Tellimine

SÜDAME-VERESOONKONDSüdamerütmihäiredAmiodaroonAmiodaronumRAVIMITÜÜP: Antiarütmiline ravimNÄIDUSTUS: Paroksüsmaalnesupraventrikulaarne tahhükardia (shWolff-Parkinson-White'i sündroom),kodade virvendus ja laperdus,ventrikulaarsed tahhüarütmiad, kui teisedravimid on toimeta, vastunäidustatud võion põhjustanud tõsiseid kõrvaltoimeid.ANNUSTAMINE: Tabl: Algannus 600 mgööp. 8...10 päeva vältel. Säilitusravis tulebkasutada min. efektiivseid annuseid.Individuaalsest reaktsioonist lähtudes võibsee olla 100...400 mg päevas. Võibmanustada ka üle päeva (200 mg iga 2päeva tagant). Soovitatakse teha karavipause (2 päeva näd. mittemanustada); pikaajalise terapeutilise toimetõttu on see võimalik. Inj.: Algannus: 5mg/kg kehakaalu kohta, mis manustatakse20 min. kuni 2 tunni jooksul; 24 tunnijooksul võib inf. korrata 2...3 korda.Annustamist tuleb korrigeeridaindividuaalselt lähtuvalt ravitulemusest.Terapeutiline toime avaldub juba esimestelminutitel, kuid toime on lühiaegne.Seepärast tuleb inf. alustada vahetultpärast boolusannuse manustamist.Säilitusannus: 10...20 mg/kg kehakaalukohta (tavaliselt 600...800 mg/24 tunnijooksul, max 1200 mg 24 tunni jooksul)250 ml glükoosilahuses mõne päevajooksul. I.v. süst: Annuse 5 mg/kgkehakaalu kohta veeni süstimine peabkestma vähemalt 3 min. Ravimit ei tohisüstlas segada teiste preparaatidega.Kardiopulmonaalne elustaminedefibrillatsioonile allumatu ventrikulaarsefibrillatsiooni korral: algannus i.v.manustamisel on 300 mg (või 5 mg/kgkehakaalu kohta) lahjendatuna 20 ml 5%glükoosiga ja kiiresti süstides.Ventrikulaarse fibrillatsiooni püsimisel võibkasutada lisaannust 150 mg (või 2,5mg/kg kehakaalu kohta) i.v.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Siinusbradükardia jasinuatriaalne blokaad, siinussõlme nõrkusesüdroom, AV- või Hisi kimbu blokaad, kuiei kasutata südamestimulaatorit.Kilpnäärme talitluse häired, ülitundlikkusjoodi või TA suhtes, rasedus ja imetamine.Samaaegne ravi preparaatidega, misvõivad põhjustada torsade de pointes'itüüpi rütmihäireid.RISKID: Eakatel patsientidel jasamaaegse digitaaliseravi korral võib liigasuur annus põhjustada raskekujulistbradükardiat või erutusjuhtehäireid,millega kaasneb idioventrikulaarne rütm.Juhul, kui patsiendil tekib sinuatriaalneblokaad, II või III astme AV blokaad võibifastsikulaarne sääreblokaad, tuleb ravikatkestada. Toksilise toime tunnustekskopsudele võivad olla progresseeruvhingeldus ja ebaproduktiivne kuiv köha.Ravi ajal on soovitatav regulaarseltmäärata maksafunktsiooni näitajaid(transaminaasid). Patsiente tuleb hoiatada,et nad väldiksid ravi ajal ülemäärastkokkupuudet päikesevalgusega võikasutaksid vastavaid kaitsevahendeid ningmääriksid katmata kehaosadkaitsekreemiga.KÕRVALTOIMED: Düspnoe, kaalulangus,palavik. Pikaajalist ravi saavatelpatsientidel tekivad peaaegu alati ravimimikroladestused silma sarvkesta. Iiveldus,oksendamine, kõhukinnisus, isulangus,metallimaitse suus (tekib sagedamini ravialustamisel ja kaob annuse vähendamisel),väsimustunne, impotentsus, epididümorhiitja alopeetsia, bradükardia,hüpothüreoidism, hüpertüreoidism.KOOSTOIMED: Võib suurendadadigoksiini kontsentratsiooni vereplasmas japõhjustada seega viimase kõrvaltoimeid.Vastunäidustatud: Ia klassiantiarütmikumid (kinidiin, prokaiinamiid,disopüramiid), - III klassi antiarütmikumid(sotalool, bretüülium), i.v. erütromütsiin,ko-trimoksasool või parenteraalnepentamidiin, antipsühhootikumid(kloorpromasiin, tioridasiin, pimosiid,haloperidool), liitium ja TSAD (doksepiin,maprotiliin, amitriptüliin), mõnedantihistamiinid (terfenadiin, misolastiin,astemisool), mõned viirusevastased ained(nelfinaviir ja ritonaviir), malaariavastasedravimid (kiniin, meflokiin, klorokiin,alofantriin). Ei soovitata kombineeritudravi järgmiste ravimitega:beeta-adrenoblokaatorid ning diltiaseemija verapamiili tüüpi kaltsiumikanaliteblokaatorid: tekkida võib ebasoovitavnegatiivne kronotroopne toime jaerutusjuhte aeglustumine.Amiokordin, KRKA, Tabl. 200 mg N60;Inj. 150mg/3 ml N5Cordarone, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 200mg N30; Inj. 50mg/ml 3ml N6AtenoloolAtenololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südamerütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägedastmüokardiinfarktist tekkinud tüsistusteprofülaktika.ANNUSTAMINE: Stenokardia: Ravi algulmanustatakse 50 mg, annustSüdamerütmihäiredsuurendatakse kuni 100 mg 1 kord ööp.(hommikul). Tahhüarütmiad: Ravi algulmanustatakse 50 mg, annustsuurendatakse kuni 100 mg 1 kord ööp.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Atenolooli võib raseduseajal kasutada ainult hädavajadusel.Imetamise ajal on vajalik hoolikas arstlikjärelvalve.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi teistekoostisainete suhtes, manifestnesüdamepuudulikkus, ?okk, II või III astmeAV-blokaad, siinussõlmenõrkusesündroom, sinuatriaalne blokaad,bradükardia, hüpotensioon, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (ntbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne MAO inhibiitorite manustamine(v.a MAO-B inhibiitorid). Atenoloolravisaavatele patsientidele onvastunäidustatud intravenoosneverapamiili- või diltiaseemi tüüpikaltsiumantagonistide või teisteantiarütmikumide (disopüramiid)aplikatsioon (erand: intensiivravi).RISKID: Hoolikas arstlik järelevalve onvajalik järgnevatel juhtudel: I astmeAV-blokaad; tugevalt kõikuva veresuhkruväärtusega diabeetikud (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu); kestevrange paastumine ja raske kehalinekoormus (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu);feokromotsütoomiga patsiendid(neerupealise säsi kasvaja; vajalik eelnevteraapia alfablokaatoritega); puudulikuneerufunktsiooniga patsiendid. Isiklikus võiperekondlikus anamneesis esinenudpsoriaasi korral võib patsiendile ravi beetablokaatoritegamäärata ainulthädavajadusel.Beeta-blokaatorid võivad tõsta tundlikkustallergeenide suhtes ja anafülaktilistereaktsioonide raskusastet. Ettevaatus onvajalik patsientide korral, kellel onanamneesis esinenud raskeidülitundlikkusreaktsioone või kes saavaddesensibiliseerivat ravi (ettevaatust,ägedad anafülaktilised reaktsioonid).KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,peavalu, nägemishäired, higistamine,uimasus, segasusseisund,hallutsinatsioonid, psühhoosid,luupainajalikud unenäod või unesränne,unehäired ja depressiivne meeleolu,ülemäärane hüpotensioon, bradükardia,minestus, atrioventrikulaarsederutusjuhtehäired või südamepuudulikkusesüvenemist.KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsedravimid, diureetikumid, vasodilataatorid,TSAD-id, barbituraadid, fenotiasiinid:vererõhku langetava toime tugevnemine.7

SüdamerütmihäiredAntiarütmikumid: kardiodepressiivse toimetugevnemine. Verapamiili ja diltiaseemitüüpi kaltsiumantagonistid ja teisedantiarütmikumid (nt disopüramiid):hüpotensioon, bradükardia või teisedsüdame rütmihäired (vajalik on patsiendihoolikas järelevalve). Nifedipiini tüüpikaltsiumantagonistid: tugevam vererõhulangus ja üksikjuhtudel võimaliksüdamepuudulikkuse kujunemine.Südameglükosiidid, reserpiin,alfa-metüüldopa, guanetidiin, klonidiin:bradükardia, erutusjuhtivuse aeglustuminesüdames. Klonidiiniga kombineeritud ravikorral klonidiini järsul ärajätmisel võibvererõhk kiiresti tõusta. Klonidiiniga ravivõib alles siis lõpetada, kui mõned päevadvarem lõpetatakse atenoloolimanustamine. Järgnevalt tuleb raviklonidiiniga lõpetada järk-järgult.Suukaudsed antidiabeetikumid, insuliin:tugevdab nende ravimite veresuhkrutalandavat toimet. Hüpoglükeemiaohusümptomid, eriti tahhükardia jatreemor on maskeerunud või leebed.Seepärast on vajalik korrapäraneveresuhkru kontroll. Norepinefriin,epinefriin: võimalik ülemäärane vererõhutõus. Narkootikumid, anesteetikumid:tugevam vererõhu langus, negatiivseinotroopse toime tugevnemine(anestesioloogi informeerimineatenoloolravist). Perifeersedmüorelaksandid (ntsuksametoonhalogeniid, tubokurariin):müorelakseeriva toime tugevnemine japikenemine (anestesioloogi informeerimineravist).Atenolol-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.25 mg N30; Tabl. 50 mg N30; Tabl. 100mg N30BisoproloolBisoprololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Krooniline stabiilne stenokardia.ANNUSTAMINE: Annus tuleb kohaldadaindividuaalselt. Soovitatav on alustadamadalaima võimaliku annusega. Mõnedelpatsientidel on piisavaks annuseks 5 mgpäevas. Tavaline annus on 10 mg päevas,max. soovitatav päevane annus on 20 mg.Kerge hüpertensiooni raviks on piisavpäevane annus 2,5 mg. Max. päevaannust20 mg tuleks ordineerida vaiderandjuhtudel.Ravi ei tohi lõpetada järsult. Annust tuleksvähendada, vähendades annust poolevõrranädalalase intervalliga.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelpiisavate efektiivsus- ja ohutuse andmete8puudumise tõttu.RASEDATELE: Bisoprolooli ei tohiksraseduse ajal tarvitada juhul, kui sellekspuudub vältimatu vajadus. Rinnagatoitmine ei ole ravi ajal soovitatav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ägesüdamepuudulikkus võidekompenseerimata südamepuudulikkuseepisoodid, mis vajavad intravenoossetinotroopset ravi. Kardiogeenne shokk. IIvõi III astme AV blokaad (ilmasüdamestimulaatorita). Siinussõlmenõrkuse sündroom. Sinoatriaalne blokaad.Bradükardia, pulsisagedus vähem kui45...50 lööki minutis ravikuuri jooksul võivähem kui 50 lööki minutis enne ravikuurialgust. Hüpotensioon (süstoolne vererõhkvähem kui 100 mm Hg). Raskebronhiaalastma või raske KOK.Hilisstaadiumis perifeerne arteriaalneoklusiivne kahjustus ja Raynaudsündroom. Metaboolne atsidoos. Ravimatafeokromotsütoom. Ravimid, mis sisaldavadfloktafeniini ja sultopriidi.RISKID: Bisoprolooli sisaldavaid ravimeidkasutatakse ka kroonilisesüdamepuudulikkuse raviks.Beetablokaatorite kasutamine sellelnäidustusel nõuab erilist ettevaatust ningravi tuleb alustada raviannust järk-järgulttiitrides. Järk-järguline tiitrimine polebisoprolooliga alati võimalik. Seetõttu eiole bisoprolooli soovitatav kroonilisesüdamepuudulikkuse raviks kasutada.Bisoprolooli kombinatsioonid verapamiili jadiltiaseemi tüüpi kaltsiumiantagonistidega,tsentraalselt toimivate antihüpertensiivseteravimitega ja I klassi antiarütmilistepreparaatidega pole soovitatavad.Bisoprololi kasutamisel tuleb ollaettevaatlik järgmistel juhtudel:-samaaegne ravi amiodarooniga:kontraktiilsuse ja juhtehäirete risk(kompensatoorsete sümpaatilistereaktsioonide pärssimine). -bronhospasm(bronhiaalastma, obstruktiivnehingamisteede haigus): bronhiaalastma võiteiste krooniliste obstruktiivsetehingamisteede haiguste korral, mis võivadpõhjustada sümptomeid, tulebsamaaegselt kasutada bronhodilataatoreid.Astmahaigetel võib süveneda takistushingamisteedes, sellisel juhul tulebsuurendada beeta2-agonistide annust.Soovitatav on teha hingamisteedefunktsionaalne test enne ravi alustamist.-samaaegne ravi antikoliinergilisteravimitega (sealhulgas takriiniga): võibsuurendada atrio-ventrikulaarsetülejuhteaega ja/või bradükardiat.-samaaegne inhalatsioonianesteetikumidekasutamine: reflekstahhükardianõrgenemine ja hüpotensiooni riskisuurenemine. Beetablokaadi jätkamineSÜDAME-VERESOONKONDsuurendab arütmia riski induktsiooni jaintubatsiooni ajal. Anestesioloogi tulebinformeerida, kui patsient tarvitabbisoprolooli.-joodi sisaldavad kontrastained:beetablokaatorid võivad tõkestada joodisisaldavate kontrastainete kasutamisesttingitud shoki või hüpotensioonikompenseerivaid kardiovaskulaarseidreaktsioone.-diabetes mellitus koos ulatuslikuveresuhkru kõikumisega: hüpoglükeemiasümptomid võivad maskeeruda.Veresuhkrut tuleb mõõta bisoproloolitarvitamise ajal. -türotoksikoos:sümptomid ja kliiniline pilt võibmaskeeruda.-range paastumine. -kestev antiallergilineravi: Bisoprolool võib suurendada niitundlikkust allergeenidele kuianafülaktiliste reaktsioonide tõsidust. Raviadrenaliiniga ei pruugi anda soovitudterapeutilist efekti. Vajalik võib ollaepinefriini (adrenaliini) annuse tõstmine.-esimese astme AV blokaad. -Printzmetalistenokardia: Beetablokaatorid võivadsuurendada stenokardiahoogude arvu jakestust Printzmetali stenokardiat põdevatelpatsientidel.-perifeersed vereringehäired naguRaynaud? sündroom ja vahelduvlonkamine: kaebused võivad süveneda eritiravi alguses. -feokromotsütoomigapatsiendid: Bisoprolooli võib manustadajuhul, kui alfa-retseptorid on eelnevaltedukalt blokeeritud. -psoriaasi põdevadvõi eelnevalt põdenud patsiendid:Bisoprolooli võib manustada peale riskidehoolikat kaalumist. -kui patsient kannabkontaktläätsi: beetablokaatorid võivadvähendada pisaravedelikku ja põhjustadasilmade kuivust. Bisoproloolravialustamine nõuab regulaarsetmonitoorimist, eriti eakate patsientidepuhul.Bisoproloolravi ei tohi lõpetada järsku ilmaselge vajaduseta. Koronaarsetsüdamehaigust põdevatel patsientidel võibravi järsk lõpetamine põhjustada müokardiinfarkti või äkksurma. Ravimis sisalduvtoimeaine annab dopingukontrollispositiivse tulemuse.KÕRVALTOIMED: Väsimus, nõrkus,peapööritus, peavalu, jäsemetekülmetamine ja tundetus, Raynaudsündroom, suurenenud vahelduvlonkamine, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, kõhuvalu ja kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: Floktafeniin -Beetablokaatorid võivad takistadafloktafeniini kasutamisest tingitud shoki võihüpotensiooni kompenseerivaidkardiovaskulaarseid reaktsioone.Sultopriid - Bisoprolooli ei tohi kasutada

SÜDAME-VERESOONKONDüheaegselt sultopriidiga, kuna seesuurendab ventrikulaarse arütmia tekkeriski.Ebasoovitavad ravimkombinatsioonid:Kaltsiumi antagonistid (verapamiil,diltiaseem, bepridiil) negatiivne toimekontraktsioonile, atrioventrikulaarseleülejuhtele ja vererõhule. Klonidiin jateised tsentraalselt toimivadantihüpertensiivsed ained nagumetüüldopa, guanfatsiin, moksonidiin,rilmenidiin.Tagasilöögi-hüpertensiooni riskisuurenemine, südame löögisageduse jasüdame väljutusmahu vähenemine,kaasaarvatud südamepuudulikkusehalvenemine.MAO inhibiitorid (välja arvatud MAO-Binhibiitorid).Beetablokaatorite hüpotensiivse toimetugevnemine, kuid samuti hüpertensiivsekriisi risk. Ravimkombinatsioonid, millepuhul tuleb olla ettevaatlik: I klassiantiarütmikumid (näit. disopüramiid,kinidiin).AV konduktsiooniaja mõju võibvõimenduda ning negatiivne inotroopnetoime võib suureneda. Vajalik on pidevEKG monitooring. III klassiantiarütmikumid (näit. amiodaroon)Kodade ülejuhteaeg võib pikeneda.Kaltsiumi antagonistid (dihüdropüridiiniderivaadid)-kaasuv kasutamine võibsuurendada hüpotensiooni riski ningsüdamepuudulikkusega patsientidel ei saavälistada südame pumbafunktsiooniedasise halvenemise riski.Antikoliinergilised ained (kaasaarvatudtakriin)-kaasuv kasutamine võibsuurendada atrioventrikulaarsetülejuhteaega ja/või bradükardia riski.Teised beetablokaatorid, kaasaarvatudsilmatilgad: toime tugevneb. Insuliin jasuukaudsed antidiabeetilised ravimid,Veresuhkru taset langetav toimetugevneb. Beeta-adrenoretseptoriteblokaad võib maskeerida hüpoglükeemiasümptomid.Digitaalise glükosiidid - vähendavadsüdame löögisagedust ja pikendavadatrio-ventrikulaarse ülejuhte aega.Anesteetilised ained - reflekstahhükardianõrgenemine ja hüpotensiooni riskisuurenemine.MSPVA-d võivad vähendada bisoprolooliantihüpertensiivset toimet (MSPVAdinhibeerivad vasodilatatiivseidprostaglandiine ja pürasoloon MSPVAdhoiavad kinni vedelikku ja naatriumi).Ergotamiini derivaadid - perfeersetevereringehäirete halvenemine.Beetasümpatomimeetilised ained (näit,isoprenaliin, dobutamiin). Kombinatsioonbisoprolooliga võib vähendada mõlemaaine toimeid. Sümpatomimeetikumid, misaktiveerivad nii alfa- kuibeetaadrenoretseptoreid (näitnoradrenaliin, adrenaliin) - koosbisoprolooliga võib avalduda nende ainetealfa-adrenoretseptori-vahendatudvasokonstriktoorne toime, mis viibvererõhu tõusuni ning claudicatiointermittens süvenemiseni.Mitteselektiivsete beetablokaatorite puhulon sellised koostoimed tõenäolisemad.TSAD, barbituraadid, fenotiasiinid ja teisedantihüpertensiivsed ained ja orgaanilisednitraadid - suurenenud hüpotensiivnetoime.Baklofeen - suurenenudantihüpertensiivne toime. Amifostiin -suurenenud hüpotensiivne toime.Ravimkombinatsioonid, millega tuleksarvestada:Meflokviin-suurenenud bradükardia risk.Kortikosteroidid- suurenenudantihüpertensiivne toime tänu vedeliku janaatriumi peetusele.Bisprotin, Vitabalans, Tabl. 5 mg N30;Tabl. 10 mg N30DigoksiinDigoxinumRAVIMITÜÜP: SüdameglükosiidNÄIDUSTUS: Südamepuudulikkus.Supraventrikulaarsed tahhüarütmiad.ANNUSTAMINE: Kiire digitaliseerimisevajadus: 0,5...1 mg, seejärel antakse kunisoovitud terapeutilise toime saabumiseni0,25 mg iga 6 tunni järel. Suurim lubatudööp. annus on 1,5 mg. Patsient ei vaja niikiiret digitaliseerimist: 0,25 mg 1...2 kordaööp. Püsikontsentratsioon plasmas saabubtavaliselt 7 päeva jooksul. Tavalinesäilitusannus on 0,125...0,25 mg ööp.EAKATELE: Kasutada väiksemaidannuseid, ravi alustada aeglasedigitaliseerimisega.LASTELE: Enneaegsele vastsündinule jaalla 14-päevasele imikule: 50 mcg/kg.Kuni 2-a: 80...100 mcg/kg. 2...10-a: 50mcg/kg kohta. Päevase säilitusannuse võibvõtta ühekordse annusena kord ööp.RASEDATELE: Terapeutilistes annustes eiole lootel ja vastsündinul täheldatudmärkimisväärseid kõrvaltoimeid.Digoksiinravi kasutamine raseduse ajalvõib põhjustada väiksemat sünnikaalu.Üleannustamine raseduse ajal onpõhjustanud loote surma. Raseduse ajalvõib ettevaatusega kasutada, kuidtähelepanu tuleb pöörata asjaolule, etdigoksiini kliirens raseduse ajal suureneb.VASTUNÄID.: Ventrikulaarnetahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon,hüpertroofiline obstruktiivnekardiomüopaatia (v.a raskesüdamepuudulikkuse korral),SüdamerütmihäiredWolffi-Parkinsoni-White'i sündroom (eritikaasneva kodade fibrillatsiooni korral),intermitteeruv totaalne või II astme AVblokaad. Vastunäidustatud juhul, kuisüdame rütmihäired on põhjustatuddigitaalise intoksikatsioonist.RISKID: Ettevaatlikult kasutada ägedamüokardikahjustusega haigetel(müokardiit, värske infarkt), süvenenudsüdamepuudulikkuse või raskekopsuhaiguse korral. Vältida tuleb suuriühekordseid annuseid. Lisaks tuleb ollaettevaatlik erineva astme AV blokaadi jasiinussõlme nõrkuse sündroomi puhul, kuipatsiendil esineb kodade virvendusehooge. Kui patsient on eelneva 2 näd.jooksul tarvitanud südameglükosiide, onsoovitatav algannust vähendada. Plaanilisekardioversiooni eelselt tuleks digoksiinravilõpetada 24...48 tundi enne, kuna esinebeluohtlike rütmihäirete oht. Toime võibtugevneda hüpokaleemia,hüpomagneseemia, hüperkaltseemia,hüpoksia ja hüpotüreoidismi korral. Annusttuleb neil juhtudel vähendada.Hüpertüreoidismi korral võib tekkidasuhteline resistentsus. Kuna intervallraviannuse ja toksilise annuse vahel onväga kitsas, peab digitaliseeriminetoimuma täpselt annustamisjuhise järgi.Raske maksa- või neerupuudulikkusegapatsiendil on ravimi eliminatsiooniaegpikenenud ning kui säilitusannust vastavaltei vähendata, võib digoksiin organismiskuhjuda.KÕRVALTOIMED: Südame rütmi- jaülejuhtehäired, atriaalne tahhükardia koosAV blokaadiga, isupuudus, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, nõrkus,apaatsus, väsimus, peavalu, depressioon,günekomastia.KOOSTOIMED: Tiasiidide jalingudiureetikumide kasutamine võibpõhjustada K- ja Mg-sisalduse vähenemistning põhjustada südame arütmiatetekkimist. Hüpokaleemia võib tekkida kaglükokortikosteroidide, amfoteritsiini võikarbenoksolooni kasutamisel.Hüperkaltseemia võib suurendadatoksilisust, mistõttu tulebsüdameglükosiidide tarvitamise ajal Caveeni manustamist vältida. Kinidiini,amiodarooni ja propafenooni manustamineravi ajal suurendab kontsentratsiooniplasmas. Verapamiil suurendabkontsentratsiooni plasmas, nifedipiin võibsuurendada kontsentratsiooni plasmas,kuid ei pruugi seda teha. Erütromütsiin,tetratsükliin, trimetoprim, AKE inhibiitorid(kaptopriil), angiotensiin II retseptoriteantagonistid (nt telmisartaan),prootonpumba inhibiitorid (nt omeprasool)ning MSPV-d võivad suurendada sisaldustplasmas. Rifampitsiin vähendab sisaldustvereplasmas maksaensüümide9

Südamerütmihäiredinduktsioonist tingitudbiotransformatsiooni kiirenemise tõttu.Kolestüramiin, kolestipool, sulfasalasiin,sukralfaat, neomütsiin, magneesiumisisaldavad lahtistid ning antatsiididvähendavad imendumist. Metoklopramiidvõib samuti vähendada imendumist.Kasutamisel koos verapamiili jabeetablokaatoritega suureneb ohtAV-blokaadi tekkeks.Digoxin, Grindeks, Tabl. 0,25mg N50Digoxin Nycomed, Nycomed, Tabl.0,25mg N60; Tabl. 62,5mcg N60DobutamiinDobutaminumRAVIMITÜÜP: SüdamestimulaatorNÄIDUSTUS: Äge süstoolnesüdamepuudulikkus, mis on põhjustatudmüokardiinfarktist, südamekirurgiast,kardiogeensest ?okist, septilisest ?okist.ANNUSTAMINE: 2,5...15 mcg/kg/min i.v.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või temaderivaatide suhtes. Obstruktiivnekardiomüopaatia. Bronhiaalastma sulfititeleülitundlikel haigetel.RISKID: Stimuleerib beeta1-retseptoreid,põhjustades süstoolse vererõhu tõusu,frekventsi kiirenemist, arütmiat(ventrikulaarne ekstrasüstoolia). Annustvähendades patsiendi seisund tavaliselttaastub. Hüpertooniahaigel avaldubvererõhu tõus tavaliselt tugevamini.Idiopaatilise hüpertroofilise subvalvulaarseaordistenoosi korral manustada äärmiseltettevaatlikult, kuna positiivse inotroopsetoime tõttu suureneb südamejärelkoormus. Mehaanilise obstruktsioonija valvulaarsete aordistenooside korral onraviefekt väike. Akuutse müokardiinfarktikorral tuleb inotroopse aine kasutamiselolla ettevaatlik. Tahhükardia ja süstoolserõhu tõus suurendab südamehapnikutarvet ning võib põhjustada infarktilaienemise. Kuna kiirendab AV ülejuhet, onkodade virvenduse ja laperduse puhulvõimalik ventrikulaarse tahhüarütmia teke,mistõttu võib tekkida vajadus manustadaAV ülejuhet pidurdavaid ravimeid(digoksiin, beetablokaatorid). Võibpõhjustada vererõhu järsku langust, eritihüpovoleemia korral, mistõttu tulebeelnevalt korrigeerida vere plasmamaht.Kardiogeense shoki ja raske hüpotensioonikorral on enamasti vaja manustada koosdopamiiniga. Manustamisel võib tekkidaülitundlikkusreaktsioon (lööve, palavik,eosinofiilia ja bronhospasm).KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhulahtisus,bronhospasm, shokk, vererõhu tõus jaekstrasüstolid, nahalööve, peanaha10sügelus, palavik, eosinofiilia,bronhospasm.KOOSTOIMED: Anesteetikumid(tsüklopropaan, halotaan) põhjustavadventrikulaarset arütmiat.Alfa-adrenoblokaatoris: vähenebbeeta1-adrenergiline efekt, võib suurenedaperifeerne vastupanu. Guanetidiinigakoosmanustamisel ilmneb hüpertensiivneefekt, esinevad rütmihäired. Nitroprussiid:suureneb südame löögimaht, langeb rõhkkopsutüves. Inf. konts. ei tohi lahjendadaaluseliste lahustega. Lahused ei tohisisaldada naatriumbisulfiiti ega etanooli. Eitohi manustada veeni koos hepariini,hüdrokortisooni, naatriumsuktsinaadi,tsefasoliinnaatriumi, penitsilliini, naatriumetakrünaadiga. Tiamiinid vähendavadmetabisulfititega reageerides toimet.Dobutamin Nycomed, Nycomed, Inf.konts. 12,5 mg/ml 20 ml N1, 5, 10DopamiinDopaminumRAVIMITÜÜP: SüdamestimulaatorNÄIDUSTUS: Ägeda süstoolsesüdamepuudulikkusega seotudhemodünaamika häired (sh hüpotensioon),mis on põhjustatud müokardiinfarktist,südamekirurgiast, kardiogeensest ?okist,neerupuudulikkusest, traumast, septilisestshokist.ANNUSTAMINE: Dopamiinimanustatakse võimalusel ainult suurdeveeni. Annustamine on individuaalne.Tavaline dopamiini algannus on 2...5mcg/kg/min ja seda võib tõsta 5...10mcg/kg/min vastavalt kliinilisele vastusele.Annuseid üle 20 mcg/kg/min tavaliselt eikasutata kuigi rasketel juhtudel onkasutatud ka üle 50 mcg/kg/min annust.LASTELE: Dopamiini kasutamise kohtalastel puuduvad andmed ravimi ohutusestja efektiivsusest.RASEDATELE: Ei tohi kasutada, väljaarvatud juhul, kui see on hädavajalik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõnekoostisosa suhtes, feokromotsütoom,ravimata tahhüarütmiad või ventrikulaarnefibrillatsioon, türeotoksikoos.RISKID: Hüpovoleemia, hüpoksia,hüperkapnia ja atsidoos tuleb vajaduselkorrigeerida enne dopamiini infusiooni,vältimaks ebasoovitavate kõrvaltoimeteteket.Dopamiini infusiooni ajal tuleb jälgidaEKG-d, vererõhku, uriini eritumist javasokonstriktsiooni nähtusid. Oklusiivsetvaskulaarset haigust põdevatel patsientidelvõib ravimi suurte annuste manustamisetagajärjel tekkida perifeerne isheemia.Dopamiini infusioonikiiruse aeglustamistvõi infusiooni lõpetamist tuleks kaaluda kuiSÜDAME-VERESOONKONDilmneb mõni järgnevatest: märkimisväärnepulsirõhu langus, diastoolse rõhu tõusperifeersest vasokonstriktsioonist, nahavasokonstriktsiooni, uriini eritumisevähenemist, arütmiat. Dopamiini peabmanustama suurde veeni vältimaksdopamiini infiltratsiooni kõrvalkudedesse.Ekstravasatsioon võib põhjustadaümbritsevate pehmete kudede nekroosi.Isheemia raviks võib kasutadafentolamiini, manustades lahust (5...10 mgfentolamiini 10-15 ml-s 0,9% NaCllahuses) peene nõelaga kahjustatudpiirkonda. Dopamiini manustamiselõpetamisel on oluline ravimi annusevähendamine astmeliselt vältimakshüpotensiooni teket. Abiainenaatriummetabisulfit võib harvadeljuhtudel põhjustada tõsistülitundlikkusreaktsiooni ja bronhospasmi.KÕRVALTOIMED: Peavalu,palpitatsioonid, ektoopilised lisalöögid,tahhükardia, stenokardia, hüpotensioon,vasokonstriktsioon, düspnoe, iiveldus,oksendamine.KOOSTOIMED: MAO-inhibiitorid (ntmoklobemiid) tugevdavad ning pikendavaddopamiini toimet. Patsientidele, kes ontarvitanud MAO-inhibiitoreid 2...3 nädalatenne dopamiini manustamist, tuleksmanustada väiksemaid (algannus 1/10normaalsest algannusest).Katehhool-O-metüültransferaasi (COMT)inhibiitorid (nagu näiteks entakapoon)võivad potentseerida katehhoolamiinide(nagu dopamiin) kronotroopset jaarütmogeenset toimet. Selle potentsiaalsekoostoime kliiniline tähtsus pole teada,Patsientidele, keda on ravitudentakapooniga 1...2 päeva enne dopamiinimanustamist, tuleks manustadaväiksemaid annuseid. Alfa-adrenergilisedblokaatorid antagoniseerivad dopamiiniperifeerset vasokonstriktsiooni jabeetaadrenoretseptoreid blokeerivadpreparaadid antagoniseerivad dopaaminikardiaalseid toimeid. Dopamiini samaagnekasutamine koos tsüklopropaani võihalogeniseeritud anesteetikumidega võivadsuurendada tõsiste ventrikulaarsetearütmiate tekke riski. Fenütoiini i.v.manustamine koos samaaegse dopamiiniinfusiooniga võib indutseerida järskuhüpotensiooni ja bradükardiat. Fenütoiinipeab kasutama ettevaatlikult dopamiinisaavatael patsientidel. Dopamiini ei tohikskasutada ergotalkaloide saavatelpatsientidel laialdase perifeersevasokonstriktsiooni ohu tõttu. TSAD jamalprotiliin inhibeerivad noradrenaliinitagasihaaret ja sellega suurendavaddopamiini toimet. Seetõttu tuleks kaaludadopamiini väiksemate annuste kasutamistantidepressante võtvatel patsientidel.Dopamiini ja guanetidiini samaaegsel

SÜDAME-VERESOONKONDmanustamisel tugevnebsümpatomimeetiline toime Samaaegseldopamiini ja diureetikumide manustamiseltugevneb nende toime ja võivad ilmnedakõrvaltoimed.Märkus. Naatriummetabisulfit on vägareaktiivne ühend - tiamiini (vitamiin B1)manustamisel koos eelnimetatud ainegavitamiin inaktiveerub.Dopamin Solvay, Solvay, Inf. konts. 20mg/1mlDopmin, Orion Pharma, Inf. konts.40mg/ml 5ml N5DronedaroonDronedaroneRAVIMITÜÜP: MääramataNÄIDUSTUS: Näidustatud varasema võiolemasoleva mittepüsiva kodadevirvendusega (AF) täiskasvanud kliiniliseltstabiilsetele patsientidele AF taastekkeärahoidmiseks või vatsakestekontraktsioonisageduse aeglustamiseks.ANNUSTAMINE: Ravi võib alustadaambulatoorselt. Soovitatav annustäiskasvanutele on 400 mg 2 korda päevas(400 mg koos hommikusöögiga ja 400 mgkoos õhtusöögiga). Ei tohi manustada koosgreipfruudi mahlaga. Kui annus jääbvahele, peab patsient võtma järgmiseannuse ettenähtud ajal ja ei tohi annustkahekordistada.Ravi I või III klassi antiarütmikumidega(nt flekainiid, propafenoon, kinidiin,disopüramiid, dofetiliid, sotalool,amiodaroon) tuleb lõpetada enne ravialustamist dronedarooniga.LASTELE: Laste ja alla 18-aastastenoorukite kohta puuduvad kogemused.Seetõttu ei soovitata sellelepopulatsioonile.RASEDATELE: Ei soovitata raseduse jarinnaga toitmise ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võimistahes abiaine suhtes. II või III astmeAV blokaad või haige siinussõlmesündroom (v.a. kasutamisel koos töötavasüdamestimulaatoriga). Bradükardia

Südamerütmihäiredsaadavusele. Seetõttu ei soovitatasamaaegselt manustada rifampitsiini jateisi CYP 3A4 tugevatoimelisiindutseerijaid, nt fenobarbitaal,karbamasepiin, fenütoiin või naistepunaürt, sest need vähendavad dronedaroonisüsteemset saadavust. Dronedaroonimõju teistele ravimitele: Koostoime CYP3A4 vahendusel metaboliseeruvateravimitegaStatiinid: Dronedaroon võib suurendadaCYP 3A4 ja/või P-gp substraadiks olevatestatiinide süsteemset saadavust.Dronedaroon (400 mg kaks korda päevas)suurendas simvastatiini jasimvastatiinhappe süsteemset saadavustvastavalt 4 ja 2 korda. Eeldatavasti võibdronedaroon suurendada ka lovastatiini jaatorvastatiini süsteemset saadavust samasvahemikus kui simvastatiinhappe puhul.Dronedaroonikoostoimet OATP vahenduseltransporditavate statiinide, nt fluvastatiinija rosuvastatiiniga ei ole uuritud.Kliinilistes uuringutes ei saadud tõendeidohutusprobleemidele dronedaroonimanustamisel koos CYP 3A4 vahenduselmetaboliseeruvate statiinidega. Statiinidesamaaegsel manustamisel peab olemaettevaatlik, sest statiinide suured annusedsuurendavad müopaatia riski. Peabkaaluma statiinide väiksemat algannust jasäilitusannust vastavuses soovitustegastatiinide ravimi omaduste kokkuvõtetesning patsiente peab jälgima lihastoksilisusenähtude suhtes. Siroliimus, takroliimus:Dronedaroon võib suurendada takroliimuseja siroliimuse kontsentratsioonivereplasmas. Koosmanustamiseldronedarooniga on soovitatav jälgidanende kontsentratsiooni vereplasmas javajadusel kohandada annust. Suukaudsedkontratseptiivid: Tervetel isikutel, kes saiddronedarooni (800 mg kaks korda päevas)samaaegselt suukaudsetekontratseptiividega, ei täheldatudetinüülestradiooli ja levonorgestreelitaseme langust. Beetablokaatorid: CYP2D6 vahendusel metaboliseeruvatebeetablokaatorite süsteemne saadavusvõib dronedarooni mõjul tõusta. Lisaks onvõimalik beetablokaatoritefarmakodünaamiline koostoimedronedarooniga.800 mg dronedarooni päevas suurendasmetoprolooli süsteemset saadavust 1,6korda ja propranoloolil 1,3 korda (st paljuvähem kui vähese ja väljendunud CYP 2D6metabolismiga isikute vaheline 6-kordneerinevus). Kliinilistes uuringutes täheldatibradükardiat sagedamini dronedaroonikoosmanustamisel beetablokaatoritega.Farmakokineetilise koostoime ja võimalikufarmakodünaamilise koostoime tõttu peabolema ettevaatlik, kasutades12beetablokaatoreid samaaegseltdronedarooniga. Nende ravimite algannuspeab olema madal ja seda võib suuremakstiitrida ainult pärast EKG hindamist.Patsientidel, kes ravi alustamiseldronedarooniga juba võtavadbeetablokaatoreid, peab tegema EKG javajadusel kohandama beetablokaatoriannust.Antidepressandid: Dronedaroon oninimese CYP 2D6 nõrk inhibiitor ja piiratudkoostoime CYP 2D6 vahenduselmetaboliseeruvate ravimitega onootuspärane. Digoksiin: Dronedaroon (400mg kaks korda päevas) suurendasdigoksiini süsteemset saadavust 2,5 korda,pärssides P-gp transporterit. Lisaks onvõimalik digitaalise farmakodünaamilinekoostoime dronedarooniga. Võimalik onsünergistlik toime südame löögisageduseleja AV juhtivusele. Kliinilistes uuringutestäheldati digitaalise taseme tõusu jadigitaalise toksilisusele viitavaidseedetrakti häireid, kui dronedaroonimanustati koos digitaalisega. Digoksiiniannust peab vähendama ligikaudu 50%,digoksiini taset seerumis peab hoolikaltjälgima ning soovitatav on kliiniline ja EKGkontrolljälgimine.Koostoime varfariini ja losartaaniga (CYP2C9 substraadid): Dronedaroon (600 mgkaks korda päevas) suurendas S-varfariinisüsteemset saadavust 1,2 korda,mõjutamata R-varfariini ja suurendadesINR-i (International Normalized Ratio)ainult 1,07 korda. Dronedarooni jalosartaani vahelist koostoimet eitäheldatud ning koostoimed teisteAIIRA-dega (Angiotensiin II RetseptoriAntagonist) ei ole ootuspärased.Greipfruudi mahl (CYP 3A4 inhibiitor):Greipfruudi mahla korduvad annused 300ml 3 korda päevas suurendasiddronedarooni süsteemset saadavust 3korda. Seetõttu peab patsiente hoiatamavajadusest vältida greipfruudi mahlasisaldavate jookide tarbimist ravi ajaldronedarooniga.Multaq, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 400 mgNFlekainiidFlecainidumRAVIMITÜÜP: Antiarütmiline ravimNÄIDUSTUS: Tabl.: Siinusrütmisäilitamine pärast sümptomaatilise kodadevirvenduse defibrilleerivat ravi, kuiravivajadus on kindlaks tehtud ja ei esinevasaku vatsakese talitlushäireid. AV-sõlmetahhükardia, Wolff-Parkinson-White'isündroom ja muude samalaadsetelisajuhteteede antero- ja retrograadseülejuhte häired. Eluohtlik ventrikulaarneSÜDAME-VERESOONKONDtahhükardia. Inj.: Paroksüsmaalne kodadevirvendus, supraventrikulaarsedtahhüarütmiad, sealhulgasWolff-Parkinson-White'i sündroom jateised lisajuhteteedest põhjustatudtahhüarütmiad, ventrikulaarnetahhükardia.ANNUSTAMINE: Tabl.:Supraventrikulaarne tahhükardia:Soovituslik lähteannus on 50 mg 2 kordapäevas. Vajadusel võib annust suurendadakuni 300 mg-ni päevas. Ventrikulaarsedarütmiad: Soovituslik lähteannus on 100mg 2 korda päevas. Suurt kasvupatsientide puhul või arütmia kiirekskontrollile allutamiseks võib lähteannustsuurendada max 400 mg-ni. Pärast 3...5päeva on soovitatav annust järk-järgultvähendada madalaima tasemeni, midaarütmia kontrolli all hoidmiseks tarvis.Pikaajalise ravi korral võib osutudavõimalikuks annust veelgi langetada, ilmaet efektiivsus väheneks. Boolussüst:Aeglase inf. 2 mg/kg (max 150 mg) 30min. vältel. Hädaabiolukorras või kiiretoime saavutamiseks võib sama annusemanustada aeglase boolussüstina mittevähem kui 10 min. jooksul või jaotatunamitmeks annuseks. Kõik patsiendid, kessaavad boolussüsti, peaksid olema pidevaEKG jälgimise all. Süstimine tuleb peatada,kui kontroll arütmia üle on saavutatud. I.v.inf.: Kui ravimit on vaja manustadaparenteraalselt pikema aja vältel,soovitatakse ravi alustada aeglaseboolussüstiga nagu kirjeldatud ülal jajätkata i.v. inf. järgmise skeemi alusel: 1.tund: 1,5 mg/kg/tunnis; 2. ja järgnevadtunnid: 0,1...0,25 mg/kg/tunnis. Inf. eisoovitata jätkata kauem kui 24 tunnijooksul. Esimese 24 tunni jooksulmanustatav max kumulatiivne annus eitohiks ületada 600 mg. Ülemineksuukaudsele manustamisele peakstoimuma nii kiiresti kui võimalik, sellekstuleb inf. lõpetada ja manustada 100 mg.LASTELE: Ei soovitata kasutada alla 12-a,kuna puuduvad andmed ravimi toimekohta selles vanuserühmas.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Patsientidele, kellel esinebsiinussõlme düsfunktsioon, II või III astmeAV blokaad, parempoolne sääre blokaad(RBBB - right bundle branch block) võivasakpoolne eesmine või taguminehemiblokaad, kui rütmihäire esmaabi polekättesaadav. Samuti asümptomaatiliseventrikulaarse ekstrasüstoolia korral ja/võiasümptomaatilise ebapüsiva ventrikulaarsetahhükardiaga patsientidel, kellel onesinenud müokardiinfarkt. Suhteliseksvastunäidustuseks on pikenenud PQ- jaQRS-intervall.RISKID: Enne manustamist tulebkorrigeerida elektrolüütide tasakaalu

SÜDAME-VERESOONKONDhäired. Tõstab endokardidepolarisatsiooniläve. See toime onpöörduv ja on rohkem väljendunud ägedakui kroonilise rütmiläve puhul. Ei tohikskasutada südamestimulaatorigapatsientidel, kellel ei ole võimalik mõõtaläviväärtust või ei saaprogrammeerimisega tõsta amplituudi.KÕRVALTOIMED: Uimasus, kalduvusminestamisele ja nägemishäired(kahekordne ja ähmane nägemine),iiveldus, oksendamine.KOOSTOIMED: Kasutamist koos teiste Iklassi kuuluvate antiarütmikumidega eisoovitata.Kui manustatakse samaaegseltamiodarooniga, tuleks annust vähendada50% võrra ja patsienti tuleks hoolegajälgida kõrvaltoimete tekke suhtes, samutituleb määrata flekainiidi sisaldust plasmas.Tambocor, 3M, Tabl. 50mg N20, 100;Inj. 10 mg/ml 15 ml ampullis N5KarvediloolCarvedilolumRAVIMITÜÜP: Alfa-+beetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stabiilne stenokardia, täiendava raviminasüdame paispuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: Algannus on 3,125 mg2 korda ööp., 2 näd. jooksul. Annust võibsuurendada kahenädalaste või pikemateintervallidega, algul kuni 6,25 mg 2 kordaööp., siis kuni 12,5 mg 2 korda ööp. ningseejärel kuni 25 mg 2 korda ööp. Max25...50 mg 2 korda ööp. jätkata. Kui ravikatkestatakse kauemaks kui 2 näd., tulebseda uuesti alustada annusega 3,125 mg 2korda ööp., annust vähehaavalsuurendades vastavalt eespool toodudsoovitusele.LASTELE: Alla 18-a kohta onefektiivsusest ja ohutusest andmeidebapiisavalt.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada, v.ajuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Krooniline obstruktiivnekopsuhaigus bronhiobstruktsiooniga,astma, kliiniliselt märkimisväärnemaksapuudulikkus, II või III astmeAV-blokaad, raske bradükardia (

SüdamerütmihäiredVajaduse korral võib uue annusemanustada 5 min. pärast. Ei tohi 1 tunnijooksul manustada rohkem kui 200...300mg. Korduma kalduvate rütmihäiretekorral ja patsientidele, kes ei olevõimelised suukaudseid antiarütmikumevõtma, võib lidokaiini manustada inf. 1...4mg min. (20...50 mcg/kg/min). Veenisisestinf. peab teostama EKG kontrolli all, etvältida võimalikku üleannustamist jatoksilisust. Inf. tuleb lõpetada kohe, kuipatsiendi südame baasrütm stabiliseerubvõi ilmnevad esimesed toksilisuse nähud.Harvadel juhtudel on vajalik jätkatainfusiooni kauem kui 24 tundi. Patsiendiltuleb esimesel võimalusel alustadasäilitusravi suukaudse antiarütmikumiga.LASTELE: Südame rütmihäired:Kogemused on piiratud. Sissejuhatavaannusena on soovitatud kasutada 0,8...1mg/kg, mida korrata kuni 3...5 mg/kgsaavutamiseni ning seejärel jätkataveenisisese inf. 10...50 mcg/kg/min.RASEDATELE: Raseduse ajal võibkasutada. Lidokaiin võib väikesteskogustes erituda rinnapiima, mis imikuttõenäoliselt ei ohusta.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA ja teisteamiidide gruppi kuuluvate LA suhtes.Hüpokaleemia. Rasked südameülejuhtehäired (Adams-Stokesii sündroom,raske sinuatriaalne või atrioventrikulaarneblokaad), äge südamepuudulikkus,hüpovoleemia, porfüüria.RISKID: Ettevaatusega kasutadaepilepsia, maksa või kopsude kahjustuse,kongestiivse südamepuudulikkuse(südame paispuudulikkuse), rasketeneeruhaiguste, märkimisväärse hüpoksia,raske respiratoorse puudulikkuse,hüpovoleemia või shoki korral ningväljendunud ülejuhtehäirete ningsiinusbradükardia korral. Hüpokaleemia,hüpoksia ning happe-alustasakaalu häiredpeavad olema korrigeeritud enne ravialustamist. Südamepuudulikkusega,eakatele ja nõrgestatud organismigapatsientidele, samuti maksakahjustusekorral või südameoperatsioonide järgselttuleb manustada väiksemas annuses.Erilise ettevaatusega tuleb ravimitmanustada pea- või kaelapiirkonda.Seoses nimetatud piirkonna heaverevarustusega on seal suur oht süstidaravimit otse veresoonde, mis võibpõhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid.Veenisisese manustamise ajal onsoovitatav jälgida hingamisfunktsiooni jaEKG-d, soovitatav on valmistada etteelustamisvahendid ja tüsistuste raviksvajaminevad ravimid. Veritsuskalduvusegapatsientide puhul (hüübimishäirete võiantikoagulantravi korral) tuleks hoidudalidokaiini manustamisest truncussympaticuse ja selle ganglionide piirkonda,14sügavale lihasesse ja epiduraalselt.Ravimit ei soovitata kasutada patsientidel,kellel on anamneesis maliignehüpertermia. Vältida ravimi silmasattumist.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, südame-veresoonkonnahäired (bradükardia, hüpotensioon,atrioventrikulaarne blokaad, shokk),manustamiskoha lokaalne ärritus,allergilised reaktsioonid.KOOSTOIMED: Vasokonstriktoorsedained (epinefriin või norepinefriin)pikendavad toime kestust ningvähendavad imendumist süstekohast.Valmis segatud lahus tuleb koheselt ärakasutada. KNS aktiivsust vähendavateravimite ja lidokaiini samaaegnemanustamine võib suurendada pärssivattoimet KNS-le. Samaaegne kasutaminekoos LA bupivakaiiniga võib suurendadavaba lidokaiini kontsentratsiooni plasmas.Vaba fraktsiooni võib suurendada kakokaiini ning östrogeenide samaaegnekasutamine, mille tagajärjel toksilisussuureneb. Samaaegset kasutamist koosreboksetiiniga soovitatakse vältida.Lidokaiini ja teiste antiarütmikumide(näiteks amiodarooni, tokainiidi jt) pärssivtoime südametegevusele on aditiivne.Samaaegne kasutamine koosantibakteriaalsete ravimitega(kvinupristiin/dalfopristiin) suurendabventrikulaarsete rütmihäirete tekke ohtu.Samaaegsel kasutamisel koos narkootilistevõi anesteetiliste ainetega tuleb jälgidasünergistlikku toimet, respiratoorsepuudulikkuse tekke risk on suurenenud.Võib konkureerivalt tugevdadasuksametooniumi toimet. Kuna tsimetidiinja beeta-blokaatorid (propranolool) võivadvähendada kliirensit, suurendab nenderavimite samaaegne kasutaminekõrvaltoimete tekkimise ohtu.Mikrosomaalsete ensüümide indutseerijad(näiteks barbituraadid, bensodiasepiinid,fenütoiin) võivad kiirendada lidokaiinimetabolismi maksas ning võib osutudavajalikuks lidokaiini annust suurendada.Atsetasolamiidi, lingudiureetikumide jatiasiidide põhjustatud hüpokaleemiaavaldab lidokaiinile antagonistlikku toimet.Sol. Lidocaini hydrochloridi, Ilsanta,Inj. sol. 10mg/ml 20ml N25; Inj. sol.10mg/ml 50ml N25; Inj. sol. 20mg/ml20ml N25; Inj. sol. 20mg/ml 50ml N25MetoproloolMetoprololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia. Südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi. KroonilineSÜDAME-VERESOONKONDsüdamepuudulikkus vasaku vatsakesefunktsiooni langusega. Ägedamüokardiinfarkti järgsete tüsistusteprofülaktika. Migreeni profülaktika.ANNUSTAMINE: Tabl.: 100...200 mg 1kord ööp. Inj.: kuni 5 mg süstituna i.v.kiirusega 1...2 mg/minutis. Vajadusel võibannust korrata 5-min. intervallidega kunisoovitud toime saavutamiseni. Üldiseltsaavutatakse toime annusega 10...15 mg.Annused üle 20 mg tõenäoliselt eisuurenda ravitoimet.LASTELE: Vähe kogemusi.RASEDATELE: Ainult juhul, kui sedapeetakse eluliselt vajalikuks.VASTUNÄID.: Psoriaas, (kardiogeenne)shokk, - süstoolne vererõhk

SÜDAME-VERESOONKONDvõib tõusta antiarütmikumitega,antihistamiinikumitega,histamiin-2-retseptori antagonistidega,AD-ga, antipsühhootikumitega jaCOX-2-inhibiitoritega koosmanustamisel.Rifampitsiin vähendab ning alkohol jahüdralasiin suurendavadplasmakontsentratsiooni. Patsiente, keskaasuvalt kasutavad sümpaatilisiganglioblokaatoreid, teisibeetablokaatoreid (ka silmatilgad) või MAOinhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida. Kuikaasuv ravi klonidiiniga lõpetatakse, tulebmitu päeva varem lõpetada kabeetablokeeriv ravi. Beetablokaatoridsuurendavad antiarütmikumide (kinidiinijaamiodarooni-tüüpi) negatiivsetinotroopset ja negatiivset dromotroopsettoimet. Beetablokeerivat ravi saavatelpatsientidel võimendavad inhaleeritavadanesteetikumid kardiodepressiivset toimet.Kaasuv ravi indometatsiini või teisteprostaglandiinide sünteesi inhibeerivateravimitega võib nõrgendadabeetablokaatorite vererõhku alandavattoimet. Teatud juhtudel, kuibeetablokaatoritega ravitud patsientidelemanustakse adrenaliini, mõjutavadkardioselektiivsed beetablokaatoridvererõhu regulatsiooni tunduvalt vähemkui mitteselektiivsed. Beetablokeeriva ravikorral tuleb suukaudsete antidiabeetilisteravimite annuseid kohaldada.Betaloc ZOK/Betaloc, AstraZeneca, Ret.tabl. 25mg N28; Ret. tab. 50mg N30; Ret.tabl. 100mg N30; Inj. 1mg / ml 5ml N5Emzok, Teva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30Metohexal, Hexal, Tabl. 50 mg N30;Tabl. 100 mg N30Metoprolol-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N30; Ret. tabl. 50 mg N30;Ret. tabl. 100 mg N30; Ret. tabl. 200 mgN30MetoZok, Prolong. tabl. 25 mg N30;Prolong. tabl. 50 mg N30; Prolong. tabl.100 mg N30PerindopriilPerindoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Hüpertensioon, stabiilnesüdame isheemiatõbi: Südameatakkideriski vähendamiseks stabiilse südameisheemiatõvega patsientidel, kellel onanamneesis müokardiinfarkt võirevaskularisatsioon.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on5 mg 1 kord päevas hommikuti. Tugevastiaktiveerunud RAAS patsientidel (eritirenovaskulaarse hüpertensiooni, soolaja/võivedelikupuuduse, südamedekompensatsiooni või raskehüpertensiooniga) võib vererõhk pärastalgannuse manustamist tugevasti langeda.Sellistele patsientidele soovitataksealgannusena 2,5 mg ja ravi peaksalustama meditsiinilise järelevalve all.Annust võib pärast kuuajalist ravisuurendada 10 mg-ni ööp. Kuihüpertensiivsel patsiendil diureetilist ravi eiole võimalik katkestada, võib alustada ravi2,5 mg annusega. Jälgida tulebneerufunktsiooni ja seerumikaaliumisisaldust. Järgmine annus tulebkohaldada vastavalt ravivastusele.Vajadusel võib jätkata diureetikumravi.EAKATELE: Eakate patsientide puhultuleks ravi alustada annusega 2,5 mgööp., mida võib pärast kuuajalist ravivajadusel suurendada 5 mg-ni, seejärelvajadusel 10 mg-ni vastavaltneerupuudulikkuse astmele.LASTELE: Ravimi efektiivsust ja ohutust eiole lastel ja noorukitel uuritud. Seetõttu eisoovitata ravimit lastel ja noorukitelkasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneabiaine või mõne teise AKE inhibiitorisuhtes. Anamneesis angioödeem seosesvarasema AKE inhibiitorraviga. Pärilik võiidiopaatiline angioödeem. Raseduse II jaIII trimester.RISKID: Kui perindopriili ravi esimese kuujooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia(tõsine või mitte), tuleks enne ravijätkamist hoolikalt hinnata kasu ja riske.AKE inhibiitorid võivad põhjustadaülemäärast vererõhu langust.Sümptomaatiline hüpotensioon esinebmittekomplitseeritud kõrgvererõhuhaigetelharva ning võib esineda patsientidel, kellelon tekkinud vedelikuvaegus pärastdiureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi,kõhulahtisust või oksendamist või kellel onraske reniinsõltuv hüpertensioon.Hüpotensiooni sümptomeid on täheldatudsümptomaatilise südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel kaasneb (või ei kaasne)neerupuudulikkus. Sagedamini on sedatäheldatud raske südamepuudulikkusegapatsientidel, kes saavad suurtes annusteslingudiureetikume, kellel esinebhüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni riskiga patsientide puhulpeab ravi alustama hoolika meditsiinilisejärelevalve all . Sama kehtib ka patsientidekohta, kellel esinevad stenokardia võitserebrovaskulaarsed häired ja kellelülemäärane hüpotensioon võiks esilekutsuda müokardi- või ajuinfarkti. Naguteistegi AKE inhibiitorite puhul, tulebperindopriili manustada ettevaatusegamitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosivõi hüpertroofilise kardiomüopaatia korral.SüdamerütmihäiredNeerupuudlikkuse korral (kreatiniinikliirens < 60 ml/min) määratakse algannusvastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile jaseejärel vastavalt ravivastusele. Rutiinnekaaliumi- ja kreatiniini sisalduse kontrollkuulub nende patsientide puhul tavaliseravipraktika juurde. Uni- või bilateraalseneeruarteri stenoosiga patsientidel, kedaon ravitud AKE inhibiitoritega, võib esinedauurea ja kreatiniini sisalduse tõusu veres,mis taandub pärast ravi lõpetamist. See oneriti tõenäoline neerupuudulikkusegapatsientidel. Kui sellele lisandubrenovaskulaarne hüpertensioon, siis onrisk järsu hüpotoonia ja neerupuudulikkusetekkeks. Niisuguste patsientide puhul tulebravi alustada haiglas, väikeste annustegaja hoolika tiitrimisega. Kunadiureetikumravi võib olla lisafaktoriks,tuleb nende manustamine lõpetada janeerufunktsiooni jälgida ravi esimesenädala jooksul. Mõnedel eelnevaneeruhaiguseta hüpertensiivsetelpatsientidel on tõusnud uurea ja kreatiniinisisaldus veres, mis on tavaliselttagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eritikui on manustatud koos diureetikumiga.See on eriti tõenäoline eelnevalt esinevaneerupuudulikkusega patsientidel.Anafülaktilistest reaktsioonidest onteatatud patsientidel, kes on saanudhemodialüüsi high-flux membraanidega jakeda on samaaegselt ravitud AKEinhibiitoritega. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel kaaluda teist tüüpidialüüsimembraani või teise ravimiklassikuuluva antihüpertensiivse ravimikasutamist. Puuduvad kogemusedmanustamise kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidel. Angioödeem näol,jäsemetel, huultel, limaskestadel, keelel,häälepaeltel ja/või kõris on harva esinenudpatsientidel, kes saavad ravi AKEinhibiitoritega.Harva on teatatud eluohtlikestanafülaktoidsetest reaktsioonidestpatsientidel, kellel on läbi viidud madalatihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesdekstraan-sulfaat absorbendiga.Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorraviajutise katkestamisega enne iga afereesi.On andmeid anafülaktoidsetereaktsioonide kohta patsientidel, kessaavad AKE inhibiitorravi ajaldesensibiliseerivat ravi (nt kiletiivalistemürgiga). Samadel patsientidel ei tekkinudneid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitorigaajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuestitähelepanuta jätmisel. AKE inhibiitoreid onharva seostatud sündroomiga, mis algabkolestaatilise kollatõvega ja progresseerubraskeks maksanekroosiks, mis võib(mõnikord) lõppeda surmaga. AKEinhibiitorravi saavatel patsientidel onesinenud neutropeeniat, agranulotsütoosi,15

Südamerütmihäiredtrombotsütopeeniat ja aneemiat. AKEinhibiitorid põhjustavad angioödeemisuurema tõenäosusega mustanahalistelpatsientidel. AKE inhibiitorravi ajal võibesineda köha. Perindopriil võib blokeeridaulatuslike operatsioonide või anesteesia(kui anesteesiat viiakse läbi ainetega, misvõivad põhjustada hüpotensiivset shokki)ajal angiotensiin II moodustumist mismõjutab reniini vabastamist. Ravi tulebkatkestada üks päev enne operatsiooni.Kui tekib oletatavasti selle mehhanismijärgi hüpotensioon, tuleb tagada organismipiisav vedelikumaht. Ravi ajal AKEinhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga,on mõnedel patsientidel esinenud seerumikaaliumisisalduse tõusu.: Suukaudseidsuhkrutõvevastaseid ravimeid või insuliinikasutavatel patsientidel tuleb AKEinhibiitorravi esimesel kuul jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja perindopriilikombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Perindopriili ja kaaliumi säästvatediureetikumide, kaaliumilisandite võikaaliumi sisaldavate soolaasendajatekombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Ravimi laktoosisisalduse tõttu ei tohiksharvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, glükoosigalaktoosiimendumishäirete võilaktaasipuudulikkusega patsiendid sedaravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,peapööritus, paresteesia, nägemishäired,tinnitus, hüpotensioon ja sellega seotudtoimed, köha, düspnoe, iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkusehäired, seedehäire, kõhulahtisus,kõhukinnisus, lööve, sügelus,lihaskrambid, asteenia.KOOSTOIMED: Diureetikume saavatelpatsientidel, eriti vedeliku ja/või sooladevaeguse korral, võib AKE inhibiitorravialguses esineda ülemäärastvererõhulangust. Hüpotensiivset toimetsaab vältida diureetikumravi lõpetadesning suurendades vedelikumahtu võisoolade sisaldust enne perindopriilravialustamist, seda nii madalate kuisuuremate annuste korral. Kuigi seerumikaaliumisisaldus jääb tavaliseltnormaalseks, võib mõnedel perindopriiligaravitud patsientidel esinedahüperkaleemiat. Kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon,triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandidvõi kaaliumi sisaldavad soolaasendajadvõivad põhjustada seerumikaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu.Seepärast ei soovitata perindopriilikombinatsioonis eelpool nimetatudainetega. Liitiumi ja AKE inhibiitorikoosmanustamisel on täheldatud seerumiliitiumisisalduse mööduvat tõusu jatoksilisust. Üheaegne tiasiiddiureetikumide16manustamine võib suurendada liitiumitoksilisust ja suurendada niigiprogresseerunud liitiumi toksilisuse ohtuAKE inhibiitori koostoimel. Perindopriilimanustamist koos liitiumiga ei soovitata,kuid kombineerimise vajadusel tulebseerumi liitiumisisaldust sagedastikontrollida.MSPVA võivad vähendada AKE inhibiitoriteantihüpertensiivset toimet. On isegitäheldatud MSPVA ja AKE inhibiitoritesummeeruvat toimet kaaliumi sisaldusesuurenemisele seerumis, mis võib viianeerufunktsiooni langusele. Needprotsessid on tavaliselt mööduvad. Harvavõib esineda neerufunktsiooni häireid, eritinõrgenenud neerufunktsioonigapatsientidel nagu eakad või dehüdreeritudpatsiendid. Antihüpertensiivsed ained javasodilataatorid- nende ainetekoosmanustamisel võib suurenedaperindopriili hüpotensiivne toime.Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teistevasodilataatorite koosmanustamine võibvererõhku veelgi alandada.Epidemioloogilised uuringud näitavad, etAKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliin, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) võivadsuurendada hüpoglükeemilist toimet.Selline fenomen ilmnes eriti kombineeritudravi esimeste nädalate jooksul ningeelneva neerupuudulikkusega patsientidel.Teatud anesteetikumide, TSAD jaantipsühhootikumide koosmanustamineAKE inhibiitoritega võib anda vererõhulanguse.Sümpatomimeetikumid võivad vähendadaAKE inhibiitorite antihüpertensiivsettoimet. Perindopriili võib manustada koosatsetüülsalitsüülhappega (juhul kuikasutatakse trombolüütikumina),trombolüütikumidega,beeta-adrenoblokaatoritega ja/võinitraatidega.Prestarium Arginine, Servier, Tabl. 5mg N30; Tabl. 10 mg N30PropafenoonPropaphenonumRAVIMITÜÜP: Antiarütmiline ravimNÄIDUSTUS: Paroksüsmaalsetesupraventrikulaarsete tahhüarütmiate,sealhulgas kodade virvenduse ravi japrofülaktika. Mitteisheemilise geneesigaventrikulaarse tahhüarütmia ravi.ANNUSTAMINE: Suukaudnemanustamine: 450...600 mg (150 mg 3korda päevas kuni 300 mg 2 kordapäevas). Aeg-ajalt võib osutuda vajalikuksannuse suurendamine 900 mg-ni ööp.(300 mg 3 korda päevas). Annust ei tohisuurendada enne, kui patsient on saanudSÜDAME-VERESOONKONDravi 3...4 päeva. I.v. manustamine:Ühekordne annus on 1 mg/kg kehakaalukohta. Sageli saavutatakse soovitudterapeutiline toime juba annusega 0,5mg/kg kehakaalu kohta. Vajadusel võibühekordset annust suurendada kuni 2mg/kg kehakaalu kohta.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutada ainult siis,kui oodatav kasu ületab võimalikud ohudlootele.Ravi vajadusel on soovitatav rinnagatoitmine lõpetada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,märkimisväärne strukturaalnesüdamehaigus, kontrollimatusüdamepaispuudulikkus, kardiogeenneshokk (v.a arütmiast tingitud), 3 kuujooksul pärast müokardiinfarkti või siis, kuisüdame väljutusfunktsioon onKahjustunud, raske sümptomaatilinebradükardia, olemasolev siinussõlmedüsfunktsioon, atriaalsederutusjuhtehäired, AV-blokaadi teine võikõrgem aste või kimbu haru blokaad võidistaalne blokaad artifitsiaalsekardiostimulaatori puudumisel, raskehüpotensioon, väljendunud elektrolüütidetasakaaluhäired (nt kaaliumi metabolismihäired), raske obstruktiivne hingamisteedehaigus, Myasthenia gravis.RISKID: On oluline, et iga patsienti,kellele antakse propafenooni, hinnatakselektrokardiograafiliselt ja kliiniliselt enneravi algust ja ravi ajal, määramakskindlaks, kas vastus propafenoonile toetabravi jätkamist. Propafenoon-ravi võibmõjustada kunstlike kardiostimulaatoriterütmogeenset kui ka sensitiivset läve.Seetõttu tuleks kardiostimulaatoritkontrollida ning vajadusel see ümberprogrammeerida.Esineb võimalus, et paroksüsmaalnefibrillatsioon võib üle minna kodadelaperduseks, kaasneva 2:1 või 1:1erutusjuhte blokaadiga. Nagu teistegi1c-klassi anti-arütmiliste ainete korral,võivad märkimisväärse strukturaalsesüdamehaigusega patsiendid ollapredisponeeritud raskete kõrvaltoimetetekkeks.Mõõduka kuni raskemaksapuudulikkusega patsientidel onpropafenooni biosaadavus suurenenudkuni 70%. Neile patsientidele tuleksmanustada väiksemaid annuseidKÕRVALTOIMED: Anoreksia, ärevus,segasus, pearinglus, peavalu, nägemisehägustumine, stenokardia, bradükardia,erutusjuhtehäired, südamepuudulikkus,proarütmilised toimed, mis avalduvadtahhükardia või ventrikulaarsefibrillatsioonina, ektoopilise aktiivsuse tõus,iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus,

SÜDAME-VERESOONKONDsuukuivus, mõru maitse suus,kõhulahtisus, kõhuvalu, maksafunktsioonihäired.KOOSTOIMED: Propafenooni samaaegnekasutamine võib tugevdada järgmisteravimite kõrvaltoimeid:lokaalanesteetikumid (mida kasutatakse ntsüdamestimulaatori implanteerimisel ningkirurgiliste operatsioonide võistomatoloogiliste protseduuride käigus) jateised ravimid, millel on südamelöögisagedust ja/või müokardikontraktiilsust pärssiv toime (ntbeeta-adrenoblokaatorid ning TSAD).Propafenooni samaaegne manustaminevõib organismis suurendada nenderavimite kontsentratsiooni, mismetaboliseeruvad ensüümi CYP2D6 abil(nt venlafaksiin). Propafenoonigateostatava ravi ajal on täheldatudpropranolooli, metoprolooli, desipramiini,tsüklosporiini, teofülliini ja digoksiinikontsentratsiooni suurenemist veres võivereplasmas.Ensüümide CYP2D6, CYP1A2 ja CYP3A4aktiivsust pärssivad ravimid (ntketokonasool, tsimetidiin, kinidiin jaerütromütsiin) ning greibimahl võivadpõhjustada propafenooniplasmakontsentratsiooni suurenemist. Kuipropafenooni manustatakse koosnimetatud ensüümide inhibiitoritega,tuleks patsienti hoolikalt jälgida ningvastavalt tulemusele ravi korrigeerida.Ritonaviiri (annustes 800...1200 mg ööp.)ja propafenooni samaaegne manustamineon vastunäidustatudplasmakontsentratsioonide võimalikusuurenemise tõttu. Propafenooni jaamiodarooni samaaegne kasutamine võibmõjutada ülejuhet ja repolarisatsiooni ningpõhjustada proarütmilise potentsiaaligahäireid. Vajalik võib olla mõlema ravimiannuste korrigeerimine (sõltubterapeutilisest vastusest). Patsientidel,kellel kasutati samaaegselt propafenoonija lidokaiini, ei ilmnenud märkimisväärseidmuutusi kummagi ravimifarmakokineetikas. Propafenooni jaintravenoosselt manustatava lidokaiinisamaaegsel kasutamisel on siiskitäheldatud lidokaiini kesknärvisüsteemipuudutavate kõrvaltoimete ohusuurenemist.Fenobarbitaal on ensüümi CYP3A4 tuntudindutseerija. Kui patsient kasutabkrooniliselt fenobarbitaali, tuleb jälgidatema ravivastust propafenooni suhtes.Rifampitsiini samaaegsel manustamiselväheneb propafenooniplasmakontsentratsioon ja seetõttu võibnõrgeneda propafenooni antiarütmilinetoime.Kuna propafenoon võib tugevdadasuukaudsete antikoagulantide (ntfenprokumooni ja varfariini) toimet,põhjustades protrombiini aja pikenemist,on patsientidel, kes saavad nimetatudravimeid samaaegselt, soovitatav hoolikaltjälgida verehüübimisnäitajaid.Propafenooni ja fluoksetiini samaaegselmanustamisel kiiretele metaboliseerijatelesuurenesid S-propafenooni Cmax ja AUCvastavalt 39 ja 50% võrra ningR-propafenooni Cmax ja AUC vastavalt 71ja 50% võrra. Propafenooniplasmakontsentratsioon võib suureneda kaparoksetiini ja propafenooni samaaegselkasutamisel. Sellisel juhul võib soovitudravivastuse saavutamiseks piisata kapropafenooni väiksematest annustest.Propanorm, PRO. MED., Tabl. 150mgN50Rytmonorm, Abbott, Tabl. 150mg N50;Tabl. 300mg N50PropranoloolPropranololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika, täiendavaravimina hüpertroofilise kardiomüopaatiaja feokromotsütoomi korral, migreeniprofülaktika, essentsiaalne treemor.ANNUSTAMINE: 40 mg 3 korda ööp.RASEDATELE: Tohib kasutada ainulthoolikal kasu ja riskide suhte kaalumisel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi mõne abiainesuhtes, väljendunud südamepuudulikkus,shokk, 2. või 3. astme AV blokaad,siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokaad, bradükardia (enneravi alustamist rahuoleku pulss alla 50löögi minutis), hüpotoonia, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (näiteksbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne ravi MAO inhibiitoritega (v.aMAO-B inhibiitorid). Ravi saavatelepatsientidele on verapamiili- võidiltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide võiteiste antiarütmikumide (näiteksdisopüramiid) intravenoosne manustaminevastunäidustatud (v.a intensiivravis).RISKID: Diabeetikud, kelle veresuhkrutase on väga kõikuv (oht raskekujulisehüpoglükeemia tekkeks). Pikaajaline dieetja suur kehaline koormus (ohtraskekujulise hüpoglükeemia tekkeks).Maksafunktsiooni ja neerufhäireunktsioonihäiretega patsiendidKÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,uimasus, segasus, närvilisus, higistamine,peavalu, unehäired, depressiivnemeeleolu, hirmuunenäod võiSüdamerütmihäiredhallutsinatsioonid, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Samaaegselpropranolooli, TSAD-ide, barbituraatide jafenotiasiinide ning samuti nitroglütseriini(glütseroolnitraat), diureetikumide,vasodilataatorite ja teiste vererõhuravimitekasutamisel võib vererõhu langussuureneda. Indometatsiin võib vähendadavererõhku alandavat toimet. Tsimetidiintugevdab toimet.Propra-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.40mg N50SotaloolSotalolumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Ägedad ja eluohtlikudventrikulaarsed tahhüarütmiad,paroksüsmaalse supraventrikulaarsetahhüarütmia profülaktika, siinusrütmisäilitamine pärast kodade virvendus- võilaperdusarütmia kardioversiooni järgselt.ANNUSTAMINE: Algannus on 160 mgööp. jagatuna 2 manustamiskorraleVajadusel võib ööp. annust järk-järgulttõsta 240...320 mg-ni ööp. Kui raviefektiivsus pole piisav, võib eluohtlikeventrikulaarsete arütmiate puhul annusttõsta kuni 480 mg-ni ööp. manustatuna 2või 3 üksikannusena. Annust võib tõstavaid juhtudel, kui potentsiaalne kasuületab raskete kõrvaltoimete (eritiproarütmilised toimed) ohu riski. Annusttohib tõsta mitte kiiremini kui2...3-päevase intervalli järel.LASTELE: Pole piisavalt kogemusi.RASEDATELE: Tohib kasutada vaid juhul,kui oodatav kasu ületab võimalikud ohud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes, südamepuudulikkus,akuutne müokardiinfarkt, shokk, II ja IIIastme AV-blokaad, SA-blokaad,siinussündroom, bradükardia,hüpokaleemia, hüpomagneseemia,hüpotensioon, perifeersetevereringehaiguste hilisstaadiumid,obstruktiivsed hingamisteede haigused,metaboolne atsidoosRISKID: Müokardiinfarktijärgseseisundiga patsientidel või südame vasakuvatsakese funktsiooni langusegapatsientidel on küllalt suur risk arütmiate(proarütmiate) ägenemiseks. Patsientidel,kellel on anamneesis raskedülitundlikkusreaktsioonid ja kes saavaddesensibiliseerivat ravi, esineb suurenenudoht raskeks anafülaktiliseks reaktsiooniks.Intravenoosselt verapamiili ja diltiaseemitüüpi kaltsiumiantagoniste saavatelepatsientidele on ravi sotalooligavastunäidustatud (v.a intensiivravis). Eritihoolikas meditsiiniline monitooring on17

Isheemiatõbivajalik järgmistel juhtudel: -neerupuudulikkusega patsientidel (annustalandada), - range paastumise ja suurevereglükoosi kõikumisega diabeetikutepuhul (maskeeritud hüpoglükeemiaseisundid), - hüpertüreoidismi kahtlusegapatsiendid. Kontaktläätsede kandjadvõivad märgata sotaloolvesinikkloriidikasutamise ajal vähenenud pisaraeritust.KÕRVALTOIMED: Nõrkus, pearinglus,uimasus, palavik, peavalu, ärevus,meeleolu kõikuvus, segasusseisundid,hallutsinatsioonid, tundlikkuse häired jakülmatunne jäsemetes, kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia,meteorism, nahareaktsioonid (sügelus,punetus, eksanteem) ja unehäired.KOOSTOIMED: Vältida samaaegsettritsükliliste antidepressantide või alkoholija sotaloolvesinikkloriidi manustamist,kuna see soodustab ventrikulaarsetearütmiate teket (vastavaid üksikjuhtumeidon kirjeldatud).Sotahexal, Hexal, Tabl. 160mg N20;Tabl. 80mg N20, 50VerapamiilVerapamilumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, supraventrikulaarsedtahhüartütmiad.ANNUSTAMINE: Tabl.: Soovitatavaksannuseks on 240...480 mg manustatunakahe eraldi annusena.LASTELE:RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Kardiovaskulaarne shokk,komplitseeritud värske müokardiinfarkt(bradükardia, hüpotoonia, südame vasakupoole puudulikkus), raskederutusjuhtehäired (II ja III astmeatrioventrikulaarne blokaad, sinuatriaalneblokaad), siinussõlme nõrkuse sündroom(bradükardia-tahhükardia sündroom),väljendunud südamepuudulikkus, kodadevirvendus või laperdus koos enneaegseerutuse sündroomiga, hüpotoonia,myastenia gravis. Ülitundlikkus TA suhtes.RISKID: Ravi ajal tuleb jälgida patsiendivererõhku. Ettevaatlik tuleb olla olukorras,kus esinevad esimese astme AV-blokaad,bradükardia (

SÜDAME-VERESOONKONDAdenocor, Sanofi-Synthelabo, Inj. 3mg/ml N6AlprostadiilAlprostadilumRAVIMITÜÜP: Teised südamessetoimivad ainedNÄIDUSTUS: Jäseme kriitiline isheemiaravi (Fontaine klassifikatsioon III, IVstaadium), kui rekonstruktiivseteoperatsioonide teostamine ei ole võimalikangiograafiliselt tõestatud arteritekahjustuse iseloomu tõttu.Kombinatsioonis veresoonterekonstruktiivsete operatsioonidega,operatsiooni ajal ja vahetuspostoperatiivses perioodis. Raynaud' tõveja sündroomi ravi, kui haiguse tüsistusenaon tekkinud nekrootiline sõrmede-varvastekahjustus.ANNUSTAMINE: Võivad kasutada ainultarstid, kellel on küllaldane kogemus ningoskused ja võimalused patsiendikardiovaskulaarsüsteemi pidevaksjälgimiseks.Intraarteriaalne: Trombemboolilistekomplikatsioonide ärahoidmiseks onsoovitatav hepariini manustamine 15 000TÜ/ööp. a) Intraarteriaalne manustamine12 tunni vältel. Ööp. doos: 5...30 mcg;0,1...0,6 ng/kg min. b) Intraarteriaalnemanustamine 1...2 tunni vältel. Ööp. doos:10...20 mcg; soovitatav doos kehakaalukilogrammi kohta minutis: doosiga 10mcg...1,2 ng/kg min, doosiga 20 mcg...2,4ng/kg min. Intraarteriaalne operatsiooniajal: Rekonstruktiivse veresoonteoperatsiooni ajal on manustatuddistaalsesse veresoonte basseini 5...40mcg. I.v. ööp. doos: 40 mcg 2 kordapäevas (2 tunni vältel hommikul ja õhtul)või 60 mcg 1 kord päevas (3 tunni vältel),soovitatav doos 4,7 ng/kg min.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,ebapiisavalt ravitud südame isheemiatõbi,rütmihäired, südamepuudulikkus, 6 kuuvältel pärast müokardiinfarkti põdemist,kui kliiniliste või röntgenoloogilisteandmete alusel on kahtlus kopsuturselevõi infiltraadile kopsus; raskete kroonilisteobstruktiivset tüüpi kopsuhaiguste korral,maksafunktsiooni häirete ja seedetraktiägedate haavandite korral, hulgitraumadekorral.RISKID: Südame- võineerupuudulikkusega patsientide ravimiselei ole soovitatav ületada infusioonilahusemahtu 50...100 ml päevas. Patsiendid, kesoma vanuse tõttu kalduvadkardiovaskulaarsüsteemi puudulikkusele,patsiendid südame isheemiatõvega võiperifeersete tursete janeerupuudulikkusega peaksid ravi ajalning 1 päev pärast ravi asumastatsionaaris. Hüperhüdratatsioonivältimiseks ei tohiks sellistel haigetelinfusioonivedeliku maht ületada 50...100ml päevas. Hädavajalik on sellistepatsientide kardiovaskulaarsüsteemifunktsiooni jälgimine (võimaluselmonitooring), kehakaalu, vedelike bilansija tsentraalse venoosse rõhu jälgimine.KÕRVALTOIMED: Arteri- ja veenisiseselkasutamisel võivad vastavas jäsemestekkida valu, punetus ning turse. Peavalu,kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, nahapunetus, tundlikkuse häired.KOOSTOIMED: Võib tugevneda järgmisteravimite toime: antihüpertensiivsedravimid, vasodilataatorid, isheemiatõveravis kasutatavad ravimid. Toimibsünergistlikult antikoagulantide jatrombotsüütide agregatsiooniinhibiitoritega, võib suureneda veritsusetekke võimalus.Vasostenoon, Kevelt, Inf. 20mcg/ml N 20AtenoloolAtenololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika.ANNUSTAMINE: Annustamine onindividuaalne. Tavaliselt manustatakse50...100 mg 1 kord ööp., kontrollidespulsisagedust ja vererõhku. Pikaajalise ravilõpetamisel tuleb annust vähendadajärk-järgult 1...2 nädala jooksul, sestäkiline võõrutamine ravimist võibpõhjustada südamepekslemist japrovotseerida stenokardiahoogu.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Atenolooli võib raseduseajal kasutada ainult hädavajadusel.Imetamise ajal on vajalik hoolikas arstlikjärelvalve.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi teistekoostisainete suhtes, manifestnesüdamepuudulikkus, ?okk, II või III astmeAV-blokaad, siinussõlmenõrkusesündroom, sinuatriaalne blokaad,bradükardia, hüpotensioon, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (ntbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne MAO inhibiitorite manustamine(v.a MAO-B inhibiitorid). Atenoloolravisaavatele patsientidele onvastunäidustatud intravenoosneverapamiili- või diltiaseemi tüüpikaltsiumantagonistide või teisteantiarütmikumide (disopüramiid)Isheemiatõbiaplikatsioon (erand: intensiivravi).RISKID: Hoolikas arstlik järelevalve onvajalik järgnevatel juhtudel: I astmeAV-blokaad; tugevalt kõikuva veresuhkruväärtusega diabeetikud (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu); kestevrange paastumine ja raske kehalinekoormus (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu);feokromotsütoomiga patsiendid(neerupealise säsi kasvaja; vajalik eelnevteraapia alfablokaatoritega); puudulikuneerufunktsiooniga patsiendid. Isiklikus võiperekondlikus anamneesis esinenudpsoriaasi korral võib patsiendile ravi beetablokaatoritegamäärata ainulthädavajadusel.Beeta-blokaatorid võivad tõsta tundlikkustallergeenide suhtes ja anafülaktilistereaktsioonide raskusastet. Ettevaatus onvajalik patsientide korral, kellel onanamneesis esinenud raskeidülitundlikkusreaktsioone või kes saavaddesensibiliseerivat ravi (ettevaatust,ägedad anafülaktilised reaktsioonid).KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,peavalu, nägemishäired, higistamine,uimasus, segasusseisund,hallutsinatsioonid, psühhoosid,luupainajalikud unenäod või unesränne,unehäired ja depressiivne meeleolu,ülemäärane hüpotensioon, bradükardia,minestus, atrioventrikulaarsederutusjuhtehäired või südamepuudulikkusesüvenemine.KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsedravimid, diureetikumid, vasodilataatorid,TSAD, barbituraadid, fenotiasiinid:vererõhku langetava toime tugevnemine.Antiarütmikumid: kardiodepressiivse toimetugevnemine. Verapamiili ja diltiaseemitüüpi kaltsiumantagonistid ja teisedantiarütmikumid (nt disopüramiid):hüpotensioon, bradükardia või teisedsüdamerütmihäired (vajalik on patsiendihoolikas järelevalve). Nifedipiini tüüpikaltsiumantagonistid: tugevam vererõhulangus ja üksikjuhtudel võimaliksüdamepuudulikkuse kujunemine.Südameglükosiidid, reserpiin,alfa-metüüldopa, guanetidiin, klonidiin:bradükardia, erutusjuhtivuse aeglustuminesüdames. Klonidiiniga kombineeritud ravikorral klonidiini järsul ärajätmisel võibvererõhk kiiresti tõusta. Klonidiiniga ravivõib alles siis lõpetada, kui mõned päevadvarem lõpetatakse atenoloolimanustamine. Järgnevalt tuleb raviklonidiiniga lõpetada järk-järgult.Suukaudsed antidiabeetikumid, insuliin:tugevdab nende ravimite veresuhkrutalandavat toimet. Hüpoglükeemiaohusümptomid, eriti tahhükardia jatreemor on maskeerunud või leebed.Seepärast on vajalik korrapärane19

Isheemiatõbiveresuhkru kontroll. Norepinefriin,epinefriin: võimalik ülemäärane vererõhutõus. Narkootikumid, anesteetikumid:tugevam vererõhu langus, negatiivseinotroopse toime tugevnemine(anestesioloogi informeerimine ravist).Perifeersed müorelaksandid (ntsuksametoonhalogeniid, tubokurariin):müorelakseeriva toime tugevnemine japikenemine atenolooli toimel(anestesioloogi informeerimine ravist).Atenolol-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.25mg N30; Tabl. 50mg N30; Tabl. 100mgN30DiltiaseemDiltiazemumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Stabiilne stenokardia.Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Diltiaseemi annusmääratakse individuaalselt haiguseraskusastet arvestades. Soovitatav ööp.annus on 180...360 mg. Tavalinealgannus on 90 mg 1 või 2 korda ööp.Vajadusel võib annust järk-järgultsuurendada kuni 120 mg 1 või 2 kordaööp. või 180 mg 1 või 2 korda ööp.Pikaajalise ravi korral tuleks pärastsuurema annusega püsiva ravitoimesaavutamist kaaluda annuse vähendamist.Koronaarhaigusega patsientidel, eritipärast pikaajalist ravi või shunteerimist,tuleb ravi diltiaseemiga lõpetadajärk-järgult. mitte järsku katkestades.LASTELE: Lastel kasutamise kogemuspuudub. Ei soovitata lastel kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus diltiaseemivõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,kardiogeenne sokk. Äge, komplitseeritudmüokardiinfarkt (hüpotensioon,bradükardia, vasaku vatsakesepuudulikkus). Väljendunudsüdamepuudulikkus. Keskmiseraskusastmega või raskesüdamepuudulikkus (NYHA III jaIV).Südame erutustekke ja ülejuhte raskedhäired (siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokk, II või III astmeatrioventrikulaarne blokk, välja arvatudfunktsioneeriva südamestimulaatoriolemasolu korral). Preeksitatsioonisündroom (nt WPW-sündroom) kooskodade laperdus- või virvendusarütmiaga(oht ventrikulaarse tahhükardia tekkeks).Beetablokaatorite, dantroleeni samaaegneveenisisene manustamine. Bradükardia(pulsisagedus alla 50 löögi minutis).Hüpotensioon (süstoolne rõhk alla 90mmHg). Rasedus ja imetamine.RISKID: Ettevaatus on vajalik kergesüdamepuudulikkuse (NYHA I, II),20sinuatriaalse bloki või esimese AV bloki jaraske maksa- või neerufunktsioonihäirekorral. Lastel kliinilise kasutamise kogemuspuudub.Koronaartõvehaigetel ei tohi pikaajaliseravi või aortokoronaarse shunteerimisejärgselt diltiaseemravi järsku katkestada.Stenokardiahoogude taastekkimisevältimiseks tuleb annust vähendadajärk-järgult.Diltiaseemi samaaegsel manustamiselteiste südame funktsiooni ja erutusjuhetpärssivate ravimitega (nt suukaudsedbeetablokaatorid, antiarütmikumid,südameglükosiidid, inhaleeritavadnarkootilised ained), tuleb kaaludakasu/riski suhet ning patsienti kliiniliseltjälgida.Diltiaseemi kasutamisel diabeedi puhulvõib osutuda vajalikuks veresuhkrutäiendav kontroll. Tsüklosporiin A pidevaravi korral võib diltiaseemi ärajätmine võiannuse vähendamine põhjustadatsüklosporiin A plasmakontsentratsioonilangust. Sellisel juhul tuleb transplantaadiäratõukereaktsiooni vältimisekstsüklosporiin A annust korrigeerida.KÕRVALTOIMED: Närvilisus,hüperaktiivsus (isegi mania episoodid),peavalu, vertiigo, väsimus, paresteesiad,tursed pahkluude piirkonnas, iiveldus,kõhukinnisus, nahaõhetus,fotosensibilisatsioon, allergilisedreaktsioonid (eksanteem, sügelus,urtikaaria).KOOSTOIMED: Diltiaseemi manustamiselsamaaegselt amiodarooni,beeta-blokaatorite või digoksiinigaväheneb südame erutusjuhtivuspõhustades suurenenud riski bradükardiaja AV blokaadi. Diltiaseemi manustamiselsamaaegselt meflokiniiniga vähenebsüdame erutusjuhtivus põhustadessuurenenud riski bradükardia ja AVblokaadi.Diltiaseemi biotransfotmatsioon toimubensüümi tsütokroom P-450 isoensüümiCYP3A4 toimel. CYP3A4-le onsubstraadiks ka digoksiin ja tsüklosporiinA. Nende ravimite manustaminediltiaseemiga samaaegselt võibkonkurentsi printsiibi põhimõttel pärssidadiltiaseemi metabolismi, mille tulemusenadiltiaseemi toime organismis intensiivistub.Tsütokroom P-450 isoensüümiindutseerijad (rifampitsiin, karbamasepiin,fenobarbitaal, fenütoiin: Nimetatud ainetekoosmanustamisel diltiaseemigadiltiaseemi metabolism kiireneb jaefektiivsus väheneb. Tsütokroom P-450isoensüümi inhibeerijad (tsimetidiin,kaltsiumisoolad, vitamiin D antagonistid):Inhibeerivad ensüümi tsütokroom P-450isoensüümi, mistõttu diltiaseemiplasmakontsentratsioon suureneb ja toimeSÜDAME-VERESOONKONDtugevneb. Potenseerib kuraaretüüpimüorelaksantide toimet. Ei tohi manustadakoos dantroleeni derivaatidega.Manustatuna samaaegselt liitiumiga võibsuurendada neurotoksilisuset. Suurendabimipramiini ja nortriptüliini biosaadavust javõib seeläbi tugevdada nende ravimitehüpotensiivset toimet.Altiazem RR, Luso farmaco, Ret. caps.180mg N20Diltiazem Lannacher, Lannacher,Prolong. tabl. 90 mg N20; Prolong. tabl.180 mg N30;EnalapriilEnalaprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,südamepuudulikkus, sümptomaatilisesüdamepuudulikkuse vältimine vasakuvatsakese väljendunud düsfunktsioonigapatsientidel.ANNUSTAMINE: Algannus 2,5 mg, misvõetakse sisse hommikul. Annusesuurendamine peab toimuma järk-järgult,vastavalt patsiendi individuaalseleravivastusele. Säilitusannus on tavaliselt5...10 mg, max ööp. annus 20 mg.EAKATELE: Üle 65-a on soovitatavalgannus 2,5 mg.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teisteAKE inhibiitorite või preparaadi mõneabiaine suhtes. Anamneesisangioneurootiline turse varasema AKEinhibiitorravi tagajärjel, samutihereditaarne/idiopaatiline angioödeem.Neeruarteri stenoos (kahe- võiühepoolne), neerutransplantatsioonijärgsed seisundid, hemodünaamiliseltoluline aordi- või mitraalklapi stenoos võihüpertroofiline kardiomüopaatia,primaarsed maksahaigused võineerupuudulikkus, rasedus,imetamisperiood.RISKID: Võib põhjustada tugevatvererõhu langust, eriti ravi alguses.Renovaskulaarse hüpertensiooni jaühepoolse (ainsa neeru korral) võikahepoolse neeruarteri stenoosi korral onkasutamisel suurem oht raskehüpotensiooni ja neerupuudulikkusetekkeks. RAAS blokeerimise tõttu onvastavalt tundlikel patsientidel oodataneerufunktsiooni muutusi. Kuienalapriilmaleaati kasutatakse koospolüakrüülnitriil-metallüülsulfonaatkõrgvoodialüüsimembraanidega,on ohtanafülaktiliste reaktsioonide(ülitundlikkusreaktsioonide ja isegi shoki)tekkeks. Ravi käigus võib tekkidahüperkaleemia, eriti olemasoleva neeru-

SÜDAME-VERESOONKONDja/või südamepuudulikkuse korral.Primaarse hüperaldosteronismigapatsientidel ei kasutataantihüpertensiivseid ravimeid, mistoimivad reniin-angiotensiini süsteemipärssivalt.LDL-afereesi ajal dekstraansulfaadiga võidesensibiliseeriva ravi ajal putukamürkide(mesilane/herilane) vastu võib samaaegneAKE inhibiitori kasutamine põhjustadaeluohtlike anafülaktiliste reaktsioonideteket. Harva võib AKE inhibiitorravi ajaltekkida näo, jäsemete, huulte, keele,glotise ja/või kõri angioneurootiline turse.KÕRVALTOIMED: Ülemäärane vererõhulangus (hüpotensioon, ortostaas) koospearingluse, nõrkustunde janägemishäiretega; harvadel juhtudel võibtekkida ka teadvuskaotus (minestus). Kuivköha, kurguvalu, häälekähedus ja bronhiit,iiveldus, kõhuvalu ja seedehäired,allergilised nahareaktsioonid nagu lööve,peavalu, unisus.KOOSTOIMED: NaCl: vererõhkulangetava ja südamepuudulikkusesümptomeid vähendava toimenõrgenemine. Antihüpertensiivsed ravimid:hüpotensiivse toime tugevnemine, eritidiureetikumide toimel.Valuvaigistid/põletikuvastased ravimid (ntASH, indometatsiin): vererõhku langetavatoime võimalik vähenemine. Kaalium,kaaliumi säästvad diureetikumid (ntspironolaktoon, amiloriid, triamtereen) jateised seerumi kaaliumisisaldustsuurendavad ravimid (nt hepariin):kaaliumisisalduse märkimisväärnesuurenemine seerumis. Liitium: sisaldusesuurenemine seerumis (vajalik regulaarnekontroll!).Alkoholi toime tugevnemine. Uinutid,narkootilised ained, anesteetikumid: tugevvererõhu langus (informeeridaanestesioloogi enalapriilravist).Allopurinool, tsütostaatikumid,immunosupressandid, süsteemsedglükokortikosteroidid, prokaiinamiid:leukotsüütide arvu vähenemine veres,leukopeenia. Suukaudsed diabeediravimid(nt sulfonüüluurea, biguaniidid), insuliin:hüpoglükeemilise toime tugevnemine.Berlipril, Berlin-Chemie, Tabl. 5mg N50;Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30Ednyt, Gedeon Richter, Tabl. 5mg N30;Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30Enahexal, Hexal, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30; Tabl. 20mg N30Enalapril-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.5mg N30; Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mgN30Enap, KRKA, Tabl. 2,5mg N20; Tabl. 5mgN60; Tabl. 10mg N60; Tabl. 20mg N60;Inj. 1,25mg/ml 1ml N5Renitec, MSD, Tabl. 5mg N28; Tabl.10mg N28Renitec Forte, MSD, Tabl. 20 mg N28,98FelodipiinFelodipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia.ANNUSTAMINE: Algannus on 5 mg 1kord ööp. Vajadusel võib annustjärk-järgult suurendada 10 mg-ni 1 kordööp.EAKATELE: Soovitatav algannus on 2,5mg 1 kord ööp. Annust suurendatakseettevaatusega.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus felodipiini,teiste dihüdropüridiinide või ravimi mõneabiaine suhtes. Rasedus.Kompenseerimata südamepuudulikkus.Äge müokardiinfarkt. Ebastabiilnestenokardia. Kliiniliselt olulineaordistenoos. Sarnaselt teistelekaltsiumikanali blokaatoritele tuleb ravilõpetada patsientidel, kellel arenebkardiogeenne shokk.RISKID: Felodipiini, nagu teistegiarterioole laiendavate ravimite toimel, võibharvadel juhtudel esineda märkimisväärsethüpotensiooni, mis eelsoodumusegapatsientidel võib põhjustada müokardiisheemiat.Puuduvad tõendid selle kohta, etfelodipiin oleks kasulik müokardiinfarktiteisesel ennetusel. Puuduvad andmedtoime ja ohutuse kohta maliigsehüpertensiooni korral. Raskekujulisevasaku vatsakese puudulikkuse korraltuleb kasutada ettevaatusega.Aordistenoosi, maksapuudulikkuse,raskekujulise neerupuudulikkuse(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) ningägeda müokardiinfarktijärgsesüdamepuudulikkuse korral tuleb kasutadaettevaatusega.Greipfruudimahla joomine viibmaksimaalsete plasmatasemete jabiosaadavuse suurenemiseni.KÕRVALTOIMED: Näoõhetus, peavalu,tinnitus, perifeersed tursed (turse suuruspahkluu piirkonnas on annusest sõltuv).KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsettoimet võivad tugevdada teisedvererõhuravimid ja TSAD. Ensüümiinhibiitorite (tsimetidiin, erütromütsiin,itrakonasool, ketokonasool ning mõnedflavonoidid, mis sisalduvad nt greipfruudimahlas) toimel kontsentratsioon plasmassuureneb. Ensüümi indutseerijate (ntfenütoiin, karbamasepiin, rifampitsiin,barbituraadid) toimel võibkontsentratsioon plasmas väheneda.IsheemiatõbiSalureetilise toime tõttu võibdiureetikumravile lisatuna süvendadaeelnevalt esinenud hüpokaleemiat.Hüdroklorotiasiid võib antihüpertensiivsettoimet tugevdada. Digoksiinikontsentratsioon veres suurenebsamaaegse manustamise korral.Felodipinhexal, Hexal, Prolong. tabl.5mg N30; Prolong. tabl 10mg N30Plendil, AstraZeneca, Ret. tabl. 2,5mgN30; Ret. tabl. 5mg N30; Ret. tabl. 10mgN30Presid, Teva, Ret. tabl. 2,5mg N30; Ret.tabl. 5mg N30; Ret. tabl. 10mg N30FosinopriilFosinoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Täiendava ravimina südamepuudulikkusekorral. Märkus. Hüpertensioon: Fosinopriilivõib kasutada nii üksikravimina kui kakombinatsioonis teiste antihüpertensiivseteainetega (nt tiasiiddiureetikumid).Südamepuudulikkus: Näidustatudsüdamepuudulikkuse ravis koosdiureetikumidega.Fosinopriil leevendab sümptomaatikat,parandab koormustaluvust, vähendabsüdamepuudulikkuse raskust jaravipäevade arvu haiglas. Samaaegnesüdameglükosiidide kasutamine koosfosinopriiliga ei ole soovitud tulemusesaavutamiseks vajalik.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on10 mg 1 kord päevas. Ravi tuleb alustadaarstliku järelevalve all. Kui algannust ontalutud hästi, võib vastavaltravitulemustele nädalase intervalligaannust suurendada kuni 40 mg-ni 1 kordpäevas. Pärast algannuse manustamisttekkinud hüpotensioon ei ole tavaliselttakistuseks annuse ettevaatlikuletõstmisele pärast hüpotensioonikorrigeerumist. Fosinopriili tuleks kasutadakoos diureetikumiga.LASTELE: Efektiivsust ja ohutust ei olepiisavalt uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneteise AKE inhibiitori või abiainete suhtes.Raseduse II ja III trimester.RISKID: Angiotensiini konverteerivensüüm on vajalik endogeense bradükiniiniinaktiveerimiseks, seepärast võibpatsientidel, kes kasutavad AKEinhibiitoreid, sh fosinopriili, eeldadamitmete kõrvaltoimete ilmnemist alatessuhteliselt kergetest nagu köha ninglõpetades alljärgnevate tõsiste nähtudega.AKE inhibiitoritega, sh fosinopriiliga ravitudhaigetel on kätel ja jalgadel kirjeldatudangioödeemi. Kui angioödeem haarab21

Isheemiatõbikeele, kõripealise või kõri, võib kujunedaeluohtlik hingamisteede obstruktsioon.Koheselt tuleb esmaabiks manustada0,1% adrenaliini subkutaanselt. Tursed,mis piirduvad näopiirkonna, suulimaskesta, huulte ning jäsemetega ontavaliselt lahenenud fosinopriil ravikatkestamisega; mõned juhud on vajanudravi. AKE-inhibiitoritega ravitudpatsientidel on harva täheldatud soolteangioödeemi. Need patsiendid onkaevanud kõhuvalu (koos iivelduse võioksendamisega või ilma); mõnel juhul eiesinenud anamneesis eelnevalt ka näopiirkonna angioödeemi ning C-1 esteraasitase oli normis. Angioödeem diagnoositikõhuõõne kompuutertomograafia võiultraheli uuringu või kirurgia käigus ningselle sümptomid taandusid pärastAKE-inhibiitoriga ravi lõpetamist.Kõhuvaluga patsientidel, kes saavadAKE-inhibiitoreid, tulebdiferentsiaaldiagnoosimisel kaaluda sooleangioödeemi võimalust. Ettevaatusegatuleb suhtuda AKE inhibiitoriga ravitavassepatsienti, kellel viiakse läbidesensibiliseerivat ravi. Anafülaktilistestreaktsioonidest on teatatud patsientidel,kes on saanud hemodialüüsihigh-flux-dialüsaatoriga, samutipatsientidel, kellel on viidud läbi madalatihedusega lipoproteiini afereesidekstraansulfaat absorbendiga. Selliseljuhul tuleks kasutada teist tüüpidialüsaatorit või ravi teist tüüpi ravimitega.Neerupuudulikkusega patsientideravimisel, eriti kui kasneb mõnikollageenhaigus nagu süsteemneerütematoosne luupus või sklerodermia,tuleb hoolikalt jälgida leukotsüüütide arvu.Enne ravi alustamist fosinopriiliga tulebkorrigeerida soola defitsiit jahüpovoleemia. Mööduv hüpotoonia ei olevastunäidustuseks edasisele ravile ningravi võib edukalt jätkata pärast sooladefitsiidi ja hüpovoleemia kõrvaldamist.AKE inhibiitorid põhjustada tugevatvererõhu langust, millele kaasneb oliguuriavõi asoteemia ja harva ägeneerupuudulikkus ning surm. Sellistelpatsientidel tuleb ravi alustada rangearstliku järelvalve all, neid tuleb esimeselkahel ravinädalal pidevalt jälgida ja alati,kui fosinopriili või diureetikumi annusttõstetakse. Kaaluda tuleks diureetikumiannuse vähendamist normaalse võimadala vererõhuga patsientidel, kes onsaanud tugevat diureetilist ravi või kellelon hüponatreemia. Hüpotensioon ei oleotseseks näidustuseks fosinopriilikatkestamisele. Mõningane vererõhulangus on tavapärane ja soovitud toimeravi alustamisel südamepuudulikkusegapatsientidel.Vererõhu langus on suurim ravi alguses,22see stabiliseerub 1...2 nädalaga jatavaliselt taastub ravieelne tase ilmaterapeutilise toime vähenemiseta.Raseduse ajal kasutatuna võivadAKE-inhibiitorid põhjustada areneval lootelkahjustusi ja isegi surma. RaviAKE-inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Kui ravi jätkamistAKE-inhibiitoriga ei peeta hädavajalikuks,tuleb rasestumist planeerival patsiendilantihüpertensiivne ravi asendada sellisega,mille ohutus raseduse ajal on tõestatud.Raseduse diagnoosimisel tuleb raviAKE-inhibiitoriga otsekohe lõpetada ningvajadusel alustada muu asjakohase raviga.AKE inhibiitoreid on mõnikord seostatudsündroomiga, mis algab kolestaatiliseikterusega, progresseerub ägedaksmaksanekroosiks ning (mõnikord) lõpebsurmaga. Selle sündroomi mehhanism eiole selge. AKE inhibiitoreid saavatelpatsientidel, kellel areneb ikterus võiilmneb märkimisväärne maksaensüümideaktiivsuse tõus, tuleb ravi AKEinhibiitoritega katkestada ning viia läbipõhjalikmeditsiiniline uuring. Ühe või mõlemaneeruarteri stenoosiga hüpertensiivsetelpatsientidel on täheldatud ravi ajal AKEinhibiitoritega uurea ja kreatiniini sisaldusetõusu seerumis, mis tavaliselt ravikatkestamisel möödub. Sellistelpatsientidel tuleb ravi esimestel nädalateljälgida neerufunktsiooni. Mõnelvererõhuhaigel, kellel ei ole leitud neeruvaskulaarset patoloogiat, on täheldatuduurea ja kreatiniini vähest või mööduvattõusu seerumis ka siis, kui nad on saanudsamaaegselt ravi diureetikumiga. Tavaliselttekivad need nähud eelnevalt neeruhaigustpõdenud patsientidel. Fosinopriili annusevähendamine võib olla vajalik. Raskesüdame paispuudulikkusega patsientidel,kelle neerufunktsioon sõltub RAAS-st, võibravile AKE inhibiitoriga kaasneda oliguuriaja/või asoteemia, harvem ägeneerupuudulikkus ja surm. Nõrgenenudmaksafunktsiooniga patsientidel võibfosinopriili plasmasisaldus suureneda.Alkohoolse ja biliaarse tsirroosigapatsientidel teostatud uuringutes täheldatifosinoprilaadi kogukliirensi aeglustumist japlasma AUC kahekordistumist. Mõnel AKEinhibiitoritega (sh fosinopriiliga) ravitudpatsiendil on täheldatud kaaliumi sisaldusesuurenemist seerumis. Järgmistel AKEinhibiitoritega ravitud haigetel on suuremhüperkaleemia tekke oht:neerupuudulikkuse ja diabeedigapatsiendid, kaaliumi säästvaiddiureetikume, kaaliumi sisaldavaidravimeid või soola asendajaid või teisiravimeid, mis tõstavad kaaliumi sisaldustseerumis (nt hepariin) kasutavadpatsiendid.SÜDAME-VERESOONKONDAKE inhibiitoritega (sh fosinopriiliga)ravitud patsientidel on täheldatud köha.Tavaliselt on see kuiv, püsiv ja lakkab ravilõpetamisel. AKE inhibiitorite pooltpõhjustatud köha tuleb arvestada köhadifferentsiaaldiagnoosis.Patsientidel, kellel operatsiooni võianesteesia ajal kasutatakse ravimeid, mispõhjustavad hüpotensiooni võib fosinopriilsüvendada nende ainete hüpotensiivsettoimet.Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevapäriliku galaktoositalumatuse häirete,laktaasi puudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi puudulikuimendumisega patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada. Ravimi efektiivsust jaohutust lastel ei ole piisavalt uuritud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, pearinglus, köha.KOOSTOIMED: Antatsiidid (ntalumiiniumhüdroksiid,magneesiumhüdroksiid ja simetikoon)võivad halvendada imendumist. Liitiumi jaAKE inhibiitoreid üheaegselt kasutavatelpatsientidel on täheldatud liitiumisisaldusesuurenemist seerumis ja suurenenudliitiumimürgistuse ohtu. Indometatsiin võibvähendada antihüpertensiivset toimet, eritikui hüpertensioon on põhjustatud reniinivähesusest. Ka teised MSPV ained (ntaspiriin) võivad omada samalaadsettoimet. Kaaliumi säästvad diureetikumid(nagu spironolaktoon, triamtereen,amiloriid) või kaaliumilisandid võivadsuurendada hüperkaleemia tekkimise ohtu.Fosinopril Actavis, Actavis, Tabl. 10 mgN28; Tabl. 20mg N28Monopril, BMS, Tabl. 10mg N28; Tabl.20mg N28IsosorbiiddinitraatIsosorbidi dinitrasRAVIMITÜÜP: VasodilataatorNÄIDUSTUS: 5 mg tablett: ägedastenokardiahoo profülaktika ja ravi.20/40 mg toimeainet prolongeeritultvabastavad kõvakapslid: stenokardiaprofülaktika ja ravi; täiendava raviminasüdamepuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: 5 mg tablett:Annustamine toimub individuaalselt,vastavalt vajadusele. Nõuanne: hoolimatamuutumatust annustamisest ja püsivastnitraatide kontsentratsioonist ontäheldatud toime vähenemist.Stenokardiahoo puhul või enne koormustlasta tabletil keele all või põses sulada võitablett närida ja ilma alla neelamata suhujätta.20/40 mg preparaat: Tavaline annus on40 mg. Nitraatide suurema vajaduse puhulvõib annust suurendada, manustades 20

SÜDAME-VERESOONKONDIsheemiatõbimg 3 korda ööp. või 40 mg 2 korda ööp.Ühe retardkapsli manustamisel 2 kordaööp. peab ravimi täieliku toimesäilitamiseks teine ravimi annus järgnemamitte hiljem kui 6 tundi pärast esimestannust.LASTELE: Ei ole andmeid kasutamiseefektiivsuse ja ohutuse kohta.RASEDATELE: Kuna puuduvad piisavadkogemused ravimi kasutamisest rasedatelnaistel, tohib ravimit kasutadaettevaatlikult ja ainult arsti järelevalve allkui ravist oodatav kasu ületab võimalikuriski lootele. Imetavatel emadel tulebravimit kasutada ettevaatusega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus nitroühenditesuhtes, ravimi ükskõik millise abiainesuhtes. Äge vereringe puudulikkus (shokk,vereringe kollaps). Kardiogeenne shokk,juhul kui intraaortaalne vastupulsatsioonvõi positiivsed inotroopsed ravimid ei tagapiisavalt kõrget vasaku vatsakeselõppdiastoolset rõhku. Hüpertroofilineobstruktiivne kardiomüopaatia,konstriktiivne perikardiit ja perikarditamponaad. Väljendunud hüpotensioon(süstoolne vererõhk alla 90 mmHg).Samaaegne fosfodiesteraas-5-inhibiitoritekasutamine (nt sildenafiil, tadalafiil võivardenafiil), sest nende mõjul võibisosorbiitdinitraadi vererõhku alandavtoime märkimisväärselt tugevneda 5 mgtabletti ei tohi kasutada ka siis, kuifosfodiesteraas-5-inhibiitorit võtnudpatsientidel tekivad ägedad stenokardilisedkaebused.20/40 mg ei ole sobiv ägedastenokardiahoo ja ägeda müokardiinfarktiraviks.RISKID: Isosorbiitdinitraati tulebjärgmistel juhtudel kasutada ainultäärmisel vajadusel: - madal täitumisrõhk,näiteks ägeda müokardiinfarkti puhul,vasaku vatsakese funktsiooni langus(vasaku poole puudulikkus). Peab vältimasüstoolse vererõhu langust alla 90 mmHg;- aordi- ja/või mitraalstenoos; - kalduvusortostaatiliste vereringeregulatsioonihäirete tekkeks; - haigused,millega kaasneb kõrgenenud koljusisenerõhk (senini on edasist rõhu tõusutäheldatud vaid i.v. glütseroolnitraadisuurte annuste puhul). 20 mg ei olesobiv ägeda stenokardiahoo ja ägedamüokardiinfarkti raviks.Isosorbiitdinitraadi manustamisel võibtingituna verevoolu relatiivsestümberjaotumisest hüpoventileeritudalveolaarosadesse tekkida mööduvhüpokseemia ja koronaartõvegapatsientidel vallanduda isheemia.Kirjeldatud on tolerantsuse kujunemistisosorbiitdinitraadi suhtes ning ristuvatolerantsuse teket teistenitropreparaatidega. Toime nõrgenemisevõi kadumise vältimiseks tuleks hoidudasuurte annuste pidevast kasutamisest.KÕRVALTOIMED: Peavalud("nitraatpeavalud"), mis ravi jätkudesenamasti taanduvad. Vererõhu langusja/või ortostaatiline hüpotensioon.KOOSTOIMED: Arvestama peabjärgmiste koostoimetega: samaaegnevasodilataatorite, antihüpertensiivseteravimite, beeta-adrenoblokaatorite,kaltsiumiantagonistide, neuroleptikumidevõi tritsükliliste antidepressantide jaalkoholi kasutamine võib tugevdadaisosorbiitdinitraadi vererõhku langetavattoimet.Isosorbiitdinitraadi jafosfodiesteraas-5-inhibiitorite (sildenafiil,tadalafiil, vardenafiil) kasutamine võibpõhjsutada märkimisväärset vererõhulangust, isheemiat ning vereringe häireidkoos püsivate südame- jaajukahjustustega. Annustamisintervalleelpool toodud ravimite jaisosorbiitdinitraadi vahel peaks olemavähemalt 24 tundi. Samaaegneisosorbiitdinitraadi ja dihüdroergotamiinikasutamine võib põhjustada DHE-tasemetõusu ja seega suurendada viimasevererõhku tõstvat toimet.ISDN-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.5mg N50; Ret. caps. 20mg N50; Ret. caps.40mg N50Isoket, Schwarz, Ret. tabl. 20mg N50;Ret. tabl. 40mg N50IsosorbiidmononitraatIsosorbidi mononitrasRAVIMITÜÜP: VasodilataatorNÄIDUSTUS: Stenokardia profülaktika japikaajaline ravi. Täiendava raviminasüdamepuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: 20 mg 2...3 kordapäevas või 40 mg 1...2 korda päevas.Imduri toimeainet prolongeeritultvabastavaid tabl. võetakse 60 mg 1 kordpäevas hommikul. Annust võib vajaduselsuurendada 120 mg-ni päevas. Mono MackDepot, 100 mg toimeainet prolongeeritultvabastavaid tablette manustatakse 1 tabl.ööp.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutadaettevaatlikult ja ainult arsti järelevalve all,kui ravist oodatav kasu ületab võimalikuriski lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistenitraatide või mõne koostisosa suhtes.Kardiogeenne shokk, kui ei ole tagatudvasaku vatsakese piisavalt kõrgelõppdiastoolne rõhk, äge vereringepuudulikkus (shokk, tsirkulatoornekollaps), väga madal vererõhk (süstoolnevererõhk alla 90 mmHg), hüpertroofiline23

Isheemiatõbiobstruktiivne kardiomüopaatia,konstriktiivne perikardiit, perikarditamponaad, hüpovoleemia, kinnise nurgaglaukoom. Ei tohi kasutada samaaegseltfosfodiesteraasi inhibiitoritega (sildenafiil,vardenafiil, tadalafiil).RISKID: Erilist ettevaatust nõuavad:madal täitumisrõhk (müokardi infarkt,vasaku vatsakese puudulikkus). Aordija/võimitraalstenoos, kalduvusortostaatilistele vereringehäiretele,koljusisese rõhu tõusuga seotud haigused(siiani on koljusisese rõhu tõusutäheldatud vaid pärast suure annuseglütserüültrinitraadi veeni manustamist).Toime ei alga piisavalt kiiresti, seetõttu eisobi ta stenokardiahoo raviks. Nitraatidekestval kasutamisel on kirjeldatud toimevähenemist või kadu (tolerantsuse teket).KÕRVALTOIMED: Peavalu, vererõhulangus ja/või ortostaatiline hüpotensioon,millega võib kaasneda reflektoornetahhükardia ja nõrkustunne, iiveldus,oksendamine, naha punetus, allergilinenahareaktsioon, tugev vererõhu langusstenokardiasümptomite ägenemisega,kollaps koos bradüarütmia ja minestusega.KOOSTOIMED: Hüpotensiivne toime võibtugevneda, kui samaaegseltmanustatakse: teisi vasodilataatoreid,antihüpertensiivseid ravimeid(beeta-adrenoblokaatorid, diureetikumid,kaltsiumkanali blokaatorid, AKEinhibiitorid), AD, neuroleptikume, alkoholi,fosfodiesteraasi inhibiitoreid (sildenafiil,vardenafiil, tadalafiil), samuti alkoholiga.Elantan, Schwarz, Tabl. 20mg N50; Tabl.40mg N50Elantan Long, Schwarz, Ret. caps. 50mgN20Imdur, AstraZeneca, Ret.tabl. 60mg N30Isomonit, Hexal, Tabl. 20 mg N30; Tabl.40 mg N30; Ret. tabl. 60 mg N30, 60Isosor, Vitabalans, Tabl. 20mg N30, 100Mono Mack, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 20mg N50; Tabl. 40mgN50Mono Mack Depot , Pfizer LuxembourgSARL Eesti filiaal, Prolong. tabl. 100mgN20;Monosan, PRO. MED., Tabl. 20 mg N30Olicard, Solvay, Ret. caps. 40mg N50;Ret. caps. 60mg N50IvabradiinIvabradineRAVIMITÜÜP: Teised südamessetoimivad ainedNÄIDUSTUS: Kroonilise stabiilsestenokardia sümptomaatiliseks ravikskoronaarhaigusega normaalsesiinusrütmiga patsientidel. Ivabradiin onnäidustatud: - beetablokaatorite24talumatuse või vastunäidustuse korral -kombinatsioonis beetablokaatoritegapatsientidel, kellel beetablokaatoriteoptimaalse annuse kasutamine ei oletulemusi andnud ning kelle südamelöögisagedus on > 60.ANNUSTAMINE: Algannus on 5 mg 2korda ööp. Pärast kolme- või neljanädalastravi võib ravimi annust vastavalt saadudravivastusele suurendada 7,5 mg-ni 2korda ööp. Kui ravi käigus langeb südamelöögisagedus puhkeolekus püsivalt alla 50löögi minutis või kui patsiendil tekivadbradükardiast tingitud sümptomid nagunäiteks pearinglus, väsimus võihüpotensioon, tuleb ravimi annustvähendada. Ravimi annust saabvähendada kuni 2,5 mg 2 korda ööp. Kuisüdame löögisagedus püsib alla 50 löögiminutis või bradükardia sümptomidpüsivad, tuleb ravi lõpetada.LASTELE: Ei ole soovitatav kasutada, sestefektiivsust ja ohutust ei ole nendesvanuserühmades uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes. Enne ravialgust on südame löögisageduspuhkeolekus alla 60 löögi min.Kardiogeenne shokk. Ägesüdamelihaseinfarkt. Raske hüpotensioon(

SÜDAME-VERESOONKONDKandesartaanCandesartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,südamepuudulikkuse ja vasaku vatsakesesüstoolse funktsiooni languse ravi lisaksAKE inhibiitorile või juhul, kui ravi AKEinhibiitoritega ei taluta.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on4 mg 1 kord ööp. Annuse suurendaminekuni 32 mg-ni 1 kord ööp. või kunikõrgeima talutud annuseni saavutatakseannuse kahekordistamisel vähemalt2-nädalase intervalliga.LASTELE: Ohutust ja efektiivsustmanustamisel lastele ja noorukitele (kuni18-aastased) ei ole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, rasedus jaimetamine, raskekujulinemaksapuudulikkus ja/või kolestaas.RISKID: Sarnaselt teistele RAASpärssivatele ravimitele võib kakandesartaan tundlikel patsientidelmõjutada neerufunktsiooni. Kui preparaatikasutatakse hüpertensiivseneerukahjustusega patsiendil, tulekskaaluda kaaliumi ja kreatiniini sisalduseregulaarset määramist seerumis. Kliinilisedkogemused kasutamise kohta eriti raskevõi lõppstaadiumis neerupuudulikkusegapatsientidel (kreatiniini kliirens

Isheemiatõbitekkeks.KÕRVALTOIMED: Kuiv köha, iiveldus jaseedehäired, kõhulahtisus, oksendamine jakõhukinnisus, peavalu, väsimus.KOOSTOIMED: Alkoholi toimetugevnemine, allopurinool, süsteemsedkortikoidid, immunosupressiivsed ravimidja prokaiinamiid, tsütostaatikumid:leukopeenia tekkerisk suureneb.Anesteetikumid, hüpnootikumid,narkootikumid: vererõhu langusesüvenemine (anestesist peab olema teadlikravist). Valuvaigistavad ja põletikuvastasedravimid: võimalik hüpotensiivse toimenõrgenemine. Suukaudseddiabeedivastased ravimid ja insuliin:vererõhku langetava toime tugevnemine.Hüpertensioonivastased ravimid:hüpotensiivse toime tugevnemine, eritikooskasutamisel diureetikumidega.Kaalium, kaaliumi säästvad diureetikumidnagu amiloriid, spironolaktoon,triamtereen ning muud ained naguhepariin, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust plasmas: oluliselt suurenenudkaaliumikontsentratsioon plasmas. NaCl:vererõhku langetava toime ningsüdamepuudulikkuse sümptomeidparandava toime nõrgenemine.Captohexal, Hexal, Tabl. 25mg N20;Tabl. 50mg N20Kaptopril Krka, KRKA, Tabl. 12,5mgN20; Tabl. 25mg N20; Tabl. 50mg N20KarvediloolCarvedilolumRAVIMITÜÜP: Alfa-+beetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stabiilne stenokardia, täiendava raviminasüdame paispuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: Algannus on 12,5 mg 2korda ööp. 2 päeva vältel. Seejärel jätkubravi annusega 25 mg 2 korda ööp.Vajadusel võib annust edaspidivähehaaval, kahenädalaste või pikemateintervallidega suurendada. Max ööp. annuson 100 mg, üksikannusteks jaotatuna (50mg 2 korda ööp.).LASTELE: Alla 18-a kohta onefektiivsusest ja ohutusest andmeidebapiisavalt.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada, v.ajuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Krooniline obstruktiivnekopsuhaigus bronhiobstruktsiooniga,astma, kliiniliselt märkimisväärnemaksapuudulikkus, II või III astmeAV-blokaad, raske bradükardia (

SÜDAME-VERESOONKONDkoos tiasiiddiureetikumide jabeetablokaatoritega.Südame paispuudulikkuse ravis onkvinapriil efektiivne manustatuna koosdiureetikumidega ja/võisüdameglükosiididega.ANNUSTAMINE: Südamepaispuudulikkus: kvinapriil on näidustatudkombinatsioonis diureetikumidega ja/võisüdameglükosiididega. Soovitatavalgannus 5 mg üks või kaks korda ööp.Seejärel peab patsienti hoolikalt jälgimasümptomaatilise hüpotensiooni suhtes. Kuikvinapriili algannus sobib, võib seda tiitridatoimiva annuseni, mis on tavaliselt 10...40mg päevas ja manustatakse kahes võrdsesosas koos teiste ravimitega.EAKATELE: Soovitatav algannus 10 mgüks kord päevas, mida võib tiitridavastavalt ravitulemustele.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Kvinapriil onvastunäidustatud patsientidele, kes onülitundlikud toimeaine või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes, samuti neile, kellelon esinenud angioödeem seoses varasemaangiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE)inhibiitorraviga. Ristuvat ülitundlikkustteiste AKE-inhibiitorite vastu ei olehinnatud.Pärilik/idiopaatiline angioödeem. Rasedusja imetamine.RISKID: Pea ja kaela angioödeem:angioödeemi on esinenud patsientidel,keda on ravitud angiotensiinikonverteerivaensüümi inhibiitoritega, sh0,1% kasutasid kvinapriili. Seedetraktiangioödeem: seedetrakti angioödeemi onAKE-inhibiitorravi saanud patsientidelvarem kirjeldatud. Patsiendid kaebasidkõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisegavõi ilma). Seedetrakti angioödeemi tulebmeeles pidada kõhuvalugaAKE-inhibiitoreid kasutava patsiendidiferentsiaaldiagnoosis. AKE-inhibiitorravimittesaanud patsientidel, kellel on varemesinenud AKE-inhibiitoritega mitteseotudangioödeem, võib AKE-inhibiitoritehilisemal kasutamisel kujuneda suuremrisk angioödeemi tekkeks.ÜLITUNDLIKUSREAKTSIOONID.Desensibilisatsioon: Patsientidel, kes onkasutanud AKE-inhibiitoreid putukamürkidepoolt vallandatavate allergilistereaktsioonide ärahoidmisele suunatuddesensibiliseeriva ravi ajal, on esinenudeluohtlikke ülitundlikkusreaktsioone. LDL-iaferees: Anafülaktilised reaktsioonidvõivad esineda patsientidel, kes on läbiteinud väikese tihedusega lipoproteiini(LDL) afereesi koos dekstraansulfaadiimendumisega ning samal ajal kasutavadAKE-inhibiitoreid. Hemodialüüs: Kliinilinekogemus on näidanud, et patsientidel, keson saanud hemodialüüsi, mille käiguskasutati teatud high-flux-membraane(näiteks polüakrüülnitriilmembraanid),tekib tõenäoliselt ülitundlikkusreaktsioon,kui samal ajal kaasneb AKE-inhibiitorravi.Hüpotensioon: Tüsistumatahüpertensiooniga kvinapriilravi saavatelpatsientidel on harva esinenudsümptomaatilist hüpotensiooni.Patsientidel, kes on kvinapriilravialustamisel kasutanud diureetikume, võibilmneda sümptomaatiline hüpotensioon.Kongestiivse südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel on risk tugevahüpotensiooni tekkeks, tuleb meditsiinilisejärelevalve all alustada soovitatud annuseskvinapriilraviga.Aordi- või mitraalklapistenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia:sarnaselt teiste vasodilataatoritega, tulebvasaku vatsakese väljavoolu takistusegapatsientidele manustada AKE inhibiitoreidettevaatlikult ning vältida nendekasutamist kardiogeense shoki jahemodünaamiliselt märkimisväärseltväljendunud takistuse puhul, kuna esinebsuurem oht hüpotensiooni tekkeks ningsüdame, peaaju ja neerude verevarustusehalvenemiseks.Neutropeenia/agranulotsütoos:AKE-inhibiitoreid on mittetüsistunudhüpertensiooniga patsientidel harvaseostatud agranulotsütoosi ja luuüdifunktsiooni pärssimisega.Neerufunktsiooni häire: RAAS pärssimisetulemusena võib tundlikel inimestel oodatamuutusi neerufunktsioonis. Kliinilistesuuringutes on ühe- või mõlemapoolseneeruarteri stenoosi ja hüpertensioonigapatsientidel AKE-inhibiitorravi järeltäheldatud jääklämmastiku ja kreatiniiniväärtuste suurenemist seerumis. Sellistelpatsientidel peab neerufunktsioonikontrollima esimese paari ravinädalajooksul. Maksafunktsiooni häire: kuikvinapriili kombineeritaksediureetikumidega, tuleb sedamaksafunktsiooni häire või progressiivsemaksahaigusega patsientidelettevaatusega kasutada, sest juba väikevedeliku ja elektrolüütide tasakaalumuutus võib esile kutsuda maksakooma.Hüperkaleemia ja kaaliumi säästvaddiureetikumid: nagu teiste AKE-inhibiitoritepuhul, võib ka kvinapriili monoteraapianakasutavatel patsientidel kaaliumisisaldusveres suureneda. Hüpoglükeemia jadiabeet: AKE-inhibiitoreid on seostatudhüpoglükeemia tekkega diabeetikutel, kessaavad diabeedi tõttu insuliin- võitablettravi. Vajalik on diabeedigapatsientide täpne kontroll. Köha: köhavõib esineda AKE-inhibiitorite, sh kvinapriilikasutamisel. Köha on iseloomultmitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärastravi katkestamist. Kirurgia/anesteesia:Isheemiatõbipeab olema ettevaatlik, kui patsient teebläbi suure lõikuse või anesteesia, sest ontõestatud, et angiotensiini konverteerivaensüümi inhibiitorid blokeerivadsekundaarselt pärast kompensatoorsereniini eritumist angiotensiin IImoodustumist. See võib põhjustadahüpotensiooni, mida saab korrigeeridaveremahu suurendamisega.KÕRVALTOIMED: Kuiv ärritusköha,väsimus, iiveldus, kõhuvalu, peavalu,pearinglus.KOOSTOIMED: Tetratsükliin ja teisedmagneesiumiga reageerivad ravimid:tetratsükliini manustamine kvinapriiligavähendab tetratsükliini imendumistligikaudu 28...37% patsientidest. Sellisetoimega peab kvinapriili ja tetratsükliinikoosmanustamisel arvestama. Liitium:Patsientidel, kes on saanud liitiumi lisaksAKE-inhibiitorravile, on esinenudliitiumitaseme tõusu seerumis ja liitiumitoksiliste sümptomite ilmnemist. Neidravimeid tuleb ettevaatlikult koosmanustada, samuti on soovitatavregulaarne liitiumi kontroll seerumis.Diureetikumidega koosmanustamisel võibliitiumi toksilisuse risk suureneda.Täiendav diureetikumravi: Nagu teistegiAKE-inhibiitoritega, võib diureetikumekasutavatel patsientidel, eriti hiljutidiureetikumraviga alustanutel, vererõhkmõnikord kiiresti pärast kvinapriilravigaalustamist langeda. Hüpotensiivset efektipärast kvinapriili esimest annust võibvähendada, katkestades diureetikumimanustamise mõneks päevaks ennekvinapriilraviga alustamist. Kuidiureetikumide kasutamist ei ole võimalikkatkestada, tuleb kvinapriili algannustvähendada. Diureetikumidega jätkavaidpatsiente tuleb pärast kvinapriili algannusemanustamist arstliku kontrolli all kakstundi jälgida. Seerumi kaaliumivähendavad ained: Kvinapriil onangiotensiini konverteeriva ensüümiinhibiitor, mis on võimeline langetamaaldosteroonitaset, mis omakorda võibpõhjustada kaaliumi retentsiooni.Seepärast tuleb kvinapriili täiendavat ravikaaliumisäästvate diureetikumidega(näiteks spironolaktoon, triamtereen võiamiloriid), kaaliumiga või kaaliumisisaldavate soolaasendajatega kasutadaettevaatusega ja kaaliumi asjakohasejälgimisega seerumis.Accupro 10, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 10mg N30Accupro 20, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 20 mg N3027

IsheemiatõbiLisinopriilLisinoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Sümptomaatiline südamepuudulikkus.Lühiajaline (6 nädalat) ravi ägedamüokardiinfarkti järgselt 24 tunni jooksulhemodünaamiliselt stabiilsetel patsientidel.Neeruhaiguse ravi hüpertensiivsetel IItüüpi diabeediga patsientidel ja algavdiabeetiline nefropaatia.ANNUSTAMINE: Sümptomaatilisesüdamepuudulikkusega patsientidel tulekslisinopriili kasutada täiendava ravina lisaksdiureetikumidele ja (kui see on sobiv)digitaalise preparaatidele võibeetablokaatoritele. Algannus võib olla 2,5mg üks kord ööp., mida tuleb manustadaarstliku järelevalve all, et teha kindlaksalgne toime vererõhule. Annust tulebsuurendada:? mitte rohkem kui 10 mg kaupa ? mittevähem kui 2-nädalaste intervallidega ?suurima annuseni, mida patsient talub -maksimaalselt 35 mg-ni üks kordööpäevas.Annuste kohandamine peab põhinema igapatsiendi individuaalsel kliiniliselravivastusel.Sümptomaatilise hüpotensiooni kõrgeriskiga patsientidel, nt soolapuudusegapatsientidel koos hüponatreemiaga võiilma, hüpovoleemilistel patsientidel võipatsientidel, kes on saanud intensiivsetdiureetikumravi, tuleb nimetatud seisundidkorrigeerida. Jälgida tulebneerufunktsiooni ja seerumikaaliumisisaldust.Äge müokardiinfarkt: Patsiendid peavadsaama sobivat, soovitatavat standardravinagu trombolüütikumid, aspiriin jabeetablokaatorid. Intravenoosset võitransdermaalset glütserüültrinitraati võibkasutada koos lisinopriiliga. Algannus(esimesel 3 päeval pärast infarkti): ravivõib alustada 24 tunni jooksul alatessümptomite tekkest. Ravi ei tohi alustada,kui süstoolne vererõhk on madalam kui100 mm Hg. Algannus on 5 mgmanustatuna suukaudselt, sellele järgneb5 mg 24 tunni pärast, 10 mg 48 tunnipärast ja edaspidi 10 mg üks kord ööp.Madala süstoolse vererõhuga (120 mm Hgvõi vähem) patsientidele tuleb ravialustamisel või 3 esimesel infarktijärgselpäeval preparaati manustada väiksemasannuses - 2,5 mg suukaudselt.Säilitusannus on 10 mg 1 kord ööp. Kuiilmneb hüpotensioon (süstoolne vererõhk100 mm Hg või alla selle) võib ravimitmanustada säilitusannusena 5 mg ööp. javajadusel vähendada annust ajutiselt 2,5mg-ni Kui ilmneb püsiv hüpotensioon(süstoolne vererõhk vähem kui 90 mm Hg28kauem kui 1 tunni jooksul) tuleb lisinopriilära jätta. Ravi tuleb jätkata 6 nädalajooksul ja seejärel tuleb patsiendi seisundituuesti hinnata. Patsiendid, kellel arenevadsüdamepuudulikkuse sümptomid, peavadlisinopriiliga jätkama.LASTELE: Puuduvad andmed ravimikasutamise ohutuse kohta.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi abiainete suhtes. Angioneurootilineödeem anamneesis mõne teiseAKE-inhibiitori kasutamisel. Rasedus,imetamine.RISKID: Sümptomaatilist hüpotensiooniesineb tüsistusteta hüpertensiivsetelpatsientidel harva. Lisinopriili saavatelhüpertensiivsetel patsientidel ilmnebhüpotensioon tõenäolisemalt siis, kuipatsiendi vedelikumaht on vähenenud, ntdiureetilise ravi, soola piirava dieedi,dialüüsi, kõhulahtisuse või oksendamisetõttu, või kui patsiendil esineb raskereniinsõltuv hüpertensioon.Südamepuudulikkusega patsientidel kooskaasneva neerupuudulikkusega või ilmaselleta on täheldatud sümptomaatilisthüpotensiooni. See ilmneb kõigetõenäolisemalt raskemasüdamepuudulikkusega patsientidel, midanäitab suurtes annusteslingudiureetikumide kasutamine,hüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni suurenenud tekkeriskigapatsiente tuleb tähelepanelikult jälgida ravialustamisel ja annuse kohandamisel.Sarnaselt tähelepanelik tuleb olla südameisheemiatõbe või tserebrovaskulaarsethaigust põdevate patsientide puhul, kelleljärsk vererõhu langus võib põhjustadamüokardiinfarkti või tserebrovaskulaarsesündmuse.Kui hüpotensiooni ilmneb, tuleb patsientasetada selili ja vajaduse korralinfundeerida veenisiseselt tavalistfüsioloogilist lahust. Mööduv hüpotensiivnevastus ei ole järgnevate annustemanustamisele vastunäidustuseks, neidsaab tavaliselt raskusteta manustada siis,kui vererõhk on pärast vedelikumahusuurendamist tõusnud. Mõnedelsüdamepuudulikkusega patsientidel, kellelon normaalne või madal vererõhk, võiblisinopriiliga ilmneda täiendav süsteemsevererõhu langus. See toime onetteennustatav ja ei ole tavaliselt ravikatkestamise põhjuseks. Kui hüpotensioonmuutub sümptomaatiliseks, võib vajalikuksosutuda annuse vähendamine või ravikatkestamine.Ägeda müokardiinfarktiga patsiente, kellelon oht tõsiste hemodünaamikahäiretetekkimiseks pärast ravi vasodilataatoriga,ei tohi hakata lisinopriiliga ravima. NaguSÜDAME-VERESOONKONDteiste AKE inhibiitoritega, tuleb kalisinopriili manustada ettevaatlikultmitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistusega (nagu aordi stenoosvõi hüpertroofiline kardiomüopaatia)patsientidele.Neerukahjustuse puhul (kreatiniini kliirens< 80 ml/min) peab lisinopriili algannusolema kohandatud vastavalt patsiendikreatiniini kliirensile ja alles pärast sedavastavalt patsiendi ravivastusele. Nendepatsientide puhul on kaaliumi ja kreatiniinikontsentratsiooni pidev jälgimine tavalisemeditsiinilise järelevalve osa. AKEinhibiitoritega (sealhulgas lisinopriiliga)ravitud patsientidel on aeg-ajalt teatatudnäo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/võikõri angioödeemist. Anafülaktoidseidreaktsioone on täheldatud patsientidel,keda dialüüsiti high-fluxi membraanidega(nt AN 69) ja raviti samaaegselt AKEnhibiitoriga. Sellistel patsientidel tulebkaaluda teist tüüpi dialüüsimembraani võimuusse klassi kuuluva antihüpertensiivseravimi kasutamist. Harva on eluohtlikkeanafülaktoidseid reaktsioone esinenudpatsientidel, kes said AKE inhibiitoreiddekstraansulfaadiga läbiviidud madalatihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesiajal. Neid reaktsioone välditi AKE inhibiitorravi ajutise katkestamisega enne igaafereesi. Patsiendid, kes said AKEinhibiitoreid desensibiliseeriva ravi ajal (ntkiletiivaliste mürk), on kannatanudanafülaktoidsete reaktsioonide all. Nendelpatsientidel sai selliseid reaktsioonevältida, kui AKE inhibiitoreid ajutiselt eiantud, kuid reaktsioonid tekkisid uuestiravimi tahtmatul taasmanustamisel. Vägaharva on AKE inhibiitoreid seostatudsündroomiga, mis algab kolestaatiliseikterusega ning progresseerub fulminantsenekroosi ja (mõnikord) surmani. AKEinhibiitoreid saavatel patsientidel onteatatudneutropeeniast/agranulotsütoosist,trombotsütopeeniast ja aneemiast.Normaalse neerufunktsiooni ja teistekomplitseerivate faktoriteta patsientideltekib neutropeenia harva. Neutropeenia jaagranulotsütoos on peale AKE inhibiitorikatkestamist pöörduvad. AKE inhibiitoridpõhjustavad mustanahalistel patsientidelangioödeemi sagedamini kuiheledanahalistel patsientidel. AKEinhibiitorite kasutamisel on teatatudköhast. Oma iseloomult on köhamitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärastravi lõpetamist. AKE inhibiitoriteindutseeritud köha tuleb arvestada köhadiferentsiaaldiagnoosimisel.Patsientidel, kellele planeeritakse tehasuur operatsioon või anesteesiaravimitega, mis tekitavad hüpotensiooni,võib lisinopriil blokeerida angiotensiin II

SÜDAME-VERESOONKONDtekkimist, mis järgneb kompensatoorselereniini vabanemisele. Kui tekibhüpotensioon, mis arvatakse olevat sellestmehhanismist tingitud, saab sedakorrigeerida veremahu suurendamisega.Mõnedel AKE inhibiitoritega (sealhulgaslisinopriiliga) ravitud patsientidel ontäheldatud kaaliumisisalduse suurenemistseerumis. Hüperkaleemia tekkeoht onpatsientidel, kellel on neerupuudulikkus,diabetes mellitus või neil, kes kasutavadsamaegselt kaaliumi säästvaiddiureetikume, kaaliumipreparaate võikaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, võineil patsientidel, kes võtavad muidravimeid, mida seostatakse seerumikaaliumisisalduse suurenemisega (nthepariin). Kui eelpool nimetatud ravimitesamaaegne kasutamine on vajalik, onsoovitatav seerumi kaaliumisisaldustregulaarselt jälgida. Suhkurtõbe põdevatelpatsientidel, keda ravitakse suukaudseteantidiabeetiliste ainete või insuliiniga, tulebpärast ravi alustamist AKE inhibiitoritegaesimese kuu vältel hoolikalt jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja lisinopriilikombinatsioon ei ole üldiselt soovitatav.Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Lisinopriil onvastunäidustatud raseduse teisel jakolmandal trimestril. Lisinopriilikasutamine ei ole imetamise ajalsoovitatav.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, peavalu,ortostaatiline hüpotensioon, köha,kõhulahtisus, oksendamine, neerudedüsfunktsioon.KOOSTOIMED: Kui lisinopriili saavapatsiendi ravile lisatakse diureetikum, onhüpertensioonivastane toime tavaliseltaditiivne. Patsientidel, kes saavad jubadiureetikume ja eriti nendel, kelleldiureetikumravi alustati alles hiljuti, võibmõnikord tekkida lisinopriili lisamisel ravileülemäärane vererõhu langus.Sümptomaatilise hüpotensiooni võimalustlisinopriiliga saab minimiseeridadiureetikumi ärajätmisega ennelisinopriiliga ravi alustamist.Kaaliumipreparaatide, kaaliumi säästvatediureetikumide või kaaliumi sisaldavatesoolaasendajate kasutamine, eritineerukahjustusega patsientidel, võib viiaseerumi kaaliumisisalduse olulisesuurenemiseni. Kasutamine koos kaaliumiväljaviiva diureetikumiga, võib vähendadadiureetikumi poolt põhjustatudhüpokaleemiat.Liitiumi samaaegsel manustamisel koosAKE inhibiitoritega on teatatud liitiumiseerumikontsentratsioonide ja toksilisusepöörduvast suurenemisest. Samaaegnetiasiiddiureetikumide kasutamine võibsuurendada liitiumi toksilisuse riski jatugevdada juba AKE inhibiitoritekasutamise tõttu suurenenud liitiumitoksilisust. Kasutamine koos liitiumiga eiole soovitatav, kuid kui kombinatsioon onvajalik, tuleb seerumi liitiumitasemeidtähelepanelikult jälgida. MSPVAsealhulgas ASH ? 3 g/päevas pikaajalinemanustamine võib vähendada AKEinhibiitori antihüpertensiivset toimet.MSPVA-d ja AKE inhibiitorid võivadavaldada aditiivset toimet seerumikaaliumisisalduse tõusu osas ja põhjustadaneerufunktsiooni halvenemist. Needtoimed on tavaliselt pöörduvad. Harva võibilmneda äge neerupuudulikkus, eritinõrgenenud neerutalitlusega patsientidelnagu eakad või dehüdreeritud patsiendid.AKE inhibiitor-ravi saavatel patsientidel onsüstitava kulla (nt naatriumaurotiomalaat)manustamise järgselt sagedamini teatatudnitritoidsetest reaktsioonidest(vasodilatatsiooni sümptomid, sealhulgasnäo punetus, iiveldus, pearinglus jahüpotensioon, mis võivad olla vägatõsised).Nitroglütseriini ja teiste nitraatide võiteiste vasodilataatoritegakoosmanustamine võib vererõhku veelgialandada.Teatud anesteetiliste ravimite, TSAD jaantipsühhootikumide samaaegnekasutaminekoos AKE inhibiitoritega võib veelgivererõhku langetada.Sümpatomimeetikumid võivad AKEinhibiitorite antihüpertensiivseid toimeidvähendada.Epidemioloogilised uuringud on näidanud,et AKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliinid, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) samaaegnemanustamine võib suurendadaveresuhkrut alandavat toimet kooshüpoglükeemia riskiga. Lisinopriili võibkasutada samaaegselt koos ASH(kardioloogilistes annustes),trombolüütikumide, beetablokaatoriteja/või nitraatidega.Diroton, Gedeon Richter, Tabl. 5mg N28;Tabl. 10mg N28; Tabl. 20mg N28LosartaanLosartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Insuldi riski vähendamine vasakuvatsakese hüpertroofia jahüpertensiooniga patsientidel.Südamepuudulikkuse ravi, kui ravi AKEinhibiitoritega ei ole sobinud. Diabeetilinenefropaatia II tüübi diabeedi korral.ANNUSTAMINE: Insuldi riskivähendamine hüpertensioonigapatsientidel, kellel on vasaku vatsakeseIsheemiatõbihüpertroofia: Tavaline algannus on 50 mg1 kord ööp. Olenevalt vererõhuväärtustelangusest võib lisada väikses annuseshüdroklorotiasiidi ja/või tõsta annust 100mg-ni.Südamepuudulikkus: Tavaline algannussüdamepuudulikkusega patsientide puhulon 12,5 mg 1 kord ööp. Patsiendi taluvusekohaselt tiitritakse annust nädalasteintervallidega (nt 12,5 mg ööp., 25 mgööp., 50 mg ööp.)tavalise 50 mg üks kordööp. manustatava säilitusannuseni.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastuäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raseduse II ja III trimester. Raskemaksapuudulikkus. Rinnaga toitmine.RISKID: Angioneurootiline turse.Hüpotensioon ja elektrolüütide/veetasakaalu häired. Vähenenudintravaskulaarse vedelikumahuga haigetel(nt suurtes annustes diureetikume saavadhaiged) võib tekkida sümptomaatilinehüpotensioon.Neerupuudulikkuse korral on diabeedigaja diabeedita haigetel elektrolüütidetasakaaluhäirete esinemine tavaline.Maksakahjustus.Neerukahjustusega lapsed: losartaani eisoovitata lastele glomerulaarfiltratsioonikiirusega < 30 ml/min/1,73 m2, sestandmed selle kohta puuduvad.Neerufunktsiooni tuleb ravi ajallosartaaniga regulaarselt jälgida, sest seevõib halveneda. See kehtib eriti siis, kuilosartaani manustatakse teiste seisunditeolemasolul (palavik, dehüdratsioon), mishalvendavad tõenäoliselt neerufunktsiooni.Neerusiirdamine: puudub kogemus äsjaseneerusiirdamise läbinud patsientidega.Üldiselt ei vasta primaarsealdosteronismiga patsiendidantihüpertensiivsetele ravimitele, mistoimivad RAAS inhibeerimise kaudu.Seetõttu ei ole losartaani kasutaminesoovitatav.Nagu kõigi antihüpertensiivsete ravimitepuhul, võib ülemäärane vererõhu langusisheemilise kardiovaskulaarse jatserebrovaskulaarse haigusega patsientidelpõhjustada müokardiinfarkti või insulti.Südamepuudulikkuse korral esinebneerukahjustusega või -kahjustusetapatsientidel - nagu ka teiste RAASmõjutavate ravimite puhul - risk raskearteriaalse hüpotensiooni ning (sageliägeda) neerupuudulikkuse tekkeks.Südamepuudulikkusega ja kaasuva raskeneerukahjustusega patsientidel, raskesüdamepuudulikkusega (NYHA IV klass)ning südamepuudulikkusega jasümptomaatiliste eluohtlikesüdamearütmiatega patsientidel pole29

Isheemiatõbilosartaanravi kasutamise kogemus piisav.Seetõttu tuleb losartaani nendelpatsientidel kasutada ettevaatusega.Losartaani kombinatsioonibeetablokaatoriga tuleb kasutadaettevaatlikult.Aordi- ja mitraalklapi stenoos,obstruktiivne hüpertroofilinekardiomüopaatiaNagu ka teiste vasodilataatorite puhul, oneriline ettevaatus vajalik aordi- võimitraalstenoosiga või obstruktiivsehüpertroofilise kardiomüopaatiagapatsientide puhul. Losartaanravi ei tohialustada raseduse ajal. Välja arvatudjuhul, kui losartaanravi jätkamist peetakseoluliseks, tuleb rasedust planeerivadpatsiendid üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, milleohutusprofiil on sobiv raseduse ajalkasutamiseks. Raseduse diagnoosimiseltuleb ravi losartaaniga kohe katkestada javajaduse korral alustada alternatiivseraviga.Nagu täheldatud angiotensiinikonverteeriva ensüümi inhibiitorite korral,on losartaan ja teised angiotensiiniantagonistid vähem tõhusad vererõhulangetamisel musta rassi kuuluvateinimeste puhul, arvatavasti vähesereniinisisaldusega seisundite sagedasemaesinemise tõttu musta rassi kuuluvashüpertensiivses populatsioonis.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, vertiigo,asteenia/väsimus, hüpotensioon.KOOSTOIMED: Teisedantihüpertensiivsed ravimid võivadsuurendada losartaani hüpotensiivsettoimet. Samaaegne kasutamine koos teisteravimitega, mis võivad kõrvaltoimenaindutseerida hüpotensiooni (nagu TSAD,antipsühhootikumid, baklofeen jaamifostiin), võib suurendadahüpotensiooni riski. Losartaanmetaboliseerub peamiselt tsütokroomP450 (CYP)2C9 vahendusel aktiivsekskarboksüülhappe metaboliidiks. Kliinilisesuuringus leiti, et flukonasooli (CYP2C9inhibiitor) toimel väheneb aktiivsemetaboliidi ekspositsioon ligikaudu 50%.Leiti, et losartaani ja rifampitsiini(metaboolsete ensüümide indutseerija)samaaegsel manustamisel vähenesaktiivse metaboliidiplasmakontsentratsioon 40%. Selle leiukliiniline tähtsus on teadmata. Nagu kateiste angiotensiin II retseptoriteblokaatorite puhul, võib samaaegselkaaliumi säästvate diureetikumide (ntamiloriid, triamtereen, spironolaktoon),kaaliumitaset tõstvate ravimite (nthepariin), kaaliumi asendajate ja kaaliumisisaldavate soolaasendajate manustamiselsuureneda kaaliumisisaldus seerumis.Nende ravimite samaaegne kasutamine ei30ole soovitatav. Liitiumi ja AKE inhibiitoritesamaaegsel kasutamisel on kirjeldatudseerumi liitiumisisalduse ja liitiumitoksilisuse pöörduvat suurenemist. Vägaharva on seda kirjeldatud ka angiotensiinII antagonistide puhul. Liitiumi jalosartaani saamaegsel manustamisel peabolema ettevaatlik. Kui selle kombinatsioonikasutamine on vajalik, tuleb ravi ajalkontrollida seerumi liitiumisisaldust.Angiotensiin II antagonistide manustamiselkoos MSPVA (sh selektiivsed COX-2inhibiitorid, ASH põletikuvastastesannustes ja mitteselektiivsed MSPVAd)võib väheneda antihüpertensiivne toime.Samaaegne angiotensiin II antagonistidevõi diureetikumide ja MSPVAdekasutamine võib viia neerufunktsioonihalvenemise riski suurenemisele,sealhulgas võimalik äge neerupuudulikkusja seerumi kaaliumisisalduse suurenemine,eriti eelneva neerufunktsioonigapatsientide puhul. Sellist kombinatsioonituleb manustada ettevaatlikult, eritieakatele patsientidele. Patsiendid peavadolema piisavalt hüdreeritud ja tulebkaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärastkaasuva ravi alustamist ja perioodiliselt kahiljem.Cozaar, MSD, Tabl. 50mg N28; Tabl.100mg N28;Lorista, KRKA, Tabl. 50 mg N28; Tabl.100 mg N28Lozap, Zentiva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30MetoproloolMetoprololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia. Südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi. Kroonilinesüdamepuudulikkus vasaku vatsakesefunktsiooni langusega. Ägedamüokardiinfarkti järgsete tüsistusteprofülaktika. Migreeni profülaktika.ANNUSTAMINE: Stenokardia: 100...200mg 1 kord ööp. Kroonilinesüdamepuudulikkus: Soovitatav algannuson 25 mg ööp. 2 näd. Annust peaksseejärel suurendama igal II näd. kuni 200mg 1 kord ööp. (või kuni kõrgeimatalutava annuseni). Pikaajalise ravi korralon eesmärgiks jõuda annuseni 200 mg 1kord ööp. (või kuni patsiendi poolt talutavakõrgeima annuseni). Müokardiinfarkt:Manustada boolusena kuni kolm 5 mgannust 2-min. intervallidega, vastavaltpatsiendi hemodünaamikale. Patsientidele,kes taluvad hästi i.v. koguannust 15 mg,tuleks alates 15 min. pärast viimast i.v.süsti järgneva 48 tunni jooksul manustadasuukaudselt 50 mg 4 korda päevas. ÄgedaSÜDAME-VERESOONKONDmüokardiinfarkti järgne säilitusravi: Ontõestatud, et pikaajaline ravi annuses 200mg 1 kord ööp. vähendab suremust (k.aäkksurma) ning korduvinfarkti riski (kadiabeedihaigetel).LASTELE: Vähe kogemusi.RASEDATELE: Ainult juhul, kui sedapeetakse eluliselt vajalikuks.VASTUNÄID.: Psoriaas, (kardiogeenne)shokk, süstoolne vererõhk

SÜDAME-VERESOONKONDhüdralasiin suurendavadplasmakontsentratsiooni. Patsiente, keskaasuvalt kasutavad sümpaatilisiganglioblokaatoreid, teisibeetablokaatoreid (ka silmatilgad) või MAOinhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida. Kuikaasuv ravi klonidiiniga lõpetatakse, tulebmitu päeva varem lõpetada kabeetablokeeriv ravi. Beetablokaatoridsuurendavad antiarütmikumide (kinidiinijaamiodarooni-tüüpi) negatiivsetinotroopset ja negatiivset dromotroopsettoimet. Beetablokeerivat ravi saavatelpatsientidel võimendavad inhaleeritavadanesteetikumid kardiodepressiivset toimet.Kaasuv ravi indometatsiini või teisteprostaglandiinide sünteesi inhibeerivateravimitega võib nõrgendadabeetablokaatorite vererõhku alandavattoimet. Teatud juhtudel, kuibeetablokaatoritega ravitud patsientidelemanustakse adrenaliini, mõjutavadkardioselektiivsed beetablokaatoridvererõhu regulatsiooni tunduvalt vähemkui mitteselektiivsed. Beetablokeeriva ravikorral tuleb suukaudsete antidiabeetilisteravimite annuseid kohaldada.Betaloc ZOK/Betaloc, AstraZeneca, Ret.tabl. 25mg N28; Ret. tab. 50mg N30; Ret.tabl. 100mg N30; Inj. 1mg/ml 5ml N5Emzok, Teva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30Metohexal, Hexal, Tabl. 50 mg N30;Tabl. 100 mg N30Metoprolol-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N30; Ret. tabl. 50 mg N30;Ret. tabl. 100 mg N30; Ret. tabl. 200 mgN30MetoZok, Prolong. tabl. 25 mg N30;Prolong. tabl. 50 mg N30; Prolong. tabl.100 mg N30NebivoloolNebivololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Stabiilse kerge jamõõduka kroonilise südamepuudulikkuseravi lisaks standardravile 70-aastastel javanematel patsientidel.ANNUSTAMINE: 5 mg ööp., eelistatultalati samal kellaajal. Vererõhku alandavtoime ilmneb 1...2 näd. pärast ravialustamist.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,maksapuudulikkus või maksatalitlusehäire, rasedus ja imetamine.RISKID: Järgmised hoiatused jaettevaatusabinõud kehtivad üldiseltbeetaadrenoblokaatorite kohta.Beetablokaatorravi foonil vähenebrütmihäirete tekke oht üldasnesteesiasissejuhatamisel ning intubatsioonil.Ettevaatus on vajalik sellisteanesteetikumide kasutamisel, mispõhjustavad müokardi depressiooni nagutsüklopropaan, eeter ja triklooretüleen.Vagaalse (N. vaguse) reaktsiooni eest saabpatsienti kaitsta atropiini i.v.manustamisega. Üldiselt ei võibeetaadrenoblokaatoreid mitteravitudsüdamepuudulikkusega haigetelemanustada enne, kui seisund onstabiliseerunud. Südame isheemiatõvegahaigetel peab beeta-adrenoblokaatoritegaravi lõpetama järk-järgult, s.t 1...2 näd.vältel.Beetaadrenoblokaatoreid peabettevaatlikult manustama järgmisteljuhtudel: patsientidele, kellel on perifeerseverevarustuse häired (Raynaud' tõbi võiRaynaud' sündroom, claudicatiointermittens), sest nende haigustesümptomaatika võib süveneda;patsientidele, kellel on 1. astmeAV-blokaad, sest beetaadrenoblokaatoridpikendavad ülejuhteaega; patsientidele,kellel on alfa-retseptorite vahendatudtakistamatu koronaararteritevasokonstriktsioonist Prinzmetalistenokardia: beeta-adrenoblokaatoridvõivad stenokardiahoogu muutasagedasemaks ja kestvamaks.Kombinatsioonis verapamiili ningdiltiaseemi tüüpi kaltsiumikanaliteblokaatoritega, I klassi antiarütmikumidevõi tsentraalselt toimivatehüpertensioonivastaste ravimitega poleüldjuhul soovitatav. Ei mõjutadiabeetikutel veresuhkru taset. Sellesthoolimata peab diabeedi korral olemaettevaatlik, sest võib maskeeridahüpoglükeemia mõningaid sümptomeid(tahhükardia, südamekloppimine).Beetaadrenoblokaatorid võivad kilpnäärmehüperfunktsiooni korral varjatatahhükardiat.Kroonilise obstruktiivse hingamisteedehaigusega patsientidele peabbeetaadrenoblokaatoreid manustamaettevaatlikult, sest bronhospasmid võivadtugevneda. Patsientidele, kellel on olnudpsoriaas, peab beetablokaatoreid andmahoolikalt kaalutledes.Beetaadrenoblokaatorid võivadsuurendada tundlikkust allergeenidesuhtes ja muuta anafülaktilisi reaktsiooneraskemaks. Kroonilisesüdamepuudulikkuse ravi alustamine vajabregulaarset järelevalvet.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,väsimus ja paresteesiad, kõhulahtisus,kõhukinnisus, iiveldus, düspnoe jaödeemid.KOOSTOIMED: KombineerimiselIsheemiatõbiverapamiili või diltiaseemi tüüpikaltsiumikanalite blokaatoritega peabolema ettevaatlik, sest need mõjuvadnegatiivselt kontraktiilsusele ja AVülejuhtele.Kombineerimisel 1. klassiantiarütmikumide ja amiodarooniga peabolema ettevaatlik, sest nende toimeatriaalsesse ülejuhteaega võibpotentseeruda. Lisaks sellele on neilnegatiivne inotroopne toime.Anesteetikumide samaaegne kasutaminevõib pärssida reflekstahhükardiat ja sellegasuurendada hüpotoonia tekkimise ohtu..Tritsükliliste antidepressantide,barbituraatide ja fenotiasiinide samaaegnemanustamine võib vererõhku vähendavattoimet tugevdada.Nebilet, Berlin-Chemie, Tabl. 5mg N28,90Nebispes, Nycomed, Tabl. 5mg N28Nebivolol Actavis, Tabl. 5 mg N28Nebivolol Orion, Orion Pharma, Tabl. 5mg N30Nebivolol Portfarma, Tabl. 5 mg N28Nebivolol-Teva, Teva, Ret. tabl. 5 mgN30NifedipiinNifedipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,krooniline stabiilne stenokardia, Raynaud'sündroom.ANNUSTAMINE: Krooniline stabiilnestenokardia: 10 mg 2 korda ööp. Kuivajalikuks osutuvad suuremad annused,võib annust suurendada astmeliselt max.60 mg-ni ööp. Hüpertensioon: Ravialustada keskmise ööp. annusega 10 mg2...3 korda ööp. Vajadusel võib annustjärkjärgult suurendada kuni 20...40 mg 2korda ööp. Max. ööp. annus ei tohi ületada80 mg. Stenokardia: 20...60 mg päevasühekordse annusena. Raynaud sündroom:tavaliselt 10...20 mg 3 korda ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,raseduse, rinnaga toitmine,kardiovaskulaarne shokk. Ei tohi kasutadakombinatsioonis rifampitsiiniga, kunaensüüminduktsiooni tõttu ei saavutatanifedipiini toimivaid plasmatasemeid.RISKID: Erilist tähelepanu tuleb pöörataväga madala vererõhuga (raskehüpotensioon süstoolse rõhuga alla 90mmHg), ilmse südamepuudulikkuse jaraske aordistenoosiga patsientidele.Maksapuudulikkusega patsientide on vajahoolikalt jälgida ning rasketel juhtudeltuleb vajadusel annust vähendada.Samaaegne ravi nifedipiini ja31

IsheemiatõbiSÜDAME-VERESOONKONDbeetablokaatoritega võib aeg-ajaltpõhjustada südamepuudulikkust, seda eritiravi alguses. Ravi alguses või annusesuurendamisel võib raskekoronaarhaigusega patsientidelreflektoorse tahhükardia tõttu esinedaisheemia süvenemist.KÕRVALTOIMED: Asteenia, tursed,peavalu, südamepekslemine, perifeersedtursed, vasodilatsioon, iiveldus,kõhukinnisus, pearinglus.KOOSTOIMED: Digoksiini kliirensivähenemine ning seetõttu temaplasmakontsentratsiooni tõus. Kinidiinikontsentratsiooni väheneminevereplasmas. Koosmanustamisel teisteantihüpertensiivsete ravimitega võibvererõhku alandav toime potentseeruda.Koosmanustamiselbeetaadrenoblokaatoritega tuleb patsientihoolikalt jälgida, kuna võib tekkida tugevvererõhu langus. Tsimetidiin võibpotentseerida nifedipiiniantihüpertensiivset toimet. Nifedipiini jarifampitsiini koosmanustamine onvastunäidustatud. Diltiaseem vähendabnifedipiini eritumist. Greipfruudimahltugevdab antihüpertensiivne toimet.Fenütoiin põhjustab toime nõrgenemist.Adalat oros, Bayer, Ret. tabl. 20mg N28;Ret. tabl. 30mg N28; Ret. tabl. 60mg N28Cordipin/Cordipin XL, KRKA, Ret. tabl.20mg N30; Tabl. XL 40mg N20Corinfar, Teva, Tabl. 10mg N100; Ret.tabl. 20mg N30, 50, 100Nifedipin-ratiopharm, ratiopharm, Ret.tabl. 20mg N30Nycopin, Nycomed, Mod. tabl. 40mg N30NitroglütseriinNitroglycerinumRAVIMITÜÜP: VasodilataatorNÄIDUSTUS: Ägeda koronaarsündroomi(ebastabiilne stenokardia, ägemüokardiinfarkt) ravi, ägesüdamepuudulikkus koos vasakuvatsakese langenud funktsiooniga,hüpertensiivne kriis koossüdamepuudulikkuse riskiga, kontrollitudhüpotensioon kirurgiliste operatsioonideajal.ANNUSTAMINE: 12,38...132 mcg/min(0,75...8 mg/h), harva 165 mcg/min (10mg/h). Ägeda koronaarsündroomigapatsientidel tuleks kasutada annust33...133 mcg/min (2...8 mg/h). Ägedavasaku vatsakese puudulikkuse(kopsuturse) ja ägeda müokardi infarktikorral: alustada aeglase i.v. inf. 16,5 mcg(1 mg) 3 min. jooksul, edasi pidevinf.33...133 mcg/min (2...8 mg/h) 1...2 ööp.Hüpertensiivne kriis: 33...133 mcg/min(2...8 mg/h) inf., jälgides pidevaltvererõhku ja südame löögisagedust.Kontrollitav hüpotensioon: sõltuvaltanesteesia meetodist ja soovitud vererõhuväärtustest 2...10 mcg/kg kehakaalukohta/min.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, nitraatidevõi mõne muu koostisosa suhtes. Ägevereringe puudulikkus (shokk,tsirkulatoorne kollaps), kardiogeenneshokk, kui ei ole tagatud vasaku vatsakesepiisavalt kõrge lõppdiastoolne rõhk,toksiline kopsuturse, väljendunudhüpotoonia (süstoolne vererõhk alla 90mmHg). Haigused, mis on seotudkõgenenud koljusisese rõhuga (rõhuedasist tõusu on täheldatud ainult seosesnitroglütseriini suurte annusteintravenoosse manustamisega). Ei tohimanustada samaaegselt fosfodiesteraasiinhibiitoritega (sildenafiil, vardenafiil,tadalafiil), sest vererõhk võib ohtlikultlangeda (minestuse, müokardiinfarkti oht).RISKID: Hüpertroofiline obstruktiivnekardiomüopaatia, konstriktiivne perikardiit,südame tamponaad, äge müokardiinfaktmadala täitumisrõhuga (tuleb vältidasüstoolse vererõhu langust alla 90 mmHg),aordi- ja/või mitraalstenoos, kalduvusortostaatilistele vereringehäiretele, raskemaksa- või neerufunktsiooni häire.KÕRVALTOIMED: Reflektoornetahhükardia, nõrkustunne, peavalu, kergepearinglus püstiasendis, peapööritus,uimasus, hüpotensioon tõusmisel.KOOSTOIMED: Hüpotensiivne efekt võibtugevneda, kui samaaegseltmanustatakse: teisi vasodilataatoreid,antihüpertensiivseid ravimeid,antidepressante ja neuroleptikume,alkoholi, fosfodiesteraasi inhibiitoreid(sildenafiil, vardenafiil, tadalafiil).Nitroglütseriini manustamine koosdihüdroergotamiiniga (DHE) võibsuurendada DHE taset ja tugevdadaviimase vererõhku tõstvat toimet.Hepariiniga koosmanustamine nõrgendabhepariini toimet. Patsiendid, keda oneelnevalt ravitud orgaaniliste nitraatidega(isosorbiiddinitraat,isosorbiid-5-mononitraat), võivad vajadasuuremat annust nitroglütseriini, et saadasoovitud raviefekti.Nitrocine, Schwarz, Inf. konts. 1 mg/ml10 ml N10, 50 ml N5PerindopriilPerindoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Hüpertensioon, stabiilnesüdame isheemiatõbi: Südameatakkideriski vähendamiseks stabiilse südameisheemiatõvega patsientidel, kellel on32

SÜDAME-VERESOONKONDanamneesis müokardiinfarkt võirevaskularisatsioon.ANNUSTAMINE: Ravi alguses tuleksvõtta 5 mg ööp. hommikuti kahe esimesenädala jooksul ja siis võib, sõltuvaltneerufunktsioonist ning eeldusel, et 5mg-st annust talutakse hästi, suurendadaannust 10 mg-ni ööp.EAKATELE: Vanemaealised patsiendidpeaksid saama ravi annuses 2,5 mgööpäevas esimesel nädalal ja 5 mg päevasteisel nädalal enne, kui annustsuurendatakse kuni 10 mg-ni, lähtuvaltneerufunktsioonist. Annust peakssuurendama ainult juhul, kui eelmistväiksemat annust on hästi talutud.LASTELE: Ravimi efektiivsust ja ohutust eiole lastel ja noorukitel uuritud. Seetõttu eisoovitata ravimit lastel ja noorukitelkasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneabiaine või mõne teise AKE inhibiitorisuhtes. Anamneesis angioödeem seosesvarasema AKE inhibiitorraviga. Pärilik võiidiopaatiline angioödeem. Raseduse II jaIII trimester.RISKID: Kui perindopriili ravi esimese kuujooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia(tõsine või mitte), tuleks enne ravijätkamist hoolikalt hinnata kasu ja riske.AKE inhibiitorid võivad põhjustadaülemäärast vererõhu langust.Sümptomaatiline hüpotensioon esinebmittekomplitseeritud kõrgvererõhuhaigetelharva ning võib esineda patsientidel, kellelon tekkinud vedelikuvaegus pärastdiureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi,kõhulahtisust või oksendamist või kellel onraske reniinsõltuv hüpertensioon.Hüpotensiooni sümptomeid on täheldatudsümptomaatilise südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel kaasneb (või ei kaasne)neerupuudulikkus. Sagedamini on sedatäheldatud raske südamepuudulikkusegapatsientidel, kes saavad suurtes annusteslingudiureetikume, kellel esinebhüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni riskiga patsientide puhulpeab ravi alustama hoolika meditsiinilisejärelevalve all . Sama kehtib ka patsientidekohta, kellel esinevad stenokardia võitserebrovaskulaarsed häired ja kellelülemäärane hüpotensioon võiks esilekutsuda müokardi- või ajuinfarkti. Naguteistegi AKE inhibiitorite puhul, tulebperindopriili manustada ettevaatusegamitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosivõi hüpertroofilise kardiomüopaatia korral.Neerupuudlikkuse korral (kreatiniinikliirens < 60 ml/min) määratakse algannusvastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile jaseejärel vastavalt ravivastusele. Rutiinnekaaliumi- ja kreatiniini sisalduse kontrollkuulub nende patsientide puhul tavaliseravipraktika juurde. Uni- või bilateraalseneeruarteri stenoosiga patsientidel, kedaon ravitud AKE inhibiitoritega, võib esinedauurea ja kreatiniini sisalduse tõusu veres,mis taandub pärast ravi lõpetamist. See oneriti tõenäoline neerupuudulikkusegapatsientidel. Kui sellele lisandubrenovaskulaarne hüpertensioon, siis onrisk järsu hüpotoonia ja neerupuudulikkusetekkeks. Niisuguste patsientide puhul tulebravi alustada haiglas, väikeste annustegaja hoolika tiitrimisega. Kunadiureetikumravi võib olla lisafaktoriks,tuleb nende manustamine lõpetada janeerufunktsiooni jälgida ravi esimesenädala jooksul. Mõnedel eelnevaneeruhaiguseta hüpertensiivsetelpatsientidel on tõusnud uurea ja kreatiniinisisaldus veres, mis on tavaliselttagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eritikui on manustatud koos diureetikumiga.See on eriti tõenäoline eelnevalt esinevaneerupuudulikkusega patsientidel.Anafülaktilistest reaktsioonidest onteatatud patsientidel, kes on saanudhemodialüüsi high-flux membraanidega jakeda on samaaegselt ravitud AKEinhibiitoritega. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel kaaluda teist tüüpidialüüsimembraani või teise ravimiklassikuuluva antihüpertensiivse ravimikasutamist. Puuduvad kogemusedmanustamise kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidel. Angioödeem näol,jäsemetel, huultel, limaskestadel, keelel,häälepaeltel ja/või kõris on harva esinenudpatsientidel, kes saavad ravi AKEinhibiitoritega.Harva on teatatud eluohtlikestanafülaktoidsetest reaktsioonidestpatsientidel, kellel on läbi viidud madalatihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesdekstraan-sulfaat absorbendiga.Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorraviajutise katkestamisega enne iga afereesi.On andmeid anafülaktoidsetereaktsioonide kohta patsientidel, kessaavad AKE inhibiitorravi ajaldesensibiliseerivat ravi (nt kiletiivalistemürgiga). Samadel patsientidel ei tekkinudneid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitorigaajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuestitähelepanuta jätmisel. AKE inhibiitoreid onharva seostatud sündroomiga, mis algabkolestaatilise kollatõvega ja progresseerubraskeks maksanekroosiks, mis võib(mõnikord) lõppeda surmaga. AKEinhibiitorravi saavatel patsientidel onesinenud neutropeeniat, agranulotsütoosi,trombotsütopeeniat ja aneemiat. AKEinhibiitorid põhjustavad angioödeemisuurema tõenäosusega mustanahalistelpatsientidel. AKE inhibiitorravi ajal võibIsheemiatõbiesineda köha. Perindopriil võib blokeeridaulatuslike operatsioonide või anesteesia(kui anesteesiat viiakse läbi ainetega, misvõivad põhjustada hüpotensiivset shokki)ajal angiotensiin II moodustumist mismõjutab reniini vabastamist. Ravi tulebkatkestada üks päev enne operatsiooni.Kui tekib oletatavasti selle mehhanismijärgi hüpotensioon, tuleb tagada organismipiisav vedelikumaht. Ravi ajal AKEinhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga,on mõnedel patsientidel esinenud seerumikaaliumisisalduse tõusu.: Suukaudseidsuhkrutõvevastaseid ravimeid või insuliinikasutavatel patsientidel tuleb AKEinhibiitorravi esimesel kuul jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja perindopriilikombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Perindopriili ja kaaliumi säästvatediureetikumide, kaaliumilisandite võikaaliumi sisaldavate soolaasendajatekombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Ravimi laktoosisisalduse tõttu ei tohiksharvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, glükoosigalaktoosiimendumishäirete võilaktaasipuudulikkusega patsiendid sedaravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,peapööritus, paresteesia, nägemishäired,tinnitus, hüpotensioon ja sellega seotudtoimed, köha, düspnoe, iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkusehäired, seedehäire, kõhulahtisus,kõhukinnisus, lööve, sügelus,lihaskrambid, asteenia.KOOSTOIMED: Diureetikume saavatelpatsientidel, eriti vedeliku ja/või sooladevaeguse korral, võib AKE inhibiitorravialguses esineda ülemäärastvererõhulangust. Hüpotensiivset toimetsaab vältida diureetikumravi lõpetadesning suurendades vedelikumahtu võisoolade sisaldust enne perindopriilravialustamist, seda nii madalate kuisuuremate annuste korral. Kuigi seerumikaaliumisisaldus jääb tavaliseltnormaalseks, võib mõnedel perindopriiligaravitud patsientidel esinedahüperkaleemiat. Kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon,triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandidvõi kaaliumi sisaldavad soolaasendajadvõivad põhjustada seerumikaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu.Seepärast ei soovitata perindopriilikombinatsioonis eelpool nimetatudainetega. Liitiumi ja AKE inhibiitorikoosmanustamisel on täheldatud seerumiliitiumisisalduse mööduvat tõusu jatoksilisust. Üheaegne tiasiiddiureetikumidemanustamine võib suurendada liitiumitoksilisust ja suurendada niigiprogresseerunud liitiumi toksilisuse ohtuAKE inhibiitori koostoimel. Perindopriili33

Isheemiatõbimanustamist koos liitiumiga ei soovitata,kuid kombineerimise vajadusel tulebseerumi liitiumisisaldust sagedastikontrollida.MSPVA võivad vähendada AKE inhibiitoriteantihüpertensiivset toimet. On isegitäheldatud MSPVA ja AKE inhibiitoritesummeeruvat toimet kaaliumi sisaldusesuurenemisele seerumis, mis võib viianeerufunktsiooni langusele. Needprotsessid on tavaliselt mööduvad. Harvavõib esineda neerufunktsiooni häireid, eritinõrgenenud neerufunktsioonigapatsientidel nagu eakad või dehüdreeritudpatsiendid. Antihüpertensiivsed ained javasodilataatorid- nende ainetekoosmanustamisel võib suurenedaperindopriili hüpotensiivne toime.Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teistevasodilataatorite koosmanustamine võibvererõhku veelgi alandada.Epidemioloogilised uuringud näitavad, etAKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliin, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) võivadsuurendada hüpoglükeemilist toimet.Selline fenomen ilmnes eriti kombineeritudravi esimeste nädalate jooksul ningeelneva neerupuudulikkusega patsientidel.Teatud anesteetikumide, TSAD jaantipsühhootikumide koosmanustamineAKE inhibiitoritega võib anda vererõhulanguse.Sümpatomimeetikumid võivad vähendadaAKE inhibiitorite antihüpertensiivsettoimet. Perindopriili võib manustada koosatsetüülsalitsüülhappega (juhul kuikasutatakse trombolüütikumina),trombolüütikumidega,beeta-adrenoblokaatoritega ja/võinitraatidega.Prestarium Arginine, Servier, Tabl. 5mg N30; Tabl. 10 mg N30PropranoloolPropranololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika, täiendavaravimina hüpertroofilise kardiomüopaatiaja feokromotsütoomi korral, migreeniprofülaktika, essentsiaalne treemor.ANNUSTAMINE: 40 mg 3 korda ööp.RASEDATELE: Tohib kasutada ainulthoolikal kasu ja riskide suhte kaalumisel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi mõne abiainesuhtes, väljendunud südamepuudulikkus,shokk, 2. või 3. astme AV blokaad,siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokaad, bradükardia (enne34ravi alustamist rahuoleku pulss alla 50löögi minutis), hüpotoonia, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (näiteksbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne ravi MAO inhibiitoritega (v.aMAO-B inhibiitorid). Propranoloolravisaavatele patsientidele on verapamiili- võidiltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide võiteiste antiarütmikumide (näiteksdisopüramiid) intravenoosne manustaminevastunäidustatud (v.a intensiivravis).RISKID: Diabeetikud, kelle veresuhkrutase on väga kõikuv (oht raskekujulisehüpoglükeemia tekkeks). Pikaajaline dieetja suur kehaline koormus (ohtraskekujulise hüpoglükeemia tekkeks).Maksafunktsiooni ja neerufhäirefunktsioonihäiretega patsiendid.KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,uimasus, segasus, närvilisus, higistamine,peavalu, unehäired, depressiivnemeeleolu, hirmuunenäod võihallutsinatsioonid, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Samaaegselpropranolooli, tritsüklilisteantidepressantide, barbituraatide jafenotiasiinide ning samuti nitroglütseriini(glütseroolnitraat), diureetikumide,vasodilataatorite ja teiste vererõhuravimitekasutamisel võib vererõhu langussuureneda. Indometatsiin võib vähendadavererõhku alandavat toimet. Tsimetidiintugevdab toimet.Propra-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.40mg N50RamipriilRamiprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Hüpertensiooni ravi.Kardiovaskulaarne preventsioon:kardiovaskulaarse haigestumuse jasuremuse vähendamine patsientidel, kellelon:? manifestne aterotrombootilinekardiovaskulaarne haigus (anamneesissüdameisheemiatõbi või insult või perifeernevaskulaarne haigus) või ? diabeet koosvähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarseriskifaktoriga.Neeruhaiguse ravi: ? Kujunemisjärgusglomerulaarne diabeetiline nefropaatia,määratletunamikroalbuminuuria olemasoluna, ?Manifestne glomerulaarne diabeetilinenefropaatia, määratletunamakroproteinuurianapatsientidel, kellel on vähemalt ükskardiovaskulaarne riskifaktor. ?Manifestne glomerulaarneSÜDAME-VERESOONKONDmittediabeetiline nefropaatia,määratletunamakroproetinuuriana ? 3 g/ööp.Sümptomaatilise südamepuudulikkuseravi.Ägeda müokardi infarkti järgnesekundaarpreventsioon: suremusevähendamine müokardi infarkti ägedasfaasis südamepuudulikkuse kliinilistenähtudega patsientidel, alustatuna > 48tundi pärast ägedat müokardi infarkti.ANNUSTAMINE: SÜMPTOMAATILINESÜDAMEPUUDULIKKUS. Algannus:diureetilise raviga tabiliseeritudpatsientidel on soovituslik algannus on1,25 mg 1 kord päevas. Tiitrimine jasäilitusannus: annust peab tiitrima,kahekordistades seda iga ühe või kahenädala järel kuni max. ööp. annuseni 10mg. Eelistatav on manustamine kahemanustamiskorrana päevas. MÜOKARDIINFARKTI JÄRGNESEKUNDAARPREVENTSIOONSÜDAMEPUUDULIKKUSE OLEMASOLUL.Algannus: 48 tundi pärast müokadi infarktion algannus kliiniliselt jahemodünaamiliselt stabiilsele patsiendile2,5 mg 2 korda päevas kolme päeva vältel.Kui 2,5 mg osutub algannusenatalumatuks, peab manustama annuse 1,25mg 2 korda päevas kahe päeva vältel enneannuse suurendamist 2,5 mg ja 5 mg-ni 2korda päevas. Kui ei ole võimalik annusttõsta 2,5 mg-ni 2 korda päevas, peab ravilõpetama.Tiitrimine ja säilitusannus: päevast annustsuurendatakse seda järgnevaltkahekordistades ühe- kuni kolmepäevasteintervallidega kuni eesmärgiks olevasäilitusannuseni 5 mg 2 korda päevas.Võimalusel jagatakse säilitusannus 2manustamiskorra vahel päevas. Kui annustei ole võimalik tõsta kuni 2,5 mg 2 kordapäevas, peab ravi lõpetama. Müokardiinfarkti järgse vahetu tõsise (NYHA IV)südamepuudulikkusega patsientide ravikohta ei ole piisavalt kogemusi. Kuiselliseid patsiente otsustatakse siiskiravida, soovitatakse ravi alustadaannusega1,25 mg 1 kord päevas ja olla eritiettevaatlik annuse mistahes suurendamisekorral.LASTELE: Ei soovitata kasutada laste jaalla 18-aastastel noorukite raviks, sestohutuse ja efektiivsuse kohta ei olepiisavalt andmeid.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mistahesabiaine või teiste AKE inhibiitorite suhte.Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatilinevõi tingituna ravist AKE inhibiitorite võiAIIRA- dega). Ekstrakorporaalsedravimeetodid, milles veri putub kokkunegatiivselt laetud pindadega.

SÜDAME-VERESOONKONDMärkimisväärne bilateraalne neeruarteristenoos või neeruarteri stenoos ainsafunktsioneeriva neeru korral. Raseduse 2.ja 3. trimester. Ramipriiliga ei tohi ravidahüpotensiivseid või hemodünaamiliseltebastabiilses seisundis patsiente.RISKID: Raseduse ajal ei tohi alustadaravi AKE inhibiitoritega nagu ramipriil võiangiotensiin II retseptori anatagonistidega(AIIRA). Rasedust planeerivad patsiendidtuleb üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, millerasedusaegne ohtusprofiil on teada, väljaarvatud juhul, kui on elutähtis jätkata raviAKE inhibiitori/AIIRA-ga. Rasedusediagnoosimisel peab ravi AKEinhibiitori/AIIRA-ga otsekohe lõpetama javajadusel alustama asjakohastalternatiivset ravi. Hüpotensioonist eritiohustatud patsiendid: - Tugevaltaktiveerunud RAASiga patsiente ohustabväljendunud vererõhu langus janeerufunktsiooni halvenemine AKEpärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitoritvõi kaasuvat diureetikumi manustataksevõi annust suurendatakse esimest korda.RAASi märkimisväärne aktiveerumine onootuspärane ja meditsiiniline järelvalvekoos vererõhu jälgimisega vajalik ntalljärgnevatel juhtudel: tõsisehüpertensioonigapatsiendid,dekompenseeritud südamepaispuudulikkusegapatsiendid,hemodünaamiliselt oluliseventrikulaarse sisse- või väljavoolutakistusegapatsiendid (nt aordi- või mitraalklapistenoos), unilateraalse neeruarteristenoosiga ja teise funktsioneerivaneeruga patsiendid, vedeliku- võisoolavaegusega või sellest ohustatudpatsiendid (k.a diureetikumidegaravitavad), maksatsirroosi ja/või astsiidigapatsiendid, suuremahulise kirurgia korralvõi anesteesia korral ravimitega, mispõhjustavad hüpotensiooni. Üldiseltsoovitatakse dehüdratatsiooni,hüpovoleemia või sooladefitsiidikorrigeerimistenne ravi alustamist(südamepuudulikkusega patsientidel peabsellist korrektsiooni siiski hoolega kaalumavedelikumahu ületäitmisohu tõttu). -Müokardi infarkti järgne mööduv või püsivsüdamepuudulikkus- Ägeda hüpotensiooni korral südame- võiajuisheemiast ohustatud patsiendid.Ravi algfaasis on avajlik spetsiaalnemeditsiiniline järelvalve. Üks päev ennekirurgiat soovitatakse võimaluselkatkestada ravi AKE inhibiitoritega.Neerufunktsiooni peab hindama enne ravialgust ja ravi ajal ning kohandama ravimiannust eriti esimestel ravinädalatel. Eritihoolikalt peab jälgima neerukahjustusegapatsiente.Eksisteerib neerupuudulikkuse oht, eritisüdame paispuudulikkusega patsientidelvõi pärast neerusiirdamist. AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on teatatud angioödeemitekkest. Angioödeemi korral tuleb ravikatkestada. Kiiresti peab alustamaerakorralist ravi. AKE inhibitsiooni korralsuureneb anafülaktiliste jaanafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosusja raskusaste putukamürkide ja teisteallergeenide suhtes. Ennedesensistisatsiooni peab kaaluma raviajutist katkestamist. Mõnedel AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on täheldatud hüperkaleemiat.Hüperkaleemia tekke oht onneerupuudulikkusega, eakatel (üle70-aastastel), kontrollimatusuhkurtõvega,kaaliumisooli, kaaliumisäästvaid diureetikume või muidvereplasma kaaliumisisaldust suurendavaidaineid kasutavatel, dehüdratatsiooni,ägeda südame dekompensatsiooni võimetboolse atsidoosi seisundis patsientidel.Kui loetletud ainete samaaegsetkasutamist peetakse vajalikuks,soovitatakse regulaarselt kontrollidaseerumi kaaliumisisaldust. Harva onesinenud neutropeeniat/agranulotsütoosinagu ka trombotsütopeeniat ja aneemiatning teatatud on on ka luuüdisupressioonist. On soovitatav jälgida verevalgeliblede arvu, mis võimaldab avastadavõimalikku leukopeeniat. Sagedasematkontrolli soovitatakse ravi alguses,neerufunktsioni kahjustusega ja kaasuvakollageenhaigusega (nt erütematoosluupusvõi skleroderma) patsientidel ning nendel,keda ravitakse samaaegselt teiste verepiltimõjutavate ravimitega. AKE inhibiitoridpõhjustavad angioödeemi sagedaminimustanahalistel patsientidel. Sarnaseltteiste AKE inhibiitoritega võib ramipriillangetada mustanahalistel patsientidelvererõhku vähem efektiivselt, tingitunamadala reniinitasemega hüpertensioonisuuremast esinemissagedusestmustanahalises populatsioonis. Teatatudon köha tekkest seoses AKE inhibiitoritekasutamisega. Köha on iseloomulikultmitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärastravi katkestamist. AKE inhibiitorist tingitudköha peab arvestamadiferentsiaaldiagnoosimisel.KÕRVALTOIMED: Peavalu,tasakaaluhäired, tahhükardia, nõrkus,uimasus, joobetaoline seisund, alanenudreaktsioonivõime, AKE pärssimisesttingitud angioneurootilne ödeem, kuivärritusköha, iiveldus, maksaensüümideaktiivsuse ja/või bilirubiini sisalduse tõusseerumis ning kolestaatiline ikterus.KOOSTOIMED: 1.) VastunäidustatudIsheemiatõbikombinatsioonid: ekstrakorporaalsedravitoimingud, mille korral veri puutubkokku negatiivselt laetud pindadega, ntdialüüs ja hemofiltratsioon teatud high-fluxmembraanidega (ntpolüakrülonitriilmembraanid) ning madalatihedusega lipoproteiinide afereesdekstraansulfaadiga, tõsise anafülaktoidsereaktsioonisuurenenud ohu tõttu. Kui selline raviosutub vajalikuks, peab kaalumateiselaadsemembraani või antihüpertensiivse ravimikasutamist.2.) Ettevaatusabinõud kasutamiselKaaliumisoolad, hepariin, kaaliumisäästvad diureetikumid ja teisedvereplasma kaaliumisisaldust suurendavadtoimeained (k.a angiotensiin IIanatagonistid, trimetopriim, takroliimus,tsüklosporiin): võib tekkida hüperkaleemia,mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumikaaliumisisaldust.Antihüpertensiivsed ravimid (ntdiureetikumid) ja teised antihüpertensiivsetoimega ained (nt nitraadid, TSAD,anesteetikumid, akuutne alkoholitarbimine,baklofeen,alfusosiin, doksasosiin, mprasosiin,tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohuvõimendumine on ootuspärane.Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid jateised ained, mis võivade vähendadaramipriili antihüpertensiivset toimet (ntisoproterenool, dobutamiin, dopamiin,epinefriin): soovitatav on jälgidavererõhku.Allopurinool, immuunsupressandid,kortikosteroidid, prokaiinamiid,tsütostaatikumid ja teised ained, misvõivad mõjutada verepilti: suuremhematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus.Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivadvähendada liitiumi eritumist, mistõttuliitiumi toksilisus võib suureneda. Peabjälgima liitiumi taset. Antidiabeetilisedravimid, k.a insuliin: võivad tekkidahüpoglükeemilised reaktsioonid,Soovitatakse jälgida vere glükoosisisaldust.MSPVA ja ASH: antihüpertensiivse toimelangus on ootuspärane. Samaaegne raviAKE inhibiitorite ja MSPVA-dega võibsuurendada neerufunktsiooni halvenemisehüperkaleemia ohtu.Ampril, KRKA, Tabl. 2,5mg N30; Tabl.5mg N30; Tabl. 10mg N30Cardace, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 2,5mgN28, 98; Tabl. 5mg N28, 98; Tabl. 10mgN28Corpril, Ranbaxy, Caps. 2,5 mg N30;Caps. 5 mg N30Ramicor, Hexal, Tabl. 2,5 mg N30; Tabl.5 mg N30; Tabl. 10 mg N30;Ramipril Actavis, Actavis, Tabl. 2,5 mg35

IsheemiatõbiN28, 98; Tabl. 5 mg N28, 98; Tabl. 10 mgN28TrimetasidiinTrimethazidinumRAVIMITÜÜP: Teised südamessetoimivad ainedNÄIDUSTUS: Stenokardia profülaktika niimonoteraapiana kui ka kombinatsioonisteiste ravimitega.ANNUSTAMINE: 35 mg hommikul jaõhtul söögi ajal.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ei ole mõeldudstenokardiahoogude, ebastabiilsestenokardia esmaseks egamüokardiinfarkti raviks; samuti ei kasutataseda ravimit enne hospitaliseerimist egaesimestel haiglaravi päevadel.Stenokardiahoo puhul tuleb hinnata uuestikoronaaride seisundit ja kaaluda ravikohandamist (medikamentoosset ravi javajadusel revaskularisatsiooni).KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhulahtisus, düspepsia, iiveldus,oksendamine, asteenia, pearinglus,peavalu, lööve, pruritus, nõgestõbi.KOOSTOIMED: Uuringud ei ole näidanudvastastikuseid koostoimeid teisteravimitega.Preductal MR, Servier, Mod. tabl. 35 mgN60ValsartaanValsartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Müokardiinfarktijärgne (12 tundi...10 päeva) ravi kliiniliseltstabiilsetel patsientidel, kellel onsümptomaatiline südamepuudulikkus võivasaku vatsakese asümptomaatilinesüstoolne düsfunktsioon. Sümptomaatilisesüdamepuudulikkuse ravi, kui ei olevõimalik kasutada angiotensiinkonvertaasi(AKE) inhibiitoreid, või kasutamine lisaksAKE inhibiitoritele, kui ei ole võimalikkasutada beetablokaatoreid.ANNUSTAMINE: Hiljutinemüokardiinfarkt: Kliiniliselt stabiilsetelpatsientidel võib ravi alustada juba 12tunni möödumisel müokardiinfarktist.Pärast algannust 20 mg 2 korda päevastuleb valsartaani annust suurendadajärgmiste nädalate jooksul tasemeni 40mg, 80 mg ja 160 mg 2 korda päevas.Max. annus on 160 mg 2 korda päevas.Üldiselt soovitatakse saavutadapatsientidel kahe nädala möödumisel ravialustamisest annusetase 80 mg 2 korda36päevas ning max. annus 160 mg 2 kordapäevas kolme kuu pärast, olenevaltpatsiendi taluvusvõimest. Sümptomaatilisehüpotensiooni või neerufunktsioonikahjustuse korral tuleb kaaluda annusevähendamist. Valsartaani võib kasutadapatsientidel, keda ravitakse teistemüokardiinfarkti järgsete ravimitega, nttrombolüütikumide, ASH,beetablokaatorite, statiinide jadiureetikumidega. Seda ravimit ei olesoovitatav kasutada samaaegselt AKEinhibiitoritega. Patsientide müokardijärgsehindamise käigus tuleb alati hinnata kaneerufunktsiooni.Südamepuudulikkus: algannus on 40 mg2 korda päevas. Annuseid tuleks vähemaltkahenädalaste intervallidega järk-järgultsuurendada 80 mg ja 160 mg-ni 2 kordapäevas, suurima annuseni, mida patsienttalub. Kaaluda tuleb samaaegseltkasutatavate diureetikumide annusevähendamist. Kliinilistes uuringutesmanustatud maksimaalne päevaannus on320 mg, jagatuna mitmeks annuseks.Valsartaani võib manustada koos teistesüdamepuudulikkuse ravimitega.Kolmikkombinatsiooni - AKE inhibiitori,beetablokaatori ja valsartaani-kasutamineei ole siiski soovitatav.Südamepuudulikkusega patsientidehindamise käigus tuleb alati hinnata kaneerufunktsiooni.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelvanuses alla 18 aasta ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskemaksafunktsiooni kahjustus, biliaarnemaksatsirroos ja kolestaas. Raseduse teineja kolmas trimester.RISKID: Kasutamine samaaegseltkaaliumi sisaldavate toidulisandite,kaaliumi säästvate diureetikumide,kaaliumi sisaldavate soolaasendajate võimuude kaaliumisisaldust suurendadavõivate ravimitega (hepariin jt) ei olesoovitatav. Vajaduse korral tuleb jälgidakaaliumitaset.Raskekujulise naatriumi- ja/võivedelikuvaegusega patsientidel, nt kessaavad diureetikume suurtes annustes,võib valsartaan-ravi alustamisel harvadeljuhtudel tekkida sümptomaatilinehüpotensioon. Organismi naatriumi- ja/võivedelikuvaegus tuleb korrigeerida enneravi alustamist, nt vähendada diureetikumiannust.Kasutamise ohutust bilateraalseneeruarteri stenoosiga või ainsa neerustenoosiga patsientidel ei ole kindlaksmääratud.Kasutamise ohutuse kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidele kogemusedSÜDAME-VERESOONKONDpuuduvad. Primaarsehüperaldosteronismiga patsiente ei tohivalsartaaniga ravida, sest nendereniini-angiotensiini süsteem ei oleaktiveeritud.Nagu kõigi teistegi vasodilataatoritepuhul, peab eriti ettevaatlik olema aordivõimitraalklapi stenoosi või obstruktiivsehüpertroofilise kardiomüopaatiagapatsientidega.Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on >10 ml/min, ei ole annuse kohandaminevajalik. Praegu ei ole kogemusi kasutamiseohutusest patsientidel, kelle kreatiniinikliirens on < 10 ml/min või kes saavaddialüüsi, seetõttu peab olema valsartaanikasutamisega neil patsientidel ettevaatlik.Valsartaani kasutamisel kerge kunikeskmise maksakahjustusega ilmakolestaasita patsientidel peab olemaettevaatlik.Ravi angiotensiin II retseptoriteantagonistidega ei tohi alustada raseduseajal. Rasestuda kavatsevad patsiendidtuleb viia üle alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, milleohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajalon kindlaks määratud, välja arvatud, kuiravi jätkamist angiotensiin II retseptoriteantagonistidega peetakse oluliseks.Raseduse diagnoosimisel tuleb raviangiotensiin II retseptoriteantagonistidega kohe katkestada javajaduse korral alustada alternatiivset ravi.Kaptopriili kasutamine koos valsartaanigaei ole täiendavat kliinilist kasu andnud,vaid suurenes kõrvaltoimete risk, võrreldesvastavate ravimite eraldi kasutamisega.Seega ei ole valsartaani kasutamine koosAKE inhibiitoriga soovitatav. Ravialustamisel müokardiinfarkti järgsetelpatsientidel peab olema ettevaatlik.Patsientide müokardijärgse hindamisekäigus tuleb alati hinnata kaneerufunktsiooni. kasutamiselmüokardiinfarkti järgsetel patsientidellangeb sageli veidi nende vererõhk, kuidtavaliselt ei ole ravi katkestaminesümptomaatilise hüpotensiooni jätkudesvajalik, tingimusel et jälgitakseannustamisjuhiseid.Kolmikkombinatsiooni (AKE inhibiitori,beetablokaatori ja valsartaani) kasutaminesüdamepuudulikkusega patsientidel ei olekliinilist kasu toonud. See kombinatsioonnäib suurendavat kõrvaltoimete riski ja eiole seega soovitatav. Ravi alustamiselsüdamepuudulikkusega patsientidel peabolema ettevaatlik. Südamepuudulikkusegapatsientide hindamise käigus tuleb alatihinnata ka neerufunktsiooni. Valsartaanikasutamisel südamepuudulikkusegapatsientidel langeb sageli veidi nendevererõhk, kuid tavaliselt ei ole ravikatkestamine sümptomaatilise

SÜDAME-VERESOONKONDhüpotensiooni püsides vajalik, tingimuselet jälgitakse annustamisjuhiseid.Patsientidel, kelle neerufunktsioon võibsõltuda reniini-angiotensiini süsteemiaktiivsusest (nt raskekujulise südamepaispuudulikkusega patsiendid), on raviangiotensiinkonvertaasi inhibiitoritegaseostatud oliguuria ja/või progresseeruvaasoteemiaga ning harvadel juhtudel ägedaneerupuudulikkuse ja/või surmaga. Kunavalsartaan on angiotensiin II antagonist, eisaa välistada neerufunktsiooni halvenemistvalsartaani kasutamisel.KÕRVALTOIMED: Vertiigo, köha,kõhuvalu, väsimus, pearinglus, asendistsõltuv pearinglus, sünkoop, peavalu,hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon.KOOSTOIMED: Samaaegne kasutamineei ole soovitatav: liitium, kaaliumi säästvaddiureetikumid, kaaliumilisandid, kaaliumisisaldavad soolaasendajad ja muud ained,mis võivad suurendada kaaliumisisaldust.Samaaegsel kasutamisel peab olemaettevaatlik: MSPVA(kaasa arvatudselektiivsed COX-2 inhibiitorid, ASH > 3 gpäevas) ja mitteselektiivsed MSPVA.Muud: valsartaani koostoime uuringutes eiole valsartaanil leitud kliiniliselt olulisikoostoimeid järgmiste ainetega:tsimetidiin, varfariin, furosemiid, digoksiin,atenolool, indometatsiin, hüdroklorotiasiid,amlodipiin, glibenklamiid.Diovan, Novartis, Kaet. tabl. 80mg N28;Kaet. tabl. 160mg N28Valsacor, KRKA, Tabl. 80mg N28; Tabl.160mg N28, 56;ZofenopriilZofenoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Kerge ja keskmiseraskusega arteriaalse hüpertensiooniraviks. Äge müokardiinfarkt.ANNUSTAMINE: Äge müokardiinfarkt:Ravi peab alustama 24 tunni jooksulpärast ägeda müokardiinfarkti sümptomiteteket ning ravi tuleb jätkata 6 nädalat.Annustamine on järgnev: 1. ja 2. päev:7,5 mg iga 12 tunni järel; 3. ja 4. päev: 15mg iga 12 tunni järel; alates 5. päevast:30 mg iga 12 tunni järel. Pärast 6 nädalatkestnud ravi tuleb patsiendi seisundituuesti hinnata ning ravi lõpetada, kuipuuduvad vasaku vatsakesedüsfunktsiooni või südamepuudulikkusetunnused. Nende sümptomite esinemiselvõib ravi jätkata pikaajaliselt. Patsiendidpeaksid vajadusel saama ka standardravinitraatide, aspiriini võibeeta-blokaatoritega.EAKATELE: Üle 75-a müokardiinfarktigapatsientidel tuleb kasutada ettevaatlikult.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.patsientidel tuleb AKE inhibiitoreidRASEDATELE: Vastunäidustatud. kasutada ettevaatlikult. Neutropeenia riskVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõne näib olevat seotud ravimi annuse jateise AKE inhibiitori või abiainete suhtes. tüübiga ning see sõltub patsiendiAnamneesis angioneurootiline turse kliinilisest seisundist. Psoriaasigavarasema AKE inhibiitorravi tagajärjel. patsientidel tuleb AKE inhibiitoreidHereditaarne/idiopaatiline angioödeem. kasutada ettevaatlikult. Proteinuuria võibRaske maksakahjustus. Rasedus.tekkida eeskätt olemasolevaImetamisperiood. Viljakas eas naised, kes neerufunktsiooni kahjustusega patsientidelei kasuta tõhusaid rasestumisvastaseid või suhteliselt suurte AKE inhibiitorivahendeid. Kahepoolne neeruarteri annuste kasutamisel.stenoos või ühepoolne neeruarteri stenoos KÕRVALTOIMED: Väsimus, iiveldus,(ainsa neeru korral).oksendamine, pearinglus, peavalu, köha.RISKID: Nagu ka teised AKE inhibiitorid, KOOSTOIMED: Koosmanustamist eivõib põhjustada tugevat vererõhu langust, soovitata: Kaaliumi säästvad diureetikumideriti pärast esimese annuse manustamist. või kaaliumipreparaadid. AKE inhibiitoridRavi ei tohi alustada ägedavähendavad diureetikumist tingitudmüokardiinfarktiga patsientidel, kui esineb kaaliumikadu. Kaaliumi säästvadoht raskete hemodünaamiliste häirete diureetikumid (nt spironolaktoon,tekkeks pärast ravi vasodilataatoriga. triamtereen või amiloriid),Ohutus ja efektiivsus maksakahjustusega kaaliumipreparaadid või kaaliumimüokardiinfarkti patsientidel ei ole sisaldavad soolaasendajad võivad viiakindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi nendel kaaliumisisalduse olulise suurenemisenipatsientidel kasutada. Üle 75-aseerumis.müokardiinfarktiga patsientidel tuleb Ettevaatust: Diureetikumid. Diureetilistkasutada ettevaatlikult. Renovaskulaarse ravi saavatel ja eriti soola- ja/või vedelikuhüpertensiooni ja ühepoolse (ainsa neeru defitsiidiga patsientidel võib pärast AKEkorral) või kahepoolse neeruarteri stenoosi inhibiitorravi alustamist tekkidakorral on AKE inhibiitorite kasutamisel ülemäärane vererõhu langus.suurem oht raske hüpotensiooni ja Hüpotensiooni tekke võimalust saabneerupuudulikkuse tekkeks.vähendada, alustades ravi AKE inhibiitoriNeerupuudulikkusega patsientidel tuleb väiksemate annustega. AKE inhibiitoritekasutada ettevaatlikult, kuna nad vajavad kasutamisel koos liitiumiga võib vähenedaväiksemaid annuseid. Kui AKE inhibiitoreid viimase eritumine. Regulaarselt tulebkasutatakse kooskontrollida seerumi liitiumisisaldust.polüakrüülnitriil-kõrgvoo-dialüüsimembraanidega, Anesteetikumid. AKE inhibiitorid võivadon oht anafülaktiliste reaktsioonidetekkeks (näo turse, punetus, hüpotensioonja hingeldus) paari minuti jooksul pärasthemodialüüsi algust. Patsientidel, kessaavad ravi AKE inhibiitoriga LDL-afereesiajal dekstraansulfaadiga, võivad tekkidasarnased anafülaktilised reaktsioonid nagupatsientidel, kes saavad hemodialüüsikõrgvoomembraanidega.Puudub kasutamise kogemus patsientidel,kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamine.Primaarse aldosteronismiga patsientidel eiole üldjuhul efektiivsed antihüpertensiivsedravimid, mis toimivad reniin-angiotensiinisüsteemi pärssivalt. Seetõttu ei olekasutamine soovitatav. AKE inhibiitorraviajal võib tekkida näo, jäsemete, huulte,limaskestade, keele, glottise ja/või kõriangioödeem, mis sagedamini ilmnebesimestel ravinädalatel. AKE inhibiitorravikäigus võib tekkida hüperkaleemia, eritiolemasoleva neeru- ja/võisüdamepuudulikkuse korral: AKEinhibiitorid võivad suure operatsiooni võinarkoosi ajal põhjustada hüpotensiooni võiisegi hüpotensiivse shoki teket. Kui AKEinhibiitorit ei ole võimalik ära jätta, tulebhoolikalt kontrollida vere- ja plasmamahtu.Vasaku vatsakese väljavoolutakistusegaIsheemiatõbitugevdada teatud anesteetikumidehüpotensiivset toimet. Narkootilisedravimid/antipsühhootikumid. Tekkida võibposturaalne hüpotensioon.Antihüpertensiivsed ravimid.Beetablokaatorid, alfablokaatorid jadiureetikumid võivad suurendada AKEinhibiitorite hüpotensiivset toimet.Tsimetidiin. Võib soodustadahüpotensiooni tekke ohtu. Tsüklosporiin.AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamiselon suurenenud neerufunktsiooni häiretetekke risk. Allopurinool. AKE inhibiitorite jaallopurinooli koosmanustamisel onsuurenenud ülitundlikkusreaktsioonide oht.Teiste AKE inhibiitorite puhul saadudandmed näitavad leukopeenia riskisuurenemist nende ravimite samaaegselkasutamisel. Insuliin või suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid. AKEinhibiitorite samaaegsel kasutamisel onsuurenenud hüpoglükeemia oht.Hemodialüüskõrgvoo-dialüüsimembraanidega. AKEinhibiitorite samaaegsel kasutamisel onsuurenenud anafülaktiliste reaktsioonidetekke risk. Tsütostaatikumid võiimmuunsupressiivsed ravimid, süsteemsedglükokortikosteroidid või prokaiinamiid.37

DiureetikumidManustamine koos AKE inhibiitoritega võibviia leukopeenia riski suurenemiseni. Võttaarvesse: MSPV ravimite toimel võibväheneda AKE inhibiitoriantihüpertensiivne toime. Antatsiidid -väheneb AKE inhibiitorite biosaadavus.Sümpatomimeetikumid - võib vähenedaAKE inhibiitorite antihüpertensiivne toime.Alkohol - põhjustab hüpotensiivse toimetugevnemist. Toit - võib vähendadazofenopriilkaltsiumi imendumise kiirust,kuid ei mõjuta imendunud kogust.Zofistar, Berlin-Chemie, Kaet. tabl. 30 mgN28DiureetikumidFurosemiidFurosemidumRAVIMITÜÜP: LingudiureetikumidNÄIDUSTUS: Tursed. Arteriaalnehüpertensioon. Äge kopsuturse.ANNUSTAMINE: Südame-, neeru-võimaksa funktsioonihäiretest põhjustatudtursed: algannus on tavaliselt 20...80 mgööp. ühekordse annusena. Annust võibtõsta 20?40 mg kaupa 6?8 tunnisteintervallidega seni kuni on saavutatudsoovitud diureetiline toime. Seejärel peaksvõtma individuaalselt määratudüksikannuse üks või kaks korda ööp.Arteriaalne hüpertensioon: Tavaliselt onalgannus 40?80 mg ööpäevas, jaotatatunakaheks annuseks. Ebapiisava toime korraltuleb kombineerida teisteantihüpertensiivsete ravimitega. Tursedkroonilise neerupuudulikkuse korral:Kroonilise neerupuudulikkuse ravis onalgannus 250 mg, vajadusel 250 mg iga4?6 tunni järel, maksimaalselt kuni 1,5 gööp. (raske südame paispuudulikkuse jamärgatavalt langenud neerufunktsioonigapatsientidel kuni 4 g ööp. ). Annusekohandamine peab olema vastavusesravivastusega.Põletustest tingitud tursed: Ööp. ja/võiüksikannus võib olla vahemikus 40...100mg ning erandjuhtudel neerufunktsioonikahjustuse korral kuni 240 mg.Intravaskulaarne mahupuudulikkus peabenne ravi alustamist olema korrigeeritud.LASTELE: Tavaliselt on algannus 2 mg/kgkehakaalu kohta. Annust võib tõsta 1?2mg/kg kehakaalu kohta, kuid mitte varemkui eelmisest annusest on möödas 6?8tundi. Furosemiidi annus ei tohi ületada 6mg/kg kehakaalu kohta.Max. ööp. annuson 40 mg.RASEDATELE: Furosemiidi tohib raseduseajal kasutatada ainult siis kui see onäärmiselt vajalik. Imetamise ajal38vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Anuuria võineerupuudulikkus, mis on põhjustatudnefrotoksiliste või hepatotoksiliste ravimitepoolt. Maksakooma või koomaeelneseisund. Raskekujuline hüpokaleemia võihüponatreemia. Hüpovoleemia koos võiilma kaasneva hüpotensioonita võidehüdratatsioon. Sulfoonamiidideleallergilistel patsientidel võib esinedaristsensitiivsus furosemiidile. Imetamine.RISKID: Furosemiidi kasutamisel on riskvedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häirete(eritihüpokaleemia) tekkeks , kuna liignediurees võib põhjustada dehüdratatsiooni,veremahu ja elektrolüütide sisaldusevähenemist. See oht on kõrgem eakatel,tsirroosiga patsientidel, suuremateannuste puhul ja piiratud soolatarbimisega patsientidel. Furosemiid võibolla ka ototoksiline, kui furosemiidimanustatakse liiga lühikesteintervallidega, suurtes annustes võipatsientidele, kellel esineb neeru-,südame- või maksa-funktsiooni häire võikui kasutatakse koos teiste ototoksilistetoimeainetega.Uriini vaba väljavool peab olema tagatud,vastasel korral võib äkiline uriinitekepõhjustada uriini retentsiooni koos põieületäitumisega. Kuseteede osaliseobstruktsiooniga patsiendid vajavad eritihoolsat jälgimist, eriti ravi algfaasis.Furosemiidi tuleb manustadaettevaatusega patsientidele, kellel esineb:- raske progresseeruv neeruhaigus(asoteemia, oliguuria); - prostatahüperplaasia või põie tühjenemise häire(suurem risk ägeda uriini retentsioonitekkeks);- maksahaigused (tsirroos ja astsiit); -vedeliku või elektrolüütide tasakaaluhäirumine, või risk selle tekkeks; -diabeet, kuna furosemiid võib esilekutsuda hüperglükeemia ja glükosuuria; -podagra või hüperurikeemia; - süsteemneerütematoosne luupus; - porfüüria, kunafurosemiid võib esile kutsuda ägedaporfüüria;- kes kasutavad kortikosteroide, digitaalistvõi aminoglükosiide; - hüpotensioon; -oht vererõhu järsu languse tekkeks, ntpärgarterite või ajuveresoontemärkimisväärne stenoos. Pikaajalisel ravilfurosemiidiga peab regulaarseltkontrollima seerumi elektrolüütide (eritiNa, K, Ca), bikarbonaatide, kreatiniini,uurea ja kusihappe ja veresuhkrusisaldust. Eriti tähelepanelik peab olemapatsientide puhul, kellel on suurenenudohtelektrolüütide tasakaalu häire tekkeks võitõsise dehüdratatsiooni korralSÜDAME-VERESOONKOND(oksendamine, kõhulahtisus, rohkehigistamine). Hüpovoleemia,dehüdratatsioon, väljendunudelektrolüütide või happe-leelistasakaaluhäired tuleb vajadusel korrigeerida.Vajalikuks võib osutuda furosemiidraviajutine katkestamine. Kehakaalu langussuurenenud uriini eritumise tõttu ei tohiületada 1 kg/päevas, sõltumata eritunuduriini hulgast.KÕRVALTOIMED: Hüpokaleemia,hüpomagneesia, pöörduv, ohutuhüperurikeemia, mööduv nefrokaltsinooskongestiivse südamepuudulikkusega lastel.KOOSTOIMED: Südameglükosiidid:digitaalise mürgistuse risk (iiveldus,oksendamine, südame arütmiad) lisakshüpokaleemiale.AKE-inhibiitorid: oimetus, peapööritus,minestamine kui antakse esimene annusAKE- inhibiitoreid koos furosemiid-raviga.Hüpokaleemia: võib välja kujunedadiureetikumidetoimel tekkiva kaaliumi vaegusetulemusena. Neeru funktsioonihalvenemine:diureetikumidest tingitud naatriumivaegus võib olla põhjuseksneerupuudulikkuse tekkes. Kolestüramiinja kolestipool: kolestüramiin ja kolestipoollangetavad märgatavalt furosemiidiimendumist ja seetõttu vähendavadfurosemiidi diureetilist toimet. Ebasoovitavtoime: vähenenud furosemiidi efektiivsus.Kortikosteroidid: nii kortikosteroidid kuifurosemiid põhjustavad kaaliumi vaegust.Ebasoovitav toime: liigne kaaliumi kadu jasuurenenud risk hüpokaleemia tekkeks.Kortikosteroidide ja furosemiidikoosmanustamisel tuleb olla ettevaatlik.Aminoglükosiidid: võib avaldudasünergiline toksiline toime. Ototoksilisuseja nefrotoksilisuse tekke risk tõuseb.Aminoglükosiidide ja furosemiidikoosmanustamisel tuleb olla ettevaatlik.Tsefalosporiinid: mõnede tsefalosporiinidenefrotoksiline toime võib tõusta mõnedetsefalosporiinide - kuid mitte kõigi - suurteannuste puhul. MSPVA (indometatsiin,diklofenak, lornoksikaam, naprokseen,piroksikaam): furosemiidi diureetiline jaantihüpertensiivne toime võib langeda.ASH: inhibeerib furosemiidi proksimaalsettubulaarset eritumist, diureetilise toimevähenemine.Fenütoiin: fenütoiini ja furosemiidikoosmanustamine võib langetadafurosemiididiureetilist toimet 50%. Liitium: liitiumimürgistuse risk. Furosemiidi ja tsisplatiinisamaaegne manustamine võib põhjustadakuulmise kahjustust. Kui ravi ajaltsisplatiiniga osutub vajalikuks diureesiforsseerimine furosemiidiga, peab selleannus olema väike (nt 40 mg normaalse

SÜDAME-VERESOONKONDneerufunktsiooni korral) ningvedelikubilanss positiivne, muidu võibtsisplatiini nefrotoksilisus võimenduda.Furosemiidi ja sukralfaati tohib manustadaainult 2-tunnise vahega teineteise suhtes,kuna sukralfaat vähendab furosemiidiimendumist soolest ja seega ka selletoimet.Probenetsiid, metotreksaat ja teisedintensiivse renaalse tubulaarsekretsioonigaravimid võivad furosemiidi toimetnõrgendada. Furosemiid võib pärssidanende ravimite eritumist neerude kaudu.Furosemiidi ja loetletud ravimite suurteannuste samaaegne manustamine võibpõhjustada ravimite kontsentratsioonitõusu vereplasmas ja suurendadafurosemiidi ja kaasuva ravi kõrvaltoimeteohtu.Antidiabeetiliste ja sümptomimeetilisteravimite (nt adrenaliin, noradrenaliin)toime võib furosemiidi mõjul nõrgeneda.Kuraaretaoliste lihaslõõgastite ja teofülliinitoime võib furosemiidi mõjul tugevneda.Samaaegsel ravil tsüklosporiin A (võibpidurdada kusihappesoolade eritumistneerudes) ja furosemiidiga, võib ravimitekoosmõju tulemusel suureneda ohthüperurikeemilise artriidi tekkeks.Kontrastainetest põhjustatud nefropaatiastohustatud patsientide ravil furosemiidigaon suurem oht neerutalitluse häiretekkeks, võrreldes eelneva intravenoossehüdratatsiooniga enne kontrastainetemanustamist.Rohkel lagritsa tarvitamiselfurosemiid-ravi ajal võib furosemiidi toimeväheneda. Selle koostoime võimalikukstekkemehhanismiks on lagritsa pooltpõhjustatudpesudoaldosteronism.Furogamma, Wörwag, Tabl. 500 mgN20, 50Furosemid nycomed, Nycomed, Tabl.40mg N20, 100Lasix, Sanofi-Synthelabo, Ret. caps. 60mgN30HüdroklorotiasiidHydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: Distaalsed diureetikumidNÄIDUSTUS: Tursedsüdamepaispuudulikkuse, astsiidigamaksatsirroosi, nefrootilise sündroomi,premenstruaalsündroomi, kortikosteroidjaöstrogeenravi korral. Arteriaalnehüpertensioon. Polüuuria nefrogeensediabeedi korral ja hüperkaltsiuuriavähendamiseks.ANNUSTAMINE: Tursete ravi:algannuseks 25...100 mg 1kord päevas võiüle päeva (s.t igal teisel päeval).Premenstruaalsündroomiga kaasnevadtursed: 25 mg ööp. sümptomite ilmnemisehetkest kuni menstruatsiooni alguseni.Hüpertensioon: 25...100 mg päevasühekordse annusena. Mõningatelepatsientidele on piisavaks algannuseks12,5 mg üksi või kombinatsioonis teistehüpertensioonivastaste ravimitega. Annustuleks reguleerida min. toimivale annusele,kuid ei tohiks ületada 100 mg päevas. Kuihüpotiasiidi kasutatakse koos teistehüpertensioonivastaste ravimitega, võibosutuda vajalikuks kooskasutatavateravimite annuste vähendamine, et vältidavererõhu järsku langust. Diabetesinsipidus: 50...150 mg ööp. (jagatudüksikannusteks).LASTELE: 1...2 mg/kg või 30...60 mg/m²kehapinna kohta, manustatuna 1 kordpäevas. Kuni 2-a: sõltuvalt kehakaalust12,5...37,5 mg; 2...12-a: 37,5...100 mgpäevas.RASEDATELE: Tohib ravimit anda ainulterandjuhul pärast ravist oodatava kasu jariski suhte kaalumist. Ravi vajaduselkatkestada rinnaga toitmine.VASTUNÄID.: Anuuria, ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine võisulfoonamiidide suhtes, raske neeru- võimaksapuudulikkus, rinnaga toitmine.RISKID: Pikaaegsel ravil olevaid patsientetuleb vedeliku ja elektrolüütidetasakaaluhäirete sümptomaatikailmnemise suhtes hoolikalt jälgida. Erilineettevaatus on vajalik raske aju- jakoronaarskleroosi korral. Alkohol,barbituraadid ja narkootikumid võivadvõimendada tiasiid-diureetikumideortostaatilist hüpotensiooni tekitavattoimet.KÕRVALTOIMED: Elektrolüütidetasakaalu häired, kõhulahtisus,kõhukinnisus, arütmiad, peavalu,ülitundlikkusreaktsioonid.KOOSTOIMED: Tuleb vältida kasutamistkoos liitiumisooladega. Järgmisi ravimeidtuleb koos kasutada ettevaatusega:antihüpertensiivsed ravimid (nende toimevõib tugevneda, vajalik on annusekohaldamine); südameglükosiidid (võibtekkida hüpokaleemia võihüpomagneseemia, mis võimendabdigitaalise toksilisust); amiodaroon (sellekasutamine koos tiasiid-diureetikumidegavõib viia hüpokaleemiaga seotud arütmiatetekkele); antidiabeetilised ravimid (võibväheneda nende toimet, hüperglükeemiarisk); kortikosteroidid, kaltsitoniin(suureneb kaaliumi kadu); MSPVA-d (needravimid võivad nõrgendada tiasiididediureetilist ja antihüpertensiivset toimet);mitte-depolariseeriva toimegamüorelaksandid (võib tugevdada nendetoime); amantadiin (amantadiini kliirensvõib väheneda hüdroklorotiasiidi toimel,mis viib amantadiini kontsentratsiooniDiureetikumidsuurenemisele ja toksilisuse tekkele);kolestüramiin võib pärssidahüdroklorotiasiidi imendumistseedetraktist; alkohol, barbituraadid janarkootikumid võivad võimendadatiasiid-diureetikumide ortostaatilisthüpotensiooni tekitavat toimet.Hypothiazid, Chinoin, Tabl. 25mg N20;Tabl. 100mg N20Hüdroklorotiasiid,amiloriidHydrochlorothiazidum, amiloridumRAVIMITÜÜP: Diureetikum+kaaliumisäästev aineNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,tursed südamepuudulikkuse, astsiidi jatursetega maksatsirroosi puhulpatsientidel, kellel on või võib tekkidatugev kaaliumi kadu.ANNUSTAMINE: Hüpertensioon: 50/5mg 1 kord ööp. või osadeks jagatuna.Südamepuudulikkusest tingitud tursed:Ravi võib alustada 50/5 mg ööp. Annustvõib vajadusel suurendada, kuid mitte üle100/10 mg ööp. Maksatsirroos koosastsiidi ja tursetega: Ravi tuleb alustadaväikese annusega (50/5 mg 1 kord ööp.)Vajadusel võib annust järk-järgultsuurendada efektiivse diureesi tekkimiseni(mitte üle 100/10 mg ööp.).LASTELE: Ei manustata.RASEDATELE: Võib kasutada juhul, kuioodatav kasu ületab lootele või emaletekkida võiva kahju.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teiste SAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Hüperkaleemia (kaaliumisisaldus seerumis>5,5 mEkv/l). Samaaegne kaaliumisäästevravi või kaaliumi täiendav manustamine.Neerupuudulikkus (anuuria, ägeneerupuudulikkus, raske progresseeruvneerukahjustus, diabeetiline nefropaatia).RISKID: Hüperkaleemia (kaaliumisisaldusseerumis >5,5 mEkv/l) on tekkinudmonoteraapia või koos teistediureetikumidega manustamisel.Kreatiniini kliirensi vähenemisel alla 30ml/min on hüdroklorotiasiid ebaefektiivne.Kuigi kasutamisel väheneb elektrolüütidetasakaalu häirete võimalus, tuleb haigeidhoolikalt jälgida nende suhtes(hüponatreemia, hüpokloreemilinealkaloos, hüpokaleemia,hüpomagneseemia).Hüdroklorotiasiid võib põhjustadaasoteemia teket või süvenemist.Maksafunktsiooni häirete korral tulebtiasiide manustada ettevaatlikult, sestnihked vee- ja elektrolüütide tasakaalusvõivad viia maksakoomani. Mõneltiasiidravi saaval haigel võib tekkida39

Diureetikumidhüperurikeemia või podagra. Tiasiidravivõib vähendada glükoositaluvust, mistõttuvõib osutuda vajalikuksantidiabeetikumide, sh insuliini annustekorrigeerimine. Tiasiidide kasutamise ajalon teatatud võimalikust süsteemseerütematoosse luupuse ägenemisest võiaktiveerumisest.KÕRVALTOIMED: Depressioon, unetus,vaimne segasus, närvilisus, unisus, halbmaitse, pearinglus, peavalu, paresteesia,nägemishäired, vertiigo, stenokardia,südamerütmi häired, tahhükardia,punastuvus, ortostaatiline hüpotensioon,düspnoe, ninakinnisus, kõhuvalu,kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus,mao-soolte verejooks, luksed, iiveldus,oksendamine, higistamine, kihelus, valuseljas, liigesvalu, valu jalas, lihaskrambid,kusemishäire, kusepidamatus, öinekusepidamatus, neerufunktsiooni häire, shneerupuudulikkus, impotentsus,rindkerevalu, roidumus, haiglane olek,janu, nõrkus.KOOSTOIMED: Üldiselt ei tohi liitiumikoos diureetikumidega manustada.MSPV-ravimite manustamisel kooskaaliumit säästvate ravimitega, shamiloriidvesinikkloriidiga, võib tekkidahüperkaleemia ja neerupuudulikkus, eritieakatel patsientidel.Amiloriidvesinikkloriidi manustamisel koosAKE-inhibiitoriga, angiotensiin IIantagonistiga tsüklosporiini võitakroliimusega võib hüperkaleemia ohtsuureneda.Järgmised ravimid võivad tiasiididegakoosmanustamisel põhjustadakoostoimeid: alkohol, barbituraadid võinarkootilised ained - potentseerubortostaatiline hüpotoonia. Antidiabeetilisedravimid (peroraalsed ja insuliin) - võibtekkida vajadus antidiabeetilise ravimiannuse korrigeerimiseks. Teisedantihüpertensiivsed ravimid - toimesummeerub.Kolestüramiin ja kolestipool resiinid -anioonsete vahetusresiinide juuresolekulväheneb hüdroklorotiasiidi imendumine.Kortikosteroidid, AKTH-elektrolüütideeritumine suureneb, hüpokaleemiasüveneb. Pressoorsed amiinid (ntnorepinefriin ehk noradrenaliin) - võimalikon pressoorsete amiinide toimenõrgenemine, kuid nende kasutamist seeei takista. Mittedepolariseerivadmüorelaksandid (nt tubokurariin) -müorelaksantide toime võib tugevneda.Moduretic, MSD, Tabl. 5mg+50mg N3040Hüdroklorotiasiid,triamtereenHydrochlorothiazidum, triamterenumRAVIMITÜÜP: Diureetikum+kaaliumisäästev aineNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,tursed südamepuudulikkuse, astsiidigamaksatsirroosi või nefrootilise sündroomikorral, kui samal ajal tuleb vältidahüpokaleemiat.ANNUSTAMINE: 1 tablett sisaldab 25 mghüdroklorotiasiidi ja 12,5 mg triamtereeni,sellest lähtuvalt annustamine. Tursed: ravialustamisel 2 (...4) tabl. hommikul ja lõunaajal kuni liigse vedeliku väljutamisealguseni. Edasine annustamine sõltubvedeliku eritumise hulgast. Üldiseltsoovitatakse säilitusannuseks 1 tabl. ööp.hommikuti või 2 tabl. ülepäeviti (2 tabl.hommikul või 1 tabl. hommikul ja 1 tabl.lõuna ajal). Säilitusannust võib vajaduselsuurendada kuni 4 tabl. ööp. (2 tabl.hommikul ja 2 tabl. lõuna ajal). Arteriaalnehüpertensioon: algannuseks 2 tabl.hommikul ja 2 tabl. lõuna ajal. Mõne teisevererõhku alandava preparaadi lisakskasutamisel või pikaajalisel ravil piisabtavaliselt 2 tabl. ööp. (1 tabl. hommikul ja1 tabl. lõuna ajal). Kaasuvaks raviks koossüdameglükosiididega: üldiselt võetakse 1tabl. hommikul ja 1 tabl. lõuna ajal, maxkuni 4 tabl. (2 tabl. hommikul ja 2 tabl.lõuna ajal).LASTELE: Ei kasutata lastel ja noorukitelkehakaaluga alla 50 kg.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min,kreatiniini sisaldus plasmas üle 1,8 mg/dl),äge glomerulonefriit, anuuria, raskedmaksafunktsioonihäired (prekooma jakooma), hüperkaleemia, raviresistentehüpokaleemia, hüperkaltseemia, raskehüponatreemia, hüpovoleemia,ülitundlikkus TA või sulfonüülamiididesuhtes (võimalik ahelreaktsioonide teke),rasedus ja imetamine.RISKID: Pikaajalise ravi korral peabregulaarselt kontrollima verepilti, eritikaaliumi, kreatiniini, lipiidide ja kusihappesisaldust vereplasmas. Ravimit tulebkasutada ettevaatusega patsientidel, kellelon vasaku vatsakese funktsioonvähenenud. Ravimis sisalduvhüdroklorotiasiid võib põhjustadadopingutesti positiivset tulemust.Anamneesis esinenud allergia võibronhiaalastmaga patsientidel, samutinendel, kellel nimetatud reaktsioonevarem ei ole esinenud, võib esinedaülitundlikkusreaktsioone.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, harvem kõhulahtisus,SÜDAME-VERESOONKONDkoordinatsioonihäired, unisus, suukuivus,janu, valud ülakõhus, kramplikudkõhuvalud, kõhukinnisus kunisooltesulguseni, lihaspinged, lihasnõrkus,lihaskrambid sääremarjas, väsimus,peavalu, närvilisus, südamekloppimine,südamerütmihäired ja veresoonteregulatsioonihäired koos pearinglusega,uimasus või kalduvus minestamisele.KOOSTOIMED: Vererõhku alandav toimetugevneb koostoimes alkoholiga.Samaaegne kasutamine vererõhkualandava, uriinieritust soodustava,veresooni laiendava, rahustava (ntbarbituraadid), tsentraalselt pärssiva(fenotiasiin) või depressioonivastase(TSAD) toimega ravimiga, tugevdabviimaste toimet. Võivad tekkida järgmisedkoostoimed: suhkurtõve ja podagra ravikskasutatavate preparaatide, samutinoradrenaliini või adrenaliini sisaldavateravimite toime nõrgenemine; kuraaretüüpiravimite lihastoonust alandava toimetugevnemine; südameglükosiidide toimening kõrvaltoimed tugevnevad kaaliumija/või magneesiumi sisalduse vähenemisel.Triampur compositum, Teva, Tabl.12,5mg+25mg N50IndapamiidIndapamidumRAVIMITÜÜP: AntihüpertensiivnediureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalnehüpertensioon.ANNUSTAMINE: 1,5...2,5 mg eelistatulthommikuti iga 24 tunni järel neelata allatervelt veega ja mitte närida. Suurematesannustes indapamiidi antihüpertensiivnetoime ei tugevne, kuid suurenebsalureetiline efekt.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastel janoorukitel kuna puuduvad andmedefektiivsuse ja ohutuse kohta.RASEDATELE: Üldjuhul peab vältimadiureetikumide manustamist rasedatelenaistele ning ei tohi kunagi kasutadaraseduse ajal esinevate füsioloogilistetursete ravimiseks. Diureetikumid võivadpõhjustada loote ja platsenta isheemiatloote hüpotroofia ohuga. Ravi vajaduseltuleb rinnaga toitmine lõpetada(indapamiid eritub rinnapiima).VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teiste SAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raske neerupuudulikkus. Maksaentsefalopaatia või raske maksakahjustus.Hüpokaleemia.RISKID: Maksakahjustuse puhul võivadtiasiiddiureetikumid põhjustada maksaentsefalopaatiat. Sel juhul tulebdiureetikumi manustamine koheseltlõpetada. Plasma naatriumisisaldus:

SÜDAME-VERESOONKONDplasma naatriumisisaldust tuleb määrataenne ravi alustamist, ja seejärelregulaarsete intervallide järel. Igasugunediureetiline ravi võib põhjustadahüponatreemiat, mõnikord tõsistetagajärgedega. Kuna algul võibnaatriumisisalduse vähenemine ollaasümptomaatiline, on vajalik regulaarnekontroll, mida veelgi sagedamini tuleb tehaeakatel ja tsirrootilistel patsientidel.Kaaliumi kadu koos hüponatreemiaga ontiasiidide ja teiste sarnaste diureetikumidekasutamisel suurimaks ohuks. Patsiendidpikenenud QT-intervalliga (niikongenitaalne kui ka iatrogeenne) onsamuti riskigrupis. Hüpokaleemia ja kabradükardia on sellisel juhul rasketerütmihäirete (eriti potentsiaalselt surmagalõppeva torsade de pointes)soodustavateks faktoriteks. Eelnimetatudjuhtudel tuleb tavalisest sagedaminimäärata plasma kaaliumisisaldust.Esimene kaaliumisisalduse määraminetuleb teha ravi esimesel näd.Hüpokaleemia korral tuleb seekorrigeerida. Tiasiidid ja teised sarnaseddiureetikumid võivad vähendada uriinigaerituva kaltsiumi hulka ja põhjustadakerget ja mööduvat hüperkaltseemiat.Raske hüperkaltseemia võib tekkidaeelnevalt märkamata jäänudhüperparatüreoidismi esinemisel. Ravituleb lõpetada enne paratüreoidnäärmefunktsiooni uuringut. Diabeetikutel tulebmäärata vere glükoosisisaldust, seda eritihüpokaleemia esinemise korral.Hüperurikeemilistel patsientidel võivadägeneda podagrahood. Tiasiidid jtsarnased diureetikumid toimivad täieefektiivsusega vaid normaalseneerufunktsiooni korral või kuineerufunktsioon on halvenenudminimaalselt. Vanuritel tuleb plasmakreatiniinisisaldust arvestada vanuse,kehakaalu ja sooga. Hüpovoleemia, mis onsekundaarselt tekkinud ravi alguldiureetikumist tingitud vee ja naatriumikaost, põhjustab glomerulaarfiltratsioonivähenemist. See võib põhjustada vereuurea- ja plasma kreatiniinisisaldusesuurenemist. Selline mööduvfunktsionaalne neerupuudulikkus ei omatagajärgi normaalse neerufunktsioonigapatsientidel, kuid võib halvendadaolemasolevat neerupuudulikkust.Sportlastel tuleb arvestada, et see ravimsisaldab TA-t, mis võib põhjustadadopingutesti positiivset tulemust.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhukinnisus,suukuivus, pearinglus, nõrkus,paresteesiad ja peavalu, allergiliste jaastmaatiliste reaktsioonideeelsoodumusega patsientidel võivadtekkida ülitundlikkusreaktsioonid,peamiselt nahareaktsioonidKOOSTOIMED: Vältida tuleb järgmisikombinatsioone: Liitium: suureneb liitiumikontsentratsioon seerumis koosmürgistuse nähtudega, madalasoolasisaldusega dieedi korral vähenebliitiumi eritumine uriiniga. Kui diureetikumimanustamine on siiski vajalik, tulebhoolikalt jälgida seerumi liitiumisisaldust jakohandada vastavalt annust.Mitte-antiarütmikumid, mis võivadpõhjustada torsade de pointes?i tüüpirütmihäireid (astemisool, bepridiil,intravenoosne erütromütsiin, halofantriin,pentamidiin, sultopriid, terfenadiin,vinkamiin): võivad tekkida polümorfseventrikulaarse ekstrasüstoolia sööstud ehktorsade de pointes (hüpokaleemia,bradükardia ja olemasolev pikenenudQT-intervall on soodustavad faktorid).Kasutada tuleb ravimeid, mis ei indutseeriarütmiat (torsade de pointes)hüpokaleemiaga patsientidel. Ettevaatustnõudvad kombinatsioonid: Ravimid, misvõivad põhjustada torsade de pointes?tüüpi rütmihäireid: - Ia klassiantiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin,disopüramiid),- III klassi antiarütmikumid (amiodaroon,sotalool, dofetiliid, ibutiliid), - mõnedantipsühhootikumid: fenotiasiinid(kloorpromasiin, tsüamemasiin,levomepromasiin, tioridasiin,trifluoperasiin), bensamiidid (amisulpriid,sulpiriid, sultopriid, tiapriid),butürofenoonid (droperidool,haloperidool), teised: bepridiil, tsisapriid,difemaniil, intravenoosne erütromütsiin,halofantriin, misolastiin, pentamidiin,sparfloksatsiin, moksifloksatsiin,intravenoosne vinkamiin. Võivad tekkidaventrikulaarsed arütmiad, eriti torsade depointes? arütmiad (hüpokaleemia onriskifaktor).Enne nende ravimitega kombineerimist onvajalik vältida ja vajadusel korrigeeridahüpokaleemiat.Vajalik on kliiniline, plasma elektrolüütideja EKG kontroll. MSPVA (süsteemselt),sealhulgas selektiivsed COX-2 inhibiitorid,salitsülaatide suured annused (? 3g/ööpäevas): indapamiidiantihüpertensiivne toime võib väheneda.Äge neerupuudulikkus dehüdreeritudpatsientidel (vähenenudglomerulaarfiltratsioon). Patsient tulebrehüdreerida, ravi algul jälgidaneerufunktsiooni.AKE inhibiitorid: ravi alustamisel AKEinhibiitoriga olemasoleva naatriumikaogapatsientidel, eriti neeruarteri stenoosigaisikutel, on järsu hüpotensiooni ja/võiägeda neerupuudulikkuse oht.Hüpertensiooni korral, kui eelnev ravidiureetikumiga on põhjustanud naatriumikadu, tuleb: - kas lõpetada diureetikumiDiureetikumidmanustamine 3 päeva enne ravi alustamistAKE inhibiitoriga ja vajadusel alustadauuesti ravi hüpokaleemilise toimegadiureetikumiga;- või manustada AKE inhibiitori väikesialgannuseid ja suurendada neid ainultjärk-järgult.Südame paispuudulikkuse korral peavadAKE inhibiitori algannused olema vägaväikesed, võimalusel ravi alustada pärastkombineeritud hüpokaleemilise toimegadiureetikumi annuse vähendamist. Kõigiljuhtudel tuleb jälgida neerufunktsiooni(plasma kreatiniini sisaldust) AKEinhibiitorravi esimestel nädalatel. Teisedhüpokaleemilised ained: amfoteritsiin B(veenisiseselt), süsteemsed glüko- jamineralokortikosteroidid, tetrakosaktiid,stimuleerivad kõhulahtistid: suurenebhüpokaleemia oht (aditiivne toime).Jälgida tuleb kaaliumi sisaldust seerumis,seda vajadusel korrigeerides. Erilisttähelepanu tuleb pööratasüdameglükosiidravi saavatelepatsientidele. Kasutadamitte-stimuleerivaid kõhulahtisteid.Baklofeen: Antihüpertensiivne toimetugevneb. Patsient tuleb hüdreerida ja ravialgul jälgida neerufunktsiooni.Südameglükosiidid: hüpokaleemiasuurendab digitaalise alkaloidide toksilisitoimeid. Tuleb jälgida kaaliumisisaldustseerumis ja EKG-d ning üle vaadataraviplaan.Kombinatsioonid, mis vajavad tähelepanu:Kaaliumi säästvad diureetikumid (amiloriid,spironolaktoon, triamtereen): seeratsionaalne koosmanustamine (mis onmõnedel patsientidel vajalik) ei välistahüpokaleemia võimalust või, eritineerupuudulikkuse ja suhkurtõve korral,hüperkaleemia võimalust. Tuleb jälgidakaaliumisisaldust seerumis ja võimaluselEKG-d ning üle vaadata raviplaan.Metformiin: võib tekkida laktaatatsidoos,mille põhjuseks on võimalik funktsionaalneneerupuudulikkus, mis on seotuddiureetikumidega, eritilingudiureetikumidega. Metformiini ei tohikasutada juhul, kui seerumikreatiniinisisaldus on 15 mg/l (135mcmol/l) meestel ja 12 mg/l (110mcmol/l) naistel. Joodi sisaldavadkontrastained: diureetikumide pooltpõhjustatud dehüdratsiooni korralsuureneb ägeda neerupuudulikkuse oht,eriti pärast joodi sisaldavate kontrastainetesuurte annuste kasutamist. Enne joodisisaldavate kontrastainete manustamisttuleb haige rehüdreerida.Imipramiinitüüpi antidepressandid,neuroleptikumid: suurenebantihüpertensiivne toime ja posturaalsehüpotensiooni oht (aditiivne toime).Kaltsiumi soolad: hüperkaltseemia oht,41

Diureetikumidkuna uriiniga erituva kaltsiumi hulk onvähenenud.Tsüklosporiin, takroliimus: plasmakreatiniinisisalduse suurenemise oht ilmatsüklosporiini sisalduse muutusteta. Oht onka juhul, kui puudub vee/naatriumi kadu.Kortikosteroidid, tetrakosaktiid(süsteemne): antihüpertensiivne toimeväheneb (vee/naatriumi retentsioonkortikosteroidide tõttu).Proindap, PRO. MED., Tabl. 2,5 mg N30Rawel SR, KRKA, Prolong. tabl. 1,5 mgN30Tertensif SR/ Tertensif, Servier, Ret.tabl. 1,5mg N30; Tabl. 2,5mg N30SpironolaktoonSpironolactonumRAVIMITÜÜP: Kaaliumi säästvad ainedNÄIDUSTUS: Astsiit ja tursedmaksatsirroosi korral. Primaarnehüperaldosteronism. Tursete,kardiovaskulaarse puudulikkuse võiarteriaalse hüpertensiooni täiendavaksraviks.ANNUSTAMINE: Astsiit ja tursed:Algannus on 100 mg ööp. manustatunakas ühe või mitme annusena. Annustkohandatakse 5-päevase ravi järel,tavaline säilitusannus on vahemikus25...200 mg ööp. Primaarnehüperaldosteronismi kirurgilise ravi eelselperioodil: Võib kasutada annust vahemikus100...400 mg ööp. Juhul, kui kirurgilineravi ei ole võimalik, tuleb pikaajalise ravikorral kasutada madalaimat toimivatannust. Krooniline südamepuudulikkus:Täiendava ravina täiskasvanutele 25...50mg ööp.LASTELE: Algannus on 1...3 mg/kgkehakaalu kohta ööp., manustatuna kasüksikannusena või 2...4 jagatud annusena.Säilitusravi korral või kombinatsioonisteiste diureetikumidega tuleb annustvähendada 1...2 mg/kg-ni. Lastele ei tohimanustada kauem kui 30 päeva.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Hüponatreemia,hüperkaleemia, äge ja kroonilineneerupuudulikkus, ülitundlikkus TA suhtes,rasedus ja imetamine, Addisoni tõbi.RISKID: Järgmistel juhtudel on vajalikeriti hoolikas arstlik järelevalve: Kergeraskusastmega neerufunktsiooni langus(kreatiniini sisaldus seerumis 1,2...1,8mg/dl ning kreatiniini kliirens vahemikus60...30 ml/min). Patsiendid, kellel onpõhihaiguse (nt diabeet) tõttu kalduvusatsidoosi ja/või hüperkaleemia tekkeks.Hüpotoonia. Hüpovoleemia.Spironolaktoon võib häirida diagnostilisiteste (nt digoksiin-RIA). Ravi ajalspironolaktooniga võib meestel tekkida42günekomastia ja naistel rinnanäärmetesuurenemine ja pakitsus.KÕRVALTOIMED: Hüpotensioon,hüperkaleemia, hüponatreemia, atsidoos,düspepsia, diarröa, väsimus, peavalu.Pikaajalise ravi korral võivad tekkidahormonaalsed häired, menstruaaltsüklihäired, virilisatsioon naistel, günekomastiameestel.KOOSTOIMED: Salitsülaadid - diureetilinetoime väheneb. Teised diureetikumid -diurees suureneb. Kaalium või teisedkaaliumi säästvad diureetikumid -hüperkaleemia risk suureneb.Antihüpertensiivsed ravimid -hüpotensiooni oht. MSPV ravimid -suureneb hüperkaleemia risk,natriureetiline efekt väheneb. AKEinhibiitorid - suureneb hüperkaleemia risk.Ammooniumkloriid - atsidoosi oht.Fludrokortisoon - paradoksaalne kaaliumiekskretsiooni suurenemine. Digoksiin -digitaalise poolväärtusaeg pikeneb;suureneb intoksikatsiooni oht. Mitotaanitoime nõrgeneb. Kumariini derivaatidetoime nõrgeneb. Triptoreliini, busereliini,gonadoreliini toime tugevneb.Spirix, Nycomed, Tabl. 25mg N20; Tabl.50mg N20, 100; Tabl. 100mg N20Spirogamma, Wörwag, Tabl.50 mg N20,50, 100; Tabl.100 mg N20, 50, 100Spironolacton-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N20Verospiron, Gedeon Richter, Tabl. 25mgN20; Caps. 50mg N30TorasemiidTorasemidumRAVIMITÜÜP: LingudiureetikumidNÄIDUSTUS: Südame-, maksa- võineerupuudulikkusest tingitud tursed. 200mg tabl.: Diureesi säilitamine raskeneerupuudulikkuse korral. Tursed, astsiitja hüpertensioon raske neerupuudulikkusekorral.Märkus: 200mg tabletid on näidustatudainult neerufunktsiooni raske häire(kreatiniini kliirens alla 20 ml/minutis ja/võiseerumi kreatiniini kontsentratsioon üle 6mg/dl) korral. Annus määratakseindividuaalselt sõltuvalt neerupuudulikkuseraskusastmest.ANNUSTAMINE: Tursed: Tavaline annuson 5 mg 1 kord ööp. See on tavaliseltsäilitusannus.Juhul kui 5mg on ebapiisav võib vajaduselannust järk-järgult suurendada kuni20mg-ni torasemiidini ööp. Diureesisäilitamine raske neerupuudulikkusekorral. Tursed, astsiit ja hüpertensioonraske neerupuudulikkuse korral: ravi tulebalustada 50 mg torasemiidiga (1/4 200 mgtabletti) päevas. Ebapiisava diureesi korralSÜDAME-VERESOONKONDvõib annust suurendada 100 mg-ni kunimax. 200 mg - ni. Inj.: Algannuseks onüldjuhul üksikannusena 10 mg torasemiidi(vastab 2 ml-le süstelahusele) päevas.Ebapiisava toime korral võib annustsuurendada 20 mg-ni torasemiidi-ni(vastab 4 ml-le süstelahusele), mismanustatakse üksikannusena. Kui toimeon ikka ebapiisav, võib lühiajaliselt (max. 3päeva) manustada kuni 40 mg torasemiidi(vastab 8ml-le süstelahusele) päevas.Äge kopsuturse: ägeda kopsuturse korralpeab ravi alustama i.v., manustadesüksikannusena 20 mg torasemiidi (vastab4 ml-le süstelahusele). Olenevalt saadudravitulemusest võib sama annustmanustada korduvalt 30-minutilistevaheaegadega. 24 tunni jooksul võib max.manustada 100 mg torasemiidi (vastab 20ml-le süstelahusele).RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus torasemiidi,sulfonüüluureate või mõne ravimissisalduva abiaine suhtes. Anuuriaganeerupuudulikkus. Maksakooma japrekooma. Hüpotensioon, hüpovoleemia,hüponatreemia, hüpokaleemia. Rasedusja/või imetamise periood. Tõsineurineerimise häire (nt tingituna prostatahüpertroofiast). 200 mg tablettide puhullisaks veel - normaalne või mõõdukaltvähenenud neerufunktsioon (kreatiniinikliirens üle 30 ml/minutis ja/või kreatiniinikontsentratsioon seerumis alla 3,5 mg/dl)ülemäärase vee ja elektrolüütideorganismist lahkumise ohu tõttu.RISKID: Kuna seni puudub piisavterapeutiline kogemus, siis ei tohitorasemiidi kasutada kui esineb: Podagra;südame raske erutusjuhtehäire (nt SAblokaad, teise astme või täielik AVblokaad); patoloogilised muutusedhappe-aluse tasakaalus; samaaegne raviliitiumi, aminoglükosiidide võitsefalosporiinidega; patoloogilisedmuutused vereanalüüsis (nttrombotsütopeenia või aneemianeerupuudulikkuseta patsiendil);nefrotoksilistest ainetest tingitudneerufunktsiooni häire; lapsed alla12-eluaasta.200 mg tablettide puhul lisaks kreatiniinikliirens vahemikus 20 kuni 30 ml minutisja/või kreatiniini kontsentratsioon seerumis3,5 kuni 6 mg/dl. Tabletid sisaldavadlaktoosi. Seega patsiendid, kellel onharvaesinev pärilik galaktoosi talumatus,laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire ei tohiseda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Metaboolse alkaloosiintensiivistumine. Lihaskrambid (eriti ravialguses).Kusihappe, gükoosi, lipiidide(triglütseriidid, kolesterool) sisalduse

SÜDAME-VERESOONKONDsuurenemine veres. Kaaliumi puudusekorral hüpokaleemia, oksendamine;kõhulahtisus lahtistite ülemäärasekasutamise järgselt ning kamaksafunktsiooni häirega patsientidel.Olenevalt annusest ja ravi kestusestvõivad tekkida vee ja elektrolüütidetasakaalu häired, eriti hüpovoleemia,hüpokaleemia ja/või hüponatreemia. Eritiravi alguses võivad tekkida seedetraktihäired (isutus, kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus).On täheldatud teatud maksaensüümide(gamma-GT) aktiivsuse suurenemist.Peavalu, peapööritus, väsimus, nõrkus(eriti ravi alguses).KOOSTOIMED: Tuleb arvestadajärgmiste koostoimetega: Torasemiidsuurendab teiste hüpotensiivsete ravimite,eriti AKE inhibiitorite toimet. Kui AKEinhibiitoreid manustatakse samal ajal võivahetult pärast torasemiidi kasutamist,võib tekkida ohtlik vererõhu langus.Torasemiidist tingitud kaaliumidefitsiit võibsuureneda, kui samal ajal manustataksesüdameglükosiide.Torasemiid võib vähendadaantidiabeetiliste ravimite toimet.Probenetsiid ja MSPVA võivad inhibeeridatorasemiidi diureetilist ja hüpotensiivsettoimet.Kui kasutatakse salitsülaatide suuriannuseid, võib torasemiid suurendadanende toksilist toimet KNS. Torasemiidisuurte annuste ning aminoglükosiidide (ntkanamütsiin, tobramütsiin, gentamütsiin)ja tsütostaatiliste plaatina derivaatidesamaaegsel kasutamisel võib tugevnedanende oto- ja nefrotoksiline toime ningtsefaloporiinide nefrotoksiline toime.Torasemiid võib tugevdada ka teofülliini jakuraaretaoliste lihasrelaksantide toimet.Lahtistid ning mineralo- ja glükokortikoididvõivad suurendada torasemiidist tingitudkaaliumi eritumist organismist.Samaaegsel amfoteritsiini ja suuresannuses sümpatomimeetikumidekasutamisel suureneb hüpokaleemia oht.Torasemiidi ja liitiumi samaaegselkasutamisel võib suureneda liitiumikontsentratsioon seerumis ja seeläbi tematoime ja kõrvaltoimed. Torasemiid võibvähendada katehhoolamiinide (ntadrenaliin ja noradrenaliin)vasokonstriktoorset toimet. Samaaegneravi kolestüramiiniga võib takistadasuukaudse torasemiidi imendumist javähendada selle toimet.Torasemid Hexal, Hexal, Tabl. 100 mgN30; Tabl. 200 mg N30Torasemide Teva, Teva, Tabl. 5 mgN30; Tabl. 10 mg N30;Trifas, Berlin-Chemie, Tabl. 10mg N30;Tabl. 200mg N30; Inj. 20mg/4 ml N5KõrgvererõhutõbiAmlodipiinAmlodipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia. Märkus. Ravimit võibkasutada monoteraapiana võikombinatsioonis teiste kõrgvererõhu võistenokardia ravimitega(tiasiiddiureetikumid, alfa-blokaatorid,beeta-adrenoblokaatorid või AKEinhibiitorid, nitritid, nitraadid).ANNUSTAMINE: Algannuseks 5 mg ööp.,max 10 mg ööp.LASTELE: Efektiivsust ja ohutust lastel eiole tõestatud.RASEDATELE: Ei ole lubatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusdihüdropüridiinide, TA või preparaadiabiainete suhtes. Raske hüpotensioon,shokk, kaasa arvatud kardiogeenne shokk.Ägeda müokardiinfarkti järgnesüdamepuudulikkus (esimesed 28 päeva).Raske aordi stenoos.RISKID: Ettevaatus on vajalikebastabiilse stenokardia (välja arvatudPrinzmetali stenokardia) korral.Kasutamine südamepuudulikkusegapatsientidel: pikaajalisesplatseebokontrollitud uuringus (PRAISE-2),mis käsitles amlodipiini kasutamistmitteisheemilise etioloogiaga NYHA III jaIV astme südamepuudulikkusegapatsientide ravis, oli amlodipiin seostatavkopsuturse esinemissagedusesuurenemisega vaatamata sellele, etamlodipiini ja platseebo võrdlemisel eiesinenud erinevusi südamepuudulikkusesüvenemise sageduses. Amlodipiiniohutust ja efektiivsust hüpertensiivse kriisiajal ei ole kindlaks tehtud. Nagu kõigiteiste kaltsiumi antagonistide puhul,pikeneb ka amlodipiini poolväärtusaegmaksakahjustusega patsientidel. Seetõttutuleb nendele haigetele amlodipiinimanustada ettevaatlikult.KÕRVALTOIMED: Unisus, pearinglus,peavalu, südamepekslemine, nahaõhetus,kõhuvalu, iiveldus, turse (sh pahkluuturse), väsimus.KOOSTOIMED: Hüpotensiivset toimetvõivad tugevdada teised hüpotensiivsedravimid. Koos CYP3A4 inhibiitoritega (shketokonasool, itrakonasool, ritonaviir)tuleb amlodipiini manustadaettevaatusega.Agen, Zentiva, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30Amlocard, Hexal, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30KõrgvererõhutõbiAmlodigamma, Wörwag, Tabl. 5mg N30;Tabl. 10mg N30Amlodipin ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 5mg N30; Tabl. 10mg N30Amlodipine Medochemie, Medochemie,Tabl. 5 mg N30; Tabl. 10 mg N30Hipres, KRKA, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30Lofral, Mepha, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30Normodipine, Gedeon Richter, Tabl. 5mgN30; Tabl. 10mg N30;Norvasc, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 5mg N30; Tabl. 10mg N30AtenoloolAtenololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika.ANNUSTAMINE: 50...100 mg ööp.Neerupuudulikkuse korral tuleb annustvähendada. Võib kombineerida teisteantihüpertensiivsete ainetega.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Atenolooli võib raseduseajal kasutada ainult hädavajadusel.Imetamise ajal on vajalik hoolikas arstlikjärelvalve.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi teistekoostisainete suhtes, manifestnesüdamepuudulikkus, ?okk, II või III astmeAV-blokaad, siinussõlmenõrkusesündroom, sinuatriaalne blokaad,bradükardia, hüpotensioon, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (ntbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne MAO inhibiitorite manustamine(v.a MAO-B inhibiitorid). Atenoloolravisaavatele patsientidele onvastunäidustatud intravenoosneverapamiili- või diltiaseemi tüüpikaltsiumantagonistide või teisteantiarütmikumide (disopüramiid)aplikatsioon (erand: intensiivravi).RISKID: Hoolikas arstlik järelevalve onvajalik järgnevatel juhtudel: I astmeAV-blokaad; tugevalt kõikuva veresuhkruväärtusega diabeetikud (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu); kestevrange paastumine ja raske kehalinekoormus (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu);feokromotsütoomiga patsiendid(neerupealise säsi kasvaja; vajalik eelnevteraapia alfablokaatoritega); puudulikuneerufunktsiooniga patsiendid. Isiklikus võiperekondlikus anamneesis esinenudpsoriaasi korral võib patsiendile ravi beetablokaatoritegamäärata ainult43

KõrgvererõhutõbiSÜDAME-VERESOONKONDhädavajadusel.Beeta-blokaatorid võivad tõsta tundlikkustallergeenide suhtes ja anafülaktilistereaktsioonide raskusastet. Ettevaatus onvajalik patsientide korral, kellel onanamneesis esinenud raskeidülitundlikkusreaktsioone või kes saavaddesensibiliseerivat ravi (ettevaatust,ägedad anafülaktilised reaktsioonid).KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,peavalu, nägemishäired, higistamine,uimasus, segasusseisund,hallutsinatsioonid, psühhoosid,luupainajalikud unenäod või unesränne,unehäired ja depressiivne meeleolu,ülemäärane hüpotensioon, bradükardia,minestus, atrioventrikulaarsederutusjuhtehäired või südamepuudulikkusesüvenemist.KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsedravimid, diureetikumid, vasodilataatorid,TSAD, barbituraadid, fenotiasiinid:atenolooli vererõhku langetava toimetugevnemine. Antiarütmikumid:kardiodepressiivse toime tugevnemine.Verapamiili ja diltiaseemi tüüpikaltsiumantagonistid ja teisedantiarütmikumid (nt disopüramiid):hüpotensioon, bradükardia või teisedsüdamerütmihäired (vajalik on patsiendihoolikas järelevalve). Nifedipiini tüüpikaltsiumantagonistid: tugevam vererõhulangus ja üksikjuhtudel võimaliksüdamepuudulikkuse kujunemine.Südameglükosiidid, reserpiin,alfa-metüüldopa, guanetidiin, klonidiin:bradükardia, erutusjuhtivuse aeglustuminesüdames. Klonidiiniga kombineeritud ravikorral klonidiini järsul ärajätmisel võibvererõhk kiiresti tõusta. Klonidiiniga ravivõib alles siis lõpetada, kui mõned päevadvarem lõpetatakse atenoloolimanustamine. Järgnevalt tuleb raviklonidiiniga lõpetada järk-järgult.Suukaudsed antidiabeetikumid, insuliin:tugevdab nende ravimite veresuhkrutalandavat toimet. Hüpoglükeemiaohusümptomid, eriti tahhükardia jatreemor, on maskeerunud või leebed.Seepärast on vajalik korrapäraneveresuhkru kontroll. Norepinefriin,epinefriin: võimalik ülemäärane vererõhutõus. Narkootikumid, anesteetikumid:tugevam vererõhu langus, negatiivseinotroopse toime tugevnemine(anestesioloogi informeerimine ravist).Perifeersed müorelaksandid (ntsuksametoonhalogeniid, tubokurariin):müorelakseeriva toime tugevnemine japikenemine atenolooli toimel(anestesioloogi informeerimine ravist).Atenolol-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.25mg N30; Tabl. 50mg N30; Tabl. 100mgN30;BisoproloolBisoprololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Krooniline stabiilne stenokardia.ANNUSTAMINE: Annus tuleb kohaldadaindividuaalselt. Soovitatav on alustadamadalaima võimaliku annusega. Mõnedelpatsientidel on piisavaks annuseks 5 mgpäevas. Tavaline annus on 10 mg päevas,max. soovitatav päevane annus on 20 mg.Kerge hüpertensiooni raviks on piisavpäevane annus 2,5 mg. Max. päevaannust20 mg tuleks ordineerida vaiderandjuhtudel.Ravi ei tohi lõpetada järsult. Annust tuleksvähendada, vähendades annust poolevõrranädalalase intervalliga.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelpiisavate efektiivsus- ja ohutuse andmetepuudumise tõttu.RASEDATELE: Bisoprolooli ei tohiksraseduse ajal tarvitada juhul, kui sellekspuudub vältimatu vajadus. Rinnagatoitmine ei ole ravi ajal soovitatav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ägesüdamepuudulikkus võidekompenseerimata südamepuudulikkuseepisoodid, mis vajavad intravenoossetinotroopset ravi. Kardiogeenne shokk. IIvõi III astme AV blokaad (ilmasüdamestimulaatorita). Siinussõlmenõrkuse sündroom. Sinoatriaalne blokaad.Bradükardia, pulsisagedus vähem kui45...50 lööki minutis ravikuuri jooksul võivähem kui 50 lööki minutis enne ravikuurialgust. Hüpotensioon (süstoolne vererõhkvähem kui 100 mm Hg). Raskebronhiaalastma või raske kroonilineobstruktiivne kopsuhaigus. Hilisstaadiumisperifeerne arteriaalne oklusiivne kahjustusja Raynaud sündroom. Metaboolneatsidoos. Ravimata feokromotsütoom.Ravimid, mis sisaldavad floktafeniini jasultopriidi.RISKID: Bisoprolooli sisaldavaid ravimeidkasutatakse ka kroonilisesüdamepuudulikkuse raviks.Beetablokaatorite kasutamine sellelnäidustusel nõuab erilist ettevaatust ningravi tuleb alustada raviannust järk-järgulttiitrides. Järk-järguline tiitrimine polebisoprolooliga alati võimalik. Seetõttu eiole bisoprolooli soovitatav kroonilisesüdamepuudulikkuse raviks kasutada.Bisoprolooli kombinatsioonid verapamiili jadiltiaseemi tüüpi kaltsiumiantagonistidega,tsentraalselt toimivate antihüpertensiivseteravimitega ja I klassi antiarütmilistepreparaatidega pole soovitatavad.Bisoprololi kasutamisel tuleb ollaettevaatlik järgmistel juhtudel:44

SÜDAME-VERESOONKOND-samaaegne ravi amiodarooniga:kontraktiilsuse ja juhtehäirete risk(kompensatoorsete sümpaatilistereaktsioonide pärssimine). -bronhospasm(bronhiaalastma, obstruktiivnehingamisteede haigus): bronhiaalastma võiteiste krooniliste obstruktiivsetehingamisteede haiguste korral, mis võivadpõhjustada sümptomeid, tulebsamaaegselt kasutada bronhodilataatoreid.Astmahaigetel võib süveneda takistushingamisteedes, sellisel juhul tulebsuurendada beeta2-agonistide annust.Soovitatav on teha hingamisteedefunktsionaalne test enne ravi alustamist.-samaaegne ravi antikoliinergilisteravimitega (sealhulgas takriiniga): võibsuurendada atrio-ventrikulaarsetülejuhteaega ja/või bradükardiat.-samaaegne inhalatsioonianesteetikumidekasutamine: reflekstahhükardianõrgenemine ja hüpotensiooni riskisuurenemine. Beetablokaadi jätkaminesuurendab arütmia riski induktsiooni jaintubatsiooni ajal. Anestesioloogi tulebinformeerida, kui patsient tarvitabbisoprolooli.-joodi sisaldavad kontrastained:beetablokaatorid võivad tõkestada joodisisaldavate kontrastainete kasutamisesttingitud shoki või hüpotensioonikompenseerivaid kardiovaskulaarseidreaktsioone.-diabetes mellitus koos ulatuslikuveresuhkru kõikumisega: hüpoglükeemiasümptomid võivad maskeeruda.Veresuhkrut tuleb mõõta bisoproloolitarvitamise ajal. -türotoksikoos:sümptomid ja kliiniline pilt võibmaskeeruda.-range paastumine. -kestev antiallergilineravi: Bisoprolool võib suurendada niitundlikkust allergeenidele kuianafülaktiliste reaktsioonide tõsidust. Raviadrenaliiniga ei pruugi anda soovitudterapeutilist efekti. Vajalik võib ollaepinefriini (adrenaliini) annuse tõstmine.-esimese astme AV blokaad. -Printzmetalistenokardia: Beetablokaatorid võivadsuurendada stenokardiahoogude arvu jakestust Printzmetali stenokardiat põdevatelpatsientidel.-perifeersed vereringehäired naguRaynaud? sündroom ja vahelduvlonkamine: kaebused võivad süveneda eritiravi alguses. -feokromotsütoomigapatsiendid: Bisoprolooli võib manustadajuhul, kui alfa-retseptorid on eelnevaltedukalt blokeeritud. -psoriaasi põdevadvõi eelnevalt põdenud patsiendid:Bisoprolooli võib manustada peale riskidehoolikat kaalumist. -kui patsient kannabkontaktläätsi: beetablokaatorid võivadvähendada pisaravedelikku ja põhjustadasilmade kuivust. Bisoproloolravialustamine nõuab regulaarsetmonitoorimist, eriti eakate patsientidepuhul.Bisoproloolravi ei tohi lõpetada järsku ilmaselge vajaduseta. Koronaarsetsüdamehaigust põdevatel patsientidel võibravi järsk lõpetamine põhjustada müokardiinfarkti või äkksurma. Ravimis sisalduvtoimeaine annab dopingukontrollispositiivse tulemuse.KÕRVALTOIMED: Väsimus, nõrkus,peapööritus, peavalu, jäsemetekülmetamine ja tundetus, Raynaudsündroom, suurenenud vahelduvlonkamine, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, kõhuvalu ja kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: Floktafeniin -Beetablokaatorid võivad takistadafloktafeniini kasutamisest tingitud shoki võihüpotensiooni kompenseerivaidkardiovaskulaarseid reaktsioone.Sultopriid - Bisoprolooli ei tohi kasutadaüheaegselt sultopriidiga, kuna seesuurendab ventrikulaarse arütmia tekkeriski.Ebasoovitavad ravimkombinatsioonid:Kaltsiumi antagonistid (verapamiil,diltiaseem, bepridiil) negatiivne toimekontraktsioonile, atrioventrikulaarseleülejuhtele ja vererõhule. Klonidiin jateised tsentraalselt toimivadantihüpertensiivsed ained nagumetüüldopa, guanfatsiin, moksonidiin,rilmenidiin.Tagasilöögi-hüpertensiooni riskisuurenemine, südame löögisageduse jasüdame väljutusmahu vähenemine,kaasaarvatud südamepuudulikkusehalvenemine.MAO inhibiitorid (välja arvatud MAO-Binhibiitorid).Beetablokaatorite hüpotensiivse toimetugevnemine, kuid samuti hüpertensiivsekriisi risk. Ravimkombinatsioonid, millepuhul tuleb olla ettevaatlik: I klassiantiarütmikumid (näit. disopüramiid,kinidiin).AV konduktsiooniaja mõju võibvõimenduda ning negatiivne inotroopnetoime võib suureneda. Vajalik on pidevEKG monitooring. III klassiantiarütmikumid (näit. amiodaroon)Kodade ülejuhteaeg võib pikeneda.Kaltsiumi antagonistid (dihüdropüridiiniderivaadid)-kaasuv kasutamine võibsuurendada hüpotensiooni riski ningsüdamepuudulikkusega patsientidel ei saavälistada südame pumbafunktsiooniedasise halvenemise riski.Antikoliinergilised ained (kaasaarvatudtakriin)-kaasuv kasutamine võibsuurendada atrioventrikulaarsetülejuhteaega ja/või bradükardia riski.Teised beetablokaatorid, kaasaarvatudKõrgvererõhutõbisilmatilgad: toime tugevneb. Insuliin jasuukaudsed antidiabeetilised ravimid,Veresuhkru taset langetav toimetugevneb. Beeta-adrenoretseptoriteblokaad võib maskeerida hüpoglükeemiasümptomid.Digitaalise glükosiidid - vähendavadsüdame löögisagedust ja pikendavadatrio-ventrikulaarse ülejuhte aega.Anesteetilised ained - reflekstahhükardianõrgenemine ja hüpotensiooni riskisuurenemine.MSPVA-d võivad vähendada bisoprolooliantihüpertensiivset toimet (MSPVAdinhibeerivad vasodilatatiivseidprostaglandiine ja pürasoloon MSPVAdhoiavad kinni vedelikku ja naatriumi).Ergotamiini derivaadid - perfeersetevereringehäirete halvenemine.Beetasümpatomimeetilised ained (näit,isoprenaliin, dobutamiin). Kombinatsioonbisoprolooliga võib vähendada mõlemaaine toimeid. Sümpatomimeetikumid, misaktiveerivad nii alfa- kuibeetaadrenoretseptoreid (näitnoradrenaliin, adrenaliin) - koosbisoprolooliga võib avalduda nende ainetealfa-adrenoretseptori-vahendatudvasokonstriktoorne toime, mis viibvererõhu tõusuni ning claudicatiointermittens süvenemiseni.Mitteselektiivsete beetablokaatorite puhulon sellised koostoimed tõenäolisemad.TSAD, barbituraadid, fenotiasiinid ja teisedantihüpertensiivsed ained ja orgaanilisednitraadid - suurenenud hüpotensiivnetoime.Baklofeen - suurenenudantihüpertensiivne toime. Amifostiin -suurenenud hüpotensiivne toime.Ravimkombinatsioonid, millega tuleksarvestada:Meflokviin-suurenenud bradükardia risk.Kortikosteroidid- suurenenudantihüpertensiivne toime tänu vedeliku janaatriumi peetusele.Bisprotin, Vitabalans, Tabl. 5 mg N30;Tabl. 10mg N30Bisoprolool,hüdroklorotiasiidBisoprololum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Tavaline algannus on2,5 mg/6,25 mg 1 kord päevas. Juhul, kuiantihüpertensiivne toime selle annusejuures on ebapiisav, suurendatakse annust5 mg/6,25 mg 1 kord päevas. Kui vastuson endiselt ebapiisav, siis suurendatakse10 mg/6,25 mg 1 kord päevas.LASTELE: Ei soovitata, kuna kogemus45

Kõrgvererõhutõbipuudub.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Bisoprolooli kasutamine onvastunäidustatud järgmistel juhtudel:raske astma või krooniline obstruktiivnekopsuhaigus, südamepuudulikkus, mis eiole raviga kontrollitud; kardiogeenneshokk; sick sinus-sündroom (k.a SAblokaad); II või III astme AV blokaad (kuipatsiendil ei ole pacemakerit);märkimisväärne bradükardia (südamelöögisagedus

SÜDAME-VERESOONKONDKõrgvererõhutõbipole piisaval määral reageerinud ravileannuses 125 mg 2 korda ööp., võibsooritusvõime veidi paraneda, kui annustsuurendatakse 250 mg-ni 2 korda ööp.Ravi järsu katkestamise kogemusi onvähe. Haiguse akuutset taaspuhkemistpole täheldatud. Siiski soovitatakseannuseid vähendada järk-järgult(alandades annust kolmeks kuni seitsmekspäevaks poole annuseni), et vältidatagasilöögi efektina tekkida võivat ohtlikkukliinilist halvenemist. Ravi katkestamiseajal soovitatakse patsienti eriti hoolikaltjälgida.Süsteemne skleroos koos samaaegsesõrmehaavandi haigusega: ravi peabalustama ja jälgima süsteemse skleroosiravi kogemusega arst. Ravi alustatakseannusega 62,5 mg 2 korda päevas 4 näd.jooksul, mida suurendatakse seejärelsäilitava annuseni 125 mg 2 korda päevas.Manustatakse suukaudselt hommikul jaõhtul, koos toiduga või ilma. Kontrollitudkliiniliste uuringute kogemused sellenäidustusega piirduvad 6 kuuga.LASTELE: Alla 12-aastaste patsientidekohta pole piisavalt ohutuse- jaefektiivsusealaseid andmeid. Kogemusedpatsientidega, kes kaaluvad alla 40 kg, onpiiratud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Child-PughB- või C-klass, nt mõõdukas kuni raskemaksakahjustus. Maksaaminotransferaaside (nt aspartaadiaminotransferaas (ASAT) ja/või alaniiniaminotransferaasi (ALAT)) väärtused üle 3korra kõrgemad ülemisest normi piirist.Tsüklosporiin A samaaegne manustamine.Rasedus. Fertiilses eas naised, kes eikasuta usaldusväärseidrasestumisvastaseid vahendeid.RISKID: Efektiivsust pole tõestatud raskepulmonaalse arteriaalse hüpertensioonigapatsientidel Ravi tuleks määrata vaid juhul,kui süsteemne süstoolne vererõhk onkõrgem kui 85 mmHg. Tracleerikasulikkust olemasolevatesõrmehaavandite paranemisele ei oletõendatud. Maksa aminotransferaaside (ntaspartaadi ja alaniini aminotransferaaside(ASAT ja/või ALAT) aktiivsuse tõus sõltubmanustatavast bosentaani annusest.Maksa aminotransferaaside aktiivsusetaset tuleb mõõta enne ravi algust ningjärgnevalt kuuajaliste intervallidega koguravi ajal. Lisaks sellele tuleb maksaaminotransferaaside aktiivsuse tasetmõõta 2 nädalat pärast igasugust annusesuurendamist. Juhul, kui kliinilises pildisesineb ka maksakahjustusega seonduvaidsümptomeid nagu näiteks iiveldus,oksendamine, palavik, kõhuvalu, kollatõbi,ebatavaline letargia või väsimus, gripilesarnanev sündroom (liigesevalu,lihasevalu, palavik), tuleb ravi peatada japreparaati ei tohi uuesti kasutusele võtta.Bosentaanravil leiti olevat annusest sõltuvseos hemoglobiini kontsentratsioonimõõduka langusega. Ravi tohibviljastumisvõimelistele naistele määratavaid juhul, kui nad kasutavadusaldusväärseid rasestumisvastaseidvahendeid ning ravi eel tehtud rasedusteston andnud negatiivse tulemuse. Teatudon kopsuturse juhtudest seosesvasodilataatoritega (peamiseltprostaglandiinid), kui neid kasutatipulmonaalse veno-oklusiivse haigusegapatsientidel.Kliinilisest uuringutest on saadud vähenekogemus kasutamise kohta patsientidel,kellel on HIV infektsiooniga seotudpulmonaalne arteriaalne hüpertensioon jakeda ravitakse retroviiruste vastasteravimitega.Maksa aminotransferaaside aktiivsusetaseme tõusu ohu tõttu ei tohiks kasutadakoos glibenklamiidiga. Diabeedivastast ravivajavatele patsientidele tuleks määratamõni alternatiivne diabeedivastane ravim.Ei soovitata kasutada koos flukonasooligaega ka rifampitsiiniga. Vältida tuleksensüümide CYP3A4 ja CYP2C9 inhibiitoritesamaaegset manustamist.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, diarröa,ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgasdermatiit, pruriitus ja lööve.KOOSTOIMED: Bosentaan on tsütokroomP450 (CYP) isoensüümide CYP2C9 jaCYP3A4 indutseerija. In vitro andmedannavad samuti tunnistust CYP2C19induktsioonist.Suukaudsed, süstitavad, transdermaalsedja implanteeritavad hormonaalsedrasestumisvastased vahendid ei pruugi ollausaldusväärsed, kui neid kasutataksesamaaegselt bosentaaniga.Tsüklosporiiniga (kaltsineuriini inhibiitor)koosmanustamine on vastunäidustatud.Takroliimuse või siroliimusegakoosmanustamist ei ole inimese puhuluuritud, see võib kaasa tuua bosentaaniudplasmakontsentratsiooni analoogselttsüklosporiin A koos manustamisega. Eitohi koos glibenklamiidiga manustada.Bosentaani ja varfariini koosmanustaminepulmonaalse arteriaalse hüpertensioonigapatsientidel pole kliinilises praktikaspõhjustanud kliiniliselt olulisi muutusi INR-iväärtustes (International NormalizedRatio) ega ka varfariini annuses(lähtetaseme võrdlus kliiniliste uuringutelõpus määratud tasemega). Lisaks selleleoli uuringu käigus INR-i muutuste võiebasoodsate tingimuste tõttu teostatudvarfariini annuse korrigeerimise sagedussama ka bosentaan- ja platseeboravi47

KõrgvererõhutõbiSÜDAME-VERESOONKONDsaanud patsientidel. Bosentaanravialustamisel pole vajalik varfariini ja muudesarnaste suu kaudu manustatavateantikoagulantide annuste korrigeerimine,kuid siiski soovitatakse hoolikalt jälgidaINR-i taset (eriti bosentaanravi alustamiselja tiitrimisperioodil). Sildenafiiligasamaaegsel manustamisel tuleb ollaettevaatlik.Tracleer, Tabl. 62,5mg N56; Tabl. 125mgN56;;DiltiaseemDiltiazemumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Stabiilne stenokardia.Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Annus määratakseindividuaalselt haiguse raskusastetarvestades. Soovitatav ööp. annus on180...360 mg. Tavaline algannus on 90mg 1 või 2 korda ööp. Vajadusel võibannust järk-järgult suurendada kuni 120mg 1 või 2 korda ööp. või 180 mg 1 või 2korda ööp. Pikaajalise ravi korral tulekspärast suurema annusega püsiva ravitoimesaavutamist kaaluda annuse vähendamist.Koronaarhaigusega patsientidel, eritipärast pikaajalist ravi või shunteerimist,tuleb ravi diltiaseemiga lõpetadajärk-järgult. mitte järsku katkestades.LASTELE: Lastel kasutamise kogemuspuudub. Ei soovitata lastel kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus diltiaseemivõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,kardiogeenne sokk. Äge, komplitseeritudmüokardiinfarkt (hüpotensioon,bradükardia, vasaku vatsakesepuudulikkus). Väljendunudsüdamepuudulikkus. Keskmiseraskusastmega või raskesüdamepuudulikkus (NYHA III jaIV).Südame erutustekke ja ülejuhte raskedhäired (siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokk, II või III astmeatrioventrikulaarne blokk, välja arvatudfunktsioneeriva südamestimulaatoriolemasolu korral). Preeksitatsioonisündroom (nt WPW-sündroom) kooskodade laperdus- või virvendusarütmiaga(oht ventrikulaarse tahhükardia tekkeks).Beetablokaatorite, dantroleeni samaaegneveenisisene manustamine. Bradükardia(pulsisagedus alla 50 löögi minutis).Hüpotensioon (süstoolne rõhk alla 90mmHg). Rasedus ja imetamine.RISKID: Ettevaatus on vajalik kergesüdamepuudulikkuse (NYHA I, II),sinuatriaalse bloki või esimese AV bloki jaraske maksa- või neerufunktsioonihäirekorral. Lastel kliinilise kasutamise kogemuspuudub.Koronaartõvehaigetel ei tohi pikaajaliseravi või aortokoronaarse shunteerimisejärgselt diltiaseemravi järsku katkestada.Stenokardiahoogude taastekkimisevältimiseks tuleb annust vähendadajärk-järgult.Diltiaseemi samaaegsel manustamiselteiste südame funktsiooni ja erutusjuhetpärssivate ravimitega (nt suukaudsedbeetablokaatorid, antiarütmikumid,südameglükosiidid, inhaleeritavadnarkootilised ained), tuleb kaaludakasu/riski suhet ning patsienti kliiniliseltjälgida.Diltiaseemi kasutamisel diabeedi puhulvõib osutuda vajalikuks veresuhkrutäiendav kontroll. Tsüklosporiin A pidevaravi korral võib diltiaseemi ärajätmine võiannuse vähendamine põhjustadatsüklosporiin A plasmakontsentratsioonilangust. Sellisel juhul tuleb transplantaadiäratõukereaktsiooni vältimisekstsüklosporiin A annust korrigeerida.KÕRVALTOIMED: Närvilisus,hüperaktiivsus (isegi mania episoodid),peavalu, vertiigo, väsimus, paresteesiad,tursed pahkluude piirkonnas, iiveldus,kõhukinnisus, nahaõhetus,fotosensibilisatsioon, allergilisedreaktsioonid (eksanteem, sügelus,urtikaaria).KOOSTOIMED: Diltiaseemi manustamiselsamaaegselt amiodarooni,beeta-blokaatorite või digoksiinigaväheneb südame erutusjuhtivuspõhustades suurenenud riski bradükardiaja AV blokaadi. Diltiaseemi manustamiselsamaaegselt meflokiniiniga vähenebsüdame erutusjuhtivus põhustadessuurenenud riski bradükardia ja AVblokaadi.Diltiaseemi biotransfotmatsioon toimubensüümi tsütokroom P-450 isoensüümiCYP3A4 toimel. CYP3A4-le onsubstraadiks ka digoksiin ja tsüklosporiinA. Nende ravimite manustaminediltiaseemiga samaaegselt võibkonkurentsi printsiibi põhimõttel pärssidadiltiaseemi metabolismi, mille tulemusenadiltiaseemi toime organismis intensiivistub.Tsütokroom P-450 isoensüümiindutseerijad (rifampitsiin, karbamasepiin,fenobarbitaal, fenütoiin: Nimetatud ainetekoosmanustamisel diltiaseemigadiltiaseemi metabolism kiireneb jaefektiivsus väheneb. Tsütokroom P-450isoensüümi inhibeerijad (tsimetidiin,kaltsiumisoolad, vitamiin D antagonistid):Inhibeerivad ensüümi tsütokroom P-450isoensüümi, mistõttu diltiaseemiplasmakontsentratsioon suureneb ja toimetugevneb. Potenseerib kuraaretüüpimüorelaksantide toimet. Ei tohi manustadakoos dantroleeni derivaatidega.Manustatuna samaaegselt liitiumiga võib48

SÜDAME-VERESOONKONDKõrgvererõhutõbisuurendada neurotoksilisuset. Suurendabimipramiini ja nortriptüliini biosaadavust javõib seeläbi tugevdada nende ravimitehüpotensiivset toimet.Altiazem RR, Luso farmaco, Ret. caps.180mg N20Diltiazem Lannacher, Lannacher,Prolong. tabl. 90 mg N20; Prolong. tabl.180 mg N30DoksasosiinDoxazosinumRAVIMITÜÜP: AntiadrenergilisedNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Eesnäärme healoomuline hüperplaasia.ANNUSTAMINE: Alustada 1 mg ööp.1...2 nädala vältel. Seejärel võib 1...2nädala jooksul suurendada ööp. annuse 2mg-ni. Vajadusel võib sõltuvalt haigereageerimisest ravile sama skeemikohaselt ööp. annuse järk-järgultsuurendada 4 mg, 8 mg või 16 mg-ni, etsaavutada soovitud vererõhu väärtusi.Tavaline soovitatav annus on 2...4 mg 1kord ööp. Toimeainet prolongeeritultvabastavaid tablette manustataksetavaliselt üks kord ööpäevas. Doksasosiinitäielik toime saabub 4 nädala jooksul.Vajadusel võib selle aja jooksul annusttõsta 8 mg-ni üks kord ööpäevas. Max.ööp. annus on 8 mg. Toimeainetprolongeeritult vabastav tablett tuleb sissevõtta koos piisava hulga vedelikuga, sedaei tohi närida, poolitada ega purustada.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei oletõestatud.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusTA, kinasoliinide või ravimi koostissekuuluva mõne abiaine suhtes. Eesnäärmehealoomulise hüperplaasia ja kaasuvaülemiste kuseteede ummistumise,kroonilise kuseteede infektsiooni võipõiekividega patsientidele.Gastrointestinaalse obstruktsiooni,söögitoru obstruktsiooni või seedetraktivalendiku igasuguse vähenemiseanamneesiga patsiendid. Imetamise ajal.Eesnäärme healoomulise hüperplaasiaravis on vastunäidustatud: - ortostaatilisehüpotensiooni anamneesiga patsientidele;- hüpotensiooniga patsientidele.Doksasosiin on vastunäidustatudmonoteraapiana kas ülevoolupõie võianuuriaga patsientidele progresseeruvaneerupuudulikkusega või ilma selleta.RISKID: Ravi algus. Seoses doksasosiinialfa blokeerivate omadustega võivadpatsiendid kogeda posturaalsethüpotensiooni, millele viitavad pearinglusja nõrkus või harva teadvusekaotus(sünkoop), eriti ravi alguses. Seetõttujälgib meditsiinipraktika vererõhku ravialguses, et vähendada posturaalsetetoimete võimalust. Patsiente tulebhoiatada, et nad hoiduksid olukordadest,kus doksasosiini poolt esile kutsutudpearinglus või nõrkustunne võib nad seadavõimalikku vigastusohtu. Kasutamineägedate kardiaalsete seisunditegapatsientidel: Nagu kõigi vasodilatatoorseteantihüpertensiivsete ainete puhul, soovitabmeditsiinipraktika olla ettevaatlikdoksasosiini manustamisel järgmisteägedate kardiaalsete seisunditegapatsientidele:- kopsuturse aordi või mitraalstenoositõttu;- suure väljutusmahugasüdamepuudulikkus,- parempoolne südamepuudulikkuskopsuemboolia või perikardi efusioonitõttu,- vasaku vatsakese puudulikkus madalatäitmisrõhuga.Kasutamine maksakahjustusegapatsientidel. Nagu kõigi ravimite puhul,mis metaboliseeritakse täielikult maksas,tuleb doksasosiini manustada eritiettevaatlikult maksafunktsiooni häiregapatsientidele. Et puudub kliiniline kogemusraske maksakahjustusega patsientidega, eisoovitata neil seda ravimit kasutada.Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega.Doksasosiini tuleb koos fosfodiesteraas-5inhibiitoritega (nt sildenafiil, tadalafiil javardenafiil) manustada ettevaatlikult, sestmõlemal ravimil on vasodilateerivadtoimed ja need võivad põhjustadamõnedel patsientidel sümptomaatilisthüpotensiooni. Ortostaatilisehüpotensiooni riski vähendamiseks onsoovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5inhibiitoritega ainult siis, kui patsient onhemodünaamiliselt stabiilne või saab ravialfablokaatoritega. Lisaks on soovitatavalustada ravi fosfodiesteraas-5inhibiitoritega väikseima võimalikuannusega ja pidada kinni 6-tunnisestintervallist pärast doksasosiinimanustamist. Uuringuid doksasosiinitoimeainet prolongeeritult vabastavateravimvormidega ei ole läbi viidud.Kasutamine kataraktioperatsiooni läbinudpatsientidel: ?Operatsiooniaegset lõdvaiirise sündroomi? (IFIS, väikese pupillisündroomi variant) on täheldatud kataraktioperatsioonide käigus mõnedelpatsientidel, keda ravitakse või on varemravitud tamsulosiiniga. Üksikuid teateid onsamuti saadud teistealfa1-adrenoblokaatorite puhul jaravimirühma toime võimalust ei saavälistada. Et IFIS võib põhjustadaprotseduuri tüsistuste sagenemist kataraktioperatsiooni ajal, tuleb silmakirurgi enneoperatsiooni teavitada praegusest võivarasemast alfa1-adrenoblokaatorite49

Kõrgvererõhutõbikasutamisest.KÕRVALTOIMED: Asteenia, üldine halbenesetunne, tursed, pearinglus, peavalu,vertigo, sügelus somnolentsus,palpitatsioonid, tahhükardia,hüpotensioon, posturaalne hüpotensioon,bronhiit, düspnoe, köha, riniit, kõhuvalu,düspepsia, suukuivus, iiveldus.KOOSTOIMED: Levodopa ja baklofeentugevdavad vererõhku alandavat toimet.Potentseerib trankvillisaatorite ja uinutitesedatiivset toimet. MSPV ravimid,östrogeenid ja glükokortikoididantagoniseerivad hüpotensiivset toimet.Cardura, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 1mg N30; Tabl. 2mg N30;Tabl. 4mg N30Cardura XL , Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Prolong. tabl. 4 mg N30Doxalfa, Stada, Prolong. tabl. 4 mg N30Doxazosin HEXAL, Hexal, Prolong. tabl.4mg N30Kamiren, KRKA, Tabl. 2mg N30; Tabl.4mg N30Zoxon, Zentiva, Tabl. 2mg N30; Tabl.4mg N30EnalapriilEnalaprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,südamepuudulikkus, sümptomaatilisesüdamepuudulikkuse vältimine vasakuvatsakese väljendunud düsfunktsioonigapatsientidel.ANNUSTAMINE: Algannus 5 mg, misvõetakse sisse hommikul. Kui selleannusega ei saavutata vererõhunormaliseerumist, võib annust suurendada10 mg-ni ööp. Annuse suurendamine peabtoimuma vähemalt 3-nädalase intervalliga.Säilitusannus on tavaliselt 20 mg, maxööp. annus 40 mg (2 x 20 mg).EAKATELE: Üle 65-a on soovitatavalgannus 2,5 mg, ravi alguses tulebkontrollida vererõhku ja/või vastavaidlaboratoorseid näitajaid.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teisteAKE inhibiitorite või preparaadi mõneabiaine suhtes. Anamneesisangioneurootiline turse varasema AKEinhibiitorravi tagajärjel, samutihereditaarne/idiopaatiline angioödeem.Neeruarteri stenoos (kahe- võiühepoolne), neerutransplantatsioonijärgsed seisundid, hemodünaamiliseltoluline aordi- või mitraalklapi stenoos võihüpertroofiline kardiomüopaatia,primaarsed maksahaigused võineerupuudulikkus, rasedus,imetamisperiood.50RISKID: Võib põhjustada tugevatvererõhu langust, eriti ravi alguses.Renovaskulaarse hüpertensiooni jaühepoolse (ainsa neeru korral) võikahepoolse neeruarteri stenoosi korral onkasutamisel suurem oht raskehüpotensiooni ja neerupuudulikkusetekkeks. RAAS blokeerimise tõttu onvastavalt tundlikel patsientidel oodataneerufunktsiooni muutusi. Kuienalapriilmaleaati kasutatakse koospolüakrüülnitriil-metallüülsulfonaatkõrgvoodialüüsimembraanidega,on ohtanafülaktiliste reaktsioonide(ülitundlikkusreaktsioonide ja isegi shoki)tekkeks. Ravi käigus võib tekkidahüperkaleemia, eriti olemasoleva neeruja/võisüdamepuudulikkuse korral.Primaarse hüperaldosteronismigapatsientidel ei kasutataantihüpertensiivseid ravimeid, mistoimivad reniin-angiotensiini süsteemipärssivalt.LDL-afereesi ajal dekstraansulfaadiga võidesensibiliseeriva ravi ajal putukamürkide(mesilane/herilane) vastu võib samaaegneAKE inhibiitori kasutamine põhjustadaeluohtlike anafülaktiliste reaktsioonideteket. Harva võib AKE inhibiitorravi (shenalapriilravi) ajal tekkida näo, jäsemete,huulte, keele, glotise ja/või kõriangioneurootiline turse.KÕRVALTOIMED: Ülemäärane vererõhulangus (hüpotensioon, ortostaas) koospearingluse, nõrkustunde janägemishäiretega; harvadel juhtudel võibtekkida ka teadvuskaotus (minestus). Kuivköha, kurguvalu, häälekähedus ja bronhiit,iiveldus, kõhuvalu ja seedehäired,allergilised nahareaktsioonid nagu lööve,peavalu, unisus.KOOSTOIMED: NaCl - vererõhkulangetava ja südamepuudulikkusesümptomeid vähendava toimenõrgenemine. Antihüpertensiivsed ravimid- hüpotensiivse toime tugevnemine, eritidiureetikumide toimel.Valuvaigistid/põletikuvastased ravimid (ntASH, indometatsiin) - vererõhku langetavatoime võimalik vähenemine. Kaalium,kaaliumi säästvad diureetikumid (ntspironolaktoon, amiloriid, triamtereen) jateised seerumi kaaliumisisaldustsuurendavad ravimid (nt hepariin) -kaaliumisisalduse märkimisväärnesuurenemine seerumis. Liitium - sisaldusesuurenemine seerumis (vajalik regulaarnekontroll!). Alkoholi toime tugevnemine.Uinutid, narkootilised ained,anesteetikumid - tugev vererõhu langus(informeerida anestesioloogienalapriilravist). Allopurinool,tsütostaatikumid, immunosupressandid,süsteemsed glükokortikosteroidid,prokaiinamiid - leukotsüütide arvuSÜDAME-VERESOONKONDvähenemine veres, leukopeenia.Suukaudsed diabeediravimid (ntsulfonüüluurea, biguaniidid),insuliin-hüpoglükeemilise toimetugevnemine.Berlipril, Berlin-Chemie, Tabl. 5mg N50;Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30;Ednyt, Gedeon Richter, Tabl. 5mg N30;Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30Enahexal, Hexal, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30; Tabl. 20mg N30;Enalapril-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.5mg N30; Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mgN30;Enap, KRKA, Tabl. 2,5mg N20; Tabl. 5mgN60; Tabl. 10mg N60; Tabl. 20mg N60;Inj. 1,25mg/ml 1ml N5Renitec, MSD, Tabl. 5mg N28; Tabl.10mg N28Renitec Forte, MSD, Tabl. 20 mg N28,98Enalapriil,hüdroklorotiasiidEnalaprilum/hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniravi patsientidel, kellel enalapriili võihüdroklorotiasiidi monoteraapia ei annaküllaldast efekti.ANNUSTAMINE: Tavaliseks annuseks on20/12,5 mg 1 kord ööp. või 20/6 mg või10/25 mg. 1 kord ööp . Vajadusel võibannust suurendada 20/50mg või 40/25mg-ni 1 kord ööp. Annust tulebkorrigeerida vastavalt vererõhu muutusele.LASTELE: Ravimi ohutus ja efektiivsus eiole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimiükskõik millise abiaine, mõne teise AKEinhibiitori või mõnede teiste sulfoonamiididerivaatidest ravimite suhtes. Anamneesisangioödeem seoses AKE inhibiitorivarasema kasutamisega. Pärilik võisõltumatu angioödeem. Rasedus, rinnagatoitmine. Anuuria. Neeru transplantatsioonijärgne kliiniline seisund. Raskedmaksafunktsiooni häired.RISKID: Vt. peatükid "Enalapriil" ja"Hüdroklorotiasiid".KÕRVALTOIMED: Peapööritus, insomnia,väärtundlikkus, peavalu, alanenud libiido,ortostaatilised mõjud, sh hüpotensioon,süvaminestus, valu rindkeres,mitteortostaatiline hüpotensioon,palpitatsioon, tahhükardia, köha, iiveldus,diarröa, oksendamine, kõhuvalu,kõhukinnisus, kõhupuhitus, suukuivus,lihaskrambid, impotentsus, väsimus,asteenia.

SÜDAME-VERESOONKONDKOOSTOIMED: Vt. peatükid "Enalapriil"ja "Hüdroklorotiasiid".Co-renitec, MSD, Tabl. 10mg+25mgN30; Tabl. 20mg+12,5mg N28Enahexal comp, Hexal, Tabl. 10/25mgN20; Tabl. 20/12,5mg N30Enap-H, KRKA, Tabl. 10mg+25mg N30,60Enap-HL, KRKA, Tabl. 10mg+12,5mgN30, 60; Tabl. 20mg+12,5mg N30Renitec plus, MSD, RENITEC PLUStablett 20mg+6mg N28EprosartaanEprosartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Tavaliselt 600 mg 1kord päevas. Sõltuvalt vererõhualanemisest võib annust suurendadamaksimaalselt kuni 800 mg 1 kord päevas.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekoostisaine suhtes. Rasedus ja imetamine.Raske maksapuudulikkus.RISKID: Neerufunktsiooni häiretegahaigel tuleb enne eprosartaanravialustamist ja ravi ajal jälgidaneerufunktsiooni näitajaid. Puudubkogemus kasutamisest hiljuti siirdatudneeruga patsientidel. Naatriumidefitsiidija/või vähenenud voluumeniga patsientidel(nt suurtes annustes diureetikume saavadpatsiendid, vähene soolasisaldus toidus,kõhulahtisus või oksendamise) võibtekkida sümptomaatiline hüpotensioon,eriti pärast esimese annuse manustamist.Primaarse aldosteronismiga patsiendid eireageeri tavaliselt ravileantihüpertensiivsete preparaatidega, milletoime seisnebreniin-angiotensiinaldosterooni süsteemiinhibeerimises. Ettevaatus on vajalik aordijamitraalstenoosi, hüpertroofilisekardiomüopaatiaga patsientide puhul.Raske südamepuudulikkusega,mõlemapoolse neeruarteri stenoosi võiainsa neeru neeruarteri stenoosigahaigetel on angiotensiini konverteerivaensüümi inhibiitoritega ravi käigustekkinud oliguuria ja/või progresseeruvasoteemia ja harva ka ägeneerupuudulikkus.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,asteenia, nahareaktsioonid, hüpotensioon,näoturse, angioödeem.KOOSTOIMED: Kliiniliselt olulisikoostoimeid teiste ravimitega ei oletäheldatud.Teveten, Solvay, Tabl. 600mgl N28FelodipiinFelodipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia.ANNUSTAMINE: Algannus on 5 mg 1kord ööp.. Annust võib järk-järgultsuurendada 10 mg-ni 1 kord ööp. võilisada raviskeemi teine antihüpertensiivneravim. Annuse suurendamise vahel peaksolema vähemalt 2-nädalane intervall.Tavaline säilitusannus on 5...10 mg 1 kordööp. Max ööp. annus on 10 mg.EAKATELE: Soovitatav algannus on 2,5mg 1 kord ööp. Annust suurendatakseettevaatusega.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistedihüdropüridiinide või ravimi mõne abiainesuhtes. Rasedus. Kompenseerimatasüdamepuudulikkus. Äge müokardiinfarkt.Ebastabiilne stenokardia. Kliiniliselt olulineaordistenoos. Sarnaselt teistelekaltsiumikanali blokaatoritele tuleb ravilõpetada patsientidel, kellel arenebkardiogeenne shokk.RISKID: Felodipiini, nagu teistegiarterioole laiendavate ravimite toimel, võibharvadel juhtudel esineda märkimisväärsethüpotensiooni, mis eelsoodumusegapatsientidel võib põhjustada müokardiisheemiat.Puuduvad tõendid selle kohta, etfelodipiin oleks kasulik müokardiinfarktiteisesel ennetusel. Puuduvad andmedtoime ja ohutuse kohta maliigsehüpertensiooni korral. Raskekujulisevasaku vatsakese puudulikkuse korraltuleb kasutada ettevaatusega.Aordistenoosi, maksapuudulikkuse,raskekujulise neerupuudulikkuse(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) ningägeda müokardiinfarktijärgsesüdamepuudulikkuse korral tuleb kasutadaettevaatusega.Greipfruudimahla joomine viibmaksimaalsete plasmatasemete jabiosaadavuse suurenemiseni.KÕRVALTOIMED: Näoõhetus, peavalu,tinnitus, perifeersed tursed (turse suuruspahkluu piirkonnas on sõltuv annusest).KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsettoimet võivad tugevdada teisedvererõhuravimid ja TSAD-id. Ensüümiinhibiitorite (tsimetidiin, erütromütsiin,itrakonasool, ketokonasool ning mõnedflavonoidid, mis sisalduvad ntgreipfruudimahlas) toimel kontsentratsioonplasmas suureneb. Ensüümi indutseerijate(nt fenütoiin, karbamasepiin, rifampitsiin,barbituraadid) toimel võibkontsentratsioon plasmas väheneda.Salureetilise toime tõttu võibKõrgvererõhutõbidiureetikumravile lisatuna süvendadaeelnevalt esinenud hüpokaleemiat.Hüdroklorotiasiid võib antihüpertensiivsettoimet tugevdada. Digoksiinikontsentratsioon veres suurenebsamaaegse manustamise korral.Felodipinhexal, Hexal, Prolong. tabl. 5mg N30; Prolong. tabl. 10 mg N30Plendil, AstraZeneca, Ret. tabl. 2,5mgN30; Ret. tabl. 5mg N30; Ret. tabl. 10mgN30Presid, Teva, Ret. tabl. 2,5mg N30; Ret.tabl. 5mg N30; Ret. tabl. 10mg N30;FosinopriilFosinoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Täiendava ravimina südamepuudulikkusekorral. Märkus. Hüpertensioon: Fosinopriilivõib kasutada nii üksikravimina kui kakombinatsioonis teiste antihüpertensiivseteainetega (nt tiasiiddiureetikumid).Südamepuudulikkus: Näidustatudsüdamepuudulikkuse ravis koosdiureetikumidega.Fosinopriil leevendab sümptomaatikat,parandab koormustaluvust, vähendabsüdamepuudulikkuse raskust jaravipäevade arvu haiglas. Samaaegnesüdameglükosiidide kasutamine koosfosinopriiliga ei ole soovitud tulemusesaavutamiseks vajalik.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on10 mg 1 kord päevas. Ravi tulebkohaldada vastavalt vererõhu muutusele.Tavaline annus on vahemikus 10...40 mg 1kord päevas. Kui monoteraapiaga eisaavutata soovitud vererõhu langust, võibravile lisada diureetikumi. Kui ravialustatakse patsiendil, kes juba tarvitabdiureetikumi, tuleb haiget mõne tunnivältel jälgida kuni vererõhk onstabiliseerunud. Hüpotensiooni tekkimisevõimaluse vähendamiseks tuleb ravidiureetikumiga katkestada mõni päev ennefosiniopriil ravi alustamist.LASTELE: Efektiivsust ja ohutust ei olepiisavalt uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneteise AKE inhibiitori või abiainete suhtes.Raseduse II ja III trimester.RISKID: Angiotensiini konverteerivensüüm on vajalik endogeense bradükiniiniinaktiveerimiseks, seepärast võibpatsientidel, kes kasutavad AKEinhibiitoreid, sh fosinopriili, eeldadamitmete kõrvaltoimete ilmnemist alatessuhteliselt kergetest nagu köha ninglõpetades alljärgnevate tõsiste nähtudega.AKE inhibiitoritega, sh fosinopriiliga ravitudhaigetel on kätel ja jalgadel kirjeldatud51

Kõrgvererõhutõbiangioödeemi. Kui angioödeem haarabkeele, kõripealise või kõri, võib kujunedaeluohtlik hingamisteede obstruktsioon.Koheselt tuleb esmaabiks manustada0,1% adrenaliini subkutaanselt. Tursed,mis piirduvad näopiirkonna, suulimaskesta, huulte ning jäsemetega ontavaliselt lahenenud fosinopriil ravikatkestamisega; mõned juhud on vajanudravi. AKE-inhibiitoritega ravitudpatsientidel on harva täheldatud soolteangioödeemi. Need patsiendid onkaevanud kõhuvalu (koos iivelduse võioksendamisega või ilma); mõnel juhul eiesinenud anamneesis eelnevalt ka näopiirkonna angioödeemi ning C-1 esteraasitase oli normis. Angioödeem diagnoositikõhuõõne kompuutertomograafia võiultraheli uuringu või kirurgia käigus ningselle sümptomid taandusid pärastAKE-inhibiitoriga ravi lõpetamist.Kõhuvaluga patsientidel, kes saavadAKE-inhibiitoreid, tulebdiferentsiaaldiagnoosimisel kaaluda sooleangioödeemi võimalust. Ettevaatusegatuleb suhtuda AKE inhibiitoriga ravitavassepatsienti, kellel viiakse läbidesensibiliseerivat ravi. Anafülaktilistestreaktsioonidest on teatatud patsientidel,kes on saanud hemodialüüsihigh-flux-dialüsaatoriga, samutipatsientidel, kellel on viidud läbi madalatihedusega lipoproteiini afereesidekstraansulfaat absorbendiga. Selliseljuhul tuleks kasutada teist tüüpidialüsaatorit või ravi teist tüüpi ravimitega.Neerupuudulikkusega patsientideravimisel, eriti kui kasneb mõnikollageenhaigus nagu süsteemneerütematoosne luupus või sklerodermia,tuleb hoolikalt jälgida leukotsüüütide arvu.Enne ravi alustamist fosinopriiliga tulebkorrigeerida soola defitsiit jahüpovoleemia. Mööduv hüpotoonia ei olevastunäidustuseks edasisele ravile ningravi võib edukalt jätkata pärast sooladefitsiidi ja hüpovoleemia kõrvaldamist.AKE inhibiitorid põhjustada tugevatvererõhu langust, millele kaasneb oliguuriavõi asoteemia ja harva ägeneerupuudulikkus ning surm. Sellistelpatsientidel tuleb ravi alustada rangearstliku järelvalve all, neid tuleb esimeselkahel ravinädalal pidevalt jälgida ja alati,kui fosinopriili või diureetikumi annusttõstetakse. Kaaluda tuleks diureetikumiannuse vähendamist normaalse võimadala vererõhuga patsientidel, kes onsaanud tugevat diureetilist ravi või kellelon hüponatreemia. Hüpotensioon ei oleotseseks näidustuseks fosinopriilikatkestamisele. Mõningane vererõhulangus on tavapärane ja soovitud toimeravi alustamisel südamepuudulikkusegapatsientidel.52Vererõhu langus on suurim ravi alguses,see stabiliseerub 1...2 nädalaga jatavaliselt taastub ravieelne tase ilmaterapeutilise toime vähenemiseta.Raseduse ajal kasutatuna võivadAKE-inhibiitorid põhjustada areneval lootelkahjustusi ja isegi surma. RaviAKE-inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Kui ravi jätkamistAKE-inhibiitoriga ei peeta hädavajalikuks,tuleb rasestumist planeerival patsiendilantihüpertensiivne ravi asendada sellisega,mille ohutus raseduse ajal on tõestatud.Raseduse diagnoosimisel tuleb raviAKE-inhibiitoriga otsekohe lõpetada ningvajadusel alustada muu asjakohase raviga.AKE inhibiitoreid on mõnikord seostatudsündroomiga, mis algab kolestaatiliseikterusega, progresseerub ägedaksmaksanekroosiks ning (mõnikord) lõpebsurmaga. Selle sündroomi mehhanism eiole selge. AKE inhibiitoreid saavatelpatsientidel, kellel areneb ikterus võiilmneb märkimisväärne maksaensüümideaktiivsuse tõus, tuleb ravi AKEinhibiitoritega katkestada ning viia läbipõhjalikmeditsiiniline uuring. Ühe või mõlemaneeruarteri stenoosiga hüpertensiivsetelpatsientidel on täheldatud ravi ajal AKEinhibiitoritega uurea ja kreatiniini sisaldusetõusu seerumis, mis tavaliselt ravikatkestamisel möödub. Sellistelpatsientidel tuleb ravi esimestel nädalateljälgida neerufunktsiooni. Mõnelvererõhuhaigel, kellel ei ole leitud neeruvaskulaarset patoloogiat, on täheldatuduurea ja kreatiniini vähest või mööduvattõusu seerumis ka siis, kui nad on saanudsamaaegselt ravi diureetikumiga. Tavaliselttekivad need nähud eelnevalt neeruhaigustpõdenud patsientidel. Fosinopriili annusevähendamine võib olla vajalik. Raskesüdame paispuudulikkusega patsientidel,kelle neerufunktsioon sõltub RAAS-st, võibravile AKE inhibiitoriga kaasneda oliguuriaja/või asoteemia, harvem ägeneerupuudulikkus ja surm. Nõrgenenudmaksafunktsiooniga patsientidel võibfosinopriili plasmasisaldus suureneda.Alkohoolse ja biliaarse tsirroosigapatsientidel teostatud uuringutes täheldatifosinoprilaadi kogukliirensi aeglustumist japlasma AUC kahekordistumist. Mõnel AKEinhibiitoritega (sh fosinopriiliga) ravitudpatsiendil on täheldatud kaaliumi sisaldusesuurenemist seerumis. Järgmistel AKEinhibiitoritega ravitud haigetel on suuremhüperkaleemia tekke oht:neerupuudulikkuse ja diabeedigapatsiendid, kaaliumi säästvaiddiureetikume, kaaliumi sisaldavaidravimeid või soola asendajaid või teisiravimeid, mis tõstavad kaaliumi sisaldustseerumis (nt hepariin) kasutavadSÜDAME-VERESOONKONDpatsiendid.AKE inhibiitoritega (sh fosinopriiliga)ravitud patsientidel on täheldatud köha.Tavaliselt on see kuiv, püsiv ja lakkab ravilõpetamisel. AKE inhibiitorite pooltpõhjustatud köha tuleb arvestada köhadifferentsiaaldiagnoosis.Patsientidel, kellel operatsiooni võianesteesia ajal kasutatakse ravimeid, mispõhjustavad hüpotensiooni võib fosinopriilsüvendada nende ainete hüpotensiivsettoimet.Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevapäriliku galaktoositalumatuse häirete,laktaasi puudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi puudulikuimendumisega patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada. Ravimi efektiivsust jaohutust lastel ei ole piisavalt uuritud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, pearinglus, köha.KOOSTOIMED: Antatsiidid (ntalumiiniumhüdroksiid,magneesiumhüdroksiid ja simetikoon)võivad halvendada imendumist. Liitiumi jaAKE inhibiitoreid üheaegselt kasutavatelpatsientidel on täheldatud liitiumi sisaldusesuurenemist seerumis ja suurenenudliitiumimürgistuse ohtu. Indometatsiin võibvähendada antihüpertensiivset toimet, eritikui hüpertensioon on põhjustatud reniinivähesusest. Ka teised MSPV ained (ntaspiriin) võivad omada samalaadsettoimet. Kaaliumi säästvad diureetikumid(nagu spironolaktoon, triamtereen,amiloriid) või kaaliumi lisandid võivadsuurendada hüperkaleemia tekkimise ohtu.Fosinopril Actavis, Actavis, Tabl. 10 mgN28; Tabl. 20 mg N28Monopril, BMS, Tabl. 10mg N28; Tabl.20mg N28Fosinopriil,hüdroklorotiasiidFosinoprilum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniraviks patsientidel, kellel fosinopriili võihüdroklorotiasiidi monoteraapia ei oleküllaldase efektiga.ANNUSTAMINE: 20/12,5 mg 1 kord ööp.LASTELE: Kasutamist ei ole uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus teiste AKE inhibiitorite, teisteSA derivaatide (nt tiasiidide) suhtes.Ülitundlikkusreaktsioonid ontõenäolisemad allergia või bronhiaalastmaanamneesiga patsientidel. Anuuria.Raseduse teine ja kolmas trimester.

