2010 Ringvaade nr.: 2 LEMMIKLOOM Tuhkur lemmiklooma ja ...

Eesli Loomaarstide UhingKreutzwaldi 6251014 TaftuGSM: 5011882Sekret;r: 5520767e post: info@vet.eeReg. nr.80077287Pangaarve1120072962 SwedbankPeatoimetaiaToimetusJaagup A aots, Krlstel Peetsalu, Kristl Praakle Amin,Kerli Raaperi, A ar Onoper, Madis AidnikKaanepildi autorDr Rllna LinnopKuiundus ia trnkkVaba Maa ASLaki 26, TallinnlssN 1024 2600

EestiLoomaarstlikRingvaade'SjEESTI LOOMAABSTIDE UHINGU AJAKIRI2 . 2010LEMMIKLOOMTuhkur lemmiklooma ja patsiendinaK0Ll ik!te muksomatoos prob eemlstPRODUKTIIVLOOMUdara nakkuska tse v6ima usresl IUdara Fakkuskaitse v6inralustest llfvlijrkmeid prakt kast: kaudaa se 66nesveen tromboos ehk metastaati inev6i emboo ne pneLmoonla12TOIDUHUGIEENTootm sruumide sanatsioon teoreeriised ja prakt lsed aspekrid14VETERINAARIA JA INIMENEVeierinaafparasito oogia seosed ir mese tervisega1AUHINGU TEGEMISEDELU 2010. aasta Lildkoosoleklr protoko l23PERSONALIAMihke JalakasEnn Erfits 65lota26272829IN MEMORIAMEne-T u IVlagr !sson3lVARIAVeterinaarpraks:se aja oost Eestis32Eesli Loomaarstir F ngyaade' 2. 2010

:. !t-t;f.- . Tuhkur lemmikloomaLen'rmik oomana peetavate tuhkrute arvEest s on lOudsalt kasvamas Se ega seosesnrlb ned ka ihedam nl loomarst de vas-tuvotule. T!hkfLrid of vaga lihhe vast! votta o emaso evales valkeloomak i nikltesJ!urdevalatav r istastik of mif nraa ne, o ulisimaks investeer ngrks on teadmlsed seleoonraliigi lse;rasLste kohta.EfamlkkL nendest oomadesi saab lbbvaadata ma ab iste ja abivirhendteta. Ierve nl;rvsiisteemga lemmikoom on sabralik, u!dishimu k, j!lse ja akti vne. A ati tasuboman k! t kllsida, kuldas loom v6arastessesuht!b. Of oom, kes kip!vad nbksama,haige vol soisia iseefinrata rLrhkur vo b kaedtoslset katkl pureda. Tuhkrr e holata ennehanimustarnist iaS! kass vo koer Reeglinahammustavad kurslkad. Tava lse t pi rdrbhammaste kasuta n;ne siiski naksanrisega.lndlevad oomad klammerduvad katmatanahaga ihL kulge la Llrtavad ka inlmest omapessa trlda voi akuvad ohjedamatut nlonranikkL kui ka teisl n mes la loomi.Tava se t of tuhkru abivaatuseks ko buk !ks kahest vllsist. V;ga aktiivse la rahutuval hamnrustava ooma puhu vaib haafataoonra tLrrlanahast veidi laemat ja tdstakolk fe ja ga aualt la rtl Efa rlk oomil;;b rahtr ikult r ppuma ta n I saab u e vaadatasLruaale, pea, keha ja auskuteerdarinna6dnt ning pa peerlda k6htuRahulikum; loonrav6blihtsat atra e asetadaja vradata il e imaskestad, sL !ai6ne,P-.! la r nair I)iirkonraS s t6sta oorn lles,hol.les (rhe keesa ilnrlrlr I rlnnakoru la telsekbega saab auskulteefida flnfa66nt n fSpalpeerida kOht!. T!rlast v6ib oona haa rata vaktsifeer mlseks,karvaae pL hasta nlseks vt,l mu!deksprotseduuri(leks, inilleka gus loom v6ib ilritadapagenecla vala patsiendinaTriin AbelVastri k Lt Looma kt i t, I kning slrruda kael koos os kappade j; vaagnapllrkonnaga vastu lauda lma, er ja g! talapoolel rilaks. Va utumald protsed!Lresaab teha, sootes sama ajal ooma e /,/rrrlP/rs Ca1l vo sustiast,4oyali Cofva escefcet\4eie kinlk!s saab enam!s slstlmls tehtud l! ltirles looma trihelepafLr k6rva e vitamlin geeli abil, kul oom on harlltatud sedasooma. Ar!saadavat see variant ei sobl,k! on p aanis maota vere g rlkoos taseti:. jtlfiltn:Tfu!$w,r,,....nrhkrL ki.d amaksfikseer n seks aual tLrgas,elab toimekas t6hk tava selt se ekssobiva kora ise. Kui rrLrm of veiljap;bs!avadeta ja !ksed kindat suletavad, vaibvaklsineertud ooma i]sta parafdae tometama. Nii saalr tema olrkorrast ja ki tumisest ka lle a gema ii evaate. se oom! ikon see, et kui kassid ja koerad kaltuvad k llnlkus sage testmoodi ku kodus, s s tLrhkufoma Lr!dish;mLr k| oorn!seSa !udistab k6lki v66raid kohti la k;ltub tavapAra-Thtl ei meedi ka tuhkrue rektaa netemperatLrurl m0ohine Kui oo n on Ll dse t pisut koleeri ine, on soovitav tempera'tuuri moota ! evaatlse a gu. Nonnaalse(sv6 b !geda se0i kunl 40 'C kehalemperaVeetustumlst mb:lratakse na0! teisrelglemmik oomade naha turgor la I maskestaleks kos! keha, k. kohuaoneors.rnld onLl dl!hu hasti papeeritavad. Seleks oIoom parem alalt u es tdsta turlast ho desvai Llhele kae e toetades. Ni vajuvad k6 rrl66fe orsand a apooe ja on h;sti tuftavad Vaatepit poe ku omankLrc klrglmeeldiv, kuid oom epib o !kofraga proteste€f mata la sclli.c asenl:l e p6hjusta talleilLdluh! vaev!si Tlhii r/fof muLtL,nL| arcania ifli :ls6rme a tunda. Nen'de leidnr re la patoloogllisuse maaramlfevalar KogernLrsLTiht es neb hanrbakvi

LEMMIKLOOMteist iooma iiki, kele kondinarimine hannarlunud roorrot!, nt kanartjbu v6i kaeusoolna, on selle harjlramtne vaevan6udev,KLrd rasLib puhaste harnmasre f.joi :ira.Lr I ti.br--d .o .dd j., , ,- s r, .,oomade surrefenulena neid umbritsevarasvak hi rartlr. u d selr kogub ruhkrL orga_. , I rdo. , al.-rs I ir , 6. od .t cmas:.d'b . F.d to ^ ",d,(, .o-'d.

LEMMIKLOOMKiiiilikute miiksomatoosi probleemistJaagup Alaots, PKP4Tundub, et see ha gus vaarib, et ta e natlLke ajaklrla trnkifuuml kulutada, sest aiakirjapeatoimetaja Andres Alandi poole poordushea kollees Nladis Adnik, kes vaLutas sudanl selle Llle, et viimastel aastate! on ha _SUS palj! pahandust leinud L6una-Eestlklrulikukasvataiate e la viimased on parrshaclas, klna el tea, mida slls ette v6tta, etse.ia halgust era holda Seoses seLegameenus nTUlle, et kaheksa aastat tagaslpoordus minLr poole ajakirja,'Eesti LoodLrs"riks toimetaialest, sest neile oli kirjulanud!ks ajakirja lugeia, kes ajendatuna selleslet kuLllikuid Eestls oli tabandanL'1 m!ksornatoos ja ta oli k!nagl varem samasiadt;r,os. ro6r Jd nL -or-orooo' 1\- lasrdrn;'"s. l , rril pop,l"Ls ool ollra --a.- Ar'lrdo dq-d.orl"s' .-ilr oadlt;oo,,c.B,o.o-" rr.'lo. ood dol r' dL',r.,r' I i.i ''.d"l'ra biooForrlko ad,r or, lL. Vr- .drt''o- rra \''ral'^:r>.lnl s-'- 1 1 2OO2 'cilJ'"'" " I LJrls pealkirja a ,,Blotorje ei o e alati ohut!"Se e. on Loo.lL,o 116 odop I ioroog rr'6 o _.d l"sur"^i se. l,rsF ds'd"1rl'orJ_i fd, o ;6so 6.d\ "r'', ,'' p.lglahti arutama se Ie halguse detaiLe, seda onp6hlallk|]lt tehtud epizooto oogia 0p kutes'k-srdam" rL"s ";o Le"r rl i- s' "loleks oluline teave kr:riillkukasvatalate e, agaka nelle kelle lemrnikloomaks on ktiulkKLJlil. r' .1 ,ono oo' or naqL 'ir'tusestki voib leredada, aln!t knulikul'lo,, s.d. I s,o 9L\. oo.l tJL F ro ' Jstes on haig!sele vasluv6rLikud Euroopa kodtr ja ulLLkkLl! lkud ning Ameer ka sookuulkud.Euroopa k!alikud haigestuvad raskerird ,. --r... .o.o J "t,od 9- 00""-rikuna Ameerika sookn l kud on monevdfraF ' P'r r"rtodl"a dldti's"q" r o I I di.r se ir 'e s oor'o ol o iP o.o sFFr dd L. I oP rol .d o-9ot6r 5;,r a. Esn" ord,elr o | '!d ta qr

LEMMIKLOOMgrd. Seoses sellega on mrjksomaroos sesoo'rp I di ... rrit'.qd . ,,6r , oL , pu,,trod c s-, .:ssosrerud !attsitne. Sel selr on voimatik airlr'r oratrsA I l"n. d F-st t : ,tiL ,poDL o,_sroon haiguse eest. Kahluts aqa e n.Frne e \eterinaa,seadLrsandtus elte tLtuliluterolaa/set sLrndvattsineerrrnrst, rnis toob ao.Kor eedused sele hargusesa rkfa ta i.i eKorrupuLrtumisets, seDi tunr Eesr l\t]uItL,_popLatsroon on vi|lusest ohustatud. Iuiaga.hd gusealane epiroot ne o/utord sed.lmorveenb olefs aeg vdstdv seadlses;teEestiLoomaarsr k Rrnsvaade . 2 . 201O5

