TÕULOOMAKASVATUS

1-00 Tõuloomakasvatuskogumahust moodustas 54,3% ning talude ja1998 1999 majapidamiste osa 45,7%.30000Piimatööstustele realiseeriti 1999. aastal 394 722 tonnipiima, mis moodustas 74,2 % 1998. aastal kokkuostetud2500020000piimast. Kogu 1999. aastal toodetud piimast jõudis piimatööstusteni61,3 %, kusjuures 1998. aastal oli vastav näitaja72,9%.kr./tJoonis 2. Keskmine sealiha kokkuostuhind1998…19991999. aastal moodustas sealiha keskmine kokkuostuhind1998. aasta kokkuostuhinnast 71,3%. Seega onkeskmine sealiha kokkuostuhind langenud 28,7%võrreldes eelmise aastaga. Kuni kolmanda kvartalini oli1999. aasta kokkuostuhind keskmiselt 36,9% madalam1998. aasta sama perioodiga võrreldes. Tingituna maailmaturuhinnatõusust 1999. aasta lõpul, tõusis 1999. aastaneljandas kvartalis sealiha hind 19,4% võrra, olles seega14,3% kõrgem 1998. aasta neljanda kvartali hinnast.1999. aasta kokkuostuhind moodustas 84,4% taotlushinnast,seega oli kokkuostuhind taotlushinnast 15,6%madalam.Võrreldes 1998. aastaga oli linnuliha keskminekokkuostuhind 1999. aastal 0,4% kõrgem. 1999. aastaesimeses kvartalis oli linnuliha hind võrreldes 1998. aastasama perioodiga 20,1% madalam. 1999. aasta jooksullangesid hinnad 17,8%. Võrreldes 1999. aasta taotlushindadegaoli linnuliha kokkuostuhind sellest 2,2%kõrgem. Eeltoodu tulemusena kaeti liha praegusetarbimise juures umbes 64% vajadusest Eestis toodetudlihaga.Piima toodeti 1999. aastal 643 600 tonni, mis olivõrreldes 1998. aastaga 88,2% ehk 85 900 tonni vähem.Ettevõtetes toodeti piima 59 800 tonni (14,6%) ningtaludes ja elanike majapidamistes 26 100 tonni (8,2%)vähem kui 1998. aastal. Ettevõtete osa piimatootmisekr./t150001000050000300002500020000150001000050000I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal1998 1999I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartalJoonis 3. Keskmine linnuliha kokkuostuhind1998…1999Tabel 2. Põhiliste loomakasvatussaaduste tootmine1999. aastalNäitaja 1998 1999 1999/1998+/- %Loomade ja lindudeelusmass (tuh. t) 99,7 96,8 -2,9 97,1sh. ettevõtted 63,8 63,6 -0,2 99,7talud ja perefarmid 35,9 33,2 -2,7 92,5% 36,0 34,3Piim (tuh. t) 729,5 643,6 -85,9 88,2sh. ettevõtted 409,3 349,5 -59,8 85,4talud ja perefarmid 320,2 294,1 -26,1 91,8% 43,9 45,7Munad (mln. tk.) 305,2 270,7 -34,5 88,7sh. ettevõtted 219,1 193,8 -25,3 88,5talud ja perefarmid 86,1 76,9 -9,2 89,3% 28,2 28,4Kokkuostetud piima keskmine rasvasisaldus oli 3,8%.1999. aastal paranes piimatööstustele realiseeritud piimakvaliteet. Kui 1998. aasta oli eliit- ja kõrgema sordi piimaosatähtsus 70,9%, siis 1999. aastal oli see 79,3%. Piimakvaliteedi paranemisele on oluliselt kaasa aidanud riiklikuprogrammi “Piim” raames korraldatud seminarid ja õppepäevadpiimatootjatele 1997…1999. a., samuti vastavnõuandeteenistus.Piima kogutoodang vähenes nii lehmade arvukuse kuika jõudluse vähenemise arvel. Kui 1998. aastal saadiaastalehma kohta keskmiselt 4456 kg piima, siis 1999.aastal 4187 kg ehk 269 kg vähem. Lehmade piimatoodangulangus algas II kvartalis ja oli tingitud mitmetestasjaoludest. Pikk ja külm kevad ei soodustanud karjamaarohukiiret kasvu, samuti ei olnud tingimused rohukasvukssoodsad ka kuumas ja sademetevaeses IIIkvartalis. 1999. aasta ilmastik tervikuna oli söödavarumisekssoodne ning põhisöötasid varuti üle 100 000tonnsöötühiku võrra rohkem kui 1998. aastal.Kuigi varutud söödad olid EPMÜ Loomakasvatusinstituudikeemialabori andmeil parema kvaliteediga, eijätku sellel talvel kõikides farmides piisavalt loomasööta.Põhjus on selles, et augusti lõpul, septembris ja oktoobrisolid karjamaad paljudes kohtades põuast sedavõrdkahjustatud, et tuli hakata talveks varutud söötaloomadele ette andma. Täiendavat söödavarumist takistasrahapuudus, kuna piima eest saadav raha jõudis tootjanimitmekuuse hilinemisega.Tavatult madal oli 1999. aastal ka piima kokkuostuhind.Võrreldes 1998. aastaga oli piima keskmine kokkuostuhind1999. aastal 22% madalam. Hinnatõusu täheldati1999. aasta neljandas kvartalis, kui piima hind tõusis3

Tõuloomakasvatus 1-0033,3% üle 1998. aasta sama perioodi vastava hinna.Võrreldes 1999. aasta taotlushindadega moodustas piimakokkuostuhind sellest 58,7%, olles seega taotlushinnast41,3% väiksem.Mune toodeti 1999. aastal 270,7 miljonit tk., mis on34,5 miljonit muna vähem kui 1998. aastal ja moodustab88,7% 1998. aasta munatoodangust.Linnukasvatusettevõtetes vähenes munade tootmine25,3 miljoni muna võrra ehk 11,5%. Taludes ja elanikemajapidamistes vähenes tootmine 9,2 miljoni muna võrraehk 10,7%.1999. aasta munatootmise kogumahust moodustasettevõtete osa 71,6% ning talude ja elanike majapidamisteosa 28,4%. Munatootmise vähendamise tingis munadeimport Lätist, Soomest ja Venemaalt. Munatootjad onkujunenud olukorras hakanud tootma ainult nii palju, kuion võimalik tulutoova hinnaga realiseerida.Tänu munakanade jõudluskontrollile Kehtna kontrollkanalason linnukasvatajatel võimalik saada teavet maailmaparemate aretusfirmade ja Eestis kasvatatavate,evitatavate ning perspektiivsete munakanakrosside kohta.Selle tulemusena on Eestis munatoodang kana kohtaviimastel aastatel oluliselt suurenenud ning oli 1999.aastal 300 muna.kr./t35003000250020001500100050001998 1999I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartalJoonis 4. Keskmine piima kokkuostuhind 1998…1999Looma- ja linnukasvatussaaduste tootjatel jääb ka 2000.aastal põhiprobleemiks vähene investeerimise võimalusfarmitehnoloogia ja söödavarumistehnika soetamiseks.Piima ja liha madalad kokkuostuhinnad, mis paljudeljuhtudel ei kata tootmiskulusid, on viinud loomakasvatajadtootmise jätkamise motivatsiooni kadumiseni, mismõjutab negatiivselt 2000. aasta loomakasvatussaadustetootmist ning selle tootmisharu arengut tervikuna.V E I S E DEesti punase veisetõu aretusmaterjal aastal 2000pm-mag. Anne ZeemannEPK AretusühistuEesti punase karja jaoks värskeim uudis on praeguTaanist toodud uus liisingpull VEST TOP 42979. Erilisthuvi peaks Topi pakkuma neile, kes huvituvad punasekirjustholsteinist, nimelt on Top 75% holsteini veresusega.Taanimaal on tema 101 tütre 1. laktatsiooni 305päeva toodang: 7015– 4,12-289-3,46-243, kusjuurespiimatoodangu hinnang on +1547 kg ja piima valgusisalduselvaid -0,09%. Pulli tütreid iseloomustab veelsuur ja ilus kere ning väga rahulik temperament. Topisperma müügihind on 52 krooni, kuid tänu riigi subsiidiumilesaab aretaja praegu spermadoosi kätte 40krooniga.Endiselt on populaarsed liisingpullid BRATTBACKA49011 Rootsist ja ØJY MABRU 42737 Taanist.Brattbacka tütarde 1. laktatsiooni 305 päeva toodang oliRootsis 7102-317-4,52-249-3,55. Rootsis on pull tuntudjust hea piima valgusisalduse tõstjana.Mabru oli esimene šviitsi veresusega pull, keda Rootsitõuaretajad kasutasid punasekirju tõu aretuses. Tulemusedüllatasid kõiki. Mabru tõusis kohe rootsi punasekirjutepullide pingereas esikohale, saades indeksi +33,kusjuures Brattbacka kõrgeim hinne on olnud +21. Mabrutütreid iseloomustavad väga tugevad jalad, piima valgusisaldusetõus (+0,07%), kuid suur piima rasvasisalduselangus (Taanis –0,58% piimarasva). Samal ajal ei tohitähelepanuta jätta omaaretatud pulli VESTAK 10081, kespüsib endiselt pullide hindamise pingerea tipus. Pull onhinnatud eesti punases tõus (piim +694 kg, rasv –0,03%,valk +0,04%). Pulli tütred on ilusate udaratega.Uutest eesti punases tõus hinnatud pullidest võibmainida RALLA 17997 poega RALEI 10124 ja puhtatõulistsoome äärširi pulli UFFRA 10093. Ralei tütred(+541 kg piima, -0,03% rasva, -0,04% valku) on ilusavälimikuga ja väga tugevate jalgadega. Uffra (+423 kgpiima, +0,08% rasva, -0,05% valku) tugevaks küljeks ontütarde madal somaatiliste rakkude arv ja ilusad udarad.Importspermast saab kasutada populaarseid Saksapunasekirjuid holsteini tõugu pulle RADSCHA 46017(+944, -0,02, -0,01) ja ALSTER 46755 (+1164, +0,10,-0,07). Tähelepanu tõuaretajad! Praegu subsideerimepullide VEST TOP, ØJY MABRU, VESTAK ja VESspermamüüki. Kasutage soodsat võimalust heaaretusmaterjali ostmiseks!4

1-00 TõuloomakasvatusEesti holsteini parimad aretuskarjad 1999. aastalTanel BulitkoEesti Tõuloomakasvatajate ÜhistuTabel 1. Suurima piimatoodanguga aretuskarjad (üle 7000 kg)Jrk Karja / farmi nimi Omanik Maakond Lehmi Toodang aastalehma kohtanrpiim, rasv valk R+V,kg % kg % kg kg1 Tüma Silvia Pallon Viljandi 14 8301 4,10 340 2,98 247 5872 Soone Sirje Kornel L - Viru 19 7918 4,08 323 3,12 247 5713 AS Maasikamäe Hillar Pulk L - Viru 133 7835 4,08 320 3,26 255 5754 Kiigi Elle Kivistik Harju 19 7767 4,37 340 3,16 245 5855 Tänava Kalju Miklas Rapla 22 7725 3,84 297 3,13 242 5396 Õunapuu Lea Puur Viljandi 14 7704 4,13 318 3,15 243 5617 Soone Andres Tamm Tartu 84 7694 4,24 327 3,22 248 5748 Allikmäe Jaan Ploompuu Jõgeva 33 7643 4,15 317 3,13 239 5569 Kokamardi Jaan Sildoja Rapla 15 7602 4,31 327 3,14 239 56610 Uudla - Hanso Ants Kuldma Rapla 12 7533 3,89 293 3,05 230 52311 Lassivälja Heinar Villems Viljandi 28 7501 3,85 289 3,26 244 53312 Aru Elve Petrovits L - Viru 10 7467 4,40 329 3,10 232 56013 Lõola Klaire Pärn Harju 7 7458 4,00 298 3,11 232 53014 Reinu Jaan Allingu Jõgeva 17 7370 3,92 289 3,10 228 51715 Vanga Edda Külasalu Järva 5 7357 4,65 342 3,29 242 58416 Pajumäe Arvo Veidenberg Viljandi 34 7257 4,08 296 3,16 229 52517 Atto Otto Träss Harju 16 7210 4,10 296 3,18 229 52518 Luige Jaan Põldre Rapla 12 7207 4,50 324 3,20 231 55519 Jaagu Anne Viirmaa L - Viru 16 7090 4,25 302 3,23 229 530Tabel 2. Suuremad eesti holsteini aretuskarjad 1999.a. (üle 6000 kg)Jrk. Karja / farmi nimi Maakond Lehmi Toodang aastalehma kohtanr.piim, rasv valk R+V,kg % kg % kg kg1 Estonia OÜ Järva 1934 6938 3,93 273 3,16 219 4922 Õnne Piimakarjatalu TÜ Jõgeva 737 6808 4,50 306 3,21 219 5253 Põlva POÜ Põlva 723 6792 4,32 293 3,38 230 5234 Kelko OÜ Rapla 305 6712 4,30 288 3,21 216 5045 Piistaoja KJ Pärnu 264 6542 4,02 263 3,12 204 4676 Torma POÜ Jõgeva 300 6408 4,13 265 3,18 203 4687 Selja OÜ Pärnu 637 6328 4,13 261 3,16 200 4618 Kavari Suurtalu OÜ Pärnu 179 6264 4,10 257 3,18 199 4569 Väätsa Agro OÜ Järva 1974 6168 4,18 258 3,20 197 45610 AS Risti Agro Järva 370 6049 4,27 258 3,26 197 4555