SÜDAME-VERESOONKONDRISKID: Angioödeem, soolteangioödeem, anafülaktoidsed reaktsiooniddesensibiliseeriva ravi ajal, anafülaktoidsedreaktsioonid high-flux-dialüsaatori/lipoproteiiniafereesi membraani kasutamisel,neutropeenia/agranulotsütoos,hüpotensioon, elektrolüütidetasakaaluhäired, metaboolsed häired.Raseduse ajal kasutatuna võivadAKE-inhibiitorid põhjustada areneval lootelkahjustusi ja isegi surma. RaviAKE-inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Kui ravi jätkamistAKE-inhibiitoriga ei peeta hädavajalikuks,tuleb rasestumist planeerival patsiendilantihüpertensiivne ravi asendada sellisega,mille ohutusprofiil lubab kasutamistraseduse ajal. Raseduse diagnoosimiseltuleb ravi AKE- inhibiitoriga otsekohelõpetada ning vajadusel alustadaasjakohase alternatiivse raviga. Harva onAKE-inhibiitoreid seostatud sündroomiga,mis algab kolestaatilise ikterusega japrogresseerub fulminantseksmaksanekroosiks ja lõpeb mõnikordsurmaga. Selle sündroomitoimemehhanism ei ole teada. Ikterusetekkimisel ja maksaensüümide aktiivsusesuurenemisel tuleb AKE-inhibiitorravilõpetada ja patsienti jälgida. Kasutadaettevaatusega maksafunktsiooni häire võiprogresseeruva maksahaigusegapatsientidel, kuna vedeliku jaelektrolüütide sisalduse väikesedmuutused võivad põhjustada maksakoomateket. Maksafunktsiooni häiregapatsientidel võib tõusta fosinopriiliplasmasisaldus.Alkohoolse või biliaarse tsirroosigapatsientidel läbiviidud uuringus olifosinoprilaadi kogukliirens vähenenud japlasma AUC umbes kahekordseltsuurenenud.Raske neeruhaigusega patsientidel(kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2)tuleb kasutada ettevaatusega.Neerufunktsiooni häirega patsientidelvõivad hüdroklorotiasiidi toimedkumuleeruda ning tekkidahüdroklorotiasiidist tingitud asoteemia.Fosinopriili RAAS pärssivast toimesttingituna võib eelsoodumusegapatsientidel tekkida neerufunktsiooni häire.Ravi ajal AKE-inhibiitoriga võib ühe võimõlema neeruarteri stenoosigahüpertensiivsetel patsientidel suurenedaseerumi urea ja kreatiniini sisaldus.Tavaliselt need muutused ravi lõpetamiseltaanduvad.Sellistel patsientidel tuleb ravi esimestelnädalatel kontrollida neerufunktsiooninäitajaid. Seerumi urea ja kreatiniinisisaldus suurenes fosinopriili manustamiselsamaaegselt diureetikumiga mõnelpatsiendil, ilma kaasuva neeru veresoontehaiguseta. Muutused olid tavaliseltvähesed või mööduvad. See toime ontõenäolisem kaasuva neerufunktsioonihäirega patsientidel. Vajalikuks võibosutuda annuse vähendamine.AKE-inhibiitorite, sealhulgas fosinopriilikasutamisel on kirjeldatud köha teket.Iseloomulik köha on ebaproduktiivne,püsiv ja möödub ravi lõpetamisel. Köhadiferentsiaaldiagnoosi korral tuleks arvessevõtta ka AKE-inhibiitoritest põhjustatudköha võimalust. Fosinopriil võibvõimendada kirurgiliste protseduuride võianesteesia ajal kasutatavate ravimitehüpotensiivset toimet.Tiasiiddiureetikumide kasutamisel onkirjeldatud süsteemse erütematoosseluupuse ägenemist või aktivatsiooni.Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevapäriliku fruktoositalumatuse,galaktoositalumatuse, galaktoseemia võiglükoosgalaktoosi malabsorptsioonigapatsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, köha,väsimus, pearinglus, ülemistehingamisteede infektsioonid,lihas-skeletisüsteemi valu.KOOSTOIMED: Alkohol, barbituraadid,narkootikumid: võib tugevnedatiasiiddiureetikumist tingitud ortostaatilinehüpotensioon. Antatsiidid - antatsiidide(alumiiniumhüdroksiid,magneesiumhüdroksiid, simetikoon) toimelvõib väheneda imendumine. Seetõttu peabnende ravimite samaaegsel kasutamiselannustel olema 2-tunninemanustamisintervall. Antidiabeetilisedravimid (suukaudsed ravimid või insuliin) -tiasiidide toimel võib suurenedaglükoosisisaldus veres; seetõttu võibvajalikuks osutuda antidiabeetilise ravimiannuse kohandamine. Podagraravimid -hüdroklorotiasiidi toimel võib suurenedakusihappesisaldus veres, seetõttu võibosutuda vajalikuks podagraravimi annusekohandamine. Kaltsiumisoolad -tiasiiddiureetikumide toimel võibkaltsiumisisaldus seerumis suurenedanende vähenenud eritumise tõttu.Kaltsiumi manustamise vajadusel tulebmäärata kaltsiumisisaldust seerumis javastavalt sellele kohandadakaltsiumipreparaadi annust. Kolestüramiinja kolestipool - võivad aeglustada võivähendada hüdroklorotiasiidi imendumist.Tiasiiddiureetikume tuleb seetõttu võttavähemalt 1 tund enne või 4...6 tundipärast neid ravimeid. AKE inhibiitoreidja/või diureetikume samaaegselt liitiumigasaavatel patsientidel on kirjeldatud liitiumisisalduse suurenemist ja liitiumi toksilisuseriski. Endogeense prostaglandiini sünteesiinhibiitorid-mõnedel patsientidel võivadneed ravimid vähendada diureetikumidetoimet. Indometatsiini puhul on lisaksKõrgvererõhutõbiteatatud teiste AKE inhibiitoriteantihüpertensiivse toime vähenemisest,eriti madala reniinisisaldusegahüpertensiooni korral. Teised MSPVravimid (nt ASH) võivad omada sarnasttoimet. Teised diureetikumid jaantihüpertensiivsedravimid-tiasiidkomponent võib tugevdadateiste antihüpertensiivsete ravimite, eritiganglioni- ja perifeerseteadrenoblokaatorite toimet.Hüdroklorotiasiid võib omada koostoimeiddiasoksiidiga; jälgida tuleb vereglükoosisisaldust, seerumikusihappesisaldust ja vererõhku.Kaaliumilisandid ja kaaliumi säästvaddiureetikumid - kaaliumi säästvaddiureetikumid (spironolaktoon, amiloriid,triamtereen jt) või kaaliumilisandid võivadtõsta hüperkaleemia riski. Kirurgilisteprotseduuride ajal kasutatavad ravimid -hüdroklorotiasiid võib tugevdadamittedepolariseerivate müorelaksantide,preanesteetikumide ja anesteetikumide (nttubokurariinkloriid, gallamiintrietiotiid)toimet; vajalikuks võib osutuda annustekohandamine.Fosinopril HCT Actavis, Tabl. 20mg/12,5 mg N30Monozide, BMS, Tabl. 20 mg/12,5 mgN28IrbesartaanIrbesartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Neeruhaiguse ravi üheosana antihüpertensiivse ravi skeemisthüpertensiooni ja teist tüüpi diabeedigapatsientidel.ANNUSTAMINE: Tavaline soovitatav algjasäilitusannus on 150 mg 1 kord ööp.Vajadusel võib annust suurendada kuni300 mg-ni või lisada raviskeemi teiseantihüpertensiivse ravimi.EAKATELE: Üle 75-a patsientidel võibkaaluda ravi alustamist 75 mg.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei oletõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raseduseteine ja kolmas trimester. Imetamine.RISKID: Vähenenud vedeliku mahu ja/võiNa sisaldusega patsientidel võib eriti ravialgul tekkida sümptomaatilinehüpotensioon. Renovaskulaarnehüpertensioon: bilateraalse neeruarteristenoosi või ühe funktsioneeriva neeruarteri stenoosiga patsientide ravimiselreniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemitoimivate ravimitega on suurenenud ohtraske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse53

Kõrgvererõhutõbitekkeks. Ravi ajal RAAS toimivateravimitega võib tekkida hüperkaleemia,eriti neeru- ja/või südamepuudulikkuseesinemisel. Sarnaselt teistelevasodilataatoritele on näidustatud erilinetähelepanu aordi- või mitraalklapi stenoosivõi obstruktiivse hüpertroofilisekardiomüopaatiaga patsientide puhul.Primaarse aldosteronismiga patsiendid eiallu tavaliselt antihüpertensiivsele ravileRAAS pärssimise kaudu toimivateravimitega.KÕRVALTOIMED: Peavalu,hingamisteede infektsioonid, pearinglus,väsimus, kõhulahtisus, köha, iiveldus,oksendamine, kõrvetised, tursed,kõhuvalu, lööbed, tahhükardia, ärevus,närvilisus.KOOSTOIMED: Diureetikumid jtantihüpertensiivsed ravimid võivadsuurendada hüpotensiivset toimet. Liitiumija AKE inhibiitorite kooskasutamisel onteatatud liitiumi seerumikontsentratsioonija toksilisuse mööduvast suurenemisest.Aprovel, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 150mgN28; Tabl. 300mg N28Irbesartaan,hüdrokloortiasiidIrbesartanum, hydrochlorthiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniravi patsientidel, kellel irbesartaani võihüdrokloortiasiidi monoteraapia ei annaküllaldast efekti.ANNUSTAMINE: Manustatakse 1 kordpäevas koos toiduga või ilma. - 150/12,5mg võib manustada patsientidele, kellevererõhk ei allu adekvaatselthüdrokloortiasiidi või 150 mg irbesartaanitoimele, kui neid ravimeid eraldi võtta; -300/12,5 mg võib manustadapatsientidele, kelle puhul pole 300 mgirbesartaani või 12,5 mg abi ei olnud. 300mg irbesartaanist ja 25 mghüdrokloortiasiidist kõrgemaid doosepäevas ei ole soovitav määrata.LASTELE: Alla 18-a ei soovitatamanustada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus ja imetamine.Ülitundlikkus preparaadis sisalduvatekomponentide või teiste SA derivaatidesuhtes.Hüdrokloortiasiidiga seonduvadvastunäidustused: raske neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens

SÜDAME-VERESOONKONDpärssivatele ravimitele võib kakandesartaan tundlikel patsientidelmõjutada neerufunktsiooni. Kui preparaatikasutatakse hüpertensiivseneerukahjustusega patsiendil, tulekskaaluda kaaliumi ja kreatiniini sisalduseregulaarset määramist seerumis. Kliinilisedkogemused kasutamise kohta eriti raskevõi lõppstaadiumis neerupuudulikkusegapatsientidel (kreatiniini kliirens

Kõrgvererõhutõbihaiged), on teiste seda süsteemimõjutavate ravimite kasutamise korraltäheldatud ägedat hüpotensiooni,asoteemiat, oliguuriat või harva ägedatneerupuudulikkust.KÕRVALTOIMED: Leukopeenia,neutropeenia, agranulotsütoos,hüperkaleemia, hüponatreemia,maksaensüümide taseme kõrgenemine,maksatalitluse häired või hepatiit,angioödeem, lööve, nõgestõbi, pruritus,seljavalu, neerukahjustus.KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsettoimet võivad teised antihüpertensiivsedravimid tugevdada. Hüdroklorotiasiidikaaliumi väljutavat toimet võivadvõimendada teised kaaliumikao jahüpokaleemiaga seostatavad ravimid (ntteised kaaliumi väljutavad diureetikumid,lahtistid, amfoteritsiin, karbenoksoloon,penitsilliin G naatrium, salitsüülhappederivaadid). Diureetikumide pooltpõhjustatud hüpokaleemia jahüpomagneseemia suurendavad digitaaliseglükosiidide ja antiarütmikumidevõimalikku kardiotoksilist toimet. Liitiumikoosmanustamisel AKE inhibiitorite jahüdroklorotiasiidiga on tuvastatud seerumiliitiumi kontsentratsiooni ja toksilisusepöörduvat suurenemist. Angiotensiin IIretseptori antagonisti ja MSPV ravimite (ntselektiivsed COX-2 inhibiitorid, ASH (>3g/p) ja mitteselektiivsed mittesteroidsedpõletikuvastased ravimid) samaaegselmanustamisel võib ilmneda vererõhkulangetava toime nõrgenemine. SarnaseltAKE inhibiitoritele võib angiotensiin IIretseptori antagonistide ja MSPV ravimitesamaaegne kasutamine suurendadaneerupuudulikkuse, sealhulgas võimalikuägeda neerupuudulikkuse riski, samutitõsta kaaliumi taset seerumis, eritieelnevalt langenud neerutalitlusegapatsientidel.MSPV ravimid vähendavadhüdroklorotiasiidi diureetilist, natriureetilistja antihüpertensiivset toimet. Kolestipoolja kolestüramiin vähendavadhüdroklorotiasiidi imendumist.Hüdroklorotiasiid võib tugevdadamittedepolariseerivate lihasrelaksantide (nttubokurariin) toimet. Tiasiiddiureetikumidvähendavad kaltsiumi eritumist ningvõivad suurendada seerumikaltsiumisisaldust.Tiasiidid võivad suurendada diasoksiidi jabeetablokaatorite hüperglükeemilisttoimet. Antikoliinergilised ained (ntatropiin, biperidiin) võivad suurendadatiasiiddiureetikumide biosaadavustseedeelundkonna motoorika jatühjenemise aeglustamise kaudu. Tiasiididvõivad suurendada amantadiinikõrvaltoimete tekkeohtu. Tiasiidid võivadvähendada tsütotoksiliste ravimite (nt56tsüklofosfamiid, metotreksaat) renaalsetekskretsiooni ning tugevdada nendemüelosupressiivset toimet.Koosmanustamine steroidide võiadrenokortikotroopse hormooniga (AKTH)võib suurendada hüpokaleemia tekkeriski.Koosmanustamine alkoholi, barbituraatidevõi anesteetikumidega võib süvendadaposturaalset hüpotensiooni. Ravitiasiiddiureetikumidega võib vähendadaglükoositaluvust.Hüdroklorotiasiid võib vähendadaarteriaalset reaktsiooni vererõhkutõstvatele amiinidele (nt adrenaliin), kuidei lõpeta nende vererõhku tõstvattoimet.Hüdroklorotiasiid võib suurendadaägeda neerupuudulikkuse tekkeriski, sedaeriti suurte dooside joodisisaldavakontrastaine manustamise korral.Hüdroklorotiasiidi ja toidu vahel ei oletäheldatud kliinilise tähtsusega koostoimet.Atacand plus, AstraZeneca, Tabl.16mg+12,5mg N28KaptopriilCaptoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Kongestiivne ja müokardiinfarkti järgnesüdamepuudulikkus. Diabeetilinenefropaatia.ANNUSTAMINE: 12,5 mg 2 korda ööp.(hommikul ja õhtul). Vajadusel võib annustsuurendada kuni 2 korda 25 mg või 1 kord50 mg ööp. Ajavahemik annustesuurendamiste vahel ei tohi olla vähem kui3 näd. Säilitusannus on tavaliselt 50 mg,max 150 mg ööp.EAKATELE: 6,25 mg 2 korda ööp.,säilitusannus on tavaliselt 25...50 mg ööp.Reeglina max 100 mg ööp.LASTELE: Esialgne ööp. annus on 0,3mg/kg kehakaalu kohta kuni max annuseni6 mg/kg kehakaalu kohta, jagatuna 2...3üksikannuseks. Annus kohandataksevastavalt ravi edukusele ning on üldiselt 25mg ööp.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,anamneesis teada angioneurootiline turse(näiteks varasema AKE inhibiitorite ravitagajärjel), neeruarterite stenoos(kahepoolne või ühepoolne, kui patsiendilon vaid üks neer), neeru siirdamise järgneseisund, aordi- või mitraalklapihemodünaamikat mõjutav stenoos võihüpertroofiline kardiomüopaatia,primaarne hüperaldosteronism, rasedus,rinnaga toitmine. AKE inhibiitorimanustamisega seoses võivad LDLafereesi ajal dekstraansulfaadiga tekkidaeluohtlikud ülitundlikkusreaktsioonid.RISKID: Ei tohi kasutada koosSÜDAME-VERESOONKONDpolüakrüülnitriil-metallüülsulfonaat-kiirvoolumembraanidega(näiteks AN 69),LDLi afereesi ajal dekstraansulfaadiga võiputukamürgi vastase desensitiseeriva raviajal. On oht anafülaktoidsete reaktsioonidetekkeks.KÕRVALTOIMED: Kuiv köha, iiveldus jaseedehäired, kõhulahtisus, oksendamine jakõhukinnisus, peavalu, väsimus.KOOSTOIMED: Alkoholi toimetugevnemine, allopurinool, süsteemsedkortikoidid, immunosupressiivsed ravimidja prokaiinamiid, tsütostaatikumid:leukopeenia tekkerisk suureneb.Anesteetikumid, hüpnootikumid,narkootikumid: vererõhu langusesüvenemine: anestesist peab olema teadlikravist. Valuvaigistavad ja põletikuvastasedravimid: võimalik kaptopriili hüpotensiivsetoime nõrgenemine. Suukaudseddiabeedivastased ravimid ja insuliin:vererõhku langetava toime tugevnemine.Hüpertensioonivastased ravimid:hüpotensiivse toime tugevnemine, eritikooskasutamisel diureetikumidega.Kaalium, kaaliumi säästvad diureetikumidnagu amiloriid, spironolaktoon,triamtereen ning muud ained naguhepariin, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust plasmas: oluliselt suurenenudkaaliumikontsentratsioon plasmas. NaCl:vererõhku langetava toime ningsüdamepuudulikkuse sümptomeidparandava toime nõrgenemine.Captohexal, Hexal, Tabl. 25mg N20;Tabl. 50mg N20Kaptopril Krka, KRKA, Tabl. 12,5mgN20; Tabl. 25mg N20; Tabl. 50mg N20;KarvediloolCarvedilolumRAVIMITÜÜP: Alfa-+beetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stabiilne stenokardia, täiendava raviminasüdame paispuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: Algannus on 12,5 mgööp. 2 päeva vältel. Seejärel jätkub raviannusega 25 mg ööp. Vajadusel võibannust edaspidi vähehaaval,kahenädalaste või pikemate intervallidekaupa suurendada. Max ööp. annus on 50mg, mida võib manustada 1 korraga võijaotatuna 2 üksikannuseks.EAKATELE: Algannus 12,5 mg ööp., misvõib olla piisav ka ravi jätkumisel. Siiski,kui selle annuse korral ei saada küllaldastterapeutilist vastust, võib annust edaspidivähehaaval, kahenädalaste või pikemateintervallide kaupa tõsta. Max ööp. annuson 50 mg, mida võib manustada 1 korragavõi jagatuna 2 üksikannuseks.LASTELE: Alla 18-aastaste patsientidekohta on efektiivsusest ja ohutusest

SÜDAME-VERESOONKONDandmeid ebapiisavalt.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada, v.ajuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Krooniline obstruktiivnekopsuhaigus bronhiobstruktsiooniga,astma, kliiniliselt märkimisväärnemaksapuudulikkus, II või III astmeAV-blokaad, raske bradükardia,kardiogeenne shokk, siinussündroom (shsinuatriaalblokaad), raske hüpotensioon(süstoolne rõhk alla 85 mmHg),ülitundlikkus ravimi mõne komponendisuhtes, metaboolne atsidoos, Prinzmetalistenokardia, ravimata feokromotsütoom,rasked perifeersed arteriaalse vereringehäired. Samaaegne intravenoosne raviverapamiili või diltiaseemiga. Olulisevedeliku retentsiooni või liia korral, millepuhul on vajalik intravenoosne inotroopneravi.RISKID: Võib manustada koosdiureetikumide, AKE inhibiitorite,digitaalise või vasodilataatoritega. Viimasteannused peavad olema stabiliseeritudvähemalt 4 näd. enne ravi alustamistkarvedilooliga. Dekompenseeritudseisundis patsiendid tulebrekompenseerida. Raskesüdamepuudulikkuse, soolade javedelikumahu vähenemisega, eakaid ningmadala vererõhuga patsiente tuleks jälgida2 tundi pärast esimese annusemanustamist või pärast suurema annusemanustamisest tingitud hüpotensioonitekkimist. Liigsest vasodilatatsioonisttingitud arteriaalse rõhu langust ravitaksealguses diureetikumi annust vähendades.Kui sümptomid endiselt püsivad, võibvähendada AKE inhibiitori annust.Vajadusel võib edaspidi vähendadakarvedilooli annust. Karvedilooli annust eitohi uuesti suurendada enne, kuisüdamepuudulikkuse halvenemisest võivasodilatatsioonist tingitud sümptomid onravile allunud. Võib peita või leevendadaakuutse hüpoglükeemia sümptomeid.Südamepuudulikkusega patsientidel, kellelkaasneb madal arteriaalne rõhk (süstoolne

Kõrgvererõhutõbihilisemal kasutamisel kujuneda suuremrisk angioödeemi tekkeks.ÜLITUNDLIKUSREAKTSIOONID.Desensibilisatsioon: Patsientidel, kes onkasutanud AKE-inhibiitoreid putukamürkidepoolt vallandatavate allergilistereaktsioonide ärahoidmisele suunatuddesensibiliseeriva ravi ajal, on esinenudeluohtlikke ülitundlikkusreaktsioone. LDL-iaferees: Anafülaktilised reaktsioonidvõivad esineda patsientidel, kes on läbiteinud väikese tihedusega lipoproteiini(LDL) afereesi koos dekstraansulfaadiimendumisega ning samal ajal kasutavadAKE-inhibiitoreid. Hemodialüüs: Kliinilinekogemus on näidanud, et patsientidel, keson saanud hemodialüüsi, mille käiguskasutati teatud high-flux-membraane(näiteks polüakrüülnitriilmembraanid),tekib tõenäoliselt ülitundlikkusreaktsioon,kui samal ajal kaasneb AKE-inhibiitorravi.Hüpotensioon: Tüsistumatahüpertensiooniga kvinapriilravi saavatelpatsientidel on harva esinenudsümptomaatilist hüpotensiooni.Patsientidel, kes on kvinapriilravialustamisel kasutanud diureetikume, võibilmneda sümptomaatiline hüpotensioon.Kongestiivse südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel on risk tugevahüpotensiooni tekkeks, tuleb meditsiinilisejärelevalve all alustada soovitatud annuseskvinapriilraviga.Aordi- või mitraalklapistenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia:sarnaselt teiste vasodilataatoritega, tulebvasaku vatsakese väljavoolu takistusegapatsientidele manustada AKE inhibiitoreidettevaatlikult ning vältida nendekasutamist kardiogeense shoki jahemodünaamiliselt märkimisväärseltväljendunud takistuse puhul, kuna esinebsuurem oht hüpotensiooni tekkeks ningsüdame, peaaju ja neerude verevarustusehalvenemiseks.Neutropeenia/agranulotsütoos:AKE-inhibiitoreid on mittetüsistunudhüpertensiooniga patsientidel harvaseostatud agranulotsütoosi ja luuüdifunktsiooni pärssimisega.Neerufunktsiooni häire: RAAS pärssimisetulemusena võib tundlikel inimestel oodatamuutusi neerufunktsioonis. Kliinilistesuuringutes on ühe- või mõlemapoolseneeruarteri stenoosi ja hüpertensioonigapatsientidel AKE-inhibiitorravi järeltäheldatud jääklämmastiku ja kreatiniiniväärtuste suurenemist seerumis. Sellistelpatsientidel peab neerufunktsioonikontrollima esimese paari ravinädalajooksul. Maksafunktsiooni häire: kuikvinapriili kombineeritaksediureetikumidega, tuleb sedamaksafunktsiooni häire või progressiivsemaksahaigusega patsientidel58ettevaatusega kasutada, sest juba väikevedeliku ja elektrolüütide tasakaalumuutus võib esile kutsuda maksakooma.Hüperkaleemia ja kaaliumi säästvaddiureetikumid: nagu teiste AKE-inhibiitoritepuhul, võib ka kvinapriili monoteraapianakasutavatel patsientidel kaaliumisisaldusveres suureneda. Hüpoglükeemia jadiabeet: AKE-inhibiitoreid on seostatudhüpoglükeemia tekkega diabeetikutel, kessaavad diabeedi tõttu insuliin- võitablettravi. Vajalik on diabeedigapatsientide täpne kontroll. Köha: köhavõib esineda AKE-inhibiitorite, sh kvinapriilikasutamisel. Köha on iseloomultmitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärastravi katkestamist. Kirurgia/anesteesia:peab olema ettevaatlik, kui patsient teebläbi suure lõikuse või anesteesia, sest ontõestatud, et angiotensiini konverteerivaensüümi inhibiitorid blokeerivadsekundaarselt pärast kompensatoorsereniini eritumist angiotensiin IImoodustumist. See võib põhjustadahüpotensiooni, mida saab korrigeeridaveremahu suurendamisega.KÕRVALTOIMED: Kuiv ärritusköha,väsimus, iiveldus, kõhuvalu, peavalu,pearinglus.KOOSTOIMED: Tetratsükliin ja teisedmagneesiumiga reageerivad ravimid:tetratsükliini manustamine kvinapriiligavähendab tetratsükliini imendumistligikaudu 28...37% patsientidest. Sellisetoimega peab kvinapriili ja tetratsükliinikoosmanustamisel arvestama. Liitium:Patsientidel, kes on saanud liitiumi lisaksAKE-inhibiitorravile, on esinenudliitiumitaseme tõusu seerumis ja liitiumitoksiliste sümptomite ilmnemist. Neidravimeid tuleb ettevaatlikult koosmanustada, samuti on soovitatavregulaarne liitiumi kontroll seerumis.Diureetikumidega koosmanustamisel võibliitiumi toksilisuse risk suureneda.Täiendav diureetikumravi: Nagu teistegiAKE-inhibiitoritega, võib diureetikumekasutavatel patsientidel, eriti hiljutidiureetikumraviga alustanutel, vererõhkmõnikord kiiresti pärast kvinapriilravigaalustamist langeda. Hüpotensiivset efektipärast kvinapriili esimest annust võibvähendada, katkestades diureetikumimanustamise mõneks päevaks ennekvinapriilraviga alustamist. Kuidiureetikumide kasutamist ei ole võimalikkatkestada, tuleb kvinapriili algannustvähendada. Diureetikumidega jätkavaidpatsiente tuleb pärast kvinapriili algannusemanustamist arstliku kontrolli all kakstundi jälgida. Seerumi kaaliumivähendavad ained: Kvinapriil onangiotensiini konverteeriva ensüümiinhibiitor, mis on võimeline langetamaaldosteroonitaset, mis omakorda võibSÜDAME-VERESOONKONDpõhjustada kaaliumi retentsiooni.Seepärast tuleb kvinapriili täiendavat ravikaaliumisäästvate diureetikumidega(näiteks spironolaktoon, triamtereen võiamiloriid), kaaliumiga või kaaliumisisaldavate soolaasendajatega kasutadaettevaatusega ja kaaliumi asjakohasejälgimisega seerumis.Accupro 10 , Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 10mg N30Accupro 20 , Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 20 mg N30Kvinapriil,hüdroklorotiasiidQuinaprilum/HydrochlorthiazidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalnehüpertensioon.ANNUSTAMINE: Algannus 10/12,5 mg.Vajadusel võib annust suurendada 20/12,5mg.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus lastel eiole tõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, tiasiidide,SA või mistahes koostisosade suhtes. Kuivarasemalt on esinenud angiödeemi(näiteks tulenevalt varasemast ravist AKEinhibiitoritega). Anuuriaga patsiendid.RISKID: Vt. Kvinapriil. Viljakas eas naisituleb teavitada AKE-inhibiitoritekasutamisega seotud ohtudest raseduseteises ja kolmandas trimestris. Naisteltuleb paluda oma arsti kohe rasestumisestteavitada. Alltoodud juhtudel tohibvastavaid kliinilisi ja laboratoorseidparameetreid regulaarselt jälgideskasutada üksnes pärast potentsiaalsekasu/võimaliku riski vahekorra hoolikatkaalumist: kliiniliselt oluline proteinuuria(üle 1 g/ööp.); immuunreaktsioonidehäired või kollageenhaigused (nterütematoosne luupus, sklerodermia);kaasuv süsteemne ravi preparaatidega,mis pärsivad organismi kaitsereaktsioone(kortikosteroidid, tsütostaatikumid,antimetaboliidid), allopurinooliga,prokaiinamiidiga või liitiumipreparaatidega;podagra; hüpovoleemia; ajuarteriteateroskleroos; südame pärgarteriteateroskleroos; manifesteerunud võilatentne diabeet; maksafunktsioonipuudulikkus. Enne ravi alustamist tulebkontrollida patsiendi neerufunktsiooni ningkorrigeerida elektrolüütide ja vedelikutasakaalu häired. Alltoodud patsientidel (jaeriti ravi alustamisel) tuleb hoolikalt jälgidavererõhu väärtusi ja/või vastavaidlaboratoorseid parameetreid:neerufunktsiooni häirega patsiendid; raske

SÜDAME-VERESOONKONDhüpertensiooniga patsiendid; üle 65-apatsiendid.KÕRVALTOIMED: Vererõhu ülemääranelangus, võib tekkida neerufunktsiooni häirevõi juba olemasoleva neerufunktsioonihäire süvenemine, kuiv ärritusköha jabronhiit, iiveldus, ebamugavustunneülakõhus, seedehäired, allergilisednahareaktsioonid, peavalu, jõuetus,somnolentsus, nõrkus, apaatia.KOOSTOIMED: Lauasool: hüpotensiivsetoime vähenemine; antihüpertensiivsedravimid (nt muud diureetikumid,beetablokaatorid), nitraadid,vasodilataatorid, barbituraadid,fenotiasiinid, TSAD, alkohol: hüpotensiivsetoime tugevnemine; valuvaigistid japõletikuvastased ravimid (nt ASHderivaadid, indometatsiin): hüpotensiivsetoime võimalik vähenemine. Võib tekkidaäge neerupuudulikkus, seda eritihüpovoleemia korral; salitsülaadid suuresannuses: salitsülaatide kesknärvisüsteemisuhtes toksiliste toimete tugevneminehüdroklorotiasiidi toimel; kaalium jakaaliumi säästavad diureetikumid (ntspironolaktoon, amiloriid, triamtereen) jateised ravimid, mis võivad põhjustada verekaaliumisisalduse suurenemist (nthepariin): seerumi kaaliumisisalduseolulisem suurenemine preparaadissisalduva AKE inhibiitori tõttu; seerumiliitiumisisalduse suurenemine (vajalik onregulaarne kontroll!) ning liitiumi kardio- janeurotoksiliste toimete tugevnemine;alkohol: antihüpertensiivse toime jaalkoholi toime tugevnemine;südameglükosiidid: hüpokaleemia jahüpomagneseemia foonil võivadsüdameglükosiidide toime ja kõrvaltoimedtugevneda; suukaudsed antidiabeetilisedravimid, insuliin: hüpoglükeemilise toimevähenemine hüdroklorotiasiidi tõttu.Katehhoolamiinid (nt adrenaliin): toimevähenemine hüdroklortiasiidi tõttu;kaaliumi väljutavad diureetikumid (ntfurosemiid), glükokortikoidid, AKTH,karbenoksoloon, amfoteritsiin B,bensüülpenitsilliin, salitsülaadid võilahtistid ülemäärases annuses:suurenenud kaaliumi ja magneesiumi kaduhüdroklorotiasiidi tõttu; kolestüramiin jakolestipool: hüdroklorotiasiidi imendumisevähenemine; allopurinool,tsütostaatikumid, immunosupressandid,süsteemsed kortikoidid, prokaiinamiid:vere leukotsüütide sisalduse vähenemine(leukopeenia); tsütostaatikumid (nttsüklofosfamiid, fluorouratsiil,metotreksaat): toksilise toimesuurenemine luuüdi suhtes (eelkõigegranulotsütopeenia) hüdroklorotiasiiditõttu; oipoidsed valuvaigistid,anesteetikumid: hüpotensiivse toimetugevnemine (informeerige anestesioloogikasutamisest); kuraare tüüpilihasrelaksandid: lihaseid lõõgastava toimetugevnemine ja pikeneminehüdroklorotiasiidi tõttu (informeerigeanestesioloogi kasutamisest); metüüldopa:üksikjuhtudel on esinenud hemolüüsiantikehade moodustumise tõttuhüdroklorotiasiidi suhtes; neuroleptikumid,imipramiin: kvinapriili hüpotensiivse toimetugevnemine; tetratsükliinide imendumisevähenemine.Accuzide, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 20mg+12,5mg N30; Tabl.10mg+12,5mg N30LabetaloolLabetalolumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Inj.: Vererõhu kiire alandaminehüpertensiivse kriisi ja raskehüpertensiooni korral, k.a. rasedusaegneraske hüpertensioon. Hüpotensioonitekitamine anesteesia korral.ANNUSTAMINE: 100 mg 2 korda ööp.Vajadusel võib annust 2...14-päevasteintervallidega suurendada. Paljudelpatsientidel on efektiivseks annuseks 200mg 2 korda ööpäevas. Max ööp. 1600 mg.Ravile mittealluva raske hüpertensioonijuhtudel võib manustada kuni 2400 mgööp., jagatuna 3...4 osaks. Inj.:Süstelahust kasutatakse ka EPH (raseduseII poole) gestoosi korral, kui on vajalikvererõhu kiire alandamine, hüpotensiivseanesteesia ja ägeda müokardiinfarktijärgse hüpertensiooni korral. Süstelahus eimõjusta neerufunktsiooni ning on seetõttusobiv neile hüpertooniahaigetele, kellelsamaaegselt esineb ka neerukahjustus.Süstelahust manustatakse hospitaliseeritudpatsientidele intravenoosselt. Patsientpeab ravimi manustamise ajal lamamaselili või vasakul küljel ning ei tohi tõustaenne 3 tunni möödumist (ortostaatilisehüpotensiooni oht). Ravimit võibmanustada ainult täiskasvanule, sestefektiivsuse ja ohutuse andmed lastelpuuduvad.1.) I.v. kiire manustamine: Kui vererõhkutuleb alandada kiiresti, manustatakse 50mg veeni (vähemalt 1 minuti jooksul).Annust võib soovitud toime saamiseni5-minutiliste intervallidega korrata.Koguannus ei tohi ületada 200 mg. Max.toime saabub tavaliselt 5 minuti jooksul japüsib tavaliselt umbes 6 tundi (kuni 18tundi).2.) I.v. infusioon: Kaks 20 ml ampulli (200mg labetalooli) lahustatakse 200 ml-ni kasnaatriumkloriidi- või 5%-lisesglükoosilahuses (süste- võiinfusioonilahus). Saadud lahuseKõrgvererõhutõbikontsentratsioon on 1 mg/ml. 3.) EPH(raseduse II poole) gestoos Infusioonialustatakse annusega 20 mg/tunnis.Annust võib vajadusel kahekordistada30-minutiliste intervallidega, kuni soovitudtoime saavutamiseni või kuni on jõutudannuseni 160 mg/tunnis. Harva võib vajaminna ka suuremaid annuseid. 4.) Muudelpõhjustel tekkinud hüpertensioon:Infusiooni kiirus on 2 mg/min, soovitudtoime ilmnemisel infusioon lõpetatakse.Tavaline toimiv annus on 50...200 mg,kuid esineb olukordi, kus vajaminev annuson suurem, nt feokromotsütoomi korral.Infusiooni kiirust tuleb korrigeeridavastavalt haige seisundile. Labetaloolisüste on manustatud ilma kõrvaltoimetetekkimiseta kontrollimatu hüpertensioonigapatsientidele, kes juba saavad muidhüpotensiivseid ravimeid, kaasa arvatudbeeta-adrenoblokaatoreid.Patsiendi vererõhu väärtusi jasüdametegevuse näitajaid soovitatakse i.v.kiire manustamise järgselt ja infusiooniajal pidevalt jälgida. Enamikulpatsientidestesineb kerge südametegevuseaeglustumine; raske bradükardia tekibharva ning seda on võimalik likvideerida1...2 mg atropiini intravenoossemanustamisega. Hingamishäiretegapatsientidel tuleb jälgida kahingamisfunktsiooni näitajaid. Kui i.v. kiiremanustamise või infusiooni järgselt onsaavutatud vererõhu soovitud väärtused,minnakse üle suukaudsele ravile,algannuseks 100 mg 2 korda ööp. 5.)Hüpotensiivne anesteesia: Induktsioonialustatakse standardseteanesteetikumidega (nt tiopentaalnaatrium)ning jätkatakse naerugaasi ja hapnikuga(koos või ilma halotaanita). Soovitatudalgannus on 10...20 mg veenisisesi,sõltuvalt patsiendi seisundist ja east.Patsiendid, kellele halotaan onvastunäidustatud, vajavad tavaliseltsuuremaid annuseid (25...30 mg). Kuirahuldav vererõhu langus ei saabu 5minuti jooksul, võib annust soovitud toimesaamiseni 5...10 mg kaupa suurendada.Halotaan ja labetalooli süstelahus toimivadsünergistlikult, mistõttu liigsevererõhulanguse vältimiseks ei tohihalotaani kontsentratsioon ületada1...1,5%.Kiire i.v. manustamise järgselt saabvererõhku kiiresti ja kergesti korrigeeridahalotaani kontsentratsiooni muutmise teel.Tavaliselt kestab 20...25 mg labetaloolimanustamisel toime 50 min. Labetaloolipoolt põhjustatud vererõhu langust saabkorrigeerida halotaani manustamiselõpetamise ja 0,6 mg atropiini süstimisega.Kui osutub vajalikuks kasutada abistavatvõi kontrollitud ventilatsiooni, võib59

Kõrgvererõhutõbikasutada tubokurariini või pankurooniumi.6.) Ägeda müokardi infarkti järgsedhüpertensiivsed episoodid: Infusiooni tulebalustada kiirusega 15 mg/h ja järkjärgultsuurendada kuni maksimaalse annuseni120mg/h sõltuvalt vererõhu kontrollist.EAKATELE: Algannus 100 mg ööp.RASEDATELE: I trimestril soovitatakseravimit kasutada ainult juhul, kui loodetavkasu emale on suurem kui võimalik ohtlootele.Rasedusaegne hüpertensioon: 100 mg 2korda ööp. Annust võib suurendadanädalaste intervallidega, 100 mg kaupa 2korda ööp. HüpVASTUNÄID.: II või III astmeatrioventrikulaarse blokaadi, kardiogeenseshoki, siinussõlme nõrkuse sündroomi(kaasa arvatud sinuatriaalse blokaadi),kontrollimatu või digitaalisele halvastialluva südamepuudulikkuse, raskekujulisteperifeersete vereringehäirete, metaboolseatsidoosi, ravimata feokromotsütoomi,Prinzmetal angiini korral. Ei tohi kasutadabronhiaalastma- ja kroonilise obstruktiivsekopsuhaigusega patsientidel. ÜlitundlikkusTA või ükskõik millise abiaine suhtes. Kuiperifeerne vasokonstriktsioon näitabvasaku vatsakese väikest väljutusmahtu,on ägeda müokardiinfarkti järgsehüpertensiooni raviks süstelahusvastunäidustatud.RISKID: Eriti ettevaatlik peab olemakasutamisel maksapuudulikkuse korral,kuna sel juhul on ravimi metabolismaeglustunud. Negatiivse inotroopse toimetõttu peab olema ettevaatlik ravimimanustamisel väikese kardiaalse reservigapatsientidele. Ettevaatlik peab olemakasutamisel perifeerse vaskulaarsehaigusega patsientidel, kuna selle toimelvõib haigus süveneda. Ettevaatustmanustamisel koos arütmiavastasteravimite või verapamiilitüüpikaltsiumikanalite blokaatoritega.Patsiendid, kellel on anamneesis psoriaas,peaksid kasutama beetaadrenoblokaatoreid ainult äärmiselvajadusel. Patsiendid, eriti südameisheemiatõvehaiged, ei tohi ravilabetalooliga järsult katkestada.KÕRVALTOIMED: Ülitundlikkus (lööbe,sügelemise, angioödeemi, düspnoe võiravimipalaviku näol), pearinglus, peavalu,peanaha kihelemine, nägemisehägustumine, posturaalne hüpotensioon,ninakinnisus, iiveldus, väsimus, letargia.KOOSTOIMED: Ei ole soovitatavkoosmanustada järgmiseid ravimeid: -Verapamiilitüüpi kaltsiumikanaliantagoniste (vähemal määraldiltiaseemitüüpi - Südameglükosiidide(digitaalis) ja beeta-adrenoblokaatoritekooskasutamine võib pikendada60atrioventrikulaarset ülejuhteaega. -Klonidiin: beeta-adrenoblokaatoridsuurendavad hüpertensiooni relapsideteket pärast ravi lõpetamist. -Monoamiinioksüdaasi inhibiitorid (v.aMAO-B inhibiitorid). - Ravimi kasutaminekoos tritsükliliste antidepressantidega võibpõhjustada treemorit. - Tsimetidiin,hüdralasiin ja alkohol võivad suurendadabiosaadavust.- I klassi antiarütmilised preparaadid(näiteks disopüramiid, kinidiin) jaamiodaroon võivad omada kodadeülejuhteajale potentseerivat toimet ningtugevdada negatiivset inotroopilist efekti. -Võimendab halotaani hüpotensiivsettoimet. - Vererõhku alandav toime võibväheneda prostaglandiinide sünteesipärssivate ravimite (nt MSPV ravimite)samaaegsel kasutamisel. - Kaltsiumikanaliblokaatorid võivad suurendadahüpotensiooni ohtu. Kliinilistesümptomiteta südamepuudulikkusegapatsientidel võib beeta- adrenoblokaatoritemanustamine viia südamepuudulikkusetekkele. - Labetalooli ja adrenaliinisamaaegne manustamine võib põhjustadabradükardiat ja hüpertensiooni.Trandate, Glaxo, Tabl. 100mg N50LatsidipiinLacidipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Märkus. Ravimit võib kasutadamonoteraapiana või kombinatsioonis teisteantihüpertensiivsete ravimitega(beeta-adrenoblokaatorid, diureetikumid jaAKE inhibiitorid).ANNUSTAMINE: Algannus on 2 mg 1kord ööp. Ravimi annust võib suurendada4 mg-ni ja vajadusel 6 mg-ni, juhul kui3...4 näd. jooksul piisavat toimet ei saabuvõi kui kliiniline seisund nõuab ravimikontsentratsiooni kiiremat suurendamist.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Latsidipiini tohib raseduseja rinnaga toitmise ajal kasutada ainultjuhul, kui võimalik kasu emale ületabkõrvaltoimete ohu lootel või vastsündinul.Latsidipiin võib lõõgastada emakalihaseid.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes. Raske aordistenoosigapatsientidel. Ravi tuleb lõpetadakardiogeense shoki korral.RISKID: Eriuuringutes ei ole latsidipiinavaldanud toimet sinuatriaalsõlme (SA)funktsioonile ega põhjustanudatrioventrikulaarsõlmes (AV) ülejuhteaeglustumist. Samas peab arvestamakaltsiumikanali blokaatorite teoreetilistpotentsiaalset toimet SA ja AV sõlmetegevusele ning kasutama latsidipiiniSÜDAME-VERESOONKONDettevaatlikult patsientidel, kellel onesinenud normist kõrvalekaldeid. Nagu kateisi dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanaliblokaatoreid, peab latsidipiiniettevaatusega kasutama patsientidel, kellelesineb kaasasündinud või omandatudQT-intervalli pikenemine. Latsidipiinikasutamisel peab ettevaatlik olema kapatsientide puhul, kes saavad samaaegsetravi preparaatidega, mis teadaolevaltpikendavad QT-intervalli, nagu I ja IIIklassi antiarütmikumid, TSAD, mõnedantipsühhootikumid, antibiootikumid (nterütromütsiin) ja mõnedantihistamiinikumid (nt terfenadiin).Sarnaselt teiste kaltsiumikanaliblokaatoritega peab olema ettevaatlikravimi kasutamisel väikesesüdamereserviga patsientidel ja nagu teisidihüdropüridiini tüüpi kaltsiumkanaliblokaatoreid, peab latsidipiini ebastabiilsestenokardiaga patsientidel kasutamaettevaatusega.Hiljuti (kuni ühe kuu jooksul)müokardiinfarkti põdenud patsientideletuleb latsidipiini manustada vägaettevaatlikult, kaaludes ravist oodatavakasu ja võimaliku ohu suhet.Maksafunktsiooni häirete korral peabravima ettevaatlikult, kuna ravimihüpotensiivne toime võib tugevneda.Olemasolevate andmete kohaselt eimõjuta latsidipiin diabeedihaigeteglükoosikoormuse taluvust ningsuhkurhaiguse kontrolli.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,palpitatsioon, nahapunetus,ebamugavustunne mao piirkonnas,iiveldus, nahalööve (kaasa arvatud nahapunetus ja sügelemine), polüuuria,asteenia, tursed.KOOSTOIMED: Manustamisel koos teisteteadaolevalt hüpotensiivse toimega, kaasaarvatud antihüpertensiivsetepreparaatidega, näiteksbeeta-adrenoblokaatorite, AKE inhibiitoritevõi diureetikumidega, võib avaldudaaditiivne hüpotensiivne toime. Uuringuteslatsidipiini kasutamise kohta koos teisteenamkasutatavate vererõhku vähendavateravimitega (beeta-adrenoblokaatorid,diureetikumid), tolbutamiidi, varfariini võidigoksiiniga ei ole spetsiifilisi koostoimeidesinenud.Tsimetidiini ja latsidipiini samaaegselkasutamisel võib viimaseplasmakontsentratsioon suureneda.Latsidipiin seondub ulatuslikult (üle 95%)plasmavalkude albumiini jaalfa-1-glükoproteiiniga.Latsidipiini nagu ka teisi dihüdropüridiinitüüpi kaltsiumkanali blokaatoreid ei olesoovitav sisse võtta greipfruudimahlaga,kuna samaaegne manustamine võib muutalatsidipiini biosaadavust. Siirdatud

SÜDAME-VERESOONKONDKõrgvererõhutõbineeruga haigetel, keda ravititsüklosporiiniga, parandas latsidipiinimanustamine tsüklosporiini pooltpõhjustatud neerude plasma läbivoolutusening glomerulaarfiltratsiooni vähenemist.Teadaolevalt metaboliseerub latsidipiintsütokroom CYP3A4 vahendusel, seetõttuvõibtugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitorite võiindutseerijate samaaegsel manustamiselhäiruda latsidipiini metabolism jaeliminatsioon.Lacipil/Lacipil forte, Glaxo, Tabl. 4mgN28, 56; Forte tabl. 6 mg N28, 56LerkanidipiinLercanidipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Kerge ja mõõdukasarteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: 10 mg 1 kord ööp.,annust võib järk-järgult suurendada kuni20 mg-ni, kuna max antihüpertensiivnetoime võib saabuda umbes 2 näd. jooksul.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes, rasedus ja rinnagatoitmine, fertiilses eas naistel, kes eikasuta rasestumisvastaseid vahendeid,vasaku vatsakese väljavoolutakistusekorral, ravile allumatu kongestiivsesüdamepuudulikkuse, ebastabiilsestenokardia korral või 1 kuu jooksul pärastmüokardiinfarkti; raske neeru- võimaksafunktsiooni kahjustuse korral.RISKID: Eriti ettevaatlik peab olemakasutamisel siinussõlme nõrkusesündroomi korral (kui südamestimulaatoritei ole paigaldatud). Eriti ettevaatlik peabolema ravi alustamisel kerge või keskmiseraskusega neeru- või maksafunktsioonihäirete korral. Alkoholi kasutamist tulebvältida, sest see võib potentseeridavasodilateerivate antihüpertensiivseteravimite toimet.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,perifeerne turse, tahhükardia,südamepekslemine, näo punetus.KOOSTOIMED: Ketokonasooli,itrakonasooli, ritonaviiri, erütromütsiini,troleandomütsiini koos kasutamist tulebvältida. Tsüklosporiini jalerkanidipiinvesinikkloriidi ei tohi koosmanustada. Lerkanidipiini ja tsüklosporiinikoosmanustamisel on täheldatud mõlemaravimi plasmakontsentratsioonisuurenemist.Lerkanidipiini ei tohi võtta koosgreipfruudimahlaga.Alkoholi tarvitamisest tuleb hoiduda, kunasee võib potentseerida vasodilatsioonipõhjustavate antihüpertensiivsete ravimitetoimet.Lercapin, Menarini, Tabl. 10 mg N28LisinopriilLisinoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Sümptomaatiline südamepuudulikkus.Lühiajaline (6 nädalat) ravi ägedamüokardiinfarkti järgselt 24 tunni jooksulhemodünaamiliselt stabiilsetel patsientidel.Neeruhaiguse ravi hüpertensiivsetel IItüüpi diabeediga patsientidel ja algavdiabeetiline nefropaatia.ANNUSTAMINE: Arteriaalnehüpertensioon: tavaline soovitatavalgannus hüpertensiooniga patsientidel on10 mg. Tugevalt aktiveerunud RAAS(eelkõige renovaskulaarse hüpertensiooni,soolade ja/või vedeliku puuduse, südamedekompensatsiooni või raskehüpertensiooni korral) patsiendid võivadpärast esimest 2 annust kogedaülemäärast vererõhu langust. Sellistelepatsientidele on soovitatav algannus2,5...5 mg ja ravi tuleb alustada arstlikujärelevalve all. Väiksem algannus onvajalik ka neerukahjustuse korral. Tavalineefektiivne säilitusannus on 20 mg ööp.manustatuna ühekordse annusena.Üldiselt võib annust suurendada juhul, kuiühe kindla annusega ei saavutata soovitudravitoimet 2...4-nädalase perioodi vältel.Max. annus, mida kasutati pikaajalisteskontrollitud kliinilistes uuringutes, oli 80mg ööp. Diureetikumravil olevadpatsiendid: Pärast lisinopriil-ravi alustamistvõib ilmneda sümptomaatilinehüpotensioon. See on tõenäolisempatsientidel, keda samaaegselt ravitakseka diureetikumidega. Seetõttu onsoovitatav ettevaatus, sest sellistelpatsientidel võib olla vedeliku ja/võisoolade puudus. Kui võimalik, tulebdiureetikumi kasutamine lõpetada 2...3päeva enne ravi alustamist lisinopriiliga.Hüpertensiivsetel patsientidel, kelleldiureetikumi kasutamist lõpetada ei saa,tuleb ravi lisinopriiliga alustada 5 mgannusega. Jälgida tuleb neerufunktsioonija seerumi kaaliumisisaldust. Järgnevaidannuseid tuleb kohandada vastavaltvererõhu vastusele. Vajadusel võib jätkatadiureetikumraviga.Diabeedist tingitud neerutüsistused:Hüpertensiivsetel II tüübi diabeedigapatsientidel ja algstaadiumis olevanefropaatiaga patsientidel on annus 10 mglisinoprili 1 kord ööp., mida võib vajaduselsuurendada 20 mg-ni 1 kord ööp., etsaavutada istuvas asendis diastoolnevererõhk alla 90 mm Hg.LASTELE: Puuduvad andmed ravimi61

Kõrgvererõhutõbikasutamise ohutuse kohta.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi abiainete suhtes. Angioneurootilineödeem anamneesis mõne teise AKEinhibiitori kasutamisel. Rasedus,imetamine.RISKID: Sümptomaatilist hüpotensiooniesineb tüsistusteta hüpertensiivsetelpatsientidel harva. Lisinopriili saavatelhüpertensiivsetel patsientidel ilmnebhüpotensioon tõenäolisemalt siis, kuipatsiendi vedelikumaht on vähenenud, ntdiureetilise ravi, soola piirava dieedi,dialüüsi, kõhulahtisuse või oksendamisetõttu, või kui patsiendil esineb raskereniinsõltuv hüpertensioon.Südamepuudulikkusega patsientidel kooskaasneva neerupuudulikkusega või ilmaselleta on täheldatud sümptomaatilisthüpotensiooni. See ilmneb kõigetõenäolisemalt raskemasüdamepuudulikkusega patsientidel, midanäitab suurtes annusteslingudiureetikumide kasutamine,hüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni suurenenud tekkeriskigapatsiente tuleb tähelepanelikult jälgida ravialustamisel ja annuse kohandamisel.Sarnaselt tähelepanelik tuleb olla südameisheemiatõbe või tserebrovaskulaarsethaigust põdevate patsientide puhul, kelleljärsk vererõhu langus võib põhjustadamüokardiinfarkti või tserebrovaskulaarsesündmuse.Kui hüpotensiooni ilmneb, tuleb patsientasetada selili ja vajaduse korralinfundeerida veenisiseselt tavalistfüsioloogilist lahust. Mööduv hüpotensiivnevastus ei ole järgnevate annustemanustamisele vastunäidustuseks, neidsaab tavaliselt raskusteta manustada siis,kui vererõhk on pärast vedelikumahusuurendamist tõusnud. Mõnedelsüdamepuudulikkusega patsientidel, kellelon normaalne või madal vererõhk, võiblisinopriiliga ilmneda täiendav süsteemsevererõhu langus. See toime onetteennustatav ja ei ole tavaliselt ravikatkestamise põhjuseks. Kui hüpotensioonmuutub sümptomaatiliseks, võib vajalikuksosutuda annuse vähendamine või ravikatkestamine.Ägeda müokardiinfarktiga patsiente, kellelon oht tõsiste hemodünaamikahäiretetekkimiseks pärast ravi vasodilataatoriga,ei tohi hakata lisinopriiliga ravima. Naguteiste AKE inhibiitoritega, tuleb kalisinopriili manustada ettevaatlikultmitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistusega (nagu aordi stenoosvõi hüpertroofiline kardiomüopaatia)patsientidele.Neerukahjustuse puhul (kreatiniini kliirens62< 80 ml/min) peab lisinopriili algannusolema kohandatud vastavalt patsiendikreatiniini kliirensile ja alles pärast sedavastavalt patsiendi ravivastusele. Nendepatsientide puhul on kaaliumi ja kreatiniinikontsentratsiooni pidev jälgimine tavalisemeditsiinilise järelevalve osa. AKEinhibiitoritega (sealhulgas lisinopriiliga)ravitud patsientidel on aeg-ajalt teatatudnäo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/võikõri angioödeemist. Anafülaktoidseidreaktsioone on täheldatud patsientidel,keda dialüüsiti high-fluxi membraanidega(nt AN 69) ja raviti samaaegselt AKEnhibiitoriga. Sellistel patsientidel tulebkaaluda teist tüüpi dialüüsimembraani võimuusse klassi kuuluva antihüpertensiivseravimi kasutamist. Harva on eluohtlikkeanafülaktoidseid reaktsioone esinenudpatsientidel, kes said AKE inhibiitoreiddekstraansulfaadiga läbiviidud madalatihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesiajal. Neid reaktsioone välditi AKE inhibiitorravi ajutise katkestamisega enne igaafereesi. Patsiendid, kes said AKEinhibiitoreid desensibiliseeriva ravi ajal (ntkiletiivaliste mürk), on kannatanudanafülaktoidsete reaktsioonide all. Nendelpatsientidel sai selliseid reaktsioonevältida, kui AKE inhibiitoreid ajutiselt eiantud, kuid reaktsioonid tekkisid uuestiravimi tahtmatul taasmanustamisel. Vägaharva on AKE inhibiitoreid seostatudsündroomiga, mis algab kolestaatiliseikterusega ning progresseerub fulminantsenekroosi ja (mõnikord) surmani. AKEinhibiitoreid saavatel patsientidel onteatatudneutropeeniast/agranulotsütoosist,trombotsütopeeniast ja aneemiast.Normaalse neerufunktsiooni ja teistekomplitseerivate faktoriteta patsientideltekib neutropeenia harva. Neutropeenia jaagranulotsütoos on peale AKE inhibiitorikatkestamist pöörduvad. AKE inhibiitoridpõhjustavad mustanahalistel patsientidelangioödeemi sagedamini kuiheledanahalistel patsientidel. AKEinhibiitorite kasutamisel on teatatudköhast. Oma iseloomult on köhamitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärastravi lõpetamist. AKE inhibiitoriteindutseeritud köha tuleb arvestada köhadiferentsiaaldiagnoosimisel.Patsientidel, kellele planeeritakse tehasuur operatsioon või anesteesiaravimitega, mis tekitavad hüpotensiooni,võib lisinopriil blokeerida angiotensiin IItekkimist, mis järgneb kompensatoorselereniini vabanemisele. Kui tekibhüpotensioon, mis arvatakse olevat sellestmehhanismist tingitud, saab sedakorrigeerida veremahu suurendamisega.Mõnedel AKE inhibiitoritega (sealhulgaslisinopriiliga) ravitud patsientidel onSÜDAME-VERESOONKONDtäheldatud kaaliumisisalduse suurenemistseerumis. Hüperkaleemia tekkeoht onpatsientidel, kellel on neerupuudulikkus,diabetes mellitus või neil, kes kasutavadsamaegselt kaaliumi säästvaiddiureetikume, kaaliumipreparaate võikaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, võineil patsientidel, kes võtavad muidravimeid, mida seostatakse seerumikaaliumisisalduse suurenemisega (nthepariin). Kui eelpool nimetatud ravimitesamaaegne kasutamine on vajalik, onsoovitatav seerumi kaaliumisisaldustregulaarselt jälgida. Suhkurtõbe põdevatelpatsientidel, keda ravitakse suukaudseteantidiabeetiliste ainete või insuliiniga, tulebpärast ravi alustamist AKE inhibiitoritegaesimese kuu vältel hoolikalt jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja lisinopriilikombinatsioon ei ole üldiselt soovitatav.Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Lisinopriil onvastunäidustatud raseduse teisel jakolmandal trimestril. Lisinopriilikasutamine ei ole imetamise ajalsoovitatav.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, peavalu,ortostaatiline hüpotensioon, köha,kõhulahtisus, oksendamine, neerudedüsfunktsioon.KOOSTOIMED: Kui lisinopriili saavapatsiendi ravile lisatakse diureetikum, onhüpertensioonivastane toime tavaliseltaditiivne. Patsientidel, kes saavad jubadiureetikume ja eriti nendel, kelleldiureetikumravi alustati alles hiljuti, võibmõnikord tekkida lisinopriili lisamisel ravileülemäärane vererõhu langus.Sümptomaatilise hüpotensiooni võimalustlisinopriiliga saab minimiseeridadiureetikumi ärajätmisega ennelisinopriiliga ravi alustamist.Kaaliumipreparaatide, kaaliumi säästvatediureetikumide või kaaliumi sisaldavatesoolaasendajate kasutamine, eritineerukahjustusega patsientidel, võib viiaseerumi kaaliumisisalduse olulisesuurenemiseni. Kasutamine koos kaaliumiväljaviiva diureetikumiga, võib vähendadadiureetikumi poolt põhjustatudhüpokaleemiat.Liitiumi samaaegsel manustamisel koosAKE inhibiitoritega on teatatud liitiumiseerumikontsentratsioonide ja toksilisusepöörduvast suurenemisest. Samaaegnetiasiiddiureetikumide kasutamine võibsuurendada liitiumi toksilisuse riski jatugevdada juba AKE inhibiitoritekasutamise tõttu suurenenud liitiumitoksilisust. Kasutamine koos liitiumiga eiole soovitatav, kuid kui kombinatsioon onvajalik, tuleb seerumi liitiumitasemeidtähelepanelikult jälgida. MSPVAsealhulgas ASH ? 3 g/päevas pikaajalinemanustamine võib vähendada AKE

SÜDAME-VERESOONKONDinhibiitori antihüpertensiivset toimet.MSPVA-d ja AKE inhibiitorid võivadavaldada aditiivset toimet seerumikaaliumisisalduse tõusu osas ja põhjustadaneerufunktsiooni halvenemist. Needtoimed on tavaliselt pöörduvad. Harva võibilmneda äge neerupuudulikkus, eritinõrgenenud neerutalitlusega patsientidelnagu eakad või dehüdreeritud patsiendid.AKE inhibiitor-ravi saavatel patsientidel onsüstitava kulla (nt naatriumaurotiomalaat)manustamise järgselt sagedamini teatatudnitritoidsetest reaktsioonidest(vasodilatatsiooni sümptomid, sealhulgasnäo punetus, iiveldus, pearinglus jahüpotensioon, mis võivad olla vägatõsised).Nitroglütseriini ja teiste nitraatide võiteiste vasodilataatoritegakoosmanustamine võib vererõhku veelgialandada.Teatud anesteetiliste ravimite, TSAD jaantipsühhootikumide samaaegnekasutaminekoos AKE inhibiitoritega võib veelgivererõhku langetada.Sümpatomimeetikumid võivad AKEinhibiitorite antihüpertensiivseid toimeidvähendada.Epidemioloogilised uuringud on näidanud,et AKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliinid, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) samaaegnemanustamine võib suurendadaveresuhkrut alandavat toimet kooshüpoglükeemia riskiga. Lisinopriili võibkasutada samaaegselt koos ASH(kardioloogilistes annustes),trombolüütikumide, beetablokaatoriteja/või nitraatidega.Diroton, Gedeon Richter, Tabl. 5mg N28;Tabl. 10mg N28; Tabl. 20mg N28LosartaanLosartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Insuldi riski vähendamine vasakuvatsakese hüpertroofia jahüpertensiooniga patsientidel.Südamepuudulikkuse ravi, kui ravi AKEinhibiitoritega ei ole sobinud. Diabeetilinenefropaatia II tüüpi diabeedi korral.ANNUSTAMINE: Tavaline alg- jasäilitusannus on 50 mg 1 kord ööp. Mõneljuhul tuleb annust suurendada kuni 100mg 1 kord ööp. Vähenenudintravaskulaarse vedelikumahuga haigeteraviks (nt suurtes annustes diureetikumesaavad haiged) tuleks algannusenamanustada 25 mg 1 kord ööp.Hüpertensiivsed II tüüpi diabeedigapatsiendid, kellel esineb proteinuuria ? 0,5g päevas: Tavaline algannus on 50 mg ükskord ööp. Vererõhu väärtuse kohaselt võibpärast ühe kuu möödumist ravi algusestannust suurendada 100 mg-ni üks kordööp. Losartaani võib manustada koosteiste hüpertensioonivastaste ravimitega(nt diureetikumid, kaltsiumikanaliblokaatorid, alfa- või beetablokaatorid jatsentraalselt toimivad ravimid) ning samutikoos insuliini ja teiste tavaliseltkasutatavate veresuhkru taset langetavateravimitega (nt sulfonüüluuread, glitasoonidja glükosidaasi inhibiitorid).LASTELE: 6...18-aastastele lastele janoorukitele hüpertensiooni raviksmanustatud losartaani efektiivsuse jaohutuse kohta on andmed vähesed. Üleühe kuu vanuste hüpertensiooniga lastekohta on farmakokineetilisi andmeidsaadud vähe. Patsientide jaoks, kessuudavad tablette alla neelata, onsoovitatav annus 25 mg üks kord ööp.,20...50 kg kehakaalu puhul (Erandjuhtudelvõib annust suurendada max. annuseni 50mg üks kord ööpäevas). Annust tulebkorrigeerida vastavalt vererõhuväärtustele.Patsientidel kehakaaluga > 50 kg, ontavaline annus 50 mg 1 kord ööp.Erandjuhtudel võib annust suurendadamax. annuseni 100 mg üks kord ööp.Annuseid üle 1,4 mg/kg (või üle 100 mg)ööp. ei ole laste puhul uuritud. Losartaaniei soovitata kasutada alla 6-aastastellastel, kuna antud vanuserühma kohta onohutuse ja efektiivsuse andmedebapiisavad.Losartaani ei soovitata kasutada lastelglomerulaarfiltratsiooni kiirusega < 30ml/min/1,73 m2 vastavate andmetepuudumise tõttu. Samuti ei soovitatalosartaani maksapuudulikkusega lastele.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raseduse II ja III trimester. Raskemaksapuudulikkus. Rinnaga toitmine.RISKID: Angioneurootiline turse.Hüpotensioon ja elektrolüütide/veetasakaalu häired. Vähenenudintravaskulaarse vedelikumahuga haigetel(nt suurtes annustes diureetikume saavadhaiged) võib tekkida sümptomaatilinehüpotensioon.Neerupuudulikkuse korral on diabeedigaja diabeedita haigetel elektrolüütidetasakaaluhäirete esinemine tavaline.Maksakahjustus.Neerukahjustusega lapsed: losartaani eisoovitata lastele glomerulaarfiltratsioonikiirusega < 30 ml/min/1,73 m2, sestandmed selle kohta puuduvad.Neerufunktsiooni tuleb ravi ajallosartaaniga regulaarselt jälgida, sest seevõib halveneda. See kehtib eriti siis, kuiKõrgvererõhutõbilosartaani manustatakse teiste seisunditeolemasolul (palavik, dehüdratsioon), mishalvendavad tõenäoliselt neerufunktsiooni.Neerusiirdamine: puudub kogemus äsjaseneerusiirdamise läbinud patsientidega.Üldiselt ei vasta primaarsealdosteronismiga patsiendidantihüpertensiivsetele ravimitele, mistoimivad RAAS inhibeerimise kaudu.Seetõttu ei ole losartaani kasutaminesoovitatav.Nagu kõigi antihüpertensiivsete ravimitepuhul, võib ülemäärane vererõhu langusisheemilise kardiovaskulaarse jatserebrovaskulaarse haigusega patsientidelpõhjustada müokardiinfarkti või insulti.Südamepuudulikkuse korral esinebneerukahjustusega või -kahjustusetapatsientidel - nagu ka teiste RAASmõjutavate ravimite puhul - risk raskearteriaalse hüpotensiooni ning (sageliägeda) neerupuudulikkuse tekkeks.Südamepuudulikkusega ja kaasuva raskeneerukahjustusega patsientidel, raskesüdamepuudulikkusega (NYHA IV klass)ning südamepuudulikkusega jasümptomaatiliste eluohtlikesüdamearütmiatega patsientidel polelosartaanravi kasutamise kogemus piisav.Seetõttu tuleb losartaani nendelpatsientidel kasutada ettevaatusega.Losartaani kombinatsioonibeetablokaatoriga tuleb kasutadaettevaatlikult.Aordi- ja mitraalklapi stenoos,obstruktiivne hüpertroofilinekardiomüopaatiaNagu ka teiste vasodilataatorite puhul, oneriline ettevaatus vajalik aordi- võimitraalstenoosiga või obstruktiivsehüpertroofilise kardiomüopaatiagapatsientide puhul. Losartaanravi ei tohialustada raseduse ajal. Välja arvatudjuhul, kui losartaanravi jätkamist peetakseoluliseks, tuleb rasedust planeerivadpatsiendid üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, milleohutusprofiil on sobiv raseduse ajalkasutamiseks. Raseduse diagnoosimiseltuleb ravi losartaaniga kohe katkestada javajaduse korral alustada alternatiivseraviga.Nagu täheldatud angiotensiinikonverteeriva ensüümi inhibiitorite korral,on losartaan ja teised angiotensiiniantagonistid vähem tõhusad vererõhulangetamisel musta rassi kuuluvateinimeste puhul, arvatavasti vähesereniinisisaldusega seisundite sagedasemaesinemise tõttu musta rassi kuuluvashüpertensiivses populatsioonis.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, vertiigo,asteenia/väsimus, hüpotensioon.KOOSTOIMED: Teisedantihüpertensiivsed ravimid võivad63

Kõrgvererõhutõbisuurendada losartaani hüpotensiivsettoimet. Samaaegne kasutamine koos teisteravimitega, mis võivad kõrvaltoimenaindutseerida hüpotensiooni (nagu TSAD,antipsühhootikumid, baklofeen jaamifostiin), võib suurendadahüpotensiooni riski. Losartaanmetaboliseerub peamiselt tsütokroomP450 (CYP)2C9 vahendusel aktiivsekskarboksüülhappe metaboliidiks. Kliinilisesuuringus leiti, et flukonasooli (CYP2C9inhibiitor) toimel väheneb aktiivsemetaboliidi ekspositsioon ligikaudu 50%.Leiti, et losartaani ja rifampitsiini(metaboolsete ensüümide indutseerija)samaaegsel manustamisel vähenesaktiivse metaboliidiplasmakontsentratsioon 40%. Selle leiukliiniline tähtsus on teadmata. Nagu kateiste angiotensiin II retseptoriteblokaatorite puhul, võib samaaegselkaaliumi säästvate diureetikumide (ntamiloriid, triamtereen, spironolaktoon),kaaliumitaset tõstvate ravimite (nthepariin), kaaliumi asendajate ja kaaliumisisaldavate soolaasendajate manustamiselsuureneda kaaliumisisaldus seerumis.Nende ravimite samaaegne kasutamine eiole soovitatav. Liitiumi ja AKE inhibiitoritesamaaegsel kasutamisel on kirjeldatudseerumi liitiumisisalduse ja liitiumitoksilisuse pöörduvat suurenemist. Vägaharva on seda kirjeldatud ka angiotensiinII antagonistide puhul. Liitiumi jalosartaani saamaegsel manustamisel peabolema ettevaatlik. Kui selle kombinatsioonikasutamine on vajalik, tuleb ravi ajalkontrollida seerumi liitiumisisaldust.Angiotensiin II antagonistide manustamiselkoos MSPVA (sh selektiivsed COX-2inhibiitorid, ASH põletikuvastastesannustes ja mitteselektiivsed MSPVAd)võib väheneda antihüpertensiivne toime.Samaaegne angiotensiin II antagonistidevõi diureetikumide ja MSPVAdekasutamine võib viia neerufunktsioonihalvenemise riski suurenemisele,sealhulgas võimalik äge neerupuudulikkusja seerumi kaaliumisisalduse suurenemine,eriti eelneva neerufunktsioonigapatsientide puhul. Sellist kombinatsioonituleb manustada ettevaatlikult, eritieakatele patsientidele. Patsiendid peavadolema piisavalt hüdreeritud ja tulebkaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärastkaasuva ravi alustamist ja perioodiliselt kahiljem.Cozaar, MSD, Tabl. 50mg N28; Tabl.100mg N28Lorista, KRKA, Tabl. 50 mg N28; Tabl.100mg N28Lozap, Zentiva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N3064Losartaan,hüdroklorotiasiidLosartanum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniravi patsientidel, kellel losartaani võihüdroklorotiasiidi monoteraapia ei annaküllaldast tulemust.ANNUSTAMINE: Tavaline alg- jasäilitusannus 50/12,5 mg 1 kord ööp.Patsientidel, kes ei allu adekvaatseltnimetatud annusele, võib annustsuurendada 100/25 mg 1 kord ööp. Maxannus 100/25 mg 1 kord ööp.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei oletõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raviresistentne hüpokaleemia võihüperkaltseemia. Raskemaksapuudulikkus, kolestaas ja sapiteedeobstruktiivsed haigused. Refraktaarnehüponatreemia. Sümptomaatilinehüperurikeemia/podagra. Raseduse teineja kolmas trimester. Raskeneerupuudulikkus (st kreatiniini kliirens

SÜDAME-VERESOONKONDprostaglandiinide sünteesi inhibeerivateravimitega võib nõrgendadabeetablokaatorite vererõhku alandavattoimet. Teatud juhtudel, kuibeetablokaatoritega ravitud patsientidelemanustakse adrenaliini, mõjutavadkardioselektiivsed beetablokaatoridvererõhu regulatsiooni tunduvalt vähemkui mitteselektiivsed. Beetablokeeriva ravikorral tuleb suukaudsete antidiabeetilisteravimite annuseid kohaldada.Betaloc ZOK/Betaloc, AstraZeneca, Ret.tabl. 25mg N28; Ret. tab. 50mg N30; Ret.tabl. 100mg N30; Inj. 1mg / ml 5ml N5Emzok, Teva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30Metohexal, Hexal, Tabl. 50 mg N30;Tabl. 100 mg N30Metoprolol-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N30; Ret. tabl. 50 mg N30;Ret. tabl. 100 mg N30; Ret. tabl. 200 mgN30MetoZok, Prolong. tabl. 25 mg N30;Prolong. tabl. 50 mg N30; Prolong. tabl.100 mg N30MoksonidiinMoxonidinumRAVIMITÜÜP: AntiadrenergilisedNÄIDUSTUS: Kerge kuni keskmiseraskusega essentsiaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Ööp. annus 0,2 mgmanustatakse hommikul. Ebapiisavaterapeutilise toime korral võib annustsuurendada 3 näd. pärast 0,4 mgni. Maxööp. annus 0,6 mg.LASTELE: Ei kasutata alla 16-a.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes, siinussõlmenõrkuse sündroom või sinuatriaalneblokaad, bradükardia (puhkeolekus alla 50löögi minutis), raske neerufunktsioonikahjustus, angioneurootiline turseanamneesis, II või III astme AV blokaad,ravile allumatu arütmia,südamepuudulikkus, raske südameisheemiatõbi või ebastabiilne stenokardia,raske maksahaigus.RISKID: Ei kasutata puudulikuravikogemuse tõttu järgmistel juhtudel:claudicatio intermittens, Raynaud' tõbi,Parkinsoni tõbi, epilepsia, glaukoom,depressioon, rasedus ja imetamine, lastelja alla 16-a noorukitel. Kasutamiselkombinatsioonisbeeta-adrenoblokaatoritega tuleb ravilõpetamisel katkestada esimesenabeeta-adrenoblokaatorite manustamine jamõned päevad hiljem moksonidiinimanustamine, et vältida vererõhu tõusutagasilöögiefektina. Äärmiselt ettevaatlikulttuleb manustada tõsiste ajuverevarustusehäiretega patsientidele, pärast hiljutistmüokardiinfarkti või perifeersetevereringehäirete korral. Et puuduvadkliinilised andmed, mis kinnitaksid ravimiohutust mõõduka südamepuudulikkusegapatsientidel, tuleb neil moksonidiinikasutada ettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Depressioon, ärevus,unisus, peavalu, pearinglus, somnolentsus,iiveldus, kõhukinnisus, suukuivus, tursed.KOOSTOIMED: Manustamisel koos teisteantihüpertensiivsete preparaatidegasuureneb hüpotensiivne toime. Võibpotenseerida TSAD toimet (vältigekoosmääramist), trankvillisaatorite,alkoholi, sedatiivsete preparaatide jauinutite toimet. Bensodiasepiinidesedatiivne toime võib koosmanustamiselsuureneda. Vähendab kognitiivseidfunktsioone kasutamisel kooslorasepaamiga.Moxogamma, Wörwag, Kaet. tabl. 0,2mg N30; Kaet. tabl. 0,3 mg N30; Kaet.tabl. 0,4 mg N30;Moxonidin hexal, Hexal, Kaet. tabl. 0,2mg N30; Kaet. tabl. 0,3 mg N30; Kaet.tabl. 0,4 mg N30Physiotens, Solvay, Tabl. 0,2 mg N28;Tabl. 0,3 mg N28; Tabl. 0,4 mg N28Stadapress, Stada, Kaet. tabl. 0,2 mgN30; Kaet. tabl. 0,4 mg N30;NebivoloolNebivololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Stabiilse kerge jamõõduka kroonilise südamepuudulikkuseravi lisaks standardravile 70-aastastel javanematel patsientidel.ANNUSTAMINE: 5 mg ööp., eelistatultalati samal kellaajal. Vererõhku alandavtoime ilmneb 1...2 näd. pärast ravialustamist.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,maksapuudulikkus või maksatalitlusehäire, rasedus ja imetamine.RISKID: Järgmised hoiatused jaettevaatusabinõud kehtivad üldiseltbeetaadrenoblokaatorite kohta.Beetablokaatorravi foonil vähenebrütmihäirete tekke oht üldasnesteesiasissejuhatamisel ning intubatsioonil.Ettevaatus on vajalik sellisteanesteetikumide kasutamisel, mispõhjustavad müokardi depressiooni nagutsüklopropaan, eeter ja triklooretüleen.Vagaalse (N. vaguse) reaktsiooni eest saabpatsienti kaitsta atropiini i.v.manustamisega. Üldiselt ei võiKõrgvererõhutõbibeetaadrenoblokaatoreid mitteravitudsüdamepuudulikkusega haigetelemanustada enne, kui seisund onstabiliseerunud. Südame isheemiatõvegahaigetel peab beetaadrenoblokaatoritegaravi lõpetama järk-järgult, s.t 1...2 näd.vältel. Beetaadrenoblokaatoreid peabettevaatlikult manustama järgmisteljuhtudel: patsientidele, kellel on perifeerseverevarustuse häired (Raynaud' tõbi võiRaynaud' sündroom, claudicatiointermittens), sest nende haigustesümptomaatika võib süveneda;patsientidele, kellel on 1. astmeAV-blokaad, sest beetaadrenoblokaatoridpikendavad ülejuhteaega; patsientidele,kellel on alfaretseptorite vahendatudtakistamatu koronaararteritevasokonstriktsioonist Prinzmetalistenokardia: beetaadrenoblokaatoridvõivad stenokardiahoogu muutasagedasemaks ja kestvamaks.Kombinatsioonis verapamiili ningdiltiaseemi tüüpi kaltsiumikanaliteblokaatoritega, I klassi antiarütmikumidevõi tsentraalselt toimivatehüpertensioonivastaste ravimitega poleüldjuhul soovitatav. Ei mõjutadiabeetikutel veresuhkru taset. Sellesthoolimata peab diabeedi korral olemaettevaatlik, sest võib maskeeridahüpoglükeemia mõningaid sümptomeid(tahhükardia, südamekloppimine).Beetaadrenoblokaatorid võivad kilpnäärmehüperfunktsiooni korral varjatatahhükardiat.Kroonilise obstruktiivse hingamisteedehaigusega patsientidele peabbeetaadrenoblokaatoreid manustamaettevaatlikult, sest bronhospasmid võivadtugevneda. Patsientidele, kellel on olnudpsoriaas, peab beetablokaatoreid andmahoolikalt kaalutledes.Beetaadrenoblokaatorid võivadsuurendada tundlikkust allergeenidesuhtes ja muuta anafülaktilisi reaktsiooneraskemaks. Kroonilisesüdamepuudulikkuse ravi alustamine vajabregulaarset järelevalvet.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,väsimus ja paresteesiad, kõhulahtisus,kõhukinnisus, iiveldus, düspnoe jaödeemid.KOOSTOIMED: Kombineerimiselverapamiili või diltiaseemi tüüpikaltsiumikanalite blokaatoritega peabolema ettevaatlik, sest need mõjuvadnegatiivselt kontraktiilsusele ja AVülejuhtele.Kombineerimisel 1. klassiantiarütmikumide ja amiodarooniga peabolema ettevaatlik, sest nende toimeatriaalsesse ülejuhteaega võibpotentseeruda. Lisaks sellele on neilnegatiivne inotroopne toime.65

KõrgvererõhutõbiAnesteetikumide samaaegne kasutaminevõib pärssida reflekstahhükardiat ja sellegasuurendada hüpotoonia tekkimise ohtu.Tritsükliliste antidepressantide,barbituraatide ja fenotiasiinide samaaegnemanustamine võib vererõhku vähendavattoimet tugevdada.Nebicard, Sandoz, Tabl. 5 mg N60Nebilet, Berlin-Chemie, Tabl. 5mg N28,90Nebispes, Nycomed, Tabl. 5 mg N28;Nebivolol Actavis, Tabl. 5 mg N28Nebivolol Orion, Orion Pharma, Tabl. 5mg N30Nebivolol Portfarma, Tabl. 5 mg N28Nebivolol-Teva, Teva, Ret. tabl. 5 mgN30NifedipiinNifedipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,krooniline stabiilne stenokardia, Raynaud'sündroom.ANNUSTAMINE: Ravi alustada keskmiseööp. annusega 10 mg 2...3 korda ööp.Vajadusel võib annust järkjärgultsuurendada kuni 20...40 mg 2 korda ööp.Max. ööp. annus ei tohi ületada 80 mg.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,raseduse, rinnaga toitmine,kardiovaskulaarne shokk. Ei tohi kasutadakombinatsioonis rifampitsiiniga, kunaensüüminduktsiooni tõttu ei saavutatanifedipiini toimivaid plasmatasemeid.RISKID: Erilist tähelepanu tuleb pöörataväga madala vererõhuga (raskehüpotensioon süstoolse rõhuga alla 90mmHg), ilmse südamepuudulikkuse jaraske aordistenoosiga patsientidele.Maksapuudulikkusega patsientide on vajahoolikalt jälgida ning rasketel juhtudeltuleb vajadusel annust vähendada.Samaaegne ravi nifedipiini jabeetablokaatoritega võib aeg-ajaltpõhjustada südamepuudulikkust, seda eritiravi alguses. Ravi alguses või annusesuurendamisel võib raskekoronaarhaigusega patsientidelreflektoorse tahhükardia tõttu esinedaisheemia süvenemist.KÕRVALTOIMED: Asteenia, tursed,peavalu, südamepekslemine, perifeersedtursed, vasodilatsioon, iiveldus,kõhukinnisus, pearinglus.KOOSTOIMED: Digoksiini kliirensivähenemine ning seetõttu temaplasmakontsentratsiooni tõus. Kinidiinikontsentratsiooni väheneminevereplasmas. Koosmanustamisel teisteantihüpertensiivsete ravimitega võib66vererõhku alandav toime potentseeruda.Koosmanustamiselbeeta-adrenoblokaatoritega tuleb patsientihoolikalt jälgida, kuna võib tekkida tugevvererõhu langus. Tsimetidiin võibpotentseerida antihüpertensiivset toimet.Nifedipiini ja rifampitsiinikoosmanustamine on vastunäidustatud.Diltiaseem vähendab nifedipiini eritumist.Greipfruudimahl tugevdabantihüpertensiivne toimet. Fenütoiinpõhjustab toime nõrgenemist.Adalat oros, Bayer, Ret. tabl. 20mg N28;Ret. tabl. 30mg N28; Ret. tabl. 60mg N28;Cordipin/Cordipin XL, KRKA, Ret. tabl.20mg N30; Tabl. XL 40mg N20;Corinfar, Teva, Tabl. 10mg N100; Ret.tabl. 20mg N30, 50, 100Nifedipin-ratiopharm, ratiopharm, Ret.tabl. 20mg N30Nycopin, Nycomed, Mod. tabl. 40mg N30NitrendipiinNitrendipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: 20 mg päevashommikuti või 10 mg 2 korda päevashommikul ja õhtul. Kui on vajalikudsuuremad annused, võib ööpäevast annustjärk-järgult suurendada kuni 40 mg-ni ( 20mg korraga 2 korda ööp.).RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Rasedus või raseduse kahtlus, rinnagatoitmine.RISKID: Maksa- või neerufunktsioonihäirete või glaukoomiga patsientidel tulebravimit kasutada ettevaatlikult jameditsiinilise järelevalve all. Ülitundlikkusetekkimisel ravimi suhtes, nt nahalööbe võilaialdase sügeluse korral, soovitatakse ravilõpetada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, näopunetusvõi kuumahood, pahkluude turse, iiveldus,kõhulahtisus, pearinglus, jõuetus,nahalööve, tahhükardia jasüdamepekslemine. Ravi nitrendipiinigavõib põhjustada diureesi suurenemist.KOOSTOIMED: Beetaadrenoblokaatoritesamaaegsel kasutamisel on eritinäidustatud meditsiiniline jälgimine, kunahüpotensiivne toime võib tugevneda. Seekehtib ka samaaegse tsimetidiinravi kohta.Nitrendipiini ja digoksiini kooskasutamiselvõib suureneda glükosiidi kontsentratsioonveres.Lusopress, Luso farmaco, Tabl. 20mgN28Nitresan, PRO. MED., Tabl. 10 mg N50;Tabl. 20 mg N50SÜDAME-VERESOONKONDOlmesartaanOlmesartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi.ANNUSTAMINE: Algannus 10 mg 1 kordpäevas. Patsientidel, kelle vererõhule seeannus piisavalt ei toimi, annust tõstaoptimaalse annuseni 20 mg 1 kord päevas.Kui vajalik on vererõhku veelgi langetada,võib annust tõsta max annuseni 40 mgpäevas, või lisada raviskeemihüdroklorotiasiidi.EAKATELE: Max. annus 40 mg 1 kordpäevas, sest puudub piisav kogemussuuremate annuste kasutamises sellesvanusegrupis.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust lastel jaalla 18-a noorukitel ei ole piisavalt uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes. Raseduse II ja IIItrimester. Imetamine. Sapipais.RISKID: Sümptomaatiline hüpotensioonvõib tekkida (eriti esimese annuse järgselt)patsientidel, kellel on veremaht ja/võinaatriumisisaldus vähenenud jõulisediureetikumravi, toiduga saadava soolavähenemise, kõhulahtisuse võioksendamise tõttu. Patsientidel, kelleveresoonkonna toonus ja neerufunktsioonsõltuvad põhiliselt RAAS toimimisest (s.osüdame paispuudulikkusega võineeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosigapatsiendid), on ravi teiste seda süsteemimõjutavate ravimitega seostatud ägedahüpotensiooni, asoteemia, oliguuria võiharva ägeda neerupuudulikkuse tekkegaRaske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuserisk on suurenenud kahepoolseneeruarterite stenoosiga või ühte töötavatneeru varustava neeruarteri stenoosigapatsientidel, keda ravitakse RAASmõjutavate ravimitega. Kasutamiselneerufunktsiooni kahjustusega patsientidelon soovitatav perioodiliselt jälgida kaaliumija kreatiniini tasemeid. Praegu on vähekogemusi kerge või mõõdukamaksakahjustusega patsientide ravis japuuduvad kogemused raskemaksakahjustusega patsientidega,seetõttu ei ole soovitatav nendelpatsiendigruppidel kasutada. Ravi ajal,nagu ka teiste angiotensiin IIantagonistide ja AKE inhibiitorite puhul,võib tekkida hüperkaleemia, eritiolemasoleva neerukahjustuse ja/võisüdamepuudulikkuse korral. Nagu ka teisteangiotensiin II antagonistide puhul, ei olesoovitatav kombineerida liitiumiga. Naguka teiste vasodilataatorite puhul, on aordivõimitraalklapi stenoosiga võiobstruktiivse hüpertroofilisekardiomüopaatiaga patsientide puhul

SÜDAME-VERESOONKONDvajalik eriline ettevaatus. Primaarsealdosteronismiga patsiendid ei reageerisageli antihüpertensiivsetele ravimitele,mis toimivad reniin-angiotensiin süsteemiinhibeerimise kaudu. Nagu ka teisteangiotensiin II antagonistide puhul, ontoime mustanahalistel patsientidelmõnevõrra väiksem kui valgetel. Naguükskõik millise antihüpertensiivse ravimipuhul, võib vererõhu liigne langetaminesüdame isheemiatõve võiajuveresoonkonna isheemilise haigusegapatsientidel põhjustada müokardiinfarktivõi insulti.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, bronhiit,köha, farüngiit, riniit, kõhuvalu,kõhulahtisus, düspepsia, gastroenteriit,iiveldus, artriit, seljavalu, luuvalu,hematuuria, kuseteede infektsioon, valurinnus, väsimus, gripitaolised sümptomid,perifeersed tursed, valu, tõusnudkreatiinfosfokinaas,hüpertriglütserideemia, hüperurikeemia,maksaensüümide taseme tõus.KOOSTOIMED: Põhinedes kogemuselteiste reniin-angiotensiini süsteemimõjutavate ravimitega, võib samaaegnekaaliumi säästvate diureetikumide,kaaliumilisandite, kaaliumi sisaldavatesoolaasendajate ja teiste seerumikaaliumitaset tõsta võivate ravimite (nthepariin) kasutamine viia seerumikaaliumisisalduse suurenemiseni. Seetõttuei ole selline koosmanustamine soovitatav.Vererõhku alandavat toimet võibsuurendada teiste antihüpertensiivseteravimite samaaegse manustamisega.MSPVA-d ja angiotensiin II retseptoriantagonistid võivad toimida sünergistlikult,vähendades glomerulaarfiltratsiooni.Pärast antatsiidi manustamist(alumiiniummagneesiumhüdroksiid) ilmnesbiosaadavuse vähene langus. Teatatud onpöörduvast seerumi liitiumikontsentratsiooni ja toksilisuse tõusustliitiumi ja angiotensiini konverteerivaensüümi inhibiitorite ja angiotensiin IIantagonistide samaaegsel kasutamisel.Mesar, Berlin-Chemie, Kaet. tabl. 10 mgN28; Kaet. tabl. 20 mg N28; Kaet. tabl. 40mg N28Olmesartaan,hüdroklorotiasiidOlmesartanum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Näidustatudpatsientidel, kellelolmesartaanmedoksomiili monoteraapia eianna küllaldast efekti.ANNUSTAMINE: Ei ole ette nähtudkasutamiseks esialgse ravina, vaidpatsientidel, kelle vererõhk ei ole piisavaltkontrollitav ainult 20 mgolmesartaanmedoksomiili manustamisega.Manustatakse 1 kord päevas kas koostoiduga või ilma. Kui kliiniliselt onnäidustatud, võib kaaluda kohestüleminekut 20 mgolmesartaanmedoksomiili monoteraapialtfikseeritud kombinatsioonile, võttesarvesse, et olmesartaanmedoksomiili maxhüpertensioonivastane toime ilmnebumbes 8 näd. pärast ravi alustamist.Esialgu kasutada annust 20/12,5 mg, kuisellest ei piisa vererõhu optimaalsekontrolli saavutamiseks, võib manustada20/25 mg. Viimast annust ei tohi ületada.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te,ükskõik millise abiaine või teistesulfoonamiidi derivaatide suhtes (sesthüdroklorotiasiid on sulfoonamiididerivaat). Raske neerukahjustus(kreatiniini kliirens

Kõrgvererõhutõbisuurendada 10 mg-ni ööp. Kuihüpertensiivsel patsiendil diureetilist ravi eiole võimalik katkestada, võib alustada ravi2,5 mg annusega. Jälgida tulebneerufunktsiooni ja seerumikaaliumisisaldust. Järgmine annus tulebkohaldada vastavalt ravivastusele.Vajadusel võib jätkata diureetikumravi.EAKATELE: Eakate patsientide puhultuleks ravi alustada annusega 2,5 mgööp., mida võib pärast kuuajalist ravivajadusel suurendada 5 mg-ni, seejärelvajadusel 10 mg-ni vastavaltneerupuudulikkuse astmeleLASTELE: Ravimi efektiivsust ja ohutust eiole lastel ja noorukitel uuritud. Seetõttu eisoovitata ravimit lastel ja noorukitelkasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneabiaine või mõne teise AKE inhibiitorisuhtes. Anamneesis angioödeem seosesvarasema AKE inhibiitorraviga. Pärilik võiidiopaatiline angioödeem. Raseduse II jaIII trimester.RISKID: Kui perindopriili ravi esimese kuujooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia(tõsine või mitte), tuleks enne ravijätkamist hoolikalt hinnata kasu ja riske.AKE inhibiitorid võivad põhjustadaülemäärast vererõhu langust.Sümptomaatiline hüpotensioon esinebmittekomplitseeritud kõrgvererõhuhaigetelharva ning võib esineda patsientidel, kellelon tekkinud vedelikuvaegus pärastdiureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi,kõhulahtisust või oksendamist või kellel onraske reniinsõltuv hüpertensioon.Hüpotensiooni sümptomeid on täheldatudsümptomaatilise südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel kaasneb (või ei kaasne)neerupuudulikkus. Sagedamini on sedatäheldatud raske südamepuudulikkusegapatsientidel, kes saavad suurtes annusteslingudiureetikume, kellel esinebhüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni riskiga patsientide puhulpeab ravi alustama hoolika meditsiinilisejärelevalve all . Sama kehtib ka patsientidekohta, kellel esinevad stenokardia võitserebrovaskulaarsed häired ja kellelülemäärane hüpotensioon võiks esilekutsuda müokardi- või ajuinfarkti. Naguteistegi AKE inhibiitorite puhul, tulebperindopriili manustada ettevaatusegamitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosivõi hüpertroofilise kardiomüopaatia korral.Neerupuudlikkuse korral (kreatiniinikliirens < 60 ml/min) määratakse algannusvastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile jaseejärel vastavalt ravivastusele. Rutiinnekaaliumi- ja kreatiniini sisalduse kontrollkuulub nende patsientide puhul tavalise68ravipraktika juurde. Uni- või bilateraalseneeruarteri stenoosiga patsientidel, kedaon ravitud AKE inhibiitoritega, võib esinedauurea ja kreatiniini sisalduse tõusu veres,mis taandub pärast ravi lõpetamist. See oneriti tõenäoline neerupuudulikkusegapatsientidel. Kui sellele lisandubrenovaskulaarne hüpertensioon, siis onrisk järsu hüpotoonia ja neerupuudulikkusetekkeks. Niisuguste patsientide puhul tulebravi alustada haiglas, väikeste annustegaja hoolika tiitrimisega. Kunadiureetikumravi võib olla lisafaktoriks,tuleb nende manustamine lõpetada janeerufunktsiooni jälgida ravi esimesenädala jooksul. Mõnedel eelnevaneeruhaiguseta hüpertensiivsetelpatsientidel on tõusnud uurea ja kreatiniinisisaldus veres, mis on tavaliselttagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eritikui on manustatud koos diureetikumiga.See on eriti tõenäoline eelnevalt esinevaneerupuudulikkusega patsientidel.Anafülaktilistest reaktsioonidest onteatatud patsientidel, kes on saanudhemodialüüsi high-flux membraanidega jakeda on samaaegselt ravitud AKEinhibiitoritega. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel kaaluda teist tüüpidialüüsimembraani või teise ravimiklassikuuluva antihüpertensiivse ravimikasutamist. Puuduvad kogemusedmanustamise kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidel. Angioödeem näol,jäsemetel, huultel, limaskestadel, keelel,häälepaeltel ja/või kõris on harva esinenudpatsientidel, kes saavad ravi AKEinhibiitoritega.Harva on teatatud eluohtlikestanafülaktoidsetest reaktsioonidestpatsientidel, kellel on läbi viidud madalatihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesdekstraan-sulfaat absorbendiga.Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorraviajutise katkestamisega enne iga afereesi.On andmeid anafülaktoidsetereaktsioonide kohta patsientidel, kessaavad AKE inhibiitorravi ajaldesensibiliseerivat ravi (nt kiletiivalistemürgiga). Samadel patsientidel ei tekkinudneid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitorigaajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuestitähelepanuta jätmisel. AKE inhibiitoreid onharva seostatud sündroomiga, mis algabkolestaatilise kollatõvega ja progresseerubraskeks maksanekroosiks, mis võib(mõnikord) lõppeda surmaga. AKEinhibiitorravi saavatel patsientidel onesinenud neutropeeniat, agranulotsütoosi,trombotsütopeeniat ja aneemiat. AKEinhibiitorid põhjustavad angioödeemisuurema tõenäosusega mustanahalistelpatsientidel. AKE inhibiitorravi ajal võibesineda köha. Perindopriil võib blokeeridaulatuslike operatsioonide või anesteesiaSÜDAME-VERESOONKOND(kui anesteesiat viiakse läbi ainetega, misvõivad põhjustada hüpotensiivset shokki)ajal angiotensiin II moodustumist mismõjutab reniini vabastamist. Ravi tulebkatkestada üks päev enne operatsiooni.Kui tekib oletatavasti selle mehhanismijärgi hüpotensioon, tuleb tagada organismipiisav vedelikumaht. Ravi ajal AKEinhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga,on mõnedel patsientidel esinenud seerumikaaliumisisalduse tõusu.: Suukaudseidsuhkrutõvevastaseid ravimeid või insuliinikasutavatel patsientidel tuleb AKEinhibiitorravi esimesel kuul jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja perindopriilikombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Perindopriili ja kaaliumi säästvatediureetikumide, kaaliumilisandite võikaaliumi sisaldavate soolaasendajatekombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Ravimi laktoosisisalduse tõttu ei tohiksharvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, glükoosigalaktoosiimendumishäirete võilaktaasipuudulikkusega patsiendid sedaravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,peapööritus, paresteesia, nägemishäired,tinnitus, hüpotensioon ja sellega seotudtoimed, köha, düspnoe, iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkusehäired, seedehäire, kõhulahtisus,kõhukinnisus, lööve, sügelus,lihaskrambid, asteenia.KOOSTOIMED: Diureetikume saavatelpatsientidel, eriti vedeliku ja/või sooladevaeguse korral, võib AKE inhibiitorravialguses esineda ülemäärastvererõhulangust. Hüpotensiivset toimetsaab vältida diureetikumravi lõpetadesning suurendades vedelikumahtu võisoolade sisaldust enne perindopriilravialustamist, seda nii madalate kuisuuremate annuste korral. Kuigi seerumikaaliumisisaldus jääb tavaliseltnormaalseks, võib mõnedel perindopriiligaravitud patsientidel esinedahüperkaleemiat. Kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon,triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandidvõi kaaliumi sisaldavad soolaasendajadvõivad põhjustada seerumikaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu.Seepärast ei soovitata perindopriilikombinatsioonis eelpool nimetatudainetega. Liitiumi ja AKE inhibiitorikoosmanustamisel on täheldatud seerumiliitiumisisalduse mööduvat tõusu jatoksilisust. Üheaegne tiasiiddiureetikumidemanustamine võib suurendada liitiumitoksilisust ja suurendada niigiprogresseerunud liitiumi toksilisuse ohtuAKE inhibiitori koostoimel. Perindopriilimanustamist koos liitiumiga ei soovitata,kuid kombineerimise vajadusel tuleb

SÜDAME-VERESOONKONDseerumi liitiumisisaldust sagedastikontrollida.MSPVA võivad vähendada AKE inhibiitoriteantihüpertensiivset toimet. On isegitäheldatud MSPVA ja AKE inhibiitoritesummeeruvat toimet kaaliumi sisaldusesuurenemisele seerumis, mis võib viianeerufunktsiooni langusele. Needprotsessid on tavaliselt mööduvad. Harvavõib esineda neerufunktsiooni häireid, eritinõrgenenud neerufunktsioonigapatsientidel nagu eakad või dehüdreeritudpatsiendid. Antihüpertensiivsed ained javasodilataatorid- nende ainetekoosmanustamisel võib suurenedaperindopriili hüpotensiivne toime.Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teistevasodilataatorite koosmanustamine võibvererõhku veelgi alandada.Epidemioloogilised uuringud näitavad, etAKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliin, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) võivadsuurendada hüpoglükeemilist toimet.Selline fenomen ilmnes eriti kombineeritudravi esimeste nädalate jooksul ningeelneva neerupuudulikkusega patsientidel.Teatud anesteetikumide, TSAD jaantipsühhootikumide koosmanustamineAKE inhibiitoritega võib anda vererõhulanguse.Sümpatomimeetikumid võivad vähendadaAKE inhibiitorite antihüpertensiivsettoimet. Perindopriili võib manustada koosatsetüülsalitsüülhappega (juhul kuikasutatakse trombolüütikumina),trombolüütikumidega,beeta-adrenoblokaatoritega ja/võinitraatidega.Prestarium Arginine, Servier, Tabl. 5mg N30; Tabl. 10 mg N30Perindopriil,indapamiidPerindoprilum, indapamidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi patsientidel, kellelperindopriili monoteraapia ei ole küllaldaseefektiga.ANNUSTAMINE: Tavaline annus on 2,5mg+ 0,625 mg (1 Noliprel Arginine tabl.)päevas ühe annusena, eelistatulthommikul enne sööki. Kui peale ühekuulistravi ei saavutata vererõhu kontrolli, võibannust suurendada annuseni 5 mg+1,25mg ( 1 Noliprel Forte Arginine tabl.)päevas ühe annusena, eelistatulthommikul enne sööki. Võimalusel onsoovitatav eelnevalt eraldikomponentidega kindlaks teha patsiendilesobiv annus. Noliprel Forte Argininet tulekskasutada juhul kui Noliprel Argininega eisaavutata adekvaatset vererõhu kontrolli.Kui kliiniliselt on sobiv, võib kaaludakohest üleminekut monoteraapialt ravileNoliprel Forte Argininega.LASTELE: Eisoovitata kasutada, kunaperindopriili ohutust ja efektiivsust(monoteraapiana või kombinatsioonis)lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te, teisteAKE inhibiitorite või sulfoonamiididesuhtes, anamneesis AKE inhibiitorikasutamisel tekkinud angioödeem(Quincke ödeem), pärilik/idiopaatilineangioödeem, raseduse teine ja kolmastrimester, raske neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min),hepaatiline entsefalopaatia, raskemaksapuudulikkus, hüpokaleemia, üldjuhulei ole soovitatav kasutada koosmittearütmiliste ravimitega, mispõhjustavad torsades de Pointe,imetamine, dialüüsitavad patsiendid,ravimata dekompenseerunudsüdamepuudulikkusega patsiendid.RISKID: Liitiumi samaaegnemanustamine perindopriili ja indapamiidikombinatsiooniga ei ole soovitatav.Neutropeenia oht on seotud annuse jatüübiga ning sõltub patsiendi kliinilisestseisundist. Komplikatsioonidetapatsientidel tekib see harva, kuid võibtekkida neerufunktsiooni häirete korral,eriti kui see on seotudkollageenhaigustega, nt süsteemseerütematoosse luupuse, sklerodermia jaimmunsupresseeriva raviga. AKEinhibiitoriga (sh perindopriiliga) ravisaavatel patsientidel on harva kirjeldatudnäo-,jäsemete-, huulte-, keele- glottiseja/võikõri angioödeemi teket. Sellisteljuhtudel tuleb ravi perindopriiliga kohekatkestada ja patsienti jälgida kuni ödeemikadumiseni. On üksikuid andmeideluohtlike anafülaktoidsete reaktsioonidekohta patsientidel, kes saavad AKEinhibiitoriga ravi ajal desensibiliseerivatravi kiletiivaliste (mesilased, herilased)mürgiga. Allergilistel, desensibiliseerivatravi saavatel patsientidel peab AKEinhibiitoreid kasutama ettevaatlikult.Ravimi kasutamist tuleb vältidaimmunoteraapia ajal. Reaktsioone saabvältida AKE inhibiitorite ravi ajutisekatkestamisega vähemalt 24 tundi ennedesensibiliseerivat ravi. Anafülaktoidsetestreaktsioonidest on teatatud patsientidel,kes on samaaegselt AKE-inhibiitorigasaanud hemodialüüsihigh-flux-dialüsaatoriga, samuti kapatsientidel, kellel on läbi viidud madalatihedusega lipoproteiin-afereesdekstraan-sulfaat absorbendiga. SeetõttuKõrgvererõhutõbituleb vältida AKE inhibiitori kasutamisthigh-flux-dialüsaatoriga dialüüsi võidekstraan-sulfaat absorbendiga LDLafereesi ajal. Perindopriili kombinatsioonkaaliumit säästvate diureetikumidega,kaaliumisooladega ei ole soovitatav .Maksafunktsiooni häire kaasumisel võivadtiasiiddiureetikumid ja tiasiididegasarnased diureetikumid põhjustadahepaatilist entsefalopaatiat. Selletekkimisel tuleb ravi diureetikumiga kohekatkestada. Indapamiidi ja sultopriidikombinatsioon ei ole soovitatav. Raskeneerupuudulikkuse korral (kreatiniinikliirens alla 30 ml/min) on ravivastunäidustatud. Kaasuva hüponatreemiakorral (esineb eriti neeruarteri stenoosigahaigetel) on suurem risk järsuhüpotensiooni tekkeks. Seetõttu tulebregulaarselt kontrollida kliinilisi nähte, misviitavad vee- ja elektrolüütide sisaldusevähenemisele, mis võivad tekkida näitekssamaaegse oksendamise ja kõhulahtisusekorral.Perindopriili ja indapamiidi kombinatsioonei väldi hüpokaleemia teket, seda eritidiabeediga ja neerupuudulikkusegapatsientidel.AKE inhibiitorite kasutamisel on tekkinudkuiv köha.KÕRVALTOIMED: Kuiv köha,kõhukinnisus, suukuivus, iiveldus,epigastraalne valu, anoreksia, kõhuvalud,maitsetundlikkuse muutused.KOOSTOIMED: Liitiumi ja AKE-inhibiitorisamaaegne kasutamine on põhjustanudvere liitiumi kontsentratsiooni ja toksilisusesuurenemise.Baklofeen: Antihüpertensiivse toimetugevnemine. Vajalik on vererõhu janeerufunktsiooni jälgimine ning sellepõhjal ka vajadusel antihüpertensiivse ravikorrigeerimine. MSPVA kasutamine võibvähendada diureetilist, natriureetilist jaantihüpertensiivset efekti mõnedelpatsientidel. Eakatel patsientidel jadehüdratatsiooni alla kannatavatelpatsientidel on risk ägedaneerupuudulikkuse tekkeks, mistõttu onravi alguses neerufunktsiooni jälgiminesoovitatav. Patsiendid peaksid olema hästihüdreeritud. TSAD (imipramiini sarnased),neuroleptikumid: antihüpertensiivse toimetugevnemine, suurenenud riskortostaatiliseks hüpotensiooniks(farmakoloogiline sünergism).Glükokortikosteroidid, tetrakosaktiid:antihüpertensiivse toime nõrgenemine(glükokortikosteroididest põhjustatud soolaja vee retentsioon). Teisteantihüpertensiivsete ravimite kasutaminesamaaegselt perindopriili/indapamiidigavõib põhjustada liigset vererõhu alanemist.Kaaliumisäästvad diureetikumid (ntspironolaktoon, triamptereen või69

Kõrgvererõhutõbiamiloriid), kaaliumipreparaadid võikaaliumisisaldavad soolaasendajad võivadpõhjustada märkimisväärse verekaaliumisisalduse tõusu (potentsiaalseltletaalne). Kui samaaegne kasutushüperkaleemia tõttu on siiski vajalik, tulekssellise kombinatsiooni AKE inhibiitoritekasutamine võib suurendadasuhkrutõvehaigetel insuliini ja veresuhkrutaset langetavate sulfoonamiididehüpoglükeemilist toimet.Hüpoglükeemiliste episoodide teke onväga harv (glükoosi tolerantsus paraneb jasellest tulenevalt väheneb insuliinivajadus). Allopurinool, tsütostaatikumidvõi immunosupressandid, süsteemseltkasutatavad glükokortikosteroidid võiprokaiinamiid: samaaegne kasutamine AKEinhibiitoritega võib suurendadaleukopeenia tekke riski. Anesteetilisedravimid: AKE inhibiitorid võivad tugevdadamõningate anesteetikumide vererõhkualandavat toimet. Diureetikumid (tiasiididvõi lingudiureetikumid): Eelnev ravi suuresannuses diureetikumiga enneperindopriiliga ravi alustamist võibpõhjustada veremahu langust ja riskihüpotensiooni tekkeks. Sultopriid:Suurenenud risk ventrikulaarse arütmia,eriti torsades de pointesi, tekkeks(hüpokaleemia soodustab selle kõrvalnähuteket).Ravimid, mis põhjustavad torsades depointest: Hüpokaleemia ohu tõttu tuleksindapamiidi manustada ettevaatusegakoos ravimitega, mis võivad indutseeridatorsades de pointest, nt IA klassiantiarütmilised ravimid (kinidiin,hüdrokinidiin, disopüramiid), III klassiantiarütmilised ravimid (amiodaroon,dofetiliid, ibutiliid, bretüülium, sotalool),mõned neuroleptikumid (kloorpromasiin,tsüamemasiin, levomepromasiin,tioridasiin, trifluoperasiin), bensamiidid(amisulpriid, sulpiriid, tiapriid),butürofenoonid (droperidool,haloperidool), teised neuroleptikumid(pimosiid) ja teised ravimid nagu bepridiil,tsisapriid, difemaniil, IV erütromütsiin,halofantriin, misolastiin, moksifloksatsiin,pentamidiin, sparfloksatsiin, IV vinkamiin,metadoon, astemisool, terfenadiin.Vajadusel tuleks ennetada ja korrigeeridamadalat kaaliumisisaldust, samuti jälgidaQT intervalli. Kaaliumi sisaldustvähendavad ravimid: intravenoosneamfoteritsiin B, süsteemselt manustatavadglüko- ja mineralokortikosteroidid,tetrakosaktiid, stimuleeriva toimegalahtistid: suurenenud risk madala kaaliumikontsentratsiooni tekkeks (aditiivnetoime). Kaaliumi sisalduse jälgimine javajadusel korrektsioon. Erilist hoolikust onvaja juhtudel kui kasutataksesüdameglükosiide. Kasutada tuleks70mitteosmootse toimega lahtisteid. Madalakaaliumi kontsentratsiooni korral onsuurem risk südameglükosiidide toksilistekõrvaltoimete tekkeks. Tuleks mõõtakaaliumisisaldust ja jälgida EKG-d.Vajadusel korrigeerida ravi.Diureetikumidest ja eriti justlingudiureetikumidest tingitudneerupuudulikkuse korral võib metformiinpõhjustada laktatsidoosi. Diureetikumidepõhjustatud dehüdratatsiooni korral on ohtneerupuudulikkuse tekkeks, eriti siis kuisamaaegselt kasutatakse suurtes doosidesjoodi sisaldavaid kontrastaineid. Ennejoodi sisaldavat kontrastainet tulebpatsient korralikult hüdreerida. Kaltsiumivähenenud eritumise tõttu võib kaltsiumisisaldus plasmas suureneda. Riskkreatiniini sisalduse suurenemiseks (ilma,et muutuks tsüklosporiini sisaldus) esinebka siis, kui organismis ei ole soola- javeepuudust.Noliprel Arginine, Servier, Tabl.2,5mg+0,625mg N30Noliprel Forte Arginine, Servier, Tabl. 5mg+ 1,25 mg N30PropranoloolPropranololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika, täiendavaravimina hüpertroofilise kardiomüopaatiaja feokromotsütoomi korral, migreeniprofülaktika, essentsiaalne treemor.ANNUSTAMINE: 80 mg ööp.Säilitusannus on 160...320 mg ööp.,jaotatuna 2...4 korrale.RASEDATELE: Tohib kasutada ainulthoolikal kasu ja riskide suhte kaalumisel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi mõne abiainesuhtes, väljendunud südamepuudulikkus,shokk, 2. või 3. astme AV blokaad,siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokaad, bradükardia (enneravi alustamist rahuoleku pulss alla 50löögi minutis), hüpotoonia, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (näiteksbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne ravi MAO inhibiitoritega (v.aMAO-B inhibiitorid). Propranoloolravisaavatele patsientidele on verapamiili- võidiltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide võiteiste antiarütmikumide (näiteksdisopüramiid) intravenoosne manustaminevastunäidustatud (v.a intensiivravis).RISKID: Diabeetikud, kelle veresuhkrutase on väga kõikuv (oht raskekujulisehüpoglükeemia tekkeks). Pikaajaline dieetSÜDAME-VERESOONKONDja suur kehaline koormus (ohtraskekujulise hüpoglükeemia tekkeks).Maksafunktsiooni ja neeruhäirefunktsioonihäiretega patsiendidKÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,uimasus, segasus, närvilisus, higistamine,peavalu, unehäired, depressiivnemeeleolu, hirmuunenäod võihallutsinatsioonid, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Samaaegselpropranolooli, tritsüklilisteantidepressantide, barbituraatide jafenotiasiinide ning samuti nitroglütseriini(glütseroolnitraat), diureetikumide,vasodilataatorite ja teiste vererõhuravimitekasutamisel võib vererõhu langussuureneda. Indometatsiin võib vähendadavererõhku alandavat toimet. Tsimetidiintugevdab toimet.Propra-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.40mg N50RamipriilRamiprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Hüpertensiooni ravi.Kardiovaskulaarne preventsioon:kardiovaskulaarse haigestumuse jasuremuse vähendamine patsientidel, kellelon:? manifestne aterotrombootilinekardiovaskulaarne haigus (anamneesissüdameisheemiatõbi või insult või perifeernevaskulaarne haigus) või ? diabeet koosvähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarseriskifaktoriga.Neeruhaiguse ravi: ? Kujunemisjärgusglomerulaarne diabeetiline nefropaatia,määratletunamikroalbuminuuria olemasoluna, ?Manifestne glomerulaarne diabeetilinenefropaatia, määratletunamakroproteinuuriana patsientidel, kellel onvähemalt üks kardiovaskulaarneriskifaktor.? Manifestne glomerulaarnemittediabeetiline nefropaatia,määratletunamakroproetinuuriana ? 3 g/ööp.Sümptomaatilise südamepuudulikkuseravi.Ägeda müokardi infarkti järgnesekundaarpreventsioon: suremusevähendamine müokardi infarkti ägedasfaasis südamepuudulikkuse kliinilistenähtudega patsientidel, alustatuna > 48tundi pärast ägedat müokardi infarkti.ANNUSTAMINE: HÜPERTENSIOON.Annus peab olema individualiseeritudvastavuses patsiendiprofiili ja kontrolligavererõhu üle. Võib kasutada

SÜDAME-VERESOONKONDmonoteraapiana või kombintasioonis teiseravimklassi kuuluvate antihüpertensiivseteravimitega.Algannus: ravi peab alustama järk-järgultsoovitusliku algannusega 2,5 mg päevas.Tugevalt aktiveerunud RAASiga patsiendidvõiva kogeda ülemäärast vererõhu langustpärast esimese annuse manustamist.Sellistele patsientidele soovitataksealgannust 1,25 mg ning ravi peabalustama meditsiinilise järelvalve all.Tiitrimine ja säilitusannus: annust võibkahekodistada kahe- kuni neljanädalsteintervallidega progresseeeruvalt kunivererõhu sihtväärtuse saavutamiseni; max.lubatud annus on 10 mg päevas. Tavaliseltmanustatakse annus ühe korraga.KARDIOVASKULAARNE PREVENTSIOON.Algannus: soovituslik algannus on 2,5 mg1 kord päevas. Tiitrimine ja säilitusannus:sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peabannust järk-järult suurendama. Onsoovitatav annus kahekoristada pärastühe- või kahenädalast ravi ja järgnevatekahe või kolme nädala pärast tõsta annuseesmärgiks oleva säilitusannuseni 10 mg 1üks kord päevas. NEERUHAIGUSE RAVI.1.) Diabeedi ja mikroalbuminuuriagapatsientidelAlgannus: soovituslik algannus on 1,25mg 1 kord päevas. Tiitrimine jasäilitusannus: sõltuvalt patsiendiravimtaluvusest suurendatakse järgnevaltannust. Soovitatakse annusekahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädalapärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahenädala pärast. 2.) Diabeedi ja vähemaltühe kardiovaskulaarse riskifaktorigapatsientidelAlgannus: soovituslik algannus on 2,5 mg1 kord päevas. Tiitrimine ja säilitusannus:sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peabannust järgnevalt suurendama.Soovitatakse annuse kahekordistamist 5mg-ni ühe või kahe nädala pärast jaseejärel 10 mg-ni järgnevate kahe võikolme nädala pärast. Sihtväärtus on 10mg.3.) Patsientidele diabeedi jamittediabeetilise nefropaatiaga,määratletuna makroproteinuuriana ? 3mg/ööp.Algannus: soovituslik algannus on 1,25mg 1 kord päevas. Tiitrimine jasäilitusannus: sõltuvalt patsiendiravimtaluvusest suurendatakse järgnevaltannust. Soovitatakse annusekahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädalapärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahenädala pärast.LASTELE: Ei soovitata kasutada laste jaalla 18-aastastel noorukite raviks, sestohutuse ja efektiivsuse kohta ei olepiisavalt andmeid.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mistahesabiaine või teiste AKE inhibiitorite suhte.Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatilinevõi tingituna ravist AKE inhibiitorite võiAIIRA- dega). Ekstrakorporaalsedravimeetodid, milles veri putub kokkunegatiivselt laetud pindadega.Märkimisväärne bilateraalne neeruarteristenoos või neeruarteri stenoos ainsafunktsioneeriva neeru korral. Raseduse 2.ja 3. trimester. Ramipriiliga ei tohi ravidahüpotensiivseid või hemodünaamiliseltebastabiilses seisundis patsiente.RISKID: Raseduse ajal ei tohi alustadaravi AKE inhibiitoritega nagu ramipriil võiangiotensiin II retseptori anatagonistidega(AIIRA). Rasedust planeerivad patsiendidtuleb üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, millerasedusaegne ohtusprofiil on teada, väljaarvatud juhul, kui on elutähtis jätkata raviAKE inhibiitori/AIIRA-ga. Rasedusediagnoosimisel peab ravi AKEinhibiitori/AIIRA-ga otsekohe lõpetama javajadusel alustama asjakohastalternatiivset ravi. Hüpotensioonist eritiohustatud patsiendid: - Tugevaltaktiveerunud RAASiga patsiente ohustabväljendunud vererõhu langus janeerufunktsiooni halvenemine AKEpärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitoritvõi kaasuvat diureetikumi manustataksevõi annust suurendatakse esimest korda.RAASi märkimisväärne aktiveerumine onootuspärane ja meditsiiniline järelvalvekoos vererõhu jälgimisega vajalik ntalljärgnevatel juhtudel: tõsisehüpertensioonigapatsiendid,dekompenseeritud südamepaispuudulikkusegapatsiendid,hemodünaamiliselt oluliseventrikulaarse sisse- või väljavoolutakistusegapatsiendid (nt aordi- või mitraalklapistenoos), unilateraalse neeruarteristenoosiga ja teise funktsioneerivaneeruga patsiendid, vedeliku- võisoolavaegusega või sellest ohustatudpatsiendid (k.a diureetikumidegaravitavad), maksatsirroosi ja/või astsiidigapatsiendid, suuremahulise kirurgia korralvõi anesteesia korral ravimitega, mispõhjustavad hüpotensiooni. Üldiseltsoovitatakse dehüdratatsiooni,hüpovoleemia või sooladefitsiidikorrigeerimistenne ravi alustamist(südamepuudulikkusega patsientidel peabsellist korrektsiooni siiski hoolega kaalumavedelikumahu ületäitmisohu tõttu). -Müokardi infarkti järgne mööduv või püsivsüdamepuudulikkus- Ägeda hüpotensiooni korral südame- võiajuisheemiast ohustatud patsiendid.Ravi algfaasis on avajlik spetsiaalnemeditsiiniline järelvalve. Üks päev enneKõrgvererõhutõbikirurgiat soovitatakse võimaluselkatkestada ravi AKE inhibiitoritega.Neerufunktsiooni peab hindama enne ravialgust ja ravi ajal ning kohandama ravimiannust eriti esimestel ravinädalatel. Eritihoolikalt peab jälgima neerukahjustusegapatsiente.Eksisteerib neerupuudulikkuse oht, eritisüdame paispuudulikkusega patsientidelvõi pärast neerusiirdamist. AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on teatatud angioödeemitekkest. Angioödeemi korral tuleb ravikatkestada. Kiiresti peab alustamaerakorralist ravi. AKE inhibitsiooni korralsuureneb anafülaktiliste jaanafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosusja raskusaste putukamürkide ja teisteallergeenide suhtes. Ennedesensistisatsiooni peab kaaluma raviajutist katkestamist. Mõnedel AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on täheldatud hüperkaleemiat.Hüperkaleemia tekke oht onneerupuudulikkusega, eakatel (>70-aastastel), kontrollimatu suhkurtõvega,kaaliumisooli, kaaliumi säästvaiddiureetikume või muid vereplasmakaaliumisisaldust suurendavaid aineidkasutavatel, dehüdratatsiooni, ägedasüdame dekompensatsiooni või metboolseatsidoosi seisundis patsientidel. Kuiloetletud ainete samaaegset kasutamistpeetakse vajalikuks, soovitatakseregulaarselt kontrollida seerumikaaliumisisaldust.Harva on esinenudneutropeeniat/agranulotsütoosi nagu katrombotsütopeeniat ja aneemiat ningteatatud on on ka luuüdi supressioonist.On soovitatav jälgida vere valgelibledearvu, mis võimaldab avastada võimalikkuleukopeeniat. Sagedasemat kontrollisoovitatakse ravi alguses, neerufunktsionikahjustusega ja kaasuvakollageenhaigusega (nt erütematoosluupusvõi skleroderma) patsientidel ning nendel,keda ravitakse samaaegselt teiste verepiltimõjutavate ravimitega. AKE inhibiitoridpõhjustavad angioödeemi sagedaminimustanahalistel patsientidel. Sarnaseltteiste AKE inhibiitoritega võib ramipriillangetada mustanahalistel patsientidelvererõhku vähem efektiivselt, tingitunamadala reniinitasemega hüpertensioonisuuremast esinemissagedusestmustanahalises populatsioonis. Teatatudon köha tekkest seoses AKE inhibiitoritekasutamisega. Köha on iseloomulikultmitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärastravi katkestamist. AKE inhibiitorist tingitudköha peab arvestamadiferentsiaaldiagnoosimisel.KÕRVALTOIMED: Peavalu,tasakaaluhäired, tahhükardia, nõrkus,71

Kõrgvererõhutõbiuimasus, joobetaoline seisund, alanenudreaktsioonivõime, AKE pärssimisesttingitud angioneurootilne ödeem, kuivärritusköha, iiveldus, maksaensüümideaktiivsuse ja/või bilirubiini sisalduse tõusseerumis ning kolestaatiline ikterus.KOOSTOIMED: 1.) Vastunäidustatudkombinatsioonid: ekstrakorporaalsedravitoimingud, mille korral veri puutubkokku negatiivselt laetud pindadega, ntdialüüs ja hemofiltratsioon teatud high-fluxmembraanidega (ntpolüakrülonitriilmembraanid) ning madalatihedusega lipoproteiinide afereesdekstraansulfaadiga, tõsise anafülaktoidsereaktsioonisuurenenud ohu tõttu. Kui selline raviosutub vajalikuks, peab kaalumateiselaadsemembraani või antihüpertensiivse ravimikasutamist.2.) Ettevaatusabinõud kasutamiselKaaliumisoolad, hepariin, kaaliumisäästvad diureetikumid ja teisedvereplasma kaaliumisisaldust suurendavadtoimeained (k.a angiotensiin IIanatagonistid, trimetopriim, takroliimus,tsüklosporiin): võib tekkida hüperkaleemia,mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumikaaliumisisaldust.Antihüpertensiivsed ravimid (ntdiureetikumid) ja teised antihüpertensiivsetoimega ained (nt nitraadid, TSAD,anesteetikumid, akuutne alkoholitarbimine,baklofeen,alfusosiin, doksasosiin, mprasosiin,tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohuvõimendumine on ootuspärane.Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid jateised ained, mis võivade vähendadaramipriili antihüpertensiivset toimet (ntisoproterenool, dobutamiin, dopamiin,epinefriin): soovitatav on jälgidavererõhku.Allopurinool, immuunsupressandid,kortikosteroidid, prokaiinamiid,tsütostaatikumid ja teised ained, misvõivad mõjutada verepilti: suuremhematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus.Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivadvähendada liitiumi eritumist, mistõttuliitiumi toksilisus võib suureneda. Peabjälgima liitiumi taset. Antidiabeetilisedravimid, k.a insuliin: võivad tekkidahüpoglükeemilised reaktsioonid,Soovitatakse jälgida vere glükoosisisaldust.MSPVA ja ASH: antihüpertensiivse toimelangus on ootuspärane. Samaaegne raviAKE inhibiitorite ja MSPVA-dega võibsuurendada neerufunktsiooni halvenemisehüperkaleemia ohtu.Ampril, KRKA, Tabl. 2,5mg N30; Tabl.5mg N30; Tabl. 10mg N30Cardace, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 2,5mg72N28, 98; Tabl. 5mg N28, 98; Tabl. 10mgN28Corpril, Ranbaxy, Caps. 2,5 mg N30;Caps. 5 mg N30Ramicor, Hexal, Tabl. 2,5 mg N30, 100;Tabl. 5 mg N30, 100; Tabl. 10 mg N30,100Ramipril Actavis, Actavis, Tabl. 2,5 mgN28, 98; Tabl. 5 mg N28, 98; Tabl. 10 mgN28Ramipriil,hüdroklorotiasiidRamiprilum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniravi patsientidel, kellel ramipriilimonoteraapia ei anna küllaldast efekti.ANNUSTAMINE: Annus peab olemaindividualiseeritud vastavusespatsiendiprofiili ja kontrolliga vererõhu üle.Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi fikseeritudkombinatsiooni manustamist soovitataksetavaliselt pärast annuse tiitrimist ühegaüksikkomponentidest.Ravi peab alustama madalaimasaadaoleva annusega, tavaline algannuson 2,5 /12,5 mg ööp. Vajadusel võibannust suurendada 2...3 näd. intervalliga.Vajadusel võib annust progresseeruvaltsuurendada vererõhu eesmärkväärtusesaavutamiseks; maksimaalne lubatudannus on 10 mg ramipriili ja 25 mghüdroklorotiasiidi päevas.LASTELE: Ei soovitata kasutada laste jaalla 18-aastastel noorukite raviks, sestohutuse ja efektiivsuse kohta ei olepiisavalt andmeid.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te, teisteAKE inhibiitorite, teistetiasiiddiureetikumide, sulfoonamiidide võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Patsiendil on olnud angioödeem,neerufunktsiooni raske kahjustus,dialüüsravi saavad patsiendid,neeruarterite hemodünaamiliselt oluliseahenemise korral bilateraalselt võiunilateraalselt ühe neeru olemasolu korral.Kliiniliselt olulised elektrolüütide tasakaaluhäired, maksafunktsiooni raske kahjustus,primaarne hüperaldosteronism, rasedus jaimetamine.RISKID: Vt. peatükid "Ramipriil" ja"Hüdroklorotiasiid".KÕRVALTOIMED: Vt. peatükid"Ramipriil" ja "Hüdroklorotiasiid".KOOSTOIMED: Vt. peatükid "Ramipriil"ja "Hüdroklorotiasiid".Ampril HD, KRKA, Tabl. 5mg+25mg N30;Ampril HL, KRKA, Tabl. 2,5mg+12,5mgSÜDAME-VERESOONKONDN30;Cardace comp, Sanofi-Synthelabo, Tabl.2,5mg+12,5mg N28Cardace Plus, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 5mg+25 mg N28Co-ramicor, Hexal, Tabl. 2,5 mg+12,5mg N30; Tabl. 5 mg+25 mg N30Ramipril HCT Actavis, Actavis, Tabl.2,5+12,5 mg N28; Tabl. 5+25 mg 28SpirapriilSpiraprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Algannuseks on 3 mghommikuti. Kui selle annusega eisaavutata vererõhu normaliseerumist, võibannust suurendada kuni 6 mg-ni. Annustei tohiks suurendada enne 3 näd.möödumist. Reeglina manustatakse 6 mgka säilitusannusena.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,angioneurootiline turse (nt anamneesiseelneva AKE inhibiitori kasutamisel),neeruarteri stenoos (bilateraalselt võiainult ühe neeru olemasolu korral), raskeneerupuudulikkus (kreatiniini kliirens 1 g ööp.);primaarne maksahaigus võimaksapuudulikkus; mõõdukasneerupuudulikkus (kreatiniinikliirens10...30 ml/min). Ravi tohib alustada ainultvererõhu monitooringu ja laboratoorsteparameetrite kontrolli tingimustes

SÜDAME-VERESOONKONDjärgmistel juhtudel: soolade javedelikudefitsiit; raske hüpertensioon; Telmisartaankaasuv südamepuudulikkus; üle 65-a Telmisartanumpatsiendid. Spirapriil-ravi ajal tuleb eriti RAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistvältida dialüüsi või hemofiltratsiooni NÄIDUSTUS: Essentsiaalse??high-flux??hüpertensiooni ravi.polüakrüülnitriilmetallüülsulfonaatmembraanidega ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 40(nt AN69®), kuna nendel patsientidelesineb suurenenud riskülitundlikkusreaktsioonide (anafülaktilistereaktsioonide) tekkeks, mille tulemuseksvõib olla eluohtlik shokk. Seetõttu onvajalik vältimatutel juhtudel ennehemodialüüsi või hemofiltratsiooni muutaantihüpertensiivset ravi (vältida AKEinhibiitorit) või kasutada teisidialüüsimembraane.Madala tihedusega (LDL-) lipoproteiinideplasmafereesil dekstraansulfaatidegapatsientidel, keda ravitakse AKEinhibiitoritega, võib tekkida eluohtlikanafüktiline reaktsioon. Kadesensibiliseeriva ravi korralputukamürkidega (nt mesilase- jaherilasemürk) võib samaaegsel AKEinhibiitori kasutamisel tekkida eluohtlikanafülaktiline reaktsioon (vererõhu langus,hingamishäired, oksendamine, nahaallergilised reaktsioonid). Seega,LDL-plasmafereesi ja putukamürkidegadesensibiliseeriva ravi vajadusel tuleb AKEinhibiitor asendada mõne teiseantihüpertensiivse ravimiga, v.abeetablokaatoritega.Tabletid sisaldavad abiainena laktoosi.KÕRVALTOIMED: Kuiv köha, bronhiit,iiveldus, vaevused ülakõhus jaseedehäired, harva oksendamine,kõhulahtisus, kõhukinnisus ja isutus.KOOSTOIMED: NaCl: antihüpertensiivnetoime väheneb. Antihüpertensiivsedravimid: toime tugevneb, eritidiureetikumide kasutamisel.Analgeetikumid, antiflogistikumid (nt ASH,indometatsiin): antihüpertensiivne toimevõib väheneda. Kaalium, kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon, amiloriid,triamtereen), samuti teised ravimid, missuurendavad kaaliumisisaldustvereplasmas (nt hepariin): kaaliumiplasmakontsentratsioon suureneb.Alkohol: tugevneb vererõhu langus jaalkoholi toime. Unerohud, narkootilisedvaluvaigistid, anesteetikumid: tugevnebvererõhu langus. Allopurinool,tsütostaatikumid, immunosupressandid,süsteemsed glükokortikoidid,prokaiinamiid: väheneb leukotsüütide arvveres, leukopeenia. Insuliin, suukaudsedantidiabeetikumid (biguaniidid,sulfonüüluurea preparaadid, akarboos):tugevneb hüpoglükeemiline toime(hüpoglükeemia).Quadropril, Teva, Tabl. 6mg N30mg 1 kord ööp. Mõnedel patsientidel võibpiisava antihüpertensiivse toime saavutadaannusega 20 mg 1 kord ööp. Max ööp.annus 80 mg.LASTELE: Puuduvad andmed ravimiohutuse ja efektiivsuse kohta.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes. Rasedus. Sapiteedeobstruktiivsed haigused. Raskemaksapuudulikkus. Raskeneerupuudulikkus.RISKID: Raske hüpotensiooni janeerupuudulikkuse risk on suurenenudpatsientidel, kellel esineb kahepoolneneeruarteri stenoos või ühtefunktsioneerivat neeru varustava arteristenoos, kui neid ravitakse preparaatidega,mis mõjutavadreniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi.Puudub kogemus kasutamisest hiljutisiirdatud neeruga patsientidel. Patsientidel,kelle veresoonte toonus janeerufunktsioon sõltuvad valdavaltreniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemiaktiivsusest (nt raske kongestiivsesüdamepuudulikkusega või neeruhaiguse,sealhulgas neeruarteri stenoosigapatsiendid), on ravi teiste seda süsteemimõjutavate ravimitega seostatud ägedahüpotensiooni, hüperasoteemia, oliguuriaja harva ägeda neerupuudulikkusega.Primaarse aldosteronismiga patsiendid eireageeri tavaliselt ravileantihüpertensiivsete preparaatidega, milletoime seisnebreniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemiinhibeerimises. Sarnaselt teistevasodilataatoritega tuleb eriti ettevaatlikolla aordi- või mitraalstenoosi võiobstruktiivse hüpertroofilisekardiomüopaatiaga patsientide puhul.Sapiteede obstruktiivsete haiguste ja raskemaksapuudulikkuse korral võib kliirensaeglustuda, seetõttu ei tohi needpatsiendid telmisartaani kasutada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, ülemistehingamisteede infektsioonid, pearinglus,valu, väsimus, kõhulahtisus, sinusiit,düspepsia, köha, iiveldus, valu rinnus.KOOSTOIMED: Võib suurendada teisteantihüpertensiivsete ravimitehüpotensiivset toimet. Teisi kliinilisttähtsust omavaid koostoimeid ei olekindlaks tehtud.Micardis, Boehringer Ingelheim, Tabl.40mg N28; Tabl. 80mg N28KõrgvererõhutõbiPritor, Bayer, Tabl. 20mg N14, 28, 56,98; Tabl. 40mg N28, 56; Tabl. 80mg N28,56;Telmisartaan,hüdroklorotiasiidTelmisartanum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin IIantagonist+diureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni raviks. Fikseeritud annustekombinatsioon (80 mg telmisartaani/12,5mg hüdroklorotiasiidi) on näidustatudpatsientidele, kellel telmisartaan üksinda eiole vererõhu langetamiseks piisavaltefektiivne.ANNUSTAMINE: 80/12, 5 mg 1 kordööp.LASTELE: Alla 18-a ei ole ohutust jaefektiivsust kindlaks tehtud.RASEDATELE: Raseduse II ja IIItrimesteril ning imetamise ajalvastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus SA teiste derivaatide suhtes(kuna hüdroklorotiasiid on sulfoonamiidsepäritoluga). Raseduse teine ja kolmastrimester ning imetamine. Kolestaas jasapiteede obstruktiivsed haigused. Raskemaksapuudulikkus. Raskeneerupuudulikkus. Raskesti ravile alluvhüpokaleemia, hüperkaltseemia.RISKID: Suurem osa telmisartaanistelimineeritakse sapiga, mistõttu ei tohimanustada kolestaasiga, obstruktiivseidsapiteede haigusi või maksapuudulikkustpõdevatele patsientidele. Kasutadaettevaatusega maksafunktsioonikahjustusega või progresseeruvamaksahaigusega patsientidel, kunavedeliku ja elektrolüütide tasakaaluväikesed muutused võivad neil esilekutsuda maksakooma. Kahepoolseneeruarteri stenoosiga haigetel võijuhtudel, kui patsiendil on stenoseerunudarter ainsas funktsioneerivas neerus, onRAASi mõjutavate ravimite kasutamiselsuurenenud oht raske hüpotensiooni janeerupuudulikkuse tekkeks. Ei tohikasutada raske neerukahjustusegapatsientidel (kreatiniini kliirens

Kõrgvererõhutõbioliguuriat, harva ka ägedatneerupuudulikkust. Primaarnealdosteronismiga haigetel ei saavutataRAAS inhibiitoritega tavaliselthüpotensiivset efekti ja kasutamine ei olesoovitatav. Aordi- ja mitraalklapi stenoos,obstruktiivne hüpertroofilinekardiomüopaatia: Sellel haigetegrupil onravimi määramisel vajalik täiendavettevaatus, analoogselt teistevasodilataatorite ordineerimisega.Metaboolsed ja endokriinsed toimed: Ravitiasiididega võib kahjustadaglükoositaluvust. Diabeetikutel võibvajalikuks osutuda insuliini võisuukaudsete hüpoglükeemilise toimegaravimite annuse muutmine. Tiasiidravi ajalvõib latentne suhkurdiabeetmanifesteeruda. Nii nagu kõigil diureetilistravi saavatel patsientidel, tuleb ka selleravimi korral vajalike intervallide järelperioodiliselt määrata seerumielektrolüütide taset. Tiasiidid, shhüdroklorotiasiid, võivad põhjustadavedeliku või elektrolüütide tasakaaluhäireid (sh hüpokaleemiat,hüponatreemiat ja hüpokloreemilistalkaloosi).Kuigi tiasiiddiureetikumide kasutamiselvõib hüpokaleemia tekkida, võibsamaaegne telmisartaanravi vähendadadiureetikumi poolt esile kutsutudhüpokaleemiat. Hüpokaleemiast on enimohustatud patsiendid, kes põevadmaksatsirroosi, kel esineb rohke diurees,kes saavad suu kaudu ebapiisavaltelektrolüüte või keda ravitaksesamaaegselt kortikosteroidide võiAKTH-ga.Vastupidiselt võib tekkida kahüperkaleemia, kuna telmisartaan toimibangiotensiin II (AT1) retseptoriteantagonistina.Tõendid selle kohta, et vähendaks võiväldiks diureetikumist põhjustatudhüponatreemiat, puuduvad. Kloriididefitsiiton tavaliselt kergekujuline ning ei vajaravi. Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumieritumist uriiniga ning põhjustadakaltsiumitaseme vahelduvat ja vähesttõusu seerumis, ilma et esineksteadaolevat kaltsiumiainevahetuse häiret.On ilmnenud, et tiasiidid suurendavadmagneesiumi eritumist uriiniga, milletagajärjeks võib olla hüpomagneseemia.KÕRVALTOIMED: Vt. telmisartaan jahüdroklorotiasiid.KOOSTOIMED: Liitiumi ja AKE inhibiitorikoosmanustamisel on täheldatudvereseerumi liitiumikontsentratsiooni jatoksilisuse mööduvat tõusu. Väga harva onseda täheldatud ka angiotensiin-IIretseptorite antagonistidega. Peale sellevähendavad tiasiidid liitiumi renaalsetkliirensit, mistõttu võib suurendada liitiumi74toksilisust.Ravimid, mis võivad tekitadakaaliumikaotust ja hüpokaleemiat (ntteised kaaliumi väljaviivad diureetikumid,lahtistid, kortikosteroidid, AKTH,amfoteritsiin, karbenoksoloon,penitsilliin-naatrium G, salitsüülhape jaselle derivaadid): Kui neid ravimeid tulebordineerida kooshüdroklorotiasiiditelmisartaanikombinatsiooniga, soovitatakse jälgidakaaliumi taset plasmas. Ravimid, misvõivad tõsta kaaliumitaset ja esile kutsudahüperkaleemiat (nt AKE inhibiitorid,kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumisisaldavad toidulisandid,kaaliumisisaldusega soolaasendajad,tsüklosporiin või muud ravimid, nthepariinnaatrium): Kui neid ravimeid tulebordineerida kooshüdroklorotiasiidi-telmisartaanikombinatsiooniga, soovitatakse jälgidakaaliumitaset plasmas. Seerumikaaliumitaset ja EKG-d soovitatakseperioodiliselt jälgida, kui manustataksesamaaegselt selliste ravimitega, milletoimet mõjutavad kaaliumi tasakaaluhäired(nt südameglükosiidid, antiarütmikumid) javatsakeste tahhükardiat (torsade depointes'i) indutseerivate järgmisteravimitega (sh mõned antiarütmikumid),kuna hüpokaleemia on vatsakestetahhükardiat (torsade de pointes'ii)soodustavaks faktoriks. Tiasiidide pooltesile kutsutud hüpokaleemia võihüpomagneseemia soodustab digitaalisestpõhjustatud arütmiate teket. Telmisartaanvõib tugevdada teiste antihüpertensiivseteravimite hüpotensiivset toimet. Alkohol,barbituraadid, narkootikumid võiantidepressandid: ortostaatilinehüpotensioon võib tugevneda. Baklofeen,amifostiin: antihüpertensiivne toime võibtugevneda. Diabeedivastased ravimid(suukaudsed ained ja insuliin): vajalikuksvõib osutuda diabeedivastase ravimiannuse korrigeerimine. Metformiini tulebkasutada ettevaatlikult: esineb võimalikusthüdroklorotiasiidiga seotudfunktsionaalsest neerupuudulikkusestpõhjustatud piimhappeatsidoosi oht.Sapphappeid siduvad vaigud/kolestipool jakolestüramiin: anioonvahetajavaigudtakistavad hüdroklorotiasiidi imendumist.MSPV ravimite manustamine võib mõnelpatsiendil vähendada tiasiidide diureetilist,natriureetilist ja antihüpertensiivset toimet.Vanuritel ja dehüdreeritud patsientidelkaasneb ägeda neerupuudulikkuse oht,mistõttu soovitatakse ravi alguses jälgidaneerufunktsiooni. Katehhoolamiinide toimevõib nõrgeneda. Hüdroklorotiasiid võibvõimendada mittedepolariseeriva toimegaperifeersete müorelaksantide toimet. Kunahüdroklorotiasiid võib põhjustadaSÜDAME-VERESOONKONDkusihappe taseme tõusu seerumis, siisvõib vajalikuks osutuda urikosuurilisteravimite annuse kohandamine. Võibtekkida probenetsiidi või sulfiinpürasooniannuse tõstmise vajadus. Tiasiidigakoosmanustamine võib tõstaülitundlikkusreaktsioonide sagedustallopurinoolile. Kaltsiumieritusevähenemisest tulenevalt võivadtiasiiddiureetikumid tõsta kaltsiumitasetseerumis. Juhul, kui on vaja ordineeridatäiendavalt kaltsiumi, tuleb kaltsiumitasetseerumis jälgida ning kaltsiumi annustvastavalt korrigeerida. Tiasiidid võivadsuurendada beetablokaatorite jadiasoksiidi hüperglükeemilist toimet.Antikoliinergilised ained (nt atropiin,biperideen) vähendavad seedetraktimotoorikat ja aeglustavad maotühjenemist, mistõttu võivad suurendadatiasiiddiureetikumide biosaadavust.Tiasiidid võivad suurendada amantadiinikõrvaltoimete ohtu. Tiasiidid võivadvähendada tsütotoksiliste ainete renaalseteritumist ning võimendada nendemüelosupressiivseid toimeid.MicardisPlus, Boehringer Ingelheim,Tabl. 80/12,5 mg N28; Tabl. 80/25 mgN28PritorPlus, Bayer, Tabl. 80/12,5 mg N 14,28, 56, 98TrandolapriilTrandolaprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Täiskasvanutele, kes eivõta diureetikume, kellel ei ole südamepaispuudulikkust ega neeru- võimaksapuudulikkust, on soovitatavalgannus vahemikus 0,5...1 mg kuni 2 mgühekordse ööpäevase annusena.Mustanahalised patsiendid vajavadtavaliselt 2 mg algannust. 0,5 mgalgannusega saavutatakse terapeutilinetoime vähesel hulgal patsientidel. Annusttuleks kahekordistada järk-järgult,intervalliga 1...4 nädalat, tulenevaltpatsiendi ravivastusest, kuni max. ööp.annuseni 4...8 mg. Tavaline säilitusannuson vahemikus 1...4 mg ühekordseööpäevase annusena. Juhul kui patsiendiravivastus on mitterahuldav ka 4...8 mgannuse puhul, tuleb kaaludakombinatsioonravi võimalustdiureetikumide ja kaltsiumikanaliblokaatoritega.LASTELE: Kasutamist lastel ei ole uuritud,seetõttu ei ole kasutamine sellesvanusegrupis soovitatav.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.

SÜDAME-VERESOONKONDAngioneurootiline ödeem (Quincke ödeem)anamneesis, mille teke oli seotud mõneangiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE)inhibiitori kasutamisega, kaasasündinudvõi idiopaatiline angioödeem. Rasedus(raseduse olemasolu tuleb välistadarasedustestiga), imetamine. Ravimit eikasutata lastel.RISKID: Ei tohi kasutada aordistenoosivõi väljutusava obstruktsioonigapatsientidel. Mõnedel patsientidel, kesjuba saavad ravi diureetikumidega, eritikui ravi on alustatud hiljuti, võib vererõhulangus trandolapriilravi alguses ollaulatuslik.Patsiendid, kelle kreatiini kliirens onvähem kui 30 ml/min, võivad vajadatrandolapriili väiksemaid annuseid; nendeneerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida.Risk neerufunktsiooni halvenemiseks onneerupuudulikkuse, südamepaispuudulikkuse, unilateraalse võibilateraalse neeruarteri stenoosiga, üheneeruga ja neerusiirdamisjärgsetelpatsientidel. Mõnedel hüpertensiooniga,ilma eelneva neeruhaiguse ilmingutetapatsientidel võivad tõusta vere uurea võilämmastiku sisaldus ja vereplasmakreatiniini sisaldus, kui trandolapriiliantakse samaaegselt diureetikumiga. Võibesineda proteinuuria. Trandolapriil oneelravim, millest tekib aktiivne komponentpärast maksas toimuvatbiotransformatsiooni, seetõttu tulebmaksafunktsiooni kahjustusega patsientidepuhul rakendada erilist ettevaatust ningneid hoolikalt jälgida. Ilma tüsistustetahüpertensiooniga patsientidel on harvapärast trandolapriili algannusemanustamist või annuse hilisemat tõstmistesinenud sümptomaatilist hüpotensiooni.See võib tõenäolisemalt tekkidapatsientidel, kellel on pikaajalise ravi tõttudiureetikumidega, vähese soolasisaldusegadieedi, dialüüsi, kõhulahtisuse võioksendamise tõttu tekkinud vedeliku- jasoolade vähesus. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel enne ravi alustamisttrandolapriiliga lõpetada ravidiureetikumidega ning korrigeeridavedeliku ja soolade vähesus.Sümptomaatilise hüpotensiooni tekkimiseltuleb patsient seada lamavasse asendisseja vajaduse korral manustada tallefüsioloogilist soolalahust. Bradükardiakorral võib olla vajalik intravenoosseatropiinimanustamine. Tavaliselt võib ravitrandolapriiliga pärast sobivavedelikumahu ja vereõhu taastamistjätkata.Patsientidel, kelle teostatakse kirurgilisilõikusi või anesteesiat hüpotensioonitekitavate ainetega võib trandolapriilblokeerida angiotensiin II moodustumisesekundaarselt kompensatoorse reniinivabanemisele. Kui hüpotensioon tekib sellemehhanismi tulemusena, on see sobivaraviga korrigeeritav. AKE-inhibiitoreidsaavatel patsientidel on harva esinenudagranulotsütoosi ning luuüdi depressiooni.Sagedamini esineb neid seisundeidneerukahjustuse korral, eriti vaskulaarsekollagenoosiga patsientidel. Vaskulaarsekollagenoosiga (nt erütematoosse luupuseja sklerodermaga) patsientidel, kes saavadAKE-inhibiitorit, tuleks kaaluda vereleukotsüütide arvu ning uriinivalgusisalduse regulaarset monitoorimist,eriti juhul kui kaasub neerufunktsioonikahjustus või saab patsient samaaegseltka muud ravi (eriti kortikosteroidide võiantimetaboliitidega).Hüpertensiivsetel patsientidel ontäheldatud kaaliumi suurenenudplasmataset. Hüperkaleemia tekkeriskifaktoriteks on neerupuudulikkus,kaaliumi säästvad diureetikumid,samaaegne hüpokaleemiat ravivate ainetekasutamine, diabetes mellitus ja/võivasaku vatsakese düsfunktsioon pärastmüokardi infarkti. Harva võivadAKE-inhibiitorid (nagu näiteks trandolapriil)põhjustada angioödeemi, mille puhul võibesineda näo-, jäsemete, keele-, kõri- ja/võineeluturse. On leitud, et AKE inhibiitorid,põhjustavad angioödeemi sagedaminimustanahalistel kui mitte-mustanahalistelpatsientidel. Angioödeemiga patsientideltuleb trandolapriilravi otsekohe katkestadaning patsient peab jääma jälgimisele kuniturse taandumiseni. AKE inhibiitoritegaravitud patsientidel on teatatud ka sooleangioödeemi esinemisest. Angioödeemikorral, mis haarab keelt, kõri või neelu, onvajalik 0,3...0,5 ml adrenaliini lahuse(1:1000) kohene subkutaannemanustamine koos teiste kohasteravimeetmetega.Ettevaatus on vajalik idiopaatiliseangioödeemi anamneesiga patsientideravimisel; trandolapriili kasutamine onvastunäidustatud, kui angioödeem onesinenud AKE-inhibiitori kõrvaltoimena.Ravi ajal AKE inhibiitoriga võib tekkida kuivja mitteproduktiivne köha, mis kaob pärastravi lõpetamist. Patsiendid harva esinevapäriliku galaktoositalumatusega, laktaasidefitsiidiga või glükoosi-galaktoosimalabsorptsiooniga ei tohi seda ravimitvõtta.KÕRVALTOIMED: Köha, peavalu,asteenia ja pearinglus.KOOSTOIMED: Kaaliumisäästvaddiureetikumid, kaaliumi sisaldavadtoidulisandid ning MSPV ravimid võivadsuurendada hüperkaleemia tekkeriski, eritikaasuva neerupuudulikkusega patsientidel.Võib leevendada tiasiidirühmadiureetikumide kasutamisega seotudKõrgvererõhutõbikaaliumikaotust. Diabeediga patsientideltuleks hoolikalt monitoorida glükoosi tasetvereseerumis. - Naatrium:antihüpertensiivse toime nõrgenemine,samuti nõrgeneb tema soodne toimesüdamepuudulikkuse sümptomitele. -MSPV preparaadid nõrgendavad AKEinhibiitorite antihüpertensiivset toimet. -Liitiumi kontsentratsiooni tõusvereseerumis (seda tuleb regulaarseteintervallidega määrata).Gopten, Abbott, Caps. 0,5mg N28; Caps.2mg N28ValsartaanValsartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Müokardiinfarktijärgne (12 tundi...10 päeva) ravi kliiniliseltstabiilsetel patsientidel, kellel onsümptomaatiline südamepuudulikkus võivasaku vatsakese asümptomaatilinesüstoolne düsfunktsioon. Sümptomaatilisesüdamepuudulikkuse ravi, kui ei olevõimalik kasutada angiotensiinkonvertaasi(AKE) inhibiitoreid, või kasutamine lisaksAKE inhibiitoritele, kui ei ole võimalikkasutada beetablokaatoreid.ANNUSTAMINE: Hüpertensioon:algannus on 80 mg 1 kord päevas.Antihüpertensiivne toime avaldub põhiliselt2 nädala jooksul, maksimaalne toime 4nädala jooksul. Patsientidel, kelle vererõhkei ole piisavalt kontrolli all, võib annustsuurendada 160 mg-ni, maksimaalselt 320mg-ni. Võib manustada koos teisteantihüpertensiivsete ravimitega.Diureetikumide, näiteks hüdroklorotiasiidilisamine langetab neil patsientidelvererõhku veelgi.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelvanuses alla 18 aasta ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskemaksafunktsiooni kahjustus, biliaarnemaksatsirroos ja kolestaas. Raseduse teineja kolmas trimester.RISKID: Kasutamine samaaegseltkaaliumi sisaldavate toidulisandite,kaaliumi säästvate diureetikumide,kaaliumi sisaldavate soolaasendajate võimuude kaaliumisisaldust suurendadavõivate ravimitega (hepariin jt) ei olesoovitatav. Vajaduse korral tuleb jälgidakaaliumitaset.Raskekujulise naatriumi- ja/võivedelikuvaegusega patsientidel, nt kessaavad diureetikume suurtes annustes,võib valsartaan-ravi alustamisel harvadeljuhtudel tekkida sümptomaatiline75

Kõrgvererõhutõbihüpotensioon. Organismi naatriumi- ja/võivedelikuvaegus tuleb korrigeerida enneravi alustamist, nt vähendada diureetikumiannust.Kasutamise ohutust bilateraalseneeruarteri stenoosiga või ainsa neerustenoosiga patsientidel ei ole kindlaksmääratud.Kasutamise ohutuse kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidele kogemusedpuuduvad. Primaarsehüperaldosteronismiga patsiente ei tohivalsartaaniga ravida, sest nendereniini-angiotensiini süsteem ei oleaktiveeritud.Nagu kõigi teistegi vasodilataatoritepuhul, peab eriti ettevaatlik olema aordivõimitraalklapi stenoosi või obstruktiivsehüpertroofilise kardiomüopaatiagapatsientidega.Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on >10 ml/min, ei ole annuse kohandaminevajalik. Praegu ei ole kogemusi kasutamiseohutusest patsientidel, kelle kreatiniinikliirens on < 10 ml/min või kes saavaddialüüsi, seetõttu peab olema valsartaanikasutamisega neil patsientidel ettevaatlik.Valsartaani kasutamisel kerge kunikeskmise maksakahjustusega ilmakolestaasita patsientidel peab olemaettevaatlik.Ravi angiotensiin II retseptoriteantagonistidega ei tohi alustada raseduseajal. Rasestuda kavatsevad patsiendidtuleb viia üle alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, milleohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajalon kindlaks määratud, välja arvatud, kuiravi jätkamist angiotensiin II retseptoriteantagonistidega peetakse oluliseks.Raseduse diagnoosimisel tuleb raviangiotensiin II retseptoriteantagonistidega kohe katkestada javajaduse korral alustada alternatiivset ravi.Kaptopriili kasutamine koos valsartaanigaei ole täiendavat kliinilist kasu andnud,vaid suurenes kõrvaltoimete risk, võrreldesvastavate ravimite eraldi kasutamisega.Seega ei ole valsartaani kasutamine koosAKE inhibiitoriga soovitatav. Ravialustamisel müokardiinfarkti järgsetelpatsientidel peab olema ettevaatlik.Patsientide müokardijärgse hindamisekäigus tuleb alati hinnata kaneerufunktsiooni. kasutamiselmüokardiinfarkti järgsetel patsientidellangeb sageli veidi nende vererõhk, kuidtavaliselt ei ole ravi katkestaminesümptomaatilise hüpotensiooni jätkudesvajalik, tingimusel et jälgitakseannustamisjuhiseid.Kolmikkombinatsiooni (AKE inhibiitori,beetablokaatori ja valsartaani) kasutaminesüdamepuudulikkusega patsientidel ei olekliinilist kasu toonud. See kombinatsioon76näib suurendavat kõrvaltoimete riski ja eiole seega soovitatav. Ravi alustamiselsüdamepuudulikkusega patsientidel peabolema ettevaatlik. Südamepuudulikkusegapatsientide hindamise käigus tuleb alatihinnata ka neerufunktsiooni. Valsartaanikasutamisel südamepuudulikkusegapatsientidel langeb sageli veidi nendevererõhk, kuid tavaliselt ei ole ravikatkestamine sümptomaatilisehüpotensiooni püsides vajalik, tingimuselet jälgitakse annustamisjuhiseid.Patsientidel, kelle neerufunktsioon võibsõltuda reniini-angiotensiini süsteemiaktiivsusest (nt raskekujulise südamepaispuudulikkusega patsiendid), on raviangiotensiinkonvertaasi inhibiitoritegaseostatud oliguuria ja/või progresseeruvaasoteemiaga ning harvadel juhtudel ägedaneerupuudulikkuse ja/või surmaga. Kunavalsartaan on angiotensiin II antagonist, eisaa välistada neerufunktsiooni halvenemistvalsartaani kasutamisel.KÕRVALTOIMED: Vertiigo, köha,kõhuvalu, väsimus, pearinglus, asendistsõltuv pearinglus, sünkoop, peavalu,hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon.KOOSTOIMED: Samaaegne kasutamineei ole soovitatav: liitium, kaaliumi säästvaddiureetikumid, kaaliumilisandid, kaaliumisisaldavad soolaasendajad ja muud ained,mis võivad suurendada kaaliumisisaldust.Samaaegsel kasutamisel peab olemaettevaatlik: MSPVA(kaasa arvatudselektiivsed COX-2 inhibiitorid, ASH > 3 gpäevas) ja mitteselektiivsed MSPVA.Muud: valsartaani koostoime uuringutes eiole valsartaanil leitud kliiniliselt olulisikoostoimeid järgmiste ainetega:tsimetidiin, varfariin, furosemiid, digoksiin,atenolool, indometatsiin, hüdroklorotiasiid,amlodipiin, glibenklamiid.Diovan, Novartis, Kaet. tabl. 80mg N28;Kaet. tabl. 160mg N28Valsacor, KRKA, Tabl. 80mg N28; Tabl.160mg N28, 56;Valsartaan,hüdroklorotiasiidValsartanum, hydrochlorthiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin IIantagonist+diureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi täiskasvanutel.Fikseeritud annuste kombinatsioon onnäidustatud patsientidele, kellel eisaavutata vererõhu piisavat langustvalsartaani või hüdroklorotiasiidimonoteraapiaga.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 1tabl. (80/12,5 mg; 160/12,5 mg; 160/25mg) 1 kord ööp. Ravimi toimel saavutatudSÜDAME-VERESOONKONDkliinilist ravivastust tuleb hinnata pärastravi alustamist ja kui ei saavutata vererõhulangust, võib annust suurendada ükskõikkumma komponendi annuse suurendamiseteel max. annuseni 320 mg/25 mg.Antihüpertensiivne toime avaldub põhiliselt2 nädala jooksul. Enamikel patsientidelsaabub maksimaalne toime 4 nädalajooksul. Kuid mõned patsiendid võivadselleks vajada 4...8 nädalat kestvat ravi.Sellega tuleb annuse tiitrimise ajalarvestada.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelvanuses alla 18 aasta ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus valsartaani,hüdroklorotiasiidi, teiste sulfoonamiididerivaatide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Raseduse teine ja kolmastrimester. Raske maksafunktsioonikahjustus, biliaarne maksatsirroos jakolestaas. Raske neerukahjustus(kreatiniini kliirens

SÜDAME-VERESOONKOND(bradükardia-tahhükardia sündroom),väljendunud südamepuudulikkus, kodadevirvendus või laperdus koos enneaegseerutuse sündroomiga, hüpotoonia,myastenia gravis. Ülitundlikkus TA suhtes.RISKID: Ravi ajal tuleb jälgida patsiendivererõhku. Ettevaatlik tuleb olla olukorras,kus esinevad esimese astme AV-blokaad,bradükardia (

KõrgvererõhutõbiAKE inhibiitori võtmisel võib esineda kuivja mitteproduktiivne köha, mis kaob ravimikasutamise lõpetamisel. AKE inhibiitoritekasutamisel võib esineda hüperkaleemia,eriti olemasoleva neerupuudulikkusegaja/või südamepuudulikkusega patsientidel.Kaaliumipreparaadid või kaaliumi säästvaddiureetikumid ei ole üldiselt soovitatavad,sest nad võivad märgatavalt tõsta plasmakaaliumisisaldust. Kui ülalnimetatudpreparaatide samaaegset kasutamistpeetakse vajalikuks, tuleks sageli jälgidakaaliumi kontsentratsiooni vereseerumis.Üldanesteesiat vajavatel üldkirurgilistelpatsientidel võib AKE inhibiitoritekasutamine põhjustada hüpotensiooni,mida saab korrigeerida plasmamahusuurendajatega.Ravisse tuleks suhtuda ettevaatlikult Iastme AV-blokaadiga patsientidel.Bradükardiaga patsientidel tulekskasutamisel olla ettevaatlik. Kasutamiseltuleks olla ettevaatlik patsientidel, kespõevad neuromuskulaarse ülekandehäiretega kulgevat haigust (raskemüasteenia, Lambert-Eatoni sündroom,kaugelearenenud Duchenne?ilihasdüstroofia).Samaaegsel AKE inhibiitorite jahemodialüüsravispolüakrüülonitriilmetallüülsulfonaadistkõrge permeaablusega membraanide (nt?AN69?) kasutamisel on esinenudanafülaktoidseid reaktsioone. Neilpatsientidel ei tohiks selliseid membraanekasutada.Anafülaktoidsed reaktsioonid (vaheleluohtlikud) võivad tekkida AKEinhibiitoreid kasutavatel patsientidel, kellelsamaaegselt teostatakse desensitisatsiooniloomamürkide vastu. Patsientidel, kestarvitavad AKE inhibiitoreid ja kes onsamal ajal LDL-afereesravil, on esinenudeluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone.Patsientidel tuleks ravi alustamisel ja ravivältel hinnata neerufunktsiooni.Ravivastuse hindamiseks tuleks alati enneuue annuse võtmist mõõta vererõhku.Patsiendid, kellel esineb pärilik galaktoositalumatus, Lapp?i laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire ei tohiseda ravimit võtta. Ravim sisaldab 1,12mmol (või 25,71 mg) naatriumi annuses.Sellega tuleb arvestada kontrollitudnaatriumisisaldusega dieedil olevatelpatsientide puhul.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, vertiigo,kuumahood, sagenenud köha,kõhukinnisus, peavalu, valu rinnus.KOOSTOIMED: Mittesoovitatavkombinatsioon: Kaaliumi säästvaddiureetikumid või kaaliumipreparaadidMittesoovitatav on kasutada üheaegseltverapamiili ja dantroleeni. Ettevaatustkasutamisel: antihüpertensiivsed ained;78diureetikumid; liitium; anesteetikumid;narkootilised ravimid/antipsühhootikumid;allopurinool, tsütostaatikumid võiimmunosupresseerivad ained, süsteemsedkortikosteroidid või prokaiinamiid;kardiodepressiivsed ravimid; kinidiin;digoksiin; lihasrelaksandid;trankvillisaatorid/ADd.Tuleb arvestada MSPVA:koosmanustamine võib vähendada AKEinhibiitori antihüpertensiivset toimet.Lisaks on täheldatud, et MSPVA-d ja AKEinhibiitorid omavad potentseerivat toimetseerumi kaaliumikontsentratsiooni tõusule,lisaks võivad nad kahjustadaneerufunktsiooni.Antatsiidid: põhjustavad AKE inhibiitoritebiosaadavuse vähenemist.Sümpatomimeetikumid: võivad vähendadaAKE inhibiitorite antihüpertensiivsettoimet.Alkohol: suurendab hüpotensiivset toimet.Verapamiil võib suurendadakarbamasepiini, tsüklosporiini ja teofülliiniplasmakontsentratsioone. Rifampiin,fenütoiin ja fenobarbitaal vähendavadverapamiili toimet, tsimetidiin võibsuurendada verapamiili toimet. Diabeediravis kasutatavad preparaadid:üksikjuhtudel võib vere glükoosisisalduselanguse tõttu olla vajalik kohandada Tarkavõi antidiabeetilise preparaadi annust, eritiravi algul. Greipfruudimahl suurendabverapamiili plasmakontsentratsiooni.Tarka, Abbott, Ret. caps. 180mg+2mgN28ZofenopriilZofenoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Kerge ja keskmiseraskusega arteriaalse hüpertensiooniraviks. Äge müokardiinfarkt.ANNUSTAMINE: Soola või vedelikudefitsiidita patsiendid: Ravi alustatakseannusega 15 mg 1 kord ööp., midasuurendatakse, et saavutada optimaalnevererõhu kontroll. Tavaline efektiivneannus on 30 mg 1 kord ööp. Max annuson 60 mg päevas, mis manustatakse üheannusena või kaheks annuseks jagatuna.Ebapiisava ravivastuse korral võib lisadateisi antihüpertensiivseid ravimeid nagudiureetikumid. Soola või vedeliku defitsiidikahtlusega patsiendid: Esimese annusehüpotensioon võib tekkida riskigrupipatsientidel. Enne AKE inhibiitorravialustamist tuleb korrigeerida soola- ja/võivedeliku defitsiit ning katkestada kasutatavdiureetiline ravi 2...3 päeva enne AKEinhibiitori kasutuselevõtmist; algannus on15 mg päevas. Kui see ei ole võimalik,peab algannus olema 7,5 mg päevas.SÜDAME-VERESOONKONDEAKATELE: Üle 75-a müokardiinfarktigapatsientidel tuleb kasutada ettevaatlikult.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneteise AKE inhibiitori või abiainete suhtes.Anamneesis angioneurootiline tursevarasema AKE inhibiitorravi tagajärjel.Hereditaarne/idiopaatiline angioödeem.Raske maksakahjustus. Rasedus.Imetamisperiood. Viljakas eas naised, kesei kasuta tõhusaid rasestumisvastaseidvahendeid. Kahepoolne neeruarteristenoos või ühepoolne neeruarteri stenoos(ainsa neeru korral).RISKID: Nagu ka teised AKE inhibiitorid,võib põhjustada tugevat vererõhu langust,eriti pärast esimese annuse manustamist.Ravi ei tohi alustada ägedamüokardiinfarktiga patsientidel, kui esineboht raskete hemodünaamiliste häiretetekkeks pärast ravi vasodilataatoriga.Ohutus ja efektiivsus maksakahjustusegamüokardiinfarkti patsientidel ei olekindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi nendelpatsientidel kasutada. Üle 75-amüokardiinfarktiga patsientidel tulebkasutada ettevaatlikult. Renovaskulaarsehüpertensiooni ja ühepoolse (ainsa neerukorral) või kahepoolse neeruarteri stenoosikorral on AKE inhibiitorite kasutamiselsuurem oht raske hüpotensiooni janeerupuudulikkuse tekkeks.Neerupuudulikkusega patsientidel tulebkasutada ettevaatlikult, kuna nad vajavadväiksemaid annuseid. Kui AKE inhibiitoreidkasutatakse koospolüakrüülnitriil-kõrgvoo-dialüüsimembraanidega,on oht anafülaktilistereaktsioonide tekkeks (näo turse, punetus,hüpotensioon ja hingeldus) paari minutijooksul pärast hemodialüüsi algust.Patsientidel, kes saavad ravi AKEinhibiitoriga LDL-afereesi ajaldekstraansulfaadiga, võivad tekkidasarnased anafülaktilised reaktsioonid nagupatsientidel, kes saavad hemodialüüsikõrgvoomembraanidega.Puudub kasutamise kogemus patsientidel,kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamine.Primaarse aldosteronismiga patsientidel eiole üldjuhul efektiivsed antihüpertensiivsedravimid, mis toimivad RAAS pärssivalt.Seetõttu ei ole kasutamine soovitatav. AKEinhibiitorravi ajal võib tekkida näo,jäsemete, huulte, limaskestade, keele,glottise ja/või kõri angioödeem, missagedamini ilmneb esimestel ravinädalatel.AKE inhibiitorravi käigus võib tekkidahüperkaleemia, eriti olemasoleva neeruja/võisüdamepuudulikkuse korral: AKEinhibiitorid võivad suure operatsiooni võinarkoosi ajal põhjustada hüpotensiooni võiisegi hüpotensiivse shoki teket. Kui AKE

SÜDAME-VERESOONKONDinhibiitorit ei ole võimalik ära jätta, tulebhoolikalt kontrollida vere- ja plasmamahtu.Vasaku vatsakese väljavoolutakistusegapatsientidel tuleb AKE inhibiitoreidkasutada ettevaatlikult. Neutropeenia risknäib olevat seotud ravimi annuse jatüübiga ning see sõltub patsiendikliinilisest seisundist. Psoriaasigapatsientidel tuleb AKE inhibiitoreidkasutada ettevaatlikult. Proteinuuria võibtekkida eeskätt olemasolevaneerufunktsiooni kahjustusega patsientidelvõi suhteliselt suurte AKE inhibiitoriannuste kasutamisel.KÕRVALTOIMED: Väsimus, iiveldus,oksendamine, pearinglus, peavalu, köha.KOOSTOIMED: Koosmanustamist eisoovitata: Kaaliumi säästvad diureetikumidvõi kaaliumipreparaadid. AKE inhibiitoridvähendavad diureetikumist tingitudkaaliumikadu. Kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon,triamtereen või amiloriid),kaaliumipreparaadid või kaaliumisisaldavad soolaasendajad võivad viiakaaliumisisalduse olulise suurenemiseniseerumis. Ettevaatust: Diureetikumid.Diureetilist ravi saavatel ja eriti soolaja/võivedeliku defitsiidiga patsientidel võibpärast AKE inhibiitorravi alustamist tekkidaülemäärane vererõhu langus.Hüpotensiooni tekke võimalust saabvähendada, alustades ravi AKE inhibiitoriväiksemate annustega. Liitium. AKEinhibiitorite kasutamisel koos liitiumigavõib väheneda viimase eritumine.Regulaarselt tuleb kontrollida seerumiliitiumisisaldust. Anesteetikumid. AKEinhibiitorid võivad tugevdada teatudanesteetikumide hüpotensiivset toimet.Narkootilised ravimid/antipsühhootikumid.Tekkida võib posturaalne hüpotensioon.Antihüpertensiivsed ravimid.Beetablokaatorid, alfablokaatorid jadiureetikumid võivad suurendada AKEinhibiitorite hüpotensiivset toimet.Tsimetidiin. Võib soodustadahüpotensiooni tekke ohtu. Tsüklosporiin.AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamiselon suurenenud neerufunktsiooni häiretetekke risk. Allopurinool. AKE inhibiitorite jaallopurinooli koosmanustamisel onsuurenenud ülitundlikkusreaktsioonide oht.Teiste AKE inhibiitorite puhul saadudandmed näitavad leukopeenia riskisuurenemist nende ravimite samaaegselkasutamisel. Insuliin või suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid. AKEinhibiitorite samaaegsel kasutamisel onsuurenenud hüpoglükeemia oht.Hemodialüüskõrgvoo-dialüüsimembraanidega. AKEinhibiitorite samaaegsel kasutamisel onsuurenenud anafülaktiliste reaktsioonidetekke risk. Tsütostaatikumid võiimmuunsupressiivsed ravimid, süsteemsedglükokortikosterodid või prokaiinamiid.Manustamine koos AKE inhibiitoritega võibviia leukopeenia riski suurenemiseni. Võttaarvesse: MSPV ravimite toimel võibväheneda AKE inhibiitoriantihüpertensiivne toime. Antatsiidid.Väheneb AKE inhibiitorite biosaadavus.Sümpatomimeetikumid. Võib vähenedaAKE inhibiitorite antihüpertensiivne toime.Alkohol. Põhjustab hüpotensiivse toimetugevnemist. Toit. Võib vähendadazofenopriilkaltsiumi imendumise kiirust,kuid ei mõjuta imendunud kogust.Zofistar, Berlin-Chemie, Kaet. tabl. 30 mgN28VereringehäiredNaftidrofurüülNaftidrofurylumRAVIMITÜÜP: Puriini derivaatNÄIDUSTUS: Perifeersete arteriaalsevereringe häirete sümptomaatiline ravitäiskasvanutel: claudicatio intermittens,troofilised nahakahjustused kooskahvatuse ja tsüanoosiga, säärehaavandid,diabeetiline angiopaatia, Raynaud' tõbi jaRaynaud' sündroom, akrotsüanoos.ANNUSTAMINE: Tavaline annus100...200 mg 2...3 korda päevas. Ravipeab kestma vähemalt 3 kuud.RASEDATELE: Manustada ainult juhul,kui eeldatav ravitulemus kaalub ülespotentsiaalse ohu lootele.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,äge müokardiinfarkt, väljakujunenud IIIvõi IV astme südamepuudulikkus, tõsisederutusjuhtehäired, raskekoronaarpuudulikkus, mööduvadisheemilised atakid, veritsusseisundid,anamneesis vereringe kollaps, raskehüpotensioon, ortostaatilineregulatsioonihäire. Anamneesishüperoksaluuria või taastekkelisedkaltsiumi sisaldavad neerukivid.RISKID: Suitsetamine ja alkoholitarvitamine ravi ajal ei ole soovitatav.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, maohäired,valu epigastriumis, unetus, nahalööve,rahutus, pearinglus, väsimus, peavalu,vererõhu langus, ortostaatilinehüpotensioon, südame rütmihäired.KOOSTOIMED: Manustaminesamaaegselt rütmihäirete vastaste ainetevõi beetaadrenoblokaatoritega avaldabkardiodepressiivset ja negatiivsetdromotroopset toimet, mille tulemusenavõib tekkida AV blokaad.VereringehäiredEnelbin, Zentiva, Ret. tabl. 100 mg N50,100NimodipiinNimodipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Subarahnoidaalsestverejooksust tingitud vasospasmiisheemiliste sümptomite profülaktika jaravi.ANNUSTAMINE: Püsiinfusioon. Ravialustatakse annusega 1 mg nimodipiini (5ml infusioonilahust) tunnis kahe tunnivältel (15 mcg/kg/tunnis). Kui ravim onhästi talutav ega tekita tõsist vererõhulangust, suurendatakse annust kahe tunnipärast 2 mg tunnis (10 ml infusioonilahust,30 mcg/kg/tunnis). Patsientidel, kellekehakaal on tunduvalt alla 70 kg ja/võikelle vererõhk on ebastabiilne, alustatakseravi annusega 0,5 mg (2,5 mlinfusioonilahust) tunnis. Annust tulebvähendada juhul, kui infusioonilahus ei olehästi talutav või patsiendil on raskemaksapuudulikkus. Vajaduse korral ravikatkestatakse. Ravi infusioonilahusegavõib jätkuda anesteesia, operatsiooni jaangiograafia ajal. Ravimit manustataksepideva i.v. inf. ja infusioonipumpakasutadestsentraalveenikateetrisse. Et kindlustadanõutav lahjendus (minimaalselt 1 : 4),manustakse nimodipiin läbi 3-osalisekraani koos 5% glükoosilahuse, 0,9%füsioloogilise lahuse, Dextran 40 lahuse või6% hüdroksüetüültärklise lahusega.Kasutada võib ka 10% mannitoolilahust,4% inimese albumiinilahust või verd.Lahjenduslahuste infusioonikiirus peabolema 40 ml/tunnis. Nimodipiini ei tohieelnevalt muude kasutatavate ravimite võilahustega segada. Kuna nimodipiinabsorbeeritakse polüvinüülkloriidi poolt,peab kasutama polüetüleenistinfusioonivoolikuid. Infusioonipudeli korgiläbitorkamiseks kasutatavad nõeladpeavad olema silikoonitud nõelad võikanüülid.Tabl.: Pärast 5...14 päeva kestnudparenteraalset ravi peaks ravi jätkumaperoraalselt. Annus on 60 mg iga 4 tunnijärel (6 korda 60 mg/ööp.). Tabletid tulebneelata tervelt, vähese vedelikuga,sõltumatult söögikordadest. Profülaktika.Parenteraalne ravi infusioonilahusegapeaks algama 4 päeva jooksul pärasthemorraagiat ja peaks jätkuma ka pärastsuurima vasospasmi ohu möödumist, kuni10...14 ööpäeva. Pärast seda soovitatakseperoraalset ravi 1...2 nädala vältel. Ravi.Subarahnoidaalse hemorraagia järgsetserebraalse vasospasmi ja sellegakaasneva isheemilise neuroloogilise79

Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDpuudulikkuse puhul peab ravinimodipiiniga alustama nii ruttu kuivõimalik ja see peaks jätkuma vähemalt5...14 ööp. Seejärel jätkatakse peroraalsetravi umbes 7 ööp. vältel. Kui terapeutiliseja profülaktilise manustamise ajal haigethemorraagia tõttu opereeritakse, peaksparenteraalne ravi jätkuma vähemalt 5ööpäeva.Intratsisternaalne manustamine: 1 mlinfusioonilahust lahjendatakse 19 mlRingerilahusega 20 ml-ni. Seevärskeltvalmistatud lahus soojendataksekehatemperatuurini ning seda võiboperatsiooni ajal kohe kasutada.RASEDATELE: Kasutada äärmiseettevaatusega.VASTUNÄID.: Ei ole teada.RISKID: Ettevaatlik peab olema juhtudel,kui patsiendil on diagnoositudgeneraliseerunud ajuturse võiintrakraniaalne rõhk on märgatavalttõusnud.Infusioonilahuse manustamisel tuleb ollaettevaatlik raske hüpotensioonigapatsientide korral. Samaaegnenimodipiin-tablettide ja teatudantiepileptiliste ravimite kasutamine ei olesoovitatav.KÕRVALTOIMED: Infusioonilahusekasutamisel võivad tekkida tugev vererõhulangus (eriti kui vererõhk on tavaliseltkõrge), peavalu, transaminaasideaktiivsuse suurenemine, neerufunktsiooninõrgenemine ja sellega seotud uureaja/või kreatiniini sisalduse suurenemineveres, bradükardia (harvem tahhükardia),ekstratsüstoolia, higistamine, kuumadhood, tromboflebiit (eriti lahjendamatainfusioonilahuse perifeersesse veenimanustamisel (sisaldab 23,7% alkoholi ja17% PEG 400)), gastrointestinaalsedhäired, iiveldus, uimasus ja soojatunne.Tablettide kasutamisel võivad tekkidapeavalu, kuumad hood, higistamine,uimasus,gastrointestinaalsed häired, soojatunne,bradükardia (harva tahhükardia) javererõhu langus.KOOSTOIMED: Nimodipiin potentseeribteiste samaaegselt kasutatavateantihüpertooniliste ravimite toimet.Patsiendi seisundit peab hoolega jälgima,eriti kui samaaegselt kasutataksebeeta-adrenoblokaatoreid.Nimodipiini sisaldus veres võib suureneda,kui samaaegselt manustatakse tsimetidiinivõi naatriumvalproaati. Kui võimalik,peaks vältima infusioonilahusemanustamist koos teiste kaltsiumikanaliblokaatoritega või alfa-metüüldopaga.Patsiendi seisundit peab pidevalt jälgima.Infusioonilahuse kasutamine koosnefrotoksiliste ainetega võib põhjustada80neerutalitluse häireid. Samuti viibneerutalitluse häiretega patsientideravimine nimodipiiniga neerufunktsioonideedasisele vähenemisele. Neerude talitlustpeaks hoolega jälgima ja vajaduse korralpeaks kaaluma ravi katkestamist. Kunainfusioonilahus sisaldab alkoholi, võivadesineda koostoimed alkoholigakokkusobimatute ravimitega. Samaaegnetablettide ja antiepileptiliste ravimite, nagufenobarbitaali, fenütoiini jakarbamasepiini kasutamine ei olesoovitatav, kuna need ravimid vähendavadperoraalse nimodipiini biosaadavust.Kogemustest kaltsiumikanali blokaatorinifedipiiniga võib eeldada, et rifampitsiinkiirendab nimodipiin-tablettide metabolismiensüümide induktsiooni kaudu. Seetõttuväheneb nimodipiini efektiivsussamaaegsel rifampitsiini manustamisel.Nimotop, Bayer, Tabl. 30mg N100PentoksifülliinPentoxifyllinumRAVIMITÜÜP: Puriini derivaatNÄIDUSTUS: Perifeersed arteriaalsevereringe häired.ANNUSTAMINE: Algannus 400 mg 3korda ööp. või 600 mg 2 korda ööp. 1200mg ületavad ööp. annused ei parandaterapeutilist toimet. Veeniinf.: algannus on100 mg (See kogus lahustatakse 250 või500 ml-s infusioonilahuses (nt 0,9%naatriumkloriidi-, 5 % glükoosilahus)manustatakse aeglaselt veeni 90...180 minjooksul. Edaspidi annust suurendatakse igapäev 50 mg kaupa kuni 300 mg ühe inf.kohta. Raskete vereringehäirete puhul võibinfusioonina manustada 2 korda ööp.(hommikul ning õhtul). Intraarteriaalneinf.: 100...300 mg (mis on lahustatud20?50 ml 0,9% NaCl-lahuses)manustatakse aeglaselt 10...30 min.jooksul. Inj.: üks 5 ml ampull (100 mg)manustatakse aeglaselt i.v. või i.a.(patsient peab süstimise ajal lamama).Manustamise kestus on üle 5 minuti.Progresseeruvaateroskleroosi puhul ei tohi manustada a.carotisesse.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimimistahes koostisosa suhtes, anamneesisallergilisi reaktsioone TA või teiste ksantiiniderivaatide (teofülliin, kofeiin,koliinteofüllinaat, aminofülliin võiteobromiin) suhtes. Ei tohi manustadaägeda müokardiinfarktiga, porfüüria jamassiivse verejooksuga patsientidele ningolukordades, kus esineb suur verejooksutekkerisk, silma võrkkesta massiivseverejooksuga patsientidele (oht verejooksuägenemisele).RISKID: Raskete südame rütmihäiretegapatsiendid; ägeda müokardiinfarktigapatsiendid; südamepuudulikkusegapatsiendid; hüpotensiivsed patsiendid;neerupuudulikkusega patsiendid(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min);raskekujulise maksatalitluse häiregapatsiendid; patsiendid kalduvusegaveritsustele, nt antikoagulantravi võiverehüübivushäirete tõttu; suhkurtõvegapatsiendid.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, peavalu,iiveldus, ärevus, iiveldus, oksendamine,kõhupuhitus, isutus, kõhukinnisus,näopunetus.KOOSTOIMED: Insuliini või suukaudsetediabeediravimite vere suhkrusisaldustvähendav toime võib tugevneda. Võibtugevdada antihüpertensiivsete ravimite jateiste vererõhku langetava toimegaravimite hüpotensiivset toimet. Teofülliinisamaaegne manustamine võib suurendadateofülliini sisaldust mõnedel patsientidel.Seetõttu võivad teofülliini kõrvaltoimedsageneda ja olla tavalisest intensiivsemad.Pentilin, KRKA, Tabl. 400 mg N20; Inj.100 mg/5 ml N5Trental, Nycomed, Tabl. 400 mg N100Vasonit, Lannacher, Prolong. tabl. 600mg N20Antikoagulandid,tromboosivastasedAlteplaasAlteplasumRAVIMITÜÜP: EnsüümidNÄIDUSTUS: Äge müokardiinfarkt.Kopsuarteri massiivne trombemboolia.Isheemiline ajuinsult (ägedas staadiumis).ANNUSTAMINE: Müokardiinfarkt: a) 90min. (kiirendatud manustamine) raviskeempatsientidele, kellel saab alustada raviesimese 6 tunni jooksul alates sümptomiteilmnemisest: 15 mg i.v. boolussüstina, 50mg i.v. inf. esimese 30 min., järgnevalt 35mg 60 min. jooksul, kuni max. annuseni100 mg. Patsientidel kehakaaluga alla 65kg tuleks kasutada järgmist skeemi: 15mg i.v. boolussüstina, 0,75 mg/kgjärgneva 30 min. jooksul i.v. infusioonina(max. 50 mg), seejärel 0,5 mg/kgjärgneva 60 minuti jooksul i.v. infusioonina(max. 35 mg). b) 3 tunni raviskeempatsientidele, kellel alustatakse ravi 6 kuni12 tundi pärast sümptomite ilmnemist: 10mg i.v boolussüstina, 50 mg i.v. inf.esimese tunni jooksul, järgnevalt 10 mg30 min. jooksul kuni max annuseni 100 mg

SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastased3 tunni jooksul. Patsientidel kehakaalugaalla 65 kg ei tohi üldannus ületada 1,5mg/kg.Maksimaalne annus ägedamüokardiinfarkti ravis ei tohi ületada 100mg.Kopsuarteri trombemboolia: Koguannus100 mg tuleb manustada 2 tunni jooksul.Kõige rohkem kogemusi on järgmiseraviskeemiga: 10 mg i.v. boolussüstina1...2 min. jooksul, 90 mg i.v. inf. 2 tunnijooksul.Koguannus patsientidel kehakaaluga alla65 kg ei tohi ületada 1,5 mg/kg.Isheemiline ajuinsult: Soovituslik annus on0,9 mg/kg (max 90 mg) infundeeritakse60 min. jooksul, millest 10% võibmanustada esialgse i.v boolussüstina. Ravipeaks alustama võimalikult vara, 3esimese tunni jooksul pärast sümptomitetekkimist.RASEDATELE: Kogemus kasutamisestraseduse ja rinnaga toitmise ajal on väike.VASTUNÄID.: Kõrge hemorraagiariskikorral nagu: väljendunud veritsushäiredkäesoleval ajal või viimase 6 kuu jooksul,teadaolev hemorraagiline diatees; patsientkasutab suukaudseid antikoagulante, ntvarfariinnaatriumi (INR >1,3) anamneesiskesknärvisüsteemi kahjustus (nt kasvaja,aneurüsm, intrakraniaalne võilülisambasisene operatsioon);anamnestiline, tõestatud või kahtlustatavintrakraniaalne hemorraagia (kaasaarvatud subarahnoidaalne); tõsine ravileallumatu arteriaalne hüpertensioon;suurem kirurgiline operatsioon võimärkimisväärne trauma viimase 10 päevajooksul (kaasa arvatud käesolevamüokardiinfarktiga seotud trauma),hiljutine pea- või koljutrauma; pikaajalinevõi traumaatiline kardiopulmonaalneelustamine (üle 2 minuti), sünnitus viimase10 päeva jooksul, hiljutine tsentraalseveresoone (rangluualuse veeni, kägiveeni)punktsioon; rasked maksafunktsioonihäired, sh maksapuudulikkus, tsirroos;portaalhüpertensioon (söögitoruveenilaiendid) ja äge hepatiit;hemorraagilised retinopaatiad, shdiabeetilised (nägemishäired võivad viidatahemorraagilisele etinopaatiale) või muudhemorraagilised silmahaigused;bakteriaalne endokardiit, perikardiit; ägepankreatiit; dokumenteeritud haavandilinemao-sooletrakti haigus viimase 3 kuujooksul; arteriaalne aneurüsm,arterio-venoosne anomaalia;veritsusohuga seotud uudismoodustis;ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Müokardiinfarkti japulmonaalarteri trombemboolia korraltuleb vastunäidustusena arvestada veelanamnestilist ajuinsulti. Ägeda isheemiliseajuinsuldi korral on vastunäidustusteksveel: olukord, mil ajuisheemia sümptomidalgasid rohkem kui 3 tundi enne infusioonialgust või kui sümptomite tekkeaeg onebaselge; ägeda ajuinfarkti sümptomid kastaandusid kiiresti või olid väheväljendunud enne infusiooni algust;kliiniliselt (nt NIHSS>25) ja/või vastavateneuroradioloogiliste uuringute abildiagnoositud äge ajuinfarkt; krambidinsuldi alguses; anamneesis insult võiraske peatrauma viimase 3 kuu jooksul;kombinatsioon põetud insuldist jasuhkurdiabeedist: hepariini manustamine48 tunni jooksul enne insuldi teket jaosalise aktiveeritud tromboplastiiniaja(APPT) tõus; trombotsüütide arv alla 100000/mm³; süstoolne vererõhk >185 võidiastoolne >110 mm Hg või agressiivseravi (i.v. manustamine) rakendamisevajadus vererõhu vähendamiseksnendesse piiridesse; veresuhkur 400 mg/dl. Ei ole näidustatud ägedainsuldi raviks lastel ja noorukitel alla 18-aning vanuritel üle 80 a vanuses.RISKID: Veritsus, hiljutisedintramuskulaarsed süstid või hiljutisedväikesed traumad, nt biopsiad, suurteveresoonte punktsioonid, elustamiseksvajalik südamemassaazh, kõrgenenudhemorraagiariskiga seisundid, mis ei olemärgitud vastunäidustuste all. Ägedamüokardiinfarkti ja pulmonaalarteriemboolia ravis tuleb täiendavalt arvestadaveel järgmisi hoiatusi: süstoolne rõhk>160 mm Hg; kõrge iga, mis võibsuurendada ajuverejooksude riski. Ehkkika terapeutiline kasu on eakatel suurem,tuleb neil põhjalikult võimalikku ohtu jaloodetavat kasu hinnata. Ägedamüokardiinfarkti ravis tuleb täiendavaltarvestada järgmisi hoiatusi: arütmiad,trombembooliad. Isheemilise insuldi ravistuleb täiendavalt arvestada järgmisihoiatusi: kõik juhud, mis on loetletudvastunäidustuste lõigus, ja üldiselt kõikjuhud, mis on seotud kõrgehemorraagiariskiga; väikeasümptomaatiline ajuveresoonteaneurüsm; suurem risk intrakraniaalsekshemorraagiaks on eelnevalt ASH ravitudpatsientidel, eriti kui ACTILYSE-raviga onviivitatud. Suurenenud ajuhemorraagiariski korral ei tohi ordineerida üle 0,9mg/kg (maksimaalselt 90 mg) alteplaasi.Ravi ei tohi alustada hiljem kui 3 tundipärast sümptomite teket, sest ebasoodnekasu/riski suhe põhineb peamiseltjärgneval: positiivne raviefekt vähenebajaga; suremus suureneb, eriti eelnevaltASA ravi saanud patsientide hulgas;sümptomaatilise hemorraagia risk tõuseb.Ravimi manustamisel ja kuni 24 tunnijooksul on vaja vererõhku jälgida.Ravitulemus on halvem patsientidel, kellelon olnud varem insult või kellel esinebkontrollile mittealluv diabeet. Väga raskeinsuldiga patsientide intratserebraalsehemorraagia ja letaalsuse risk on suuremning nendel ei tohi kasutada.KÕRVALTOIMED: Veritsus,reperfusiooniarütmiad, mis võivad ollaeluohtlikud ja vajavad tavapärastantiarütmilist ravi, iiveldus, oksendamine,vererõhu langus, kehatemperatuuri tõus.KOOSTOIMED: Vere koagulatsiooni võitrombotsüütide funktsiooni mõjustavadravimid (kumariini derivaadid, suukaudsedantikoagulandid, trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid jne) võivadsuurendada veritsusriski. Samaaegne raviAKE inhibiitoritega võib suurendadaanafülaktilise reaktsiooniesinemissagedust.Actilyse, Boehringer Ingelheim, Inj.subst. 50mg N1 + lahusti 50 mlBemipariinBemiparinumRAVIMITÜÜP: Hepariini rühmNÄIDUSTUS: 3500 IU anti-Xa/0,2 ml:Trombembooliliste haiguste profülaktikaortopeedilise kirurgia patsientidel. Verehüübimise profülaktika ekstrakorporaalsesvereringes hemodialüüsi ajal. 2500 IUanti-Xa/0,2 ml: Trombemboolilistehaiguste profülaktika üldkirurgiapatsientidel. Vere hüübimise profülaktikaekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi ajal.ANNUSTAMINE: HOIATUS! Erinevadmadalmolekulaarsed hepariinid poleilmtingimata ekvivalentsed. Seetõttupeavad nende ravimpreparaatideannustamisre?iim ja kasutamisviis olemakooskõlas.Kõrge venoosse trombemboolia riskigaortopeediline operatsioon: Operatsioonipäeval manustada patsiendile subkutaansesüstina 3500 IU anti-Xa-d 2 tundi enne või6 tundi pärast operatsiooni. Järgnevatelpäevadel tuleb ravimit anti-Xa manustada3500 IU s.c. iga 24 tunni järel.Profülaktilist ravi tuleb teostada vastavaltraviarsti otsusele riskiperioodi ajal või kunipatsiendi liikumisvõimeliseks muutumiseni.Reeglina peetakse profülaktilist ravioperatsioonijärgselt vajalikuks vähemalt7...10 päeva ja kuni trombemboolilistetüsistuste tekkimise risk on vähenenud.Mõõduka venoosse trombemboolia riskigaüldkirurgiline operatsioon: Operatsioonipäeval manustada patsiendile subkutaansesüstina 2500 IU anti-Xa-d 2 tundi enne või6 tundi pärast operatsiooni. Järgnevatelpäevadel tuleb ravimit anti-Xa manustada2500 IU s.c. ubkutaanselt iga 24 tunnijärel.Profülaktilist ravi tuleb teostada vastavalt81

Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDraviarsti otsusele riskiperioodi ajal või kunipatsiendi liikumisvõimeliseks muutumiseni.Reeglina peetakse profülaktilist ravioperatsioonijärgselt vajalikuks vähemalt7...10 päeva ja kuni trombemboolilistetüsistuste risk on vähenenud. Verehüübimise profülaktika ekstrakorporaalsesvereringes hemodialüüsi ajal: Korduvaid,mitte kauem kui 4-tunnise kestusegahemodialüüse saavatele ja verejooksuriskita patsientidele süstitakse verehüübimise vältimiseks ekstrakorporaalsesvereringes ühekordse boolusannusenaarterikanüüli dialüüsiprotseduuri alguses.Alla 60 kg kaaluvatele patsientideleannuses 2500 IU, üle 60 kg kaaluvatelepatsientidele on annuses 3500 IU.LASTELE: Ei soovitata kasutada ohutuseja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbemipariinnaatriumi, hepariini või sigadeorganismist saadud ainete suhtes.Teadaolev või kahtlustatavimmunoloogiline hepariini indutseeritudtrombotsütopeenia (HIT). Ägehemorraagia või suurenenud verejooksurisk hemostaasi häirete tõttu. Raske maksaja pankrease funktsiooni kahjustus. KNS,silmade ja kõrvade vigastused jaoperatsioonid. Dissemineeritudintravaskulaarne koagulatsioon (DIK)hepariini indutseeritud trombotsütopeeniatõttu. Äge bakteriaalne endokardiit jaalaäge endokardiit. Verejooksu riskigaorgaaniline kahjustus (nt äge peptilinehaavand, hemorraagiline shokk,ajuaneurüsm või ajukasvajad).RISKID: Mitte manustada i.m.Hematoomi tekkeriski tõttu tulebbemipariini manustamise ajal vältida teisii.m. süstitavaid TA-d. Ettevaatlik tuleb ollapatsientidega, kellel on maksa- võineerupuudulikkus (raskeneerukahjustusega patsientidel tuleb antifaktor Xa taset regulaarselt jälgida),kontrollimata arteriaalne hüpertensioon,anamneesis gastroduodenaalne haavand,trombotsütopeenia, nefrolitiaas ja/võiureterolitiaas, korioreetina vaskulaarsedhäired või teised veritsusele kalduvadorgaanilised kahjustused või patsientidega,kellele tehakse spinaal- võiepiduraalanesteesiat ja/võilumbaalpunktsiooni. Bemipariin, naguteised madalmolekulaarsed hepariinid,võib pärssida aldosterooni sünteesineerupealistes, mis põhjustabhüperkaleemiat, seda eriti patsientidel,kellel on diabeet, kroonilineneerupuudulikkus, eelnev metaboolneatsidoos, plasma suurenenudkaaliumisisaldus või kes võtavadkaaliumisisaldust säilitavaid ravimeid.Trombotsüütide arvu soovitatakse määrataenne bemipariiniravi alustamist, raviesimesel päeval ja seejärel regulaarselt3...4 päeva järel ning bemipariiniravilõpus. Kui leitakse trombotsüütide arvumärkimisväärne vähenemine (30...50%), -seotud positiivse in-vitro analüüsitulemusega (või pole tulemus teada)hüübimist takistavale antikehalebemipariini või teiste madalmolekulaarsetehepariinide kasutamisel, tuleb raviotsekohe katkestada ja alustada teist ravi.Nagu teiste hepariinide korral, on kabemipariini kasutamisel kirjeldatud nahanekroosi juhtumeid, millele eelneb punetusvõi valulikud erütematoossed sõlmed.Sellistel juhtudel tuleb ravi otsekohekatkestada. Kui on kahtlus, et tegemist onepiduraalse või spinaalse hematoomimärkide või sümptomitega, tuleb alustadakiiret diagnoosimist ja ravi, mis sisaldabmedullaarset dekompressiooni.KÕRVALTOIMED: Süstekohale tekkivhematoom ja/või ekhümoos.KOOSTOIMED: Bemipariini koostoimetteiste ravimitega pole uuritud jakäesolevas lõigus antud informatsioon onsaadud teisi madalmolekulaarseidhepariine puudutavatest andmetest. Eisoovitata samaaegselt manustada koosjärgnevate ravimitega: vitamiin Kantagonistid ja teised antikoagulandid,ASH ja teised salitsülaadid ning MSPVA-d,tiklopidiin, klopidogreel ja teisedtrombotsüütide inhibiitorid, süsteemsetoimega glükokortikoidid ja dekstraan.Kõik need ravimid suurendavad bemipariinifarmakoloogilist toimet koostoime tõttukoagulatsioonile ja/või trombotsüütidetalitlusele ja suurendavad veritsuse riski.Ravimeid, mis tõstavad seerumikaaliumisisaldust, tohib võtta samaaegseltvaid eriti hoolika meditsiinilise järelvalveall. Hepariini koostoimet i.v. manustatavanitroglütseriiniga (mis võib põhjustadaefektiivsuse langust) pole võimalikbemipariini manustamisel välistada.Zibor, Menarini, Inj. sol. 2500 TU/0,2 mlanti Xa/1 ml eeltäidetud süstal N10; Inj.sol. 3500 TU/0,2 ml anti Xa/1 mleeltäidetud süstal N10;DabigatraaneteksilaatDabigatranum etexilatumRAVIMITÜÜP: Otsesed trombiiniinhibiitoridNÄIDUSTUS: Venoossetetrombembooliate primaarnepreventatsioon täiskasvanud patsientidel,kel on sooritatud elektiivne kogupuusaliigese või kogu põlveliigesekirurgiline asendamine.ANNUSTAMINE: Venoossetrombemboolia (VTE) preventsioonpatsientidel pärast elektiivset põlveliigeseasendamise operatsiooni: Soovitatavannus on 220 mg 1 kord ööp.Ravi tulebalustada, manustades suu kaudu 110 mg1...4 tundi pärast operatsiooni lõppu, ningjätkata seejärel, manustades 220 mg 1kord ööp., kokku 10 päeva jooksul.Venoosse trombemboolia (VTE)preventsioon patsientidel pärast elektiivsetpuusaliigese asendamise operatsiooni:Soovitatav annus on 220 mg 1 kordööp.Ravi tuleb alustada, manustades suukaudu 110 mg 1...4 tundi pärastoperatsiooni lõppu, ning jätkata seejärel,manustades 220 mg 1 kord ööp., kokku28...35 päeva jooksul. Kui hemostaas eiole tagatud, tuleb mõlema operatsioonikorral ravi alustamisega viivitada. Kui raviei alustata operatsiooni päeval, tuleb ravialustada, manustades 220 mg ööp.EAKATELE: Seoses eakate patsientidega(üle 75 eluaasta) on kliiniline kogemuspiiratud. Nende patsientide ravimisel tulebolla ettevaatlik. Soovituslik annus on 150mg ööp. Pärast põlveliigese asendusttuleb ravi alustada suukaudselt 1...4 tunnijooksul pärast ravi lõppu, manustades 75mg ning jätkata seejärel kokku 10 päevajooksul annustamist 150 mg 1 kord ööp.Pärast puusaliigese asendust tuleb ravialustada suukaudselt 1...4 tunni jooksulpärast operatsiooni lõppu, manustades 75mg ning jätkata seejärel kokku 28...35päeva jooksul annustamist 150 mg 1 kordööp.LASTELE: Laste ja noorukitega kogemuspuudub. Ei soovitata kasutada alla18-aastastel patsientidel, kuna puuduvadandmed ohutuse ja efektiivsuse kohta.RASEDATELE: Ei tohi raseduse ajal ilmatungiva vajaduseta kasutada. Ravi ajakstuleb imetamine katkestada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes. Raske neerukahjustus(kreatiniini kliirens

SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedhüübivushäired, trombotsütopeenia või protseduurijärgne voolus.trombotsüütide funktsionaalsed defektid, KOOSTOIMED: Koostoimete uuringud onaktiivne seedetrakti haavandtõbi, hiljutine läbi viidud ainult täiskasvanutel.biopsia või suurem trauma, hiljutine Samaaegselt dabigatraaneteksilaadiga eikoljusisene verejooks või peaaju, seljaaju tohi kasutada järgmisi ravimeid:või silma operatsioon, bakteriaalne fraktsioneerimata hepariine ja hepariiniendokardiit. Mõõduka neerukahjustusega derivaate, madalmolekulaarseid hepariinepatsientidel on organismis tsirkuleeriva (LMWH), fondaparinuksi, desirudiini,dabigatraani kogus suurenenud. Alla 50 kg trombolüütilisi ravimeid, GPIIb/IIIakaaluvate ja eakate patsientide kohta on retseptorite antagoniste, klopidogreeli,vähe andmeid. Neil juhtudel tuleb tiklopidiini, dekstraani, sulfiinpürasooni jadabigatraaneteksilaati kasutadaK-vitamiini antagoniste. Tuleb märkida, etettevaatusega ning kogu raviperioodi fraktsioneerimata hepariini tohibjooksul on vajalik hoolikas kliiniline manustada sellistes annustes, mis onjälgimine (verejooksu või aneemia vajalikud tsentraalsete venoossete võisümptomite osas). Raskete verejooksude arteriaalsete püsikateetrite avatunakorral tuleb ravi katkestada ja verejooksu hoidmiseks.kohta uurida. KoosDabigatraaneteksilaat ja dabigatraan eidabigatraaneteksilaadiga ei tohimetaboliseeru tsütokroom P450manustada ravimeid, mis võivadensüümsüsteemi abil ning in vitro ei toimisuurendada hemorraagia riski, või neid inimese tsütokroom P450 ensüümidesse.tuleb kasutada ettevaatusega. Kirurgilisest Seetõttu ei ole sellega seotudsuremusest enim ohustatud jaravimkoostoimeid dabigatraaniga oodata.trombembooliate oluliste riskifaktoritega Hemorraagia ohu tõttu, eriti sellistepatsiendid: Seoses selliste patsientidega MSPVR-te puhul, mille eliminatsioonion dabigatraani efektiivsuse ja ohutuse poolväärtusaeg on üle 12 tunni,kohta vähe andmeid, mistõttu nende soovitatakse patsienti hoolikalt jälgidapatsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik. verejooksu sümptomite osas. KoostoimedSpinaalanesteesia/epiduraalanesteesia/lumbaalpunktsioon: transportijatega: Amiodaroon inhibeeribPatsientidel, kel sooritatakse suuremortopeediline operatsioon, ei saa välistadadabigatraani jaspinaal/epiduraalanesteesia samaaegsekasutamise või spinaalpunktsiooni kaasuvateostamise tagajärjel tekkivaid epiduraalvõispinaalhematoome, mille tulemuseksvõib olla pikaajaline või püsiv paralüüs.Nende harvade tagajärgede oht võib ollasuurem, kui postoperatiivselt kasutataksepüsivaid epiduraalkateetreid võisamaaegselt manustatakse hemostaasimõjustavaid ravimeid. Seetõttu eisoovitata dabigatraaneteksilaati kasutadapatsientidel, kel sooritatakse anesteesiapostoperatiivse epiduraal-püsikateetriga.Dabigatraaneteksilaadi esimese annusemanustamise ja kateetri eemaldamisevahele peab jääma vähemalt kaks tundi.Neid patsiente on vaja neuroloogilistesümptomite osas sageli jälgida.Reieluukaela murru kirurgiline ravi: Senipuuduvad andmed dabigatraaneteksilaadikasutamise kohta patsientidel, kelsooritatakse reieluukaela murru kirurgilineravi, mistõttu seda ravimit ei soovitata.Dabigatraaneteksilaat kõvakapslidsisaldavad värvainetpäikeseloojangukollane (E110), mis võibpõhjustada allergilisi reaktsioone.KÕRVALTOIMED: Aneemia, hematoom,haava hemorraagia, seedetrakti verejooks,hematuuria, hemoglobiini langus, haavasekretsioon, postoperatiivne aneemia,protseduurijärgne hematoom,protseduurijärgne hemorraagia,transportvalgu P-glükoproteiin väljutamist,kuid dabigatraaneteksilaat on selletransportvalgu substraat.Dabigatraaneteksilaadi manustamisel koosamiodarooniga amiodarooni ja temaaktiivse metaboliidi DEA imendumiseulatus ja kiirus oluliselt ei muutunud.Dabigatraani AUC ja Cmax suurenesidvastavalt umbes 60 % ja 50 % võrra.Koostoime mehhanism ei ole veel täielikultselge. Arvestades amiodarooni pikapoolväärtusajaga, võivad potentsiaalsedravimkoostoimed avalduda mitme nädalajooksul pärast amiodarooni ärajätmist.Patsientidel, kes saavad samaaegseltdabigatraaneteksilaati ja amiodarooni,tuleb dabigatraaneteksilaadi annustvähendada 150 mg-ni ööp.P-glükoproteiini inhibiitorid: Erititähelepanelik tuleb olla tugevateP-glükoproteiini inhibiitorite naguverapamiili, klaritromütsiini jt kasutamisel.P-glükoproteiini inhibiitor kinidiin onvastunäidustatud.P-glükoproteiini indutseerijad: TugevadP-glükoproteiini indutseerijad nagurifampitsiin või naistepuna (Hypericumperforatum) võivad vähendadasüsteemselt tsirkuleeriva dabigatraanikogust. Nende ravimite samaaegselkasutamisel tuleb olla tähelepanelik.Pradaxa, Boehringer Ingelheim, Caps. 75mg N10, 30; Caps. 110 mg N10, 30;;;DaltepariinDalteparinumRAVIMITÜÜP: Hepariini rühmNÄIDUSTUS: Ägeda süvaveenidetromboosi ja kopsuarteri trombembooliaravi. Tromboosi profülaktika kirurgilisteprotseduuride korral. Verehüübimiseprofülaktika ekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal,mille läbiviimine on seotud ägeda võikroonilise neerupuudulikkusega.Ebastabiilse stenokardia jaST-elevatsioonita (ehk Q-sakita)müokardiinfarkti ravi. Sümptomaatilisevenoosse trombemboolia [VTE](proksimaalsete süvaveenide tromboosja/või kopsuarteri trombemboolia)retsidiivide profülaktika vähihaigetelpatsientidel. Ägedate haigusseisunditetõttu voodire?iimil olevate patsientidetromboosi profülaktika.ANNUSTAMINE: Süvaveeni tromboosi jakopsuarteri trombemboolia ravi:manustada naha alla 1 või 2 korda päevas.Samaaegselt võib alustada suukaudsetantikoagulatiivset ravi K-vitamiiniantagonistidega. Kombineeritud ravijätkatakse, kuni protrombiinikompleksifaktorite kontsentratsioon on jõudnudterapeutilisele tasemele (tavaliseltvähemalt 5 päevaga). Patsientideambulatoorses ravis kasutatavad annusedon võrdsed hospitaliseeritud haigeteannustega. Manustamine üks kord päevas:200 TÜ/kg manustatakse naha alla 1 kordpäevas. Max päevaannus on 18 000 TÜ.Antikoagulatiivse toime jälgimine polevajalik. Manustamine 2 korda päevas.Alternatiivselt võib haigetele manustadanaha alla 100 TÜ/kg 2 korda päevas.Antikoagulatiivse toime jälgimine poleüldiselt vajalik, kuid teatud haigetel võibvajadusel mõõta anti-Xa kontsentratsioonivereseerumis. Max kontsentratsioonvereseerumis saavutatakse 3...4 tundipärast manustamist naha alla, mil peaksvõtma vereanalüüsi. Soovituslik anti-Xatase vereseerumis on 0,5...1,0 TÜanti-Xa/ml. Hüübimise vältiminehemodialüüsi ja hemofiltratsiooni ajal:manustatakse i.v., kasutades ühtejärgnevatest raviskeemidest. Kroonilineneerupuudulikkus või ilma veritsusohutapatsiendid: krooniliselt hemodialüüsravisaavatel patsientidel on tavaliselt harvavaja anti-Xa taset kontrollida ja annustkorrigeerida. Soovitatud annustekasutamisel saavutatakse tavaliseltkontsentratsioon vereseerumis vahemikus0,5...1,0 TÜ anti-Xa/ml. Kui hemodialüüsivõi hemofiltratsiooni rakendatakse kuni 4tundi: manustatakse 30...40 TÜ/kgboolussüstina veeni ja sellele järgnebpüsiinfusioon veeni 10...15 TÜ/kg/tunnis.83

Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDAlternatiivselt võib manustada 5000 TÜboolussüstina veeni. Kui hemodialüüsi võihemofiltratsiooni rakendatakse kauem kui4 tundi: manustatakse algul boolussüstina30...40 TÜ/kg veeni, sellele järgnebpüsiinf. veeni 10...15 TÜ/kg/tunnis. Ägeneerupuudulikkus või suure veritsusohugapatsiendid: ägeda neerupuudulikkusegapatsientide hemodialüüsi korral onterapeutiline vahemik kitsam kui korduvalthemodialüüsravi saavatel patsientidel janeil peab vastavalt jälgima anti-Xa tasetvereseerumis. Soovitatav anti-Xakontsentratsioon vereseerumis onvahemikus 0,2...0,4 TÜ anti-Xa/ml. Algulmanustatakse patsientidele 5...10 TÜ/kgi.v. boolussüstina, sellele järgneb püsiinf.veeni 4...5 TÜ/kg/tunnis. Tromboosiprofülaktika kirurgiliste protseduuridekorral: manustatakse s.c. Antikoagulatiivsetoime jälgimine pole reeglina vajalik. Kuiseda siiski teostatakse, tuleb analüüsidvõtta 3...4 tundi pärast naha allamanustamist, mil saavutataksevereseerumis max kontsentratsioon.Soovitatud annuste kasutamiselsaavutatakse tavaliseltplasmakontsentratsiooni kõrgpunktvahemikus 0,1...0,4 TÜ anti-Xa/ml.Üldkirurgia: Trombembooliliste tüsistusteriskiga haiged: 2500 TÜ manustatakse 2tundi enne operatsiooni naha alla jaseejärel 2500 TÜ naha alla igal hommikulpatsiendi mobiilsuse taastumiseni, reeglina5...7 päeva või kauem. Täiendavatrombembolliliste tüsistuste rsikigapatsiendid (näiteks kasvajaga patsiendid):5000 TÜ manustatakse naha allaoperatsioonieelsel õhtul ning seejärel 5000TÜ naha alla järgnevatel õhtutel, reeglina5...7 päeva või ka kauem. Alternatiivsevõimalusena võib manustada 2500 TÜnaha alla 2 tundi enne operatsiooni jaseejärel 8...12 tunni pärast 2500 TÜ, kuidmitte varem kui 4 tundi pärast kirurgiliseprotseduuri lõppu. Järgnevatel päevadelmanustatakse 5000 TÜ naha alla igalhommikul. Ortopeediline kirurgia (k.apuusaliigese proteesimine): manustataksekuni 5 postoperatiivse nädala (35 päeva)vältel, kasutades ühte alljärgnevatestraviskeemidest. Preoperatiivnemanustamine: 5000 TÜ manustataksenaha alla operatsioonieelsel õhtul ningseejärel 5000 TÜ naha alla järgnevatelõhtutel. Alternatiivne preoperatiivnemanustamine: 2500 TÜ naha alla 2 tundienne operatsiooni ja seejärel 8...12 tunnipärast 2500 TÜ, kuid mitte varem kui 4tundi pärast kirurgilise protseduuri lõppu.Järgnevatel päevadel manustatakse 5000TÜ naha alla igal hommikul.Postoperatiivne manustamine: 2500 TÜnaha alla 4...8 tundi pärast kirurgilistprotseduuri, kuid mitte varem kui 4 tundi84kirurgilise protseduuri lõppemisest.Järgnevatel päevadel manustatakse igapäev 5000 TÜ naha alla. Ebastabiilsestenokardia ja ST-elevatsioonitamüokardiinfarkti ravi: antikoagulatiivsetoime jälgimine pole üldiselt vajalik, kuidteatud haigetel võib vajadusel mõõtaanti-Xa kontsentratsiooni vereseerumis.Max. kontsentratsioon vereseerumissaavutatakse 3 kuni 4 tundi pärastmanustamist naha alla, mil peaks võtmavereanalüüsi. Soovituslik tasevereseerumis on 0,5...1,0 TÜ anti-Xa/ml.Patsiendid peaksid saama ka kaasnevatravi ASH-ga (75 mg kuni 325 mg päevas),välja arvatud juhtudel, kui see onspetsiifiliselt vastunäidustatud. 120 TÜ/kgmanustatakse naha alla 12 tunni järel (s.t2 korda päevas), max lubatud annus on 10000 TÜ/12 tunni kohta. Ravi peab kestmakuni patsiendi stabiliseerumiseni (vähemalt6 päeva) või kauem, kui arst peab sedavajalikuks. Patsientidele, kes ootavadrevaskularisatsiooni, soovitataksemanustada fikseeritud annuses kuniinvasiivse protseduuri päevani (PTCA võiCABG). Kogu ravi kestus ei tohi ületada 45päeva. Fikseeritud annus sõltub patsiendisoost ja kaalust: Naised < 80 kg ja mehed< 70 kg: manustatakse 5000 TÜ s.c. iga12 tunni järel. Naised ? 80 kg ja mehed ?70 kg: manustatakse 7500 TÜ s.c. iga 12tunni järel. Sümptomaatilise venoossetrombemboolia [VTE] (proksimaalsetesüvaveenide tromboos ja/või kopsuarteritrombemboolia) retsidiivide profülaktikavähihaigetel patsientidel. 1. kuu:manustage 200 RÜ/kg kehakaalu kohtasubkutaanselt (SC) üks kord päevasesimese 30 ravipäeva jooksul. Maxpäevane annus ei tohi ületada 18 000 RÜpäevas. 2...6. kuu: tuleb manustadaannuses umbes 150 RÜ/kg subkutaanselt1 kord päevas, kasutades fikseeritudannusega süstlaid. Tromboosi profülaktikavoodire?iimil olevatel haigetel. 12...14päeva vältel (või kauem, kui haige onendiselt voodirezhiimil) manustatakse ükskord ööpäevas subkutaanselt 5000 RÜdaltepariini. Hüübimisvastase toimejälgimine ei ole tavaliselt vajalik.LASTELE: Andmed efektiivsuse ja ohutusekohta on piiratud. Kui daltepariinikasutatakse lastel, tuleb jälgida anti-Xakontsentratsiooni vereseerumis.RASEDATELE: Kasutamisel raseduse ajalon loote kahjustuste võimalus vähene.Kuid et kahjustuste võimalust ei saatäielikult välistada, tuleb daltepariiniraseduse ajal kasutada ainult vajadusekorral.VASTUNÄID.: Diagnoositud või oletatavimmunoloogiliselt vahendatud hepariinipõhjustatud trombotsütopeenia(autoimmuunne trombotsütopeenia).Ülitundlikkus TA või teistemadalmolekulaarsete hepariinide võihepariini suhtes. Aktiivne, kliiniliselt olulineveritsus (nagu näiteks äge seedetraktihaavand või verejooks, hemorraagilineajuinsult). Väljendunud hüübimishäired.Septiline endokardiit. KNS, silmade võikõrvade hiljutine trauma või kirurgilisedoperatsioonid. Suurenenud veritsusohutõttu on ravi suurte annustega (midakasutatakse süvaveeni ägeda tromboosi,kopsuarteri trombemboolia või ägedakoronaarsündroomi korral),vastunäidustatud patsientidel, kellel onplaanis teostada spinaal- võiepiduraalanesteesia vm protseduur, millekäigus teostatakse spinaalpunktsioon.RISKID: Juhteanesteesia(epiduraal/spinaalanesteesia) võispinaalpunktsioon järgnevaantikoagulantraviga või selle foonilsuurendab riski epiduraal- võispinaalhematoomi tekkeks, milletagajärjeks võib olla kauakestev võipöördumatu halvatus. Verejooksu oht:Daltepariini kasutamisel tuleb ettevaatlikolla patsientide korral, kel on kõrgenenudrisk verejooksude tekkeks, näiteksjärgmistel juhtudel: trombotsütopeenia jatrombotsüütide funktsioonihäired, raskeneeru- või maksapuudulikkus, ravileallumatu hüpertensioon, hüpertensiivnevõi diabeetiline retinopaatia. Ettevaatliktuleb olla daltepariini suurte annuste (midakasutatakse süvaveenide tromboosi,kopsuarteri trombemboolia ja ebastabiilsestenokardia ravis) määramisel äsjaopereeritud patsientidele.Trombotsütopeenia: Manustamise ajalpeab olema ettevaatlik kiiresti tekkiva jatõsise trombotsütopeenia suhtes (

SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedsünteetiliste polüsahhariididega.Konservandina bensüülalkoholi sisaldavateravimite manustamist enneaegsetelevastsündinutele on seostatud fataalsehingeldussündroomiga ("gaspingsyndrome").Andmed efektiivsuse ja ohutuse kohtalastel on piiratud. Kui daltepariinikasutatakse lastel, tuleb jälgida anti-Xakontsentratsiooni vereseerumis.KÕRVALTOIMED: Veritsus, hematoomsüstekohal, pöörduv mitteimmunoloogilinetrombotsütopeenia (I tüüpi), valusüstekohal, allergilised reaktsioonid jatransaminaaside (ASAT, ALAT) aktiivsusemööduv suurenemine, autoimmuunnetrombotsütopeenia (II tüüpi), millegavõivad kaasneda trombootilisedkomplikatsioonid, naha nekroos,alopeetsia, anafülaktilised reaktsioonid,spinaal- või epiduraalhematoom, onteatatud retroperitoneaalsetest jaintrakraniaalsetest verejooksudest jamõned neist on olnud letaalsed.KOOSTOIMED: Manustamisel kooshemostaasi mõjustavate ravimite (ASH jtMSPVA), vitamiin K antagonistide jadekstraaniga võib daltepariinnaatriumitoime tugevneda.Fragmin, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Inj. 10000TÜ 0.4ml täidetud süstalN5; Inj. 12500TÜ anti Xa/ml 0.2mltäidetud süstal N10; Inj. 25000TÜ antiXa/ml 0.2ml täidetud süstal N10; Inj.7500TÜ 0.3ml täidetud süstal N10EnoksapariinEnoxaparinumRAVIMITÜÜP: Hepariini rühmNÄIDUSTUS: Süvaveenide tromboosiravi. Süvaveenide tromboosi profülaktikakirurgilistel patsientidel ja kõrge riskigavoodihaigetel. Verehüübimise profülaktikaekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal.Ebastabiilse stenokardia ja Q-sakita(mitte-transmuraalse) müokardiinfarkti ravikombinatsioonis ASH-ga. ÄgedaST-segmendi elevatsioonigamüokardiinfarkti (STEMI) ravi, sealhulgasnii medikamentoosset ravi saavad kui kajärgneva perkutaansekoronaarinterventsiooni (PTKA)läbitegevad patsiendid.ANNUSTAMINE: Trombembooliaprofülaktika kirurgiliste protseduuride ajal:Mõõduka trombogeense riskigapatsientidel (nt abdominaalkirurgia) 2000anti-Xa TÜ 1 kord ööp. nahaaluse süstena.Üldkirurgias tuleks esimene süst teha 2tundi enne operatsiooni. Venoossetrombemboolia profülaktika kõrge riskigavoodihaigetel: Naatriumenoksapariinisoovitatav annus on 4000 anti-Xa RÜ ükskord päevas manustatuna nahaalusi. Ravinaatriumenoksapariiniga määratakseminimaalselt 6 päevaks ning sedajätkatakse kuni patsiendi täielikumobiliseerimiseni, maksimaalselt 14 päevajooksul.Süvaveenide tromboosi ravi ilma või kooskopsuemboliga: Naatriumenoksapariinivõib manustada nahaalusi kas kaks kordapäevas 100 anti-Xa RÜ/kg või ühekordsesüstena annuses 150 anti-Xa RÜ/kg.Komplitseerunud trombemboolilistehäiretega patsientidele on soovitatavmanustada 100 anti-Xa RÜ/kg kaks kordapäevas. Ravi naatriumenoksapariinigamääratakse keskmiselt tavaliselt 10päevaks. Kui võimalik, minnakse ülesuukaudsele antikoagulantravile ningnaatriumenoksapariiniga jätkatakse kuniterapeutilise antikoaguleeriva toimesaavutamiseni (INR väärtus 2...3).Ebastabiilse stenokardia ja Q-sakita(mitte-transmuraalse) müokardiinfarktiravi: Naatriumenoksapariini soovitatavannus on 100 anti-Xa RÜ/kg iga 12 tunnijärel nahaaluse süstena, manustatunakoos suukaudse atsetüülsalitsüülhappega(100...325 mg üks kord ööp.). Ravinaatriumenoksapariiniga määratakseminimaalselt 2 päevaks ning jätkataksekuni kliinilise seisundi stabiliseerumiseni.Tavaline ravikestvus on 2...8 päeva.Verehüübimise profülaktikaekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi ajal Naatriumenoksapariinisoovitatav annus on 100 anti-Xa RÜ/kg.Suure verejooksuriskiga patsientidel tulebannust vähendada 50 anti-Xa RÜ/kg kahevaskulaarse juurdepääsu olemasolul või 75anti-Xa RÜ/kg ühe vaskulaarsejuurdepääsu olemasolul. Hemodialüüsi ajaltuleb naatriumenoksapariini manustadadialüüsiringe arteriaalsesse harussedialüüsiprotseduuri alguses. Selle annusetoimeaeg on tavaliselt piisav 4-tunnisedialüüsiprotseduuri jaoks, kuid kui leitaksefibriinringe, nt pärast tavalisest kauemkestnud protseduuri, tuleb manustadalisaannus 50...100 anti-Xa RÜ/kg. ÄgedaST-segmendi elevatsioonigamüokardiinfarkti ravi:Soovitatav annus onühekordne 3000 anti-Xa RÜintravenoosselt boolusena ja 100 anti-XaRÜ/kg nahaaluse süstena, millele järgneb100 anti-Xa RÜ/kg nahaalusi iga 12 tunnijärel (esimesed kaks annust max. 10 000anti-Xa RÜ, edaspidi annuses 100 anti-XaRÜ/kg). 75-aastaste ning vanematepatsientide annuseid vt. lõigust "eakatele".Trombolüüsiga (fibriin-spetsiifiline võimitte) samaaegsel kasutamisel tulebnaatriumenoksapariini manustadaajavahemikus 15 minutit enne ja 30minutit pärast fibrinolüüsravi algust. Kõikpatsiendid peavad saamaatsetüülsalitsüülhapet kohe, kui neiltuvastatakse STEMI ning jätkama sellega(75...325 mg üks kord päevas), kui polevastunäidustusi. Naatriumenoksapariiniravi soovitatav kestus on 8 päeva või kunipatsiendi haiglast väljakirjutamiseni, kumbiganes enne saavutatakse. Perkutaansekoronaarinterventsiooni (PTKA)läbitegevad patsiendid: kui viimanenaatriumenoksapariini nahaalune süst tehtivähem kui 8 tundi enneballoonlaiendamist, pole lisaannust vaja.Kui viimane nahaalune süst tehti enam kui8 tundi enne balloonlaiendamist, tulebmanustada 30 anti-Xa RÜ/kg i.v.EAKATELE: Ägeda ST-segmendielevatsiooniga müokardiinfarkti raviksvähemalt 75-aastastel vanuritel ei kasutataalgset intravenoosset boolust. Ravialustatakse annusega 75 anti-Xa RÜ/kgnahaaluste süstidega iga 12 tunni järel(esimesed kaks annust max. 7500 anti-XaRÜ, edaspidi 75 anti-Xa RÜ/kg). Muudenäidustuste korral, kui neerufunktsioon eiole häiritud, pole eakatel patsientidel vajaannust vähendada.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui arst on tuvastanud selleksabsoluutse vajaduse.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, hepariinivõi selle derivaatide suhtes, k.amadalmolekulaarsed hepariinid. Ulatuslikaktiivne verejooks ja suure riskigakontrollimatu verejooksu seisundid, k.ahiljutine hemorraagiline insult.Infektsioosne endokardiit. Ülitundlikkusbensüülalkoholi suhtes.RISKID: Madalmolekulaarseid hepariineei tohi asendada ühe ravikuuri jooksulüksteisega, sest nende tootmisprotsess onerinev, nende molekulkaal, spetsiifilineanti-Xa aktiivsus, ühikud ja annused onerinevad. Selle tulemusel on erinev kanende farmakokineetika ja sellega seoseska bioloogiline aktiivsus (nt anti-trombiiniaktiivsus ja trombotsüütideinteraktsioonid). Seetõttu on vaja igaüksiku ravimpreparaadi puhul rakendadaspetsiaalset tähelepanu ja instruktsioonidejälgimist. Nagu teiste antikoagulantidepuhul, on ka naatriumenoksapariinimanustamisel spinaal- võiepiduraalanesteesia ajal esinenudpikaajalist või püsivat paralüüsipõhjustavat intraspinaalse hematoomijuhte. Need juhud esinevad harvem, kuikasutatakse naatriumenoksapariiniannuseid 1000 anti-Xa RÜ päevas võivähem. Risk on suuremnaatriumenoksapariini suuremate annustekasutamisel, kui epiduraalkateetreidkasutatakse postoperatsiooni perioodis85

Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDpikaajaliselt või samaaegsel hemostaasimõjutavate ravimite nagu MSPVAdkasutamisel. Samuti tundub risk olevatsuurem traumaatilise või korduvaintraspinaalse punktuuri korral.Naatriumenoksapariini ja epiduraal- võispinaalanesteesia/analgeesiaga kaasuvavõimaliku verejooksu riski vähendamiseks,tuleb arvestada ravimitefarmakokineetiliste omadustega. Kateetripaigaldamist ja eemaldamist on soovitatavläbi viia kui naatriumenoksapariiniantikoaguleeriv toime on väike. Kateetripaigaldamist ja eemaldamist tuleb pärastnaatriumenoksapariini süvaveenidetromboosi (SVT) profülaktilise annusemanustamist lükata 12 tunni võrra edasi,kusjuures naatriumenoksapariinisuuremaid annuseid (100 anti-Xa RÜ/kgkaks korda päevas või 150 anti-Xa RÜ/kgüks kord päevas) saavatel patsientidelpeab olema edasilükkamise aeg pikem (24tundi). Naatriumenoksapariini järgmiseannuse võib manustada mitte enne 2 tundipärast kateetri eemaldamist. Kui arstotsustab manustada antikoagulantiepiduraal-/spinaalanesteesia foonil, tulebrakendada äärmist valvsust ja sagedastjälgimist, et avastada mistahesneuroloogiliste häirete nähte jasümptomeid, nt valu keskseljas,sensoorsed ja motoorsed häired(alajäsemete tuimus või nõrkus), sooleja/või põie düsfunktsioon. Patsiente tulebõpetada otsekohe teatama, kui nadkogevad mõnda neist ülalnimetatudnähtudest või sümptomeist. Kuikahtlustatakse spinaalse hematoomi nähtevõi sümptomeid, tuleb alustada kiirediagnoosimise ja raviga, k.a seljaajudekompressioon. Naatriumenoksapariinituleb kasutada äärmise ettevaatusegapatsientidel, kelle on anamneesishepariinist põhjustatudtrombotsütopeenia, ilma või koostromboosiga. Hepariinist põhjustatudtrombotsütopeenia risk võib püsidamitmeid aastaid. Kui anamneesiskahtlustatakse hepariinist põhjustatudtrombotsütopeeniat, on in vitro läbiviidavaltrombotsüütide agregatsiooni testil piiratudväärtus. Otsus naatriumenoksapariinikasutamise kohta tuleb langetada ainultkonsulteerides selle ala asjatundjatega.Verejooksu riski vähendamiseksveresoonte instrumentaalse protseduuriajal ebastabiilse stenokardia, Q-sakitamüokardiinfarkti ja ägeda ST-segmendielevatsiooniga müokardiinfarkti ravis, tulebtäpselt kinni pidada soovitatudnaatriumenoksapariini süstete vahelistestintervallidest. Oluline on saavutadapunkteerimiskoha hemostaas pärastPTKA-d. Sulgemisel seadme kasutamiselvõib kateetri kohe eemaldada. Manuaalse86kompressioonimeetodi korral tulebkateeter eemaldada 6 tundi pärast viimastintravenoosset/nahaalustnaatriumenoksapariini manustamist. Ravijätkamisel naatriumenoksapariiniga tulebjärgmine korraline annus manustadavähemalt 6...8 tundi pärast kateetrieemaldamist. Protseduuri kohta tulebvõimaliku verejooksu nähtude võihematoomi tekke suhtes jälgida.Mehhaaniliste südameklapi proteesidegarasedatele naistele naatriumenoksapariinimanustamise kohta ei ole piisavaltuuringuid. Kliinilises uuringusmehhaaniliste südameklapi proteesidegarasedate naistega, kellele manustatinaatriumenoksapariini (100 anti-Xa RÜ/kgkaks korda päevas) trombemboolia riskivähendamiseks, said kaheksast naisest 2trombi, mille tagajärjel tekkis klapi blokaadning nii ema kui loode surid. Ravimituruletuleku järgselt on samutiüksikjuhtudel teatatud mehhaanilistesüdameklapi proteesidega rasedatel naistelesinenud klapitromboosist juhul, kui neilemanustati trombi profülaktikaksnaatriumenoksapariini. Rasedadsüdameklapi proteesiga patsiendid võivadolla kõrgema trombemboolia riskigrupipatsiendid.Venoosse trombemboolia profülaktikakskasutatavates annustes ei mõjutanaatriumenoksapariin märkimisväärseltveritsusaega ja vere täieliku koagulatsioonitesti, ei mõjuta ka trombotsüütideagregatsiooni ega fibrinogeeni seondumisttrombotsüütidele. Nagu teisteantikoagulantide kasutamisel, võibverejooks tekkida mistahes kohas. Kuitekib verejooks, tuleb uurida selle päritoluja rakendada sobivat ravi.Naatriumenoksapariini nagu teisigiantikoagulante tuleb kasutadaettevaatusega suurenenud veritsusohugaseisundite puhul, nt: - häirunudhemostaas, - anamneesis peptilinehaavand, - hiljutine isheemiline insult -kontrollimatu raske arteriaalnehüpertensioon, - diabeetiline retinopaatia,- hiljutine neuro- või oftalmoloogilineoperatsioon, - samaaegne hemostaasimõjutavate ravimite kasutamine.Naatriumenoksapariini kasutamisttrombemboolia profülaktikakssüdameklappide mehhaaniliste proteesigapatsientidel on vähe uuritud. Üksikuteljuhtudel on teatatud südameklapi proteesitromboosist patsientidel, kes saidnaatriumenoksapariini trombembooliaprofülaktikaks. Mitmesugused kaasuvadfaktorid, nagu põhihaigus ja ebapiisavadkliinilised andmed piiravad selliste juhtudeanalüüsimist. Mõned nendest juhtudestesinesid rasedatel patsientidel, kelledeltromboos põhjustas ema ja loote surma.Rasedad südameklapi proteesigapatsiendid võivad olla kõrgematrombemboolia riskigrupi patsiendid.Kasutatuna profülaktilistes annustes ei oleeakatel patsientidel täheldatud suurematsoodumust veritsustele. Eakad patsiendid(eriti 80-aastased ja vanemad) võivadterapeutiliste annuste kasutamisel ollasuurenenud riskigaverejooksukomplikatsioonideks. Soovitatavon hoolikas kliiniline jälgimine.Neerufunktsioonihäiretega patsientidel onoht üleannustamisele ja sellega kaasuvaltsuurem risk verejooksudeks. Kuna raskeneerupuudulikkusega patsientidel(kreatiniini kliirens

SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedalustamist. Selliste ravimite hulkakuuluvad: Süsteemsed salitsülaadid,atsetüülsalitsüülhape ja MSPVAd, k.aketorolak; Dekstraan 40, tiklopidiin jaklopidogreel; Süsteemsedglükokortikosteroidid; Trombolüütikumid jaantikoagulandid; Teised trombotsüütideagregatsiooni pärssivad ravimid, k.aglükoproteiin IIb/IIIa antagonistid. Kuisellised kombinatsioonid on näidustatud,tuleb naatriumenoksapariini vajaduselmanustada hoolika kliinilise ja laboratoorsejälgimise tingimustes.Clexane, Sanofi-Synthelabo, Süstelahus10 000 RÜ/ml amp või süstel 0,2ml N10;Süstelahus 10 000 RÜ/ml amp või süstel0,4ml N10; Süstelahus 10 000 RÜ/ml ampvõi süstel 0,6ml N2; Süstelahus 10 000RÜ/ml amp või süstel 0,8ml N2; Inj.100mg/ml amp või süstel 1ml N10; In.j100mg/ml amp või süstel 1ml N2;EpoprostenoolEpoprostenolumRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Primaarne pulmonaalnehüpertensioon (III ja IV funktsionaalneklass NYHA klassifikatsiooni järgi).ANNUSTAMINE: Sobib ainult pidevaksinf., manustatuna kas veenisiseselt võidialüsaatorisse voolavasse verre.Lühiaegse ravina manustataksepüsiinfusioonina 2 ng/kg/min; annust võibkorrigeerida 2 mg/kg/min iga 15 minutijärel soovitud toime ilmnemiseni.Pikaaegse infusioonina manustataksetsentraalse veenikateetri kaudu. Ajutiseltperifeerset veenikateetrit kasutades onalgannuseks 4 ng/kg/min võrra vähem kuilühiajalises ravis leitud max talutav annus.Hepariini asendamiseks patsientidele, kesvajavad hemodialüüsi ja kellel esinebsuurenenud risk hemorraagia tekkeks.Enne dialüüsi: 4 ng/kg/min i.v., dialüüsiajal: 4 ng/kg/min dialüsaatori arteriaalsevere sissevooluavasse.LASTELE: Kasutamise kohta andmedpuuduvad.RASEDATELE: Puuduvad piisavadandmed.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Kui on tekkinud epoprostenoolimanustamise ajal kopsuturse või kuiesineb südamepuudulikkus vasemavatsakese düsfunktsiooni tõttu.RISKID: Valmislahuse kõrge pH tõttutuleb olla ettevaatlik, et vältida lahuseekstravasatsiooni ja sellele järgnevatkoekahjustuse ohtu. Tugev vasodilataator.Inf. ajal võivad esineda tahhükardia,bradükardia ja hüpotensioon. Inf. ajal ontäheldatud seerumi glükoositaseme tõusu.KÕRVALTOIMED: Sepsis, septitseemia,trombotsüütide arvu vähenemine, ärevus,närvilisus, peavalu näopunetus, siiveldus,oksendamine, koolikutaolised kõhuvalud.KOOSTOIMED: Võib tugevdada hepariinitoimet ja manustamisel soovitataksesamaaegset antikoagulantravi saavatelpatsientidel pidevalt jälgida verehüübivust.Veresooni laiendavat toimet võibsuurendada teiste vasodilataatoritesamaaegne kasutamine ja vastupidi. Naguteisedki prostaglandiini analoogid, võib kaepoprostenool pidurdada kudedesplasminogeeni aktivaatorit (t-PA),suurendade viimase maksakliirensit.MSPVA-de ja teiste trombotsüütideagregatsiooni mõjutavate ravimitesamaaegsel kasutamisel võib tekkidasuurenenud veritsuse oht.Flolan, Glaxo, Inf. plv. 500mcg +50mlFondapariinuksFondaparinuxRAVIMITÜÜP: Antitrombootiline ravimNÄIDUSTUS: Venoosse tromboembolismijuhtude (VTE) ärahoidmine patsientidel,kellel tehakse alajäsemete ulatuslikkeortopeedilisi operatsioone, nagu ntpuusaluu murd, suured põlveoperatsioonidvõi puusaliigese proteesimine. Venoossetromboembolismi juhtude (VTE)ärahoidmine patsientidel, kellele tehaksekõhuõõneoperatsioon ja kellel arvatakseolevat suur risk trombemboolsetetüsistuste tekkeks, näiteks patsientidel,kellele tehakse kõhuõõne-vähioperatsioon.Venoosse tromboembolismi juhtude (VTE)ärahoidmine mittekirurgilistel kõrge VTEtekkeriskiga patsientidel, kes onimmobiliseeritud seoses ägedahaigestumisega nagu südame puudulikkusja/või äge respiratoorne haigus, ja/või ägeinfektsioon või põlettikuline protsess.ANNUSTAMINE: Patsiendid, kelleltehakse ulatuslikke ortopeedilisi võikõhuõõneoperatsioone: Soovituslik annuson 2,5 mg 1 kord päevas manustatunapostoperatiivselt nahaaluse süstena.Esimene annus tuleb manustada 6 tundipärast operatsiooni lõppu, kui hemostaason taastunud. Ravi tuleb jätkata kunivenoosse tromboembolismi risk onvähenenud, tavaliselt kuni patsient onhaiglast välja kirjutatud, vähemalt 5....9päeva pärast operatsiooni. Kogemusednäitavad, et puusaluumurruga patsientideljätkub VTE tekkerisk ka pärast 9-ndatoperatsioonijärgset päeva. Nendelpatsientidel tuleb kaaluda prolongeeritudprofülaktilise manustamise jätkamist veellisaks 24 päeva vältel. Individuaalselthinnatud kõrge trombembooliatekkeriskiga mittekirurgilised patsiendid:Soovituslik annus on 2,5 mg 1 kord päevasmanustatuna nahaaluse süstena.Mittekirurgilistel patsientidel on kliiniliseltuuritud ravi kestusega 6...14 päeva.Manustatakse sügava nahaaluse süstenakui patsient on lamavas asendis. Süsttehakse kõhu anterolateraalsesse võiposterolateraalsesse piirkonda,vaheldumisi vasakule ja paremale poolele.Vältimaks ravimi kadu süsteli kasutamisel,ärge väljutage enne süstimist süstelisolevat õhumulli. Nõel viiakse kogupikkuses perpendikulaarselt pöidla janimetissõrme vahel hoitava nahavoldisisse. Nahavolti tuleb hoida kogu süstimiseajal.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olealla 17a. patsientidel uuritud.RASEDATELE: Kasutamise kohtarasedatel ei ole piisavalt andmeid.Loomuuringute andmed toimestrasedusele, embrüo/loote arengule,sünnitusele ja postnataalsele arengule onpiiratud andmete tõttu ebapiisavad. Ei tohirasedatele naistele määrata, juhul kui seeei ole hädavajalik. Fondapariinuks eritubroti emapiima, kuid ei ole teada, kas eritubka inimese rinnapiima. Rinnaga toitmine eiole ravi ajal soovitatav. Kuigi suukaudneimendumine on imikul ebatõenäoline.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes; aktiivnekliiniliselt oluline veritsus; äge bakteriaalneendokardiit; raske neerupuudulikkus, midaiseloomustab kreatiniini kliirens < 20ml/min.RISKID: Ettenähtud ainult nahaaluseksmanustamiseks. Mitte manustadalihasesisesi. Manustada ettevaatusegasuurenenud hemorraagiariskigapatsientidele, kellel on kaasasündinud võiomandatud veritsushäired, aktiivnehaavandiline seedetraktihaigus ja hiljutineintrakraniaalne hemorraagia, või neile onhiljuti tehtud aju-, seljaaju- võisilmaoperatsioon ja patsientideleerigruppidest, mis on loetletud allpool. Kuikasutatakse koosspinaal/epiduraalanesteesia võispinaalpunktuuriga patsientidel, kelleltehakse ulatuslikke ortopeedilisioperatsioone, ei saa välistada epiduraalvõispinaal hematoomide teket, mis võivadviia pikaajalise või püsiva paralüüsini.Nende juhtude risk võib olla suuremepiduraalkateetri kasutamiselpostoperatiivses faasis või samaaegselhemostaasi mõjutavate muude ravimitekasutamisel. Eakate patsientidepopulatsioonis on suurenenud veritsuserisk. Kuna vanuse suurenedesneerufunktsioon langeb, seega on eakatelfondapariinuksi eliminatsioon aeglustunudja ravimi kontsentratsioon organismissuurenenud.sutada eakatel patsientidel87

Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDettevaatusega.Patsiendid kehakaaluga < 50 kg omavadsuuremat riski veritsuste tekkeks.Fondapariinuksi eliminatsioon vähenebkoos kehakaaluga. Eritub teadaolevaltpeamiselt neerude kaudu. Patsientidelkreatiniini kliirensiga < 50 ml/min, onsuurema veritsusrisk ning neid tuleb ravidaettevaatusega.Raske maksa funktsiooni häire korral eiole annuse kohandamine vajalik. Kuigikasutamisse tuleb suhtuda ettevaatusega,sest raske maksapuudulikkusegapatsientidel on koagulatsioonifaktoritevaeguse tõttu veritsuse tekkerisk suurem.Ei seondu trombotsüütide factor 4-ga ja eioma ristuvat reaktsiooni II tüüpihepariinist indutseeritudtrombotsütopeeniaga (HIT) patsientideseerumiga. Effektiivsust ja ohutust II tüüpiHITga patsientidel pole formaalseltuuritud.KÕRVALTOIMED: Postoperatiivneverejooks, aneemia, veritsus (hematoom,hematuuria, veriköha, veritsus igemetest),tursed, perifeersed tursed, palavik, eritushaavast.KOOSTOIMED: Veritsuse risk suurenebsamaaegsel manustamisel koosravimitega, mis suurendavad hemorraagiariski.Suukaudsed antikoagulandid (varfariin),trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid(ASH), MSPVAd (piroksikaam) ja digoksiinei mõjuta farmakokineetikat. Koostoimeteuuringutes kasutatud annus (10 mg) onsuurem kui käesolevatel näidustustelsoovitatud annus. Ei mõjuta ei varfariiniINR aktiivsust ega veritsusaega ASH japiroksikaami ravi tingimustes, ega kadigoksiini tasakaalukontsentratsioonifarmakokineetikat. Kui järelraviskasutatakse hepariini või MMH, tulebesimene süst teha üldreeglina üks päevpärast viimast süsti. Kui järelravi nõuabvitamiin K antagonistide kasutamist, tulebravi fondapariinuksiga jätkata kuni onsaavutatud INR vajalik väärtus.Arixtra, Glaxo, Inj. 2,5mg/0,5ml 0,5mlN2, 7, 10, 20; Inj. 1,5mg/0,3ml 0,3ml N2,7, 10, 20; Inj. 7,5mg/0,6ml 0,6ml N2, 7,10; Inj. 10mg/0,8ml 0,8ml N2, 7, 10; Inj.5mg/0,4ml 0,4ml N2, 7, 10KlopidrogeelClopidrogelumRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Klopidogreel onnäidustatud aterotrombootiliste nähtudevältimiseks: müokardiinfarkti (tekkinudmõni päev kuni 35 päeva tagasi),isheemilise insuldi (tekkinud 7 päeva kuni886 kuud tagasi) või kindlakstehtudperifeersete arterite haiguse korral; ägedakoronaarsündroomiga patsientidel; STsegmendi elevatsioonita ägedakoronaarsündroomiga patsientidel(ebastabiilne stenokardia või Q-sakitamüokardiinfarkt) kombinatsioonisatsetüülsalitsüülhappega (ASH). STsegmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti korral kombinatsioonis ASH-gafarmakoteraapiat saavatel patsientidel,kellele on näidustatud trombolüütiline ravi.ANNUSTAMINE: 75 mg 1 kord ööp.annusena koos toiduga või ilma. Ägedakoronaarsündroomiga patsiendid: - STsegmendi elevatsioonita ägedakoronaarsündroomiga patsientidel(ebastabiilsestenokardia või Q-sakita müokardiinfarkt),alustatakse ravi klopidogreeliga ühekordselöökannusega 300 mg, seejärel jätkatakse75 mg-ga üks kord päevas (koos ASH75...325 mg päevas). Kuna ASH suuremadannused suurendavad verejooksu riski, eisoovitata suuremaid ASH annuseid kui 100mg. Ravi optimaalne kestus ei ole teada.Kliiniliste uuringute tulemuste põhjal võikssoovitada kuni 12 kuud kestvat ravi jamaksimaalset efekti täheldati 3. kuul. - STsegmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti korral peab klopidogreelimanustama 75 mg üks kord päevas,alustades 300 mg küllastusannusegakombinatsioonis ASH-ga koostrombolüütiliste ravimitega või ilma. Üle 75aasta vanustel patsientidel peab alustamaravi klopidogreeliga ilmaküllastusannuseta. Kombinatsioonravipeab 2 alustama nii ruttu kui võimalikpärast sümptomite teket ning jätkamavähemalt 4 nädalat. Klopidogreeli ja ASHkombinatsioonravist saadavat kasu üleneljanädalase kasutamise korral ei oleantud näidustusel uuritud.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust alla 18-aei ole kindlaks määratud.RASEDATELE: Rasedatele ei soovitata.Rinnaga toitmise ajal ei tohi ravi jätkata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes. Raske maksakahjustus.Äge verejooks peptilisest haavandist võikoljusisene verejooks.RISKID: Veritsusohu ja hematoloogilistekõrvaltoimete riski tõttu tuleb vererakkudearvu määrata ja/või kõiki muid vajalikkeanalüüse teha otsekohe, kui ravi ajalilmnevad mingidki veritsusele viitavadkliinilised sümptomid. Sarnaselt teistetrombotsüütide agregatsiooni pärssivateainetega tuleb klopidogreeli manustamiselolla ettevaatlik patsientide puhul, kellel ontraumade, operatsioonide või muudepatoloogiliste seisundite tõttu verejooksuoht tõusnud ja patsientide puhul, kedaravitakse ASH, hepariini, glükoproteiinIIb/IIIa inhibiitorite või mittesteroidsetepõletikuvastaste ravimite, sealhulgasCOX-2 inhibiitoritega. Kõiki verejooksuleviitavaid sümptomeid patsientidel tulebväga hoolikalt jälgida, kaasa arvatudvarjatud verejooksud, eriti ravi esimestenädalate jooksul ja/või pärast invasiivsetkardiaalset protseduuri või kirurgiat.Klopidogreeli samaaegset kasutamistsuukaudsete antikoagulantidega eisoovitata, kuna see võib suurendadaveritsuse intensiivsust. Kui patsiendilekavatsetakse teha plaaniline operatsioon jatrombotsüütide agregatsiooni vastanetoime ei ole ajutiselt soovitud, tuleksklopidogreeli manustamine lõpetada 7päeva enne operatsiooni. Patsiendidpeavad informeerima arste ja hambaarsteklopidogreeli kasutamisest enne igakirurgilist protseduuri, samuti enne iga uueravimi kasutamist. Klopidogreel pikendabveritsusaega, seda tuleb kasutadaettevaatlikult patsientide puhul, kellelesinevad veritsusele kalduvad kahjustused(eriti seedetrakti- ja silmasisesed).Patsiente tuleb informeerida sellest, etklopidogreelravi ajal (kombinatsioonisASH-ga või ilma) võib verejooksupeatumine võtta kauem aega kui tavaliseltning et nad peavad kõigist ebatavalistest(lokalisatsioon või kestvus) veritsustestarstile teatama. Väga harvadel juhtudel onklopidogreeli manustamise järgseltteatatud trombootilisetrombotsütopeenilise purpuri (TTP)esinemist, mõnikord isegi pärast lühiajalistkasutamist. Seda iseloomustabtrombotsütopeenia ja mikroangiopaatilinehemolüütiline aneemia koosneuroloogiliste nähtude, neerufunktsioonihäirete või palavikuga. TTP onpotentsiaalselt fataalne seisund, mis vajabkohest ravi, k.a plasmaferees. Kunapuuduvad vastavad andmed, ei soovitataklopidogreeli kasutamist ägeda isheemiliseinsuldi esimese 7 päeva jooksul.Klopidogreeli kasutamise kogemusneerukahjustusega patsientidel onpiiratud. Seetõttu tuleb taoliste patsientidepuhul klopidogreeli kasutada ettevaatlikult.Kogemused on piiratud patsientidega,kellel esineb mõõdukas maksahaigus jakellel võib esineda veritsusdiatees. Sellisteljuhtudel tuleb klopidogreeli kasutada vägaettevaatlikult.Sisaldab laktoosi. Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, Lapp?ilaktaasipuudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi imendumishäiregapatsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Seeravim sisaldab hüdrogeenitud kastoorõli,mis võib tekitada maoärritusnähte jakõhulahtisust.KÕRVALTOIMED: Hematoom, epistaksis,seedetrakti veritsus, diarröa, kõhuvalu,

SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastaseddüspepsia, verevalumid.KOOSTOIMED: Samaaegset kasutamistsuukaudsete antikoagulantidega eisoovitata, kuna see võib suurendadaveritsuse intensiivsust. GlükoproteiinIIb/IIIa inihibiitorid: klopidogreelimanustamisel tuleb olla ettevaatlikpatsientide puhul, kellel on traumade,operatsioonide või muude patoloogilisteseisundite tõttu verejooksu oht tõusnud jakeda samaaegselt ravitakse glükoproteiinIIb/IIIa inhibiitoritega. Klopidogreeli jaASH vaheline farmakodünaamilineinteraktsioon, mis suurendab verejooksuriski, on võimalik. Seetõttu tuleb nendesamaaegsel kasutamisel olla ettevaatlik.ASH ja klopidogreeli on siiski samaaegseltkasutatud kuni ühe aasta jooksul.Võimalik on klopidogreeli ja hepariinivaheline farmakodünaamiline koostoime,mis suurendab verejooksu riski. Seetõttutuleb nende samaaegsel kasutamisel ollaettevaatlik.Tervetel vabatahtlikel läbi viidud kliinilisesuuringus suurendas klopidogreeli janaprokseeni samaaegne manustaminevarjatud verekaotust seedetraktist. Kuidkuna puuduvad koostoime uuringud teisteMSVPA-dega, on hetkel ebaselge, kassuurenenud seedetrakti verejooksu ohtkaasneb kõigi MSVPA-dega. Järelikult tulebklopidogreeli koos MSVPA preparaatidega,sealhulgas Cox-2 inhibiitoritega,manustada ettevaatusega.Clopidogrel Portfarma, Tabl. 75 mgN28Clopidogrel-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 75 mg N28Clopimef, Mepha, Tabl. 75 mg N28Nofardom, Tabl. 75 mg N28Plavix, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 75mgN28;Plavocorin, Sandoz, Tabl. 75 mg N28Trombex, Zentiva, Tabl. 75 mg N30Zyllt, KRKA, Tabl. 75 mg N28NadropariinNadroparinumRAVIMITÜÜP: Hepariini rühmNÄIDUSTUS: Süvaveenide tromboosi jatrombemboolia ravi. Tromboosiprofülaktika. Verehüübimise profülaktikaekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal.Ebastabiilse stenokardia ja Qsakita(mittetransmuraalse) müokardiinfarkti ravikombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappega.ANNUSTAMINE: Erilist tähelepanu tulebpöörata spetsiaalseteleannustamisjuhistele, mis puudutavad igamadala molekulkaaluga hepariinisisaldavat preparaati, sest annustetähistamiseks kasutatakse erinevaidühikute süsteeme (ühikud või mg) ningsaadaval on erineva toimetugevusegapreparaadid. Seetõttu ei tohi ravi ajalnadropariini kasutada vahelduvalt teistemadala molekulkaaluga hepariinidega.Gradueeritud süstel on mõeldudkasutamiseks juhul, kui on vajalik annusekorrigeerimine kehakaalu järgi. Ravim eiole mõeldud intramuskulaarseksmanustamiseks. See ravimvorm onmõeldud ainult täiskasvanutele. Kogunadropariinravi vältel tuleb kontrollidatrombotsüütide arvu. Subkutaanseinjektsiooni tehnika: Süstelis olevatõhumulli ei ole vaja eemaldada.Nadropariini süstitakse s.c. kõhuseinaparemale või vasemale poolele,alternatiivse süstekohana võib kasutadareit. Süstlanõel tuleb kogupikkusesperpendikulaarselt (mitte horisontaalselt)torgata sõrmede vahele võetud nahavolti.Nahavolti hoitakse sõrmede vahel kogusüsteaja. Süstekohta ei tohi hõõruda.Tromboosi profülaktika. Üldkirurgia:Soovitatav annus on 0,3 ml (2850 RÜanti-Xa), mida manustatakse naha alla2...4 tundi enne operatsiooni ningjärgnevatel päevadel üks kord päevas.Ravi tuleb jätkata vähemalt seitse päeva jakogu riskiperioodi vältel, kuni patsient onliikuv. Ortopeediline kirurgia:Manustatakse naha alla ning annustkorrigeeritakse kehakaalu järgi. Annusbaseerub sihtannusel 38 RÜ anti-Xa kgkehakaalu kohta ning seda suurendatakse50% võrra neljandal postoperatiivselpäeval. Algannus manustatakse 12 tundienne operatsiooni ja teine annus 12 tundipärast operatsiooni lõppu. Seejärel jätkubravi üks kord päevas kogu riskiperioodivältel ja kuni patsient on liikuv. Minimaalneraviperiood on 10 päeva. Soovitav on kuni30 päevane profülaktika (teatudtingimustel kauem). Kõrge riskigaintensiivravi patsiendid(hingamispuudulikkus ja/või respiratoorneinfektsioon ja/või südamepuudulikkus):Manustatakse naha alla üks kord päevas.Annust korrigeeritakse kehakaalu järgivastavalt: patsientidele kehakaaluga kuni70 kg (kaasaarvatud) on annuseks 0,4 mlehk 3800 RÜ anti-Xa. Patsientidelekehakaaluga üle 70 kg manustatakse 0,6ml ehk 5700 RÜ anti-Xa üks kord päevas.Süvaveenide tromboosi ja trombembooliaraviks tuleb suukaudset antikoagulantravialustada niipea kui võimalik, kui see ei olevastunäidustatud. Ravi nadropariiniga eitohi lõpetada enne INR sihtväärtusesaavutamist. Nadropariini soovitataksemanustada naha alla kaks korda päevas(iga 12 tunni järel), tavaliselt 10 päevajooksul. Annust korrigeeritakse kehakaalujärgi vastavalt 86 RÜ anti-Xa kg kehakaalukohta. Ravi tuleb jätkata kogutromboosiriski perioodil. Verehüübimiseprofülaktika ekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal.Verehüübimise profülaktikakshemodialüüsi ajal tuleb valida iga patsiendijaoks optimaalne annus, võttes arvesse kadialüüsi tehnilisi tingimusi. Nadropariinimanustatakse tavaliselt ühekordseannusena arterisse iga hemodialüüsiprotseduuri alguses. Patsientidel, kellel eiole verejooksuoht suurenenud,soovitatakse kasutada järgmisialgannuseid vastavalt kehakaalule, millestpiisab tavaliselt 4-tunniseks protseduuriks:Patsientidele kehakaaluga kuni 50 kgmanustatakse 0,3 ml ehk 2850 RÜ anti-Xa,kehakaaluga 50...69 kg 0,4 ml ehk 3800RÜ anti-Xa, kehakaaluga üle 70 kg 0,6 mlehk 5700 RÜ anti-Xa. Suurenenudverejooksuohuga patsientidel tulebkasutada poole väiksemaid annuseid.Väiksema lisaannuse võib manustadadialüüsi ajal, mis kestab üle 4 tunni.Järgnevate dialüüsi protseduuride puhultuleb annust vajadusel korrigeeridavastavalt täheldatud toimele. Patsientetuleb iga dialüüsi ajal hoolega jälgidanähtude suhtes, mis viitavad verejooksulevõi verehüübimisele ekstrakorporaalsesvereringes. Ebastabiilse stenokardia jaQ-sakita (mittetransmuraalse)müokardiinfarkti ravi kombinatsioonisatsetüülsalitsüülhappega: Soovitataksemanustada naha alla kaks korda päevas(iga 12 tunni järel). Ravi tavaline kestuson kuus päeva. Kliinilistes uuringutesebastabiilse stenokardia ja Q-sakitamüokardiinfarktiga patsientidel manustatinadropariini kombinatsioonisatsetüülsalitsüülhappega annuses kuni 325mg päevas. Algannus manustatakseveenisisese boolussüstena ja järgnevadannused manustatakse nahaaluse süstena.Annust tuleb korrigeerida kehakaalu järgivastavalt 86 RÜ anti-Xa kg kehakaalukohta.LASTELE: Ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Soovitatav juhul, kuisaadav terapeutiline kasu ei kaalu ülevõimalikku riski.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Anamneesisnadropariinist tingitud trombotsütopeenia.Äge verejooks või hemostaasi häiretesttingitud suurem risk verejooksu tekkeks,v.a dissemineeritud intravaskulaarnekoagulatsioon, mis ei ole seotudhepariinraviga. Verejooksu riskigaorgaaniline kahjustus (nt aktiivne peptilinehaavand). Tserebrovaskulaarnehemorraagia. Äge bakteriaalneendokardiit. Raske neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens < 30 ml/min)patsientidel, kes saavad süvaveenidetromboosi, trombemboolia, ebastabiilse89

Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDstenokardia või Q-sakita müokardiinfarktiravi. Mitmeannuseline viaal sisaldabbensüülalkoholi ja seetõttu ei tohikasutada alla 3 aastastel lastel.RISKID: Hepariini võimalikutrombotsütopeeniat tekitava toime tõttuon trombotsüütide arvu jälgimine vajalikkogu nadropariinravi vältel. Harva onkirjeldatud trombotsütopeenia juhte(mõnikord raskekujulisi), mis võivad ollaseotud arteriaalse või venoossetromboosiga. Sellise diagnoosi võimalusttuleb silmas pidada järgmistel juhtudel: -trombotsütopeenia või - igasugune olulinetrombotsüütide arvu langus: 30...50%algväärtusest;- seisundi halvenemine ravi ajal, kuitromboos on juba diagnoositud; - ravi ajaltekkiv tromboos; - dissemineeritudintravaskulaarne koagulatsioon. Neiljuhtudel tuleb nadropariinravi lõpetada.Nimetatud juhud on oma olemuselttõenäoliselt immuunallergilist laadi ningesmakordse ravi ajal täheldatakse neidenamasti 5. ja 21. ravipäeva vahel, kuidsee võib toimuda ka palju varem, kuipatsiendil on varem esinenud hepariinigaseotud trombotsütopeeniat. Patsientidel,kellel on eelnevalt esinenud hepariiniga(kas standardse või madalmolekulaarsehepariiniga) seotud trombotsütopeeniat,võib vajadusel nadropariini kasutada, kuidvähemalt kord päevas tuleb läbi viiahoolikas kliiniline jälgimine ja määratatrombotsüütide arv. Trombotsütopeeniatekkimisel tuleb ravi otsekohe katkestada.Kui trombotsütopeenia tekib hepariinraviajal (kas standardsete võimadalmolekulaarsete hepariinidega), tulebkaaluda võimalusel asendamist teiseantitrombootilise klassi ravimiga. Kuihepariini manustamine on siiski vajalik,võib kaaluda kasutatava hepariiniasendamist mõne teise madalmolekulaarsehepariiniga. Sellistel juhtudel tulebvähemalt kord päevas määratatrombotsüütide arvu ning ravi katkestadaniipea kui võimalik, sest esialgnetrombotsütopeenia võib vaatamata ravimiasendamisele püsida. Trombotsüütideagregatsiooni test in vitro ei oma erilistväärtust hepariinist tingitudtrombotsütopeenia diagnoosimisel.Järgmistel juhtudel peab ravimitmanustama ettevaatusega, kuna esinebsuurem verejooksuoht: -maksapuudulikkus;- raske arteriaalne hüpertensioon; -anamneesis peptiline haavand või muuorgaaniline kahjustus, kust võib vallandudaverejooks;- korio-reetina vaskulaarsed häired; -postoperatiivne periood pärast aju-,seljaaju- või silmaoperatsiooni.Nadropariin eritub teadaolevalt peamiseltneerude kaudu, mistõttu onneerukahjustusega patsientidelsuurenenud nadropariini ekspositsioon.Neerufunktsiooni häirega patsientidel onsuurenenud risk verejooksu tekkeks ningneid tuleb ravida ettevaatusega. Otsus,kas vähendada annust patsientidelkreatiniini kliirensiga 30...50 ml/min, peabpõhinema arsti poolt patsiendiindividuaalse verejooksu versustrombemboolia riskile antud hinnangul.Enne ravi algust on soovitatav eakatelpatsientidel kontrollida neerufunktsiooni.Hepariin võib pärssida aldosteroonisünteesi neerupealistes, mis põhjustabhüperkaleemiat, seda eriti plasmakaaliumisisalduse tõusuga patsientidel võineil, kellel on risk plasma kaaliumisisaldusesuurenemise tekkeks, nagudiabeedihaiged, krooniliseneerupuudulikkuse, olemasolevametaboolse atsidoosiga patsiendid võikaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid(nt AKE inhibiitorid, MSPVAd) kasutavadpatsiendid.Hüperkaleemia tekkerisk suurenebravikestuse pikenedes, kuid on tavaliseltpöörduv.Riskigrupi patsientidel tuleb jälgidakaaliumi sisaldust plasmas.Spinaal-/epiduraalanesteesia/spinaalpunktsioonja samaaegselt kasutatavad ravimidEpiduraalkateetrite või samaaegne muudehemostaasi mõjutavate ravimitekasutamine (nt MSPVAd, trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid või teisedantikoagulandid) suurendabspinaalsete/epiduraalsete hematoomidetekkeohtu. Oht suureneb ilmselt katraumaatilise või korduva epiduraal- võispinaalpunktsiooni korral. Seetõttu onvajalik hoolikas individuaalse kasu ja riskisuhte hindamine enne tsentraalsenärviblokaadi ja antikoagulantravisamaaegset määramist järgmistessituatsioonides:- Patsientidel, kes juba saavadantikoagulantravi, tuleb KNS blokaadistsaadavat kasu hoolikalt kaaluda, võrreldeskaasneva riskiga. - Patsientidel, kellelplaneeritakse kirurgilist operatsiooni koosKNS blokaadiga, tuleb antikoagulantravistsaadavat kasu hoolikalt kaaluda võrreldeskaasneva riskiga. Lumbaalpunktsiooni,spinaal- või epiduraalanesteesia korraltuleb jälgida, et nadropariini süste jaspinaal-/epiduraalkateetri või nõelasisseviimise või eemaldamise vahel olekspiisav ajavahemik. Neid patsiente tulebhoolikalt jälgida neuroloogiliste nähtudesuhtes, mis vajavad otsekohest ravi.Venoosse trombemboolia profülaktika jaravi ning hemodialüüsiaegse hüübimisevältimise korral ei ole ASH, teistesalitsülaatide, MSPVAde jatromboosivastaste ainete samaaegnekasutamine soovitatav, kuna võibsuureneda risk verejooksu tekkeks. Kuinende samaaegset kasutamist koosnadropariiniga ei saa vältida, tulebrakendada hoolikat kliinilist ja bioloogilistjälgimist.Ebastabiilse stenokardia ja Q-sakitamüokardiinfarkti ravi kliinilistes uuringutesmanustati nadropariini koos ASHgaannuses kuni 325 mg/päevas. Süstelinõelakaitse sisaldab kuiva naturaalsetlateks kummi, mis võib potentsiaalseltpõhjustada allergilisi reaktsioone lateksiletundlikel isikutel.KÕRVALTOIMED: Erinevalokalisatsiooniga hemorraagiate, enamastiteiste riskifaktoritega patsientidel, väikesedhematoomid süstekohal, transaminaasideaktiivsuse suurenemine, mis on tavaliseltmööduv, pöörduv hüperkaleemia, mis onseotud hepariini poolt tekitatudaldosterooni supressioonist, eriti riskigrupipatsientidel. Maksaensüümide aktiivsusesuurenemine, mis on tavaliselt mööduv.KOOSTOIMED: Ettevaatlik peab olemanadropariini manustamisel patsientidele,kes saavad suukaudseid antikoagulante,süsteemseid (glüko)kortikosteroide jadekstraane. Kui suukaudsetantikoagulantravi alustatakse patsientidel,kes saavad nadropariini, jätkatakse ravinadropariiniga seni, kuni on saavutatudstabiilne INR-väärtus.Fraxiparine, Sanofi-Synthelabo, Inj.3800TÜ anti Xa 0.4ml N10; Inj. 5700TÜanti Xa 0.6ml N10; Inj. 7600TÜ anti Xa0.8ml N10; Inj. 2850IU 0.3ml N10; Inj.9500TÜ anti Xa 1ml N10PrasugreelPrasugrelRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Manustatuna koosatsetüülsalitsüülhappega (ASH), onprasugreel näidustatud aterotrombootilistenähtude ärahoidmiseks ägedakoronaarsündroomiga patsientidel (ntebastabiilne stenokardia, ST-segmendielevatsioonita kulgev müokardiinfarkt[UA/NSTEMI] või ST-segmendielevatsiooniga müokardiinfarkt [STEMI])kellele teostatakse primaarne võiedasilükatud perkutaanne koronaarneinterventsioon (PCI).ANNUSTAMINE: Ravi tuleb alustadaühekordse löökannusega 60 mg ja seejäreljätkata annusega 10 mg üks kord päevas.Prasugreeli võtvad patsiendid peavadjätkama ka ASH igapäevast võtmist(75...325 mg). Ägedakoronaarsündroomiga (ACS) patsientidel,90

SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedkellel viiakse läbi perkutaanne koronaarneinterventsioon, tekitab igasugusetrombotsüütide agregatsioonivastase ravi,k.a prasugreelravi, enneaegne ärajätminepatsiendi olemasoleva haiguse tõttusuurenenud tromboosi-, müokardiinfarktivõisurmaohu. Juhul kui prasugreeliärajätmine ei ole just kliiniliseltnäidustatud, on ravi soovitatav jätkatakuni 12 kuud. Patsiendid kehakaaluga

Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDprootonpumba inhibiitorid ja H2blokaatorid. Kuigi seda spetsiifilisteskoostoime uuringutes ei ole uuritud, onEfient?i III faasi kliinilises uuringusmanustatud koos madalmolekulaarsehepariini, bivalirudiini ja glükoproteiinIIb/IIIa inhibiitoritega (kasutatudglükoproteiin IIb/IIIa inhibiitori tüübikohta andmeid ei ole) ilma olulistekliiniliste kõrvaltoimete ilmnemiseta.Teiste ravimite toimeprasugreelile:Atsetüülsalitsüülhape: Efient?i kasutataksesoovitatavalt koosatsetüülsalitsüülhappega (ASH). Kuigifarmakodünaamiline koostoime ASH-gavõib tekitada suurema veritsusohu, onefektiivsuse ja ohutuse andmed saadudpatsientidelt, kes kasutavad prasugreelikoos ASH-ga. Hepariin: Fraktsioneerimatahepariini (100 ühikut/kg) ühekordneintravenoosne boolusannus ei mõjutamärkimisväärselt prasugreeli-pooltvahendatud trombotsüütide agregatsiooniinhibeerimist. Samamoodi ei mõjuta kaprasugreel oluliselt hepariini toimetkoagulatsiooni parameetritele. Seega võibneid ravimeid koos kasutada. Efient?imanustamisel koos hepariiniga on võimaliksuurenenud verejooksu riski teke.Ravimid, mis suurendavad maohappe pHtaset: Igapäevane manustamine koosranitidiini (H2 blokaator) võilansoprasooliga (protoonpumba inhibiitor)ei muutnud prasugreeli aktiivse metaboliidiAUC ja Tmax väärtust, kuid langetas Cmaxvastavalt 14 % ja 29 % võrra. III faasikliinilises uuringus manustati Efient?i ilmaprootonpumba inhibiitorite või H2blokaatoritega koosmanustamiseletähelepanu pööramata. Prasugreeli 60 mglöökannuse manustamisel ilmaprootonpumba inhibiitorite samaaegsemanustamiseta võib esineda toime kiiremalgus.CYP3A inhibiitorid: Ketokonasool (400 mgpäevas), mis on selektiivne jatugevatoimeline CYP3A4 ja CYP3A5inhibiitor, ei mõjuta prasugreeli-pooltvahendatud trombotsüütide agregatsiooniinhibeerimist ega prasugreeli aktiivsemetaboliidi AUC ja Tmax väärtust, kuidlangetas Cmax 34?46 % võrra. SeegaCYP3A inhibiitorid nagu asoolsedseentevastased ained, HIV proteaasiinhibiitorid, klaritromütsiin, telitromütsiin,verapamiil, diltiaseem, indinaviir,tsiprofloksatsiin ja greibimahl, ei omaeeldatavasti aktiivse metaboliidifarmakokineetikale olulist toimet.Tsütokroom P450 indutseerijad:Rifampitsiin (600 mg päevas), mis ontugev CYP3A ja CYP2B6, ning CYP2C9,CYP2C19 ja CYP2C8 indutseerija, eimuutnud oluliselt prasugreelifarmakokineetikat. Seetõttu võib eeldada,92et tuntud CYP3A indutseerijad nagurifampitsiin, karbamasepiin ja teisedtsütokroom P450 ensüümsüsteemiindutseerijad ei oma aktiivse metaboliidifarmakokineetikale olulist toimet. Efient?itoime teistele ravimitele: Digoksiin:prasugreelil puudub kliiniliselt oluline toimedigoksiini farmakokineetikale. CYP2C9kaudu metaboliseeruvad ravimid:prasugreel ei inhibeeri CYP2C9, nagu ta eimõjuta ka S-varfariini farmakokineetikat.Verejooksu suurenenud riski tõttu, tulebvarfariini ja Efient?i samaaegselkasutamisel olla ettevaatlik. CYP2B6kaudu metaboliseeruvad ravimid:prasugreel on nõrk CYP2B6 inhibiitor.Tervetel isikutel langetas prasugreelbupropiooni CYP2B6-vahendatudmetaboliidi hüdroksübupropiooni sisaldust23 % võrra. Sellel toimel on tõenäoliseltkliiniline tähtsus ainult siis, kui prasugreelimanustatakse koos ravimitega, millelCYP2B6 on ainus metaboolne rada ningmillel on kitsas terapeutiline laius (nttsüklofosfamiid, efavirenz).Efient, Eli Lilly, Tabl. 5 mg N28; Tabl. 10mg N28TenekteplaasTenecteplasumRAVIMITÜÜP: EnsüümidNÄIDUSTUS: Näidustatudmüokardiinfarkti kahtlusega haigetetrombolüütiliseks raviks kuue tunni jooksulpärast ägeda müokardiinfarkti sümptomiteteket, kui esineb püsiv ST elevatsioon võihiljuti on tekkinud Hisi kimbu vasaku sääreblokaad.ANNUSTAMINE: Tenekteplaasi peavadordineerima arstid, kes omavadtrombolüütilise ravi kogemust ja selle ravimonitooringu võimalusi. Ravi peabalustama nii ruttu kui võimalik pärastsümptomite teket. Tenekteplaasi peabmanustama vastavalt kehakaalulemaksimaalselt 10000 ühikut (50 mgtenekteplaasi). Manustamiseks vajaminevaravimihulk: Patsientidele kehakaaluga kuni60 kg manustatakse 6000TÜ; kehakaaluga60...70 kg manusatatkse 7000 TÜ;kehakaaluga 70...80kg manustatakse 8000TÜ; kehakaaluga 80...90 kg manustatakse9000 TÜ; kehakaaluga üle 90 kgmanustatakse 10000 TÜ. Vajalik annustuleb manustada ühekordse veenisiseseboolussüstena umbes 10 sekundi jooksul.Võib manustada ainult 0,9 % NaCllahusega täidetud infusiooniliini. Ei sobikokku dekstroosi lahusega. Teisiravimpreparaate ei tohi lisada süstitavalelahusele. Täiendav ravi: Trombolüütilisttäiendavat ravi trombotsüütide inhibiitoriteja antikoagulantidega tuleb rakendadavastavalt käesolevalt kehtivateleravijuhistele, mis puudutab STelevatsiooniga müokardiinfarktigapatsientide ravi. Atsetüülsalitsüülhapettuleb ordineerida võimalikult vara pärastsümptomite teket ning jätkata ravieluaegselt, kui puuduvadvastunäidustused.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastel(alla 18 aasta) ohutuse ja efektiivsuseebapiisavate andmete tõttu.RASEDATELE: Tenekteplaasi kasutamisekogemus rasedatel puudub. Kunaloomkatsed on näidanud kõrgetvaginaalsete verejooksude riski, mistulenevad eeldatavasti platsentast jatiinuse katkemisest, tuleb hinnata ravikasulikkust võimalike ohtude suhtes, misvõivad komplitseerida eluohtlikkesituatsioone. Ei ole teada, kastenekteplaas eritub rinnapiima. Esimese 24tunni jooksul pärast trombolüütilist ravituleb loobuda rinnapiimast.VASTUNÄID.: Vastunäidustatudjärgnevatel juhtudel, sest trombolüütiliseraviga kaasneb suur verejooksu oht: -esinev või viimase 6 kuu jooksul esinenudtõsine verejooks; - samaaegne ravisuukaudsete antikoagulantidega (INR >1,3); - igasugune kesknärvisüsteemikahjustus (kasvaja, aneurüsm,intrakraniaalne või lülisambasiseneoperatsioon) anamneesis; - hemorraagilinediatees; - raskekujuline ravile allumatuhüpertensioon; - suur parenhümatoosseteorganite operatsioon, biopsia või rasketrauma viimase 2 kuu jooksul (shigasugune trauma, mis kaasnes käesolevaägeda müokardiinfarktiga); - hiljutine peavõikoljutrauma; - elustamine (> 2 min)viimase 2 nädala jooksul; - äge perikardiitja/või alaäge bakteriaalne endokardiit; -äge pankreatiit; - raske maksakahjustus,sh maksapuudulikkus, tsirroos,portaalhüpertensioon (söögitoruveenilaiendid) ja äge hepatiit; - ägepeptiline haavand; - arteri aneurüsm jateadaolev arteriovenoosnemalformatsioon; - kõrgenenud verejooksuriskiga kasvaja; - anamneesis on teadaajuhemorraagia või ebaselge etioloogiagaajuinfarkt; - anamneesis on teadaajuinfarkt või transitoorne ajuisheemiaviimase 6 kuu jooksul; - dementsus; -ülitundlikkus TA ja ükskõik millise abiainesuhtes.RISKID: Kõige tavalisem ettetulnudtüsistus ravi ajal on verejooks. Samaaegnehepariini kasutamine võib soodustadaverejooksu. Kuna fibriin lüüsub ravi ajal,võib esineda verejooks värske punktsioonikohast. Seetõttu nõuab trombolüütilineravi kõikide võimalike verejooksukohtadehoolikat jälgimist (nt kateetri sisseviimisekohad, arteri ja veeni punktsiooni kohad,

SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedvena sectio, nõelapunktsiooni kohad). Raviajal tuleb hoiduda jäikade kateetritekasutamisest ja intramuskulaarsetestsüstidest. Kõige sagedamini on täheldatudsüstekohtade, mõnikord urogenitaaltraktija igemete verejooksu. Kui peaks esinematõsine verejooks, eriti ajju, tulebsamaaegne hepariini manustaminekoheselt lõpetada. Kui hepariini onmanustatud 4 tunni jooksul enneverejooksu algust, tuleks kaaludaprotamiini kasutamist. Mõnedelepatsientidele, kellel konservatiivne ravi eianna tulemust, on näidustatudverekomponentide ülekanne. Pärast igaülekannet tuleks kaaluda krüopretsipitaadi,värske külmutatud plasma jatrombotsüütide transfusiooni, olenevaltkliinilisest ja laboratoorsest hinnangust.Krüopretsipitaadi infusiooni eesmärgiks onfibrinogeeni tase 1g/l. Antifibrinolüütilisedpreparaadid tulevad arvesse viimasevõimalusena. Järgnevate seisundite korralvõib ravi risk suureneda ja peaks ravikaaluma oodatud kasu suhtes: - süstoolnevererõhk > 160 mm Hg; -tserebrovaskulaarsed haigused; - hiljutinegastrointestinaalne või urogenitaalneverejooks (viimase 10 päeva jooksul); -suur vasaku südamepoole trombitõenäosus, näiteks mitraalstenoos kooskodade fibrillatsiooniga; - iga teadaolevhiljutine (viimase 2 päeva jooksul)intramuskulaarne süst; - vanus üle 75aasta; - väike kehakaal, alla 60 kg.Koronaartrombolüüs võib põhjustadareperfusiooni arütmiaid. Ravi ajal onsoovitatav bradükardiate ja/võiventrikulaarsete tahhüarütmiateravivõimaluse (stimulaator, defibrillaator)olemasolu. SamaaegneGPIIb/IIIa-antagonistide kasutaminetõstab veritsusohtu. Kuna puudubkorduvmanustamise kogemus, siis ei olesee soovitatav. Primaarne perkutaannekoronaarne interventsioon (PCI): kuikäesolevalt kehtivad ravijuhised näevadette primaarse PCI rakendamist, ei tohitenekteplaasi kasutada, nagu tedamanustati ASSENT-4 PCI uuringutes.KÕRVALTOIMED: Reperfusiooniarütmiad (nt asüstoolia, kiirenenudidioventrikulaarne arütmia, arütmia,ekstrasüstolid, kodade fibrillatsioon, 1.astme kuni täielik atrioventrikulaarneblokaad, bradükardia, tahhükardia,ventrikulaarne arütmia, vatsakestefibrillatsioon, ventrikulaarne tahhükardia)esinevad lähedases ajalises seosestenekteplaasraviga. Reperfusiooniarütmiad võivad põhjustadasüdameseiskumist, olla eluohtlikud javajada traditsiooniliste antiarütmilisteravimite kasutamist. Verejooks,ninaverejooks, seedetrakti verejooks,iiveldus, oksendamine, ekhümoos,urogenitaaltrakti hemorraagia (nthematuuria, kusetrakti verejooks),pindmine verejooks, tingitudpunktsioonidest või kahjustatudveresoontest.KOOSTOIMED: Tenekteplaasi ja teisteägeda müokardiinfarkti korral kasutatavatetavaliste ravimpreparaatide koostoimet eiole uuritud. Siiski rohkem kui 12000patsiendi uuringu tulemuste analüüs, kedaraviti I, II ja III faasis, ei näidanudkliiniliselt olulist koostoimet ägedamüokardiinfarkti puhul kasutatavatetavaliste ravimpreparaatide ja samaaegseltkasutatava tenekteplaasi vahel.Ravimpreparaadid, mis mõjutavadhüübimist või trombotsüütide funktsiooni(näiteks tiklopidiin, klopidogreel, MMH),võivad suurendada verejooksu ohtu ennetenekteplaasravi, ravi ajal ja pärast ravitenekteplaasiga. SamaaegneGPIIb/IIIa-antagonistide kasutaminetõstab veritsusohtu.Metalyse, Boehringer Ingelheim, Inj.subst + 10000ühik N1TiklopidiinTiclopidinumRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Transitoorse ajuisheemia,kerge taandareneva insuldi jamüokardiinfarkti retsidiivi profülaktikapatsientidel, kellel ASH ei saa kasutadakõrvaltoimete tõttu. Veresoonestentidepaigaldamise järgselt (kuni 8 näd. vältel)tromboosi ja kardiaalsete tüsistustetekkeohu vähendamiseks.ANNUSTAMINE: 250 mg 2 korda ööp.Kuni 1000 mg ööp. võib kasutada ainultlühiajaliselt ja meditsiinilise järelevalve all.Hemodialüüsitavatele patsientidelesoovitatakse manustada 250 mg ööp.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne teise koostisosa suhtes,vereloomehäire (neutropeenia ja/võitrombotsütopeenia), vere hüübimishäired,haigusseisundid, millega kaasnebverejooksu oht (näiteks mao- võikaksteistsõrmiksoole haavand või hiljutineintrakraniaalne verejooks), raskekujulinemaksafunktsiooni kahjustus.RISKID: Ei ole soovitatav kombineeridateiste antiagregantide egaantikoagulantidega, sest selle ohutus polepiisaval määral dokumenteeritud. Patsientetuleb teavitada sümptomitest, mis võivadviidata neutropeeniale (palavik,külmavärinad, kurguvalu, suu limaskestahaavandid), trombotsütopeeniale või verehüübimishäiretele (pikenenud võiebatavaline veritsus, verevalumid,hemorraagiline purpur, must väljaheide),maksafunktsiooni häiretele (nahakollasus,tume uriin, hele väljaheide) võiallergilistele reaktsioonidele. Eelpoolnimetatud nähtude ilmnemisel tuleb ravimitarvitamine katkestada ja arsti poolepöörduda. Kasutamine tuleb lõpetada10...14 päeva enne plaanilist operatsioonivõi hamba ekstraktsiooni, vajadusel onsoovitatav eelnevalt kontrollidaveritsusaega ja trombotsüütide arvu.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus, iiveldus,nahalööve, veritsusaja pikenemine.KOOSTOIMED: MSPVAdega (sealhulgasASH) potentseerib tiklopidiin MSPVAdetrombotsüütide agregatsiooni pärssivattoimet. Antikoagulantidega suurenebverejooksu oht. Antatsiidid vähendavadimendumist ja seerumitaset.Apo-ticlopidine, Apotex, Tabl. 250 mgN30, 60TirofibaanTirofibanumRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Varase müokariinfarktiprofülaktika ebastabiilse stenokardia jaST-elevatsioonita müokardiinfarktigapatsientidel, kellel esines stenokardiahoogviimase 12 tunni jooksul ning kaasnevadmuutused EKG-s ja/või kardiaalsetebiokeemiliste markerite tõus. Märkus.Kõige enam saavad ravist kasu patsiendid,kellel on esimesel 3...4 päeval pärastägeda stenokardia sümptomite teket suurrisk müokardiinfarkti tekkeks, mh näiteksvarase balloonangioplastika (PTKA)kandidaadid.Näidustatud kasutamiseks koos ASH jafraktsioneerimata hepariiniga.ANNUSTAMINE: Käesolev preparaat onmõeldud kasutamiseks ainult haiglasägeda koronaarsündroomi ravikogemusega arsti poolt. Infusioonilahusekontsentraati tuleb enne kasutamistlahjendada.Manustatakse i.v. Infusioonikiirus ravialgul on 0,4 mcg/kg/min 30 min jooksul,mille järgselt manustataksesäilitusannuseks infusioonikiirusega 0,1mcg/kg/min.Vastunäidustuste puudumiselmanustatakse koos hepariini (tavaliseltintravenoosseboolussüstena 5000 TÜ samaaegselt ravialustamisega ja edaspidi ligikaudu 1000TÜ tunnis tiitrituna aktiveeritudtromboplastiini aja järgi, mis peabnormiväärtuse ületama ligikaudu 2 korda)ja ASH-ga.93

Antikoagulandid, tromboosivastasedLASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal, kui see ei ole hädavajalik. Lõpetadarinnaga toitmine või ravimi kasutamine,arvestades ravimi vajalikkust emale.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuse esinemiselTA või ravimi ükskõik millise abiaine,patsientidele, kellel on GP IIb/IIIaretseptori antagonisti varasemakasutamise ajal tekkinudtrombotsütopeenia. Ajuinsult viimase 30päeva jooksul või hemorraagilise insuldiesinemine anamneesis, koljusisese haiguseesinemine (näiteks kasvajad,arteriovenoosne malformatsioon,aneurüsm), äge või hiljuti esinenud (ravileeelnenud 30 päeva jooksul) kliiniliseltoluline verejooks (näiteks seedetraktiverejooks), pahaloomuline arteriaalnehüpertensioon, raske trauma või suuroperatsioon viimase 6 nädala jooksul,trombotsütopeenia (trombotsüütide arv6näd., kuid

SÜDAME-VERESOONKONDaneurüsmid), tasakaaluhäired,neurokirurgilised või silmaoperatsioonid.Haigusseisundid, mis loovadeelsoodumuse seedetrakti võiurogenitaaltrakti verejooksude tekkeks(näiteks seedetrakti verejooks anamneesis,divertikuliit, pahaloomulised kasvajad).Infektsioosne endokardiit või vedelikperikardiõõnes. Dementsus, psühhoosid,alkoholism või teised seisundid, millekorral ravijuhiste järgimine patsiendi pooltvõib olla ebaadekvaatne jaantikoagulantravi ei saa ohutult läbi viia.RISKID: Hepariiniga samaaegseltmanustatud küllastusannused ei tohiksületada 5 mg. Eriti ettevaatlik tuleb ollaeakate patsientide ravimisel.Hüpertüreoos, palavik jasüdamepuudulikkus võivad toimettugevdada. Hüpotüreoosi korral võib toimeomakorda nõrgeneda. Maksafunktsioonimõõduka languse korral toime tugevneb.Neerupuudulikkuse ja nefrootilisesündroomi korral suureneb valkudegasidumata vaba fraktsiooni sisaldus veres,mis sõltuvalt kaasnevatest haigustest võibviia nii toime tugevnemisele kui kavähenemisele.KÕRVALTOIMED: Verejooks, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Toimet tugevdavadjärgmised ravimid: ASH, allopurinool,amiodaroon, asapropasoon, asitromütsiin,besafibraat, karboksüuridiin, tselekoksiib,klaritromütsiin, kloraalhüdraat,tsefamandool, tsefaleksiin, tsefamesool,tsefperasoon, tsefuroksiim, tsimetidiin,tsiprofloksatsiin, klofibraat, kodeiin,tsüklofosfamiid, dekstropropoksüfeen,(dekstro)türoksiin, digoksiin, disulfiraam,erütromütsiin, etoposiid, fenofibraat,feprasoon, flukonasool, fluoruratsiil,flutamiid, fluvastatiin, gemfibrosiil,grepafloksatsiin, indometatsiin,gripivaktsiin, interferoon alfa ja -beeta,ifosfamiid, itrakonasool, ketokonasool,lovastatiin, metolasoon, metotreksaat,metronidasool, mikonasool (ka suukaudnegeel), moksalataam, nalidiksiinhape,norfloksatsiin, ofloksatsiin, omeprasool,oksüfenobutasoon, paratsetamool(koostoime on sedastatav pärast 1...2-näd.pidevat kasutamist), fenüülbutasoon,piroksikaam, proguaniil, propafenoon,propranolool, kiniin, kinidiin,roksitromütsiin, simvastatiin, sulfafurasool,sulfametisool,sulfametoksasool-trimetoprim,sulfafenasool, sulfiinpürasoon, sulfofenur,sulindak, (anaboolse ja androgeensetoimega) steroidhormoonid, tamoksifeen,tegafur, tetratsükliin, tieniliinhape,tolmetiin, trastuzumab, troglitasoon,zafirlukast, A-vitamiin, E-vitamiin. Toimetvähendavad järgmised ravimid: asatiopriin,(barbituraadid), karbamasepiin,kloordiasepoksiid, kloortalidoon,kloksatsilliin, tsüklosporiin, dikloksatsilliin,disopüramiid, griseofulviin, isoniasiid,naftsilliin, merkaptopuriin, mesalasiin,mitotan, fenobarbitaal, primidoon,rifampitsiin, rofekoksiib,naatriumvalproaat, spironolaktoon,trasodoon, C-vitamiin. Looduslikud ravimidvõivad varfariini toimet kas tugevdada,nagu näiteks gingko biloba, küüslauk,dong quai (Angelica sinensis, sisaldabkumariine), papaia ja danshen, võivähendada, nagu näiteks zhenshenn(Panax spp).Marevan/Marevan forte, Orion Pharma,Tabl. 3mg N100; Forte tabl. 5mg N100AntifibrinolüütilisedAprotiniinAprotininumRAVIMITÜÜP: Proteinaasi inhibiitorNÄIDUSTUS: Perioperatiivse verejooksuprofülaktika ekstrakorporaalse vereringegaseotud südamekirurgia korral.Perioperatiivse verejooksu profülaktikatrombolüütilise ravi korral. Verehüübimishäiretest tingitud(hüperfibrinolüütiline) perioperatiivne võiposttraumaatiline verejooks.ANNUSTAMINE: KIU = kallikreininactivator unit. 1 KIU = 140 ngaprotiniiniga e 500 000 KIU = 70 mgaprotiniiniga. Aktiivsust väljendatakseantitrüpsiintoimeühikutes (ATrE), 1 ATrEvastab 1,33 kallikreiin-inaktivaator ühikule(KIE). Manustatakse veenisiseseltüksikannusena (aeglane süst) või tilkinf.teel. Algannus 350 000 ATrE, edasi iga 4tunni järel 140 000 AtrE. Sünnitusabis:algannus 700 000 ATrE, seejärel iga tunnijärel 140 000 AtrE kuni verejooksulakkamiseni.Hüperfibrinolüüsist tingitud verejooks:Täiskasvanutele on algannuseks 500 000KIU aeglase i.v. inf. (max 10 ml/min).Edasine raviannus 200 000 KIU 4 tunnikohta aeglase inf. Operatsioonid avatudsüdamel - raviskeem: Sissejuhatav annuson 2 000 000 KIU, mis manustatakse veenipärast anesteesia sissejuhatamist ja ennesternotoomiat. Esimesed 50 000 KIUmanustatakse aeglaselt mitmes osas, ethinnata/välistada allergiline reaktsioon.Ülejäänud osa manustatakse aeglase i.v.või inf. 20 min. jooksul. Säilitusannusjärgneb sissejuhatavale annusele - püsiinf.500 000 KIU 1 tunni kohta kunioperatsiooni lõpuni (v.a septiliseendokardiidiga patsientide korral - selAntifibrinolüütilisedjuhul jätkatakse ravimi edasistmanustamist ka varases postoperatiivsesperioodis). Pump prime annus on 2 000000 KIU, mis lisatakse kehavälisessevereringesse. Septilise endokardiidigapatsientidele lisatakse 3 000 000 KIUaprotiniini.LASTELE: Hemostaasihäirete korral: ööp.14 000 ATrE/kg või 20 000 KIU 1kg/kehakaalu kohta.RASEDATELE: Ravimit ei tohi kasutadaraseduse esimesel trimestril.VASTUNÄID.: Patsientidel, kellel esinebülitundlikkus sarvloomade valgu suhtes. Eitohi kasutada raseduse esimesel trimestril.Dissemineerunud intravaskulaarnekoagulatsioon.RISKID: Korduval kasutamisel suureneballergiliste reaktsioonide tekke risk.Manustamisel hepariniseeritud patsiendilepikeneb aktiveeritud hüübimisaeg, kuidhepariini annuse suurendamine ei olevajalik.KÕRVALTOIMED: Vererõhu langus ja/võitahhükardia. Kestva veenisisesemanustamise korral tilkinfusioonina võibsüstekohal tekkida tromboflebiit. Liigakiiresti teostatud infusiooni korral võibtekkida lühiajaline iiveldus jaoksendamine.KOOSTOIMED: Alandab streptokinaasi jaurokinaasi aktiivsust sõltuvalt annusest.Võib alandada vereplasma mittespetsiifilisekoliinesteraasi aktiivsust. Patsientidel,kellel on mittespetsiifilise koliinesteraasiaktiivsus alanenud, võib suksametooniumija aprotiniini samaaegsel manustamiselesineda lihasrelaksatsioonist tingitudapnoe pikenemist. Ei tohi manustada koosinfusiooniga, mis sisaldab dekstraani (ohtülitundlikkusreaktsiooni tekkimisekssuureneb). Antifibrinolüütilised jatrombolüütilised ravimid toimivadantagonistlikult. Aprotiniin võib blokeeridaAKE inhibiitorite kiire hüpotensiivse efekti.Contrycal, AWD, Inj. 10000 ATrE N10;Eptakog alfa(aktiveeritud)Eptacog alfa (activated)RAVIMITÜÜP: VerehüübimisfaktorNÄIDUSTUS: Kaasasündinud hemofiiliagapatsiendid, kellel on VIII või IXhüübimisfaktori vastaste inhibiitorite tiiter>5 BU. Kaasasündinud hemofiiliagapatsiendid, kellel võib eeldada kõrgetanamnestilist reaktsiooni VIII või IX faktorimanustamisele. Omandatud hemofiiliagapatsiendid. Kaasasündinud FVIIpuudulikkusega patsiendid. Glantzmannitrombasteeniaga patsiendid, kellelesinevad GP IIb-IIIa ja/või HLA-vastased95

Antifibrinolüütilisedantikehad ning kellel ei ole andnud või eianna tulemust trombotsüütide ülekanne.ANNUSTAMINE: Ravi tuleb alustadahemofiilia ja/või veritsushäirete raviskogenud arsti järelevalve all.Annustamine: inhibiitoritega A- võiB-hemofiilia või eeldatav kõrgendatudanamnestiline reaktsioon. Annus:NovoSevenit tuleb manustada niipea kuivõimalik pärast veritsuse teket.Algannuseks on soovitatav manustada 90mcg/kg kehakaalu kohtaveenisiseseboolussüstena. Algannuse manustamisejärel võib süsteid korrata. Ravi kestus jamanustamise sagedus sõltuvadhemorraagia raskusest, kirurgiliseprotseduuri või operatsiooni tüübist.Manustamise sagedus: hemostaasisaavutamiseks manustada ravimit esialguiga 2...3 tunni järel. Edasise ravi vajaduselvõib kogu ettenähtud raviperioodi ajakssuurendada manustamisintervalli 4, 6, 8või 12 tunnini. KERGED KUNIKESKMISED VEREJOOKSUD (K.A. KODUNERAVI): Kergete kuni keskmiste liigese-,lihase- ja limaskesta-nahaverejooksuderavis on osutunud efektiivseks ravimivarane manustamine. Võib soovitadakahte annustamisre?iimi: 1) kaks kunikolm süsti annuses 90 mcg/kehakaalu kgmanustatuna kolmetunniste vahedega. Kuiedasine ravi on vajalik, võib manustadaühe lisaannuse 90 mcg/kehakaalu kg; 2)üks süst annuses 270 mcg/kehakaalu kg.Koduse ravi kestus ei tohi ületada 24tundi.Kliiniline kogemus üksikannuse 270mcg/kehakaalu kg manustamise osaseakatele patsientidele puudub. RASKEDVEREJOOKSUD: soovitatav algannus 90mcg/kehakaalu kg tuleks manustada teelhaiglasse, kus ravi tavaliselt aset leiab.Edasised annused sõltuvad hemorraagiatüübist ja raskusastmest. Esialgu peaksravimit manustama igal teisel tunnil kuniseisundi paranemiseni. Ravi jätkamiselvõib intervalli suurendada 3 tunnini 1...2päevaks. Seejärel võib kogu järgnevaraviperioodi ajal suurendadamanustamisintervalli 4, 6, 8 või 12 tunnini.Suuri verejookse võib ravida 2...3 nädalat.Kui on kliiniliselt õigustatud, võib ravi kestakauem.KIRURGILISEDPROTSEDUURID/OPERATSIOONID:vahetult enne kirurgilist protseduuri tuleksmanustada algannusena 90mcmc/kehakaalu kg. Korduv annus tuleksmanustada kahe tunni pärast ning seejäreliga 2...3 tunni järel esimese 24...48 tunnijooksul sõltuvalt kirurgilisest protseduuristja patsiendi seisundist. Ulatuslikuoperatsiooni puhul tuleb ravimimanustamist jätkata iga 2...4 tunni järeljärgnevad 6...7 päeva. Seejärel võib96annustevahelist intervalli pikendada 6...8tunnini edasiseks kaheks nädalaks. Suureoperatsiooni läbiteinud patsientide ravivõib kesta 2...3 nädalat kunitervenemiseni.OMANDATUD HEMOFIILIA: manustadaniipea kui võimalik pärast veritsuse teket.Algannuseks on soovitatav manustada 90mcg/kehakaalu kg veenisiseseboolussüstena. Algannuse manustamisejärel võib süsteid vajadusel jätkata. Ravikestus ja manustamise sagedus sõltuvadhemorraagia raskusest, kirurgiliseprotseduuri või operatsiooni tüübist.Algannusele järgnev ajavahemik peaksolema 2...3 tundi. Kui verejooks onpeatatud, võib annustevahelist intervallijärk-järgult suurendada 4, 6, 8 või 12tunnini, niikaua kui ravi jätkamist peetaksevajalikuks.VII HÜÜBIMISFAKTORI PUUDULIKKUS:soovitatav annus operatsioonide võikirurgiliste protseduuridega seotudverejooksude raviks ja ennetamiseks on15...30 mcg/kehakaalu kg iga 4...6 tunnijärel kuni hemostaasi saavutamiseni.Annustja manustamise sagedust tulebkohandada individuaalselt. GLANZMANNITROMBASTEENIA: soovitatav annusverejooksude raviks ja profülaktikaksoperatsioonide või kirurgilisteprotseduuride puhul on 90 mcg (vahemik80...120 mcg)/kehakaalu kg 2-tunniste(1,5...2,5 tunniste) intervallide järel.Efektiivse hemostaasi tagamiseks tulebmanustada vähemalt kolm annust.Soovitatav manustamisviis on boolussüst,kuna pideva infusiooniga seoses võibravimi toime kaduda. Ravile alluvatelpatsientidel on Glanzmanni trombasteeniaravi esmaseks valikuks trombotsüütideülekanne.Preparaat tuleb lahustada vastavaltjuhistele (vt. SPC) ning manustadaveenisiseseboolussüstena 2...5 minuti jooksul.NovoSeven-ravi ajal ei ole jälgiminenõutav. Annustamisel tuleb lähtudaverejooksu raskusest ja kliinilisestvastusest NovoSeven?i manustamisele.Pärast manustamist on ilmnenudprotrombiiniaja (PT) ja aktiveeritud osalisetromboplastiiniaja (aPTT) lühenemine,samas ei ole leitud korrelatsiooni PT jaaPTT ning kliinilise toime vahel.LASTELE: Olemasolev kliiniline kogemusei õigusta üldjuhul vahetegemistannustamises lastele ja täiskasvanuile,ehkki lastel on kliirens kiirem kuitäiskasvanuil. Seetõttu võivadpediaatrilised patsiendid vajadatäiskasvanud patsientidega sarnaseplasmakontsentratsiooni saavutamisekskõrgemat rFVIIa annust.SÜDAME-VERESOONKONDRASEDATELE: Loomadereproduktsiooniuuringutest on selgunud,et i.v. manustamine ei mõjuta lootearengut, viljakust ega reproduktiivsust. Eiole selge, kas manustamine raseduse ajalomab kahjustavat toimet lootele võimõjutab viljakust. Tohib rasedatelemanustada ainult kindla näidustuse korral.Kasutamine imetamise ajal: ei ole teada,kas ravim imendub inimese rinnapiima.Manustamisel rinnaga toitvatele naisteleon vajalik ettevaatus.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, abiainetevõi hiire-, hamstri- või veisevalkudesuhtes.RISKID: Haigusseisundite puhul, kuskoefaktorit võib vabaneda normaalsestenam, võib NovoSeveni kasutamisegaseoses tekkida tromboos võidissemineeritud intravaskulaarnekoagulatsioon (DIK). Need seisundidvõivad tekkida kaugelearenenudateroskleroosi, traumaatiliselömastusvigastuse, septitseemia ja DIKigapatsientidel. Trombemboolsetekomplikatsioonide ohu tõttu tuleb ollaettevaatlik manustamisel patsientidele, kelanamneesis on koronaartõbi,maksahaigetele patsientidele,operatsioonijärgsetele patsientidele,vastsündinutele või trombemboolia võidissemineeritud intravaskulaarsekoagulatsiooni riskiga patsientidele. Igalsellisel juhul tuleb kaaluda kasutamisestsaadavat võimalikku kasu ja tüsistusteriski.Kuna rekombinantne hüübimisfaktor VIIaNovoSeven võib sisaldada väikeseskoguses hiire IgG-d, veise IgG-d ja teisirakukultuuris sisaldunud valkude jääke(hamstri- ja veiseseerumivalgud), onkäesoleva preparaadiga ravitud patsientidepuhul väike võimalus ülitundlikkusetekkeks nimetatud valkude suhtes. Sellisteljuhtudel tuleks kaaluda i.v. raviantihistamiinidega.Allergilist või anafülaktilist tüüpireaktsiooni ilmnemisel tuleb ravimimanustamine kohe lõpetada. Shokitekkimisel tuleb seda ravida standardseshokiravi meetodiga. Patsienti peabinformeerima ülitundlikkuse varastenähtude osas. Kui sellised sümptomidilmnevad, peab patsient kohe lõpetamaravimi manustamise ja võtma ühendustoma arstiga. Raskete verejooksude puhultuleks preparaati manustada eelistatulthaiglas, mis on spetsialiseerunud VIII võiIX hüübimisfaktorite inhibiitoritegahemofiiliahaigete ravile, või sellisevõimaluse puudumisel pidevas koostööshemofiiliaravile spetsialiseerunud arstiga.Kui verejooks ei allu ravile, on kohustuslikjätkata ravi haiglas. Patsiendid/hooldajadpeavad esimesel võimalusel teavitama

SÜDAME-VERESOONKONDarsti/jälgimist teostavat raviasutust kõigistkasutamise kordadest. VII faktoripuudulikkusega patsientidel tuleb enne japärast NovoSeveni manustamist määrataprotrombiiniaega ja VII faktorihüübimisaktiivsust. Juhul kui VIIahüübimisfaktori aktiivsus ei saavutaoodatud taset või verejooks ei allu ravilesoovitatud annustega, võib kahtlustadaantikehade moodustumist ning tulebmäärata antikehad. TromboosiriskNovoSeven-ravi saavatel VIIhüübimisfaktori puudulikkusegapatsientidel on teadmata.KÕRVALTOIMED: Venoosnetrombemboolia (süvaveenitromboos, i.v.koha tromboos, kopsuemboolia, maksatrombemboolia, sealhulgasvärativeenitromboos, neeruveenitromboos, tromboflebiit, pindminetromboflebiit ja sooleisheemia). Lööve(sealhulgas allergiline dermatiit jaerütematoosne lööve), sügelemine janõgestõbi. Vähenenud ravivastus, palavik.KOOSTOIMED: Võimalikke koostoimeiderinevate hüübimisfaktoritekontsentraatide vahel pole teada. Vältidatuleks samaaegset protrombiini kompleksivõi aktiveeritud protrombiini kompleksipreparaatide kasutamist. On andmeid, etantifibrinolüütikumid vähendavadkirurgilisest protseduurist tingitudverekaotust hemofiiliahaigetel. Sedaeelkõige ortopeediliste operatsioonidepuhul ning fibrinolüütiliselt aktiivsematespiirkondades, nagu näiteks suuõõs.Antifibrinolüütiliste ravimitega samaaegsekasutamise kogemus on siiski vähene.NovoSeven, Novo Nordisk, Inj. subst. 1,2mg N1; Inj. subst. 2,4 mg N1; Inj. subst.4,8 mg N1Faktor VIII antiinhibiitor-koagulantnekompleksFaktor VIII antiinhibiitor-koagulantnekompleksRAVIMITÜÜP: VerehüübimisfaktorNÄIDUSTUS: Verehüübimishäiredinhibiitoriga hemofiilia A või omandatudfaktor VIII inhibiitori korral.ANNUSTAMINE: Üldjuhul on soovitatavannus 50...100 TÜ/kg kehakaalu kohta.Ületada ei tohiks ühekordset annust 100TÜ/kg kehakaalu kohta ja ööp. annust 200TÜ/kg kehakaalu kohta. Spontaanneveritsus: Liigese, lihase või pehme koehemorraagia. Vähese või mõõdukaveritsuse puhul on soovitav annus 50...75TÜ/kg 12-tunnise intervalliga. Lihase japehme koe suurema hemorraagia korralnagu retroperitoneaalne veritsus,soovitatakse annust 100 TÜ/kg 12-tunniseintervalliga. Limaskestade veritsus.Soovitatav annus 50 TÜ/kg tulebmanustada 6-tunnise intervalliga, jälgidestähelepanelikult haiget (nähtavveritsuskoht, korduvad hematokritimõõtmised). Kui hemorraagia ei lakka,võib annust suurendada kuni 100 TÜ/kg,kuid max lubatud annus ööp. on 200TÜ/kg. Teised ägedad veritsused. Ägedaidhemorraagiaid nagu KNS veritsused onedukalt ravitud annustega 100 TÜ/kgmanustatuna 12-tunnise intervalliga.Individuaaljuhtudel võib manustada6-tunnise intervalliga kuni kliiniliseparanemise selgete tundemärkideni.Kirurgia: 50...100 TÜ/kg kuni 6-tunniseintervalliga.Inhibiitoritega hemofiilia A haigeteprofülaktika immuuntolerantteraapia ajalvõi selle ebaõnnestumise puhul:Anamneesis esinenud sagedaseveritsusega, kõrgel määralvastureageerivatele patsientidele võibmanustada samaaegselt faktor VIIIkontsentraadiga annusevahemikus50...100 TÜ/kg kehakaalu kohta 2 kordaööp. kuni faktor VIII inhibiitor vähenebtasemele 1 BÜ. Kui kõrge faktor VIIIannusega ei saavutata immuuntolerantsi,võib veritsuste profülaktikaks ollanäidustatud monoteraapia 50...100 TÜ/kg3 korda nädalas.VASTUNÄID.: Allolevaid vastunäidustusiloetakse kas suhtelisteks võiabsoluutseteks sõltuvalt muuderavivõimaluste kättesaadavusest.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Järgnevatessituatsioonides võib ravimit kasutada ainultjuhul, kui haigus ei allu ravilekoagultasioonifaktori kontsentraadiga, ntkõrge inhibiitori tiiter, eluohtlikhemorraagia või veritsusrisk (nt traumavõioperatsioonijärgne). Dissemineeritudintravaskulaarne koagulatsioon (DIK):patsientidel, kelle laboriatoorsedanalüüsid ja/või kliinilised sümptomidviitavad maksakahjustusele, onsuurenenud risk DIK-i tekkeks aktiveeritudkoagulatsioonifaktorite aeglustunudkliirensitõttu. Südame koronaarhaigus, ägetromboos ja/või embolism: patsientidele,kellel on diagnoositud või kahtlustataksesüdame koronaarhaigust, samutipatsientidele ägeda tromboosi ja/võiembolismiga, võib Feiba`t manustadaainult eluohtlike verejooksude puhul.RISKID: Sarnaselt teistele intravenoosseltmanustatavatele plasma toodetele, võivadtekkida allergilist tüüpiülitundlikkusreaktsioonid. Patsiente tulebteaviatada ülitundlikkusreaktsiooniAntifibrinolüütilisedvarastest nähtudest, mille hulka kuuluvadnahalööve,generaliseerunud urtikaaria, pigistustunnerindkeres, vilisev hingamine, hüpotensioonja anafülaktiline shokk. Kui manustamisejärgselt tekivad sellised nähud, tuleb ravikoheselt lõpetada ja patsient peab võtmaühendust arstiga. Shokki tuleb ravidavastavalt kaasaegsetele shokiravi juhistele.Ravi jälgimine: max. lubatud annused on100 Ü/kg ühekordsel manustamisel ja 200Ü/kg ööp. Patsiente, kellele manustatakse100 Ü/kg korraga, tuleks jälgida DIK`iarengu ja/või ägeda koronaarisheemiasümptomite suhtes. Suuri annuseid tuleksmanustada ainult nii kaua, kuni see onverejooksu peatamiseks hädavajalik.Juhul kui tekivad muutused patsiendivererõhus, pulsi sageduses,hingamishäired, valu rindkeres või köha,tuleb infusioon kohe lõpetada ningalustada kohaste diagnostiliste- jaravivõtetega.DIK`ile iseloomulikud tunnusedlaborianalüüsides on järgmised:vähenenud fibrinogeen, vähenenudtrombotsüütide arv ja/või vähenenudfibriini/fibrinogeenidegradatsiooniproduktid (FDP).Kasutamise kohta alla 6-aastastel lastelpole piisavalt andmeid, mistõttu eisoovitatanende patsientide raviks kasutada. Samason inhibiitorite teke tavaline hemofiilikutestlastel, kes saavad faktor VIIIasendusteraapiat ja ka uuringud onnäidanud edukat kasutamist nooremasvanusegrupis.Preparaat sisaldab ligikaudu 80 mgnaatriumit (arvutuslik) viaali kohta. Sedapeab võtma arvesse madalanaatriumisisaldusega dieedil olevatepatsientide ravimisel. Inhibiitoritegahemofiilia patsientidel ning omandatudkoagulatsioonifaktorite inhibiitoritegapatsientidel võib ravi ajal tekkida kalduvusveritsusele, samal ajal võib neil aga olla kasuurenenud tromboosirisk. In vitro testidnagu APTT, vere hüübimisaeg jatromboelastogramm (TEG) ei sobi raviefektiivsuse jälgimiseks, kuna nendetulmused ei korreleeru patsiendi kliiniliseparanemisega. Seetõttu ei peaks annustsuurendama kui nende analüüsidetulemused ei ole paranenud, kuna seljuhul tekib oht üleannustamiseks, millegavõib omakorda kaasuda DIK. Juhul kui eiteki oodatud ravivastust, tuleks määratatrombotsüütide arvu, sest selleks, etravim saaks toimida, on vaja, et patsiendifunktsionaalselt intaksete trombotsüütidearv veres oleks piisavalt kõrge. Ettegemist on inimverest valmistatudmeditsiinilise tootega ei saa täielikultvälistada97

Antifibrinolüütilisedhaigustekitajate ülekandumise võimalustsh ka tundmatute ja ohtlike viiruste jateistepatogeenide ülekandmise võimalust.Seega soovitatakse vaktsineerimist (nthepatiit A ja B vastu) patsientidele, kellelemanustatakse inimplasmast valmistatudravimeidregulaarselt/korduvalt. Tungivaltsoovitatakse registreerida igakordselmanustamisel preparaadi nimi ja partiinumber.KÕRVALTOIMED: Valu, näo ja jäsemetetundetus ning vererõhu langus.Ülitundlikkusreaktsioonid.KOOSTOIMED: Kombinatsioonis ei olesoovitatav kasutada antifibrinolüütikume,nagu epsilon-aminokaproonhape.Feiba, Baxter, Inf. subst. 500TÜ+ 20 mllahustit; Inf. subst. 1000TÜ+ 20 mllahustitHüübimisfaktorVIIIHüübimisfaktor VIIIRAVIMITÜÜP: VerehüübimisfaktorNÄIDUSTUS: Verejooksu ravi võiprofülaktika patsientidel, kellel on:A-hemofiilia (kaasasündinud VIIIhüübimisfaktori vaegus), omandatud VIIIhüübimisfaktori vaegus, hemofiilia VIIIhüübimisfaktori vastaste antikehadega.ANNUSTAMINE: Hemorraagia: Algavhemartroos, lihaste verejooks võisuukaudne verejooks: 20...40 TÜ, korrataiga 12...24 tunni järel vähemalt 1 päev,kuni verejooksuepisood (millele viitab valu)on lakanud või kuni saavutatakseparanemine.Ulatuslikud hemartroosid või verejookslihastesse või hematoom: 30...60 TÜ,korrata iga 12...24 tunni järel 3...4 päevavõi kauem, kuni valu ja jõuetus on järeleandnud. Eluohtlikud verejooksud: 60...100TÜ, inf. korratakse iga 8...24 tunni järelkuni oht on möödunud. Kirurgilisedprotseduurid: Väikesed operatsioonid (k.ahamba ekstraktsioon): 30...60 TÜ, iga 24tunni järel vähemalt 1 päev, kuni onsaavutatud paranemine. Suuredoperatsioonid: 80...100 TÜ (pre- japostoperatiivselt), inf. korratakse iga8...24 tunni järel kuni saavutatakse haavaadekvaatne paranemine, seejäreljätkatakse ravi veel vähemalt 7 päeva, etsäilitada faktor VIII aktiivsus tasemel30...60%.RASEDATELE: Tohib kasutada vaidkonkreetse vajaduse korral.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadiTA või mis tahes abiaine suhtes.RISKID: Sarnaselt teistele i.v.98valgupreparaatidele on võimalikudülitundlikkusreaktsioonid. Inimverestvalmistatud ravimite kasutamisel tekkivateinfektsioonide ärahoidmisestandardmeetmete hulka kuuluvaddoonorite valik, üksikdonatsioonide japlasmapuulide sõeluuring infektsioonispetsiifiliste markerite ja tootmisprotsessijuurde kuuluvateinaktivatsiooni/eemaldamise protseduuridesuhtes. Rasedatele (loote infektsioon),immuunpuudulikkuse või suurenenudpunavereliblede tootmisega (nthemolüütilise aneemiaga) patsientidelevõib parvoviirus B19 infektsioon olla ohtlik.KÕRVALTOIMED: Ülitundliku, allergilisedreakstioonid, A-hemofiiliaga patsientidelvõivad tekkida faktor VIII vastasedneutraliseerivad antikehad, kõhuspasmid,pigistustunne rinnus, külmavärinad,väsimus, palavik.KOOSTOIMED: Koostoimeid teisteravimitega ei ole täheldatud.Haemoctin SDH, Biotest, Plv. + sol.süstelahuse valmistamiseks 250 TÜ; 500TÜ, 1000 TÜOctanate, Octapharma, 500 TÜ; 1000 TÜpulber süstelahuse valmistamiseks jalahustiInimeseprotrombiinkompleksProthrombinum multiplex humanumRAVIMITÜÜP: VerehüübimisfaktorNÄIDUSTUS: Verejooksu ravi japerioperatiivse verejooksu profülaktikaprotrombiinkompleksi hüübimisfaktoriteomandatud vaeguse korral, ntpõhjustatuna ravist vitamiin Kantagonistidega või vitamiin Kantagonistide üleannustamise tagajärjel,kui on vajalik vaeguse kiire korrigeerimine.Verejooksu ravi ja perioperatiivneprofülaktika vitamiinist K sõltuvatehüübimisfaktorite II ja X kaasasündinudvaeguse korral, kui puhast spetsiifilisthüübimisfaktorit sisaldavat ravimit ei olesaadaval.ANNUSTAMINE: Allpool on toodud vaidüldine annustamisjuhend. Ravi tulebalustada hüübimishäirete ravis kogemusiomava arsti järelevalve all. Annustamine jaravi kestus sõltuvad häire raskusastmest,veritsuse asukohast ja ulatusest ningpatsiendi kliinilisest seisundist.Manustatav ravimi kogus ja manustamisesagedus arvestatakse individuaalselt igapatsiendi tarvis. Annustamise intervallidpeavad olema kohandatud erinevateprotrombiinkompleksi hüübimisfaktoritetsirkulatsiooni poolväärtusaegadestlähtuvalt.SÜDAME-VERESOONKONDIndividuaalset annust saab määrata ainulthüübimisfaktorite sisaldust veresregulaarselt kontrollides võiprotrombiinkompleksi sisalduse üldisteanalüüsidega (protrombiini aeg, INR) ningjätkates patsiendi kliinilise seisundijälgimist.Suurte kirurgiliste sekkumiste korral onoluline asendusravi hoolikas jälgimine,kasutades hüübimisanalüüse (spetsiifilisedhüübimisfaktori analüüsid ja/võiprotrombiinkompleksi sisalduse analüüsid).Verejooksu ravi ja perioperatiivseverejooksu profülaktika ravi ajal vitamiin Kantagonistidega: Annus sõltub INRväärtusest enne ravi ja eesmärgiks seatudINR sihtväärtusest. Alljärgnevalt on toodudligikaudsed annused (lahjendatud lahusml/kg kehakaalu kohta) INRnormaliseerimiseks (?1,2 ühes tunnis)erinevate INR algväärtuste korral. 1.) INRalgväärtus 2....2,5, ligikaudne annus(ml/kg kehakaalu kohta)* 0,9...1,3. 2.)INR algväärtus 2,5...3, ligikaudne annus(ml/kg kehakaalu kohta)* 1,3...1,6. 3.)INR algväärtus 3...3,5, ligikaudne annus(ml/kg kehakaalu kohta)* 1,6...1,9. 4.)INR algväärtus üle 3,5, ligikaudne annus(ml/kg kehakaalu kohta)* üle 1,9. *ühekordne annus ei tohi ületada 3000 RÜ(120 ml inimese protrombiinkompleksi).Vitamiin K antagonistidest põhjustatudhemostaasi häire korrektsioon kestabligikaudu 6...8 tundi. Vitamiin K toimesaavutatakse samaaegsel manustamiselsiiski 4...6 tunniga. Seega, pärast vitamiinK manustamist ei ole inimeseprotrombiinkompleksi korduvmanustamine vajalik. Kuna needsoovitused on empiirilised ning taastumineja toime kestus võivad varieeruda, on INRväärtusete püsikontroll ravi ajalkohustuslik.Verejooksu ravi ja perioperatiivneprofülaktika vitamiinist K sõltuvateverehüübimisfaktorite II ja Xkaasasündinud vaeguse korral, kuispetsiifilist verehüübimisfaktorit sisaldavatravimit ei ole saadaval: Vajaliku annusearvutamine põhineb empiirilisel leiul, millekohaselt ligikaudu 1 RÜ faktor IImanustamine kehakaalu kilogrammi kohtasuurendab faktor II aktiivsust vereplasmas0,02 RÜ/ml ja 1 RÜ faktor X manustamineselle aktiivsust vereplasmas vastavalt0,017 RÜ/ml. Spetsiifilise faktorimanustatav ühikute hulk väljendatakseRahvusvahelistes Ühikutes (RÜ), misvastab igat faktorit puudutavale MaailmaTerviseorganisatsiooni (WHO) standardile.Spetsiifilise hüübimisfaktori aktiivsustveres väljendatakse kas protsentides(suhtena normaalsesseinimvereplasmasse) või RahvusvahelistesÜhikutes (suhtena spetsiifilise

SÜDAME-VERESOONKONDhüübimisfaktori rahvusvahelissestandardisse).Üks Rahvusvaheline Ühik (RÜ)hüübimisfaktori aktiivsust vastab 1 mlnormaalse inimvereplasma aktiivsusele.Näiteks, faktor X vajaliku annusearvutamine põhineb empiirilisel leiul, millekohaselt 1 Rahvusvaheline Ühik (RÜ)faktor X manustamine kehakaalukilogrammi kohta suurendab vereplasmafaktor X aktiivsust 0,017 RÜ/ml. Vajalikannus määratakse vastavalt järgmiselevalemile: Vajalik ühikute hulk = kehakaal(kg) x soovitud faktor X tõus (RÜ/ml) x 59(milles 59 (ml/kg) on arvestatudparanemise pöördväärtus). Vajalikannustamine faktorile II: Vajalik ühikutehulk = kehakaal (kg) x soovitud faktor IItõus (RÜ/ml) x 50 Kui individuaalnetaastumine on teada, peab arvutamisekskasutama seda väärtust. Ravimitmanustatakse intravenoosselt aseptilisttehnikat kasutades. Infusiooni tulebalustada kiirusega 1 ml minutis, seejärel2...3 ml minutis.RASEDATELE: Tohib kasutada raseduseja imetamise ajal vaid selge näidustuseolemasolul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Teadaolevallergia hepariini suhtes või anamneesishepariinist põhjustatudtrombotsütopeenia.RISKID: Vajalik on nõustaminehüübimishäirete ravis kogenud spetsialistipoolt.Vitamiinist K sõltuvate hüübimisfaktoriteomandatud vaegusega patsientidel (ntpõhjustatud ravist vitamiin Kantagonistidega) võib preparaati kasutadavaid juhul, kui osutub vajalikuksprotrombiinkompleksi sisalduse kiirekorrigeerimine, nt suurte verejooksude võierakorraliste operatsioonide korral. Teisteljuhtudel piisab tavaliselt vitamiin Kantagonistide annuse vähendamisestja/või vitamiin K manustamisest. VitamiinK antagoniste saavatel patsientidel võibtaustal olla hüperkoagulatiivne seisund,mida protrombiinkompleksi infusioon võibägestada.Kaasasündinud vitamiinist K sõltuvamistahes faktori vaeguse korral tulebolemasolul kasutada spetsiifilisthüübimisfaktorit sisaldavat ravimit.Allergiliste või anafülaktilist tüüpireaktsioonide ilmnemisel tulebinjektsioon/infusioon koheselt lõpetada.Shoki korral tuleb rakendada standardsetshokiravi.Inimverest või vereplasmast valmistatudravimite manustamisest tulenevateinfektsioonide ärahoidmiseksrakendatavate standardmeetmete hulkakuuluvad doonorite selektsioon,individuaalsete vereannetuste jaühendatud plasmakoguste skriiningspetsiifiliste infektsioonimarkerite suhtes jaefektiivsete meetodite rakendaminetootmisprotsessis viirusteinaktivatsiooniks/eemaldamiseks.Meetmetele vaatamata ei saa inimverestvõi -plasmast valmistatud ravimitemanustamisel infektsioonitekitajateülekannet täielikult välistada. See kehtibtundmatute viiruste ja teiste tuntud võitundmatute patogeenide kohta.Rakendatavaid meetmeid loetakseefektiivseteks rasvkapsliga HIV, HBV jaHCV viiruste suhtes. Meetmete efektiivsusvõib olla piiratud rasvkapslita viiruste, ntHAV ja parvoviirus B19 suhtes. ParvoviirusB19 infektsioon võib osutuda tõsiseksrasedatele naistele (loote infektsioon) jaimmuunpuudulikkusega või erütrotsüütidesuurenenud produktsiooniga isikutele (nthemolüütiline aneemia). On tungivaltsoovituslik, et iga kord, kui patsiendilemanustatakse inimeseprotrombiinkompleksi, dokumenteeritakseravimi nimi ja seerianumber. Patsiente,kellele manustatakseregulaarselt/korduvalt inimplasmasttoodetud protrombiinkompleksi, onsoovitav vaktsineerida (hepatiit A ja B).Ravi vereplasmast valmistatud ravimitega,mis sisaldavad hüübimisfaktoreid II, VII,IX ja X, on seostatud tromboosiga.Hüübimisfaktorite kaasasündinud võiomandatud vaegusega patsientideravimisel inimese protrombiinkompleksiga,eriti korduva manustamise korral, ontromboosi ja dissemineeritudintravaskulaarse koagulatsiooni tekke oht.Patsiente, kes saavad inimeseprotrombiinkompleksi, tuleb hoolikaltjälgida intravaskulaarse koagulatsiooni võitromboosi sümptomite suhtes.Trombemboolsete komplikatsioonide ohutõttu tuleb protrombiinkompleksimanustamisel hoolikalt jälgida südamepärgarterite haigusega patsiente,maksahaigusega patsiente, patsiente perivõipostoperatiivses perioodis,vastsündinuid ja patsiente, kellel ontrombemboolsete tüsistuste võidissemineeritud intravaskulaarsekoagulatsiooni oht. Igas nimetatudsituatsioonis tuleb kaaluda võimalikkuravist saadavat kasu jakomplikatsioonidega seotud ohtu.Protrombiinkompleksi kasutamise kohtavastsündinutel vitamiin K vaegusestpõhjustatud perinataalse veritsuse korralandmed puuduvad. Preparaat sisaldab75...125 mg naatriumi viaalis. Sellegatuleb arvestada kontrollitudnaatriumisisaldusega dieedil olevatepatsientide puhul.KÕRVALTOIMED: Manustamise järgseltAntifibrinolüütilisedon oht trombembooliliste tüsistustetekkeks.KOOSTOIMED: Inimeseprotrombiinkompleksi ravimidneutraliseerivad vitamiin K antagonistideraviefekti, kuid koostoimeid teisteravimitega ei ole teada. Bioloogilisedanalüüsid: Tehes hepariinile tundlikkehüübimisanalüüse patsientidele, kessaavad inimese protrombiinkompleksisuurtes annustes, peab arvestamamanustatava ravimi hepariinisisaldusega.Octaplex, Octapharma, Inj. plv. ja lahusti500RÜ + 20 ml N1 ;TraneksaamhapeAcidum tranexamicumRAVIMITÜÜP: Antifibrinolüütiline aineNÄIDUSTUS: Verejooks või veritsus, mison tingitud lokaalsest või generaliseerunudsuurenenud fibrinolüüsist. Pärilikangioneurootiline ödeem.ANNUSTAMINE: Intravenoosnemanustamine on vajalik ainult siis, kuipiisava annuse suu kaudu sissevõtmine onraskendatud. 1. Lokaalne fibrinolüüs:Soovitatav annus on 5...10 ml i.v süstinakiirusega 1 ml/min või 2...3 tabl. ööp. -Prostatektoomia ja põieoperatsioonid: 1 gsüstina aeglaselt veeni iga 8 tunni järel(esimene annus süstitakse operatsiooniajal) 3 päeva vältel pärast operatsiooni.Järgnevalt manustatakse 1 g p.o. 2...3korda ööp. kuni makrohematuuriamöödumiseni. - Menorraagia(intrauteriinsestkontratseptsioonivahendist põhjustatud võiessentsiaalne): 1...1,5 g p.o. 3...4 kordaööp. 3...4 päeva kestel. Ravi alustataksesiis, kui verejooks on muutunudprofuusseks. - Epistaksis: süstelahust võibninaverejooksu korral manustadalokaalselt nina limaskestale. Korduvaverejooksu ohu puhul antakse patsiendile7 päeva vältel 1 g p.o 3 korda ööp. -Emakakaela konisatsioon: 1,5 g p. o. 3korda ööp. 12...14 päeva pärastoperatsiooni. - Hambaekstraktsioonkoagulopaatia korral: vahetult enneprotseduuri manustatakse 10 mg/kg i. v.Pärast protseduuri 25 mg/kg p.o 3...4korda ööp. 6...8 päeva kestel. 2.Generaliseerunud fibrinolüüs: 1 g süstinaaeglaselt veeni iga 6...8 tunni järel. Annuson 15 mg/kg. 3. Pärilik angioneurootilineödeem: 1...1,5 g p.o 2...3 korda ööp.intermiteeruva või pideva ravina sõltuvaltsellest, kas patsiendil esinevadprodromaalnähud või mitte.RASEDATELE: Ohutus ei ole tõestatud.VASTUNÄID.: Tromboosi tekke ohukorral või anamneesis tromboos, juhul kuisamaaegselt pole võimalik kasutada99

Aneemiavastasedantikoagulante. Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ettevaatlik peab olema ravimikasutamisel patsientidel, kellel ondiagnoositud neerupuudulikkus (esinebravimi kumulatsioonioht).KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, pearinglus javererõhu langus, värvusnägemise häired.Cyklokapron, Meda, Tabl. 500 mg N20Cyklokapron, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. 100mg/ml 5ml N10AneemiavastasedAlfaepoetiinEpoetinum alfaRAVIMITÜÜP: Teised aneemiavastasedainedNÄIDUSTUS: Kroonilisestneerupuudulikkusest põhjustatud aneemiaravi hemodialüüsitavatel lastel jatäiskasvanutel ningperitoneaaldialüüsitavatel täiskasvanudpatsientidel. Neeruhaigusest põhjustatudsümptomaatilise aneemia ravitäiskasvanud patsientidel, kes ei ole veeldialüüsravil. Aneemia ravi javereülekannete vajaduse vähendaminesoliidtuumori, maliigse lümfoomi võimultiipelse müeloomiga täiskasvanudpatsientidel, kes saavad keemiaravi jakellel on oma üldseisundi tõttu riskvereülekanneteks (nt kardiovaskulaarneseisund, aneemia enne keemiaravialustamist). Autoloogse punavere hulgasuurendamiseks enne operatsioonieelsetautoloogse vere kogumist(predonatsiooni). Sel näidustusel tuleboodatavat kasu hinnata võrreldessuurenenud trombemboolia riskiga. Tulebmanustatakse mõõduka aneemiagapatsientidele (Hb 110...130 g/l, ilma rauadefitsiiidita) juhtudel, kui verd ei saakonserveerida või kui on raskendatudküllaldase hulga autoloogse verehulgakogumine vereülekandeks plaaniliseulatusliku operatsiooni ajal (verevajadusega naistele vähemalt 4 ühikut,meestele vähemalt 5 ühikut). Aneemiagapatsientidele allogeense vereülekandevajaduse vältimiseks enne ulatuslikkuortopeedilist lõikust juhtudel, kui ei esineraua defitsiiti ja on suureneneud riskvereülekannetega seotud tüsistustetekkeks. Kasutatakse mõõduka aneemiagapatsientidel (Hb 110...130 g/l), kui ei olevõimalik autoloogset verd koguda jaeeldatav verekaotus on mõõdukas (900kuni 1800 ml).ANNUSTAMINE: Manustamisviis-Nagu100iga süstitava lahuse korral, tulebkontrollida, et lahuses ei oleks osakesi egaesineks värvuse muutusi. a)Intravenoosne manustamine: süstida veenivähemalt 1...5 min jooksul, olenevaltmanustatavast annusest.Hemodialüüsitavatele patsientidele võibravimit manustada boolusena dialüüsi ajalsobiva venoosse tee kaududialüüsimehhanismis. Samuti võib ravimitmanustada dialüüsiseansi lõppedesfistulinõela kaudu, järgnevalt süstidasüsteemi 10 ml isotoonilist NaCl lahust, etsüsteemi loputada ja tagada ravimijõudmine vereringesse. Aeglasematmanustamist soovitatakse neilepatsientidele, kes reageerivad ravilegripitaoliste sümptomite ilmnemisega.Preparaati ei manustata intravenoosseinfusioonina ega segata teiste ravimitega.b) Nahaalune süstimine: korraga ei tohiühte süstekohta süstida üle 1 ml. Kuiettenähtud kogus on suurem, tuleb süstidamitmesse kohta. Süstitakse jäsemetepiirkonda või kõhu eesseina.Olukordades, kus arst teeb kindlaks, etpatsient või hooldaja saab erütropoetiinis.c. ohutult ja tõhusalt manustada, tulebanda juhised õige annustamise jamanustamise kohta.1.)SÜMPTOMAATILINE ANEEMIA RAVITÄISKASVANUTEL JA LASTEL, KELLELESINEB KROONILINENEERUPUUDULIKKUS: Krooniliseneerupuudulikkusega patsientidele, kellelon loodud püsiv veenitee(hemodialüüsitavad patsiendid), oneelistatud ravimi veenisisenemanustamine. Kui püsivat veeniteed ei ole(patsiendid, kes veel ei ole dialüüsravilning peritoneaaldialüüsravi saavadpatsiendid), võib manustada nahaalusesüstina. Aneemia sümptomid ja jääknähudvõivad varieeruda olenevalt vanusest,soost ja kaasnevast meditsiinilisestseisundist; arst peab hindama igapatsiendi haiguse kliinilist kulgu jaseisundit eraldi. Erütropoetiini tulebmanustada selleks, et suurendadahemoglobiini taset kuni 120 g/l (7,5mmol/l). Hemoglobiini taseme tõusu üle20 g/l (1,25 mmol/l) nelja nädala jooksultuleb vältida. Kui nii juhtub, tulebravijuhise põhjal annust vastavaltkohandada.Patsiendi seisundi varieeruvuse tõttu võibpatsiendi hemoglobiinitase olla aeg-ajaltsoovitust kõrgem või madalam.Hemoglobiini taseme muutust tulebreguleerida annuse kohandamisega,arvestades, et eesmärgiks on saavutadahemoglobiinisisaldus vahemikus 100g/l...120 g/l (6,2 mmol/l...7,5 mmol/l).Lastel on soovitatav hemoglobiinieesmärktase vahemikus 95...110 g/lSÜDAME-VERESOONKOND(5,9...6,8 mmol/l). Vältida tulebhemoglobiini taset, mis ületab püsivalt 120g/l (7,5 mmol/l). Kui hemoglobiini tasesuureneb kuu aja jooksul rohkem kui 20g/l (1,25 mmol/l) või kui hemoglobiini taseon püsivalt kõrgem kui 120 g/l (7,5mmol/l), tuleb alfaepoetiini annust 25%vähendada. Kui hemoglobiini tase tõusebüle 130 g/l (8,1 mmol/l), katkestage raviseniks, kuni tase langeb alla 120 g/l (7,5mmol/l), ja seejärel alustage uuestialfaepoetiin-ravi annusega, mis oneelmisest annusest 25% väiksem.Patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida, etaneemia ja selle sümptomite piisavakskontrolliks tagada väikseima heakskiidetudannuse kasutamine. Seerumirauasisaldust tuleb määrata enne ravi jaravi ajal ning vajadusel rakendadaasendusravi rauapreparaatidega. Enneerütropoetiin-ravi alustamist tulebvälistada B12-vitamiini ja foolhappedefitsiit. Juhtudel, kui erütropoetiinimanustamine ei anna oodatud tulemust,tuleb välja selgitada võimalikud põhjused,nagu raua, B12-vitamiini või foolhappedefitsiit; alumiiniumi intoksikatsioon,kaasuv infektsioon, põletik või trauma;varjatud verekaotus; hemolüüs; ja luuüdifibroos.2.) HEMODIALÜÜSITAVADTÄISKASVANUD PATSIENDID:Hemodialüüsitavatele patsientidele, kellelon loodud püsiv veenitee, on eelistatudravimi veenisisene manustamine. Ravion kaheastmeline: Korrektsioonifaas: 50RÜ/kg, 3 korda nädalas. Kui on vajalikannuse kohandamine, tuleb seda tehavähemalt 4-nädalaste intervallidega.Annust võib muuta (suurendada võivähendada) igal etapil 25 RÜ/kg kaupa, 3korda nädalas. Säilitusfaas: Annustkohandatakse vastavalthemoglobiinisisaldusele: soovituslikhemoglobiini sisaldus on vahemikus110...120 g/l (6,2...7,5 mmol/l). Tavalinesoovitatav annus on 75...300 RÜ/kgnädalas.Kliinilised andmed näitavad, et vägamadala hemoglobiinisisaldusega (5mmol/l) patsiendid. 3.)NEERUPUUDULIKKUSEGA PATSIENDID,KES EI OLE VEEL DIALÜÜSRAVIL: Kuipüsivat veeniteed ei ole, võib manustadanahaaluse süstina. Ravi onkaheastmeline:Korrektsioonifaas: Algannus on 50 RÜ/kg,3 korda nädalas. Annust võib muuta 25RÜ/kg kaupa (3 korda nädalas) kunipiisava ravivastuse saavutamiseni (sedatuleb teha etapiviisiliselt vähemalt 4 nädalajooksul).

SÜDAME-VERESOONKONDSäilitusfaas: Annust kohandataksevastavalt hemoglobiini sisaldusele, etsaavutada hemoglobiini väärtused100...120 g/l (6,2...7,5 mmol/l). Tavalinesäilitusannus on 17...33 RÜ/kg, 3 kordanädalas. Max. annus ei tohi ületada 200RÜ/kg, 3 korda nädalas. 4.)PERITONEAALDIALÜÜSI PATSIENDID: Kuipüsivat veeniteed ei ole, võib manustadanahaaluse süstina. Ravi onkaheastmeline:Korrektsioonifaas: Algannus on 50 RÜ/kg2 korda nädalas. Säilitusfaas: Eesmärgikson saavutada hemoglobiinisisaldus100...120 g/l (6,2...7,5 mmol/l). Tavalinesäilitusannus on 25...50 RÜ/kg, 2 kordanädalas (manustatuna 2 võrdseannusena).5.) KEEMIARAVIST TINGITUDANEEMIAGA PATSIENTIDE RAVI:Aneemiaga patsientidele, kellehemoglobiini kontsentratsioon on ? 100 g/l(6,2 mmol/l), tuleb manustada s.c.Aneemia sümptomid ja jääknähud võivadvarieeruda olenevalt vanusest, soost jahaiguse üldisest seisundist; arst peabhindama iga patsiendi haiguse kliinilistkulgu ja seisundit eraldi. Patsiendi seisundivarieeruvuse tõttu võib patsiendihemoglobiinitase olla aeg-ajalt soovitustkõrgem või madalam. Hemoglobiinitaseme muutust tuleb reguleerida annusekohandamisega, arvestades, et eesmärgikson saavutada hemoglobiinisisaldusvahemikus 100 g/l (6,2 mmol/l) kuni 120g/l (7,5 mmol/l). Vältida tulebhemoglobiini taset, mis ületab püsivalt 120g/l (7,5 mmol/l). Alljärgnevalt on esitatudjuhised sobivaks annuse kohandamiseksjuhul, kui hemoglobiini tase ületab 120 g/l(7,5 mmol/l). Alfaepoetiiniga ravi peakskestma vähemalt üks kuu pärastkeemiaravi lõppu. Algannus on 150 RÜ/kgnahaaluse süstina 3 korda nädalas.Alternatiivseks algannuseks võib olla 450RÜ/kg nahaaluse süstina üks kord nädalas.Kui hemoglobiinisisaldus on pärastneljandat ravinädalat suurenenud 10 g/l(0,62 mmol/l) võrra ja retikolütsüütide arvsuurenenud üle 40000 raku/mikroliitrisvõrreldes algväärtusega, tuleb jätkataannusega 150 RÜ/kg kolm korda nädalasvõi 450 RÜ/kg üks kord nädalas. Kuihemoglobiinisisaldus ei ole pärastneljandat ravinädalat suurenenud 10 g/l(0,62 mmol/l) võrra ja retikolütsüütidearvu suurenemine on alla 40000raku/mikroliitris võrreldes algväärtusega,tuleb annust suurendada kuni 300 RÜ/kg 3korda nädalas. Sellise annusega jätkatakse4 nädala vältel. Kui pärast täiendavat neljaravinädalat annuses 300 RÜ/kg 3 kordanädalas on hemoglobiinisisaldussuurenenud ?10 g/l (?0,62 mmol/l) võiretikulotsüütide arv suurenenud üle 40000raku/mikroliitris võrreldes algväärtusega,jätkatakse ravi annusega 300 RÜ/kg 3korda nädalas. Juhul, kuihemoglobiinisisalduse suurenemine onväiksem kui 10 g/l (0,62 mmol/l) jaretikulotsüütide arv suurenenud vähem kui40000 rakku/mikroliitris, loetakseravivastus ebapiisavaks ja soovitatakseravimimanustamine katkestada. Patsiente tulebtähelepanelikult jälgida, et aneemiasümptomite piisavaks kontrolliks tagadaerütropoeesi stimuleeriva aine (ESA)väikseima heakskiidetud annusekasutamine.6.) ANNUSE KOHANDAMINEEESMÄRGIGA SÄILITADA HEMOGLOBIINIKONTSENTRATSIOON VAHEMIKUS 100g/l...120 g/l: Kui hemoglobiinisisaldussuureneb üle 20 g/l (1,25 mmol/l) võrrakuus või hemoglobiinisisaldus ületab 120g/l (7,5 mmol/l), tuleb alfaepoetiini annustvähendada 25...50% võrra. Kuihemoglobiinisisaldus ületab 130 g/l (>8,1mmol/l), katkestada ravi seniks, kui seeväheneb kuni 120 g/l (7,5 mmol/l) ja siisjätkata alfaepoetiin-ravi varasemastannusest 25% väiksema annusega. 7.)TÄISKASVANUD KIRURGIA-PATSIENDID,KELLEL VIIAKSE LÄBI AUTOLOOGSE VEREKOGUMINE: Soovitatav on intravenoosnemanustamine. Manustatakse autoloogseverekogumise (donatsiooni) lõpus. Kergeaneemia korral (hematokrit 33...39%), kuion planeeritud ?4 ühiku veredeponeerimine, manustada 600 RÜ/kgkohta 2 korda nädalas 3 nädala vältel ennekirurgilist operatsiooni. Selliselt onosutunud võimalikuks ?4 ühiku veredeponeerimine 81% alfaepoetiiniga ravitudpatsientidest võrreldes 37%platseebo-grupi patsientidega.Alfaepoetiini manustamine vähendasautoloogse vere ülekannete vajadust 50%võrreldes ravi mittesaanud patsientidega.Kõik patsiendid peavad saamarauapreparaate (näiteks 200 mgsuukaudset rauda ööpäevas)alfaepoetiin-ravi käigus. Asendusravirauapreparaatidega tuleb alustadakoheselt, soovitavalt mitu nädalat enneautoloogse vere kogumise alustamist, ettagada piisavad rauavarud organismis.8.) TÄISKASVANUD PATSIENDID ENNEULATUSLIKKU ORTOPEEDILISTOPERATSIOONI: Soovitatav onsubkutaanne manustamine. Soovitataksemanustada 600 RÜ/kg nädalas 3 nädalavältel enne ulatuslikku ortopeedilistoperatsiooni (-21., -14. ja -7.operatsioonieelsel päeval), samutioperatsioonipäeval. Juhtudel, kuioperatsioonieelne raviperiood on lühemkui kolm nädalat, manustatakse 300 RÜ/kg10 päeva vältel enne operatsiooni,Aneemiavastasedoperatsioonipäeval ja järgneva 4 päevavältel.Kui hemoglobiinisisaldus suureneb üle 150g/l, tuleb ravi katkestada. Tuleb tagada, etravi alustamisel ei esineks patsientidelrauadefitsiiti. Kõik patsiendid peavadalfaepoetiin-ravi käigus saamarauapreparaate (näiteks 200 mgsuukaudset rauda ööpäevas). Võimaluseltuleb asendusravi rauapreparaatidegaalustada enne alfaepoteiin-ravi alustamist,et tagada piisavad rauavarud organismis.LASTELE: HEMODIALÜÜSITAVADLAPSED: Ravi on kaheastmeline:Korrektsioonifaas: 50 RÜ/kg, 3 kordanädalas i.v. Kui on vajalik annusekohaldamine, tuleb seda teha vähemalt4-nädalaste intervallidega. Annust võibmuuta igal etapil 25 RÜ/kg, 3 kordanädalas kuni soovitud ravivastusesaavutamiseni. Säilitusfaas: Annustkohandatakse vastavalt hemoglobiinisisaldusele, et saavutada hemoglobiiniväärtused 95...110 g/l (5,9...6,8 mmol/l).Üldiselt vajavad alla 30 kg kehakaalugalapsed suuremat säilitusannust kui üle 30kg kehakaaluga lapsed ja täiskasvanud.Vaata ka kasutamine täiskasvanutel.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Patsientidele, kel varasemaerütropoetiinravi käigus on tekkinudisoleeritud erütrotsütaarne aplaasia, ei tohimanustada erütropoetiine. Ravile raskestialluv hüpertensioon. Alfaepoetiinigaravitavatel patsientidel tuleb arvestadakõiki autoloogse donatsiooniga seotudvastunäidustusi.Ülitundlikkus ravimi TA või abiainetesuhtes. Kasutamine perioperatiivsesperioodis ilma autoloogse donatsioonita onvastunäidustatud haigetel, kel on hiljutiläbipõetud müokardiinfarkt või ajuinsultvõi kel esineb raske koronaartõbi,perifeersete, karotiid- või ajuarteriteateroskleroos.Ei soovitata manustadakirurgia-patsientidele, kellele ei saavajadusel rakendada antitrombootilistravi.RISKID: Kõigil haigetel tuleb ravi ajalhoolikalt jälgida vererõhku,hüpertensiooniga haigetel peab vererõhkolema medikamentoosselt kontrollitud.Kasutada ettevaatlikult haigetel, kel onesinenud krambihoogusid võimaksapuudulikkust. Epoetiin-alfa annusestsõltuvalt võib mõõdukalt suurenedatrombotsüütide sisaldus normväärtustepiirides. Enne ravi alustamist tulebvälistada teised aneemia põhjused (raua,foolhappe või vitamiin B12 vaegus,hemolüüs, verekaotus). Krooniliseneerupuudulikkusega ja kasvajaliseaneemiaga haigetel on vajalik ravi alguljälgida regulaarselt vere101

Aneemiavastasedhemoglobiinisisaldust kuni stabiilse nivoosaavutamiseni, edasi korrektsioonifaasisperioodiliselt vastavalt vajadusele.Pahaloomulise kasvajaga haigetel, kessaavad kemoteraapiat, tuleb arvestada2...3-nädalase viitega erütropoetiinimanustamise ja raviefekti saabumisevahel, enne kui otsustada annusesuurendamise vajaduse üle. Donatsioonidekorral autoloogseks transfusiooniks tulebmeeles pidada plasmamahu asendamisevajadust. Perioperatiivses perioodis tulebaneemia põhjused võimalusel väljaselgitada ja korrigeerida, enne kui alustadaravi epoetiin alfaga. Seoses sellega, et neilpatsientidel on suurem trombemboolilistetüsistuste oht, tuleb riski/kasu suhet enneravi alustamist hoolikalt kaaluda.Perioperatiivses perioodis aneemiagapatsientidel on suurenenudtrombembooliliste tüsistuste oht, seetõttuon vajalik antitrombootiline profülaktilineravi, eriti kaasuva südameveresoonkonnahaiguse korral.KÕRVALTOIMED: Peavalu(vähipatsiendid ja krooniliseneerupuudulikkusega patsiendid), krambid(kroonilise neerupuudulikkusegapatsiendid), süvaveeni tromboos(vähipatsiendid), hüpertensioon,kopsuemboolia (vähipatsiendid), iiveldus,kõhulahtisus (vähipatsiendid),oksendamine, lööve, artralgia(vähipatsiendid), püreksia(vähipatsiendid),gripilaadne haigus (krooniliseneerupuudulikkusega patsiendid,vähipatsiendid), shundi, sealhulgasdialüüsivahendite, tromboosid (krooniliseneerupuudulikkusega patsiendid).KOOSTOIMED: Kui epoetiin-alfatmanustatakse koos tsüklosporiiniga, tulebjälgida viimase kontsentratsiooni seerumisja hematokriti tõusu korral annust muuta.Eprex, Inj. 4000 TÜ/ml eeltäidetud süstal0,5 ml N6; Inj. 10 000 TÜ/ml eeltäidetudsüstal 0,4 ml N6; Inj. 6000 TÜ/0,6mltäidetud süstal 0,6 ml N6DarbepoetiinalfaDarbepoetinum alfaRAVIMITÜÜP: Teised aneemiavastasedainedNÄIDUSTUS: Krooniliseneerupuudulikkusega (KNP) seotudsümptomaatilise aneemia ravitäiskasvanutel ja pediaatrilistelpatsientidel. Sümptomaatilise aneemia ravikeemiaravi saavatel mittemüeloidsetepahaloomuliste kasvajatega täiskasvanudpatsientidel.ANNUSTAMINE: Ravi peab alustama102eelpool nimetatud näidustuste osaskogenud arst. Sümptomaatilise aneemiaravi kroonilise neerupuudulikkusegatäiskasvanud patsientidel: Aneemiasümptomid ja tagajärjed võivad varieerudasõltuvalt east, soost ja üldisesthaiguskoormusest; vajalik on arsti hinnangindividuaalse patsiendi haiguse kliiniliselekulule ja seisundile. Manustama peab s.c.või i.v., hemoglobiin tõuseks kuni tasemeni12 g/dl (7,5 mmol/l). Hemodialüüsimittesaavatel patsientidel on eelistatavsubkutaanne manustamine, et vältidaperifeersete veenide punktsiooni.Patsientidevahelise varieeruvuse tõttuvõidakse patsiendil täheldada juhuslikkeindividuaalseid hemoglobiini väärtusi, misületavad soovitud taset või on sellestmadalamad. Hemoglobiini varieeruvusttuleb käsitleda annuse kohandamisega,seades eesmärgiks hemoglobiinisihtväärtuse vahemikus 10 g/dl (6,2mmol/l)...12 g/dl (7,5 mmol/l). Peabvältima hemoglobiini taset, mis on püsivaltkõrgem kui 12 g/dl (7,5 mmol/l);asjakohased annuse kohandamise juhisedolukorra puhuks, kui hemoghlobiin onpüsivalt kõrgem kui 12 g/dl (7,5 mmol/l),on esitatud allpool. Peab vältimahemoglobiini tõusu enam kui 2 g/dl (1,25mmol/l) võrra neljanäd.se perioodi kohta.Kui see juhtub, peab annust vastavaltjuhistele kohandama. Ravi jaguneb kahtefaasi - korrektsioonifaas ja säilitusravi faas.Korrektsioonifaas: Algannus s.c. või i.vi.manustamisel on 0,45 mcg/kg kehakaalukohta ühe süstena üks kord näd.Dialüüsravi mittesaavatele patsientidelevõib alternatiivselt algannusenamanustada 0,75 mcg/kg ühe subkutaansesüstena iga kahe näd. järel. Kuihemoglobiini tõus on ebapiisav (alla 1 g/dl(0,6 mmol/l) nelja näd. jooksul),suurendage annust ligikaudu 25%. Annustei tohi suurendada sagedamini kui iganelja näd. järel. Kui hemoglobiini tõus onsuurem kui 2 g/dl (1,25 mmol/l) nelja näd.vältel, vähendage annust ligikaudu 25%võrra. Kui hemoglobiin ületab 12 g/dl (7,5mmol/l), peab kaaluma annusevähendamist. Kui hemoglobiin jätkabtõusu, peab annust vähendama ligikaudu25% võrra. Kui pärast annusevähendamist hemoglobiin ikka tõuseb,peab manustamise ajutiselt katkestamakuni hemoglobiin hakkab langema,misjärel taasalustatakse ravi ligikaudu25% võrra eelnevast väiksema annusega.Hemoglobiini peab mõõtma iga nädal võiiga kahe näd. järel, kuni see stabiliseerub.Seejärel võib hemoglobiini mõõta pikemaintervalliga. Säilitusravi faas: Säilitusraviajal võib jätkata manustamist ühe süstenakorra näd. või korra iga kahe näd. järel.Dialüüsravi saavatel patsientidel, kelleleSÜDAME-VERESOONKONDhakatakse manustama senise üks kordnäd. asemel iga teine nädal, peab annusolema esialgu kahekordne, võrreldesvarasemalt üks kord näd.s manustatuga.Dialüüsravi mittesaavatel patsientidel võibpärast seda, kui 2-näd. vahedegamanustamise tulemusel on saavutatudhemoglobiini soovitud väärtus, jätkatamanustamist s.c. üks kord kuus annuses,mis on kaks korda suurem eelnevast2-näd. vahedega manustatud annusest.Edaspidi peab annust vajadusel tiitrima, etsäilitada soovitud hemoglobiinisihtväärtust. Kui hemoglobiini hoidmisekssoovitud tasemel on vaja annustkohandada, on soovitatav muuta annustligikaudu 25% võrra. Kui hemoglobiintõuseb nelja näd.ga enam kui 2 g/dl (1,25mmol/l) võrra, peab annust vähendamaligikaudu 25%, sõltuvalt tõusu määrast.Kui hemoglobiin ületab 12 g/dl (7,5mmol/l), peab kaaluma annusevähendamist. Kui hemoglobiin jätkabtõusu, peab annust vähendama ligikaudu25% võrra. Kui pärast annusevähendamist hemoglobiin ikka tõuseb,peab manustamise ajutiselt katkestamakuni hemoglobiin hakkab langema,misjärel taasalustatakse ravi ligikaudu25% võrra eelnevast väiksema annusega.Patsiente peab hoolikalt jälgima, et tagadaaneemia adekvaatne sümptomaatiline ravimadalaima kinnitatud annusega. Iga kordpärast annuse ja annustamisskeemimuutmist tuleb hemoglobiini kontrollidaiga 1...2 näd. järel. Säilitusravi faasis eitohi annust muuta sagedamini kui iga kahenäd. järel. Manustamistee muutmisel tulebkasutada sama annust ja kontrollidahemoglobiini iga 1...2 näd. järel, etvajadusel annust muuta, säilitamakshemoglobiini soovitud tasemel.Keemiaravist tingitud sümptomaatiliseaneemia ravi kasvajaga patsientidel:Aneemiaga patsientidele (nt hemoglobiinikontsentratsioon ? 10 g/dl (6,2 mmol/l))peab manustama s.c. , et hemoglobiintõuseks kuni tasemeni 12 g/dl (7,5mmol/l). Aneemia sümptomid ja tagajärjedvõivad varieeruda sõltuvalt east, soost jaüldisest haiguskoormusest; vajalik on arstihinnang individuaalse patsiendi haigusekliinilisele kulule ja seisundile.Patsientidevahelise varieeruvuse tõttuvõidakse patsiendil täheldada juhuslikkeindividuaalseid hemoglobiini väärtusi, misületavad soovitud taset või on sellestmadalamad. Hemoglobiini varieeruvusttuleb käsitleda annuse kohandamisega,seades eesmärgiks hemoglobiinisihtväärtuse vahemikus 10 g/dl (6,2mmol/l)...12 g/dl (7,5 mmol/l). Peabvältima hemoglobiini taset, mis on püsivaltkõrgem kui 12 g/dl (7,5 mmol/l);asjakohased annuse kohandamise juhised

SÜDAME-VERESOONKONDolukorra puhuks, kui hemoghlobiin onpüsivalt kõrgem kui 12 g/dl (7,5 mmol/l),on esitatud allpool. Soovitatav algannus on500mcg (6,75mcg/kg), manustatuna ükskord iga kolme näd. järel, või 2,25mcg/kgkehakaalu kohta, manustatuna üks kordnäd.s Kui patsiendi kliiniline ravivaste(kurnatus, hemoglobiin) ei ole adekvaatnepärast 9-näd.st ravi, võib edasine ravi ollaebaefektiivne. Ravi darbepoetiin alfagapeab lõpetama ligikaudu neli näd. pärastkemoteraapia lõppu. Kui individuaalsepatsiendi ravieesmärk on saavutatud, peabannust vähendama 25%...50% võrra,säilitamaks hemoglobiini tasemel, mistagab aneemia adekvaatsesümptomaatilise ravi madalaima kinnitatuddarbepoetiin alfa annusega. Peab kaalumaasjakohast annuse tiitrimist annuste500mcg, 300mcg ja 150mcg vahel.Patsiente peab hoolikalt jälgima; kuihemoglobiin tõuseb üle 12 g/dl (7,5mmol/l), peab annust vähendamaligikaudu 25%...50% võrra. Kuihemoglobiin tõuseb üle 13 g/dl (8,1mmol/l), peab manustamise ajutiseltkatkestama. Kui hemoglobiin langebtasemele 12 g/dl (7,5 mmol/l) või allaselle, peab ravi taasalustama eelnevastligikaudu 25% võrra väiksema annusega.Kui hemoglobiin tõuseb rohkem kui 2 g/dl(1,25 mmol/l) võrra 4 näd. jooksul, peabannust vähendama 25%...50%.LASTELE: Ravi peab alustama eelpoolnimetatud näidustuste osas kogenud arst.Sümptomaatilise aneemia ravi krooniliseneerupuudulikkusega täiskasvanudpatsientidel: Aneemia sümptomid jatagajärjed võivad varieeruda sõltuvalteast, soost ja üldisest haiguskoormusest;vajalik on arsti hinnang individuaalsepatsiendi haiguse kliinilisele kulule jaseisundile. Manustama peab s.c. või i.v.,hemoglobiin tõuseks kuni tasemeni 12 g/dl(7,5 mmol/l). Hemodialüüsi mittesaavatelpatsientidel on eelistatav subkutaannemanustamine, et vältida perifeerseteveenide punktsiooni. Patsientidevahelisevarieeruvuse tõttu võidakse patsiendiltäheldada juhuslikke individuaalseidhemoglobiini väärtusi, mis ületavadsoovitud taset või on sellest madalamad.Hemoglobiini varieeruvust tuleb käsitledaannuse kohandamisega, seadeseesmärgiks hemoglobiini sihtväärtusevahemikus 10 g/dl (6,2 mmol/l)...12 g/dl(7,5 mmol/l). Peab vältima hemoglobiinitaset, mis on püsivalt kõrgem kui 12 g/dl(7,5 mmol/l); asjakohased annusekohandamise juhised olukorra puhuks, kuihemoghlobiin on püsivalt kõrgem kui 12g/dl (7,5 mmol/l), on esitatud allpool.Peab vältima hemoglobiini tõusu enam kui2 g/dl (1,25 mmol/l) võrra neljanäd.seperioodi kohta. Kui see juhtub, peabannust vastavalt juhistele kohandama.Ravi jaguneb kahte faasi -korrektsioonifaas ja säilitusravi faas.Korrektsioonifaas:Patsientidele vanuses ? 11 aasta onalgannus s.c. või i.v. manustamisel0,45mcg/kg kehakaalu kohta ühe süstenaüks kord näd. Dialüüsravi mittesaavatelepatsientidele võib alternatiivseltalgannusena manustada 0,75mcg/kg ühes.c. süstena iga kahe näd. järel. Kuihemoglobiini tõus on ebapiisav (alla 1 g/dl(0,6 mmol/l) nelja näd. jooksul),suurendage annust ligikaudu 25%. Annustei tohi suurendada sagedamini kui iganelja näd. järel. Kui hemoglobiini tõus onsuurem kui 2 g/dl (1,25 mmol/l) nelja näd.vältel, vähendage annust ligikaudu 25%võrra. Kui hemoglobiin ületab 12 g/dl (7,5mmol/l), peab kaaluma annusevähendamist. Kui hemoglobiin jätkabtõusu, peab annust vähendama ligikaudu25% võrra. Kui pärast annusevähendamist hemoglobiin ikka tõuseb,peab manustamise ajutiselt katkestamakuni hemoglobiin hakkab langema,misjärel taasalustatakse ravi ligikaudu25% võrra eelnevast väiksema annusega.Hemoglobiini peab mõõtma iga nädal võiiga kahe näd. järel, kuni see stabiliseerub.Seejärel võib hemoglobiini mõõta pikemaintervalliga. Pediaatrilistele patsientidelevanuses 1...10 aastat puuduvad juhisedhemoglobiini näitude korrigeerimiseks.Säilitusravi faas: Pediaatrilistelpatsientidele vanuses ? 11 aastasäilitusravi ajal, võib jätkata manustamistühe süstena korra näd. või korra iga kahenäd. järel. Dialüüsravi saavatelpatsientidel, kellele hakatakse manustamasenise üks kord näd. asemel iga teinenädal, peab annus olema esialgukahekordne, võrreldes varasemalt üks kordnäd. manustatuga. Dialüüsravimittesaavatel patsientidel võib pärastseda, kui 2-näd. vahedega manustamisetulemusel on saavutatud hemoglobiinisoovitud väärtus, jätkata manustamist s.c.üks kord kuus annuses, mis on kaks kordasuurem eelnevast 2-näd.vahedegamanustatud annusest. Kliinilised uuringudon näidanud, et pediaatrilised patsiendidvanuses 1...18 aastat, kes saavadr-HuEPO-t kaks või kolm korda näd.s,võivad minna üle darbepoetiin alfamanustamisele üks kord näd., ja need, kessaavad r-HuEPO-t üks kord näd., võivadminna üle darbepoetiin alfa manustamiseleiga kahe näd. järel. Üks kord näd.s või igakahe näd. järel manustatava darbepoetiinalfa pediaatrilise algannuse (mcg/näd.s)kindlaksmääramiseks võib jagada r-HuEPOkoguannuse näd. (RÜ/näd.s) 240-ga.Individuaalse varieeruvuse tõttu tuleb igalpatsiendil tiitrida optimaalne raviannus.Aneemiavastasedr-HuEPO asendamisel darbepoetiin alfagapeab hemoglobiini kontrollima iga ühe võikahe näd. järel ja kasutama samamanustamisteed. Vajadusel peab annusttiitrima, et säilitada soovitud hemoglobiinisihtväärtust. Kui hemoglobiini hoidmisekssoovitud tasemel on vaja annustkohandada, on soovitatav muuta annustligikaudu 25% võrra. Kui hemoglobiintõuseb nelja näd.ga enam kui 2 g/dl (1,25mmol/l) võrra, peab annust vähendamaligikaudu 25%, sõltuvalt tõusu määrast.Kui hemoglobiin ületab 12 g/dl (7,5mmol/l), peab kaaluma annusevähendamist. Kui hemoglobiin jätkabtõusu, peab annust vähendama ligikaudu25% võrra. Kui pärast annusevähendamist hemoglobiin ikka tõuseb,peab manustamise ajutiselt katkestamakuni hemoglobiin hakkab langema,misjärel taasalustatakse ravi ligikaudu25% võrra eelnevast väiksema annusega.Patsiente peab hoolikalt jälgima, et tagadaaneemia adekvaatne sümptomaatiline ravimadalaima kinnitatud darbepoetiin alfaannusega. Iga kord pärast annuse jaannustamisskeemi muutmist tulebhemoglobiini kontrollida iga ühe või kahenäd. järel. Säilitusravi faasis ei tohi annustmuuta sagedamini kui iga kahe näd. järel.Manustamistee muutmisel tuleb kasutadasama annust ja kontrollida hemoglobiiniiga ühe või kahe näd. järel, et vajaduselannust muuta, säilitamaks hemoglobiinisoovitud tasemel.RASEDATELE: Ravi määramiselrasedatele naistele tuleb olla ettevaatlik.Kui ravi darbepoetiin alfaga on tingimatanäidustatud, peab naine imetamiselõpetama.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, r-HuEPOvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Ravile halvasti alluv hüpertensioon.RISKID: Kõikidel patsientidel tuleb jälgidavererõhku, eriti ravi alguses. Kui vererõhkuon asjakohaste meetmete rakendamisegaraske kontrollida, võib hemoglobiinilangetada darbepoetiin alfa annustvähendades või manustamist edasilükates. Tulemusliku erütropoeesitagamiseks tuleb kõigil patsientidel enne japärast ravi kontrollida vere rauasisaldust javajaduse korral täiendavalt manustadarauda. Ravivastuse puudumiseldarbepoetiin alfale peab otsima sellepõhjuseid. Raua, foolhappe või vitamiiniB12 vaegus vähendab erütropoeesistimuleerivate ainete efektiivsust ningvajab seetõttu korrigeerimist. Erütropoeesivõivad halvendada ka kaasnevadinfektsioonid, põletiku- võitraumaepisoodid, varjatud verekaotus,hemolüüs, tugev alumiiniumimürgitus,varjatud hematoloogilised haigused võiluuüdi fibroos. Uurimise osana peab103

Aneemiavastasedkaaluma retikulotsüütide arvu määramist.Juhul kui puuduva ravivastuse tüüpilisedpõhjused on välistatud ja patsiendil onretikulotsütopeenia, tuleb kaaluda luuüdiuuringu vajadust. Kui luuüdi vastabPRCA-le (puhas punavere aplaasia), tulebteostada erütropoetiinivastaste antikehadeuuring. Seoses rekombinantseteerütropoeetiliste proteiinide, shdarbepoetiin alfa manustamisega onteatatud erütrotsüütide aplaasia tekkest,mis on põhjustatuderütropoetiinivastastest neutraliseerivatestantikehadest. Seda on täheldatudennekõike KNP-ga patsientidel, kellelemanustatakse ravimit s.c. Need antikehadristreageerivad kõikide erütropoeetilistevalkudega, mistõttu patsientide, kellelkahtlustatakse või on kinnitust leidnuderütropoetiinivastaste neutraliseerivateantikehade olemasolu, ravis ei minda üledarbepoetiin alfale. Aktiivne maksahaigusoli kõigis darbepoetiin alfa uuringutesvälistav kriteerium, mistõttumaksafunktsiooni kahjustustegapatsientide kohta puuduvad andmed.Seetõttu peab maksahaigust põdevatelpatsientidel kasutama ettevaatlikult.Samuti tuleb olla ettevaatlik darbepoetiinalfa kasutamisel patsientidel, kellel onsirprakuline aneemia või epilepsia.Darbepoetiin alfa väärkasutamine tervetelinimestel võib põhjustada hematokriti(PCV) ülemäärast suurenemist. Sellegavõivad kaasneda eluohtlikudkardiovaskulaarsed tüsistused. Eeltäidetudsüstla nõelakate sisaldab kuiva naturaalsetkummi (lateksi derivaat), mis võibpõhjustada allergilisi reaktsioone.Kliinilistes uuringutes on täheldatudsurma, tõsiste kardiovaskulaarsetetüsistuste ja vaskulaarse juurdepääsuteetromboosi ohu tõusu patsientidel, kelleravimisel erütropoeesi stimuleerivateainetega (ESA) oli hemoglobiini sihtväärtus12 g/dl (7,5 mmol/l). Kontrollitudkliinilistes uuringutes ei ole täheldatudmärkimisväärset kasu seoses epoetiinidemanustamise tulemusel saavutatavahemoglobiini kontsentratsioonisuurendamisega ülalpoole taset, mis onvajalik aneemia sümptomaatiliseks raviksja vereülekannete vältimiseks. Epilepsiagapatsientidel tuleb aarbepoetiin alfatkasutada ettevaatusega. Darbepoetiinalfaga ravitavatel patsientidel ontäheldatud krampe. Patsientidel, kelleseerumi ferritiinisisaldus on alla 100mcg/lvõi transferriini küllastumise aste alla 20%,on soovitatav täiendavalt manustadarauda. Kroonilise neerupuudlikkusega jasüdame isheemiatõve võisüdamepuudulikkuse kliiniliste nähtudegapatsientidel tuleb hemoglobiini sihtväärtusmäärata individuaalselt. Neil patsientidel104tuleb võtta eesmärgiks ülempiir 12 g/dl(7,5 mmol/l), juhul, kui tõsised sümptomid(nt stenokardia) ei dikteeri teistsugusteesmärki. Darbepoetiin alfaga ravi ajaltuleb regulaarselt jälgida seerumikaaliumisisaldust. Üksikutel darbepoetiinalfaga ravi saanud patsientidel on teatatudkaaliumisisalduse tõusust, kuigipõhjuslikku seost ei ole kindlaks määratud.Kui kaaliumisisaldus on tõusnud võitõusmas, tuleb kaaluda manustamisekatkestamist kuni sisaldusekorrigeerimiseni. Erütropoetiinid onkasvufaktorid, mis stimuleerivad peamiseltpunaste vererakkude produktsiooni.Erütropoetiini retseptorid võivad paiknedamitmesuguste kasvajarakkude pinnal.Sarnaselt kõigi kasvufaktoritega eksisteeribvõimalus, et erütropoetiinid võivadstimuleerida tuumorite kasvu. Mitmedkontrollitud uuringud on näidanud, etkasvajast tingitud aneemiaga patsientideravi epoetiinidega ei paranda üldistelulemust ega vähenda kasvajaprogressiooni ohtu. Kontrollitud kliiniliseduuringud on näidanud, et darbepoetiin alfaja teised erütropoeesi stimuleerivad ained:-lühendasid kasvaja progressiooninikulunud aega kiiritusravi saanud pea- jakaelapiirkonna kasvajatega patsientidel,manustatauna saavutamaks hemoglobiinisihtväärtust üle 14 g/dl (8,7 mmol/l);ESA-ravi on sellel patsiendipopulatsioonilvastunäidustatud. -lühendasid üldiseelulemuse kestust ja suurendasid haiguseprogressiooniga seotud suremust 4. kuulkemoteraapiat saanud metastaatiliserinnanäärme vähiga patsientidel,manustatuna saavutamaks hemoglobiinisihtväärtust üle 12...14 g/dl (7,5...8,7mmol/l) -uurendasid surma ohtu keemiavõikiiritusravi saavatel aktiivsepahaloomulise kasvajaga patsientidel,manustatuna saavutamaks hemoglobiinisihtväärtust 12 g/dl (7,5 mmol/l); ESA-ravion sellel patsiendipopulatsioonilvastunäidustatud. Ülaltoodu põhjal peabmõningates kliinilistes situatsioonideseelistama vereülekannet aneemia ravikskasvajaga patsientidel. Otsusrekombinantse erütropoetiinimanustamiseks peab põhinemaindividuaalse patsiendi osalusel tehtudkasu-ohu hinnangul, mis arvestabspetsiifilist kliinilist konteksti. Nimetatudhinnangu tegemisel peab arvestamajärgnevate faktoritega: kasvaja tüüp jastaadium, aneemia raskusaste, oodataveluiga, keskkond, milles patsienti ravitakseja patsiendi eelistus.KÕRVALTOIMED: Allergilisedreaktsioonid, k.a. anafülaktiline reaktsioon,angioödeem, düspnoe, nahalööve jaurtikaaria. Hüpertensioon, süstekohavalulikkus.SÜDAME-VERESOONKONDKOOSTOIMED: Seni saadud kliinilisedtulemused ei näita koostoimet muudeainetega. Kuid võimalik on koostoimeravimitega, mis seonduvad tugevaltpunaste verelibledega, nt tsüklosporiin,takroliimus. Kui darbepoetiin alfatkasutatakse samaaegselt mõne selliseravimiga, tuleb jälgida nende ravimitekontsentratsiooni veres ja hemoglobiinitõustes annust muuta.Aranesp, Inj. sol. 10 mcg/0,4 mleeltäidetud süstal 0,4 ml N1; Inj. sol. 20mcg/0,5 ml eeltäidetud süstal 0,5 ml N1;Inj. sol. 30 mcg/0,3 ml eeltäidetud süstal0,3 ml N1; Inj. sol. 40 mcg/0,4 mleeltäidetud süstal 0,4 ml N1; Inj. sol. 50mcg/0,5 ml eeltäidetud süstal 0,5ml N1;Inj. sol. 60 mcg/0,3 ml eeltäidetud süstal0,3 ml N1; Inj. sol. 80 mcg/0,4 mleeltäidetud süstal 0,4 ml N1; Inj. sol. 100mcg/0,5 ml eeltäidetud süstal 0,5 ml N1RaudaspartaatFerrosi aspartasRAVIMITÜÜP: Aneemiavastane aineNÄIDUSTUS: Rauavaegusaneemia ravi.ANNUSTAMINE: 250 mg 1...3 kordapäevasLASTELE: Alla 3-a: 52,5 mg 1 kordpäevas; 3...7-a: 105 mg 1 kord päevas;7...11-a: 250 mg 1 kord päevas või 105mg 2 korda päevas; 11...15-a: 250 mg1...2 korda päevas.RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Patsientidel, kellel on suurenenudvereseerumi rauasisaldus (hemolüütilineaneemia, korduvad vereülekanded,hemokromatoos). Ei või manustadavastsündinutele, keda toidetakse ainultparenteraalsel teel, sest parenteraalnetoitmine tekitab aspartaadiplasmasisalduse suurenemise.RISKID: Kui vaatamata ravile aneemiapüsib, tuleb välja selgitada selle olemus jamäärata põhjus.KÕRVALTOIMED: Valud maos, iiveldus,pearinglus.KOOSTOIMED: Rauapreparaatide jatetratsükliinide samaaegsel suu kaudumanustamisel väheneb preparaatideimendumine. Rauasoolade imendumistvõivad vähendada ka mõned antatsiidid.Rauasoolad vähendavad järgmiste ravimiteimendumist: penitsillamiini ja levodopakoos karbodopaga, metüüldopaga jamõned fluorokinoloonid. Ravikloramfenikooliga soovitatav edasi lükata.Tuleb võtta veega või puuviljamahlaga,kuid mitte kohvi, tee ega piimatoodetega.Spartocine, UCB Pharma, P.o. lah. gran.