PRODUKTIIVLOOMTeiseks o ! iseks v€ktsineerimise efektlvsust mdlustavaks tegLriks on vaktsjneermsaeg, sest enamike juhtudel teklvadudaranakkused kinnisperioodi saabudes,kinnisperioodi ja vahetu t p;rast poegimist.Maksimaalset kaitsel mastl;di vaslLr pakuvad vaktsiinld siis, kui ne d manustada u almargtud alal.Adluv€ndid on ained, mis mlttespetslifilisetslimuleerivad mmuurlfeaktsloone.Nad m6justavad imm!unreaktsiooni kest'v!st, tugevust la vakts lni lsotilLlpset koostisl Adj!vantide lbpne toimemehhanlsmpo e veel selge, asa on teada, et:1) Adjuvant oob vakisiinldepoo, millestsee aeglaseft va and!b kontaktiks lmmu!nsilsteeml rakkudega v6 deponeerub makrofaagldes;2) Need volvad mLrlta LirnfotsuLltidetaasring ust la stimu eerida nii umfotsniitidekontakti anrigeeniga kL ka antigeeni sdilimist organ t dreenivas um-3) Stim! eef da makrofaage srlnteesimaeuk n-1 ja relsi interleLrk ne, iimfotsrlutde kontakti antigeeniga ja nendepro lferatslooni.Adjuvandid vdimendavad mada a antigeensusegaallete antigeensust, stimu eerlvad antikeharle sunteesi kind ate e lsotuLlpidee ja opsoneerlm st.VaktsineerimisprobleemidTeaduslikus k rjandLrses es neb a|Vuka t artik eld mastlidivastaste vaktslneef irniskats€te AbikLrkkLmise kohta. Nendes of kaksvastandlikku arvamust selle kohta, millisekskujLrneb mast tide profii aktikaks t! evlk!s.Nakk!seksperimeniides viidi nisas nusessesagell nr loneid mikroob rakke, mis ei markeerisugugi mitte tegelikku spontaansetnakatumist, mi e korfa ainur uksikud mlkroobldtungivad nisakanalisse, kust nad levivad nis€siinusesse ja hakkavad seal pa junema.Toeparasemald tulemLsi immLrniseerimisskeemlde hlndamiseks annaksidve lkatsed mastiiditekitaja levim!sega karjas, man!stades poollele loomadest vaktsiin, pooltele platseebot. K!iini se mastiidiesinemlne, pLlslleukotsrlroos, ha guseteklialate evik, muutlrsed piimas on o ulised parameetrd, mida hinnatakse se ste katseielabivllnisel. U -am:i;rane ekstrapoleerimineandmetega, mis on saadud katsetest laboratoorsete loomadega, of tekitanud sega'dlrse, kuna need ei kajasta ne d sondrnusi,mis tegelik! t to muvad lehma udaras.lga lakiatsjoonilsuklilooksu abib piimalehm terve rea stressiperioode ja uha rohkernt6endeld kinnltab hupoteesi, mi e kohase t immunodefitsiit tekib k ndlatel aegadenagu tlinLrs, aktatsioon ja poegimine.Erilist teheepanu on pooratud nejapeevaseeperioodie enne ja parast poegimist.Perioodie, rn e kohta kasuiatakse m6istetperipLrerperaa ne imm!nosupfessioof. lmm!nodeftsiidip6hlusteks vaivad olla supressorrakk!de poolt t n!se aja produtseeritavadimmunoregu atoorsed proteiinidv6 hormoonid nagu pro aktiiIUdara sekreedll, voetuna klf nisperiood6plrs vd poeslmise, on b astogenees regueerivate rn togeenide sLrhles pidLrrdavto me. Veres ja piimas esinevate eLkotsLlutidereakls oon milogeenidele on mada lksnedal efne poegimlst ja mada aim peev enne poesimist. Se ega v6ib pdhjendada kakliln iste mastitlde ja udaralnfektsloonidesagedast es nemist ajavahemikus poeglrnispaevast kun 30 paeva prirast poegimist AFvatakse, et ternes sisa dab tsrltotoksilsi aineld,mjs b okeerivad fagorstr:ltlde Fc retsepto.e d. Nelrtrofilide arv suurenes kaksn;dalal enne poegimist ja vrihenes oluliselteslmese nadal€l ptirast poeglmist N/lakrofaagideseedlmisv6lme pr:lsis muutumatuna,kLrid kemotaksis oli defektne Lrlmfotsuiltdeb astogeneeslv6lme paranes olLr iselt esimesel nidalal pbrast poegimlst, mls omakordam6lustab neutroflilde tsutoklinlde produtseerimlst vdi hoopisk rnltteprodutseerinr jst.Kuna plima kvaliteedi oulseks neitajaksoelakse porlmorft!umalste eukotsl]t]ildearyu, leukotsuLrdid koos antikehadega oraga olu isteks udara ka itsefa kto r teks, s is onmOned autor d hakanLd kaht ema, kas or lkka p6hjendatud leukotsutoosi udaras luse.larnastiidlks. Seda v6iks ju hooplski interpreteeridaku udara tugeval kaitsevoimet nakklrse vastu. Kuid ei saa sugugi lgnoreerldauha sagenevaid andmeld, mi le kohase t lmmuniseerimisprogfamm de on ou ne osakliln liste masliitlde aruu la uute halgLrsjLrhillde tekke vdhenemlses, samuti halguse kergematevormide tekkes ning paremas a umises ravie Kui sellega kaasneb moodlrvleukotsLltoos, siis taenaol se t kiidetaksevaktsineerimlsprogramm heaks. Lehmadeudar on po amorftuumaliste leukots!Lltidearv! la opson inlde taset s mas pldades piratudka tsevoirnega. Arenenud maEdes lijpsavad piimaehmad laktalsloonipefioodilkeskmiselt 25 piima pbevas. Se is-. []ps -koormrse jurres vaja lk! antikehade rasemesAiltamife eedab fende vaga lntenslivsetsunteesi. lmmunlseerimine ei paklr sajapfotserd:list kaitset mastitlde vastu, kuid see ono ullne lisav6lmalLrs koos heade sootmis pldamistins m!ste jt mastildi profrl aktlka v6lmalusiega.M6nede tekitajate suhres on liihema paariknmne aasta jooksu vrihe vdjavaaled, et lmmuno oogilne sekkuminemastlid profil aktikat o ulise t toetaks; f: Co-, ja Staph aureus on aga m kroobid, millep6hjustatavate mastiitde kontrollprogramnrldeson vaktsiln de klndel koht.AS Renedktm palvel t1lkinudEesu LoomaafsilikF ngvaade. 2. 20107

PRODUKTIIVLOOMUdara nakkuskaitse v6imalustest llPindu katvast mikroobide biolademest iaudarap6letike tekkes mdletseialistelt?ihtsusestHIPRA, Atnet HispaantaIBioladem kui mikroobide adaptatsioo-B a)adenil t,i.igl biofiltn *) maaratletakse k!ltahketele pindadee kinniruvar rakuva sernaatrlkisiga rlmbritseiud nr kroobide d|rnaamilis-strukiuraalsetkoos ust. Selle moo.lustam se v6ime on pajudel pfokaruootidel (nli k6rgemad organismjd kui ka mikroobi'naailm)la sellee v ltavaid toendeidon leitud 3,2 miljafd aasta vanustest fossiilidest.Evolutsiooni seisLrkohasi iihtrd€s olimikroob de b o adestumlse v6ime ne e arvatavasti vaja k kohastLrrn seks mu!t!vatekeskkonnatlng rnustega eelajaloo sel maa(tenrperatLrur, pH, u travlolettkiirgus), et si;ilitadaeksistentsiks vajalikku homoostaasekstreemting mustes. Llsaks katsee kesk,konfa ebasobivate fLills ka s keern lstemdlurte vastlr soodlrstab bioadem rnoodustanrine vee rakuv;list kata Ljlsi (rakudon tihedah Liksteise vastas) ja totalnetekontsentreerLrmist raku pinnale (Ha Stoodley jt, 20041. Biolademls olevad mikroobidof raskesti kattesaadavad ant baktefiaalsetele vahenditele (k.a ant blootikLrm d), sestneed ei p:iese hasti ijbi m kroobe s duvastrak!v:ilisest maatr ksist ega j6!a vAhenenud paljufem saktiivsusega mikroob rakkudef(beeta-laktaarni sisa davad anrlbioorikumld on efektiivse toimega gramposiulvsetesse,intensllvse t palj!nevatesse mikroobidesse) v6 on tekkinud geneeti seltheterogeenses pop! atsioon s resisterrsedtenotrlilb d.Mikroobide bioladem loomulikus kesk.konnas ia selle roll nakkuste korralBolademi moodust!m ne on looduskeskkonfas!bikvitaarne nahtus. Sellise d b ost,ruktuure on etud nii l69ede p6hjas kuiseisvate veekogude plnnalt, ekstremaa sesikeskkonnast nagu kuumavee€llikad ja AntarktikajaeliLrstikud, aga ka vannitoast, kuskeskkond or soe ja nliske, torldest, toostuslkestveev;rgl voi gaasitoruslikesi, alituhtmetest, talmedesr jneVee gl enam. Mikroobse biolademi moodustuminetoimLrb kE inimese organismspaljude nakkuste kofra. Stafnlo voi streptokokkideadestlrnrine sndame slsekesrakahjLrsiatud epitee rakkudele on endokardiidi pahjuseks. P6isja fibroosiga pats enrideon akanud hingamisteede rlpsepireeEesli Looma:rsrl k Rln!vaa.le, 2' 2010rlpsmete dunaanr ka, mi e tagajarjel kogLrneb maskesta e uleml;.lrane lina, mlsomakorda oob ee sood!muse S.aph.auteus'e, Haei)ophilus influenza ta Pseudamonas aerugtnosa ko oniseer miseks japaluremlseks hingamisteede maskesta.Bio adem tLrntud naiteks stomato oogiason S1. m{,'aars'i lgemea une bloladem.Bio adem rnoodLrstamise v6lmet on dernoistreerit!d ka uropaiogeensetel E co,tLrvede Ldpetuseks o gu nrbrgitud, et bioadem on theks o uliseks m kfoobl.le vir!lenrsuse faktof ks lnrravenoossete kateerrite,srldameklappide, protees de, peritoneaalsete diali:l!sikateetrite, endotf ah reaa setesofdlde saastumise korral mikroobide,eesket Stuph. ja Sitepidermidis'ega, mis on kleep!n!d loetletudobjekt de p ndade eBoademe on oluine roll infektsiooliprotsessiku us, sest selles olevad mikroobidon ka tstLrd antibiootik!mde eestega allLr ka fagotsutoosile. See sood!srabprotsessi muLrtum st krooniliseks. Teiseksvolvad lademest vabanevad mlkfoobid hakata mooda organ sml (indama, p6hjustades septltseemiat la !usi mlkroobikodeld,nen.le endo ja eksotoksi nld aga p6hjusravadp6 etikk! ning koekahj!st!si.Uheks mikroobladestumlsega seotudinfektsioofldet6rjeprobleemikson ademeso evate mikroobide resistentsus aniib ootlkumide suhtes. Biolademis olevate mikroobidehdvitamiseks on vajalikud tunduvats!uremad ant b ootikumikog!sed, kt]l rakllv; ises rLUmls o evate vabade mikroobldelri;vitamlseksStaph. aurcus'e bioladelnlvlikrooblladem teke Staph. aurcus'e kanalon ilmekas protsess, mis k! geb kaheetapllsena. Esimeses kleep!vad m kfoobld limaskeslaepitee irakkude ekstratsellulaarsemaatriksi kulge spetsiifiliste antigeen de v6lfrlusikalis-keemiliste mehhanismide vah€ndLSel. Esimese juhu toim!b see rn kroobispetsjifi ste k eepprote nide, mi leks on f b-ronektllni s duvad FTlBPA ja FnBPB (O'Neilljt, 2008), f br noseeni sidlvad CLFA ja CLFB {McDevitt, 1994), kollageeir siduv Can(Pette jt, 1992) voi lLru sia oprorelini siduvproteiin BBP lTung jt, 2000), vahenduset.Telses etapis hakkavad lademisse kuhjunud

PXODUKTIIVLOOMil J:'i::1fme parenhuumii1T;,Xli,'il,Jiniii: llh histokeemi,,se uurirnisesa:::1i,,""".*,0. *r,"ai l""i, #; ff :ll :ll;:;i.j":in:1,fi ::li,::;,\T, i;;Hit:'qi':;Fl":":,,&i*,:,ffifri1; ;!::ti ;x,r!*#:1fu1f Jjii:*:,:l;lllr;:ft!fr {{iililLxiilr"Til:m]:r;kj.ri?*":j; jdi;"ri^"^1:jF?*{,,dl,'-XZ;Hi",":X1 ;;';;;' ^; ;:;:';;iil:'''Jl"i'"" ;'i:iJffii""iii?;X, :ffi"J i1i Jff iT t, . staph. a urcus e bio,ademivasrsed vakr.:li: "* * r" s", ,,",.-,"""::; ;;lil,ff'"*j"'isteudarapdretike prorn-;j#ii;,fi::,::i,5,,;:,:l:.,1,",,"'"3 ."ySiiiiiil"Sii;,1 3,1i.1Tff::[li:;derlr 2009tld SdsG lCon gdm, 2007).,",ffi*#T:';i:"i"0". -1i"","q",'"- il-"lJ'Ti:.: . :: ; h:i "'",i :'" 1;'"i:liT,i::i?, li""l:.i';:';-::Ti[-;i*: i# ij:*.jri'?i';:i'T'i,'""fi:,;'!i;;;;jHtrxi:l':i1*x1:J":",:*j::: H.."!:#"j;1"::i:iii;"?!1,liii,x1ljHF! ii+Ft#ti:$-t# ;i t,, + 6*h::l:ilil[;#ttri::il;:**1tiT:::[,:j:#r [::j'n""'q:,i,ltJ:' fj:::".i:::ffi?:::t;.m"xi"*":ltj;:'""ffi :n?1ii:i:ii,iliilT':i*';':::':"ff ill:irehmade!eerrtududarast l ,# '".,"",*,,,,iij 1iso addid. Arvestades teddmisesa.:::l "m l":*jjj, t:,,;; j: irit :f .# q: :!!;i:fli' ::ff r:il,"r j?i*l:i:"1;,ffi ,il3"ilj,lij",*fu[: :rfl i:jii4,tr.fi]"j,T,i"liilt"5i;(:ffirft:r*tj*"'5:#r tr"n#$##*1":h:#inr;r tr:T;;:y:I1jr",rr;H,t;,::"Jtr'' .4-,,a,.ddps &l:liT;$:::,5i::J"1:'ro.oo,i".-.d;;";"",1".j:::;i:J:i:l:e.: (dlF l.' drJseo ." d,d. -, odLre],ill T:.?:**;:1H3,: "tiiiliHr;n:*mxlsi;:ri::.lrh:::t*io65 oe,o,s,m,,sb o ",. 1 66, :'; j.l;3"::i:d"" ::":::,,;;;;:::'i:.;",,t ""'-:i" "Tr""':; : ";",:";" : ;;l i:1.:: """;:._;;*.;1.",:ff::,XT::: T'41]",T",,i.;.ll:1": l'-";# 'ades,um svo mesa ".,m"rii"" *. ",".l!:l!:,""** : "".*, a*,"a.li,"il;: ;'^"^:1111?"i:,"J:i"E\l,";:ftH,:i::,aoem,I moodl,sram/seks Konso punase dud rdrseresd .",ni" ",,,",rii"i*[ii",o,.."::',:'r, j" jJ;:"i: "::nTffi ;J; rji jill i,!l:ii f !l! :' 111:' tiT: ":T;ff "il",H:x'":"p":["?f l?:ri"?;#iiif tri!':*1,fl:i:i"":'::ir:' ji-",::ff ].oob noodL.r"o r,.:""- j ':1,:;":".; : "'o'poral'L'e'lo'a.s 1o.,.lur",r . :" .;;ir:";:;*: rr.,':Lf!: :ffitxl.,r"".ri,:;'"mdsre,,a reh.,nddeh""1;;,;' ;,,;; i";:"#"::"",".T, ::X:fl.#:;?i1",'3:,;:;i,i i,: i: " :!i""i": ;xt;,- ": ;,";""i:1":Iril,i*:: j:,rrnoodust!rnist. peagi denronstreerisid Ba::;l::,'1,!Rjfh:ilnTg*rj#, 3rT.i::,ii'iiqtrn i:tj.i;L:"x:s s arvatakse, er need suhkrud voivad o aEe\rr Loonrda,!r il F .qr.Jlle . .2 . 20 o9