Tõuloomakasvatus 1-00Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi juhatusespm-mag. Käde KalameesEK Selts9. veebruaril toimus seltsi juhatuse koosolek, kuskinnitati 2000. a. eelarve ja arutati selle aasta tegevusplaani.Möödunud aasta oli põllumehele raske, endiseltvähenes loomade arv ja samuti toodang. Maakarja arvhakkab stabiliseeruma, kuid tõu säilitamine nii väiksearvulisetõukarja puhul on siiski raske. Sügisel likvideeritiSaviaugu UÜ, kust suudeti päästa 56 maakarja lehmast 20lehma ja 20 mullikat. Jõudluskontrollis oli 472 aastalehmaehk 6 lehma enam kui 1998. aastal.Eesti maatõu säilitamiseks on palju teinud taluperenaisedÄdu Leesment, Maarja Simovart, Milvi Reinem,Aino Natka, Vilve Lepp ja Sirje Treumuth ning MaimaOÜs Ilme Enno. Samuti tahaks mainida mõnda tulevikkusuunatud maailmavaatega meesterahvast nagu MererannaPOÜ juhatajat Urmas Lehtsalu, OÜ Restu Põld esimeestMeinhard Birnbaumi, Heiki Porvalit ja Arno Vaherit.Nendes majapidamistes on maakarja tuumik.Tabelist selgub, et nüüdsest on maakarjal 3 eliitklassifarmi (>100 punkti). Uues tõukarjade hindamise juhendispööratakse suuremat tähelepanu tõuraamatusse võtmisele,põlvnemisandmetele, esmaspoegimiseale ja näitustestosavõtule. Selle tõttu aga langesid tõufarmidenimistust välja Maima Agro OÜ ja Liia Sooääre kari, kusoli vajakajäämisi põlvnemisdokumentide andmetes.Toodanguandmed vastasid mõlemal tõufarmi nõuetele.Juhatuse koosolekul arutati juubeliürituse “80 aastatEesti Maakarja Kasvatajate Seltsi” läbiviimist 20. aprillilk.a. Vändra kultuurimajas algusega kell 14, kuhu ootamekõiki maakarja huvilisi. Seltsi liikmete suvepäevadtoimuvad 30. juulil Lanksaare talus.Tabel. Eesti maakarja tõufarmid 1999. a.Ettevõte Lehmi Piim, kg Rasv, % Valk, % Rasv, kg Valk, kg Punkte1. Palu talu, J. Simovart 8 5463 4,62 3,56 252 195 111,82. Kaasiku talu, J. Pitk 6 5962 4,35 3,30 259 197 101,53. Lanksaare talu, Ä. Leesment 37 4212 4,83 3,36 203 141 100,04. Koordi talu, M. Reinem 15 4335 4,98 3,61 216 156 91,85. Mereranna POÜ 29 3833 5,49 3,35 210 128 87,36. Jakobsoni talumuuuseum 6 3721 4,99 3,43 186 128 84,97. Undi talu, T. Karu 4 4103 4,20 3,22 172 132 77,78. Laasu talu, A. Natka 17 3731 4,22 3,25 158 121 74,79. OÜ Restu Põld 4 3959 4,59 3,36 182 133 72,010. Jüri talu, A. Vaher 6 4373 5,33 3,57 233 156 92,211. Soo talu, T. Reinart 6 4525 4,33 3,19 196 144 68,912. Aadu talu, S.Treumuth 7 3488 4,34 3,23 152 113 62,9Keskmine: 145 4188 4,83 3,37 202 141Välja arvatud tõufarmide nimekirjastUustla talu, L. Sooäär 11 4446 4,63 3,41 206 151Maima Agro OÜ 72 4051 4,50 3,40 182 138Holsteinide konkurss Brüsselisprof. Olev Saveli6Varem korraldasid holsteinide konkursse eri riigid, kuidjuba teist korda toimus see üritus Euroopa Liidu pealinnasBrüsselis. Et Brüssel asub enam-vähem Euroopa tsentrisja seetõttu on loomade transpordikulud väiksemad,hakkavad konkursid ka edaspidi siin toimuma.AGRIBEX 2000 koos Brüssels Expo Belgiumiga onkompaktne näitus, mis hõlmab palju paviljone. Nendesvõib näha põllumajandusmasinaid, seemneid, põllumajanduskultuureja -loomi. 11. paviljon on pühendatudveistele. Aga samas demonstreeriti ka hobuseid, lambaid,koeri jne. Kui mõelda põllumajandusmasinate ekspositsioonile,siis loomakasvatajale on see haaramatu,kuigi lüpsirobotiga farmiosa oli külastajate lemmikobjektiks.Nõudis järjekindlust, et näha laudafragmendistoimuvat. Lüpsirobot Lely Astronaut on eriti populaarne,mis õigustab Hannoveri EXPO-l 1998. a. väljaantud kuldplaati.Lüpsiroboti ostuga maksab lääne farmer kinni omasõltumatuse. Rutiinne igapäevatöö farmis mõjub tervisele,aga ka farmer vajab vabadust ja puhkust.

1-00 TõuloomakasvatusKui varem võis kohata rahvusvahelistel näitustel harvaeestlasi, siis nüüd peab olema ettevaatlik, et mittemööduda kaasmaalasest tähelepanuta. Tuleb tunnustadaeesti holsteini kasvatajate huvi ja Eesti TõuloomakasvatajateÜhistu toetust, et 60liikmeline rühm jõudisBrüsselisse. Näha üks kord on võrdväärne kümnekordsekuulmisega. Nähes võib avaldada umbusku, kuid see onvaid enda küündimatuse õigustamiseks.Euroopa holsteinide konkursist võtsid osa 10 riigiesindajad, neist 6 nii mustakirjute kui ka punasekirjuteholsteinidega. Kahjuks pole kasutada ühetaolisi andmeidkõikide riikide lehmade piimajõudluse kohta näitusekataloogis (tabel 1).Konkurss oli tõuaretajate huvi keskmes. Raske olimäärata pealtvaatajate rahvuslikku koosseisu, kuid keeltepaabel oli täielik. Areeni ümbritsev ala mahutas5000...6000 pealtvaatajat. Kõik istekohad ja vahekäigudolid kasutatud. Kella 9st kuni 16ni püsisid külastajadkohal. Ka eestlased “unustasid” end 7 tunniks istuma, sestprogramm oli huvitav.Publiku huvi äratamiseks esitati algul pullide tütarderühmi. Need olid Taanist (T Klassy), Prantsusmaalt(Jocko Besne, Jorrielake, Fatal, Gibbon), Saksamaalt(Balance, Good Luck RC, Patrick), Itaaliast (SabbionaSkywalker, S. Fermo Aerostar Raven) ja Hispaaniast(Altagen Chester ETM, Broeks Camaro). Iga pullitutvustati, kuid tütreid ei hinnatud. Vaatamata sellele, ettoimub teatud määral range eelvalik, on võimalik võrreldapulle ja teha mõningaid järeldusi. Täiesti harrastuslikultjärjestaks pullid tütarde välimiku järgi nii: 1. Raven(Itaalia; i. Starbuck), 2. Patrick (Saksamaa; Blackstar), 3.Skywalker (Itaalia; i. Leadman), 4. Balance (Saksamaa; i.Blackstar) ja 5. Chester (Hispaania; i. Blackstar).Kahtlematult on Blackstar pulliisade hulgas liider. Olgumärgitud, et Patricku tütar Kupike (Väätsa Agro) võitis 2.koha VISS ‘98 konkursil, kusjuures kohtunikuks oliPatricku aretaja Heinrich Blunck. Taanist olid ühe pullitütred, kuid ootamatult väga kuiva kehaehitusega. AgaEestis ollakse harjutud sellega, et taani mustakirjudlehmad on tugeva, isegi lopsaka kehaehitusega.Tabel 1. Holsteinide jõudlusnäitajadAjaliselt kõige kauem kestis lehmade individuaalkonkurss.Registreerunud oli mustakirjuid holsteine 172kümnest riigist ja punasekirjuid holsteine 98 kuuestriigist. Umbes viiendik registreeritutest jäi kohale tulemata.Esmakordselt osalesid konkursil ungarlased.Kohtunikeks olid sel aastal mustakirjutel holsteinidelTim Harding (57) Suurbritanniast, kelle karjas on 200lehma (10 590-3,90-3,28), ja punasekirjutel holsteinidelBennie Kampkuiper (47) Hollandist, kelle karjas on 50lehma (9024-4,14-3,53). Eks kohtunike tegevus onpealtvaatajate kontrolli all ja reageeritakse valjuhäälselt.Et individuaalvõistlus on eelproov riikide vaheliselevõistlusele, käis iga vanuserühma eeljärjestuse näitamisegakaasas vilekoor või tunnustav aplaus. Kiiresti ja pealtvaatajateleaktsepteeritavalt reastas võistlejaid TimHarding. Mõneti probleemne oli Bennie Kampkuiperitegevus. Ka kaks aastat tagasi oli probleeme punasekirjuteholsteinide hindamisel, kui kohtunikuks oli sakslane.Saksamaa ja Hollandi konkureerisid mõlemal aastal individuaalkonkursilesikohale.Kui võrrelda 1998. ja 2000. aasta individuaalkonkursse,oli meeldivaks erinevuseks, et vanuseklasside mustakirjuteholsteinide võitjamaadeks said Prantsusmaa jaItaalia kõrval ka Saksamaa ja Holland, kellega on Eestitõuaretajatel tihedad kontaktid. Isegi korraldajamaaBelgia võis tunda ühes vanuseklassis võidurõõmu.Punasekirjute holsteinide konkursil oli pea jagu teistestüle Saksamaa. Peab tunnistama, et punasekirjute holsteinidekehaehitus on tugevam ja ilmselt ka vastupidavamtootmistingimustele. Kahesuunalise veise päritolu agapidurdab piimatoodangut enamasti ühe tonni võrra. Eestison veel küllalt populaarne lehmade sarvilisus. Brüsselisoli üks paar sarvi Ðveitsi lehmal. Majanduslikult küllvähetähtis, aga juba kaugelt märgatav tunnus takistabEesti tõuaretajaid eurooplaseks saamisel. On vaja arusaamistja vastutustunnet.Mustakirjute holsteinide noorlehmade kahes klassistulid võitjaks Prantsusmaa esindajad. Keskmise vanusegalehmade neljas klassis olid võitjad Saksamaalt, Hollandistja Prantsusmaalt. Vanemate lehmade kahes klassis olidRiik Tõug’ Lehmi Piim, Piimarasv Piimavalk R+V,kg % kg % kg kgBelgia HF 140 578 7326 4,12 302 3,32 243 545RH 67 388 6410 4,23 271 3,41 218 489Prantsusmaa HF 1 970 635 8208 4,07 334 3,29 271 605Saksamaa HF* 877 675 7766 4,22 327 3,37 262 589HF** 607 534 7114 4,29 305 3,48 247 552RH 181 597 7132 4,22 301 3,38 241 542Hollandi HF 715 191 8016 4,34 348 3,42 274 622RH 254 218 7059 4,46 315 3,53 249 564Hispaania HF 281 046 7554 3,63 307 3,11 235 542Ðveits HF 82 298 7096 4,06 288 3,17 225 513RH 239 926 6733 4,16 280 3,22 216 496‘) HF - mustakirju holstein; RH - punasekirju holstein; *) lääne; **) ida.7