SÜDAME-VERESOONKOND105 mg N30Raudglükonaat,vaskglükonaat,mangaanglükonaatFerro gluconas, cupri gluconas, manganesegluconateRAVIMITÜÜP: Teised aneemiavastasedainedNÄIDUSTUS: Rauavaegusaneemiaprofülaktika ja ravi.ANNUSTAMINE: 100...200 mg raudaööp. enne sööki.LASTELE: Alates 1. elukuust 5...10 mgrauda/kg ööp.RASEDATELE: Profülaktikaks 50 mgrauda ööp. raseduse kahel viimaseltrimestril.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Organismirauaga küllastus, eriti normoaneemia võihüpersideroaneemia korral nagutalasseemia. Refraktoorne aneemia.Luuüdi puudulikkus.RISKID: Põletikulise sündroomiga seotudhüposidereemia ei allu ravilerauapreparaatidega. Ettevaatusabinõud:suurte koguste tee joomine vähendab rauaimendumist; süsivesikutevaesel dieedilolevad patsiendid peavad arvestama, etüks annus sisaldab 3 g sahharoosi.Rauapreparaatide üleannustamine võiblastel põhjustada rauamürgistust.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,ebamugavustunne seedetraktis,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Tetratsükliinideimendumine seedetraktist väheneb(tekivad ühendid). Raua soolade jatetratsükliinide võtmise vahele peab jäämapiisav intervall (nt 2 tundi). Magneesium,alumiinium ja kaltsiumi soolad, oksiidid jahüdroksiidid (seedetraktis paikselt):rauasoolade imendumine väheneb.Rauasoolade ja paiksete antatsiididevõtmise vahele peab jääma piisav intervall(nt 2 tundi). Bisfosfonaatide imendumineväheneb. Rauasoolade ja bisfosfonaatidevõtmise vahele peab jääma piisav intervall(nt 2 tundi). Fluorokinoloonid(norfloksatsiin, ofloksatsiin,tsiprofloksatsiin ja penitsillamiin).Rauasoolad vähendavad nende ravimiteimendumist. Rauapreparaadid võivadvähendada suukaudselt manustatavametüüldopa toimet. Metüüldopa vererõhkualandav toime võib nõrgeneda.Rauapreparaadid vähendavad türoksiiniimendumist soolestikust. Rauasoolade jatüroksiini võtmise vahele peab jäämapiisav intervall (nt 2 tundi).Tothema, Lab. Innotech, P.o. sol. 5mg+0,07 mg+0,133 mg/ml 10 ml N20RaudoksiidipolümaltooskompleksFerri oxidum polymaltose complexRAVIMITÜÜP: Aneemiavastane aineNÄIDUSTUS: Rauavaegusaneemia ravi.ANNUSTAMINE: Rauavaegusaneemia:Ravi kestab 3...6 kuud, kuni hemoglobiinitase on normaliseerunud. Seejäreljätkatakse ravi veel mõne nädala jooksul,et täiendada organismi rauavarusid.Annustatakse 100...300 mg ööp. või10...30 ml ööp. Latentne rauapuudus: 10mg ööp. või 5...10 ml sir.LASTELE: Rauavaegusaneemia: Ravikestab 3...6 kuud, kuni hemoglobiini taseon normaliseerunud. Seejärel jätkatakseravi veel mõne nädala jooksul, ettäiendada organismi rauavarusid. Kuni 1-aimikud: Ravi alustatakse 2,5 ml sir. ööp.Seejärel suurendatakse annust järk-järgultkuni 5 ml-ni ööp. Kuni 12-a.: Soovitavannus 5...10 ml ööp. Latentnerauapuudus: Ravi kestab umbes 1...2kuud. Kuni 1-a imikud: Kuna soovitavadannused selle näidustuse korral onväikesed, ei sobi kasutamiseks sellelnäidustusel. Kuni 12-a : Soovitav annus on2,5...5 ml ööp.RASEDATELE: Rasedad naised.Rauavaegusaneemia: Ööp. manustatakse200...300 mg või 20...30 ml sir. kunihemoglobiiniväärtuse normaliseerumiseni.Seejärel jätkatakse ravi rauadepoodekestvaks taastamiseks annusega 10 mg või10 ml sir. ööp. raseduse lõpuni. Latentnerauapuudus ja rauapuuduse profülaktika:Ööp. manustatakse tabletina 100mg võisiirupina 5...10 ml TA-t.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Patsientidele, kellel esineb raua üleküllus(näiteks hemokromatoos, kroonilinehemolüüs) või raua omastamise häired(näiteks aneemia seatinamürgistusest jasideroakrestiline aneemia, talasseemia) võimuud aneemiad, mille põhjuseks ei olerauadefitsiitsus (näiteks hemolüütilineaneemia).RISKID: Rauapreparaatide kasutamiselvõib väljaheide värvuda tumedaks(tumeroheliseks kuni mustaks). Sellelnähtusel kliiniline tähtsus puudub.Närimistablettide kasutamine ei olesoovitatav alla 12-a lastel, kuna neil onvajalik preparaadi manustamine väiksemasannuses.AneemiavastasedTabl. sisaldavad aspartaami, mis onorganismis fenüülalaniini allikaks (ühetableti kohta tekib 1,5 mg fenüülalaniini).KÕRVALTOIMED: Täiskõhutunne,pingetunne epigastraalpiirkonnas, iiveldus,kõhukinnisus või kõhulahtisus, väljaheitevärvumine tumedaks.KOOSTOIMED: Seniajani ei olekoostoimeid täheldatud.Ferrum Lek, Lek, Närimistabl. 100mgN30; Sir. 10mg/ml 100ml N1; Inj.100mg/2ml N5RaudsulfaatFerrosi sulfasRAVIMITÜÜP: Aneemiavastane aineNÄIDUSTUS: Rauavaegusaneemiaprofülaktika ja ravi.ANNUSTAMINE: Rauavaeguseennetamine: 100 mg 1 kord ööp.Rauavaegusaneemia ravi: 100 mg 2 kordööp.RASEDATELE: Alates 20. nädalast 100mg 1...2 korda päevas.VASTUNÄID.: Hemokromatoos,hemosideroos. Korduvad vereülekandedmuudel juhtudel kui rauapuuduse jaaneemia raviks. Ülitundlikkus mõningateleravimi abiainetele.RISKID: Rauapreparaatideüleannustamine võib lastel põhjustadarauamürgistust. Söögitoru ahenemisegapatsientidele tuleb suu kaudumanustatavaid rauapreparaate andaettevaatlikult. Tabletid tuleb alati neelatarohke veega. Tablette soovitatakse võttasöögiaegade vahel, kuna toit vähendabraua imendumist. Kui esineb seedetraktiärritust, võib tablette võtta koos toiduga.Parenteraalseid ja oraalseidrauapreparaate ei tohi kasutadaüheaegselt.KÕRVALTOIMED: Ülakõhuvaevused,iiveldus, metallimaitse suus, kõhukinnisus,kõhulahtisus. Raud võib põhjustadaväljaheite värvumise mustaks.KOOSTOIMED: Rauapreparaadidvähendavad tetratsükliinide imendumistsoolestikust, võivad vähendadametüüldopa suukaudse manustamiseefekti. Koos kasutades võib metüüldopavererõhku alandav mõju nõrgeneda.Rauapreparaadid vähendavad türoksiiniimendumist soolestikust.Rauapreparaatidide puhul on täheldatud,et need vähendavad ofloksatsiini,tspirofloksatsiin, enoksatsiini,moksifloksatsiini ja norfloksatsiiniimendumist.Rauapreparaadid vähendavadpenitsilliinamiini imendumist soolestikust.Rauda sisaldavad preparaadid võivadvähendada klodronaadi imendumist, neid105

Vere lipiididesisaldust vähendavadSÜDAME-VERESOONKONDaineid ei tohi samaaegselt võtta.Raudsulfaati sisaldavad preparaadid onvähendanud levodopa ja karbidopaoraalset toimet vastavalt 50% ja 75%.Liha ning toidus olevad tsitraadid jaaskorbiinhape (C-vitamiinid) soodustavadravimist saadava raua imendumist.Seetõttu maohappesust vähendavadravimid nagu antatsiidid, H2-retseptoriteblokaatorid ja prootonipumba inhibiitoridning toidus olevad teravilja fütaadid japarkhapped, kanamunade fosfoproteiinid,tee, kohv, kliid, kakao, shokolaad jakaltsium nõrgendavad toidus oleva rauaimendumist.Retafer, Orion Pharma, Prolong. tabl. 100mg N30VerelipiididesisaldustvähendavadAtorvastatiinAtorvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Hüperkolesteroleemia,sealhulgas perekondlikuhüperkolesteroleemia (heterosügootnevariant) või kombineeritud (segatüüpi)hüperlipideemia (vastab Fredricksoniklassifikatsiooni järgi IIa ja IIb tüübile)raviks lisaks dieedile kolesterooli,LDL-kolesterooli, apolipoproteiin B jatriglütseriidide tõusnud tasemetelangetamiseks patsientidel, kui dieedimuutmine ja teised mittefarmakoloogilisedmeetmed ei ole andnud soovitud tulemusi.Näidustatud ka üldkolesterooli ja LDL-Csisalduse langetamiseks homosügootseperekondliku hüperkolesteroleemiagapatsientidel lisaks muule lipiidide sisaldustlangetavale ravile (nt LDL-aferees) või kuisellised ravid ei ole kättesaadavad.Kardiovaskulaarsete sündmusteennetamine täiendava ravina teisteriskifaktorite korrigeerimiseks patsientidel,kellel on suur risk esimesekardiovaskulaarse sündmuse tekkeks.ANNUSTAMINE: Algannus on tavaliselt10 mg üks kord päevas. Annust võibmuuta 4 nädala või pikema aja järel. Max.annus on 80 mg üks kord ööpäevas.Ravimit võib võtta mis tahes ajal päevajooksul koos toiduga või ilma, kogupäevaannus korraga.LASTELE: Ravimi kasutamise kogemuslastel piirdub väikese arvu patsientidega(vanuses 4...17 aastat), kasutamine peab106toimuma spetsialisti järelevalve all.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, aktiivnemaksahaigus, seerumi transaminaasideaktiivsuse püsiv ja ebaselge etioloogiagatõus, müopaatia, rasedus ja rinnagatoitmine, fertiilses eas naistel, kes eikasuta tõhusaid kontratseptiivseidvahendeid.RISKID: Suure ettevaatusega kasutadapatsientidel, kes tarvitavadmärkimisväärsetes kogustes alkoholi ja/võikellel on anamneesis maksahaigus.Atorvastatiin võib harvadel juhtudelmõjutada lihaseid ning põhjustadamüalgiat, müosiiti ja müopaatiat, misharvadel juhtudel võib üle minnarabdomüolüüsiks, mis võib põhjustadaneerupuudulikkust.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,paresteesia, hüpesteesia, lihasvalu,liigesvalu, unetus, kõhukinnisus, iiveldus,flatulents, kõhuvalu, düspepsia,kõhulahtisus, allergilised reaktsioonid,nahalööbed, sügelus.KOOSTOIMED: Müopaatia tekkimiserisksuureneb,kui samaaegselt manustataksetsüklosporiini, makroliid-antibiootikume,fibraate, asooli tüüpi seentevastaseidravimeid (flukonasooli, itrakonasooli,ketokonasooli), HIV-proteaasi inhibiitoreid,nefazodooni, esetimiibi või niatsiini võibsuureneda atorvastatiini kontsentratsioonvereseerumis ning tekkida müopaatia,mille tagajärjeks võivad omakorda ollaSamaaegselt digoksiini kasutavaidpatsiente tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida.Varfariini samaaegselt kasutavaidpatsiente tuleb hoolikalt jälgida. Ravi ajaltuleb patsientidel greipfruudimahla joomistvältida.Atoris, KRKA, Tabl. 10 mg N30; Tabl. 20mg N30; Tabl. 40 mg N30Atorvastatin Actavis, Tabl. 10mg N30;Tabl. 20mg N30; Tabl. 40 mg N30Atorvastatin Polpharma, Tabl. 10 mgN30; Tabl. 20 mg N30; Tabl. 40 mg N30Lopamol, Tabl. 10 mg N30; Tabl. 20 mgN30; Tabl. 40 mg N30Sortis, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30;Tabl. 40mg N30Sortis 80 MG, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 80 mg N30Torvacard, Zentiva, Tabl. 10 mg N30;Tabl. 20 mg N30; Tabl. 40 mg N30;EsetimiibEzetimibumRAVIMITÜÜP: Teised kolesterooli- jatriglütseriidide sisaldust vähendavad ainedNÄIDUSTUS: Primaarnehüperkolesteroleemia: KoosmanustamiselHMG CoA reduktaasi inhibiitoriga (statiin)on näidustatud lisaks dieedile primaarse(perekondliku ja mitteperekondlikuheterosügootse) hüperkolesteroleemiagapatsientide raviks, kui ainult statiinikasutamisega ei saavutata piisavattulemust.Monoteraapia on näidustatud lisaksdieedile neile primaarse (perekondliku jamitteperekondliku heterosügootse)hüperkolesteroleemiaga patsientidele,kellele ei sobi või kes ei talu statiini.Homosügootne perekondlikhüperkolesteroleemia (HoPH):Manustatuna koos statiiniga onnäidustatud lisaks dieedile HoPHgapatsientide raviks. Patsiendid võivad saadaka muud täiendavat ravi (nt LDL afereesi).Homosügootne sitosteroleemia(fütosteroleemia): Näidustatud lisaksdieedile homosügootse perekondlikusitosteroleemiaga patsientide raviks.Uuringud, mis näitavad efektiivsustateroskleroosi tüsistuste preventsioonis, eiole veel lõpetatud.ANNUSTAMINE: Patsient peab olemasobival lipiide langetaval dieedil ningjätkama seda kogu ravi ajal. Ravimitmanustatakse suu kaudu. Soovitatavannus on 10 mg päevas. Võib manustadaükskõik millisel kellaajal koos toiduga võiilma.Lisamisel statiinile tuleb jätkata eelnevaltmääratud ravi vastava statiini algannusegavõi juba kindlaks määratud tõstetudannusega. Statiini annus tuleb sellisekombinatsiooni korral üle vaadata.LASTELE: ?10 aastased lapsed janoorukid. Annust ei ole vaja muuta. Siiskion kliinilised kogemused ravimikasutamisel lastel ja noorukitel (vanuses9...17 aastat) piiratud.

SÜDAME-VERESOONKONDVere lipiididesisaldust vähendavadmäärata maksafunktsiooni näitajad ravialustamisel ning ravi ajal vastavaltstatiinravi puhul ettenähtule. Lihasskelett: Turule toomise järgselt onteatatud mõnedest müopaatia jarabdomüolüüsi juhtudest. Enamikpatsiente, kellel tekkis rabdomüolüüs,võtsid samaaegselt statiini. Kuidrabdomüolüüsi on väga harva teatatudmonoteraapiaga ning väga harva kui onlisatud ravile toimeainetega, milliseidseostatakse suurenenud ohugarabdomüolüüsi tekkeks. Kui kahtlustataksemüopaatiat põhinedes lihastehaigustunnustele või seda kinnitabkreatiniini fosfokinaasi (CPK) tase, mis on>10 korda üle normväärtuse ülemise piiri,siis tuleb otsekohe lõpetada, iga statiini jaiga teise sellise toimeaine, midasamaaegselt võetakse, manustamine. Kõikipatsiente, kes alustavad ravi tulebteavitada müopaatia tekke ohust ningkäskida neil otsekohe teatada igastseletamatust lihasvalust, tundlikkusest või-nõrkusest.Maksapuudulikkus Kuna mõõduka võiraske maksapuudulikkuse korral ei oleesetimiibi suurenenud mõju toimed teada,siis nendele patsientidele ei soovitata.Ohutus ja efektiivsus manustamisel koosfibraatidega ei ole tõestatud.Fenofibraatiga samaaegsel manustamiselkahtlustatakse sapikivitõbe, on näidustatudsapipõie uuringud ja antud ravi tulebkatkestada. Lisamisel tsüklosporiinile tulebolla ettevaatlik. Tsüklosporiinigasamaaegselt ravitavatel saavatelpatsientidel tuleb jälgida tsüklosporiinikontsentratsioone. Kui varfariini, mõneteise kumariini rühma antikoagulandi võifluindiooni ravile lisatakse, siis tulebvastavalt jälgida INRi (InternationalNormalised Ratio).KÕRVALTOIMED: Monoteraapiana:peavalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus.Koosmanustamisel statiiniga: peavalu,väsimus, kõhuvalu, kõhukinnisus,kõhulahtisus, kõhupuhitus, iiveldus,lihasevalu.Koosmanustamisel fenofibraadiga:kõhuvalu.KOOSTOIMED: Koostoimete uuringud onläbi viidud ainult täiskasvanutel.Prekliinilistes uuringutes on näidatud, etesetimiib ei indutseeri tsütokroom P450ravimit metaboliseerivaid ensüüme.Kliiniliselt olulisi farmakokineetilisikoostoimeid ei ole täheldatud esetimiibi jaravimite vahel, mida teadaolevaltmetaboliseerivad järgmised tsütokroomidP450 1A2, 2D6, 2C8, 2C9 ja 3A4 või Natsetüültransferaas. Koostoimete kliinilistesuuringutes ei avaldanud esetimiibkoosmanustamisel toimet dapsooni,dekstrometorfaani, digoksiini, suukaudsetekontratseptiivide (etinüülöstradiooli jalevonorgestreeli), glipisiidi, tolbutamiidi võimidasolaami farmakokineetikale. Koosesetimiibiga manustatud tsimetidiin eimõjutanud esetimiibi biosaadavust.Samaaegne antatsiidi manustaminevähendas imendumist, kuid ei mõjutanudbiosaadavust. Vähenenud imendumist eipeeta kliiniliselt oluliseks. Samaaegnekolestüramiini manustamine vähendaskogu esetimiibi (esetimiib+esetimiibglükuroniid) keskmistkontsentratsioonikõvera alust pindala(AUC) ligikaudu 55%. Lisamiselkolestüramiinile võib selle koostoime tõttuväikese tihedusega lipoproteiin kolesterooli(LDL C) langus olla oodatust väiksem.Fenofibraadi või gemfibrosiili samaaegnemanustamine suurendas esetimiibiüldkontsentratsiooni vastavalt ligikaudu1,5 ja 1,7 korda, kuid seda tõusu ei peetakliiniliselt oluliseks. Fenofibraadiga kooskasutavate patsientide puhul peavad arstidolema teadlikud sapikivitõve jasapipõiepõletiku võimalikust tekkeriskist.Fibraadid võivad suurendada kolesteroolieritumist sappi, mis võib põhjustadasapikivitõbe. Prekliinilises uuringuskoertega suurendas esetimiib kolesteroolisisaldust sapis. Selle prekliinilise leiutähendus inimesele on ebaselge. Kliiniliseltolulisi farmakokineetilisi koostoimeid eitäheldatud esetimiibi koosmanustamiselatorvastatiiniga, simvastatiiniga,pravastatiiniga, lovastatiiniga,fluvastatiiniga või rosuvastatiiniga.Lisamisel tsüklosporiinile tuleb ollaettevaatlik. Tsüklosporiiniga samaaegseltmanustatavatel patsientidel tuleb jälgidatsüklosporiini kontsentratsioone.Ezetrol, MSD, Tabl. 10mg N28Esetimiib,simvastatiinEzetimibum, simvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitorid kombinatsioonis teiste lipiidideNÄIDUSTUS: Hüperkolesteroleemia:Primaarse (heterosügootne perekondlik jamitteperekondlik) hüperkolesteroleemiavõi segatüüpi hüperlipideemia ravitäiendavalt dieedile, kuikombinatsioonravimi kasutamine on sobiv:patsiendid, kellel ainult statiinikasutamisega ei saavutata piisavattulemust; patsiendid, kes juba saavad ravistatiini ja esetimiibiga. Sisaldab esetimiibija simvastatiini. On tõestatud, etsimvastatiin (20...40 mg) vähendabkardiovaskulaarsete tüsistusteesinemissagedust.Homosügootne perekondlikhüperkolesteroleemia (HoPH): HoPH ravitäiendavalt dieedile. Patsiendid võivadsaada ka muud täiendavat ravi (nt väikesetihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesi).ANNUSTAMINE: Hüperkolesteroleemia:Patsient peab olema sobival lipiididesisaldust vähendaval dieedil ning jätkamaseda kogu ravi vältel. Soovitatavannusevahemik on 10 mg/10 mg kuni 10mg/80 mg ööp. , mis manustatakse õhtuti.Tavaline annus on 10 mg/20 mg päevasvõi 10 mg/40 mg päevas, mismanustatakse ühe annusena õhtul. 10mg/80 mg annust soovitatakse ainultpatsientidele, kellel esineb raskehüperkolesteroleemia ja kõrge riskkardiovaskulaarsete tüsistuste tekkeks.Enne ravi alustamist või annusekorrigeerimist tuleb arvesse võtta patsiendiväikese tihedusega lipoproteiin kolesterooli(LDL-C) sisaldust, südame isheemiatõveriski ja reageerimist praeguselekolesteroolisisaldust vähendavale ravile.Annus tuleb määrata individuaalselt ravimierinevate annusetugevuste teadaolevaefektiivsuse ja praeguselekolesteroolisisaldust vähendavale ravilereageerimise põhjal. Kui vajalik on annusekorrigeerimine, tuleb seda teha mittevähem kui 4-näd. intervallide järel. Võibmanustada koos toiduga või ilma.Homosügootne perekondlikhüperkolesteroleemia: Soovitatav annuson 10 mg/40 mg päevas või 10 mg/80 mgpäevas, mis manustatakse õhtuti. Võibnimetatud patsientidel kasutada täiendavaravimina lisaks muule lipiidide sisaldustvähendavale ravile (nt LDL-afereesile) võijuhul, kui neid ravivõtteid ei ole võimalikkasutada.Manustamine koos teiste ravimitega Peabmanustama kas ?2 tundi enne või ?4 tundipärast sapphapete sekvestrandi võtmist.Patsientidel, kes kasutavad samaaegseltamiodarooni või verapamiili, ei tohiesetimiib/simvastatiini annus ületada 10mg/20 mg päevas. Patsientidel, kesvõtavad esetimiib/simvastatiinigasamaaegselt tsüklosporiini, danasooli võiniatsiini lipiide langetavas annuses (? 1g/päevas), ei tohi esetimiib/simvastatiiniannus ületada 10 mg/10 mg päevas.LASTELE: Ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Rasedus jaimetamine.Aktiivne maksahaigus või ebaselgepõhjusega püsiv maksaensüümideaktiivsuse suurenemine. Tugevate CYP3A4inhibiitorite (nt itrakonasooli,ketokonasooli, erütromütsiini,klaritromütsiini, telitromütsiini, HIVproteaasi inhibiitorite ja nefasodooni)samaaegne manustamine.107

Vere lipiididesisaldust vähendavadSÜDAME-VERESOONKONDRISKID: Esetimiibi turule toomise järgselton teatatud mõnedest müopaatia jarabdomüolüüsi juhtudest. Enamikpatsiente, kellel tekkis rabdomüolüüs,võtsid esetimiibiga samaaegselt statiini.Kuid rabdomüolüüsi on väga harvakirjeldatud esetimiib-monoteraapia puhulning väga harva kui esetimiib on lisatudravile toimeainetega, mida seostataksesuurenenud ohuga rabdomüolüüsi tekkeks.Sarnaselt teistele HMG CoA reduktaasiinhibiitoritele võib simvastatiin harvapõhjustada müopaatiat, millesümptomiteks on lihasvalu, -hellus või-nõrkus ning millega kaasnebkreatiinkinaasi (CK) aktiivsusesuurenemine >10 korda üle normi ülemisepiiri. Mõnikord väljendub müopaatiarabdomüolüüsina, sekundaarseltmüoglobinuuriale võib tekkida ägeneerupuudulikkus. Väga harva onkirjeldatud surmajuhte. Müopaatia risksuureneb, kui HMG CoA reduktaasiinhibiitori sisaldus plasmas on kõrge.Sarnaselt teiste HMG CoA reduktaasiinhibiitoritega sõltubmüopaatia/rabdomüolüüsi risksimvastatiini annusest. Kreatiinkinaasi(CK) aktiivsust ei tohi määrata pingelisefüüsilise koormuse järgselt või kui esinebmuid võimalikke põhjusi CK tõusuks, sestsee teeb tulemuse tõlgendamise raskeks.Kui CK aktiivsus on ravieelselt oluliseltsuurenenud (>5 korda üle normi ülemisepiiri), tuleb vastuse kinnitamiseks tehakordusmõõtmine 5...7 päeva hiljem.Müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisk onoluliselt suurenenud, kui samaaegseltkasutatakse tugevaid CYP3A4 inhibiitoreid(nagu nt itrakonasool, ketokonasool,erütromütsiin, klaritromütsiin,telitromütsiin, HIV proteaasi inhibiitorid,nefasodoon), aga ka tsüklosporiini,danasooli ja gemfibrosiili. Simvastatiinisisalduse tõttu on müopaatia jarabdomüolüüsi tekkerisk suurenenud kasiis, kui samaaegselt kasutatakse teisifibraate, niatsiini lipiide langetavasannuses (?1 g ööp. ) või kui amiodaroonivõi verapamiili kasutatakse samaaegseltINEGY suuremate annustega.Diltiaseemiga koosmanustamisel on samutimüopaatia tekkerisk veidi suurenenud.Fusiidhappega samaaegsel manustamiselvõib suureneda risk müopaatia, kaasaarvatud rabdomüolüüsi tekkeks. . Vältidatuleb 10 mg/20 mg ületavate ööpäevasteannuste ja amiodarooni või verapamiilisamaaegset kasutamist, va juhul, kuiravist saadav kasu ületab müopaatiasuurenenud tekkeriski. Esetimiibi ohutustja efektiivsust koos fibraatidegamanustamisel ei ole uuritud. Simvastatiinikasutamisel koos fibraatidega (eritigemfibrosiiliga) on suurenenud müopaatia108tekkerisk. Seetõttu ei ole fibraatidegakoosmanustamine soovitatav. Kontrollitudkoosmanustamise uuringutes on esetimiibikoos simvastatiiniga kasutanudpatsientidel esinenud maksaensüümideaktiivsuse püsivat suurenemist (?3 kordaüle normi ülemise piiri). Kui patsienttarvitab olulisel määral alkoholi, tulebpreparaati kasutada ettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Peavalu, lihasvalu,kõhuvalu, kõhulahtisus, väsimus.KOOSTOIMED: Ravimite koostoimed,mida seostatakse suurenenudmüopaatia/rabdomüolüüsi tekkeriskiga:tugevad CYP3A4 inhibiitorid (itrakonasool,ketokonasool, erütromütsiin,klaritromütsiin, telitromütsiin, HIVproteaasi inhibiitorid, nefasodoon).Koosmanustamine vastunäidustatud:fibraadid, tsüklosporiin, danasool, niatsiin(?1 g/ööp.), amiodaroon, verapamiil,diltiaseem, fusiidhape, geibimahl.Kolestüramiiniga koosmanustamine võibväikese tihedusega lipoproteiin kolesterooli(LDL-C) langus olla oodatust väiksem.Preparaadi lisamisel tsüklosporiinravilepeab olema ettevaatlik. Tsüklosporiinigasamaaegselt saavatel patsientidel tulebjälgida tsüklosporiini kontsentratsioone.Fenofibraadi või gemfibrosiili samaaegnemanustamine suurendas esetimiibiüldkontsentratsiooni vastavalt ligikaudu1,5 ja 1,7 korda. Kuigi seda tõusu ei peetakliiniliselt oluliseks, ei ole koosmanustamine fibraatidega soovitatavniikaua, kuni selle kasutamist patsientidelon uuritud.Inegy, Tabl. 10mg/10mg N28; Tabl.10mg/20mg N28; Tabl. 10mg/40mg N28;Tabl. 10mg/80mg N28FenofibraatFenofibratumRAVIMITÜÜP: FibraatNÄIDUSTUS: Primaarsehüperkolesteroleemia (tüüp II a),kombineeritud hüperlipideemia (tüüp II b),perekondliku düsbetalipoproteineemia(tüüp III) ja endogeensehüpertriglütserideemia (tüüp IV)-ravitäiskasvanutel, kui haigus ei ole allunudmuutustele dieedis ja elustiilis.ANNUSTAMINE: Koos dieediga 200 mg 1kord päevas söögi ajal.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Maksapuudulikkus(kaasaarvatud maksatsirroos). Raskeneerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 20ml/minutis). Ülitundlikkus fenofibraadi võimõne ravimis sisalduva komponendisuhtes. Teadaolev valgustundlikkus võifototoksiline reaktsioon ravi ajal fibraatidevõi ketoprofeeniga. Sapikivitõbi. Lastel,raseduse ja imetamise ajal. Krooniline võiäge pankreatiit, välja arvatud ägepankreatiit raske hüpertriglütserideemiatagajärjelRISKID: Enne fenofibraatravi alustamisttuleb välistada hüperkolesteroleemiasekundaarsed põhjused, nagu mitteravitudII tüüpi diabeet, hüpotüreoidism,nefrootiline sündroom, düsproteineemia,obstruktiivne maksahaigus,farmakoloogiline ravi, alkoholism. Kuipärast 3...6-kuulist kasutamist ei olesaavutatud rahuldavat lipiidideseerumikontsentratsiooni vähenemist,tuleb ravi lõpetada ja rakendada teisiravimeetmeid. Östrogeene või östrogeenesisaldavaid kontratseptiive kasutavatelhüperlipideemia patsientidel, tuleb kindlaksteha, kas hüperlipideemia on primaarnevõi sekundaarne (kuna suukaudsedöstrogeenid võivad põhjustada lipiididetaseme tõusu). Nagu ka teiste lipiidelangetavate ainete puhul, on mõnedelpatsientidel täheldatud transaminaasideaktiivsuse mööduvat tõusu. Enamusjuhtudel oli see mööduv, vähene jaasümptomaatiline. Seetõttu soovitataksetransaminaaside taset mõõta iga 3 kuutagant ravi esimese 12 kuu jooksul.Tähelepanelikult tuleb suhtudapatsientidesse, kelle transaminaaside tasetõuseb ja katkestada ravi, kui ASAT jaALAT aktiivsus on üle 3 korra normistsuurem.On andmeid pankreatiidi tekkimise kohtafenofibraati kasutavatel patsientidel. Seevõib viidata ravi ebaefektiivsusele raskehüpertriglütserideemiaga patsientidel,otsest ravimi toimet või sekundaarsethaigust sapikivide või sapiteede sulgusetagajärjel.Fibraatide ja teiste lipiide langetavateainete kasutamisel on andmeidlihastoksilisusekohta, sh väga harvadel juhtudelrabdomüolüüsi tekkimisest. Sellekahjustuse tekkesagedus suurenebeelneva neerupuudulikkuse jahüpoalbumineemia korral. Lihaskahjustusttuleb kahtlustada patsientidel, kellel esinebdifuusne müalgia, müosiit, lihaskrambid ja-nõrkus ja/või kreatiniinfosfokinaasiväljendunud aktiivsuse suurenemine (üle 5korra normist suurem). Sellistel juhtudeltuleb ravi katkestada. Ravi tulebkatkestada, kui kreatiniini tase tõuseb >50% ULN ( üle ülemise normi piiri).Kreatiniini taset soovitatakse mõõtaesimese kolme ravikuu jooksul. Preparaatsisaldab laktoosi, mistõttu on seevastunäidustatud kaasasündinudgalaktoseemia, laktaasi vaeguse, glükoosi- galaktoosi imendumatuse sündroomi võilaktaasipuudulikkuse korral.

SÜDAME-VERESOONKONDVere lipiididesisaldust vähendavadKÕRVALTOIMED: Düspepsia, kõhuvalu,iiveldus, kõhulahtisus ja meteorism,peavalu, pearinglus, paresteesiad,väsimus, allergilised nahareaktsioonid.KOOSTOIMED: Koos teiste fibraatidegasuureneb lihaskahjustuse oht(rabdomüolüüs) ja farmakodünaamilineantagonism kahe molekuli vahel. HMG CoAreduktaasi inhibiitoritega suureneblihaskahjustuse oht (rabdomüolüüs).Suukaudsed antikoagulandid:antikoagulandi toime tugevneb jasuureneb veritsusoht. Fenofibraadi jatsüklosporiini koos kasutamisel on teatatudneerufunktsiooni häiretest. Sellistkombinatsiooni tuleb kasutadaettevaatusega ning patsiente hoolikaltjälgida lihaskahjustuse tekke suhtes.Lipanthyl, Lab. Fournier, Caps. 200mgN30FluvastatiinFluvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Primaarsehüperkolesteroleemia ja segatüüpidüslipideemia (tüüp IIa ja IIb) ravitäiendavalt dieedile, kui dieedi muutusedja teised mitte-farmakoloogilised meetmed(nt kehaline koormus, kehakaaluvähendamine) ei ole andnud soovitudtulemust. Koronaarateroskleroosiprogresseerumise aeglustamine primaarsehüperkolesteroleemia ja südameisheemiatõvega patsientidel, kui dieedimuutused ei ole andnud soovitudtulemust. Raskete kardiaalsete tüsistuste(kardiaalse surma; mittefataalsemüokardiinfarkti; korduvarevaskulariseerimisprotseduuridevajaduse) sekundaarne preventsioonrevaskulariseerimisprotseduuri läbinudkoronaartõvega patsientidel.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on40 mg või 80 mg 1 kord ööp. Südamerevaskulariseerimisprotseduuri läbinudkoronaartõvega patsientidele onsoovitatavaks annuseks 80 mg 1 kord ööp.LASTELE: Heterosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemiaga lapsed janoorukid. Enne ravi alustamist 9-aastastelja vanematel lastel ning noorukitel, tulebpatsiendil kohaldada standardnekolesterooli sisaldust vähendav dieet.Dieeti tuleb ravi ajal jätkata. Soovitatavalgannus on 40 mg või 80 mg. Kergeteljuhtudel võib olla piisav 20 mgfluvastatiini. Algannus on individuaalne jasõltub LDL-kolesterooli algtasemest ja ravisoovituslikust eesmärgist. Kasutamist koosnikotiinhappe, kolestüramiini võifibraatidega ei ole lastel ja noorukiteluuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi teiste komponentide suhtes.Äge maksahaigus või ebaselgetransaminaaside aktiivsuse püsivsuurenemine, kolestaas. Rasedus jarinnaga toitmine. Müopaatiad.Harvaesineva homosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemia puhul on rakusLDL-retseptorite puudus, seega onHMG-CoA reduktaasi inhibiitorid sel puhularvatavasti väiksema efektiivsusega.RISKID: Nagu kõigi lipiidide sisaldustvähendavate ravimite puhul, on enne ravialgust, 12 nädalal pärast ravi alustamistvõi annuse suurendamist ja perioodiliseltravi käigus kõikidel haigetel soovitatavteha maksafunktsiooni testid. Juhul, kuiaspartaadi amiinotransferaasi või alaniiniamiinotransferaasi aktiivsus ületab püsivalt3 korda normi ülemise piiri, tuleb ravilõpetada. Väga harva on tekkinud ravimistpõhjustatud hepatiit, mis möödus pärastravi lõpetamist. Ettevaatust haigeteravimisel, kellel on anamneesismaksahaigus või alkoholi liigtarvitamine.Teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreidsaanud haigetel on kirjeldatud müopaatiat,shmüosiiti ja rabdomüolüüsi; fluvastatiinikasutamisel on need tekkinud väga harva.Müopaatiat, müosiiti või rabdomüolüüsituleb kahtlustada järgmistel juhtudel:seletamatu difuusne lihasvalu, lihastesuurenenud tundlikkus või lihasnõrkus,seerumi kreatiniinkinaasi (CK) aktiivsusemärkimisväärne suurenemine. Haigeteletuleb soovitada, et nad teataksid koheseletamatust lihasvalust, lihastesuurenenud tundlikkusest võilihasnõrkusest, eriti kui lisanduvad halbenesetunne ja palavik. Hetkel ei oletõestatud, et statiinravi saavatelasümptomaatsetel patsientidel oleksvajalik rutiinselt määrata CK või teisilihaskahjustuse markereid. Kui peetaksevajalikuks CK määramist, siis tulebvälistada eelneva pingutust nõudvafüüsilise aktiivsuse esinemine või muudtõenäolised CK tõusu põhjustavadasjaolud, mis võiksid tingida tulemusteväärtõlgendamise.Nagu teistegi statiinide puhul peab ravissefluvastatiiniga suhtuma ettevaatusega, kuitegemist on rabdomüolüüsile ja selletüsistustele disponeeritud patsientidega.KuiCK tase on märkimisväärselt tõusnud (üle5 korra normi ülemisest piirist), tulebtulemuse kinnitamiseks teha 5...7. päevalkordusanalüüsid. Kui tase on endiseltkõrge (üle 5 korra normi ülemisest piirist),ei ole soovitatav raviga alustada. CKtaseme määramine on vajalik, kuifluvastatiinravi käigus ilmnevad lihasvalu,lihasnõrkus või krambid. Ravi tulebkatkestada, kui CK väärtus onmärkimisväärselt tõusnud (üle 5 korranormi ülemisest piirist). Ravi katkestaminevõib osutuda vajalikuks, kui mõõdukalttõusnud CK taseme juures (kuni 5 kordanormi ülemisest piirist) esinevad tõsisedlihassümptomid, mis segavad igapäevastelu. Kui sümptomid taanduvad ning CKtase normaliseerub, siis edasisel ravilfluvastatiiniga või mõne teise statiinigatuleks pideva järelvalve all kasutadavõimalikult väikseid annuseid. Müopaatiaoht on suurem teiste HMG-CoA reduktaasiinhibiitorite manustamisel koosimmuunsupressiivsete ravimite (shtsüklosporiin), gemfibrosiili, nikotiinhappevõi erütromütsiiniga. Kliinilistes uuringutes,kus fluvastatiini manustati koosnikotiinhappe, fibraatide võitsüklosporiiniga, müopaatiat ei täheldatud.Turustamisjärgselt on teatatud üksikutestmüopaatia juhtudest fluvastatiini jatsüklosporiini ning fluvastatiini ja kolhitsiinisamaaegsel kasutamisel. Sellist kaasuvatravi saavatel patsientidel tuleb preparaatikasutada ettevaatusega. Alla 18-aastastelpatsientidel ei ole efektiivsust ja ohutustuuritud pikema kui 2-aastase raviperioodijooksul. Puuduvad andmed füüsilise,vaimse ja seksuaalse arengu kohtapikemaajalise ravi korral. Lapseeasrakendatud fluvastatiin-ravi pikaajalisttoimet haigestumuse ja suremusevähendamisel täiskasvanueas ei olekindlaks tehtud. Fluvastatiini on uuritudainult 9-aastastel ja vanematelperekondliku hüperkolesteroleemiagalastel. Kuna kogemus puberteedieelsetellastel on väga vähene, tuleb selle grupipatsientidel enne ravi alustamist hoolikalthinnata võimalike riskide ja kasu suhet.Lisahoiatused:Kliinilised leiud ei näita fluvastatiinikahjulikke toimeid inimese silmaläätsele.Siiski avastati ühes uuringus teistesamasse ravimgruppi kuuluvate ainetegaüksikutel juhtudel koertel silmaläätsehägustumine. Seepärast tuleks ennefluvastatiin-ravi alustamist tehaoftalmoloogiline läbivaatus, nagu ka teisteHMG-CoA reduktaasi inhibiitorite korralning seda tuleks korrata aastase vahega.Harvadel juhtudel võib HMG-CoAreduktaasi inhibiitorite manustamiselesineda seksuaalse võimekuse häireid.Siiani pole kliinilised kogemusedfluvastatiiniga sellist toimet näidanud.KÕRVALTOIMED: Unetus, peavalu,düspepsia, kõhuvalu, iiveldus.KOOSTOIMED: Seondumisest tingitudkoostoime vältimiseks tuleb manustadavähemalt 4 tundi pärast sapphapetesekvestranti (nt kolestüramiin).109

Vere lipiididesisaldust vähendavadSÜDAME-VERESOONKONDFluvastatiini ja flukonasooli samaaegselkasutamisel tuleks olla ettevaatlik, kuigikliiniliselt ei leidnud kinnitust fluvastatiiniohutusprofiili muutumine neil patsientidel,kes eelnevalt olid nelja päeva jooksulsaanud flukonasooli.Lescol, Novartis, Caps. 40mg N28; Tabl.80mg N28Oomega-3-rasvhappeetüülestridOmega-3-acid ethyl estersRAVIMITÜÜP: Teised kolesterooli- jatriglütseriidide sisaldust vähendavad ainedNÄIDUSTUS: Müokardiinfarkti järgseltsekundaarne preventsioon lisaksstandardravile (nt statiinid, tromboosiprofülaktikas kasutatavad ravimid,beetablokaatorid, AKE inhibiitorid).Endogeense hüpertriglütserideemia ravilisaks dieedile, kui dieetravi ei ole andnudsoovitud tulemusi: tüüp IVmonoteraapiana; tüüp IIb/IIIkombinatsioonis statiinidega, kuitriglütseriidide sisaldus ei vähene piisavalt.ANNUSTAMINE: Pärast müokardiinfarkti:1 g päevas. Hüpertriglütserideemia:algannus 1 g 2 korda päevas. Vajaduselvõib annust tõsta kuni 4 g päevas.EAKATELE: Üle 70-a kasutamise kohtaandmed puuduvad.LASTELE: Kasutamise kohta andmedpuuduvad.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi TA,soja või ükskõik millise koostisosa suhtes.RISKID: Kuna suurte annustekasutamisel veritsusaeg pikeneb, peabantikoagulantravi saavaid patsientejälgima ja vajadusel antikoagulantraviannuseid muutma. Selle ravimi kasutamineei kõrvalda nende patsientide tavajälgimisevajadust. Veritsusaja pikenemisega tulebarvestada ka selliste haigete ravimisel,kellel on oht hemorraagiate tekkeks(trauma, operatsiooni tõttu). Kunapuuduvad efektiivsuse ja ohutuse andmed,ei ole soovitatav lastel kasutada. Ei sobieksogeense hüpertriglütserideemia (tüüp 1hüperhülomikroneemia) raviks. Ravikogemus sekundaarse endogeensehüpertriglütserideemia ravis (eriti ravimatadiabeedi korral) on vähene. Andmedkasutamise kohta hüpertriglütserideemiaravis koos fibraatidega puuduvad.Maksafunktsiooni häiretega patsientidel(eriti suurte annuste korral) tulebregulaarselt jälgida maksafunktsiooninäitajaid (ASAT, ALAT).KÕRVALTOIMED: Düspepsia, iiveldus,110gastroenteriit, ülitundlikkus, pearinglus,maitsehäire, kõhuvalu, seedetrakti häired,gastriit, ülakõhu valu.KOOSTOIMED: Manustamisel koosvarfariiniga ei ole hemorraagilisi tüsistusiesinenud. Siiski peab varfariinigasamaaegsel manustamisel või ravilõpetamisel jälgima protrombiini aega(INR).Omacor, Pronova Biocare, Caps. 1000 mgN28, 100PravastatiinPravastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Hüperkolesteroleemia:Esmase hüperkolesteroleemia võisegatüüpi düslipideemia ravi lisaksdieedile, kui dieet ja teisedmittefarmakoloogilised meetmed (ntkehaline koormus, kehakaaluvähendamine) ei ole andnud soovitudtulemust. Primaarne preventsioon:Kardiovaskulaarse suremuse jahaigestumuse vähendamine täiendavaltdieedile mõõduka ja raskehüperkolesteroleemiaga patsientidel ningesimesest kardiovaskulaarsest atakist enimohustatud patsientidel. Sekundaarnepreventsioon: Kardiovaskulaarse suremuseja haigestumuse vähendaminemüokardiinfarkti või ebastabiilsestenokardia anamneesiga patsientidel,kellel on kolesteroolisisaldus veresnormaalne või suurenenud, täiendavaltmuude riskifaktorite korrigeerimisele.Transplantatsioonijärgse hüperlipideemiavähendamine patsientidel, kes saavadimmuunsupressiivset ravi pärastorgantransplantatsiooni.ANNUSTAMINE: Hüperkolesteroleemia:soovitatav annus on 10...40 mg 1 kordööp. Ravivastus ilmneb 1 näd. jooksul ningmanustatud annuse täielik toime saabub 4näd. jooksul. Max ööp. annus on 40 mg.Kardiovaskulaarne preventsioon: alg- jasäilitusannuseks 40 mg ööp.Transplantatsioonijärgne annustamine:pärast organtransplantatsiooni onimmuunsupressante saavatel patsientidelsoovituslikuks algannuseks 20 mg ööp.Olenevalt lipiidide tasemest võibmeditsiinilise jälgimise tingimustessuurendada ööp. annust kuni 40 mg.LASTELE: 8...13-a soovitatav annus10...20 mg 1 kord päevas, kuna suurematannust kui 20 mg ei ole sellelpopulatsioonil uuritud. 14...18-a soovitatavannus 10...40 mg 1 kord päevas.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Maksahaigus, sealhulgas ebaselgeetioloogiaga seerumi transaminaasidepüsiv kolmekordne tõus normi ülemisestpiirist. Rasedus ja imetamine.RISKID: Pravastatiini ei ole uuritudhomosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemiaga patsientidel. Raviei ole soovitatav juhul, kuihüperkolesteroleemia on tingitudkõrgenenud HDL-kolesterooli tasemest. Niinagu teiste HMG-CoA reduktaasiinhibiitoritega, ei soovitata ka pravastatiinikasutada kombinatsioonis fibraatidega.Enne ravi alustamist puberteedieelses easlastel tuleb arstil hoolikalt kaaluda ravikasu/kahju riski. Maksahäired: Nii naguteiste lipiide vähendavate ravimitega, onka pravastatiini puhul täheldatudmaksatransaminaaside taseme mõõdukattõusu. Enamikul juhtudel onmaksatranasminaaside taseme algväärtustaastunud ilma ravi katkestamiseta.Transaminaaside kõrgenenud tasemegapatsientidele tuleb erilist tähelepanupöörata ning kui alaniinaminotransferaasi(ALT) ja aspartaataminotransferaasi (AST)tasemed püsivalt ületavad normikolmekordselt, tuleb ravi katkestada.Maksahaiguse või alkoholi liigtarvitamiseanamneesiga patsientidel tulebpravastatiini ettevaatusega kasutada.Lihaste häired: Nii nagu teiste HMG-CoAreduktaasi inhibiitoritega (statiinidega), onkapravastatiinravi ajal esinenud lihasvalu,müopaatiat ja väga harva rabdomüolüüsi.Igal statiinravi saaval patsiendil, kelesinevad ebaselge põhjusegalihassümptomid ? nt valu või hellus,lihasnõrkus või ?krambid ? tuleb arvestadamüopaatia võimalust. Lihashäirete ohtu jaraskusastet statiinravi ajal suurendabkoostoimivate ravimite samaaegnemanustamine. Fibraatide monoteraapiagakaasneb vahel müopaatia. Statiinide jafibraatide kombinatsioone tuleb tavaliseltvältida. Statiinide ja nikotiinhappekombinatsiooni tuleb kasutadaettevaatusega. Müopaatiaesinemissageduse tõusu on täheldatud kateiste statiinide ja tsütokroom P450metabolismi inhibiitorite samaaegselkasutamisel. Seda võivad põhjustadafarmakokineetilised koostoimed, midapravastatiini puhul ei ole uuritud.Statiinraviga kaasnevad lihassümptomidtaanduvad tavaliselt pärast ravi lõpetamist.Kreatiinkinaasi taseme mõõtmine jatõlgendamine: Statiinravi saavatelsümptomivabadel patsientidel ei soovitatatavaliselt rutiinset kreatiinkinaasi (KK) võiteiste lihasensüümide taseme mõõtmist.Ometi soovitatakse KK taseme mõõtmistenne statiinravi algust spetsiaalsetesoodustavate faktoritega patsientide puhul

SÜDAME-VERESOONKONDVere lipiididesisaldust vähendavadning neil, kel tekivad lihassümptomidstatiinravi käigus, nagu allpool kirjeldatud.Kui KK tase on enne ravi oluliselt kõrgem(üle 5-kordse normväärtuse), tuleb sedatulemuse kinnitamiseks 5...7 päeva pärastuuesti mõõta. Laktoos: toode sisaldablaktoosi.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, peavalu,unehäired, unetus, nägemishäired,düspepsia/kõrvetised, kõhuvalu,iiveldus/oksendamine, kõhukinnisus,kõhulahtisus, meteorism, sügelus, lööve,urtikaaria, peanaha/juuste häired,urineerimishäired, väsimus.KOOSTOIMED: Fibraadid: Fibraatidemonoteraapiaga kaasneb vahel müopaatia.Fibraatide samaaegsel kasutamisel teistestatiinidega on täheldatud lihastega seotudkõrvaltoimete, sh rabdomüolüüsisuurenenud ohtu. Neid kõrvaltoimeid eisaa ka pravastatiini puhul välistada,mistõttu tuleb tavaliselt vältidapravastatiini ja fibraatide (nt gemfibrosiili,fenofibraadi) kombinatsiooni. Sellisekombinatsiooni kasutamisel tulebpatsiendil teostada kliiniline läbivaatus jaKK taseme mõõtmine.Kolestüramiin/kolestipool: Samaaegselmanustamisel vähenes pravastatiinibiosaadavus 40...50%. Kliiniliselt olulistbiosaadavuse või ravitoime vähenemist eitäheldatud, kui pravastatiini manustati 1tund enne või 4 tundi pärast kolestüramiinivõi 1 tund enne kolestipooli.Tsüklosporiin: Tsüklosporiini manustaminesamaaegselt pravastatiiniga põhjustabpravastatiini ekspositsiooni ligikaudu4-kordset suurenemist. Mõnel patsiendilvõib pravastatiini ekspositsiooni tõus ollaveelgi suurem. Seda kombinatsioonisaavatel patsientidel soovitatakserakendada kliinilist ja biokeemilistjälgimist.Tsütokroom P450 vahenduselmetaboliseeruvad ravimid: Pravastatiin eimetaboliseeru kliiniliselt olulisel määraltsütokroom P450 abil. Seepärast võibtsütokroom P450 ensüümsüsteemi abilmetaboliseeruvaid või seda süsteemipärssivaid ravimeid kasutada koospravastatiiniga, ilma et sellega kaasnekspravastatiini taseme oluline muutusplasmas, nagu on tuvastatud teistestatiinide korral. Muud ravimid: Koostoimeuuringutes ei täheldatud statistiliselt olulisipravastatiini biosaadavuse muutusi, kuisamaaegselt manustati ASH, antatsiide(üks tund enne pravastatiini), nikotiinhapetvõi probukooli.Lipostat, BMS, Tabl. 20 mg N30Pravahexal, Hexal, Tabl. 10 mg N30;Tabl. 20 mg N30; Tabl. 30 mg N30; Tabl.40 mg N30RosuvastatiinRosuvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Primaarsehüperkolesteroleemia (tüüp IIa, sealhulgasheterosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemia) või segatüüpidüslipideemia (tüüp IIb) ravi lisaksdieedile, juhul kui muudatused dieedis jakehalises aktiivsuses ei anna piisavaidtulemusi. Homosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemia ravi lisaks dieedile jamuudele vere lipiidisisaldustvähendavatele meetmetele või kuinimetatud meetmeid ei saa rakendada.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on5 või 10 mg 1 kord päevas nii statiinevarem mittesaanud patsientidele kuipatsientidele, kelle ravimisel on varemkasutatud mõnda teist HMG CoAreduktaasi inhibiitorit (statiini). Vajaduselvõib 4 näd. pärast suurendada annust üheannuse võrra. Annust võib tiitrida maxannuseni 40 mg-ni vaid patsientidel, kellelesineb kõrge kardiovaskulaarse riskigaraske hüperkolesteroleemia (eritiperekondliku hüperkolesteroleemiagapatsiendid) ning kellel annusest 20 mg eipiisa ravieesmärgi saavutamiseks.EAKATELE: Kui patsientide vanus on üle70 a, on soovituslik algannus 5 mg.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olevälja selgitatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, aktiivnemaksahaigus, k.a seletamatu püsivseerumi transaminaaside vähene tõus ningtransaminaaside tõus üle 3 korra võrreldesnormväärtuste ülemise piiriga, raskeneerupuudulikkus, müopaatia, samaaegnetsüklosporiinravi. Rasedus, imetamine. 40mg annus on vastunäidustatudpatsientidel, kellel esinevad soodustavadtegurid müopaatia/rabdomüolüüsi tekkeks.RISKID: Suuremate annuste (eelkõige 40mg) manustamisel on kiirmeetodilmäärates täheldatud peamiselt tubulaarsetpäritolu proteinuuriat. Kasutamise ajal onpatsientidel täheldatud toimetskeletilihastele, nt müalgiat, müopaatiat jaharvadel juhtudel rabdomüolüüsi.HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid võibmäärata vaid suure ettevaatusegamüopaatia/rabdomüolüüsi tekkeeelsoodumusega patsientidele.Eelsoodumuseks loetakse:neerupuudulikkus, hüpotüreoidism, päriliklihashaigus isiklikus või perekondlikusanamneesis, HMG CoA reduktaasiinhibiitori või fibraadi poolt tingitudlihaspatoloogia anamneesis,alkoholsõltuvus, vanus üle 70 eluaasta,olukorrad, kus võib ilmneda ravimiplasmakontsentratsiooni tõus, samaaegnefibraatide kasutamine. HMG-CoAreduktaasi inhibiitoreid tuleks kasutadaettevaatusega patsientidel, kes tarbivadsuures koguses alkoholi ja/või kellel onanamneesis maksahaigus.KÕRVALTOIMED: Lihasvalu, asteenia,peavalu, iiveldus, kõhuvalu, kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Vitamiin K antagoniste(nt varfariini) kasutavatel patsientidel võibHMG-CoA reduktaasi inhibiitorite,kasutamise alustamisel või annusesuurendamisel tekkida INR (InternationalNormalised Ratio)-väärtuste tõus.Samaaegne manustamine alumiinium- jamagneesiumhüdroksiidi sisaldavateantatsiidsete suspensioonidega põhjustasrosuvastatiini plasmakontsentratsioonivähenemise ligikaudu 50%.Koosmanustamisel erütromütsiinigavähenes rosuvastatiiniplasmakontsentratsiooni kõveraalunepindala AUC(0-t) 20% ja maksimaalneplasmakontsentratsioon (Cmax) 30%.Crestor, AstraZeneca, Tabl. 10 mg N28;Tabl. 20 mg N28SimvastatiinSimvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Hüperkolesteroleemia.Homosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemia ravi täiendavaltdieedile ja verelipiidide sisaldustvähendavatele teistele ravimeetmetele (ntLDL-aferees) või kui need meetmed eisobi. Kardiovaskulaarne preventsioon.ANNUSTAMINE: Hüperkolesteroleemia:Tavaline algannus on 10...20 mg ööp.üksikannusena õhtul. Patsientidel, kesvajavad suuremat LDL-kolesteroolilangetamist (üle 45%), võib ravi alustada20...40 mg ööp. manustatunaüksikannusena õhtul. Homosügootneperekondlik hüperkolesteroleemia: 40 mgõhtuti või 80 mg ööp. jagatuna 3 annuseks- 20 mg, 20 mg ja õhtul 40 mg.Kardiovaskulaarne preventsioon: 20...40mg ööp. 1 annusena õhtul.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Aktiivnemaksahaigus või ebaselge püsivaltkõrgenenud transaminaaside väärtusplasmas. Rasedus ja imetamisperiood.Tugevate CYP3A4 inhibiitorite (ntitrakonasool, ketokonasool, HIV proteaasiinhibiitorid, erütromütsiin, klaritromütsiin,telitromütsiin ja nefasodoon) samaaegne111

Vere lipiididesisaldust vähendavadSEEDETRAKTkasutamine.RISKID: Sarnaselt teistele HMG-CoAreduktaasi inhibiitoritele võib kasimvastatiin harva põhjustada müopaatiat.Kreatiinkinaasi (CK) sisaldust ei tohimäärata pingelise füüsilise koormusejärgselt või kui esineb muid võimalikkepõhjusi CK tõusuks, sest see teebtulemuse tõlgendamise raskeks. Ettevaatliktuleb olla nende patsientidega, kellel onrabdomüolüüsi tekkeks eelsoodumus. Kuiravi itrakonasooli, ketokonasooli, erütro.,klaritro. või telitromütsiiniga on vältimatu,tuleb simvastatiini manustamine ravikuuriajaks katkestada. Patsientidel, kesmanustavad samaaegselt tsüklosporiini,danasooli, gemfibrosiili või niatsiini lipiidealandavas annuses, ei tohi ööp. annusületada 10 mg. Fenofibraadi jasimvastatiini samaaegsel määramisel peabolema ettevaatlik, kuna mõlemad ravimidvõivad põhjustada müopaatiat ka eraldimanustamisel. Kui patsient tarvitab suurelhulgal alkoholi, tuleb ravimit kasutadaettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Aneemia, peavalu,paresteesiad, pearinglus, perifeerneneuropaatia, kõhukinnisus, kõhuvalu,kõhupuhitus, düspepsia, kõhulahtisus,iiveldus, oksendamine, pankreatiit,hepatiit/ikterus, lööve, sügelus, alopeetsia,müopaatia, rabdomüolüüs, asteenia.KOOSTOIMED: Tsüklosporiin -müopaatia/rabdomüolüüsi tekkerisk onsuurenenud samaaegsel manustamiselkoos tsüklosporiiniga, eriti simvastatiinisuuremate annuste korral. Danasoolimanustamisel samaaegselt suurtesannustes simvastatiiniga suureneb ohtmüopaatia ja rabdomüolüüsi tekkeks.Müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisksuureneb samaaegsel amiodarooni võiverapamiili manustamisel koossimvastatiini suuremate annustega.Samaaegne suurte koguste (üle ühe liitriiga päev) greibimahla ja simvastatiinimanustamine põhjustas 7-kordsesimvastatiinhappe kontsentratsioonisuurenemise.Simgal, Teva, Tabl. 10mg N28; Tabl.20mg N28; Tabl. 40 mg N28Simvacor, Hexal, Tabl. 10mg N30; Tabl.20mg N30; Kaet. tabl. 30 mg N30; Kaet.tabl. 40 mg N30;Simvagamma, Wörwag, Tabl. 10 mgN30; Tabl. 20 mg N30; Tabl. 40 mg N30;Simvastatin Nycomed, Nycomed, Tabl.10 mg N30; Tabl. 20 mg N30Simvastatin-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 10 mg N30; Tabl. 20 mg N30; Tabl.40 mg N30Simvor, Ranbaxy, Tabl. 10mg N30; Tabl.20mg N30; Tabl. 40mg N30;Vasilip, KRKA, Tabl. 10mg N28; Tabl.11220mg N28; Tabl. 40mg N28Zocor, MSD, Tabl. 10mg N28; Tabl. 20mgN28Zocor FORTE, MSD, Tabl. 40mg N28;Zocor FORTE XL, MSD, Tabl. 80 mg N28;TsiprofibraatCiprofibratumRAVIMITÜÜP: FibraatNÄIDUSTUS: Täiendavalt dieedile jamittefarmakoloogilisele ravile (nt füüsilinekoormus, kehakaalu langetamine)patsientidel, kellel esineb: isoleeritud raskehüpertriglütserideemia või kombineeritudhüperlipideemia, kui statiinid või muulipiidide sisaldust langetav ravi onvastunäidustatud või ei ole talutav.ANNUSTAMINE: 100 mg 1 kord ööp.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Maksa- võineerukahjustusega patsientidele,kombinatsioonis teiste hüpolipideemilistepreparaatidega fibraatide grupist,ülitundlikkusel TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes, laktoositalumatusegapatsientidele, kuna ravim sisaldab laktoosi,raseduse ja imetamise ajal. Üldjuhul ei oletsiprofibraat soovitatav kombinatsioonisHMG CoA reduktaasi inhibiitoritega.RISKID: Fibraatide kasutamisel onesinenud lihaskahjustusi, shrabdomüolüüsi. Selliste tüsistuste tekkeohton suurem neerupuudulikkuse võihüpoalbumineemia (nt nefrootilisesündroomiga), hüpotüreoidismigapatsientidel ning alkoholi liigtarvitamisekorral. Lihaskahjustuse risk suurenebtsiprofibraadi samaaegsel kasutamiselkoos teiste fibraatidega või HMG-CoAreduktaasi inhibiitoritega. Kuna ravim onvastunäidustatudmaksafunktsioonihäiretega patsientidele,tuleb regulaarselt kontrollidamaksafunktsiooni näitajaid (shtransaminaase) ning ravi katkestada, kuinäitajate muutused on püsivad või tekibmuu kahtlus maksa kahjustusele. Kunahüpotüreoidism võib põhjustadadüslipideemiat, peab see haigus olemadiagnoositud ja korrigeeritud ennetsiprofibraadiga ravi rakendamist.Hüpotüreoidismi korral on müopaatia ohtsuurem. Kuna kõvakapsel sisaldablaktoosi, on ravim vastunäidustatudkaasasündinud galaktoseemia, glükoosi võigalaktoosi malabsorptsiooni võilaktaasipuudulikkuse korral. Kui mitu kuudkestnud raviga (3...6 kuud) ei olesaavutatud piisavat plasmalipiididesisalduse vähenemist, tulebkaaluda teiste ravimeetodite rakendamist.Tsiprofibraadi ja suukaudseteantikoagulantide samaaegsel kasutamiseltuleb antikoagulandi annust vähendada jakorrigeerida vastavalt protrombiini ajale(INR).KÕRVALTOIMED: Peavalu, vertiigo,iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus jadüspepsia, kõhuvalu.KOOSTOIMED: Teiste fibraatidegakoosmanustamisl võib suurenedarabdomüolüüsi ja müoglobinuuria oht.HMGCoA reduktaasi inhibiitoritegakoosmanustamisel võib sarnaselt teistefibraatidega suureneda rabdomüolüüsi jamüoglobinuuria oht. Kuna võibpotentseerida varfariini toimet, tulebantikoagulandi annust vähendada jakorrigeerida vastavalt protrombiiniajale.Hormonaalsed rasestumisvastased ravimidvõivad suurendada lipiididesisaldust veres.Lipanor, Sanofi-Synthelabo, Caps. 100mg N30

SEEDETRAKTHaavandtõbiEsomeprasoolEsomeprasolumRAVIMITÜÜP: Prootonpumba inhibiitorNÄIDUSTUS: Gastroösofageaalnereflukshaigus: - refluksösofagiidi ravi, -refluksösofagiidi säilitusravi retsidiividevältimiseks,- refluksösofagiidita haigeilsümptomaatiline ravi vajadusel. H. pyloriinfektsiooniga seotudkaksteistsõrmikuhaavandi ravikombinatsioonisantibiootikumidega. MSPVA pikaajalisekasutamisega seotud maohaavandi ravi.MSPVA pikaajalise kasutamisega seotudmao- ja kaksteistsõrmikuhaavandiprofülaktika kõrge riskiga patsientidel.Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandiverejooksu retsidiivi vältimine pärastesmast veenisisest ravi. Zollingeri-Ellisonisündroomi ravi.ANNUSTAMINE: Erosiivserefluksösofagiidi ravi: 40 mg 1 kord ööp.,4 näd. Säilitusravi retsidiivide vältimiseksparanenud ösofagiidiga haigetel: 20 mg 1kord ööp. Gastroösofageaalsereflukshaiguse sümptomaatiline ravi: 20mg 1 kord ööp. H. pylori infektsioonigaseotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravikombinatsioonis sobivate AB-ga: 20 mgkoos 1 g amoks. ja 500 mg klaritro. 2korda ööp., 1 näd. MSPV ravimitestpõhjustatud maohaavandite ravi: 20 mg 1kord ööp., 4...8 näd. MSPV ravimitestpõhjustatud mao- jakaksteistsõrmikuhaavandite profülaktikakõrge riskiga patsientidel: 20 mg 1 kordööp. Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandiverejooksu retsidiivi vältimine pärastesmast veenisisest ravi: 40 mg üks kordööp. nelja nädala jooksul. Suukaudseleravile peab eelnema veenisisene ravi maojakaksteistsõrmikuhaavandi verejooksuretsidiivi vältimiseks. Zollingeri-Ellisonisündroom: Soovituslik algannus on 40 mg2 korda ööp. Antud annust peabindividuaalselt kohaldama ja ravi jätkamaseni, kuni see on kliiniliselt näidustatud.Kliinilistele andmetele tuginedes onenamusel patsientidest sümptomidkontrolli all 80...160 mg annuseesomeprasooli juures ööp. Kui annusületab 80 mg ööp., tuleb annust jagadaning manustada kaks korda päevas.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Puuduvad andmed,määrata ettevaatusega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,asendatud bensimidasoolide või ravimiabiainete suhtes.RISKID: Kasvajale viitavate sümptomiteilmnemisel (nt märkimisväärne kehakaalulangus, korduv oksendamine,neelamisraskus, veriköha või veriroe) ningkui kahtlustatakse või esineb teadaolevmaohaavand, tuleb välistada sellepahaloomulisus, sest ravi esomeprasooligavõib leevendada sümptomeid jaraskendada kasvaja diagnoosimist.Patsiendid, kes tarvitavad ravimit vastavaltvajadusele, peavad võtma ühendust omaraviarstiga, kui nende haigusesümptomaatika või iseloom muutub.Sellistel juhtudel tuleb arvestada ka teistekasutatavate ravimitega tekkida võivatekoostoimete võimalusega ravimiteplasmakontsentratsioonide muutuste tõttu.Esomeprasooli määramisel H. pyloriinfektsiooni raviks tuleb arvestada kõigikolmekomponendi omavahelise koostoimevõimalusega. Klaritromütsiin on tugevCYP3A4 inhibiitor ning kolmikravimääramisel patsiendile, kes samal ajaltarvitab ka teisi CYP3A4 kaudumetaboliseeruvaid ravimeid nagutsisapriid, tuleb arvestada klaritromütsiinivastunäidustusi ja koostoimeid.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhuvalu,diarröa, kõhupuhitus, iiveldus,oksendamine, kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Maosisaldise happelisusevähenemine esomeprasooliga ravi ajal võibsuurendada või vähendada teiste ravimiteimendumist juhul, kui nendeimendumismehhanism on seotud maohappelisusega. Sarnaselt antatsiidide võiteiste happesekretsiooni pärssivateravimitega väheneb esomeprasoolisamaaegsel manustamisel ketokonasooli jaitrakonasooli imendumine. Esomeprasoolinhibeerib CYP2C19 isoensüümi, millekaudu ravim peamiselt metaboliseerub.Seega esomeprasooli kombineerimiselteiste CYP2C19 kaudu metaboliseeritavateravimitega nagu diasepaam, tsitalopraam,imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jt, võibviimaste plasmakontsentratsioonsuureneda ning tekkida vajadus nendeannuste vähendamiseks. Eriti tuleb sedaasjaolu silmas pidada esomeprasoolimääramisel ainult raviks vajadusel.Tervetele vabatahtlikele diasepaami ja 30mg esomeprasooli samaaegselmanustamisel vähenes diasepaamiCYP2C19-kliirens 45% võrra. Samaaegselfenütoiini ja 40 mg esomeprasoolimanustamisel epileptikutele suurenesfenütoiini plasmasisaldus 13% võrra. Kuiravi esomeprasooliga on alustatud võilõpetatud, on soovitav jälgida fenütoiinikontsentratsiooni plasmas. Kliinilisesuuringus, kus manustati 40 mgesomeprasooli samaaegselt varfariinigatäheldati, et koagulatsiooniajad jäidHaavandtõbilubatud vahemikku. Siiski on suukaudseesomeprasooli kasutamisel samaaegseltvarfariiniga üksikjuhtudel täheldatudkliiniliselt olulist INR-väärtuste tõusu.Soovitatav on varfariini ja teiste kumariiniderivaatidega samaaegse ravi alustamiselning lõpetamisel jälgida vastavaidnäitajaid.Esomeprasooli ja atasanaviiri samaaegselmanustamisel võib väheneda atasanaviiritase plasmas.Escadra, KRKA, Gastrores. caps. 20mgN14; Gastrores. caps. 40mg N14Nexium, AstraZeneca, Gastrores. tabl. 20mg N7,14; Gastrores. tabl. 40 mg N7,14;Inj. plv. 40 mg N10FamotidiinFamotidinumRAVIMITÜÜP: H2-histaminoblokaatorNÄIDUSTUS: Mao- võikaksteistsõrmikuhaavandid,refluksösofagiit, Zollinger-Ellisonisündroom. Maosisaldise aspiratsiooniprofülaktika üldanesteesia ajal suurenenudriskiga patsientidel (Quamatel tabl.).ANNUSTAMINE:Kaksteistsõrmikuhaavandid:Akuutse kaksteistsõrmiksoole haavandipuhul on soovitatav annus 40 mg üks kordööp. õhtuti enne magamaminekut või 20mg kaks korda ööp. (hommikul ja õhtul).Ravi kestus on 4...8 nädalat. Ravi kestusvõib olla lühem, kui endoskoopia abiltuvastatakse kiirem paranemine.Patsientidele, kelle haavandid ei ole 4nädala möödudes täielikult paranenud,soovitatakse täiendavat 4-nädalastraviperioodi.Haavandi taastekke vältimiseks onsoovitatav annus 20 mg üks kord ööp.enne magamaminekut. Maohaavand:Soovitatav annus on 40 mg üks kord ööp.enne magamaminekut. Ravi peab kestma4...8 nädalat, v.a juhul, kui endoskoopiaabil tuvastatakse kiirem paranemine.Refluksösofagiit: 20...40 mg 2 korda ööp.6...12 nädala vältel. Säilitusraviks sobib 20mg ööp. Zollingeri-Ellisoni sündroom:Algannus on tavaliselt 20 mg iga 6 tunnijärel nendele patsientidele, kes ei olevarem antisekretoorset ravi saanud jaseejärel tuleb annuseid kohandadaindividuaalselt patsiendi seisundistlähtuvalt.Patsiente, kes on saanud mõnda teistH2-antagonisti, võib kohe üle viia ravilefamotidiiniga, kus annused on suuremadkui muidu soovitatav algannus (20 mg iga6 tunni järel). Manustamist tuleb jätkata,kuni see on kliiniliselt vajalik. Maosisaldiseaspiratsiooni profülaktika üldanesteesiaajal suurenenud riskiga patsientidel 40 mg113

Haavandtõbiõhtul enne operatsiooni võioperatsioonipäeva hommikul. Inj.:Manustada ainult rasketel juhtudel või kuitabl. manustamine ei ole võimalik.Raviannus peptilise haavandi korral: 20mg 2 korda ööp. i.v. 12 tunniseintervalliga. Zollinger-Ellisoni sündroom:algannus on 20 mg i.v. iga 6 tunni järel.Annuse suurus sõltub happehüpersekretsiooni suurusest.Üldanesteesias aspiratsiooni vältimiseks:20 mg i.v. operatsiooni päeval, kuid mittevähem kui 2 tundi enne operatsioonialgust. Ühekordne annus veeni ei tohiületada 20 mg. Süstimiseks tuleb pulberlahustada 5...10 ml 0,9%naatriumkloriidilahuses ja manustadavähemalt 2 min. jooksul. Infusiooninamanustamise korral tuleb lisada 100 ml5% glükoosi infusioonilahust ja lahuskanda üle 15...30 min. jooksul. Lahustuleb valmistada vahetult enne süstimist.Valmislahus säilib toatemperatuuril 24tundi.LASTELE: Selle ravimi ohutust ja tõhusustlastel ei ole hinnatud. Üle 6-a. (v.aerandjuhtumid, kus näidustuse vajadusthinnatakse väga hoolikalt): 0,4...0,6mg/kg kehakaalu kohta.RASEDATELE: Ei tohi rasedatele jaimetavatele emadele manustada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkust TA suhtes.Rasedus ja imetamine, alla 6-a lapsed.RISKID: Famotidiin võib maskeerida vähisümptomeid ja seetõttu tuleb ennefamotidiinravi alustamist välistada maovähivõimalus.Maksakahjustuse korral tuleb kasutadaettevaatusega ja vähendatud annuses. EtH2-retseptori antagonistide kasutamisel ontäheldatud ristuvat allergiat, tuleb ollaettevaatlik manustamisel patsientidele, keson ülitundlikud teiste H2-retseptoriantagonistide suhtes.KÕRVALTOIMED: Peavalu, nõrkus,kõhukinnisus, kõhulahtisus, vertiigo, halbisu, suukuivus, iiveldus ja oksendamine.KOOSTOIMED: Kombineeridesparasümpaatolüütikumidega saadakseparem toime. Manustamisel koosfamotidiiniga väheneb ketokonasoolisisaldus plasmas ja ketokonasooli toime.Famosan, PRO. MED., Tabl. 20mg N20;Tabl. 40mg N10Quamatel, Gedeon Richter, Tabl. 20mgN28; Tabl. 40mg N14; Inj. subst. 20mg N5+ 5ml lahustit N5OmeprasoolOmeprazolumRAVIMITÜÜP: Prootonpumba inhibiitorNÄIDUSTUS: Mao- võikaksteistsõrmikuhaavandid, MSPV114ravimitest tekitatud mao- jakaksteistsõrmikuhaavandid või erosioonid,H. pylori infektsiooniga seotud peptilisehaavandi ravi koos AB-ga, refluksösofagiit,gastroösofageaalse reflukshaigusegaseotud ülihappesuse ja düspepsiasümptomaatiline ravi, Zollinger-Ellisonisündroom, maosisaldise aspiratsiooniprofülaktika üldanesteesia ajal suurenenudriskiga patsientidel. Üle 1-aastastel ja üle10 kg lastel: Refluksösofagiit.Gastroösofageaalse reflukshaigusegaseotud ülihappesuse ja düspepsiasümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE:Kaksteistsõrmikuhaavand,maohaavand, refluksösofagiit, MSPVravimitest põhjustatud mao- jakaksteistsõrmikuhaavandid või erosioonid,sümptomaatiline gastroösofageaalnereflukshaigus: 20 mg 1 kord ööp. Ravikestus 2...4 näd.Kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidele,kes ei allu hästi teistele raviviisidele, tulebmanustada 40 mg 1 kord ööp, 4 näd.,paranemine saabub tavaliselt 8 nädalaga.Retsidiivi korral ravikuuri korrata.Kaksteistsõrmikuhaavandi retsidiiviprofülaktika: 20...40 mg 1 kord ööp. H.pylori peptilise haavandi korral: 20 mg 1 gamoks. ja 500 mg klaritro. 2 korda ööp.Ravi kestus: 1 näd.; 20 mg 250 mgklaritro. ja 500 mg metronidasooliga (või500 mg tinidasooliga) 2 korda ööp. Ravikestus: 1 näd. Zollingeri-Ellisonisündroom: Algannus on 60 mg 1 kord ööp.Ravi tuleb jätkata senikaua, kui püsibkliiniline vajadus. Enam kui 90%patsientidel, kellel esines kõige raskemhaigusvorm ja kes ei allunud teisteleravivormidele, oli edukas ravi 20...120 mgööp. Refluksösofagiit: 20 mg 1 kord ööp.Paranemine saabub tavaliselt 4 näd.,vajadusel ravikuuri korrata. Ülihappesusesttingitud düspepsia: 20 mg 1 kord ööp.Annus tuleb valida igale patsiendileindividuaalselt, kuna mõnele patsiendilepiisab 10 mg ööp. Kui haigusnähud ei oletaandunud pärast 4 näd. kestnud raviannusega 20 mg ööp., tuleb teostadatäiendavad uuringud. Intravenoosnemanustamine: vähemalt 20...30 min.kestva i.v. infusioonina. Pärast lahustamistalustada koheselt lahuse manustamist.Tavaliselt minnakse 2...3 päeva pärast üleravimi suukaudsele manustamisele.LASTELE: Üle 1-a vanused ja vanemadlapsed: raskekujulise refluksösofagiidiraviks manustatakse 0,7...1,4 mg/kg 1kord ööp., max annus on 40 mg päevas.RASEDATELE: Äärmisel vajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes.RISKID: Enne ravi alustamist tulebvälistada pahaloomulise protsessiSEEDETRAKTolemasolu.KÕRVALTOIMED: Nahalööve, sügelus,peavalu, harva pearinglus, kõhulahtisus,kõhukinnisus, kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõhupuhitus,KOOSTOIMED: Väheneb ketokonasooli jaitrakonasooli imendumine.Gasec Gastrocaps., Mepha, Gastrocaps.20mg N14, 28; Gastrocaps. 40mg N14Losec, AstraZeneca, Inf. plv. 40 mg N5Losec Mups, AstraZeneca, Enterotabl.20mg N14Loseprazol, PRO. MED., Caps. 20 mgN14, 28Omep, Hexal, Caps. 20mg N15, 30; Caps.40 mg N15, 30Omeprazol Sandoz, Sandoz, Caps. 20mgN14, 28Omeprazol-ratiopharm, ratiopharm,Caps. 20mg N15, 30;Ulcex EC, Grindeks, Caps. 20 mg N14Ultop, KRKA, Gastrores. caps. 20mg N14,N28PantoprasoolPantoprazolumRAVIMITÜÜP: Prootonpumba inhibiitorNÄIDUSTUS: Kergekujulisegastroösofageaalse reflukshaigusegaseotud mao ülihappesuse ja düspepsiasümptomaatiline ravi, refluksösofagiidipikaajaline ravi ja retsidiivi profülaktika,MSPV ravimitest tingitud mao- jakaksteistsõrmikuhaavandid või erosioonid.ANNUSTAMINE: Reflukshaiguse kergevormi ja sellega seotud sümptomite(kõrvetised, regurgitatsioon, valulikneelamine) ravi: 20 mg ööp., 2...4 näd.Refluksösofagiidi pikaajaliseks raviks jaretsidiivi profülaktikaks: 20...40 mgpäevas. MSPV poolt põhjustatud mao- jakaksteistsõrmiku haavandite vältiminepatsientidel, kellel on vajadus pidevaksMSPVA-raviks: 20 mg ööp.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes.RISKID: Maksafunktsioonihäiregapatsientidel tuleb ravi ajal regulaarseltkontrollida maksaensüümide aktiivsust,eriti pikaajalise ravi korral. Võib vähendadavitamiin B12 (tsüanokobalamiin)imendumist tingituna hüpo- võiakloorhüüdriast.Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha,et maohaavandi näol ei oleks tegemisthaavandunud maovähiga ning välistadasöögitoru pahaloomuliste haigustevõimalus.KÕRVALTOIMED: Valu ülakõhus,kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhupuhitus,peavalu.KOOSTOIMED: Võib vähendada või

SEEDETRAKTsuurendada nende ravimite imendumist,mille biosaadavus sõltub pH-st (ntketokonasool). Metaboliseeritakse maksastsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt.Välistada ei saa koostoimeid teiste samaensüümsüsteemi poolt metaboliseeritavateravimite ja ainetega. Vastavates kliinilistesuuringutes ei täheldatud kliiniliselt olulisikoostoimeid järgmiste ravimitega jaühenditega nagu karbamasepiini, kofeiini,diasepaami, diklofenaki, digoksiini,etanooli, glibenklamiidi, metoprolooli,naprokseeni, nifedipiini, fenprokumooni,fenütoiini, piroksikaami, teofülliini,varfariini ja suukaudseterasestumisvastaste preparaatidega.Puudusid koostoimed ka samaaegseltkasutatavate antatsiididega.Controloc, Altana, Enterotabl. 20 mgN14; Enterotabl. 40 mg N14Nolpaza, KRKA, Gastrores. tabl. 20 mgN14; Gastrores. tabl. 40 mg N14;Pantoprazol-ratiopharm, ratiopharm,Gastrores. tabl. 20 mg N14; Gastrores.tabl. 40 mg N14Pantoprazole Actavis, Gastrores. tabl.20 mg N28; Gastrores. tabl. 40 mg N28RanitidiinRanitidinumRAVIMITÜÜP: H2-histaminoblokaatorNÄIDUSTUS: Mao- võikaksteistsõrmikuhaavandid,refluksösofagiid, gastroösofageaalsereflukshaigusega seotud ülihappesuse jadüspepsia sümptomaatiline ravi,Zollinger-Ellisoni sündroom. Maosisaldiseaspiratsiooni profülaktika üldanesteesiaajal suurenenud riskiga patsientidel.ANNUSTAMINE: Kaksteistsõrmiku- jamaohaavandite puhul: 300 mg pärastõhtusööki või enne magamaminekut; või150 mg hommikul ja õhtul. Ravi 4...6 näd.Refluksösofagiidi raviks võetakse 300 mgpärast õhtusööki või ennemagamaminekut või 150 mg hommikul jaõhtul kuni 8 näd. jooksul, vajadusel ka 12näd. Maosisaldise aspiratsiooniprofülaktikaks üldanesteesia ajalriskirühma patsientidel: 150 mg 2 tundienne anesteesia induktsiooni ningsoovitatavalt ka 150 mg eelmisel õhtul.Sünnituse alguses võib anda 150 mg suukaudu ning korrata seda vajadusel6-tunniste intervallidega. Zollingeri-Ellisonisündroom: 150 mg 3 korda päevas (450mg ööp.). Annust võib suurendada600...900 mg ööp.LASTELE: Vanusegrupis 10...14 eluaastat:ravi peab toimuma ainult rangetelnäidustustel ja lühiajaliselt. Päevane annuspeptilise haavandi raviks on 2 mg/kgkehakaalu kohta, jaotatuna 2 annuseks.RASEDATELE: Võib kasutada vaidäärmisel juhul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Näidustusttuleb rangelt hinnata ka üle 10-a lastel jakuni 14-a noorukitel.RISKID: Ei ole ette nähtud kergetegastrointestinaalsete vaevuste, nt ärritatudmao raviks. Enne ravi alustamist tulebvälistada võimalik pahaloomuline protsess,eriti enne maohaavandite ravi. Kahjustatudneerutalitlusega patsientidel tuleb annustvähendada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, väsimus,peapööritus, nahalööve, sügelus,kõhulahtisus, kõhukinnisus või iiveldus.KOOSTOIMED: Kui kasutada suurtesannustes, võib (tubulaarse sekretsiooniinhibeerimise kaudu) vähenedaprokaiinamiidi ja N-atsetüülprokaiinamiidieritumine. Imendumine võib vähenedaantatsiidide või sukralfaadi toimel. Juhul,kui manustada koos ravimeid, milleimendumine sõltub pH-st (näiteksketokonasool), tuleb arvestadavõimalusega, et nende ainete imendumineon muutunud. Alkoholi toime võibtugevneda.Raniberl, Berlin-Chemie, Tabl. 150mgN50; Tabl. 300mg N20Ranisan, PRO. MED., Tabl. 150mg N20,60; Inj. 25mg/ml 2ml N50Zantac, Glaxo, Lah. tabl. 150mg N10;Kaet. tabl.150mg N60TsimetidiinCimetidinumRAVIMITÜÜP: H2-histaminoblokaatorNÄIDUSTUS: Mao- võikaksteistsõrmiksoole haavandid, MSPVravimitest tekitatud mao- võikaksteistsõrmiksoole haavandid võierosioonid. Refluksösofagiit,gastroösofageaalne reflukshaigus,Zollinger-Ellisoni sündroom. Maosisaldiseaspiratsiooni profülaktika suurenenudriskiga patsientidel.ANNUSTAMINE: Mao- võikaksteistsõrmiksoole haavand, ravimitesttingitud haavand või erosioonid: 800 mgenne magamaminekut või 400 mg 2 kordaööp. hommikusöögi ajal ja ennemagamaminekut või 200 mg 3 korda ööp.söögi ajal ja 400 mg ennemagamaminekut (ööp. koguannus 1 g).Kui viimane raviskeem ei ole piisav, võibannust suurendada 400 mg-ni 3 kordaööp. söögi ajal ja 400 mg ennemagamaminekut (ööp. koguannus 1,6 g).Ravi kestus nimetatud näidustustel ei tohiületada 12 näd. Patsientidel, kellel onvajalik maohappe sekretsiooni pärssimine,võib ravi kesta pikemat aega annusegaHaavandtõbi400 mg 2 korda ööp. või 400 mg 1 kordööp. Refluksösofagiit: soovitatav annus on400 mg 4 korda ööp. (söögi ajal ja ennemagamaminekut). Ravi kestab 4...8 näd.Zollingeri-Ellisoni sündroom: 400 mg 4korda ööp. ja enam (max 2,4 g ööp.).Vajadusel manustatakse ka antatsiide.Maohappe aspiratsiooni profülaktikariskigrupi patsientidel: 400 mg 90...120minutit enne üldanesteesia sissejuhatust.Sünnituse korral tuleb annus manustadasünnitegevuse alguses. Kui risk püsib, võibvajadusel manustamist korrata 4-tunnisteintervallide järel. Kõikidel juhtudel tulebrakendada tavalisi abinõusid maohappeaspiratsiooni vältimiseks.LASTELE: Üle 1 eluaasta 25...30 mg/kgööp., jagatuna mitmelemanustamiskorrale. Alla 1-aastastel lastelei soovitata kasutada.RASEDATELE: Pole soovitav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võikoostisainete suhtes.RISKID: Enne ravi alustamist tulebvälistada haavandunud maovähiesinemine. Neerufunktsiooni häiretegapatsientidel tuleb annust vähendadavastavalt kreatiniini kliirensile,raskekujulise neerupuudulikkuse korral eitohi ületada annust 400 mg ööp.Vereloomehäirete korral võib põhjustadavere vormelementide arvu vähenemist.Ravimi järsk ärajätmine võib põhjustadamaomahla sekretsiooni kiiret tõusu.Hoolikat jälgimist vajavad patsiendid, kessaavad samaaegset ravi suukaudseteantikoagulantide või fenütoiiniga.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus,pearinglus, üldine väsimus, peavalu,nahasügelus, lööbed, vaskuliiditüüpiurtikaaria, alopeetsia.KOOSTOIMED: Võib pidurdada jatugevdada arütmiavastaste preparaatide(lidokaiin, propafenoon, kinidiin,amiodaroon, flekainiid, prokaiinamiid),diabeediravimite (sulfonüüluureaderivaadid, biguaniidid), epilepsiaravimite(fenütoiin, karbamasepiin, valproaat),opioidide (petidiin), AD-de (amitriptülliin,imipramiin, nortriptüliin, moklobemiid,doksepiin, sertraliin), varfariini ja teistesuukaudsete antikoagulantide, sedatiivsetepreparaatide (kloordiasepoksiid, zaleploon,bensodiasepiinid), samuti klooramfenikooli,erütromütsiini, metronidasooli,mebendasooli, labetalooli, metoprolooli,propranolooli, fluoruratsiili, zolmitriptaani,kloorpromasiini, tsüklosporiini, nifedipiini,suksametoniini, teofülliini, urapidiili,vasopressiini toimet. On andmeid, etantatsiidid ja sukralfaat vähendavadimendumist. Metoklopramiid vähendabbiosaadavust. Rifampitsiin kiirendabmetabolismi.115

Kõhulahtisuse vastasedSEEDETRAKTCimetidins, Grindeks, 200 mg tab. N60;400 mg tab. N30;LahtistidMakrogoolMacrogolumRAVIMITÜÜP: Osmootne lahtistiNÄIDUSTUS: Kõhukinnisusesümptomaatiline ravi 6-kuuliste kuni8-aastastel lastel. Enne ravi alustamisttuleb arsti poolt välistada orgaanilinepõhjus, eriti alla 2-aastastel lastel.Kõhukinnisuse ravi peab olema ajutinetäiendus üldhügieenilistele printsiipidele jadieetravile mitte kauem kui 3 kuu jooksul.Kui sümptomid ei möödu vaatamata ravileja dieedile, tuleb kahtlustada orgaanilistpõhjust ja seda ravida.LASTELE: Seespidine. 6-kuud...1-aastased: 4g (1 pakike) päevas.1...4-aastased: 4...8 g päevas.4...8-aastased: 8...16 g päevas. Igapakikese sisu lahustada enne tarvitamist50 ml vees ja võtta sisse hommikul (kuiannus on 1 pakike päevas) või kui annuson suurem kui 1 pakike, jagada annushommiku ja õhtu vahel. Toime saabub24...48 tunni jooksul pärast manustamistLastel ei tohi ravikuur olla pikem kui 3kuud, kuna puuduvad kliiniliste uuringuteandmed üle 3 kuu kestnud manustamisekorral. Raviga taastatud soole motoorikasäilitamiseks tuleb jätkata õiget elustiili jadieeti.Päevase annuse suurus tuleb reguleeridavastavalt kliinilisele tulemusele.VASTUNÄID.: Raske põletikulinesoolehaigus (nt haavandiline koliit, Crohnitõbi), toksiline megakoolon. Sooleperforatsioon või soole perforatsioonitekkimise risk. Iileus soolesulguse kahtlusvõi sümptomaatiline stenoos. Tundmatuetioloogiaga valud alakõhus, koolikud.Ülitundlikkus makrogooli(polüetüleenglükooli) või ükskõik milliseabiaine suhtes.RISKID: Kasutamise ohutus on kindlakstehtud 6 -kuuliste kuni 3-aastaste lastepuhul.Andmed kasutamise kohta alla 2-aastastellastel on piiratud. Kõhukinnisuse ravi tulebvaadelda kui täiendust tervislikule eluviisileja dieetravile: õige toitumine (rohke puu-jajuurvilja kasutamine ja piisava kogusevedeliku tarbimine), liikuv eluviis ningregulaarse defekatsioonirefleksikujundamine.Enne ravi alustamist tuleb välistadakõhukinnisust põhjustav haigus. Pärast 3kuud kestnud ravi teostada põhjalikud116kliinilised uuringud kõhukinnisuse suhtes.Päriliku fruktoosi-talumatuse probleemigapatsientidel on selle ravimi kasutaminevastunäidustatud.Kõhulahtisuse korral tulebettevaatlikkusega suhtuda patsientidesse,kellel võib tekkida vee- elektrolüütidetasakaalu häireid (nt maksapuudulikkuse,neerukahjustusega või diureetikumekasutavad patsiendid) ja kaaluda neilelektrolüütide taseme kontrolli.Ettevaatust.Väga harva on esinenud allergilisireaktsioone (lööve, nõgestõbi, turse)ravimitega, mis sisaldavad makrogooli(polüetüleenglükooli). Erandjuhtudel onesinenud anafülaktilist shokki. Ei sisaldamärkimisväärset kogust suhkrut egapolüooli, mistõttu teda võib kasutada kalastel, kes on galaktoosivabal dieedil.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus,kõhuvalu.Forlax, Beaufour Ipsen, P.o. sol. plv. 4gN20Na ja K soolad,makrogoolNatrii sulfas, Kalii chloridum, Natriichloridum, Natrii bicarbonas, MacrogolaRAVIMITÜÜP: Osmootne lahtistiNÄIDUSTUS: Soolestiku loputus enneseedetrakti uuringut (koloskoopia,röntgenuuringud) või kirurgilistoperatsiooni.ANNUSTAMINE: Iga pakk lahustatakse 1liitris joogivees. Loksutada, kuni pulber ontäielikult lahustunud. Lahus on mõeldudkohe kasutamiseks. Joomise kiirus on 1liiter tunnis. Annust arvestatakse 1 liiterlahust 15...20 kg kehakaalu kohta, miskeskmiselt vastab 3...4 liitrile (3...4 pakki),manustamiseks kas korraga või jagatunakaheks annuseks (2 liitrit õhtul ja 2 liitritjärgmisel hommikul). Igal juhul peabviimane lahuse kogus olema manustatudvähemalt 3 tundi enne uuringu võiprotseduuri algust.LASTELE: Alla 15-aastastelevastunäidustatud (kliiniliste uuringutepuudumise tõttu).RASEDATELE: Ainult äärmise vajadusekorral.VASTUNÄID.: Haige raske üldseisund,näiteks dehüdratatsioon ja raskesüdamepuudulikkus. Äge koliit.Soolesulgus. Kaugelearenenud kartsinoom.Alla 15-aastased lapsed (kliinilisteuuringute puudumise tõttu).RISKID: Tervisehäiretega eakatelpatsientidel peab manustama arstijärelevalve all. Tekkiva kõhulahtisuse tõttuvõib häiritud olla teiste ravimiteimendumine. Ravim sisaldab makrogooli(polüetüleenglükooli). Väga harva onesinenud allergilisi reaktsioone (lööve,nõgestõbi, turse) ravimitele, missisaldavad polüetüleenglükooli. Seetõttu eisoovitata patsientidele, kellel esinebülitundlikkust polüetüleenglükooli suhtes.KÕRVALTOIMED: Manustamise algul ontäheldatud iiveldust ja oksendamist, mistavaliselt möödub. Võib tekkidameteorism. Harva allergilisednahareaktsioonid, nagu lööve, urtikaaria jaturse, väga harva anafülaktiline shokk.KOOSTOIMED: Vahetult enne ja pärastmanustamist ei tohi võtta teisi ravimeid.Teisi kõrvaltoimeid ei ole teada.Cololyt, Spirig, gran5,68g+0,745g+1.46+0.745g+59g N3Fortrans, Beaufour Ipsen, plv.5,7g+0,75g+1,46g+1,68g+64g N4KõhulahtisusevastasedLoperamiidLoperamidumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikat pärssivaineNÄIDUSTUS: Ägeda mittespetsiifilisekõhulahtisuse sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Äge kõhulahtisus: 4 mg,järgnevalt 2 mg pärast iga roojamist.Manustamisintervall peab esimese jajärgmise annuse vahel olema vähemalt2...3 tundi. Max lubatud annus ööp. 16mg. Kroonilise kõhulahtisusee ägenemine:4 mg ööp., edasine annustamine onindividuaalne (2...16 mg ööp.)saavutamaks 2 istet. Max lubatud annusööp. on 16 mg.LASTELE: Äge kõhulahtisus: üle 4-a 2 mgja pärast igat vedelat istet 2 mg, max 3mg/10 kg kehakaalu kohta. Kroonilisekõhulahtisuse ägenemist loperamiidiga eiravita.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes, haavandiline koliit,pseudomembranoosne koliit, alla 4-alapsed. Ei tohi kasutada ägeda düsenteeria(veriroe, kõrge palavik) esmaseks raviks.Kõhukinnisuse, puhituse või subiileusetekkimisel tuleb manustamine lõpetada.RISKID: Kõhulahtisuse korral võib tekkidavedeliku ja elektrolüütide kaotus,näidustatud vee ja elektrolüütide tasakaalutaastamine. Kui ägeda kõhulahtisuse korral48 tundi pärast ravi algust ei ilmne kliinilistparanemist, tuleb ravimi kasutaminelõpetada ning alustada muu raviga.

SEEDETRAKTAntiemeetilised. Soole motoorikat kiirendavadMaksafunktsiooni häirete korral tekivadkõrvaltoimed sagedamini.KÕRVALTOIMED: Kõhukinnisus,kõhuvalu, iiveldus, väsimus, peavalu,pearinglus, meteorism, suukuivus,oksendamine, väga harva paralüütilineiileus, allergilised reaktsioonid (nõgestõbi).KOOSTOIMED: Samaaegse kinidiini,verapamiili või ketokonasooli manustaminevõib pärssida hingamist. Ritonaviiri (HIVproteinaasi inhibiitor) kasutamise ajal onsamuti täheldatud koostoimeid.Imodium, Johnson & Johnson, caps. 2mgN20Lopedium, Sandoz, Caps. 2mg N30Antiemeetilised.Soole motoorikatkiirendavadAprepitantAprepitantRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Pahaloomulise kasvajatsisplatiinil baseeruvast vägaemetogeensest kemoteraapiastpõhjustatud ägeda ja hiljem tekkivaiivelduse ja oksendamise profülaktika.Kasvaja mõõdukalt emetogeensekemoteraapiaga seotud iivelduse jaoksendamise profülaktika.Operatsioonijärgne iiveldus jaoksendamine. Manustatakse osanakombinatsioonravist.ANNUSTAMINE: Manustatakse 3 päevajooksul osana raviskeemist, mis sisaldabkortikosteroidi ja 5-HT3 antagonisti.Soovitatav annus on 125 mg suu kauduesimesel ravipäeval ja 80 mg 1 kord ööp.teisel ja kolmandal ravipäeval.Deksametasooni manustati 30 minutitenne kemoteraapiat esimesel ravipäevalning 2...4 ravipäeva hommikul.Deksametasooni annuse valimisel võetiarvesse ravimite koostoimeid.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Kasutada vaid äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohimanustada koos pimosiidi, terfenadiini,astemisooli või tsisapriidiga. TsütokroomP450 isoensüümi 3A4 (CYP3A4)inhibeerimine aprepitandi poolt võib viianende ravimite plasmakontsentratsioonisuurenemiseni, mis võib põhjustadaraskeid või eluohtlikke reaktsioone.RISKID: Mõõduka maksapuudulikkusegapatsientide kohta on andmeid vähe jaraske maksapuudulikkusega patsientidekohta andmed puuduvad. Neil patsientideltuleb aprepitanti kasutada ettevaatusega.Ettevaatusega kasutada patsientidel, kessaavad samaaegset ravi põhiliselt CYP3A4poolt metaboliseeritavate suu kaudumanustatavate ravimitega. Manustaminekoos ergotamiini derivaatidega, mis onCYP3A4 substraadid, võib viia nenderavimite plasmakontsentratsioonisuurenemiseni. Seetõttu peab olemaettevaatlik ergotamiiniga seotud toksilisusevõimaliku ohu tõttu. Varfariiniga koosmanustamisel lüheneb protrombiiniaeg.Kasutamise ajal ja kuni 28 päeva pärastmanustamist võib vähenedahormonaalsete kontratseptiivideefektiivsus. Vältida tuleb manustamist koosCYP3A4 aktiivsust tugevalt indutseerivateravimitega (nt rifampitsiin, fenütoiin,karbamasepiin, fenobarbitaal), kuna selletagajärjel väheneb aprepitandiplasmakontsentratsioon. Naistepunaüheaegset kasutamist ei soovitata.Manustamisel koos CYP3A4 aktiivsustinhibeerivate ravimitega (nt ritonaviir,ketokonasool, klaritromütsiin,telitromütsiin) peab olema ettevaatlik,kuna selle tagajärjel suureneb aprepitandiplasmakontsentratsioon.KÕRVALTOIMED: Isutus, peavalu,pearinglus, luksumine, kõhukinnisus,kõhulahtisus, düspepsia, röhitis,asteenia/väsimus.KOOSTOIMED: CYP3A4 mõõdukainhibiitorina võib põhjustada CYP3A4 pooltmetaboliseeritavate samaaegseltmanustatud ravimiteplasmakontsentratsiooni suurenemist. Eitohi kasutada koos pimosiidi, terfenadiini,astemisooli või tsisapriidiga. CYP2C9mõõduka indutseerijana ja CYP3A4 jaglükuronidatsiooni kerge indutseerijanavõib põhjustada samu eliminatsiooni teidkasutavate substraatideplasmakontsentratsiooni vähenemist. Seetoime võib avalduda alles pärast ravilõppu.Ravikuuri kasutamisel koosdeksametasooniga tuleb viimase tavalistsuukaudset annust vähendada umbes50% võrra. Ravikuuri kasutamisel koosmetüülprednisolooniga tuleb viimasetavalist veenisisest annust vähendadaumbes 25% ja tavalist suukaudset annustumbes 50% võrra. Kliinilistes uuringutesmanustati koos järgmistekemoterapeutikumidega, mismetaboliseeritakse põhiliselt või osaliseltCYP3A4 poolt: etoposiid, vinorelbiin,dotsetakseel ja paklitakseel. Nenderavimite annust ei korrigeeritud võimalikkekoostoimeid arvesse võttes. Neid ravimeidsaavate patsientide puhul peab olemaettevaatlik ning vajalikuks võib osutudatäiendav jälgimine. Midasolaami ja teisteCYP3A4 poolt metaboliseeritavatebensodiasepiinide (alprasolaam,triasolaam) plasmakontsentratsioonisuurenemise võimalikke toimeid tulebarvesse võtta nende manustamisel.Pikaajalist varfariinravi saavatelpatsientidel tuleb ravi ajal ja 2 näd. jooksulpärast iga kemoteraapiast põhjustatudiivelduse ja oksendamise 3-päevastravikuuri kontrollida protrombiiniaega(INR). Kasutamise ajal ja kuni 28 päevapärast manustamist võib vähenedahormonaalsete kontratseptiivideefektiivsus.Manustamisel koos CYP3A4 aktiivsustinhibeerivate ravimitega (nt ritonaviir,ketokonasool, klaritromütsiin,telitromütsiin) peab olema ettevaatlik,kuna selle tagajärjel suureneb aprepitandiplasmakontsentratsioon. Vältida tulebmanustamist koos CYP3A4 aktiivsusttugevalt indutseerivate ravimitega (ntrifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin,fenobarbitaal), kuna selle tagajärjelväheneb aprepitandiplasmakontsentratsioon, millega võibkaasneda toime vähenemine.Emend, MSD, Kõvacaps. 80 mg N1, 2, 5;Kõvacaps. 125 mg N1, 5; Caps. 80 mg N2;Caps. 125 mg N1DomperidoonDomperidonumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Täiskasvanud: Iivelduse,oksendamise, täiskõhutunde, ülakõhudüskomfordi ja maosisaldiseregurgitatsiooni sümptomaatilineleevendamine.Üle 12-aastased noorukid kehakaaluga 35kg ja enam: Iivelduse ja oksendamisesümptomaatiline leevendamine.ANNUSTAMINE: Soovitatav on võttaravimit enne sööki. Pärast sööki võtmineaeglustab mõnevõrra ravimi imendumist.Ravi esialgne kestvus on neli nädalat.Patsientide seisundit tuleb nelja nädalamöödudes uuesti hinnata ja vajadusel uusravikuur määrata. Täiskasvanud janoorukid (üle 12-aastased kehakaaluga 35kg ja enam): 10...20 mg 3...4 kordapäevas, max. ööp. annus 80 mg.LASTELE: Soovitatav on võtta ravimitenne sööki. Pärast sööki võtmineaeglustab mõnevõrra ravimi imendumist.Ravi esialgne kestvus on neli nädalat.Patsientide seisundit tuleb nelja nädalamöödudes uuesti hinnata ja vajadusel uusravikuur määrata. Imikud ja lapsed:117

Antiemeetilised. Soole motoorikat kiirendavadSEEDETRAKT0,25...0,5 mg/kg 3...4 korda päevas max.ööp. annusega 2,4 mg/kg (kuid annust 80mg ööp. ei tohi ületada). Tabletid onsobimatud lastele kehakaaluga alla 35 kg.RASEDATELE: Raseduse ajal tohibkasutada ainult siis, kui see on õigustatudja ravist on oodata kasu. Rinnaga toitmiseajal mitte kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiainete suhtes. Prolaktiinivabastav hüpofüüsi kasvaja(prolaktinoom). Ei tohi kasutada, kuiseedetrakti motoorika stimuleerimine võibosutuda kahjulikuks: seedetraktiverejooks, mehhaaniline sulgus võiperforatsioon.RISKID: Ettevaatusabinõud kasutamisel:tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid,kellel esineb pärilikku laktoositalumatust,laktaasipuudulikkust võiglükoosi-galaktoosi imendumisraskusi, eitohi seda ravimit võtta. Domperidoonirinnapiima erituv eeldatav kogus suurimasoovitatud annuse kasutamisel on vähemkui 7 mcg ööp. Ei ole teada, kas sellinekogus on vastsündinule kahjulik. Seetõttuei soovitata kasutada imetavatel naistel.Kasutamine imikutel: Neuroloogilisedkõrvaltoimed on harvad. Kunaainevahetusfunktsioonid jahematoentsefaalbarjäär ei ole esimestelelukuudel täielikult välja arenenud, onimikutel suurem risk neuroloogilistekõrvaltoimete tekkeks. Siiski on soovitatav,et vastsündinutel, imikutel ja väikelastelmäärataks annus täpselt ja järgitaks seda.Üleannustamine võib lastel põhjustadaekstrapüramidaalsümptomeid, aga arvessetuleb võtta ka muid põhjusi. Tabletid eisobi kasutamiseks lastel kehakaaluga alla35 kg. Kuna domperidoon metaboliseerubsuurel määral maksas, ei tohi kasutadamaksafunktsiooni häirete korral. Raskeneerupuudulikkusega patsientidel(kreatiniini sisaldus vereseerumis > 6mg/100 ml, s.o > 0,6 mmol/l) suurenesdomperidooni eliminatsioonipoolväärtusaeg 7,4 tunnilt 20,8 tunnile,aga ravimi sisaldus plasmas oli madalamkui tervetel vabatahtlikel. Kuna väga väikemuutumatu osa ravimist väljutatakseneerude kaudu, on vähe tõenäoline, etühekordne annus vajabneerupuudulikkusega patsientide puhulkohandamist. Siiski tuleb korduvamanustamise puhul vähendadaannustamise sagedust ühele kuni kahelekorrale päevas sõltuvaltneerupuudulikkuse raskusastmest javajalikuks võib osutuda annusevähendamine. Selliseid pika ravikuurigapatsiente tuleb regulaarselt jälgida.Samaaegset kasutamist koos suukaudseketokonasooli, erütromütsiini või teistetugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega,118

SEEDETRAKTAntiemeetilised. Soole motoorikat kiirendavadmis põhjustavad QT-intervalli pikenemist,tuleks vältida.KÕRVALTOIMED: Suurenenud prolaktiinitase, seedehäired, sh väga harvalühiajaline soolekramp, galaktorröa,günekomastia, amenorröa.KOOSTOIMED: Domperidooni peaminemetaboliseerumistee on läbi ensüümiCYP3A4. In vitro andmed viitavad, etsamaaegne kasutamine ravimitega, misoluliselt pärsivad seda ensüümi, võibpõhjustada domperidooni sisaldusesuurenemist vereplasmas. Eraldi läbiviidud in vivofarmakokineetika/farmakodünaamikakoostoime uuringud suukaudseketokonasooliga või suukaudseerütromütsiiniga tervetel uuritavatelkinnitasid domperidooni CYP3A4vahendatava esmase passaazhiinhibeerumist nende ravimite toimel.Domperidon Actavis, Tabl. 10 mg N30MetoklopramiidMetoclopramidumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Pahaloomulise kasvajakemoteraapiast põhjustatud võioperatsioonijärgne iiveldus jaoksendamine. Migreenihooga seotud tugeviiveldus ja oksendamine täiskasvanutel.Gastroösofageaalne refluks täiskasvanutel.ANNUSTAMINE: Ühekordne annus 10mg, 30...40 mg ööp. Ravi kestvus üldjuhulon 4...6 näd., üksikjuhtudel kuni 6 kuud.Inj: 1 amp. 3...4 korda ööp. i.v. või i.m.LASTELE: 2...14-a: 0,1 mg/kg kehakaalukohta, max ööp. 0,5 mg /kg kehakaalukohta.RASEDATELE: Metoklopramiidi ei tohiesimese 3 raseduskuu ja rinnaga toitmiseajal kasutada, kuna puuduvad küllaldasedkliinilised uuringud. Raseduse teisel jakolmandal trimestril tohib metoklopramiidikasutada ainult täpse diagnoosi olemasolulja äärmisel vajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,feokromotsütoom, mehhaanilinesoolesulgus, sooleperforatsioon jaseedetrakti verejooks, prolaktiinsõltuvkasvaja, epilepsia, parkinsonism, raseduseesimene trimester ja rinnaga toitmine,imikud ja kuni 2-a lapsed. Toimeaine suuresisalduse tõttu on 10 mg veevabametoklopramiidvesinikkloriidi sisaldavadtabletid vastunäidustatud 2...14-aastastelelastele. Süstelahust tohib alla14-aastastele lastele manustada ainultäärmisel vajadusel raskekujulise iivelduseja oksendamise raviks ning enneseedetrakti ülaosa uuringuid.RISKID: Patsientidel alla 30 eluaasta, kesmanustavad metoklopramiidi on suuremrisk düskineetiliste motoorsete häiretetekeks.Eakatel patsientidel suurenebparkinsonismi esinemissagedus.Neerupuudulikkuse korral valitakseväiksem annus vastavaltneerupuudulikkuse astmele. Raskemaksapuudulikkuse ja astsiidi korral peabeliminatsiooni poolväärtusaja pikenemisetõttu annust poole võrra vähendama.Kõrvaltoimed tekivad sagedamini noortelinimestel ning patsientidel, kellel on raskeneerufunktsiooni häire(neerupuudulikkus); nendel juhtudel tulebravimi kasutamine kohe lõpetada. Inj.:Lastele vanuses 2...14 aastat manustadametoklopramiidi ainult kindla diagnoosikorral.Süstelahus sisaldab naatriumsulfitit,mistõttu mitte kasutada astmaatikutel, keson ülitundlikud sulfitite suhtes.KÕRVALTOIMED: Väsimus, peavalu,pearinglus, hirmutunne, rahutus jakõhulahtisus, liiklusohtlik, koostoimelalkoholiga see omadus tugevneb.KOOSTOIMED: Metoklopramiid võibmõjutada teiste ravimite imendumist,näiteks. digoksiini ja tsimetidiiniimendumine aeglustub; antibiootikumide(tõestatud tetratsükliinil, pivampitsilliinil),paratsetamooli, levodopa, liitiumi jaalkoholi imendumine võib kiireneda võisuureneda. Metoklopramiidi ja liitiumisamaaegsel manustamisel võib suurenedaliitiumi plasmakontsentratsioon jatoksilisus.Antikolinergilised ained võivadmetoklopramiidi toimet vähendada.Metoklopramiidi ja neuroleptikumide (ntfenotiasiinid, tioksanteenderivaadid,butürofenoonid) üheaegsel manustamiselvõivad tugevneda ekstrapüramidaalhäired(nt. krambid pea, kaela ja õla piirkonnas).Suktsinüülkoliini toime võibmetoklopramiidi toimel pikeneda.Naatriumsulfiti sisalduse tõttu süstelahuseslaguneb samaaegselt manustatud tiamiin(vitamiin B1) organismis kiiresti.Cerucal, Teva, tabl. 10mg N50; inj 5mg /ml 2ml N10OndansetroonOndansetronumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Pahaloomulise kasvajakemot. või radioteraapiast põhjustatudiiveldus ja oksendamine,operatsioonijärgne iiveldus jaoksendamine.ANNUSTAMINE: Kemo- võiradioteraapia: 8...32 mg ööp.,annustatuna järgnevalt: 8 mg aeglase i.v.inf. ühekordselt vahetult enne kemot.; 8mg aeglase i.v. inf. vahetult ennekemoteraapiat ning edasi 2 i.v. 8 mgannust 4 ja 8 tundi pärast esimest annustvõi püsiinf. 1 mg tunnis 24 tunni jooksul;ühekordselt 32 mg süstituna mittekiiremini kui 15 min. jooksul vahetult ennekemot. algust; 8 mg suukaudselt 1...2tundi enne ravi algust, edasi 8 mgsuukaudselt iga 12 tunni järel kuni 5päeva. Postoperatiivne periood: 4 mgühekordselt i.m. või aeglaselt i.v.anesteesia sissejuhatamisel võiüksikannusena 16 mg suu kaudumanustatuna 1 tund enne anesteesiasissejuhatamist. Juba tekkinudpostoperatiivse oksendamise raviks onnäidustatud üksikannusena 4 mg i.m. võiaeglase i.v. süstena.LASTELE: Lastele, kelle kehapindala onsuurem kui 1,2 m2, võib manustadavahetult enne kemoteraapia algust 8 mgühekordselt veeni, 12 tunni möödudesjätkata ravi, manustades 8 mg suu kaudu.Seejärel manustada suu kaudu 8 mg 2korda ööp. kuni 5.ööpäevani pärastravikuuri lõppu. Lastele, kelle kehapindalaon väiksem kui 1,2 m2, ei sobi 8 mgõhukese polümeerikattega tabletttoimeaine suure sisalduse tõttu. Inj.:Lastele, kelle kehapindala on väiksem kui0,6 m2, tuleb vahetult enne kemoteraapiatmanustada ondansetrooni annuses 5mg/m2 i.v. 12 tunni möödudes jätkataravi, manustades 2 mg ondansetroonisuukaudselt 2 korda ööpäevas kuni 5päeva pärast ravikuuri lõppu. Lastele,kelle kehapindala on 0,6...1,2 m2, võibondansetrooni manustada vahetult ennekemoteraapiat annuses 5 mg/ m2ühekordse i.v. süstena. 12 tunnimöödudes jätkata ravi, manustades 4 mgondansetrooni suukaudselt 2 kordaööpäevas kuni 5 päeva pärast ravikuurilõppu.Lastele, kelle kehapindala on suurem kui1,2 m2, manustatakse ondansetroonivahetult enne kemoteraapiat i.v. annuses8 mg. 12 tunni möödudes jätkata ravi,manustades 8 mg ondansetroonisuukaudselt 2 korda ööpäevas kuni 5päeva pärast ravikuuri lõppu.Alternatiivse võimalusena võib lastelevanuses 6 kuud või üle selle manustadaondansetrooni annuses 0,15 mg/kg (mitteületada annust 8 mg) ühekordseintravenoosse süstena vahetult ennekemoteraapiat.Seda annust võib manustada nelja tunnijärel kolm korda. Ravimi suukaudsetmanustamist annuses 4 mg kaks kordapäevas võib jätkata kuni 5 päeva pärastkemoteraapiat. Kogu manustatudravimannus ei tohi ööpäevas ületada119

Spasmolüütilisedtäiskasvanule mõeldud annust.Operatsioonijärgse iivelduse jaoksendamise vältimiseks ja raviksmanustatakse ondansetrooni aeglaseveenisüstina 0,1 mg/kg (maksimaalselt 4mg) enne või pärast üldanesteesiainduktsiooni või pärast operatsiooni.Operatsioonijärgselt tekkinud iivelduse jaoksendamise raviks manustatakse aeglaseveenisüstina 100 mcg/kg (max. 4 mg).RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimikomponentide suhtes.RISKID: Patsientidel, kes on ülitundlikudteiste valikuliste 5HT3 retseptoriteantagonistide suhtes, võivad ollaülitundlikud ka ondansetrooni suhtes. Vägaharva on ondansetrooni (eelkõigeintravenoosse ravimvormi) manustamisejärgselt esinenud patsientidel mööduvaidEKG muutusi, kaasa arvatud QT intervallipikenemist. Ondansetroon kiirendabjämesoole läbitavust, mistõttu tulebpatsiente, kellel esinevad kergekujulisedsooleobstruktsiooni nähud, pärast ravimimanustamist jälgida.KÕRVALTOIMED: Peavalu, näopunetus,soojatunne, kõhukinnisus, pearinglus(pärast kiiret i.v. manustamist). Süstekohalvõib tekkida lokaalne ärritus.KOOSTOIMED: Võib vähendadatramadooli valuvaigistavat toimet.Patsientidel, kes said ravi tugevate CYP3A4indutseerijatega (nt fenütoiin,karbamasepiin ja rifampitsiin), pikenesondansetrooni oraalne kliirens ja vähenesplasmakontsentratsioon.Zofran, Glaxo, Kaet. tabl. 8mg N10; Inj.2mg/ml 2ml N5, 4ml N5PalonosetroonPalonosetronumRAVIMITÜÜP: AntiemeetikumNÄIDUSTUS: Ägeda iivelduse jaoksendamise ennetamiseks tugevaltoksendamist põhjustava vähivastasekeemiaravi korral ning iivelduse jaoksendamise ennetamiseks mõõdukaltoksendamist põhjustava vähivastasekeemiaravi korral.ANNUSTAMINE: I.v.: 250 mcgmanustatakse 1 i.v. boolusena ligikaudu30 min. enne keemiaravi alustamist.Süstida 30 sek. vältel. Järgmise 7 päevajooksul ei ole soovitatav korduvat annustmanustada.LASTELE: Alla 18-a ei soovitata.RASEDATELE: Kasutamise kohtarasedatel naistel kogemused puuduvad,mistõttu ei tohiks rasedatel kasutada, kuiarst ei pea seda tingimata vajalikuks. Kunaeritumise kohta rinnapiima andmedpuuduvad, tuleb rinnaga toitmine ravi120ajaks lõpetada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Kuna võib jämesoole passaazhipikendada, tuleb patsiente, kellel onesinenud kõhukinnisust või alaägedasoolesulguse nähte, pärast manustamistjälgida.Ei kutsunud ühegi testitud annusetasemepuhul esile QTc intervalli kliiniliselt olulistpikenemist. Kuid nagu teistegi 5-HT3antagonistide puhul, tuleb olla ettevaatliksamaaegsel kasutamisel QT-intervallipikendavate ravimitega ja patsientidel,kellel QT-intervall on pikenenud või võibpikeneda.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhukinnisus,hüperkaleemia, ainevahetushäired,hüpokaltseemia, anoreksia,hüperglükeemia, isu vähenemine, ärevus,eufooria, silmade ärritus, amblüoopia,sõidu ajal tekkiv iiveldus, tinnitus,tahhükardia, bradükardia, hüpotensioon,hüpertensioon, veenide värvusemuutumine, veenilaienemine, luksumine,hüperbilirubineemia, allergiline dermatiit,pruritus, artralgia, kusepeetus,glükosuuria, asteenia, palavik, väsimus,kuumatunne, gripitaoline haigus.KOOSTOIMED: Metaboliseerib põhiliseltisoensüüm CYP2D6, vähemal määral kaisoensüümid CYP3A4 ja CYP1A2. In vitrouuringutele tuginedes võib öelda, et eiinhibeeri ega indutseeri tsütokroom P450isoensüümi kliiniliselt olulisteskontsentratsioonides. Keemiaravi ained: eiinhibeerinud kliinilistes uuringutes viietestitud keemiaraviaine (tsisplatiin,tsüklofosfamiid, tsütarabiin, doksorubitsiinja mitomütsiin C) kasvajavastast aktiivsust.CYP2D6 indutseerijad ja inhibiitorid:populatsiooni farmakokineetilises analüüsisnäidati, et kliirensit ei mõjutanud oluliseltselle manustamine koos CYP2D6indutseerijatega (deksametasoon jarifampitsiin) ja inhibiitoritega (kaasaarvatud amiodaroon, tselekoksiib,kloorpromasiin, tsimetidiin, doksorubitsiin,fluoksetiin, haloperidool, paroksetiin,kinidiin, ranitidiin, ritonaviir, sertraliin jaterbinafiin).Aloxi, Helsinn Birex, Inj. 50mcg/1ml 5mlN1TropisetroonTropisetronumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Operatsioonijärgne iiveldusja oksendamine täiskasvanutel.Pahaloomulise kasvaja kemot. põhjustatudiiveldus ja oksendamine lastel jatäiskasvanutel.SEEDETRAKTANNUSTAMINE: Pahaloomulise kasvajakemot. põhjustatud iiveldus jaoksendamine: 6-päevase kuurina. 5 mgööp. I päeval manust. 5 mg veidi ennetsütostaatikumi kas i.v. inf. või aeglasesüstena veeni. Sama annus antakse suukaudu 2....6. päevani. Operatsioonijärgneiiveldus ja oksendamine: 2 mg veeni kasinf. või aeglase süstena veeni (mittevähem kui 30 sek.).LASTELE: Üle 2-a: 0,2 mg/kg, max. ööp.annus 5 mg. Soovit. manust. I päevalvahetult enne i.v. kasvajavastast kemot.,kas või aeglase süstena veeni (mittevähem kui 1 min.).RASEDATELE: Ei või manustada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,teiste 5-HT3 antagonistide või ravimiabiainete suhtes. Ei või manustadarasedatele.RISKID: Kasutamine aeglasesparteiini/debrisokviini metabolismigahaigetel. Sellesse rühma kuuluvatelhaigetel (umbes 8% valge rassiesindajatest) on tropisetroonieliminatsiooni poolväärtusaeg 4...5 kordapikem võrreldes kiiretemetaboliseerijatega. 40 mg Navoban?imanustamisel veeni tervetele aeglasesparteiini/debrisokviini metabolismigavabatahtlikele 2 korda ööpäevas 7 päevavältel ei tekkinud tõsiseid kõrvalnähte. Seenäitab, et aeglastel metaboliseerijatel eiole 6 päeva kestva ravikuuri vältelvajadust vähendada tavalist ööpäevastannust (5 mg). Kasutamine maksa- janeerufunktsiooni häirega haigetel. Ägedahepatiidi või maksa rasvdüstroofiagahaigetel tropisetrooni farmakokineetika eimuutu. Maksatsirroosi ja neerufunktsioonihäire korral võib ravimi kontsentratsioonplasmas olla kuni 50% kõrgem kui kiiretelsparteiini/debrisokviini metaboliseerijatel.Kui annus ei ületa 5 mg ööpäevas, ei ole6-päevase ravikuuri korral annust vajavähendada.Hüpertooniahaigetel ei soovitata ületadaNavoban?i ööpäevast annust 5 mg, kunasee võib põhjustada täiendavat vererõhutõusu.Kasutamine südamehaigetel. Ettevaatustmanustamisel südame rütmi- või erutusjuhtehäiretegahaigetele, samuti nendele,kes saavad arütmiavastaseid ravimeid võibeeta-blokaatoreid, kuna on andmeidQT-intervalli pikenemisest nimetatudjuhtudel.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhukinnisus,pearinglus, kurnatus.KOOSTOIMED: Ettevaatlik tuleb ollamanustamisel koos ravimitega, misteadaolevalt pikendavad QT-intervalli.Navoban, Novartis, Caps. 5mg N5; Inj.1mg/ml 5ml N1, 10

SEEDETRAKTSpasmolüütilisedDrotaveriinDrotaverinumRAVIMITÜÜP: Papaveriin ja sellederivaadidNÄIDUSTUS: Seedetrakti, sapi- jakuseteede silelihasspasmid.ANNUSTAMINE: Tabl. 120...240 mg,jagatuna 2...3 manustamiskorrale. Inj.:Tavaliseks ööp. annuseks on 40...240 mgi.m., jagatuna 1...3 manustamiskorrale.Erakorralises meditsiinis: ägedate neeruvõisapikoolikute korral 40...80 mg i.v.LASTELE: Kliinilistes uuringutes ei oledrotaveriini kasutamist lastel hinnatud.RASEDATELE: Kasutada ettevaatusega,imetamisperioodil ei ole soovitatav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, raskeneeru- või maksapuudulikkus, raskesüdamepuudulikkus (low outputsyndrome), alla 1-a lapsed. Drotaveriinisüstelahuse kasutamine on lastelvastunäidustatud, kuna ravim sisaldabalkoholi ja bisulfiteid ning kasutamisekohta lastel puuduvad kliinilised andmed.RISKID: Hüpotensiooni korral tulebpatsienti hoolikalt jälgida. Kuna tablettsisaldab laktoosi, ei tohi seda kasutadapatsiendid, kellel on harvaesinevadkaasasündinud probleemid nagu galaktoosiintolerantsus, laktaasi defitsiit võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.Lastel pole drotaveriini kasutamistkliinilistes uuringutes hinnatud. Süstelahussisaldab bisulfitit, mis võib tundlikelisikutel, eriti allergia või bronhiaalastmaanamneesiga patsientidel, põhjustadaallergilist tüüpi reaktsioone, s.h.anafülaktilisi sümptomeid jabronhospasmi. Teadaoleva ülitundlikkusekorral naatriummetabisulfiti suhtes tulebparenteraalsest drotaveriini manustamisesthoiduda. Ettevaatlik tuleb olla drotaveriinisüstimisel rasedatele.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhukinnisus,peavalu, pearinglus, unetus,südamekloppimine, vererõhu langus.KOOSTOIMED: Fosfodiesteraasiinhibiitorid nagu papaveriin vähendavadlevodopa parkinsonismivastast toimet.Drotaveriini ja levodopa samaaegselkasutamisel võivad süveneda rigiidsus jatreemor.No-spa, Chinoin, Tab. 40 mg N100; Inj.20mg/ml 2ml N5; N25MebeveriinMebeverinumRAVIMITÜÜP: Sünteetilisedantikolinergilised ainedNÄIDUSTUS: Soole ärritussündroomisümptomite (kõhupuhitus, kõhulahtisus,kõhuvalu) ravi.ANNUSTAMINE: 200 mg 2 korda ööp.LASTELE: Alla 10-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Loomkatsetes ei oleteratogeenset toimet esinenud. Siiski võibravimit raseduse ajal kasutada vaid juhul,kui loodetav kasu kaalub üles võimalikuriski kahjustada loodet. Terapeutilistesannustes rinnapiima ei eritu.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskedmaksafunktsioonihäired. Paralüütilineiileus. Lapsed alla 10 eluaasta.RISKID: Ei ole teada.KÕRVALTOIMED: Ülitundlikkus,nõgeslööve, angioödeem, näo turse,eksanteem.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Duspatalin, Solvay, Caps. 100 mg N30HemorroididevastasedFluokortoloon,lidokaiinFluocortolonum, lidocainumRAVIMITÜÜP: Paiksedantihemorroidaalsed ainedNÄIDUSTUS: Valu ja põletikusümptomaatiliseks leevendamiseks, kuisee on seotud: hemorroididega,proktiidiga,anaalse ekseemiga.ANNUSTAMINE: Supp.: 1/40mg viiaksepärasoolde 2 korda päevas. Ravi ei tohikesta kauem kui 2 näd. Cr.: 1/20mgkantakse peale 2 korda päevas.RASEDATELE: Pole piisavalt andmeid.VASTUNÄID.: Vastunäidustatudkahjustatud piirkonna paikse infektsioonikorral ja juhtudel, kui kahjustatudpiirkonnas esineb järgmiste haigustesümptomeid: spetsiifilisednahakahjustused (süüfilis, tuberkuloos),tuulerõuged, vaktsineerimise reaktsioonid,genitaalherpes. Ülitundlikkus ükskõikmillise abiaine suhtes.RISKID: Tuleb hoolitseda selle eest, et eipuutuks kokku silmadega. Juhul kui supp.on soojuse tõttu pehmenenud, asetageneed enne kasutamist suletud pakendiskülma vette. Laste ja noorukite ravimine eiole soovitatav, kuna kliinilisi uuringuidlastel ja noorukitel kasutamisest ei ole läbiviidud.KÕRVALTOIMED: Põletustunne, ärritus.KOOSTOIMED: Lidokaiini peabettevaatlikult andma neile patsientidele,keda ravitakse antiarütmia ravimitega.Doloproct, Intendis, Supp. 1/40 mg N10;Cr. 1/20 mg 15 gSapiteedSapiteedUrsodeoksükoolhapeAcidum ursodeoxycholicumRAVIMITÜÜP: SapphappedNÄIDUSTUS: Kolestaasiga kulgevadkroonilised maksahaigused (näiteksprimaarne biliaarne tsirroos).Kolesteroolsapikivide lahustaminesapipõies.ANNUSTAMINE: Kolesteroolsapikividelahustamine: 10 mg/kg kehakaalu kohtaööp. Ravi kestus 6...24 kuud. Kui sapikividei ole 12 kuu jooksul oma mõõtmeteltvähenenud, tuleb ravi lõpetada.Primaarse biliaarse tsirroosi ravi: ööp.annus on 10...15 mg/kg kehakaalu kohtajagatud 2...4 annuseks.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Röntgenoloogiliselt mittevisualiseeritavsapipõis. Sapipõie ja sapiteede ägedadpõletikud. Sapiteede sulgus (sapijuha võisapipõiejuha sulgus).RISKID: Ravi esimese 3 kuu ajal peabraviarst kontrollima maksaensüümideaktiivsust veres iga 4 nädala, edasi iga 3kuu tagant. Kaltsifitseerunud sapikivide,sapipõie häiritud kontraktsioonivõime jasagedaste sapikoolikute puhul ei tohikasutada. Et hinnata ravi kulgu jatuvastada õigeaegselt sapikividevõimalikku kaltsifitseerumist, tulebsõltuvalt kivi suurusest 6...10 kuud pärastravi algust teha sapipõiest tühivõtted japeale kontrastaine manustamist.KÕRVALTOIMED: Sapikividekaltsifitseerumine, väljaheide võibmuutuda vedelamaks või püdelamaks.KOOSTOIMED: Alumiiniumhüdroksiidisisald. antatsiidid ja kolestüramiinvähendavad ursodeoksükoolhappeimendumist ning nõrgendavad toimet.Ursodeoksükoolhape võib suurendadatsüklosporiini imendumist soolest.Patsientidel, kes saavad tsüklosporiinravi,peab arst kontrollima tsüklosporiinikontsentratsiooni veres ning vajaduselreguleerima tsüklosporiini annust.121

SoolepõletikuvastasedÜksikjuhtudel võib ursodeoksükoolhapevähendada tsiprofloksatsiini imendumist.Ursodeoksükoolhape vähendab seerumitippkontsentratsiooni (Cmax), samutikaltsiumi antagonisti nitrendipiini kõveraalust pindala (AUC). Selle põhjal, samutiüksikjuhtumi kirjelduse põhjal koostoimekohta dapsooniga (raviefekti vähenemine)ning in vitro leidude põhjal võib oletada, etursodeoksükoolhape indutseerib ravimeidlõhustava ensüümi tsütokroom P450 3A4.Ravimite annustamisel, mille ainevahetustoimub selle ensüümi kaudu, tuleb ollaettevaatlik, vajadusel kohandada annust.Ursofalk, Dr. Falk, Caps. 250mg N50Ursosan, PRO. MED., Caps. 250mg N10,50SoolepõletikuvastasedMesalasiinMesalazinumRAVIMITÜÜP: Soolepõletike vastaneaineNÄIDUSTUS: Haavandilise koliidiägenemine ja säilitusravi. Crohni tõveägenemine.ANNUSTAMINE: Supp.: 500 mg 3 kordaööp., soovitatavalt pärast defekatsiooni.Haavandiline koliit: Ägenemise ravi:2,4...4,0 g ööp., jagatuna mitmeksüksikannuseks. Säilitusravi: 1,2...2,4 gööp., jagatuna mitmeks üksikannuseks.Crohni tõbi: Säilitusravi: 2,4 g ööp.,jagatuna mitmeks üksikannuseks.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus salitsülaatidevõi ravimi TA või abiainete suhtes. Raskemaksa- ja neerupuudulikkus, mao- jakaksteistsõrmiksoole haavandtõbi,kalduvus verejooksudele. Alla 2-a lapsed.RISKID: Ei soovitata kasutadaneerupuudulikkusega patsientidel.Efektiivsus ja ohutus lastel ei ole täielikulttõestatud. Ettevaatust sulfasalasiinileülitundlike patsientide ravimisel.KÕRVALTOIMED: Palavik, alopeetsia,kõhulahtisus, iiveldus, peavalu,oksendamine, nahalööbed.KOOSTOIMED: Antikoagulandid:verehüübimist pärssiv toime võibtugevneda (seedetrakti verejooksudetekkeohu suurenemine).Glükokortikosteroidid: seedetraktikõrvaltoimete tekkeohu suurenemine.Sulfonüüluurea derivaadid:hüpoglükeemiline toime võib tugevneda.Metotreksaat: toksilisus võib suureneda.Probenetsiid, sulfiinpürasoon:urikosuuriline toime võib nõrgeneda.Spironolaktoon, furosemiid: diureetilinetoime võib nõrgeneda. Rifampitsiin:tuberkulostaatiline toime võib nõrgeneda.Asacol, Nycomed, Mod. tabl. 400 mgN100; Mod. tabl. 800mg N50; Supp. 500mg N20Pentasa, Ferring, Prol. tabl. 500mg N100;Supp. 1g N28Salofalk, Dr. Falk, Gastrores. tabl. 500mgN50; Supp. 500mg N10SulfasalasiinSulfasalazinumRAVIMITÜÜP: Aminosalitsüülhape jaselle sarnased ainedNÄIDUSTUS: Reumatoidartriit,polüartriidiga kulgev juveniilnereumatoidartriit noorukitel ja lastel alates6ndast eluaastast, kelle ravivastussalitsülaatidele või teistele MSPV ravimiteleon olnud ebapiisav, haavandiline koliit,Crohni tõbi.ANNUSTAMINE: Põletikulisesoolehaiguse ägenemise ravi: täiskasvanud(k.a. vanurid): tõsine haiguse ägenemine:2...4 tabletti 3...4 korda ööp. (3...8 g ööp.); keskmise raskusega ja kerge haiguseägenemine: 2 tabletti 3...4 korda ööp.Säilitusravi:Täiskasvanud (k.a. vanurid):remissiooniperioodil valitakse annus, mishoiab patsiendi sümptomitevaba, reeglina2 tabletti 2(...3) korda ööp. Selliseannusega peaks ravi jätkuma pidevaltjuhul, kui ei ilmne mingeid kõrvaltoimeid.Haiguse ägenedes suurendatakse annust2(...4) tabletini 3...4 korda ööp.LASTELE: Põletikulisesoolehaiguseägenemise ravi: 40...60 mg/kg ööp.jagatuna 3...6 annuseks. Säilitusravi:20...30 mg/kg ööp., jagatuna 3...6annuseks.RASEDATELE: Et loodet kahjustavattoimet ei saa täielikult välistada, tohibsulfasalasiini raseduse ajal kasutada vaidtungival vajadusel. Sulfasalasiini jasulfapüridiini leidub rinnapiimas väikeseskoguses. Tuleb olla ettevaatlik, eriti kuirinnaga toidetakse enneaegseid imikuid võineid, kellel on G-6-PD vaegus.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,sulfoonamiidide, salitsülaatide või abianesuhtes. Äge intermiteeruv porfüüria.RISKID: Kõikidele patsientidele tulebenne ravi alustamist sulfasalasiiniga, jakorduvalt esimese kolme ravikuu vältel,teha täielik vereanalüüs (sealhulgasleukogramm) ning hinnata maksa- janeerufunktsiooni (sealhulgas tehauriinianalüüs). Seejärel tuleb patsientijälgida vastavalt kliinilistele näidustustele.Kliiniliste nähtude (kurguvalu, palavik,kahvatus, purpur või ikterus) esinemineSEEDETRAKTsulfasalasiinravi ajal võib viidatamüelosupressioonile, hemolüüsile võihepatotoksilisusele. Ravi sulfasalasiinigatuleb katkestada vereanalüüside tulemustesaamiseni.Sulfasalasiini ei tohi anda patsientidele,kellel on maksa- või neerupuudulikkus võivere düskraasia, välja arvatud juhul, kuiravist saadav potentsiaalne kasu kaalubüles riski. Sulfasalasiini manustamiselraskekujulise allergia või bronhiaalastmagapatsientidele tuleb olla ettevaatlik.Sulfasalasiini kasutamisel süsteemsehaiguse algusega juveniilsereumatoidartriidiga lastel võib tekkidaseerumtõve taoline reaktsioon; seetõttu eiole sulfasalasiini manustamine sellistelelastele soovitatav. Suukaudseltmanustatud sulfasalasiin inhibeeribfoolhappe imendumist ja metabolismi ningvõib põhjustada foolhappe defitsiiti, milletagajärjeks võivad olla tõsisedveremuutused (nt makrotsütoos japantsütopeenia).Nagu teised sulfoonamiidid, võib kasulfasalasiin põhjustada glükoos-6-fosfaadidehüdrogenaasi (G-6-PD) defitsiidigapatsientidel hemolüüsi. Et sulfasalasiinpõhjustab kristalluuriat ja neerukivideteket, tuleb ravi ajal tarvitada piisavaltvedelikku.Sulfasalasiiniga ravitud meestel võibesineda oligospermia ja viljatus. Ravimimanustamise katkestamisel kaovad needtoimed 2...3 kuu jooksul. On teateid nahaja kehavedelike kollakaks värvumisest.Raskekujuliste reaktsioonide ilmnemiseltuleb sulfasalasiini manustamine koheseltkatkestada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, palavik,isutus, leukopeenia, hemolüütilineaneemia, makrotsütoos, kõhuvalu,iiveldus, kõhupuhitus, eksanteem,nõgestõbi, nahasügelus, erüteem,maksaensüümide aktiivsuse mööduvsuurenemine, pöörduv oligospermia,autoantikehade teke.KOOSTOIMED: Digoksiini kasutamiselkoos suukaudse sulfasalasiiniga ontäheldatud digoksiini imendumisevähenemist, mille tulemuseks on olnuddigoksiini terapeutilisest tasemestmadalam plasmasisaldus. Tiopuriinimetüültransferaasi (TPMT) inhibeerimisetõttu sulfasalasiini poolt on teatatud luuüdisupressioonist ja leukopeeniast, kuisamaaegselt kasutatitiopuriin-6-merkaptopuriini või selleeelravimit asatiopriini ning suukaudseltsulfasalasiini.Suukaudse sulfasalasiini ja metotreksaadikoosmanustamine reumatoidartriidigapatsientidele ei muutnud ravimitefarmakokineetilist profiili. Siiski teatatiseedetrakti kõrvaltoimete, eriti iivelduse122

KESKNÄRVISÜSTEEMAinevahetust mõjutavadsuurenenud esinemisest.Salazopyrin EN, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, gastrores. tabl. 500mg N100EnsüümidMultiensüümidMultiensüümid (amülaas, lipaas, proteaas)RAVIMITÜÜP: EnsüümidNÄIDUSTUS: Pankrease eksokriinnealatalitlus, tsüstiline fibroos(mukovistsidoos).ANNUSTAMINE: Algannus 10 000...25000 lipaasi ühikut ühe põhitoidukorrakohta. Vähendamaks steatorröad jatagamaks head toitumust, võivad haigedvajada ka suuremaid annuseid.Tavapärase kliinilise kogemuse kohaselttuleks kasutada annuseid vähemalt 20000...50 000 lipaasi ühikut toidukorrakohta.LASTELE: Kuni 4-a: Ravi alustadaannusega 1 000 lipaasiühikuga/kg/toidukord. Üle 4-a: 500 lipaasiühikut/kg/toidukord.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus seapankreatiini või ükskõik millise abiainesuhtes, äge pankreatiit ja kroonilisepankreatiidi äge faas.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhulahtisus, kõhukinnisus, iiveldus,allergilised nahareaktsioonid.Kreon, Solvay, Gastrores. caps.10000+8000+600 TÜ N20,50,100;Gastrores. caps. 25000+18000+1000 TÜN20,50,100Mezym forte, Berlin-Chemie, Gastrores.tab. 20000+12000+900 TÜ N100Pangrol, Berlin-Chemie, Caps.10000+9000+500 TÜ N20; Caps.25000+22500+1250 TÜ N20AinevahetustmõjutavadAlfa-lipoehapeAcidum tiocticum (?-Lipoic acid)RAVIMITÜÜP: Teised seedetrakti jaainevahetust mõjutavadNÄIDUSTUS: Perifeerse (sensomotoorse)diabeetilise polüneuropaatia lühiajalinesümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Tabl: 600 mg 1 kordööp., 30 min enne hommikusööki. Inj:Ööp. algannus raske perifeerse(sensomotoorse) diabeetilisepolüneuropaatia korral 600,0 mg i.v. 2...4näd. jooksul. Ravi jätkatakse tabl. Ravimitmanustatakse i.v. aeglase inf. (mittekiiremini kui 50 mg/min).LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Raseduse ja rinnagatoitmise ajal tohib alfa-lipoehapet kasutadaainult pärast ravist loodetava kasu javõimaliku ohu suhte hoolikat kaalumist,kuigi reproduktsiooni toksikoloogilistesuuringutes ei mõjutanud rasedusevarajases staadiumis reproduktiivsust egaloote arengut. Embrüotoksilist toimet eileitud.Seni puuduvad uuringud alfalipoehappeeritumise kohta rinnapiima.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusalfa-lipoehappe või ravimi abiainetesuhtes. Ei tohi kasutada lastel ja alla 18 a.noorukitel, kuna kliiniline kogemus sellelvanusegrupil on piiratud.RISKID: Pärast alfa-lipoehappemanustamist võib uriini lõhn ollateistsugune, kuid see pole kliiniliseltoluline.Inj.: parenteraalse manustamisega seoseson kirjeldatud ülitundlikkusreaktsioonekuni anafülaktilise shokini. Seega tulebpatsiente hoolikalt jälgida. Varastesümptomite (nt sügelus, iiveldus jne)ilmnemisel tuleb ravi otsekohe lõpetada;vajadusel tuleb rakendada edasisiabinõusid.KÕRVALTOIMED: Pärast kiiret inf. tekkissageli (1...10%) verevoolu tung ajju jaraskenes hingamine. Iiveldus, vertigo.KOOSTOIMED: Koos tsisplatiinigamanustamisel nõrgeneb tsisplatiini toime.Alfa-lipoehappel on omadus moodustadametalliioonidega kelaate. Seepärast onsoovitatav ravimi võtmise ajal vältidasuure raua-, magneesiumi-,kaltsiumisisaldusega toiduaineid (ntpiimatooted). Kui ravimit võetakse 30 min.enne hommikusööki, siis suure raua- jamagneesiumisisaldusega toiduaineid onsoovitatav tarbida mitte enne lõuna- võiõhtusööki.Võib suureneda insuliini ja suukaudseteantidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemilisttoimet, mistõttu on soovitatav regulaarneveresuhkru taseme jälgimine, eriti ravialguses. Üksikjuhtudel võib osutudavajalikuks insuliini ja suukaudseteantidiabeetikumide annuse vähendamine.Regulaarne alkoholi tarbimine soodustabneuropaatia sümptomite teket või haiguseprogresseerumist ning võib nõrgendadaalfa-lipoehappe toimet. Diabeetilisepolüneuropaatiaga patsientidel onsoovitatav hoiduda alkoholi tarbimisest,seda ka ravi vaheaegadel.Thioctacid, Meda, Tabl. 600mg N30; Inj.25mg/ml amp 24 ml N5, 20123

Uinutid ja rahustidUinutid ja rahustidMelatoniinMelatoninumRAVIMITÜÜP: Teised hüpnootilised jasedatiivsed ainedNÄIDUSTUS: Lühiajaline monoteraapiaüle 55-aastastel patsientidel primaarseinsomnia korral, mida iseloomustab unehalb kvaliteet.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 2mg üks kord ööp. 1...2 tundi ennemagamaminekut ja pärast sööki. Tabl.tuleb tervelt alla neelata. Sellise annusegatuleb ravi jätkata kuni 3 näd.EAKATELE: Ei ole tarvis annustvähendada.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastel jaalla 18.a. noorukitel ebapiisavate ohutuseja fektiivsuse andmete tõttu.RASEDATELE: Melatoniini kasutamisekohta raseduse ajal ei ole kliinilisiandmeid. Loomkatsed ei näita otsest võikaudset kahjulikku toimet rasedusele,embrüo/loote arengule, sünnitusele võipostnataalsele arengule. Kliinilisteandmete puudumise tõttu ei ole soovitatavravimit kasutada raseduse ajal ja naistel,kes planeerivad rasedust. Endogeensetmelatoniini on leitud inimese rinnapiimast,seega eksogeenne melatoniin eritubtõenäoliselt rinnapiimaga. Seetõttu ei olesoovitatav melatoniini tarvitamise ajal lastrinnaga toita.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Neerupuudulikkusegapatsientidel kasutada ettevaatusega.Avaldatud andmete kohaselt onmaksakahjustusega patsientidelmelatoniini kliirensi vähenemise tõttuendogeense melatoniini tase päevasel ajalsuurenenud. Sellest tulenevalt ei olesoovitatav kasutada maksakahjustusegapatsientidel. Melatoniin võib põhjustadauimasust. Seetõttu tuleb ravimit kasutadaettevaatusega olukordades, kus uimasusvõib kujutada endast ohutusriski.Puuduvad kliinilised andmed melatoniinikasutuse kohta autoimmuunsetehaigustega isikutel. Seetõttu ei olesoovitatav kasutada melatniiniautoimmuunhaigustega patsientidel.Harvade haiguste, nagu pärilikugalaktoositalumatuse,LAPP-laktaasidefitsiidi võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire korralei tohi kasutada.KÕRVALTOIMED: Ärrituvus, närvilisus,rahutus, unetus, ebanormaalsed unenäod,migreen, psühhomotoorne hüperaktiivsus,pearinglus, uimasus, kõhuvalu,124kõhukinnisus, suukuivus,hüperbilirubineemia, hüperhidroos,asteenia, kehakaalu tõus.KOOSTOIMED: Metabolism toimubpeamiselt CYP1A ensüümide vahendusel.Seetõttu on võimalikud melatoniini jateiste ainete koostoimed, kui teised ainedmõjutavad CYP1A ensüüme. Vältidakombinatsiooni fluvoksamiiniga.Patsientide puhul, kes saavad 5- või8-metoksüpsoraleeni (5- ja 8-MOP), tulebolla ettevaatlik. Patsientide puhul, kessaavad CYP2D inhibiitorit tsimetidiini, tulebolla ettevaatlik, sest see suurendabmelatoniini sisaldust vereplasmas,inhibeerides selle metabolismi. Sigarettidesuitsetamine võib vähendada melatoniinikontsentratsiooni seoses CYP1A2indutseerimisega. Ettevaatlik tuleb ollapatsientide puhul, kes saavad östrogeeni(st kontratseptiive võihormoonasendusravi), mis suurendabmelatoniini kontsentratsiooni. CYP1A2inhibiitorid, nagu näiteks kinoloonid,võivad põhjustada melatoniinikontsentratsiooni suurenemist. CYP1A2indutseerijad, nagu näiteks karbamasepiinja rifampitsiin võivad põhjustadamelatoniini plasmakontsentratsioonivähenemist. Alkoholi ei tohiks kooskasutada, sest see vähendab melatoniinimõju unele. Melatoniin võib tugevdadabensodiasepiinide jamitte-bensodiasepiinsete uinutite, naguzaleplooni, zolpideemi ja zopikloonisedatiivseid omadusi.Circadin, Nycomed, Prolong. tabl. 2mgN21NitrasepaamNitrazepamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.Imiku- ja väikelapseea krambid.ANNUSTAMINE: Unehäirete korral: Ravituleks alustada võimalikult väikseannusega. Maksimaalset annust ei tohiületada. Maksafunktsiooni häiretegapatsiendid peaksid manustama väiksemaidannuseid.Soovitatav ööp. annus on 2,5...5 mg,suurim annus on 10 mg. Manustataksevahetult enne magamaminekut vähesehulga vedelikuga (näiteks 0,5 klaasiveega).Ravi kestus peaks olema võimalikultlühike: kokku 4 nädalat koos järkjärgulisevõõrutusfaasiga. Sellest ajastpikemaajalisele manustamisele peabeelnema patsiendi seisundi uus hoolikaskontroll.Enne raviga alustamist on soovitatavKESKNÄRVISÜSTEEMpatsienti informeerida piiratudkasutamisajast ning selgitada täpseltravimi annuste järkjärgulist vähendamist.Siinjuures on tähtis, et patsient oleksteadlik tagasilöögi-fenomenitekkevõimalusest. Nii saab vähendadahirmu nende võimalike sümptomite ees.EAKATELE: 2,5...5 mg 30 min. ennemagamaminekut.LASTELE: Imiku- ja väikelapseeakrampide korral: Imikutele ja väikelastelemanustatakse ühekordse ööpäevaseannusena 2,5...5 mg. Raviannus tuleblahustada 0,5 klaasis vees.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,bensodiasepiinide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Myasthenia gravis.Anamneesis ravimsõltuvus,narkootikumide või alkoholsõltuvus. Raskehingamispuudulikkus. Uneapnoesündroom, raske maksapuudulikkus,spinaalsed ja tserebraalsed ataksiad,alkoholist, rahustitest, uinutitest,valuvaigistest või antipsühhootikumidest(neuroleptikumid, antidepressandid,liitium) tingitud äge mürgistus.RISKID: Bensodiasepiinide mõnenädalasemanustamise järgselt võib tekkida toimevähenemine (tolerantsus).Bensodiasepiinide kasutamisega võibkaasneda psüühiline ja füüsiline sõltuvus.See ei kehti ainult suurtes annusteskasutamise korral, vaid juba terapeutilistesannustes. Risk sõltuvuse tekkeks tõusebannuse ja ravikestusega. Eriti on tõusnudrisk alkoholist ja narkootilistest ainetestsõltuvuse korral. Kui on välja kujunenudfüüsiline sõltuvus, järgnevad ravimimanustamise järsule katkestamiselvõõrutusnähud. Need võivad väljendudapeavalu, lihasvalu, ebatavalise hirmu,pingeseisundi, sisemise rahutuse,segasuse ja ärrituvusena. Raskemateljuhtudel võivad tekkida järgmisedsümptomid: reaalsustaju kadu, isiksusehäired, tõusnud tundlikkus valguse, müraja kehalise kontakti suhtes, tundetus japaresteesiad kätel ja jalgadel,hallutsinatsioonid või epileptilised krambid.Ka lühiajalise ravi järsul katkestamiselvõivad tekkida ajutised võõrutusnähud(tagasilöögi-fenomen), mille tulemusenavõivad tugevneda bensodiasepiinravinäidustuseks olnud sümptomid.Kaasnevate nähtudena võivad esinedameeleolumuutused, hirmuseisundid jarahutus.Kuna ravi järsul katkestamisel tõuseb riskvõõrutusnähtude tekkeks, on soovitatavravi lõpetada annuse järkjärgulisevähendamisega.Kui ravi näidustusteks on unehäired,peaks ravi kestus olema nii lühike kuivõimalik. See ei tohiks koos ravimi

KESKNÄRVISÜSTEEMastmelise vähendamise faasiga ületadanelja nädalat. Pikemal kasutamisel tulekseelnevalt hoolikalt kontrollida patsiendiseisundit. Bensodiasepiinid võivadpõhjustada anterograadset amneesiat. Seetähendab, et teatud tingimustel võibpatsient ravimi manustamise järgseidtegevusi mitte mäletada. Risk tõusebsuurte annuste manustamisega ning sedasaab vähendada piisavalt pika (7...8 tundi)ja katkematu unega. Eriti eakatel ja lastelvõib bensodiasepiinide manustaminepõhjustada psühhiaatrilisi või ?paradoksaalseid? reaktsioone nagurahutust, ärrituvust, agressiivsust,meelepetteid, maaniat, hallutsinatsioone,psühhoose, sobimatut käitumist ja muidkäitumishäireid. Sellistel juhtudel tuleksantud preparaadiga ravi lõpetada.Bensodiasepiine tohib lastel ja noorukitelkasutada ainult eelneval hoolikal kasu jariski suhte kaalumisel. Bensodiasepiine eisoovitata psühhooside esmaseks raviks.Bensodiasepiine ei tohi kasutadadepressioonide või kaasuvatedepressioonidega hirmuseisunditeüksikraviks. Teatud tingimustel võibdepressiooni sümptomaatika tugevneda jasuitsiidioht suureneda. Alkohol- janarkootikumsõltuvusega patsientidel tohibbensodiasepiine kasutada ainult äärmiseettevaatlikkusega.Piiratud maksa- ja neerufunktsiooni korraltuleb ravimit manustada ettevaatusega javajadusel vähendada annust. Raskemaksafunktsioonihäirega patsientide puhulei tohi kasutada bensodiasepiine, kuna onsuurenenud risk entsefalopaatia tekkeks.Ka kroonilise hingamispuudulikkusegapatsientidel on seoseshingamisdepressiooni ohuga soovitatavadväiksemad annused. Ravim sisaldablaktoosi, seega patsiendid, kellel esinebpärilik galaktoosi talumatus,laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosimalabsorbtsioon, ei tohi seda ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Unisus, tähelepanulangus, väsimus, allasurutud emotsioonid,segasus, lihasnõrkus, ataksia, liigutusteebakindlus, peavalu, pearinglus,nägemishäired, järelnähud järgmiselpäeval (unisus, langenud reaktsioonivõimejne).KOOSTOIMED: Nitrasepaami samaaegselmanustamisel teiste allpool nimetatudtsentraalse toime või tsentraalsetekõrvaltoimetega ravimitega võib tekkidavastastikune KNS pärssiva toimetugevnemine:- rahustid, uinutid, narkootilise toimegaravimid,- valuvaigistid, - neuroleptikumid, -antiepileptikumid,- anksiolüütikumid, - antihistamiinikumid,- antidepressandid, liitium.Ravimkombinatsioonopioidanalgeetikumidega (näiteksopiaadid) võib tugevdada euforiseerivattoimet ning sellega kiirendada sõltuvuseteket.Lihasrelaksantidega samaaegnemanustamine suurendab relakseerivattoimet.Teatud maksaensüüme (tsütokroom 450)inhibeerivad ained võivad tugevdadabensodiapiinide ja nendele sarnasteravimite toimet. Siia alla kuuluvad: -H2-blokaatorid, nagu tsimetidiin, -prootonpumba inhibiitorid, naguomeprasool,- suukaudsed kontratseptiivid (?pillid?), -makroliidantibiootikumid, naguerütromütsiin.Ravi ajal ei tohi tarvitada alkoholi, kunaneil juhtudel võib nitrasepaami toimeettenägematult muutuda ja tugevneda. Kaautojuhtimise ja masinate käsitsemisevõime võib selle kombinatsiooni puhul ollaveel enam piiratud.Radedorm, Teva, Tabl. 5mg N20TriasolaamTriazolamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.ANNUSTAMINE: 0,25 mg ennemagamaminekut. On leitud, et mõnedelepatsientidele on küllaldaseks annuseks0,125 mg. Nendele patsientidele, kellelväiksemate annustega küllaldast toimet eisaavutata, tuleb manustada 0,5 mg annus.LASTELE: Alla 18-a ei ole kasutamiseohutust ning efektiivsust kindlaksmääratud.RASEDATELE: Ravimit tohib kasutadavaid kindla näidustuse puhul, kui ravistoodatav kasu ületab võimaliku riski looteleVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA jabensodiasepiinide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Manustamine samaaegseltketokonasooli, itrakonasooli võinefasodooniga on vastunäidustatudRISKID: Ettevaatlik peab olema siis, kuiravimpreparaati manustatakse nendelepatsientidele, kellel esinebmaksafunktsiooni kahjustus, raskehingamispuudulikkus, või uneapnoe. Naguteistegi bensodiasepiinide korral, suureneboht sõltuvuse tekkimiseks siiski suuremateannuste ning pikaajalise ravi korral. Veelgion see oht aga suurenenud nendelpatsientidel, kellel esineb anamneesisalkoholism või ravimite kuritarvitamine.Nendel patsientidel, kellel onmitmepäevane manustamine järsultkatkestatud, on täheldatudUinutid ja rahustidärajätunähtusid, mille hulka kuuluvad kakrambihood. Patsiente tuleb hoiatadamitte manustada sellistel juhtudel, kui nadei saa magada terve öö vältel või kuiravimi elimineerumine organismist ei olevõimalik enne seda, kui nad peavad taasolema erksad ning töötama, kuna sellistessituatsioonides on täheldatudamneesiaepisoode. Kuigi bensodiasepiinidei ole depressiooni esile kutsuva toimega,võivad nad siiski seotud olladepressiooniga, millega võivad kaasnedasuitsiidimõtted või reaalsed suitsiidikatsed.Nagu ka teiste bensodiasepiinide ja KNSiravimite puhul, on harva teatatudsisaldavast kolmest kattuda võivastiseloomulikust sümptomite rühmast:amnestilised sümptomid (anterograadneamneesia sobiva või mittesobivakäitumisega); segasusseisundid(desorientatsioon, derealisatsioon,depersonalisatsioon ja/või teadvusehägunemine); ärevusseisund (rahutus,ärritatavus ja erutus). Sageli võivad mingidtegurid neid iseloomulikke reaktsioonesoodustada, nt samaaegne alkoholi võiteiste ravimite tarvitamine, magamatus,ebaharilik haiguseelne seisund jne.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon, uimasus,unisus, pearinglus, ataksia ja/võikoordinatsioonihäired, agressiivsus,nõrkus, ajutine unetus pärast ravilõpetamist, hallutsinatsioonid, minestusning somnambuulia.KOOSTOIMED: Bensodiasepiinide toimeon koos alkoholi või teiste KNS pärssivateainetega aditiivne. Kui manustatakseselliste ravimitega, millel on vastasmõjusidtema metabolismiga, võib ette tullafarmakokineetilisi koostoimeid.Maksaensüüme inhibeerivad (ennekõiketsütokroom P450IIIA4) ravimid võivadsuurendada triasolaami kontsentratsioonivereseerumis ning tugevdada tema toimet.Koostoime tugevust ning liiki käsitlevateolemasolevate andmete põhjal võib andajärgmisi soovitusi: manustaminesamaaegselt ketokonasooli, itrakonasoolivõi nefasodooniga on vastunäidustatud.Manustamine koos teiste asoolidega ei olesoovitatav. Kui manustatakse samaaegselttsimetidiini või makroliididega, nterütromütsiini, klaritrom. võitroleandomütsiiniga, on soovitatavettevaatus ning annuse vähendamine.Ettevaatus on vajalik, kui manustataksesamaaegselt isoniasiidi, fluvoksamiini,sertraliini, paroksetiini, diltiaseemi võiverapamiiliga. Koostoimed HIV proteaasipärssijate (nt ritonaviir) ja triasolaamikasutamisel on keerulised ja sõltuvadajast. Väikesed ritonaviiriannusedkahjustasid tugevasti triasolaami kliirensit,pikendasid tema eliminatsioonipoolväärtusaega ja tugevdasid kliinilisi125

Uinutid ja rahustidtoimeid.Halcion, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 0,125mg N10; Tabl. 0,25mgN10ZolpideemZolpidemumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini sarnasedainedNÄIDUSTUS: Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.Märkus. Bensodiasepiinid võibensodiasepiinisarnased ained onnäidustatud ainult siis, kui häire on tõsine,tekitab töövõimetust või põhjustabväljendunud pingeseisundit. Nagu teistegiuinutite korral ei ole pikaajaline ravisoovitatav ning ravikuuri pikkus ei tohiületada 4 näd.ANNUSTAMINE: 10 mg 1 kord ööp.EAKATELE: 5 mg 1 kord ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes, obstruktiivne uneapnoe,myasthenia gravis, raskemaksapuudulikkus, äge või raskehingamispuudulikkus. Alla 18-a noorukid,rasedad, imetavad emad.RISKID: Võimalusel tuleb kindlaks tehaunetuse põhjus ning enne uinutimääramist ravida põhjuslikke tegureid. Kuiunetus 7...14-päevase raviga ei möödu,võib kahtlustada primaarset psühhiaatrilisthaigust. Patsiendi seisundit tulebregulaarsete intervallide järel hinnata.Trankvillisaatorid ja uinutid võivadpõhjustada anterograadset amneesiat, misavaldub sagedamini mõni tund pärastravimi manustamist. Riski vähendamisekspeavad patsiendid saama 7...8 tundisegamatult magada. Teadaolevalt võibtrankvillisaatorite ja uinutite kasutamiseltekkida rahutus, unetuse süvenemine,ärevus, ärrituvus, agressiivsus,meelepetted, vihahoog, luupainajad,hallutsinatsioonid ja käitumishäired.Sellisel juhul tuleb ravimi kasutaminelõpetada. Nimetatud reaktsioonidetekkimine on tõenäolisem eakatelpatsientidel. Lühitoimelistetrankvillisaatorite ja uinutite korduvalkasutamisel mõne nädala vältel võibuinutav toime väheneda. Uinutitepikaajaline/suurtes annustes kasutaminevõib viia füüsilise ja psüühilise sõltuvusetekkeni. Ravimi ärajätmisel võib tekkidamööduv sündroom, kus tugevaminiväljenduvad sümptomid, mis tingisidravimi kasutamise.KÕRVALTOIMED: Eufooria, peavalu,päevane unisus, diarröa, iiveldus,oksendamine.126KOOSTOIMED: Ei tohi kasutada koosalkoholiga. Ettevaatus on vajalikkombinatsioonide korral teiste KNSipärssivalt toimivate ainetega.Antipsühhootikumide (neuroleptikumide),teiste uinutite, rahustite/trankvillisaatorite,antidepressantide, narkootilistevaluvaigistite, epilepsiavastaste ravimite,anesteetikumide ja sedatiivseteantihistamiinikumide samaaegselkasutamisel võib süveneda zolpideemitsentraalne pärssiv toime.Hypnogen, Nycomed, Tabl. 10 mg N7, 15Stilnox, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 10 mgN7, 15Zolpidem Sandoz , Sandoz, Tabl. 10 mgN20ZopikloonZopiclonumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini sarnasedainedNÄIDUSTUS: Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.ANNUSTAMINE: Tavaline annus 7,5 mg,võetakse enne magama minekut. Annustei soovitata ületada. Max ravi kestus 4nädalat.EAKATELE: 3,75 mg ennemagamaminekut, erandjuhul võib annustsuurendada 7,5 mg-ni.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,hingamisfunktsiooni puudulikkus,raskekujuline maksapuudulikkus,raskekujuline uneapnoe sündroom,gluteenitalumatus, kuna ravim sisaldabnisutärklist (gluteen), kaasasündinudgalaktoseemia, glükoosi või galaktoosimalabsorptsioon või laktaasi defitsiit,myasthenia gravis, lapsed ja noorukidvanuses alla 18 a, alkoholigakooskasutamine.RISKID: Tolerantsuse teke, sõltuvus,tagasilöögi unetus ja abstinentsinähud,amneesia, paradoksaalsed reaktsioonid.Võimaluse korral tuleb unetuse põhjusedvälja selgitada ning ravida neid enneuinutite kasutamist. Bensodiasepiini ningtemasarnaseid aineid ei tohi kasutadadepressiooni korral ainsate ravimitena,kuna need võivad soodustada suitsidaalsetkäitumist. Depressiooni korral võibdepressiooni sümptomeid maskeerida.Bensodiasepiini ning selle sarnaseid aineidei tohi kasutada psühhoosi peamiseravimina. Uinutitega ravi lõpetamiseltekkida võiv mööduv sündroom, millekorral rahustite ja uinutitega ravialustamist tinginud sümptomid ilmnevaduuesti tugevamal kujul. Kuna selleKESKNÄRVISÜSTEEMfenomeni esinemisrisk on suurem pärastImovane ravi järksu lõpetamist, eriti pärastpikemaajalist ravi, soovitatakse annustjärk-järgult vähendada ning patsientiteavitada võimalikest sümptomitest. Võibesineda anterograadset amneesiat, eritijuhul, kui und häiritakse või juhul kuiravimi manustamise ja voodisse heitmisevahele jääb liiga pikk aeg. Et vältidaanterograadset amneesiat peaks patsientiteavitama vajadusest võtta ravimitvahetult enne voodisse minekut ja ainultjuhul, kui on võimalus piisavalt pikaksööuneks.Raporteeritud on unes käimist ja muudsarnast käitumist, nt ?unes sõitmine?,toidu valmistamine ja söömine võitelefoniga rääkimine ning hilisem amneesiapatsientidel, kes võtsid zopiklooni ja kespolnud täielikult ärkvel. Alkoholi ja muudeKNS depressantide kasutamine kooszopiklooniga tundub suurendavat sellisekäitumise riski, samuti zopikloonikasutamine soovitatud annust ületavatesdoosides. Patsientidel, kellel esineb sellistkäitumist, peaks põhjalikult kaalumazopiklooniga ravi lõpetamist. Nagu kateised uinutid, ei ravi zopikloondepressiooni ning võib isegi maskeeridadepressiooni sümptome. Pole määratletudohutut ja efektiivset annust laste janoorukite (alla 18 aastaste) jaoks.Zopiklooni toimet autojuhtimisvõimehalvendamisele võimendab samaaegnealkoholi manustamine. Seetõttu eisoovitata juhtida autot, kui manustataksesamaaegselt zopiklooni ja alkoholi.KÕRVALTOIMED: Mõru maitse suus.Kõrvaltoimete esinemine sõltubindividuaalsest tundlikkusest ning nadtekivad sagedamini manustamiselejärgneva tunni jooksul, kui patsient ei lähekohe magama: uimasus, asteenia, peavaluja -ringlus, jääkunisus, harvadel juhtudeldiploopia, ataksia, iiveldus, suu kuivus,libiido langus, allergilised või nahasümptomid (sügelus ja lööve, väga harvaangioödeem ja/või anafülaktilinereaktsioon), anterograadne amneesia:esineb ka terapeutiliste doosidekasutamisel, kuid risk on suurem suurtedooside korral, sõltuvus ja tagasilöögiunetus. toimet autojuhtimisvõimehalvendamisele võimendab samaaegnealkoholi manustamine. Seetõttu eisoovitata juhtida autot, kui manustataksesamaaegselt zopiklooni ja alkoholi.KOOSTOIMED: Mittesoovitatavadkombinatsioonid: alkohol, kuna tasuurendab bensodiasepiini ning tallesarnanevate ainete sedatiivset toimet.Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:Kombinatsioonid kesknärvisüsteemidepressantidega, neuroleptikumide,uinutite, anksiolüütikumide/sedatiivsete

KESKNÄRVISÜSTEEMpreparaatide, antidepressantide,narkootiliste analgeetikumide,epilepsiavastaste ainete, anesteetikumideja sedatiivsete antihistamiinsete ainetegakoos manustamisel on suurem tsentraalsedepressiooni oht.Imovane, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 7,5mgN20Somnols, Grindeks, Tabl. 7,5mg N10, 20Zopitin, Vitabalans, Tabl. 7,5 mg N20AnksiolüütikumidAlprasolaamAlprazolamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Ärevusseisundite,sealhulgas depressiooniga kaasnevaärevuse lühiajaline ravi. Paanikahäire.ANNUSTAMINE: Tablettideannustamine: Ärevus: algannus 0,25 ...0,5 mg 3 korda päevas, säilitusannus 0,5... 4,0 mg päevas jagatunaüksikannusteks.Ärevus depressiooniga: algannus 0,5 mg3 korda päevas, säilitusannus 1,5 ... 4,5mg päevas jagatuna üksikannusteks.Eakad või halvas üldseisundis patsiendid:algannus 0,25 mg 2...3 korda päevas .Säilitusannus 0,5...0,75 mg päevasjagatuna üksikannusteks; vajaduse jatalutavuse korral suurendada järk-järgultannustPaanikahäired: algannus 0,5 ... 1,0 mgenne magamaminekut või 0,5 mg 3 kordapäevas. Annust peab korrigeerimavastavalt patsiendi reageeringule. Päevastannust võib suurendada 3...4 päevastevahedega max. 1 mg kaupa. Annuseidvõib suurendada, kui raviskeem 3...4korda päevas on saavutatud. Ulatuslikusmultitsentrilises uuringus oli keskminesäilitusannus 5,7+/-2,3 mg päevas.Üksikud patsiendid vajasid kuni 10 mgpäevas.Toimeainet prolongeeritult vabastavatetablettide annustamine: Ärevus, ärevusdepressiooniga - 1,0 mg päevas, ühe võikahe annusena. Säiltusannus 0,5...4,0 mgpäevas ühe või kahe annusena. Eakad võihalvas üldseisundis patsiendid - 0,5...1,0mg päevas, ühe või kahe annusena.Säilitusannus: 0,5...1,0 mg päevas;vajaduse ja talutavuse korral võib annustjärk-järgult suurendada. Paanikahäired -0,5...1,0 mg enne magama minekut või0,5 mg kaks korda päevas. Kliinilistesuuringutes oli keskmine säilitusannus5,0...6,0 mg päevas ühe või kaheannusena. Üksikud patsiendid vajasid kuni10 mg päevas. Annust peab korrigeerimavastavalt patsiendi reageeringule. Päevastannust võib suurendada 3...4 päevastevahedega max. 1 mg kaupa. Ravilõpetamine. Päevast annust on soovitatavvähendada mitte enam kui 0,5 mg kolmepäeva kohta. Üksikud patsiendid võivadvajada veelgi aeglasemat annusevähendamist.LASTELE: Ravi ohutust ja efektiivsust eiole hinnatud alla 18-a.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus bensodiasepiinide suhtes.Äge hingamispuudulikkus.RISKID: Ravimi efektiivsust ei olehinnatud psühhiaatriliste tunnustegadepressiooni ja bipolaarsete häirete korralning "endogeense" depressiooni korral.Bensodiasepiinid võivad esile kutsudaharjumust ja emotsionaalset/füüsilistsõltuvust. Bensodiasepiinide annuse kiirelvähendamisel või ravi katkestamisel võivadtekkida ärajäämanähud. Paanikahäiretegapatsientide ravi lõpetamisel võivadtaastuvad paanikahood imiteeridaärajäämanähte. Tugevalt väljendunuddepressiooniga või enesetapumõtetegapatsiendile tuleb ravimit määrataettevaatlikult ning sobivas annuses.Paanikahäireid on seostatud esmase jateisese depressiooniga ning suuremaenesetapuriskiga. Ravi ohutust jaefektiivsust ei ole hinnatud alla 18-a.Tuleb olla ettevaatlik eakate patsientide,maksa- või neerufunktsiooni häirega,myasthenia gravise, halvenenudüldseisundi, hingamispuudulikkusegapatsientide või narkootikumidekuritarvitajate ravimisel. Samuti tuleb ollaettevaatlik samaaegse ravi korral teistepsühhotroopsete ravimitega ja alkoholitarvitamise korral. Samaaegset ravidekstropropoksüfeeniga tuleb vältidavõimaliku hingamist pärssiva toime tõttu.KÕRVALTOIMED: Sagedamini esinevaduimasus, unisus,väsimus,hajameelsus/pearinglus,ataksia/koordinatsioonihäired ja ebaselgekõne. Harvem ähmastunud nägemine,peavalu, depressioon, unetus,närvilisus/ärevus, treemor, kehakaalumuutus, mäluhäired/mälukaotus, erinevadseedetrakti häired ja vegetatiivsenärvisüsteemi hüperaktiivsuse tunnused.KOOSTOIMED: Bensodiasepiinidpõhjustavad täiendavat KNS-i pärssivattoimet, kui neid manustada koos teistepsühhotroopsete ravimitega,krambivastaste ainetega,antihistamiinikumidega, opioididega,alkoholiga ja teiste KNS-i pidurdavateravimitega. Keemilised ühendid, mispärsivad teatud maksa ensüümideaktiivsust (eriti tsütokroom P450IIIA4),Anksiolüütikumidvõivad tõsta alprasolaamikontsentratsiooni ja suurendada temaaktiivsust. Ketokonasooli, itrakonasooli võiteiste asool-tüüpi antimükootikumidesamaaegsetkasutamist tuleb vältida.Samaaegsel nefatsodooni, fluvoksamiini jatsimetidiini kasutamisel võib olla vajalikannuse korrigeerimine. Ettevaatlik tulebolla samaaegsel fluoksetiini, propoksifeeni,sertraliini, diltiaseemi, suukaudsetekontratseptiividega või sellistemakroliidantibiootikumidega naguerütromütsiin ja troleandomütsiinkasutamisel.Koostoimete uuringutest ja ravimikõrvaltoimeteatistest on selgunud, etalprasolaam võib inhibeerida digoksiinirenaalset ekskretsiooni, mille tulemusekson digoksiinisisalduse suurenemine.Omeprasool võib inhibeerida alprasolaamimetabolismi, mis võib põhjustadaalprasolaami plasmakontsentratsioonitõusu ja toime tugevnemist.Alprasedon, Stada, Tabl. 0,25mg; Tabl.0,5mg; Tabl. 1mgAlprazolam-Grindeks, Grindeks, Tabl.0,25mg N30; Tabl. 0,5mg N30; Tabl. 1mgN30Xanax, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 0,25mg N30, 100; Tabl.0,5mg N30, 100; Tabl. 1mg N30, 100Xanax XR, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Prolong. tabl. 0,5 mg N30; Prolong.tabl. 1 mg N30; Prolong. tabl. 2 mg N30BromasepaamBromazepamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Ärevusseisundid. Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.Alkoholi võõrutusnähud.ANNUSTAMINE: Ambulatoorne ravi:Tavaline ööp. koguannus on 3...18 mg,mis tuleb jagada üksikannusteks, mismanustatakse regulaarsete intervallidejärel päeva jooksul. Kõrgemad annused onvajalikud väga harvadel juhtudel (näitekspsühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigusteraviks) ja neid manustatakse tavaliselthaiglatingimustes.Statsionaarne ravi: Ravi alguses peab arsthindama patsiendi individuaalsetreaktsiooni ravimile, et võimalikult kiirestiära tunda üleannustamise nähtusid. Seekehtib eelkõige eakate ja nõrgestatudorganismiga patsientide puhul, kuid kaorgaanilise ajukahjustuse, vereringe- võihingamispuudulikkuse, maksa- janeerupuudulikkuse esinemise korral.Patsientidele tuleb anda täpsed juhisedigapäevaelu rezhiimi kohta, arvestadesnende elustiili (näiteks tööalast tegevust).Haiglaravil viibivatel patsientidel võib127

Anksiolüütikumidkoguannust suurendada 60 mg-ni.Erijuhised annustamiseks: Eakatele janõrgestatud organismiga patsientidelening orgaanilise ajukahjustuse, vereringevõihingamispuudulikkuse, maksa- janeerupuudulikkuse esinemisel alustatakseravi õhtuti 1,5 mg võtmisega ja annusttõstetakse max. 6 mg-ni. Ravimimanustamisel lastele tuleb annuse suurusemääramisel arvestada nende väikesekehakaaluga.EAKATELE: Max. 6 mg ööp.LASTELE: Kasutada ainult äärmiselvajadusel.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui arst peab seda vältimatuks.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebensodiasepiinide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Narkootikumide, alkoholivõi ravimsõltuvuse esinemine varasemasanamneesis. Äge mürgistus alkoholiga,uinutitega, valuvaigistitega võipsühhotroopsete ravimitega(neuroleptikumid, antidepressandid,liitium). Myasthenia gravis, raskemaksapuudulikkus, uneapnoe sündroom,raske hingamispuudulikkus. Ettevaatusegakasutada spinaalse ja tserebraalseataksiaga patsientidel. Psühhootilisteseisundite puhul ei ole bensodiasepiinidesimese valiku ravimiteks. Depressioonivõi kaasuva depressiooniga ärevushäireteraviks ei tohi kasutada ainultbensodiasepiine.RISKID: Tolerantsus, sõltuvus. Ravikestus peaks olema võimalikult lühike,max 8...12 nädalat, kuhu kuulub ka ravimijärk-järgult ärajätmine. Bensodiasepiinidvõivad tekitada anterograadset amneesiat.Bensodiasepiinide kasutamisel onkirjeldatud rahutust, agitatsiooni,ärrituvust, agressiivsust, luulusid,raevuhooge, hirmuunenägusid,hallutsinatsioone, psühhoosi, kohatutkäitumist ja teisi käitumuslikkereaktsioone. Selliste nähtude tekkimiseltuleb ravim ära jätta.KÕRVALTOIMED: Väsimus, unisus,jõuetus, reaktsioonide aeglustumine,keskendumisvõime langus, segasus,peavalu, masendus, anterograadneamneesia. Ravimi järsk ärajätmine pärastigapäevast kasutamist võib põhjustadaärajäämise nähtusid.KOOSTOIMED: Teiste KNS toimivateravimite (näiteks neuroleptikumid,rahustid, antidepressandid, uinutid,valuvaigistid, anesteetikumid,antihistamiinid, antiepileptikumid)samaaegne kasutamine võib põhjustadavastastikust toimete tugevnemist. Seekehtib eelkõige samaaegsel alkoholitarvitamisel, mis võib intensiivistada jamuuta bromasepaami toimeidettenägematus ulatuses. Käesoleva ravimi128võtmise ajal tuleb seetõttu alkoholitarvitamisest hoiduda. Samaaegneopiaatide kasutamine võib intensiivistadaeufooriat, mis võib suurendadapsühholoogilist sõltuvust. Lihaslõõgastitetoimed võivad tugevneda. Tsimetidiinisamaaegne kasutamine võib pikendadabromasepaami eritumise poolväärtusaega.Bromazepam lannacher, Lannacher,Tabl. 3mg N20; Tabl. 6mg N20DiasepaamDiazepamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Üldanesteesiasissejuhatamine. Ärevusseisundid.Krambisündroom, epileptiline staatus,febriilsed krambid. Alkoholivõõrutusnähud.ANNUSTAMINE: Annustamine onindividuaalne, arvestada tuleb patsiendireaktsiooni ravimile, vanust, kehakaalu,haiguse iseloomu ning raskust. Ravimikasutamisel tuleb määrata väikseim toimivannus. Rektaalne manustamine onnäidustatud juhul, kui manustamine veenivõi suu kaudu ei ole võimalik. Ravi algul5...10 mg. Vajadusel võib 10...15 min.pärast manustamist korrata, max. kuni 30mg.TABL.: Ärevusseisundid: Tavaline annus 2mg 3 korda päevas. Ööp. max. annus on30 mg. Unetu: 5...15 mg enne magamaheitmist.Alkoholi võõrutusnähud: 10 mg 3 või 4korda päevas esimesel ravipäeval, 5 mg 3või 4 korda teisel ravipäeval. Ravimit võibmanustada ka ühekordse annusena 5...20mg, mida võib vajadusel iga 2...4 tunnijärel korrata. GTT.: Ärevusseisunditeambulatoorne ravi. Õhtul ravi alustamisel 9tilka enne magamaminekut sisse võtta.15...30 min. pärast peale ravimimanustamist tekkib psüühiline ja kehalinelõõgastav ning rahustav toime, mis kestabmitmeid tunde. Kui 9 tilka ei anna piisavattulemust, võib annust järgmistel õhtutel 5tilga kaupa suurendada, kuni piisava toimetekkimiseni. Üksikutel juhtudel võib annusttõsta kuni 28 tilgani õhtul. Seda annust eitohiks ilma arsti ettekirjutusetasuurendada. Kasutamine päeval. Tavaliseltpiisab eelmise õhtu annusest, mille toimeon tuntav ka päeval. Kui siiski päevajooksul tekkib vajadus uuesti ravimitkasutada, võtta 5...9 tilka 1...2 kordapäevas. Ööp. jooksul ei tohiks ületadamax. annust 56 tilka (20 mg diasepaami).Ravi tulemused on kõige paremad, kuitilkade arvu hoitakse võimalikult väiksenapiisava raviefekti saavutamiseks.Skeletilihaste spastilisus: 5...28 tilka 3...4korda ööp. Eakatele patsientideleKESKNÄRVISÜSTEEMmanustada pool tavalisest annusest.Unehäired: 11...14 tilka. SUPP.:Üldanesteesia sissejuhatamine: 10 mg 1tund enne üldanesteesia sissejuhatamist10 mg diasepaami, alla 3-aastasele lapseleja vanurile 5 mg diasepaami. Ägedadängistus-, pinge- ja ärevusseisundid,febriilsed krambid või teetanus: 5...10 mg.Vajadusel võib manustamist korrata 3...4tundi pärast esimest manustamist.Epileptiline staatus: 10 mg, vajadusel võib5 min. pärast annust korrata. Ennekirurgilisi või diagnostilisi protseduure,operatsioonijärgselt sedatsiooniks: Õhtulenne operatsiooni 10...20 mg,operatsioonijärgselt 5...10 mg , vajaduselvõib manustamist korrata. Suurenenudlihastoonusega seisundid: Max. 10...20 mgööp. jagatuna mitmeks osaks võiüksikannusena 5...10 mg ööseks. Lapsedvajavad tavaliselt väiksemaid annuseid.INJ.: Raskete ärevusseisundite akuutseksraviks, predeliiriumi ja delirium tremens´iraviks: 0,1...0,2 mg/kg pikkamööda veeni,korrata 8-tunniste intervallidega kuniägedate sümptomite vaibumiseni. Jätkatasuukaudse raviga. Epileptiline staatus:0,15...0,25 mg/kg süstida aeglaselt veeni.Kui i.v. pole võimalik süstida, siis samaannus lihasesse; korrata vajadusel 30...60min. järel või teha püsitilkinfusioon (max.3 mg/kg 24 tunni vältel). Statusepilepticuse ravimisel süstelahusega tulebarvestada tema lühiajalise toimegaintravenoossel manustamisel ja sellestjohtuvalt krambihoogude taastekkega:patsienti tuleb jälgida ja olla valmiskorduvaks manustamiseks. Teetanus:0,1...0,3 mg/kg 1...4-tunnisteintervallidega väga aeglaselt veeni võipüsitilkinfusioonina 3...4 mg/kg 24 tunnivältel.KNS-geneesiga lihasspasmiddegeneratiivsete närvihaiguste, seljaajukahjustuste (spastilise para- võihemipleegiaga), chorea-nähtude korral:alguses 10...20 mg lihasesse või aeglaseltveeni (lastele 2-10 mg), edasi jätkataksesuukaudse raviga. Perifeerse geneesigalihasspasmid (nt lumbaago, brahhialgiad,tservikaalsündroom ja kaekstraartikulaarne reumatism): 1...2 kordaööp. 10...20 mg lihasesse. Pärastakuutsete sümptomite vaibumistjätkatakse suukaudse raviga.Günekoloogia ja sünnitusabi. Raseduseajal tohib kasutada ainult vägapõhjendatud näidustustel. Eklampsia:krambihoo ajal 10 mg aeglaselt veeni,vajadusel võib krambihoo kupeerimiseksmanustada kuni 30 mg. Anestesiooloogiaja kirurgia. Sedatsioon enne opratsiooni:10 mg lihasesse 1 tund enne üldanesteesiasissejuhatust. Üldanesteesia sissejuhatus:0,2...0,5 mg/kg aeglaselt veeni.

KESKNÄRVISÜSTEEMKardioversiooni premedikatsioon: 5...15mg aeglaselt veeni (fraktsioneeritult).Psüühhiliselt koormavate invasiivseteuuringute ja kirurgiliste manipulatsioonidekorral (südame kateteriseerimine,endoskoopiad, radioloogilised uuringud,väiksemad kirurgilised operatsioonid,luksatsioonide ja fraktuuride repositsioon,biopsiad, põletushaavadel sidemetevahetus jne): 10...30 mg aeglaselt veeni(lastel 0,1...0,2 mg/kg). Parim viisindividuaalsete annuste määramiseks:alguses süstida 5 mg (1 ml), seejärelkorduvalt manustada 2,5 mg-seidannuseid (0,5 ml). Patsiendi reaktsioonituleb jälgida pärast iga lisainjektsiooni 30sek. vältel, kuni märgatakse, et patsientsuleb silmad. Max. annus peaks olema0,35 mg/kg.EAKATELE: Üldanesteesiasissejuhatamine: 5 mg 1 tund enneüldansesteesia sissejuhatamist.Epileptiline staatus: 5 mg, vajadusel võib 5min pärast annust korrata.LASTELE: Kehakaaluga kuni 15 kg 5 mgdiasepaami, kehakaaluga üle 15 kg 10 mg,vajadusel võib täiendavalt manustada5...10 mg. Max. toime saabub 11...23 min.pärast. Manustamist võib vajadusel korrata2...4 tunni pärast. Üldanesteesiasissejuhatamine: üle 3.a. vt. täiskasvanud,alla 3.a. 5 mg 1 tund enne üldansesteesiasissejuhatamist.Ägedad ängistus-, pinge- jaärevusseisundid, febriilsed krambid võiteetanus: Kuni 3-a. kehakaaluga 10...15kg 5 mg, üle 3-aastasele kehakaaluga kuni15 kg 10 mg. Vajadusel võib manustamistkorrata 3...4 tundi pärast esimestmanustamist.Epileptiline staatus: üle 3.a. vt.täiskasvanud, alla 3-a. 5 mg . Vajaduselvõib 5 min pärast annust korrata. Unetus:1...5 mg enne magama heitmist. Alla 12-aainult arsti järelevalve all. GTT.:Unehäired: 6...14-a.: vastavalt vanusele6...11 tilka enne magamaminekut.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebensodiasepiinide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Myasthenia gravis. Ägemürgistus, mis on tekitatud alkoholi,uinuti, valuvaigisti või psühhotroopseravimiga (neuroleptikum, antidepressantvõi liitium). Vastsündinul ja väikelapselvanuses kuni 6 kuud on ravimi kasutaminevastunäidustatud, v.a elutähtsadnäidustused haiglatingimustes. Uneapnoesündroom. Krooniline pulmonaalnepuudulikkus. Ei ole soovitatavpsühhootilise haiguse esmaseks raviks. Eitohiks kasutada foobilised võisundmõtetega patsiendid. Ei peakskasutama ainsa vahendina depressioonivõi depressiooniga seotud ärevuse korral,sest nii võib suureneda suitsiidioht. Eitohiks anda lastele ilma selle sammuvajalikkust hoolikalt kaalumata. Ravikestvus peaks olema minimaalne.RISKID: Kasutamisel peab olemaettevaatlik patsientidel, kellel on: neerudevõi maksa düsfunktsioon; suletud nurgagaglaukoom; orgaanilised ajumuutused, eritiarterioskleroos; spinaalne või tserebraalneataksia; anamneesis ravimite või alkoholikuritarvitamine. Sarnaselt teistebensodiasepiinidega võib kasutaminekaasa tuua anterograadse amnesia. Ei tohikasutada kaotusvaluga inimesed, sestravim võib inhibeerida psühholoogilistkohastumist. Eakatele patsientidele tulebanda väiksem annus. Krooniliserespiratoorse puudulikkusega patsientidelon soovitatav kasutada väiksemat annusthingamise pärssumise ohu tõttu. Ei olenäidustatud raskekujulisemaksapuudulikkusega patsientide ravisentsefalopaatia ohu tõttu. Tavalisesterapeutilises annuses kasutatudbensodiasepiinide lõpetamise korral võivadesineda ärajätu sümptomid: peavalud,lihasvalu, äärmine ärevus, pinge, rahutus,segasus, ärritatavus. Rasketel juhtudelvõib esineda derealisatsioon,depersonalisatsioon, hüperakuusia, tuimusja surinad jäsemetes, suurenenud valguseja helide tundlikkus ning suurenenudpuutetundlikkus, hallutsinatsioonid võiepileptilised hood. Seda tuleb arvestada,kui ravi kestab rohkem kui mõned päevad.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon, uimasus,peavalud, lihasnõrkus, pearinglus(vanemas eas on kukkumise oht), ataksia,segasusseisund, ebaselge kõne, treemor,nürinenud emotsioonid, vähenenuderksus, väsimus, topeltnägemine,anterograadne amneesia.KOOSTOIMED: Samaaegsel kasutamiselteiste KNS inhibeerivate preparaatidega(antipsühhootilised, anksiolüütilised jasedatiivsed ravimid, antidepressandid,uinutid, narkootilised analgeetikumid,anesteetikumid, antiepileptilised ravimid,alkohol) või ravimitega, mis mõjutavadmaksaensüümidega seotud metabolismi(isoniasiid, disulfiraam, tsimetidiin,omeprasool, suukaudsedrasestumisvastased ravimid), võib tekkidasuurenenud uimasus või hingamise jakardiovaskulaarse süsteemi suurenenudpärssumine. On näidatud tsimetidiini jaomeprasooli võimet vähendadabensodiasepiinide eritumist ningpotentseerida nende toimet, samas võivadteadaolevad maksaensüümideindutseerijad (rifampitsiin) suurendadabensodiasepiinide eritumist. Metabolismikiirendab teofülliin ja suitsetamine.Fenobarbitaal ja fenütoiin võivadkiirendada metabolismi. Võib mõjutadaAntipsühhootilisedteiste maksas metaboliseeritavatepreparaatide toimet, põhjustadesinhibitsiooni (levodopa) või potentseeridestoimet (fenütoiin, müorelaksandid). Teistepikaajaliselt kasutatavate ravimite (nttsentraalsed vererõhku alandavad ravimid,alfaadrenoblokaatorid, antikoagulandid,südameglükosiidid) ja diasepaamikoosmanustamisel on raske võimalikkekoostoimeid ette näha.Diazepam desitin, Desitin, Rekt. lah. 5mg/2,5ml N5; Rakt. lah. 10 mg/2,5ml N5Diazepam nycomed, Nycomed, Inj.5mg/ml 2ml N5Diazepeks, Grindeks, Tabl. 5 mg N20,250; Inj 5mg/ml 2ml N10; 330Seduxen, Gedeon Richter, Tabl. 5 mgN20Valocordin-diazepam, KrewelMeuselbach, Gtt. 10mg/ml 25mlAntipsühhootilisedAmisulpriidAmisulpridumRAVIMITÜÜP: BensamiididNÄIDUSTUS: Skisofreenia.ANNUSTAMINE: Äge psühhootilineepisood: soovitatav manustada 400...800mg päevas. Vastavalt kliinilisele vastuselevõib annust suurendada max kuni 1200mg-ni ööp. Negatiivsete sümptomitedomineerimine: 50...300 mg ööp. Kuni 300mg annuseid võib manustada 1 kord ööp.,suuremad annused jagatakse kahelemanustamiskorrale.EAKATELE: Kasutada eriliseettevaatusega, kuna eakatel on ravimikasutamisel sagedamini tekkinudhüpotensioon või sedatsioon.LASTELE: Alla 15-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustused.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiteiste komponentide suhtes. Kaasuvadprolaktiinsõltuvad kasvajad, sh hüpofüüsiprolaktinoom ja rinnavähk.Feokromotsütoom. Lapsed alla 15eluaasta. Rasedus ja imetamisperiood.Fertiilses eas naised, kes ei kasutaefektiivseid rasestumisvastaseidvahendeid.RISKID: Nagu ka teiste neuroleptikumidepuhul, võib tekkida maliigne neuroleptilinesündroom, mida iseloomustavadhüpertermia, lihasrigiidsus, motoornerahutus, teadvushäired ja suurenenudkreatiinfosfokinaasi plasmasisaldus. Võibalandada krambiläve. Eakatelepatsientidele kasutada eriliseettevaatusega hüpotensiooni jasedatsiooni tekke ohu tõttu. Parkinsoni129

Antipsühhootilisedtõbe põdevatele patsientidele tulebmäärata ettevaatlikult, kuna see võibpõhjustada haiguse süvenemist. Tekitabannusest sõltuva QT-intervalli pikenemise,mis suurendab tõsiste ventrikulaarsetearütmiate nagu torsade de pointes'i tekkeriski, eriti eelneva bradükardia,hüpokaleemia, kaasasündinud võiomandatud pika QT-intervalli foonil.Hüpokaleemia tuleb eelnevalt korrigeerida.Enne ravi alustamist ja kui seda võimaldabpatsiendi kliiniline seisund, tuleb jälgidavastavaid südame rütmihäireid tekitavaidfaktoreid.KÕRVALTOIMED: Unetus, ärevus,rahutus, somnolentsus, kõhukinnisus,iiveldus, oksendamine, suukuivus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: Ravimid, mis võivadtekitada torsades de pointesi: klass Iaantiarütmikumid nt kinidiin, disopüramiid;klass III antiarütmikumid nt amiodaroon,sotalool; teised ravimid, nt bepridiil,tsisapriid, sultopriid, thioridaziin, i.v.erütromütsiin, i.v. vinkamiin, halofantriin,pentamidiin, sparfloksatsiin. Levodopa:retsiprookne antagonism levodopa janeuroleptikumide toime vahel.Mittesoovitatud kombinatsioonid: Võibpotentseerida alkoholi tsentraalset toimet.Tähelepanu nõudvad kombinatsioonid:Ravimid, mis võivad suurendada riskitorsades de pointesi tekkeks. Ravimid, mistekitavad hüpokaleemiat. Neuroleptikumid,nt pimosiid, haloperidool.Kombinatsioonid, millega tuleb arvestada:Kesknärvisüsteemi pärssijad, shnarkootikumid, anesteetikumid,analgeetikumid, sedatiivsed H1-retseptorite blokaatorid, barbituraadid,bensodiasepiinid jt anksiolüütikumid,klonidiin ja selle derivaadid;antihüpertensiivsed jt hüpotensiivsettoimet avaldavad ravimid; dopamiiniagonistid (nt levodopa).Solian, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 200mgN30; Tabl. 400mg N30AripiprasoolAripiprazolumRAVIMITÜÜP: TeisedantipsühhootikumidNÄIDUSTUS: Tabl.: näidustatudskisofreenia raviks täiskasvanutel ningnoorukitel vanuses 15 aastat ja üle selle.Näidustatud I tüüpi bipolaarsemeeleoluhäire mõõduka kuni raskemaniakaalse episoodi raviks ning uuemaniakaalse episoodi preventsioonikspatsiendil, kellel valdavalt on esinenudmaniakaalsed episoodid ja kellemaniakaalsed episoodid on allunud ravilearipiprasooliga.130Inj.: kustutada olemasolevastskisofreenia, ülejäänud sobibANNUSTAMINE: TABL.: Skisofreenia:soovitatav annus ravi alustamiseks on 10või 15 mg/ööp. ning ravivastusesäilitamiseks 15 mg/ööp., manustatunaüks kord päevas sõltumata toidukordadest.Efektiivne annuste vahemikus 10...30mg/ööp. Annusest 15 mg/päevassuuremate annuste tugevam toime ei oletõestatud, sellegipoolest võivad üksikudpatsiendid vajada sellest kõrgemat annust.Suurimat ööpäevast annust 30 mg ei tohiületada.Maniakaalne episood: soovitatav algannuson 15 mg manustatuna üks kord päevassõltumata söögiajast kas monoteraapianavõi kombinatsioonis. Mõni patsient võibvajada suuremat annust. Suurimatööpäevast annust 30 mg ei tohi ületada.I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire korduvamaniakaalse episoodi preventsioon:korduva maniakaalse episoodipreventsiooniks aripiprasooli kasutanudpatsiendil tuleb ravi jätkata samaannusega.Ööpäevase annuse hilisemalkohandamisel, kaasa arvatud annusevähendamine, tuleb arvestada patsiendikliinilist seisundit. INJ.: Soovitatavalgannus aripiprasooli süste korral on 9,75mg (1,3 ml), manustatuna ühekordsesüstena intramuskulaarselt. Aripiprasoolisüstelahuse efektiivne annus onvahemikus 5,25...15 mg ühekordsesüstena. Lähtuvalt patsiendiindividuaalsest kliinilisest seisundist jaarvestades ravimeid, mida on manustatudkas säilitus või akuutse ravina, võib annusolla madalam 5,25 mg (0,7 ml). Kaks tundipeale esimest süstet võib teha teiselähtuvalt individuaalsest kliinilisestseisundist, kokku võib teha 24-tunni vältelkolm süstet. Aripiprasooli max. ööp. annuson 30 mg (kaasaarvatud kõik aripiprasooliravimvormid). Süstelahus on i.m.manustamiseks. Ühtlase imendumisetagamiseks ja varieeruvuse vähendamisekstuleb süstida delta- või suurdetuharalihasesse, vältida adipoosseidregioone. Süstelahust ei tohi manustadai.v. ega s.c. Süstelahus onkasutamisvalmis ja mõeldud ainultlühiajaliseks kasutamiseksLASTELE: Skisofreenia noorukitel vanuses15 aastat ja üle selle: soovitatav annus on10 mg/ööp. manustatuna üks kord päevassõltumata toidukordadest. Ravi tulebalustada kahel esimesel päeval annusega 2mg (võib kasutada suukaudset lahust 1mg/ml), suurendada annust kaheljärgmisel päeval kuni 5 mg ning seejärelsoovitatava annuseni 10 mg. Vajaduselvõib sellele järgnevalt annust suurendada5 mg kaupa, kuid mitte ületada max.KESKNÄRVISÜSTEEMlubatud ööp. annust 30 mg. Aripiprasoolon efektiivne annuste vahemikus 10...30mg/ööp. Noorukitel ei ole täheldatudefektiivsuse suurenemist üle 10 mgannuste kasutamisel, kuid üksikudpatsiendid võivad vajada ka suurematannust.Ebapiisavate ohutuse ja efektiivsuseandmete tõttu ei ole soovitatavkasutamiseksnoorematele kui 15 aasta vanustelepatsientidele.RASEDATELE: Rasedatel ei olearipiprasooliga teostatud asjakohaseidkontrollitud uuringuid. Ei või raseduse ajalkasutada, kui oodatav kasu ei ületa selgeltvõimalikku riski lootele. Ei soovitatarinnaga toitmise ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Psühhoosivastaste ravimitemanustamisel võib patsiendi kliinilineseisund paraneda alles mitmepäevase kunimitmenädalase raviga. Patsienti tuleb selperioodil hoolikalt jälgida. Suitsidaalnekäitumine esineb koos psühhootilisehaigusega ja mõnedel juhtudel on sedatäheldatud ravi alustamisel võiantipsühhootilise ravi vahetamisel, kaasaarvatud aripiprasooli ravi korral. Aeg-ajalton teatatud ilmnenud düskineesiastaripiprasooliga ravi ajal kuni 1 a väldanudkliinilistes uuringutes. Maliigneneuroleptiline sündroom (MNS) onpsühhoosivastaste ravimite kasutamiselekaasnev potentsiaalselt eluohtliksümptomite kompleks. Kliinilistesuuringutes on aripiprasooliga ravitudpatsientidel MNSi kirjeldatud harva.Kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt teatatudkrampidest. Suremuse tõus: kolmesplatseebo-kontrollrühmaga uuringus(n=938; keskmine vanus 82,4; vahemik:56...99 a) aripiprasooliga eakatelAlzheimeri tõvega kaasneva psühhoosigapatsientidel täheldati apipiprasooligaravitud patsientidel suremuse tõusuvõrreldes platseeboga. Aripiprasooligaravitud patsientide seas oli suremus 3,5%võrreldes 1,7% platseebo grupis.Surmapõhjused olid erinevad, kuigienamus surmadest olid kardiovaskulaarsed(nt südamepuudulikkus, äkksurm) võiinfektsioossed (nt pneumoonia).Tserebrovaskulaarsed kõrvaltoimed:samades uuringutes (keskmine vanus 84a; vahemik 78...88 a) teatatitserebrovaskulaarsetest kõrvaltoimetest(nt ajurabandus, transitoorne isheemilineatakk),muuhulgas ka surmaga lõppenudjuhtudest. Ei ole näidustatuddementsusele kaasneva psühhoosi raviks.Hüperglükeemia ja diabeet: atüüpilisteantipsühhootikumidega, sealhulgas ka

KESKNÄRVISÜSTEEMaripiprasooliga ravitud patsientidel onregistreeritud hüperglükeemiat, mõnedeljuhtudel tõsist, millega on kaasnenudketoatsidoos või hüperosmolaarne koomavõi surm. Ülekaalulisus ja diabeediesinemine perekonnas on riskifaktoriteks,mis võivad patsiendi predisponeeridatõsiste tüsistuste tekkeks. Uuringutesaripiprasooliga ei täheldatudmärkimisväärset erinevusthüperglükeemiaga seotud kõrvaltoimeteesinemissageduses (kaasaarvatud diabeet)ega glükeemia laboratoorsete näitudekõrvalekaldes võrreldes platseeboga.Puuduvad otsesed võrdlusandmed, ethinnata hüperglükeemiaga seotudkõrvaltoimete täpset tekkeriskiaripiprasooli ja teiste atüüpilisteantipsühhootikumidega ravitudpatsientidel. Patsiente, keda ravitaksemistahes antipsühhootikumiga, sealhulgasaripiprasooliga, tuleb jälgidahüperglükeemiale viitavate märkide jasümptomite osas (nagu polüdipsia,polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ningdiabeediga või diabeedi tekkeriskigapatsientidel tuleb regulaarselt jälgidaveresuhkru taset. Ülitundlikkus: nagukõigi ravimitega võib ka aripiprasoolikasutamisel esinedaülitundlikkusreaktsioone, midaiseloomustavad eeskätt allergilisedsümptomid.Kehakaalu tõus: skisofreenia ja bipolaarsemeeleoluhäire patsientidel täheldataksesageli kehakaalu tõusu, mis võib viiatõsiste tüsistusteni tingituna kaasuvatesthaigustest, kehakaalu tõusu põhjustavateantipsühhootikumide kasutamisest võihalvasti korraldatud elustiilist.Turustamisjärgselt on teatatudaripiprasooli saanud patsientidel kehakaalutõusust. See on tavaliselt esinenud olulisteriskifaktoritegapatsientidel koos diabeedi,kilpnäärmehaiguse või ajuripatsiadenoomiga. Kliinilistes uuringutes ei olearipiprasool näidanud kliiniliselt olulistmõju kehakaalu tõusule. Düsfaagia:antipsühhootilise raviga on seostatavadsöögitoru motoorika häired ja aspiratsioon.Aripiprasooli ja teisi antipsühhootikumetuleb kasutada ettevaatusegaaspiratsioonipneumoonia riskigapatsientidel.Laktoos: tabletid sisaldavad laktoosi.Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, Lapp laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosimalabsorptsiooniga patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada. Aripiprasoolisüstelahuse efektiivsust ei ole tõestatudneil agitatsiooni ja käitumishäiretegapatsientidel, kellel on selle põhjuseksmingi muu seisund kui skisofreenia ja Itüüpi bipolaarse meeleoluhäiremaniakaalne episood. Süstitavateantipsühhootikumide ja parenteraalsetebensodiasepiinide samaaegselmanustamisel võib kaasuda tugevsedatsioon ja kardiorespiratoornedepressioon. Kui aripiprasoolisüstelahusele lisaks osutub vajalikuksparenteraalne bensodiasepiinravi, tulebpatsienti jälgida liigse sedatsiooni jaortostaatilise hüpotensiooni suhtes.Patsiente, kellele manustataksearipiprasooli süstelahust, tuleb jälgidaortostaatilise hüpotensiooni suhtes.Regulaarselt tuleb mõõta vererõhku,hingamissagedust ja jälgida teadvuseseisundit.Aripiprasooli süstelahuse ohutust jaefektiivsust ei ole hinnatud alkoholi egaravimiteintoksikatsiooniga (retseptiravimid võiebaseaduslikud ravimid) patsientidel.KÕRVALTOIMED: Rahutus, insomnia,akatiisia, treemor, pearinglus,unisus/uimasus, peavalu, ähmanenägemine, düspepsia, oksendamine,iiveldus, kõhukinnisus, asteenia/väsimus.KOOSTOIMED: Tingituna antagonismistalfa1-adrenergilistesse retseptoritesse võibtugevdada teatud tüüpiantihüpertensiivsete ainete toimet.Arvestades aripiprasooli peamiste KNSitoimetega, nõuab selle kasutamineettevaatust koos alkoholi ja teiste KNSimõjutavate ravimitega, millel onaripiprasooliga kattuvad kõrvaltoimednagu sedatsioon. Maohappe sekretsiooniblokaator, H2 antagonist famotidiinvähendab aripiprasooli imendumist, kuidarvatavasti on see efekt kliiniliseltebaoluline. Aripiprasooli metabolismkulgeb mööda mitut rada CYP2D6 jaCYP3A4 ensüümide kaudu, kuid mitte läbiCYP1A. Järelikult ei ole suitsetajatelannuse kohaldamine vajalik. Annus tulebsuurendada kahekordseks, kuimanustatakse samaaegseltkarbamasepiiniga. Teised tugevad CYP3A4indutseerijad (nagu näiteks rifampitsiin,rifabutiin, fenütoiin, fenobarbitaal,primidoon, efavirenz, nevirapiin jalihtnaistepunaürt (Hypericum perforatum))evivad ilmselt sarnast toimet ja tingivadsamasugust annuse suurendamist. Kuiaripiprasooli manustati samaaegseltvalproaadi või liitiumiga ei täheldatudkliiniliselt olulist aripiprasoolikontsentratsiooni muutust. Võimalik mõjuteistele ravimitele: kliinilistes uuringutesaripiprasooli annusega 10...30 mg/päevasei täheldatud sellel mõju CYP2D6(dekstrometorfaan / 3-metoksümorfinaanisuhe), 2C9 (varfariin), 2C19 (omepratsool)ja 3A4 (dekstrometorfaan) substraatidemetabolismile. Samuti ei näidanudAntipsühhootilisedaripiprasool ega dehüdroaripiprasoolvõimet mõjutada in vitro CYP1A2vahendatud metabolismi. Seega onebatõenäoline, et aripiprasoolil onkliiniliselt olulisi koostoimeid ravimitega,mida need ensüümid mõjutavad.Abilify, BMS, Tabl. 15 mg N28; Inj. 7,5mg/ml 1,3ml N1FlupentiksoolFlupentixolumRAVIMITÜÜP: Tioksanteeni derivaadidNÄIDUSTUS: Inj.: Skisofreenia jtpsühhooside säilitusravi, eriti kuisümptomitena esinevad hallutsinatsioonid,meelepetted ja mõtlemishäired koosapaatia, energiapuuduse, alanenudmeeleolu ja enesessetõmbumisega.ANNUSTAMINE: Annus ja süstetevaheline intervall määratakseindividuaalselt, et saavutada maksimaalnepsühhootiliste sümptomite pärssimineminimaalsete kõrvaltoimetega.Flupentiksooldekanoaat 20 mg/ml:Säilitusravi annus on tavaliselt 20...40 mg(1...2 ml), mis manustatakse 2...4 nädalatagant sõltuvalt ravivastusest. Mõnedpatsiendid võivad vajada suuremaidannuseid või lühemaidmanustamisintervalle.Flupentiksooldekanoaat 20 mg/ml ei sobipatsientidele, kelle puhul on vajaliksedatsiooni saavutamine. Süstelahusemaht üle 2 ml tuleb jaotada kahesüstekoha vahel. Kui süstelahuse mahtületab 2...3 ml (20 mg/ml lahus), tulebeelistada kontsentreerituma lahuse(flupentiksooldekanoaat 100 mg/ml)kasutamist.Haiguse ägenemise või ägeda retsidiivikorral võib manustada isegi kuni 400 mgiga 2 nädala tagant (või üksikjuhtudel kordnädalas lühiajaliselt).Flupentiksooldekanoaat 100 mg/ml:Annusevahemik on 50 mg (0,5 ml) iga 4nädala järel kuni 300 mg (3 ml) iga 2nädala järel, kuid mõned patsiendid võivadvajada suuremaid annuseid ? kuni 400 mg(4 ml) 1 kord nädalas. Süstelahuse mahtüle 2 ml tuleb jaotada kahe süstekohavahel.Piisav kontroll raskete psühhootilistesümptomite üle kontsentreeritudsüstelahuse kasutamisel saavutataksetavaliselt 4...6 kuu jooksul ja seejärel võibjärk-järgult tagasi pöörduda madalamasäilitusannuse juurde. Kui minnakse ülesuukaudselt flupentiksoolravilt säilitusravileflupentiksooldekanoaadiga, tuleb kasutadajärgnevaid juhiseid: x mg suukaudsetravimit ööpäevas vastab 4x mgdekanoaadile iga 2 nädala järel. x mgsuukaudset ravimit ööpäevas vastab 8x131

Antipsühhootilisedmg dekanoaadile iga 4 nädala järel.Suukaudse flupentiksooli manustamisttuleb jätkata esimese nädala jooksulpärast esimest süstet, kuid vähendatudannuses.Patsientidel, kes viiakse üle teisteltdepooravimitelt flupentiksooldekanoaadile,peab annuse määramisel lähtumajärgmisest suhtest: 40 mgflupentiksooldekanoaati on võrdne 25 mgflufenasiindekanoaadi, 200 mgzuklopentiksooldekanoaadi või 50 mghaloperidooldekanoaadiga.LASTELE: Kliinilise kogemuse puudumisetõttu ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjuseltekkinud teadvushäired (nt mürgistusetõttu alkoholi, barbituraatide võiopiaatidega), kooma.RISKID: Neuroleptikumide kasutamiselvõib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus). Sündroomiraviks tuleb manustada dantroleeni (1mg/kg intravenoosselt); neuroleptikumraviära jätta. Sarnaselt teisteneuroleptikumidega tuleb flupentiksoolikasutamisel olla ettevaatlik orgaaniliseajukahjustuse, krambiseisundite ja raskemaksahaiguse esinemisel. Ravimit eisoovitata manustada kergesti ärrituvatelevõi üliaktiivsetele patsientidele, kuna selleaktiveeriv toime võib viia nimetatudtunnuste süvenemiseni. Kui patsient onvarem ravi saanud trankvillisaatorite võisedatiivse toimega neuroleptikumidega,tuleb need ära jätta annust järk-järgultvähendades. Nagu on kirjeldatud teistepsühhotroopsete ravimite puhul, võib kaflupentiksool muuta patsiendi tundlikkustinsuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võibdiabeetikute puhul vajalik ollaantidiabeetilise ravi korrigeerimine. Eakatepatsientide ravi nõuab erilist tähelepanu,kuna neil võib sagedamini tekkidasedatsioon, hüpotensioon, segasus jakehatemperatuuri muutused. Pikaajalist(eriti suurtes annustes) ravi saavaidpatsiente tuleb regulaarselt jälgida ningvõimalusel säilitusannust vähendada.Randomiseeritud platseebokontrolligakliinilistes uuringutes dementsusegapatsientidel on mõnede atüüpilisteantipsühhootikumide kasutamiseltäheldatud tserebrovaskulaarsetekõrvaltoimete riski ligikaudu 3-kordsetsuurenemist. Riski suurenemisemehhanism ei ole teada. Riski suurenemistei saa välistada teiste antipsühhootikumide132või teiste patsientide puhul.Flupentiksooldekanoaati tulebettevaatusega kasutada patsientidel, kellelesinevad insuldi riskifaktorid. Sarnaseltteiste antipsühhootikumide rühmakuuluvate ravimitega võibflupentiksooldekanoaat põhjustadaQT-intervalli pikenemist. PüsivaQT-intervalli pikenemise korral võibsuureneda risk maliigsete rütmihäiretetekkeks. Seetõttu tulebflupentiksooldekanoaati ettevaatusegakasutada vastava eelsoodumusega isikutel(hüpokaleemia, hüpomagneseemia võigeneetiline eelsoodumus) ja patsientidel,kellel on anamneesis kardiovaskulaarsedhäired, nt QT-intervalli pikenemine,väljendunud bradükardia (

KESKNÄRVISÜSTEEMannuseid vähendada.LASTELE: Tabletid ei sobi toimeainesisalduse tõttu alla 60 kg kehakaalugalastele. Lastel tuleb kasutada haloperidoolisuukaudseid tilkasid. Üle 3 aasta vanusedlapsed: Lastele soovitatakse manustadahaloperidooli tilkasid esialgu 0,1 mg (1 tilk= 0,1 mg) /4 kg kehakaalu kohta 2 kordaööp. (0,2 mg/ 4 kg kehakaalu kohta/ööp.).Hiljem võib manustada 0,1 mg/4 kgkehakaalu kohta 3 korda ööp.Ärevusseisundite korral lastel onsoovitatav ettevaatlik astmelinemanustamine järgmise skeemi järgi:3...5-aastastele ligikaudu 0,3...1,5 mgööp., jagatuna kolmeks annuseks;6...15-aastastele ligikaudu 0,8...2,5 mgööp., jagatuna kolmeks annuseks.RASEDATELE: Võib raseduse ja rinnagatoitmise ajal kasutada üksnes juhul, kuisellest saadav kasu emale kaalub ülesvõimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkushaloperidooli ja preparaadi ükskõik millisekoostisosa suhtes. Komatoossedseisundid, alkoholist või muudestdepressantidest tingitud KNS-idepressioon, Parkinsoni tõbi,basaalganglionide kahjustus. Kliiniliseltväljendunud südamehäired (nt hiljutinemüokardiinfarkt, kompenseerimatasüdamepuudulikkus, I A ja III klassiantiarütmikumidega ravitavad arütmiad),QT intervalli pikenemine, anamneesisventrikulaarsed arütmiad või Torsade depointes, bradükardia, 2/3 astmesüdameblokaadid, korrigeerimatahüpokaleemia, teised QT aja pikenemistpõhjustavad ravimid. Tabletid onvastunäidustatud lastele kehakaaluga alla60 kg. Tilgad vastunäidustatud alla 3aastastele lastele.RISKID: Neuroleptikumid võivadfeokromotsütoomiga haigel vallandadahüpertensiivse reaktsiooni,mistõttunimetatud patsientide puhul on vajalikettevaatus.Antipsühhootikume (sealhulgashaloperidooli) võtvatel psühhiaatrilistelpatsientidel on väga harva esinenudäkksurmajuhtumeid. Et haloperidoolraviajal (eriti haloperidooli manustamiselintravenoosselt) on täheldatudQT-intervalli pikenemist, tuleb ollaettevaatlik nende patsientide ravimisel,kellel esineb QT-intervalli pikenemise risk(nt QT-sündroom, hüpokaleemia, teisteQT-intervalli pikendavate ravimitemanustamine). Enne ravi alustamisthaloperidooliga tuleb teha EKG. Ravi ajalhinnatakse EKG tegemise vajadust igapatsiendi puhul individuaalselt.Haloperidooli annust tuleb vähendada, kuiravi ajal QT intervall pikeneb ja ravi tuleblõpetada, kui QT-intervall ületab 500ms.Soovitatav on ka perioodilineelektrolüütide plasmatasemete kontroll.Kuna haloperidool metaboliseeritaksemaksas, on kahjustunud maksafunktsioonikorral ettevaatus soovitatav. Pikaajaliseravi ajal soovitatakse regulaarseltkontrollida verepilti ja maksafunktsiooni.Subarahnoidaalse hemorraagia,hüpokaltseemia ja hüpomagneseemiapuhul tuleb haloperidooli kasutamisegaolla ettevaatlik. On kirjeldatud juhte, kushaloperidool on esile kutsunud krampe.Seetõttu, epilepsiaga patsiendid japatsiendid, kellel on seisundid, tänu milleleon neil eelsoodumus krampideks (ntalkoholi võõrutusnähud ja ajukahjustus),peaksid haloperidooli saama ainult eriliseettevaatusega.Türoksiin võib suurendada haloperidoolitoksilisust. Seetõttu tohibhüpertüreoidismiga patsientidelemanustada haloperidooli ainult koosadekvaatse türeostaatilise raviga.Haloperidooli tuleb kasutada ettevaatlikultpatsientidel, kellel on metabolism ensüümiCYP2D6 kaudu aeglane ning samutitsütokroom P450 inhibiitorite kasutamiseajal.Vältima peab samaaegsetneuroleptikumide manustamist.Skisofreenilistel patsientidel võibantipsühhootilise ravi toime saabudahiljem. Nendel patsientidel taasilmnevadsümptomid tavaliselt alles mitu nädalat võikuud pärast ravi lõpetamist. Haloperidoolion soovitatav ära jätta järk-järgult, sestjärsk ravi katkestamine võib põhjustadaägedaid võõrutussümptomeid naguiiveldus, oksendamine ja unetus. Samutivõib ilmneda haiguse relaps; seetõttutuleb ravi lõpetada järk-järgult.Patsientidel, kes põevad samaaegseltpsühhoosiga ka depressiooni, tulebhaloperidool-ravi kombineeridaantidepressantidega.Kui parkinsonismivastane ravi on samutivajalik ja parkinsonismivastase ravimiliminatsioon on kiirem kui haloperidoolil,tuleb ekstrapüramidaalsümptomitesüvenemise vältimiseksparkinsonismivastast ravi jätkata isegipärast haloperidooli manustamiselõpetamist. Raviarst peab meeles pidama,et silmasisene rõhk võib suureneda kuiantikolinergikume (sealhulgasparkinsonismivastaseid aineid)manustatakse koos haloperidooliga.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon, grand malkrambid, peavalu, ekstrapüramidaalsedsümptomid (nt treemor, lihasjäikus,suurenenud süljeeritus, bradükineesia,akatiisia, äge düstoonia, okulogüürilinekriis või larüngeaalne düstoonia),depressioon, agitatsioon, unisus, unetus,segasusseisund, vertiigo, psühhootilisteAntipsühhootilisedsümptomite ilmne ägenemine, iiveldus,oksendamine, isukaotus, düspepsia,kõrvetised, suukuivus, suurenenudsüljeeritus, kõhukinnisus, tahhükardia,hüpotensioon, võib ilmneda kerge jatavaliselt mööduv vererakkude arvuvähenemine, ülitundlikkusreaktsioonid.KOOSTOIMED: Koostoimeid ontäheldatud QT-intervalli pikendavateravimitega (nt IA ja III klassiantiarütmikumid, arseentrioksiid,halofantriin, levometadüülatsetaat,mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid,sparfloksatsiin, gatifloksatsiin,moksifloksatsiin, dolansetroonmesülaat,meflokviin, sertindool, tsisapriid) jaelektrolüütide tasakaaluhäireidpõhjustavate ravimitega. Nagu kõikideneuroleptikumidega, haloperidool võibsuurendada KNS depressiooni, mis onesilekutsutud teiste KNS-i depressantide(sealhulgas alkohol, uinutid, rahustid võitugevad valuvaigistid) poolt.Koosmanustamine võib viia isegihingamisfunktsioonide depressioonini.Metüüldopaga kombineerimisel on samutiteatatud kesknärvisüsteemi toimetugevnemisest.Haloperidool võib nõrgendada levodopaparkinsonismivastast toimet. Haloperidoolinhibeerib TSAD metabolismi, suurendadesseeläbi nende ravimiteplasmakontsentratsioone ja toksilisust(antikolinergilised toimeid,kardiovaskulaarne toksilisus).Farmakokineetilistes uuringutes ontäheldatud haloperidooli kontsentratsioonikerget kuni mõõdukat suurenemist, kuihaloperidooli manustati samaaegselt koosjärgnevate ravimitega: kinidiin, buspiroon,fluoksetiin. Vajalikuks võib osutudahaloperidooli annuste vähendamine. Kuihaloperidoolravile lisatakse pikaajaline ravikoos ensüüme indutseerivate ravimitega(nagu karbamasepiin, fenobarbitaal jarifampitsiin), on selle tulemusekshaloperidooli plasmakontsentratsioonidemärkimisväärne langus. Seepärast tulebvajadusel haloperidooli annuseidkombinatsioonravi ajal suurendada. Pärastnende ensüüme indutseerivate ravimitemanustamise lõpetamist võib olla vajalikhaloperidooli annust taas vähendada.Liitiumi ja haloperidooli samaaegselmanustamisel on harvadel juhtudelteatatud järgmistest sümptomitest:entsefalopaatia, ekstrapüramidaalsedsümptomid, tardiivdüskineesia, maliigneneuroleptiline sündroom, ajutüve häire,äge ajusündroom ja kooma. Enamiknendest sümptomitest olid pöörduvad.Jääb selgusetuks, kas sellel on erilistkliinilist tähendust. Sellegi poolestsoovitatakse patsientidel, keda ravitaksesamaaegselt liitiumi ja haloperidooliga,133

Antipsühhootilisedravi viivitamatult lõpetada, kui sellisedsümptomid ilmnevad. On kirjeldatudantikoagulandi fenindiooni toimeantagoniseerimist.Haloperidool võib antagoniseeridaadrenaliini ja teiste sümpatomimeetilisteravimite toimet ning muutaalfa-adrenoblokaatorite (nt guanetidiini)vererõhku alandavat toimet.Haloperidol, Gedeon Richter, Tabl.1,5mg N50; Tabl. 5mg N50; Gtt. 2mg/ml10ml; Inj. 5mg/ml 1ml N5HaloperidoolHaloperidolumRAVIMITÜÜP: Butürofenooni derivaadidNÄIDUSTUS: Kroonilise skisofreenia jtkrooniliste psühhooside pikaajalinesäilitusravi.ANNUSTAMINE: Intramuskulaarseksmanustamiseks! Mõeldud kasutamisekskroonilise psühhoosiga patsientidele, kesvajavad pikaaegset parenteraalsetantipsühhootilist ravi. Nende patsientideseisund tuleb enne ravi alustamistHaloperidol Decanoate Richterigastabiliseerida antipsühhootilisehaloperidool-raviga.Mõeldud kasutamiseks ainulttäiskasvanutel ja see on disainitudtagamaks enamusele patsientidele pärastühekordset sügavat intramuskulaarsetsüsti sügavale tuharalihasesse ühekskuuks vajaliku raviannuse. Ei tohimanustada i.v.! Et rohkem kui 3 mlmanustamine on patsiendile ebamugav,siis ei soovitata nii suurt ravimikogustmanustada.Kuna individuaalne reageerimineneuroleptikumidele on väga varieeruv,tuleb annus määrata individuaalselt ja ravituleb alustada ning annust tiitrida rangekliinilise järelevalve all. Algannus igapatsiendi puhul sõltub niihaigussümptomite tõsidusest kui ka ennedepoopreparaadiga ravi alustamistpatsiendi stabiliseerimiseks kasutatudsuukaudse ravimi annusest. Soovitustekohaselt võiks algannus olla 10...15 kordasuurem kui varem kasutatud haloperidooliööp. annus. Soovitatav algannus on 50mg iga 4 nädala järel. Annust võibsuurendada 50 mg kaupa kuni optimaalseterapeutilise toime saavutamiseni, max.kuni 300 mg iga 4 nädala järel. Mõnedpatsiendid võivad vajada suuremaidannuseid. Haloperidol Decanoate Richterioptimaalne kuuannus on sageli umbes 20korda suurem kui suukaudse haloperidooliööp. annus. Annuse kohandamisel võipsühhootiliste sümptomite ägenemisekorral võib Haloperidol Decanoate Richteriravi täiendada regulaarse haloperidooliga.134Tavaline ajavahemik süstide vahel on 4nädalat. Kui kliinilistel põhjustel on vajalik2-nädalane annustamisintervall, tulebannused poolitada.EAKATELE: Eakatel ja halvas üldseisundispatsientidel soovitatakse alustada väikesteannustega, alguses 12,5...25 mg iga 4nädala tagant. Seda annust võib sõltuvaltpatsiendi ravivastusest suurendada.RASEDATELE: Võib raseduse ja rinnagatoitmise ajal kasutada üksnes juhul, kuisellest saadav kasu emale kaalub ülesvõimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Komatoosne seisund. Alkoholist või teistestravimitest tingitud tõsine KNS-idepressioon.Parkinsoni tõbi ja teisedekstrapüramidaalsed häired.Basaalganglionide kahjustus. Alla18-aastased lapsed ja noorukid. Kliiniliseltväljendunud südamehaigused (nt hiljutineäge müokardiinfarkt, kompenseerimatasüdamepuudulikkus, klass I A ja IIIrütmihäirete ravimitega ravitavadarütmiad). QT intervalli pikenemine. QTintervalli pikenemist põhjustavate ravimitesamaaegne kasutamine. Anamneesisventrikulaarsed arütmiad või torsades depointes, bradükardia, II või III astmesüdameblokaad. Korrigeerimatahüpokaleemia.RISKID: Neuroleptikumid võivadfeokromotsütoomiga haigel vallandadahüpertensiivse reaktsiooni,mistõttunimetatud patsientide puhul on vajalikettevaatus.Patsientidel, kellele soovitakse määrataravi Haloperidol Decanoate Richteriga,soovitatakse esialgu kasutada suukaudsethaloperidooli, et välistada ootamatuülitundlikkusreaktsioon haloperidoolisuhtes.Antipsühhootikume (sealhulgashaloperidooli) saavatel psühhiaatrilistelpatsientidel on väga harva esinenudäkksurmajuhtumeid. Et seoseshaloperidool-raviga on täheldatudQT-intervalli pikenemist, tuleb ollaettevaatlik nende patsientide ravimisel,kellel esineb QT-intervalli pikenemise risk(nt QT-sündroom, hüpokaleemia, teisteQT-intervalli pikendavate ravimitemanustamine).Enne ravi alustamist haloperidooliga tulebteha EKG. Ravi ajal tuleb EKG tegemisevajadust iga patsiendi puhul hinnataindividuaalselt.Haloperidooli annust tuleb vähendada, kuiravi ajal QT intervall pikeneb ja ravi tuleblõpetada, kui QT-intervall on > 500ms.Soovitatav on ka perioodilineelektrolüütide plasmatasemete kontroll.Kuna haloperidool metaboliseeritakseKESKNÄRVISÜSTEEMmaksas, on kahjustunud maksafunktsioonikorral ettevaatus soovitatav. Pikaajaliseravi ajal soovitatakse regulaarseltkontrollida verepilti ja maksafunktsiooni.Ettevaatlik tuleb olla raskehingamiselundkonna haiguse, müasteenia,eesnäärme hüpertroofia, glaukoomi,subarahnoidaalse hemorraagia,hüpokaltseemia ja hüpomagneseemiagapatsientidel ning samuti ka eakatelpatsientidel, kes on eriti tundlikudposturaalse hüpotensiooni ja hüpotermiavõi hüpertermia suhtes väga kuuma võikülma ilma korral. On kirjeldatud juhte,kus haloperidool on esile kutsunudkrampe. Seetõttu, epilepsiaga patsiendidja patsiendid, kellel on seisundid, tänumillele on neil eelsoodumus krampideks(nt alkoholi võõrutusnähud jaajukahjustus), peaksid haloperidooli saamaainult erilise ettevaatusega. Türoksiin võibsuurendada haloperidooli toksilisust.Seetõttu, tohib hüpertüreoidismigapatsientidele manustada haloperidooliainult koos adekvaatse türeostaatiliseraviga.Haloperidooli tuleb kasutada ettevaatlikultpatsientidel, kellel on metabolism ensüümiCYP2D6 kaudu aeglane. Samuti tulebettevaatlik olla samaaegsel raviltsütokroom P450 inhibiitoritega.Skisofreeniahaigete reageerimineantipsühhootilisele ravile võib ollaaeglustunud. Nendel patsientideltaasilmnevad sümptomid tavaliselt allesmitu nädalat või kuud pärast ravilõpetamist.Patsientidel, kes põevad samaaegseltpsühhoosiga ka depressiooni, tulebhaloperidool-ravi kombineerida AD-ga. Kuisamaaegselt on vaja kasutadaparkinsonismivastast ravi, võib vajalikuksosutuda Haloperidol Decanoate Richteriväga pika poolväärtusaja tõttuparkinsonismivastase ravi jätkumine veelnädalaid pärast Haloperidol DecanoateRichteri viimast süsti, et vältidaekstrapüramidaalsete toimete ägenemist.Raviarst peab meeles pidama, etsilmasisene rõhk võib tõusta kuiantikolinergikume (sealhulgasparkinsonismivastaseid aineid)manustatakse koos haloperidooliga.KÕRVALTOIMED: Vt. haloperidool.KOOSTOIMED: Vt. haloperidool.Haloperidol- Decanoate- Richter,GedeonRichter, Inj. 50mg/ml 1ml N1, 5KloorprotikseenChlorprotixenumRAVIMITÜÜP: Tioksanteeni derivaadidNÄIDUSTUS: Skisofreenia jt psühhoosid.

KESKNÄRVISÜSTEEMManiakaalsed seisundid.ANNUSTAMINE: Skisofreenia jtpsühhoosid, maania:. Algannus on50...100 mg ööp., mida suurendataksejärk-järgult. Optimaalne annus ontavaliselt 300 mg ööp., kuid üksikuteljuhtudel võib vajalik olla kuni 1200 mgööp. Säilitusannusena on enamastiküllaldane 100...200 mg ööp. Sedatiivsetoime tõttu tuleb annus manustadaosadeks jagatuna nii, et väiksemadannused manustatakse päeva ajal jasuurem annus õhtul. Alkoholismi janarkomaania võõrutusravi käigus tekkinudpsühhoos: 500 mg ööp., mismanustatakse väiksemateks annusteksjagatuna kuni 7 päeva vältel. Kuiabstinentsinähud on möödunud,vähendatakse annust aeglaselt.Säilitusannus 25+25+50 mg võibvähendada alkoholi või narkootikumidekuritarvitamise taastekke riski. Kaaludavõib täiendavat annuse vähendamist.EAKATELE: Individuaalne annustaminevahemikus 25...100 mg ööp.RASEDATELE: Kliiniline kogemus ravimikasutamise osas rasedatel on vähene.Tohib kasutada ainult juhul, kui oodatavkasu patsiendile ületab teoreetilise ohulootele.Rinnaga toitmist võib ravi ajal jätkata,kuid imikut tuleb jälgida, eriti esimese 4näd. jooksul pärast sündi.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadikoostisainete suhtes. Kollaps,kesknärvisüsteemi pidurdus (nt mürgistusetõttu alkoholi, barbituraatide võiopiaatidega), komatoosne seisund,vereloomehäired, feokromotsütoom.RISKID: Neuroleptikumide kasutamiselvõib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus). Patsientidelolemasoleva orgaanilise ajukahjustuse võivaimse arengu peetusega, samuti opiaateja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel võibsündroom sagedamini surmaga lõppeda.Sündroomi raviks tuleb manustadadantroleeni (1 mg/kg i.v.);neuroleptikumravi ära jätta. Sümptomidvõivad püsida üle näd. pärast suukaudseneurolepikumi ärajätmist. Ägedaglaukoomi episoodid tingituna pupillilaienemisest võivad esineda patsientidelharvaesineva madala eeskambri ja kambrikitsa nurga korral. Sarnaselt teisteneuroleptikumidega tuleb kasutamisel ollaettevaatlik orgaanilise ajukahjustuse,krambiseisundite ja raske maksa-, neerujasüdamehaiguste korral, samutimyasthenia gravis'e ja eesnäärmehüpertroofiaga patsientidel. Eakadpatsiendid on predisponeeritud posturaalsehüpotensiooni suhtes. Nagu on kirjeldatudteiste psühhotroopsete ravimite puhul,võib muuta patsiendi tundlikkust insuliinija glükoosi suhtes, mistõttu võibdiabeetikute puhul vajalik ollaantidiabeetilise ravi korrigeerimine.Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravisaavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgidaning võimalusel säilitusannust vähendada.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, suukuivus,unisus, posturaalne hüpotensioon, eritipärast parenteraalset ravi, tahhükardia.KOOSTOIMED: Võib suurendada alkoholisedatiivset toimet ning barbituraatide jateiste KNS pärssivate ravimite toimet.Neuroleptikumid võivad tugevdada võivähendada antihüpertensiivsete ravimitetoimet; väheneb guanetidiini jt sarnasetoimega ravimite antihüpertensiivne toime.Samaaegsel liitiumi manustamiselsuureneb neurotoksiline toime. TSAD janeuroleptikumid pärsivad teineteisemetabolismi. Võib vähendada levodopa jaadrenomimeetikumide toimet ningtugevdada kolinoblokeerivate ainetetoimet. Metoklopramiidi ja piperasiinisamaaegne kasutamine suurendabekstrapüramidaalhäirete riski.Antihistamiinergiline toime võib vähendadaalkoholi disulfiraamireaktsiooni.Truxal, Lundbeck, Tabl. 25mg N100;Tabl. 50mg N50; Tabl. 100mg N100KlosapiinClozapinumRAVIMITÜÜP: Diasepiinid, oksasepiinidja tiasepiinidNÄIDUSTUS: Skisofreenia, mis ei alluravile teiste neuroleptikumidega.ANNUSTAMINE: Ravi alustamine:algannusena 12,5 mg 1...2 korda I ööp.ning 25 mg 1...2 korda II ööp. Heataluvuse korral võib annust suurendadaaeglaselt, 25...50 mg võrra ööp. 2...3 näd.vältel saavutatakse ööp. annus 300 mg,hiljem võib vajadusel ööp. annustsuurendada 50...100 mg võrra kaspoolenäd. või eelistatult näd. intervallijärel. Ettevaatust nõuab ordineeriminepatsientidele, kes saavad ravimeid (ntbensodiasepiinid, fluoksetiin võifluvoksamiin), mis võivad põhjustadakoostoimeid.Antipsühhootiline toime ilmneb tavaliselt200...450 mg ööp. annuse juures. Ööp.annusest suurema osa võib anda ennemagamaminekut. Max annus: annust võibettevaatlikult ravile allumatul juhulsuurendada (mitte üle 100 mg korraga),max ööp. annus on 900 mg. Üle 450 mgööp. manustamisel tuleb arvestadasuurenenud kõrvaltoimete (eriti krampide)riskiga. Säilitusannus: max toimesaavutamise järel võib annustAntipsühhootilisedettevaatlikult vähendada. Ravi tulebjätkata vähemalt 6 kuud. Kui ööp. annuson kuni 200 mg, piisab ühestmanustamiskorrast päevas (õhtul). Ravilõpetamine: annust on soovitatav 1...2näd. vältel järk-järgult vähendada. Ravikiire lõpetamise korral (nt leukopeeniatõttu) tuleb hoolikalt jälgida haigepsüühilist seisundit. Ravi taasalustamine:haigel, kellel viimasest annusest onmöödunud üle 2 päeva, tuleb ravi uuestialustada 12,5 mg-ga 1...2 korda I ööp. Kuitaluvus on hea, võib annuseid suurendadakiiremini, kui seda tehti ravi alustamisel.Haigel, kellel varasema ravi alustamisekorral tekkisid hingamis- võisüdamehäired, tuleb annusesuurendamisel olla väga ettevaatlik.Üleminek muult neuroleptikumit: üldiselt eisoovitata kasutada koos teisteneuroleptikumidega. Enne ravi alustamiston soovitatav lõpetada teiseneuroleptikumi kasutamine, vähendadesannust kuni manustamise lõpetamisenijärk-järgult umbes 1 näd. vältel. Ravi võibalustada, kui eelmise neuroleptikumikasutamise lõpetamisest on möödunudvähemalt 24 tundi.EAKATELE: Soovitatav on ravi alustadavähendatud annusega (12,5 mg 1 kord Ipäeval) ning seda mitte suurendadakiiremini kui 25 mg võrra ööp.LASTELE: Ravimi ohutus ja efektiivsus eiole tõestatud.RASEDATELE: Võib kasutada vaidolukorras, kus loodetav kasu ületabvõimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiteiste komponentide suhtes. Patsientidel,kellele ei saa teha regulaarseidvereanalüüse. Anamneesisgranulotsütopeenia või agranulotsütoos.Luuüdi supressioon. Ravile allumatuepilepsia. Alkohoolne jt toksilisedpsühhoosid, ravimmürgistus, komatoosneseisund. Tsirkulatoorne kollaps ja/võiteadvushäire, sõltumata põhjusest. Raskemaksa-, neeru- või südamehaigus.Kliiniliselt olulised südame rütmihäired (nthiljuti põetud äge müokardiinfarkt,dekompenseeritud südamepuudulikkus, IAja III klassi antiarütmikumidega ravitavadrütmihäired,müokardiit). QTc intervalli pikenemine.Anamneesis ventrikulaarne arütmia võitorsade de pointes. Korrigeerimatahüpokaleemia. Teiste QT-intervallipikendavate ravimite kasutamine.Paralüütiline iileus.RISKID: Võib põhjustada lekopeeniat jaagranulotsütoosi, teda tohib kasutadaskisofreeniahaigel ainult järgmisteljuhtudel: patsient ei reageeri teisteleneuroleptikumidele või ei talu neid; ravialgul on leukotsüütide arv (koguarv on135

Antipsühhootilisedsuurem või võrdne 3,5 x 109/l) javerevalem normaalne; patsiendil saabregulaarselt määrata leukotsüütide arvuravi kestel (kord nädalas 18 esimese näd.vältel, hiljem kord kuus) ja vähemalt 1 kuupärast Leponexi lõpetamist. Enne ravialustamist tuleb määrata leukotsüütide arv(LA) ja valem (LV). 9/l). Võib põhjustadamüokardiiti, perikardiiti jakardiomüopaatiat, eriti esimese 2 ravikuuvältel. Ravi ajal võib tekkida ortostaatilinehüpotensioon, mis võib viia ka kollapsini.Haigel, kellel on anamneesis epilepsia võikes põeb südame-, neeru- võimaksahaigust (NB! raske maksa-, neeruvõisüdamehaigus on vastunäidustuseks),peab ravimi algannus olema 12,5 mg 1kord ööp. ning annuse suurendamineaeglane ja väikestes kogustes. Omabkolinoblokeerivat toime. Seetõttu tulebhoolikalt jälgida haigeid, kellel esinebeesnäärme suurenemine (kusepeetus),kõhukinnisus, soole obstruktsioon võikinnise nurga glaukoom. Ravi ajal onsuurenenud trombemboolia oht, seetõttutuleb vältida haigete immobiliseerimist.KÕRVALTOIMED: Granulotsütopeenia jaagranulotsütoos, mis üldiselt mööduvadravi lõpetamisel, kuid agranulotsütoosisttingitud sepsis võib osutuda surmapõhjustavaks. Unisus ja väsimus, esinedavõib pearinglust või -valu. Tahhükardia japosturaalne hüpotensioon, mistõenäolisemalt võivad tekkida ravialgusnädalatel. Iiveldus, oksendamine,düsfaagia, kõhukinnisus, kehakaalusuuremine, väga harva iileus.KOOSTOIMED: Ravimeid, mis pärsivadluuüdi funktsiooni (sh karbamasepiin,klooramfenikool, sulfoonamiidid,tsütotoksilised ained), ei tohi kasutadasamaaegselt.Võib potentseerida alkoholi, MAOinhibiitorite ja KNS pärssivate ainete(narkootilised ained sedatiivsedantihistamiinsed ravimid, bensodiasepiinid)tsentraalseid toimeid. Esineb ohttsirkulatoorse kollapsi tekkeks, mis harvaon põhjustanud südame- ja/võihingamisfunktsiooni pärssumist kunilakkamiseni. Võimaliku aditiivse toimetõttu tuleb olla ettevaatlik manustamiselkoos kolinoblokeeriva, hüpotensiivse võihingamist pärssiva ravimiga. Kofeiini,tsimetidiini, fluvoksamiini või paroksetiini(CYP1A2 inhibiitorid) samaaegselmanustamisel on kirjeldatudklosapiinisisalduse suurenemist plasmas.Plasmasisaldus võib suureneda kafluoksetiini, setraliini või venlafaksiinikoosmanustamisel. Karbamasepiini,fenütoiini ja rifampitsiini toimel kiirenebmetabolism ning väheneb selle sisaldusplasmas. Liitiumi või teiste KNSmõjustavate ravimite samaaegne136kasutamine suurendab maliigseneuroleptikumisündroomi tekkimise ohtu.Antiadrenergilise toime tõttu võibvähendada adrenaliini ja teiste peamiseltalfa-adrenergiliste ainete vererõhku tõstvattoimet.Leponex, Novartis, Tabl. 25mg N50; Tabl.100mg N50KvetiapiinQuetiapinumRAVIMITÜÜP: Diasepiinid, oksasepiinidja tiasepiinidNÄIDUSTUS: Skisofreenia. Bipolaarsehäirega seotud mania episoodide ravi.Bipolaarse häirega seotud depressiivseteepisoodide ravi. Bipolaarse häiresäilitusravi retsidiivide ennetamiseks.ANNUSTAMINE: Skisofreenia:Manustada 2 korda ööp. Esimesel neljalravipäeval on ööp. annus järgmine: 1.päeval 50 mg; 2. päeval 100 mg; 3. päeval200 mg; 4. päeval 300 mg. 4-ndastpäevast edasi tuleb annust tiitrida tavalisetoimiva annuse 300...450 mg/ööp. piirides.Sõltuvalt patsiendi ravivastusest jaravimtaluvusest võib annust kohandadavahemikus 150...750 mg/ööp. Bipolaarsehäirega seotud mania episoodide ravi:Manustada 2 korda ööp. Esimesel neljalravipäeval on ööpäevane annus järgmine:1. päeval 100 mg; 2. päeval 200 mg; 3.päeval 300 mg; 4. päeval 400 mg. 6.ravipäevaks tõstetakse annus kuni 800mg-ni ööp., kuid seda ei soovitata tehakiiremini kui 200 mg võrra ööp. Sõltuvaltpatsiendi ravivastusest ja taluvusest võibannust kohandada vahemikus 200...800mg/ööp. Tavaliselt on toimiv annusvahemikus 400?800 mg/ööp. Bipolaarsehäirega seotud depressiivsete episoodideravi: Manustada 1 kord ööp. ennemagamaminekut, kuna see vähendabpäevase unisuse tõenäosust. Soovitatavannus on 300 mg. Esimesel neljalravipäeval on ööpäevane annus järgmine:1. päeval 50 mg; 2. päeval 100 mg; 3.päeval 200 mg; 4. päeval 300 mg. Annustvõib tõsta tasemele 400 mg 5. päeval ningkuni 600 mg 8. päeval. Tõestatud ondepressioonivastane toime annuses 300mg ja 600 mg. Siiski, 600 mg kasutamisellühiajalises ravis ei esinenud ravitulemusemärgatavat paranemist võrreldes 300 mgannuse kasutamisega. Kliinilised uuringudon näidanud, et üksikutel patsientidel,kellel on probleem ravitaluvusega, võibannust langetada tasemele 200 mg ööp.Bipolaarse häirega seotud depressiivseepisoodi ravimisel määrab ravi bipolaarsehäire ravi kogemustega arst. Bipolaarsehäire säilitusravi retsidiivide ennetamiseks:Bipolaarse häirega seotud mania,KESKNÄRVISÜSTEEMsegatüüpi või depressiivsete episoodideretsidiivide ennetamiseks tulebpatsientidel, kellel on ilmnenud ravivastuskvetiapiinravile ägeda bipolaarse häirekorral, jätkata ravi samas annuses.Sõltuvalt patsiendi ravivastusest jataluvusest võib annust kohandadavahemikus 300...800 mg/ööp. jaotatunakaheks osaks. Oluline on, et säilitusraviskasutatakse madalaimat efektiivsetannust.EAKATELE: Nii nagu teisiantipsühhootikume, tuleb manustadaeakatele patsientidele ettevaatusega, eritiravi alguses. Annuse tiitrimisaeg on pikemja päevane raviannus madalam kuinoorematel patsientidel, sõltudesindividuaalsest ravivastusest ja taluvusest.Eakatel oli võrreldes noorematepatsientidega kvetiapiini keskmineplasmakliirens langenud 30?50%. Eakateltuleb ravi alustada annusega 25 mg/ööp.Annust tuleb iga päev suurendada 25...50mg võrra kuni toimiva annuseni, mis peakstõenäoliselt olema madalam kuinoorematel patsientidel. Üle 65-aastastelpatsientidel, kes põevad bipolaarsehäirega seotud depressiivset episoodi, eiole ravimi toimet ja ohutust hinnatud.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olelastel ja teismelistel hinnatud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainult siis,kui sellest loodetav kasu õigustabvõimalikku ohtu.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Tsütokroom P450 3A4 inhibiitorite, naguHIV proteaasi inhibiitorite, asooli tüüpiseentevastaste ravimite, erütromütsiini,klaritromütsiini ja nefasodooni samaaegnemanustamine on vastunäidustatud.RISKID: Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidide (suitsiidiga seotud juhtumid)suurenenud riskiga. Risk püsib arvestatavaremissiooni saabumiseni. Kunaparanemine võib saabuda hiljem kui raviesimestel nädalatel, tuleb patsiente selleajani hoolikalt jälgida. Üldiselt on teada, etsuitsiidirisk võib tõusta paranemisealgstaadiumis.Kvetiapiinravi on seostatud unisuse jasellega seotud sümptomitega, nagusedatsiooniga.Bipolaarse depressiooniga patsientehõlmanud kliinilistes uuringutes tekkisunisus tavaliselt ravi esimesel kolmelpäeval ning oli tavaliselt kerge võimõõduka raskusega. Tugevat unisustkogevad bipolaarse häirega patsiendidvõivad vajada sagedasemat kontaktiarstiga vähemalt 2 nädala jooksul alatesunisuse tekkimisest või seni kunihaigussümptomid kaovad ning võibmõelda ravi katkestamisele. Kliinilistes

KESKNÄRVISÜSTEEMuuringutes on aeg-ajalt esinenudraskekujulist neutropeeniat (

Antipsühhootilisedmanustamine on vastunäidustatud.RISKID: Ei ole näidustatud kasutamisekslastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kunapuuduvadandmed, mis toetaksid selle kasutamistantud vanuserühmas. Skisofreenia jabipolaarse mania diagnoosiga lapsi janoorukeid hõlmanud platseebo kontrolligakliinilistes uuringutes ilmnes, et kvetiapiinirühmas esines sagedaminiekstrapüramidaalseid sümptomeidvõrreldes kontrollrühmaga. Depressioonon seotud suitsiidimõtete,enesevigastamise ja suitsiidide (suitsiidigaseotud juhtumid) suurenenud riskiga. Riskpüsib arvestatava remissioonisaabumiseni. Kuna paranemine võibsaabuda hiljem kui ravi esimestelnädalatel, tuleb patsiente selle ajanihoolikalt jälgida. Üldiselt on teada, etsuitsiidirisk võib tõusta paranemisealgstaadiumis.Kvetiapiinravi on seostatud unisuse jasellega seotud sümptomitega, nagusedatsiooniga.Bipolaarse depressiooniga patsientehõlmanud kliinilistes uuringutes tekkisunisus tavaliselt ravi esimesel kolmelpäeval ning oli tavaliselt kerge võimõõduka raskusega. Tugevat unisustkogevad bipolaarse häirega patsiendidvõivad vajada sagedasemat kontaktiarstiga vähemalt 2 nädala jooksul alatesunisuse tekkimisest või seni kunihaigussümptomid kaovad ning võibmõelda ravi katkestamisele. Kasutadaerilise tähelepanuga patsientidel, kesteadaolevalt põevad kardiovaskulaarsetvõi tserebrovaskulaarset haigust või kelesineb eelsoodumus hüpotensiooniks.Kvetiapiin võib esile kutsuda ortostaatilisthüpotensiooni, eriti ravi alguses ravimitiitrimise perioodil; selle esinemisel tulebmõelda annuse vähendamisele võijärk-järgulisemale annuse muutmisele.Antipsühhootikumide kasutamisel onteatatud venoosse tromboemboolia (VTE)juhtudest. Kuna antipsühhootikumekasutavatel patsientidel esineb tihti VTEomandatud riskitegureid, tuleb kõikvõimalikud VTE riskitegurid identifitseeridakvetiapiinravi alustamise eelselt ningjooksvalt ravi ajal, samuti tuleb tarvituselevõtta VTE ennetavad abinõud.Kontrollitud kliinilistes uuringutes eitäheldatud erinevust krambihoogudeesinemissageduses kvetiapiiniga ravitudpatsientidel ja neil, kes kasutasidplatseebot.Platseebo kontrolliga kliinilistesuuringutes, milles osalesid bipolaarsehäirega seotud depressiivse episoodigatäiskasvanud patsiendid, oliekstrapüramidaalsete sümptomiteesinemissagedus kvetiapiini rühmas138kõrgem kui platseebo rühmas. Kuiilmnevad tardiivse düskineesia nähud jasümptomid, tuleb kaaluda ravimit annusevähendamist või ravi katkestamist.Tardiivse düskineesia sümptomid võivadhalveneda või isegi tekkida pärast ravikatkestamist.Antipsühhootilise raviga (k.a kvetiapiin)on seostatud maliigse neuroleptilisesündroomi teket. Selle kliiniliste nähtudehulka kuuluvad hüpertermia, vaimseseisundi muutus, lihasrigiidsus, motoornerahutus ja kreatiinfosfokinaasi sisaldusetõus veres. Sellisel juhul tuleb ravikatkestada ja määrata vajalik ravi. Rasketneutropeeniat (neutrofiilide väärtus

KESKNÄRVISÜSTEEMÖise rahutuse korral manustatakse50...100 mg enne magamaminekut.LASTELE: Andmed melperoonikasutamise kohta lastel on piiratud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbutürofenoonide suhtes. Vereringekollaps.KNS pidurdus (nt mürgistuse tõttualkoholi, barbituraatide või opiaatidega),komatoosne seisund, vereloomehäired,feokromotsütoom.RISKID: Atüüpiliste antipsühhootikumidekasutamisel võib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvuse ebapüsivus,autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus).Risk on seda suurem, midatugevatoimelisem on ravim. Patsientidelolemasoleva orgaanilise ajukahjustuse võivaimse arengu peetusega, samuti opiaateja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel onsündroom sagedamini lõppenud surmaga.Sündroomi raviks tuleb manustadadantroleeni ja bromokriptiini (1 mg/kgintravenoosselt); neuroleptikumravi ärajätta. Sümptomid võivad püsida üle nädalapärast suukaudse neurolepikumiärajätmist.Andmed melperooni kasutamise kohtalastel on piiratud. EttevaatusabinõudSarnaselt teiste atüüpilisteantipsühhootikumidega peab melperoonikasutamisel ettevaatlik olema orgaaniliseajukahjustuse, krambiseisundite ja raskemaksa- või neeruhaiguse või südame javeresoonkonna haiguse korral, samutimyasthenia gravise ja eesnäärmehüpertroofiaga patsientidel. Ligikaudseltkolmekordset tserebrovaskulaarsetejuhtude riski kasvu on täheldatudrandomiseeritud, platseebokontrollrühmaga kliinilistesravimiuuringutes dementsetega koosmõningase atüüpilise antipsühoosiga.Antud suurenenud riski mehhanismi veel eitunta. Kuigi melperooni juures pole sedatäheldatud, ei saa suurenenud riskivälistada ka teiste atüüpilisteantipsühootiliste ainete või muudepatsientide populatsioonide juures.Seepärast tuleks ravimit kasutadaettevaatusega insuldi riskifaktoritegapatsientidel.Dementsusega seotud psühhoosigaeakate patsientide ligikaudu kahekordsetsuremuse kasvu on täheldatud koosatüüpiliste antipsühhootiliste ravimitega(aripiprasool , klosapiin , olansapiin,risperidoon, kvetiapiin ja ziprasidoon).Kuigi melperooni juures pole sedatäheldatud, tuleks ravimit kasutadaettevaatusega dementsusega seotudpsühhoosiga patsientidel. Kuigimelperooni kättesaadavad andmed onebaveenvad, on võimalik, et atüüpilisteantipsühhootikumide kasutamisegaeksisteerib QT-intervalli pikenemise risk.Seepärast soovitatakse olla ettevaatlikravides patsiente, kellel on kindlastibradükardia, kardiovaskulaarne haigus võiQT-intervalli pikenemise ajaluguperekonnas.Tuleks vältida samaaegset ravi teisteantipsühhootikumidega.Eakad patsiendid on predisponeeritudposturaalse hüpotensiooni suhtes.Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravisaavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgidaning võimalusel säilitusannust vähendada.Tabletid sisaldavad laktoosi, mistõttuharvaesineva pärilikugalaktoositalumatusega patsiendid, samutiLappi laktaasipuudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi imendumishäiretegapatsiendid ei tohiks seda ravimit võtta.Tabletid sisaldavad sahharoosi, mistõttuharvaesineva pärilikufruktoositalumatusega patsiendid, samutiglükoosi-galaktoosi imendumishäiretegavõi sukraas-isomaltaasipuudulikkusepatsiendid ei tohiks seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon ravialguses, suukuivus, pseudoparkinsonism,pearinglus.KOOSTOIMED: Võib tugevdada alkoholisedatiivset toimet ning barbituraatide jtKNS pärssivate ravimite toimet.Neuroleptikumid võivad suurendada võivähendada antihüpertensiivsete ravimitetoimet; väheneb guanetidiini jt sarnasetoimega ravimite vererõhku langetavtoime. Samaaegsel liitiumi manustamiselsuureneb neurotoksiline toime.Tritsüklilised antidepressandid janeuroleptikumid pärsivad teineteisemetabolismi. Melperoon võib mõjutadalevodopa toimet aju dopamiiniretseptoreidblokeeriva toime tõttu.Buronil, Ovation, Kaet. tabl. 25mg N100;Kaet. tabl. 50mg N100OksasepaamOxazepamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Ärevusseisundid. Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.Alkoholi võõrutusnähud.ANNUSTAMINE: Ärevusseisundid:10...30 mg 3...4 korda ööp. Unehäiretegaseotud ärevusseisundid: tavaliselt 10...20mg üks tund enne magama minekut.Annust võib vajadusel suurendada max.kuni 50 mg-ni. Eakad patsiendid ja need,kes on tundlikud bensodiasepiinidele:10...20 mg 3...4 korda ööp.EAKATELE: Vt. täiskasvanud.AntipsühhootilisedLASTELE: Ei sooviata manustada.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbensodiasepiinide suhtes või ükskõikmillise abiaine suhtes; foobiate võisundmõtete esinemine; kroonilinepsühhoos; äge hingamispuudulikkus,myasthenia gravis; uneapnoe sündroom;raske maksapuudulikkus.RISKID: Ravimi mõnenädalasel korduvalkasutamisel võib bensodiasepiinidetõhusus teatud määral väheneda.Bensodiasepiinide kasutamine võib viiafüüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeni.Risk sõltuvuse kujunemiseks suurenebannuste tõustes ja ravikestuse pikenedesning on suurem alkoholi ja narkootikumekuritarvitanud patsientide puhul. Kuifüüsiline sõltuvus on tekkinud, kaasnebravi järsu ärajätmisega võõrutusnähtudeteke. Tagasilöögifenomenina tekkinudunetus ja ärevus: ravimi ärajätmisel võibajutiselt tekkida seisund, kus ravimimääramise aluseks olnud sümptomidavalduvad intensiivsemal kujul. Sellegavõivad kaasneda ka muud reaktsioonid,nagu näiteks ärevus, unehäired võirahutus. Kunavõõrutusnähtude/tagasilöögifenomeni riskon suurem ravi järsku katkestamisel,soovitatakse ravimit ära jätta annuseidjärk-järgult vähendades. Ravi kestuspeaks olema võimalikult lühike. Ravikogukestus sõltub näidustusest ja ei tohiksunehäirete korral olla pikem kui 4 nädalatja ärevusseisundite korral üle 8...12nädala, kuhu alla kuulub ka ravimijärk-järguline ärajätmine. Soovitatudravikestust ei tohi pikendada ilmapatsiendi seisundi uue hindamiseta. Kasuvõib olla patsiendi ravieelsestinformeerimisest, et ravi kestus saabolema piiratud. Lisaks tuleks patsiendiletäpselt seletada, kuidas ravi lõpetamiselannust järk-järgult vähendatakse. Patsientpeaks samuti olema teadliktagasilöögifenomenist. See vähendabärevust seoses võõrutusnähtudega, misvõivad tekkida pärast ravi lõpetamist.Osade andmete põhjal võivadlühitoimeliste bensodiasepiinidekasutamisel ilmneda võõrutusnähud raviajal, eriti kui kasutatakse kõrgeidannuseid. Pikatoimeliste bensodiasepiinidekasutamiselt lühitoimelistele üleminekul ontähtis patsienti hoiatada, et tekkida võivadärajäämanähud.Bensodiasepiinid võivad tekitadaanterograadset amneesiat. Amneesia tekibkõige sagedamini mõned tunnid pärastravimi manustamist ja seetõttu peaksidpatsiendid riski vähendamiseks pärastravimi võtmist magama järjest 7?8 tundi.Bensodiasepiinide kasutamisel onkirjeldatud rahutust, agitatsiooni,139

AntipsühhootilisedKESKNÄRVISÜSTEEMärrituvust, agressiivsust, luulusid,raevuhooge, hirmuunenägusid,hallutsinatsioone, psühhoosi, kohatutkäitumist ja teisi käitumuslikkereaktsioone. Selliste nähtude tekkimiseltuleb ravim ära jätta. Kirjeldatudreaktsioone tekib suurema tõenäosusegalastel ja eakatel. Bensodiasepiine tohiblastel kasutada ainult ravi vajadusehoolikal hindamisel. Ravi kestus peabolema minimaalne. Eakate puhul tulebkasutada madalamaid annuseid.Hingamisdepressiooni riski tõttusoovitatakse madalamaid annuseidkasutada ka kroonilisehingamispuudulikkusega patsientidel.Bensodiasepiinid ei ole näidustatud raskemaksapuudulikkusega patsientide raviks,kuna nad võivad põhjustadaentsefalopaatiat.Bensodiasepiinid ei ole näidustatudpsühhootiliste haiguste esmaseks raviks.Bensodiasepiine ei tohi kasutadamonoteraapiana depressiooni võidepressiooniga kaasneva ärevuse raviks(suitsiidi oht). Alkoholi-, ravimi- võinarkootikumisõltuvusega patsientideletuleb bensodiasepiine määrata äärmiseettevaatusega.Tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesinevapäriliku galaktoositalumatusega, Lapp?ilaktaasipuudulikkusega võiglükoosi-galaktoosi imendumise häiretegapatsiendid ei tohiks seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Sõltuvus, unisus, koosuimasusega või ilma uimasusetapearinglus, ataksia, peapööritus, peavalu,minestus.KOOSTOIMED: Teiste tsentraalselttoimivate ravimite toime tugevnemine:antipsühhootikumid, narkootilisedvaluvaigistid (koos kasutamine võibintensiivistada eufooriat, mis võibsuurendada psühholoogilist sõltuvust),antidepressandid, uinutid, anesteetikumid,sedatiivsed antihistamiinsed ravimid,lofeksidiin ja nabiloon. Samaaegneöstrogeeni sisaldavate kontratseptiivseteravimite manustamine võib suurendadaoksasepaami kontsentratsiooni plasmas.Rifampitsiin võib kiirendada oksasepaamimetabolismi. Zidovudiini jabensodiasepiinide samaaegnemanustamine võib aeglustada zidovudiinikliirensit. Ritonaviir võib inhibeeridabensodiasepiinide metabolismi maksas.Samaaegne manustamine fenütoiiniga võibpõhjustada oksasepaami kontsentratsioonivähenemise plasmas. Samaaegselmanustamisel hüdantoiinide võibarbituraatidega võivad kõrvaltoimedpotentseeruda.Samaaegset alkoholi tarvitamist eisoovitata, kuna see võib viia oksasepaamisedatiivse toime tugevnemiseni. Seeomakorda mõjutab autojuhtimise jamasinatega töötamise võimet. Vererõhkualandavate ravimite toime võib tugevneda.Alfablokaatorite või moksonidiini sedatiivnetoime võib potentseeruda.Bensodiasepiinide ja levodopa samaaegselmanustamisel võib levodopa terapeutilinetoime väheneda. Baklofeeni sedatiivnetoime potentseerub. Probenetsiidisamaaegsel manustamisel võib selle toimepotentseeruda ja võib tekkida tugevsedatsioon. Kofeiini ja teofülliinisamaaegne manustamine võiboksasepaami sedatiivset ja anksiolüütilisttoimet vähendada.Oxazepam, Tabl. 10 mg N28OlansapiinOlanzapinumRAVIMITÜÜP: Diasepiinid, oksasepiinidja tiasepiinidNÄIDUSTUS: Keskmise raskusega võiraske maania episoodi ravi. Bipolaarsemeeleoluhäirega patsientidel, kellel maaniaepisood on allunud olansapiinravile, onnäidustatud retsidiivide profülaktikaks Inj.:Agitatsiooni ja käitumishäirete kiire raviskisofreenia korral, kui suukaudset ravi eisaa kasutada.ANNUSTAMINE: Skisofreenia: Soovituslikalgannus on 10 mg ööp. Maania episood:Algannuseks monoteraapia korral on 15mg ööp. üksikannusena või 10 mg ööp.kombineeritud ravi korral. Retsidiivideprofülaktika bipolaarse meeleoluhäirekorral: Soovitatav algannus on 10 mg ööp.Patsientidel, kes on saanud maaniaepisoodi raviks, jätkake retsidiiviprofülaktikat sama annusega. Uue maania,segatüüpi või depressiooni episoodiesinemisel tuleb ravi jätkata (vajaduselannust kohandades), millele vastavaltkliinilistele näidustustele lisataksemeeleosümptomite ravi. Nii skisofreenia,maania episoodi kui ka bipolaarsemeeleoluhäire retsidiivide profülaktilise ravijooksul võib ööp. annust pärastpoole 5 -20 mg piirides individuaalse kliiniliseseisundi põhjal korrigeerida. Annusetõstmist suuremaks kui soovitatavalgannus soovitatakse alles pärastvastavat kliinilise seisundi hindamist ningsee peaks toimuma vähemalt 24-tunnilisteintervallidega.Inj.: Intramuskulaarseks kasutamiseks.Mitte manustada intravenoosselt egasubkutaanselt. Inj. Plv. on mõeldud ainultlühiajaliseks kasutamiseks, max kuni 3päeva järjest. Soovitatav algannus 10 mg,mida manustatakse ühekordselt.Individuaalsest kliinilisest seisundistolenevalt on teine annus 5...10 mg, midavõib manustada 2 tundi pärast esimest140

KESKNÄRVISÜSTEEMAntipsühhootilisedannust. Max ööp. annus (sh peroraalneolansapiin) on 20 mg, kusjuures ööp.jooksul ei tehta üle 3 süsti.EAKATELE: Tabl.: Algannus 5 mg kuiseda lubavad kliinilised näitajad. Inj.:Soovitatav algannus 2,5...5 mg. Patsiendikliinilisest seisundist olenevalt võib teinesüst olla 2,5...5 mg ning seda võibmanustada 2 tundi pärast esimest süsti.Ööp. jooksul ei tohi teha üle 3 süsti.LASTELE: Alla 18-a ei kasutata.RASEDATELE: Piiratud uuringute tõttuinimestel peaks ravimit raseduse ajalkasutama ainult juhul, kui oodatav kasuemale õigustab võimalikku ohtu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekomponendi suhtes. Teadaolevkitsanurgaga glaukoomi oht.RISKID: Maliigse neuroleptilisesündroomi korral tuleb lõpetada kõigiantipsühhootiliste ravimite, k.a olansapiinikasutamine. Antipsühhootiliste ravimitepikaajalise kasutamise korral suurenebtardiivse düskineesia tekkeoht, seetõttutuleb düskineesia nähtude või sümptomiteilmnemisel ravimi annust vähendada võiravi katkestada. Ravi algstaadiumis võibtekkida mööduv asümptomaatilinetransaminaaside (ALT ja AST) aktiivsusesuurenemine.Nagu ka muude antipsühhootikumidekorral, tuleb olansapiini kasutamisel ollaettevaatlik järgmiste patsientide puhul: -leukopeenia ja/või neutropeeniagapatsiendid; - patsiendid, kelle anamneesison ravimitest, kiiritusravi või kemoteraapiapoolt põhjustatud põhjustatud luuüdidepressioon; - patsiendid, kellel esinebhüpereosinofiilia või müeloproliferatiivnehaigus. Kliinilistes uuringutes on selgunud,et patsientidel, kellel eelnevalt esinesklosapiiniga seotud neutropeeniat võiagranulotsütoosi, ei tekkinud olansapiinimanustamisel haiguse retsidiveerumist.Käitub in vitro dopamiini antagonistina janagu teisedki antipsühhootilised ravimid,võib teoreetiliselt pärssida levodopa jadopamiini agonistide toimet. Sarnaseltteistele antipsühhootilistele ravimiteletuleb olla ettevaatlik ka olansapiinisamaegsel kasutamisel teiste KNStoimivate ravimitega (k.a alkohol), samutipatsientide puhul, kellel on esinenudkrampe. Kuna võib põhjustadasomnolentsust, tuleb olansapiinikasutavaid patsiente hoiatada ohtlikemasinate, sh mootorsõidukite kasutamisesuhtes.KÕRVALTOIMED: Somnolentsus,prolaktiini sisalduse suurenemine,kehakaalu suurenemine.KOOSTOIMED: Metabolism sõltubtsütokroom P450 isomeeride inhibiitoritevõi indutseerijate (eriti CYP1A2)aktiivsusest. Suitsetamise korral võikarbamasepiiniga koosmanustamiselkliirens kiireneb (suureneb CYP1A2aktiivsus).Olanzapin Actavis, Tabl. 5 mg N28;Tabl. 10 mg N28; Tabl. 15 mg N28;Olanzapin-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 10 mg N30;Solazin, Nycomed, Tabl. 5 mg N28; Tabl.10 mg N28, 56Zalasta, KRKA, Suus disp. tabl. 5 mgN28; Suus disp. tabl. 10 mg N28; Suusdisp. tabl. 20 mg N28Zolafren, Tabl. 5 mg N28; Tabl. 10 mgN28;Zyprexa, Eli Lilly, Suus disp. tabl. 10 mgN28; Suus disp. tabl. 15 mg N28; Inj.subst. 5mg/ml 2ml N1OlansapiinOlanzapinumRAVIMITÜÜP: Diasepiinid, oksasepiinidja tiasepiinidNÄIDUSTUS: Skisofreenia säilitusravikstäiskasvanud patsientidel, kellel onsuukaudse olansapiinraviga skisofreeniapiisavalt stabiliseeritud.ANNUSTAMINE: AINULTLIHASESISESEKS KASUTAMISEKS. MITTEMANUSTADA VEENI EGA NAHA ALLA.Manustada ainult sügava lihasesisesesüstina gluteaalpiirkonda meditsiinitöötajapoolt, kellele on õpetatud sobivatsüstimistehnikat ning kohas, kus ontagatud süstimisjärgne vaatlus jaüleannustamise korral ligipääs vajalikulemeditsiinilisele sekkumisele. Pärast igasüsti tuleb patsienti jälgidameditsiiniasutuses vastavalt kvalifitseeritudpersonali poolt vähemalt 3 tunni jooksulolansapiini üleannusega seotudsümptomite osas. Tuleb kinnitust leidasellele, et patsient on ergas, orienteeritudning tal puuduvad igasugusedüleannustamise sümptomid. Üleannusekahtluse korral peab tähelepanelikmeditsiiniline järelevalve ja jälgiminejätkuma, kuni uuringud näitavad, etüleannustamise sümptomid on taandunud.Patsiente tuleks enne olansapiinimanustamist algselt ravida suukaudseolansapiiniga, et tagada ravivastus ningtaluvus ravi suhtes. Ärge kasutageeksikombel ZYPADHERA 210 mg pulbri jalahusti süstesuspensiooni asemelolansapiini 10 mg pulbrit süstelahuseks.ZYPADHERA esimese annuse kindlaksmääramiseks tuleb kõigi patsientide puhularvesse võtta järgmist: 1.) Suukaudneolansapiini sihtannus: 10 mg/ööp. ,ZYPADHERA soovituslik algannus: 210mg/2 nädala või 405 mg/4 nädala järel,säilitusannus pärast 2-kuulistZYPADHERA-ravi: 150 mg/2 nädala või141

Antipsühhootilised300 mg/4 nädala järel. 2.) Suukaudneolansapiini sihtannus: 15 mg/ööp.,ZYPADHERA soovituslik algannus: 300mg/2 nädala järel, säilitusannus pärast2-kuulist ZYPADHERA-ravi: 210 mg/2nädala või 405 mg/4 nädala järel. 3.)Suukaudne olansapiini sihtannus: 20mg/ööp., ZYPADHERA soovituslikalgannus: 300 mg/2 nädala järel,säilitusannus pärast 2-kuulistZYPADHERA-ravi: 300 mg/2 nädala järel.Annuse kohandamine Patsiente tuleb ühekuni kahe ravinädala jooksultähelepanelikult retsidiivi sümptomaatikaosas jälgida. Antipsühhootilise ravi ajalvõib patsiendi kliinilise seisundiparanemiseni kuluda mitu päeva kuni mõninädal. Järgnevalt võib annust individuaalsekliinilise seisundi põhjal korrigeerida.Pärast kliinilist taashindamist võib annustkohandada piirides 150...300 mg iga 2nädala järel või 300...405 mg iga 4 nädalajärel. Lisaravi: Topelt-pimedates kliinilistesuuringutes ei lubatud suukaudsetolansapiini. Kui suukaudse olansapiinigatäiendamist peetakse kliiniliseltnäidustatuks, ei tohi koguannus ületadavastavat maksimaalset suukaudseolansapiini annust 20 mg/ööp. Üleviimineteistele antipsühhootikumidele: Puuduvadsüstemaatiliselt kogutud andmed sellekohta, mis oleksid spetsiifiliselt suunatudpatsientide üleviimisele ZYPADHERA?ltteistele antipsühhootikumidele. Kunaolansapiini pamoaatsool lahustubaeglaselt, mis tagab olansapiini aeglase,püsiva vabanemise, mis on lõppenudligikaudu 6...8 kuud pärast viimast süsti,on vajalik raviarsti järelevalve (eritiesimese 2 kuu jooksul pärast ZYPADHERAärajätmist), kui toimub üleviimine teiseleantipsühhootikumile, mida peetaksekliiniliselt õigustatuks.EAKATELE: ZYPADHERA?t ei olesüstemaatiliselt eakatel patsientidel (> 65aasta) uuritud. ZYPADHERAt ei soovitataeakate populatsioonil raviks kasutada,välja arvatud juhul, kui suukaudseolansapiini kasutamisel on tõestatud hästitalutav ja efektiivne annustamisre?iim.Väiksem algannus (150 mg/4 nädalajooksul) ei ole rutiinselt näidustatud, kuidseda tuleb kaalutleda 65-aastastel javanematel, kui kliinilised tegurid sedaõigustavad. ZYPADHERA`ga ei olesoovitatav ravi alustada patsientidelvanuses > 75 aastat.LASTELE: Kuna puuduvad andmedohutuse ja efektiivsuse kohta lastel ja alla18 aasta vanustel noorukitel, siis selvanuserühmal ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Rasedatega ei ole läbiviidud adekvaatseid ja hästi kontrollituduuringuid. Naised peaksid teavitama omaarsti, kui nad rasestuvad või kavatsevad142rasestuda olansapiini kasutamise ajal.Piiratud uuringute tõttu inimestel peaksolansapiini raseduse ajal kasutama ainultjuhul, kui oodatav kasu emale kaalub ülesvõimaliku ohu lootele. Vastsündinutel,kelle emad on kasutanud suukaudsetolansapiini raseduse 3-nda trimestri ajal,on spontaansete teadete alusel väga harvaregistreeritud treemorit, hüpertooniat,letargiat ja unisust. Ühes tervete,imetavate naistega läbiviidud uuringustuvastati, et suukaudne olansapiin eritubrinnapiima. Keskmine ainepüsikontsentratsioon imikul (mg/kg) oli 1,8% ema olansapiini annusest (mg/kg).Patsientidel tuleb soovitada olansapiinraviajal last mitte rinnaga toita.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Patsiendid,kel on teada kitsa nurgaga glaukoomi risk.RISKID: Sobiva süstimistehnikarakendamisel peab olema eriti ettevaatlik,et vältida tahtmatut veresoonesisest võinahaalust süsti. Kasutamine akuutseagitatsiooniga või raske psühhootiliseseisundiga patsientidel: Ei tohiks kasutadaskisofreeniat põdevatel patsientidel, kes onakuutse agitatsiooniga või raskespsühhootilises seisundis, mis vajaksidkohest sümptomite kontrolli.Süstimisjärgne sündroom: müügieelsetekliiniliste uuringute käigus esinesid ravimisüstimise järgselt vähem kui 0,1% süstideja ligikaudu 1,4 % patsientide puhulseisundid, mille sümptomid olidiseloomulikud olansapiiniüleannustamisele. Enamikul patsientidesttekkisid sedatsiooniga seotud sümptomid(ulatudes kergest astmest koomani) ja/võideliirium (sh segasus, desorientatsioon,ärrituvus, ärevus jt kognitiivsedkahjustused). Teisalt esinesidekstrapüramidaalsümptomid, ebaselgekõne, kõnnaku muutus, agressioon,pearinglus, nõrkus, hüpertensioon jakrambid. Enamikul juhtudel ilmnesid selleseisundiga seotud sümptomid 1 tunnijooksul pärast süsti ning kõigil juhtudelteatati, et täielik paranemine saabus24...72 tunni jooksul pärast süsti. Needseisundid ilmnesid harva (vähem kui 1süsti korral 1000-st) 1...3 tunnimöödumisel ning väga harva (vähem kui 1süsti korral 10 000-st) hiljem kui 3 tunnipärast. Patsiente tuleb teavitada sellestpotentsiaalsest riskist ja vajadusest ollameditsiiniasutuses jälgimisel 3 tunnijooksul pärast igakordset manustamist.Enne iga süsti peab tervishoiutöötajaveenduma, et patsient lahkub omasihtkohta koos saatjaga.Pärast iga süstituleb patsiente meditsiiniasutusesvastavalt kvalifitseeritudmeditsiinipersonali poolt vähemalt 3 tunnijooksul olansapiini üleannustamiseleKESKNÄRVISÜSTEEMiseloomulike sümptomite osas jälgida.Tuleb veenduda selles, et patsient onergas, orienteeritud ja tal puuduvadigasugused üleannuse sümptomid.Üleannuse kahtlusel peab hoolikasmeditsiiniline järelevalve ja jälgiminekestma seni, kuni uuringud näitavad, etsümptomid on taandunud. Patsientideletuleb nõu anda, et nad oleksidsüstimispäeva ülejäänud ajal valvsadsüstimisjärgsete üleannuse sümptomiteosas, võiksid vajadusel abi saada ning eijuhiks autot ega käsitseks masinaid. Kuisüstimisjärgsete kõrvaltoimete raviks onvajalikud parenteraalsed bensodiasepiinid,soovitatakse kliinilist seisundit liigsesedatsiooni ja kardiorespiratoorsedepressiooni osas hoolikalt hinnata.Süstekohaga seotud kõrvaltoimed: Kõigesagedamini täheldatud süstekohagaseotud kõrvaltoime oli valu. Nendekõrvaltoimete maksimaalset raskusastetregistreeriti enamikul juhtudel ?kerge? või?keskmisena?. Juhul kui esinevad süstekohaga seotud kõrvaltoimed, tuleb nendenähtude raviks rakendada sobivaidmeetmeid.Dementsusega seotud psühhoos ja/võikäitumishäired: Olansapiin ei olenäidustatud dementsusega seotudpsühhoosi ja/või käitumishäirete raviks,mistõttu seda ei soovitata kasutada selleleripopulatsioonil seoses suremuse juhtudetõusuga ja ajuveresoonkonna riskisuurenemisega. Dementsusega seotudpsühhoosi ja/või käitumishäiretega eakaidpatsiente (keskmine vanus 78 aastat)hõlmanud platseebo-kontrollitud kliinilistesuuringutes (kestusega 6...12 nädalat)registreeriti suukaudse olansapiinigaravitud patsientidel kahekordset suremusetõusu, võrreldes platseeboga (3,5 %versus 1,5 % vastavalt). Suurem suremusei olnud seotud olansapiini annusega(keskmine ööpäevane annus 4,4 mg) egaravi kestusega. Riskifaktorid, mis võivadsoodustada selle populatsiooni suurematsuremust seoses olansapiinraviga, onvanus > 65 aasta, düsfaagia, sedatsioon,alatoitumine ja dehüdratsioon,kopsuhaigused (nt pneumoonia kas koosaspiratsiooniga või ilma), või samaaegnebensodiasepiinravi. Siiski vaatamatariskifaktoritele oli suremus suukaudsetolansapiinravi saanud patsientidel suuremkui platseebo rühmas. Samades kliinilistesuuringutes täheldati ajuveresoonkonnakõrvaltoimeid (AVKT, nt ajuinfarkt,transitoorne ajuisheemia), shsurmajuhtumeid. Suukaudse olansapiinigaravitud patsientidel esines kolm kordarohkem AVKT-id kui platseebo patsientidel(vastavalt 1,3 % ja 0,4 %). Kõigilsuukaudse olansapiini või platseebogaravitud patsientidel, kel tekkis AVKT,

KESKNÄRVISÜSTEEMtäheldati eelnevalt riskifaktorite olemasolu.Vanust üle 75 eluaasta javaskulaarset/sega tüüpi dementsustmääratleti olansapiinravi korral AVKTriskifaktoritena. Olansapiini efektiivsus eileidnud tõestust nendes uuringutes.Olansapiini ei soovitata kasutadaParkinsoni tõbe põdevatel patsientideldopamiini agonistide poolt esile kutsutudpsühhooside raviks. Kliinilistes uuringuteson Parkinsoni tõve sümptomaatika jahallutsinatsioonide süvenemist täheldatudväga sageli, suurema esinemissagedusegakui platseebo korral, kusjuures suukaudneolansapiin ei osutunud psühhootilisesümptomaatika ravimisel platseebostefektiivsemaks. Neis uuringutes hoitipatsiente esialgu stabiilseltparkinsonismivastaste ravimite (dopamiiniagonistide) madalaimal toimival annuselning jäeti terve uuringu kestel samaleparkinsonismivastasele ainele ja annusele.Suukaudse olansapiini manustamistalustati annusega 2,5 mg/ööp. ning sedasuurendati maksimaalselt kuni 15mg/ööp., olenevalt uurija otsusest.Maliigne neuroleptikumisündroom (MNS):MNS on antipsühhootilise raviga kaasnevseisund, mis võib olla eluohtlik. Seosessuukaudse olansapiiniga on harvatäheldatud MNS-na registreeritud juhte.MNS-i kliinilisteks ilminguteks on kõrgepalavik, lihasjäikus, vaimse seisundimuutus ja autonoomse närvisüsteemiebastabiilsuse tunnused (ebaregulaarnepulss või vererõhk, tahhükardia,higistamine ja südame rütmihäired). Veelvõivad esineda kreatiinfosfokinaasiaktiivsuse tõus, müoglobinuuria(rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus.Juhul kui patsiendil tekivad MNS-le viitavadsümptomid või tal tõuseb seletamatulpõhjusel kõrge palavik ilma muude MNS-ikliiniliste nähtudeta, tuleb kõikantipsühhootilised ravimid, kaasa arvatudolansapiin, ära jätta. Hüperglükeemia jadiabeet: Harva on teateidhüperglükeemiast ja/või diabeediarenemisest või eelneva diabeediägenemisest, millega on vahel kaasnenudketoatsidoos või kooma, kaasa arvatudmõned surmajuhud. Mõnedel juhtudel ontäheldatud eelnevat kehakaalu tõusu, misvõib olla seda soodustavaks teguriks.Kasutatud antipsühhootiliste juhenditekohaselt soovitatakse vastavat kliinilistjälgimist. Igasuguste antipsühhootilistetoimeainetega, sealhulgas ZYPADHERA`garavitavaid patsiente tuleks vaadeldahüperglükeemia tunnuste jasümptomite(nagu nt polüdipsia, polüuuria,polüfaagia ja nõrkus) tekkimise osas ningdiabeetikuid ja suhkurtõve riskifaktoritegapatsiente tuleks regulaarselt jälgidaglükoositaseme kontrolli osas. Regulaarselttuleks jälgida kaalu. Lipiidide muutused:Platseeboga kontrollitud kliinilistesuuringutes täheldati olansapiiniga ravitudpatsientidel soovimatuid lipiidide muutusi.Lipiidide muutusi tuleks käsitleda kliiniliseltasjakohastena, eriti düslipideemilistel jalipiidide häirete riskifaktoritegapatsientidel. Igasuguste antipsühhootilistetoimeainete, sealhulgas ZYPADHERAgaravitavaid patsiente tuleks kasutatudantipsühhootiliste juhendite kohaseltregulaarselt jälgida lipiidide muutusteosas. Antikolinergiline toime: Samal ajalkui olansapiinil ilmnes in vitroantikolinergiline toime, näitasid kliiniliseduuringud sellega seotud juhtude madalatesinemissagedust. Siiski kuna kliinilinekogemus kaasuva patoloogiagapatsientidega on piiratud, tuleb ollaettevaatlik olansapiini väljakirjutamiselsuurenenud eesnäärme, paralüütiliseiileuse ja muude sellesarnaste seisunditegapatsientidele. Maksafunktsioon: Tavaliselt,eriti ravi varajases faasis, on esinenudmaksa transaminaaside ALAT ja ASATaktiivsuse mööduvat, asümptomaatilisttõusu. Tähelepanelik tuleb ollapatsientidega, kellel on ALAT ja/või ASATtõusnud, kellel esinevad maksakahjustusesümptomid, kellel esinevad eelnevaltpiiratud maksafunktsiooni reserviga seotudseisundid ning patsientidega, kedaravitakse potentsiaalselt hepatotoksilisteravimitega. Juhul kui ALAT ja/või ASATtõuseb ravi kestel, tuleb patsienti jälgida jakaaluda annuse vähendamist. Hepatiidi (kahepatotsellulaarne, kolestaatiline võikombineeritud maksakahjustus)diagnoosimisel tuleb olansapiinravilõpetada. Neutropeenia: Olansapiinikasutamisel tuleb olla ettevaatlikpatsientide puhul, kellel esineb ükskõik mispõhjusel leukopeenia ja/või neutropeenia,kes kasutavad teadaolevalt neutropeeniatpõhjustavaid ravimeid, kellel onanamneesis ravimindutseeritud luuüdidepressioon/toksilisus või kaasuvasthaigusest, kiiritusravist või kemoteraapiastpõhjustatud luuüdi depressioon ningpatsientide puhul, kellel esinebhüpereosinofiilia või müeloproliferatiivnehaigus. Suukaudse olansapiini javalproaatide samaaegsel kasutamisel onsageli neutropeeniat registreeritud. Ravikatkestamine: Suukaudse olansapiinravijärsul katkestamisel on väga harva (< 0,01%) registreeritud ägedaid sümptomeidnagu higistamine, unetus, treemor,ärevus, iiveldus või oksendamine. QTintervall: Suukaudse olansapiinigaläbiviidud kliinilistes uuringutes kliiniliseltolulised QTc ? intervallide pikenemised(Fridericia QT korrektsioon [QTcF] ? 500millisekundit [msec] igal ajal pealealgväärtust, patsientidel, kel algväärtuseksAntipsühhootilisedoli QTcF< 500 msec) esinesid aeg-ajalt(0,1 % kuni 1 %) olansapiini saanudpatsientidel, kuid olulist erinevustkaasuvate kardiaalsete nähtudeesinemises, võrreldes platseeboga, eiolnud. Olansapiini süstelahuse pulbri võiolansapiini toimeainet prolongeeritultvabastava süstesuspensiooni pulbri jalahustiga läbiviidud kliinilistes uuringutes eikaasnenud olansapiini manustamisegapüsivaid absoluutsete QT ega QTcintervallide pikenemisi. Sellegipoolesttuleb, nagu teiste antipsühhootikumidega,ka olansapiini määramisel koosQTc-intervalli pikendavate ravimitega ollaettevaatlik, eriti vanurite puhul ningpatsientidel, kellel esineb kaasasündinudpikenenud QT sündroom, südamepaispuudulikkus, südamelihasehüpertroofia, hüpokaleemia jahüpomagneseemia. Trombemboolia: Vägaharva on registreeritud suukaudseolansapiinravi ajalist kokkulangemistvenoossete trombembooliatega (< 0,01%). Venoossete trombembooliate jasuukaudse olansapiinravi kausaalset seostei ole tõestatud. Siiski kuna skisofreeniapatsientidel esineb sageli venoossetetrombembooliate omandatudriskifaktoreid, tuleb kindlaks teha kõikvõimalikud VTE riskifaktorid, nt patsiendiimmobilisatsioon, ning rakendadaprofülaktilisi meetmeid. Üldine KNS toime:Olansapiini primaarsete KNS toimete tõttutuleb olla eriti ettevaatlik, kui sedakasutatakse kombinatsioonis teistetsentraalselt toimivate ravimite jaalkoholiga. Kuna olansapiin avaldab invitro dopaminoblokeerivat toimet, siis võibta blokeerida otseste ja kaudsetedopamiini agonistide toime. Krambid:Olansapiini tuleb kasutada eriliseettevaatusega patsientidel, kellel onanamneesis krambid või kes on tundlikudkrambiläve alandavatele faktoritele.Olansapiiniga ravitud patsientidel on harvaesinenud krampe. Neist juhtudestenamikel on täheldatud krampeanamneesis või krambivalmidust. Tardiivnedüskineesia: Üheaastase või lühemakestusega võrdlevates uuringutes selgus,et suukaudne olansapiin oli statistiliselttunduvalt vähem seotud ravi vajavatedüskineesia juhtude tekkega.Sellegipoolest suureneb olansapiinipikaajalisel kasutamisel tardiivsedüskineesia oht ning seetõttu tulebtardiivse düskineesia sümptomiteilmnemisel kaaluda annuse vähendamistvõi ravi lõpetamist. Need sümptomidvõivad pärast ravi lõppu ajutiselt süvenedavõi alles tekkida. Posturaalnehüpotensioon: Kliinilistes uuringutestäheldati vanuritel harva posturaalsethüpotensiooni. Nii nagu teiste143

KESKNÄRVISÜSTEEMneuroleptiline sündroom, midaiseloomustab hüpertermia, lihasrigiidsus,autonoomne ebastabiilsus, suurenenudkreatiniinfosfokinaasi aktiivsus jm.Ettevaatlik peab olema ordineerimiselParkinsoni tõvega ja Lewy kehadementsusega patsientidele, kellel onsuurem oht maliigse neuroleptilisesündroomi tekkeks, samuti on neilsuurenenud tundlikkus antipsühhootilisteravimite suhtes. Klassikalisedneuroleptikumid langetavad krambiläve.Ettevaatlikult soovitatakse ravida epilepsiatpõdevaid haigeid. Patsiente peab hoiatamaliigse toidutarbimise eest, sest ravim võibsoodustada kehakaalu suurenemist.KÕRVALTOIMED: Unetus, agitatsioon,ängistus, peavalu.KOOSTOIMED: Esmalt peab hoiatamakombineerimise eest teiste tsentraalselttoimivate ravimitega. Antagoniseeriblevodopa ja teistedopaminomimeetikumide toimet.Karbamasepiin vähendab antipsühhootilisefraktsiooni sisaldust vereplasmas.Fenotiasiinid, tritsüklilisedantidepressandid ja mõnedbeeta-adrenoblokaatorid võivadsuurendada vereplasmas risperidoonikontsentratsiooni, kuid mitteantipsühhootilise fraktsiooni sisaldust.Rispen, Zentiva, Kaet. tabl. 1 mg N20;Kaet. tabl. 2 mg N20; Kaet. tabl. 3 mgN20; Kaet. tabl. 4 mg N20Risperidon Actavis, Actavis, Tabl. 1 mgN20, 60; Tabl. 2 mg N20, 60; Tabl. 3 mgN20, 60; Tabl. 4 mg N20, 60Rispolept, Johnson & Johnson, Kaet.tabl. 1mg N60; Kaet. tabl. 2mg N60; Kaet.tabl. 3mg N60; Kaet. tabl. 4mg N60; P.olah. 1mg/ml 100ml N1Risset, AWD, Tabl. 1 mg N20, 60; Tabl. 2mg N20, 60; Tabl. 3 mg N20, 60; Tabl. 4mg N20, 60Risperidoon(süstesuspensioon)RisperidonumRAVIMITÜÜP: TeisedantipsühhootikumidNÄIDUSTUS: Skisofreenia säilitusravikspatsientidel, kellel on suukaudseteantipsühhootikumidega saavutatudhaiguse stabilisatsioon.ANNUSTAMINE: Algannus: suuremaleosale patsientidest on soovitatavaksannuseks 25 mg intramuskulaarselt igakahe nädala järel. Patsientidel, kes onkahe või enama nädala vältel saanudkindlas annuses suukaudset risperidooni,tuleks kasutada järgnevat vahetusskeemi.Patsiendid, keda raviti suukaudserisperidooni annusega 4 mg või vähem,peaksid saama 25 mg ravimit RISPOLEPTCONSTA, samal ajal kui patsiendid, kedaraviti suuremate suukaudsete annustega,peaksid saama suuremat 37,5 mgRISPOLEPT CONSTA annust. Patsientidel,kes ei võta suukaudset risperidooni, tuleksi.m. algannust valides arvestadasuukaudse ravieelse annusega. Soovitatavalgannus on 25 mg ravimit RISPOLEPTCONSTA iga kahe nädala järel. Patsiendid,kes kasutavad suukaudseteantipsühhootikumide suuremaid annuseid,peaksid saama suuremat 37,5 mgRISPOLEPT CONSTA annust. Esimeselesüstele järgneb kolmenädalane vahefaas,mille ajal tuleb tagada piisavantipsühhootiline toime suukaudserisperidooniga või eelnevalt kasutatudantipsühhootikumidega. RavimitRISPOLEPT CONSTA ei tohi kasutadaskisofreenia ägenemiste korral, kui ei oletagatud piisav antipsühhootiline toimesuukaudse risperidooniga või eelnevaltkasutatud antipsühhootikumigakolmenädalase vahefaasi ajal, mis järgnesesimesele RISPOLEPT CONSTA süstele.Säilitusannus: suuremale osalepatsientidest on soovitatavaks annuseks25 mg intramuskulaarselt iga kahe nädalajärel. Mõned patsiendid võivad vajadasuuremaid 37,5mg või 50 mg annuseid.Annust ei tohi suurendada sagedamini kuiiga 4 nädala järel. Annuse kohandamisemõju ei ole oodata varem kui 3 nädalatpärast esimest suurema annusega süstet.Kliinilistes uuringutes annusega 75 mgtäiendavatkasu ei täheldatud. Suuremad kui 50 mgannused iga kahe nädala järel ei olesoovitatavad.LASTELE: Ei soovitata alla 18-aastastellastel ohutuse ja efektiivsuse andmetepuudumise tõttu kasutada.RASEDATELE: Ei tohi kasutada, kui seepole hädavajalik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Varem risperidoonravimittesaanud patsientidel on soovitataveelnevalt hinnata ravimi taluvustsuukaudse risperidooniga ning allesseejärel alustada ravimiga RISPOLEPTCONSTA.Eakatel dementsusega patsientidel ei oleravimit uuritud ja seetõttu ei ole ravimselles patsientide rühmas näidustatud.Dementsetel eakatel tehtudplatseebokontrollitud uuringutes tekkisravimit saanute seas ajuveresoonkonnatüsistusi (nagu mh surmaga lõppenudajuinsult ja transitoorne isheemiahoog)märkimisväärselt sagedamini (ligikaudu 3korda) kui platseeborühma patsientidel(keskmine vanus 85 aastat;Antipsühhootilisedvanusevahemik 73 kuni 97 aastat).Peamiselt eakatel dementsetel patsientidel(>65-aastastel) tehtud kuue kontrollituduuringu ühendatud andmete põhjal tekkisrisperidooni saanutel ajuveresoonkonnatüsistusi 3,3%-l (33/1009) ja platseebotsaanutel 1,2%-l (8/712). Riskisuhe (95%usaldusintervall) oli 2,96 (1,34; 7,50).Suurenenud riski mehhanism ei ole teada.Suurenenud riski ei saa välistada teisteantipsühhootikumide või teiste patsientideerirühmade korral. Ravimit tuleb kasutadaettevaatusega insuldi riskifaktoritegapatsientidel.Risperidooni alfa-blokeeriva toime tõttuvõib tekkida (ortostaatiline) hüpotensioon,eriti ravi alguses. Turustamisejärgselt onrisperidooni ja vererõhuravimitesamaaegsel kasutamisel kirjeldatudkliiniliselt olulist hüpotensiooni.Südameveresoonkonna haigustega (stsüdamepuudulikkus, müokardiinfarkt,südame juhtehäired, dehüdratsioon,hüpovoleemia või ajuveresoonkonnahaigus) patsientidel tuleb risperidoonikasutada ettevaatlikult. Kui ortostaatilinehüpotensioon püsib, tuleb hinnata ravijätkamisest saadavat kasu ja võimalikkeriske.Dopamiini retseptoritesse antagonistilikulttoimivaid ravimeid on seostatudtardiivdüskineesia tekkega, millele oniseloomulikud rütmilised sundliigutusedpeamiselt keelel ja/või näopiirkonnas.Ekstrapüramidaalnähtude teke ontardiivdüskineesia riskifaktoriks. Kuitekivad tardiivdüskineesia sümptomid,tuleb kaaluda kõigi antipsühhootikumideärajätmist.Antipsühhootikumidega seoses onteatatud maliigsest neuroleptilisestsündroomist, mida iseloomustavadhüpertermia, lihasejäikus, autonoomneebastabiilsus, teadvusehäired ja kreatiinifosfokinaasi sisalduse tõus seerumis. Muudnähud võivad olla müoglobinuuria(rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus.Sel juhul tuleb kõik antipsühhootikumid(sh RISPOLEPT CONSTA) ära jätta. Kuiantipsühhootikume (sh RISPOLEPTCONSTA) määratakse Parkinsoni tõve võiLewy kehadega dementsusegapatsientidele, peab arst kaaluma riskide jakasu suhet, sest Parkinsoni tõbi võibägeneda risperidooni toimel. Mõlemasrühmas on suurem võimalus maliigseneuroleptilise sündroomi tekkeks ningsamuti on selle rühma patsiendidtundlikumad antipsühhootikumide suhtes,sellised patsiendid kõrvaldati kliinilistestuuringutest. Tundlikkus võib avaldudasegasuse, nürimeelsuse, ebastabiilsekõnnaku (sagedaste kukkumistega) ningekstrapüramidaalnähtudena.Väga harva on RISPOLEPT CONSTA-ravi145

Antipsühhootilisedajal teatatud hüperglükeemia tekkest võisuhkurtõve ägenemisest. Soovitatav onpatsienti kliiniliselt jälgida, mis on eelkõigetähtis diabeetikute ning diabeediriskigapatsientide ravis. Koekultuuri uuringudnäitavad, et raku kasvu inimese rinnatuumorites võib stimuleerida prolaktiin.Ehkki selget seost antipsühhootikumidemanustamisega ei ole kliinilistes egaepidemioloogilistes uuringutes senidemonstreeritud, on soovitatav vastavaanamneesiga patsientide puhul ollaettevaatlik. Ravimit tuleb kasutadaettevaatusega eelnevahüperprolaktineemiaga ning võimalikuprolaktiin-sõltuva tuumoriga patsientidel.Väga harva on turustamisjärgses perioodisteatatud QT-intervalli pikenemisest. Naguteiste antipsühhootikumide puhul, tulebrisperidooni määrata ettevaatusegapatsientidele, kellel onsüdameveresoonkonna haigus,bradükardia või elektrolüütide tasakaaluhäireid (nt hüpokaleemia,hüpomagneseemia) või kelleperekonnaliikmetel on QT-intervallipikenemine, sest neil juhtudel on suuremrisk arütmia tekkeks. Eelnenu on oluline kajuhul, kui patsient saab ravimeid, mispikendavadQT-intervalli. Kui patsiendil on olnudkrampe või on kõrge krambilävi, tulebravimit kasutada ettevaatusega.Alfa-adrenergiliste toimete blokeerimisetõttu võib raviga seoses tekkida priapism.Antipsühhootikume on seostatudprobleemidega kehatüve temperatuurialandamisel. Sellele tuleb tähelepanupöörata, kui ravimit määrataksepatsientidele, kellel võib mingil põhjuselkehatemperatuur tõusta, nt tugev kehalinekoormus, kõrge temperatuurigakeskkonnas viibimine, antikoliinergiliseteravimite manustamine või dehüdratsiooniseisund.Nagu kõigi antipsühhootikumide puhultuleb patsiente hoiatada võimalikukehakaalu tõusu osas. Kehakaalu tulebkontrollida regulaarselt. Erinevaltrisperidooni suukaudsetestravimivormidest ei ole ravimit neeru- egamaksakahjustusega patsientidel uuritud.Ravimit tuleb selles patsientide rühmaskasutada ettevaatusega. Tähelepanutuleb pöörata sellele, et mitte süstidaravimit tahtmatult veresoonde.KÕRVALTOIMED: Unetus, ärevus,peavalu, ülemiste hingamisteedeinfektsioon, parkinsonism, depressioon jaakatiisia.KOOSTOIMED: Koostoimeuuringud viidiläbi suukaudselt manustatava ravimiga.Nagu teistegi antipsühhootikumide puhul,on vajalik ettevaatus, kui risperidoonimanustatakse QT-intervalli pikendavate146ravimitega, nt Ia klassi antiarütmikumid(nt kinidiin, düsopiramiid, prokaiinamiid),III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon,sotalool), TSAD (nt amitriptülliin),tetratsüklilised antidepressandid (ntmaprotiliin), osad antihistamiinikumid,teised antipsühhootikumid ning osadmalaariavastased ravimid (nt kiniin jameflokiin), või ravimitega, mis põhjustavadelektrolüütide tasakaaluhäireid(hüpokaleemia, hüpomagneseemia),bradükardiat või inhibeerivad risperidoonimetabolismi maksas. See loetelu ei olelõplik.Ravimi võimalik mõju teistele ravimitele:Risperidooni tuleb tänu suurenenudsedatsiooniriskile kombinatsioonis teistetsentraalse toimega ainetega(märkimisväärselt alkoholi sisaldavadained, opiaadid, antihistamiinikumid jabensodiasepiinid) kasutada ettevaatusega.Võib antagoniseerida levodopa ja teistedopamiini agonistide toimet. Kui sellekombinatsiooni kasutamine on vajalik, eritiParkinsoni tõve lõppstaadiumis, tulebmäärata iga ravi väikseim efektiivneannus.Turustamisejärgselt on risperidooni javererõhuravimite samaaegsel kasutamiselkirjeldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni.Teiste ravimite võimalik mõju ravimile.Karbamasepiini puhul on näidatud võimetvähendada risperidooni aktiivse fraktsioonisisaldust plasmas. Sarnast mõju võibtäheldada ka teiste CYP 3A4maksaensüümide indutseerijate nagurifampitsiini, fenütoiini ja fenobarbitaalipuhul, samuti toimib ka P-glükoproteiin.Kui alustatakse või lõpetatakse ravikarbamasepiini või teiste CYP 3A4maksaensüümide/P-glükoproteiini (P-gp)aktiveerijatega, peab arst ravimi annusedüle hindama. CYP 2D6 pärssijadfluoksetiin ja paroksetiin suurendavadrisperidooni sisaldust plasmas ningvähesemal määral antipsühhootilisefraktsiooni sisaldust. Oodata on teiste CYP2D6 inhibiitorite (nagu kinidiin) sarnastmõju risperidooni sisaldusse plasmas. Kuialustatakse või lõpetatakse samaaegsetravi fluoksetiini või paroksetiiniga, peabarst annuseid üle hindama. Verapamiil(CYP 3A4 ja P-gp inhibiitor) suurendabrisperidooni sisaldust plasmas.Fenotiasiinid, TSAD ja osadbeetablokaatorid võivad suurendadarisperidoonisisaldust plasmas, kuid ei mõjutaantipsühhootilist fraktsiooni. Amitriptülliinei mõjuta risperidooni või aktiivseantipsühhootilise fraktsioonifarmakokineetikat. Tsimetidiin ja ranitidiinsuurendavad risperidooni biosaadavust,kuid aktiivset antipsühhootilist fraktsioonivaid minimaalselt. CYP 3A4 inhibiitorKESKNÄRVISÜSTEEMerütromütsiin ei muuda risperidooni egaantipsühhootilise fraktsioonifarmakokineetikat.Rispolept Consta, Janssen-Cilag, Inj. 25mg + eeltäidetud süstal lahustiga N1; Inj.37,5 mg + eeltäidetud süstal lahustiga N1;Inj. 50 mg + eeltäidetud süstal lahustigaN1SertindoolSertindolumRAVIMITÜÜP: Indooli derivaadidNÄIDUSTUS: Skisofreenia ravi.Kardiovaskulaarsetel ohutuskaalutlusteltohib sertindooli kasutada ainultpatsientidel, kes ei talu vähemalt ühte teistantipsühhootilist ravimit. Sertindooli eitohi kasutada erakorralistes olukordadesägedate segasusseisundite kiireksleevendamiseks.ANNUSTAMINE: Sertindoolimanustatakse suu kaudu ühekordseööpäevase annusena ja see ei sõltusöögiaegadest.Sedatsiooni vajavatele patsientidele võibsamaaegselt manustada bensodiasepiini.Märkus: EKG-monitooring on vajalik ennesertindoolravi alustamist ja ravi ajal.Kliinilised uuringud on näidanud, etsertindool põhjustab QT-intervallipikenemist suuremal määral kui mõnedteised antipsühhootikumid. Seetõttu tohibsertindooli kasutada ainult patsientidel, kesei talu vähemalt ühte teistantipsühhootilist ravimit. Raviarstidpeavad hoolikalt järgima vajalikkeohutusmeetmeid.Kõigil patsientidel tuleb ravi alustadaannusega 4 mg päevas. Seejärel tulebannust suurendada 4 mg kaupa 4...5päeva järel kuni optimaalse ööp.säilitusannuse saavutamiseni vahemikus12...20 mg. Sertindooli alfa1-blokeerivatoime tõttu võivad esmasel annusetiitrimise perioodil ilmneda posturaalsehüpotensiooni sümptomid. 8 mgalgannuse puhul või annuse kiirelsuurendamisel suureneb oluliseltposturaalse hüpotensiooni oht.Säilitusravi: individuaalsest ravivastusestsõltuvalt võib annust suurendada kuni 20mg-ni päevas. Maksimaalse 24 mg annusekasutamist tuleks kaaluda vaiderandjuhtudel, kuna kliinilised uuringud eiole näidanud efektiivsuse suurenemist 20mg ületavate annuste puhul ningsuureneda võib QT-intervalli pikenemiseoht.Patsientide vererõhku tuleb kontrollidatiitrimisperioodil ja säilitusravi alguses.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei oleuuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.

KESKNÄRVISÜSTEEMVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Sertindoolon vastunäidustatud patsientidel, kellelesineb teadaolev korrigeerimatahüpokaleemia või hüpomagneseemia.Vastunäidustatud patsientidel, kellel onanamneesis kliiniliselt väljendunudkardiovaskulaarne haigus südamepaispuudulikkus, üdamehüpertroofia,rütmihäired või bradükardia. Peale selle eitohi sertindooli kasutada patsientidel, kellelesineb kaasasündinud pika QT sündroomvõi kellel on see haigusperekonnaanamneesis, samuti teadaolevaomandatud QT-intervalli pikenemisegapatsientidel.Sertindool on vastunäidustatudpatsientidel, kes saavad QT-intervallioluliselt pikendavaid ravimeid.Vastunäidustatud on sertindoolimanustamine koos ravimitega, misinhibeerivad maksa tsütokroom P450 3Aensüüme.Sertindool on vastunäidustatud raskemaksapuudulikkuse korral.RISKID: Kardiovaskulaarsüsteem: kunaon alfa1-blokeeriv toime, võivadtitreerimise perioodil tekkida ortostaatilisehüpotensiooni sümptomid. Võib mõnedelpatsientidel pikendada QT-aega. QT-ajapikenemise risk on suurem patsientidel,keda ravitakse samaaegselt QT-aegapikendavate ravimitega või ravimitega, misinhibeerivad sertindooli metabolismi.Ordineerida ettevaatlikult patsientidele,kellel on teadaolev kardiovaskulaarnehaigus või muu haigus, mille korralhüpotensioon on predisponeeritud. Enneravi alustamist tuleb teha EKG, et määratapatsiendi QT-intervall. Kaaliumi jamagneesiumi sisaldust plasmas tulebvajadusel korrigeerida ja hoida normaalseltasemel. Antipsühhootikumid võivadinhibeerida dopamiini agonistide toimet,mistõttu parkinsonismihaigetele tulebordineerida ettevaatlikult. Kerge võimõõduka maksakahjustusega patsiendidvajavad aeglasemat annuse tiitrimist ningväiksemat toetusravi annust. Võibmõjutada diabeedihaigete reageerimistinsuliinile ja glükoosile, mistõttu võibtekkida vajadus diabeediravikorrigeerimiseks. Tardiivse düskineesiatekkepõhjuseks loetaksedopamiiniretseptorite ülitundlikkustbasaalsetes tuumades, mis omakorda onpõhjustatud kroonilisest retseptoriteblokeerimisest antipsühhootikumide poolt.Patsientidele, kellel on esinenud krampe,tuleb ordineerida ettevaatlikult.Antipsühhootikumide kasutamisel onkirjeldatud potentsiaalset fataalsetsümptomite kompleksi - maliigsetneuroleptilist sündroomi, mille ravi peabsisaldama antipsühhootikumi manustamisekohese lõpetamise. Kuigi ei ole sedatiivsettoimet, peaks enne auto või masinatejuhtimist ära ootama individuaalsereaktsiooni ravimile.KÕRVALTOIMED: Kehakaalusuurenemine, QT-intervalli pikenemine,erütrotsüütide leid uriinis, leukotsüütideleid uriinis, perifeersed tursed, pearinglus,paresteesia, nohu/ninakinnisus, hingeldus,suukuivus, posturaalne hüpotensioon,ejakulatsioonihäired (vähenenudejakulatsioonimaht).KOOSTOIMED: Metaboliseeritaksepeamiselt tsütokroom P450 isoensüümideCYP2D6 ja CYP3A vahendusel. CYP2D6 onpolümorfne ensüüm, mida võivadinhibeerida mitmed psühhotroopsed jamuud ravimid. CYP3A isoensüümidesubstraatideks on immuunmodulaatorid,kaltsiumikanalite blokaatorid ja III klassiantiarütmikumid. Teadaolevad CYP3Ainhibiitorid on tsimetidiin, mitmedimidasoolirea seentevastased ained ningmakroliidid. Metabolismi aeglustavadtugevalt CYP isoensüümide indutseerijad,eriti karbamasepiin ja fenütoiin, mis võivadsertindooli kontsentratsiooni plasmas 2...3korda langetada.Serdolect, Lundbeck, Tabl. 4 mg N30,100; Tabl. 12 mg N28, 100; Tabl. 16 mgN28, 100; Tabl. 20 mg N28, 100SulpiriidSulpiridumRAVIMITÜÜP: BensamiididNÄIDUSTUS: Skisofreenia.ANNUSTAMINE: 400...800 mg ööp.,jaotatuna 2 manustamiskorra vahel.Produktiivse (peamiselt positiivse)sümptomaatika korral suurendatakseannust kuni 2400 mg-ni päevas.LASTELE: Alla 14-a puhul ei ole ohutus jaefektiivsus tõestatud.RASEDATELE: Kasutamine on lubatudvaid siis, kui oodatav terapeutiline efektemale ületab võimaliku riski lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Feokromotsütoom. Porfüüria.Kesknärvisüsteemi pärssivate teguritepoolt põhjustatud kooma. Tõsinevereloome pidurdatus. Imetamisperiood.RISKID: Aktiveeriva toime tõttu tulebravimit ettevaatlikult kasutada hüpomaaniaja maania sümptomitega patsientidel.Ettevaatlikult kasutada südame- javeresoonkonna haiguste, hüpotensiooni,parkinsonismi, epilepsia, kinnise nurgagaglaukoomi, prostata hüpertroofia janeerufunktsiooni häirete korral.Maksapuudulikkusega patsientidel võibmanustamine põhjustada koomakujunemise. Lastel ja eakatel patsientidelon kõrvaltoimete tekke risk suurem. KunaAntipsühhootilisedvähendab iiveldustunnet ja okserefleksi,võib ta varjata mürgistusnähtusid (shsüdameglükosiididega), iileust jaajukasvajast tingitud sümptome.KÕRVALTOIMED: Erutuvus, ärevus,unehäired, tähelepanu- jakontsentreerumishäired; suurte annustekorral - sedatiivne toime.KOOSTOIMED: Võib tugevdada alkoholi,KNS pärssivate ja hüpotensiivsete ravimitetoimet. Kasutamine koossüdameglükosiididega võib varjata nendemürgistusnähtusid. Samaaegnekasutamine antiarütmikumidega, mispikendavad QT-aega, võib suurendadasüdame rütmihäirete tekke riski.Antagonistlik toimeM-kolinoblokaatoritesse (näiteks atropiin jametüülskopolamiin) ja dopamiinergilistesse(näiteks levodopa, bromokrüptiin)preparaatidesse, neutraliseeridesnimetatud ravimite toimet. Metoklopamiidija sulpiriidi koosmanustamisel suurenebekstrapüramidaalhäirete tekke risk.Antatsiidid vähendavad imendumistseedetraktist, vähendades seega kabiosaadavust.Betamaks, Grindeks, Tabl. 50mg N30;Tabl. 100mg N30; Tabl. 200mg N30ZiprasidoonZiprasidonumRAVIMITÜÜP: Antipsühhootilised ained,indooli derivaadidNÄIDUSTUS: Skisofreenia. Bipolaarsehäirega kaasuvate maniakaalsete võisegatüüpi episoodide (kas psühhootilistesümptomitega või ilma) raviANNUSTAMINE: Skisofreenia jabipolaarse häire maniakaalsete episoodideakuutravis on soovitatavaks annuseks 40mg 2 korda ööp., manustatuna koostoiduga. Ööp. annust on seejärel võimalikkorrigeerida vastavalt patsiendiindividuaalsele kliinilisele seisundile kunimax 80 mg 2 korda ööp. Vajadusel võibmax soovitatava annuseni jõuda juba 3.ravipäeval. Eriti oluline on mitte ületadamaksimaalset annust, sest ohutusprofiilannustega üle 160 mg ööpäevas ei olekindlaks tehtud ja ziprasidoon pikendabannusest sõltuvalt QT-intervalli.Säilitusravil olevatele patsientidele tulebmanustada väikseim efektiivne annus;paljudel juhtudel võib osutuda piisavaks 20mg suurune annus, manustatuna 2 kordaööp.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust alla 18-aei ole uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi mõne abiaine suhtes. Kliiniliseltolulised südame kahjustused (nt hiljutine147

Antipsühhootilisedmüokardiinfarkt, kompenseerimatasüdamepuudulikkus, rütmihäired, milleraviks kasutatakse IA ja III klassiantiarütmikume), QT-intervalli pikenemine(sh kaasasündinud), ventrikulaarnearütmia anamneesis või torsade depointes, ravimata hüpokaleemia,QT-intervalli pikendavad teised ravimid.Samaaegne ravi QT-intervalli pikendavateravimitega, nagu IA ja III klassiantiarütmikumid, arseentrioksiid,halofantriin, levometadüülatsetaat,mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid,spaarfloksatsiin, gatifloksatsiin,moksifloksatsiin, dolasetroonmesülaat,meflokviin, sertindool, tsisapriid.RISKID: Põhjustab kerget kuni mõõdukatannusest sõltuvat QT-intervalli pikenemist.Ettevaatus on vajalik tõsise bradükardiakorral. Elektrolüütide tasakaaluhäired,nagu hüpokaleemia ja hüpomagneseemia,suurendavad tõsiste rütmihäiretetekkeriski, mistõttu on vajalik sellistehäirete kõrvaldamine enne ziprasidoonravialustamist. Stabiilse südamehaigusegapatsientide ravimisel tuleb enne ravialustamist teha EKG. Selliste kardiaalsetesümptomite ilmnemisel nagusüdamepekslemine, peapööritus, minestusvõi krambid tuleb arvestada tõsistesüdame rütmihäirete võimalusega ning viialäbi kardiaalse seisundi hindamine, shEKG. Kui QT-intervall ületab 500millisekundit, on soovitatav ravi lõpetada.Seoses antipsühhootikumide, sealhulgasziprasidooni kasutamisega on harvadeljuhtudel täheldatud pahaloomuliseneuroleptilise sündroomi (PNS) tekkimist.PNSi tekkimisel tuleb viivitamatultkatkestada ravi kõikideantipsühhootikumidega. Sarnaselt teisteleantipsühhootikumidele võib pikaaegse ravikorral põhjustada tardiivdüskineesiat võimõne muu tardiivseekstrapüramidaalsündroomi teket.Ettevaatlik tuleb olla nende patsientideravimisel, kellel on varem esinenudkrambid. Raske maksapuudulikkusegapatsientidel tuleb kasutada ettevaatusega,sest kliiniline kogemus on piiratud. Kapslidsisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel ontegemist selliste harvaesinevate pärilikehaigustega nagu galaktoosi talumatus,laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosimalabsorptsioon, ei tohi antud ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Rahutus, düstoonia,düskineesia, akatiisia,ekstrapüramidaalhäire, parkinsonism,treemor, pearinglus, sedatsioon, unisus,peavalu, nägemise ähmastumine, iiveldus,oksendamine, kõhukinnisus, düspepsia,suukuivus, suurenenud süljeeritus,lihasjäikus, asteenia, väsimus.KOOSTOIMED: Et ei saa välistada148ziprasidooni ja nende ravimite aditiivsettoimet, ei tohiks manustada koosQT-intervalli pikendavate ravimitega naguIA ja III klassi antiarütmikumid,arseentrioksiid, halofantriin,levometadüülatsetaat, mesoridasiin,tioridasiin, pimosiid, spaarfloksatsiin,gatifloksatsiin, moksifloksatsiin,dolasetroonmesülaat, meflokviin,sertindool või tsisapriid. Arvestadesprimaarset toimet KNS tuleb ollaettevaatlik koosmanustamisel teistetsentraalselt toimivate ravimite jaalkoholiga. CYP3A4 inhibiitor ketokonasool(400 mg ööpäevas) suurendasseerumikontsentratsiooni

KESKNÄRVISÜSTEEMvõrdne 25 mg flufenasiindekanoaadi, 40mg cis(Z)-flupentiksooldekanoaadi või 50mg haloperidooldekanoaadiga.EAKATELE: Acutard inj.: max annus 1süste kohta on 100 mg.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjuseltekkinud teadvushäired (nt mürgistusetõttu alkoholi, barbituraatide võiopiaatidega), kooma.RISKID: Neuroleptikumide kasutamiselvõib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus). Risk on sedasuurem, mida tugevatoimelisem on ravim.Sarnaselt teiste neuroleptikumidega peabkasutamisel ettevaatlik olema orgaaniliseajukahjustuse, krambiseisundite ja raskemaksa- või südamehaiguse korral. Naguon kirjeldatud teiste psühhotroopseteravimite puhul, võib muuta patsienditundlikkust insuliini ja glükoosi suhtes,mistõttu võib diabeetikute puhul vajalikolla antidiabeetilise ravi korrigeerimine.Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravisaavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgidaning võimalusel säilitusannust vähendada.Parkinsoni tõve korral tuleb ravimitkasutada ettevaatusega. Ravimikasutamisel võib tekkidafotosensibilisatsiooni reaktsioon jaseepärast on soovitatav vältida otsestpäikesevalgust.Ravi lõpetamisel alandage annustjärk-järgult.Sarnaselt teiste antipsühhootikumiderühma kuuluvate ravimitega võibzuklopentiksool põhjustada QT-intervallipikenemist. Püsiva QT-intervallipikenemise korral võib suureneda riskmaliigsete arütmiate tekkeks. Seetõttutuleb zuklopentiksooli ettevaatusegakasutada vastava eelsoodumusega isikutel(hüpokaleemia, hüpomagneseemia võigeneetiline eelsoodumus) ja patsientidel,kellel on anamneesis kardiovaskulaarsedhäired, nt QT-intervalli pikenemine,väljendunud bradükardia (

Antidepressandidhaiguse remissiooni saabumiseni. Vägaettevaatlik peab olema manustamiselkilpnäärme ületalitlusega patsientidele võipatsientidele, kes saavadkilpnäärmeravimeid, kuna võivad tekkidasüdame rütmihäired. Eakad patsiendidkalduvad eriti posturaalse hüpotensioonitekkele. Maniakaal-depressiivsepsühhoosiga patsientidel võib toimudanihe maniakaalse faasi suunas; maaniasümptomite tekkimisel tuleb amitriptüliinära jätta. Kui kasutatakse skisofreeniadepressiivse komponendi korral, võivadsüveneda psühhootilised sümptomid.Harvaesineva silma madala eeskambri jakambri kitsa nurga korral võivad pupillilaienemise tõttu avalduda ägedaglaukoomi episoodid. Anesteetikumidemanustamine ravi ajal tri/tetratsüklilisteAD-ga võib suurendada südamerütmihäirete ja hüpotensiooni riski. Võibmuuta tundlikkust insuliini ja glükoosisuhtes, mistõttu võib vajalik ollaantidiabeetilise ravi korrigeeriminediabeetikutel; ka depressioon ise võibmõjutada patsiendi veresuhkrusisaldust.TSAD kasutamisel koos antikoliinergilisteravimite või neuroleptikumidega onkirjeldatud hüperpüreksiat. Ravi järskkatkestamine pärast pikaajalist ravi võibpõhjustada ärajäämanähtusid nagupeavalu, halb enesetunne, unetus jaärrituvus. Need sümptomid ei viitasõltuvusele. Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)suurenenud ohuga, mis püsib kuniremissiooni saabumiseni. Kuna paranemistei pruugi ilmneda esimese paari või enamaravinädala jooksul, tuleb patsientehoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.Amitriptüliini (nagu teisigi tritsüklilisiantidepressante) ei tohi kasutadadepressiooni raviks lastel ja alla18-aastastel noorukitel. Depressiooniuuringud selles vanusegrupis ei olenäidanud TSAD kasulikku toimet.Kliinilistes uuringutes esinesantidepressantidega ravitud lastel janoorukitel platseebogrupiga võrreldesrohkem suitsiidikäitumist(enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) javaenulikkust (peamiselt agressiivsust,vastanduvat käitumist ja viha). Riski ei saavälistada amitriptüliini kasutamisel. Lisakson TSAD seotud kardiovaskulaarsetekõrvaltoimete riskiga kõigisvanusegruppides.KÕRVALTOIMED: Treemor, pearinglus,peavalu, unisus, suurenenud higistamine,suukuivus, kõhukinnisus, iiveldus, väsimus,akommodatsioonihäired, posturaalne150hüpotensioon, südamekloppimine,tahhükardia, kehakaalu suurenemine,segasusseisund, libiido langusKOOSTOIMED: Koosmanustaminevastunäidustatud: MAO inhibiitorid -"serotoniinisündroomi" tekkimise oht.Koosmanustamist ei soovitata:Sümpatomimeetikumid: amitriptüliin võibtugevdada adrenaliini, efedriini,isoprenaliini, noradrenaliini, fenüülefriini jafenüülpropanolamiini kardiovaskulaarseidtoimeid. Võivad mõjutada guanetidiini,betanidiini, reserpiini, klonidiini jametüüldopa vererõhku langetavat toimet.TSAD võivad tugevdada nende ravimitepoolt silmadele, KNS, sooletraktile jakusepõiele avaldatavat toimet; ravimitesamaaegsest manustamisest tuleb hoidudaparalüütilise iileuse, hüperpüreksia jmssuurenenud riski tõttu. KNS pärssivadained. Potentseerib alkoholi, barbituraatideja teiste KNS pärssivate ainete toimet.Tsimetidiin ja metüülfenidaat suurendavadTSAD kontsentratsiooni plasmas ja sellegakaasnevat toksilisust. TSAD janeuroleptikumid inhibeerivad teineteisemetabolismi.Amitriptüliini antihistamiinne toime onsamas suurusjärgus kui difeenhüdramiinil;seetõttu võib amitriptüliin vähendadaalkoholi disulfiraamreaktsiooni.Amitriptylin nycomed, Nycomed, Tabl.10mg N50; Tabl. 25mg N50, 100Amitriptyline-Grindeks, Grindeks, Tabl.10mg N50; Tabl. 25mg N50Saroten, Lundbeck, Tabl. 10mg N100;Tabl. 25mg N100; Ret. caps. 50mg N100BupropioonBupropionumRAVIMITÜÜP: Katehhoolamiinideneuronaalse tagasihaarde selektiivneinhibiitorNÄIDUSTUS: Depressiooni ravi.ANNUSTAMINE: Soovitatav esialgneannus on 150 mg 1 kord ööp. Kliinilistesuuringutes ei ole kinnitatud optimaalsetraviannust. Kui pärast 4 nädalat kestnudravi selle annusega ei ole paranemistilmnenud, võib annust suurendada 300mg-ni 1 kord päevas. Kahe järjestikuseannuse manustamise vahe peab olemavähemalt 24 tundi. Bupropiooni toimealgust on täheldatud 14 päeva pärast ravialustamist. Nagu kõigi antidepressantidepuhul, võib täieliku depressioonivastasetoime avaldumiseks kuluda mituravinädalat.Depressiooni ravi peab kestma vähemalt6 kuud, et tagada haigusnähtudeparanemine.Väga sage kõrvaltoime on unetus, mis onenamasti mööduva iseloomuga. UnetuseKESKNÄRVISÜSTEEMvähendamiseks tuleb hoiduda ravimimanustamisest enne magamaminekut(eeldusel, et annuste vaheline intervall onvähemalt 24 tundi).LASTELE: Ohutus ja efektiivsus alla 18-aei ole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui loodetav kasu kaalub ülesvõimalikud riskid.VASTUNÄID.: Vastunäidustatudpatsientidele, kellel esineb ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Vastunäidustatud patsientidele, kesvõtavad mõnda teist bupropioonisisaldavat ravimit, kuna krampideesinemissagedus on annusest sõltuv.Vastunäidustatud krambiseisundite (shanamneesis) korral. Vastunäidustatudpatsientidele, kellel on teadaolev KNSkasvaja. Vastunäidustatud alkoholi võirahustite (nt bensodiasepiinide jabensodiasepiinisarnaste ainete) järsuärajätmise ajal, kuna suureneb krampidetekkeoht.Vastunäidustatud patsientidele, kellel onraske maksatsirroos. Vastunäidustatudpatsientidele, kellel on praegusel hetkel võikunagi varem diagnoositud bulimia võianorexia nervosa. MAO inhibiitoritegasamaaegne kasutamine onvastunäidustatud.Pöördumatu toimega MAO inhibiitoritegaravi lõpetamise ja bupropioon-ravialustamise vahele peab jääma vähemalt14-päevane intervall. Pöörduva toimegaMAO inhibiitorite puhul piisab 24 tunnist.RISKID: Toimeainet modifitseeritultvabastavate bupropiooni tablettidesoovitatust suuremaid annuseid ei tohikasutada, kuna bupropiooni kasutamistseostatakse annusest sõltuvakrambiriskiga. Preparaadi kasutamisegaseotud krambirisk on sõltuvuseskrambiläve alandavate riskifaktoriteolemasolust. Seetõttu tuleb ettevaatusegamanustada patsientidele, kellel on üks võienam krambiläve alanemist soodustavatseisundit.Kõiki patsiente tuleb uurida riskifaktoriteesinemise suhtes, milleks on - Krambilävealandavate ravimite (ntantipsühhootikumid, antidepressandid,malaariavastased ravimid, tramadool,teofülliin, süsteemsed steroidid, kinoloonidja sedatiivse toimega antihistamiinikumid)samaaegne kasutamine. - Alkoholi liignetarvitamine.- Anamneesis peatrauma. -Hüpoglükeemiliste ravimitega võiinsuliiniga ravitav suhkurtõbi. -Stimuleeriva toimega või söögiisupärssivate ravimite kasutamine. Ravi tulebkatkestada ja seda ei soovitata kasutadapatsientidel, kellel tekib ravi ajalkrambihoog.