PRODUKTIIVLOOMseotud PNAG deatsetuleerltud vorml.le tekkega. On m;rklmlsv;brne, et PNAG deatsetr:leerirudvorrnldel on tugev opsoneerimisv6 me (antikehade antigeenisidumlsv6lme)ja kaitse Srapr- aoreus'e nakkuse vastulcerca jl,2007).Udara nakkuskaiis€ peam steks mehha_nismideks on antkehade vahend!sel tomuv opsofeer rn sprotsess la se ele j;rgnev m jkroobide fagotsLlteerimine polLlmort_tuumaliste neutroJlllde poot. Pole v:l statud ka, ei mikroobilademe suhtes spetsiif l-sed antlkehad osalevad otseset udara m'muunkaitses, seostudes otsese I mikroobraklrsa la takistales sel viis mikfoobdek eepumist limaskesta pinna e ja mlkroobide omavahelist interaktsloof, mis vastasekoffal viiks mikroobide biolademe tekkeflSeda se slrkohta kinfltavad ka katsed t,v/tro, ml es antikehad SAAC e takistasidbloademe moodust!mst ma neltrof ldePNAG v6 SAAC i komponentide vaktsiiniant geenidena kasltamise kasuks, votreldes kaps antigeenjga, radgib ka aslaol!, etStaph. auteus'e puLrduvad serotuLlb d,nr st6tl! ant kehad, mis vakts neerimise tasajarje tekvad nimelatud antiseenide vaslu,ka tsevad organism ka kapslantgeenomavare staf nlokokkide vastLlSTARTVAC (H PRA) on esimere vaktsrinlehmade udarapd etlke profnLaktlkas, mdaon ametlikult ubatLrd kasutada EL riikdes(European Vlediclne Agency, 2009). Seevaklsiin sisa dab blolademlt rnooclustavateStaph. aureLts'e naktveerlt!d luvesld jasLrures koguses ra!asa seotud saAC lVakisiinls on vee naktveeriud F' coll Jbtuvi ja sobvad adl!vandid mmuunreaktsloonivbimendamlseksVaktsiin vajatootamise aja ab viidudprekliin lsed ja k llnilised katsed k;nnltavad,et STARTVAC i man!stamife provotseenlrSAAC-antiseenie spetsllfi ste aniikehadek6rge ja kauakestva tiitr nii ehrnade vereskui pi mas. Kliinl lsed katsed, mis viidi bbkahes farm s (198 lehma vaktsineertiSTARTVAC Sa, kontro rLlhmas olid '188vaktsineef mala lehma), fbitasld, et vaktsneerin-rife vahendas ol!lselt kliinllisle jasubkllnilsle mastitide arvu la eevefdasStaph. aureus'e ja ko formsete ning koagulaasposltllvsete stafLl okokk de poo t poh_justatavate mastiitlde kiif st plftl Vahenesid somaat lste rakkude arv piimas ja halgeteeh|nade ravlrniseks m nevad kulLrtused. Suurenes vaktslneerltud ehmadespontaanse tervistLrm se juhtLrde arv.STARTVAC ga vakts neerlmlse tasaj;rlePNAG-i antiseenile {eksopo r:lsahharlid) tekkivad antikehad kaitsevad organism kakoag! aasnegatiivsete stafu okokklde vastu.Mikroobide biolademi kasutamiseperspektiivid mastiitide r6riesLehnradel ja ammastel mast ti pohjustavaStaph. aurcus'e blo adem v6 mendab oluse t se e mlkroobi virulents!st Kuigl ha gtrse paiogeneesis osalevad kahtlemara kamu!d m kroobl virulefts!st rn;:lravad tegurld, pid!rdavad iust m kroobl PNAG jaSAAC antigeenidele tekkinud ant kehadinfektsioor protsessi Sarpr. aureus ntektsiooni korra, sidLrdes eksopolnsahhariidserakuvb se maatrksi (enne biolademi moodLrstam st) ja soodustades sel v sil po LimorftlrLrrnalistes neulrof iilides toimLrvat ia_gotsltoosiprotsessi, mis lappluemusenahoab ;ra !dara haigestunrise. Seega pakub STARTVAC opt maa set ka tset Slapr.aufeiTs'e la koagL aasnegatlivsete stafil okokklde poo t p6hjLrstatavate mastllt de vas'AS Bemediun palvel talkinud'Blafilm o, t,gltsekeeltle enalaten)tn, n1s sel'lisel kulul an nle kandnt.nJ ka eesti keclde pihien.loseg., et tegentst ./evat tahvusvahett::emdtsteua. Eesti leeles an a.ta selb lnts1na erinevat-A| osadel ona kniel tahendus lbla kre/u, filn ktnopttt, ahuke kile) ta sette kasutant,-p ttuutnatrll kuiul nik.aobtde la.lestumtse tahistenntnnretundub kumnaltsena. LahtLt.iesa g a bt arln)i tekkl tn 6e t r-"hh a nis rt ist, vat ks se lleeestkeelr-p vaste ala btalade vat trttktoabtladenr ttalkiia natkts).10 E.sllLoonraarsl k R ncvaade'2 '2010

,,.,|,.|.,!,.','i r'.',:,rr',,:::l,,tl.l-,,,t t. r, i; t.t.,. tli:t, ti:!:1 . ,, ):)'rt,r ,:t:,, .t .ti).,,.: ,,.r!: .:|:.|;I::jr.,)Ww^(rffiwYffil,w w,t'st.tgt rt'tftLffi [i,tt,ili,l:i,f,w ran t:n ffi,mvmW:lir;liiru r;,nu,aillitw,n,,fi ,",rti, tt;lI ,,',,; : r,,., ,

PRODUKTIIVLOOMAinlrt maksa varat v6i serval posl cava aheda palknevad kolded kLLiutavad endastpotentslaa set rlski.E necrapharun v6 ,4. Pyogeres on sagedaminieslnevad abstsess dest lsoleeritud mikroorganismid.I Akksurma snndroomKui maksaabstsess rebeneb ja sudanre paremasse poolde n ng kopslLarteritesse li'sub massiliset emboleid, tekib kopsuinfarkt, endotokseemia la hapnik!vaegus Ort:liskasvanud piimavelste lks sageclamrn-5ir ad.oo-.,1apol- r-d"d Ioor P:d o'ro I hates kogustes verd. Surmale tavaliselt nahlavald haigLrssrlmptomeid el eelnell Ageda hingamispuudulikkuse snnd'Age hifgamispuudL kkus !ksik! ehma" oo rlr s "rd l" rd" rl'" do_- .pa ilro rooo-ic A,c ^""', d liil,a p d o -.ol 116,\ d s.cod t"i ad \ir s.I o o idr\- -r -1o-r '.r6odhca' 5ao. -ootomaatilise t, kasltacles:. td," ,o,-"\pa ,go drribiootil rp raS'o"l.'"\rl .oroosoor '' opp ,i..illiir -pLili r- a a, o l4 or trolrdi .10-500 ,q in BDesineb kopsuturse;. a on rt _.2 r-qd5 qtoala dbo.ho-. NSAID, naiteks flLrniks n meglLrm n2b0 500 | ,g 450 q .o , dlif- or d -tokseemia tekke takislamiseks.' r; ,"o,la,oo \ rl or rdl d ''ic ,d: Pb'o F I LUI'| j; d." I d" dli,t," o',,siL niga. Enarnasti aga arefevad haLgeslu_rro .6r,toi .o.d ,d\.i|" .-"dd" - aa-ad raes.pa lro | .oo.r liir '"d, . 'rgu hemoptilus, epistaksis, aneemia ninglroor '- r'l-, - oo d. oroqr oo. o 'ldlbol-.od -r . acl onb.dda doLir,li d.6\ :,9. raprLo.a,-Lporl6eneoline.lll Klassikaline kaudaalse 66nesveeniKlirenenud s!dame looglsagedus ia hingamne, kehatemperatuLrfi tdus, raginad kopsudes, aneemia ning hemoptutls on sage_dam ni es nevad sunptomld omanik volbnrargata loomal niraverejooksLr' Kahlnadsudarnes on pdhlustatud aneemiast vai en_dokardiidisl. lvldnede lehmadel tekib tagakeha, uclara, kere ventraa se osa generaseerunud turse vai asts t. KLri esineb generalseerufud turse, vo b gastroinlest naalselurse t6ttu sanduda ka diarroa Efekt vneteraap a puudub. Oistarbekam on loom hu_Haiguse valtimineKaL daa se d6nesveen tromboosi ennetamlne on seot!d s0olmisega Sootadegam s muudavad vatsa keskkonda happelrsemaks, sandub rlsk kliifilise v6 subkliinllsefumen dl ning bedlku haavandte la sealtedasl maksaabstsesslde tekkeks K6igeenam ohustatud on k6rgetoodangLr ise.llehmad, kuna nende rats oon sisa dab pa jLlkorge energ asisaldusega soota. vi t da t!_eb k6rgetoodanglr stee Lehmadee moel'dud sootade andmlst noorloomadele. lvluuciatused soodarats oonis, rnls v6ivad samu'tl p6hjustada ooma vatsa atsidoosl, t! el:; ::::; "..i::.;:xlT: ",j1": ;;ra probr66n I aso F-ir po o1l'- t' i:.\ rhr, ^ . "lidr drd.ioo d '..'pllg!ga lab vaaclata.ne,2004,867 868.Bo/',qI'Bo'[/-I:Dlers, T. J. Peek, S.E, Bebrtn's D se.ses olDairy Catt e, 2008, 111 ll4.OJ'.:-2005.) BD2QA2,5J1 5J3".9"^,i.a. "l L/" I i'd a \44,iir.Eeet LoonrdJr\r I Firt Jr '2'2010 13

IiTootmisruumide sanatsiooni teoreetilised iapraktilised aspektidPriit DreimannAS Rakvere LihakonbinaatMarko BreivelVeterinaar ja ToiduanetMaii Roasto14SisseiuhatusMitte kunagi varem pole inimesed nii suuth!vi t!ndnud toidu kva lteedl la ohutusevastu kui t;napdeval. Ameerika Uhendr kides haigest!b iga aastal 76 miljonit lnimesttoltumjsega seotud ha gustesse, nendest325 000 vajavad haiga rav la ligkaudL5000 inlrnesl sureb. HinnangLrlne raha inekahj!m of vahemikus 10 kuni 83 miljardltUSA doljarit (Gravan, 1997).ToldLrSa seonduvate probleemide ahendamiseksoleme jbrjest enam 6ppirud kogLrma nformatsioon mikroorganismlde janerde saasteallikate kohta, laotlema sedaning rehrud jareldusi rakendama tootmlshLrgleeni taganr seks. Vaatamata se leles!htutakse lsegi veel tanap6eval m6nikordsanatsioonl ku te sejalrgu isse tegevusse,mls raha sisse ei too. Sllsk on enamik to -duk6lt ejatest m6lstn!d, et tootmisplndadehast teosiatud puhastamlne on kvaliteetse,oh!tu ja pika realiseer m sajaga toodeteva mistam se eelduseks. Seega toob esiagu suLre kulLrna nav tegevus ettev6tteleplkemas perspektiivis tulu nii hea reputatslooni, konkurentsleelise k!l materiaa sekas!mi nbol. Se lesl lahtuva t o eme lergnevasmaterja ls pooran!d teheepanu tootmishLls eeni ja efekt vse sanatslooni seostele. Aftik i aLrtorid on tekstl koostamise;htunud n sanatslooni iildieooriast k!loma praktilistest tookogernustest.Hfigieen ta sanatsioonTeflnir hugieen tLreneb Kfeeka mLlto oogiasttervlse j!ma arna Nygeia nimest, kesoli meditsiin ja ravimise jumala Asc eplusetrllar. Hygeia on tuirtLd lurnaannana, kesoli prihendun!d puhtusele, kui tervistava erijhtuse e (Notermans ja Powe 1, 2005)A ates toostusrevoluts oonist (17501850) la 19. saj telsel poole ja mlkroobideseos,.st haiS!stekke leoorla u!r m sega,on hagusie efnetamise ja haig!sjLrhtudearv! vahendam sel olnud hugieenil ja sanatsloonil v;ga sulrr ro . Sona sanalslooniuleneb adina keelsest s6nasl sarlias, miseesti kee de talsitLrna on terv s To dua netetoostLrstee rl e kantunr of sanats oo 1"hugleeniliste ja tervise e kas! ke t ngimuste loomife ja a alholdmine" (lVarriott jaGravani, 2006). nglise keelfe l&l7perlk? defifeerib sanatslooni j;rgnevalt'Sanatsioonon hugieefl iste tegevuste rakendanr neEesll Loonraarsl k R rsvadde. 2. 2010se eks, et edendada rahvatervlst, ennet€des inlmeste kontakt erinevare to dup6hlsteohtudega". Ohtude all moistetakse bioloogllsi, keemilis la frlLlsika lsi ohua kaidV6ib ka vd ta, et sanalsioon on hugieen ls'te tingimuste saavutam se r€kerdusteadus.Eeltoodri tundub ehk ga tead!sik, kuidm6edes t6fapaeva toidLrainetet0bsiustesuuruse e ja komp ekts!s,.le, slls teselikulton parlma tootrnlshr:lgieen taseme k.a. optirnaalsetelahend!ste saavlrtamlne, v6irnalik uksnes siis, k!l kasutatakse teadusest t!'lefeva d lnfovaatl lsi lahendusi. Sanats oonitagamiseks el plisa uksnes saratsioonlkEsiraamatute iugemlsest ja seleks valalikevahend te ning aparatlrLri tarnijate t saadudinfost, vaid tunda tuleb ka spetsiifilsi puhastusmeetodeld, seadmete erip:rast tu e-nevaid puhastam sv6tteid, tootmiskeskkonnast ja seadmeteft proovide v6tmlse reegeid, pindade puhtuse h ndamise erinevaidmeetodeid ja nende aboratoorse ana uilsiausta. Seega on sanatsloon ! atus k valdkond,ms h6lmab ernevald hugi€enikonts€ptsioone ja prlntsiipe, samutl v6tteid kont€mlnatsiooni teede v;lja se gitamiseksnjng 6igete valikute tegenrlst pesLr ja desnf tseer mlsalnete, puhasl!sseadrnete nlngpersoraii va ikL. Kolge se e tLremuseks onn6!ete e vastav hilgleen tootmiseitev6ttela kogu toidlrahe a ! atusesSanatsooni keskseks eesmErglks toidu'aineieioostuses on m kroblo oogiise puht!se teatLd astrne saavltarnine toidua netegakokk!puut!vatel pindade. Sellest ahtlrva t on olu ne kogu toostlse kofge hugleenitase. ga toostuse eesm;rk on saav!-rada maksimaalset hea pLrhtuse tase minmaalsete ku utustega. To dua netetoostrsesteostatakse tavap6rase t es teks puhaslam 'ne (kuivkoristus ja pesemine) ja seel.jreldes nf tseer m ne. Desinfitseerlmise protsed!urlabviimise eeldLseks on eenevaltpuhaslatud plnna olemaso u. Efekt vse pllhastamise ja desinf tseerlnrlse e. sanats oonikorradamsel on m6ned oulised tngimused, mlda tuleb arvestada:. tod laoks soblvad seadmed ja kemikaa id,. vlufud persona {isik k kogemus),. toetav juhtimine (kavandam ne, katesaadavad naterjalid),. t! emuste dok!menteer mine