Tõuloomakasvatus 1-00võitjad Belgiast ja Itaaliast, kusjuures viimasest päritFontarella ZAPPING oli eelmisel konkursil võitja. Uskumatultvähe on muutunud Zapping kahe aasta jooksul,ikka veidi jonnakas, aga majesteetlik. Jõudis tänavugilõppvõistlusele.Punasekirjuid holsteine oli vähem, mistõttu toimus konkurssnoorlehmade ja vanemate lehmade klassis. Punasekirjuteholsteinide viie klassi 10 parima hulgas oli Saksamaalt5 ja Hollandist 4 lehma ning Ðveitsist 1 lehm.Individuaalvõistlusel selgitati iga vanuserühma tðempionja reservvõitja. Mustakirjute holsteinide vanuserühmadevõitjad olid Prantsusmaalt (Nuee, s. 1997;i. Fatal x ei. Ringer), Saksamaalt (Maryam, s. 1995;Raidar x Melvin) ja Itaaliast (Zapping, s. 1992; Blazer xGypsy). Reservvõitja tiitlid läksid vastavalt Prantsusmaale,Hollandisse ja Hispaaniasse. Punasekirjute holsteinidenoorlehmade tðempionitiitel läks Hollandisse(Sabina, s. 1997) ja vanadel lehmadel Saksamaale (Andia,s. 1992), reservvõitjad olid Saksamaalt ja Hollandist.Konkurss kulmineerus, kui iga vanuserühma 2 paremat(6 mustakirjut ja 4 punasekirjut) kutsuti välja. Nendestjäid areenile iga vanuseklassi tðempionid, tõud eraldi. Janüüd jäädi ootama, kelle laudjale kohtunik tunnustavalaksu annab. Itaallased olid pettunud, et löök läks nendeiidolist Zappingust mööda ja MARYAMI tabas. Sakslasterõõm oli piiritu, sest oodata oli veel laksupunasekirjute lehmade hulgas, kus nende Andia jäi 2aastat tagasi teiseks. Lootused täitusid ja ANDIA astusette. Topeltvõit individuaalvõistlusel korvas mitmekordseltsakslaste riikide vahelise 8. koha mustakirjute1998. aasta konkursil ja andis lootust kõrgele kohaleriikide hulgas. Zapping astus sammu tagasi, Andiasammu ette. Ikkagi tasakaal.Riikide võistkonnad sammusid väärikalt areenile. Lipukandjadkandsid rahvariideid, aplaus saatis kõiki. Portugaliasemel sammus areenile Ungari esindus kui esmakordneKesk- ja Ida-Euroopa esindaja. Kohtunikud olidikka igast riigist, kes iseseisvalt hindasid kõiki rühmi,kuid oma riik jäi kõrvale. Kohtunike “ärategemist”lähimale konkurendile ei olnud märgata. Hinded olidküllalt üksmeelsed. Näiteks Itaaliale andsid esikoha kõik9 kohtunikku, Prantsusmaale teise koha 8 kohtunikku.Tabel 2. Euroopa riikide vahelise konkursi tulemusedRiik Mustakirju holstein Punasekirju holsteinkoht punkte trios* koht punkte trios*Itaalia 1 162 5 - - -Prantsusmaa 2 142 7 6 10 -Saksamaa 3 124 4 1 50 6Hollandi 4 100 2 2 40 3Belgia 5 96 2 4 28 2Hispaania 6 94 2 - - -Ðveits 7 62 - 3 32 3Iirimaa 8 62 2 - - -Luksemburg 9 36 - 5 20 -Ungari 10 22 - - - -*) kolme hulgas;1. ja 2. koht jagati samaviisi kui 1998. aastal.Mustakirjute holsteinide konkursil tõusis Saksamaakolmandaks, vahetades koha Iirimaaga. Tulemus ontäiesti loogiline. Samamoodi andsid kõik 5 kohtunikkuesikoha Saksamaale punasekirjute konkurentsis, teise jakolmanda koha hindamises oli lahkuminekuid.Itaalia lehmad olid teistega võrreldes väga ühtlase kehaehitusegaja suured. Prantsusmaa mustakirjute holsteinilehmade hulgas oli sel korral ka nooremaid ja seetõtturühm veidi ebaühtlikum. Erinevus Saksamaa esindusestoli väike. Punasekirjute holsteinide hulgas kordas ülekaalukatvõitu Saksamaa. Lehmad olid väga hea “raamiga”,seetõttu mahuka kerega, kuid hea piimatüübiga.Kaugele jäi teistest maha Prantsusmaa ja Belgia. Suhteliseltmadalajalgsemad lehmad meenutasid mõnevõrraendist piima-lihatüüpi.Kokkuvõttes oli väga võistlustihe konkurss. Kõik jäidrahule ja on valmis kahe aasta pärast uuesti tulema.Veiste põlvnemisandmete ekspertiisistPh.D. Haldja ViinalassEPMÜ LKI geneetikalaborPraegu veel kehtivas piimalehmade piimajõudlusekontrolli eeskirjas (kinnitatud 15. sept. 1998) on sätestatud,et põlvnemisandmete kahtluse korral määrataksevanemad geneetilise ekspertiisi alusel või tõestabtõuaretusühingu (aretusühistu) konsulent algdokumentatsioonipõhjal põlvnemisandmete õigsust oma allkirja japitseriga. Samas on kirjas, et põlvnemisandmetegeneetiline ekspertiis on kohustuslik aretuseks kasutatavatelpullidel ja nende emadel ning noorveiste eksportimisel.Geneetilist ekspertiisi tuleb teha karjades, kus8looma omanik kasutab emasloomade tiinestamiseks üheaegseltkunstlikku seemendust ja loomuliku paaritust.Tegelikkus on mõnevõrra teistsugune. Ja seda eriti omakarjas kasutatavate pullide puhul. Laborisse pöördutakseselguse saamiseks enamasti siis, kui karjas kasutatud pullvõi pullid on juba karjast välja viidud. Sellistel juhtudelme loomaomanikku isa selgitamisel enam aidata ei saa.Põlvemisandmete õigsuse kontrollimiseks kasutataksekas täielikku (järglane, isa ja ema) või osalist (järglane jaüks vanematest) perekonnaanalüüsi. Viimasel juhul saabotsustada ainult ühe vanema sobivust uuritava loomavanemana.Järjepidevuse katkemine loomade geneetilisel markeerimiselei võimalda läbi viia põlvnemisandmete täie-

1-00 Tõuloomakasvatuslikku ekspertiisi perekonnaanalüüsi teel. Kui isadusetuvastamiseks esitatud looma ema ei ole geneetiliseltmarkeeritud, siis ei ole võimalik paljude võimalikeisadena pakutud pullide hulgast teha välistavaid otsuseid.Vältimaks hilisemaid sekeldusi, soovitame kohekahtluse tekkimise korral looma põlvnemisandmeid kontrollida.Kindlasti aga järgida piimalehmade piimajõudlusekontrolli eeskirja ning lasta oma karja pullidimmunogeneetiliselt identifitseerida.1999. a. esitasid Tõuaretusinspektsiooni inspektoridekspertiisi veiseid ettevõtetest, kus algarvestus tundusolevat korras, kuid loomade tõutüübiline väljanägeminelaudas tekitas kahtlusi põlvnemisandmete õigsuses. Ühesettevõttes 11 ekspertiisi saadetud veisest ei olnud isavastavuses 91%. Pärast mitmeid täiendavate andmeteesitamisi ja lisaekspertiise õnnestus isa selgitada 8veisele. Vastavalt uurimise tulemustele ei olnud kaheleloomale võimalik isa selgitada, sest lisaks isadenapakutud pullidele on olnud kasutusel veel teistegi pullidespermat.Küsides loomaomanikelt lisaandmeid kasutatud pullidekohta, on esitatud nimekirjades olnud võimaliku isanakuni 25 (!) pulli. Seega võimalusi vigade tekkeks jagub.Harvad ei ole juhud, mil osutuvad valeks andmed loomaema kohta. See viitab jätkuvalt probleemidele vasikatemärgistamisel. Sagenenud on ka verevõtmisel tekkinudvead – enne vere võtmist ei kontrollita looma registrinumbrit(ID) kõrvas ja ei märgita seda loetavalt verekatsutile.Nendest probleemidest tulenevalt ja vältimakstäiendavat lisatööd tuleb järgida vastavaid reegleid.• Enne vere võtmist kirjutada katsutile loetavalt loomaID number.• Enne verd võtma asumist veenduda, et numberkatsutil ja looma kõrvas on vastavuses.• Vere võtmiseks kasutada soovitavalt Venoject’i võiVacutainer’i vaakumsüsteemi nõela ja nõelahoidjat.Kasutades vaakumsüsteemi, väldite konservandi kadu.Samuti ei kao vereproovi transportimise ajal kork ära japroov ei saastu.• Juhul kui kasutate verevõtmiseks siiski korduvkasutuseganõela ja avate katsuti, siis jälgida vägahoolikalt, et konservant jääks katsutisse. Vastasel juhulkonservanti ei jätku ning veri hüübib. Sulgeda katsutikorralikult korgiga.• Kohe pärast verevõtmist loksutada katsutit 8…10korda.• Veenduda, et numbrid immunogeneetilise ekspertiisiuurimisteatel, loomakaartidel ja katsutitel oleksididentsed.• Katsuteid koos verega hoida enne laborisse saatmistkülmkapis +4 °C juures. Vältida madalamat temperatuurinii verekatsutite hoidmisel kui ka transportimisel.Hüübinud ja külmunud verest ei ole võimalikerütrotsüüdiantigeene määrata. Veri tuleb võtta uuesti!Alates käesoleva aasta algusest on võimalik katsuteid javereproove saata posti teel. Loodame, et see võimalusmuudab loomaomanike elu lihtsamaks. Vereklaasidesaamiseks piisab laboriga kontakti võtmisest telefonidel27/313 470 ja 27/422 344. Vereproovid tuleb postitadanädala algul, mitte hiljem kui kolmapäeva varahommikul,et need kohalikust postiasutusest veel samal päeval teeleläheksid. Kui pakk jääb nädalavahetuseks postiettevõttesseseisma, siis ei ole välistatud vere riknemine jatuleb võtta kordusproov.Lüpsiseadmete tootlikkus ja inimtööaja kululehmade lüpsmiselmaj-knd. Heino Kask, Ph. D. Allan KaasikEPMÜ LKI loomakasvatustehnoloogia osakondKäesoleva artikli materjal põhineb uurimisandmetel,mis on kogutud aastatel 1994…1999 kümnest erinevastfarmist. Lüpsiseadmete tootlikkuse ja inimtööjõu kuluvõrdlemine uurimisandmete alusel annab võimalusenäidata erinevate lüpsiseadmete kasutamise efektiivsust.Peale selle on käesoleval ajal mitmes riigis kasutuselevõetud lüpsirobotid ning siin esitatud andmed võimaldavadka selgitada, kui palju on robotite kasutamiselvõimalik inimtööaega kokku hoida. Andmed lüpsiseadmetetootlikkuse ja inimtööaja kulu kohta lüpsmiselon esitatud tabelis.Tabelis on toodud andmed uurimisaluste farmide kohta.Lüpsiplatse kui ka torusselüpsiseadmeid kasutati neljasfarmis. Ühes farmis kasutati kannulüpsiseadet ja ühestorusselüpsiseadmest kohapeal kokkuseatud laudas paiknevatkolmekohalist lüpsiplatsi.Esimeses farmis peeti lehmi söötmis-puhkelatrites,kasutati automatiseeritud lüpsiplatsi Impulsa 2 x 8, platsiltöötas kaks lüpsjat, lehmade piimatoodang aastas oli4000 kg piires.Teises farmis peeti lehmi sügavallapanul kolmes grupis,kasutati firma Strangko automatiseeritud 2 x 8 lüpsiplatsi,lehmade piimatoodang oli 4600 kg, platsil lüpsis ükslüpsja.Kolmandas farmis peeti lehmi külmas vabalaudassügavallapanul. Kasutati firma Alfa-Laval 2x6 lüpsiplatsiühte poolt, kus lüpsis üks lüpsja. Lehmade aastatoodangoli 4900 kg.Neljandas farmis peeti lehmi samuti külmas vabalaudassügavallapanul. Laudas oli 40 lehmakohta, vaatluse ajallüpsis 13 lehma. Kasutati tandemlüpsiplatsi Fullwood2x3. Keskmine aastatoodang oli 6000 kg lehma kohta.Viiendas farmis oli 20 söötmis-puhkelatrites lehmakohta,vaatluse ajal lüpsis 19 lehma. Torusselüpsiseadmesõlmede baasil oli kohapeal kokku seatud kolmene lüpsiplats,lehmade toodang oli 6000 kg piima aastas.9