KESKNÄRVISÜSTEEMFarmakokineetiliste koostoimete tõttu võibmuutuda bupropiooni või temametaboliitideplasmakontsentratsioon, millega võibkaasneda kõrvaltoimete suuremesinemissagedus (nt suukuivus, unetus,krambid). Seetõttu peab olema ettevaatlikbupropiooni samaaegsel manustamiselkoos ravimitega, mis võivad indutseeridavõi inhibeerida bupropiooni metabolismi.Bupropioon pärsib tsütokroom P450 2D6kaudu toimuvat metabolismi. Ettevaatlikpeab olema selle ensüümi kaudumetaboliseeruvate ravimite samaaegselmanustamisel. Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)suurenenud ohuga, mis püsib kuniremissiooni saabumiseni. Kuna paranemistei pruugi ilmneda esimese paari või enamaravinädala jooksul, tuleb patsientehoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidigaseotud juhte või kellel esinevadsuitsiidimõtted enne ravi alustamist, onteadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteksvõi -katseks ning neid tuleb ravi ajalhoolikalt jälgida. Ravikuuriga peakskaasnema patsientide, iseäranis kõrgeriskiga patsientide, põhjalik järelvalve,seda eriti ravi alguses ja annuse muutmisejärel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tulebteavitada vajadusest jälgida tervislikkuseisundit iga võimaliku kliinilisehalvenemise (kaasa arvatud uutesümptomite teke),suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise jaebatavaliste muutuste suhtes käitumisesning pöörduda sellistel juhtudel koheseltarsti poole. Mõnede neuropsühhiaatrilistesümptomite teke võib olla seotud kaspõhihaiguse või medikamentoosse raviga.Kaaluda tuleb raviskeemi muutmist,sealhulgas ravimi võimalikku ärajätmistpatsientidel, kellel tekivadsuitsiidimõtted/suitsidaalne käitumine, eritikui need sümptomid on tõsised, tekivadjärsku või ei ole olnud osa patsiendilesinevatest sümptomitest. Kirjeldatud onneuropsühhiaatrilisi sümptomeid. Eriti ontäheldatud psühhootilisi ja maniakaalseidsümptomeid, peamiselt psühhiaatrilisehaiguse anamneesiga patsientidel. Lisaksvõib depressioon olla bipolaarse häireesmaseks ilminguks. Üldiselt arvatakse(kuigi seda ei ole kontrollitud uuringutestõestatud), et sellise episoodi ravi ainultantidepressandiga võib suurendadasegatüüpi/maniakaalse episoodi tekketõenäosust bipolaarse häire riskigapatsientidel. Vähesed kliinilised andmedbupropiooni kasutamise kohtakombinatsioonis meeleolu stabiliseerivateravimitega bipolaarse häire anamneesigapatsientidel näitavad maniaks üleminekuväikest sagedust. Enne antidepressantravialustamist tuleb patsiente piisavalt uurida,et teha kindlaks, kas neil esineb riskbipolaarse häire tekkeks; selline uuriminepeab hõlmama põhjaliku psühhiaatriliseanamneesi võtmist, sealhulgas suitsiidi,bipolaarse häire ja depressiooni esinemisekohta perekonnas. Uuringuandmedloomadel viitavad ravimi võimalikulekuritarvitamisele. Ent vastavad inimestelläbiviidud uuringud ja ulatuslik kliinilinekogemus näitavad, et bupropioonikuritarvitamise võimalus on vähene.Elekterkrampravi (EKR) saavatelpatsientidel on bupropiooni kliinilisekasutamise kogemus piiratud. EKR jabupropiooni samaaegsel kasutamisel peabolema ettevaatlik. Ravi tuleb kohe ärajätta juhul, kui patsiendil tekivad ravi ajalülitundlikkusreaktsioonid. Arstid peavadolema teadlikud sellest, et sümptomidvõivad süveneda või taastekkida pärastpreparaadi ärajätmist ning patsiendiletuleb tagada piisava kestusega (vähemalt1 nädal) sümptomaatiline ravi. Tüüpilisedsümptomid on nahalööve, sügelus,nõgestõbi või valu rinnus, tõsisematestreaktsioonidest võivad tekkidaangioödeem, hingeldus/bronhospasm,anafülaktiline shokk, multiformne erüteemvõiStevens-Johnsoni sündroom. Samuti onesinenud artralgiat, müalgiat ja palavikku,millega on kaasnenud lööve ja muud hilisttüüpi ülitundlikkusele viitavad sümptomid.Enamikel patsientidel paranesidsümptomid pärast bupropioonravikatkestamist ja ravi alustamistantihistamiinikumi võiglükokortikosteroididega.Kardiovaskulaarse haigusega patsientidelon bupropiooni depressiooni ravikskasutamise kliiniline kogemus piiratud.Nendel patsientidel tuleb ravimit kasutadaettevaatusega. Ent südameisheemiatõvega patsientidel läbiviidudsuitsetamisest loobumise uuringutes olibupropioon üldiselt hästi talutav. Kergehüpertensiooniga mittedepressiivsetelpatsientidel ei põhjusta bupropioonvererõhu olulist tõusu. Samas on kliinilisespraktikas bupropiooni kasutavatelpatsientidel kirjeldatud hüpertensiooni, misvõib teatud juhtudel olla tõsine ja vajadaravi. Seda on täheldatud nii olemasolevahüpertensiooniga kui hüpertensioonitapatsientidel. Ravi alguses tulebregistreerida vererõhu algväärtus ningvererõhku ravi ajal jälgida, eritiolemasoleva hüpertensiooniga patsientidel.Kui tekib kliiniliselt oluline vererõhu tõus,tuleb kaaluda preparaadi ärajätmist.AntidepressandidBupropiooni ja transdermaalsenikotiinasendusravi samaaegnekasutamine võib põhjustada vererõhutõusu.Depressiooni ja muude psühhiaatrilistehäiretega lastel ja noorukitel onantidepressantravi seostatudsuitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisesuurenenud riskiga. Bupropioonmetaboliseerub maksas ulatuslikultaktiivseteks metaboliitideks, mismetaboliseeruvad edasi. Kerge jamõõduka maksatsirroosiga patsientidel eiole tervete vabatahtlikega võrreldestäheldatud bupropiooni farmakokineetikastatistiliselt olulisi erinevusi, kuidbupropiooni plasmakontsentratsiooni osasesineb suuremat individuaalsetvarieeruvust. Seetõttu peab kerge jamõõduka maksakahjustuse korralkasutama ettevaatusega. Kõikimaksakahjustusega patsiente tulebhoolega jälgida võimalike kõrvaltoimetesuhtes (nt unetus, suukuivus, krambid),mis võivad näidata ravimi või metaboliidisuurt sisaldust. Bupropioon eritubpeamiselt uriiniga metaboliitidena.Seetõttu võivad neerukahjustusegapatsientidel bupropioon ja selle aktiivsedmetaboliidid kuhjuda suuremal määral kuitavaliselt. Patsiente tuleb hoolega jälgidavõimalike kõrvaltoimete suhtes (nt unetus,suukuivus, krambid), mis võivad viidataravimi või metaboliidi suurele sisaldusele.KÕRVALTOIMED:Ülitundlikkusreaktsioonid,nt urtikaaria, anoreksia, unetus,agitatsioon, ärevus, peavalu, treemor,pearinglus, maitsetundlikkuse muutused,nägemishäired , tinnitus, vererõhu tõus(mõnikord raske), õhetus, suukuivus,seedetrakti häired, sh iiveldus jaoksendamine, kõhuvalu, kõhukinnisus,lööve, sügelus, higistamine, palavik, valurinnus, asteenia.KOOSTOIMED: Kunamonoaminooksüdaasi (MAO-A ja MAO-B)inhibiitorid indutseerivad samutikatehhoolamiinergilisi metaboolseid radu,on MAO inhibiitoritega samaaegnekasutamine vastunäidustatud, sest nendekoosmanustamisel suureneb võimaluskõrvaltoimete tekkeks. Pöördumatutoimega MAO inhibiitoritega ravilõpetamise ja bupropioon-ravi alustamisevahele peab jääma vähemalt 14-päevaneintervall. Pöörduva toimega MAOinhibiitorite puhul piisab 24 tunnist.Bupropiooni toime teistele ravimitele: Kuiginad ei metaboliseeru CYP2D6 isoensüümikaudu, inhibeerivad bupropioon ja temapõhimetaboliit hüdroksübupropioonCYP2D6 metaboolset rada. Bupropiooni jadesipramiini samaaegne manustaminetervetele vabatahtlikele, kes on151

Antidepressandidteadaolevalt kiired metaboliseerijadCYP2D6 isoensüümi osas, viis desipramiinimaksimaalse plasmakontsentratsiooni(Cmax) ja AUC 2...5-kordsesuurenemiseni. CYP2D6 inhibeerimisttäheldati vähemalt 7 päeva pärastbupropiooni viimase annuse manustamist.Samaaegset ravi kitsa terapeutilisevahemikuga ravimitega, mismetaboliseeruvad peamiselt CYP2D6kaudu, tuleb alustada väiksemateannustega. Nendeks ravimiteks on teatudantidepressandid (nt desipramiin,imipramiin), antipsühhootikumid (ntrisperidoon, tioridasiin), beeta-blokaatorid(nt metoprolool), selektiivsed serotoniinitagasihaarde inhibiitorid ja Ic klassiantiarütmikumid (nt propafenoon,flekainiid). Kui bupropioonile lisataksesellist ravimit saava patsiendi raviskeemi,tuleb kaaluda varem kasutatud ravimiannuse vähendamise vajadust. Neiljuhtudel tuleb hoolega võrrelda ravistoodatavat kasu ja sellega seotudvõimalikke riske. Kuigi tsitalopraam (SSRI)ei metaboliseeru peamiselt CYP2D6 kaudu,suurenesid ühes uuringus bupropioonitoimel tsitalopraami Cmax ja AUC vastavalt30% ja 40%. Teiste ravimite toimebupropioonile: Bupropioon metaboliseerubpõhiliseks aktiivseks metaboliidikshüdroksübupropiooniks eeskätttsütokroom P450 CYP2B6 kaudu. Seetõttupeab olema ettevaatlik bupropioonimanustamisel koos isoensüümi CYP2B6mõjutavate ravimitega (nt CYP2B6substraadid: tsüklofosfamiid, ifosfamiid jaCYP2B6 inhibiitorid: orfenadriin, tiklopidiin,klopidogreel), mis võivad põhjustadabupropiooni plasmakontsentratsiooni tõusuning aktiivse metaboliidihüdroksübupropiooniplasmakontsentratsiooni langust. EnsüümiCYP2B6 koostoimete kliiniline mõju jasellest tulenevad muutused bupropiooni jahüdroksübupropiooni suhtes on hetkelteadmata.Kuna bupropioon metaboliseerubulatuslikult, peab olema ettevaatlikbupropiooni manustamisel koosmetabolismi indutseerivate (ntkarbamasepiin, fenütoiin) või inhibeerivate(nt valproaat) ravimitega, kuna needvõivad mõjutada bupropiooni kliinilistefektiivsust ja ohutust. Ritonaviiri saavatelpatsientidel võib osutuda vajalikuksbupropiooni annuse suurendamine, agabupropiooni maksimaalset soovitatavatannust ei tohi seejuures ületada. Muudkoostoimed: Ettevaatlik peab olemamanustamisel patsientidele, kes saavadsamaaegselt levodopat või amantadiini.Piiratud kliinilised andmed näitavadkõrvaltoimete (nt iiveldus, oksendamine janeuropsühhiaatrilised häired) suuremat152esinemissagedust patsientidel, kes saavadbupropiooni samaaegselt levodopa võiamantadiiniga.Kuigi kliinilised andmed ei näitafarmakokineetilist koostoimet bupropioonija alkoholi vahel, on bupropioonravi ajalalkoholi tarvitavatel patsientidel harvadeljuhtudel kirjeldatud neuropsühhiaatrilisikõrvaltoimeid või vähenenudalkoholitaluvust. Ravi ajal tuleb piirata võihoiduda alkoholi tarvitamisest.Bupropiooni kasutamist koosantidepressantide (välja arvatuddesipramiin ja tsitalopraam),bensodiasepiinide (välja arvatuddiasepaam) või neuroleptikumidega ei olesüstemaatiliselt hinnatud. Kanaistepunaürdi samaaegse kasutamisekohta on kliinilised kogemused vähesed.Transdermaalse nikotiinasendusravigasamaaegne kasutamine võib põhjustadavererõhu tõusu.Elontril, Glaxo, Modif. tabl. 150mg N30;Modif. tabl. 300mg N30DuloksetiinDuloxetinumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressiooni episoodideravi. Diabeetilise perifeerse neuropaatilisevalu ravi täiskasvanutel. Generaliseerunudärevushäire ravi.ANNUSTAMINE: Algannus ja soovitusliksäilitusannus on 60 mg 1 kord ööp.Tavaliselt tekib ravivastus 2...4 ravinädalajärel. Pärast antidepressiivse toimesaavutamist soovitatakse retsidiiviprofülaktikaks jätkata ravi mitme kuujooksul.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Samaaegnekasutamine mitteselektiivsete, pöördumatutoimega monoamiini oksüdaasiinhibiitoritega on vastunäidustatud.Maksapuudulikkust põhjustavmaksahaigus. Ei tohi kasutadakombinatsioonis fluvoksamiini,tsiprofloksatsiini ega enoksatsiiniga (s.ttugevate CYP1A2 inhibiitoritega), sest seekombinatsioon põhjustab duloksetiinikõrgemat kontsentratsiooni plasmas.Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens

KESKNÄRVISÜSTEEMmittesuitsetajatel. Duloksetiinimanustamisel koos varfariiniga onteatatud INR-i tõusudest.Cymbalta, Eli Lilly, Gastrores. caps. 30mgN28; Gastrores. caps. 60mg N28EstsitalopraamEscitalopramumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon. Paanikahäireagorafoobiaga või ilma. Sotsiaalfoobia.Generaliseerunudärevushäire.Obsessiiv-kompulsiivne häire.ANNUSTAMINE: Depressioon: Tavalineannus on 10 mg ööp. Sõltuvalt patsiendiravile reageerimisest võib annustsuurendada max 20 mg-ni ööp.Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt2...4 näd. jooksul. Pärast sümptomitetaandumist on ravivastuse kindlustamiseksvajalik ravi jätkamine vähemalt 6 kuuvältel. Paanikahäire agorafoobiaga võiilma: Algannus on 5 mg, mida 1 näd.möödudes suurendatakse 10 mg-ni ööp.Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisestvõib annust veelgi suurendada, max. 20mg-ni ööp. Max toime saabub umbes 3kuu pärast. Ravi kestab mitmeid kuid.Sotsiaalfoobia: Tavaline annus on 10 mgööp. Sümptomid taanduvad tavaliselt 2...4näd. jooksul. Sõltuvalt patsiendi ravilereageerimisest võib annust seejärelvähendada 5 mg-ni või suurendada max20 mg-ni ööp. Sotsiaalfoobia on kroonilisekuluga haigus ning ravivastusekindlustamiseks on soovitatav ravijätkamine 12 näd. jooksul. Ravilereageerinute pikaajalist ravi on uuritud 6kuu jooksul ning seda võib kaaludaindividuaalselt retsidiivi vältimiseks; raviefektiivsust tuleb hinnata regulaarseteajavahemike järel. Generaliseerunudärevushäire: Algannus on 10 mg 1 kordööp. Sõltuvalt patsiendi ravilereageerimisest võib annust suurendadakuni max 20 mg-ni ööp. Ravilereageerinute pikaajalist ravi on uuritudvähemalt 6 kuu jooksul 20 mg päevassaanud patsientidel. Ravi efektiivsust jakasutatavat annust tuleb hinnataregulaarsete ajavahemike järel.Obsessiiv-kompulsiivne häire: Algannus on10 mg üks kord ööp. Sõltuvalt patsiendiravile reageerimisest võib annustsuurendada kuni max. 20 mg-ni ööp.Obsessiiv-kompulsiivne häire on kroonilinehaigus, sümptomitest vabanemiseks onvajalik ravi piisava aja jooksul. Raviefektiivsust ja kasutatavat annust tulebhinnata regulaarsete ajavahemike järel.EAKATELE: Ravi alustada poolegatavalisest algannusest ja kaaluda väiksemamax annuse kasutamist. Eakatelpatsientidel ei ole uuritud efektiivsustsotsiaalfoobia korral.LASTELE: Alla 18-a. ei kasutata.RASEDATELE: Tohib kasutada vaidärmisel vajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Samaaegneravi mitteselektiivsete pöördumatutoimega monoamiini oksüdaasi (MAO)inhibiitoritega.RISKID: Ei tohi kasutada laste ja alla18-aastaste noorukite raviks. Kliinilistesuuringutes täheldati antidepressantidegaravitud lastel ja noorukitel platseebotsaanutega võrreldes sagedaminisuitsidaalset käitumist (suitsiidikatse jasuitsiidimõtted) ja vaenulikkust (valdavaltagressiivsus, vastanduv käitumine ja viha).Kui kliinilise vajaduse korral otsustataksesiiski ravida, tuleb patsienti hoolega jälgidasuitsidaalsuse nähtude ilmnemise suhtes.Lisaks puuduvad lastelt ja noorukiteltsaadud pikaajalised ohutusandmed kasvu,küpsemise ning kognitiivse ja käitumuslikuarengu kohta. Mõnel paanikahäiregapatsiendil võib antidepressiivse ravialguses tekkida ärevuse sümptomitesüvenemine. Krampide tekkimisel tulebravi katkestada. SSRI tuleb ettevaatlikultkasutada patsientidel, kellel onanamneesis maania/hüpomaania.Diabeetikutel võib ravi SSRI muutaveresuhkru tasakaalu (hüpoglükeemia võihüperglükeemia). Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidi suurenenud ohuga. See risk püsibkuni haiguse remissiooni saabumiseni.SSRI kasutamisel on kirjeldatudverevalumite ja purpuri teket. SSRI jaelekterkrampravi samaaegse kasutamisekliiniline kogemus on vähene, mistõttutuleb olla ettevaatlik. Üldjuhul ei soovitatakombineerimist MAO-A inhibiitoritega,kuna esineb risk serotoniinisündroomitekkeks. Ettevaatlik peab olemakasutamisel koos serotoniinergilisetoimega ravimitega, nagu sumatriptaan võiteised triptaanid, tramadool ja trüptofaan.SSRI ja naistepunaürti (Hypericumperforatum) sisaldavateravimtaimepreparaatide kooskasutamiselvõib suureneda kõrvaltoimeteesinemissagedus. Ravi tuleb lõpetadaannust järk-järgult 1...2 näd. jooksulvähendades, et ära hoida võimalikeärajätunähtude teke. Väheste kliinilistekogemuste tõttu peab ettevaatusegaravima südame isheemiatõvega patsiente.KÕRVALTOIMED: Söögiisu vähenemine,libiido vähenemine, unetus, unisus,pearinglus, sinusiit, haigutamine, iiveldus,kõhulahtisus, kõhukinnisus, suurenenudhigistamine, väsimus, palavik, liigese- jalihasevalu, söögiisu suurenemine võivähenemine.AntidepressandidKOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: 1.) Pöördumatu toimegamitteselektiivsed MAO inhibiitoridEstsitalopraami kasutamine koosmitteselektiivsete pöördumatu toimegaMAO inhibiitoritega on vastunäidustatud.Ravi estsitalopraamiga võib alustada 14päeva pärast mitteselektiivse MAOinhibiitori ärajätmist. Ravi mitteselektiivsepöördumatu toimega MAO inhibiitorigavõib alustada 7 päeva pärastestsitalopraamravi lõppu. 2.) Pöörduvatoimega selektiivne MAO-A inhibiitor(moklobemiid). Serotoniinisündroomi ohutõttu ei soovitata estsitalopraamikombineerida MAO-A inhibiitoriga nagumoklobemiid. Kui nende kooskasutamineosutub vajalikuks, tuleb ravi alustadaminimaalsete soovitatud annustega japatsienti kliiniliselt jälgida. Pöörduvatoimega mitte selektiivne MAO-inhibiitor(linesoliid)Antibiootikum linesoliid on pöörduvatoimega mitte selektiivne MAO-inhibiitor jaseda ei peaks kasutama patsiendil, kedaravitakse estsitalopraamiga. Kui nendekooskasutamine osutub vajalikuks, peavadmanustatavad annused olemaminimaalsed ja range kliinilise jälgimise all.3.) Pöördumatu toimega selektiivneMAO-B inhibiitor (selegiliin):Kombinatsioon selegiliiniga (pöördumatutoimega MAO-B inhibiitor) nõuabettevaatust serotoniinisündroomi tekkeohutõttu. Koos ratseemilise tsitalopraamiga onohutult kasutatud selegiliini annustes kuni10 mg ööpäevas. Ettevaatust nõudvadkombinatsioonid:1.)Serotoniinergilised ravimid:Manustamine koos serotoniinergilisteravimitega (nt tramadool, sumatriptaan jateised triptaanid) võib põhjustadaserotoniinisündroomi.2.) Krambiläve alandavad ravimid: SSRIvõivad alandada krambiläve. Ettevaatlikpeab olema teiste krambiläve alandavateravimite samaaegsel kasutamisel (ntantidepressandid [TSAD, SSRI],neuroleptikumid [fenotiasiinid,tioksanteenid ja butürofenoonid],meflokiin, bupropioon ja tramadool). 3.)Liitium, trüptofaan: SSRI manustamiselkoos liitiumi või trüptofaaniga võibviimaste toime tugevneda; seetõttu peabnende ravimite samaaegsel kasutamiselolema ettevaatlik. 4.) Naistepunaürt: SSRIja naistepunaürti (Hypericum perforatum)sisaldavate ravimtaimepreparaatidekooskasutamisel võib suurenedakõrvaltoimete esinemissagedus. 5.)Hemorraagia: Estsitalopraami kasutamiselkoos suukaudsete antikoagulantidegavõivad muutuda viimaste toime.Suukaudseid antikoagulante saavatelpatsientidel tuleb estsitalopraamravi153

Antidepressandidalustamisel või lõpetamisel hoolikalt jälgidahüübimisnäitajaid.6.) Alkoholiga kooskasutamisel ei oleoodata farmakodünaamilisi egafarmakokineetilisi koostoimeid. Ent naguka teiste psühhotroopsete ravimite puhul,ei soovitata ravi ajal alkoholi tarvitada.Farmakokineetilised koostoimed Teisteravimite mõju estsitalopraamifarmakokineetikaleEttevaatlik peab olema, kuiestsitalopraami kasutatakse koos CYP2C19inhibiitoritega (nt omeprasool,esomeprasool, fluvoksamiin, lansoprasool,tiklopidiin) või tsimetidiiniga. Vajalikuksvõib osutuda estsitalopraami annusevähendamine, mis põhineb kõrvaltoimeteilmnemisel samaaegse ravi korral.Estsitalopraami toime teiste ravimitefarmakokineetikaleEstsitalopraam on ensüüm CYP2D6inhibiitor. Ettevaatlik peab olemaestsitalopraami manustamisel koosravimitega, mis metaboliseeruvadpõhiliselt nimetatud ensüümi vahenduselja millel on kitsas terapeutiline indeks, ntflekainiid, propafenoon ja metoprolool(kasutamisel südamepuudulikkuse korral)või mõned KNS toimivad ravimid, mismetaboliseeruvad peamiselt CYP2D6kaudu, nt antidepressandid (desipramiin,klomipramiin ja nortriptülliin) võiantipsühhootikumid (risperidoon,tioridasiin ja haloperidool). Vajalik võib ollaannuse korrigeerimine. Samaaegnemanustamine koos desipramiini võimetoprolooliga viis mõlemal juhulnimetatud kahe CYP2D6 substraadiplasmakontsentratsiooni kahekordsesuurenemiseni. In vitro uuringud onnäidanud, et estsitalopraam võibpõhjustada CYP2C19 nõrka inhibeerimist.CYP2C19 poolt metaboliseeritavateravimite samaaegsel kasutamisel peabolema ettevaatlik.Cipralex, Lundbeck, Tabl. 5 mg N14, 28;Tabl. 10 mg N14, 28; Tabl. 15 mg N28;Tabl. 20 mg N28;Elicea, KRKA, Tabl. 10 mg N28; Tabl. 20mg N28Escitalopram Teva, Tabl. 10 mg N28;Tabl. 20 mg N28Eslorex, Zentiva, Tabl. 10mg N30Nepanil, Gedeon Richter, Tabl. 10 mgN28FluoksetiinFluoxetinumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon. Buliimia.Obsessiiv-kompulsiivne häire.ANNUSTAMINE: Depressioon: 20 mgööp. Buliimia: 60 mg ööp.154Obsessiiv-kompulsiivsne häire: Alustatakseravi 20 mg-ga, vajadusel võib annustsuurendada 60 mg-ni ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada koos MAO inhibiitoritega.L-trüptofaani ei tohi manustada 2 nädalatenne ja 5 nädalat pärast fluoksetiinravi.Raskekujuline neerufunktsiooni häire(kreatiniini kliirens alla 10 ml/min).Patsiendid halvasti ravile alluvaepilepsiaga. Maania samaaegneesinemine. Lapsed ja alla 18-a noorukid,kuna puuduvad andmed ravimi ohutuse jaefektiivsuse kohta neil gruppidel.RISKID: Patsientidel, kes on samaaegseltkasutanud SSRI ja MAO inhibiitoreid, võikes on lühikese aja jooksul pärast SSRIvõtmist alustanud MAO inhibiitori võtmist,on esinenud tõsiseid ja mõnel juhul kafataalseid reaktsioone. Mõned nendestjuhtudest on sarnanenudserotoniinisündroomile (mis võibsarnaneda ja olla diagnoositud kuimaliigne neuroleptiline sündroom).Seetõttu on SSRI ja MAO inhibiitoritekombineerimine vastunäidustatud. Pärastfluoksetiinravi lõpetamist ei tohi MAOinhibiitoritega alustada ravi enne 5 nädalamöödumist. Kui fluoksetiini on kasutatudpikema aja vältel ja/või suurtes annustes,tuleks arvestada isegi pikema intervalliga.Fluoksetiinravi võib alustada järgmiselpäeval pärast pöörduva toimega MAOinhibiitori kasutamise lõpetamist.Pöördumatu toimega MAO inhibiitorikasutamise lõpetamise järgselt tuleksoodata vähemalt 2 nädalat ennefluoksetiinravi alustamist. Fluoksetiinmetaboliseerub peamiselt maksas ja eritubneerude kaudu. Maksa düsfunktsiooni võikergekujulise kuni mõõdukaneerupuudulikkuse korral soovitatakseannust korrigeerida. Enne fluoksetiinikasutamist tuleb epilepsia vastavateravimitega kontrolli alla saada. Ravifluoksetiiniga tuleb krampide tekkimiselkoheselt katkestada. Ei tohi kasutadalaste ja alla 18aastaste noorukiteravimisel.Depressioon on seotud suitsiidimõtete,enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidigaseotud juhtumite) suurenenud ohuga, mispüsib kuni remissiooni saabumiseni. Kunaparanemist ei pruugi ilmneda esimesepaari või enama ravinädala jooksul, tulebpatsiente hoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.SSRI kasutamist on seostatud akatiisiatekkega, mida iseloomustab subjektiivseltebameeldiv või ahastust tekitav rahutus jaKESKNÄRVISÜSTEEMvajadus ennast pidevalt liigutada, millegavõib kaasneda võimetus rahulikult istudavõi seista paigal. See tekib kõige suurematõenäosusega ravi esimestel nädalatel.Selliste sümptomite ilmnedes võib annusesuurendamine olla kahjulik. Registreeritudon löövet, anafülaksialaadseid reaktsiooneja progresseeruvaid süsteemseid (nahka,neerusid, maksa või kopse haaravaid)reaktsioone. Lööbe ilmnemisel ja juhul, kuiteised allergia võimalikud põhjused onvälja lülitatud, tuleb fluoksetiinravikatkestada.Kui eelneva 8 nädala jooksul onpatsiendile tehtud elekterkrampravi (EKR),tuleb ravi alustamisega olla ettevaatlik,kuna kogemus fluoksetiini ja EKRsamaaegse kasutamise kohta on vähene.Umbes 1% patsientidest on ravi ajaltekkinud maania või hüpomaania episood,üksikutel juhtudel on kirjeldatud maania jahüpomaania aktiveerumist koosraskekujulise afektiivse häirega. Viimaseljuhul on raviks kasutatud TSAD.Ettevaatlik tuleb olla diabeedi(hüpoglükeemia oht ravi ajal jahüperglükeemia oht ravi lõpetamisejärgselt).On esinenud hüponatreemiat (mõnel juhulseerumi naatriumisisaldus alla 110mmol/l). Enamus sellistest juhtudestesines eakatel inimestel; patsientidel, kedaraviti diureetikumidega või kellel esinesmuul põhjusel hüpovoleemia. Fluoksetiinikasutavatel patsientidel võib esinedakaalulangus, kuid enamasti on seeproportsionaalne algse kehakaaluga.Antidepressantide kasutamisel ontäheldatud krampe. Seetõttu tuleb suhtudaettevaatusega fluoksetiini kasutamissepatsientidel, kellel on varasemalt esinenudkrampe. Krampide tekkel või krampideesinemissageduse suurenemisel tulebfluoksetiinravi katkestada. Ebastabiilseravile halvasti alluvakrambihäirega/epilepsiaga haigetel tulebfluoksetiini kasutamisest hoiduda, ravilehästi alluva epilepsia korral tuleb patsientehoolikalt jälgida. SSRI-sid kasutavatepatsientide puhul tuleb olla ettevaatlik eritijuhul, kui samaaegselt tarvitataksesuukaudseid hüübimisvastaseid ravimeid jaravimeid, mis teadaolevalt mõjutavadtrombotsüütide talitlust (nt atüüpilisedneuroleptikumid nagu klosapiin,fenotiasiini derivaadid, enamus TSAD,ASH, MSPVA), või teisi ravimeid, missuurendavad veritsusriski. Samuti tulebettevaatlik olla patsientide puhul, kellel onanamneesis verejooksusid. SSRI janaistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavate taimsete preparaatidekombineerimise tagajärjel võibserotoniinergiline toime tugevneda, nt võibtekkida serotoniinisündroom. Harvadel

KESKNÄRVISÜSTEEMjuhtudel on teatatud serotoniinisündoomivõi maliigse neuroleptilise sündroomilaadsest seisundist fluoksetiinravi ajal, eritikui seda on manustatud koos teisteserotoniinergiliste ravimitega (shL-trüptofaaniga) ja/või neuroleptikumidevõi triptaanidega. Ravi ei tohikskatkestada järsult. Ärajätunähtudenavõivad esineda peavalu, iiveldus,paresteesiad, pearinglus ja ärevus.KÕRVALTOIMED: Peavalu, närvilisus,rahutus, unehäired, lihasvärinad, iiveldus,oksendamine, nägemishäired.KOOSTOIMED: MAO inhibiitoritegakoosmanustamisel on kirjeldatud tõsiseid,kuni surmaga lõppenud reaktsioone.Diasepaami eritumine organismist võibaeglustuda. Ettevaatus on vajaliküheaegsel liitiumiga kasutamisel, kunavõib tekkida liitiumiplasmakontsentratsiooni kõrgenemine jatoksilisusnähtude avaldumine. Fluoksetiinpotentseerib KNS toimivate ravimite mõju,suurendades TSAD ja neuroleptikumidetoimet, ning seda isegi pärastfluoksetiinravi lõppu. Samaaegselneuroleptikumiga kasutamisel võivadilmneda ekstrapüramidaalsümptomid. Võibtugevdada tramadooli ja metadoonitoimet. Selegiliiniga üheaegsel kasutamiselon esinenud hüpertensiooni ja KNSärritusnähte, mistõttu tuleb selegiliinimanustamist kuni 5 näd. pärastfluoksetiinravi lõpetamist ja fluoksetiinimanustamist kuni 2 näd. pärastselegiliinravi lõpetamist vältida.Terfenadiini samaaegset kasutamist tulebvältida ventrikulaarsete rütmihäirete ohutõttu.Flux, Sandoz, Caps. 20mg N28Nycoflox, Nycomed, Caps. 20mg N30FlupentiksoolFlupentixolumRAVIMITÜÜP: Tioksanteeni derivaadidNÄIDUSTUS: Depressioon, millegakaasneb asteenia ja inaktiivsus. Kroonilisedneuroosid, millega kaasneb ärevus,depressioon ja tegevusetus.Psühhosomaatilised häired koosasteeniliste reaktsioonidega.ANNUSTAMINE: Algannus on 1 mg ööp.,mis manustatakse hommikul või 0,5 mg 2korda ööp. Ühe näd. pärast võib annustsuurendada 2 mg-ni ööp., kui puudubpiisav ravivastus. Üle 2 mg ööp. annusedtuleb manustada väiksemateks annusteksjagatuna, max annus on 3 mg.EAKATELE: Vähendada soovitatavaidannuseid poole võrra, s.t 0,5...1,5 mg ööp.LASTELE: Kliinilise kogemuse puudumisetõttu ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjuseltekkinud teadvushäired (nt mürgistusetõttu alkoholi, barbituraatide võiopiaatidega), kooma. Raske depressioon,mis nõuab elekterkrampravi võihospitaliseerimist.RISKID: Neuroleptikumide kasutamiselvõib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus). Ravi:neuroleptikumi ärajätmine.Sümptomaatiline ravi ja üldtoetavadmeetmed.Võib manustada dantroleeni võibromokriptiini.Sümptomid võivad püsida üle nädalapärast suukaudse neuroleptikumiärajätmist. Depooravimitega seotudsümptomid püsivad mõnevõrra kauem.Sarnaselt teiste neuroleptikumidega tulebflupentiksooli kasutamisel olla ettevaatlikorgaanilise ajukahjustuse,krambiseisundite ja raske maksahaiguseesinemisel. Ravimit ei soovitata manustadakergesti ärrituvatele või üliaktiivsetelepatsientidele, kuna selle aktiveeriv toimevõib viia nimetatud tunnustesüvenemiseni. Kui patsient on varem ravisaanud trankvillisaatorite või sedatiivsetoimega neuroleptikumidega, tuleb needära jätta annust järk-järgult vähendades.Nagu on kirjeldatud teistepsühhotroopsete ravimite puhul, võib kaflupentiksool muuta patsiendi tundlikkustinsuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võibdiabeetikute puhul vajalik ollaantidiabeetilise ravi korrigeerimine. Eakatepatsientide ravi nõuab erilist tähelepanu,kuna neil võib sagedamini tekkidasedatsioon, hüpotensioon, segasus jakehatemperatuuri muutused. Pikaajalist(eriti suurtes annustes) ravi saavaidpatsiente tuleb hoolega jälgida ningregulaarselt hinnata säilitusannusevähendamise võimalust. Randomiseeritudplatseebokontrolliga kliinilistes uuringutesdementsusega patsientidel on mõnedeatüüpiliste antipsühhootikumidekasutamisel täheldatudtserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete riskiligikaudu 3-kordset suurenemist. Riskisuurenemise mehhanism ei ole teada.Riski suurenemist ei saa välistada teisteantipsühhootikumide või teiste patsientidepuhul. Flupentiksooli tuleb ettevaatusegakasutada patsientidel, kellel esinevadinsuldi riskifaktorid. Sarnaselt teisteantipsühhootikumide rühma kuuluvateravimitega võib flupentiksool põhjustadaQT-intervalli pikenemist. PüsivaAntidepressandidQT-intervalli pikenemise korral võibsuureneda risk maliigsete rütmihäiretetekkeks. Seetõttu tuleb flupentiksooliettevaatusega kasutada vastavaeelsoodumusega isikutel (hüpokaleemia,hüpomagneseemia või geneetilineeelsoodumus) ja patsientidel, kellel onanamneesis kardiovaskulaarsed häired, ntQT-intervalli pikenemine, väljendunudbradükardia (

Antidepressandidon harvaesinev fruktoosi talumatus,glükoosi-galaktoosi imendumishäire võisahharaasi-isomaltaasi puudulikkus.KÕRVALTOIMED: Tahhükardia,südamepekslemine, somnolentsus,akatiisia, hüperkineesia, hüpokineesia,treemor, düstoonia, peapööritus,peavalu,akommodatsioonihäire,nägemishäired, hingeldus, suukuivus,sülje hüpersekretsioon, kõhukinnisus,oksendamine, düspepsia, kõhulahtisus,urineerimishäired, uriinipeetus, tugevhigistamine, sügelus, lihasvalu, söögiisusuurenemine, kehakaalu tõus, asteenia,kurnatus, unetus, depressioon, närvilisus,agitatsioon, libiido langus.KOOSTOIMED: Võib tugevdada alkoholisedatiivset ning barbituraatide jt KNSpärssivate ravimite toimet.Neuroleptikumid võivad suurendada võivähendada antihüpertensiivsete ravimitemõju; väheneb guanetidiini jt sarnasteravimite antihüpertensiivne toime.Samaaegsel liitiumi manustamiselsuureneb neurotoksiline toime.Tritsüklilised antidepressandid janeuroleptikumid pärsivad teineteisemetabolismi. Flupentiksool võib vähendadalevodopa ja adrenomimeetikumide toimet.Metoklopramiidi ja piperasiini samaaegnekasutamine suurendabekstrapüramidaalhäirete riski.Antipsühhootilise raviga seotudQT-intervalli pikenemist võib potentseeridateiste QT-intervalli oluliselt pikendavateravimite samaaegne manustamine. Sellisteravimite samaaegset manustamist tulebvältida. Samuti tuleb flupentiksooliettevaatusega kasutada koos ravimitega,mis teadaolevalt põhjustavadelektrolüütide tasakaaluhäireid (nttiasiiddiureetikumid - hüpokaleemia), kunaneed võivad suurendada QT-intervallipikenemise ja maliigsete arütmiate riski.Fluanxol, Lundbeck, Tabl. 1mg N50FluvoksamiinFluvoxaminumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon.Obsessiiv-kompulsiivne häire.ANNUSTAMINE: Depressioon: Tavalinealgannus on 50 või 100 mg, manustatunaühekordse annusena õhtul. Annustsuurendatakse järk-järgult, kuni efektiivseannuse saavutamiseni. Tavaline efektiivneannus on 100 mg ööp. ning peab olemakohandatud vastavalt patsiendiindividuaalsetele vajadustele. Onkasutatud annuseid kuni 300 mg päevas.Rohkem kui 150 mg suurune ööp.koguannus tuleb jaotada 2...3 osaks.Depressiooni taaspuhkemise vältimiseks156soovitatakse 100 mg ühekordse annusenapäevas. Obsessiiv-kompulsiivsed häired:Soovitav algannus on 50 mg ööp. 3...4päeva jooksul. Efektiivne annus ontavaliselt vahemikus 100...300 mg ööp.Annust tuleb suurendada järk-järgult, kunisaavutatakse efektiivne annus. Max 300mg ööp. Annused kuni 150 mg võibmanustada üksikannusena, eelistatultõhtul. Rohkem kui 150 mg suurune ööp.koguannus soovitatakse jaotada 2...3osaks. Kui head ravitulemust ei saavutata,võib ravi jätkata individuaalseltkohandatud annustes. Kui 10 ravinäd.jooksul ei ole paranemist märgata, tulekskaaluda ravi lõpetamist.LASTELE: Obsessiiv-kompulsiivsed häired:Max annus üle 8-a 200 mg ööp.RASEDATELE: Ravi määramisel tuleb ollaettevaatlik.VASTUNÄID.: Ei tohi manustadasamaaegselt MAO inhibiitoritega.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes.RISKID: Suitsiidikatse võimalus onomane depressiivsete häiretegapatsientidele ja võib püsida kuni oluliseparanemiseni. Maksa- janeerupuudulikkusega patsientidel tulebalustada ravi väikeste annustega ningpatsiente hoolikalt jälgida. Serotoniinitagasihaarde inhibiitorite (SSRI) ravi puhulon esinenud naha veritsushäireid nagutäppverevalumid ja purpura.Manustamisel koos fluvoksamiiniga võivadtõusta terfenadiini, astemisooli võitsisapriidi plasmakontsentratsioonid, mistõstab QT-aja pikenemise ja torsade depointes'i riski. Andmed eakate patsientidekohta ei viita kliiniliselt olulistele keskmisepäevase annuse erinevustele võrreldesnooremate täiskasvanutega. Kuid eakateltuleb annust suurendada aeglasemalt ningolla annustamisel ettevaatlik. Võibpõhjustada kliiniliselt ebaolulist südamelöögisageduse aeglustumist (2...6lööki/min).KÕRVALTOIMED: Asteenia, peavalu,halb enesetunne,palpitatsioonid/tahhükardia, kõhuvalud,isutus, kõhukinnisus või kõhulahtisus,suukuivus, düspepsia, agiteeritus, ärevus,pearinglus, unetus, rahutus,somnolentsus, treemor, higistamine.KOOSTOIMED: Ei tohi kasutadasamaaegselt MAO inhibiitoritega. TugevCYP1A2 (tsütokroom P450 isoensüüm)inhibiitor ja vähemal määral CYP2C jaCYP3A4 inhibiitor. Manustamisel koosfluvoksamiiniga tõusis oluliselt varfariiniplasmakontsentratsioon ja pikenesprotrombiiniaeg. Manustamisel koostioridasiiniga on leitud üksikuidkardiotoksilisuse juhtumeid. Propanolooliplasmakontsentratsiooni väärtusedKESKNÄRVISÜSTEEMtõusevad, kui seda manustadakombinatsioonis fluvoksamiiniga; võib ollavajalik vähendada propanolooli annust.Oksüdatiivselt metaboliseeritavatebensodiasepiinide (nt triasolaam,midasolaam, alprasolaam ja diasepaam)plasmakontsentratsiooni väärtused võivadmanustamisel koos fluvoksamiiniga tõusta.Fevarin, Solvay, Kaet. tabl. 50mg N20,50; Kaet. tabl. 100mg N30KlomipramiinClomipraminumRAVIMITÜÜP: MAO-A inhibiitoridNÄIDUSTUS: Depressioon.Sundseisundid. Foobiad ja paanikahäired.Narkolepsiaga seotud katapleksia.ANNUSTAMINE: Depressioon,sundseisundid, foobia: ravi alguses 25 mg2...3 korda ööp. või 75 mg 1 kord ööp.,eelistatult õhtul. Ööpäevast annust võibsuurendada järk-järgult sõltuvalt sellest,kuidas patsient ravimit talub. Rasketeljuhtudel võib ööpäevast annustsuurendada max 250 mg-ni. Patsiendiseisundi paranemisel tuleb üle minnasäilitusannusele, s.o 50...100 mg ööp.Paanikahäire, agorafoobia: algannus on 10mg ööp. Sõltuvalt ravimi talutavusest tulebannust suurendada kuni soovitudravitulemuse saavutamiseni. Ravimi vajalikööp. annus on väga individuaalne,25...100 mg. Vajadusel võib ööp. annustsuurendada 150 mg-ni. Ravi peaks kestmavähemalt 6 kuud, selle aja jooksul tulebsäilitusannust järk-järgult vähendada.Narkolepsiaga seotud katapleksia: ööp.annus 25...75 mg.EAKATELE: Algannus on 10 mg ööp.Umbes 10 päeva jooksul tuleb annustjärk-järgult suurendada 30...50 mg-ni ööp.ja seda tuleb säilitada ravi lõpuni.LASTELE: Puuduvad kogemusedkasutamiseks alla 5-a lastel.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võidibensasepiinide gruppi kuuluvateTSAD-ide suhtes. Samaaegne ravi MAOinhibiitoritega ning 14 päeva jooksul ennevõi pärast ravi MAO inhibiitoritega.Samaaegne ravi selektiivsete pöörduvaltA-tüüpi MAO-d inhibeerivateantidepressantidega, nt moklobemiid.Hiljutine müokardiinfarkt. KaasasündinudQT-intervalli pikenemine.RISKID: Kuna TSAD alandavadkrambiläve, tuleb kasutada vägaettevaatlikult epilepsiat põdevatelpatsientidel ja teiste suurenenudkrambivalmidusega seisundite korral, nterineva etioloogiaga ajukahjustused,neuroleptikumide samaaegne kasutamine,alkoholist ja narkootikumidest võõrutamine

KESKNÄRVISÜSTEEMravimitega, millel on krambivastane toime(nt bensodiasepiinid). Ettevaatustmanustamisel kardiovaskulaarsetehäiretega patsientidele, eriti neile, kellel onsüdamepuudulikkus, ülejuhtehäired (nt Ikuni III astme atrioventrikulaarblokaad)või arütmiad. Sellistel patsientidel, samutieakatel patsientidel, tuleb jälgidakardiovaskulaarset funktsiooni ja EKG-d.Antikoliinergilise toime tõttu tulebkasutada ettevaatusega patsientidel, kellelon esinenud suurenenud silmasisene rõhk,kitsa nurga glaukoom või uriinipeetus (ntprostata haigused). Paljudelpaanikahäirega patsientidel põhjustab ravialgul ärevust. Skisofreeniat põdevatelpatsientidel on TSAD mõnikordpõhjustanud psühhoosi ägenemist.Bipolaarsete afektiivsete häiretegapatsientidel on TSAD põhjustanuddepressiivses faasis hüpomaaniat võimaaniat.KÕRVALTOIMED: Uimasus, kurnatus,rahutus, suurenenud söögiisu, treemor,peavalu, müokloonus, suukuivus,higistamine, kõhukinnisus,akommodatsioonihäired, nägemisteravusehäired, urineerimishäired, iiveldus,kehakaalu suurenemine, libiido ja potentsihäireid.KOOSTOIMED: Kuna võib vähendada võiisegi kaotada klonidiini, guanetidiini,betanidiini, reserpiini ja metüüldopaantihüpertensiivse toime, tuleb vererõhualandamise vajadusel kasutada teistsugusetoimemehhanismiga ravimeid (ntvasodilataatoreid võibeeta-adrenoblokaatoreid). TSAD võivadsuurendada antikoliinergiliste ainete (ntfenotiasiin, parkinsonismi ravimid,antihistamiinikumid, atropiin, biperideen)toimet silma, KNS, sooletrakti ja põiele.TSAD võivad suurendada alkoholi ja teistetsentraalse toimega ainete toimet, ntbarbituraadid, bensodiasepiinid,üldanesteetikumid. Diureetikumid võivadpõhjustada hüpokaleemiat, mis suurendabQTc pikenemise ja torsades de pointes'iriski.Ravi ei või alustada enne 2 näd.möödumist MAO inhibiitorite kasutamisest.Kasutamine koos SSRI-dega võibsuurendada serotoniinergilist toimet. Võibpotentseerida adrenomimeetikumide naguadrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin,efedriin ja fenüülefedriin (ntlokaalanesteetikumid) kardiovaskulaarseidtoimeid.Anafranil, Novartis, Tabl. 10mg N30;Tabl. 25mg N30; Ret. tabl. 75mg N20MilnatsipraanMilnacipranumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressiooni ravitäiskasvanutel.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on100 mg päevas jaotatuna kaheks 50 mgannuseks.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,samaaegne mitteselektiivsete MAOinhibiitorite, selektiivsete MAO inhibiitorite,südameglükosiidide ja 5-HT1D agonistide(sumatriptaan) kasutamine, imetamine,neerufunktsiooni häire (kreatiniini kliirensalla 60 ml/min).RISKID: Suitsiidivõimalus võib püsidakuni depressiooni olulise taandumiseni.Unetuse või närvilisuse all kannatavadhaiged võivad ajutiselt ravi alguses vajadasümptomaatilist ravi. Manustadaettevaatusega järgmistel juhtudel:neerupuudulikkusega haiged: prostatahüpertroofia ja teiste urogenitaalhaigustekorral: hüpertensiooni võisüdamehaigusega haiged: kinnise nurgaglaukoomiga haiged: epileptikud võivarasemas anamneesis epilepsia taolinehaigus. Hüponatreemia ohu tõttu suhtudatähelepanelikult eakate, tsirroosiga,alatoitumisega ning diureetikumekasutavate patsientide ravisse. Samaaegneravi antikoagulantide ja antiagregantideganõuab tähelepanu, kuna võib tõustaverejooksu oht. Tähelepanelik peab olemaka patsientidega, kellel on anamneesisveritsushäired.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, liignehigistamine, ärevus, kuumad hood jadüsuuria, iiveldus, oksendamine,suukuivus, kõhukinnisus, treemor,palpitatsioon, agitatsioon, nahalööve,nahasügelus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: Mitteselektiivsed MAOinhibiitorid (iproniasiid). B-selektiivsedMAO inhibiitorid (selegiliin).5-HT1D-agonistid (sumatriptaan).Südameglükosiidid (digoksiin jt).Ebasoovitatavad kombinatsioonid:Epinefriin, norepinefriin (alfa- jabeetasümpatomimeetikumid). Klonidiini jaselle sarnaste ühenditega (desipramiin jaimipramiin) A-selektiivsed MAO inhibiitorid(moklobemiid, toloksatoon) Ettevaatustnõudvad kombinatsioonid: Epinefriin,norepinefriin (alfa- jabeetasümpatomimeetikumid). Liitium.Ixel, Pierre Fabre, Caps. 50mg N56AntidepressandidMirtasapiinMirtazapinumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressioon.ANNUSTAMINE: Efektiivne ööp. annuson tavaliselt 15 kuni 45 mg; algannus on15 või 30 mg. Ravi jätkatakse, kunipatsiendil puuduvad kaebused 4...6 kuujooksul. Seejärel ravi järk-järgultlõpetatakse. Üldiselt avaldub mirtasapiinitoime 1...2 ravinädala pärast. Ravisobivate annustega peaks positiivsevastuse andma 2...4 näd. jooksul.Ebapiisava vastuse korral võib annustsuurendada max ööp. annuseni. Kuiravivastus ei ilmne 2...4 näd. jooksul, tulebravi katkestada. Soovitatav manustadaühekordse annusena ennemagamaminekut. Ööp. annuse võib jagadakaheks võrdseks osaks, midamanustatakse hommikul ja ennemagamaminekut. Ärajäämanähtudevältimiseks tuleks ravi mirtasapiinigalõpetada järk-järgult.LASTELE: Ei tohiks kasutada laste ja alla18-a noorukite ravimisel.RASEDATELE: Ei tohiks raseduse ajalkasutada kui see pole selgelt näidustatudpärast hoolikat kliinilise kasu ja riskikaalumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või tabletiabiainete suhtes.RISKID: Depressiooniga kaasnebsuitsiidimõtete, enesekahjustuse jasuitsiidide (suitsidaalse käitumise)suurenenud risk. See risk püsib kunimärgatava remissiooni saabumiseni. Kunaseisundi paranemine ei pruugi saabudaenne kui paari või enama esimeseravinädala jooksul, tuleb patsiente selle ajavältel tähelepanelikult jälgida. Patsiendid,kel on anamneesis suitsidaalne käitumineja kes on enne ravi alustamist avaldanudolulise raskusastme suitsidaalsetmõttekäiku, on teadaolevalt enimohustatud suitsiidimõtetest ja -katsetest,mistõttu neid tuleb ravi ajaltähelepanelikult jälgida. Seosessuitsiidivõimalusega - eriti ravi algul - tohibpatsiendi kätte anda piiratud arvultablette. Mirtasapiini kasutamisel ontäheldatud luuüdi depressiooni, misväljendub granulotsütopeenia võiagranulotsütoosina. See ilmneb tavaliseltpärast 4...6 ravinädalat ja on tavaliseltpöörduv pärast ravi lõpetamist. Siiski võibaganulotsütoos väga harvadel juhtudellõppeda surmaga. Arst peaks olematähelepanelik selliste sümptomitetekkimise suhtes nagu ootamatu palavik,kurguvalu, stomatiit vm infektsiooninähud.Selliste nähtude ilmnemisel tuleb ravikatkestada ja teha vereanalüüs. Ettevaatlikannustamine ja patsiendi jälgimine on157

Antidepressandidvajalikud patsientide puhul, kellel on:epilepsia ja orgaaniline ajusündroom,maksa- või neerupuudulikkus,südamehaigused nagu ülejuhtehäired,stenokardia ja hiljutine müokardiinfarkt,mille puhul tuleb tarvitusele võtta tavalisedettevaatusabinõud ja rakendadaettevaatlikult samaaegset ravi, madalvererõhk. Nagu teistegi AD puhul, tulebettevaatlik olla patsientidega, kellel onurineerimishäired, nt prostata hüpertroofiakorral, äge kitsa nurga glaukoom jasilmasisese rõhu tõus,suhkurtõbi. Ikterusetekkimisel tuleb ravi lõpetada.Psühhootilised nähud võivad ADmanustamisel süveneda patsientidel, kespõevad skisofreeniat või teisipsüühikahäireid, pranoilised mõtted võivadsüveneda. Kui ravitaksemaniakaaldepressiivse psühhoosidepressiivset faasi, võib see üle minnamaniakaalseks faasiks.KÕRVALTOIMED: Söögiisu ja kehakaalusuurenemine, mööduva iseloomugauimasus või unisus, generaliseerunud võilokaalsed tursed, peapööritus, peavalu.KOOSTOIMED: Ei tohi kasutadasamaaegselt MAO inhibiitoritega või kunikahe nädala jooksul pärast MAOinhibiitorravi lõppu. Mirtasapiin võibsuurendada bensodiasepiinide ja teisterahustite sedatiivset toimet. Nenderavimite määramisel koos mirtasapiinigapeab olema ettevaatlik. Mirtasapiin võibsuurendada alkoholi kesknärvisüsteemipärssivat toimet. Seetõttu peabpatsientidele soovitama hoidudaalkohoolsete jookide tarbimisest. Kuisamaaegselt mirtasapiiniga kasutatakseteisi serotoniinergilisi ravimeid (nt SSRI javenlafaksiin) on oht koostoimeteks, misvõivad viia serotoniinisündroomi tekkeni.Turustamisjärgsetest kogemustest nähtub,et serotoniinisündroomi tekib patsientidel,keda on ravitud mirtasapiinigakombinatsioonis SSRI-de võivenlafaksiiniga, väga harva. Kuikombinatsiooni peetakse terapeutiliseltvajalikuks, tuleb annuseid muutaettevaatlikult ning patsientiserotoniinergilise ülestimulatsiooni nähtudesuhtes piisava põhjalikkusega jälgida.Mirtasapiini ja CYP3A4 tugevateinhibiitorite, ketokonasooli, HIV proteaasiinhibiitorite, asoolitüüpi seentevastasteravimite, erütromütsiini või nefasodoonisamaaegsel manustamisel tuleb ollaettevaatlik. Tsimetidiini samaaegselmanustamisel võib mirtasapiinibiosaadavus rohkem kui 50% võrrasuureneda. Mirtasapiini annust võib ollavaja vähendada, kui alustataksesamaaegset ravi eelnimetatud ravimitega.Mirtasapiini ja CYP3A4 indutseerijate,karbamasepiini ja fenütoiini koostoimel158väheneb mirtasapiiniplasmakontsentratsioon, mistõttu võibosutuda vajalikuks mirtasapiini annustsuurendada.Esprital, Zentiva, Tabl. 30 mg N30; Tabl.45 mg N30;Mirtazapin Actavis, Suus disp. tabl. 15mg N30; Suus disp. tabl. 30 mg N30;Mirtazapin Actavis, Actavis, Tabl. 15 mgN30; Tabl. 30 mg N30; Tabl. 45mg N30Mirtazapin Orion, Suus disp. tabl. 15 mgN30; Suus disp. tabl. 30 mg N30; Suusdisp. tabl. 45 mg N30;Mirzaten, KRKA, Tabl. 15 mg N30; Tabl.30 mg N30; Tabl. 45 mg N30;Remeron SolTab, Suus dispergeeruvtabl. 15 mg N 30; Suus dispergeeruv tabl.30 mg N 30NortriptülliinNortriptylinumRAVIMITÜÜP: MAO-A inhibiitoridNÄIDUSTUS: Depressioon.ANNUSTAMINE: Algannus on 50 mg 1kord ööp., mis manustatakse hommikul,või 25 mg 2...3 korda ööp., mida vajaduselsuurendatakse järk-järgult 25 mg kaupaülepäeviti kuni 100...150 mg-ni 1 kordööp. või 50 mg-ni 2...3 korda ööp. (harva200 mg-ni hospitaliseeritud patsientidel).Lisaannused manustatakse peamiselthommikuti. Säilitusannusena kasutatakseoptimaalset terapeutilist annust.Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt2...4 näd. pärast. Depressiooni ravi onsümptomaatiline ja seda tuleb jätkatapiisavalt kaua (tavaliselt kuni 6 kuudpärast seisundi paranemist), et hoida ärahaiguse taasteke. Korduva (unipolaarse)depressiooniga patsientidel võib säilitusravijätkamine olla vajalik mitu aastat, et ärahoida uusi episoode. Ravi tuleb lõpetadaannust järk-järgult vähendades paari näd.jooksul.EAKATELE: Algannus on 10 mg 2...3korda ööp. või 25 mg 1 kord ööp, midavajadusel suurendatakse järk-järgultülepäeviti kuni 150 mg-ni ööp.Lisaannused manustatakse peamiselthommikuti. Säilitusannusena kasutatakseoptimaalset terapeutilist annust.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Hiljutipõetud müokardiinfarkt. Südameerutusjuhtehäired. Südame rütmihäired jasüdame isheemiatõbi. Maaniagapatsientidele. Vastunäidustatud onsamaaegne ravi MAO (monoamiinioksüdaasi) inhibiitoritega.KESKNÄRVISÜSTEEMRISKID: Ei tohi kasutada koos MAOinhibiitoritega. Suurte annuste kasutamiseltekivad tõenäoliselt südame rütmihäireid.Nimetatud kõrvaltoime võib tekkida kaolemasoleva südamehaigusegapatsientidel, kes võtavad tavalisi annuseid.Kasutamisel peab ettevaatlik olemakrambiseisundite, uriinipeetuse,eesnäärme hüpertroofia, hüpertüreoidismi,paranoiasümptomite ja raske maksa- võikardiovaskulaarse haiguse korral.Depressioonile on iseloomulik suitsiidioht,mis võib püsida kuni haiguse remissioonisaabumiseni (kas spontaanselt või ravitulemusena). Väga ettevaatlik peab olemamanustamisel kilpnäärme ületalitlusegapatsientidele või patsientidele, kes saavadkilpnäärmeravimeid, kuna võivad tekkidasüdame rütmihäired. Eakad patsiendid onpredisponeeritud ortostaatilisehüpotensiooni suhtes.Maniakaal-depressiivse psühhoosigapatsientidel võib toimuda nihe maniakaalsefaasi suunas; maania sümptomitetekkimisel tuleb nortriptüliin ära jätta. Kuinortriptüliini kasutatakse skisofreeniagakaasneva depressiooni korral, võivadsüveneda psühhootilised sümptomid.Anesteetikumide manustamine ravi ajaltri/tetratsükliliste antidepressantidega võibsuurendada südame rütmihäirete jahüpotensiooni riski. Tritsüklilisteantidepressantide kasutamisel koosantikoliinergiliste ravimite võineuroleptikumidega on kirjeldatudhüperpüreksiat, eriti kuuma ilmaga. Ravijärsk katkestamine pärast ravimi pikaajalistmanustamist võib põhjustadaärajäämanähtusid, nt peavalu, halbaenesetunnet, unetust ja ärrituvust. Needsümptomid ei viita sõltuvusele.KÕRVALTOIMED: Segasusseisund, libiidolangus, treemor, pearinglus, peavalu,tähelepanuhäired, maitsehäired,akommodatsioonihäired, müdriaas,südamepekslemine, tahhükardia,suukuivus, kõhukinnisus, iiveldus,suurenenud higistamine, erektsioonihäired,väsimus, kehakaalu suurenemine.KOOSTOIMED: Koosmanustaminevastunäidustatud: MAO inhibiitorid (niimitteselektiivsed kui selektiivsed A(moklobemiid) ja B (selegiliin)) -"serotoniinisündroomi" tekkimise risk.Koosmanustamist ei soovitata: Võibtugevdada adrenaliini, efedriini,isoprenaliini, noradrenaliini, fenüülefriini jafenüülpropanolamiini (sisalduvad nt lokaaljaüldanesteetikumides ningninakinnisusevastastes preparaatides)kardiovaskulaarseid toimeid. TSAD võivadmõjutada guanetidiini, betanidiini,reserpiini, klonidiini ja metüüldopavererõhku langetavat toimet. Ravi ajaltritsükliliste antidepressantidega

KESKNÄRVISÜSTEEMsoovitatakse üle vaadataantihüpertensiivse ravi skeem. TSADvõivad tugevdada antikoliinergiliste ainetepoolt silmadele, KNS-le, sooletraktile jakusepõiele avaldatavat toimet; ravimitesamaaegsest manustamisest tuleb hoidudaparalüütilise iileuse, hüperpüreksia jmssuurenenud riski tõttu. Antiarütmikumid,nt kinidiin, antihistamiinikumid astemisoolja terfenadiin, mõned antipsühhootikumid(eriti pimosiid ja sertindool), tsisapriid,halofantriin ja sotalool võivad koosTSAD-ga manustamisel suurendadaventrikulaarse arütmia tekkevõimalust.Flukonasool ja terbinafiin, suurendavadTSAD kontsentratsiooni seerumis ningsellega kaasnevat toksilisust. Tekkinud onminestus ja torsade de pointes.Koosmanustamine nõuab ettevaatust: Võibpotentseerida alkoholi, barbituraatide jateiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetesedatiivset toimet.Noritren, Lundbeck, Tabl. 25mg N100ParoksetiinParoxetinumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon.Obsessiiv-kompulsiivne häire. Paanikahäireagorafoobiaga või ilma. Sotsiaalfoobia.Generaliseerunud ärevushäire.Posttraumaatiline stressihäire.ANNUSTAMINE: Depressioon. Soovitatavööp. annus on 20 mg. Paranemine ilmnebtavaliselt pärast 1 näd. möödumist, kuidvõib ilmneda ka alates teisest ravinäd.Nagu kõigi AD kasutamisel, tuleb annustäpsustada ja vajadusel kohandadavastavalt kliinilisele vajadusele 2...3 näd.möödumisel pärast ravi algust.Patsientidel, kellel ei saavutata piisavatravivastust 20 mg-ga, võib annustjärk-järgult suurendada 10 mg kaupa kuniannuseni 50 mg ööp., vastavalt patsiendiravivastusele. Depressiooni ravi peabkestma piisavalt kaua (vähemalt 6 kuud),et kindlustada sümptomite kadumine.Obsessiiv-kompulsiivne häire: Soovitatavööp. annus on 40 mg. Ravi algulmanustatakse 20 mg ööp., seejärel võibannust järk-järgult suurendada 10 mgkaupa kuni soovitatava annuseni. Kuipärast mõnenädalast ravi soovitatavaannusega ei ole piisavat ravivastustilmnenud, võib annust järkjärgultsuurendada kuni max annuseni 60 mgööp. Obsessiiv-kompulsiivse häire ravipeab kestma piisavalt kaua, et kindlustadasümptomite kadumine. Ravi võib kestamitmeid kuid või isegi kauem.Paanikahäire: Soovitatav ööp. annus on 40mg. Alustada tuleb 10 mg annusega jaannust võib järk-järgult suurendada 10 mgkaupa vastavalt patsiendi ravivastuselekuni soovitatava annuse saavutamiseni.Ravi alustamisel on soovitatav kasutadavõimalikult väikest annust, et vähendadapaanikahäire sümptomite ägenemise ohtu,mis üldjuhul ilmneb selle häire ravialgetapis. Kui pärast mõnenäd. ravisoovitatava annusega ei ole piisavatravivastust ilmnenud, võib annustjärk-järgult suurendada kuni max annuseni60 mg ööp. Paanikahäire ravi peab kestmapiisavalt kaua, et kindlustada sümptomitekadumine. Ravi võib kesta mitmeid kuidvõi isegi kauem. Sotsiaalfoobia,generaliseerunud ärevushäire,posttraumaatiline stressihäire: Soovitatavööp. annus on 20 mg. Kui pärastmõnenäd. ravi soovitatava annusega ei olepiisavat ravivastust ilmnenud, võib annustjärk-järgult suurendada 10 mg kaupa kunimax annuseni 50 mg ööp. Pikaajaline ravivajab regulaarset kontrolli.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada kombinatsioonis ravimigapimosiid, MAO inhibiitoritega. Ei tohikasutada koos tioridasiiniga, kunasarnaselt teiste CYP450 2D6 pärssivateravimitega võib paroksetiin põhjustadatioridasiini plasmakontsentratsioonisuurenemist.Tioridasiini monoteraapia võib viiaQT-intervalli pikenemise ja sellega seotudraskete ventrikulaarsete rütmihäirete (nttorsade de pointes) ja äkksurma tekkeni.RISKID: Ravi tuleb alustada ettevaatlikultkaks nädalat pärast pöördumatu toimegavõi 24 tundi pärast pöörduva toimega MAOinhibiitori kasutamise lõpetamist.Depressioon on seotud suitsiidimõtete,enesevigastamise ja suitsiidi suurenenudohuga, mis püsib kuni remissioonisaabumiseni.Oluline on teada, et mõnede sümptomitenagu akatiisia, agitatsioon või mania tekevõib olla seotud nii põhihaigusega kui kamanustatava ravimiga. Paroksetiinikasutamist on seostatud akatiisia tekkega,mida iseloomustab sisemine rahutus japsühhomotoorne agitatsioon, näitekssuutmatus rahulikult istuda või seista.Harva võivad paroksetiinraviga seosestekkida serotoniini sündroomi või maliigseneuroleptilise sündroomi sarnasedilmingud, eriti kui seda kasutatakse koosteiste serotoniinergiliste ja/võineuroleptiliste ravimitega. Sarnaseltteistele antidepressantidele tulebparoksetiini manustada ettevaatlikultpatsientidele, kellel on anamneesis mania.Kui patsient läheb üle maniakaalsessefaasi, tuleb paroksetiini kasutaminelõpetada. Raske neerukahjustuse võiAntidepressandidmaksakahjustusega patsiente tuleb ravidaettevaatusega. Diabeedihaigetel võib raviSSRI-dega muuta veresuhkru kontrolli.Ettevaatust kasutamisel epilepsiahaigetel.Sarnaselt teistele SSRI põhjustabparoksetiin harva müdriaasi ning sedatuleb ettevaatusega manustada kinnisenurga glaukoomi või selle anamneesigapatsientidele. Harva, põhiliselt eakatelpatsientidel, on tekkinud hüponatreemia.SSRI-de kasutamisel on kirjeldatud naha jalimaskestade veritsust, näiteksverevalumite ja purpuri teket. Ravilõpetamisel tekivad sageli võõrutusnähud,eriti kui ravi lõpetatakse järsku.KÕRVALTOIMED: Söögiisu langus,unisus, unetus, agitatsioon, pearinglus,treemor, ähmane nägemine, haigutamine,iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus,suukuivus, higistamine,seksuaalfunktsiooni häired, asteenia,kehakaalu suurenemine, pearinglus,tundlikkushäired, unehäired, ärevus,peavalu.KOOSTOIMED: Samaaegselserotoniinergiliste ravimite (sh MAOinhibiitorid, L-trüptofaan, triptaanid,tramadool, linesoliid, SSRI-d, liitium janaistepunaürti (Hypericum perforatum)sisaldavad preparaadid) kasutamisel võibsuureneda 5-HT-ga seotud toimeteesinemissagedus. Paroksetiini metabolismja farmakokineetika võivad muutuda tedametaboliseerivate ensüümideindutseerimise või inhibeerimisetulemusena. Igapäevasel manustamiselsuureneb märkimisväärselt protsüklidiinisisaldus plasmas. Pimosiidi madalaüksikannuse (2 mg) ja paroksetiinikoosmanustamisel on täheldatud pimosiidikontsentratsiooni tõusu. Sarnaselt teistepsühhotroopsete ravimitega on soovitatavparoksetiinravi ajal hoiduda alkoholitarvitamisest. Paroksetiini ja suukaudseteantikoagulantide vahel võivad tekkidafarmakodünaamilised koostoimed.Arketis, Medochemie, Tabl. 20 mg N30Paroxetin Actavis, Actavis, Tabl. 20mgN30Paroxetin nycomed, Nycomed, Tabl. 20mg N30Paroxetinhexal, Hexal, Tabl. 20 mg N30;Tabl. 40 mg N30Rexetin, Gedeon Richter, Tabl. 20 mgN30Seroxat, SmithKlineBeecham, Tabl. 20mgN14, 30; Tabl. 30mg N30ReboksetiinReboxetinumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressioon.ANNUSTAMINE: Soovitatav raviannus on159

Antidepressandid4 mg 2 korda päevas (8 mg päevas).Soovitatavat raviannust võib manustadajuba ravi alustades. Mittetäieliku kliinilisevastuse korral võib selle annuse 3...4 näd.pärast suurendada kuni 10 mg päevas.Max päevane annus ei tohi ületada 12 mg.Min efektiivset annust pole senini kindlaksmääratud.EAKATELE: 2 mg 2 korda päevas.LASTELE: Alla 18-a pole kasutaminesoovitatav, kuna ravimi ohutust jaefektiivsust pole selles populatsioonishinnatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimpreparaadi ükskõik millisekoostisaine suhtes. Rasedus, imetamine.RISKID: Kuna ei ole kliiniliselt uuritudkonvulsiivsete häiretega patsientidel jakuna kliinilistes uuringutes on teatatudharvadest krambijuhtudest, tuleb sedahaigetele, kellel on anamneesiskonvulsiivsed häired, manustada hoolikajärelevalve all ja ravi tuleb lõpetada kohe,kui patsiendil tekivad krambid.Samaaegsest MAO inhibiitorite jareboksetiini kasutamisest tuleb hoiduda,arvestades nende toimemehhanismilpõhinevat potentsiaalset riski(türamiinisarnane toime). Samaaegsetkasutamist koos teiste AD-ga (tritsüklilised,MAO inhibiitorid, SSRI-d ja liitium) polekliinilistes uuringutes hinnatud. Nagu kõigiteiste AD puhul, on kliinilistes uuringutesesinenud ümberlülitumisimaniale/hüpomaniale.Enesetapukatse risk on depressioonileomane ja see võib püsida kuni oluliseremissiooni tekkimiseni: seepärast on ravialguses soovitatav patsiendi tähelepanelikjälgimine.KÕRVALTOIMED: Unetus, suukuivus,kõhukinnisus, isupuudus või -kaotus,higistamine, düsuurilised vaevused, põiemittetäieliku tühjenemise tunne,kuseteede infektsioonid, erektsioonihäired(ainult meestel), valu ejakulatsioonil(ainult meestel), ejakulatsiooni hilinemine(ainult meestel), munandite häired -peamiselt valu (ainult meestel),külmavärinad.KOOSTOIMED: MAO inhibiitoritegasamaaegset kasutamist tuleb vältida,arvestades nende toimemehhanismilpõhinevat potentsiaalset riski(türamiinisarnane toime). Samaaegsetkasutamist koos teiste AD (tritsüklilised,MAOinhibiitorid, SSRI-d ja liitium) polekliinilistes uuringutes hinnatud. Tungalteraderivaatidega samaaegne kasutamine võibpõhjustada vererõhu tõusu.Edronax, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 4mg N20, 60160SertraliinSertralinumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Rasked depressiivsedepisoodid. Raskete depressiivseteepisoodide retsidiivide vältimine.Paanikahäire agorafoobiaga või ilma.Obsessiiv-kompulsiivne häiretäiskasvanutel ja pediaatrilistel patsientidelvanuses 6...17 aastat. Posttraumaatilinestressihäire. Sotsiaalne ärevushäire.ANNUSTAMINE: Sertraliini manustatakseüks kord ööpäevas hommikul või õhtul.Sertraliini tabletti võib manustada koostoiduga või ilma. Depressioon ja OKH:algannus on 50 mg ööp. Patsientidel, kellelterapeutiline vastus annusele 50 mg ei olepiisav, võib kasutada suuremaid annuseid.Annust võib suurendada vähemalt 1 näd.intervalliga kuni max annuseni 200 mgööp. Annust ei tohi muuta sagedamini kuiüks kord nädalas, sest sertraliinieliminatsiooni poolväärtusaeg on 24 tundi.Ravitoime hakkab ilmnema ligikaudu 7päeva pärast. Siiski on täieliku ravitoimesaavutamiseks tavaliselt vajalikud pikemadperioodid, eriti obsessiiv-kompulsiivsehäire korral. Paanikahäire,posttraumaatiline stressihäire (PTSH) jasotsiaalne ärevushäire: algannus 25 mgööp., 1 näd. pärast tuleb annustsuurendada 50 mg-ni ööp. Patsientidel,kellel terapeutiline vastus annusele 50 mgei ole piisav, võib kasutada suuremaidannuseid. Annust võib suurendadavähemalt 1 näd. intervalliga kuni maxannuseni 200 mg ööp.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus ontõestatud pediaatrilistel OKH patsientidelvanuses 6...17 a. Manustamistpediaatrilistele OKH patsientidele vanuses13...17 a on soovitatav alustada annusest50 mg ööp. Vanuses 6...12 a: soovitavalustada annusega 25 mg ööp.,suurendades seda ühe näd. pärast 50mg-ni ööp. Kui annus 50 mg ööp. ei annasoovitud tulemust, võib annustsuurendada vastavalt vajadusele 50 mgkaupa, kuni 200 mg-ni ööp. Annusesuurendamisel üle 50 mg ööp.üleannustamise vältimiseks silmas pidada,et laste kehakaal on täiskasvanute omastreeglina väiksem. Sertraliinravi lõpetamiselesinenud võõrutusnähud Ravi ei tohilõpetada järsku. Sertraliinravi lõpetamiseltuleb annust vähendada järk-järgultvähemalt 1...2 nädala jooksul, etvähendada võõrutusnähtude tekkeriskiRASEDATELE: Tohib kasutada ainult seljuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuriski.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiaine suhtes, samaaegne manustaminepöördumatu toimega MAO inhibiitoritegaKESKNÄRVISÜSTEEMja pimosiidiga.RISKID: Patsientidel, kes on kasutanudsertraliini kombinatsioonis MAOinhibiitoritega, k.a selektiivne MAOinhibiitor selegiliin ja pöörduv MAOinhibiitor moklobemiid - on registreeritudraskeid, vahel surmaga lõppenudreaktsioone. Koosmanustamine teisteravimitega, mis suurendavadserotoniinergilise neurotransmissioonitoimeid - nagu näiteks trüptofaan,fenfluramiin või 5-HT agonistid või taimsedravimid, nagu naistepuna - peab toimumaettevaatlikult ning võimalusel tuleks sedavältida, kuna esineb farmakodünaamilisekoostoime võimalus. Patsientidel, kellel onesinenud suitsiidiga seotud juhte või kellelesinevad suitsiidimõtted enne ravialustamist, on teadaolevalt suurem risksuitsiidimõteteks või -katseks ning neidtuleb ravi ajal hoolikalt jälgida.SSRI-dekasutamisega seoses on teatatudebanormaalsetest veritsustest nagunahaalused verevalumid ja purpur.Sertraliinravi ajal võivad tekkida krambid:sertraliini kasutamist tuleb vältidaebastabiilse epilepsiaga patsientidel jakontrolli all oleva epilepsiaga patsientetuleb tähelepanelikult jälgida. SSRI-de võiSNRI-de, sealhulgas sertraliiniga ravimiselvõib esineda hüponatreemiat.Suhkurtõvega patsientidel võib ravimineSSRI-ga muuta vere suhkrusisaldust, misvõib olla tingitud depressioonisümptomiteleevenemisest.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus/vedelväljaheide, suukuivus, düspepsia jaiiveldus, anoreksia, peavalu, peapööritus,unisus ja treemor, unetus, seksuaalnedüsfunktsioon (peamiselt hilinenudejakulatsioon meespatsientidel),suurenenud higistamine, väsimusKOOSTOIMED: Vastunäidustatudsamaaegne manustamine koos MAOinhibiitoritega ja pimosiidiga. Ravi ajal eiole soovitatav alkoholi tarbida.Koosmanustamine tsimetidiiniga põhjustassertraliini kliirensi olulist vähenemist.Loodusliku päritoluga ravimi naistepuna(Hypericum perforatum) ja SSRI-desamaaegset kasutamist tuleks vältida, sestserotoniinergiline toime võib tugevneda.Kasutamisel koos triptaanidega võivadtekkida serotonergilise sündroomi nähud.Kui trombotsüütide funktsiooni mõjutavaidravimeid (nt MSPVA-d, ASH ja tiklopidiin)või teisi, verejooksude tekkeriskisuurendavaid ravimeid kasutatakse koosSSRI-dega sealhulgas sertraliiniga, võibverejooksude risk suureneda.Serlift, Ranbaxy, Tabl. 50 mg N30Sertral, Sandoz, Tabl. 50 mg N28Sertralin "Genericon", Tabl. 50 mg N30Sertralin Actavis, Actavis, Tabl. 50 mg

KESKNÄRVISÜSTEEMN28Sertraline-Teva, Tabl. 50 mg N30; Tabl.100 mg N30Zoloft, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 50mg N28TianeptiinTianeptinumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressioon.ANNUSTAMINE: 12,5 mg 3 korda ööp.(hommikul,lõunal ja õhtul) enne sööki võiselle ajal.EAKATELE: 12,5 mg 2 korda ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus ja imetamine,vanus alla 15 eluaasta, samaaegne raviMAO inhibiitoritega.RISKID: Kuna depressiivsetel patsientidelesineb suitsiidioht, tuleb patsiente ravialgul väga hoolikalt jälgida. Kui patsiendilepeab rakendama üldnarkoosi, tulebanestesioloogi eelnevalt ravistinformeerida ning ravimi manustaminelõpetada 24...48 tundi enne operatsiooni.Ravi ajal on alkohoolsete jookidetarvitamine keelatud. MAO inhibiitoritekasutamisel: MAO inhibiitoritega ravi jatianeptiinravi vahele peab jääma vähemaltkahenäd. periood.KÕRVALTOIMED: Valu epigastriumis,kõhuvalu, suukuivus, isutus, iiveldus,oksendamine, kõhukinnisus, meteorism,unetus, unisus, halvad unenäod, asteenia,tahhükardia, ekstrasüstoolia, valudsüdame piirkonnas, vertiigo, peavalu,lipotüümia, treemor, kuumad hood,hingamisraskus, tükitunne kurgus,müalgia, seljavalu.KOOSTOIMED: Vastunäidustatud onkombineerimine mitteselektiivsete MAOinhibiitoritega, kuna esineb kollapsi,paroksüsmaalse hüpertensiooni,hüpertermia, krampide ja surma oht.Coaxil, Servier, Tabl. 12,5mg N30TsitalopraamCitalopramumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon. Paanikahäireagorafoobiaga või ilma.Obsessiiv-kompulsiivne häire.ANNUSTAMINE: Depressioon: algannuson 20 mg, säilitusannus 20...40 mg(vajadusel kuni 60 mg) ööp.Antidepressiivne toime avaldub enamasti2...4 näd. pärast. Ravi on soovitatavjätkata kuni 6 kuu jooksul, et sümptomitetaasteket ära hoida. Depressiooniprofülaktikaks sagedaste episoodidegapatsientidel võib ravimi manustamine ollavajalik mitme aasta vältel. Paanikahäired:algannus on 10 mg, mida 1 näd.möödudes suurendatakse 20 mg-ni.Tavaline annus on 20...30 mg ööp.Sõltuvalt ravivastusest võib olla vajalikannuse edasine suurendamine, max kuni60 mg ööp. Max toime paanikahäire ravissaavutatakse u 3 kuud pärast ravialustamist. Obsessiiv-kompulsiivne häire:algannuseks on 20 mg ööp. Vajadusel võibannust suurendada 20 mg kaupa kuni 60mg-ni ööp. Toime avaldub 3...7 näd.pärast ning tugevneb ravi jätkudes.Soovitatavaks ravikestuseks on kuni 12näd.; ravi tuleb lõpetada annustjärk-järgult paari näd. jooksul vähendades.EAKATELE: Annust ei ole soovitatavsuurendada üle 40 mg ööpäevas.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadikoostisainete suhtes. Samaaegne ravi MAOinhibiitoritega. Tsitalopraam ei tohimanustada mania faasis olevatelepatsientidele.RISKID: Tsitalopraami ei tohi kasutadalaste ja alla 18-aastaste noorukiteravimisel. Kliinilistes uuringutes esines ADravitud lastel ja noorukitelplatseebogrupiga võrreldes rohkemsuitsidaalset käitumist (enesetapukatseidja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust(peamiselt vägivaldsust, vastanduvatkäitumist ja viha). Kui kliiniline seisundsiiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsientisuitsidaalse käitumise sümptomite tekkeosas hoolikalt jälgida. Lisaks ei oleküllaldaselt ohutusalast teavet ravimikasutamise pikaajalise mõju kohta laste janoorukite kasvamisele, küpsemisele jakognitiivsele ning käitumuslikule arengule.Depressioon on seotud suitsiidimõtete,enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidigaseotud juhtumite) suurenenud ohuga, mispüsib kuni remissiooni saabumiseni. Kunaparanemist ei pruugi ilmneda esimesepaari või enama ravinädala jooksul, tulebpatsiente hoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.Suitsiididega seotud juhtude suurenenudrisk võib olla seotud ka muudepsüühikahäiretega, mille ravikstsitalopraami kasutatakse. Lisaks võivadneed haigused esineda depressioonigasamaaegselt. Seetõttu tuleb muudepsüühikahäiretega patsientide ravimiselrakendada samu ettevaatusabinõusid nagudepressiooniga patsientide ravimisel.Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidigaseotud juhte või kellel esinevadsuitsiidimõtted enne ravi alustamist, onteadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteksvõi -katseks ning neid tuleb ravi ajalAntidepressandidhoolikalt jälgida. In vivo uurimusedtõendavad, et tsitalopraami ainevahetusespuudub kliiniliselt oluline polümorfismsparteiin/debrisohhiini tüüpi oksüdatsiooni(CYP2D6) ja mefenütoiini tüüpihüdroksüülimise (CYP2C19) osas. Seetõttupole nimetatud fenotüüpide puhul annusteindividuaalne korrigeerimine vajalik. Harvavõivad mõnedel paanikahäiregapatsientidel süveneda ravi algusesärevusnähud. See paradoksaalnereaktsioon kaob tavaliselt kahe ravinädalajooksul. Anksiogeense toime tekketõenäosuse vähendamiseks on soovitatavalustada ravi väiksemate annustega. Ravijärsk katkestamine SSRI preparaadiga võibmõnedel patsientidel kaasa tuua järgmisiärajätunähte: pearinglus, paresteesiad,treemor, ärevus, iiveldus japalpitatsioonid. Nimetatud sümptomitevältimiseks on soovitatav annuseid viimase1...2 ravinädala kestel vähendadajärk-järgult. Eelnimetatud sümptomid eikujuta endast sõltuvuse tundemärke.Depressioonile on eriti omased võimalikudsuitsiidikatsed. Nimetatud oht võib püsidakuni objektiivselt sedastatavaremissioonini. Suitsidaalse käitumisegapatsientidel ei tohi olla juurdepääsu ravimisuurtele kogustele.Maniakaal-depressiivse psühhoosigapatsientidel tuleb tsitalopraami kasutadaettevaatusega, sest võib toimuda nihemaniakaalse faasi suunas; maniasümptomite tekkimisel tuleb tsitalopraamära jätta. Depressiivsete psühhootilistepatsientide ravimisel võivad psühhootilisedsümptomid ägeneda. Tsitalopraamiepileptogeenset toimet ei ole prekliinilistesuuringutes ilmnenud. Siiski, kui patsiendilon anamneesis esinenud krampe, tulebtsitalopraami, sarnaselt teisteleantidepressantidele, kasutadaettevaatusega.Sarnaselt teistele psühhoaktiivseteleravimitele võib tsitalopraam mõjutadainsuliini reaktsiooni glükoosile sedavõrd, etdiabeedivastaste ravimite annust tulebkorrigeerida. Pealegi võib ka depressiivnehaigus ise glükoosi tasakaalu mõjutada.On teateid, et SSRI-d pikendavadveritsusaega ja/või võivad põhjustadajärgmisi verejookse: ekhümoos,günekoloogiline verejooks, seedetraktiverejooks või teised naha ja limaskestadeveritsused. Ettevaatus on vajalik SSRIkasutavate patsientide puhul, keskasutavad ravimeid, mis mõjutavadtrombotsüütide funktsiooni või verejooksusoodustavaid teisi ravimeid, aga kaanamneesis veritsushäiretega patsientidepuhul. SSRI kasutavatel patsientidel võibharva tekkida serotoniinisündroom.Serotoniinisündroomi iseloomustabkombinatsioon järgmistest sümptomitest:161

Antidepressandidhigistamine, kõhulahtisus, ärevus,segasus, treemor, müokloonus jahüpertermia, mis võivad lõppedaeluohtliku seisundiga. Sellisel juhul tulebtsitalopraamravi koheselt lõpetada jaalustada sümptomaatilise raviga.Hüponatreemiat, peamiselt antidiureetilisehormooni (ADH) sekretsiooni häirete tõttu,on SSRI-de kasutamisel täheldatudkõrvaltoimena harva. Peamiselt onriskigrupiks eakad patsiendid. Arvestadatuleb tegureid, mis võivad mõjutadatsitalopraami ühe metaboliidi(didemetüültsitalopraami) sisaldustplasmas, kuna selle suurenenudkontsentratsioon võib tundlikel isikutelteoreetiliselt pikendada QT-intervalli.KÕRVALTOIMED: Peavalu, treemor,suurenenud higistamine, unisus, unetus,suukuivus, iiveldus, kõhukinnisus,asteenia.KOOSTOIMED: Samaaegne kasutaminekoos MAO inhibiitoritega võib esile kutsudaserotoniini sündroomi. Metoprolooligasamaaegse manustamisefarmakokineetilise ja farmakodünaamilisekoostoime uuring näitas metoprolooliplasmakontsentratsiooni kahekordsetsuurenemist, samas puudus metoproloolivererõhule ja pulsisagedusele avaldatavatoime statistiliselt oluline tugevneminetervetel vabatahtlikel. Tsimetidiinpõhjustas keskmisetasakaalukontsentratsiooni mõõdukatsuurenemist. Kuna nii sumatriptaan(selektiivne 5-HT1 retseptorite agonist) kuika tsitalopraam mõjutavad serotoniiniülekannet, ei saa välistadafarmakodünaamilise koostoime võimalust.Seetõttu peab nende ravimite samaaegselmanustamisel olema ettevaatlik. Kuigitsitalopraam ei seonduopioidretseptoritega, potentseerib seesagedamini kasutatavateopioidanalgeetikumide antinotsitseptiivsettoimet.Cipramil, Lundbeck, Tabl. 10mg N14, 28;Tabl. 20 mg N14, 28, 100Ciral, Sandoz, Tabl. 20 mg N28; Tabl. 40mg N28Citalanorm Genericon, Tabl. 10 mgN30; Tabl. 20 mg N30;Citalec, Zentiva, Tabl. 10 mg N30; Tabl.20 mg N30Citalopram Actavis, Actavis, Tabl. 20mg N28; Tabl. 40 mg N28Citalopram-Teva, Tabl. 10 mg N30;Tabl. 20 mg N30; Tabl. 40 mg N30;Pram, Lannacher, Tabl. 20 mg N28VenlafaksiinVenlafaxinumRAVIMITÜÜP: Teised AD162NÄIDUSTUS: Depressiooni, sealhulgasdepressiooniga seotud ärevuse ravi.Ärevushäired (sotsiaalfoobia jageneraliseerunud ärevushäire). Ärevusepikaajaline ravi. Paanikahäire,agorafoobiaga või ilma.ANNUSTAMINE: Depressioon: 75 mg 1kord ööp. Kui 2 näd. pärast on vajalikedasine kliiniline paranemine, võib annustsuurendada kuni 150 mg 1 kord ööp.Vajadusel võib annust veelgi suurendadakuni 225 mg-ni ööp. mõõdukaltdepressiivsete patsientide ja 375 mg-niööp. ägedalt depressiivsete patsientidepuhul. Annuste suurendamised kuni 75 mgpäevas peavad toimuma umbes 2-näd. võipikemate intervallidega, kuid mittelühemate kui 4-päevaste intervallidega.Antidepressiivne toime oli 75 mg annusekasutamisel täheldatav 2 näd. pärast ravialustamisest. Ärevushäired (sealhulgassotsiaalne ärevushäire): 75 mg 1 kord ööp.Kui 2 näd. pärast on vajalik edasinekliiniline paranemine, võib annustsuurendada kuni 150 mg 1 kord ööp.Vajadusel võib annust veelgi suurendadakuni 225 m-ni 1 kord ööp. Annustesuurendamised peavad toimuma umbes2-näd. või pikemate intervallidega, kuidmitte lühemate kui 4-päevasteintervallidega. Ärevusvastane toime oli 75mg annuse kasutamisel täheldatav 1 näd.pärast ravi alustamisest. Paanikahäire: 75mg 1 kord päevas. Esimese 4...7 päevajooksul on annuse suurus 37,5 mg ööp.Seejärel võib annust suurendada 75 mg-ni1 kord päevas. Patsientidel, kellele 75 mgpäevaannus toimet ei avalda, võib annustsuurendada max, mis on 225 mg päevas.Päevaannust võib suurendada kuni 75 mgpäevas umbes 2-näd. või pikemateintervallide järel, kuid mitte lühemate kuineljapäevaste intervallide järel.LASTELE: Ravimi kasutamise efektiivsustja ohutust alla 18-a ei ole tõestatud ningseega ei ole ravimi kasutamine soovitatav.RASEDATELE: Ohutus raseduse ajal eiole tõestatud. Võib kasutada rasedatelainult juhul, kui ravist saadav kasu ületabvõimalikku riski. Kui kasutatakse sünnituseajal või vahetult enne sünnitust, peabarvestama võimalike ärajätunähtudegavastsündinul. Vastsündinutel, kelle emadon raseduse kolmandal trimestril võtnudvenlafaksiini on esinenud tüsistusi, mis onnõudnud hingamisfunktsiooni toetamist jahaiglaravi pikenemist. Sellised tüsistusedvõivad ilmneda vahetult sünnituse käigus.Patsiente tuleb teavitada, et nadinformeeriksid arsti, kui nad ravi ajalvenlafaksiiniga rasestuvad või soovivadrasestuda. Venlafaksiin ja/või sellemetaboliidid erituvad rinnapiima. Seetõttutuleb otsustada, kas lõpetada rinnagatoitmine või venlafaksiini kasutamine.KESKNÄRVISÜSTEEMVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Venlafaksiini ja mistahes MAO inhibiitorisamaaegne kasutamine onvastunäidustatud. Ravi venlafaksiiniga eitohi alustada enne, kui ravi lõpetamisestMAO inhibiitoriga on möödunud 14 päeva.Venlafaksiini kasutamine tuleb lõpetadavähemalt 7 päeva enne ravi alustamistmistahes MAO inhibiitoriga.RISKID: Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)suurenenud ohuga, mis püsib kuniremissiooni saabumiseni. Kuna paranemistei pruugi ilmneda esimese paari või enamaravinädala jooksul, tuleb patsientehoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.Suitsiididega seotud juhtude suurenenudrisk võib olla seotud ka muudepsüühikahäiretega, mille raviksvenlafaksiini kasutatakse. Lisaks võivadneed haigused esineda depressioonigasamaaegselt. Seetõttu tuleb muudepsüühikahäiretega patsientide ravimiselrakendada samu ettevaatusabinõusid nagudepressiooniga patsientide ravimisel.Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidigaseotud juhte või kellel esinevadsuitsiidimõtted enne ravi alustamist, onteadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteksvõi -katseks ning neid tuleb ravi ajalhoolikalt jälgida. Ravikuuriga peakskaasnema patsientide, iseäranis kõrgeriskiga patsientide, põhjalik järelvalve,seda eriti ravi alguses ja annuse muutmisejärel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tulebteavitada vajadusest jälgida tervislikkuseisundit iga võimaliku kliinilisehalvenemise (kaasa arvatud uutesümptomite teke),suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise jaebatavaliste muutuste suhtes käitumisesning pöörduda sellistel juhtudel koheseltarsti poole. Venlafaksiini ei ole uuritudhiljutise müokardiinfarkti või ebastabiilsesüdamehaigusega patsientidel. Seetõttutuleb venlafaksiini sellistel patsientidelkasutada ettevaatlikult. Mõnelvenlafaksiiniga ravitud patsiendil onkirjeldatud annus-sõltuvat vererõhukõrgenemist. Venlafaksiiniga ravitavatelpatsientidel on soovitatav jälgidavererõhku. Olemasolev hüpertensioonpeab olema asjakohaselt ravitud ennevenlafaksiiniga ravi alustamist. Ettevaatuson vajalik patsientidel, kellel vererõhukõrgenemine võib halvendada kaasuvathaigust. Südame löögisagedus võibkiireneda, eriti suuremate annustekasutamisel. Ettevaatus on vajalikpatsientidel, kellel südame löögisageduse

KESKNÄRVISÜSTEEMkiirenemine võib halvendada kaasuvathaigust. Seoses venlafaksiini kasutamisegavõib tekkida müdriaas. Patsientekõrgenenud silmasisese rõhu või ägedakitsa nurgaga glaukoomi riskiga tulebhoolikalt jälgida. Kirjeldatud onmania/hüpomania ilmnemist väikesel osalmeeleoluhäiretega patsientidest, kes onsaanud raviks antidepressante.Turustamiseelsetes kliinilistes uuringutesilmnes mania/hüpomania 0,2% sotsiaalseärevushäirega patsientidest, keda ravitivenlafaksiiniga. Sarnaselt teisteantidepressantidega tuleb venlafaksiinikasutada ettevaatusega bipolaarse häire(perekonna)anamneesiga patsientidel.Vähestel antidepressantidega, shvenlafaksiiniga (seoses venlafaksiinilõpetamise või annuse suurendamisega)ravitud patsientidel on kirjeldatudagressiivset käitumist. Antidepressantide,sh venlafaksiini kasutamine sellistelpatsientidel nõuab ettevaatust. Naguteistegi serotoniinergiliste ainete puhulvõib ka ravimisel venlafaksiiniga tekkidapotentsiaalselt eluohtlikserotoniinisündroom, eriti kasutamiselkoos teiste serotoniinergilistneurotransmissiooni mõjutavatetoimeainetega.Sarnaselt teiste antidepressantidega tulebravi venlafaksiiniga alustadakrambianamneesiga patsientidelettevaatusega. Turustamiseelseteskliinilistes uuringutes täheldati krampe0,3% venlafaksiiniga ravituddepressioonipatsientidest. Kõik patsiendidparanesid. Venlafaksiiniga teostatudkliinilistes uuringutes depressiooni,generaliseerunud ärevushäire võisotsiaalfoobiaga patsientidel krampe eitäheldatud. Nagu kõiki antidepressante,tuleb ka venlafaksiini määratapatsientidele, kellel on varem esinenudkrampe ettevaatusega. Krampidetekkimisel tuleb ravi katkestada.Patsientide tuleb instrueerida, et nadteataksid arstile lööbe, nõgestõve võisarnaste allergiliste reaktsioonidetekkimisest. Venlafaksiiniga teostatudkliinilistes uuringutes ei ilmnenud tõendeidravimsõltuvusest, tolerantsusekujunemisest või suuremate annustevajadusest. Arst peaks siiski eelnevaltselgitama, kas patsiendil esineb haigusloosvarasemaid viiteid ravimi kuritarvitamiselening sellist patsienti hoolikalt jälgima.Neerupuudulikkuse või maksatsirroosigapatsientidel tuleb venlafaksiini, nagu teisigiantidepressante, kasutada ettevaatusega.Venlafaksiini kasutamisel võib eeskättvedeliku kaotusega või eksikoosispatsientidel, sh eakatel ja diureetikumesaavatel patsientidel ilmnedahüponatreemia ja/või antidiureetilisehormooni ebaadekvaatse sekretsioonisündroom (SIADH). Serotoniinitagasihaaret inhibeerivad ravimid võivadpõhjustada trombotsüütideagregatsioonihäireid. Venlafaksiini saavatelpatsientidel võib suureneda naha- jalimaskestade veritsuse risk. Venlafaksiiniohutust ja efektiivsust kasutamisel kooskehakaalu alandavate ravimitega, shfentermiiniga ei ole uuritud, seetõttu eisoovitata kasutada koos kehakaalualandavate ravimitega. Vähemalt 3 kuudväldanud platseebo kontrolliga kliinilistesuuringutes täheldati kliiniliselt olulistkolesteroolitaseme tõusu vereseerumis(5,3% venlafaksiini saanute grupis ja0,0% platseebogrupis). Pikaajalise ravikorral tuleb kaaluda kolesteroolitasemejälgimist. Ärajätunähtude ilmnemine onantidepressantidele omane, seetõttu onsoovitatav, et venlafaksiini annustvähendataks järk-järgult ja et patsientijälgitaks tähelepanelikult sellel perioodil.Ebatavaliselt kiire mao-sooletrakti läbimisekorral võib tekkida olukord, kus kapslitekogu sisu ei jõua vabaneda. Seda võibtäheldada kroonilise kõhulahtisusega (ntCrohni tõve või haavanduva koliidi)patsientidel. Toimeaine venlaflaksiinvabaneb järk-järgult kapslites sisalduvatestgraanulitest. Graanulite südamikud onlahustumatud ja võivad seetõttu ollaväljaheites nähtavad. Ei tohi kasutadalaste ja alla 18-aastaste noorukiteravimiseks. Kliinilistes uuringutes onantidepressantidega ravitud lastel janoorukitel esinenud platseebogrupigavõrreldes rohkem suitsidaalset käitumist(enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) javaenulikkust (peamiselt vägivaldsust,vastanduvat käitumist ja viha). Kui kliiniliseseisundi tõttu on siiski otsustatud ravimäärata, tuleb patsienti suitsidaalsekäitumise sümptomite ilmnemise osashoolikalt jälgida. Lisaks ei ole küllaldaseltohutusalast teavet ravimi kasutamisepikaajalisest mõjust laste ja noorukitekasvamisele, küpsemisele ja kognitiivselening käitumuslikule arengule. Puuduvaduuringuid ohutuse hindamiseks alla6-aastastel lastel.KÕRVALTOIMED: Suukuivus, peavalu,iiveldus, higoistamine (ka öinehigistamine).KOOSTOIMED: Kasutamine koos MAOinhibiitoritega on vastunäidustatud. Ei tohikasutada samaaegselt MAO inhibiitorigaega vähemalt 14 päeva pärast ravilõpetamist MAO inhibiitoriga. Venlafaksiinipika poolväärtusaja tõttu võib ravi MAOinhibiitoriga alustada alles 7 päeva pärastvenlafaksiinravi lõpetamist. Intervallpöörduva toimega MAO inhibiitoriga, ntmoklobemiidiga ravi lõpetamise javenlafaksiiniga ravi alustamise vahel võibAntidepressandidolla lühem kui 14 päeva. Sellegipoolest,arvestades MAO inhibiitorite kõrvaltoimetevõimaliku riskiga, peab intervallmoklobemiidi katkestamise javenlafaksiinravi alustamise vahel olemavähemalt 7 päeva. Intervalli pikkuseotsustamisel tuleb arvestada moklobemiidifarmakoloogiliste omaduste ja konkreetsepatsiendi seisundiga. Venlafaksiini ja teisteKNS toimivate ravimite kooskasutamisegaseonduvat riski ei ole süstemaatiliseltuuritud, väljaarvatud allpool loetletudravimite osas. Seetõttu on nimetatudravimite i toimivate ravimitekooskasutamisel vajalik ettevaatus. Naguteisedki serotoniinergilise toimega ravimid,võib ka venlafaksiinraviga tekkidapotentsiaalselt eluohtlikserotoniinisündroom, eriti kasutamiselkoos teiste serotoniinergilistneurotransmissiooni mõjutavateravimitega, nagu triptaanid, selektiivsedserotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI),serotoniini-noradrenaliini tagasihaardeinhibiitorid (SNTI), linesoliid, liitium,sibutramiin, tramadool või lihtnaistepuna(Hypericum perforatum), kasutamisel koosserotoniini metabolismi pärssivateravimitega (sealhulgas MAO inhibiitorid)või kasutamisel koos serotoniiniprekursoritega (nagu trüptofaanisisaldavad toidulisandid).Serotoniinisündroomi sümptomid võivadhõlmata muutusi vaimses seisundis,autonoomset ebastabiilsust,neuromuskulaarseid häireid ja/võiseedetraktisümptomaatikat.Kui venlafaksiini kasutamine koos SSTI,SNTI või 5-hüdroksütrüptamiiniretseptoriagonistiga (triptaan) on kliiniliselt siiskivajalik, tuleb patsiente hoolikalt jälgida,eriti ravi alustamisel ja annusesuurendamisel. Venlafaksiini kasutaminekoos serotoniini prekursoritega (nagutrüptofaani sisaldavad toidulisandid) ei olesoovitatav. Verehüübimist pärssiv toimevõib tugevneda patsientidel, kes võtavadvarfariini pärast venlafaksiini lisamist.Venlafaksiini (50 mg iga 8 tunni järel 5päeva vältel) ja metoprolooli (100 mg iga24 tunni järel 5 päeva vältel)koosmanustamisel tervetele vabatahtlikelefarmakokineetiliste interaktsioonideuuringus tõusis metoprolooliplasmakontsentratsioon ligikaudu30...40%, samas metoprolooli aktiivsemetaboliidi alfa-hüdroksümetoprolooliplasmakontsentratsioon ei muutunud.Venlafaksiin näis selles tervetelvabatahtlikel läbiviidud uuringusvähendavat metoprolooli vererõhkualandavat toimet. Selle leiu kliinilinetähtsus hüpertensiivsetele patsientidele onteadmata. Metoprolool ei mõjutavenlafaksiini ja selle aktiivse metaboliidi163

EpilepsiavastasedO-desmetüülvenlafaksiinifarmakokineetikat. Venlafaksiini jametoprolooli samaaegne manustaminenõuab ettevaatust. Venlafaksiinigakoosmanustamisel vähenes haloperidoolirenaalne kliirens 42%, AUC suurenes 70%ja Cmax 88%. Eliminatsioonipoolväärtusaeg ei muutunud.Koosmanustamisel tuleb sellega arvestada.Imipramiini ja selle metaboliidi2-hüdroksüimipramiini metabolism eimuutunud manustamisel koosvenlafaksiiniga. Sellegipoolest suurenesmanustamisel koos venlafaksiinigadesipramiini AUC, Cmax ja Cmin umbes35%. 2-hüdroksüdesipramiini AUCsuurenes 2,5...4,5 korda. Imipramiin eimõjutanud venlafaksiini jaO-desmetüülvenlafaksiinifarmakokineetikat. Koosmanustamiseltuleb neid aspekte arvestada.Ketokonasooliga teostatudfarmakokineetilised uuringud kiiretel jaaeglastel CYPD2D6 metaboliseerijatelnäitasid nii venlafaksiini kui kaO-desmetüülvenlafaksiiniplasmakontsentratsiooni suurt tõusuenamustel katsealustel, kes jätkasidketokonasooli võtmist. CYP3A4 inhibiitoriteja venlafaksiini kooskasutamisel võibsuureneda venlafaksiini jaO-desmetüülvenlafaksiini tase. Seetõttutuleb olla ettevaatlik, kui patsiendi ravikson vajalik CYP3A4 inhibiitori javenlafaksiini samaaegne kasutamine.Kuigi tsimetidiin on näidanud võimetaeglustada venlafaksiini esmastmetabolismi, puudub tsimetidiinil siiskioluline mõju O-desmetüülvenlafaksiinifarmakokineetikale. Venlafaksiini jaO-desmetüülvenlafaksiini üldinefarmakoloogiline aktiivsus võib enamuselpatsientidel oodatavalt suureneda vaidvähesel määral. Eakatel jamaksafunktsiooni häirega patsientidel võibselline koostoime olla rohkem oluline.Venlafaksiini regulaarne manustamine eitugevdanud alkoholist tingitudpsühhomotoorseid ja psühhomeetrilisitoimeid võrreldes ainult alkoholigasamadel isikutel. Venlafaksiini,O-desmetüülvenlafaksiini ega etanoolifarmakokineetiline profiil ei muutunudvenlafaksiini (150 mg/ööp.) ja etanooli(0,5 g/kg üks kord päevas) manustamisel15 tervele vabatahtlikule. Siiski tulebpatsientidel soovitada venlafaksiinravi ajalalkoholi tarvitamisest hoiduda. Venlafaksiinsuurendas risperidooni AUC 32% võrra,kuid ei muutnud aktiivse antipsühhootilisefraktsiooni (risperidoon pluss9-hüdroksürisperidoon) üldistpoolväärtusaega. CYP2D6 inhibeerivadravimid: In vitro ja in vivo uuringutetulemused osutavad, et venlafaksiin164metaboliseeritakse esmalt aktiivseksmetaboliidiks O-desmetüülvenlafaksiiniksCYP2D6 vahendusel. See on tsütokroomiisoensüüm, mis on seotud paljudeantidepressantide metabolismi geneetilisepolümorfismiga. Seega ei saa välistadavõimalust koostoimete tekkeksvenlafaksiini ja CYP2D6 inhibeerivateravimite vahel. Koostoimed ravimitega, misinhibeerivad venlafaksiini metabolismiO-desmetüülvenlafaksiiniks võivadsuurendada venlafaksiini kontsentratsiooniplasmas ja vähendada aktiivse metaboliidikontsentratsiooni. Siiski ei olnudvenlafaksiini farmakokineetilised näitajadsamaaegsel CYP2D6 inhibiitoritekasutamisel oluliselt erinevad nendeisikute näitajatest, kes on CYP2D6aeglased metaboliseerijad, mistõttuannuseid ei ole vaja kohandada.Venlafaksiin ei inhibeeri in vitrodiasepaami metabolismi, mis osaliseltmetaboliseerub CYP2C19 vahendusel.Venlafaksiin ei inhibeeri in vitro CYP1A2.See on ka kinnitatud in vivo kliinilisteskoostoimete uuringutes, kus venlafaksiin eiinhibeerinud CYP1A2 substraadi kofeiinimetabolismi. Venlafaksiin ei inhibeeri invitro CYP2C9. Selle leiu kliiniline tähendusei ole teada. Venlafaksiin ei inhibeeri invitro CYP3A4. See on kinnitatud in vivokliinilistes koostoimete uuringutes, kusvenlafaksiin ei inhibeerinud mitme CYP3A4substraadi metabolismi, sealhulgasalprasolaami, diasepaami ja terfenadiini.In vitro uuringud osutavad, et venlafaksiinon suhteliselt nõrk CYP2D6 inhibiitor. Seeleidis kinnitust kliinilises koostoimeteuuringus, milles võrreldi venlafaksiini mõjufluoksetiiniga CYP2D6 vahendatuddekstrometorfaani metabolismiledekstrofaaniks; samuti ravimitekoostoimete uuringutes isikutel, kes saidvenlafaksiini ja imipramiini ningvenlafaksiini ja risperidooni. Kunavenlafaksiini peamised eliminatsiooniteedon läbi CYP2D6 ja CYP3A4, ei olesoovitatav võtta samaaegselt nendeisoensüümide tugevaid inhibiitoreid. Siiskiei ole uuritud koostoimeid mõlemaeliminatsioonitee inhibiitorite (CYP2D6 jaCYP3A4) ja venlafaksiini vahel. Kunavenlafaksiin ja O-desmetüülvenlafaksiinseonduvad plasmavalkudega vastavaltainult 27% ja 30%, ei ole seondumisestvalkudega tingitud koostoimedvenlafaksiini ja selle peamise metaboliidigaoodatavad. Kliiniliste uuringute ningretrospektiivsete analüüside põhjal, kuspatsient sai lisaks venlafaksiinile kaantihüpertensiivseid või hüpoglükeemilisiravimeid, on koostoimed nimetatudravimite vahel ebatõenäolised. Kliinilisiuuringuid venlafaksiini ja teiseantidepressandi kombineeritud raviKESKNÄRVISÜSTEEMtõhususe hindamiseks ei ole teostatud.Kogemusi venlafaksiini jaelekterkonvulsiivravi samaaegsestkasutamisest on vähe. Täheldatud onklosapiini kontsentratsiooni suurenemist jasellega seotud kõrvaltoime nagu krampidesagenemist pärast ravi alustamistvenlafaksiiniga.Alventa, KRKA, Prolong. caps. 75 mgN28; Prolong. caps. 150 mg N28Argofan SR, Zentiva, Prolong. tabl. 75mgN30; Prolong. tabl. 150mg N30Efexor XR, Wyeth, Prolong. caps. 75 mgN28; Prolong. caps. 150 mg N28Venlafaxin Medochemie, Medochemie,Prolong. caps. 75mg N28; Prolong. caps.150mg N28;Venlafaxin-ratiopharm, ratiopharm,Prolong. caps. 75 mg N30Venlafaxine Portfarma, Prolong. caps.75 mg N28; Prolong caps. 150 mg N28EpilepsiavastasedFenütoiinPhenytoinumRAVIMITÜÜP: Hüdantoiini derivaadidNÄIDUSTUS: Tabl.: Epilepsia.Kolmiknärvi neuralgia. Märkus: Fenütoiinei ole efektiivne absansside ravis ningfebriilsete krampide ravis ja profülaktikas.Inj.: Epilepsia, epileptiline staatus.Krambiseisundid neurokirurgias. Märkus:Süstelahus ei ole efektiivneabsanss-staatuse korral ning febriilsetekrampideravis ja profülaktikas.ANNUSTAMINE: Tabl.: Soovitatavalgannus on 50...100 mg. Soovitatav onannust kiiresti suurendada kuniterapeutilise toime saabumiseni.Säilitusravi ajal annustatakse järgnevalt:300 mg. Inj.: Epileptiline staatus,epilepsiahoogude sage kordumine.Algannus on 250 mg fenütoiini (1 ampullsüstelahust), max. lubatav süstekiirus on25 mg/min. Kui hood ei möödu 20...30minutiga, võib annust korrata. Kuialgannuspeatab krambihood, võib teostada kiiretfenütoiiniga küllastamist järgnevate 250mg fenütoiini manustamistega1,5...6-tunniste vahedega. Max. ööp.annus on 17 mg/kg kehakaalu kohta või1500 mg fenütoiini. Alternatiivina võibkasutada infusioonikontsentraati.Võimalusel jätkata ravi suukaudsemanustamisega.Epileptilise staatuse ravis on olulised kõiküldised intensiivravi võtted - aspiratsioonivältimine, vabade õhuteede säilitamine,

KESKNÄRVISÜSTEEMkardiovaskulaarsüsteemi monitooriminening patsiendi asendi jälgimine.Kindlustada tuleb pidev EKG, vererõhuning neuroloogilise leiu jälgimine.Kontrollida tuleb ka ravimiplasmakontsentratsiooni. Käepärastpeavad olema patsiendi elustamisevahendid.LASTELE: Kuni 12-a manustatakse 2mg/kg ööp. Annust võib suurendadasõltuvalt ravimi kontsentratsioonistplasmas iga 3 päeva järel 1 mg kaupa.Säilitusravi ajal annustatakse järgnevalt:3-a ja vanemad 100...200 mg, kooliealisele100...300 mg. Inj.: Lapsed vanuses kuni12 aastat Üldiselt vajavad lapsedfenütoiini suuremaid annuseid kuitäiskasvanud. Epileptilise staatuse raviksalla 12-aastastel lastel on max. lubatavannus esimesel päeval 30 mg/kgkehakaalu kohta, teisel päeval 20 mg/kgkohta, kolmandal päeval 10 mg/ kg kohta.Suurim lubatav infusioonikiirus on 1,0mg/kg kohta minutis. Lapsi tuleb jälgidasarnaselt täiskasvanutele.RASEDATELE: Tarvitada ainult juhul, kuivajalikkus emale ületab võimaliku ohulootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,hüdantoiinide ja ravimi teiste koostisosadesuhtes, AV blokaadi II või III aste,siinussõlme nõrkuse sündroom, 3 kuujooksul pärast müokardiinfarkti võijuhtudel, kui südame löögimaht onlangenud (vasaku vatsakeseväljutusfraktsioon väiksem kui 35%),eelnevalt esinev äge veredüskraasia jaluuüdi kahjustus.RISKID: Fenütoiini tuleb eriliseettevaatusega (suhtelisedvastunäidustused) kasutada järgmisteljuhtudel: väljendunud südamepuudulikkus,hingamispuudulikkus, raske hüpotensioon(süstoolne vererõhk alla 90 mmHg),bradükardia (alla 50 löögi minutis),sinuatriaalne blokaad, AV blokaadi I aste,kodade laperdus ja virvendus.Geneetiliselt determineeritud aeglasehüdroksüleerimisega patsientidel võib kamõõdukas annus esile kutsudaüleannustamise nähud. Sellisel juhul onvajalik annuse vähendamine ningplasmakontsentratsiooni määramine. Kuiesinevad annusest mittesõltuvad raskedallergilised kõrvaltoimed, peab ravilõpetama, eriti oluline on see allergiliseeksanteemi korral. Ravi ajal tulebregulaarselt (esialgu iga kuu, hiljem kakskorda aastas) jälgida ravimikontsentratsiooni plasmas, vererakkudehulka, maksaensüüme (GOT, GPT,gamma-GT) ja aluselist fosfataasi(osteopaatia kindlakstegemiseks). Lasteltuleb jälgida kilpnäärme talitlust(kasvamist). Mõõduka stabiilseleukopeenia (vereanalüüside vastustepõhjal) ja isoleeritud gamma-GT tõusutõttu ei ole vaja ravi katkestada.Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumiston esinenud erinevatel näidustustelantiepileptikume saavatel patsientidel.Randomiseeritud platseebokontrolligauuringute meta-analüüs näitas, etantiepileptikume kasutavate patsientidehulgas on suitsiidimõtete tekkimise jasuitsidaalse käitumise risk suurenenud.Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisetekkemehhanism fenütoiini saavatelpatsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seega peaks patsientesuitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalsekäitumise osas jälgima ja vajaduselrakendama vastavat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitada, etsuitsiidimõtete või suitsidaalse käitumisetekke korral peavad nad pöörduma arstipoole.Süstelahus on ette nähtud eranditultintravenoosseks kasutamiseks. Vältidatuleb subkutaanset või paravenoossetsüstimist, sest aluseline süstelahus võibtekitada koenekroosi. Süstelahuse lahustivõib kiirelt kahjustada plastikust(polükarbonaat)infusioonisüsteemi kraane. Vajalikud oneraldi veeniteed. Süstelahus kahjustabkiirestika SAFSITE ohutuskonnektoreid, midatoodab B. Braun Melsungen AG Saksamaalja seetõttu ei tohi neid koos kasutada.Süstelahust ei tohi lahjendada või viiakokku lahustega, mida kasutatakseveeniteedeläbivoolutamiseks!KÕRVALTOIMED: Nägemishäired, isutus,oksendamine, kehakaalu vähenemine,apaatia, sedatsioon, oftalmopleegia,teadvuskadu (võib tekkida isegi kooma).KOOSTOIMED: Pidev fenobarbitaali,primidooni, karbamasepiini, vigabatriini võialkoholi kasutamine samaaegseltfenütoiiniga võib langetada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni. Reserpiin,sukralfaat, diasoksiid ja teofülliin võivadsamuti langetada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni.Järgnevad ravimid võivad suurendadafenütoiini plasmakontsentratsiooni:alkohol, suukaudsed antikoagulandid,amiodaroon, felbamaat, bensodiasepiinid,tsimetidiin, ranitidiin, antibiootikumid (shklooramfenikool, erütromütsiin, isoniasiid,sulfoonamiidid), antimükootikumid (shamfoteritsiin B, flukonasool, ketokonasool,mükonasool, itrakonasool), kaltsiumkanaliblokaatorid (diltiaseem, nifedipiin),tiklopidiin, viloksasiin, tolbutamiid,fluoropürimidiinid, tsükloseriin, disulfiraam,fluoksetiin, halotaan, etosuktsimiid,Epilepsiavastasedmetsuktsimiid, metüülfenidaat, MSPVA,omeprasool, paraaminosalitsüülhape,sultiaam, tritsüklilised antidepressandid javalproaat. Ravi kombineerimiselvalproaadiga võib valproaat põhjustadavaba (valkudega seondumata) fenütoiiniplasmakontsentratsiooni tõusu ilma üldisefenütoiini plasmakontsentratsioonimuutuseta, suurendades kõrvaltoimete(ajukahjustus) tekke ohtu. Ravimid, misvõivad põhjustada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni vähenemist võisuurenemist: tsiprofloksatsiin,karbamasepiin, fenobarbitaal,kloordiasepoksiid, diasepaam. Fenütoiinvõib tõsta rifampitsiiniplasmakontsentratsiooni. Fenütoiin võibtugevdada metadooni toimet. Fenütoiinvõib langetada suukaudseteantikoagulantide, karbamasepiini,tsüklosporiini, klosapiini, lamotrigiini,verapamiili, tetratsükliinide (shdoksütsükliini), prasikvanteeli, felbamaadi,östrogeenide, alkurooniumi, diasoksiidi,furosemiidi, paroksetiini, nikardipiini,nimodipiini, vitamiin D, digitoksiini,teofülliini, itrakonasooli, kortikosteroidide,pankurooniumi, tritsüklilisteantidepressantide, valproaadi,vekurooniumi ja suukaudsetekontratseptiivide plasmakontsentratsiooni.Suukaudsete kontratseptiivide toime võibseetõttu olla ebakindel. Koostoimed onvõimalikud propoksüfeeni jasalitsülaatidega.Metotreksaadi toksilisus võib suureneda.Fenütoiini toime võib väheneda, kuisamaaegselt kasutatakse foolhapet.Paljud ülaltoodud fenütoiini koostoimed eiesine lühiajalisel süstelahuse kasutamisel.Antikoagulante tarvitavatel patsientidel onvajalik regulaarne hüübivusnäitajatejälgimine.Phenhydan, Desitin, Tabl. 100 mg N100;Inj. 50 mg/ml 5ml N5 ;FenobarbitaalPhenobarbitalRAVIMITÜÜP: Barbituraadid ja nendederivaadidNÄIDUSTUS: Epilepsia.ANNUSTAMINE: Manustatakse vastavaltvajadusele 1...3 mg/kg. Annus sõltubhaiguse olemusest ja raskusest. Maxühekordne annus 400 mg, max ööp. annuson 800 mg.LASTELE: Manustatakse vastavaltvajadusele 3...4 mg/kg.RASEDATELE: Ei tohi pikaajaliseltkasutada, seda eriti raseduse esimese 3kuu vältel, erandiks on hädavajadus.Ravimi annus tuleks hoida võimalikultväike, seda eriti raseduse 20. ja 40. päeva165

EpilepsiavastasedKESKNÄRVISÜSTEEMvahel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebarbituraatide või preparaadi abiainetesuhtes, alkoholi, uinutite, valuvaigistite,KNS pärssivate või stimuleerivate ravimiteägeda mürgituse korral. Vastunäidustatudon fenobarbitaali kasutamine rinnagatoitmise ajal. Ägeda maksa porfüüria,väljendunud neeru- või maksafunktsioonihäire või müokardi raske kahjustuse korralvõib kasutada ainult pärast võimalikeriskide ja oodatava kasu suhte hoolikatkaalumist.RISKID: Võib põhjustada nii füüsilist kuipsüühilist sõltuvust. Ohtu kujutab ka raviainult mõne näd. vältel. Hoiatus ei laienemitte ainult suurte annusteväärkasutamisele, vaid ka tavalisteraviannuste kasutamisele. Pärastpikemaajalist ravi (üle ühe nädala kestnudravi) ei tohi kasutamist järsku lõpetada,annust tuleks vähendada järk-järgult, etmitte provotseerida ärajätunähte.KÕRVALTOIMED: Soovimatuväljendunud sedatsioon, väsimus (unisus,uimasus, väsimus, reaktsioonikiirusevähenemine), pearinglus, peavalu,liigutuste koordinatsiooni häirumine(ataksia), segasus.KOOSTOIMED: Maksa tsütokroom P450segafunktsiooniga oksüdaasisüsteemivõimas indutseerija. Et fenobarbitaali jafenütoiini induktsiooniprofiilid on sarnasedning nende biotransformatsioon toimubsamade ensüümide vahendusel, on olemasnii induktsiooni kui pärssimise võimalus.Kahe ravimi vahelise koostoime ilmnemineigal üksikul patsiendil näitab, kumbmehhanism on ülekaalus. Valproaat jafelbamaat võivad pidurdada fenobarbitaalikliirensit.Phenaemal, Desitin, Tabl. 100mg N50GabapentiinGabapentinumRAVIMITÜÜP: Teised epilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Täiendava raviminapartsiaalsete epilepsiahoogude(sekundaarse generalisatsiooniga või ilma)raviks täiskasvanutel ja 6-aastastel ningvanematel lastel. Monoteraapianapartsiaalsete epilepsiahoogude(sekundaarse generalisatsiooniga või ilma)raviks täiskasvanutel, 12-aastastel javanematel noorukitel. Perifeerseneuropaatilise valu ravi.ANNUSTAMINE: Epilepsia: Ravialustatakse 300 mg-ga, annust võibesimese 3 ravipäeva jooksul kohandadakuni 900 mg-ni päevas. Seejärel võibannust sõltuvalt konkreetse patsiendiravivastusest ja taluvusest suurendada300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päevatagant kuni maksimaalse annuseni 3600mg ööp. Alternatiivselt võib alates 1.päevast manustada 300 mg 3 kordapäevas. Seejärel võib annust sõltuvaltpatsiendi individuaalsest vastusest jataluvusest suurendada 300 mg kaupaööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni max.annuseni 3600 mg ööp. Mõnedelpatsientidel võib vaja olla gabapentiiniannuse aeglasem kohandamine. Min. aegjõudmiseks annuseni 1800 mg ööp. on üksnädal, annuseni 2400 mg ööp. 2 nädalat jaannuseni 3600 mg ööp. 3 nädalat.LASTELE: 6-aastased ja vanemad lapsed:Algannus peab olema vahemikus 10...15mg/kg ööp. ja efektiivne annussaavutatakse annuse kohandamisegaumbes 3 päeva jooksul. Gabapentiiniefektiivne annus 6-aastastel ja vanematellastel on 25...35 mg/kg ööp. Pikaajaliseskliinilises uuringus olid annused kuni 50mg/kg ööp. hästi talutavad. Kogu ööp.annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseksja maksimaalne aeg annuste manustamisevahel ei tohi ületada 12 tundi.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul,kui just ravist saadav võimalik kasuemale kaalub üles võimalikud riskidlootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadikoostisainete suhtes. Äge pankreatiit. Eioma toimet primaarsete generaliseerunudhoogude korral nagu absentsid.RISKID: Kui patsiendil tekibgabapentiinravi ajal äge pankreatiit, tulebkaaluda gabapentiini manustamisekatkestamist.Kuigi ei ole teada, et gabapentiinravilõpetamisel tekiksid krambid, võibkrambivastaste ravimite manustamisejärsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetelepileptilise seisundi. Nagu teistegiepilepsiavastaste ravimite puhul, võibmõnedel patsientidel gabapentiinikasutamisel suureneda krambihoogudesagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimitepuhul, ei ole andnud püüded lõpetadasamaaegne teiste epilepsiavastasteravimite kasutamine patsientidel, kellel onhalb ravivastus rohkem kui üheepilepsiavastase ravimi suhtes, et üleminna gabapentiini monoteraapiale, eritiedukaid tulemusi. Gabapentiin ei oletõhus primaarsete generaliseerunudkrambihoogude ravis, nagu absentsid, javõib mõnedel patsientidel seda tüüpihooge isegi süvendada. Seetõttu tulebabsentse sisaldavate erinevat tüüpikrambihoogudega patsientidel gabapentiinikasutada ettevaatusega. Pikaajalise(rohkem kui 36 nädalat) gabapentiinravitoimet õppimisele, intellektile ja laste ningnoorukite arengule ei ole piisavalt uuritud.166

KESKNÄRVISÜSTEEMSeetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravistsaadava kasu ja sellise raviga seotudvõimaliku riski suhet. Valepositiivseidtulemusi võib saada uriini üldvalgupoolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga.Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseidribatesti tulemusi kontrollida erinevateanalüütiliste meetoditega (nagubiureeditest, turbidimeetria võivärvusreaktsioonid) või kasutada neid jubakohe alternatiivsete meetoditena.Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisetekkemehhanism gabapentiini saavatelpatsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seega peaks patsientesuitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalsekäitumise osas jälgima ja vajaduselrakendama vastavat ravi.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, unisus,diarröa, suukuivus, perifeersed tursed,kehakaalu tõus, ebatavaline kõnnak,amneesia, ataksia, mõtlemishäired, lööve,pearinglus, ataksia, kurnatus, nüstagm,treemor, diploopia, amblüoopia, düsartria,amneesia, asteenia, paresteesia, artralgia,purpur, düspepsia, ärevus, kehakaalutõus, kuseteede infekstioon, farüngiit,hüpertensioon, segasusseisunid jaemotsionaalne labiilsus.KOOSTOIMED: Gabapentiini on soovitavvõtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiididemanustamist. Alkohol ja uimastid võivadtugevdada mõningaid KNS kõrvaltoimeid,nt unisust, ataksiat jt. Testribaga valgumääramisel uriinist võivad esinedavalepositiivsed tulemused.Gabagamma , Wörwag, Caps. 300 mgN20, 50; Caps. 400 mg N20, 50Neurontin, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Caps. 300mg N50KarbamasepiinCarbamazepinumRAVIMITÜÜP: Karboksamiidi derivaadidNÄIDUSTUS: Epilepsia. Kolmiknärvineuralgia ja glossofarüngeaalneuralgia.Diabeetiline neuropaatia. Alkoholivõõrutussündroom.ANNUSTAMINE: Antikonvulsiivne ravi:algannuseks on 150...200 mg 1...2 kordaööp., seejärel suurendatakse aeglaseltannust kuni individuaalse optimaalseannuseni (keskmiselt 800...1200 mg,mõnedel juhtudel on vajalikuks osutunudkuni 2000 mg ööp.), mis võetakse sissemitmele manustamiskorrale jaotatult.LASTELE: Antikonvulsiivne ravi:väiksemad lapsed: algannus 10...20 mg/kgkehakaalu kohta ööp., seejärelsuurendatakse järk-järgult annust kuni20...30 mg/kg ööp., jagatunaüksikannusteks.RASEDATELE: Raseduse ajal tohibkarbamasepiini kasutada ainult pärasthoolikat riski ja võimaliku kasu kaalumist.Reproduktiivses eas naisi tulebinformeerida raviga kaasnevatest riskidestraseduse ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või TSADsuhtes, AV blokaad, raskekujulinemaksapuudulikkus, luuüdi depressioon,porfüüria. Manustamine koos MAOinhibiitoritega. MAO-inhibiitoritemanustamine tuleb lõpetada vähemalt 2nädalat enne ravi alustamistkarbamasepiiniga, võimalusel isegi varem.Lapsed vanuses alla 1-aasta.RISKID: Kuna karbamasepiin ei toimiabsansside korral ning võib neidpõhjustada või ägestada, on ta selleseisundi korral vastunäidustatud.Müokloonuse korral ei ole karbamasepiinvalikravimiks.Segatüüpi krambihoogude korral tulebkarbamasepiini kasutada ettevaatusega,sest võib suureneda generaliseerunudkrampide tekkeoht. Seisundi halvenemiseltuleb ravi karbamasepiiniga katkestada.Karbamasepiinravi ajal on harva tekkinudaplastiline aneemia ja agranulotsütoos.Seetõttu tuleb enne ravi alustamist ja raviajal regulaarselt kontrollida verepilti.Samuti tuleb regulaarselt kontrollidamaksatalitlust (eriti eakatel jamaksahaigusega patsientidel) ningjääklämmastiku sisaldust. Patsiente tulebinformeerida võimalikest hematoloogilistekõrvaltoimete varajastest sümptomitest,samuti naha- ja maksareaktsioonidesümptomitest. Palaviku, neeluvalu, lööbe,suuhaavandite, verevalumite, petehhiatevõi hemorraagilise purpuri tekkimisel peabpatsient koheselt arstiga konsulteerima.Asümptomaatilise ja mitteprogresseeruvaleukopeenia korral ei ole ravi katkestaminevajalik.Raskekujulise, progresseeruva jasümptomaatilise leukopeenia (neeluvalu,palavik) korral tuleb ravi katkestada.Kergemad nahamuutused (nt isoleeritudmakulaarne või makulopapulaarneeksanteem) on tavaliselt ohutud ningmööduvad spontaanselt päevade võinädalate jooksul kas raviga jätkates võipärast annuse vähendamist. Raskenahareaktsiooni korral (ntStevens-Johnsoni sündroom, Lyell?isündroom) tuleb ravi otsekohe katkestada.Karbamasepiin võib esile kutsudaülitundlikkusreaktsioone, sealhulgasultiorganülitundlikkus, mis võib mõjutadanahka, maksa, vereloomeorganeid jalümfisüsteemi või teisi organeid, kasüksikult või mitme organi kaupa,põhjustatuna süsteemsest reaktsioonist.Ravi tuleb otsekohe lõpetada, kui ilmnevadülitundlikkuse sümptomid. KarbamasepiiniEpilepsiavastasedja okskarbasepiini puhul võib esinedaristuvat allergiat keskmiselt 25...30%patsientidest. Ristuv allergia võib esinedaka karbamasepiini ja fenütoiini puhul.Korduvat kontrolli ja ettevaatlikkuannustamist vajavad ka patsiendid, kellelesinevadkardiovaskulaarsed haigused, halvenenudneerufunktsioon või glaukoom.Karbamasepiini kasutamisel koosperoraalsete kontratseptiividega onteatatud tsüklivälisest veritsusest.Karbamasepiin võib mõjutada peroraalsetekontratseptiivide efektiivsust. Seetõttutuleks fertiilses eas naistel kaaludaalternatiivsete rasestumisvastastevahendite kasutamist. Ravi ajal tulebalkoholi tarvitamist vältida. Tähelepanutuleb pöörata ka asjaolule, etkarbamasepiini kasutamise kõrvaltoimedsarnanevad alkoholiabstinentsisündroomile ja neid võibomavahel segi ajada. Vältida tulebkarbamasepiinravi järsku lõpetamist. Kuikarbamasepiinravi saaval patsiendil onvajalik üle minna teise antiepileptikumikasutamisele, tuleb seda tehaettevaatlikult, annust järk-järgultvähendades.Antiepileptilisi ravimeid erinevatenäidustuste puhul kasutanud patsientidelon teatatud enesetapumõtetest jasuitsidaalsest käitumisest. Patsiente tulebjälgida enesetapumõtete ja suitsidaalsekäitumise nähtude osas ja vajaduselrakendada sobivat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitadavajadusest pöörduda enesetapumõtete võisuitsidaalse käitumise ilmnemisel arstipoole.Ravim sisaldab laktoosi, seega patsiendidkellel esineb pärilik galaktoosi talumatus,laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosimalabsorbtsioon, ei tohi seda ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Ravi alustamisel võibesineda isutust, suukuivust, oksendamist,kõhulahtisust või -kinnisust. Harva ontäheldatud peavalu, pearinglust, unisust,väsimust, ataksiat, akommodatsioonihäireid, nüstagmi, topeltnägemist,paresteesiaid, jalgade pareese,kõnehäireid.KOOSTOIMED: Maksaensüümideinduktsiooni teel võib teiste ravimite,näiteks suu kaudu manustatavateantikoagulantide (kumariini derivaadid),kinidiini, metadooni, tramadooli,kontratseptiivide või antibiootikumide(näiteks doksütsükliini) toime väheneda.Võib vähendada ka mitmete teisteantiepileptiliste ravimite (klonasepaam,lamotrigiin, okskarbamasepiini aktiivnemetaboliit, fenütoiin, topiramaat,valproaat, etosuktsimiid, primidoon),167

EpilepsiavastasedKESKNÄRVISÜSTEEMsamuti TSAD, mõnedeantipsühhootikumide (klosapiin,haloperidool, olansapiin, risperidoon),viirusvastaste ravimite (indinaviir,lopinaviir, nelfinaviir, sakvinaviir),dihüdropüridiinide, tsüklosporiini,südameglükosiidide, kortikosteroidide,levotüroksiini ja teofülliini plasmasisaldust.On kirjeldatud karbamasepiini metabolismiaeglustumist (ja seeläbi suurenenudplasmakontsentratsiooni), kui samaaegseltmanustati erütromütsiini, klaritromütsiini,triatsetüüloleandomütsiini, isoniasiidi,ritonaviiri, mõnesid kaltsiumikanaliteblokaatoreid (verapamiili, diltiaseemi),fluoksetiini, fluvoksamiini,dekstropropoksüfeeni ja viloksasiini.Karbamasepiini plasmakontsentratsioonvõib suureneda ka mõnede teisteantikonvulsantide (fenütoiin, primidoon,naatriumvalproaat) või tsimetidiinisamaaegsel manustamisel.Koosmanustamine liitiumiga võib viiapöörduva neurotoksilise reaktsioonini.Plasmakontsentratsiooni vähenemistvõivad põhjustada rifabutiin, linesoliid.Antikonvulsiivset toimet antagoniseerivadAD-d, malaariavastased ravimid (klorokiin,meflokiin) ja antipsühhootikumid. RaviMAO inhibiitoritega tuleb lõpetadavähemalt 2 näd. enne karbamasepiinikasutamise alustamist. Alkohol võibtugevdada karbamasepiini kõrvaltoimeidKNS poolt. Diureetikumid suurendavadhüponatreemia riski. Laboratoorsetestnäitajatest võivad muutuda kilpnäärmefunktsiooni parameetrid.Carbalex, Gerot, Tabl. 200 mg N50; Tabl.400 mg N50; Ret. tabl. 300 mg N50; Ret.tabl. 600 mg N50;Carbamazepin Nycomed, Nycomed,Tabl. 200mg N50Finlepsin, Teva, Tabl. 200mg N50; Ret.tabl. 200mg N50; Ret. tabl. 400mg N50Tegretol, Novartis, Ret. tabl. 200mg N50;Ret. tabl. 400mg N30Timonil, Desitin, Ret. tabl. 150mg N100;Ret. tabl. 300mg N100; Ret. tabl. 600mgN50LamotrigiinLamotriginumRAVIMITÜÜP: Teised epilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Epilepsia, bpolaarne häire.Täiskasvanud ning 13-aastased javanemad noorukid: - Täiendav ravi võimonoteraapia partsiaalsete jageneraliseerunud epilepsiahoogude, shtoonilis-klooniliste krampide korral. -Lennox-Gastaut sündroomiga seotudkrambid. Kasutatakse täiendava ravimina,kuid Lennox-Gastaut sündroomi korral ravi168

KESKNÄRVISÜSTEEMalustamisel võib seda kasutada esmaseepilepsiavastase ravimina.2...12-aastased lapsed ja noorukid: -Täiendav ravi partsiaalsete jageneraliseerunud epilepsiahoogude, shtoonilis-klooniliste krampide jaLennox-Gastaut? sündroomiga seotudkrampide korral. - Monoteraapia tüüpilisteabsanside korral. Täiskasvanud alates 18.eluaastast:- Depressiivsete episoodide profülaktikabipolaarse meeleoluhäirega patsientidel,kellel esinevad valdavalt depressiivsedepisoodid. E ole näidustatudmaniakaalsete või depressiivseteepisoodide akuutraviks.ANNUSTAMINE: Epilepsia ravimonoteraapiana: 25 mg 1 kord ööp. 2näd. jooksul, edasi 50 mg ööp. 2 näd.jooksul. Seejärel suurendatakse annustmax 50...100 mg iga 1...2 näd. tagant kunioptimaalse tulemuse saavutamiseni.Tavaline säilitusannus on 100...200 mgööp. manustatuna 1 kord ööp. või kaheeraldi annusena. Mõned patsiendid võivadvajada 500 mg ööp. soovitud tulemusesaavutamiseks. Epilepsia ravikombinatsioonis teiste ravimitega:Kasutades koos naatriumvalproaadiga(raviskeemi võib olla lisatud ka mõnikolmas epilepsiavastane ravim), onesmane annus 25 mg ülepäeviti,kolmandal ja neljandal näd. 25 mg ööp.manustatuna iga päev. Edaspidi võibannust suurendada max 25...50 mg iga1...2 näd. tagant kuni optimaalse tulemusesaavutamiseni. Tavaline säilitusannus on100...200 mg 1 kord ööp. või kahe eraldiannusena. Manustamisel koosepilepsiavastaste või teiste ravimitega, misindutseerivad lamotrigiiniglukuronidatsiooni (mitte koosnaatriumvalproaadiga), on esmanealgannus 50 mg 1 kord ööp. iga päev 2näd. jooksul. Järgnevalt manustatakse 100mg ööp. kahe annusena 2 näd. jooksul.Seejärel võib annust suurendada max. 100mg iga 1...2 näd. tagant kuni optimaalsetulemuse saavutamiseni. Tavalinesäilitusannus on 200...400 mg ööp. kaheeraldi annusena. Mõni patsient on vajanudkuni 700 mg ööp. Patsiendid, keskasutavad okskarbasepiini ilma teistelamotrigiini glükuronidatsiooniindutseerijate või inhibiitoriteta, onesmane algannus 25 mg 1 kord ööp. 2näd. jooksul, edasi 50 mg 1 kord ööp.kahe järgmise näd. jooksul. Seejärel võibannust suurendada max 50...100 mg iga1...2 näd. tagant kuni optimaalse tulemusesaavutamiseni. Tavaline säilitusannus on100...200 mg 1 kord ööp. või kahe eraldiannusena. Bipolaarse meeleoluhäiredepressiivse faasi profülaktika: Järgidatuleks järgnevat üleminekuskeemi:Üleminekuskeemi kasutamisel tõstetakse 6näd. jooksul järk-järgult lamotriigini annusstabiilse säilitusannuseni, mille järgseltvõib teised psühhotroopsed ja/võiepilepsiavastased ravimid ära jätta. 1. ja 2.näd. 12,5 mg, 3. ja 4. näd. 25 mg, 5. näd.100 mg 1 kord ööp. a) Täiendav ravilamotrigiini glükuronidatsiooniinhibiitoritega, nt valproaadiga: esmanealgannus 25 mg ülepäeviti kahe näd.jooksul, kolmandal ja neljandal nädalal 25mg ööp. manustatuna iga päev. Viiendalnädalal tuleb annust suurendada 50 mg-ni1 kord ööp. või kahe eraldi annusena. Maxööp. annus on 200 mg olenevalt soovitudtoimest. b) Täiendav ravi lamotrigiiniglükuronidatsiooni indutseerijategapatsientidel, kes EI manustanaatriumvalproaati:Sellist raviskeemi peaks kasutamatäiendava ravi korral fenütoiini,karbamasepiini, fenobarbitaali, primidoonija teiste ravimitega, mis teadaolevaltindutseerivad lamotrigiiniglükuronidatsiooni. Manustamisel koosepilepsiavastaste või teiste ravimitega, misindutseerivad lamotrigiiniglükuronidatsiooni (mitte koosnaatriumvalproaadiga), on esmanealgannus 50 mg 1 kord ööp. iga päev 2näd. jooksul. Järgnevalt manustatakse 100mg ööp. kahe eraldi annusena 2 näd.jooksul. Viiendal näd. võib annustsuurendada kuni 200 mg-ni kaheannusena ööp. Annust võib suurendadakuni 300 mg-ni ööp. kuuendal nädalal,kuigi tavaline säilitusannus on 400 mgööp. kahe eraldi annusena, mida võibmanustada alates seitsmendast näd. 6 c)Monoteraapia lamotrigiiniga VÕI täiendavravi liitiumi, bupropiooni, olansapiini,okskarbasepiini või teiste ravimitega, misteadaolevalt ei inhibeeri ega indutseerilamotrigiini glükuronidatsiooni: Esmanealgannus on 25 mg ööp. 2 näd. jooksul,kolmandal ja neljandal näd. 50 mg ööp.või kahe eraldi annusena. Viiendal näd.tuleb annust suurendada 100 mg-ni 1 kordööp. või kahe eraldi annusena. Soovitudtulemus saavutatakse tavaliselt 200 mg-ga1 kord ööp. või kahe eraldi annusena.Kliinilistes uuringutes on kasutatudannuste vahemikku 100...400 mg.LASTELE: 2...12-a: Kasutades koosnaatriumvalproaadiga (raviskeemi võib ollalisatud ka mõni kolmas epilepsiavastaneravim), on esmane algannus 0,15 mg/kg 1kord ööp. 2 näd. jooksul, seejärel 0,3mg/kg 1 kord ööp. iga päev 2 näd.jooksul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes.RISKID: Kirjeldatud on nahareaktsioone,mis on üldjuhul tekkinud esimese 8 näd.jooksul pärast ravi alustamist.EpilepsiavastasedEtinüülöstradiooli/levonorgestreeli (30mcg/150 mcg) manustamisel väheneblamotrigiini tase, kuna lamotrigiini kliirenstõuseb ligikaudu 2 korda, seetõttu võibtekkida vajadus tõsta lamotrigiinisäilitusannust kuni 2 korda vastavaltkliinilisele toimele. Nõrk dihüdrofolaadireduktaasi inhibiitor ning pikaajalise ravikorral peab arvestama tema võimalikusekkumisega folaadi ainevahetusse.Neerupuudulikkusega patsiente ravidaettevaatusega. Ei tohi määrata patsiendile,kes juba kasutab mõnda teist lamotrigiinisisaldavat ravimit. Nagu ka teisteepilepsiavastaste ravimite korral, võib järsklamotrigiinravi katkestamine kutsuda esilekrampide taastumise. Suitsidaalnekäitumine on bipolaarse meeleoluhäiregapatsientidele omane, seetõttu tuleb kõrgeriskiga patsientidele ravi ajaks tagada tihekontakt raviarstiga.KÕRVALTOIMED: Nahalööve, ärrituvus,peavalu, unisus, unetus, pearinglus,treemor, topeltnägemine, nägemiseähmastumine, iiveldus, mao-sooletraktihäired (mh oksendamine ja kõhulahtisus),väsimus, nahalööve, valu, seljavalu.KOOSTOIMED: Naatrumvalproaat, misinhibeerib lamotrigiini glükuronidatsiooni,aeglustab lamotrigiini metabolisami ningtõstab lamotrigiini poolväärtusaja ligikaudu2-kordseks. Maksaensüümide aktiivsusttõstavad kindlalt teadolevadantiepileptilised ravimid (fenütoiin,karbamasepiin, fenobarbitaal japrimidoon), mis indutseerivad lamotrigiiniglükuronidatsiooni ja kiirendavadlamotrigiini metabolismi. Uuringus 16vabatahtliku naisisikuga, kes manustasidsuukaudset rasestumisvastastkombinatsiooni 30 mcgetinüülöstradiooli/150 mcglevonorgestreeli, täheldati lamotrigiinikliirensi ligikaudu 2-kordset tõusu, mispõhjustas lamotrigiini AUC ja maksimaalsekontsentratsiooni vähenemise. Uuringuskümne meessoost vabatahtlikuga leiti, etrifampitsiin suurendab lamotrigiini kliirensitja vähendab poolväärtusaega, sestindutseerib glükuronidatsioonipõhjustavaid maksaensüüme.Lamictal, Glaxo, Disperg. tabl. 2mg N30;Disperg. tabl. 5 mg N30; Disperg. tabl. 25mg N30; Disperg. tabl. 50 mg N30;Disperg. tabl. 100 mg N30 ; Tabl. 25mgN30; Tabl. 50mg N30; Tabl. 100mg N30OkskarbasepiinOxcarbazepinumRAVIMITÜÜP: Karboksamiidi derivaadidNÄIDUSTUS: Epilepsia.ANNUSTAMINE: Monoteraapia:Soovitatav algannus on 600 mg (8...10169

Epilepsiavastasedmg/kg) ööp. jagatuna 2 üksikannuseks.Terapeutiline toime saabub 600...2400 mgmanustamisel ööp. Vajadusel võib ööp.annust suurendada max 600 mg kaupanäd. intervalliga kuni soovitud toimesaabumiseni. Kombineeritud ravi.Soovitatav algannus on 600 mg (8...10mg/kg) ööp. jagatuna 2 üksikannuseks.Terapeutiline toime saabub 600...2400 mgmanustamisel ööp. Vajadusel võib ööp.annust suurendada max 600 mg kaupanäd. intervalliga kuni soovitud toimesaabumiseni.LASTELE: Monoteraapiana võikombinatsioonis teiste epilepsiavastasteravimitega on algannuseks 8...10 mg/kgööp. jagatuna kaheks üksikannuseks.Kombinatsioonravis on enamikel juhtudelpiisav keskmine säilitusannus umbes 30mg/kg ööp. Vajadusel võib ööp. algannustsuurendada max 10 mg/kg kaupa näd.intervalliga max 46 mg/kg-ni kuni soovitudtoime saabumiseni. Ülaltoodudannustamissoovitused põhinevad kõikivanusegruppe käsitlevates kliinilistesuuringutes kasutatud annustel. Siiski võibmõnikord tekkida vajadus kasutada ravialguses väiksemaid annuseid.RASEDATELE: Efektiivset epilepsia ravi eitohi katkestada, kuna haiguse ägenemineon kahjulik nii emale kui ka lapsele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes. AV blokaad,olemasolev luuüdi depressioon, alla 3-alapsed. Ei tohi manustada vähemalt 2 näd.jooksul pärast MAO inhibiitoritega ravilõpetamist või nendega ravi ajal.RISKID: Turustamisjärgselt on teatatud Itüüpi (varajast tüüpi)ülitundlikkusreaktsioonidest, kaasa arvatudlööve, sügelus, urtikaaria, angioödeem jaanafülaksia. Esmakordselt või korduvaltsaanud patsientidel on teatatudanafülaksiast ja angioödeemist, mis haaraskõripiirkonna, huuled ning silmalaud. Kuipatsiendil tekivad ravi ajal sellisedreaktsioonid, siis tuleb ravi katkestadaning alustada alternatiivset ravi.Patsiente, kellel esineb ülitundlikkuskarbamasepiini suhtes, tuleb informeeridasellest, et umbes 25...30%-l neist võibesineda ülitundlikkus okskarbasepiinisuhtes.Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkidaka nendel patsientidel, kes ei olekarbamasepiini suhtes ülitundlikud.Preparaadi kasutamisel tõsinenahareaktsioon, tuleks kaaluda ravilõpetamist ja teise antiepileptilise ravimiväljakirjutamist.Kuni 2,7%-l ravi saavatest patsientideston esinenud tavaliselt asümptomaatiline,ravimuutmist mitte vajav naatriumi sisalduselangus seerumis alla 125 mmol/l.170Kliinilistes uuringutes on seeruminaatriumisisaldus normaliseerunud ravimiannuse vähendamisel, ravi lõpetamisel võikonservatiivse ravi rakendamisel, nttarvitatava vedeliku vähendamisel. Enneravi alustamist tuleb seeruminaatriumisisaldus määrata madala seeruminaatriumisisaldusega neerupuudulikkusegapatsientidel ja seerumi naatriumisisaldustvähendavaid ravimeid (nt diureetikumid,desmopressiin) ning ka MSPVA (nt.indometatsiin) tarvitavatel patsientidel.Seejärel tuleb seerumi naatriumisisaldusmäärata umbes 2 nädala pärast ja edasikord kuus kolme esimese ravikuu jooksulvõi vastavalt vajadusele. Seeruminaatriumisisalduse jälgimine on eriti vajalikvanemaealistel patsientidel. Samadettevaatusabinõud on vajalikud, kui raviajal hakkab patsient võtma seeruminaatriumisisaldust vähendavaid ravimeid.Seerumi naatriumisisaldust tulebkontrollida kõigi hüponatreemiale viitavatesümptomite ilmnemisel. Kõigilsüdamepuudulikkusega patsientidel tulebvedeliku peetuse avastamiseksregulaarselt jälgida kehakaalu. Tursetetekkimisel või südamepuudulikkusesüvenemisel tuleb kontrollida seeruminaatriumisisaldust. Hüponatreemiailmnemisel tuleb piirata vedeliku tarbimist.Kuna okskarbasepiin võib väga harvamõjutada südame erutusjuhtesüsteemi,tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel onanamneesis südame erutusjuhtehäired(atrioventrikulaarne blokaad, arütmia).Väga harva on raviga seostatud hepatiiditekkimist. Hepatiidi kahtlusel on soovitatavravi lõpetada. Väga harva onturustamisjärgselt teatatudagranulotsütoosi, aplastilise aneemia japantsütopeenia juhtudest. Nende juhtudeväikese arvu ning mitmete täiendavatetegurite (nt kaasnevad haigused,samaaegselt kasutatavad ravimid) tõttu eiole otsest põhjuslikku seost kindlakstehtud. Ravi tuleb katkestada kui ilmnevadolulised luuüdi depressiooni tunnused.Enesetapumõtted ja suitsidaalnekäitumine: Antiepileptilisi ravimeiderinevate näidustuste puhul kasutanudpatsientidel on teatatudenesetapumõtetest ja suitsidaalsestkäitumisest. Suitsiidimõtete ja suitsidaalsekäitumise tekkemehhanism okskarbasepiinisaavatel patsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seetõttu tuleb patsientejälgida enesetapumõtete ja suitsidaalsekäitumise nähtude osas ning vajaduselrakendada sobivat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitada, etenesetapumõtete või suitsidaalsekäitumise tekke korral peavad nadpöörduma arsti poole. Fertiilses eas naisiKESKNÄRVISÜSTEEMtuleb informeerida sellest, etokskarbamasepiin võib vähendadahormonaalsete rasestumisvastastevahendite efektiivsust. Seetõttu on raviajal soovitatav kasutada täiendavaidmittehormonaalseid rasestumisvastaseidvahendeid.Alkoholi tarvitamine ravi ajal võibsuurendada ravimi sedatiivset toimet.Sarnaselt teistele epilepsiavastasteleravimitele tuleb ravi lõpetada järk-järguliseannuse vähendamise teel, et vähendadavõimalikku krampide esinemisesagenemist.KÕRVALTOIMED: Hüponatreemia,nägemishäired (nt hägune nägemine),oksendamine, iiveldus, segasusseisund,depressioon, apaatia, agiteeritus (ntnärvilisus), emotsionaalne labiilsus, unisus,peavalu, pearinglus, diploopia, lööve,alopeetsia, akne, asteenia.KOOSTOIMED: In vitro ja in vivoindutseerivad okskarbasepiin ja MHDvähesel määral ensüüme CYP450 3A4 jaCYP450 3A5, mis osalevadimmuunosupressantide (nt tsüklosporiin,takroliimus), suukaudsetekontratseptiivsete ainete ja teisteepilepsiavastaste ravimite (ntkarbamasepiin) metabolismis, milletulemusena langeb nende ravimitekontsentratsioon plasmas. Okskarbasepiinja tema farmakoloogiliselt aktiivnemetaboliit (monohüdroksüderivaat, MHD)inhibeerivad CYP450 2C19-t. Liitiumikombineerimine okskarbasepiiniga võibsuurendada neurotoksilisust.Apydan, Desitin, Tabl. 300mg N50; Tabl.600mg N50Trileptal, Novartis, Kaet. tabl. 300mgN50; Kaet. tabl. 600mg N50PregabaliinPregabalinumRAVIMITÜÜP: Teised epilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Epilepsia. Generaliseerunudärevushäire. Neuropaatiline valu(perifeerse ja tsentraalse neuropaatilisevalu raviks täiskasvanutel).ANNUSTAMINE: Epilepsia: võib alustadaannusega 150 mg ööp., mis jagataksekaheks või kolmeks annuseks. Lähtuvaltindividuaalsest ravivastusest ja -taluvusestvõib annust 1 näd. pärast suurendada kuniannuseni 300 mg ööp. Vajadusel võibannust suurendada veel 1 näd. pärast kunimax annuseni 600 mg ööp.Generaliseerunud ärevushäire: annusesuurus on 150...600 mg päevas,manustatuna 2 või 3 eraldi annusena. Ravivajadust tuleb regulaarselt hinnata. Ravisaab alustada annusega 150 mg päevas.

KESKNÄRVISÜSTEEMPatsiendi individuaalse ravivastuse jatalutavuse alusel võib annust suurendadakuni 300 mg päevas 1 näd. pärast. Veel 1näd. pärast võib annust suurendada kuni450 mg päevas. Max annuse 600 mgpäevas saab määrata veel 1 näd.möödudes. Vastavalt kehtivale kliiniliselepraktikale soovitatakse ravi katkestamiselseda teha järk-järgult min 1 näd. jooksulnäidustusest sõltumata.LASTELE: Ei soovitata kasutada alla12-aastastel lastel ja noorukitel (vanuses12...17 aastat) ebapiisavate andmete tõttuselle ohutuse ja tõhususe kohta.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Vastavalt kehtivale kliiniliselepraktikale võib mõnedel diabeedigapatsientidel, kes võtavad ravi ajal kaalusjuurde, olla vajalik korrigeeridahüpoglükeemiliste ravimite annuseid. Ravion seostatud pearingluse jasomnolentsusega, mis võib suurendadajuhuslike vigastuste (kukkumiste)esinemissagedust eakatel. Seetõttu tulebpatsientidele soovitada olla ettevaatlik,kuni nad harjuvad ravimi võimaliketoimetega. . Turustamisjärgselt onteatatud ülitundlikkusreaktsioonidest,sealhulgas angioödeemist. Samuti onteatatud nägemisega seotudkõrvaltoimetest, sealhulgasnägemiskaotusest, nägemisehägustumisest ja muudestnägemisteravuse muutustest, millestpaljud olid mööduvad. Pregabaliinravilõpetamisel võivad need nägemisegaseotud sümptomid taandareneda võiparaneda. Puuduvad piisavad andmedsamaaegselt tarvitatavateepilepsiavastaste ravimite võtmiselõpetamise võimalikkuse kohta. Seetõttukrambihoogude kupeerumisel ei jätkatapregabaliini monoteraapiana. Pärast lühijapikaajalise ravi katkestamistpregabaliiniga on täheldatudärajäämanähtude esinemist mõningatelpatsientidel. On märgitud järgmisisümptomeid: unetus, peavalu, iiveldus,kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus,depressioon, valu, higistamine japearinglus. Seljaaju vigastusestpõhjustatud tsentraalse neuropaatilise valuravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete,KNS kõrvaltoimete ja eriti unisuseesinemissagedus. Ravimit ei tohi võttapatsiendid, kellel esinevad harvad pärilikudhaigused nagu galaktoosi talumatus,Lapp-laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.KÕRVALTOIMED: Isu suurenemine,eufooriline tuju, segasus, ärritatavus,libiido langus, pearinglus, unisus, ataksia,koordinatsioonihäired, treemor, düsartria,mäluhäired, tähelepanu häired,paresteesia, hägune nägemine, diploopia,vertiigo, oksendamine, suukuivus,kõhukinnisus, kõhupuhitus, erektiilnedüsfunktsioon, ebanormaalne kõnnak,joobetunne, väsimus, perifeersed tursed,tursed, kehakaalu tõus.KOOSTOIMED: Farmakokineetilisedkoostoimed ei ole tõenäolised, kunapregabaliin eritub peamiselt muutumatulkujul uriiniga, tema metabolism oninimesel peaaegu olematu (

EpilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Partsiaalsed jageneraliseerunud epilepsiahoodtäiskasvanutel ja üle 2-a lastel. KrambidLennoxi-Gastaut' sündroomi korral.Topiramaat on näidustatud epilepsia raviksmonoteraapiana või kombinatsioonraviks.Migreeni profülaktika. Topiramaadikasutamist migreenihoogude raviks ei oleuuritud.ANNUSTAMINE: Kombinatsioonravi: Ravialustatakse annusega 25...50 mg õhtuti 1näd. jooksul. Seejärel suurendatakseannust 1- või 2-näd. intervallide järel25...50 mg kaupa ja manustatakse 2annuseks jagatuna. Annuse suurendamisellähtutakse ravivastusest. Mõnedelpatsientidel saavutatakse ravimi efektiivnetoime ühekordse ravimi manustamisegapäevas. Kliiniliste uuringute põhjal on minefektiivne annus 200 mg. Tavaline ööp.annus jääb vahemikku 200...400 mg, mismanustatakse 2 annuseks jagatuna.Üksikud patsiendid on vajanud kuni 1600mg ravimit ööp. Monoteraapia: Ravimimanustamist alustatakse 25 mg-st õhtuti1. näd. jooksul. Seejärel suurendatakseannust 1- või 2-näd. intervallide järel25...50 mg kaupa, mis manustatakse 2annuseks jagatuna. Kui patsient sellistskeemi ei talu, tuleb annust suurendadaväiksemate annuste kaupa või pikemateintervallide järel. Annuse kohandamisellähtutakse ravivastusest. Enamasti onsobivaks annuseks 100 mg ööp., maxsoovitatav ööp. annus on 500 mg. Mõnedpatsiendid ravile halvasti alluvateepilepsiavormidega on talunud annust1000 mg ööp.LASTELE: Kombinatsioonravi: 2-a javanemad: soovitatav ööp. koguannus on5...9 mg/kg, mis manustatakse 2 annuseksjagatuna. Ravimi manustamist alustatakse25 mg-st, mis manustatakse õhtutiesimese näd. jooksul. Seejärelsuurendatakse annust 1 või 2 näd.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuriski.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadimõne koostisaine suhtes.RISKID: Sõltumata sellest, kas patsiendilon esinenud krambihoogusid või mitte,tuleb epilepsiavastaste ravimite ärajätmiselannust järk-järgult vähendada, vastaseljuhul võivad krambihood taastekkida võinende sagedus suureneda. Muutumatulkujul topiramaat ja selle metaboliididerituvad peamiselt neerude kaudu.Eritumine sõltub neerufunktsioonist, kuidei sõltu patsiendi vanusest. Mõõduka võiraske neerupuudulikkusega patsientidepuhul võib tasakaalukontsentratsioonisaavutamine plasmas võtta aega 10...15päeva, normaalse neerufunktsiooniga172patsientidel 4...8 päeva. Kunahemodialüüsitav, siis tuleb hemodialüüsipatsientidel protseduuri päeval manustadatäiendav annus kuni ½ päevasestraviannusest.Mõnedel patsientidel, eriti kui esinebeelsoodumus neerukivitõve tekkeks, onravi käigus suurenenud risk neerukivide jasellega seotud sümptomite tekkeks, naguneerukoolik ja valud nimmepiirkonnas.Maksapuudulikkuse korral peab olemaettevaatlik, kuna topiramaadi kliirens võibväheneda. Topiramaatravi ajal ontäheldatud meeleoluhäirete ja depressiooniesinemissageduse tõusu. Äge müoopia jasekundaarne suletud nurgaga glaukoom.Ravi ajal võib tekkida hüperkloreemiline,ilma anioonide vaheta metaboolneatsidoos (seerumi bikarbonaatide tase allanormi ilma respiratoorse alkaloosita). Kuipatsiendi kehakaal ravi ajal väheneb, võibsoovitada toidulisandite manustamist võirohkemat söömist.KÕRVALTOIMED: Kaalukaotus,somnolentsus, närvilisus, psühhomotoorneaeglus, segasus, anoreksia, mälu häired,kontsentratsiooni ja tähelepanu häired,depressioon.KOOSTOIMED: Fenütoiin jakarbamasepiin vähendavadplasmakontsentratsiooni. Lisamiseldigoksiinravile või selle ärajätmisel tulebrutiinselt kontrollida digoksiini tasetseerumis. Ei soovitada samaaegseltkasutada koos alkoholiga või koos KNSpidurdavate ravimitega. Liitiumi sisaldustplasmas tuleb topiramaadigakoosmanustamisel jälgida. Metformiinravisaavatel haigetel tuleb ravi alustamisel võilõpetamisel kontrollida veresuhkruväärtusi. Kooskasutamisel pioglitasoonigatuleb hoolikalt jälgida diabeediraviadekvaatsust. Kasutamisel koos teisteneerukivitõve teket soodustavateravimitega võib suureneda neerukivitõverisk.Topamax, Johnson & Johnson, Tabl.25mg N60; Tabl. 50mg N60; Tabl. 100mgN60; Tabl. 200mg N60;Topiramate Orion , Orion Pharma, Tabl.25 mg N60, 100; Tabl. 50 mg N60, 100;Tabl. 100 mg N60, 100; Tabl. 200 mgN60, 100Topiramate Sandoz, Sandoz, Tabl.25mg N60; Tabl. 50mg N60; Tabl. 100mgN60;TsinnarisiinCinnarizinumRAVIMITÜÜP: Peapöörituse vastasedainedNÄIDUSTUS: Pearinglus võivestibulaarsed häired. MigreeniKESKNÄRVISÜSTEEMprofülaktika. Raynaud' tõbi või teisedperifeersete veresoonte haigused.ANNUSTAMINE: Vestibulaarhäired: 25mg 3 korda ööp. Kinetoos: 25 mg 0,5tundi enne reisile asumist ja edasi iga 6tunni järel sama annus.LASTELE: Vestibulaarhäired: Alla 12-a12,5 mg 3 korda ööpäevas. Vanemateletäisk. annus. Kinetoos: 12,5 mg, 0,5 tundienne reisile asumist ja edasi iga 6 tunnijärel sama annus.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes.RISKID: Võib põhjustada maoärritust,ravimi manustamine pärast söökivähendab ärritusnähte. Ettevaatustmanustamisel Parkinsoni tõvega isikutele!KÕRVALTOIMED: Mööduv väsimus,seedetrakti häired, peavalu, suukuivus,kehakaalu suurenemine, higistamine ja/võiallergilised reaktsioonid.KOOSTOIMED: Manustamisel koosalkoholi, KNS pärssivate ravimite võiTSAD-idega võib sedatiivne toimetugevneda. Antihistamiinse toime tõttuvõib manustamine (isegi ainult 4 päevavältel) enne naha reaktiivsustesti harvaanda valenegatiivse vastuse.Cinnaron, Remedica, Caps. 75mg N50,100Stugeron, Johnson & Johnson, Tabl.25mg N50ValproehapeAcidum valproicumRAVIMITÜÜP: Rasvhappe derivaadidNÄIDUSTUS: Primaarseltgeneraliseerunud epilepsiahood: tüüpilisedja atüüpilised absansid (petit mal);müokloonilised hood; ttoonilis-kloonilisedhood (grand mal); toonilis-kloonilistehoogude ja absanside segavormid;atoonilised hood. Partsiaalsed hood:üksikud (fokaalsed) kui ka kompleksed(psühhomotoorsed) sümptomid;sekundaarselt generaliseerunudepilepsiahood, eelkõige akineetilised jaatoonilised hood. Primaarseltgeneraliseerunud epilepsia hoogude puhulsobib enamasti monoteraapia.Partsiaalsete hoogude, samutisekundaarselt generaliseerunudepilepsiahoogude ning primaalseltgeneraliseerunud ja partsiaalsete hoogudesegavormide puhul tuleb sagedaminirakendada kombineeritud ravi. Mania.Märkus: Väikelastel on naatriumvalproaatesmavaliku ravim ainult erandjuhtudel;seda tuleb kasutada äärmiseltettevaatlikult, pärast riski-kasu suhtekaalumist ning võimalusel ainultmonoteraapiana.

KESKNÄRVISÜSTEEMANNUSTAMINE: Efektiivne annus japikaajalise ravi kestus tuleb määrataindividuaalselt eesmärgiga vältida hoogemin. annuse abil, seda eriti raseduse ajal.Annuse sobitamise perioodi jooksul onsoovitatav patsiendi jälgimine. Kuigi ööp.annuse, plasmakontsentratsiooni jaterapeutilise efekti suhet ei ole leitud,peaks naatriumvalproaadi kontsentratsioonplasmas üldiselt olema 40...100 mcg mlkohta (300...700 mikromol/l). Positiivsedtulemused madalama või kõrgemakontsentratsiooni puhul ei ole siiskivälistatud, eriti lastel. Annuste puhul 35mg või enam naatriumvalproaati kgkehakaalu kohta ööpäevas, on soovitatavjälgida plasmakontsentratsiooni. Mõnedeljuhtudel saavutatakse täielik ravitulemus4...6 nädala möödudes. Seetõttu ei tuleksööp. annust liiga varakult keskmisteväärtuste alusel suurendada. Max. ööp.annust 60 mg naatriumvalproaati kgkehakaalu kohta ei tohi ületada.Üleminekul lühikese toimeajagaravimvormidelt prolongeeritult tablettidele,tuleb kontrollida, et vajalik seerumikontsentratsioon säiliks. Üldiseltsoovitatakse järgmist annustamisskeemi:Monoteraapia korral Algannus: esialgseltvõetakse 10 ...15 mg naatriumvalproaatikg kehakaalu kohta ööp.kaheks võienamaks annuseks jagatuna söögi ajal;annust suurendatakse järk-järgultnädalaste intervallidega 5...10 mgnaatriumvalproaadi võrra kg kehakaalukohta ööp., kuni saavutatakse soovitudravitoime.Säilitusannus: Päevane annus onkeskmiselt 20...30 mg naatriumvalproaatikg kehakaalu kohta, kuid annused võivadkõikuda järgmistes piirides: Täiskasvanudja noorukid: 9...35 mg naatriumvalproaatikg kehakaalu kohta ööp. Lapsed: 15...40mg naatriumvalproaati kg kehakaalu kohtaööp.Optimaalne ööp. säilitusannus võetaksetavaliselt 1...2 annusena söögikordadeajal.Lapsed kehakaaluga alla 20 kg: mainitudpatsientide rühmal tuleks annuse tiitrimisevajaduse tõttu kasutada alternatiivsetvalproaadi vormi. Kui antud preparaat onmääratud kombineeritult võiasendusravina eelnevalt tarvitatud ravimiasemele, tuleb kaaluda annusevähendamist või eelnevalt määratud ravimitarvitamise lõpetamist (eriti fenobarbitoonipuhul), et vältida kõrvaltoimeid. Kui eelnevravi lõpetatakse, tuleb seda tehajärk-järgult.Kuna teiste antiepileptikumide nagufenobarbitooni, fenütoiini, primidooni jakarbamasepiini ensüüme indutseeriv toimeon pöörduv, mõõdetakse valproehappekontsentratsiooni seerumis umbes 4?6nädala möödumisel viimase eelmainitudantiepileptikumi võtmisest ning vajaduselvähendatakse ööp. annust. Mania.Algannusena on soovitatav 20mg/kehakaalu kg kohta, jagatuna 2...4annuseks. Terapeutiliseksplasmakontsentratsiooniks peetakseväärtusi 50...125 mg/l. Annustamine peabolema individuaalne, kuni ilmneb ravitoimevõi kõrvaltoimed. Kui patsiendid tarvitavadteisi meeleolu stabiliseerivaid võipsühhotroopseid ravimeid, tuleb patsientehoolikalt jälgida ravimite võimalikekoostoimete suhtes.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kui kasutamine on selgeltvältimatu, tuleb rakendada hoogukupeerivat väikseimat annust.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Kroonilinevõi äge hepatiit. Raske maksafunktsioonihäire esinemine patsiendil või temaperekonnas, eriti ravimite tagajärjel. Raskepankreasefunktsiooni häire. Porfüüria.Kalduvus veritsusele.RISKID: Naatriumvalproaati võibkasutada erilise ettevaatusega (suhtelisedvastunäidustused) järgmistel juhtudel: -väikelastel ja lastel, kellel on vajalikparalleelne ravi mitme antiepileptikumiga,- luuüdikahjustusega patsientidel, - lastelja noorukitel, kellel on mitmeid vaevusi jaepilepsia raske vorm, - verehüübivusehäirete või trombotsütopeeniagapatsientidel,- päriliku ensüümdefitsiidiga patsientidel,- ebapiisava neerufunktsiooni jahüpoproteineemiaga patsientidel.Harvadel juhtudel on lastel ja noorukiteltäheldatud rasket letaalse lõppega maksavõipankreasekahjustust, seda eritikombinatsioonravi puhul teisteantiepileptikumidega. Kõige sagedamini onkahjustuse korral tegemist alla 3-aastasteväikelastega, kellel on raskekujulisedepilepsiahood, mille taustal esineb sageliajukahjustust, vaimse arengu peetustja/või pärilikku ainevahetushaigust. Sellepatsiendirühma puhul tulebnaatriumvalproaati manustada eriliseettevaatusega ning monoteraapiana.Kogemused on näidanud, et vanusega(eriti pärast 10. eluaastat) langebmaksahaiguste esinemissagedus oluliselt.Enamikul juhtudest täheldati kahjustuseteket esimese 6 ravikuu vältel, eriti aga 2.ja 12. nädala vahel ning seostati peamiseltteiste antiepileptikumide paralleelsekasutamisega.Raskele või fataalse lõppegamaksakahjustusele võivad eelnedamittespetsiifilised sümptomid, nt hoogudeesinemissageduse tõus, füüsiline kurnatus,isupuudus, valud ülakõhus, oksendamine,Epilepsiavastasederinevat tüüpi lokaliseeritud või üldisedtursed, samuti unisus. Nende sümptomitetekke suhtes tuleb patsiente hoolikaltjälgida.Ravi tuleb maksa funktsiooni raske häirevõi pankreasekahjustuse kahtluselviivitamatult katkestada. Ravi katkestamisekriteeriumiteks võib pidadaaspartaataminotransferaasi (AST) jaalaniinaminotransferaasi (ALT)seerumisisalduse kolmekordset tõusu,ebanormaalselt pikenenudprotrombiiniaega, alkaalse fosfataasi jabilirubiini väärtuste tõusu ja muutusiproteiinisisalduses.Väikelastel on naatriumvalproaatesmavaliku ravimiks ainult erandjuhtudel;seda tuleb rakendada suure ettevaatuseganing pärast riski ja kasu suhte hoolikathindamist; võimalusel kasutadamonoteraapiana.Järgnev kliiniliste ja laboratoorseteuuringute ajagraafik on kehtiv laste puhul:Enne ravi algust, seejärel kord kuus 6 kuujooksul ning pärast seda kaks korda iga 3kuu tagant. Lisaks on soovitatav, etlapsevanematel/hooldajail oleks olemasregulaarne telefonikontakt vastutavapersonaliga, et tagada laboratoorseteuuringute vahelisel ajal toksiliste võimuude kliiniliste sümptomite varajaneavastamine.Enne ravi algust läbiviidavadlaboratoorsed uuringud: Kliinilise vereanalüüs, sh trombotsüüdid,hüübivusandmed (tromboplastiini aeg =PTT-SPA, fibrinogeen), seerumi amülaas,AST, ALT, alkaalne fosfataas, totaalnebilirubiin, üldvalk, veresuhkur. Ravi kestelläbiviidavad laboratoorsed uuringud:Kliiniliste anomaaliate puudumisel piisabkliinilise vere analüüsist (shtrombotsüüdid) ja maksaaminotransferaasidest. Sellele vaatamatatuleks igal teisel korral määratahüübivusparameetrite uuring (vt eespool).12 kuud kestnud ravi järel piisab kliinilisteanomaaliate puudumisel 2...3 uuringust(vastavalt kliinilisest ja laboratoorsest)aastas.Noorukitel ja täiskasvanutel on raskete võiisegi fataalsete tüsistuste tekkeoht vägaväike. Seetõttu on juhul, kus enne ravialgust on teostatud põhjalik kliinilineläbivaatus ja laboratoorsed uuringud(sarnaselt laste puhul rakenduvale,),soovitatav, et verepildi uuring (kaasaarvatud trombotsüüdid), maksa japankrease funktsionaalseid uuringuidviidaks läbi regulaarsete ajavahemiketagant; viimane kehtib eriti esimese kuuekuu kohta. Siiski ei tohiks vastutav arsttugineda ainuüksi verenäitajatele, kunaviimastes ei pruugi kõikidel juhtudelkõrvalekaldeid olla. Hindamise puhul on173

Psühhostimulaatorid ja nootroopikumidKESKNÄRVISÜSTEEMülioluline kliinilise anamneesi kogumine jaläbivaatus. Tuleb silmas pidada, etmõningatel isikutel võib esinedamaksaensüümide aktiivsuse ajutist tõusu,ilma et oleks alust kahtlustadamaksafunktsiooni häiret. Seda tulebsagedamini ette ravi alguses. Ravinaatriumvalproaadiga võib andaammoniaagikontsentratsioonide tõusuplasmas(hüperammoneemia). Seetõttu tulebapaatia, unisuse, oksendamise,hüpotensiooni ja hoogude sagenemisekorral jälgida nii ammoniaagi kui kavalproehappe plasmasisaldusi. Vajaduseltuleb annust vähendada. Uureatsükliensümaatilise häire kahtlusel tulebvalproehappega ravi alguses määrataammoniaagi sisaldus. Naatriumvalproaadikasutamine põhjustab harvaimmuunsüsteemi reaktsioone. Sellesthoolimata tuleb erütematoosse luupusegapatsientidel kohaldada ravi alles pärastriski ja kasu suhte hoolikat kaalumist.Vahel, eriti suurte annuste korral, võibtulla ette pikenenud veritsust ja/võitrombotsütopeeniat. Seetõttu tuleblimaskestade ootamatu veritsusega võihematoomitendentsiga patsiendid suunataedasisele uurimisele. Erilist ettevaatusttuleb rakendada juhul, kui teistelaboratoorsete parameetrite muutuste (ntfibrinogeeni ja hüübivusfaktorite(peamiselt faktor VIII) vähenemine,bilirubiini sisalduse või maksaensüümideaktiivsuse tõus) taustal esineb oluliseltpikenenud tromboplastiini aeg. Ennekirurgilisi või stomatoloogilisi protseduureon soovitatav määrata trombotsüütidehulk, tromboplastiiniaeg, veritsusaeg jafibrinogeen. Hoolikalt tuleb jälgidapatsiente, kellel on varasemast ajast teadaluuüdikahjustus.Neerupuudulikkusega patsientidel tulebarvesse võtta vaba valproehappe sisaldusetõusu plasmas ning annust vastavaltvähendada.Naatriumvalproaatravi katkestamine võiüleminek teisele antiepileptikumile peabolema ettevaatlik ja järk-järguline. Äkilisedmuudatused võivad põhjustadaepilepsiahoogude sagenemist. Märkus:Mõnedes in vitro uurimustes on näidatud,et naatriumvalproaat stimuleerib inimeseimmuundefitsiidiviiruse replikatsiooni.Viimatimainitu kliiniline tähendus ei oleteada.Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumiston esinenud erinevatel näidustustelantiepileptikume saavatel patsientidel.Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisetekkemehhanism naatriumvalproaatisaavatel patsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seega peaks patsiente174suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalsekäitumise osas jälgima ja vajaduselrakendama vastavat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitada, etsuitsiidimõtete või suitsidaalse käitumisetekke korral peavad nad pöörduma arstipoole.KÕRVALTOIMED: Trombotsütopeenia,leukopeenia, hüperammoneemia,kehakaalu tõus või langus, isu langus võisuurenemine, unisus, treemor,paresteesiad, valu, iiveldus, oksendamine,muutused maksanäitajates, juuste ajutineväljalangemine, juuste pleekimine jalokkiminek, amenorröa, polütsüstilisedmunasarjad.KOOSTOIMED: Kombineerimisel teisteantiepileptikumidega tuleb silmas pidada,et võivad tekkida pöördefektidplasmakontsentratsioonide suhtes.Ensüüminduktsiooniga antiepileptikumid(fenobarbitaal, fenütoiin ja karbamasepiin)suurendavad valproehappe eritumist ningnõrgendavad seetõttu preparaadi toimet.Indutseerivate meditsiinitoodetegakooskasutamine võib suurendadamaksatoksilisuse ja hüperammoneemiatekkeohtu. Meflokviin suurendabvalproehappe lagundamist ja võibsuurendada ka hoogude sagedust.Naatriumvalproaadi ja antikoagulantide(varfariin) või ASH kooskasutamine võibsuurendada veritsusohtu. On võimalik, etpotentsiaalselt hepatotoksilisedmeditsiinitooted (sh alkohol) võivadmaksatoksilisust süvendada. Liitiumigakombineerimisel tuleb regulaarselt jälgidamõlema aktiivse toimeaineplasmasisaldusi. Valproaadi pooltindutseeritud fenobarbitaali sisalduse tõus,mis võib manifesteeruda raskekujulisesedatsioonina, omab erilist kliinilisttähendust.Kooskasutamisel võib tõusta oluliseltnimodipiini tase; põhjuseks on siinmetaboolne pärssimine. Valproehapepärsib lamotrigiini ainevahetust.Suurendab etosuktsimiidi plasmasisaldust,suurendades kõrvaltoimete riski.Barbituraatide, bensodiasepiinide (ntdiasepaam, lorasepaam, klonasepaam),neuroleptikumide või antidepressantidegakombineerimisel võib naatriumvalproaatpotentseerida nende ravimite tsentraalsetpärssivat toimet. Kuna naatriumvalproaatmetaboliseerub osaliselt ketokehadeks,tuleb ketoatsidoosi kahtlusega diabeedipuhul silmas pidada võimalikkevalepositiivseid tulemusi ketokehadeekskretsiooniuuringul.Absenor, Prolong. tabl. 300 mg N100;Prolong. tabl. 500 mg N100Convulex, Gerot, Caps. 150 mg N100;Caps. 300 mg N100; Sir. 50mg/ml 100ml;Inj. 100mg/ml 5ml N5Depakine, Sanofi-Synthelabo, Ret. tabl.300mg N100; Ret. tabl. 500mg N30; Sir.50 mg/ml 150 ml; Inj. substr. 400mg N4Orfiril/orfiril long, Desitin, Gastrores.tabl. 150mg N100; Gastrores. tabl. 300mgN100; Gastrores. tabl. 600mg N50;Prolong. caps. 150mg N100; Prolong.caps. 300mg N100; Prolong. gran. 500mgN100; Prolong. gran. 1000mg N100; Sir.60mg/ml 250ml N1; Inj. 100mg/ml 3ml N5Valproate sodium Sandoz, Sandoz,Prolong. tabl. 300 mg N100; Prolong. tabl.500 mg N30, 100Psühhostimulaatoridja nootroopikumidAtomoksetiinAtomoxetinumRAVIMITÜÜP: TsentraalsedsümpatomimeetikumidNÄIDUSTUS: Aktiivsus- jatähelepanuhäire (ADHD) ravi vähemalt 6-alastel ja teismelistel kompleksravi üheosana. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravipeab alustama arst või arsti järelevalvel.Diagnoos peab vastama DSM-IVkriteeriumitele või RHK-10 juhendile.Farmakoteraapia ei ole näidustatud kõigileselle sündroomiga lastele ning otsus sedaravimit kasutada peab põhinema lapsesümptomite raskusastme väga põhjalikulanalüüsil, arvestades lapse vanust jasümptomite püsivust.LASTELE: Võib manustada ööp.üksikannusena hommikul, sõltumatasöögikorrast. Alla 70 kg kehakaaluga: Ravituleb alustada ligikaudu 0,5 mg/kg ööp.koguannusega. Algannust ei tohisuurendada vähemalt 7 päeva jooksul ningannuse tiitrimine peab toimuma vastavaltravi vastusele ja taluvusele. Soovitatavakssäilitusannuseks on ligikaudu 1,2mg/kg/ööp. (olenevalt patsiendikehakaalust ja olemasolevate kapslitetugevusest). Suuremate annuste kui 1,2mg/kg/ööp. korral ei ole täiendavat kasutäheldatud. Suuremate annuste kuiüksikannused 1,8 mg/kg/ööp. ja ööp.koguannused 1,8 mg/kg ohutust ei olesüstemaatiliselt hinnatud. Mõnedeljuhtudel võib vajalikuks osutuda ravijätkamine täiskasvanueas. Üle 70 kgkehakaaluga: Ravi tuleb alustada ööp.koguannusega 40 mg. Algannust ei tohisuurendada vähemalt 7 päeva jooksul ningannuse tiitrimine peab toimuma vastavaltravivastusele ja taluvusele. Soovitatavakssäilitusannuseks on 80 mg. Suuremateannuste kui 80 mg korral ei ole täiendavat

KESKNÄRVISÜSTEEMPsühhostimulaatorid ja nootroopikumidkasu täheldatud. Max soovituslik ööp.koguannus on 100 mg. Suuremateannuste, üksikannused 120 mg ja ööp.koguannused 150 mg, ohutust ei olesüstemaatiliselt hinnatud. Ohutust jaefektiivsust alla 6-a ei ole tõestatud,mistõttu ei tohi selles vanuserühmaskasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada koos MAO inhibiitoritega egavähemalt 2 näd. jooksul pärast MAOinhibiitorite kasutamise lõpetamist. Ei tohikasutada kinnisenurga glaukoomigapatsientidel, kuna kliinilistes uuringuteskaasnes kasutamisega müdriaasiesinemissageduse suurenemine.RISKID: Võimalikud allergilisedreaktsioonid. Atomoksetiini tavaannusteskasutanud struktuurse kardiaalse hälbegalastel ja noorukitel on teatatudäkksurmast. Kuigi mõned tõsisedstruktuursed kardiaalsed hälbed isepõhjustavad kõrgemat riski äkksurmatekkeks, tohib atomoksetiini teadaolevatõsise struktuurse kardiaalse hälbega lastelja noorukitel kasutada ainult eriliseettevaatusega ning kardioloogigakonsulteerides.Paljudel patsientidel on esinenud vähenepulsisageduse tõus (keskmiselt

Psühhostimulaatorid ja nootroopikumidKESKNÄRVISÜSTEEMrühma ensüüme nagu CYP1A2, CYP3A,CYP2D6 ja CYP2C9. In vitro katsed onnäidanud, et atomoksetiin ei indutseerikliiniliselt olulisel määral isoensüümeCYP1A2 ja CYP3A.Strattera, Eli Lilly, Caps. 10mg N28;Caps. 18mg N28; Caps. 25mg N28; Caps.40mg N28; Caps. 60mg N28MetüülfenidaatMethylphenidatumRAVIMITÜÜP: Teisedpsühhostimulaatorid ja nootroopikumidNÄIDUSTUS: Aktiivsus- jatähelepanuhäire (ATH) ravi 6-aastastel javanematel lastel kompleksravi ühe osana,kui toetavad meetmed üksi onebapiisavad. Ravi tuleb läbi viia lapseeakäitumishäirete spetsialisti järelevalve all.Diagnoos peab vastama DSM-IVkriteeriumidele või RHK-10 juhendile ningtuginema patsiendi haiguskäigule japõhjalikele uuringutele. Diagnoosi ei saapanna ainult ühe või mitme sümptomiolemasolu põhjal. Sündroomi spetsiifilineetioloogia ei ole teada, mistõttu ei olekasutusel ühtegi diagnostilist testi.Adekvaatse diagnoosi eelduseks onmeditsiinilised, eripsühholoogia,pedagoogilised ning sotsiaalsed uuringud.Kompleksravi hulka kuuluvad tavaliseltpsühholoogilised, pedagoogilised jasotsiaalsed meetmed ning samutifarmakoteraapia ning see on suunatudkäitumishäirega lapse stabiliseerimisele.Käitumishäiret iseloomustavatesümptomite hulka võivad kuuludakrooniline lühike tähelepanuvõime,tähelepanematus, emotsionaalneebastabiilsus, impulsiivsus, mõõdukas kuniraske hüperaktiivsus, kergedneuroloogilised nähud ja EEG(elektroentsefalogrammi) häired. Õppiminevõib, kuid ei pruugi olla kahjustatud. Raviei ole näidustatud kõigile ATH-ga lastelening otsus seda ravimit kasutada peabpõhinema lapse sümptomite raskusastmeja kestuse põhjalikul analüüsil, arvestadessealjuures lapse vanust. Esmatähtis onasjakohane õppekeskkond ning tavaliselton vaja ka psühhosotsiaalset tuge. Kuitoetavad meetmed üksi on ebapiisavad,peab stimulandi määramise otsus lähtumalapsel esinevate sümptomite raskusastmerangest hindamisest. Metüülfenidaati tulebalati kasutada vastavalt ametlikulenäidustusele ja vastavaltmääramis-/diagnostilistele juhistele.ANNUSTAMINE: Metüülfenidaat ei olemõeldud kasutamiseks ATH-gatäiskasvanutel. Ohutus ja tõhusus sellesvanusegrupis ei ole kindlaks tehtud.EAKATELE: Metüülfenidaati ei tohi176kasutada eakatel. Ohutus ja efektiivsussellest vanusegrupis ei ole kindlaks tehtud.LASTELE: Ravi tuleb alustada lapseja/võinoorukiea käitumishäirete spetsialistijärelevalve all. Tablett tuleb vedeliku abiltervena alla neelata ning seda ei tohinärida, poolitada ega purustada. Võibmanustada koos toiduga või ilma.Manustatakse üks kord ööpäevashommikul.Ravieelne hindamine: enne ravimääramist on vajalik läbi viia patsiendikardiovaskulaarsete näitajate (sh vererõhuja südame löögisageduse) esialgnehindamine. Üldises terviseloos tuleb äratuua samaaegselt kasutatavad ravimid,praegu ja varem esinenud kaasuvadhaigused ja psühhiaatrilised häired võisümptomid, kardiaalne/teadmata põhjuseläkksurm perekonnaanamneesis jaravieelne pikkus ja kehakaal kasvukõveral.Ravi ajal toimuv jälgimine: pidevalt tulebjälgida kasvu ning psühhiaatrilist jakardiovaskulaarset seisundit. Vererõhk jasüdame löögisagedus tuleb märkidapertsentiilide tabelisse iga kord annusekohandamisel ja seejärel vähemalt iga 6kuu järel; Pikkust, kehakaalu ja söögiisutuleb kontrollida vähemalt iga 6 kuu järelja pidada ka kasvutabelit; De novotekkinud või olemasolevate psühhiaatrilistehäirete süvenemist tuleb jälgida iga kordannuse kohandamisel ning seejärelvähemalt iga 6 kuu järel ja igal visiidil.Patsiente tuleb jälgida metüülfenidaadikasutamise muutuste, väärkasutamise võikuritarvitamise riski suhtes. Annusetiitrimine: ravi alustamisel on olulineannuse ettevaatlik tiitrimine. Annusetiitrimist peab alustama väikseimavõimaliku annusega. Müügil võivad olla karavimi teised tugevused ning teisedmetüülfenidaati sisaldavad ravimid.Annuseid tuleb kohandada 18 mg kaupa.Annuseid võib muuta ligikaudu nädalastevahedega. Max. ööp. annus on 54 mg.Metüülfenidaati esmakordselt saavadpatsiendid: nendel patsientidel on kliinilinekogemus piiratud. Ravim ei olenäidustatud kõikidele aktiivsus- jatähelepanuhäirega (ATH) lastele.Metüülfenidaati varem mittesaanudpatsientide raviks võib küllaldane ollaväikeses annuses lühitoimelinemetüülfenidaadi preparaat.Põhjendamatult suurte metüülfenidaadiannuste vältimiseks peab raviarst annusthoolikalttiitrima. Soovituslik algannusmetüülfenidaati mittesaanutele või varemteisi stimulante saanutele on 18 mg 1kord ööp. Metüülfenidaati kasutavadpatsiendid: toodud on soovituslik annuspatsientidele, kes võtavad hetkelmetüülfenidaati 3 korda ööpäevas annuses15...45 mg ööp. Annustamisjuhisedtuginevad kehtivateleannustamisskeemidele ja kliinilisteleuuringutele.Soovitatav üleminek teiseltmetüülfenidaadi preparaadilt CONCERTAle:1.) Varasem metüülfenidaadi ööpäevaneannus 5 mg 3 korda ööp., soovituslikCONCERTA annus 18 mg 1 kord ööp. 2.)Varasem metüülfenidaadi ööpäevaneannus 10 mg 3 korda ööp., soovituslikCONCERTA annus 36 mg 1 kord ööp. 3.)Varasem metüülfenidaadi ööpäevaneannus 15 mg 3 korda ööp., soovituslikCONCERTA annus 54 mg 1 kord ööp. Kuiühe kuu vältel ei ole annuse kohandamiselparanemisnähte ilmnenud, tuleb ravim ärajätta.Pikaajaline (kauem kui 12 kuud)kasutamine lastel ja noorukitel:metüülfenidaadi pikaajalise kasutamiseohutust ja tõhusust ei ole kontrollituduuringutessüstemaatiliselt uuritud.Metüülfenidaat-ravi kasutamise kestus eitohiks ja ei peaks olema määramatu.Metüülfenidaat-ravi lõpetatakse tavaliseltpuberteedi ajal või pärast seda. Kui arstotsustab ATH-ga lastel ja noorukitelmetüülfenidaati pikemaajaliselt kasutada(kauem kui 12 kuud), tuleb perioodiliseltkontrollida ravimi pikaajalise kasutuse kasukonkreetsele patsiendile, kasutadesravimivabu perioode, mil patsiendiseisundit hinnatakse ilmafarmakoteraapiata. Metüülfenidaat-ravisoovitatakse lapse seisundi hindamisekskatkestada vähemalt üks kord aastas(eelistatult koolivaheaegadel). Paraneminevõib jätkuda, kui ravi on kas ajutiselt võijäädavalt katkestatud. Annusevähendamine ja ravi katkestamine : ravituleb lõpetada, kui sümptomid ei paraneühe kuu jooksul pärast asjakohast annusekohandamist.Kui tekib sümptomite paradoksaalneägenemine või teised tõsisedkõrvaltoimed, tuleb annuseid vähendadavõi ravi katkestada. Metüülfenidaati eitohi kasutada alla 6-aastastel lastel.Ohutus ja tõhusus selles vanusegrupis eiole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Metüülfenidaati ei olesoovitatav kasutada raseduse ajal, v.ajuhul, kui on kliiniliselt otsustatud, et raviedasilükkamine võib kujutada raseduselesuuremat ohtu. Tuleb otsustada, kaslõpetada rinnaga toitmine võilõpetada/hoiduda metüülfenidaat-ravist,võttes arvesse rinnaga toitmisest tulenevatkasu lapsele ja ravist saadavat kasunaisele.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Glaukoom.

KESKNÄRVISÜSTEEMPsühhostimulaatorid ja nootroopikumidFeokromotsütoom. Kasutamine koosmitteselektiivsete, pöördumatu toimegaMAO inhibiitoritega või vähemalt 14 päevapärast seda tüüpi ravimitega teostatud ravilõppu, kuna tekkida võib hüpertensiivnekriis. Hüpertüreoidism või türeotoksikoos.Raske depressiooni, anorexianervosa/anorektiliste häirete,enesetapukalduvuse, psühhootilistesümptomite, raskekujulistemeeleoluhäirete, mania, skisofreenia võipsühhopaatiliste/piirialaste isiksushäiretediagnoos või nende häirete varasemesinemine.Raske ja episoodilise (I tüüpi) bipolaarse(afektiivse) häire (mis ei ole hästikontrollitud) diagnoos või esinemineanamneesis.Olemasolevad kardiovaskulaarsed häired,sh raske hüpertensioon,südamepuudulikkus, arterite oklusiivnehaigus, stenokardia, hemodünaamiliseltoluline südame paispuudulikkus,kardiomüopaatiad, müokardiinfarkt,potentsiaalselt eluohtlikud arütmiad jaioonikanalite häired (ioonikanalitedüsfunktsioonist põhjustatud häired).Olemasolevad peaajuveresoonte häired,peaaju aneurüsm, veresoonte häired, shvaskuliit või insult.RISKID: Metüülfenidaat-ravi ei olenäidustatud kõigile ATH-ga lastele ningotsus ravimi kasutamiseks peab põhinemalapse sümptomite raskusastme jakroonilisuse väga põhjalikul hindamisel,lähtudes lapse vanusest. Pikaajalinekasutamine (kauem kui 12 kuud) lastel janoorukitel: metüülfenidaadi pikaajalisekasutamise ohutust ja tõhusust ei olekontrollitud uuringutes süstemaatiliseltuuritud. Metüülfenidaat-ravi kasutamisekestus ei tohiks ja ei peaks olemamääramatu.Metüülfenidaat-ravi lõpetatakse tavaliseltpuberteedi ajal või pärast seda. Pikaajalistravi (s.o kauem kui 12 kuud) saavatelpatsientidel tuleb ravi ajal hoolikalt jälgidakardiovaskulaarset seisundit, kasvu,söögiisu, de novo tekkivaid võiolemasolevate psühhiaatriliste häiretesüvenemist. Jälgimist nõudvaidpsühhiaatrilisi häireid kirjeldatakse allpoolja nende hulka võivad kuuluda (kuid mitteainult) motoorsed või vokaalsed tikid,agressiivne või vaenulik käitumine,agiteeritus, ärevus, depressioon,psühhoos, mania, luulud, ärrituvus,spontaansuse puudumine, ravistloobumine ja ülemäärane perseveratsioon.Arst, kes otsustab ATH-ga lastel janoorukitel metüülfenidaati kasutadapikemate perioodide vältel (üle 12 kuu),peab aeg-ajalt kontrollima ravimipikaajalise kasutamise kasulikkustkonkreetsele patsiendile, kasutadesravimivabu perioode, mil patsiendiseisundit hinnatakse ilmafarmakoteraapiata.Metüülfenidaat-ravi soovitatakse lapseseisundi hindamiseks katkestada vähemaltüks kord aastas (eelistatultkoolivaheaegadel). Paranemine võibjätkuda, kui ravi on kas ajutiselt võijäädavalt katkestatud. Metüülfenidaat eiole mõeldud kasutamiseks ATH-gatäiskasvanutel. Metüülfenidaati ei tohikasutada eakatel.Ohutus ja tõhususnendes vanusegruppides ei ole kindlakstehtud.Metüülfenidaati ei tohi kasutada alla6-aastastel lastel. Ohutus ja tõhusus sellesvanusegrupis ei ole kindlaks tehtud.Patsientidelt, kelle puhul kaalutaksestimulantravi, tuleb võtta põhjalikanamnees (sh kardiaalse või teadmatapõhjusel äkksurma või pahaloomulisearütmia hindamine perekonnaanamneesis)ja teostada arstlik läbivaatus, et hinnatasüdamehaiguse esinemist ning juhul, kuiesialgsed leiud viitavad sellisele haigusele(ka anamneesis), tuleb nende patsientidesüdame funktsiooni spetsialisti poolttäiendavalt hinnata. Patsientidel, kelleltekivad metüülfenidaat-ravi ajalpalpitatsioonid, pingutusel tekkiv valurinnus, ebaselge põhjusega minestus,düspnoe või teised südamehaiguseleviitavad sümptomid, peab spetsialistotsekohe hindama südame seisundit.ATH-ga lastel ja noorukitel läbiviidudmetüülfenidaadi kliinilistest uuringutestpärinevate andmete analüüs näitab, etmetüülfenidaati kasutavatel patsientidelvõivad sageli esineda diastoolse jasüstoolse vererõhu muutused rohkem kui10 mmHg võrra (võrreldeskontrolltulemustega). Nendekardiovaskulaarsete toimete lühi- japikaajaline mõju lastele ja noorukitele eiole teada, kuid kliinilise uuringu andmetestäheldatud toimete tõttu ei saa kliinilistetüsistuste võimalust välistada. Ettevaatliktuleb olla, kui ravitakse patsiente, kellekaasuvaid haigusi võivad mõjutadavererõhusuurenemine või südame löögisagedusekiirenemine.Kardiovaskulaarset seisundit tulebhoolikalt jälgida. Vererõhk ja südamelöögisagedus tuleb märkida pertsentiilidetabelisse iga kord annuse kohandamisel jaseejärel vähemalt iga 6 kuu järel.Metüülfenidaadi kasutamine onvastunäidustatud teatud olemasolevatekardiovaskulaarsete haiguste korral, v.ajuhul, kui nii on soovitanud spetsialistlastekardioloogia alal. Äkksurm jaolemasolevad südame struktuurihäired võiteised tõsised südamehaigused: seosesKNS stimulantide tavapäraste annustekasutamisega on lastel, kellest mõnel olidsüdame struktuurihäired või teised tõsisedsüdameprobleemid, täheldatud äkksurma.Kuigi mõned tõsised südameprobleemidvõivad ka ise suurendada äkksurma riski,ei soovitata stimulante lastele janoorukitele, kellel on teadaolevalt südamestruktuurihäired, kardiomüopaatia, tõsisedsüdame rütmihäired või teised tõsisedsüdameprobleemid, mis võivad neilsuurendada stimulantide kasutamisegaseotud sümpatomimeetilisi toimeid.Väärkasutamine ja kardiovaskulaarsednähud: KNS stimulantide väärkasutaminevõib olla seotud äkksurma ja teiste tõsistekardiovaskulaarsete kõrvaltoimetega.Peaajuveresoonte häired: patsiente, kellelesinevad täiendavad riskifaktorid (nagukardiovaskulaarsed haigused anamneesis,samaaegselt kasutatavad ravimid, missuurendavad vererõhku), tuleb pärastmetüülfenidaat-ravi alustamist igal visiidilneuroloogiliste nähtude ja sümptomitesuhtes hinnata. Tundub, et peaajuveresoonte põletik on metüülfenidaat-ravikorral väga harva esinev idiosünkraatilinereaktsioon. On vähe tõendeid, mis viitavadsellele, et kõrgema riskiga patsiente saabtuvastada ja sümptomite esialgneilmnemine võib olla esimeseks viitekskliinilisele probleemile. Varajanediagnoosimine, mis põhineb arvestatavalkahtlusel, võimaldab metüülfenidaat-ravikiirelt lõpetada ja vastava raviga varakultalustada. Seda diagnoosi tuleb seegakahtlustada kõigil patsientidel, kelleltekivad metüülfenidaat-ravi ajal uuedneuroloogilised sümptomid, mis onvastavad peaaju isheemiale. Nendesümptomite hulka võivad kuuluda raskepeavalu, tuimus, nõrkus, halvatus jakoordinatsiooni-,nägemis-, kõne-, enese väljendamise võimäluhäired.Hemipleegilise tserebraalse paralüüsigapatsientidel ei ole metüülfenidaat-ravivastunäidustatud.Psühhiaatrilised häired: ATH-ga kaasuvadsageli psühhiaatrilised häired ja nendegatuleb stimulantide määramisel arvestada.Psühhiaatriliste sümptomite ilmnemisel võiolemasolevate psühhiaatriliste häiretesüvenemisel tohib metüülfenidaatikasutada ainult juhul, kui ravist tulenevkasu kaalub üles potentsiaalsed ohudpatsiendile.Psühhiaatriliste häirete teket võisüvenemist tuleb jälgida iga kord annusekohandamisel, seejärel vähemalt iga 6 kuujärel ning igal visiidil; kohane võib olla ravilõpetamine.Olemasolevate psühhootiliste võimaniakaalsete sümptomite süvenemine:metüülfenidaadi manustaminepsühhootilistele patsientidele võib177

Psühhostimulaatorid ja nootroopikumidsüvendada käitumis- ja mõtlemishäiretesümptomeid.Uute psühhootiliste või maniakaalsetesümptomite ilmnemine: ravi käigusilmnevad psühhootilised sümptomidraviks patsientidel, kellel on kaasuvbipolaarne häire (sh ravimata I tüüpibipolaarne häire või teised bipolaarse häirevormid), kuna sellistel patsientidel onvõimalik soodumus segatüüpi/mania(nägemis-/kompimis-/kuulmishallutsinatsioonid episoodide tekkeks. Enne metüülfenidaatravialustamist tuleb patsiente hoolikaltjaluulud) või mania lastel ja noorukitel, jälgida kaasuvate depressioonisümptomitekellel varasemalt psühhootilisi haigusi või suhtes ja teha kindlaks, kas neilmaniat ei esinenud, võivad olla tingitud patsientidel on bipolaarse häire tekkeoht;metüülfenidaadi kasutamisest tavapärastes sellise eelneva hindamise hulka peavadannustes. Maniakaalsete või psühhootiliste kuuluma üksikasjalised andmedsümptomite ilmemisel tulebpsühhiaatrilisest terviseloost, sh suitsiidi,tekkepõhjusena arvestada kabipolaarsete häirete ja depressioonimetüülfenidaadiga ja vajalik võib olla ravi esinemine perekonnaanamneesis. Nendelõpetamine.patsientide puhul on oluline hoolikas jaAgressiivne või vaenulik käitumine: pidevstimulantidega ravi võib põhjustada jälgimine. Patsiente tuleb nendeagressiivsuse või vaenulikkuse teket või sümptomite suhtes jälgida iga kord annusesüvenemist. Metüülfenidaadiga ravitavaid kohandamisel ja seejärel vähemalt iga 6patsiente tuleb hoolikalt jälgida agressiivse kuu järel ja igal visiidil. Kasvamine:käitumise või vaenulikkuse suhtes ravi pikaajalist metüülfenidaat-ravi saanudalustamisel, iga kord annuse kohandamisel lastel on täheldatud kehakaaluja seejärel vähemalt iga 6 kuu järel ja igal suurenemise ja pikkuskasvu mõõdukatvisiidil. Arstid peaksid hindama ravire?iimi pidurdumist. Metüülfenidaadi mõjukohandamise vajadust patsientidel, kellel lõplikule pikkusele ja kehakaalule ei oleesinevadhetkel teada ja seda uuritakse.käitumishäired. Kalduvus suitsiidile: Metüülfenidaat-ravi ajal tuleb jälgidaarstid peaksid patsiente, kellel ATH kasvu: pikkus, kehakaal ja söögiisu tulebravimise ajal tekivad suitsiidimõtted või fikseerida vähemalt iga 6 kuu järel ja-käitumine, otsekohe hindama. Arvestada pidada ka kasvutabelit. Patsientidel, kes eituleb ka kaasuvate psühhiaatriliste võta kaalus ega pikkuses ootuspäraseltseisundite süvenemisega jajuurde, võib vajalikuks osutuda ravimetüülfenidaat-ravi võimaliku põhjusliku katkestamine.rolliga. Vajalik võib olla kaasuvaKrambid: epilepsiaga patsientidel tulebpsühhiaatrilise seisundi ravi ja kaaluda metüülfenidaati kasutada ettevaatusega.tulebMetüülfenidaat võib alandada krambiläve,metüülfenidaat-ravi katkestamist. Tikid: kui patsiendil on olnud krampe, EEGmetüülfenidaati seostatakse motoorsete ja häireid ilma krampideta ja harva ka siis,verbaalsete tikkide tekke või ägenemisega. kui patsiendil ei ole olnud krampe ega EEGTeatatud on ka Tourettei sündroomi häireid. Krampide esinemissagedusesüvenemisest. Enne metüülfenidaadi suurenemise või uute krampide ilmnemisekasutust tuleb võtta perekonna anamneesi korral tuleb metüülfenidaadi kasutamineandmed ja last tikkide või Tourettei lõpetada.sündroomi suhtes kliiniliselt hinnata. Kuritarvitamine, väärkasutamine jaMetüülfenidaat-ravi ajal tuleb patsiente kasutamise muutused: patsiente tulebregulaarselt jälgida tikkide tekke või hoolikalt jälgida metüülfenidaadisüvenemise suhtes. Monitoorimine tuleb kasutamise muutuste, väärkasutamise võiläbikuritarvitamise riski suhtes.viia iga kord annuse kohandamisel ja Metüülfenidaati tuleb ettevaatusegaseejärel vähemalt iga 6 kuu järel või igal kasutada teadaoleva ravimi- võivisiidil.alkoholisõltuvusega patsientidel võimalikuÄrevus, agiteeritus või pingeseisund: kuritarvitamise, väärkasutamise võimetüülfenidaadi kasutamist seostatakse kasutamise muutuste tõttu.olemasoleva ärevuse, agiteerituse või Metüülfenidaadi krooniline kuritarvitaminepingeseisundi süvenemisega. Enne võib viia märkimisväärse tolerantsuse jametüülfenidaadi kasutamist tuleb ärevust, psühholoogilise sõltuvuse tekkeni, millegaagiteeritust või pingeseisundit kliiniliselt kaasnevad erinevatel astmetelhinnata ja patsiente ravi ajal nende käitumishäired. Tekkida võivadsümptomite ilmnemise või süvenemise psühhootilised episoodid, eriti vastusenasuhtes regulaarselt jälgida (iga kord parenteraalsele kuritarvitamisele. ATHannuse kohandamisel ja seejärel vähemalt raviks mõeldud kuuri valimisel tulebiga 6 kuu järel või igal visiidil). Bipolaarse arvestada patsiendi iga, kaasuvatehäire vormid: eriti ettevaatlik tuleb olla ravimite väärkasutamise riskifaktorite (ntjuhul, kui metüülfenidaati kasutatakse ATH kaasuv tõrges-trotslik käitumine võiKESKNÄRVISÜSTEEMkäitumishäire ja bipolaarne häire)olemasolu ning varasemat või praegustraviainete kuritarvitamist. Ettevaatus onvajalik emotsionaalselt ebastabiilsetepatsientide korral (nt ravimi- võialkoholisõltuvusega anamneesis), sestsellised patsiendid võivad oma initsiatiivilannust tõsta. Mõnedele kõrge ainetekuritarvitamise riskiga patsientidele eipruugi ravi metüülfenidaadi või teistestimulantidega sobida ja kaaluda tuleksmitte-stimulantravi võimalust. Ravilõpetamine: ravimi kasutamise lõpetamiselon vajalik patsiendi hoolikas jälgimine,kuna võivad avalduda seni varjatunakulgenud depressioon ning kroonilineüliaktiivsus. Mõnede patsientide puhul võibolla vajalik pikemaajalisem jälgimine.Hoolikas jälgimine on vajalik pärastkuritarvitamise lõpetamist, kuna siis võibtekkida raske depressioon. Väsimus:metüülfenidaati ei tohi kasutada tavaliseväsimusseisundi profülaktikaks ega raviks.See ravim sisaldab laktoosi: harvaesinevapäriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse ja glükoosi-galaktoosiimendumishäirega patsiendid ei tohi sedaravimit võtta. Metüülfenidaati sisaldavaravimi ravimvormi valik oleneb soovitudtoime kestusest ning selle teeb spetsialistindividuaalselt. Ravim sisaldabmetüülfenidaati, mis võib andavalepositiivse tulemuse laboratoorsetesamfetamiini tuvastamise testides (eelkõigeantikehi tuvastavas testis). Puudubmetüülfenidaadi kasutamise kogemusneeru- või maksapuudulikkusegapatsientidel. Metüülfenidaadi kasutamisepikaajaline ohutus ei ole lõplikult teada.Leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemiavõi teiste muutuste korral, sh muutused,mis viitavad tõsistele neeru- võimaksahaigustele, tuleb kaaluda ravikatkestamist.Kuna tablett ei deformeeru ja ei muudaseedekulglas nähtavalt kuju, ei tohi sedatavaliselt manustada patsientidele, kellelon olemasolev raske seedekulglaahenemine (patoloogiline või iatrogeenne)või patsientidele, kellel on düsfaagia võiesineb märkimisväärseid raskusi tablettideneelamisega. Harva on täheldatudobstruktiivseid sümptomeid patsientidel,kellel on teadaolevad striktuurid, mistekivad seoses seedimisprobleemidegaselliste ravimite puhul, mis ei deformeeruningvabastavad toimeainet pikaajaliselt. Kunatablett vabastab toimeainet pikaajaliselt,tohivad seda kasutada ainult patsiendid,kes suudavad tableti tervelt alla neelata.Patsiente tuleb teavitada, et tablett tulebvedeliku abil tervelt alla neelata. Tabletteei tohi närida, poolitada ega purustada.Ravim paikneb kestas, mis ei imendu ja178

KESKNÄRVISÜSTEEMParkinsonismivastasedmis on mõeldud selleks, et ravimitkontrollitud kiirusega vabastada. Tabletikest viiakse organismist välja; patsiendidei peaks muretsema, kui nad märkavadaeg-ajalt väljaheites midagi sellist, mismeenutab tabletti.KÕRVALTOIMED: Unetus, närvilisus,peavalu.KOOSTOIMED: FARMAKOKINEETILISEDKOOSTOIMED Ei ole teada, mil viisil võibmetüülfenidaat mõjutada samaaegseltmanustatavate ravimiteplasmakontsentratsioone. Seetõttu tulebmetüülfenidaadi kombineerimisel teisteravimitega olla ettevaatlik, eelkõige kitsaterapeutilise vahemikuga ravimite korral.Metüülfenidaat ei metaboliseerutsütokroom P450 toimel kliiniliselt oluliselmääral. Tsütokroom P450 indutseerijatelvõi inhibiitoritel eeldatavalt puudub olulinemõju metüülfenidaadi farmakokineetikale.Ja vastupidi, metüülfenidaadi d- jal-enantiomeerid ei inhibeeri oluliselttsütokroom P450 1A2, 2C8, 2C9, 2C19,2D6, 2E1 või 3A. Siiski on teatiste põhjalsaadud viiteid, et metüülfenidaat võibpärssida kumariini antikoagulantide,antikonvulsantide (nt fenobarbitaal,fenütoiin, primidoon) ja mõnedeantidepressantide (TSAD, SSRI)metabolismi. Metüülfenidaadiga ravialustamiselvõi lõpetamisel võib olla vajalik jubakasutatavate ravimite annustekohandamine japlasmakontsentratsioonide (või kumariinikorral hüübimisaja) jälgimine.FARMAKODÜNAAMILISED KOOSTOIMEDAntihüpertensiivsed ravimid:metüülfenidaat võib vähendadahüpertensiooni ravis kasutatavate ravimitetõhusust.Kasutamine koos vererõhku tõstvateravimitega: ettevaatus on vajalikpatsientide korral, keda ravitaksemetüülfenidaadi ja mõne teisepotentsiaalselt vererõhku tõstva ravimiga.Võimaliku hüpertensiivse kriisi tõttu onmetüülfenidaat vastunäidustatudpatsientidel, kes saavad ravi (praegu võieelnenud kahel nädalal) mitteselektiivsetepöördumatu toimega MAO-inhibiitoritega.Kasutamine koos alkoholiga: alkoholitoimel võivad psühhoaktiivsete ravimite, shmetüülfenidaadi, KNS kõrvaltoimedtugevneda. Seetõttu soovitataksepatsientidel ravi ajal alkoholi mittekasutada.Kasutamine koos halogeenitudanesteetikumidega: operatsiooni ajal võibvererõhk järsku tõusta. Kui operatsioon onplaaniline, tuleks operatsioonipäevalmetüülfenidaati mitte kasutada.Kasutamine koos tsentraalselt toimivatealfa-2 agonistidega (nt klonidiin):kooskasutamisel klonidiiniga onregistreeritud tõsiseid kõrvaltoimed, shäkksurma. Metüülfenidaadi kasutamiseohutust kombinatsioonis klonidiini võiteiste tsentraalselt toimivate alfa-2agonistidega ei ole süstemaatiliselthinnatud.Kasutamine koos dopaminergilisteravimitega: metüülfenidaadi manustamiselkoos dopaminergiliste ravimitega, shantipsühhootikumidega, on soovitatavettevaatus. Kuna metüülfenidaadivaldavaks toimeks on suurendadaekstratsellulaarsedopamiini taset, võib metüülfenidaati,manustamisel koos otseste ja kaudsetedopamiini agonistidega (sh DOPA ja TSAD)või dopamiini antagonistidega, shantipsühhootikumidega, seostadafarmakodünaamiliste koostoimetega.Concerta, Johnson & Johnson, Prolong.tabl. 18 mg N30; Prolong. tabl. 36 mgN30; Prolong. tabl. 54 mg N30PiratsetaamPiracetamumRAVIMITÜÜP: Teisedpsühhostimulaatorid ja nootroopikumidNÄIDUSTUS: Täiendava raviminakortikaalse müokloonuse korral.ANNUSTAMINE: Ööp. annuse võibjagada 2...4 korrale. Kui ravimit on vajamanustada parenteraalselt(neelamisraskused, teadvusetus), onsoovitatav kasutada samasuguseidannuseid. Veenisüst sooritada mitmeminuti jooksul. Päevase annuseveeniinfusioon peab kestma 24 tundi.Kortikaalse müokloonuse ravi: Ravi tuleksalustada annuses 7,2 g päevas,suurendades annust 4,8 g võrra päevasiga 3 või 4 päeva järel, kuni max 24grammini päevas, manustades ravimit 2või 3 korda päevas. Teisi antimüokloonilisiravimeid tuleks edasi manustada samasannuses. Olenevalt saavutatud kliinilisesttulemusest tuleks teiste ravimite annustvõimalusel vähendada. Ravipiratsetaamiga peaks jätkuma, kuni püsibesialgne tserebraalne patoloogia. Siiskipeaks iga 6 kuu järel proovima annustvähendada või ravi lõpetada. Selleks tulekspiratsetaami annust vähendada 1,2 gvõrra iga 2 päeva järel, et vältida uutretsidiivi.LASTELE: Ohutust ja efektiivsustmüokloonia ravis ei ole hinnatud.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekoostisosa suhtes. Vastunäidustatud ajuhemorraagiaga ja terminaalseneerupuudulikkusega patsientidel. Ei tohikasutada patsientidel, kellel onHuntingtoni tõbi.RISKID: Toime tõttu trombotsüütideagregatsioonile tuleb olla ettevaatlikverehüübivushäiretega patsientidel, raskehemorraagia puhul ja patsientidel, kellelees suur operatsioon. Eritub neerudekaudu. Seda tuleb arvesse võttaneerupuudulikkuse korral. Pikaajalise ravikorral vanemaealistel tuleb regulaarseltkontrollida kreatiniini kliirensit jakohandada annuseid vastavalt vajadusele.Müokloonusega patsientidel tuleb vältidaravi järsku lõpetamist, kuna see võib esilekutsuda müokloonilisi või generaliseerunudkrampe.KÕRVALTOIMED: Hüperkineesia,kehakaalu tõus, närvilisus.KOOSTOIMED: On teatatud ühestjuhtumist, kui samaaegsel kilpnäärmehormoonide (T3+T4) ekstrakti kasutamiseltäheldati segasust, ärrituvust jaunehäireid. Siiani ei ole dokumenteeritudandmeid koostoimete kohtaepilepsiavastaste ravimitega(klonasepaam, karbamasepiin, fenütoiin,fenobarbitaal, naatriumvalproaat). Alkoholisamaaegne manustamine ei mõjutanudpiratsetaami sisaldust seerumis ja alkoholisisaldusele ei avaldanud mõju suu kaudumanustatud piratsetaam annuses 1,6 g.Nootropil, UCB Pharma, Tabl. 800mgN30; Tabl. 1200mg N20; P.o lah.330mg/ml 125mlParkinsonismivastasedAmantadiinAmantadinumRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Parkinsonism (v.aravimitest põhjustatud).ANNUSTAMINE: Annustamine onindividuaalne, esimesel nädalal 100 mgööp., seejärel 100 mg 2 korda ööp. Max.võib manustada 400 mg ööp. Eakatel onneerufunktsioon aeglustunud, misõttu neilon tuleb annuste suurendamisse suhtudeettevaatusega.Unehäirete vältimiseks võib kombineeridalevodopaga. Amantadiin sobibpikaajaliseks raviks. Võib manustada kalühikeste (2...3 nädalat) kuuridena. Niisaabvältida toime võimalikku nõrgenemist6...8 nädalat pärast ravi algust. Ravi eitohi lõpetada järsku, sest seisund võibhalveneda.Tabletid tuleb võtta sisse rohkevedelikuga.LASTELE: Ravimi kasutamise kogemuslastel on ebapiisav.179

ParkinsonismivastasedKESKNÄRVISÜSTEEMRASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusamantadiiniühendite või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes. Raskedekompenseeritud südamepuudulikkus(NYHA IV staadium). Kardiomüopaatiad jamüokardiit. II või III astme AV-blokaad.Bradükardia alla 55 löögi/minutis.Teadaolev QT-intervalli pikenemine(Bazetti QTc >420 ms) või eristatavadU-lained või kaasasündinud QT-sündroomperekonnaanamneesis. Anamneesis raskedventrikulaarsed rütmihäired, sealhulgastorsade de pointes. Samaaegne ravibudipiini või teiste QT-intervallipikendavate ravimitega. Vere kaaliumi- võimagneesiumisisalduse vähenemine.Rasedus. Segasusseisundid, eelsoodumuskrampide tekkeks, anamneesismaohaavand, rasked psüühikahäired (kaanamneesis), raske maksa- võineerupuudulikkus.Amantadiini võib järgmistel juhtudelkasutada vaid erilise ettevaatusega: -prostata hüpertroofia; - suletudnurgaglaukoom;- neerupuudulikkus (erineva raskusega;esineb ravimi kuhjumise oht neerudefiltratsioonivõime languse tõttu); - ärevusvõisegasusseisundid; - anamneesisdelirioossed seisundid või eksogeennepsühhoos;- samaaegne ravi memantiiniga.RISKID: EKG (50 mm/s) tuleb teha ennening 1 ja 3 nädalat pärast ravi alustamistning määrata korrigeeritud QT-intervall(QTc). Selline EKG tuleb teha ka enne ja 2nädalat pärast iga järgnevat annusesuurendamist. Edaspidi tuleb EKG tehavähemalt üks kord aastas. Ravi tulebvältida või katkestada patsientidel, kelleQTc algväärtus on üle 420 ms, kellelesineb amantadiinravi ajal QTc tõus üle 60ms või QTc on üle 480 ms ning samutipatsientidel, kellel esinevad eristatavadU-lained.Patsientidel, kellel on oht elektrolüütidetasakaaluhäirete tekkeks (nt diureetiliseravi, sagedase oksendamise ja/võikõhulahtisuse järgselt või insuliinikasutamise tõttu erakorralistesolukordades, samuti neeruhaiguste võianorektiliste seisundite tõttu), tulebkontrollida laboratoorseid näitajaid ningasendada elektrolüütide, eriti kaaliumi jamagneesiumi kaotus. Kui patsiendil tekibsüdamekloppimine, pearinglus võiminestus, tuleb ravi amantadiiniga kohelõpetada ja jälgida patsienti 24 tunnijooksul QT-intervalli pikenemise suhtes.Kui QT-intervalli pikenemist ei esine, võibravi uuesti alustada, võttes arvessevastunäidustusi ja koostoimeid.Patsientidel, kellele on paigaldatudsüdamestimulaator, ei ole QT-intervalli180täpne määramine võimalik. Nendepatsientide puhul tuleb amantadiinikasutamise üle otsustada individuaalseltpärast konsulteerimist kardioloogiga.Amantadiini täiendav manustamineA-gripiviiruse poolt põhjustatudinfektsiooni profülaktikaks ja raviks ei olesoovitatav ning sellest tuleb hoidudaüleannustamise ohu tõttu. Värvaineoran?kollane S (E 110) võib põhjustadaallergilisi reaktsioone. Ettevaatusabinõudkasutamisel:Patsientidel, kes saavad üheaegset ravineuroleptikumide ja amantadiiniga, on ohteluohtliku maliigse neuroleptilisesündroomi tekkeks, kui amantadiinikasutamine järsku lõpetada.Neerukahjustusega patsientidel võibtekkida mürgistus. Eriti ettevaatlik peabolema amantadiini määramiselpatsientidele, kellel on anamneesisorgaaniline ajukahjustus või krambid, kunatekkida võivad krambid ja üksikutesümptomite süvenemine.Südameveresoonkonna haigustegapatsiendid peavad amantadiini kasutamiseajal olema regulaarsel arstlikul jälgimisel.Kui patsiendil tekib südamekloppimine,pearinglus või minestus, tulebamantadiinravi kohe lõpetada ja jälgidapatsienti 24 tunni jooksul QT-intervallipikenemise suhtes. Kui QT-intervallipikenemist ei esine, võib amantadiinraviuuesti alustada, võttes arvessevastunäidustusi ja koostoimeid.Parkinsonismiga patsientidel esinevadsageli sellised haigusnähud nagu madalvererõhk, suurenenud süljeeritus,higistamine, kehatemperatuuri tõus,soojuse akumulatsioon, tursed jadepressioon. Nende patsientide ravimiseltuleb arvesse võtta amantadiinikõrvaltoimeid ja koostoimeid. Kuipatsiendil tekivad urineerimishäired, tulebkonsulteerida arstiga.KÕRVALTOIMED: Pahkluude turse,livedo reticularis (tavaliselt väga suurteannuste tarvitamise korral või ravimikasutamisel mitme kuu jooksul),suukuivus, isutus, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Amantadiini jaQT-intervalli pikendavate ravimitesamaaegne kasutamine onvastunäidustatud.Sellisteks ravimiteks on näiteks: - teatudIA klassi (nt kinidiin, disopüramiid,prokaiinamiid) ja III klassi (nt amiodaroon,sotalool) antiarütmikumid; - teatudantipsühhootikumid (nt tioridasiin,kloorpromasiin, haloperidool, pimosiid); -teatud tri- ja tetratsüklilisedantidepressandid (nt amitriptülliin); -teatud antihistamiinikumid (nt astemisool,terfenadiin);- teatud makroliidantibiootikumid (nterütromütsiin, klaritromütsiin); - teatudgüraasi inhibiitorid (nt sparfloksatsiin); -asooli tüüpi antimükootikumid ja teisedravimid, nagu näiteks budipiin,halofantriin,ko-trimoksasool, pentamidiin, tsisapriid jabepridiil.See loetelu ei pruugi olla täielik. Ennemõne teise ravimi kasutuselevõtmistsamaaegselt amantadiiniga tulebpõhjalikult tutvuda ravimi omadustekokkuvõttega, et leida võimalikkekoostoimeid selle ravimi ja amantadiinivahel, mille põhjuseks on QT-intervallipikenemine.Võimalik on amantadiini kasutamine koosteiste parkinsonismivastaste ravimitega.Kõrvaltoimete (nt psühhootilistereaktsioonide) vältimiseks võib vajalikuksosutuda ravimiannuste vähendamine.Amantadiini ja teiste parkinsonismivastasteravimite (nt levodopa, bromokriptiin,memantiin, triheksüfenidüül jms)samaaegsel kasutamisel ilmnevatekoostoimete spetsiifilisi uuringuid ei oleläbi viidud (pöörata tähelepanukõrvaltoimetele).Amantadiini kasutamine koos allpoolloetletud ravimgruppide või toimeainetegavõib viia järgmiste koostoimete tekkeni:Antikoliinergiliste ravimite (nttriheksüfenidüül, benstropiin, skopolamiin,biperideen, orfenadriin jms) kõrvaltoimed(segasus ja hallutsinatsioonid) võivadsüveneda.Kaudselt KNS toimivadsümpatomimeetikumid: amantadiinitsentraalsete toimete tugevnemine.Alkoholitaluvuse vähenemine. Levodopa(parkinsonismivastane ravim): terapeutilisetoime vastastikune potentseerimine.Levodopat tohib seetõttu kasutadakombinatsioonisamantadiiniga. Teisedparkinsonismivastased ravimid: Memantiinvõib potentseerida amantadiini toimet jakõrvaltoimeid.Muud ravimid:Triamtereeni/hüdroklorotiasiidikombineeritud preparaadi tüüpidiureetikumide samaaegne kasutaminevõib põhjustada amantadiiniplasmakliirensi vähenemist, viies toksilisteplasmakontsentratsioonide tekkeni.Seetõttu tuleb nende ravimitekooskasutamist vältida.Amantadin-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 100mg N100Pk-merz, Merz, Tabl. 100mg N30, 90

KESKNÄRVISÜSTEEMParkinsonismivastasedBiperideenBiperidenumRAVIMITÜÜP: Antikolinergilised ainedNÄIDUSTUS: Parkinsonism. Ravimitestpõhjustatud ekstrapüramidaalsed häired.ANNUSTAMINE: Parkinsonism: 1 mg 2korda ööp. Seda annust võib suurendada 2mg kaupa ööp. Säilitusannus on 1...4 mg 3kuni 4 korda ööp. Max ööp. 16 mg.Ravimitest tingitud ekstrapüramidaalsedhäired: 1...4 mg 1 kuni 4 korda ööp.Annuse suurus sõltubekstrapüramidaalsete häireteraskusastmest.LASTELE: Ravimitest tingitudekstrapüramidaalsed häired: 3...15-a 1...2mg 1 kuni 3 korda ööp.RASEDATELE: Soovitatav kasutadaettevaatusega, eriti esimesel trimestril.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ravimatasuletud nurga glaukoom. Seedetraktimehaaniline stenoos. Megakoolon. Iileus.Biperideeni võib manustada ainult äärmiseettevaatusega patsientidele, kellelesinevad: eesnäärme hüpertroofia koosjääkuriiniga, haigused, mis võivad viiaraske tahhükardia tekkeni.RISKID: Biperideeni kasutamise kogemuslastel piirneb peamiselt lühiajalise ravimite(nt neuroleptikumide või metoklopramiidija sarnase toimega ühendite kasutamisest)poolt põhjustatud düstoonia raviks, misilmneb kõrvaltoimena või mürgistusesümptomina.Eakatele patsientidele võib biperideenimanustada ainult äärmise ettevaatusega -see kehtib iseäranis ajukahjustusteolemasolul. Eakad patsiendid (eriti need,kellel on tserebrovaskulaarne võidegeneratiivne haigus) võivad ollatundlikumad isegi tavaliste raviannustesuhtes.KNS toimivad antikolinergilised ravimid(nagu biperideen) võivad soodustadatserebraalsete atakkide teket ja seetõttuon predisponeeritud patsientide puhulsoovitatav olla ettevaatlik. Suuremakrambivalmidusega patsientidele tulebbiperideeni manustada ettevaatusega.Biperideen võib mõnedel patsientidel (eritipatsientidel, kellel on eesnäärmehüpertroofia) põhjustada valuurineerimisel ning harvem uriiniretensiooni.Patsiendid, kellel esineb suukuivus, võivadseda leevendada, juues sageli väikesteskogustes vedelikku või närides suhkruvabanärimiskummi.Regulaarselt tuleb mõõta ka silmasiserõhku. Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatusega,laktaasipuudulikkusega võiglükoosi-galaktoosiimendumise häiretega patsiendid ei tohiksseda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Rahutus, ärevus,agitatsioon, eufooria, segasusseisundid,suukuivus, harva süljenäärmete turse,akommodatsioonihäired, müdriaas koosvalguskartusega, vähenenud higistamine,kõhukinnisus ja tahhükardia (väga harvaka bradükardia), seedetrakti häired jaiiveldus.KOOSTOIMED: Koosmanustamine teisteantikolinergilise ravimitega nagupsühhotroopsete ravimite,antihistamiinikumide,parkinsonismivastaste ravimite jaspasmolüütikumidega võib viiatsentraalsete ja perifeersete kõrvaltoimetetugevnemisele. Kinidiini samaaegnemanustamine võib tugevdadaantikolinergilise ravimi kardiovaskulaarseidtoimeid (eriti toimet atrioventrikulaarseleülejuhtele). Kasutamine koos levodopagavõib potentseerida düskineesiat.Neuroleptikumidest põhjustatud tardiivnedüskineesia võib biperideeni fooniltugevneda. Antikolinergilised ravimidvõivad tugevdada petidiini tsentraalsettoimet. Biperideen võib potentseeridaalkoholi toimet. Antikolinergilised ravimid(nagu Akineton) vähendavadmetoklopramiidi ja temale sarnasteühendite toimet seedetraktile.Akineton, Abbott, Tabl. 2mg N100BromokriptiinBromocriptinumRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Laktatsiooni ärahoidminevõi pärssimine meditsiinilistel põhjustel.Ravimit ei soovitata rutiinselt kasutadalaktatsiooni pärssimiseks võisünnitusjärgse rinnanäärmete valulikkuseja piimapaisu sümptomite vähendamiseks,mida saab edukalt leevendada tavalistevaluvaigistite ja rinnanäärme toetamisega.Hüperprolaktineemia (koos galaktorröagaja/või ilma) ravi meestel ja naistel.Hüperprolaktineemilise võimittehüperprolaktineemilise viljatuse ravi.Võib olla esmavaliku ravimiksmakroadenoomide korral ningalternatiiviks kirurgilisele ravile(transsfenoidaalne hüpofüsektoomia)mikroadenoomidega patsientidel.Bromokriptiin on sobiv lisand kirurgiliseleja/või kiiritusravile vähendamaksakromegaaliaga patsientidelkasvuhormooni sisaldust süsteemsesvereringes.Idiopaatilise Parkinsoni tõve ravis onbromokriptiini kasutatud niimonoteraapiana kui ka kombinatsioonislevodopaga nii varem ravimata kui kaon-off-fluktuatsioonidega patsientidel.Ravist on oodata kasu eelkõige neilpatsientidel, kes ei reageeri ravilelevodopaga või ei talu seda, aga ka neil,kelle ravivastus levodopale väheneb.ANNUSTAMINE: Tablette tuleb alativõtta söögi ajal. Enamiku näidustustepuhul saavutatakse ravimi optimaalnetoime minimaalsete kõrvaltoimete juuresbromokriptiini annuse järkjärguliselsuurendamisel.Bromokriptiini maksimaalne ööpäevaneannus on 30 mg/päevas. Soovitatavannustamisskeem on järgmine: Algannuson 1,25 mg õhtul enne magamaminekut,mida 2...3 päeva pärast suurendatakseannuseni 2,5 mg enne magamaminekut.Seejärel võib annust 1,25 mg kaupa iga2...3 päeva tagant suurendada, kunijõutakse ööpäevase annuseni 2 x 2,5 mg.Edasisel annuse suurendamisel (kui sellekson vajadus) tuleb järgida samu juhiseid.Parkinsoni tõbi: Alusta bromokriptiinigajärk-järgult vastavalt järgmisele skeemile:? Nädal 1: 1,25 mg õhtul ennemagamaminekut;? Nädal 2: 2,5 mg õhtul ennemagamaminekut;? Nädal 3: 2,5 kaks korda ööpäevas; ?Nädal 4: 2,5 mg kolm korda ööpäevas.Seejärel võib annust suurendada 2,5 mgkaupa iga 3...14 päeva tagant, sõltuvaltpatsiendi ravivastusest. Annusesuurendamine võib jätkuda kunioptimaalne annus on saavutatud; tavaliselton see 10...30 mg ööp. Samal ajal võibjärk-järgult vähendada levodopa annust,kuni optimaalne tasakaal on saavutatud.LASTELE: Preparaadi kasutamisel olepiisavalt kogemusi, seepärast ei tohi sedamanustada alla 15-a.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbromokriptiini, teiste ergotamiinialkaloidide või ükskõik millise abiainesuhtes.Ravimata hüpertensioon, rasedusaegsedhüpertensiivsed häired (sealhulgaseklampsia või rasedusest tingitudhüpertensioon), hüpertensioon vahetus võivarases sünnitusjärgses perioodis.Essentsiaalne või perekondlik treemor.Huntingtoni korea. Kasutamine laktatsioonipärssimiseks või muudel mitteeluohtlikelnäidustustel on vastunäidustatud südameisheemiatõve või muude tõsistesüdame-veresoonkonna haigustegapatsientidel või tõsiste psüühiliste haigustesümptomite korral või nende esinemiselanamneesis. Makroadenoomi raviks võivadnimetatud haigusseisunditega patsiendidvõtta üksnes juhul, kui ravist oodatav kasukaalub üles võimalikud ohud. Pikaajalineravi on vastunäidustatud kardiaalsevalvulopaatia tunnuste korral181

ParkinsonismivastasedKESKNÄRVISÜSTEEMdiagnoosituna ravieelseltehhokardioagraafial.Ehkki puuduvad kindlad andmedbromokriptiini ja teiste ergotamiinialkaloidide koostoime kohta, ei ole nendesamaaegne kasutamine varasessünnitusjärgses perioodis soovitatav.RISKID: Hüperprolaktineemia võib ollaidiopaatiline või ravimitest tingitud, samutivõib see tekkida hüpotaalamuse võihüpofüüsi haiguste korral. Alati tulebarvestada võimalusega, ethüperprolaktineemiaga patsiendil võib ollategemist hüpofüüsi kasvajaga ning sellisedhaiged tuleb suunata vastava alaspetsialisti poole põhjalikele uuringutele.Bromokriptiin vähendab hüpofüüsikasvajaga patsientidel efektiivselt seerumiprolaktiinisisaldust, aga kiiritus- võikirurgiline ravi võib akromegaaliagapatsientide puhul vaatamata bromokriptiinikasutamisele siiski vajalikuks osutuda.Tõsiste kardiovaskulaarsete või psüühilistehäiretega patsiendid, võivad kasutadamakroadenoomide raviks ainult siis, kuioodatav kasu kaalub üles võimalikud ohud.Et hüpofüüsi makroadenoomidegapatsientidel võib kaasuvana esinedahüpofüüsi alatalitlus hüpofüüsi koekompressiooni või destruktsiooni tõttu,tuleb enne bromokriptiini manustamistpõhjalikult hinnata hüpofüüsi funktsioonining vajaduse korral määrata sobivasendusravi. Sekundaarse neerupealistepuudulikkusega patsientidel onasendusravi kortikosteroididegahädavajalik.Hüpofüüsi makroadenoomiga patsientetuleb hoolikalt jälgida kasvaja suurenemisesuhtes. Kui ilmnevad kasvaja suurenemisetunnused, tuleb kaaluda kirurgilist ravi.Nägemisväljade kahjustus onmakroprolaktinoomile iseloomulik tüsistus.Efektiivse ravi korral bromokriptiinigaväheheb hüperprolaktineemia ning sagelitaandub ka nägemishäire. Mõnedelpatsientidel võib vaatamatanormaliseerunud prolaktiinitasemele jakasvaja mõõtmete vähenemisele tekkidasekundaarne nägemisväljade kahjustuminetingituna chiasma opticum?i traktsioonistallapoole sella turcica vabaks jäänud alale.Sellistel juhtudel võib nägemisvälja defektivähendada bromokriptiini annusevähendamine, sest see suurendabmõnevõrra seerumi prolaktiinisisaldustning toob endaga kaasa kasvajamõningase suurenemise. Mõnedelprolaktiini sekreteerivate adenoomidegapatsientidel, keda raviti bromokriptiiniga,on esinenud tserebrospinaalvedelikueritumist nina kaudu. Olemasolevateleandmetele tuginedes on selle põhjuseksilmselt invasiivsete kasvajate mõõtmetevähenemine.182Kui adenoomiga patsient rasestub pärastbromokriptiini manustamist, on hoolikasjälgimine kohustuslik. Prolaktiinisekreteerivad adenoomid võivad raseduseajal suureneda. Bromokriptiinravitulemusena võivad kasvaja mõõtmedväheneda ja nägemisvälja defektid kiireltparaneda. Tõsistel juhtudel võibnägemisnärvi või teiste kraniaalnärvidekompressiooni tõttu hüpofüüsi erakorralinekirurgiline operatsioon siiski hädavajalikuksosutuda.Naistel, kes põevad prolaktiiniga seotudviljakuse häireid võib ravi tulemusenaovulatsioon taastuda. Patsientidele, kes eisoovi rasestuda, tuleb soovitada tõhusatrasestumisvastast meetodit. Siiski,suukaudsed rasestumisvastasedpreparaadid suurendavad teadaolevaltseerumi prolaktiinisisaldust. Kui viljakaseas naist ravitakse bromokriptiinigahüperprolaktineemiaga mitteseotudseisundite raviks, tuleb kasutadaväikseimat efektiivset annust, et vältidaseerumi prolaktiinisisalduse vähenemistalla normväärtuse, kuna see võib häiridakollakeha funktsiooni. Naistele, kessaavad bromokriptiini pika aja vältel, tulebteha günekoloogilisi läbivaatusi (sealhulgastsütoloogilist uuringut). Postmenopausisnaistele soovitatakse günekoloogilistläbivaatust iga 6 kuu järel ja viljakas easnaistele üks kord aastas. Andmedbromokriptiini tõhususe kohtapremenstruaalsete sümptomite jahealoomuliste rinnanäärmehaiguste ravison ebapiisavad. Seetõttu ei olebromokriptiini kasutamine nimetatudseisunditega patsientidel soovitatav.Bromokriptiini ei soovitata kasutadavahetus ja varases sünnitusjärgsesperioodis naistel, kellel on hüpertensioon,südame isheemiatõbi ja/või anamneesistõsine kardiovaskulaarne haigus võitõsised vaimse tervise häired. Naistel, kessaavad varases sünnitusjärgses perioodisbromokriptiini, tuleb regulaarseteajavahemike tagant hoolikalt jälgidavererõhku, seda eriti ravi esimestelpäevadel. Eriti ettevaatlik tuleb ollapatsientide puhul, keda ravitaksesamaaegselt (või on hiljuti ravitud)preparaatidega, mis võivad mõjutadavererõhku. Ehkki puuduvad kindladandmed bromokriptiini ja teiste ergotamiinialkaloidide (sealhulgas ergometriin võimetüülergometriin) koostoime kohta, eiole nende samaaegne kasutamine varasessünnitusjärgses perioodis soovitatav.Hüpertensiooni, tugevate ja korduvatepeavalude (millega kaasnevadnägemishäired) või ükskõik milliste KNS-itoksilisuse nähtude ilmnemisel tuleb ravikohe katkestada. Harvadel juhtudel onvarases sünnitusjärgses perioodislaktatsiooni pärssimiseks bromokriptiinikasutanud naistel teatatud tõsistestkõrvaltoimetest, nagu hüpertensioon,müokardiinfarkt, krambid, insult võipsüühilised häired. Mõnedel patsientideleelnes krampidele või insuldile tugevpeavalu ja/või mööduvad nägemishäired.Kuna (eriti ravi esimestel päevadel) võivadaeg-ajalt ilmneda hüpotensiivsedreaktsioonid koos sellega kaasnevatähelepanu vähenemisega, tuleb olla eritiettevaatlik autojuhtimisel või masinategatöötamisel.Bromokriptiini on seostatudsomnolentsuse ja äkilise uinumiseepisoodidega, seda eriti Parkinsoni tõvegapatsientidel. Äkilise uinumise episoodidestpäevatoimingute ajal, osadel juhtudel nii,et inimene sellest ise teadlik ei ole võipuuduvad hoiatavad eelnähud, onteatatud väga harva. Patsiente tulebsellest võimalikust kõrvaltoimest teavitadaning soovitada neil olla ravi ajalbromokriptiiniga ettevaatlik autojuhtimiselvõimasinatega töötamisel. Patsiendid, kellelon esinenud somnolentsust ja/või äkilisiuinumise episoode, peavadautojuhtimisest ja masinatega töötamisesthoiduma. Lisaks sellele võib kaaludabromokriptiini annuse vähendamist või ravilõpetamist.Üksikjuhtudel on teatatud seedetraktiverejooksust ja maohaavandistbromokriptiini kasutajate hulgas. Selliseljuhul tuleb ravi lõpetada. Peptilisehaavandi anamneesiga patsiente tulebravi ajal hoolikalt jälgida. Akromegaaliagapatsientide puhul, kellel on anamneesismaohaavand, tuleb võimaluse korraleelistada muid ravimeetodeid. Kui ravibromokriptiiniga on siiski hädavajalik, tulebpatsiendil soovitada kohe teatada ükskõikmillisest ravi ajal tekkinud seedetraktikõrvaltoimest.Ettevaatlik tuleb olla, kui bromokriptiinimanustatakse suurtes annustes (ntparkinsonismi korral) psühhootiliste häiretevõi tõsise südame-veresoonkonna haiguseanamneesiga patsientidele. Patsientidepuhul, keda on ravitud dopamiiniagonistidega Parkinsoni tõve tõttu, onteatatud patoloogilisesthasartmängusõltuvusest, libiidosuurenemisest ja hüperseksuaalsusest.Bromokriptiini pikaajalisel ja suurtesannustes kasutamisel suureneb fibroositekke risk. Patsientidel, keda ravitaksebromokriptiiniga on aeg-ajalt teatatudpleura- ja perikardi efusioonist, samutipleura- ja kopsufibroosist ningkonstriktiivsest perikardiidist, sedapeamiselt pikaajalise ravi ja ravimi suurteannuste kasutamise korral. Seletamatutepleuro-pulmonaalsete häiretega patsiente

KESKNÄRVISÜSTEEMParkinsonismivastasedtuleb põhjalikult uurida ja kaaludabromokriptiin-ravi katkestamist.Harvemini, samuti bromokriptiinikasutamisel pikaajaliselt ja suurtesannustes, on teatatud retroperitoneaalsefibroosi esinemisest. Retroperitoneaalsefibroosi kindlaks tegemiseks sellevarajases tagasipöörduvas staadiumis onsoovitatav, et jälgitakse patsiendisümptomeid (nt seljavalu, alajäsemeteturse, häired neerufunktsioonis). Kuiretroperitoneaalsed fibrootilised muutusedon diagnoositud või neid kahtlustatakse,tuleb ravi bromokriptiiniga katkestada.Patsientidel, keda raviti ergotamiiniderivaatidest dopamiini agonistidegaParkinsoni tõve tõttu, on teatatudsüdameklappide kahjustustest.Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, Lappi laktaasi defitsiidigavõi glükoosi-galaktoosi malabsorptsioonigapatsiendid ei tohi seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Isutus, peavalu,uimasus, ninakinnisus, iiveldus,kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Alkohol võib vähendadatalutavust. Ettevaatlik tuleb ollapatsientide puhul, kes saavad samaaegselt(või on hiljuti saanud) ravi vererõhkumõjutavate ravimitega. Bromokriptiin onCYP3A4-le nii substraat kui ka inhibiitor.Nimetatud ensüümi tugevatoimelisteinhibiitorite ja/või substraatide(asooli-tüüpi seentevastased preparaadid,HIV proteaasi inhibiitorid) samaaegselmanustamisel tuleb seetõttu ollaettevaatlik.Ehkki puuduvad kindlad andmedbromokriptiini ja teiste ergotamiinialkaloidide koostoime kohta, ei ole nendesamaaegne kasutamine varasessünnitusjärgses perioodis soovitatav.Erütromütsiini, teistemakroliidantibiootikumide või oktreotiidisamaaegne kasutamine võib suurendadabromokriptiini plasmasisaldust. Dopamiiniantagonistid, nagu antipsühhootikumid(fenotiasiinid, butürofenoonid jatioksanteenid), võivad vähendadabromokriptiini prolaktiinisisaldustlangetavat ja parkinsonismivastast toimet.Metoklopramiid ja domperidoon võivadvähendada prolaktiinisisaldust langetavattoimet.Sümpatomimeetiliste ravimite (näiteksfenüülpropanoolamiin, isometepteen)kasutamisel samaaegselt bromokriptiinigatoksilisuse risk suureneb.Bromocriptin-Richter, Gedeon Richter,Tabl. 2,5mg N30EntakapoonEntacaponumRAVIMITÜÜP: Teisedparkinsonismivastased ainedNÄIDUSTUS: Parkinsoni tõve ravikombinatsioonis levodopa/benserasiidi võilevodopa/karbidopaga, kui haigus ei allunendele kombinatsioonidele, erititoimelõpu fenomeniga fluktuatsioonidegapatsientidel.ANNUSTAMINE: 200 mg võetakse koosiga levodopa/dopa dekarboksülaasiinhibiitori annusega. Max soovitatav annuson 2000 mg.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi mõne teise koostisosa suhtes.Rasedus ja imetamine. Maksapuudulikkus.Entakapoon on vastunäidustatudfeokromotsütoomiga patsientidelhüpertensiivse kriisi suurenenud riski tõttu.Samaaegne MAO-A ja MAO-B inhibiitoritekasutamine. Eelnev neuroleptilinepahaloomuline sündroom (NMS) ja/võitraumaatiline rabdomüolüüs anamneesis.RISKID: Entakapooni antakse alatilisandina levodopa ravile. Seetõttu tulebentakapoonravi korral alati arvestadalevodopa ravi korral kehtivaidettevaatusabinõusid. Võib süvendadalevodopa poolt põhjustatud ortostaatilisthüpotensiooni. Võib moodustada rauagaseedetraktis kelaate.KÕRVALTOIMED: Unetus,hallutsinatsioonid, segasus, paroniiria,düskineesia, iiveldus, kõhulahtisus,kõhuvalu, suukuivus, kõhukinnisus,oksendamine, uriini värvumine, väsimus,suurenenud higistamine, kukkumine.KOOSTOIMED: Võib moodustada rauagaseedetraktis kelaate.Comtess, Orion Pharma, Tabl. 200mgN30, 100;Levodopa,karbidopaLevodopum, carbidopumRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Parkinsoni tõve japarkinsonismi sündroomi ravi (väljaarvatud ravimitest põhjustatud).ANNUSTAMINE: Ravi on kõige paremalustada annusega 25/100 (1 tabl.)korraga 3 korda ööp. Sellise annustamisekorral saab patsient ööp. 75 mgkarbidopat. Annust võib suurendadavastavalt vajadusele 1 tableti võrra igapäev või üle päeva kuni annuseni 25/100korraga 8 korda päevas. Soovitatavalgannus enamusele haigetest, kes saavadlevodopat alla 1500 mg ööp., on 25/100korraga 3...4 korda ööp. Soovitatavalgannus enamusele haigetest, kes saavadlevodopat üle 1500 mg ööp., on 25/250korraga 3...4 korda ööp. Säilitusravi. Ravipeab olema individuaalne ja korrigeeritudvastavalt ravitoimele. Levodopaekstratserebraalse dekarboksüleerumiseoptimaalseks inhibeerimiseks peabannustama vähemalt 70...100 mgkarbidopat ööp. Max soovitatav ööp.annus on 200 mg karbidopat ja 2 glevodopat, s.t umbes 3 mg/kg karbidopatja 30 mg/kg levodopat patsiendi 70 kgkehakaalu korral.LASTELE: Kasutamine alla 18-a ei olesoovitatav.RASEDATELE: Tohib manustada ainultjuhul, kui ravist loodetav kasu emaleületab raseduse korral võimaliku ohulootele.VASTUNÄID.: MAO-A inhibiitoritega eitohi koos manustada. Ülitundlikkus ravimimõne koostisosa suhtes ja kinnisenurgaglaukoomiga patsientidel. Kuna levodopavõib stimuleerida pahaloomulisemelanoomi arengut, siis ei tohi manustadadiagnoosimata nahahaiguse ja varemesinenud melanoomi korral.RISKID: Ei ole soovitatav kasutadaravimitest põhjustatudekstrapüramidaalsete nähtude ravis. Võibmäärata haigetele, kes juba saavadlevodopat monoteraapiana, kuid levodopamanustamine tuleb lõpetada vähemalt 12tundi enne ravi algust. Levodopat onseostatud unisuse ja tahtmatuunetekkega.Eelnevalt ainult levodopa-ravi saanudhaigetel võivad tekkida düskineesiad, sestkarbidopa võimaldab levodopal suuremaskoguses jõuda ajju, mistõttu seal tekibrohkem dopamiini. Sarnaselt levodopagavõib põhjustada tahtetuid liigutusi japsüühikahäireid. Psüühikat mõjustavateravimite manustamisel tuleb ollaettevaatlik. Ettevaatlik tuleb olla, kuipatsiendil on raskesüdame-veresoonkonna või kopsuhaigus,bronhiaalastma, neerude, maksa võiendokriinsüsteemi haigus või kui tal onesinenud peptiline haavand (seedetraktiülaosa verejooksu oht) või krambid.Parkinsonismivastase ravi järsulkatkestamisel on tekkinud pahaloomulistneuroleptilist sündroomi meenutavseisund, mille tunnusteks on lihasrigiidsus,kehatemperatuuri tõus, psüühikahäired jakreatiinfosfokinaasi aktiivsusesuurenemine seerumis. Üldanesteesiavajaduse korral võib manustamist jätkataseni, kuni haige tohib suu kaudumanustada vedelikke ja ravimeid.KÕRVALTOIMED: Düskineesiad,sealhulgas koreaatilised, düstoonilised ja183

ParkinsonismivastasedKESKNÄRVISÜSTEEMteised tahtetud liigutused ning iiveldus.KOOSTOIMED: Järgmiste ravimitegakoosmanustamisel tuleb olla ettevaatlik:antihüpertensiivsed ravimid, AD-d, raud,D2-dopamiinretseptorite antagonistid,selegiliin.Sinemet, MSD, Tabl. 100mg+25mg N30;Tabl. 200mg+50mg N100; Tabl.250mg+25mg N100;Levodopa,karbidopaLevodopum, carbidopumRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Levodopale reageerivakaugelearenenud parkinsonismi ravi, kuikaasneb tugev motoorne ebastabiilsus jahüper-/düskineesia ja kui olemasolevateparkinsonismivastaste ravimitekombinatsioonidega ei ole saavutatudpiisavat tulemust. Enne püsisondipaigaldamist on nõutav positiivseravivastuse saamine ravimimanustamisega läbi nasoduodenaalsondi.ANNUSTAMINE: Geel on mõeldudsoolesiseseks püsivaks manustamiseks.Pikaaegseks manustamiseks kasutaksegeeli manustamist portatiivseperfuusoriga. Ravim manustatakse läbivälimise transabdominaalse püsisondi otsekaksteistsõrmiksoolde või jejunumi ülaossaperkutaanse endoskoopilise gastrostoomikaudu paigaldatud sisemise intestinaalsesondi vahendusel. Alternatiivina võibkaaluda radioloogilist gastrojejunostoomirajamist kui perkutaanse endoskoopilisegastrostoomi rajamine ei ole mingilpõhjusel võimalik. Transabdominaalsevärati rajamine ja annuse tiitrimine peabtoimuma neuroloogia osakonnas. Ajutistnasoduodenaalsondi on soovitatavkasutada selleks, et selgitada välja, kaspatsient reageerib positiivselt selleleravimeetodile ja kohandada annust enneravi alustamist püsisondiga. Annus tulebkohandada igale patsiendile eraldioptimaalse kliinilise vastuseni, mistähendab viia max. päevase funktsionaalseON-aja kestvus ja viia miinimuminiOFF-episoodide (bradükineesia) arv jaON-aeg koos töövõimetuks tegevadüskineesiaga. Preparaati tuleb manustadamonoteraapiana. Vajadusel võibsamaaegselt võtta teisiparkinsonitõvevastaseid ravimeid.Manustamiseks tohib kasutada ainultCADD-päritolu Duodopa perfuusorit (CE0473). Portatiivse perfuusori kasutamisekäsiraamat antakse perfuusoriga kaasa.Ravi, kasutades püsisondi, võib lõpetadaigal ajal, eemaldades sondi ja lasteshaaval184paraneda. Seejärel tuleb ravi jätkatasuukaudsete levodopat/karbidopatsisaldavate ravimitega. Annused: ööp.koguannus koosneb kolmestindividuaalselt kohandatud annusest:hommikune boolusannus, järgnevsäilitusannus ja ekstra boolusannus.Hommikune annus: Hommikuneboolusannus manustatakse perfuusori abil,et saavutada kiiresti ravimi terapeutilineannus (10...30 minutiga). Annus peabpõhinema patsiendi eelmise hommikulevodopa + sondi täitmise mahu annusele.Tavaline hommikune koguannus on 5...10ml, mis vastab 100...200 mg levodopale.Hommikune koguannus ei tohi ületada 15ml (300 mg levodopat). Pidevsäilitusannus: Säilitusannust tiitritakseastmeliselt 2 mg/tunnis (0,1 ml/tunnis).Annus arvutatakse lähtuvalt patsiendilevodopa eelnevale ööp. nnusele. Kuitäiendavad ravimid jäetakse ära, tulebannust täpsustada. Pidev säilitusannustiitritakse individuaalselt. See peab jäämavahemikku 1...10 ml/tunnis (20...200 mglevodopat/tunnis) ja tavaliselt on see 2...6ml/tunnis (40...120 mg levodopat /tunnis).Erandjuhtudel on vaja kasutada suuremaidannuseid.Ekstra boolusannused: Manustataksevastavalt vajadusele, kui patsient muutubpäeva jooksul hüperkineetiliseks.Ekstraannus tuleb määrata individuaalselt,tavaliselt on see 0,5...2,0 ml.Erandjuhtudel on vaja kasutada suuremaidannuseid. Kui ekstra boolusannus ületab 5ml päevas, tuleb säilitusannustsuurendada.Pärast algannuse paikapanemist tehaksehommikuse boolusannuse, säilitusannuseja ekstra boolusannuse lõplik täpsustaminepaari nädala pärast. Kui on meditsiiniliseltõigustatud, võib preparaati manustada kaöösel.Ravi monitoorimine: Ravivastuse järskhalvenemine koos taastuva motoorseebastabiilsusega viitab kahtlusele, et sondidistaalne osa on nihkunudkaksteistsõrmikust makku. Sondi asukohtatuleb määrata röntgeniga ja sondi otstuleb kaksteistsõrmikusse tagasi paigutadaradioloogilise kontrolli tingimustes.LASTELE: Puudub näidustus laste janoorukite ravimiseks.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseja rinnaga toitmise ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus levodopa,karbidopa või ravimi ükskõik millise abiainesuhtes, kinnisenurga glaukoom, raskemaksa ja neerupuudulikkus, raskesüdamepuudulikkus, raskesüdamearütmia, äge insult,mitteselektiivseid MAO-inhibiitoreid jaselektiivseid MAO A-alatüübi inhibiitoreid eitohi samaaegselt manustada ning needtuleb vähemalt kaks nädalat enne ravialgust levodopa/karbidopaga ära jätta.Seisundid, mil adrenergilised ravimid onvastunäidustatud, nt feokromotsütoom,hüpertüreoidism ja Cushingi sündroom.RISKID: Ei ole soovitatav kasutadaravimitest põhjustatudekstrapüramidaalsetenähtude ravis. Manustamisel tuleb ollaettevaatlik, kui patsiendil on raskesüdame- veresoonkonna või kopsuhaigus,bronhiaalastma, neerude, maksa võiendokriinsüsteemi haigus, peptilinehaavand või krambid. Ettevaatlik tulebolla ravimi määramisel haigele, kellel onolnud müokardiinfarkt ning kellel esinevadsüdame rütmihäired. Sellistel haigeteltuleb ravimi alg- ja säilitusannusemääramisel eriti hoolikalt jälgida südamefunktsiooni.Kõiki patsiente tuleb hoolikalt jälgidapsüühikamuutuste tekke (depressioonkoos kalduvusega suitsidaalsusele) suhtesja teiste tõsiste psühhikahäirete suhtes.Psühhoosinähtude korral anamneesis tulebravi läbi viia ettevaatusega. Samaaegsetravi dopamiini retseptoreid blokeerivateomadustega antipsühhootikumidega, eritiD2 retseptorite antagonistidega, tuleb läbiviia ettevaatusega ning patsiente tuleberiti tähelepanelikult jälgidaparkinsonismivastase toime kadumise võiparkinsonitõve sümptomite süvenemisesuhtes. Kroonilise avatudnurgaglaukoomiga haigeid võib ravidaettevaatlikult, kui on kindel, et silmasiserõhk on hästi kontrollitav ja patsiendisilma siserõhu muutusi jälgitakse ravi ajalhoolikalt. Võib põhjustada ortostaatilisthüpotensiooni. Seetõttu tuleb manustadaettevaatusega patsientidele, kes jubakasutavad mingeid ravimeid, mis võivadtekitada ortostaatilist hüpotensiooni.Parkinsoni tõbe põdevatel patsientidel onlevodopat seostatud unisuse ja äkilisteuneepisoodide esinemisega, mistõttu tulebautojuhtimisel ja masinate käsitsemiselolla ettevaatlik. Parkinsonismivastase ravijärsul katkestamisel on tekkinudpahaloomulist neuroleptilist sündroomimeenutav seisund (lihasrigiidsus,kehatemperatuuri tõus, psüühikahäired (ntagiteeritus, segasus, kooma) jakreatiinfosfokinaasi aktiivsusesuurenemine seerumis. Pahaloomuliseneuroleptilise sündroomi tagajärjel onesinenud Parkinsoni tõve haigetel karabdomüolüüsi või raskeid düskineesiaid.Seetõttu tuleb patsiente väga hoolikaltjälgida, kui levodopa/karbidopakombinatsiooni annuseid järsultvähendatakse või ravi katkestatakse, eritikui patsient saab ka antipsühhootikume.Konkreetse preparaadi kasutamisegaseoses ei ole rabdomüolüüsi ega

KESKNÄRVISÜSTEEMParkinsonismivastasedpahaloomulist neuroleptilist sündroomitäheldatud. Dopamiini agonistidega,sealhulgas levodopa/karbidopaga ravitudParkinsoni haigusega patsientide puhul onteatatud patoloogilisest mängurlusest,libiido tõusust ja hüperseksuaalsusest.Üldanesteesia vajaduse korral võibmanustamist jätkata seni, kuni haige tohibsuu kaudu tarvitada vedelikku ja ravimeid.Ravi ajutisel katkestamisel võib tavaliseööpaevase annuse manustada niipea, kuihaige on võimeline suu kaudu ravimitvõtma. Annust võib olla vaja tiitridaallapoole, vältimaks levodopast tingituddüskineesiat. Pikaajalise ravi korral onsoovitatav perioodiliselt kontrollidamaksa-,vereloome-, südame-vereringe janeerufunktsiooni. Ülakõhu eelnevoperatsioon võib tekitada raskusigastrostoomi või jejunostoomipaigaldamisel. Süsteemi (perfuusori,sondide ühenduse) käsitsemise raskusedvõivad viia komplikatsioonide tekkeni.Sellistel patsientidel on vaja hooldajat (ntmedõde, sotsiaaltöötajat või lähisugulast)neid aitama. Bradükineesia äkiline võiastmeline süvenemine võib viidatasüsteemi ummistumisele, mis-iganespõhjusel see siis tekkinud on.KÕRVALTOIMED: Anoreksia,hallutsinatsioonid, segasus, öisedhirmuunenäod, unisus, väsimus, unetus,depressioon koos harvadesuitsiidikatsetega, eufooria, dementsus,psühootilised episoodid, erutustunne,düskineesia, koreaatilised liigutused jadüstoonia, ?ON-OFF? episoodid,pearinglus, bradükineesia (?ON-OFF?episoodid), unisus, palpitatsioonid,ebaregulaarne südamerütm, ortostaatilinehüpotensioon,kalduvus minestada, sünkoop, iiveldus,oksendamine, suukuivus, kibe maitsesuus.KOOSTOIMED: Koostoime uuringuid eiole läbi viidud. Järgnevad koostoimed onteada levodopa/karbidopa geneerilisestkombinatsioonist.Koosmanustamisel järgmiste ravimitegaon vajalik rakendada ettevaatusabinõusid:Antihüpertensiivsed ravimid - levodopa jadekarboksülaasi inhibiitori kombinatsioonilisamisel antihüpertensiivset ravi saavatepatsientide raviskeemile on tekkinudsümptomaatiline posturaalnehüpotensioon. Antihüpertensiivse ravimiannus võib vajada korrigeerimist.Antidepressandid - TSADe jalevodopa/karbidopa preparaatidesamaaegsel manustamisel on harvateatatud kõrvaltoimete tekkest, k.a.hüpertensioon ja düskineesia.Kolinoblokaatorid võivad toimidalevodopaga sünergistikult suurendadestreemorit. Siiski võib kombineeritudkasutamine ägestada ebanormaalseidtahtmatuid liigutusi. Kolinoblokaatoridvõivad vähendada levodopa toimetpikendades selle imendumist. Vajalikuksvõib osutuda levodopa/karbidopa annusekohandamine.COMT-inhibiitorid (tolkapoon,entakapoon) - COMT (katehool-O-metüültransferaasi) inhibiitoritega samaaegselmanustamisel võib suureneda levodopabiosaadavus. Levodopa-karbidopa annusttuleb vajadusel korrigeerida. Teisedravimid - Dopamiini retseptoriteantagonistid (mõned antipsühhootikumid,nt fenotiasiinid, butürofenoonid jarisperidoon ning antiemeetikumid, ntmetoklopramiid), bensodiasepiinid,isoniasiid, fenütoiin ja papaveriin võivadalandada levodopa ravitoimet. Patsiente,kes neid ravimeid kooslevodopa/karbidopaga kasutavad, tulebhoolikalt jälgida ravivastuse kadumisesuhtes. Preparaati võib soovitatudannustes kasutada koos MAOinhibiitoritega, mis blokeerivad selektiivseltMAO B-alatüüpi (nt selegiliinvesinikkloriid).Selegiliini ja levodopa-karbidopasamaaegsel manustamisel võib tekkidaraskekujuline ortostaatiline hüpotensioon.Amantadiinil on levodopaga sünergistliktoime ning see võib suurendadalevodopaga seotud kõrvaltoimeteesinemist. Vajalikuks võib osutudalevodopa/karbidopa annuse kohandamine.Sümpatomimeetikumid võivad suurendadalevodopaga seotud kardiovaskulaarsetekõrvaltoimete teket. Levodopa moodustabrauaga seedetraktis kelaate, mis viiblevodopa imendumise vähenemisele.Kuna levodopa konkureerib mitmeteaminohapetega, võib levodopaimendumine olla häiritud patsientidel, keson valgurikkal dieedil. Antatsiididegakoosmanustamisel ei ole selle toimetlevodopa biosaadavusele uuritud.Duodopa, Solvay, Intestinaalne geel20mg+5mg/ml 100 ml N7Levodopa,karbidopa,entakapoonLevodopa, carbidopa, entacaponeRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Parkinsoni tõve diagnoosigapatsientide raviks, samuti toimelõpufenomenigalevodopa/dopadekarboksülaasi (DDC)inhibiitori ravile mittealluvate motoorikakõikumiste raviks.ANNUSTAMINE: Optimaalneindividuaalne levodopa päevane annuspeab olema hoolikalt tiitritud. Soovitatavaltpeaks päevane annus olema optimeeritud,kasutades ühte kolmest erineva toimeainesisaldusega tabl. (vastavaltlevodopa/karbidopa/entakapooni sisaldus50/12,5/200 mg, 100/25/200 mg või150/37,5/200 mg). Patsiente tulebjuhendada, et nad võtaksid korraga ainultühe tabl. Patsientidel, kes saavad päevasvähem kui 70...100 mg karbidopat, onsuurem tõenäosus iivelduse jaoksendamise tekkeks. Kuigi kogemuskarbidopa suuremate päevaste annustegakui 200 mg on vähene, on suurimsoovitatav päevane entakapooni annus2000 mg, seega max doos on 10 tabl.päevas.LASTELE: Alla 18-a ei kasutata.RASEDATELE: Ei tohiks tarvitada, väljaarvatud juhul, kui kasu emale ületabvõimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TAte võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raske maksakahjustus. Kinnise nurgagaglaukoom. Feokromotsütoom. Samaaegneravi mitteselektiivsete MAO inibiitoritega(MAO-A ja MAO-B). Samaaegne raviselektiivsete MAO-A ja MAO-Binhibiitoritega. Varasemalt on anamneesisolnud maliigne neuroleptiline sündroomja/või mittetraumaatiline rabdomüolüüs.RISKID: Ei soovitata ravimitest tingitudekstrapüramidaalse süsteemi häirete ravis.Tuleb kasutada ettevaatusega patsienditeravis, kes põevad rasketkardiovaskulaarset puudulikkust võikopsuhaigusi, bronhiaalastmat,neeruhaigusi, maksahaigusi,endokriinsüsteemi haigusi või kellel onvarasemas anamneesis haavandtõbi võikrambid. Patsiente, kellel anamneesis onmüokardi infarkti järgselt esinenudresiduaalset kodade,atrioventrikulaarsõlme või vatsakestearütmiat, tuleb kontrollidakardiaalfunktsioone sobiva algannusereguleerimise ajal. Kõiki ravitavaidpatsiente tuleb hoolikalt jälgida võimalikepsüühikahäirete, depressiooni,enesetapumõtete jm tõsise asotsiaalsekäitumismudeli tekke osas. Patsiente,kellel on varasemalt esinenud psühhoosi,tuleb ravida ettevaatlikult. Samaaegneantipsühhootiliste dopamiini retseptoreidblokeerivate (eriti D2-retseptoriteantagonistid) omadustega ravimeid tulebkasutada ettevaatlikult ja patsienti tulebtähelepanelikult jälgida võimalikuparkinsonismi vastase efekti kadumise võiparkinsonismi sümptomite süvenemisesuhtes. Patsiente, kellel esineb kroonilineavatud nurga glaukoom, tuleb ravidaettevaatlikult ja hoolitseda, et silmasiserõhku saaks pidevalt kontrollida ning185

ParkinsonismivastasedKESKNÄRVISÜSTEEMtekkinud muutused registreeritaks. Võibpõhjustada ortostaatilist hüpotensiooni,mistõttu ravimit tuleks annustadaettevaatlikult patsientidele, kes tarvitavadteisi ortostaatilist vererõhu langustpõhjustada võivaid preparaate.Entakapooni koos levodopaga onseostatud unisuse ja äkilisteuneepisoodidega Parkinsoni tõbepõdevatel patsientidel ning seega tuleksolla ettevaatlik autot juhtides jamasinatega töötades. Kliiniliste uuringutepõhjal soovimatud dopamiinergilisedtoimed (düskineesia) avaldusid sagedaminipatsientidel, kes said entakapooni jadopamiiniagoniste (nt bromokrüptiin),selegiliini või amantidiini võrreldes nendepatsientidega, kes said samaskombinatsioonis platseebot. Seega võibosutuda vajalikuks korrigeerida teisteparkinsonismi vastaste preparaatideannuseid, kui ravi määratakse patsiendile,kes varem ei saanud entakapooni.Rasketele düskineesiate või maliigseneuroleptilise sündroomi puhulsekundaarselt tekkivat rabdomüolüüsiesineb Parkinsoni tõve põdevatelpatsientidel harva. Ent patsiente tulekspeale igasugust äkilist levodopa annusemuutmist või ravimi ärajätmist hoolikaltjälgida, seda eriti patsientide puhul, kessaavad lisaks raviks ka neuroleptikume.Maliigset neuroleptilist sündroomi,sealhulgas rabdomüolüüsi ja hüpertermiat,iseloomustavad motoorika sümptomid(lihasrigiidsus, müokloonus, treemor),vaimse seisundi muutused (nt agitatsioon,segasus, kooma), hüpertermia,autonoomse närvisüsteemi talitlushäired(tahhükardia, ebastabiilne vererõhk) jatõusnud seerumi kreatiniinfosfokinaasiväärtus.Üldanesteesias protseduuri läbi viimise eelvõib patsient ravi jätkata seni, kuni tal onlubatud juua ja suu kaudu ravimeid võtta.Kui ravi tuleb mingil põhjusel ajutiseltkatkestada, võib ravi uuesti alustadasamas annuses niipea, kui on võimalikravimite manustamine suukaudselt.Pikaajalise ravi korral on soovitatavperioodiliselt kontrollida maksa-,vereloome-, kardiovaskulaar- janeerufunktsiooni. Diarröa esinemisejärgselt on soovitatav kontrollida patsiendikehakaalu, vältimaks diarröaga kaasnedavõivat ulatuslikku kehakaalu langust.Sisaldab suhharoosi, mistõttu ei tohiravimit võtta patsiendid, kes põevadharvaesinevaid pärilikke haigusi nagufruktoositalumatus, glükoosi-galaktoosiimendumishäire või sahharoosiisomaltoosidefitsiit.KÕRVALTOIMED: Düskineesiad,sealhulgas koreataolised, düstoonilised jateised tahtmatud, dopamiinergilise186aktiivsuse tõus, unetus, hallutsinatsioonid,segasus, paranoia, iiveldus, uriini värvusemuutus, väsimus, suurenenud higistamine.KOOSTOIMED: Tänapäevani ei ole leitudühtegi koostoimet, mis takistaks teistestandardsete parkinsonismi vastasteravimpreparaatide kasutamist. Ettevaatliktuleb olla juhul, kui järgmisi toimeaineidmanustatakse koos levodopaga:antihüpertensiivsed ained, AD-d,dopamiinretseptorite antagonistid (ntmõned antipsühhootikumid jaantiemeetikumid), fenütoiin ja papaveriinvõivad levodopa terapeutilist efektivähendada.Et levodopa "võistleb" teatudaminohapetega, võib imendumine ollavähenenud mõnedel kõrgeproteiinisisaldusega dieedil olevatelpatsientidel. Levodopa ja entakapoonvõivad moodustada seedetraktisrauaioonidega kelaate. Seetõttu tulebrauapreparaatidega koosmanustamiselhoida ajavahet 2...3 tundi. Võib määrataParkinsoni tõbe põdevatele patsientidele,kes tarvitavad püridoksiinhüdrokloriidi(vitamiin B6) sisaldavaid vitamiine.Stalevo, Orion Pharma, Tabl. 50/12,5/200mg N100; Tabl. 100/25/200 mg N100;Tabl. 150/37,5/200 mg N100; Tabl.200/50/200 mg N100PergoliidPergolidumRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Parkinsoni tõve ravi teiserea ravimina kas monoteraapiana võitäiendavalt lisaks levodopale patsientidel,kellel kaalutakse ravi dopamiini agonistigaja kes ei talu mitte-tungaltera alkaloide võikellel need ei anna soovitud tulemust.Pergoliidmesülaat on dopamiiniretseptoriteD1-, D2- ja D3 agonist. Ravi tulebalustada erialaspetsialisti jälgimisel. Ravijätkamisest loodetavat kasu tulebregulaarselt hinnata, arvestadesfibrootiliste reaktsioonide ja valvulopaatiaohtu.ANNUSTAMINE: Suukaudseksmanustamiseks ainult täiskasvanutele.Pergoliidmesülaati ei tohi kasutadaannustes üle 3 mg/ööpäevas (3000mikrogrammi/ööpäevas) monoteraapianaega koos levodopaga, kuna suurte annustekasutamise korral on oht fibrootilistemuutuste tekkeks südameklappidel,millega kaasneb südameklappidefunktsiooni häire. Fibrootilisi muutusi jasüdameklapi funktsioonihäireid ontäheldatud ka väiksemate kui 3 mgpergoliidi annuste korral, sh ka soovitatavaannusevahemiku väiksemate annustepuhul.Täiendav ravi. Pergoliidmesülaadimanustamist tuleb alustada ööpäevaseannusega 50 mcg esimesel kahel päeval.Annust tuleb seejärel järk-järgultsuurendada, suurendades seda igalkolmandal päeval 100 või 150 mcg võrrakuni ravi 12. päevani. Seejärel võib annustsuurendada igal kolmandal päeval 250mcg võrra, kuni saavutatakse optimaalneterapeutiline annus, mis ei tohi ületada 3mg/ööpäevas.Pergoliidmesülaadi ööpäevane annusmanustatakse tavaliselt kolmeksüksikannuseks jagatuna. Optimaalseraviannuse tiitrimisel võib samaaegsetlevodopa annust ettevaatlikult vähendada.Kliinilistes uuringutes kasutatipergoliidmesülaadi keskmist terapeutilistannust 3 mg/ööpäevas (3000mcg/ööpäevas). Keskmine samaaegseltmanustatav levodopa/karbidopa (avaldablevodopale sarnast toimet ) ööpäevaneannus oli ligikaudu 650 mg/ööpäevas.MonoteraapiaPergoliidi kasutamisel monoteraapianatuleb annust tiitrida järgnevalt: esimeselpäeval 50 mcg ööp. (annustatakse õhtul),2...4 päeval 100 mcg ööp. (aanustatakselõuna ajal ja õhtul). 5...7 päevalannustatakse hommikul ja lõuna ajal 50mcg ja õhtul 100 mcg (ööp. koguannus on200 mcg). 8...10. päeval annustatakse 100mcg 3 korda päevas (ööp. koguannus 300mcg). 11...13. päeval annustataksehommikul 100 mcg, lõuna ajal ja õhtul 150mcg (ööp. koguannus 400 mcg). 14...17.päeval manustada 200 mcg 3 korda päeval(koguannus 600 mcg). 18...21. päeval 250mcg 3 korda päevas. 22...24. päevalmanustada hommikul 500 mcg, lõuna ajalja õhtul 250 mcg (koguannus 1000 mcg).25...27. päeval manustatakse hommikul jalõuna ajal 500 mcg , õhtul 250 mcg(koguannus 1250 mcg). 28...30. päevalmanustada 500 mcg 3 korda päevas(koguannus1500 mcg). Pärastkolmekümnendat päeva tuleb ööpäevastannust suurendada kuni 250 mcg võrrakaks korda nädalas kuni optimaalseterapeutilise vastuse saavutamiseni, kuidmitte üle 3 mg/ööpäevas.Pergoliidmesülaadi ööpäevane annusmanustatakse tavaliselt kolmeksüksikannuseks jagatuna. Kliinilistesuuringutes, kus pergoliidi kasutatimonoteraapiana, oli kolmekuulise ravikuurikorral keskmine annus 2100 mcgööpäevas ja aastase ravikuuri puhul 2510mcg ööpäevas. Ravi alguses võibseedetrakti kõrvalnähtude vältimisekskasutada soovitatavates annustesdomperidooni.Nii nagu teiste dopamiiniretseptoriteagonistide puhul, tuleb ka pergoliidravilõpetada järk-järgult.

KESKNÄRVISÜSTEEMParkinsonismivastasedLASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Võib kasutada üksnestungival vajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiteistele tungaltera alkaloididele(ergotderivaatidele). Fibrootilised häiredanamneesis. Kardiaalse valvulopaatiatunnused ravieelse ehhokardiograafiapõhjal.RISKID: Fibroos ja fibrootilistestmuutustest tingitud südameklapifunktsiooni häired. Serotoniini 5HT2Bretseptori suhtes agonistiku toimegaergotamiini derivaatide nagu pergoliidipikaajalisel kasutamisel on täheldatudselliseid fibrootilisi ja seroosseid põletikulisihäireid nagu pleuriiti, pleura efusiooni,pleuraalset fibroosi, pulmonaalset fibroosi,perikardiiti, perikardi efusioonii jakardiaalset valvulopaatiat ühel või enamalklapil (aordi-, mitraal-, ja trikuspidaalklapil)või retroperitoneaalset fibroosi. Mõningateljuhtudel on kardiaalse valvulopaatiasümptomid või manifesteeruminetaandunud peale pergoliidi manustamiselõpetamist.On tõendeid selle kohta, et suuremadannused ja/või kumulatiivne ekspositsioonon valvulopaatia tekke riskifaktorid. Kuidvalvulopaatia ja fibrootiliste reaktsioonideteket on kirjeldatud ka pergoliidikasutamisel annustes alla 0,5mg/ööpäevas.Enne ravi alustamist: Kõigil patsientideltuleb teha kardiovaskulaarsed uuringud,sh ehhokardiogramm, et kindlaks tehaasümptomaatilise klapirikke võimalikolemasolu. Seni ei ole teada, kasvalvulaarse regurgitatsiooniga patsientidelvõib pergoliidravi kaasuvat haigustsüvendada. Fibrootilise klapirikkeavastamisel ei tohi patsienti pergoliidigaravida.Samuti on enne ravi alustamistasjakohane teha ravieelsed uuringud,nagu erütrotsüütide settereaktsioonikiiruse või teiste põletiku markeritemääramine, kopsufunktsioonitestid/rindkere röntgenülesvõte janeerufunktsiooni kontroll. Ravi ajal:Fibrootilistel häiretel võib olla varjatudalgus ning patsiente tuleb regulaarseltjälgida progresseeruva fibroosi võimalikeilmingute suhtes. Seetõttu tuleb ravi ajaltähelepanu pöörata järgnevatelesümptomitele:- pulmonaalsed haigused nagu düspnoe,hingamishäired, püsiv köha või valu rinnas- neerupuudulikkus võikuseteede/kõhukoopa vaskulaarneobstruktsioon, mis võib põhjustada valukubemes /küljes ja alajäseme turse,võimalik kõhukoopa tuumor võipuutehellus, mis võib viidataretroperitoneaalsele fibroosile -südamepuudulikkus; valvulaarne japerikardi fibroos on sagelimanifesteerunudsüdamepuudulikkusena. Seetõttu tulebtaoliste sümptomite ilmnemisel välistadavalvulaarse fibroosi (konstriktiivseperikardiidi) olemasolu. Võimaluselvajatakse kliinilist diagnostilistmonitooringut klapirikke või fibroosiavastamiseks. Pärast ravi alustamist tulebesimene ehhokardiogramm teha 3...6 kuujooksul. Seejärel tulebehhokardiograafiliste uuringute sagedusmäärata individuaalse kliinilise läbivaatusepõhjal, mille põhirõhk on ülalmainitudsümptomitel, kuid ei tohi olla harvem kuikord 6...12 kuu jooksul. Kuiehhokardiogramm näitab uutregurgitatsiooni või olemasolevahalvenemist, klapi liikuvuse häiret võiklapihõlma paksenemist, tulebpergoliidravi lõpetada. Täiendavatekliiniliste uuringute (nt füüsiline läbivaatus,sh südame auskultatsioon, röntgen,kompuutertomograafia) vajadus tulebmäärata vastavalt individuaalselevajadusele.Vajadusel tuleb fibrootilise häire diagnoosikinnitamiseks teha täiendavad uuringud,nagu erütrotsüütide settereaktsioonikiiruse ja seerumi kreatiniinisisaldusemääramine.Endokriinsed mõjud: Seosesparkinsonismivastase ravi, kaasa arvatudpergoliidi annuste kiire vähendamise,katkestamise või muutustega onregistreeritud maliigsele neuroleptiliselesündroomile (MNS) sarnanevatsümptomite kompleksi (midaiseloomustavad kehatemperatuuri tõus,lihasrigiidsus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus), ilma et oleksavastatud muud ilmset etioloogilist tegurit.Hüpotensioon: Patsiente ja nendeperekondi tuleb teavitadapergoliidmesülaadi kasutamise sagedastestsoovimatutest tagajärgedest jahüpotensiooni ohust. Sümptomaatiliseortostaatilise või posturaalsehüpotensiooni ja/või püsiva hüpotensiooniriski vähendamiseks tuleb patsientehoiatada, et nad alustaksid ravi väikesteannustega ning suurendaksid neidhoolikalt kohandatud koguste kaupa 3 kuni4 nädala jooksul (vt ?Annustamine jamanustamisviis?). Annuse järk-järgulisetiitrimisega areneb tavaliselt tolerantsushüpotensioonile (vt ka Koostoimed teisteravimitega ja muud koostoimed).Hallutsinatsioonid, psühhoosid ja nendegaseotud juhtumid: On teada, et dopamiiniagonistide ja levodopa raviga on seotudhallutsinatsioonide teke. Kontrollituduuringutes põhjustas pergoliidmesülaatkoos levodopaga 14%-l patsientidesthallutsinatsioone.Patsientidel, kes kasutasid platseebotkoos levodopaga, oli vastav sagedus 3%.See oli piisavalt raske, põhjustamaks ravikatkestamist umbes 3%-l osalenutest.Taluvust selle ebasoovitava toime suhtesei täheldatud. Pergoliidi tohib psühhoosianamneesiga patsientidele manustadaainult ettevaatusega, sest olemasolevadsegasusseisundid ja hallutsinatsioonidvõivad süveneda. Eakate seas läbiviiduduuringute tulemused: Platseebogakontrollitud uuringus ilmnes, etplatseeboga ravitud 187 patsiendist 2surid, samal ajal kui pergoliidmesülaadigaravitud patsientide puhul suri 1 patsient189-st. Oktoobris 1988 hinnatudmüügieelsete uuringute käigus, millesraviti 2299 patsienti pergoliidmesülaadiga,suri ravikuuri ajal või veidi aja möödudespärast ravikuuri 6,2 protsenti patsientidest.Uuringutes osalenud patsiendid olidvanurid, haiged ja riskirühma kuuluvadpatsiendid. Surmajuhtude üksikasjalikumaluurimisel ei õnnestunud avastadaotseseid sümptomeid või laboratoorseidtõendeid, mis kinnitaksid, et need surmadolid põhjustatud pergoliidmesülaadist.Südamehaigus/Arütmia: Pergoliidi peabettevaatusega manustama südamerütmihäiretele kalduvatele või tõsisesüdamehaigusega patsientidele.Platseeboga kontrollitud uuringus esinespergoliidmesülaati kasutavatel patsientideltunduvalt rohkem kodade enneaegsetekontraktsioonide ja siinustahhükardiaepisoode.Unisus: Pergoliidi on seostatud unisuse jaäkilise uinumise episoodidega, eritiParkinsoni tõve patsientidel. Harva onesinenud äkilist uinumist keset päeva,mõningatel juhtudel ilma hoiatavatemärkide või sümptomiteta. Patsiente peabinformeerima nendest ohtudest ningsoovitama, et nad oleksid ettevaatlikud,kui juhivad pergoliidravi ajal autot võitöötavad liikuvate masinatega. Patsiendid,kellel on esinenud unisust/äkilist uinumist,peavad vältima autojuhtimist või liikuvatemasinatega töötamist. Vastasel juhul,tuleb alandada doosi või lõpetada ravi.Peale selle võib kaaluda annusevähendamist või ravi lõpetamist.Patsiente tuleb informeerida, et nadteavitaksid arsti ravi ajal rasestumisest võiraseduse planeerimisest. Samuti tuleb arstiinformeerida rinnaga toitmisest.Patoloogiline hasartmängurlus,suurenenud libiido ja hüperseksuaalsus:Patsientidel, kellel on Parkinsoni tõveraviks kasutatud dopamiini agoniste,sealhulgas pergoliidi, on täheldatudpatoloogilist hasartmängurlust,suurenenud libiidot ja hüperseksuaalsust.187

ParkinsonismivastasedKESKNÄRVISÜSTEEMSeda ravimit ei tohi kasutada patsiendid,kellel on harva esinev pärilik galaktoositalumatus, Lappi laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.KÕRVALTOIMED: Valu, kõhuvalu,iiveldus, oksendamine, düspepsia,düskineesia, hallutsinatsioonid, unisus,nohu, hingeldus.KOOSTOIMED: Patsientidel, keskasutasid levodopat, võib pergoliidikasutamine põhjustada ja/või ägestadaeelnevat düskineesiat, segasusseisundit jahallutsinatsioone.Pergoliidmesülaadi ravi järsk katkestaminepatsientidel, kes saavad seda pikaajaliseltkoos levodopaga kaasnevalt, võib esilekutsuda hallutsinatsioone jasegasusseisundeid, mis võivad tekkidamõne päeva jooksul. Pergoliidravikatkestamine peaks toimumajärk-järguliselt, isegi sel juhul, kui patsientjätkabravi levodopaga. Ravimite koostoimed:dopamiiniretseptorite antagoniste naguneuroleptikume (fenotiasiinid,butürofenoonid, tioksantiinid) võimetoklopramiid ei tohi üldjuhulpergoliidmesülaadiga(dopamiiniretseptorite agonist) üheaegseltmanustada. Need toimeained võivadpergoliidmesülaadi efektiivsust vähendada.Kuna pergoliidmesülaat seondub umbes90% ulatuses plasmavalkudega, peabolema ettevaatlik pergoliidmesülaadikoosmanustamisel teiste ravimitega, mismõjutavad valkudega seondumist.Puuduvad pergoliidi ja varfariinikoostoimete uuringud. Juhul kui neidkahte ravimit ordineeritakse üheaegselt,tuleb vajadusel annuseid korrigeerida ningjälgida verehüübivuse näitajaid. Kunapergoliidravi saavatel patsientidel esinebposturaalse ja/või püsiva hüpotensioonioht, tuleb pergoliidi ja antihüpertensiivseteravimite koosmanustamisel olla ettevaatlik.Permax, Eli Lilly, Tabl. 0,25mg N30; Tabl.0,05mg N100; Tabl. 1mg N30PramipeksoolPramipexolumRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Idiopaatilise Parkinsonitõve sümptomaatiliseks raviks ilmalevodopata või kombinatsioonislevodopaga kogu haiguse vältel, k.ahilisstaadiumis, mil levodopa toimeväheneb või muutub ebapüsivaks ningilmnevad ravitoime kõikumised (toime lõpuvõi "on-off" fluktuatsioonid). Keskmiseraskusega või raskekujulise idiopaatiliserahutute jalgade sündroomisümptomaatiliseks raviks annustes kuni0,54 mg (0,75 mg soolana).188ANNUSTAMINE: Parkinsoni tõbi: Ööp.annus võetakse võrdseteks osadeksjaotatuna 3 korda päevas. Ravialustamine: annust tuleb suurendadajärk-järgult, manustamist alustatakseannusest 0,264 mg alust (0,375 mg soola)ööp. ning seejärel võib annuseid iga 5...7päeva järel suurendada. Eeldades, etpatsiendil ei esine talumatuidkõrvaltoimeid, peab annust kohandama,saavutamaks max terapeutilist toimet.Tõusva annustamise skeem: 1. näd:3x0,088 mg ööp. alust (3x0,125 mg soola)2. näd.: 3x0,18 mg ööp. alust (3x0,25 mgsoola)3. näd.: 3x0,35 mg ööp. alust (3x0,5 mgsoola) Kui osutub vajalikuks annuseedasine suurendamine, tuleb näd.intervallidega suurendada ööp. annust0,54 mg aluse (0,75 mg soola) võrra, kunisaavutatakse max ööp. annus - 3,3 mgalust (4,5 mg soola) ööp. Siiski peabmärkima, et somnolentsuseesinemissagedus suureneb alates annusest1,5 mg/ööp. Säilitusravi: Individuaalneannus peaks olema vahemikus 0,264 mgalust (0,375 mg soola) kuni max annuseni3,3 mg alust (4,5 mg soola ) ööp. Kolmesväga olulise tähtsusega uuringus ilmnesannuse suurendamise korral efektiivsus1,1 mg aluse (1,5 mg soola) ööp. annusejuures. Edasine annuse kohandamine peabolema vastavuses kliinilise ravivastuse jataluvusega. Kliinilistes uuringutes ravitiumbes 5% patsientidest annusega alla 1,1mg (1,5 mg soola). KaugelearenenudParkinsoni tõvega patsientidel, kellelkavatsetakse levodopa annustevähendamist, võivad kasulikuks osutudaööp. annused üle 1,1 mg aluse (1,5 mgsoola). Levodopa annuseid soovitataksevähendada nii annuse suurendamiseperioodil kui ka säilitusravi ajal, vastavaltpatsiendi individuaalsele reaktsioonile.Ravi katkestamine: järsk ravi katkestaminevõib põhjustada maliigse neuroleptilisesündroomi väljakujunemist. Seetõttu peakspramipeksooli annust vähendama 0,54 mgaluse (0,75 mg soola) annuse kaupa ööp.,kuni ööp. annus on langetatud kuni 0,5mg aluseni (0,75 mg soolani). Seejäreltuleks annust vähendada 0,264 mg aluse(0,375 mg soola) võrra ööp. Rahututejalgade sündroom: Soovitatav algannus on0,088 mg toimeainet (0,125 mg soolana) 1kord ööp. 2...3 tundi enne magamaheitmist. Täiendavat sümptomaatilist ravivajavatel patsientidel võib annustsuurendada iga 4...7 päeva järel kuni 0,54mg toimeainet (0,75 mg soolana) ööp.RASEDATELE: Tohib kasutada ainult siis,kui oodatav kasu õigustab võimaliku ohulootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Neerukahjustusega Parkinsonitõbe põdevate patsientide puhul on vajalikannuste vähendamine. Dopamiiniagonistide ning levodopaga ravimisekõrvaltoimena on teada hallutsinatsioonidetekkimine. Seostatud somnolentsuse jaootamatu uinumise episoode, eritiParkinsoni tõvega patsientidel. Patsiendidja nende hooldajad peavad olemateadlikud võimalikest muutustestkäitumises (nt patoloogilinehasartmängimine, libiido tõus,liigsöömissööstud). Vajadusel peabkaaluma annuse vähendamist/aeglasevähendamisega ravi lõpetamist.Antipsühhootiliste ravimite manustamistkoos pramipeksooliga tuleb vältida.Regulaarsete intervallide järel võinägemishäirete tekkimisel on vajateostada oftalmoloogilist kontrolli. Raskekardiovaskulaarse haiguse korral on vajalikettevaatus.Kirjanduses avaldatud andmetelpõhinevalt võib rahutute jalgadesündroomi ravi dopamiinergilisteravimitega põhjustada sümptomaatikaprogresseerumist. Sümptomaatikaprogresseerumine kujutab endast seda, etvarasemalt õhtuti (või pärastlõunati)tekkinud sümptomid intensiivistuvad ninglevivad ka teistele jäsemetele.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, düskineesia,kõhukinnisus, väsimus, perifeersed tursed,peavalu, unisus, segasusseisund,hallutsinatsioonid,nägemishallutsinatsioonid, unetus.KOOSTOIMED: Seostub vereplasmavalkudega väga vähesel määral (vähemkui 20% ulatuses) ning inimesel on ravimibiotransformatsioon vähene. Tsimetidiinvähendab renaalset kliirensit umbes 34%,inhibeerides oletatavalt katioonsetsekretoorset transpordisüsteemi neerutuubulites.Annuse suurendamise puhul on soovitatavlevodopa annuse vähendamine, et teisteParkinsoni tõve ravis kasutatavatepreparaatide annused jääksid samaks.Võimaliku toimete summeerumise tõttu onsoovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendidmanustavad koos pramipeksooliga teisirahustava toimega ravimeid või tarbivadalkoholi. Antipsühhootiliste ravimitekoosmanustamist tuleks vältida.Ezaprev, Tabl. 0,088 mg N30; Tabl. 0,18mg N30; Tabl. 0,7 mg N100Mirapexin, Boehringer Ingelheim, Tabl.0,088 mg ( 0,125 mg soolana) N30; Tabl.0,18 mg (0,25 mg soolana) N30; Tabl. 0,7mg (1 mg soolana) N30Oprymea, KRKA, Tabl. 0,088 mg N30;Tabl. 0,18 mg N30; Tabl. 0,7 mg N30;Pramipexole Portfarma, Tabl. 0,088 mgN30; Tabl. 0,18 mg N30; Tabl. 0,7 mg N30

KESKNÄRVISÜSTEEMParkinsonismivastasedRasagiliinRasagilinumRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Idiopaatilise Parkinsonitõve (PD) raviks monoteraapiana (ilmalevodopata) või lisaravimina (kooslevodopaga) patsientidel, kel ravimiannuson stabiliseeritud.ANNUSTAMINE: Manustatakse 1 mg 1kord päevas koos levodopaga või ilma.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Kasutamise kohta andmedpuuduvad, manustada ettevaatlikult.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes. Samaaegneravi teiste monoamiini oksüdaasi (MAO)inhibiitoritega või petidiiniga. Vähemalt 14päeva peab mööduma ravi lõpetamisestrasagiliiniga, enne kui võib alustada raviMAO inhibiitorite või petidiiniga. Raskemaksapuudulikkusega patsientidel onkasutamine vastunäidustatud.RISKID: Tuleb vältida samaaegsetkasutamist koos fluoksetiini võifluvoksamiiniga.Ei soovitata kasutada samaaegselt koosdekstrometorfaani võisümpatomimeetikumidega, midasisaldavad näiteks nasaalsed ja oraalseddekongestandid, samuti külmetushaigustekorral kasutatavate ravimitega, missisaldavad efedriini või pseudoefedriini.Melanoomi haigusjuhtude esineminekliiniliste uuringute käigus ajendaskaaluma võimalikku seotust rasagiliiniga.Kogutud andmed annavad alust väita, etsuurem risk haigestuda nahavähki (mitteainult melanoomi) on seotud Parkinsonitõvega, mitte ühegi konkreetse ravimiga.Kõik naha haiguslikud muutused peaks ülevaatama spetsialist. Tuleb olla ettevaatlik,kui alustada ravi kergemaksapuudulikkusega patsientidel.Mõõduka maksakahjustusega patsientideltuleb kasutamist vältida.KÕRVALTOIMED: Peavalu,gripisündroom, halb enesetunne,kaelavalu, allergiline reaktsioon,stenokardia, düspepsia, leukopeenia,artralgia, artriit, depressioon, vertigo,riniit, konjunktiviit, kontaktdermatiit,vesikulo-bulloosne lööve, nahavähk, sageurineerimisvajadus, kõhuvalu, posturaalnehüpotensioon, kõhukinnisus, oksendamine,isutus, suukuivus, artralgia, tenosünoviit,kehakaalu langus, düskineesia.KOOSTOIMED: Ei tohi manustada koosteiste MAO inhibiitoritega, sest esinebmitteselektiivse MAO inhibeerimise risk,mis võib viia hüpertensiivse kriisini. Onteatatud tõsistest kõrvaltoimetest petidiinisamaaegsel kasutamisel koos MAOinhibiitoritega, samuti koos teiseselektiivse MAO-B inhibiitoriga. Rasagiliinija petidiini samaaegne kasutamine onvastunäidustatud. Tuleb vältida rasagiliinisamaaegset kasutamist koos fluoksetiinivõi fluvoksamiiniga. MAO inhibiitoritepuhul, samuti teise selektiivse MAO-Binhibiitori kasutamisel, on olnud teateidkoostoimetest samaaegsel kasutamiselkoos sümpatomimeetiliste ravimitega. Onolnud teateid koostoimetestdekstrometorfaani ja mitteselektiivseteMAO inhibiitorite samaaegsel kasutamisel.Seepärast, arvestades rasagiliini MAOinhibeerivat aktiivsust, ei soovitatasamaaegselt kasutada rasagiliini jadekstrometorfaani. SSRI-de, tritsükliliste jatetratsükliliste antidepressantide, samutiteise MAO-B inhibiitori samaaegselkasutamisel MAO inhibiitoritega võivadtekkida ohtlikud kõrvaltoimed. Seetõttutuleb rasagiliini MAO inhibeerivat toimetarvestades kasutada antidepressanteettevaatlikult. Parkinsoni tõvegapatsientidel, kes said lisaravina kroonilistlevodoparavi, ei esinenud levodoparavikliiniliselt olulist toimet rasagiliinikliirensile. In vitro metabolismi uuringudon näidanud, et tsütokroom P450 1A2(CYP1A2) on peamine ensüüm, misvastutab rasagiliini metabolismi eest.Suitsetavatel patsientidel on risk rasagiliiniplasmakontsentratsiooni langemiseks, sestseda indutseerib metaboliseeriv ensüümCYP1A2. Rasagiliini ja entakapoonisamaaegne kasutamine suurendasrasagiliini suukaudset kliirensit 28% võrra.Azilect, Teva, Tabl. 1 mg N28RopiniroolRopinirolumRAVIMITÜÜP: Dopaminergilised ainedNÄIDUSTUS: Parkinsoni tõve ravi:monoteraapiana, et edasi lükata levodopakasutuselevõtmist või kombinatsioonislevodopaga terapeutilise efekti kõikumiste(toime lõpu või "on-off" fluktuatsioonide)vähendamiseks ja levodopa ööp. annusevähendamiseks.ANNUSTAMINE: Algannus on 0,25 mg 3korda ööp. 1 näd. jooksul. Seejärel võibannust järk-järgult suurendada 0,25 mgkaupa 3 korda päevas vastavalt skeemile.Pärast esialgset annuse tiitrimistsuurendatakse annust 0,5...1 mg kaupa 3korda ööp. (1,5...3 mg ööp.) 1 näd.Prolong. tabl.: Ravi alustamine: soovitatavalgannus on 2 mg 1 kord ööp. 1 näd.jooksul. Seejärel võib annust suurendada 2mg kaupa nädalas annuseni 8 mg 1 kordööp. 4. nädalal. Kui piisavat kontrollihaiguse sümptomite üle ei saavutata või eiole kontroll pärast esialgsettiitrimisperioodi püsiv, võib seejärelvajadusel ööp. annust suurendada kuni 4mg kaupa iga 1...2 näd. järel. Annust võibkohandada ravivastuse järgi. Annust võibsuurendada kuni max. 24 mg-ni 1 kordpäevas. Üle 24 mg ööpäevas ei olekliinilistes uuringutes kasutatud. Kui ravikatkestatakse üheks või enamaks päevaks,tuleb kaaluda ravi taasalustamist annusetiitrimisega.Requip tablettide asendamine Modutabtablettidega:Tabletid võib üleöö vahetada Modutabtablettide vastu. Modutab?i annus peabbaseeruma Requip (toimeainet kiirestivabastavate) tablettide ööp. koguannusel,mida patsient seni kasutas.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskeneeru- (kreatiniini kliirens

ParkinsonismivastasedKESKNÄRVISÜSTEEMmaksakahjustuse ohu tõttu ei tohikskasutada esimese valiku täiendavaravimina lisaks ravile levodopa/benserasiidivõi levodopa/karbidopaga. Kui 3 näd.jooksul pärast ravi alustamist ei ilmnemärkimisväärset kliinilist ravivastust, tulebravi lõpetada.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on100 mg 3 korda ööp., alati lisatuna ravilelevodopa/benserasiidi võilevodopa/karbidopaga. Vaiderandjuhtudel, kui oodatav kliiniline kasuületab maksareaktsioonide suurenenudriski, võib annust suurendada 200 mg-ni 3korda ööp. Kui kokku 3 näd. kestnud ravi(sõltumata annusest) järgselt ei ilmne 200mg annuse kasutamisel oodatud ravitoimesuurenemist, tuleb ravi lõpetada. Mitteületada max raviannust 200 mg 3 kordaööp., kuna suuremate annuste kasutamiselei ole ilmnenud ravitoime suurenemist.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Tohib kasutada vaid juhul,kui potentsiaalne kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Maksahaigus võimaksaensüümide aktiivsuse suurenemine;raske düskineesia; anamneesis maliigneneuroleptiline sündroom ja/võimittetraumaatiline rabdomüolüüs võihüpertermia; ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Feokromotsütoom.RISKID: Ravi tohib alustada ainultkaugelearenenud Parkinsoni tõve ravilespetsialiseerunud arst, et tagada õige riskija kasu suhte hindamine. Ei tohi määrataenne põhjalikku riskide kaalumist ningpatsiendi informeerimist nendest.Kasutamine tuleb lõpetada juhul, kuisõltumata annusest ravi alustamiselejärgneva 3 näd. jooksul ei ilmnemärkimisväärset ravivastust.Harvaesineva, kuid potentsiaalselteluohtliku ägeda maksakahjustuse ohutõttu on kasutamine näidustatud vaidlevodopa-ravile alluva idiopaatiliseParkinsoni tõve ja motoorsetefluktuatsioonidega patsientidel, kellel ei oleefektiivsed või kes ei talu teisi COMTinhibiitoreid. Ei tohi määrata, kui esinevadkõrvalekalded maksafunktsiooni testidesvõi maksafunktsiooni häire sümptomid.Maksafunktsiooni tuleb kontrollida iga 2näd. järel esimesel raviaastal, iga 4 näd.järel järgneva 6 kuu jooksul ning seejäreliga 8 näd. tagant. Patsientidel, kellel tekibravi ajal äge maksakahjustus ja kelleljäetakse ravim ära, võib olla suurem ohtmaksakahjustuse tekkeks uuestikasutuselevõtmisel.Parkinsoni tõvega patsientidel tekibmaliigne neuroleptiline sündroomsagedamini dopamiinergiliste ravimitegaravi katkestamisel või lõpetamisel.190Seetõttu, kui annuse vähendamise või ravilõpetamise järgselt ilmnevad vastavadsümptomid, peab arst kaaluma patsiendilevodopa annuse suurendamist. Raviga onseostatud maliigse neuroleptilisesündroomi üksikjuhte. Düskineesia,iiveldus ja muud levodopaga seotudkõrvaltoimed: suureneda võib levodopagaseotud kõrvaltoimete esinemissagedus.Koostoime võimaluse tõttu suures annusesbenserasiidi ja tolkapooni vahel (mispõhjustab benserasiidi kontsentratsioonisuurenemist) tuleb kuni täiendava infoselgumiseni patsiente jälgida annusegaseotud kõrvaltoimete suhtes. Ei tohikasutada koos mitteselektiivseteMAO-inhibiitoritega (nt fenelsiin jatranüültsüpromiin). MAO-A ja MAO-Binhibiitorite kombinatsioon on samaväärnemitteselektiivse MAO inhibeerimisega,mistõttu neid ei tohi kasutada koos. Kunakliinilised andmed varfariini ja tolkapoonikombineerimise kohta on piiratud, tulebnende ravimite kooskasutamise ajal jälgidahüübimisnäitajaid. Raske neerufunktsioonihäirega (kreatiniini kliirens

KESKNÄRVISÜSTEEMderivaadid, tritsüklilised antidepressandidjt) ning koos MAO inhibiitoritega (needinhibeerivad ravimeid metaboliseerivaidensüüme).Triheksüfenidüül japarasümpatomimeetikumid toimivadantagonistlikult. Keele alla manustatavatenitraatide toime väheneb samaaegselkasutamisel (suukuivuse tõttu). Soolemotoorika pärssimine triheksüfenidüülipoolt võib mõjutada teiste ravimiteimendumist. Nõrgendab metoklopramiidija domperidooni toimet seedetrakti.Kasutamisega võib tugevneda alkoholi jateiste ravimite depressiivne toime.Cyclodol, Grindeks, Tabl. 2 mg N50Parkopan, Sandoz, Tabl. 2mg N100DementsusevastasedDonepesiilDonepezilumRAVIMITÜÜP: AntikoliinesteraasidNÄIDUSTUS: Alzheimeri tõvest tingitudkerge või mõõduka dementsusesümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Ravi alustatakseannusega 5 mg 1 kord ööp. 5 mg-seannuse manustamist tuleb jätkatavähemalt 1 kuu vältel, et oleks võimaliksaavutada tasakaalukontsentratsioonplasmas. Pärast ühekuulist ravi tulebhinnata patsiendi kliinilist seisundit;vajadusel suurendatakse annust kuni 10mg 1 kord ööp. Max soovituslik ööp. annuson 10 mg.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,teiste piperidiini derivaatide või ravimimõne abiaine suhtes. Rasedus.RISKID: Ravi peab alustama ja jälgimaarst, kellel on kogemused Alzheimeri tõvediagnoosimises ja ravis. Koliinesteraasiinhibiitorina võimendab arvatavastisuktsinüülkoliini tüüpi müorelaksantidetoimet (lihaste lõõgastumist) anesteesiakestel. Oma farmakoloogilise toime tõttuvõivad koliinesteraasi inhibiitorid omadavagotoonilist (bradükardiat tekitavat)toimet südamele, mis võib olla eriti olulineselliste patsientide korral, kellel esineb sicksinus-sündroom või teisedsupraventrikulaarsed erutusjuhtehäired, ntsinuatriaalne või atrioventrikulaarneblokaad. Patsiente, kellel on suurenenudrisk haavandite tekkeks, näiteks varasemahaavandtõve anamneesiga patsiente võisamaaegselt MSPV aineid kasutavaidpatsiente tuleb haavandtõve sümptomitesuhtes jälgida. Arvatakse, etkolinomimeetikumid võivad põhjustadageneraliseerunud krampe. Kunakoliinesteraasi inhibiitorid omavadkolinomimeetilisi toimeid, tuleb neidmäärata ettevaatusega patsientidele, kelleanamneesis on bronhiaalastma võiobstruktiivne kopsuhaigus. Tabletidsisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel ontegemist selliste harvaesinevate pärilikehaigustega nagu galaktoosi talumatus,laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosimalabsorptsioon, ei tohi antud ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED:Kõhulahtisus,oksendamine,lihaskrambid, väsimus, iiveldus,oksendamine ja unetus, anoreksia,hallutsinatsioonid, agitatsioon, agressiivnekäitumine, pearinglus, lööve,kusepidamatus, peavalu.KOOSTOIMED: Ketokonasool, kinidiin,itrakonasool, erütromütsiin ja fluoksetiinvõivad donepesiili metabolismi inhibeerida.Ensüümide indutseerijad nagu rifampitsiin,fenütoiin, karbamasepiin ja alkohol võivadalandada donepesiili plasmataset.Donepesiilvesinikkloriid võib mõjutadaantikoliinergiliste ravimite toimet.Aricept, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 5mg N28; Tabl. 10mg N28Donepezil Actavis, Abigo Medical, Tabl.10 mg N28GalantamiinGalantaminumRAVIMITÜÜP: DementsusevastasedNÄIDUSTUS: Alzheimeri tõvest tingitudkerge kuni mõõdukalt raske dementsusesümptomaatiliseks raviks.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on8 mg ööp. jagatuna kahelemanustamiskorrale 4 näd. jooksul.Säilitusannus: - Talutavust ja annust tulebregulaarselt hinnata, soovitavalt 3 kuujooksul pärast ravi alustamist ning seejärelvastavalt ravijuhistele. Säilitusravi võibjätkata seni, kuni patsiendil ilmneb soodneravivastus. Ravi efektiivsuse puudumiselvõi halva taluvuse korral tuleb kaaluda ravilõpetamist. - Esialgne säilitusannus on 16mg ööp. (8 mg 2 korda päevas); sellistannust tuleb kasutada vähemalt 4 näd.jooksul. - Annuse suurendamist maxsoovitatava säilitusannuseni 24 mg ööp.(12 mg 2 korda päevas) tuleb kaaludapärast ravi kliinilise efektiivsuse ja taluvusehindamist. - Patsientidel, kelle puhul 24mg ööp. ei suurenda kliinilist toimet võikes ei talu nimetatud annust, võib ravijätkata 16 mg-ga ööp. - Ravi järsulärajätmisel (nt operatsiooniksvalmistumisel) tagasilöögiefekti ei teki.LASTELE: Ei kasutata.DementsusevastasedRASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui ravist oodatav kasu ületabvõimalikud ohud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskemaksapuudulikkus (Child-Pugh' skoor >9).Raske neerupuudulikkus (kreatiniinikliirens

DementsusevastasedKESKNÄRVISÜSTEEMReminyl, Johnson & Johnson, Kaet. tabl.4 mg N14; Kaet. tabl. 8 mg N14,56MemantiinMemantinumRAVIMITÜÜP: DementsusevastasedNÄIDUSTUS: Mõõduka kuni raskeAlzheimeri tõve ravi.ANNUSTAMINE: Max ööp. annus on 20mg. Et vähendada kõrvaltoimete riski,tuleb säilitusannuse saavutamiseks annustjärk-järgult suurendada 5 mg kaupa näd.-sesimese 3 näd. jooksul järgmiselt: ravialustatakse 5 mg annusega päevas 1. näd.jooksul. Teisel näd. on soovitatav annus10 mg päevas ja kolmandal näd. 15 mgpäevas. Alates neljandast näd. võib ravijätkata soovitatud säilitusannusega 20 mgpäevas.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Puuduvad kliiniliseduuringud, tohib kasutada vaid äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Kuna puuduvad andmed raskeneerufunktsiooni häirega patsientide kohta(kreatiniini kliirens alla 9 ml/min/1,73 m²),ei ole ravi soovitatav. Ettevaatusega peabravima patsiente, kellel esineb epilepsia,kellel on varem esinenud krampe või kellelesinevad epilepsia teket soodustavadfaktorid. Vältida tulebN-metüül-D-aspartaadi (NMDA-)antagonistide (amantadiin, ketamiin võidekstrometorfaan) samaaegsetkasutamist. Need ravimid toimivadsamadele retseptoritele nagu memantiin,mistõttu kõrvaltoimeid (peamiseltkesknärvisüsteemiga seotud) võib esinedasagedamini või enam väljendunult.Mõnede tegurite tõttu, mis võivad tõstauriini pH taset, võib vajalik olla patsiendihoolikas jälgimine. Nendeks teguriteks ondrastilised muutused dieedis, nt üleminektaimetoidule, või maosisu leelistavatepuhvrite rohke manustamine. Uriini pHtõusu võivad põhjustada ka renaalnetubulaaratsidoos või raskekujulisedProteus-grupi bakterite poolt põhjustatudkuseteede infektsioonid. Enamikeskliinilistes uuringutes ei osalenud hiljutipõetud müokardiinfarkti, südamepaispuudulikkuse (NYHA III-IV) või ravileallumatu hüpertensiooniga patsiendid.Seetõttu on vastavad andmed vähesedning nende haigustega patsiente tulebhoolikalt jälgida.KÕRVALTOIMED: Peavalu, unisus,kõhukinnisus, pearinglus.KOOSTOIMED: Toimemehhanism lubabarvata, et NMDA-antagonistide (shmemantiini) samaaegne manustamine võibtugevdada L-dopa, dopamiinergilisteagonistide ja antikoliinergiliste ravimitetoimet.Amantadiiniga koosmanustamist tulebvältida, kuna on oht farmakotoksilisepsühhoosi tekkeks. Koostoimeid võivadanda ka teised amantadiiniga samarenaalset katioontransportsüsteemikasutavad ravimid nagu tsimetidiin,ranitidiin, prokaiinamiid, kinidiin, kiniin janikotiin, mille tagajärjel võib suurenedanende ravimite plasmakontsentratsioon.Manustamisel koos hüdroklorotiasiidi võimõne hüdroklorotiasiidi sisaldavakombineeritud preparaadiga võibväheneda hüdroklorotiasiidi sisaldusseerumis. Samaaegselt varfariiniga ravitudpatsientidel teatati turule tuleku järgsetekogemuste põhjal üksikjuhtudel esinenudINR väärtuse suurenemisest. Kuigipõhjuslikku seost ei ole välja selgitatud, onsamaaegselt suukaudseid antikoagulantesaavatel patsientidel soovitatav jälgidaprotrombiini aega või INR väärtust. Eiinhibeeri CYP 1A2, 2A6, 2C9, 2D6, 2E1,3A, flaviini sisaldavat monooksügenaasi,epoksiidhüdrolaasi või sulfiteerumist invitro.Axura, Merz, Kaet. tabl. 10 mg N28, 56RivastigmiinRivastigminumRAVIMITÜÜP: ParasümpatomimeetikumidNÄIDUSTUS: Kerge ja keskmiseraskusega Alzheimeri tõvesümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Algannus on 1,5 mg 2korda ööp. Patsientidele, kes onteadaolevalt eriti tundlikult kolinergilisteravimite toime suhtes, tuleb algannusenamanustada 1 mg 2 korda ööp. Kui sedaannust talutakse hästi vähemalt 2 näd.kestnud ravi ajal, võib annust suurendadakuni 3 mg 2 korda ööp. Edaspidi võibannust suurendada kuni 4,5 mg 2 kordaööp. ja seejärel kuni 6 mg 2 korda ööp.juhul, kui annust talutakse hästi ja ravivastava annusega on kestnud vähemalt 2näd.Säilitusannus on 3...6 mg 2 korda ööp.Max terapeutilise toime saavutamisekstuleb patsiendile manustada suurimat hästitalutud annust. Max soovitatud annus on 6mg 2 korda ööp.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Võib manustada vaidjuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistekarbamaadi derivaatide või ravimi teistekomponentide suhtes. Raskemaksapuudulikkus (ravimi ohutust ei ole192

KESKNÄRVISÜSTEEMTeised närvisüsteemis toimivadsellel grupil uuritud).RISKID: Ravi peab alustama Alzheimeritõve ravikogemustega arsti järelevalve all.Ravi alustamisel ja annuse suurendamiselvõivad tekkida seedetrakti häired (iiveldus,oksendamine). Need kõrvaltoimed tekivadsagedamini naistel. Alzheimeri tõve korralväheneb kehakaal. Ettevaatlikultmanustada siinussõlme nõrkusesündroomiga patsientidele. Kolinergilinestimulatsioon võib põhjustada suurenenudmaohappe sekretsiooni.Kolinomimeetikumid võivad ägestadakuseteede obstruktsiooni ja krampe.KÕRVALTOIMED: Asteenia, anoreksia,pearinglus, iiveldus, somnolentsus jaoksendamine. Naispatsientidel esinessagedamini iiveldust, oksendamist, isu jakehakaalu vähenemist.KOOSTOIMED: Ei tohi manustada koosteiste kolinomimeetiliste ravimitega. Võibmõjustada antikolinergiliste ravimiteaktiivsust. Koliinesteraasi inhibiitorina võibtugevdada suktsinüülkoliinitüüpimüorelaksantide toimet anesteesia ajal.Exelon, Novartis, Caps. 1,5mg N14, 28,56, 112; Caps. 3mg N14, 28, 56, 112;Caps. 4,5mg N14, 28, 56, 112; Caps. 6mgN14, 28, 56, 112; P.o. lah. 2mg/ml 120mlN1TeisednärvisüsteemistoimivadBeetahistiinBetahistinumRAVIMITÜÜP: Peapöörituse vastasedainedNÄIDUSTUS: Meniereitõvega seotudvertiigo, tinnitus, kuulmislangus. Ägedavestibulaarse vertiigo sümptomaatilineravi.ANNUSTAMINE: Algannus on 8...16 mg3 korda ööp., võetuna koos söögiga.Säilitusannused on üldiselt vahemikus24...48 mg ööp. Annust võib kohaldadavastavalt patsiendi individuaalsetelevajadustele. Mõnikord on paranemistmärgata alles paar nädalat pärast ravialgust.LASTELE: Beetahistiini ei soovitatakasutada lastel ja alla 18-aastastelnoorukitel efektiivsus- ja ohutusandmetepuudulikkuse tõttu.RASEDATELE: Beetahistiini kasutaminerasedatel ilma selge vajaduseta ei olesoovitatav. Enne ravimi määramist rinnagatoitvale emale on hoolikalt vaja hinnatavõimalikku ohtu lapsele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekomponendi suhtes. Feokromotsütoom.RISKID: Feokromotsütoomiga jabronhiaalastmaga patsiente tuleb ravi ajalhoolikalt jälgida. Patsiente, kelleanamneesis on peptiline haavand,urtikaaria, allergiline riniit, lööve või raskehüpotensioon, tuleb ravida ettevaatlikult.KÕRVALTOIMED: Peavalu,ülitundlikusreakstioonid, kergedseedetrakti häired, nahalööbed, sügelus.KOOSTOIMED: Ei teata.Betahistin Actavis, Actavis, Tabl. 8 mgN100; Tabl. 16 mg N60;Betaserc, Solvay, Tabl. 24mg N50Interferoonbeeta-1aInterferonum beta-1aRAVIMITÜÜP: InterferoonNÄIDUSTUS: Näidustatud ägenemistegasclerosis multiplexi raviks. Kliinilistesuuringutes iseloomustati seda kahe võienama akuutse ägenemisena eelneva kaheaasta jooksul. Ravimi efektiivsust ei oletõestatud sekundaarse progresseeruvasclerosis multiplexi korral, kui ägenemisi eiole esinenud.ANNUSTAMINE: Soovitataksemanustada 44 mcg 3 nädalat s.c. süstena.22 mcg, mida manustatakse samuti s.c.süstetena 3 nädalat, on soovitatav neilepatsientidele, kes raviarsti hinnangulsuuremaid annuseid ei talu. Ravi tulebalustada ravitava haiguse käsitluseskogenud spetsialisti kontrolli all.LASTELE: Alla 16-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus loodusliku võirekombinantse interferoon-beeta, inimesevereseerumi albumiini või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes. Rasedad, rasketedepressiivsete häirete ja/võienesetapumõtetega patsiendid ning needepilepsiaga patsiendid, kelle anamneesison ravile allumatud haigushood.RISKID: Ettevaatus on vajalikmanustamisel eelnevate epileptilistehaigustega patsientidele.Südamehaigustega (stenokardia, südamepaispuudulikkus või südame rütmihäired)patsiente tuleb ravi alguses põhjalikultjälgida kliinilise seisundi halvenemisesuhtes. Ravist tingitud gripilaadsesündroomi sümptomid võivadsüdamehaigustega patsientidele osutudaliiga kurnavaks. Patsiendi poolt teostatavatenesele manustamise protseduuri tulebperioodiliselt jälgida, seda eriti juhul, kuion tekkinud infektsioon süstekohal.Patsient peab teadma, et kui tal tekibnahakahjustus, mis võib olla tingitudtursest või koevedeliku drenaazhihäirestsüstekohal, peab ta enne süstimisejätkamist oma arsti poole pöörduma.Sarnaselt teistele interferoon-beetapreparaatidele võib põhjustada rasketmaksakahjustust, sealhulgas ägedatmaksapuudulikkust.Ravi saavatel patsientidel võib mõnikordhäiruda kilpnäärme talitlus või süvenedaolemasolev patoloogia. Vereseerumisvõivad tekkida interferoon-beeta-1avastased neutraliseerivad antikehad.Erinevate meetodite kasutaminevereseerumi antikehade määramiseks jaantikehade positiivsuse eristamiseks piirabvõimalust võrrelda antigeensust erinevatetoodete vahel. Ravimi kasutamise ohutuseja efektiivsuse kohta hospitaliseeritudsclerosis multiplexi patsientidel onandmeid vähe.KÕRVALTOIMED: Neutropeenia,lümfopeenia, leukopeenia,trombotsütopeenia, aneemia, depressioon,unetus, peavalu, kõhulahtisus,oksendamine, iiveldus, pruritus, lööve,erütematoosne lööve, makulopapuloosnelööve, müalgia, artralgia, põletik või muureaktsioon süstekohal, gripitaolisedsümptomid, süstekohal, väsimus,külmavärinad, palavik, transaminaasideaktiivsuse asümptoomne suurenemine.KOOSTOIMED: Inimestel ei olekoostoimete uuringuid läbi viidud.Avonex, Gedeon Richter, Inj. subst. 30mcg N4+lahusti 1 ml N4; Inj. sol. 30mcg0,5 ml N4Rebif, Serono, Inj. sol. 44 mcg/0,5ml 0,5ml N1, 12PüridostigmiinPyridostigminumRAVIMITÜÜP: ParasümpatomimeetikumidNÄIDUSTUS: Myasthenia gravis.Paralüütiline iileus. Operatsioonijärgnekusepõie atoonia.ANNUSTAMINE: Myasthenia gravis:Algava haiguse sümptomite raviksmanustatakse ööp. annusena 30...60 mgjaotatuna 3...6 üksikannuseks.Kaugelearenenud haiguse korralmanustatakse 2...4 korda ööp. 120...720mg.Paralüütiline iileus ja postoperatiivnekusepõie atoonia: 60 mg iga 4 tunni järelsisse võtta.LASTELE: Ei sobi.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultpärast hoolikat riski/kasu vahekorrakaalumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,soole ja kuseteede mehhaaniline sulgus,suurenenud hingamislihaste toonus (nt193

Teised närvisüsteemis toimivadbronhiaalastma, spastilise bronhiidi korral),kombinatsioon depolariseerivatelihasrelaksantidega (nt suksametoonium)sünergistliku toime tõttu.RISKID: Järgmistel juhtudel võibpüridostigmiinbromiidi kasutada ainultpärast hoolikat riski/kasu suhte kaalumist:maohaavand, dekompenseeritudsüdamepuudulikkus, müokardiinfarkt,türeotoksikoos.Ettevaatust nõudvad olukorrad:bradükardia, suhkurtõbi, neerupuudulikkus(annust võib vajadusel vähendada),Parkinsoni tõbi, epilepsia, teadaolevmaksakahjustus, mao-sooletraktioperatsioonide järgselt.KÕRVALTOIMED: Higi-, sülje- japisaraerituse suurenemine,bronhiaalsekretsiooni rohkenemine,iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,kõhukrambid sooleperisataltikatugevnemise tagajärjel, urineerimistung,lihastõmblused, -krambid ja -nõrkus jaakommodatsioonihäired.KOOSTOIMED: Püridostigmiin võibopiaatide ja barbituraatide toimettugevdada. Atropiinil ja hüostsiinil onpüridostigmiinbromiidi muskariini toimetantagoniseeriv toime. Püridostigmiinil onmittedepolariseerivaid lihasrelaksante (ntpankuroon ja vekuroon) antagoniseerivtoime. Püridostigmiin võib pikendadadepolariseerivate lihasrelaksantide (ntsuksametoon) toimet.VALUgammaglutamüültransferaas (GGT),määrata rilusooliettevaatusega.Patsientidele tulebselgitada, et nad teataksid oma raviarstileigast palavikuga kulgevast haigusest.Patsiente tuleks hoiatada võimalikustuimasusest, pearinglusest ja unisusest.Soovitatav on selliste nähtude ilmnemiselvältida masinatega töötamist ningautojuhtimist.KÕRVALTOIMED: Asteenia, iiveldus,peavalu, kõhuvalu, valu, oksendamine,pearinglus, tahhükardia, unisus,suuümbruse paresteesia.KOOSTOIMED: Ei ole tehtud kliinilisiuuringuid hindamaks rilusooli koostoimeidteiste ravimitega.Rilutek, Aventis Pasteur, Tabl. 50mg N56Kalymin, Teva, Tabl. 60mg N100RilusoolRiluzolumRAVIMITÜÜP: Teised NS toimivad ainedNÄIDUSTUS: Amüotroofiliselateraalskleroosiga patsientidel haigusekulu aeglustamine ja/või mehaaniliseventilatsiooni vajaduse edasilükkamine.ANNUSTAMINE: 100 mg (50 mg iga 12tunni järel). Suuremate annuste puhul eiole tugevamat toimet oodata. Ravi võibalustada ainult eriarst, kellel on kogemusimotoorse neuroni haiguste ravis.LASTELE: Ohutus ja efektiivsusneurodegeneratiivsete protsesside korrallaste ja noorukite puhul ei ole kindlakstehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes. Maksahaigusvõi transaminaaside aktiivsus normaalseväärtuse ülemisest piirist üle 3 korrakõrgem. Rasedad ja rinnaga toitvad emad.RISKID: Patsientidele, kellel onanamneesis maksafunktsiooni häired,kõrgenenud seerumi transaminaasid (ALT,AST kuni 3 korda üle ülemisenormväärtuse (ÜNV)), bilirubiin ja/või194

VALUValu- japõletikuvastasedDihüdrokodeiinDihydrocodeinumRAVIMITÜÜP: OpioidNÄIDUSTUS: Mõõdukas ja tugev valu.ANNUSTAMINE: Vastavalt vajadusele60...120 mg iga 12 tunni järel.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes. Hingamise depressioonja hingamisteede obstruktiivsed haigused.Kuna divesinikkodeiin võib esile kutsudahistamiini vabanemist, ei tohi sedamanustada astmahoo ajal. Astmahaigeletuleb ravimit manustada ettevaatlikult.Paralüütline iileus, äge alkoholism.Koljusisese rõhu suurenemisel võipeatrauma korral tulebopioid-analgeetikumide kasutamist vältida.RISKID: Annust tuleb vähendada eakalpatsiendil, hüpotüreoidismi, kroonilisemaksahaiguse ja neerupuudulikkusekorral. Divesinikkodeiini tuleb manustadaettevaatusega patsientidele, kellel onanamneesis opioidide kuritarvitamine,sapiteede häired, eesnäärmesuurenemine, kõhunäärmepõletik,kõhukinnisus, sooleummistus jaraskekujuline cor pulmonale.Divesinikkodeiinil on äratuntav, teisteopioididega sarnane kuritarvitamis- jasõltuvusprofiil. Korduval manustamiselvõib ilmneda tolerantsus valuvaigistavatoime suhtes. Ravi määraja peab jätkuvaravi korral regulaarselt hindama riski/kasusuhet, eriti peab seejuures tähelepanupöörama ebavajalikule raviannusetõstmisele kui patsiendil on anamneesisravimsõltuvus või -kuritarvitamine.Patsiendid, kellel on harva esinev pärilikgalaktoosi talumatus, laktaasidefitsiit võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire eitohiks seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Kõhukinnisus, iiveldus,oksendamine, peavalu ja pearinglus.KOOSTOIMED: Teised KNS depressiivsettoimet avaldavad ained, nende hulgasanksiolüütikumid,uinutid, fenotiasiinid, muud rahustid jaalkohol, võivad põhjustada hingamisedepressiooni ja unisust. Ettevaatlik tulebolla divesinikkodeiini kasutamiselsamaaegselt või kahe nädala jooksulpärast ravi MAO inhibiitoritega .DHC continus, Mundipharma, Ret. tabl.60mg N56; Ret. tabl. 90mg N56; Prolong.tabl. 60 mg N10; Prolong. tabl. 90 mg N10FentanüülFentanylumRAVIMITÜÜP: OpioidNÄIDUSTUS: Kestev tugev valu.ANNUSTAMINE: Transdermaalsekskasutamiseks. Plaastreid tuleb manustadaärritusnähtudeta ja kiiritamata nahalesiledal kehapinnal või õlavarrel. Eelnevaltopiaatravi saanud patsiendid: patsientidel,kes on eelnevalt opiaate kasutanud, tulebannus valida vastavalt eelneva suukaudsevõi parenteraalse opiaadi annusele.Selleks, et muuta eelneva ravimi annusvastavaks suukaudsele morfiini annusele.Annust võib järgnevalt tiitrida 12 või 25mcg/h kaupa nii üles- kui allapoole, etsaavutada sobiv madalaim fentanüüliannus, sõltuvalt patsiendi ravivastusest jatäiendavast valuvaigistite kasutamisevajadusest.Patsiendid, kes ei ole eelnevalt opiaatekasutanud: eelnevalt opiaate mittekasutanud patsientide puhul on fentanüülikasutamisega vähe kliinilisi kogemusi.Patsientidel, kes ei ole eelnevalt opiaatekasutanud, ei tohi algannus ületada 25mcg/tunnis. Annust võib järgnevalt tiitrida12 või 25 mcg/h kaupa nii üles- kuiallapoole, et saavutada sobiv madalaimannus, sõltuvalt patsiendi ravivastusest jatäiendavast valuvaigistite kasutamisevajadusest. Eelneva opiaatide kasutamisekogemuseta patsiendid ja opiaatemittetaluvad patsiendid). Annustemääramine ja säilitusravi: plaastertugevusega 12 mcg/h on mõeldud annusetiitrimiseks. Plaaster tugevusega 12mcg/tunnis on ekvivalentne ligikaudu 45mg suukaudse morfiiniga päevas. Plaastritpeab vahetama iga 72 tunni järel.Annuseid tuleb individuaalselt määrata,kuni saadakse vajalik analgeetiline toime.Kui esimese plaastriga ei saavutatapiisavat analgeesiat, võib 72 tunni pärastannust suurendada. Annust suurendataksetavaliselt 12 mcg/tunnis või 25 mcg/tunnisplaastri võrra (arvesse tuleb võttatäiendava valuvaigisti vajadust (suukaudnemorfiin 45/90 mg päevas ? fentanüül12/25 mcg/tunnis). Rohkem kui ühtfentanüül plaastrit tuleb kasutada juhul,kui läheb vaja suuremat annust kui 100mcg/tunnis. Samuti võivad vajalikuksosutuda lühitoimeliste analgeetikumidetäiendavad annused nn "läbilöögi" valuvaigistamiseks. Mõned patsiendid võivadvajada täiendavaid võialternatiivmeetodeid opiaatidemanustamiseks, kui fentanüüli annusületab 300 mcg/tunnis. Ravi lõpetamiselja asendamisel teiste opiaatidega peabasendamine toimuma järk- järgult,alustades väikese annusega jasuurendades seda aeglaselt. See on vajalikValu- ja põletikuvastasedpõhjusel, et fentanüüli kontsentratsioonveres väheneb aeglaselt, poolväärtusaegon keskmiselt 17 tundi (fentanüülikontsentratsiooni vähenemine veres 50%võrra). Opioidide annust tulebärajäämanähtude vältimiseks reeglinaaeglaselt vähendada.LASTELE: Võib manustada ainult juhul,kui laps (vanuses 2...16 aastat) oneelnevalt opiaatravi saanud, sealjuurestuleb silmas pidada, et lapsele jubamanustataks vähemalt 30 mg/ööp.suukaudse morfiiniga ekvivalentset opiaati.RASEDATELE: Tohib raseduse ajalkasutada ainult selge vajaduse korral.Kasutamine sünnituse ajal ei olesoovitatav, kuna fetanüül läbibplatsentaarbarjääri ja võib vastsündinulpõhjustada hingamisdepressiooni.Kasutamine imetamise ajal soovitatav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus fentanüüli võiplaastri kleepainete suhtes.RISKID: Hingamise pärssimine, võibavaldada tõsisemaid kõrvaltoimeidpatsiendil, kes põeb kroonilistobstruktiivset või mõnd teist kroonilistkopsuhaigust, vähendades hingamisejuhitavust ja suurendadeshingamistakistust. Opiaatide pidevkasutamine võib põhjustada tolerantsuseteket, psüühilist ja füüsilist sõltuvust.Kasutada ettevaatlikult patsiendil, kes ontundlik CO2 ajusiseste toimete suhtes,kellel on suurenenud koljusisene rõhk,kellel esinevad teadvusehäired või kooma.Fentanüül võib esile kutsuda bradükardiatja seetõttu tuleb teda bradüarütmiagahaigele manustada ettevaatlikult.Fentanüüli kontsentratsioon seerumis võibpotentsiaalselt suureneda, kuikehatemperatuur oluliselt tõuseb.KÕRVALTOIMED: Somnolentsus,depressioon, isutus, ärevus,hallutsinatsioonid, peavalu, pearinglus,hüpertensioon, hüpotensioon, tahhükardia,bradükardia, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, sügelus, suurenenudhigistamine.KOOSTOIMED: Koos teiste KNSpärssivate ainetega (opiaadid, rahustid,uinutid, üldanesteetikumid, fenotiasiinid,trankvillisaatorid, lihaslõõgastid,sedatiivsed antihistamiinikumid jaalkohoolsed joogid) tsentraalsed pärssivadefektid liituvad ning võib tekkidahüpoventilatsioon, hüpotensioon, sügavsedatsioon, kooma või surm. Samaaegnemanustamine koos kesknärvisüsteemipärssivate ravimitega nõuab erilistpatsiendi jälgimist. Fentanüülmetaboliseeritakse kiirelt ja ulatuslikultmaksas peamiselt tsütokroom CYP3A4kaudu.Tugevate CYP3A4 inhibiitorite jatransdermaalse fentanüüli manustamine195

Valu- ja põletikuvastasedVALUvõib põhjustada fentanüüliplasmakontsentratsiooni suurenemist,toime tugevnemist ja toimeaja pikenemist,samuti kõrvaltoimete süvenemist, sh tõsisthingamise pärssimist. Seetõttu ei soovitataritonaviiri ja transdermaalse fentanüülisamaaegset kasutamist, v.a juhtudel kuipatsienti seisundit hoolikalt jälgitakse.Fentanüüli kasutamine ei ole soovitatavpatsientide puhul, kes kaasuva ravinasaavad MAO inhibiitoreid. Koostoimes MAOinhibiitoritega on teatatud tõsistest jaettearvamatutest toimetest, sealhulgasopiaatide toime või serotogeense toimetugevnemisest.Durogesic, Johnson & Johnson, TTS12mcg/h N5; TTS 25mcg/h N5; TTS50mcg/h N5; TTS 75mcg/h N5; TTS100mcg/h N5;Fentanyl Sandoz, Sandoz, TTS 25mcg/hN5; TTS 50mcg/h N5; TTS 100mcg/h N5Matrifen, Nycomed, TT empl. 12 mcg/hN5; TT empl. 25 mcg/h N5; TT empl. 50mcg/h N5; TT empl. 75 mcg/h N5; TTempl. 100 mcg/h N5FlupirtiinFlupirtineRAVIMITÜÜP: Teised valu- japõletikuvastased ainedNÄIDUSTUS: Mõõdukas ja tugev valu.Valulikud lihasspasmid.ANNUSTAMINE: Annuste määramiseltuleb arvestada valu tugevust jaindividuaalset mõju patsiendile. Tavalineannus on 100 mg 3...4 korda ööp.ühesuguste ajavahemike järel. Kui valu onintensiivne, võib annust suurendada 200mg 3 korda ööp. Max ööp. annus on 600mg.EAKATELE: Ravi alguses peaksid üle 65-amanustama 100 mg hommikul ja õhtul.Annust võib suurendada sõltuvalt valutugevusest ja ravimi taluvusest.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes. Eitohi manustada patsientidele, kellel on ohthepaatilise entsefalopaatia tekkeks võikolestaasiga patsientidele, kuna võivadtekkida või süveneda entsefalopaatia võiataksia. Lihaspinget lõõgastava toime tõttuei tohi seda ravimit manustada myastheniagravisega patsientidele. Kunametaboliseeritakse peamiselt maksas, eitohi kasutada maksahaigusega ja alkoholikuritarvitavad patsiendid. Rasedus jaimetamine.RISKID: Maksa- ja neerufunktsioonihäirega patsientidel tuleb kontrollidamaksaensüümide ja kreatiniini väärtusi.Annust tuleb kohandada üle 65-a võitõsise neerukahjustusega võihüpoalbumineemiaga patsientidel.196Manustamise ajal võivad osutudavalepositiivseteks uriinist testiribagamääratavad bilirubiin, urobilirubinogeen javalk. Seerumi bilirubinogeenikvantitatiivseks määramiseks teostatavatetestide tulemused võivad samuti muutuda.Suuremate annuste puhul võib uriinvärvuda roheliseks, millel puudub kliinilinetähtsus.KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,kõrvetised, iiveldus/oksendamine,seedehäired, kõhukinnisus, unehäired,higistamishood, isutus, depressioon,treemor, peavalu, kõhuvalu, suukuivus,rahutus/närvilisus, kõhupuhitus,kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Võib tugevdadalihaspinget vähendavate ravimite, alkoholija rahustite toimet. Kuna seondub suuresulatuses plasmavalkudega, on võimalikteiste samaaegselt manustatavatevalkudega seonduvate ravimite suuremvabanemine vereringesse. Kumariiniderivaatidega samaaegsel manustamiselon seetõttu soovitatav määratasagedamini protrombiini aega (Quickiväärtuse määramine), et kindlaks tehavõimalikke muutusi ning vajaduselvähendada kumariini annust.Manustamisel teiste, samuti maksasmetaboliseeritavate ravimitega tuleksreeglipäraselt ja varakult kontrollidamaksaensüümide väärtusi. Vältida tulekskombinatsiooni paratsetamooli jakarbamasepiiniga.Katadolon, Teva, Caps. 100 mg N10, 30,50KetobemidoonKetobemidonumRAVIMITÜÜP: OpioidNÄIDUSTUS: Tugev valu.ANNUSTAMINE: 5...7,5 mg i.v./ i.m./s.c.iga 3...5 tunni järel. Sünnitusabi:Näidustatud emakakaela avanemisfaasis,juhtudel mil valuvaigisti manustamine onvajalik. Annus on tavaliselt 5 mg i.m.Seniste kogemuste põhjal ei kahjustaravim loodet. Ravimit ei tohi manustada,kui esineb intrauteriinse asfüksiasümptomeid ja vahetult enne sünnitust.Premedikatsioon: i.m. või i.v. 5...7,5 mg0,5 kuni 1 tund enne anesteesiat.RASEDATELE: Võib põhjustadahingamise pärssimist neonataalsesperioodis. Seetõttu tuleb 2...3 tundi enneeeldatava sünnituse aega taolisi ravimeidmanustada ainult kindla näidustuseolemasolul, kaaludes ema vajadusi ningriske vastsündinule. Rasedusaegnepikaajaline ravi võib põhjustadaabstsinentsinähte vastsündinul. Rinnapiimaeritumise kohta andmed puuduvad.VASTUNÄID.: Sekretsioonipeetus,pärsitud hingamine, alkoholist või uinutitetoimest tingitud ärevusseisundid, allergiaopioidide suhtes.RISKID: Bronhiaalastma, koljutrauma,halvenenud maksa- ja neerufunktsioonikorral ja vanurite ravimisel tuleb ollaettevaatlik. Narkootiline aine -manustamisel tuleb olla ettevaatlik.KÕRVALTOIMED: Bradükardia, vererõhulangus (eriti i/v manustamisel), pearinglus,eufooria, hingamise pärssimine, iiveldus,oksendamine, konstipatsioon, uriiniretensioon.KOOSTOIMED: Barbituraadid tugevdavadmorfiini ja morfiini derivaatide hingamistpärssivat toimet. Seetõttu tuleb taolisikombinatsioone vältida.Ketogan novum, Pfizer LuxembourgSARL Eesti filiaal, Süstelahus 5 mg/ml 1 mlampullis 5 tk pakendis.MetadoonMethadonumRAVIMITÜÜP: OpioidNÄIDUSTUS: Opioidsõltuvuse asendusjavõõrutusravi sobiva meditsiinilisejälgimise süsteemi, sotsiaalse japsühholoogilise abi raames. Tugev valu.ANNUSTAMINE: Esialgne annus 5...10mg iga 4...8 tunni järel; mõnepäevase ravijärel annust suurendatakse kuni 40 mg-niiga 6...8 tunni järel vastavaltindividuaalsele vajadusele.LASTELE: Ei sobi.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Kroonilinehingamispuudulikkus. Obstruktiivsedkopsuhaigused. Metadooni ei olesoovitatav kasutada astmahoo ajal.Rahutusseisundid alkoholi või uinutitekuritarvitamise tagajärejel. Metadooni eitohi kasutada samaaegselt ega enne 14ööp. möödumist ravist MAO inhibiitoritega.RISKID: Põhjustab ravimsõltuvust.Eakatel ning bronhiaalastma-, krooniliseneeru- ja/või maksapuudulikkusegahaigetel tuleb kasutada väiksemaidannuseid. Nagu kõik opiaadid võibpõhjustada häiriva kõhukinnisuse, mis oneriti ohtlik tõsise maksapuudulikkusegapatsientidel.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, sedatsioon,segasusseisundid, eufooria, kõhukinnisus,uriinipeetus, hingamisdepressioon, mioos,hüpotensioon.KOOSTOIMED: Ravimit ei tohi kasutadasamaaegselt tritsüklilisteantidepressantidega, alkoholiga egauinutitega. Mitte kasutada samaaegseltega enne 14 ööp. möödumist ravist MAO

VALUValu- ja põletikuvastasedinhibiitoritega. Koosmanustaminefenobarbitaali, fenütoiini või rifampitsiinigavõib põhjustada metadooniärajäämanähtude tekkimist.H2-retseptorite blokaatorite või SSRI(fluoksetiin, fluvoksamiin) üheaegselmanustamisel on suurem oht metadoonikõrvaltoimete tekkeks.Buprenorfiin/pentasotsiin/naltreksoon:manustamine metadoonsõltuvusegapatsientidele võib põhjustadaärajätunähtude vallandumise. Naloksoon:toimib vastandsuunaliselt metadoonianalgeetilistele ning KNS ja hingamistpärssivatele toimetele.Metadon dak, Nycomed, P.o. lah.1mg/ml 1000ml N1; Tabl. 20mg N25MorfiinMorphinumRAVIMITÜÜP: OpioidNÄIDUSTUS: Tugev valu.ANNUSTAMINE: Tugeva ja ravileraskesti alluva valu pikaajaliseksleevendamiseks:Annus patsiendile, kes ei ole varemmorfiinravi saanud, on 30 mg ööp.,vajadusel rohkem. Üleminekul kiiretoimega suukaudselt preparaadiltdepoopreparaadile jäetakse ööp. annusmuutmata. Depoopreparaati manustataksevõrdsetes kogustes 2 korda ööp.Üleminekul parenteraalseltdepoopreparaadile soovitatakse ööp.annust suurendada 2...6 korda, etkompenseerida väiksemat biosaadavustsuukaudsel manustamisel. Halvasüldseisundis ja alakaaluliste patsientidekorral on soovitatav algannust vähendada.Üldjuhul on 200 mg ette nähtud eeskättvähivalu leevendamiseks patsientidel, kestaluvad morfiini ja vajavad 200 mgületavat morfiini ööp. annust.Operatsioonijärgne valu: Patsientidelekehakaaluga kuni 70 kg manustatakse 20mg iga 12 tunni järel. Patsientidelekehakaaluga üle 70 kg manustatakse 30mg iga 12 tunni järel. Epiduraalselt -epiduraalkateetri kaudu süstitakseaeglaselt 4 mg 1...3 korda ööp. Mõneljuhul on vaja manustada sagedamini.Ühekordset annust võib suurendada kuni8...20 mg-ni, kui ravi käigus tekibtolerantsus morfiini toime suhtes.LASTELE: Tugeva ja ravile raskesti alluvavalu pikaajaliseks leevendamiseks:Algannuseks 0,2...0,8 mg/kg iga 12 tunnijärel. Vajadusel tuleb annuseid kohandada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Hingamise depressioon,paralüütiline iileus, aeglustunud maotühjenemine, hingamisteede obstruktiivnehaigus, ülitundlikkus morfiini suhtes, ägemaksahaigus, MAO inhibiitorite samaaegnekasutamine või kuni kaks nädalat pärastMAO inhibiitorite kasutamise lõpetamist.Morfiinitablette ei soovitata kasutada lasteloperatsioonijärgse valu korral, samutiraseduse ja imetamise ajal. Ei soovitatamanustada enne operatsiooni.RISKID: Erilist jälgimist vajavadhingamishäiretega patsiendid, sestopiaadid vähendavad hingamiskeskusetundlikkust ning hüpoksia ja hüperkapniavõivad süveneda. Nagu kõigi narkootilisteainete korral, on soovitatav annustvähendada eaka patsiendi,hüpotüreoidismi, neeruhaiguse jakroonilise maksahaiguse korral. Psüühilisesõltuvuse risk opiaatide kasutamiselmeditsiinilistel näidustustel on väike jalühiajalise ravi puhul puudub. Sõltuvuseteke ei ole oluline haiguseterminaalstaadiumis.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, segasus, vertiigo, eufooria,urineerimishäired, kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Manustamine koos MAOinhibiitoritega vastunäidustatud. Opiaadidpotentseerivad neuroleptikumide jabensodiasepiinide toimet. Alkohol jabarbituurhappe derivaadid potentseerivadopiaatide poolt esilekutsutudteadvushäireid ja hingamise depressiooni.Doltard, Nycomed, Ret. tabl. 30mg N20;Ret. tabl. 60mg N20Morfin dak, Nycomed, Inj. 20mg/ml 1mlN10MST continus, Mundipharma, Susp. gran.30mg N30MXL, Mundipharma, Prolong. caps. 120mg N28MXL, Mundipharma, Caps. 30mg N28;Caps. 120mg N28;;Sevredol, Mundipharma, Tabl. 10mg N56,60; Tabl. 20mg N56, 60Vendal retard, Lannacher, Prolong. tabl.10mg N30; Prolong. tabl. 30mg N30;Prolong. tabl. 60mg N30; Prolong. tabl.100 mg N30; Prolong. tabl. 200 mg N30OksükodoonOxycodonumRAVIMITÜÜP: OpioidNÄIDUSTUS: Mõõdukas ja tugev valu.ANNUSTAMINE: Nõrgestatudorganismiga eakatel patsientidel, opioidevarem mittekasutanud patsientidel võipatsientidel, kellel ei ole tugevat valuvõimalik korrigeerida nõrgemateopioididega: Algannus 10 mg iga 12 tunnijärel. Annust tuleb seejärel ettevaatlikultsuurendada, vajadusel iga päev, kunisaavutatakse valu leevendumine. Üleminekseniselt suukaudselt morfiinilt: 10 mgoksükodooni suukaudne annus vastab 20mg-le morfiini suukaudsele annusele.Tuleb arvestada, et antud suhe on ainultsoovituslik juhis annuse määramiseks ningpatsientidevaheliste erinevuste tõttu tulebigal konkreetsel patsiendil sobilik annusettevaatlikult välja tiitrida. Valu, mis ei oletingitud pahaloomulisest kasvajast: Max160 mg ööp.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Hingamistegevuse supressioon,peavigastus, paralüütiline iileus, "ägekõht", mao aeglustunud tühjenemine,hingamisteede raske obstruktiivne haigus,cor pulmonale, raske bronhiaalastma,hüperkarbia, teadaolev ülitundlikkusoksükodooni, morfiini või teiste opioididesuhtes, äge maksahaigus. SamaaegneMAO inhibiitorite kasutamine ning 2 näd.pärast MAO inhibiitorite kasutamiselõpetamisest.RISKID: Nagu teistegi narkootilisetoimega ravimite puhul, võibhüpotüreoidismiga patsientidel ollasoovitatav annuseid vähendada. Ravimittuleb ettevaatlikult kasutada eakatel,opioid-sõltuvatel patsientidel, müksödeemivõi toksilise psühhoosiga patsientidel,samuti kõrgenenud intrakraniaalse rõhu,hüpovoleemia, hüpotensiooni, sapiteedehaiguste, pankreatiidi, põletikulisesoolehaiguse, eesnäärme hüpertroofia,adrenokortikaalse puudulikkuse, Addisonitõve, ägeda alkoholismi, deliriumtremens?i ja kroonilise neeru- võimaksahaiguse korral, raske respiratoorsepuudulikkusega ning nõrgestatudorganismiga patsientidel. Preparaati eitohiks kasutada juhul, kui esineb võimalusparalüütilise iileuse tekkeks. 80 mgtablettide manustamisel eelnevalt opioidemittesaanud patsientidele esinebhingamistegevuse potentsiaalselt letaalsesupressiooni oht. Opioidideüleannustamise suurim oht onhingamisdepressiooni teke. Kui ravimikasutamise ajal tekib paralüütilise iileusekahtlus, tuleb ravimi kasutamineviivitamatult katkestada. Sarnaselt kõigiopioidpreparaatidega, tuleb ka selle ravimikasutamine katkestada 24 tundi enneplaneeritavat kordotoomiat või mõndamuud valuvaigistamisele suunatudkirurgilist protseduuri. Kui pärast sedaprotseduuri on tablettide kasutaminejätkuvalt näidustatud, tuleb annusedkohandada vastavalt uuelepostoperatiivsele vajadusele. Nagu kõikiteisi opioidpreparaate, tuleb kasutadaettevaatusega kõhuõõne operatsioonidejärgses perioodis, sest teadaolevalthalvendavad opioidid sooletraktimotoorikat. Ravimit ei tohi kasutada enne,197

Valu- ja põletikuvastasedVALUkui arst on veendunud patsiendi normaalsesoolefunktsiooni taastumises. Pikaajaliseravi korral võib patsiendil areneda ravimisuhtes tolerantsus ja valu vaigistamiseksvõib olla vaja üha suuremaid annuseid.Oksükodoonravi saavatel patsientidel võibtekkida füüsiline sõltuvus. Ravimikasutamise järsul katkestamisel või opioidiantagonisti manustamisel võib tekkidaärajätusündroom. Kui patsient ei vajaenam ravi, võib 20...60 mg ööpäevastannust kasutanud patsientidel ravitavaliselt ilma probleemideta järsultkatkestada. Suuremate annuste korraltuleb ravimi annuseid vähendada mitmetepäevade kestel: esimesel kahel päeval võibööpäevastannust vähendada ligikaudu 50% võrra;seejärel jätkub annuste vähendamine 25%võrra iga kahe päeva järel seni, kunisaavutatakse annuse tase, mis vastabopioid-naiivsetele patsientidelesoovitatavale annusele, so 10 mg iga 12tunni järel. Siis võib ravi lõpetada.Oksükodooni väärkasutamise profiil onsarnane teiste tugevatoimelisteopioidiagonistide omale. Latentse võimanifesteerunud sõltuvusega patsientidelvõib esineda oksükodooni otsivat käitumistja selle aine väärkasutust. Ravimikorrektsel määramisel valudegapatsientidele on psüühilise sõltuvuse tekettäheldatud harva. Siiski pole kroonilisevaluga patsientidel psüühilise sõltuvusetekkesageduse kohta kindlaid andmeidsaadaval. Antud ravimit tuleb eriliseettevaatusega kasutada patsientidel, kellelesineb anamneesis alkoholi või ravimiteväärkasutust.Toimeainet prolongeeritult vabastavaidtablette ei tohi poolitada, purustada eganärida, kuna see võib viia ravimiüleannustamisele.Peroraalse ravimvormi parenteraalnemanustamine (ravimi kuritarvitamisel) võibpõhjustada raskeid kõrvaltoimeid, misvõivad osutuda surmavateks. 80 mgtablette kasutatakse ainult patsientidel,kellel on tekkinud opioidide suhtes taluvusning kelle ööpäevane annus on 160 mg võiüle selle. Selle tugevuse määramisel tulebolla ettevaatlik. Kõik tablettide tugevusedsisaldavad laktoosi.KÕRVALTOIMED: Higistamine,külmavärinad, unisus, pearinglus, peavalu,asteenia, kõhukinnisus (üksikjuhtudel kunisoolesulguseni), iiveldus, oksendamine,suukuivus, millega harva kaasneb janu võidüsfaagia, seedetrakti häired,hüpotensioon, millega harva kaasnevad kapalpitatsioonid, minestus, düspnoe,pruritus, nahareaktsioonid,urineerimishäired.KOOSTOIMED: Kasutada ettevaatlikult jatavalisest väiksemates annustes198patsientidel, kes kasutavad samaaegseltkesknärvisüsteemi pärssivaid ravimeid,kuna opioidid tugevdavad fenotiasiinide,tritsükliliste antidepressantide,anesteetikumide, teiste opioidide, uinutite,rahustite, alkoholi, neuroleptikumide,lihaslõõgastite ja hüpertensiooniravimitetoimeid. MAO inhibiitorid omavadteadaolevat koostoimet narkootilistevaluvaigistitega, mille tulemusel tekivadkesknärvisüsteemi erutus või pidurduskoos hüper- või hüpotensiivse kriisiga.Oxycontin, Mundipharma, Tabl. 10mgN28, 56; Tabl. 20mg N28, 56; Tabl. 40mgN28, 56; Tabl. 80mg N28, 56ParatsetamoolParacetamolumRAVIMITÜÜP: Teised valu- japõletikuvastased ainedNÄIDUSTUS: Mõõduka valu lühiajaliseksraviks, eriti pärast kirurgilist operatsiooni.Palaviku lühiajaliseks raviks, kuiveenisisene manustamine on põhjendatudvalu või palaviku ravi vajaduse tõttu ja/võikui teised manustamisviisid ei olevõimalikud.ANNUSTAMINE: Üle 50 kg kaaluvadteismelised ja täiskasvanud: 1 g kuni 4korda ööp. Kahe manustamise vahelineintervall peab olema vähemalt 4 tundi.Max ööp. annus ei tohi olla üle 4 g. Alla 50kg kaaluvad teismelised ja täiskasvanud:15 mg/kg kehakaalu kohta, kuni 4 kordaööp. Kahe manustamise vaheline intervallpeab olema vähemalt 4 tundi. Max ööp.annus ei tohi ületada 60 mg/kg (mitte üle3 g). Manustatakse 15-minutilise i.v. inf.teel.LASTELE: Üle 33 kg kaaluvad lapsed(umbes 11-a): 15 mg/kg kehakaalu kohta,kuni 4 korda ööp. Kahe manustamisevaheline intervall peab olema vähemalt 4tundi. Max ööp. annus ei tohi ületada 60mg/kg (mitte üle 3 g). Lapsedkehakaaluga 10 kg (umbes 1-a) kuni 33kg: 15 mg/kg kehakaalu kohta, kuni 4korda ööp. Kahe manustamise vahelineintervall peab olema vähemalt 4 tundi.Max ööp. annus ei tohi ületada 60 mg/kg(mitte üle 2 g). Manustatakse 15-minutilisei.v. inf. teel. Vastsündinud, imikud,väikelapsed ja lapsed kehakaaluga kuni 10kg (ligikaudu kuni 1-aastased): Ühemanustamise kohta 7,5 mg/kg kuni 4korda ööp. Kahe manustamise vahelineintervall peab olema vähemalt 4 tundi.Max. ööp. annus ei tohi ületada 30 mg/kg.Puuduvad andmed ohutuse ja efektiivsusekohta kasutamisel enneaegsetelvastsündinutelRASEDATELE: Raseda ravimise korraltuleb rangelt kinni pidada soovituslikustannustamisest ja ravi kestusest. Rinnagatoitvatel emadel võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,propatsetamoolvesinikkloriidi(paratsetamooli eelravim) või ükskõikmillise abiaine suhtes. Raskehepatotsellulaarne puudulikkus.RISKID: Sobivat suukaudsetvaluvaigistavat ravi soovitatakse alustadaniipea, kui see manustamisviis on võimalik.Üleannustamise vältimiseks kontrollige,kas teised manustatavad ravimid ei sisaldaparatsetamooli. Soovitusliku annuseületamisega kaasneb väga raskemaksakahjustuse oht. Paratsetamooli tulebkasutada ettevaatusega järgmistejuhtudel: hepatotsellulaarne puudulikkus;raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens?30 ml/min); krooniline alkoholism;krooniline alatoitumus (glutatiooni piiratudvaru maksas); dehüdratsioon.KÕRVALTOIMED: Nii nagu kõigilparatsetamooli preparaatidel, esinebkõrvaltoimeid harva: Halb enesetunne,hüpotensioon, maksa transaminaasideaktiivsuse tõus.KOOSTOIMED: Probenetsiid põhjustabkliirensi peaaegu 2-kordset vähenemist,kuna inhibeerib selle konjugeerumistglükuroonhappega. Samaaegseprobenetsiidravi korral tuleb kaaluda TAannuse vähendamise võimalust.Salitsüülamiid võib pikendadaeliminatsiooni poolväärtusaega. Erititähelepanelik tuleb olla samaaegselmaksaensüümide aktiivsust tõstvateravimite kasutamisel. Suukaudseteantikoagulantide samaaegne kasutaminekoos paratsetamooliga (4 g päevasvähemalt 4 päeva vältel) võib põhjustadaINR väärtuse vähest kõikumist. Ravimitesellisel kombineerimisel ja samuti 1 nädalajooksul pärast paratsetamooliravilõpetamist on vajalik INR väärtusesagedasem jälgimine.Perfalgan, BMS, Inf. sol. 1g/100ml N12TramadoolTramadolumRAVIMITÜÜP: OpioidNÄIDUSTUS: Mõõdukas ja tugev valu.ANNUSTAMINE: Krooniline valu: 50 mgkuni 4 korda ööp. Max lubatud annus ööp.on 400 mg. Inj.: i.v., i.m., s.c. 50...100mg.LASTELE: Alla 14-a vastunäidustatud.Inj.: 1...14-a 1...2 mg/kg kohta i.v., i.m.,s.c.RASEDATELE: Kasutada ainult äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võimorfiini derivaatide suhtes. Toimeainesuure sisalduse tõttu vastunäidustatud alla

VALU14-a lastele. Ravimit ei tohi kasutadaägeda alkohoolse intoksikatsiooni korralning samaaegselt uinutite jt valuvaigistitening psühhotroopsete ravimitega. Eikasutata samaaegselt või vahetult 2 näd.pärast ravi MAO inhibiitoritega.RISKID: Järgmistel juhtudel on vajalikettevaatus: kraniaalluude murrud,intrakraniaalne hüpertensioon, neeru- võimaksapuudulikkus, krambi- jashokiseisundid, epilepsia. Ei soovitatamanustada kauem, kui selleks püsibotsene vajadus. Manustamiselastmahaigetele on täheldatudhingamishäireid, eriti juhtudel, kuskombinatsioonis kasutatakse veel teisitsentraalselt toimivaid ravimeid. Eikasutata asendusravimina opiaatsõltuvusekorral.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, unisus,treemor, suukuivus, pearinglus,higistamine.KOOSTOIMED: Karbamasepiin võibvähendada kontsentratsiooni plasmas,eliminatsiooni poolväärtusaega javaluvaigistavat toimet. Ei tohi manustadakoos MAO inhibiitoritega. Analgeetikumidja teised KNS pärssivad vahendid, shalkohol, tugevdavad toimet. Koostoimesneuroleptikumidega suureneb epileptilistekrampide tekke oht.Adamon, Asta Medica, Ret. caps. 50mgN20; Ret. caps. 100mg N20; Ret. caps.150mg N20; Ret. caps. 200mg N20Mabron, Medochemie, Ret. tabl. 100mgN30; Ret. tabl. 150mg N30; Ret. tabl.200mg N30; Inj. 100mg/2ml N1, 5;Tramadol KRKA, KRKA, Caps. 50mgN20; Ret. tabl. 100mg N30; Gtt. 100mg/ml 10ml; Supp. 100mg N5; Inj. 50mg/ml 1ml N5; Inj. 100 mg/2ml 2ml N5;Tramadol Lannacher, Lannacher, Tabl.50mg N20, 1000; Ret. tabl. 100mg N30;Ret. tabl. 150 mg N30; Ret. tabl. 200 mgN30; Gtt. 100mg/ml 10ml N1; Supp.100mg N5; Inj. 50mg/ml 2ml N5Tramadolor, Sandoz, Mod. tabl. 100 mgN30, 50; Mod. tabl. 150 mg N10, 50; Mod.tabl. 200 mg N10, 50Tramal, Grünenthal, Caps. 50mg N20;Ret. tabl. 100mg N10, 30; Ret. tabl.150mg N10; Ret. tabl. 200mg N10; Supp.100mg N5; Gtt. 100mg/ml 10ml N1; Inj.50mg/ml 1ml N5; Inj. 100mg/2ml 1ml N5Tramadool,paratsetamoolTramadolum, paracetamolumRAVIMITÜÜP: OpioidNÄIDUSTUS: Mõõduka või tugeva valusümptomaatiline ravi. Märkus: Kasutaminepeaks piirduma patsientidega, kellemõõdukas või tugev valusündroom vajabtramadooli ja paratsetamoolikombinatsiooni.ANNUSTAMINE: Kasutamine peakspiirduma patsientidega, kelle mõõdukasvõi tugev valusündroom vajab tramadoolija paratsetamooli kombinatsiooni. Annusttuleb kohandada individuaalselt, vastavaltvalu tugevusele ja ravivastusele.Soovitatav algannus on 75+650 mg.Vajadusel võib manustada lisaannuseid,kuid mitte 300 mg tramadooli ja 2600 mgparatsetamooli. Manustamisintervall ei tohiolla lühem kui 6 tundi.LASTELE: Alla 12-a ei soovitata.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Ägemürgistus alkoholi, uinutite, tsentraalsetoimega analgeetikumide, opioidide võipsühhotroopsete ainetega. Ei tohimanustada patsientidele, kes saavad võion viimase kahe nädala jooksul saanudraviks MAO inhibiitoreid. Raskemaksapuudulikkus. Ravile allumatuepilepsia.RISKID: Raske neerupuudulikkuse(kreatiniini kliirens

Teised valuvastasedTeisedvaluvastasedFenütoiinPhenytoinumRAVIMITÜÜP: Hüdantoiini derivaadidNÄIDUSTUS: Epilepsia. Kolmiknärvineuralgia. Märkus: Fenütoiin ei oleefektiivne absansside ravis ning febriilsetekrampide ravis ja profülaktikas.ANNUSTAMINE: Kolmiknärvi neuralgia,neurogeenne valu: 1 g päevas 3üksikannusena (400 mg, 300 mg, 300 mg)kahetunniste intervallidega. Teisel päevalon säilitusannus 300 mg.LASTELE: Kolmiknärvi neuralgia,neurogeenne valu: Kuni 12-aastasedlapsed: 5...8 mg kehakaalu kilogrammikohta koos samaaegse ravimiplasmakontsentratsiooni jälgimisega.Säilitusannusena võib lastele, kes onvanemad kui 6 aastat, kasutada 150...200mg päevas alates teisest ravipäevast. Alla6-aastastele lastele määratakse annusvastavalt ravimi kontsentratsioonileplasmas.RASEDATELE: Tarvitada ainult juhul, kuivajalikkus emale ületab võimaliku ohulootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,hüdantoiinide ja ravimi teiste koostisosadesuhtes, AV blokaadi II või III aste,siinussõlme nõrkuse sündroom, 3 kuujooksul pärast müokardiinfarkti võijuhtudel, kui südame löögimaht onlangenud (vasaku vatsakeseväljutusfraktsioon väiksem kui 35%),eelnevalt esinev äge veredüskraasia jaluuüdi kahjustus.RISKID: Fenütoiini tuleb eriliseettevaatusega (suhtelisedvastunäidustused) kasutada järgmisteljuhtudel: väljendunud südamepuudulikkus,hingamispuudulikkus, raske hüpotensioon(süstoolne vererõhk alla 90 mmHg),bradükardia (alla 50 löögi minutis),sinuatriaalne blokaad, AV blokaadi I aste,kodade laperdus ja virvendus.Geneetiliselt determineeritud aeglasehüdroksüleerimisega patsientidel võib kamõõdukas annus esile kutsudaüleannustamise nähud. Sellisel juhul onvajalik annuse vähendamine ningplasmakontsentratsiooni määramine. Kuiesinevad annusest mittesõltuvad raskedallergilised kõrvaltoimed, peab ravilõpetama, eriti oluline on see allergiliseeksanteemi korral. Ravi ajal tulebregulaarselt (esialgu iga kuu, hiljem kakskorda aastas) jälgida ravimikontsentratsiooni plasmas, vererakkude200hulka, maksaensüüme (GOT, GPT,gamma-GT) ja aluselist fosfataasi(osteopaatia kindlakstegemiseks). Lasteltuleb jälgida kilpnäärme talitlust(kasvamist). Mõõduka stabiilseleukopeenia (vereanalüüside vastustepõhjal) ja isoleeritud gamma-GT tõusutõttu ei ole vaja ravi katkestada.Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumiston esinenud erinevatel näidustustelantiepileptikume saavatel patsientidel.Randomiseeritud platseebokontrolligauuringute meta-analüüs näitas, etantiepileptikume kasutavate patsientidehulgas on suitsiidimõtete tekkimise jasuitsidaalse käitumise risk suurenenud.Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisetekkemehhanism fenütoiini saavatelpatsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seega peaks patsientesuitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalsekäitumise osas jälgima ja vajaduselrakendama vastavat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitada, etsuitsiidimõtete või suitsidaalse käitumisetekke korral peavad nad pöörduma arstipoole.KÕRVALTOIMED: Nägemishäired, isutus,oksendamine, kehakaalu vähenemine,apaatia, sedatsioon, oftalmopleegia,teadvuskadu (võib tekkida isegi kooma).KOOSTOIMED: Pidev fenobarbitaali,primidooni, karbamasepiini, vigabatriini võialkoholi kasutamine samaaegseltfenütoiiniga võib langetada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni. Reserpiin,sukralfaat, diasoksiid ja teofülliin võivadsamuti langetada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni.Järgnevad ravimid võivad suurendadafenütoiini plasmakontsentratsiooni:alkohol, suukaudsed antikoagulandid,amiodaroon, felbamaat, bensodiasepiinid,tsimetidiin, ranitidiin, antibiootikumid (shklooramfenikool, erütromütsiin, isoniasiid,sulfoonamiidid), antimükootikumid (shamfoteritsiin B, flukonasool, ketokonasool,mükonasool, itrakonasool), kaltsiumkanaliblokaatorid (diltiaseem, nifedipiin),tiklopidiin, viloksasiin, tolbutamiid,fluoropürimidiinid, tsükloseriin, disulfiraam,fluoksetiin, halotaan, etosuktsimiid,metsuktsimiid, metüülfenidaat, MSPVA,omeprasool, paraaminosalitsüülhape,sultiaam, tritsüklilised antidepressandid javalproaat. Ravi kombineerimiselvalproaadiga võib valproaat põhjustadavaba (valkudega seondumata) fenütoiiniplasmakontsentratsiooni tõusu ilma üldisefenütoiini plasmakontsentratsioonimuutuseta, suurendades kõrvaltoimete(ajukahjustus) tekke ohtu. Ravimid, misvõivad põhjustada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni vähenemist võiVALUsuurenemist: tsiprofloksatsiin,karbamasepiin, fenobarbitaal,kloordiasepoksiid, diasepaam. Fenütoiinvõib tõsta rifampitsiiniplasmakontsentratsiooni. Fenütoiin võibtugevdada metadooni toimet. Fenütoiinvõib langetada suukaudseteantikoagulantide, karbamasepiini,tsüklosporiini, klosapiini, lamotrigiini,verapamiili, tetratsükliinide (shdoksütsükliini), prasikvanteeli, felbamaadi,östrogeenide, alkurooniumi, diasoksiidi,furosemiidi, paroksetiini, nikardipiini,nimodipiini, vitamiin D, digitoksiini,teofülliini, itrakonasooli, kortikosteroidide,pankurooniumi, tritsüklilisteantidepressantide, valproaadi,vekurooniumi ja suukaudsetekontratseptiivide plasmakontsentratsiooni.Suukaudsete kontratseptiivide toime võibseetõttu olla ebakindel. Koostoimed onvõimalikud propoksüfeeni jasalitsülaatidega.Metotreksaadi toksilisus võib suureneda.Fenütoiini toime võib väheneda, kuisamaaegselt kasutatakse foolhapet.Paljud ülaltoodud fenütoiini koostoimed eiesine lühiajalisel süstelahuse kasutamisel.Antikoagulante tarvitavatel patsientidel onvajalik regulaarne hüübivusnäitajatejälgimine.Phenhydan, Desitin, Tabl. 100 mg N100GabapentiinGabapentinumRAVIMITÜÜP: Teised epilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Täiendava raviminapartsiaalsete epilepsiahoogude(sekundaarse generalisatsiooniga või ilma)raviks täiskasvanutel ja 6-aastastel ningvanematel lastel. Monoteraapianapartsiaalsete epilepsiahoogude(sekundaarse generalisatsiooniga või ilma)raviks täiskasvanutel, 12-aastastel javanematel noorukitel. Perifeerseneuropaatilise valu ravi.ANNUSTAMINE: Ravi alustatakse 300mg-ga, annust võib esimese 3 ravipäevajooksul kohandada kuni 900 mg-ni päevas.Alternatiivselt võib alates 1. päevastmanustada 300 mg 3 korda päevas.Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendiindividuaalsest vastusest ja taluvusestsuurendada 300 mg kaupa ööp. iga 2...3päeva tagant kuni max. annuseni 3600 mgööp. Mõnedel patsientidel võib vaja ollagabapentiini annuse aeglasemkohandamine. Min. aeg jõudmiseksannuseni 1800 mg ööp. on üks nädal,annuseni 2400 mg ööp. 2 nädalat jaannuseni 3600 mg ööp. 3 nädalat.LASTELE: Ei kasutata.

VALURASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul,kui just ravist saadav võimalik kasuemale kaalub üles võimalikud riskidlootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadikoostisainete suhtes. Äge pankreatiit.Puudub toime primaarsetegeneraliseerunud hoogude korral naguabsentsid.RISKID: Kui patsiendil tekibgabapentiinravi ajal äge pankreatiit, tulebkaaluda gabapentiini manustamisekatkestamist.Kuigi ei ole teada, et gabapentiinravilõpetamisel tekiksid krambid, võibkrambivastaste ravimite manustamisejärsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetelepileptilise seisundi. Nagu teistegiepilepsiavastaste ravimite puhul, võibmõnedel patsientidel gabapentiinikasutamisel suureneda krambihoogudesagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimitepuhul, ei ole andnud püüded lõpetadasamaaegne teiste epilepsiavastasteravimite kasutamine patsientidel, kellel onhalb ravivastus rohkem kui üheepilepsiavastase ravimi suhtes, et üleminna gabapentiini monoteraapiale, eritiedukaid tulemusi. Gabapentiin ei oletõhus primaarsete generaliseerunudkrambihoogude ravis, nagu absentsid, javõib mõnedel patsientidel seda tüüpihooge isegi süvendada. Seetõttu tulebabsentse sisaldavate erinevat tüüpikrambihoogudega patsientidel gabapentiinikasutada ettevaatusega. Pikaajalise(rohkem kui 36 nädalat) gabapentiinravitoimet õppimisele, intellektile ja laste ningnoorukite arengule ei ole piisavalt uuritud.Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravistsaadava kasu ja sellise raviga seotudvõimaliku riski suhet. Valepositiivseidtulemusi võib saada uriini üldvalgupoolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga.Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseidribatesti tulemusi kontrollida erinevateanalüütiliste meetoditega (nagubiureeditest, turbidimeetria võivärvusreaktsioonid) või kasutada neid jubakohe alternatiivsete meetoditena.Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisetekkemehhanism gabapentiini saavatelpatsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seega peaks patsientesuitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalsekäitumise osas jälgima ja vajaduselrakendama vastavat ravi.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, unisus,diarröa, suukuivus, perifeersed tursed,kehakaalu tõus, ebatavaline kõnnak,amneesia, ataksia, mõtlemishäired, lööve,amblüoopia, pearinglus, ataksia, kurnatus,nüstagm, treemor, diploopia, düsartria,amneesia, asteenia, paresteesia, artralgia,purpur, düspepsia, ärevus, kehakaalutõus, kuseteede infekstioon, farüngiit,hüpertensioon, segasusseisunid jaemotsionaalne labiilsusKOOSTOIMED: Gabapentiini on soovitavvõtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiididemanustamist. Alkohol ja uimastid võivadtugevdada mõningaid KNS kõrvaltoimeid,nt unisust, ataksiat jt. Testribaga valgumääramisel uriinist võivad esinedavalepositiivsed tulemused.Gabagamma, Wörwag, Caps. 300 mgN20, 50; Caps. 400 mg N20, 50Neurontin, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Caps. 300 mg N50KarbamasepiinCarbamazepinumRAVIMITÜÜP: Teised valuvastasedNÄIDUSTUS: Kolmiknärvi neuralgia jaglossofarüngeaalneuralgia. Diabeetilineneuropaatia. Alkoholi võõrutussündroom.ANNUSTAMINE: Kolmiknärvi võiglossofarüngeaalnärvi neuralgia:algannuseks on 200 mg 2 korda ööp.Annust suurendatakse järk-järgult kunivalu kadumiseni (keskmiselt 200 mg 3...4korda ööp., mõnedel juhtudel onvajalikuks osutunud kuni 1600 mg ööp.);seejärel peaks annuse järkjärgulisevähendamisega kindlaks tegema väikseimatoimiva annuse. Diabeetiline neuropaatia:keskmine ööp. annus on 200...800 mg,jagatuna 3 manustamiskorrale.RASEDATELE: Raseduse ajal tohibkarbamasepiini kasutada ainult pärasthoolikat riski ja võimaliku kasu kaalumist.Reproduktiivses eas naisi tulebinformeerida raviga kaasnevatest riskidestraseduse ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või TSADsuhtes, atrioventrikulaarblokaad,raskekujuline maksapuudulikkus, luuüdidepressioon, porfüüria. Manustamine koosMAO inhibiitoritega. MAO-inhibiitoritemanustamine tuleb lõpetada vähemalt 2nädalat enne ravi alustamistkarbamasepiiniga, võimalusel isegi varem.Lapsed vanuses alla 1-aasta.RISKID: Kuna karbamasepiin ei toimiabsansside korral ning võib neidpõhjustada või ägestada, on ta selleseisundi korral vastunäidustatud.Müokloonuse korral ei ole karbamasepiinvalikravimiks.Segatüüpi krambihoogude korral tulebkarbamasepiini kasutada ettevaatusega,sest võib suureneda generaliseerunudkrampide tekkeoht. Seisundi halvenemiseltuleb ravi karbamasepiiniga katkestada.Karbamasepiinravi ajal on harva tekkinudaplastiline aneemia ja agranulotsütoos.Teised valuvastasedSeetõttu tuleb enne ravi alustamist ja raviajal regulaarselt kontrollida verepilti.Samuti tuleb regulaarselt kontrollidamaksatalitlust (eriti eakatel jamaksahaigusega patsientidel) ningjääklämmastiku sisaldust. Patsiente tulebinformeerida võimalikest hematoloogilistekõrvaltoimete varajastest sümptomitest,samuti naha- ja maksareaktsioonidesümptomitest. Palaviku, neeluvalu, lööbe,suuhaavandite, verevalumite, petehhiatevõi hemorraagilise purpuri tekkimisel peabpatsient koheselt arstiga konsulteerima.Asümptomaatilise ja mitteprogresseeruvaleukopeenia korral ei ole ravi katkestaminevajalik.Raskekujulise, progresseeruva jasümptomaatilise leukopeenia (neeluvalu,palavik) korral tuleb ravi katkestada.Kergemad nahamuutused (nt isoleeritudmakulaarne või makulopapulaarneeksanteem) on tavaliselt ohutud ningmööduvad spontaanselt päevade võinädalate jooksul kas raviga jätkates võipärast annuse vähendamist. Raskenahareaktsiooni korral (ntStevens-Johnsoni sündroom, Lyell?isündroom) tuleb ravi otsekohe katkestada.Karbamasepiin võib esile kutsudaülitundlikkusreaktsioone, sealhulgasultiorganülitundlikkus, mis võib mõjutadanahka, maksa, vereloomeorganeid jalümfisüsteemi või teisi organeid, kasüksikult või mitme organi kaupa,põhjustatuna süsteemsest reaktsioonist.Ravi tuleb otsekohe lõpetada, kui ilmnevadülitundlikkuse sümptomid. Karbamasepiinija okskarbasepiini puhul võib esinedaristuvat allergiat keskmiselt 25...30%patsientidest. Ristuv allergia võib esinedaka karbamasepiini ja fenütoiini puhul.Korduvat kontrolli ja ettevaatlikkuannustamist vajavad ka patsiendid, kellelesinevadkardiovaskulaarsed haigused, halvenenudneerufunktsioon või glaukoom.Karbamasepiini kasutamisel koosperoraalsete kontratseptiividega onteatatud tsüklivälisest veritsusest.Karbamasepiin võib mõjutada peroraalsetekontratseptiivide efektiivsust. Seetõttutuleks fertiilses eas naistel kaaludaalternatiivsete rasestumisvastastevahendite kasutamist. Ravi ajal tulebalkoholi tarvitamist vältida. Tähelepanutuleb pöörata ka asjaolule, etkarbamasepiini kasutamise kõrvaltoimedsarnanevad alkoholiabstinentsisündroomile ja neid võibomavahel segi ajada. Vältida tulebkarbamasepiinravi järsku lõpetamist. Kuikarbamasepiinravi saaval patsiendil onvajalik üle minna teise antiepileptikumikasutamisele, tuleb seda tehaettevaatlikult, annust järk-järgult201

Teised valuvastasedvähendades.Antiepileptilisi ravimeid erinevatenäidustuste puhul kasutanud patsientidelon teatatud enesetapumõtetest jasuitsidaalsest käitumisest. Patsiente tulebjälgida enesetapumõtete ja suitsidaalsekäitumise nähtude osas ja vajaduselrakendada sobivat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitadavajadusest pöörduda enesetapumõtete võisuitsidaalse käitumise ilmnemisel arstipoole.Ravim sisaldab laktoosi, seega patsiendidkellel esineb pärilik galaktoosi talumatus,laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosimalabsorbtsioon, ei tohi seda ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Ravi alustamisel võibesineda isutust, suukuivust, oksendamist,kõhulahtisust või -kinnisust. Harva ontäheldatud peavalu, pearinglust, unisust,väsimust, ataksiat, akommodatsioonihäireid, nüstagmi, topeltnägemist,paresteesiaid, jalgade pareese,kõnehäireid.KOOSTOIMED: Maksaensüümideinduktsiooni teel võib teiste ravimite,näiteks suu kaudu manustatavateantikoagulantide (kumariini derivaadid),kinidiini, metadooni, tramadooli,kontratseptiivide või antibiootikumide(näiteks doksütsükliini) toime väheneda.Võib vähendada ka mitmete teisteantiepileptiliste ravimite (klonasepaam,lamotrigiin, okskarbamasepiini aktiivnemetaboliit, fenütoiin, topiramaat,valproaat, etosuktsimiid, primidoon),samuti TSAD, mõnedeantipsühhootikumide (klosapiin,haloperidool, olansapiin, risperidoon),viirusvastaste ravimite (indinaviir,lopinaviir, nelfinaviir, sakvinaviir),dihüdropüridiinide, tsüklosporiini,südameglükosiidide, kortikosteroidide,levotüroksiini ja teofülliini plasmasisaldust.On kirjeldatud karbamasepiini metabolismiaeglustumist (ja seeläbi suurenenudplasmakontsentratsiooni), kui samaaegseltmanustati erütromütsiini, klaritromütsiini,triatsetüüloleandomütsiini, isoniasiidi,ritonaviiri, mõnesid kaltsiumikanaliteblokaatoreid (verapamiili, diltiaseemi),fluoksetiini, fluvoksamiini,dekstropropoksüfeeni ja viloksasiini.Karbamasepiini plasmakontsentratsioonvõib suureneda ka mõnede teisteantikonvulsantide (fenütoiin, primidoon,naatriumvalproaat) või tsimetidiinisamaaegsel manustamisel.Koosmanustamine liitiumiga võib viiapöörduva neurotoksilise reaktsioonini.Plasmakontsentratsiooni vähenemistvõivad põhjustada rifabutiin, linesoliid.Antikonvulsiivset toimet antagoniseerivadAD-d, malaariavastased ravimid (klorokiin,202meflokiin) ja antipsühhootikumid. RaviMAO inhibiitoritega tuleb lõpetadavähemalt 2 näd. enne karbamasepiinikasutamise alustamist. Alkohol võibtugevdada karbamasepiini kõrvaltoimeidKNS poolt. Diureetikumid suurendavadhüponatreemia riski. Laboratoorsetestnäitajatest võivad muutuda kilpnäärmefunktsiooni parameetrid.Carbalex, Gerot, Tabl. 200 mg N50; Tabl.400 mg N50; Ret. tabl. 300 mg N50; Ret.tabl. 600 mg N50Carbamazepin Nycomed, Nycomed,Tabl. 200 mg N50Finlepsin, Teva, Tabl. 200 mg N50; Ret.tabl. 200 mg N50; Ret. tabl. 400 mg N50Tegretol, Novartis, Ret. tabl. 200 mgN50; Ret. tabl. 400 mg N50Timonil, Desitin, Ret. tabl. 150 mg N100;Ret. tabl. 300 mg N100; Ret. tabl. 600 mgN50Paratsetamool,kodeiinParacetamolum, codeinumRAVIMITÜÜP: AnalgeetikumNÄIDUSTUS: Mõõdukas valu.ANNUSTAMINE: 500/30...1000/60 (1...2tab.) iga 4...6 tunni järel. Max. päevaneannus on 6 tab. Et ära hoida tolerantsuseteket, on lubatud ebaregulaarnekasutamine: võetakse ainult vajadusel.Pikaajaline kasutamine ei tohiks kestakauem kui 2 näd., seejärel tuleb teharavimi kasutamises paus, eriti juhul kuiravimi päevane annus on olnud suur.LASTELE: Alla 15 a. vastunäidustatud.RASEDATELE: Kasutada ettevaatusega,ajutiselt ja lühikest aega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Maksa- võineerupuudulikkus. Mürgistusestpõhjustatud kõhulahtisuse korral, kunimürgiste ainete elimineerumiseniorganismist. Pseudomembranoossekoliidiga seotud kõhulahtisus.Hingamisdepressioon. Hingamisteedeobstrutkiivsed haigused Suurenenudintrakraniaalne rõhk. Diagnoositudglükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasipuudumine (hemolüütilise aneemia oht).RISKID: Tähelepanu tuleb pööratakopsu-, maksa- või neerupuudulikkusegapatsientidele.Paratsetamooli tuleb kasutadaettevaatusega Gilbert?i sündroomi(perekondlikhüperbilirubineemia) korral.Üleannustamise oht on suurem alkoholistpõhjustatud mittetsirrootilisemaksapatoloogiaga patsientidel. Alkoholpärsib KNS ja võib tekitada eelsoodumuseVALUhingamise pärssimiseks. Tuleb hoidudasamaaegsest opiaatide kasutamisest.Kodeiini tuleb ettevaatusega kasutadakoos KNS pärssivate ainetega nagubensodiasepiinid, antipsühhootilised ainedja anesteetikumid. Võrreldes morfiiniga onkodeiinist sõltuvusse jäämise riskminimaalne, kuid sellega tuleb arvestada.Üleannustamise korral on eufooria,tolerantsi või sõltuvuse tekkimise ohtsuurem.Patsiendid, kellel on kalduvuskuritarvitada kesknärvisüsteemimõjutavaid ravimeid, võivad valuvaigisteidüleannustada. Seetõttu ei tohi neilekodeiini määrata. Opiaadidkontraheerivad mao-sooletrakti jakuseteede sfinktereid ning võivadpõhjustada kõhukinnisust, iileust jauriinipeetust. Ettevaatusega kasutadapatsientidel, kellel on sapi- või neerukivid,prostata hüpertroofia, kõhukinnisus võiatooniline põis. Kodeiin võib süvendadaspasme kuseteedes, sapiteedes võisooletraktis. Ravim pole mõeldud koolikuteraviks, samuti valude korral sapi- võikuseteedes.Patsientidele tuleb selgitada, etsamaaegselt ei kasutataks teisiparatsetamooli sisaldavaid ravimeid. Võibkombineerida MSPVAga, kuidkombinatsioonid teiste opiaatidega polesoovitatavad kõrvaltoimete riski tõttu.Analoogselt teiste opiaatidega võib kodeiinipikaajalisel kasutamisel välja kujunedatolerantsus. Samas hingamist pärssivtoime kodeiini kasutamisel väheneb.Pikaajalistkasutamist tuleks siiski vältida.Morfiinimürgistuse oht CYP2D6 kõrgeaktiivsusega isikutel. Umbes 1...10%heledanahalistest inimestest on ensüümiCYP2D6 aktiivsus väga kõrge (?ülikiiredmetaboliseerijad?); neil tekib suuremaskoguses aktiivseid metaboliite (morfiin,norkodeiin jt) ka terapeutilise annusekasutamisel. Ühel juhul on teatatudmorfiinimürgistusest. Samaaegseneerukahjustuse korral on mürgistusohtveelgi suurem. Ühel juhul on teatatudsurmaga lõppenud morfiinimürgistusestimikul, kelle ema oli ?ülikiiremetaboliseerija? ja võttis kodeiiniterapeutilisi annuseid.KÕRVALTOIMED: Kõhukinnisus, köhapärssimine, väsimus.KOOSTOIMED: Maksa mikrosomaalneisoensüüm CYP2E1 katalüüsibparatsetamooli metabolismi ning CYP2D6katalüüsib kodeiini demetüleerimistmorfiiniks. Ensüümi CYP2E1 indutseerijadnagu isoniasiid või rifampitsiin võivadsuurendada paratsetamoolihepatotoksilisust. Ka karbamasepiin,fenütoiin ja fenobarbitaal kiirendavad

VALUparatsetamooli metabolismi ning võivadsuurendada selle toksilist mõju maksale.Probenetsiid pikendab paratsetamoolimõnede metaboliitide eliminatsiooni ningvõib seetõttu suurendada paratsetamoolitoksilist toimet maksale. Ensüümi CYP2D6inhibiitorid nagu kinidiin, fluoksetiin jamõned neuroleptikumid vähendavadkodeiini valuvaigistavat toimet. Alkoholsuurendab võimalikku hingamisepärssimist ning maksa toksilisust.Metoklopramiid võib kiirendada ningkolestüramiin vähendada paratsetamooliimendumist. Varfariini antikoagulantnetoime võib paratsetamooli ja kodeiinikasutamisel suureneda ja seda tulebarvestada pikemaajalisel kasutamisel (üleühe nädala). Nagu teised opiaadid,suurendab ka kodeiin KNS pärssivateainete nagu anesteetikumide,bensodiasepiinide, fenotiasiinide,tsentraalsete müorelaksantide ja alkoholiannusest sõltuvat toimet. Kodeiin võibmuuta TSAD ja MAO inhibiitorite toimet.Paramax- cod, Vitabalans, Tabl. 500mg+ 30mg N10, 30, 100PregabaliinPregabalinumRAVIMITÜÜP: Teised epilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Epilepsia. Generaliseerunudärevushäire. Neuropaatiline valu(perifeerse ja tsentraalse neuropaatilisevalu raviks täiskasvanutel).ANNUSTAMINE: Neuropaatiline valu:Pregabaliinravi algannuseks võib olla 150mg ööp., mis jagatakse kaheks võikolmeks annuseks. Lähtuvaltindividuaalsest ravivastusest ja -taluvusestvõib annust 3 kuni 7 päeva möödudessuurendada kuni annuseni 300 mg ööp.Vajadusel võib annust suurendada 7 päevapärast kuni max. annuseni 600 mg ööp.Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikalesoovitatakse ravi katkestamisel seda tehajärk-järgult min 1 näd. jooksulnäidustusest sõltumata.LASTELE: Ei soovitata kasutada alla12-aastastel lastel ja noorukitel (vanuses12...17 aastat) ebapiisavate andmete tõttuselle ohutuse ja tõhususe kohta.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Vastavalt kehtivale kliiniliselepraktikale võib mõnedel diabeedigapatsientidel, kes võtavad ravi ajal kaalusjuurde, olla vajalik korrigeeridahüpoglükeemiliste ravimite annuseid. Ravion seostatud pearingluse jasomnolentsusega, mis võib suurendadajuhuslike vigastuste (kukkumiste)esinemissagedust eakatel. Seetõttu tulebpatsientidele soovitada olla ettevaatlik,kuni nad harjuvad ravimi võimaliketoimetega. Turustamisjärgselt on teatatudülitundlikkusreaktsioonidest, sealhulgasangioödeemist. Samuti on teatatudnägemisega seotud kõrvaltoimetest,sealhulgas nägemiskaotusest, nägemisehägustumisest ja muudestnägemisteravuse muutustest, millestpaljud olid mööduvad. Pregabaliinravilõpetamisel võivad need nägemisegaseotud sümptomid taandareneda võiparaneda. Puuduvad piisavad andmedsamaaegselt tarvitatavateepilepsiavastaste ravimite võtmiselõpetamise võimalikkuse kohta. Seetõttukrambihoogude kupeerumisel ei jätkatapregabaliini monoteraapiana. Pärast lühijapikaajalise ravi katkestamistpregabaliiniga on täheldatudärajäämanähtude esinemist mõningatelpatsientidel. On märgitud järgmisisümptomeid: unetus, peavalu, iiveldus,kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus,depressioon, valu, higistamine japearinglus. Seljaaju vigastusestpõhjustatud tsentraalse neuropaatilise valuravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete,KNS kõrvaltoimete ja eriti unisuseesinemissagedus. Ravimit ei tohi võttapatsiendid, kellel esinevad harvad pärilikudhaigused nagu galaktoosi talumatus,Lapp-laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.KÕRVALTOIMED: Isu suurenemine,eufooriline tuju, segasus, ärritatavus,libiido langus, pearinglus, unisus, ataksia,koordinatsioonihäired, treemor, düsartria,mäluhäired, tähelepanu häired,paresteesia, hägune nägemine, diploopia,vertiigo, oksendamine, suukuivus,kõhukinnisus, kõhupuhitus, erektiilnedüsfunktsioon, ebanormaalne kõnnak,joobetunne, väsimus, perifeersed tursed,tursed, kehakaalu tõus.KOOSTOIMED: Farmakokineetilisedkoostoimed ei ole tõenäolised, kunapregabaliin eritub peamiselt muutumatulkujul uriiniga, tema metabolism oninimesel peaaegu olematu (

Migreeniravibeeta2-agoniste (tabletina ja/võiinhalatsioonina).KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,peavalu, iiveldus, kõhuvalu, diarröa,kõhukinnisus, pingutusdüspnoe,bradükardia, ortostaatilised verevarustusehäired (väga harva koos minestusega),käte ja jalgade külmus, palpitatsioonid.KOOSTOIMED: Plasmakontsentratsioonvõib tõusta antiarütmikumitega,antihistamiinikumitega,histamiin-2-retseptori antagonistidega,antidepressantidga, antipsühhootikumitegaja COX-2-inhibiitoritega koosmanustamisel.Rifampitsiin vähendab ning alkohol jahüdralasiin suurendavadplasmakontsentratsiooni. Patsiente, keskaasuvalt kasutavad sümpaatilisiganglioblokaatoreid, teisibeeta-blokaatoreid (ka silmatilgad) võiMAO inhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida.Kui kaasuv ravi klonidiiniga lõpetatakse,tuleb mitu päeva varem lõpetada kabeeta-blokeeriv ravi. Beetablokaatoridsuurendavad antiarütmikumide (kinidiinijaamiodarooni-tüüpi) negatiivsetinotroopset ja negatiivset dromotroopsettoimet. Beetablokeerivat ravi saavatelpatsientidel võimendavad inhaleeritavadanesteetikumid kardiodepressiivset toimet.Kaasuv ravi indometatsiini või teisteprostaglandiinide sünteesi inhibeerivateravimitega võib nõrgendadabeetablokaatorite vererõhku alandavattoimet. Teatud juhtudel, kuibeetablokaatoritega ravitud patsientidelemanustakse adrenaliini, mõjutavadkardioselektiivsed beetablokaatoridvererõhu regulatsiooni tunduvalt vähemkui mitteselektiivsed. Beetablokeeriva ravikorral tuleb suukaudsete antidiabeetilisteravimite annuseid kohaldada.Betaloc ZOK/Betaloc, AstraZeneca, Ret.tabl. 25mg N28; Ret. tab. 50mg N30; Ret.tabl. 100mg N30; Inj. 1mg / ml 5ml N5Emzok, Teva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30Metohexal, Hexal, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30Metoprolol-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N30; Ret. tabl. 50 mg N30;Ret. tabl. 100 mg N30; Ret. tabl. 200 mgN30MetoZok, Prolong. tabl. 25 mg N30;Prolong. tabl. 50 mg N30; Prolong. tabl.100 mg N30NaratriptaanNaratriptanumRAVIMITÜÜP: Selektiivne5-HT1-retseptori agonistNÄIDUSTUS: Migreenihoo kupeerimineauraga ja aurata migreenivormide korral.204ANNUSTAMINE: Soovitatav ühekordneannus on 2,5 mg. 24 tunni jooksul ei tohimanustada üle 5 mg. Migreeni sümptomitetaasilmnemisel võib teise annusemanustada tingimusel, et intervall kaheannuse vahel on vähemalt 4 tundi.Patsiendile, kellele esimene annus eitoiminud, ei soovitata sama hoo puhulmanustamist jätkata.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Müokardiinfarkt või südame isheemiatõbi,Prinzmetali stenokardiat (koronaarnevasospasm), perifeersete veresoontehaigus või südame isheemiatõvegasarnased sümptomid. Anamneesis äge ajuvaskulaarne haigus või aju transitoorneisheemia. Ravile allumatu hüpertensioonining raske maksa- või neerupuudulikkusekorral.RISKID: Tohib kasutada ainult siis, kuimigreeni diagnoos on kindel. Ei tohi ravidahemipleegilist, basilaarset võioftalmopleegilist migreeni. Ebatüüpilistesümptomitega migreeni diagnoosigapatsientidel või haigetel, kellel ei ole varemmigreeni diagnoositud, peab enne peavaluravimist välistama raske neuroloogilisepatoloogia. Sarnaselt teiste5-hüdroksütrüptamiin-1 (5-HT1)retseptorite agonistidega ei tohi ilmaeelnevate uuringuteta manustadanaratriptaani patsientidele, kellel võiksoodata latentse südameveresoonkonnahaiguse esinemist. Samaaegselt eisoovitata manustada ergotamiini,ergotamiini derivaate (sh metüülsergiidi) jasumatriptaani.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, valu, pakitsus- jakuumustunne.KOOSTOIMED: Piiratud paljudetsütokroom P 450 isoensüümidehaaratusega metabolism lubab arvata, etolulised koostoimed naratriptaaniga onebatõenäolised.Naramig, Glaxo, Tabl. 2,5mg N2PropranoloolPropranololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika, täiendavaravimina hüpertroofilise kardiomüopaatiaja feokromotsütoomi korral, migreeniprofülaktika, essentsiaalne treemor.ANNUSTAMINE: Algul 40 mg 2...3 kordaVALUööp., annust tavaliselt suurendatakse kuni80 mg-ni 2...3 korda ööp.LASTELE: 1,5...2 mg/kg, jagatuna 3...4annuseks ööp.RASEDATELE: Tohib kasutada ainulthoolikal kasu ja riskide suhte kaalumisel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi mõne abiainesuhtes, väljendunud südamepuudulikkus,shokk, 2. või 3. astme AV blokaad,siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokaad, bradükardia (enneravi alustamist rahuoleku pulss alla 50löögi minutis), hüpotoonia, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (näiteksbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne ravi MAO inhibiitoritega (v.aMAO-B inhibiitorid). Propranoloolravisaavatele patsientidele on verapamiili- võidiltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide võiteiste antiarütmikumide (näiteksdisopüramiid) intravenoosne manustaminevastunäidustatud (v.a intensiivravis).RISKID: Diabeetikud, kelle veresuhkrutase on väga kõikuv (oht raskekujulisehüpoglükeemia tekkeks). Pikaajaline dieetja suur kehaline koormus (ohtraskekujulise hüpoglükeemia tekkeks).Maksafunktsiooni ja neerufhäirefunktsioonihäiretega patsiendid.KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,uimasus, segasus, närvilisus, higistamine,peavalu, unehäired, depressiivnemeeleolu, hirmuunenäod võihallutsinatsioonid, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Samaaegselpropranolooli, tritsüklilisteantidepressantide, barbituraatide jafenotiasiinide ning samuti nitroglütseriini(glütseroolnitraat), diureetikumide,vasodilataatorite ja teiste vererõhuravimitekasutamisel võib vererõhu langussuureneda. Indometatsiin võib vähendadavererõhku alandavat toimet. Tsimetidiintugevdab toimet.Propra-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.40mg N50, 100RisatriptaanRisatriptanumRAVIMITÜÜP: Migreenivastane aineNÄIDUSTUS: Auraga ja auratamigreenihoo ravi.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 10mg. Järgmise annuse võib manustadavähemalt 2 tunni möödudes; 24 tunnijooksul ei tohi võtta rohkem kui 2 annust.EAKATELE: Ohutust ja efektiivsust ei oleüle 65-a patsientidel süstemaatiliseltuuritud.LASTELE: Ei soovitata.

VALURASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Samaaegnemonoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritekasutamine; samuti juhul, kui MAOinhibiitorite ravi lõpetamisest on möödasvähem kui 2 näd. Raskemaksapuudulikkus, raskeneerupuudulikkus, läbipõetud ajuinsuldivõi peaaju transitoorne isheemia.Mõõdukalt raske või raske hüpertensioonja ravimata kerge hüpertensioon.Kinnitatud koronaararterite haigus, mhsüdame isheemiatõbi (stenokardia,müokardiinfarkt anamneesis, kindlakstehtud "vaikne" isheemia), südameisheemiatõvele viitavad kaebused jasümptomid või Printzmetali stenokardia.Perifeersete veresoonte haigused.RISKID: Ei tohiks manustada basilaarsevõi hemipleegilise migreeni korral,atüüpiliste peavalude korral, s.t midasaaks seostada potentsiaalselt raskehaigusega (nt insult, aneurüsmi ruptuur),mille puhul oleks tserebrovaskulaarnekonstriktsioon kahjulik. Sarnaselt teistele5HT1B/1D retseptori agonistidele ei tohiksrisatriptaani ilma eelneva seisundihindamiseta manustada patsientidele, kellepuhul on võimalik varjatud kujulsüdamehaiguse esinemine või kaasneb riskkoronaartõve tekkeks [näitekshüpertoonikud, diabeetikud, suitsetajadvõi nikotiiniasendaja kasutajad, üle 40-aastased mehed, menopausijärgses easnaised, Hisi kimbu parema/vasema sääreblokaadiga naised ja patsiendid, kellelesineb oluline perekonnaanamneeskoronaartõve osas]. Kasutamisel koosnaistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavate taimsete preparaatidega võibkõrvaltoimeid esineda sagedamini.KÕRVALTOIMED: Peavalu, paresteesia,vaimuteravuse vähenemine, treemor,palpitatsioonid, tahhükardia, kuumahood,ebamugavustunne kõris, düspnoe,iiveldus, oksendamine, suukuivus,kõhulahtisus, õhetushood, higistamine,lokaalne raskustunne, rindkerevalu,kõhuvalu.KOOSTOIMED: Kasutamine koosergotamiini, ergotamiini tüüpi ravimite (mhmetüülsergiid) või teiste 5HT1B/1Dagonistidega (näiteks sumatriptaan,zolmitriptaan, naratriptaan) suurendabaditiivsete toimete tõttu riskikoronaararteri vasokonstriktsiooni jahüpertensiivsete toimete tekkeks.Propranolooli samaaegsel manustamiselvõib risatriptaani kontsentratsioon plasmastõusta.Maxalt, MSD, P.o. lüof. 10 mg N2SumatriptaanSumatriptanumRAVIMITÜÜP: Selektiivne5-HT1-retseptori agonistNÄIDUSTUS: Migreen.ANNUSTAMINE: Ei tohi kasutadaprofülaktiliselt. Ravimit on soovitatavmanustada migreenihoo ilmnemiselvõimalikult varakult, kuid ravim on võrdselttoimiv ka manustatuna hoo igasstaadiumis. Tabletid: 50 mg, mõnedpatsiendid võivad vajada 100 mg suurustannust. Patsiendile, kellel esimene annusei toiminud, ei soovitata sama hoo puhulmanustamist jätkata. Max 300 mg 24 tunnijooksul. Ninasprei: 20 mg, mismanustatakse ühte ninasõõrmesse. Max24 tunni jooksul on 2 20 mg annustninasiseselt.LASTELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimiükskõik millise koostisaine suhtes.Eelnenud müokardiinfarkt, südameisheemiatõbi või sarnased sümptomid,Prinzmetal'i stenokardia (koronaarnevasospasm), perifeersete veresoontehaigus. Ei tohi manustada patsiendile,kellel on anamneesis äge aju vaskulaarnehaigus või aju transitoorne isheemia.Ravile allumatu hüpertensiooni korral onsumatriptaani kasutaminevastunäidustatud. Raskemaksapuudulikkus. Ergotamiini võiergotamiini derivaatide (sh metüülsergiidi)samaaegne kasutamine onvastunäidustatud. Ei tohi kasutada koosMAO inhibiitoritega ega 2 nädala jooksulpärast MAO inhibiitoritega ravi lõpetamist.RISKID: Ebatüüpiliste sümptomitegamigreeni diagnoosiga patsientidel võihaigetel, kellel varem ei ole migreenidiagnoositud, peab enne peavalu ravimistvälistama raske neuroloogilise patoloogiaolemasolu. Epileptiliste hoogudega võikrambiläve alandavate ajukahjustustegahaigetel tuleb kasutada ettevaatlikult.Kasutada ettevaatusega patsiendil, kellelon latentne isheemiatõbi või ohtkoronaarspasmi tekkeks. Sulfoonamiididesuhtes ülitundlikul patsiendil võib tekkidaallergiline reaktsioon, mis võib väljendudanahanähtudes või anafülaksias.KÕRVALTOIMED: Surisemistunne,pearinglus, unisus, manustamisjärgnevererõhu mööduv tõus, näopunetus,iiveldus ja oksendamine, valu, pakitsus-,kuuma-, raskus-, surve- või pigistustunne.KOOSTOIMED: Ergotamiini sisaldavatepreparaatidega samaaegne manustamineon vastunäidustatud. Võimalikekoostoimete tõttu on sumatriptaani jaMAO inhibiitorite samaaegne kasutamineon vastunäidustatud. Harva võivadkoostoimed tekkida sumatriptaani ja SSTIsamaaegsel manustamisel.MigreeniraviCinie, Zentiva, Tabl. 50 mg N2; 6; Tabl.100 mg N2; 6;Imigran, Glaxo, Ninasprei 20mg/annusesN1; Kaet. tabl. 50mg N2; Kaet. tabl.100mg N2Sumatriptan Actavis, Kaet. tabl. 50 mgN2, 6; Kaet. tabl. 100 mg N2Sumatriptan sandoz, Sandoz, Tabl. 50mg N2; Tabl. 100 mg N2;TopiramaatTopiramatumRAVIMITÜÜP: Migreenivastane aineNÄIDUSTUS: Partsiaalsed jageneraliseerunud epilepsiahoodtäiskasvanutel ja üle 2-a lastel. KrambidLennoxi-Gastaut' sündroomi korral.Topiramaat on näidustatud epilepsia raviksmonoteraapiana või kombinatsioonraviks.Migreeni profülaktika. Topiramaadikasutamist migreenihoogude raviks ei oleuuritud.ANNUSTAMINE: Päevane annus on 100mg/päevas jaotatuna 2manustamiskorraks. Ravi soovitataksealustada annusega 25 mg õhtul 1 näd.vältel. Annust võib igal näd. suurendada25 mg võrra päevas. Kui patsient sellistskeemi ei talu, võib annuseid suurendadapikema ajavahemiku järel. Mõnedelpatsientidel võib olla piisav annus 50mg/päevas. Uuritud on annuseid kuni 200mg/päevas.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuriski.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadimõne koostisaine suhtes.RISKID: Sõltumata sellest, kas patsiendilon esinenud krambihoogusid või mitte,tuleb epilepsiavastaste ravimite ärajätmiselannust järk-järgult vähendada, vastaseljuhul võivad krambihood taastekkida võinende sagedus suureneda. Muutumatulkujul topiramaat ja selle metaboliididerituvad peamiselt neerude kaudu.Eritumine sõltub neerufunktsioonist, kuidei sõltu patsiendi vanusest. Mõõduka võiraske neerupuudulikkusega patsientidepuhul võib tasakaalukontsentratsioonisaavutamine plasmas võtta aega 10...15päeva, normaalse neerufunktsioonigapatsientidel 4...8 päeva. Kunahemodialüüsitav, siis tuleb hemodialüüsipatsientidel protseduuri päeval manustadatäiendav annus kuni ½ päevasestraviannusest.Mõnedel patsientidel, eriti kui esinebeelsoodumus neerukivitõve tekkeks, onravi käigus suurenenud risk neerukivide jasellega seotud sümptomite tekkeks naguneerukoolik ja valud nimmepiirkonnas.205

MigreeniraviMaksapuudulikkuse korral peabtopiramaadi manustamisel olemaettevaatlik, kuna topiramaadi kliirens võibväheneda. Topiramaatravi ajal ontäheldatud meeleoluhäirete ja depressiooniesinemissageduse tõusu. Äge müoopia jasekundaarne suletud nurga glaukoom.Ravi ajal võib tekkida hüperkloreemiline,ilma anioonide vaheta metaboolneatsidoos (seerumi bikarbonaatide tase allanormi ilma respiratoorse alkaloosita). Kuipatsiendi kehakaal ravi ajal väheneb, võibsoovitada toidulisandite manustamist võirohkemat söömist.KÕRVALTOIMED: Kaalukaotus,somnolentsus, närvilisus, psühhomotoorneaeglus, segasus, anoreksia, mälu häired,kontsentratsiooni ja tähelepanu häired,depressioon.KOOSTOIMED: Fenütoiin jakarbamasepiin vähendavadplasmakontsentratsiooni. Lisamiseldigoksiinravile või selle ärajätmisel tulebrutiinselt kontrollida digoksiini tasetseerumis. Ei soovitata samaaegseltkasutada koos alkoholiga või koos KNSpidurdavate ravimitega. Liitiumi sisaldustplasmas tuleb topiramaadigakoosmanustamisel jälgida. Metformiinravisaavatel haigetel tuleb ravi alustamisel võilõpetamisel kontrollida veresuhkruväärtusi. Kooskasutamisel pioglitasoonigatuleb hoolikalt jälgida diabeediraviadekvaatsust. Kasutamisel koos teisteneerukivitõve teket soodustavate ravimite,võib suureneda neerukivitõve riski.Topamax, Johnson & Johnson, Tabl.25mg N60; Tabl. 50mg N60; Tabl. 100mgN60; Tabl. 200mg N60Topiramate Orion, Orion Pharma, Tabl.25 mg N60, 100; Tabl. 50 mg N60, 100;Tabl. 100 mg N60, 100; Tabl. 200 mgN60, 100Topiramate Sandoz, Sandoz, Tabl.25mg N60; Tabl. 50mg N60; Tabl. 100mgN60ZolmitriptaanZolmitriptanumRAVIMITÜÜP: Selektiivne5-HT1-retseptori agonistNÄIDUSTUS: Ägeda migreenihoo raviauraga ja aurata vormide korral.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus 2,5mg. Kui 2,5 mg annus ei andnud piisavatleevendust, tuleb järgnevat migreenihooguravida 5 mg annusega. Peavalutaastekkimisel on soovitatav 24 tunnijooksul mitte ületada annust 10 mg.EAKATELE: Efektiivsus ja ohutus üle 65-apatsientidel ei ole kindlaks määratud.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus ei olekindlaks määratud.206RASEDATELE: Kasutada ainult juhul, kuioodatav kasu ema tervisele ületabvõimaliku riski lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekomponendi suhtes, ravimatahüpertensioon, südame isheemiatõbi,koronaarne vasospasm/Prinzmetalstenokardia, anamneesis ajuinsult võitransitoorne isheemiline atakk (TIA).Vastunäidustatud patsientidele, keskasutavad samaaegselt ergotamiini,ergotamiini derivaate või teisi5-HT1-retseptori agoniste.RISKID: Tohib kasutada ainult migreenikorral. 5HT1B/1D agonistide kasutamiselon täheldatud sagedamini ajuverevalandusi, subarahnoidaalsetehemorraagiate, ajuinfarkti ja teisteajuveresoonkonna haiguste esinemist.Ravi ei tohi kasutada patsientidel, kellelesineb sümptomaatilineWolff-Parkinson-Whitei (WPW) sündroomvõi teised südame lisajuhteteedest tingitudrütmihäired.Väga harva võib esineda selle klassitoimeainete (5HT1B/1D agonistide)manustamisel koronaararterite vasospasm,stenokardia ja müokardiinfarkt. Südameisheemiatõve riskifaktoritega patsientideltuleks enne ravi alustamist 5HT1B/1Dagonistidega, k.a. zolmitriptaaniga,teostada eelnevalt vastavadkardiovaskulaarsüsteemi uuringud.Uuringutega pole siiski eelnevalt võimalikidentifitseerida kõiki südamehaigusi ningväga harvadel juhtudel on täheldatudtõsiseid kardiaalseid intsidente ka neilpatsientidel.Nagu ka teiste 5HT1B/1D agonistidepuhul, võib zolmitriptaani manustamiselesineda ebatüüpilisi aistinguid südamepiirkonnas. Kui ilmnevad valu rindkeres võiteised südame isheemiatõvele viitavadkaebused, ei tohi zolmitriptaanimanustamist jätkata enne, kui poleteostatud kardiovaskulaarsüsteemiuuringuid.Nagu ka teiste 5HT1B/1D agonistidekasutamisel, on zolmitriptaanimanustamisel täheldatud kerget mööduvatvererõhu tõusu nii eelnevalt diagnoositudhüpertensiooniga patsientidel kui ka neil,kellel eelnevat hüpertensiooni polediagnoositud. Väga harva on zolmitriptaanimanustamisest tingitud vererõhu tõuspõhjustanud tõsiseid tervisehäireid. Naguka teiste 5HT1B/1D agonistide kasutamiselon patsientidel harva esinenudanafülaktilisi/anafülaktoidseid reaktsioone.Triptaanide, SSRI jaserotoniini-norepinefriini tagasihaardeinhibiitorite (SNRI) kombineeritudkasutamisel on täheldatud serotoniinisündroomi teket. Serotoniini sündroom onpotentsiaalselt eluohtlik seisund, millegaVALUvõivad kaasneda vaimse seisundimuutused (nt agiteeritus,hallutsinatsioonid, kooma), autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus (nttahhükardia, labiilne vererõhk,hüpertermia), neuromuskulaarsed hälbed(nt hüperrefleksia, koordinatsioonipuudumine) ja/või seedetrakti häired (ntiiveldus, oksendamine, kõhulahtisus).Samaaegselt zolmitriptaani ja SSRI võiSNRI preparaati saavaid patsiente tulebhoolikalt jälgida, eriti ravi alustamisel ningannuse tõstmisel. Ägeda migreenihooravimi liigne kasutamine võib põhjustadapeavalude sagenemist, mis võib nõudaravi katkestamist. Fenüülketonuuriagapatsiente tuleb teavitada, et tabletidsisaldavad fenüülalaniini (aspartaamikomponenti).KÕRVALTOIMED: Pearinglus, unisus,kuumatunne, paresteesiad, iiveldus,suukuivus, lihasnõrkus, müalgia, asteenia,raskustunne jäsemetes, survetunnekurgus, kaelas, jäsemetes,rinnapiirkonnas.KOOSTOIMED: Teiste 5HT1B/1Dagonistide samaaegset kasutamist kooszolmitriptaaniga 12 tunni jooksul tuleksvältida.Kirjeldatud on eluohtliku sündroomi tekettriptaanide, SSRI (nt fluoksetiin,paroksetiin, sertraliin) ningserotoniini-norepinefriini tagasihaardeinhibiitorite (SNRI) (nt venlafaksiin,duloksetiin) kombineeritud kasutamisel.Uuringud tervetel vabatahtlikel kinnitavad,et farmakoloogiliselt ja kliiniliselt puudubzolmitriptaanil koostoime ergotamiiniga,ehkki koronaarse vasospasmi suurenenudrisk on teoreetiliselt võimalik.Moklobemiidi (MAO-A spetsiifilineinhibiitor) manustamise järgselt ontäheldatud zolmitriptaani AUC väärtustekerget tõusu (26%) ja tema aktiivsemetaboliidi kolmekordset AUC väärtusetõusu. Seetõttu on patsientidel, keskasutavad MAO-A inhibiitoreid, lubatudööpäevaseks zolmitriptaani max. ööp.annuseks 5 mg. P450 inhibiitori,tsimetidiini manustamisel pikeneszolmitriptaani poolväärtusaeg plasmas44% ning AUC väärtus tõusis 48%. Lisakskahekordistusid aktiivse N-desmetüleeritud metaboliidi 18C91poolväärtusaeg ja AUC. Tsimetidiinikasutavatele patsientidele on soovitatavmax. ööp. annus 5 mg. Võttes arvesseüldist koostoimete profiili, ei ole välistatudkoostoimed tsütokroom P450 isoensüümCYP1A2 inhibiitoritega. Seetõttu onsoovitatav zolmitriptaani ööp. annusevähendamine samatüübiliste ainete nagufluvoksamiini, antibakteriaalsetekinoloonide k.a. tsiprofloksatsiinikasutamise korral. Nagu ka teiste

SKELETI-LIHASSÜSTEEM5HT1B/1D agonistide kasutamisel onvõimalik koostoime naistepunaga(Hypericum perforatum), mille puhul võibilmneda kõrvaltoimete sagenemine.Zomig, AstraZeneca, Suus disp. tabl. 2,5mg N2Mittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedMittesteroidsedpõletiku- javaluvastasedDeksketoprofeenDexketoprofenumRAVIMITÜÜP: Propioonhappe derivaadidNÄIDUSTUS: Nõrga kuni mõõduka valusümptomaatiline ravi, sh lihas-skeleti valu,düsmenorröa, hambavalu.ANNUSTAMINE: 12,5 mg iga 4...6 tunnijärel või 25 mg iga 8 tunni järel. Ööp.annus ei tohi ületada 75 mg.EAKATELE: Ööp. annus 50 mg.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõnemuu MSPVA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Patsiendid, kellel sarnasetoimega ained (nt aspiriin ja teisedMSPVA-d) põhjustavad astmahooge,bronhospasmi, ägedat riniiti, urtikaariat võiangioneurootilist turset, gastrointestinaalsehaavandi esinemine või kroonilinedüspepsia anamneesisga,gastrointestinaalne verejooks või mõnemuud verejooksu esinemine võiveritsushäired, Crohni tõbi või haavandilinekoliit anamneesis, bronhiaalastmaanamneesis, raske südamepuudulikkus,mõõduka kuni raske neerufunktsioonihäirega patsiendid, raskemaksafunktsiooni häirega patsiendid,hemorraagiline diatees või muudekoagulatsioonihäired, rasedus jaimetamine.RISKID: Ohutu kasutamine lastel ei olekindlaks tehtud. Manustada ettevaatlikultallergiliste seisundite anamneesigapatsientidele. Kõik mitteselektiivsedMSPVA-d võivad inhibeeridatrombotsüütide agregatsiooni ja pikendadaveritsusaega prostaglandiinide sünteesiinhibeerimise kaudu. Nagu teisedMSPVA-d, võib ta põhjustada vähestmaksafunktsiooni näitajate tõusu. Võibmaskeerida infektsioonhaigustesümptomeid. Võib põhjustada naistefertiilsuse häireid ja pole soovitatavrasestumiskavatsusega naistel.KÕRVALTOIMED: Neutropeenia,trombotsütopeenia, anafülaktilinereaktsioon, unehäired, ärevus, peavalu,pearinglus nägemise ähmastumine,peapööritus, tinnitus, iiveldus ja/võioksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus,lööve, urtikaaria, akne.KOOSTOIMED: Mittesoovitatavadkombinatsioonid: Teised MSPVA-d, kaasaarvatud salitsülaatide suured annused.Suukaudsed antikoagulandid: suukaudseantikoagulandi hemorraagilise toimesuurenenud risk (deksketoprofeeni suurplasmavalkudega seostumise jatrombotsüütide funktsiooni inhibeerimisening gastroduodenaalse limaskestakahjustuse tõttu). Hepariinid: suurenenudverejooksu risk (trombotsüütidefunktsiooni inhibeerimise jagastroduodenaalse limaskesta kahjustustetõttu). Liitium (kirjeldatud mitmeMSPVA-ga): MSPVA-d tõstavad vereliitiumitaset, mis võib jõuda toksilisteväärtusteni (vähenenud liitiumiekskretsioon neerude kaudu).Metotreksaat kasutatuna suurtes annustes15 mg/nädalas või rohkem: suurenenudmetotreksaadi hematoloogiline toksilisustema renaalse kliirensi vähenemise tõttupõletikuvastaste ainete toimel üldiselt.Hüdantoiinid ja sulfoonamiidid: nenderavimite toksilised toimed võivadtugevneda.Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:Diureetikumid, AKE inhibiitorid jaangiotensiin II retseptori antagonistid:võib vähendada diureetikumide jaantihüpertensiivsete ravimite toimet.Metotreksaat kasutatuna väikestesannustes, alla 15 mg/nädalas: suurenenudmetotreksaadi hematoloogiline toksilisustema renaalse kliirensi vähenemise tõttupõletikuvastaste ainete toimel üldiselt.Pentoksifülliin: suurenenud verejooksurisk.Zidovudiin: suurenenud toksilisuse riskerütrotsüütide reale toime kauduretikulotsüütidele raske aneemiaga nädalaega pärast MSPVA-ga alustamist.Beetablokaatorid: ravi MSPVA-dega võiblangetada nende antihüpertensiivsettoimet inhibeerides prostaglandiinisünteesi. Tsüklosporiin ja takroliim:MSPVA-d võivad suurendadanefrotoksilisust neeru prostaglandiinidepoolt vahendatud toime kaudu.Trombolüütikumid: suurenenud verejooksurisk. Südameglükosiidid: MSPVA-d võivadsuurendada plasma glükosiididekontsentratsiooni.Dolmen, Berlin-Chemie, Tabl. 25mg N10DiklofenakDiclofenacumRAVIMITÜÜP: Äädikhappe derivaadid janende sarnased ainedNÄIDUSTUS: Valu. Reumaatilisedhaigused.ANNUSTAMINE: Ööp. annus on 50...150mg, jaotatuna 2...3 ossa. Kergemateljuhtudel piisab tavaliselt 75...100 mg-st.Primaane düsmenorröa: ööp. annus50...150 mg, vajadusel saab seda207

Mittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedSKELETI-LIHASSÜSTEEMsuurendada paari menstruatsioonitsüklivältel kuni 200 mg ööp. Ravi tulebalustada esimeste sümptomite ilmnemiselja sõltuvalt seisundist jätkata paari päevajooksul. Tablette tuleb sisse võttavedelikuga enne sööki.LASTELE: Üle 1-a. lastele ja noorukitelemanustatakse ravimit sõltuvalt haiguseraskusest 0,5...2 mg/kg ööp. jagatuna2...3 üksikannuseks. Juveniilsereumatoidartriidi korral võib annustsuurendada max. kuni 3 mg/kg, osadeksjagatuna. Max. ööp. annust 150 mg ei tohiületada.Suposiidid ja süstelahus on alla 18.avastunäidustatud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseesimese kahe trimestri jooksul, väljaarvatud juhul kui loodetav kasu emalepeaks üles kaaluma potentsiaalsed ohudlapsele.Manustamine rinnaga toitmise ajal onvastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Anamneesisvarasema MSPVA-de kasutamisega seotudseedetrakti verejooks või perforatsioon.Äge või anamneesis korduv seedetraktihaavand/verejooks (kaks või enam kindlathaavandumise või verejooksu juhtu).Raseduse viimane trimester. Raskemaksa-, neeru- ja südamepuudulikkus.Vastunäidustatud neile, kellel astma,urtikaaria või ägeda nohu hooge kutsuvadesile atsetüülsalitsüülhape või teisedMSPVA-d.RISKID: Kõigi MSPVA-de, sh diklofenakipuhul on teatatud seedetraktiverejooksust, haavandist võiperforatsioonist, mis võib osutudafataalseks ja mis võivad tekkida ükskõikmillises ravi faasis ilma eelnevatesümptomiteta või kui patsiendil ei oleanamneesis esinenud raskeid seedetraktisümptomeid. Raskemad tagajärjed võivadtekkida just eakamatel patsientidel. Kuiravimi manustamise ajal on tekkinudseedetrakti verejooks või haavand, tulebravimi kasutamine kohe lõpetada.MSPVA-de kasutamisel on esinenud vägaharva tekkinud tõsised nahakahjustused,milledest mõned võivad lõppeda surmaga,sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit,Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksilineepidermaalne nekrolüüs. Suurim risknahareaktsioonide tekkeks on varasesravijärgus: enamusel juhtudest tekibreaktsioon ravi esimesel kuul.Manustamine tuleb katkestada kohe, kuiilmneb nahalööve, limaskesta kahjustusedvõi mõni muu ülitundlikkuse sümptom.Sarnaselt teistele MSPVA-dele võivadallergilised reaktsioonid harvadel juhtudeltekkida (sh anafülaktilised/anafülaktoidsedreaktsioonid) diklofenakiga ka siis, kui208ravimit pole varem kasutatud. Omafarmakodünaamilistest omadustesttingituna võib diklofenak sarnaselt teisteleMSPVA-dele maskeerida põletikusümptomeid.Kõrvaltoimeid saab vähendada kasutadesminimaalset efektiivset annust võimalikultlühikese aja jooksul, mis sümptomitekontrollimiseks vajalik. Diklofenakikasutamise ajal peab vältima teisteMSPVA-de sh selektiivsetetsüklooksügenaas-2 inhibiitorite kasutamisttõendamata sünergistliku koostoime jatäiendavate kõrvaltoimete riski tõttu.Vanuritel on MSPVA-de kasutamisesttingitud kõrvaltoimete (eriti seedetraktiverejooks ja perforatsioon, mis võiblõppeda letaalselt) esinemissageduskõrgem.Vastavalt üldisele ravipraktikalesoovitatakse eakatele patsientidele ravimitmanustada ettevaatusega. Eelkõigesoovitatakse minimaalset efektiivsetannust kasutada nõrgestatud või väikesekehakaaluga eakatel patsientidel.Patsientidel, kellel on astma, sesoonneallergiline nohu, ninalimaskesta turse (ntninapolüübid), KOK või hingamisteedekroonilised infektsioonid (eriti allergilisenohu sarnaste sümptomitega), esinebsagedamini MSPVA-de vastu reaktsioonenagu astma ägenemine (nnanalgeetikumidetalumatus/analgeetikum-astma), Quincke?iödeemi või urtikaariat. Seepärast on nendepatsientide puhul vajalikud erilisedettevaatusabinõud (valmisolekhädaolukorraks). Sama kehtib kapatsientide kohta, kes on allergilisedteistele toimeainetele, nt on varemtekkinud nahareaktsioonid, pruritus võiurtikaaria.Hoolikas jälgimine ja nõustamine onvajalikud patsientide puhul, kellel onanamneesis MSPVA-de kasutamisegaseotud hüpertensioon ja/või kerge kunimõõdukas südame paispuudulikkusvedeliku retentsiooni ja tursetega.Kliinilised uuringud ja epidemioloogilisedandmed lubavad oletada, et diklofenakikasutamine, eriti suurtes annustes (150mg päevas) ja pika-ajaliselt võib ollaseotud arteriaalse tromboosi juhtude (ntmüokardiinfarkt ja insult) vähesekõrgenenud riskiga. Mitteravitudhüpertensiooni, südame paispuudulikkuse,südame isheemiatõve, perifeersete arteritehaiguse ja/või tserebrovaskulaarsehaigusega patsientidel tohib diklofenakkikasutada ainult pärast põhjalikkukaalutlust. Kardiovaskulaarsete haigusteriskifaktoritega (sh hüpertensioon,hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine)patsientidel tohib pika-ajalist ravi alustadapärast põhjalikku kaalutlust. Hoolikasjälgimine on vajalik diklofenaki määramiselhäirunud maksafunktsioonigapatsientidele, sest nende seisund võibhalveneda.Kui maksafunktsiooni kahjustus säilub võisüveneb, või kui tekivad muud häired(eosinofiilia, nahalööbed), tuleb ravikatkestada. Diklofenaki kasutamisega võibalata ilma prodromaalsümptomitetahepatiit. Ettevaatlikult tuleb kasutadamaksa porfüüria korral, sest ravim võibprovotseerida hoogu. Seoses MSPVA-de,sh diklofenaki raviga on teatatudvedelikupeetusest ja tursetest, mistõttu oneriline ettevaatus vajalik südame- janeerufunktsiooni häirega, anamneesishüpertensiooniga ning eakate patsientidepuhul, samaaegsel diureetikumidekasutamisel või neerufunktsioonimärkimisväärselt mõjutava ravimikasutamisel ja ükskõik millisel põhjuseltekkinud rakuvälise vedeliku mahu oluliselanguse korral (näiteks enne või pärastsuurt operatsiooni). Nimetatud juhtudeltuleb jälgida neerufunktsiooni. Ravikatkestamisel taastub tõenäoliselt ravieelne seisund. Kui diklofenakimanustatakse pikema aja vältel, tulekssarnaselt teistele MSPVA-dele jälgidaverepilti. Hoolikas jälgimine on vajalik kaverehüübimishäiretega patsientide puhul,kuna diklofenak võib pöörduvaltinhibeerida trombotsüütide agregatsiooni.Sarnaselt teiste MSPVA-dega võibdiklofenaki kasutamine mõjutada naiseviljakust ega ole soovitatav naisele, kessoovib rasestuda. Naised, kellel onprobleeme rasestumisega või kelleletehakse viljakusuuringuid, peaksidkaaluma diklofenaki kasutamiselõpetamist.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,düspepsia, valu epigastrumis, meteorism,isutus, transaminaaside aktiivsusesuurenemine, nahalööve.KOOSTOIMED: Koosmanustamiselliitiumipreparaatide või digoksiinigasuurendada viimaste kontsentratsiooniplasmas. Vähendab diureetikumide jaantihüpertensiivsete ravimite toimet.Ettevaatlik tuleb olla juhtudel, kus MSPVaineid manustatakse vähem kui 24 tundienne või pärast metotreksaati, sestviimase sisaldus plasmas ja tema toksilisusvõivad suureneda. MSPV ravimite toimeprostaglandiinidesse neerus võibsuurendada tsüklosporiini nefrotoksilisust.Diklofenaki ja kaaliumi säästvatediureetikumide koosmanustamine võibpõhjustada hüperkaleemiat, mistõttu onvajalik kontrollida kaaliumi väärtusi.Antikoagulandid: MSPVA-d võivadsuurendada antikoagulantide (näiteksvarfariin) toimet. Kuigi kliiniliste uuringute

SKELETI-LIHASSÜSTEEMMittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedpõhjal ei mõjuta diklofenakantikoagulantide toimet, on diklofenaki jaantikoagulantravi samaaegsel kasutamiselüksikutel juhtudel kirjeldatud verejooksudesagenemist. Seetõttu tuleksantikoagulantravi saavaid patsientepidevalt jälgida. Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid ja SSRI:suurenenud risk seedetrakti verejooksuks.Diabeediravimid: Samaaegse ravi korralettevaatusabinõuna soovitatav kontrollidavere glükoosisisaldust. Tsüklosporiin:sarnaselt teiste MSPVA-dega võibdiklofenak suurendada tsüklosporiininefrotoksilisust mõjutades renaalseidprostaglandiine. Seetõttu tuleb kasutadadiklofenaki tavalisest väiksemaid annuseid.Kinoloonirea antibiootikumid:üksikjuhtudena on kirjeldatudkrambihoogude teket, mis võib olla seotudkinoloonide ja MSPVA-de samaaegsekasutamisega.Cataflam, Novartis, Tabl. 50mg N20Diclac, Sandoz, Ret. tabl. 75mg N20, 100;Ret. tabl. 100 mg N20, 50; Ret. tabl.150mg N20, 100; Supp. 100mg N10; Inj.25 mg/ml 3ml N5Dicloberl, Berlin-Chemie, Ret. caps.100mg N20, 50; Inj. 75 mg /3ml N5Diclofenac-ratiopharm, ratiopharm,Enterotabl. 50mg N20, 50; Modif. tabl.150mg N20, 50; Supp. 50mg N10; Supp.100mg N10; Inj. 75mg/2ml N10Diclomelan, Lannacher, Tabl. 50mg N10;Ret. tabl. 100 mg N30; Supp. 100mg N6Naklofen, KRKA, Modif. caps. 75mg N20;Supp. 50mg N10Olfen, Mepha, Gastroresist. tabl. 50mgN20; Ret. tabl. 75mg N30; Ret. caps.100mg N20; Inj. 75 ml /2ml 2ML N5;Rektaalcaps. 100 mg N 5; Rektaalcaps. 50mg N10;Voltaren, Novartis, Enterotabl. 25mgN30; Ret. tabl. 100mg N30; Inj. 75mg/3ml N5Diklofenak,misoprostoolDiclofenacum, misoprostolumRAVIMITÜÜP: Äädikhappe derivaadid janende sarnased ainedNÄIDUSTUS: Valu ja reumaatilistehaiguste sümptomaatiline ravi patsientidel,kellel on oht MSPV ainest põhjustatudpeptilise haavandi tekkeks.ANNUSTAMINE: 50mg/0,2mg (1 tabl.)2...3 korda päevas, söögi ajal. Tablette eitohi närida, purustada ega lahustada.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus onkindlaks tegemata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Äge või anamneesiskorduv seedetrakti haavand/verejooks(kaks või enam kindlat haavandumise võiverejooksu juhtu) või perforatsioon võimõni muu verejooks (shtserebrovaskulaarne verejooks). Rasedusvõi planeeritav rasedus. Rinnaga toitmine.Ülitundlikkus TA-te või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes. Ristuv ülitundlikkusASH ja teiste MSPVA-de suhtes.Operatsioonieelne valuravi pärgarterishunteerimise (CABG) korral. Raske neeruvõimaksapuudulikkus. Raskesüdamepuudulikkus.RISKID: Vältida tulebdiklofenaki/misoprostooli kasutamist koosteiste MSPVA-dega (sh COX-2inhibiitoritega).Diklofenakki/misoprostooli ei tohikasutada rasestumisvastaseid vahendeidmittekasutavad fertiilses eas naised.Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutadesminimaalset efektiivset annust võimalikultlühikese aja jooksul, mis sümptomitekontrollimiseks vajalik. Kliinilised uuringudja epidemioloogilised andmed lubavadoletada, et diklofenaki kasutamine, eritisuurtes annustes (150 mg päevas) japikaajaliselt võib olla seotud tõsistearteriaalse tromboosi juhtude (ntmüokardiinfarkt või insult) vähese riskiga.Kardiovaskulaarsete haigusteriskifaktoritega patsientidel, mitteravitudhüpertensiooni, südame paispuudulikkuse,südame isheemiatõve, perifeersete arteritehaiguse ja/või tserebrovaskulaarsehaigusega patsientidel tohib diklofenakkikasutada ainult pärast põhjalikkukaalutlust. Sarnaselt teistele MSPVA-delevõib ravim põhjustada trombotsüütideagregatsiooni vähenemist ja pikendadaveritsusaega. Eriline ettevaatus on vajalikhematoloogiliste häirete,koagulatsioonihäirete või anamneesistserebrovaskulaarse verejooksugapatsientide puhul. Hüpertensioonigapatsientidel tuleb MSPVA-sid, kaasaarvatud diklofenakki/misoprostooli,kasutada ettevaatusega. Ravi algusesdiklofenaki/misoprostooliga ja koguravikuuri vältel tuleb hoolikalt jälgidavererõhku.MSPVA-d (sh diklofenak/misoprostool)võivad põhjustada tõsiseid seedetraktikõrvaltoimeid, sh põletik, veritsus,haavandumine ja mao, peensoole võijämesoole perforatsioonid, mis võivadosutuda ka surmavateks. MSPVA-dekasutamisel on kõige suurem oht nendeseedetrakti tüsistuste tekkimisekspatsientidel, keda ravitakse suuremateannustega, eakatel patsientidel,kardiovaskulaarsete haigustegapatsientidel, samaaegselt ASH kasutavatelpatsientidel või patsientidel, kellel onpraegu või on olnud varem anamneesisseedetrakti haigused, nagu haavandumine,seedetrakti veritsus või põletikulisedseisundid. Ettevaatlik tuleb olla patsientidepuhul, kes saavad samaaegselt ravimeid,mis võivad suurendada haavandi võiseedetrakti verejooksu tekkeriski, nagukortikosteroidid, antikoagulandid (ntvarfariin), SSRI või trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid (nt ASH).Ettevaatus on vajalik seedetraktihaigustega patsientidel (nt haavandilinekoliit, Crohn?i tõbi), sest ravi võibhaigusprotsessi ägestada. Ettevaatus onvajalik eakatel patsientidel jakortikosteroididega, teiste MSPVA-dega võiantikoagulantidega ravitud patsientidepuhul.Harva võivad MSPVA-d (shdiklofenak/misoprostool) põhjustadainterstitsiaalset nefriiti, glomerulonefriiti,papillaarset nekroosi ja nefrootilistsündroomi.Neeru-, südame- võimaksapuudulikkusega patsientide puhul onvajalik ettevaatus, kuna MSPVA-de (shdiklofenaki/misoprostooli) kasutamine võibpõhjustada neerufunktsiooni halvenemist.Ettevaatlik tuleb olladiklofenak/misoprostool-ravi alustamiselpatsientidel, kellel on raskedehüdratatsioon. Ettevaatlik soovitatakseolla ka neeruhaigusega patsientideravimisel. Kasutada tuleb võimalikultväikeseid annuseid ja jälgida tulebneerufunktsiooni.Nagu ka teiste MSPVA-de metaboliitidepuhul, mida eritatakse neerude kaudu,tuleb märkimisväärse neerufunktsioonikahjustusega patsiente hoolikalt jälgida.Seoses MSPVA-de (shdiklofenaki/misoprostooli) kasutamisegaon väga harva täheldatud raskeid jamõnikord isegi surmavaidnahareaktsioone, sh eksfoliatiivnedermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom jaepidermise toksiline nekrolüüs. MSPVA-dvõivad bronhiaalastmat ja allergilisi haigusipõdevatel patsientidel põhjustadabronhospasmi.Kõiki patsiente, keda ravitakse pika ajavältel MSPVA-dega, tuleb vastavalt jälgida(näiteks neeru- ja maksafunktsiooninäitajad ning vere vormelementide arv).Valuvaigistite/põletikuvastaste ravimitesuurte annuste pikaaegsel kasutamiselvõib tekkida peavalu, mille raviks ei tohikasutatava ravimi annust suurendada.Preparaat võib maskeerida palavikku janiiviisi varjata infektsiooni. Tabletidsisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel ontegemist selliste harvaesinevate pärilikehaigustega nagu galaktoosi talumatus,Lapp-laktaasi defitsiit võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, eitohi antud ravimit kasutada.209

Mittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedSKELETI-LIHASSÜSTEEMKÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhukinnisus, kõhulahtisus, pearinglus,duodeniit, düspepsia, röhitsused,ösofagiit, meteorism, gastriit, peavalu,iiveldus ja oksendamine.KOOSTOIMED: Atsetüülsalitsüülhape:ASH ja diklofenaki/misoprostoolisamaaegne manustamine ei olesoovitatav.Antatsiidid võivad pikendada diklofenakiimendumisaega. On teada, etmagneesiumi sisaldavad antatsiididsüvendavad misoprostoolist tingitudkõhulahtisust.Antikoagulandid: Kuna preparaat võibpärssida trombotsüütide agregatsiooni,tuleb olla ettevaatlik koosmanustamiselantikoagulantidega. MSPVA-d võivadvõimendada antikoagulantide (näiteksvarfariin), trombotsüütide agregatsiooniinhibiitorite (näiteks ASH) ja SSRI toimet,suurendades seeläbi seedetraktiverejooksu tekkeriski.Kõrgvererõhutõvevastased ravimid, shdiureetikumid, AKE inhibiitorid jaangiotensiin II antagonistid: MSPVA-dvõivad nõrgendada diureetikumide jateiste kõrgvererõhutõvevastaste ravimitetoimet.Neerufunktsiooni kahjustusegapatsientidel (nt dehüdratsioonigapatsiendid või neerukahjustusega eakadpatsiendid) võib AKE inhibiitori võiangiotensiin II antagonisti jatsüklooksügenaasi pärssivate ravimitekoosmanustamise tagajärjelneerufunktsioon veelgi halveneda, kuidsee on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tulebsellist ravimkombinatsiooni manustadaettevaatusega (eriti vanuritele). Patsiendidpeavad olema adekvaatselt hüdreeritud jatuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimistpärast samaaegse ravi alustamist ningedaspidi perioodiliselt. Kortikosteroidid:MSPVA-de samaaegne kasutamine kooskortikosteroididega võib suurendadaseedetrakti haavandumise või verejooksutekkeriski ja kõrvaltoimete üldistesinemissagedust.Tsüklosporiin: manustamine koostsüklosporiiniga võib suurendada viimasenefrotoksilist toimet. Digoksiin: Patsiente,kes saavad samaaegselt digoksiini jadiklofenakki/misoprostooli, tuleks jälgidavõimaliku digoksiinimürgistuse suhtes.Hüpoglükeemilised ravimid: MSPVA-gasamaaegsel manustamisel täheldatudmuutusi suukaudselt manustatavatehüpoglükeemiliste ravimite toimes.Metotreksaat: Metotreksaadi ja MSPVA-de(sh diklofenaki/misoprostooli) samaaegselmanustamisel soovitatakse olla ettevaatlik,kuna MSPVA-de manustamine võibpõhjustada metotreksaadiplasmakontsentratsiooni suurenemist.210Takroliimus: MSPVA-de manustamisel koostakroliimusega võib suurendadanefrotoksilisuse oht. Kinoloonreaantibiootikumid: uuringud loomadelviitavad sellele, et MSPVA-d võivadsuurendada riski kinoloonreaantibiootikumidest põhjustatud krampidetekkeks.Mifepristoon: MSPVA-d ei tohi kasutada8-12 päeva pärast mifepristoonikasutamist, kuna MSPVA-d võivadvähendada mifepristooni toimet.Arthrotec, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 50mg+0,2mg N60;EtorikoksiibEtoricoxibumRAVIMITÜÜP: MSPVA, koksiibNÄIDUSTUS: Osteoartroosi,reumatoidartriidi, anküloseeriva spondüliidining ägeda podagrahooga seotud valu japõletikunähtude sümptomaatiliseks raviks.ANNUSTAMINE: Osteoartroos:soovitatav annus on 30 mg üks kord ööp.Mõnedel patsientidel, kes ei olesaavutanud haigusnähtude piisavatvähenemist, võib tugevama toime tagadaannuse suurendamine 60 mg-ni üks kordpäevas. Kui ravitoime ei suurene, tulebkaaluda muid ravivõimalusi.Reumatoidartriit: Soovitatav annus on 90mg 1 kord ööp. Äge podagrahoog:Soovitatav annus on 120 mg 1 kord ööp.Etorikoksiibi 120 mg tohib kasutada ainultägeda valu perioodil. Osteoartroosi ravikskasutatav annus ei tohi olla suurem kui 60mg ööp. Reumatoidartriidi jaanküloseeriva spondüliidi raviks kasutatavannus ei tohi olla suurem kui 90 mg ööp.Ägeda podagrahoo raviks kasutatav annusei tohi olla suurem kui 120 mg ööp., max.ravi kestus 8 ööpäeva. Anküloseerivspondüliit: Soovitatav annus on 90 mg ükskord ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Peptilisehaavandi või seedetrakti verejooksuesinemine. Patsiendid, kellel on ASH võiteiste MSPV ravimite, sh COX-2(tsüklooksügenaas-2) inhibiitoritemanustamise järel tekkinud bronhospasm,äge nohu, ninapolüübid, angioneurootilineturse, nõgestõbi või allergilist tüüpireaktsioonid. Rasedus ja imetamine.Rasked maksafunktsiooni häired. Lapsedja alla 16-aastased noorukid. Põletikulinesoolehaigus. Südame paispuudulikkus.Hüpertensiooniga patsiendid, kellevererõhk on püsivalt üle 140/90mmHg jaei ole raviga hästi kontrollitud. Südameisheemiatõbi, perifeersete arterite haigusja/või tserebrovaskulaarne haigus.RISKID: Toime seedetraktile. Kliiniliseduuringud viitavad, et COX-2 selektiivseteinhibiitorite ravimrühm võib olla seotudtrombootiliste kõrvaltoimete (eritimüokardiinfarkti ja insuldi) riskigavõrreldes platseebo ja mõnedeMSPVA-dega. Renaalsetelprostaglandiinidel võib ollaneeruperfusiooni säilitamiselkompensatoorne roll. Tähelepanu!Etorikoksiibi ei tohi kasutadahüpertensiooniga patsientidel, kellevererõhu väärtused on püsivalt kõrgemadkui 140/90 mmHg ja kelle hüpertensioonei ole raviga piisavalt kontrollitud. Kõikidelpatsientidel, kes alustavad ravietorikoksiibiga, tuleb vererõhku jälgida 2nädala jooksul pärast ravi alustamist ningseejärel perioodiliselt.KÕRVALTOIMED: Tursed/vedelikupeetus, pearinglus, peavalu,hüpertensioon, kõhuvalu, kõhupuhitus,kõrvetised, kõhulahtisus, düspepsia,ebamugavustunne ülakõhus, iiveldus,jõetus/väsimus, gripitaoline haigus.KOOSTOIMED: MSPVA-d võivadvähendada diureetikumide ja teisteantihüpertensiivsete ravimite toimet. Kuiginende ravimite koostoimet etorikoksiibigaei ole uuritud, võib tsüklosporiini võitakroliimuse manustamine koosMSPVA-dega suurendada esimestenefrotoksilist toimet. MSPVA-d vähendavadliitiumi eritumist neerude kaudu, milletagajärjel suureneb liitiumiplasmakontsentratsioon.Arcoxia, MSD, Tabl. 60 mg N7, 14, 28;Tabl. 90 mg N7, 14, 28; Tabl. 120 mg N7,14, 28IbuprofeenIbuprofenumRAVIMITÜÜP: Propioonhappe derivaadidNÄIDUSTUS: Nõrk kuni mõõdukas valu,reumaatilised haigused, düsmenorröa.ANNUSTAMINE: Reumatoidartriit jaartroos: 400 mg 3 korda ööp., raskemateljuhtudel ja haiguse ägenemisel 600 mg 3korda ööp. (max ööp. annus 2400 mg).Äge podagra: 400...800 mg 3 korda ööp.Muud põletikuvastast ja valuvaigistavatravi nõudvad sidekoehaigused: 600...2400mg ööp. Äge luu- ja lihasvalu,operatsiooni- või traumajärgne valu: 400mg 3...4 korda ööp. Ägeda valu korral:vajadusel 600 mg 3 korda ööp., algannus800 mg. Hooti esinev valu: 400 mg 3korda ööp. Migreeni korral: 400 mg 3korda ööp. ja hoo leevendamiseks 400mg...800 mg vahetult pärast esimestesümptomite ilmnemist. Max 2400 mg ööp.Düsmenorröa: 400 mg 3 korda ööp.

SKELETI-LIHASSÜSTEEMMittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedLASTELE: 20...40 mg/kg ööp., jagatuna3...4 annuseks.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Ülitundlikkus ASH suhtes või MSPVravimitega seotud bronhospasm, astma,riniit või nõgeslööve. Äge seedetraktihaavand. Kui patsiendil on anamneesishaavandtõbi ja/või seedetrakti verejooks,peab kasutamisel olema eriti ettevaatlik.Maksatsirroos, raske südamepuudulikkusvõi raske neeruhaigus. Vastunäidustatudalates raseduse 20ndast nädalast.RISKID: Haigetel, kes pidevalt kasutavadsuurtes annustes, võib esineda seedetraktiverejooksu, haavandeid ja perforatsioone.Astmahaigetega tuleb olla ettevaatlik.Tuleb olla ettevaatlik ka vanuritel janõrgenenud neeru- ja maksafunktsioonigahaigetel, samuti hüpertensiooniga jasüdamepuudulikkusega haigetel.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu, kõrvetised,iiveldus, oksendamine, seedehäired,kõhulahtisus, isutus, kõhukinnisus,suulimaskesta põletik, kõhupuhitus jagaasivalud, peavalu, uimasus, närvilisus,nõrkustunne, väsimus, unetus, halbenesetunne, nahasügelus, urtikaaria,nahalööve, fotosensibilisatsioon,epidermise nekrolüüs, multiformneerüteem,KOOSTOIMED: Teiste MSPV ravimitegasamaaegset kasutamist ei soovitata, kunaseedetrakti kõrvaltoimete oht suureneb.Varfariini või teiste suukaudseteantikoagulantide ja ibuprofeeni samaaegnekasutamine lisab seedetrakti verejooksuriski. Aeglustab liitiumi eritumist neerudekaudu, mistõttu plasma liitiumikontsentratsioon suureneb. Võivadnõrgendada paljude vererõhku alandavateravimite nagu beetablokaatorite ja AKEinhibiitorite toimet. Diureetikumidsuurendavad põletikuvastaste ravimitenefrotoksilist toimet. MSPV ravimidnõrgendavad digoksiini eliminatsioonineerudest, mille tõttu suureneb digoksiinisisaldus seerumis.Burana, Orion Pharma, Tabl. 400mg N30Ibumax, Vitabalans, Tabl. 400mg N30,100; Tabl. 600mg N30, 100Ibumetin, Nycomed, Tabl. 400mg N30,50, 100; Tabl. 600mg N50, 100Ibuprofen lannacher, Lannacher, Tabl.400mg N30; Tabl. 600mg N30IndometatsiinIndometacinumRAVIMITÜÜP: Äädikhappe derivaadid janende sarnased ainedNÄIDUSTUS: Valu. Reumaatilisedhaigused.ANNUSTAMINE: Soovitatav päevaseannuse vahemik 50...150 mg 1...3 kordapäevas. Erandjuhtumitel võib päevastsuurimat annust lühiaegselt suurendadakuni 200 mg, sellist annust ei tohi siiskiületada.LASTELE: Ei ole sobiv alla 14-a TA liigasuure sisalduse tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, ebaselgedhäired verepildis, mao- ja soolehaavandid,rasedus ja imetamine, alla 14-a lapsed.RISKID: Võib vaid pärast hoolikatarstlikku riskide-kasu suhte hindamistkasutada järgmistel juhtudel: - raseduse 1.ja 2. kolmandikul, - imetamise perioodil, -indutseeritava porfüüria puhul. Eritihoolikas arstlik järelevalve on nõutav: -mao-soole-vaevuste puhul või viidetelmao- või soolehaavandile võisoolepõletikele (colitis ulcerosa, morbusCrohn) anamneesis, - kõrgenenudvererõhu ja/või südamepuudulikkusepuhul, - varasemalt kahjustatud neerudepuhul, - raskete maksafunktsiooni häiretepuhul, - vahetult pärast suuri kirurgilisivahelesegamisi, - eakatel patsientidel.Valuvaigistite pikaaegse suurtesmittereeglipärastes annustes kasutamisepuhul võivad tekkida peavalud, mida eitohi ravida ravimi suurendatud annustega.Üldiselt võib valuvaigistite harjumuspäranekasutamine, eriti kombinatsioonis teistevaluvaigistavate ainetega, viia pikaajaliseleneerude kahjustusele, riskiganeerupuudulikkuse tekkeks.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus ja tähtsusetudmao-seedetrakti verekaotused, peavalu jauimasus.KOOSTOIMED: Samaaegneindometatsiini ja digoksiini-, fenütoiini- võiliitiumipreparaatide kasutamine võibseerumis suurendada nii digoksiini-,fenütoiini kui ka liitiumi taset.Indometatsiin võib nõrgendadadiureetikumide ja antihüpertensiivseteravimite toimet. Indometatsiin võibnõrgendada AKE inhibiitorite toimet.Indometatsiini ja kaaliumi säästvatediureetikumide samaaegne manustaminevõib viia hüperkaleemiale, seetõttu onnõutav kaaliumi väärtuste kontroll.Indometatsiini ja teiste mittesteroidseteantiflogistikumide või glükokortikoididesamaaegne annustamine suurendab riskikõrvaltoimete tekkeks mao-seedetraktis.Kombinatsioon probenetsiidiga aeglustabindometatsiini eliminatsiooni.Kombinatsioon penitsilliinidega aeglustabviimaste eliminatsiooni. Furosemiidigakiireneb indometatsiini eritumineIndomet-ratiopharm, ratiopharm, Caps.50mg N20, 50;KetoprofeenKetoprofenumRAVIMITÜÜP: Propioonhappe derivaadidNÄIDUSTUS: Valu. Reumaatilisedhaigused.ANNUSTAMINE: Reumatoidartriit,juveniilne reumatoidartriit, artroos,anküloseeriv spondüliit ja pehmete kudedereuma, postoperatiivne japosttraumaatiline põletik, valu (kahambavalu), podagra, Reiteri tõbi:Tavaline annus on 25...50 mg 2...3 kordapäevas. Mõnikord on vajalik ühekordneannus 100 mg. Max. päevane annus on300 mg. Migreeni profülaktika: esimestesümptomite ilmnemisel 50...100 mg.Annust võib vajadusel korrata 1 kuni 2tunni pärast. Caps.: 200 mg 1 kord ööp.Düsmenorröa: Kehakaaluga alla 50 kg:25...50 mg 2...3 korda päevas.Kehakaaluga üle 50 kg: 50...100 mg 2...3korda päevas. I.m. inj.: 100 mg 1...2 kakskorda ööp. Max 300 mg ööp. I.v. inf.:Vähemalt 30...60 min. jooksul. Max annuson 300 mg 24 tunni jooksul. Supp.:Tavaline annus on 100 mg 2 korda ööp.,max 300 mg ööp.LASTELE: Reumatoidartriit, juveniilnereumatoidartriit, artroos, anküloseerivspondüliit ja pehmete kudede reuma,postoperatiivne ja posttraumaatilinepõletik, valu (ka hambavalu), podagra,Reiteri tõbi: Kehakaaluga üle 20 kg:25...50 mg 2 korda päevas. Kehakaalugaüle 50 kg: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus (shanamneesis astmahood) TA, ASH, teisteMSPV ainete või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Äge mao- võikaksteistsõrmiku haavand. Ebaselgedvereloomehäired. Seedetrakti haavandid.Seedetrakti, ajuveresoonkonna jm ägedadverejooksud. Raske maksa- võineerupuudulikkus. Raske kontrollimatusüdamepuudulikkus. Rasedus, imetamine.RISKID: Mao või kaksteistsõrmikuhaavandiga ning teiste seedetraktihaigustega (haavandiline koliit, Crohnitõbi) patsiente tuleb hoolikalt jälgida, etära hoida verejooksu seedetraktis.Samasugust tähelepanu tuleb pöörata kamaksa- või neerupuudulikkusegapatsientidele. Kui patsiendil on anamneesisfotosensibilisatsiooni reaktsioonid võifototoksilisus, on ravi ajal vajalik pidevjälgimine. Suurem risk MSPVA tingitudallergiale on patsientidel, kellel on lisaksastmale krooniline riniit, krooniline sinusiitja/või polüübid. Ketoprofeen võibpõhjustada astmahooge või bronhospasmeeriti neil inimestel, kes on allergilisedMSPVA-de suhtes. Seedetrakti võineerudega seotud kõrvaltoimete tekkimise211

Mittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedSKELETI-LIHASSÜSTEEMoht on suurem üle 60-aastastelpatsientidel. Piisavate kliiniliste kogemustepuudumise tõttu ei tohi manustada alla 20kg kaaluvatele lastele. Tohib indutseeritudporfüüria, süsteemse erütematoosseluupuse ja segakollagenooside korralmanustada ainult oodatava kasu javõimalike riskide hoolikal hindamisel.Valuvaigistite pikemaajalise ning juhiseidmittejärgiva tarvitamise korral võivadtekkida peavalud, mida ei tohi ravidaannuste edasise suurendamisega.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõrvetised, lööve, sügelus,urtikaaria, väsimus, peavalu, pearinglus,meeleolu muutused.KOOSTOIMED: Ebasoovitavadkombinatsioonid: Metotreksaat suuremasannuses, kui 15 mg/nädalas, liitium,suukaudsed antikoagulandid,parenteraalne hepariin,atsetüülsalitsüülhape ja teised MSPVAdsuures annuses. Tähelepanu nõudvadravimikombinatsioonid:Diureetikumid, AKE inhibiitorid: esinebsuurem risk neerupuudulikkuse tekkeksdehüdreeritud patsientidelneeruverevarustuse vähenemise tõttu(prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine).Metotreksaat annustes alla 15 mg/nädalas.Suureneb metotreksaadi hematotoksilisuseoht (põhjuseks on konkureerivplasmavalkudega sidumine ja vähenenudrenaalne kliirens). Muud trombotsüütideinhibiitorid (tiklopidiin, klopidogreel,tirofibaan, eptifibatiid, iloprost): suurenebveritsuse oht. Muud hüperkaleemiatpõhjustavad ravimid (kaaliumisoolad,kaaliumi säästvad diureetikumid, AKEinhibiitorid, MSPVA-d, madalmolekulaarneja fraktsioneerimata hepariin,tsüklosporiin, trimetoprim): hüperkaleemiaoht. Beeta-adrenoblokaatorid:antihüpertensiivne toime on langenud(inhibeerivad vasodilateerivaidprostaglandiine). Tsüklosporiin:nefrotoksilise toime kumuleerumise oht.Emakasisese rasestumisvastase vahendiefektiivsus võib väheneda ja tulemuseksvõib olla rasestumine.Keto, Vitabalans, Tabl. 50mg N30, 100;Tabl. 100mg N30, 100Ketonal, Sandoz, Inj. 100mg/2ml N10LornoksikaamLornoxicamumRAVIMITÜÜP: OksikaamidNÄIDUSTUS: Nõrga kuni mõõdukatugevusega ägeda valu lühiajaline ravi.Põlve- ja puusaliigese osteoartroosisttingitud valu ja põletiku sümptomaatilineravi. Reumatoidartriidist tingitud valu japõletiku sümptomaatiline ravi. Inj.ja212Rapid tabl. : Nõrga kuni mõõdukatugevusega valu lühiajaline ravi.ANNUSTAMINE: Valu: 8...16 mglornoksikaami ööp., jagatuna 2 või 3manustamiskorrale. Max. soovitatav ööp.annus on 16 mg. Rapid tabl.: 8...16 mgmanustatuna 8 mg-se annusena. Esimeselravipäeval võib algannus olla 16 mg, 12tunni möödudes võib manustadatäiendavalt veel 8 mg. Pärast esimestravipäeva on max. ööp. annus 16 mg.Inj.: soovitatav annus on 8 mg i.v. või i.m.Ööp. annus ei tohiks ületada 16 mg.Mõned patsiendid võivad esimese 24 tunnijooksul vajada veel ühe täiendava 8 mg-seannuse manustamist. Intravenoossemanustamise korral tuleb ravimit süstidavähemalt 15 sekundi vältel jaintramuskulaarse manustamise korralvähemalt 5 sekundit vältel. Pärastsüstelahuse pulbri lahustamist tuleb nõelvahetada. Intramuskulaarse manustamisekorral tuleb valida piisavalt pikk nõel, etsüstida ravim sügavale lihasesse.Süstelahus on mõeldud ainult ühekordsekskasutamiseks.Osteoartroos ja reumatoidartriit:Soovitatav algannus on 12 mglornoksikaami ööp., jagatuna 2 või 3manustamiskorrale.Max. soovitatav ööp. säilitusravi annus eitohi ületada 16 mg.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Lornoksikaam onvastunäidustatud raseduse kolmandastrimestris ja seda ei tohiks kasutada karaseduse esimeses ja teises trimestris ningsünnituse ajal, sest puuduvad andmedravimi kasutamise ohutuse kohta raseduseajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne abiaine suhtes. Trombotsütopeenia.Ülitundlikkus (mis väljendub astma, riniidi,angioödeemi või urtikaaria sümptomitena)teiste MSPVA, s.h ASH suhtes. Raskesüdamepuudulikkus. Veritsusseedetraktist, ajuhemorraagia või teisedveritsusega seonduvad seisundid.Seedetrakti verejooks või perforatsioonvarasema ravi ajal MSPVA-dega. Äge võiretsidiveeruv peptiline haavand/verejooks(2 või enam tõestatud haavandi võiverejooksu episoodi). Raskemaksafunktsiooni puudulikkus. Raskeneerufunktsiooni puudulikkus (seerumikreatiniinisisaldus üle 700 mcmol/l).Raseduse kolmas trimester.RISKID: Järgmistel juhtudel võiblornoksikaami manustada ainult pärastoodatava kasu ja võimaliku riski vahekorrahoolikat kaalumist: - Neerufunktsioonipuudulikkus: Kerge (seerumikreatiniinisisaldus 150...300 mcmol/l) kunimõõduka (seerumi kreatiniinisisaldus300...700 mcmol/l) neerupuudulikkusegapatsientidel tuleb lornoksikaami kasutadaettevaatusega, sest neerudeprostaglandiinid vastutavad neerudeverevoolu säilitamise eest. Kui ravi ajallornoksikaamiga neerufunktsioonhalveneb, tuleb ravi katkestada. -Neerufunktsiooni tuleb jälgida ka pärastulatuslikke operatsioone, diureetikumravisaavatel südamepuudulikkusegapatsientidel ning selliste ravimitesamaaegsel kasutamisel, mis teadaolevaltvõi kahtlustatavalt võivad põhjustadaneerukahjustust.- Verehüübimishäiretega patsiendid:Soovitatav on hoolikas kliiniline jalaboratoorne (nt APTT) jälgimine. -Maksafunktsiooni puudulikkus (ntmaksatsirroos): Maksafunktsioonipuudulikkusega patsientidel on vajalikregulaarne kliiniline ja laboratoornejälgimine, sest lornoksikaami annuste12...16 mg ööp. juures võib tekkida ravimikumuleerumine (AUC suurenemine). Muusosas ei täheldatud maksfunktsioonipuudulikkusega patsientidelfarmakokineetiliste näitajate osas mittemingeid erinevusi võrreldes tervetevabatahtlikega.- Pikaajaline ravi (kauem kui 3 kuud):Soovitatav on teostada perifeerse verelaboratoorseid analüüse (hemoglobiinisisaldus) ning kontrollida neerufunktsiooni(kreatiniini sisaldus) ja maksafunktsiooni(maksaensüümide aktiivsus) näitajaid. -Eakad patsiendid (65-aastased javanemad): Soovitatav on neeru- jamaksafunktsiooni jälgimine.Lornoksikaami kasutamisel eakatepatsientide postoperatiivses ravis tuleb ollaettevaatlik.Lornoksikaami samaaegset kasutamistkoos MSPVA-dega (sealhulgas selektiivsetetsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega) tulebvältida.Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutadesminimaalset efektiivset annust võimalikultlühikese aja jooksul. Seedetraktiverejooks, haavandumine ja perforatsioon:Kõigi MSPVA-de kasutamisel on mistahesravi faasis (koos või ilma vastavatehoiatavate nähtude(ga)ta või varasemateraskete seedetraktikomplikatsioonide(ga)ta) täheldatudseedetrakti verejooksu, haavandumist japerforatsiooni, mis võib lõppeda surmaga.Seedetrakti verejooksu, haavandumise japerforatsiooni tekkerisk on suuremMSPVA-de suurte annuste kasutamisel,varasema haavandianamneesigapatsientidel, eriti juhul kui sellega onkaasnenud verejooks või perforatsioonning eakatel patsientidel. Nimetatudpatsientidel tuleb ravi alustada väikseimaolemasoleva lornoksikaami annusega.Samuti võib neil patsientidel kaaluda

SKELETI-LIHASSÜSTEEMMittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedprofülaktilist ravi näiteks misoprostooli võiprootonpumba inhibiitoritega, nagu kapatsientidel, kes kasutavad samaaegseltväikeses annuses atsetüülsalitsüülhapetvõi muid ravimeid, mis võivad suurendadagastrointestinaalsete komplikatsioonidetekkeriski. Regulaarsete ajavahemiketagant on soovitatav kliiniline jälgimine.Patsiendid, kellel on ravi ajal täheldatudseedetrakti kahjustust, (eriti juhul, kui ontegemist eakate patsientidega), peavadeelkõige ravi algperioodis informeerimaoma arsti mistahes ebatavalisestseedetraktiga seotud sümptomist (eritiseedetrakti verejooksust). Ettevaatliktuleb olla patsientide puhul, kes saavadsamaaegselt ravimeid, mis võivadsuurendada haavandi või seedetraktiverejooksu tekkeriski, nagu näitekskortikosteroidid, antikoagulandid (ntvarfariin), selektiivsed serotoniinitagasihaarde inhibiitorid võitrombotsüütide agregatsiooni inhibiitoridnagu näiteks ASH. Kui ravi ajallornoksikaamiga tekib seedetraktiverejooks või haavand, tuleb ravikatkestada.MSPVA-sid tuleb kasutada ettevaatusegaseedetrakti haigustega patsientidel (nthaavandiline koliit, Crohn?i tõbi), sest ravivõib haigusprotsessi ägestada. Eakatelpatsientidel on MSPVA-de kasutamiselkõrvaltoimeid, eelkõige seedetraktiverejooksu ja perforatsiooni, mis võivadlõppeda surmaga, täheldatud sagedamini.Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul,kellel on anamneesis hüpertensioon ja/võisüdamepuudulikkus, sest MSPVA-dekasutamisel on täheldatud vedelikupeetustja turseid. Hoolikas jälgimine janõustamine on vajalikud patsientide puhul,kellel on anamneesis MSPVA-dekasutamisega seotud hüpertensioon ja/võikerge kuni mõõdukas südamepaispuudulikkus vedeliku retentsiooni jatursetega.Kliinilised uuringud ja epidemioloogilisedandmed lubavad oletada, et mõnedeMSPVA-de kasutamine (eriti suurtesannustes ja pika-ajaliselt) võib olla seotudarteriaalse tromboosi juhtude (ntmüokardiinfarkt ja insult) vähesekõrgenenud riskiga. Puuduvad piisavadandmed, et seda riski ka nimesuliidi puhulvälistada.Mitteravitud hüpertensiooni, südamepaispuudulikkuse, südame isheemiatõve,perifeersete arterite haiguse ja/võitserebrovaskulaarse haigusega patsientideltohib nimesuliidi kasutada ainult pärastpõhjalikku kaalutlust. Kardiovaskulaarsetehaiguste riskifaktoritega ( shhüpertensioon, hüperlipideemia,suhkurtõbi, suitsetamine) patsientideltohib pika-ajalist ravi alustada pärastpõhjalikku kaalutlust. MSPVA-de jahepariini samaaegne kasutamine spinaalvõiepiduraalanesteesia korral suurendabspinaalse- või epiduraalse hematoomitekkeriski.Väga harva on MSPVA-de kasutamiseltäheldatud raskeid (vahel ka surmagalõppenud) nahareaktsioone, nagu näitekseksfoliatiivne dermatiit, Stevens-Johnson?isündroom ja epidermise toksilinenekrolüüs. Raskete nahareaktsioonidetekkerisk on suurem ravi algperioodis,enamusel juhtudest on need tekkinudesimese ravikuu jooksul. Lööbe,limaskestade kahjustuste või muudeülitundlikkuse nähtude tekkimisel tulebravi lornoksikaamiga koheselt katkestada.Lornoksikaam inhibeerib trombotsüütideagregatsiooni ja pikendab veritsusaega,seetõttu tuleb olla ettevaatliklornoksikaami kasutamisel suurenenudverejooksu riskiga patsientidel. MSPVA-deja takroliimuse samaaegne kasutaminevõib prostaglandiinide sünteesi pärssimisetõttu neerudes suurendadanefrotoksilisuse riski. Nimetatud ravimitekombinatsiooni saavatel patsientidel tulebhoolikalt jälgida neerufunktsiooni. Niinagu enamuse MSPVA-de korral, on kalornoksikaami kasutamisel aeg-ajalttäheldatud seerumi transaminaasideaktiivsuse suurenemist ning seerumibilirubiinisisalduse ja teistemaksafunktsiooni iseloomustavatenäitajate suurenemist, aga ka seerumikreatiniini ja jääklämmastiku sisaldusesuurenemist ning muid laboratoorsetenäitajate muutusi. Kui nimetatudmuutused on olulised või püsivad, tuleblornoksikaami manustamine katkestada jarakendada vastavaid uuringuid.Patsiendid, kellel on tegemist sellisteharvaesinevate haigustega nagu Lapp?ilaktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosimalabsorptsioon, ei tohiks seda ravimitkasutada.Sarnaselt kõigiletsüklooksügenaasi/prostaglandiinidesünteesi inhibeerivatele ravimitele võiblornoksikaam kahjustada viljakust,mistõttu seda ei ole soovitatav kasutadanaistel, kes soovivad rasestuda. Naistel,kellel on raskusi rasestumisega või kelleluuritakse viljatuse põhjuseid, tulekskaaluda ravi katkestamist lornoksikaamiga.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhulahtisus, düspepsia, pearinglus,peavalu, iiveldus ja oksendamine.KOOSTOIMED: Tsimetidiiniga suureneblornoksikaami plasmakontsentratsioon(ranitidiini ja antatsiididega ei olelornoksikaamil koostoimet täheldatud);Antikoagulantidega (nt varfariin) võibpikeneda veritsusaeg. Vajalik on hoolikasINR-ijälgimine. Fenprokumooniga võib viimasetoime väheneda. Hepariiniga võib spinaalvõiepiduraalanesteesia korral suurenedaspinaalse- või epiduraalse hematoomitekkerisk. AKE inhibiitoritega võibväheneda AKE-inhibiitoriteantihüpertensiivne toime. Lingu- võitasiiddiureetikumidega võib vähenedanende diureetiline ja antihüpertensiivnetoime. Beeta-blokaatoritega võib vähendabeeta-blokaatorite antihüpertensiivnetoime. Digoksiiniga väheneb digoksiinirenaalne kliirens. Kortikosteroididegasuureneb seedetrakti haavandumise võiverejooksu tekkerisk. Kinolooni-tüüpiantibiootikumidega suureneb krampidetekke risk. Trombotsüütide agregatsiooniinhibiitoritega võib suureneda seedetraktiverejooksu risk. Teiste MSPVA-degasuureneb seedetrakti verejooksu risk.Metotreksaadiga võib suurenedametotreksaadi sisaldus vereplasmas, milletagajärjeks võib olla toksilise toimetugevnemine. Metotreksaadi jalornoksikaami samaaegsel kasutamiseltulebpatsienti hoolikalt jälgida. SSRIgasuureneb seedetrakti verejooksu tekkerisk.Liitiumipreparaatidega võib liitiumikontsentratsioon vereplasmas suurenedaüle toksilise lävise, sest MSPVA-dvähendavad liitiumi renaalset kliirensit.Seetõttu tuleb jälgida vereplasmaliitiumisisaldust, eriti ravi alguses, annusemuutmisel või ravi lõpetamisel.Tsüklosporiiniga võib suurenedatsüklosporiini sisaldus vereplasmas, milletagajärjeks võib olla tsüklosporiininefrotoksilise toime tugevnemineprostaglandiinide sünteesi pärssimisetõttu. Tsüklosporiini ja lornoksikaamisamaaegsel kasutamisel tuleb patsiendineerufunktsiooni hoolikalt jälgida.Sulfonüüluurea preparaatidega võibsuureneda nende hüpoglükeemiline toime.CYP2C9 isonesüümide teadaolevateindutseerijatega ja inhibiitoritega:Lornoksikaam (nagu ka teised tsütokroomP450 2C9 [CYP2C9] isoensüümist sõltuvadmittesteroidsed põletikuvastasedpreparaadid) omab koostoimeid CYP2C9isoensüümi indutseerivate ja inhibeerivateravimitega. Takroliimusega võib suurenedatakroliimuse nefrotoksilise toime riskprostaglandiinide sünteesi pärssimise tõttuneerudes. Takroliimuse ja lornoksikaamisamaaegsel kasutamisel tuleb patsiendineerufunktsiooni hoolikalt jälgida. Toit võibumbes 20% võrra vähendadalornoksikaami imendumist ja pikendadamaksimaalse plasmakontsentratsiooni(Tmax) saabumise aega.Xefo, Nycomed, Tabl. 4 mg N20; Inj.subst. 8mg N5 + lahusti 2ML N5213

Mittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedSKELETI-LIHASSÜSTEEMXefo rapid, Nycomed, Tabl. 8 mg N10, 20MeloksikaamMeloxicamumRAVIMITÜÜP: OksikaamidNÄIDUSTUS: Osteoartroosi ägenemistelühiajaline sümptomaatiline ravi.Anküloseeriva spondüliidi võireumatoidartriidi pikaajalinesümptomaatiline ravi. Inj.:Reumatoidartriidi ja anküloseerivaspondüliidi ägenemise ning osteoartroosisttingitud sekundaarse sünoviidi lühiajalinesümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Reumatoidartriit: 15 mgööp. Hea terapeutilise efekti korral võibannust vähendada 7,5 mg-ni ööp.Anküloseeriv spondüliit: 15 mg ööp. Heaterapeutilise efekti korral võib annustvähendada 7,5 mg-ni ööp. Osteoartroos:7,5 mg ööp., vajadusel võib annustsuurendada kuni 15 mg-ni ööp.Patsientidel, kellel on eelnev riskkõrvaltoimete tekkimiseks, alustada ravi7,5 mg-ga ööp. Raskeneerupuudulikkusega dialüüsravilpatsientidel ei tohi ööpäevane annusületada 7,5 mg. Max. ööp. annus 15 mg.Max ööp. annus noorukitele 0,25 mg/kg.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi TA-tevõi ükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohianda haigetele, kellel ASH ja teised MSPVravimid põhjustavad astma sümptomeid,nina polüpoosi, angioödeemi võinahalöövet (võib esineda ristuvülitundlikkus ASH ja teiste MSPV ravimitesuhtes). Ravim on vastunäidustatud ägedapeptilise haavandi, raskemaksapuudulikkuse, mittedialüüsitavaraske neerupuudulikkuse, seedetraktiverejooksu, hiljutisepeaaju-veresoonkonna verejooksu võimuude veritsushäirete ning raske, ravileallumatu südamepuudulikkuse korral.Samuti raseduse ning rinnaga toitmise ajalja alla 12-a lastel.RISKID: Ravimi manustamisel tulebhoolikalt jälgida haigeid, kelle anamneesison mao-seedetrakti haigusi või keskasutavad antikoagulante. Erilisttähelepanu peaks pöörama naha- jalimaskestareaktsioonide tekkimisevõimalikkusele (sügelemine, lööve,haavandiline stomatiit, konjunktiviit).Harva võivad MSPV ravimid põhjustadainterstitsiaalset nefriiti, glomerulonefriiti,papillaarset nekroosi ja nefrootilistsündroomi. Nii nagu teiste MSPVA-dekorral, võib letaalse lõppega seedetraktiverejooks, haavand või perforatsioontekkida ravi käigus igal ajal, nii koos kui kailma eelnevate sümptomiteta ja214maoseedetrakti haiguseta anamneesis.Tüsistuste tagajärjed on üldiselt tõsisemadvanemaealistel. Erilist tähelepanu tulebosutada kõrvaltoimetele limaskestadepoolt ning kaaluda ravi katkestamistnendel patsientidel. MSPV ravimidinhibeerivad renaalse prostaglandiinisünteesi, mis toetab renaalset perfusioonialanenud renaalse verevoolu ja -mahugapatsientidel. Siin kuuluvad riskigruppieakamad ja dehüdreeritud patsiendid ningneed, kellel on paisunähtudegasüdamepuudulikkus, maksatsirroos,nefrootiline sündroom, kroonilineneerupuudulikkus, väljakujunenudneeruhaigus, patsiendid, kes kasutavadsamaaegselt diureetikume, AKEinhibiitoreid või angiotensiin-II retseptoriteantagoniste või need, kellele on tehtudhüpovoleemia teket soodustanudoperatsioon.Hemodialüüsravi saavatel lõppstaadiumisneerupuudulikkusega patsientidel ei tohiksööp. annus ületada 7,5 mg. MSPV ravimitekasutamisel on võimalikud naatriumi,kaaliumi ja vee retentsioon ningdiureetikumide natriureetilise toimehäirumine.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, peavalu,düspepsia, iiveldus ja oksendamine,ülakõhuvalu, kõhukinnisus, puhitus,kõhulahtisus, tursed, sh alajäsemetetursed.KOOSTOIMED: Meloksikaami ei soovitatateiste MSPVA-dega samaaegselt kasutada.Kortikosteroidid: suurenenud riskseedetrakti haavanditele javerejooksudele.Suukaudsed antikoagulandid: veritsusohutõus, mis on tingitud trombotsüütidefunktsiooni inhibeerimisest jagastroduodenaalse limaskestakahjustusest. MSPVA-d võivad suurendadaantikoagulantide, nt varfariini toimet.MSPVA-de ja peroraalsete antikoagulantidesamaaegset kasutamist ei soovitata. Sellisekombinatsiooni vältimatul vajaduselsoovitatakse INR-i hoolikalt jälgida.Trombolüütikumid ja trombotsüütideagregatsiooni pärssivad ained: seedetraktiveritsusohu suurenemine , mis on tingitudtrombotsüütide funktsiooni inhibeerimisestja gastroduodenaalse limaskestakahjustusest.SSRI: suurenenud risk seedetraktiverejooksudele.MSPVA-d võivad vähendadadiureetikumide ja teisteantihüpertensiivsete ravimite toimet.Mõnel kahjustatud neerufunktsioonigapatsiendil (nt dehüdreeritud patsiendid võineerufunktsiooni kahjustusega eakadpatsiendid) võib AKE inhibiitori võiangiotensiin-II antagonisti manustaminekoos tsüklo-oksügenaasi inhibiitoritegapõhjustada neerufunktsiooni edasisthalvenemist, sh ägedat neerupuudulikkust,mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tulebsellist kombinatsiooni manustadaettevaatusega, eriti eakatele. Patsientetuleb adekvaatselt hüdreerida, vajaduselpärast kaasuva ravi alustamist ning hiljemperioodiliselt jälgida neerufunktsiooni.Ravi MSPVA-dega võib vasodilateerivateprostaglandiinide inhibeerimise tõttuvähendada beeta-adrenoblokaatoriteantihüpertensiivset toimet. MSPVA võivadprostaglandiini poolt vahendatud toimetekaudu suurendada tsüklosporiininefrotoksilisust. Nende ravimitesamaaegsel manustamisel tulebneerufunktsiooni jälgida. Soovitatav onneerufunktsiooni hoolikalt jälgida, eritieakatel patsientidel. On teateid, etMSPVA-d vähendavad emakasisestespiraalide efektiivsust. Varasemast onteateid, et MSPVA-d vähendavademakasiseste spiraalide efektiivsust, kuidsee vajab täiendavat kinnitamist. Onteateid, et MSPVA suurendavad liitiumitaset seerumis (liitiumi renaalse eritumisevähenemise tõttu), mis võib jõudatoksiliste väärtusteni. Liitiumi ja MSPVA-desamaaegne kasutamine ei ole soovitatav.Kui see kombinatsioon osutub vajalikuks,tuleb liitiumi sisaldust plasmas kontrollidameloksikaamravi alustamisel,korrigeerimisel ja lõpetamisel. MSPVA-dvõivad vähendada metotreksaaditubulaarset sekretsiooni, suurendadesseega tema kontsentratsiooni plasmas.Seetõttu ei soovitata metotreksaadi suuriannuseid (üle 15 mg/nädalas) saavatelpatsientidel samaaegselt MSPVA-sidkasutada. Ka metotreksaadi väikeseidannuseid saavate patsientide puhul tulebarvestada samaaegsel MSPVA-dekasutamisel koostoime ohu võimalusega,eriti neerupuudulikkusega patsientidel.Sellise kombinatsiooni möödapääsmatulvajadusel tuleb vere vormelementide arvuja neerufunktsiooni jälgida. Tähelepaneliktuleb olla sellisel juhul, kui MSPVA jametotreksaadi manustamise vahele ei jäärohkem kui 3 päeva, kuna siis võibmetotreksaadi tase plasmas tõusta ningpõhjustada toksilisuse suurenemist.Kolestüramiin katkestab meloksikaamienterohepaatilise tsirkulatsiooni, nii ettema kliirens suureneb 50% võrra japoolväärtusaeg lüheneb kuni 13±3 tunnini,seega kiirendab meloksikaamieliminatsiooni.Lormed, PRO. MED., Tabl. 7,5mg N20,50; Tabl. 15mg N20Melobax, Ranbaxy, Tabl. 7,5 mg N30;Tabl. 15 mg N20Melox, Medochemie, Tabl. 7,5mg N30;Tabl. 15mg N20

SKELETI-LIHASSÜSTEEMMittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedMeloxicam Sandoz , Sandoz, Tabl. 7,5mg N50; Tabl. 15 mg N20Meloxicam-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 7,5 mg N20, 50; Tabl. 15 mg N20Meloxistad , Tabl. 7,5 mg N30; Tabl. 15mg N30Mexolan, Lannacher, Tabl. 7,5 mg N30;Tabl. 15 mg N30Movalis, Boehringer Ingelheim, Tabl.7,5mg N20, 50; Tabl. 15mg N20; Inj.10mg/ml 1,5ml N3, 5Recoxa, Zentiva, Tabl. 7,5 mg N20; Tabl.15 mg N20, 60; Inj. 10mg/ml 1,5ml N5NabumetoonNabumetonumRAVIMITÜÜP: Teised MSPVA-dNÄIDUSTUS: Valu. Reumaatilisedhaigused. Märkus. Kasutatakseosteoartroosi ja reumatoidartriidi korral,samuti teiste põletikuvastast javaluvaigistavat ravi nõudvatehaigusseisundite, sh ägedateperiartikulaarsete ja luu-lihaskonnahaiguste korral.ANNUSTAMINE: Tavaline annus on 1000mg ühekordse ööp. annusena koossöögiga või ilma. Annust võib vajaduselsuurendada kuni 1500...2000 mg ööp.,manustatuna ühekordsena või osadeksjagatuna.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Võib kasutada ainult juhul,kui oodatav kasu emale ületab võimalikuohu lootele või rannapiimatoidul lapsele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi mõne abiaine suhtes. Ei tohimanustada patsientidele, kellel ASH võiteised MSPV ained põhjustavad astmat,nõgestõbe või teisi allergilisi reaktsioone.raske südamepuudulikkus. Raske neeruvõimaksakahjustus, anamneesis varasemaMSPVA-te kasutamisega seotudseedetrakti verejooks või perforatsioon,äge või anamneesis korduv seedetraktihaavand/verejooks (kaks või enam kindlathaavandumise või verejooksu juhtu).Ebaselged verepildi muutused javerehüübimishäired. Raseduse viimanetrimester.RISKID: Preparaadi kasutamise ajal peabvältima teiste MSPVA-de sh selektiivsetetsüklooksügenaas-2 inhibiitoritekasutamist.Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutadesminimaalset efektiivset annust võimalikultlühikese aja jooksul, mis sümptomitekontrollimiseks vajalik. Vanuritel onMSPVA-de kasutamisest tingitudkõrvaltoimete (eriti seedetrakti verejooksja perforatsioon, mis võib lõppedaletaalselt) esinemissagedus kõrgem.Seedetrakti verejooks, haavand japerforatsioon: Potentsiaalselt letaalsetseedetrakti verejooksu, haavandumist võiperforatsiooni on teatatud kõikideMSPVA-de kasutamisega ravi mistahesajahetkel kas hoiatavate sümptomitega võiilma ning tõsiste seedetrakti sümptomiteanamneesiga või ilma. Võrreldes teisteMSPVA-tega on nabumetoonil madalseedetrakti verejooksu, haavandumise japerforatsiooni risk. Seedetrakti verejooksu,haavandumise ja perforatsiooni risk onkõrgem MSPVA-de annusesuurendamisega, haavandi anamneesigapatsientidel, eriti kui haavand onkomplitseerunud verejooksu võiperforatsiooniga ning vanuritel. Nendelpatsientidel peab ravi alustama võimaluselväikseima annusega. Sellistel patsientidel,samuti neil, kes kasutavad väiksesannuses ASH või teisi seedetraktikahjustuste riski suurendavaid ravimeidtuleb kaaluda kombinatsioonraviprotektiivsete ainetega (sh misoprostoolvõi prootonpumba inhibiitorid).Seedetrakti toksilisuse anamneesigapatsiendid, eriti eakad, peavad teatamamistahes ebatavalisest seedetraktisümptomist (eriti seedetraktiverejooksust), eriti kui need ilmnevad ravialgul. Kui nabumetoon-ravi ajal tekibseedetrakti verejooks või haavand, tulebravi kohe katkestada. MSPVA-sid tulebettevaatusega kasutada seedetraktihaiguse anamneesiga (haavandiline koliit,Crohni tõbi) patsientidel, kuna MSPVA -dvõivad põhjustada nende haigusteägenemist.Kardiovaskulaarsed jatserebrovaskulaarsed riskid: Hoolikasjälgimine ja nõustamine on vajalikudpatsientide puhul, kellel on anamneesisMSPVA-de kasutamisega seotudhüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukassüdame paispuudulikkus vedelikuretentsiooni ja tursetega. Kliiniliseduuringud ja epidemioloogilised andmedlubavad oletada, et mõnede MSPVA-dekasutamine (eriti suurtes annustes japikaajaliselt) võib olla seotud arteriaalsetromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt jainsult) vähese kõrgenenud riskiga.Puuduvad piisavad andmed, et seda riskika nabumetooni puhul välistada.Mitteravitud hüpertensiooni, südamepaispuudulikkuse, südame isheemiatõve,perifeersete arterite haiguse ja/võitserebrovaskulaarse haigusega patsientideltohib nabumetooni kasutada ainult pärastpõhjalikku kaalutlust. Kardiovaskulaarsetehaiguste riskifaktoritega (shhüpertensioon, hüperlipideemia,suhkurtõbi, suitsetamine) patsientideltohib pikaajalist ravi alustada pärastpõhjalikkukaalutlust. Maksakahjustusegapatsientidel tuleb kaaluda ravist oodatavakasu ja võimaliku ohu suhet.Maksakahjustuse süvenemiselnabumetoon-ravi käigus tuleb ravilõpetada.Nabumetooni manustamisel on täheldatudnägemishäired: nägemise hägustumineja/või vaateväljade kahanemine. Sellistehäiretega patsiendid peaksid pöördumaoftalmoloogi juurde. MSPVA-dekasutamisel on väga harva tekkinudtõsised nahakahjustused, milledest mõnedvõivad lõppeda surmaga, sealhulgaseksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsonisündroom ja toksiline epidermaalnenekrolüüs. Suurim risk nahareaktsioonidetekkeks on varases ravijärgus: enamuseljuhtudest tekib reaktsioon ravi esimeselkuul. Manustamine tuleb katkestada kohe,kui ilmneb nahalööve, limaskestakahjustused või mõni muu ülitundlikkusesümptom.KÕRVALTOIMED: Peavalu, uimasus,väsimus, unisus, unetus, punetus, sügelus,kõhupuhitus, kõhuvalu, iiveldus,suukuivus, meteorism, kõhukinnisus,veriroe, kohin kõrvus, nägemishäired,tursed.KOOSTOIMED: Kuna nabumetooniaktiivne metaboliit seondub ulatuslikultplasmavalkudega, võib mõni teineulatuslikult seonduv aine mõjustadanabumetooni toimet. Alumiiniumisisaldavate antatsiididegakoosmanustamine ei mõjustamärkimisväärselt nabumetooni aktiivsemetaboliidi biosaadavust. In vivo ei oleleitud märgatavat koostoimet varfariini janabumetooni vahel. Sellest hoolimata peabolema ettevaatlik manustamiselhüübimishäirete korral. Samaaegneparatsetamooli, ASH ja tsimetidiinimanustamine ei mõjustanud peamiseaktiivse metaboliidi biosaadavust.Relifex, Meda, Tabl. 500mg N20; Tabl. 1gN20; Kih. tabl. 1g N20PiroksikaamPiroxicamumRAVIMITÜÜP: OksikaamidNÄIDUSTUS: Piroksikaam on näidustatudosteoartroosi, reumatoidartriidi jaanküloseeriva spondüliidisümptomaatiliseks raviks. Ravimiohtusprofiili tõttu ei ole piroksikaamesmavalikuravim MSPVA-te määramisekorral. Otsus määrata patsiendilepiroksikaami peab põhinema üldise riskihindamisel igal üksikjuhul.ANNUSTAMINE: Enamasti 20 mg 1 kordööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Anamneesis seedetrakti215

Mittesteroidsed põletiku- ja valuvastasedSKELETI-LIHASSÜSTEEMhaavandid, verejooksud või perforatsioon.Patsiendil anamneesis seedetraktihäired,mis on eelsoodumuseks veritsushäiretele,nt haavandiline koliit, Crohn?i tõbi,seedetrakti vähkkasvajad või divertikuliit.Äge peptiline haavand, põletikulisedseedetrakti haigused või seedetraktiverejooks. Samaaegne teiste MSPVA-tekasutamine, k.a selektiivsed COX-2inhibiitorid ja ASH analgeetilistes annustes.Samaaegne antikoagulantide kasutamine.Anamneesis varasemad rasked igat tüüpiallergilised reaktsioonid, eritinahareaktsioonid, nt multiformne erüteem,Stevens-Johnsoni sündroom, toksilineepidermaalne nekrolüüs. Ülitundlikkus TAsuhtes, anamneesisülitundlikkusreaktsioonid (sõltumataraskusastmest)piroksikaami, teiste MSPVA-te või muuderavimite suhtes. Raske maksa- võineeruhaigus, raske südamepuudulikkus,raske hüpertensioon, rasked verehaigused,hemorraagiline diatees. Preparaadikasutamine on vastunäidustatudteadaoleva või oletatava raseduse korral,imetamise ajal ja lastel.RISKID: Kõrvaltoimeid saab vähendada,kasutades minimaalset efektiivset annustvõimalikult lühikese aja jooksul, missümptomite kontrollimiseks vajalik. Ravistsaadavat kasu ja taluvust tulebperioodiliselt hinnata ning esimestenahanähtude või vastavate seedetraktinähtude ilmnemisel ravi koheseltkatkestada.Seedetrakti nähud, risk seedetraktihaavandumise, verejooksu japerforatsiooni tekkeks MSPVA-d, k.apiroksikaam võivad põhjustada raskeidseedetrakti nähte, k.a verejooks,haavandumine, ja mao, peensoole võijämesoole perforatsioon, mis võib ollaletaalse lõppega. Need raskedkõrvaltoimed võivad MSPVA-ravi mistahesajahetkel, kas hoiatavate sümptomitegavõi ilma. Nii MSPVA-te pika- kui lühiajalinekasutamine võib suurendada seedetraktiraskete kõrvaltoimete riski.Jälgimisuuringute tulemusel võib eeldada,et piroksikaami kasutamine võib ollaseotud seedetrakti raske toksilisusega, mison omane ka teistele MSPVA-tele.Seedetrakti kõrvaltoimete tekkeksmärkimisväärsete riskifaktoritega patsientetohib piroksikaamiga ravida ainult pärastravivajaduse hoolikat kaalumist. Kaaludatuleks seedetrakti kaitsvate ravimitega (ntmisoprostool või prootonpumbainhibiitorid) kombineeritud ravi vajadust.Raskete seedetraktitüsistuste risksuureneb patsiendi vanusega. Vanus üle70-aasta on seotud tüsistuste suureriskiga. Manustamist üle 80-aastasteletuleb vältida. Seedetrakti raskete216tüsistuste suurema riskiga on patsiendid,kes samal ajal kasutavad suukaudseidkortikosteroide, SSRI või trombotsüütideagregatsiooni pärssivaid ravimeid, nt ASHväikestes annustes. Sarnaselt teisteMSPVA-tega tuleb ka piroksikaamimanustamisel riskigrupi patsientidelekaaluda seedetrakti protekteerivateravimite (nt misoprostool võiprootonpumba inhibiitorid) kombineeritudmanustamist.Nii patsiendid kui raviarst peavadpiroksikaamravi ajal hoolikalt jälgimaseedetrakti haavandite ja/või verejooksunähte ja sümptomeid. MSPVA-tekasutamisel on väga harva tekkinudtõsised nahakahjustused, millest mõnedvõivad lõppeda surmaga, sealhulgaseksfoliatiivne dermatiit, Stevens-Johnsonisündroom ja toksiline epidermaalnenekrolüüs. Jälgimisuuringute tulemuselvõib eeldada, et võrreldes teisteMSPVA-tega võib piroksikaamil olla suuremrisk tõsiste nahakahjustuste tekkeks.Patsiendid on nahareaktsioonide tekkestohustatud enamasti ravi varajasesstaadiumis, suuremalt jaolt ilmnevad needravi esimese kuu jooksul. Piroksikaamtuleb ära jätta nahalööbe, limaskestakahjustuste või muudeülitundlikkusreaktsioonide esimestenähtude tekkimisel. Erilise ettevaatusegakasutada südameveresoonkonnapuudulikkuse, hüpertensiooni, maksa- võineerufunktsiooni häirete ning neerudehüpoperfusiooni korral; patsientidel, kellelon esinenud või esinevad verehaigused;diureetikumidega ravitavatel patsientidel jaeakatel patsientidel. Kõikidel nendeljuhtudel on soovitatav perioodiliselt jälgidakliinilisi ja laboratoorseid näitajaid, eritipikaajalise ravi korral. Arahhidoonhappemetabolismi mõjutamise tõttu võib ravimastma või astmasoodumusega patsientideltekitada bronhospasmihooge ja isegishokki ning teisi allergilisi reaktsioone.Nagu teistegi samasuguse toimegaravimite puhul, võib mõnedel patsientidelsuureneda vere jääklämmastiku sisaldus,mis ravi jätkamisel ei ületa kindlaid piire.Need väärtused muutuvad pärast ravikatkestamist tagasi normaalseteks.Suhkurtõvega patsientidel on soovitatavsagedasti kontrollida veresuhkru sisaldustja samaaegselt antikoagulant dikumariiniderivaatidega ravitavatel isikutelprotrombiiniaega.Nagu teisedki MSPVRid, vähendabpiroksikaam trombotsüütideagregatsioonivõimet ja pikendabveritsusaega. Seda tuleb arvestadavereanalüüside tegemisel ja siis, kuipatsienti ravitakse samaaegseltvereliistakute agregatsiooni inhibiitoritega.MSPVRite kasutamisel on täheldatudmõnikord silmadega seotud muutusi,mistõttu pikaajalise ravi korral onsoovitatav perioodiliselt kontrollida silmi.Piroksikaam inhibeerib prostaglandiinidesünteesi ja vabanemist. Nagu teistelgiMSPVRitel, on see toime seotuddüstookiajuhtude rohkenemise ning tiinetelloomadel sünnituse pikenemisega, kuiravimi manustamist jätkatakse tiinusehilises staadiumis. Piroksikaami nagu igateist prostaglandiinide jatsüklooksügenaasi sünteesi inhibiitorit eisoovitata kasutada naistel, kes plaanivadrasestuda. Manustamine tuleb katkestadanaistel, kellel esineb fertiilsuseprobleemevõi kellele tehakse fertiilsusteste.KÕRVALTOIMED: Seedetraktisümptomid, ülitundlikkusreaktsioonid (ntlööve), peavalu, pearinglus, unisus,ebamugavustunne, tinnitus, kuulmiskadu,asteenia, verenäitajate muutused,hemoglobiini ja hematokriti vähenemine,vere jääklämmastiku sisaldusesuurenemine.KOOSTOIMED: Sarnaselt teisteMSPVA-tega, tuleb vältida piroksikaamimanustamist koos ASH või teisteMSPVA-tega, k.a piroksikaami teisteravimvormidega, sest andmed onebapiisavad, et näidata taolisekombinatsiooni paremat ravitoimetvõrreldes ainult piroksikaami manustamiselsaaduga, lisaks sellele suureneb kakõrvaltoimete tekke võimalus.Inimuuringud on näidanud, et piroksikaamija ASH koosmanustamisel vähenebpiroksikaami plasmakontsentratsioonligikaudu 80% algväärtusest.Kortikosteroidid: suurenenud riskseedetrakti verejooksu või haavanditekkeks.Antikoagulandid: MSPVA-d, k.apiroksikaam, võivad suurendadaantikoagulantide, nt varfariini toimet.Seetõttu tuleb vältida piroksikaamimanustamist koos sellisteantikoagulantidega nagu varfariin.Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad jaSSRI: seedetrakti verejooksudesuurenenud risk. Liitiumi ja MSPVRitesamaaegne manustamine suurendabliitiumi plasmakontsentratsiooni.Piroksikaami väga hea seondumise tõttuplasmavalkudega võib oodata teiste,plasmavalkudega hästi seonduvateravimite väljatõrjumist. Patsiente, kessaavad teisi plasmavalkudega hästiseonduvaid ravimeid, tuleb hoolikaltjälgida annuse muutmise vajaduse osas.Teised võimalikud koostoimed:piroksikaam võib vähendadadiureetikumide ja võimalik, et kaantihüpertensiivsete ravimite toimet.Kaaliumi sisaldavate ravimite või kaaliumisäästvate diureetikumide samaaegsel

SKELETI-LIHASSÜSTEEMmanustamisel on risk, etkaaliumikontsentratsioon seerumissuureneb liigselt. Glükokortikosteroididesamaaegne manustamine võib suurendadaseedetrakti verejooksu riski. Vältida tulebalkoholi tarbimist. Piroksikaam võibvähendada emakasiseste vahenditetoimet.MSPVReid ei soovitata manustada kooskinolooni derivaatidega.Brexin, Torrex Chiesi, Plv. suukaudselahuse valmistamiseks 20mg N20; Tabl.20mg N20;TselekoksiibCelecoxibumRAVIMITÜÜP: MSPVA, koksiibNÄIDUSTUS: Osteoartroosi,reumatoidartriidi ja anküloseerivaspondüliidi sümptomaatiline ravi.Selektiivse COX-2 inhibiitoriväljakirjutamise üle otsustades tulebhinnata patsiendi kõiki riskifaktoreid.ANNUSTAMINE: Osteoartroos ööp. 200mg võetuna kas 1 kord või jagatuna 2üksikannuseks. Vajadusel võib kasutada kaannust 200 mg 2 korda ööp.Reumatoidartriit: 200 mg ööp. jagatuna 2üksikannuseks. Vajadusel võib annustsuurendada annuseni 200 mg 2 korda ööp.Anküloseeriv spondüliit: Soovitatav ööp.annus on 200 mg võetuna kas üks kordööp. või jagatuna kaheks üksikannuseks.Mõnedel patsientidel, kellel nimetatudannus ei leevenda vaevusi piisavalt, võibannust suurendada 400 mg üks kordpäevas või jagada kaheks üksikannuseks.Kui ravimist saadav kasu ei suurene pärastkahte nädalat, tuleb kaaluda muidravivõimalusi.Max. soovitatav ööp. annus kõikidenäidustuste puhul on 400 mg.LASTELE: Ei ole näidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimis tahes abiaine(te) suhtes,sulfoonamiidide suhtes. Aktiivne peptilinehaavand või seedetrakti verejooks.Patsiendid, kellel on ASH või MSPVA,sealhulgas COX-2 inhibiitorite võtmisejärgselt esinenud astma, äge riniit,ninapolüübid, angioneurootiline turse,urtikaaria või muud allergilisedreaktsioonid. Rasedus, rinnaga toitmine.Raske maksapuudulikkus. Põletikulisedsoolehaigused. Patsiendid, kellel kreatiniinikliirens on hinnanguliselt

Reumavastasedjälgida. Esimese 8 ravinädala jooksul tulebvähemalt kord nädalas teha kliinilise vereanalüüs, sh määrata trombotsüütide arv.Sagedamini tuleb verd kontrollidajärgmistel juhtudel: suure annusekasutamisel, eakatel patsientidel,neerufunktsiooni kahjustuse korral,maksafunktsiooni kahjustuse korral,luuüdifunktsiooni kahjustuse korral,hüpersplenismiga patsientidel. 8 nädalapärast võib verepildi kontrollimisesagedust vähendada ühe korrani kuus, agamitte harvem kui 3-kuuliste intervallidejärel. Patsiente tuleb teavitada, et kohetuleb arsti poole pöörduda, kui neil tekivadkurguhaavandid, palavik, infektsioon,veritsus või teised luuüdi supressiooninähud. Regulaarselt tuleb kontrollidamaksafunktsiooni, eritimaksapuudulikkusega patsientidel.Hoolikas verepildi jälgimine on vajalik siis,kui asatiopriini kasutatakse koos järgmisteravimitega: allopurinool, oksipurinool võitiopurinool; aminosalitsüülhappederivaadid, nt mesalasiin, olsalasiin võisulfasalasiin; AKE inhibiitorid,kotrimoksasool, tsimetidiin võiindometatsiin;tsütotoksilise/müelosupressiivse toimegaravimid. Umbes 10% patsientidest esinebgeneetilisest polümorfismist tingitudtiopuriinmetüültransferaasi puudulikkus,mistõttu neil võib asatiopriin täielikultmitte metaboliseeruda. Piiratud andmetepõhjal ei ole asatiopriin efektiivnepatsientidel, kellel esineb pärilikkontrollida. Eriti tähelepanelik tuleb ollainfektsioonhaigusi põdevate patsientidega.Samaaegset tsütotoksilist ravi saavatelpatsientidel tohib asatiopriini kasutadaainult meditsiinilise järelevalvetingimustes.KÕRVALTOIMED: Leukopeenia,aneemia, trombotsütopeenia, iiveldus jaisutus, millega võib kaasnedaoksendamine, maksafunktsiooni häire,infektsioonid neerutransplantatsiooni läbiteinud patsientidel, infektsioonidpõletikulist soolehaigust põdevatelpatsientidel, alopeetsia.KOOSTOIMED: Allopurinool, oksipurinoolja tiopurinool blokeerivad ensüümksantiinoksüdaasi ning inhibeerivad seeläbiasatiopriini metabolismi. On saadudkliinilisi tõendeid selle kohta, etasatiopriinil on vastupidine toimeantidepolariseeriva toimemehhanismigamüorelaksantidele, nagu kuraare,D-tubokurariin ja pankuroonium.Kombineerimisel teisteimmuunsupressantide, nt tsüklosporiini võitakroliimusega, tuleb arvestada liigseimmuunsupressiooni võimalusega. Kunasamaaegne aminosalitsülaatide, ntolsalasiini, mesalasiini ja sulfasalasiinimanustamine pärsib asatiopriinimetaboliseerumist maksas, võibasatiopriini müelosupressiivne toimetugevneda.Manustamisel koos on täheldatudvarfariini antikoaguleeriva toimenõrgenemist. Samaaegsel manustamiselhüpoksantiin-guaniin-fosforibosüül/transferaasi AKE inhibiitorite, kotrimoksasooli,puudulikkus (Lesch-Nyhani sündroom), trimetoprimi, tsimetidiini võimistõttu asatiopriini ei tohi neil patsientidel indometatsiiniga suurenebkasutada. Allopurinooli, oksipurinooli ja/või müelosupressiooni (leukopeenia) oht.tiopurinooli samaaegsel manustamisel Asatiopriini jaasatiopriiniga tuleb asatiopriini annust müelosupressiivse/tsütotoksilise toimegavähendada.ravimite samaaegne manustamineAsatiopriinravil olevatele patsientidele soodustab müelotoksilise toimetuleb ettevaatusega manustada närvilihase avaldumist. See kehtib ka selliseülekannet pärssivaid ravimeid, ntmüelosupressiivse ravi kohta, mis ontubokurariini ja suktsinüülkoliini. Kui lõppenud vähe aega enne asatiopriinravisamaaegselt kasutatakse kumariini tüüpi alustamist.antikoagulante, tuleb hüübimisnäitajaid Immuunsupressiivne aktiivsus võibsagedamini kontrollida. Ravi lõpetamisel põhjustada ebatüüpilist ja potentsiaalseltvõib tekkida autoimmuunhaiguseohtlikku reaktsiooni elustekitajagaägenemine, nt luupusnefriidi, Crohni tõve, vaktsiinidele, mistõttu asatiopriinravihaavandilise koliidi või autoimmuunse saavatele patsientidele on nimetatudhepatiidi korral. Ravi lõpetamine peab vaktsiinide manustaminetoimuma järk-järgult ja hoolika jälgimise vastunäidustatud.tingimustes. Surmatud tekitajagaImmuunvastus surmatud tekitajagavaktsiinide või toksoidide kasutamisel vaktsiinidele võib olla vähenenud, nagu onasatiopriinravi ajal tuleb efektiivse täheldatud asatiopriini ja kortikosteroidiimmuunvastuse kujunemist kontrollida. kombineeritud ravi saanud patsientidelRavi ajal on täheldatud nahatuumorite B-hepatiidi vastase vaktsineerimise korral.suurenenud esinemissagedust, peamiseltpäikesele avatud nahapiirkondades. Imuran, Glaxo, Kaet. tabl. 50mg N100Patsiente tuleb hoiatada liigse päikese võiUV-kiirte mõju all olemise eest ning nahkatuleb regulaarsete ajavahemike järelSKELETI-LIHASSÜSTEEMDeksketoprofeenDexketoprofenumRAVIMITÜÜP: Propioonhappe derivaadidNÄIDUSTUS: Nõrga kuni mõõduka valusümptomaatiline ravi, sh lihas-skeletivalu,düsmenorröa, hambavalu.ANNUSTAMINE: 12,5 mg iga 4...6 tunnijärel või 25 mg iga 8 tunni järel. Ööp.annus ei tohi ületada 75 mg.EAKATELE: Ööp. annus 50 mg.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõnemuu MSPVA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Patsiendid, kellel sarnasetoimega ained (nt aspiriin ja teisedMSPVA-d) põhjustavad astmahooge,bronhospasmi, ägedat riniiti, urtikaariat võiangioneurootilist turset, gastrointestinaalsehaavandi esinemine või kroonilinedüspepsia anamneesisga,gastrointestinaalne verejooks või mõnemuud verejooksu esinemine võiveritsushäired, Crohni tõbi või haavandilinekoliit anamneesis bronhiaalastmaanamneesis, raske südamepuudulikkus,mõõduka kuni raske neerufunktsioonihäirega patsiendid, raskemaksafunktsiooni häirega patsiendid,hemorraagiline diatees või muudkoagulatsioonihäired, rasedus jaimetamine.RISKID: Ohutu kasutamine lastel ei olekindlaks tehtud. Manustada ettevaatlikultallergiliste seisundite anamneesigapatsientidele. Kõik mitteselektiivsedMSPVA-d võivad inhibeeridatrombotsüütide agregatsiooni ja pikendadaveritsusaega prostaglandiinide sünteesiinhibeerimise kaudu. Nagu teisedMSPVA-d, võib ta põhjustada vähestmaksafunktsiooni näitajate tõusu. Võibmaskeerida infektsioonhaigustesümptomeid. Võib põhjustada naistefertiilsuse häireid ja pole soovitatavrasestumiskavatsusega naistel.KÕRVALTOIMED: Neutropeenia,trombotsütopeenia, anafülaktilinereaktsioon, unehäired, ärevus, peavalu,pearinglus nägemise ähmastumine,peapööritus, tinnitus, iiveldus ja/võioksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus,lööve, urtikaaria, akne.KOOSTOIMED: Mittesoovitatavadkombinatsioonid: Teised MSPVA-d, kaasaarvatud salitsülaatide suured annused.Suukaudsed antikoagulandid: suukaudseantikoagulandi hemorraagilise toimesuurenenud risk (deksketoprofeeni suurplasmavalkudega seostumise jatrombotsüütide funktsiooni inhibeerimisening gastroduodenaalse limaskestakahjustuse tõttu). Hepariinid: suurenenudverejooksu risk (trombotsüütide218

SKELETI-LIHASSÜSTEEMfunktsiooni inhibeerimise jagastroduodenaalse limaskesta kahjustustetõttu). Liitium (kirjeldatud mitmeMSPVA-ga): MSPVA-d tõstavad vereliitiumitaset, mis võib jõuda toksilisteväärtusteni (vähenenud liitiumiekskretsioon neerude kaudu).Metotreksaat kasutatuna suurtes annustes15 mg/nädalas või rohkem: suurenenudmetotreksaadi hematoloogiline toksilisustema renaalse kliirensi vähenemise tõttupõletikuvastaste ainete toimel üldiselt.Hüdantoiinid ja sulfoonamiidid: nenderavimite toksilised toimed võivadtugevneda.Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:Diureetikumid, AKE inhibiitorid jaangiotensiin II retseptori antagonistid:võib vähendada diureetikumide jaantihüpertensiivsete ravimite toimet.Metotreksaat kasutatuna väikestesannustes, alla 15 mg/nädalas: suurenenudmetotreksaadi hematoloogiline toksilisustema renaalse kliirensi vähenemise tõttupõletikuvastaste ainete toimel üldiselt.Pentoksifülliin: suurenenud verejooksurisk.Zidovudiin: suurenenud toksilisuse riskerütrotsüütide reale toime kauduretikulotsüütidele raske aneemiaga nädalaega pärast MSPVA-ga alustamist.Beetablokaatorid: ravi MSPVA-dega võiblangetada nende antihüpertensiivsettoimet inhibeerides prostaglandiinisünteesi. Tsüklosporiin ja takroliim:MSPVA-d võivad suurendadanefrotoksilisust neeru prostaglandiinidepoolt vahendatud toime kaudu.Trombolüütikumid: suurenenud verejooksurisk. Südameglükosiidid: MSPVA-d võivadsuurendada plasma glükosiididekontsentratsiooni.Dolmen, Menarini, Tabl. 25 mg N10DiklofenakDiclofenacumRAVIMITÜÜP: Äädikhappe derivaadid janende sarnased ainedNÄIDUSTUS: Valu. Reumaatilisedhaigused.ANNUSTAMINE: Ööp. annus on 50...150mg, jaotatuna 2...3 ossa. Kergemateljuhtudel piisab tavaliselt 75...100 mg-st.LASTELE: Üle 1-aastastele lastele janoorukitele manustatakse ravimit sõltuvalthaiguse raskusest 0,5...2 mg/kg ööp.jagatuna 2...3 üksikannuseks. Juveniilsereumatoidartriidi korral võib annustsuurendada max. kuni 3 mg/kg, osadeksjagatuna. Max. ööp. annust 150 mg ei tohiületada.Suposiidid ja süstelahus on alla 18.avastunäidustatud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseesimese kahe trimestri jooksul, väljaarvatud juhul kui loodetav kasu emalepeaks üles kaaluma potentsiaalsed ohudlapsele.Manustamine rinnaga toitmise ajal onvastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Anamneesisvarasema MSPVA-de kasutamisega seotudseedetrakti verejooks või perforatsioon.Äge või anamneesis korduv seedetraktihaavand/verejooks (kaks või enam kindlathaavandumise või verejooksu juhtu).Raseduse viimane trimester. Raskemaksa-, neeru- ja südamepuudulikkus.Vastunäidustatud neile, kellel astma,urtikaaria või ägeda nohu hooge kutsuvadesile ASH või teised MSPVA-d.RISKID: Kõigi MSPVA-de, sh diklofenakipuhul on teatatud seedetraktiverejooksust, haavandist võiperforatsioonist, mis võib osutudafataalseks ja mis võivad tekkida ükskõikmillises ravi faasis ilma eelnevatesümptomiteta või kui patsiendil ei oleanamneesis esinenud raskeid seedetraktisümptomeid. Raskemad tagajärjed võivadtekkida just eakamatel patsientidel. Kuiravimi manustamise ajal on tekkinudseedetrakti verejooks või haavand, tulebravimi kasutamine kohe lõpetada.MSPVA-de kasutamisel on esinenud vägaharva tekkinud tõsised nahakahjustused,milledest mõned võivad lõppeda surmaga,sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit,Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksilineepidermaalne nekrolüüs. Suurim risknahareaktsioonide tekkeks on varasesravijärgus: enamusel juhtudest tekibreaktsioon ravi esimesel kuul.Manustamine tuleb katkestada kohe, kuiilmneb nahalööve, limaskesta kahjustusedvõi mõni muu ülitundlikkuse sümptom.Sarnaselt teistele MSPVA-dele võivadallergilised reaktsioonid harvadel juhtudeltekkida (sh anafülaktilised/anafülaktoidsedreaktsioonid) diklofenakiga ka siis, kuiravimit pole varem kasutatud. Omafarmakodünaamilistest omadustesttingituna võib diklofenak sarnaselt teisteleMSPVA-dele maskeerida põletikusümptomeid.Kõrvaltoimeid saab vähendada kasutadesminimaalset efektiivset annust võimalikultlühikese aja jooksul, mis sümptomitekontrollimiseks vajalik. Diklofenakikasutamise ajal peab vältima teisteMSPVA-de sh selektiivsetetsüklooksügenaas-2 inhibiitorite kasutamisttõendamata sünergistliku koostoime jatäiendavate kõrvaltoimete riski tõttu.Vanuritel on MSPVA-de kasutamisesttingitud kõrvaltoimete (eriti seedetraktiverejooks ja perforatsioon, mis võibReumavastasedlõppeda letaalselt) esinemissageduskõrgem.Vastavalt üldisele ravipraktikalesoovitatakse eakatele patsientidele ravimitmanustada ettevaatusega. Eelkõigesoovitatakse minimaalset efektiivsetannust kasutada nõrgestatud või väikesekehakaaluga eakatel patsientidel.Patsientidel, kellel on astma, sesoonneallergiline nohu, ninalimaskesta turse (ntninapolüübid), KOK või hingamisteedekroonilised infektsioonid (eriti allergilisenohu sarnaste sümptomitega), esinebsagedamini MSPVA-de vastu reaktsioonenagu astma ägenemine (nnanalgeetikumidetalumatus/analgeetikum-astma), Quincke?iödeemi või urtikaariat. Seepärast on nendepatsientide puhul vajalikud erilisedettevaatusabinõud (valmisolekhädaolukorraks). Sama kehtib kapatsientide kohta, kes on allergilisedteistele toimeainetele, nt on varemtekkinud nahareaktsioonid, pruritus võiurtikaaria.Hoolikas jälgimine ja nõustamine onvajalikud patsientide puhul, kellel onanamneesis MSPVA-de kasutamisegaseotud hüpertensioon ja/või kerge kunimõõdukas südame paispuudulikkusvedeliku retentsiooni ja tursetega.Kliinilised uuringud ja epidemioloogilisedandmed lubavad oletada, et diklofenakikasutamine, eriti suurtes annustes (150mg päevas) ja pika-ajaliselt võib ollaseotud arteriaalse tromboosi juhtude (ntmüokardiinfarkt ja insult) vähesekõrgenenud riskiga. Mitteravitudhüpertensiooni, südame paispuudulikkuse,südame isheemiatõve, perifeersete arteritehaiguse ja/või tserebrovaskulaarsehaigusega patsientidel tohib diklofenakkikasutada ainult pärast põhjalikkukaalutlust. Kardiovaskulaarsete haigusteriskifaktoritega (sh hüpertensioon,hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine)patsientidel tohib pika-ajalist ravi alustadapärast põhjalikku kaalutlust. Hoolikasjälgimine on vajalik diklofenaki määramiselhäirunud maksafunktsioonigapatsientidele, sest nende seisund võibhalveneda.Kui maksafunktsiooni kahjustus säilub võisüveneb, või kui tekivad muud häired(eosinofiilia, nahalööbed), tuleb ravikatkestada. Diklofenaki kasutamisega võibalata ilma prodromaalsümptomitetahepatiit. Ettevaatlikult tuleb kasutadamaksa porfüüria korral, sest ravim võibprovotseerida hoogu. Seoses MSPVA-de,sh diklofenaki raviga on teatatudvedelikupeetusest ja tursetest, mistõttu oneriline ettevaatus vajalik südame- janeerufunktsiooni häirega, anamneesishüpertensiooniga ning eakate patsientide219

Reumavastasedpuhul, samaaegsel diureetikumidekasutamisel või neerufunktsioonimärkimisväärselt mõjutava ravimikasutamisel ja ükskõik millisel põhjuseltekkinud rakuvälise vedeliku mahu oluliselanguse korral (näiteks enne või pärastsuurt operatsiooni). Nimetatud juhtudeltuleb jälgida neerufunktsiooni. Ravikatkestamisel taastub tõenäoliselt ravieelne seisund. Kui diklofenakimanustatakse pikema aja vältel, tulekssarnaselt teistele MSPVA-dele jälgidaverepilti. Hoolikas jälgimine on vajalik kaverehüübimishäiretega patsientide puhul,kuna diklofenak võib pöörduvaltinhibeerida trombotsüütide agregatsiooni.Sarnaselt teiste MSPVA-dega võibdiklofenaki kasutamine mõjutada naiseviljakust ega ole soovitatav naisele, kessoovib rasestuda. Naised, kellel onprobleeme rasestumisega või kelleletehakse viljakusuuringuid, peaksidkaaluma diklofenaki kasutamiselõpetamist.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,düspepsia, valu epigastrumis, meteorism,isutus, transaminaaside aktiivsusesuurenemine, nahalööve.KOOSTOIMED: Koosmanustamiselliitiumipreparaatide või digoksiinigasuurendada viimaste kontsentratsiooniplasmas. Vähendab diureetikumide jaantihüpertensiivsete ravimite toimet.Ettevaatlik tuleb olla juhtudel, kus MSPVaineid manustatakse vähem kui 24 tundienne või pärast metotreksaati, sestviimase sisaldus plasmas ja tema toksilisusvõivad suureneda. MSPV ravimite toimeprostaglandiinidesse neerus võibsuurendada tsüklosporiini nefrotoksilisust.Diklofenaki ja kaaliumi säästvatediureetikumide koosmanustamine võibpõhjustada hüperkaleemiat, mistõttu onvajalik kontrollida kaaliumi väärtusi.Antikoagulandid: MSPVA-d võivadsuurendada antikoagulantide (näiteksvarfariin) toimet. Kuigi kliiniliste uuringutepõhjal ei mõjuta diklofenakantikoagulantide toimet, on diklofenaki jaantikoagulantravi samaaegsel kasutamiselüksikutel juhtudel kirjeldatud verejooksudesagenemist. Seetõttu tuleksantikoagulantravi saavaid patsientepidevalt jälgida. Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid ja SSRI:suurenenud risk seedetrakti verejooksuks.Diabeediravimid: Samaaegse ravi korralettevaatusabinõuna soovitatav kontrollidavere glükoosisisaldust. Tsüklosporiin:sarnaselt teiste MSPVA-dega võibdiklofenak suurendada tsüklosporiininefrotoksilisust mõjutades renaalseidprostaglandiine. Seetõttu tuleb kasutadadiklofenaki tavalisest väiksemaid annuseid.220Kinoloonirea antibiootikumid:üksikjuhtudena on kirjeldatudkrambihoogude teket, mis võib olla seotudkinoloonide ja MSPVA-de samaaegsekasutamisega.Diclac, Sandoz, Ret. tabl. 75mg N100;Ret. tabl. 100 mg N20, 50; Ret. tabl.150mg N20, 100; Supp. 100mg N10; Inj.25 mg/ml 3ml N5Dicloberl, Berlin-Chemie, Ret. caps.100mg N20, 50; Inj. 75 mg /3ml N5Diclofenac-ratiopharm, ratiopharm,Enterotabl. 50mg N20, 50; Modif. tabl.150mg N20, 50; Supp. 50mg N10; Supp.100mg N10; Inj. 75mg/2ml N10Diclomelan, Lannacher, Tabl. 50mg N10;Ret. tabl. 100 mg N30; Supp. 100mg N6Naklofen Duo, KRKA, Duo caps. 75mgN20; Inj. 75 mg/3ml N5Olfen, Mepha, Gastroresist. tabl. 50mgN20; Ret. tabl. 75mg N30; Ret. caps.100mg N20; Inj. 75 ml /2ml 2ML N5;Rektaalcaps. 100 mg N 5; Rektaalcaps. 50mg N10Voltaren, Novartis, Enterotabl. 25mgN30; Ret. tabl. 100mg N30; Inj. 75mg/3ml N5Diklofenak,misoprostoolDiclofenacum, misoprostolumRAVIMITÜÜP: Äädikhappe derivaadid janende sarnased ainedNÄIDUSTUS: Valu ja reumaatilistehaiguste sümptomaatiline ravi patsientidel,kellel on oht MSPV ainest põhjustatudpeptilise haavandi tekkeks.ANNUSTAMINE: 50 mg/0,2 mg ( 1 tabl.)2...3 korda päevas, söögi ajal. Tablette eitohi närida, purustada ega lahustada.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus onkindlaks tegemata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Äge või anamneesiskorduv seedetrakti haavand/verejooks(kaks või enam kindlat haavandumise võiverejooksu juhtu) või perforatsioon võimõni muu verejooks (shtserebrovaskulaarne verejooks). Rasedusvõi planeeritav rasedus. Rinnaga toitmine.Ülitundlikkus diklofenaknaatriumi,misoprostooli või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Ristuv ülitundlikkus ASH jateiste MSPVA-de suhtes. Operatsioonieelnevaluravi pärgarteri shunteerimise (CABG)korral. Raske neeru- võimaksapuudulikkus. Raskesüdamepuudulikkus.RISKID: Vältida tulebdiklofenaki/misoprostooli kasutamist koosteiste MSPVA-dega (sh COX-2inhibiitoritega).SKELETI-LIHASSÜSTEEMDiklofenakki/misoprostooli ei tohikasutada rasestumisvastaseid vahendeidmittekasutavad fertiilses eas naised.Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutadesminimaalset efektiivset annust võimalikultlühikese aja jooksul, mis sümptomitekontrollimiseks vajalik. Kliinilised uuringudja epidemioloogilised andmed lubavadoletada, et diklofenaki kasutamine, eritisuurtes annustes (150 mg päevas) japikaajaliselt võib olla seotud tõsistearteriaalse tromboosi juhtude (ntmüokardiinfarkt või insult) vähese riskiga.Kardiovaskulaarsete haigusteriskifaktoritega patsientidel, mitteravitudhüpertensiooni, südame paispuudulikkuse,südame isheemiatõve, perifeersete arteritehaiguse ja/või tserebrovaskulaarsehaigusega patsientidel tohib diklofenakkikasutada ainult pärast põhjalikkukaalutlust.Sarnaselt teistele MSPVA-dele võib ravimpõhjustada trombotsüütide agregatsioonivähenemist ja pikendada veritsusaega.Eriline ettevaatus on vajalikhematoloogiliste häirete,koagulatsioonihäirete või anamneesistserebrovaskulaarse verejooksugapatsientide puhul. Hüpertensioonigapatsientidel tuleb MSPVA-sid, kaasaarvatud diklofenakki/misoprostooli,kasutada ettevaatusega. Ravi algusesdiklofenaki/misoprostooliga ja koguravikuuri vältel tuleb hoolikalt jälgidavererõhku.MSPVA-d (sh diklofenak/misoprostool)võivad põhjustada tõsiseid seedetraktikõrvaltoimeid, sh põletik, veritsus,haavandumine ja mao, peensoole võijämesoole perforatsioonid, mis võivadosutuda ka surmavateks. MSPVA-dekasutamisel on kõige suurem oht nendeseedetrakti tüsistuste tekkimisekspatsientidel, keda ravitakse suuremateannustega, eakatel patsientidel,kardiovaskulaarsete haigustegapatsientidel, samaaegselt ASH kasutavatelpatsientidel või patsientidel, kellel onpraegu või on olnud varem anamneesisseedetrakti haigused, nagu haavandumine,seedetrakti veritsus või põletikulisedseisundid.Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul,kes saavad samaaegselt ravimeid, misvõivad suurendada haavandi võiseedetrakti verejooksu tekkeriski, nagukortikosteroidid, antikoagulandid (ntvarfariin), SSRI või trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid (nt ASH).Ettevaatus on vajalik seedetraktihaigustega patsientidel (nt haavandilinekoliit, Crohn?i tõbi), sest ravi võibhaigusprotsessi ägestada. Ettevaatus onvajalik eakatel patsientidel jakortikosteroididega, teiste MSPVA-dega või

SKELETI-LIHASSÜSTEEMantikoagulantidega ravitud patsientidepuhul.Harva võivad MSPVA-d (shdiklofenak/misoprostool) põhjustadainterstitsiaalset nefriiti, glomerulonefriiti,papillaarset nekroosi ja nefrootilistsündroomi. Neeru-, südame- võimaksapuudulikkusega patsientide puhul onvajalik ettevaatus, kuna MSPVA-de (shdiklofenaki/misoprostooli) kasutamine võibpõhjustada neerufunktsiooni halvenemist.Ettevaatlik tuleb olladiklofenak/misoprostool-ravi alustamiselpatsientidel, kellel on raskedehüdratatsioon. Ettevaatlik soovitatakseolla ka neeruhaigusega patsientideravimisel. Kasutada tuleb võimalikultväikeseid annuseid ja jälgida tulebneerufunktsiooni.Nagu ka teiste MSPVA-de metaboliitidepuhul, mida eritatakse neerude kaudu,tuleb märkimisväärse neerufunktsioonikahjustusega patsiente hoolikalt jälgida.Seoses MSPVA-de (shdiklofenaki/misoprostooli) kasutamisegaon väga harva täheldatud raskeid jamõnikord isegi surmavaidnahareaktsioone, sh eksfoliatiivnedermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom jaepidermise toksiline nekrolüüs. MSPVA-dvõivad bronhiaalastmat ja allergilisi haigusipõdevatel patsientidel põhjustadabronhospasmi.Kõiki patsiente, keda ravitakse pika ajavältel MSPVA-dega, tuleb vastavalt jälgida(näiteks neeru- ja maksafunktsiooninäitajad ning vere vormelementide arv).Valuvaigistite/põletikuvastaste ravimitesuurte annuste pikaaegsel kasutamiselvõib tekkida peavalu, mille raviks ei tohikasutatava ravimi annust suurendada.Preparaat võib maskeerida palavikku janiiviisi varjata infektsiooni. Tabletidsisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel ontegemist selliste harvaesinevate pärilikehaigustega nagu galaktoosi talumatus,Lapp-laktaasi defitsiit võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, eitohi antud ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhukinnisus, kõhulahtisus, pearinglus,duodeniit, düspepsia, röhitsused,ösofagiit, meteorism, gastriit, peavalu,iiveldus ja oksendamine.KOOSTOIMED: Atsetüülsalitsüülhape:ASH ja diklofenaki/misoprostoolisamaaegne manustamine ei olesoovitatav.Antatsiidid võivad pikendada diklofenakiimendumisaega. On teada, etmagneesiumi sisaldavad antatsiididsüvendavad misoprostoolist tingitudkõhulahtisust.Antikoagulandid: Kuna preparaat võibpärssida trombotsüütide agregatsiooni,tuleb olla ettevaatlik koosmanustamiselantikoagulantidega. MSPVA-d võivadvõimendada antikoagulantide (näiteksvarfariin), trombotsüütide agregatsiooniinhibiitorite (näiteks ASH) ja SSRI toimet,suurendades seeläbi seedetraktiverejooksu tekkeriski.Kõrgvererõhutõvevastased ravimid, shdiureetikumid, AKE inhibiitorid jaangiotensiin II antagonistid: MSPVA-dvõivad nõrgendada diureetikumide jateiste kõrgvererõhutõvevastaste ravimitetoimet.Neerufunktsiooni kahjustusegapatsientidel (nt dehüdratsioonigapatsiendid või neerukahjustusega eakadpatsiendid) võib AKE inhibiitori võiangiotensiin II antagonisti jatsüklooksügenaasi pärssivate ravimitekoosmanustamise tagajärjelneerufunktsioon veelgi halveneda, kuidsee on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tulebsellist ravimkombinatsiooni manustadaettevaatusega (eriti vanuritele). Patsiendidpeavad olema adekvaatselt hüdreeritud jatuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimistpärast samaaegse ravi alustamist ningedaspidi perioodiliselt. Kortikosteroidid:MSPVA-de samaaegne kasutamine kooskortikosteroididega võib suurendadaseedetrakti haavandumise või verejooksutekkeriski ja kõrvaltoimete üldistesinemissagedust.Tsüklosporiin: manustamine koostsüklosporiiniga võib suurendada viimasenefrotoksilist toimet. Digoksiin: Patsiente,kes saavad samaaegselt digoksiini jadiklofenakki/misoprostooli, tuleks jälgidavõimaliku digoksiinimürgistuse suhtes.Hüpoglükeemilised ravimid: MSPVA-gasamaaegsel manustamisel täheldatudmuutusi suukaudselt manustatavatehüpoglükeemiliste ravimite toimes.Metotreksaat: Metotreksaadi ja MSPVA-de(sh diklofenaki/misoprostooli) samaaegselmanustamisel soovitatakse olla ettevaatlik,kuna MSPVA-de manustamine võibpõhjustada metotreksaadiplasmakontsentratsiooni suurenemist.Takroliimus: MSPVA-de manustamisel koostakroliimusega võib suurendadanefrotoksilisuse oht. Kinoloonreaantibiootikumid: uuringud loomadelviitavad sellele, et MSPVA-d võivadsuurendada riski kinoloonreaantibiootikumidest põhjustatud krampidetekkeks.Mifepristoon: MSPVA-d ei tohi kasutada8-12 päeva pärast mifepristoonikasutamist, kuna MSPVA-d võivadvähendada mifepristooni toimet.Arthrotec, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 50+0,2 mg N60ReumavastasedEtorikoksiibEtoricoxibumRAVIMITÜÜP: MSPVA, koksiibNÄIDUSTUS: Etorikoksiib on näidustatudosteoartroosi, reumatoidartriidi,anküloseeriva spondüliidi ning ägedapodagrahooga seotud valu japõletikunähtude sümptomaatiliseks raviks.ANNUSTAMINE: Osteoartroos:soovitatav annus on 30 mg üks kord ööp.Mõnedel patsientidel, kes ei olesaavutanud haigusnähtude piisavatvähenemist, võib tugevama toime tagadaannuse suurendamine 60 mg-ni üks kordpäevas. Kui ravitoime ei suurene, tulebkaaluda muid ravivõimalusi.Reumatoidartriit: Soovitatav annus on 90mg 1 kord ööp. Äge podagrahoog:Soovitatav annus on 120 mg 1 kord ööp.Etorikoksiibi 120 mg tohib kasutada ainultägeda valu perioodil. Osteoartroosi ravikskasutatav annus ei tohi olla suurem kui 60mg ööp. Reumatoidartriidi jaanküloseeriva spondüliidi raviks kasutatavannus ei tohi olla suurem kui 90 mg ööp.Ägeda podagrahoo raviks kasutatav annusei tohi olla suurem kui 120 mg ööp., max.ravi kestus 8 ööpäeva. Anküloseerivspondüliit: Soovitatav annus on 90 mg ükskord ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Peptilisehaavandi või seedetrakti verejooksuesinemine. Patsiendid, kellel on ASH võiteiste MSPV ravimite, sh COX-2(tsüklooksügenaas-2) inhibiitoritemanustamise järel tekkinud bronhospasm,äge nohu, ninapolüübid, angioneurootilineturse, nõgestõbi või allergilist tüüpireaktsioonid. Rasedus ja imetamine.Rasked maksafunktsiooni häired. Lapsedja alla 16-aastased noorukid. Põletikulinesoolehaigus. Südame paispuudulikkus.Hüpertensiooniga patsiendid, kellevererõhk on püsivalt üle 140/90mmHg jaei ole raviga hästi kontrollitud. Südameisheemiatõbi, perifeersete arterite haigusja/või tserebrovaskulaarne haigus.RISKID: Toime seedetraktile. Kliiniliseduuringud viitavad, et COX-2 selektiivseteinhibiitorite ravimrühm võib olla seotudtrombootiliste kõrvaltoimete (eritimüokardiinfarkti ja insuldi) riskigavõrreldes platseebo ja mõnedeMSPVA-dega. Renaalsetelprostaglandiinidel võib ollaneeruperfusiooni säilitamiselkompensatoorne roll. Tähelepanu!Etorikoksiibi ei tohi kasutadahüpertensiooniga patsientidel, kellevererõhu väärtused on püsivalt kõrgemadkui 140/90 mmHg ja kelle hüpertensioon221

Reumavastasedei ole raviga piisavalt kontrollitud. Kõikidelpatsientidel, kes alustavad ravietorikoksiibiga, tuleb vererõhku jälgida 2nädala jooksul pärast ravi alustamist ningseejärel perioodiliselt.KÕRVALTOIMED: Tursed/vedelikupeetus,pearinglus, peavalu, hüpertensioon,kõhuvalu, kõhupuhitus, kõrvetised,kõhulahtisus, düspepsia,ebamugavustunne ülakõhus, iiveldus,jõetus/väsimus, gripitaoline haigus.KOOSTOIMED: MSPVA-d võivadvähendada diureetikumide ja teisteantihüpertensiivsete ravimite toimet. Kuiginende ravimite koostoimet etorikoksiibigaei ole uuritud, võib tsüklosporiini võitakroliimuse manustamine koosMSPVA-dega suurendada esimestenefrotoksilist toimet. MSPVA-d vähendavadliitiumi eritumist neerude kaudu, milletagajärjel suureneb liitiumiplasmakontsentratsioon.Arcoxia, MSD, Tabl. 60 mg N7; Tabl. 90mg N7; Tabl. 120 mg N7GlükoosamiinGlucosaminumRAVIMITÜÜP: Teised MSPVA-dNÄIDUSTUS: Arthryl: Kerge kunimõõduka raskusega osteoartroosisümptomaatiline ravi.Glucosamin-ratiopharm: Kerge kunimõõduka raskusega gonartroosisümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Ühes pakendis sisalduvpulber tuleb lahustada ühes klaasitäiesvees ja manustada 1 kord päevas,eelistatult söögi ajal. Glükoosamiin ei olenäidustatud ägeda valu leevendamiseks.Sümptomite (eriti valu) leevendust ei oletunda enne mitmenädalast ravi, mõneljuhul isegi kauem. Juhul, kui sümptomiteleevendust ei ole tunda pärast 2...3 kuulistravi, tuleks kaaluda ravi jätkamistglükoosamiiniga.Kuni 3 aastat kestnudglükosamiinsulfaadiga ravi ohutus jaefektiivsus on tõestatud kliinilisteuuringutega. Jätkuv ravi üle 3 aasta ei olesoovitatav, sest ohutus ei ole tõestatud.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus glükoosamiinivõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Kuna Arthryl-pulber sisaldab aspartaami,on see vastunäidustatudfenüülketonuuriga haigetele.Glucosamin-ratiopharm pulber onvastunäidustatud patsientidel, kes onallergilised koorikloomade suhtes, sesttoimeaine on pärit koorikloomadelt.RISKID: Enne ravi alustamist tulekskonsulteerida arstiga, et välistada teiste222liigeshaiguste olemasolu, mille korral võiksosutuda vajalikuks alternatiivneravimeetod.Raske neeru- ja maksapuudulikkusegahaigete ravi peab toimuma arstijärelevalvel.Glükoosi taluvushäirega patsientidel onvajalik ettevaatus. Ravi alustamisel onsoovitatav jälgida veresuhkru taset ningvajadusel muuta insuliini annust. Piiratudsoolatarbimisega dieedil patsientide puhultuleb arvestada ravimi naatriumisisaldust.Kardiovaskulaarsete haiguste tekkeriskigapatsientidel on soovitatav kontrollida verelipiidide sisaldust, kuna mõnel juhul ontäheldatud glükoosamiini kasutamiselhüperkolesteroleemiat.Pärast glükoosamiinravi alustamist onkirjeldatud ka astma sümptomitesüvenemist (sümptomid taandusid pärastglükoosamiinravi lõpetamist). Astmagapatsiendid peaksid enne glükoosamiinravialustamist olema teadlikud võimalikustsümptomite süvenemisest.KÕRVALTOIMED: Peavalu, uimasus,kõhulahtisus, -kinnisus, iiveldus,meteorism, valumao piirkonnas,düspepsia.KOOSTOIMED: Glükoosamiini võimalikestkoostoimetest teiste ravimitega onandmeid vähe, kuid on raporteeritudsuurenenud INR-stkumariinantikoagulantide (varfariin jaatsenokumarool) kasutamisel.Glükoosamiinravi alustamisel võilõpetamisel tulekskumariinantikoagulantravi saavaidpatsiente hoolikalt jälgida. Glükoosamiinisamaaegne kasutamine tertratsükliinidegavõib suurendada tertratsükliinideimendumist ja seerumi kontsentratsiooni,kuid selle koostoime kliiniline tähtsus ei oleselge.Väheste andmete tõttu glükoosamiinikoostoimetest teiste ravimitega tulebarvestada, et teiste samaaegseltglükoosamiiniga manustatavate ravimitetoime või kontsentratsioon võib muutuda.Valuvaigisteid ja MSPVA võib kasutadakoos glükoosamiiniga kas täiendavavaluvaigistava vahendina osteoartroosisümptomite süvenemisel või ravi algfaasis,mil glükoosamiini toime algab 1...2nädalase ravi järel. Glükoosamiinravi võibvähendada vajadust valuvaigistite jamittesteroidsete põletikuvastaste ravimitejärele haiguse süvenemisel.Glükoosamiinile lisaks võib osteoartroosiravis rakendada füsioteraapiat.Arthryl, Rottapharm, Plv. lah. valm.1500mg N20, 30Glucosamin-ratiopharm, ratiopharm,P.o. lah. plv. 1,5 g N20SKELETI-LIHASSÜSTEEMGlükoosamiinGlucosaminumRAVIMITÜÜP: Teised MSPVA-dNÄIDUSTUS: Kerge kuni mõõdukaraskusega osteoartroosi sümptomaatilineravi.ANNUSTAMINE: Ööpäevane annus on1200 mg, manustatuna ühekordselt võijagatuna kolmele manustamiskorrale.Soovitatavalt koos toiduga. Glükoosamiinei ole näidustatud ägeda liigesvaluleevendamiseks. Ravimi toime ilmnebtavaliselt pärast neljanädalast ravi.Glükoosamiini kasutamise ohutus jaefektiivsus on kliinilistes uuringutestõestatud kuni kolmeaastase raviperioodivältel.LASTELE: Alla 18-a ei tohi kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada patsientidel, kes on ülitundlikudkoorikloomade (austrid, krabid jt.) suhtes,sest preparaadi toimeaine onekstraheeritud koorikloomadest.RISKID: Diabeedihaigetel tulebkasutamisse suhtuda ettevaatusega. Ravialustamisel tuleb hoolikalt jälgidaveresuhkru sisaldust. Lastel ja alla18-aastastel patsientidel ei tohi kasutada,sest preparaadi efektiivsus ja ohutusnimetatud patsientide gruppides poletõestatud. Glükoosamiini kombineerimissemuude ravimitega tuleb suhtudaettevaatusega, sest andmed võimalikekoostoimete kohta on veel üsna piiratud.Raske neeru- ja maksapuudulikkusegahaigete ravi peab toimuma arstijärelevalvel.Kardiovaskulaarsete haiguste tekkeriskigapatsientidel on soovitatav kontrollida verelipiidide sisaldust, kuna mõnel juhul ontäheldatud glükoosamiini kasutamiselhüperkolesteroleemiat.Pärast glükoosamiinravi alustamist onkirjeldatud ka astma sümptomitesüvenemist(sümptomid taandusid pärastglükoosamiinravi lõpetamist). Astmagapatsiendid peaksid enne glükoosamiinravialustamist olema teadlikud võimalikustsümptomite süvenemisest.KÕRVALTOIMED: Valu mao piirkonnas,meteorism, kõhukinnisus ja kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Glükoosamiini võimalikestkoostoimetest teiste ravimitega onandmeid vähe, kuid on teatatudsuurenenud INR-st kumariini tüüpiantikoagulantide (näiteks varfariin jaatsenokumarool) samaaegsel kasutamiselkoos glükoosamiiniga. Glükoosamiinravialustamisel või lõpetamisel tuleksantikoagulantravi saavaid patsientehoolikalt jälgida. Glükoosamiini

SKELETI-LIHASSÜSTEEMsamaaegne kasutamine tetratsükliinidegavõib suurendada tetratsükliinideimendumist ja seerumi kontsentratsiooni,kuid selle koostoime kliiniline tähtsus ei oleselge.Glükoosamiini võimalikud mõjud teisteravimite farmakokineetikale ei ole teada.Tingituna asjaolust, et võimalikkekoostoimeid ei saa välistada, tulebglükoosamiini kombineerimisse teisteravimitega suhtuda ettevaatusega.Valuvaigisteid ja MSPVA võib kasutadakoos glükoosamiiniga kas täiendavavaluvaigistava vahendina osteoartroosisümptomite süvenemisel või ravi algfaasis,mil glükoosamiini toime algab 1...2nädalase ravi järel. Glükoosamiinravi võibvähendada vajadust valuvaigistite jaMSPVA järele haiguse süvenemisel.Glükoosamiinile lisaks võib osteoartroosiravis rakendada füsioteraapiat.Glucadol, Nycomed, Kaet. tabl. 400 mgN60, 180Glucosamine Pharma Nord, PharmaNord, Caps. 400 mg N90, 270HüdroksüklorokiinHydroxychloroquinumRAVIMITÜÜP: AminokinoliinidNÄIDUSTUS: Reumatoidartriit, juveniilnekrooniline artriit, süsteemne või diskoidneerütematoosne luupus, fotodermatoosid.Plasmodium vivaxi, P. ovale ja P. malariaetundlike tüvede põhjustatud malaariaprofülaktika.ANNUSTAMINE: Reumatoidartriit:algannus 400....600 mg ööp. Säilitusravi:200...400 mg ööp. Juveniilne kroonilineartriit: annus ei tohiks olla suurem kui 6,5mg/kg/ööp. või 400 mg ööp. sõltuvaltsellest, kumb annus on väiksem.Süsteemne ja diskoidne erütematoosneluupus: alguses 400...800 mg ööp.Säilitusravi: 200...400 mg ööp.Fotodermatoosid: ravi peaks toimuma vaidperioodil, kui valguse käes viibimine onmax 400 mg ööp. on piisav.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus4-aminokinoliini ühendite suhtes.Olemasolev silma makulopaatia. Alla 6-alapsed (ei manustata lastele kehakaalugaalla 35 kg).RISKID: Enne pikaajalise ravi alustamisttuleb teostada mõlema silma põhjalikoftalmoloogiline kontroll: nägemisteravus,tsentraalne nägemisväli ja värvinägemine.Seejärel peaks uuringuid teostamavähemalt kord aastas. Kui tekivadnägemishäired (nägemisteravuse,värvinägemise osas), pigmentatsioonimuutused või nägemisvälja defektid, tulebotsekohe ravi katkestada, teha silmauuringja patsient peab jääma meditsiinilisejärelevalve alla, et jälgida häiretevõimalikku süvenemist. Ettevaatlik peabolema neeru- või maksahaigusegapatsientide puhul. Ettevaatlik peab olemaka patsientide puhul, kellel on seedetrakti,neuroloogilised või vereloomehäired, keson tundlikud kiniini suhtes ja kellel onglükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasipuudulikkus, porfüüria ja psoriaas.Pikaajalisel ravil olevatel patsientidel tulebregulaarselt teha täisvere analüüse ningebanormaalsete näitajate puhul tulebhüdroksüklorokiinravi katkestada. Väikesedlapsed on eriti tundlikud 4-aminokinoliinidetoksiliste toimete suhtes, seega tulekspatsiente hoiatada, et nad hoiaksidhüdroksüklorokiini lastele kättesaamatuskohas. Kõik pikaaegsel ravil olevadpatsiendid peavad perioodiliselt läbimaskeleti lihasfunktsiooni ja kõõlusrefleksidearstliku kontrolli. Kui ilmneb nõrkus, tulebravi katkestada.KÕRVALTOIMED: Võib tekkidaretinopaatia pigmentatsioonimuutustega janägemisvälja defektidega, kuid soovitatudannuste kasutamisel võib see tekkidaharva.Iiveldus, kõhulahtisus, isutus, kõhuvalu,harva oksendamine, urtikaaria,angioödeem, bronhospasm.KOOSTOIMED: Samaaegselhüdroksüklorokiini ja digoksiini kasutamiselsuureneb viimase kontsentratsioonseerumis, mistõttu kombineeritud ravisaavatel patsientidel tuleb hoolikalt jälgidadigoksiini kontsentratsiooni seerumis.Kuna hüdroksüklorokiin võib suurendadahüpoglükeemiliste ravimite toimet, võibolla vajalik insuliini või antidiabeetilisteravimite annuse vähendamine.Plaquenil, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 200mg N60IbuprofeenIbuprofenumRAVIMITÜÜP: Propioonhappe derivaadidNÄIDUSTUS: Nõrk kuni mõõdukas valu,reumaatilised haigused, düsmenorröa.ANNUSTAMINE: Reumatoidartriit jaartroos: 400 mg 3 korda ööp., raskemateljuhtudel ja haiguse ägenemisel 600 mg 3korda ööp. (max ööp. annus 2400 mg).Äge podagra: 400...800 mg 3 korda ööp.LASTELE: 20...40 mg/kg ööp., jagatuna3...4 annuseks.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Ülitundlikkus ASH suhtes või MSPVravimitega seotud bronhospasm, astma,riniit või nõgeslööve. Äge seedetraktihaavand. Kui patsiendil on anamneesishaavandtõbi ja/või seedetrakti verejooks,Reumavastasedpeab kasutamisel olema eriti ettevaatlik.Maksatsirroos, raske südamepuudulikkusvõi raske neeruhaigus. Vastunäidustatudalates raseduse 20ndast nädalast.RISKID: Haigetel, kes pidevalt kasutavadsuurtes annustes, võib esineda seedetraktiverejooksu, haavandeid ja perforatsioone.Astmahaigetega tuleb olla ettevaatlik.Tuleb olla ettevaatlik ka vanuritel janõrgenenud neeru- ja maksafunktsioonigahaigetel, samuti hüpertensiooniga jasüdamepuudulikkusega haigetel.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu, kõrvetised,iiveldus, oksendamine, seedehäired,kõhulahtisus, isutus, kõhukinnisus,suulimaskesta põletik, kõhupuhitus jagaasivalud, peavalu, uimasus, närvilisus,nõrkustunne, väsimus, unetus, halbenesetunne, nahasügelus, urtikaaria,nahalööve, fotosensibilisatsioon,epidermise nekrolüüs, multiformneerüteem,KOOSTOIMED: Teiste MSPV ravimitegasamaaegset kasutamist ei soovitata, kunaseedetrakti kõrvaltoimete oht suureneb.Varfariini või teiste suukaudseteantikoagulantide ja ibuprofeeni samaaegnekasutamine lisab seedetrakti verejooksuriski. Aeglustab liitiumi eritumist neerudekaudu, mistõttu plasma liitiumikontsentratsioon suureneb. Võivadnõrgendada paljude vererõhku alandavateravimite, nagu beetablokaatorite ja AKEinhibiitorite toimet. Diureetikumidsuurendavad põletikuvastaste ravimitenefrotoksilist toimet. MSPV ravimidnõrgendavad digoksiini eliminatsioonineerudest, mille tõttu suureneb digoksiinisisaldus seerumis.Burana, Orion Pharma, Tabl. 400 mg N30Ibumax, Vitabalans, Tabl. 400 mg N30,100; Tabl. 600 mg N30, 100Ibumetin, Nycomed, Tabl. 400 mg N50,100; Tabl. 600 mg N50, 100Ibuprofen Lannacher, Lannacher, Tabl.400 mg N30; Tabl. 600 mg N30IndometatsiinIndometacinumRAVIMITÜÜP: Äädikhappe derivaadid janende sarnased ainedNÄIDUSTUS: Valu. Reumaatilisedhaigused.ANNUSTAMINE: Soovitatav päevaseannuse vahemik 50...150 mg 1...3 kordapäevas. Erandjuhtumitel võib päevastsuurimat annust lühiaegselt suurendadakuni 200 mg, sellist annust ei tohi siiskiületada.LASTELE: Ei ole sobiv alla 14-a. TA liigasuure sisalduse tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimi223

Reumavastasedükskõik millise abiaine suhtes, ebaselgedhäired verepildis, mao- ja soolehaavandid,rasedus ja imetamine, alla 14-a. lapsed.RISKID: Võib vaid pärast hoolikatarstlikku riskide-kasu suhte hindamistkasutada järgmistel juhtudel: - raseduse 1.ja 2. kolmandikul, - imetamise perioodil, -indutseeritava porfüüria puhul. Eritihoolikas arstlik järelevalve on nõutav: -mao-soole-vaevuste puhul või viidetelmao- või soolehaavandile võisoolepõletikele (colitis ulcerosa, morbusCrohn) anamneesis, - kõrgenenudvererõhu ja/või südamepuudulikkusepuhul, - varasemalt kahjustatud neerudepuhul, - raskete maksafunktsiooni häiretepuhul, - vahetult pärast suuri kirurgilisivahelesegamisi, - eakatel patsientidel.Valuvaigistite pikaaegse, suurtes,mittereeglipärastes annustes kasutamisepuhul võivad tekkida peavalud, mida eitohi ravida ravimi suurendatud annustega.Üldiselt võib valuvaigistite harjumuspäranekasutamine, eriti kombinatsioonis teistevaluvaigistavate ainetega, viia pikaajaliseleneerude kahjustusele, riskiganeerupuudulikkuse tekkeks.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus ja tähtsusetudmao-seedetrakti verekaotused, peavalu jauimasus.KOOSTOIMED: Samaaegneindometatsiini ja digoksiini-, fenütoiini- võiliitiumipreparaatide kasutamine võibseerumis suurendada nii digoksiini-,fenütoiini kui ka liitiumi taset.Indometatsiin võib nõrgendadadiureetikumide ja antihüpertensiivseteravimite toimet. Indometatsiin võibnõrgendada AKE inhibiitorite toimet.Indometatsiini ja kaaliumi säästvatediureetikumide samaaegne manustaminevõib viia hüperkaleemiale, seetõttu onnõutav kaaliumi väärtuste kontroll.Indometatsiini ja teiste mittesteroidseteantiflogistikumide või glükokortikoididesamaaegne annustamine suurendab riskikõrvaltoimete tekkeks mao-seedetraktis.Kombinatsioon probenetsiidiga aeglustabindometatsiini eliminatsiooni.Kombinatsioon penitsilliinidega aeglustabviimaste eliminatsiooni. Furosemiidigakiireneb indometatsiini eritumineIndomet-ratiopharm, ratiopharm, Caps.50 mg N20, 50KetoprofeenKetoprofenumRAVIMITÜÜP: Propioonhappe derivaadidNÄIDUSTUS: Valu. Reumaatilisedhaigused.ANNUSTAMINE: Tavaline annus on25...50 mg 2...3 korda päevas. Mõnikord224on vajalik ühekordne annus 100 mg. Maxpäevane annus on 300 mg. Caps.: 200 mg1 kord ööp. I.m. inj.: 100 mg 1...2 kakskorda ööp. Max 300 mg ööp. I.v. inf.:Vähemalt 30...60 min. jooksul. Max annuson 300 mg 24 tunni jooksul. Supp.:Tavaline annus on 100 mg 2 korda ööp.,max 300 mg ööp.LASTELE: Kehakaaluga üle 20 kg: 25...50mg 2 korda päevas. Kehakaaluga üle 50kg: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus (shanamneesis astmahood) TA, ASH, teisteMSPV ainete või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Äge mao- võikaksteistsõrmiku haavand. Ebaselgedvereloomehäired. Seedetrakti haavandid.Seedetrakti, ajuveresoonkonna jm ägedadverejooksud. Raske maksa- võineerupuudulikkus. Raske kontrollimatusüdamepuudulikkus. Rasedus, imetamine.RISKID: Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandiga ning teiste seedetraktihaigustega (haavandiline koliit, Crohnitõbi) patsiente tuleb hoolikalt jälgida, etära hoida verejooksu seedetraktis.Samasugust tähelepanu tuleb pöörata kamaksa- või neerupuudulikkusegapatsientidele. Kui patsiendil on anamneesisfotosensibilisatsiooni reaktsioonid võifototoksilisus, on ravi ajal vajalik pidevjälgimine. Suurem risk MSPVA-de tingitudallergiale on patsientidel, kellel on lisaksastmale krooniline riniit, krooniline sinusiitja/või polüübid. Ketoprofeen võibpõhjustada astmahooge või bronhospasmeeriti neil inimestel, kes on allergilisedMSPVA-de suhtes. Seedetrakti võineerudega seotud kõrvaltoimete tekkimiseoht on suurem üle 60-aastastelpatsientidel. Piisavate kliiniliste kogemustepuudumise tõttu ei tohi manustada alla 20kg kaaluvatele lastele. Tohib indutseeritudporfüüria, süsteemse erütematoosseluupuse ja segakollagenooside korralmanustada ainult oodatava kasu javõimalike riskide hoolikal hindamisel.Valuvaigistite pikemaajalise ning juhiseidmittejärgiva tarvitamise korral võivadtekkida peavalud, mida ei tohi ravidaannuste edasise suurendamisega.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõrvetised, lööve, sügelus,urtikaaria, väsimus, peavalu, pearinglus,meeleolu muutused.KOOSTOIMED: Ebasoovitavadkombinatsioonid: Metotreksaat suuremasannuses kui 15 mg/nädalas, liitium,suukaudsed antikoagulandid,parenteraalne hepariin,atsetüülsalitsüülhape ja teised MSPVA-dsuures annuses. Tähelepanu nõudvadravimikombinatsioonid:Diureetikumid, AKE inhibiitorid: esinebSKELETI-LIHASSÜSTEEMsuurem risk neerupuudulikkuse tekkeksdehüdreeritud patsientidelneeruverevarustuse vähenemise tõttu(prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine).Metotreksaat annustes alla 15 mg/nädalas.Suureneb metotreksaadi hematotoksilisuseoht (põhjuseks on konkureerivplasmavalkudega sidumine ja vähenenudrenaalne kliirens). Muud trombotsüütideinhibiitorid (tiklopidiin, klopidogreel,tirofibaan, eptifibatiid, iloprost): suurenebveritsuse oht Muud hüperkaleemiatpõhjustavad ravimid (kaaliumisoolad,kaaliumi säästvad diureetikumid, AKEinhibiitorid, MSPVA-d, madalmolekulaarneja fraktsioneerimata hepariin,tsüklosporiin, trimetoprim): hüperkaleemiaoht. Beeta-adrenoblokaatorid:antihüpertensiivne toime on langenud(inhibeerivad vasodilateerivaidprostaglandiine). Tsüklosporiin:nefrotoksilise toime kumuleerumise oht.Emakasisese rasestumisvastase vahendiefektiivsus võib väheneda ja tulemuseksvõib olla rasestumine.Keto, Vitabalans, Tabl. 50 mg N30, 100;Tabl. 100 mg N30, 100Ketonal, Sandoz, Inj. sol 50mg/ml 2mlN10LornoksikaamLornoxicamumRAVIMITÜÜP: OksikaamidNÄIDUSTUS: Nõrga kuni mõõdukatugevusega ägeda valu lühiajaline ravi.Põlve- ja puusaliigese osteoartroosisttingitud valu ja põletiku sümptomaatilineravi. Reumatoidartriidist tingitud valu japõletiku sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Osteoartroos jareumatoidartriit: Soovitatav algannus on12 mg lornoksikaami ööp., jagatuna 2 või3 manustamiskorrale. Max. soovitatavööp. säilitusravi annus ei tohi ületada 16mg.EAKATELE: Normaalse maksa- janeerufunktsiooniga eakatel (> 65 aastat)ei olel vaja kasutatavat annust vähendada.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Lornoksikaam onvastunäidustatud raseduse kolmandastrimestris ja seda ei tohiks kasutada karaseduse esimeses ja teises trimestris ningsünnituse ajal, sest puuduvad andmedravimi kasutamise ohutuse kohta raseduseajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne abiaine suhtes. Trombotsütopeenia.Ülitundlikkus (mis väljendub astma, riniidi,angioödeemi või urtikaaria sümptomitena)teiste MSPVA, s.h ASH suhtes. Raskesüdamepuudulikkus. Veritsusseedetraktist, ajuhemorraagia või teised

SKELETI-LIHASSÜSTEEMveritsusega seonduvad seisundid.Seedetrakti verejooks või perforatsioonvarasema ravi ajal MSPVA-dega. Äge võiretsidiveeruv peptiline haavand/verejooks(2 või enam tõestatud haavandi võiverejooksu episoodi). Raskemaksafunktsiooni puudulikkus. Raskeneerufunktsiooni puudulikkus (seerumikreatiniinisisaldus üle 700 mcmol/l).Raseduse kolmas trimester.RISKID: Järgmistel juhtudel võiblornoksikaami manustada ainult pärastoodatava kasu ja võimaliku riski vahekorrahoolikat kaalumist: - Neerufunktsioonipuudulikkus: Kerge (seerumikreatiniinisisaldus 150...300 mcmol/l) kunimõõduka (seerumi kreatiniinisisaldus300...700 mcmol/l) neerupuudulikkusegapatsientidel tuleb lornoksikaami kasutadaettevaatusega, sest neerudeprostaglandiinid vastutavad neerudeverevoolu säilitamise eest. Kui ravi ajallornoksikaamiga neerufunktsioonhalveneb, tuleb ravi katkestada. -Neerufunktsiooni tuleb jälgida ka pärastulatuslikke operatsioone, diureetikumravisaavatel südamepuudulikkusegapatsientidel ning selliste ravimitesamaaegsel kasutamisel, mis teadaolevaltvõi kahtlustatavalt võivad põhjustadaneerukahjustust.- Verehüübimishäiretega patsiendid:Soovitatav on hoolikas kliiniline jalaboratoorne (nt APTT) jälgimine. -Maksafunktsiooni puudulikkus (ntmaksatsirroos): Maksafunktsioonipuudulikkusega patsientidel on vajalikregulaarne kliiniline ja laboratoornejälgimine, sest lornoksikaami annuste12...16 mg ööp. juures võib tekkida ravimikumuleerumine (AUC suurenemine). Muusosas ei täheldatud maksfunktsioonipuudulikkusega patsientidelfarmakokineetiliste näitajate osas mittemingeid erinevusi võrreldes tervetevabatahtlikega.- Pikaajaline ravi (kauem kui 3 kuud):Soovitatav on teostada perifeerse verelaboratoorseid analüüse (hemoglobiinisisaldus) ning kontrollida neerufunktsiooni(kreatiniini sisaldus) ja maksafunktsiooni(maksaensüümide aktiivsus) näitajaid. -Eakad patsiendid (65-aastased javanemad): Soovitatav on neeru- jamaksafunktsiooni jälgimine.Lornoksikaami kasutamisel eakatepatsientide postoperatiivses ravis tuleb ollaettevaatlik.Lornoksikaami samaaegset kasutamistkoos MSPVA-dega (sealhulgas selektiivsetetsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega) tulebvältida.Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutadesminimaalset efektiivset annust võimalikultlühikese aja jooksul. Seedetraktiverejooks, haavandumine ja perforatsioon:Kõigi MSPVA-de kasutamisel on mistahesravi faasis (koos või ilma vastavatehoiatavate nähtude(ga)ta või varasemateraskete seedetraktikomplikatsioonide(ga)ta) täheldatudseedetrakti verejooksu, haavandumist japerforatsiooni, mis võib lõppeda surmaga.Seedetrakti verejooksu, haavandumise japerforatsiooni tekkerisk on suuremMSPVA-de suurte annuste kasutamisel,varasema haavandianamneesigapatsientidel, eriti juhul kui sellega onkaasnenud verejooks või perforatsioonning eakatel patsientidel. Nimetatudpatsientidel tuleb ravi alustada väikseimaolemasoleva lornoksikaami annusega.Samuti võib neil patsientidel kaaludaprofülaktilist ravi näiteks misoprostooli võiprootonpumba inhibiitoritega, nagu kapatsientidel, kes kasutavad samaaegseltväikeses annuses atsetüülsalitsüülhapetvõi muid ravimeid, mis võivad suurendadagastrointestinaalsete komplikatsioonidetekkeriski. Regulaarsete ajavahemiketagant on soovitatav kliiniline jälgimine.Patsiendid, kellel on ravi ajal täheldatudseedetrakti kahjustust, (eriti juhul, kui ontegemist eakate patsientidega), peavadeelkõige ravi algperioodis informeerimaoma arsti mistahes ebatavalisestseedetraktiga seotud sümptomist (eritiseedetrakti verejooksust). Ettevaatliktuleb olla patsientide puhul, kes saavadsamaaegselt ravimeid, mis võivadsuurendada haavandi või seedetraktiverejooksu tekkeriski, nagu näitekskortikosteroidid, antikoagulandid (ntvarfariin), selektiivsed serotoniinitagasihaarde inhibiitorid võitrombotsüütide agregatsiooni inhibiitoridnagu näiteks ASH. Kui ravi ajallornoksikaamiga tekib seedetraktiverejooks või haavand, tuleb ravikatkestada.MSPVA-sid tuleb kasutada ettevaatusegaseedetrakti haigustega patsientidel (nthaavandiline koliit, Crohn?i tõbi), sest ravivõib haigusprotsessi ägestada. Eakatelpatsientidel on MSPVA-de kasutamiselkõrvaltoimeid, eelkõige seedetraktiverejooksu ja perforatsiooni, mis võivadlõppeda surmaga, täheldatud sagedamini.Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul,kellel on anamneesis hüpertensioon ja/võisüdamepuudulikkus, sest MSPVA-dekasutamisel on täheldatud vedelikupeetustja turseid. Hoolikas jälgimine janõustamine on vajalikud patsientide puhul,kellel on anamneesis MSPVA-dekasutamisega seotud hüpertensioon ja/võikerge kuni mõõdukas südamepaispuudulikkus vedeliku retentsiooni jatursetega.Kliinilised uuringud ja epidemioloogilisedReumavastasedandmed lubavad oletada, et mõnedeMSPVA-de kasutamine (eriti suurtesannustes ja pika-ajaliselt) võib olla seotudarteriaalse tromboosi juhtude (ntmüokardiinfarkt ja insult) vähesekõrgenenud riskiga. Puuduvad piisavadandmed, et seda riski ka nimesuliidi puhulvälistada.Mitteravitud hüpertensiooni, südamepaispuudulikkuse, südame isheemiatõve,perifeersete arterite haiguse ja/võitserebrovaskulaarse haigusega patsientideltohib nimesuliidi kasutada ainult pärastpõhjalikku kaalutlust. Kardiovaskulaarsetehaiguste riskifaktoritega ( shhüpertensioon, hüperlipideemia,suhkurtõbi, suitsetamine) patsientideltohib pika-ajalist ravi alustada pärastpõhjalikku kaalutlust. MSPVA-de jahepariini samaaegne kasutamine spinaalvõiepiduraalanesteesia korral suurendabspinaalse- või epiduraalse hematoomitekkeriski.Väga harva on MSPVA-de kasutamiseltäheldatud raskeid (vahel ka surmagalõppenud) nahareaktsioone, nagu näitekseksfoliatiivne dermatiit, Stevens-Johnson?isündroom ja epidermise toksilinenekrolüüs. Raskete nahareaktsioonidetekkerisk on suurem ravi algperioodis,enamusel juhtudest on need tekkinudesimese ravikuu jooksul. Lööbe,limaskestade kahjustuste või muudeülitundlikkuse nähtude tekkimisel tulebravi lornoksikaamiga koheselt katkestada.Lornoksikaam inhibeerib trombotsüütideagregatsiooni ja pikendab veritsusaega,seetõttu tuleb olla ettevaatliklornoksikaami kasutamisel suurenenudverejooksu riskiga patsientidel. MSPVA-deja takroliimuse samaaegne kasutaminevõib prostaglandiinide sünteesi pärssimisetõttu neerudes suurendadanefrotoksilisuse riski. Nimetatud ravimitekombinatsiooni saavatel patsientidel tulebhoolikalt jälgida neerufunktsiooni. Niinagu enamuse MSPVA-de korral, on kalornoksikaami kasutamisel aeg-ajalttäheldatud seerumi transaminaasideaktiivsuse suurenemist ning seerumibilirubiinisisalduse ja teistemaksafunktsiooni iseloomustavatenäitajate suurenemist, aga ka seerumikreatiniini ja jääklämmastiku sisaldusesuurenemist ning muid laboratoorsetenäitajate muutusi. Kui nimetatudmuutused on olulised või püsivad, tuleblornoksikaami manustamine katkestada jarakendada vastavaid uuringuid.Patsiendid, kellel on tegemist sellisteharvaesinevate haigustega nagu Lapp?ilaktaasi defitsiit või glükoosi-galaktoosimalabsorptsioon, ei tohiks seda ravimitkasutada.Sarnaselt kõigile225

Reumavastasedtsüklooksügenaasi/prostaglandiinidesünteesi inhibeerivatele ravimitele võiblornoksikaam kahjustada viljakust,mistõttu seda ei ole soovitatav kasutadanaistel, kes soovivad rasestuda. Naistel,kellel on raskusi rasestumisega või kelleluuritakse viljatuse põhjuseid, tulekskaaluda ravi katkestamist lornoksikaamiga.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhulahtisus, düspepsia, pearinglus,peavalu, iiveldus ja oksendamine.KOOSTOIMED: Tsimetidiiniga suureneblornoksikaami plasmakontsentratsioon(ranitidiini ja antatsiididega ei olelornoksikaamil koostoimet täheldatud);Antikoagulantidega (nt varfariin) võibpikeneda veritsusaeg. Vajalik on hoolikasINR-ijälgimine. Fenprokumooniga võib viimasetoime väheneda. Hepariiniga võib spinaalvõiepiduraalanesteesia korral suurenedaspinaalse- või epiduraalse hematoomitekkerisk. AKE inhibiitoritega võibväheneda AKE-inhibiitoriteantihüpertensiivne toime. Lingu- võitasiiddiureetikumidega võib vähenedanende diureetiline ja antihüpertensiivnetoime. Beeta-blokaatoritega võib vähendabeeta-blokaatorite antihüpertensiivnetoime. Digoksiiniga väheneb digoksiinirenaalne kliirens. Kortikosteroididegasuureneb seedetrakti haavandumise võiverejooksu tekkerisk. Kinolooni-tüüpiantibiootikumidega suureneb krampidetekke risk. Trombotsüütide agregatsiooniinhibiitoritega võib suureneda seedetraktiverejooksu risk. Teiste MSPVA-degasuureneb seedetrakti verejooksu risk.Metotreksaadiga võib suurenedametotreksaadi sisaldus vereplasmas, milletagajärjeks võib olla toksilise toimetugevnemine. Metotreksaadi jalornoksikaami samaaegsel kasutamiseltulebpatsienti hoolikalt jälgida. SSRIgasuureneb seedetrakti verejooksu tekkerisk.Liitiumipreparaatidega võib liitiumikontsentratsioon vereplasmas suurenedaüle toksilise lävise, sest MSPVA-dvähendavad liitiumi renaalset kliirensit.Seetõttu tuleb jälgida vereplasmaliitiumisisaldust, eriti ravi alguses, annusemuutmisel või ravi lõpetamisel.Tsüklosporiiniga võib suurenedatsüklosporiini sisaldus vereplasmas, milletagajärjeks võib olla tsüklosporiininefrotoksilise toime tugevnemineprostaglandiinide sünteesi pärssimisetõttu. Tsüklosporiini ja lornoksikaamisamaaegsel kasutamisel tuleb patsiendineerufunktsiooni hoolikalt jälgida.Sulfonüüluurea preparaatidega võibsuureneda nende hüpoglükeemiline toime.CYP2C9 isonesüümide teadaolevateindutseerijatega ja inhibiitoritega:226Lornoksikaam (nagu ka teised tsütokroomP450 2C9 [CYP2C9] isoensüümist sõltuvadmittesteroidsed põletikuvastasedpreparaadid) omab koostoimeid CYP2C9isoensüümi indutseerivate ja inhibeerivateravimitega. Takroliimusega võib suurenedatakroliimuse nefrotoksilise toime riskprostaglandiinide sünteesi pärssimise tõttuneerudes. Takroliimuse ja lornoksikaamisamaaegsel kasutamisel tuleb patsiendineerufunktsiooni hoolikalt jälgida. Toit võibumbes 20% võrra vähendadalornoksikaami imendumist ja pikendadamaksimaalse plasmakontsentratsiooni(Tmax) saabumise aega.Xefo, Nycomed, Tabl. 4 mg N20MeloksikaamMeloxicamumRAVIMITÜÜP: OksikaamidNÄIDUSTUS: Osteoartroosi ägenemistelühiajaline sümptomaatiline ravi.Anküloseeriva spondüliidi võireumatoidartriidi pikaajalinesümptomaatiline ravi. Inj.:Reumatoidartriidi ja anküloseerivaspondüliidi ägenemise ning osteoartroosisttingitud sekundaarse sünoviidi lühiajalinesümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Reumatoidartriit: 15 mgööp. Hea terapeutilise efekti korral võibannust vähendada 7,5 mg-ni ööp.Osteoartroos: 7,5 mg ööp., vajadusel võibannust suurendada kuni 15 mg-ni ööp.Patsientidel, kellel on eelnev riskkõrvaltoimete tekkimiseks, alustada ravi7,5 mg-ga ööp. Raskeneerupuudulikkusega dialüüsravilpatsientidel ei tohi ööpäevane annusületada 7,5 mg. Max ööp. annus 15 mg.Max ööp. annus noorukitele 0,25 mg/kg.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi TA-tevõi ükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohianda haigetele, kellel ASH ja teised MSPVravimid põhjustavad astma sümptomeid,nina polüpoosi, angioödeemi võinahalöövet (võib esineda ristuvülitundlikkus ASH ja teiste MSPV ravimitesuhtes). Ravim on vastunäidustatud ägedapeptilise haavandi, raskemaksapuudulikkuse, mitte dialüüsitavaraske neerupuudulikkuse, seedetraktiverejooksu, hiljutisepeaaju-veresoonkonna verejooksu võimuude veritsushäirete ning raske, ravileallumatu südamepuudulikkuse korral.Samuti raseduse ning rinnaga toitmise ajalja alla 12-a lastel.RISKID: Ravimi manustamisel tulebhoolikalt jälgida haigeid, kelle anamneesison mao-seedetrakti haigusi või kesSKELETI-LIHASSÜSTEEMkasutavad antikoagulante. Erilisttähelepanu peaks pöörama naha- jalimaskestareaktsioonide tekkimisevõimalikkusele (sügelemine, lööve,haavandiline stomatiit, konjunktiviit).Harva võivad MSPV ravimid põhjustadainterstitsiaalset nefriiti, glomerulonefriiti,papillaarset nekroosi ja nefrootilistsündroomi. Nii nagu teiste MSPVA-dekorral, võib letaalse lõppega seedetraktiverejooks, haavand või perforatsioontekkida ravi käigus igal ajal, nii koos kui kailma eelnevate sümptomiteta jamaoseedetrakti haiguseta anamneesis.Tüsistuste tagajärjed on üldiselt tõsisemadvanemaealistel. Erilist tähelepanu tulebosutada kõrvaltoimetele limaskestadepoolt ning kaaluda ravi katkestamistnendel patsientidel. MSPV ravimidinhibeerivad renaalse prostaglandiinisünteesi, mis toetab renaalset perfusioonialanenud renaalse verevoolu ja -mahugapatsientidel. Siin kuuluvad riskigruppieakamad ja dehüdreeritud patsiendid ningneed, kellel on paisunähtudegasüdamepuudulikkus, maksatsirroos,nefrootiline sündroom, kroonilineneerupuudulikkus, väljakujunenudneeruhaigus, patsiendid kes kasutavadsamaaegselt diureetikume, AKEinhibiitoreid või angiotensiin-II retseptoriteantagoniste või need, kellele on tehtudhüpovoleemia teket soodustanudoperatsioon.Hemodialüüsravi saavatel lõppstaadiumisneerupuudulikkusega patsientidel ei tohiksööp. annus ületada 7,5 mg. MSPV ravimitekasutamisel on võimalikud naatriumi,kaaliumi ja vee retentsioon ningdiureetikumide natriureetilise toimehäirumine.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, peavalu,düspepsia, iiveldus ja oksendamine,ülakõhuvalu, kõhukinnisus, puhitus,kõhulahtisus, tursed, sh alajäsemetetursed.KOOSTOIMED: Meloksikaami ei soovitatateiste MSPVA-dega samaaegselt kasutada.Kortikosteroidid: suurenenud riskseedetrakti haavanditele javerejooksudele.Suukaudsed antikoagulandid: veritsusohutõus, mis on tingitud trombotsüütidefunktsiooni inhibeerimisest jagastroduodenaalse limaskestakahjustusest. MSPVA-d võivad suurendadaantikoagulantide, nt varfariini toimet.MSPVA-de ja peroraalsete antikoagulantidesamaaegset kasutamist ei soovitata. Sellisekombinatsiooni vältimatul vajaduselsoovitatakse INR-i hoolikalt jälgida.Trombolüütikumid ja trombotsüütideagregatsiooni pärssivad ained: seedetraktiveritsusohu suurenemine , mis on tingitudtrombotsüütide funktsiooni inhibeerimisest

SKELETI-LIHASSÜSTEEMja gastroduodenaalse limaskestakahjustusest.SSRI: suurenenud risk seedetraktiverejooksudele.MSPVA-d võivad vähendadadiureetikumide ja teisteantihüpertensiivsete ravimite toimet.Mõnel kahjustatud neerufunktsioonigapatsiendil (nt dehüdreeritud patsiendid võineerufunktsiooni kahjustusega eakadpatsiendid) võib AKE inhibiitori võiangiotensiin-II antagonisti manustaminekoos tsüklo-oksügenaasi inhibiitoritegapõhjustada neerufunktsiooni edasisthalvenemist, sh ägedat neerupuudulikkust,mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tulebsellist kombinatsiooni manustadaettevaatusega, eriti eakatele. Patsientetuleb adekvaatselt hüdreerida, vajaduselpärast kaasuva ravi alustamist ning hiljemperioodiliselt jälgida neerufunktsiooni.Ravi MSPVA-dega võib vasodilateerivateprostaglandiinide inhibeerimise tõttuvähendada beeta-adrenoblokaatoriteantihüpertensiivset toimet. MSPVA võivadprostaglandiini poolt vahendatud toimetekaudu suurendada tsüklosporiininefrotoksilisust. Nende ravimitesamaaegsel manustamisel tulebneerufunktsiooni jälgida. Soovitatav onneerufunktsiooni hoolikalt jälgida, eritieakatel patsientidel. On teateid, etMSPVA-d vähendavad emakasisestespiraalide efektiivsust. Varasemast onteateid, et MSPVA-d vähendavademakasiseste spiraalide efektiivsust, kuidsee vajab täiendavat kinnitamist. Onteateid, et MSPVA suurendavad liitiumitaset seerumis (liitiumi renaalse eritumisevähenemise tõttu), mis võib jõudatoksiliste väärtusteni. Liitiumi ja MSPVA-desamaaegne kasutamine ei ole soovitatav.Kui see kombinatsioon osutub vajalikuks,tuleb liitiumi sisaldust plasmas kontrollidameloksikaamravi alustamisel,korrigeerimisel ja lõpetamisel. MSPVA-dvõivad vähendada metotreksaaditubulaarset sekretsiooni, suurendadesseega tema kontsentratsiooni plasmas.Seetõttu ei soovitata metotreksaadi suuriannuseid (üle 15 mg/nädalas) saavatelpatsientidel samaaegselt MSPVA-sidkasutada. Ka metotreksaadi väikeseidannuseid saavate patsientide puhul tulebarvestada samaaegsel MSPVA-dekasutamisel koostoime ohu võimalusega,eriti neerupuudulikkusega patsientidel.Sellise kombinatsiooni möödapääsmatulvajadusel tuleb vere vormelementide arvuja neerufunktsiooni jälgida. Tähelepaneliktuleb olla sellisel juhul, kui MSPVA jametotreksaadi manustamise vahele ei jäärohkem kui 3 päeva, kuna siis võibmetotreksaadi tase plasmas tõusta ningpõhjustada toksilisuse suurenemist.Kolestüramiin katkestab meloksikaamienterohepaatilise tsirkulatsiooni, nii ettema kliirens suureneb 50% võrra japoolväärtusaeg lüheneb kuni 13±3 tunnini,seega kiirendab meloksikaamieliminatsiooni.Lormed, PRO. MED., Tabl. 7,5 mg N20,50; Tabl. 15 mg N20Melobax, Ranbaxy, Tabl. 7,5 mg N30;Tabl. 15 mg N20Melox, Medochemie, Tabl. 7,5 mg N30;Tabl. 15 mg N20Meloxicam Sandoz, Sandoz, Tabl. 7,5mg N50; Tabl. 15 mg N20Meloxicam-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 7,5 mg N20, 50Meloxistad, Tabl. 7,5 mg N30; Tabl. 15mg N30Mexolan, Lannacher, Tabl. 7,5 mg N30;Tabl. 15 mg N30Movalis, Boehringer Ingelheim, Tabl. 7,5mg N20, 50; Tabl. 15 mg N20; Inj.10mg/ml 1,5 ml N3, 5Recoxa, Zentiva, Tabl. 7,5 mg N20; Tabl.15 mg N20, 60; Inj. 10mg/ml 1,5ml N5NabumetoonNabumetonumRAVIMITÜÜP: Teised MSPVA-dNÄIDUSTUS: Valu. Reumaatilisedhaigused. Märkus. Kasutatakseosteoartroosi ja reumatoidartriidi korral,samuti teiste põletikuvastast javaluvaigistavat ravi nõudvatehaigusseisundite, sh ägedateperiartikulaarsete ja luu-lihaskonnahaiguste korral.ANNUSTAMINE: Tavaline annus on 1000mg ühekordse ööp. annusena koossöögiga või ilma. Annust võib vajaduselsuurendada kuni 1500...2000 mg ööp.,manustatatuna ühekordselt või osadeksjagatuna.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Võib kasutada ainult juhul,kui oodatav kasu emale ületab võimalikuohu lootele või rinnapiimatoidul lapsele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi mõne abiaine suhtes. Ei tohimanustada patsientidele, kellel ASH võiteised MSPV ained põhjustavad astmat,nõgestõbe või teisi allergilise reaktsioone.RISKID: Preparaadi kasutamise ajal peabvältima teiste MSPVA-de sh selektiivsetetsüklooksügenaas-2 inhibiitoritekasutamist.Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutadesminimaalset efektiivset annust võimalikultlühikese aja jooksul, mis sümptomitekontrollimiseks vajalik. Vanuritel onMSPVA-de kasutamisest tingitudkõrvaltoimete (eriti seedetrakti verejooksja perforatsioon, mis võib lõppedaReumavastasedletaalselt) esinemissagedus kõrgem.Seedetrakti verejooks, haavand japerforatsioon: Potentsiaalselt letaalsetseedetrakti verejooksu, haavandumist võiperforatsiooni on teatatud kõikideMSPVA-de kasutamisega ravi mistahesajahetkel kas hoiatavate sümptomitega võiilma ning tõsiste seedetrakti sümptomiteanamneesiga või ilma. Võrreldes teisteMSPVA-tega on nabumetoonil madalseedetrakti verejooksu, haavandumise japerforatsiooni risk. Seedetrakti verejooksu,haavandumise ja perforatsiooni risk onkõrgem MSPVA-de annusesuurendamisega, haavandi anamneesigapatsientidel, eriti kui haavand onkomplitseerunud verejooksu võiperforatsiooniga ning vanuritel. Nendelpatsientidel peab ravi alustama võimaluselväikseima annusega. Sellistel patsientidel,samuti neil, kes kasutavad väiksesannuses ASH või teisi seedetraktikahjustuste riski suurendavaid ravimeidtuleb kaaluda kombinatsioonraviprotektiivsete ainetega (sh misoprostoolvõi prootonpumba inhibiitorid).Seedetrakti toksilisuse anamneesigapatsiendid, eriti eakad, peavad teatamamistahes ebatavalisest seedetraktisümptomist (eriti seedetraktiverejooksust), eriti kui need ilmnevad ravialgul. Kui nabumetoon-ravi ajal tekibseedetrakti verejooks või haavand, tulebravi kohe katkestada. MSPVA-sid tulebettevaatusega kasutada seedetraktihaiguse anamneesiga (haavandiline koliit,Crohni tõbi) patsientidel, kuna MSPVA -dvõivad põhjustada nende haigusteägenemist.Kardiovaskulaarsed jatserebrovaskulaarsed riskid: Hoolikasjälgimine ja nõustamine on vajalikudpatsientide puhul, kellel on anamneesisMSPVA-de kasutamisega seotudhüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukassüdame paispuudulikkus vedelikuretentsiooni ja tursetega. Kliiniliseduuringud ja epidemioloogilised andmedlubavad oletada, et mõnede MSPVA-dekasutamine (eriti suurtes annustes japikaajaliselt) võib olla seotud arteriaalsetromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt jainsult) vähese kõrgenenud riskiga.Puuduvad piisavad andmed, et seda riskika nabumetooni puhul välistada.Mitteravitud hüpertensiooni, südamepaispuudulikkuse, südame isheemiatõve,perifeersete arterite haiguse ja/võitserebrovaskulaarse haigusega patsientideltohib nabumetooni kasutada ainult pärastpõhjalikku kaalutlust. Kardiovaskulaarsetehaiguste riskifaktoritega (shhüpertensioon, hüperlipideemia,suhkurtõbi, suitsetamine) patsientideltohib pikaajalist ravi alustada pärast227

Reumavastasedpõhjalikkukaalutlust. Maksakahjustusegapatsientidel tuleb kaaluda ravist oodatavakasu ja võimaliku ohu suhet.Maksakahjustuse süvenemiselnabumetoon-ravi käigus tuleb ravilõpetada.Nabumetooni manustamisel on täheldatudnägemishäired: nägemise hägustumineja/või vaateväljade kahanemine. Sellistehäiretega patsiendid peaksid pöördumaoftalmoloogi juurde. MSPVA-dekasutamisel on väga harva tekkinudtõsised nahakahjustused, milledest mõnedvõivad lõppeda surmaga, sealhulgaseksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsonisündroom ja toksiline epidermaalnenekrolüüs. Suurim risk nahareaktsioonidetekkeks on varases ravijärgus: enamuseljuhtudest tekib reaktsioon ravi esimeselkuul. Manustamine tuleb katkestada kohe,kui ilmneb nahalööve, limaskestakahjustused või mõni muu ülitundlikkusesümptom.KÕRVALTOIMED: Peavalu, uimasus,väsimus, unisus, unetus, punetus, sügelus,kõhupuhitus, kõhuvalu, iiveldus,suukuivus, meteorism, kõhukinnisus,veriroe, kohin kõrvus, nägemishäired,tursed.KOOSTOIMED: Kuna nabumetooniaktiivne metaboliit seondub ulatuslikultplasmavalkudega, võib mõni teineulatuslikult seonduv aine mõjustadanabumetooni toimet. Alumiiniumisisaldavate antatsiididegakoosmanustamine ei mõjustamärkimisväärselt nabumetooni aktiivsemetaboliidi biosaadavust. In vivo ei oleleitud märgatavat koostoimet varfariini janabumetooni vahel. Sellest hoolimata peabolema ettevaatlik manustamiselhüübimishäirete korral. Samaaegneparatsetamooli, ASH ja tsimetidiinimanustamine ei mõjustanud peamiseaktiivse metaboliidi biosaadavust.Relifex, Meda, Tabl. 500 mg N20; Tabl.1g N20; Kih. tabl. 1g N20PiroksikaamPiroxicamumRAVIMITÜÜP: OksikaamidNÄIDUSTUS: Piroksikaam on näidustatudosteoartroosi, reumatoidartriidi jaanküloseeriva spondüliidisümptomaatiliseks raviks. Ravimiohtusprofiili tõttu ei ole piroksikaamesmavalikuravim MSPVA-te määramisekorral. Otsus määrata patsiendilepiroksikaami peab põhinema üldise riskihindamisel igal üksikjuhul.ANNUSTAMINE: Enamasti 20 mg 1 kordööp.228LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Anamneesis seedetraktihaavandid, verejooksud või perforatsioon.Patsiendil anamneesis seedetraktihäired,mis on eelsoodumuseks veritsushäiretele,nt haavandiline koliit, Crohn?i tõbi,seedetrakti vähkkasvajad või divertikuliit.Äge peptiline haavand, põletikulisedseedetrakti haigused või seedetraktiverejooks. Samaaegne teiste MSPVA-tekasutamine, k.a selektiivsed COX-2inhibiitorid ja ASH analgeetilistes annustes.Samaaegne antikoagulantide kasutamine.Anamneesis varasemad rasked igat tüüpiallergilised reaktsioonid, eritinahareaktsioonid, nt multiformne erüteem,Stevens-Johnsoni sündroom, toksilineepidermaalne nekrolüüs. Ülitundlikkus TAsuhtes, anamneesisülitundlikkusreaktsioonid (sõltumataraskusastmest)piroksikaami, teiste MSPVA-te või muuderavimite suhtes. Raske maksa- võineeruhaigus, raske südamepuudulikkus,raske hüpertensioon, rasked verehaigused,hemorraagiline diatees. Preparaadikasutamine on vastunäidustatudteadaoleva või oletatava raseduse korral,imetamise ajal ja lastel.RISKID: Kõrvaltoimeid saab vähendada,kasutades minimaalset efektiivset annustvõimalikult lühikese aja jooksul, missümptomite kontrollimiseks vajalik. Ravistsaadavat kasu ja taluvust tulebperioodiliselt hinnata ning esimestenahanähtude või vastavate seedetraktinähtude ilmnemisel ravi koheseltkatkestada.Seedetrakti nähud, risk seedetraktihaavandumise, verejooksu japerforatsiooni tekkeks MSPVA-d, k.apiroksikaam võivad põhjustada raskeidseedetrakti nähte, k.a verejooks,haavandumine, ja mao, peensoole võijämesoole perforatsioon, mis võib ollaletaalse lõppega. Need raskedkõrvaltoimed võivad MSPVA-ravi mistahesajahetkel, kas hoiatavate sümptomitegavõi ilma. Nii MSPVA-te pika- kui lühiajalinekasutamine võib suurendada seedetraktiraskete kõrvaltoimete riski.Jälgimisuuringute tulemusel võib eeldada,et piroksikaami kasutamine võib ollaseotud seedetrakti raske toksilisusega, mison omane ka teistele MSPVA-tele.Seedetrakti kõrvaltoimete tekkeksmärkimisväärsete riskifaktoritega patsientetohib piroksikaamiga ravida ainult pärastravivajaduse hoolikat kaalumist. Kaaludatuleks seedetrakti kaitsvate ravimitega (ntmisoprostool või prootonpumbainhibiitorid) kombineeritud ravi vajadust.Raskete seedetraktitüsistuste risksuureneb patsiendi vanusega. Vanus üleSKELETI-LIHASSÜSTEEM70-aasta on seotud tüsistuste suureriskiga. Manustamist üle 80-aastasteletuleb vältida. Seedetrakti rasketetüsistuste suurema riskiga on patsiendid,kes samal ajal kasutavad suukaudseidkortikosteroide, SSRI või trombotsüütideagregatsiooni pärssivaid ravimeid, nt ASHväikestes annustes. Sarnaselt teisteMSPVA-tega tuleb ka piroksikaamimanustamisel riskigrupi patsientidelekaaluda seedetrakti protekteerivateravimite (nt misoprostool võiprootonpumba inhibiitorid) kombineeritudmanustamist.Nii patsiendid kui raviarst peavadpiroksikaamravi ajal hoolikalt jälgimaseedetrakti haavandite ja/või verejooksunähte ja sümptomeid. MSPVA-tekasutamisel on väga harva tekkinudtõsised nahakahjustused, millest mõnedvõivad lõppeda surmaga, sealhulgaseksfoliatiivne dermatiit, Stevens-Johnsonisündroom ja toksiline epidermaalnenekrolüüs. Jälgimisuuringute tulemuselvõib eeldada, et võrreldes teisteMSPVA-tega võib piroksikaamil olla suuremrisk tõsiste nahakahjustuste tekkeks.Patsiendid on nahareaktsioonide tekkestohustatud enamasti ravi varajasesstaadiumis, suuremalt jaolt ilmnevad needravi esimese kuu jooksul. Piroksikaamtuleb ära jätta nahalööbe, limaskestakahjustuste või muudeülitundlikkusreaktsioonide esimestenähtude tekkimisel. Erilise ettevaatusegakasutada südameveresoonkonnapuudulikkuse, hüpertensiooni, maksa- võineerufunktsiooni häirete ning neerudehüpoperfusiooni korral; patsientidel, kellelon esinenud või esinevad verehaigused;diureetikumidega ravitavatel patsientidel jaeakatel patsientidel. Kõikidel nendeljuhtudel on soovitatav perioodiliselt jälgidakliinilisi ja laboratoorseid näitajaid, eritipikaajalise ravi korral. Arahhidoonhappemetabolismi mõjutamise tõttu võib ravimastma või astmasoodumusega patsientideltekitada bronhospasmihooge ja isegishokki ning teisi allergilisi reaktsioone.Nagu teistegi samasuguse toimegaravimite puhul, võib mõnedel patsientidelsuureneda vere jääklämmastiku sisaldus,mis ravi jätkamisel ei ületa kindlaid piire.Need väärtused muutuvad pärast ravikatkestamist tagasi normaalseteks.Suhkurtõvega patsientidel on soovitatavsagedasti kontrollida veresuhkru sisaldustja samaaegselt antikoagulant dikumariiniderivaatidega ravitavatel isikutelprotrombiiniaega.Nagu teisedki MSPVRid, vähendabpiroksikaam trombotsüütideagregatsioonivõimet ja pikendabveritsusaega. Seda tuleb arvestadavereanalüüside tegemisel ja siis, kui

SKELETI-LIHASSÜSTEEMpatsienti ravitakse samaaegseltvereliistakute agregatsiooni inhibiitoritega.MSPVRite kasutamisel on täheldatudmõnikord silmadega seotud muutusi,mistõttu pikaajalise ravi korral onsoovitatav perioodiliselt kontrollida silmi.Piroksikaam inhibeerib prostaglandiinidesünteesi ja vabanemist. Nagu teistelgiMSPVRitel, on see toime seotuddüstookiajuhtude rohkenemise ning tiinetelloomadel sünnituse pikenemisega, kuiravimi manustamist jätkatakse tiinusehilises staadiumis. Piroksikaami nagu igateist prostaglandiinide jatsüklooksügenaasi sünteesi inhibiitorit eisoovitata kasutada naistel, kes plaanivadrasestuda. Manustamine tuleb katkestadanaistel, kellel esineb fertiilsuseprobleemevõi kellele tehakse fertiilsusteste.KÕRVALTOIMED: Seedetraktisümptomid, ülitundlikkusreaktsioonid (ntlööve), peavalu, pearinglus, unisus,ebamugavustunne, tinnitus, kuulmiskadu,asteenia, verenäitajate muutused,hemoglobiini ja hematokriti vähenemine,vere jääklämmastiku sisaldusesuurenemine.KOOSTOIMED: Sarnaselt teisteMSPVA-tega, tuleb vältida piroksikaamimanustamist koos ASH või teisteMSPVA-tega, k.a piroksikaami teisteravimvormidega, sest andmed onebapiisavad, et näidata taolisekombinatsiooni paremat ravitoimetvõrreldes ainult piroksikaami manustamiselsaaduga, lisaks sellele suureneb kakõrvaltoimete tekke võimalus.Inimuuringud on näidanud, et piroksikaamija ASH koosmanustamisel vähenebpiroksikaami plasmakontsentratsioonligikaudu 80% algväärtusest.Kortikosteroidid: suurenenud riskseedetrakti verejooksu või haavanditekkeks.Antikoagulandid: MSPVA-d, k.apiroksikaam, võivad suurendadaantikoagulantide, nt varfariini toimet.Seetõttu tuleb vältida piroksikaamimanustamist koos sellisteantikoagulantidega nagu varfariin.Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad jaSSRI: seedetrakti verejooksudesuurenenud risk. Liitiumi ja MSPVRitesamaaegne manustamine suurendabliitiumi plasmakontsentratsiooni.Piroksikaami väga hea seondumise tõttuplasmavalkudega võib oodata teiste,plasmavalkudega hästi seonduvateravimite väljatõrjumist. Patsiente, kessaavad teisi plasmavalkudega hästiseonduvaid ravimeid, tuleb hoolikaltjälgida annuse muutmise vajaduse osas.Teised võimalikud koostoimed:piroksikaam võib vähendadadiureetikumide ja võimalik, et kaantihüpertensiivsete ravimite toimet.Kaaliumi sisaldavate ravimite või kaaliumisäästvate diureetikumide samaaegselmanustamisel on risk, etkaaliumikontsentratsioon seerumissuureneb liigselt. Glükokortikosteroididesamaaegne manustamine võib suurendadaseedetrakti verejooksu riski. Vältida tulebalkoholi tarbimist. Piroksikaam võibvähendada emakasiseste vahenditetoimet.MSPVReid ei soovitata manustada kooskinolooni derivaatidega.Brexin, Torrex Chiesi, Tabl. 20 mg N20;P.o. lah. plv. 20 mg N20SulfasalasiinSulfasalazinumRAVIMITÜÜP: Teised reumavastasedainedNÄIDUSTUS: Reumatoidartriit,polüartriidiga kulgev juveniilnereumatoidartriit noorukitel ja lastel alates6. eluaastast, kelle ravivastussalitsülaatidele või MSPV ravimitele onolnud ebapiisav, haavandiline koliit, Crohnitõbi.ANNUSTAMINE: Reumatoidartriit. Ravituleb alustada väikese annusega: 1...4ravipäeval 1 tablett hommikul ja 1 tablettõhtul, 5...8 päeval 1 tablett hommikul ja 2tabletti õhtul, alates 9. ravipäevast 2tabletti hommikul ja 2 tabletti õhtul.Mõned patsiendid ei talu 4 tablettiööpäevas, kuid omavad raviefektiväiksema päevaannuse juures. Ravimikliiniline toime ilmneb tavaliselt 4ndalravinädalal. Kui piisav ravitoime ei ole 2...3kuu jooksul saabunud, võib päevastannust suurendada 3 grammini ööpäevas.Soovitav on kaasuv valuvaigistav ja/võipõletikuvastane ravi vähemalt seni, kunihaigust modifitseeriv toime on ilmnenud.Tavaline annustamisskeemtäiskasvanutele: 1...4 ravipäeval võetakse1 tabl. hommikul ja 1 tabl. õhtul. 5...8ravipäeval 1 tabl. hommikul ja 2 tabl.õhtul. Alates 9. ravipäevast manustatakse2 tabl. hommikul ja 2 tabl. õhtul.LASTELE: Lapsed alates 6-ndasteluaastast: polüartriidiga kulgev juveniilnereumatoidartriit: 30...50 mg/kg kehakaalukohta ööpäevas, jagatuna kaheks võrdseksannuseks. Tavaliselt on maksimaalnepäevaannus 2 g. Vähendamaks võimalikkugastrointestinaalset talumatust, tuleks ravialustada neljandiku kuni kolmandikugaplaneeritud säilitusannusest, suurendadaravimi annust kord nädalas, jõudessäilitusannuse manustamiseni esimeseravikuu lõpuks.RASEDATELE: Et loodet kahjustavattoimet ei saa täielikult välistada, tohibReumavastasedsulfasalasiini raseduse ajal kasutada vaidtungival vajadusel. Sulfasalasiini jasulfapüridiini leidub rinnapiimas väikeseskoguses. Tuleb olla ettevaatlik, eriti kuirinnaga toidetakse enneaegseid imikuid võineid, kellel on G-6-PD vaegus.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,sulfoonamiidide, salitsülaatide või abianesuhtes. Äge intermiteeruv porfüüria.RISKID: Kõikidele patsientidele tulebenne ravi alustamist sulfasalasiiniga, jakorduvalt esimese kolme ravikuu vältel,teha täielik vereanalüüs (sealhulgasleukogramm) ning hinnata maksa- janeerufunktsiooni (sealhulgas tehauriinianalüüs). Seejärel tuleb patsientijälgida vastavalt kliinilistele näidustustele.Kliiniliste nähtude (kurguvalu, palavik,kahvatus, purpur või ikterus) esineminesulfasalasiinravi ajal võib viidatamüelosupressioonile, hemolüüsile võihepatotoksilisusele. Ravi sulfasalasiinigatuleb katkestada vereanalüüside tulemustesaamiseni.Sulfasalasiini ei tohi anda patsientidele,kellel on maksa- või neerupuudulikkus võivere düskraasia, välja arvatud juhul, kuiravist saadav potentsiaalne kasu kaalubüles riski. Sulfasalasiini manustamiselraskekujulise allergia või bronhiaalastmagapatsientidele tuleb olla ettevaatlik.Sulfasalasiini kasutamisel algstaadiumissüsteemse juveniilse reumatoidartriidigalastel võib tekkida seerumtõve taolinereaktsioon; mistõttu ei ole sulfasalasiinimanustamine sellistele lastele soovitatav.Suukaudselt manustatud sulfasalasiininhibeerib foolhappe imendumist jametabolismi ning võib põhjustadafoolhappe defitsiiti, mille tagajärjeksvõivad olla tõsised veremuutused (ntmakrotsütoos ja pantsütopeenia). Naguteised SA, võib ka sulfasalasiin põhjustadaglükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi(G-6-PD) defitsiidiga patsientidelhemolüüsi.Et sulfasalasiin põhjustab kristalluuriat janeerukivide teket, tuleb ravi ajal tarvitadapiisavalt vedelikku. Sulfasalasiiniga ravitudmeestel võib esineda oligospermia javiljatus. Ravimi manustamisekatkestamisel kaovad need toimed 2...3kuu jooksul. On teateid naha jakehavedelike kollakaks värvumisest.Raskekujuliste reaktsioonide ilmnemiseltuleb sulfasalasiini manustamine koheseltkatkestada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, palavik,isutus, leukopeenia, hemolüütilineaneemia, makrotsütoos, kõhuvalu,iiveldus, kõhupuhitus, eksanteem,nõgestõbi, nahasügelus, erüteem,maksaensüümide aktiivsuse mööduvsuurenemine, pöörduv oligospermia,autoantikehade teke.229

PodagraKOOSTOIMED: Digoksiini kasutamiselkoos suukaudse sulfasalasiiniga ontäheldatud digoksiini imendumisevähenemist, mille tulemuseks on olnuddigoksiini terapeutilisest tasemestmadalam plasmasisaldus. Tiopuriinimetüültransferaasi (TPMT) inhibeerimisetõttu sulfasalasiini poolt on teatatud luuüdisupressioonist ja leukopeeniast, kuisamaaegselt kasutatitiopuriin-6-merkaptopuriini või selleeelravimit asatiopriini ning suukaudseltsulfasalasiini.Suukaudse sulfasalasiini ja metotreksaadikoosmanustamine reumatoidartriidigapatsientidele ei muutnud ravimitefarmakokineetilist profiili. Siiski teatatiseedetrakti kõrvaltoimete, eriti iiveldusesuurenenud esinemisest.Salazopyrin EN, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, gastrores. tabl. 500mg N100TselekoksiibCelecoxibumRAVIMITÜÜP: MSPVA, koksiibNÄIDUSTUS: Osteoartroosi,reumatoidartriidi ja anküloseerivaspondüliidi sümptomaatiline ravi.Selektiivse COX-2 inhibiitoriväljakirjutamise üle otsustades tulebhinnata patsiendi kõiki riskifaktoreid.ANNUSTAMINE: Osteoartroos ööp. 200mg võetuna kas 1 kord või jagatuna 2üksikannuseks. Vajadusel võib kasutada kaannust 200 mg 2 korda ööp.Reumatoidartriit: 200 mg ööp. jagatuna 2üksikannuseks. Vajadusel võib annustsuurendada annuseni 200 mg 2 korda ööp.LASTELE: Ei sobi.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimis tahes abiaine(te) suhtes,sulfoonamiidide suhtes. Aktiivne peptilinehaavand või seedetrakti verejooks.Patsiendid, kellel on ASH või MSPVA,sealhulgas COX-2 inhibiitorite võtmisejärgselt esinenud astma, äge riniit,ninapolüübid, angioneurootiline turse,urtikaaria või muud allergilisedreaktsioonid. Rasedus, rinnaga toitmine.Raske maksapuudulikkus. Põletikulisedsoolehaigused. Patsiendid, kellel kreatiniinikliirens on hinnanguliselt

SKELETI-LIHASSÜSTEEMAllopurinooliga ei tohiks koos manustadamerkaptopuriini, asatiopriini võitsüklofosfamiidi ilma erilise ettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Palavik,dermatoloogilised komplikatsioonid(10...15% juhtudest). Kõige sagedasemallopurinooli kõrvaltoime onmakulopapulaarne lööve, millele sagelieelneb kihelus, mis on tähtis hoiatavsümptom ja näidustus ravimi võtmiselõpetamiseks, et vältida raskematetüsistuste teket.KOOSTOIMED: Merkaptopuriini jaasatiopriini metaboolne oksüdatsioontoimub allopurinooli toimel aeglasemalt,mistõttu tsütostaatikumide annus peaballopurinooliga ravimise korral olemaumbes 25% võrra väiksem.Tsüklofosfamiidi toime tugevneb aktiivsetemetaboliitide vähenenud kliirensi tõttu.Pürasiinamiidi hüperurikeemiline toimesuureneb. Samaaegne amoks., ampitsilliinivõi metsillinaami kasutamine suurendabnahalöövete tekkimise ohtu.Allopurinol nycomed, Nycomed, Tabl.100mg N50; Tabl. 300mg N50;LihaslõõgastidA-tüübiClostridiumbotulinumitoksiinClostridium botulinum toxinRAVIMITÜÜP: Perifeersed lihaslõõgastidNÄIDUSTUS: Alla 65-aastasteltäiskasvanutel kulmukortsutamise ajal esiletulevate keskmiste või tugevatekulmudevaheliste vertikaalkortsudeajutiseks silumiseks, kui nende kortsudetugevus avaldab patsiendile olulistpsühholoogilist mõju.ANNUSTAMINE: Arvestades seda, etClostridium botulinum?i toksiini ühikud ontootest sõltuvalt erinevad, ei oleClostridium botulinum?i toksiini annusedülekantavad ühelt tootelt teisele.Preparaati võib määrata ainult vastavakvalifikatsiooni ja kogemustega ningvajalikku varustust omav arst. Valmistadaainult üheks ravikorraks ühele patsiendileja kohe ära kasutada. Soovitatavsüstekogus ühe lihase kohta on 0,1 ml.Süstimisel kulmude vahelistessevertikaalkortsudesse, mida nimetatakse kaglabellaarkortsudeks, tuleb olla ettevaatlik,et vältida lahuse sattumist veresoonde.Valmislahust (50 ühikut/1,25 ml)süstitakse steriilse 30 mm nõela abil. 0,1ml (4 ühikut) viiakse kõigisse 5süstekohta: 2 süsti mõlemasse m.corrugator?isse ja 1 m. procerus?sse,kogudoosis 20 ühikut. Enne süstimistasetatakse pöial või nimetissõrm kindlaltsilmapilu alla vältimaks ekstravasatsioonisilmapilust allapoole. Nõel peab süstimiseajal olema suunatud üles mediaalsele.Ptoosi riski vähendamiseks tuleb vältidasüste ülalau tõsturlihase läheduses, eritilaia kulmu depressorlihase kompleksigapatsientidel. Süstid m. corrugator?issepeavad olema tehtud lihase keskosas,vähemalt 1 cm kulmukaarest kõrgemal.Vertikaalsete laubakortsude(glabellaarkortsude) sügavuse väheneminetoimub üldiselt ühe nädala jooksul pärastravi. Raviefekti kestuseks on saadud kuni4 kuud pärast süstimist. Intervallidravikordade vahel ei tohi olla lühemad kuikolm kuud. Ravi ebaõnnestumise võikahaneva toime korral pärast korduvaidsüste tuleks rakendada alternatiivseidravimeetodeid. Ravi ebaõnnestumise puhulpärast esimest ravikorda, st oluliselparanemise puudumisel üks kuu pärastsüstimist võrreldes esialgse olukorraga,võib kaaluda järgmisi lähenemisviise: -Ebaõnnestumise põhjuste analüüs, ntsüstitud ebaõigetesse lihastesse,süstimistehnika, toksiini neutraliseerivateantikehade teke, ebapiisav annus; - Raviolulisuse hindamine A-tüübi Clostridiumbotulinum?i toksiiniga; Ebapiisava annuseja soovimatute toimete puudumiselesimese ravikorra järgselt alustage teistravikorda järgmiselt: i) kaaluge kogudoosikohandamist kuni 40 või 50 ühikut,arvestades eelneva ravi ebaõnnestumiseanalüüsi;ii) kahe ravikorra vahel tuleks pidadavähemalt kolmekuuline vahe.LASTELE: Puuduvad andmed kasutamiseohutuse kohta selles vanusegrupis.RASEDATELE: Ei tohi kasutada, kui seepole hädavajalik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus A-tüübiClostridium botulinum?i toksiini võipreparaadi mõne abiaine suhtes.Myasthenia gravis?e või Eaton Lambert?isündroomi korral. Infektsiooni korralpakutud süstekohtades.RISKID: Nõutav on, et preparaatikasutataks ainult ühe patsiendi raviks üheravikorra ajal. Kasutamata toote jääk peabolema hävitatud, erilisiettevaatusabinõusid tuleb järgida niitoote valmistamisel, manustamisel, kui kaallesjäänud kasutamata lahuseinaktiveerimisel ja likvideerimisel.Käesolev ravimpreparaat sisaldab alla 1mmol (23 mg) naatriumi annuse kohta, s.ton peaaegu ?naatriumivaba?. Vastavapiirkonna anatoomia ja kõik kõrvalekaldedLihaslõõgastidselles, eelnevate kirurgiliste protseduuridetõttu, peavad olema teada ennemanustamist. Soovituslikke annuseid jamanustamissagedust ei tohi ületada. Vägaharva võib pärast Clostridium botulinum?itoksiini süstimist esineda anafülaktilinereaktsioon. Epinefriin (adrenaliin) võimuud anti-anafülaktilised meetmedpeaksid seetõttu olema käepärast.Botulinum toksiini preparaatidega on vägaharva esinenud kõrvaltoimeid, mis võivadolla seotud toksiini sattumisegamanustamiskohast eemale. Patsiendid, kessaavad soovitatud annuseid, võivadkogeda liigset lihasnõrkust. Kasutamine eiole soovitav patsientidele, kellel onesinenud düsfaagiat ja aspiratsiooni.Patsientidele või hooldajatele tulebsoovitada pöörduda viivitamatult arstiabisaamiseks, kui tekivad neelamis-, kõnevõihingamishäired. Liiga sage võiülemäärane annustamine võib suurendadaantikehade tekke riski. Antikehade tekevõib põhjustada ravi ebaõnnestumiseA-tüübi Clostridium botulinumi?i toksiinigaisegi teistel näidustustel. Kasutamiseltuleb olla ettevaatlik, kui eeldatavassüstekohas on põletik või kui sihtlihastesesineb väljendunud nõrkus või atroofia.Ettevaatlikult kasutada ka patsientidel,kes põevad amüotroofilist lateraalskleroosivõi perifeerseid neuromuskulaarseidhäireid.Erinevate botulinum neurotoksiiniserotüüpide vastastikune toimekasutamisel samaaegselt või mitmetekuude jooksul ei ole teada. Väljendunudneuromuskulaarne nõrkus võib süvenedaühe botulinum toksiini manustamisel enneteise, eelnevalt manustatud botulinumtoksiini toime möödumist. Ei soovitatakasutada alla 18-aastastel ja üle65-aastastel inimestel.KÕRVALTOIMED: Peavalu, silmalau vaje,erüteem, paikne lihasnõrkus, näovalu.KOOSTOIMED: Teoreetiliselt võivadaminoglükosiidi tüüpi antibiootikumid,spektinomütsiin või teised ravimid, mismõjutavad neuromuskulaarset ülekannet(nt tubokurariini tüüpi müorelaksandid),potentseerida Clostridium botulinum?itoksiini toimet. Spetsiifilisi katseid,selgitamaks võimalikku vastastikust toimetteiste ravimitega, pole läbi viidud. Teisikliiniliselt olulisi vastastikuseid toimeid eiole selle näidustuse korral täheldatud.Vistabel, Allergan, Inj. plv. 4TÜ/0,1ml50TÜ N1; Inj. plv. 4TÜ/0,1ml 100TÜ N1231

LihaslõõgastidClostridiumbotulinum'itoksiinClostridium botulinumRAVIMITÜÜP: Perifeersed lihaslõõgastidNÄIDUSTUS: Blefarospasm, näohemispasm ja muud fokaalsed düstooniad.Spastiline kõõrkaelsus. Lastetserebraalparalüüsist tingitud dünaamilisthobupöida tekitava spastilisuseleevendamine alates 2. eluaastast.Insuldijärgse küünarvarre ja labakäelihaste spastilisuse leevendaminetäiskasvanutel. Püsiv raske primaarneaksillaarne hüperhidroos, mis häiribelukvaliteeti ja on resistentne paikseleravile. Alla 65-a täiskasvanutelkulmukortsutamise ajal esile tulevatekeskmiste või tugevate kulmudevahelistevertikaalkortsude ajutiseks silumiseks, kuinende kortsude tugevus avaldabpatsiendile olulist psühholoogilist mõju.ANNUSTAMINE: Soovitatavadsüsteannused lihasepiirkonna kohta onvahemikus 0,05...0,1 ml (blefarospasm,näo hemispasm) kuni 0,1...0,5 ml(spastiline kõõrkaelsus,tserebraalparalüüs). Soovitatav süsteannusnahasisese süsti kohta primaarseaksillaarse hüperhidroosi puhul on0,1...0,2 ml. Blefarospasm. Näohemispasm: 27...30 mmpikkuse/0,40...0,30 mm steriilse nõela abil.Elektromüagraafia ei ole vajalik. Soovitatavalgannus on 1,25...2,5 TÜ. Annusjagatakse ülalau mediaalsete jalateraalsete ning alalau lateraalsete lihastevahel.Üldiselt ilmneb süstete algne efekt 3päeva jooksul ning saavutab omamaksimumi 1...2 näd. pärast. Ravi kestuson keskmiselt 3 kuud, vajadusel võib ravikorrata. Kordusravi käigus (kui raviefekt eiolnud piisav) võib annust suurendada kuni2 korda võrreldes algannusega. Kuid onteada, et enam kui 5,0 TÜ manustamisel eiole suurt ravitoimet. Algannus ei tohiületada 25 TÜ silma kohta.Manustamissageduse suurendamisel(sagedamini kui iga 3 kuu järel) ravitoimetavaliselt ei tugevne. Blefarospasmi ravis eitohi annus ületada 100 TÜ 12 nädalakohta. Näo hemispasmi ja VII närvi häirepuhul sarnaneb ravi ühepoolseblefarospasmi raviga, lisaks laulihastelemanustatakse ravimit sõltuvalt vajadusestka teistesse näolihastesse. Spastilinekõõrkaelsus: spastilise kõõrkaelsuse ravisvõib olla vajalik manustada järgmistesselihastesse: m. sternocleidomastoideus,abaluu tõsturlihas, m. splenius capitis ningtrapetslihas(ed). Sobiva annuse valimisel232tuleb arvesse võtta lihasmassi ninghüpertroofia ja atroofia taset. Kuihaigestunud lihast on raske kindlaks teha,tuleb manustamisel kasutadaelektromüograafiat. Kui teostati esialgseidkontrollitud kliinilisi uuringuid ohutuse jaefektiivsuse kindlakstegemiseks spastilisekõõrkaelsuse puhul, olid annusedvahemikus 140...280 TÜ. Hiljutisteuuringute käigus on annused olnudvahemikus 95...360 TÜ (keskmine 240TÜ). Patsientide puhul, kellele ei ole varemmanustatud, peavad algannused algamaväikseimast efektiivsest annusest (nagukõikide ravimite puhul). Ühte kohta ei tohimanustada üle 50 TÜ. M.sternocleidomastoideus'se võib manustadakuni 100 TÜ, kuid ainult ühele poolele, etvältida neelamishäirete teket. Esimeseravikuuri vältel ei tohi süstida üle 200 TÜ.Vastavalt esialgsele reaktsioonile võibjärgnevate kuuride ajal annuseidsuurendada, kuid mitte üle 300 TÜ.Süstekohtade optimaalne arv sõltub lihasesuurusest. Üldiselt ilmneb kliinilineparanemine esimese 2 näd. jooksul pärastsüsti. Max ravitoime saabub 6 näd.möödumisel. Kahe süsti vaheline aeg eitohiks ületada 10 näd Insuldijärgnekäelihaste spastilisus: süstitakse steriilse25, 25 või 30 mm nõela abil pindmistesselihastesse ja pikema nõela abil sügavamalelihastesse. Lihaste asukohakindlakstegemine elektromüograafia võinärvide stimulatsiooni abil võib olla vajalik.Kontrollitud kliiniliste uuringute käigusmanustati järgnevaid annuseid: Flexordigitorum profundu, flexor digitorumsublimis, flexor carpi radialis 15...50 TÜ1...2 kohta; Flexor carpi ulnaris 10...50 TÜ1...2 kohta; adductor pollicis, flexor pollicislongus 20 TÜ 1...2 kohta. Kontrollitud jamittekontrollitud avatud kliinilisteluuringutel kasutati annuseid 200...240 TÜjagatuna valitud lihaste vahel raviperioodijooksul. Kontrollitud kliinilistel uuringuteljälgiti patsienti 12 näd. pärast ühekordsetravi. Lihastoonuse paranemine ilmnes 2näd. jooksul, maksimaalne toime tavaliselt4...6 näd. jooksul. Primaarne aksillaarnehüperhidroos: süstitakse 30 mm pikkusenõela abil. 50 TÜ süstitakse i.d ühtlastevahedega 1...2 cm mitmesse kohtamõlema aksilla hüperhidroosi piirkonda.Kliiniline paranemine ilmneb üldiselt 1 näd.jooksul pärast süstimist. Järgmineannustamine võib toimuda pärast eelmisesüstimise kliinilise toime nõrgenemist jakui raviarst peab seda vajalikuks. Süstimistei tohi korrata sagedamini kui iga 16 näd.järel.LASTELE: Alla 18-a ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus A-tüübiClostridium botulinum'i neurotoksiiniSKELETI-LIHASSÜSTEEMkompleksi (900 kD) või mõne mõneabiaine suhtes. Myasthenia gravis võiEaton Lamberti sündroom.RISKID: Väga harvadel juhtudel võibpärast botulinum'i toksiini manustamistilmneda anafülaktiline reaktsioon. Seetõttupeavad kättesaadavad olema epinefriin(adrenaliin) ja teised anti-anafülaktilisedmeetmed. Patsientidele ning hooldajateletuleb teha selgeks, et neelamis-, kõne- võihingamishäirete ilmnemisel tulebviivitamatult meditsiinilist abi otsida.Düsfaagiat on esinenud pärast süstimistmujale kui kaelalihastesse. Kliinilisedfluktuatsioonid korduval kasutamisel (nagukõigi botulinumi toksiinide puhul) võivadtuleneda erinevatest viaali lahustamiseprotseduuridest, manustamisintervallidest,süstitavatest lihastest ning kasutatudbioloogilise testi meetodi antud veidierinevatest mõjuväärtustest. Liigasagedane või üleannustamine võibpõhjustada antikehade teket, milletulemuseks võib olla resistentsus ravile.Nagu iga ravi puhul, mis võimaldab varemliikumatul patsiendil liikuda, tuleb patsientihoiatada, et liikumist tuleb alustadaettevaatlikult. Blefarospasm: vähenenudsilmapilgutamine pärast botulinumi toksiinisüstimist silmalau lihasesse võibpõhjustada sarvkesta patoloogiat. Kui silmion opereeritud, tuleb ettevaatlikult testidasarvkesta aistingut, ektroopiumiärahoidmiseks vältida süstimist alalaupiirkonda ning ravida hoolikaltepiteeldefektid. Selleks võib vaja minnakaitsvaid tilku, salvi, pehmeid raviläätsesid,silma kinnikatmist või muid vahendeid.Ekhümoosi tekib kergesti silmalaupehmetes kudedes. Seda saab vähendada,kui kohe pärast süsti suruda õrnaltsüstekohta. Botulinum'i toksiiniantikolinergilise toime tõttu tuleb ollaettevaatlik, kui ravitakse suletud nurgaglaukoomi riskiga patsiente. Spastilinekõõrkaelsus: spastilise kõõrkaelsusegapatsiente tuleb teavitada võimalikustdüsfaagia riskist. Düsfaagia võib olla vägakergekujuline, aga ka väga raskekujuline.Düsfaagiast tulenevalt võib esinedaaspiratsioon, hingeldamine või tekkidaaeg-ajalt vajadus kasutada sondigatoitmist. Harvadel juhtudel on düsfaagialejärgnenud aspiratsioonipneumoonia ningsurm. Düsfaagia võib kesta 2...3 näd.pärast süstimist, kuid on ka juhte, kus seekestis kuni 5 kuud. M.sternocleidomastoid'eusse süstitavaannuse vähendamine alla 100 TÜ võibvähendada düsfaagia ilmnemist.Teadaolevalt on suurem düsfaagia riskpatsientidel, kellel on väiksemkaelalihasmass või kes saavadbilateraalseid süstesternocleidomastoid-lihasesse. Düsfaagiat

SKELETI-LIHASSÜSTEEMpõhjustab toksiini valgumine söögitorupiirkonna lihastesse. Laste spastilisesttserebraalparalüüsist tingitud koldelinespastilisus ning täiskasvanute insuldijärgnerandme ja käe koldeline spastilisus:koldelise spastilisuse ravimina on uuritudüksnes seoses tavaliste standardseteravirezhiimidega ning see ei ole mõeldudnende raviviiside asendamiseks.Tõenäoliselt ei paranda luumurrutagajärjel jäigastunud liigese liikuvust.Primaarne aksillaarne hüperhidroos:võimaliku sekundaarse hüperhidroosi (nthüpertüroidism, feokromotsütoom) riskivältimiseks tuleb uurida patsiendihaiguslugu ja tervislikku seisundit ningsamuti teostada vajalikke spetsiifilisiuuringuid. See aitab vältida hüperhidroosisümptomaatilist ravi ilma diagnoositaja/või põhihaiguse ravi.KÕRVALTOIMED: Ptoos, pindminetäppkeratiit, lagoftalm, sidekestapõletik,ärritus, fotofoobia, lakrimatsioon,düsfaagia, lokaalne nõrkus, valu,pearinglus, hüpertoonia, tuimus, üldinenõrkus, unisus, gripisündroom, halbenesetunne, suukuivus, iiveldus, peavalu,jäikus, valulikkus, riniit, ülemistehingamisteede infektsioon, viiruslikinfektsioon, kõrva infektsioon,ekhümoos/purpur/süstekoha veritsus,käsivarre valu, lihasnõrkus, hüpertoonia,süstekoha kõrvetustunne, mitteaksillaarnehigistamine, süstekoha reaktsioonid, valu,vasodilatsioon (kuumahood).KOOSTOIMED: Teoreetiliselt võivadravimi toimet tugevdadaaminoglükosiidantibiootikumid võispektinomütsiin või teised ravimid, mistekitavad neuromuskulaarset blokaadi (nttubokukariin-tüüpi lihase lõõgastajad).Praeguse seisuga ei ole läbi viidudspetsiifilisi teste uurimaks võimalikkekliinilisi koostoimeid teiste ravimitega. Eiole teada märkimisväärseid koostoimeid.Botox, Allergan, Inj. 100 TÜPipekurooniumPipecuroniumRAVIMITÜÜP: Perifeersed lihaslõõgastidNÄIDUSTUS: Skeletilihastelõõgastamiseks täiendavalt üldanesteesialekirurgilistel operatsioonidel või täiendavaltsedatsioonile intensiivravis. Kasutataksekirurgias kui lihaslõõgastus on vajalikrohkem kui 20...30 minutit.ANNUSTAMINE: Algannusedintubatsiooniks ja edasiseks kirurgiaks:soovituslik annus 0,06...0,08 mg/kg.Taolise annusega saavutatakse heaintubatsiooniks vajalik seisund 150...180sekundiga ja lihasrelaksatsioon kestabumbes 60...90 minutit. Algannusedsuktsinüülkoliini foonil intubeeritudpatsientidele: soovituslik annus on 0,05mg/kg kehakaalu kohta. Taolise annusegakestab skeletilihaste lõõgastus umbes30...60 minutit. Annusedlihasrelaksatsiooni säilitamiseks: soovituslikannus on 0,01...0,02 mg/kg kehakaalukohta.Taolise säilitusannusega pikendatakselihasrelaksatsiooni vastavalt kirurgiavajadustele umbes 30...60 minutit. ToimelõpetaminePipekurooniumbromiidi toimet saablõpetada koliinesteraasi inhibiitoritega.Perifeersel närvil mõõdetudstimulatsiooniblokaadi korral 80?85% võiosalise kliiniliste tunnuste järgi hinnatudblokaadi korral on piisav neostigmiini 1...3mg manustamine või 10?30 mggalantamiini manustamine samaaegseltkoos atropiiniga. Toime lõppemist tulebseejärel hinnata. Vajadusel võib eelpoolnimetatud aineid manustada korduvalt.LASTELE: Kombineeritud tasakaalustatudanesteesia korral soovitatakse lastele0,08...0,09 mg/kg kehakaalu kohta.Vastsündinutele soovitatakse lasteannusest väiksemaid annuseid, nt0,05...0,06 mg/kg kehakaalu kohta.Nimetatud annused annavad vajalikulõõgastuse kirurgilisteks protseduurideks25...35 minuti jooksul. Vajaduselpikendada lihaslõõgastust veel 25...35minuti võrra, kasutatakse täiendavatannustamist 1/3 (ühe kolmandiku)algannuses näidatud kogusega.RASEDATELE: Võib kasutada raseduseajal, kui arst otsustab, et kasu kaalub ülesvõimalikud riskid.VASTUNÄID.: Arduan onvastunäidustatud patsientidele, kellelesineb ülitundlikkus ravimi suhtes(pipekurooniumbromiidi ja/või bromiidiioonid).RISKID: Kuna põhjustab hingamislihastelõõgastust on kuni spontaanse hingamisetaastumiseni vajalik kunstlikuventileerimise seadmete olemasolu jakasutamine.Seetõttu võib ravimit manustada vaiderialaspetsialist. Käepärast peavad olematrahhea intubatsiooni, kunstlikuventilatsiooni, täiendava hapnikumanustamise aparatuur ja antagonistidtoime viivitamatuks lõpetamiseks.Anafülaktilisi ja anafülaktoidseidreaktsioone ei ole üldiseltneuromuskulaarsete blokaatoritekasutamisel täheldatud. Samuti ei ole sedakirjeldatud pipekurooniumi puhul, enttaoliste reaktsioonide ilmnemisevõimalusega peab alati arvestama. Kunapuudub müoparalüüsiks vajalikusterapeutilises vahemikuskardiovaskulaarneLihaslõõgastidtoime, ei esine vagaalrefleksist tingitudbradükardiat.Teadmiste põhjal ülalnimetatudvagolüütilise toimega ravimitest ja nendeannustamisest tuleb arvestada nendesobivad annused. (Loomulikult tulebarvestada ka samaaegselt manustatavateanesteetikumide vagostimuleeriva toimegaja kirurgilise protseduuri iseärasusega). Etvältida suhtelist üleannustamist jaadekvaatselt hinnata neuromuskulaarseülekande ja lihastoonuse taastumist onvajalik pipekurooniumi neuromuskulaarsetblokeerivat toimet hinnata perifeerse närvistimulaatori abil. Järgnevadhaigusseisundid võivad mõjutadapipekurooniumi farmakodünaamikat ja/võineuromuskulaarset blokeerivat toimet: 1.)Neerupuudulikkusega patsientidel võibneuromuskulaarse blokaadi efekt jataastumisaeg pikeneda. 2.)Neuromuskulaarsete haiguste korral tulebkasutada ettevaatusega, kunaneuromuskulaarse blokeeriva toimesuurenemine ja vähenemine on võimalik.Myasthenia gravis?ega (sh Eaton Lambertsündroom) patsientidel võib eeldadaebatüüpilist reaktsiooni isegi väikesteannuste korral. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel kasutada kordades väiksemaidannuseid pärast hoolikat kaalumist. 3.)Kasutada maksahaiguste korral vaidjuhtudel kui eeldatav kasu kaalub ülesvõimalikud riskid. 4.) Inimesel esinevatmaliigset hüpertermiat ei ole seosespipekurooniumi annustamisega kirjeldatud.Kuna pipekuroonium ei tarvitata kunagiainsa ravimina anesteesia ajal, on maliigsehüpertermia võimalus olemas isegi ilmateadaolevate triger-mehhanismideolemasoluta. Spetsialistid peavad olemakursis selle varaste tunnustega,diagnoosimise ja raviga enne mistahesanesteetikumi kasutamist. Ei olepõhjustanud maliigset hüpertermiat kamitte loomkatsetes. 5.) Sarnaselt teisteneuromuskulaarsete blokaatoritega, onvõimalikud elektrolüütide tasakaaluhäired,vere pH muutused või dehüdratatsioon.Hüpotermia pikendab toimet. Toimetvõivad tugevdada: hüpokaleemia,digitaliseerimine, diureetikute kasutamine,hüpermagneseemia, hüpoglükeemia(transfusioon), dehüdratatsioon, atsidoos,hüpoproteineemia, hüperkapnia jakahheksia.Sarnaselt teiste mitte-depolariseerivatelihasrelaksantidega võib vähendada osalisttromboplastiini- ja protrombiiniaega.Kasutada võib vaid värskeltvalmistatudlahust!KÕRVALTOIMED: Anafülaktilisireaktsioone ei ole mitte-depolariseerivateneuromuskulaarsete blokaatoritekasutamisel kirjeldatud. Kuna andmed233

Luu ainevahetusantud preparaadi puhul puuduvad, onvajalik ettevaatus ning valmisolek taolistereaktsioonide ennetamiseks ja raviks. Eritiettevaatlik peab olema juhtudel, kuianamneesis on esinenud anafülaktilisireaktsioone neuromuskulaarseteleblokaatoritele; kirjeldatud on ristuvaallergia juhtumeid. Ravimil ei esineganglioblokeerivat ja vagolüütilist efektiannuse puhul, mis on alla 0,10 mg/kg,mistõttu hemodünaamika häireid tekibväga harva. Patsientidel, kellelsissejuhatavas anesteesias kasutatihalotaani või fentanüüli, võib ilmnedabradükardia või arteriaalse vererõhulangus. Arduani toimel ei vabanehistamiini, mistõttu anafülaktilinereaktsioon tekib väga harva.KOOSTOIMED: I. Toime tugevneb ja/võipikeneb: inhaleeritavad anesteetikumid(halotaan, dietüüleeter, metoksüfluraan);i.v. anesteetikumid (ketamiin, fentanüül,propanidiid, barbituraadid);suktsinüülkoliin või teised depolariseerivadneuromuskulaarsed blokaatorid;antibiootikumid (aminoglükosiidid,tetratsükliinid, polüpeptiidid, imidasool,metronidasool);diureetikumid, beeta-adrenoblokaatorid,tiamiin, MAO inhibiitorid, kinidiin,fenütoiin, protamiin,alfa-adrenoblokaatorid, kaltsiumikanaliteantagonistid, magneesiumisoolad, i.v.manustatav lidokaiin. II. Toimenõrgeneb:Glükokortikosteroidid, neostigmiin,edrofoonium, püridostigmiin,noradrenaliin, asatiopriin, teofülliin, KCl,NaCl, CaCl2 manustatuna enneoperatsiooni.III. Toime tugevneb või nõrgeneb:Depolariseerivad müorelaksandid (sõltubannusest, manustamise ajast,individuaalsest tundlikkusest).Arduan, Gedeon Richter, Inj. subst. 4mgN25 + lahusti 2ml N25TisanidiinTizanidinumRAVIMITÜÜP: TsentraalsedlihaslõõgastidNÄIDUSTUS: Neuroloogilistest häiretest(seljaaju kahjustus, sclerosis multiplex)põhjustatud spastilisuse sümptomaatilineravi. Vöötlihaste ülemäärasest pingest(spasmist) tingitud valusündroomi ravi.ANNUSTAMINE: Neuroloogilistesthäiretest tingitud spastilisuse korral tulebannus kohandada individuaalselt igalehaigele. Ööp. algannus ei tohi ületada 6mg jagatuna 3 annuseks. Annust võibtõsta järk-järgult poole näd. või näd. järel2...4 mg võrra. Optimaalne terapeutiline234toime saabub ööp. annusega 12...24 mg,jaotatuna 3...4 võrdseks osaks. Valulikelihasspasmide leevendamiseks 2...4 mg 3korda ööp. Rasketel juhtudel võib öösitilisaks võtta 2 mg või 4 mg. Ööp. annus eitohi ületada 36 mg.LASTELE: Ravimi ohutus ja efektiivsus eiole alla 18-a tõestatud.RASEDATELE: Tohib kasutada vaidpärast ravist oodatava kasu ja võimalikeriskide hoolikat kaalumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimisuhtes. Maksapuudulikkus. Tisanidiinikasutamine koos ugevate CYP1A2inhibiitoritega nagu fluvoksamiiniga võitsiprofloksatsiiniga on vastunäidustatud.RISKID: CYP inhibiitoritega kaasnevtisanidiini kasutamine koos CYP1A2inhibiitoritega ei ole soovitatav.Hüpotensioon võib tekkida tisanidiinraviajal ning samuti koostoimete tagajärjelCYP1A2 inhibiitorite ja/võiantihüpertensiivsete ravimitega.Täheldatud on ka tõsiseid vererõhulanguse ilminguid, nagu teadvuskadu jatsirkulatoorne kollaps. Tisanidiini järsuärajätmise järgselt on täheldatudtagasilöögifenomenina hüpertensiooni jatahhükardiat, kui ravimit on kasutatudpikaajaliselt ja/või suurtes ööpäevastesannustes ja/või koos antihüpertensiivseteravimitega. Äärmuslikel juhtudel võibtagasilöögifenomenina tekkinudhüpertensioon põhjustadatserebrovaskulaarseid tüsistusi. Tisanidiinikasutamist ei tohi lõpetada järsku, vaidpigem annust järk-järgult vähendades.Kuna harva on teatatud kuni 12 mg-seööpäevase tisanidiini doosi juuresmaksafunktsiooni häiretest, on soovitatavmaksafunktsiooni kontrollida kord kuusravi esimese 4 kuu jooksul neil, kelleravidoos on 12 mg või kõrgem ja neil,kellel tekivad seletamatu põhjusegaiiveldus, anoreksia või väsimus.Tisanidiinravi tuleb lõpetada, kui SGPTja/või SGOT aktiivsus tõusevad üle kolmekorra normi ülemisest piirist.Neerupuudulikkusega patsientidel(kreatiniini kliirens < 25 mL/min) onsoovitatav alustada ravi 2 mg-ga 1 kordööp. Vastavalt tolerantsusele jaefektiivsusele ravimi suhtes, tuleks doositõsta vähe haaval. Tõestust leidnud raviefektiivsuse korral võib tõsta üks kordööpäevas manustatavat ravimi doosi, ningseejärel võib üle minna sagedastematelemanuskordadele.Tabletid sisaldavad laktoosi. Ravimit eisoovitata kasutada patsientidel, kellel onharva esinev pärilik galaktoosi talumatus,äge laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.KÕRVALTOIMED: Unisus, pearinglus,bradükardia, hüpotensioon, väsimus,SKELETI-LIHASSÜSTEEMsuukuivus, vererõhu langus.KOOSTOIMED: Kasutamine koosfluvoksamiiniga või tsiprofloksatsiiniga onvastunäidustaud. Kasutamine koos teisteCYP 1A2 inhibiitoritega nagu näiteksmõned antiarütmikumid (amiodaroon,meksiletiin, propafenoon), tsimetidiin,mõned fluorokinoloonid (enoksatsiin,pefloksatsiin, tsiprofloksatsiin,norfloksatsiin), rofekoksiib, oraalsedkontratseptiivid ja tiklopidiin ei olesoovitatav. Samaaegne kasutamineantihüpertensiivsete ravimitega, sealhulgasdiureetikumidega, beetablokaatorite võidigoksiiniga võib põhjustada hüpotensioonija bradükardiat. Alkohol ja rahustid võivadtugevdada sedatiivset toimet.Sirdalud, Novartis, Tabl. 2mg N30; Tabl.4mg N30Tizanidine-Teva, Tabl. 2 mg N30; Tabl.4 mg N30Luu ainevahetusAlendroonhapeAcidum alendronicumRAVIMITÜÜP: Luu mineralisatsioonimõjutavad ainedNÄIDUSTUS: Postmenopausaalseosteoporoosi ravi. Vähendab lülisamba jareieluu proksimaalse osa murdude riski.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 70mg 1 kord nädalas. Tablett uleb sissevõtta ainult tavalise veega (1 klaasitäis),vähemalt pool tundi enne hommikusööki,jooki või muu ravimi võtmist. Teised joogid(ka mineraalvesi), toit ja mõned ravimidvõivad vähendada alendronaadiimendumist.Et tagada ravimi jõudmine makku javähendada söögitoru võimalikeärritusnähtude/kõrvaltoimete teket tuleb:tablett sisse võtta vahetult pärast ärkamistterve klaasitäie (vähemalt 200 ml) veega;võimalike söögitoru haavandite tekkeriskitõttu ei tohi patsiendid tabletti närida võisuus imeda; patsiendid ei tohi seejärelpikali heita enne esimest söömist, midatohib teha alles 30 min pärast tabletisissevõtmist;pärast tableti sissevõtmist ei tohipatsiendid enne 30 min möödumist pikaliheita;tabletti ei tohi sisse võtta õhtul ega ennelõplikku hommikust ülestõusmist.LASTELE: Ei ole näidustatudkasutamiseks.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Söögitoru tühjenemisttakistavad seisundid, nt striktuur võiakalaasia. Võimetus istuda või seista

SKELETI-LIHASSÜSTEEMvähemalt 30 min järjest. Ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Hüpokaltseemia.RISKID: Võib põhjustada seedetraktiülaosa limaskesta lokaalseid ärritusnähte.Patsientidel on esinenud järgmisikõrvaltoimeid söögitorus (mõnikordraskeid ja hospitaliseerimist nõudnud),nagu ösofagiit, söögitoru haavandid jaerosioonid, mis on harva lõppenudsöögitoru striktuuriga. Kasvajatevastastravikuuri, sh peamiselt intravenoosseltmanustatavaid bisfosfonaate saavatelpatsientidel on teatatud lõualuu piirdunudkärbusest, mis üldjuhul on olnud seotudhamba väljatõmbamisega ja/või paiksenakkusega (sh luuüdipõletikuga).Bisfosfonaate saavatel patsientidel onkirjeldatud luu-, liiges- ja/või lihasvalu. Eisoovitata kasutada neerupuudulikusekorral, kui kreatiniini kliirens on vähem kui35 ml/min. Tuleb arvestada, etosteoporoos võib tekkida ka teistelpõhjustel kui östrogeeni defitsiit javananemine. Kuna alendronaat suurendabluu mineraalset tihedust, siis võibpatsientidel esineda kergetasümptomaatilist seerumi kaltsiumi- jafosfaadisisalduse langust.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu, düspepsia,maohappe regurgitatsioon, iiveldus,kõhupuhitus, kõhukinnisus, kõhulahtisus,luu- ja lihaskonna valu, peavalu.KOOSTOIMED: Toit ja jook (shmineraalvesi), kaltsiumipreparaadid,antatsiidid ja mõned suu kaudumanustatavad ravimid mõjutavad korragavõetuna tõenäoliselt alendronaadiimendumist. Seetõttu peavad alendronaatimanustanud patsiendid ootama vähemalt30 minutit, enne kui võtavad suu kaudusisse mõnda teist ravimit. Teisi kliinilisttähtsust omavaid koostoimeid teisteravimitega ilmselt ei esine.Alenotop, Teva, Tabl. 70 mg N4Fosamax, MSD, Tabl. 70mg N2, 4Lendrate, Tabl. 70 mg N4Sedron, Gedeon Richter, Tabl. 70 mg N4Alendroonhape,kolekaltsiferoolAcidum alendronicum, colecalciferolumRAVIMITÜÜP: Luu mineralisatsioonimõjutavad ainedNÄIDUSTUS: Menopausijärgseosteoporoosi ravi D-vitamiini vaeguseriskiga patsientidel, kes ei saa täiendavaltD-vitamiini. Vähendab lülisamba ja reieluuproksimaalse osa murdude riski.ANNUSTAMINE: 70 mg/70 mcg või70mg/140mcg 1 kord nädalas.LASTELE: Kasutamist ei ole uuritud ningseetõttu ei tohi ravimit neil kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Söögitorukahjustused ja muud söögitorutühjenemist takistavad seisundid, nt ahendvõi akalaasia. Võimetus seista või istudasirgelt vähemalt 30 min järjest.Hüpokaltseemia.RISKID: Alendronaat võib põhjustadaseedetrakti ülaosa limaskesta lokaalseidärritusnähte. Kuna alendronaat võibpõhjustada olemasoleva haigusesüvenemist, siis peab ravimitettevaatusega manustama patsientidele,kellel esineb seedetrakti ülaosasprobleeme, nagu neelamisraskus,söögitoru haigus, mao-,kaksteistsõrmikupõletik, haavandid, või onviimase aasta jooksul esinenud raskeseedetrakti haigus, nagu seedehaavandvõi seedetrakti verejooks, või seedetraktiülaosa operatsioon, v.a püloroplastika.Bifosfonaate kasutavatel patsientidel onkirjeldatud luu-, liiges- ja/või lihasvalu. Eisoovitata kasutada neerukahjustuse korral,kui kreatiniini kliirens on alla 35 ml/min.Tuleb arvestada, et osteoporoos võibtekkida ka teistel põhjustel kui östrogeenidefitsiit ja vananemine. Teisimineraalainete metabolismihäireid (ntD-vitamiini vaegus ja hüpoparatüroidism)tuleb samuti ravida enne ravi alustamist.D-vitamiini sisaldus preparaadis ei olepiisav D-vitamiini vaegusekorrigeerimiseks. Kuna alendronaatsuurendab luu mineraalset tihedust, võibtekkida seerumi kaltsiumi- jafosfaadisisalduse vähenemine, mis ontavaliselt kerge ja asümptomaatiline.Kolekaltsiferool D3-vitamiin võibsuurendada hüperkaltseemiat ja/võihüperkaltsiuuriat, kui seda manustataksekaltsitriooli reguleerimataüleproduktsiooniga seotud haiguse korral(nt leukeemia, lümfoom, sarkoidoos).KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhuvalu,düspepsia, kõhukinnisus, kõhulahtisus,flatulents, söögitoruhaavand,neelamisraskus, kõhupuhitus, maohapperegurgitatsioon, lihas-skeleti (luu-, lihasvõiliiges-) valu.KOOSTOIMED: Toit ja jook (shmineraalvesi), kaltsiumipreparaadid,antatsiidid ja mõned suu kaudumanustatavad ravimid mõjutavad korragavõetuna tõenäoliselt alendronaadiimendumist. Muid kliinilist tähtsustomavaid koostoimeid teiste ravimitegailmselt ei esine. Ehkki spetsiaalseidravimite koostoime uuringuid läbi ei viidud,kasutati alendronaati kliiniliste uuringutekäigus koos paljude erinevate sageliväljakirjutatavate ravimitega ning kliiniliseltolulisi koostoimeid ei ilmnenud. D-vitamiiniLuu ainevahetusimendumist võivad takistada Olestra,mineraalõlid, orlistat ja sapphapetesekvestrandid (nt kolestüramiin,kolestipool). D-vitamiini katabolismi võivadsuurendada antikonvulsandid, tsimetidiinja tiasiidid. Täiendavate D-vitamiinipreparaatide kasutamine otsustatakseindividuaalselt.Fosavance, MSD, Tabl. 70 mg/5600 TÜ70 mg + 140 mcg N4;KaltsitoniinCalcitoninumRAVIMITÜÜP: Kõrvalkilpnäärme talitlustpärssivad hormoonidNÄIDUSTUS: Postmenopausaalseosteoporoosi ravi.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus 200RÜ ööp. Väiksemad annused võivadsamuti anda positiivse efekti, kuid see onrohkem varieeruv. Ravi peaks olemapikaajaline (kliinilistes uuringutes onravimit kasutatud pidevalt kuni 3 a).LASTELE: Väga vähe kogemusi.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus lõhekaltsitoniini või ravimi mõne teisekomponendi suhtes.RISKID: Lõhe kaltsitoniin on peptiid,mistõttu selle kasutamisel võivad tekkidasüsteemsed allergilised reaktsioonid.Soovitatav on teha allergiale kalduvalhaigel enne ravi alustamist nahatest.Kroonilise riniidiga patsiente tuleb hoolikaltjälgida, sest ravimi imenduminepõletikuliselt nina limaskestalt võibsuureneda.KÕRVALTOIMED: Riniit, kuivustunne jakoorikute teke ninas, kerge ninaverejooksja sinusiit.KOOSTOIMED: Spetsiaalseid kliinilisiuuringuid koostoimete kohta teisteravimitega ei ole tehtud.Forcaltonin, Unigene, Inj. 100TÜ N10KlodroonhapeAcidum clodronicumRAVIMITÜÜP: Luu mineralisatsioonimõjutavad ainedNÄIDUSTUS: Pahaloomulistestkasvajatest tingitud hüperkaltseemia ja luuresorptsioon.ANNUSTAMINE: Pahaloomulistestkasvajatest tingitud hüperkaltseemia ravi:2400 või 3200 mg päevas. Sõltuvaltindividuaalsest vastusest võibnormokaltseemia säilitamiseks annustvähendada 1600 mg-ni päevas.Pahaloomulistest kasvajatest tingitudosteolüüsi ravi: soovitatakse alustadaannusega 1600 mg päevas. Kliinilisel235

Luu ainevahetusvajadusel võib annust suurendada 3200mg-ni päevas. Intravenoosne infusioon(ainult lühiajaliseks raviks): Enne ravi jaravi ajal tuleb tagada adekvaatnehüdratsioon ning jälgida neerudefunktsiooni ja kaltsiumi sisaldust seerumis.Klodronaatinfusioonile järgnev aeg, millejooksul säilib kliiniliselt vastuvõetavkaltsiumisisaldus seerumis, varieeruberinevatel patsientidel oluliselt. Vajaduselvõib infusiooni korrata või kasutadasuukaudset klodronaati. Normaalseneerufunktsiooniga täiskasvanud -manustatakse i.v. inf. 300 mg (üks 5 mlampull) päevas lahjendatuna 500 mlisotoonilises soolalahuses (naatriumkloriidi9 mg/ml (0,9%) lahus süstimiseks) või 500ml glükoosilahuses (glükoosi 50 mg/ml (5%) lahus süstimiseks). Aeg, mille jooksullahus manustatakse, ei tohiks olla lühemkui kaks tundi. Ravimit manustataksejärjestikustel päevadel kuni on saavutatudnormokaltseemia (tavaliselt 5 päeva).Selline ravi ei tohiks kesta üle seitsmepäeva.Võib kasutada ka 1500 mg annust,lahjendatud 500 ml lahustis (nagusoovitatud eespool), manustadesühekordse annusena infusioonil, 4 tunnijooksul.Neerupuudulikkusega patsientide puhulon ssovitatav annust vähendada järgnevalt-kreatiniini kliirens 50...80 ml/min, annustvähendada 25 %; kreatiniini kliirens12...50 ml/min, annust vähendada 25...50%; kreatiniini kliirens alla 12 ml/min,annust vähendada 50 %.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei oletõestatud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusbisfosfonaatide suhtes. Samaaegne raviteiste bisfosfonaatidega.RISKID: Ravi ajal tuleb säilitadaküllaldane vedeliku tarbimine. See on eritioluline, kui manustatakse i.v. inf. ningpatsientidel, kel esineb neerupuudulikkusvõi hüperkaltseemia. Neerupuudulikkusegapatsientidel tuleks klodronaati kasutadaettevaatusega.Vähihaigetel, kelle raviskeemi kuuluvad niiintravenoossed kui suukaudsedbisfosfonaadid, on esinenud lõualuuosteonekroosi, mida üldiselt seostataksehamba ekstraktsiooni ja/või paikseinfektsiooniga (kaasa arvatudosteomüeliidiga). Paljud neist patsientidestsaid ka keemiaravi ning kortikosteroide.Kaasnevate riskifaktoritega (nt vähk,kemoteraapia, kiiritusravi, kortikosteroidid,halb suuhügieen) patsientidel tuleb ennebisfosfonaatide manustamist kaaludaennetavat hambaravi ning bisfosfonaatraviajal tuleb vältida invasiivseid hambaravi236protseduure.Patsientidel, kellel tekib bisfosfonaatidemanustamise ajal lõualuu osteonekroos,võib hambakirurgia seisundit halvendada.Puuduvad andmed selle kohta, kashambaravi vajavatel patsientidel võiksbisfosfonaatravi lõpetamine vähendadalõualuu osteonekroosi riski. Raviarst peabiga patsiendi puhul eraldi hindama kasu jariski suhet.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus,asümptomaatiline hüpokaltseemia,aminotransferaaside aktiivsuse tõus, mistavaliselt jääb normi piiridesse.KOOSTOIMED: Teiste bisfosfonaatidesamaaegne kasutamine onvastunäidustatud. Klodronaadi ja MSPVravimite, kõige sagedamini diklofenaki,samaaegsel kasutamisel on täheldatudneerude düsfunktsiooni. Klodronaadikasutamisel koos aminoglükosiididegatuleks olla ettevaatlik, kuna suureneb riskhüpokaltseemia tekkeks. Klodronaadi jaestramustiinfosfaadi samaaegselkasutamisel on täheldatudestramustiinfosfaadi kontsentratsioonitõusu seerumis max 80%. Kahevalentsetekatioonidega moodustab klodronaatraskestilahustuvaid komplekse.Bonefos, Schering, Caps. 400mg N30;Tabl. 800mg N60; Inf. konts. 60mg/ml 5mlN5; Inf. konts. 60mg/ml 25ml N1, 4PamidroonhapeAcidum pamidronicumRAVIMITÜÜP: Luu mineralisatsioonimõjutavad ainedNÄIDUSTUS: Osteoklastide suurenenudaktiivsusega seotud seisundite ravi:pahaloomulisest kasvajast tingitudhüperkaltseemia, osteolüütilised kolded jaluuvalu rinnavähi või hulgimüeloomiluumetastaasidega patsientidel, luu Pagetitõbi.ANNUSTAMINE: Kasvajast põhjustatudhüperkaltseemia: Enne ravi alustamist onsoovitatav läbi viia intravenoosnerehüdratsioon füsioloogilise lahusega.Koguannus sõltub ravieelsestkaltsiumisisaldusest plasmas. Koguannusmanustatakse kas ühekordse infusiooninavõi korduvate infusioonidega 2...4järjestikusel päeval. Kogu ravikuuri max.annus on nii esmase kui ka korduva kuuripuhul 90 mg. Infusiooni manustamiskiirusei tohiks ületada 60 mg/h (1 mg/min).Pamidronaadi kontsentratsiooninfusioonilahuses ei tohiks ületada 60mg/250 ml. Kaltsiumisisalduse olulistlangust seerumis täheldatakse tavaliselt24...48 tunni möödumisel ravimimanustamisest ja normokaltseemiaSKELETI-LIHASSÜSTEEMsaavutatakse üldiselt 3...7 päevaga. Kuiselle aja jooksul ei saavutatanormokaltseemiat, võib manustadajärgmise annuse. Normokaltseemiapüsimine on patsienditi erinev (ligikaudu6...14 päeva). Hüperkaltseemiataastekkimisel võib ravi korrata. Senistekogemuste põhjal langeb pamidronaaditoime järgmiste ravikuuride ajal.Osteolüütilised kahjustused ja luuvaluplasmotsütoomi korral: Soovitatav annuson 90 mg neljanädalaste intervallide järel.Osteolüütilised kahjustused ja luuvalurinnavähist tingitud luumetastaaside tõttu:Soovitatav annus on 90 mg iga 4 nädalajärel. Annused võib manustada kakolmenädalaste intervallide järel, kuipreparaati manustatakse kooskeemiaraviga.Pageti sündroom: Soovitatav koguannuson 180 mg, mida manustatakse 30 mg ükskord nädalas kuuel järjestikusel nädalal või60 mg igal teisel nädalal kuuel järjestikuselnädalal.Senine ravikogemus näitab, et pärastesimese annuse manustamist esinebsagedamini kergekujulisi ja mööduvaidkõrvaltoimeid. Seetõttu soovitatakse 60mg üksikannuste kasutamisel alustada ravi30 mg lisaannusega (st koguannus 210mg). Iga 30 mg või 60 mg annus tuleblahjendada vastavalt 125 ml või 250 ml0,9% naatriumkloriidi intravenoosseinfusioonilahusega ning infusiooni kiirus eitohi ületada 60 mg/h (1 mg/min). Sedaskeemi või haiguse raskusele vastavatesuuremate annuste manustamist (kuni ma.koguannuseni 360 mg, 60 mgüksikannusteks jagatuna) võib korrata iga6 kuu järel kuni remissiooni saavutamisenining retsidiivi ilmnemisel.Manustamisviis: Eelnevalt füsioloogiliseslahuses lahjendatud ravimit manustatakseaeglase intravenoosse infusioonina. Ei tohimanustada boolussüstena. Kasutadaselgeid lahuseid vahetult pärastvalmistamist. Ei tohi kokku segadakaltsiumi sisaldavate lahustega.LASTELE: Ei soovitata kasutada, kunaohutus ja efektiivsus ei ole kindlakstehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimiükskõik millise abiaine või teistebisfosfonaatide suhtes. Rasedus, rinnagatoitmine.RISKID: Ei tohi manustadaboolussüstena, kuna liiga kõrgekontsentratsioon süstekohas võibpõhjustada lokaalseid reaktsioone.Seetõttu tuleb alati eelnevalt lahjendada jamanustada aeglase intravenoosseinfusiooni teel. Ei tohi lisada kaltsiumisisaldavatesse lahustesse. Vältida ravimimanustamist arterisse. Neerufunktsiooni

SKELETI-LIHASSÜSTEEMhäire korral ei tohiks manustamiskiirusületada 20 mg/h. Ravimi käsitsemisel tulebalati pidada silmas kontaminatsiooni riski.Ravimi kasutamise kogemused lastelpuuduvad.Kilpnäärmeoperatsiooni läbi teinudpatsiendid võivad suhtelisehüpoparatüreoidismi tõttu olla erititundlikud hüpokaltseemia suhtes. Kuigipamidroonhape eritub muutumatul kujulneerude kaudu, on ravimit ilmakõrvaltoimete esinemissageduse ilmsesuurenemiseta kasutatud patsientidel,kellel on oluliselt tõusnud plasmakreatiniinitase (sh neeruasendusravikshemodialüüsi või peritoneaaldialüüsisaavad patsiendid). Pärast ravi alustamisttuleb regulaarselt kontrollida seerumielektrolüütide, sh kaltsiumi- jafosfaadisisaldust. Aneemia, leukopeeniavõi trombotsütopeeniaga patsientidel tulebregulaarselt kontrollida verepilti.Regulaarselt tuleb hinnata neerutalitlusestandardseid laboratoorseid (seerumikreatiniini- ja uureasisaldus) ning kliinilisinäitajaid, eriti pikka aega Pamitor?isaanud, olemasoleva neerupuudulikkusevõi vastava riskiga patsientidel (nthulgimüeloomi ja tuumorist tingitudhüperkaltseemiaga patsiendid). Hoolikalttuleb jälgida ka organismivedelikutasakaalu (diureesi mõõtmine,igapäevane kaalumine). Kui neerutalitlusravi ajal halveneb, tuleb ravi lõpetada.Kasutamise kogemus hemodialüüsisaavatel patsientidel on väga vähene.Tuumorist tingitud hüperkaltseemia ravipuhul on tähtis, et organismirehüdratsioon oleks adekvaatne. Vedelikumanustamine peab olema piisav, samastuleb vältida liigset vedelikukoormust.Südamehaigetel, eriti vanemaealistel, võibliigne vedeliku manustamine põhjustadasüdamepuudulikkuse ilmnemist (vasakuvatsakese puudulikkus või kongestiivnesüdamepuudulikkus).Viimast võib soodustada ka palavik(gripitaolised sümptomid). Pageti tõvegapatsiendid, kellel on oht kaltsiumi võiD-vitamiini vaeguse tekkeks (ntmalabsorptsiooni või vähese kokkupuutetõttu päikesevalgusega), peavadpamidronaatravi ajal võtma kaltsiumi jaD-vitamiini suukaudseid preparaate, etvähendada hüpokaltseemia riski. Ohutusja efektiivsus hüperparatüreoidismi ravis eiole kindlaks tehtud.KÕRVALTOIMED: Palavik ja gripitaolisedsümptomid, millega mõnikord kaasnevadhalb enesetunne, külmavärinad, väsimusja kuumahood, sümptomaatilinehüpokaltseemia (paresteesia, tetaania),agitatsioon, segasus, pearinglus, unetus,unisus, letargia, aneemia,trombotsütopeenia, lümfotsütopeenia.KOOSTOIMED: Raske hüperkaltseemiagapatsientidel on kombineeritudkaltsitoniiniga, et kiirendada ja tugevdadaselle kaltsiumisisaldust alandavat toimet.Ettevaatus on vajalik, kui kasutatakse koosteiste potentsiaalselt nefrotoksilisteravimitega.Hulgimüeloomiga patsientidel võib neerudüsfunktsiooni risk suureneda, kui ravimitkasutada kombinatsioonis talidomiidiga.Aredia, Novartis, Plv. inf. lah.valmistamiseks 15mg/ml 10ml N1Pamitor, Torrex Chiesi, Inf. lah. konts15mg/ml 1ml N1, 4RaloksifeenRaloxifenumRAVIMITÜÜP: Teised suguhormoonid jagenitaalsüsteemi modulaatoridNÄIDUSTUS: Osteoporoosi ravi japrofülaktika postmenopausis naistelselgroolülide murdude esinemissagedusevähendamiseks.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 60mg ööp., kusjuures manustada tohibsuvalisel ajal ja sõltumata söögikordadest.Naistele, kelle toit sisaldab vähe kaltsiumija D-vitamiini, on soovitatav vastavatetoidulisandite kasutamine.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ravimit ei tohi kasutadafertiilses eas naised. Olemasolev võianamneesis trombemboolia, shsüvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia ja võrkkesta veenidetromboos. Ülitundlikkus TA või mõneleabiainele. Maksakahjustus, sh kolestaas.Raske neerukahjustus. Teadmataetioloogiaga emakaverejooks. Ei tohikasutada endomeetriumi- võirinnanäärmevähi sümptomitegapatsientidel, kuna ohutust nendelpatsiendigruppidel ei ole piisavalt uuritud.RISKID: Seotud venoosse trombembooliasuurenenud ohuga, mis sarnanebhormoonasendusraviga kaasnevale ohule.Niikaua, kuni jätkub ohutuse jaefektiivsuse uurimine maksakahjustusegapatsientidel, ei soovitata selle ravimikasutamist selles patsiendirühmas. Kunapuudub kogemus süsteemseteöstrogeenide samaaegse manustamisega,siis see ei ole soovitatav. Ei ole efektiivnevasodilatatsiooni (kuumahood) ja teisteöstrogeenide defitsiidiga seotudklimakteeriliste sümptomite korral.KÕRVALTOIMED: Trombemboolia,vasodilatsioon, jalakrambid.KOOSTOIMED: Kui manustatakseüheaegselt varfariini või teiste kumariiniderivaatidega, tuleb jälgidaprotrombiiniaega. Ei tohi manustada koosLuu ainevahetuskolestüramiiniga (ega teisteanioonivahetusvaikudega), mis vähendaboluliselt raloksifeeni imendumist jaenterohepaatilist ringlust. Ampitsilliinigakoosmanustamise korral vähenevad maxkontsentratsioonid. Suurendab väheselmääral hormoone siduvate globuliinide -sealhulgas suguhormoone siduvateglobuliinide (SHBG), türoksiini siduvaglobuliini (TBG) ja kortikosteroide siduvaglobuliini (CBG) - kontsentratsioone,millega kaasneb vastav üldise hormoonidekontsentratsiooni suurenemine.Evista, Eli Lilly, Kaet. tabl. 60mg N28RisedroonhapeAcidum risedronicumRAVIMITÜÜP: Luu mineralisatsioonimõjutavad ainedNÄIDUSTUS: Postmenopausaalseosteoporoosi ravi, et vähendada lülisambamurdude riski. Postmenopausaalseosteoporoosi ravi, et vähendada reieluuproksimaalse osa murdude riski.Osteoporoosi ravi luumurru kõrge riskigameestel.ANNUSTAMINE: Soovitatav annustäiskasvanutele on 35 mg 1 kord näd.suukaudselt. Tabl. tuleb võtta igal nädalalsamal nädalapäeval. Toit mõjutabrisedronaatnaatriumi imendumist, mistõttupeavad patsiendid piisava imendumisetagamiseks võtma tablette: - ennehommikusööki: vähemalt 30 minutit ennepäeva esimest toidukorda, muude ravimitemanustamist või joomist (v.a puhas vesi).Patsientidele peab selgitama, et kui üksannus jääb võtmata, tuleb võtta ükstablett sel päeval, mil võtmata jäänudtablett meenub. Siis peaksid patsiendidpöörduma tagasi ühe tableti võtmisejuurde kord nädalas päeval, mil tavaliselttablett võetakse. Kunagi ei tohi võtta kahtetabletti päevas. Tabletid tuleb tervena allaneelata, neid ei tohi imeda ega närida.Tablette tuleb võtta püstises asendis koosklaasitäie puhta veega (vähemalt 120 ml),et hõlbustada ravimi liikumist makku.Patsiendid ei tohi 30 minuti jooksul pärasttableti võtmist pikali heita. Kui toit eisisalda piisavalt kaltsiumi ja vitamiini D,peab kaaluma nende täiendavatmanustamist.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus ei oletõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Hüpokaltseemia. Rasedus ja imetamine.Raskekujulineneerupuudulikkus/neerukahjustus(kreatiniini kliirens

Luu ainevahetusmitmevalentseid katioone (nt kaltsium,magneesium, raud ja alumiinium)sisaldavad ravimid mõjutavadbisfosfonaatide imendumist ning neid eitohi võtta samal ajal risedroonhappega.Soovitud toime saavutamiseks peabannustamissoovitusi rangelt järgima.Bisfosfonaatide tõhusus osteoporoosi ravison seotud madala luutiheduse ja/võivarasema luumurru olemasoluga. Kõrgeiga või kliinilised riskifaktorid luumurdudetekkeks üksi ei ole piisavaks põhjuseksosteoporoosi ravi alustamiseksbisfosfonaadiga. Tõendid bisfosfonaatide,sh risedronaadi, efektiivsuse kohta vägaeakatel (üle 80-aastased) on piiratud.Bisfosfonaate on seostatud ösofagiidi,gastriidi, söögitoru haavandite jagastroduodenaalsete haavanditega. Seegatuleb olla ettevaatlik: - patsientidega, kellelon anamneesis söögitoruga seotud häired,mis pikendavad söögitoru läbimist võitühjenemist, nt striktuurid või akalaasia; -patsientidega, kes pole võimelised olemapüstises asendis vähemalt 30 minutitpärast tableti võtmist; - kui risedronaatiantakse patsientidele, kellel on äge võihiljutine söögitoru võigastrointestinaaltrakti ülemise osaprobleem. Ravimi väljakirjutaja peabrõhutama patsientidele ravimiannustamisjuhiste järgimise tähtsust javalvsust ükskõik milliste võimalikesöögitoru nähtude ja sümptomite osas.Patsiente tuleb juhendada otsimaõigeaegset meditsiinilist abi juhul, kui neiltekivad söögitoru ärrituse nähud nagudüsfaagia, valu neelamisel, retrosternaalnevalu või äsjatekkinud/süvenevadkõrvetisenähud. Hüpokaltseemia tulebvälja ravida enne ravi alustamist Actonel35 mg OAW-ga. Teisi luu- ja mineraalideainevahetushäireid (nt paratüroidnäärmedüsfunktsioon, vitamiin D hüpovitaminoos)tuleb ravida ravi alustamiselrisedroonhappega.Lõualuu osteonekroos on tavaliselt seotudhamba väljatõmbamisega ja/või lokaalseinfektsiooniga (sh osteomüeliit), mida ontäheldatud vähkkasvajaga patsientidel, kessaavad peamiselt intravenoosset ravibisfosfonaatidega. Paljud nendestpatsientidest saavad lisaks kemoteraapiatja kortikosteroide. Lõualuu osteonekroosion samuti täheldatud osteoporoosigapatsientidel, kes saavad suukaudset ravidisfosfonaatidega. Kaasnevateriskifaktoritega (nt vähk, kemoteraapia,radioteraapia, kortikosteroidid, halbsuuhügieen) patsientidel tuleb enne ravibisfosfonaatidega läbi viia hammastekontroll koos sobiva profülaktikaga. Raviajal peavad need patsiendid võimaluselvältima invasiivseid hambaraviprotseduure.Patsientidel, kellel tekib bisfosfonaat-ravi238ajal lõualuu osteonekroos, võib hambaoperatsioon seisundit halvendada.Puuduvad andmed soovitamakskatkestada bisfosfonaat-ravi osteonekroosiriski vähendamiseks patsientidel, kesvajavad hambaravi. Raviarsti kliinilineotsus peab juhinduma iga patsiendiindividuaalsel raviplaanil, arvestadeskasu/riski hindamist. Ravim sisaldablaktoosi. Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkusevõi glükoos-galaktoosi imendumishäiregapatsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhukinnisus,düspepsia, iiveldus, kõhuvalu, diarröa, luujalihasvalu.KOOSTOIMED: Eraldi ravimitekoostoimete uuringuid ei ole tehtud, kuidkliiniliste uuringute käigus ei ole leitudkliiniliselt olulisi koostoimeid teisteravimitega.Actonel, Sanofi-Synthelabo, Kaet. tabl. 35mg N4Norifaz, Tabl. 35 mg N4Ribidron, ratiopharm, Tabl. 35 mg N4Risendros, Zentiva, Tabl. 35 mg N4StrontsiumranelaatStrontium ranelateRAVIMITÜÜP: Luu mineralisatsioonimõjutavad ainedNÄIDUSTUS: Postmenopausaalseosteoporoosi ravi vertebraal- japuusaluumurdude riski vähendamiseks.ANNUSTAMINE: Soovitatav ööpäevaneannus on üks 2 g kotike 1 kord päevassuukaudselt manustatuna. Ravitavahaiguse olemuse tõttu on ette nähtudpikaajaliseks kasutamiseks. Toit, piim japiimatooted pärsivad strontsiumranelaadiimendumist ja seetõttu tuleks manustadatoidukordade vahel. Aeglase imendumisetõttu tuleks võtta enne magamaminekut,eelistatavalt mitte varem kui 2 tundi pärastsööki.Kotikestes sisalduvad graanulid tuleb sissevõtta ühes klaasis vees lahustatudsuspensioonina, mis tuleks ära juuakoheselt pärast valmistamist. Patsientpeaks täiendavalt saama vitamiin D jakaltsiumit juhul, kui toidu kauduomastamine on ebapiisav.LASTELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine.RISKID: Kui puuduvad andmed ohutusekohta luudele raske neerukahjustusegapatsientidel, ei soovitata patsientidele,kellel kretiniini kliirens on alla 30 ml/min.Platseebo-kontrollitud uuringute III faasisseostus strontsiumranelaadi ravigaSKELETI-LIHASSÜSTEEMtromboemboolia (VTE) juhtumite, k.akopsuarterite trombemboolia juhtumite,tõus aasta kohta. Selle leiu põhjus onteadmata.Strontsium häirib kolorimeetrilistemeetodite kasutamist kaltsiumikontsentratsioonide määramiseks veres jauriinis. Seepärast tuleb arstipraksiseskasutada induktiivselt sidestatudplasmaspektromeetria võiaatomabsorptsioonspektromeetriameetodeid, et tagada vere ja uriinikaltsiumi kontsentratsioonide täpnemõõtmine. Sisaldab fenüülalaniini, misvõib olla kahjulik fenüülketonuuriatpõdevatele patsientidele.KÕRVALTOIMED: Peavalu, iiveldus,diarröa, vedel iste, dermatiit, ekseem.KOOSTOIMED: Toit, piim ja piimatootedning kaltsiumit sisaldavadravimpreparaadid võivad biosaadavustvähendada ligikaudu 60...70%. In vivokliinilise koostoime uuring näitas, etalumiinium- ja magneesiumhüdroksiididemanustamine 2 tundi enne või koospõhjustas kerge langusestrontsiumranelaadi imendumises(20...25% kontsentratsioonikõvera alusepinna (AUC) vähenemine), samas kuiimendumine polnud peaaegu üldsehäiritud, kui antitsiidi anti kaks tundipärast strontsiumranelaati. Kunakahevalentsed katioonid moodustavadmao-seedeelundkonna tasandilsuukaudselt manustatavatetetratsükliinidega jakinoloon-antibiootikumidega kompleksening seeläbi vähendavad nendeimendumist, ei ole soovitatav manustadanende ravimitega samaaegselt.Suukaudselt manustatavaD-vitamiinilisandiga koostoimet eitäheldatud. Kliinilistes uuringutes ei leitudkliinilisi kõrvaltoimeid ega veres olulisttõusu ravimitega, mida võidakse tavaliseltsihtpopulatsioonile määrata koos. Nendehulka kuulusid: MSPVA (k.a ASH), aniliidid(nt paratsetamool), H2 blokaatorid japrootonpumba inhibiitorid, diureetikumid,digoksiin ja südameglükosiidid,orgaanilised nitraadid ja muudvasodilataatorid südamehaiguste ravis,Ca-kanalite blokaatorid, beetablokaatorid,AKE inhibiitorid, angiotensiin IIantagonistid, selektiivsed beeta-2adrenoretseptori agonistid, peroraalsedantikoagulandid, trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid, statiin, fibraadidja bensodiasepiini derivaadid.Protelos, Servier, P.o. susp. gran. 2 gN28

SKELETI-LIHASSÜSTEEMTiboloonTibolonumRAVIMITÜÜP: GestageenidNÄIDUSTUS: Östrogeenide puudusesttingitud sümptomite hormoonasendusravirohkem kui 1 a pärast menopausi.Postmenopausaalse osteoporoosiprofülaktikaks naistel, kellel onkõrgenenud risk luumurdude tekkeks jakes ei talu või kellele on vastunäidustatudravi teiste ravimitega, mille näidustusekson kinnitatud osteoporoosi profülaktika.Kõikidel juhtudel peab otsus tiboloonikasutamise kohta põhinema iga üksikupatsiendi riski hinnangul. See kehtib eritiüle 60 aasta vanuste patsientide kohta,sest peab arvesse võtma ka insulditekkevõimalust.ANNUSTAMINE: Manustatakse 2,5 mgpäevas. Ravi alustamine: Naised, kelleltekib loomulik menopaus, peavad ravialustama vähemalt 12 kuud pärast viimastloomulikku menstruaalverejooksu.Kunstliku menopausi puhul võib ravialustada koheselt. Üleminek HAR mitmevõiühefaasiliselt kombineeritudpreparaadilt: Mitmefaasiliselt HARpreparaadilt üleviimisel tuleb ravi alustadaeelmise raviskeemi lõpetamisele järgnevalpäeval. Üleminekul pidevalt kombineeritudhormoonasendusravilt võib ravi alustadaigal hetkel. Iga ebaregulaarset/mitteplaneeritud vaginaalset verejooksu(vaatamata sellele, kas kasutataksehormoonasendusravi või mitte), millel eiole selget põhjust, peaks uurima ennekasutamise alustamist. Vahelejäänudannus: Tuleb võtta nii varakult, nagu seemeelde tuleb, kui plaanitud annustamisekellaajast ei ole möödunud rohkem kui 12tundi. Kui möödunud on aga rohkem aega,tuleb vahelejäänud annus ära jätta ningvõtta järgmine plaanitud kellaajal. Annusevahelejätmine võib suurendadavaheveritsuse ja määrimise tõenäosust.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus ja imetamine.Olemasolev, kahtlustatav või anamneesisrinnanäärmevähk. Olemasolev võikahtlustatav östrogeensõltuvpahaloomuline tuumor (ntendomeetriumivähk). Diagnoosimatatupeveritsus. Ravimata endomeetriumihüperplaasia. Varasem idiopaatiline võikäesolev venoosne trombemboolia(süvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia). Arteriaalnetrombemboolia anamneesis (nt südameisheemiatõbi, müokardiinfarkt, ajuinfarkt,transitoorne isheemiline atakk). Ägemaksahaigus või maksahaigusanamneesis, kuni maksafunktsiooniväärtused ei ole normaliseerunud.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Porfüüria.RISKID: Postmenopausaalsetesümptomite raviks tohib ordineerida ainultselliste sümptomite korral, mishalvendavad elukvaliteeti. Kõigil juhtudeltuleb vähemalt kord aastas hoolikalthinnata võimaliku ohu ja loodetava kasuvahekorda ning tohib jätkata ainult juhul,kui kasu ületab ohu. Patsienti tulebhoolikalt jälgida, kui tal esinevad, onvarem esinenud ja/või on raskenenudraseduse või eelneva hormoonravi ajaljärgmised seisundid. Tuleb arvestada, etneed seisundid võivad ravi ajal taastudavõi süveneda: leiomüoom (emaka fibroom)või endometrioos; anamneesistrombemboolsed haigused või selleriskifaktorid; östrogeensõltuvate tuumoriteriskifaktorid nt 1. astme pärilikkusrinnanäärmevähi suhtes ; arteriaalnehüpertensioon; maksahaigused (nt maksaadenoom); suhkurdiabeet vaskulaarsetetüsistustega või ilma - sapikivitõbi;migreen või (tugevad) peavalud;süsteemne erütematoosne luupus;anamneesis endomeetriumi hüperplaasia;epilepsia, bronhiaalastma, otoskleroos :Ravi tuleb lõpetada juhul, kui ilmnebvastunäidustus ning järgmistesolukordades: ikterus või maksafunktsioonihalvenemine, vererõhu märkimisväärnetõus, migrenoidsete peavalude taastumineEndomeetriumi hüperplaasia jakartsinoomi risk on suurem, kuimanustatakse pikaajaliselt ainultöstrogeene. Ei ole mõeldud kasutamisekskontratseptiivina. Kuna östrogeenid võivadpõhjustada vedelikupeetust, siis tulebsüdame või neeru funktsioonihäiregapatsiente hoolikalt jälgida. Eelnevahüpertriglütserideemiaga naisi tuleksöstrogeenide asendusravi või HAR ajalhoolikalt jälgida, kuna harvadel juhtudelon plasma triglütseriidide sisalduse suursuurenemine viinud pankreatiidini, milleston teatatud östrogeenide asendusravi ajalsellistel tingimustel.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,ebanormaalne karvakasv, tupeeritis,endomeetriumi seina paksenemine,postmenopausaalne hemorraagia, rindadetundlikkus, vulva sügelus, tupekandidoos,vaginaalne hemorraagia, valu väikevaagnapiirkonnas, emakakaela düsplaasia,genitaaleritis, vulvovaginiit, kaalutõus,ebanormaalne määriv eritis emakakaelast(enamusel juhtudel oli tegemisthealoomuliste muutustega. Emakakaelapatoloogia-emakakaelakartsinoomi-esinemissagedus ei olnudtibolooni puhul suurem kui platseebokorral).KOOSTOIMED: Vere fibrinolüütilistaktiivsuse suurendamise tõttu võibLuu ainevahetustiboloon võimendada antikoagulantidetoimeid. Sellist mõju on näidatud varfariinikasutamise korral. Seetõttu peabantikoagulantidega samaaegselkasutamisel olema ettevaatlik, erititiboloonravi samaaegsel alustamisel võilõpetamisel.Üks in vivo uuring näitas, et samaaegnetiboloonravi mõjutab mõõdukalttsütokroom P450 3A4 substraadimidasolaami farmakokineetikat. Seegavõib oletada, et esineb koostoimeid kateiste CYP3A4 substraatidega, ehkki sellekliiniline tähtsus sõltub vastava substraadifarmakodünaamilistest jafarmakokineetilistest omadustest.Livial, Tabl. 2,5mg N28TsinakaltseetCinacalcetumRAVIMITÜÜP: Kõrvalkilpnäärmehormooni pidurdavad ainedNÄIDUSTUS: Sekundaarsehüperparatüreoidismi (HPT) raviterminaalse neerupuudulikkusegadialüüsravi saavatel patsientidel. Võibkasutada osana raviskeemist, millessevõivad asjakohaselt kuuluda fosfaatesiduvad preparaadid ja/või vitamiin Dsteroolid.Hüperkaltseemia vähendaminepatsientidel: kõrvalkilpnäärmekartsinoomiga; primaarse HPT-ga, kelleloleks seerumi kaltsiumi sisalduse alusel(määratud vastavas ravijuhendis)näidustatud paratüroidektoomia, kuidparatüroidektoomia ei ole teostatav või onvastunäidustatud.ANNUSTAMINE: Sekundaarnehüperparatüreoidism: soovitatav algannustäiskasvanutele on 30 mg üks kordpäevas. Annust peab tiitrima iga 2...4nädala järel kuni maksimaalse annuseni180 mg üks kord päevas, saavutamaksdialüüsipatsientidel parathormooni (PTH)näitaja sihtväärtust 150...300 pg/ml(15,9...31,8 pmol/l) nn intaktse PTH(iPTH) analüüsil. PTH taset tuleb mõõtavähemalt 12 tundi pärast Mimpara annust.Peablähtuma kehtivatest ravijuhistest. PTHväärtust tuleb mõõta 1...4 nädalat pärastMimpara annuse tiitrimise alustamist.Säilitusravi ajal peab PTH väärtust mõõtmaumbes üks kord 1...3 kuu jooksul. PTHjälgimiseks võib kasutada nii intaktse PTH(iPTH) kui ka bio-intaktse PTH (biPTH)mõõtmist; ravi ei mõjuta iPTH ja biPTHsuhet.Annuse tiitrimisel peab sageli ning mittehiljem kui 1 nädala jooksul pärast ravialustamist või annuse muutmist mõõtmaseerumi kaltsiumisisaldust. Pärast239

Luu ainevahetussäilitusannuse saavutamist peab seerumikaltsiumisisaldust mõõtma umbes üks kordkuus. Seerumi kaltsiumisisalduse langedesalla normväärtuse peab rakendamaasjakohaseid meetmeid, sealhulgaskohandama kaasuvat ravi.Kõrvalkilpnäärme kartsinoom ja primaarnehüperparatüreoidism: soovitatav algannustäiskasvanutele on 30 mg 2 korda päevas.Annust peab tiitrima 2...4 nädalastevahedega vastavalt järgnevusskeemile 30mg 2 korda päevas, 60 mg 2 kordapäevas, 90 mg 2 korda päevas ja 90 mg3...4 korda päevas, lähtuvalt vajadusestvähendada seerumi kaltsiumisisaldustnormväärtuse ülemise piirini või alla selle.Kliinilistes uuringutes oli max. annus 90mg 4 korda päevas. Ühe nädala jooksulpärast manustamise algust või annusemuutmist peab mõõtma seerumikaltsiumisisaldust. Pärast säilitusannusesaavutamist peab seerumikaltsiumisisaldust mõõtma üks kord 2...3kuu jooksul. Pärast maksimaalse annusesaavutamist tiitrimisel, peab seerumikaltsiumisisaldust perioodiliselt kontrollima.Kui kliiniliselt oluline seerumikaltsiumisisalduse langus ei ole püsiv,peab kaaluma Mimpara manustamiselõpetamist.LASTELE: Ei ole näidustatud lastele janoorukitele andmete puudumise tõttuohutuse ja efektiivsuse kohta.RASEDATELE: Võib raseduse ajalkasutada üksnes juhul, kui potentsiaalnekasu ületab võimalikku ohtu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Kolmes kliinilises uuringusosalenud kroonilise neeruhaigusega (KNH)dialüüsravil olevatest patsientidest oli niiMimpara kui platseeborühmas 5%esinenud krambihooge enne uuringussekaasamist. Kuni krampideesinemissageduse täheldatud erinevusepõhjus ei ole selge, suurendabkrambivalmidust seerumikaltsiumisisalduse märkimisväärne langus.Turustamisjärgse ohutusjärelvalve käiguson teatatud hüpotensiooni ja/võisüdamepuudulikkuse halvenemiseidiosünkraatilistest üksikjuhtudestkahjustatud südametalitlusegapatsientidel, mille põhjuslikku seosttsinakaltseediga ei saa täielikult välistadaja mille teket võib vahendada seerumikaltsiumisisalduse langus. Mimparamanustamist ei või alustada patsientidele,kelle seerumi kaltsiumisisaldus(korrigeerituna albumiinile) onnormväärtusest väiksem. Kunatsinakaltseet langetab seerumikaltsiumisisaldust, peab hoolega jälgima,et patsientidel ei tekiks hüpokaltseemiat.Hüpokaltseemia tekkimisel võib seerumi240kaltsiumisisalduse tõstmiseks kasutadakaltsiumi sisaldavaid fosfaate siduvaidpreparaate, vitamiin D steroole ja/võidialüüsivedeliku kaltsiumisisaldusemuutmist. Hüpokaltseemia püsimisel peabMimpara annust vähendama võimanustamise lõpetama. Hüpokaltseemiapotentsiaalsete ilmingute hulka kuuluvadparesteesiad,müalgiad, tõmblused, tetaania ja krambid.Tsinakaltseet ei ole näidustatud dialüüsravimittesaavatele KNH patsientidele. Kui PTHtase on püsivalt langetatud ligikaudu 1,5korda allapoole normväärtuse ülapiiri iPTHlaboratoorse proovi alusel, võib tekkidaadünaamiline luuhaigus. Kui Mimpara?garavitavate patsientide PTH tase seerumislangeb allapoole soovituslikku sihtväärtust,peab Mimpara ja/või vitamiin D steroolideannust vähendama või ravi lõpetama.Terminaalse neerupuudulikkusega (ESRD)patsientide seerumi testosteroonisisalduson tihti allpool normaalset vahemikku.Kuna mõõduka kuni raskekujulisemaksakahjustusega (Child-Pughklassifikatsioon) patsientide vereplasmatsinakaltseedi-sisaldus võib olla 2...4 kordakõrgem, peab arst neid patsienteMimparaga ravimisel hoolega jälgima.Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatusega,laktaasipuudulikkkusega võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioonigapatsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine.KOOSTOIMED: Tsinakaltseetmetaboliseerub osaliselt ensüüm CYP3A4abil. Kui Mimparaga ravitaval patsiendilalustatakse või lõpetatakse samaaegneravi selle ensüümi tugevatoimeliseinhibiitoriga (nt ketokonasool,itrakonasool, telitromütsiin,vorikonasool,ritonaviir) või indutseerijaga (ntrifampitsiin), võib osutuda vajalikuksMimpara annuse muutmine. In vitrouuringute andmed on näidanud, ettsinakaltseet metaboliseerub osaliseltensüüm CYP1A2 abil. Annuse muutminevõib osutuda vajalikuks, kui patsienthakkab suitsetama või loobubsuitsetamisest või kui samal ajalalustatakse või lõpetatakse ravitugevatoimeliste CYP1A2 inhibiitoritega.Ensüüm P450 2D6 (CYP2D6) abilmetaboliseeruvad ravimid: tsinakaltseet onCYP2D6tugevatoimeline inhibiitor. Individuaalsetannuse tiitrimist vajavate kitsaterapeutilise vahemikuga peamiseltCYP2D6 abil metaboliseeruvate ravimite(nt flekainiid, propafenoon,südamepuudulikkuse raviks manustatavmetoprolool, desipramiin, nortriptüliin,klomipramiin) annuse muutmine võib ollaSKELETI-LIHASSÜSTEEMvajalik nende samaaegsel manustamiselMimparaga.Desipramiin: tsinakaltseet, manustatuna90 mg üks kord päevas samaaegselt 50mg desipramiiniga, TSAD, mismetaboliseerub peamiselt CYP2D6vahendusel, suurendas väljendunudCYP2D6 metabolismiga isikuteldesipramiini saadavust 3,6 korda (90%usaldusvahemik 3,0; 4,4). Tsinakaltseedimõju puudumine R- ja S-varfariinifarmakokineetikale ning auto-induktsioonipuudumine korduvmanustamiselpatsientidele näitab, et tsinakaltseet eiindutseeri inimesel CYP3A4, CYP1A2 jaCYP2C9. Tsinakaltseet ei mõjuta nenderavimklasside farmakokineetikat, midametaboliseeritakse CYP3A4 ja CYP3A5poolt, nagu näiteks teatudimmuunosupressandid, sealhulgastsüklosporiin ja takroliimus.Mimpara, Tabl. 30 mg N28; Tabl. 60 mgN28; Tabl. 90 mg N28ZoledroonhapeAcidum zoledronicumRAVIMITÜÜP: Luu mineralisatsioonimõjutavad ainedNÄIDUSTUS: Pahaloomulisest kasvajasttingitud hüperkaltseemia.ANNUSTAMINE: Hüperkaltseemia(albumiinkorrigeeritud seerumikaltsiumisisaldus >12,0 mg/dl või 3,0mmol/l): Soovitatav annus 4 mgühekordse 15-minutilise veenisisese inf.Enne ravimi manustamist tuleb kontrollida,kas patsient on piisavalt hüdreeritud.Korduv manustamine: patsientidele, kestäielikult reageerivad ravile (seerumikaltsiumisisalduse normaliseerumine

ENDOKRINOLOOGIAPaiksed põletiku- ja valuvastasedvahekorda. Kuna andmeid ravimikasutamisest raske maksapuudulikkusegapatsientidel on vähe, ei ole spetsiaalseidsoovitusi ravimi kasutamiseks nendelpatsientidel.KÕRVALTOIMED: Kehatemperatuuritõus, gripitaoline sündroom palaviku,külmavärinate ja luu- ja/või lihasvaluga.Sageli väheneb kaltsiumi eritumineuriiniga, millega kaasneb fosfaatidesisalduse langus seerumis, kuid need eivaja eriravi. Samuti võib tekkidaasümptomaatiline hüpokaltseemia.KOOSTOIMED: Ettevaatust difosfaatidemanustamisel koos aminoglükosiididega,kus aditiivse toime tulemusena võibseerumi kaltsiumisisaldus langeda rohkemja seda soovitust pikemaks ajaks.Tähelepanu tuleks pöörata võimalikulehüpomagneseemia tekke riskile ravi ajal.Zometa, Novartis, Inj. subs. 4mg viaalN1; N4; N10; Inj. subs. 4mg viaal N1; N4;N10 + 5 ml süstevett;Paiksed põletiku- javaluvastasedDiklofenakDiclofenacumRAVIMITÜÜP: Paiksed põletikuvastasedNÄIDUSTUS: Valu paikne leevendaminepehmete kudede valulike ja põletikulisteseisundite korral.ANNUSTAMINE: Geel: Kandakahjustatud piirkonna nahale õhukesekihina 0,5 cm (30 mg) 2...3 korda päevas.Max ööp. kogus on 90 mg. Salv: 2...4 gsalvi kantakse õhukese kihina haigelepiirkonnale 3.....4 korda ööp. Suurimlubatud ööp. annus on 8 g salvi. Ravikuurikestvus on individuaalne (1...14 päeva).Annustamisel tuleks arvestada, et salvikulu 1 dm2-le nahapinnale on ligikaudu0,5 g, ravikuuriks kulub keskmiselt 2...3tuubi salvi.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Võib kasutada ainultpärast riski ja kasu suhte hoolikatkaalumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimikoostises olevate abiainete või teistevaluvaigistite ja reumavastaste ravimite(MSPV ained) suhtes, lahtised haavad,nahapõletikud või -infektsioonid; ravimitmitte määrida ekseemile võilimaskestadele, lapsed või noorukid,rasedus viimane trimester.RISKID: Tuleb jälgida, et lapsed eipuudutaks kätega kehapinnale kantudravimit. Kui kasutada patsientidel, kellel onastma või heinapalavik, ninalimaskestaturse (nn ninapolüübid), kroonilised(obstruktiivsed) hingamisteede haigusedvõi kroonilised hingamisteede infektsioonid(eriti koos heinapalavikulaadsetesümptomitega) või kes on ülitundlikudanalgeetikumide ning reumavastasteainete suhtes, siis on teistega võrreldessuurem risk astmahoogude (nnanalgeetikumidetalumatus/analgeetikum-vallandatudastma), paiksete naha- ja limaskestatursete (Quincke ödeem) või nõgeslööbe(urtikaaria) tekkeks. Geel sisaldab alkoholi(2-propanool), seetõttu tuleb vältidakokkupuudet lahtiste haavade,limaskestade ja silmadega.KÕRVALTOIMED: Aeg-ajalt võib tekkidapaikseid nahareaktsioone nagu näitekssügelemine, nahapunetus, eksanteem,nahakipitus, tursed või villid, sõlmekesed,ketendus ja nahakuivus. Kui geeli kantaksesuurele nahapinnale pika aja vältel, ei saatäielikult välistada süsteemseidkõrvaltoimeid, mis võivad tekkida ntdiklofenaki manustamisel tablettide,suposiitide või süstelahusena.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Diclac Gel, Sandoz, Geel 5% 50g, 100gOrtofen, Grindeks, Ung. 2% 30gIndometatsiinIndometacinumRAVIMITÜÜP: Paikselt kasutatavadpreparaadid liiges- ja lihasvalu korralNÄIDUSTUS: Valu paikne leevendaminepehmete kudede valulike ja põletikulisteseisundite korral.ANNUSTAMINE: Geel: Kantaksehaigestunud kehaosale mitu korda ööp.(tavaliselt 2...4 korda ööp.) ja hõõrutaksenaha sisse. Kandke geel valulikulenahapinnale ning hõõruge sisse. Ärgekasutage geeli haavade või vigastustepiirkonnas. Hoidu kontaktist silma jalimaskestade piirkonnast. Pärastkasutamist, pestke käed hoolikalt. Sprei:aplitseeritakse 3...5 korda päevas.Sõltuvalt valuliku piirkonna suurusest, onvajalik annus 0,5...1,5 ml (st et spreidtuleb vajutada 4...13 korda, mis väljastab4...12 mg indometatsiini). Max. lubatudpäevane koguannus on 7,5 ml, mis vastab60 mg indometatsiinile. Spreipiserdatakse haigele kohale kattes sellepiirkonna täielikult. Lahuse kasutamineoklusiivsete mähiste või kompresside all eiole soovitatav. Üldjuhul on piisav 1...2nädala pikkune ravi. Sellest ajast kauemkestva ravi efektiivsus ei ole tõestatud.Sporditraumade ja õnnetusjuhtumite korralpeaks ravi piirduma 7 päevaga.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teisteMSPV ainete või ravimi mõne koostisosasuhtes. Mitte kanda vigastatud nahale võilahtistele haavadele. Raseduse viimaseltrimestril ja rinnaga toitmise ajal (pika ajajooksul ja laial pinnal). Vältidakokkupuudet silmade ja limaskestadega.RISKID: Pikaajalise kasutamise korraltuleb reeglipäraste ajavahemike järelkontrollida maksafunktsiooni näitajaid,neerutalitlust ja verepilti. Kui valuvaigisteidvõetakse pikaajaliselt, suurtes annustes jajuhiseid järgimata, võivad tekkidapeavalud, mida ei tohi ravida annusteedasise tõstmisega. Valuvaigistiteharjumuslik kasutamine (eelkõigeerinevate toimeainete kombineerimisel)võib põhjustada püsivat neerukahjustust,millega kaasneb risk ägedaneerupuudulikkuse tekkeks (analgeetikumnefropaatia). Kui kasutavad patsiendid,kellel on astma, heinapalavik,ninapolüübid, krooniline obstruktiivnekopsuhaigus, krooniline hingamisteedeinfektsioosne haigus (eriti kombinatsioonisheinapalaviku sarnaste sümptomitega) võipatsiendid, kes on ülitundlikud MSPVainete suhtes, esineb võrreldes teistepatsientidega suurem oht astmahoogude(analgeetikumidetalumatus/aspiriiniastma), naha jalimaskestade lokaalse turse (Quinckeödeem) või nõgestõve tekkeks.KÕRVALTOIMED: Üksikjuhtudel võivadtekkida lokaalne nahakuivus, -kipitus,-soojatunne, -sügelemine, -punetus võiekseem. Üksikjuhtudel on kirjeldatudpsoriaasi ägenemist.KOOSTOIMED: Ei ole kirjeldatud.Elmetacin spray, Sankyo, Sol. 8mg/ml50ml N1Indomet-ratiopharm gel, ratiopharm,Geel 1% 50g241

KortikosteroididKortikosteroididDeksametasoonDexamethasonumRAVIMITÜÜP: GlükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Neerupealise koorepuudulikkus (asendusannuses).Põletikuvastast ja immuunsupresseerivatravi vajavate haiguste (reumaatilised jtautoimmuunsete protsessidega seotudhaigused, nefrootiline sündroom, ägeleukeemia, ajuturse, allergilisedreaktsioonid, sh astma) sümptomaatilineravi. Shokk. Intra- ja periartikulaarne:reumatoidartriit, osteoartroos, pehmetekudede põletikulised haigused (bursiit,sünoviit, periartriit, epikondüliit jt).Intralesionaalne: armkude, lamelihhen,psoriaatilised naastud. Rõngasgranuloom.Krooniline lihtlihhen (neurodermatiit).Diskoidne erütematoosne luupus.Necrobiosis lipoidica diabeedi korral.Areaatalopeetsia, lokaliseerunudhüpertroofilised, infiltreerunud,põletikulised kahjustused.ANNUSTAMINE: Tabl.: Soovitatavalgannus 0,5...9 mg ööp., 2...4väiksemaks annuseks jagatuna. Tavalinesäilitusannus on 0,5...3 mg ööp.Parenteraalne manustamin: Manustatakseesmaabiolukordades, kui suukaudne ravi eiole võimalik. Parenteraalselt võibmanustada i.v. või i.m. süstena ja inf.(glükoosi- või füsioloogilisesnaatriumkloriidi lahuses). Keskminesoovitatav ööp. algannus on 0,5...9 mg võivajadusel veelgi rohkem. Paiknemanustamine: Intraartikulaarselmanustamisel on soovitatav ühekordneannus 0,4...4 mg. Annuse suurus sõltubhaigusest haaratud liigese suurusest:suurte liigeste puhul on tavaliseksannuseks 2...4 mg, väikeste liigeste puhul0,8...1 mg. Intraartikulaarset süstimistvõib korrata 3...4 kuu pärast. Tavalisekslimapauna süstitavaks annuseks on 2...3mg, kõõlustuppedesse süstitavaksannuseks 0,4...1 mg ning kõõlustessesüstitavaks annuseks 1...2 mg.LASTELE: Asendusravi korral 0,02 mg/kgkehakaalu kohta või 0,67 mg/m²kehapinna kohta, 3 annuseks jagatuna.Kõigi muude näidustuste korral onsoovitatav annus 0,08...0,3 mg/kgkehakaalu kohta või 2,5...10 mg/m²kehapinna kohta, jagatuna 3...4 annuseks.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultüksikutel erakorralistel juhtudel, kui sellestsaadav võimalik kasu emale kaalub ülesvõimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ägedate242viiruslike, bakteriaalsete ja süsteemseteseeninfektsioonide korral (juhul kui ei olerakendatud sobivat ravi), Cushingisündroomi korral, vaktsineerimiselelusvaktsiinidega ning rinnaga toitmisel(välja arvatud erakorralised olukorrad).RISKID: Võõrutussündroom (ka ilmailmsete neerupealiste puudulikkusenähtudeta) võib ravi lõpetamisel ilmnedapatsientidel, keda on ravitud pika ajajooksul. Seetõttu tuleb annuseidvähendada järk-järgult. Patsientidel, kessatuvad ravimi kasutamise ajal või ravilõpetamisel ebaharilikku stressogeensessesituatsiooni (trauma, operatsioonide võiraskete haiguste tõttu), tulebdeksametasooni annuseid suurendada võikasutada hüdrokortisooni või kortisooni.Ravi deksametasooni või looduslikeglükokortikosteroididega võib maskeeridaolemasoleva või uue infektsioonisümptomeid ning interstitsiaalseperforatsiooni märke. Võib indutseeridasüsteemsete seeninfektsioonide, latentseamöbiaasi ning kopsutuberkuloosiägenemist. Aktiivse kopsutuberkuloosigapatsientidele tohib deksametasoonimanustada (koos tuberkuloosivastastepreparaatidega) ainult fulminantsete võiraskete dissemineerunudkopsutuberkuloosi vormide korral.Ettevaatus ja range meditsiinilinejärelevalve on vajalik osteoporoosi,hüpertensiooni, südamepuudulikkuse,tuberkuloosi, glaukoomi, maksa- võineerupuudulikusega patsientidel, diabeedi,akuutse peptilise haavandi, värskeintestinaalse anastomoosi, haavandilisekoliidi ja epilepsia korral. Erilist ettevaatusttuleks rakendada patsientidel esimestenädalate jooksul pärast müokardiinfarkti,trombembolismi, myasthenia gravise,glaukoomi, hüpotüreoidismi, psühhoosi võipsühhoneuroosiga patsientidel ningeakatel. Pikaajalise ravi korral tuleb jälgidakaaliumi taset vereseerumis. Ettevaatus onvajalik ka patsientide puhul, kes taastuvadluumurdudest või operatsioonidest, kunadeksametasoon aeglustab haavade jaluumurdude paranemisprotsessi.Maksatsirroosi ja hüpotüreoidismigapatsientidel on glükokortikosteroididetoime tugevnenud. Kortikoidid võivadmõjutada naha allergiatestide tulemusi.Lapsi ja noorukeid võib deksametasoonigaravida ainult selgete näidustusteolemasolul, ravi ajal tuleb hoolikalt jälgidalapse või nooruki kasvu ja arengut. Seeravimpreparaat sisaldab laktoosi.Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilikgalaktoositalumatus, Lapp'i laktaasi vaegusvõi glükoosi-galaktoosi imendumishäire, eitohiks seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Söögiisu suurenemineja kehakaalu tõus, vaimsed häired,ENDOKRINOLOOGIAglükoosi talumatus ja ajutine neerupealistepuudulikkus, rasva ladestumine keskkohta,naha õhenemine, lihaste atroofia,osteoporoos, kasvupeetus ja pikaajalineneerupealiste puudulikkus.KOOSTOIMED: Samaaegsel kasutamiselMSPV preparaatidega suureneb seedetraktiverejooksude tekke ning haavandumiseoht. Samaaegsel kasutamisel rifampitsiini,karbamasepiini, fenobarbitaali, fenütoiini(difenüülhüdantoiini), primidooni, efedriinivõi aminoglutetimiidiga vähenebdeksametasooni toime; seega tuleksdeksametasooni annuseid nimetatudravimite kasutamisel suurendada.Vähendab antidiabeetiliste jahüpertensioonivastaste ravimite,prasikvanteeli ja naatriureetiliste ravimitetoimet (nende ravimite annuseid tulekssuurendada), samas tugevdab ta hepariini,albendasooli ning kaliureetiliste ravimitetoimet (vajadusel tuleb nende ravimiteannuseid vähendada). Võib mõjutadakumariinsete antikoagulantide toimet,seega tuleb nende ravimite samaaegselmanustamisel protrombiiniaegasagedamini mõõta. Glükokortikosteroididesuurte annuste ning beeta2-retseptoriagonistide samaaegsel manustamiselsuureneb hüpokaleemia tekkerisk.Antatsiidid vähendavad imendumist maost.Suurendavad salitsülaatide neerukliirensitning seetõttu võib olla raske saavutadasalitsülaatide terapeutilistkontsentratsiooni vereseerumis. Ettevaatuson vajalik nende patsientide puhul, kellelvähendatakse järk-järgult kortikosteroidideannuseid, kuna neil võib salitsülaatidekontsentratsiooni suurenemise tagajärjelvereseerumis avalduda toksiline toime. Kuisamaaegselt manustatakse suukaudseidrasestumisvastaseid preparaate, võibpikeneda glükokortikosteroididepoolväärtusaeg, tugevneda nendebioloogiline toime ning suurenedakõrvaltoimete esinemissagedus. Ritodriinija deksametasooni samaaegne kasutaminesünnituse ajal on vastunäidustatud, kunasee võib põhjustada kopsuturset. Selliseseisundi korral on esinenud ema surma.Dexamethason Krka, KRKA, Tabl. 0,5mg N10; Inj. 4mg/ml amp 1ml N25HüdrokortisoonHydrocortisonumRAVIMITÜÜP: GlükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Neerupealise koorepuudulikkus ägedas faasis(asendusdoosis). Põletikuvastast jaimmuunsupresseerivat ravi vajavatehaiguste (reumaatilised jt autoimmuunseteprotsessidega seotud haigused, astma,nefrootiline sündroom, ajuturse,