;* *il;r *x js:tr#.";::# li}":}:I'ff i' Tn}fl ,r:#;H""::r* S;::l;lilrl];il[$xj:f,n ;:flT::lffi ::.il: H""""""j l",m,X:f illl1,,],3#.";ifr"i,1fti',:::.H*;""';#:;*i"-*ilf i;"ir;u;m:s; "x"r,ilj*;:ffi*,l: fl '":,Fii!:!:rqil:n:t' i:::'t;::,.("d red u%,"., ",". " ", " ""_,1,_"ts_ o,r 6lr ol o sp-_srir' ne. o es .roturdt ,o;: :Fl;, j":il'f, i?:";::":i";ru1;lril p[",ffi llix*::'-mrt;:::::-*:hastarniseks. i, n*,,,"""J-0"""".r ""L1'^ t:"t ,-la'er ore voimd I LrIs r]here dtekan-' o,o,1:,d,od,o- o ".a, J, ;J,T ::":::".'*"?:,Ljli",:;i:.""i'.?il1;j*::i r.'i", " t,i,'t j t l"* ;jt: ;l x;;::;"# _x ;;r:oa o punlre, m/! er vO rnatL,a pohtd itui:;,i:":l :i;,;; j- j;;;{::: :j:+i:'i' :I"'ili l "".T,":iJ" ";:: ":i' :"1:.{o D"d, e"d"; ,,, , "",.",""-,,i" _" .li_.,iliii".;,li;::;,;;;:;;;l;,.;;.::""1""'""1f,:51:iiil:"#fi:[l'#;"'# v-"eritud nins *,n"i*'",.".""",i"i o"o.::""'".: :: ::- ,:;;1":: :{!:}:i: 1"';.::, :;: :: j::::::1.'";r:i[:]: i"d" ,. ,L po 'o , ,dE so,6> ", ,"" ;" ;., ;:,1;; .":i ::::; :ffffiI ;;;: jil :i;: -:,.: : """"'l:";":H ::;" l_: 1".1"":l; :iT:*l:: j:;,",,3q,i1,:: ;"': : : ;i ;:.:::.1 :", x ii:;:tilt;"r:*l;".:" "ll,l,":ii"",'"1j." :: ::: ":;j r'vroo-o i .n '-"",. ," "* "i.1.,"fului::. j':::::J"i,T"Ti:;afuJ:-:lil :Tt t"::1il{i;ii!"jl::i"j fi:ll:J:,J:[i,"J ;r'" ; :":"1::::":;t:: ::;:1,;: i: 'J'""J rT ""..:"Ji'::ffi ii ;:::il:; ;T I ;:;ft: i',;";i ;;1": ;::.::.:""" : : ":""1,,11.':.1.::::,;::-o, ";r;il""""""", ;:",:;:J""'aatirist fegistreerimist ja uresroonr^ -xoristuspe.sonaiteostamrse a Lrstala. T60ltne DeaLorern-E morrveerirud, distsip ineefirud ia hei,:1',,::'J"""T",1:::Hl;ff:J,""Jff":i"i"j K i, j a h d u s.i,1; ",t:::'1 '.;3^,'rr*;r1l "J";,".T !9,;1,::,":::" '-::il"d;"":" I ::rveerrr'air voiL rnot!dd toristuspe;sonatii;.: :': r::"": i",:: ii;r":':' :; ;; IjTlil; T ?: fl-:l'"3,";"'.'?' i.. t:::r;":ifi :'i i' ;;,;;;:*"1 :: :;ij, iT S" :i;;": ;:" T.o i""' :' !-;'""ilj:ffiJi;'::j'i:x"j:nlhr"x il:l'ff":l :i:ril";":t?'J'",:ii:t: :l.ioo" o or".ss,so rJ0"," .0",.."-,,".i,i.o'o 'i..,r'cp r-.s, c d6o,..rsFp-,. i",."," ,1"...:;;"" I"""Tr"vaImrsel er tohiks hhrlrda ainuit murtdava-r.Lpc"-TOIDUHOGIEENEesr LoohaarsirIFinovaade. 2. 20tO

lri'rja:Ftlitrr_.-:Veterinaarparasitoloogia seosed inimese tervisegaToivo JervisI1asisseiuhatusParasitoloogia on teadusaa, mls kasiilebparas lle, parasitlsmi ja parasitaarhagusSeda vdib laotada mltnreieks a adisislpliinideks nagu Lld ehk zooloog lne parasltolooga, veterinaarparasito oog a, medits lniline parasitoloog a ja ta meparaslto oograKbik nimetat!d d stslp iinid uurivad paras l-te ja paras dl ning peremehe vahelis suhteid, kuld erlrlevad peamiste eesmirklde jamdne spets filise 16huasetlrse poo est.Veterinaarparasitoloosia uurimisobjektiksonr 1) oomade haigused, ms on pdhlustar!d aifu ja hulkraksete parasiitde poot; 2)parasitaarsed ,oonoosid ia 3) paras id d kulhaiguste silrutaiad. Teadusu!rlngud veterinaarparas toloogias on suLrnatud peamrseLthaiSLrstekke mehhanismide Lrurim se e, haguste dlagnoos misele, epidemio oogiale jaha gLrst6rje e. Seega kasLrtatakse veterinaar_parasitoloog a edasiarendamiseks ka paliLrde reiste dlstslpLlinlde lmorfoloogia, blo oogia, fr:lsio oog a, blokeem a, molek! aarb o_oogia, mrnunoloos a, okooogla, patoloogia, patoloogil ne fusioloogia, telsed kliln i-sed dlsls pliinid, diagnostlka, htgleen, epldemloloogia,farrnako oogia lt ) saavutusr'VeierinaarparasltoloogLa on In mese tervisega seotud mtmeti. Ehkk puhlat majandLslikud kaautused on ietkuvat oulised, pooratakse tbnap:leval su!rt t;helepa'nu seosle e lnimese tervisegaLoomad inimeste toiduallikanaMaakera eanlkkond kasvab igal aastal 95I00 1 o,i .or-" c c .dlo -- 20b0. ad\ralrloLo.d I0 | t" dir . >dn.s ".," "bUFoToid, - o oo r-. dr o r-o s"r'sd 'roo iandmelel alato iLrrnuse a umbes 800 mifjonlt nlrnest In meste toltmisel on v;gaoluLine foll loomse protei nil. Vaalamataoo.dta-.c JS6 d .etorir aoF-dt..im; .\bdr 6.d. adr.cnr'.ipao oo^lf| "o"l ,-" c pc "rSr ".loosdF ooiir s.d.Jd Looda_f, _dod"grr"d rl.( .1"'Id"u".'" 3ro. r "'lgJr d"o- cc." l qo El i 'r F oop""Por d- ," .o' d A ra' "' ^irq A '-rda d. o oo I dcl- pd'd- l"drho g, s.a .d ieor ,r L Ll,o \p od, d- poL.j, s d.cd qapd--urq d r rdn ss d loo'L- c rd sd rniL'su ol .,Idio D"o"'"d o' dtl " | | Ukliinliise kL uga haig!si, toodangukadLr iaE€stiLooma.rsn I Ringvaade ' 2 ' 2010isegl k nilist ha gestLmist nins sLrml6petULreks veljakLtseks veierlnaarparaslto oog -dele on alg oomtobedest esilet6!snudkrriptosporidioos, neosporoos jtViimase m6nekumne aasta iookstr ofsaavutatud marklmlsv:arset edLr loomadeiahtsamate parasitooside t6rjel, pearn selltbru epidem o oogiaalaste klls rnusle paremale selsitamlsele, neil p6hinevate strateegl iste halg!slorje programmide rakenda_mise e ja t6husamatele ravimiteleTeaduslikult p6hiendatud haigusrorieja uued ravimidOn kndlaks tehlld, et peenplht aste (trh_hostrong! lldide) nakkusvoimelised vastsedon m66duka kllmaga a adel s!ureks oh!ksveisle e karjata riseperioodi tesel pooleLSeliest leht!vat soovilatakse se alal paraslltde t6rje kasutada metafu aktilist favirnitemanustamist. Uute aia toimespektrLgat6husaie anthe m nt kumlde oom ne la kasutuselevblt algas tiabendasoo ga 1961 a(Carnpbe la Rew, 1986; Prichard, 1978) ialetk!s kLrn 1985 aasiani teiste bensimidasoolide rLihma kuuluvale toimeainetegalparbendasooL, kambefdasoo, mebendasoo, {enbendasool, albendasoo lt) Paraleelset voeti kasutusele muudesse Keeml_lstesse gruppidesse k!u uvaie r:lhendtenaevamlsool, pr:lrantee ja moranteel Uusajastu a gas 1981. a makrotsilkL ste laktoo_nde hulka kuuluva lvermektiini oomlsesa,mlllel on suLreparased umarusside, lesradenirg pLrtrkate vastased omadused Praegu_seks on kasutuse sama glupitolmea netestvee doramektiin, moksidektlln ia m bemtllsiinokslm. Doramekt n ia moksldektiin onpeaaes! 100% efektiivsusega maletseja iste seedeku gla la kopslL Lrrnaruss de korra ,samas vaga tdh!sad ka m6nede l:l lalgset'"vastu (Psoroples, Sarcoptes, taid, Hypoderma vastsed) M6ned a gselt oomade ravlksmde dud anthelrninlsed to meainecl {mebendasool,albendasool, ptlrantee, verrnektiin) on nLrud kasutuse ka humaanmedltslinis.Lisaks !lte ravimite oonrlsele ofkasutusee voetud uudseld mugavaid ma_nustam sviise nagu lalguna ehk tapina ma_n!stamine (spot oir)ja triibuna manLstamine (pour on) v6i ka valsa v6rkmiku p!si'boolid. Manustaluna es mesi aastat ka.lala'lavatele velstele, ka tsevad bensimidasoo e,pL "1 "-l t" F/o_ sooli -isardo.d o r' _