Tõuloomakasvatus 1-00Tabel. Lüpsiseadmete tööjõudlus ja inimtööaja kulu lehmade lüpsmiselSeadme nimetusLüpstavatelehmade arvLüpsjatearvInimtööaja kulu minutiteslehma kohta päevasLüpsiseadme tootlikkuslehma/tunnisKalasaba tüüpi lüpsiplats Impulsa 2x8 740 2 2,06 116Kalasaba tüüpi lüpsiplats Strangko 2x8 98 1 1,62 74Kalasaba tüüpi lüpsiplats Alfa-Laval 2x6 18 1 4,38 26Tandemlüpsiplats Fullwood 2x3 13 1 4,30 27Torusselüpsiseadmega kolmekohaline lüpsiplats 19 1 4,81 25Torusselüpsiseade Impulsa 99 2 6,14 38Torusselüpsiseade Impulsa 50 1 4,24 28Torusselüpsiseade Impulsa 14 1 6,01 20Torusselüpsiseade Impulsa 12 1 8,28 14Kannulüpsiseade Rezekne 9 1 7,44 16Kuuendas farmis kasutati Impulsa torusselüpsiseadet.Laudas oli 108 lehma, lehmi peeti lõas, lüpsis 99 lehma.Aastatoodang lehma kohta oli 4500 kg. Laudas töötaskaks lüpsjat, kumbki lüpsis kolme aparaadiga.Seitsmendas farmis lüpsti Impulsa torusselüpsiseadmega,kasutati kolme aparaati, laudas oli 66 lehma, neistlüpsis 50. Toodang lehma kohta oli 4500 kg aastas.Kaheksandas farmis kasutati Impulsa torusselüpsiseadet.Laudas oli 20 lehmakohta, lüpsvaid lehmi oli 14.Piimatoodang lehma kohta oli 5000 kg aastas, lüpsti kaheaparaadiga.Üheksandas farmis oli 15 lehma, lüpsis nendest 12,kasutati Impulsa torusselüpsiseadet, keskmine aastatoodangoli 7000 kg lehma kohta, lüpsti kahe aparaadiga.Kümnes oli üheksakohaline lõaspidamisega laut, kuslüpsid kõik lehmad. Lüpsmisel kasutati Rezekne tehasekannulüpsiseadet, lüpsti kahe aparaadiga, lehmade toodangoli 4000 kg aastas.Erinevate lüpsiseadmete tootlikkuse ja inimtööjõu kuluanalüüsimisel võime selgelt eristada automatiseeritud jaautomatiseerimata lüpsiplatse. Automatiseeritud lüpsiplatsidekasutamisel on inimtööaja kulu ühe lehmalüpsmisel praktiliselt kaks korda väiksem kui automatiseerimatalüpsiplatsidel. Samal ajal on automatiseeritudplatsi tootlikkus 2,1…3,0 korda suurem. Torusselüpsiseadmetekasutamisega võrreldes on automaatlüpsiplatsitootlikkus 2,1…5,3 korda suurem.Tabelis toodud andmete kohaselt esinesid küllalt suurederinevused torusselüpsiseadmete kasutamisel. Inimtööajakulu varieerus 4,24…8,28 minutini lehma kohta päevasehk ligemale kaks korda. Nii suured erinevused ontingitud mitmest asjaolust. Kõigepealt sõltub inimtööajakulu ja samuti ka lüpsiseadme tootlikkus otseselt lüpsmiselekulunud ajast, s.o. masina all oleku ajast, misomakorda sõltub lehmade piimatoodangust ja sellest, kuikiiresti on lehm lüpstav. On endastmõistetav, et 7000 kgaastatoodanguga lehmade lüpsmisel on masina aegtunduvalt suurem kui näiteks 4000 kg aastatoodangugalehmade korral. Samuti sõltuvad ülaltoodud näitajadküllalt oluliselt ka sellest, mitme lüpsiaparaadiga lüpstakse.Piltlikult võttes kuluks ühe aparaadiga lüpsmiselühe lehma kohta 10…11 minutit aega, sest suure-10toodangulise lehma puhul võib masina all oleku aegulatuda 8…9 minutini. Ülejäänud aja moodustab udaraettevalmistus aparaadi allapanekuks, järellüpsiks jaaparaadi altvõtmiseks ning nisade desinfitseerimisekskuluv aeg.Väga palju mõjutab lüpsiks kuluvat aega lüpsieeskirjadetäpne täitmine. Tihti ei järgita nõudeid udaraettevalmistamisel, järellüpsi tegemisel ja nisadedesinfitseerimisel. Lüpsja oskusest sõltub ka järellüpsikestus. Kui ei tehta korralikult udara ettevalmistust jahilinetakse lüpsiaparaadi allapanekuga, kujuneb järellüpsiaeg pikemaks, mis kokkuvõttes põhjustab lüpsmisekskuluva aja pikenemist. Tüüpiline näide on siin 6.farm, kus järellüpsi kestus varieerus põhiliselt 1…3minuti piires, olles ühel juhul kuni viis minutit ja 20sekundit. Muude näitajate poolest, nagu lehmade keskmineaastatoodang ja lüpsja poolt kasutatavate lüpsiaparaatidearv, olid farmid sarnased, kuid pikemajärellüpsi tõttu oli 6. farmis inimtööaja kulu 1,9 minutivõrra suurem kui 7. farmis.Viimasel ajal on meie vabariigis toimunud nõupidamistelja seminaridel olnud juttu lüpsirobotite kasutamisest.Osaliselt ajendaski käesolevat artiklit kirjutamanende kasutamise võrdlus meile tavapäraste lüpsiseadmetega.Võrdluse kannatavad välja automatiseeritudlüpsiplatsid, kus ühe lehma lüpsmiseks kulub kuni 2minutit inimtööaega päevas. Praegu soovitatakselüpsirobotit kasutada alates 50…60 lehmaga farmides,see tähendab seda, et robot võimaldab päevas kokku hoida81…124 minutit inimtööaega. Tabelis toodud andmetekohaselt on torusselüpsiseadmete kasutamisel keskminelüpsi aeg lehma kohta päevas 5,71 minutit. Roboti kasutamine,võrreldes torusselüpsiseadmetega, annab jubatunduvalt suuremat tööaja kokkuhoidu: 308…370 minutitehk 5,13…6,17 tundi 50…60 lehma kohta päevas.Arvestades eespool toodut, ei anna lüpsiroboti kasutaminevõrreldes automatiseeritud lüpsiplatside kasutamisega,erilist inimtööaja kokkuhoidu, kuid ta vabastabinimese küllalt pingelisest ja mitte eriti meeldivast tööst.Seetõttu on perspektiivikas ka meie vabariigis robotitekasutamine, eriti siis, kui need seadmed on läinudodavamaks ja töökindlamaks.

1-00 TõuloomakasvatusH O B U S E DEesti Hobusekasvatajate Seltsi tegemistestpm- knd. Heldur PetersonEHSi president 1992…1999.EPMÜ LKI aretusosakondKunstlik seemendus ja sperma sügavkülmutus onhobuste aretusväärtuse tõstmisel väga oluline. Eesti riigipiiratud ressursid ei võimalda laiutada üheski vallas jaseega tuleb oluline ära teha arukusega. Nii ka siin. EHS eisuuda osta isegi paari väga kallist täkku, küll aga on edumeelsedhobusekasvatajad võimelised ostma tipptäkkudespermat. Selleks on vaja seemendusriistastikku. Ülemöödunudaastal eraldas EHS 100 000 krooni kõrgetasemelistetäkkude sperma hankimiseks. 1999. aastalosteti sperma Saksamaalt. Rootsist ultraheliaparaadi ost jaselle kasutamine inna sünkroniseerimisel, kunstlikulseemendusel, probleemmärade uurimisel jm. on end EHSiliikmetele kuhjaga ära tasunud. Mitmel aastal pöördutipõllumajandusministeeriumi poole raha saamiseks Heimtalihobuste günekoloogiakeskuse ehitamiseks, kuid senitulutult. Selle asemel eraldati Tori hobusekasvanduseleigal aastal 200 000 krooni majandusliku saamatuse kinnimaksmiseks.Endise juhatuse arvates polnud sellest EHSiliikmetele mingit kasu. Heimtalis lahendati probleemmuul viisil.Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonnasõnnestus 1998. aastal täku sperma sügavkülmutamine,mis võimaldas esmakordselt Eesti oludes konserveeridamitme nõudluses oleva tori rakketüüpi ja eesti tõugu täkuspermat.Meie kolmas kunstliku seemenduse keskus (vt.Tõuloomakasvatus nr. 4, 1999, lk. 14, joonis 1) tegutsesvarem loomaarst Andres Tuvi eestvedamisel Harjumaal.Koolitus, erialane täiendus ja informatsiooni levikon üks edasiviivamaid ja vajalikumaid tegevusi hobusekasvatuses.Juhtivatele hobusekasvatuse spetsialistidele korraldasimeEPMÜ LKIs Kieli Ülikooli professori E. Kalmiloengutesarja hobuste aretusest ja jõudlusvõime määramisestSaksamaal ning Lääne-Euroopas.Allakirjutanul oli meeldiv võimalus staþeerida prof.E. Kalmi juures Kielis ning tutvustada nimetatud ülikoolikaudu Eestimaa hobusekasvatust enne “Equitana” toimumist.EPMÜ LKI kaudu on olnud autoril võimalus esinedameie erinevate hobusetõugude aretuse ja kasvatuseteemaliste sõnavõttudega kõigil viiel Balti aretusalaselkonverentsil; samuti osaleti ka 2 aastat tagasi toimunudEuroopa Loomakasvatuse Kongressil (EAAP) Viinis.Ligi pooled, mõnikord enamgi EPMÜ LKI tudengeisttahavad spetsialiseeruda hobusekasvatusele, kirjutadadiplomi- või isegi magistritöö. Kahjuks saab allakirjutanupoolest põhiõppejõu koormusest LKI hobusekasvatusõpetuselepühendada vaid kolmandiku ning seega polevõimalik kõikidele vastu tulla. Küll aga sai 17 hobusehuvilisegaüliõpilasseltsist “Taurus” käidud (DAAD)Saksamaa üliõpilasorganisatsiooni kulul Saksamaal, kuskahe nädala jooksul külastati kõiki paremaid hobusekasvatuseja ka teiste loomaliikide aretuskeskusi. Tudengiteleoli meeldejäävaks elamuseks “Equitana” projektialgataja, nüüdseks juba meie keskelt lahkunud, W. Kröbepool kodus veedetud kaks päeva.Koostöös Türi Kõrgema Põllumajanduskooliga korraldatikaks kursust, kus mitmed noored tallmeistrid saiddiplomi. Sama tegevust eeldaks ka Eesti RatsaspordiLiidult n.-ö. tallist väljakasvanud treenerite abistamisel,õpetamisel ja litsentseerimisel.EHSi eestvedamisel sai 1996. a. korraldatud ToriHobusekasvanduse 140. aastapäevaüritus, kus toimusautori poolt kirjutatud 3-osalise stsenaariumi järgi hobusteparaad ajalooliste sõidukite ja veokitega. Etendus näitaseesti ja tori hobuse kasutust erinevatel ajastutel erinevatessituatsioonides ning tori hobuse aretuslugu. Tuhandedpealtvaatajad said ettekujutuse hobuste aretuse ajaloost.Üritusele andsid oma panuse kümned EHSi liikmed, kesüle riigi tõid oma hobused koos rakenditega kohale, sestkahjuks Tori kasvanduse hobused ei olnud sobivaskonditsioonis.Aastaid on tehtud koostööd Eesti ühe parima filmitegijaAgo Ruusiga, kes on filminud iga-aastasi hobuste esinemisija jõudluskontrolli vabahüppeid, mis on videofilminaoperatiivselt jõudnud hobuüritustel müügile. Kolmepõhitõu ja trakeenide kohta on valminud tutvustavadesindusfilmid nii eesti kui ka inglise ja saksa keeles. Kolmaastat tagasi käisime takistussõidu “Volvo” karikasarjaajal filmimas nii Trakehneni Hobusekasvanduse kui teistesIda-Preisimaa kuulsates hobusekasvanduste-täkujaamadevaremetel Instenburgi (Tðernjahovski) lähedal.Nii seda kui ka Tori juubelifilmi ei ole me kahjuksrahapuudusel päris valmis saanud. Eesti hobuseprobleemid on laiemale üldsusele teadvustatud filmidega“Loojangule vastu” ja “Varjupaik”.Seitsme aasta jooksul peeti EHSis üheks prioriteedikshobukultuuri ja kõige sinna juurde kuuluva tõstmistInglismaa ja Saksamaa eeskujul. See ei tähenda ainulthästikasvatatud ja hooldatud ning korraliku sadulaga võirakkes hobust, vaid ka noore ratsaniku riietust ja härrasmehelikkusuhtumist nii hobusesse, kaaslastesse ja kaloodusse. Mõisapäevade, võistluste ja poniüritustega ningSaint Hubertuse päeva tähistamistega oleme hobusekasvatuseteinud huvilistele atraktiivsemaks.Kahjuks leidub meil inimesi, kes ei suuda isegi palgalistenaoma kodus hobusekasvatusega hakkama saada jakannavad “müra” EHSi. Vanemad hobusekasvatajadteavad selliseid inimesi juba varasemast ajast, kuidkahjuks paljud nooremad usuvad oskuslikult serveeritudjutte, mida räägitakse ainult selleks, et teiste töödmoonutada. Oleme juhtinud tähelepanu ka nende mitteEHSi liikmete (sageli ka mitte meie põhirahvuse esinda-11