ENDOKRINOLOOGIAanafülaksia, allergilised reaktsioonid, ägeleukeemia) sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Võib manustada i.v.süstena, i.v. inf. või i.m. süstena. Ravialustatakse i.v. inf., mille kestus ületab 30sek. (100 mg hüdrokortisooni) või 10 min.(500 mg hüdrokortisooni või enam). Üldinereegel on, et suurtes annusteskortikosteroidravi jätkatakse seni, kunipatsiendi seisund on stabiliseerunud,tavaliselt jääb sellise ravi kestus 48...72tunni vahemikku. Algannus on 100...500mg või enam ning see sõltub seisundiraskusastmest. Annuseid võib sõltuvaltpatsiendipoolsest vastusest ning kliinilisestseisundist korrata 2-, 4- või 6-tunnisteintervallidega.LASTELE: See, millal ja kui palju imikutelning lastel võib annust vähendada, sõltubrohkem seisundi raskusest japatsiendipoolsest vastusest kui vanusest jakehakaalust, ent annus ei tohi olla vähemkui 25 mg ööp.; max annus on 15 mg/kg.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Süsteemsedseeninfektsioonid. Diagnoositudülitundlikkus preparaadi koostisosadesuhtes.RISKID: Kortikosteroididega ravitavatelepatsientidele, kellel võib esinedaebatavalist stressi, on stresssituatsioonieel, selle ajal ning järgselt näidustatudkiiretoimelise glükokortikosteroidi annusesuurendamine. Kortikosteroidid võivadmaskeerida mõningaid infektsioonidetunnuseid, samuti võivad nendepreparaatide kasutamise ajal tekkida uuedinfektsioonid.Hüdrokortisooni ja kortisooni keskmised jasuured annused võivad põhjustadavererõhu kõrgenemist, soola- ja veeretentsiooni ning kaaliumi eritumisesuurenemist.Kui patsienti ravitakse kortikosteroididega,tuleb teda vaktsineerida rõugete vastu.Teisi immuniseerimisprotseduure ei tohinendel patsientidel ette võtta, eriti kuineile manustatakse suuri annuseid, kunaesineb võimalus neuroloogiliste tüsistustetekkimiseks ning vastus antikehade näolon puudulik. Steriilse pulbri kasutamineaktiivse tuberkuloosi puhul on lubatudainult fulminantsete ja dissemineerunudtuberkuloosi vormide korral, mille puhulkortikosteroide kasutatakse haiguse ravikssamaaegselt vastava tuberkuloosivastaseraviga.Elusmikroobe või nõrgestatudelusmikroobe sisaldavad vaktsiinid onvastunäidustatud patsientidele, kes saavadkortikosteroide immunosupressiivsetesannustes.Kuna parenteraalselt kortikosteroidesaavatel patsientidel on harva tekkinudanafülaktilisi reaktsioone (ntbronhospasmi), tuleb enne preparaadimanustamist rakendada vastavaidettevaatusabinõusid, eriti kui patsiendil onanamneesis esinenud mõne ravimi suhtesallergiat. Kortikosteroide tulebettevaatlikult kasutada silmaherpesinfektsiooniga patsientidel, kunaneil esineb võimalus sarvkestaperforeerumiseks. Kortikosteroididekasutamisel võivad tekkidapsüühikahäired, mis võivad väljendudaeufooria, unetuse, meeleoluhäirete,isiksusehäirete, raske depressiooni võiilmsete psühhootiliste häiretena. Samutivõivad kortikosteroidid süvendadaolemasolevat emotsionaalset ebastabiilsustja kalduvust psühhoosidele.Kortikosteroide tuleb ettevaatlikultkasutada mittespetsiifilise haavandilisekoliidi korral, kui esineb võimalusähvardavaks perforatsiooniks, abstsessidevõi teiste püogeensete infektsioonide, agasamuti divertikuliidi, hiljuti tehtudsooleanastomooside, aktiivse või latentsepeptilise haavandi, neerupuudulikkuse,hüpertensiooni, osteoporoosi jamyasthenia gravis'e korral. Lastel, kellelemanustatakse pikaajalist raviglükokortikosteroididega igapäevaseltjaotatud annustes, võib tekkidakasvupeetus.KÕRVALTOIMED: Nakkustemaskeerumine, latentsete nakkusteaktiveerumine, oportunistlikud nakkused,ülitundlikkusreaktsioonid, Cushingisündroomi arenemine,hüpofüüsi-neerupealise telje supressioon,lastel kasvupeetus, psüühikahäired,suurenenud koljusisene rõhk, ajupseudotuumor, krambiseisundid, südamepaispuudulikkus eelsoodumusegapatsientidel, hüpertensioon, peptilinehaavand võimaliku perforatsiooni javerejooksuga, maoverejooks, pankreatiit,ösofagiit, soole perforatsioon.KOOSTOIMED: Fenobarbitaali, fenütoiinivõi rifampitsiini samaaegsel kasutamiselhüdrokortisooniga väheneb viimasesisaldus seerumis.Solu-Cortef, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. subst 100 mg ja lahusti N1Metüülprednisoloon(parenteraalneravimvorm)MethylprednisolonumRAVIMITÜÜP: GlükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Solu-Medrol süstelahusepulber ja lahusti: Neerupealise koorepuudulikkus ägedas faasis. Põletikuvastastja immuunsupresseerivat ravi vajavateKortikosteroididhaiguste (nt reumaatilised jtautoimmuunsed haigused, nefrootilinesündroom, ajukasvajast tingitud ajuturse,allergilised reaktsioonid, sh astma)sümptomaatiline ravi. Äge lümfoidneleukeemia. Täiendava raviminaklassikalisele ravile allumatu shoki korral.Depo-Medrol süstesuspensioon:Intramuskulaarne: Põletikuvastast jaimmuunsupressiivset ravi vajavatehaiguste (reumaatilised jt autoimmuunseteprotsessidega seotud haigused,nefrootiline sündroom, äge leukeemia,allergilised reaktsioonid, sh astma,allergiline riniit) sümptomaatiline ravi.Intra- ja periartikulaarne: reumatoidartriit,osteoartroos, pehmete kudedepõletikulised haigused (bursiit, sünoviit,periartriit, epikondüliit jt)Intralesionaalne: armkude, lamelihhen,psoriaatilised naastud. Rõngasgranuloom.Krooniline lihtlihhen (neurodermatiit).Diskoidne erütematoosne luupus.Diabeetikute Necrobiosis lipoidica.Areaatalopeetsia., lokaliseerunudhüpertroofilised, infiltreerunud,põletikulised kahjustused. Rektaalne:haavandiline koliit.ANNUSTAMINE: Solu-Medrol süstelahusepulber ja lahusti: võib manustada i.v. (i.v.)süste või infusioonina või i.m. süstena.Sobivaimaks meetodiks ravi alustamiselesmaabi olukordades on i.v. süste.Imikutel ja lastel võib annust vähendada,siiski sõltub annus rohkem seisundiraskusest ja patsiendi reageerimisest ravilekui vanusest või kehakaalust. Lastelkasutatavad annused ei tohi ollaväiksemad kui 0,5 mg/kg kehakaalu kohtaööp.TÄIENDAVA RAVIMINA ELUOHTLIKESEISUNDITE KORRAL: 30 mg/kg i.v.vähemalt 30 min perioodi vältel. Nimetatutannuse manustamist võib korrata iga 4...6tunni järel 48 tunni jooksul.REUMAATILISED HAIGUSED, MIS EI OLEALLUNUD STANDARDRAVILE (VÕIHAIGUSE ÄGENEMISEL): Pulssteraapiaravimi i.v. manustamise kestusegavähemalt 30 min. Annus 1 g/ööp. 1...4päeva vältel või 1 g/kuus 6 kuu vältel.LUPUS ERYTHEMATOSUS, MIS EIALLUNUD STANDARDRAVILE (VÕIHAIGUSE ÄGENEMISEL): Pulssteraapia i.v.1 g/ööp. vähemalt 30 min. 3 päeva vältel.SCLEROSIS MULTIPLEX, MIS EI ALLUNUDSTANDARAVILE (VÕI HAIGUSEÄGENEMISEL): Pulssteraapia i.v. 1 g/ööp.vähemalt 30 min. 3..5 päeva jooksul.ÖDEMATOOSSED SEISUNDID,GLOMERULONEFRIIT VÕI LUUPUNEFRIIT,MIS EI ALLUNUD STANDARDRAVILE (VÕIHAIGUSE ÄGENEMISEL): Pulssteraapia i.v.vähemalt 30 minutit. 30 mg/kg kehakaalukohta üle päeva 4 päeva või 1 g/ööp. 3, 5243

Kortikosteroididvõi 7 päeva. TERMINAALSES STAADIUMISVÄHKKASVAJA RAVI: 125 mg/ööp. i.v.kuni 8 nädalat. KASVAJATEKEMOTERAAPIAGA SEOTUD IIVELDUSE JAOKSENDAMISE PROFÜLAKTIKA: Kergekuni mõõduka emetogeensusegakemoteraapia korral: 1 tund ennekemoteraapiat, kemoteraapia alustamiselja selle toimumise ajal manustada i.v.vähemalt 5 minuti jooksul 250 mgmetüülprednisolooni. Toimetugevdamiseks võib koos esimesemetüülprednisolooni annusega manustadaka klorineeritud fenotiasiini. Tugevaemetogeensusega kemoteraapia korral: 1tund enne kemoteraapiat, kemoteraapiaalustamisel ja selle toimumise ajalmanustada koos küllaldase annusemetoklopramiidi või butürofenooniga 250mg metüülprednisolooni i.v. vähemalt 5minuti jooksul, seejärel kemoteraapiaalustamisel ja selle toimumise ajal 250 mgmetüülprednisolooni i.v. vähemalt 5 minutijooksul.ÄGE SELJAAJU KAHJUSTUS: Ravi peabalgama hiljemalt 8 tunni jooksul pärastvigastuse saamist. Patsientidel, kelle ravialustatakse kuni 3 tunni jooksul pärastkahjustust: alguses tuleb manustada i.v.boolusannus 30 mg/kg kehakaalu kohtavähemalt 15-minutilise perioodi vältel.Pärast boolusannuse manustamist tehakse45-minutiline paus ning seejärel jätkataksepüsiinfusiooniga 5,4 mg/kg tunnis 23 tunnijooksul.Patsientidel, kelle ravi alustatakse 3 kuni8 tundi pärast kahjustust: alguses tulebmanustada i.v. boolusannus 30 mg/kgkehakaalu kohta vähemalt 15-minutiliseperioodi vältel. Pärast boolusannusemanustamist tehakse 45-minutiline pausning seejärel jätkatakse püsiinfusiooniga5,4 mg/kg tunnis 47 tunni jooksul.PNEUMOCYSTIS CARINII PNEUMOONIAAIDSI HAIGETEL: Ravi peab algamahiljemalt 72 tunni jooksul pärastPneumocystis carinii pneumoonia ravialustamist. Üks võimalik annustamisskeemon manustada 40 mg i.v. iga 6 kuni 12tunni järel, vähendades annust järk-järgultmaksimaalselt 21 päeva vältel või kuniPneumocystis carinii pneumoonia ravilõppemiseni.Et AIDS-i patsientidel on kasvanudhaigestumine tuberkuloosi, soovitatakserakendada antimükobakteriaalset ravi, kuikortikosteroide kasutatakse suure riskigapatsientidel.KROONILISE OBSTRUKTIIVSEKOPSUHAIGUSE ÄGENEMINE: Kaksannustamisskeemi:0,5 mg/kg i.v. iga 6 tunni järel 72 tunnijooksul või 125 mg i.v. iga 6 tunni järel 72tunni jooksul, seejärel manustadasuukaudseid kortikosteroide ja vähendada244annust. Kogu raviperiood peab kestmavähemalt 2 nädalat. TÄIENDAV RAVITEISTEL NÄIDUSTUSTEL: Algannusedvarieeruvad 10...500 mg i.v. sõltuvaltpatsiendi kliinilise seisundi raskusest.Lühiajaliselt kasutatavad suured annusedvõivad olla vajalikud raskete ja ägedateseisundite korral. Algannused kuni 250 mgmanustatakse i.v. vähemalt 5 minuti vältelja suuremaid annuseid kui 250 mgmanustatakse vähemalt 30 minuti vältel.Järgnevaid annuseid võib manustadaindividuaalse sobivuse korral nii i.v. kuii.m. sobivate intervallidega vastavaltpatsiendi ravivastusele ja kliiniliseleseisundile.Kui vähegi võimalik, tulebmetüülprednisoloonnaatriumsuktsinaadilahuseid sobimatus- jastabiilsusprobleemide vältimiseksmanustada eraldi teistest preparaatidest,kas eraldi i.v. süstetena, i.v. harusüsteemikaudu või i.v. ?piggy-back? lahusena.DEPO-MEDROL süstesuspensioon:Võimalike füüsikaliste kokkusobimatustetõttu ei tohiks steriilset vesisuspensiooni(metüülprednisoloonatsetaat) lahjendadavõi segada teiste lahustega.Parenteraalseid suspensioone tuleb ennemanustamist visuaalselt kontrollidaigasuguste võõrosakeste ja värvikaotusesuhtes, kui ravim ja anum sedavõimaldavad.Reumatoidartriit ja osteoartroos. Suuredliigesed (põlved, pahkluu, õlad): 20...80mg; Keskmised liigesed (küünarnukid,randmed):10...40 mg; Väikesed liigesed(kämbla-faalanksiliiges,faalanksitevahelised liigesed,rinnaku-rangluuliiges,õlanuki-rangluuliiges): 4...10 mg.Bursiidi korral on keskmine annus 4...30mg periartikulaarselt sõltuvalt limapaunastja haiguse intensiivsusest. Enamikul juhulpiisab ühest süstist. Tendiniidi,tendovaginiidi või epikondüliidi korral onkeskmine annus 4...30 mgperiartikulaarselt.Taastuvate või kroonilistehaigusseisundite puhul võib vajalik ollakorduvsüstimine.Süstimised paikse toime saamiseksdermatoloogiliste haigusseisundite korral.Pärast puhastamist sobiva antiseptikumiga(70% alkohol) süstitakse 20...60 mgsuspensiooni kahjustuse piirkonda. Suurtekahjustuste korral võib olla vajalik jaotada20...40 mg annused korduvate paiksetesüstimiste vahel. Tuleks olla hoolikas javältida nahapinna irdumiseks piisavakoguse manustamist, sest selle tagajärjelvõib tekkida väike koorik. Tavaliselttehakse 1...4 süsti, intervallid süstide vahelvarieeruvad sõltuvalt ravitava kahjustuseENDOKRINOLOOGIAliigist ja esimese süstimisega saadudparanemise kestusest. MANUSTAMINESÜSTEEMSE TOIME SAAMISEKS:lihasesisene annus varieerub sõltuvaltravitavast haigusseisundist. Kui soovitaksepikemaajalist toimet, võib nädalase annusearvutada ööpäevase suukaudse annusekorrutamisel seitsmega ja annusemanustada ühe lihasesisese süstina.Annus tuleb individualiseerida vastavalthaiguse raskusele ja patsiendiravivastusele. Imikutel ja lastel tulebsoovitatavat annust vähendada, kuid sedapeab reguleerima vastavalt haigusseisundiraskusele, mitte rangelt vanusest võikehamassist tulenevatest väärtustestlähtuvalt.Hormoonravi on ainult täiendav ravi egaei asenda konventsionaalset ravi. Kuiravimit on manustatud kauem kui mõnipäev, peab annust vähendama või ravijärk-järgult katkestama. Haiguse raskus,prognoos ja oletatav kestus ning patsiendireaktsioon ravimile on peamised annustmääravad tegurid. Kui kroonilisehaigusseisundi puhul esineb spontaanneremissiooniperiood, tuleb ravi katkestada.Pikaajalise ravi korral tuleb regulaarseteintervallidega teha rutiinseidlaboratoorseid uuringuid naguuriinianalüüs, veresuhkruanalüüs 2 tundipärast söömist, vererõhu ja kehamassimääramine ning rindkereröntgen.Patsientidel, kelle anamneesis esinebhaavandeid või märkimisväärsetdüspepsiat, on soovitatav teha röntgen kaseedetrakti ülaosast. Reumatoidartriidigapatsientidel varieerub nädalaneintramuskulaarne säilitusannus 40...120mg vahel. Dermatoloogilistekahjustustega patsientidele on tavaliseksannuseks 40...120 mgmetüülprednisoloonatsetaati, mismanustatakse i.m. nädalaste intervallidega1...4 nädalat. Luuderohust põhjustatudägeda tõsise dermatiidi korral võibleevendus saabuda 8...12 tunni jooksulpärast ühe 80...120 mg annuse i.m.manustamist. Kroonilise kontaktdermatiidikorral võivad olla vajalikud korduvadsüstimised 5...10-päevaste intervallidega.Seborroilise dermatiidi korral võibhaigusseisundi raviks olla piisav 80 mgannus nädalas. 80...120 mg ravimilihasesisese manustamise järelastmaatilistele patsientidele võibleevendus saabuda 6...48 tunni jooksul jakesta mitu päeva kuni kaks nädalat.Samamoodi võib allergilise nohuga(heinapalavikuga) patsientidel 80...120 mgi.m. annusele järgneda nohusümptomiteleevendus kuue tunni jooksul, püsidesmitu päeva kuni kolm nädalat.Intrarektaalne manustamine: on näidatud,et mõnedel haavandilise koliidiga

ENDOKRINOLOOGIApatsientidel võib steriilne vesisuspensioonannustes 40...120 mg manustatunaretentsiooniklüsmidena või pidevatilkumisega 3...7 korda nädalas kaks võienam nädalat olla kasulik täiendavaravina. Paljusid patsiente saab ravidasteriilse vesisuspensiooni 40 mg annusega,mis manustatakse 30...300 ml veessõltuvalt käärsoole limaskesta põletikulisepiirkonna suurusest. Seejuures tulebrakendada ka teisi vastuvõetudravimeetodeid.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Et ei ole piisavalt tõendeidohutuse kohta raseduse ajal, peakskasutama äärmisel vajadusel.VASTUNÄID.: SOLU-MEDROLsüstelahuse pulber ja lahusti: süsteemsedseeninfektsioonid. Teadaolev ülitundlikkusTA või ükskõik millise abiaine suhtes.Vastunäidustatud süsteemse infektsioonikorral, välja arvatud juhul, kuiinfektsioonivastast ravi rakendataksemalaariast tingitud ajuturse korral.DEPO-MEDROL süstesusepensioon:Intratekaalne, intravenoosnemanustamine. Süsteemsed seennakkused.Ülitundlikkus koostisosade suhtes.RISKID: Mõned uuringud ei tõestametüülprednisoloonnaatriumsuktsinaaditõhusust septilise shoki korral jakinnitavad, et mõnes kõrgema riskigapatsientide rühmas (st patsiendid, kellel onsekundaarsed nakkused või kreatiniini taseüle 2,0 mg/dl) võib suremus kõrgem olla.Kortikosteroidravi saavate patsientidepuhul, kellel võib esineda ebatavaliststressi, on stressisituatsioonide eel, nendeajal ning järgselt näidustatud kiiretoimelisekortikosteroidi annuse suurendamine.Kortikosteroidid võivad maskeeridainfektsiooni tunnuseid ning nendekasutamisel võivad ilmneda uuedinfektsioonid. Kortikosteroidide annustesuurendamise korral suureneb nakkusliketüsistuste esinemise määr. Patsientidel,kes saavad kortikosteroideimmuunsupressiivsetes annustes, onvastunäidustatud elusviirusi võinõrgendatud elusviirusi sisaldavatevaktsiinide manustamine. Surmatud võiinaktiveeritud viirusi sisaldavaid vaktsiinevõib manustada patsientidele, kes saavadkortikosteroide immuunsupressiivsetesannustes. Selliselt võib immuniseeridapatsiente, kes saavad kortikosteroidemitteimmuunsupressiivsetes annustes.Metüülprednisoloonnaatriumsuktsinaadikasutamine aktiivse tuberkuloosi korralpeaks piirduma ainult tuberkuloosifulminantsete või dissemineerunudvormidega, kusjuures kortikosteroidekasutatakse haiguse ravimiseks koossobiva tuberkuloosivastase raviskeemiga.Pikaajalise kortikosteroidravi ajal peavadneed patsiendid saama profülaktilistkemoteraapiat.Passiivne immuniseeriminevaricella/zoster?i immunoglobuliiniga(VZIG) on vajalik väljendunudmitteimmuunsetel patsientidel, kes saavadsüsteemseid kortikosteroide või kes onneid kasutanud viimase 3 kuu jooksul.Immuunglobuliini tuleb manustada 10päeva jooksul pärast kokkupuudettuulerõugetega.Kuna parenteraalset kortikosteroidravisaavatel patsientidel on harva esinenudanafülaktilisi reaktsioone (ntbronhospasm), tuleb enne manustamistjärgida sobivaid ettevaatusabinõusid, eritikui patsiendil on esinenud allergiatmistahes ravimi suhtes.Metüülprednisoloonnaatriumsuktsinaadisuurte i.v. annuste kiire manustamise (üle0,5 g vähem kui 10 minuti jooksul) järgselton teatatud südamearütmiatest ja/võivereringe kollapsist ja/võisüdameseiskumisest. Suurte annustemanustamise ajal või järel on teatatudbradükardia esinemisest ning see ei sõltuinfusiooni kiirusest ega kestusest.Kortikosteroidide kasutamisel tulebsarvkesta võimaliku perforatsiooni tõttuolla ettevaatlik silma Herpes simplex?inakkuse korral. Kortikosteroididekasutamisel võib ilmneda psüühikahäireid,mis ulatuvad eufooriast, unetusest,meeleolukõikumistest, isiksusemuutustestja raskest depressioonist kuni selgetepsühhoosinähtudeni.Kortikosteroide tuleb kasutadaettevaatusega mittespetsiifilisehaavandilise koliidiga patsientidel, kui onperforeerumise, abstsesside või muupüogeense nakkuse oht. Samuti tulebkortikosteroide kasutada ettevaatusegadivertikuliidi, hiljuti tehtudsooleanastomooside, aktiivse või latentsepeptilise haavandi puhul. Kortikosteroididesuurte annuste kasutamisel on teatatudägedast müopaatiast, mida kõigesagedamini esineb patsientidel, kellel onneuromuskulaarse närviimpulsi ülekandehäired (nt raskekujuline müasteenia), võipatsientidel, kes saavad samal ajal raviperifeersete müorelaksantidega (ntpankuroonium). Esineda võibkreatiinkinaasi taseme kõrgenemist.Kliiniliseks paranemiseks või taastumisekspärast kortikosteroidravi peatamist võibkuluda aega nädalatest aastateni.Spetsiaalsed ettevaatusabinõud Erilineettevaatus on vajalik siis, kui kaalutaksesüsteemsete kortikosteroidide kasutamistjärgnevate seisunditega patsientidel ningvajalik on sage patsientide jälgimine. 1.Osteoporoos (postmenopausaalsetelnaistel esineb eriti suur risk). 2.Hüpertensioon või südameKortikosteroididpaispuudulikkus.3. Olemasolev või raske afektiivne häireanamneesis (eriti eelnevsteroid-psühhoos).4. Suhkurtõbi (või perekondlik diabeedianamnees).5. Tuberkuloos anamneesis. 6. Glaukoom(või perekondlik glaukoomi anamnees). 7.Eelnev kortikosteroidide pooltindutseeritud müopaatia. 8.Maksapuudulikkus või tsirroos. 9.Neerupuudulikkus.10. Epilepsia. 11. Maohaavandid. 12.Värsked sooleanastomoosid. 13.Soodumus tromboflebiidi tekkimiseks. 14.Abstsess või muud püogeensedinfektsioonid.15. Haavandiline koliit. 16. Divertikuliit.17. Myasthenia gravis. 18. Silma herpessimplex korneaalperforatsiooni kartusetõttu.19. Hüpotüreoidism. Kortikosteroididpõhjustavad väikelapse-, lapse- janoorukieas kasvupeetust, mis võib ollapöördumatu. Ravi tuleb läbi viiaminimaalse annusega lühima võimaliku ajajooksul. Et vähendadahüpotaalamuse-hüpofüüsi- neerupealistetelje pärssimist ja kasvupeetust, tulebravimit manustada võimaluse korral üheannusena ülepäeviti. Süsteemsetekortikosteroidide tavalised kõrvaltoimedvõivad vanemas eas avalduda tõsisemalt.Vajalik on tähelepanelik kliinilinejärelevalve, et vältida eluohtlikkereaktsioone. On väga oluline, etDEPO-MEDROLi manustamisel kasutatakssobivat meetodit ja hoolitsetaks, et ravimjõuab õigesse kohta. Manustamisel muulviisil peale näidatud viiside on teatatudtõsistest meditsiinilistest juhtudest, kaasaarvatud arahnoidiit, meningiit,paraparees/parapleegia, tundlikkusehäired, soole-/põiefunktsiooni häired,krambid, nägemise halvenemine, kaasaarvatud pimedus, silma ja silmaümbrusepõletik ning jääk või koorik süstimiskohal.KÕRVALTOIMED: Infektsioonidemaskeerumine, latentsete infektsioonideaktiveerumine, oportunistlikudinfektsioonid, ülitundlikkusreaktsioonid,Cushingi sündroomi süvenemine,hüpofüüsi-neerupealise telje supressioon,naatriumi retentsioon, vedelikuretentsioon, hüpokaleemiline alkaloos,latentse suhkurdiabeedi avaldumine,diabeetikutel suurenenud vajadus insuliinivõi suukaudsete hüpoglükeemiliste ainetejärele, psüühikahäired, koljusisese rõhusuurenemine koos papilli tursega,krambihood, tagumised subkapsulaarsedkataraktid, eksoftalm,südamepuudulikkuse süvenemine,müokardiinfarktile järgnev müokardiruptuur, arütmia, hüpertensioon,245

Kortikosteroididhüpotensioon, petehhiad, kortikosteroididesuurte annuste korral järeleandmatuluksumine, peptiline haavand võimalikuperforatsiooni ja verejooksuga,maoverejooks, pankreatiit, ösofagiit ningsooleperforatsioon, ekhümoosid, õhukerabe nahk, steroidmüopaatia, lihasnõrkus,osteoporoos, aseptiline nekroos,menstruatsioonide ebaregulaarsus,haavade paranemise halvenemine,kasvupeetus lastel, patoloogilisedluumurrud, kõõluserebend,. võib esineda?ärajätusündroom?, millega kaasnevadpalavik, müalgia, artralgia, riniit,konjunktiviit, valulikud sügelevadnahasõlmed ja kehakaalu langus.KOOSTOIMED: Tsüklosporiini jametüülprednisolooni üheaegselkasutamisel esineb metabolismivastastikune pärssimine, seetõttu onvõimalik, et kummagi ravimi individuaalsekasutamisega kaasnevad kõrvaltoimedvõivad kergemini avalduda.Metüülprednisolooni ja tsüklosporiiniüheaegsel kasutamisel on teatatudkrampide tekkest. Maksaensüümeindutseerivad ravimid (nagukarbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin,rifampitsiin, rifabutiin, primidoon jaaminoglutetimiid) võivad kiirendadametüülprednisolooni metabolismi jasoovitud ravivastuse saamiseks võib ollavajalik suurendada metüülprednisolooniannust.Ravimid nagu erütromütsiin jaketokonasool võivad inhibeeridakortikosteroidide metabolismi ja sellegavähendada nende kliirensit. CYP3A4inhibiitorid (nagu makroliidid, triasoolsedseentevastased ained ning mõnedkaltsiumikanali blokaatorid) võivadpärssida metüülprednisolooni metabolismija seega vähendada selle kliirensit.Seetõttu tuleb metüülprednisolooni annuststeroidi toksilisuse vältimiseks vähendada.Metüülprednisoloon võib suurendadakrooniliselt suurtes annustes kasutatavaASHkliirensit. See võib metüülprednisolooniärajätmisel viia salitsülaadi tasemevähenemisele seerumis või suurendadasalitsülaadi toksilist toimet.Hüpoprotrombineemiaga patsientidel tulebASH koos kortikosteroididega kasutadaettevaatusega.Suukaudselt kasutatavateantikoagulantidega koos manustamiselkortikosteroididega on teatatud niiantikoagulandi toime tugevnemisest kui kaSeetõttu tuleb soovitud hüübimisvastasetoime säilitamiseks jälgida vere hüübimisenäitajaid.Steroidid võivad vähendadaantikoliinesteraaside toimeid myastheniagravise korral. Kortikosteroidid mõjuvad246antagonistidena hüpoglükeemilisteravimite (sealhulgas insuliin),antihüpertensiivsete ravimite jadiureetikumide soovitavatele toimetelening soodustavad atsetasoolamiidi,lingudiureetikumide, tiasiid-diureetikumideja karbenoksolooni hüpokaleemilisitoimeid.On teatatud, et steroididel esinebkoostoime neuromuskulaarseteblokaatoritega (pankuroonium), tekitadesosalise neuromuskulaarse blokaadipöördumise.Depo-Medrol, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. susp. 40mg/ml viaal 1ml,2ml N1Solu-Medrol, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. subst. ja lahusti 40 mgN1; Inj. subst. ja lahusti 125 mg N1; Inj.plv. ja lahusti 250 mg N1; Inj. subst. jalahusti 500 mg N1; Inj. plv. ja lahusti 1000mg N1;MetüülprednisoloonMethylprednisolonumRAVIMITÜÜP: GlükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Neerupealise koorepuudulikkus (asendusdoosis).Põletikuvastast ja immuunsupresseerivatravi vajavate haiguste (nt reumaatilised jtautoimmuunsed haigused, astma,nefrootiline sündroom, anafülaksia,allergilised reaktsioonid, äge leukeemia)sümptomaatiline ravi. Organite siirdamine.Reumatoidartriit, osteoartroos, pehmetekudede põletikulised haigused (bursiit,sünoviit, periartriit, epikondüliit jt).Armkude, lamelihhen, psoriaatilisednaastud. Rõngasgranuloom. Kroonilinelihtlihhen (neurodermatiit). Diskoidneerütematoosne luupus. DiabeetikuteNecrobiosis lipoidica. Areaatalopeetsia,lokaliseerunud hüpertroofilised,infiltreerunud, põletikulised kahjustused.Haavandiline koliit.ANNUSTAMINE: Algannus võibvarieeruda 4 kuni 48 mg päevas vastavalthaiguse raskusastmele. Ööp. annus onsoovitatav jaotada 2...3 üksikannuseks.Algannust tuleb säilitada või muuta, kunisaabub rahuldav ravivastus. Soodsaravivastuse ilmnemisel tuleb vähendadaalgannust järk-järgult minimaalse sobivaannuseni, mille korral säilub adekvaatnekliiniline ravivastus. Oluline on meelespidada ravimi kontrolli ja pidevareguleerimise vajadust. Väga raskeseisundi või organite siirdamise korralvajatakse eriti suuri annuseid (kuni 7mg/kg ööp.). Reumatoidartriit jaosteoartroos: IntraartikulaarselENDOKRINOLOOGIAmanustamisel sõltub annus liigesesuurusest ja varieerub sõltuvalt patsiendihaigusseisundi raskusest. Suured liigesed20...80 mg, keskmine 10...40 mg,väikesed liigesed 4...10 mg. Süsteemsetoime saamiseks: Lihasesisene annusvarieerub sõltuvalt ravitavasthaigusseisundist. Kui soovitaksepikemaajalist toimet, võib näd. annusearvutada ööp. suukaudse annusekorrutamisel seitsmega ja annusemanustada ühe lihasesisese süstina.LASTELE: Ravi tuleb läbi viia minimaalseannusega lühima võimaliku aja jooksul.Annused ei tohi olla väiksemad kui 0,5mg/kg kehakaalu kohta ööp.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Süsteemsedseeninfektsioonid. Teadaolev või arvatavülitundlikkus ravimi ükskõik millise abiainesuhtes.RISKID: Immuunsupresseerivadtoimed/suurenenud tundlikkusinfektsioonide suhtes. Kortikosteroidravisaavate patsientide puhul, kellel võibesineda ebatavalist stressi, onstressisituatsioonide eel, nende ajal ningjärgselt näidustatud kiiretoimelisekortikosteroidi annuse suurendamine.Kortikosteroidid võivad varjata infektsioonimõningaid tunnuseid, mistõttu nendekasutamise ajal võivad tekkidainfektsioonid.Kortikosteroidide pikaajalise kasutamisetulemusel võib tekkida silmaläätsehägustumine, rohekae koos nägemisnärvivõimaliku kahjustusega ning suurenedasilmapõletike tekkeoht. Kui pikaajalisesuurtes annustes toimuva ravi jooksulilmneb häireid elektrolüütide tasakaalus,tuleb reguleerida naatriumi ja kaaliumisaamist. Patsientidel, kes saavadkortikosteroide immuunsupressiivsetesannustes, on vastunäidustatud elusviirusivõi nõrgendatud elusviirusi sisaldavatevaktsiinide manustamine. Kasutamineaktiivse tuberkuloosi korral peab olemapiiratud fulminantsete või dissemineerunudhaigusjuhtudega, mille korralkortikosteroid on näidustatud kahjustustetõttu adekvaatse antituberkuloosseravirezhiimi ajal. Tuulerõuged on tõsiseksprobleemiks immunosupressioonigapatsientidel, sest see tavaliselt suhteliseltkergelt kulgev haigus võib neil lõppedaletaalselt.Hüpotrüreoidsetel tsirroosiga patsientidelvõib kortikosteroidide toime võimenduda.Preparaati tuleb kasutada ettevaatusegaoftalmilise herpes simplex-iga patsientidelsarvkesta perforatsiooniohu tõttu. Võivadtekkida psüühikahäired nagu unetus,meeleolu ja isiksusehäired, depressioon.Ravi jooksul on soovitatav annustjärk-järgult vähendada, et leida väikseimat

ENDOKRINOLOOGIAsäilitusannust. Glükokortikosteroididekasutamisel tuleb olla ettevaatlik järgmisteseisundite korral: mittespetsiifilinehaavandiline koliit, kui on olemasperforatsioonirisk, abstsess või muupüogeenne infektsioon, divertikuliit,hiljutine sooleanastomoos, aktiivne võilatentne peptiline haavand,neerupuudulikkus, hüpertensioon,osteoporoos, myasthenia gravis. Erilineettevaatus on vajalik siis, kui kaalutaksesüsteemsete kortikosteroidide kasutamistjärgnevate seisunditega patsientidel ningvajalik on sage patsientide jälgimine.Osteoporoos (postmenopausaalsetelnaistel esineb eriti suur risk).Hüpertensioon või südamepaispuudulikkus. Olemasolev või raskeafektiivne häire anamneesis (eriti eelnevsteroid-psühhoos). Suhkurtõbi (võiperekondlik diabeedi anamnees).Tuberkuloos anamneesis. Glaukoom (võiperekondlik glaukoomi anamnees). Eelnevkortikosteroidide poolt indutseeritudmüopaatia. Maksapuudulikkus või tsirroos.Neerupuudulikkus. Epilepsia.Maohaavandid. Värskedsooleanastomoosid. Soodumustromboflebiidi tekkimiseks. Abstsess võimuud püogeensed infektsioonid.Haavandiline koliit. Divertikuliit.Myasthenia gravis. Silma herpes simplexkorneaalperforatsiooni kartuse tõttu.Hüpotüreoidism. Kortikosteroididpõhjustavad väikelapse- , lapse- janoorukieas kasvupeetust, mis võib ollapöördumatu. Et vähendadahüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealistetelje pärssimist ja kasvupeetust, tulebravimit manustada võimaluse korral üheannusena ülepäeviti.KÕRVALTOIMED:Ülitundlikkusreaktsioonid,Cushingi sündroomi süvenemine,hüpofüüsi-neerupealise telje supressioon,psüühikahäired, koljusisese rõhusuurenemine koos papilli tursega,krambihood, peptiline haavand võimalikuperforatsiooni ja verejooksuga,maoverejooks, pankreatiit, ösofagiit ningsooleperforatsioon.KOOSTOIMED: Metüülprednisoloonitoime võib nõrgeneda samaaegselrifampitsiini või epilepsiavastaste ravimite(näiteks barbituraatide või fenütoiini)kasutamisel. Metüülprednisolooni toimevõib tugevneda samaaegseltroleandomütsiini, erütromütsiini võiketokonasooli, metotreksaadi kasutamisel.Antikoagulantide samaaegselmanustamisel võib antikoagulantide toimetugevneda või nõrgeneda. Steroidid võivadvähendada antikoliinesteraaside toimeidmyasthenia gravis'e korral. Kortikosteroididmõjuvad antagonistidenahüpoglükeemiliste ravimite (sealhulgasinsuliin), antihüpertensiivsete ravimite jadiureetikumide soovitavatele toimetelening soodustavad atsetasoolamiidi,lingudiureetikumide, tiasiid-diureetikumideja karbenoksolooni hüpokaleemilisitoimeid. On teatatud, et steroididel esinebkoostoime neuromuskulaarseteblokaatoritega (pankuroonium), tekitadesosalise neuromuskulaarse blokaadipöördumise.Medrol, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 4mg N30, 100; Tabl. 16mgN50PrednisoloonPrednisolonumRAVIMITÜÜP: GlükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Neerupealise koorepuudulikkus (asendusdoosis).Põletikuvastast ja immuunsupresseerivatravi vajavate haiguste (reumaatilised jtautoimmuunsete protsessidega seotudhaigused, nefrootiline sündroom, ägeleukeemia, allergilised reaktsioonid, shastma) sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: 5...60 mg päevas kas 1kord päevas pärast hommikusööki võijagatuna 2 manustamiskorrale. Võibkasutada ka kahekordseid annuseidülepäeviti. Ägedate seisundite korral onannused tavaliselt suuremad (keskmiselt20...30 mg päevas), pikaajalises ravisväiksemad (keskmiselt 5...10 mg päevas).Suuremate annuste kasutamine on vajaliknt nefroosi, leukeemia, mõnedereumaatiliste haiguste puhul. Sclerosismultiplex'i ägenemise raviks kasutatakse200 mg päevas suukaudselt 1 näd.jooksul, millele järgneb 80 mg päevas 1kuu jooksul. Ägeda neerupealisepuudulikkuse korral suukaudseidravimivorme ei kasutata. Üle 250 mgannuseid tuleb vältida.LASTELE: Neerupealise puudulikkusekorral 0,14 mg/kg kehakaalu kohtapäevas, jagatuna 3 annuseks. Teistelnäidustustel kasutatakse 0,5...2 mg/kgkehakaalu kohta päevas, jagatuna 3...4üksikannuseks.RASEDATELE: Kortikosteroididekasutamisega inimestel ei ole seostatudväärarengute teket lootel, kuid suurenebrisk (v.a ravimi lühiajalise kasutamisekorral) loote intrauteriinse kasvupeetuse,platsentaarpuudulikkuse, enneaegsuse janeerupealise funktsiooni pärssimisesuhtes. Kui ema kasutab prednisoloonipäevadoosides alla 40 mg, ei oleimetamisperioodil vastsündinukõrvaltoimeid karta.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Süsteemne infektsioon, kui ei oleKortikosteroididrakendatud vastavat antimikroobset võiseentevastast ravi. Vaktsineerimine elusaidviirusi sisaldavate vaktsiinidega.RISKID: Mao- jakaksteistsõrmiksoolehaavandi,osteoporoosi, Cushingi tõve, kalduvusekorral trombembooliale, maksa- võineerupuudulikkuse, kontrollile allumatuarteriaalse hüpertensiooni, hiljutisemüokardiinfarkti (südameseina ruptuurioht), kongestiivse südamepuudulikkuse,glaukoomi, suhkurdiabeedi korral tulebravimit manustada ettevaatusega. Samutituleb olla ettevaatlik tõsistepsüühikahäirete (eriti kui anamneesis onsteroidraviga seotud psühhoos), epilepsia,hüpotüreoidismi korral ning siis, kuianamneesis on steroidmüopaatiaesinemine.KÕRVALTOIMED: Lihasnõrkus,steroidmüopaatia, osteoporoos, lülikehadekompressioonmurrud ja aseptiline nekroosning patoloogilised luumurrud. Peptilinehaavand koos võimaliku perforatsiooni javerejooksuga, pankreatiit, iiveldus,ösofagiit ning soole perforatsioon.Pikaajalise kortikosteroidide kasutamisetulemusel võib tekkida taguminesubkapsulaarne katarakt, silma siserõhusuurenemine, eksoftalmia või glaukoomkoos võimaliku nägemisnärvikahjustusega.KOOSTOIMED: Kombineerimineultserogeensete preparaatidega (ntMSPVA) suurendab seedetraktikomplikatsioonide riski. Kasutaminesamaaegselt tiasiiddiureetikumidegasuurendab glükoosi talumatuse riski. Raviajal võib diabeetikutel suureneda vajadusinsuliini või suukaudsete suhkurtõveravimite järele. Kui patsienti ravitaksekortikosteroididega, tuleb tedavaktsineerida tuulerõugete vastu.Hüpoprotrombineemiaga patsientidel tulebsamaaegselt kortikosteroididega kasutadaASH ettevaatusega. Salitsülaatideplasmakontsentratsioon võib üheaegselmanustamisel prednisolooniga väheneda.Prednisolooni ja tsüklosporiini samaaegselkasutamisel on esinenud krambihooge.Barbituraadid võivad vähendadakortikosteroidset efekti.Prednisolon, Gedeon Richter, Tabl. 5mgN100TriamtsinoloonTriamcinolumRAVIMITÜÜP: GlükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Intramuskulaarne:põletikuvastast ja immuunsupresseerivatravi vajavate haiguste (reumaatilised jtautoimmuunsete protsessidega seotudhaigused, nefrootiline sündroom, äge247

Kasvuhormoonidleukeemia, allergilised rektsioonid, shastma) sümptomaatiline ravi. Intra- japeriartikulaarne: reumatoidartriit,osteoartroos, pehmete kudedepõletikulised haigused (bursiit, sünoviit,periartriit, epikondüliit jt). Intralesionaalne:armkude, lamelihhen, psoriaatilisednaastud. Rõngasgranuloom. Kroonilinelihtlihhen (neurodermatiit). Diskoidneerütematoosne luupus. Necrobiosislipoidica diabeedi korral. Areaatalopeetsia.,lokaliseerunud hüpertroofilised,infiltreerunud, põletikulised kahjustused.ANNUSTAMINE: I.m.: 40...80 mg.Soovitatav algannus: 60 mg. Vajadusekorral võib ühekordselt manustatav annusolla ka 100...120 mg. Heinapalaviku võiõietolmust tingitud astma korral võib40...60 mg annuse ühekordnemanustamine anda sümptomiteremissiooni terveks hooajaks.Intraartikulaarne manustamine: 5...10 mgväiksemate liigeste jaoks ning 20...60 mgsuuremate liigeste jaoks. Väiksemateliigeste puhul on edukalt kasutatudannuseid 6...10 mg süste kohta ningsuuremate liigeste puhul 40 mg süstekohta. Kui ravimit süstitakse mitmetesseliigestesse, tohib max manustada 80 mg.Intralesionaalne manustamine: 5...10 mg,mis on ühtlaselt jagatud haigusesthaaratud alaga vastavuses olevateksannusteks. Tavaliselt piisab 2...3 süstestiga 2...3 näd. järel.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Süsteemsedseeninfektsioonid. Kortikosteroidide i.m.manustamine on vastunäidustatudidiopaatilise trombotsütopeenilise purpurikorral. Müopaatia. Vaktsineerimine. Ei oleintramuskulaarse süstena soovitatavmanustada alla 6-a lastele. Paiknekortikosteroidide manustamine onvastunäidustatud: impetiigo, tineacorporise ja herpes simplex'iga seotudlesioonide korral on paiksedkortikosteroidid ebaefektiivsed;vastsündinutel; hariliku akne (acnevulgaris) korral; roosvistriku korral;varikoosne haavand.RISKID: Ei tohi manustadaintravenoosselt! Kuna glükokortikoidravigakaasnevad komplikatsioonid sõltuvadannuse suurusest ja ravikestusest, tulekskasu/riski suhet igal individuaalsel juhulannuse suurust ja ravikestust arvestadeseraldi hinnata, arvestades ka seda, kasrakendada igapäevast või perioodilist ravi.Kortikosteroidravi saavad patsiendid, kessatuvad ebaharilikku stressisituatsiooni,peaksid täiendavalt saama kiiretoimelisikortikosteroide ning ravimi annuseid tuleksenne stressisituatsiooni, selle ajal ningpärast seda suurendada. Neerupealiste248koore puudulikkus võib kesta mitu kuudpärast kortikosteroidravi lõpetamist;seetõttu võib ka pärast ravikuuri lõppustressiperioodidel asendusravi vajalikuksosutuda. Kortikosteroidid võivadvähendada organismi vastustinfektsioonidele ja aktiveerida võisüvendada lokaalseid või süsteemseidinfektsioone, süsteemseidseeninfektsioone või aktiivseidinfektsioone, millele ei rakendataantimikroobset ravi ning latentset võiravitud tuberkuloosi. Kortikosteroideaktiivse tuberkuloosi korral ei kasutata, v.afulminantse või dissemineerunud haigusekorral - sellisel juhul kasutataksekortikosteroide koos sobivatuberkuloosivastase ravirezhiimiga.Inimestel, kes on eksponeeritudviirusinfektsioonidele (nt tuulerõuged võileetrid), võivad kortikosteroididsuurendada raskete või isegi surmagalõppevate infektsioonide tekkeohtu.Patsiente, kes saavad ravikortikosteroididega, ei tohi vaktsineerida.Kortikosteroide tuleb ettevaatusegakasutada patsientidel, kellel esineb silmaherpex simplex infektsioon, kuna esineboht sarvkesta perforatsiooni tekkimiseks.Kortikosteroidid võivad põhjustadapsüühikahäireid, mis ulatuvad eufooriast,unetusest, meeleolumuutustest, isiksusehäiretest ja raskest depressioonist otsestepsühhootiliste ilminguteni. Kortikosteroididvõivad raskendada ka olemasolevatemotsionaalset ebastabiilsust või kalduvustpsühhoosidele. Psühhoosi esineb eritipatsientidel, kellel on anamneesis paranoiavõi depressioon. Selle ravimi manustaminevõib suurendada suitsiidiriski.Kortikosteroide tuleb ettevaatusegakasutada patsientidel, kellel esinevadmittespetsiifiline haavandiline koliit,divertikuliit, värske anastomoos, aktiivnevõi latentne peptiline haavand,neerupuudulikkus, hüpertensioon,osteoporoos ja myasthenia gravis. MSPVravimeid kasutavatel patsientidel esinebsuurem risk. Pikaajalise kortikosteroidraviajal tuleb lapse kasvu ja arengut hoolikaltjälgida. Maksatsirroosi võihüpotüreoidismiga patsientidel võivadkortikosteroidide toimed olla tugevnenud.Kortikosteroidide intraartikulaarnesüstimine võib lisaks lokaalsetelekõrvaltoimetele põhjustada ka süsteemseidkõrvaltoimeid. Intraartikulaarsetekortikosteroidisüstete manustamisteelnevalt põletikulistesse võiebastabiilsetesse liigestesse tuleks vältida.Enne intraartikulaarse süste manustamisttuleks liigesevedelikku septilisteprotsesside välistamiseks uurida.Märkimisväärne valu tugevnemine, millegakaasneb lokaalne turse, edasine piiratusENDOKRINOLOOGIAliigese liikumisvõimes ning palavik ja halbenesetunne viitavad septilisele artriidile.Ravimist tingitud sekundaarsetneerupealiste koore puudulikkust saabvähendada annuste järkjärgulisevähendamisega. Kortikosteroididepikaajalisel kasutamisel võib osteoporoossüveneda, eriti eakatel patsientidel, ningesineb oht selgroolülide murdudetekkimiseks. Võib suurendada glükoosisisaldust veres; see võib viia glükosuuriavõi diabeedi tekkeni. Kortikosteroidravi ajalvõib diabeedi kontrolli all hoidmineraskemaks osutuda.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon,depressioon, peavalu, unetus,isiksusehäired, mania, hallutsinatsioonid,psühhoos, aknelaadsed lööbed,hematoom, dermatiit, ekhümoos, erüteemnäol, atroofia, hirsutism, haavadeaeglustunud paranemine, higieritusesuurenemine, striiad.KOOSTOIMED: Kortikosteroidide ja MSPVpreparaatide kombineerimise korralsuureneb peptilise haavandi jagastrointestinaaltrakti verejooksutekkeoht. Kortikosteroidide manustamisekorral väheneb salitsülaatideplasmakontsentratsioon. On teatatud, etkortikosteroidide samaaegsel kasutamiselneuromuskulaarset ülekannet blokeerivateravimitega võib neuromuskulaarne blokaadvähenenud olla. Kliinilised uuringud onnäidanud, et kortikosteroidide samaaegselkasutamisel p.o. antikoagulantidega võibviimaste toime nii tugevneda kuinõrgeneda. On näidatud, et fenütoiinsuurendab kortikosteroidide metabolismimaksas ning vähendab seegatriamtsinolooni efektiivsust. Samaaegselgripivastasel vaktsineerimisel on esinenudvaktsiini suhtes puudulikkuimmuunvastust. Kortikosteroidravi ajalvõib diabeetikutel vere glükoosisisaldussuureneda; seetõttu võib olla vajalikinsuliiniannuste suurendamine.Fenobarbitaali ja kortikosteroididesamaaegsel kasutamisel võib vähenedaviimase plasmakontsentratsioon. Kuitriamtsinolooni manustatakse samaaegseltsümpatomimeetiliste preparaatide võiteofülliiniga, mis alandab kaaliumikontsentratsiooni vereplasmas, samutikaaliumi mittesäästvate diureetikumidega,suureneb hüpokaleemia tekkeoht.Hüpokaleemia omakorda võib tugevdadasüdameglükosiidide toimet.Kenalog, KRKA, Inj. susp. 40mg/ml amp1ml N5

ENDOKRINOLOOGIAKasvuhormoonidDesmopressiinDesmopressinumRAVIMITÜÜP: Hüpofüüsi tagasagarahormoonidNÄIDUSTUS: TABLETT: Magediabeediravi. Primaarse enuresis nocturna ravi üle5-a lastel, kellel ei esine uriinikontsentratsioonihäireid. Noktuuriatäiskasvanutel.NINASPREI: Magediabeedi ravi. Neerukontsentratsioonivõime test.SÜSTELAHUS: Pikenenud veritsusajalühendamine või normaliseerimineinvasiivsete terapeutiliste või diagnostilisteprotseduuride, ureemia, maksatsirroosi,kaasasündinud või ravimitest tingitudtrombotsüütide düsfunktsiooni võiebaselge etioloogiaga veritsusajapikenemise puhul. Verejooksu profülaktikaväikeste kirurgiliste protseduuride korralhemofiilia A ja von Willebrandi tõvekergete ja keskmise raskusega vormidekorral, kui haiged reageerivad testkoguselepositiivselt. Märkus: Ei tohi kasutadaIIB-tüüpi von Willebrandi tõve puhul.ANNUSTAMINE: TABLETT.TSENTRAALNE MAGEDIABEET: sobivalgannus on 0,1 mg 3 korda päevas.Annust korrigeeritakse vastavaltpatsiendile. Kliinilised kogemused onnäidanud, et päevane annus varieerub 0,2mg ja 1,2 mg vahel. Optimaalneravirezhiim on 0,1...0,2 mg 3 kordapäevas. Juhul, kui tekivad veeretentsiooni/hüponatreemia sümptomid,tuleb ravi katkestada ja korrigeeridaannust. NOKTUURIA: Soovitatud algannuson 0,1 mg enne magamaminekut. Kuinimetatud annus ei osutu piisavaltefektiivseks nädala jooksul, võib annustjärkjärgult nädala kaupa suurendada 0,2mg ja hiljem 0,4 mg-ni . Vedelikutarbimise piiramist tuleb jälgida. Juhul, kuiilmnevad vedeliku peetuse ja/võihüponatreemia sümptomid (peavalu,iiveldus/oksendamine, kehakaalutõus,raskel juhul krambid) tuleb ravi katkestadakuni patsiendi seisund on paranenud. Kuiravi alustatakse uuesti, on oluline jälgidapiiratud vedeliku hulka. NINASPREI:Magediabeet: ööp. annus on 20...40 mcg,mille võib manustada kas ühekordseannusena või jagatuna 2-le kuni 3-lekorrale. Tavaliselt saab igale kolmandalepatsiendile manustada ravimit 1 kord ööp.Neeru kontsentratsioonivõime test:tavaline annus on 40 mcg (kaks pihustustkummassegi ninasõõrmesse). Pärastmanustamist alustatakse uriini kogumist 1tunni pärast. Järgneva 8 tunni jooksulkogutakse 2 portsjonit uriini osmolaarsusemääramiseks (samal ajal piirata joodudvedeliku kogust). Manustamise järgselt onnormaalne uriini osmolaarsus tavaliselt800 mOsm/kg. Väiksemate väärtustepuhul on otstarbekas testi korrata.Samasugused madalad väärtused viitavaduriini alanenud kontsentratsioonivõimele jatuleb välja selgitada alanenud funktsioonipõhjus.INJ: Verejooksu ravi või profülaktikainvasiivsete operatsioonide korral: 0,3mcg/kg naha alla või koos 50...100 ml0,9% NaCl veeniinf. 15...30 min. jooksul.Positiivse efekti saavutamisel võibesialgset annust korrata 1...2 korda 6...12tunniliste intervallidega. Edasine annusekordamine võib toimet vähendada.Hemofiiliahaigetel soovitud VIII:C faktoritõus on määratud samade kriteeriumitega,mis ravil VIII:C faktori kontsentraadiga.VIII:C faktori kontsentratsiooni peabregulaarselt kontrollima, sest üksikjuhtudelon täheldatud korduvate annustemanustamise järgselt ka selle näitajalangust. Kui inf. ei vii soovitud VIII:Cfaktori kontsentratsiooni suurenemiseleplasmas, tuleb ravile lisada faktori VIIIkontsentraati. Hemofiiliahaigete ravis tulebsilmas pidada patsiendi individuaalseidvere koagulatsiooninäitajaid. Enne ravituleb kindlasti määratakoagulatsioonifaktor ja veritsusaeg. VIII:Cfaktori ja vWF:Ag väärtused plasmassuurenevad oluliselt pärast desmopressiinimanustamist. Ei ole võimalik kindlaks tehakorrelatsioone nende faktoriteplasmakontsentratsioonide ja veritsusajavahel ei enne ega pärast desmopressiinimanustamist. Desmopressiini efektiveritsusajale on võimalusel otstarbekasmäärata igal patsiendil individuaalselt.Veritsusaja testi tuleks võimaluselstandardiseerida kasutades Simplate II.Veritsusaja määramine ja koagulatsioonifaktorite määramine plasmas tuleb läbi viiakoostöös spetsiaalsete koagulatsioonilaboritega. Desmopressiini manustamiselpeaks kontrollima ka patsiendi vererõhku.LASTELE: TABLETT: Tsentraalnemagediabeet: vt. täiskasvanud. Primaarneöine enurees üle 5 aastastel lastel:tavaline algannus on 0,2 mg ennemagamaminekut. Annust võib suurendadanädala pärast kuni 0,4 mg-ni, kui väiksemannus ei ole piisavalt efektiivne. Vedelikutarbimist tuleks piirata. Juhul, kui ilmnevadvedeliku peetuse ja/või hüponatreemiasümptomid (peavalu,iiveldus/oksendamine, kaalutõus, raskeljuhul krambid) tuleb ravi katkestada kunipatsiendi seisund on paranenud. Kui ravialustatakse uuesti, on oluline piiratavedeliku hulka. Ravi jätkamise vajalikkusthinnatakse kolme kuu pärast vähemalt üheKasvuhormoonidravivaba nädala ajal. NINASPREI: üle 5-a10...20 mcg, mille võib manustada kasühekordse annusena või jagatuna 2...3korrale. Tavaliselt saab igale kolmandalepatsiendile manustada ravimit 1 kord ööp.RASEDATELE: Kasutada ettevaatusega.VASTUNÄID.: Harjumuslik japsühhogeenne polüdipsia (mille tulemuselsuureneb uriini eritus 40 ml/kg/24 tunnijooksul). Teadaolev või kahtlustatavsüdamepuudulikkus ja teiseddiureetikumravi vajavad seisundid.Mõõdukas ja raske neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens alla50 ml/min).Teadaolev hüponatreemia. ADHsekretsiooni häired. Ülitundlikkusdesmopressiini või ravimi abiainete suhtes.Ninasprei puhul lisaks eelnevale kaülitundlikkus bensalkooniumkloriidi(konservant) suhtes.RISKID: Kui kasutatakse primaarse öiseenureesi või noktuuria raviks, tulebvedeliku tarbimist piirata miinimumini 1tund enne ravimi manustamist ja kunijärgmise hommikuni (vähemalt 8 tundi)pärast ravimi manustamist. Kui ravi ajal eipiirata vedeliku tarbimist, võib kujunedavedelikupeetus ja/või hüponatreemiakaasuvate sümptomitega (peavalu,iiveldus/oksendamine, kehakaalu tõus jaraskel juhul krambid). Hüponatreemiavältimiseks tuleb ravi ajal rakendadaettevaatusabinõusid järgmistel juhtudel:Seisundid, mille puhul esineb vedelikuja/või elektrolüütide tasakaalu häire(süsteemsed infektsioonid, palavik jahäiritud ADH (antidiureetiline hormoon)sekretsioon. Seisundid, mis nõuavadsamaaegset ravi diureetikumidega. Juhud,mil kasutatakse ADH sekretsioonimõjutavaid ravimeid, nt tritsüklilised AD-d,SSRI, kloorpromasiin ja karbamasepiin.Ravi korral MSPV ravimitega. Neerukontsentratsioonivõime test: alla1-aastastel lastel võib testi läbi viia vaidhoolikal jälgimisel haigla tingimustes.Intranasaalse manustamise puhul võivadnina limaskestas esineda nt haavanduminevõi turse, mis võivad põhjustadaMINIRIN?i imendumise häireid; selliselpuhul tuleb ravi lõpetada. Diagnostilisekasutamise korral piirata vedeliku tarbimist0,5 l-ni 1 tund enne kuni 8 tundi pärastravimi manustamist. NB! Kasutada ainultintranasaalselt!Laboratoorselt jälgida patsientidel uriinikogust ja osmolaarsust. Mõningateljuhtudel on vajalik jälgida ka plasmaosmolaarsust. Turustamisjärgne kogemussisaldab mõningaid tõendeid raskehüponatreemia esinemisest desmopressiinininasprei kasutamisel kraniaalsemagediabeedi ravis.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhuvalu,iiveldus. Ninasprei puhul võivad tekkida249

Kasvuhormoonidnina limaskestade turse, riniit,ninaverejooks, harva allergilinenahareaktsioon bensalkooniumkloriidile.KOOSTOIMED: Ravimid, mis põhjustavadantidiureetilise hormooni vabanemist, ntTSAD, SSRI, kloorpromasiin jakarbamasepiin, võivad potentseeridaantidiureetilist toimet ja suurendada veeretentsiooni riski. Indometatsiin võibtugevdada desmopressiini toimet ilmatoimeaja pikenemiseta. MSPVA-d võivadindutseerida vee retentsiooni ja/võihüponatreemiat. Samaaegne raviloperamiidiga võib põhjustada kunikolmekordse desmopressiinikontsentratsiooni tõusu vereplasmas, misomakorda suurendab veeretentsiooni/hüponatreemia riski. 27%rasvasusega toit alandab märgatavaltsuukaudse desmopressiini imendumist(kogust ja kiirust). Mingisugust märgatavattoimet farmakodünaamika (uriiniproduktsioon või osmolaalsus) suhtes eiole täheldatud, seetõttu võibdesmopressiini soovi korral võtta sissetoiduga koos.Minirin, Ferring, Tabl. 0,1mg N30; Tabl.0,2mg N30; Ninasprei 10mcg/annuses2.5mlOctostim, Ferring, Inj. 15mcg/ml 1mlN10; Inj. 15 mcg/ml 2 ml N10GanireliksGanirelixRAVIMITÜÜP: Hüpotaalamusehormoonid (antigonadotropiini vabastavadhormoonid)NÄIDUSTUS: Luteiniseeriva hormooni(LH) enneaegse vabanemise ärahoidminepatsientidel, kellel viiakse läbi munasarjadekontrollitud hüperstimulatsiooni, millelejärgneb kunstliku viljastamise protseduur.Kliinilistes uuringutes kasutati koosrekombinantse folliikuleid stimuleerivahormooniga (FSH).ANNUSTAMINE: Munasarjadekontrollitud hüperstimulatsiooni FSH-gavõib alustada menstruatsiooni 2. või 3.päeval. Preparaat (0,25 mg) tuleb süstidanaha alla 1 kord päevas, alates FSHmanustamise 6. päevast. Ravimimanustamisega võib viivitada folliikuliküllaldase kasvu puudumisel, kuigikliinilised kogemused põhinevadmanustamise alustamisega FSHkasutamise 6. päeval. Ganireliksi ja FSH-dpeaks manustama enam-vähem ühel ajal.Neid preparaate ei tohiks siiski omavahelsegada ning süstimiseks tuleks kasutadaerinevaid piirkondi. Sobiva FSH annuseleidmine peaks põhinema pigem kasvavatefolliikulite arvul ja suurusel, kuitsirkuleeriva östradiooli hulgal. Igapäevast250ravi tuleks jätkata, kuni on saavutatudpiisav arv vajaliku suurusega folliikuleid.Lõplikku folliikulite küpsemist saabindutseerida inimese kooriongonadotropiini(hCG) kasutamisega. Ganireliksipoolväärtusaja tõttu ei tohiks aeg kahesüste vahel, aga ka viimase ganireliksisüste ja hCG süste vahel ületada 30 tundi,vastasel juhul võib toimuda luteiniseerivahormooni (LH) enneaegne vabanemine.Süstides ravimit hommikul, tuleksganireliksi manustamist jätkata kogugonadotropiinravi perioodil, kaasa arvatudpäeval, mil tekib ovulatsioon. Kuimanustada pärastlõunal, siis viimane süstepeaks tehtama pärastlõunal enne päeva,mil peaks tekkima ovulatsioon. Orgalutranon osutunud ohutuks ja efektiivseks kaneil patsientidel, kes läbivad mitmikravitsükleid.Vajadust luteaalfaasi toetamiseksganireliksi kasutamise tsüklites poleuuritud. Kliinilistes uuringutes onluteaalfaasi toetamist teostatud vastavaltuuringut läbi viiva keskuse praktikale.Manustamisviis: manustatakse s.c.,eelistatult reiepiirkonda. Süstekohti tuleksvahetada, et vältida lipoatroofiat. Patsientvõi tema partner võivad süstimist iseteostada, eeldusel, et neid on adekvaatseltinstrueeritud ning neil on võimaluskonsulteerida eksperdiga.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus gonadotropiini vabastavahormooni (GnRH) või mõne teise GnRHanaloogi suhtes. Mõõdukas võiraskekujuline neeru- võimaksapuudulikkus. Rasedus võiimetamine.RISKID: Ettevaatus on vajalik naistepuhul, kellel täheldatakse aktiivseallergilise seisundi sümptomeid. Kliinilisekogemuse puudumisel ei soovitatamanustamist patsientidele, kellel esinevadraskekujulised allergilised nähud.Munasarjade stimulatsiooni ajal või pärastseda esineb risk munasarjadehüperstimulatsiooni sündroomi (OHSS)tekkeks.Kaasasündinud väärarenguteesinemissagedus kunstliku viljastamise(ART) korral võib olla pisut kõrgem kuinormaalse rasestumise korral. Selline pisutkõrgem esinemissagedus võib olla tingituderinevustest vanemate omadustes (nt emavanus, sperma omadused) ja suuremastmitmikraseduste esinemisest kunstlikuviljastamise korral. Ohutust ja efektiivsustei ole tõestatud naistel, kes kaaluvadvähem kui 50 kg või rohkem kui 90 kg.KÕRVALTOIMED: Lokaalsednahareaktsioonid süstekohal, iiveldus,peavalu, haiguse tunne.ENDOKRINOLOOGIAKOOSTOIMED: Võimalikke koostoimeidteiste ravimitega pole uuritud. Ei saavälistada koostoimete võimalust teisteüldkasutatavate ravimitega, kaasa arvatudhistamiini vabanemist põhjustavadravimid.Orgalutran, Inj. sol. 0,25mg/0.5mltäidetud süstal 0.5ml N1LanreotiidLanreotidumRAVIMITÜÜP: Hüpotaalamusehormoonid (antigonadotropiini vabastavadhormoonid)NÄIDUSTUS: Akromegaalia, mis ei oleallunud kirurgilisele ravile, radioteraapialevõi dopamiiniretseptorite agonistidele.Soole ja pankrease endokriinsete kasvajatesümptomaatiline ravi. Inj. 30 mg: lisakseelnevatele näidustustele kahüpertüreoidismi põhjustava türeotroopseadenoomi ravi pärast kirurgilist ja/võiradioteraapiat või kui need ravimeetodidosutuvad mittesobivaiks.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on60...120 mg iga 28 päeva järel. Kuisoovitud vastust ei saavutatud, võibannust suurendada. Soovitud tulemusekorral (KH tase alla 1 ng/ml, IGF-1 tasenormi piires ja/või akromegaaliasümptomite kadumise korral) võib annustvähendada. Patsientidel, kelle sümptomidon somatostatiini analoogiga kontrolli all,võib kasutada 120 mg iga 42...56 päevatagant.RASEDATELE: Võib kasutada ainulthädavajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võianaloogiliste peptiidide suhtes.RISKID: Mõjutab insuliini ja glükagoonisekretsiooni. Vähendab sapipõie aktiivsust,seetõttu on soovitatav teostada sapipõiesonograafia enne ravi ja kliinilisenäidustuse korral edaspidise ravi käigus.Kasutamine maksa-ja/võineerupuudulikkusega patsientidel: ägedaneerupuudulikkusega patsientidel väheneslanreotiidi eliminatsioonimaht kaks kordaning suurenes poolväärtusaeg.Maksapuudulikkuse korral on suurenenuddistributsiooni maht ja keskmine aeg, kuidpole erinevust eliminatsiooni mahus.KÕRVALTOIMED: Kõhukinnisus, gaasid,iiveldus, sapikivitõbi.KOOSTOIMED: Kasutamisel koostsüklosporiinidega langeb tsüklosporiinidetase veres (eeldab tsüklosporiinide tasememõõtmist).Somatuline, Beaufour Ipsen, Inj.60mg/0,3ml N1; Inj. 90mg/0,3ml N1; Inj.120mg/0,5ml N1; Inj. plv 30mg/ml viaalis+ 2 ml lahustit klaasampullis.

ENDOKRINOLOOGIAOksütotsiinOxytocinumRAVIMITÜÜP: Hüpofüüsi tagasagarahormoonidNÄIDUSTUS: Sünnitegevuse induktsioonvõi stimulatsioon. Abordi- võisünnitusjärgsed verejooksud.ANNUSTAMINE: Sünnitustegevusestimulatsiooniks emaka hüpotooniasttingitud väljutusjõudude nõrkuse korral võisünnitustegevuse induktsiooniks:Manustada aeglase veenisisese tilkinf. -täpselt reguleeritava inf. kiirusesaavutamiseks eelistatavaltinfusioonipumba abil. Inf. alustataksekiirusega 0,001...0,002 RÜ/min ning sedakiirendatakse järk-järgult vähemalt30-min. vahedega, kuni 10 min. jooksultekib kõige rohkem 3 või 4 emakakokkutõmmet. Jälgida tuleb annusetitreerimise aluseks olevaid loote südamelöögisagedust ja emaka kontraktiilsust(veenisisest boolussüstet ei tohi tehasünnituse ajal), emaka hüperaktiivsuse võiloote distressi korral tuleb inf. koheseltkatkestada. Teadaolevalt saavutataksekuni 0,006 RÜ/min inf. kiirusegaplasmakontsentratsioon, mis on võrreldavnormaalse sünnitusega ja enamasti onsuurim vajaminev annus 0,012 RÜ/min,kuid näidustatud võib olla ka 0,02 RÜ/minvõi isegi suurem annus. Suurim soovitatavinf. kiirus 0,032 RÜ/min ja suurim annuskokku mitte rohkem kui 5 RÜ 1 päevajooksul. Sünnitustegevuse edenedes võibinf. järk-järgult ära jätta. Keisrilõige:Manustada annuses 5 RÜ aeglaseveenisisese süstena vahetult pärastplatsenta sündimist. Sünnitusjärgseverejooksu ennetamiseks pärast platsentasündimist: 5 RÜ süstida aeglaselt veeni;sünnitusjärgse verejooksu raviks: kasutadaannust 5...10 RÜ, millele rasketel juhtudellisada veenisisese inf. veel 5...30 RÜemaka atoonia raviks sobiva kiirusega.Kiire veenisisene süstimine võibpõhjustada lühiajalist vererõhu langust.Meditsiinilise abordi korral: Manustada 5RÜ aeglase i.v. süstena, millele vajadusellisada veenisisene infusioon kiirusega0,02...0,04 RÜ/min või kiiremini.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Hüpertoonilised emaka kokkutõmbed,sünnitustegevuse mehaaniline takistus,loote distress (loote hüpoksia). Loote javaagna mõõtmete mittevastavus, looteristi- või põikiseis, placenta praevia, vasapraevia, platsenta irdumine, nabaväädieesasetsus või prolaps, eelsoodumusemaka ruptuuri tekkeks seoses korduvateraseduste, polühüdramnioni, suuremitmikraseduse ja operatsiooniarmiga (shkeisrilõike tagajärjel) emakaga. Pikaajalistmanustamist tuleb vältidaoksütotsiin-resistentse emaka inertsuse,raske preeklamptilise tokseemia ja rasketesüdame-veresoonkonna haiguste korral.RISKID: Oksütotsiini võib sünnituseindutseerimiseks ja stimuleerimiseksmanustada ainult haiglas, veenisisese(tilk)infusioonina küllaldase meditsiinilisejärelevalve all. Vajalik on inf. kiiruse täpnereguleerimine. Lisaks emakakontraktiilsuse (kokkutõmmete sageduse,tugevuse ja kestuse) hoolikale jälgimiseletuleb jälgida loote südame löögisagedust,looteseisu, ema vererõhku jaindividuaalset ravivastust.Ettevaatusabinõude rakendamine onvajalik järgmistel juhtudel: piiripealne lootepea ja vaagna mõõtmete sobimatus (kuisee on märkimisväärne, siis vältida ravimimanustamist); sekundaarne emakainertsus; kerge või mõõduka raskusegarasedusest tingitud hüpertensioon võisüdamehaigus; üle 35-a naised; naised,kellel on anamneesis emaka alumisesegmendi keisrilõige; intrauteriinne lootesurm või mekooniumisegused looteveed(võib põhjustada lootevee-embooliat).Kuna oksütotsiinil on nõrk antidiureetilinetoime, võib selle pikaajaline veenisisenemanustamine suurte annustena koossuure koguse vedelikuga põhjustadahüponatreemiaga seotud veemürgistust.Selle harvaesineva tüsistuse vältimisekstuleb ravimi lahustamiseks kasutadaelektrolüüte sisaldavat lahust (mitteglükoosi), infundeeritava vedeliku hulktuleb hoida madalal, tuleb keelata vedelikumanustamine suu kaudu ja registreeridavedelikubalanss, elektrolüütidetasakaaluhäire kahtluse korral tulebmäärata nende sisaldus vereseerumis.Terapeutilist toimet tugevdab samaaegneprostaglandiinide manustamine (vajalik onväga hoolikas jälgimine) ja kaudaalneblokaad (võib tugevdadasümpatomimeetiliste vasopressoritetoimet).KÕRVALTOIMED: Emaka spasmid(võivad ilmneda väikeste annuste korral).Manustamine suurte annustena või sellesuhtes ülitundlikele isikutele võibpõhjustada emaka hüpertoonilisust,tetaanilisi kokkutõmbeid, emakahüperaktiivsust, pehmete kudedekahjustust või emaka ruptuuri, lootebradükardiat, loote südame rütmihäireid,loote asfüksiat ja ägedat hüpoksiat ningteatud juhtudel ka loote või ema surma.KOOSTOIMED: Prostaglandiinid võivadtugevdada oksütotsiini uterotoonilisttoimet ja vastupidi. Mõned inhaleeritavadanesteetikumid (nt tsüklopropaan,halotaan) võivad tugevdada hüpotoonilisttoimet ja vähendada selle oksütotsiinileiseloomulikku toimet. Oksütotsiini jaKasvuhormoonidvasokonstriktoorsetesümpatomimeetikumide samaaegnekasutamine võib vasopressoorset toimettugevdada. Kaudaalse blokaadi ajal võiselle järgselt manustatuna võib oksütotsiintugevdada sümpatomimeetilistevasokonstriktoorsete ainetevasopressoorset toimet.Oxytocin-Grindeks, Grindeks, Inj.5RÜ/ml 1ml N5OktreotiidOctreotidumRAVIMITÜÜP: Hüpotaalamusehormoonid (antigonadotropiini vabastavadhormoonid)NÄIDUSTUS: Sandostatin: Akromegaaliasümptomaatiline ravi.Gastroenteropankreaatiliste endokriinsetekasvajate sümptomaatiline ravi.Pankreaseoperatsioonide järgsetetüsistuste profülaktika. Sandostatin LAR:Soole ja pankrease endokriinsete kasvajatesümptomaatiline ravi, mis on allunud ravilenaha alla süstitava oktreotiidiga.Akromegaalia, mis ei ole allunudkirurgilisele ravile, radioteraapiale võidopamiiniretseptorite agonistidele, kuid onallunud ravile naha alla süstitavaoktreotiidiga.ANNUSTAMINE: SANDOSTATINAkromegaalia: Kasutatakse kas lühiajaliselt(enne kirurgilist ravi või kiiritusravi algulviimase toime saavutamiseni) võipikaajaliselt (kui haigus ei ole allunudkirurgilisele või kiiritusravile). Ravialustamiseks manustada süstena0,05...0,1 mg naha alla iga 8 tunni järel.Enamikul haigetest on optimaalseksannuseks 0,1...0,2 mg 3 korda ööp. Max1,5 mg ööp. Kui 3 kuu möödudes pärastravi alustamist ei ole olulist KH sisalduselangust saavutatud ning kliinilistessümptomites ei ole tendentsiparanemisele, tuleb ravi lõpetada. Soole japankrease endokriinsete kasvajate ravi:Alustatakse 0,05 mg 1...2 korda ööp. nahaalla. Sõltuvalt kliinilisest reaktsioonist,kasvaja poolt produtseeritud hormoonidesisaldusest (kartsinoidtuumorite korralmõjust 5-hüdroksüindooläädikhappeeritumisele uriiniga) ning ravimitalutavusest, võib annuseid järk-järgultsuurendada 0,1...0,2 mg-ni 3 korda ööp.Erandjuhtudel võib kasutada suuremaidkiannuseid.Pankreaseoperatsioonide järgsetetüsistuste vältimisek: 0,1 mg 3 korda ööp.s.c. süstena 7 järjestikusel päeval, alatesoperatsioonipäevast vähemalt 1 tund ennelaparotoomia teostamist. SANDOSTATINLAR Sandostatin LARi võib süstida ainultsügavale tuharalihasesse. Ravimi korduval251

Kasvuhormoonidmanustamisel võib süstida kordamöödavasakusse ja paremasse tuharalihasesse.Akromegaalia: Patsientidel, kes on allunudravile naha alla süstitava Sandostatiniga,on soovitatav alustada 20 mg SandostatinLARiga iga 4 nädala järel 3 kuu jooksul.Esimese Sandostatin LAR süste võib tehaviimase naha alla süstitava Sandostatin?imanustamisele järgneval päeval.Edaspidise annuse määramise alusekspeab olema kasvuhormooni (KH) jainsuliinitaolise kasvutegur 1/somatomediinC (IGF 1) sisaldus plasmas ja kliinilisedsümptomid.Patsientidel, kellel 3 kuu jooksul ei olesaavutatud kliiniliste sümptomite jabiokeemiliste näitajate (KH, IGF 1)täielikku kontrolli (KH sisaldus endiselt üle2,5 mcg/l), võib annust suurendada 30mg-ni iga 4 nädala järel. Patsientidel,kellel 3-kuulise ravi tulemusenaSandostatin LAR annusega 20 mg on KHisisaldus pidevalt alla 1 mcg/l, IGF 1sisaldus seerumis on normaliseerunud ningkellel enamus akromegaalia pöörduvaidsümptomeid on kadunud, võib ravi jätkataSandostatin LAR annusega 10 mg iga 4nädala järel. Siiski tuleks selle grupipatsientidel väikese annuse korral hoolikaltjälgida KHi ja IGF 1 sisaldust seerumisning kliinilisi sümptomeid. Patsientidel,kellel kirurgiline ravi, radioteraapia võidopamiiniretseptorite agonistid ei olesobivad või ei ole andnud tulemust, samutivahepealsel perioodil, kui radioteraapia eiole veel täielikult toimet avaldanud, tuleksenne ravi alustamist Sandostatin LARigaeelpool kirjeldatud skeemi järgi tehaoktreotiidi toime ja süsteemse taluvusehindamiseks lühike prooviraviSandostatin?i süstimisega naha alla.Soole ja pankrease endokriinsete kasvajatesümptomaatiline ravi: Patsientidel, kellelnaha alla süstitav Sandostatin on tulemustandnud, on soovitatav alustada 20 mgSandostatin LARiga iga 4 nädala järel. Ravinaha alla süstitava Sandostatin?iga tulebjätkata veel kahe nädala jooksul pärastesimest Sandostatin LARi süsti.Patsientidel, kellele varem ei olemanustatud naha alla süstitavatSandostatini, tuleks enne ravi alustamistSandostatin LARiga oktreotiidi toime jasüsteemse taluvuse määramiseks alustadaravi naha alla süstitava Sandostatinimanustamisega annuses 0,1 mg 3 kordaööp. lühikese perioodi jooksul (umbes 2nädalat).Patsientidel, kellel 3-kuulise SandostatinLAR ravi tulemusena on sümptomid jakasvaja markerid hästi kontrolli all, võibravi jätkata Sandostatin LAR annusega 10mg iga 4 nädala järel. Patsientidel, kellel3-kuulise ravi tulemusena on sümtomidvaid osaliselt kontrolli all, võib Sandostatin252LARi annust suurendada 30 mg-ni iga 4nädala järel. Päevadel, mil SandostatinLAR-ravi ajal gastrointestinaalse japankrease tuumori sümptomidtugevnevad, võib lisaks manustada nahaalla süstitavat Sandostatini annuses, midakasutati enne Sandostatin LAR-ravialustamist. See vajadus võib tekkidapeamiselt ravi kahe esimese kuu jooksul,kui oktreotiidi terapeutilinekontsentratsioon ei ole veel saavutanudvajalikku taset.LASTELE: Kogemused kasutamisest lastelon piiratud.RASEDATELE: Võib kasutada vaidhädavajadusel; imetamise ajal ei tohiravimit kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne abiaine suhtes.RISKID: Et KH-d produtseeriv hüpofüüsikasvaja võib ravi ajal suureneda,põhjustades tõsiseid tüsistusi (ntvaatevälja defektid), siis on oluline kõikidehaigete hoolikas jälgimine. Pikaajaliselkasutamisel võib eeldada 15...30%patsientidest sapikivide teket.Gastroenteropankreaatilisteendokriinkasvajate ravi ajal on esinenudjärsku kasvaja väljumist ravi kontrolli alt jahaigussümptomite kiiret taastekkimist.Insuliinravi vajaval diabeedihaigel võibvähendada insuliinivajadust. Pikaaegseravi korral tuleb jälgida kilpnäärmefunktsiooni (hüpotüreoosi oht). Aeg-ajalton esinenud bradükardiat. Vajaduselmuuta beeta-adrenoblokaatorite,kaltsiumikanalite blokaatorite või vedelikuja elektrolüütide tasakaalu mõjutavateravimite annustamist. Pikaajaliselkasutamisel võib eeldada 15...30%patsientidest sapikivide teket. Tavaliseltesineb sapikive 5?20%-l patsientidest.Seetõttu soovitatakse sapipõieultraheliuuringut enne ravi ja6...12-kuuliste vaheaegadega ravi vältel.Enamasti on tekkinud sapikividasümptomaatilised. Kliiniliste nähtudegakulgev sapikivitõbi tuleb tuleb ravida kaskive sapihapetega lahustades võikirurgiliselt.Oktreotiid võib halvendada toidurasvadeimendumist mõnedel patsientidel.Mõnedel oktreotiidravi saavatelpatsientidel on täheldatud vitamiin B12sisalduse vähenemist ja Schillingi testikõrvalekaldeid normist. Ravi ajal onsoovitatav jälgida vitamiin B12 sisaldustnendel patsientidel, kellel on anamneesisesinenud vitamiin B12 defitsiit.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus,kõhuvalu, kõhupuhitus ja paiknemanustamiskohaga seotud valu või ärritus.KOOSTOIMED: Vähendab tsüklosporiinija aeglustab tsimetidiini imendumistsoolest. Oktreotiidi ja bromokrüptiiniENDOKRINOLOOGIAkooskasutamisel suureneb viimasebiosaadavus. On andmeid, etsomatostatiini analoogid võivad mõjutadatsütokroom P450 ensüümide aktiivsust,seetõttu on CYP3A4 vahenduselmetaboliseeruvate kitsa terapeutilisevahemikuga ravimite (nt karbamasepiin,terfenadiin, digoksiin, varfariin)manustamisel vajalik ettevaatus.Sandostatin, Novartis, Inj. 0,1mg/mlamp 1ml N5Sandostatin LAR, Novartis, Inj. subst.10mg viaal+2 ml lahustit N1; Inj. subst.20mg viaal+2ml lahustit N1SomatropiinSomatropinumRAVIMITÜÜP: Somatotropiin ja selleanaloogidNÄIDUSTUS: Lapsed. Kasvuhormoonipuudulikkusest tingitud kasvupeetus.Turneri sündroomi või krooniliseneerupuudulikkusega seotud kasvupeetus.Kasvuhäire (olemasolev pikkus SDS

ENDOKRINOLOOGIAkasvuhormooniga. Kõigil teistel juhtudeltuleb määrata IGF-I ja teha ükskasvuhormooni stimulatsiooni test.ANNUSTAMINE: Annustamine onindividuaalne ja sõltub kehakaalust ningkehapindalast. Lipoatroofia vältimisekspeab süstekohta regulaarselt vahetama.Kasvuhormooni puudulikkustäiskasvanutel: Patsientide puhul, kelleljätkatakse ravi kasvuhormooniga pärastlapseeas esinenud kasvuhormoonipuudulikkust, on soovitatav algannus ravitaasalustamisel 0,2...0,5 mg ööp.Täiskasvanueas alanud kasvuhormoonipuudulikkuse korral alustatakse raviväikese annusega, 0,15...0,3 mg(0,45...0,9 RÜ) ööp. Seejärelsuurendatakse järk järgult võivähendatakse annust sõltuvalt patsiendiindividuaalsetest vajadustest ja lähtuvaltIGF-I kontsentratsioonist. Ravi eesmärgikspeavad olema insuliinisarnase kasvufaktori(IGF-I) kontsentratsioonide väärtusedvahemikus 2 SDS, arvutatuna vanusegakorrigeeritud keskmisest. Ööpäevanesäilitusannus on 1,0 mg . Üle 60-aastastepatsientide ravi alustatakse annusega0,1...0,2 mg ööp., annust suurendatakseaeglaselt sõltuvalt patsiendiindividuaalsetest vajadustest. Tulekskasutada minimaalset efektiivset annust.Need patsiendid vajavad väga harvasäilitusannuseid, mis ületavad 0,5 mg ööp.LASTELE: Kasvuhormooni puudulikkusesttingitud kasvupeetus: Tavalisekssoovitatavaks annuseks on 0,07...0,10RÜ/kg (0,025...0,035 mg/kg) kehakaalukohta ööp. või siis 2,1...3,0 RÜ/m²(0,7...1,0 mg/m²) kehapinna kohta ööp.Kasutatud on aga isegi veel suuremaidannuseid. Turneri sündroomiga seotudkasvupeetus: Soovitatavaks annuseks on0,14 RÜ/kg (0,045...0,050 mg/kg)kehakaalu kohta ööp. või siis 4,3 RÜ/m²(1,4 mg/m²) kehapinna kohta ööp.Kroonilise neerupuudulikkusega seotudkasvupeetus: Soovitatavaks annuseks on4,3 RÜ/m² (1,4 mg/m²) kehapinna kohtaööp. või siis 0,14 RÜ/kg (0,045...0,050mg/kg) kehakaalu kohta ööp. Kuikasvukiirus on väga aeglane, võib vajalikolla ka suuremate annuste manustamine.Pärast kuus kuud kestnud ravikuuri võibolla vajalik annuste korrigeerimine.Praderi-Willi sündroomist tingitud lapseeakasvuhäirete ravi ning kehaehituseparandamine: soovitatavaks annuseks on0,10 RÜ/kg (0,035 mg/kg) kehakaalukohta ööp. või 3,0 RÜ/m² (1,0 mg/m²)kehapinna kohta ööp. Ööp. annust 2,7 mgei tohiks ületada. Ravi ei tohiks kasutadalastel, kelle kasvamise kiirus on alla 1 cmaastas ja sulgunud epifüüsidega lastel.Kasvuhäire üsasisese kasvupeetusega(SGA) sündinud lühikestel lastel: Tavaliseltsoovitatakse annust 0,035 mg/kgkehakaalu kohta ööp. (1 mg/m² kehapinnakohta ööp.), kuni saavutatakse lõplikkehapikkus. Ravi tuleb lõpetada pärastesimest raviaastat, kui kehapikkusesuurenemise kiiruse SDS on alla +1. Ravituleb lõpetada, kui kasvamise kiirus on 14 a(tüdrukutel) või >16 a (poistel), vastavaltepifüsiaalsete kasvuplaatide sulgumisele.VASTUNÄID.: Ei tohi manustada juhul,kui esineb kasvajaline haigus ning enneravikuuri alustamist tuleb rakendadakasvajavastast ravi. Ei tohi kasutada kasvukiirendamiseks nendel lastel, kellel onepifüüsid juba sulgunud. Ei tohi ravidaägedas kriitilises seisundis haigustegapatsiente, kellel esinevad komplikatsioonidavatud südamel tehtud operatsioonide,abdominaalkirurgia, polütrauma või ägedahingamispuudulikkuse järgselt.RISKID: Haiguse diagnoosimist ningravikuuri peab alustama arst, kellel onvastav kvalifikatsioon ning kogemusedkasvuhormooni defitsiidiga patsientidelediagnoosi panemise ning selle haiguseravimise alal. Säilitusainena kasutatavam-kresooli manustamisel võib väga harvatekkida kõrvaltoimena müosiit. Võibindutseerida insuliiniresistentsust jamõnedel patsientidel hüperglükeemiatning seetõttu tuleb neid patsiente jälgidaglükoosi talumatuse suhtes. Ravi ajal ontäheldatud T4 konversiooni suurenemistT3-ks, mille tulemuseks võib olla T4kontsentratsiooni vähenemine ning T3kontsentratsiooni suureneminevereseerumis. Seetõttu on pärast ravikuurialustamist somatropiiniga soovitatav viialäbi kilpnäärme funktsiooni uuringud ningseejärel annuste täpsustamine.Pahaloomulise haiguse ravi tagajärjelsekundaarselt kujunenud kasvuhormoonidefitsiidi korral on vajalik pööratatähelepanu pahaloomulise haigusetaastekke sümptomitele. Raskete võikorduvate peavalude, nägemishäirete,iivelduse ja/või oksendamise korral onsoovitatav teha silmapõhjade uuring, etavastada papilli turset. Praderi-Willisündroomiga patsientide ravimiselkasvuhormooniga peab alati kaasnemapiiratud kalorsusega dieet. Kasvuhormoonikasutamisel on teatatud surmajuhtumitestPraderi-Willi sündroomiga lastel, kellel onesinenud üks või enam järgmistestriskifaktoritest: ülemäärane rasvumine,hingamispuudulikkus või uneapnoeanamneesis, kindlaks tegemataetioloogiaga hingamisteede infektsioon.Üheks võimalikuks riskifaktoriks võib ollaka meessugu. Hingamisteede infektsioonidtuleb diagnoosida võimalikult varakult janende puhul tuleb rakendada agressiivsetKasvuhormoonidravitaktikat. Kasvuhäirete raviks krooniliseneerupuudulikkuse korral tohib kasutadajuhul, kui neerufunktsioon on alla 50%normaalsest funktsioonist. Kõigilpatsientidel, kellel tekivad teistsugused võisarnased ägedad kriitilised haigused, tulebravi jätkamisest saadavat kasu hinnatasellega seotud võimalike ohtude suhtes.KÕRVALTOIMED: Perifeersed tursed,liigesjäikus, artralgia, müalgia japaresteesiad, antikehade teke, mööduvadpaiksed nahareaktsioonid lastel.KOOSTOIMED: Somatropiinimanustamine võib suurendada tsütokroomP450 3A4 kaudu metaboliseeruvate ainetekliirensit (nt suguhormoonid,kortikosteroidid, krambivastased ravimidning tsüklosporiin). Selle nähtuse kliinilinetähendus on teadmata.Genotropin, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. pulber ja lahusti. 16RÜ(5,3mg) amp N1; Inj. pulber ja lahusti36TÜ (12mg) N1Saizen, Serono, Inj. subst. 24TÜ viaal + 1ml lahustiga täidetud viaalid N1, 5TerlipressiinTerlipressinumRAVIMITÜÜP: Hüpofüüsi tagasagarahormoonidNÄIDUSTUS: Söögitoru veenilaienditeverejooks.ANNUSTAMINE: Algannus on 2 mg i.v.iga 4 tunni järel. Ravi jätkatakse kuniverejooksu kontrolli alla saamiseni 24tunni jooksul või max kuni 48 tunnijooksul. Patsientidele kehakaaluga alla 50kg või kõrvaltoimete tekkimisel võib pärastalgannust järgmisi annuseid kohandada,manustades 1 mg veeni iga 4 tunni järel.EAKATELE: Vähese kogemuse tõttukasutada ettevaatusega.LASTELE: Vähese kogemuse tõttukasutada ettevaatusega.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Vastunäidustatud raseduse ja septiliseshoki korral.RISKID: Ravi ajal tuleb hoolikalt jälgidavererõhku, südamerütmi ja vedeliketasakaalu. Paikse nekroosi vältimisekssüstekohal tuleb süste teha täpselt veeni.Hüpertensiooni ja teadaolevasüdamehaigustega patsientidele tulebpöörata erilist tähelepanu. Vähestekogemuste tõttu tuleb lastel ja eakatelkasutada ravimit ettevaatusega. Nendepatsientide gruppide jaoks ei ole andmeidspetsiaalseteks annustamissoovitusteks.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõrgenenudvererõhk, vasokonstriktoorne toime (ntkahvatus, tsüanoos ja perifeerne253

Kilpnäärme hormoonidENDOKRINOLOOGIAisheemia), kõhuvalu, iiveldus, diarröa.KOOSTOIMED: Mitteselektiivsetebeetaadrenoblokaatorite toime venaporta'sse terlipressiini toimel suureneb.Samaaegne ravi bradükardiat tekitavateravimitega (nt propofool, sufentaniil) võibpõhjustada pulsisageduse ja minutimahulangust. Neid toimeid võib kirjeldada kuisüdametegevuse refleksogeensetpärssimist üle n. vaguse vastusekskõrgenenud vererõhule.Glypressin, MediNet, Inj. subst. 1 mgviaal + lahusti ampullis N5TsetroreliksCetrorelixRAVIMITÜÜP: Hüpotaalamusehormoonid (antigonadotropiini vabastavadhormoonid)NÄIDUSTUS: Enneaegse ovulatsiooniärahoidmine patsientidel, kellel viiakse läbimunasarjade kontrollitud stimulatsiooni,millele järgneb munaraku võtmine jakunstliku viljastamise protseduur.ANNUSTAMINE: Ette nähtudnahaaluseks süstimiseks kõhuseinaalaossa. Esimene manustamine peabtoimuma arsti juhendamisel ja olukorras,kus võimalike pseudoallergilistereaktsioonide raviks vajalikud vahendid onkoheselt kättesaadavad. Edaspidi võibpatsient ravimit endale ise süstida, kuideelnevalt tuleb patsienti teavitadaülitundlikkusreaktsioonile viitavatestsümptomitest ja nähtudest,ülitundlikkusreaktsiooni tagajärgedest ningkohesest vajadusest meditsiinilise abijärele ülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel.0,25 mg manustatakse 1 kord ööp.24-tunniste intervallidega. Pärast esimestmanustamist on arstil soovitatav patsientijälgida vähemalt 30 min. jooksulallergiliste ja pseudoallergilistereaktsioonide välistamiseks. Sellistereaktsioonide ravimiseks vajalikudvahendid peavad olema koheseltkättesaadavad. Manustamine hommikul:Ravi peab algama 5. või 6. munasarjadestimulatsiooni päeval, s.o ligikaudu96...120 tundi pärast munasarjadestimulatsiooni algust uro- võirekombinantse gonadotropiiniga. Ravijätkub kogu gonadotropiin-ravi kestel, k.aovulatsiooni indutseerimise päeval.Manustamine õhtul: Ravi peab algama 5.munasarjade stimulatsiooni päeval, s.oligikaudu 96...108 tundi pärastmunasarjade stimulatsiooni algust uro- võirekombinantse gonadotropiiniga. Ravijätkub kogu gonadotropiin-ravi kestel kuniõhtuni enne ovulatsiooni indutseerimisepäeva.RASEDATELE: Vastunäidustatud.254VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või GnRHmistahes strukturaalse analoogi,eksogeensete peptiidhormoonide võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Rasedus ja imetamine. Menopausijärgneiga. Mõõduka või raske neeru- jamaksakahjustusega patsiendid.RISKID: Ägeda allergilise seisundinähtude ja sümptomitega patsiente ningteadaolevalt allergilise soodumusegapatsiente tuleb jälgida eriti hoolikalt. Raskeallergilise seisundiga naistele ei soovitatamanustada. Munasarjade stimulatsioonikäigus või selle järgselt võib tekkidamunasarjade hüperstimulatsioonisündroom. Sellist sündroomi tuleb lugedagonadotropiinidega teostatavastimulatsiooniprotseduuri nn sisemiseksriskiks. Munasarjade hüperstimulatsioonisündroomi ravi on sümptomaatiline, ntpuhkus, ravi i.v. elektrolüütide/kolloididening hepariiniga. Luteaalfaasi toetust tulebläbi viia vastava keskuse praktikatavadekohaselt. Manustamise kohta munasarjadestimulatsiooni korduvate protseduuridekäigus on praeguseks kogemusiebapiisavalt. Seetõttu tohib korduvalt eritsüklite vältel kasutada ainult pärasthoolikat ohtude ja kasu vahekorrahindamist.KÕRVALTOIMED: Tekkida võib kergekuni mõõdukas munasarjadehüperstimulatsioonisündroom (WHO I võiII raskusaste), mis onstimulatsiooniprotseduuri nn sisemine risk.On teatatud paiksetest reaktsioonidestsüstekohal (nt punetus, turse ja sügelus).KOOSTOIMED: In vitro uuringud onnäidanud, et selliste ravimitega, mismetaboliseeruvad tsütokroom P450 kaudu,glükuroniseeritakse või konjugeeritaksemingil muul viisil, on koostoimeteesinemine ebatõenäoline. Koostoimeidteiste sagedamini kasutatavate ravimitegavõib siiski tekkida, sealhulgas ravimitega,mis võivad tundlikel isikutel indutseeridahistamiini vabanemist.Cetrotide, Serono, Inj. subst. 0,25mgviaal N1+1 ml lahustiga täidetud süstal N1KilpnäärmehormoonidLevotüroksiinLevothyroxinumRAVIMITÜÜP: Kilpnäärmest valmistatudhormoonidNÄIDUSTUS: Erineva etioloogiagahüpotüreoosi asendusravi. Eutüreoidsestruuma retsidiivi profülaktikaoperatsioonijärgselt. Healoomulineeutüreoidne struuma. Hüpertüreoosi ravilisaks türeostaatilisele ravile, kui onsaavutatud kilpnäärme eutüreoidnefunktsioon. Kilpnäärmevähi supressioon- jaasendusravi, eriti pärast türeoidektoomiat.Kilpnäärme supressioontest.ANNUSTAMINE: Eutüreoidse struumaraviks ning struuma taastekkeprofülaktikaks pärast selle resektsioonikasutatakse 75...200 mcg ööp.Hüpotüreoidismi asendusravi: algannusena25.....50 mcg (annust suurendatakse25.....50 mcg võrra 2...4 näd. intervallijärel, säilitusannusena 100...200 mcg ööp.Hüpertüreoosi türeostaatilise raviadjuvantraviks: 50...100 mcg/päevas.Kilpnäärme pahaloomulise kasvajajärgselt: 150...300 mcg ööp. Kilpnäärmesupressioonistsintigraafiaks: 14 päevajooksul manustatakse 200 mcg ööp. ennestsintigraafiat.LASTELE: Hüpotüreoosi asendusravi:algannusena 12,5...50 mcg ööp.,säilitusannusena 100...150 mcg/m²kehapinna kohta. Pikaajalisel ravilkasutatav annus sõltub lisaks teistelenäitajatele ka lapse vanusest jakehakaalust.RASEDATELE: Ravikilpnäärmehormoonidega peab eritiraseduse ja rinnaga toitmise perioodiltoimuma järjekindlalt. Vastunäidustatud onlevotüroksiini kasutamine täiendavaravimina hüpertüreoidismi ravi ajaltüreostaatilise preparaatidega, kunaerinevalt levotüroksiinist läbivadtüreostaatilised preparaadidplatsentaarbarjääri toimivates annustesning kaasuva ravi korral on tingimatavajalikud türeostaatiliste preparaatidesuuremad annused. See aga võibpõhjustada lootel hüpotüreoidismi.Seetõttu on raseduse ajal esinevahüpertüreoidismi korral lubatav vaidmonoteraapia türeostaatilise toimegapreparaadi väikeste annustega.Supressioontesti ei peaks raseduse ajaltegema.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadimõne koostisosa suhtes, igasugusegeneesiga ravimata hüpertüreoidism,samaaegne levotüroksiini ningtüreostaatilise ravimi kasutamine onvastunäidustatud raseduse ajal, ravimataadenokortikaalne puudulikkus, ravimatahüpofüsiaalne puudulikkus, ägemüokardiinfarkt, äge müokardiit, ägepankardiit.RISKID: Enne ravi alustamist kilpnäärmehormoonidepreparaatidega tulebvälistada või välja ravida järgmisedhaigused: koronaarpuudulikkus;stenokardia; ateroskleroos; hüpertensioon;hüpofüsaarne- või neerupealistekoore

DIABEETpuudulikkus; kilpnäärme autonoomia.Sekundaarse hüpotüreoidismi korral tulebesmalt kindlaks teha, kas samaaegseltesineb ka neerupealiste koore puudulikkus.Selle esinemisel tuleb esmalt alustada raviglükokortikosteroididega (hüdrokortisoon).Kui kahtlustatakse kilpnäärmeautonoomiat, peab enne ravi alustamistolema teostatud TRH test või supressioonistsintigramm. Kasutamine hüpotüreoosigapostmenopausis naistel tuleb suurenenudosteoporoosi tekkeriski tõttu jälgidasagedamini kilpnäärme funktsiooni,vältimaks suprafüsioloogiliste levotüroksiinikontsentratsioonide teket.KÕRVALTOIMED: Tahhükardia,südamekloppimine, rütmihäired,stenokardiataolised valud, treemor,rahutus, unetus, liigne higieritus,kuumatunne, palavik, kehakaaluvähenemine, oksendamine, kõhulahtisus,peavalu, lihasnõrkus ja krambid,menstruatsioonitsükli häired.KOOSTOIMED: Kolestüramiin jakolestipool takistavad levotüroksiiniimendumist ning neid tuleb seetõttumanustada vähemalt 4...5 tundi pärastlevotüroksiini manustamist. Levotüroksiiniimendumine võib vähendada kasamaaegne alumiiniumi sisaldavateantatsiidide, samuti kaltsiumkarbonaati võirauasoolasid sisaldavate preparaatidekasutamine. T4 konversiooni T3-ksinhibeerivad propüültiouratsiil,glükokortikoidid, beetablokaatorid ja joodisisaldavad kontrastained. Tulenevaltjoodisisaldusest võib samaaegneamiodarooni kasutamine esile kutsuda niihüper- kui hüpotüreoosi. Seetõttu tuleberiti ettevaatlik olla sõlmelise struumakorral, mil autonoomia ei pruugi ollatuvastatud. Fenütoiini kiire manustamineveeni võib viia vaba levotüroksiini jaliotüroniini suurenenudplasmakontsentratsioonide tekkele ningerandjuhtudel ka soodustada arütmiateteket. Sertaliin ja klorokviin/proguaniilvähendavad levotüroksiini toimet ningsuurendavad seerumi TSH taset.Levotüroksiini maksakliirensit võivadsuurendada barbituraadid ja teisedmaksaensüüme indutseerivateomadustega ravimid. Östrogeenesisaldavate kontratseptiivide ningpostmenopausi asendusteraapia ajal võibsuureneda levotüroksiini vajadus.Levotüroksiini imendumist soolest võivadvähendada sojatooted. Levotüroksiin võibvähendada diabeediravimitehüpoglükeemilist toimet. Seetõttu tulebregulaarselt kontrollidaveresuhkrusisaldust diabeetikutel, eriti agaravi alguses, ja korrigeeridahüpoglükeemiliste ravimite annust. Etlevotüroksiin konkureerib kumariiniderivaatidega plasmavalkudesidumiskohtadel, siis võib levotüroksiinraviajal suureneda kumariinderivaatideantikoagulantne toime.L-thyroxin Berlin-Chemie,Berlin-Chemie,Tabl. 50mcg N100; Tabl. 100mcg N100PropüültiouratsiilPropylthiouracilumRAVIMITÜÜP: Kilpnäärmest valmistatudhormoonidNÄIDUSTUS: Türeotoksikoosi ravi.ANNUSTAMINE: Algannus on 50...100mg 3 korda päevas. Säilitusannus on50...150 mg 1 kord päevas.LASTELE: Juveniilne hüpertüreoidism:6...10-a: algannus 50...150 mg päevas.Üle 10-a: algannus 150...300 mg (või 150mg/m²) päevas.RASEDATELE: Kasutada vaid äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ei tohi kasutada (v.aoperatsioonieelselt) retrostenaalsestruuma korral, välja arvatud teatudjuhtudel, kui on tegemist arvukateväikeste adenoomidega. Ülitundlikkus TAsuhtes.RISKID: Esineb oht luuüdi kahjustusetekkeks (vt. kõrvaltoimed), kuid seda eiole võimalik isegi regulaarselt määratudleukotsüütide arvu näitajate korral ettenäha. Seepärast tuleb patsientideleselgitada vajadust pöörduda palaviku võikurguvalu korral arsti poole, et lastamäärata leukotsüütide arvu.Neerukahjustuse korral tuleb annustvähendada.Võib põhjustada hüpotrombinaeemiat javeritsust, sellepärast tuleb kontrollida ravikäigus protrombiini aega, eriti ennekirurgilisi sekkumisi. Ravi tuleb katkestada,kui ilmnevad kliiniliselt olulisedebanormaalsed maksafunktsiooni näitajad.Pikaajaline ja/või suurtes annustes ravivõib põhjustada hüpotüreoidismi,regulaarselt tuleb kontrollida kilpnäärmefunktsiooni.KÕRVALTOIMED: Palavik, leukopeenia,lööve, sügelemine, liigesvalu.KOOSTOIMED: Kilpnäärme vastuspropüültiouratsiili kasutamisele võibparaneda samaaegse suures annuses joodikasutamisega. Ravimist tingitud muutusedkilpnäärme seisundis võivad nõudateofülliini ja digitaalise annustamisemuutmist. Digitaalise ja teofülliini annusttuleb vähendada, kui kilpnäärmefunktsioon normaliseerub.Tiotil, Abigo Medical, Tabl. 50 mg N100InsuliinidInsuliinidAspartinsuliinInsulin aspartRAVIMITÜÜP: Insuliinid ja nendeanaloogid, keskmise toimeajaga analoogkombineeritud kiiretoimelisegaNÄIDUSTUS: Suhkurtõbi.ANNUSTAMINE: Toime saabub kiireminikui bifaasilistel humaaninsuliinidel ningseda tuleb tavaliselt manustada vahetultenne sööki. Vajadusel võib manustadavarsti pärast sööki. Manustatakse nahaalla reide või kõhupiirkonda. Soovi korralvõib süstida ka tuhara- või deltalihasepiirkonda. Süstekohti tuleb vahetada kasama kehapiirkonna ulatuses. Nagukõikidel insuliinidel, on toime kestuserinev, sõltudes annusest, süstimiskohast,vereringest, temperatuurist ning füüsiliseaktiivsuse ulatusest. Erinevatesüstimiskohtade mõju imendumisele ei oleuuritud. Ei tohi mingil juhul manustadaintravenoosselt.Neeru- või maksakahjustus võib patsiendiinsuliinivajadust vähendada. Võibkasutada lastel ja noorukitel alates 10.eluaastast, kui eelistatakse seguinsuliini.6...9-aastaste laste ravi kohta on kliinilisedandmed piiratud. Kliinilised uuringud alla6-aastate laste ravi kohta puuduvad.Soovitus annustamiseks: Annustamine onindividuaalne ja määratakse vastavaltpatsiendi vajadustele. II tüüpi diabeedigapatsientidele võib NovoMix 30 manustadakas monoteraapiana või kombinatsioonissuukaudsete diabeediravimitega, millekasutamine koos insuliiniga on heakskiidetud, kui need suukaudseddiabeediravimid üksi ei taga vereglükoosisisalduse piisavat kontrolli. II tüüpidiabeediga patsientide soovituslik NovoMix30 algannus on 6 Ü hommikusöögi ja 6 Üõhtusöögi ajal. 26 NovoMix 30manustamist võib alustada ka kord päevas12 ühikuga õhtusöögi ajal. Kui NovoMix 30kasutatakse üks kord päevas, on üldiseltsoovitatav pärast 30-ühikulise annusesaavutamist minna üle kahelemanustamiskorrale päevas, jagadesannuse kaheks võrdseks osaks -hommikuseks ja õhtuseks annuseks. Kuikaks NovoMix 30 süsti päevas põhjustavadkorduvaid päevaseidhüpoglükeemiaepisoode, võib hommikuseannuse jagada kaheks osaks -hommikuseks ja lõunaseks annuseks (kolmmanustamiskorda päevas). Annusekorrigeerimiseks on soovitatav kasutadajärgnevat tiitrimise juhendit: Kuisöögieelne veresuhkru tase on alla 4,4mmol/l ( < 80 mg/dl), siis tuleb annust255

Insuliinidvähendada 2 Ü. Kui söögieelne veresuhkrutase on 4,4...6,1 mmol/l (80...110 mg/dl),siis annust korrigeeritakse 0 Ü. Kuisöögieelne veresuhkru tase on 6,2...7,8mmol/l (111...140 mg/dl), siis annustkorrigeeritakse + 2 Ü. Kui söögieelneveresuhkru tase on 7,9...10 mmol/l(141...180 mg/dl), siis annustkorrigeeritakse + 4 Ü. Kui söögieelneveresuhkru tase on rohkem kui 10 mmol/l(> 180 mg/dl), siis annust korrigeeritakse+ 6 Ü. Kasutama peaks eelneva kolmepäeva madalamaid söögieelseid tasemeid.Annust ei tohiks suurendada, kui nendepäevade jooksul esines hüpoglükeemiat.Annust võib korrigeerida kord nädalas,kuni eesmärgiks seatud HbA1c onsaavutatud. Söögieelseid veresuhkruväärtusi tuleks kasutada eelneva annusepiisavuse hindamiseks. NovoMix 30 japioglitasooni kombinatsiooni võiks kaaludaalles pärast kliinilise hinnangu andmistvedelikust tingitud kõrvaltoimete nähtudevõi sümptomite tekke riskile patsiendil.NovoMix 30 ravi alustamisel tulebettevaatlikult tiitrides leida vähimglükeemilist kontrolli tagav annus. I tüüpidiabeediga patsientide individuaalneinsuliinivajadus on tavaliselt 0,5...1,0Ü/kgkohta päevas. NovoMix 30 võib täielikultvõi osaliselt katta selle vajaduse.Ööpäevane insuliinivajadus võib ollasuurem insuliiniresistentsuse (ntrasvumisest tingituna) ja väiksemresiduaalse endogeenseinsuliinisekretsiooni korral. Patsiendiüleviimisel bifaasiliselt iniminsuliiniltinsuliinile NovoMix 30 alustage samaannuse ja raviskeemiga, seejärel tiitrigeindividuaalsetest vajadustest lähtudes (vttiitrimisjuhised eespool). NovoMix 30 võibkasutada eakatel patsientidel, kuidNovoMix 30 ja suukaudsetediabeediravimite kombinatsioonikasutamise kogemus vanematel kui75-aastastel patsientidel on piiratud.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kliiniline kogemuskasutamisest raseduse ajal on piiratud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes,hüpoglükeemia.RISKID: Ebaadekvaatsed annused võiravi katkestamine, eriti insuliinsõltuvadiabeedi puhul, võib põhjustadahüperglükeemiat ja ketoatsidoosi. Needseisundid võivad lõppeda surmaga.Söögikorra ärajätmine või planeerimataraske füüsiline koormus võivad põhjustadahüpoglükeemiat. Võrreldes bifaasilisehumaaninsuliiniga võib glükoositasetlangetav toime olla ilmekam kuni 6 tundipärast süstimist. Indiviiditi võib tekkidavajadus seda kompenseeridainsuliiniannuse täpsustamise ja/või256söömise abil. Patsientidel, kelleveresuhkrutaseme kontroll on märgatavaltparanenud, näiteks intensiivse insuliinravitulemusena, võivad harjumuspärasedhüpoglükeemia hoiatavad sümptomidmuutuda ning neid tuleb sellest teavitada.Veresuhkrutaseme madalaimal piirilhoidmine võib suurendadahüpoglükeemiajuhtude võimalikkust,seetõttu tuleks olla eriti tähelepanelikannuse suurendamisel. Peab manustamaotseses vastavuses söögikordadega.Seetõttu tuleb kaaluda kiire toimealgusevajalikkust juhul, kui kaasnev haigus võikasutatav ravim võib söögi imendumistpidurdada. Kaasnev haigus, eritiinfektsioon, suurendab tavaliselt patsiendiinsuliinivajadust. Patsiendi üleviimineteisele insuliinitüübile võib kaasa tuuahüpoglükeemia varajaste hoiatavatesümptomite muutumise või nõrgenemise,võrreldes eelmise insuliiniga kogetuga.Patsiendi üleviimine uuele insuliinitüübilevõi -liigile peab kulgema rangemeditsiinilise järelevalve all. Muutusedravimi kontsentratsioonis, margis (tootjas),tüübis, liigis (loomne insuliin,humaaninsuliin või insuliini analoog) ja/võitootmistehnoloogias (rekombinantne DNAversus loomne insuliin) võivad tingidaannuse muutmise. Kasutamine võibpatsiendile kaasa tuua harjumuspäraseinsuliiniannuse muutmise. Annust võibvajadusel muuta esimesel manustamiselvõi esimeste nädalate-kuude jooksul.Annustamine võib vajada täpsustamist, kuipatsiendi füüsiline aktiivsus suureneb võidieet muutub. Füüsiline tegevus vahetultpärast sööki võib suurendadahüpoglükeemia riski. Insuliinisuspensioone ei tohi kasutada insuliiniinfusioonipumpades.Nagu iga insuliinravi puhul, võivad tekkidasüstekoha reaktsioonid ? valu, sügelus,lööve, paistetus ja põletik. Süstekohapidev vahetamine ka sama piirkonnaulatuses võib aidata neid reaktsioonevähendada või vältida. Reaktsioonidkaovad tavaliselt väheste päevade võinädalate jooksul. Harvadel juhtudelnõuavad süstekoha reaktsioonid ravilõpetamist.Turustamisjärgselt on teatatudpioglitasooni ja insuliini kombinatsioonikasuamisel tekkinud südamepuudulikkusejuhtudest, eriti südamepuudulikkuseriskifaktoritega patsientidel. Neidkombinatsioone kasutavaid patsiente tulebjälgida südamepuudulikkuse, kaalutõusu jatursenähtude suhtes. Insuliinitundlikkusesuurenemise tagajärjel võib pioglitasoonija insuliini kaksikravi saavatel patsientidelolla oht annusest sõltuva hüpoglükeemiatekkeks. Insuliiniannuse vähendamine võibolla vajalik.DIABEETKÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,paiksed ülitundlikkusnähud, süstekohalipodüsdroofia.KOOSTOIMED: Insuliinivajadust võivadvähendada järgmised ained: suukaudseddiabeediravimid (OAD), oktreotiid,monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid,mitteselektiivsed beeta-adrenoblokaatorid,angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE)inhibiitorid, salitsülaadid, alkohol,anaboolsed steroidid ja sulfoonamiidid.Insuliinivajadust võivad suurendadajärgmised ained: suukaudsedkontratseptiivid, tiasiidid, glükokortikoidid,kilpnäärmehormoonid,sümpatomimeetikumid ja danasool.Beeta-adrenoblokaatorid võivadähmastada hüpoglükeemia tunnuseid.Alkohol võib intensiivistada ja pikendadainsuliini hüpoglükeemilist toimet.NovoMix, Novo Nordisk, Inj. susp.100/TÜml eeltäidetud süstevahend 3ml N5AspartinsuliinInsulin aspartRAVIMITÜÜP: Lühikese toimeajagainsuliinid ja nende analoogidNÄIDUSTUS: Suhkurtõve ravitäiskasvanutel ning 2...17-aastastel lastelja noorukitel.ANNUSTAMINE: NovoRapid on kiiretoimeajaga analooginsuliin.Annustamine: annustamine onindividuaalne ja määratakse vastavaltpatsiendi vajadustele. Tavaliselt peaksseda kasutama kombineeritult keskmisevõi pika toimeajaga insuliiniga, midamanustatakse vähemalt üks kord päevas.Optimaalse glükeemilise kontrollisaavutamiseks, on soovitav jälgidaglükoositaset ja kohandada insuliiniannust.Täiskasvanute ja laste individuaalneinsuliinivajadus on tavaliselt 0,5...1,0 Ü/kgpäevas. Basaal-boolus raviskeemi puhulvõib 50...70% insuliinivajadusest ollakaetud NovoRapid?iga, ülejäänu keskmisevõi pika toimeajaga insuliiniga. Annusekohandamine võib olla vajalik, kuipatsiendid suurendavad oma füüsilistaktiivsust või muudavad oma tavalistdieeti, või kaasneva haiguse ajal. Nagukõigi insuliinitoodete puhul, tuleb eakate janeeru- või maksakahjustusega patsientideglükoosimonitooringut intensiivistada jaaspartinsuliini annust kohandadaindividuaalselt.Üleminek teistelt insuliinidelt: NovoRapidilon kiirem toime algus ja lühem toimeaegkui lahustuval humaaninsuliinil. Süstimiselkõhu piirkonda naha alla algab toime10...20 minutit pärast süsti. Toime onmax. 1...3 tundi pärast süstimist. Toime

DIABEETkestus on 3...5 tundi. Kuna toimealgus onkiirem, tuleks üldjuhul süstida enne sööki.Vajadusel võib NovoRapidi süstidavahetult pärast sööki. Süstekohastsõltumata on toime algus kiirem kuilahustuvatel humaaninsuliinidel.Üleminekul teistelt insuliinidelt võib ollavajalik NovoRapidi annuse jabasaalinsuliini annuse kohandamine.Manustamine FlexPeniga: NovoRapidFlexPen on pensüstel, mis on ette nähtudkasutamiseks koos nõeltega NovoFine võiNovoTwist. Annust saab valida 1-ühikulisetäpsusega vahemikus 1?60 ühikut.NovoRapid FlexPen on värvigamärgistatud, ja sellega on kaasas pakendiinfoleht üksikasjalike kasutusjuhistega,mida tuleb järgida. NovoRapidi süstitaksenaha alla kõhu piirkonda, reide, õlavarde,deltalihase või tuhara piirkonda. Süstekohtituleb sama kehapiirkonna ulatusesvahetada. Nagu kõigi insuliinide puhul,tagab kõhu piirkonda süstimine võrreldesmuude süstekohtadega kiiremaimendumise. Toime kestus sõltub, nagukõikide insuliinide puhul, annusest,süstekohast, vereringest, kehatemperatuurist ja kehalisest koormusest.Pidev subkutaanne insuliiniinfusioon(CSII): NovoRapidi võib kasutada pidevakss.c. insuliiniinfusiooniks (CSII) sellekssobivates pumbasüsteemides. Sel juhul onmanustamiskohaks kõhupiirkond.Infusioonikohti tuleb vahetada. Insuliiniinfusioonipumba kasutamisel ei tohiNovoRapidi segada teiste insuliinidega.Patsiente, kes kasutavad pidevatsubkutaanset insuliiniinfusiooni, tulebigakülgselt nõustada pumbasüsteemi ningõige mahuti ja kateetri kasutamisel.nfusioonikomplekti (kateetrit ja kanüüli)tuleb vahetada vastavalt komplektigakaasas olevale tooteinformatsioonile.Patsientidel, kes kasutavad NovoRapidipidevaks insuliiniinfusiooniks, peabalternatiivne insuliin käepärast olema.Seda juhuks, kui pumbasüsteemis peakstekkima tõrge. Intravenoosnemanustamine: vajadusel võibmeditsiinitöötaja manustada NovoRapidiveeni.Intravenoosseks manustamisekskasutatavad infusioonisüsteemid, missisaldavad NovoRapidi 100 Ü/mlkontsentratsioonis 0,05...1,0 Ü/mlaspartinsuliini infusioonilahuses koostisega0,9% naatriumkloriidi, 5% dekstroosi või10% dekstroosi koos 40 mmol/lkaaliumkloriidiga ja kus kasutataksepolüpropüleenist infusioonikotte, ontoatemperatuuril stabiilsed 24 tunnijooksul.Vaatamata stabiilsusele võib mõninganeinsuliinikogus adsorbeeruda infusioonikotimaterjalile. Insuliiniinfusiooni ajal on vajajälgida vere glükoosisisaldust.LASTELE: Kliinilised uuringud alla 2-a.ravi kohta puuduvad. NovoRapidi peabselles vanusegrupis kasutama hoolikameditsiinilise järelevalve all. Lastel võiblahustuva humaaninsuliini asemelNovoRapidi kasutada, kui vajalik on toimekiire algus. Näiteks söögiga seotud süstitäpsemaks ajastamiseks. Vt. katäiskasvanud.RASEDATELE: Võib kasutada raseduseajal. Soovitatav on raseda diabeedihaige (Itüüpi diabeet, II tüüpi diabeet võigestatsioondiabeet) intensiivne vereglükoosisisalduse kontrollimine ja jälgiminekogu rasedusperioodi jooksul, ka raseduseplaneerimise ajal. Tavaliselt vähenebinsuliini vajadus I trimestri jooksul jasuureneb II ja III trimestril. Pärastsünnitust saavutab insuliini vajadus kiirestiraseduseelse taseme. Imetamisperioodilpiirangud raviks puuduvad. Imetava emainsuliinravi ei ohusta lapse tervist. Siiskivõib olla vaja korrigeerida annust.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes. Hüpoglükeemia.RISKID: Ebaadekvaatsete annustekasutamine või ravi katkestamine, eritiinsuliinsõltuva diabeedi puhul, võibpõhjustada hüperglükeemiat jaketoatsidoosi. Need seisundid võivadlõppeda surmaga. Patsientidel, kelleveresuhkru taseme kontroll on märgatavaltparanenud, näiteks intensiivse insuliinravitulemusena, võivad harjumuspärasedhüpoglükeemia hoiatavad sümptomidmuutuda ning neid tuleb sellest teavitada.Kui kiiretoimeliste insuliinianaloogidefarmakodünaamika tulemusel tekib pärastsüstimist hüpoglükeemia, siis võib seeilmneda kiiremini kui lahustuvahumaaninsuliini puhul. Manustada otsesesvastavuses söögikordadega. Seetõttu tulebkaaluda kiire toimealguse vajalikkust juhul,kui kaasnev haigus või kasutatav ravimvõib söögi imendumist pidurdada. Kaasnevhaigus, eriti infektsioon, suurendabtavaliselt patsiendi insuliini vajadust. Kuipatsient viiakse ühelt insuliini tüübilt ülemõnele teisele, võivad hüpoglükeemiaesmased hoiatavad sümptomid väljendudanõrgemini või varasemast erinevalt.Patsiendi üleviimine uuele insuliini tüübilevõi liigile peab kulgema rangemeditsiinilise järelevalve all. Muutusedravimi kontsentratsioonis, margis, tüübis,liigis (loomne insuliin, humaaninsuliin,humaaninsuliini analoog) ja/võitootmistehnoloogias võivad tingida doosimuutuse. Võrreldes tavalise insuliiniga võibkasutamine kaasa tuua suurema süstidearvu päevas või annuse muutmise.Muudatuste vajadus selgub esimeseannuse manustamisel või esimestenädalate-kuude jooksul. SöögikordadeInsuliinidvahelejätmine või ette planeerimata raskefüüsiline koormus võivad soodustadahüpoglükeemiat. Annustamine võib vajadatäpsustamist, kui patsiendi füüsilineaktiivsus suureneb või dieet muutub.Füüsiline tegevus vahetult pärast söökivõib suurendada hüpoglükeemia riski.Sisaldab metakresooli, mis võib harvapõhjustada allergilisi reaktsioone. Nagu igainsuliinravi puhul, võivad tekkidasüstekoha reaktsioonid - valu, sügelus,lööve, paistetus ja põletik. Süstekohapidev vahetamine ka sama piirkonnaulatuses võib aidata neid reaktsioonevähendada või vältida. Reaktsioonidkaovad tavaliselt väheste päevade võinädalate jooksul. Harvadel juhtudelnõuavad süstekoha reaktsioonid ravilõpetamist.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia.KOOSTOIMED: Patsiendi insuliinivajadustvõivad vähendada järgmised ained:suukaudsed hüpoglükeemilise toimegaravimid, oktreotiid, MAO inhibiitorid,mitteselektiivsed beetaadrenoblokaatorid,AKE inhibiitorid, salitsülaadid, alkohol,anaboolsed steroidid ja sulfoonamiidid.Patsiendi insuliinivajadust võivadsuurendada järgmised ained: suukaudsedrasestumisvastased ravimid, tiasiidid,glükokortikoidid, kilpnäärmehormoonid,sümpatomimeetikumid ja danasool.Beetaadrenoblokaatorid võivadhüpoglükeemia tunnuseid nõrgendada.Alkohol võib intensiivistada ja pikendadainsuliini hüpoglükeemilist toimet.NovoRapid, Novo Nordisk, Inj. sol.flexpen 100IU/ml 3ml N5; Inj. sol. penfill100TÜ/ml 3ml N5DetemirinsuliinInsulinum detemirumRAVIMITÜÜP: Insuliinid ja nendeanaloogid, pika toimeajagaNÄIDUSTUS: Suhkurtõve ravitäiskasvanutel ning 6?17-aastastel lastel janoorukitel.ANNUSTAMINE: Tegemist on pikatoimeajaga analooginsuliin, midakasutatakse basaalinsuliinina.Kombineeritult suukaudsetediabeediravimitega soovitatakse kasutada1 kord päevas, algannuses 10 Ü või0,1...0,2 Ü/kg. Süstida võib igal ajal päevajooksul, kuid iga päev samal kellaajal.Annus tuleb kindlaks määrataindividuaalselt.Uuringute tulemusena soovitatakseannuse korrigeerimiseks järgnevatjuhendit:1.)Keskmine hommikusöögieelneisemõõdetud plasmaglükoos: > 10,0mmol/l (180 mg/dl), annuse257

Insuliinidkorrigeerimine + 8 Ü. 2.) Keskminehommikusöögieelne isemõõdetudplasmaglükoos: 9,1...10,0 mmol/l(163...180 mg/dl), annuse korrigeerimine+ 6 Ü. 3.) Keskmine hommikusöögieelneisemõõdetud plasmaglükoos: 8,1...9,0mmol/l (145...162 mg/dl), annusekorrigeerimine + 4 Ü. 4.) Keskminehommikusöögieelne isemõõdetudplasmaglükoos: 7,1...8,0 mmol/l(127...144 mg/dl), annuse korrigeerimine+ 2 Ü. 5.) Keskmine hommikusöögieelneisemõõdetud plasmaglükoos: 6,1 ...7,0mmol/l (109...126 mg/dl), annusekorrigeerimine + 2 Ü. 6.) Kui ükssöögieelne isemõõdetud plasmaglükoosinäit on 3,1...4,0 mmol/l (56....72 mg/dl),tuleb annust korrigeerida - 2 Ü. 7.) Kuiüks söögieelne isemõõdetudplasmaglükoosi näit on

DIABEETdieeti.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,lokaalne allergia, süsteemne allergia,lipodüstroofia.KOOSTOIMED: On teada, et mõnedravimid mõjutavad glükoosi ainevahetust.Hüperglükeemilise toimega ravimite, ntglükokortikosteroidide, türoidhormoonide,kasvuhormoonide, danasooli,beeta2-sümpatomimeetikumide (shritodriini, salbutamooli, terbutaliini) jatiasiidide korraga kasutamisel võibinsuliinivajadus suureneda.Hüpoglükeemilise toimega ainete, nt.suukaudsete hüpoglükeemikumide,salitsülaatide (nt ASH), teatudantidepressantide (MAO inhibiitorid),teatud angiotensiini konverteeriva ensüümi(AKE) inhibiitorite (kaptopriil, enalapriil),mitteselektiivsete beetablokaatorite võialkoholi samaaegsel manustamisel võibinsuliinivajadus väheneda. Somatostatiinianaloogid (oktreotiid, lanreotiid) võivadmõlemad nii vähendada kui ka suurendadainsuliinivajadust.Humulin Regular, Eli Lilly, Inj. sol.100TÜ/ml 3ml kolbampull N5Insuliin glargiinInsulin glargineRAVIMITÜÜP: Pika toimeajaga insuliinNÄIDUSTUS: Insuliinravi vajavsuhkurtõbi täiskasvanutel, noorukitel ning6-aastastel ja vanematel lastel.ANNUSTAMINE: Selle ravimi tugevustväljendatakse ühikutes. Need ühikudkehtivad ainult selle preparaadi kohta ningei ole samad, mis IU (RÜ) või ühikud, misväljendavad teiste insuliinanaloogidetugevust.Sisaldab insuliinglargiini, mis onpikendatud toimeajaga insuliini analoog.Manustatakse üks kord ööp. vabalt valitudkellaajal, kuid iga päev samal ajal. Annusja manustamisaeg tuleb individuaalseltkohandada. Võib manustada ka II tüüpidiabeediga patsientidele koos suukaudseteantidiabeetiliste ravimitega. Üleminekteistelt insuliinidelt insuliinglargiinile: Kuiraviskeemis asendatakse keskmise- japikatoimelised insuliinid insuliinglargiiniga,võib osutuda vajalikuks basaalinsuliiniannuse muutmine ning samuti kaasnevaantidiabeetilise ravi kohandamine(täiendavate regulaarinsuliinide võikiiretoimelise insuliini analoogide annuseja manustamisaja või suukaudseteantidiabeetiliste ravimite annusemuutmine). Patsiendid, kes muudavadoma basaalinsuliini manustamise rezhiimi,asendades kaks korda ööp. manustatavaNPH insuliini üks kord ööp. manustatavainsuliinglargiiniga, peavad vähendama omabasaalinsuliini annust esimestelravinädalatel 20%...30% võrra, etvähendada öise ja varahommikusehüpoglükeemia riski. Esimeste nädalatejooksul tuleks basaalinsuliini annusevähendamist vähemalt osaliseltkompenseerida söögiaegse insuliini annusetõstmisega, pärast seda perioodi tulebraviskeemi kohandada individuaalselt.Sarnaselt teiste insuliini analoogidegavõivad patsiendid, kes kasutavadiniminsuliini vastaste antikehade tõttusuuri insuliini annuseid, saavutadainsuliinglargiiniga parema insuliinvastuse.Üleminekul insuliinglargiinile ja sellelejärgnevatel nädalatel on soovitav hoolikaltjälgida patsiendi metaboolset seisundit.Paranenud metaboolse kontrolli ja sellesttuleneva insuliintundlikkuse tõusu tõttuvõib osutuda vajalikuks täiendavaltkohandada annustamisrezhiimi. Annusekohandamine võib samuti olla vajalik, kuimuutuvad patsiendi kehakaal või elustiil,insuliini manustamise aeg, või ilmnevadmuud asjaolud, mis suurendavad patsiendivastuvõtlikkust hüpo- võihüperglükeemiale.Manustatakse s.c. Ei tohi manustadaintravenoosselt. Insuliinglargiinipikendatud toimeaeg sõltubmanustamisest subkutaansesse koesse.Tavalise subkutaanse annuseintravenoosne manustamine võibpõhjustada rasket hüpoglükeemiat.Seerumi insuliini- või glükoosisisaldus eisõltu kliiniliselt olulisel määralmanustamiskohast abdominaal-, reie võideltalihase piirkonnas. Iga süstekorragatuleb süstekohta süstepiirkonnasroteerivalt vahetada. Ei tohi segada ühegiteise insuliiniga ega lahjendada. Segaminevõi lahjendamine võib muutainsuliinglargiini toimeprofiili ning segaminevõib põhjustada pretsipitatsiooni. Piiratudkogemuste tõttu ei ole võimalik hinnataohutust ja efektiivsust järgmistelpatsiendigruppidel: maksakahjustusegapatsiendid, mõõduka või raskekujuliseneerukahjustusega patsiendid.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus tõestatudainult õhtuti manustatuna. Piiratudkogemuse tõttu ei ole efektiivsus ja ohutustõestatud alla 6-aastastel lastel.RASEDATELE: Praeguseks puudub piisavepidemioloogiline info ravimi kasutamisekohta raseduse ajal. Loomkatsetes eiilmne otsest kahjulikku toimet rasedusele,embrüo ja loote arengule, sünnitusele võisünnijärgsele arengule. Insuliini vajadusvõib I trimestri jooksul langeda ningtõuseb tavaliselt II ja III trimestril.Vahetult pärast sünnitust langebinsuliinivajadus kiiresti (kõrgenenudhüpoglükeemia risk). Vereglükoosisisalduse hoolikas kontroll onInsuliinidhädavajalik. Imetavatel naistel võibosutuda vajalikuks kohandada dieeti jainsuliini annust.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes.RISKID: Ei ole valikinsuliin diabeetiliseketoatsidoosi raviks. Selle asemel onsoovitav manustada tavalist insuliiniintravenoosselt . Ohutust ja efektiivsust ontõendatud noorukitel ja üle 6-aastastellastel. Piiratud kogemuste tõttu ei olevõimalik hinnata ohutust ja efektiivsustalla 6-aastastel lastel, maksakahjustusegapatsientidel, mõõduka või raskekujuliseneerukahjustusega patsientidel.Neerukahjustusega patsientideinsuliinivajadus võib väheneda insuliinimetabolismi aeglustumise tõttu. Eakatepatsientide insuliinivajadus võib pidevaltväheneda süveneva neerufunktsioonihalvenemise tõttu. Raskekujulisemaksakahjustusega patsientideinsuliinivajadus võib vähenedaglükoneogeneesi võime languse ja insuliinimetabolismi aeglustumise tõttu.Ebapiisava metaboolse kontrolli korral võikalduvusel hüper- või hüpoglükeemilisteepisoodide esinemisele peab annusemuutmist kaaludes kontrollimaravire?iimist kinnipidamist,süstepiirkondade ja õige süstimistehnikajärgimist patsiendi poolt ning teisi olulisifaktoreid. Patsiendi üleviimine teist tüüpivõi marki insuliinile peab toimuma hoolikameditsiinilise järelevalve all ning võibosutuda vajalikuks annuse muutmine.Insuliini manustamine võib põhjustadaantikehade teket. Harvadel juhtudel võibselliste insuliini antikehade esinemiselosutuda vajalikuks insuliini annusemuutmine, et korrigeerida hüper- võihüpoglükeemiale kalduvust.Hüpoglükeemia tekke aeg sõltubkasutatavate insuliinide toimeprofiilist javõib seetõttu muutuda, kui ravire?iimmuutub. Tulenevalt stabiilsemastbasaalinsuliini tasemest insuliinglargiinikasutamise korral võib eeldada vähem öiseja rohkem varahommikuse hüpoglükeemiaesinemist. Faktorid, mis suurendavadkalduvust hüpoglükeemiale, vajavad eritihoolikat jälgimist ja võivad nõuda annusemuutmist. Sellisteks faktoriteks on:süstepiirkonna muutus, paranenudinsuliinitundlikkus (nt stressfaktoritekadumisel), harjumatu, suurenenud võikestvam füüsiline koormus, ägehaigestumine (nt oksendamine,kõhulahtisus), ebaadekvaatne toitumine,vahelejäänud söögikorrad, alkoholitarvitamine, teatud kompenseerimataendokriinhäired (nt hüpotüreoidism jahüpofüüsi eessagara või neerupealistepuudulikkus), samaaegne ravi teatudteiste ravimitega. Kaasuva haiguse korral259

Insuliinidpeab hoolikalt jälgima patsiendimetaboolset seisundit. Paljudel juhtudel onnäidustatud ketoonide määramine uriinistja sageli on vajalik insuliini annusekohandamine. Insuliinivajadus on sagelikasvanud. I tüüpi diabeediga patsiendidpeavad jätkama süsivesikute väikestekoguste regulaarset tarbimist isegi siis, kuinad on võimelised sööma vähe või üldsemitte, oksendavad vms. Insuliinimanustamist ei tohi kunagi täielikultlõpetada.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,diabeetiline retinopaatia, lipodüstroofia,süstekoha reaktsioonid.KOOSTOIMED: Ained, mis võivadvõimendada hüpoglükeemilist toimet jasuurendada kalduvust hüpoglükeemiale:suukaudsed antidiabeetilised ravimid, AKEinhibiitorid, disopüramiid, fibraadid,fluoksetiin, MAO inhibiitorid,pentoksifülliin, propoksüfeen, salitsülaadidja sulfonamiidirea antibiootikumid. Ained,mis võivad nõrgendada hüpoglükeemilistefekti: kortikosteroidid, danasool,diasoksiid, diureetikumid, glükagoon,isoniasiid, östrogeenid ja progestogeenid,fenotiasiini derivaadid, somatotropiin,sümpatomimeetilised ained (näiteksepinefriin, [adrenaliin], salbutamool,terbutaliin) ja türoidhormoonid.Beetablokaatorid, klonidiin, liitiumi sooladvõi alkohol võivad insuliinihüpoglükeemilist efekti nii tugevdada kuinõrgendada. Pentamidiin võib põhjustadahüpoglükeemiat, millele võib mõningateljuhtudel järgneda hüperglükeemia. Lisaksvõib sümpatolüütiliste ravimite nagubeetablokaatorid, klonidiin, guanetidiin jareserpiin mõjul adrenergilisevastureaktsiooni nähud nõrgeneda võipuududa üldse.Lantus, Sanofi-Synthelabo, Inj. sol. 100TÜ/ml 3ml Optiset N5; Inj. sol. 100 TÜ/ml3ml kolbampull/opticlick N5; Inj. sol. 100TÜ/ml 3ml kolbampull N5; Inj. sol. 100TÜ/ml 3 ml eeltäidetud pensüstal/solostarN5;Insuliin lisproInsulin lisproRAVIMITÜÜP: Lühikese ja keskmisetoimeajaga insuliinide seguNÄIDUSTUS: Näidustatud suhkurtõveraviks patsientidel, kes vajavad insuliinimanustamist glükoosi normaalsehomöostaasi säilitamiseks.ANNUSTAMINE: Annuse määrab arst,vastavalt iga patsiendi individuaalselevajadusele.LASTELE: Insuliin lispro manustamist alla12-a lastele võib kaaluda ainult juhul, kuioodatav kasu on suurem võrreldes260regulaarse insuliiniga.RASEDATELE: Andmed kasutamisestsuurel hulgal rasedatel ei ole näidanudsellel ainel mingeid kahjulikke toimeidrasedusele ega loote/vastsündinutervisele. Insuliinravi saavat patsienti(insuliinist sõltuva või rasedusdiabeediga)tuleb hoolikalt jälgida kogu rasedusevältel. Insuliinivajadus langeb tavaliselt I jasuureneb II ning III trimestril.Diabeedihaigel tuleb soovitadainformeerida arsti, kui ta on rasestunudvõi kavatseb seda. Rasedal diabeedihaigelon oluline hoolikalt jälgida nii vereglükoosisisaldust kui üldist tervislikkuseisundit. Rinnaga toitval diabeedihaigelvõib vajalikuks osutuda insuliiniannuse,dieedi või nende mõlema korrigeerimine.VASTUNÄID.: Hüpoglükeemia.Ülitundlikkus TA või ravimi mõne abiainesuhtes.RISKID: Ei tohi mingil juhul manustadai.v. Patsiendi üleviimine teist tüüpi võimarki insuliinile peab toimuma rangemeditsiinilise järelevalve all. Muutusedravimi tugevuses, margis (tootja), tüübis(regulaarne, NPH, lente, jne), liigis(loomne, humaanne, humaaninsuliinianaloog) ja/või tootmismeetodis(rekombinantne DNA versus loomsepäritoluga insuliin) võivad põhjustadaannuse muutmise vajadust.Hüpoglükeemia varajasi hoiatavaidsümptomeid võivad muuta või vähendadasellised seisundid nagu pikaajalinesuhkurtõbi, intensiivne insuliinravi,diabeetiline neuropaatia või mõnederavimite, nt beetablokaatorite samaaegnekasutamine. Mõned patsiendid, kes onkogenud hüpoglükeemilisi reaktsioonepärast üleminekut loomse päritolugainsuliinilt humaaninsuliinile, on teatanud,et hüpoglükeemia varajased hoiatavadsümptomid olid vähem väljendunud võierinesid eelmise insuliiniga kogetuist.Korrigeerimata hüpo- võihüperglükeemilised reaktsioonid võivadpõhjustada teadvusekadu, koomat võisurma. Ebapiisavate annuste kasutaminevõi ravi katkestamine, eriti insuliinistsõltuva diabeedi korral, võib põhjustadahüperglükeemiat ja diabeetilistketoatsidoosi, ning need seisundid võivadlõppeda letaalselt. Neerukahjustuse korralvõib insuliinivajadus väheneda.Insuliinivajadus võib vähenedamaksakahjustusega patsientidel, kunaväheneb glükoneogeneesi maht ja insuliinilõhustumine, kuid samas võib kroonilisemaksakahjustusega patsientidelinsuliiniresistentsuse tõus kutsuda esileinsuliinivajaduse suurenemist.Insuliinivajadus võib suurenedahaigestumise või emotsionaalse stressikorral. Annuse korrigeerimine võib osutudaDIABEETvajalikuks ka siis, kui patsiendi füüsilinekoormus suureneb või ta dieet muutub.Vahetult pärast sööki järgnev füüsilinekoormus/treening võib suurendadahüpoglükeemia ohtu. Insuliin lispromanustamist alla 12-a lastele võib kaaludaainult juhul, kui oodatav kasu on suuremvõrreldes regulaarse insuliiniga.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,manustamispiirkonna allergilisedreaktsioonid, süstekoha lipodüstroofia,lokaalne allerfia.KOOSTOIMED: Hüperglükeemilisetoimega ravimite (suukaudsedhormonaalsed kontratseptiivid,kortikosteroidide, kilpnäärme hormoonideasendusteraapias kasutatavad ravimid,danasool või beeta2-stimulaatorid naguritodriin, salbutamool, terbutaliin)kasutamine võib põhjustadainsuliinivajaduse suurenemist.Hüpoglükeemilise toimega ravimite (ntsuukaudsed antidiabeetikumid;salitsülaadid; sulfoonamiidid; teatud AD-d(MAO inhibiitorid); teatud AKE inhibiitoridnagu kaptopriil, enalapriil;beetablokaatorid; oktreotiid ja alkohol)kasutamisel võib patsiendi insuliinivajadusväheneda. Segamist teiste insuliinidega eiole uuritud. Juhul, kui kasutataksesamaaegselt ka teisi ravimeid, peabpatsient sellest arsti informeerima.Humalog, Eli Lilly, Inj. sol. PEN 100TÜ/ml3ml N5; 2x 3 ml N5; Inj. sol. 100TÜ/mlkolbampull 3ml N5; 2x 3 ml N5Humalog Mix, Eli Lilly, Inj. susp.100TÜ/ml pen-injektor 3ml N5; Inj. susp.100 TÜ/ml kolbampull 3 ml N5 (Humalogmix 25); Inj. susp. 100 TÜ/ml kolbampull3 ml N5 (Humalog mix 50);InsuliinglulisiinInsulin glulisineRAVIMITÜÜP: Lühikese toimeajagainsuliinNÄIDUSTUS: Insuliinravi vajavasuhkurtõve ravi täiskasvanutel, noorukitelja 6 aastastel või vanematel lastel.ANNUSTAMINE: Selle ravimi tugevustväljendatakse ühikutes. Need ühikudkehtivad ainult selle ravimi kohta ning eiole samad, mis IU (RÜ) või ühikud, misväljendavad teiste insuliinanaloogidetugevust.Manustada ttuleb vahetult (0...15 min.)enne või pärast sööki. Kasutada tulebraviskeemides, mis sisaldavad keskmisevõi pika toimeajaga insuliini võibasaalinsuliini analoogi ja teda võibkasutada koos suukaudseteantidiabeetiliste ravimitega. Annus tulebindividuaalselt kohandada. Manustataksesubkutaanse süste või pideva subkutaanse

DIABEETpumpinfusioonina. Manustataksesubkutaanselt kõhuseina, reide võideltalihase piirkonda, või püsiinfusiooninakõhuseina. Süste- ja infusioonikohti tulebsüstepiirkonna piires (kõht, reis, deltalihas)iga süstekorraga roteerivalt vahetada.Süstekoht, füüsiline tegevus ja muudfaktorid võivad mõjutadaabsorptsioonikiirust ning sellest tulenevalttoime algust ja kestust. Subkutaanseltkõhuseina süstituna imendub ravim veidikiiremini kui teistest süstekohtadest.Insuliinglulisiini subkutaanselmanustamisel peab hoolikalt jälgima, et eisatuta veresoonde. Süstekohta ei tohipärast süsti masseerida. Patsientidele peabõpetama õigeid süstimistehnikaid.Segamine teiste insuliinidega:Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohiinsuliinglulisiini segada teiste ravimitega,välja arvatud NPH (Neutral ProtamineHagedorn) iniminsuliin. Subkutaannepüsiinfusioonipump: Insuliiniinfusioonipumbas kasutades ei tohiinsuliinglulisiini segada lahjendajatega egaühegi teise insuliiniga.LASTELE: Kasutamise kohta lastel janoorukitel puudub adekvaatne kliinilineinfo.RASEDATELE: Kasutamise kohtarasedatel ei ole piisavalt andmeid.Loomkatsete põhjal ei erine insuliinglulisiinja iniminsuliin oma mõjult tiinusele,embrüonaalsele/loote arengule,sünnitusele või postnataalsele arengule.Ravimi määramisel rasedatele peab olemaettevaatlik. Vajalik on hoolikas veresuhkrusisalduse kontroll. Olemasoleva võigestatsioonidiabeediga patsientidel onhädavajalik hoida head metaboolsetkontrolli kogu rasedusaja jooksul. Insuliinivajadus võib langeda I trimestri jooksul jatavaliselt tõusta II ja III trimestri jooksul.Vahetult pärast sünnitust langeb insuliinivajadus kiiresti. Pole teada, kas eritubrinnapiima, kuid üldiselt insuliin ei eriturinnapiima ega imendu pärast suukaudsetmanustamist. Rinnaga toitvatel naistelvõivad insuliiniannus ja dieet vajadakorrigeerimist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Hüpoglükeemia.RISKID: Patsiendi üleviimine uut tüüpi võiuue tootenimega insuliinile peab toimumarange meditsiinilise järelevalve all.Muutused tugevuses, tootenimes (tootjas),tüübis (lühikese toimeajaga insuliin, NPH,pika toimeajaga insuliin jne), liigis(loomne) ja/või tootmismeetodis võivadviia annuse muutmisele. Samaaegnesuukaudne antidiabeetiline ravi võibvajada kohandamist. Ebapiisavate annustekasutamine või ravi lõpetamine, eritiinsuliinsõltuva suhkurtõve korral, võib viiahüperglükeemia ja diabeetiliseketoatsidoosini, mis on potentsiaalselteluohtlikud seisundid. Patsiendi üleviimineteist tüüpi või marki insuliinile peabtoimuma hoolika meditsiinilise järelevalveall ning vajalikuks võib osutuda annusemuutmine. Hüpoglükeemia esinemise aegsõltub kasutatavate insuliinidetoimekõverast ja võib sellest tulenevaltravirezhiimi muutmisel muutuda. Kuihüpoglükeemia tekib pärast lühikesetoimega insuliini analoogi süstimist, võibsee esineda iniminsuliinidega võrreldesvarem. Korrigeerimata hüpoglükeemilisedja hüperglükeemilised reaktsioonid võivadpõhjustada teadvuse kadu, koomat võilõppeda surmaga. Insuliinivajadus võibmuutuda haiguste ning emotsionaalsetehäirete perioodil.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,süstekoha reaktsioonid ja kohalikudülitundlikkuse reaktsioonid, lipodüstroofia,süsteemsed ülitundlikkusreaktsioonid.KOOSTOIMED: Farmakokineetilistekoostoimete uuringuid pole tehtud.Empiiriliste teadmiste põhjal teistesarnaste ravimite kohta võib öelda, etkliiniliselt oluliste farmakokineetilistekoostoimete esinemine on vähetõenäoline.Mitmed ained mõjutavad glükoosi AV janende kasutamine võib tingidainsuliinglulisiini annuse muutmise ja tihedajälgimise vajaduse. Aineteks, mis võivadvõimendada hüpoglükeemilist efekti jasuurendada kalduvust hüpoglükeemiale,on suukaudsed antidiabeetilised ravimid,AKE inhibiitorid, disopüramiid, fibraadid,fluoksetiin, MAO inhibiitorid,pentoksüfülliin, propoksüfeen, salitsülaadidja sulfonamiidrea AB-d. Aineteks, misvõivad nõrgendada hüpoglükeemilistefekti, on kortikosteroidid, danasool,diasoksiid, diureetikumid, glükagoon,isoniasiid, fenotiasiini derivaadid,somatropiin, sümpatomimeetilised ained(nt epinefriin [adrenaliin], salbutamool,terbutaliin), türeoidhormoonid,östrogeenid, progestogeenid (ntsuukaudsed kontratseptiivid), proteaasiinhibiitorid ja atüüpilisedantipsühhootilised ravimid (nt olansapiin jaklosapiin). Beetablokaatorid, klonidiin,liitiumi soolad või alkohol võivad insuliinihüpoglükeemilist efekti nii tugevdada kuinõrgendada. Pentamidiin võib põhjustadahüpoglükeemiat, millele võib mõningateljuhtudel järgneda hüperglükeemia. Lisaksvõivad sümpatolüütiliste ravimite nagubeetablokaatorite, klonidiini, guanetidiini jareserpiini mõjul adrenergilisevastureaktsiooni nähud nõrgeneda võiüldse puududa.Apidra, Sanofi-Synthelabo, Inj. 100 TÜ/ml3ml N5; Inj. 100 TÜ/ml OptiClick 3ml N5;Inj. 100 TÜ/ml 3 ml Solostar N5InsuliinidKeskmisetoimeajagahumaaninsuliinInsulinum humanumRAVIMITÜÜP: Keskmise toimeajagahumaaninsuliinidNÄIDUSTUS: Suhkurtõve ravi, kuiglükoosi normaalse homöostaasisäilitamiseks on vajalik insuliinimanustamine.ANNUSTAMINE: Annuse peab määramaarst vastavalt patsiendi individuaalselevajadusele.RASEDATELE: Oluline säilitada insuliinigaravitava (insuliinsõltuvat võirasedusdiabeeti põdeva) patsiendi kontroll.Insuliinivajadus langeb tavaliselt raseduseI ning tõuseb II ja III trimestril. Imetavateldiabeedipatsientidel võib vajalikuksosutuda insuliini annuse ja/või dieedikorrigeerimine.VASTUNÄID.: Hüpoglükeemia.Ülitundlikkus TA või ravimi abiainetesuhtes, välja arvatud siis, kui sedakasutatakse desensibilisatsiooni eesmärgil.Ei tohi manustada veeni.RISKID: Patsiendi üleviimine mõnelemuule insuliini tüübile või margile peabtoimuma range meditsiinilise järelevalveall. Tugevuse, margi (tootja), tüübi(lahustuv, isofaan, lente jne), liigi (loom-,humaan-, humaaninsuliini analoog) ja/võitootmismeetodi (rekombinantse DNAtehnoloogia või loomse päritoluga insuliin)muutus võib põhjustada annuse muutmisevajadust. Mõnedel humaaninsuliinile viidudpatsientidel võib vajalikuks osutudaannuse muutmine, võrreldes sellega, midanad kasutasid loominsuliinil olles. Mõnedpatsiendid neist, kellel on pärasthumaaninsuliinile üleviimist esinenudhüpoglükeemilised reaktsioonid, onteatanud, et varajased hoiatavadsümptomid ei väljendunud nii selgesti võiolid teistsugused kui loominsuliinikasutamise korral. Ebaõigete annustekasutamine või ravi katkestamine, eritiinsuliinsõltuva diabeedi korral, võib esilekutsuda hüperglükeemiat ja diabeetilistketoatsidoosi, mis võivad lõppedasurmaga. Ravi humaaninsuliiniga võib esilekutsuda antikehade teket, kuid nendetiitrid on madalamad kui puhastatudloominsuliinist tekitatud antikehadel.Neerupealiste-, hüpofüüsi- jakilpnäärmehaiguste ning neeru- võimaksapuudulikkuse kaasnemisel võibinsuliinivajadus oluliselt muutuda.Haigestumise või emotsionaalse stressikorral võib insuliinivajadus suureneda.261

InsuliinidInsuliini annuse kohandamine võib vajalikolla ka siis, kui patsient muudab omafüüsilise aktiivsuse taset või tavapärastdieeti.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,süsteemne ülitundlikkus, lipodüstroofia,lokaalne allergia.KOOSTOIMED: Hüperglükeemilisetoimega ravimite, ntglükokortikosteroidide, türoidhormoonide,kasvuhormoonide, danasooli,beeta2-sümpatomimeetikumide (shritodriini, salbutamooli, terbutaliini) jatiasiidide samaaegsel kasutamisel võibinsuliinivajadus suureneda.Hüpoglükeemilise toimega ainete, ntsuukaudsete hüpoglükeemikumide,salitsülaatide (nt ASH), teatudantidepressantide (MAO inhibiitorid),teatud angiotensiini konverteeriva ensüümi(AKE) inhibiitorite (kaptopriil, enalapriil),mitteselektiivsete beetablokaatorite võialkoholi samaaegsel manustamisel võibinsuliinivajadus väheneda. Somatostatiinianaloogid (oktreotiid, lanreotiid) võivadmõlemad nii vähendada kui ka suurendadainsuliinivajadust.Humulin, Eli Lilly, Inj. 100TÜ/mlkolbampull pen-injektoris 3ml N5; Inj.susp. 100TÜ/ml 3ml N5Lühikese jakeskmisetoimeajagahumaaninsuliinideseguInsulinum humanum, isophanRAVIMITÜÜP: Lühikese ja keskmisetoimeajaga humaaninsuliinidNÄIDUSTUS: Suhkurtõve ravi, kuiglükoosi normaalse homöostaasisäilitamiseks on vajalik insuliinimanustamine. Näidustatud ka veresuhkrusisalduse esialgseks reguleerimisekssuhkurtõve korral ja rasedusaegsesuhkurtõve korral.ANNUSTAMINE: Annustamine onindividuaalne ja määratakse arsti pooltvastavalt patsiendi vajadustele.RASEDATELE: Raseduse ajal on olulinesäilitada insuliiniga ravitava(insuliinsõltuvat või rasedusdiabeetipõdeva) patsiendi kontroll. Insuliinivajaduslangeb tavaliselt raseduse esimesel ningtõuseb teisel ja kolmandal trimestril.Imetavatel diabeedipatsientidel võibvajalikuks osutuda insuliini annuse ja/võidieedi korrigeerimine.VASTUNÄID.: Hüpoglükeemia.262Ülitundlikus TA suhtes. Ei tohi manustadaveeni.RISKID: Patsiendi üleviimine mõnelemuule insuliini tüübile või margile peabtoimuma range meditsiinilise järelevalveall. Mõnedel humaaninsuliinile viidudpatsientidel võib vajalikuks osutudaannuse muutmine võrreldes sellega, midanad kasutasid loominsuliinil olles. Mõnedpatsiendid neist, kellel on pärasthumaaninsuliinile üleviimist esinenudhüpoglükeemilised reaktsioonid, onteatanud, et varajased hoiatavadsümptomid ei väljendunud nii selgesti võiolid teistsugused kui loominsuliinikasutamise korral. Ebaõigete annustekasutamine või ravi katkestamine, eritiinsuliinsõltuva diabeedi korral, võib esilekutsuda hüperglükeemiat ja diabeetilistketoatsidoosi, mis võivad lõppedasurmaga. Ravi humaaninsuliiniga võib esilekutsuda antikehade teket, kuid nendetiitrid on madalamad kui puhastatudloominsuliinist tekitatud antikehadel.Neerupealiste-, hüpofüüsi- jakilpnäärmehaiguste ning neeru- võimaksapuudulikkuse kaasnemisel võibinsuliinivajadus oluliselt muutuda.Haigestumise või emotsionaalsete stressikorral võib insuliinivajadus suureneda.Insuliini annuse kohandamine võib vajalikolla ka siis, kui patsient muudab omafüüsilise aktiivsuse taset või tavapärastdieeti.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,lokaalne allergia, süsteemne ülitundlikkus,lipodüstroofia.KOOSTOIMED: On teada, et mõnedravimid mõjutavad glükoosi AV-t.Hüperglükeemilise toimega ravimite, ntglükokortikosteroidide, türoidhormoonide,kasvuhormoonide, danasooli,beeta2-sümpatomimeetikumide (shritodriini, salbutamooli, terbutaliini) jatiasiidide samaaegsel kasutamisel võibinsuliinivajadus suureneda.Hüpoglükeemilise toimega ainete, ntsuukaudsete hüpoglükeemikumide,salitsülaatide (nt ASH), teatud AD-de(MAO inhibiitorid), teatud AKE inhibiitorite(kaptopriil, enalapriil), mitteselektiivsetebeetablokaatorite, või alkoholi samaaegselmanustamisel võib insuliinivajadusväheneda. Somatostatiini analoogid(oktreotiid, lanreotiid) võivad mõlemad niivähendada kui ka suurendadainsuliinivajadust.Humulin M3, Eli Lilly, Inj. susp. (30/70)100TÜ/ml kolbampull 3ml N5; Inj.susp.(30/70) 100 TÜ/ml pensüstel 3 ml N5DIABEETPika toimeajagahumaaninsuliinInsulinum humanumRAVIMITÜÜP: Insuliinid ja nendeanaloogid, keskmise toimeajaga insuliinNÄIDUSTUS: Suhkurtõve ravi.ANNUSTAMINE: Protaphane on pikatoimeajaga insuliin. Annustamine onindividuaalne ja määratakse vastavaltpatsiendi vajadustele. Individuaalneinsuliinivajadus on tavaliselt 0,3...1,0RÜ/kg/ööp. Ööpäevane insuliinivajadusvõib olla kõrgem insuliiniresistentsusegapatsientidel (nt puberteediealistel võirasvumisest tingituna) ja madalamosaliselt säilinud endogeenseinsuliiniproduktsiooni korral. Raviarstotsustab, kas on vajalik üks või mitu süstiööpäevas. Võib kasutada üksi või kooslühikese toimeajaga insuliiniga. Intensiivseinsuliinravi korral kasutatakse suspensioonibasaalraviks (õhtune ja/või hommikunesüst) koos lühitoimelise insuliinigasöögikordade ajal. Optimeeritudglükeemiline kontroll lükkab edasi diabeedihilistüsistuste teket suhkruhaigetel. Sagevere glükoosimonitooring on seetõttusoovitatav.Annuse kohandamine: kaasnev haigus,eriti infektsioon ja palavik, suurendabtavaliselt patsiendi insuliinivajadust.Neeru- või maksakahjustus võibinsuliinivajadust vähendada. Muutunudfüüsiline aktiivsus või muudatusedtavapärases dieedis võivad tingida annusemuutmise. Annuse kohandamine võib ollavajalik, kui patsient viiakse üheltinsuliinipreparaadilt teisele. Manustamine:s.c. manustamiseks. Insuliini suspensiooneei tohi mingil juhul manustada i.v.Süstitakse naha alla reide. Soovi korralvõib süstida ka kõhupiirkonda või tuharavõideltalihase piirkonda. Nahaalune süstreide annab aeglasema ja vähemvarieeruva imendumise võrreldessüstimisega teistesse piirkondadesse.Lihasesse süstimise ohtu vähendabsüstimine sõrmede vahel pigistatudnahavolti.Et kogu annus saaks kindlasti süstitud,tuleb nõela hoida naha all vähemalt 6sekundit. Vältimaks lipodüstroofiatekkimist tuleb süstekohti vahetada kasama kehapiirkonna ulatuses. Viaalid onkasutamiseks koos insuliinisüstaldega,millel on vastavate ühikutega skaala.Kahte tüüpi insuliini segades võtke ennesüstlasse lühitoimelise insuliini annus,seejärel pikatoimelise insuliini annus.Pakendis on infoleht üksikasjalikejuhistega, mida tuleb järgida.RASEDATELE: Piirangud diabeediinsuliinraviks raseduse ajal puuduvad,

DIABEETSuukaudsed preparaadidkuna insuliin ei läbi platsentaarbarjääri. Niihüpo- kui ka hüperglükeemia, mis võivadilmneda diabeedi puuduliku ravi korral,suurendavad loote väärarengute ja surmariski. Soovitav on raseda diabeedihaigeintensiivne jälgimine kogu rasedusajavältel, ka kavandatava raseduse korral.Üldiselt väheneb insuliinivajadus I trimestrijooksul ning suureneb II ja III trimestril.Pärast sünnitust langeb insuliinivajaduskiiresti raseduseelsele tasemele. Imetavaema insuliinravi ei ohusta lapse tervist.Küll aga võib tekkida vajadus korrigeeridaannust.VASTUNÄID.: Hüpoglükeemia.Ülitundlikkus humaaninsuliini või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ebaadekvaatne annustamine võiravi katkestamine, eriti I tüüpi diabeedipuhul, võib põhjustada hüperglükeemiat.Hüperglükeemia esmased tunnusedilmnevad järk-järgult, tundide või päevadejooksul. Nende hulka kuuluvad janu,sagenenud urineerimine, iiveldus,oksendamine, unisus, punetav kuiv nahk,suukuivus,isutus, ka atsetoonilõhnaline hingeõhk. Itüüpi diabeedi puhul võib ravimatahüperglükeemia põhjustada diabeetiliseketoatsidoosi teket. See seisund võiblõppeda surmaga. Hüpoglükeemia võibtekkida, kui insuliiniannus on liiga suurvõrreldes insuliinivajadusega. Ühesöögikorra vahelejätmine võiettekavatsematu pingeline füüsilinetegevus võivad põhjustadahüpoglükeemiat. Patsientidel, kelleveresuhkrutaseme kontroll on märgatavaltparanenud, näiteks intensiivse insuliinravitulemusena, võivad harjumuspärasedhüpoglükeemia hoiatavad sümptomidmuutuda ning neid tuleb sellest teavitada.Hüpoglükeemia hoiatavad sümptomidvõivad kaduda pikka aega diabeetipõdenuil.Patsiendi üleviimine uuele insuliinitüübilevõi -liigile peab kulgema rangemeditsiinilise järelevalve all. Muutusedravimi kontsentratsioonis, margis (tootjas),tüübis (lühikese toimeajaga,kaksiktoimega, pika toimeajaga insuliinjne), päritolus (loomne insuliin,humaaninsuliin või analooginsuliin) ja/võitootmistehnoloogias (rekombinantne DNAvõi loomne insuliin) võivad tingida annusemuutmisevajaduse. Vajadus muudatusteksüleminekul Protaphanei kasutamiseleselgub esimese annuse manustamisel võiesimeste nädalate või kuude jooksul.Nagu iga insuliinravi puhul, võivad tekkidasüstekoha reaktsioonid ? valu, sügelus,lööve, paistetus ja põletik. Süstekohapidev vahetamine ka sama piirkonnaulatuses võib aidata neid reaktsioonevähendada või vältida. Reaktsioonidkaovad tavaliselt väheste päevade võinädalate jooksul. Harvadel juhtudelnõuavad süstekoha reaktsioonidProtaphane-ravi lõpetamist. Onkirjeldatud üksikuid juhtumeid, kus loomsepäritoluga insuliinilt humaaninsuliinilesiirdunutel väljendusid hüpoglükeemiaesmased hoiatavad sümptomid nõrgeminivõi varasemast erinevalt. Enne reisileasumist peaks patsient konsulteerimaraviarstiga, sest ajavööndite vahetusesttingituna tuleb süstida insuliini ja süüatavapärasest erinevatel aegadel. Insuliinisuspensioone ei tohi kasutadainsuliinipumpades.Protaphane sisaldab metakresooli, misvõib põhjustada allergilisi reaktsioone.KÕRVALTOIMED: Urtikaaria, lööve,diabeetiline retinopaatia, lipodüstroofia,süstekoha reaktsioonid, tursed.KOOSTOIMED: On teada, et mitmedravimid mõjutavad glükoosi metabolismi.Seetõttu peab arst arvestama võimalikkekoostoimeid ja küsitlema oma patsientekasutatavate ravimite osas.Insuliinivajadust võivad vähendadajärgmised ained: suukaudsedhüpoglükeemilise toimega ravimid, MAOinhibiitorid, mitteselektiivsedbeeta-adrenoblokaatorid, AKE inhibiitorid,salitsülaadid, alkohol, anaboolsed steroididja sulfoonamiidid. Insuliinivajadust võivadsuurendada järgmised ained: suukaudsedkontratseptiivid, tiasiidid, glükokortikoidid,kilpnäärmehormoonid jabeeta-sümpatomimeetikumid,kasvuhormoon ja danasool.Beeta-adrenoblokaatorid võivad varjatahüpoglükeemia tunnuseid ja pidurdadahüpoglükeemiast taastumist.Oktreotiid/lanreotiid võivad nii vähendadakui ka suurendada insuliinivajadust.Alkohol võib intensiivistada ja pikendadainsuliini hüpoglükeemilist toimet.Protaphane, Novo Nordisk, Inj. susp.100TÜ/ml 3ml N5; Inj. susp. 100 TÜ/mlpensüstel 3 ml N5SuukaudsedpreparaadidGliklasiidGliclazidumRAVIMITÜÜP: Sulfoonamiidid, kusiainederivaadidNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi ehkinsuliinsõltumatu diabeedi ravi, kui dieedi,füüsilise koormuse või kehakaaluvähendamisega ei saavutata veresuhkrusisalduse piisavat vähenemist.ANNUSTAMINE: Optimaalne annusvarieerub 30...120 mg manustatunaühekordse annusena hommikusöögi ajal.Soovitatav algannus on 30 mg ööp. Kuiplasma glükoositase jääb soovitudpiiridesse, sobib antud annus kasäilitusannuseks. Kui vajalikku plasmaglükoositaset ei õnnestunud saavutada,tuleb annust astmeliselt suurendada 60,90 või 120 mg-ni ööp. Intervall annustesuurendamise vahel peab olema vähemalt1 kuu, v.a. patsiendid, kelle plasmaglükoositase ei ole pärast kahenäd. ravilangenud. Sellisel juhul võib annustsuurendada juba teise ravinädala lõpus.Maksimaalne ööp. annus on 120 mg.Üleminek mõnelt teiselt suukaudseltantidiabeetiliselt ravimilt gliklasiidile:Algannusena kasutatakse 30 mg, edasineannus sõltub individuaalsest vajadusest(nagu eelpool kirjeldatud). Üleminekulpikendatud toimekestusegasulfonüüluureapreparaadilt on vajalikmõnepäevane ravimivaba periood, et ärahoida liigset hüpoglükeemilist reaktsiooni.Kombineeritud ravi teiste suukaudseteantidiabeetiliste ravimitega: Võibkombineerida biguaniididega,alfa-glükosidaasi inhibiitoritega võiinsuliiniga. Patsientidel, kelle ravi ei annapiisavaid tulemusi, võib samaaegselt arstijärelvalve all alustada insuliinravi.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Puuduvad andmedkasutamise kohta last ootavatel emadel,kuigi on mõned andmeid teistesulfonüüluureapreparaatide kohta.Loomkatsetel puudus gliklasiidilteratogeenne toime. Kontroll suhkrutõveüle peaks olema saavutatud enneviljastumist, et vähendada kaasasündinudväärarengute tekkimise ohtu. Suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid ei ole sobivad,insuliin on esimese valiku ravimsuhkrutõve raviks raseduse ajal. Onsoovitatav suukaudsed hüpoglükeemilisedravimid asendada insuliiniga enneplaanitavat rasedust või võimalikult vararaseduse avastamisel. Vastsündinultekkida võiva hüpoglükeemia ohu tõttu onrinnaga toitmise ajal gliklasiidi kasutaminevastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistelesulfonüüluurea preparaatide,sulfoonamiidide või ravimi abiainetesuhtes, I tüüpi diabeet, diabeetilineketoatsidoos, diabeetiline prekooma jakooma, raskekujuline neeru- võimaksapuudulikkus: sellisel juhul onnäidustatud insuliinravi, ravimikonasooliga, imetamisperiood.RISKID: Ravi tuleb määrata ainult juhul,kui patsient sööb regulaarselt (k.ahommikusööki).263

Suukaudsed preparaadidDIABEETSulfonüüluureapreparaatide kasutamiselon tekkinud hüpoglükeemiat, mis mönedeljuhtudel on kulgenud raskelt japikaajaliselt.Neeru- ja maksapuudulikkusegapatsientidel võib farmakokineetika ja/võifarmakodünaamika muutuda.Hüpoglükeemia kestus võib nendelpatsientidel pikeneda, seepärast tulebrakendada vastavaid ettevaatusabinõusid.Mistahes suukaudse antidiabeetilise ravimi,sealhulgas gliklasiidi hüpoglükeemilinetoime võib aja möödudes nõrgeneda.Tekib sekundaarne insuliinresistentsus,mis erineb esmasest resistentsusest, kusravi ei anna tulemust juba esmaselkasutamisel. Enne sekundaarseresistentsuse diagnoosimist, tuleb mõelda,kas ravimi annus on piisav jatoitumisre?iim adekvaatne.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,punetus, sügelus, nõgestõbi, erüteem,makulopapuloosne lööve, villiline lööve,mööduvad nägemishäired võivad esinedaravi alguses veresuhkru muutuse tõttu.KOOSTOIMED: Vasutnäidustatudkombinatsioon: Mikonasool (süsteemselkasutamisel, geelina suuõõnelimaskestale): suureneb hüpoglükeemiaoht kuni kooma tekkimiseni.Ebasoovitatavad kombinatsioonid:Fenüülbutasoon (süsteemsel kasutamisel):tugevneb sulfonüüluureapreparaatidehüpoglükeemiline toime (väheneb viimasteseondumine plasmavalkudega ja/võiaeglustub eliminatsioon). Etanool:tugevneb hüpoglükeemiline toime(inhibeeritakse kompensatoorsedreaktsioonid) kuni kooma tekkimiseni.Hoiduda tuleb nii alkoholist kui ka suurtesannustes alkoholi sisaldavatest ravimitest.Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:Järgnevate ravimite toimel võibveresuhkru tase alaneda või tekkida isegihüpoglükeemia: teised antidiabeetilisedravimid (insuliin, akarboos, biguaniidid),beeta-adrenoblokaatorid, flukonasool,angiotensiini konverteeriva ensüümiinhibiitorid (kaptopriil, enalapriil), H2-histamiinretseptorite blokaatorid,MAO-inhibiitorid, sulfoonamiidid ja MSPVA.Hüperglükeemia riski suurendavadravimid: Ebasoovitatav kombinatsioon:danasooliga, kloorpromasiiniga,glükokortikoididega, ritodriiniga,salbutamooliga, terbutaliiniga(intravenoosselt).Tähelepanu nõudev kombinatsioon:sulfonüüluuread võivad tugevdadaantikoagulantide toimet. Antikoagulandiannust võib vajadusel muuta.Diaprel MR, Servier, Modif. tabl. 30 mgN60Gliclada, KRKA, Modif. tabl. 30 mg N60264GliklasiidGliclazidumRAVIMITÜÜP: Sulfoonamiidid, kusiainederivaadidNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi ehkinsuliinsõltumatu diabeedi ravi, kui dieet,füüsiline koormus või kehakaaluvähendamine ei taga veresuhkru sisaldusepiisavat vähenemist.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on80 mg päevas. Annust suurendataksetavaliselt 80 mg kaupa, jälgidesveresuhkru väärtusi. Annust võibsuurendada 14-päevaste intervallidega.Säilitusravi annus võib olla 80....240 mgpäevas, erandjuhtudel 320 mg.Standardannus on 80 mg 2 korda päevas.EAKATELE: Üle 65 a.: Ravi alustatakse 40mg päevas. Annust võib suurendada, kunion saavutatud kontroll veresuhkruväärtuste üle. Pärast iga annusesuurendamist peab seda säilitamavähemalt 14 päeva, kontrollides samal ajalveresuhkru väärtusi.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Insuliinsõltuva (esimesttüüpi) suhkurdiabeedi raviks, diabeetiliseketoatsidoosi korral, diabeetilise kooma japrekooma puhul, patsientidel, kelleltäielikult ebaõnnestus sulfonüüluurea ravi,raske neeru- ja/või maksapuudulikkusegapatsientidel, juhtudel, kui on näidustatudinsuliin sh operatsioon, raske trauma võitõsine infektsioon, ülitundlikkuse korralTA-le, sulfonüüluureale, sulfoonamiididelevõi mõnele ravimi abiainele, lastel,raseduse ja imetamise korral.RISKID: Sulfonüüluurea preparaatidekasutamine peaks piirdumatäiskasvanu-eas alanud,mitteketogeensete suhkurdiabeetideravimisega, kui ei piisa dieedist või kuiinsuliinravi pole vajalik. Hoiatused jaettevaatusabinõud kasutamisel: Kõiksulfonüüluurea preparaadid võivad liigasuures annuses manustamise korralpõhjustada rasket hüpoglükeemiat, misvõib viia neuroloogilise kahjustuseni jaletaalse lõppeni. Väljakujunenudmaksahaigus on vastunäidustusekskasutamisele, kuna gliklasiidmetaboliseerub peaaegu täielikult maksas.Keskmise raskusega maksahaiguse korralsoovitatakse annust vähendada. Ehkkineerufunktsiooni häire ei põhjusta olulisimuutusi farmakokineetikas, tuleksvähendada max annust, kui kreatiniinhakkab tõusma. Mõned eakad patsiendidvõivad olla ravimile tundlikumad.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,kõhuvalu, iiveldus või oksendamine,düspepsia, kõhulahtisus, kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Toimet võivadpotenseerida: samadel näidustustelkasutatavad ravimid, nagu insuliin,akarboos, teised sulfonüüluureapreparaadid (ebasoovitav kombinatsioon),biguaniidid; sulfoonamiidid,fenüülbutasoon, mittesteroidsedpõletikuvastased ravimid, aspiriin jasalitsülaadid, kumariinid, allopurinool,mikonasool, ketokonasool; fibraadid(patsiente tuleb väga tähelepanelikultjälgida fibraatidega ravi alustamisel võilõpetamisel), teofülliin, kofeiin, MAOinhibiitorid, beetaadrenoretseptoriteantagonistid (need muudavadhüpoglükeemiast taastumist ja suruvadmaha hüpoglükeemia sümptomeid); AKEinhibiitorid, anaboolsed steroidid jameessuguhormoonid, klooramfenikool,tsüklofosfamiid ja selle derivaadid. Toimetvõivad vähendada: barbituraadid, fenütoiinja rifampitsiin, kortikosteroidid,kortikotropiin, östrogeenid, gestageenid,suukaudsed kontratseptiivid, diasoksiid,sümpatomimeetikumid jatüreoidhormoonid. Tiasiid-diureetikumid(samaaegsel kasutamisel on täheldatudhüponatreemiat). Alkohol võib põhjustadaveresuhkru tõusu. H2-retseptoriteantagonistid (nagu tsimetidiin, ranitidiin)võivad suurendada või vähendadasulfonüüluurea preparaadid vereglükoositaset alandavat toimet.Diabrezide, Molteni, Tabl. 80mg N40Diaprel, Servier, Tabl. 80mg N60GlimepiriidGlimepiridumRAVIMITÜÜP: Sulfoonamiidid, kusiainederivaadidNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi ehkinsuliinsõltumatu diabeedi raviks, kuidieedi, füüsilise koormuse või kehakaaluvähendamisega ei saavutata veresuhkrusisalduse piisavat vähenemist.ANNUSTAMINE: Algannus on 1 mg ööp.Kui sellest annusest piisab ravitoimesaavutamiseks, tuleb sama annustkasutada säilitusraviks. Kui ravitoime onebapiisav, tuleb annust vähehaavalsuurendada, vastavalt glükoosipeeglile.Annust võib astmeliselt suurendada 2, 3või 4 mg ööp., kusjuures annusesuurendamise vaheaeg peab olema 1...2nädalat.Annus, mis on suurem kui 4 mg ööp.,annab paremaid ravitulemusi ainulterandjuhtudel. Max soovitatav annus on 6mg ööp.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Insuliinsõltuva diabeedikorral, diabeetilise kooma puhul,ketoatsidoosi, raskekujulise neeru- võimaksafunktsiooni häire puhul. Kui esineb

DIABEETSuukaudsed preparaadidülitundlikkus TA, teiste sulfonüüluureapreparaatide või sulfoonamiidide suhtesvõi tableti teiste komponentide suhtes.Raskekujuliste neeru- võimaksafunktsiooni häirete esinemisel onvajalik üleminek insuliinile. Raseduse jaimetamise ajal on vastunäidustatud.RISKID: Manustada vahetult enne söökivõi söögi ajal. Kui süüakse ebaregulaarseltvõi jäetakse söögikorrad vahele, võib ravipõhjustada hüpoglükeemiat. Lisaks võivadilmneda adrenergilise vasturegulatsioonitunnused nagu näiteks higistamine, jahenahk, ärevus, tahhükardia, hüpertensioon,südamepekslemine, stenokardia jakardiaalsed arütmiad. Ravi nõuabregulaarset vere ja uriini glükoosisisaldusejälgimist. Ravi ajal on vajalik regulaarneverepildi ja maksafunktsioonide jälgimine(erilist tähelepanu pöörata leukotsüütideleja trombotsüütidele). Stressi korral (ntõnnetused, erakorralised operatsioonid,palavikuga kulgevad infektsioonid) võibolla näidustatud ajutine üleminekinsuliinile. Kogemused kasutamisest raskemaksafunktsioonihäirega või dialüüsisaavatel patsientidel puuduvad. Neilpatsientidel, kel esineb raske neeru- võimaksapuudulikkus, on näidustatudüleminek insuliinravile.KÕRVALTOIMED: Kergedülitundlikkusreaktsioonid,hüpoglükeemilised reaktsioonid,nägemishäired, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, rõhumis- või täistunnekõhus, kõhuvalu, allergilisednahareaktsioonid,KOOSTOIMED: Vere glükoosisisaldustlangetav toime võimendub ja võib esinedahüpoglükeemia oht, kui kasutataksejärgmisi ravimeid: fenüülbutasoon,asapropasoon ja oksüfeenbutasoon,insuliin ja teised suukaudsedantidiabeetilised ravimid, metformiin,salitsülaadid ja paraaminosalitsüülhape,anaboolsed steroidid jameessuguhormoonid, klooramfenikool,kumariinirühma antikoagulandid,fenfluramiin, fibraadid, AKE inhibiitorid,fluoksetiin, allopurinool, sümpatolüütilisedained, fosfamiidid (tsüklo-, tro- jaifosfamiid), sulfiinpürasoon, teatudpikatoimega sulfoonamiidid,tetratsükliiniid, MAO inhibiitorid,kinoloonantibiootikumid, probenetsiid,mikonasool, pentoksifülliin (parenteraalnesuur annus), tritokualiin, flukonasool.Hüpoglükeemiline toime nõrgenebkoostoimes järgmiste ravimitega:österogeenid ja progestageenid,salureetikumid, tiasiiddiureetikumid,kilpnääret stimuleerivad ravimid,glükokortikoidid, fenotiasiini derivaadid,kloorpromasiin, adrenaliin jasümpatomimeetikumid, nikotiinhape(suures annuses) ja nikotiinhappederivaadid, lahtistid (pikaajalisekasutamise korral), fenütoiin, diasoksiid,glükagoon, barbituraadid ja rifampitsiin,atsetasolamiid. H2-retseptoriteantagonistid, beetablokaatorid, klonidiin jareserpiin võivad põhjustada kashüpoglükeemilise toime tugevnemist võinõrgenemist. Sümpatolüütilised ravimid(beetaadrenoblokaatorid, klonidiin,guanetidiin ja reserpiin) võivad maskeeridahüpoglükeemiale eelneva adrenergilisevasturegulatsiooni tunnuseid. Alkohol võibhüpoglükeemilist toimet ettearvamatulttugevdada või nõrgendada. Glimepiriidvõib kumariini derivaatide toimet kastugevdada või nõrgendada.Amaryl, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 1mgN30; Tabl. 2mg N30; Tabl. 3mg N30; Tabl.4mg N30Oltar, Berlin-Chemie, Tabl. 1 mg N30;Tabl. 2 mg N30; Tabl. 3 mg N30GlipisiidGlipizidumRAVIMITÜÜP: Sulfoonamiidid, kusiainederivaadidNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi ravitäiskasvanutele, kui üksnes dieedi jafüüsilise koormusega ei saavutata veresuhkrusisalduse piisavat vähenemist.ANNUSTAMINE: Algannus 5 mg ööp.,mis võetakse koos hommikusöögiga.Annust kohandatakse 2,5 või 5 mgannuste kaupa vastavalt vereglükoosisisalduse väärtuste muutustele.Annuse muutmiste vahel peab olemavähemalt mõnepäevane intervall.Patsientide vere glükoosisisaldust ontavaliselt adekvaatselt kontrollitav ravimimanustamisega 1 kord ööp. Maxsoovitatav annus on 20 mg ööp., sestnimetatud tasemel ilmneb max vereglükoosisisaldust alandav toime. Tabletidtuleb neelata tervelt, neid ei tohi näridaega purustada.LASTELE: Ravimi efektiivsus ja ohutus eiole tõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ükskõik millise abiaine suhtes; I tüüpidiabeedi, diabeetilise ketoatsidoosi jadiabeetilise kooma korral; raske neeru-,maksa- või kilpnäärmepuudulikkus;rasedus ja imetamine. Samaaegne ravimikonasooligaRISKID: Et glipisiid GITS kuulubsulfonüüluurea preparaatide klassi, tulebselle manustamisel G6PD-puudulikkusegapatsientidele olla ettevaatlik.G6PD-puudulikkusega patsientide ravisulfonüüluurea preparaatidega võibpõhjustada hemolüütilist aneemiat,seetõttu tuleb kaaludamitte-sulfonüüluurea preparaatidealternatiivset kasutamist. Kõiksulfonüüluurea derivaadid võivadpõhjustada tõsist hüpoglükeemiat ning viiadiabeetilise koomani, mille korral võibvajalikuks osutuda patsiendihospitaliseerimine. Tõsisehüpoglükeemiaga patsientidele tulebmanustada glükoosi ja neid tuleb vähemalt24...48 tunni vältel jälgida. Neeru- võimaksapuudulikkus võivad mõjutadaglipisiidi kasutamist organismi poolt,maksapuudulikkus võib vähendada kaglükoneogeneesi. Mõlemad neist võivadsuurendada tõsiste hüpoglükeemilistereaktsioonide tekkeriski. Vereglükoosisisaldust langetavate ravimitehüpoglükeemilise toime suhtes on erititundlikud eakad, halvas üldseisundis võialatoitunud patsiendid ning patsiendid,kellel on neerupealiste või hüpofüüsitalitluse puudulikkus. Hüpoglükeemiadiagnoosimine võib olla raskendatudeakatel patsientidel ningbeeta-blokaatoreid kasutavatelpatsientidel. Hüpoglükeemia tekkerisk onsuurem ebapiisava kalorsusega toidusöömisel, raske ja kestva füüsilisepingutuse järgselt, alkoholi tarvitamisel võimitme vere glükoosisisaldust langetavaravimi samaaegsel kasutamisel.Stress-situatsioonide korral, mida võivadpõhjustada traumad, kirurgilisedoperatsioonid või palavikuga kulgevadinfektsioonid, võib vere glükoosisisalduskontrolli alt väljuda. Sellistel juhtudel võibvajalikuks osutuda glipisiidi manustamisekatkestamine ja üleminek insuliinravile.Iga suukaudse vere glükoosisisaldustlangetava toimega ravimi efektiivsus vereglükoosisisalduse alandamisel soovitudtasemeni väheneb aja jooksul paljudelpatsientidel.Perioodiliselt tuleb jälgida vereglükoosisisaldust. Tuleb määrataglükosüleeritud hemoglobiini taset jaravieesmärke hinnata kaasajastandarditele vastavalt. Neeru- võimaksapuudulikkusega patsientidel võibglipisiidi farmakokineetika ja/võifarmakodünaamika olla muutunud. Kuineeru- või maksapuudulikkusega patsiendiltekib hüpoglükeemia, võib see olla kestevning nõuab kohe vastavat ravi. Nii nagukõiki seedetraktis mittelagunevas kestasolevaid ravimeid, ei tohi ka glipisiidimanustada patsientidele, kellel esinebväljendunud seedetrakti valendikuahenemine (patoloogiline või iatrogeenne).Teiste mittelagunevas kestasmodifitseeritud vabanemisega ravimitemanustamisel seedetrakti ahenemisegapatsientidele on täheldatud seedetraktiobstruktsiooni nähte. Patsiente tuleb265

Suukaudsed preparaadidDIABEETteavitada, et tablett tuleb tervelt allaneelata. Tablette ei tohi närida, tükeldadaega purustada. Patsiendid ei pruugimuretseda, kui nad juhuslikult märkavadväljaheites midagi tabletitaolist.KÕRVALTOIMED: Leukopeenia,agranulotsütoos, trombotsütopeenia,segasus, peavalu, treemor, nägemishäired,kõhuvalu, iiveldus, kõhukinnisus,kõhulahtisus, ebamugavustunne ülakõhusja oksendamine, allergilisednahareaktsioonid, hüpoglükeemia.KOOSTOIMED: Alljärgnevad ravimidvõivad tugevdada hüpoglükeemilist toimet:mikonasool, flukonasool, vorikonasool,MSPVA, salitsülaadid (ASH), alkohol,beetablokaatorid, AKE inhibiitorid,H2-retseptorite antagonistid. Alljärgnevadravimid võivad põhjustadahüperglükeemiat: fenotiasiinide (ntkloorpromasiin) suured annused (>100 mgkloorpromasiini ööpäevas),kortikosteroidid, sümpatomimeetikumid(ritodriin, salbutamool ja terbutaliin).Glibenese GITS, Pfizer LuxembourgSARL Eesti filiaal, Modif. tabl. 5mg N30;Modif. tabl. 10mg N30MetformiinMetforminumRAVIMITÜÜP: BiguaniididNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi ravi, eritiülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedija füüsilise treeninguga ei saavutatapiisavat kontrolli vere glükoosisisalduseüle. Täiskasvanutel võib kasutadamonoteraapiana, kombinatsioonis teistesuukaudsete diabeedivastaste ravimite võiinsuliiniga. Üle 10-a lastel ja noorukitelvõib kasutada monoteraapiana võikombinatsioonis insuliiniga. ÜlekaalulistelII tüüpi diabeediga täiskasvanudpatsientidel, kel on metformiini kasutatudesmavaliku ravimina pärast dieetraviebaõnnestumist, on täheldatud diabeeditüsistuste vähenemist.ANNUSTAMINE: Monoteraapiana võikombineeritult teiste suukaudseteantidiabeetiliste ravimitega: Tavalinealgannus on 500 mg või 850 mg 2...3korda päevas, manustatuna söögi ajal võipärast sööki. 10....15. päeval pärast ravialgust reguleeritakse annust vastavaltveresuhkru tasemele. Aeglane annusesuurendamine võib parandadagastrointestinaalset taluvust. Maxsoovitatav annus on 3 g päevas.Kombinatsioonis insuliiniga: Insuliinigavõib kasutada koos, et saavutada parematkontrolli veresuhkru taseme üle. Tavalinealgannus on 500 mg 2...3 korda või 850mg 1...2 korda päevas ja insuliini annus onreguleeritud vastavalt veresuhkru266väärtustele.LASTELE: Monoteraapia võikombinatsiooni insuliiniga. Tavalineesmane annus on 500 mg ööp. või 850 mgööp., manustatuna kas koos toiduga võiilma. Pärast 10...15 päeva möödumisttuleb annust kohandada vastavaltveresuhkru väärtusele. Järk-järgulineannuse suurendamine parandab ravimigastrointestinaalset taluvust. Max.soovitatud ööp. annus on 2 g, jaotatuna2...3 manusatmise korraks.RASEDATELE: Kui patsient planeeribrasedust või on juba rase, siis ei tohiksdiabeeti ravida metformiiniga, vaid peakskasutama insuliini, et hoida veresuhkrusisaldus nii lähedal normaalsele kuivõimalik, et minimaliseerida riski looteväärarengule ebanormaalseVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne abiaine suhtes. Diabeetilineketoatsidoos, diabeetiline prekooma.Neerupuudulikkus või halvenenudneerufunktsioon (kreatiniini kliirens

DIABEETSuukaudsed preparaadidANNUSTAMINE: Ravi peab alustamaannusega, mis on ekvivalentne eelnevaltkasutatud glibenklamiidi ja metformiiniannusega. Annust võib vastavaltveresuhkru väärtustele järk-järgultsuurendada. Annust peab suurendama 2näd. või pikema vahe tagant. Annust võibsuurendada 500/2,5 mg kaupa sõltuvaltveresuhkru näitudest. Max soovitatavpäevane annus: 3000/15 mg.LASTELE: Et puuduvad andmedpreparaadi toimest lastele, ei tohikasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuse korral TA-tevõi teiste sulfonüüluurea jasulfoonamiidide, samuti ravimi abiainetesuhtes. I tüüpi diabeet (insuliinsõltuvdiabeet), diabeetiline ketoatsidoos,diabeetiline prekooma. Neerupuudulikkusvõi neerude düsfunktsioon (kreatiniinikliirens

Suukaudsed preparaadidDIABEETvähemalt kord aastas normaalseneerufunktsiooniga patsientidel; vähemalt2...4 korda aastas patsientidel, kelleseerumi kreatiniinisisaldus onnormivahemiku ülempiiril või sellestkõrgem, ning samuti eakatel patsientidel.Eakatel patsientidel esineb sageliasümptomaatilist neerufunktsiooni langust.Eriline ettevaatus on vajalik olukordades,kus neerufunktsioon võib halveneda,näiteks antihüpertensiivse, diureetilise võiMSPVA ravi alustamisel. Patsientidel, kessaavad metformiini/sitagliptiinikombinatsioonis sulfonüüluureaga, võibolla oht hüpoglükeemia tekkeks. Seetõttuvõib vajalikuks osutuda sulfonüüluureaannuse vähendamine. Kasutamist koosinsuliiniga ei ole piisavalt uuritud.Sitagliptiiniga ravitud patsientidel on ravimimüügiletuleku järgselt kirjeldatud tõsiseidülitundlikkusreaktsioone. Nendeks onanafülaksia, angioödeem ja eksfoliatiivsednahakahjustused, sh Stevens-Johnsonisündroom. Need reaktsioonid ilmnesidesimese kolme kuu jooksul pärastsitagliptiinravi alustamist, mõningateljuhtudel esimese annuse manustamisejärgselt. Kui esineb ülitundlikkusreaktsioonikahtlus, lõpetada ravi, hinnata muidvõimalikke ülitundlikkusreaktsioonipõhjuseid ja alustada muud sobivatdiabeediravi.Kuna preparaat sisaldabmetformiinvesinikkloriidi, tuleb ravikatkestada 48 tundi enne plaanilistoperatsiooni üld-, spinaal- võiepiduraalanesteesias. Manustamist ei tohitavaliselt uuesti alustada enne 48 tunnimöödumist operatsioonist. Ravi tohibtaasalustada alles pärast seda, kuineerufunktsiooni on uuesti kontrollitudning see on normaalne. Jodeeritudkontrastainete intravaskulaarnemanustamine radioloogiliste uuringute ajalvõib põhjustada neerupuudulikkust, midaon seostatud laktatsidoosi tekkegametformiini kasutavatel patsientidel.Seetõttu tuleb metformiini/sitagliptiini ärajätta enne vastavat uuringut või selle ajal;ravi tohib uuesti alustada 48 tunnimöödumisel uuringust ning alles pärastkindlakstegemist, et neerufunktsioon onnormaalne.Eelnevalt ravile allunud II tüüpidiabeediga patsientide kliinilise seisundimuutus Eelnevalt hästi ravile allunud IItüüpi diabeediga patsienti, kellel tekivadlaboratoorsed kõrvalekalded või kliiniliseltväljendunud haigus (eriti ebamäärane jahalvasti piiritletud haigus), tuleb koheuurida ketoatsidoosi või laktatsidoositunnuste suhtes. See peab hõlmamaseerumi elektrolüütide ja ketokehade, vereglükoosisisalduse ning vajadusel vere pH,laktaadi, püruvaadi ja metformiini268sisalduse määramist. Ükskõik kumbanimetatud atsidoosi vormi tekkimisel tulebravi otsekohe lõpetada ning alustadamuud sobivat ravi.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhukinnisus,hüpoglükeemia, metallimaitse suus.KOOSTOIMED: Sitagliptiini (50 mg kakskorda päevas) ja metformiini (1000 mgkaks korda päevas) korduvate annustekoosmanustamisel ei muutunud oluliseltsitagliptiini ega metformiinifarmakokineetika II tüüpi diabeedigapatsientidel. Antud preparaadiga ei olefarmakokineetilisi ravimitekoostoimeuuringuid läbi viidud; samas onsellised uuringud läbi viidud sisalduvatetoimeainete, sitagliptiini ja metformiiniga.Preparaadi metformiinisisalduse tõttu onägeda alkoholimürgistuse korral (eritikaasuva nälguse, alatoitumuse võimaksapuudulikkuse puhul) suurenenud ohtlaktatsidoosi tekkeks. Hoiduda tulebalkoholi ja alkoholi sisaldavateravimpreparaatide kasutamisest.Katioonaktiivsetel ravimitel, mis erituvadtubulaarsekretsiooni teel (nt tsimetidiin),võib olla koostoimeid metformiiniga,konkureerides ühisetubulaartransportsüsteemi pärast. Seitsmeterve vabatahtlikuga läbiviidud uuringnäitas, et tsimetidiini annuse 400 mg kakskorda päevas toimel suurenes metformiinisüsteemne ekspositsioon (AUC) 50% jaCmax 81%. Seetõttu peab hoolikaltjälgima veresuhkru taset ning kaalumaannuse korrigeerimist soovitatavaannusevahemiku piirides ja diabeedi ravimuutmist, kui samaaegselt manustataksetubulaarsekretsiooni teel elimineeruvaidkatioonaktiivseid ravimeid. Jodeeritudkontrastainete intravaskulaarnemanustamine radioloogiliste uuringute ajalvõib põhjustada neerupuudulikkust, milletagajärjeks on metformiini kuhjumine jalaktatsidoosi oht. Seetõttu tulebpreparaadi manustamine ära jätta ennevastavat uuringut või selle ajal; ravi tohibuuesti alustada 48 tunni möödumiseluuringust ning alles pärastkindlakstegemist, et neerufunktsioon onnormaalne.Kombinatsioonid, mille puhul on vajalikettevaatusabinõude rakendamineGlükokortikosteroidid (nii süsteemsed kuilokaalsed), beeta-2-adrenomimeetikumidja diureetikumid omavad nn sisemisthüperglükeemilist aktiivsust. Patsientituleb sellest teavitada, samuti tulebsagedamini kontrollida veresuhkru taset,eriti nende preparaatidega ravi alguses.Vajadusel tuleb ravi ajal teiseravimpreparaadiga ja pärast selleärajätmist korrigeerida diabeediravimiannust. AKE inhibiitorite toimel võiblangeda veresuhkru tase. Vajadusel tulebravi ajal teise ravimpreparaadiga ja pärastselle ärajätmist korrigeerida diabeediravimiannust. Teiste ravimite toime sitagliptiinileAllpool kirjeldatud kliinilised andmedlubavad arvata, et teiste ravimitesamaaegsel manustamisel on riskkliiniliselt oluliste koostoimete tekkeksväike. In vitro uuringud on näidanud, etsitagliptiini piiratud metabolismi eestvastutav põhiline ensüüm on CYP3A4,mida toetab CYP2C8. Normaalseneerufunktsiooniga patsientide puhul onmetabolismil (sh CYP3A4 kaudu toimuval)vaid vähene roll sitagliptiini kliirensis.Metabolismil võib olla märkimisväärseltsuurem roll sitagliptiini eliminatsioonisraske neerupuudulikkuse võilõppstaadiumis neeruhaiguse korral. Selpõhjusel on võimalik, et tugevad CYP3A4inhibiitorid (nt ketokonasool, itrakonasool,ritonaviir, klaritromütsiin) võivad raskeneerupuudulikkuse või lõppstaadiumisneeruhaigusega patsientidel muutasitagliptiini farmakokineetikat.Tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritetoimet neerupuudulikkuse korral ei olekliinilises uuringus hinnatud. In vitrotranspordi uuringud näitasid, et sitagliptiinon p-glükoproteiini ja OAT3 substraat.OAT3 poolt vahendatud sitagliptiinitransporti inhibeeris in vitro probenetsiid,kuigi kliiniliselt oluliste koostoimete ohtupeetakse väikeseks. OAT3 inhibiitoritesamaaegset manustamist ei ole in vivohinnatud. Sitagliptiini toime teisteleravimitele In vitro andmed näitavad, etsitagliptiin ei inhibeeri ega indutseeriCYP450 isoensüüme. Kliinilistes uuringutesei muutnud sitagliptiin märkimisväärseltmetformiini, gliburiidi, simvastatiini,rosiglitasooni, varfariini ega suukaudsetekontratseptiivide farmakokineetikat, mistõestab in vivo vähest tõenäosustkoostoimete tekkeks CYP3A4, CYP2C8,CYP2C9 ja orgaanilisekatioon-transportsüsteemi (organiccationic transporter, OCT) substraatidega.Sitagliptiinil oli vähene toime digoksiiniplasmakontsentratsioonile ja ta võib ollap-glükoproteiini nõrk inhibiitor in vivo.Sitagliptiinil oli vähene toime digoksiiniplasmakontsentratsioonile. Pärast 0,25 mgdigoksiini manustamist koos 100 mgsitagliptiiniga ööpäevas 10 päeva vältelsuurenes digoksiini plasma AUC keskmiselt11% ja plasma Cmax keskmiselt 18%.Digoksiini annuse korrigeerimist eisoovitata. Kuid sitagliptiini ja digoksiinisamaaegsel manustamisel tuleb neidnäitajaid jälgida patsientidel, kellel on riskdigoksiinimürgistuse tekkeks.Janumet, MSD, Tabl. 850 mg + 50 mgN28; Tabl. 1000 mg+50 mg N28

DIABEETSuukaudsed preparaadidPioglitasoonPioglitazonumRAVIMITÜÜP: TiasolidiindioonidNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi raviks:Monoteraapiana- patsientidel (eelkõigeülekaalulistel patsientidel), kes ei olekontrolli saavutanud dieedi ja füüsilisekoormusega ning kellele metformiin ei sobivastunäidustuste või talumatuse tõttu.Kahekordse suukaudse ravinakombinatsioonis: - metformiin, patsientidel(eriti ülekaalulistel), kellel veresuhkrutaseme kontroll on puudulik, vaatamatametformiini või sulfonüüluurea maxtalutavatele suukaudsetele annustele, -sulfonüüluurea, ainult neil patsientidel,kellel ilmneb metformiini talumatus võikellele metformiin on vastunäidusatud jakellel veresuhkru taseme kontroll onpuudulik vaatamata metformiini võisulfonüüluurea max talutavatelesuukaudsetele annustele. Kolmekordsesuukaudse ravina kombinatsioonis -metformiin ja sulfonüüluurea, patsientidel(eriti ülekaalulistel), kellel veresuhkrutaseme kontroll on puudulik, hoolimatakahekordsest suukaudsest ravist.ANNUSTAMINE: Algannus on 15 mg või30 mg 1 kord ööp. Algannust võibjärk-järgult suurendada kuni annuseni 45mg ööp. Alustades ravi kombinatsioonismetformiiniga, võib metformiini seniseannusega jätkata. Alustades ravikombinatsioonis sulfonüüluureaga, võibsulfonüüluurea senise annusega jätkata.Kui patsiendil tekib hüpoglükeemia, tulebvähendada sulfonüüluurea annust.LASTELE: Kasutamise kohta alla 18-apatsientidel andmed puuduvad, mistõttusellel vanusegrupil ei soovitata antudravimit kasutada.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus toimeaine võiükskõik millise abiaine suhtes. Olemasolevsüdamepuudulikkus või anamneesissüdamepuudulikkus (NYHA I kuni IVklass). Maksakahjustus. Vastunäidustatudka kombinatsioonis insuliiniga.RISKID: Võib põhjustada vedelikuretentsiooni, mis võib esile kutsuda võisüvendada südamepuudulikkust.Südamepuudulikkuse tekkimise riskigapatsientidel tuleks ravitiasolidiindioonidega alustada väikseimastvõimalikust annusest ning annust tuleksjärk-järgult tõsta. Müügijärgselt on harvateatatud maksarakkudefunktsioonihäiretest. Seetõttu onsoovitatav patsientidel periooditi jälgidamaksaensüüme. Kliinilistes uuringutesesines ravi korral kehakaalu tõus, mistõttukaalu tuleb tähelepanelikult jälgida.Diabeedi ravi osaks on ka toitumisejälgimine. Patsiendid peaksid täpseltjälgima dieedi kaloraazhi. Ravi korralesines hemoglobiinisisalduse kergevähenemine (4% suhteline vähenemine) jahematokriti vähenemine (4,1% suhtelinevähenemine), mis on kooskõlashemodilutsiooniga. Kahekordse võikolmekordse suukaudse ravi jooksulsulfonüüluureatega on patsientidel ohtannusest tingitud hüpoglükeemiatekkimisele ja vajalikuks võib osutudasulfonüüluurea annuse vähendamine.Turustusjärgselt on tiasolidiindioonidekasutamisel teatatud diabeetilisemakulaarse ödeemi esmakordsest tekkestvõi süvenemisest koos vähenenudnägemisteravusega. Paljud nendestpatsientidest teatasid samaaegseltperifeersest ödeemist. Insuliini toimesuurendamise tagajärjel võibpioglitasoonravi põhjustada polütsüstilisemunasarja sündroomiga patsientidelovulatsiooni.Ettevaatusega kasutada samaaegselmanustamisel tsütokroomi P450 2C8inhibiitoritega (nt gemfibrosiil) võiindutseerijatega (nt rifampitsiin).Veresuhkru tasemeid tuleks hoolikaltjälgida. Arvesse tuleks võtta pioglitasooniannuse kohandamist soovitatudannustamise piirides või muutuseiddiabeedi ravis.KÕRVALTOIMED: Monoteraapia:nägemishäired, ülemiste hingamisteedeinfektsioonid, kehakaalu tõus, hüpesteesia.Kombinatsioonis metformiiniga: aneemia,nägemishäired, kehakaalu tõus,liigesvalud, peavalu, hematuuria,erektsioonihäired. Kombinatsioonissulfonüüluureaga: vertiigo, meteorism,kehakaalu tõus, pearinglus.KOOSTOIMED: Koostoime uuringud onnäidanud, et ei mõjuta oluliselt digoksiini,varfariini, fenprokumooni ja metformiinifarmakokineetikat egafarmakodünaamikat. Koosmanustaminesulfonüüluureaga ei mõjuta sulfonüüluureafarmakokineetikat. Inimuuringud ei näitatsütokroom P450 peamiste alatüüpide 1A,2C8/9 ega 3A4 induktsiooni. In vitrouuringud ei ole näidanud ühegitsütokroom P450 alatüübi inhibitsiooni.Seega ei ole oodata mingeid koostoimeidnende ensüümide pooltmetaboliseeritavate ainetega, ntsuukaudsete kontratseptiivide,tsüklosporiini, kaltsiumikanali blokaatoriteja HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega. Onteada, et pioglitasooni ja gemfibrosiili(tsütokroom P450 2C8 inhibiitor)samaaegne manustamine toob kaasapioglitasooni kontsentratsioonikõvera alusepindala kolmekordse suurenemise. Onteada, et samaegne manustaminerifampitsiiniga (tsütokroom P450 2C8indutseerija) toob kaasa pioglitasoonikontsentratsioonikõvera aluse pindalavähenemise 54% võrra. Rifampitsiinisamaaegsel manustamisel võib osutudavajalikuks pioglitasooni annusesuurendamine.Actos, Takeda, Tabl. 15mg N28; Tabl.30mg N28; Tabl. 45mg N28RepagliniidRepaglinidumRAVIMITÜÜP: Teised peroraalsed vereglükoosisisaldust vähendavad ainedNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi ehkinsuliinsõltumatu diabeedi raviks, kui vereglükoosisisaldust ei suudeta hoida kontrolliall dieedi, füüsilise koormuse võikehakaalu vähendamisega. Võib kasutadaka kombineeritult metformiiniga II tüüpidiabeedi raviks, kui metformiinimonoteraapiaga ei saavutata vereglükoosisisalduse piisavat vähenemist.Ravi tuleks määrata lisaks dieedile jakehalisele koormusele, et vähendadatoidust sõltuvat vere glükoosisisaldust.ANNUSTAMINE: Algannus: Soovitatav on0,5 mg. Vajadusel tuleks annust muuta1...2 näd. järel (lähtudes glükoosimuutustest veres). Üleviimisel teisteltsuukaudsetelt hüpoglükeemilise toimegapreparaatidelt on soovitatav algannus 1mg. Säilitusannus: Soovitatav ühekordnesuurim annus on 4 mg manustatunapeamiste söögikordade ajal. Suurimpäevane annus ei tohi ületada 16 mg.EAKATELE: Üle 75-a ei soovitata.LASTELE: Alla 18-a ei soovitata.RASEDATELE: Ei ole uuritud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes. I tüüpidiabeet (insuliinsõltuv diabeet), C-peptiidnegatiivne. Diabeetiline ketoatsidoos(koomaga või ilma). Tõsine maksatalitlusehäire. Gemfibrosiili samaaegnekasutamine.RISKID: Näidustatud ainult juhul, kuikontroll vere glükoosisisalduse üle onebapiisav ja diabeedi sümptomid ei kaovaatamata piisavale dieedile, kehaliselekoormusele ja kehakaalu vähendamisele.Repagliniid, nagu teisedki insuliinisekretsiooni põhjustavad ravimid, võibesile kutsuda hüpoglükeemiat. Paljudelpatsientidel nõrgeneb aja jooksulhüpoglükeemilise toimega ravimite vereglükoosisisaldust langetav toime. See võibtuleneda diabeedi süvenemisest võivähenenud ravimitundlikkusest. Mõjubbeeta-rakkudele lühitoimeliselt läbi kindlaseondumiskoha. Kasutamist insuliinisekretsiooni põhjustavate preparaatidemanustamisega kaasneva sekundaarseinsuliinidefitsiidi puhul ei ole kliinilistekatsetuste käigus uuritud. Uuringuid269

Suukaudsed preparaadidDIABEETkombineeritud ravi kohta insuliini võitiasolidiindioonidega ei ole tehtud.Kombineeritud ravi koos metformiinigasuurendab hüpoglükeemia ohtu.Patsientidel, kelle diabeet onkompenseeritud hüpoglükeemilist toimetomavate suukaudsete ravimitega, võibstressiolukorras (palavik, trauma,infektsioon või operatsioon) vereglükoosisisalduse kontroll osutudaebapiisavaks. Sellistel puhkudel võibtekkida vajadus katkestada repagliniidravija ravida ajutiselt insuliiniga.Trimetoprimiga kooskasutamist peaksvältima, sest ei ole kindlaks tehtud sellistekombinatsioonide ohutusomadusi.Kasutada ettevaatlikult temakoosmanustamisel CYP2C8indutseerijatega (näiteks rifampitsiini jaliht-naistepunaga). Rifampitsiini jarepagliniidi koosmanustamisel peabrepagliniidiannust korrigeerima vastavaltvere glükoosisisalduse määramisel saadudandmetele nii rifampitsiinravi alustades(äge inhibitsioon), järgneval annustamisel(nii inhibitsioon kui ka induksioon) kui kalõpetamisel (üksnes induktsioon) ningligikaudu kahe nädala möödumiselrifampitsiinravi lõpetamisest, milrifampitsiini indutseerivat toimet enam eiesine.Maksakahjustusega patsientidel ei olekliinilisi uuringuid tehtud. Kliiniliseduuringud puuduvad ka laste, alla 18-anoorukite ja üle 75-a patsientide osas.Seetõttu ei ole nende patsientide ravisoovitatav.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,kõhuvalu, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: In vitro andmednäitavad, et repagliniid metaboliseerubpeamiselt CYP2C8, aga ka CYP3A4 kaudu.Tervete vabatahtlike kliinilised andmednäitavad samuti, et CYP2C8 on tähtsaimrepagliniidi metabolismis osalev ensüümning ensüümil CYP3A4 on vähem tähtisroll, kuigi selle suhteline osakaal võibsuureneda CYP2C8 inhibeerimise korral.Järelikult võivad repagliniidi metabolismi jaseeläbi kliirensit muuta ravimid, millel onneid tsütokroom P-450 ensüüme inhibeerivvõi indutseeriv toime. Eriti ettevaatlik tulebolla, kui üheaegselt manustatakse niiCYP2C8 ja 3A4 inhibiitoreid koosrepagliniidiga. Hüpoglükeemilist toimetvõivad tugevdada ja/või pikendadajärgmised ained: gemfibrosiil,klaritromütsiin, itrakonasool, ketokonasool,trimetoprim, teised diabeediravimid, MAOinhibiitorid,mitteselektiivsedbeetablokaatorid, AKE inhibiitorid,salitsülaadid, MSPVA-d, oktreotiid, alkoholja anaboolsed steroidid. Rifampitsiin, mison tugev CYP3A4, aga ka CYP2C8indutseerija, toimib nii repagliniidi270metabolismi indutseerija kui kainhibiitorina. Eelnev 7-päevane ravirifampitsiiniga (600 mg), millele järgnesrepagliniidi (ühekordne 4 mg annus)samaaegne manustamine seitsmendalpäeval, viis repagliniidi AUC 1,5 kordsevähenemiseni (induktsiooni ja inhibitsioonikoosmõju). Beetaadrenoblokaatorid võivadähmastada hüpoglükeemia sümptomeid.Stabiilses seisundis tervetele vabatahtlikeleantud repagliniid ei avaldanud kliinilisestseisukohast olulist toimet digoksiini,teofülliini või varfariinifarmakokineetilistele omadustele. Seega eiole vaja muuta digoksiini, teofülliini võivarfariini annust üheaegsel manustamiselrepagliniidiga. Hüpoglükeemilist toimetvõivad vähendada järgmised ained:suukaudsed kontratseptiivid, rifampitsiin,barbituraadid, karbamasepiin, tiasiidid,kortikosteroidid, danasool,türeoidhormoonid jasümpatomimeetikumid. Kui loetletudravimeid määratakse või ravi nendegalõpetatakse, tuleb repagliniidravi saavatpatsienti tähelepanelikult jälgida, etavastada muutusi diabeedikompensatsiooni tasemes. Kasutamiselkoos teiste, repagliniidi kombel peamiseltsapi kaudu erituvate ravimitega tulebarvestada võimalikku koostoimet.Novonorm, Novo Nordisk, Tabl. 0,5mgN90; Tabl. 1mg N90; Tabl. 2mg N90RosiglitasoonRosiglitazonumRAVIMITÜÜP: TiasolidiindioonidNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi raviks:monoteraapiana patsientidel (eritiülekaalulistel patsientidel), kellel dieedi jafüüsilise koormusega ei ole saavutatudveresuhkru sisalduse piisavat vähenemistning kellele metformiin ei sobivastunäidustuste või talumatuse tõttu.suukaudse kaksikravina kombinatsioonis: -metformiiniga patsientidel (eritiülekaalulistel patsientidel), kellelmetformiini monoteraapia max. talutavaannusega ei ole saavutatud veresuhkrusisalduse piisavat vähenemist. -sulfonüüluurea derivaadiga ainultpatsientidel, kes ei talu metformiini võikellele metformiin on vastunäidustatudning kellel sulfonüüluurea monoteraapiagaei ole saavutatud veresuhkru sisaldusepiisavat vähenemist. suukaudsekolmikravina kombinatsioonis metformiinija sulfonüüluurea derivaadiga patsientidel(eriti ülekaalulistel patsientidel), kellelsuukaudse kaksikraviga ei ole saavutatudveresuhkru sisalduse piisavat vähenemist.ANNUSTAMINE: Tavaline algannus on 4mg ööp. Seda annust võib kaheksa näd.möödudes suurendada 8 mg-ni ööp., kuion vajalik veresuhkru sisalduse edasinelangus. Patsientidel, kes saavadrosiglitasooni kombinatsioonissulfonüüluurea derivaadiga, peab olemaettevaatlik rosiglitasooni annusesuurendamisel 8 mg-ni ööp. ning sellelepeab eelnema vedelikupeetusega seotudkõrvaltoimete tekkeriski kliinilinehindamine. Rosiglitasooni võib manustadaüks või kaks korda ööp. ja söögiaegadestsõltumatult.LASTELE: Puuduvad andmed kasutamisekohta alla 18-a patsientidel. Seetõttu ei oleravimi kasutamine selle vanusegrupipatsientidel soovitatav.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseja rinnaga toitmise ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,südamepuudulikkus või selle esinemineanamneesis (NYHA I...IV klass), ägekoronaarsündroom (ebastabiilnestenokardia, NSTEMI ja STEMI),maksapuudulikkus, diabeetilineketoatsidoos või diabeetiline prekooma.RISKID: Tiasolidiindioonid võivadpõhjustada vedelikupeetust, milletagajärjel võivad süveneda või avaldudakongestiivse südamepuudulikkusesümptomid. Südamefunktsiooni häiretetekkimisel tuleb rosiglitasoon ära jätta.Südamepuudulikkust on sagedaminitäheldatud ka patsientidel, kellel onanamneesis südamepuudulikkus; turseid jasüdamepuudulikkust on sagedaminikirjeldatud ka eakatel patsientidel ja kergevõi keskmise raskusega neerupuudulikkusekorral.Südamepuudulikkuse esinemissagedusesuurenemist on täheldatud kliinilistesuuringutes rosiglitasooni kasutamiselkombinatsioonis insuliiniga. Kuna insuliinija rosiglitasooni seostatakse mõlematvedelikupeetuse tekkega, võib samaaegselmanustamisel suureneda tursete jasüdame isheemiatõve tekkerisk. Insuliinitohib rosiglitasoonravile lisada ainulterandjuhtudel ning hoolika järelevalve all.Olemasolevad andmed näitavad, et ravirosiglitasooniga võib olla seotudsuurenenud riskiga müokardi isheemiatekkeks.Rosiglitasooni kontrollitud kliinilistesuuringutes ei ole ägedakoronaarsündroomiga patsiente uuritud.Arvestades südamepuudulikkusevõimalikku teket nendel patsientidel, eitohi ägeda koronaarsündroomigapatsientidel rosiglitasoonravi alustada ningselle kasutamine tuleb ägeda faasi ajalkatkestada.Rosiglitasooni müügiletuleku järgselt onharvadel juhtudel kirjeldatudhepatotsellulaarseid funktsioonihäireid.

DIABEETSuukaudsed preparaadidMüügiloa saamise järgselt ontiasolidiindioonide (sh rosiglitasooni)kasutamisel teatatud diabeetilise maakulaturse esmakordsest tekkest võisüvenemisest, millega kaasnebnägemisteravuse langus. Rosiglitasoonikliinilistes uuringutes täheldati annusegaseotud kehakaalu suurenemist, mis olisuurem koos insuliiniga kasutamisel.Seetõttu on vajalik kehakaalu hoolikasjälgimine eeldusel, et selle suureneminevõib olla tingitud vedelikupeetusest, misvõib olla seotud südamepuudulikkusega.Rosiglitasoonravi võib põhjustadaannusega seotud hemoglobiinitasemelangust.Patsientidel, kes saavad rosiglitasoonikombinatsioonis sulfonüüluurea derivaadivõi insuliiniga, võib olla oht annusegaseotud hüpoglükeemia tekkeks.Rosiglitasooni kasutamine suukaudsekolmikravina kombinatsioonis metformiinija sulfonüüluurea derivaadiga võib ollaseotud suurenenud riskigavedelikupeetuse ja südamepuudulikkusening samuti hüpoglükeemia tekkeks.Pikaajalises uuringus täheldati luumurdude(jala-, kämbla- ja käsivarreluude murdude)esinemissageduse suurenemistnaispatsientidel, kes said rosiglitasoonimonoteraapiana.Rosiglitasooni tuleb ettevaatusegakasutada raske neerupuudulikkuse korral(kreatiniinikliirens < 30 ml/min).Rosiglitasooni tuleb ettevaatusegakasutada koos CYP2C8 inhibiitorite (ntgemfibrosiili) või indutseerijatega (ntrifampitsiiniga). Hoolega peab jälgimaveresuhkru taset. Kaaluda tulebrosiglitasooni annuse korrigeerimistsoovitatud annusevahemiku piirides võidiabeedi ravi muutmist.KÕRVALTOIMED: Kiire ja liignekehakaalu suurenemine, anafülaktilinereaktsioon, maakula turse, kongestiivnesüdamepuudulikkus/kopsuturse,maksafunktsiooni häire, mille tunnusekson peamiselt maksaensüümide aktiivsusesuurenemine, angioödeem,nahareaktsioonid (nt urtikaaria, sügelus,lööve).KOOSTOIMED: Manustamine koosgemfibrosiiliga (CYP2C8 inhibiitor) viisrosiglitasooni plasmakontsentratsioonikahekordse suurenemiseni. Kunasuureneda võib annusega seotudkõrvaltoimete tekke oht, võib osutudavajalikuks rosiglitasooni annusevähendamine. Kaaluda tuleb veresuhkrutaseme hoolikat jälgimist. Manustaminekoos rifampitsiiniga (CYP2C8 indutseerija)viis rosiglitasooni plasmakontsentratsiooni66% vähenemiseni. Samaaegnemanustamine koos suukaudsetediabeediravimite metformiini,glibenklamiidi ja akarboosiga eipõhjustanud kliiniliselt olulisifarmakokineetilisi koostoimeidrosiglitasooniga. Mõõdukas alkoholitarvitamine ei mõjuta veresuhkru kontrolli.Kliiniliselt olulisi koostoimeid digoksiini,CYP2C9 substraadi varfariini ega CYP3A4substraatide nifedipiini, etünüülöstradioolivõi noretindrooniga ei ole täheldatud.Avandia, SmithKlineBeecham, Tabl. 4mgN28; Tabl. 8 mg N28Rosiglitasoon,metformiinRosiglitazonum, metforminumRAVIMITÜÜP: Suukaudsed vereglükoosisisald. vähend. ainetekombinatsioonidNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedi raviks,eriti ülekaalulistel patsientidel: - kellelsuukaudse metformiini monoteraapia max.talutava annusega ei ole saavutatudveresuhkru sisalduse piisavat vähenemist.- suukaudse kolmikravina kombinatsioonissulfonüüluurea derivaadiga patsientidel,kellel hoolimata suukaudsest kaksikravistmetformiini ja sulfonüüluurea max talutavaannusega ei ole saavutatud veresuhkrusisalduse piisavat vähenemist.ANNUSTAMINE: Tavaline algannus on4/2000 mg ööp. Rosiglitasooni annust võib8 näd. pärast suurendada 8 mg-ni ööp.,kui esineb vajadus veresuhkru sisaldusetäiendava vähendamise järele. Maxsoovitatav ööp. annus on 8 mgrosiglitasooni pluss 2000 mgmetformiinvesinikkloriidi. Metformiini jasulfonüüluurea derivaati kasutavadpatsiendid: vajadusel võib ravi alustadarosiglitasooni annusega 4 mg ööp. jametformiini annusega, mis asendab jubakasutatava annuse.Rosiglitasoonkomponendi annusesuurendamisel 8 mg-ni ööp. peab olemaettevaatlik ning sellele peab eelnemavedelikupeetusega seotud kõrvaltoimetetekkeriski kliiniline hindamine.LASTELE: Ei soovitata alla 18-a.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi mõne abiaine suhtes;südamepuudulikkus või selle esinemineanamneesis (NYHA I... IV klass); äge võikrooniline haigus, mis võib põhjustadakudede hüpoksiat, näiteks: südame- võihingamispuudulikkus; hiljuti põetudmüokardiinfarkt; shokk; maksafunktsioonihäire; äge alkoholimürgistus, alkoholism;diabeetiline ketoatsidoos või diabeetilineprekooma; neerupuudulikkus võineerufunktsiooni häire: seerumikreatiniinisisaldus >135 mmol/l meestel ja>110 mmol/l naistel ja/võikreatiniinikliirens 2,5x kõrgemnormivahemiku ülempiirist). Seetõttu tulebmaksaensüümide aktiivsust kontrollidakõikidel patsientidel enne ravi alustamist jaseejärel perioodiliselt vastavalt arstiotsusele. Müügiloa saamise järgselt ontiasolidiindioonide (sh rosiglitasooni)kasutamisel teatatud diabeetilise maakulaturse esmakordsest tekkest võisüvenemisest, millega kaasnebnägemisteravuse langus. Rosiglitasoonikliinilistes uuringutes täheldati annusegaseotud kehakaalu suurenemist, mistõttuon vajalik kehakaalu hoolikas jälgimine.Rosiglitasoonravi võib põhjustadaannusega seotud hemoglobiinitasemelangust. Patsientidel, kellel on enne ravialustamist madal hemoglobiinitase, on raviajal suurenenud risk aneemia tekkeks.Patsientidel, kes saavad ravimit osanasuukaudsest kolmikravist koossulfonüüluurea derivaadiga, võib olla ohtannusega seotud hüpoglükeemia tekkeksning vajalikuks võib osutudasulfonüüluurea annuse vähendamine.Kuna sisaldab metformiinvesinikkloriidi,tuleb ravi katkestada 48 tundi enneplaanilist operatsiooni üldanesteesias ningseda ei tohi tavaliselt uuesti alustada enne48 tunni möödumist operatsioonist.Jodeeritud kontrastainete intravaskulaarnemanustamine radioloogiliste uuringute ajalvõib põhjustada neerupuudulikkust.Kasutamine osana suukaudsestkolmikravist kombinatsioonissulfonüüluurea derivaadiga võib ollaseotud suurenenud riskiga271

Teised vereglükoosi langetavad ravimid, v.a insuliinidDIABEETvedelikupeetuse ja südamepuudulikkusening samuti hüpoglükeemia tekkeks.Soovitatav on patsiendi sagedasemjälgimine ja vajadusel sulfonüüluureaannuse kohandamine. Enne suukaudsekolmikravi alustamise otsust peab kaalumapatsiendi insuliinravile üleviimisevõimalust. Kliinilistes uuringutes onrosiglitasoonravi saanudpremenopausaalsed naised.Insuliinitundlikkuse paranemisetulemusena võib uuesti tekkidaovulatsioon, mis on puudunudinsuliiniresistentsuse tõttu. Ettevaatusegakasutada koos CYP2C8 inhibiitorite (ntgemfibrosiili) või indutseerijatega (ntrifampitsiiniga), kuna need mõjutavadrosiglitasooni farmakokineetikat. Tabl.sisaldavad laktoosi, mistõttu ei tohi neidmanustada patsientidele, kellel esinebpärilik galaktoositalumatus, Lapp'ilaktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosiimendumishäire.KÕRVALTOIMED: Aneemia,granulotsütopeenia, hüperkolesteroleemia,hüpertriglütserideemia, hüperlipideemia,kehakaalu suurenemine, söögiisusuurenemine, hüpoglükeemia, pearinglus,peavalu, südamepuudulikkus, südameisheemia, kõhukinnisus, lihasvalu, tursed.KOOSTOIMED: Ei ole nõuetekohaseidkoostoimeuuringuid läbi viidud, ent sellessisalduvate toimeainete kooskasutamiselkliiniliste uuringute raames ja kliinilisespraktikas ei ole ilmnenud ootamatuidkoostoimeid. Vt. metformiini jarosiglitasooni koostoimeid.Avandamet, SmithKlineBeecham, Tabl.2/1000 mg N56; Tabl. 4/1000 mg N56SitagliptiinSitagliptinumRAVIMITÜÜP: DPP-4 inhibiitorNÄIDUSTUS: II tüüpi diabeedigapatsientidel on näidustatud: paremaglükeemilise kontrolli saavutamisekskombinatsioonis metformiiniga, kui dieedija füüsilise koormuse ning ainultmetformiiniga ei ole saavutatudveresuhkru sisalduse piisavat vähenemist;parema glükeemilise kontrollisaavutamiseks kombinatsioonissulfonüüluureaga, kui dieedi ja füüsilisekoormuse ning ainult maksimaalsetalutava sulfonüüluurea annusega ei olesaavutatud veresuhkrusisalduse piisavatvähenemist ning kui metformiini ei saatarvitada vastunäidustuste või talumatusetõttu; parema glükeemilise kontrollisaavutamiseks kombinatsioonissulfonüüluurea ja metformiiniga, kui dieedija füüsilise koormuse ning raviga nendekahe preparaadiga ei ole saavutatud272veresuhkrusisalduse piisavat vähenemist.II tüüpi diabeediga patsientidel, kelle jaoksPPAR? agonist (nt tiasolidiindioon) onsobiv ravim, on näidustatud:kombinatsioonis PPAR? agonistiga juhul,kui dieedi ja füüsilise koormuse ning ainultPPAR? agonistiga ei ole saavutatudveresuhkru sisalduse piisavat vähenemist.ANNUSTAMINE: Annus on 100 mg 1kord ööp. Metformiini või PPARgammaagonisti annust ei muudeta ja sitagliptiinimanustatakse samaaegselt. Kuikasutatakse kombinatsioonissulfonüüluureaga, võib kaaluda väiksematsulfonüüluurea annust, et vähendadasulfonüüluurea poolt indutseeritudhüpoglükeemia riski.EAKATELE: Vanuse põhjal ei ole vajaannust muuta. Üle 75 aastaste patsientidekohta on ohutusandmeid vähe, mistõttupeab olema ettevaatlik.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelvanuses alla 18 aasta ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ei tohi kasutada I tüüpidiabeediga patsientidel või diabeetiliseketoatsidoosi raviks. Kliinilistesuuringutes, mille käigus kasutatimonoteraapiana ja osanakombinatsioonravist ravimitega, misteadaolevalt ei põhjusta hüpoglükeemiat(st metformiin või pioglitasoon), olisitagliptiini puhul kirjeldatudhüpoglükeemia esinemissagedus sarnaneesinemissagedusega platseebot saanudpatsientidel. Sitagliptiini lisamiselsulfonüüluureale oli sulfonüüluurea pooltindutseeritud hüpoglükeemiaesinemissagedus suurem, kui platseebopuhul. Seetõttu võib kaaluda väiksematsulfonüüluurea annust, et vähendadasulfonüüluurea poolt indutseeritudhüpoglükeemia riski. Sitagliptiinikasutamist koos insuliiniga ei ole senipiisavalt uuritud. Kuna kogemus onpiiratud, siis mõõduka või raskeneerupuudulikkusega patsientidel ei tohikasutada.KÕRVALTOIMED: Hüpoglükeemia,iiveldus, kõhupuhitus, kõhukinnisus,perifeerne turse.KOOSTOIMED: In vitro uuringud onnäidanud, et sitagliptiini piiratudmetabolismi eest vastutav põhiline ensüümon CYP3A4, mida toetab CYP2C8.Normaalse neerufunktsiooniga patsientidepuhul on metabolismil (sh CYP3A4 kaudutoimuval) vaid vähene roll sitagliptiinikliirensis. Metabolismil võib ollamärkimisväärselt suurem roll sitagliptiinieliminatsioonis raske neerupuudulikkusevõi lõppstaadiumis neeruhaiguse korral.Sel põhjusel on võimalik, et tugevadCYP3A4 inhibiitorid (nt ketokonasool,itrakonasool, ritonaviir, klaritromütsiin)võivad raske neerupuudulikkuse võilõppstaadiumis neeruhaigusegapatsientidel muuta sitagliptiinifarmakokineetikat. TugevatoimelisteCYP3A4 inhibiitorite toimetneerupuudulikkuse korral ei ole kliinilisesuuringus hinnatud. In vitro transpordiuuringud näitasid, et sitagliptiin on pglükoproteiini ja OAT3 substraat. OAT3poolt vahendatud sitagliptiini transportiinhibeeris in vitro probenetsiid, kuigikliiniliselt oluliste koostoimete ohtupeetakse väikeseks. OAT3 inhibiitoritesamaaegset manustamist ei ole in vivohinnatud.Sitagliptiinil on vähene toime digoksiiniplasmakontsentratsioonile ja võib olla pglükoproteiini nõrk inhibiitor in vivo. Pärast0,25 mg digoksiini manustamist koos 100mg sitagliptiiniga ööpäevas 10 päeva vältelsuurenes digoksiini plasma AUC keskmiselt11% ja plasma Cmax keskmiselt 18%.Digoksiini annuse korrigeerimist eisoovitata. Kuid sitagliptiini ja digoksiinisamaaegsel manustamisel tuleb neidnäitajaid jälgida patsientidel, kellel on riskdigoksiinimürgistuse tekkeks.Januvia, MSD, Tabl. 100mg N28Teisedvereglükoosilangetavadravimid, v.ainsuliinidEksenatiidExenatidumRAVIMITÜÜP: Teised vereglükoosilangetavad ravimid, va insuliinidNÄIDUSTUS: II tüüpi suhkurtõve ravikskombinatsioonis metformiini, ja/võisulfonüüluureaga patsientidel, kellel nendesuukaudsete ravimite max. talutavateannustega ei saavutata piisavat kontrollivere glükoosisisalduse üle.ANNUSTAMINE: Ravi tuleb alustadaannusega 5 mcg eksenatiidi annuse kohta,mida manustatakse2 korda ööp. vähemaltühe kuu jooksul, et parandada ravimitalutavust. Seejärel võib eksenatiidi annustsuurendada kuni 10 mcg 2 korda ööp.veresuhkru taseme regulatsiooni edasiseksparandamiseks. Suuremaid annuseid kui10 mcg 2 korda ööp. ei soovitata.

DIABEETVäljastatakse eelnevalt täidetudampullsüstaldes, mis sisaldavad annusekohta kas 5 või 10 mcg eksenatiidi.Manustada võib 60-minutilise ajavahemikujooksul enne hommiku- või õhtusööki (võikaht põhilist söögikorda, vähemalt umbes6-tunnise vahega). Ei tohi manustadapärast sööki. Kui üks süst on vahelejäänud, tuleb ravi jätkata järgmiseplaanilise annusega. Iga annus tulebmanustada nahaaluse süstina kas reide,kõhtu või õlavarde. Soovitatakse II. tüüpidiabeediga patsientidele, kes kasutavadjuba metformiini, mõnda sulfonüüluureavõi tiasolidinediooni preparaati. Kuieksenatiidi lisatakse juba olemasolevalemetformiin- ja/või tiasolidinedioonravile,võib jätkata endise metformiini ja/võitiasolidinediooni annusega, kuna ei oleoodata suuremat hüpoglükeemia ohtu kuimetformiini ja/või tiasolidinedioonigaüksikult. Eksenatiidi lisamiselsulfonüüluurea-ravile tuleb kaaludasulfonüüluurea annuse vähendamist, etvähendada hüpoglükeemia tekke riski.Annust ei ole vaja kohandada päev-päevajärel põhimõttel sõltuvalt glükeemiaiseseisvast jälgimisest. Siiski võibveresuhkru jälgimine muutuda vajalikuks,et kohandada sulfonüüluureate annust.Piiratud kogemus on olemas kasutamiselkombinatsioonis tiasolidinedioonidegaEAKATELE: Kasutada ettevaatlikult ningannuse suurendamine 5 mcg-lt 10 mcg-lepeab üle 70- aastastel patsientideltoimuma ettevaatlikult. Kliiniline kogemusüle 75-aastaste patsientidega on vägapiiratud.LASTELE: Kasutamise kogemus lastel jaalla 18-aastastel noorukitel puudub.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ei tohi kasutada I. tüüpidiabeediga patsientidel ega diabeetiliseketoatsidoosi raviks. Ei tohiks kasutadaII.tüüpi diabeediga patsientidel, kesvajavad insuliinravi beeta-rakufunktsioonihäire tõttu. Ei soovitatakasutada veeni- ega lihasesiseselt.Dialüüsravi saavatel lõppstaadiumineeruhaigetel suurendasid 5 mcgühekordsed annused seedetraktikõrvaltoimete sagedust ja raskusastet. Eisoovitata kasutada neeruhaiguselõppstaadiumi või raske neerukahjustusega(kreatiniini kliirens

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDANNUSTAMINE: Raske hüpoglükeemia:Süstida 1 mg naha alla või lihasesse.Diagnostilised näidustused: Motoorikapärssimine: Peab manustamameditsiinitöötaja. 0,2...0,5 mg ravimi veenisüstimisel avaldub toime 1 min. jooksul jakestab 5...20 min. sõltuvalt uuritavastelundist. 1...2 mg preparaadi lihasessemanustamisel ilmneb toime 5...15 min.jooksul ja kestab 10...40 min. sõltuvaltelundist.Kui see on sobiv kasutatud diagnostiliseprotseduuriga, tuleks pärast protseduurilõppu manustada suu kaudu süsivesikuid.Annus on 0,2...2 mg, sõltuvaltkasutatavast diagnostikameetodist jamanustamisviisist. Tavaline diagnostilineannus mao, bulbus duodeni, duodenumi japeensoole relaksatsiooniks on 0,2...0,5 mgmanustatuna veeni või 1 mg süstitunalihasesse; tavaline annus jämesoolerelaksatsiooniks on 0,5...0,75 mgmanustatuna veeni või 1...2 mg süstitunalihasesse.LASTELE: Raske hüpoglükeemia: Süstida1 mg (kehakaaluga üle 25 kg või vanusesüle 6...8 a) või 0,5 mg (kehakaaluga kuni25 kg või vanuses kuni 6...8 a) naha alla,lihasesse või veeni.RASEDATELE: Ei läbi platsentaarbarjääri.On kirjeldatud kasutamist diabeedihaigetelrasedatel, kuid ei ole täheldatud kahjulikkutoimet raseduse kulule, lootele võivastsündinule. Kaob vereringest vägakiiresti (peamiselt läbi maksa,poolväärtusaeg on 3...6 min.), seega onkogus, mis eritub imetava ema rinnapiimapärast raske hüpoglükeemia ravi, vägaväike. Kuna lõhustub seedetraktis egaabsorbeeru algsel kujul, ei mõjuta ta kalapse ainevahetust.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võilaktoosi suhtes. Feokromotsütoom.RISKID: Terapeutiline näidustus:hüpoglükeemia kordumise vältimisekstuleb maksa glükogeenivarudetaastamiseks anda suu kaudu süsivesikuid,kui patsient on glükagoonravi järel tulnudteadvusele.Diagnostiline näidustus: patsiendid, keson saanud glükagooni diagnostilisteprotseduuride käigus, võivad kogedaebamugavust, eriti kui nad on paastunud.Sellega seoses on teatatud iiveldusest,hüpoglükeemiast, vererõhu muutustest.Kui see on sobiv kasutatud diagnostiliseprotseduuriga, tuleks paastunudpatsientidele pärast protseduuri lõppumanustada suu kaudu süsivesikuid.Läbivaatuse järgse paastumise vajaduselvõi raske hüpoglükeemilise seisundi korralvõib olla vajalik glükoosi manustamineveeni.Glükagoon toimib vastupidiselt insuliinile,seepärast tuleb glükagooni manustamisel274insulinoomi põdevaid patsiente hoolikaltjälgida. Hoolikalt tuleks jälgida kaglükagonoomiga patsiente. Ettevaatliktuleb olla ka kasutamisel diabeedihaigeteendoskoopilistel ja radiograafilistelprotseduuridel, või eakate südamehaigetepatsientide puhul. Ei tohi manustada i.v.inf. teel.KÕRVALTOIMED: Iiveldus.KOOSTOIMED: Insuliin toimibvastupidiselt glükagoonile. Indometatsiin:glükagoon võib kaotada oma veresuhkruttõstva toime või vastupidiselt tavaliseleisegi põhjustada hüpoglükeemiat.Varfariin: glükagoon võib suurendadavarfariini antikoaguleerivat toimet.Kasutamisel vastavalt kinnitatudnäidustustele ei ole täheldatud koostoimetteiste ravimitega.GlucaGen, Novo Nordisk, Inj. subst. 1mgviaal+lahusti täidetud süstlas N1Antibiootikumid jaantibakteriaalsedAmikatsiinAmikacinumRAVIMITÜÜP: AntibakteriaalsedaminoglükosiididNÄIDUSTUS: Amikatsiinile tundlikemikroorganismide põhjustatudinfektsioonid: grampositiivne infektsioonkombinatsioonis bensüülpenitsilliini,ampitsilliini või tsefalosporiiniga;gramnegatiivne infektsioonkombinatsioonis ureidopenitsilliini võitsefalosporiiniga. Kliiniliselt olulinetoimespekter Acinetobacter (esinebresistentseid tüvesid), Citrobacter,Enterobacter, Escherichia coli, Klebsiella,Mycobacterium, Proteus, Pseudomonas(esineb resistentseid tüvesid), Serratia,Yersinia, Staphylococcus aureus (väljaarvatud metitsilliinresistentneStaphylococcus aureus).ANNUSTAMINE: Lihase- või veenisiseselt15 mg/kg ööp. jagatuna 2...3 võrdseksosaks, mis manustatakse 8...12-tunniseintervalliga. Ülekaalulistel patsientidel eitohi ööp. annus ületada 1,5 g.Alternatiivse võimalusena normaalseneerufunktsiooniga patsiendile (kreatiniinikliirens üle 50 ml/min) baktereemia,septitseemia, hingamisteede,intraabdominaalse või tüsistunudkuseteede infektsiooni ning empiiriliseltfebriilse neutropeenia korral võibmanustada 15 mg/kg täiskasvanule või 20mg/kg üle 4 nädala vanusele imikule i.v.ühekordse ööp. annusena.LASTELE: Enneaegsetele imikutele onsoovitatav annus 7,5 mg/kg 12-tunniseintervalliga. Vastsündinule tulebmanustada algannus 10 mg/kg ja jätkataseejärel annusega 7,5 mg/kg iga 12 tunnijärel. Vanemale kui 2-nädalasele imikule jalapsele manustatakse 7,5 mg/kg 12 tunnijärel.Vanemale kui 2-nädalasele imikule jalapsele manustatakse 7,5 mg/kg12-tunnise või 5 mg/kg 8-tunniseintervalliga.Õige annuse arvutamisel peab olemahoolikas. Manustamaks madalakaaluliseleenneaegsele vastsündinule sobivat annust,tuleb süstelahus (sisaldab 250 mg/mlamikatsiini) vajadusel lahjendada.Tavaliselt kestab ravi 5...10 päeva. Ööp.koguannus ei tohi ületada 15...20 mg/kg.Kui peetakse vajalikuks üle 10 päevakestvat ravi, tuleb kaaluda amikatsiinikasutamise otstarbekust. Kui ravi siiskijätkatakse, tuleb regulaarselt, vähemalt

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedsama sageli kui amikatsiiniseerumikontsentratsiooni, kontrollida kaneerude ning kuulmis- javestibulaaraparaadi funktsiooni.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkuse või tõsiste kõrvaltoimeteesinemine teistele aminoglükosiididele.RISKID: Patsiente, keda ravitakseparenteraalsete aminoglükosiididega, tulebregulaarselt jälgida võimalike ototoksilisteja nefrotoksiliste ilmingute suhtes, misvõivad olla seotud nende ravimitekasutamisega. Puuduvad andmed ohutusekohta üle 14 päeva vältava kasutamisekorral. Aminoglükosiididega ravitavalhaigel võib kujuneda neurotoksilisus, misilmneb vestibulaar- ja/või bilateraalsekuulmiskahjustusena, ototoksilisusena.Neurotoksilisuse teisteks ilminguteksvõivad olla tuimus, pakitsus nahal,lihastõmblused ja krambid.Aminoglükosiididest tingitud ototoksilisuserisk suureneb nii püsivalt kõrgemaksimumkontsentratsiooni kui ka püsivaltkõrge miinimumkontsentratsiooni korral.Aminoglükosiidid on potentsiaalseltnefrotoksilised.Ravi ajal peab haigele tagama piisavavedeliku hulga, tavapäraseidneerufunktsiooni näitajaid peabkontrollima enne ravi alustamist ja ravi ajaliga päev. Neeru- ja vestibulokohleaarnärvifunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida, eritieelnevalt teadaoleva või võimalikuneerukahjustusega haigetel ravi algul ningpatsientidel, kellel neerufunktsiooni häirekujuneb ravi käigus. Teiste ototoksiliste võinefrotoksiliste ainete, eeskätt batsitratsiin,tsisplatiin, amfoteritsiin-B, tsefaloridiin,paromomütsiin, viomütsiin, polümüksiin-B,kolhitsiin, vankomütsiin või teisedaminoglükosiidid, nii süsteemset kui kapaikset samaaegset või järjestikustkasutamist tuleb vältida. Toksilisuse riskisuurendavad samuti kõrge iga jadehüdratsioon. Teiste ototoksiliste võinefrotoksiliste ainete nii süsteemset kui kapaikset manustamist koos või järjestikkutuleks vältida võimaliku aditiivse toimetõttu.Sisaldab naatriumvesiniksulfitit, mis võibsulfititele tundlikul haigel põhjustadaallergilise reaktsiooni, sealhulgas kaanafülaktilise reaktsiooni ja isegi eluohtlikuastmahoo. Ülitundlikkus sulfititele onpopulatsioonis küllalt madal, sagedaminion seda täheldatud astmahaigetel.Amikatsiin, nagu ka teised antibiootikumid,võib suurendada koloniseerumistmittetundlike mikroorganismidega. Seljuhul tuleb määrata sobiv ravi.Aminoglükosiidide jabeeta-laktaamantibiootikumidevastastikune inaktivatsioonAminoglükosiidide in vitro segamiselbeeta-laktaamantibiootikumidega(penitsilliinid või tsefalosporiinid)inaktiveeruvad mõlemad ravimid oluliselmääral. Aktiivsuse vähenemist seerumis ontäheldatud ka in vivo, kui aminoglükosiidivõi penitsilliinirühma ravimit onmanustatud eraldi. Kliiniliselt onaminoglükosiidi inaktiveerumine olulineainult raske neerupuudulikkuse korral.Inaktivatsioon võib jätkuda ka katsutis,analüüsiks võetud vereprooviga,põhjustades vale aminoglükosiidisisalduseväärtuse uuringus. Sellist vereproovi tulebkäsitleda õigesti (kui haige on saanudbeeta-laktaamantibiootikume tulebaminoglükosiidi sisaldus määrata koheseltvõi seerum külmutada näidates saatelehelkasutatud beetalaktaamantibiootikumi).KÕRVALTOIMED: Ototoksilisus,nefrotoksilisus, neuromuskulaarneblokaad.KOOSTOIMED: Samaaegset kasutamistkoos teiste potentsiaalselt nefrotoksilistevõi ototoksiliste ravimitega tuleb vältida.Kui see pole võimalik, tuleb haigettähelepanelikult jälgida. Ohtototoksilisuseks suureneb, kuimanustatakse koos kiiretoimelisediureetikumiga, eriti kui diureetikumimanustatakse i.v. Sellisteks ravimiteks onfurosemiid ja etakrüünhape, mis võivadolla ka ototoksilised. Tagajärjeks võib ollapöördumatu kuulmiskaotus. Ei olesoovitatav manustada intraperitonaalseltpatsiendile, kes on saanudüldanesteetikume või lihasrelaksante(sealhulgas eeter, halotaan, tubokuraiin,suktsinüülkoliin ja dekametoon), kunakujuneda võib hingamisseiskust põhjustavneuromuskulaarne blokaad. Indometatsiinvõib vastsündinutel suurendada amikatsiiniplasmakontsentratsiooni. Raskeneerupuudulikkusega patsiendil võibaminoglükosiidi aktiivsus oluliseltväheneda, kui seda manustataksesamaaegselt penitsilliinirea ravimiga.Amikin, BMS, Inj. 250 mg/ml 2 ml N1;Inj. 250 mg/ml 4 ml N1AmoksitsilliinAmoxicillinumRAVIMITÜÜP: Beetalaktaami derivaadid,penitsilliinidNÄIDUSTUS: Amoksitsilliinile tundlikemikroorganismide põhjustatudinfektsioonid: otiit, sinusiit, kroonilisebronhiidi ägenemine, kuseteedeinfektsioon, endokardiidi profülaktika, H.pylori infektsiooniga seotud peptilisehaavandi kombineeritud ravi. Kliiniliseltoluline toimespekter: Enterococcus (väljaarvatud vankomütsiinresistentneEnterococcus), Escherichia coli (esinebresistentseid tüvesid), Haemophilusinfluenzae (esineb resistentseid tüvesid),Listeria, Proteus mirabilis (esinebresistentseid tüvesid), Streptococcus (v.apenitsilliinresistentne Streptococcuspneumoniae), H. pylori.ANNUSTAMINE: Üldised soovitusedannustamiseks: Suukaudset ravimit võibmanustada söögikordadest sõltumatult.0,75...1,5 g päevas 3...4 üksikannuseksjaotatuna. Annust tohib tõsta 4...6 gpäevas. H. pylori infektsiooniga seotudpeptilise haavandi kombineeritud ravi:1000 mg 2 korda päevas 7 päeva koosomeprasooli ja klaritrom. võiranitidiinvismuttsitraadi jaklaritromütsiiniga. Endokardiidi (südamesisekestapõletiku) vältimine hammasteväljatõmbamise korral südameklapiproteesiga patsiendil: 3000 mg 1 üks tundenne hamba eemaldamist. Seejärel 6 tunnipärast 1500 mg parenteraalselt. Inj.: I.m.2 g ööp. , s.o üks 1 g annus 2 korda ööp.I.v.: 2...12 g ööp.LASTELE: Üldised soovitusedannustamiseks: Alla 6-a: 40...50 mg/kgööp., jagatuna 3...4 üksikannuseks. Üle6-a: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kasutada ettevaatlikult.VASTUNÄID.: Anafülaktilise ?oki ohutõttu ei tohi manustada patsientidele,kellel on tuvastatud penitsilliiniallergia.Võib tekkida ristuv allergia teistebeetalaktaamantibiootikumidega. Ravimitei tohi tarvitada ka ülitundlikkuse korralravimi ükskõik millise abiaine suhtes. Eritiettevaatlik tuleb olla kasutamisel allergiajaastmahaigetel. Viirusinfektsioone, eritiinfektsioosset mononukleoosi põdevadpatsiendid, samuti lümfoleukeemiagapatsiendid ei tohi ravida samaaegseidbakteriaalseid infektsiooneamoksitsilliiniga, kuna on ohterütematoossete nahareaktsioonidetekkeks. Raskete seedehäirete korral, kuiesineb ka oksendamist ja kõhulahtisust, eitohiks kasutada, kuna ei ole garanteeritudpiisav imendumine (sel juhul on soovitatavparenteraalne ravi).RISKID: Ravimi pikaajalisel kasutamiselon oht resistentsete haigustekitajate võipärmseente ülekasvuks. Suurtes annusteskasutamisel tuleb tagada piisav vedelikutarbimine ja diurees, et vähendadaamoksitsilliinist tingitud kristalluuria teket.Neerufunktsiooni languse korral tulebannuseid kohandada. Raske ja püsivakõhulahtisuse esinemisel tuleb arvestadaAB-de kasutamisest tingitudpseudomembranoosse koliidi võimalusega(sümptomid: verekiududega limanevesivedel väljaheide, tuim difuusne kunikoolikutaoline kõhuvalu, palavik ja harva275

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDtenesmid).KÕRVALTOIMED: Isupuudus, kõhuvalu,survetunne maos, kerge või tugevkõhulahtisus, oksendamine, iiveldus,meteorism, eksanteemide ja suuõõnelimaskestapõletiku esinemine, eriti suupiirkonnas, nahareaktsioonid.KOOSTOIMED: Ei tohi kombineeridateiste bakteriostaatilise toimega AB-de võikemoterapeutikumidega (nagu nttetratsükliin, erütromütsiin, sulfoonamiididvõi klooramfenikool), kuna on võimalikantagonistlik toime. Samaaegneprobenetsiidi manustamine pärsiberitumist neerude kaudu, suurendadesselle kontsentratsiooni seerumis ja sapis.Digoksiini imendumine võib suureneda.Verehüübimist takistavate ravimite(kumariini derivaadid) samaaegselmanustamisel võib veritsusaeg pikeneda.Amoksitsilliinravi korral võib harvadeljuhtudel küsitavaks muutudahormonaalsete kontratseptiivide toime.Allopurinooli samaaegne kasutamine võibsuurendada nahareaktsioonide tekke ohtu.Samaaegsel antatsiidide kasutamiselväheneb imendumine. Mitte-ensümaatilinemeetod uriini suhkrusisaldusemääramiseks võib anda vale-positiivsetulemuse. Samuti võib häiritud ollaurobilinogeeni määramine.Amoxicillin-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 500mg N10; Tabl. 750mg N10; Tabl.1000mg N10; Susp. gran. 50mg/ml 100mlOspamox , Sandoz, Tabl. 500mg N12;Tabl. 1000mg N12; P.o. susp. plv. 50mg/ml 60, 100 mlAmoksitsilliin,klavulaanhapeAmoxicillinum, acidum clavulanicumRAVIMITÜÜP: Beetalaktaami derivaadid,penitsilliinidNÄIDUSTUS: Amoksitsilliini jaklavulaanhappe kombinatsioonile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: otiit, sinusiit, kroonilisebronhiidi ägenemine, pneumoonia, naha japehmete kudede infektsioon, kõhuõõneinfektsioon, vaagna piirkonna infektsioonnaistel, kuseteede infektsioon. Inj.: lisakseelnevale kasutatakse kombinatsioonisaminoglükosiidiga sepsise raviks.Antimikroobsete ravimite määramisel jakasutamisel tuleb järgida kohalikkeravijuhiseid.Kliiniliselt oluline toimespekter.Bacteroides, Escherichia coli (esinebresistentseid tüvesid), Enterococcus (väljaarvatud vankomütsiinresistentneEnterococcus), Haemophilus influenzae,Klebsiella (esineb resistentseid tüvesid),276Moraxella catarrhalis, Proteus,Staphylococcus (välja arvatudmetitsilliinresistentne Staphylococcusaureus ja metitsilliinresistentneStaphylococcus epidermidis),Streptococcus (välja arvatudpenitsilliinresistentne Streptococcuspneumoniae).ANNUSTAMINE: Annustamine sõltubpatsiendi vanusest, keha massist,neerufunktsioonist ja infektsiooniraskusest. Annuse suurus on väljendatudamoksitsilliini/klavulanaadi sisaldusestlähtudes, v.a juhtudel kui need on antudüksikkomponendi kohta. Tabletid tulebvõtta vahetult enne sööki, et vähendadavõimalikke seedetrakti kõrvaltoimeid jasoodustada imendumist. Ravi võibalustada parenteraalselt ja jätkatasuukaudsete ravimvormidega. Kerged võikeskmise raskusega infektsioonid:500/125mg 2 korda ööp. Raskedinfektsioonid: 500 /125 mg 3 korda ööp.või 875/125 mg 2...3 korda ööp. Inj.:Tavaline annus on 1000/200 mg iga 8tunni järel. Raskete infektsioonide korral1000/200 mg iga 4?6 tunni järel.LASTELE: Lapsed kehakaaluga üle 40 kg:vt. täiskasvanud. Lapsed kehakaaluga alla40 kg: Suukaudsed ravimvormid: 1.) 25mg/3,6 mg/kg/ööp. ...45 mg/6,4mg/kg/ööp., kaheks annuseks jaotatuna;2.) kuni 70 mg/10 mg/kg/ööp.manustamist kaheks annuseks jaotatunavõib kaaluda mõnede infektsioonide puhul(nagu keskkõrvapõletik, sinusiit ja alumistehingamisteede infektsioonid). Puuduvadkliinilised andmed 45 mg/6,4 mg/kg ööp.ületavate annuste kasutamise kohta alla 2aasta vanustel lastel. Puuduvad kliinilisedandmed kasutamise kohta alla 2 kuuvanustel lastel. Seetõttu vastavadannustamisoovitused puuduvad. Inj.: 1.)3 kuu vanused ja vanemad lapsed: 25mg/5 mg kehakaalu kg kohta iga 8 tunnijärel.2.) Lapsed vanuses alla 3 kuu võikehakaaluga alla 4 kg: 25 mg/5 mgkehakaalu kg kohta iga 12 tunni järel.RASEDATELE: Nagu kõikide ravimitepuhul, peaks ravimi kasutamist raseduseajal vältima, v.a kui arst ei otsusta teisiti.Võib kasutada imetamise ajal. Pealesensibiliseerumise ohu ei ole rinnagatoitmise ajal täheldatud muidkõrvaltoimeid imikule.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus penitsilliinideja tsefalosporiinide suhtes.Vastunäidustatudpatsientidel, kellel on esinenudpreparaadiga seonduv ikterus/maksafunktsiooni häired anamneesis.RISKID: Enne ravi alustamist tulebhoolikalt kontrollida, kas varem ei oleesinenud ülitundlikkust penitsilliinide,tsefalosporiinide või teiste allergeenidesuhtes.Penitsilliinravi ajal on esinenud tõsiseid,mõnikord ka letaalse lõppegaülitundlikkusreaktsioone (anafülaktilisireaktsioone). Sellised reaktsioonid tekivadenamasti patsientidel, kellel on varemesinenud ülitundlikkust penitsilliinidesuhtes. Kui allergiline reaktsioon tekib,tuleb ravi kohe lõpetada ja määrata sobivalternatiivne ravi. Kasutada ettevaatusegaallergia või astmaga patsientidel, kunanendel patsientidel on allergilisereaktsiooni teke tõenäolisem.Pseudomembranoosse koliidi tekkest onteatatud peaaegu kõikide antibiootikumidesuhtes ning selle raskusaste on olnudkerge kuni eluohtlik. Seetõttu on olulineseda diagnoosi arvesse võtta, kuipatsiendil tekib raske või püsivkõhulahtisus pärast antibiootikumi võtmist.Peristaltikat pärssivad ravimid onvastunäidustatud.Nagu ka teiste laia toimespektrigaantibiootikumide puhul võivad pikaajaliselkasutamisel tekkida superinfektsioonresistentsete bakterite või seentega(Pseudomonas spp., Candida albicans),mis tingib ravi katkestamise ja asendusvõitäiendava ravi. Amoksitsilliinikasutamist mononukleoosi korral onseostatud erütematoosse nahalööbetekkimisega. Pikaajaline kasutamine võibvahetevahel põhjustada resistentsetebakterite ülekasvu. Üldjuhul on ravi hästitalutav. Tegemist on madala toksilisusegapenitsilliinigrupi antibiootikumiga.Pikaajalise ravi korral tuleb perioodiliseltjälgida organsüsteemide, sh neeru-,maksa- ja vereloome, funktsioone.Raskete seedetrakti häiretega patsientidel,kellel esinevad oksendamine jakõhulahtisus, ei tohiks suspensioonikasutada, kuna ravimi piisavat imendumistei ole võimalik tagada. Sellisel juhul onsoovitatav parenteraalne ravi.Protrombiiniaeg võib ravi ajal pikeneda.Samaaegsel antikoagulantide kasutamiseltuleb jälgida vere hüübimist.Amoksitsilliini suurte annusteparenteraalsel manustamisel peab jälgimasoolavaesel dieedil olevate patsientidenaatriumi plasmakontsentratsiooni.Vähenenud uriinieritusega patsientidel onväga harva täheldatud kristalluuriat,eeskätt parenteraalse ravi puhul.Amoksitsilliini suurte annustemanustamisel on soovitatav tarbidapiisavalt vedelikku ja tagada piisavuriinieritus, et vähendada amoksitsilliinisttingitud kristalluuria tekke võimalust.Kasutada ettevaatlikult maksafunktsioonihäiretega patsientidel.Neerupuudulikkusega patsientidel tulebannust kohandada vastavalt

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedneerupuudulikkusele.KÕRVALTOIMED: Mukokutaannekandidoos (sh suulimaskest, suguteed),pearinglus, peavalu, kõhulahtisus, iiveldus,oksendamine, seedehäired, nahalööve,pruuritus ja urtikaaria.KOOSTOIMED: Samaaegne probenetsiidikasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiidvähendab amoksitsilliini tubulaarsetsekretsiooni. Samaaegne probenetsiidikasutamine suurendab amoksitsilliinikontsentratsiooni veres, mõjutamataklavulaanhappe kontsentratsiooni.Allopurinooli ja amoksitsilliini samaaegselmanustamisel suureneb naha allergilistereaktsioonide tekkimise oht. Sarnaseltteistele antibiootikumidele võibamoksitsilliin-klavulaanhape mõjutadaseedetrakti mikrofloorat, põhjustadesöstrogeeni reabsorptsiooni jakombineeritud suukaudsetekontratseptiivsete preparaatideefektiivsuse langust. Esinenud onmetotreksaadi toksilisuse suurenemiseleviivat koostoimet amoksitsilliini jametotreksaadi vahel. Seetõttu tulebpatsientidel, kes saavad samaaegseltamoksitsilliini, jälgida hoolikaltmetotreksaadi taset vereseerumis.Amoksitsilliin alandab metotreksaadineerukliirensit, mille tõenäolisekspõhjuseks on konkureerimineneerutuubulites.Aminopenitsilliin võib vähendadasulfasalasiini kontsentratsioonivereplasmas.Samaaegne manustamine kumariiniderühma antikoagulantidega võib suurenedaveritsusoht.Ei tohiks kombineerida bakteriostaatilisteantibiootikumide jakemoterapeutikumidega (nttetratsükliinide, makroliidide,sulfoonamiidide või klooramfenikooliga),kuna in vitro on täheldatud antagonistlikkutoimet.Digoksiiniga koosmanustamisel võibsuureneda digoksiini imendumine. Ei tohimanustada samaaegselt disulfiraamiga.Suukaudsel manustamisel võib tulemuseksolla amoksitsilliini kõrge kontsentratsioonuriinis. Amoksitsilliini kõrgekontsentratsioon uriinis võib uriiniglükoositaseme määramisel põhjustadavale-positiivseid reaktsioone, kuikasutatakse Benedicti reaktiivi või Fehlingilahust.Seetõttu on uriini glükoosisisaldusemääramiseks soovitatav kasutadaensümaatilist meetodit. Ravimi toimel võibCoombsi testis esineda vale-positiivseidreaktsioone.Ampitsilliini manustamisel rasedatelenaistele on täheldatud mööduvat totaalsekonjugeeritud östriooli,östrioolglükuroniidi, konjugeeritud östroonija östradiooli kontsentratsioonidevähenemist vereplasmas. Sellisedmuutused võivad tekkida ka amoksitsilliinija seega ka antud preparaadi kasutamisel.Amoksiklav, Sandoz, Tabl.500mg+125mg N14 ; Tabl.875mg+125mg N14 ; Disp. tabl.500mg+125mg N14 ; Disp. tabl.875mg+125mg N14 ; P.o. susp. plv.400mg+57mg 5ml 70ml ; Susp.400/57mg/5ml 70ml ; Inj. subst. 1g +0,2g viaal N5Augmentin, SmithKlineBeecham, Tabl.500mg+125mg N14; Kaet. tabl.875mg+125mg N14; Susp. gran.80mg+11,4mgml 70mlAmpitsilliinAmpicillinumRAVIMITÜÜP: Beetalaktaami derivaadid,penitsilliinidNÄIDUSTUS: Tabl.: Ampitsilliiniletundlike mikroorganismide põhjustatudinfektsioonid: äge keskkõrvapõletik, ägebakteriaalne sinusiit, kroonilise bronhiidiägenemine, pneumoonia. Kliiniliselt olulinetoimespekter: Streptococcus pneumoniae,Haemophilus influenzae. Inj.:Ampitsilliinile tundlike mikroorganismidepoolt põhjustatud infektsioonid: kuseteedekomplitseeritud infektsioon, endokardiit(koos aminoglükosiididega), pneumoonia,meningiit, listerioos. Kliiniliselt olulinetoimespekter: Enterococcus, Escherichiacoli, Haemophilus influenzae, Listeria,Streptococcus, Proteus mirabilis.ANNUSTAMINE: 500 mg 3 korda ööp.Inj.: 1...2 g 3...6 korda ööp.LASTELE: 50...100 mg/kg ööp. jagatunakolmeks annuseks. Inj.: 100...200 mg(meningiidi korral 200...400 mg) ööp.jagatuna 4 manustamiskorrale.Vastsündinud 0...7 p: 75...150 mg/kg ööp.jagatuna 3 manustamiskorrale.Vastsündinud 8...28 p: 100...200 mg/kgööp. jagatuna 3 manustamiskorrale.RASEDATELE: Seni puuduvad tõendid,mis kinnitaksid raseduse ajal manustatudampitsilliini embrüotoksilist, teratogeensetvõi mutageenset toimet. Siiski on teada, etampitsilliin eritub rinnapiima.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ampitsilliinivõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Teadaolev või oletatav ülitundlikkusbeetalaktaam-antibiootikumide (ntpenitsilliinid ja tsefalosporiinid) suhtes.Ampitsilliini samaaegset kasutamistinfektsioosse mononukleoosi,tsütomegaloviirusinfektsiooni võilümfoleukeemiaga patsientidele tulebvältida, sest neil on suurenenud risknahareaktsioonide tekkeks. Ravimiebapiisava imendumise tõttu ei oleampitsilliini suukaudne kasutaminenäidustatudraskete seedetraktihaigustegapatsientidel, kellel haigusega kaasnebkestev kõhulahtisus või oksendamine.Raskete infektsioonide korral (meningiit,artriit, sepsis, perikardiit) tuleb rakendadaparenteraalset ravi.RISKID: Patsiente tuleb hoiatadavõimalike allergiliste reaktsioonide tekkesuhtes ja selgitada vajadust nendestarstile teatada. Eriti ettevaatlik tuleb ollaravimi kasutamisel allergilise diateesi,bronhiaalastma ning mükoosidegapatsientidel.Kiirete allergiliste reaktsioonide (nturtikaaria ja anafülaksia) ilmnemisel tulebravi lõpetada ja manustada patsiendilestandardse ravi korras adrenaliini,antihistamiinseid ravimeid jakortikosteroide.Antibiootikume üksi sobib kolangiidi jakoletsüstiidi raviks kasutada ainult kergeteljuhtudel, kui haigusega ei kaasne olulistsapipaisu.Häirunud neerufunktsiooniga patsientidelampitsilliini eritumine pikeneb. Seetõttuvõib kahjustuse ulatusele vastavaltosutuda vajalikuks maksimaalseööpäevase annuse vähendamine Haigetel,kes saavad ravimit suurtes annustes pikkaaega, tuleb jälgida maksafunktsiooninäitajaid.Neerukahjustusega patsientidel jajuhtudel, kui patsiendil tekivadnahareaktsioonid, tuleb teha uriinianalüüsja määrata neerufunktsiooni näitajad. Eritihemolüütilise aneemia esinemisel tulebvereloomesüsteemi antikehadest tingitudreaktsioonide selgitamiseks tehavereanalüüsid.Pikaajalise ravi korral tuleb tähelepanupöörata resistentsete bakterite või seenteülemäärasele kasvule. Sekundaarseteinfektsioonide tekkimisel tuleb kasutadatavapäraseid meetmeid. Raske ja püsivakõhulahtisuse tekkimisel tuleb arvestadaantibiootikumi kasutamisega seotudpseudomembranoosse koliidi (vere- jalimakiududega vesivedel iste, tuimdifuusne või koolikuline kõhuvalu, palavikja hootised tenesmid) võimalusega. Kunasee seisund võib osutuda eluohtlikuks,tuleb sel juhul ravimi kasutamine kohelõpetada ning alustada kindlakstehtudpatogeeni vastase spetsiifilise raviga (ntperoraalselt 250 mg vankomütsiini nelikorda ööpäevas). Sooleperistaltikatpärssivad ravimid on vastunäidustatud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Nagu kõik penitsilliinid,toimib ka ampitsilliin ainult paljunevatessemikroorganismidesse; seetõttu ei tohi sedakombineerida bakteriostaatiliste277

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDantibiootikumidega. Vastavalttundlikkustestide tulemustele võibampitsilliini kombineerida teistebakteritsiidsete antibiootikumidega(tsefalosporiinid, aminoglükosiidid).Samaaegsel kasutamisel probenetsiidigaväheneb ampitsilliini eliminatsioon neerudekaudu ning suureneb selleplasmakontsentratsioon ja pikenebplasmas püsimise aeg. Seega võibprobenetsiid vähendada ka ampitsilliinijaotuvust ja levikut organismi kudedes.Samaaegselt allopurinooli saavatelpatsientidel on suurem nahalöövetetekkeoht. Harva võib ampitsilliin (naguteisedki antibiootikumid) vähendadaperoraalsete kontratseptiivsete ravimiteefektiivsust. Antatsiidide samaaegselkasutamisel väheneb ampitsilliiniimendumine. Ampitsilliin võib vähendadaatenolooli eritumist uriiniga. Ampitsilliinvõib häirida uriini aminohapete määramistpaberkromatograafia meetodil.Ampicillin Actavis , Actavis, Inj. subst.1g viaal N10Standacillin Sandoz, Sandoz, Caps.500mg N12; Inj. subst. 1000mg viaalN100Ampitsilliin,sulbaktaamAmpicillinum, sulbactamumRAVIMITÜÜP: PenitsilliinidekombinatsioonidNÄIDUSTUS: Ampitsilliini ja sulbaktaamikombinatsioonile tundlikemikroorganismide põhjustatud infektsioontäiskasvanutel ja lastel: naha ja pehmetekudede infektsioon, pneumoonia,uroinfektsioon, kõhuõõne infektsioon,vaagnapiirkonna infektsioon naistel,sepsis. Kliiniliselt oluline toimespekter:Bacteroides, Enterococcus (v.a VRE),Haemophilus influenzae, Moraxellacatarrhali, Staphylococcus (v.a MRSA JAMRSE), Streptococcus (v.a PRSP), Proteus.Resistentseid tüvesid esineb: Klebsiella,Escherichia coli.ANNUSTAMINE: Manust. i.m., i.v.Sulbaktaami/ampitsilliini tavalineööpäevane annus on vahemikus 1,5...12g, jagatuna 4 üksikannuseks (iga 6 või 8tunni järel). Sulbaktaami max. ööp. annuson 4 g. Kergemate infektsioonide korralvõib sulbaktaami/ampitsilliini manustadaka kaks korda ööp. (iga 12 tunni järel).Kerge infektsiooni korral on annuseks1,5...3 g (0,5 + 1...1 + 2), mõõdukainfektsiooni korral kuni 6 g (2 + 4), tõsiseinfektsiooni korral kuni 12 g (4 + 8).Tavaliselt on raviperioodi pikkuseks 5?14päeva, kuid tõsiste infektsioonide korral278võib osutuda vajalikuks ravi kestvusepikendamine või täiendav ampitsilliinimanustamine.LASTELE: Enamiku infektsioonide korrallastel, imikutel ja vastsündinutelkasutatakse sulbaktaami/ampitsilliiniannuses 150 mg/kg/ööp. (sulbaktaami 50mg/kg/ööp. ja ampitsilliini 100mg/kg/ööp.).Vastsündinud elu esimesel nädalal:soovitatav annus on 75 mg/kg/ööp.(sulbaktaami 25 mg/kg/ööp. ja ampitsilliini50 mg/kg/ööp.) jagatuna kaheksmanustamiskorraks (iga 12 tunni järel).Lastele, imikutele ja vastsündinutelemanustatakse sulbaktaami/ampitsilliinitavaliselt iga 6 või 8 tunni järel nagutavaliselt ampitsilliinigi.RASEDATELE: Sulbaktaami/ampitsilliinikasutamise ohutus raseduse ja imetamiseajal ei ole tõestatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus penitsilliinidesuhtes.RISKID: Kõiki patsiente tuleb enne ravialustamist põhjalikult küsitleda esinenudülitundlikkusreaktsioonide kohtaampitsilliini, penitsilliinide, tsefalosporiinidevõi mõne muu ravimi suhtes. Clostridiumdifficilega seotud kõhulahtisusest onteatatud peaaegu kõigi antibiootikumide,sealhulgas sulbaktaami/ampitsilliinikasutamisel. Ei soovitata kasutadainfektsioosse mononukleoosi korral. Raskeneerukahjustuse korral tulebsulbaktaami/ampitsilliini manustadapikemate intervallide järel naguampitsilliini monopreparaate.Pikaajaliseravi ajal tuleb regulaarselt kontrollidaneeru-, maksa- ja vereloome funktsiooni.Nagu kõik antibakteriaalsed ravimid,suurendab superinfektsiooni ohtu seente(Candida) või mõne resistentsemikroorganismiga.Preparaadi naatriumisisaldusega (71,3mg/g) tuleb arvestada patsientideravimisel, kelle dieedis on piiratud soolatarbimist.KÕRVALTOIMED: Peamisekskõrvaltoimeks valu süstekohas, seda eritiintramuskulaarsel manustamisel.Intravenoossel manustamisel võibmõnedel patsientidel tekkida flebiit võireaktsioonsüstekohas.Sulbaktaami/ampitsilliinikasutamisel on täheldatud aneemiat,hemolüütilist aneemiat,trombotsütopeeniat, eosinofiiliat jaleukopeeniat. Tavaliselt mööduvad needravi lõpetamisel ja arvatakse olevatpõhjustatud ülitundlikkusest. Iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, enterokoliit japseudomembranoosne koliit,bilirubineemia, maksafunktsiooni häired,ikterus, anafülaktoidne reaktsioon,anafülaktiline shokk, nahalööve,nahasügelus, muud nahareaktsioonid.Uuringud: transaminaaside ALT (SGPT) jaAST (SGOT) aktiivsuse mööduvsuurenemine seerumis.KOOSTOIMED: Allopurinooli jaampitsilliini samaaegsel kasutamisel ontäheldatud lööbeid tunduvalt sagedaminikui ainult ampitsilliini kasutamisel.Ampitsilliini ja aminoglükosiidide segamiselin vitro täheldati mõlema preparaadi olulistinaktiveerumist. Juhul kui nimetatud kahteantibiootikumide gruppi kuuluvaid ravimeidon vaja samaaegselt manustada, tulebseda teha erinevate manustamiskohtadekaudu ja vähemalt ühetunnise vaheajaga.Parenteraalselt manustatud penitsilliinidvõivad esile kutsuda muutusitrombotsüütide agregatsioonis ja verehüübivuse näitajates. Penitsilliinidemanustamisel koos antikoagulantidegavõivad need toimed olla aditiivsed.Bakteriostaatilised ravimid(klooramfenikool, erütromütsiin,sulfoonamiidid ja tetratsükliinid) võivadvähendada penitsilliinide bakteritsiidsettoimet, penitsilliinide kombineerimisestbakteriostaatilise toimega ravimitegatuleks hoiduda. Östrogeene sisaldavadsuukaudsed rasestumisvastasedpreparaadid: Ampitsilliini kasutanud naistelon kirjeldatud suukaudseterasestumisvastaste preparaatide toimevähenemist, mille tulemuseks on olnudsoovimatu rasedus. Ehkki see seos ei oleveenvalt tõestatud, on ampitsilliinravi ajalsoovitatav kasutada mõnda teist võitäiendavat rasestumisvastast meetodit.Metotreksaadi samaaegsel kasutamiselkoos penitsilliinidega on täheldatudmetotreksaadi kliirensi vähenemist jametotreksaadi toksilisust. Patsiente, kessaavad samaaegselt metotreksaati japenitsilliine, tuleb hoolikalt jälgida. Võibosutuda vajalikuks leukovoriini annusesuurendamine ja pikem manustamisaeg.Probenetsiid vähendab samaaegselkasutamisel ampitsilliini ja sulbaktaamirenaalset tubulaarset sekretsiooni,mistõttu suureneb ja pikeneb ampitsilliinija probenetsiidi efektiivneplasmakontsentratsioon, pikenebeliminatsiooni poolväärtusaeg ja suurenebtoksilisuse oht. Muutused laboratoorsetesanalüüsides: Benedicti ja Fehlingi reagendivõi Clinitest TM-i kasutamisel võiburiinianalüüsis esineda valepositiivsetglükosuuriat. Ampitsilliini kasutamiselrasedatel naistel on täheldatudkonjugeeritud östriooli,östrioolglükuroniidi, konjugeeritud estroonija konjugeeritud östradiooliplasmasisalduse mööduvat langust.Nimetatud toime võib ilmneda kasulbaktaami/ampitsilliini kasutamisel.

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedAmpisulcillin, Actavis, Inj. subst.1000mg + 500mg N10; Inj. subst.2000mg + 1000mg viaal N10Unasyn, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Inj. subst.1000mg + 500mg viaalN1; Inj. subst. 2000mg + 1000mg viaal N1AsitromütsiinAzithromycinumRAVIMITÜÜP: MakroliididNÄIDUSTUS: Asitromütsiinile tundlikemikroorganismide põhjustatudinfektsioonid: tonsillofarüngiit, otiit,sinusiit, kroonilise bronhiidi ägenemine,naha- ja pehmete kudede infektsioon(erüsiipelas, impetiigo, sekundaarnepüoderma), pneumoonia, klamüdioos,mükoplasmoos. Kliiniliselt olulinetoimespekter: Bordetella, Chlamydia,Corynebacterium diphtheriae,Corynebacterium minutissimum,Haemophilus influenzae (esinebresistentseid tüvesid), Moraxellacatarrhalis, Mycoplasma, Legionellapneumophila, Staphylococcus aureus(esineb resistentseid tüvesid),Streptococcus pneumoniae (v.apenitsilliinresistentne Streptococcuspneumoniae), Streptococcus pyogenes(esineb resistentseid tüvesid), Ureaplasmaurealyticum.ANNUSTAMINE: Pneumoonia,tonsillofarüngiit, naha ja pehmete kudedeinfektsioon: 500 mg ühekordse annusena1. päeval ja 250 mg ühekordse annusena2...5. päeval. Kroonilise bronhiidiägenemine, otiit: kas 500 mg 1 kordpäevas kolme päeva jooksul või 500 mgühekordse annusena 1. päeval ja 250 mgühekordse annusena 2...5. päeval.Genitaalklamüdioos,genitaalmükoplasmoos: 1 g ühekordseannusena.Suukaudse suspensiooni toimeainetprolongeeritult vabastavad graanulid:annus täiskasvanutele on üks 2 g annusasitromütsiini suukaudse suspensioonitoimeainet prolongeeritult vabastavaidgraanuleid. Patsientidel soovitatakse võttaasitromütsiini suukaudse suspensioonitoimeainet prolongeeritult vabastavaidgraanuleid tühja kõhuga (vähemalt 1 tundenne või 2 tundi pärast söömist). Kuipatsient oksendab 5 minuti jooksul pärastmanustamist, tuleb võtta teine annus võipakkuda alternatiivset antibiootikumravi.Teine asitromütsiini suukaudsesuspensiooni toimeainet prolongeeritultvabastavate graanulite annus ei olevajalik, kui oksendamine toimub rohkem60 minutit pärast manustamist normaalsemao tühjenemisega patsientidel.LASTELE: Kasutatakse suspensiooni.Laste annus otiidi raviks on 10 mg/kg ükskord päevas 3 päeva jooksul.Tonsillofarüngiidi korral on annus 12mg/kg 5 päeva vältel. Teisedinfektsioonid: 10 mg/kg esimesel päevalühekordse annusena, seejärel 5 mg/kgühekordse annusena 2...5ndal päeval.Suukaudse suspensiooni toimeainetprolongeeritult vabastavad graanulid ei olemõeldud kasutamiseks alla 18-aastastelelastele ohutuse ja efektiivsuse ebapiisavateandmete tõttu.RASEDATELE: Kasutada vaid äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneteise makroliidantibiootikumi võipreparaadi mõne abiaine suhtes.RISKID: Asitromütsiini tulebettevaatusega määrata maksafunktsioonihäiretega inimestele. On teatatudharvaesinevatest rasketest allergilistestreaktsioonidest, sealhulgas angioödeemistja anafülaksiast. Tungaltera derivaatesaavatel patsientidel on mõnedemakroliidantibiootikumide samaaegselmanustamisel tekkinud ergotism.Clostridium difficile?ga seotudkõhulahtisusest on teatatud peaaegu kõigiantibiootikumide, sealhulgas asitromütsiinikasutamisel. Nagu kõikideantibiootikumide puhul, on soovitatavpatsienti jälgida mittetundlike organismide,sealhulgas seente poolt põhjustatudsuperinfektsiooni nähtude suhtes.Asitromütsiini suukaudse suspensioonitoimeainet prolongeeritult vabastavadgraanulid sisaldavad 19,36 g sukroosi.Patsiendid, kellel on tegemist sellisteharvaesinevate pärilike haigustega, nagufruktoosi talumatus, glükoosi-galaktoosimalabsorptsioon või sukraasisomaltaasipuudulikkus, ei tohi antud ravimitkasutada. Asitromütsiinifarmakokineetilised omadusedvõimaldavad lühikest ja lihtsatannustamisskeemi. Ei ole mingit vajadustühegi näidustuse korral ravi pikendada.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus (misharva viib dehüdratatsioonini),ebamugavustunne kõhus (valu/krambid) jaoksendamine, anoreksia, pearinglus,peavalu, paresteesia ja düsgeusia,nägemishäired, lööve, sügelus, liigesvalu. .KOOSTOIMED: Toit takistabasitromütsiini imendumist, seega tuleb igaannus manustada vähemalt tund enne võikaks tundi pärast sööki. Antatsiidid:soovitatav on asitromütsiini ja antatsiididemanustamise vahe vähemalt kaks tundi (eikehti suukaudse suspensiooni toimeainetprolongeeritult vabastavate graanulitemanustamisel).Tungaltera alkaloidid: kui patsiendilemanustatakse tungaltera alkaloide, võibmakroliididega koostoimel tekkidaergotism. Kuigi ei ole mingeid andmeidergotamiini ja asitromütsiini koostoimetekohta, tuleb neid koos manustadaettevaatlikult.Digoksiin: makroliidid võivad põhjustadadigoksiini metabolismi aeglustumise.Pimosiid: koostoimes asitromütsiinigapikeneb QT intervall. Tsüklosporiinid:metabolism võib aeglustuda jakoosmanustamisel tuleks tsüklosporiiniannust vähendada. Teised ravimid:farmakokineetiliste uuringute käigus eiavastatud kõrvaltoimeid koos teofülliini,terfenadiini, varfariini, karbamasepiini,metüülprednisolooni ja tsimetidiiniga.Asitromütsiin ei inaktiveeri tsütokroomP-450 ja seega ei esine koostoimeidastemisooli, triasolaami, midasolaami,alfentanüüliga.Azatril, Actavis, Caps. 250 mg N6Azimepha, Mepha, Tabl. 250 mg N6;Tabl. 500 mg N3Azithromycin Sandoz, Sandoz, Tabl.250 mg N6; Tabl. 500 mg N3;Azitrox, Lé?iva, Tabl. 250 mg N6; Tabl.500 mg N3Sumamed, Teva, Caps. 250mg N6; Tabl.500mg N3; Susp. gran. 20mg/ml 20ml;Susp. gran. 40mg/ml 15ml, 30ml;Zitraval, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Prolong. gran. 2g N1BensüülpenitsilliinBenzylpenicillinumRAVIMITÜÜP: Beetalaktaami derivaadid,penitsilliinidNÄIDUSTUS: Bensüülpenitsilliiniletundlike mikroorganismide pooltpõhjustatud infektsioonid: tonsillofarüngiit,naha ja pehmete kudede infektsioon,pneumoonia, aktinomükoos, siberi katk,borrelioos, difteeria, erüsipeloid,gaasgangreen, leptospiroos, listerioos,sarlakid, süüfilis, teetanus,Corynebacterium diphtheriaeeliminatsioon; koos aminoglükosiidiga:grampositiivne endokardiit ja sepsis.Kliiniliselt oluline toimespekter:Actinomyces israelii, Bacillus anthracis,Borrelia burgdorferi, Clostridium,Corynebacterium diphtheriae,Erysipelothrix rhusiopathiae,Fusobacterium, Leptospira, Listeriamonocytogenes, Peptococcus,Peptostreptococcus, Porphyromonas(esineb resistentseid tüvesid), Prevotella(esineb resistentseid tüvesid), Spirillumminor, Streptobacillus moniliformis,Streptococcus (v.a penitsilliinresistentneStreptococcus pneumoniae), Treponemapallidum.279

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDANNUSTAMINE: 1 000 000...5 000 000TÜ iga 4...6 tunni järel veeni, max 80 000000 TÜ/ööp.LASTELE: Vastsündinud: 30 000 TÜ/kgiga 8 tunni järel veeni. Lapsed: 8333...16667 TÜ/kg iga 4 tunni järel või 12 500...25000 TÜ/kg iga 6 tunni järel veeni.RASEDATELE: Vähene toksilisusvõimaldab selle kasutamist raseduse ajal.Kuna ravim eritub rinnapiima, võib lapselsensibiliseerumise tulemusena tekkidalööve.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus penitsilliinidesuhtes. Ristuv allergia tsefalosporiinidega.RISKID: Iga uue ravikuuri alguses tulebpatsienti kontrollida ülitundlikkuse suhtesja allergiaanamneesi puudumisel tulebteha naha skarifikatsioontest. Ei tohimanustada intratekaalselt! 1 miljonsisaldab 1,68 mmol naatriumi, seegasuurte ravimiannuste manustamisel onteatud juhtudel vaja arvestada saadavatnaatriumi koormust. Ettevaatust nõuabkasutamine kardiopaatia, hüpovoleemia,epilepsia, maksa- ja neeruhaigustegahaigetel. Kui penitsilliini kasutataksesuurtes annustes üle 5 päeva, tuleksjälgida elektrolüütide tasakaalu,maksafunktsiooni ja hematoloogilisinäitajaid.KÕRVALTOIMED: Allergilisedreaktsioonid ja lööbed.KOOSTOIMED: Probenetsiidi toimelpikeneb poolväärtusaeg plasmas.Gentamütsiiniga kombinatsioonis onsünergistlik toime mõnedegrampositiivsete ja gramnegatiivseteaeroobide, sealhulgas laktobatsillide jateatud streptokokkide suhtes. Aditiivsettoimet või piiratud sünergismi ontäheldatud tetratsükliiniga võierütromütsiiniga kombineeritudkasutamisel Chlamydia trachomatis'eraviks. Antagonism esineb amikatsiinigakoosmanustamisel enterokokkide vastu võiklooramfenikooliga koosmanustamiselpneumokokkmeningiidi ja A-grupistreptokokkide poolt põhjustatudinfektsioonide raviks, samutikombineerimisel erütromütsiinigastreptokokkinfektsiooni raviks.Beetalaktamaasi produtseerivatemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonide ravis tugevneb toime temakombineerimisel beetalaktamaasiinhibiitoritega (nt sulbaktaam,klavulaanhape jt). Vältida tulebkombineerimist tsefalosporiinidega!Bakteritsiidse toimega penitsilliini ei tohikombineerida bakteriostaatiliste AB-ga.Tähelepanu nõuab põletikuvastaste,antireumaatiliste ja palavikku alandavateravimite (eeskätt indometatsiini,fenüülbutasooni ja salitsülaatide)samaaegne kasutamine, kuna need võivad280konkureerivalt pärssida penitsilliinielimineerumist.Penicillin G Actavis, Actavis, Inj. subst.1000000TÜ N10; 50; 100Penicillin G sodium Sandoz, Sandoz,Inj. subst. 1000000TÜ N1; 100DoksütsükliinDoxycyclinumRAVIMITÜÜP: TetratsükliinidNÄIDUSTUS: Doksütsükliinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid täiskasvanutel ja üle 8-alastel: kroonilise bronhiidi ägenemine,kuseteede infektsioon, riketsioos,mükoplasmoos, klamüdioos,puukborrelioos, erlihhioos, koolera, taastuvtüüfus, süüfilis, kampülobakterioos,tulareemia, siberi katk, katk, akne,rosacea. Kliiniliselt oluline toimespekter:Actinomyces, Bacillus anthracis,Bartonella, Borrelia, Brucella,Campylobacter, Chlamydia, Erlichia,Escherichia coli (uriinis saavutatavatekontsentratsioonide korral), Haemophilus,Klebsiella (uriinis saavutatavatekontsentratsioonide korral), Leptospira,Moraxella, Mycoplasma, Propionibacteriumacnes, Rickettsia, Staphylococcus (esinebresistentseid tüvesid), Streptococcus(esineb resistentseid tüvesid), Treponema,Ureaplasma, Vibrio, Yersinia pestis.Märkus. Ei sobi stafülokokk-, streptokokkjapneumokokkinfektsioonide raviks, sestresistentsus tekib kiiresti.ANNUSTAMINE: Esimene annus on 200mg 1 kord ööp., edaspidi 100 mg ööp.Raske infektsiooni (eriti kroonilisekuseteede infektsiooni) puhul ja üle 70 kgkaaluvate patsientide korral on annus 200mg päevas kogu ravikuuri vältel.Nahahaigused, nt akne ja roosvistrikuägedad vormid: 100 mg, 6 kuud ja enam.Puukborrelioos (1 staadium): 100 mg 2korda päevas 3 näd. Süüfilis (primaarne jasekundaarne patsientidel, kes onteadaolevalt allergilised penitsilliinidesuhtes): 300 mg ööp. vähemalt 15 päevajooksul.LASTELE: Alla 8-a: vastunäidustatud.Lapsed vanuses 8...12 a: esimene annus 4mg/kg ööp. ja siis 2...4 mg/kg ööp. Üle12-a: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkustetratsükliinide suhtes. Raskemaksakahjustus. Alla 8-a. lapsed. Rasedusja imetamine.RISKID: Moodustab püsivaid kelaatekompleksis kaltsiumiga, nii võivad arenedahammaste kahjustused ja hammastestruktuuri muutused. Lastel ja lootehilisemas arengustaadiumis võibpõhjustada luukoe arengus muutusi, sedaka lühikese kasutamisaja jooksul.Tähelepanelikult peab jälgima patsiente,kes põevad maksahaigusi. Mõnel patsiendilon tekkinud fotosensibilisatsioon, misilmneb ülemäärases päikesepõletuses.Patsiente tuleb hoiatada, et nad võimaluselväldiksid otsest päikese- jaultraviolettkiirgust ning et nahapunetuseesimeste nähtude ilmnemisel tuleb ravikatkestada. Pikaajalise ravi korral onsoovitatav aeg-ajalt kontrollida vereloomening maksa- ja neerufunktsiooni.Mittetundlike mikroorganismide võimalikuülekasvu tagajärjel võivad tekkidasuperinfektsioonid - sellisel juhul peabrakendama sobivat ravi. Raske ja püsivakõhulahtisuse põhjusena tuleb arvestadaka antibiootikumist tingitudpseudomembranoosse koliidi võimalusega,mis võib olla eluohtlik. Sellisel juhul tulebravikuur viivitamatult katkestada jarakendada vastavat ravi (ntvankomütsiiniga). Peristaltikat pärssivadravimid on vastunäidustatud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõrvetised, isutus,steatorröa ja vähene kõhulahtisus, glossiit,luksumine, düsfaagia, enterokoliit,anogenitaalse piirkonna põletik,fotosensibiliseerumine, makulopapuloosne,erütematoosne lööve, eksfoliatiivnedermatiit, urtikaaria, angioneurootilineturse, anafülaksia, anafülaksialaadnepurpur, perikardiit, süsteemseerütematoosse luupuse ägenemine,hemolüütiline aneemia,trombotsütopeenia, neutropeenia,eosinofiilia, leukopeenia, leukotsütoos,lümfotsütopeenia, lümfadenopaatia,atüüpilised lümfotsüüdid jagranulotsüütide toksilised granulatsioonid,peavalu, iiveldus, oksendamine ja võimalikpapilliödeemist tulenev nõrgenenudnägemine. Hammaste arenemise ajal(raseduse viimases kolmandikus,vastsündinutel ja alla 8-a lastel) võibravimi kasutamine põhjustada püsivathammaste värvuse muutust jahambavaaba kahjustust ning luustikuarengu peetust.KOOSTOIMED: Imendumist halvendavadalumiiniumi, kaltsiumi või magneesiumisisaldavad antatsiidid, rauda sisaldavadpreparaadid ja vismutisoolad. Pärastmanustamist pole soovitatav 1...2 tunnijooksul võtta antatsiide, rauapreparaatevõi juua piima. Probenetsiid suurendabtoimet. Vähendab plasmas protrombiiniaktiivsust ja võib nii tugevdadaantikoagulantide toimet. Võib tugevdadasulfonüüluurea derivaatide (suukaudseddiabeediravimid) toimet. Kombineeritudkasutamise puhul peab toimumaveresuhkru või hüübimisnäitajate kontroll

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedja vajadusel vastavalt nende ravimiteannuse vähendamine. Ravim võibvähendada kontratseptiivide efektiivsust.Doksütsükliini ja tsüklosporiin Asamaaegne manustamine võib suurendadaimmunosupressandi toksilist toimet. Ei tohikombineerida penitsilliini võitsefalosporiinidega, kuna nende efektiivsusvõib väheneda. Fenobarbitaal, fenütoiin jakarbamasepiin indutseerivadmaksaensüüme, tulenevalt sellest eisaavutata doksütsükliini terapeutilistkontsentratsiooni tavaliste annustega.Võivad inhibeerida tungaltera alkaloididemetabolismi maksas, üksikjuhtudel võibesineda ergotismi koos vasospasmi jahüpoperfusiooniga. Potentsiaalseltnefrotoksilise metoksüfluraan-narkoosikombineerimine doksütsükliin-raviga võibviia neerupuudulikkusele. Vahetult enne,samaaegselt või pärastisotretinoiini-ravikuuri, mida kasutatakseakne ravis, tuleb teha paus ravis, sestharvadel juhtudel võivad mõlemad ravimidpõhjustada koljusisese rõhu tõusu(pseudotumor cerebri). Samaaegsetdoksütsükliini jabeetalaktaamantibiootikumide kasutamisttuleb vältida, sest see võib viiaantibakteriaalse toime vähenemisele..Samaaegne teofülliini ja tetratsüklinidekasutamine võib suurendada kõrvaltoimeteesinemist maoseedetraktis. Ühel üksikuljuhul on samaaegse doksütsükliini jaliitiumi sisaldavate ravimite kasutamisepuhul täheldatud liitiumi taseme tõususeerumis koos tsentraalnärvisüsteemihäirete tekkega nagu segasusseisund jauimasus. Seetõttu peab samaaegsedoksütsükliini ja liitiumi kasutamise puhuleriti hoolikalt kontrollima liitiumi tasetseerumis. Harvadel juhtudel võib ravi ajalolla küsitav hormonaalsetekontratseptiivide rasestumisvastane toime.Seetõttu soovitatakse lisaks kasutadamittehormonaalseid rasestumisvastaseidvahendeid. Tetratsükliinide kasutamisetõttu võib olla häiritud suhkru, valgu,urobilinogeeni ja katehhoolamiinidemääramine uriinis.Dotur, Sandoz, Tabl. 100mg N10, 20Doxitin, Vitabalans, Tabl. 100mg N10Doxy M-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.100mg N10Doxycyclin 100 Stada, Stada, Tabl.100mg N10Doxylan, Lannacher, Tabl. 100mg N10ErtapeneemErtapenemumRAVIMITÜÜP: Teised beetalaktaamiderivaadidNÄIDUSTUS: Ertapeneemile tundlike võiväga tõenäoliselt tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonide ravi, kui vajalik onparenteraalne ravi: kõhuõõne infektsioon,keskkonnatekkene pneumoonia(haiglaväline), äge vaagnapiirkonnainfektsioon naistel, diabeetilised naha japehmete kudede infektsioonid jalal.Järgida tuleb antibiootikumide õigekasutamise ametlikke juhiseid.ANNUSTAMINE: 1 g, manustatuna 1kord ööp. i.v. inf. 30 min. jooksul.LASTELE: 3-kuused...12-a.: 15 mg/kgmanustatuna 2 korda ööp. (ei tohi ületada1 g/ööp.) , manustatuna i.v. inf. teel 30min. jooksul. Ei soovitata alla 3-kuustelelastele, sest ei ole andmeid.RASEDATELE: Tohib kasutada vaid juhul,kui oodatav kasulik toime emale ületabvõimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,ülitundlikkus mõne teisekarbapeneemigrupi antibiootikumi suhtes,raske ülitundlikkusreaktsioon (ntanafülaktiline reaktsioon, raskenahareaktsioon) mõne teist tüüpibeetalaktaamantibiootikumi (ntpenitsilliinide või tsefalosporiinide) suhtes.RISKID: Patsientidel, kes on saanud ravibeetalaktaamantibiootikumidega, onkirjeldatud raskeid ja mõnikord surmagalõppenud ülitundlikkusreaktsioone(anafülaktilisi reaktsioone). Nagu ka teisedAB-d, võib pikaajaline kasutaminepõhjustada resistentsete mikroorganismidevohamist.Antibiootilise raviga seotud koliiti japseudomembranoosset koliiti onkirjeldatud peaaegu kõigi antibiootikumide(sh ertapeneemi) puhul ning nenderaskusaste võib varieeruda kergesthaigusvormist eluohtlikuni. Efektiivsuspenitsilliinresistentse Streptococcuspneumoniae poolt põhjustatudkeskkonnatekkese kopsupõletiku ravis eiole tõestatud. Alla 2-a lastel suhteliseltvähe kogemusi. Selles vanuserühmas tuleberiti hoolikalt kindlaks määratanakkusliku(e) organismi(de)vastuvõtlikkus. Alla 3-kuuste laste kohtaandmeid ei ole. Kogemus rasketeinfektsioonide ravis on piiratud.Samaaegse luuüdipõletiku korral ei oleefektiivsust diabeetiliste jalainfektsioonideravis kindlaks tehtud.KÕRVALTOIMED: Peavalu,flebiit/tromboflebiit, kõhulahtisus, iiveldus,oksendamine, lööve, sügelus,veeniinfusiooni tüsistused.KOOSTOIMED: P-glükoproteiini või CYPpoolt vahendatud ravimi kliirensipärssimisest tingitud koostoimete teke eiole tõenäoline. Peneemi jakarbapeneemigrupi antibiootikumidetoimel võib väheneda valproehappesisaldus seerumis. Manustamisel koosvalproehappega tuleb jälgida valproehappesisaldust seerumis.Invanz, MSD, Inf. konts. plv. 1g N1, 10FenoksümetüülpenitsilliinPhenoxymethylpenicillinumRAVIMITÜÜP: Beetalaktaami derivaadid,penitsilliinidNÄIDUSTUS: Fenoksümetüülpenitsilliiniletundlike mikroorganismide pooltpõhjustatud infektsioonid: tonsillofarüngiit,sinusiit, otiit (v.a alla 4-a lapsed), naha japehmete kudede infektsioon,periodontaalinfektsioon. Kliiniliselt olulinetoimespekter: Streptococcus spp (v.apenitsilliinresistentne S. pneumoniae),Porphyromonas spp (esineb resistentseidtüvesid), Prevotella spp (esinebresistentseid tüvesid).ANNUSTAMINE: 1000 000 TÜ 2...3korda ööp.LASTELE: Ööp. annus 50 000...100 000TÜ/kg kehakaalu kohta jagatuna 3üksikannuseks.RASEDATELE: Kasutada ettevaatusega.VASTUNÄID.: Anamneesis ülitundlikkuspenitsilliinide suhtes. Tuleb arvestadaristuva allergia võimalusegatsefalosporiinidele ülitundlikel haigetel.Manustamine suukaudselt ei olenäidustatud seedetrakti haiguste korral,kui esineb kestev diarröa või oksendamine,sest ravimi imendumine võib ollaebapiisav. Ei ole näidustatud ägedarespiratoorse viirusinfektsiooni raviks.RISKID: Penitsilliinide manustaminesuukaudselt ei ole näidustatud seedetraktihaiguste korral, kui esineb kestev diarröavõi oksendamine, sest ravimi imenduminevõib olla ebapiisav. Ei ole näidustatudägeda respiratoorse viirusinfektsiooniraviks. Haigeid tuleb hoiatada võimalikestallergilistest reaktsioonidest ja selgitadavajadusest nendest teatada. Haigetel, kessaavad ravimit pikaajaliselt, tuleb jälgidahematoloogilisi ja neerufunktsiooninäitajaid. Pikaajalise ravi korral on vajaarvestada resistentsete mikroorganismidevõi seente kolonisatsiooni võimalusega.Kestva diarröaga haigetel tuleb arvestadaAB-ga seotud pseudomembranoosse koliiditekke võimalusega (verekiududega limanevesine iste, tuim difuusne või koolikulinekõhuvalu, palavik, vahel tenesmid). Mõneljuhul võivad penitsilliinid põhjustadavalepositiivseid tulemusi uriini glükoosianalüüsil.KÕRVALTOIMED: Diarröa, iiveldus,oksendamine, täiskõhutunne, stomatiit,281

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedglossiit, urtikaaria, kehatemperatuuri tõus,angioneurootiline ödeem.KOOSTOIMED: Bakteritsiidse toimegapenitsilliini ei tohi kombineeridabakteriostaatiliste AB-ga. Tähelepanunõuab põletikuvastaste, antireumaatiliste,palavikku alandavate ravimite (eeskättindometasiini, fenüülbutasooni jasalitsülaatide) ning probenetsiidisamaaegne kasutamine, kuna need võivadkonkureerivalt pärssida penitsilliinielimineerumist. Harva, nagu teisedantibiootikumidki, võibfenoksümetüülpenitsilliin vähendadasuukaudsete hormonaalseterasestumisvastaste ravimite efektiivsust.Mõnel juhul võivad penitsilliinid põhjustadavalepositiivseid tulemusi uriini glükoosining urobilinogeeni analüüsil.Ospen, Sandoz, Tabl. 500 000 TÜ N12;Tabl. 1 000 000 TÜ N12; Susp. 400 000TÜ/5 ml 60 mlVepicombinum Novum, Nycomed, Tabl.1000000TÜ N20GentamütsiinGentamicinumRAVIMITÜÜP: AntibakteriaalsedaminoglükosiididNÄIDUSTUS: Gentamütsiinile tundlikemikroorganismide põhjustatud raskedinfektsioonid (sageli kombinatsioonisbeetalaktaamantibiootikumidega):endokardiit ja bakteriaalne septitseemia,meningiit, kuseteede komplitseeritudinfektsioon, pneumoonia, kõhuõõneinfektsioon, naha- ja pehmete kudedeinfektsioon, tulareemia, perioperatiivneantibiootikumprofülaktikatsefalosporiin-allergia korral.ANNUSTAMINE: Annustamine 1 kordööp.: 5,1...7 mg/kg. Soovitatavad seerumikontsentratsioonid: max 16...24 mcg/ml,min

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedneomütsiini ja streptomütsiiniga.Manustamisel koos amfoteritsiin B,tsüklosporiini, tsisplatiini, klindamütsiini,piperatsilliini, metoksüfluraani, foskarnetija intravenoossete kontrastainetegasuureneb neerude, vestibulaar- jakuulmisaparaadi kahjustuste tekkeoht.Gentamicin Krka, KRKA, Inj. sol. 80mg/2ml 2 ml N10Imipeneem,tsilastatiinImipenemum, cilastatinumRAVIMITÜÜP: Teised beetalaktaamiderivaadidNÄIDUSTUS: Imipeneemile tundlikemikroorganismide põhjustatudinfektsioonid: pneumoonia, sepsis,vaagnapiirkonna infektsioon naistel,kõhuõõne infektsioon. Kliiniliselt olulinetoimespekter. Acinetobacter spp,Bacteroides spp, Citrobacter spp,Enterobacter spp, E. coli, Hafnia spp,Klebsiella spp, Peptococcus spp,Peptostreptococcus spp, Prevotella spp,Serratia spp, Staphylococcus spp (v.aMRSA ja MRSE), Streptococcus spp (k.aPRSP), Enterococcus spp (esinebresistentseid tüvesid), Proteus spp (esinebresistentseid tüvesid), Pseudomonas spp(esineb resistentseid tüvesid). NB! Ei olenäidustatud meningiidi raviks. Kuikahtlustatakse meningiiti, siis tulebkasutada sobivat antibiootikumi.Metitsilliinresistentsed stafülokokid jamõned enterokokid ei ole sellele ravimiletundlikud.Märkus. Reeglina kasutataksekarbapeneeme (sh imipeneemi) juhul, kuion tõestatud või alust oletadahaigustekitaja resistentsust teistebeetalaktaamantibiootikumide suhtes.ANNUSTAMINE: Enamik infektsiooneallub ravile annusega 1...2 g ööp.,jagatuna 3...4 annuseks. Keskmiseraskusega infektsiooni raviks võibkasutada ka annust 1 g ööp., jagatuna 2annuseks. Vähemtundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonide raviks võib annustsuurendada max kuni 4 g/ööp. või 50mg/kg/ööp. (ükskõik kumb on väiksem).Iga annus, mis on ?500 mg, tulebmanustada veeniinf. 20...30 min. vältel.Iga annus, mis on >500 mg, tulebinfundeerida 40...60 min. vältel.Raviskeem: Kerge infektsioon: 250 mg iga6 tunni tagant, max. 1 g ööp. Keskmiseraskusega infektsioon: 500 mg iga 8 tunnitagant, max 1,5 g ööp. või 1000 mg 12tunnui tagant, max. 2 g ööp. Raske(tundlikud mikroobid) infektsioon: 500 mgiga 6 tunni tagant, max 2 g ööp. Raskeja/või eluohtlik (vähemtundlikudmikroobid, eeskätt Pseudomonasaeruginosa mõned tüved) infektsioon: 1 g8 tunni tagant, max 3 g ööp. või 1 g 6tunni tagant, max 4 g ööp.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus alla3-kuustel imikutel ei ole teada. Üle 3 kuuvanustele ja alla 40 kg: 15 mg/kg iga 6tunni järel. Max ööp. annus ei tohi ületada2 g. Üle 40 kg: samad annused mistäiskasvanutele.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui võimalik kasu õigustabvõimalikku ohtu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Mõnede kliiniliste jalaboratoorsete tõendite põhjal võibesineda osalist ristuvat allergilisust teistebeeta-laktaamantibiootikumide,penitsilliinide ja tsefalosporiinide vahel.Praktiliselt kõikide AB-de kasutamisel onteatatud Clostridium difficile enterokoliiditekkest, mis raskuselt võib olla kerge kunieluohtlik. Nagu teistegibeetalaktaamantibiootikumide puhul, onteatatud sellistest KNS-i kõrvaltoimetestnagu müoklooniline aktiivsus,segasusseisund või krambid, eriti kuiületati neerufunktsiooni ja kehakaalupõhjal soovitatud annust. Koldelistetreemorite, müokloonuse või krampidetekkimisel tuleb haigeid neuroloogiliseltuurida ja alustada krambivastast ravi, kuiseda juba varem ei ole tehtud. KNShaigusnähtude jätkumisel tuleb ravimiannust vähendada või ravi lõpetada.Patsientidele kreatiniini kliirensiga ?5ml/min/1,73 m2 ei tohi seda ravimitmanustada, kui 48 tunni jooksul ei tehtahemodialüüsi. Hemodialüüsitavatelehaigetele soovitatakse preparaati ainultjuhul, kui ravist oodatav kasu ületabvõimaliku ohu krampide tekkeks.KÕRVALTOIMED: Nahaverevus, paiknevalulikkus ja induratsioon, tromboflebiit,lööve, kihelus, nõgeslööve, mitmekujulinenahaverevus, Stevensi-Johnsonisündroom, angioödeem, toksilineepidermaalnekrolüüs (harva), lehestuvnahapõletik (harva), kandidoos, palavik, shravimipalavik, anafülaktilised reaktsioonid,iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,laigud hammastel ja/või keelel.KOOSTOIMED: Gantsükloviirigakoosmanustamisel on teatatudgeneraliseerunud krampide tekkimisest.Neid ravimeid ei tohi samaaegseltkasutada, välja arvatud kui võimalik kasutähtsuselt ületab riske. Müügiloa saamisejärgselt on kirjeldatud valproehappesisalduse vähenemist seerumiskarbapeneemantibiootikumide samaaegselmanustamisel ning mõningatel juhtudel ontekkinud raviaegsed krambid. Kuiimipeneemi manustatakse koosvalproehappega, tuleb hoolega jälgidavalproehappe sisaldust seerumis.Tienam, MSD, Inj. subst. 500mg +500mg viaal N5KlaritromütsiinClarithromycinumRAVIMITÜÜP: Makroliidid jalinkoosamiididNÄIDUSTUS: Klaritromütsiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: tonsillofarüngiit (alates 2.eluaastast), otiit (alternatiivinapenitsilliinallergia korral), sinusiit,kroonilise bronhiidi ägenemine,pneumoonia, naha- ja pehmete kudedeinfektsioon, erütrasm, klamüdioos,atüüpilised mükobakterioosid,mükoplasmoos, läkaköha, difteeria,kampülobakterioos, H. pyloriinfektsiooniga seotud peptilise haavandikombineeritud ravi. Kliiniliselt olulinetoimespekter: Bordetella, Campylobacter,Chlamydia, Corynebacterium diphtheriae,Corynebacterium minutissimum, H. pylori,Haemophilus influenzae (esinebresistentseid tüvesid), Legionella,Moraxella catarrhalis, Mycobacteriumavium complex, Mycoplasma,Staphylococcus (esineb resistentseidtüvesid), Streptococcus (v.apenitsilliinresistentne Streptococcuspneumoniae), Streptococcus pyogenes(esineb resistentseid tüvesid), Ureaplasmaurealyticum.ANNUSTAMINE: Tavaliselt 250...500 mg2 korda ööp. Raskemate infektsioonide,sinusiitide ning Haemophilus influenzaepõhjustatud infektsioonide korral: 500 mg2 korda ööp. H. pylori eradikatsiooniksmanustatakse: 250...500 mg 2 korda ööp.,tavaliselt 7-päevase kuurina,kombinatsioonis teiste ravimitega.LASTELE: Alla 12-a: 7,5 mg/kg kehakaalukohta ööp. 2 võrdseks annuseks jagatuna.Raskemate infektsioonide korral 500 mg 2korda ööp.RASEDATELE: Kasutada vaid äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimiükskõik millise abiaine või teistemakroliid-antibiootikumide suhtes. Kunaravim metaboliseeritakse peamiseltmaksas, ei tohi seda kasutada väga raskemaksapuudulikkusega patsientidel.Vastunäidustatud ka patsientidel, kesvõtavad samaaegselt terfenadiini,tsisapriidi, pimosiidi, astemisooli võitungaltera alkaloide.RISKID: Makroliid-antibiootikumide vahelesineb ristresistentsust. Annuse283

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDkorrigeerimine ei ole vajalik kerge jamõõduka maksafunktsiooni häire korral,kui neerufunktsioon on normaalne. Raskeneerupuudulikkusega patsientidel peabannust vähendama. Porfüüria puhul ei olesoovitatav. Puuduvad andmed efektiivsuseja ohutuse kohta alla 6-kuustele imikutelning alla 20 kuu vanustel Mycobateriumavium complex'i infektsiooniga lastel.Antibiootikumravi kahjustab normaalsetsoole mikrofloorat, seetõttu on võimaliksuperinfektsioon antibiootikumresistentsetemikroorganismidega.Pikaajalise ja raske kõhulahtisuse teke võibolla pseudomembranoosse koliidisümptomiks ning selle ilmnemisel tulebravi katkestada ning vastavad abinõudkasutusele võtta.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, söögiisulangus, oksendamine, kõhulahtisus,kõhuvalud.KOOSTOIMED: Metaboliseeritaksemaksas, kus ta võib inhibeeridatsütokroom P450 ensüümide toimet. Raviajal võivad selle kompleksi kaudumetaboliseeruvate ravimitekontsentratsioonid seerumis suureneda,selle tulemuseks võib olla nimetatudravimite kõrvaltoimete tugevnemine.Mõnede ravimite, mida patsient peabkasutama pikemat aega, kasutamiselsoovitatakse jälgida nende ravimitekontsentratsiooni vereseerumis ningvajadusel korrigeerida ravimi annust. Needravimid on: teofüllin, digoksiin,disopüramiid, triasolaam, midasolaam,karbamasepiin, fenütoiin, tungalteraalkaloidid, tsüklosporiin, takroliimus,rifabutiin ja itrakonasool. Kolesterooli- jtrasvade alandajate (lovastatiin jasimvastatiin) samaaegsel kasutamisel võibkujuneda müalgia ja müopaatia, milletagajärjel võib tekkida rabdomüolüüs.Patsientidel, kes kasutavad varfariin- võimuu antikoagulantravi ajal, tuleb pidevaltjälgida protrombiini aega. Zidovudiinigasamaaegsel manustamisel vähenebzidovudiini imendumine. Ritornaviirigakoosmanustamisel suureneb oluliselt (kuni77%) klaritromütsiini AUC (seerumikontsentratsioonikõvera alune pindala)ning väheneb oluliselt (kuni 100%)klaritromütsiini metaboliidi,14-hüdroksüklaritromütsiini AUC. Kergeneerupuudulikkuse korral, kui kreatiniinikliirens on

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedtüsistunud infektsioonid, kaasaarvatudpüelonefriit, krooniline bakteriaalneprostatiit, gramnegatiivsed naha japehmete kudede infektsioonid.ANNUSTAMINE: Tabl. manustatakse üksvõi kaks korda päevas. Ravimi annussõltub infektsiooni tüübist jaraskusastmest ning eeldatavainfektsioonitekitaja tundlikkusest. Ravikestus sõltub haiguse kulust. Naguantibakteriaalse ravi korral üldiselt, tulebtabl. manustada vähemalt 48...72 tundipärast kehatemperatuuri normaliseerumistvõi tõestatud bakteriaalset eradikatsiooni.Tabl. tuleb võtta vähemalt kaks tundi ennevõi pärast rauasoolade, antatsiidide jasukralfaadi manustamist, kuna muidu võibravimi imendumine väheneda. Üldjuhulsoovitatakse järgmisi annuseid: 1.) Ägesinusiit: 500 mg üks kord päevas 10...14päeva2.) Kroonilise bronhiidi ägenemine:250...500 mg üks kord päevas 7...10päeva3.) Pneumoonia: 500 mg üks kuni kakskorda päevas 7...14 päeva 4.) Kuseteedetüsistunud infektsioonid, k.a püelonefriit:250 mg üks kord päevas 7...10 päeva5.)Kuseteede tüsistumata infektsioonid:250 mg üks kord päevas 3 päeva 6.)Krooniline bakteriaalne prostatiit: 500 mgüks kord päevas 28 päeva 7.) Naha japehmete kudede infektsioonid: 250 mgüks kord päevas või 500 mg üks või kakskorda päevas 7...14 päeva.Infusioonilahust manustatakse aeglaseltveeni üks või kaks korda päevas. Ravimiannus sõltub infektsiooni tüübist jaraskusastmest ning eeldatavainfektsioonitekitaja tundlikkusest.Tavaliselt on võimalik, arvestadespatsiendi seisundit, pärast mõnepäevastalgset intravenoosset ravimi manustamistjätkata ravimi manustamist suu kaudu.Parenteraalne ja suukaudne ravimvorm onbioekvivalentsed, mitõttu annustamine onsarnane.Ravi kestus sõltub haiguse kulust. Naguantibakteriaalse ravi korral üldiselt, tulebravi levofloksatsiiniga jätkata vähemalt48...72 tundi pärast kehatemperatuurinormaliseerumist või tõestatudbakteriaalset eradikatsiooni.Infusioonilahust manustatakse aeglaseltveeni. Ravimit manustatakse 1...2 kordapäevas. Infusiooni kestus peab olemavähemalt 30 minutit 250 mg ja 60 minutit500 mg infusioonilahuse korral. Pärastesialgset paaripäevast i.v. ravimimanustamist võib arvestades patsiendiseisundit jätkata samade annustegasuukaudset ravi. Üldjuhul soovitataksejärgmisi annuseid: 1.) Pneumoonia: 500mg üks kuni kaks korda päevas 2.)Kuseteede tüsistunud infektsioon, kaasaarvatud püelonefriit: 250 mg 1 kordpäevas3.) Krooniline bakteriaalne prostatiit: 500mg üks kord päevas 4.) Naha ja pehmetekudede infektsioonid: 500 mg kaks kordapäevasRaske infektsiooni korral tuleb kaaludaannuse suurendamist.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuslevofloksatsiini, teiste kinoloonide võiükskõik millise abiaine suhtes, epilepsia,kõõluskahjustus varasemafluorokinoloonide manustamise toimel,lapsed ja kasvueas noorukid, rasedus,rinnaga toitvad naised.RISKID: Pneumokokkidest põhjustatudraskekujulise pneumoonia korral ei pruugilevofloksatsiin olla sobivaim ravim. P.aeruginosa poolt põhjustatudnosokomiaalsed infektsioonid võivadvajada kombineeritud ravi. Harvadeljuhtudel võib tekkida tendiniit. Enamastion haaratud Achilleuse kõõlus ning seevõib viia kõõluserebendini. Kõõlusepõletikuja -rebendi oht on suurem eakatelpatsientidel ja samaaegseglükokortikoidravi korral. Selliseidpatsiente tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida.Ravi ajal või pärast seda tekkinudkõhulahtisus, eriti kui see on raskekujuline,püsivja/või verine, võib olla põhjustatudClostridium difficile?st. Kõhulahtisuse kõigetõsisemavaldumisvorm on pseudomembranoosnekoliit, mille kahtluse korral tuleb ravikoheselt lõpetada ning alustadaviivitamatult toetava ja/või spetsiifiliseraviga (nt vankomütsiin suu kaudu).Sooleperistaltikat inhibeerivad ravimid ontaolises kliinilises olukorrasvastunäidustatud.Vastunäidustatud patsientidele, kelleanamneesis on epilepsia, ning sarnaseltteistelekinoloonidele tuleb seda äärmiseettevaatlikkusega manustadakrambivalmidusega patsientidele, nteelneva KNS kahjustuse korral,samaaegselt fenbufeeni või samalaadseteMSPV ravimitega või koos ravimitega, misalandavad krambiläve, nt teofülliin.Patsientidel, kellel on latentsed võiavaldunud defektidglükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasiaktiivsuses, võivad kinoloonravi ajaltekkida hemolüütilised reaktsioonid,mistõttu levofloksatsiini tuleb kasutadaettevaatlikult.Kuna levofloksatsiin eritub põhiliseltneerude kaudu, tuleb neerukahjustusegapatsientidel annust kohandada. Kuigilevofloksatsiin põhjustabfotosensibilisatsiooni väga harva,soovitatakse patsientidel siiski vältidaliigset päikesevalgust ja kaitsta ennastUV-kiirte eest (nt kvartslambid, solaarium),et ennetada fotosensibilisatsiooni teket.Teatatud on väga harvadest QT intervallipikenemise juhtudest fluorokinoloone, shlevofloksatsiini saavatel inimestel.Patsientidel, keda ravitakse samaaegseltlevofloksatsiini ja vitamiin Kantagonistidega (nt varfariin), peabprotrombiini aja (P-PT/INR) võimalikupikenemise ja/või veritsusohu tõttu jälgimaprotrombiini aega. Psühhootilisireaktsioone on täheldatud patsientidel, kessaavad kinoloone, sh levofloksatsiini. Vägaharvadel juhtudel on need arenenudsuitsidaalseteks mõteteks jaennastohustavaks käitumiseks ?mõnikordisegi pärast levofloksatsiini üksikannusemanustamist.Hüpoglükeemiat on raporteeritud, naguteistegi kinoloonide puhul, tavaliseltdiabeetilistel patsientidel, kes saavadsamaaegselt suukaudseid hüpoglükeemilisiravimeid (nt glibenklamiid) või insuliini.Sellistel diabeetilistel patsientidelsoovitatakse rakendada hoolikatveresuhkru väärtuste kontrolli.Fluorokinoloone, sh levofloksatsiini,saavatel patsientidel on raporteeritudsensoorset või sensomotoorset perifeersetneuropaatiat, mis võib olla kiire algusega.Neuropaatia sümptomite ilmnemisel tulebravi levofloksatsiiniga katkestada. Seevähendab pöördumatu kahjustusetekkeohtu.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, diarröa,maksaensüümide aktiivsuse tõus (ntALT/AST).KOOSTOIMED: Samaaegseltlevofloksatsiiniga manustatud rauasooladning magneesiumi ja alumiiniumisisaldavad antatsiidid vähendavadmärgatavalt levofloksatsiini imendumist. 2tundi enne või pärast levofloksatsiinitablettide manustamist soovitatakse mittevõtta preparaate, mis sisaldavad kahe- võikolmevalentseidkatioone nagu näiteks rauasoolad,magneesiumi või alumiiniumi sisaldavadantatsiidid. Koostoimeidkaltsiumkarbonaadiga ei ole leitud.Levofloksatsiini biosaadavus langebmärgatavalt sukralfaadi samaaegsemanustamise korral. Kui osutub vajalikukssamaaegne ravi sukralfaadi jalevofloksatsiiniga, on kõige paremmanustada sukralfaati 2 tundi pärastlevofloksatsiini manustamist. Kliinilistesuuringutes ei ole leitud farmakokineetilisikoostoimeid levofloksatsiini ja teofülliinivahel. Siiski võib kinoloonide ningteofülliini, MSPV ravimite ning teistekrambiläve alandavate ravimite285

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDkoosmanustamine suurendadamärkimisväärselt krambivalmidust.Fenbufeeni mõjul suurenes levofloksatsiinikontsentratsioon umbes 13%, võrreldeskontsentratsiooniga monoteraapia korral..Probenetsiid ja tsimetidiin mõjutavadstatistiliselt oluliselt levofloksatsiinieritumist. Tsimetidiin vähendaslevofloksatsiini eritumist neerude kaudu24% ja probenetsiid 34% võrra. Eritumiselangus on tingitud sellest, et mõlemadravimid on võimelised blokeerimalevofloksatsiini eritumist neerutorukestes.Uuringus kasutatud annuste puhul leitudstatistiliselt olulised kineetilised erinevusedei oma tõenäoliselt kliinilist tähtsust.Ettevaatlik tuleb olla levofloksatsiinimanustamisel koos ravimitega, mismõjutavad tubulaarset sekretsioonineerudes, nagu näiteks probenetsiid võitsimetidiin, seda eriti neerukahjustusegapatsientidel.Tsüklosporiini poolväärtusaeg pikeneslevofloksatsiiniga koosmanustamisel 33%.Levofloksatsiini ja vitamiin Kantagonistidega (nt varfariin) samaaegseltravitud patsientidel on täheldatudprotrombiini aja (P-PT/INR) pikenemistja/või veritsust, mis mõnikord võib ollaraskekujuline. Seetõttu tuleb samaaegselravil levofloksatsiini ja vitamiin Kantagonistidega jälgida patsientideprotrombiini aega. Kliiniliselt olulisedkoostoimed toiduga puuduvad, mistõttuvõib levofloksatsiini manustadasöögiaegadest olenemata.Levofloksatsiini, nagu ka teisifluorokinoloone, tuleb ettevaatusegakasutada patsientidel, kes tarvitavadravimeid, millel on teadaolev QT intervallipikendav toime (nt IA ja III klassiantiarütmikumid, TSAD, neuroleptikumid,makroliidid).Levofloksatsiiniga ravitud patsientidel võibopiaatide määramine uriinist andavalepositiivseid tulemusi. Vajalikuks võibosutuda positiivsete opiaatide testidekinnitamine spetsiifilisemate meetoditega.Kliinilise farmakoloogia uuringute põhjal ontuvastatud, et koosmanustaminejärgnevate sagedamini väljakirjutatudravimitega ei mõjutanud levofloksatsiinifarmakokineetikat kliiniliselt oluliselmääral: kaltsiumkarbonaat, digoksiin,glibenklamiid, ranitidiin, varfariin.Tavanic, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 250 mgN7; Tabl. 500 mg N7; Inf. sol. 5 mg/mlLinesoliidLinezolidumRAVIMITÜÜP: Teised antibakteriaalsedainedNÄIDUSTUS: Linesoliidile tundlike286grampositiivsete mikroorganismide pooltpõhjustatudinfektsioonid:haiglapneumoonia,haiglaväliselt omandatud pneumoonia,naha- ja pehmete kudede komplitseeritudinfektsioonid. Linesoliidi tohib määrataainult haiglatingimustes ja pärast vastavaeriala spetsialistiga (nt mikrobioloogiga võiinfektsionistiga) konsulteerimist. Tundlikudmikroorganismid: Enterococcus faecalis,Enterococcus faecium, Staphylococcusaureus, Koagulaasnegatiivsed stafülokokid,Streptococcus agalactiae, Streptococcuspneumoniae, Streptococcus pyogenes,C-rühma streptokokid, G-rühmastreptokokid , Clostridium perfringens,Peptostreptococcus anaerobius,Peptostreptococcus species.ANNUSTAMINE: Pneumoonia, naha japehmete kudede komplitseeritudinfektsioonid: 600 mg i.v. või 600 mg p.o.2 korda päevas, 10...14 järjestikust päeva.Patsiendid, kes alustavad raviparenteraalselt manustatava preparaadiga,võib hiljem üle viia ka suukaudselemanustamisele, kui see on kliiniliseltnäidustatud. Sel juhul ei vaja annuskohaldamist, kuna linesoliidi biosaadavusperoraalsel manustamisel on umbes100%.LASTELE: Andmed linesoliidifarmakokineetikast, ohutusest jaefektiivsusest lastel ja noorukitel (

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedtervetel vabatahtlikel teostatud uuringudon näidanud, et linesoliid suurendabpseudoefedriini ja fenüülpropanoolamiinipoolt indutseeritud vererõhu tõusu.Linesoliidi ja vähem kui 100 mg türamiinikoosmanustamisel ei tekkinudmärkimisväärset vererõhu tõusu.Linesoliid ei metaboliseeru tsütokroomP450 (CYP) ensüümsüsteemi vahenduselmäärataval hulgal ega indutseeri egainhibeeri inimese kliiniliselt oluliste CYPisovormide(1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1,3A4) aktiivsust.Zyvoxid, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 600 mg N10; Inf. sol. 2mg/ml300ml N10MeropeneemMeropenemumRAVIMITÜÜP: Teised beetalaktaamiderivaadidNÄIDUSTUS: Näidustatud järgmisteinfektsioonhaiguste raviks täiskasvanutelja üle 3-kuustel lastel: ? kopsupõletik,kaasa arvatud keskkonnatekkene jahaiglatekkene pneumoonia; ?bronhopulmonaalsed infektsioonidtsüstilise fibroosi korral; ? kuseteedetüsistunud infektsioonid; ? kõhuõõnetüsistunud infektsioonid; ?sünnitusepuhused ja sünnitusjärgsedinfektsioonid;? naha ja pehmete kudede tüsistunudinfektsioonid;? äge bakteriaalne meningiit. Võib ravikskasutada arvatavalt bakteriaalsestinfektsioonist tingitud palaviku korralneutropeeniaga haigetel.ANNUSTAMINE: Allpool on toodudüldised annustamissoovitused.Manustatava meropeneemi annuse suurusja ravi kestus määratakse vastavaltravitava infektsiooni tüübile ja raskuselening ravivastusele. Teatud tüüpi, näiteksPseudomonas aeruginosa ja Acinetobacterspecies poolt põhjustatudnosokomiaalinfektsioonide korral onsoovitav kasutada täiskasvanutel janoorukitel annust kuni 2 g 3 korda ööp.ning lastel kuni 40 mg/kg 3 korda ööp.Kopsupõletik, kaasa arvatudkeskkonnatekkene ja haiglatekkenepneumoonia: 500 mg...1 g 8 tunni järel.Bronhopulmonaalsed infektsioonidtsüstilise fibroosi korral: 2 g iga 8 tunnijärel. Kuseteede tüsistunud infektsioonid,kõhuõõne tüsistunud infektsioonid,sünnituspuhused ja sünnitusjärgsedinfektsioonid, naha ja pehmete kudedetüsistunud infektsioonid: 500mg...1 g iga 8tunni järel. Äge bakteriaalne meningiit: 2g iga 8 tunni järel. Ravi palavikuga janeutropeeniaga haigetel: 1 g iga 8 tunnijärel.Meropeneemi manustatakse tavaliselt i.v.inf. ligikaudu 15 kuni 30 minuti jooksul.Teise võimalusena võib kuni 1 g suuruseidannuseid manustada i.v. boolussüstenaligikaudu 5 minuti jooksul. Olemasolevadohutusandmed ei ole piisavad toetamaks2g i.v. boolussüste või vastavapediaatrilise 40 mg/kg boolussüstekasutamist.LASTELE: Lapsed vanuses alla 3 kuu:ohutuse ja efektiivsuse andmed on lastelvanuses alla 3 kuu ebapiisavad ningsobivaimat annustamist ei ole kindlakstehtud. Siiski, piiratud farmakokineetilisedandmed viitavad sellele, et 20 mg/kg iga 8tunni järel võib olla sobiv annustamisesagedus.Lapsed vanuses 3 kuud...11 aastat ningkehakaaluga kuni 50 kg: Kopsupõletik,kaasa arvatud keskkonnatekkene jahaiglatekkene pneumoonia: 10 või 20mg/kg iga 8 tunni järel.Bronhopulmonaalsed infektsioonidtsüstilise fibroosi korral: 40 mg/kg iga 8tunni järel. Kuseteede tüsistunudinfektsioonid, kõhuõõne tüsistunudinfektsioonid, naha ja pehmete kudedetüsistunud infektsioonid: 10 või 20 mg/kgiga 8 tunni järel. Äge bakteriaalnemeningiit: 40 mg/kg iga 8 tunni järel. Ravipalavikuga ja neutropeeniaga haigetel: 20mg/kg iga 8 tunni järel. Lapsedkehakaaluga üle 50 kg: kasutadatäiskasvanu annust. Manustataksetavaliselt i.v. inf. ligikaudu 15...30 minutijooksul. Teise võimalusena võib kuni 20mg/kg suuruseid annuseid manustada i.v.boolussüstena ligikaudu 5 minuti jooksul.Olemasolevad andmed ei ole piisavadtoetamaks 40 mg/kg manustamist lasteleveenisisese boolussüstena.RASEDATELE: Soovitatakse ainult juhul,kui oodatav kasu ületab võimaliku ohulootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Patsientidel, kellel on esinenudülitundlikkust karbapeneemi, penitsilliinivõi teiste beetalaktamaaside suhtes, võibesineda ülitundlikkus ka ravimi suhtes.RISKID: On mõningaid kliinilisi jalaboratoorseid andmeid, mis näitavadristallergiat karbapeneemide ja teistebeeta-laktaamantibiootikumide,tsfalosporiinide ja penitsilliinide vahel.Nagu teistegi AB-de puhul, võib tekkidamittetundlike organismide vohamine ningseetõttu on iga patsiendi puhul vajalikpidev jälgimine. Metitsilliinresistentsestafülokokkinfektsiooni raviks ei soovitata.Ravi ajal on harva tekkinudpseudomembranoosne koliit, mida agaesineb peaaegu kõigi AB-de kasutamiselalates kergest kuni eluohtliku vormini.Nagu teistegi antibiootikumide puhul, tulebettevaatlikult suhtuda monoteraapiassePseudomonas aeruginosa pooltpõhjustatud või oletatavalt põhjustatudalumiste hingamisteede nakkusegakriitilises seisundis patsientidel.Pseudomonas aeruginosa infektsiooni ravikorral on soovitatav regulaarselt läbi viiatundlikkusuuringuid.KÕRVALTOIMED: Lokaalsed reaktsioonidsüstekohal, lööve, sügelemine, nõgestõbi,kõhuvalu, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, mööduv trombotsüteemia,eosinofiilia, trombotsütopeenia janeutropeenia, peavalu, paresteesiad.KOOSTOIMED: Ettevaatusegamanustada koos teiste potentsiaalseltnefrotoksiliste ravimitega. Probenetsiidkonkureerib aktiivse tubulaarsesekretsiooni osas ning vähendab renaalsetekskretsiooni, tulemuseks onpoolväärtusaja pikenemine jameropeneemi plasmakontsentratsioonisuurenemine. Kuna annuse toimivus jakestus on ilma probenetsiidita adekvaatne,ei ole selle manustamine koosprobenetsiidiga soovitatav. Võimalikkutoimet teiste ravimite valkudegaseondumisele või metabolismile ei oleuuritud. Seonduvus valkudega on vähene(2%) ning seetõttu ei ole koostoimedteiste ainetega ootuspärased.Meronem, AstraZeneca, Inj. subst.500mg viaal N10; Inj. subst. 1g viaal N10MetronidasoolMetronidazolumRAVIMITÜÜP: Teised antibakteriaalsedainedNÄIDUSTUS: Metronidasoolile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: kõhuõõne infektsioon,vaagna piirkonna infektsioon naistel,anaeroobne naha ja pehmete kudedeinfektsioon, anaeroobne luude ja liigesteinfektsioon. Clostridium difficile diarröa.Trihhomonoos, giardiaas, amöbiaas.Tähelepanu! Aeroobse/anaeroobsesegainfektsiooni võimaluse korral tulebmetronidasooli alati kombineerida laiaaeroobse toimespektriga antibiootikumiga.Kliiniliselt oluline toimespekter:Bacteroides (ka B. fragilis), Clostridium,Eubacterium, Entamoeba, Gardnerellavaginalis, Giardia, Peptococcus,Peptostreptococcus, Trichomonas (esinebresistentseid tüvesid).ANNUSTAMINE: Anaeroobsete bakteritepõhjustatud infektsioonid: 500 mg iga 8tunni järel (7,5 mg/kg iga 6 kuni 8 tunnijärel), max 4 g ööp.RASEDATELE: Kasutada ainult äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA ja287

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDnitroimidasooli derivaatide suhtes.Metronidasooli ei tohi anda ägedateneuroloogiliste häirete javereloomehäiretega patsientidele jaisikutele, kelle anamneesis on kilpnäärmevõi neerupealiste vaegtalitlus.RISKID: Ei avalda otsest mõjuaeroobsetesse või fakultatiivseltanaeroobsetesse bakteritesse.Aeroobse/anaeroobse segainfektsioonigapatsientide korral tuleks kaaluda aeroobsekomponendi suhtes toimiva antibiootikumiandmist. Tuleb hoiatada alkoholi tarbimiseeest, kuna võib tekkidadisulfiraamisarnane reaktsioon. Samalpõhjusel ei tohi anda metronidasooli jadisulfiraami koos. Kui seksuaalpartneril onkliiniliselt kindlaks tehtud trihhomonoos,tuleks infektsiooni edasikandumisevältimiseks teda samaaegselt ravida. Onesinenud lühiajalist eosinofiiliat jaleukopeeniat. Kui ravi kestab rohkem kui10 päeva või kui peetakse vajalikuksteostada veel üks ravikuur, soovitatakseteostada täielik ja diferentseeritudvereuuring leukotsüütide arvumääramiseks. Lastel on tehtud väga vähekliinilisi uurimusi. Selliste patsientidejälgimine on väga tähtis. Ühekordse p.o.annuse järel on väga harva esinenudpöörduv, kuid täielik närvisüsteemitalitluse häirumine koos ataksia jasegasusseisundiga. Seetõttu on soovitavesimest korda antud ravimit saavatpatsienti 2 tunni jooksul mitte üksi jätta.Raske maksahaigusega patsientidel onmetabolism aeglasem, mille tulemusenaravim ja tema metaboliit kumuleeruvadplasmas. Sellisel juhul tuleb andasoovitatud annustest väiksemad ja tehaseda ettevaatlikult.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus, iiveldus,oksendamine, anoreksia, valud jaebamugavustunne ülakõhus, düspepsia,kõhukinnisus, antibiootikumidega seotudpseudomembranoosne koliit, suukuivus,ebameeldiv metallimaitse suus, glossiit,stomatiit, suu kandidoos, lööve jasügelemine, südamepekslemine ja valurinnaku taga, krambihood, perifeerneneuropaatia, lühiajaline ataksia,pearinglus, unisus, segasusseisund, unetusja peavalu.KOOSTOIMED: Potentseerib varfariiniantikoaguleerivat toimet, mille tulemusenaprotrombiini aeg pikeneb. Haigeid peabhoiatama alkoholi tarbimise eest võimalikureaktsiooni tõttu, mis sarnanebdisulfiraami tarvitamisel tekkinuga.Sulfatrimi ja metronidasoolimanustamisega seostatakse ägedatepsühhooside ja segasusseisunditeesinemist mõnedel patsientidel; seetõttu eitohi neid ravimeid koos anda. Võibtugevdada tsüklosporiini ja fenütoiini288toimet. Metabolism kiirenes, kuisamaaegselt anti fenobarbitaali, milletulemusena ravimi kontsentratsioonplasmas vähenes. Liitiumi jametronidasooli samaaegsel kasutamiselvõib tulemuseks olla liitiumimürgistus, mison tingitud liitiumi kliirensi vähenemisestneerude kaudu. Võib areneda püsivneerukahjustus. Kui metronidasooli peabandma liitiumravi saavatele haigetele,võiks kaaluda liitiumravi katkestamist.Vastasel korral peab jälgima liitiumi,kreatiniini ja elektrolüütidekontsentratsioone ning uriini osmolaalsust.Apo-Metronidazole, Apotex, Tabl.250mg N20, 40Arilin, Dr. Wolff, Tabl. 250 mg /vag. supp.100 mg N12+6Metronidazol Nycomed, Nycomed,Tabl. 500mg N10, 100; Inf. sol 5 mg/mlviaal 100ml N1;MoksifloksatsiinMoxifloxacinumRAVIMITÜÜP: AntibakteriaalsedkinoloonidNÄIDUSTUS: Näidustatud üle18-aastastele patsientidele järgnevatebakteriaalsete infektsioonide raviks: 1.)äge bakteriaalne sinusiit (ABS) jakroonilise bronhiidi ägenemine (AECB).Moksifloksatsiini peaks kasutamaadekvaatselt diagnoositud ABS ja AECBraviks vaid siis, kui nende infektsioonideesmaseks raviks tavaliselt kasutatavadantibakteriaalsed ained on sobimatud võineed ei toimi. 2.) haiglaväliseltomandatud pneumoonia, välja arvatudrasked juhud; Moksifloksatsiini peakskasutama vaid siis, kui selle infektsiooniesmaseks raviks tavaliselt soovitatavadantibakteriaalsed ained on sobimatud. 3.)kerge kuni mõõduka raskusastmegaseesmiste suguelundite põletik (stväikevaagna põletikud, sh salpingiit jaendometriit) ilma tubo-ovariaalse võivaagna abstsessita. Kasutaminemonoteraapiana kerge kuni mõõdukaraskusastmega seesmiste suguelunditepõletiku raviks ei ole soovitav. Ravimittuleks manustada kombinatsioonis teisesobiva antibakteriaalse ravimiga (nttsefalosporiiniga), kuna Neisseriagonorrhoeae resistentsusmoksifloksatsiinile on suurenemas.Monoteraapiat võib rakendada juhul, kuion võimalik välistada moksifloksatsiinileresistentne Neisseria gonorrhoea.Infusioonilahus on näidustatud:haiglaväliselt omandatud pneumoonia janaha- ja nahaaluskoe komplitseeritudinfektsioonide korral, mis on põhjustatudtundlike mikroorganismide poolt ja misnõuavad esialgu parenteraalset ravi.Preparaat on näidustatud ülalmärgitudinfektsioonide raviks, kui need onpõhjustatudmoksifloksatsiini suhtes tundlike bakteritepoolt.ANNUSTAMINE: Tabl.: 400 mg 1 kordööp. Ravi peaks kestma: - kroonilisebronhiidi ägenemise puhul 5...10 päeva; -haiglaväliselt omandatud pneumooniapuhul 10 päeva; - ägeda bakteriaalsesinusiidi puhul 7 päeva; - kerge kunimõõduka raskusastmega seesmistesuguelundite põletiku puhul 14 päeva.Kliinilistes uuringutes on tablette kasutatudkuni 14 päeva. Soovitatud annust (400 mgüks kord ööpäevas) ja ravi kestust vastavalnäidustusel ei tohi ületada. Inf. sol.: 400mg moksifloksatsiini, infusioon 1 kordpäevas.Haiglaväliselt omandatud pneumoonia -ravi alustatakse i.v. manustamisega,millele järgneb kliinilise näidustusevajadusel suukaudsete tablettidemanustamine.Naha- ja nahaaluskoe komplitseeritudinfektsioonid nõuavad algul ravimi i.v.manustamist, millele järgneb suukaudneravi 400 mg moksifloksatsiini tablettidega.I.v. maniustamine: pidev infusioon üle 60minuti. Meditsiinilistel näidustustel võibsüstelahust annustada koos sobivateinfusioonilahustega läbi T-toru. Ravikestus:Haiglaväliselt omandatud pneumoonia7?14 päeva Naha- ja nahaaluskoekomplitseeritud infektsioonid 7?21 päevaLASTELE: Vastunäidustatud lastele janoorukitele (alla 18-aastased), kunaefektiivsus ja ohutus lastel ja noorukitel eiole tõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusmoksifloksatsiini, teiste kinoloonide võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Rasedus ja imetamine. Alla 18-aastasedpatsiendid. Patsiendid, kellel onanamneesis esinenud kõõlustehaigust/häiret, mis on seotudkinoloonraviga.Nii prekliinilistes kui ka kliinilistesuuringutes täheldati pärastmoksifloksatsiini kasutamist muutusi EKGs? QT-intervalli pikenemist. Ei tohi kasutadasamaaegselt teiste ravimitega, mispikendavad QT-intervalli. Piiratud kliinilisteandmete tõttu on moksifloksatsiinvastunäidustatud ka alanenudmaksafunktsiooniga patsientidel (ChildPugh? klass C) ja transaminaasideaktiivsuse tõusuga enam kui 5 korda normiülemisest piirist.RISKID: Pärast fluorokinoloonideesmakordset kasutamist on täheldatudülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone.