oo o oo | 90 50 o;o.a r,,nr o\t o_gi.oro. Lrg6\d ra lr"p\o,,u.d,ra.oro nir.Lro,g6r ddd60 parpTa' a InlruL r:L!6 ars.)eri> E. - | i. r996,. ,.p-n-rti.,. sisa,o€v pLrsrbooi rojnrjb nii Lrmarusside kui kaI dtg,p. drtr . Sd. ,as .o.b .dt" rnrproressrof aalne) "makrorsnk ltsre takroonide"asLLdn a D0,. rs,ddc oordr ir I L_n, _sa arFror o;.s.in,5L or ,sa-r. a.a\inilvdlaLoola-n .pr,ro r...ri,o-'.s, ,,pF 0 | .6s');rq 5oo I dda oa,asi:,toe ,or_at. ,- ,rdndcoesp oga oordlc..c..s.ard \.F.oo._.sr oparandades se e kvatireetTL eb m. tida, et gd sdgectane aftioa.r.srt tLJmide lasLrtd nine on mttr|etes nraaoes pohtLrstanud negdr|!seid rdg.l;r0i. pdrasrl|oer on valjd a enenu.l rav rnires srenrsus,probleenriks on ravimlaagid toomseressaadustes, keskkonna saasrumine ravimib;_KIoega I ng suured futLrtused rdvimiteie.\ll on LUr mrsed n.iiddnud r rhho!tronaal/io oe re!rstentsust bFns midasoo iLle suhlesramrnastet Austraatias, LOuna Aafrikas ia kaEuroopa! 25 90"o fdfinrcJes (Wotesrerrolme 11, 2004).Veterinaarparasitotoogia ia roiduhn_greenSllnkohat on o ulised kaks aspekti:I zoonoossete parasiitide u te ka n.tLrm in eto duaheta ka Ljdu ja2 -a.rn't""gid oo | !o 6. Jadd,5 d. trt oo -r. r ad o;td,, ai,oard, tiL , , -oe maf ustamisr toornadeteToidutekketiste zoonooside hLrtka kuLrtuvadlo soplcsn oo. .p rioos o d.rL ooo -:oo.IasL roroo, L o'lornoo". oo s o.too. p".c.go^ | oo r"1-,o riooo- dar sd doo.rd i. .oor-r.ta sp r .),roDed" oO, | .d d.-o" o, n""i,nds |r.,d-, r'bFs /2 "r".,-^,, ir'.r asl ot ,- dr d o Iu o /U0 i.,l,on:, -e oo.i r(r1 ,"- t.", p,ou:^'!1-,0'^ o Lo,, "". 1" dL,. ,cr . Ia p.. soa ra "dri'] s", ,den dso um i (intrnese nookpae uss ) vasrseteqenakaturnise/ or erjti rasked tagaja.led, kLr;asee parasrrt pahj!srab intmeset neurorsLisrirserkoosi. M6nes endeemitises piirkonnasor rabandunud inimesi onud 5 i0% etanrkfonnast.HinndfgLrirset jt t7 mitraro r n rriesr on n.tatunud h\oDtastnasordl/'Sa {Birgisdot r jt, 2006) See pafasiilpohlustab vaimset alaarengut lt hatgLrsvo.rne p.enaraarselt nakarun!d tasie. atuk.h_Lrstust vo ! dhd gestLrmist rmmuunpurdurKrusega irimellet aborre criri tamnrasreila krtse.lel, ning mLrud parotoogiat tFinresre.nakaturntseiroksoptasmaclega et ole linaf dLrdne na !s drf!te ndtaturn/sviisIur'l s rsl i olutine iloonis l)VETERINAARIA JA INIMENEI -\r rl I a,... .i r;.r'i:,.tr_;li.l1.."1-..'q-;g$.j#ri*,', t i*,,','uioi !.i ", t . .'','ii1.,..1 ''iiil'..ri')f')l3i t- ''1t,'t' .,& *;ff1],ii i jJoonis 1 ro,aplastna gon./, a en€misrs!lI er' I sporu eerumata ootsUSr, 2 sDor!t-a-al,!:: "*,1.t : _ sporoso d 4 8 pseucJor.i",l"ij,, "u,' n, r"::l:""""1"ll:J;'"" : i'; IKoetsustrLl 7 lnesoso d tbrdd!soidt 4.t, 6 t,;F,",."#*4f",:6q:; ^ 'H'$Jt'i/ ,P.r..i..\r11.r.l.6i .."I',''i ii"lr lo\*_/ t" _. -]|(Efrv.oped,.Rav;mi;iegid toomsetes saadustestd b,j" t";1"-t5 rdr -r ;a rcre to.srti-p o n Leesr on saadustele kehrestatLrd nn keeluenkooreajad. Kee/uaeg tagab, er tiha, etuIoro/ p m Ja munad ei sisalda ravimij.;;kevor of nende koglrs niivetke, er ei kahiusrai' 16.-. Vo r4d rLp'l dd ar rioa.d r,po ,dvrFrrd 6 rajo 66||c6gc r6ior4. .oo.a6-.v..]i rd' tcLa-r" voi ,.e_ , a, rlna sa p,, Loorrd-. .a\Ld cd too,:ao 6etr d6gdd6qd \daouste tLrrLrstamiselVeterinaarparasirotoogia ja keskkonnavelernaarparasitoloogia aspekridest tutebs n arvestada vee ja pinnase kaudlr tevivate telirajategd ning tesflonnd saasrumrsegddntrpdrasiitit umrde ladtidega. Nimet.-gern sr nl ohat zoonoosidesr truptosporio oosi, g ar.lioos, bd artidioosi t. ehhrno_N46ned nest pafasiirtdest or p6hlLrsranLo rn mFslel !ldrlJsir e hargLrspLhanaLrd.t\a tets (ryptaspal idtum parvum mi)ese )ruspe e neestFf.s voi\,dd o l. mirmed ioomargrd. Ohtl I tu ha gesrl,mrsr on pahlLrst.n!dEest Loomadrsl I Riflvaade . 2 . 2O]O

VETERINAARIA JA INIMENEt:r'=- ':l'-i:; :l': ;O- r',lt 'l'l''oo .iii:|l .:"o T-o. i. - -^,rirlr!. GJoonis 2. Echinococcus sranutosus'e ja Echlnococcusritlltiloculans'e arenenristsilkke lapp-peremehed, 2 t:lskasvanud pafaslid d, 3 kLipsed r:ll.l, 4 onkosfaar sisa davad m!na.l, 5 valreperem€hed, 6 vastsede L nclites, 7 sissesopistufud proto skooeks .1, 8 valiasopistunud protoskoo eks(Encycopedc Ref€rence., 2001)me.e .i Echinococcus granulosus'e ktlka E. nulttlocula s'e rastsed.PaljLrdes maades kasutatakse lamrnaslepsoroptoosi t6rjeks oomade vannitamistakaritslidilahuses, k!sjLL!res probeemlksof suLrrtes kogustes kasutatud ahuse keskkonnaoht ikkus. Sama kehlib veisekarjadekordLrva vann tamlsel pu!s t6rjeks. Viimaselkrlmfendil on hakatud loomade vanftamst v6i pritsimist ektopafasiitlde korralasendama pLireiroidide t;pllahuste valmakrotsLik ste aktoonide slstelahust,. kaTap ahused ei o e keskkonfaohtl kLrd,aga makrotsuklilised akloon d, nt lvermektiif, valjuratakse looma orgaf smlst marki'misvb;rses koguses roojaga. Suuremas koguses ravlmljaekide korra v6 vad needplrsslda nronede selgrootute arenernlst jatakistada s6rnikL agt] rdamistVeterinaarparasitoloogiga ia parasitaarsedzoonoosidPaLj!desl zoonoosldest umbes 60 on pohjustat!d ainLrraksele, helmintide, llr lalgsetela kee usslde poo t. Paras taarsete zoonoo'side tekltajate on sageli keef!kas afenemistsukke ja nende kulg olenelr mtmestpere|neestest la keskkonfast solilrvast tegurist.Seetbttu vajab nende ed!kas diasJoonis 3. Toxacara canis 'e arenem stsLikke : 10pp-p€remees, 2 mLfa, 3, 4 vasisedn!ras,4l,4 2 se itusperenrcrcd, E pfenataalnenakkus lEncyc opedlc Relerence . ,2001)noosiniine, favi ta profl aktika mLrtid stslplifaarsetaheremist, kus veter naarparastooogidel on oma kinde rol SiinkohalEnam k leisman oostllsed, ule 12 mlj nimese on nakat!nurl la|rmbes 350 milj on nakkusoh!s (Eckeft,1997) Vahemere piirkonnas on leiSman oosi vistseraa ne vorm efdeenr lne, pafas dsa ltusperenreesteks on koerad. See moskiitode vahend!se eviv nakkus on ertohtlik mnr!unpuudu lkkusega inimesie eN/losk tode lev klra a llkum st p6hla pooleseoses klima soolenemisega l!leb pidadasuLrrenevaKS on!KS.Alveo aanre ehhnokokoos, ehkki nimesel suhte iselt harv hag!s, se oomLrstLrbraske haisuskL ! ja s!ure suremusesa ljoonls 2). tvlarklmisv;;rset edu sel e paras toosit6rje on saavutatud tanu rahvusvaheise jam! tid sts pl naarse tooriihma jduplfgltuslele. On saadud palj! uLsi ep dem oloogiislteadmisi, afendatud uus lmm!no oogils jamo ekLrlaardlagfost ka meetodeld, omandatud rohkesii k iini si kogemusi ja arendatudkemoteraapiat nifg kifurgi lst ravi.Edukaks nalteks pa l!de er alade teadasterahvusvahelise koopereerumise onka tr hh nelloosia a 1e koostoo Rahv!svahes€ Tfihhine a Uurimiskesk!se luhiimiseEtte on naha r:lha surrenevat vajadustparasitide, telste patogeenide la rav m ledk de vabade oomsete saaduste l,reie, fav20 Eest Loornaarst ik F nllaad€ . 2 . 2o1o

VETERINAARIA JA IN]MENEOn osa etud ulukite he rn ntldega, sh ehhinokokkidegaiabandatuse uLrfingutel.Teema on aktuaalne, kuna ehhinokokkidelev mus on millrletes maailma plirkondadessamas on need parasiitidevastsed t6siseks ohLrks inlmese tervise eEestis diagnoositl lisaks varem leaclao nucl:lgile Echin.rcoccus gtanulosus ka ieire,seni rohkem l6unapoosetel aladel esnenud Ec hi nocacc us (Alveacoccus) m L1 lti lac u-/afls {joon s 2).Veisre kokts d ooside u!ringus leiti kriiptosporiidepaljLrdes veisekarjades kaikjalEestis. Neist Cryptospatidium parvum igav6 b nakatuda ka lnimene. Erti raskelt kul'geb haisus imnrLrunpLrudu ikk!sesa lnimestel (joonis 5). Toos analLrusili ka peiteos aste levik!t soodustavaid/pldurdavaid tesu-Nimetatud readusuur nSUie abivllmlseon meile headeks koostoopatner teks o-nLrd Rahvusvaheline Trihhine la Uurimiskesk!s, Taani EksperlmentaalparasitoloogaKeskus, Hafnoveri K6rgem Veteriiraafia'kool, Leedu Veterifaarakadeemla ia LitiP6 umajandLrsalikoo, slseriiklikult TartLr U i-kool, Veterlnaar ja To dulabolatoorlum, Tainna t\4er metsa hais a jt inst tutsloonid.Birgisdottir, A, Asbjdrnsdottn, H., cook, E.,Gislason, D., Jansson, C., olatsson, 1., Gislason,T., Josi, R., Thiodleirsson, B. Geropreva ence oiToxop asma gondl n Sweden, Estonia andlce and Sc.nd J lnlect D s, 2006,38, 625-631Campbell, WC., Rew, F.S. Chemotefapy ot paras t c d seases. New York P enlnr Press, 1986Coles, G. C. The J!t!re of veterlnary parasito ogy. Veter.ary Parasilology, 2001, 98, 31-39Eckert, J., Herzberg, H,, Gottstein, B. Parasltefbekbmpfun! be Flid, S.haf !nd Z ege: Antipafasitica, nrpfstolfe L fd Hinweise z!r pl.nrnassilen Bekanpflig Merkbatt TH2, fstitlt iirr Parasitolo!le Zrlrch !nd Bern, 1996, 1-51.Eckert, J. Vet€rinary p€r.stoogv and humanheath. Schwez Med Wochenschr, 1997, 127,1598 t608.Encyc ope.l c Relerence of Parasito o!ly B o ogy,Str!ctLre, F!nction.2nd ed., Ed H. \4eh horn.Berii, Heide berg Sprinller,2001,673 k.Jirvis, T. Paraslla!rsed zoonoosid. T.rtLr OllHa o K rlaslls, 2004, 107 kPrichard, R. K. Sheep anlhe mintics. The eplclemo ogy and control oi gastroinlest nal parasiteso{ sheep ln Alstrll! i E.l s A D. Donad,WHSolthcolt !nd J.K. Dneen [/]elbo!rne, commonwea th Scientlf c and ndust. a Resear.hOrganizatlon, A!slra ia, 1978, 75 107Wolestenholme, A. J., Fairweather, 1,, Prichard,R., von Samson-Himmelstierna, G., sangster,N.C. Dr!g res stance in velerirary helm nths.Trends ln Parasltology, 20A4,20, 14,469 476.22 Eesti Loomaarsr k Rinevaade. 2' 2010