Tõuloomakasvatus 1-00jate tegevusele), kes Tallinna vanalinnas püüavadteenindada turiste selleks mittesobivate hobustega,kasutades sobimatuid rakmeid ja veokeid. Üksikuid“boheemlasi” on tulnud korrale kutsuda ka mujal.Hobusekasvatajad andsid esimesena välja “Tõuinfo”erinumbri ja korraldasid suure näituse EPMÜ LKIraamatukogus.Üldkoosoleku ajaks antakse välja traditsiooniline EHSiaastaraamat, kus on kõige uuemad andmed iga seltsiliikme, tema hobuste ja saadud varssade kohta.Rahvusvaheliste sidemete süvendamiseks viisimeeesti ja tori hobused pärast 128-aastast vaheaega Essenissemaailmamessile “Equitana’95”. Ülemaailmselratsutajate kokkutulekul ja ilusaima hobuse valimiselUngaris oli Eesti 56-liikmeline delegatsioon koos Iisraelidelegatsiooniga suurimaid. Ülemöödunud aastal käisimeTðehhis ja Austrias, külastasime Kinsky Hobusekasvandustja käisime mägedes Piberi Hobusekasvanduseslipizza hobuseid vaatamas, ning muidugi Viinis. 1999. a.kevadel käisime tutvumisreisil Hollandis, Belgias, Taanisja Rootsis, pikemalt peatusime Saksamaal kuulsasWarendorfi täkkude keskuses ja Verdenis hannoveri tipphobusteoksjonil.Kahel korral on olnud võimalus tutvustada Eestihobusekasvatust Royal Show’l Suurbritannias InglismaaKuningliku Põllumajandusseltsi kutsel. Viimasel külaskäigul1998. a. tutvustasime meie suursaadikule LondonisRaul Mälgule Eesti hobuste ekspordi vajadust. Niiviimane sõit kui ka paljud teised käimised on tulnud tehaomal kulul.Seltsi juhtkond on tegelnud põhiliselt meie hobustetutvustamisega Saksamaal.Liikmeskonnal on erinevad eesmärgid ja huvid. EHSkoosneb tegelikest hobusekasvatajatest, kellest on mõnikuni 100 hobuse, mõni aga ainult ühe ruuna omanik. Siinon erinev rõhuasetus kvaliteedi ja kvantiteedi vahel.Näiteks üks paremate trakeenide pidajaid Leemet Lõovõib 2…3 hobusega saavutada sama või enamat kui teine20…30 hobusega. Ka rahalised võimalused on erinevad.Ühel on hobuste kasvatamine (tootmine) põhitegevus,teistel lihtsalt hobi põhiameti ja hea sissetuleku kõrval.Arvan, et hobuseid kasvatava seltsi liige saab olla see, kesJoonis. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi liikumissuund, arvestades eri tõugude ja erinevate aretustasemetevajadusi ning materiaalseid võimalusi12

Tõuloomakasvatus 1-00leepra, kõhutüüfuse, tuberkuloosi, botulismi jt. ohtlikehaiguste tekitajaid. Kalasse sattunud haigusetekitaja edasiei arene, kuid võib säilida seal virulentsena (nakatumisvõimelisena)pikka aega. Kala seejuures ei haigestu, kuidjääb mikroobikandjaks. Üldiselt nendest haigusetekitajatestinimesele suurt ohtu ei ole, sest valdavalt süüaksekalu termiliselt töödelduna (keetmine, praadimine,kuumsuitsutamine) või soolatuna. Viimastel aastatel onEestisse (eelkõige Tallinnasse, aga ka Tartusse) tekkinudmitmed söögikohad idamaise köögiga, kus rahvusroogadepeamise osa moodustavad toored või vähetöödeldudmereannid. Neid hõrgutisi tarbides peab arvestama,võibolla küll teoreetilise võimalusega saada koos söömisnaudinguvõi uudishimu rahuldamisega ka ohtlikkehaigusetekitajaid. Kalades võivad kumuleeruda kamitmesugused mürgised orgaanilised ained, mis põhjustavadinimesel raskeid mürgistusi. Arvatakse, et kõigesagedamini on siin tegemist sinirohevetikate toksiinidega,mis ei muutu kahjutuks ka kalade keetmisel.Enamik kalade parasiite ei ole inimesele ohtlikud. Küllaga mõned inimese helmintide (ussnugiliste) noorvormidelutsevad kalades ning koos kalaga pärisperemeheseedekulglasse sattununa võivad põhjustada viimasehaigestumist või isegi surma. Selliste helmintide poolttekitatud haigusi nimetatakse biohelmintoosideks ningenamik neist on looduskoldelise iseloomuga. Nendelevikuala määrab ära vahe-, lisa-, reservuaar- võilõpp-peremehe olemasolu. Tiigikalades leitakse inimeseleohtlike helmintide noorvorme harva. Järgnevalt tuletamemeelde olulisemaid haigusi, millesse inimene võibhaigestuda kalade vahendusel.Olgu kohe öeldud, et nendest haigustest enamikkuEestis ei esine, st. ei ole seni diagnoositud. Need haigusedon sagedased aga paljudes Euroopa ja Aasia maades, kusigal aastal reisib ka palju eestimaalasi. Olulisemaidnendest haigustest siiski nimetame.Botulismi tekitav bakter esineb tavaliselt pinnases, kustta suurveega satub kala organismi. Kui inimene sööbsoolatud, kuivatatud või vähe keedetud kala, millesbakterid on säilinud elusana, siis järgneb raskekujulinetoksikoos, mis enamasti lõpeb surmaga 1…2 päevajooksul.Kõige tuntumaks biohelmintoosiks Eestimaal, millesseinimene kala süües võib haigestuda, on kahtlematadifüllobotrioos ehk laiusstõbi. Kuna see haigus onviimastel aastatel Eestis, eriti idapoolses osas, muutunudküllaltki sagedaseks, siis ei ole liigne meelde tuletadakõige olulisemat selle tõve kohta. Laiusstõve tekitajaks onharilik laiuss Diphyllobothrium latum, kes inimesepeensooles võib kasvada 10…12 meetrit pikaks ja kuni1,5 cm laiaks. Laiuss areneb vahe- ja lisaperemeheosavõtuga. Parasiidi munad eritatakse väljaheidetegaväliskeskkonda ja edasiseks arenemiseks peavad nadsattuma vette. Veekogus koorub munast ripsmetegakaetud kerakujuline koratsiid, kelle peab alla neelamavaheperemeheks olev aerjalaline vähk. Vähi kehaõõnesareneb koratsiidist protserkoid. Aerjalalistest vähkidesttoituvad kalad on laiussi lisaperemehed. Protserkoidtungib kala sooltorust kõhuõõne side- ja rasvkoesse,siseelunditesse või lihastesse, kus areneb 1…2 cmpikkuseks valgeks plerotserkoidiks. Kui röövkalad14söövad väiksemaid tabandunud kalu, siis tungivadplerotserkoidid läbi mao seina nende siseelunditesse jalihastesse, kus säilivad invasioonivõimelisena (nakatumisvõimelisena)pikka aega. Selliseid röövkalu nimetatakselaiussi säilitusperemeesteks. Inimene nakatubplerotserkoide sisaldavat toorest või vähetöödeldud kalasüües ning tema peensoole limaskestale kinnitunudplerotserkoid areneb 2…3 nädala jooksul täiskasvanudlaiussiks, kes võib elada seal kuni 25 aastat.Olgu siia lisatud, et esmakordselt selgitati harilikulaiussi arengutsükkel Tartus aastail 1882…1883 ningseda tegi ülikooli zooloogiaprofessor (hariduselt meedik)Max Braun. Ta söötis haugist ja lutsust leitud plerotserkoidekalatoidulistele lindudele ja koduloomadele, etnäha, kelles nad arenevad suguküpseks laiussiks. Samutiolevat ta katsetanud plerotserkoididega iseendal javabatahtlikel üliõpilastel.Eestis on laiusstõbi inimestel rohkem levinud Peipsi jaVõrtsjärve ümbruses. Plerotserkoide on aga leitud kateistest järvedest ja Läänemere lahtedest püütud kalades.Kõige sagedamini on invadeeritud haugid, lutsud,ahvenad ja kiisad. Lisaks neile liikidele on hariliku laiussiplerotserkoide leitud lõhel, meriforellil, peipsi siial,peledil, aga ka vikerforellil ühes tiigimajandis. Tõenäoliselton laiussi lisaperemeheks olevate kalade ringEestimaal veelgi suurem. Lisaks D. latum´i plerotserkoididelevõib peipsi siia (ja tõenäoliselt ka meie teistesiigade) siseelundeil leida D. dendriticum´i plerotserkoide,kes erinevalt hariliku laiussi noorvormidest onkapseldunud. Selle paelussi lõpp-peremeheks on peamiseltkalatoidulised linnud, aga ka karnivoorid ja inimene.Inimesel on see paeluss lühike ja kitsas ning ei põhjustavaterilist haigestumist.Paaril viimasel suvel oleme uurinud kalade tabandumistlaiussi noorvormidega Tartumaa järvedes. Esimesedandmed näitavad, et kõigis Peipsiga ühenduses olevatesveekogudes olid haugid hariliku laiussi plerotserkoididegatabandunud. Seevastu Saadjärves meie haugilhariliku laiussi noorvorme ei leidnud, küll aga esinespeipsi siial D. dendriticum´i kapseldunud plerotserkoide.Eeltoodu on ka igati loogiline, sest erialases kirjandusesloetakse Peipsi-Pihkva järve Euroopa üheks suuremaksdifüllobotrioosi looduslikuks koldeks.Laiusstõbi inimesel on siiski väga tõsine tervisehäire,mis põhjustab pikaajalist töövõime kaotust ja vahel isegisurma. Kergemal juhul esineb organismi üldinenõrgenemine, seedetegevuse häired, iiveldus, oksendamineja vahel minestamine. Haige inimene levitab agatohutul hulgal laiussi mune.Laiusstõbi on looduskoldeline haigus ja seda täielikultlikvideerida ei ole võimalik. Küll on aga meie võimuseshoiduda sellesse nakatumast ja sellega katkestadahaigusetekitaja arengutsükkel looduses. Peamised abinõudlaiussi invasioonist hoidumiseks on kahesuunalised.Esiteks tuleb rangelt kinni pidada toitumishügieeninõuetest, mis väldib toore kala, toore kalamarja javähetöödeldud kalasaaduste söömist. Endeemilistest(taudistunud) veekogudest pärinevat toorest kala ei tohisööta ka vikerforellidele. Teiselt poolt tuleb vältida laiussimunade sattumist veekogusse fekaalidega. Selle nõude

1-00 Tõuloomakasvatusvastu patustatakse Eestimaal aga laialt, alates asulatest jalõpetades linnadega.Anisakidoos. Paljudel merekaladel (tursk, heeringasstauriid, heik, lõhe jt.) võib leida lihastes ja siseorganeisAnisakis`e perekonna ümarusside vastseid. Need onsuhteliselt suured, pikkus 0,5...1,5 cm, valged või punakavarjundiga spiraali keerdunud, aga ka komakujulised ningsageli kapseldunud parasiidid. Neid võib leida kala seljalihastes(eriti heeringal), sagedamini aga kehaõõneserooskestal, maksas, sooleseinas ja mujal. Täiskasvanudparasiit elab mereimetajate, harvem merelindude seedekulglas.Nende ümarusside arengutsükkel on puudulikultuuritud. Anisakis`e perekonna vastsed on väga vastupidavadmadalale temperatuurile ja hukkuvad alles kaladekülmutamisel –20 ºC juures kahe ööpäeva järel. Kuniviimase ajani arvati, et anisakiste vastsed inimesele ohtlikudei ole, kuna tema organismis need edasi ei arene.Nüüdseks on tehtud kindlaks, et koos toore või vähetöödeldudkalaga inimese sooltorru sattunud vastsedtungivad mao- ja sooleseina. Edasi nad seal küll ei arene,kuid mõjuvad inimese organismile kui allergeenid,põhjustades raskekujulist allergiat ja sooltoru põletikku.On kirjeldatud ka surmajuhtumeid. Inimeste haigestumisekohta anisakidoosi on teateid Inglismaalt, Hollandist ja15