INFEKTSIOONIDAnafülaktilised reaktsioonid võivadsüveneda eluohtlikuks shokiks isegi pärastesmast manustamist. Sellistel juhtudeltuleb moksifloksatsiini manustaminekatkestada ja alustada vajaliku raviga (ntshoki raviga). Moksifloksatsiin pikendabmõnedel patsientidel EKG-s QT-intervalli.Kuna naistel on võrreldes meestega pikemQTc-intervalli baastase, võivad nad ollaQtc-intervalli pikendavate ravimite suhtestundlikumad. QT-intervallile mõjuvateravimite suhtes võivad tundlikumad olla kaeakad patsiendid. Moksifloksatsiinisaavatel patsientidel tuleb kaaliumitasetlangetavaid ravimeid kasutadaettevaatusega.Proarütmilise seisundiga (nt äge müokardiisheemia või QT-intervalli pikenemine)patsientidele (eriti naised ja eakadpatsiendid) tuleb moksifloksatsiinimanustada ettevaatusega, sest see võibtõsta ventrikulaarse arütmia (k.a torsadede pointes) ja südameseiskuse riski.QT-intervalli pikenemise ulatus võib ravimikontsentratsiooni tõustes suureneda.Seetõttu ei tohi soovitatud annust ületada.Moksifloksatsiinravist saadavat kasu, eritimittetõsiste infektsioonide puhul, peabvaagima hoiatuste ja ettevaatust nõudvatesituatsioonide lõigus oleva infoga. Kui raviajal moksifloksatsiiniga tekivad arütmiasümptomid, tuleb ravi katkestada ja tehaEKG.Moksifloksatsiiniga seoses on teatatudfulminantse hepatiidi juhtudest (shsurmajuhud), mis võivad kujunedaeluohtlikeks maksapuudulikkuseseisunditeks. Patsientidele tuleb öelda, etnad võtaksid enne ravi jätkamist arstigaühendust, juhul kui tekivad fulminantsehepatiidi nähud ja sümptomid, nt kiirestisüvenev jõuetus koos kaasuvanahakollasusega, tume uriin, kalduvusveritsustele või hepaatiline entsefalopaatia.Kui on kahtlus maksafunktsiooni langusele,tuleb teha maksafunktsioonitestid/uuringud.Moksifloksatsiiniga on seostatudbulloossete nahareaktsioonide, ntStevens-Johnsonisündroomi või toksilise epidermaalsenekrolüüsi juhtumeid. Patsientidele tuleböelda, et naha ja/või limaskestareaktsioonide korral peaksid nad kohe omaarsti informeerima. Ravi ajalkinoloonidega, k.a moksifloksatsiiniga onesinenud kõõluse põletikku ja rebendeid,eriti eakatel ja samaaegseltkortikosteroidravi saavatel patsientidel.Valu või põletiku esimeste nähtudeilmnemisel peavad patsiendid ravimoksifloksatsiiniga katkestama ja andmavalutavale jalale puhkust. Eakadneerufunktsiooni langusega patsiendidpeavad moksifloksatsiini kasutamaAntibiootikumid ja antibakteriaalsedetevaatusega juhul kui nad ei joo piisavaltvedelikku, sest dehüdratatsioon suurendabneerupuudulikkuse tekke riski.Nägemiskahjustuste korral või kui ontunda toimet silmadele, peaks otsekohekonsulteerima silmaarstiga. Kinoloonid onpõhjustanud patsientidelvalgustundlikkusreaktsioone. Uuringud onsiiski näidanud, et moksifloksatsiiniga onvalgustundlikkuse tekke oht madalam.Sellest hoolimata tuleks patsientidelemoksifloksatsiinravi ajal soovitada vältidaUV-kiirgust, pikaajalist ja/või tugevatpäikesevalgust.Glükoos-6-fosfaat dehüdrogenaasipuuduse või vastava perekondlikuanamneesiga patsientidel, on kalduvushemolüütiliste reaktsioonide tekkeks raviajal kinoloonidega. Seetõttu peabmoksifloksatsiini neil patsientidel kasutamaettevaatusega.Patsiendid, kellel esineb harvaesinevpärilik galaktoositalumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosiimendumishäire, ei tohi seda ravimit võtta.Ravi ei soovitata patsientidele, kellelesineb komplikatsioonidega seesmistesuguelundite põletik (nt koostubo-ovariaalse või vaagna abstsessiga), jakelle puhul peetakse vajalikuks i.v. ravi.Seesmiste suguelundite põletikku võibpõhjustada fluorokinoloonile resistentneNeisseria gonorrhoeae. Seetõttu tulebvastavatel juhtudel empiiriliselt valitudmoksifloksatsiini manustada koos teisesobiva antibiootikumiga (nttsefalosporiiniga); seda juhul, kuihaigustekitajana ei ole võimalik välistadamoksifloksatsiinile resistentset Neisseriagonorrhoeae?d. Juhul kui pärast 3 päevastravi kliinilist paranemist ei ilmne, tulebraviskeem uuesti läbi arutada. Kasutaminelastel ja alla 18-aastastel noorukitel onvastunäidustatud, kuna noorloomadel onesinenud kõhrekahjustusi.KÕRVALTOIMED: Resistentsete bakteritevõi seente poolt põhjustatudsuperinfektsioonid, nt suu ja tupekandidoos, peavalu, peapööritus,QT-intervalli pikenemine hüpokaleemilistelpatsientidel, iiveldus, oksendamine, valuseedetraktis ja maos, kõhulahtisus,transaminaaside aktiivsuse tõus.KOOSTOIMED: Toimet QT-intervallipikenemisele moksifloksatsiini ja järgmisteravimite koosmanustamisel ei saavälistada: IA klassi antiarütmikumid (ntkinidiin, hüdrokinidiin, disopüramiid) või IIIklassi antiarütmikumide (nt amiodaroon,sotalool, dofetiliid, ibutiliid),neuroleptikumid (nt fenotiasiinid, pimosiid,sertindool, haloperidool, sultopriid), TSAD,mõned antimikroobsed ained(sparfloksatsiin, erütromütsiin i.v,pentamidiin, malaariavastased ained, eriti289

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDhalofantriin), teatud antihistamiinid(terfenadiin, astemisool, misolastiin),teised (tsisapriid, vinkamiin i.v, bepridiil,difemaniil). Selline toime võib suurendadaventrikulaarse arütmia, eriti torsade depointes? tekkeriski. Seetõttu onmoksifloksatsiin vastunäidustatudpatsientidel, keda ravitakse nenderavimitega.Kahevalentseid ja kolmevalentseidkatioone sisaldavate ravimite (ntantatsiidid, mis sisaldavad Mg või Al,didanosiini tabletid, sukralfaat või ravimid,mis sisaldavad rauda või tsinki) jamoksifloksatsiini manustamise vahelineintervall peaks olema ligikaudu 6 tundi.Samaaegne aktiivsöe ja 400 mgmoksifloksatsiini suukaudne manustaminetakistab ravimi imendumist ja vähendabselle süsteemset biosaadavust rohkem kui80%. Seetõttu ei ole nende ravimiteüheaegne manustamine soovitav.Vabatahtlikel diabeetikutel läbi viiduduuringutes vähenes moksifloksatsiinisamaaegsel suukaudsel manustamiselglibenklamiidiga glibenklamiidimaksimaalne plasmakontsentratsioonligikaudu 21%. Glibenklamiidi jamoksifloksatsiini kombinatsioon võibteoreetiliselt põhjustada kerget jamööduvat hüperglükeemiat. Siiski eipõhjustanud glibenklamiidifarmakokineetilised muutused muutusifarmakodünaamilistes parameetrites (vereglükoosisisaldus, insuliin). Seega ei olemoksifloksatsiini ja glibenklamiidikoosmanustamisel kliiniliselt olulisikoostoimeid täheldatud. Teatatud onsuurest hulgast juhtudest, kushüübimisvastaste suukaudsete ravimiteaktiivsus tõuseb patsientidel, kes saavadantibiootikume, eriti fluorokinoloone,makroliide, tetratsükliine, kotrimoksasoolija mõningaid tsefalosporiine. Riskiteguridnäivad olevat infektsioonid ja põletikud,patsiendi vanus ja üldseisund. Neilasjaoludel on raske hinnata, kas INR häiretpõhjustab infektsioon võiantibiootikumravi. Ettevaatusabinõunatuleks tihedamini määrata INR näitajaid.Vajadusel tuleb suukaudsehüübimisvastase ravimi annust vastavaltkohandada. Kuigi moksifloksatsiini javarfariini koostoime uuringutes tervetelvabatahtlikel koostoimet ei esinenud, peabvarfariini ja teisi antikoagulante koosmoksifloksatsiiniga kasutamaettevaatusega.Kliinilised uuringud on näidanud, etkoostoimeid ei esine moksifloksatsiinisamaaegsel manustamisel koos ranitidiini,probenesiidi, suukaudsetekontratseptiivide, kaltsiumipreparaatide,parenteraalselt manustatud morfiini,teofülliini ega itrakonasooliga. In vitro290uuringud inimese tsütokroom P-450ensüümidega toetavad neid andmeid. Neidtulemusi arvestades on metaboolnekoostoime tsütokroom P-450 ensüümidekaudu ebatõenäoline. Moksifloksatsiinil eiole kliiniliselt olulisi koostoimeid toiduga(k.a piimatoodetega).Avelox, Bayer, Kaet. tabl. 400 mg N5;Inf. sol. 400 mg/250ml 250mlNitrofurantoiinNitrofurantoinumRAVIMITÜÜP: Nitrofuraani derivaadidNÄIDUSTUS: Nitrofurantoiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudkuseteede infektsioonid. Kliiniliselt olulinetoimespekter: E. coli, S. saprophyticus,Enterococcus.ANNUSTAMINE: 50 mg 3...4 korda ööp.Resistentsete bakterite korral võib annustsuurendada kuni 100 mg 3...4 korda ööp.,kuid suuri annuseid võib manustada ainultneerude normaalse talitluse korral ningmitte kauem kui 10 päeva. Kuseteedepõletike pikaajaliseks profülaktikaks võibtäiskasvanule ordineerida 50 mg vahetultenne magamaminekut.LASTELE: Alla 12-a: 3...5 mg/kg ööp.,jagatuna 3...4 annuseks. Lapsel võibprofülaktiliselt kasutada annust 1 mg/kg,ent mitte rohkem kui 50 mg ööp.RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Anuuria,oliguuria ja neerupuudulikkus.Glükoos-6-fosfaadidehüdrogenaasipuudulikkus, mille korral võib tekkidahemolüütiline aneemia. Varasemaltnitrofurantoiini poolt indutseeritud toimedkopsudele ja maksale.RISKID: Üldiselt ei ole soovitatavkasutada alla 25 kg laste ravimiseks. Kuisee on mingil põhjusel siiski näidustatud,tuleb vanematele täpselt selgitada kuidasravimit annustada. Ei tohi kasutada juhul,kui kreatiniini kliirens on alla 0,3 ml/s.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, eksanteem,hüpertermia, uriini värvuse muutus.KOOSTOIMED: Vähendab nalidikshappe,norfloksatsiini ja pipemiidhappe toimet.Nitrofurantoin Nycomed, Nycomed,Tabl. 50mg N20NorfloksatsiinNorfloxacinumRAVIMITÜÜP: AntibakteriaalsedkinoloonidNÄIDUSTUS: Norfloksatsiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: kuseteede infektsioon, E.coli poolt põhjustatud äge prostatiit,gonorröa (uretriit ja tservitsiit).ANNUSTAMINE: Äge tsüstiit naistel: 2 x400 mg 3...7 päeva. Ägemittekomplitseeritud püelonefriit naistel: 2x 400 mg 7...14 päeva. Äge kuseteedeinfektsioon meestel: 2 x 400 mg 7...14päeva. Äge bakteriaalne prostatiit: 2 x 400mg 4...6 näd. või enam. Gonorröa: 2 x 400mg 3...7 päeva. Võib manustada ka800...1200 mg ühekordse annusena. Ravijooksul peab tagama normaalse diureesi.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimiükskõik millise abiaine või teistekinoloonirea ravimite suhtes, rasedus jaimetamine. Ravimit ei tohi kasutada kalastel ja kasvueas noorukitel, kuna puudubkogemus ravimi kasutamise kohtanimetatud vanusegruppides ning ei saavälistada kasvamise käigus tekkivaidvõimalikke liigeskõhre kahjustusi.RISKID: Ettevaatusega kasutada KNShäiretega patsientidel (eriti patsientidel,kellel on diagnoositud epilepsia või mõniteine suurenenud krambivalmidusegahaigus). Patsiendid peaksid ravi ajalvältima liigset viibimist otsesepäikesevalguse käes. Valgustundlikkuseilmnemisel tuleb ravi katkestada. Ravi ajaltuleb tagada patsientide piisavhüdreeritus. Neerupuudulikkuse korraltuleb annuseid vastavalt kohandada.Kinoloonravi käigus on täheldatud üksikuidkõõlusepõletiku ning isegi kõõluserebendijuhtusid (sagedamini Achilleuse kõõlusegaseotud). Väga harva on mõningaidkinoloone seostatud elektrokardiogrammiQTc intervalli pikenemisega ning harva ontäheldatud arütmia juhtusid (sh äärmiseltharvad torsade de pointes'i juhud).Sarnaselt teistele QTc intervallipikendavatele ainetele tuleb norfloksatsiinikasutada ettevaatusega patsientidel, kellelon hüpokaleemia, tõsine bradükardia võikeda ravitakse samaaegselt klass Ia võiklass III antiarütmikumidega. AsovärvaineE110 võib põhjustadaülitundlikkusreaktsioonide, sealhulgasastma teket. Ülitundlikkusreaktsioonidesinevad sagedamini inimestel, kes onülitundlikud ka ASH suhtes.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, isutus,kõhulahtisus, peavalu, pearinglus,allergilised reaktsioonid.KOOSTOIMED: Samaaegne kasutamineteofülliini või tsüklosporiiniga suurendabviimaste kontsentratsiooni vereseerumis;seetõttu soovitatakse nende ravimitekontsentratsioone vereseerumis jälgida.Samaaegne manustamine suukaudseteantikoagulantidega (varfariiniga) tugevdabnende ravitoimet. Piim ja jogurt (vedeladpiimatooted), antatsiidid ja sukralfaatvähendavad norfloksatsiini imendumist.Samaaegsel kasutamisel rauda,

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedalumiiniumi, vismutit, magneesiumi,kaltsiumi või tsinki sisaldavatepreparaatidega moodustuvad suuredkinoloon-metall kompleksühendid, mis eiimendu. Patsiendid peaksid antatsiide,sukralfaati ja nimetatud metallesisaldavaid preparaate manustama 2 tundipärast tabl. sissevõtmist. Kinoloonide jakortikosteroidide samaaegne manustaminevõib suurendada kõõlusepõletiku võikõõluserebendi tekkeohtu. Samaaegselmanustamisel diabeediravimitega(sulfonüüluurea preparaatidega) ontäheldatud viimaste toime tugevnemist.Samaaegne manustaminenitrofurantoiiniga viib mõlema ravimi toimevähenemisele.Nolicin, KRKA, Tabl. 400mg N20OfloksatsiinOfloxacinumRAVIMITÜÜP: AntibakteriaalsedkinoloonidNÄIDUSTUS: Ofloksatsiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid täiskasvanutel:gramnegatiivne luude ja liigesteinfektsioon, gramnegatiivne naha- japehmete kudede infektsioon, kroonilisebronhiidi ägenemine, pneumoonia,tuberkuloos, vaagnapiirkonna infektsioonnaistel (kombinatsioonis teiste AB-ga),gonorröa, klamüdioos, kuseteedeinfektsioon. Kliiniliselt oluline toimespekter.Aeromonas, Campylobacter, Citrobacter,Chlamydia trachomatis, Enterobacter,Enterococcus (esineb resistentseidtüvesid), Escherichia coli, Haemophilusinfluenzae, Klebsiella, Legionella, Moraxellacatarrhalis, Morganella, Mycobacterium,Neisseria, Proteus, Providencia,Pseudomonas (esineb resistentseidtüvesid), Salmonella, Serratia (esinebresistentseid tüvesid), Shigella,Staphylococcus (esineb resistentseidtüvesid), Yersinia.ANNUSTAMINE: Tavaline annus on 200mg ofloksatsiini kaks korda ööp. iga 12tunni järel. Tõsise infektsiooni korral võibannust suurendada - 300...400 mg kakskorda ööp. Komplitseerumata kuseteedeinfektsiooni (nt tsüstiidi) korral 200 mg ükskord ööp. Ägeda komplitseerumatagonorröa korral on tavaline annus 400 mgühekordselt.Klamüdioosi korral 400 mg üks kordööpäevas või 200 mg kaks korda ööpäevas7 päeva jooksul. Kopsutuberkuloosi raviksmanustatakse ofloksatsiini 1,5 aasta vältel400 mg 2 korda ööp. (kombinatsioonisteiste tuberkuloosiravimitega).LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ofloksatsiinivõi ravimi mõne abiaine suhtes või mõneteise kinoloonirühma kemoterapeutikumisuhtes. Rasedus ja rinnaga toitmine. Alla18-aastased noorukid ja lapsed. Epilepsia.Anamneesis tendiniit.RISKID: Kui haige anamneesis onepilepsia või muu geneesiga krambid,koljusisese rõhu tõus ja/või psühhoos, ravimittesteroidsete põletikuvastasteravimitega või ravimitega, mis alandavadtsentraalset krambiläve (nt teofülliin),tuleb ravimi ordineerimisel olla ettevaatlik.Ravikuuri vältel ofloksatsiiniga ei tohitarvitada alkoholi. Ofloksatsiini kasutamiseajal tuleb hoiduda otsese eredapäikesevalguse ja/või UV kiirguse eest.Sarnaselt teiste antibiootikumidega, võibpikaajaline ravi ofloksatsiiniga põhjustadamittetundlike mikroobide ülekasvu,mistõttu on vaja korduvalt hinnatapatsiendi seisundit. Kui ravi ajal tekibsekundaarne infektsioon, peab rakendamakohest ravi. Ofloksatsiini manustamiseajal või pärast manustamist tekkinudraskekujuline, püsiv ja/või verinekõhulahtisus võib viidatapseudomembranoossele koliidile.Pseudomembranoosse koliidi kahtlusekorral tuleb ofloksatsiini manustaminekoheselt lõpetada. Viivitamatult peabalustama spetsiifilist antibiootilist ravi (ntvankomütsiini, teikoplaniini võimetronidasooliga suu kaudu). Peristaltikatpärssivate ravimite manustamine onvastunäidustatud.Kinoloonide manustamisega harvakaasnev tendiniit võib üksikjuhtudelpõhjustada kõõlusrebendeid, ennekõikeAchillese kõõluse puhul. Eakatelpatsientidel on suurem soodumustendiniidi tekkeks. Kõõlusrebendi ohtsuureneb kortikosteroidide samaaegselmanustamisel. Tendiniidi kahtluse korraltuleb ravi ofloksatsiiniga koheselt lõpetadaning rakendada sobivat ravi (ntimmobilisatsioon).Teatatud on väga harvadest QT intervallipikenemise juhtudest fluorokinoloonetarvitavatel inimestel. Fluorokinoloone, shofloksatsiini, tuleb ettevaatusega kasutadapatsientidel, kellel on teadaolevaid QTintervalli pikenemise riskifaktoreid, nagunäiteks:- vanus - korrigeerimata elektrolüütidetasakaal (nt hüpokaleemia,hüpomagneseemia)- kaasasündinud pikk QT intervall -südamehaigused (nt südamepuudulikkus,müokardiinfarkt, bradükardia) - kaasuvadravimid, millel on teadaolev QT intervallipikendav toime (nt IA ja III klassiantiarütmikumid, tritsüklilisedantidepressandid, makroliidid). Patsiendid,kes põevad harvaesinevat pärilikkugalaktoosi talumatust, laktaasipuudulikkustvõi glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni,ei tohiks seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Sügelus, lööve, kipitussilmis, ärritusköha, nina limaskesta turse,kõhuvalu, diarröa, iiveldus, oksendamine,ärrituvus, pearinglus, peavalu, unehäired,insomnia, resistentsete mikroobide tekevõi mükoos.KOOSTOIMED: Alumiiniumi jamagneesiumhüdroksiidi sisaldavadantatsiidid (sh sukralfaat),alumiiniumfosfaat, tsink ja raudvähendavad imendumist. Ofloksatsiini jaantatsiidide peab manustama ligikaudu2-tunnise vahega. Kinoloonide samaaegnemanustamine teofülliini, MSPV ravimite võiteiste ravimitega, mis alandavadkrambiläve, võib põhjustadamärkimisväärset krambivalmiduse tõusu.Vitamiin K anatagonistidega ravitavatelpatsientidel peab jälgima vere hüübimistkajastavate laboratoorsete analüüsideväärtusi kumariini derivaatide toimevõimaliku tugevnemise tõttu. Võibpõhjustada samaaegselt manustatavaglibenklamiidi kontsentratsiooni vähestsuurenemist seerumis, mistõttusoovitatakse glibenklamiidi jaofloksatsiiniga samaaegselt ravitavaidpatsiente hoolikalt jälgida. Kinoloonidemanustamisel koos teiste ravimitega, miserituvad tubulaarsekretsiooni teel neerudekaudu (probenetsiid, tsimetidiin,furosemiid ja metotreksaat) peab eritisuureannuselise ravi korral arvestamamõlema ravimi tubulaarse eritumisevähenemise ning kontsentratsioonisuurenemisega seerumis. Võib pärssida M.tuberculosis kasvu, mistõttu tuberkuloosibakterioloogiline diagnoos võib osutudavalenegatiivseks.Ravi ajal võib opiaatide või porfüriinidemääramisel uriinist saada valepositiivseidvastuseid.Medofloxine, Medochemie, Tabl. 200 mgN10Ofloxin, Lé?iva, Tabl. 200mg N10OksatsilliinOxacillinumRAVIMITÜÜP: Beetalaktaami derivaadid,penitsilliinidNÄIDUSTUS: Oksatsilliinile tundlikestafülokokkide poolt põhjustatudinfektsioonid: luude ja liigeste infektsioon,naha- ja pehmete kudede infektsioon;koos aminoglükosiidiga: endokardiit jasepsis. Kliiniliselt oluline toimespekter.Staphylococcus (välja arvatudmetitsilliinresistentne Staphylococcusaureus).ANNUSTAMINE: Kasutatakse ainult291

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONID292penitsillinaasi produtseerivatestafülokokkide poolt põhjustatudinfektsiooni korral ning seda ei tohimäärata, kui tekitaja on tundlikbensüülpenitsilliinile.Haigustekitaja tuleb identifitseerida jateha kindlaks selle tundlikkuspenitsillinaasresistentsele penitsilliinile.Võib määrata ka enne tekitajaidentifitseerimist kui on kahtlus, ettekitajaks on penitsillinaasi produtseerivstafülokokk. Ravi kestus sõltub infektsiooniraskusest ja tüübist, samuti haigeseisundist. Ravi kestuse üle tuleksotsustada ravi kliinilisest jabakterioloogilisest efektist lähtudes. Ravipeaks kestma vähemalt 48?72 tundi ülehetke, millal haigel kadusid haigusesümptomid või bakterioloogilise uuringunäitajate muutumist negatiivseks. Raskestafülokokk-infektsiooni ravipenitsillinaasresistentse penitsilliiniga peabkestma vähemalt 14 päeva. Endokardiit jaosteomüeliit nõuavad pikemat ravi.AnnusedRavimit manustatakse intravenoosse võiintramuskulaarse injektsiooni võiveeniinfusioonina.Kerge ja keskmise raskusega infektsioonikorral manustatakse 250...500 mg 4...6tunnise intervalliga. Raske infektsioonikorral 1000 või enam mg 4...6 tunniseintervalliga.LASTELE: Lapsed kehakaaluga

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedkuseteede komplitseeritud infektsioon,kõhuõõne infektsioon, vaagnapiirkonnainfektsioon naistel, raske septitseemia.Kliiniliselt oluline toimespekter:Acinetobacter, Bacteroides, Citrobacter(esineb resistentseid tüvesid), Clostridiumperfringens, Enterobacter (esinebresistentseid tüvesid), Enterococcusfaecalis, E. coli, Fusobacterium,Haemophilus, Hafnia, Klebsiella, Moraxellacatarrhalis, Peptostreptococcus,Plesiomonas, Prevotella, Proteus,Providencia, Pseudomonas, Serratia(esineb resistentseid tüvesid),Staphylococcus (v.a. MRSA ja MRSE),Streptococcus.ANNUSTAMINE: Päevane koguannussõltub infektsiooni raskusastmest olles2/0,25...4/0,5 g iga 6...8 tunni järel.LASTELE: Üle 12-a ja üle 50 kg kaaluvad:vt. täiskasvanud. Kuni 50 kg kaaluvatelelastele on soovitatav annus 200...300mg/kg ööp. jagatuna 4 annuseks.Kõhuõõne infektsiooniga hospitaliseeritudlapsed: Vanuses 2...12 a kaaluga kuni 40kg: Soovitatav annus 112,5 mg/kg (100mg piperatsilliini/12,5 mg tasobaktaami)iga 8 tunni järel. Üle 40 kg: Annustaminenagu täiskasvanutele. Alla 2-a ei sobi.RASEDATELE: Võib kasutada ainult juhul,kui ravist tingitud kasu on suurem kuivõimalikud riskitegurid rasedale ja lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbeetalaktaamidele (kaasa arvatudpenitsilliinid ja tsefalosporiinid) võibeetalaktamaasi inhibiitoritele.RISKID: Ettevaatusabinõud kasutamisel:Üldised ettevaatusabinõud: Enne ravialustamist on vajalik läbi viia põhjalikküsitlus võimalike eelnenudülitundlikkusreaktsioonide kohtapenitsilliinide, tsefalosporiinide või muudeallergeenide suhtes. Penitsilliinireaantibiootikumide kasutamisel on esinenudanafülaktilisi/anafülaktoidseid reaktsioone(sh shokk). Antibiootikumi pooltindutseeritud pseudomembranoosse koliidivõimalusega tuleb arvestada ägeda,jätkuva kõhulahtisuse tekke korral, misvõib olla eluohtlik. Antibakteriaalse ravikestel või peale ravi võivad tekkidapseudomembranoosse koliidi sümptomid.Seepärast on sellistel juhtudel vajalikantibiootikumi manustamise kohenekatkestamine ning asendamine mõne muusobiva ravimiga. Peristaltikat pärssivadravimid on vastunäidustatud.Laboratoorsed testid: perioodiliselt tulebkontrollida hematopoeetilist funktsiooni,eriti pikaajalise ravi korral, kuna võibesineda leukopeeniat või neutropeeniat.Hoiatused: Beetalaktaam-antibiootikumidekasutamisel on mõnikord esinenudveritsuse suurenemist.KÕRVALTOIMED: Diarröa, iiveldus,oksendamine, lööve.KOOSTOIMED: Nagu ka teistepenitsilliinide puhul, pikendab samaaegneprobenetsiidi kasutamine piperatsilliin/tasobaktaami poolväärtusaega ninglangetab renaalset kliirensit; maxplasmakontsentratsioonid jäävadmuutumatuks. Samaaegsel piperatsilliini javekurooniumi manustamisel esinebneuromuskulaarse blokaadi pikenemine.Samaaegsel manustamisel hepariini- võisuukaudsete antikoagulantide annustegavõi muude hüübimissüsteemi jatrombotsüütide funktsiooni mõjutavateravimitega tuleb sageli teostadakoagulatsiooni teste ja regulaarselt jälgidavere hüübimisnäitajaid. Piperatsilliin võibvähendada metotreksaadi eritumist,seetõttu tuleks jälgida patsientidelmetotreksaadi seerumi taset, et vältidaravimi toksilisust. Samuti kui teistepenitsilliinide korral, võib põhjustada uriiniglükoosi valepositiivse reaktsiooni, kuikasutatakse vase reduktsiooni meetodit(CLINITEST).Tazocin, Wyeth, Inj. subst. 4000mg +500mg N12SpiramütsiinSpiramycinumRAVIMITÜÜP: Makroliidid jalinkoosamiididNÄIDUSTUS: Spiramütsiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudkroonilise bronhiidi ägenemine, ägedabronhiidi superinfektsioon, pneumoonia,tonsillofarüngiit (kui 10-päevanepenitsilliinravi on toimeta), sinusiit (kuibeeta-laktaamantibiootikume ei saakasutada), naha- ja pehmete kudedeinfektsioon. Toksoplasmoos rasedatel.Kliiniliselt oluline toimespekter. Chlamydia,Corynebacterium diphtheriae, Moraxellacatarrhalis, Mycoplasma, Staphylococcusaureus (esineb resistentseid tüvesid),Streptococcus (v.a penitsilliinresistentneStreptococcus pneumoniae), Streptococcuspyogenes (esineb resistentseid tüvesid),Toxoplasma gondii.ANNUSTAMINE: 3 milj RÜ 2 kordapäevas. Kopsupõletiku ja/või bronhiidikorral: alguses 3 milj RÜ 3 korda päevas,edasi 3 milj RÜ 2 korda päevas.LASTELE: Kehakaaluga 12...20 kg: 1,5milj RÜ 2 korda päevas. Kehakaaluga üle20 kg: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Toksoplasmoos rasedatel:3 milj RÜ 3 korda päevas.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus makroliididesuhtes.RISKID: Metaboliseeritakse maksas,mistõttu tuleb olla ettevaatlik ravimikasutamisel maksafunktsiooni häiretegapatsientidel. Ei tungi seljaajuvedelikku,mistõttu ta ei sobi meningiidi raviks. Vägaharvadel juhtudel onglükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasipuudulikkusega patsientidel tekkinud ägehemolüüs, mistõttu spiramütsiini ei olesoovitav kasutada antudpatsiendipopulatsiooni raviks.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Inhibeerib karbidopaabsorptsiooni, põhjustades seeläbinimetatud preparaatide koosmanustamisellevodopa plasmakontsentratsiooni languse.Kontratseptiivide imendumine võibharvadel juhtudel väheneda ja seetõttunende efektiivsus langeda.Rovamycine, Sanofi-Synthelabo, Tabl.3000000TÜ N10Sulfametoksasool,trimetoprimSulfamethoxazolum, trimethoprimumRAVIMITÜÜP: Sulfoonamiidid jatrimetoprimNÄIDUSTUS: Trimetoprimile jasulfametoksasooli kombinatsiooniletundlike mikroorganismide poolt tekitatudinfektsioonid: sinusiit, kroonilise bronhiidiägenemine, kuseteede infektsioon,pneumotsüstoos. Kliiniliselt olulinetoimespekter: Haemophilus influenzae,Moraxella catarrhalis, Pneumocystis carinii,Staphylococcus (välja arvatudmetitsilliinresistentne Staphylococcusaureus ja metitsilliinresistentneStaphylococcus epidremidis),Viridans-streptokokid; uriinis saavutatavatekontsentratsioonide korral: Enterobacter,E. coli, Klebsiella, Proteus mirabilis,Staphylococcus saprophyticus.ANNUSTAMINE: Tavaline annus on 30mg/kg sulfametoksasooli ja 6 mg/kgtrimetoprimi päevas, mida võetakse 2korda päevas. Enamasti 800/160 mg 2korda ööp. Tüsistumata tsüstiidi raviminenaistel ühekordse annusega: 2400/480 mgühekordne annus. Ühekordse annusegaravi ei ole soovitatav lastele. Pneumocystiscarinii pneumoniit: sulfametoksasooli 25mg/kg ja trimetoprimi 5 mg/kg 3 kordaööp.LASTELE: Alla 6-a: vastunäidustatud(siirup alla 2 kuu vanustelevastunäidustatud). Üle 12-a: vt.täiskasvanud. Pneumocystis cariniipneumoniit:6...12-a lapsed (mg/kg).Sulfametoksasooli 15 mg/kg jatrimetoprimi 3 mg/kg 2 korda ööp.293

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDRASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Raske maksakahjustus võimaksafunktsiooni häired (nt äge hepatiit);äge porfüüria; vereloomehäired(trombotsütopeenia, granulotsütopeenia,megaloblastiline aneemia); kaasasündinudglükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasidefitsiit, ülitundlikkus TA-te suhtes; raskeneerupuudulikkus (kreatiniini kliirens alla15 ml/min); A-grupi beeta-hemolüütilistestreptokokkide poolt põhjustatud farüngiit,Erythema exudativum multiforme, Lyellisündroom, Stevensi-Johnsoni sündroom(ka anamneesis läbipõetud juhtudekorral); hemoglobiini anomaaliad, nt HbKöln ja Hb Zürich. Raseduse esimeseltrimestril ja rinnaga toitmise ajal. Ei sobitoimeaine suure sisalduse tõttu alla 6-alastele.RISKID: Eakatel patsientidel onallergiliste reaktsioonide tekkeoht suurem,eriti kui kaasnevad riskifaktorid (ntneerupuudulikkus ja/võimaksapuudulikkus, samaaegne teisteravimite tarvitamine), eakatel tekivadraskekujulised nahareaktsioonid,generaliseerunud luuüdi depressioon võitrombotsütopeenia (koos purpuriga võiilma) sagedamini. Tiasiiddiureetikumesaavatel eakatel haigetel on sagedaminiesinenud trombotsütopeeniat koospurpuriga. Omandatudimmuunpuudulikkuse sündroomiga (AIDS)patsiendid ei pruugi taluda või ei alluravile.Maksa- või neerufunktsiooni häirete,urineerimistakistuse, vereloomehäirete,allergia või bronhiaalastma korral tulebkaaluda ravist oodatava kasu ja võimalikuohu suhet. Pikaajalist ravi saavatelpatsientidel, samuti eelsoodumuse korralfolaadipuudulikkuseks (sh eakad,kroonilised alkohoolikud jareumatoidartriidi haiged), malabsorptsioonisündroomi korral, alatoitluse allkannatavatel või krambivastast ravi(fenütoiin, primidoon või barbituraadid)saavatel epilepsiahaigetel võivad tekkidafolaatide metabolismi häired. Foolhappedefitsiidi nähud taanduvad enamikuljuhtudel foolhappe täiendavalmanustamisel.Neerupuudulikkusega patsientidelsoovitatakse vähendada annust ja/võimanustamissagedust, et hoida ärakumuleerimist plasmas. Ei tohi kasutada,kui kreatiniini kliirens on

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedkõhulahtisus/vedel väljaheide, iiveldus,oksendamine, düspnoe, tumedat värvi jakare keel, glossiit, stomatiit, aneemia,trombotsütopeenia, trombotsütopeenilinepurpur, eosinofiilia, leukopeenia.KOOSTOIMED: Allopurinooligasamaaegsel kasutamisel on täheldatudlööbeid tunduvalt sagedamini kui ainultampitsilliini kasutamisel. Penitsilliinidvõivad esile kutsuda muutusitrombotsüütide agregatsioonis ja verehüübivuse näitajates. Penitsilliinidemanustamisel koos antikoagulantidegavõivad need toimed olla aditiivsed.Bakteriostaatilised ravimid(klooramfenikool, erütromütsiin,sulfoonamiidid ja tetratsükliinid) võivadvähendada penitsilliinide bakteritsiidsettoimet, penitsilliinide kombineerimisestbakteriostaatilise toimega ravimitegatuleks hoiduda. Östrogeene sisaldavadsuukaudsed rasestumisvastasedpreparaadid: ampitsilliini kasutanud naistelon kirjeldatud suukaudseterasestumisvastaste preparaatide toimevähenemist.Metotreksaadi samaaegsel kasutamiselkoos penitsilliinidega on täheldatudmetotreksaadi kliirensi vähenemist jametotreksaadi toksilisust. Probenetsiidvähendab samaaegsel kasutamiselampitsilliini ja sulbaktaami renaalsettubulaarset sekretsiooni, mistõttusuureneb ja pikeneb ampitsilliini jasulbaktaami efektiivneplasmakontsentratsioon, pikenebeliminatsiooni poolväärtusaeg ja suurenebtoksilisuse oht. Benedicti ja Fehlingireagendi või ClinitestTM-i kasutamisel võiburiinianalüüsis esineda valepositiivsetglükosuuriat.Unasyn, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 375mg N12; P.o. susp. plv.50mg/ml 30ml N1TetratsükliinTetracyclinumRAVIMITÜÜP: TetratsükliinidNÄIDUSTUS: Tetratsükliinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid täiskasvanutel ja noorukitel:kuseteede infektsioon, kroonilise bronhiidiägenemine, riketsioos, mükoplasmoos,klamüdioos, puukborrelioos, erlihhioos,koolera, taastuv tüüfus, süüfilis,kampülobakterioos, tulareemia, siberi katk,katk, akne. Kliiniliselt oluline toimespekter:Actinomyces, Bacillus anthracis,Bartonella, Borrelia, Brucella,Campylobacter, Chlamydia, Erlichia,Escherichia coli (kuseteede infektsioonikorral), Haemophilus, Klebsiella(kuseteede infektsiooni korral), Leptospira,Moraxella, Mycoplasma, Plasmodium,Propionibacterium acnes, Rickettsia,Staphylococcus (esineb resistentseidtüvesid), Streptococcus (esinebresistentseid tüvesid), Treponema,Ureaplasma, Vibrio, Yersinia pestis.ANNUSTAMINE: 1 g päevas, jagatuna 4annuseks. Acne vulgaris'e raviks:250...500 mg päevas mitme kuu jooksul.LASTELE: Lastele 20 mg/kg päevas,jagatuna 4 annuseks. Alla 8-a:vastunäidustatud. 8...12-a: määratakseainult äärmise vajaduse korral.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Rasedus jaimetamine. Alla 8-a lapsed. 8...12-a lastelemääratakse ainult äärmise vajaduse korral.RISKID: Neerupuudulikkuse korral peabannust vähendama. Maksapuudulikkusekorral tuleb ordineerimisega olla vägaettevaatlik. Kasutamine hammaste arenguperioodil alla 12-a lastel võib põhjustadahammaste jääva värvimuutuse.Hambaemaili kahjustust ei ole täheldatud.Kasutada ettevaatusega neeru- võimaksafunktsiooni puudulikkusegapatsientidel või samaaegselt koos teistepotentsiaalselt hepato- või nefrotoksilisteravimitega. Samaaegne kasutamine koosanesteetikumi metoksüfluraanigasuurendab neerupuudulikkuse tekkeriski jaon mõnedel juhtudel endaga kaasa toonudsurmaga lõppenud neerupuudulikkuse.Antianaboolne toime võib põhjustadajääklämmastiku sisalduse suurenemisevereseerumis. Neerupuudulikkuse korraltuleb kasutada väiksemaid annuseid, etära hoida liigset süsteemsetkumulatsiooni; pikaajalise ravi korral onsoovitatav jälgida plasmasisaldust.Teadaoleva maksapuudulikkusegapatsientidel ei tohi ööp. annus ületada 1 g.Pikaaegse ravi korral tuleb regulaarseltkontrollida vereloome seisundit ja neeruningmaksafunktsiooni iseloomustavaidlaboratoorseid näitajaid. Mõnedel ravisaanud patsientidel on täheldatudfotosensitiivsust, mille väljenduseks onolnud ülemäärane päikesepõletus.Tetratsükliinide suhtes võibmikroorganismidel tekkida ristresistentsusning patsientidel ristallergia. Ravi tulebkatkestada kui esinevad kandidoosi,enteriidi, glossiidi, stomatiidi, vaginiidi,anaalpiirkonna kiheluse või stafülokokiliseenterokoliidi sümptomid või nähud.Samaaegselt suukaudseidrasestumisvastaseid preparaate kasutavaidpatsiente tuleb hoiatada, et kui ravi ajaltekivad kõhulahtisus või nnläbimurdeverejooksud, siis võibrasestumisvastane toime väheneda.KÕRVALTOIMED: Suureskontsentratsioonis võib tetratsükliinpõhjustada maksarakkude kahjustust jamaksapuudulikkust. Maksapuudulikkusetekkimise oht on kõrge liiga suure annusemanustamisel rasedatele, eritiparenteraalselt, ja neerupuudulikkusegapatsientidele. Ladestuvad hambaemailis jaluukoes, seetõttu võib esineda hammastevärvuse muutust ja hambaemailidüsplaasiat.KOOSTOIMED: Antagoniseerivadpenitsilliinide, tsefalosporiinide jaaminoglükosiidide toimet. Antatsiidid,rauapreparaadid, kõhukinnisustpõhjustavad ravimid ja ravimid, missisaldavad mineraalaineid nagu kaltsiumi,magneesiumi, vismutit ja tsinki, takistavadtetratsükliinide imendumist. Imendumisttakistavad ka piimatooted. Kui nimetatudpreparaatide kasutamine on tarvilik, peabajavahe nende ja tetratsükliinidemanustamise vahel olema vähemalt 3tundi. Samaaegne kasutamine võibvähendada suukaudseterasestumisvastaste preparaatideefektiivsust, samuti on täheldatudläbimurdeverejooksude sagenemist.Metoksüfluraaniga samaaegsel kasutamiselon teatatud surmaga lõppenudneerukahjustusest.Tetracyclin Nycomed, Nycomed, Tabl.250mg N24TigetsükliinTigecyclinumRAVIMITÜÜP: TetratsükliinidNÄIDUSTUS: Tüsistunud naha- japehmete kudede infektsioonid, tüsistunudkõhusisesed infektsioonid.ANNUSTAMINE: Soovitatav kasutadaalgannusena 100 mg ja seejärel 5...14päeva vältel iga 12 tunni järel 50 mg. Ravikestus tuleb valida sõltuvalt infektsiooniraskusest ja kohast ning patsiendiravivastusest. Manustatakse ainult i.v. inf.30...60 min. vältel.LASTELE: Ohutuse ja efektiivsuseandmete puudumise tõttu ei soovitatakasutada lastel ega noorukitel vanuses alla18 a.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal, kui see ei ole hädavajalik. Ei oleteada, kas see ravim eritub rinnapiima.Kuna potentsiaalne oht rinnaga toidetavalelapsele ei ole tigetsükliiniga ravimiselvälistatud, tuleb olla ettevaatlik ja kaaludaimetamise katkestamist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Patsientidel,kellel on ülitundlikkus tetratsükliinide klassikuuluvate AB-de suhtes, võib esinedatigetsükliini suhtes ülitundlikkust.RISKID: Tigetsükliini kasutamisel onesinenud anafülaksiat või anafülaktoidseid295

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDreaktsioone, mis võivad olla eluohtlikud.Tigetsükliinravi saavatel patsientidel onesinenud üksikjuhtudel valdavaltkolestaatilise iseloomuga maksakahjustusi,sealhulgas surmaga lõppenudmaksapuudulikkuse juhte. Kuigimaksapuudulikkust võib patsientideltekkida ka olemasolevate kaasuvatehaiguste või muude samal ajalkasutatavate ravimite toimel, tuleb võttaarvesse ka tigetsükliini võimalikku mõju.Glütsüültsükliinide klassi kuuluvad AB-dsarnanevad struktuurilt tetratsükliinideklassi kuuluvate antibiootikumidega.Tigetsükliinil võib olla tetratsükliinide klassikuuluvate antibiootikumidega sarnaseidkõrvaltoimeid.Kasutamise kohta inf. ravimiseks rasketekaasnevate haigustega patsientidel onvähe kogemusi. Kasutamisel raskelthaigetel patsientidel, kellel on kliiniliseltavaldunud sooleperforatsioon tüsistunudsekundaarsete kõhusisesteinfektsioonidega (cIAI), või tekkiva sepsisevõi septilise shokiga patsientidel tulebkaaluda selle kasutamist koosantibakteriaalse raviga. Kolestaasi täpsetmõju tigetsükliini farmakokineetikale ei olekindlaks määratud. Manustamisel koosantikoagulantidega tuleb patsientidejälgimiseks kasutada protrombiiniaega võimuud sobivat verehüübimistesti. Peaaegukõigi antibakteriaalsete ainete kasutamiselon esinenud pseudomembranoosset koliiti,mille raskus võib varieeruda kergesteluohtlikuni. Seepärast on tähtis võttaseda diagnoosi arvesse patsientidel, kellelesineb ükskõik millise antibakteriaalse ainemanustamise ajal või pärast sedakõhulahtisust. Kasutamine võib kutsudaesile mittetundlike organismide, sh seenteülemäärast kasvu. Rottidega läbi viiduduuringutes tigetsükliini kasutamisega onesinenud luude värvimuutust. Võibseostada hammaste püsivavärvimuutusega inimestel, kellel ravimitkasutatakse hammaste arenemise ajal.Alla 8 a vanustel lastel ei ole hammastevärvimuutuse põhjustamise tõttu lubatudkasutada ning alla 18 a vanustel noorukitelei ole seda soovitatav kasutada ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine.KOOSTOIMED: Koostoimete uuringud onläbi viidud ainult täiskasvanutel. Kuna võibpikendada nii protrombiiniaega (PT) kui kaaktiveeritud osalist tromboplastiiniaega(aPTT), tuleb tigetsükliini manustamiselkoos antikoagulantidega hoolikalt jälgidaasjakohaseid hüübimisteste. Varfariin eimõjutanud tigetsükliini farmakokineetilistprofiili. Tigetsükliin ei metaboliseeruulatuslikult. Seepärast ei mõjuta kliirensiteeldatavasti toimeained, mis inhibeerivad296või indutseerivad CYP450 isovormideaktiivsust. Ei ole in vitro CYP450ensüümide konkureeriv inhibiitor. Kuidantud mehhanismil põhinevat inhibeerimistei ole hinnatud ja seda ei saa välistada. Invitro uuringutes ei ole tigetsükliini ja teistesageli kasutatavate antibiootikumiklassidevahelist antagonismi täheldatud. AB-desamaaegsel kasutamisel suukaudseterasestumisvastaste vahenditega võibsuukaudsete rasestumisvastaste vahenditetoime väheneda.Tygacil, Wyeth, Inf. plv. 50 mg N10TrimetoprimTrimethoprimumRAVIMITÜÜP: Sulfoonamiidid jatrimetoprimNÄIDUSTUS: Trimetoprimile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudkuseteede infektsioonid. Kliiniliselt olulinetoimespekter: E. coli, S. saprophyticus,Proteus mirabilis, Klebsiella pneumoniae,Enterobacter spp.ANNUSTAMINE: Ägedate kuseteedeinfektsioonide ravi: 100 mg 2 korda ööp.Kuseteede infektsioonide retsidiivide 100mg 1 kord ööp. (õhtul).LASTELE: Üle 12-a: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus trimetoprimisuhtes, vereloomehäired, raskemaksakahjustus ja neerupuudulikkus,malabsorptsioonisündroom, rasedus.RISKID: Annustamisel tuleks tähelepanupöörata patsientidele, kellel esineb folaadipuudus või kellel on soodumus folaadipuuduse tekkeks (nt eakad), vajaduselmanustada lisaks foolhapet. Pikaajaliseltarvitamisel tuleb regulaarselt kontrollidaverepilti. Tähelepanu peab pööramaneerupuudulikkusega patsientidele, etvältida ravimi kumuleerumist.Trimetoprimi(nagu ka teiste antibakteriaalsete ravimite)pikaajaline kasutamine võib põhjustadaresistentsete mikroorganismide vohamist.Superinfektsiooni korral tuleb patsiendiseisundit uuesti hinnata ja rakendadasobivaid meetmeid. Võimaliku tüsistusenavõib tekkida pseudomembranoosne koliit,seetõttu tuleb jälgida patsiente, kellel tekibravi ajal kõhulahtisus. Kergematelpseudomembranoosse koliidi juhtudelpiisab ravi ärajätmisest. Raskel juhul onvajalik kohene vedelike, elektrolüütide javalkude infusioon ning vajaduselsuukaudsete antibiootikumidemanustamine. Peristaltikat pärssivadravimid on keelatud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus jaoksendamine, nahalööve, verepildimuutused.KOOSTOIMED: Võib suurendadafenütoiini, digoksiini ja prokaiinamiidikontsentratsiooni plasmas ja potentseeridanende toimet. Võib tugevdada vereloometpärssivate ravimite toimet Rifampitsiinitoimel võib eliminatsioon kiireneda japoolväärtusaeg väheneda. Tsüklosporiinvõib suurendada nefrotoksilisust.Trimetop, Vitabalans, Tabl. 100mg N30TsefadroksiilCefadroxilumRAVIMITÜÜP: TsefalosporiinidNÄIDUSTUS: Tsefadroksiilile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: tonsillofarüngiit, luude jaliigeste infektsioon, naha ja pehmetekudede infektsioon, kuseteede infektsioon.Kliiniliselt oluline toimespekter: Escherichiacoli (kuseteede infektsiooni korral),Klebsiella (kuseteede infektsiooni korral),Proteus mirabilis (kuseteede infektsioonikorral), Staphylococcus (v.ametitsilliinresistentne Staphylococcusaureus ja metitsilliinresistentneStaphylococcus epidermidis),Streptococcus (v.a penitsilliinresistentneStreptococcus pneumoniae). Märkus: enneravi alustamist ja ravi ajal tuleb teha külvidja määrata tekitajate ravimtundlikkus.Vajadusel tuleb teha ka neerufunktsiooniuuringud. Kirurgiliste infektsioonide korraltuleb viia läbi vajalikud kirurgilisedprotseduurid. Märkus: reumatismiprofülaktikas on efektiivseks osutunudainult intramuskulaarselt manustatudpenitsilliin. Üldjuhul on tõhus neelusaneerimisel streptokokkidest. Andmedefektiivsusest reumatismi profülaktikakspuuduvad.ANNUSTAMINE: Beeta-hemolüütiliseststreptokokist põhjustatud infektsioonideravi peab kestma vähemalt 10 päeva.Rasked infektsioonid (osteomüeliit) võivadvajada 4...6-näd. ravi. Tüsistumataalumiste kuseteede infektsioonid: 1...2 gööp. jagatuna 4 manustamiskorrale.Teised kuseteede infektsioonid: 2 g ööp.jagatuna 2-le manutamiskorrale. Naha japehmete kudedeinfektsioonid: 1 g ööp.Farüngiit ja tonsilliit: 1 g ööp. Ülemiste jaalumiste hingamisteede infektsioonid:kerged-1g ööp, mõõdukad kuni raskedinfektsioonid 1...2 g ööp. Osteomüeliit jaseptiline artriit: 2 g ööp.LASTELE: Tavaline annus on 25...50mg/kg ööp. (osteomüeliidi ja septiliseartriidi korral 50 mg/kg päevas)manustatakse kahes võrdses osas.Farüngiidi, tonsilliidi või impetiigo korral:25...50 mg/kg ööp. ühekordse annusena.RASEDATELE: Võib kasutada ainultäärmise vajaduse korral.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimi

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedükskõik millise abiaine või tsefalosporiinidesuhtes.RISKID: Enne ravi alustamist tulebhoolikalt selgitada, kas patsiendil ei olevarem esinenud allergiat TA, teistetsefalosporiinide, penitsilliini või teisteravimite suhtes. Kui seda ravimitmanustatakse penitsilliintundlikulepatsiendile, tuleb olla ettevaatlik, sestristuva tundlikkuse esineminebeeta-laktamaas antibiootikumide vahel onkindlalt tõestatud ja see võib ilmneda kuni10% penitsilliintundlikest patsientidest.Pseudomembranoosset koliiti onkirjeldatud peaaegu kõigiantibakteriaalsete ainete korral, kusjuuressee võib varieeruda kergest vormisteluohtlikuni. Seetõttu tulebpseudomembranoosse koliidi võimalusegaarvestada patsientidel, kellel tekib pärastravimi manustamist kõhulahtisus. Pärastkoliidi diagnoosimist tuleb määrata vastavravi. Tuleb kasutada ettevaatlikultnõrgenenud neerufunktsiooniga haigetel.Pikaajalisel kasutamisel võib haigekoloniseeruda ravimile mittetundlikemikroorganismidega.Ravi käigus tsefalosporiinidega onkirjeldatud otsese Coombsi testimuutumist positiivseks. Hematoloogilistevõi transfusiooni cross-matchinguuringutes, kui antiglobuliini test tehakseväiksemal poolel või Coombsi testitulemuste tõlgendamisel vastsündinutel,kelle ema on enne sünnitamist kasutanudtsefalosporiine, tuleb arvestada, etpositiivne Coombsi test võib ollapõhjustatud ravimist. Ettevaatusega tulebmäärata patsientidele, kellel onanamneesis esinenud seedetrakti haigus,eeskätt koliit. Kõvakapslid sisaldavadlaktoosi. Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse häirete,laktaasipuudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi puudulikuimendumisega patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada. Diabeet: suukaudsesuspensiooni graanulitest valmistatudsuspensiooni 5 ml annus sisaldab 2,574 gsahharoosi. Diabeediga patsiendid peavadsellega kindlasti arvestama. Patsiendidharva esineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoosi-galaktoosimalabsorbtsiooni või sahharaas isomaltaasipuudulikkusega ei tohi seda ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, düspepsia, kõhulahtisus,palavik, sügelemine, lööve, urtikaaria jaangioödeem, sügelus genitaalidepiirkonnas, genitaalide kandidoos, kolpiit,artralgia, mõõdukas mööduv neutropeeniaja vähene seerumi transaminaasideaktiivsuse suurenemine.KOOSTOIMED: Ei ole uuritud.Duracef, BMS, Caps. 250mg N12; Caps.500mg N12; Lah. tabl. 1g N10; Susp.gran. 250mg/5ml 100mlTsefasoliinCefazolinumRAVIMITÜÜP: TsefalosporiinidNÄIDUSTUS: Tsefasoliinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: pneumoonia, luude jaliigeste infektsioon, naha- ja pehmetekudede infektsioon, kuseteede infektsioon;koos aminoglükosiididega: endokardiit jasepsis. Operatsiooniprofülaktika (väljaarvatud apendektoomia,kolorektaalkirurgia puhul). Kliiniliseltoluline toimespekter: Staphylococcusaureus (v.a metitsilliinresistentneStaphylococcus aureus jametitsilliinresistentne Staphylococcusepidermidis), Streptococcus (v.apenitsilliinresistentne Streptococcuspneumoniae); uriinis saavutatavatekontsentratsioonide korral: Escherichiacoli, Klebsiella, Proteus mirabilis.ANNUSTAMINE:Pneumokokkpneumoonia:500 mg iga 12 tunni järel. Tundlikegrampositiivsete kokkide poolt tekitatudkerged infektsioonid: 250...500 mg iga 8tunni järel. Komplitseerumata ägedaduroinfektsioonid: 1 g iga 12 tunni järel.Keskmise raskusega või raskedinfektsioonid: 500 mg...1g iga 6...8 tunnijärel. Rasked, eluohtlikud infektsioonid (ntseptitseemia, endokardiit): 1...1,5 g iga 6tunni järel. Mõnedel juhtudel on kasutatudannuseid kuni 12 g/ööp. Kirurgiliseinfektsiooni profülaktika: Postoperatiivseinfektsiooni vältimiseks kontaminatsioonivõi tõenäoliselt kontaminatsioonigakulgeva operatsiooni korral soovitataksejärgmisi annuseid: 1 g, manustatunaveeni- või lihasesiseselt 0,5...1 tund enneoperatsiooni algust. Pikema (üle 2 tunnikestva) kirurgilise protseduuri korraltäiendavalt 0,5...1,0 g operatsiooni ajallihasesse või veeni, sõltuvalt operatsioonikestusest.LASTELE: Enamuse kergete ja keskmiseraskusega infektsioonide korral onefektiivne ööp. annus 25...50 mg/kg,jagatuna 3...4 võrdseks üksikannuseks.Ööp. annus ei tohi olla suurem kui 100mg/kg, isegi mitte raskete infektsioonidekorral.RASEDATELE: Kuivõrd loomuuringutulemused ei välista võimalikke kahjulikketoimeid inimesele, võib ravimit kasutadaainult selgete näidustuste korral.VASTUNÄID.: Ülitundlikkustsefalosporiinide suhtes.RISKID: Enne ravi alustamist tulebhoolikalt uurida, kas patsiendil oneelnevalt esinenudülitundlikkusreaktsioone tsefalosporiinidevõi penitsilliinide suhtes. C-rühmatsefalosporiine tuleb manustadapenitsilliinile allergilistele patsientideleettevaatusega. On tõendeid selle kohta, etpenitsilliinide ja tsefalosporiinide vahelesineb osaline ristuv allergia. Peaaegukõigi laia toimespektriga AB-de (shmakroliidid, poolsünteetilised penitsilliinidja tsefalosporiinid) korral on registreeritudpseudomembranoosse koliidi juhte. Ei tohimanustada intratekaalselt. Kasutamineväikelastel: enneaegsetel ja kuni 1 kuuvanustel lastel ei ole ohutus tõestatud.Pikaajalise kasutamise tagajärjeks võib ollamittetundlike mikroorganismide ülekasv.Manustamisel neerupuudulikkusegapatsientidele tuleb kasutada väiksemaidannuseid. On registreeritud otsese jakaudse Coombsi (antiglobiini) testipositiivset vastust, mis võib esineda kavastsündinutel, kelle emad on ennesünnitust tsefalosporiine saanud.KÕRVALTOIMED: Ülitundlikkus, iiveldus,isutus, oksendamine, kõhulahtisus ja aftidpõse limaskestal (kandidoos), suguelunditeja pärakupiirkonna sügelus, suguelunditekandidoos ja vaginiit.KOOSTOIMED: Samaaegselmanustamisel võib probenetsiidvähendada tubulaarsekretsiooni, mispõhjustab tsefalosporiini kõrgema jakestvama sisalduse plasmas.Aminoglükosiididega kombineerimisel ontäheldatud nefrotoksilisuse suurenemist.Seda ei tohi kasutada koos teistebakteriostaatiliste AB-ga, kuna nendetoimed võivad olla vastupidised.Cefabiot, Lab. Reig Jofre, Inj. subst.1000mg viaal N100Cefazolin Actavis, Actavis, Inj. subst.500mg viaal N10; Inj. subst. 1g viaal N10Zepilen, Medochemie, Inj. plv. 1000 mgviaal N1, 10, 50, 100TsefepiimCefepimumRAVIMITÜÜP: TsefalosporiinidNÄIDUSTUS: Tsefepiimile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: luude ja liigeste infektsioon,meningiit, naha- ja pehmete kudedeinfektsioon, pneumoonia, sepsis,kuseteede infektsioon, esialgne ravitundmatu päritoluga palaviku korralneutropeeniaga haigel (neutrofiilide arv

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDkombineeritakse tsefepiim alatiaminoglükosiidiga. Reeglina kasutatakseIII ja IV generatsiooni tsefalosporiinejuhul, kui on tõestatud või alust oletadahaigustekitaja resistentsust penitsilliinideja/või I ja II generatsioonitsefalosporiinide suhtes. Võimaluse korraltuleb enne ravi alustamist määratahaigustekitaja ja selle tundlikkustsefepiimile ja ravis teha vajalikudmuudatused pärast tundlikkuse selgumist.Kliiniliselt oluline toimespekter:Citrobacter, Enterobacter, E. coli,Haemophilus influenzae, Klebsiella,Morganella, Neisseria meningitidis,Proteus, Pseudomonas (esinebresistentseid tüvesid), Providencia,Serratia, Staphylococcus (v.a.metitsilliinresistentne Staphylococcusaureus ja metitsilliinresistentneStaphylococcus epidermidis),Streptococcus (k.a. paljudpenitsilliinresistentsed Streptococcuspneumoniae tüved).ANNUSTAMINE: Kerge kuni keskmiseraskusega kuseteede infektsioon: 500mg...1 g i.v. või i.m. iga 12 tunni järel.Kerge kuni keskmise raskusega infektsioon(v.a. kuseteede infektsioon): 1 g i.v. võii.m. iga 12 tunni järel. Raske infektsioon:2 g i.v. iga 12 tunni järel. Väga raske võieluohtlik infektsioon (sh tundmatupäritoluga palavik neutropeeniaga haigel):2 g i.v. iga 8 tunni järel.LASTELE: 1 kuu...12 a: Pneumoonia,kuseteede infektsioonid, naha ja pehmetekudede infektsioonid. Üle 2 kuu vanusedimikud kehakaaluga

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedinfektsioon, otiit, sinusiit, kroonilisebronhiidi ägenemine, pneumoonia,kuseteede infektsioon. Kliiniliselt olulinetoimespekter: Escherichia coli,Haemophilus influenzae, Klebsiella,Moraxella catarrhalis, Proteus mirabilis.ANNUSTAMINE: Pneumoonia, bronhiit,otiit: 500 mg 12 tunni järel. Sinusiit:250...500 mg 12 tunni järel. Naha- japehmete kudede infektsioon: 250 12 tunnijärel või 500 mg 24 tunni järel. Kuseteedetüsistumata põletikud: 500 mg 24 tunnijärel.LASTELE: Alates 6. elukuust kuni 12 a:Keskkõrvapõletik 15 mg/kg kohta 12 tunnijärel. Sinusiit: 7,5...15 mg/kg 12 tunnijärel. Naha ja pehmete kudedeinfektsioon: 20 mg/kg kohta 24 tunni järel.Laste max. päevane annus ei tohi ületadatäiskasvanute max. päevast annust.Ravimi ohutust ja efektiivsust alla 6 kuuvanustel lastel ei ole uuritud.RASEDATELE: Rasedatel ei oleadekvaatseid ja kontrollitud uuringuid siiskiläbi viidud. Kuna loomuuringutetulemused ei kajasta alati täpset toimetinimesele, võib seda ravimit raseduse ajalkasutada ainult äärmisel vajadusel.Määramine rinnaga toitvale emale nõuabettevaatust.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Teadaolev allergiaga tsefalosporiinidele.RISKID: Enne ravi alustamist tulebselgitada, kas patsiendil on varemesinenud allergilisi reaktsioonetsefalosporiinidele, penitsilliinile või teisteleravimitele.Seoses peaaegu kõigi antibakteriaalseteainete kasutamisega on kirjeldatud kergetkuni eluohtlikku pseudomembranoossetkoliiti.Raske neerupuudulikkusega (kreatiniinikliirens

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDravimitega (nt aminoglükosiidid võitugevatoimelised diureetikumid, shfurosemiid) võib kahjustadaneerufunktsiooni. Aminoglükosiididevõimaliku nefro- ja ototoksilisuse tõttutuleb patsiendi neerufunktsiooni hoolikaltjälgida. Klooramfenikool toimib in vitrotseftasidiimi ja teiste tsefalosporiinidesuhtes antagonistlikult. Selle koostoimekliiniline tähtsus ei ole teada, kuidtseftasidiimi ja klooramfenikoolisamaaegse ravi vajadusel tulebantogonismi võimalusega arvestada.Fortum, Glaxo, Inj. subst. 1g viaal N1Lemoxol, Demo S.A., Inj. subst. 1000mgN1; Inj. subst. 2000mg N1TseftriaksoonCeftriaxonumRAVIMITÜÜP: TsefalosporiinidNÄIDUSTUS: Tseftriaksoonile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: pneumoonia, luude jaliigeste infektsioon, naha- ja pehmetekudede infektsioon, meningiit, bakteriaalneseptitseemia, gonorröa, kuseteedekomplitseeritud infektsioon,puukborrelioosi hilisstaadium. Märkus.Antimikroobsete ravimite määramisel jakasutamisel tuleb järgida kohalikkeravijuhiseid.Reeglina kasutatakse kolmanda põlvkonnatsefalosporiine juhul kui on tõestatud võialust oletada haigustekitaja resistentsustpenitsilliinide ja I ning II põlvkonnatsefalosporiinide suhtes. Tseftriaksoonivõib raske infektsiooni korral kombineeridaaminoglükosiidiga (kombinatsioon onsünergistlik).Kliiniliselt oluline toimespekter: Borreliaburgdorferi, Citrobacter (esinebresistentseid tüvesid), Escherichia coli,Haemophilus influenzae, Klebsiella,Morganella, Neisseria, Proteus,Providencia, Serratia (esineb resistentseidtüvesid), Staphylococcus (v.ametitsilliinresistentne Staphylococcusaureus ja Staphylococcus epidermidis),Streptococcus (k.a mõnedpenitsilliinresistentsed Streptococcuspneumoniae tüved).ANNUSTAMINE: Tavaline annus 1...2 g 1kord ööp. (iga 24 tunni järel). Rasketeljuhtudel ja bakteriaalse meningiidi korralvõib annust suurendada kuni 4 g, mis onmax ööp. annus. Gonorröa:(äge,tüsistumata) üle 12-aastastele noorukiteleja täiskasvanutele kehakaaluga kuni 50 kgmanustatakse tüsistumata gonorröa raviksühekordselt 250 mg tseftriaksooniintramuskulaarselt.Lymei tõbi (II ja III staadium)täiskasvanutel ja üle 12 aastastel300noorukitel on raviannus 50 mg/kg 1 kordööp. ning max. annus 2 g tseftriaksooni 1kord ööp. 14 päevase perioodi jooksul.Alla 12-aastaste laste annus on 50...100mg/kg 1 kord ööp. Max. annus 2 g 14päeva jooksul.LASTELE: Vastsündinud (kuni 2-nädalavanused): Ööp. annus on 20...50 mg/kgühekordselt (iga 24 tunni järel) aeglaseveenisisese infusioonina 60 minuti jooksul,et hoida ära bilirubiini väljatõrjumistplasma albumiinilt ja vähendada riskivõimaliku kernikteruse tekkimiseks.Vastsündinute ööp. annus ei tohi ületada50 mg/kg kohta. Lapsed vanuses 15päeva kuni 12aastat kehakaaluga üle 50kg: Ööp. annus on 20...80 mg/kgmanustatuna üks kord päevas (iga 24tunni järel) aeglase veenisiseseinfusioonina vähemalt 30 minuti jooksul.Lastel ei tohi ööp. annus ületada 80 mg/kgkohta, v.a. meningiidi puhul. Meningiit:ravi alustatakse annusest 100 mg/kgkehakaalu kohta üks kord päevas-mitte üle4 g päevas. Pärast patogeeni tundlikkusekindlaksmääramist võib annust vastavaltvähendada.Vastsündinutel vanuses 14 päeva ei tohiannus ületada 50 mg/kg/24 h.RASEDATELE: Ravimi kasutamine onnäidustatud ainult juhul, kui ravist saadavkasu kaalub üles võimalikud ohud looteleja/või emale. Eritub väheses kogusesrinnapiima, mistõttu rinnaga toitmise ajaltuleb kasutada ettevaatusega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistetsefalosporiinide suhtes. Kui haigel onesinenud varasemalt kiiret tüüpi ja/võiraskeid ülitundlikkusreaktsioonepenitsilliinide või teiste beeta-laktaamidesuhtes. Enneaegsetele vastsündinutele jahüperbilirubineemiaga vastsündinutele.Ajalistel vastsündinutel on kaltsiumiravi võikaltsiumi sisaldavate lahuste võipreparaatide manustamine samaaegselttseftriaksooniga vastunäidustatudtseftriaksooni kaltsiumisoolapretsipitatsiooni riski tõttu.Intramuskulaarne manustamine kooslidokaiiniga on vastunäidustatud: ? kuni2-aastastele lastele ? raseduse jaimetamise ajal.RISKID: Pseudomonas aeruginosakahtlustatava või tõestatud infektsioonikorral tuleb vähemalt mõnedes Euroopariikides arvestada tseftriaksooni suhtessuure resistentsusega (> 60 %), mistõttutseftriaksooni sellel puhul ei kasutata.Muude bakterite poolt põhjustatudinfektsioonide korral neutropeenilisepalavikuga patsientidel tulebtseftriaksoonravi kombineeridaaminoglükosiidiga.Patsientidele, kellel on eelnevalt esinenudülitundlikkust penitsilliinile või teistelebeeta-laktaamidele, tuleb ristuva allergiatekke ohu tõttu manustada tseftriaksoonierilise ettevaatusega, samuti onülitundlikkusreaktsioon tseftriaksoonisuhtes tõenäolisem ükskõik millise muudtüüpi ülitundlikkusreaktsiooni võibronhiaalastmaga patsientidel. Allergilisediateesiga patsientide puhul on olulinemeeles pidada, et pärast veenisisestannustamist ilmnevadülitundlikkusreaktsioonid kiiremini jakulgevad raskemini.Ülitundlikkusreaktsioonid võivad ilmnedakõikides raskusastmetes, kunianafülaktilise shokini. Raskeneerupuudulikkusega patsientide puhul onvajalik annuse vähendamine, kui kaasnebraske maksapuudulikkus. Samaaegseneeru- ja maksafunktsiooni kahjustusekorral tuleb seerumi tseftriaksoonitasetregulaarsete intervallidega jälgida. Kuipatsiendil on K-vitamiini sünteesihäireidvõi K-vitamiini varud väikesed (ntkroonilised maksahaigused, alatoitumus),peab olema ettevaatlik ning kontrollimaravi ajal protrombiini aega. Sarnaseltteistele antibiootikumidele võivad katseftriaksooni pikaaegse kasutamisetagajärjel hakata vohama toimeainesuhtes resistentsed patogeenid. Sellistepatogeenidega (sh ka seened ja Candidaspp) kaasnevaid infektsiooninähte tulebarvestada ja neid vastavalt ka ravida.Pseudomembranoossest koliidist onteatatud peaaegu kõikideantibiootikumide, sh ka tseftriaksoonipuhul.Tseftriaksoon võib sadeneda sapipõies janeerudes, andes ultraheli uuringul varje,mida võib ekslikult pidada kivideks. Sellistsadet leitakse tihti, kuid need annavadsümptoome harva ning tavaliselt kaovadiseenesest. Seda võib ette tulla igasvanuses patsientide puhul, agatõenäolisemalt vastsündinutel javäikelastel, kellele antakse sageli suuremtseftriaksooni annus kehakaalu alusel.Lastel tuleb vältida suuremaid annuseidkui 80 mg/kg kehakaalu kohta, väljaarvatud meningiidi puhul, biliaarsetepretsipitaatide suurenenud riski tõttu.Puuduvad selged tõendid tseftriaksoonigaravitud väikelastel või lastel sapikivide võiägeda koletsüstiidi tekkimise kohta.Sapipõie tseftriaksooni pretsipitaatidepuhul on soovitatav konservatiivne ravi.Tseftriaksoon võib bilirubiini plasmaalbumiini ühendist välja tõrjuda. Seetõttuon vajalik ettevaatus tseftriaksoonikasutamisel vastsündinutel, eriti neil kellelesineb hüperbilirubineemia. Enneaegseteimikute ravimisel on vajalik suurettevaatus.Riskifaktoritega nagu biliaarne staas/setepatsientidel nt enne suuremat raviseanssi,

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedraske haiguse korral ja totaalseparenteraalse toitmise korral esinebsuurenenud pankreatiidi risk.Tseftriaksooniga seotud biliaarsepretsipitatsiooni vallandavat rolli ei saavälistada.Tseftriaksooni ei tohi segada samassüstlas kokku aminoglükosiididega egalisada perfusioonilahusele. Tseftriaksooniei tohi segada lidokaiiniga ühelgijärgnevatest juhtudest: - veenisisenemanustamine- alla 24 kuu vanused imikud - kardiaalseblokaadiga, kuid südamestimulaatoritapatsiendid- raske südamepuudulikkusega patsiendidSuurte ravimkontsentratsioonidevältimiseks sapisekreedis tulebtseftriaksooni suuri veenisiseseid annuseidmanustada aeglaselt (minimaalselt 30minutilise perioodi vältel). Suuremad kui 1g lihasesisesed süstid tuleb osadeksjagada ning manustada erinevatessekohtadesse.Enneaegsetel vastsündinutel ei tohiööpäevane annus ületada 50 mg/kg kohta,sest nende ensüümsüsteemid ei ole veeltäielikult välja kujunenud. Ravi ajal onsoovitatav regulaarselt jälgida verevalemit.Tseftriaksoon võib anda valepositiivsetsuhkru reaktsiooni uriinis. Seetõttusoovitatakse ravi ajal kasutadaglükoositeste, mis põhinevadensümaatilisel glükoosoksüdaasireaktsioonil. Tsefalosporiinide rühmaesindajad võivad absorbeerudaerütrotsüütide membraanidele ningreageerida ravimivastaste antikehadega,andes Coombsi testil positiivse tulemusening mõnikord põhjustada kakergekujulise hemolüütilise aneemia.Seoses sellega võib esineda teatudristreaktiivsus penitsilliinidega.KÕRVALTOIMED: Allergilisednahareaktsioonid (nt dermatiit, urtikaaria,eksanteem), sügelus, naha ja liigesteturse. Sümptomaatiline tseftriaksoonikaltsiumisoola pretsipiteerumine lastesapipõies/pöörduv sapikivitõbi lastel, seehäire esineb täiskasvanutel harva.Maksaensüümide aktiivsuse tõus seerumis(AST, ALT, aluseline fosfataas). Flebiitpärast intravenoosset manustamist. Sedasaab vähendada aeglase süstimisega (24minuti jooksul). Manustamiskoha valu.KOOSTOIMED: Tsefalosporiinide jaaminoglükosiidide samaaegselmanustamisel on teatatud suurenenudoto- ja nefrotoksilisuse riskist. Vajalik võibolla annuse korrigeerimine. Lisaks tulebneid ravimeid manustada eraldi, et vältidafüüsikalis-keemilist sobimatusttseftriaksooni ja aminoglükosiidi vahel.Bakteriostaatilised antibiootikumid naguklooramfenikool ja tetratsükliin võivadantagoniseerida tseftriaksooni toimet,millega eriti ägedate infektsioonide korralkaasneb mikroorganismide kiirepaljunemine. Samaaegne tseftriaksooni jabakteriostaatiliste antibiootikumidekasutamine ei ole seepärast soovitatav.Tseftriaksoon võib vähendadahormonaalsete kontratseptiivide tõhusust.Ravi ajal ja kuu aega pärast ravitseftriaksooniga on soovitav lisakskasutada mittehormonaalsetrasestumisvastast vahendit. Dikofenaksuurendab tseftriaksooni sekretsiooni sapisja vähendab üldkliirensit uriinis.Tseftriaksooni ei tohi segada kaltsiumisisaldavate lahustega, samutiaminoglükosiidide, flukonasooli,labetalooli, vankomütsiini egapentamidiiniga.Tsefalosporiinide klassi esindajadkalduvad absorbeeruma erütrotsüütidemembraanidel ning reageerivadravimivastaste antikehadega, andesCoombsi testil positiivse tulemuse ningaeg-ajalt tekib kergekujuline hemolüütilineaneemia. Seda silmas pidades võibesineda ristreaktsioone penitsilliinidega.Sarnaselt teiste antibiootikumidega võibgalaktoseemia test tseftriaksoonimanustamise ajal anda vale- positiivsetulemuse. Sama võib esineda uriinimitteensümaatilise glükoositesti puhul.Vale-positiivseid tulemusi glükoosisisalduse määramisel saab vältidaspetsiifiliste glükoosoksüdaasi meetoditekasutamisega.Tercef, Actavis, Inj. subst. 1g N1, 5TsefuroksiimCefuroximumRAVIMITÜÜP: TsefalosporiinidNÄIDUSTUS: Tsefuroksiimaksetiililetundlike mikroorganismide pooltpõhjustatud infektsioonid: otiit, sinusiit,kroonilise bronhiidi ägenemine,pneumoonia, naha- ja pehmete kudedeinfektsioon, kuseteede infektsioon,puukborrelioosi varane staadium.Kliiniliselt oluline toimespekter: Borreliaburgdorferi, E. coli, Haemophilusinfluenzae, Klebsiella, Moraxellacatarrhalis, Proteus mirabilis.ANNUSTAMINE: Tavaline ravikuuripikkus on 7 ööp. (vahemikus 5...10 ööp.).Enamike infektsioonide korral 250 mg 2korda ööp. Kuseteede infektsioonid: 125mg 2 korda ööp. Alumiste hingamisteedekerge ja keskmise raskusega infektsioonid(nt kroonilise bronhiidiägenemine): 250mg 2 korda ööp. Alumiste hingamisteederaskemad infektsioonid või võimalikkopsupõletik: 500 mg 2 korda ööp.Püelonefriit: 250 mg 2 korda ööp. Lyme'itõve varase staadiumi korral: 500 mg 2korda ööp. Ravikuuri kestus on 20 päeva.Üleminekuravi. Pneumoonia: 1,5 g 3 või 2korda ööp. (veeni või lihasesse) 48...72tunni vältel, seejärel suu kaudu 500 mg 2korda päevas 7...10 päeva jooksul.Kroonilise bronhiidi ägenemine: 750 mg 3või 2 korda ööp. (veeni või lihasesse)48...72 tunni vältel, seejärel suu kaudu500 mg 2 korda päevas 5...10 päevajooksul.LASTELE: Tavaline ravikuuri pikkus on 7ööp. (vahemikus 5...10 ööp.). Enamikuinfektsioonide korral: 125 mg 2 korda ööp.või 10 mg/kg 2 korda ööp. kuni maxannuseni 250 mg päevas.RASEDATELE: Eksperimentaalsedkatseandmed seostuvate embrüotoksilisteja teratogeensetentoimete kohtapuuduvad, siiski tuleb raseduse esimeselkolmel kuul olla ettevaatlik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkustsefalosporiinirea AB-de suhtes.RISKID: Eriti ettevaatlik peab olemapatsientide puhul, kellel on tekkinudallergiline reaktsioon penitsilliinide võiteiste beeta-laktaamAB-de suhtes.Sarnaselt teistele laia toimespektrigaAB-dele võib ravimi pikemaajalinekasutamine kaasa tuua resistentsetemikroorganismide vohamise, nt Candida,Enterococci, Clostridium difficile, mispuhulon soovitatav ravikuur katkestada.Laiatoimeliste AB-de kasutamisel onteatatud pseudomembranoosse koliiditekkest. Pseudomembranoosse koliidivõimalusega tuleb arvestada AB-ravi ajalvõi varsti pärast ravi lõpetamist tekkinudpüsiva või tõsise kõhulahtisusediferentsiaaldiagnoosimisel.KÕRVALTOIMED: Candida ülekasvantibiootikumi pikaajalisel kasutamisel,eosinofiilia, peavalu, pearinglus, iiveldus,kõhulahtisus, kõhuvalu.KOOSTOIMED: Maohappesust vähendavravim võib vähendada biosaadavust. Võibmõjutada seedetrakti mikrofloorat,põhjustades östrogeeni reabsorptsioonilangust ja kombineeritud suukaudsetekontratseptiivsete preparaatide toimevähenemist. Tarvitavatel patsientidelsoovitatakse vere/plasmaglükoosisisalduse määramiseks kasutadaoksüdaasi- või heksokinaasimeetodit, kunaferritsüaniidtest võib anda valenegatiivseidtulemusi. Ei sega kreatiniini määramistpikriinhappega leeliselises keskkonnas.Axetine, Medochemie, Inj. subst. 750mgviaal N1, 10, 50, 100; Inj. subst. 1,5g viaalN1, 10, 50, 100Xorimax, Sandoz, Kaet. tabl. 250 mgN10; Kaet. tabl. 500 mg N10Zinacef, Glaxo, Inj. subst. 750mg viaalN1; Inj. subst. 1,5g viaal N1301

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDZinnat, Glaxo, Tabl. 250mg N10; Tabl.500mg N10; Susp. gran. 25mg/ml 100mlN1TsiprofloksatsiinCiprofloxacinumRAVIMITÜÜP: AntibakteriaalsedkinoloonidNÄIDUSTUS: Tsiprofloksatsiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid täiskasvanutel:gramnegatiivne luude ja liigesteinfektsioon, gramnegatiivne naha- japehmete kudede infektsioon,sooleinfektsioon, kuseteede infektsioon,gonorröa, siberi katku profülaktika.Kliiniliselt oluline toimespekter:Aeromonas, Bacillus anthracis,Campylobacter, Citrobacter, Enterobacter,Enterococcus (esineb resistentseidtüvesid), E. coli, Haemophilus influenzae,Klebsiella, Legionella, Moraxellacatarrhalis, Morganella, Neisseriagonorrhoeae, Proteus, Providencia,Pseudomonas (esineb resistentseidtüvesid), Serratia (esineb resistentseidtüvesid), Salmonella, Shigella,Staphylococcus (esineb resistentseidtüvesid), Yersinia. Raskete infektsioonideravi alustatakse tsiprofloksatsiiniparenteraalse ravimvormiga. Hiljem, kuipatsiendi seisund seda lubab, võib üleminna ravimi suukaudsele manustamisele.ANNUSTAMINE: Soovitatavannustamisskeem täiskasvanutel: ?kuseteede komplitseerumata infektsioonid:2 x 250 mg ööp.; ? kuseteedekomplitseerunud infektsioonid: 2 x 500 mgööp.;? rasked infektsioonid (osteomüeliit): 2 x750 mg ööp.; ? teised infektsioonid: 2 x500...750 mg ööp.; ? äge gonorröa:piisavaks annuseks on 500 mgüksikannusena;? siberi katku profülaktika patsientidel,kes on kokku puutunud sissehingatavaBacillusanthracis?ega: täiskasvanutel 500 mg 2korda ööp... Ka teiste rasketeinfektsioonide puhul võib esialgsetparenteraalset ravi jätkata ravimisuukaudse manustamisega. Ravi kestussõltub haiguse raskusest ning kliinilistest jabakterioloogilistest näitajatest. Kuseteedekomplitseerumata infektsioonide ravikestab tavaliselt 3 päeva; kuseteedekomplitseerunud (ja ka mõnede teiste)infektsioonide ravi kuni 7...14 päeva,kroonilise bakteriaalse prostatiidi ravi kuni12 nädalat, luu- ja liigesinfektsioonide ravi4?6 nädalat ning sooleinfektsiooni ravi 5?7päeva, Sissehingatava Bacillusanthracis?ega kokkupuutunud patsiendidpeaksid ravimit võtma 60 päeva.302EAKATELE: Eakatel patsientidel tuleksannust kohandada vastavalt kreatiniinikliirensile, põetavale haigusele ning selleraskusastmele.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimiükskõik millise abiaine või teistekinolooni-tüüpi kemoterapeutikumidesuhtes.Patsientidele, kelle anamneesis onesinenud fluorokinoloonravist põhjustatudkõõlusekahjustus. Rasedus ja imetamine.Tsiprofloksatsiin on vastunäidustatudlastele ja alla 18-aastastele noorukitele.RISKID: Tsiprofloksatsiin võib põhjustadaraskeid KNS- poolseid reaktsioone:krampe,intrakraniaalse rõhu tõusu, toksilistpsühhoosi koos kalduvusegaenesetappudele, depressiooni, pearinglust,segasust, närvilisust. Seetõttu tuleksravimit erilise ettevaatusega määrataeakatele patsientidele ning raskemaksapuudulikkuse või kesknärvisüsteemihäiretega patsientidele (epilepsia,alanenud krambilävi, krambid anamneesis,aju verevarustuse halvenemine,apopleksia, psühhiaatrilised häired).Raske maksapuudulikkusega patsientideseisund võib halveneda. Patsientidel,kellel esinebglükoos-6-fosfaat-dehüdrogenaasipuudulikkus, võib tsiprofloksatsiinimanustamine põhjustada hemolüütilistaneemiat.Teada on, et juba esimese annusemanustamine võib vallandada raskeidlitundlikkusreaktsioone.Tsiprofloksatsiin-ravi ajal tulebkristalluuria vältimiseks vältida uriinimuutumist leeliseliseks. Enne ravialustamist tsiprofloksatsiiniga ning koguravikuuri ajal tuleb tagada patsiendiküllaldane hüdreeritus.Neerupuudulikkusega patsiendid peaksidravimit saama väikestes annustes võiannustama ravimit pikema aja tagant.Patsient peaks tsiprofloksatsiin-ravi ajalhoiduma ülemäärasest viibimisest otsesepäikesevalguse või kunstliku UV-valgusekäes, kuna kinoloonide kasutamine võibpõhjustadafotosensibilisatsiooni. Selle ravimimanustamise käigus võivad arenedaresistentsed mikroorganismid. Seega tuleberilist tähelepanu pöörata raskele jakestvale kõhulahtisusele, kuna see võibviidata pseudomembranoossele koliidile.Sellisel juhul peaks patsient lõpetamaravimi kasutamise ja konsulteerimaarstiga.Kinoloon-ravi käigus on üksikjuhtudelesinenud tendiniidi ja isegikõõluserebendite juhte. Peamiselt tekkisidneed eakatel patsientidel, kes said lisakska glükokortikoid-ravi. Kui patsiendil tekibvalu kõõluste piirkonnas või ilmnevadesmased tendiniidi nähud, on soovitatavravi katkestada. Ravi kestel ja vahetultpärast ravi lõppu peaksid patsiendidvältima liigset füüsilist pingutust.Tsiprofloksatsiini tuleb kasutadaettevaatusega myastenia gravise?segapatsientidel.Tsiprofloksatsiini ei tohi ordineeridalastele, teismelistele, rasedatele võiimetavatele emadele, kuna puudubkogemus ravimi ohutuse kohta neilpatsiendigruppidel ning kuna loomkatsetepõhjal ei saa täielikult välistada, et antudaine võib põhjustada liigesekõhrekahjustust kasvavas organismis. Ravi ajalei tohi patsiendid tarvitada alkoholi.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhulahtisus,lööve.KOOSTOIMED: Kui tsiprofloksatsiinimanustatakse koos Al, Mg, või Casisaldavateantatsiidide või sukralfaadiga, vähenebtsiprofloksatsiini imendumine. Seetõttu onsoovitatav, et tsiprofloksatsiini võetakse 4tundi enne antatsiide ja/või sukralfaati või2...4 tundi pärast nimetatud ravimitesissevõtmist.Fe ja Zn sisaldavad preparaadidvähendavad tsiprofloksatsiini imendumist.Kui tsiprofloksatsiini manustataksesamaaegselt teofülliini ja/või kofeiiniga,võivad teofülliini ja/või kofeiinikontsentratsioonid vereplasmassuureneda; samuti võib pikenedanimetatud ravimite eritumisaeg ningsuureneb nende ravimite soovimatutekõrvaltoimete esinemise tõenäosus.Tsüklosporiiniga samaaegsel manustamiseltugevneb tsüklosporiini nefrotoksilinetoime. Seega on soovitatav teofülliini jatsüklosporiini kontsentratsioonevereseerumis sagedamini monitoorida.Suukaudsete antikoagulantidega (ntvarfariini) samaaegne manustamine võibpõhjustada veritsusaja pikenemist,seetõttu on soovitatav aeg-ajalt määrataprotrombiiniaega.Manustamine kortikosteroid-ravi ajal võibsuurendada kõõluserebendite tekke riski.Fenütoiiniga samaaegne manustaminevõib põhjustada fenütoiini plasmasisaldusetõusu või langust. Ettevaatus on vajalik kadiabeedihaigete ravimisel, kunaglibenklamiidi toime võib tugevneda, seevõib viia hüpoglükeemia tekkele.Loomuuringutes ilmnes, et teatud MSPVA(eriti opioidsete valuvaigistite, ntfenbufeeni) samaaegne manustaminekinoloonide väga suurte annustega võibviia krampide tekkeni (hoiatus ei kehtiatsetüülsalitsüülhappe kohta).Probenetsiid takistab tsiprofloksatsiini

INFEKTSIOONIDAntibiootikumid ja antibakteriaalsedrenaalset eritumist, mille tulemuseks ontsiprofloksatsiini suurenenudkontsentratsioon plasmas. Metoklopramiidkiirendab tsiprofloksatsiini imendumist,mille tagajärjeks on maksimaalseteplasmatasemete kiirem saabumine.Metoklopramiid tsiprofloksatsiinibiosaadavust ei mõjutanud. Täheldatudon ropinirooli plasmataseme tõusu jakõrvaltoimete tugevnemist.Tsiprofloksatsiini ja ropiniroolikombinatsioonravi korral tuleb patsiendiseisundit jälgida ja vajadusel ropinirooliannust vähendada.Bactiflox, Mepha, Tabl. 500mg N10Cifloxinal, PRO. MED., Tabl. 250mg N20Ciprinol, KRKA, Tabl. 250mg N10; Tabl.500mg N10; Inf. konts. 10mg/ml amp10ml N5TsiprofloksatsiinCiprofloxacinumRAVIMITÜÜP: AntibakteriaalsedkinoloonidNÄIDUSTUS: Täiskasvanutele:Gram-negatiivsete bakterite tekitatudalumiste hingamisteede infektsioonid,nagu KOKkroonilise obstruktiivsekopsuhaiguse süvenemine;bronhopulmonaalsed infektsioonidtsüstilise fibroosi või bronhektaasia korral;pneumooniaKrooniline mädane keskkõrvapõletik.Kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti juhulkui tekitajaks on Gram-negatiivsedbakteridKuseteede infektsioonid. Gonokokilineuretriit ja tservitsiit. Epididümo-orhiit, shNeisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.Väikevaagna põletikuline haigus, shNeisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.Ülemiste suguteede põletiku korral, kuihaigustekitajana on mõeldud võiteadaolevalt Neisseria gonorrhoeae, oneriti oluline teada tsiprofloksatsiiniresistentsuse levimuse kohta kohalikkuteavet ning laboratoorsele testimiselepõhinedes tundlikkus kinnitada. Mao- jasooletrakti infektsioonid (nt ?reisijatekõhulahtisus?). Kõhuõõnesisesedinfektsioonid. Gram-negatiivsete bakteritepõhjustatud naha ja pehmete kudedeinfektsioonid.Pahaloomuline väliskõrvapõletik. Luude jaliigeste infektsioonid. Infektsioonide ravineutropeeniaga patsientidel.Infektsioonide profülaktika neutropeeniagapatsientidel.Neisseria meningitidis?e põhjustatudinvasiivsete infektsioonide profülaktika.Sissehingatav Bacillus anthracis(kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).Lastele:Pseudomonas aeruginosa?st tingitudbronhopulmonaalsed infektsioonidtsüstilise fibroosi korral. Kuseteedetüsistunud infektsioonid japüelonefriit.Sissehingatav Bacillusanthracis (kokkupuutejärgne profülaktikaja ravi). Vajadusel võib lastel ja noorukitelkasutada ka raskete infektsioonide raviks.Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel onlaste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/võiraskete infektsioonide ravi kogemusi.ANNUSTAMINE: Alumiste hingamisteedeinfektsioonid ja ülemiste hingamisteedeinfektsioonid (kroonilise sinusiidiägenemine, krooniline mädanekeskkõrvapõletik ): 500...750 mg 2 kordapäevas, 7...14 päeva. Pahaloomulineväliskõrva põletik: 750 mg 2 korda päevas,28 päeva kuni 3 kuud. Tüsistumatatsüstiit: 250...500 mg kaks korda päevas,3 päeva. Premenopausaalsetel naistel võibkasutada ühekordset 500 mg annust.Tüsistunud tsüstiit, tüsistumatapüelonefriit: 500 mg kaks korda päevas, 7päeva.Tüsistunud püelonefriit: 500...750 mgkaks korda päevas, vähemalt 10 päeva,teatud kindlatel asjaoludel (nt abstsess)võib ravi jätkata kauem kui 21 päevaProstatiit: 500...750 mg kaks kordapäevas, 2...4 nädalat (äge) kuni 4...6nädalat (krooniline). Gonokokiline uretriitja tservitsiit: 500 mg ühekordse annusena1 päev (ühekordne annus).Epididümo-orhiit ja väikevaagnapõletikulised haigused: 500...750 mg kakskorda päevas, vähemalt 14 päeva.Bakteriaalsete patogeenide (sh Shigellaspp, kuid mitte Shigella dysenteriae 1tüüp) põhjustatud kõhulahtisus ning raske?reisijate kõhulahtisuse? empiiriline ravi:500 mg kaks korda päevas, 1 päev.Shigella dysenteriae 1 tüübi põhjustatudkõhulahtisus: 500 mg kaks korda päevas,5 päeva. Vibrio cholerae põhjustatudkõhulahtisus: 500 mg kaks korda päevas,3 päeva. Kõhutüüfus: 500 mg kaks kordapäevas, 7 päeva. Gram-negatiivsetebakterite põhjustatud kõhuõõnesisesedinfektsioonid: 500...750 mg kaks kordapäevas, 5...14 päeva. Naha ja pehmetekudede infektsioonid: 500...750 mg kakskorda päevas, 7...14 päeva. Luu- jaliigeste infektsioonid: 500...750 mg kakskorda päevas, max. 3 kuud.Infektsioonide ravi või profülaktikaneutropeeniaga patsientidel: manustadakoossobivate antibakteriaalse(te) ravimi(te)gavastavalt kohalikule juhendile. 500...750mg kaks korda päevas, ravi tuleb jätkataneutropeenia taandumiseni. Neisseriameningitidis?e põhjustatud invasiivseteinfektsioonide profülaktika: 500 mgühekordse annusena, 1 päev (ühekordneannus).Sissehingatava Bacillus anthracis`ekokkupuutejärgne profülaktika ja raviisikutel,kes on võimelised ravi suukaudseltmanustama, kui see on kliiniliselt vajalik.Ravimimanustamisega tuleb pärast arvatavat võikindlat kokkupuudet alustada nii kiiresti kuivõimalik: 500 mg kaks korda päevas, 60päeva kinnitusest Bacillus anthracis?egakokkupuute kohta.LASTELE: Tsüstiline fibroos: 20 mg/kgkohta kaks korda päevas kunimaksimaalselt 750 mg annuse kohta,10...14 päeva. Kuseteede tüsistunudinfektsioonid ja püelonefriit: 10...20 mg/kgkohta kaks korda päevas kuni max. 750mg annuse kohta, 10...21 päeva.Sissehingatava Bacillus anthracis`ekokkupuutejärgne profülaktika ja raviisikutel, kes on võimelised ravi suukaudseltmanustama, kui see on kliiniliselt vajalik.Ravimi manustamisega tuleb pärastarvatavat või kindlat kokkupuudet alustadanii kiiresti kui võimalik: 10...15 g/kg kohtakaks korda päevas kuni max. 500 mgannuse kohta, 60 päeva kinnitusestBacillus anthracis`èga kokkupuute kohta .Muud rasked infektsioonid: 20 mg/kgkohta kaks korda päevas kuni max. 750mg annuse kohta.RASEDATELE: Mitte kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistekinoloonide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Tsiprofloksatsiini jatisanidiini samaaegne manustamine.RISKID: Tsiprofloksatsiin monoteraapianaei sobi raskete ning Gram-positiivsete võianaeroobsete patogeenide põhjustatudinfektsioonide raviks. Sellistel juhtudeltuleb tsiprofloksatsiini manustada koosteiste sobivate antibakteriaalsetepreparaatidega.Väikese efektiivsuse tõttu ei soovitatatsiprofloksatsiini streptokokk-infektsioonideravis kasutada. Epididümo-orhiiti javäikevaagna põletikulisi haigusi võibtekitada fluorokinoloon-resistentneNeisseria gonorrhoeae. Kuitsiprofloksatsiin-resistentset Neisseriagonorhoeae`d ei saa välistada, tulebpreparaati manustada koos teiste sobivateantibakteriaalsete preparaatidega. Kuikolmanda ravipäeva järel ei ole kliinilistparanemist märgata, tuleb ravi uuesti ülevaadata.Andmed tsiprofloksatsiini tõhususe kohtakõhuõõnesiseste infektsioonidepostoperatiivses ravis on piiratud.?Reisijate kõhulahtisus?: tsiprofloksatsiinivaliku puhul tuleb arvestada teavetkülastatava riigi oluliste patogeenideresistentsuse kohta tsiprofloksatsiinisuhtes.303

Antibiootikumid ja antibakteriaalsedINFEKTSIOONIDSõltuvalt mikrobioloogilise analüüsitulemustest tuleb tsiprofloksatsiinikasutada luude- ja liigeste infektsiooniravis kombinatsioonis teisteantibakteriaalsete preparaatidega.Sissehingatav Bacillus anthracis: ravimikasutamine inimestel põhineb in-vitrotundlikkuse ja katseloomadelt saadudandmetel ning lisaks inimestelt saadudpiiratud andmetel. Mis puudutab antraksiravi, siis ravivad arstid peavad viitamariiklikele ja/või rahvusvahelisteledokumentidele.Tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel janoorukitel tuleb järgida kohalikkeravijuhiseid. Raviga võivad alustada ainultneed arstid, kellel on kogemusi tsüstilisefibroosija/või raskete infektsioonide ravis lastel janoorukitel.Esimese annuse järel võib ilmnedaülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone (shanafülaksia ja anafülaktoidsedreaktsioonid), mis võivad olla eluohtlikud.Sellise reaktsiooni ilmnemisel tuleb ravitsiprofloksatsiiniga lõpetada ning vajalik onvastav ravi. Üldiselt ei tohi preparaatikasutada neil patsientidel, kel on tekkinudkinoloonravigaseoses kõõlushaigusi. Ometi võib vägaharvadel juhtudel haigustekitajatemikrobioloogilise analüüsi ning ravistsaadava riski/kasu tasakaalu hindamisejärel tsiprofloksatsiini nendele patsientideleteatud raskete infektsioonide raviksmäärata. Mikrobioloogilised andmedvõivad tsiprofloksatsiini kasutamistõigustada eriti sellisel juhul, kuistandardravi osutub ebapiisavaks võikaasneb bakteriaalne resistentsus. Koheesimese 48 tunni jooksul võib ravi ajaltsiprofloksatsiiniga ilmneda tendiniiti jakõõluse rebendeid (eriti Achilleuse kõõluseosas), mis mõnikord tekivad bilateraalselt.Tendinopaatia risk võib suureneda eakatelvõi samaaegselt kortikosteroididegaravitud patsientidel. Tendiniidi tunnuste(nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tulebravi tsiprofloksatsiiniga katkestada. Haigelejäsemele tuleb anda rahu. Müasteeniagapatsientidel tuleb kasutada ettevaatusega.Tsiprofloksatsiin on põhjustanudfotosensitiivseid reaktsioone.Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidelsoovitatakse ravi ajal hoiduda otseseulatusliku päikese või UV-kiirguse käesviibimisest.Teadaolevalt vallandavad kinoloonidkrambihoogusid või alandavad krambiläve.Krambihoogude teket soodustada võivatekesknärvisüsteemi haigustega patsientideltuleb kasutada ettevaatusega. Krambihootekkides tuleb ravi tsiprofloksatsiinigakatkestada. Isegi esimese tsiprofloksatsiiniannuse manustamise järel võivad ilmneda304psühhiaatrilised reaktsioonid. Harvadeljuhtudel võib depressioon või psühhoosmuutuda ennastkahjustavaks käitumiseks.Sellistel juhtudel tuleb ravitsiprofloksatsiiniga katkestada. Kunatsiprofloksatsiin on seotud QT-ajapikenemise juhtudega, tuleb torsades depointes rütmihäire riskiga patsientideravimisel ettevaatlik olla. Ravi ajal võipärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi)tekkinud raske ja püsiv kõhulahtisus võibviidata antibiootikumraviga seotud koliidile(eluohtlik võimaliku fataalse lõppega) ningvajab kohest ravi. Teatatud ontsiprofloksatsiini kasutamisega seotudkristalluuriast. Tsiprofloksatsiini saavadpatsiendid peavad olema hästi hüdreeritudja neil tuleb vältida uriini muutumist liigaaluseliseks.Tsiprofloksatsiiniga seoses on teatatudmaksanekroosi juhtudest ja ka eluohtlikustmaksapuudulikkusest. Maksahaiguseleviitavate mistahes sümptomite (isutus,ikterus, tume uriin, naha sügelemine võihell kõht) tekkides tuleb ravi katkestada.Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasipuudulikkusega patsientidel ontsiprofloksatsiini kasutamisel kirjeldatudhemolüütiliste reaktsioonide teket. Kuipotentsiaalne kasu ei kaalu üle võimalikkuriski, tuleb neil patsientideltsiprofloksatsiini kasutamist vältida. Selliseljuhul tuleb kontrollida hemolüüsivõimalikku teket. Tsiprofloksatsiinravi ajalvõi järel võib isoleerida baktereid, misnäitasid tsiprofloksatsiini suhtesresistentsust koos kliiniliselt ilmsesuperinfektsiooniga või ilma. Pikaajaliseravi ning nosokomiaalsete ja/võiStaphylococcus?e ja Pseudomonas?epõhjustatud infektsioonide korral on ohtvalida tsiprofloksatsiin resistentsetebakterite ravi. Tsiprofloksatsiin inhibeeribCYP1A2 ning võib seega suurendada selleensüümi poolt metaboliseeritudsamaaegselt manustatavate preparaatide(nt teofülliin, klosapiin, ropinirool,tisanidiin) kontsentratsiooni seerumis.Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegnemanustamine on vastunäidustatud.Seetõttu tuleb neid patsiente, kes võtavadnimetatud preparaate samaaegselt koostsiprofloksatsiiniga hoolikalt jälgidaüleannustamise kliiniliste tunnuste osasning vajalik võib olla ravimite (nt teofülliin)kontsentratsiooni määramine seerumis.Metotreksaati ei soovitata samaaegseltkoos tsiprofloksatsiiniga kasutada.Tsiprofloksatsiini in-vitro aktiivsusMycobacterium tuberculosis?e vastu võibandatsiprofloksatsiinravi saavate patsientideproovides vale-negatiivseidbakterioloogiliste testide tulemusi.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Suukaudsetsiprofloksatsiini ja multivalentset katioonisisaldavate ravimite ja mineraalidelisandite (nt Ca, Mg, Al, Fe), polümeersetefosfaatide sidujate (nt sevelamer),sukralfaadi või antatsiidide ning Mg, Al, Casisaldavate kõrgpuhverdatud ravimite (ntdidanosiini tabletid) samaaegsemanustamise korral tsiprofloksatsiiniimendumine väheneb. Seetõttu tulebtsiprofloksatsiini manustada kas 1?2 tundienne või vähemalt 4 tundi pärastnimetatud toodete manustamist.Nimetatud piirang ei kehti H2 retseptoreidblokeerivate antatsiidide kohta. Toidussisalduv kaltsium ei mõjuta oluliselt ravimiimendumist. Siiski tuleks piimatoodete võimineraalainetega rikastatud jookide (ntpiim, jogurt, kaltsiumiga rikastatudapelsinimahl) samaaegset manustamistkoos tsiprofloksatsiiniga vältida kunatsiprofloksatsiini imendumine võibväheneda.Probenetsiid inhibeerib tsiprofloksatsiiniväljutust neerude kaudu. Probenetsiidi jatsiprofloksatsiini samaaegne manustaminesuurendab tsiprofloksatsiinikontsentratsiooni seerumis. Tisanidiini eitohi koos tsiprofloksatsiiniga manustada.Samaaegne tsiprofloksatsiinravi võibpärssida metotreksaadi tubulaarsettransporti neerudes, mis võib suurendadametotreksaadi sisaldust seerumis jasellega seotud toksiliste reaktsioonide riski.Samaaegne ravi ei ole soovitatav.Tsiprofloksatsiini ja teofülliini samaaegnemanustamine võib soovimatult suurendadateofülliini kontsentratsiooni seerumis. Seevõib viia teofülliinist põhjustatudkõrvaltoimete tekkeni, mis võivad harvadeljuhtudel eluohtlikud või surmaga lõppevadolla. Samaaegsel manustamisel tulebkontrollida teofülliini kontsentratsiooniseerumis ning vajadusel teofülliini annustvähendada.Tsiprofloksatsiini ja kofeiini võipentoksüfülliini (okspentifülliini)samaaegsel kasutamisel on kirjeldatudnende ksantiini derivaatidekontsentratsioonide tõusu seerumis.Tsiprofloksatsiini ja fenütoiini üheaegsemanustamise tagajärjel võib fenütoiinikontsentratsioon vereseerumis tõusta võilangeda, seetõttu on soovitatav ravimikontsentratsiooni jälgida. Tsiprofloksatsiinisamaaegne manustamine varfariiniga võibsuurendada selle antikoagulatiivseidtoimeid. Kirjeldatud on paljusid juhtumeid,kus suukaudse antikoagulandi aktiivsusantibakteriaalseid preparaate (shfluorokinoloone) saavatel patsientidelsuureneb. Riskiaste võib muutudapatsiendi olemasoleva infektsiooni, vanuseja üldise seisundiga. Tsiprofloksatsiini jasuukaudsete antikoagulantide samaaegse

INFEKTSIOONIDmanustamise ajal ja natuke aega pärastmanustamist soovitatakse INR-i tasetkorduvalt kontrollida. Ropinirooligasamaaegse manustamise ajal ja mõndaaega pärast manustamist on soovitatavjälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimeteteket ning vajadusel annust kohandada.Klosapiiniga samaaegse manustamise ajalja mõnda aega pärast manustamistsoovitatakse patsienti kliiniliselt jälgidaning vajadusel klosapiini annustkohandada.Ciprofloxacin sandoz, Sandoz, Tabl.250mg N10; Tabl. 500mg N10VankomütsiinVancomycinumRAVIMITÜÜP: Teised antibakteriaalsedainedNÄIDUSTUS: Vankomütsiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudtõsised infektsioonid, mis on resistentsedteistele antibiootikumidele: luude jaliigeste infektsioon; naha- ja pehmetekudede infektsioon; sepsis ja endokardiit.Kliiniliselt oluline toimespekter:Enterococcus, Enterococcus faecalis(esineb resistentseid tüvesid),Enterococcus faecium (esineb resistentseidtüvesid), Staphylococcus (sh metitsilliinileresistentsed tüved), Staphylococcushaemolyticus (esineb resistentseidtüvesid), Streptococcus.ANNUSTAMINE: Tavaline annus i.v.manustamisel on 2 g ööp., mis jagatakse 2või 4 manustamiskorrale - 500 mg iga 6tunni järel või 1 g iga 12 tunni järel. Inf.kiirus ei tohi olla suurem kui 10 mg/min. -inf. peab kestma vähemalt 60 min. (500mg) või vähemalt 120 min. (1 g).Manustatavas infusioonilahuses ei tohivankomütsiini kontsentratsioon ollakõrgem kui 5 mg/ml.LASTELE: Vastsündinud 1. elunädalani:esimene annus 15 mg/kg, edasi 10 mg/kgiga 12 tunni järel. 1...4-nädalasedvastsündinud: esimene annus 15 mg/kg,edasi 10 mg/kg iga 8 tunni järel. Üle 1 kuuvanustele lastele manustatakse 40 mg/kgööp., jaotatuna jaotatuna 4 võrdseksannuseks. Lastel ei tohi vankomütsiinikontsentratsioon manustatavasinfusioonilahuses olla kõrgem kui 2,5...5mg/ml. Ravimit tuleb manustada mittekiiremini kui 60 min. jooksul.RASEDATELE: Tohib manustada ainultjuhul, kui saadav kasu on selgelt suuremvõimalikest ohtudest.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.RISKID: Veeni manustada aeglaselt.Kiirel manustamisel võivad tekkidaerüteem näol, kaelal, õlgadel, seljal,samuti hüpotensioon ja südameseiskus.Manustada lahjendatud lahusena mittekiiremini kui 60 min. jooksul. Potentsiaalseototoksilise ja nefrotoksilise toime tõttutuleb halvenenud neerufunktsiooni võikuulmishäire esinemisel regulaarseltvankomütsiini kontsentratsiooni seerumisjälgida ning kontrollida patsientidekuulmisfunktsiooni. Tromboflebiidiesinemissagedust ja raskusastet onvõimalik vähendada, kui ravimitlahjendada ettenähtud viisil glükoosi- võinaatriumkloriidi lahuses ning süstekohtaregulaarselt muuta. Neerukahjustusegapatsientide korral (sh enneaegsedvastsündinud, imikud, lapsed, eakadpatsiendid) on vajalik spetsiaalneettevaatus - vähendada tuleb kasmanustatavate annuste suurust ja/võipikendada üksikannuste vahelisi intervalle.Nendel patsientidel on soovitatavregulaarselt jälgida ravimi seerumitaset.Pikaajalise vankomütsiinravi korral tulebjälgida verepilti. Ettevaatus on vajalikpatsientide suhtes, kellel on esinenudülitundlikkusreaktsioone teikoplaniinisuhtes, kuna on kirjeldatud ristuvatallergiat vankomütsiini ja teikoplaniinivahel.KÕRVALTOIMED: Lööve,anafülaktoidsed reaktsioonid, ntnahapunetust ülakehal, millega kaasneshüpotensioon ja nõgestõbi näol, kaelal jajäsemetel, rindkere ja seljalihaste krambidning hingamisraskus.KOOSTOIMED: Väga hoolikalt tulebjälgida patsiente, kes saavad samaaegseltravi teiste neurotoksiliste ja/võinefrotoksiliste preparaatidega, ntlingudiureetikumid, aminoglükosiidid,neuromuskulaarset ülekannet blokeerivadravimid või tsisplatiin. Samaaegnevankomütsiini ja anesteetikumidekasutamine suurendab hüpotensiooni,erüteemi, nõgestõve ja nahasügeluse riski;esinenud on ka anafülaktoidseidreaktsioone. Lahuste pH tase on madal,mistõttu võib selle segamisel teisteainetega esineda füüsikalist ja keemilistsobimatust. Seega tohib vankomütsiinikokku segada ainult ainetega, millefüsiko-keemiline sobivus on teada.Manustamine koos klooramfenikooli,kortikosteroidide, metitsilliini, hepariini,aminofülliini, fenobarbitaali jatsefalosporiinidega samasinfusioonilahuses ei ole soovitatav.Edicin, Leo, Inj. plv. 500 mg viaal N1; Inj.plv. 1 g viaal N1Seenhaiguste vastasedSeenhaigustevastasedFlukonasoolFluconazolumRAVIMITÜÜP: Triasooli derivaadidNÄIDUSTUS: Suguelundite kandidoos:äge või korduv vaginaalne kandidoos.Balaniit.Limaskestade kandidoosid:orofarüngeaalsed, ösofageaalsed,mitteinvasiivsed bronhopulmonaalsedinfektsioonid, kandiduuria, limaskestade jakrooniline suuõõne atroofiline kandidoos(hambaproteesidest põhjustatudsuuhaavandid). Tinea pedis, tineacorporis, tinea cruris, tinea versicolor jaCandida-infektsioonid nahal. Süsteemnekandidoos: sh kandideemia,dissemineerunud kandidoos ja teisedinvasiivsete Candida-infektsioonide vormid.Krüptokokoos, sh krüptokokkmeningiit jamuude piirkondade (nt kopsude, naha)infektsioonid. Krüptokokkinfektsiooniretsidiivi vältimine AIDSi-patsientidel.Seeninfektsioonide vältimineimmuunpuudulikkusega patsientidel, kellelon suurem oht tsütotoksilise kemoteraapiavõi kiiritusravi tagajärjel tekkinudneutropeenia tõttu seeninfektsioonidessenakatuda, sh luuüdi transplantatsiooniläbinud patsientidel. Ravi võib alustadaenne, kui külvide ja teiste laboratoorseteuuringute tulemused on teada, kuidtulemuste kättesaamisel tulebinfektsioonivastast ravi vastavaltkohandada. Seenevastaste ravimitemääramisel ja kasutamisel tuleb järgidakohalikke juhiseid.ANNUSTAMINE: Vaginaalkandidoos võiCandida balanitis: 150 mg ühekordseannusena. Orofarüngeaalne kandidoos:tavaline annus on 50...100 mg 1 kord ööp.7...14 päeva jooksul. Ravi ei tohikstavaliselt kesta kauem kui 14 päeva, v.araske immuunpuudulikkusega patsientidel.Hambaproteeside kandmisest põhjustatudatroofilised suuõõne kandidoosid: tavalineannus on 50 mg 1 kord ööp. 14 päevajooksul; samal ajal tuleb kasutada paikseidantiseptilisi vahendeid hambaproteesidejaoks. Muude limaskestade kandidooside,nt ösofagiidi, mitteinvasiivsetebronhopulmonaalsete infektsioonide,kandiduuria, mukokutaansetekandidooside jm korral: tavaliselt onefektiivseks annuseks 50 mg ööp.,manustatuna 14...30 päeva jooksul.Limaskestade ebatavaliselt rasketekandidooside korral võib annustsuurendada 100 mg-ni ööp. Tinea pedis,305

Seenhaiguste vastasedINFEKTSIOONIDcorporis, cruris, Pityriasis versicolor jaCandida-infektsioonid nahal: soovitatavaksööp. annuseks 50 mg. või 150 mg nädalas.Ravi kestus on tavaliselt 2...4 näd., kuidTinea pedis võib vajada kuni 6-näd. ravi.Ravikuur ei tohiks kesta üle 6 näd.Kandideemia, dissemineerunud kandidoosija teiste invasiivsete Candida-infektsioonid:tavaline annus 400 mg esimesel ööp.-l jaseejärel 200 mg ööp. Kliinilisest vastusestolenevalt võib annust suurendada kuni 400mg-ni ööp. Ravi kestus sõltub kliinilisestvastusest. Krüptokokkmeningiidi ja muudepiirkondade krüptokokkinfektsioonid: 400mg esimesel päeval ja seejärel 200...400mg 1 kord ööp. Ravi kestus sõltubkrüptokokkinfektsioonide puhul kliinilisestja mükoloogilisest vastusest, kuidkrüptokokkmeningiidi puhul kestab ravitavaliselt vähemalt 6...8 näd.Krüptokokkmeningiidi retsidiivi vältimiseksAIDSi-patsientidel: pärast esmast ravikuurimanustada annuses 100...200 mg ööp.määramatu pikkusega ravikuurina.Seeninfektsioonide vältimiseksimmuunpuudulikkusega patsientidel, kedapeetakse tsütotoksilise kemoteraapia võikiiritusravi tulemusena tekkivaneutropeenia tõttu riskirühma kuuluvaks:50...400 mg 1 kord ööp., sõltudesseeninfektsioonide tekke riskistkonkreetsel patsiendil. Kõrge süsteemseinfektsiooni riskiga patsientidel, näiteksluuüdi transplantatsiooni tõttu eeldatavaltsügavat või pikaaegset neutropeeniatpõdevatel patsientidel, on soovitatavannus 400 mg ööp. Ravi tuleks alustadamõned päevad enne oodatavaneutropeenia teket ja jätkata 7 päevajooksul pärast seda, kui neutrofiilide arvon tõusnud >1000 rakku/mm³.LASTELE: Flukonasooli ei tohiks kasutadaalla 16 aasta vanustel lastel, sest selleohutus ja efektiivsus ei ole piisaval määraltõestatud. Muude alternatiivseteravivõimaluste puudumisel tuleb juhindudaallpooltoodud annustamissoovitustest.Sarnaselt seeninfektsioonidegatäiskasvanutel põhineb ka laste ravi kestuskliinilisel reageerimisel ravile jamükoloogiliste analüüside tulemustel. Max.ööp. annus lastel on 400 mg ja sedaannust ei tohiks ületada. Kapslid ei sobilastele, kes ei ole võimelised suukaudseidravimvorme neelama. Lisaks sellele onkapslite abil sageli raske manustadaallpooltoodud mg/kg põhinevaid annuseid.Üle 4 nädala vanused lapsed:Limaskestade kandidoos: soovitatavflukonasooli annus on 3 mg/kg ööp.Esimesel päeval võib kasutadaküllastusannust 6 mg/kg, et saavutadakiiremini plasmatasakaalukontsentratsioon.Süsteemne kandidoos ja306krüptokokkinfektsioon: 6...12 mg/kg ööp.,olenevalt infektsiooni raskusastmest.Candida-infektsioonide profülaktikaneutropeeniaga lastel: 3...12 mg/kg ööp.sõltuvalt tekkinud neutropeeniaraskusastmest ja kestusest (vtannustamine täiskasvanutel). Alla 4nädala vanused lapsed. Vastsündinutel onflukonasooli eritumine aeglane. Esimeselkahel elunädalal on annus (mg/kg) sama,mis vanematel lastel, kuid manustadatuleb iga 72 tunni järel. Kolmandal janeljandal elunädalal on annus sama, kuidmanustada tuleb iga 48 tunni järel. Selliseannustamise toetamiseks ajalistelvastsündinutel on olemas vähefarmakokineetilisi andmeid. Kahelesimesel elunädalal ei tohi lastel ületadamaksimaalset annust 12 mg/kg iga 72tunni järel. 3. ja 4. elunädalal ei tohi lastelületada maksimaalset annust 12 mg/kg iga48 tunni järel. Flukonasoolifarmakokineetikat neerupuudulikkusegalastel ei ole uuritud.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus flukonasooli,teiste asoolide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Samaaegne ravitsisapriidi, terfenadiini , pimosiidi, kinidiinija astemisooliga. Kaasasündinud või elujooksul tekkinud QT-intervalli pikenemine.Samaaegne ravi ravimitega, mispikendavad QT-intervalli (näiteks Ia ja IIIklassi antiarütmikumid). Elektrolüütidetasakaalu häired, eelkõige hüpokaleemia jahüpomagneseemia.RISKID: Flukonasooli manustamiselmaksafunktsiooni häiretega patsientideletuleb olla ettevaatlik Flukonasooli pooltesile kutsutud maksatoksilisus möödubtavaliselt pärast ravi katkestamist.Patsiente, kellel tekivad flukonasoolraviajal kõrvalekalded maksafunktsiooninäitajates, tuleb hoolikalt jälgida, silmaspidades raske maksakahjustusetekkevõimalust. Flukonasoolravi tulebkatkestada, kui tekivad maksahaiguseleviitavad kliinilised nähud või sümptomid.Harva on flukonasoolravi ajal täheldatudeksfoliatiivseid nahareaktsioone, nagunäiteks Stevens-Johnsoni sündroom jaepidermise toksiline nekrolüüs.AIDSi-haigetel esineb sagedamini raskeidnahareaktsioone paljudele ravimitele. Kuipatsiendil, kellel ravitakse pindmistseeninfektsiooni, tekib lööve, mida võibseostada flukonasooliga, tuleb ravikatkestada. Kui invasiivset/süsteemsetseeninfektsiooni põdeval patsiendil arenebnahalööve, tuleb patsienti hoolikalt jälgidaning villiliste nahakahjustuste võimultiformse erüteemi tekkimiselflukonasoolravi katkestada. Väga harva onflukonasooli kasutamisel täheldatudanafülaktilisi reaktsioone. Mõningaidasoole, sealhulgas ka flukonasooli, onseostatud QT-intervalli pikenemisegaEKGs.Flukonasooli turustamisjärgsetesohutusuuringutes on väga harvadeljuhtudel täheldatud QT-intervallipikenemist ja torsade de pointes`i. Eelpoolnimetatud proarütmiliste seisunditegapatsientide puhul tuleb flukonasoolimanustamisel olla ettevaatlik.Flukonasooli annust tuleb vähendada, kuikreatiniini kliirens on alla 50 ml/min.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhupuhitus,oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus,peavalu, lööve, krambid ja juusteväljalangemine (alopeetsia).KOOSTOIMED: Samaaegne terfenadiinija tsisapriidi manustamine koosflukonasooliga põhjustab nende ravimiteplasmakontsentratsiooni suurenemist, misvõib põhjustada QT-intervalli pikenemist jatõsiseid südame rütmihäireid. Flukonasoolija erütromütsiini samaaegselmanustamisel võib suurenedakardiotoksilisuse risk . Flukonasool ontsütokroom P450 (CYP) isoensüümi 2C9tugevatoimeline inhibiitor ja CYP3A4mõõduka tugevusega inhibiitor.Samaaegsel manustamisel koosflukonasooliga suureneda võib ka teisteCYP2C9 ja CYP3A4 pooltmetaboliseeritavate ravimiteplasmakontsentratsioon. Seetõttu tulebnende ravimite kasutamisel samaaegseltflukonasooliga olla ettevaatlik ja patsientihoolikalt jälgida. Varfariini samaaegnemanustamine tingib protrombiiniajapikenemise, seetõttu tulebprotrombiiniaega jälgida. Pikendabsuukaudsete diabeediravimite(sulfonüüluurea derivaatide)poolväärtusaega. Nimetatud ravimeid võibmanustada koos flukonasooliga, kuidseejuures tuleb arvestada hüpoglükeemiatekkimise ohtu. Hüdrokloortiasiidigakoosmanustamine suurendab flukonasoolikontsentratsiooni seerumis. Suurendabfenütoiini kontsentratsiooni seerumis,seetõttu tuleb fenütoiini annuseidkohandada. Rifabutiiniga samaaegselmanustamisel tuleb suurendadaflukonasooli annust. Takroliimusegaüheaegse manustamise tagajärjel tõusebviimase tase vereseerumis.Neerusiirdamise läbinud patsientidel võibsuurendada tsüklosporiinikontsentratsiooni seerumis, seetõttu tulebseda jälgida. Suurendab teofülliinikontsentratsiooni seerumis, mistõttu tulebseda jälgida. Võib suurendada indinaviiri jamidasolaami kontsentratsioon seerumis,mistõttu nimetatud ravimite annuseidtuleb vastavalt vähendada. Samaaegnemanustamine zidovudiiniga võibpõhjustada zidovudiini kontsentratsiooni

INFEKTSIOONIDSeenhaiguste vastasedsuurenemist seerumis.Diflazon, KRKA, Caps. 50mg N7; Caps.150mg N1; Inf. sol. 2mg/ml viaal 100 mlDiflucan, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Caps. 150mg N1Fluconazol Nycomed, Nycomed,Kõvacaps. 150 mg N1, 2Fluconazole Sandoz, Sandoz, Caps. 50mg N7; Caps. 100 mg N7; Caps. 150 mgN1, 2Flucoric, Ranbaxy, Kõvacaps. 150 mg N1Mycomax, Lé?iva, Caps. 150mg N1Mycosyst, Gedeon Richter, Caps. 150mgN1, 2, 4ItrakonasoolItraconazolumRAVIMITÜÜP: Triasooli derivaadidNÄIDUSTUS: Orofarüngeaalne javulvovaginaalne kandidoos. Nahaseenhaigused (Pityriasis versicolor jtdermatofüütide poolt põhjustatudinfektsioonid) ja onühhomükoos.Fungaalne keratiit. Aspergilloos.Süsteemne kandidoos. Mitte-meningeaalnekrüptokokkoos. KNS-i krüptokokkoosikorral ja ravi immuunpuudulikkusegahaigetel on näidustatud juhul, kui esimesevaliku ravimid on vastunäidustatud võipole efektiivsed. Histoplasmoos,sporotrihhoos, blastomükoos,parakokkidioidomükoos ja teisedharvaesinevad süsteemsed või troopilisedmükoosid. Kliiniliselt oluline toimespekter:Epidermophyton, Microsporum,Pityrosporum, Trichophyton, Candida,non-albicans Candida (esineb resistentseidtüvesid), Paracoccidioides, Aspergillus,Blastomyces, Coccidioides, Cryptococcusneoformans, Histoplasma, Sporothrixschenckii, Fonsecaea spp., Cladosporiumspp.ANNUSTAMINE: Vulvovaginaalnekandidoos: 200 mg 1 kord ööp. 3 päevavõi 200 mg 2 korda ööp. (hommikul jaõhtul) 1 päev. Pityriasis versicolor: 200 mg1 kord ööp. 7 päeva. Dermatomükoosid:100 mg 1 kord ööp. või 200 mg 2 kordaööp. (hommikul ja õhtul). Tinea corporis,cruris 15 päeva, Tinea pedis, manuum 30päeva.Tugeva keratinisatsiooniga piirkondades(plantaarne tinea pedis, palmaarne tineamaanum) võib olla vajalik kasutadaannuseid 200 mg 2 korda päevas 7 päevajooksul või 100 mg päevas 30 päevajooksul. Orofarüngeaalne kandidoos: 100mg 1 kord ööp. 15 päeva. Fungaalnekeratiit: 200 mg 1 kord ööp. 21 päeva.Ravi kestus sõltub kliinilisest vastusest.Onühhomükoos: Pulssravi: Üks pulsskoosneb 400 mg 2 korda ööp. 1 näd.jooksul. Kahe pulsi vahel on 3 ravimivabanäd. Sõrmeküünte onühhomükoosi puhulkasutatakse kahte pulssi ja varbaküüntenakatumisel koos või ilma sõrmeküüntekahjustuseta kasutatakse kolme pulssi.Pidev ravi: 200 mg 1 kord ööp. 3 kuud.Aspergilloos: 200 mg 1 kord ööp. 2...5kuud. Invasiivse või dissemineerunudhaiguse korral suurendada annust kuni200 mg 2 korda ööp. Kandidoos: 100...200mg 1 kord ööp. 3 näd....7 kuud. Invasiivsevõi dissemineerunud haiguse korralsuurendada annust kuni 200 mg 2 kordaööp. Mittemeningeaalne krüptokokkoos:200 mg 1 kord ööp. 2 kuud kuni 1 a.Krüptokokkmeningiit: 200 mg 2 kordapäevas 2 kuud kuni 1 a.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuse korral TA võiravimi abiainete suhtes. CYP3A4 kaudumetaboliseeritavad ravimid, mis võivadpõhjustada QT-intervalli pikenemist, naguastemisool, bepridiil, tsisapriid, dofetiliid,levatsetüülmetadool (levometadüül),misolastiin, pimosiid, kinidiin, sertindool jaterfenadiin. Triasolaam või suukaudseltmanustatav midasolaam. Ergotamiinialkaloidid, nagu dihüdroergotamiin,ergometriin (ergonoviin), ergotamiin jametüülergometriin (metüülergonoviin). Eitohiks manustada patsientidele, kellel onvasaku vatsakese düsfunktsiooni tunnusednagu näiteks südamepuudulikkus, väljaarvatud eluohtlike või muude tõsisteinfektsioonide raviks. Vastunäidustatudraseduse ajal (v.a eluohtlikesolukordades). Ravi ajal peavad fertiilseseas naised kasutama efektiivseidrasestumisvastaseid vahendeid kuniravikuurile järgneva menstruatsioonisaabumiseni.RISKID: Tervetel vabatahtlikel teostatuduuringus täheldati itrakonasooli i.v. lahusemanustamise järgselt vasaku vatsakeseväljutusfraktsiooni vähenemist, mis kulgesasümptomaatiliselt ja möödus iseenesest.Itrakonasooli imendumine on häiritudvähenenud maohappesuse korral.Metaboliseeritakse peamiselt maksas.Maksatsirroosiga haigetel on itrakonasoolipoolväärtusaeg mõnevõrra pikenenud.Neerupuudulikkuse korral võibitrakonasooli suukaudsel manustamisel ollabiosaadavus väiksem. Mõnedelimmuunpuudulikkusega haigetel (ntneutropeenia korral, AIDS-i haigetel võitransplantatsiooni järgselt) võibbiosaadavus olla vähenenud.Farmakokineetikast tulenevalt ei soovitataneid kasutada ravi alustamiseks eluohtlikusseisundis süsteemsete mükoosidegahaigetel. AIDS-i haigetel, kes on saanudravi süsteemse mükoosi (sporotrihhoos,blastomükoos, histoplasmoos võimeningeaalne või mittemeningeaalnekrüptokokkoos) tõttu ning kel esineb ohthaiguse retsidiveerumiseks, tuleb kaaludasäilitusravi vajadust. Ei ole andmeid ristuvaülitundlikkuse kohta itrakonasooli ja teisteasoolidega.Kui kasutamisel ilmneb neuropaatia, tulebravi koheselt lõpetada.KÕRVALTOIMED: Maksaensüümideaktiivsuse tõus, seedetrakti häired, lööve,hüpertensioon, ortostaatilinehüpotensioon, peavalu, üldine halbenesetunne.KOOSTOIMED: Maohappesustvähendavad ravimid halvendavaditrakonasooli imendumist. Itrakonasoolmetaboliseeritakse peamiselt tsütokroomCYP3A4 vahendusel. Itrakonasool võibpärssida nende ravimite metabolismi, mismetaboliseeruvad tsütokroom 3A tüübikaudu. Järgmiste ravimite kooskasutamineitrakonasooliga on vastunäidustatud:astemisool, bepridiil, tsisapriid, dofetiliid,levatsetüülmetadool (levometadüül),misolastiin, pimosiid, kinidiin, sertindool jaterfendaiin, kuna kooskasutamisel võibnimetatud ravimiteplasmakontsentratsioon suureneda, misvõib omakorda põhjustada QT-intervallipikenemist ja torsades de pointes'i tüüpirütmihäireid;CYP3A4 kaudu metaboliseeritavadHMG-CoA reduktaasi inhibiitorid nagulovastatiin ja simvastatiin; Triasolaam jasuu kaudu manustatuna midasolaam;ergotamiini alkaloidid nagudihüdroergotamiin, ergometriin(ergonoviin), ergotamiin jametüülergometriin (metüülergonoviin);nisoldipiin. Ravimid, mille kooskasutamineitrakonasooliga nõuab ettevaatust ningmille plasmakontsentratsiooni,kõrvaltoimeid ja toimeid tuleb jälgida ningvajadusel annust vähendada, onjärgmised: suukaudselt manustatavadantikoagulandid; HIV proteaasi inhibiitoridnagu ritonaviir, indinaviir, sakvinaviir;kasvajatevastased ravimid, nagubusulfaan, dotsetakseel, trimetreksaatvinblastiin, vinkristiin; CYP3A4 kaudumetaboliseeritavad kaltsiumikanaliteblokaatorid, nagu dihüdropüridiinid javerapamiil; teatud immunosupressandidnagu tsüklosporiin, rapamütsiin (ehksiroliimus), takroliimus; teatud CYP3A4kaudu metaboliseeritavad HMG-CoAreduktaasi inhibiitorid nagu atorvastatiin;teatud glükokortikosterodid nagubudesoniid, deksametasoon jametüülprednisoloon; digoksiin(P-glükoproteiini inhibeerimise tõttu);teised ravimid: alfetaniil, alprasolaam,brotisolaam, buspiroon, karbamasepiin,tsilostasool, disopüramiid, ebastiin,eletriptaan, fentanüül, halofrantiin, IVmidasolaam, reboksetiin, repagliniid,307

Seenhaiguste vastasedINFEKTSIOONIDrifabutiin.Orungal, Janssen-Cilag, Caps. 100mgN28Prokanazol, PRO. MED., Caps. 100 mgN4, 28;KaspofungiinCaspofunginumRAVIMITÜÜP: EhhinokandiinidNÄIDUSTUS: Invasiivse kandidoosi ravitäiskasvanud patsientidel. Invasiivseaspergilloosi ravi täiskasvanud patsientidel,kellel amfoteritsiin B, amfoteritsiin Blipiidvormid ja/või itrakonasool onebaefektiivsed või esineb nende suhtestalumatus. Ebaefektiivsust defineeritaksekui infektsiooni progresseerumist võiparanemise puudumist pärast efektiivseseenevastase ravimi terapeutiliste annustekasutamist vähemalt 7 päeva jooksul.Eeldatava seeninfektsiooni (nagu ntCandida või Aspergillus) empiiriliseksraviks palavikus ja neutropeeniagatäiskasvanud patsientidel.ANNUSTAMINE: Pärast lahustamist jalahjendamist tuleb lahus manustadaaeglase veeniinf. umbes 1 tunni jooksul. Eitohi segada ega manustada koos teisteravimitega samas infusioonisüsteemis,kuna puuduvad andmed sobivuse kohtateiste veenisiseselt manustatavate ainete,lisaainete või ravimpreparaatidega.LAHJENDAMISEKS EI TOHI KASUTADAGLÜKOOSI SISALDAVAID LAHUSEID, kunaei ole nendes stabiilne. Esimesel ravipäevaltuleb manustada ühekordne 70 mgalgannus, järgnevalt 50 mg ööp. Üle 80 kgkaaluvatel patsientidel soovitatakse pärast70 mg algannuse manustamist kasutada70 mg ööp. Empiirilise ravi kestvus peabpõhinema patsiendi kliinilisel vastusel.Pärast neutropeenia lõppu peab ravikestma 72 tunnini. Seeninfektsioonigapatsiente tuleb ravida vähemalt 14 päevaja ravi peab kestma seni, kuni niineutropeenia kui ka kliinilised sümptomidon paranenud. Invasiivse kandidoosi ravikestuse üle peab otsustama lähtuvaltpatsiendi kliinilisest ja mikrobioloogilisestvastusest ravile. Invasiivse kandidoosikliiniliste sümptomite kadumise ningnegatiivsete külvide järgselt võib kaaludasuukaudsele seenevastasele ravileüleminekut. Üldiselt jätkatakseseenevastast ravi vähemalt 14 päevapärast viimast positiivset külvi tulemust.Ravi kestus invasiivse aspergilloosi korralmääratakse individuaalselt ja see sõltubhaiguse raskusest, immunosupressioonistparanemisest ja kliinilisest ravivastusest.Üldjuhul peab ravi kestma vähemalt 7päeva pärast haigusnähtude taandumist.EAKATELE: 65-a ja vanemate patsientide308ravi kogemus on piiratud.RASEDATELE: Ei tohi raseduse ajalkasutada, kui see ei ole hädavajalik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Üheaegset kasutamist koostsüklosporiiniga on uuritud tervetelvabatahtlikel ja patsientidel. Mõnel tervelvabatahtlikul, kes said kaks tsüklosporiini 3mg/kg annust koos kaspofungiiniga, tekkisalaniinaminotransferaasi (ALAT) jaaspartaataminotransferaasi (ASAT)aktiivsuse mööduv suurenemine, mistaandus pärast ravi lõpetamist. Kerge jakeskmise raskusega maksakahjustusekorral on AUC suurenenud vastavaltumbes 20% ja 75%. Keskmise raskusegamaksakahjustuse korral soovitataksevähendada ööpäevast annust 35 mg-ni.Ohutusinfo enam kui 4 näd. kestnud ravikohta on piiratud, olemasolevad andmedlubavad siiski arvata, et kaspofungiin onjätkuvalt hästi talutav ka pikemaajalise(kuni 162-päevalise) ravi korral.KÕRVALTOIMED: Flebiit, erüteem,valu/hellus, sügelus, eritus jakõrvetustunne.KOOSTOIMED: In vitro uuringud onnäidanud, et ei ole ühegi tsütokroom P450(CYP) ensüümi inhibiitor. Kliinilistesuuringutes ei indutseerinud kaspofungiinteiste ainete CYP3A4 metabolismi. Ei ole Pglükoproteiini substraat ja ta on vähetähtissubstraat tsütokroom P450 ensüümidele.Samas on farmakoloogilistes ja kliinilistesuuringutes täheldatud koostoimeid teisteravimpreparaatidega. Vähendastakroliimuse minimaalset kontsentratsiooni26%. Nende ravimite koosmanustamiseltuleb jälgida viimaseplasmakontsentratsiooni ja vajaduselannust korrigeerida. Rifampitsiin põhjustasAUC 60% ja minimaalse kontsentratsiooni170% suurenemist esimesel päeval, kuialustati nende ravimite koosmanustamist.Pärast kahenädalast manustamist olirifampitsiini toime AUC-le vähene, kuidminimaalne kontsentratsioon oli 30%madalam kui patsientidel, kes said ainultkaspofungiini. Koostoime mehhanism võibolla tingitud transportvalkude esialgsestinhibeerimisest ja sellele järgnevastindutseerimisest.Sarnast toimet võib oodata ka teistemetaboolseid ensüüme indutseerivateravimite puhul. Ei mõjutanud amfoteritsiinB, itrakonasooli, rifampitsiini võimükofenolaatmofetiili farmakokineetikat.Cancidas, MSD, Inf. subst. 50mg viaalN1; Inf. konts. plv. 70mg N1; Inf. kontsplv. 50 mg viaal N1KetokonasoolKetoconazolumRAVIMITÜÜP: Imidasooli derivaadidNÄIDUSTUS: Ketokonasoolile tundlikudseeninfektsioonid, mis ei allu ravile teisteseentevastaste ravimitega (ebaefektiivsusevõi tekitaja resistentsuse tõttu):dermatomükoosid (tinea capitis, corporis,cruris, pedis), krooniline mukokutaannekandidoos (sh kroonilise vaginaalnekandidoos), parakoktsidioidomükoos.Märkus. Tõsise maksakahjustuse riski tõttuvõib kasutada ainult juhul, kui ravistoodatav kasu ületab võimalikud riskid ningeelnevalt on kaalutud ka muudeantifungaalsete ravimite kasutamisevõimalikkust ja kättesaadavust.Ketokonasool ei tungi läbi närvisüsteemi.Seega ei tuleks seentest põhjustatudmeningiiti ravida ketokonasooliga.Kliiniliselt oluline toimespekter:Trichophyton, Microsporum,Epidermophyton, Malassezia, Candida,non-albicans Candida (esineb resistentseidtüvesid), Paracoccidioides.ANNUSTAMINE: Täiskasvanud 200 mg 1kord päevas koos toiduga. Kui adekvaatsetravivastust ei saada selle annusega, tulebannust tõsta 400 mg-ni 1 kord päevas.Krooniline vaginaalne kandidoos: 400 mg1 kord päevas koos toiduga.LASTELE: 15...30 kg kaaluvad lapsed:100 mg 1 kord päevas koos toiduga. Üle30 kg kaaluvad lapsed: sama nagutäiskasvanute puhul.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,imidasoolitüüpi seenevastase ravimi võiabiainete suhtes. Äge või kroonilinemaksahaigus. Samaaegne ravi järgmisteCYP3A4 kaudu metaboliseeruvateravimitega: astemisool, bepridiil, tsisapriid,disopüramiid, dofetiliid, halofantriin,levatsedüülmetadool (levometadüül),misolastiin, pimosiid, kinidiin, sertindoolvõi terfenadiin, kuna nende ravimitekoosmanustamisel võibplasmakontsentratsiooni suureneminepõhjustada QT-intervalli pikenemist jaharvadel juhtudel torsades de pointes'itüüpi arütmiat. Samaaegne manustaminedomperidooniga on vastunäidustatud,kuna see võib põhjustada QT-intervallipikenemist.Samaaegne triasolaami või suukaudseltmanustatava midasolaami kasutamine.Samaaegne CYP3A kaudumetaboliseeritavate HMG-CoA reduktaasiinhibiitorite simvastatiini ja lovastatiinikasutamine. Samaaegne tungalteraalkaloidide nagu dihüdroergotamiini,ergometriini (ergonoviin), ergotamiini jametüülergometriini kasutamine.Samaaegne nisoldipiini kasutamine.

INFEKTSIOONIDSeenhaiguste vastasedSamaaegne eplerenooni kasutamine.RISKID: Tõsise maksakahjustuse riskitõttu võib kasutada ainult juhul, kui ravistoodatavkasu ületab võimalikud riskid ningeelnevalt on kaalutud ka muudeantifungaalsete ravimite kasutamisevõimalikkust ja kättesaadavust. Suukaudseketonasooli manustamisel on väga harvaesinenud tõsiseid maksakahjustuse juhte,sealhulgas letaalse lõppega või maksasiirdamist vajanud juhud. Vabatahtlikel,kelle ketokonasooli päevadoos oli 400 mgja enam, vähenes kortisooli vabanemineAKTH toimel. Maohappesuse vähenemisekorral on imendumine häiritud.Patsientidel, kes kasutavad maohapetneutraliseerivaid ravimeid (ntalumiiniumhüdroksiid), on soovitatav neidravimeid võtta vähemalt 2 tundi pärasttabl. manustamist.KÕRVALTOIMED: Peavalu,iiveldus/oksendamine, kõhuvalu,kõhulahtisus, sügelemine, lööveKOOSTOIMED: Imendumist mõjutavadravimid: Mao sekretsiooni pärssivateravimite manustamine halvendabketokonasooli imendumist. Metabolismimõjutavad ravimid: Ketokonasoolpeamiselt metaboliseerub läbi CYP3A4tsütokroomide. Rifampitsiin, isoniasiid,karbamasepiin, nevirapiin ja fenütoiinvähendavad oluliselt ketokonasoolibiosaadavust, seega pole nende ravimitesamaaegne manustamine ketokonasooligasoovitatav. Ritonaviir suurendabketokonasooli biosaadavust, seegamõlema ravimi samaaegsel kasutamiselvõib osutuda vajalikuks ketokonasooliannuse vähendamine. Toime teisteravimite metabolismile: Ketokonasoolinhibeerib maksaensüümide aktiivsust,mistõttu väheneb mitmete tsütokroomP450 ensüümide vahenduselmetaboliseeritavate ravimite, eeskättCYP3A rühma kuuluvate ravimitemetabolism. See võib põhjustada nendetoime tugevnemist ja/või toimeajapikenemist ning kõrvatoimete ohusuurenemist. Ravimid, mille kasutamine onvastunäidustatud: - samaaegne ravijärgmiste CYP3A4 kaudumetaboliseeruvate preparaatidega:astemisool, bepridiil, tsisapriid,disopüramiid, dofetiliid, halofantriin,levatsedüülmetadool (levometadüül),misolastiin, pimosiid, kinidiin, sertindoolvõi terfenadiin, kuna nende ravimitekoosmanustamisel võibplasmakontsentratsiooni suureneminepõhjustada QT-intervalli pikenemist jaharvadel juhtudel torsades de pointes'itüüpi arütmiat; Samaaegne manustaminedomperidooniga on vastunäidustatud,kuna see võib põhjustada QT-intervallipikenemist; Samaaegne triasolaami võisuukaudselt manustatava midasolaamikasutamine, Samaaegne CYP3A kaudumetaboliseeritavate HMG-CoA reduktaasiinhibiitorite simvastatiini ja lovastatiinikasutamine; Samaaegne tungalteraalkaloidide, nagu dihüdroergotamiini,ergometriini(ergonoviin), ergotamiini jametüülergometriini kasutamine;Samaaegne nisoldipiini kasutamine;Samaaegne eplerenooni kasutamine.Nizoral, Johnson & Johnson, Tabl. 200mg N30Oronazol, KRKA, Tabl. 200mg N20TerbinafiinTerbinafinumRAVIMITÜÜP: Süsteemsedseenevastased ainedNÄIDUSTUS: Naha ja küünteseeninfektsioonide ravi: Tinea corporis,Tinea cruris ja Tinea pedis, Tinea capitisravi, kui haiguse asukoht, raskusaste jaulatus õigustavad suukaudse ravikasutamist. Dermatofüütide pooltpõhjustatud onühhomükoosi ravi.Märkus. Seentevastaste ravimitemääramisel ja kasutamisel tuleb järgidakohalikke ametlikke soovitusi. Erinevaltlokaalsest, ei toimi suukaudseltmanustatav terbinafiin Pityriasisversicolorisse.Kliiniliselt oluline toimespekter:Trichophyton (T. rubrum,T.mentagrophytes, T. verrucosum, T.violaceum), Microsporum canis,Epidermophyton floccosum.ANNUSTAMINE: 250 mg 1 kord ööp.Nahainfektsioonide korral on soovitatavravi kestus: Tinea pedis (interdigitaalne japlantaarne vorm): 2...6 näd., Tineacorporis, cruris: 2...4 näd. Nahk võibtäielikult paraneda alles mitu näd. pärastravi. Juustega kaetud peanahainfektsioonide korral on soovitatav ravikestus: Tinea capitis (esineb peamiseltlastel): 4 näd. Onühhomükoosi korralkestab enamikel patsientidel tulemuslikravi 6...12 näd. Sõrmeküüne nakkusekorral piisab enamikel juhtudel 6-näd.ravist. Varbaküüne nakkuse korral piisabenamikel juhtudel 12-näd. ravist.LASTELE: Andmed ohutuse ja efektiivsusekohta lastel on piiratud. Kehakaaluga10...20 kg: 62,5 mg 1 kord ööp.Kehakaaluga 20...40 kg: 125 mg 1 kordööp. Kehakaaluga üle 40 kg: 250 mg 1kord ööp. Ravi kestus: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes. Raskemaksapuudulikkus. Raskeneerupuudulikkus.RISKID: Harvadel juhtudel on ravimpõhjustanud kolestaasi ja hepatiiti.Maksakahjustuse sümptomite, nt ebaselgepõhjusega kestev iiveldus, isutus, väsimus,nahakollasus, tume uriin või heleväljaheide, ilmnemisel tuleb ravi lõpetada.Väga harva on patsientidel kirjeldatudraske maksapuudulikkuse juhtusid (mõnedon lõppenud surmaga või vajanudmaksasiirdamist). Enamikelmaksapuudulikkuse juhtudel esinesidpatsientidel tõsised süsteemsed haigusedning põhjuslik seos Lamisil tablettidekasutamisega oli ebakindel. Terbinafiintablette kasutavatel patsientidel on vägaharva kirjeldatud raskekujulisinahareaktsioone (nt Stevens-Johnsonisündroom, toksiline epidermise nekrolüüs).Kui tekib progresseeruv nahalööve, tulebravi katkestada. Ettevaatusega kasutadapsoriaasi põdevatel patsientidel, kunamõnedel juhtudel on tekkinud psoriaasiägenemine.Terbinafiini kasutavatel patsientidel onväga harva kirjeldatud muutusi verepildis(neutropeenia, agranulotsütoos,trombotsütopeenia, pantsütopeenia).Tuleb hinnata ravitud patsientideltekkivate verepildi muutuste etioloogiatning kaaluda võimalikku raviskeemimuutmist, sh ravi lõpetamist.Neerukahjustusega patsientidel (kreatiniinikliirens alla 50 ml/min või seerumikreatiniinisisaldus üle 300 mcmol/l) ei oleravimi kasutamist piisavalt uuritud,mistõttu seda ei soovitata. In vitro ja invivo uuringud on näidanud, et terbinafiinon CYP2D6 isoensüümi inhibiitor. Seetõttutuleb jälgida patsiente, kes samaaegseltterbinafiiniga kasutavad peamiselt CYP2D6isoensüümi osalusel metaboliseeruvaidkitsa terapeutilise vahemikuga ravimeid, ntTSAD, beeta-blokaatorid, SSRI,antiarütmikumid (1A, 1B ja 1C klass) jaB-tüüpi MAO inhibiitorid.KÕRVALTOIMED: Peavalu,täiskõhutunne, isutus, düspepsia, iiveldus,nõrk kõhuvalu, kõhulahtisus,nahareaktsioonid (lööve, nõgestõbi),lihas-skeleti reaktsioonid (artralgia,müalgia).KOOSTOIMED: In vitro katsed jauuringud tervete vabatahtlikega onnäidanud, et võib vähesel määralmõjutada (inhibeerida või suurendada)enamike tsütokroom P450 kaudumetaboliseeruvate ravimite (nttsüklosporiin, terfenadiin, triasolaam,tolbutamiid, p.o. kontratseptiivsedvahendid) elimineerumist. Üksikjuhtudelon siiski tekkinud menstruaaltsükli häireidnaistel, kes on samaaegselt võtnud p.o.rasestumisvastaseid vahendeid. In vitrouuringud on näidanud, et terbinafiininhibeerib CYP2D6 isoensüümi vahendatudmetabolismi. See võib kliinilises praktikas309

Malaariaomada tähtsust selliste kitsa terapeutilisevahemikuga ravimite korral, mismetaboliseeruvad nimetatud isoensüümivahendusel, nt TSAD-id, beetablokaatorid,SSRI-d ja B-tüüpi MAO inhibiitorid.Tsütokroom P450 metabolismiindutseerivad ravimid (nt rifampitsiin)kiirendavad ja inhibeerivad ravimid (nttsimetidiin) aeglustavad elimineerumistplasmast.Lamisil, Novartis, Tabl. 250mg N14Terbinafin Actavis, Actavis, Tabl. 250mg N14, 28Terbinafin Nycomed, Nycomed, Tabl.250 mg N14Terbinafine Sandoz, Sandoz, Tabl.250mg N14Terbisil, Gedeon Richter, Tabl. 250 mgN14MalaariaAtovakvoon,proguaniilAtovaquonum, proguanilumRAVIMITÜÜP: Malaariavastased ravimidNÄIDUSTUS: Tabl. 250/100 mg:Plasmodium falciparumi põhjustatudmalaaria profülaktika täiskasvanutel jalastel kehakaaluga üle 40 kg. Plasmodiumfalciparumi põhjustatud ägeda tüsistustetamalaaria ravi täiskasvanutel ja lastelkehakaaluga üle 11 kg. Tabl. 62,5/25 mg:Plasmodium falciparumi poolt põhjustatudmalaaria profülaktika isikutel kehakaaluga11...40 kg. P. falciparumi pooltpõhjustatud ägeda tüsistumata malaariaravi lastel kehakaaluga ?5 kg ja 40 kgtäiskasvanu annus.RASEDATELE: Kasutamist raseduse ajaltuleb kaaluda vaid juhul, kui oodatav kasuemale ületab võimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Vastunäidustatud P. falciparumipõhjustatud malaaria profülaktikaks raskeneerupuudulikkusega patsientidel.RISKID: 250/100 mg tabl. malaariaprofülaktikaks kasutamise ohutus jaefektiivsus alla 40 kg kehakaalugapatsientidel ei ole kindlaks tehtud. Isikud,kes kasutavad malaaria profülaktikaks võiraviks, peavad manustama lisaannuse, kuinad oksendavad 1 tunni jooksul pärastravimi manustamist. Kõhulahtisuse korraljätkata tavalist annustamist. Ägedamalaariaga patsientidel, kellel esinebkõhulahtisus või oksendamine, tulebkaaluda alternatiivse ravi kasutamist.250/100 mg tabl. malaaria ravikskasutamise ohutus ja efektiivsus alla 11 kgkaaluvatel lastel ei ole kindlaks tehtud.Kasutamist malaaria tserebraalse vormi võiteiste tüsistunud malaaria rasketeilmingute, sealhulgas hüperparasiteemia,kopsuturse või neerupuudulikkuse raviks eiole uuritud. P. falciparumi pooltpõhjustatud malaaria retsidiivi korralpärast ravi või kemoprofülaktikaebaefektiivsuse korral tuleb patsienteravida erineva skisontitsiidsemalaariavastase preparaadiga.Parasiteemiat tuleb hoolikalt jälgidapatsientidel, kes saavad samaaegset ravimetoklopramiidi või tetratsükliiniga.Kasutamist koos rifampitsiini võirifabutiiniga ei soovitata. Raskeneerupuudulikkusega patsientidele tulebvõimalusel P.falciparumi poolt põhjustatudägeda malaaria raviks soovitadaalternatiive.KÕRVALTOIMED: Aneemia,INFEKTSIOONIDneutropeenia, pantsütopeenia raskeneerupuudulikkusega patsientidel, isutus,hüponatreemia, kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, maoärritus,suuõõne haavandid, stomatiit,maksaensüümide aktiivsuse suurenemine,amülaasisisalduse suurenemine, köha,peavalu,KOOSTOIMED: Samaaegset ravimetoklopramiidi ja tetratsükliiniga onseostatud atovakvooniplasmakontsentratsiooni märkimisväärselangusega.Ettevaatust kasutamisel koos indinaviiriga.Malarone, Glaxo, Kaet. tabl.250+100 mgN12Malarone paediatric, Glaxo, Tabl.62,5+25 mg N12HüdroksüklorokiinHydroxychloroquinumRAVIMITÜÜP: AminokinoliinidNÄIDUSTUS: Reumatoidartriit, juveniilnekrooniline artriit, süsteemne või diskoidneerütematoosne luupus, fotodermatoosid.Plasmodium vivaxi, P. ovale ja P. malariaetundlike tüvede poolt põhjustatud malaariaprofülaktika.ANNUSTAMINE: Malaaria profülaktika:400 mg 1 kord näd., igal nädalal samalpäeval. Malaaria profülaktikat tulebalustada 1...2 näd. enne endeemilissepiirkonda minekut, jätkata seal viibimiseajal ja veel 4 näd. pärast piirkonnastlahkumist.LASTELE: Malaaria profülaktika: Lastel jaimikutel on iganäd. annus 6,5 mg/kg, kuidannus ei tohi olla suurem kuitäiskasvanute annus, olenemata lapsekehakaalust. Malaaria profülaktikat tulebalustada 1...2 näd. enne endeemilissepiirkonda minekut, jätkata seal viibimiseajal ja veel 4 nädalat pärast piirkonnastlahkumist.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus4-aminokinoliini ühendite suhtes.Olemasolev silma makulopaatia. Alla 6-alapsed (ei manustata lastele kehakaalugaalla 35 kg).RISKID: Enne pikaajalise ravi alustamisttuleb teostada mõlema silma põhjalikoftalmoloogiline kontroll: nägemisteravus,tsentraalne nägemisväli ja värvinägemine.Seejärel peaks uuringuid teostamavähemalt kord aastas. Kui tekivadnägemishäired (nägemisteravuse,värvinägemise osas), pigmentatsioonimuutused või nägemisvälja defektid, tulebotsekohe ravi katkestada, teha silmauuringja patsient peab jääma meditsiinilise

INFEKTSIOONIDSooleparasiitide vastasedjärelevalve alla, et jälgida häiretevõimalikku süvenemist. Ettevaatlik peabolema neeru- või maksahaigusegapatsientide puhul. Ettevaatlik peab olemaka patsientide puhul, kellel on seedetrakti,neuroloogilised või vereloomehäired, keson tundlikud kiniini suhtes ja kellel onglükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasipuudulikkus, porfüüria ja psoriaas.Pikaajalisel ravil olevatel patsientidel tulebregulaarselt teha täisvere analüüse ningebanormaalsete näitajate puhul tulebhüdroksüklorokiinravi katkestada. Väikesedlapsed on eriti tundlikud 4-aminokinoliinidetoksiliste toimete suhtes, seega tulekspatsiente hoiatada, et nad hoiaksidhüdroksüklorokiini lastele kättesaamatuskohas. Kõik pikaaegsel ravil olevadpatsiendid peavad perioodiliselt läbimaskeleti lihasfunktsiooni ja kõõlusrefleksidearstliku kontrolli. Kui ilmneb nõrkus, tulebravi katkestada. Malaaria:hüdroksüklorokiin ei toimiklorokiin-resistentsetesse P. falciparum'itüvedesse ja P. vivax'i, P. ovale ja P.malariae eksoerütrotsütaarsetessevormidesse. Ravim sisaldab laktoosi.KÕRVALTOIMED: Võib tekkidaretinopaatia pigmentatsioonimuutustega janägemisvälja defektidega, kuid soovitatudannuste kasutamisel võib see tekkidaharva.Iiveldus, kõhulahtisus, isutus, kõhuvalu,harva oksendamine, urtikaaria,angioödeem, bronhospasm.KOOSTOIMED: Samaaegselhüdroksüklorokiini ja digoksiini kasutamiselsuureneb viimase kontsentratsioonseerumis, mistõttu kombineeritud ravisaavatel patsientidel tuleb hoolikalt jälgidadigoksiini kontsentratsiooni seerumis.Kuna hüdroksüklorokiin võib suurendadahüpoglükeemiliste ravimite toimet, võibolla vajalik insuliini või antidiabeetilisteravimite annuse vähendamine.Plaquenil, Sanofi-Synthelabo, Tabl.200mg N60SooleparasiitidevastasedLevamisoolLevamisolumRAVIMITÜÜP: Ümarusside vastasedainedNÄIDUSTUS: Askaridoos.ANNUSTAMINE: 150 mg ühekordseltenne magamaminekut. Ühekordsele ravilemitteallunud juhul võib ravi korrata 14päeva pärast.LASTELE: 2,5 mg/kg kehakaalu kohtaühekordse annusena. Alla 3-aastased(kehakaal < 10 kg): 25 mg ühekordseannusena. 3...6-aastased (kehakaal10...20 kg): 25...50 mg ühekordseannusena. 6...10-aastased (kehakaal20...30 kg): 50...70 mg ühekordseannusena.10...14-aastased (kehakaal 30...40 kg):75...100 mg ühekordse annusena.RASEDATELE: Tohib raseduse ajalmanustada vaid siis, kui ravist saadav kasukaalub üles võimaliku riski lootele. Raviajal on soovitav last rinnaga mitte toita.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,luuüdi depressioon, raske infektsioon.RISKID: 150 mg tabletti ei tohi kasutadalaste ravimiseks. Ravimi manustamise ajalja vähemalt 24 tundi pärast seda ei tohitarvitada alkoholi. Ei tohi manustadaüheaegselt lipofiilsete preparaatidega nagusüsiniktetrakloriid, tetrakloroetüleen,hanemaltsaõli (chenopodium), kloroformvõi eeter, sest levamisooli toksilisus võibsuureneda.KÕRVALTOIMED: Peavalu, unetus,uimasus, südamepekslemine, krambid jaseedetraktihäired nagu iiveldus jaoksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Põhjustab disulfiraamilesarnaseid toimeid, kui seda manustadakoos alkoholiga. Ettevaatus on vajalikkasutamisel koos vereloomesse toimivateravimitegaLevamisooli-ja kumariini-tüüpiantikoagulantide üheaegsel kasutamiselvõib pikeneda protrombiini aeg ja seegatuleb suukaudsete antikoagulantide annustkohandada.Suurendab fenütoiini sisaldust plasmas jaseega tuleb fenütoiini sisaldust jälgida. Eitohi manustada üheaegselt lipofiilseteravimitega nagu süsiniktetrakloriid,tetrakloroetüleen, hanemaltsaõli,kloroform või eeter, sest levamisoolitoksilisus võib suureneda.Decaris, Gedeon Richter, Tabl. 150 mgN1MebendasoolMebendazolumRAVIMITÜÜP: Ümarusside vastasedainedNÄIDUSTUS: Askaridoos, enterobiaas,trihhuriaas. Kidausside ja ümarusside pooltpõhjustatud infektsioonid.ANNUSTAMINE: Enterobioosi korral:Ühekordselt 100 mg, samaaegselt tuleksravida ka teisi pereliikmeid. Askaridoosiraskematel juhtudel: 100 mg manustadakahel järjestikusel päeval. Reinfektsioonikahtluse korral võib annust korrata 2 näd.pärast. Teiste helmintooside korral: 100mg 2 korda päevas (hommikul ja õhtul) 3päeva vältel. Kui 3 näd. pärast ravihaiguse sümptomid püsivad, tulebravikuuri korrata.LASTELE: Alla 2-a ravimit ei määrata,kuna puuduvad andmed ohutuse jaefektiivsuse kohta. Üle 2-a: vt.täiskasvanud.RASEDATELE: Kuna mõningatesuuringutes on ilmnenud embrüotoksiline jateratogeenne toime, tohib seda raseduseajal kasutada vaid arsti ettekirjutusel, kuioodatav terapeutiline toime õigustabvõimalikku riski lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Helmintooside jaretsidiivinfektsioonide vältimiseks tulebhoolikalt jälgida isiklikku hügieeni. Raskemaksafunktsiooni häire korral võibmebendasooli kontsentratsioonvereseerumis tõusta. Mebendasooli suurteannuste pikaajalisel kasutamisel tulebkontrollida neerude ja maksafunktsioonining verepilti. Alla 2 a vanustele lastele eimäärata, kuna puuduvad ravimi kliiniliseduuringud selles vanusegrupis. Tabl.sisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel onharvaesinev pärilik galaktoosi talumatus,Lapp'i laktaasi vaegus võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire, eitohi ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhulahtisus, allergilised reaktsioonid(urtikaaria, angioneurootiline turse), vägaharva krampe.KOOSTOIMED: Tavaliste annuste jaravikuuri pikkuse korral ei ole täheldatudkoostoimeid teiste ravimitega. Ei olesoovitatud kasutada pikaajaliselt koostsimetidiiniga, mis võib pidurdadamebendasooli metabolismi maksas jasoodustada ravimi kumuleerumistorganismis.Mebendazols, Grindeks, Tabl. 100mg N6Vermox, Gedeon Richter, Tabl. 100mg N6MetronidasoolMetronidazolumRAVIMITÜÜP: Amööbide jaalgloomadevastased ainedNÄIDUSTUS: Metronidasoolile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudinfektsioonid: kõhuõõne infektsioon,vaagna piirkonna infektsioon naistel,anaeroobne naha ja pehmete kudedeinfektsioon, anaeroobne luude ja liigesteinfektsioon. Clostridium difficile diarröa.Trihhomonoos, giardiaas, amöbiaas.Tähelepanu! Aeroobse/anaeroobsesegainfektsiooni võimaluse korral tulebmetronidasooli alati kombineerida laiaaeroobse toimespektriga antibiootikumiga.Kliiniliselt oluline toimespekter. Bacteroides311

Viirustevastased ained(ka B. fragilis), Clostridium, Eubacterium,Entamoeba, Gardnerella vaginalis, Giardia,Peptococcus, Peptostreptococcus,Trichomonas (esineb resistentseidtüvesid).ANNUSTAMINE: Gardnerella vaginalis:500 mg 2 korda ööp. 7 päeva jooksul. Onkasutatud ka ühekordset annust 2 g.Trihhomonoos: Ravi ühekordse annusega.Nii naistele kui meestele antakseühekordse annusena 2 g suu kaudu pärastsööki. Teine raviskeem: 250 mg 3 kordaööp. 7 päeva jooksul. Võib tekkida vajadus4...6 näd. pärast kuuri korrata. Amöbiaas:Seedeelundite amöbiaas: 750 mg 3 kordaööp. 10 päeva jooksul. Maksa abstsessid:500 kuni 750 mg 3 korda ööp. 10 päevajooksul. Giardiaas. 250 mg 3 korda ööp. 5päeva jooksul.LASTELE: Trihhomonoos: 15 mg/kg 3korda ööp. 7 päeva jooksul. Amöbiaas:35...50 mg/kg, jagatuna 3 annuseks ööp.10 päeva jooksul. Giardiaas: 15 mg/kgjagatuna 3 annuseks ööp. 5 päeva jooksul.RASEDATELE: Kasutada ainult äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA janitroimidasooli derivaatide suhtes.Metronidasooli ei tohi anda ägedateneuroloogiliste häirete javereloomehäiretega patsientidele jaisikutele, kelle anamneesis on kilpnäärmevõi neerupealiste vaegtalitlus.RISKID: Ei avalda otsest mõjuaeroobsetesse või fakultatiivseltanaeroobsetesse bakteritesse.Aeroobse/anaeroobse segainfektsioonigapatsientide korral tuleks kaaluda aeroobsekomponendi suhtes toimiva antibiootikumiandmist. Tuleb hoiatada alkoholi tarbimiseeest, kuna võib tekkidadisulfiraamisarnane reaktsioon. Samalpõhjusel ei tohi anda metronidasooli jadisulfiraami koos. Kui seksuaalpartneril onkliiniliselt kindlaks tehtud trihhomonoos,tuleks infektsiooni edasikandumisevältimiseks teda samaaegselt ravida. Onesinenud lühiajalist eosinofiiliat jaleukopeeniat. Kui ravi kestab rohkem kui10 päeva või kui peetakse vajalikuksteostada veel üks ravikuur, soovitatakseteostada täielik ja diferentseeritudvereuuring leukotsüütide arvumääramiseks. Lastel on tehtud väga vähekliinilisi uurimusi. Selliste patsientidejälgimine on väga tähtis. Ühekordse p.o.annuse järel on väga harva esinenudpöörduv, kuid täielik närvisüsteemitalitluse häirumine koos ataksia jasegasusseisundiga. Seetõttu on soovitavesimest korda antud ravimit saavatpatsienti 2 tunni jooksul mitte üksi jätta.Raske maksahaigusega patsientidel onmetabolism aeglasem, mille tulemusenaravim ja tema metaboliit kumuleeruvadINFEKTSIOONIDplasmas. Sellisel juhul tuleb andasoovitatud annustest väiksemad ja tehaseda ettevaatlikult.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus, iiveldus,oksendamine, anoreksia, valud jaebamugavustunne ülakõhus, düspepsia,kõhukinnisus, antibiootikumidega seotudpseudomembranoosne koliit, suukuivus,ebameeldiv metallimaitse suus, glossiit,stomatiit, suu kandidoos, lööve jasügelemine, südamepekslemine ja valurinnaku taga, krambihood, perifeerneneuropaatia, lühiajaline ataksia,pearinglus, unisus, segasusseisund, unetusja peavalu.KOOSTOIMED: Potentseerib varfariiniantikoaguleerivat toimet, mille tulemusenaprotrombiini aeg pikeneb. Haigeid peabhoiatama alkoholi tarbimise eest võimalikureaktsiooni tõttu, mis sarnanebdisulfiraami tarvitamisel tekkinuga.Sulfatrimi ja metronidasoolimanustamisega seostatakse ägedatepsühhooside ja segasusseisunditeesinemist mõnedel patsientidel; seetõttu eitohi neid ravimeid koos anda. Võibtugevdada tsüklosporiini ja fenütoiinitoimet. Metabolism kiirenes, kuisamaaegselt anti fenobarbitaali, milletulemusena ravimi kontsentratsioonplasmas vähenes. Liitiumi jametronidasooli samaaegsel kasutamiselvõib tulemuseks olla liitiumimürgistus, mison tingitud liitiumi kliirensi vähenemisestneerude kaudu. Võib areneda püsivneerukahjustus. Kui metronidasooli peabandma liitiumravi saavatele haigetele,võiks kaaluda liitiumravi katkestamist.Vastasel korral peab jälgima liitiumi,kreatiniini ja elektrolüütidekontsentratsioone ning uriini osmolaalsust.Apo-Metronidazole, Apotex, Tabl.250mg N20, 40Arilin, Dr. Wolff, Tabl./ vag. supp.250mg/100 mg N12+6Metronidazol Nycomed, Nycomed,Tabl. 500mg N10, 100; Inf. sol 5 mg/mlviaal 100 ml N1ViirustevastasedainedAtasanaviirAtazanavirRAVIMITÜÜP: Proteaasi inhibiitoridNÄIDUSTUS: Näidustatudkombinatsioonis teiste retroviirusevastasteravimitega eelnevalt retroviirusevastastravi saanud HIV-1 nakkusegatäiskasvanute raviks.312

INFEKTSIOONIDANNUSTAMINE: Soovitatav annus on300 mg 1 kord ööp., koos 100 mgritonaviiriga 1 kord päevas ning koossöögiga. Ritonaviiri kasutatakseatasanaviiri farmakokineetikamõjutamiseks.LASTELE: Kasutamise kogemus piiratud.RASEDATELE: Võib kasutada vaid juhul,kui oodatav kasu ületab võimalikud ohud.Rinnaga toitmise ajal ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Mõõdukasvõi raske maksapuudulikkus. Ritonaviiri eitohi kasutada kombinatsioonisrifampitsiiniga. Ritonaviiri ei tohikombineerida ravimitega, mis on kitsaterapeutilise laiusega ning tsütokroomP450 CYP3A4 isovormi substraadid (ntastemisool, terfenadiin, tsisapriid,pimosiid, kinidiin, bepridiil, ning tungalteraalkaloidid, eeskätt ergotamiin,dihüdroergotamiin, ergonoviin,metüülergonoviin).Ei tohi manustada koos prootonpumbainhibiitoritega tingituna atasanaviiriekspositsioonitaseme märkimisväärsestlangusest.Ei tohi kombineerida toodetega, missisaldavad lihtnaistepunaürti(Hypericumperforatum).RISKID: Praegu on andmeid ebapiisavaltsoovitamaks annust antiretroviirusravimitte saanud patsientidele. Koosmanustamist üle 100 mg ritonaviiriga 1kord päevas ei ole kliiniliselt uuritud.Suuremate ritonaviiri annuste kasutaminevõib mõjutada atasanaviiri ohutusprofiili(kardiaalsed kõrvalnähud,hüperbilirubineemia) ega ole soovitatav.Metaboliseerub peamiselt maksas ningmaksakahjustusega patsientidel ontäheldatud selle plasmakontsentratsioonisuurenemist. Maksatalitluse häiretevõimalus on suurem olemasolevamaksafunktsiooni häirega, sealhulgasaktiivse kroonilise hepatiidiga patsientidel,kes saavad kombineeritudantiretroviirusravi ning neid tuleb jälgidavastavalt ravistandarditele. Kui ilmnevadmaksahaiguse süvenemise tundemärgid,tuleks kaaluda ravi katkestamist võilõpetamist. Kliinilistes uuringutes ontäheldatud asümptomaatilist PR-intervallipikenemist.Proteaasi inhibiitoritega ravitud A- jaB-hemofiilia patsientidel on teatatudverejooksude sagenemisest, sealhulgasspontaansetest nahaalustesthematoomidest ja hemartroosidest.Kombineeritud antiretroviirusravi onseostatud rasvkoe ümberpaiknemisega(lipodüstroofiga) HIV-patsientideorganismis. Kaaluma peaks paastujärgseseerumi lipiidide ja vere glükoosisisaldusemääramist. Kliinilistes uuringutes onnäidatud, et (koos või ilma ritonaviirita)põhjustab vähem düslipideemiat kuivõrdlusravimid. Proteaasi inhibiitoreidsaavatel patsientidel on kirjeldatudsuhkruhaiguse teket, hüperglükeemiat jaolemasoleva diabeedi süvenemist. Mõneljuhul neist esines raske hüperglükeemia,millega kaasnes ketoatsidoos. Saanudpatsientidel on esinenudUDP-glükuronosüültransferaasi (UGT)inhibeerimisest tingitud kaudse(mitte-konjugeeritud) bilirubiini sisaldusepöörduv suurenemine. Patsientidel peabkaaluma bilirubiinisisalduse suurenemisegakoos ilmneva maksa transaminaasideaktiivsuse tõusu korral nendealternatiivseid etioloogiaid. Ka indinaviiron assotsieerunud UGT inhibeerimisesttingitud kaudse (mitte-konjugeeritud)hüperbilirubineemiaga.Raskekujulise immuunpuudulikkusegaHIV-infektsiooniga patsientidel võibkombineeritud retroviirusevastase ravialustamise ajal tekkida põletikulinereaktsioon asümptomaatilistele võiresiduaalsetele oportunistlikelepatogeenidele ja põhjustada tõsist kliiniliseseisundi või sümptomite halvenemist.Manustamine koos simvastatiini võilovastatiiniga ei ole soovitatav. Atasanaviirmetaboliseerub peamiselt CYP3A4 kaudu.Suukaudsete kontratseptiivsetepreparaatidega koos manustamisest tulebhoiduda. Flutikasooni või teiste CYP3A4kaudu metaboliseeruvate glükokortikoididekorraga kasutamine ei ole soovitatav, väljaarvatud juhul, kui ravist saadavpotentsiaalne kasu ületab kortikosteroidisüsteemsest toimest tuleneva ohu, shCushingi sündroom ja neerupealistefunktsiooni pärssimine. Atanasaviiriabsorptsioon võib olla vähenenud, kui maopH on tõusnud, põhjusest olenemata.Harva esineva päriliku galaktoositalumatusega, Lapp-laktaasipuudulikkusevõi glükoosi-galaktoosi malabsorptsioonigapatsiendid ei peaks seda ravimit kasutama.KÕRVALTOIMED: Perifeersedneuroloogilised sümptomid, peavalu,unetus, skleerade ikterus, oksendamine,kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus,düspepsia, lööbed, lipodüstroofiasündroom, asteenia, väsimus.KOOSTOIMED: Kuna ritonaviir ontugevam CYP3A4 inhibiitor kui atasanaviir,domineerib ravimite metaboolseteskoostoimetes ritonaviiri profiil, kui sedamanustatakse koos. Metaboliseerubmaksas CYP3A4 vahendusel. Seega onritonaviiriga kombinatsioonvastunäidustatud koos ravimitega, mis onCYP3A4 substraadiks ning kitsaterapeutilise indeksiga nagu astemisool,terfenadiin, tsisapriid, pimosiid, kinidiin,bepridiil, ning tungaltera alkaloidid,Viirustevastased ained313

Viirustevastased ainedINFEKTSIOONIDeeskätt ergotamiin, dihüdroergotamiin.Tenofoviirdisoproksiilfumaraat: kuitenofoviiri manustada koos vähenebatasanaviiri kontsentratsioon (AUC ja Cminlangus vastavalt 25% ja 40%, kuimanustati koos 400 mg atasanaviiriga).Kui manustatakse koos efavirenziga, misvähendab atasanaviiri ekspositsiooni, onsoovitatav annus 400 mg koos 100 mgritonaviiri ning 600 mg efavirenziga (kõikkoos üks kord päevas söögi ajal), kunaeeldatakse, et see annab samasuguseatasanaviiri ekspositsiooni, mis vastabkeskmiselt ligikaudu atasanaviiriekspositsioonile 300 mg andmisel koos100 mg ritonaviiriga. Indinaviiriseostatakse samuti kaudse(mitte-konjugeeritud)hüperbilirubineemiaga, mis on tingitudUGT inhibeerimisest. Tervetel vabatahtlikeltehtud uuringute andmetel 100 mgritonaviiri lisamine 300 mg atasanaviirileon oluliselt suurendanud atasanaviirifarmakokineetika näitajaid (ligikaudu2-kordne AUC ja 7-kordne Cmin tõusvõrreldes 400 mg atasanaviirmanustamisega ilma ritonaviirita).Kombinatsioonis ritonaviiriga ning teisteproteaasi inhibiitorite koosmanustamist eiole uuritud, kuid eeldatavalt suurenebteiste proteaasi inhibiitorite ekspositsioon.Nende kombineerimine ei ole seetõttusoovitatav. Manustamisel antatsiidide võipuhverdatud ravimitega võib maosisaldisepH suurendamise tagajärjeks ollaatasanaviiri plasmakontsentratsioonivähenemine.Antiarütmikumid (amiodaroon,süsteemselt manustatud lidokaiin,kinidiin): kontsentratsioon võib suureneda,kui neid manustatakse koos. Atasanaviirinhibeerib UGT ja võib mõjutadairinotekaani metabolismi, suurendadesselle toksilisust. Kaltsiumikanaliteblokaatorid: bepridiili koos manustamine eiole soovitatav. Diltiaseemi (180 mg kordpäevas) manustamisel koos atasanaviiriga(400 mg kord päevas) tervetelekatsealustele põhjustas diltiaseemi jadesatsetüül-diltiaseemi 2...3 kordsesisalduse suurenemise, kuid eipõhjustanud muutusi atasanaviirifarmakokineetikas. MaksimaalnePR-intervall pikenes võrreldes ainultatasanaviiri manustamisega.Flutikasoonpropionaat (koostoimeritonaviiriga): kliinilises uuringus, millesritonaviiri 100 mg kapsleid (kaks kordaööpäevas) manustati koos 50 mcgintranasaalse flutikasoonpropionaadiga (4korda ööp.) seitsme päeva jooksultervetele isikutele, tõusisflutikasoonpropionaadi plasmatasemärkimisväärselt, samal ajal kuiendogeense kortisooli tase vähenes314

INFEKTSIOONIDViirustevastased ainedligikaudu 86% (90% usaldusintervall82...89%).HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid(simvastatiin, lovastatiin, atorvastatiin):simvastatiini ja lovastatiini metabolism onväga CYP3A4 sõltuv ning kombinatsioonritonaviiriga võib põhjustada nendekontsentratsiooni suurenemist.Immuunsupressandid (tsüklosporiin,takroliimus, siroliimus): tsüklosporiini,takroliimuse või siroliimusekontsentratsioon võib suureneda, kui neidmanustada koos.Makroliidantibiootikumid: klaritromütsiinigakoosmanustamine nõuab ettevaatust.Suukaudsete kontratseptiividega koosmanustamisest tuleks hoiduda. Kaalumapeaks teiste usaldusväärseterasestumisvastaste vahendite kasutamist.Omeprasooli mis tahes annuse koosmanustamine ei ole lubatud. Soovitatavon rifabutiini annust 75% langetada (s.t150 mg ülepäeviti või 3 korda nädalas),kui seda kombineeritakse. Rifampitsiinigakoos manustamine on vastunäidustatud.Sildenafiiiga koos manustamisel tulebpatsiente tuleb hoiatada võimalikekõrvaltoimete eest. Ketokonasooli jaitrakonasooli kõrgete annuste (>200mg/päevas) kasutamine koos atasanaviirija ritonaviiriga nõuab ettevaatust,eelnevalt tuleb hinnata sellisekombinatsiooni võimalikke ohtusid jaoodatavat kasu. Ei tohi kasutadasamaaegselt toodetega, mis sisaldavadlihtnaistepuna ürti.Reyataz, BMS, Caps 150mg N60AtsükloviirAciclovirumRAVIMITÜÜP: Nukleosiidid janukleotiididNÄIDUSTUS: Herpes simplex- või Herpeszoster-infektsioon. Herpes simplexinfektsiooni profülaktikaimmuunpuudulikkusega patsientidel.ANNUSTAMINE: Ravimisel on vägaoluline, et patsient saaks ravimit nii kiirestikui võimalik - kohe haiguse esimestesümptomite täheldamisel (jubaprodromaalfaasis). Ravimit manustatakseregulaarsete 4-, 6- või 12-tunnisteintervallidega olenevalt infektsioonist.Öösel võib jääda pikem intervall. Herpessimplex-infektsioonide ravi: 200 mg 5korda ööp. iga 4 tunni järel. Raskekujulisteja väga sageli retsidiveeruvate Herpessimplex-infektsioonide profülaktika.Immuunkompetentsetele patsientidelemanustatakse 200 mg 4 korda ööp. (iga 6tunni järel). Selle asemel võib manustadaka 400 mg 2 korda ööp. 12-tunnilisteintervallidega. Üksikjuhtudel onprofülaktika efektiivne ka siis, kuimanustada 200 mg 3 korda ööp. (iga 8tunni järel) või 200 mg 2 korda ööp. (iga12 tunni järel). Kui ööp. 800 mgkoguannusele vaatamata tekib retsidiiv(infektsiooni taastumine), tuleb - samutinagu Herpes simplex-infektsioonide raviks- manustada 200 mg 5 korda ööp. (iga 4tunni järel) 5 päeva vältel. Nõrgenenudimmuunvastusega patsientidelemanustatakse profülaktikaks atsükloviiri200 mg üksikannuseid 4 korda ööp. (iga 6tunni järel). Tõsise immuunpuudulikkusegapatsientidele, nt pärast elundite siirdamist,manustatakse 400 mg 4 korda ööp. (iga 6tunni järel). Herper zoster-infektsiooniraviks immuunkompetentsetel patsientidel:800 mg 5 korda ööp. Märkus. Nõrgenenudimmuunvastusega patsientidel onkirjeldatud resistentsuse arenemistravimile. Annusega seoses tuleb sedaarvestada. Herpes simplex-infektsioonipuhul tõsise immuunpuudulikkusegapatsientidel, raskekujulise esmasegenitaalherpese ja Herpes zosterinfektsiooni puhul (eritiimmuunpuudulikel), samuti võimalikuimendumishäire puhul eelistataksekasutada parenteraalset atsükloviiri. INJ.:Rasvunud patsientidel tuleb soovitatavannus arvutada välja ideaalkaalu, mittetegeliku kehakaalu järgi. Herpes simplexvõiVaricella zoster- infektsioonide korral 5mg/kg iga 8 tunni järel. Varicella zosterinfektsiooniga immuunpuudulikkusegapatsientidel või herpesentsefaliidigapatsientidel on annus 10 mg/kg kehakaalukohta iga 8 tunni järel (kuineerufunktsioon on korras).Retsidiveeruvate Herpessimplex-infektsioonide supressiooniksimmuunpuudulikkusega täiskasvanutelkasutatakse annust 5 mg/kg iga 8 tunnijärel. Nagu ka ravi korral tuleb annusarvutada välja ideaalkaalu, mitte tegelikukehakaalu järgi. Supressiooni tehakseterve riskiperioodi vältel.LASTELE: Herpes simplex-infektsioonid:vanematele kui 2-a lastele manustataksetäiskasvanu annus; noorematele kui 2-alastele manustatakse pool täiskasvanuannusest. Herpes zoster infektsioonipõevad lapsed reeglina kergemalt kuitäiskasvanud. Siiski, rasketel juhtudel võiblastele manustada 20 mg/kg, max. 800 mg4 korda ööp. 5 päeva vältel. Inj.: 3 kuukuni 12 aasta vanusele lapsele arvutatakseannus lapse kehapindala järgi. Herpessimplex- (v.a herpesentsefaliit) ja Varicellazoster-infektsioonide puhul on annus 250mg/m2 kehapindala kohta iga 8 tunnijärel. Varicella zoster-infektsioonigaimmuunpuudulikkusega lapsel võiherpesentsefaliidi korral on annus 500mg/m2kehapindala kohta iga 8 tunni järel, kuineerufunktsioon on korras.Retsidiveeruvate Herpessimplex-infektsioonide supressiooniks 3kuu kuni 12 aasta vanustelimmuunpuudulikkusega lastel kasutatakseannust 250 mg/m2 kehapindala kohta iga8 tunni järel. Supressiooni tehakse terveriskiperioodi vältel. Väheste andmetekohaselt on üle 2-aastase lapse annusluuüdi siirdamise korral CMV profülaktikakssama, mis täiskasvanul.Neerupuudulikkusega lastel tuleb annustmuuta vastavalt puudulikkuse astmele.Vastsündinud: Vastsündinu annusarvutatakse kehakaalu järgi. Herpessimplex-infektsiooni korral on annus 10mg/kg kehakaalu kohta iga 8 tunni järel.RASEDATELE: Ravi vajadusel tulebkaaluda ravist loodetava kasu ja võimalikuohu suhet. Atsikloviir eritub rinnapiima,mistõttu ravimi kasutamise ajal ei tohi lastrinnaga toita.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,valatsükloviiri või ravimi mõne abiainesuhtes.RISKID: Kuna käesoleva ajani puuduvadandmed, mis puudutavad atsükloviirikasutamist profülaktilisel eesmärgilneerufunktsiooni häire või anuuriagapatsientidel, ei tohi atsükloviiri nendeseisundite korral kasutada.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhulahtisus,oksendamine ja kõhuvalu, nahalööbed,pruuritus, urtikaaria, pearinglus, peavalu.KOOSTOIMED: Probenetsiid: vähendabatsikloviiri renaalset eritumist umbes 30%võrra. Selle tagajärjeks võib olla atsikloviiripoolväärtusaja tõus. Tsimetidiin:suurendab atsikloviiri biosaadavustkonkureerides neerutuubulites aktiivsesekretsiooni eest. Annuse kohandamine eiole harilikult vajalik kuna atsikloviiriterapeutiline indeks on lai. Tsüklosporiin:vähesel arvul transplantaadiga patsientidelsuurenes seerumi tsüklosporiinisisaldus jailmnes neerutoksilisuse tunnuseid, kuineile on samaaegselt manustati atsikloviiri.Mõlemaid ravimeid kasutavatel patsientideltuleb neerufunktsiooni hoolikalt jälgida.Mükofenolaatmofetiil: üheaegselmanustamisel atsikloviiriga suurenebmõlema ravimi plasmasisaldus. Teofülliin:teofülliini sisaldus vereseerumis võibsamaaegsel manustamisel koosatsikloviiriga suureneda, mistõttu võib ollavajalik teofülliini annust atsikloviirilisamisel olemasolevasse raviskeemivähendada.Zidovudiin: Kuigi zidovudiini manustaminekoos atsikloviiriga tavaliselt toksilisusega eiseostu, on neid ravimeid koos kasutavateltpatsientidelt üksikuid teateid ülemääraseväsimuse tekkest. Seda ei juhtu, kuizidovudiini ja atsikloviiri kasutatakse eraldi.315

Viirustevastased ainedINFEKTSIOONIDAcic, Sandoz, Tabl. 200mg N25; Tabl. 400mg N35Aciclovir, Actavis, Tabl. 200 mg N20;Tabl. 400 mg N10Zovirax IV Infusion, Glaxo, Inf. plv. 250mg viaalis N5BrivudiinBrivudinumRAVIMITÜÜP: Nukleosiidid janukleotiididNÄIDUSTUS: Ägeda Varicella zosterviirusinfektsiooni varajane ravi terveimmuunsüsteemiga täiskasvanutel.ANNUSTAMINE: 125 mg 1 kord ööp. 7päeva jooksul. Ravi peab algamavõimalikult varakult, eelistatavalt 72 tunnijooksul pärast esimeste Herpes zosteinahanähtude (tavaliselt algab lööbega)ilmnemist või 48 tunni jooksul esimese villitekkest. Tabl. tuleb sisse võtta iga päevligikaudu ühel ja samal kellaajal. Kui7-päevase ravi jooksul sümptomid püsivadvõi süvenevad, tuleb konsulteerida arstiga.Preparaat on ette nähtud lühiajalisekskasutamiseks. Lisaks vähendab raviülaltoodud annuses postherpeetiliseneuralgia tekke ohtu üle 50-a patsientidel.Pärast esimest ravitsüklit (7 päeva) teistravitsüklit läbi ei viida.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuse korral TA võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Kasutamine: vähktõve tõttu kemoteraapiatsaavatel patsientidel on vastunäidustatud,eriti kui ravi toimub 5-fluorouratsiiliga(5-FU), kaasa arvatud paiksetepreparaatide ja eelravimitega (ntkapetsitabiin, floksuridiin, tegafuur) jakombineeritud preparaatidega, missisaldavad neid toimeaineid või teisi5-fluoropürimidiine. Kasutamine onvastunäidustatud immuunpuudulikkusegapatsientidel, kes saavad vähivastastkemoteraapiat, immuunsupressiivset ravivõi flutsütosiinravi raske süsteemsemükoosi korral. Ohutus ja efektiivsus lastelei ole piisavalt kindlaks tehtud ja seetõttuei ole selle kasutamine lastel näidustatud.Rasedus ja imetamine.RISKID: Brivudiini ja 5-fluorouratsiili,kaasa arvatud selle paikseid preparaate võieelravimeid (nt kapetsitabiin, floksuridiin,tegafuur) või kombineeritud preparaate,mis sisaldavad neid toimeaineid ja teisi5-fluoropürimidiine (nt flutsütosiin) ei tohisamaaegselt manustada. Ravi5-fluoropürimidiinidega tohib alustada allesminimaalselt 4 nädala pärast brivudiinravilõpetamist. Täiendava ettevaatusabinõunatuleb hiljuti ravi saanud patsientidel enneravi alustamist 5-fluoropürimidiinidega316kontrollidadihüdropürimidiindehüdrogenaasi (DPD)aktiivsust. Ei tohi kasutada juhul, kuinahanähud on juba täielikult väljaarenenud. Kasutamisel tuleb ollaettevaatlik proliferatiivsetemaksahaigustega (nt hepatiidiga)patsientidel.KÕRVALTOIMED: Granulotsütopeenia,eosinofiilia, aneemia, lümfotsütoos,monotsütoos, isutus, unetus, peavalu,uimasus, pearinglus, somnolentsus,iiveldus, düspepsia, oksendamine,kõhuvalu, kõhulahtisus, meteorism,kõhukinnisus, sügelus, punetav lööve,suurenenud higistamine, asteenia,väsimus.KOOSTOIMED: Samaaegne kasutamineon vastunäidustatud 5-fluorouratsiili(kaasa arvatud selle paiksete preparaatideja eelravimitega nagu kapetsitabiin,floksuridiin, tegafuur) või teiste 5-fluoropürimidiinidega, nt flutsütosiin.Brivudiin inhibeerib oma põhimetaboliidibromovinüüluratsiili (BVU) kaudupöördumatultdihüdropürimidiindehüdrogenaasi (DPD),ensüümi, mis reguleerib nii looduslikenukleosiidide (nt tümidiini) kui pürimidiinilbaseeruvate ravimite (nt 5-fluorouratsiiliehk 5-FU) metabolismi. Brivudiini ja5-fluorouratsiili või teisi5-fluoropürimidiine, nagu kapetsitabiin,floksuridiin ja tegafuur (või kombineeritudpreparaate, mis sisaldavad neidtoimeaineid), või flutsütosiini ei tohisamaaegselt manustada. Ravi5-fluoropürimidiinidega tohib alustada allesminimaalselt 4 nädala pärast ravilõpetamist. Täiendava ettevaatusabinõunatuleb hiljuti ravi saanud patsientidel enneravi alustamist 5-fluoropürimidiinidegakontrollida DPD ensüümi aktiivsust. 5-FUja sarnaste ravimite juhuslikumanustamise korral brivudiinigaravitavatele patsientidele tuleb mõlemaravimi võtmine viivitamatult lõpetada jarakendada tõhusaid meetmeid 5-FUtoksilisuse vähendamiseks. Soovitatav onkohene hospitaliseerimine ja kõikideabinõude rakendamine, et vältidasüsteemsete infektsioonide jadehüdratsiooni teket. Ei ole näidatudvõimalikku maksa P450 ensüümsüsteemiindutseerivat või pärssivat toimet. Toit eimõjuta oluliselt brivudiini imendumist.Brivumen, Berlin-Chemie, Tabl. 125 mgN1, 7DidanosiinDidanosinumRAVIMITÜÜP:Nukleosiid-pöördtranskriptaasiinhibiitoridNÄIDUSTUS: HIV-infektsioonigapatsientide raviks kombinatsioonis teisteretroviirusevastaste ravimitega.ANNUSTAMINE: Manustamisel koostoiduga imendumine väheneb, mistõttutuleb manustada vähemalt 30 min. ennesööki. Võib manustada 1...2 korda päevas.Kindlustamaks, et patsient saab piisavakoguse antatsiidi, mis väldib lagunemisehappelise pH juures, tuleb iga annusmanustada vähemalt kahe tabl.-na.Patsientidele kehakaaluga üle 60 kg: 200mg 2 korda ööp. Patsientidele kehakaalugaalla 60 kg: 125 mg 2 korda ööp.LASTELE: Soovitatav ööp. annus olenebkehapindalast, 240 mg/m²/ööp. (180mg/m²/ööp. kombinatsiooniszidovudiiniga), manustatuna kasühekordse annusena või jagatuna kahelekorrale.RASEDATELE: Kasutamist kaaluda vaidselgete näidustuste olemasolul ning kuioodatav kasu ületab võimaliku ohu.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Kapslid onvastunäidustatud alla 6-aastastele lastele(tahtmatu aspiratsiooni ohu tõttu).RISKID: Pankreatiit on HIV-infektsioonigapatsientidel esinev raske komplikatsioon.Seda on seostatud ka didanosiinraviganing mõnel juhul on see lõppenudletaalselt. Ravi saaval patsiendil võibtekkida perifeerne neuropaatia, midatavaliselt iseloomustab bilateraalnesümmeetriline distaalne tuimus,surisemine ja valu jalalabades, harvemkäelabades. Olenevalt kliinilisest seisundisttuleb ravi katkestada kuni sümptomitekadumiseni. Silmapõhja ja nägemisnärvimuutused: lastel, eeskätt soovitatustsuuremate annuste kasutamisel, on harvakirjeldatud reetina ja nägemisnärvimuutusi. Täiskasvanutel on kirjeldatud kareetina depigmentatsiooni. Laktatsidoos:nukleosiidi pöördtranskriptaasi inhibiitoritekasutamisel on teatatud laktatsidoositekkest, millega kaasneb hepatomegaaliaja maksa steatoos. Neerupuudulikkus:poolväärtusaeg suukaudsel manustamiselsuureneb 1,4 tunnilt normaalseneerufunktsiooniga isikutel 4,1 tunninidialüüsi vajavatel raskekujuliseneerupuudulikkusega isikutel.Maksahaigus: patsientidel on harvailmnenud ebaselge etioloogiagamaksapuudulikkus. Raskekujuliseimmuunpuudulikkusega HIV-infektsioonigapatsientidel võib kombineeritudretroviirusevastase ravi alustamise ajaltekkida põletikuline reaktsioonasümptomaatilistele või residuaalseteleoportunistlikele patogeenidele japõhjustada tõsist kliinilise seisundi võisümptomite halvenemist. Lipodüstroofia ja

INFEKTSIOONIDViirustevastased ainedmetaboolsed häired: kombineeritudantiretroviirusravi seostatakse rasvadeümberpaiknemisega kehal (lipodüstroofia)HIV-infektsiooniga patsientidel. Alla 3 kuuvanused imikud: ebapiisava kliinilisekogemuse tõttu soovitusi annustamiseksanda ei saa. Mitokondriaalnedüsfunktsioon: on näidatud, et nukleosiidija nukleotiidi analoogid on põhjustanud invitro ja in vivo erineva ulatusegamitokondriaalset kahjustust. Ükskõik millistretroviirusevastast ravi saaval patsiendilvõib tekkida oportunistlik infektsioon võimuu HIV-infektsiooni või selle ravikomplikatsioon. Tenofoviirigakoosmanustamise tagajärjel suureneb40...60% didanosiini süsteemnekontsentratsioon, mis võib suurendadadidanosiiniga seotud kõrvalnähtude riski.Ebasoovitavad kombinatsioonid:HIV-infektsiooniga patsientidel, kellelekoos didanosiiniga manustataksehüdroksüuureat ja stavudiini, ontäheldatud pankreatiiti (letaalse lõppegavõi mitteletaalse lõppega) ja perifeersetneuropaatiat (mõnedel juhtudel tõsine).Kolmikravi nukleosiidiga: kombinatsioonikorral didanosiini,tenofoviirdisoproksiilfumaraadi jalamivudiiniga 1 kord päevas on täheldatudravi viroloogilist ebaõnnestumist jaresistentsuse teket varajases faasis.KÕRVALTOIMED: Täiskasvanud:perifeersed neuroloogilised sümptomid(sealhulgas neuropaatia), peavalu,kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine,kõhuvalu, lööbed, väsimus. Lapsed:asteenia, külmavärinad ja palavik, valu,kõhupuhitus, kõrvasüljenäärmetesuurenemine, suukuivus, laktatsidoos,anoreksia, diabetes mellitus,hüpoglükeemia, hüperglükeemia,alopeetsia, maksa steatoos, hepatiit,maksapuudulikkus, sialadeniit, aneemia,leukopeenia, trombotsütopeenia,anafülaktiline reaktsioon, kuivad silmad,reetina depigmentatsioon, silmanärvineuriit, müalgia (koos või ilmakreatiinfosfokinaasi aktiivsusesuurenemiseta), rabdomüolüüs kooshemodialüüsi tingiva ägedaneerupuudulikkuse, artralgia,müopaatiaga, tõusnud/ebanormaalneseerumi amülaas, alkaalne fosfataas jakreatiinfosfokinaas.KOOSTOIMED: Spetsiifilised koostoimeteuuringud on läbi viidud sidovudiini,stavudiini, ranitidiini, loperamiidi,metoklopramiidi, foskarneti, trimetoprimi,sulfametoksasooli, dapsooni jarifabutiiniga, milles koostoimeid eiilmnenud. Ketokonasooliga teostatuduuringu tulemuste alusel on soovitatavmanustada ravimeid, mida mao happesusvõib mõjutada (nt suukaudsed asoolidnagu ketokonasool ja itrakonasool)vähemalt 2 tundi enne. Koosmanustamineperifeerset neuropaatiat või pankreatiitipõhjustavate ravimitega võib suurendadavastava toksilisuse ohtu. Nagu ka teisiravimeid, mis sisaldavad antatsiidseidmagneesiumi- ja/võialumiiniumikomponente, ei tohi võtta koostetratsükliinidega. Ka mõnekinoloonirühma antibiootikumi (nttsiprofloksatsiini) plasmakontsentratsioonvõib väheneda manustamisel koosantatsiidiga, mis sisaldub või mida onmanustatud koos. Metabolismis osalebensüüm ksantiinoksüdaas.Ksantiinoksüdaasi inhibiitorid nagu näiteksallopurinool võivad koosmanustamiselsuurendada didanosiini ekspositsiooni ningsuurendada võimalust didanosiiniga seotudkõrvaltoimete ilmnemiseks.Videx EC, BMS, Gastrores. caps. 400mgN30; Disperg./närimistabl. 100mg N60EfavirensEfavirensRAVIMITÜÜP:Mittenukleosiid-pöördtranskriptaasiinhibiitorNÄIDUSTUS: HIV-1 nakatunudtäiskasvanute, noorukite ja üle 3-a lasteviirusevastane kombinatsioonravi.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on600 mg, manustatuna 1 kord ööp.kombinatsioonis nukleosiidanaloogidepöördtranskriptaasi inhibiitoritega (NRTI),koos proteaasi inhibiitoriga või ilma.LASTELE: Ei ole uuritud alla 3-a ja vähemkui 13 kg kaaluvatel lastel. Laste annused,manustatuna 1 kord päevas. Järgidaskeemi:Kehakaal 13 kuni

Viirustevastased ainedINFEKTSIOONID8 tunni järel. See annus ei tohi ületadatäiskasvanu annust 800 mg iga 8 tunnijärel. Caps. tohib anda ainult lastele, keson võimelised kõvakapsleid alla neelama.Kasutamist alla 4-a lastel ei ole uuritud.RASEDATELE: Kasutamist rasedatel ei oleuuritud. Kuni täpsemate andmeteselgumiseni tohib kasutada ainult juhul,kui potentsiaalne kasu kaalub ülevõimaliku riski lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus sellepreparaadi mõne komponendi suhtes.Vältida tuleb indinaviiri manustamist kooskitsa terapeutilise spektrigapreparaatidega, mis on CYP3A4substraadid. Ei tohi manustada koosterfenadiini, tsisapriidi, astemisooli,alprasolaami, triasolaami, midasolaami,pimosiidi ja ergotamiini derivaatidega.Indinaviiri saavad patsiendid ei tohitarvitada taimseid preparaate, missisaldavad naistepuna (Hypericumperforatum), sest koosmanustamisellangeb oluliselt indinaviiriplasmakontsentratsioon.RISKID: Kasutamisel võib täiskasvanud jalapspatsientidel tekkida neerukivitõbi. Selleesinemissagedus on lastel suurem kuitäiskasvanutel. Kasutada ettevaatlikultkoos tugevatoimeliste CYP3A4indutseerivate preparaatidega. Nendegakoos manustamine võib põhjustadaindinaviiri kontsentratsiooni vähenemistplasmas ja kujutada riski suboptimaalseksraviks, mis soodustab resistentsuse teket.On kirjeldatud ägedat hemolüütilistaneemiat, mis on mõnel juhul olnud raskeja kiiresti progresseeruv. Kui diagnoos onselge, tuleb rakendada sobivaid meetmeidhemolüütilise aneemia raviks, millega võibkaasneda ka indinaviirravi katkestamine.Proteaasi inhibiitoreid saavatel patsientidelon esinenud esmakordselt diagnoositudsuhkurtõbe, hüperglükeemiat või varemdiagnoositud suhkurtõve ägenemist.Retroviiruse vastane kombineeritud ravi(sh proteaasi inhibiitoreid sisaldavraviskeem) on mõnel juhul seotud keharasvaladestuse ümberjaotumisega.Kirjeldatud on verejooksu sagedasematesinemist, sh spontaansednahahematoomid ja hemartroosid A- jaB-tüüpi hemofiiliahaigetel, keda ravitiproteaasi inhibiitoritega. Mõnelepatsiendile manustati lisaks VIII faktorit.Rohkem kui pooltel neist juhtudest jätkatiravi proteaasi inhibiitoritega või alustatikatkestatud ravi uuesti. Oletataksepõhjuslikku seost, kuigi toimemehhanismei ole teada. Indinaviiri ja ketokonasoolikoosmanustamisel võib indinaviirikontsentratsioon mõnevõrra suureneda.Indinaviiri ohutusprofiil sellega ei muutu jaannuse vähendamine ei ole vajalik.Indinaviiri manustamisel koos naistepuna318(Hypericum perforatum) sisaldavatepreparaatidega langeb oluliselt, kuniumbes 20%, indinaviiriplasmakontsentratsioon. Selle põhjusekson naistepuna omadus indutseeridaravimit metaboliseerivaid ensüüme.Seetõttu ei tohi samal ajal naistepunasisaldavaid taimseid preparaate kasutada.Pimosiidi ei tohi kasutada koosindinaviiriga. Kuna indinaviir on CYP3A4inhibiitor, põhjustab CRIXIVANi jasildenafiili üheaegne manustamine suuretõenäosusega sildenafiiliplasmakontsentratsiooni suurenemistmetabolismi konkureeriva pärssimise tõttu.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,düspepsia, nahalööve, nahakuivus,neerukivitõbi 3-a ja vanematel lastel,asteenia/kurnatus; maitsetundlikkusehäired; kõhuvalu, unetus, hüpesteesia,paresteesia, kõhupuhitus, suukuivus,regurgitatsioon, sügelus, müalgia,neerukivitõbi täiskasvanutel, düsuuria.KOOSTOIMED: Kõik koostoime uuringudon läbi viidud täiskasvanutel. Nendetulemuste tähtsus lastel ei ole teada.Metabolismi vähendab tsütokroom P450ensüüm CYP3A4. Indinaviiri jaketokonasooli koosmanustamisel võibindinaviiri kontsentratsioon mõnevõrrasuureneda. Indinaviiri ei soovitatakasutada koos lovastatiini võisimvastatiiniga. Indinaviiri manustamiselkoos naistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavate preparaatidega langeb oluliselt,kuni umbes 20%, indinaviiriplasmakontsentratsioon. Pimosiidi ei tohikasutada koos indinaviiriga. Rifampitsiini eisoovitata koos indinaviiriga manustadaCrixivan, MSD, Caps. 400mg N180LamivudiinLamivudinumRAVIMITÜÜP: Nukleosiidid janukleotiididNÄIDUSTUS: HIV infektsiooni ja AIDS-iravi kombinatsioonis teiste retroviirusevastaste ravimitega.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on150 mg 2 korda ööp., soovitavalt mittekoos toiduga, sest toit vähendab ravimimax. plasmakontsentratsiooni. Kuikliiniliselt on oluline võtta ravimit koostoiduga, siis võib seda teha.LASTELE: Alla 12-a. manustamise kohtapiisavad andmed puuduvad.RASEDATELE: Kasutamise ohutuse kohtaraseduse ajal andmed puuduvad.Loomuuringud ei ole näidanud ravimiteratogeensust ning ravim ei mõjutafertiilsust. Esimesel kolmel raseduskuul eiole soovitatav manustada, sest suurendabembrüo varajast letaalsust.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes.RISKID: Ei ole soovitatav kasutadamonoteraapiana.Üksikjuhtudel on tekkinud pankreatiit.Kuigi otsest seost ei ole leitud, on siiskivajalik ravi katkestada kohe pärastesimeste pankretiidile viitavatesümptomite teket. Sarnaselt teisteviirusevastaste ravimite kasutamiselevõivad ka ravi ajal tekkida oportunistlikudinfektsioonid, mistõttu haiged peavadolema spetsialisti jälgimise all. Patsientetuleb hoiatada, et ravim, nagu ka teisedsaadaolevad viirusevastased ravimid, eihoia ära HIV-viirusega nakatamise ohtusugulisel teel või vereülekandel.Patsientidele peab soovitamaettevaatusabinõude tarvitamist.KÕRVALTOIMED: Peavalu, väsimus,nõrkus, iiveldus, kõhulahtisus,oksendamine, seedetrakti spasmid ja valudkõhus, unetus, köha, nohu, luu- jalihasvalu.KOOSTOIMED: Kuna metaboliseerubmaksas vähesel määral (5...10%) jaseonduvus plasmavalkudega on samutivähene, on koostoimed teiste ravimitegaebatõenäolised. Võimalikke koostoimeid onoodata ravimitega, mis samuti erituvadneerudega orgaanilisekatioon-transportsüsteemi kaudu, nttrimetoprim. Osaliselt sel teel erituvadravimid, nt tsimetidiin ja ranitidiin, ei annalamivudiiniga koostoimeid. Trimetoprimiga(ko-trimoksasooli koostisosa)koosmanustamisel suureneb lamivudiiniplasmakontsentratsioon 40%. Lamivudiiniannust tuleb nende kahe ravimikoosmanustamisel vähendada juhul, kuipatsiendil esineb lisaks neerupuudulikkus.Samaaegne lamivudiini ja veenisisesegantsükloviiri või foskarneti manustamineei ole ebapiisavate andmete tõttusoovitatav.Epivir, Glaxo, Tabl. 150mg N60Lamivudiin,zidovudiinLamivudinum, zidovudinumRAVIMITÜÜP:Nukleosiid-pöördtranskriptaasiinhibiitoridNÄIDUSTUS: Retroviiruste vastanekombineeritud ravi HIV-infektsioonigatäiskasvanutel ja üle 12-a noorukitel.ANNUSTAMINE: 150+300 mg 2 kordaööp.LASTELE: Üle 12-a: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kasutamine raseduse ajalon mõeldav vaid juhul, kui loodetav kasu

INFEKTSIOONIDViirustevastased ainedemale ületab võimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Patsientidel, kelle on madal neutrofiilidearv või hemoglobiini kontsentratsioon, onzidovudiin vastunäidustatud.RISKID: Ravi või mis tahes muuretroviiruste vastase ravi ajal esinebjätkuvalt võimalus oportunistlikeinfektsioonide ja muude HIV-infektsioonitüsistuste tekkeks. Zidovudiinravi saavatelpatsientidel on tõenäoline aneemia,neutropeenia ja leukopeenia (tavaliseltneutropeeniale järgnevalt) esinemine. Alla12-a lastel ei ole kasutamine soovitatav,kuna ei ole võimalik annuse vähendaminelapse kehakaalule vastavalt. Arstid peaksidtutvuma nii lamivudiini kui zidovudiiniravimi omaduste kokkuvõttega. Kunatoimeained võivad pärssida tsellulaarsetDNA replikatsiooni, on ravimi kasutamine(eriti raseduse esimesel trimestril) lootelepotentsiaalselt ohtlik. Lamivudiini jazidovudiiniga ravitud patsientidel on harvatekkinud pankreatiit. In vivo ja in vitro ondemonstreeritud, et nukleosiidi janukleotiidi analoogid põhjustavad erinevaraskusega mitokondrite kahjustust.Kombineeritud retroviiruste vastast ravi onseostatud organismi rasvkoeümberjaotumisega (lipodüstroofia)HIV-infektsiooniga patsientidel.Raskekujulise immuunpuudulikkusegaHIV-infektsiooniga patsientidel võibkombineeritud retroviirusevastase ravialustamise ajal tekkida põletikulinereaktsioon asümptomaatilistele võiresiduaalsetele oportunistlikelepatogeenidele ja põhjustada tõsist kliiniliseseisundi või sümptomite halvenemist. Kuilamivudiini kasutatakse samaaegselt HIVja HBV raviks, saab lisainfot lamivudiinikasutamise kohta B-hepatiidi ravis.KÕRVALTOIMED: Peavalu, unetus, köha,nasaalsümptomid, iiveldus, oksendamine,kõhuvalu või -krambid, kõhulahtisus,lööve, alopeetsia, liigesvalu, lihashäired,väsimus, halb enesetunne, palavik,aneemia, neutropeenia, leukopeenia,pearinglus, maksaensüümide aktiivsuse jabilirubiinisisalduse suurenemine, müalgia.KOOSTOIMED: Kuna sisaldab lamivudiinija zidovudiini, võivad ravimi kasutamiseltekkida mõlema ravimiga esinevadkoostoimed. Lamivudiini puhul onkoostoimete tekkimise tõenäosus väike,kuna tema seonduvus plasmavalkudega jametabolism on vähesed ning erituminetoimub peaaegu täielikult neerude kaudu.Zidovudiini eliminatsioon toimub peamiseltmaksas, kus ta konjugeerub inaktiivseksglükuroniid-metaboliidiks. Ravimid, mismetaboliseeritakse peamiselt maksas (eritiglükuroniseerimise teel), võivad pärssidazidovudiini metabolismi. Lamivudiinileomased koostoimed: Oht võimalikekskoostoimeteks on peamiselt juhul, kuisamaaegselt manustatav ravim eritubsamuti põhiliselt aktiivsel sekretsioonilneerude kaudu, eriti läbi katioonsetransportsüsteemi nagu nt trimetoprim.Nukleosiidi analoogide (nt zidovudiin,didanosiin ja zaltsitabiin) ja teisteravimitega (nt ranitidiin, tsimetidiin), misainult osaliselt erituvad sel teel, ei ole ohtukoostoimete tekkeks.Trimetoprimi/sulfametoksasooli(kotrimoksasooli) manustamisel annuses160 mg/800 mg suureneb trimetoprimitõttu lamivudiini plasmakontsentratsioon40%; sulfametoksasool koostoimeid eipõhjusta. Siiski ei ole vaja lamivudiiniannust korrigeerida, kui patsiendil ei esineneerupuudulikkust. Lamivudiin ei mõjutatrimetoprimi või sulfametoksasoolifarmakokineetikat. Nende ravimitekoosmanustamisel on vajalik patsiendikliiniline jälgimine. Vältida tuleb lamivudiinimanustamist koos kotrimoksasooli suurteannustega, mida kasutataksePneumocystis carinii pneumoonia jatoksoplasmoosi raviks. Lamivudiini jaintravenoosse gantsükloviiri või foskarnetikoosmanustamist ei soovitata ennetäiendava info selgumist. Lamivudiin võibinhibeerida zaltsitabiini rakusisestfosforüülimist, kui neid ravimeidkasutatakse üheaegselt. Lamivudiinimetabolismis ei osale CYP3A, mistõttu eiole tõenäolised koostoimed selle süsteemipoolt metaboliseeritavate ravimitega (ntproteaasi inhibiitoritega). Zidovudiinileomased koostoimed: Mõnede andmetepõhjal väheneb zidovudiini ja rifampitsiinikoosmanustamisel esimese AUC 48%+/-34%. Selle kliiniline tähtsus ei oleteada. Mõnede andmete põhjal pikendabprobenetsiid zidovudiini keskmistpoolväärtusaega ja AUC-d, sest vähenebglükuronisatsioon ja aeglustub glükuroniidi(ja võimalikult zidovudiini enda) eritumineuriiniga. Zidovudiini ja lamivudiinikoosmanustamisel suureneb zidovudiinimaksimaalne plasmakontsentratsioon28%, kuigi üldine AUC märkimisväärselt eimuutu. Zidovudiin ei mõjuta lamivudiinifarmakokineetikat. Fenütoiinisisaldusplasmas võib mõnel patsiendilzidovudiinravi ajal väheneda (ühelpatsiendil suurenes). Farmakokineetikauuringus vähenes zidovudiini jaatovakuooni koosmanustamisel zidovudiinioraalne kliirens, mille tulemusenasuurenes zidovudiini AUC 35% +/- 23%.Andmete vähesuse tõttu ei ole selle leiukliiniline tähtsus teada. Valproehappe võimetadooniga koosmanustamisel suurenebzidovudiini AUC ja väheneb vastavaltkliirens. Andmete vähesuse tõttu ei oleselle leiu kliiniline tähtsus teada. Ka mõnedteised ravimid (nt, aga mitte ainultatsetüülsalitsüülhape, kodeiin, morfiin,indometatsiin, ketoprofeen, naprokseen,oksasepaam, lorasepaam, tsimetidiin,klofibraat, dapsoon, isoprinosiin) võivadmõjutada zidovudiini metabolismi,inhibeerides konkureerivalt zidovudiiniglükuroniseerimist või otseselt maksamikrosomaalset ainevahetust. Nenderavimite pikaajalisel koosmanustamiseltuleb olla ettevaatlik. Ribaviriin võistavudiin toimivad in vitro zidovudiiniviirusevastasele toimele antagonistina,mistõttu ei tohi neid koos manustada.Zidovudiini toksilisust võib suurendadasamaaegne ravi potentsiaalseltnefrotoksiliste või müelosupressiivseteravimitega (nt süsteemne pentamidiin,dapsoon, pürimetamiin, kotrimoksasool,amfoteritsiin, flutsütosiin, gantsükloviir,interferoon, vinkristiin, vinblastiin jadoksorubitsiin). Koosmanustamiselnimetatud ravimitega tulebtähelepanelikult jälgida patsiendineerufunktsiooni ja hematoloogilisinäitajaid ning vajadusel nende ravimiteannuseid vähendada. Ravi ajal võibtekkida oportunistlikke infektsioone,mistõttu võib kaaluda profülaktilistantibakteriaalset ravi. Oportunistlikeinfektsioonide profülaktikaks on ravi ajalkasutatud kotrimoksasooli, aerosoolpentamidiini, pürimetamiini ja atsükloviiri,mis piiratud andmete põhjal ei suurendakõrvaltoimete tekkimise ohtu.Combivir, Glaxo, Tabl. 150mg+300mgN60Lopinaviir,ritonaviirLopinavirum, ritonavirumRAVIMITÜÜP: Proteaasi inhibiitoridNÄIDUSTUS: HIV-1 infektsiooni ravitäiskasvanutel ja üle 2-a lastelkombinatsioonis teiste retroviirusevastasteravimitega.ANNUSTAMINE: Tohib välja kirjutadaainult HIV infektsiooni ravi alal kogenudarst.P.o. sol.: 5 ml (400/100 mg) 2 kordaööp., manustatuna koos toiduga. Tabl.:400/100 mg (2 tabl.) korraga 2 kordaööp., manustatuna koos toiduga või ilma.LASTELE: Alla 2-a: vastunäidustatud. Üle2-a: kehapindalaga 1,3 m² või enam onsoovitatav annus 399,9/99,9 mg 2 kordaööp., koos toiduga. Lastel kehapindalagavähem kui 1,3 m² on soovitatav kasutadasuukaudset lahust. P.o. sol.: Soovitatavannus on 230/57,5 mg/m² 2 korda ööp.,manustatuna koos toiduga. Max annus on400/100 mg 2 korda ööp. Mõnedel lastel319

Viirustevastased ainedINFEKTSIOONIDvõib annus 230/57,5 mg/m² osutudaebapiisavaks, kui seda manustatakse koosnevirapiini või efavirensiga. Sellistelpatsientidel tuleks kaaluda annusesuurendamist 300/75 mg/m²-ni. Ravimittuleb manustada peroraalseksmanustamiseks kalibreeritud suusüstlaga.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Patsiendid, kellel ondiagnoositud ülitundlikkust TA-te võiravimi mistahes koostisosa suhtes. Raskemaksapuudulikkusega patsiendid. Sisaldablopinaviiri ja ritonaviiri, mis on mõlemadP450 isovormi CYP3A inhibiitorid. Ei tohikasutada samaaegselt sellisteravimpreparaatidega, mille kliirens sõltubsuurel määral CYP3A-st ning milleplasmakontsentratsiooni suurenemiselvõivad tekkida rasked ja/või eluohtlikudnähud. Sellisteks ravimiteks on näiteksastemisool, terfenadiin, midasolaam,triasolaam, tsisapriid, pimosiid,amiodaroon, tungaltera alkaloidid (ntergotamiin, dihüdroergotamiin, ergonoviin,metüülergonoviin). Inhibeerib in vitro kaCYP2D6, kuid vähem kui CYP3A-d. Sellekliinilist tähendust ei ole uuritud. Kunipuudub täpne info, ei tohi manustadasamaaegselt ravimpreparaatidega, missõltuvad suurel määral CYP2D6metabolismist ning milleplasmakontsentratsiooni suurenemine võibviia raskete ja/või eluohtlike nähtudetekkeni. Sellised ravimid on näiteksflekainiid ja propafenoon. Ravi saavadpatsiendid ei tohiks kasutadalihtnaistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavaid preparaate, kuna nendesamaaegne kasutamine võib põhjustadaplasmataseme langust. Selle tagajärjelvõib väheneda terapeutiline toime ningkujuneda välja ravimresistentsus.Suukaudne lahus on vastunäidustatud alla2-a lastele, rasedatele naistele, maksa- võineerupuudulikkusega patsientidele ningdisulfiraam- või metronidasoolravisaavatele patsientidele abiainepropüleenglükooli potentsiaalne toksilisusetõttu.RISKID: Kuna nii lopinaviir kui ritonaviirmetaboliseeruvad eeskätt maksas, võibmaksakahjustusega patsientidel nenderavimite kontsentratsioon vereplasmassuureneda. Ravi on põhjustanudkolesterooli ja triglütseriididekontsentratsiooni tõusu, mis mõningailjuhtudel on olnud märkimisväärne. Enneravi alustamist tuleb määratatriglütseriidide ja kolesterooli tasemed ningravikuuri kestel tuleb määramisi kindlateintervallide järel korrata. Ravimit saavatelpatsientidel, ka neil, kellel kujunes väljahüpertriglütserideemia, on esinenudpankreatiiti. Proteaasi inhibiitoritegaravitud patsientidel on esmakordselt320avaldunud suhkurdiabeet, hüperglükeemianing esinenud olemasoleva suhkurdiabeediägenemist. Retroviirusevastane proteaasiinhibiitoreid sisaldav kombinatsioonravi onmõnedel juhtudel põhjustanud organismirasvladestuse ümberjaotumist. Erilineettevaatus on vajalik sildenafiilimääramisel patsientidele. Sildenafiiligasamaaegsel kasutamisel võib sildenafiilikontsentratsiooni märkimisväärseltsuureneda ning seetõttu tugevneda kaselle kõrvaltoimed (sh hüpotensioon,minestus, nägemishäired ja erektsioonipikenemine). HMG-CoA reduktaasiinhibiitorite simvastatiini ja lovastatiinimetabolism sõltub oluliselt CYP3A-st,seetõttu ei soovitata neid ravimeidmüopaatia (sh ka rabdomüolüüsi)tekkeohu suurenemise tõttu samaaegseltkasutada.Suukaudsed rasestumisvastasedpreparaadid: kuna etinüülöstradiooli tasevõib langeda, tuleb östrogeenidelbaseeruvate rasestumisvastaste ravimitekasutamisel asendada need mõnealternatiivse vahendiga või kasutadatäiendavat vahendit. Varfariinigasamaaegsel kasutamisel võivad viimasekontsentratsioonid muutuda. Soovitatav onINR-i (rahvusvaheline normaliseeritudsuhte) monitoorimine. Antikonvulsandid(fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin):võivad indutseerida CYP3A4 ja vähendadalopinaviiri kontsentratsiooni.Dihüdropüridiinitüüpi kaltsiumikanaliblokaatorid (näiteks felodipiin, nifedipiin,nikardipiin): võib suurendada nendesisaldust seerumis. Disulfiraam,metronidasool: P.o lahus sisaldab alkoholi,mille samaaegsel kasutamisel koosdisulfiraami või teiste sarnast reaktsioonipõhjustada võivate ravimitega võib tekkidadisulfiraamilaadne reaktsioon. HMG-CoAreduktaasi inhibiitorid: Kui samaaegseltkasutatakse HMG-CoA reduktaasiinhibiitoreid (näiteks lovastatiini jasimvastatiini), mille metabolism sõltubväga tugevalt CYP3A4-st, suureneb nendeplasmakontsentratsioon.Tsüklosporiin ja takrolimus: Samaaegselkasutamisel võivad nendekontsentratsioonid tõusta. Ketokonasool jaitrakonasool: Võib põhjustada nendekontsentratsiooni suurenemistvereseerumis. Klaritromütsiin: Kasutamiselkoos võib klaritromütsiini AUC mõõdukaltsuureneda. Metadoon: alandab metadoonitaset vereplasmas. Metadooniplasmakontsentratsiooni tuleks jälgida.Lihtnaistepuna: patsiendid ei tohikslihtnaistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavaid ravimeid kasutada, kuna selletulemusel võib langedaplasmakontsentratsioon. See efekt võibolla tingitud CYP3A4 induktsioonist ningselle tagajärjel võib kaduda terapeutilinetoime .KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus, iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, asteenia, peavalu.KOOSTOIMED: Sisaldab lopinaviiri jaritonaviiri, mis on mõlemad in vitro P450isovormi CYP3A inhibiitorid. Didanosiin.Kuna didanosiini on soovitatav manustadatühja maoga, manustatakse teda üks tundenne või kaks tundi pärast. Zidovudiin jaabakaviir. Preparaat indutseeribglükuronisatsiooni ning võib seetõttuvähendada zidovudiini või abakaviirikontsentratsiooni vereplasmas. Sellekoostoime kliiniline tähtsus ei ole agateada. Efavirens. Kui patsientidel, kes olidvarem saanud ravi mitmete erinevateproteaasi inhibiitoritega, kasutatikombinatsioonraviks efavirensi ja kahtnukleosiidse pöördtranskriptaasiinhibiitorit, saavutati annusesuurendamisel 33,3% võrra (400/100mg-lt (3 kapslit) kaks korda päevas533/133 mg-ni (4 kapslini) kaks kordaööpäevas) vereplasmas samaväärsedlopinaviiri kontsentratsioonid, nagu needolid anamnestilistele andmetele tuginedesmanustamisel annuses 400/100 mg (3kapslit) kaks korda päevas. Seega tulebravimi koosmanustamisel efavirensigakaaluda annuse suurendamist 400/100mg-lt (3 kapslilt) kaks korda ööpäevas533/133 mg-ni (4 kapslini) kaks kordaööpäevas. Vajalik on ettevaatus, kunamõningail patsientidel võib annusekohandamine osutuda ebapiisavaks.Antiarütmikumid (bepridiil, lidokaiinsüsteemselt ja kinidiin): Samaaegselkasutamisel võivad kontsentratsioonidsuureneda. Kasutada ettevaatlikult javõimalusel monitoorida terapeutilisikontsentratsioone.Antikoagulandid: Varfariiniga samaaegselkasutamisel võivad viimasekontsentratsioonid muutuda.Antikonvulsandid (fenobarbitaal, fenütoiin,karbamasepiin): võivad indutseeridaCYP3A4 ja vähendada lopinaviirikontsentratsiooni. Dihüdropüridiinitüüpikaltsiumikanali blokaatorid (näiteksfelodipiin, nifedipiin, nikardipiin): Võibsuurendada nende sisaldust seerumis.Disulfiraam, metronidasool: P.o. lahussisaldab alkoholi, mille samaaegselkasutamisel koos disulfiraami või teistesarnast reaktsiooni põhjustada võivateravimitega võib tekkida disulfiraamilaadnereaktsioon. HMG-CoA reduktaasiinhibiitorid: Kui samaaegselt kasutatakseHMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid (näitekslovastatiini ja simvastatiini), millemetabolism sõltub väga tugevaltCYP3A4-st, suureneb nendeplasmakontsentratsioon. Deksametasoon:Võib indutseerida CYP3A4 ja alandada

INFEKTSIOONIDViirustevastased ainedlopinaviiri kontsentratsiooni. Sildenafiil:Kui 100 mg sildenafiili manustatiühekordse annusena koos 500 mgritonaviiriga kaks korda päevas, suurenespüsitingimustel sildenafiili plasma AUC1000%. Nende andmete põhjal ei olesamaaegne kasutamine soovitatav ningmingil juhul ei tohiks sildenafiili algannus48 tunni jooksul ületada 25 mg.Suukaudsed rasestumisvastasedpreparaadid: Kuna võib toimudaetinüülöstradiooli taseme alanemine, tulebjuhul, kui kasutatake östrogeenpõhiseidrasestumisvastaseid ravimeid,alternatiivselt või täiendavalt kasutadamõnda muud rasestumisvastast vahendit.Kaletra, Abbott, Tabl. 200mg+50mgN120; P.o. sol. 80mg+20mg/ml 60ml N5NevirapiinNevirapinumRAVIMITÜÜP: Teised viirustevastasedainedNÄIDUSTUS: Näidustatud ühe osanakombineeritud viirusvastasest ravist HIV-1nakkusega patsientidele, kellel onkaugelearenenud või progresseeruvimmuunpuudulikkus.Peamine kogemus kasutamisel on saadudkombinatsioonisnukleosiid-pöördtranskriptaasiinhibiitoritega (NRTI-d). Praegusel hetkelei ole piisavalt andmeid ravi efektiivsusestkasutades pärast ravikolmik-kombinatsiooni, mis sisaldabproteaasi inhibiitoreid (PI-d).ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on200 mg päevas esimesed 14 päeva (sellistharjumisperioodi tuleks kasutada, sest onleitud, et see vähendab löövete tekkimisesagedust), edaspidi 200 mg 2 kordapäevas koos vähemalt kahe teiseretroviirusvastase ainega, mida patsientpole varem saanud. Kasutamiselmonoteraapiana muutub viirus alati kiirestiresistentseks, seega tuleb manustada vaidkombinatsioonravina. Teisteretroviirusvastaste ravimite määramiseltuleb järgida soovitatud annuseid jajälgimist.LASTELE: 2 kuud kuni 16 a: 4 mg/kg 1kord päevas esimese 2 näd. jooksul,seejärel edaspidi 7 mg/kg 2 korda päevas.Summaarne ühe päeva annus ei tohiületada 400 mg. 16 a ja vanemad: 200 mg1 kord päevas esimesed 14 päeva (sellistharjumisperioodi tuleks kasutada, sest onleitud, et see vähendab löövete tekkimisesagedust), edaspidi 200 mg 2 kordapäevas koos vähemalt kahe teiseretroviirusvastase ainega, mida patsientpole varem saanud. Kasutamiselmonoteraapiana muutub viirus alati kiirestiresistentseks, seega tuleb manustada vaidkombinatsioonravina. Teisteretroviirusvastaste ravimite määramiseltuleb järgida soovitatud annuseid jajälgimist.RASEDATELE: Manustada vaid siis, kuiloodetav kasu kaalub üles võimaliku riskilapsele ning määramisel rasedatelenaistele tuleb olla ettevaatlik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes. Ravi ei tohiuuesti määrata patsientidele, kellel onnevirapiini toimel tekkinud korduvaltpüsivad rasked lööbed, lööbed koosüldsümptomitega,ülitundlikkusreaktsioonid või kliinilinehepatiit.Ei tohi manustada tõsisemaksakahjustusega patsientidele, samutiASAT või ALAT üle 5 korra normi ülemistpiiri (ULN) ületava aktiivsuse korral, kuniASAT/ALAT algväärtus on stabiliseerunudväärtuse 5ULN ning kellel on taasmanustamise korraltekkinud uuesti maksafunktsiooni häired.Naistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavaid taimseid preparaate ei tohisamal ajal kasutada, kuna on oht, etnevirapiini plasmakontsentratsioon jakliiniline mõju vähenevad. Olemasolevadfarmakokineetilised andmed näitavad, etrifampitsiiniga koostarvitamine ei olesoovitatav.RISKID: Farmakodünaamiliste andmetepõhjal tuleb kasutada ainult koos vähemaltkahe teise retroviirusvastase ainega. Raviesimesed 18 näd. on kriitiline periood,mille jooksul on vajalik patsientide hoolikasjälgimine, et avastada võimalike tõsiste jaeluohtlike nahareaktsioonide teke (nendehulka kuuluvad Stevensi-Johnsonisündroom ja toksiline epidermaalnenekrolüüs) või raskehepatiidi/maksapuudulikkuse teke. Suurimrisk maksa- ja nahareaktsioonide tekkekson ravi esimesel 6 näd.-l. Siiski igasugustemaksaga seotud kõrvaltoimete oht kestabkauem kui selle aja vältel ning sageli tulebteostada uuringuid. Maksaga seotudkõrvaltoimete oht on suuremnaispatsientidel ning neil, kel esineb ravialgul suurem CD4-rakkude arv. Kuiloodetav kasu ei ületa võimalikku kahju, eitohi ravi alustada täiskasvanud naistel,kellel on tuvastatud CD4-rakkude arv üle250 raku/mm3 ega täiskasvanud meestelCD4-rakkude arvuga üle 400 raku/mm³.Lähtutud on kontrollitud ja kontrollimatauuringutes esinenud raskest ja eluohtlikusthepatotoksilisusest.Mõnedel juhtudel on maksakahjustusprogresseerunud vaatamata ravilõpetamisele. Patsiendid, kel tekivadhepatiidi sümptomid, raske nahareaktsioonvõi ülitundlikkusreaktsioonid, peavadlõpetama ravi ning laskma end esimeselvõimalusel meditsiiniliselt läbi vaadata.Ravi ei tohi pärast rasket maksa-, nahaegaülitundlikkusreaktsiooni uuestialustada.Annustamisskeemist tuleb hoolikalt kinnipidada, seda eriti esimese 14-päevaseharjumisperioodi jooksul. Rasked jaeluohtlikud nahareaktsioonid, nende seaska surmaga lõppenud juhtumid, on asetleidnud ravi saavatel patsientidel peamiseltravi esimese 6 näd. jooksul. Ravi saavatelpatsientidel on tekkinud raskeid jaeluohtlikke maksakahjustusi, sealjuuresfataalne fulminantne hepatiit. Kasutamiselon kirjeldatud maksafunktsioonianalüüside ebanormaalseid tulemusi,mõningaid neist ka ravi esimeste näd.jooksul. Kui ASAT või ALAT aktiivsus onravi jooksul tõusnud >5 ULN, tuleksvõtmine koheselt lõpetada. Kui ASAT jaALAT aktiivsus langeb tagasi algväärtusenija kui patsiendil ei ole hepatiidi kliinilisimärke või sümptomeid, lööbeid,üldsümptomeid või teisi organitedüsfunktsioonile viitavaid ilminguid, siisvõib ravi järkjärguliselt taas alustada,võttes esimese 14 päeva jooksul annuse200 mg/päevas, seejärel 400 mg/päevas.Sellistel juhtudel on vajalikmaksafunktsiooni sagedasem uurimine.Kui maksafunktsiooni ebanormaalsednäitajad ilmnevad uuesti, tuleb ravialatiseks lõpetada. Kliinilise hepatiidiilmnemisel, mida iseloomustavad isutus,iiveldus, oksendamine, ikterus jalaboratoorsed näitajad nagumaksafunktsiooni näitajate keskmised võirasked kõrvalekalded (v.a GGT), tuleb ravialatiseks lõpetada. Ei tohi uuestimanustada patsientidele, kellel onnevirapiini toimel tekkinud hepatiidi tõtturavi lõpetatud. Ohutust ja efektiivsustoluliste maksahäiretega patsientidel ei olekindlaks tehtud. On kirjeldatud tõsistemaksakahjustuste, sh maksa siirdamistvajava maksapuudulikkuse teket HIVnakkuseta indiviididel, kes on saanudmitmekordseid annuseidviirus-ekspositsiooni järgse profülaktika(PEP - post-exposure-prophylaxis) raames,mis on antud ravimi heakskiitmatakasutamisviis.Kombineeritud ravi ei ole HIV-1nakkusega patsiente tervendav ravi;patsientidel võivad jätkudakaugelearenenud HIV-1 infektsioonisttingitud haiguste juhud, kaasa arvatudoportunistlikud infektsioonid. Nevirapiinvõib anda koostoimeid teiste ravimitega,seega tuleks patsiente teavitada, et nadinformeeriks oma arsti kõikide teisteravimite tarvitamisest. Ravi saavad naised321

Viirustevastased ainedINFEKTSIOONIDei tohiks kasutada ainukeseviljastumisvastase meetodina suukaudseidrasestumisvastaseid vahendeid ja teisihormonaalseid sünnikontrollimeetodeid,kuna nevirapiin võib vähendada sellistepreparaatide plasmakontsentratsiooni.Farmakokineetilised tulemused näitavad,et ravi määramisel kergemaksapuudulikkusega patsientidele tulebolla ettevaatlik ning seda ei tohi määrataraske maksadüsfunktsioonigapatsientidele. Immuunsüsteemireaktivatsiooni sündroom: raskekujuliseimmuunpuudulikkusega HIV-infektsioonigapatsientidel võib kombineeritudretroviirusevastase ravi alustamise ajaltekkida põletikuline reaktsioonasümptomaatilistele või residuaalseteleoportunistlikele patogeenidele japõhjustada tõsist kliinilise seisundi võisümptomite halvenemist.KÕRVALTOIMED: Lööve, iiveldus,väsimus, palavik, peavalu, oksendamine,kõhulahtisus, valu alakõhus ja müalgia.KOOSTOIMED: Nõrk või keskminemaksaensüümi CYP3A indutseerija; seegaon võimalik, et PI-de (mida samutimetaboliseerib CYP3A) koosmanustaminevõib põhjustada kummagi aineplasmakontsentratsiooni muutust.Sakvinaviir: Piiratud andmed, mis onolemas sakvinaviiri geel-pehmekapslitekohta (ritonaviiri poolt võimendatud), eiole osutanud ühelegi kliiniliselt oluliselekoostoimele sakvinaviiri (ritonaviiri pooltvõimendatud) ja nevirapiini vahel.Nevirapiini ja indinaviiri koosmanustamisevõimalike mõjude kohta ei ole veel lõplikekliiniliste järeldusteni jõutud.Ketokonasooli (400 mg ööpäevas)samaaegne manustamine pärastnevirapiini täielikku sissejuhatusfaasikutsus esile ketokonasooli ekspositsioonivähenemise tasakaalukontsentratsioonidel.Flukonasooliga koosmanustaminepõhjustas nevirapiini ekspositsiooniumbkaudu 100%-lise tõusu võrreldeseelnevate kontrollandmetega perioodist,mil manustati üksinda. Kuna on oht, etnevirapiini ekspositsioon tõuseb, tulebnende ravimite koosmanustamisel ollaettevaatlik ning patsiente hoolikalt jälgida.Nevirapiini annuseid 200 mg 2 korda ööp.manustati samaaegselt etinüülöstradiooli(EE) 0,035 mg ja noretisterooni (NET) 1,0mg sisaldava suukaudse kontratseptiiviühekordse annusega. Pärast 28-päevastmanustamist (täielikult sissejuhatatud ravi)vähendas nevirapiin keskmist EE AUC-d20% võrra (95% PI: -57%, +52%). OnCYP3A ja potentsiaalselt ka CYP2B6indutseerija, suurim induktsioon ilmneb2...4 näd. jooksul alates mitmekordseannustamisega ravi alustamisest.Metadooniga samaaegset ravi saavatel322patsientidel on kirjeldatudärajäämanähtude tekkimist. Olemasolevadfarmakokineetilised andmed näitavad, etrifampitsiiniga üheaegne manustamine eiole soovitatav. Nevirapiini jaantitrombootilise aine varfariini vahelinekoostoime on keeruline, nende ravimiteüheaegsel manustamisel võib hüübimisaegpotentsiaalselt nii pikeneda kui kalüheneda. Naistepuna sisaldavatepreparaatide samaaegne kasutamine võibnevirapiini seerumikontsentratsioonvähendada.Inimese maksa mikrosoomide uuringudnäitasid, et nevirapiini hüdroksüleeritudmetaboliitide tekkimist ei mõjutanuddapsooni, rifabutiini, rifampitsiini jatrimetoprim/sulfametoksasooli juuresolek.Ketokonasool ja erütromütsiin inhibeerisidoluliselt nevirapiini hüdroksüleeritudlõpp-produktide tekkimist.Viramune, Boehringer Ingelheim, Tabl.200mg N60RaltegraviirRaltegravirumRAVIMITÜÜP: Teised viirustevastasedainedNÄIDUSTUS: Kombinatsioonis teisteretroviirusevastaste ravimitega onnäidustatud inimese immuunpuudulikkuseviirusega (HIV-1) nakatunud ja varem ravisaanud täiskasvanud patsientidele, kellelesinevad HIV-1 replikatsiooni tunnusedvaatamata käimasolevaleretroviirusevastasele ravile. See näidustuspõhineb varem ravi saanud patsientidelläbi viidud kahe 24 näd. kestnudtopeltpimeda platseebokontrolliga uuringuohutus- ja efektiivsusandmetel.ANNUSTAMINE: Ravi peab alustamaHIV-infektsiooni ravikogemusega arst.Kasutada kombinatsioonis teisteretroviirusevastaste ravimitega.Soovitatav annus on 400 mg 2 korda ööp.koos toiduga või ilma. Toidu mõjuimendumisele ei ole kindel. Tabl. ei olesoovitatav närida, purustada egapoolitada.EAKATELE: Kasutamise kohta onandmeid vähe, seetõttu tulebettevaatusega.LASTELE: Alla 16-aastastel patsientidel eiole ravimi ohutus ja efektiivsus kindlakstehtud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Patsiente tuleb teavitada sellest,et retroviirusevastane ravi ei raviHIV-infektsioonist terveks, samuti ei oletõestatud, et see hoiaks ära HIVülekandumise teistele vere võiseksuaalkontakti kaudu. Jätkuvalt tulebrakendada vajalikke ettevaatusabinõusid.Üldiselt oli täheldatav arvestatavinimestevaheline ja individuaalnevarieeruvus raltegraviiri puhul. Patsientidepuhul, kelle genotüübilise tundlikkuseskoor (Genotypic Sensitivity Score, GSS)oli suurem kui 0, täheldati tugevamatreaktsiooni. Patsientide puhul, kelle GSSvõi fenotüübilise tundlikkuse skoor(Phenotypic Sensitivity Score, PSS) oli 0,teatati suuremast riskist resistentsusetekkimiseks raltegraviiri suhtes.Raltegraviiri tuleb kasutada koos vähemaltühe teise retroviirusevastase ravimiga, etsuurendada ravist saadavat kasu javähendada viirusevastase raviebaõnnestumise ning raltegraviiri suhtesresistentsuse tekkimise riski. Raskekaasuva maksakahjustusega patsientidepuhul ei ole ohutus ja efektiivsustõestatud. Seetõttu tuleb kasutamiselraske maksakahjustusega patsientidel ollaettevaatlik.Olemasoleva maksahaiguse, sealhulgaskroonilise hepatiidiga patsientidel esinebkombineeritud retroviirusevastase ravi ajalsagedamini maksatalitluse häireid, midatuleb jälgida vastavalt tavapraktikale.Raltegraviiri kasutamise kohta samaaegseHIV ja hepatiit B viirusega (HBV) võihepatiit C viirusega (HCV) nakkusegapatsientidel on väga vähe andmeid.Kombineeritud retroviirusevastast ravisaavatel B- või C-hepatiidiga patsientidelon suurenenud risk raskete japotentsiaalselt surmaga lõppevatemaksatüsistuste tekkeks. Kuigiosteonekroosi peetakse mitmetegurilisekshaiguseks (selle teket soodustavad näitekskortikosteroidide kasutamine, alkoholitarvitamine, raske immunosupressioon,suurem kehamassiindeks), on justkaugelearenenud HIV nakkusega ja/võipikaajalist kombineeritudretroviirusevastast ravi saavate patsientidepuhul täheldatud osteonekroosi juhte.Patsientidel soovitatakse pöörduda arstipoole, kui neil esineb liigesevalu,liigesejäikust või liikumise piiratust.Raskekujulise immuunpuudulikkusegaHIV-infektsiooniga patsientidel võibkombineeritud retroviirusevastase ravialustamise ajal tekkida põletikulinereaktsioon asümptomaatilistele võiresiduaalsetele oportunistlikelepatogeenidele ja põhjustada tõsist kliiniliseseisundi või sümptomite halvenemist.Manustamisel koos tugevatoimelisteensüüm uridiinidifosfaatglükuronosüültransferaasi (UGT)1A1 indutseerijatega (näiteks rifampitsiin)tuleb olla ettevaatlik. Manustadaettevaatusega müopaatia jarabdomüolüüsi suurenenud riskiga

INFEKTSIOONIDViirustevastased ainedpatsientidele, näiteks nendele, kes saavadsamaaegselt ravimeid, mis võivadteadaolevalt neid haigusi põhjustada.Varem ravi saanud HIV-nakkusegapatsientidel läbi viidud kliinilises uuringus,oli vähi esinemissagedus raltegraviirigrupis vähesel määral suurem kui grupis,mis sai optimeeritud foonravi. Käesolevalhetkel ei ole piisavalt andmeid välistamaksvõimalust, et raltegraviir võib olla seotudvähiriski suurenemisega. Sisaldablaktoosi. Ei tohi kasutada patsiendid, kellelon harvaesinev kaasasündinud galaktoositalumatus, Lappi laktaasipuudulikkus võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, vertiigo,kõhuvalu, kõhupuhitus, kõhukinnisus,nahasügelus, omandatud lipodüstroofia,artralgia, asteenia, väsimus.KOOSTOIMED: Raltegraviir ei oletsütokroom P450 (CYP) ensüümidesubstraat ning ei inhibeeri CYP1A2,CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19,CYP2D6 või CYP3A. Samuti ei indutseeriraltegraviir CYP3A4. Arvestades, etraltegraviir metaboliseeritakse peamiseltläbi UGT1A, tuleb manustamisel koosravimitega, mis on tugevad UGT1A1indutseerijad (nt rifampitsiin), ollaettevaatlik. Rifampitsiin vähendabraltegraviiri plasmakontsentratsiooni, sellemõju raltegraviiri efektiivsusele ei oleteada. Siiski, kui rifampitsiinigakoosmanustamist ei ole võimalik välistada,võib kaaluda raltegraviiri annusekahekordistamist.Teiste ravimeid metaboliseerivateensüümide tugevate indutseerijate, näiteksfenütoiini ja fenobarbitaali mõjuUGT1A1-le ei ole teada. Nõrgema toimegaindutseerijaid (nt efavirensi, nevirapiini,rifabutiini, glükokortikoide, naistepunaürti,pioglitasooni) võib kasutada ilmaraltegraviiri soovitatavat annustmuutmata. Manustamisel koos ravimitega,mis on teadaolevalt tugevad UGT1A1inhibiitorid (nt atasanaviir), võib suurenedaraltegraviiriplasmakontsentratsioon. Katenofoviir võib suurendada raltegraviiriplasmakontsentratsiooni, selle koostoimetekkemehhanism ei ole teada. Tervetelisikutel koosmanustamine omeprasooligatõstab raltegraviiriplasmakontsentratsiooni. Kuna mao pHtõusu mõju raltegraviiri imendumiseleHIV-nakkusega patsientidel ei ole kindel,kasutada koos ravimitega, mis tõstavadmao pHd (nt prootonpumba inhibiitorid jaH2 antagonistid) ainult juhul, kui seeonvältimatu.Isentress, MSD, Tabl. 400 mg N60RibaviriinRibavirinumRAVIMITÜÜP: Nukleosiidid janukleotiididNÄIDUSTUS: COPEGUS: KrooniliseC-hepatiidi ravi kombinatsioonispeginterferoon alfa-2a või interferoonalfa-2a-ga. Monoteraapiat ei tohikasutada. Kombineerimine peginterferoonalfa-2a ja interferoon alfa-2a-ga onnäidustatud täiskasvanutel, kellel onpositiivne seerumi HCV-RNA, sealhulgaskompenseeritud tsirroosiga patsiendid.Kombinatsioon peginterferoon alfa-2a-gaon näidustatud ka kliiniliselt stabiilse HIVkoinfektsiooniga patsientidel, sealhulgaskompenseeritud tsirroosiga patsiendid.Kombineeritud ravi on näidustatud niivarem ravimata patsientidel kui ka neil,kes on varem interferoon-alfa ravigaparanenud, kuid kelle haigus on pärastravi ärajätmist taastekkinud. Paluntutvuge ka peginterferoon alfa-2a võiinterferoon alfa-2a ravimi omadustekokkuvõtetega. REBETOL: näidustatudkroonilise hepatiit C viiruse (HCV)infektsiooni raviks täiskasvanutel,3-aastastel ja vanematel lastel ningnoorukitel kasutamiseks ainultkombinatsioonravis peginterferoonigaalfa-2b või interferooniga alfa-2b. Rebetoliei kasutata monoravina. Rebetoli ohutusja efektiivsus kombinatsioonis teisteinterferoonivormidega (st mitte alfa-2b).Eelnevalt interferoonravi mittesaanudpatsiendidTäiskasvanud patsiendid: Rebetol onnäidustatud kombinatsioonravis koosinterferooniga alfa-2b võipeginterferooniga alfa-2b kroonilisehepatiit C raviks täiskasvanutel, kui eiesine maksafunktsioonidekompensatsiooni, esineb seerumialaniinaminotransferaasi (ALAT) aktiivsusesuurenemine ja kui hepatiit C viiruseribonukleiinhape (HCV-RNA) on positiivne.Kombinatsioonravis koos peginterferoonigaalfa-2b kuuluvad siia ka patsiendid, kellelesineb kompenseeritud tsirroos ja/võikoinfektsioonina kliiniliselt stabiilne HIV.3-aastased ja vanemad lapsed janoorukid: Rebetol on näidustatudkombinatsioonravis koos peginterferoonigaalfa-2b või interferooniga alfa-2b kroonilisehepatiit C raviks eelnevalt ravimata3-aastastel ja vanematel lastel janoorukitel, kui ei esine maksafunktsioonidekompensatsiooni ja kui HCV-RNA onpositiivne.Kui otsustatakse ravi mitte edasi lükatatäiskasvanueani, on tähtis arvestada, etkombinatsioonravi on põhjustanud kasvupärssimist. Kasvu pärssumise pöörduvus eiole kindlaks tehtud. Otsus ravialustamiseks tuleb teha iga juhtumi puhuleraldi.Eelnevalt ravitud patsiendidTäiskasvanud patsiendid: Rebetol onnäidustatud kombinatsioonravis koosinterferooniga alfa-2b kroonilise hepatiit Craviks täiskasvanutel, kes on eelnevaltreageerinud interferoon alfa monoravile(ravi lõpus seerumi ALAT aktiivsusnormaliseerunud), kuid haigus onretsidiveerunud. Rebetol on näidustatudkombinatsioonravis koos peginterferoonigaalfa-2b kroonilise hepatiit C ravikstäiskasvanutel, kellel eelnev ravi ainultinterferooniga alfa (pegüleeritud võimittepegüleeritud) või kombinatsioonisribaviriiniga on ebaõnnestunud.ANNUSTAMINE: COPEGUS: 1000 mg või1200 mg ööp., jagatuna 2 annuseks(hommikul ja õhtul). Tablette ei tohipoolitada ega purustada. Kasutataksekombinatsioonis peginterferoon alfa-2a võiinterferoon alfa-2a-ga. Täpne annus ja ravikestus sõltuvad kasutatavast interferoonipreparaadist, viiruse genotüübist japatsiendi kehakaalust. Palun tutvugeinterferoon alfa-2a või peginterferoonalfa-2a ravimi omaduste kokkuvõtetegaannuste kohandamise ja ravi kestuse osas,kui kombineeritakse kummagagi neistpreparaatidest. REBETOL: Ravi peabalustama ja jälgima arst, kellel onkogemused kroonilise hepatiit Cpatsientidega. Rebetoli kasutataksekombinatsioonis peginterferooniga alfa-2bvõi interferooniga alfa-2b. Enne ravimiordineerimist lugege palun kapeginterferoon alfa-2b või interferoonalfa-2b ravimi omaduste kokkuvõtet (SPC).Täiskasvanud patsiendid: Rebetoli annussõltub patsiendi kehakaalust (vt. Tabel 1SPC-st).Rebetoli kasutatakse kombinatsioonispeginterferooniga alfa-2b (1,5mcg/kg/nädalas) või interferooniga alfa-2b(3 miljonit rahvusvahelist toimeühikut [RÜ]3 korda nädalas). Kombinatsioonravirezhiimi valik sõltub patsiendi näitajatest.Manustamise rezhiimi valik sõltubkombinatsioonravi arvatavastefektiivsusest ja ohutusest konkreetsepatsiendi puhul. Rebetoli annus sõltuvaltkehakaalust HCV-ga monoinfitseerunud võiHCV/HIVkoinfektsiooniga patsientidele sõltumatagenotüübist: 1.) Patsientidele kehakaalugakuni 65 kg manustatakse 800 mg päevas (4 kapslit - 2 hommikul ja 2 õhtul). 2.)Patsientidele kehakaaluga 65...80 kgmanustatakse 1000 mg päevas (5 kapslit -2 hommikul, 3 õhtul). 3.) Patsientidelekehakaaluga 81...105 kg manustatakse1200 mg päevas (6 kapslit - 3 hommikul ja3 õhtul). 4.) Patsientidele kehakaaluga üle105 kg manustatakse 1400 mg päevas (7323

Viirustevastased ainedINFEKTSIOONIDkapslit - 3 hommikul ja 4 õhtul). Ravikestus ? eelnevalt ravimata patsiendidPüsiva viroloogilise ravivastuseennustatavus: genotüüp 1 viirusegainfitseeritud patsientidel, kellel ei olesaavutatud HCV-RNA allpool määramispiirivõi kellel ei avaldu adekvaatset viroloogilistravivastust 4-ndaks või 12-ndaksravinädalaks, ei õnnestu püsivatviroloogilist ravivastust tõenäoliseltsaavutada ja neil tuleks kaaluda ravikatkestamist.? Genotüüp 1: - Patsientidel, kellel onHCV-RNA allpool määramispiiri 12-ndalravinädalal jätkatakse ravi täiendavalt 9kuu vältel (st kokku 48 nädalat). -Patsientidel, kellel on 12-ndal ravinädalalmääratav, kuid algtasemega võrreldes ? 2log võrra vähenenud HCV-RNA tase, peabseda uuesti määrama 24. ravinädalal jajuhul kui HCV-RNA on allpoolmääramispiiri, tuleb jätkata täielikuravikuuriga (st kokku 48 nädalat). KuiHCV-RNA on 24. ravinädalal siiski veelmääratav, peab kaaluma ravi lõpetamist. -Genotüüp 1 viirusega infitseeritud jamadala viiruskoopiate arvuga (alla 600000RÜ/ml) patsientide alagrupi, kelleHCV-RNA muutub negatiivseks 4-ndalravinädalal ja püsib HCV-RNA negatiivne24-ndal nädalal, ravi võib peatada pärast24-ndat ravinädalat või jätkata täiendavalt24 nädalat (st ravi kestab kokku 48nädalat). 24 nädalat kestev ravi võib ollaseotud suurenenud retsidiivide esinemiseriskiga kui 48 nädalalt kestev ravi. ?Genotüübid 2 või 3: soovitav on ravidakõiki patsiente 24 nädalat, väljaarvatudHCV/HIV koinfitseerunud patsiendid, kespeaksid saama ravi 48 nädalat. ?Genotüüp 4: genotüüp 4 viirusegainfitseeritud patsiente on üldiselt raskeravida ja vähesed uuringuandmed (n=66)viitavad, et sobivaim ravi kestus onsarnane genotüübile 1. Ravi kestus -HCV/HIV-ga koinfitseerunud patsiendidRebetoli kehakaalul põhineva manustamisesoovitatav kestus (vt. eespool ) HCV/HIVkoinfitseerunud patsientide puhul on 48nädalat, sõltumata genotüübist.Ravivastuse saavutamise jamitte-saavutamise ennustatavus HCV/HIVkoinfektsiooni korral Varane viroloogilineravivastus 12-ndaks nädalaks, mis ondefineeritud kui viiruskoopiate arvuvähenemine kahe astme võrralogaritmilisel skaalal või HCV-RNAmuutumine negatiivseks (allpoolmääramispiiri), ennustab püsivaravivastuse saamise tõenäosuslikkust.HIV/HCV koinfitseerunud patsientidel, kessaid Rebetoli kombinatsioonispeginterferooniga alfa-2b, oli püsivaravivastuse negatiivne ennustatavusemäär 99 % (67/68; Uuring 1). HIV/HCV324koinfitseerunud patsientidel, kes saidkombinatsioonravi, täheldati positiivsetennustatavuse määra 50 % (52/104;Uuring 1). Ravi kestus ? korduv raviPüsiva viroloogilise ravivastuseennustatavus: kõik patsiendid, sõltumatagenotüübist, kelle seerumi HCV-RNA onallpool määramispiiri 12-ndal ravinädalalpeavad saama ravi 48 nädalat. Korduvatravi saavatel patsientidel, kes ei olesaanud viroloogilist ravivastust (stHCV-RNA allpool määramispiiri) 12-ndaksravinädalaks, tõenäoliselt ei õnnestupüsivat viroloogilist ravivastust saavutadapärast 48 nädalat. Korduva raviefektiivsust kestusega enam kui 48 nädalatpegüleeritud interferon alfa-2b ja ribaviriinikombinatsiooniga eelnevalt ravilemitteallunud genotüübiga 1 patsientidel eiole uuritud. Rebetol kapslidkombinatsioonis interferooniga alfa-2b:Ravi kestus: Kliiniliste uuringute tulemustepõhjal soovitatakse patsiente ravidavähemalt 6 kuud. 1-aastaseraviperioodiga kliinilistes uuringutes leiti,et püsivat viroloogilist raviefekti (HCV-RNAallpool määramispiiri 6 kuud pärast ravilõppu) ei teki tõenäoliselt neil patsientidel,kes ei ole pärast 6-kuulist raviviroloogiliselt paranenud (HCV-RNA allpoolmääramispiiri).? Genotüüp 1: Patsientidel, kelleHCV-RNA on negatiivne pärast 6-kuulistravi, jätkatakse ravi ka järgmised 6 kuud(s.t. kokku 1 aasta). ? Teised genotüübid:Patsientidel, kelle HCV-RNA on negatiivnepärast 6-kuulist ravi, otsustatakse ravijätkamine teiste prognostiliste faktoritepõhjal (nt vanus üle 40 aasta, meessugu,sildfibroos).Annuse modifitseerimine kõigilpatsientidel: kui Rebetoli ja peginterferoonalfa-2b või interferoon alfa-2b ravi ajalilmnevad rasked kõrvaltoimed võilaboratoorsed kõrvalekalded, võibkorrigeerida kummagi ravimi annuseidkõrvaltoimetetaandumiseni. Kliiniliste uuringute käiguson välja töötatud annuste korrigeerimisejuhend (vt Annuse korrigeerimise juhend,Tabel 3 SPC-st). Kuna ravivastusesaavutamisel võib olla oluline osaraviskeemist kinnipidamisel, peabmanustatav annus olema võimalikultsarnane soovitatud standardannusele.Võimalikku negatiivset mõju ribaviriinidoosi langetamisest ravi efektiivsusele eitohiks välistada.LASTELE: 3-aastased ja vanemad lapsedja noorukid: Märkus: Patsientide puhul,kes kaaluvad alla 47 kg ja ei ole võimelisedkapsleid neelama, palun tutvuge Rebetol40 mg/ml suukaudse lahuse ravimiomaduste kokkuvõttega. Lapse- janoorukieas patsientidele määratakseRebetol?i annus kehakaalu järgi ningpeginterferoon alfa-2b ja interferoonalfa-2b annus keha pindala järgi.Manustatav annus kombinatsioonravispeginterferooniga alfa-2b: Peginterferoonalfa-2b soovitatav annus on 60mcg/m2/nädalas naha-alusikombinatsioonis Rebetoliga 15 mg/kg/ööp.Manustatav annus kombinatsioonravisinterferooniga alfa-2b: Lastel tehtudkliinilistes uuringutes kasutati ribaviriiniannuses 15 mg/kg/ööp. ja interferoonialfa-2b annuses 3 miljonit rahvusvahelistühikut (MRÜ)/m2 3 korda nädalas.Rebetol?i annus sõltuvalt kehakaalust, kuikasutatakse kombinatsioonisinterferooniga alfa-2b võipeginterferooniga alfa-2b lastel janoorukitel:1.) Lastele kehakaaluga 47...49 kgmanustatakse 600 mg päevas ( 3 kapslit -1 hommikul ja 2 õhtul). 2.) Lastelekehakaaluga 50...65 kg manustatakse 800mg päevas ( 4 kapslit - 2 hommikul ja 2õhtul). 3.) Lastele kehakaaluga üle 65 kg -vt. annustamine täiskasvanutele. 5Vaadake täiskasvanute annustamise tabelit(Tabel 1) Ravi kestus lastel ja noorukitel- Genotüüp 1: Ravi soovitatav kestus on 1aasta. Pediaatrilistelt patsientidelt, kes saidkombinatsioonravi standard-interferooniga(interferoon alfa-2b/Rebetoli negatiivneoodatav tulemus 96%), pärit kliinilisteandmete ekstrapolatsiooni järgi ei õnnestupatsientidel, kel ei ole saavutatudviroloogilist ravivastust 12 nädalaga,püsivat viroloogilist ravivastust tõenäoliseltsaavutada. Seetõttu on soovitatav, etlapse- ja noorukieas patsientidel, kessaavad interferoon alfa-2b (pegüleeritudvõi mittepegüleeritud)/Rebeto?ikombinatsiooni, katkestataks ravi, kui neil12. ravinädalal HCV-RNA on langenud < 2log10 võrreldes ravieelsega, või kui 24.ravinädalal on neil HCV-RNA tuvastatav. -Genotüüp 2 või 3: Ravi soovitatav kestuson 24 nädalat. - Genotüüp 4:Peginterferoon alfa-2b/Rebetoli kliinilisesuuringus said ravi ainult 5 last ja noorukit,kellel oli genotüüp 4. Ravi soovitatavkestus on 1 aasta. On soovitatav, et lapsejanoorukieas patsientidel, kes saavadpeginterferoon alfa-2b/Rebetolikombinatsiooni, katkestataks ravi, kui neil12. ravinädalal HCV-RNA on langenud < 2log10 võrreldes ravieelsega, või kui 24.ravinädalal on neil HCV-RNA tuvastatav.Annuse modifitseerimine kõigilpatsientidel: vt. annustaminetäiskasvanutel.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Rasedus,imetamine. Anamneesis raskesüdamehaigus eelneva 6 kuu jooksul, sh

INFEKTSIOONIDViirustevastased ainedebastabiilne ja ravile allumatusüdamehaigus. Raske üldhaigusegakurnatud patsiendid. Krooniliseneerupuudulikkusega või kreatiniinikliirensiga < 50 ml/min ja/võihemodialüüsilpatsiendid. Raske maksakahjustus(Child-Pugh klass B või C) võidekompenseeritud maksatsirroos.Hemoglobinopaatiad (nt talasseemia,sirp-rakuline aneemia). Peginterferoonalfa-2b ravi on vastunäidustatudHCV/HIV-ga patsientidel, kellel esinebtsirroos ja Child-Pugh skoor on ? 6. Lastelja noorukitel: Raske psühhiaatriline haigus, eeskätt raske depressioon,enesetapumõtted või enesetapukatse (kaanamneesis).Koosmanustamise tõttu peginterferoonigaalfa-2b või interferooniga alfa-2b:Autoimmuunne hepatiit või muuautoimmuunhaigus anamneesis.RISKID: Palun tutvuge ka peginterferoonalfa-2a või interferoon alfa-2a ravimiomaduste kokkuvõtetega nende ravimitekasutamisel ettenähtud hoiatuste jaettevaatusabinõude osas. Vastavaltkliiniliste uuringute tulemustele ei oleribaviriini kasutamine monoteraapianaefektiivne. Märgatav teratogeenne ja/võiembrüotoksiline potentsiaal on näidatudkõigi loomaliikide suhtes, kellel on üldseadekvaatseid uuringuid läbi viidud,esinedes juba annuses 1/20 inimeselesoovitatavast annusest. Kliinilistesuuringutes on täheldatud hemoglobiinitaseme vähenemist

Viirustevastased ainedINFEKTSIOONIDRASEDATELE: Kasutamise kohta ei olepiisavalt andmeid, seetõttu tuleb kaaludaravist loodetava kasu ja võimaliku ohuvahekorda.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,atsükloviiri või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes.RISKID: Veetustumisohuga (eriti eakatel)patsientidel tuleb säilitadavedelikutasakaal. Atsükloviir eritubneerude kaudu, mistõttu on vajalikvalatsükloviiri annuse vähendamineneerupuudulikkusega patsientidel. Eakatelpatsientidel võib sagedamini esinedaneerupuudulikkust, mistõttu peab sellespatsientide grupis kaaluma annustekohandamist. Eakatel ja neerufunktsioonihäire anamneesiga patsientidel on suuremoht neuroloogiliste kõrvaltoimete tekkeks,seega peab neid patsiente hoolikaltjälgima võimalike kõrvaltoimete suhtes.Supressiivne ravi ei ravi haigusest terveksega kõrvalda täielikult nakatumise ohtu.Lisaks ravile on soovitatav kasutadakaitsevahendeid.KÕRVALTOIMED: Peavalu, iiveldus.KOOSTOIMED: Kliiniliselt olulisikoostoimeid ei ole täheldatud.Valaciclovir Actavis, Tabl. 500 mg N10Valaciclovir Portfarma, Tabl. 500 mgN10Valtrex, Glaxo, Tabl. 500mg N10ZanamiviirZanamivirumRAVIMITÜÜP: Neuraminidaasi inhibiitorNÄIDUSTUS: Gripi ravi: A- ja B-tüüpigripiviiruse poolt põhjustatud gripi ravitäiskasvanutel ja lastel (alates5.eluaastast) gripipuhangu perioodil.Gripi profülaktika: A- ja B-tüüpi gripiviirusepoolt põhjustatud gripi profülaktikatäiskasvanutel ja lastel (alates5.eluaastast) pärast kokkupuudet kliiniliseltdiagnoositud haigusjuhuga perekonnas(5...11-aastased lapsed). Erandjuhtudel(näiteks tsirkuleerivale gripiviiruseleantigeenselt sobiv vaktsiin ei ole saadavalja pandeemia korral) võib kaaluda A- jaB-tüüpi gripiviiruse poolt põhjustatud gripisesoonset profülaktikat gripipuhangu ajalelanikkonnas.Zanamiviir ei asenda gripivastastvaktsineerimist. Zanamiviiri sobivust gripiprofülaktikaks tuleb hinnataindividuaalselt, sõltuvalt olukorrast jakaitset vajavast elanikkonnast.Viirusevastaste ainete kasutamisel gripiraviks ning vältimiseks tuleb järgidakohalikke kehtivaid ravijuhiseid,epidemioloogia varieeruvust ning haigusemõju erinevates geograafilistespiirkondades ja patsiendirühmades.326ANNUSTAMINE: Inhaleeritavaidravimeid, nt astma ravimid, tulebmanustada enne sanamiviiri manustamist.I Gripi ravi: Raviga alustatakse niipea kuivõimalik: täiskasvanutel 48 tunni jooksul,lastel 36 tunni jooksul sümptomitealgusest. Manustatakse eranditultsissehingamise teel, kasutades selleksspetsiaalset inhalaatorit (Diskhaler). Igainhalatsiooniga kasutatakse üks blister.Soovitatav annus täiskasvanutel ja üle5-aastastel lastel on kaks inhalatsiooni (2 x5 mg) kaks korda ööpäevas viie päevajooksul, päevane annus on 20 mg. IIGripi profülaktika. Kokkupuutejärgneprofülaktika: Soovitatav annus on kaksinhalatsiooni (2 x 5 mg) üks kordööpäevas 10 päeva jooksul. Ravi tulebalustada niipea kui võimalik ja 36 tunnijooksul pärast kokkupuudet nakatunudisikuga.Sesoonne profülaktika: Soovitatav annusgripi profülaktikaks gripipuhangu ajalelanikkonnas on 2 inhalatsiooni (2 x 5 mg)üks kord ööpäevas kuni 28 päeva jooksul.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kasutamine tuleb kõnealla vaid juhul, kui oodatav kasu emale onsuurem kui võimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekoostisaine suhtes.RISKID: Kuna raske astma või teistekrooniliste respiratoorsete haiguste,ebastabiilsete krooniliste haiguste võiimmuunpuudulikkusega patsientideravikogemus on vähene, ei ole olnudvõimalik näidata efektiivsust ja ohutustnendes gruppides. Sanamiviiri efektiivsuseakatel patsientidel (? 65 eluaasta) ei olesamuti kindlaks tehtud. Üksikjuhtudel ongripi ravi saanud patsientidel tekkinudbronhospasm ja/või hingamisfunktsioonihalvenemine sanamiviiri manustamisejärgselt, seejuures pole mõned nendestpatsientidest eelnevalt respiratoorseidhaigusi põdenud. Sellistel patsientideltuleb ravi sanamiviiriga katkestada ningpöörduda koheselt arsti poole. Vähesekogemuse tõttu peab raskekujuliseastmaga patsientidel hoolikalt kaalumariski ja oodatava kasu suhet ningsanamiviiri tohib manustada ainult hoolikameditsiinilise jälgimise tingimustes, kuskäepärast on vajalikud esmaabivahendidbronhokonstriktsiooni korral kasutamiseks.Püsiva astma või raske KOK?igapatsientidel tuleb sanamiviiri manustamiseajal tagada optimaalne põhihaiguse ravi.Astmat või kroonilist obstruktiivsetkopsuigust põdevatel patsientidel peabsanamiviiri kasutamisel olema käepärastkiiretoimeline bronhodilataator. Patsientituleb teavitada bronhospasmi võimalikustohust sanamiviir asutamisel. Patsientidel,kes saavad säilitusraviksbronhodilataatoreid, soovitatakse neidkasutada enne sanamiviir manustamist.Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevapäriliku galaktoosi talumatuse, laktaasipuudulikkuse ja glükoosi-galaktoosimalabsorptsiooniga patsiendid ei tohi sedaravimit võtta. Sanamiviir ei asendagripivastast vaktsineerimist ning sanamiviirkasutamine ei tohi mõjutada iga-aastastgripivastast vaktsineerimist. Kaitse gripieest on tagatud vaid senikaua, kuisanamiviiri manustatakse. Sanamiviirituleks gripi raviks ja profülaktikakskasutada vaid juhul, kui usaldusväärsedepidemioloogilised andmed näitavadgripipuhangut elanikkonnas. Sanamiviir onefektiivne ainult gripiviiruste pooltpõhjustatud haiguse korral. Efektiivsust eiole tõestatud muude kui gripiviiruste pooltpõhjustatud haiguste korral. Gripigapatsientidel, eriti lastel ja noorukitel, onsanamiviiri manustamise ajal täheldatudneuropsühhiaatrilisi nähte. Seetõttu peabpatsiente käitumishäirete suhtes hoolikaltjälgima ja jätkuvast ravist tulenevat kasuja riske peaks iga patsiendi puhul hoolikaltkaaluma.KÕRVALTOIMED: Nasaalsed sümptomid,peavalu, seedetrakti sümptomid, kõrva-,nina- ja kurguinfektsioonid, bronhiit jaköha.KOOSTOIMED: Kliiniliselt olulisedkoostoimed ei ole tõenäolised.Relenza, Glaxo, Inh. plv. 5mg N5ZidovudiinZidovudinumRAVIMITÜÜP: Nukleosiidid janukleotiididNÄIDUSTUS: Siirup: HIV-infektsiooni ravitäiskasvanutel ja lastel kombinatsioonisteiste retroviirusevastaste ravimitega.HIV-1 emalt lapsele transmissiooniprimaarne profülaktika monoteraapianaHIV-positiivsetel naistel (pärast 14.rasedusnädalat) ning nendevastsündinutel.Kapsel: HIV-infektsiooni ravitäiskasvanutel ja lastel kombinatsioonisteiste retroviirusevastaste ravimitega.HIV-1 emalt lapsele transmissiooniprimaarne profülaktika monoteraapianaHIV-positiivsetel naistel (pärast 14.rasedusnädalat).ANNUSTAMINE: Täiskasvanud ja üle 30kg kehakaaluga noorukid: Tavalinesoovitatav annus kombinatsioonis teisteretroviirusevastaste ravimitega on250...300 mg kaks korda päevas.Väiksemate annuste kui 1000 mg ööp.efektiivsus HIV-infektsiooniga seotudneuroloogiliste kahjustuste ravis võiennetamises pole teada. Et tagada kogu

INFEKTSIOONIDViirustevastased ainedannuse manustamine, peaks kapsli ilmaavamata alla neelama. Patsientidele, kes eiole võimelised kapsleid neelama, võibneed avada ja lisada vedelale toidule võivedelikule, mis tuleb otsekohe äratarvitada.Viiruse emalt lapsele transmissioonipreventsioon: Kuigi optimaalneannustamisskeem puudub, onallpooltoodud annustamisskeem osutunudefektiivseks. HIV-positiivsetele rasedatelenaistele (pärast 14. rasedusnädalat)manustatakse suukaudselt annuses 500mg ööp. (100 mg 5 korda ööpäevas) kunisünnitustegevuse alguseni. Sünnituse ajalmanustatakse i.v. 2 mg/kg kehakaalukohta 1 tunni jooksul, sellele järgnebpüsiinfusioon kiirusega 1 mg/kg/tunniskuni nabaväädi klemmimiseni.Vastsündinule manustatakse suukaudseltannuses 2 mg/kg kohta iga 6 tunni järel,alates 12. tunnist pärast sündi kuni6-nädalaseks saamiseni. Vastsündinutele,kellele pole võimalik ravimit suu kaudumanustada, manustatakse i.v. inf. 30 minjooksul iga 6 tunni järel annuses 1,5mg/kg kehakaalu kohta. Plaanilisekeisrilõike korral alustada infusiooniga 4tundi enne operatsiooni.Sünnitustegevuse vaibumisel tulebinfusioon katkestada ja minna tagasi ülesuukaudsele ravile. Annuste kohandaminehematoloogiliste kõrvaltoimetegapatsientidele. Annuse vähendamine võiravi katkestamine võib olla vajalikpatsientidel, kelle hemoglobiinitase onvahemikus 7,5 g/dl...9 g/dl (4,65...5,59mmol/l) või neutrofiilide arv vahemikus0,75x109/l...1,0x109/l.LASTELE: Lapsed, kes kaaluvad vähemalt9 kg ja alla 30 kg: Soovitatav annuskombinatsioonis teiste retroviirusevastasteravimitega on 9 mg kg kohta kaks kordapäevas.Väiksemate annuste kui 720 mg/m2päevas (umbes 18 mg/kg kohta kakskorda päevas) efektiivsus neil patsientidel,kelle puhul zidovudiini kasutatakseHIV-infektsiooniga seotud neuroloogilistekahjustuste ravis või ennetamises poleteada. Annus ei tohi ületada 300 mg kakskorda päevas. Lapsed, kes kaaluvadvähemalt 4 kg ja alla 9 kg: Soovitatavzidovudiini annus on 12 mg kg kohta kakskorda päevas kombinatsioonis teisteretroviirusevastaste ainetega. Et tagadakogu annuse manustamine, peaks kapsliilma avamata alla neelama. Patsientidele,kes ei ole võimelised kapsleid neelama,võib need avada ja lisada vedelale toidulevõi vedelikule, mis tuleb otsekohe äratarvitada.Lapsed kehakaaluga vähemalt 8 kg ja alla14 kg: Soovitatav zidovudiini annus on üks100 mg kapsel kaks korda ööpäevas.Lapsed, kes kaaluvad vähemalt 14 kg jakuni 21 kg: soovitatav zidovudiini annuson üks 100 mg kapsel hommikul ja kaks100 mg kapslit õhtul. Üle 21 kg ja alla30 kg kehakaaluga lapsed: soovitatavzidovudiini annus on kaks 100 mg kapslitkaks korda ööpäevas. Olemasolevadandmed on ebapiisavad ega võimaldasoovitada spetsiifilist annustamisskeemialla 4 kg kehakaaluga lastele. Vt ka"Viiruse emalt lapsele transmissioonipreventsioon".RASEDATELE: Viiruse emalt lapseletransmissiooni preventsioon: Kuigioptimaalne annustamisskeem puudub, onallpool toodud annustamisskeem osutunudefektiivseks. HIV-positiivsetele rasedatelenaistele (pärast 14. rasedusnädalat)manustatakse suukaudselt annuses 500mg ööp. (100 mg 5 korda ööp.) kunisünnitustegevuse alguseni. Sünnituse ajalmanustatakse i.v. 2 mg/kg kehakaalukohta 1 tunni jooksul, sellele järgnebpüsiinf. kiirusega 1 mg/kg/tunnis kuninabaväädi klemmimiseni. Vastsündinulemanustatakse suukaudselt annuses 2mg/kg kohta iga 6 tunni järel, alates 12.tunnist pärast sündi kuni 6-nädalasekssaamiseni. Vastsündinutele, kellele polevõimalik ravimit suu kaudu manustada,manustatakse i.v. inf. 30 min jooksul iga 6tunni järel annuses 1,5 mg/kg kehakaalukohta. Plaanilise keisrilõike korral alustadainf. 4 tundi enne operatsiooni.Sünnitustegevuse vaibumisel tuleb inf.katkestada ja minna tagasi ülesuukaudsele ravile.VASTUNÄID.: Suukaudsed ravimivormidon vastunäidustatud patsientidele, kellelesineb ülitundlikkus TA või ravimi mõneteise koostisosa suhtes. Suukaudseidravimivorme ei tohi manustadapatsientidele, kellel on äärmiselt madalneutrofiilide arv (vähem kui 0,75x109/l)või äärmiselt madal hemoglobiinisisaldus(alla 7,5 g/dl ehk 4,65 mmol/l).Vastunäidustatud vastsündinutele, kellelesineb hüperbilirubineemia, mis vajabintensiivsemat ravi kui fototeraapia võikellel esineb transaminaaside aktiivsusetõus enam kui viis korda üle normi ülemisepiiri.RISKID: Ei ravi HIV-infektsioonist terveksning patsientidel esineb jätkuvalt ohtimmuunsüsteemi pärssimisest tulenevatehaigusseisundite tekkeks, sealhulgasoportunistlike infektsioonide ja kasvajatetekkerisk. Kuigi on näidatud, et ravimitarvitamisel väheneb oportunistlikeinfektsioonide tekkeoht, on andmeidkasvajate, sh ka lümfoomide arengu kohtapiiratult. KaugelearenenudHIV-infektsiooniga patsientidelt pärinevateandmete põhjal on lümfoomide tekkerisksamaväärne nii ravi saanud kui ka ravimittesaanud patsientidel. Lümfoomiriskvarajase HIV-haigusega pikaajalist ravisaanud patsientidel ei ole teada.Manustada HIV-infektsiooni ja AIDS´igapatsientide ravimise alal kogenenud arstijärelevalve all. Adekvaatse ravi teostamineeeldab ka mitmete tehniliste vahenditekättesaadavust, nagu näiteks võimalusteostada hematoloogiliste parameetritemääramist, sh võimalus viiruste arvu,CD4+ lümfotsüütide arvu hindamiseks jaeeldused vere transfusiooniks, kui vajalik.Hematoloogilised kõrvaltoimed. Ravisaavatel patsientidel võib eeldada järgmisikõrvaltoimeid: aneemia (tavaliselt ei esineenne 6-nädalast zidovudiin-ravi, kuidmõnikord on tekkinud ka varem),neutropeenia (tavaliselt ei esine enne4-nädalast zidovudiin-ravi, kuid mõnikordon tekkinud ka varem) ja leukopeenia(tavaliselt sekundaarne neutropeeniatagajärjel). Nimetatud toimed tekivadsagedamini suurte annuste kasutamisel(1200...1500 mg/ööpäevas) ning halvaravieelseluuüdireserviga patsientidel, eeskättkaugelearenenud HIV-infektsiooni korral.Hematoloogilisi parameetreid tulebhoolikalt jälgida. Kaugelearenenud,sümptomaatilise HIV-infektsioonigapatsientidel on üldiselt soovitatav raviesimese kolme kuu kestel tehavereanalüüse vähemalt iga kahe nädalajärel ning seejärel vähemalt kord kuus.Varajases staadiumis HIV-infektsioonigapatsientidel, kellel on ravieelneluuüdireserv hea, esineb hematoloogilisikõrvaltoimeid harva. Sõltuvalt patsiendiüldseisundist on mõeldav kavereanalüüside harvem teostamine ?näitekskord kuus kuni kord kolme kuu järel. Kuihemoglobiinitase langeb väärtusteni 7,5g/dl...9 g/dl (4,65...5,59 mmol/l) võineutrofiilide arv vahemikku0,75x109/l...1,0x109/l, võib ööpäevastannust vähendada, kuni luuüdi funktsioontaastub.Alternatiivse variandina võib luuüdifunktsiooni taastumise saavutadazidovudiin-ravi lühiajalise katkestamisega(2...4 nädalaks). Tavaliselt täheldatakseluuüdi taastumist 2 nädalat pärastzidovudiini annuste vähendamist, selle ajamöödudes võib ravi vähendatud annustegajätkata.Väljendunud aneemiaga patsientidel eipruugi annuste kohandamine tingimatatähendada, et vajadus vereülekannetetegemiseks kaob. Laktatsidoos ja raskehepatomegaalia koos steatoosiga.Nukleosiidide analoogide kasutamisel kaseraldi või kombinatsioonis zidovudiiniga ontäheldatud laktatsidoosi kujunemist (ilmasamaaegse hüpokseemia esinemiseta),327

Viirustevastased ainedINFEKTSIOONIDmis on mõnikord osutunud letaalseks ningmillega on tavaliselt kaasnenud raskehepatomegaalia koos steatoosiga.Enamasti on seda kirjeldatud naistel.Sümptomid, mis viitavad laktatsidoositekkele, on üldine väsimus, anoreksia jaootamatu kaalukaotus,gastrointestinaalsed ja hingamisteedevaevused (düspnoe, tahhüpnoe). Kuipatsiendil leitakse kiiresti suurenevadaminotransaminaaside väärtused,progresseeruv hepatomegaalia võiteadmata etioloogiagametaboolne/laktatsidoos, tuleb ravinukleosiidi analoogidega katkestadaLaktatsidoosi kujunemisel võivad viidata kahealoomulised hingamisorganite janeuroloogilised sümptomid, näiteksiiveldus, oksendamine ja kõhuvalu.Rasketel juhtudel, mis mõnikord onkulmineerunud letaalse lõppega, onesinenud pankreatiiti,maksapuudulikkust/maksa steatoosi,neerupuudulikkust ning seerumilaktaaditaseme tõusu. Seega onnukleosiidi analoogide määramisel ükskõikmillisele hepatomegaalia, hepatiidi võiteiste maksahaiguse riskifaktoritegapatsientidele (eelkõige ülekaalulistelenaispatsientidele) vajalik ettevaatus.Rasvkoe ümberjaotumine: Mõnedelpatsientidel, kes on saanud kombineeritudretroviirusevastast ravi on täheldatud kaseraldi või üheaegselt rasvkoeümberjaotumist/talletumist, kaasa arvatudtsentraalset rasvumist, rasva kogunemistturja piirkonda (nn härja turi), rindadesuurenemist, rasvkoe kadu kätestjalgadestja näost ning lipiidide jaglükoosisisalduse tõusu vereseerumis.Kõik PI ja NRTI terapeutiliste klassideravimid on seotud ühe või mitmekõrvaltoime tekkega, põhiliseltrasvdüstroofiaga, uuringud näitavad, eterinevate terapeutiliste klasside ravimitelon erinev kõrvaltoimete tekke risk.Rasvdüstroofia on multifaktoriliseetioloogiaga, tõenäoliselt on sünergilisetoimega ka HIV-infektsiooni raskusaste,vanus ja retroviirusevastase ravi kestus.Siiani ei teata nende kõrvaltoimetehilistagajärgi.Patsiendi läbivaatusel peab hindamarasvkoe ümberjaotumist ning kontrollimaseerumi lipiidide ja glükoosi taset. Lipiididedüsbalanssi ravitakse vastavalt kliiniliseleavaldumisele.Patsiente tuleb hoiatada samaaegse teisteravimite (eriti käsimüügiravimite)kasutamise suhtes. Patsienti tulebteavitada ka sellest, et zidovudiinravil eiole tõestatud HI-viiruse ülekanderiskivähendavat efekti seksuaalsel teel võivereülekande kaudu. Kasutamise kohtaeakatel või neeru- või maksapuudulikkuse328

INFEKTSIOONIDkorral.C-hepatiidiga HIV patsiendid. Ribaviriinisttingitud aneemia süvenemist ontäheldatud juhtudel, kui zidovudiin on HIVraviskeemi osa, kuigi täpnetoimemehhanism vajab veel selgitamist.Seega pole soovitatav ribavariini jazidovudiini koos manustada ningzidovudiini asendamist juba kasutatavasART kombinatsioon-raviskeemis tulekseelnevalt hoolikalt kaaluda. See on eritioluline nende patsientide puhul, kellel onvarem esinenud zidovudiinist põhjustatudaneemiat.KÕRVALTOIMED: Aneemia (võib vajadavereülekandeid), neutropeenia,leukopeenia, hüperlaktateemia, peavalu,pearinglus, iiveldus, oksendamine,kõhuvalu, kõhulahtisus, maksaensüümideaktiivsuse ja bilirubiinitaseme tõus veres,müalgia.KOOSTOIMED: Elimineerub peamiseltmaksas aset leidva konjugatsioonitulemusel, mille käigus moodustubinaktiivne glükuroniidkonjugaat. Onteatatud fenütoiini plasmasisaldusevähenemisest (ühel patsiendilsuurenemisest) patsientidel, kes said ravi.Ka mõned teised ravimid (nt ASH, kodeiin,morfiin, indometatsiin, ketoprofeen,naprokseen, oksasepaam, lorasepaam,tsimetidiin, klofibraat, dapsoon,isoprinosiin) võivad mõjutada zidovudiinimetabolismi, inhibeerides konkureerivaltzidovudiini glükuroniseerimist või otseseltmikrosomaalses metabolismis osalevaidmaksaensüüme.Kombineerimine in vitro ribaviriini võistavudiiniga on andnud tulemuseksantagonistliku koostoime. Kõrvaltoimetetekkeohtu võib suurendada ka samaaegneravi (eriti akuutravi) teiste potentsiaalseltnefrotoksiliste või müelosupressiivseteravimitega (näiteks süsteemseltmanustatavad pentamidiin, dapsoon,pürimetamiin, kotrimoksasool,amfoteritsiin, flutsütosiin, gantsükloviir,interferoon, vinkristiin, vinblastiin jadoksürubitsiin. Kuna paljudel ravi saavatelpatsientidel võib ravist hoolimata jätkudaoportunistlike infektsioonide esinemine,võib kaaluda kaasnevatantibiootikumprofülaktika kasutamist.Sellised profülaktilised preparaadid onnäiteks ko-trimoksasool, pentamidiin,pürimetamiin, ja atsükloviir.Retrovir, Glaxo, Caps. 100mg N100; Sir.10 mg/ml 200 mlVaktsiinid jaimmunoglobuliinidA- ja B-hepatiidivaktsiinA- ja B-hepatiidi vaktsiinRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Hepatiit A ja hepatiit Bvastane aktiivne immuniseerimine isikutel,kellel on nii hepatiit A kui ka hepatiit Bnakatumise oht ja kes ei ole immuunsed.ANNUSTAMINE: 1 ml annus onettenähtud täiskasvanutele ning noortelealates 16. eluaastast. Esmanevaktsineerimine. Standardnevaktsinatsioon koosneb kolmest doosist.Esimene määratakse valitud ajal, teinedoos kuu aega hiljem ja kolmas doos 6kuud pärast esimest doosi. Ettenähtudplaani tuleb järgida. Alustatud esmanevaktsinatsioon tuleb lõpule viia samavaktsiiniga. Korduv doos. Siiani ei oletäielikult selge, kas hepatiit A ja/või Bvaktsineerimis(t)ele reageerinudimmuunkompetentsed isikud, kellelpuuduvad määratavad antikehad, kuid kesvõivad olla kindlustatud immunoloogilisemäluga, vajavad kaitseks toetavaidannuseid.LASTELE: Soovitatav annus 0,5 ml.Esmane vaktsineerimine. Standardneesmane vaktsinatsioon koosneb kolmestannusest, millest esimene manustataksevalitud päeval, teine 1 kuu hiljem jakolmas 6 kuud pärast esimest annust.Esitatud skeemist tuleb kinni pidada.Alustatud esmane vaktsinatsioon tuleblõpule viia sama vaktsiiniga. Korduv doos.Siiani ei ole täielikult selge, kas hepatiit Aja/või B vaktsineerimis(t)ele reageerinudimmuunkompetentsed isikud, kellelpuuduvad määratavad antikehad, kuid kesvõivad olla kindlustatud immunoloogilisemäluga, vajavad kaitseks toetavaidannuseid.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui on selge oht A- ja B-hepatiidile.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus mõnevaktsiini koostisosa suhtes või kui onesinenud ülitundlikkuse nähte pärastvarasemat vaktsiini või monovalentse HAvõiHB-vaktsiini manustamist.Manustamise peab edasi lükkama ägedaraske palavikuga kulgeva haiguse korral.RISKID: On võimalik, et isikud onvaktsineerimise ajal juba hepatiit A võihepatiit B inkubatsiooniperioodis. Vaktsiinei hoia ära nakatumist teistessemaksainfektsioonidesse, nagu hepatiit C jahepatiit E, ning teistest patogeenidestVaktsiinid ja immunoglobuliinidpõhjustatud infektsioonidesse. Ei olenäidustatud nakatumisvõimaluse järgseksprofülaktikaks (nt pärast süstlanõelatorget). Vaktsiini ei ole testitud alanenudimmuunsusega patsientidel. Hemodialüüsipatsientidel ning alanenud immuunsusegaisikutel ei pruugi pärast primaarsetimmunisatsiooni tekkida adekvaatseidanti-HAV ning anti-HBs antikehade tiitreidning neil patsientidel võib osutudavajalikuks manustada täiendavaid vaktsiinidoose. Nagu kõigi süstitavate vaktsiinidepuhul, peab vastav meditsiiniline ravi jajärelevalve olema alati kergestikättesaadav harvadeks anafülaktilisereaktsiooni juhtudeks, mis võivad järgnedavaktsiini manustamisele. Kuna nahasiseselsüstimisel või intramuskulaarsel süstimiseltuharalihasesse võib vastus vaktsiinilejääda optimaalsest väiksemaks, peaks neidmanustamise viise vältima. Ei tohi mingiljuhul manustada veeni.KÕRVALTOIMED: Palavik, peavalu,nõrkus, väsimus, iiveldus, oksendamine.KOOSTOIMED: Puuduvad andmedvaktsiini samaaegse kasutamise kohtaspetsiifiliste hepatiit A või hepatiit Bimmuunglobuliinidega. Monovalentsehepatiit A ja hepatiit B vaktsiinisamaaegsel manustamisel spetsiifilisteimmuunglobuliinidega ei leitud toimetserokonversioonile, kuigi võivad tekkidamadalamad antikehade tiitrid. Vaktsiinining teiste vaktsiinide samaaegsetmanustamist ei ole spetsiaalselt uuritud,kuid on leitud, et koostoimeid ei teki, kuisellisel juhul kasutatakse erinevaid süstlaidning süstekohti. Ei tohi segada teistevaktsiinidega ühte süstlasse.Twinrix, Glaxo, Inj. susp. 360EL +10mcg/0,5ml täidetud süstal 0,5 ml N1,10, 50; viaal N1, 3, 10; Inj. susp. 720EL.U+ 20mcg/1ml täidetud süstal N1, 10, 25;viaal N1, 10, 25A- ja C-grupimeningiidivaktsiinA- ja C-grupi meningiidi vaktsiinRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: A- ja C-grupimeningokokkide põhjustatudtserebrospinaalsete meningiitideprofülaktika endeemilistessepiirkondadesse reisijatel alates 18.elukuust.ANNUSTAMINE: 1 annus.Revaktsineerimine vastavalt patsiendi eale2...4 aastat pärast esimest annust.Revaktsinatsiooni võib teha varem, kui: -patsient oli noorem kui 4 a, - A -ja329

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDC-meningokokkinfektsiooni epideemia, -patsient võib saada C-serogrupiinfektsiooni. Revaktsineerida ei tohi vähemkui 1 a pärast esimest annust. Vaktsiinmanustatakse lihasesse (täiskasvanuteldeltalihasesse ja lastel reieanterolateraalsesse ossa) või naha alla.LASTELE: Vt täiskasvanud.RASEDATELE: Loomkatsetes ei oletäheldatud teratogeenset toimet. Samuti eiole inimestel täheldatud teratogeensettoimet. Siiski ei ole soovitatav vaktsiinimanustada esimesel kolmel raseduskuul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus vaktsiinikomponentide suhtes või äge reaktsiooneelnevast vaktsineerimisest .Vaktsineerimine lükatakse edasipalavikuga haiguse või ägeda infektsioonkorral.RISKID: Mitte manustada veeni, veendu,et nõel ei oleks veresoones. Mittemanustada nahasiseselt. Sarnaselt teistelevaktsiinidele, on vajalik vastavmeditsiiniline abi ja järelevalve harvaesineva anafülaktilise reaktsiooni raviks.Vaktsiin ei anna kaitset B-grupimeningokoki ega teiste bakteriaalsemeningiidi tekitajate (Haemophilusinfluenzae tüüp b, Streptococcuspneumoniae) vastu.KÕRVALTOIMED: Mõnikord valu koosturse ja punetusega, palavik, peavalu,allergilist tüüpi reaktsioonid (urtikaaria,erüteem), lihasvalu, liigesvalu jaseedetrakti vaevused.KOOSTOIMED: Võib manustada korraga,kasutades erinevaid süstekohti, teetanuse,difteeria, inaktiveeritud poliomüeliidi,kõhutüüfuse, BCG või kollapalavikuvaktsiiniga. Võib lahustada teetanuse võikõhutüüfuse polüsahhariidvaktsiinides,kasutades neid lahustis.Meningococcal polysaccharidevaccine A+C, Sanofi Pasteur, Lüof.50mcg/50 mcg N1B-hepatiidivaktsiinHepatitis B, purified antigenRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Hepatiit B vastane aktiivneimmuniseerimine alates vastsündinueast.Märkus. Näidustatud kõigi B-hepatiidiviiruse alatüüpide põhjustatud B-hepatiidiinfektsiooni (HBV) vastaseks aktiivseksimmuniseerimiseks isikutel, kel puudubimmuunsus. Vaktsineerimist vajavateisikute kategooriad määratakse kindlaksametlike soovituste põhjal. Võib eeldada,et immuniseerimine aitab ära hoida kaD-hepatiiti, sest D-hepatiit (tekitajaks ondelta agens) esineb ainult koos330B-hepatiidiga.ANNUSTAMINE: Vaktsiin annuses 20mcg (1 ml) on mõeldud kasutamiseks16-a. ja vanematel isikutel. Vaktsiinannuses 10 mcg (0,5 ml) on mõeldudkasutamiseks alates vastsündinueast kuni15. eluaastani (k.a.). Soovitatavad onkaks esmase immuniseerimise skeemi(annusega 0,5 ml): - immuniseerimine 0.,1. ja 6. kuul, mis tagab optimaalse kaitsealates 7. vaktsineerimiskuust ja kindlustabkõrge antikehade tiitri; - kiirendatudskeem immuniseerimisega 0., 1. ja 2. kuul,mis tagab kiirema kaitse ja mille korralvõib eeldada immuniseerimiskuuri parematjärgimist patsientidelt. Antud skeemikolmanda annuse manustamise järel jääbantikehade tiiter veres madalamaks kuiimmuniseerimisel 0., 1.ja 6. kuul, seetõttuon adekvaatse immuunvastuse tagamiseksoluline antud skeemi korral manustada 12.vaktsineerimiskuul neljas annus. -Vanemad kui 18-aastased isikud.Erandjuhtudel võib täiskasvanutel, kui onvajalik veelgi kiirem kaitse algus, näiteksreisimisel suure B-hepatiidiendeemilisusega piirkonda ning kuivaktsineerimist B-hepatiidi vastualustatakse üks kuu enne ärasõitu,kasutada immuniseerimisskeemi, millekorral manustatakse vaktsiini lihasesiseselt0., 7. ja 21. päeval. Juhul kui kasutataksenimetatud skeemi, on soovitatav 12 kuudpärast esimest annust manustada veelneljas annus.LASTELE: - Kuni 15-a. (kaasa arvatud)Soovitatavad on kaks esmaseimmuniseerimise skeemi (annusega 0,5ml): - immuniseerimine 0., 1. ja 6. kuul,mis tagab optimaalse kaitse alates 7.vaktsineerimiskuust ja kindlustab kõrgeantikehade tiitri; - kiirendatud skeemimmuniseerimisega 0., 1. ja 2. kuul, mistagab kiirema kaitse ja mille korral võibeeldada immuniseerimiskuuri parematjärgimist patsientide poolt. Antud skeemikolmanda annuse manustamise järel jääbantikehade tiiter veres madalamaks kuiimmuniseerimisel 0., 1. ja 6. kuul, seetõttuon adekvaatse immuunvastuse tagamiseksoluline antud skeemi korral manustada 12.vaktsineerimiskuul neljas annus.RASEDATELE: Kasutada äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ei tohi manustadaisikutele, kellel on teadaolev ülitundlikkusvaktsiini ükskõik millise koostisosa suhtesvõi kellel vaktsiini eelneval manustamiselon ilmnenud ülitundlikkuse nähud. Niinagu teiste vaktsiinide puhul, tuleb kaselle vaktsiini manustamine edasi lükata,kui isikul esineb kõrge palavikuga kulgevhaigus. Kerged külmetusnähud ei olevaktsineerimise vastunäidustuseks.RISKID: B-hepatiidi pikastinkubatsiooniajast tingituna on võimalikdiagnoosimata nakkuse olemasoluimmuniseerimise ajal. Sellistel juhtudel eipruugi vaktsiin B-hepatiidi infektsiooni ärahoida. Ei hoia ära nakatumist A-hepatiiti,C-hepatiiti ja E-hepatiiti. Nii nagu kõigivaktsiinide puhul, ei pruugi kaitsevimmuunvastus ilmneda kõigilvaktsineeritutel. Mitmed tegurid võivadvähendada immuunvastust B-hepatiidivaktsiinile. Maksapuudulikkusega isikutel,HIV-positiivsetel ning C-hepatiidi kandjatelei ole vaktsineerimine vastunäidustatud.HIV-positiivsetel, dialüüsravi saavatel ningmuudel põhjustel immuunpuudulikkusegaisikutel, ei pruugi esmasevaktsinatsioonikuuriga tekkida adekvaatsetanti-HBs-antikehade tiitrit, seetõttu võibnimetatud isikutele osutuda vajalikukstäiendavate vaktsiiniannustemanustamine. Mitte mingil juhul ei tohimanustada veenisiseselt.Tootmisprotsessis kasutatakse tiomersaali(orgaaniline ühend), mille jääke võib leidalõpptootes. Tiomersaal võib põhjustadaülitundlikkusreaktsioonide teket.KÕRVALTOIMED: Valu süstekohas,punetus süstekohas, naha kõveneminesüstekohas.KOOSTOIMED: HBIg standardannusesamaaegne manustamine ei vähendaanti-HBs-antikehade tiitrit, seda eeldusel,et ravimeid on süstitud erinevatessekohtadesse. Võib manustada koos BCG,A-hepatiidi, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi,punetiste, difteeria ja teetanusevaktsiiniga. Erinevaid süstitavaid vaktsiinetuleb alati manustada erinevatessesüstekohtadesse. Võib kasutada esmaseimmuniseerimiskuuri lõpetamiseks, kuikuuri on alustatud kas vereplasmasttoodetud või teiste geneetiliseltmodifitseeritud B-hepatiidi vaktsiinidega.Kui soovitakse revaktsineerimist, siis võibvaktsiini manustada isikutele, kes oneelnevalt saanud esmaseimmuniseerimiskuuri vereplasmasttoodetud või teiste geneetiliseltmodifitseeritud B-hepatiidi vaktsiinidega.Engerix -B, Glaxo, Inj. susp. 20mcg/1mltäidetud süstal 1ml N1; Inj. susp.20mcg/1ml 0,5ml N1, 10; Inj. susp20mcg/1ml 1 ml üheannuseline viaal N1,25; Inj. susp. 20mcg/1ml 0,5 mlüheannuseline viaal N, 25

INFEKTSIOONIDDifteeria jateetanusevaktsiinDiphtheria, Vaccinum clostridiiRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Difteeria ja teetanusevastane aktiivne immuniseeriminetäiskasvanutel ja lastel alates 7.eluaastast.ANNUSTAMINE: Esmaseksvaktsineerimiseks 3 annust (0,5 ml) 1kuuliste vaheaegadega. Tavaliseksrevaktsineerimiseks üks annus 0,5 ml.Revaktsineerimised tehakse 7., 12. ja 17.eluaastal ja seejärel iga 10 aasta järel.Manustada lihasesse, soovitavalt reie võiülavarre anterolateraalsesse külge.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Ei soovitata manustada,kuigi teratogeenset toimet ei oletäheldatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus vaktsiinimõne komponendi suhtes.Ülitundlikkusreaktsioon või neuroloogilinehäire, mis tekkis pärast eelmistvaktsinatsiooni.RISKID: Seda vaktsiini ei tohi manustadaintravasaalselt. Enne süstimist tulebveenduda, et nõel ei ole veresoones.Vaktsineerimine tuleb edasi lükatapalaviku, ägeda haigestumise, eritiinfektsioonhaiguse või kroonilise haiguseägenemise tõttu v.a infitseerumiselteetanuse tekitajaga. Nagu kõigisüstitavate vaktsiinide korral, peab kaantud vaktsiini manustamisel olema valmisvõimaliku kohese anafülaktilise reaktsiooniraviks, mis võib vaktsiini manustamisejärel tekkida. Immuunsupressiivne ravi võiimmuunpuudulikkus võib vähendadaimmuunvastust vaktsiinile.Ülitundlikkusreaktsioonide vältimisekssoovitatakse hoiduda nende isikutevaktsineerimisest, kes on saanud täielikuesmase vaktsinatsiooni võirevaktsinatsiooni eelneva 5 a. jooksul.KÕRVALTOIMED: Lokaalsed reaktsioonidsüstekohal(valu, punetus, induratsioon jaturse), mööduv palavik, vahetuülitundlikkusreaktsioon.Neuroloogilised häired pärastvaktsineerimist on väga harvad ja puudubseos vaktsineerimisega. Sisaldabtiomersaali. Võivad tekkidaülitundlikkusreaktsioonid tiomersaalisuhtes.KOOSTOIMED: Koostoimete kohta ei oleandmeid. Vaktsiini manustaminesamaaegselt teiste vaktsiinidega ei olevastunäidustatud.Imovax d.T adult, Aventis Pasteur, Inj.susp. 20TÜ + 2TÜ/0,5ml amp 0,5ml N1, 5Difteeria,hepatiit B,teetanuse jaläkaköhavaktsiinDiphtheria, Hepatitis B, Vaccinum clostridii,PertussisRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed javiirustevastased vaktsiinid kombinatsioonisNÄIDUSTUS: Difteeria-, teetanuse-,läkaköha- ja hepatiit B (HBV) vastaneaktiivne immuniseerimine lastel alates 6.elunädalast.LASTELE: Vaktsiini soovitatud annus on0,5 ml. Esmane immuniseerimisprogrammkoosneb 3 annusest esimese 6 elukuuvältel. Kui vaktsiini ei manustatasündimisel, võib kombineeritud vaktsiinimanustada 8 nädala vanuses. Kui hepatiitB esinemissagedus on suur, peaks jätkamahepatiit B sündimisel manustamisepraktikat. Sel juhul võib kombineeritudvaktsiini manustada 6 näd. vanuselt.Vaktsiini tuleks manustada vähemalt4-nädalaste intervallide järel. Kuivastsündinu emal on diagnoositud hepatiitB viiruse kandlus, peaks lapsel läbi viimahepatiit B immuunprofülaktilise uuringu.Võib esineda vajadus vaktsineerimisekseraldi hepatiit B jadifteeria-teetanuse-läkaköha (DTPw)vaktsiinidega ning manustada sündimiselhepatiit B vastast immuunglobuliini.Tritanrix HepB lisaannus suurendabreaktogeensust, mida oodatakserevaktsineerimisest teisel eluaastal.Järelikult tuleb revaktsineerimisel järgidakohalikke soovitusi. Vaktsiini lisaannussoovitatakse manustada enne teiseeluaasta lõppu. Pikaajalise kaitsesaavutamiseks peaks ka hepatiit B vaktsiinimanustama pärast esimese eluaastalõppu. Vajadust selle annuse järele ei oleveel välja selgitatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus vaktsiiniükskõik millise koostisosa suhtes.Ülitundlikkusnähud pärast eelmisedifteeria, teetanuse, läkaköha või hepatiitB vaktsiini manustamist. Manustaminetuleb edasi lükata patsientidel, kes põevadägedat palavikuga kulgevat haigust.Vastunäidustatud juhul, kui lapsel ontekkinud teadmata etioloogiagaentsefalopaatia 7 päeva jooksul pärastläkaköhakomponenti sisaldava vaktsiinimanustamist. Sellistel juhtudel tulebvaktsinatsioone jätkata vaiddifteeria-teetanuse (DT) vaktsiini jaVaktsiinid ja immunoglobuliinidhepatiit B (HBV) vaktsiiniga.RISKID: Enne vaktsineerimist tulebpatsienti anamnestiliselt uurida (eritieelnevate vaktsineerimiste jakõrvaltoimete tekkimise suhtes) ningteostada üldine meditsiiniline läbivaatus.Kui mõni järgnevatest nähtudest ilmnebajalises seoses kasutamisega, tuleb tõsiseltkaaluda läkaköhakomponenti sisaldavavaktsiini järgmise annuse manustamatajätmist.Püsiv lohutamatu nutt kestusega üle 3tunni, mis tekib kuni 48 tundi pärastvaktsineerimist. Krambid palavikuga võiilma, mis tekivad kuni 3 päeva pärastvaktsineerimist. Teatud tingimustel, kuiläkaköhasse haigestumise risk on vägakõrge, võib vaktsineerimisest saadav kasuületada võimalikud ohud. Febriilsetekrampide esinemine anamneesis, samutikrambid või vastsündinu ootamatu surm(SIDS, Sudden Infant Death Syndrome)ning ebasoodne reaktsioon Tritanrix HepBmanustamisele perekonnaanamneesis eiole vaktsineerimisele vastunäidustuseks.HIV-infektsioon ei ole difteeria, teetanuse,läkaköha ja hepatiit B vastasevaktsineerimise vastunäidustus. Naguteistegi süstitavate vaktsiinide puhul, tulebvajalikud esmaabivahendid harvaesinevaanafülaktilise reaktsiooni puhuks käepärasthoida. See tõttu peab patsient olema 30min. pärast vaktsineerimist arstlikuljälgimisel. Ettevaatusega manustadapatsientidele, kellel esinebtrombotsütopeenia või hüübimishäire,kuna lihasesisese süstega kaasnebverejooksuoht. Antud ravimitootmisprotsessis kasutatakse tiomersaali(orgaaniline elavhõbedaühend), millejääke võib olla ka lõpptootes. Seetõttuvõivad ilmneda ülitundlikkusreaktsioonid.VAKTSIINI EI TOHI MINGIL JUHULMANUSTADA VEENI.KÕRVALTOIMED: Keskkõrvapõletik,ebatavaline nutt, ärrituvus, palavik,uimasus, bronhiit, farüngiit,toitmisprobleemid, seedetrakti sümptomidnagu oksendamine ja kõhulahtisus,palavik, punetus, turse ja valu.KOOSTOIMED: Manustada erinevadsamaaegselt manustatavad vaktsiiniderinevatesse süstekohtadesse. Kliinilistesuuringutes on manustatud koos suukaudsepoliomüeliidivaktsiiniga (OPV) jaHaemophilus influenzae b (Hib)vaktsiiniga. Nendes uuringutes ei hinnatudimmunoloogilist vastust suukaudselepoliomüeliidivaktsiinile, ent eelnevadifteeria-teetanuse-läkaköha (DTP)vaktsiini, suukaudse poliomüeliidivaktsiini(OPV) ja hepatiit B (HBV) vaktsiinisamaaegse kasutamise kogemuse põhjalei ole muutusi ilmnenud.Immuunsupressiivset ravi saavatel või331

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDimmuunpuudulikkusega patsientidel eipruugi immunoloogiline vastus ollaadekvaatne.Tritanrix HepB, Glaxo, Inj. susp. >30TÜ+ 10mcg + >4TÜ + >60TÜ/0,5ml viaalüksikannus 0,5 ml; Inj. susp. >30TÜ +10mcg + >4TÜ + >60TÜ/0,5ml viaalüksikannus 1ml; Inj. susp. >30TÜ +10mcg + >4TÜ + >60TÜ/0,5ml viaalüksikannus 3ml; Inj. susp. >30TÜ +10mcg + >4TÜ + >60TÜ/0,5ml viaalüksikannus 10mlDifteeria,läkaköha,teetanuse,poliomüeliidi jaHaemophilusinfluenzae tüüpB vaktsiinDiphtheria, Pertussis, Vaccinum clostridii,Poliomyelitidis, Haemophilus influenza BRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed javiirustevastased vaktsiinid kombinatsioonisNÄIDUSTUS: Difteeria, läkaköha,teetanuse, poliomüeliidi ja Haemophilusinfluenzae tüüp B poolt põhjustatudinvasiivsete infektsioonide vastane aktiivneimmuniseerimine vastavalt kehtivaleriiklikule immuniseerimiskavale alla 3-alastel. Märkus. Ei ole näidustatudkasutamiseks üle 3-a lastel.LASTELE: Esmane vaktsineerimisskeemkoosneb kolmest annusest. Riiklik skeemnäeb ette vaktsineerimist vanuses 3 kuud,4,5 kuud ja 6 kuud. Süstide vahe peabolema vähemalt 4 nädalat. Manustatakse 1doos korraga. Ei ole näidustatud alla2-kuuste laste vaktsineerimiseks.Revaktsineerimine 2 a vanuselt.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus vaktsiinimõne komponendi suhtes või inimestele,kellel pärast eelmist difteeria, teetanuse,läkaköha, inaktiveeritud polio- või Hibvaktsiinide manustamist esinesidülitundlikkuse nähud. Vastunäidustatudlastele, kellel on esinenud 7 päeva jooksulpärast eelmist läkaköha sisaldavavaktsiiniga immuniseerimist tundmatuetioloogiaga entsefalopaatia. Manustamisttuleb edasi lükata lastel, kes põevad rasketägedat palavikulist haigust. Väiksemainfektsiooni esinemine ei olevastunäidustuseks.RISKID: Sarnaselt teistele süstitavatelevaktsiinidele võib vaktsineerimise järgseltharva tekkida anafülaktiline reaktsioon,332seetõttu on vajalik järelevalve ja käepärastpeavad olema vajalikud ravimid. Võibesineda olukordi nagu läkaköha suuresinemissagedus, kus vaktsineerimisestoodatav kasu kaalub üle võimaliku riski,eriti kui sümptomid pole seotud püsivatejärelnähtudega. Inimeseimmuunpuudulikkuse viiruse (HIV)infektsiooni ei peeta vaktsiinigavaktsineerimise vastunäidustuseks.Vaktsiini manustamineimmuunsupressiivravi saavatele võiimmuunpuudulikkusega patsientidele võibjääda toimeta. Pärast Hib vaktsiinidesüstimist on täheldatud kapsulaarsepolüsahhariid antigeeni eritumist uriiniga.Vaktsineerimine tuleb märkida patsiendivaktsineerimise päevikusse. Ei tohi mingiljuhul manustada veeni. Võimalikku apnoeriski ja vajadust respiratoorse seire järele48...72 tunni jooksul peab kaalumamanustades esmase immuniseerimiseseeriat väga enneaegsetele imikutele(sünd ? 28 raseduse nädal) ja eriti neilekellel on eelnevalt täheldatudrespiratoorset ebaküpsust. Kuna kasuvaktsineerimisest selles imikute rühmas onkõrge, ei tohi vaktsineerimist ära jätta egasellega viivitada.KÕRVALTOIMED: Valu, punetus, turse,palavik, ebaharilik nutt, söögiisu kadu,rahutus.KOOSTOIMED: Erinevate süstitavatevaktsiinide üheaegsel manustamisel peabkasutama erinevaid süstekohti. Nagu teistevaktsiinide puhulgi, võib vaktsiinimanustamine immuunsupressiivravisaavatele või immuunpuudulikkusegapatsientidele jääda toimeta.Infanrix-IPV+Hib, Glaxo, Inj. susp. 0,5ml süstelis>30TÜ + 25mcg + >40TÜ /0,5ml süstelis + inj subst 10 mcg N1Difteeria,teetanus,läkaköha japoliomüeliidivaktsiinDiphtheria, Pertussis, Poliomyelitidis,Vaccinum clostridiiRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed javiirustevastased vaktsiinid kombinatsioonisNÄIDUSTUS: Difteeria, läkaköha,teetanuse, poliomüeliidi ja Haemophilusinfluenzae tüüp b poolt põhjustatudinvasiivsete infektsioonide vastane aktiivneimmuniseerimine vastavalt kehtivaleriiklikule immuniseerimiskavale alla3-aastastel lastel. Märkus.Infanrix-IPV+Hib ei ole näidustatudkasutamiseks üle 3-aastastel lastel.LASTELE: Esmane vaktsinatsioon:koosneb kolmest annusest. Riiklik skeemnäeb ette vaktsineerimist vanuses 3 kuud,4,5 kuud ja 6 kuud. Süstide vahe peabolema vähemalt neli nädalat. Vaktsiin eiole näidustatud alla 2-kuuste lastevaktsineerimiseks.Revaktsineerimine: 2 aasta vanuselt.Vaktsiini võib manustada lastele, kes oneelnevalt vaktsineeritud teiste DPT, polioja Hib vaktsiinidega. Manustamisviis:manustatakse sügava lihasesisese süstenareie anterolateraalsesse piirkonda. Igajärgneva annuse süstimiseks on soovitatavkasutada erinevat süstekohta. Manustadaettevaatlikult isikutele, kellel esinebtrombotsütopeenia või veritsemishäired,kuna pärast lihasesisest manustamist võibneil tekkida veritsemine. Süstimiskohaletuleb asetada tugev rõhk (ilmahõõrumiseta) vähemalt kaheks minutiks.Vaktsiini ei tohi manustada veeni. Ennemanustamist kontrollige vaktsiinivisuaalselt kõrvaliste osakeste ja/võifüüsikaliste omaduste muutumise suhtes.Nende esinemisel tuleb süstel ära visata.Kuna säilitamisel võib tekkida valge sade,tuleb DTPa-IPV suspensiooni ennelahustamist loksutada. Vaktsiinivalmistamiseks tuleb kogu DTPa-IPVvaktsiini sisaldav eeltäidetud süstla sisulisada Hib injektsioonisubstantsisisaldavasse viaali. Omavahel võib segadaainult antud vaktsiini komponente, mittemingil juhul teisi vaktsiine või nendekomponente. Pärast DTPa-IPV vaktsiinilisamist injektsioonisubstantsile tuleb seguhoolega loksutada. Valmistatud vaktsiinnäeb välja veidi hägusema suspensiooninakui vedel komponent eraldi võetuna. Seeei kahjusta vaktsiini toimet. Juhul kuivaktsiin näeb välja teisiti, tuleb seehävitada.Vaktsiin tuleb manustada vahetult pärastselle valmistamist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusreaktsioonpärast difteeria, teetanuse, läkaköha võipoliomüeliidi vaktsiini manustamist.Ülitundlikkusreaktsioon vaktsiinikomponentidele, mida on kasutatudtootmisprotsessis ning mille jälgi võib leidavaktsiinist: neomütsiin, polümüksiin B võiformaldehüüd. Ei tohi manustada, kuilapsel on pärast eelmist difteeria,teetanuse, läkaköha või poliovaktsiinimanustamist tekkinud neuroloogilisisümptomeid. Ei tohi manustada, kui lapseltekkis 7 päeva jooksul pärast eelmiseläkaköha komponenti sisaldava vaktsiinimanustamist ebaselge etioloogiagaentsefalopaatia. Nagu teiste vaktsiinidepuhul, peab kõrge palavikuga kaasnevatehaiguste puhul manustamist edasi

INFEKTSIOONIDlükkama. Kerge infektsioon ei oletakistuseks.RISKID: Nagu teistegi süstitavatevaktsiinide puhul, peab vastavmeditsiiniline abi olema koheseltkättesaadav juhuks, kui pärast vaktsiinimanustamist tekib anafülaktiline shokk.Kui pärast läkaköha komponenti sisaldavavaktsiini manustamist on ilmnenud mõnijärgnevatest reaktsioonidest, peabjärgmist läkaköha komponenti sisaldavavaktsiini manustamist hoolega kaaluma: -kehatemperatuur ?40,0 °C kuni 48 tundipärast vaktsineerimist, millele ei leitamuud põhjust. - kollaps või shokitaolineseisund (hüpotoonne-teadvusetu episood)kuni 48 tundi pärast vaktsineerimist. -korduv, jätkuv nutt kestusega ?3 tundi,kuni 48 tundi pärast vaktsineerimist. -palavikuga või ilma kulgevate krampideilmnemine kuni 3 ööp. pärastvaktsineerimist. Võib esineda olukordi,näiteks läkaköha suur esinemissagedus,mil vaktsiini manustamise eelised kaaluvadüles võimalikud riskid. Trombotsütopeeniavõi hüübimishäiretega patsientidele tulebvaktsiini manustada ettevaatlikult, sestlihasesse süstimisel võib tekkida verejooks.HIV-infektsioon ei ole vaktsineerimisevastunäidustuseks. Sellisel juhul ei pruugiimmuunvastus vaktsiinile olla adekvaatne.Lastel, kes saavad immuunsupressiivsetravi (kemoteraapiat,glükokortikosteroidravi või antimitootilistravi), on soovitav manustamine edasilükata kuni immuunsüsteemi mõjutava ravilõppemiseni.Ei tohi mingil juhul manustada veeni.KÕRVALTOIMED: Söögiisu kaotus,ärrituvus, ebanormaalne nutt, rahutus,unisus, süstekoha reaktsioonid, nagu valuja punetus, paikne turse süstekohas (? 50mm), palavik.KOOSTOIMED: Erinevate süstitavatevaktsiinide üheaegsel manustamisel peabkasutama erinevaid süstekohti. Naguteiste vaktsiinide puhulgi võib vaktsiinimanustamine immuunsupressiivravisaavatele või immuunpuudulikkusegapatsientidele jääda toimeta.Infanrix Polio, Glaxo, Inj. susp. 0,5 mleeltäidetud süstal N1, 20Difteeria,teetanuse jaläkaköhavaktsiinDiphtheria, Tetanus, PertussisRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed javiirustevastased vaktsiinid kombinatsioonisNÄIDUSTUS: Difteeria-, teetanuse- jaläkaköhavastane aktiivne immuniseeriminealla 3-a lastel.LASTELE: Vaktsinatsioonidoosi (0,5 ml)kolm süsti 1,5-kuulise vahega vastavaltEestis kehtivale vaktsinatsioonikalendrile(s.t üks süst vanuses 3, 4,5 ja 6 elukuud,millele järgneb revaktsinatsiooni(booster)annus vanuses 2 a).VASTUNÄID.: Krampidega või ilmakrampideta krooniline entsefalopaatia.Rasked kõrvaltoimed 48 tunni vältel pärasteelmist vaktsiiniannust: palavik 40 °C võienam; püsiv nutt; febriilsed võimittefebriilsed krambid;hüpotoonilis-hüporeaktiivne sündroom.Sellistel juhtumitel tuleb vaktsineerimistjätkata, kasutades niisugust vaktsiini, misei sisalda läkaköha komponenti. Vahetudülitundlikusreaktsioonid pärast eelnevaidvaktsiinisüste (generaliseerunud urtikaaria,Quincke ödeem, anafülaktiline ?okk).Ülitundlikkus vaktsiini mõne komponendisuhtes.RISKID: Mitte süstida veresoonde jakontrollida, et süstlanõel ei oleksveresoones. Palaviku ja ägeda haiguse(eriti infektsioonist põhjustatud) võikroonilise aktiivse haiguse korral tulekskaaluda vaktsineerimise edasilükkamist.Febriilsete krampide esinemineanamneesis ei ole iseenesestvaktsineerimise vastunäidustus, kuikrambid ei ole seotud eelnevatevaktsineerimistega. Sellisel juhul on eritioluline jälgida kehatemperatuuri 48 tundipärast vaktsineerimist ja regulaarseltmanustada palavikuvastaseid ravimeid 48tunni vältel. Kui anamneesis onmittefebriilsed, eelnevatevaktsinatsioonidega põhjuslikultmitteseotud krambid, tuleb küsidaspetsialisti arvamust, enne kui otsustadavaktsiini manustamise üle. Vaktsineerimistvõib teostada lapsel, kellel esinebkaasasündinud või omandatudimmuunsupressioon, pidades meeles, etvaktsiini immuunvastus võib olla madalam,tingituna organismi immuunsüsteemifunktsioonivõimest. Kui laps saabimmuunsupressiivset ravi (kortikosteroidid,antimitootiline kemoteraapia jne),soovitatakse vaktsineerimine kuni ravilõpetamiseni edasi lükata. Nagu kõigiVaktsiinid ja immunoglobuliinidsüstitavate vaktsiinide puhul, on võimalikvahetu anafülaktilise reaktsiooni tekkimine,seepärast peab vajalik meditsiiniline ravikäepärast olema. Kuna vaktsiini tootmisekäigus kasutatakse formaldehüüdi,esinevad ravimis selle jäljed. Isikutel, kellelesineb ülitundlikkus formaldehüüdi suhtes,tuleb vaktsiini kasutada ettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Paiksed kõrvaltoimedsüstekohas, palavik üle 38 °C ebatavalinenutt 24...48 tundi pärast vaktsineerimist.Allergilised nähud: lööve, urtikaaria jaerandlikel juhtudel anafülaktiline shokk võiQuincke ödeem.KOOSTOIMED: Ei ole teada, et sellevaktsiini manustamine samaaegselt teisteüldkasutatavate vaktsiinidega kujutaksriski, eeldusel, et kasutatakse erinevaidsüstlaid, nõelu ja erinevaid süstekohti.D.T.COQ/D.T.P., Aventis Pasteur, Inj.susp. >30 IU, >60 IU, >4 IU 0,5 ml N1,20; Inj. susp. >30 IU, >60 IU, >4 IU 5mlN1Difteeria,teetanuse,läkaköha japoliomüeliidivaktsiinDiphtheria, Vaccinum clostridium, Pertussis,PoliomyelitidisRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed javiirustevastased vaktsiinid kombinatsioonisNÄIDUSTUS: Difteeria, teetanuse,läkaköha ja poliomüeliidi vastane aktiivneimmuniseerimine alla 7 a. lastel.LASTELE: Esmane vaktsineerimine:vaktsiini võib kasutada lastel alates teisestelukuust. Tehakse 3 süsti (korraga 1annus st 0,5 ml vaktsiini ) vahega 1...2kuud.Revaktsineerimine: 1 süst aasta pärastesmast vaktsineerimist vanuses 16...18kuud.Lokaalsete reaktsioonide vältimiseks tulebvaktsiini manustada lihasesse.Soovituslikult tuharalihaseülemisse-välimisse piirkonda, või vajaduselreie keskmisse välimisse piirkonda. Mittemanustada intravasaalselt. Seda vaktsiinivõib segada samas süstlas koos teetanuseproteiinile konjugeeritud anti-Haemophilusinfluenzae tüüp B monovalentsevaktsiiniga (Hib). Sel juhul kombineeritudvaktsiini kasutatakse lahustina Hib vaktsiinilüofilisaadi lahustamiseks.VASTUNÄID.: Tugev reaktsioon vaktsiinivarasemale manustamisele (48 tunnijooksul pärast süsti): palavik 40 või enam,333

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDpikaajaline (st üle 3 tunni kestev) kiljuvnutt, febriilsed ja mittefebriilsed krambid,hüpotoonilis-hüporeaktiivne sündroom.Nimetatud juhtudel peaks vaktsineeriminejätkuma vaktsiiniga, mis ei sisaldaläkaköha komponenti.Ülitundlikkusreaktsioonid, mis järgnesideelmisele vaktsineerimisele. Ülitundlikkusvaktsiini mõne komponendi suhtes.RISKID: Seda vaktsiini ei tohi manustataintravasaalselt. Enne süstimist tulebveenduda, et nõel ei ole veresoones.Vaktsineerimine tuleb edasi lükatapalaviku, ägeda haigestumise, eritinakkushaiguse ja kroonilise haiguseägenemise faasis. Varasemvaktsineerimisega mitteseotud krampideesinemine ei muuda vaktsineerimistvastunäidustatuks. Siiski on sellisteljuhtudel soovitatav jälgida patsiendikehatemperatuuri 48 tunni jooksul pealevaktsineerimist ja sel ajal vajaduselmanustada antipüreetikume.Vaktsineerimise jätkamiseksmittefebriilsete krampide puhul, mis eiolnud seotud eelneva vaktsinatsiooniga,tuleb konsulteerida vastava erialaspetsialistiga. Vaktsineerida võibkaasasündinud ja omandatudimmuunpuudulikkuse lapsi, kuid tulebsilmas pidada, et nende immuunvastusvõib olla nõrgem. Laste puhul, kes saavadimmunosupressiivset ravi (kortikosteroidid,antimitootiline kemoteraapia jt),soovitatakse vaktsineerimisega oodata ravilõpuni. Anafülaktilise reaktsiooni ohu tõttuon vajalik on meditsiinilise esmaabiolemasolu pärast vaktsineerimist. Vaktsiinitootmisel on kasutatud neomütsiini,streptomütsiini, polümüksiin B jaformaldehüüdi, nende ainete jäljed võivadolla vaktsiinis. Ettevaatusega kasutadaseda vaktsiini patsientidel, kel onülitundlikkus eelpool loetletud ainetevastu.KÕRVALTOIMED: Lokaalsed reaktsioonidsüstekohal(valu, punetus, induratsioon jaturse), palavik üle 38, ebaharilik nutt24...48 tunni jooksul pärastvaktsineerimist, allergilised reaktsioonid.KOOSTOIMED: Vaktsiini võib manustadasamaaegselt teiste vaktsiinidega,kasutades erinevaid süstlaid, nõelu jasüstekohti.Tetracoq, Aventis Pasteur, Inj. susp.0,5ml 1D N1, 20; Inj. susp. 0,5ml viaal20D N10334Difteeria,teetanuse,läkaköhavaktsiinDiphtheria, tetanus, pertussisRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Difteeria, teetanuse jaläkaköha vastane aktiivneimmuniseerimine kuni 6-a (k.a) lastel.Märkus. Ei ole näidustatud kasutamiseksalates 7. eluaastast.LASTELE: Manustada tuleb vaktsiinisoovitatud annuses, s.o 0,5 ml.Vaktsinatsiooniskeem Eestis on järgmine:esmane immuniseerimine koosneb 3annusest: 3., 4,5. ja 6.elukuul jakordusvaktsineerimisest 2. eluaastal. Võibmanustada kuni 7. eluaastani.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus mõnevaktsiinis sisalduva komponendi suhtes võikui ülitundlikkusreaktsioon tekkis pärasteelmist difteeria-teetanuse-läkaköhavaktsiini, difteeria-teetanuse vaktsiini võidifteeria-teetanuse-täisrakulise läkaköha(DTPw) manustamist. Vastunäidustatud,kui lapsel on tekkinud teadmata põhjusegaentsefalopaatia 7 päeva jooksul pärasteelmist vaktsineerimist läkaköha sisaldavavaktsiiniga. Neil juhtudel tulebvaktsinatsioonikuuri jätkatadifteeria-teetanuse vaktsiiniga. Nagu teistevaktsiinide puhul, peab raskete palavikugakulgevate haiguste puhul manustamiseedasi lükkama. Kerge infektsiooniolemasolu ei ole takistuseks.RISKID: Hea kliinilise tava järgi peaksimmuniseerimise läbi viima pärastpatsiendi anamneesiga tutvumist (eritijälgima eelnevaid immuniseerimisi jaseoses nendega esinenud võimalikkekõrvaltoimeid) ning pärast arstlikkukontrolli. Kui pärastdifteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiinimanustamist on ilmnenud mõnijärgnevatest reaktsioonidest, peabjärgmist läkaköha komponenti sisaldavavaktsiini manustamist hoolega kaaluma: -Kehatemperatuur ?40,5 °C kuni 48 tundipärast vaktsineerimist, millele ei leitamuud põhjust. - Kollaps või shokitaolineseisund (hüpotoonne-teadvusetu episood)kuni 48 tundi pärast vaktsineerimist. -Püsiv lohutamatu nutt kestusega ?3 tundi,kuni 48 tundi pärast vaktsineerimist. -Palavikuga või ilma kulgevate krampideilmnemine kuni 3 ööp. pärastvaktsineerimist. Võib esineda olukordi (ntläkaköha suur esinemissagedus), milvaktsiini manustamise eelised kaaluvadüles võimalikud riskid. Palavikugakaasnenud krambid või perekonnasesinenud krambihood ei olevastunäidustuseks. HIV-nakkus ei olevastunäidustuseks. Vaktsiini manustamineimmuunsupressiivravi saavatele võiimmuunpuudulikkusega patsientidele võibjääda toimeta. Nagu teistegi süstitavatevaktsiinide puhul, peab vastavmeditsiiniline abi (sh adrenaliini süstimisevõimalus) olema koheselt kättesaadavjuhul, kui pärast vaktsiini manustamisttekib anafülaktiline shokk. Seetõttu peabvaktsineeritu 30 min. pärastvaktsineerimist olema arstliku järelevalveall. Manustada ettevaatusegatrombotsütopeeniat põdevatele võihüübimishäiretega patsientidele, kunapärast lihasesisest manustamist võibtekkida verejooks. Ei tohi mingil juhulmanustada veeni.KÕRVALTOIMED: Valu, punetus, turse,palavik >38 °C, ebaharilik nutt,oksendamine, kõhulahtisus, laps sööb jajoob vähem kui tavaliselt, magab rohkemkui tavaliselt/uimasus, magab vähem kuitavaliselt/rahutus.KOOSTOIMED: Võib segada samassüstlas Hiberixi või teiste PRP-T Hibvaktsiinidega. Ülejäänud süstitavadvaktsiinid tuleb alati manustadaerinevatesse süstekohtadesse.Immuunsupressiivset ravi saavatel võiimmuunpuudulikkusega patsientidel eipruugi immuunvastus olla adekvaatne.Infanrix, Glaxo, Inj. susp 0,5 ml N1Difteeria,teetanuse,läkaköha,hepatiit B,poliomüeliidivaktsiinDiphtheria, Vaccinum clostridii, Pertussis,Hepatitis B, PoliomyelitidisRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed javiirustevastased vaktsiinid kombinatsioonisNÄIDUSTUS: Väljaspool riiklikkuvaktsineerimisprogrammi difteeria-,teetanuse-, läkaköha-, hepatiit B ningpoliomüeliidivastane aktiivneimmuniseerimine imikutel ja väikelastel. Eiole mõeldud kasutamiseks lastel vanusesüle 36 elukuu.LASTELE: Esmane vaktsinatsioon:koosneb kolmest 0,5 ml-st annusest(näiteks 2., 3. ja 4. kuul; 3., 4. ja 5. kuul;2., 4. ja 6. kuul; 3., 5. ja 11. või 12. kuul).Minimaalne intervall manustamiskordadevahel on 1 kuu. Laiendatud

INFEKTSIOONIDVaktsiinid ja immunoglobuliinidImmuniseerimisprogrammi skeemi(manustades vaktsiini 6., 10. ja 14.elunädalal) võib kasutada vaid juhul, kui 1annus hepatiit B vastast vaktsiini on jubavahetult pärast sündi manustatud.Vaatamata vaktsineerimisele tuleb kinnipidada immunoprofülaktilistestmeetmetest hepatiit B vältimiseks. Kuihepatiit B vastane vaktsineerimine onvahetult pärast sündi teostatud, võibkasutada teise annusena alates 6.elunädalast. Kui teine annus on vajamanustada varem, tuleb kasutadamonovalentset hepatiit B vaktsiini.Revaktsinatsioon: vaktsiini manustaminerevaktsineerimisena peab põhinemavastava erialaspetsialisti soovitusel. Võibrevaktsineerimiseks kasutada ainult siis,kui laps on läbinud korrektse esmasevaktsineerimise tsükli kõigi antigeenidesuhtes, mida käesolev vaktsiin sisaldab,kas siis monovalentsete või kombineeritudvaktsiinidena.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine või neomütsiini japolümüksiini suhtes. Ülitundlikkus pärastdifteeria-, teetanuse-, läkaköha-, hepatiit Bvõi poliovaktsiini eelnevat manustamist.Vastunäidustatud juhul, kui lapsel oneelnevalt läkaköhakomponenti sisaldavavaktsiini manustamisel või kuni 7 päevahiljem tekkinud entsefalopaatianähud.Sellistel juhtudel tuleb läkaköhavaktsiin ärajätta ning jätkata vaktsinatsioone vaiddifteeria-teetanuse, hepatiit B japoliovaktsiiniga. Nagu teistegi vaktsiinidepuhul, tuleb manustamine edasi lükatapatsientidel, kes põevad ägedatraskekujulist febriliteediga kulgevathaigust. Kerged haigusnähud ei olevaktsineerimisele vastunäidustuseks.RISKID: Enne vaktsineerimist tulebpatsienti anamnestiliselt uurida (eritieelnevate vaktsineerimiste jakõrvaltoimete tekkimise suhtes) ningteostada üldine meditsiiniline läbivaatus.Nagu teistegi süstitavate vaktsiinide puhul,tuleb patsienti pärast vaktsineerimistmõnda aega jälgida ning vajalikudesmaabivahendid harvaesinevaanafülaktilise reaktsiooni puhuks käepärasthoida. Ettevaatusega manustadapatsientidele, kellel esinebtrombotsütopeenia või hüübimishäire,kuna intramuskulaarse süstega kaasnebverejooksurisk. Ei tohi mingil tingimuselveresoonde manustada. Hepatiit B vastanevaktsineerimine ei kaitse teisteviirushepatiitide nagu hepatiit A, hepatiit Cvõi hepatiit E eest. Febriilsed krambidanamneesis vajavad erilist tähelepanu.Siiski ei ole krambid ega vastsündinuäkksurma sündroom (SIDS, Sudden InfantDeath Syndrome) perekonnaanamneesisvaktsinatsioonile vastunäidustuseks.HIV-infektsiooni ei peetavastunäidustuseks. Siiski võibimmunosupressiooniga haigetel osutudaimmunoloogiline vastus vaktsineerimiseleebaefektiivseks.KÕRVALTOIMED: Infektsioon,viirusinfektsioon, kandidoos,keskkõrvapõletik, ülemiste hingamisteedeinfektsioon, farüngiit, isutus, rahutus,ebatavaline nutt, unisus, konjunktiviit,bronhiit, köha, riniit, striidor, kõhulahtisus,oksendamine, enteriit, gastroenteriit,lööve, dermatiit, ekseem, valu, punetus,süstekoha paikne turse, palavik üle 38 °C.KOOSTOIMED: Kliinilised uuringud onnäidanud, et võib manustada samaaegseltHaemophilus influenzae b vaktsiiniga.Kliinilistes uuringutes kasutati vaktsiinidemanustamiseks erinevaid süstekohti.Puuduvad andmedLMP-(leetrid-mumps-punetised-)vaktsiinigasamaaegse kasutamise efektiivsuse jaohutuse kohta. Nagu teistegi vaktsiinidepuhul, võib immunosupressiivset ravisaavatel või muul põhjuselimmuunpuudulikkusega patsientidelosutuda vaktsineerimine ebaefektiivseks.Infanrix penta, Glaxo, Inj. susp.>30TÜ+ >40TÜ + 25mcg + 40; 8; 32 dantigeeni ühik + 25mcg + 8mcg / 0,5mlsüstelis N1, 10, 20, 50Difteeria,teetanuse,läkaköha,hepatiit B,poliomüeliidi,Haemophilusinfluenzae bvaktsiinDiphtheria, Vaccinum clostridii, Pertussis,Hepatitis B, Poliomyelitidis, Haemophilusinfluenzae BRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed javiirustevastased vaktsiinid kombinatsioonisNÄIDUSTUS: Väljaspool riiklikkuvaktsineerimisprogrammi difteeria,teetanuse, läkaköha, hepatiit B,poliomüeliidi ning Haemophilus influenzaeb-infektsiooni vastane aktiivneimmuniseerimine imikutel ja väikelastel. Eiole mõeldud kasutamiseks lastel vanusesüle 36 elukuu.LASTELE: Esmane vaktsinatsioon:koosneb kolmest 0,5 ml-st annusest(näiteks 2., 3. ja 4. kuul; 3., 4. ja 5. kuul;2., 4. ja 6. kuul) või kahest annusest(näiteks 3. ja 5. kuul). Minimaalne intervallmanustamiskordade vahel on 1 kuu.Laiendatud Immuniseerimisprogrammiskeemi (manustades vaktsiini 6., 10. ja 14.elunädalal) võib kasutada vaid juhul, kui 1annus hepatiit B vastast vaktsiini on jubavahetult pärast sündi manustatud.Vaatamata vaktsineerimisele tuleb kinnipidada immunoprofülaktilistestmeetmetest hepatiit B vältimiseks. Kuihepatiit B vastane vaktsineerimine onvahetult pärast sündi teostatud, võibkasutada teise annusena 6. elunäd. Kuiteine annus on vaja manustada varem,tuleb kasutada monovalentset hepatiit Bvaktsiini. Revaktsinatsioon: 2 annusegavaktsineerimise (nt 3. ja 5. kuul) järgselttuleb revaktsinatsiooniannus manustadavähemalt 6 kuud pärast viimast esmasevaktsineerimise annust, eelistatult 11...13kuu vanuses. 3 annusega vaktsineerimise(nt 2., 3. ja 4. kuul; 3., 4. ja 5. kuul; 2., 4.ja 6. kuul) järel tulebrevaktsinatsiooniannus manustadavähemalt 6 kuud pärast viimast esmasevaktsineerimise annust ning eelistatultenne 18. elukuud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine või neomütsiini japolümüksiini suhtes. Ülitundlikkus pärastdifteeria-, teetanuse-, läkaköha-, hepatiitB, polio- või Hib-vaktsiini eelnevatmanustamist. Vastunäidustatud juhul, kuilapsel on eelnevalt läkaköhakomponentisisaldava vaktsiini manustamisel või kuni 7päeva hiljem tekkinudentsefalopaatianähud. Sellistel juhtudeltuleb vaktsinatsioone jätkata vaiddifteeria-teetanuse, hepatiit B, polio- jaHib-vaktsiiniga. Nagu teistegi vaktsiinidepuhul, tuleb preparaadi manustamineedasi lükata patsientidel, kes põevadägedat raskekujulist palavikuga kulgevathaigust. Kerged haigusnähud ei olevaktsineerimisele vastunäidustuseks.RISKID: Enne vaktsineerimist tulebpatsienti anamnestiliselt uurida (eritieelnevate vaktsineerimiste jakõrvaltoimete tekkimise suhtes) ningteostada üldine meditsiiniline läbivaatus.Nagu teistegi süstitavate vaktsiinide puhul,tuleb patsienti pärast vaktsineerimistmõnda aega jälgida ning vajalikudesmaabivahendid harvaesinevaanafülaktilise reaktsiooni puhuks käepärasthoida. Ettevaatusega manustadapatsientidele, kellel esinebtrombotsütopeenia või hüübimishäire,kuna intramuskulaarse süstega kaasnebverejooksurisk. Ei tohi mingil tingimuselveresoonde manustada. Hepatiit B vastanevaktsineerimine ei kaitse teisteviirushepatiitide nagu hepatiit A, hepatiit Cvõi hepatiit E eest. Vaktsiinis sisalduv335

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDHib-komponent ei kaitse teisteHaemophilus influenzae serotüüpidepõhjustatud infektsioonide, samuti teistemeningiiditekitajate eest. Febriilsedkrambid anamneesis vajavad erilisttähelepanu.HIV-infektsiooni ei peetavastunäidustuseks. Siiski võibimmunosupressiooniga haigetel osutudaimmunoloogiline vastus vaktsineerimiseleebaefektiivseks. Pärast Hib-komponentisisaldava vaktsiini manustamist ontäheldatud kapsulaarsepolüsahhariidantigeeni ekskretsiooniuriiniga, mistõttu vastava antigeenimääramine 1...2 vaktsineerimisjärgsenädala vältel ei oma diagnostilist väärtust.Kui manustatakse koos Prevenariga(pneumokokkidevastane konjugeeritudpolüsahhariidvaktsiin, adsorbeeritud),peab arst olema teadlik sellest, et kliinilisteuuringute andmetel on antud juhulfebriilsete reaktsioonide sagedus suuremkui pärast Infanrix hexa eraldimanustamist. Need reaktsioonid olidenamasti mõõdukad (palavik 39 °C võivähem) ja mööduvad. Antipüreetilist ravituleb alustada vastavalt kohalikeleravijuhistele.KÕRVALTOIMED: Viirusinfektsioon,kandidoos, keskkõrvapõletik, ülemistehingamisteede infektsioon, farüngiit,ärrituvus, ebatavaline nutt, rahutus,uimasus, konjunktiviit, bronhiit, köha,riniit, isutus, kõhulahtisus, enteriit,gastroenteriit, lööve, dermatiit, valu,punetus, süstekoha paikne turse (?50mm), palavik ?38 °C.KOOSTOIMED: Puuduvad andmedLMP-(leetrite-mumpsi-punetiste)vaktsiinisamaaegse kasutamise efektiivsuse jaohutuse kohta. Andmed Prevenari(pneumokokkidevastane konjugeeritudpolüsahhariidvaktsiin, adsorbeeritud)samaaegse kasutamise kohta ei näidanudesmase vaktsinatsiooni 3 annusemanustamise järgselt kliiniliselt olulisimuutusi seroloogilise vastuse osasvaktsiinides sisalduvatele antigeenidele.Nagu teistegi vaktsiinide puhul, võibimmunosupressiivset ravi saavatel võimuul põhjusel immuunpuudulikkusegapatsientidel osutuda vaktsineerimineebaefektiivseks.Infanrix hexa, Glaxo, Inj. plv. inj. susp.valmistamiseks >30TÜ + >40TÜ + 10mcg+ 25mcg + 40, 8, 32 d antigeeni ühik +25mcg + 8mcg + 10mcg / 0,5ml N1, 10,20, 50336Gripp,puhastatudantigeenGripp, puhastatud antigeenRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Gripivastane aktiivneimmuniseerimine kõrge riskiga isikutel.ANNUSTAMINE: 0,5 ml lihasesse võisügavale naha alla.LASTELE: Üle 3-a: 0,5 ml. 6 kuud kuni 3a: kliinilised andmed on piiratud.Kasutatud on annust 0,25 ml või 0,5 ml.Lastele, keda ei ole varem vaktsineeritud,peab teise annuse manustama vähemalt4-näd. vahega. Manustatakse lihasesse võisügavale naha alla.RASEDATELE: Võib kasutada alates IIItrimestrist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,preparaadi ükskõik millise abiaine,kanamunavalgu, formaldehüüdi,tiomersaali, gentamütsiinsulfaadi võinaatriumdeoksükolaadi suhtes. Kõrgepalavikuga kulgevate haiguste või ägedateinfektsioonide korral tuleb vaktsineerimineedasi lükata.RISKID: Nagu kõikide süstitavatevaktsiinide puhul, peab olema kättesaadavadekvaatne meditsiiniline abi, kuivaktsineerimisega seoses peaks tekkimaharvaesinev anafülaktiline reaktsioon.Vaktsiini ei tohi manustada veeni. Vaktsiinimanustamine immuunsupressiivravisaavatele või immuunpuudulikkusegapatsientidele võib jääda toimeta. Preparaatsisaldab mikrokogustes tiomersaali(orgaaniline elavhõbedaühend), midakasutatakse tootmisprotsessis. Tiomersaalvõib põhjustada organismisensibiliseerumist.KÕRVALTOIMED: Punetus, turse, valu,verevalum, induratsioon, palavik, üldinehalb enesetunne, külmavärinad, väsimus,peavalu, higistamine, lihas- ja liigesvalu.KOOSTOIMED: Erinevate süstitavatevaktsiinide üheaegsel manustamisel peabkasutama erinevaid süstekohti.Manustamisel üheaegselt teiste süstitavatevaktsiinidega võib suurenedakõrvaltoimete esinemissagedus.Manustamine immuunsupressiivravisaavatele või immuunpuudulikkusegapatsientidele võib jääda toimeta. Pärastgripivastast vaktsineerimist võivadseroloogilised uuringud HIV-1, hepatiit C jaeriti HTLV-1antikehade määramiseksELISA meetodil anda valepositiivseidtulemusi. Mööduvad valepositiivsedreaktsioonid võivad olla tingitud IgMreaktsioonist vaktsiinile.Fluarix, Glaxo, Inj. susp. 0,5ml N1, 10, 20Influvac, Solvay, Inj. susp. 0,5mltäidetud süstal N1, 10Vaxigrip, Sanofi-Synthelabo, Inj. susp.0,5ml süstel N1Haemophilusinfluenzae tüüpB vaktsiinHaemophilus influenzae BRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Haemophilus influenzaetüüp B põhjustatud invasiivseteinfektsioonide (meningiit, septitseemia,tselluliit, artriit, epiglotiit jt) vastaneaktiivne immuniseerimine lastel alates 2.elukuust. Märkus. Act-Hib ei kaitseinvasiivsete haiguste eest, mis onpõhjustatud teiste Haemophilus influenzaetüüpide poolt.LASTELE: Manustada lihasesse või nahaalla: alla 2-a lastel m.quadriceps ülaossavõi tuharasse, üle 2-a lasteldeltoidpiirkonda. Kui vaktsineerimistalustatakse enne lapse 6-kuuseks saamist:tuleb teha 3 süsti 1...2-kuulise vahega,revaktsineerimine (4. annus)manustatakse 18 kuu vanuses. Kuivaktsineerimist alustada vanuses 6...12kuud: tuleb teha 2 süsti 1...2-kuulisevahega, revaktsineerimine (3. annus)manustatakse 18 kuu vanuses. Kuivaktsineerimist alustada vanuses üle 12elukuu, piisab vaid ühest süstist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus vaktsiini mistahes komponendi suhtes (eelkõigeteetanuse toksoidi suhtes).RISKID: Palaviku ja ägeda haigestumisekorral tuleb vaktsineerimine edasi lükata.Vaktsiini manustatamisel koosleetrite-mumpsi-punetiste vaktsiiniga tulebkasutada erinevaid süstekohti. Nahaalusimanustamine on vähem efektiivne jakõrvaltoimete esinemissagedus onsuurem. Nahaalusi manustatakse vaktsiinitrombotsütopeenia ja teistekoagulatsioonihäirete korral, et vältidaveritsusohtu.KÕRVALTOIMED: Paiksed nähud:valulikkus, punetus, turse süstekohal.Mõnikord tekib mööduv kehatemperatuuritõus. Tõsised süsteemsed kõrvaltoimedtekivad väga harva.KOOSTOIMED: Ei ole täheldatud.ACT-HIB, Aventis Pasteur, Inj. plv. 10 ìg+aqua pro inj. 0,5 mlHiberix, Glaxo, Inj. subst. 10mcg viaal +lahusti 0,5ML