-i-:ri:- -Lriil,:rEirEesti LoomaarstideprotokollUhingu 201O. aasta iildkoosolekuAeg: 13.03.2009Koht: EMU VLI au.litoor um YP-17,Kreutzwaldi 62, TartuAlgus: l0: 15Koololeku juhalajaks valiti Priit Koppe,koosolekLr prorokollijaks Jaan LLrht, kohai32 ligetKoosoleku paevakord:1. KoosolekL avamine2. P;evakora ettelLgemjne la klnn tani35Eelmise u dkooso ekr protoko kinnltamife lavaldatud ELR 1./2010)ELU tesevusaruandedFevlsjorikomlsjor arranne7 tvlajandusaasla 2009 ar!afde ja eelarve tiitmise kinnlta!nine8. Ee arve ja i kmernaksLrd 20109. 2010. aasta ee afve k nnitamine10. Suvepaevad 201011. Fotokonk!fss 2010 la Aasta oomaarst201012. Koha pea a galat!d kilslmused13. Koosoleku l6pp3. Eemse Lrdkoosoektr protoko lknnita-Koosoleku protokoll la 2009 aasta tegevusearuanne kllnitati Uhehii selt4. ELU tegevusaruandedJ!hat!s on pldaf!d kokkLr 5 koosolekutNeist kaks on loimun!d s;lmast s nra jakolm interaktiivset Uks neist o i aiendatLdkoosoek, kus osalesd ELUS esindajanaA eksander Semjonov ja EIVIU VLI direklorTeenrad, nr da on arutatud kooso ekulel:1. Uldkooso ek! korlaldam]ne TartusEN4U VLI ruLmides;2. Aasta oomaa.st va m ne ja e utootunnustamine;3. Fotokonkurss 2009 kotra damine;4. Konverenis 2009 kotraldanr ne,5. S!vepaevade korfa darnire koostoosEMU VL, Velernaar la Toidlametin ns EVS- ga Harjumaal Paunku a plrh6. Kodu ehe wwwvet.ee tegem ne ja tolmiv!se ldlgiminel7. L kneskonna afdmebaasi korrastamlneja LUte l:ikmete vast!v6tt;8 Osa emlne UEVP la FVE kooso eklte ;9 ERLIe tomiva loimetLrse organiseeri-10. 0nnetusjLrht!ml klndlustLrse pakkumiste arute ud ja parlna pakklm se k nni11. Konverentsi 2010 ee abire.ikmsed.Uute valjLrndite otsimine konverentsltoimumis€ ja korra dam se osas;12. Koostoo Jarvamaa KHKga oomaarstlassistendi oppekava vSljatootarnlse ;13. Osalemife Ravinriamet nmaf a!akoos EVS ja velerllaa(av mite hulsimuujategaj14 ELU kontorj asukoht ja se ega seonduv Sekreterie ostet sllearvuti, etoeks vdimallk kasulada nn mobiiisetkortorit Elioniga epingu l6petamlnetavate efoni kasulam se osas;15. Liikmemaksu t6stmine 2010 aasta uld-16. Veterinaararsti kutsestandardi prolektTegevuslLbade laot uste abi vaatamifeVTA-S ja omapoolseie ettepanekute tegemine peadirektorile kehtivuse pikkLrse osas.Osaletud on ilhel UEVP la FVE assamb eeflng Pdhja- ja Bahimaade vetefinaarorsanisatsioonide toogrupls. Sea o ld arlrt !se alj6rgmised tbhtsamad teemad:I Loomade terv s la heaol!, rnillest s6 -tLrb ka in mese tery s ja heao u;2. Euroopa loomaarstide n;dala snndmustearutelu ja tolmumise aeg,3. Ee mlse FVE ja UEVP koosoleku protokollikln n lta n-r in e i4 WVO geograafiline kofrastamife;5 FVE ja UEVP llkmemaksud;6 Rav mlte j;lgitavus ja kaskaad. KLridaspatsientl la kasltatud ravime d onravahel paremlni seostada Ravimite mikrokiitrid;7. P6hlamaade koo tuste programnr.Konverentsl korra dam ne oi uhingLe6nnestum ne. U e mitrfe aasta oli konverentsrahvLrsvaheline, sest osa esid ko ee,g d Ldtist, LeedLrst, Ukrainast la Soomest.Kokku krl asias konverents 292 osalelat la24 lekrorit vliest er nevast riig st Eksponefte o I L Too lo m!s vlles sekts oonis. Korverents to rnus Tanus Dorpat konvereftsikeskuses Uudsena oodi fn tootuba oomaarst de e, k!s praktikud vahendasid onrakogem!si la oskusi kolleegdele. Viimasekr:l astatavus o vi;ga suurAntld hetkel on ikmeskonnas 136 ak-1 vliiget, ke ele aienevad k6ik Llhlngu hrl-Uli6p aste poot organiseertu.l kolmellrituse ,,Bebaste rlstimine', ,,Lapuke l" jaEMU VL j6u upeo rahastamine.Acla Velerifar a Scandinavica pooit tehtudkoostbo ettepaneku vast!v6tm ne, kontaktslkukssa ma;ratud kolleeg AndresEest Loonraarsr I Rirqvaade. 2. 2010 23

Uxlrueu TEGEMtSEDJaan Luht teSi 0levaate koduiehe toi-Populaarsemad ieemad:3ST4klikki,Vetefinaarmeditsiin2009";3517 kiikki ,,FotokonkLrss 2008";26s4kllkki,Veterinaarmedilsiin200S"ELU kodulehe knlastatavus:2AA7. a 2466 ku astajat 22452 k lkisa, 2008a 10272 kn astajat 91203 k kiga ja 2009. a11074 kulastajat 101890 k lkisaAndres Aland tegi rlevaate Eesti Loomaarstide Ringvaate tegemistest. uldkoosolekotsustas arda ta e k6ik 0igused aiakiFja I mumise parendamlseks.Katfin A ekand tegi Ll evaate liikmeskonnastja kind uslLrsjuhtumitest.5. Aukohtu aruanneArlande koostajaks o I T na Toomet la see kandis ette Katrin A ekand.2009. aasta ol kolm kaeblst. Kdik kaebllsed tulenesid puudu ikust suhtLem sest oomaarstl ja k endi vahe U dkooso ek eldis,et koostdos EVS'lga tuleb v6lja tootadaihtsed b anketid omarlku ieavitamiseks jainfovo dlkud erlnevate teefuste kohta.6. Revisionikomisioni aruanneRevlsjonikomisjoni otsuse kandis ette MarI\,4akko. Komisjon leidis, et uhing on 2009aasta oma p6hik rjalisi kohustusl ja v6etudr:l esande d Uitnud korreklse t. Komisjon tegi ettepaneklr, et flnantstehinglte paremaksja glmlseks v6 ks raamatupidamlne k6 k urltused ja rahamahukamad tegevlsed se sltavate tabe ltena era dl aht klrlutada Konstareeriti ka, et teatud objektiivsetel p6hj!ste ( kmemaksude aalaek!mne, konverentsl s!uremad kuludl 6petas ELU moodunudmalandusaasta kahjLrm ga.7. Majandusaasta 2OOg aruande iaeelarve tiiitmise kinnitamine2009. majandusaasta afuanne ja eelaryet;itmire kinnilati u hehai selt8. Eelarve ia liikmemaksud 201OUhingu 2010. a tegevuskava ue otsr.rstamist alLrstatl m6ttevahetusega eel€rve ule.Ee arve projekti kand s ette Ka mef KalmLrs.Kulude loetelu-(lndl!stusAjakirja trrikk;mineFVE liikmemaks 35173,56UEVP liikmemaks 1543r,86KOKKUEelarvega seoses estas lLrlatus eitepa'neku liikmemaksu tastm;seks Enne s!mmakifnitam st toimus arLrte u, rnlle slsseluhatuseksesitas Priit Koppe andmed tlhingLk! udest iga liikme kohta.Ee toodud arvestusest on pLrLrdu taoj0uku ud. Aates 01.06.2010 of ELU palgal Llksinimene, kuna lhing taol eb oigLrsi loonraarstlkltseandmise e ab Kuisekoja n ng selesaamise irheks tinglmuseks on pa ga setootaja olemasoLu.T!lenevalt llknremaksLrde erisusest k!-junes 2009 a kesknrlseks liikmemaksuks637. krooni, mls paraku ei katnud iga Llksik krne kohta tehtud arvestuslikke k! utLLsi. Lllkmemaksu i6stmisele oleks a ternatiiviks 6nnet!sjuhtumlkind !stuse mittesalmimlne, kuid see v6imalus poo damist ei eidU dkoosolek otsustas liikrnemaksu toukasuksja kinnltas 2011. aastaks lzirgmi-Uksik llge 1000 krNn perekond k ge - 750 kr (st kaheLlhe pefekonna inlmese maks kokk!1500 kr.)EVS la ELU liise 750.-9.201O. aasta eelalve kinnitamineParasr arutelu kinnirati 2010. aasta eeLarveLlheheblse t.1O. Suvep:ievad 201OLoomaarstlde suvepbevad 2010 lo rnuvadHarjumaa, AegviidLr PLrhkebaasis 31.07-01.08. Gbivaks teemaks on,V6ta aeg maha,suht e vabalt". Tantsuks rnenglb ansambel,T p Ma ts", paevase ja 6htuse legevusetagavad noormehed, ke e uhiseks flrnetar r. Fotokonkurss 2O1OFotokonkurss 2010 agab seLle aasta 1.luLrnil, m avatakse fotosalerli koduehehtrp://pidld vet.eel rl es aadimislehed ,,Parim veterinaafne foto 20l0" ja ,,Parlm varlafoto 2010".Aast€ loomaarst va ltakse kaesolevalaasta v lendat kofda.12. Kohapeal algatatud knsimusedKonverents Veierlnaarmeditsiin 2010 tolSumma Kulud mub 29.30. okloobrl 2010. a. Tolmumiskoiihe haks on taas Dorpat konverents keskus.liikme tlrituse mitmekes semaks muutmiseks otsLrstaii kaasata EIVIU toolajaid.Uue tegev!saasta priorlteetseks tegevuseksnlmetati krneskonna arvu suurenda-4t 400,00 300,004968,00 36,00 mlne.10500,00131124,22254,4923,5676,10L6pp:14.00Priit KoppelELU pres dentJaan Luhrjuhatuse llge24 Eesli Loomaarsl k F nsvaade, 2. 2010

UHINGUMida teha 6nnetusiuhtumi korratKatrin Alekand.ELU juhatuse liigeEest Loomaarstide Uhing! akr tvtiikmedomavad Llhingu poolt 6nnet!sluht!mi kindlustuskaitset. See tehendab, et kui oteduhingu liige ja tas!nud liikmemaksu 6igeaegselt,on sul 6igus onnetusluhtumi korraltaotleda k ndlLrstushuvir sr.Uhingu koostooparrner ks 6nnet!sj!hru,mrte vaslu kind ustamise on sa va Kindtustuse AS.Vastavalt sd mitlrd kokk! eppele on njmetatud klndlusruskairse ddpSevartngne,kehtivusala on k6ikjal nins paevaraha kesrvus on 90 peeva Kird usruse a a e kulr uvaid spordiv6ist usre kaigus saadLrd trau-Kindlustussummad on jargnevad:. SLrrmajuhtumi hrlv ris lrnit: 50 000 kr;. Pnsiva puLrde hLtviris imiit: 100 000 kf;. P:ievaraha huvitislimirt: 200 krOnnetusiuhiumi korral tuteb tegutsedaiargnevalt:. poordu es mesel v6 rnallsel arsti poole;. ta da arsri ertekirjurtsi;. vajaduse uba Lrsaldusarsril lperearsrjt)teostada enda abivaarus;. liikus6nnetuse ja isikuvasrase k!riteokorra poordu po itsei poo e). nformeeri esimesel vaima uset, k!ld'hijemalt kome (3) toopaeva jooksLrELU sekreriri Ingrjd Vesket (cSI\455207671 to|l-ru|.rd o Inatr s;Lrt-tL I .esialgsesr diagnoosist ja raviasurusest;LdlLs. rsa dnd a ro.rdnr-p drla 'orreset aslassepuutLivar informatslooni.KLri kindlustatu, kindlL.lstuse vatla v6ELU ei taida nimetatud kohusrus ntng selel on mdju k ndl!stuse andja kindtLrst!shuvitisemaksr.ise kohLrsrLrse e v6i kindlusrushuvitisesuuruse vSljase giramisele, onk;nd Lrstuse andjaldigus keelduda kahlu huvitamisestv6i huvirist ve henda.PeevarahahLivitise raotlemiseks rLrlebk ndlustuse andjale uhe kuu jooksut pefasrravi 16ppemist esltada i;rgrnised dokumef. kirja k hrlvltuse taotlus klndlustuseandja blanket , m s tlreb reita kindtls. arsti poolt t.iidetud kind ustuse andjablankett,,Arsti otsus".M6lemad b anketid on kdrtesaadavadsekretar ngrid Veske kiiesr.Kul raviperiood 6peb, tu eb dok!mendidviia lEhimasse Sa va Klnd usruse kontorisse. Ljsaks tuleb esirada ka haigustehekoopia, too6nnet!se rapoft (sette otemasolu), vilmase kLue kuu palgar6end. patgat0endi n6ue ei aiene FIE e.E€sti Loomaarstik F ngvaade. 2. 201O 25

! 5: . -tf -Artur Hunt 753. martsil 20'10 a iehistas oma 75 silnnipaeva uks p6l!rnajandLrse edendaiaid jaloomaarstl tegevusele maadLrnud sajand90ndail aastai !ut ve lundit otsinLrd ko leegArtur Hunt. J!ubilar on parit Viljandimaatja 1959. a 16petas Eesti P6llumajanduseAkadeemia oomaarstina. L6petanrise largsetsu!nati noor tohtef Jagevamaale, Au_s e, kust ta aga jlrba 1960. a sulrndus V6hma Lihakombifaadl tsehhijuhatajaks 1966.a jaikas Artlrr oomaarct praks sega HarlLrmaal, to eaegses Sommeflngi nimelsesmajandis. Vahepea e mahuvad ka rnltmekesisedametnlkuaastad Flarlu P6llumajand!svalitsuses, k!ni 1973. a slirdus A. Nunl Harj! Loomade Haig!ste Tarje Jaama, m ejuhatajaks oli kun pensionile sird!mlsefl31 12.1997. a. Asutlrs tegi tanase jLrubilarijuhtimise abi t6s se arengLr la mitmeid nlmenruulusi, praeguseks on kujLrnenud juublari eluloo tegemise kohasl Veterinaar_ laToiduameti Narjumaa VelerlnaarkeskusLoomaarslide tegevus s€l moodunudsajandl 90ndai aastal uue hoo, o es vaban€nudn6ukogudeaegsetest plrangutest,kus ooma€rstde tooks oet k6ike seda,mida keegi teha e osanud v6i lhtsalt etahtnud. KbivliLrs oomaarstlde kooperat ivne tegLrtsemlne. Artur Hundl eestvedamlselva mis pohlalik !urimuslab p6ll!maiandLrsehetkeseislst ja oomaarstide ioo korra damlseks Eesti taasisese sv!mise jare JLrubiari tegevus on leidnud kaiastust ka 2008. aimunud bbjograafi ses eksikonis ,,Eestpo unrajanduse edendalaid". Artur on muusikahuvse mehena ka tubli laulumeesning akliivne rannumees. PraegLr veedab tam6nLrsat pension p6lve koos oma jiireltulilaregaTalLinnas, Kakumae . K6 gi kolleesideja opilaste poot soovime jatkuvat r66mue amiseks n ng tugevat tervist ja mbnusatldamaa tark on oelnudi ,,P6him6tledkestavad igavest ja me peame legema seda, mis on 6ige. Tulemusenij6udmine v6lbo a nitle meie v6lrnuses v6i ei luhtlr seeVladimir Vahesaar26 Eest LoornaarstikF fgvaade. 2. 2010