1-00 TõuloomakasvatusTabel 1. Loomakasvatusinstituudis uuritud siloproovide kvaliteet 1995…1999. a.Näitajad 1995 1996 1997 1998 1999 Keskmine 1995…1999Uuritud siloproovide arvToitainete sisaldus:kuivaine %Kuivaines:proteiin %seeduv proteiin %toorkiud %met. energia MJ/kgkaltsium g/kgfosfor g/kgHügieenilised näitajad:võihape % k.a.-s1)NH3-N suhe üldN2)pH24636,311,15,731,68,18,02,9--4,544231,212,57,129,09,28,22,8--4,454632,412,47,230,28,97,52,80,2-4,582727,012,67,529,58,97,12,91) võihappesisaldust hinnati kuni 1997. aastani suhtarvuna lenduvatest rasvhapetest2) NH 3 -N määramist tehakse alates 1998. aastast0,26,74,334536,412,47,529,69,19,12,50,14,94,432,712,27,030,08,88,02,80,25,84,4Tabel 2. 1997…1999. a. uuritud siloproovide jaguneminekvaliteediklasside järgiNäitajad Hea Rahuldav HalbProteiinToorkiudMet. energiaVõihapeAmmoniaaklämmastik121526407342376250174648121010Suhteliselt parem on olnud silo energiasisaldus, sestsilovalmistamisega hilinemine mõjutab seda näitajatvähem. Suur osa uuritud siloproovidest (62%) oli rahuldavaenergiasisaldusega.Seoses efektiivsemate silokonservantide kasutuselevõtuga(AIV jt.) on silo hügieenilised omadused olnudtäiesti rahuldavad. 1997…1999. aastal oli võihappe jaammoniaaklämmastiku sisalduselt halbu siloproovekeskmiselt vaid 10%. Murettekitavam on asjaolu, etanalüüsiandmetel on paljude siloproovide pH ülemääraseltkõrge. Et silo kvaliteeti hinnatakse põhiliseltsügiskuudel, siis tuleb kõrge pH-väärtuse puhul arvestadasellega, et valke lagundavate kahjulike mikroorganismide(roisubakterid, võihappebakterid, hallitusseened) tegevusjätkub ja silo võib talve jooksul täielikult rikneda. KõrgepH-tasemega silo tuleks enne loomadele söötmist veelkord laboratoorselt uurida. Soovitav on ka selline silo ärasööta juba talveperioodi algul.1999. a. kvaliteetsemad siloproovidEestis on palju ka selliseid põllumajanduslikkeettevõtteid, kus juba aastaid valmistatakse kvaliteetsetsilo (Adavere Agro ja Mäeotsa talu Jõgevamaal, AraveteAgro ja Väätsa Agro Järvamaal, Tuipalu talu Harjumaal,Põlva POÜ jt.). Loomakasvatusinstituudis 1999. aastaluurituist paremad siloproovid on toodud tabelis 4.Tabelist selgub, et kvaliteetset silo saab väga erinevaidtehnoloogiaid kasutades. Arvamus, et rullsilo kvaliteet onparem kui tranðee- või virnasilol, ei ole päris täpne. Rullsiloproteiinisisaldus on olnud üksikuil aastail küll mõnekümnendiku võrra kõrgem ja toorkiusisaldus mõnevõrramadalam, kuid see ei ole tingitud silovalmistamise tehnoloogiast,vaid asjaolust, et rullsilo valmistamiseks kasutatakserohkem liblikõielisi heintaimi. Üldiselt alustatakseka rullsilo valmistamist varem kui tranðee- võivirnasilo valmistamist.Loomakasvatusinstituudis tehtud siloanalüüsidest selgub,et 1997. aastal oli nii rullsilo (n = 175) kui ka mitterullsilode(n = 371) proteiinisisaldus võrdselt 12,4%kuivaines. Toorkiusisaldus oli vastavalt 29,7% ja 30,4%.1998. a. sisaldasid rullsilo (n = 166) 12,9% ja mitterullsilo(n = 661) 12,5% proteiini kuivaines, toorkiudu sisaldasidsiloproovid sel aastal 28,5% ja 29,7%.Jõusööda vajadus sõltub silo energiakontsentratsioonistja proteiinisisaldusest.Tabel 3. Jõusööda vajadus erineva kvaliteediga silokasutamisel (lehmade päevatoodang on 20…24 kg jakehamass 550 kg)NäitajadSilo söömus(silo kuivainet lehmale päevas kg)Siloga kaetakse tarbest %energiaseeduv proteiinVajatakse jõusööta (lehmale päevas kg)1 kg jõusööta peab sisaldama seeduvatproteiini gSilo kvaliteethea rahuldav(vabariigikeskmine)>148285380

Tõuloomakasvatus 1-00Tabel 4. Loomakasvatusinstituudis uuritud siloproovide paremusjärjestus proteiinisisalduse alusel1999. aastalJrk.nr.Kuivainesisaldus%Kuivainesproteiin% toorkiud% met.en. MJ/kg seed. prot. g/kgSilovalmistamisetehnoloogia,konservantSilo valmistaja,majand, maakondLiblikõielisi kuni 75%1.2.3.4.5.6.7.8.9.10.11.12.13.14.15.16.17.18.19.20.22,830,839,432,627,539,828,836,041,743,445,433,240,724,424,521,341,027,030,026,421,019,719,518,718,217,317,317,217,216,816,716,616,516,316,216,015,715,615,315,022,025,327,628,027,928,026,224,128,828,526,225,425,128,822,824,129,024,928,525,49,69,79,89,89,99,99,99,49,89,89,69,79,59,89,49,79,79,49,99,91301301191161131081071141051111021011081081071061021039599rullsilotranšee, Silobenrullsilo, melasstranšee, sooltranšee, AIVtranšee, AIVvirnasilo, AIVrullsilotranšee, AIVtranšee, AIVrullsilotranšee, AIVrullsilorullsilovirnasilo, Nibentranšee, AIVvirnasilo, sool+NibenrullsilorullsilorullsiloMäeotsa talu,JõgevamaaKehtna-Mõisa OÜ,RaplamaaPõlva POÜ,PõlvamaaTaveton OÜ,RaplamaaAravete Agro,JõgevamaaVäätsa Agro,JõgevamaaTuipalu talu,HarjumaaAS Võhmatu PM,Lääne-VirumaaAdavere Agro,JõgevamaaAdavere Agro,JõgevamaaUus-Pärna talu,PõlvamaaAdavere Agro,JõgevamaaAS Võhmatu PM,Lääne-VirumaaTaveton OÜ,RaplamaaReinu talu,JõgevamaaAdavere Agro,JõgevamaaKiigemäe talu,Lääne-VirumaaPeri POÜ, PõlvamaaTartu Agro,TartumaaKadaka talu,ViljandimaaLiblikõielisi üle 75%1.2.3.4.5.32,234,236,028,922,622,622,218,818,217,225,225,124,924,828,99,09,89,69,39,7174144122119121rullsilo, lutsernrullsilo, ristikrullsilo, ristikrullsilo, ristikrullsilo, kitsehernesPõlva POÜ,PõlvamaaVäätsa Agro,JärvamaaVäätsa Agro,JärvamaaPiistaoja KJ,PärnumaaRabi talu,Viljandimaa18

1-00 TõuloomakasvatusLihtne arvestus näitab, et keskpärase toodangu korral(päevalüps 20…24 kg) saab hea siloga katta 82% energiaja85% proteiinitarbest, vabariigis valmistatud silogakeskmiselt 62% energia- ja 51% proteiinitarbest (tabel 3).Kvaliteetse silo söötmisel saab lehmadelt kuni 20 kgsuurust päevatoodangut ka ainult teraviljajahu (oder,kaer) lisamisel ratsioonile. Rahuldava ja halva kvaliteedigasilo söötmisel peab jõusööt olema proteiinirikkam.Proteiinirikkad jõusöödad nagu õlikoogid jasrotid on aga tavaliselt kallimad kui oma teravili.Jõusöötade valikul ratsiooni on tarvis arvestada kaproteiini lõhustuvuse kiirusega vatsas. Et silo, eritiväikese kuivainesisaldusega proteiinirikka silo, proteiinilõhustuvus on suhteliselt kõrge, tekib vatsas lühikese ajavältel palju ammoniaaki ja proteiini efektiivse kasutamiseeesmärgil on tarvis, et vatsa mikroorganismid sellevõimalikult täielikult ära kasutaksid. Kui mikroorganismidei saa söödaga vajalikul hulgal energiat, jääb osavatsas tekkivast ammoniaagist kasutamata, väljutatakseuriiniga ja osa söödaproteiinist läheb kaduma. Seepärasttuleks kiire proteiini lõhustuvusega silo söötmisel võttaratsiooni ka kiire süsivesikute (tärklis) lõhustuvusegajõusööta. Suuretoodanguliste lehmade söötmisel onsoovitav, et ratsioonis oleks nii kiiresti lõhustuvaidteravilju (oder, nisu), keskmiselt lõhustuvaid (kaer) kui kaaeglaselt lõhustuvaid (mais). Suurte päevatoodangutetaotlemisel tuleks ratsiooni võtta ka aeglase proteiinilõhustuvusega õlikooke või srotte (vt. Tõuloomakasvatusnr. 4, 1999, lk. 19…22).KokkuvõteViie aasta (1995…1999) jooksul on loomakasvatusinstituudikeemia laboratooriumis hinnatud 2406 silopartiikvaliteeti. Keskmiselt on vabariigis valmistatud silorahuldava kvaliteediga, kuid erinevused silopartiide vahelon väga suured. Vähemväärtuslik silo sisaldas kuivainesmetaboliseeruvat energiat vaid 7,5…8,0 MJ/kg ja toorproteiini70…80 g/kg, heas silos olid vastavad arvud9,5…10,0 MJ/kg ja 160…225 g/kg. Silo toitainetesisaldussõltus peamiselt heintaimede arengufaasist silovalmistamise ajal, vähem heintaimede liigist ja silovalmistamisetehnoloogiast.Silo kvaliteedi, esmajärjekorras toiteväärtuse ja söömuseparandamisel on lähiaastatel esmaseks ülesandeksvalmistada silo ajavahemikul, mil heintaimede proteiinisisaldusja orgaanilise aine seeduvus ei ole veel hakanudlangema. Olenevalt aastast on meil parim silovalmistamiseaeg esimese niite heintaimedest langenud maikuuviimasele ja juunikuu esimesele nädalale (kõrrelised) ningjuunikuu teisele-kolmandale nädalale (liblikõielised).Kaasaegseid seisukohti imetavate emistesöötmiselpm-dr. Leo NigulEPMÜ LKI väikelooma- ja linnukasvatusosakondSööt on põhiline, mis tagab emise hea piimakuse japõrsaste jõudsa kasvu. Selleks peab sööt sisaldama kõikipraegustes söötmisnormides esitatud toitaineid õigesvahekorras, olema maitsev ja riknemata. Sellise söödaratsioonikoostamisel tuleb arvestada vähemalt kolmekümnetoitainega, millede tasakaalustatud tarvet ei olevõimalik katta üksnes söötadega. Nendele tuleb juurdelisada makro- ja mikromineraalaineid, sünteetiliseltvalmistatud vitamiine ja aminohappeid. Paljude toitainetetäpne arvestamine ei ole jõukohane talusigalas võiääres lahtises rennisväiksemas seafarmis. Selle töö on enda peale võtnudtööstused, kes väljastavad täielikult emiste söödatarvetkatvaid ratsioonsöötasid või täiendsöötasid. Viimasedsisaldavad toitaineid tarbest rohkem ja täiendsöötadelisamisel teraviljajahule saab kodustes tingimustes teharatsioonsöötasid. Ratsioonsöötasid ostavad tavaliseltneed seakasvatajad, kes ise söötasid ei tooda. Täiendsöötadehankimine on sobivam teravilja kasvatavateleseakasvatajatele. Oma teraviljast ja ostetud täiendsöödastkoostatud ratsioonsööt on tavaliselt odavam kui tööstusesthangitav ratsioonsööt. Seda eriti veel siis, kui täiendsöötkoos teraviljaga ei kata sigade proteiinitarvet ja lisadatuleb ka omakasvatatud hernest.Kehtna keskuse sigalas toimunud katses oli kolmpeekoni tõugu imetavate emiste rühma, igas 3 täiskasvanudemist. Neile söödeti rühmade kaupa kas KeilaTERKOs, Viljandi Teraviljasalves toodetud ratsioonsöötavõi Kehtnas oma odrast (86%) ning Farm Plantitäiendsöödast (14%) koostatud ratsioonsööta. Nimetatudratsioonsöödad sisaldasid Kehtna labori andmeil proteiini16,1; 15,8 ja 14,4%, kiudu 4,5; 4,6 ja 3,2%, rasva 1,2; 5,0ja 2,8%, fosforit 0,65; 0,51 ja 0,51% ning kaltsiumi 0,80;0,64 ja 0,57%. Esitatud toitainetesisaldus ei erinenudoluliselt Eestis kasutatavatest söötmisnormidest ega prospektidesmärgitud kogustest. Igale emisele kaaluti sööteraldi.Emiseid peeti taani tüüpi sulgudes. Kahe sulureagasigala seina ääres oli sõnnikukäik ja selle sulgudepoolseskraaptransportöör. Söödakäik olisigala keskel. Põrsasulu emisepoolne külgsein oli alt lahti,mis võimaldas põrsastele pideva pääsu emise juurde, kuidvähendas ka põrsaste äramagamise võimalust. Põrsasulupesaaseme kohal oli soojenduslamp, mis tagas põrsastelevajaliku soojuse (~ 32 ºC) ja meelitas põrsad imemisvaheaegadeksemise juurest pesaasemele. Allapanuks kasutatisaepuru.Emiseid söödeti kaks korda päevas selveliselt: künasselastud veele puistati peale kuiv sööt. Poegimispäevadelemistele süüa ei antud, küll aga vett. Järgmisel päeval antineile 1,5…2 kg sööta, suurendades selle kogust järgmistelpäevadel pidevalt kuni nädala lõpuni. Sellest alatessöödeti ja joodeti emiseid isu järgi vabalt. Sööta anti kuni6,5 kg päevas, mille sõid emised jäägitult. Sel viisil onvõimalik ratsioonsöödaga kindlustada toitainetetarbe19

