Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

envir.ee

Metsaseaduse eelnõu seletuskiri - Keskkonnaministeerium

Hinnanguliselt peaks tagatisraha kohaldatama kuni 30%-le erametsades lagedaks raiutud aladest,mis tähendab tagatisraha rakendamist 2–3 aastaks ligi 4,5 tuh ha-le. Sellega seoses tekib tagatisrahahaldamise erikontodele finantsvahendite pidev reserv kogumahus 50–75 mln kr.Selgitus metsauuenduse tagatisraha rakendamise kohtaMetsauuenduse tagatisraha rakendamise eesmärk on mõjutada metsaomanikke uuendamalageraielanke nendes kasvukohatüüpides, kus looduslik uuenemine on ebarahuldav ja kus hilisemadmetsauuendusmeetmed on väga kulukad.Tagatisraha nõutakse metsaomanikult sisse enne raie alustamist – see kindlustab metsauuendamiseks vajaliku raharessursi olemasolu. Praktikas tuleb ette juhtumeid, kus pahatahtlikudmetsaomanikud eiravad metsauuendamise kohustust ja võõrandavad omandi isikutele, kelle suhtessunnimeetmete rakendamine pole efektiivne.Tagatisraha määra arvutamisel lähtutakse metsauuenduse tegelikest kuludest, kusjuures võrreldeskeskmise tuluga, mis raielangilt saadakse (ligi 75 000 kr/ha), moodustab tagatisraha 15–20%.Alternatiivse meetmena on kaalutud metsauuenduse toetuste maksmist, asendustäitmist ja sunnirahamaksmist. Kõik need meetmed toetavad metsa uuendamist, kuid ei asenda tagatisrahasissenõudmist. Toetused mõjutavad motiveerivalt omanikke, kes on huvitatud oma metsapikaajalisest omamisest ja majandamisest, ning on valmis osa puidu müügist saadud tuludest taasinvesteerima metsandusse. Isikud, kelle eesmärk on saada metsast otsekohe ühekordset tulu, ja kesei kavatse kanda vastutust metsa uuendamise eest, müüvad raiesmikud isikutele, kelle suhtes polemõtet asendustäitmist või sunniraha sissenõudmist rakendada, kuna neil puudub reaalne vara ningneile kuuluva lagedaks raiutud metsamaa sundvõõrandamine ei kata sundvõõrandamise ja metsauuendamise kulusid.Võib eeldada, et tagatisraha rakendamine aitab tõhusalt kaasa metsa uuendamisele eespoolnimetatud metsatüüpides. Mõnevõrra võidakse küll tagatisraha maksmisest kõrvale hiilida,korraldades raieid väiksematel (alla 2 ha) raielankidel. Sellel on oma negatiivne mõju ka metsadeökonoomsele majandamisele. Võttes arvesse, et tagatisraha tagastatakse metsaomanikule vahetultpärast uuendustööde lõpetamist, samuti asjaolu, et metsaomanikel on võimalus saada riigilt toetustmaapinna ettevalmistamiseks ja metsataimede ostmiseks (70% ulatuses dokumenteeritud kuludest),võib metsaomanikele tekitatavat täiendavat finantskoorumust hinnata väga lühiajaliseks,proportsionaalseks avalike huvide ning metsa uuendamist toetavate muude meetmetega. Tagatisrahatagastatakse metsaomanikule kas esitatud kuludokumentide (arvete) või taotluste alusel, võttesarvesse tehtud tööde arvestuslik maksumus (lähtudes RMK keskmistest ühikuhindadest).OÜ Ekonet Konsulatstioonid on analüüsinud metsauuenduse tagatisraha rakendamise mõju.Analüüs näitas, et eespool nimetatud alade uuendamine väärtuslike puuliikidega annaksmetsaomanikele pika perioodi jooksul lisatulu keskmiselt 3 miljonit krooni aastas. Riik saakstulevikus pika perioodi jooksul täiendavat maksutulu keskmiselt 1 miljoni krooni aastas.Tagatisraha haldamiseks kulub 4–5 miljonit krooni. Lisaks majandustulule on meetmel kakeskkonnamõju – raiesmikud uuenevad kiiremini ja tagatud on raie käigus kahjustatud elupaikadevõi metsa kaitsefunktsiooni kiirem taastumine.Kolmas jagu „Metsa kasvatamine“ sisaldab paragrahve 27–33. Eelnõus defineeritakse mõistetraie, mille kohaselt loetakse raieks vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest toimingutest:puude või põõsaste langetamine, langetatud tüvede laasimine, tüvede järkamine, metsamaterjalikoondamine ja kokkuvedu. Raie mõiste seaduses esitamine on vajalik järelevalve huvides. Ei saarääkida metsas ebaseaduslikku raiet teinud inimese tabamisest ja vastutusele võtmisest, kui me ei

More magazines by this user
Similar magazines