PERSONALIAJaagup Alaots 7027. juuli 2010 tdhistab oma 70 iuubelisunldot,a- JoagLp A JotskaLaaegne loomaarstiteaduskonna 6ppeia,d;,."o," - lor'6t,,,- sa r-ic\ rqlevased loomaarstid epjzoototoog a sseInaarima ca 25 aasra vShel (1979 2006).Jaag!p A aors, kes on sund nud ja kasvanudTartu nnas, valis parasr keskko(lopetarnist 6p nsure jatkam seks EpA vereflnaafiateaduskonna, miIe t6petas 1965oacta . L 0oara-r's- ja g5-, .uL r"ti L" ,do cUr'" so. Soo, prdeq r--s "rlr .a" p rt d,o d t: (o od" i d"- dS" .1067.a, - ""sdls"o. roo, ppd.p'6.inad,d.siiti i 5afnab tunnistusl kotleeg Aaorsa kinirsisti.0 .r-st. -o a "_dso.toos. | -on"n;N"aga mset ei suurnud piisavalt kaita otsivdva rnu la sLt!re akadeemilise v6 mekusega'' .d r 'cr I.168."d,1"ds rs JadaLp At"ots toole Ba ti Tsonaa sesse Teadus ku ULrrmlse VeterinaaflaboratooriLrrnisse, kus rao,/ a d tc iaad|it "re"o ,Joot- 9, | ,nneks aasraks (1968 i979) Set perioodil vat-'_ris .d /ate'irod ta dIo od"o o;s,er."L.ioor le-na !- | -o o oo ."."jds-o nirt .-loog s-d T. ",seo r-r.-.-, o p r o,oosl",t-^ l,b,rd" r:Ie "oo a- t"..e,1976. aasral.Aates 1979 aasrast on Jaagup Aaorso nLd ."o. rd r-.e,6"-",6or."",..,u,d, s on'doal" d>, s p-d.n" ci)p- d dt rs drJ rs!6.epd-s.laDd.o5. o odto f .d.a I opo.dtcametikohal Uuubilar enda s6ntlt) krtpsemist." , ." .98q. a dot .e,di dr ,-rito dr^ j"1096. d eD,,,oorotoogc pro--.-o-iLs L\"\,6ppej6!toble o .laagLrp Alaots aasratel1 982 1994 vererinaariateaduskonna teaduso odp dc I rg 1996 2000 oo.da,s--.ad t-s, o. ro r", tr s')d:r ,. " | ,i ,Lo INaSu oeldld, aperas Jaaglrp Alaots 25aastat loomaarstinti6pitasrele epizootoloog at Ja oomade ning jndLrde nakkushaigusi.Pinselise 6ppet6o k6rvalr on ra bbi aastateleidnud aega emakeetse 6ppek rjand!se koostam seks. Mirmed ja mitmed tlrdengrpOvkonnadon saanLrd ab tema koosraIUd nlmunoloogia ja epizoototoogta dppevahen.l test, mis musid bros0Ltridena, jah jem kahes l;ieinahutisesr opikusr ,,Loornataud ta raLrdit6fje" ning,,Efiepizootolooga". Viimsed on hinnatud teabea kakska pfaktiseerivate e kotleegtdele.Onra endisteuli6piasrel onn6udlik ja printtublisti rLrLrpidaSarnas f6ukop n!cl 0li6pilas',' -b l" srir., rdj" "."n"so-agdmuljet prakrikumid, "Lkus loeri ette JamesHerrioti raamatute,,Loomaarstist te n ctu riks,,d..Loo'i"d-st poo.isas p-"ra.. -. . "toir'_1'sFq" 'oq-'L Lo-.dtr JadgJp Ador-\"qu .cdd" o, ^"-d jlrpop, do spd , e- ps nL rd,F ,iLs l"do .p A dot ." .o "s ad itn, 1.rd. tr-Fbli oFda -t r"dq.p At"o-s or ,"o rd"matuto gete andnud suure panLrse oomaa'rlia I c. ooo rla s--rr;-. . Ep .-. rub",ir ,6rat o ro ge.F,- o. | . rd .a s ti,"ndr,rdd Dd oP"-ir .Vd"oor""rs j.,.rr_| ' ed i" Dol-or Dd.e dr oJ. d r.maaloomaarsti uued j!hrunr!sed,,, aga kaebi arvukate kifjLrtiste Eesri periooditisesajakirjand!ses. Teenirulr rufnusras EestiLoomarstide Uhing teda 2007. aasra elutdopreemiaga.Oles t.ina (l5le j!Lrbiar k6nepruuki kasutades) Balt maade vabahdrra staatusessetOusnud, ei ole Jaagup Aaots sulepeadnurka vsanud. Lairmatu sriijtunde pooesttunluna on ta otsitld kee eto rnetaja erjalatekstidee Lisaks ootava.t toktmist j;rjeKorone raamat ta ro meramist-kotrasramisr6pikLrte Msikirjad uure vAtjaannete tarbeks.Soovime talle selleks palj! jordu ja tervisi.Siinkirjutala rahab rihrlas teada anda, etj!ubilari pa ve toinretada tead!skonnapar no praegusesr kohast v;afikamassepa ka saab srlnnip;evaks raidetud ja toodetavastkuuleme siis tema esitLrses kam6ne m6nusa d:essipa a.Srjdamlike juubelitervir!sregaEes! Loon.dr,r il F g,.adp.2.2OtO 27

PERSONALIAProfessor Mihkel Jalakas 7O2aLjskumalu, aga tos. Kn ap n v6ib 19. lllrnlhommiku arulleda palude oomaarstdekoo iaja ja hea ko eeg lMlhke Ja akas. JLrubilarsLlndls Ta lnnas. Tema ja temaealistelapsepolv sattus aega, ms lab ajaoo olimele rahva e tiks rangima d Ei l;lnLrd seekarikas nrooda ka N4ihk lst I ma s!uta areieeriti isa la ta jse ha gestus rbnga t tubeFkuloos. tlhe arst otslrslav tegutsemifep;astis ta. Head Seenid ja s!ur tahe asdta tOusta NSVL meisterspodlaseks maad uses ja tootada veterlnaarrneditsiinl nhel fllusiliset raskema a al sLrur oomacle sunrMaapoislna eks ta dppima Vana-V6idutehnlkunri la sealt edasi EPA veterinaarteaduskofda, ml!le lapetas kltusega 1963 aastal Koos abikaasa Rosaga suunati nad tooleMustlasse. lvllhke Jaakast sa tvlusta sovhoosipealoomaarst ja edas aastatel 19671969 ased fektor Andeka la edaslpLrild ikulnimesena tahts Mihkel enamat. T966 a astLrs ta klrurg a ja s!nnitLrsabi kateedrisse asplraftu!ri,m s kahj!ks jel lopelamata. 1969.a. tuli la laas Tadlrsse, et jeada l6p ikult oo_maarstlteadLrskonna teenistusse. Doktoflkraadinl j6!dis koleeg siisk a es 2004. aasta, ka tstes valtek rja teemal ,,Eesti holsteinit6ugu lehma vaagen ja udafa kandeaparaalsr:lnnltusabl seisLrkohalt". Ta on Loomaarstrteaduskonnaslebinud m trneid akadeemiislastmeld: 1969 1989 vanemdpetaia, 1979-1980 kateedrljuhatala, 1989. aastast dotsertja 2008. aastast proiessorMihkel Jalaka erla ased teadrnlsed ja pedagoogllised oskused on ta t6stnud Eestioomaarstide ja ko eegide seas v:1ga k6rge e tasenrel, kuhu enam k meist ka sulrlteponnist!stega elj6Lraks mitte kLrnagl Ta onve ste slnnltusabls ja SUneko oogias j!urulanud mltme d uudse d v6t1e d nagu emakaamplteerimine, k6huaord la veijste I udearterite purkteefimine jne. Kolleeg Ja akalon haruldane v6ime fbha asiu la sundm!sitoimurnas loomaorganismis seal, kus tavamidagi.EhedamLlks iibi!urliuimmeditsiinl vald'p gLrl tundubrldes midasi uLrtavastada. MihuthaluJtulel Jdalas le.-.,!1.O s ei See Po eEF\r Loo'naa,st I F.g..a l€' 2' 20lCsug!gi I Ta avastas veisa vaagnas uLeanatoomlse struktuuri vaheistmikuluuV6rfedes ehma vaagnaid €voltrtsloon lselt, tegi ta vee leise olr se avasluseudara kandeaparaat on seoses piinlatoodangu t6us!ga o ulise t muut!nud. Kahlukson anatoomilised muutused vlllLrd sunnltuseseisukohali vald ha vemuse, s.o. fasketesLinnltuste suunas. Kolleesl avastLrsed pelvsideavat tiheepanu mitte aln!t kodumaal, vald ka va smaa Neid tsileef;taksepraegu prest isetes analoomiadplkltes.E utoo kfooniks ilmus ko eesilt 2006. a.monograafla ,yeise tiir!se la sr:lnnil!se pato oogia". Vahesed vaikerahvad saavadhakkama erialaste 6pkutega mingl ktsaefiaal. IVI hke Jaaka monograafia kolgesuurern vaanus on see, et selle on kirjltanud mees, kes talelikut vadab materjalipraktilist, rakend!slikku knlSe. Of ginaa sedI ustfats oonid of k!juldatud tema endapoot kogul!d materjalide p6hia. tvlonograafiaton soovilatud inglise keelde to (ida, se o eks head eeldLsed ka mujal nraalmaspopu aarsust la tahelepanu vdlta. Monograafia lllnuse ja sunfitLse patoloosia",vaagna ja !dara kandeaparaadi"Veiseanatoomia ning obsteetl lse pelvimeelriaalaste u!rimuste eest veise pelvis tvl hkeJa akas 2AAi. aasta Eest Vabarllgi teaduspreema po Lrmalandusteadlsle vadkonPiirast neid saavutusi oleks Mihkel teenitut v6inud ka aktiivsest rllkoo itoost lagasi t6mb!da. Ter.a otsiv va m le dls agakohe ulred rakendused. Nii on la viimastelaastatel sigimisbloloocia osakonra tooruhmastootades o uliset panLrstanud s!guselekteer tlrd sperma rakendusv6ima uste !u_rlmisse. NElteks hakati tema algatuse suguselekieerit!d sperrnaga seemenclLrst kat_setama tineks mltteosutunLrd ehmadel larillatuslikult selg!s, et see and s h;lcl tLrernusi.Mihkel Jalakas on l6tk!va i hea nooFte ko leegide mot veerlja ja suLnata Nll ontema kae a peatselt valmimas doktoriloom; etseja ste vaagra vofdlevanatoomr slVhke on too k6rvat s!utnld olLa kasLrurep:irane perelsa. Ta on koos ablkaasa'ga lles kasvatanud ko nr lutart ja uhe pojanlng ehitanud Ulenurmesse kodu See n6uds pdhitoo korvalt paliu vaeva ja aega.Nea s6ber ja ko eegl Onnitler Sind endaja ko eegide nime. Sa oled te ntrd v;br ka e utoo Hoatervlst ja era liiga palu Ia'Ko eegide iimeMadis Aidnik