Tõuloomakasvatus 1-00täielik katmine ja suur piimaand, mis tagab imikpõrsastekiire kasvu ja emise väiksema kaalukao imetamisperioodil.Emise piimaand suureneb pidevalt poegimisest kunikolmanda imetamisnädala lõpuni, ületades isegi 10-liitrisepäevatoodangu piiri, ja praktiliselt säilitab selletaseme ka neljandal nädalal. Seejärel hakkab piimaandlangema ja kahe kuu vanuselt võõrutamisel saab pesakondveel ainult paar liitrit emapiima päevas. Põrsastesöödatarve suureneb sünnist alates pidevalt, kuid kahelesimesel nädalal tekib piimakatel emistel piima rohkem,kui põrsad vajavad. See võib põhjustada udarapõletiku jasellepärast tuleb emisele antava sööda kogust piirata,vähemalt esimesel poegimisjärgsel nädalal. Põrsaste lisasöödatarbimine sõltub emise piimaannist. Isukamalthakkavad põrsad sööma kolmandal või neljandal elunädalal,kui emapiim ei kata enam nende söödatarvet.Sellest hoolimata tuleb põrsastele anda lisasööta jubaesimese elunädala lõpul. Tagumistes nisades tekib vähempiima kui esimestes ja tagumistele nisadele tõrjutudpõrsad vajavad varem lisasööta, kui esimestest nisadesttoituvad pesakonnakaaslased. Ka võib esimeste nisadehulgas olla neid, kus tekib piima vähem kui teistes. Seegavajavad kõik väiksema piimaanniga nisasid kasutavadpõrsad lisasööta oma kaaslastest varem.Vähese piimaanniga emiste põrsad hakkavad söömajuba esimese elunädala algul. Nendele toodetakse Eestisspetsiaalseid emisepiimaasendajaid. Kehtna farmis tehtudkatses ei osutunud need vajalikuks, sest emiste normaalsesöötmise ja pidamisega ning piimakate emistejärglaste valikuga on komplekteeritud väärtuslik emisekari.Farmides, kus esitatud põhimõtted pole täielikultkasutusele võetud, võivad emisepiimaasendajad (Babito,Piggomel) osutuda vajalikuks. Need sisaldavad hästiomastatavaid toitaineid nagu emisepiimgi ja juba paaripäevasedpõrsad toituvad nendest. Pealegi on needmeeldiva lõhnaga ja maitsega, mille tõttu meelitavad kakärbseid. Poegimisjärgsel haigestumisel võib emiselpiimateke üldse kaduda. Sel puhul väldib piimaasendajapesakonna kängumise või põrsaste lõppemise. Vähesepiimaanniga emiste puhul tuleks siiski õigesti korraldatudsöötmise, pidamise ja nende valikuga tagada emistepiimakus, sest piimaasendajad on kallimad kui emisepiim.Tabel. Emiste jõudlusNäitajadRatsioonsöötasid toodetiKeilas Viljandis KehtnasSööta emisele päevas, kg 5,16 5,09 5,14Prestarterit põrsale võõrutamiseni,kg 4,3 4,2 3,0Põrsaid pesakonnas sünnil 11,3 11,0 11,3Põrsaid pesakonnas 21-p. 9,0 8,7 10,8Põrsa mass 21-päevaselt, kg 6,1 6,4 6,1Põrsaid pesakonnas võõrutusel 9,0 8,7 10,3Põrsa mass võõrutusel, kg 11,0 10,0 9,9Emise mass poegimisjärgselt, kg 251,0 225,0 234,0Emise massi kadu imetamisel,kg 29,0 25,0 37,020Kõikides rühmades sõid emised võrdselt, kuigi proteiini(16,1%) ja rasva (5%) oli Keila TERKOs toodetud ratsioonsöödasrohkem kui Viljandis ja Kehtnas valmistatudsöödas. Ka väiksem kiudainesisaldus Kehtna rühmasöödas (3,2%), võrreldes teiste söötadega, ei soodustanudemiste söömust. Katses olnud üheksast emisest ei söönudükski üle 6,5 kg päevas, ja sedagi ainult paari päevavältel. Soomes soovitatakse emisele laktatsiooni kõrgperioodilanda kuni 7,5 kg sööta päevas ja Rootsis suurtepesakondade puhul isegi 9 kg, mis on põhjendatud. Samapõhimõtet toonitavad ka Saksamaa seakasvatuse konsulendid.Nii kaotab emis imetamisperioodil kaalust vähemja indleb varem kui lahjunud emis.Belgia söödatehases Vitamex, mis teeb koostööd KeilaTERKOga, on välja töötatud emistele poegimiseelsed ja–järgsed söödakogused. Poegimiseelsel päeval vähendataksesöödakogust ühele kilogrammile ja poegimispäeval0,4 kg-le. Teisel päeval antakse 1 kg ja igaljärgmisel päeval suurendatakse söödakogust 1 kg võrrapäevas. Alates 8. poegimisjärgsest päevast saab emissööta 1% kehakaalust ja pesakonna ühe põrsa kohta veel0,35 kg. Seega 250 kg eluskaaluga emis 10 põrsagapesakonnas saab (2,5 + 3,5) 6 kg sööta päevas kunipõrsaste võõrutamise päevani, mil emisele sööta ei anta.Esimesel päeval pärast võõrutust tõstetakse söödakogus3,5 kg-ni kuni seemenduseni, kuid mitte kauem kui 10päeva. Seejärel vähendatakse söödakogust 2,5 kg-le javiimasel tiinusekuul tõstetakse söödakogus 3…3,5 kg-ni.Provimi söödatootmistehas Hollandis soovitab imetavaemise sööta anda juba 10 päeva enne poegimist. See sisaldabtoitaineid rohkem kui tiine emise sööt ja soodustabloodete kasvu ning harjutab emist imetamisaegse söödaga.Paar päeva enne poegimist vähendatakse söödakogust,et poegimine oleks kergem ja tüsistusteta. Poegimisjärgseltsuurendatakse söödakogust kahe nädala jooksulvähehaaval, et vältida üleliigse piima teket, mida põrsadei suuda tarbida. Seejärel söödetakse emist praktiliseltvabalt, orienteeruva arvestusega 1,5 kg sööta emisele ja0,5 kg iga põrsa kohta päevas. Põrsaste võõrutuspäevalemist ei söödeta, kuid järgmisel päeval antakse emiselekuni 3,5 kg imetava emise sööta. Seemendusjärgseltvähendatakse söödakogust ja asendatakse tiine emisesöödaga. Erinevalt teistest firmadest on Provimi tehasesvälja töötatud spetsiaalne mineraalsööt, mida antaksenädal enne poegimist 0,5 kg emisele päevas koos imetamisperioodisöödaga. See soodustab mineraalainetesünteesi luudest piimasse, kuna söödaga antavad mineraalainedei ole hästi omastatavad ja nende vaegusvähendab piimateket.Kehtna rühmas sõid põrsad prestartersööta vähem,äramagamisest tingitud põrsaste hukkumine oli väiksem,kuid põrsaste mass 21 ja 35 päeva vanuselt ei erinenudteiste rühmadega võrreldes oluliselt. Kehtna rühmapõrsaste normaalse kasvu tagas emiste parem piimakus,millele viitab nende emiste suurem emakaväline kaalukadu,8 kg ehk 28% Keila ja 12 kg ehk 48% Viljandirühmaga võrreldes. Prof. A. Lemberi doktoritöös esitatudandmeil kulub 1 kg emakavälise kaalukao taastamisekstiinusperioodil 4 kg ratsioonsööta. Kehtna rühmas seega(4 x 37) 148 kg, Keila ja Viljandi rühmas vastavalt 116 ja100 kg.

1-00 TõuloomakasvatusKokkuvõteImetava emise sööt peab sisaldama kõiki söötmisnormidesette nähtud toitaineid. Sellist ratsioonsööta saabosta kas söödatehasest või koostada oma majandis toodetudsöödast koos ostetud täiendsöödaga. Sööt on küllpeamine, mis tagab emise hea piimakuse ja põrsastejõudsa kasvu, kuid unarusse ei tohi jätta ka pidamist,hooldamist, emiste valikut ja tervishoidu.Poegimiseelsel nädalal tuleb sujuvalt üle minna tiineemise söödalt imetava emise söödale, et turgutadaparemini loodete kasvu ja harjutada emist imetamisalgsesöödaga. Poegimispäeval emis tavaliselt ei söö. Esineseimetamisnädala vältel suurendatakse pidevalt söödakogust, kuid välditakse ülesöötmisega kaasnevat liigsetpiimaandi, mida põrsad ei vaja. Järgnevalt tuleb emistsööta isu järgi vabalt. Põrsaste võõrutamise päeval võibhea piimaanniga emise jätta söömata. Järgmistel päevadelkuni seemenduseni tuleb emisele anda umbes poolimetamisalgsest söödakogusest ja seejärel vähendadakogust 2…2,5 kg-ni. Künast sööta tuleb kaks kordapäevas ja joota vabalt.R E F E R A A D I DRiikliku programmi “Piim” täitmisest 1999.aastalPh. D. Matti PiirsaluPõllumajandusministeeriumi loomakasvatusbürooProgrammi “Piim” eesmärgiks oli välja töötada vastavadkavad ja rakendada abinõud, mis tagaksid EL nõuetelevastava piima ja piimatoodete tootmise. Programmigakaasati need valdkonnad, millest oleneb kvaliteetsepiima ja piimasaaduste tootmine ning turustamine.Põhirõhk asetati rakenduslikele teadusuuringutele piimakarjapidamistehnoloogia, piima kvaliteedi parandamise,söödatootmistehnoloogia täiustamise, laboratoorse kontrollitagamise, sõnnikumajanduse korrastamise alal, etEesti oleks Euroopa Liidus võimeline rakendama keskkonnasäästlikkutehnoloogiat ja andma vastava kvaliteedigatoodangut.EPMÜ Loomakasvatusinstituudi uuringute põhjalvõib öelda, et tulevikus on oluline lehmade vabapidamineja platsillüps. Kui lüpsiplatsi rakendamine jääb rahalistevõimaluste taha, tuleb üleminekuajal jätkata olemasolevatelüpsiseadmete kaasajastamist. TorusselüpsiseadmeADM-8 korralik paigaldamine ja kasutaminetagab selle. Programmi käigus rekonstrueeriti 22 laudaslüpsiseadmed. Ühe lauda rekonstrueerimiseks kulutati200 000 krooni, uus lüpsiseade 200 lehma jaoks maksab500 000 krooni. Seega oleks kokkuhoid 22 lauda kohta6,6 mln. kr.Piimatootmise tasuvuse uuring 66 piimakarjafarmisnäitas, et alla 500 lüpsilehmaga ettevõtetes olid jooksvadkulud piima tootmiseks 1.91 kr./kg ja suuremates1.98 kr./kg. Lisades piimatootmise otsekuludele 0.35 kr.taastootmiskulusid ja 0.12 kr. ettevõtte üldkulusid, onpiima omahind 2.44 kr. Ka selgus tõsiasi, et 1998. a. eestsaadud otsetoetusi kasutati enamasti võlgade tasumiseks.Otsetoetusi põhivahendite soetamiseks kasutasid üksikudpiimatootjad.Piima ülepäevaveo majanduslik analüüs ja kvaliteediuuring näitasid, et keskmise suurusega lüpsikarjalautadesvõib korraldada piimavedu üle päeva aastaringselt. Eestisvarutakse käesoleval ajal ülepäevaveoga umbes 100 000tonni piima. Üleminek piima kokkuveole ülepäevitivõimaldas vähendada tühisõite 30...40% ulatuses, mismoodustas suurtootjatel 33...44 kr./t ja väiketootjatel 83kr./t piima kohta. Piimajahutustankide lisakulu moodustasvaid kokku 22 kr./t, mis kompenseerub ratsionaalsemapiimaveo arvelt. Piimavedu ülepäeviti võimaldakskokku hoida 20 kr./t, mis teeks aastasekskokkuhoiuks 2,2 mln. kr.Uute piimajahutustankide tähtsus madala bakteritearvuga piima tootmisel on suur. Paljudest välisfirmadestostetud piimatankid jahutavad piima alla 4 o C. Tehtud töövõimaldab piimatootjatel soetada sobivamaid piimajahutustankehinna ja kvaliteedi suhte järgi ja sellistepesuritega, mis kindlustavad kvaliteetse piima tootmise.Piimapartiide keskmine valgusisaldus oli vahemikus3,13...3,28%, alla 2,8% valgusisaldusega piima oli 9,22%piimapartiidest. EL nõuetele (alla 100 000 bakteri ml-s)vastas 59,2% piimapartiidest.Osteoporoosinähtuste uuringust selgus, et Ca vajadus eiole ühelgi vanusegrupil kaetud. Normaalseks luustikuarenguks vajavad noored kasvamisaja lõpuni päevaskaltsiumi 100...1500 mg, 3...11-aastased lapsed700...1000 mg, kriitiline piir on 640...680 mg. Järelikulton vaja enam piima tarbida.Programmi raames valmis EPMÜ maaehituse ningpõllumajandustehnka instituudis lüpsirobotiga 100-kohalise lehmalauda kaks projektivarianti, mis arutati läbivälisspetsialistidega, ja mis võimaldab tulevikus sääraselauda ehitamist EPMÜ õppemajandisse. Eskiisprojektiesitleti seminaril “Automaatsed lüpsisüsteemid – lüpsirobotid”.Kokku võttes olid antud uuringud vastavuses riigi huvidegaja võimaldasid Eestis tervikuna parandada piimatööstustelerealiseeritud piima kvaliteeti. Kui 1996. a.realiseeriti kõrgema sordi piima 56,8%, siis 1999. a. 9 kuuandmetel ligi 80%. Piimatööstustele realiseeritud piimastsaadi 1999. a. kvaliteedi arvel lisasissetulekut 40 mln. kr.Söödatootmine Eesti Maaviljeluse Instituudis.21