PERSONALIAEnn Ernits 655. I dirfo, d. or a p , ca 6r.r .rd 6r> dpost rr LVU .F.p-i, da n.d:r) i, -o ,oo I d-"ac,dt rse 1r,i. . n o/o oogi" o ."^o, r"roomaanaroornra dotsent Enn Ernits.". 'L rli " .,, . d .n:r.- roqr E\ J-. 9'-'" "" | . 6, rcrep-i-Jr-l la lro.ronropp',..,d:'- 'o '5oro ei . .oo, a .6 Edi,,"orI r ","c1 rro Arao-or-riogo. p.a60rL" r, sLv r" ,/,1 oorrg" q/J d ",--.",."rdaldr5t,no .e'St6 , - oo-icJ- ,o ,-r .oor:dedrd c€.- -98J rc!-dsr ro., os to opalcmakodrjtoomade anaroomiat, hjl/em ka verer naarmeditsiini ajaluo!.1:1"-" ""': '" '' L' F s """s-.o,nd"oi ,J.5-,td.T" , .".- rd",o.9 oo o.os.ep zooroloogia ja teisre dtsrsiptiin de arer,a r. ,'r a 99b d"s."r ,oo_"d,), edd-,.oo to r ii,-l'.,o ap-r"r r" ,u ,/-r-r.n"d,roo ",n"ri.uLu oanr \ 1 r-ob.ooooia aeprzootoloogia arenqusse,uLr,,r .J o, Lcrd.l . rLJ,,d,olas raertetdnnetes f;htrt on laddv!srdtlrl for;dP l" l"d.l-,\6 o. rotd.. s..t a na,erJ lsan.cJ lendd\"dd, lir urdtu pus bl.Enn Ernils on t3 r.dmat! | ng 574 origrna.arrflr .lro !ar tdasaLrtor Lisdts rol,Kerd, to metarrd ja kofrigeeritLrd toid ninoavaiclatLclforosidta joonrserd visdndeid Et:reranded, fdnesLt ja toeng!iLJ of kokt!peetrd 214.N,agu jLt!bilaf oma vasrilmunud aliobrograallrrse ma estusraamatu ,,ElLr raamarLrteeu oodL rd opd_'S- I ad, ,a,Lta.4e."raso oo, tci6da,.r b,,"-, ror ooL5 L:a-,ia:-" . ogr d- or ,ri. das ,ir I I ,, as:Dob_ol.r d care o -, ooo"" rotrcre _ro - o, Lr ,, d:a o ooF,a,Ld. 6 'r"do -. -d. s ri a,a_.]..atur ,9, sool. --,9- e-,,,ar I rir" ," ", ." p" "oos,,or o.-I :1"" - ",.o pddL.ld o oo-Ld, rcr o I..a.. r.1d dId da. L o"".l. r rFld.a,dLo.mra oprkLrt ja 6ppevahendir'o7_0 dd.t" La..Da., " | ,-rL . ..,b cr-cr o t-6l.ai,.r o.,, rr ., pdr"o"..ro rooni"vasru la se ega seoses ka rahva/uu e id-usunOr vastrlo-: '-'-"o' I . p,. \.aon 6t.lp. rlu, htdb endmar).1979 d si nrdtr prdegune EIVtU rordL,tedous(p do 'o o.o,e..or V;ir o Do " " a,lu, u d.lc an , rs. ,. dLr 1lvasrLr se.rd !timdft vrtiat.r toostddt I oorrrD un+aatne 1998. ddstal tnrunLrd teos,noc^.,Larvtn9s of LaAe Oresa, nrng Valge-Ld, e v argu reenetem;,I muinast. c]e LrL,riJuubilari esimeseks ja suurimaks armasrusekson ning arvatavasti ka ja.ib tinqvistika, sest nagLr Litles Seneca: ,,Auas-antorvP u: lc.14. .-pr, ,tcl oto,o.tisFqJrds'_.er,/es.e sd, ,o .ia."o.r "1- Juubilar on regetenLrd eiruski, ladiId,oa.D to D'drtsJrp ,oo'l d .aotc .a ro.ld:\, ed1" is,, ,s." jr roi bLqd",d.poo.o olga.-.a ,".rf.,. ,..d'l,, ..,ne, karlata, t6unavepsa, rianisvepsa keelte "...ga.So,d' :d I "" .oo ir ,orta a d,r ."oart.o,brdadc db.U \-rai. )a,)o soorlesodrdl to .-tas 200/. d dorr \ ,o L.>rlrnreirngvrsrika Se rsr tegevliitrnef s.Ehk reisele kohae juubiafi hobidesLlll:l,. ","-, *,,"o,(s,i, d:",oo.r d.oloop-.o

0ppejauna on juubilar kahtemata Lllkooli lks n6ud lkematesr ja prlnlsipiaa senales. Ra.1ix studtorum anara lld 6ppin -se juur on klbe), elab luubiar. Tema eksamon oomaarstistuudiumi riks raskemaid kuimitte raske m, nrist6ttu osa e pa. acelderte juhuse kaudu loomaarsti 6pinguld al!stanule see jriabki soorltamata. Eksarnil kehtrvad.6uded multun no, mulfa ehk vastataruleb Inhldalt ja tepsell, s.t veheste s6nadega anda edasl paljn ja pina deliberate,detnde dicite (enne rnote ge, siis tlte se)Enn Ernitsa loenguid v0dsilavad ajaloolislingvistilised ja semanti ised kbrva epaiked.lgav ri l6pilaste pole.EMU loomaarstiks 6ppivate illi6piastething Suonalaiset eldtnlaAkereteen apts'kelijat Tartossa Suo/el ornlstas dotsentEnn Ernltsale 2007. a parma oppejau aLhinna.Nii et see 6lge armastus on ikkagiKolleegidega suheldes on jLrubilar aatikoostoova m s. Sin leglrtseb ta p6him6tteldictum, factum e oeldld, tehtud - tehtudnagu lulratud.Juubllarist Enn Ernitsast kui c/v/sacademicus'est v6lks kirjutada vee palju.T6elise kirjarnehena teeb Enn Ernitsa agaseendale veiirika j!ubelikingituse - exeglm an u m entu m'i - aubbiograaf ilise raamalu,,Elu raamatute keske. T:ihised'neol Seles kajast!vad n I tema ornaksed-sug! a-sed, elusnndrnused (tood, tegevLrsed, harrastusedjm), kLrj ka Lrurim sretked, kirlatoodang ja ertekanded.t\4ida soovida juubilar e edaspld;seks?Valetudo banum optmrm'i e tervist, mison I lrn huve ja et ka edaspldl osuiuksidt6esteks Manlluse atvamL)s, et labar estetiam ipse voluptas e taa luba iseeneseston nauding ja Eutipidese variatio delectat(vaheldus pakub labLr). Loodame, et sedanaudingLrt jatkub juubiar e vee paliudeks,paLjudeks aasraleks.Arvukate ko eegide ja austajate nime EN4Uk6ige professorlikumale dotsendle k6igeparernat soov des,Toivo suuroia30 Eesti Loomaarstlik Riirsvaade. 2. 2010

Ene-Tiiu Mangusson(o3. 1O. 1 946-04.O2.2O1Ol4. veebruar 2010. a ahkus meie hugastugupeelLrd ko eeg EneTiiL lvlafsussonEne Tiiu sal keskharid!se kodukohas, l6petadesTurba Keskkoo 1965. a. Se e e jargnes d ulikoo iaastad Eestl PallumajanduseAkadeem a veter naariateaduskonnas loomaarsi efiaal EfeTi! opetas EPA 1971a j€ siirdus kodukoha patriood na tagasiapsep6lveradadele, nrlud juba valjaoppinud loomatohtrifa Kod!kant laigi hifnatldko eegi alnsaks tookohaks Ene-Tiir a ustasloomaarstlprakssega tolleaogses Saidasovhoos s peaveter naararst na. Eestl taasiseseisvumse jafel jai Ene-Tii! seotuks kohal;ke po Lrr.alard!sllh stutega ja piirkonfa oomapidajatesa, olles Nlssi va a maadetdeiiseks maasoo aks. Pikki aastad oE I Manglrsso r kaasatud ka vo itatud oomaarstlna r k ike llesannete tbitm sele. Veternaarla Toiduam€t Hafjumaa Veterifaarkesklse ko ekt v ja ko eegid mi;letavadEnet k! tookat, ablva m s ja s6bra lkk!inmesl. EneTiiu otss aati v6inralLsi, kLidrs koik korrektset teht!d saaks, temajaoks el olnrd olemas vabandusi tegematajatnr ste tarvis. Lisaks erlalasele too e osaes Efe alari uhiste eftevdtmiste ja oli sageI saravaks eestvedajaks. Sam!t osaesEfe TilLr aktivselt koduva a tegemistes.tvl6nus h!umor aitas Ene aastaid ule o aiseg pikaalalisest raskest haigusest. Ta eiv r sefud kunagi ega viidanud oma terv semuredele.Alles selle aasta 03 veebr!arite efonlkones !tes Ene nrulle: ,,Head aega,Vo . Mind enam kalaks el ole, ma hakkanv st nr nema." Kuidagi habrast!ndubse stel p!hk!de na ne e ufit.Sa rulidJa paike SLr jare,Lo d s;rama lehedKui kuldNaeruhoos vbreles...la siis Ene bkski ..Perekond, lbhedased, kodukandirahvasla ko eegid saalsid EneTjiLr Mangussonivii'nse e teekonna e kaunit kujundatud kodutau 6uelt L veebruari 2010.a.Ko eegide n rne,Vladimir VahesaarEest Loornaarsr k R rgvaade. 2' 2010 31

IVeterinaarpraksise aialoost Eestis(kiriaviis muutmata)I Buiatrika praksisest. Age indigestioonnlirohke j6utoidu sddtmise tasaieriel.Juht l, 19. l. 27. Pats ent kome pojaema, heas kehajdus,6 kuud tine, keskminep maand 10 litrit peeva kohta; loutoitu kaennem saanud, viimase ajal terve olrud.Loonr on oose ahti pebsenLrd la laudaso evast segavilajah! kot st, kui ka sigade evalmistatud keedetud kartulite ja jahu segustom€ tahtmise l:irele soonud; hommikul ei oe oom toltu vdtnld ega mbletsenud, on p kali heitnud la eitu e ajam se egaaitamise pea e Llles.Status pnesens ke 3 p. I t" tn tecto39,7, korvad ja jalad kulmad, saruejuurlkadkuumad, ninapeeg I vahesed piisad, pL s108 120 korda min!ts; hingamine 18j oomamab r:lkskbikset pea knlje peal, sensoori!m ndhtavalt ha vat!d; loitu ega jook evota Vats keskmiset tbis, pehmepoolsekonsistents ga, t!ndelikkust 16hLrnr se pea ee ava da, vatsa lik!m sed puudlvad absouutsell, iseg auskutatsioonil el oe ikumiskahna d ku! da, roe vede, haisev. N4itme mehega aidates sal loom jal! e, kaikvaar!v, iseSran s tagast narkRav m seks oli saan!d g a!bersoolanaela osa; sllstis n koffeiin 5,0 ja soovltasinbarlum ch orat 3,0 ko m pu brt, ga v etunni tagast uks, ja a koho I 6 ek aas t;ls 34 korda paeva looks!l sisse anda, pea ese e dieeti pdadaEnnustus o i minu poot kahtlane, k! domanik e tahtn!d head p malehma odavaltihunikule arda, hbas iraootavale seisukohale asuda, ja nagu malk!u k!uldasair, o pats enl najdLrstalud ravimise jereem6ne paeva jooks! paranerud.)rhi2. 25. ll.2t Es mest poega v lmasestiin!se ku!s lehm. Anamnees: oom onoosel ahti paasenud, oomalahu ja ssadetoitu lkeedetud kartul' ja lahusegu) soofud,hommlk! o. oom amanLrd, alamisepeale ules ei tu e, lsL ja m;lu puuduvad.Status praesens ke 2 p .r t' 38,7, puls80j hlngamlne 18, vaade 166mus. P6 uhelna votab vehese isugar vatsaliikumlsi 10kofda 5 mif., roe har k, neja nehoga altamise pea e ei saanud ooma ja u e. Ravimine 300,0 natr. Sufurc. Uhekordset, alkoholafnused periood iset; esiagLr deetNagLr paar nadaa pafasr kut]lsin, oiioom ko me pbeva parast iles tu nud ja terDr. med. Vet. J. Karlsonll Markmeid praksisest. Emakoia seinalabiv haav paranes15 lll 33 palLti mifd rlhte kehva talluTaevere valda andma srlnntusab Kohapealnentisin emakola keerd!. Lehma tuiv s korda keefata, enne kr sa n asuda vaska korvaldarnise e Vasikas oli surnLrd. Fl!vaku e a a lai aga sllski vee osa lse keerlvot. V nrnekofdne lvlles) keeramlne lulese la) se e ei k6rva daf!d Vasika eenraldamise l.ireie era dtrsld ka varsti p;ramisedSe e jaree oplrtasin ernakoda 2 tri 1%kreo ni lah!sega ja ilhes sellega asLrsllemakoja s sese nte konlro lm se e Leldsifgivarst hllvakll a ees, kus enne vot o ,se na ;biva haava, rnillest k;s vaba t ka lLr66nesse pa;sis Et sel es 6p kull veenduda,palpeerisn ka ernakola sefoospnda,mis on kompamisel karakteerne.KahllLrst po nLrd. Kuna lehm lrriseer m -se j!ures juba ahuse va la vaitas, sjis korvaldasin ka varsti k;e. nformisin omanikkLrse sLrkorrast. Lehmae asin afja pakkrdapangetiie linaseenrnekeedist segavl ja jahudega. Ha ge loom s6 se le ja oli mu duterane. Endistel jLrhrum te seda aga ponudjhar kult ehma korvad valusd ont,oom el sbon!d ega loonud. Kuna oomaomarikei soov nud elma koh€ lappa, sllsandsln ta e juhatusi tervis ku seis!kora27. I kuLrlsn faafrrit, ei Llla n-rainlludehm or terve. Klrlutas n sis oman kL e lakusis n larele, k!idas oonr paranes VastLrsesteatas, et te sel pieval lehm vahe soanud ning on|rd,,tas" tympana. Palavikolnud mitle karge 39,2, 39,3, kesinudkuus p:leva; siis hakanud angema. Praeg!29. I palavikku enam polevat, oomsoovat, joovat nifg olevat terveVa nadest ELR numbrltest refereerinudAlar Onoper32Eesll Loorraarsr k F nglaade. 2. 2010

31. JUULr - 1. AUGUSTHARJUMAALAEGVIIDU PUHKEBAASIS' i i i ,ii' i ,\i \ ,\ | r): \Ll .., .1 .r ..:,' ,,: t,'r1,,.,lij''"t:i] i'',i'ril.illi.i'\r'.L,ilil:i:r :;1111i:l.i" ;rt1t,1;iil$i";l'"1',1).iij 'li-:illiii.liiril ij,r\{:;)li:i:l"li'{.i t. '"i',rlrri,l',i.:ii'i iLirii ",i.i.,i:t.lrritlril,,l .i.'i,].TAPSEM INFO 1\TV\TVV.VET.EE TA LISTIS