1-00 TõuloomakasvatusJaapanis, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides. Igasuuritavas farmis oli oma vastsündinute haigus (respiratoorneinfektsioon, streptokokoosid ja/või diarröa), kesinejuurdekasv ja sageli põrsaste kõrge suremus enne võõrutust.Katses osales üle 5000 imikpõrsa, kes võõrutati keskmiselt20-päevaselt.Kontrollgrupile süstiti steriilset vett. Katserühmadelemanustati ceftiofur sodium’i (Excenel Sterile Powder)lihasesiseselt 3 mg/kg päevas esimesel ja seitsmendalelupäeval ning võõrutuspäeval.Põrsaste võõrutuseelne suremus vähenes keskmiselt11%-lt 7,5%-ni. Kontrollgrupis ulatus hukkunud loomadearv 24,2%-st Hispaanias 4,0%-ni Hiinas. Ravitudloomade puhul piirnes suremus 13,5%-st HispaaniasKüüslauk3,6%-ni Mehhikos. Ööpäevane massi-iive suurenesravitud rühmadel keskmiselt 11 g, samas vähenes kasvusmahajäänud põrsaste osatähtsus 16,2%.Antibiootikume saanud loomad olid võõrutusel 500 g ja8-nädalaselt 1 kg raskemad.Igal karjal on oma spetsiifilised haigusetekitajad, needtuleb kombineeritud diagnostiliste uuringute abil väljaselgitada. Majanduslik analüüs peab näitama, kas eeldatavadtulemused katavad ravikulud.Kui ööpäevane massi-iive, söödakasutus ja suremus onolulised seakasvatuses tervikuna, on põrsaste võõrutuskaalja võõrutuseelne hukkumine näitajateks, mis iseloomustavadpõrsakasvatuse olukorda.Refereeris Monika VaidlaAjakirjas “Pig International”, august 1999. a.Sigade haistmismeel on umbes 400 korda tundlikum kuiinimesel. Sellest hoolimata peavad põrsad küüslauguiseloomulikku lõhna meeldivaks. Nii väidavad britisöödatootjad-uurijad. Küüslauk tõstab prestarterisselisatuna sööda väärtust ja loomade söögiisu. Briti söödatootjatelon käsil katsed, mille käigus esimese etapinalisatakse prestarterisse küüslaugujahu, kasvavate sigaderatsiooni punaseid köögivilju ja kolmanda etapina samutipunaseid köögivilju, ainult väiksemas koguses. Lisaainetevahetamise üheks põhjuseks on, et sigadele meeldibvaheldus. Samamaitselise sööda andmisel oleks tulemuskesisem. Kuid see on majanduslik küsimus. Küüslaugugarikastatud sööt maksab vähem. Kummatigi näitavadpõrsad üles meeletut huvi küüslaugumaitselise toiduvastu.Ainukeseks ebameeldivuseks on hoones pidevalttuntav küüslaugulõhn. Kuid seda kompenseerib fakt, etkärbseid on märgatavalt vähem. Küüslaugumugulatesolev alliin muutub purustamisel ensümaatiliselt allitsiiniks.Uriiniga väljutatuna peletab allitsiin sõnnikusttäiskasvanud kärbsed ja takistab kärbsevastsete arengutja kasvu.Küüslauk pole ainult maitselisand. Ta omab antibakteriaalsetja immuunsüsteemi tugevdavat toimet.Uurimisel on söödad, millesse on lisatud peale küüslauguprobiootikuid, samuti piimhappebakterikultuuri. Eesmärgikson lämmatada kahjulikud mikroobid juba eos, ettagada seale hea tervis ja kiire kasv.Vaatamata tugevale iseloomulikule aroomile, eipõhjusta küüslaugu söötmine muutusi sealiha lõhna jamaitse osas. Taani söödateadlased lisasid küüslaugujahuemisesöödale 20 grammi päevas. Lihal ja pekil pärasttapmist tehtud kontrollimisel muutusi ei tuvastatud.Refereeris Monika VaidlaEesti Tõuloomakasvatuse LiidusProf. Olev SaveliEesti Tõuloomakasvatuse Liidu üldkoosolek toimus19.jaanuaril Märjal. Koosolekust võtsid osa ETLLi 7liiget: ETKÜ (E. Siiber, K. Eilart), EK Selts (H. Hiis,K. Kalamees), AÜ “EPK” (T. Soonets), ELS (H. Tikk,M. Piirsalu), ELaS (P. Piirsalu, H. Kalda), ETSAÜ(A. Mölder, R. Kaselo) ja EHS (A. Kallaste, T. Ostrat).Väliskomandeeringu tõttu puudusid EKSi esindajad.ETLList osalesid O. Saveli ja H. Tennisson, TõuaretusinspektsioonistA. Kööp ja R. Tuherm, PRIKist oli kohalK. Reili.Üldkoosoleku päevakorras oli ETLLi 1999. a. aruanne,presidendi ja asepresidendi valimine, info riigitoetusejaotusest ja PRIKi restruktueerimisest, ETLLi 2000. a.eelarve kinnitamine. Lühidalt arutati suhet EÜLga, tõuraamatu115. a. tähistamisest ja Ülenurme näituseväljakuehitamist.ETLLi aastaaruande kandis üldkogule ette liidu presidentOlev Saveli. Aruandeaastal liikmeskonnas muutusiei olnud. Jätkasid 8 liiget. Liikmemaksud laekusid 1999.aastal regulaarselt kvartalite viisi. Liikmemaksude suurusoli 150 000 kr. ja kulude eelarve 167,5 tuh. kr. kinnitatiETLLi üldkoosolekul 28. jaanuaril 1999. a. Seoses riigisäästueelarve vastuvõtuga vähenesid liikmesorganisatsioonidesissetulekud 12% võrra, solidaarselt vähendatika ETLLi eelarvet oktoobris 18 tuh. kr. võrra. Aruandeaastaltoimus 5 koosolekut.Ajakirja “Tõuloomakasvatus” anti välja teist aastat.Põhimõtteliselt ei muutunud oluliselt ajakirja struktuurega sisu. Kahjuks ei suutnud väljaandjad reklaamikoguda, kuigi läbirääkimised käisid.23

Tõuloomakasvatus 1-00Materjalide laekumisega on endiselt suuri raskusi,kõige aktiivsemalt teevad kaastööd loomakasvatusinstituudisöötmisosakonna teadlased. Väga kahju on, etPRIKi kollektiivis pole publitsisti. Uued programmid,sagedased programmide muutused, enamkorduvad vead –need vajavad selgitamist. Kõige aktiivsem ja korrektsemkirjutaja on filosoofiadoktor Matti Piirsalu. Informatiivsedon tema loomakasvatuse, aga samuti ELSi tegevuseülevaated.1999. aasta oli Eestis valimiste aasta, nii ka ETLLiliikmetel. ETSAÜ (17. 03.), EHS ja ETKÜ (12. 05.)valisid uued nõukogud, kusjuures vahetusid presidendid,kuid tegevjuhid jäid samaks. EHS kuulutas välja konkursidirektori kohale, millele laekus 14 avaldust, aga AndresKallastele võrdväärset vastast ei olnud.Kõige rohkem üritusi toimub suvekuudel. Juunis toimusidPõltsamaa VII Linnulaat (5. 06.), EPK VISS ‘99Vana-Võidus (11. 06.), EMK VISS ‘99 Luigel (19. 06.) jatori hobuste katsed. Linnulaat on leidnud oma klientuurija koha Eesti üritustel. Vissiüritustel lehmade koosseisparaneb iga aastaga ja on tekkinud veisekasvatajate huvikonkursist osa võtta. Eesti holsteini aretajad on usaldanudhindamise välisekspertide kätte, eesti punase tõu aretajadveel mitte. Ei maksaks karta.Talupäevad Jänedal (31. 07.) olid rahvarohked. Korraldajadolid oma töö hästi teinud, uued lasipuud ja suuredboksid olid ehitatud mõisaõuele. Rahvas, sealhulgaspeaminister ja põllumajandusminister, käis loomi vaatamas,kuid huvi demonstratsiooni vastu oli väike. Hilisempõrssapüüdmise võistlus olevat hoopis huvitavam olnud.TÕULOOM ‘99 (04. 09.) koos Tartu Sügisnäitusegaläks korda. Loomad olid õigel ajal kohal ja küllalt hästitreenitud. Palju aitas kaasa uus loomade esitamise areen.Seakasvatajad korraldasid esimese konkursi.Aruandeaasta jooksul on toimunud märgatavad nihkedsuhtlemises tõuaretusinspektsiooni, tõuaretusühingute jaETLLi liikmete vahel. On hakanud ilmnema üle 10 aastataguse süsteemi tunnused, kus riik juhtis ja korraldastõuaretustööd ning kontrollis ennast. Kahju, et polnudvõimalik ETLLis arutada, milline on tõuaretusühingutearvamus tõuaretuse toetuste jagamisel. Anti teada lõplikotsus. ETLLi loomise põhiülesandeks oli luua esindus,kes peab läbirääkimisi valitsuse esindajatega. Selle ülesandetäitmine on muutunud küsitavaks, sest riigiesindajadteavad täpselt, mida on vaja.Aastaaruande kohta avaldati arvamusi. Aruande kirjalikvariant kiideti üldkogu poolt heaks ja kinnitati. ETLLitegevust sooviti intensiivistada riigitoetuste jaotamisel(E. Siiber), taotleda toetuste suurendamist ning korraldadaseminare ja õppusi, arutada tegevuslubade andmistaretusühingutele (A. Kallaste) ja oli ka pretensiooneprotokolli suhtes (R. Kaselo). Lahkarvamusi põhjustastegevuslubade andmise eelnev arutelu ETLLis(T. Soonets, A. Kööp), kuid pooldav seisukoht jäi üksiküritajatesuhtes. Ei peetud otstarbekaks arutada ETLLisiga tõuaretusühingu riigitoetuse eelarvet.ETLLi presidendi valimisel esitati üks kandidaat jakinnisel hääletamisel kinnitati järgnevaks 3 aastaksETLLi presidendiks prof. Olev Saveli. Asepresidendivalimisel oli erinevaid seisukohti, kuid üheks aastaksvaliti EK Seltsi president Heldur Hiis.Paiguti tormiliseks kujunes diskussioon, kui Agu Kööptegi teatavaks tõuaretustoetuste jaotuse, mille minister olikinnitanud juba 12. jaanuaril. Selgus, et Eesti LinnukasvatajateSelts ja Eesti Karusloomakasvatajate Seltsolid toetusest ilma jäetud. Riigiesindaja põhjendus oli, etKehtna kontrollkanalat ei vajata Eestis. Sama saatus tabassigade kontrollkatsejaama, sest teadussummade jaotamiseloli riigiekspert soovitanud vähendada sigade uurimistöömahtu 2 korda. Sellele aitas kaasa ka sigade tõuaretustoetuseeraldamine üksnes Eesti Tõusigade Aretusühistule,sest ETKÜle eraldati vaid sümboolne summa(125 tuhat kr.).Tõuaretustoetuste jaotus 2000. aastaks (mln krooni)Tõuaretusühing Toetus Tõuaretusühing ToetusEesti TõuloomakasvatajateÜhistu 4,805Aretusühistu “EPK”EK Selts2,50,225Eesti TõusigadeAretusühistu 2,5Eesti HobusekasvatajateSelts 0,65Eesti LambakasvatajateSelts 0,3Eesti Põllumajandusmuuseumile eraldati 350 000 kr., etlõpetada esitamisareeni ehitus.A. Kööbi isiklik seisukoht, et tõsiselt võetavat tõuaretusttehtakse ainult PRIKis, leidis rahalise katte. Arutelusjõuti selleni, et ELSil ja EKSil oleks vaja tegevuslubaära võtta. Kõik ETLLi 7 liiget pidasid seda ebaõigeks.EKSi probleemide arutelu toimub järgmisel koosolekul.Tehti ettepanek pöörduda põllumajandusministri poolekirjaga.Kinnitati ETLLi eelarve, mille tuludeks onliikmemaksud (170 000 kr.) ning kuludeks on töötasudkoos maksudega ja kulud majanduslikuks tegevuseks.Käesoleval aastal möödub 115 aastat esimese tõuraamatuväljaandmisest. Seda tähistatakse suvel. Programmiarutelu toimub järgmisel koosolekul.Toimetuse kolleegium:Olev Saveli (peatoimetaja),27 313 455Eha Lokk (toimetaja), 27 313 409Kalju Eilart, Käde Kalamees, Salme Kangur,Riho Kaselo, Heldur Peterson, Matti Piirsalu,Peep Piirsalu, Anne Zeemann, Enno Siiber.24Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 TartuAjakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo TänavotsTrükk: OÜ Paar