INFEKTSIOONIDHepatiit A viirus,GMB tüviHepatitis A, inactivated, whole virusRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Hepatiit A vastane aktiivneimmuniseerimine alates 16. eluaastast.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 0,5ml igal süstimiskorral.Vaktsinatsiooniskeem koosneb vaktsiiniühest annusest, millele järgnebrevaktsinatsiooni annus 6 kuni 12 kuudhiljem. Kättesaadavad andmed viitavadsellele, et antikehad püsivad kaitsvaltasemel kuni 10 a pärast primaarsevaktsinatsiooniskeemi läbiviimist.LASTELE: Kasutatakse alates 16. a.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Palaviku, ägeda võikroonilise haiguse korral tulebvaktsineerimine edasi lükata. Ülitundlikkusvaktsiini mõne koostisaine suhtes võiülitundlikkusreaktsioon antud vaktsiinieelmise manustamise järgselt.RISKID: Erihoiatused: Ei tohi manustadaintravaskulaarselt. Enne süstimist tulebveenduda, et nõel ei ole veresoones. Niinagu kõigi vaktsineerimiste korral, peabadrenaliin olema käepärast võimalikuanafülaktilise seisundi puhuks. Vaktsiini eitohi süstida tuharasse, kunatuharapiirkonna rasvkoesisaldus varieerub,samuti ka mitte nahasisesi, sest needmeetodid võivad põhjustada nõrgemaimmuunvastuse. Immuunvastus võib ollanõrgem immuunsupressiivse ravi võiimmuunpuuduliku seisundi korral. Haiguseinkubatsiooniperioodi tõttu on võimalik, etinfektsioon eksisteerib, kuid ei olevaktsineerimise ajal veel kliiniliseltväljendunud. Sellistel juhtudel võibvaktsineerimine mitte mõjutada hepatiit Atekkimist. Ettevaatusabinõud kasutamisel:Kuna antud vaktsiiniga ei ole teostatuduuringuid isikutel, kes põevadmaksahaigusi, tuleb hoolikalt kaaludanende isikute vaktsineerimist.Erandjuhtudel võib trombotsütopeenilistelvõi verejooksuohuga haigetel vaktsiinimanustada nahaalusi. Kuna vaktsiinsisaldab neomütsiini jälgi, tuleb sellesuhtes ülitundlike isikute vaktsineerimisegaolla ettevaatlik.KÕRVALTOIMED: Lokaalne valulikkus,kerge palavik, asteenia, peavalu, lihasvaluvõi liigesvalu ja seedetrakti häired.KOOSTOIMED: Koos vaktsiiniga võibmanustada immunoglobuliine, kasutadeserinevaid süstekohti. Kuna vaktsiin oninaktiveeritud, ei põhjusta temamanustamine koos teise/teisteinaktiveeritud vaktsiini(de)ga üldreeglinamingeid koostoimeid. Võib manustadasamaaegselt, kuid erinevatessesüstekohtadesse kõhutüüfusepolüsahhariidvaktsiiniga (Typhim Vi) võirekombinantse hepatiit B vaktsiiniga, mison valmistatud viiruse geeni kloonimisel jaekspressioonil Saccharomyces cerevisiaepärmiseentel, ilma et see modifitseeriksimmuunvastust antigeenide suhtes. Võibmanustada samaaegselt, kuid erinevatessesüstekohtadesse, kollapalavikustabiliseeritud elusvaktsiiniga. Võibkasutada isikute revaktsineerimiseks, kedaon eelnevalt vaktsineeritud mõne teiseinaktiveeritud hepatiit A vaktsiiniga.Avaxim, Aventis Pasteur, Inj. 160AU /0,5ml 0,5ml N1Havrix, Glaxo, Inj. susp. 1440EL.U / 1ml0,5ml N1; Inj. susp. 1440EL.U / 1ml 1mlN1Hepatiit B,puhastatudantigeenHepatiit B, puhastatud antigeenRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Vaktsiin annuses5mcg/0,5ml on näidustatud laste janoorukite (alates sünnist kuni 15.eluaastani) aktiivseks immuniseerimisekshepatiit B viiruse kõigi teadaolevatealatüüpide põhjustatud infektsiooni vastu,kui on oht nakatuda hepatiit B viirusega.Spetsiifilised immuniseeritavate riskigrupidmääratakse ametlike soovituste alusel.Võib arvata, et immuniseerimine hoiab äraka hepatiit D tekke, kuna hepatiit D(põhjustajaks deltaviirus) ei esine ilmahepatiit B infektsioonita. Vaktsiin annuses10 mcg/ml on näidustatud täiskasvanuteja noorukite (16-aastased ja vanemad)aktiivseks immuniseerimiseks hepatiit Bviiruse kõigi teadaolevate alatüüpide pooltpõhjustatud infektsiooni vastu, kui on ohtnakatuda hepatiit B viirusega. Spetsiifilisedimmuniseeritavate riskigrupid määratakseametlike soovituste alusel. Võib arvata, etimmuniseerimine hoiab ära ka hepatiit Dtekke, kuna hepatiit D (põhjustajaksdeltaviirus) ei esine ilma hepatiit Binfektsioonita.ANNUSTAMINE: Üks 1 ml annus (10mcg) igal süstekorral. Esmanevaktsineerimine: Vaktsinatsioonikuur peabkoosnema vähemalt kolmest süstist.Soovitatakse kahte esmastvaktsinatsiooniskeemi: Kuud 0, 1, 6: 2süsti 1-kuulise intervalliga; kolmas süst 6kuud pärast esimese annuse manustamist.Kuud 0, 1, 2, 12: 3 süsti 1-kuuliseintervalliga; neljas süst 12. kuul. Vaktsiinisoovitatakse manustada toodud skeemidejärgi. Kiirendatud kuuriVaktsiinid ja immunoglobuliinid(annustamisskeem-0, 1, 2 kuud) saavadlapsed tuleb 12. kuul revaktsineeridaselleks, et kutsuda esile kõrgemadantikeha tiitrid. RevaktsineerimineImmuunkompetentsed vaktsineeritud:Täieliku esmase vaktsinatsioonikuurisaanud tervetel isikutel ei ole kindlakstehtud vajadust korduva annusemanustamise järele. Samas sisaldavadmõned kohalikud vaktsinatsiooniskeemidrevaktsineerimise soovitust ning neid tulebjärgida. Immuunpuudulikkusegavaktsineeritud (nt dialüüsi saavadpatsiendid, transplantatsioonipatsiendid).Langenud immuunsusega vaktsineerituteltuleb vaktsiini lisaannuste manustamistkaaluda juhul, kui hepatiit B viirusepinnaantigeeni vastase antikeha(anti-HBsAg) tiiter on alla 10 RÜ/l. Isikuterevaktsineerimine, kellel ei kujunenudimmuunvastust Kui revaktsineeritakseisikuid, kellel ei kujunenud immuunvastustesmase vaktsinatsioonikuuri järgselt, tekibpiisav immuunvastus 15...25% isikutestpärast ühe lisaannuse manustamist ja30...50% pärast kolme lisaannusemanustamist. Et puuduvad piisavadandmed hepatiit B vaktsiini ohutuse kohta,kui seda manustatakse lisaannustena, eisoovitata rutiinset revaktsineerimist pärastesmase vaktsinatsioonikuuri läbimist.Revaktsineerimist tuleb kaaluda riskigrupipatsientidel pärast vaktsineerimisestsaadava kasu ja lokaalsete võisüsteemsete kõrvaltoimete sagenemiseriski hindamist. Annustamise erisoovitusedteadaoleva või arvatava kokkupuute korralhepatiit B viirusega (nt pärast saastunudsüstlanõela torget): Hepatiit Bimmuunglobuliini tuleb pärastkokkupuudet manustada niipea kuivõimalik (24 tunni jooksul); Esimenevaktsiiniannus tuleb manustada 7 päevajooksul pärast kokkupuudet ning selle võibmanustada koos hepatiit Bimmuunglobuliiniga, kuid erinevassesüstekohta; Lühikese ja pikaajalise kaitsesaavutamiseks on soovitatav kaseroloogiline testimine koos järgnevatevaktsiiniannuste manustamisega vajadusel(st vastavalt patsiendi seroloogiliselestaatusele); Vaktsineerimata võipuudulikult vaktsineeritud isikute puhultuleb täiendavad annused manustadavastavalt soovitatudvaktsinatsiooniskeemile. Soovitada võibkiirendatud skeemi, sh revaktsineerimist12 kuul. Manustada lihasesse.Täiskasvanutel ja noorukitel on eelistatudsüstekohaks deltalihase piirkond. Mittesüstida veeni. Erandjuhul võibtrombotsütopeenia või hüübimishäiregapatsientidele vaktsiini manustada nahaalla.LASTELE: Üks 0,5 ml annus igal337

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDsüstekorral. Esmane vaktsineerimine:vaktsinatsioonikuur peab koosnemavähemalt kolmest süstist. Soovitataksekahte esmast vaktsinatsiooniskeemi: Kuud0, 1, 6: kaks süsti 1-kuulise intervalliga;kolmas süst 6 kuud pärast esimese annusemanustamist. Kuud 0, 1, 2, 12: kolm süsti1-kuulise intervalliga; neljas süst 12. kuul.Vaktsiini soovitatakse manustada toodudskeemide järgi. Kiirendatud kuuri(annustamisskeem-0, 1, 2 kuud) saavadlapsed tuleb 12. kuul revaktsineeridaselleks, et kutsuda esile kõrgemadantikeha tiitrid. RevaktsineerimineImmuunkompetentsed vaktsineeritud:Täieliku esmase vaktsinatsioonikuurisaanud tervetel isikutel ei ole kindlakstehtud vajadust korduva annusemanustamise järele. Samas sisaldavadmõned kohalikud vaktsinatsiooniskeemidrevaktsineerimise soovitust ning neid tulebjärgida. Immuunpuudulikkusegavaktsineeritud (nt dialüüsi saavadpatsiendid, transplantatsioonipatsiendid):Langenud immuunsusega vaktsineerituteltuleb vaktsiini lisaannuste manustamistkaaluda juhul, kui hepatiit B viirusepinnaantigeeni vastase antikeha(anti-HBsAg) tiiter on alla 10 RÜ/l. Isikuterevaktsineerimine, kellel ei kujunenudimmuunvastust: kui revaktsineeritakseisikuid, kellel ei kujunenud immuunvastustesmase vaktsinatsioonikuuri järgselt, tekibpiisav immuunvastus 15...25% isikutestpärast ühe lisaannuse manustamist ja30...50% pärast kolme lisaannusemanustamist. Et puuduvad piisavadandmed hepatiit B vaktsiini ohutuse kohta,kui seda manustatakse lisaannustena, eisoovitata rutiinset revaktsineerimist pärastesmase vaktsinatsioonikuuri läbimist.Revaktsineerimist tuleb kaaluda riskigrupipatsientidel pärast vaktsineerimisestsaadava kasu ja lokaalsete võisüsteemsete kõrvaltoimete sagenemiseriski hindamist. Annustamise erisoovitusedAnnustamissoovitus vastsündinutele, kelleemad on hepatiit B viiruse kandjad: Kohepärast sündi manustada hepatiit Bimmuunglobuliini annus (24 tunni jooksul);Esimene vaktsiiniannus tuleb manustada 7päeva jooksul pärast sündi ning selle võibmanustada koos hepatiit Bimmuunglobuliiniga, kuid erinevassesüstekohta; Järgnevad vaktsiiniannusedtuleb manustada vastavalt kohalikulesoovitatud vaktsinatsiooniskeemile.Annustamissoovitus teadaoleva võiarvatava kokkupuute korral hepatiit Bviirusega (nt pärast saastunud süstlanõelatorget): Hepatiit B immuunglobuliini tulebpärast kokkupuudet manustada niipea kuivõimalik (24 tunni jooksul); Esimenevaktsiiniannus tuleb manustada 7 päevajooksul pärast kokkupuudet ning selle võib338manustada koos hepatiit Bimmuunglobuliiniga, kuid erinevassesüstekohta; Lühikese ja pikaajalise kaitsesaavutamiseks on soovitatav kaseroloogiline testimine koos järgnevatevaktsiiniannuste manustamisega vajadusel(st vastavalt patsiendi seroloogiliselestaatusele); Vaktsineerimata võipuudulikult vaktsineeritud isikute puhultuleb täiendavad annused manustadavastavalt soovitatudvaktsinatsiooniskeemile. Soovitada võibkiirendatud skeemi, sh revaktsineerimist12 kuul. Manustada lihasesse.Vastsündinutel ja imikutel on eelistatudsüstekohaks reie anterolateraalne piirkond,lastel ja noorukitel deltalihase piirkond.Mitte süstida veeni. Erandjuhul võibtrombotsütopeenia või hüübimishäiregapatsientidele vaktsiini manustada nahaalla.RASEDATELE: Hepatiit B viirusepinnaantigeeni (HBsAg) kasutamise kohtaraseduse ajal ei ole kliinilisi andmeid. Kuidnagu kõigi inaktiveeritud viirusvaktsiinidepuhul, ei tohiks see kahjustada loodet.Vaktsiini kasutamine raseduse ajal eeldab,et vaktsineerimisest saadav kasu ületabvõimalikud ohud lootele. Raseduse ajaltuleb ravimit kasutada ettevaatusega. Sellevaktsiini toimet rinnapiimatoidul imikuteleei ole hinnatud; vastunäidustust ei olekindlaks tehtud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskepalavikuga kulgev haigus.RISKID: Hepatiit B pika inkubatsiooniajatõttu on võimalik, et vaktsineerimise ajalon patsient juba nakatunud. Neil juhtudelei pruugi vaktsiin ära hoida B-hepatiitihaigestumist. Vaktsiin ei kaitse teisteviirushepatiitide nagu hepatiit A, hepatiit Cja hepatiit E ning teiste maksakahjustavate patogeenide eest. Nagu kõigisüstitavate vaktsiinide puhul, peavadvaktsiini manustamisel alati käepärastolema vajalikud vahendid harvaesinevateanafülaktiliste reaktsioonide raviks. Seevaktsiin võib sisaldada jälgedenaformaldehüüdi ja kaaliumtiotsüanaati,mida kasutatakse vaktsiinivalmistamisprotsessi käigus. Seetõttuvõivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid.KÕRVALTOIMED: Lokaalsed reaktsioonid(süstekoht): mööduv valulikkus, punetus,induratsioon.KOOSTOIMED: Seda vaktsiini võibkasutada: koos hepatiit Bimmuunglobuliiniga, kasutades erinevatsüstekohta; esmase vaktsinatsioonikuurilõpetamiseks või korduva annusenaisikutel, kes on eelnevalt saanud mõndateist hepatiit B vaktsiini; samal ajal teistevaktsiinidega, kasutades erinevaidsüstekohti ja süstlaid. Konjugeeritudpneumokokkvaktsiini manustamist korragakoos hepatiit B vaktsiiniga, kasutadesskeeme 0, 1 ja 6 kuud ning 0, 1, 2 ja 12kuud, ei ole piisavalt uuritud.Hbvaxpro, Sanofi Pasteur, Inj. susp.5mcg/0,5ml 0,5ml viaal N1, 10; Inj. susp.10mcg/ml 1ml viaal N1, 10; Inj. susp.40mcg/ml 1ml viaal N1; Inj. susp.5mcg/0,5ml 0,5ml eeltäidetud süstal N1,10, 20, 50; Inj. susp. 10mcg/ml 1mleeltäidetud süstal 1ml N1, 10;Inimesenormaalneimmuunglobuliin(IVIg)Inimese normaalne immuunglobuliin (IVIg)RAVIMITÜÜP: InimesenormaalimmunoglobuliinNÄIDUSTUS: Asendusravi: Primaarseimmuunpuudulikkuse sündroomid:kaasasündinud agammaglobulineemia võihüpogammaglobulineemia, üldinevariaabel immuunpuudulikkus, raskedkombineeritud immuunpuudulikkused,Wiskott Aldrichi sündroom. Müeloom võikrooniline lümfoidne leukeemia koos raskesekundaarse hüpogammaglobulineemia jakorduvate infektsioonidega.Kaasasündinud AIDS-iga lapsed, kel onkorduvad bakteriaalsed infektsioonid.Immuunmoduleeriv efekt: Idiopaatilinetrombotsütopeeniline purpur kõrgeverejooksu riskiga täiskasvanutel ja lastelvõi enne invasiivseid protseduurekorrigeerimaks trombotsüütide arvu.Guillaini-Barré sündroom. Kawasakisündroom. Allogeenne luuüditransplantatsioon.ANNUSTAMINE: Asendusraviprimaarsete immuunpuudulikkusesündroomide korral: Annustamisskeempeaks saavutama IgG taseme vähemalt4,0...6,0 g/l (mõõdetud enne järgmistinf.). Tasakaalu saavutamiseks kulub ravialgusest 3...6 kuud. Soovitatavalustusannus on 0,4...0,8 g/kg, seejärel0,2 g/kg iga 3 nädala järel. Madalaimataseme (6,0 g/l) saavutamiseks nõutavannus on 0,2...0,8 g/kg/kuus. Annusteintervall stabiilse taseme saavutamisel on2...4 nädalat. Annuse jaannustamisskeemi kohandamiseks tulebmõõta IgG madalaim tase. Idiopaatilinetrombotsütopeeniline purpur (ITP): Ägedaepisoodi raviks manustatakse esimeselpäeval 0,8...1,0 g/kg, annust korratakseühekordselt 3 päeva jooksul, või 0,4 g/kgööp. 2...5 päeva vältel. Haigushookordumisel võib ravi korrata. Guillain-Barré

INFEKTSIOONIDVaktsiinid ja immunoglobuliinidsündroom: 0,4 g/kg/ööp. 5 päeval järjest.Kogemus lastel on piiratud. Kawasakisündroom: 1,6...2,0 g/kg väiksemateksannusteks jaotatuna 2...5 päeva vältel või2,0 g/kg ühekordse annusena. Patsiendidpeaksid samaaegselt saama ASH-d.Allogeenne luuüdi transplantatsioon:Inimese immuunglobuliini kasutatakseosana ettevalmistavast skeemist jasiirdamise järel. Annus infektsioonideraviks ja transplantaat-peremehe-vastu(graft versus host) reaktsiooniprofülaktikaks määratakse individuaalselt.Algannus on tavaliselt 0,5 g/kg/näd.,alustatakse 7 päeva enne siirdamist jajätkatakse kuni 3 kuud pärast seda. Püsivaantikehade tootmise puudulikkuse korralsoovitatakse antikehade tasemenormaliseerumiseni annust 0,5 g/kg/kuus.LASTELE: Asendusravi müeloomi võikroonilise lümfoidse leukeemia korral,millega kaasnevad raske sekundaarnehüpogammaglobulineemia ja korduvadinfektsioonid; asendusravi AIDS-i jakorduvate infektsioonidega lastel:Soovitatav annus IgG madalaima taseme(4,0...6,0 g/l) saavutamiseks on 0,2...0,4g/kg iga 3...4 näd. järel.RASEDATELE: Kasutada ettevaatusega.VASTUNÄID.: Sarnaseltverepreparaatidele, mis sisaldavad IgA-d,on vastunäidustatud IgA puudulikkusegahaigel, kellel esinevad IgA-vastasedantikehad. Samuti võib ravim ollavastunäidustatud haigele, kellel ontekkinud süsteemsed allergilisedreaktsioonid inimese immuunglobuliiniveeni või lihasesse süstimisel.RISKID: Teatud rasked kõrvaltoimedvõivad olla seotud manustamiskiirusega.Mõned kõrvaltoimed võivad esinedasagedamini, kui: - infusioonikiirus on suur,- patsiendil on IgA puudusega või ilmaselleta hüpo- või agammaglobulineemia, -patsiendile manustatakse inimeseimmuunglobuliini esmakordselt või harvaka juhtudel, kui vahetatakseimmuunglobuliini preparaati või kuieelmise infusiooni manustamisest onkulunud pikk aeg. Ülitundlikkusreaktsiooneesineb harva. Võimalikke komplikatsiooneon võimalik vältida kindlustades, et: -patsient ei ole ülitundlik inimeseimmuunglobuliini suhtes, - infusioonikestel jälgitakse patsienti hoolikaltvõimalike sümptomite esinemise suhtes, -latentse diabeediga (ilmneda võib mööduvglükosuuria), diabeediga või madalasuhkrusisaldusega dieedil olevatepatsientide puhul tuleb arvestada ravimiglükoosisisaldusega (1 g/g IgG).Neerupuudulikkuse ilmnemisel tulebkaaluda IVIg kasutamise lõpetamist.Immuunglobuliini suurte annustemanustamine võib põhjustada plasmaviskoossuse suurenemist. Kliinilinekogemus kinnitab, etimmuunglobuliinidega hepatiit A japarvoviirus B19 ülekannet toimunud ei ole.Väga soovitav on, et iga kord, milpatsiendile manustatakse, registreeritakspreparaadi nimi ja partii number. See onvajalik, et säilitada ühendus patsiendi jamanustatud preparaadi partiiga.KÕRVALTOIMED: Külmavärinad,peavalu, palavik, oksendamine, allergilisedreaktsioonid, iiveldus, artralgia, madalvererõhk ja mõõdukas alaseljavalu.KOOSTOIMED: Immuunglobuliinimanustamine võib vähemalt 6 näd. kuni 3kuu vältel mõjutada elusviiruseidsisaldavate vaktsiinide (sh leetrid,punetised, mumps ja tuulerõuged) toimet.Haiget ei tohi vaktsineerida viirusenõrgestatud elusvaktsiiniga enne kolmekuu möödumist pärast immuunglobuliinimanustamist.Immuunglobuliini manustamise järgnemööduv antikehade tõus patsiendi veresvõib põhjustada seroloogiliste testidevalepositiivseid tulemusi. Erütrotsüütideantikehade (sh A, B, D) passiivne ülekannevõib mõjutada mõningaid seroloogilisianalüüse erütrotsüütide allo-antikehade(sh Coombsi test), retikulotsüütide arvu jahaptoglobiini osas.Endobulin, Baxter, Inj. subst. 500mg+lahusti 10ml; Inj. subst. 1000mg+ lahusti20ml; Inj. subst. 2500mg N1; Inf. subst.5000mg+ lahusti 100 ml; Inj. subst.10000mg+ lahusti 200 mlOctagam, Octapharma, Inf. sol. 50mg/ml 50, 100, 200 mlInimesepapilloomiviirusHuman papillomavirusRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Vaktsiin emakakaelaraskekujulise düsplaasia (emakakaelaintraepiteliaalse neoplaasia II/III astme,cervical intraepithelial neoplasia II/III, CINII/III), emakakaelakartsinoomi, häbemeraskekujuliste düsplastiliste kahjustuste(häbeme intraepiteliaalse neoplaasia II/IIIastme, vulvar intraepithelial neoplasiaII/III, VIN II/III) ning välissuguelunditetüügaste (teravate kondüloomide)vältimiseks, mis on põhjustatud inimesepapilloomiviiruse (HPV) tüüpide 6, 11, 16ja 18 poolt. Näidustus põhineb tõestatudefektiivsusel 16...26-a naistel ning et onnäidatud immunogeensust 9...15-a lastelja noorukitel. Meestel ei ole ravimiprotektiivset toimet seni uuritud.Kasutamine peab vastama ametlikelesoovitustele.ANNUSTAMINE: Peaminevaktsinatsiooniskeem koosneb kolmesteraldi 0,5 ml annusest, mis annustataksevastavalt järgmisele ajakavale: 0., 2. ja 6.kuul. Kui on vajalik teistsugunevaktsinatsiooniskeem, tuleb teine annusmanustada vähemalt 1 kuu pärast esimestannust ja kolmas annus vähemalt 3 kuudpärast teist annust. Kõik kolm annust tulebanda ühe aasta jooksul. Vajadustrevaktsineerimise järele ei ole kindlakstehtud.Vaktsiin tuleb süstida i.m. Eelistatudkohaks on õlavarre deltalihase piirkond võireie ülemine eesmine külgmine ala. Ei tohisüstida intravaskulaarselt. Manustamistsubkutaanselt ja intradermaalselt ei oleuuritud, mistõttu seda ei soovitata.LASTELE: Ei soovitata kasutada alla 9-a,kuna immunogeensuse, ohutuse jaefektiivsuse andmed on ebapiisavad.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiükskõik millise abiaine suhtes.Manustamine tuleb edasi lükata isikutel,kellel on äge raske palavikuga haigus.Siiski väikese nakkuse nagu ülemistehingamisteede kergekujulise infektsioonivõi subfebriliteedi olemasolu ei oleimmuniseerimisel vastunäidustuseks.RISKID: Nagu kõigi süstitavatevaktsiinide puhul, peavad vaktsiinimanustamise korral alati käepärast olemaharvaesineva anafülaktilise reaktsiooniraviks vajalikud meditsiinilised võimalused.Sarnaselt ükskõik millise vaktsiiniga eipruugi vaktsineerimine tagada kaitsetkõigile vaktsineeritutele. Samuti kaitsebainult haiguste eest, mille põhjustajaks onHPV tüübid 6, 11, 16 ja 18, seetõttu tulebjätkata asjakohaste ettevaatusabinõudekasutamist seksuaalsel teel levivatehaiguste vältimiseks. Pole näidatud ravivattoimet. Seetõttu ei ole vaktsiin näidustatudemakakaelakasvaja, raskekujulisteemakakaela, häbeme või tupedüsplastiliste kahjustuste ega suguelunditetüügaste raviks. Samuti ei ole see ettenähtud teiste tõendatult HPV-ga seotudkahjustuste edasiarenemise ennetamiseks.Vaktsineerimine ei asenda tavalistemakakaela sõeluuringut. Puuduvadandmed kasutamise kohta kahjustunudimmuunvastusega isikutel. Tugevaimmunosupressiivse ravi, geneetilisedefekti, inimese immuunpuudulikkuseviiruse (HIV) nakkuse tõttu või muulpõhjusel kahjustunud immuunvastusegaisikud võivad mitte anda immuunvastustvaktsiinile. Vaktsiini tuleb ettevaatusegamanustada trombotsütopeenia või mistahes hüübimishäirega isikutele, sestlihasesisese manustamise järgselt võib neiltekkida verejooks. Kaitse kestvus on hetkelteadmata. Püsivat kaitseefektiivsust on339

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDtäheldatud 4,5 aastat pärast 3-annuselisemanustamisskeemi lõpetamist.Pikemaajalised järeluuringud käivad.KÕRVALTOIMED: Palavik, süstekohaerüteem, valu, paistetus.KOOSTOIMED: Kliinilistest uuringutestjäid välja isikud, kes olid saanudimmunoglobuliini või verepõhiseid tooteidkuni 6 kuud enne vaktsiini esimest annust.Manustamine samal ajal (kuid süstitavatevaktsiinide puhul erinevatessüstekohtades) B-hepatiidi(rekombinantse) vaktsiiniga ei seganudimmuunvastuseid HPV tüüpidele.Seroloogilise kaitse määr (isikute osa, kessaavutasid seroloogilise kaitse tasemeB-hepatiidi pinna antigeeni suhtes ?10mIU/ml) ei muutunud (96,5% samaaegselvaktsineerimisel ning 97,5% ainultB-hepatiidi vaktsiini korral). Vaktsiinidekoosmanustamisel oli anti-HBs antikehatiitrite geomeetriline keskmine madalam,ent selle tähelepaneku kliiniline tähtsus eiole teada. Manustamist koos teistevaktsiinidega kui B-hepatiidi(rekombinantne) vaktsiin ei ole uuritud.Kliinilistes uuringutes kasutashormonaalseid rasestumisvastaseidvahendeid 57,5% vaktsiini saanud naistest(vanuses 16...26 a.). Hormonaalseterasestumisvastaste vahendite kasutamineei paistnud mõjutavat immuunvastust.Silgard, MSD, Inj. susp. viaal N1, 10;Eeltäidetud süstal N1, 10, 20KõhutüüfusepolüsahhariidSalmonella typhi Vi polüsahhariidRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Kõhutüüfuse vastaneaktiivne immuniseerimine täiskasvanutel jaüle 2-a lastel.ANNUSTAMINE: 0,5 ml üksikannus,manustada vähemalt 2 näd. ennekõhutüüfuse leviku piirkonda reisimist.Isikuid, kellel säilib kõhutüüfusessenakatumise oht, tuleb revaktsineeridavaktsiini üksikannusega iga 3 a järel.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Tohib kasutada vaidinfektsiooni kõrge ohu puhul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadikomponentide suhtes võiülitundlikkusreaktsioon pärast eelmistmanustamist.RISKID: Vaktsiin kaitseb Salmonella typhipoolt põhjustatud kõhutüüfuse eest. Kaitseei laiene Salmonella paratyphi ja teistemitte-tüfoidsete salmonellade vastu.Kasutamist ei ole uuritud alla 2-a lastel.Erinevad süstitavad vaktsiinidmanustatakse alati erinevatesse340süstekohtadesse. Vaktsineerimine tulebedasi lükata ägedat palavikuga kulgevathaigust põdevatel isikutel.Trombotsütopeenia või hüübimishäiretegapatsientidele tuleb vaktsiini manustadaettevaatlikult, kuna lihasesse süstimiselvõib tekkida verejooks: süstimise järgselttuleb asetada süstekohale (ilmahõõrumiseta) rõhkside vähemalt kaheksminutiks. Vaktsiini manustamineimmuunsupressiivravi saavatele võiimmuunpuudulikkusega patsientidele võibjääda toimeta. Vaktsineerimise järgseltvõib harva tekkida anafülaktilinereaktsioon, seetõttu on vajalik järelevalveja käepärast peavad olema vajalikudravimid.KÕRVALTOIMED: Palavik, peavalu,üldised valud, halb enesetunne, iiveldus,sügelus.KOOSTOIMED: Võib manustadasamaaegselt teiste vaktsiinidega(A-hepatiidi, kollapalaviku, difteeria,teetanuse, poliomüeliidi, marutõve,meningokoki A + C ja B-hepatiidivaktsiiniga), kasutades erinevaidsüstekohti erinevatel jäsemetel.Typherix, Glaxo, Inj. 25mcg/0,5ml N1,10, 50, 100KollapalavikuvaktsiinYellow fever, live attenuatedRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Kollapalaviku vastaneaktiivne immuniseerimine endeemilistessepiirkondadesse reisijatel.ANNUSTAMINE: Manustatakse s.c. võii.v. Üks süst/annus süstelahust tagabkaitse kollapalaviku eest 10-ks a.Revaktsineerimine iga 10 a järel.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus mis taheskomponendi (eelkõige munavalgu) suhtes.Kaasasündinud või omandatudimmuunpuudulikkus (v.a HIV-infektsioon).Aktiivsed pahaloomulised haigused. Kuni6-kuused imikud (entsefaliidi risk), väljaarvatud juhul, kui vaktsineerimineepidemioloogiline olukorra tõttu onhädavajalik. Kombinatsioonidtsütostaatikumidega. Kombinatsioonidimmuunsupressiivse raviga.RISKID: Mitte manustada veresoonde.Enne süstimist veendu, et nõel ei oleksveresoones. SümptomitegaHIV-infektsiooniga patsientidel, kel CD4tase on madalam kui 200/mm³, või kõrgeviirustiitriga patsientidel on soovitatavhoiduda kollapalaviku vastasestvaktsineerimisest. Teisi HIV-infektsioonigapatsiente võib vaktsineerida.Erandjuhtudel võib immunosupressiivsetravi saavaid patsiente vaktsineeridakollapalaviku vastu üks kuu pärastimmunosupressiivse ravi lõppu ja kui kõiklaboratoorsed näitajad on normi piires. Üle65-a on tõsiste kõrvaltoimete(neuroloogilised või süsteemsed,kestusega üle 48 tunni) esinemissagedusvõrreldes teiste vanusegruppidegasuurem. Seetõttu tuleb 65-a ja vanematepatsientide tervislikku seisundit kontrollidaenne reisimist endeemilistessekollapalaviku piirkondadesse. Hoolikaltjälgida kõrvaltoimete teket 10 päevajooksul pärast vaktsineerimist. Nimetatudpatsientide vaktsineerimisel tuleb kaaludakasu ja riski suhet (võimalus endeemilisespiirkonnas haigestuda kollapalavikku/harvaesinev vaktsineerimisjärgne reaktsioon).KÕRVALTOIMED: Palavik, peavalu,lihasvalulikkus, nõrkus, lööve, nõgestõbi jalümfadenopaatia.KOOSTOIMED: Vaktsiini võib manustadasamaaegselt, kuid erinevatessesüstekohtadesse A-hepatiidi, kõhutüüfusepolüsahhariid- ja leetrite vaktsiiniga.Vastunäidustatud kombinatsioonid: koostsütostaatikumidega, koosimmunosupressiivse raviga.Stamaril, Aventis Pasteur, Inj. susp. plv.1000LD50 + 05ml N1Koolera vaktsiinVaccinum CholeraeaeRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Kooleravastane aktiivneimmuniseerimine täiskasvanutel ja lastelalates 2. eluaastast. EnterotoksiliseEscherichia coli poolt põhjustatuddiarröavastane aktiivne immuniseeriminetäiskasvanutel ja lastel alates 6.eluaastast.Märkus. Kooleravastane vaktsineeriminetuleks läbi viia juhul, kui patsient külastabpiirkonda, kus esineb koolera epideemiavõi on epideemia tekke oht või kui patsientviibib pikemaajaliselt piirkonnas, kusesineb risk haigestuda koolerasse.Enterotoksilise Escherichia coli (ETEC)poolt põhjustatud diarröavastane aktiivneimmuniseerimine tuleks läbi viia juhul, kuiesineb kõrge haigestumise risk. ETEC onüks sagedaseim reisidiarröa põhjustajaid.ANNUSTAMINE: Koolera:2 annust.Annused manustatakse vähemalt 1-näd.intervalliga. Kui annustevaheline aegületab 6 nädalat, tuleb immuniseerimistuuesti alustada. Säilitusannus: optimaalsepikaajalise immuunsuse tagamisekssoovitatakse täiskasvanutel 2 a möödudesesmasest immuniseerimisest manustadasäilitusannus (üks annus). Enterotoksilise

INFEKTSIOONIDVaktsiinid ja immunoglobuliinidE. coli: 2 annust. Annused manustatakse1-näd. intervalliga. Kui annustevahelineaeg ületab 6 näd., tuleb immuniseerimistuuesti alustada. Rahuldav kaitse koolera jaETEC-diarröa vastu tekib umbes üks nädalpärast viimast annust.LASTELE: Koolera: 2...6-a: 3 annust.Säilitusannuse (üks annus) peaks saama 6kuu möödumisel esmasestimmuniseerimisest. Üle 6-a: vt.täiskasvanud. Annused manustataksevähemalt 1-näd. intervalliga. Kuiannustevaheline aeg ületab 6 näd., tuleksesmase immuniseerimiskuuriga uuestialustada. Immuniseerimine peaks olemalõppenud hiljemalt 1 näd. enne võimalikkukokkupuudet V. cholerae O1-ga.RASEDATELE: Võib manustada.VASTUNÄID.: Ei ole teada.RISKID: Mitte vaktsineerida ägedatehaiguste korral.KÕRVALTOIMED:Naatriumvesinikkarbonaatvõib harva esile kutsuda seedetraktihäireid.KOOSTOIMED: Vaktsiin on tundlik happesuhtes. Toit ja/või jook suurendavadmaohappe produktsiooni, mis võibvähendada vaktsiini toimet. Mitte süüa jajuua 2 tundi enne ja 1 tund pärastvaktsineerimist.Dukoral, SBL Vaccin, P.o susp. 3ml viaalN1, 2, 20Leetrid,punetised,mumpsLeetrid, punetised, mumpsRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Leetrite, mumpsi japunetistevastane aktiivneimmuniseerimine.ANNUSTAMINE: Annus on 0,5 ml. Sedavõib manustada esmaseksimmuniseerimiseks ja/võirevaktsineerimiseks vastavalt soovitatudvaktsinatsiooniskeemile. Ette nähtudnahaaluseks süstimiseks.LASTELE: Alates 9 elukkust: vt.täiskasvanud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Süsteemne ülitundlikkusvaktsiini ükskõik millise abiaine võineomütsiini suhtes. Ei tohi manustadarasedatele. Rasestumisest tuleb hoidudaühe kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Eitohi manustada nõrgenenudimmuunvastusega isikutele. Nende hulkakuuluvad primaarse või sekundaarseimmuunpuudulikkusega patsiendid.HIV-infitseeritud laste leetrite, mumpsi ja341

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDpunetiste vastu vaktsineerimise üle onjäetud otsustusõigus neid ravivale arstile.Nagu ka teiste vaktsiinide puhul, tulebvaktsineerimine edasi lükata inimestel,kellel esineb äge palavikuga kulgev haigus.Minimaalselt ägeda infektsiooni olemasoluei ole siiski vastunäidustuseksvaktsineerimisele.RISKID: Nagu kõigi süstitavatevaktsiinide puhul, võib vaktsiinimanustamise järgselt harva tekkidaanafülaktiline reaktsioon, mistõttu tulebpatsienti pärast vaktsineerimist mõndaaega jälgida ning hoida käepärastvajalikud esmaabivahendid. Kanaembrüokoekultuuridel kasvatatud vaktsiinide puhulon tõestatud, et nad ei sisalda munavalkesellistes kogustes, mis võiksid esilekutsuda ülitundlikkusreaktsioone.Ettevaatusega manustada isikutele, kellelon anamneesis või perekonnas esinenudallergilisi haigusi või krampe. Piiratudkaitse leetrite vastu võib saavutadavaktsineerimisega, mis leiab aset kuni 72tunni jooksul pärast kokkupuudetloomuliku leetriviirusega. Alla 12 kuuvanused väikelapsed ei pruugi andaküllaldast vastust vaktsiinileetrite-komponendile - see on tingitudvõimalikust emalt saadud leetrite vastasteantikehade püsimisest. Lastele, kelleltekkis 6 näd. jooksul pärast MMR-vaktsiini(või mõne selle komponendi) esimeseannuse manustamist idiopaatilinetrombotsütopeeniline purpur (ITP), tulebteha seroloogilised testid siis, kui on käesteise annuse manustamise aeg. Leetriteviiruse ülekannet vaktsineeritutelttundlikele kontaktsetele ei ole mitte kunagidokumenteeritud.Nagu teistegi vaktsiinide puhul, ei pruugivaktsineerimine tagada kõigivaktsineeritute täielikku kaitset haigusteeest, mille ennetamiseks see on ettenähtud.KÕRVALTOIMED: Paikne punetus, valu,turse, palavik, lööve.KOOSTOIMED: Kuigi puuduvad andmedteiste vaktsiinidega samaaegsemanustamise kohta, on üldjuhul lubatudkombineeritud leetrite, mumpsi japunetiste vaktsiini manustamine koossuukaudse poliomüeliidi vaktsiiniga (OPV)või inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiiniga(IPV), süstitavate trivalentsete difteeria-,teetanuse- ja läkaköhavaktsiinidega(DTPw/DTPa) ning Haemophilusinfluenzae b (Hib) vaktsiiniga. Juhul, kui eimanustata samaaegselt teiste nõrgestatudelusvaktsiinidega, peab nendemanustamise vaheline intervall olemavähemalt 3 näd. Kui eelnevalt onmanustatud inimese gammaglobuliini võiteostatud vereülekanne, tulebvaktsineerimine vähemalt kolm kuud edasi342lükata, kuna vaktsiini toime tõenäoliseltväheneb passiivselt omandatud leetrite,mumpsi ja punetiste vastaste antikehadetõttu. Kui peab tegema tuberkuliintesti,tuleb see läbi viia enne või samaaegseltvaktsineerimisega, kuna on näidatud, etleetrite (ja võimalikult mumpsi)elusvaktsiin võivad põhjustada ajutist nahatundlikkuse langust tuberkuliinile.Priorix, Glaxo, Inj. subst. N1, 100Marutõvevaktsiin,puhastatud,inaktiveeritudRabies, inactivated, whole virusRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Marutõve profülaktika.ANNUSTAMINE: Preventiivne ehkkokkupuute-eelne vaktsineerimine:Soovitatakse marutõve profülaktikaeesmärgil kõrge riskiga isikutele.Marutõveviirusega töötav diagnostilise,uurimis- ja tootmislaborite personal tulebvaktsineerida. Seroloogiline testteostatakse iga 6 kuu tagant. Täiendavannus soovitatakse manustada, kuiantikehade tiiter langeb alla arvatavatkaitsetaset - 0,5 RÜ/ml. Edaspidi võib iga2...3 aasta tagant teha ohustatud isikuteleseroloogilist kontrolluuringut. Esmanevaktsineerimine: 3 süsti 0., 7. ja 28. (või21.) päeval, revaktsineerimine 1 a pärast,järgnevad revaktsineerimised iga 5 atagant. Marutõve vältimine pärastkokkupuudet loomaga, kellel on kinnitatudvõi oletatakse marutõbe:Vaktsineerimisega tegeletakse spetsiaalsesmarutõve raviga tegelevas keskuses. Ravisõltub haava tüübist ja looma seisundist.Vaktsiini manustatakse üksnes lihasesse,täiskasvanutel deltoidpiirkonda ja lastelreielihase anterolateraalpinnale. Mittesüstida tuharapiirkonda.Vaktsinatsiooniskeem kohaldada eelnevavaktsineerimisstaatuse ning patsiendimarutõvevastase immuunstaatusega.Pärast hammustust on oluline kohenehaavatöötlus. Esmajärjekorrassoovitatakse loputada ja pesta haava seebivõi detergendiga, seejärel puhastada 70°alkoholi, jooditinktuuri või 0,1%kvaternaarse ammoniaagi lahusega (ollesesmalt veendunud, et haava ei ole jäänudseebijälgi, sest need kaks ainetneutraliseerivad üksteise).Ravivaktsineerimine tuleb läbi viia arstlikujärelevalve all ja ainult marutõveravigategelevas keskuses. Eelnevaltmitte-immuniseeritud isikutevaktsineerimine. 5 süsti 0,5 ml annusega0., 3., 7., 14. ja 28. päeval. Suuremarutõveohu korral on vajalik esimeselpäeval läbi viia ka samaaegne passiivneimmuniseerimine, kasutadesmarutõvevastast inimese immunoglobuliini(HRIG) 20 RÜ/kg kehakaalu kohta võimarutõvevastast hobuse seerumit (ERIG)40 RÜ/ kg kehakaalu kohta. Annustaminetuleb kohaldada eelneva vaktsineerimis- jamarutõvevastase immuunstaatusega.Ensootilistes piirkondades tõsistel juhtudel(sõltuvalt lesioonist ja /või lokalisatsioonist- lähedusest kesknärvisüsteemile), hilisestkonsultatsioonist või patsiendiimmuunpuudulikkuse korral (teatudjuhtudel) võib esimesel päeval (0. päeval)manustada 2 annust. Eelnevaltimmuniseeritud isikute (täielik preventiivnevaktsineeriminekinnitatud)vaktsineerimine:Vaktsineeritud viimase 5 a jooksul: 2süsti: 0. ja 3. päeval Vaktsineeritudrohkem kui 5 a tagasi: 5 süsti: 0., 3. 7. 14.ja 28. päeval koos immuunoglobuliiniga,kui vajalik.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kokkupuute-eelnevaktsineerimine: Vastavate uuringuteebapiisavate andmete tõttu soovitataksevaktsineerimine edasi lükata.Kokkupuutejärgne vaktsineerimine:Haiguse tõsidusest lähtuvalt ei ole rasedusvastunäidustuseks.VASTUNÄID.: Kokkupuute-eelnevaktsineerimine tuleb edasi lükata palavikuja ägeda haigestumise korral. Teadaolevülitundlikkus vaktsiini mõne komponendisuhtes. Kõikidel juhtudel kaaluda riski jakasu suhet. Kokkupuutejärgnevaktsineerimine: marutõbi lõpeb surmaga,seega ravi eesmärgil vaktsineerimiselevastunäidustusi ei ole.RISKID: Mitte manustada veresoonde.Enne süstimist veenduda, et nõel ei oleksveresoones. Immunoglobuliini ja vaktsiiniei tohi manustada segatuna samas süstlasega manustada samasse süstekohta.Seroloogiline test (RFFIT - RapidFluorescent Focus Inhibition Test) tehakseiga 6 kuu tagant isikutele, kes onigapäevaselt ohustatud ja 2...3 a pärastisikutele sõltuvalt marutõve riskist pärastrevaktsineerimist 1. ja 5. a.Immuunpuudulikkusega isikuil võib testiteha 2...4 näd. pärast vaktsineerimist. Kuitesti tulemus näitab antikehade tiitrit

INFEKTSIOONIDVaktsiinid ja immunoglobuliinidenesetunne, asteenia, peavalu, pearinglus,artralgia, müalgia, seedetrakti häired(iiveldus, kõhuvalu).KOOSTOIMED: Glükokortikosteroidid jmimmunosupressiivne ravi võivad häiridaantikehade teket ja muuta vaktsineerimiseebaefektiivseks. Seetõttu soovitatakse2...4 näd. pärast viimast süsti teostadaülalmainitud seroloogiline uuring.Verorab, Sanofi Pasteur, Inj. susp.1annus N1; 5MarutõvevastaneinimeseimmunoglobuliinRabies immunoglobulinRAVIMITÜÜP: SpetsiifilisedimmunoglobuliinidNÄIDUSTUS: Marutõve profülaktikakombinatsioonis marutõve vaktsiiniga.ANNUSTAMINE: Looma toitmine võikatsumine, terve naha lakkumine:Profülaktikat ei vaja, kui on usaldatavanamnees. Katmata naha näksimine,väikesed kriimustused või abrasioonid, misei veritse, katkise naha lakkumine:Koheselt manustada vaktsiini. Katkestaprofülaktika, kui loom ei haigestu10-päevase jälgimisperioodi jooksul või kuiloom on surmatud ja piisavatelaboratoorsete analüüside tulemused onosutunud negatiivseks. Üks või enamnahka läbivat hammustust või kriimustust,limaskestade kokkupuude looma süljega(s.t lakkumine): Koheselt manustadamarutõvevastast immuunglobuliini +vaktsiini. Katkesta profülaktika, kui loom eihaigestu 10-päevase jälgimisperioodijooksul või kui loom on surmatud japiisavate laboratoorsete analüüsidetulemused on osutunud negatiivseks.Absoluutselt vajalikuks peetaksekombineeritud profülaktikatimmunoglobuliini ja vaktsiiniga.Immunoglobuliini manustataksevõimalikult kohe pärast kokkupuudet ningenne esimest vaktsiiniannust. Ainukeseerandina piisab vaid vaktsiinigaprofülaktikast juhtudel, kui patsient oneelnevalt marutõve vastu vaktsineeritudning tal on viirusega kokkupuute järgseltmääratud antikehade tase üle vajalikukaitsetaseme (0,5 RÜ/ml).Immuunglobuliini kasutatakse alati vaidkombineerituna marutõvevaktsiiniga, kuidmanustades erinevatessekehapiirkondadesse ning kasutades eraldinõelu. Manustada vaid meditsiinipersonalijärelevalve all. Soovitatakse manustadaühekordselt lihasesse 20 RÜ/kg kehakaalukohta samaaegselt esimese343

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDmarutõvevastase vaktsiini annusega.Immunoglobuliini annust ei tohi mittemingitel asjaoludel ületada, sest muiduvõib immunoglobuliin osaliselt mahasuruda aktiivse antikehade tekke. Kuiprofülaktika mingil põhjusel hilineb, tulekssee siiski läbi viia kuni 8 päeva jooksulpärast esimese vaktsiiniannusemanustamist (hiljem ei ole see enamnäidustatud, sest on juba välja kujunemasvaktsineerimise järgne aktiivneimmuunsus).LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Vastavad kliiniliseduuringud puuduvad.VASTUNÄID.: Surmaoht marutõve korralmuudab kõik vastunäidustusedsuhtelisteks.RISKID: Mitte manustada i.v. (shoki oht).Kasutada ettevaatlikult patsientidel, kes onteadaolevalt allergilised mis taheskomponendi suhtes.KÕRVALTOIMED: Süstekohal onesinenud valulikkust ningebamugavustunnet, mida on võimalikvähendada, manustades haava vahetusselähedusse väiksemaid koguseid. Mõneanatoomilise piirkonna haavade ümbrustinfiltreerides (nt sõrmeotstes) tuleb ollaettevaatlik, et vältida liiga suure turse(rõhu tõusu) teket kudede loozhides.KOOSTOIMED: Immunoglobuliinidemanustamine võib vähendada nõrgestatudelusviirusi sisaldavate vaktsiinide (leetrid,punetised, mumps, poliomüeliit)efektiivsust, mistõttu pärast manustamistoodata vähemalt 6 näd. (eelistatavalt 3kuud) enne vaktsineerimist nõrgestatudelusviirust sisaldava vaktsiiniga. Kuipatsienti on eelneva 2 näd. jooksulvaktsineeritud eelpoolnimetatudvaktsiini(de)ga, tuleks kontrollidavaktsinatsioonijärgset antikehade taset (3kuu vältel pärast manustamist), etotsustada võimaliku lisaannuse vajaduseüle. Pärast immunoglobuliini manustamistvõib passiivselt patsiendile üle kantudmitmesuguste antikehade arvu ajutinetõus anda seroloogilistele veretestidelevalepositiivseid vastuseid.Imogam rabies, pasteurized, AventisPasteur, Inj. 150TÜ/ml 2ml N1; Inj.150TÜ/ml 10ml N1Meningokokk CvaktsiinNeisseria meningitidis C-gruppRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Serogrupp Cmeningokokkmeningiidi vastane aktiivneimmuniseerimine üle 2 kuu vanustel lastel,noorukitel ja täiskasvanutel.344ANNUSTAMINE: Ühekordselt üks annus(0,5 ml) Revaktsineerimisannus tulebmanustada pärast primaarseimmuniseerimise lõpetamist imikutel. Selleannuse ajastatus peab vastama ametlikelesoovitustele.Revaktsineerimise vajadust isikutel, keson saanud ühekordse annuse (st isikuvanus on immuniseerimise ajal üle 12kuu), pole veel uuritud. Preparaat onmõeldud lihasesiseseks süstimiseks,eelistatavalt reie anterolateraalsessepiirkondaimikutel ning deltalihasesse vanematellastel, noorukitel ja täiskasvanutel. 12...24kuu vanustel lastel võib vaktsiinimanustada deltalihasesse või reieanterolateraalsesse piirkonda. Vaktsiini eitohi manustada subkutaanselt egaintravenoosselt. Ei tohi samasse süstlassesegada teiste vaktsiinidega. Kui korragamanustatakse rohkem kui üks vaktsiin,tuleb kasutada erinevaid süstimiskohti.LASTELE: 2 kuni 12 kuu vanused lapsed:Kaks annust (igas 0,5 ml), annusedmanustada mitte vähem kui 2-kuulisteintervallidega. Üle 1-a: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Võimalikke riske inimeselei teata. Siiski, arvestades Neisseriameningococcus C infektsiooni raskust, eitohiks rasedus olla vastunäidustusekskõrge nakkusriski korral.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus vaktsiinimõne koostisaine suhtes, shteetanustoksoidi suhtes. Nagu teistegivaktsineerimiste korral, tuleb manustamistedasi lükata kõrge palavikuga haigustekorral.RISKID: Harvaesineva anafülaktilisereaktsiooni puhuks peaks saadaval olemaadekvaatne meditsiiniline abi. Sel põhjuselpeaks vaktsineeritavat vaktsineerimisejärgselt jälgima. Ei tohi mitte mingil juhulmanustada i.v. Manustada ettevaatusegatrombotsütopeeniaga võihüübimishäiretega patsientidele. S.c.kasutamise kohta puuduvad andmed,seetõttu ei teata ka võimalikusttoksilisusest või toime vähenemisest.Puuduvad andmed vaktsiini kasutamisestepideemia puhkemise ajal. Vaktsineerimisejärgselt võib isikutel, kellel ei teki piisavaltantikehi (nt geenivea võiimmunosupressantide tarvitamise tõttu)mitte tekkida kaitsvat antikehade hulkaveres. Seetõttu ei pruugi vaktsiin andakaitsvat antikehade taset kõikidel isikutel.Komplemendi puudulikkusega jafunktsionaalse või anatoomiliseaspleeniaga patsientidel tekibmeningokokk C vaktsiini manustamiselimmuunvastus. Saavutatava kaitse ulatuson siiski teadmata. Andmed vaktsiinikasutamise ohutuse ja immunogeensusekohta täiskasvanutel on väga piiratud,65-a ja vanemate isikute osas andmeid eiole. Kuigi seoses vaktsineerimisega onteatatud meningismi sümptomitest, ntkaelavalu/-jäikus või fotofoobia, ei oletõendeid, et konjugeeritud meningokokk Cvaktsiin põhjustab meningokokk Cmeningiiti. Seetõttu tuleb olla kliiniliselttähelepanelik samaaegse meningiidisuhtes. Selle vaktsiini manustamine eiasenda rutiinset teetanuseimmunisatsiooni. Annab immuunsusespetsiifiliselt C-rühma Neisseriameningitidis suhtes ja on võimalik, etvaktsiin ei enneta täielikult C-rühmameningokokkide poolt põhjustatudhaigust. Vaktsineerimine ei kaitse teisteNeisseria meningitides serogruppide võiteiste mikroorganismide poolt tekitatudmeningiidi või septitseemia eest. Kaalumapeaks nii nakkuslikke kui mittenakkuslikkepõhjuseid.KÕRVALTOIMED: Reaktsioonsüstekohal: punetus, tundlikkus/valu,turse, vanematel lastel valu jäsemetes,peavalu, nutt ja ärritatus imikutel javäikelastel, uimasus/unisus/unehäiredimikutel ja väikelastel,oksendamine/iiveldus/kõhulahtisusimikutel, palavik, isukaotus lastel.KOOSTOIMED: Võib manustadasamaaegselt teiste lasteea vaktsiinidegavastavalt soovitatavalevaktsineerimiskalendrile. Ei tohimanustada samas süstlas teistevaktsiinidega. Mitme vaktsiini samaaegselmanustamisel tuleb kasutada erinevaidsüstekohti.NeisVac-C, Baxter, Inj. sol. 10mcg/10...20 mcg/0,5 mg 0,5 ml N1, 10, 20PneumokokkvaktsiinPneumococcus, purified polysaccharidesantigenRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Vaktsiinis sisalduvateStreptococcus pneumoniae serotüüpidepoolt põhjustatud invasiivseteinfektsioonide profülaktika riskigruppikuuluvatel isikutel alates 2. eluaastast.Vanuses 2...4 a võib kasutada riskigruppikuuluvatel lastel pärast viimastkonjugeeritud pneumokokkvaktsiini (PCV7)manustamist, millest on möödunudvähemalt 2 kuud. Märkus: Vaktsiin ei oleefektiivne keskkõrvapõletiku, sinusiidi jateiste ülemiste hingamisteedeinfektsioonide profülaktikaks.ANNUSTAMINE: Esmanevaktsineerimine: üks süst (0,5 ml).Revaktsineerimine: üks süst (0,5 ml) onsoovitatav ainult järgmistes

INFEKTSIOONIDVaktsiinid ja immunoglobuliinidriskigruppides:. 1. põrnakahjustus võipõrna puudumine; 2. sirprakulineaneemia; 3. HIV-infektsioon; 4. lümfoom,leukeemia, Hodgkini tõbi; 5. müeloomtõbi;6. neerupuudulikkus, nefrootilinesündroom; 7. organtransplantaat; 8.pikaajaline immuunsupressiivne v.kortikosteroidravi. Revaktsineeriminetoimub vähemalt 5-aastase vahega,riskigruppidesse kuuluvatel alla 10-a lastel3-a vahega.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus vaktsiinimõne komponendi suhtes. Palaviku, ägedahaigestumise või kroonilise haiguseägenemise korral soovitataksevaktsineerimine edasi lükata. Vaktsineeridaei tohi raseduse esimesel trimestril.Revaktsineerida ei tohi enne kolme aastamöödumist esmasest vaktsineerimisest.RISKID: Pneumokokk-infektsiooni eelnevpõdemine ei ole vastunäidustuseks,vaktsineerimise vajalikkus sõltubhaigestumise riskist. Plaanitavasplenektoomia korral vaktsineeridavähemalt 2 näd. enne operatsiooni. Ei tohimanustada intravaskulaarselt, veendu, etnõel ei oleks veresoones. Vaktsiini ei tohimanustada nahasiseselt, mis võibsuurendada paiksete nähtude sagedust.Vaktsiini manustamisel patsientidele, kelleimmuunsüsteem on pärsitud haiguse võiravi tõttu (nt immuunsupressiivne ravikemoteraapia või kiiritusravina), saamenõrgema immuunvastuse pärast esimest jateist annust. Seega need patsiendid ei olekaitstud pneumokokk-infektsiooni vastusarnaselt tervete isikutega.Immuunsupressiivsel ravil olevatepatsientide immuunvastus sõltub haigusestja ravist. Nii nagu iga vaktsiinimanustamisel, peab käepärast olemaepinefriin (adrenaliin) juhuks, kui tekibanafülaktiline reaktsioon. Pneumokokkidevastase vaktsineerimise järgselt ei tohilõpetada profülaktilistpneumokokkinfektsiooni vastastantibiootikumravi. Suurenenudpneumokokk-infektsiooni riskigapatsientidel (nt aspleeniaga jaimmuunsupressiivsel ravil isikud)soovitatakse varast antibakteriaalset raviägeda palavikuga kulgevate haigustevältimiseks. Pneumokokkvaktsiin ei oleefektiivne koljupõhimiku murru või väliseliikvori ühenduse puhul. Rohkem kui 2annuse manustamise järgsed kliinilisedandmed on piiratud.KÕRVALTOIMED: Paiksed nähudsüstekohal (valu, punetus, turse),mõõdukas ja mööduv palavik alla 39 °C.KOOSTOIMED: Vaktsiini võib manustadasamaegselt gripivastase vaktsiiniga,kasutades erinevaid süstekohti.345

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidPneumo 23, Aventis Pasteur, Inj. sol. 0,5ml N1Pneumokokk,puhastatudpolüsahhariidantigeenPneumococcal saccharide conjugatedvaccine, absorbedRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Streptococcus pneumoniaeserotüüpide 4, 6B, 9V, 14, 18C, 19F ja 23Fpoolt põhjustatud haiguste (sealhulgassepsis, meningiit, pneumoonia,baktereemia ja äge keskkõrvapõletik)vastane aktiivne immuniseerimine imikutelja 2 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel.Kasutamine tuleb otsustada vastavaltkehtivatele riiklikele soovitustele,arvestades invasiivse haiguse olulisusterinevates vanuserühmades ja serotüübiepidemioloogiat erinevates geograafilistespiirkondades.LASTELE: Vaktsiini manustatakselihasesisese süstena. Eelistada tuleksimikutel reie anterolateraalset külge(m.vastus lateralis) ja väikelastel õlavarredeltalihast. Vaktsineerimise ajakava peabpõhinema ametlikel soovitustel. 2 kuu kuni6 kuu vanused imikud: Imikute esmanevaktsineerimine koosneb kolmest 0,5 ml-stannusest vähemalt ühekuulisteintervallidega. Esimene annusmanustatakse tavaliselt 2 kuu vanuses.Neljas annus soovitatakse manustada 2.eluaastal. Kui vaktsiini manustatakseimikute rutiinse immuniseerimisprogrammiraames, võib kaaluda alternatiivinakaheannuselist ajakava. Selles võibesimese annuse manustada alates 2 kuuvanuselt ja teise annuse vähemalt 2 kuudhiljem ning seejärel 11...15 kuu vanuseskolmanda (revaktsineerimis)annus.Eelnevalt vaktsineerimata vanemad imikudja lapsed: 7...11-kuused imikud: kaks 0,5ml-st annust, annustevaheline intervallvähemalt 1 kuu. Kolmas annussoovitatakse manustada 2. eluaastal.12...23-kuused lapsed: kaks 0,5 ml-stannust, annustevaheline intervall vähemalt2 kuud. 24-kuused kuni 5-aastased lapsed:üks ühekordne annus. Sellise skeemi järgirevaktsinatsiooni vajadust ei ole kindlakstehtud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine või difteeria toksoidisuhtes.RISKID: Sarnaselt teiste vaktsiinidegatuleb manustamine edasi lükata ägedamõõduka või kõrge palavikuga kulgevahaiguse puhul. Nagu kõigi teistesüstitavate vaktsiinide puhul, peab vastavmeditsiiniline abi ja järelevalve olema alatikohe kättesaadav juhuks, kui pärastvaktsiini manustamist tekib harvaesinevanafülaktiline reaktsioon. Primaarseimmuniseerimisseeria manustamiselenneaegsetele imikutele(gestatsioonivanusega ? 28 nädalat) tulebvõtta arvesse potentsiaalset apnoe riski jarespiratoorse järelevalve vajadust 48...72tunni vältel, eriti kui neil on ilmnenudrespiratoorne ebaküpsus. Kunavaktsineerimise kasulikkus sellele imikuterühmale on suur, ei tohi vaktsineerimistära jätta ega edasi lükata. Prevenar eikaitse teiste S. pneumoniae serotüüpidesuhtes, mida vaktsiin ei sisalda ega teistemikroorganismide vastu, mis põhjustavadinvasiivseid haigusi või keskkõrvapõletikku.Seda vaktsiini ei tohi manustadatrombotsütopeenia või muukoagulatsioonihäirega imikule ja lapsele,kelle puhul intramuskulaarne süstimine onvastunäidustatud, välja arvatud juhul, kuiravist oodatav kasu ületab kindlaltvõimaliku ohu manustamisel. Kuigi võibtekkida mõningane immuunvastus difteeriatoksoidile, ei asenda see vaktsiin rutiinsetdifteeriavastast immuniseerimist. 2...5 a.vanustel lastel kasutati 1-annuselistimmuniseerimisskeemi. Võrreldesimikutega täheldati üle 24 kuu vanustellastel lokaalseid reaktsioone sagedamini.Nõrgenenud immuunvastus aktiivseleimmuniseerimisele võib tekkida pärsitudimmuunsüsteemiga lastel, tingituna kasimmunosupressiivsest ravist,geenidefektist, HIV-infektsioonist võimuust. Piiratud andmed on näidanud, etvaktsiin (kolme annusega esmaselvaktsineerimisel) kutsub sirprakuliseaneemiaga väikelastel esile arvestatavaimmuunvastuse, kusjuures selleohutusprofiil sarnaneb kõrge riskitarühmades täheldatud profiiliga. Puuduvadandmed vaktsiini ohutuse jaimmunogeensuse kohta lastel, kellel oninvasiivse pneumokokkhaiguse suhtes muukõrge risk (nt muu kaasasündinud võiomandatud põrna düsfunktsioon,HIV-infektsioon, pahaloomuline haigus,nefrootiline sündroom). Vaktsineerimistkõrge riskiga lastel tuleb kaaluda igaljuhtumil eraldi. Alla 2-aastastel lastel tulebvastavalt nende vanusele teha ridavaktsineerimisi. Konjugeeritudpneumokokkvaktsiin ei asenda 23-valentsepneumokokk-polüsahhariidvaktsiinikasutamist ? 24 kuulistel lastelhaigusseisunditega (nt sirprakulineaneemia, aspleenia, HIVinfektsioon,krooniline haigus või immuunpuudulikkus),mille puhul risk haigestuda S. Pneumoniaepoolt põhjustatud invasiivsetessehaigustesse on suurenenud. Kõrge riskiga? 24 kuulisi lapsi, keda on varasemaltINFEKTSIOONIDvaktsineeritud käesoleva preparaadiga,tuleks vaktsineerida 23-valentsepneumokokkpolüsahhariidvaktsiiniga juhul,kui see on soovitatud. Intervallkonjugeeritud pneumokokkvaktsiini ja23-valentsepneumokokk-polüsahhariidvaktsiinimanustamise vahel ei tohi olla lühem kui 8nädalat.Koosmanustamisel heksavalentsetevaktsiinidega(DTaP/Hib(PRP-T)/IPV/HepB) tulebarvesse võtta andmeid kliinilistestuuringutest, mis näitavad, et febriilsetereaktsioonide sagedus olikoosmanustamisel suurem kuiheksavalentse vaktsiini üksindamanustamisel. Need reaktsioonid olidenamuses mõõdukad (kuni 39 °C) jamööduvad.Palavikuvastase raviga tuleb alustadavastavalt kohalikele ravijuhistele.Profülaktiliselt on soovitatav manustadapalavikualandajaid: kõigile lastele, kedasamaaegselt vaktsineeritakse katäisrakulise läkaköha vaktsiiniga, kunafebriilsete reaktsioonide esinemissageduson sel juhul suurenenud; lastele, kellel onkrampidega kulgev haigus või kellel onanamneesis febriilsed krambid. Ei tohimanustada intravenoosselt. Nagu kõikvaktsiinid, ei pruugi kaitsta kõiki vaktsiinisaavaid isikuid haiguste eest, midapõhjustavad pneumokokid. Peale selle onvaktsiini serotüüpide puhulkeskkõrvapõletiku vastane kaitse oluliseltväiksem kui kaitse invasiivse haigusevastu. Kuna keskkõrvapõletikkupõhjustavad ka paljud muud organismidpeale vaktsiinis sisalduvate pneumokokiserotüüpide, kaitseb vaktsiin vähe kõikidekeskkõrvapõletike vastu.KÕRVALTOIMED: Oksendamine,kõhulahtisus, isulangus, süstekohalturse/induratsioon ja erüteem, valulikkusjäsemete liigutamisel, palavik.KOOSTOIMED: Võib manustadasamaaegselt teiste pediaatrilistevaktsiinidega vastavalt soovitatavaleimmuniseerimisskeemile. Erinevadsüstitavad vaktsiinid tuleb alati süstidaerinevatesse süstekohtadesse.Immuunvastust rutiinsete pediaatrilistevaktsiinide manustamisel kooserinevatesse süstekohtadesse uuriti 7-skontrollrühmaga kliinilises uuringus.Immuunvastus konjugeeritudHibteetanuse proteiinile (PRP-T),teetanuse ja B-hepatiidi (HepB) vaktsiinileoli sarnane kontrollgrupile. CRM baasilkonjugeeritud Hib-vaktsiini puhul täheldatiimikutel immuunvastuse tugevnemist Hibja difteeria suhtes. Revaktsineerimiseltäheldati mõnel lapsel nõrgematimmuunvastust Hib suhtes, kuid kõigil346

INFEKTSIOONIDlastel saavutati kaitsev antikehade tase.Läkaköha antigeenide ja inaktiveeritudpoliovaktsiini (IPV) puhul täheldatiebajärjekindlat immuunvastusevähenemist. Nimetatud koostoimetekliiniline tähtsus ei ole teada. Vähesteavatud uuringute tulemused näitasid, etMMR ja tuulerõugete suhtes tekkisarvestatav immuunvastus. Prevenari jaInfanrix heksa(DTaP/Hib(PRP-T)/IPV/HepB) vaktsiinidekoosmanustamine ei ole näidanud mingeidkliiniliselt olulisi häireid antikehavastusesigale üksikule antigeenile, kui manustati 3annust esmasel vaktsineerimisel.Puuduvad piisavad andmed teisteheksavalentsete vaktsiinide ja Prevenarikoosmanustamise kohta.Prevenar, Wyeth, Eeltäidetud süstal 0,5ml N1PoliomüeldiidiviirusPoliomyelitisRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Poliomüeliidi stane aktiivneimmuniseerimine.LASTELE: Vaktsiin on suukaudseksmanustamiseks. Esmane vaktsineeriminekoosneb kolmest suukaudsestkolmevalentse vaktsiini annusest, midamanustatakse 1 annus korraga 4...6 näd.intervalli tagant. Üks immuniseerimisannuson 2 tilka. Revaktsineerimine koosnebühest annusest: üks annus üks aastapärast 3ndat annust, siis iga 5 a tagant.Kehtiv immuniseerimiskava näeb ettevaktsineerimise 3., 4,5. ja 6. elukuul, 2. ja7. eluaastal.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Kaasasündinud võiomandatud immuunpuudulikkusvaktsineeritaval, tema lähikondsetel võipereliikmetel. Immuunpuudulikkuse allakuuluvad HIV-infektsioon jaimmunosupressiivne ravi. Nimetatudjuhtudel tuleb kasutada inaktiveeritudvaktsiini. Kaugelearenenud pahaloomulisedkasvajad. Rasedus.RISKID: Raseduse ajal soovitataksekasutada inaktiveeritud vaktsiini (IPV).KÕRVALTOIMED: Erandjuhtudel (vähemkui ühel isikul 1000 000-st) võibvaktsineeritaval 30 päeva jooksul või temalähikondsetel 60 päeva jooksul pärastvaktsineerimist tekkida paralüüs.KOOSTOIMED: Vaktsiini võib manustadasamaegselt leetrite, DTP, DT, Td,teetanuse, BCG, B-hepatiidi jakollapalaviku vaktsiiniga.Polio sabin, Glaxo, P.o. sol. 0,5 ml N1;P.o. sol. 10D N100; P.o. sol. 20D N100;P.o. sol. 25D N100Poliomüeliit,trivalentne,inaktiveeritudtäisviirusPoliomüeliit, trivalentne, inaktiveeritudtäisviirusRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Poliomüeliidivastaneaktiivne immuniseerimine alates 6.-dastelunädalast.LASTELE: Esmane ja revaktsineeriminevastavalt riigis kehtivaleimmuniseerimiskavale - esimesed kolmannust manustatakse 3., 4,5. ja 6. kuul(üheaegselt DTP vaktsineerimisega).Revaktsineeritakse 2. ja 6. eluaastal.Manustatakse lihasesse või naha alla.RASEDATELE: Kliinilised uuringudlubavad vastavalt vajadusele rasedaidvaktsineerida. Imetamise ajal võibvaktsineerida.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus vaktsiini mistahes komponendi, neomütsiini,streptomütsiini ja polümüksiin B suhtes.Kõik üldised vaktsineerimisevastunäidustused: palavik, äge haigus,kroonilise haiguse ägenemine, mille korraltuleb vaktsineerimine edasi lükata.RISKID: Mitte manustada veresoonde.Enne süstimist veendu, et nõel ei oleksveresoones. Nagu kõigi süstitavatevaktsiinide puhul, peavad valmis olemavahendid harva esineva anafülaktilisereaktsiooni raviks. Immuunsupressiivseravi ning immuunpuudulikkuse korral võibimmuunvastus olla nõrgem. Neil juhtudelsoovitatakse vaktsineerimine ravilõpetamiseni edasi lükata või kontrollidakaitsvate antikehade tiitrit vaktsineerituveres. Krooniliste immuunpuudulikkuseseisundite (HIV-infektsioon) korral onsoovitatav ikkagi vaktsineerida, kuigiimmuunvastus on piiratud.KÕRVALTOIMED: Valu, punetus,induratsioon, turse süstekohal, palavik.KOOSTOIMED: Võib manustadasamaaegselt teiste vaktsiinidega,kasutades erinevaid süstekohti.Imovax polio, Sanofi Pasteur, Inj. susp.0,5ml D N1Poliorix, Glaxo, Inj. 0,5ml N1, 10, 100Vaktsiinid ja immunoglobuliinidPuukentsefaliidivaktsiinEncephalitis, tick borne, inactivated, wholevirusRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: Puukentsefaliidivastaneaktiivne immuniseerimine.ANNUSTAMINE: Baasimmuniseeriminekoosneb kolmest 0,5 ml annusest.Esimene annus manustatakse valitud ajal,teine annus 1...3 kuu pärast. Kuiimmuunvastust soovitakse saavutadakiiremini, võib teise annuse manustada 2näd. pärast esimest annust. Kolmas annustuleks manustada 5...12 kuud pärast 2.annust. Et saavutada immuunsus ennekevadist puukide aktiivsuse tõusu, tuleksesimene ja teine annus manustadasoovitavalt talvekuudel. Kolmas annustuleks manustada enne järgmisepuugihooaja algust. Kolme annusevahelise ajavahemiku pikenemisel võib isikjääda vajaliku infektsioonivastase kaitseta.Esimene revaktsineerimine tuleks teostadamitte rohkem kui 3 a pärast 3. annust.Edasine revaktsineerimine tuleks teostada3...5-a intervallide järel juhul, kuiinfektsioonirisk püsib.LASTELE: Üle 1-a ja kuni 16-a isikutebaasimmuniseerimine koosneb kolmest0,25 ml annusest. Esimene annusmanustatakse valitud ajal, teine annus1...3 kuu pärast. Kui immuunvastustsoovitakse saavutada kiiremini, võib teiseannuse manustada 2 näd. pärast esimestannust. Kolmas annus tuleks manustada5...12 kuud pärast 2. annust. Esimenerevaktsineerimine tuleks teostada mitterohkem kui 3 a pärast 3. annust. Edasinerevaktsineerimine tuleks teostadariigisiseseid soovitusi arvestades, kuidmitte varem kui 3 a pärast viimastrevaktsineerimist.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine või ravimissisalduvate formaldehüüdi, neomütsiini,gentamütsiini, protamiinsulfaadi jälgedesuhtes. Raske ülitundlikkusreaktsioonmuna ja kanavalkude suhtes(anafülaktiline reaktsioon, mis on tekkinudpärast munavalkude suukaudsetmanustamist). Puukentsefaliidivastaneimmuniseerimine tuleb edasi lükata juhul,kui on äge palavikuga kulgev infektsioon.RISKID: Võib esineda palavikku, eritipärast esimest annust. Üldiselt möödubsee 24 tunni jooksul. Nagu teistegisüstitavate vaktsiinide korral, peab valmisolema vajalik esmaabi ja jälgimineharvaesineva anafülaktilise reaktsioonipuhuks. Kerge munavalguallergia ei olereeglina manustamise vastunäidustuseks.347

Vaktsiinid ja immunoglobuliinidINFEKTSIOONIDSoonesisest manustamist tuleb vältida,kuna see võib põhjustada raskeidreaktsioone, sh ülitundlikkusreaktsioone jashokki. Kui järgmise annuse manustamisemääratlemiseks on vaja teostadaseroloogilisi analüüse, tuleks kasutadakvalifitseeritud laborit. Teadaoleva võioletatava autoimmuunhaiguse olemasolultuleb kaaluda võimaliku infektsiooni riski javõimalust, et võib ebasoodsalt mõjutadaautoimmuunhaiguse kulgu. Ajukahjustusekorral tuleb vaktsineerimise vajalikkustväga tõsiselt kaaluda. Kui puukhammustab kuni 2 näd. pärast esimeseannuse manustamist, ei hoia ühekordneannus ära võimalikku kliiniliste nähtudegapuukentsefaliidiinfektsiooni. Sarnaseltteiste vaktsiinidega ei pruugi anda kõikidelvaktsineeritutel täielikku kaitset.Puugihammustus võib lisakspuukentsefaliidile üle kanda ka teisiinfektsioone, sh mõningaid patogeene (ntmõned bakterid Borrelia perekonnast),mille tekitatud kliinilised nähudmeenutavad puukentsefaliiti.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, valu süstekohal, süstekohatundlikkus, anoreksia, müalgia, artralgia,peavalu, rahutus (täheldatud 1...15-a),unetus.KOOSTOIMED: Koostoimete kohta teistevaktsiinidega või ravimitega uuringuidtehtud ei ole. Kui süstitavaid vaktsiinemanustada samaaegselt, tuleb kasutadaerinevaid süstekohti ja soovitavalterinevaid jäsemeid. Immuunsupressiivsetravi saavate või nõrgenenudimmuunsüsteemiga isikuteimmuniseerimine võib ebaõnnestuda.Sellistel juhtudel tuleks kaitseefektihindamiseks määrata antikehad.Encepur, Chiron Behring, Inj.0,75mcg/0,25ml täidetud süstlad N1, 10;Inj. susp. 1,5mcg/0,5ml N1, 10, 20Fsme-Immun, Baxter, Inj. susp.1,2mcg/0,25ml täidetud süstal 0,25 ml N1,10, 20, 100; Inj. susp. 2,4mcg/0,5ml N1,10, 100Ticovac, Baxter, Inj. susp. 1,2mcg/0,25mlN1, 10, 20, 100; Inj. susp. 2,4mcg/0,5mlN1, 10, 20, 100Rotaviirus, elus,nõrgestatudRotaviirus, elus, nõrgestatudRAVIMITÜÜP: Viirustevastased vaktsiinidNÄIDUSTUS: 6-nädalaste ja vanemateimikute aktiivseks immuniseerimiseksrotaviiruse nakkusest põhjustatudgastroenteriidi vältimiseks . Kliinilistesuuringutes näidati efektiivsust rotaviiruseserotüüpidest G1P1[8], G2P[4], G3P1[8],348G4P1[8] ja G9P1[8] põhjustatudgastroenteriidi vastu. Vt lõigud 4.4 ja 5.1.Kasutada vastavalt ametlikelevaktsineerimissoovitustele.LASTELE: Manustada tuleb kolm annust.Esimese annuse võib manustada alates 6.elunädalast, kuid mitte hiljem kui 12elunädalat. Võib manustada enneaegseltsündinud lastele, kui nad on sündinudvähemalt 25. rasedusnädalal. Need lapsedpeavad saama esimese annuse vähemalt 6näd. peale sündi. Annuste vahele peavadjääma vähemalt 4-nädalased pausid.Eelistatud on, et kõik kolm annustmanustatakse enne 20. kuni 22.elunädalat. Kõik kolm annust tuleb anda26. elunädalaks. Kuna puuduvad andmedasendatavuse kohta mõne teise rotaviirusevaktsiiniga, siis soovitatakse lastele, kesesimesel immunisatsioonil rotaviiruse vastusaavad järgmiste annustena manustadaseda sama vaktsiini. Kui on näha võitõsiselt kahtlustatakse, et alla ei neelatudkogu annust (nt laps sülitab vaktsiini väljavõi esineb tagasiheidet), siis võib samalvaktsineerimisel anda üksikuasendusannuse; kuid seda ei ole kliinilistesuuringutes uuritud. Kui see probleemkordub, siis täiendavaid asendusannuseidei tohi anda. Pärast 3-annuselise seerialõpetamist ei soovitata lisaannuseid.Ainult suukaudseks manustamiseks. MITTEMINGIL JUHUL EI TOHI SÜSTIDA.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus pärast rotaviiruse vaktsiinideeelmist manustamist. Anamneesissooletuppumus. Isikutel, kellel onseedetrakti kaasasündinud väärarend, misvõib olla eelsoodumusekssooletuppumusele. Lastel, kellel on võikahtlustatakse immuunpuudulikkust. Eieeldata, et ilma sümptomiteta HIV-nakkusmõjutaks ohutust ja efektiivsust. Kuidkuna puuduvad piisavad andmed, siis eisoovitata manustada ilma sümptomitetaHIV-nakkusega lastele. Manustamisegatuleb viivitada lastel, kellel on äge raskepalavikuline haigus. Väikese nakkuseolemasolu ei ole vastunäidustuseksimmunisatsioonile. Manustamine tulebedasi lükata isikutel, kellel on ägekõhulahtisus või oksendamine.RISKID: Puuduvad ohutuse võiefektiivsuse andmed manustamise kohtaimmuunpuudulikkusega lastele, HIVnakkusega lastele või neile, kes on 42päeva jooksul enne või pärast vaktsiinimanustamist saanud vereülekande võiimmuunglobuliine. Manustadaettevaatusega isikutele, kellel onimmuunpuudulikkusega lähikontaktseid (ntpahaloomuliste kasvajatega või muulpõhjusel tekkinud immuunpuudulikkusegavõi immuunsupressiivset ravi saavaidisikuid). Samuti peavad hiljutivaktsineeritute eest hoolitsejad hoolikaltkinni pidama hügieenist, eriti väljaheidetekäsitlemisel. Puuduvad ohutuse võiefektiivsuse andmed laste kohta, kellel onägedad seedetrakti haigused (sh kroonilinekõhulahtisus) või kasvupeetus.Manustamist nendele lastele võibettevaatusega kaaluda juhul, kui arstihinnangul kätkeb vaktsiini manustamatajätmine endas suuremat ohtu.Kaitseefektiivsus põhineb kõigi kolmeannuse manustamisel. Nagu iga vaktsiinipuhul, ei pruugi vaktsineerimine tagadatäielikku kaitset kõigil vaktsineeritutel. Eikaitse gastroenteriidi vastu, mis onpõhjustatud teistest patogeenidest kuirotaviirus. Kaitse kestvust 3-annuseliseseeria lõpetamise järgselt ei ole uuritudteisest hooajast kaugemale pärastvaktsineerimise lõpetamist. Puuduvadkliinilised andmed kasutamise kohtakokkupuutejärgseks profülaktikaks.Sisaldab sahharoosi. Seda vaktsiini ei tohivõtta patsiendid, kellel on harvaesinevpärilik fruktoositalumatus,glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon võisahharaasi-isomaltaasi puudulikkus.Esmase vaktsinatsioonikuuri manustamiseltuleb arvesse võtta apnoe riski ja 48-72tundi kestva respiratoorse jälgimisevajadust väga enneaegsetel lastel(sündinud ? 28 rasedusnädalal), seda eritivarasema respiratoorse ebaküpsuse korral.Kuna vaktsineerimisest tulenev kasu sellesgrupis on suur, ei tohiks vaktsineerimisttegemata jätta või edasi lükata.KÕRVALTOIMED: Ülemistehingamisteede nakkus, kõhulahtisus,oksendamine, palavik.KOOSTOIMED: Kliinilised uuringud, missisaldasid manustamist samaaegseltmitmete teiste tavapäraste lastevaktsiinidega 2., 4. ja 6. elukuul, näitasid,et manustatud vaktsiinideimmuunvastused ja ohutusprofiilid eimuutunud. Seega võib manustadasamaaegselt iga järgneva ühevalentse võikombinatsioonvaktsiiniga (shkuuevalentsete vaktsiinidega(DtaP-B-hepatiidi vaktsiin-IPV/Hib):difteeria ja teetanuse toksoidide ningrakuvaba läkaköha vaktsiini (DTaP),Haemophilus influenzae tüüp b (Hib)konjugaatvaktsiini, inaktiveeritud võisuukaudse poliomüeliidi vaktsiini (IPV võiOPV), B-hepatiidi vaktsiini ja pneumokokikonjugaatvaktsiiniga. Suukaudsepoliomüeliidi vaktsiiniga(OPV)koosmanustamine ei mõjutaimmuunvastust polioviiruse antigeenidele.Kuigi OPV koosmanustamine võib väheselmääral vähendada immuunvastustrotaviiruse vaktsiinile, ei ole praegutõendust, et kliiniline kaitse raske

INFEKTSIOONIDVaktsiinid ja immunoglobuliinidrotaviirusliku gastroenteriidi vastu oleksmõjutatud. Immuunvastus ei olemõjutatud, kui OPVd manustatakse kaksnädalat pärast vaktsiini.RotaTeq, Sanofi Pasteur, P.o. sol. 2mlN1; N10TeetanusetoksoidVaccinum clostridiiRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Teetanusevastane aktiivneimmuniseerimine täiskasvanutel.ANNUSTAMINE: Neonataalse teetanuseprofülaktika: reproduktiivses eas naisi ningrasedaid, keda varem ei ole teetanusevastu vaktsineeritud, tuleks vaktsineerida2 annusega vähemalt 4-näd. vahega.Esimene süst tuleks võimalusel teha 90päeva või enam enne oodatavat sünnitust.Esmane vaktsineerimine: koosnebtäiskasvanute puhul 2 annusest1...2-kuuse vahega, millele järgnebrevaktsineerimine 6 kuni 12 kuud pärastteist annust. Revaktsineerimine: iga 10aasta järel ühe annusega (0,5 ml).RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Teetanusse haigestumiseriski korral ei ole potentsiaalseidvastunäidustusi. Teistel juhtudel: -ülitundlikkus vaktsiinis sisalduva mõnekomponendi suhtes. -ülitundlikkusreaktsioon või neuroloogilinehäire pärast eelmist teetanuse annust.RISKID: Seda vaktsiini ei tohi manustadaintravasaalselt. Enne süstimist tulebveenduda, et nõel ei ole veresoones.Vaktsineerimine tuleb edasi lükatapalaviku, ägeda haiguse, eritinakkushaiguse, ja krooniliste haigusteägenemise perioodil, v.a teetanuse riskipuhul, mis on absoluutseks näidustuseksvaktsinatsioonile. Vajalik on meditsiiniliseabi kättesaadavus anafülaktilise shokipuhul. Immuunvastust vaktsiinile mõjutabimmuunpuudulikkus võiimmunosupressiivne ravi. Sel juhulvaktsineerimine edasi lükata ravi lõppu,kui see on võimalik. Siiski soovitataksevaktsineerida krooniliseimmuunpuudulikkusega patsiente (naguHIV) vaatamata sellele, et immuunvastuson piiratud. Ülitundlikkusreaktsioonidevältimiseks soovitatakse hoiduda isikutevaktsineerimisest, kes on saanud eelneva5 aasta jooksul täieliku esmasevaktsinatsiooni või revaktsinatsiooniteetanuse vaktsiiniga.KÕRVALTOIMED: Lokaalsed reaktsioonidsüstekohal: valu, punetus, induratsioon jaturse võivad tekkida 48 tunni jooksul javõivad kesta üks kuni kaks päeva. Mööduvpalavik.KOOSTOIMED: Vaktsiini manustaminesamaaegselt teiste vaktsiinidega ei olevastunäidustatud, kasutades erinevaidsüstekohti.Tetavax, Aventis Pasteur, Inj. susp.40TÜ/0,5 ml süstel N1; Inj. susp.40TÜ/0,5 ampull 0,5 ml N20Tuberkuloos,nõrgestatudelusvaktsiinTuberculosis, live attenuatedRAVIMITÜÜP: Bakteriaalsed vaktsiinidNÄIDUSTUS: Tuberkuloosivastaneaktiivne immuniseerimine.ANNUSTAMINE: 0,1 ml lahustatudvaktsiini süstitakse nahasisesi. Mõnedesmaades soovitatakse enne vaktsiinigaimmuniseerimist teha nahatundlikkusetest.LASTELE: Alla 12-kuused imikud: 0,05 mllahustatud vaktsiini süstitakse nahasisesi.12-kuused ja vanemad lapsed: 0,1 mllahustatud vaktsiini süstitakse nahasisesi.Mõnedes maades soovitatakse ennevaktsiiniga immuniseerimist tehanahatundlikkuse test.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusvaktsiini mis tahes koostisosa suhtes.Vaktsineerimine lükatakse edasi palavikuvõi generaliseerunud nahainfektsioonidegapatsientidel. Süstekoht peab olemanahakahjustusest vaba. Ei tohi manustadapatsientidele, keda ravitakse süsteemseltglükokortikosteroidide võiimmunosupressiivsete (kaasaarvatudradioterapeutikumid) ravimitega; kespõevad pahaloomulisi haigusi (nt lümfoom,leukeemia, Hodgkini tõbi või teisedretikulo-endoteliaalsüsteemi kasvajad);immuunsüsteemi häiretega patsientidele(nt hüpogammaglobulineemia);teadaolevalt või oletatavaltHIV-positiivsetele patsientidele, kaHIV-positiivsetelt emadelt sündinudvastsündinutele. Ei tohi manustadapatsientidele, kes saavad profülaktilistesannustes tuberkuloosivastast ravi.RISKID: Tuberkuliin-positiivsedpatsiendid ei vaja vaktsiini. Vaktsiinimanustamine sellistele patsientidelekutsub esile paikse reaktsiooni ägenemise.Nahasisest vaktsiini võib teha samaaegseltnii elus kui surmatud vaktsiinidega, k.asuukaudne poliomüeliidi vaktsiin võileetrid-mumps-punetised vaktsiin.Lümfadeniidi ohu tõttu ei kasutatavaktsineerimiseks kasutatud käsivartvähemalt 3 kuu jooksul ühekski teiseksvaktsinatsiooniks. Kuigi anafülaktoidsedreaktsioonid on äärmiselt harvad, peavadesmaabiks vajalikud meetmedvaktsineerimise ajal olema käepärast. Liigasügavale tehtud süst suurendablümfadeniidi ja abstsessi ohtu. Esmaselimmuniseerimisel sügavalt enneaegseteleimikutele (sündinud ? 28. rasedusnädalal),eriti varasema respiratoorseebaküpsuse korral, tuleb arvesse võttaapnoe riski ja 48...72 tundi kestvarespiratoorse jälgimise vajadust. Kunavaktsineerimisest tulenev kasu sellesrühmas on suur, ei tohi vaktsineerimisttegemata jätta ega edasi lükata.KÕRVALTOIMED: Süstekohainduratsioon, mis võib mõne nädala pärasthaavanduda ning paraneda mõne kuumöödudes, jättes väikese lameda armi.Regionaalsete lümfisõlmede suurenemine

Immuunmodulaatoridtohi manustada raseduse ajal. Lisakssellele tuleb rasestumisest hoiduda kolmekuu jooksul pärast vaktsineerimist.RISKID: Manustamine tuleb edasi lükataraske ägeda kuluga palavikulise haigusekorral.Nagu teistegi süstitavate vaktsiinidepuhul, tuleb patsienti pärastvaktsineerimist mõnda aega jälgida ningvajalikud esmaabivahendid harvaesinevaanafülaktilise reaktsiooni puhuks käepärasthoida. Vaktsineeritud isikute seas ontäheldatud üksikuid haigusjuhte. Needhaigusjuhud on tavaliselt kerged, esinebvähem lööbeelemente, palavikku ja köhakui haigestunud vaktsineerimata isikutel.Vaktsiini viiruse ülekandumistvaktsineeritute seronegatiivsetelekontaktisikutele on täheldatud väga harva.Kergekujuline lööve tervetel kontaktisikutelnäitab, et viirus jääb pärast ülekandumistnõrgestatuks. Ei tohi mitte mingil juhulmanustada nahasiseselt või veeni.KÕRVALTOIMED: Palavik, süstekohareaktsioonid (kerge valu, punetus jaturse), lööve.KOOSTOIMED: Kui eelnevalt onmanustatud immuunglobuliine võiteostatud vereülekanne, tulebvaktsineerimine vähemalt 3 kuud edasilükata, kuna vaktsiini toime tõenäoliseltväheneb passiivselt omandatud Varicellaantikehade tõttu. Salitsülaate ei tohimanustada 6 näd. jooksul pärastvaktsineerimist, kuna nende kasutamiselVaricella zoster-infektsiooni ajal ontekkinud Reye' sündroom. Võib manustadasamal ajal koos teiste vaktsiinidega. Eitohi manustada koos leetrivaktsiiniga,nende manustamise vahe peab olemavähemalt 1 kuu, kuna leetrivaktsiin võibsuruda maha rakulise immuunvastuse.Samal ajal ei tohi manustada teisinõrgestatud elusvaktsiine. Erinevadsüstitavad vaktsiinid tuleb alati manustadaerinevatesse süstekohtadesse.Varilrix, Glaxo, Inj. subst. 2000pfu +lahusti 0,5 ml (viaal või süstel) N1Varivax, MSD, Inj. subst. + lahusti 0,5mlN1 N10ImmuunmodulaatoridEtanertseptEtanerceptumRAVIMITÜÜP: Selektiivsedimmunosupressiivsed ainedNÄIDUSTUS: Reumatoidartriit:kombinatsioonis metotreksaadiga onnäidustatud mõõduka kuni raske aktiivsereumatoidartriidi raviks täiskasvanutel, kesei ole piisavalt allunud haiguse kulgumodifitseerivatele reumavastasteleravimitele, sh metotreksaadile (väljaarvatud vastunäidustuse puhul). Võibkasutada monoteraapiana metotreksaaditalumatuse puhul või kui jätkuv ravimetotreksaadiga ei ole sobiv. Samuti onnäidustatud raskekujulise, aktiivse japrogresseeruva reumatoidartriidi ravikstäiskasvanutel, kes eelnevalt ei ole saanudravi metotreksaadiga. On näidatud, etEnbrel üksi või kombinatsioonismetotreksaadiga vähendabröntgenoloogiliselt mõõdetavaliigesekahjustuse progresseerumise kiirustja parandab füüsilist funktsiooni.Polüartikulaarne juveniilne idiopaatilineartriit: aktiivse polüartikulaarse juveniilseidiopaatilise artriidi ravi 4-aastastel javanematel lastel ja noorukitel, kui haigusei ole piisavalt allunud metotreksaadile võikui patsient ei ole seda talunud.Kasutamist ei ole uuritud alla 4-aastatellastel.Psoriaatiline artriit: aktiivse japrogresseeruva psoriaatilise artriidi ravitäiskasvanutel, kes ei ole piisavalt allunudhaiguse kulgu modifitseerivatelereumavastastele ravimitele. On tõendatud,et Enbrel parandab psoriaatilise artriidigapatsientidel füüsilist funktsiooni javähendab haiguse polüartikulaarsetesümmeetriliste alatüüpidega patsientidelperifeersete liigesekahjustusteröntgenoloogiliselt hinnatudprogresseerumismäära.Anküloseeriv spondüliit: raskekujuliseaktiivse anküloseeriva spondüliidi ravitäiskasvanutel, kui haigus ei ole piisavaltallunud tavapärasele ravile. Naastulinepsoriaas: keskmise raskusega kuniraskekujulise naastulise psoriaasi ravitäiskasvanutel, kellel puudub ravivastusmuule süsteemsele ravile, shtsüklosporiini, metotreksaadi või psoraleenija A-ultraviolettkiirgusega (PUVA), kellelesee ravi on vastunäidustatud või kes sellistravi ei talu. Pediaatriline naastulinepsoriaas: kroonilise raske naastulisepsoriaasi ravi 8-aastastel ja vanematellastel ja noorukitel, kelle haigus ei allupiisavalt muule süsteemsele ravile võivalgusravile või kes neid muid raviviise eitalu.ANNUSTAMINE: Ravi peab alustama jaravi kulgu jälgima reumatoidartiidi,juveniilse idiopaatilise artriidi, psoriaatiliseartriidi, anküloseeriva spondüliidi,naastulise psoriaasi või pediaatrilisenaastulise psoriaasi diagnoosimise ja ravikogemustega eriarst. Enbreligaravitavatele patsientidele tuleb andapatsiendi hoiatuskaart. 1.)Reumatoidartriit: soovitatav annus on 25mg manustatuna 2 korda nädalas,INFEKTSIOONIDalternatiivselt on näidatud annuse 50 mg 1kord nädalas ohutust ja efektiivsust. 2.)Psoriaatiline artriit ja anküloseerivspondüliit: soovitatav annus on 25 mgmanustatuna 2 korda nädalas või 50 mg 1kord nädalas. 3.) Naastuline psoriaas:soovitatav annus on 25 mg manustatuna 2korda nädalas või 50 mg üks kord nädalas.Alternatiivselt võib kuni 12 nädala vältelmanustada 50 mg 2 korda nädalas, millelejärgneb vajadusel 25 mg 2 korda nädalasvõi 50 mg üks kord nädalas. Ravi tulebjätkata kuni paranemise saavutamiseni,kuni 24 nädalat. Mõnele täiskasvanudpatsiendile võib sobida ravi jätkamine kapärast 24 nädalat. Ravi katkestataksepatsientidel, kellel ei ole 12 nädala jooksulravivastust ilmnenud. Kui on näidustatudkordusravi Enbreliga, tuleb järgida ravikestuse suhtes samu juhiseid. Annus peabolema 25 mg 2 korda nädalas või 50 mgüks kord nädalas.LASTELE: 1.) Juveniilne idiopaatilineartriit (4-aastased ja vanemad): 25 mgEnbreli lahustatakse 1 ml lahustis. Annuson 0,4 mg/kg (max. 25 mg), mismanustatakse 2 korda nädalas s.c.süstena. Annustevaheline intervall peabolema 3...4 päeva. 2.) Pediaatrilinenaastuline psoriaas (8-aastased javanemad): 0,8 mg/kg (max. 50 mgannuse kohta) 1 kord nädalas kuni 24nädalat. Kui patsiendil ei teki 12 nädalagaravivastust, tuleb ravi katkestada. Kui onnäidustatud ravi kordamine Enbreliga,tuleb järgida eeltoodud juhiseid ravikestuse kohta. Annus peab olema 0,8mg/kg (max. 50 mg annuse kohta) 1 kordnädalas.RASEDATELE: Ei soovitata Enbreliraseduse ajal kasutada ning fertiilses easnaistel tuleb soovitada Enbrel-ravi ajalmitte rasestuda. Ravi ajal lõpetadaimetamine.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes. Sepsis võisepsise risk. Ravi ei tohi alustada aktiivseinfektsiooniga (sh kroonilise võilokaliseerunud infektsiooniga) patsientidel.RISKID: Enne ja pärast ravi Enbreliga jaravi ajal tuleb patsiente hinnatainfektsioonide suhtes, võttes arvesse, etetanertsepti keskmine eliminatsioonipoolväärtusaeg on ligikaudu 70 tundi(vahemikus 7...300 tundi). Seoses Enbrelikasutamisega on teatatud tõsisteinfektsioonide, sepsise, tuberkuloosi jaoportunistlike infektsioonide, sealhulgasinvasiivsete seeninfektsioonide tekkest.Neid infektsioone põhjustasid bakterid,mükobakterid, seened ja viirused. Mõneljuhul teatavaid seeninfektsioone ja muidoportunistlikke infektsioone ära ei tuntud,mille tulemusena sobiv ravi viibis ja haiguslõppes mõnikord surmaga. Patsiendi350

INFEKTSIOONIDhindamisel infektsioonide suhtes tulebvõtta arvesse asjakohaste oportunistlikeinfektsioonide tekkimise riski patsiendil (ntendeemiliste müooside esinemist).Patsienti, kellel ravi ajal tekib uusinfektsioon, tuleb hoolikalt jälgida. Enbrelimanustamine tuleb lõpetada tõsiseinfektsiooni arenemisel. Enbreli kasutamiseohutust ja efektiivsust kroonilisteinfektsioonidega patsientidel ei olehinnatud. Enbrel-ravi määramiselkorduvate või krooniliste infektsioonideanamneesiga, samuti infektsiooni teketsoodustavate kaasuvate haigustega (ntkaugelearenenud või ravile halvasti alluvdiabeet) patsientidele tuleb ollaettevaatlik.Enbreliga ravitud patsientidel on esinenudaktiivset tuberkuloosi, sealhulgasmiliaarset või kopsuvälist tuberkuloosi.Enne ravi alustamist Enbreliga tuleb kõikipatsiente hinnata nii aktiivse kui kalatentse tuberkuloosi suhtes. Aktiivsetuberkuloosi diagnoosimisel ei tohialustada ravi Enbreliga. Latentsetuberkuloosi diagnoosimisel tuleb alustadalatentse tuberkuloosi ravituberkuloosiravimitega enne ravialustamist Enbreliga ning vastavaltkohalikele soovitustele. Sellisel juhul tulebEnbreliga ravimise kasulikkuse ja ohtudesuhet väga hoolikalt kaaluda. Kõikipatsiente tuleb teavitada, et kui ravi ajalEnbreliga või pärast seda tekivadtuberkuloosile viitavad nähud võisümptomid (nt püsiv köha, kehakaalulangus, väike palavik), peavad nadpöörduma arsti poole. Patsientidel, keson kroonilised B-hepatiidi viiruse kandjadvõi saavad ravi TNF-antagonistidega,sealhulgas Enbreliga, on esinenud selleviiruse (HBV) taasaktiveerumist.B-hepatiidi viiruse nakkuse ohugapatsiente tuleb enne ravi alustamistEnbreliga hinnata B-hepatiidi viirusenakkuse tunnuste suhtes. Enbrelimanustamisel diagnoositud B-hepatiidiviirusekandjatele peab olema ettevaatlik.Enbreli kasutamisel B-hepatiidiviirusekandjatel tuleb patsiente jälgidaaktiivse B-hepatiidi nakkuse nähtude jasümptomite suhtes ja vajaduse korralalustada sobivat ravi. Enbreli saavatelpatsientidel on esinenud C-hepatiidisüvenemist. Patsientidel, kellel onesinenud C-hepatiiti, tuleb Enbrelikasutada ettevaatusega. Enbreli jaanakinra samaaegset manustamist onseostatud tõsiste infektsioonide janeutropeenia tekke riski suurenemisega,võrreldes ainult Enbreli manustamisega.Kuna see kombinatsioon ei oleüksikkomponentidega võrreldes näidanudsuuremat kliinilist efektiivsust, ei soovitataEnbreli ja anakinrat koos kasutada .Kliinilistes uuringutes suurenes abatatseptija Enbreli samaaegse manustamisetulemusena tõsiste kõrvaltoimeteesinemissagedus. Selleravimikombinatsiooni kasutamisel ei oletäheldatud suuremat kliinilist efektiivsust,seega ei ole selle kasutamine soovitatav.Eeltäidetud süstla nõela ümbris sisaldablateksit (kuiv naturaalne kumm), mis võibpõhjustada ülitundlikkusreaktsioonepatsientidel ja teistel Enbreli käsitsevatelisikutel, kes on või võivad olla tundlikudlateksi suhtes. Enbreli kasutamise käiguson sageli tekkinud allergilisi reaktsioone.Tõsiste allergiliste reaktsioonidena onesinenud ka angioödeemi ja urtikaariat.Ükskõik millise tõsise allergilise võianafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tulebEnbrel-ravi kohe lõpetada ning alustadavastava raviga. TNF-antagonistide, shEnbreli kasutamisega seoses esinebinfektsioonide ja pahaloomuliste kasvajatevastaste organismisisestekaitsemehhanismide nõrgenemisevõimalus, kuna TNF vahendab põletiku jarakulise immuunvastuse kujunemist.Enbrel-ravi uuringus 49 reumatoidartriidigatäiskasvanud patsiendiga ei ilmnenudhilistüüpi ülitundlikkusreaktsioonidepärssimist, immunoglobuliinide tasemevähenemist ega efektoorseterakupopulatsioonide arvulist muutust.Kahel juveniilse idiopaatilise artriidigapatsiendil tekkisid Varicella-infektsioon jaaseptilise meningiidi sümptomid, mislahenesid ilma jääknähtudeta. Patsientidel,kellel esineb suur oht Varicella viirusegakokkupuuteks, tuleks Enbrel-ravi ajutiseltkatkestada ja kaaluda Varicella zosteriimmunoglobuliini profülaktilistmanustamist.Enbreli ohutust ja efektiivsustimmunosupressiooniga patsientidel ei olehinnatud.Soliidsed ja hematopoeetilisedpahaloomulised kasvajadTurustamisjärgsel perioodil on teatatud kaerinevatest pahaloomulistest kasvajatest(sealhulgas rinna- ja kopsuvähk ninglümfoom).TNF-antagonistide kliiniliste uuringutekontrollitud osades on rohkem lümfoomijuhte esinenud TNF-antagoniste saanudpatsientide hulgas, võrreldeskontrollrühma patsientidega.Esinemissagedus oli siiski harv japlatseebopatsientide järelkontrolli perioodoli lühem kui TNF-antagonistidega ravisaanud patsientidel. Lisaks esinebpikaajalise kõrge põletikulise aktiivsusegareumatoidartriidi patsientidel suuremlümfoomi foonrisk, mis muudab riskihindamise raskemaks. Olemasolevateteadmiste alusel ei saaTNF-antagonistidega ravitud patsientidelImmuunmodulaatoridvälistada lümfoomide või muudepahaloomuliste kasvajate tekkimist.TNF-antagonistide, sealhulgas Enbreligaravitud patsientidel on esinenudmittemelanoom-nahavähki. Platseebo jaaktiivse võrdlusravimiga kontrollitudEnbreli kliiniliste uuringute tulemustekokkuvõttes esines Enbreli kasutanudpatsientidel rohkemmittemelanoom-nahavähi juhte kuikontrollrühma kuulunud patsientidel,eelkõige psoriaasiga patsientide puhul.Kõikidel kõrgenenud melanoom-nahavähiriskiga patsientidel (sh psoriaasiga võivarem PUVA-ravi saanud patsiendid) onsoovitatav nahka perioodiliselt kontrollida.Samaaegselt Enbreliga ei tohi elustekitajatsisaldavat vaktsiini kasutada. Enbrelisaavate patsientide kohta puuduvadandmed infektsiooni sekundaarsestlevikust seoses elustekitajat sisaldavavaktsiini manustamisega. Juveniilseidiopaatilise artriidiga patsiente onsoovitatav enne Enbrel-ravi alustamistvaktsineerida vastavaltimmuniseerimisjuhendile.Enbrel-ravi võib põhjustadaautoimmuunsete antikehade teket.Enbreliga ravitud patsientidel on harvatekkinud pantsütopeenia ja väga harvaaplastiline aneemia, mis mõnikord onlõppenud letaalselt. Hematoloogilisedüskraasia anamneesiga patsientideravimisel Enbreliga tuleb olla ettevaatlik.Kõiki patsiente ja nendevanemaid/hooldajaid tuleb informeerida,et nad peavad arstiga ühendust võtmakohe, kui Enbrel-ravi ajal tekivadpatsientidel vereloomehäirele võiinfektsioonile viitavad sümptomid (nt püsivpalavik, kurguvalu, verevalumid,veritsemine, kahvatus). Selliseid patsientetuleb kohe uurida, sealhulgas teostadatäisvereanalüüs. Kui düskraasia leiabkinnitust, tuleb Enbreli manustaminelõpetada.Seoses Enbreli kasutamisega onpatsientidel harva teatatudkesknärvisüsteemi demüeliniseerivatehaiguste juhtudest. Kuigi kliiniliseduuringud Enbreliga ei ole hõlmanudsclerosis multiplexiga haigeid, on sclerosismultiplex?iga patsientide uuringud teisteTNF antagonistidega näidanud haiguseägenemist. Enbreli määramisel haigetele,kelle anamneesis on olemasolev võihiljutine kesknärvisüsteemi demüeliniseerivhaigus või kellel esineb suurenenud riskdemüeliniseeriva haiguse tekkeks, tulebeelnevalt hoolikalt hinnata ravi riski ja kasusuhet, sealhulgas teostada neuroloogilineuuring.Enbreli kasutamist kombinatsioonismuude süsteemsete ravidega võivalgusteraapiaga psoriaasi ravimiseks ei351

Immuunmodulaatoridole uuritud. Põhinedesfarmakokineetilistele andmetele, ei oleneeru- või maksakahjustusegapatsientidel annuseid vaja muuta. Kliinilinekogemus selliste patsientidega on piiratud.Südame paispuudulikkusega patsientidepuhul peab Enbreli määramisel olemaettevaatlik.Turustamisjärgselt on teatatud Enbrelivõtvate patsientide südamepaispuudulikkuse ägenemisest koos võiilma seda esilekutsuvate faktoritega. 2suuremat kliinilist uuringut, mis hindasidEnbreli kasutamist südamepaispuudulikkuse ravis, lõpetati seosesefektiivsuse puudumisega. Kuigi lõplikkejäreldusi ei saa teha, viitasid neist ühesuurema uuringu andmed võimalikulesüdame paispuudulikkuse süvenemiselepatsientidel, kellele oli määratud raviEnbreliga.Enbreli ei tohi alkohoolse hepatiidi ravikskasutada. Arst peab olema ettevaatlikEnbreli kasutamisel patsientide raviks,kellel on ka mõõdukas või raskealkohoolne hepatiit. Enbreli kasutamineWegeneri granulomatoosi raviks ei olesoovitatav.KÕRVALTOIMED: Kõrvaltoimedtäiskasvanutel: Infektsioonid (sealhulgasülemiste hingamisteede infektsioonid,bronhiit, tsüstiit, dermatiit), süstekohareaktsioonid (sealhulgas veritsus,verevalum, erüteem, sügelus, valu, turse).KOOSTOIMED: Täiskasvanudpatsientidel, keda on samaaegselt ravitudEnbreli ja anakinraga, on ilmnenud suuremtõsiste infektsioonide esinemissagedus,võrreldes mõlema preparaadi eraldimanustamisega (varasemad andmed).Abatatsepti ja Enbreli samaaegsemanustamise tulemusena ei ole täheldatudsuuremat kliinilist efektiivsust, seega ei oleselle kasutamine soovitatav. Samaaegseravi kaalumisel sulfasalasiiniga peab arstolema ettevaatlik.Enbrel/Enbrel lastele, Wyeth, Inj.subst. 25 mg N4 eeltäidetud süstal; Inj.subst. 50 mg N4 eeltäidetud süstal;Lastele 25 mg/ml: Inj. plv. 25 mg N4FilgrastiimFilgrastimumRAVIMITÜÜP: InterleukiinidNÄIDUSTUS: Näidustatud neutropeeniakestuse lühendamiseks ja febriilseneutropeeniaesinemissageduse vähendamisekspahaloomuliste kasvajate (välja arvatudkroonilise müeloidse leukeemia jamüelodüsplastiliste sündroomide) ravikstsütotoksilist kemoteraapiat saavatelpatsientidel ning neutropeenia kestuse352lühendamiseks patsientidel, kes saavadmüeloablatiivset ravi, millele järgnebluuüdi siirdamine, ning kellel onsuurenenud risk pikaajalise raskeneutropeenia tekkeks. Filgrastiimi ohutusja efektiivsus on sarnased nii tsütotoksilistkemoteraapiat saavatel täiskasvanutel kuilastel.Näidustatud vereloome tüvirakkudemobiliseerimiseks perifeersesse verre.Pikaajaline manustamine neutrofiilidehulga suurendamiseks ning infektsioossetetüsistuste esinemissageduse ja kestusevähendamiseks on näidustatudraskekujulise kaasasündinud, tsüklilise võiidiopaatilise neutropeeniaga lastele jatäiskasvanud patsientidele, kellel onneutrofiilide absoluutarv 0,5 x 109/l ningon esinenud raskekujulisi võiretsidiveeruvaid infektsioone. Näidustatudpüsiva neutropeenia (neutrofiilideabsoluutarv ? 1,0 x 109/l) ravikskaugelearenenud HIV-infektsioonigapatsientidel bakteriaalsete infektsioonideriski vähendamiseks, kui teisedneutropeenia ravivõimalused ei olesobivad.ANNUSTAMINE: Filgrastiimravi tohibkasutada ainult koostöösonkoloogiakeskusega, mis on kogenudravis granulotsüütide kolooniatstimuleeriva faktoriga (G-CSF) jahematoloogias ning kus on olemasvajalikud diagnostilised võimalused.Mobilisatsiooni ja afereesi protseduuridtuleb läbi viia koostöös 2hematoloogia-onkoloogia keskusega, millelon piisav kogemus antud valdkonnas ningkus on võimalik korrektselt läbi viiavereloome tüvirakkude hindamist.TSÜTOTOKSILINE KEMOTERAAPIAKINDLAKSMÄÄRATUD ANNUSTES.Filgrastiimi soovitatav annus on 0,5 MIU (5mcg)/kg ööp. Filgrastiimi esimest annust eitohi manustada enne, kui tsütotoksilisestkemoteraapiast on möödunud 24 tundi.Filgrastiimi manustatakse üks kord päevasnahaaluse süstena või i.v. infusioonina.Infusiooniks lahjendatakse ravim 50mg/ml (5%) glükoosilahuses jamanustatakse 30 minuti jooksul. Enamikeljuhtudel on eelistatav s.c. manustamine.Ühekordse annuse manustamise uuringuston saadud tõendeid selle kohta, etintravenoosse manustamise korral võiblüheneda toime kestus. Selle leiu kliinilinetähtsus korduvannuste manustamisel onteadmata. Manustamisviisi valik sõltubkonkreetsest kliinilisest situatsioonist.Randomiseeritud kliinilistes uuringuteskasutati subkutaanset annust 23 MIU (230mcg)/m2 ööp. (4,0...8,4 mcg/kg ööp.).Filgrastiimi igapäevane manustamine peabjätkuma senikaua, kui arvatav madalaimneutropeenia staadium on möödas jaINFEKTSIOONIDneutrofiilide arv on tõusnud normaalsetasemeni. Soliidtuumorite, lümfoomide jalümfoidse leukeemia puhul kasutatavakemoteraapia järgselt on eeldatav ravikestus nimetatud kriteeriumide täitmisekskuni 14 päeva. Ägeda müeloidseleukeemia puhul kasutatud induktsioon- jakonsolideeriva ravi järgselt võib ravi kestusolla oluliselt pikem (kuni 38 päeva),olenedes kasutatud tsütotoksilisekemoteraapia tüübist, annustest jamanustamisskeemist.Tsütotoksilist kemoteraapiat saavatepatsientide puhul täheldatakse tavaliselt1...2 päeva pärast filgrastiimravi alustamistneutrofiilide arvu mööduvat suurenemist.Kuid püsiva ravivastuse saavutamiseks eitohi ravi filgrastiimiga lõpetada enne, kuiarvatav madalaim neutropeenia staadiumon möödas ja neutrofiilide hulk on tõusnudnormaalse tasemeni. Filgrastiimravienneaegne lõpetamine (enne arvatavamadalaima neutropeenia staadiumimöödumist) ei ole soovitatav.PATSIENDID, KES SAAVADMÜELOABLATIIVSET RAVI, MILLELEJÄRGNEB LUUÜDI SIIRDAMINE.Filgrastiimi soovitatav algannus on 1,0 MIU(10 mcg)/kg ööp., manustatuna i.v. inf. 30minuti või 24 tunni jooksul, või 1,0 MIU(10 mcg)/kg ööp. pideva 24 tundi kestvanahaaluse infusioonina. Filgrastiim tuleblahjendada 20 ml-s 50 mg/ml (5%)glükoosilahuses.Filgrastiimi esimest annust ei tohimanustada enne, kui tsütotoksilisestkemoteraapiast on möödunud 24 tundiega 24 tunni jooksul pärast luuüdiinfusiooni.Vereloome tüvirakkude mobiliseerimineperifeersesse verre patsientidel, kessaavadmüelosupressiivset või müeloablatiivsetravi, millele järgneb perifeersest verestsepareeritud vereloome tüvirakkudeautoloogne siirdamine Vereloometüvirakkude mobiliseerimisel perifeersesseverre on filgrastiimi soovitatav annusmonoteraapiana 1,0 MIU (10? mcg)/kgpäevas 24 tundi kestva nahaalusepüsiinfusioonina või ööpäevast koguannustsisaldava ühekordse nahaaluse süstena5...7 järjestikuse päeva jooksul.Infusiooniks tuleb filgrastiim lahjendada 20ml-s 50 mg/ml (5%) glükoosilahuses.Leukafereesi ajad: sageli piisab ühest võikahest leukafereesist, mis teostatakse 5. ja6. päeval. Teistel juhtudel võib olla vajaliktäiendav leukaferees. Filgrastiimimanustamine peab jätkuma kuni viimaseleukafereesini.Müelosupressiivsele kemoteraapialejärgneval vereloome tüvirakkudemobiliseerimisel perifeersesse verre onfilgrastiimi soovitatav annus 0,5 MIU (5?

INFEKTSIOONIDmcg)/kg päevas nahaaluse süstena alatesesimesest kemoteraapia järgsest päevastkuni neutrofiilide madalseisu ületamiseni janeutrofiilide arvu taastumiseni. Sobiv aegleukafereesiks on periood, mil neutrofiilideabsoluutarv suureneb < 0,5 x 109/l...> 5,0x 109/l. Patsientide puhul, kes ei olesaanud ulatuslikku kemoteraapiat, piisabtavaliselt ühest leukafereesist. Muudeljuhtudel soovitatakse täiendavatleukafereesi.VERELOOME TÜVIRAKKUDEMOBILISEERIMINE PERIFEERSESSEVERRE TERVETEL DOONORITEL ENNEPERIFEERSE VERE TÜVIRAKKUDEALLOGEENSET SIIRDAMIST. Terveteledoonoritele manustatakse vereloometüvirakkude perifeersesse verremobiliseerimiseks filgrastiimi 4...5järjestikusel päeval subkutaanselt annuses1,0 MIU (10 mcg)/kg päevas. Leukofereesialustatakse 5. päeval ja jätkataksevajadusel kuni 6. päevani, et koguda 4 x106 CD34+ rakku/kg retsipiendi kehakaalukohta.RASKEKUJULISE KROONILISENEUTROPEENIAGA PATSIENDID.Kaasasündinud neutropeenia: soovitatavalgannus on 1,2 MIU (12 mcg)/kg päevass.c. ühe või jaotatud annustena.Idiopaatiline või tsükliline neutropeenia:soovitatav algannus on 0,5 MIU (5mcg)/kg päevas s.c. ühe või jaotatudannustena.Annuse kohandamine: filgrastiimimanustatakse iga päev nahaaluse süstenakuni neutrofiilide arvu suurenemisenipüsivalt üle taseme 1,5 x 109/l. Ravijätkatakse minimaalse efektiivseannusega, mis säilitab saavutatud taset.Piisava neutrofiilide arvu säilitamiseks onvajalik pikaajaline ravimi igapäevanemanustamine.Patsiendil saavutatud ravivastusestlähtuvalt võib esialgset annust pärast ühekunikahenädalast ravi kahekordistada võipoole võrra vähendada. Seejärelkorrigeeritakse annust individuaalselt iga1...2 nädala järel, et säilitada keskmistneutrofiilide arvu vahemikus 1,5 x109/l...10 x 109/l. Kiiremat annusesuurendamise skeemi võib kaaludaraskekujuliste infektsioonidegapatsientidel. Kliiniliste uuringute käigussaavutas 97% ravile allunud patsientidesttäieliku ravivastuse annusega 2,4 MIU (24mcg)/kg päevas. Filgrastiimi pikaajalisemanustamise ohutust raskekujulisekroonilise neutropeeniaga patsientideleannustes üle 2,4 MIU (24 mcg)/kg päevasei ole kindlaks tehtud.HIV-INFEKTSIOONIGA PATSIENDID.Neutropeenia pöördumine: filgrastiimisoovitatava algannusena manustataksenahaaluse süstena 0,1 MIU (1? mg)/kgpäevas, mida suurendatakse tiitrimise teelmaksimaalselt annuseni 0,4 MIU(4?mcg)/kg päevas kuni neutrofiilide arvon suurenenud püsivalt üle taseme 2,0 x109/l. Kliinilistes uuringutes saavutasnende annuste kasutamisel ravivastuse >90% patsientidest ning neutropeeniapöördumine saavutati keskmiselt 2päevaga.Väikesel arvul patsientidest (< 10%)vajati neutropeenia pöördumiseksannuseid kuni 1,0 MIU (10? mcg)/kgpäevas.NEUTROFIILIDE NORMAALSE ARVUSÄILITAMINE.Kui on saavutatud neutropeeniapöördumine, tuleks kindlaks tehaminimaalne efektiivne annus neutrofiilidenormaalse arvu säilitamiseks. Algusessoovitatakse manustada ülepäeviti 30 MIU(300? mcg) nahaaluse süstena. Vajaduselvõib annust edaspidi kohandada vastavaltpatsiendi neutrofiilide absoluutarvule, etneutrofiilide arv püsiks > 2,0 x 109/l.Kliinilistes uuringutes vajati neutrofiilideabsoluutarvu > 2,0 x 109/l säilitamiseks30 MIU (300 mcg) manustamist 1...7päeval 4 nädalas. Keskmiselt manustatiravimit sagedusega kolm korda nädalas.Neutrofiilide absoluutarvu säilitamiseks >2,0×109/l võib olla vajalik pikaajaline ravi.LASTELE: Raskekujulise krooniliseneutropeenia uuringuprogrammis osalenudpatsientidest olid 65% alla 18-aastased.Selles vanusegrupis (enamusel neist esineskaasasündinud neutropeenia) oli raviefektiivsus ilmne. Ohutusprofiili osas eitäheldatud raskekujulise krooniliseneutropeenia tõttu ravi saanud lastelmingeid vanusele iseloomulikke erinevusi.Lastega läbi viidud kliinilistest uuringutestsaadud andmed näitavad, et tsütotoksilistkemoteraapiat saanud täiskasvanutel jalastel on filgrastiimi ohutus ja efektiivsussarnased.Annustamisjuhised lastele on samad, mismüelosupressiivset tsütotoksilistkeemiaravi saavatele täiskasvanutele.RASEDATELE: Ohutus on tõestamata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes. Ei tohikasutada tsütostaatikumide lubatudannuste ületamiseks. Vastunäidustatudpatoloogilise tsütogeneesiga raskekujulisekongenitaalse neutropeenia (Kostmannitõbi) puhul.RISKID: Filgrastiimi ei tohi kasutadaselleks, et suurendada tsütotoksilisekemoteraapia kindlaksmääratud annuseid(vt allpool). Filgrastiimi ei tohi manustadaraske kaasasündinud neutropeeniaga(Kostmanni sündroom) patsientidele, kellelesinevad tsütogeneetilised kõrvalekalded.In vitro võib granulotsüütide kolooniastimulatsioonifaktor soodustada müeloidseImmuunmodulaatoridrea rakkude kasvu ja sarnast efekti võib invitro näha ka mõnede mittemüeloidse rearakkude puhul. Müelodüsplaasia, ägedamüeloidse leukeemia või kroonilisemüeloidse leukeemiaga patsientidel ei olekasutamise ohutus ja efektiivsus kindlakstehtud.Osteoporootilist luuhaigust põdevatepatsientide ravimisel pidevalt 6 kuu jooksulvõi kauem on näidustatud luudeosteoporootiliste haiguskollete tihedusejälgimine. Kasutamist tugevaltkahjustunud neeru- ja maksafunktsioonigahaigetel ei ole uuritud, mistõttu ravi sellelepatsientide rühmale ei soovitata. Seni eiole teatatud kõrvaltoimetest, mida võiksotseselt seostada sellise leukotsütoositasemega. Siiski, pidades silmasvõimalikke ohte, mis on seotudväljendunud leukotsütoosiga, tulebleukotsüütide arvu ravi käigus regulaarseltkontrollida.Patsientide ravimisel tsütostaatikumidesuurte annustega tuleb olla eritiettevaatlik, sest ei ole tõestatud, etkasvajate ravi oleks seejuures efektiivsemning tsütostaatikumide suurendatudannused võivad lisada toksilisikõrvaltoimeid, sh südamele, kopsudele,närvisüsteemile ja nahale (vaadake infotkonkreetse tsütostaatikumi ordineerimisekohta). Ravi ei välista müelosupressiivsekemoteraapia mõjul tekkivattrombotsütopeeniat ja aneemiat. Toimetpatsientidele, kellel on oluliselt vähenenudmüeloidse rea eellasrakkude arv, ei oleuuritud. Toime lümfotsüütide pooltpõhjustatud transplantaat-peremehe vastureaktsioon (graft versus host disease) eiole kindlaks määratud. Trombotsüütidehulka tuleb täpselt jälgida, seda eriti raviesimestel nädalatel. Ravi otsene tagajärgon põrna suurenemine. Vähesel hulgalpatsientidest esineshematuuria/proteinuuria.KÕRVALTOIMED: Kerge või mõõdukasluu- ja lihasvalu, iiveldus, oksendamine,alopeetsia, kõhulahtisus, kurnatus, isutus,mukosiit, peavalu, köha, nahalööve, valudrinnus, üldine nõrkus, kurguvalu,kõhukinnisus ja ebamääraselokalisatsiooniga valud.KOOSTOIMED: Ohutus ja efektiivsus,manustatuna samal päevalmüelosupressiivse tsütotoksilisekemoteraapiaga, on tõestamata. Pidadessilmas kiiresti jagunevate müeloidseterakkude tundlikkust müelosupressiivseletsütostaatilisele ravile, ei soovitata ravi 24tundi enne ja 24 tundi pärastkemoteraapiat. Võimalikke koostoimeidteiste hemopoeetiliste kasvufaktorite jatsütokiinidega ei ole kliiniliste uuringutekäigus kindlaks tehtud.353

ImmuunmodulaatoridNeupogen, Inj. sol. 0,6mg/ml eeltäidetudsüstal 0,5 ml N1, 5TevaGrastim-30, 30 MIU TÜ/5 ml SC/IVsüstel N1GlatirameeratsetaatGlatirameri acetasRAVIMITÜÜP: Teised tsütokiinid jaimmunomodulaatoridNÄIDUSTUS: Ägenemiste jaremissioonidega kulgeva Sclerosismultiplexi (SM) haigushoogude sagedusevähendamiseks ambulatoorsetelpatsientidel (kes on võimelised kõrvaliseabita kõndima), kellel on esinenudvähemalt kaks neuroloogilisedüsfunktsiooni hoogu eelneva 2-a.perioodi jooksul. Ei ole näidustatudprimaarse ega sekundaarseprogresseeruva SM-iga patsientidel.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 20mg (üks süste), manustatuna s.c. süstena1 kord ööp. Käesoleval ajal ei ole teada,kui kaua peab ravi kestma. Otsuspikaajalise ravi kohta tuleb raviarstil tehaindividuaalkorras.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelvanuses alla 18 eluaasta ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,mannitooli või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Rasedatel.RISKID: Manustada ainult s.c., ei tohimanustada veeni ega lihasesse. Ravi tulebalustada neuroloogi või SM-ravis kogenudarsti järelevalve all. Raviarst peabpatsiendile selgitama, et minutite jooksulpärast manustamist võib esineda mõnijärgmistest kõrvaltoimetest:vasodilatatsioon (punetus), valu rinnus,hingamisraskused, palpitatsioonid võitahhükardia. Tõsiste kõrvaltoimetetekkimisel peab patsient otsekohelõpetama ravi ja võtma ühendust oma arstivõi kiirabiga. Puuduvad tõendid sellekohta, et mõnel kindlal patsientide grupiloleks nende kõrvaltoimete tekke risksuurenenud.Krampidest ja/või anafülaktoidsetest võiallergilistest reaktsioonidest on teatatudharva.Kroonilist igapäevast ravi saavatepatsientide vereseerumist avastatiglatirameeratsetaatreaktiivsed antikehad.Neerukahjustusega patsientidel tuleb raviajal jälgida neerufunktsiooni. Kuigipuuduvad tõendid immuunkompleksideglomerulaarsest depositsioonistpatsientidel, ei saa seda võimalustvälistada.354KÕRVALTOIMED: Reaktsioonidsüstekohal (erüteem, valu, kudedetihkestumine, pruuritus, ödeem, põletik jaülitundlikkus), vasodilatatsioon, valurinnus, hingamisraskused, palpitatsioonidvõi tahhükardia.KOOSTOIMED: Koostoimeid teisteravimitega ei ole ametlikult hinnatud.Puuduvad andmed koostoime kohtabeeta-interferooniga. Samaaegseltkortikosteroide saavatel patsientidel onesinenud sagedamini reaktsioonesüstekohas.Copaxone, Inj. sol. 20 mg/ml süstel 1mlN28InfliksimabInfliximabRAVIMITÜÜP: Selektiivsedimmunosupressiivsed ainedNÄIDUSTUS: Aktiivse reumatoidartriidisümptomaatiline ravi kombinatsioonismetotreksaadiga, kui haigus ei oleadekvaatselt allunud moduleerivateleantireumaatilistele ravimitele, shmetotreksaadile.Crohni tõve ägenemise ravi juhul, kuikortikosteroid- ja/või immuunsupresseerivravi ei anna küllaldast efekti. Crohni tõvefistulitega vormi ravi juhul, kuitraditsiooniline ravi ei anna küllaldastefekti.ANNUSTAMINE: Reumatoidartriit: 3mg/kg i.v. inf. 2 tunni jooksul.Kordusinfusioonid samas annuses 2 ja 6näd. pärast esimest inf. ning edasi iga 8nädala järel. Manustada samal ajalmetotreksaadiga.Crohni tõve ägenemine: 5 mg/kg i.v. inf.2 tunni jooksul. Crohni tõve fistulitegavorm: 5 mg/kg i.v. inf. 2 tunni jooksul. Inf.korratakse samas annuses 2 ja 6 näd.pärast esimest ravimi manustamist.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Raskete infektsioonidenagu sepsis, abstsess, tuberkuloos jaoportunistlike infektsioonide esinemine.Ülitundlikkus TA, muude hiirevalkude võipreparaadi abiainete suhtes.RISKID: Kasutamisel võib tekkida nii ägeinfusioonireaktsioon kui ka hilist tüüpiülitundlikkusreaktsioon.Mõnedel patsientidel võivad tekkidainfliksimabi vastased antikehad (varasemnimetatud kui inimese antikimeersedantikehad, HACA), mistõttu võib harvatekkida tugev allergiline reaktsioon.Tuumornekroosifaktor alfa (TNFalfa)toimib põletiku vahendajana jaimmuunmodulaatorina. Infliximabigaravitud patsientidel on täheldatudoportunistlikke infektsioone, mis näitab, etorganismi kaitsevõime infektsioonide vastuINFEKTSIOONIDon nõrgenenud. Ravi saanud patsientidelon täheldatud aktiivset tuberkuloosi,sealhulgas miliaarse ja ebatavaliseekstrapulmonaarse lokatsioonigatuberkuloosijuhte.TNFalfa toime vähenemine anti-TNF-ravitõttu võib geneetilise eelsoodumusegapatsientidel põhjustadaautoimmuunsusprotsesside käivitumise.Farmakokineetikat eakatel patsientidel eiole uuritud. Maksa- või neeruhaigusipõdevate patsientide uuringute tulemusi eiole esitatud.KÕRVALTOIMED: Infusioonireaktsioonid,hilist tüüpi ülitundlikkus, immunogeensus,infektsioonid, lümfoproliferatiivsed häired.KOOSTOIMED: Reumatoidartriidipatsientide puhul on viiteid, et samaaegnemetotreksaadi kasutamine vähendabinfliksimabi vastaste antikehademoodustumist ja suurendab infliksimabiplasma kontsentratsiooni. Kortikosteroididnähtavasti infliximabi farmakokineetikatkliinilist tähendust omavas suuruses eimõjuta. Infliksimabi ja teiste ravimitevõimalikud koostoimed ei ole teada.Remicade, Centocor, Inf. subst. 100mgN1, 2, 3Interferoonbeeta-1aInterferonum beta-1aRAVIMITÜÜP: InterferoonNÄIDUSTUS: Näidustatud ägenemistegasclerosis multiplexi raviks. Kliinilistesuuringutes iseloomustati seda kahe võienama akuutse ägenemisena eelneva kaheaasta jooksul. Ravimi efektiivsust ei oletõestatud sekundaarse progresseeruvasclerosis multiplexi korral, kui ägenemisi eiole esinenud.ANNUSTAMINE: Soovitataksemanustada 44 mcg 3 näd. s.c. süstena.22 mcg, mida manustatakse samuti s.c.süstetena 3 näd., on soovitatav neilepatsientidele, kes raviarsti hinnangulsuuremaid annuseid ei talu. Ravi tulebalustada ravitava haiguse käsitluseskogenud spetsialisti kontrolli all.LASTELE: Alla 16-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus loodusliku võirekombinantse interferoon-beeta, inimesevereseerumi albumiini või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes. Rasedad, rasketedepressiivsete häirete ja/võienesetapumõtetega patsiendid ning needepilepsiaga patsiendid, kelle anamneesison ravile allumatud haigushood.RISKID: Ettevaatus on vajalikmanustamisel eelnevate epileptilistehaigustega patsientidele.

INFEKTSIOONIDSüdamehaigustega (stenokardia, südamepaispuudulikkus või südame rütmihäired)patsiente tuleb ravi alguses põhjalikultjälgida kliinilise seisundi halvenemisesuhtes. Ravist tingitud gripilaadsesündroomi sümptomid võivadsüdamehaigustega patsientidele osutudaliiga kurnavaks. Patsiendi poolt teostatavatenesele manustamise protseduuri tulebperioodiliselt jälgida, seda eriti juhul, kuion tekkinud infektsioon süstekohal.Patsient peab teadma, et kui tal tekibnahakahjustus, mis võib olla tingitudtursest või koevedeliku drenaa?ihäirestsüstekohal, peab ta enne süstimisejätkamist oma arsti poole pöörduma.Sarnaselt teistele interferoon-beetapreparaatidele võib põhjustada rasketmaksakahjustust, sealhulgas ägedatmaksapuudulikkust.Ravi saavatel patsientidel võib mõnikordhäiruda kilpnäärme talitlus või süvenedaolemasolev patoloogia. Vereseerumisvõivad tekkida interferoon-beeta-1avastased neutraliseerivad antikehad.Erinevate meetodite kasutaminevereseerumi antikehade määramiseks jaantikehade positiivsuse eristamiseks piirabvõimalust võrrelda antigeensust erinevatetoodete vahel. Ravimi kasutamise ohutuseja efektiivsuse kohta hospitaliseeritudsclerosis multiplexi patsientidel onandmeid vähe.KÕRVALTOIMED: Neutropeenia,lümfopeenia, leukopeenia,trombotsütopeenia, aneemia, depressioon,unetus, peavalu, kõhulahtisus,oksendamine, iiveldus, pruritus, lööve,erütematoosne lööve, makulopapuloosnelööve, müalgia, artralgia, põletik või muureaktsioon süstekohal, gripitaolisedsümptomid, süstekohal, väsimus,külmavärinad, palavik, transaminaasideaktiivsuse asümptoomne suurenemine.KOOSTOIMED: Inimestel ei olekoostoimete uuringuid teostatud.Avonex, Gedeon Richter, Inj. subst.30mcg N4+lahusti 1ml N4; Inj. sol. 30mcg0,5 ml N4;Rebif, Serono, Inj. sol. 22 mcg/0.5ml0.5ml N1,; Inj. sol. 44 mcg/0.5ml 0.5mlN1, 12;Interferoonbeeta-1bInterferonum beta-1bRAVIMITÜÜP: InterferoonNÄIDUSTUS: Patsientide raviks, kellel onüksik demüelinisatsiooniepisood koosaktiivse põletikulise protsessiga, kui seeon piisavalt tõsine, et ravi intravenoossetekortikosteroididega on põhjendatud, ja kuialternatiivsed diagnoosid on välistatudning patsientidel esineb suur risk kliiniliseltkinnitatud sclerosis multiplexi tekkimiseks.Ägenemiste ja remissioonidega kulgevasclerosis multiplexi raviks patsientidel,kellel eelneva 2 aasta jooksul on esinenudvähemalt 2 haiguse ägenemisperioodi.Sekundaarselt progresseeruvaägenemistega kulgeva sclerosis multiplexiravis.ANNUSTAMINE: Ravi tuleb alustadasclerosis multiplexi ravis kogenud arstikontrolli all. Soovituslik annus on 250 mcg(8,0 miljonit RÜ), 1 ml-s valmislahuses,süstituna s.c. ülepäeviti. Hetkel ei oleteada, kui kaua peab ravi kestma.Ägenemiste ja remissioonidega kulgevasclerosis multiplexiga patsientide kohta onolemas kliinilised järelkontrolli andmedkuni 5-aastasest perioodist ningsekundaarselt progresseeruva sclerosismultiplexiga patsientide kohta kuni3-aastasest perioodist. Ägenemiste jaremissioonidega kulgeva sclerosismultiplexi puhul on ravi tõhusust näidatudesimese kahe aasta jooksul. Olemasolevadandmed ülejäänud kolme aasta kohta onkooskõlas kogu perioodi jooksul jätkuvaravi tõhususega. Üksiku sclerosismultiplexile viitavademüelinisatsiooniepisoodiga patsientidelon ravi tõhusust näidatud kolmeaastaseperioodi jooksul. Ravi ei soovitataägenemiste ja remissioonidega kulgevasclerosis multiplexi puhul patsientidel,kellel on olnud vähem kui 2 ägenemistviimase 2 aasta jooksul ning samutisekundaarselt progresseeruva sclerosismultiplexiga patsientidel, kellel ei oleesinenud haiguse ägenemist viimase kaheaasta jooksul. Kui patsient ei allu ravile,näiteks ilmneb pidev progressioon puuderaskusastme laiendatud skaalal (EDSS) 6kuu vältel või vajatakse vähemalt 3ravikuuri adrenokortikotroopsehormooniga (AKTH) võikortikosteroididega 1 aasta jooksulhoolimata ravist, siis tuleb ravi interferoon1b-ga lõpetada.LASTELE: Andmed kasutamise kohta alla12-aastastel lastel puuduvad, mistõttu eitohi selles vanuserühmas kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ravi alustamine raseduseajal. Patsiendid, kellel on esinenudülitundlikkus loodusliku või rekombinantsebeeta-interferooni, humaanalbumiini võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Patsiendid, kellel käesolevalt esineb tõsinedepressioon ja/või suitsiidimõtted.Patsiendid, kellel esineb dekompenseeritudmaksahaigus.RISKID: Tsütokiinide manustamisteelneva monoklonaalse gammapaatiagapatsientidele on seostatud süsteemseImmuunmodulaatoridkapillaarse lekke sündroomi tekkega koosshokilaadsete sümptomite ja surmaga.Harvadel juhtudel on ravimi kasutamiseltäheldatud pankreatiiti, tihti kooshüpertriglütserideemiaga.Manustada ettevaatusega patsientidele,kellel on käesolevalt või on varemesinenuddepressiivseid häireid, eriti neilepatsientidele, kellel on eelnevalt esinenudsuitsiidimõtteid. Sclerosis multiplexigapatsientidel ja seoses interferoonikasutamisega esineb depressiooni jasuitsiidimõtteid teadaolevalt sagedamini.Patsiente tuleb informeerida, etdepressiooni sümptomite ja/võisuitsiidimõtete tekkimisel tuleb koheseltpöörduda raviarsti poole. Depressioonigapatsiente tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida jasobivalt ravida. Kaaluda tuleb ravikatkestamist.Manustada ettevaatusega patsientidele,kellel on varem esinenud krambihoogusidja kes saavad anti-epileptilist ravi, eritijuhul kui neil esinev epilepsia ei oleadekvaatselt raviga kontrollitud. Seetoode sisaldab humaanalbumiini ja seegaon tal potentsiaalne viiruste ülekande risk.Teoreetilist riski Creutzfeldti-Jakobi tõve(CJD) ülekandeks ei saa välistada.Patsientidele, kel on esinenud kilpnäärmetalitlushäireid või vastava kliinilisenäidustuse korral on soovitatavregulaarselt läbi viia kilpnäärmefunktsiooniteste.Lisaks nendele laboratoorseteleanalüüsidele, mis on tavaliselt vajalikudsclerosis multiplexiga patsiendi jälgimisel,soovitatakse määrata täielik verevalem jaeraldi leukotsüütide valem, trombotsüütidearv ja teha vere biokeemiline analüüs koosmaksafunktsiooni näitajatega (ntaspartaadi aminotransferaas e seerumiglutamaat-oksaloatsetaadi transaminaas(SGOT), alaniini aminotransferaas eseerumi glutamaatpüruvaadi transaminaas(SGPT) ja gamma-glutamüüli transferaas)enne raviga alustamist ja regulaarseteajavahemike tagant ravi jooksul ning siisperioodiliselt pärast kliiniliste sümptomitekadumist.Aneemia, trombotsütopeenia võileukopeeniaga patsientidel (eraldi võikombineeritult) võib osutuda vajalikukssagedasem täieliku verevalemi,diferentseeritud verevalemi jatrombotsüütide koguarvu jälgimine.Patsiente, kellel areneb neutropeenia,peab hoolikalt jälgima palaviku võiinfektsiooni suhtes. On teateidtrombotsütopeeniast tugevalt vähenenudtombotsüütide arvuga. Patsiente tulebjälgida maksakahjustuse tunnuste osas.Seerumi transaminaaside aktiivsuse tõusupuhul tuleb rakendada tihedamat kontrolli355

Immuunmodulaatoridning täpsemaid uuringuid. Ravimiärajätmist tuleb kaaluda juhul, kui seerumitransaminaaside aktiivsus tõuseb oluliseltvõi kui sellega kaasnevad kliinilisedsümptomid nagu kollatõbi.Maksakahjustuse kliinilise pildi puudumisening maksaensüümide aktiivsusenormaliseerumise järel võib ravi jätkata.Sel juhul tuleb edaspidi hoolikalt jälgidamaksafunktsiooni näitajaid. Kuibeeta-interferooni manustatakse ägedaneerupuudulikkusega patsientidele, peabolema ettevaatlik ja kaaluma patsiendihoolikat jälgimist Manustadaettevaatusega ka eelneva südamehäiregapatsientidele. Eelneva olulisesüdamehaigusega (nagu kongestiivnesüdamepuudulikkus, südamepärgarteritõbi või rütmihäired) patsientepeab jälgima nende südame seisundihalvenemise osas, eriti ravi alustamisel.Kuigi ravimil ei ole mingit teadaolevatotsest kardiotoksilisust, võibbeeta-interferoonidega seostatudgripisarnaste sümptomite sündroomosutuda eelneva olulise südamehaigusegapatsientidele koormavaks. Turustusjärgseperioodi jooksul saadi väga vähe teateideelneva olulise südamehaigusegapatsientide südame seisundi halvenemisestseoses ravi alustamisega. Teatatud onharvadest kardiomüopaatia juhtumitest.Kui kardiomüopaatia ilmneb jakahtlustatakse seotust interferoon 1b-ga,tuleb ravi lõpetada. Ilmneda võivadtõsised ülitundlikkusreaktsioonid (harvad,kuid rasked ägedad reaktsioonid nagubronhospasm, anafülaksia ja urtikaaria).Kui reaktsioonid on tõsised, tuleb ravilõpetada ning alustada koheselt vastavaraviga.Patsientidel on esinenud süstekohanekroosi. See võib olla ulatuslik ja haaratanii lihasfastsiat kui ka rasvkudepõhjustades seega armkoe moodustumist.Sel puhul on vajalik haavakorrastus jaharvemini nahasiirdamine. Paraneminevõib kesta kuni 6 kuud. Kui patsiendil onnahavigastusi, mis võivad olla seotudpaistetuse või süstekohast vedelikudrenaazhiga, peab patsiendil soovitamaennesüstetega jätkamist oma arstiga nõupidada.Kui patsiendil esineb mitmeidnahavigastusi, tuleb kuni nendeparanemiseni ravi interferoon 1b-gapeatada.Üksikute nahavigastustega patsiendidvõivad jätkata ravi, kui nekroos ei ole liigaulatuslik, kuna mõnedel patsientidel onsüstekoha nekroosid ravi jätkamiselparanenud.Et vähendada süstekohal nekroositekkimise riski, on patsientidel soovitatav:? rakendada aseptilist süstimistehnikat; ?356süstida iga annus erinevasse kohta. Kuipatsient süstib end ise, tuleb regulaarseltkontrollida tema süstetehnikat, eriti kuiesineb süstekoha reaktsioone. Nagukõikide terapeutiliste valkude puhul, on kasiin võimalus immunogeneesiks.Kontrollitud kliinilistes uuringutes kogutiiga 3 kuu tagant seerumi proove, etjälgida antikehade teket interferoon 1b-le.Neutraliseeriva aktiivsuse teke on seotudkliinilise efektiivsuse langemisega ainultägenemise aktiivsuse osas. Mõnedeanalüüside kohaselt võib see toime ollatugevam kõrge neutraliseeriva aktiivsusetiitriga patsientidel. Neutraliseerivaaktiivsuse tekkega ei ole uusikõrvaltoimeid seostatud. In vitro ontõestatud, et interferoon 1b rist-reageeribloodusliku beeta-interferooniga. Siiski eiole seda in vivo uuritud ning selle kliinilinetähtsus on ebaselge. Otsus ravi jätkamisevõi katkestamise osas peaks põhinemapigem haiguse kliinilisel aktiivsusel, kuineutraliseeriva aktiivsuse staatusel.KÕRVALTOIMED: Gripilaadsedsümptomid (palavik, külmavärinad,artralgia, üldine halb enesetunne,higistamine, peavalu, müalgia), mistekivad peamiselt ravimi farmakoloogilistetoimete tõttu, ja süstekoha reaktsioonid.KOOSTOIMED: Koostoimeid ei oleuuritud. Ülepäevase 250 mcg (8,0 miljonitRÜ) manustamise toime ravimitemetabolismilepole teada. Patsiendid talusid hästiretsidiivide raviks 28 päeva jooksulkortikosteroide või AKTH-d. Seosespuuduliku kliinilise kogemusega eisoovitata kasutamist koos muudeimmunomodulaatoritega kuikortikosteroidid või AKTH. Interferoonidvõivad vähendada maksa tsütokroomP450-sõltuvate ensüümide aktiivsustinimestel ja loomadel. Ettevaatlik tuleb ollamanustades samaaegselt interferoon1b-ga väikse terapeutilise laiusegaravimeid, mille metabolism (kliirens) sõltuboluliselt tsütokroomist P450 ntantiepileptikumid. Ettevaatusabinõusidtuleb rakendada iga vereloome süsteemimõjutava ravimi kooskasutamise puhul.Koostoime uuringuid epilepsiavastasteravimitega pole teostatud.Betaferon, Schering, Inj. subst.9600000TÜ N15+lahusti N15Extavia, Novartis, Inj. plv. ja ja lahusti250mcg / 1ml 1,2ml N15LeflunomiidLeflunomidumRAVIMITÜÜP: Selektiivsedimmunosupressiivsed ainedNÄIDUSTUS: Näidustatud täiskasvanudINFEKTSIOONIDpatsientidel: aktiivse reumatoidartriidiraviks haigust moduleeriva ravimina(HMR), aktiivse psoriaatilise artriidi raviks.Hiljutine või samaaegne ravihepatotoksiliste või hematotoksilisteHMR-idega (nt metotreksaat) võibsuurendada tõsiste kõrvaltoimete riski,mistõttu ravi alustamist leflunomiidigatuleb hoolikalt kaaluda, arvestadeskasu/riski aspekte. Ka üleminekleflunomiidilt mõnele teisele HMR-ile ilmapuhastusperioodi reegleid järgimata võibsuurendada kõrvaltoimete riski isegi pikkaaega pärast ravimivahetust.ANNUSTAMINE: Ravi peab alustama jajälgima reumatoidartriidi ja psoriaatiliseartriidi ravis kogenud spetsialist. Ravitoimeilmneb tavaliselt 4...6 näd. pärast ningvõib veelgi tugevneda 4...6 kuu vältel.Alaniinaminotransferaasi (ALAT) (võiseerumi glutamopüruvaattransferaasiSGPT) ja hemogrammi, sh leukotsüütidevalemi ja trombotsüütide väärtusi tulebkontrollida samal ajal ja sama sagedusega:enne leflunomiidiga ravi alustamist, iga 2nädala järel esimese 6 ravikuu jooksul jaedasi iga 8 nädala järel. Ravi alustatakseküllastusannusega 100 mg üks kordpäevas esimese 3 päeva vältel. Soovitatavsäilitusannus reumatoidartriidi raviks on10...20 mg üks kord päevas. Patsientideravi võib alustada annuses 10 mg või 20mg, sõltuvalt haiguse raskusastmest(aktiivsusest). Soovituslik säilitusannuspsoriaatilise artriidiga patsientidele on 20mg üks kord päevas. Tabl. tuleb allaneelata tervetena piisava koguse veega.Ravimi võtmine koos toiduga ei mõjutaleflunomiidi imendumist.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA (eritieelnenud Stevens-Johnsoni sündroom,toksiline epidermolüüs, multiformneerüteem) või ravimi ükskõik millise abiainesuhtes. Maksafunktsiooni häiregapatsiendid. Raskekujuliseimmuunpuudulikkusega, nt AIDS-ipõdevad patsiendid. Patsiendid, kellel onoluliselt häiritud luuüdi funktsioon võiväljendunud aneemia, leukopeenia,neutropeenia või trombotsütopeenia, misei ole põhjustatud reumatoidartriidist egapsoriaatilisest artriidist. Rasketeinfektsioonidega patsiendid. Mõõduka võiraske neerupuudulikkusega patsiendid,kuna selle patsiendirühma osas puudubpiisav kliiniline kogemus. Raskekujulisehüpoproteineemiaga patsiendid, nt.nefrootilise sündroomi korral. Rasedad võifertiilses eas naised, kes ei kasutausaldusväärseid rasestumisvastaseidvahendeid leflunomiidiga ravi ajal ningselle järel niikaua, kuni aktiivse metaboliidisisaldus vereplasmas on üle 0,02 mg/l.

INFEKTSIOONIDEnne ravi alustamist leflunomiidiga tulebrasedus välistada. Imetavad naised.RISKID: Võib patsiendile manustadaainult hoolika meditsiinilise järelevalve all.Samaaegne ravi hepatotoksilise võihematotoksilise HMR-iga (nt metotreksaat)pole soovitatav. Leflunomiidi aktiivsemetaboliidi A771726 poolväärtusaeg ontavaliselt 1...4 näd. Tõsised kõrvaltoimed(nt hepatotoksilisus, hematotoksilisus võiallergilised reaktsioonid, vt allpool) võivadilmneda isegi siis, kui ravi leflunomiidigaon lõpetatud. Seetõttu on nimetatudtoksiliste toimete tekkimisel või kui mõnelmuul põhjusel on vajalik organismistA771726 kiire eemaldamine, tuleb järgidapuhastusprotseduuri. Sõltuvalt kliinilisestvajadusest võib protseduuri korrata. .Puhastusprotseduuri ja teiste soovitatavateprotseduuride kohta enne planeeritud võiplaneerimata rasedust . Leflunomiidraviajal on esinenud üksikuid tõsiseidmaksakahjustusi, sealhulgas surmagalõppenud juhte. Enamus juhtudest tekkisesimese 6 ravikuu jooksul ning oli sageliseotud teiste hepatotoksiliste ravimitesamaaegse kasutamisega. Soovitusipatsiendi jälgimiseks tuleb rangelt järgida.ALAT (SGPT) väärtusi tuleb kontrollidaenne ravi alustamist, leflunomiidiga,esimese 6 ravikuu jooksul samasagedusega kui hemogrammigi (iga 2nädala järel) ja edaspidi iga 8 nädala järel.Kui ALAT (SGPT) väärtus ületab 2...3korda normi ülemise piiri, võib kaaludaannuse vähendamist 20 mg-lt 10 mg-lening analüüse tuleb nädalase intervalligakorrata. Ravi leflunomiidiga tulebkatkestada ning alustadapuhastusprotseduuri juhul, kui ALAT(SGPT) aktiivsuse väärtused on püsivaltenam kui 2 korda üle normi ülemise piirivõi kui ALAT aktiivsuse väärtused on enamkui 3 korda üle normi ülemise piiri.Leflunomiidravi lõppedes on soovitatavmaksaensüümide kontrollimist jätkata kuninende väärtuste normaliseerumiseni.Võimaliku lisanduva hepatotoksilise toimetõttu soovitatakse alkoholi leflunomiidi raviajal mitte tarvitada. Kuna leflunomiidiaktiivne metaboliit A771726 seondubulatuslikult verevalkudega ningelimineerub metaboliseerudes maksas jaeritudes sapiga, võib A771726plasmakontsentratsioon ollahüpoproteineemilistel patsientidelsuurenenud. Vastunäidustatudraskekujulise hüpoproteineemiaga võimaksafunktsiooni häirega patsientidel.Koos ALAT väärtustega tuleb kontrollida kahematogrammi, sealhulgas leukotsüütidevalemit ja trombotsüütide väärtusi enneleflunomiidiga ravi alustamist, samuti iga 2nädala järel esimesel 6 ravikuul ningseejärel iga 8 nädala järel. Aneemia,leukopeenia ja/või trombotsütopeeniagapatsientidel, samuti luuüdi funktsioonikahjustatuse või luuüdi supressiooniriskiga patsientidel on hematoloogilistehäirete risk suurenenud. Selliste toimeteilmnemisel tuleb kaaludapuhastusprotseduuri (vt allpool) läbiviimistA771726 plasmakontsentratsioonilangetamiseks. Raskekujulistehematoloogiliste reaktsioonide,kaasaarvatud pantsütopeenia korral tulebravi ja igasugune samaaegnemüelosupressiivne ravi katkestada ningalustada leflunomiidi puhastusprotseduuri.Leflunomiidi koostoimet reumaatilistehaiguste korral kasutatavatemalaariavastaste preparaatidega (ntklorokviin ja hüdroksüklorokviin),intramuskulaarsete ja suukaudsetekullapreparaatidega, Dpenitsillamiiniga,asatiopriiniga ja teisteimmunosupressantidega (väljaarvatudmetotreksaat) ei ole senini uuritud.Kombineeritud ravi ning eriti pikaajaliseraviga seotud riski suurus on teadmata.Leflunomiidi kombinatsioon mõne teiseHMR-iga iga (nt metotreksaat) polesoovitatav, kuna see võib põhjustada lisavõisünergistlikku toksilisust (nt hepatovõihematotoksilisus). Ettevaatlik peabolema leflunomiidi manustamiselsamaaegselt muude ravimitega (väljaarvatud MSPVA-d), nagu fenütoiin,varfariin, fenprokumoon ja tolbutamiid,mis metaboliseeruvad CYP2C9 abil. Ravimivahetus:Kuna leflunomiid püsib organismispikka aega, võib üleminek leflunomiidiltmõnele teisele HMR-ile (nt metotreksaat)ilma puhastusprotseduurita (vt allpool)suurendada täiendava riski tõenäosust kapikka aega pärast vahetamist (ntkineetiline koostoime, organtoksilisus).Samamoodi võib hiljutine ravihepatotoksiliste või hematotoksilistepreparaatidega (nt metotreksaat)põhjustada enam kõrvaltoimeid, seetõttutuleb ravi alustamist leflunomiidiganimetatud kasu/riski aspektist hoolikaltkaaluda ja pärast ravimi vahetust patsiendiseisundit sagedamini jälgida. Haavandilisestomatiidi korral tuleb leflunomiidravikatkestada. Väga harva on leflunomiidigaravitud patsientidel esinenudStevens-Johnsoni sündroomi või toksilistepidermolüüsi. Selliste naha ja/võilimaskestareaktsioonide ilmnemisel, misannavad alust kahtlustada ülalnimetatudraskekujulisi reaktsioone, tuleb ravi Aravaja muu võimaliku põhjusliku ravimigakoheselt katkestada ning alustadaleflunomiidi puhastusprotseduuriga. Vajalikon täielik puhastusprotseduur.Leflunomiidravi kordamine onvastunäidustatud.Teadaolevalt võib immuunsupressiivneImmuunmodulaatoridravi ? nt leflunomiid ? põhjustadapatsientide suuremat vastuvõtlikkustinfektsioonide, sh oportunistlikeinfektsioonide suhtes. Infektsioonid võivadoma kulult olla raskemad, nõudes seetõttuvarast ja hoolikat ravi. Raskekujulistekontrollimatute infektsioonide tekkimiselvõib olla vajalik leflunomiidi manustamisepeatamine ja puhastusprotseduurialustamine nagu allpool kirjeldatud.Positiivse tuberkuliinprooviga patsientetuleb hoolikalt jälgida tuberkuloosireaktiveerumise ohu tõttu. Leflunomiidigaravi ajal on teatatud interstitsiaalsestkopsuhaigusest. Interstitsiaalnekopsuhaigus on potentsiaalselt surmagalõppev haigus, mis võib ravi ajal ägedalkujul esineda. Pulmonaarsed sümptomid,nagu köha ja düspnoe, võivad olla ravilõpetamise ning vajadusel edasisteuuringute põhjuseks. Enne ravi alustamistleflunomiidiga ning hiljem regulaarselt raviajal tuleb kontrollida vererõhku. Lapseeostamine (soovitusedmeestele):Meespatsiendid peavad olemateadlikud võimalikust isalt lähtuvastlootetoksilisusest. Ravi ajal leflunomiidigapeab olema tagatud usaldusväärnerasestumisvastane kaitse. Isalt lähtuvalootetoksilisuse riski kohta andmedpuuduvad. Vastavaid loomkatseid ei oleläbi viidud. Võimaliku riskiminimeerimiseks peaksid meespatsiendid,kes soovivad last eostada, katkestama ravileflunomiidiga ning võtma 8 gkolestüramiini 3 korda päevas 11 päevajooksul või 50 g aktiivsöepulbrit 4 kordapäevas 11 päeva jooksul. Kummalgi juhulmääratakse seejärel esimest kordaA771726 kontsentratsioon vereplasmas.Seejärel, vähemalt 14 päeva möödudes,määratakse A771726 kontsentratsioonvereplasmas uuesti. Kui mõlemal korral onmetaboliidi plasmakontsentratsioon alla0,02 mg/l ning oodatakse veel vähemalt 3kuud, on lootetoksilisuse risk väga madal.Puhastusprotseduur: 8 g kolestüramiinimanustatakse 3 korda päevas.Alternatiivselt manustatakse 50 g aktiivsöepulbrit 4 korda päevas. Täielikukspuhastumiseks kulub tavaliselt 11 päeva.Protseduuri kestust võib muuta sõltuvaltkliinilistest või laboratoorsetestparameetritest. Arava sisaldab laktoosi.Seda ravimit ei ohi võtta patsiendidharvaesinevate pärilike haigustega nagugalaktoositalumatus, Lappi laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosiimendumishäired.KÕRVALTOIMED: Vererõhu tõus(tavaliselt kerge), kõhulahtisus, iiveldus,oksendamine, isutus, suu limaskestakahjustused (nt. aftoosne stomatiit,haavandid), kõhuvalu, maksatransaminaaside (eriti ALT), harvem357

Immuunmodulaatoridgamma-GT, alkaalse fosfataasi aktiivsusetõus ja bilirubiinisisalduse suureneminevereseerumis, kehakaalu langus, peavalu,pearinglus, asteenia, paresteesia,tendosünoviit, suurenenud juusteväljalangemine, ekseem, naha kuivus,kerged allergilised reaktsioonid, lööve(kaasa arvatud makulopapulaarne lööve),sügelus, leukopeenia.KOOSTOIMED: Kõrvaltoimetesagenemine võib toimuda hiljutisel võisamaaegsel hepatotoksiliste võihematotoksiliste ravimite kasutamisel.Ravi saavatele patsientidele ei olesoovitatav samaaegselt manustadakolestüramiini või aktiivsöepulbrit, kunasee põhjustab plasma A771726(leflunomiidi aktiivne metaboliit; vaata kalõik 5) väärtuse kiiret ja olulist langust.Juhul, kui patsient on juba MSPV ravimiteja/või kortikosteroidravil, võib ta sedajätkata ka leflunomiidiga ravi alustamisejärgselt. In vitro uuringud näitavad, etA771726 inhibeerib tsütokroom P4502C9(CYP2C9) aktiivsust. Puuduvad kliinilisedandmed vaktsineerimiste efektiivsuse jaohutuse kohta leflunomiidravi jooksul.Vaktsineerimine elusvaktsiinidega ei olesiiski soovitatav. Ravi lõpetamise järgselttuleb elusvaktsiini manustamist kaaludesmeeles pidada leflunomiidi pikkapoolväärtusaega.Arava, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 10mgN30; Tabl. 20mg N30; Tabl. 100mg N3;LenograstiimLenograstimumRAVIMITÜÜP: InterleukiinidNÄIDUSTUS: Neutropeenia kestusevähendamine mittemüeloidse kasvajaliseprotsessiga patsientidel, kes läbivadmüeloablatiivse ravi, millele järgneb luuüdisiirdamine ja kellel on suurenenud riskpikaajalise tõsise neutropeenia tekkeks.Tõsise neutropeenia ja sellega seotudtüsistuste kestuse vähendaminepatsientidel, kes läbivad kemoteraapiakuuri, millega teadaolevalt kaasneb olulinefebriilse neutropeenia esinemine.Perifeerse vere tüvirakkude (PBPC)mobiliseerimine.Märkus: Ohutus kasutamisel kooskasvajavastaste ainetega, midaiseloomustab kumulatiivne müelotoksilisusvõi dominantne toksilisus trombotsüütiderea suhtes (nitrosouuread, mitomütsiin), eiole kindlaks määratud. Sellistel juhtudelvõib manustamine isegi suurendada nendeainete toksilisust, eriti trombotsüütidesuhtes.ANNUSTAMINE: Luuüdi siirdamisejärgselt: Manustada iga päev soovitatudannuses 150 mcg(19,2 x 106358TÜ)/m²/päevas 30-minutilise i.v. inf.,lahjendatuna 0,9%-lises NaCl-lahuses võis.c. süstena, alates siirdamisjärgsestpäevast.Ravi tuleb jätkata, kuni eeldatavmadalseis on möödunud ja neutrofiilidearv saavutanud stabiilse ravikatkestamiseks võimaliku taseme,vajadusel maksimaalselt 28 päeva järjest.Teatava tsütotoksilise ravi järgselt:Manustada iga päev soovitatud annuses150 mc (19,2 x 106 TÜ)m²/päevas s.c.süstena, alates esimesest kemoteraapialõpetamise järgsest päevast. Igapäevastmanustamist tuleb jätkata, kuni eeldatavmadalseis on möödunud ja neutrofiilidearv saavutanud stabiilse ravikatkestamiseks võimaliku taseme,vajadusel max 28 päeva järjest. Perifeersevere tüvirakkude (PBPC) mobiliseerimine:kemoteraapia järgselt tuleb manustada igapäev soovitatud annuses 150 mcg (19,2 x106 TÜ)/m²/päevas s.c. süstena, alatesesimesest kemoteraapia lõpetamisejärgsest päevast, kuni eeldatav madalseison möödunud ja neutrofiilide arvsaavutanud stabiilse ravi katkestamiseksvõimaliku taseme. Leukoferees tuleksteostada siis, kui madalseisujärgneleukotsüütide arv tõuseb või pärastCD34+rakkude hulga hindamist veresadekvaatse meetodiga. PBPCmobiliseerimisel: Manustada iga päevsoovitatud annuses 10 mcg (1,28 x 106TÜ)/kg/ päevas s.c. süstena 4...6 päevajooksul. Leukoferees tuleks teostada 5. ja7. päeva vahel.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus onkindlaks määratud üle 2-a lastel luuüdisiirdamise korral.RASEDATELE: Ohutus ei ole kindlaksmääratud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada tsütotoksilise kemoteraapiaannuste suurendamiseks üle määratudpiiride ega kombinatsioonide arvutõstmiseks, kuna ravim võib küllvähendada müelotoksilisust, kuid mittetsütotoksiliste ainete üldist toksilisust. Eitohi manustada samaaegselt tsütotoksilisekemoteraapiaga. Mitte manustadapatsientidele: kellel esineb müeloidnekasvajaline protsess, välja arvatud de novoäge müeloidleukeemia (AML); kellel on denovo AML vanuses alla 55. eluaastat, ja /või; kellel on de novo AML positiivsetsütogeneetikaga, st t(8;21), t(15;17) jainv(16).RISKID: Granulotsüütide kolooniatstimuleeriv faktor (rHuG-CSF) võibsoodustada in vitro müeloidrakkude kasvuja sarnast toimet on täheldatud in vitro kamõnede teiste mittemüeloidsete rakkudepuhul. Mõju ägeda ja krooniliseINFEKTSIOONIDäratõukereaktsiooni tekkele ning selleraskusele ei ole kindlaks määratud. Raviohutus ja efektiivsus ei ole intensiivsemakemoteraapia tingimustes veel kindlaksmääratud. Ei tohi kasutada kemoteraapiatsüklitevaheliste intervallide lühendamiseksalla lubatud piiride ega kemoteraapiaannuste suurendamiseks. Patsientidel, keson eelnevalt läbinud intensiivsekemoteraapia ja/või kiiritusravi, võibosutuda raskeks saavutada minimaalsetvastuvõetavat miinimumläve (>2 x 106CD34+ rakku/kg) ja sellest tulenevaltpiisavat hematoloogilist taastumist. Erilisttähelepanu tuleb pöörata PBPC arvuhindamismeetoditele, kuna CD34+rakkude tsütomeetrilise analüüsitulemused varieeruvad laboratooriumidelõikes. PBPC mobilisatsioon on protseduur,millest doonor ei saa otsest kasu. Seetõttupeab protseduur olema määratud selgetereeglitega vastavalt kohalikuleseadusandlusele, sarnaselt luuüdidoonorlusele. Allogeensete tüvirakkudesiirdamine võib olla seotud suuremariskiga kroonilise äratõukereaktsiooni(GVH-graft versus host) tekkeks;pikaajalisi andmeid siirdatud tüvirakkudefunktsioneerimise kohta on vähe. Maksavõineerufunktsiooni kahjustusegapatsientidel ei ole ohutust ja efektiivsustselgitatud. Patsientidel, kelle luuüdireservid on oluliselt vähenenud (nt eelnevaintensiivse radioteraapia/kemoteraapiatõttu), on neutrofiilide vastus vahellangenud ja ohutus ei ole kindlaksmääratud.KÕRVALTOIMED: Allergilisedreaktsioonid, pulmonaalsed kõrvaltoimeid,LDH mööduva tõus, asümptomaatilinesplenomegaalia.KOOSTOIMED: Ei soovitata kasutada 24tundi enne või pärast kemoteraapiatkiiresti jagunevate müeloidrea rakkudetundlikkuse tõttu tsütotoksilisekemoteraapia suhtes. Võimalikudinteraktsioonid teiste kasvufaktorite võitsütokiinidega tuleb veel kindlaks määratakliinilistes uuringutes.Granocyte, Sanofi-Synthelabo, Inj. plv.33,6milj TÜ + lahusti 1 ml N1; 5MükofenolaatmofetiilAcidum mycophenolicumRAVIMITÜÜP: Selektiivsedimmunosupressiivsed ainedNÄIDUSTUS: Ägeda äratõukereaktsioonivältimine allogeense neeru, südame võimaksa transplantatsiooni järgseltkombinatsioonis tsüklosporiini jakortikosteroididega.

INFEKTSIOONIDANNUSTAMINE: Neerutransplantatsioonikorral: Esimene annus manustataksesuukaudselt 72 tundi pärast elundisiirdamist. Soovitatav annus on 1 g 2korda ööp. (max ööp. annus 2 g).Südametransplantatsiooni korral: Esimeneannus manustatakse p.o. 5 päeva jooksulpärast elundi siirdamist. Soovitatav annuson 1,5 g 2 korda ööp.Maksatransplantatsiooni korral: Neljalesimesel päeval pärast maksasiirdamisttuleb kasutada i.v. ravimvormi. P.o. ravigaalustatakse nii kiiresti kui võimalik (kuipatsient talub). Soovitatav suukaudneannus on 1,5 g 2 korda ööp.Ettevaatust: i.v. lahust ei tohi mitte ühelgijuhul manustada kiire i.v. süste võiboolusena.EAKATELE: Soovitatav annus on 1 g 2korda ööp. neerutransplantatsiooni korralning 1,5 g 2 korda ööp. südame- jamaksatransplantatsiooni korral.LASTELE: Neerutransplantatsioon:2...18-a: Soovitatav annus on 600 mg/m²p.o. 2 korda ööp. (max kuni 2 g ööp.).Tohib määrata, kui kehapindala onvähemalt 1,25 m². 1,25...1,5 m²kehapindalaga patsientidele võib määrataannuses 750 mg 2 korda päevas. Suuremakui 1,5 m² kehapindalaga patsientidelevõib määrata annuses 1 g 2 korda päevas(ööp. max 2 g). Alla 2-a: Ohutus- jaefektiivsusandmeid vähe. Südame- jamaksaransplantatsiooni korral: puuduvadandmed ravimi kasutamise kohta.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Üitundlikkuse esinemiselTA või mükofenoolhappe suhtes. Rinnagatoitmise ajal.RISKID: Erinevate immuunsupressiivseteravimite kombinatsioonravi saavatelhaigetel on suurem risk haigestudalümfoomi ja teistesse pahaloomulistessekasvajatesse, eelkõige nahavähki. Ravisaavaid patsiente tuleb juhendada, etinfektsiooni, nahakahjustuste, veritsuse jtluuüdi funktsiooni pärssumisele viitavatenähtude tekkimisel tuleb koheseltinformeerida arsti. Immuunsüsteemi liignepärssimine suurendab vastuvõtlikkustinfektsioonide, sh oportunistlike jaletaalselt lõppevate infektsioonide ningsepsise suhtes. Haigeid tuleb jälgidaneutropeenia suhtes. Patsiente tulebteavitada, et ravi ajal võib vaktsineerimisteefektiivsus olla vähenenud. Kuna onseostatud seedetrakti kõrvaltoimetesuurema esinemissagedusega, shharvaesinenevate seedetrakti haavandite,verejooksude ja perforatsioonidega, tulebseedetrakti ägedate tõsiste haiguste korralkasutada ettevaatlikult. Oninosiinmonofosfaadi dehüdrogenaasiinhibiitor. Teoreetiliselt tuleks seegakasutamist vältida harvaesinevahüpoksüksantiin-guaniinifosforibosüül-transferaasi päriliku defitsiidi,nt Lesch-Nyhani ja Kelley-Seegmillerisündroomi korral. Ei soovitata manustadakoos asatiopriiniga, sest sellisekombinatsiooni kasutamist ei ole veeluuritud. Kuna kolestüramiin vähendaboluliselt MFH AUC-d, tuleks olla ettevaatliksamaaegsel kasutamisel nende ravimitega,mis mõjustavad enterohepaatilistretsirkulatsiooni, sest sel juhul võibefektiivsus väheneda. Risk: efektiivsustkombinatsioonis takroliimusega ei oletõestatud.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus,leukopeenia, sepsis, oksendamine,pahaloomulised kasvajad, oportunistlikudinfektsioonid.KOOSTOIMED: Koostoimete uuringud onläbi viidud ainult täiskasvanutel.Atsükloviiriga üheaegsel kasutamiseltäheldati mükofenoolhappe glükuroniidi(MFHG) ja atsükloviiri kõrgematkontsentratsiooni plasmas, võrreldes eraldimanustamisel esineva kontsentratsiooniga.Antatsiidid, mis sisaldavad magneesium- jaalumiiniumhüdroksiidi: nende ravimitegakoosmanustamisel täheldati imendumisevähenemist. Kolestüramiinigakoosmanustamisel on vajalik ettevaatus,kuna efektiivsus võib väheneda.Enterohepaatilist tsirkulatsioonimõjutavate ravimitega koosmanustamiselon vajalik ettevaatus, kuna efektiivsus võibväheneda. Probenetsiidiga samaaegselkasutamisel ahvidel täheldati MFHG AUCkolmekordset tõusu plasmas. Seega võivadneed ravimid, mis erituvad neerutubulaarsekretsiooni teel, konkureeridamükofenolaatmofetiiliga ja põhjustadaselle plasmakontsentratsiooni tõusu.Pärsitud immuunsüsteemiga patsientideleei tohi elustekitajat sisaldavaid vaktsiinemanustada. Antikehade teke teistevaktsiinide manustamisel võib ollavähenenud.Mycophenolate Mofetil Sandoz,Sandoz,Tabl. 500 mg N50Myfenax, Caps. 250 mg N100; Tabl. 500mg N50MükofenoolhapeAcidum mycophenolicumRAVIMITÜÜP: Selektiivsedimmunosupressiivsed ainedNÄIDUSTUS: Täiskasvanud patsientidelägeda äratõukereaktsiooni vältimiseksallogeenseneerutransplantatsiooni järgseltkombinatsioonis tsüklosporiini jakortikosteroididega.ANNUSTAMINE: Ravi peab alustama jaImmuunmodulaatoridläbi viima organtransplantatsiooni alalkogenud erialaspetsialist. Soovitatavannus on 720 mg 2 korda päevas (ööp.annus 1440 mg). Mükofenoolhappe (MPA)sisalduse suhtes vastab seemükofenolaatnaatriumi annus 1 gmükofenolaatmofetiilile, manustatuna 2korda päevas (ööp. annus 2 g). De novopatsientidel tuleb ravi alustada 72 tunnijooksul pärast elundi siirdamist. Ravimitvõib manustada koos toiduga või ilma.Patsiendid võivad valida ükskõik kummavõimaluse, kuid peavad sellest edaspidikinni pidama. Enterokatte terviklikkusesäilitamiseks ei tohi tablette purustada.Kui tablettide purustamine on vajalik, siisvältida pulbri sissehingamist võikokkupuutumist naha või limaskestadega.EAKATELE: Soovitatav annus eakatelepatsientidele on 720 mg kaks kordaööpäevas.LASTELE: Efektiivsuse ja ohutuse kohtalastel ja noorukitel ei ole piisavaltandmeid. Neerusiirdamise läbiteinudlapspatsientide kohta on olemas piiratudfarmakokineetilised andmed.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusmükofenolaatnaatriumi, mükofenoolhappevõi mükofenolaatmofetiili või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Erinevate immunosupressiivseteravimitega kombinatsioonravi saavatelhaigetel on suurem risk haigestudalümfoomi ja teistesse pahaloomulistessekasvajatesse, eelkõige nahavähki. See riskon seotud eeskätt immunosupressiooniraskuse ja kestusega, mitte konkreetsepreparaadi kasutamisega. Nahavähi riskivähendamiseks tuleb hoidudapäikesevalguse ja UV-kiirguse eest, kandakaitsvaid riideid ja kasutada kõrgekaitsefaktoriga päikesekreeme. Ravisaavaid patsiente tuleb juhendada, etinfektsiooni, ootamatu verevalumi,veritsuse või teiste luuüdi depressioonileviitavate nähtude tekkimisel tulebotsekohe informeerida arsti.Immunosupressiivsete ravimitegaravitavatel patsientidel on suurem riskhaigestudaoportunistlikesse infektsioonidesse(bakteriaalsed-, seen-, viirus- japrotozoainfektsioonid), surmagalõppevatesse infektsioonidesse jasepsisesse. Oportunistlike infektsioonidehulka kuulub ka BK viirusega seotudnefropaatia ja JC viirusega seotudprogressiivne multifokaalneleukoentsefalopaatia (PML). Needinfektsioonid on tihti seotud tugeva üldiseimmunosupressiooniga ja võivad viiaraskekujuliste või surmavate seisunditeni,millega arstid peaksid arvestamaimmunosupressiivsete patsientide, kelledel359

Immuunmodulaatoridesineb neerufunktsiooni halvenemine võineuroloogilised sümptomid,diferentsiaaldiagnoosis.Patsiente tuleb jälgida neutropeeniasuhtes, mis võib olla tingitud MPA toimest,teistest samaaegselt kasutatavatestravimitest, viirusinfektsioonidest või nendepõhjuste koosmõjust. MPA-ga ravitavatelhaigetel tuleb esimese ravikuu vältel tehatäisvere analüüse igal nädalal, teise jakolmanda kuu jooksul kaks korda kuus jaedasi esimese raviaasta vältel üks kordkuus.Neutropeenia tekkides (neutrofiilideüldarv

INFEKTSIOONIDtehakse 3 aasta jooksul kokku 27instillatsiooni.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Kuseteedeinfektsioon (ravi tuleb edasi lükata kuniinfektsioonist paranemiseni). Ei tohikasutada kaasasündinud või omandatudimmuunpuudulikkuse korral, mis ontingitud kaasnevast haigusest (ntHIV-infektsioon, leukeemia, lümfoom),vähivastasest ravist (nt tsütostaatikumid,kiiritus) või immuunsupressiivsest ravist(nt glükokortikosteroidid). Ei tohimanustada aktiivset tuberkuloosipõdevatele haigetele. Enne ravi alustamisttuleb teostada tuberkuliinitest (Mantoux'test) ning positiivse vastuse korralvälistada aktiivne tuberkuloos. Anamneesiskusepõie kiiritusravi. Vastunäidustatudimetavatele naistele.RISKID: Ei tohi kasutada nahaaluseks,nahasiseseks, lihasesiseseks võiveenisiseseks manustamiseks egavaktsineerimiseks. Mitteinvasiivse, kuidmadalalt diferentseerunud vähi korral eiole ainult intravesikaalne ravi piisav.Aneurüsmi või proteesiga patsientidel onregistreeritud implantaatide ja siirikuteinfektsioone. Põie väikese mahugapatsientidel esineb põie kontraktuuri oht.Patsientidel, kellel esineb positiivneHLA-B27, on sagedamini esinenudreaktiivset artriiti ja Reiteri sündroomi. Eitohi käsitseda samas ruumis ega samapersonali poolt, kes valmistab ette(tsütotoksilisi) ravimeid veenisiseseksmanustamiseks. Ei tohi käsitseda inimene,kellel esineb teadaolevaltimmuunpuudulikkus. Väliskeskkondasattunud lahust tuleb töödeldadesinfektsioonivahendi, ntkontsentreeritud hüpokloritilahusega.Nahka tuleb töödelda lahjendatudhüpokloritilahusega.Immuunpuudulikkusega patsiendid peavadvältima kontakti ravi saavatepatsientidega. Intravesikaalne ravi võibpõhjustada positiivse vastuse kujunemisttuberkuliinitestile ning raskendadajärgnevat mükobakteriaalse infektsioonidiagnoosimist tuberkuliinitestide järgi.BCG ülekandumist sugulisel teel ei ole seniregistreeritud, kuid ühe nädala jooksulpärast BCG-ravi on soovitatav suguühteajal kondoomi kasutada.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, tsüstiit, põiepõletikuline reaktsioon (granuloomid).KOOSTOIMED: Tundliktuberkuloosivastastele ravimitele (ntetambutool, streptomütsiin,paraaminosalitsüülhape (PAS), isoniasiid(INH), rifampitsiin), mõnedele AB-le,antiseptikumidele ja lubrikantidele. Ontäheldatud resistentsust pürasiinamiidi jatsükloseriini suhtes. Põiesiseseinstillatsioonravi jooksul tuleb vältidasamaaegset tuberkuloosivastaste ravimite,fluorokinoloonide, doksütsükliini jagentamütsiini kasutamist, kuna BCG onneile ravimitele tundlik.BCG-medac, Medac, Plv. ja sol.intravesikaalse susp.N1, 3, 5ImmuCyst, Aventis Pasteur, Inj. subst.81mg + lahusti 3ml N1Peginterferoonalfa-2bPeginterferon alfa-2bRAVIMITÜÜP: InterferoonNÄIDUSTUS: Täiskasvanud patsiendid:näidustatud kroonilise hepatiit C ravikstäiskasvanutel, kellel on HCV-RNApositiivne, sealhulgas kompenseeritudtsirroosiga patsiendid, kes onkoinfitseerunud kliiniliselt stabiilse HIV-ga.Antud näidustusel saadakse parimravitulemus PegIntron?i kombineerimiselribaviriiniga.Kombinatsioonravi on näidustatud varemravi mittesaanud patsientidele, sealhulgaspatsientidele, kellel esineb kliiniliseltstabiilne HIV koinfektsioon japatsientidele, kellel eelnev interferoon alfa(pegüleeritud või mittepegüleeritud) jaribaviriini kombinatsioonravi võiinterferoon alfa monoravi onebaõnnestunud.Monoteraapia interferooni, shPegIntron?iga, on näidustatud peamiseltribaviriini talumatuse või vastunäidustusepuhul.3-aastased ja vanemad lapsed janoorukid: näidustatud kombinatsioonraviskoos ribaviriiniga kroonilise hepatiit Craviks eelnevalt ravimata 3-aastastel javanematel lastel ja noorukitel, kui ei esinemaksafunktsiooni dekompensatsiooni jakui HCV-RNA on positiivne. Kuiotsustatakse ravi mitte edasi lükatatäiskasvanueani, on tähtis arvestada, etkombinatsioonravi on põhjustanud kasvupärssimist. Kasvu pärssumise pöörduvus eiole kindlaks tehtud. Otsus ravialustamiseks tuleb teha iga juhtumi puhuleraldi.Kasutades PegIntroni kombinatsioonisribaviriiniga, tutvuge ka ribaviriini kapslitevõi suukaudse lahuse ravimi omadustekokkuvõttega.ANNUSTAMINE: Ravi võib alustada jajälgida ainult arst, kellel on kogemusiC-hepatiidi patsientidega tegelemisel.Manustatakse nahaaluse süstina üks kordnädalas. Täiskasvanutele manustatavannus sõltub sellest, kas kasutataksekombinatsiooni ribaviriiniga võiImmuunmodulaatorid361

Immuunmodulaatoridmonoteraapiat.Kombinatsioonravi ribaviriiniga: PegIntron1,5 mcg/kg/nädalas kombinatsioonisribaviriini kapslitega. PegIntroni 1,5mcg/kg ja kombinatsioonis kasutatavaribaviriini annused võib manustadapatsiendi kehakaalule vastavatesüsteli/viaali tugevuste kaupa järgnevalt:1.) Patsientidele kehakaaluga kuni 40 kgmanustatakse süstel annusega 50 mcg/0,5ml 0,5 ml 1 kord nädalas. Ribaviriinikapslite päevane annus on 800 mg. 2.)Patsientidele kehakaaluga 40...50 kgmanustatakse süstel annusega 80 mcg/0,5ml 0,4 ml 1 kord nädalas. Ribaviriinikapslite päevane annus on 800 mg. 3.)Patsientidele kehakaaluga 51...64 kgmanustatakse süstel annusega 80 mcg/0,5ml 0,5 ml 1 kord nädalas. Ribaviriinikapslite päevane annus on 800 mg. 4.)Patsientidele kehakaaluga 65...75 kgmanustatakse süstel annusega 100mcg/0,5 ml 0,5 ml 1 kord nädalas.Ribaviriini kapslite päevane annus on 1000mg.5.) Patsientidele kehakaaluga 76...80 kgmanustatakse süstel annusega 120mcg/0,5 ml 0,5 ml 1 kord nädalas.Ribaviriini kapslite päevane annus on 1000mg.6.) Patsientidele kehakaaluga 81...85 kgmanustatakse süstel annusega 120mcg/0,5 ml 0,5 ml 1 kord nädalas.Ribaviriini kapslite päevane annus on 1200mg.7.) Patsientidele kehakaaluga 86...105 kgmanustatakse süstel annusega 150mcg/0,5 ml 0,5 ml 1 kord nädalas.Ribaviriini kapslite päevane annus on 1200mg.8.) Patsientidele kehakaaluga rohkem kui105 kg manustatakse süstel annusega 150mcg/0,5 ml 0,5 ml 1 kord nädalas.Ribaviriini kapslite päevane annus on 1400mg.Ribaviriini kapsleid manustataksesuukaudselt iga päev kaheks annuseksjagatuna koos toiduga (hommikul jaõhtul). Ravi kestvus - eelnevalt ravimatapatsiendidPüsiva viroloogilise ravivastuseennustatavus: genotüüp 1 viirusegainfitseeritud patsientidel, kellel ei olesaavutatud HCV-RNA allpool määramispiirivõi kellel ei avaldu adekvaatset viroloogilistravivastust 4-ndaks või 12-ndaksravinädalaks, ei õnnestu püsivatviroloogilist ravivastust tõenäoliseltsaavutada ja neil tuleks kaaluda ravikatkestamist. ? Genotüüp 1: -Patsientidel, kellel on HCV-RNA allpoolmääramispiiri 12-ndal ravinädalaljätkatakse ravi täiendavalt 9 kuu vältel (stkokku 48 nädalat). - Patsientidel, kellel on12-ndal ravinädalal määratav, kuid362algtasemega võrreldes ? 2 log võrravähenenud HCV-RNA tase, peab sedauuesti määrama 24. ravinädalal ja juhulkui HCV-RNA on allpool määramispiiri,tuleb jätkata täieliku ravikuuriga (st kokku48 nädalat). Kui HCV-RNA on 24.ravinädalal siiski veel määratav, peabkaaluma ravi lõpetamist. - Genotüüp 1viirusega infitseeritud ja madalaviiruskoopiate arvuga (< 600000 RÜ/ml)patsientide alagrupi, kelle HCV-RNAmuutub negatiivseks 4-ndal ravinädalal japüsib HCV-RNA negatiivne 24-ndal nädalal,ravi võib peatada pärast 24-ndatravinädalat või jätkata täiendavalt 24nädalat (st ravi kestab kokku 48 nädalat).24 nädalat kestev ravi võib olla seotudsuurenenud retsidiivide esinemise riskigakui 48 nädalalt kestev ravi. ? Genotüübid2 või 3: soovitav on ravida kõiki patsiente24 nädalat, väljaarvatud HCV/HIVkoinfitseerunud patsiendid, kes peaksidsaama ravi 48 nädalat. ? Genotüüp 4:genotüüp 4 viirusega infitseeritudpatsiente on üldiselt raske ravida javähesed uuringuandmed (n=66) viitavad,et sobivaim ravi kestvus on sarnanegenotüübile 1. HCV/HIV koinfektsioon:soovitatav ravikuuri pikkus HCV/HIVkoinfitseerunud patsientide puhul on 48nädalat, sõltumata genotüübist.Ravivastuse saavutamise jamitte-saavutamise ennustatavus HCV/HIVkoinfektsiooni korral. Varane viroloogilineravivastus 12-ndaks nädalaks, mis ondefineeritud kui viiruskoopiate arvuvähenemine kahe astme võrralogaritmilisel skaalal või HCV-RNAmuutumine negatiivseks (allpoolmääramispiiri), ennustab püsivaravivastuse saamise tõenäosuslikkust.HIV/HCV koinfitseerunud patsientidel, kessaid PegIntroni kombinatsioonisribaviriiniga, oli püsiva ravivastusenegatiivne ennustatavuse määr 99 %(67/68; Uuring 1). HIV/HCVkoinfitseerunud patsientidel, kes saidkombinatsioonravi, täheldati positiivsetennustatavuse määra 50 % (52/104;Uuring 1). Ravi kestvus - korduv ravi:Püsiva viroloogilise ravivastuseennustatavus: kõik patsiendid, sõltumatagenotüübist, kelle seerumi HCV-RNA onallpool määramispiiri 12-ndal ravinädalalpeavad saama ravi 48 nädalat. Korduvatravi saavatel patsientidel, kes ei olesaanud viroloogilist ravivastust (stHCV-RNA allpool määramispiiri) 12-ndaksravinädalaks, tõenäoliselt ei õnnestupüsivat viroloogilist ravivastust saavutadapärast 48 nädalat. Korduva raviefektiivsust kestusega enam kui 48 nädalatpegüleeritud interferon alfa-2b ja ribaviriinikombinatsiooniga eelnevalt ravilemitteallunud genotüübiga 1 patsientidel eiINFEKTSIOONIDole uuritud. Monoteraapia:monoteraapiana manustatakse PegIntronnahaalusi annuses 0,5 või 1,0mcg/kg/nädalas.Patsientidel, kes said viroloogiliseravivastuse 12-ndaks ravinädalaks,jätkatakse ravi täiendava 3 kuu vältel (stravi kestab kokku 6 kuud). Otsus ravipikendamise kohta ühe aastani peakspõhinema teistel prognostlistel faktoritel(nt genotüüp, vanus > 40 aasta,meessugu, sildfibroos). Annusekorrigeerimine kõigi patsientide puhul: KuiPegIntroni monoteraapia või PegIntroni jaribaviriini kombinatsioonravi ajal ilmnebtõsiseid kõrvaltoimeid või kõrvalekaldeidlaboratoorsetes näitajates, tuleb mõlemaravimi annust korrigeerida kõrvaltoimetetaandumiseni. Kuna ravivastusesaavutamisel võib olla oluline osaraviskeemist kinnipidamisel, peabmanustatav annus olema võimalikultsarnane soovitatud standardannusele.Juhendid annuse muutmiseks on väljatöötatud kliinilistes uuringutes. Annusevähendamise juhend kombinatsioonravikorral vt. SPC-st tabel 2a ja 2b.Täiskasvanutel võib PegIntroni annustalandada vähendades välja kirjutatudannust või kasutades madalamat annust.Annuse vähendamise juhend PegIntronimonoteraapia korral täiskasvanutel vt.SPC-st tabel 3a. PegIntron monoteraapiatannuses 0,5 mcg/kg saavatel täiskasvanudpatsientidel võib annust alandada väljakirjutatud annust poole võrra vähendades.Vajaduse korral tuleb kasutada 50 mcg/0,5ml viaali, kuna minimaalne süstelistväljastatav kogus on 0,3 ml. PegIntronmonoteraapiat annuses 1,0 mcg/kgsaavatel täiskasvanud patsientidel võibannust alandada välja kirjutatud annustpoole võrra vähendades või kasutadesmadalamat annust, vt. tabel 3b SPC-st.LASTELE: 3-aastased ja vanemad lapsedja noorukid: PegIntroni annus lapse- janoorukieas patsientidele määratakse kehapindala järgi ning ribaviriini annuskehakaalu järgi. PegIntroni soovitatavannus on 60 mcg/m2/nädalas nahaalusikombinatsioonis ribaviriini annusega 15mg/kg/ööp. suu kaudu, manustatuna koostoiduga jagatuna kaheks annuseks(hommikul ja õhtul). Ravi kestus: -Genotüüp 1: Ravi soovitatav kestus on 1aasta. Pediaatrilistelt patsientidelt, kes saidkombinatsioonravi standard-interferooniga(interferoon alfa-2b/ribaviriini negatiivneoodatav tulemus 96%), pärit kliinilisteandmete ekstrapolatsiooni järgi ei õnnestupatsientidel, kel ei ole saavutatudviroloogilist ravivastust 12 nädalaga,püsivat viroloogilist ravivastust tõenäoliseltsaavutada. Seetõttu on soovitatav, etlapse- ja noorukieas patsientidel, kes

INFEKTSIOONIDsaavad PegIntroni/ribaviriinikombinatsiooni, katkestataks ravi, kui neil12. ravinädalal HCV-RNA on langenud < 2log10 võrreldes ravieelsega, või kui 24.ravinädalal on neil HCV-RNA tuvastatav. -Genotüüp 2 või 3: Ravi soovitatav kestuson 24 nädalat. - Genotüüp 4:PegIntron?i/ribaviriini kliinilises uuringussaid ravi ainult 5 last ja noorukit, kellel oligenotüüp 4. Ravi soovitatav kestus on 1aasta. On soovitatav, et lapse- janoorukieas patsientidel, kes saavadPegIntroni/ribaviriini kombinatsiooni,katkestataks ravi, kui neil 12. ravinädalalHCV-RNA on langenud < 2 log10 võrreldesravieelsega, või kui 24. ravinädalal on neilHCV-RNA tuvastatav. Annusevähendamine lastel ja noorukitelsaavutatakse, kohandades soovitatudannust kaheastmelises protsessis esialgseltalgannuselt 60 mcg/m2/nädalas kuniannuseni 40 mcg/m2/nädalas ja siisvajadusel annuseni 20 mcg/m2/nädalas.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal kui see ei ole hädavajalik. Võimalikekõrvaltoimete tõttu rinnaga toidetavalelapsele tuleks enne ravi alustamist rinnagatoitmine lõpetada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneinterferooni või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Eelnevalt esinenud raskesüdamehaigus, kaasa arvatud ebastabiilnevõi ravile allumatu südamehaigus viimase6 kuu jooksul. Rasked ja nõrgendavadmeditsiinilised seisundid. Autoimmuunnehepatiit või anamneesis esinevautoimmuunne haigus. Raskemaksafunktsiooni häire võidekompenseeritud maksatsirroos. Ravileallumatu kilpnäärme haigus. Epilepsiaja/või kesknärvisüsteemi (KNS)funktsioonihäire. PegIntron ravi onvastunäidustatud HCV/HIV-ga patsientidel,kellel esineb tsirroos ja Child-Pugh? skooron ? 6. Lastel ja noorukitel: raskepsühhiaatriline haigus, eeskätt raskedepressioon, enesetapumõtted võienesetapukatse (ka anamneesis).Kombinatsioonravi ribaviriiniga: KuiPegIntron tuleb manustadakombinatsioonis ribaviriiniga patsientidele,kellel on krooniline hepatiit C, tutvuge karibaviriini ravimi omaduste kokkuvõttega.RISKID: Mõnede patsientide puhul onPegIntroiga ravimise ajal ning isegi pärastravi katkestamist järgneva üldjuhul6-kuulise perioodi jooksul täheldatudtõsiseid KNS häireid, eeskätt depressiooni,suitsiidimõtteid ja enesetapukatseid. Alfainterferoonidekasutamisel on täheldatudka teisi KNS efekte nagu agressiivnekäitumine (mõnikord suunatud teisteinimeste vastu, näiteks mõrvamõtted),bipolaarsed häired, maania,segasusseisund, vaimse seisundi häired.Patsiente tuleb hoolikalt jälgidapsühhiaatriliste häirete sümptomite tekkesuhtes. Selliste sümptomite ilmnemiselpeab raviarst, võttes arvesse nendesoovimatute kõrvaltoimete potentsiaalsetohtlikkust, kaaluma vajadusel ravimuutmist.Juhul, kui psühhiaatrilised sümptomid onpüsivad või süvenevad, või kui ontäheldatudsuitsiidimõtteid, on soovitatav raviPegIntron?iga katkestada ning patsientijälgida, vajadusel koos psühhiaatrilisesekkumisega.Patsiendid, kellel esineb võianamnestiliselt on esinenud raskeidpsühhiaatrilisi häireid: Kui ravipeginterferooniga alfa-2b on osutunudvajalikuks patsientidel, kellel esineb või onvarem esinenud raskekujulisipsühhiaatrilisi häireid, tohib seda alustadaainult pärast psühhiaatrilise häireindividualiseeritud diagnoosimist ja ravi. -PegIntron?i kasutamine onvastunäidustatud lastel ja noorukitel, kellelesineb või on anamneesis raskeidpsühhiaatrilisi seisundeid. Laste janoorukite hulgas, keda raviti interferoonigaalfa 2-b kombinatsioonis ribaviriinigateatati ravi jooksul ja 6-kuulisejälgimisperioodi jooksul pärast ravisuitsiidimõtetest või ?katsetest paljusagedamini, võrreldes täiskasvanudpatsientidega (2,4 % vs. 1 %). Nagutäiskasvanud patsientidel, esines lastel janoorukitel teisi psühhiaatrilisi kõrvaltoimeid(nt depressioon, emotsionaalne labiilsus jaunisus)Ravikuuri jooksul 3...17-aastastelpatsientidel, mis kestis kuni 48 nädalat,olid sagedased kaalukaotus ja kasvupärssumine. Olemasolevad pikemaajalisedandmed laste kohta, keda ravitistandard-interferoon/ribaviriinkombinatsioonraviga, viitavad samutiolulisele kasvupeetusele (>15-protsentiilne langus pikkuse protsentiilisvõrreldes ravieelsega) 21 % lastest,vaatamata sellele, et ravist oli möödunudenam kui 5 aastat. Ravist oodatavat kasutuleb hoolikalt hinnata kliinilistesuuringutes lastel ja noorukitel täheldatudohutusalaste andmete suhtes. - On tähtisarvestada, et kombinatsioonravi onpõhjustanud kasvu pärssimist, millepöörduvus ei ole kindlaks tehtud. - Sedariski hinnates tuleb arvestada lapsehaiguse iseloomuga, nt haiguseprogresseerumise märkidega(märkimisväärne fibroos),komorbiidsustega, mis võivad negatiivseltmõjutada haiguse progresseerumist (ntkaasnev HIV infektsioon), ja samutiravivastuse prognostilisi faktoreid (HCVgenotüüpi ja viiruse hulka). Kui vähegiImmuunmodulaatoridvõimalik, tuleks last ravida pärastpuberteediea kasvuspurti, et vähendadakasvu pidurdumise riski. Puuduvadandmed pikaajalise toime kohtaseksuaalsele küpsemisele. Tõsisemaidteadvushäireid ja koomat, shentsefalopaatiat, on kirjeldatud mõnedelenamasti vanematel patsientidel, kes onsaanud onkoloogilistel näidustustel ravikõrgetes annustes. Kuigi need nähud onsuuremas osas pöörduvad, võib mõnedelpatsientidel sümptomite täielik kaduminevõtta aega kuni kolm nädalat. Vägaharvadel juhtudel on kõrgete interferoonalfa annuste tarvitamisel esinenud krampe.Valitud kroonilise C-hepatiidi uuringutestehti kõigile patsientidele enne uuringusselülitumist maksa biopsia, kuid teatudjuhtudel (sh patsiendid genotüübiga 2 ja3) võib ravi olla näidustatud ka ilmahistoloogilise kinnituseta. Vastavaltkehtivatele ravijuhenditele tuleksotsustada, kas maksa biopsia on enne ravialustamist vajalik. Ägedaidülitundlikkusreaktsioone (nt urtikaaria,angioödeem, bronhospasm, anafülaksia)alfa-2b interferooni suhtes on täheldatudharva. Sellise reaktsiooni ilmnemisel raviajal tuleb ravi katkestada ja rakendadakoheselt vastav meditsiiniline ravi. Mööduvlööve ei vaja ravi katkestamist. Sarnaseltalfa-2b interferoonile on vaja hoolikaltjälgida neid ravi saavaid täiskasvanudpatsiente, kellel on anamneesis südamepaispuudulikkus, müokardiinfarkt ja/võivarasemad või kestvad rütmihäired.Olemasolevate südamekahjustuste korralon soovitatav, et patsiendile teostataksenne ravikuuri ja selle ajalelektrokardiograafiline uuring. Südamerütmihäired (eriti supraventrikulaarsed)alluvad tavaliselt konventsionaalsele ravile,aga võivad vajada ka PegIntron-ravilõpetamist. Puuduvad andmed kasutamisekohta lastel või noorukitel, kellel onanamneesis südamehaigus. Sarnaseltkõikide interferoonidega tuleb ravikatkestada nendel patsientidel, kellel tekibkoagulatsioonimarkerite prolongeerumine,mis võib viidata maksadekompensatsioonile.Kuna püreksiat saab seostadainterferoonravi puhul sageli ette tulevagripitaolisesündroomiga, tuleb välistada muud püsivapüreksia põhjused. PegIntron-ravi ajal onoluline hoida adekvaatset vedelikubilanssi,kuna mõnedel alfa- interferoonidegaravitud patsientidel on täheldatudvedelikukaotusest tingitud hüpotensiooni.Vajalikuks võib osutuda kaotatudvedelikumahu asendamine.Kopsuinfiltraate, pneumoniiti ja mõnikordfataalset pneumooniat onalfa-interferoonravi saavatel patsientidel363

Immuunmodulaatoridtäheldatud harva. Kõiki patsiente, kelleltekivad püreksia, köha, hingeldus võimuud hingamiselundkonnaga seotudsümptomid, tuleb teha röntgenülesvõterindkerest.Kui röntgenoloogiliselt ilmnevadkopsuinfiltraadid või kui on märke kopsufunktsioonihäirest, tuleb patsienti hoolikaltjälgida ja vajadusel alfa-interferoonravikatkestada. Kohene alfa-interferoonimanustamise katkestamine ja ravikortikosteroididega viib kopsudesilmnevate kõrvaltoimete kadumiseni.Alfa-interferooniga ravimise ajal ontäheldatud autoantikehade teket jaautoimmuunseid häireid. Suurenenud ohtselleks on patsientidel, kellel oneelsoodumus autoimmuunsete häiretetekkeks. Autoimmuunsetele häireteleviitavate sümptomitega patsiente tulebhoolikalt jälgida ja kaaluda interferoonravijätkamise kasu ja võimalikku kaasuvatohtu.Kroonilise C-hepatiidiga patsientidel, kessaid interferoon-ravi, täheldatiVogt-Koyanagi-Harada (VKH) sündroomijuhtude ilmnemist. See sündroom kujutabendast granulomatoosset põletikulisthäiret, mis kahjustab silmi,kuulmiselundeid, ajukelmeid ja nahka. Kuion tekkinud VHK sündroomi kahtlus, tulebantiviraalne ravi katkestada ning kaaludakortikosteroid-ravi alustamist. Harvadeljuhtudel on pärast alfa-interferoonravitäheldatud oftalmoloogilisi häireid, shreetina hemorraagiat, reetina eksudaate jasilma võrkkesta arteri või veeni oklusiooni.Kõigil patsientidel tuleb ravi alustades läbiviia silmade kontroll. Patsientidel, keskaebavad silma sümptomeid, shnägemisteravuse langust või muutusinägemisväljas, tuleb läbida silmade täielikkontroll. PegIntron-ravi ajal on soovitavperioodiliselt läbi viia silmade kontroll, eritipatsientidel, kes põevad haigusi, misvõivad retinopaatiat esile kutsuda, nagudiabeet või hüpertensioon. Patsientidel,kellel tekib uus või halveneb olemasolevoftalmoloogiline kahjustus, tuleks kaaludaPegIntron-ravi katkestamist. Kilpnäärmefunktsioonihäireid, kas hüpo- võihüpertüreoidismi, on alfa-interferoonisaavate kroonilise C-hepatiidigatäiskasvanud haigetel tekkinud harva.Ligikaudu 21 % PegIntroni/ribaviriinikombinatsiooniga ravitud lastest tekkiskilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH)taseme tõus. Ligikaudu 2 % lastest esinesTSH väärtuse ajutine langemine allanormaalse taseme piiri. Enne PegIntroniravi alustamist peab TSH tase olemamääratud ja mistahes kõrvalekalletkilpnäärme normaalses talitluses tulebkonventsionaalselt ravida. TSH taset tulebkontrollida kui ravikuuri ajal tekivad364patsiendil kilpnäärme talitushäirele viitavadsümptomid. Kilpnäärme funktsioonihäireolemasolu korral võib PegIntronigaravimist jätkata juhul kui TSH tase onravimitega kontrollitav. Lapsi ja noorukeidtuleb kilpnäärme funktsiooni osas iga 3kuu järel uurida (nt TSH). Metaboolsedhäired: Täheldatud onhüprtriglütserideemia teket või ägenemist,mis võib vahel olla tõsine. Seetõttu onsoovitatav jälgida lipiidide taset.Mitokondriaalne toksilisus ja laktatsidoos:HIV-positiivsetel C-hepatiidi patsientidel,kes saavad HAART ravi (Highly ActiveAnti-Retroviral Therapy), on kõrgenenudoht laktatsidoosi tekkeks. PegIntroni jaribaviriini lisamisel HAART ravile tuleb ollaettevaatlik (vt ribaviriini omadustekokkuvõtet).Maksa dekompensatsioon laialdasetsirroosiga HCV/HIV koinfitseerunudpatsientidel:Koinfitseerunud patsiendid, kellel esineblaialdane maksatsirroos ning kes saavadkõrgaktiivset retroviiruste vastast ravi(HAART), võib esineda kõrgenenud ohtmaksa dekompensatsiooni tekkeks jasurmaks. Ainult alfa-interferooni võikombineerituna ribaviriini lisamine nendepatsientide raviskeemi võib seda ohtusuurendada. Teised faktorid, midakoinfitseerunud patsientidel võib seostadakõrgenenud ohuga maksadekompensatsiooni tekkeks, on ravididanosiiniga ja bilirubiini kontsentratsioonitõus seerumis. Koinfitseerunud patsiente,kes saavad nii antiretroviraalset (ARV) kuika hepatiidivastast ravi, tuleb hoolikaltjälgida, hinnates ravi käigus nendeChild-Pugh skoori. Patsientidel, kellel tekibmaksa dekompensatsioon, tulebhepatiidivastane ravi koheselt katkestadaning antiretroviraalne ravi ümber hinnata.Hematoloogilised kõrvalekalded HCV/HIVkoinfitseerunud patsientidel: HCV/HIVkoinfitseerunud patsientidel, kes saavadpeginterferoon alfa-2b/ribaviriin ravi ningkõrgaktiivset retroviiruste vastast ravi(HAART), võib esineda suurenenud ohthematoloogiliste kõrvalekallete (naguneutropeenia, trombotsütopeenia jaaneemia) tekkeks võrreldes ainult HCV-gainfitseerunud patsientidega. Kuigi enamusneist kõrvalekalletest taanduvad annusevähendamise järgselt, tuleb selliselpatsientide rühmal hematoloogilisiparameetreid hoolikalt jälgida.Patsientidel, kes saavad PegIntroni jaribaviriini kombinatsioonravi ningzidovudiini, esineb suurenenud ohtaneemia tekkeks ning seetõttu ei olesellise kombinatsiooni kooskasutaminezidovudiiniga soovitatav. Patsiendidmadala CD4-rakkude arvuga: HCV/HIVkoinfitseerunud patsientide puhul onINFEKTSIOONIDefektiivuse ja ohutuse andmed piiratud (N= 25) selliste patsientide kohta, kelleCD4-rakkude arv on vähem kui 200rakku/mcl. Seetõttu tuleb madalaCD4-rakkude arvuga patsiente ravidaettevaatusega.Kui samaaegselt HCV raviga kasutatakseka antiretroviraalseid ravimeid, vaadakepalun lisainformatsiooni igale ravimileomase spetsiifilise toksilisuse kohta ravimiomaduste kokkuvõttest, et vältidatoksilisuse kattumist PegIntron?i jaribaviriiniga.Patsientidel, kes on saanud PegIntroni jaribaviriini kombinatsioonravi, on esinenudhamba ja hambajuureümbrise kahjustusi,mis võivad viia hammasteväljalangemiseni. Lisaks võib PegIntroni jaribaviriini pikaajalise kombinatsioonraviajal esinev suukuivus kahjustavalt mõjudahammastele ja suu limaskestale.Patsiendid peavad oma hambaid hoolikaltharjama kaks korda päevas ningkülastama regulaarselt hambaarsti. Lisaksvõib mõningatel patsientidel esinedaoksendamist. Juhul, kui selline reaktsioontekib, tuleb patsiente teavitada vajadusestloputada hoolikalt suu pärast oksendamist.Pegintroni ohutust ja efektiivsustC-hepatiidi raviks kas üksinda võikombinatsioonis ribaviriiniga ei ole maksavõi teiste organite transplantatsiooniläbinud patsientidel uuritud. Esialgsedandmed viitavad võimalusele, etinterferoon alfa ravi võib olla seotudneerude suurenenudäratõukereakstiooniga. Teatatud on kamaksa äratõukereaktsioonidest. Kunapsoriaasi- ja sarkoidoosihaigetel onkirjeldatud alfa-interferooni toimel haiguseägenemist, on PegIntroni kasutaminepsoriaasi ja sarkoidoosi korral soovitatavainult siis, kui oodatav kasu õigustabpotentsiaalset riski. Laboratoorseduuringud: Enne ravi alustamist peabkõikidel patsientidel teostama standardsedhematoloogilised uuringud, verebiokeemilise uuringu ja kilpnäärmefunktsiooniuuringu.Laboratoorsed uuringud tuleb teostada 2.ja 4. ravinädalal ning seejärel perioodiliseltvastavalt kliinilisele vajadusele. HCV-RNAtuleb määrata ravi jooksul perioodiliselt.Oluline teave mõningate PegIntronikoostisainete suhtes: See ravim sisaldaballa 1 mmol naatriumit (23 mg) 0,7 mlkohta, st on sisuliselt ?naatriumivaba?.Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilikfruktoositalumatus, glükoosi-galaktoosimalabsorptsioon või sukraasi-isomaltaasipuudulikkus ei tohiks seda ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Väsimus, peavalu jasüstekoha reaktsioon.KOOSTOIMED: Põhjaliku

INFEKTSIOONIDmitmeannuselise uuringu tulemused P450substraatide hindamiseks krooniliseC-hepatiidi patsientidel, kes said üks kordnädalas 4 nädala vältel PegIntron?i (1,5mcg/kg), näitasid CYP2D6 ja CYP2C8/9aktiivsuse tõusu. CYP1A2, CYP3A4 võiN-tsetüültransferaasi aktiivsuses mingitmuutust ei täheldatud. Peginterferoonialfa-2b tuleb koos CYP2D6 ja CYP2C8/9vahendusel metaboliseeruvate ravimitegamanustada ettevaatlikult ning eriti sellisteravimitega, millel on kitsas terapeutilineindeks, nagu varfariin ja fenütoiin(CYP2C9) ning flekainiid (CYP2D6). Needilmingud võivad osaliselt olla põhjustatudPegIntron ravi saavate patsientide maksapõletikuliste protsesside vähenemisestning seeläbi metaboolse funktsiooniparanemisest. Seetõttu tuleb ollaettevaatlik kui PegIntron ravi alustataksekroonilise hepatiidi raviks patsientidel, kessamaaegselt saavad kitsa terapeutiliseindeksiga ning maksa metaboolsefunktsiooni kerge kahjustuse suhtestundlikke ravimeid. Farmakokineetilisesuuringus ei täheldatud mitmekordseannustamise korral PegIntroni ja ribaviriinivahel farmakokineetilisi koostoimeid.Metadoon: Patsientidel kroonilise Chepatiidiga, kes olid pideval metadooniasendusravil ja polnud varem kasutanudpeginterferoon alfa-2b, tõusis pärastPegIntroni nahaalust manustamist 1.5mcg/kg/nädalas, neljaks nädalaksR-metadooni AUC umbes 15 % ( 95% ClAUC prognoositava vahemiku 103- 128 %jaoks). Antud leiu kliiniline olulisus ei oleteada, siiski tuleks patsiente jälgidasuurenenud sedatiivse efekti ningrespiratoorse depressiooni suhtes. Eritikõrges annuses metadooni saavatelpatsientidel tuleks tähelepanu pöörata QTcintervalli pikenemise riskile. HCV/HIVkoinfektsioon:Nukleosiidide analoogid: Nukleosiidideanaloogide kasutamine üksi võikombinatsioonis teiste nukleosiididega onpõhjustanud laktatsidoosi teket.Farmakoloogiliselt suurendab ribaviriin invitro puriini nukleosiidide fosforüleeritudmetaboliitide hulka. Nimetatud aktiivsusvõib potentseerida puriini nukleosiidideanaloogide (nt didanosiin või abakaviir)poolt indutseeritud laktatsidoosi tekkeohtu. Ribaviriini ja didanosiinikoosmanustamine ei ole soovitatav. Onesinenud teateid mitokondriaalsetoksilisuse tekkest, eriti laktatsidoosist japankreatiidist, mis on mõningatel juhtudelosutunud fataalseks (vaata ribaviriiniravimi omaduste kokkuvõtet). Aneemiaägenemist ribaviriini tõttu on täheldatud,kui zidovudiini on kasutatud HIVraviskeemis, kuigi täpne mehanism onväljaselgitamata. Ribaviriinikooskasutamine zidovudiiniga ei olesoovitatav suurenenud aneemia ohu tõttu.Tuleb kaaluda zidovudiini asendamist jubavälja töötatud antiretroviraalse ravi (ART)skeemis. See on eriti oluline neilpatsientidel, kellel on varasemalt esinenudzidovudiini poolt põhjustatud aneemiat.TakroliimusTacrolimusumRAVIMITÜÜP: Kaltsineuriini inhibiitoridNÄIDUSTUS: Äratõukereaktsiooniprofülaktika täiskasvanud neeru- võimaksasiirdamise retsipientidel.Äratõukereaktsiooni ravi, mis onresistentne ravile teisteimmunosupressiivsete ravimitegatäiskasvanud patsientidel.ANNUSTAMINE: Tegemist ontakroliimuse üks kord päevas manustatavsuukaudse ravimvormiga. Ravi eeldabhoolikat jälgimist vastava kvalifikatsiooni javarustusega personali poolt. Seda ravimittohivad määrata ja muudatusiimmunosupressiivses ravis teha ainultarstid, kellel on kogemusiimmunosupressiivse raviga jatransplantatsioonipatsientidega.Takroliimuse kiiretoimeliste või toimeainetprolongeeritult vabastavate vormidetahtmatu, ettekavatsemata võijärelevalveta vahetamine on ohtlik. Seevõib põhjustada transplantaadiäratõukereaktsiooni või kõrvaltoimeteesinemissageduse suurenemist,takroliimuse süsteemse ekspositsioonikliiniliselt olulise erinevuse tõttu võibesineda ala- või ülemäärastimmunosupressiooni.Patsiendid peavad saama püsivalt ühtetakroliimuse vormi sobiva päevaseannustamisskeemiga; ravimvormi võiannustamisskeemi muutmine peabtoimuma ainult siirdamisspetsialisti hoolikajärelevalve all. Teisele ravimvormileülemineku järel tuleb jälgida ravimikontsentratsiooni ja kohandada annust, ettakroliimuse süsteemne ekspositsioonsäiliks.Allpool toodud soovitatavad algannusedon mõeldud kasutamiseks üksnesjuhtnöörina. Postoperatiivse perioodialguses manustatakse tavaliselt koos teisteimmunosupressiivsete ravimitega. Annusvõib varieeruda sõltuvaltimmunosupressiivse raviskeemi valikust.Annustamine peab eelkõige põhinemaäratõukereaktsiooni ja taluvuse kliiniliselhindamisel individuaalselt iga patsiendipuhul, toetudes kontsentratsioonijälgimisele veres. Kui ilmnevadäratõukereaktsiooni kliinilised sümptomid,tuleb kaaluda immunosupressiivseraviskeemi muutmist. Et pärssida siirikuäratõuget, tuleb säilitadaImmuunmodulaatoridimmunosupressioon; järelikult ei saa andasuukaudse ravi kestuse limiiti.Neerutransplantaadi äratõukereaktsiooniprofülaktika: ravi tuleb alustada annuses0,20...0,30 mg/kg päevas, mismanustatakse üks kord päevas hommikul.Manustamist tuleb alustada 24 tunnijooksul pärast operatsiooni lõpetamist.Transplantatsioonijärgsel perioodiltavaliselt vähendatakse annuseid. Mõneljuhul on võimalik ära jätta kaasuvimmunosupressiivne ravi ning üle minnatakroliimuse monoteraapiale. Patsiendiseisundi transplantatsioonijärgne muutusvõib muuta takroliimuse farmakokineetikatja muuta hädavajalikuks annusetäiendavad korrigeerimised.Maksatransplantaadi äratõukereaktsiooniprofülaktika: ravi tuleb alustada annuses0,10...0,20 mg/kg päevas, mismanustatakse üks kord päevas hommikul.Manustamist tuleb alustada umbes 12...18tundi pärast operatsiooni lõpetamist.Transplantatsioonijärgsel perioodiltavaliselt vähendatakse takroliimuseannuseid. Mõnel juhul on võimalik ärajätta kaasuv immunosupressiivne ravi ningüle minna monoteraapiale. Patsiendiseisundi transplantatsioonijärgneparanemine võib muuta takroliimusefarmakokineetikat ja muuta hädavajalikuksannuse täiendavad korrigeerimised.Üleminek tsüklosporiinilt takroliimusele:patsientide üleviimisel tsüklosporiinilpõhinevalt ravilt takroliimusel baseeruvaleravile peab olema ettevaatlik.Tsüklosporiini ja takroliimusekoosmanustamine ei ole soovitatav. Ravituleb alustada pärast tsüklosporiinikontsentratsiooni määramist veres japatsiendi kliinilise seisundi hindamist. Kuitsüklosporiinitase veres on kõrge, tulebtakroliimuse manustamine edasi lükata.Praktikas on takroliimusel baseeruvat ravialustatud 12...24 tundi pärasttsüklosporiinravi lõpetamist. Pärastüleminekut tuleb jätkata tsüklosporiinikontsentratsiooni jälgimist veres, sesttsüklosporiini kliirens võib olla mõjutatud.Äratõukereaktsiooni ravi:äratõukereaktsiooni episoodide ohjamisekson kasutatud takroliimuse suurendatudannuseid, täiendavat kortikosteroidravi jalühiajalisi ravikuure mono-/polüklonaalseteantikehadega. Kui täheldatakse toksilisusesümptomeid, näiteks tõsiseidkõrvaltoimeid, võib takroliimuse annusvajada vähendamist. Neeru- võimaksasiirdamise järel tekkivaäratõukereaktsiooni ravi: üleminekulteistelt immunosupressantidelttakroliimuse manustamisele üks kordpäevas tuleb ravi alustada vastavalt neerujamaksasiirdamise korraläratõukereaktsiooni profülaktikaks365

Immuunmodulaatoridsoovitatava suukaudse algannusega.Südamesiirdamise järel tekkivaäratõukereaktsiooni ravi: täiskasvanudpatsientide üleviimisel takroliimusele tulebüks kord päevas hommikul manustadasuukaudne algannus 0,15 mg/kg päevas.Muude elundite siirdamise järel tekkivaäratõukereaktsiooni ravi: kuigi puudubtakroliimuse kasutamise kliiniline kogemuskopsu-, pankrease- või soolesiirikugapatsientidel, on kopsusiirikuga patsientidelkasutatud Prografi suukaudset algannust0,10...0,15 mg/kg päevas,pankreasesiirikuga patsientidel suukaudsetalgannust 0,2 mg/kg päevas jasoolesiirikuga patsientidel suukaudsetalgannust 0,3 mg/kg päevas. Suukaudneööpäevane annus soovitatakse manustadaüks kord päevas hommikul. Toimeainetprolongeeritult vabastavad kõvakapslidtuleb manustada vahetult pärast nendemullpakendist väljavõtmist. Patsiente tulebjuhendada, et nad ei neelaks allakuivatusainet. Kapslid tuleb tervena allaneelata koos vedelikuga (eelistatavaltveega). Ravim tuleb üldiselt manustadatühja kõhuga või vähemalt 1 tund enne või2...3 tundi pärast sööki, et saavutadamaksimaalne imendumine. Unustatudhommikune annus tuleb manustada niipeakui võimalik samal päeval. Ei tohimanustada kahekordset annust järgmiselhommikul.Patsientidel, kes ei ole vahetultransplantatsioonijärgsel perioodilvõimelised suukaudseid ravimeidmanustama, võib ravi takroliimusegaalustada i.v. 1/5-ga vastaval näidustuselsoovitatavast suukaudsest annusest.RASEDATELE: Kasutamist raseduse ajalvõib kaaluda juhul, kui ei ole ohutumaidalternatiive ja kui ravist saadav kasuõigustab võimalikku riski lootele.Imetamine ei ole ravimi kasutamise ajallubatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhte. Ülitundlikkusteiste makroliidide suhtesRISKID: On täheldatud ravivigu,sealhulgas takroliimuse kiiretoimeliste võitoimeainet prolongeeritult vabastavatevormide tahtmatut, ettekavatsemata võijärelevalveta asendamist. See onpõhjustanud tõsiseid kõrvaltoimeid, nagutransplantaadi äratõukereaktsioon võiteised kõrvaltoimed, mis võivad ollatakroliimuse ala- või üleekspositsioonitagajärg. Patsiendid peavad saamapüsivalt ühte takroliimuse vormi sobivapäevase annustamisskeemiga; ravimvormivõi annustamisskeemi muutmine peabtoimuma ainult siirdamisspetsialisti hoolikajärelevalve all. Ei soovitata puudulikeohutus- ja/või tõhususandmete tõttukasutada alla 18-aastastel lastel. Seni366puuduvad kliinilised andmed toimeainetprolongeeritult vabastava ravimivormikasutamise kohta teisteimmunosupressiivsete ravimite suhtesresistentse siiriku äratõukereaktsiooniraviks täiskasvanud patsientidel. Senipuuduvad kliinilised andmed kasutamisekohta siiriku äratõukereaktsiooniprofülaktikaks täiskasvanudsüdamesiirikuga patsientidel.Transplantatsioonijärgse perioodi algusestuleb rutiinses korras hinnata järgmisiparameetreid: vererõhk, EKG,neuroloogiline ja nägemise seisund, tühjakõhuga mõõdetud veresuhkru väärtused,elektrolüüdid (eriti kaalium), maksa- janeerufunktsiooni testid, hematoloogilisedparameetrid, koagulatsiooni väärtused japlasmavalkude määramine. Kuitäheldatakse kliiniliselt olulisi muutusi,tuleb kaaluda immunosupressiivseraviskeemi korrigeerimist. Kui koostakroliimusega manustatakse ravimeid,millel võivad olla koostoimedtakroliimusega, eriti tugevaid CYP3A4inhibiitoreid (nt ketokonasool,vorikonasool, itrakonasool, telitromütsiinvõi klaritromütsiin) või CYP3A4indutseerijaid (nt rifampiin, rifabutiin),tuleb takroliimusetaset veres jälgida ningkohandada annust, et takroliimuseekspositsioon püsiks samal tasemel.Takroliimuse kasutamisel tuleb hoidudanaistepunaürti (Hypericum perforatum)sisaldavate preparaatide võtmisestkoostoimete ohu tõttu, mis viivad niitakroliimuse kontsentratsiooni kui katerapeutilise toime vähenemiseni.Tsüklosporiini ja takroliimusekombineeritud manustamist tuleb vältidaning ettevaatlik peab olema takroliimusemanustamisel patsientidele, kes oneelnevalt saanud tsüklosporiini. Tulebvältida suurte kaaliumiannuste võikaaliumit säästvate diureetikumidekasutamist.Teatud takroliimuse kombinatsioonidteadaoleva nefro- või neurotoksilisetoimega ravimitega võivad suurendadaeelmainitud toimete riski.Immunosupressandid võivad mõjutadavaktsinatsiooni immuunvastust javaktsineerimine ravi ajal takroliimusegavõib olla vähem tõhus. Vältida tulebnõrgestatud elusvaktsiinide kasutamist. Etkõhulahtisuse korral võibtakroliimusesisaldus veres oluliseltmuutuda, soovitatakse sel juhul tehatakroliimuse kontsentratsioonilisamõõtmised.Prograf-ravi saanud patsientidel onharvadel juhtudel täheldatudkardiomüopaatiaid nagu vatsakeste võivaheseina hüpertroofiat ja need võivadtekkida ka takroliimuse kasutamisel.INFEKTSIOONIDEnamik juhtudest on olnud pöörduvad,esinedes juhtudel, mil takroliimuseminimaalne kontsentratsioon veres onpalju kõrgem kui soovitatud maksimaalnekontsentratsioon. Teised faktorid,kaasaarvatud olemasolev südamehaigus,kortikosteroidide kasutamine,hüpertensioon, neeru- või maksatalitlusehäired, infektsioonid, vedeliku ülekoormusja tursed võivad suurendada nendekliiniliste seisundite tekkeriski. Järelikulttuleb kõrge riskiga patsiente, kes saavadtugevat immunosupressiivset ravi, jälgidaenne ja pärast siirdamist, kasutadesprotseduure nagu ehhokardiograafia võiEKG (nt alguses kolme kuu ja seejärel9...12 kuu järel). Kui ilmnevadkõrvalekalded, tuleb kaaluda Advagraf?iannuse vähendamist või ravimi vahetamistmõne teise immunosupressiivse ravimivastu. Takroliimus võib pikendadaQT-intervalli, kuid praegu puudub olulinetõendusmaterjal torsade de pointesi tekkekohta. Ettevaatlik peab olema patsientideravimisel, kellel on diagnoositud võikahtlustatakse kaasasündinud pika QTsündroomi.Takroliimusega ravitud patsientidel onkirjeldatud EBV-ga seotudlümfoproliferatiivsete häirete teket.Immunosupressiivsete ravimite (ntantilümfotsütaarsete antikehade, nagubasiliksimaab, daklisumaab)kombinatsiooni samaaegsel kasutamiselsuureneb EBV-ga seotudlümfoproliferatiivsete häirete tekkerisk.EBV-viiruskapsiidiantigeen(VCA)-negatiivsetel patsientidel onkirjeldatud suurenenud riskilümfoproliferatiivsete häirete tekkeks.Seetõttu tuleb antud patsientide grupisenneravi alustamist takroliimusega kindlaksteha EBV-VCA seroloogia. Ravi ajal onsoovitatav EBV-PCR hoolikas jälgimine.Positiivne EBV-PCR võib püsida kuid ningei näita iseenesest lümfoproliferatiivsethaigust või lümfoomi. Nagu teistetugevatoimeliste immunosupressiivseteravimite puhul, on teisese vähi riskteadmata.Nagu teiste immunosupressiivseteravimite puhul, esineb ka nüüdpotentsiaalne oht pahaloomulistenahamuutuste tekkeks, mistõttu tulebkokkupuudet päikesevalguse jaUV-kiirgusega piirata kaitsva riietuse jatugeva kaitsefaktoriga päikesefiltri abil.Immunosupressantide, sealhulgastakroliimusega ravitavatel patsientidel onsuurem oportunistlike infektsioonide(bakteriaalsete, seen- javiirusinfektsioonide ja algloomadesttingitud infektsioonide) tekkerisk. Nendehaiguste hulka kuulub ka BK-viirusega

INFEKTSIOONIDseotud nefropaatia ja John Cunninghamiviirusega (JCV) seotud progressiivnemultifokaalne leukoentsefalopaatia (PML).Need infektsioonid on sageli seotud suuretäieliku immunosupressiivse koormusegaja võivad põhjustada raskete või letaalseteseisundite teket, mida arstid peavadarvesse võtma immunosupressiooniga jahalveneva neerufunktsiooni võineuroloogiliste sümptomitega patsientidediferentsiaaldiagnoosil.Takroliimusega ravitavatel patsientidel onteatatud pöörduva posterioorseentsefalopaatia sündroomi (posteriorreversible encephalopathy syndrome,PRES) tekkest. Kui takroliimust võtvatelpatsientidel tekivad PRES´ile viitavadnähud nagu peavalu, mentaalse seisundimuutused, krambid või nägemishäired,tuleks teha radioloogiline uuring (nt MRI).PRES´i diagnoosimisel soovitataksekoheselt lõpetada süsteemse takroliimusemanustamine ja rakendada meetmeidvererõhu ning krampide kontrolliks.Enamus patsientidest paraneb pealeasjakohaste meetmete rakendamist. Mittevalge rassi esindajatel ja suurenenudimmunoloogilise riskiga patsientidel (ntretransplantatsioon, reaktiivseteantikehade (PRA) olemasolu) on ravimikasutamiskogemus vähene. Tõsisemaksakahjustusega patsientide puhul võibolla vajalik annuse vähendamine. Kapslidsisaldavad laktoosi. Harvaesineva pärilikugalaktoosi talumatusega, Lappi laktaasidefitsiidiga või glükoosi-galaktoosiimendumishäirega patsiendid ei tohi sedaravimit võtta. Kapslite märgistamisekskasutatud trükivärv sisaldab sojaletsitiini.Pähklite või soja suhtes ülitundlikepatsientide puhul tuleb kaaludaülitundlikkuse riski ja tõsidust võrreldesravimist saadava kasuga.KÕRVALTOIMED: Treemor,neerukahjustus, hüperglükeemilisedseisundid, suhkurtõbi, hüperkaleemia,infektsioonid, hüpertensioon ja unetus.KOOSTOIMED: Süsteemselt imendunudtakroliimus metaboliseerub maksasCYP3A4 vahendusel. Samuti on andmeidgastrointestinaalse metabolismi kohtasooleseinas CYP3A4 vahendusel.Samaaegne CYP3A4 pärssivate võiindutseerivate ainete kasutamine võibmõjutada takroliimuse metabolismi ningseeläbi suurendada või vähendadatakroliimuse kontsentratsiooni veres.Potentsiaalselt CYP3A metabolismimuutvate või muul viisil takroliimusekontsentratsiooni mõjutavate ainetesamaaegsel kasutamisel on soovitatavjälgida takroliimuse kontsentratsiooniveres ja korrigeerida vastavalt takroliimuseannust, et säiliks samasuguneekspositsioon.CYP3A4 inhibiitorid, mis võivadpõhjustada takroliimuse kontsentratsioonisuurenemist. Kliiniliselt on takroliimusekontsentratsiooni suurenemistpõhjustanud järgmised ravimid: Tugevaidkoostoimeid on täheldatud seenevastasteravimitega, nagu ketokonasool,flukonasool, itrakonasool ja vorikonasool,makroliidantibiootikumi erütromütsiinigavõi HIV proteaasi inhibiitoritega (ntritonaviir). Nende ravimite samaaegnekasutamine võib vajada takroliimuseannuste vähendamist peaaegu kõigilpatsientidel. Farmakokineetilised uuringudon näidanud, et kontsentratsioonisuurenemine veres on tingitud peamiselttakroliimuse suukaudse biosaadavusesuurenemisest ravimi seedetraktis toimuvametabolismi inhibeerimise tõttu. Toimemaksa kliirensile on vähem väljendunud.Nõrgemaid koostoimeid on täheldatudklotrimasooli, klaritromütsiini, josamütsiini,nifedipiini, nikardipiini, diltiaseemi,verapamiili, danasooli, etinüülöstradiooli,omeprasooli ja nefasodooniga. In vitro onjärgmised ravimid olnud takroliimusemetabolismi potentsiaalsed inhibiitorid:bromokriptiin, kortisoon, dapsoon,ergotamiin, gestodeen, lidokaiin,mefenütoiin, mikonasool, midasolaam,nilvadipiin, noretindroon, kinidiin,tamoksifeen, (triatsetüül)oleandomütsiin.Greibimahl suurendab takroliimusekontsentratsiooni veres, mistõttu sellesttuleb hoiduda. Lansoprasool jatsüklosporiin võivad potentsiaalseltinhibeerida takroliimuse CYP3A4 pooltvahendatud metabolismi ja seeläbisuurendada takroliimuse kontsentratsioontäisveres.Muud koostoimed, mis võivad põhjustadatakroliimuse kontsentratsiooni suurenemistTakroliimus seondub ulatuslikultplasmavalkudega. Tuleb arvestadavõimalike koostoimetega teistetoimeainetega, millel on teadaolevalt suurafiinsus plasmavalkude suhtes (ntMSPVAd, suukaudsed antikoagulandid võisuukaudsed diabeediravimid). Muudvõimalikud koostoimed, mille tulemusenavõib suureneda takroliimuse süsteemneekspositsioon, võivad tekkidaprokineetiliste ravimitega (nagumetoklopramiid ja tsisapriid), tsimetidiini jamagneesiumalumiiniumhüdroksiidiga.CYP3A4 indutseerijad, mis võivadpõhjustada takroliimuse kontsentratsioonivähenemist. Kliiniliselt on takroliimusekontsentratsiooni vähenemist põhjustanudjärgmised ravimid: tugevaid koostoimeidon täheldatud rifampitsiini, fenütoiini,hariliku naistepunaga (Hypericumperforatum), mis võib vajada takroliimuseannuste suurendamist peaaegu kõikidepatsientide puhul. Kliiniliselt olulisiImmuunmodulaatoridkoostoimeid on täheldatud kafenobarbitaaliga. Kortikosteroididesäilitusannused vähendavad takroliimusekontsentratsiooni veres. Akuutseäratõukereaktsiooni raviks manustatavadprednisolooni või etüülprednisoloonisuured annused toimivad takroliimusekontsentratsiooni suurendavalt võivähendavalt.Karbamasepiin, metamisool ja isoniasiidvõivad takroliimuse kontsentratsioonivähendada.Takroliimuse toime teiste ravimitemetabolismile: Takroliimus on teadaolevaltCYP3A4 inhibiitor; järelikult takroliimuse jaCYP3A4 vahendusel metaboliseeruvateravimite samaaegne kasutamine võibmõjutada viimaste metabolismi.Takroliimuse samaaegsel manustamiselpikeneb tsüklosporiini poolväärtusaeg.Lisaks võivad tekkidasünergistlikud/aditiivsed nefrotoksilisedtoimed. Seetõttu ei soovitata tsüklosporiinija takroliimuse kombineeritud manustamistning ettevaatlik peab olema takroliimusemanustamisel patsientidele, kes oneelnevalt saanud tsüklosporiini.Takroliimuse toimel on suurenenudfenütoiini kontsentratsioon veres. Kunatakroliimuse toimel võib vähenedahormonaalsete kontratseptiivide kliirens,võib hormoonide ekspositsioon suureneda,mistõttu tuleb eriti hoolikalt validarasestumisvastaseid meetodeid.Takroliimuse ja statiinide vahelistekoostoimete kohta on piiratud andmeid.Kliinilised andmed näitavad, ettakroliimuse samaaegsel manustamiselpüsib statiinide farmakokineetika suuresosas muutumatuna. Loomkatsed onnäidanud, et takroliimus võibpotentsiaalselt vähendada pentobarbitaalija antipüriini kliirensit ning pikendadapoolväärtusaega.Muud koostoimed, mis põhjustavadkliiniliselt ebasoodsaid toimeid:Takroliimuse ja nefro- või neurotoksilisetoimega ravimite samaaegselmanustamisel võivad eelmainitud toimedtugevneda (nt aminoglükosiidid, güraasiinhibiitorid, vankomütsiin, kotrimoksasool,MSPVAd, gantsükloviir või atsükloviir).Nefrotoksilise toime tugevnemist ontäheldatud amfoteritsiin B ja ibuprofeenisamaaegsel manustamisel koostakroliimusega.Kuna takroliimus-ravi võib põhjustadahüperkaleemiat või süvendadaolemasolevat hüperkaleemiat, tuleb vältidakaaliumi suurte annuste või kaaliumisäästvate diureetikumide (nt amiloriid,triamtereen või spironolaktoon)kasutamist.Immunosupressandid võivad mõjutadavaktsinatsiooni immuunvastust ja367

Immuunmodulaatoridvaktsineerimine ravi ajal takroliimusegavõib olla vähem efektiivne. Vältida tulebnõrgestatud elusvaktsiinide kasutamist.Advagraf, Astellas, Caps. 1 mg N100TümotsüütidevastaneimmuunglobuliinTümotsüütide vastane immuunglobuliinRAVIMITÜÜP: Selektiivsedimmunosupressiivsed ainedNÄIDUSTUS: Transplantaadiäratõukereaktsiooni vältimine. Ägeda,steroididele allumatu äratõukereaktsiooniravi. Aplastilise aneemia ravi.ANNUSTAMINE: Profülaktilinekasutamine pärastorgantransplantatsiooni: 2...5 mg/ kgkehakaalu kohta. Tavalised ööp. annusedjäävad vahemikku 3...4 mg/kg. Sõltuvaltpatsiendi seisundist, ravimi annusest jateistest manustatavatest ravimitest onravikuuri kestus vahemikus 5...14 päeva,alustades transplantatsiooni päevast.Ägeda steroidresistentseäratõukereaktsiooni ravi: 3...5 mg/ kgkehakaalu kohta. Tavalised ööp. annusedjäävad vahemikku 3...4 mg/kg. Ravi kestussõltub siirdatud organi seisundist jaraviplaanist, mis tavaliselt kestab 5...14päeva, alustades äratõukereaktsiooni kriisipäevast. Aplastilise aneemia ravi: 5m g/kgkehakaalu kohta. Ravikuuri kestus onvahemikus 5...7 päeva. Manustada tulebperifeerselt suurde veresoonde. Onkindlaks tehtud, et süsteemne ja lokaalnetaluvus paraneb, kui enne infusioonimanustatakse hüdrokortikosteroide ja/võiantihistamiine.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Allergia küüliku proteiinidesuhtes. Trombotsütopeenia, vähem kui 50000 trombotsüüti/mcl. Bakteriaalne, seenvõiviirusinfektsioon, mida ei ravita.Rasedus või selle kahtlus.RISKID: Enne manustamist tulebveenduda, et patsiendil ei esine allergiatküüliku proteiinide suhtes. Manustataksearsti ettekirjutuse järgi ja meditsiinilisejärelevalve all. Erilist tähelepanu tulebpöörata anafülaktilise shoki sümptomitele.Vajalik varustus hädaolukorrasanafülaktilise shoki sümptomaatiliseksraviks tuleb käepärast hoida.Standardmeetodid, vältimaksinimpäritoluga ravimpreparaatidekasutamisel esineda võivaid infektsioone,on doonorite valik, individuaalnedoonorvere kontrollimineinfektsioonspetsiifiliste markerite suhtes javiiruste inaktiveerimiseks/eemaldamiseks368efektiivsete tootmisprotsessiderakendamine. Rangelt on soovitatav enneigat manustamist üles kirjutada patsiendinimi ja ravimi partii number, et vajaduselkindlaks teha, millist partiid on patsiendilemanustatud. Pärast immuunsupressioonisuureneb risk bakteriaalse, seen- javiirusinfektsiooni tekkeks, mida tulebravida vastavate preparaatidega(antibiootikumid, viirus- jaseeninfektsioonide vastased ravimid võiimmuunglobuliinid). Allergiakontrollimiseks võib kasutada spetsiaalsetküüliku immuunglobuliini sisaldavatnahatesti.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, püreksia,vertiigo.KOOSTOIMED: Kombinatsioon teisteimmuunsupressiivsete ravimitega(glükokortikosteroidid, asatiopriin,tsüklosporiin A) suurendab riskiinfektsioonide, trombotsütopeenia jaaneemia tekkele. Sellist ravi saavaidpatsiente tuleks hoolikalt jälgida. Vajaduselon soovitatav kohaldada samaaegseltmanustatava immuunsupressiivse ravimiannust. Nõrgestatud viirust sisaldavavaktsiini manustamine onimmuunsupressiivset ravi saavatelepatsientidele vastunäidustatud. Teistevaktsiinide manustamisel ei ole tagatudoptimaalne vaktsineerimistulemus.ATG-Fresenius S, Fresenius Biotech, Inf.konts. 20mg/ml 5ml N10Thymoglobuline, Genzyme Europe, Inj.subst. 25mg+lahusti 5mlTsüklosporiinCiclosporinumRAVIMITÜÜP: Selektiivsedimmunosupressiivsed ainedNÄIDUSTUS: Luuüdi- või organitetransplantatsiooni järgseäratõukereaktsiooni võitransplantaat-peremehe-vastureaktsioonipärssimine. Raskekujuline, teisteleravimeetoditele resistentne psoriaas.Raskekujuline atoopiline dermatiit.Raskekujulise, aktiivse reumatoidartriidiravi juhul, kui klassikalised aeglaselttoimivad antireumaatilised ravimid onosutunud mitteküllaldaseks võiebaefektiivseks. Nefrootiline sündroom.ANNUSTAMINE: Organite siirdamine:Ravi alustatakse ühekordse annusega(10...15 mg/kg) kuni 12 tundi ennelõikust. Sama annust tuleb kasutada 1...2näd. jooksul pärast operatsiooni. Seejäreltuleb annust astmeliselt vähendada,sõltuvalt kontsentratsioonist veres, kunisäilitusannuseni (2...6 mg/kg ööp. ). Kuimanustatakse koos teisteimmuundepressantidega (shINFEKTSIOONIDglükokortikosteroidid), võib algul kasutadaväiksemaid annuseid (nt 3...6 mg/kgööp.). Kui kasutatakse inf. konts. veenimanustamiseks, siis selle soovitatav annuson u 1/3 annusest. Soovitatav on haigevõimalikult kiiresti üle viia ravimisuukaudsele manustamisele. Luuüditransplantatsioon: Algannus tuleb andapäev enne transplantatsiooni. Enamikuljuhtudel eelistatakse algul i.v. inf. Tavalineannus on 3...5 mg/kg ööp. Inf. jätkatakseselle annusega vahetus siirdamisjärgsesperioodis kuni 2 näd., mille järel minnakseüle suukaudsele säilitusravile (u 12,5mg/kg ööp.). Säilitusravi tuleb jätkatavähemalt 3 kuud (eelistatult 6 kuud),seejärel vähendatakse annust astmeliseltkuni ravimi ärajätmiseni 1 aasta jooksulpärast siirdamist. Kui ravi alustatakse suukaudu, on esialgne annus 12,5...15 mg/kg,alustatuna päev enne siirdamist.Raskekujuline, teistele ravimeetoditeleresistentne psoriaas: Kuna haigusseisundvõib olla erinev, peab ravi olemaindividualiseeritud. Remissioonisaavutamiseks on soovitatavaksalgannuseks 2,5 mg/kg ööp. Kuiparanemine ei ilmne 1 kuu vältel, võibööp. annust astmeliselt suurendada, kuidmitte üle 5 mg/kg. Ravi tuleb lõpetadahaigel, kellel 6 näd. vältel annusega 5mg/kg ööp. ei ole saavutatud psoriaatilisekahjustuse küllaldast paranemist, samutijuhul, mil toimet omav annus ei vastaohutuse nõuetele. Säilitusravi peabtoimuma vähima toimiva annusega, mis eitohi ületada 5 mg/kg ööp. Raskekujulineatoopiline dermatiit: Kuna haiguskulg onvarieeruv, peab ka ravi olemaindividualiseeritud. Soovitatav annus on2,5...5 mg/kg ööp. jagatuna 2 osaks. Kuiesialgne annus 2,5 mg/kg/ööp. ei anna2-näd. raviga soovitud tulemust, võib ööp.annust kiirelt suurendada max kuni 5mg/kg/ööp. Väga raskel juhulsaavutatakse rahuldav tulemus kiiremini,kui ravi alustatakse annusega 5mg/kg/ööp. Kui rahuldav raviefekt onsaavutatud, tuleb annust astmeliseltvähendada ning kui võimalik, ravilõpetada. Haiguse ägenemise korral võibravi uuesti alustada. 8-näd. ravi on piisavnaha puhastumiseks, vajadusel on ka kuni1 a. väldanud ravi osutunud efektiivseks jahästi talutavaks, kui on järgitud soovitatudohutusjuhiseid. Nefrootiline sündroom:steroidsõltuv ja steroidresistentnenefrootiline sündroom ("minimalchangenefropaatia", fokaalne jasegmentaarne glomeruloskleroos võimembranoosne glomerulonefriit) Võibkasutada remissiooni saavutamiseks jasäilitamiseks. Teda võib kasutada kaglükokortikosteroididega saavutatudremissiooni säilitamiseks, mis võimaldab

INFEKTSIOONIDlõpetada steroidravi. Kui neerufunktsioonon muus osas normaalne (v.aproteiinuuria), on remissioonisaavutamiseks soovitatav ööp. annus 5mg/kg.Annust tuleb kohaldada individuaalselt,sõltuvalt efektiivsusest (proteiinuuriavähenemine) ja ohutusest (seerumikreatiniinisisaldus), kuid ei tohi ületada 5mg/kg ööp. Säilitusravi ajaks tuleb annustaeglaselt vähendada kõige väiksemaefektiivse annuseni. Reumatoidartriit: Onkasutatud raskekujulise reumatoidartriidiägenemise raviks juhtudel, miltraditsioonilised teise rea antireumaatilisedpreparaadid on osutunudebaefektiivseteks. Ravi esimesel 6 näd. onsoovitatavaks annuseks 3 mg/kg ööp. Kuitoime ei ole küllaldane, võib ööp. annustastmeliselt suurendada, sõltuvaltindividuaalsest taluvusest, kuid mitte üle 5mg/kg. Ravi võib täieliku toimesaavutamiseks olla vajalik kuni 12 näd.Säilitusravi annus tuleb määrataindividuaalselt, sõltuvalt taluvusest. Võibanda koos glükokortikosteroidide väikesteannustega ja/või MSPV ravimitega.LASTELE: Vastavaid uuringuid ei oletransplantatsiooni läbinud lastel teostatud.Üle 3 kuu vanustel lastel, kellele manustatipärast transplantatsiooni tsüklosporiinisoovitatud annustes, ei täheldatud erilisiprobleeme. Annused, mis ulatusidsoovitatavate annuste ülempiirini,põhjustasid sagedamini tursete,krambihoogude ja hüpertensiooni teket,mis annuse vähendamisel aga leevenesidvõi möödusid. Kasutamise kohta psoriaasija atoopilise dermatiidiga alla 18-aastastelnoorukitelja lastel on piiratud andmed, mistõtturavimit ei tohi kasutada. Vastunäidustatudreumatoidartriidi näidustusel alla18-aastastel patsientidel.RASEDATELE: Tohib kasutada vaid juhul,kui potentsiaalne kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Samaaegnekasutamine takroliimusega. Samaaegnekasutamine rosuvastatiiniga. Kuinäidustuseks ei oleorgantransplantatsioon, ei tohi ravimitmanustada järgmistel juhtudel: -neerufunktsiooni häire (välja arvatudnefrootilise sündroomi näidustusel), -maksafunktsiooni häire, - ravile allumatuarteriaalne hüpertensioon - ravimatainfektsioonid (generaliseerumisohu tõttueriti Herpes zoster-infektsioon jatuulerõuged)- teadaolevad või diagnoositud erinevadpahaloomulised kasvajad anamneesis. -atoopilise dermatiidi ja psoriaasinäidustusel ei tohi ravimit kasutada lisakssamaaegselt PUVA-ravi, selektiivseultraviolettkiirgusravi, retinoidide egaimmuunsupressiivse raviga.Reumatoidartriidi näidustusel ei tohitsüklosporiini kasutada alla 18-aastastelpatsientidel.RISKID: Sarnaselt teisteimmunosupressantidega suurendabtsüklosporiin lümfoomide ja teiste, eritinaha, pahaloomuliste kasvajate tekke riski.Suurenenud oht on seotud pigemimmunosupressiooni tugevuse jakestvusega, kui kindla ravimiga, mistõttuimmunosupressantide (sh tsüklosporiin)kombinatsioonravisse tuleb suhtudaettevaatusega, kuna see võib viialümfoproliferatiivsete muutusteni jaorganite kasvajate tekkeni, millest mõnedon osutunud fataalseteks. Nahapahaloomulise kasvaja potentsiaalse ohutõttu tuleb ravimit kasutavaid patsientehoiatada, et nad hoiduksid liigseUV-kiirguse eest. Sarnaselt teisteimmunosupressantidega soodustabtsüklosporiin bakteriaalsete, seen-,parasiit- ja viirusinfektsioonide teket:täheldatud on latentsete polüoomiviirusesttingitud infektsioonide aktiveerumist, misvõib viia polüoomiviirusega seotudnefropaatia (PVAN), eriti BK-viirusesttingitud nefropaatia (BKVN), võiJC-viirusega seotud progresseeruvamultifokaalse leukoentsefalopaatia (PML)tekkimiseni. Kirjeldatud on ka tõsiseidja/või surmaga lõppenud juhtusid. Neidhaigusseisundeid on sageli seostatudlihtsalt tugeva (mitte ainult spetsiifiliselttsüklosporiiniga seotud)immuunsupressiivse raviga, seda tulebarvesse võtta diferentsiaaldiagnostikas, kuiimmuunsupresseeritud patsiendil tekibneerufunktsiooni langus võineuroloogilised sümptomid. Kuna needhaigused võivad põhjustada patsiendisurma, tuleb rakendada ennetusabinõusid,eriti pikaajalise kombineeritudimmunosupressiivse ravi korral.Tsüklosporiin võib kahjustadaneerufunktsiooni. Sagedaseks ja tõsiseksravikomplikatsiooniks on seerumikreatiniini- ja uureasisalduse suurenemine,mis võib tekkida ravi esimestel nädalatel.Need muutused on annusest sõltuvad jatavaliselt taanduvad annuse vähendamisel.Pikaajalise ravi korral võivad tekkidamuutused neerukoes (nt interstitsiaalnefibroos), mida tuleb eristadatransplantaadiäratõukereaktsioonist. Samuti võib ravimpõhjustada annusest sõltuvatbilirubiinisisalduse ning maksaensüümideaktiivsuse suurenemist seerumis. Tulebjälgida neeru- ja maksafunktsiooni(vajadusel tuleb annust vähendada).Eakatel patsientidel tuleb regularseltImmuunmodulaatoridkontrollida neerufunktsiooni näitajaid.Ravim soodustab hüperkaleemia teket,eriti neerukahjustusega patsientidel.Ettevaatus on vajalik tsüklosporiinikoosmanustamisel kaaliumi säästvateravimitega (nt kaaliumi säästvaddiureetikumid, AKE inhibiitorid,angiotensiin II retseptori antagonistid,kaaliumi sisaldavad ravimid jakaaliumirikas toit). Soovitatav onkaaliumisisalduse määramine veres.Tsüklosporiin suurendab magneesiumikliirensit peamiselt peri-transplantatsiooniperioodil, mille tulemusena võib tekkidahüpomagneseemia. Sel perioodil tuleksjälgida seerumi magneesiumisisaldust, eritineuroloogiliste sümptomite esinemisel ningvajadusel manustada magneesiumi.Ettevaatlik tuleb olla hüperurikeemiagapatsientide ravimisel. Ravi ajal on vajalikregulaarne vererõhu kontroll.Hüpertensiooni tekkides tuleb alustadavastavat ravi. Harva on põhjustanud verelipiididesisalduse vähest mööduvatsuurenemist, mistõttu on soovitatavmäärata lipiididesisaldus enne ravi algustja pärast 1-kuulist ravi. Lipiididesisaldusesuurenemisel tuleb piirata rasvasisaldusttoidus ning vajadusel annust vähendada.Tsüklosporiin võib suurendadahealoomulise intrakraniaalsehüpertensiooni riski. Vältimaks võimalikkunägemise kaotust tuleb suurenenudintrakraniaalse rõhu kahtlusega patsienteuurida ja healoomulise intrakraniaalsehüpertensiooni diagnoosi puhultsüklosporiini kasutamine lõpetada. Raviajal väheneb vaktsineerimise efektiivsus(vältida elusvaktsiinide kasutamist).Ettevaatus on vajalik tsüklosporiinikoosmanustamisel lerkanidipiiniga.Tsüklosporiinisisalduse määramiseks vereson soovitatav kasutada spetsiifilistelmonoklonaalsetel antikehadel põhinevaidmeetodeid. Võib kasutada HPLC meetodit.Täpselt tuleb jälgida vere võtmise jakäsitlemise eeskirju. Tuleb arvestada, ettsüklosporiinisisaldus veres on ainult üksfaktor paljudest, mis näitab haigeüldseisundit. Tulemusi tuleb seetõttukäsitleda ainult suunda andvana annuseleidmiseks, arvestades samaaegselt kateisi kliinilisi ja laboratoorseid näitajaid.Ettevaatusabinõud transplantatsioonigamitteseotud näidustuste korral: ravi tulekslõpetada, kui ravi ajal tekkiv hüpertensioonei allu antihüpertensiivsele ravile.Ettevaatusabinõud nefrootilise sündroomikorral: kuna tegemist on nefrotoksiliseravimiga, tuleb sageli hinnataneerufunktsiooni tööd ja kui seerumikreatiniinisisaldus ületab 30% võrralähtenivoo enam kui ühes analüüsis, tulebtsüklosporiini annust vähendada 25...50%võrra. Patsientidele, kelle369

Immuunmodulaatoridkreatiniinisisaldus ei ole normi piires, tulebalguses manustada 2,5 mg/kg ööp. ja neidpatsiente tuleb hoolikalt jälgida. Mõnedelpatsientidel võib olla raske kindlaks tehatsüklosporiinist põhjustatudneerukahjustust, sest muutused võivadolla tingitud nefrootilisest südroomistendast. See selgitab, miks harvadeljuhtudel on tsüklosporiiniga seotudneerukoe muutusi täheldatud ilma seerumikreatiniinisisalduse suurenemiseta.Patsientidel, kellel tsüklosporiin-ravi onkestnud üle 1 aasta, tuleb steroidsõltuvaminimaalsete muutustega nefropaatiakorral kaaluda neerubiopsiat. Haigetel,kellel esines nefrootiline sündroom ja kedaraviti immuunsupressiivsete ravimitega (shtsüklosporiin), on mõnikord tekkinudmaligniseerumine (sh Hodgkini lümfoom).Ettevaatusabinõud reumatoidartriidi korral:kuna tegemist on nefrotoksilise ravimiga,tuleb määrata seerumi kreatiniinisisaldusvähemalt 2 korral enne ravi algust jahiljem 2-nädalaste intervallidega raviesimese 3 kuu vältel ja seejärel 1 kordkuus. Pärast 6-kuulist ravi tuleb seerumikreatiniinisisaldust määrata iga 4 kuni 8nädala tagant sõltuvalt haigusestabiilsusest, teistest kasutatavatestravimitest ja teistest haigustest.Sagedasemad kontrollid on vajalikudannuse suurendamisel või paralleelse ravialustamisel MSPVA või viimaste annusesuurendamisel.Kui seerumi kreatiniinisisaldus ületab 30%võrra lähtenivoo enam kui ühes analüüsis,tuleb tsüklosporiini annust vähendada. Kuiseerumi kreatiniinisisaldus suurenebrohkem kui 50%, on 50% annusevähendamine kohustuslik. Need soovitusedkehtivad ka siis, kui haige muudlaboratoorsed näitajad on normi piires. Kuiannuse vähendamine ei osutu 1 kuu vältelkreatiniinisisalduse vähendamiselpiisavaks,tuleb Sandimmun Neoral?i manustaminelõpetada. MSPVA ja tsüklosporiinisamaaegsel kasutamiselreumatoidartriidiga patsientidel tulebvastavalt ülalkirjeldatule tähelepanelikultjälgida neerufunktsiooni. MSPVApotentsiaalse hepatotoksilisuse tõttu tulebtsüklosporiini samaaegsel kasutamiselreaumatoidartriidiga patsientidel jälgidaregulaarselt maksafunktsiooni. Sarnaseltteistele pikaajalisteimmunosupressiivsetele ravidele ontsüklosporiin-ravi ajal suurenenud ohtlümfoproliferatiivsete muutuste tekkeks.Eriline ettevaatus on vajalikkombineerimisel metotreksaadiga.Ettevaatusabinõud psoriaasi korral: kunategemist on nefrotoksilise ravimiga, tulebmäärata seerumi kreatiniinisisaldusvähemalt 2 korral enne ravi algust ja370hiljem 2-nädalaste intervallidega raviesimese 3 kuu vältel. Seejärel, kuikreatiniinisisaldus on stabiilne, tulebmääramine teha korra kuus. Kui seerumikreatiniinisisaldusületab 30% võrra lähtenivoo enam kuiühes analüüsis, tuleb annust vähendada25...50% võrra. Need soovitused kehtivadka siis, kui haige muud laboratoorsednäitajad on normi piires. Kui annusevähendamine ei osutu 1 kuu vältelkreatiniinisisalduse vähendamiselpiisavaks, tuleb tsüklosporiinimanustamine lõpetada. Eakatepatsientide ravimisel on vajalikneerufunktsiooni näitajate regulaarnejälgimine.Kasutamise kohta psoriaasiga alla18-aastastel noorukitel ja lastel on piiratudandmed, mistõttu ravimit ei tohi kasutada.On täheldatud, et psoriaasihaigetel, kessaavad tsüklosporiini, nagukonventsionaalset ravi saavatel haigetelgi,võivad tekkida pahaloomulised kasvajad(eriti nahakasvajad). Psoriaasileebatüüpiliste nahakahjustuste korral, milkahtlustatakse pahaloomulisust või selleeelseisundit, tuleb enne ravi alustamistteha biopsiauuring. Naha maliigsete japrekantseroossetemuutustega haigetel võib kasutada vaidpärast nahakahjustuste ravi või juhul, kuipuudub mõne teise efektiivse ravivalikuvõimalus. Üksikutel tsüklosporiinigaravitudpsoriaasihaigetel on täheldatudlümfoproliferatiivsete muutuste teket ravivältel. Need reageerivad kiiresti ravilõpetamisele. Ravimi kasutamise ajal tulebvältida UVB kiirgust või PUVAfotokemoteraapiat. Patsiendid peavadvältima liigset päikese käes olemist.Ettevaatusabinõud atoopilise dermatiidikorral: kuna tegemist on nefrotoksiliseravimiga, tuleb määrata seerumikreatiniinisisaldus vähemalt 2 korral enneravi algust ja hiljem 2-nädalasteintervallidega ravi esimese 3 kuu vältel.Seejärel, kui kreatiniinisisaldus onstabiilne, tuleb määramine teha korrakuus. Kui seerumi kreatiniinisisaldus ületab30% võrra lähtenivoo enam kui ühesanalüüsis, tuleb annust vähendada25...50% võrra. Need soovitused kehtivadka siis, kui haige muud laboratoorsednäitajad on normi piires. Kui annusevähendamine ei osutu 1 kuu vältelkreatiniinisisalduse vähendamiselpiisavaks, tuleb manustamine lõpetada.Kasutamise kohta atoopilise dermatiidigaalla 18-aastastel noorukitel ja lastel onpiiratud andmed, mistõttu ravimit ei tohikasutada. Eakate patsientide ravimisel onvajalik neerufunktsiooni näitajateregulaarne jälgimine. HealoomulineINFEKTSIOONIDlümfadenopaatia on sageli seotudatoopilise dermatiidi nähtudega, mis võibiseeneslikult või ravi käigus taanduda.Tsüklosporiin-ravi käigus täheldatudlümfadenopaatiat tuleb regulaarseltjälgida. Kui lümfadenopaatia ei taandu ravikäigus, tuleb ettevaatusabinõuna tehabiopsia, et välistada lümfoom. Aktiivneherpes simplex infektsioon tuleb enne ravialgust välja ravida, kuid ravi käigustekkiva infektsiooni korral ei pea ravitingimata lõpetama, kui tegemist ei oletõsise infektsiooniga. Ennetsüklosporiinravi alustamist peavadtuulerõugeviiruse nakkused ja muudviirusinfektsioonid (sh mollusk,kondüloomid, rohked tüükad/käsnad )olema paranenud. Staphylococcusaureus?e infektsioon ei ole ravivastunäidustuseks, kuid tuleb rakendadasobivat antibiootikumravi. Suukaudseerütromütsiini, mis suurendabtsüklosporiini kontsentratsiooni veres,manustamist tuleb vältida. Vastasel korraltuleb hoolikalt jälgida tsüklosporiini tasetveres, neerufunktsiooni ja tsüklosporiinikõrvaltoimeid. Tsüklosporiini kasutamiseajal tuleb vältida UVB kiirgust või PUVAfotokemoteraapiat. Patsiendid peavadvältima liigset päikese käes olemist.KÕRVALTOIMED: Treemor, peavalu,hüpertensioon, neeru düsfunktsioon.KOOSTOIMED: Tuleb olla ettevaatlikkasutamisel koos nefrotoksiliste ravimitega(aminoglükosiidid, amfoteritsiin B,tsiprofloksatsiin, melfalaan, trimetoprim).MSPV ravimid, histamiini H2-retseptoriteantagonistid (nt tsimetidiin, ranitidiin)võivad ebasoodsalt mõjustadaneerufunktsiooni.Kasutamist koos takroliimusega tuleksvältida suurenenud nefrotoksilisuse ohutõttu. Võib suurendada lovastatiini jakolhitsiini toksilist toimet, võivad tekkidaka lihasvalu ja -nõrkus. Ketokonasool,flukonasool, itrakonasoolantibiootikumid-makroliidid (erütromütsiin,josamütsiin, asitromütsiin, klaritromütsiin),metoklopramiid, danasool,metüülprednisoloon (suurtes annustes),allopurinool, amiodaroon, proteaasiinhibiitorid, imatiniib, peroraalsedkontratseptiivid, propafenoon jakaltsiumikanalite blokaatorid (diltiaseem,nikardipiin, verapamiil) suurendavadtsüklosporiini sisaldust veres. Nifedipiinigakoosmanustamist tuleb vältida.Barbituraadid, karbamasepiin, fenütoiin,oktreotiid, probukool, orlistat, Hypericumperforatum (naistepuna), tiklopidiin,sulfinpürasoon, terbinafiin, rifampitsiin,naftsilliin ja veeni manustavad (kuid mittesuu kaudu) sulfadimidiin ja trimetoprimvähendavad tsüklosporiini sisaldust veres.Tsüklosporiin vähendab prednisolooni

UROGENITAALSÜSTEEMeritumist.Tsüklosporiin võib vähendada digoksiini,kolhitsiini ja HMG-CoA reduktaasiinhibiitorite (statiinid) kliirensit.Tsüklosporiinravi ajal tuleb vältidagreipfruudimahla kasutamist.Ciclosporin Sandoz, Sandoz, Caps.25mg N50; Caps. 50mg N50; Caps. 100mgN50Equoral, Caps. 25mg N50; Caps. 50 mgN50; Caps. 100 mg N50Sandimmun Neoral, Novartis, Caps. 25mg N50; Caps. 50 mg N50; Caps. 100 mgN50; P.o. sol. 100mg/ml 50ml N1PotentsiraviAlprostadiilAlprostadilumRAVIMITÜÜP: PotentsiravimidNÄIDUSTUS: Neurogeense,vaskulogeense, psühhogeense võisegatüüpi erektsioonihäire ravi.Erektsioonihäire diagnoosimine koos teistediagnostiliste testidega.ANNUSTAMINE: Manustatakse otseseintrakavernoosse süstena. Jälgida allpooltoodud graafikut, kuni sõltuvalt erektiilsestvastusest on jõutud annuseni, mis tekitabsuguühteks sobiva erektsiooni kestusegamitte üle 60 min. Kui manustatud annuselevastust ei teki, võib järgmise suuremaannuse anda 1 tunni jooksul. Vastusetekkimisel on vajalik vähemalt ühepäevaneintervall enne järgmise annusemanustamist. Patsient peab viibima arstijärelevalve all erektsiooni täielikukadumiseni. Neurogeenne etioloogia(seljaaju vigastus), vaskulogeenne,psühhogeenne või kombineeritudetioloogia: Esimene süsteannus 1,25mcg...2,5 mcg, teine süsteannus 2,5 mcg,osaline vastus: 5,0 mcg, vastusepuudumine: 7,5 mcg, kolmas süsteannus5,0 mcg, optimaalse annuse saavutamiseni5,0 mcg 5,0...10,0 mcg. Uretraalne pulk:soovituslik algannus on 250 mcg. Annustsuurendatakse astmeliselt (esmalt 500mcg, siis 1000 mcgni) meditsiinilisejärelevalve tingimustes, kuni patsient onsaavutanud rahuldava tulemuse. Pärastpatsiendi kompetentsuse ja oskustehindamist selleks protseduuriks võibvalitud annuse talle kodusekskasutamiseks välja kirjutada. On oluline, etpatsient enne manustamist urineeriks, sestniiske ureetra lihtsustab ravimipaigaldamist ja toimeaine lahustubkergemini. Rullida peenist käte vahelvähemalt 10 sek. jooksul, et tagada ravimiühtlane jaotumine ureetras. Juhul, kuipatsient tunneb kipitustunnet, võib peenistrullida veel 30...60 sek. jooksul või kunikipituse kadumiseni. Erektsioon tekib5...10 min. jooksul pärast ravimimanustamist ja kestab 30...60 min.Rohkem kui 2 annust ei tohi 24 tunnijooksul kasutada; ja mitte rohkem kui 7annust 7-päevase perioodi jooksul.Väljakirjutatud annust ületada ei tohi.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada patsientidel, kellel on haigused,mis võivad soodustada priapismi teket,nagu sirprakuline aneemia, hulgimüeloomvõi leukeemia, või peenise anatoomilisedeformatsiooniga patsientidel, kellel onPotentsiravipeenise angulatsioon, kavernoosne fibroosvõi Peyronie' haigus. Peeniseimplantaadiga patsiendid ei tohi kasutada.Ei tohi kasutada naistel, lastel egavastsündinutel. Ei tohi kasutada meestel,kellel seksuaalne aktiivsus ei ole soovitatavvõi on vastunäidustatud.RISKID: Vasoaktiivsete substantsideintrakavernoossel manustamisel võibtekkida priapism (üle 6 tunni kesteverektsioon). Kliinilistes uuringutes tekib1% patsientidest peenise fibroos, kaPeyronie' haigus. Peenise fibroosi nähtudeavastamiseks on tungivalt soovitavregulaarne patsiendi kontroll, mis sisaldabpeenise läbivaatust. Varfariini, hepariini jtantikoagulante saavatel patsientidel onsuurenenud kalduvus intrakavernoosseinjektsiooni järgsele verejooksule.Erektsioonihäire aluseks olevadmeditsiinilised põhjused tuleb väljaselgitada ning ravida enne ravi alustamist.KÕRVALTOIMED: Peenisevalu,pikenenud erektsioon, priapism, süstekohaekhümoos, peenise punetus, peenise turseja peenise fibroos.KOOSTOIMED: Teadaolevad koostoimedpuuduvad.Caverject, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Inj. subst. 10mcg viaalis + lahusti 1ml N1; Inj. subst. 20 mcg viaalis+lahusti1ml N1Muse, Meda, Uretraalne pulk 250 mcg N1,6; Uretraalne pulk 500 mcg N1, 6;Uretraalne pulk 1000 mcg N1, 6ApomorfiinApomorphinumRAVIMITÜÜP: PotentsiravimidNÄIDUSTUS: Erektsioonihäirete ravi.ANNUSTAMINE: Manustada ligikaudu 20min. enne seksuaaltegevust. Soovitatavalgannus on 2 mg. Edasistemanustamiskordade käigus võib annustsoovitud kliiniliste tulemuste saamisekssuurendada 3 mg-ni. Ravimit võib uuestimanustada, kui eelmisest manustamiseston möödunud vähemalt 8 tundi. Tabl.asetatakse keele alla. Enamikulpatsientidel lahustub tablett täielikult 10min. jooksul. Kui 20 min. möödumisel onsuhu jäänud veel tableti jäänuseid, võibneed alla neelata. Toime avaldumiseks onvajalik seksuaalne stimulatsioon.VASTUNÄID.: Ravimi TA või tabl.koostises kasutatud abiainete suhtesteadaolevalt allergilistele patsientidele.Raske, ebastabiilse stenokardiagapatsientidele, hiljutise müokardiinfarkti,raske südamepuudulikkuse, hüpotensioonivõi teiste selliste seisundite korral, millepuhul ei ole seksuaalne aktiivsussoovitatav.371

PotentsiraviRISKID: Erektsioonihäirete täpseksdiagnoosimiseks ja nende võimalikepõhjuste kindlakstegemiseks tuleb ennefarmakoteraapia alustamist võttapatsiendilt meditsiiniline anamnees jateostada tema põhjalik kliiniline läbivaatus.Enne ükskõik millise erektsioonihäire ravialustamist peab arst eelnevalt patsiendifüüsilisele seisundile ja anamneesiletoetudes hindama võimalikku seksuaalsestimulatsiooniga kaasnevat kardiaalsetriski. Efektiivsus seljaajukahjustuse japolüskleroosi (sclerosis multiplex) korralning patsientidel, kellel on teostatudprostatektoomia või vaagnaõõneoperatsioon, ei ole teada. Ravimi tõhusustdiabeedihaigetel ei ole praeguseks kindlakstehtud.Suguti anatoomiliste deformatsioonidega(näiteks angulatsioon, kavernooskehadefibroos ja Peyronie' haigus) patsientideltuleb erektsioonihäirete ravimisekskasutatavaid preparaate kasutada alatiettevaatusega, kasutamist nimetatudpatsiendirühmal ei ole piisavalt uuritud.Ettevaatusega kasutada ebastabiilsehüpertensiooni ja teadaolevahüpotensiooniga patsientidel, samuti neil,kelle anamneesis on posturaalnehüpotensioon. Manustamise järel onesinenud järske vererõhulanguseepisoode. Ettevaatusega kasutadapatsientidel, kes tarvitavadantihüpertensiivseid ravimeid või nitraatesisaldavaid preparaate, mis võivadpõhjustada hüpotensiooni. Ettevaatusegakastutada halvenenud neeru- võimaksafunktsiooniga patsientidel.Efektiivsust ja ohutust kombinatsioonisteiste erektsioonihäirete ravimitega ei oleuuritud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, peavalu,haigutamine, riniit, farüngiit,somnolentsus, infektsioonid, valu, köhatugevnemine, veretulv näkku,maitsmishäired ja suurenenud higistamine.KOOSTOIMED: Uuritud kombinatsioonisnitraatide ja antihüpertensiivseteravimitega (AKE inhibiitorite,beetablokaatorite, kaltsiumikanaliteantagonistide ja alfa1-blokaatoritega).Märkimisväärseid leide esines vaidnitraatide-rühma uurimisalustel. Teisteantiemeetikumide kombinatsioonide kohtauuringuid teostatud ei ole, mistõttu ei oleteiste kombinatsioonide kasutaminesoovitatav.Farmakodünaamiliste koostoimete ohutõttu ei tohi kasutada kombineeritulttsentraalselt toimivate dopamiiniagonistidega ega antagonistidega.Alkoholi tarvitamine võib suurendadahüpotensiooni tekkesagedust ja sellesügavust.372Uprima, Abbott, Subling. tabl. 2 mg N1,2, 3, 4, 8; Subling. tabl. 3 mg N1, 2, 3, 4,8SildenafiilSildenafilumRAVIMITÜÜP: PotentsiravimidNÄIDUSTUS: Erektsioonihäirete ravi.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 50mg umbes 1 tund enne seksuaaltegevust.Sõltuvalt toimest ja taluvusest võib annustsuurendada 100 mg-ni või vähendada 25mgni. Max soovitatav annus on 100 mg,mille manustamissagedus on 1 kord ööp.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus mis taheskoostisosa suhtes. Vastunäidustatudpatsientidele, kes kasutavad mis tahesvormis nitraate (nt nitroglütseriini),lämmastikoksiidi doonoreid (nt amüülnitritivõi molsidomiini, mille aktiivne metaboliitlinsidomiin on lämmastikoksiidi doonor).Mitte kasutada meestel, kellele seksuaalneaktiivsus ei ole soovitatav (näiteks ägedatekardiovaskulaarsete häirete naguebastabiilse stenokardia või ägedasüdamepuudulikkuse puhul). Raskemaksapuudulikkus, hüpotensioon(vererõhk

UROGENITAALSÜSTEEMvõi nitraatidega on seetõttuvastunäidustatud.Samaaegne manustamine patsientidele,kes saavad alfablokaatorravi, võib mõnedeleelsoodumusega isikutel põhjustadasümptomaatilist hüpotensiooni.Viagra, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 25 mg N1, 4, 8, 12; Tabl. 50mg N1, 4, 8, 12; Tabl. 100 mg N1, 4, 8,12Vizarsin, KRKA, Tabl. 50mg N1, N4; Tabl100mg N1, N4TadalafiilTadalafilumRAVIMITÜÜP: PotentsiravimidNÄIDUSTUS: Erektsioonihäirete ravi.Toimimiseks on vajalik seksuaalsestimulatsiooni olemasolu. Ei olenäidustatud naistele.ANNUSTAMINE: Soovituslik annus on 10mg, mida tuleb manustada enne eelseisvatseksuaalvahekorda, söögiaegadestolenemata. Meestel, kellel 10 mg ei annapiisavat tulemust, võib proovida 20 mgannust. Ravimit võib manustada 30 min.kuni 12 tundi enne seksuaalvahekorda.Toime võib püsida kuni 24 tunni jooksulpärast manustamist. Max soovitatavmanustamise sagedus on 1 kord ööp.LASTELE: Alla 18-a ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Võimendab nitraatidehüpotensiivset toimet. Seega manustamineigasuguseid orgaanilisi nitraatekasutavatele patsientidele onvastunäidustatud. Erektsioonihäireravimeid ei tohi kasutada südamehaigustpõdevad mehed, kellele seksuaalneaktiivsus ei ole soovitatav. ÜlitundlikkusTA või mõne abiaine suhtes.RISKID: Enne medikamentoosse ravimääramist tuleb diagnoosidaerektsioonihäire ja määratleda sellevõimalikud põhjused, võttes aluseksmeditsiinilise anamneesi ja kehaliseläbivaatuse. Enne erektsioonihäireigasuguse ravi alustamist peab arsthindama patsiendi kardiovaskulaarsetstaatust, kuna seksuaalse aktiivsusega onseotud teatav oht südamele. Kliinilisteuuringute käigus on esinenud raskeidkardiovaskulaarseid haigusjuhte, shmüokardiinfarkti, ebastabiilsetstenokardiat, ventrikulaarset arütmiat,ajuinsulte ja transitoorset ajuisheemiat.Tuleb ettevaatlikult ordineerida neilepatsientidele, kellel esineb seisundeid, misvõivad olla eelsoodumuseks priapismitekkele (nt sirprakuline aneemia,hulgimüeloom või leukeemia) või kellelesineb peenise anatoomilinedeformatsioon (nt angulatsioon,kavernoosne fibroos või Peyronie' tõbi).Erektsioonihäire hindamisega peabkaasnema selle võimalike põhjustemääratlemine ning sobiva raviväljaselgitamine pärast meditsiinilistuuringut. Ei tohi kasutada sellisedpatsiendid, kellel esineb pärilikgalaktoositalumatus, laktaasi puudulikkusvõi glükoosi-galaktoosi imendumishäire.Teiste erektsioonihäirega ravimitekombinatsioonide ohutust ja efektiivsust eiole uuritud. Seega sellisedkombinatsioonid ei ole soovitatavad.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, punetus,ninakinnisus, seljavalu, lihasvalu.KOOSTOIMED: Metaboliseerub peamiseltCYP3A4 abil. Ketokonasool, mis inhibeeribvalikuliselt CYP3A4, suurendas tadalafiiliAUC-d 107% võrra, võrreldes ainuüksitadalafiili AUC-ga (10 mg annus). Ehkkispetsiifilisi koostoimeid ei ole uuritud, tulebmõnesid proteaasi inhibiitoreid, ntritonaviiri ja sakvinaviiri, ning teisi CYP3A4inhibiitoreid, nt erütromütsiini,klaritromütsiini, itrakonasooli jagreibimahla manustada samaaegseltettevaatusega, kuna need võivad tõstatadalafiili kontsentratsiooni plasmas.Transportvalkude (nt p-glükoproteiini) rolljaotamises ei ole teada. Seega onvõimalik, et transportvalkude pärssimisetulemuseks on ravimkoostoimed.Kliinilistes uuringutes ilmnes, etpotentseerib nitraatide hüpotensiivsettoimet. Antihüpertensiivseid ravimeidkasutavaid patsiente tuleb hoiatadavõimaliku vererõhulanguse eest.Cialis, Eli Lilly, Tabl. 20mg N2VardenafiilVardenafilumRAVIMITÜÜP: PotentsiravimidNÄIDUSTUS: Erektsioonihäirete ravi.Erektsioonihäire on võimetus saavutadavõi säilitada peenise erektsioonirahuldavaks suguliseks vahekorraks.Efektiivseks toimeks on vajalik seksuaalnestimulatsioon. Ei ole näidustatud naistele.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 10mg, mis tuleb vajadusel sisse võtta 25...60min. enne seksuaaltegevust. Sõltuvalttoimest ja taluvusest võib annustsuurendada 20 mg-ni või vähendada 5mg-ni. Max soovitatav annus on 20 mg.Max soovitatav manustamissagedus on 1kord ööp.EAKATELE: Kuna eakatel on kliirensaeglustunud, tuleb esimese annusenamanustada 5 mg. Sõltuvalt efektiivsusestja taluvusest võib annust suurendada 10mg või 20 mg-ni.VASTUNÄID.: Vastunäidustatud onmanustamine koos nitraatide võilämmastikoksiidi doonoritega (ntPotentsiraviamüülnitritiga) mis tahes kujul.Patsientidel, kes on kaotanud nägemiseühest silmast mitte-arteriitilise eesmiseisheemilise nägemisnärvi neuropaatia(NAION) tõttu sõltumata sellest, kas seeepisood oli või ei olnud seotud eelnevaPDE5 inhibiitori kasutamisega.Erektsioonihäirete raviks mõeldudpreparaate ei tohi üldjuhul kasutadameestel, kellel ei ole suguelu soovitatav(nt raskete südameveresoonkonnahaiguste nagu ebastabiilse stenokardia võiraske südamepuudulikkuse [NYHA III võiIV] korral). Ohutust ei ole uuritudjärgmiste haigustega patsientidel, kelleleon ravimi kasutamine vastunäidustatudkuni täiendava info selgumiseni: raskemaksapuudulikkus, dialüüsi vajavlõppstaadiumis neeruhaigus, hüpotensioon(vererõhk

Suguelundite põletikudUROGENITAALSÜSTEEMtagajärjeks on väga kõrgekontsentratsioon plasmas. Annusekorrigeerimine võib vajalikuks osutudajuhul, kui samaaegselt kasutatakseCYP3A4 inhibiitoreid, erütromütsiini.Greipfruudimahla samaaegsel kasutamiselon oodata plasmakontsentratsioonisuurenemist. Sellist kombinatsiooni tulebvältida. Teiste PDE5 inhibiitoritegakooskasutamisega seoses on kirjeldatudnägemisvälja defekte ja mitte-arteriitiliseeesmise isheemilise nägemisnärvineuropaatia (NAION) juhtusid.KÕRVALTOIMED: Ülitundlikkus, peavalu,pearinglus, unisus, minestus, suurenenudpisaravool, tahhükardia, näopunetus,hüpertensioon, ninakinnisus, hingeldus,düspepsia, valgustundlikkusreaktsioon,lihasvalu.KOOSTOIMED: Metaboliseeritaksepeamiselt maksa tsütokroom P450 (CYP)isoensüümi 3A4 poolt, teatud määralosalevad ka isoensüümid CYP3A5 jaCYP2C. Seetõttu võivad nendeisoensüümide inhibiitorid aeglustadavardenafiili kliirensit. Kuigi spetsiifilisikoostoimeuuringuid ei ole läbi viidud, võibteiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite (ntitrakonasooli) samaaegsel kasutamiseloodata plasmakontsentratsiooni väärtusi,mis on võrreldavad ketokonasoolisamaaegsel kasutamisel saadudväärtustega.Erütromütsiiniga kooskasutamisel võibvajalikuks osutuda vardenafiili annusekorrigeerimine.Alfablokaatorravil stabiliseeritudpatsientidel tuleb vardenafiili kasutamistalustada väikseima soovitatudalgannusega 5 mg. Olulisi koostoimeid eiilmnenud CYP2C9 poolt metaboliseeritavavarfariini (25 mg) või digoksiini (0,375 mg)manustamisel samaaegselt.Levitra, Tabl. 5mg N2, 4, 8, 12; Tabl.10mg N2, 4, 8, 12; Tabl. 20mg N2, 4, 8,12SuguelunditepõletikudEkonasoolEconazolumRAVIMITÜÜP: Imidasooli derivaadidNÄIDUSTUS: Ekonasoolile tundlikeseente põhjustatud tupe seeninfektsioonid.ANNUSTAMINE: Sügavale tuppe viiakse50 mg (1 vaginaalsuposiit) vähemalt 14järjestikusel õhtul enne magamaheitmist.Ravi tuleb jätkata ka siis, kui subjektiivsedsümptomid (sügelus, voolus) on374taandunud, vastasel korral võivadhaigussümptomid taas tekkida. Sügavaletuppe viiakse 150 mg (1 vaginaalsuposiit)3 järjestikusel õhtul ennemagamaheitmist. Sümptomite taastekkekorral või kui ravi järgselt 1 nädalamöödudes võetud külvi vastus onpositiivne, tuleb teha veel üks ravikuur.LASTELE: Alla 16-a ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutada raseduse Itrimestril ainult juhul, kui oodatav kasuületab võimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuse korralimidasooli derivaatide suhtes.RISKID: Samaaegselt diafragma võikondoomide ja ravimi kasutamist tulebvältida, kuna see võib kahjustadadiafragma pinda ja vähendadakondoomide vastupidavust. Lokaalnevaginaalne ravi võib inaktiveerida kaspermitsiidseid kontratseptiive. Ravi ei tohiläbi viia samaaegselt teistevälissuguelunditele lokaalseltmanustatavate ravimitega. Ravi käigustekkivad tugevad lokaalsed ärritusnähudviitavad ülitundlikkusele ravimi suhtes,mille korral tuleb ravi ära jätta.Pikemaajalise ravimi kasutamise korral onvõimalik resistentsete seente ja bakteritevohamine. Superinfentsioonide tekkimiseltuleb ravi katkestada ja alustada mõnesobivama ravimi kasutamist.KÕRVALTOIMED: Manustamiskohareaktsioonid, nagu põletustunne jakõrvetus, sügelus ja erüteem.KOOSTOIMED: Seoses sellega, etvaginaalse manustamise korral onsüsteemne imendumine piiratud, ei esinetõenäoliselt kliiniliselt olulisi koostoimeid.Ettevaatlik tuleb olla nendel patsientidel,kes tarvitavad suukaudseid antikoagulantenagu varfariini ja atsenokumarooli, jälgidatuleb antigoagulatiivset toimet.Gyno-Pevaryl, Janssen-Cilag, Vag. oov.50mg N15; Vag. oov. 150mg N3KlindamütsiinClindamycinumRAVIMITÜÜP: Günekoloogiaskasutatavad infektsioonivastased ained jaantiseptikumid;antibiootikumidNÄIDUSTUS: Bakteriaalse vaginoosi ravi.Näidustust peab kinnitama bakteriaalsevaginoosi kliiniline diagnoos, mille alusekson tavaliselt homogeenne vaginaalnevoolus, mille (a) pH on üle 4,5, mis (b)levitab amiinide "kalalõhna", kui tedasegatakse 10% KOH lahusega ning (c)sisaldab mikroskoopilisel uurimiselclue-rakke. Gram?i järgi värvitudpreparaadis esinevad muutused, miskinnitavad bakteriaalse vaginoosidiagnoosi on järgmised: (a) laktobatsillidearvu märkimisväärne langus või nendepuudumine, (b) Gardnerellamorfoloogiaga mikroorganismidedomineerimine ning (c) leukotsüütidepuudumine või nende vähene esindatus.Välistada tuleb teiste tavalistevulvovaginiitide tekitajate olemasolu, nagunäiteks Trichomonas vaginalis, Chlamydiatrachomatis, N. gonorrhoeae, Candidaalbicans ja Herpes simplex viirus.ANNUSTAMINE: Tavaline annus 5 gkreemi, milles sisaldub 100 mgklindamütsiinfosfaati (1 aplikaatoritäis),mis manustatakse 1 kord ööp.intravaginaalselt, soovitavalt ennemagamaheitmist 3...7 järjestikuse päevajooksul. Vaginaalsuposiit: 100 mg (1supp.), tupesiseselt 3 järjestikusel õhtulenne magamaheitmist.LASTELE: Ravimi kasutamise efektiivsustja ohutust ei ole laste puhul uuritud.RASEDATELE: Kasutamine võib toimudaainult äärmisel vajadusel pärast saadavakasu ja võimaliku riski hindamist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,linkomütsiini või vaginaalkreemi ükskõikmillise abiaine suhtes. Vastunäidustatudisikutele, kelle anamneesis on põletikulinesoolehaigus või antibiootikumidest tingitudkoliit.RISKID: Kasutamine võib põhjustadateiste mikroorganismide, eelkõigepärmseente vohamist. Ravi ajalvaginaalkreemiga tuleb hoidudavaginaalsest vahekorrast ning tuppepaigaldatavate vahendite (nt tampoonide)ja spetsiaalsete pesemisvahenditekasutamisest. Kreem sisaldab aineid, misvõivad rikkuda lateksist või kummisttooteid, näiteks kondoome või vaginaalseidrasestumisvastaseid diafragmasid. Nagukõikide teiste antibiootikumide puhul, võibparenteraalselt ja suukaudselt manustatudklindamütsiin põhjustada kõhulahtisustning mõnedel juhtudel ka antibiootikumisttingitud koliiti. Kui klindamütsiini ükskõikmillise vaginaalse ravimvormi kasutamiseltekib oluline või kaua kestev kõhulahtisus,tuleb ravimi kasutamine lõpetada, tehavajalikud diagnostilised uuringud jarakendada vajaduse korral ravi.KÕRVALTOIMED: Vulvovaginaalne häire,menstruatsioonihäired, tupe valulikkus,metrorraagia, vaginaalne voolus, vaginiit /vaginaalne infektsioon , düsuuria,kuseteede infektsioon, endometrioos,glükoosuuria, proteiinuuria, seljavalu,diarröa, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, düspepsia, kõhupuhitus,seedehäired.KOOSTOIMED: On näidatud, etklindamütsiinil on neuromuskulaarsedblokeerivad omadused, mistõttu teisteneuromuskulaarsete blokaatorite toimevõib võimenduda. Seetõttu peavad need

UROGENITAALSÜSTEEMpatsiendid kasutama klindamütsiiniettevaatusega.Dalacin, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Vag. cr. 20mg/g 40g N1; Vag. supp.100mg N3KlotrimasoolClotrimazolumRAVIMITÜÜP: Imidasooli derivaadidNÄIDUSTUS: Klotrimasoolile tundlikeseente poolt põhjustatud vaginiit.ANNUSTAMINE: 100 mg 1 kord ööp.(õhtuti), 6 päeva järjest või 200 mg 1 kordööp. 3 päeva järjest. Ravi ei tohiksalustada menstruatsiooni ajal ja tulekslõpetada enne selle algust. Kreemkantakse õhukese kihina 2...3 kordapäevas haigestunud välissuguelunditele jahõõrutakse sisse. Tervenemiseks peab ravijätkama ägedate põletikunähtude võisubjektiivsete kaebuste kadumise järelveel 2 näd. jooksul.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseesimesel trimestril. Kui on vajaliksünnitusteede puhastamine, tuleb sedateha raseduse viimasel 4...6 näd.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA ja/võiteiste koostisainete suhtes.RISKID: Ravi tuleb katkestada, kuiilmnevad lokaalsed kõrvaltoimed võiallergilised reaktsioonid. Infektsioonistvabanemiseks tuleb järgida üldisihügieeninõudeid. Võimaliku reinfektsioonivältimiseks tuleb samaaegselt ravidaseksuaalpartnerit.KÕRVALTOIMED: Harva nahaärritus(kuumustunne, kihelus, punetus).KOOSTOIMED: Vähendab amfoteritsiinija teiste polüeenantibiootikumide (ntnüstatiin, natamütsiin) toimet.Canifug, Dr. Wolff, Vag. supp. 100mg N6;Vag. supp. 200mg N3; Vag. cr. 2% 20g+3aplikaatorit; Combi vag. supp. 100 mgN6+cr. 1% 20 g;Klotrimasool, Glaxo, Vag. tabl. 100mgN6PiimhapeAcidum lacticum, natrii lactasRAVIMITÜÜP: Orgaanilised happedNÄIDUSTUS: Täiendava ravimina tupepiimhappe sisalduse reguleerimiseksbakteriaalse vaginoosi korral.ANNUSTAMINE: 1 vag. supp. viiakse igapäev õhtuti sügavale tuppe. Ravikuurikestus ulatub 5...7 päevani.RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus piimhappesuhtes. Ülitundlikkus makrogooli suhtes.RISKID: Ei ole.KÕRVALTOIMED: Nõrgadnahareaktsioonid, nt punetus,kipitustunne, sügelus.KOOSTOIMED: Seni ei ole teada.Vagisan, Dr. Wolff, Vag. supp.167mg+100mg N7Neeru- japõiehäiredOksübutüniinOxybutyninumRAVIMITÜÜP: Kuseteedessespasmolüütiliselt toimivad ainedNÄIDUSTUS: Uriinipidamatuse,uriinipakitsuse ja sagedase urineerimiseravi patsientidel, kellel põie funktsioonebastabiilne (tingitud idiopaatilisestdetruusorlihase ebastabiilsusest või põieneurogeensetest häiretest).ANNUSTAMINE: 5 mg 2...3 korda ööp.Annust võib vajadusel suurendada maxkuni 20 mg ööp.EAKATELE: Kuna neil patsientidel oneliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud,soovitatakse annust 5 mg 2 korda ööp.,eriti kui patsient on halvas üldseisundis.Ravi tuleb alustada väiksemate annustega(2,5 mg 2 korda päevas).LASTELE: Üle 5-a: põie neurogeensetehäirete korral on tavaline annus 5 mg 2korda ööp.; ravi tuleb alustada väiksemateannustega (2,5 mg 2 korda päevas). Maxlubatud annus on 5 mg 3 korda ööp. Alla5-a: ei soovitata.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Osaline või täielikmao-sooletrakti obstruktsioon; põiestväljavoolutee sulgus (obstruktsioon);sooleatoonia; raske haavandiline koliit võitoksiline megakoolon; myasthenia gravis;glaukoom, ülitundlikkus oksübutüniinisuhtes; kasutamine alla 5-a lastel.RISKID: Kusepeetuse riski tõttu tuleksolla ettevaatlik antikolinergiliste ravimitemanustamisel põie väljavoolu kliiniliseltolulise obstruktsioonigapatsientidele.Ettevaatusega manustadaeakatele ja neile patsientidele, kellelesineb autonoomne neuropaatia, maksavõineeruhaigus. Hüpertüreoidismi,koronaararterite haiguse, kaasasündinudsüdamerikke, südame rütmihäirete,tahhükardia ja eesnäärme hüpertroofiasümptomid võivad ravimi manustamiselsüveneda. Ravimit tuleb eriliseettevaatusega manustada patsientidele,kellel esineb söögitoru lahi song koosrefluksösofagiidiga, sest antikolinergilisetoimega ravimid võivad seisundithalvendada. Patsiente tuleb hoiatada, etNeeru- ja põiehäiredantikolinergilised ained nagu oksübutüniinvõivad põhjustada uimasust, unisust võinägemise ähmastumist. Patsiente tulebteavitada, et alkohol võib oksübutüniinipõhjustatud uimasust suurendada.KÕRVALTOIMED: Suukuivus,kõhukinnisus, ebaselge nägemine, iiveldus,ebamugavustunne kõhus, näo punetus jaurineerimisraskused.KOOSTOIMED: Manustamisel koos teisteantikolinergiliste ravimitega võivadtugevneda nende koliinoblokeerivadtoimed. Ettevaatusega tuleb suhtudafenotiasiinide, amantadiini,butüürofenoonide, L-dopa,südameglükosiidie ja tritsüklilisteantidepressantide koos manustamisse.Driptane, Lab. Fournier, Tabl. 5mg N60SolifenatsiinSolifenacinumRAVIMITÜÜP: Kuseteedessespasmolüütiliselt toimivad ainedNÄIDUSTUS: Uriinipidamatuse ja/võisuurenenud urineerimissageduse ja-pakitsuse sümptomaatiline ravi põieüliaktiivsuse sündroomiga patsientidel.ANNUSTAMINE: Soovitatav päevaneannus on 5 mg. Vajadusel võibpäevaannust suurendada 10 mg.LASTELE: Ravimi ohutust ja toimet polelastel seni uuritud. Seetõttu ei olesoovitatav lastel kasutada.RASEDATELE: Raseduse ajal kasutadaettevaatusega. Rinnaga toitmise ajalhoiduda ravimi kasutamisest.VASTUNÄID.: Solifenatsiin onvastunäidustatud patsientidel, kellel esinebkusepeetus, raske seedetrakti seisund (shtoksiline megakoolon), myasthenia gravisvõi kinnise nurga glaukoom, japatsientidele, kellel on risk mainitudseisundite tekkeks. Patsiendid, kellel onülitundlikkus TA või ükskõik millise abiainesuhtes. Hemodialüüsi saavad patsiendid.Raske maksapuudulikkusega patsiendid.Raske neerupuudulikkuse või mõõdukamaksapuudulikkusega patsiendid võipatsiendid, kes saavad ravi CYP3A4isoensüümi inhibeerivate preparaatidega,näiteks ketokonasooliga.RISKID: Enne tablettide ordineerimisttuleks patsienti uurida ka teiste sagenenudurineerimise põhjuste suhtes(südamepuudulikkus või neeruhaigus). Kuipatsiendil on kuseteede infektsioon, tuleksalustada ravi sobiva antibiootikumiga.Kasutada ettevaatusega patsientidel, kellelon:? kliiniliselt väljendunud põietühjenemishäired (ülevoolupõis) ja kellelon kusepeetuse risk. ? seedetraktiobstruktsiooniga kulgevad haigused. ? risk375

Neeru- ja põiehäiredseedetrakti motoorika aeglustumisele. ?raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens?30 ml/min), päevaannused ei tohiksületada neil patsientidel 5 mg. ?mõõdukas maksapuudulikkus (Child-Pugh?skoor 7...9), päevaannused ei tohiksületada neil patsientidel 5 mg. ? CYP3A4isoensüümi potentsiaalsete inhibiitoritesamaaegne kasutamine, nt ketokonasool.? hiatuse hernia/gastroösofageaalnereflukshaigus ja/või patsiendid, kessamaaegselt manustavad medikamente(nagu bisfosfonaadid), mis võivadpõhjustada ösofagiiti või provotseeridaselle ägenemist. ? autonoomneneuropaatia.Neuroloogilise geneesiga detruusorlihasehüperaktiivsusega patsientidel pole ravimiohutust ja efektiivsust uuritud. Sedaravimit ei tohiks kasutada patsiendid, kellelon harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosimalabsorptsioon.Solifenatsiini max. toime ei avaldu enne 4nädalat.KÕRVALTOIMED: Suukuivus, nägemisehägustumine, kõhukinnisus, iiveldus,düspepsia, kõhuvalu.KOOSTOIMED: Samaaegneantikolinergiliste ravimite kasutamine võibpõhjustada nende toime tugevnemist ningsoovimatute kõrvaltoimete ilmnemist.Pärast ravi lõpetamist ja enne teiseantikolinergilise ravimi kasutamist tulekspidada ligikaudu ühe nädala jagu vahet.Samaaegsel kolinoretseptorite agonistidemanustamisel võib solifenatsiiniterapeutiline toime väheneda.Solifenatsiin võib vähendada seedetraktimotoorikat stimuleerivate ravimite(metoklopramiid ja tsisapriid) toimet. Invitro uuringutes on selgunud, etterapeutilistes kontsentratsioonides eiinhibeeri solifenatsiin CYP1A1/2, 2C9,2C19, 2D6 ja 3A4 isoensüüme, mispärinevad inimese maksa mikrosoomidest.Seetõttu on ebatõenäoline, et solifenatsiinmuudaks nende CYP isoensüümide pooltmetaboliseeritavate ravimite kliirensit.Solifenatsiini metaboliseerib maksasensüüm CYP3A4. Ketokonasooli,potentsiaalse CYP3A4 inhibiitorisamaaegse manustamise (200 mg päevas)tulemuseks oli solifenatsiini AUCkahekordne tõus. Ketokonasoolimanustamine 400 mg päevaannusenatekitas solifenatsiini AUC kolmekordsetõusu. Seetõttu peaks solifenatsiini max.päevaannus piirduma 5 mg, kui sedakasutada samaaegselt ketokonasooliga võimõne muu potentsiaalse CYP3A4inhibiitoriga terapeutilistes doosides (ntritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool). Raskeneerupuudulikkuse või mõõdukamaksapuudulikkuse all kannatavatel376patsientidel on solifenatsiini ja CYP3A4potentsiaalse inhibiitori samaaegnekasutamine vastunäidustatud.Ensüüminduktsiooni toimet solifenatsiini jatema metaboliitide farmakokineetikale poleuuritud, samuti pole uuritud kõrgemaafiinsusega CYP3A4 substraatide käitumistkokkupuutel solifenatsiiniga. Kunasolifenatsiini metaboliseerib CYP3A4, onfarmakokineetilised koostoimed võimalikudteiste, kõrgema afiinsusega CYP3A4substraatidega (nt verapamiil, diltiaseem)ja CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin,fenütoiin, karbamasepiin). Solifenatsiinimanustamine ei ole põhjustanudsolifenatsiini farmakokineetilist koostoimetkombineeritud suukaudseterasestumisvastaste ravimitega(etinüülöstradiool/levonorgestreel).Vesicare, Astellas, Tabl. 5 mg N30; Tabl.10 mg N30TolterodiinTolterodinumRAVIMITÜÜP: Kuseteedessespasmolüütiliselt toimivad ainedNÄIDUSTUS: Uriinipidamatuse,uriinipakitsuse, suurenenudurineerimissageduse võiärritusinkontinentsi sümptomitegaebastabiilse põiefunktsiooni raviks.ANNUSTAMINE: Soovitatav ööpäevaneannus on 2 mg 2 korda ööp.Maksafunktsiooni häiretega või rasketeneerufunktsiooni häiretega(glomerulaarfiltratsiooni tase ? GFR

UROGENITAALSÜSTEEMEesnäärme hüpertroofiatekketa.ANNUSTAMINE: Põie vegetatiivnedüsfunktsioon ja äge uriinipidamatus:Soovitatav algannus täiskasvanutele on10...15 mg 3 korda päevas. Reflektoorneuriinipidamatus ja teised seljaajupatoloogiaga seotud seisundid: Soovitatavannus 20 mg hommikul ja 20 mg õhtul.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Kasutada vaid äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Seedetrakti mehhaanilinestenoos, uriini retensioon prostataadenoomi korral, kitsa nurgaga glaukoom,tahhüarütmia ja myasthenia gravis, raskeneerupuudulikkus, raskemaksapuudulikkus.RISKID: Kerge ja mõõdukaneerupuudulikkuse korral tuleb annuseidvähendada.KÕRVALTOIMED: Higi ja süljesekretsiooni vähenemine, seedetraktihäired, kusepeetus ja südamelöögisageduse häired.KOOSTOIMED: Suureneb amantadiini,TSAD, kinidiini, antihistamiinide jadisopüramiidi kolinoblokeeriv toime;suureneb beeta-adrenomimeetikumidetahhükardiline toime.Spasmed, PRO. MED., Tabl. 5 mg N30;Kaet. tabl. 15 mg N30EesnäärmehüpertroofiaAlfuzosiinAlfuzosinumRAVIMITÜÜP: Prostata hüpertroofiakorral kasutatavad ainedNÄIDUSTUS: Eesnäärme healoomulisesuurenemise sümptomaatiline ravi.Täiendava ravimina ureetrakateteriseerimisel ja kateetri eemaldamisejärgselt eesnäärme healoomulisesuurenemisega kaasuva ägedakusepeetuse korral.ANNUSTAMINE: Eesnäärmehealoomuline suurenemine: soovitatavannus on 10 mg 1 kord ööp., pärastõhtusööki. Äge kusepeetus: 10 mg 1 kordpäevas pärast sööki alates esimesestkateteriseerimise päevast. Ravi jätkataksepärast kateetri eemaldamist samasannuses kuni järgmise ägeda kusepeetusetekkimiseni või sümptomaatikaprogresseerumiseni.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ortostaatiline hüpotensioon. Samaaegneteiste alfa1-adrenoblokaatoritemanustamine. Maksapuudulikkus.RISKID: Osal isikutel, eritiantihüpertensiivset ravi saavatelpatsientidel, võib paar tundi pärast ravimimanustamist tekkida posturaalnehüpotensioon, väljendudes pearingluse,väsimuse ning higistamisena. Ettevaatuson vajalik, kui alfuzosiini manustataksesümptomaatilise ortostaatilisehüpotensiooniga patsientidele. Ettevaatuson vajalik patsientide puhul, kellel onesinenud teiste alfa1-adrenoblokaatoritega eelneva ravi ajalväljendunud hüpotensiivset reaktsiooni.Koronaarhaigustega patsientidel tulebspetsiifilist koronaarpuudulikkuse ravijätkata.Mõnedel patsientidel, kes saavad või onsaanud eelnevalt ravialfa1-adrenoblokaatoritega, on kataraktioperatsiooni käigus täheldatudoperatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi(Intraoperative Floppy Iris Syndrome, IFIS? kitsa pupilli sündroomi variant). Kuigialfusosiiniga on risk selle sündroomitekkeks väga väike, peab kataraktiopereerivat kirurgi eelnevalt informeerima,kui kasutatakse või on varem kasutatudalfa1-adrenoblokaatoreid, kuna IFIS võibsuurendada operatsiooniaegsete tüsistustetekkeriski. Oftalmoloogid peavad olemavalmistunud võimalikeks muutusteksoperatsioonitehnikas.Patsiente tuleb hoiatada, et tablett tuleballa neelata tervelt. Igasugune muumanustamisviis nagu katki hammustamine,purustamine, närimine või pulbristamine eiole lubatud. Selline tegevus tekitabtoimeaine ebaõige vabanemise jaimendumise ja seetõttu ka võimalikudvarased kõrvaltoimed.KÕRVALTOIMED: Nõrkus, pearinglus,peavalu, iiveldus, kõhuvalu,jõuetus/nõrkus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid:alfa1-adrenoblokaatoritega. Ettevaatustnõudvad kombinatsioonid:antihüpertensiivsed ravimid, nitraadid,tugevad CYP3A4 inhibiitorid naguketokonasool, itrakonasool ja ritonaviirtõstavad alfizosiiniplasmakontsentratsiooni.Üldanesteetikumide manustamine koosalfuzosiiniga võib põhjustada vererõhuebastabiilsust.Alfuzosin-Teva, Tabl. 10 mg N30Xatral SR, Sanofi-Synthelabo, Ret. tabl.10mg N10, 30DoksasosiinDoxazosinumRAVIMITÜÜP: AntiadrenergilisedNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Eesnäärme healoomuline hüperplaasia.ANNUSTAMINE: Algannus on 1 mg 1kord ööp. Sõltuvalt patsiendiurodünaamika näitajatest ja eesnäärmehealoomulise hüperplaasia sümptomitestvõib annust vajadusel suurendada 2mg-ni, seejärel 4 mg-ni ning edasi kuni 8mg max ööp. annuseni. Annusesuurendamine peab toimuma1...2-nädalaste perioodide kaupa. Tavalinesoovitatav annus on 2...4 mg 1 kord ööp.Toimeainet prolongeeritult vabastavaidtablette manustatakse tavaliselt üks kordööpäevas. Doksasosiini täielik toimesaabub 4 nädala jooksul. Vajadusel võibselle aja jooksul annust tõsta 8 mg-ni ükskord ööpäevas. Maksimaalne ööpäevaneannus on 8 mg. Toimeainet prolongeeritultvabastav tablett tuleb sisse võtta koospiisava hulga vedelikuga, seda ei tohinärida, poolitada ega purustada.LASTELE: Doksasosiini kasutamise ohutusja efektiivsus lastel ei ole tõestatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusTA, kinasoliinide või ravimi koostissekuuluva mõne abiaine suhtes. Eesnäärmehealoomulise hüperplaasia ja kaasuvaülemiste kuseteede ummistumise,kroonilise kuseteede infektsiooni võipõiekividega patsientidele.Gastrointestinaalse obstruktsiooni,söögitoru obstruktsiooni või seedetraktivalendiku igasuguse vähenemiseanamneesiga patsiendid. Imetamise ajal.Eesnäärme healoomulise hüperplaasiaravis on vastunäidustatud: - ortostaatilisehüpotensiooni anamneesiga patsientidele;- hüpotensiooniga patsientidele.Doksasosiin on vastunäidustatudmonoteraapiana kas ülevoolupõie võianuuriaga patsientidele progresseeruvaneerupuudulikkusega või ilma selleta.RISKID: Ravi algus. Seoses doksasosiinialfa blokeerivate omadustega võivadpatsiendid kogeda posturaalsethüpotensiooni, millele viitavad pearinglusja nõrkus või harva teadvusekaotus(sünkoop), eriti ravi alguses. Seetõttujälgib meditsiinipraktika vererõhku ravialguses, et vähendada posturaalsetetoimete võimalust. Patsiente tulebhoiatada, et nad hoiduksid olukordadest,kus doksasosiini poolt esile kutsutudpearinglus või nõrkustunne võib nad seadavõimalikku vigastusohtu. Kasutamineägedate kardiaalsete seisunditegapatsientidel: Nagu kõigi vasodilatatoorseteantihüpertensiivsete ainete puhul, soovitabmeditsiinipraktika olla ettevaatlikdoksasosiini manustamisel järgmiste377

Eesnäärme hüpertroofiaUROGENITAALSÜSTEEMägedate kardiaalsete seisunditegapatsientidele:- kopsuturse aordi või mitraalstenoositõttu;- suure väljutusmahugasüdamepuudulikkus,- parempoolne südamepuudulikkuskopsuemboolia või perikardi efusioonitõttu,- vasaku vatsakese puudulikkus madalatäitmisrõhuga.Kasutamine maksakahjustusegapatsientidel. Nagu kõigi ravimite puhul,mis metaboliseeritakse täielikult maksas,tuleb doksasosiini manustada eritiettevaatlikult maksafunktsiooni häiregapatsientidele. Et puudub kliiniline kogemusraske maksakahjustusega patsientidega, eisoovitata neil seda ravimit kasutada.Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega.Doksasosiini tuleb koos fosfodiesteraas-5inhibiitoritega (nt sildenafiil, tadalafiil javardenafiil) manustada ettevaatlikult, sestmõlemal ravimil on vasodilateerivadtoimed ja need võivad põhjustadamõnedel patsientidel sümptomaatilisthüpotensiooni. Ortostaatilisehüpotensiooni riski vähendamiseks onsoovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5inhibiitoritega ainult siis, kui patsient onhemodünaamiliselt stabiilne või saab ravialfablokaatoritega. Lisaks on soovitatavalustada ravi fosfodiesteraas-5inhibiitoritega väikseima võimalikuannusega ja pidada kinni 6-tunnisestintervallist pärast doksasosiinimanustamist. Uuringuid doksasosiinitoimeainet prolongeeritult vabastavateravimvormidega ei ole läbi viidud.Kasutamine kataraktioperatsiooni läbinudpatsientidel: ?Operatsiooniaegset lõdvaiirise sündroomi? (IFIS, väikese pupillisündroomi variant) on täheldatud kataraktioperatsioonide käigus mõnedelpatsientidel, keda ravitakse või on varemravitud tamsulosiiniga. Üksikuid teateid onsamuti saadud teistealfa1-adrenoblokaatorite puhul jaravimirühma toime võimalust ei saavälistada. Et IFIS võib põhjustadaprotseduuri tüsistuste sagenemist kataraktioperatsiooni ajal, tuleb silmakirurgi enneoperatsiooni teavitada praegusest võivarasemast alfa1-adrenoblokaatoritekasutamisest.KÕRVALTOIMED: Asteenia, jõuetus,üldine halb enesetunne, tursed,posturaalne peapööritus, minestus,peapööritus, peavalu, vertigo, iiveldus,somnolentsus, riniit.KOOSTOIMED: Levodopa ja baklofeentugevdavad doksasosiini vererõhkualandavat toimet. Doksasosiin potentseeribtrankvillisaatorite ja uinutite sedatiivsettoimet. MSPV ravimid, östrogeenid ja378glükokortikoidid antagoniseerivadhüpotensiivset toimet.Cardura, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 1mg N30; Tabl. 2mg N30;Tabl. 4mg N30Cardura XL , Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Prolong. tabl. 4 mg N30Doxalfa, Stada, Prolong. tbl. 4 mg N30Doxazosin HEXAL, Hexal, Prolong. tabl.4mg N30Kamiren, KRKA, Tabl. 2mg N30; Tabl.4mg N30Zoxon, Zentiva, Tabl. 2mg N30; Tabl.4mg N30DutasteriidDutasteridumRAVIMITÜÜP: Prostata hüpertroofiakorral kasutatavad ainedNÄIDUSTUS: Eesnäärme healoomulisesuurenemise mõõdukate ja rasketesümptomite ravi (ägeda uriinipeetuse jaoperatsiooniriski vähendamine).ANNUSTAMINE: 0,5 mg 1 kord ööp.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Kasutamine naistel ninglastel ja noorukitel on vastunäidustatud.Ülitundlikkuse korral TA, teiste 5-alfareduktaasi inhibiitorite või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes. Raskemaksapuudulikkus.RISKID: Kombineeritud ravi tulebmäärata pärast hoolikat riski ja kasu suhtehindamist kõrvaltoimete riski võimalikusuurenemise tõttu ning pärastalternatiivsete ravivõimaluste (shmonoteraapiate) kaalumist. Enne ravialustamist ja regulaarselt ravi ajal tulebeesnäärme healoomulise suurenemisegapatsientidele teha digitaalne rektaalneuuring ning samuti teised eesnäärmevähiuuringud.Dutasteriid imendub läbi naha, seetõttupeavad naised, lapsed ja noorukid vältimakokkupuudet lekkivate kapslitega.Kokkupuute korral peab vastavat piirkondaotsekohe pesema vee ja seebiga.Dutasteriidi kasutamist ei ole uuritudmaksahaigusega patsientidel. Ettevaatuson vajalik dutasteriidi manustamisel kergeja mõõduka maksapuudulikkusegapatsientidele.Eesnäärmevähi diagnoosimisel on tähtisosa prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA)kontsentratsioonil seerumis. Üldiselt onjuhul, kui kogu PSA kontsentratsioonseerumis ületab 4 ng/ml (Hybritech),vajalikud täiendavad uuringud ja vajaduseleesnäärme biopsia. Arstid peavad olemateadlikud sellest, et PSA väärtus alla 4ng/ml dutasteriidi kasutavatel patsientidelei välista eesnäärmevähi diagnoosi.Dutasteriid põhjustab eesnäärmehealoomulise suurenemisega patsientidelPSA sisalduse vähenemist seerumis umbes50% võrra 6 kuu möödudes, isegieesnäärmevähi olemasolu korral. Kuigiesineda võib individuaalseid erinevusi, onPSA langus umbes 50% võrraprognoositav, kuna seda täheldati koguPSA algväärtuste vahemiku (1,5...10ng/ml) lõikes. Seetõttu tuleb isoleeritudPSA väärtuse tõlgendamiseks mehel, keson 6 kuu jooksul või kauem kasutanuddutasteriidi, PSA väärtusedkahekordistada, et võrrelda neid ravimittesaanud meeste normväärtustega. Seesäilitab PSA analüüsi sensitiivsuse jaspetsiifilisuse eesnäärmevähidiagnoosimisel. PSA sisalduse püsivatsuurenemist ravi ajal tuleb hoolikaltuurida, arvestades sealjuures kavõimalusega, et patsient ei järgi tallemääratud raviskeemi dutasteriidiga.Seerumi PSA tase taastub algväärtuseni 6kuu jooksul pärast ravi lõppu. Vaba jaüldise PSA suhe püsib muutumatuna isegidutsteriidid mõjul. Kui arstid otsustavadkasutada vaba PSA määramisteesnäärmevähi diagnoosimisel ravisaavatel meestel, ei ole selle väärtusekorrigeerimine vajalik.KÕRVALTOIMED: Impotentsus, libiidomuutus, ejakulatsioonihäired.KOOSTOIMED: Dutasteriidi pikaajalinekoos kasutamine ravimitega, mis ontugevad ensüümi CYP3A4 inhibiitorid (ntritonaviir, indinaviir, nefasodoon,itrakonasool, suukaudne ketokonasool),võib viia dutasteriidi kontsentratsioonisuurenemiseni seerumis.Avodart, Glaxo, Caps. 0,5 mg N30FinasteriidFinasteridumRAVIMITÜÜP: Prostata hüpertroofiakorral kasutatavad ainedNÄIDUSTUS: Eesnäärme healoomulinesuurenemine.ANNUSTAMINE: 5 mg ööp.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadimõne komponendi suhtes. Näidustusisilmas pidades on käesolev preparaatmõeldud ainult meestele. Sellelevaatamata tuleb arvestada võimalikuohuga rasedate puhul.RISKID: Suure jääkuriini koguse ja/võimärkimisväärse uriinivoolu häiregapatsiente tuleb hoolikalt jälgidaobstruktiivse uropaatia suhtes. Eesnäärmekartsinoomi välistamiseks tuleb ennefinasteriidraviga alustamist patsientidelteostada per rectum uuring, mida on

TOITAINEDsoovitatav regulaarselt korrata.KÕRVALTOIMED: Seemnevedelikuvähenenud maht, impotentsus, libiidolangus.KOOSTOIMED: Kliiniliselt olulisikoostoimeid teiste ravimitega täheldatudpole.Penester, Lé?iva, Tabl. 5mg N30TamsulosiinTamsulosinumRAVIMITÜÜP: Prostata hüpertroofiakorral kasutatavad ainedNÄIDUSTUS: Eesnäärme healoomulisestsuurenemisest tingitud alumiste kuseteedesümptomite ravi.ANNUSTAMINE: 0,4 mg 1 kord päevas,manustatuna pärast hommikusööki.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,ortostaatiline hüpotensioon, raskekujulinemaksapuudulikkusRISKID: Võib põhjustada vererõhulangust, kuid minestust on esinenud siiskiharva. Ortostaatilise hüpotensiooniesimeste sümptomite ilmumisel (nõrkus,minestustunne) tuleb haige pannaistuvasse või lamavasse asendisse kunisümptomite taandumiseni. Nii enne ravialustamist kui ka ravi ajal tulebregulaarselt eesnääret per rectumkontrollida ja vajadusel määrata PSA.Raske neerufunktsiooni häirega (kreatiniinikliirens

Mineraalainedülitundlikkus vitamiin D suhtes võimanifesteerunud vitamiin Dintoksikatsioon.Patsiendid, kellel on kaltsiumi taseplasmas üle 2,6 mmol/l, kaltsiumi-fosfaadipreparaadi tase üle 3,7 (mmol/l) võialkaloos, millega kaasneb veenivere pHtaseme tõus üle 7,44(piima-leelisesündroom, Burnettisündroom) ei tohi kasutada.Dialüüsipatsiente tuleb jälgida vältimaksvõimalikku kaltsiumi sissevooludialüüsivedelikust.Patsiendid, kellel on anamneesisneerukivid või kellel on sarkoidoos, onenim ohustatud.RISKID: Maapähkliõli võib harvadeljuhtudel esile kutsuda raskeid allergilisireaktsioone.Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilikfruktoositalumatus, ei tohi kasutada.KÕRVALTOIMED: Allergilisednahareaktsioonid, anafülaktiline shokkKOOSTOIMED: Vitamiin D ja selleanalooge ei tohi manustada samaaegseltalfakaltsidooliga.Kuna alfakaltsidool on väga efektiivnevitamiin D analoog, võib samaaegnekasutamine viia toime tugevnemiseni jatõsta hüperkaltseemia tekkeriski.Hüperkaltseemia võib vallandadasüdamerütmihäireid digitaaliseravi saavatelpatsientidel. Seetõttu tuleb patsiente, kesvõtavad samaaegselt digitaalist jaalfakaltsidooli, hoolikalt jälgida.Patsiendid, kes võtavad alfakaltsidooli jabarbituraate või ensüüme indutseerivaidantikonvulsante, vajavad soovitud toimesaamiseks suuremaid alfakaltsidooliannuseid. Difenüülhüdantoiin võib samutivähendada alfakaltsidooli toimet. Kaglükokortikosteroidid võivad alfakaltsidoolitoimet kahjustada. Kuna sapisooladel onoluline roll alfakaltsidooli imendumises,võib pikaajaline ravi sapphappeid siduvateravimitega (kolestüramiin, kolestipool) võikõrge alumiiniumisisaldusega sukralfaatideja antatsiididega olla kahjulik. Seetõttu eitohi alfakaltsidooli ja alumiinium-aluselantatsiide võtta samaaegselt, vaid2-tunniliste intervallidega.Magneesium-alusel antatsiide ja lahtisteidtuleb alfakaltsidool-ravi saavateldialüüsipatsientidel seoseshüpermagneseemia tekkeohuga kasutadaettevaatusega.Samaaegne östrogeen-hormoonidemanustamine peri- ja postmenopausieasnaistel tugevdab alfakaltsidooli toimet.Hüperkaltseemia tekkeriski suurendabsamaaegne kaltsiumil põhinevate ravimite,tiasiidide või teiste vere kaltsiumi tasetsuurendavate ravimite manustamine.Alpha D3-Teva, Caps. 0,25mcg N30 ;380Caps. 1mcg N10 ;Püridoksiin,benfotiamiinPyridoxinum, benfothiaminumRAVIMITÜÜP: B1, B6 ja B12NÄIDUSTUS: Vitamiin B1 ja B6 kestvastpuudusest tingitud neuroloogilistesümptomite ravi.ANNUSTAMINE: Kui ei ole teisitimääratud, manustatakse 100 mg+100 mg( 1 tabl.) 3 korda päevas.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiabiainete suhtes. Rasedus, rinnagatoitmine.RISKID: Kui manustatakse kauem kui 6kuu jooksul, võib see põhjustadaneuropaatiate teket. Ei tohi võttapatsiendid, kellel on pärilik fruktoositalumatus, glükoosi-galaktoosiimendumishäired võisahharaasi-isomaltaasi puudulikkus.KÕRVALTOIMED: Üksikutel juhtudelesineb allergilisi nahaülitundlikkusreaktsioone, urtikaariat võishokiseisundeid.KOOSTOIMED: Vitamiini B6 raviannusedvõivad nõrgendada L-dopa toimet.Koostoimeid esineb INH (isonicotinic acidhydrazide) - isonikotiinhappe hüdrasiidi,D-penitsillamiini ja tsükloseriiniga.Milgamma, Wörwag, Kaet. tabl. 100mg +100mg N30;, 60, 100Tiamiin,püridoksiin,tsüanokobalamiinThiaminum, pyridoxinum,cyanocobalaminumRAVIMITÜÜP: B1, B6 ja B12NÄIDUSTUS: Vitamiin B1, B6 ja B12kestvast puudusest tingitudhematoloogiliste ja neuroloogilistesümptomite ravi.ANNUSTAMINE: 100 mg (B1)+ 200 mg(B6)+ 0,2 mg (B12) 1 kord ööp.LASTELE: Alla 15-a ei kasutata.RASEDATELE: Pole teada ühtegikahjulikku toimet raseduse ja imetamiseajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadimõne koostisaine suhtes.RISKID: Suurte annuste kasutaminepikemalt kui 4 näd. vältel pole soovitatav,kuna võivad avalduda neuroloogilisedsümptomid.KÕRVALTOIMED: Kui manustadasoovitatud annuseid, on kõrvaltoimedharvad. Kestva manustamisekõrvaltoimeteks võivad olla allergilisednahareaktsioonid (nõgeslööve, nahaekseem).KOOSTOIMED: Puuduvad.Milgamma N, Wörwag, Inj. 50mg +50mg + 0,5mg + 10mg/1ml 2ml N5, 25NeuroMax Forte, Vitabalans, Tabl. 100mg(B1)+ 200 mg (B6)+ 0,2 mg (B12)N30, 100Neuromultivit, Lannacher, Tabl. 100 mg(B1)+ 200 mg (B6)+ 0,2 mg (B12) N20,100TokoferoolTocopherolumRAVIMITÜÜP: Teised vitamiinidNÄIDUSTUS: Vitamiin E vaeguseprofülaktika ja ravi.ANNUSTAMINE: 200....400 mg 1 kordpäevas.LASTELE: Ainult arsti ettekirjutusel.RASEDATELE: Soovitatud annustes võibkasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Vitamiin Kdefitsiit ja ravi antikoagulantidega, ilma etmanustatakse lisaks K-vitamiini.RISKID: Puuduvad.KÕRVALTOIMED: Soovitatud annustekasutamisel on kõrvaltoimete esinemisesagedus harv.KOOSTOIMED: Pikajaline suures koguseskasutamine võib vähendada beetakarotiniimendumist, pärssida verelibledekoagulatsiooni ja seega suurendadahemorraagia tekke riski.Vita-E S, Vitabalans, Tabl. 200 mg N30,60MineraalainedTOITAINEDAlumiiniumkloriidhüdroksiidkompleksAlumiiniumkloriidhüdroksiidkompleksRAVIMITÜÜP: Teised mineraalsedlisandidNÄIDUSTUS: Hüperfosfateemiaregulaarset hemodialüüsi vajavaneerukahjustuse korral.ANNUSTAMINE: Annus sõltub seerumifosfaadisisaldusest. Üldjuhul manustatakse900...1800 mg päevas mitmeks annuseksjagatuna.

TOITAINEDRASEDATELE: Kasutamist tuleb hoolikaltkaaluda, kuna loomkatsete põhjal ei saaabsoluutse kindlusega väita teratogeensemõju puudumist.VASTUNÄID.: Hüpofosfateemia,hüperalumineemia.RISKID: Neerupuudulikkusegapatsientidel võib alumiiniumi sisaldavateainete manustamine põhjustadaalumiiniumtoksilisust. Seetõttu tulebregulaarselt kontrollidaalumiiniumisisaldust seerumis.KÕRVALTOIMED: Suurte annustekasutamine pika aja jooksul võibpõhjustada kõrget alumiiniumisisaldustveres ja seega alumiiniumimürgitust. Seevõib tekitada entsefalopaatiat(ajufunktsiooni häire aju difuussekahjustusega) ning lastel ja imikutelosteopaatiat või osteomalaatsiat.KOOSTOIMED: Tetratsükliinide,digoksiini, beetaadrenoblokaatorite võiantikoliinergiliste ravimite koosvõtmisevajadusel peab manustamisintervall olemavähemalt 2 tundi.Phosphonorm, Medice, Caps. 300mgN100KaltsiumkarbonaatCalcii carbonasRAVIMITÜÜP: KaltsiumNÄIDUSTUS: Kaltsiumivaeguse vältimineja ravi. Kaltsiumi täiendav manustaminelisaks spetsiifilisele osteoporoosi ravile.Fosfaatide sidumine hüperfosfateemiakorral.ANNUSTAMINE: Kaltsiumivaegusevältimine ja ravi: 500...1500 mg ööp.Täiendav ravi osteoporoosi korral:500...1500 mg ööp. Hüperfosfateemia:annustamine on individuaalne. Sageli onvajalik 2...8 g ööp., jagatuna 2...4üksikannuseks.LASTELE: Kaltsiumi vaeguse vältimine jaravi: 500...1000 mg ööp.RASEDATELE: Piisav ööp. kaltsiumikogus(mis hõlmab nii toiduga saadavat kui katäiendavalt manustatud kaltsiumi) tervetelrasedatel ja imetavatel naistel on1000...1300 mg. Raseduse ajal ei tohikskaltsiumi ööp. kogus ületada 1500 mg.VASTUNÄID.: Haigused ja/või seisundid,mis võivad endaga kaasa tuuahüperkaltseemia või hüperkaltsiuuria.Neerukivitõbi. Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Tabl. sisaldavad aspartaami,seetõttu ei tohi neid kasutadafenüülketonuuria korral.Neerupuudulikkuse korral tohib kasutadaüksnes hüperfosfateemia raviks.Patsientide korral, kellel on anamneesisneerukivitõbi, tuleb olla ettevaatlik. Suurteannuste manustamisel, eriti kuisamaaegselt kasutatakse veel D-vitamiini,on oht hüperkaltseemia tekkeks janeerufunktsiooni halvenemiseks.KÕRVALTOIMED: Hüperkaltseemia,hüperkaltsiuuria, kõhukinnisus,kõhupuhitus, iiveldus, kõhuvalu,kõhulahtisus, nahasügelus, lööve janõgeslööve.KOOSTOIMED: Tiasiidid vähendavadkaltsiumi eritumist uriiniga. Süsteemseltmanustatavad kortikosteroidid vähendavadkaltsiumi imendumist. Kaltsiumkarbonaatvõib vähendada samaaegselt manustatudtetratsükliine sisaldavate ravimiteimendumist.Hüperkaltseemia võib ravi ajal kaltsiumigasuurendada südameglükosiidide toksilisust.Tablettide ja bifosfonaatide võinaatriumfluoriidi manustamise vahel peabolema vähemalt 3-tunnine intervall, sestvõib vähendada nimetatud aineteimendumist seedetraktist. Oblikhape(leidub spinatis ja rabarberis) ja fütiinhape(leidub täisteraviljades) võivad kaltsiumiioonidega lahustumatute kompleksidemoodustamise teel vähendada kaltsiumiimendumist.Calcigran Sine, Nycomed, Närimistabl.1250 mg N100Kaltsiumkarbonaat,kolekaltsiferoolCalcii carbonas, cholecalciferolumRAVIMITÜÜP: KaltsiumNÄIDUSTUS: D-vitamiini ja kaltsiumivaeguse vältimine ja ravi. D-vitamiini jakaltsiumi täiendav manustamine lisaksspetsiifilisele osteoporoosi ravilepatsientidel, kellel on risk D-vitamiini jakaltsiumi vaeguse tekkeks.ANNUSTAMINE: Täiendav raviosteoporoosi korral: 500 mg+200...400 TU(1 tabl.) 2...3 korda ööp. Kaltsiumi jaD-vitamiini vaegus: 500mg+200 TU (1tabl.) 1...3 korda ööp.LASTELE: Kaltsiumi ja D-vitamiini vaegus:500mg+200 TU korraga 1...2 korda ööp.RASEDATELE: Ei tohiks kaltsiumi ööp.kogus ületada 1500 mg ja D-vitamiinikogus 600 RÜ-d.VASTUNÄID.: Haigused ja/või seisundid,mis võivad endaga kaasa tuuahüperkaltseemia või hüperkaltsiuuria.Neerukivitõbi. D-hüpervitaminoos.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes.RISKID: Tabletid sisaldavad aspartaami,Mineraalainedseetõttu ei tohi neid kasutadafenüülketonuuria korral. Pikaaegselkasutamisel tuleb jälgida seerumikaltsiumisisaldust ja patsiendineerufunktsiooni seerumikreatiniinisisalduse määramise teel.D-vitamiini tuleb kasutada ettevaatuseganeerupuudulikkusega patsientidel, kelleltuleb jälgida kaltsiumi ja fosfori sisaldustveres. Teiste D-vitamiini sisaldavateravimite/vitamiinideväljakirjutamisel/soovitamisel tulebarvestada tablettides sisalduvat D-vitamiinihulka (200 RÜ).KÕRVALTOIMED: Hüperkaltseemia,hüperkaltsiuuria, kõhukinnisus,kõhupuhitus, iiveldus, kõhuvalu jakõhulahtisus, nahasügelus, lööve janõgeslööve.KOOSTOIMED: Tiasiidid vähendavadkaltsiumi eritumist uriiniga. Süsteemseltmanustatavad kortikosteroidid vähendavadkaltsiumi imendumist. Samaaegne ravianioonvahetusvaikudega, nagu näitekskolestüramiin, või lahtistitega, nagunäiteks parafiiniõli, võib vähendadaD-vitamiini imendumist seedetraktist.Kaltsiumkarbonaat võib vähendadasamaaegselt manustatud tetratsükliinesisaldavate ravimite imendumist.Hüperkaltseemia võib ravi ajal kaltsiumi jaD-vitamiiniga suurendadasüdameglükosiidide toksilisust. Kaltsiumibisfosfonaatide või naatriumfluoriidimanustamise vahel peab olema vähemalt3-tunnine intervall, sest kaltsium võibvähendada nimetatud ainete imendumistseedetraktist. Oblikhape (leidub spinatis jarabarbris) ja fütiinhape (leidubtäisteraviljades) võivad kaltsiumi ioonidegalahustumatute komplekside moodustamiseteel vähendada kaltsiumi imendumist.Calcigran, Nycomed, Närimistabl. 400 TÜ+ 500 mg N60Ideos, Lab. Innotech, Närimistabl. 400 TÜ+ 500 mg N30Magneesiumaspartaat,kaaliumaspartaatMagnesii aspartamum, kalii aspartamumRAVIMITÜÜP: Teised mineraalsedlisandidNÄIDUSTUS: Hüpokaleemia võihüpomagneseemia.ANNUSTAMINE: Manustatakse ainultveeni. Tavaline annus on 1...2 ampulli(10...20 ml) lahjendatuna 50...100 ml5%-lise glükoosi lahuses aeglasetilkinfusioonina veeni. Seda annust võibvajadusel korrata iga 4...6 tunni järel.381

Imikute toitesegudTaoliselt võib ravimi manustamist jätkata,kuni normaalne kaaliumi ja magneesiumitase seerumis on saavutatud. Sobib kakombineeritud raviks.RASEDATELE: Kaalium- jamagneesiumaspartaadi kasutamise kohtarasedatel ja rinnaga toitmise ajal ei olepiisavalt andmeid. Loomkatsed ei näitaotsest või kaudset kahjulikku toimetrasedusele, embrüo/loote arengule,sünnitusele või postnataalsele arenguleVASTUNÄID.: Äge ja kroonilineneerupuudulikkus; Addisoni tõbi. Eisoovitata manustada koos kaaliumisäästvate diureetikumidega. III astmeatrioventrikulaarne blokaad. Kardiogeenneshokk (vererõhk alla 90 mmHg).RISKID: Tähelepanelik tuleb ollahüperkaleemiaga kulgevate haigustekorral, mil on vajalik regulaarseltkontrollida kaaliumi sisaldust plasmas.Liiga kiirel manustamisel võib tekkidanahapunetus.KÕRVALTOIMED: Liiga kiiremanustamise korral võivad tekkidahüpermagneseemia/hüperkaleemia nähud.KOOSTOIMED: Koosmanustamiselkaaliumi säästvate diureetikumide ja/võiAKE-inhibiitoritega võib kujunedahüperkaleemia.Panangin, Gedeon Richter, Inj.40mg+45,2 mg/ml 10 ml N5TüsedusvastasedSibutramiinSibutraminumRAVIMITÜÜP: Tsentraalselt toimivadtüsedusevastasedNÄIDUSTUS: Abistava vahendinakaalualandamise programmis:alimentaarse rasvtõvega patsientidele,kelle kehamassi indeks on suurem võivõrdne 30; alimentaarse ülekaalugapatsientidele, kelle kehakaalu indeks onsuurem või võrdne 27 ning kellel esinevadka teised rasvumusega seotud riskifaktorid(nt II tüübi diabeet või düslipideemia).ANNUSTAMINE: Algannus on 10 mg 1kord päevas. Patsientidel, kellel 10 mgtoime ei osutunud piisavaks (kehakaalalaneb 4-näd. ravi järel vähem kui 2 kg)ning kes talusid 10 mg annust hästi, võibannuse tõsta 15 mg-ni 1 kord päevas.EAKATELE: Üle 65-a vastunäidustatud.LASTELE: Alla 18-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Rasvumiseorgaanilised põhjused. Raskedsöömishäired anamneesis. Psühhiaatrilised382haigused. Loomkatsetes on leitud, etsibutramiinil esineb potentsiaalneantidepressiivne toime, seetõttu ei olevõimalik välistada võimalust, et sibutramiinvallandab bipolaarse häire korralmaania-episoodi. Gilles de la Tourette'isündroom. Samaaegne või viimase 2 näd.jooksul MAO inhibiitorite või teistetsentraalse toimega ravimite (naguantidepressandid, antipsühhootikumid)kasutamine psüühikahäirete korral võikaalu langetamise eesmärgil, võiunehäirete tõttu trüptofaani kasutamine.Anamneesis koronaartõbi, südamepaispuudulikkus, tahhükardia, perifeersetearterite okluseeriv haigus, arütmia võitserebrovaskulaarne haigus (insult võitransitoorne isheemiaatakk). Ebapiisavaltravitud hüpertensioon (>145/90 mmHg)Hüpertüreoidism. Raske maksakahjustus.Raske neerukahjustus ja lõppstaadiumisneeruhaigusega dialüüsipatsiendid.Prostata healoomuline hüperplaasia uriiniretensiooniga. Feokromotsütoom. Kitsanurgaga glaukoom. Anamneesisnarkootikumi-, ravim- või alkoholisõltuvus.Rasedus ja rinnaga toitmine. Lapsed jakuni 18-a noorukid, nende kohta onandmeid ebapiisavalt. Üle 65-a patsiendid,nende kohta on andmeid ebapiisavalt.RISKID: Kõigil kasutavatel patsientideltuleb jälgida vererõhku ja pulsisagedust.Kolme esimese ravikuu jooksul tuleks neidparameetreid mõõta vähemalt üks kord iga2 näd. järel, 4. kuni 6. ravikuu jooksulhinnatakse neid parameetreid kord kuus,seejärel mõõdetakse neid regulaarseltkõige rohkem kolmekuuliste intervallidejärel. Uneapnoe sündroomiga patsientideltuleb vererõhu monitoorimisele pöörataerilist tähelepanu. Kuigi sibutramiini ei oleseostatud primaarse pulmonaalsehüpertensiooniga, on üldistestrasvumisvastaste ravimite juhistestlähtudes oluline rutiinse läbivaatuse käiguspöörata tähelepanu järgmiste sümptomiteesinemisele: progresseeruv düspnoe,rinnavalu ja tursed pahkluude piirkonnas.Patsiendile tuleb soovitada sellistesümptomite tekkimisel koheselt arsti poolepöörduda. Ettevaatusega tuleb kasutadaepilepsiat põdevatel patsientidel.Sibutramiini kasutamisel kerge ja keskmisemaksakahjustusega patsientidel onesinenud sibutramiini plasmatasemetõusu.Kuigi neerude kaudu erituvad ainultinaktiivsed metaboliidid, tuleks kerge jakeskmise neerukahjustusega patsientidelkasutada Reductil'i ettevaatusega.Kasutada ettevaatusega patsientidel, kelleperekonna anamneesis on esinenudmotoorseid või verbaalseid tikke. Fertiilseseas naistel tuleb ravi ajal rakendadaadekvaatset kontratseptsiooni. Koos KNS-iTOITAINEDtoimivate ravimitega esineb preparaadikuritarvitamise võimalus. Kasutadaettevaatusega avatudnurgagaglaukoomiga patsientidel ja nendel, kellelesineb kõrgenenud silmasisese rõhu oht,nt perekonnaanamneesis. Sarnaseltteistele SSRI esineb ka sibutramiinikasutamise korral oht veritsuse (shgünekoloogiline, gastrointestinaalne jmnaha- või limaskestade veritsus) tekkeks.Sisaldab laktoosi ja seetõttu ei tohiks sedakasutada harvaesineva pärilikugalaktoositalumatusega, Lapp-laktaasipuudulikkusega või glükoosi-galaktoosimalabsorptsiooniga patsientidel.KÕRVALTOIMED: Tahhükardia,südamepekslemine, hüpertensioon,vasodilatsioon (kuumahood),kõhukinnisus, iiveldus, hemorroididesüvenemine, suukuivus, unetus, segasus,paresteesia, peavalu, rahutus, higistamine,maitsetundlikkuse häired.KOOSTOIMED: Ettevaatlik tuleks ollakoosmanustamisel ravimitega, mismõjutavad CYP3A4 ensüümi aktiivsust.Serotoniini taset suurendavate ravimitesamaaegne kasutamine võib suurendadaraskete koostoimete tekkeriski. Kunasibutramiin inhibeerib serotoniinitagasihaaret (muude toimete hulgas), eitohiks kasutada samaaegselt teiste ajusserotoniini taset suurendavate ravimitega.Samaaegset kasutamist koos teisteravimitega, mis võivad tõsta vererõhku võisüdame löögisagedust (ntsümpatomimeetikumid), ei olesüstemaatiliselt uuritud. Sibutramiinravikatkestamise ja MAO inhibiitorravialustamise vahele peaks jääma vähemalt 2näd.Lindaxa, Zentiva, Caps. 10 mg N30;Caps. 15 mg N30Reductil, Abbott, Caps. 10 mg N28; Caps.15 mg N8Sibutril, Sandoz, Caps. 10mg N30; Caps.15mg N30Imikute toitesegudImikutetoiteseguToitaineliselt täisväärtuslik LC-PUFA-garikastatud toitesegu sügavalt enneaegseteleja väikese sünnikaaluga imikutele sünnistalatesRAVIMITÜÜP: Enneaegsuse korralkasutatavad toitesegudNÄIDUSTUS: Äärmiselt madal sünnikaal,sünnikaal alla 999 g või vähem, väike

HINGAMISSÜSTEEMsünnikaal raseduskestuse kohta,valgulis-energeetiline alatoitumus,perinataalperioodis tekkivbronhopulmonaalne düsplaasia.LASTELE: 100 ml valmis toitu = 90 mlkeedetud ja jahutatud vett + 3mõõtlusikatäit pulbrit (16,5 g)RISKID: Valesti ja ebahügieeniliseltvalmistatud toitesegu võib ohustada lapsetervist. Piimasegu tuleb kasutada vahetultpärast valmistamist, kasutama jäänudpiimasegu ei tohi uuesti tarvitada.Aptamil Prematil, Milupa, Plv. 600 gImikutetoiteseguPulbriline lisand rinnapiima rikastamisekshüdrolüüsitud valgu, süsivesikute,mineraalide, mikroelementide javitamiinidegaRAVIMITÜÜP: Enneaegsuse korralkasutatavad toitesegudNÄIDUSTUS: Äärmiselt madal sünnikaal,sünnikaal alla 999 g või vähem, väikesünnikaal raseduskestuse kohta,valgulis.energeetiline alatoitumus,perinataalperioodis tekkivbronhopulmonaalne düsplaasia.LASTELE: Lahustataksekehatemperatuuril rinnapiimas vahetultenne lapse toitmist. 4,2 g (4mõõtlusikatäit) pulbrit lisatakse 100 mlrinnapiimale1 mõõtlusikatäis = 1.05 g.RISKID: Valesti ja ebahügieeniliseltvalmistatud toitesegu võib ohustada lapsetervist. Ei tohi lisada enneaegsetepiimasegule (toitainete kogus jaosmolaarsus liiga suured).Aptamil FMS, Milupa, Plv. 200 gImikutetoiteseguSojavalgul baseeruv imiku toiteseguRAVIMITÜÜP: Toiduallergia korralkasutatavad toitesegudNÄIDUSTUS: Lehmapiimaallerga/talumatus (üle 6 kuu vanusteleimikutele), laktoosi talumatus (esmane võiteisene), sahharoosi talumatus,galaktoseemia, fruktoseemiaLASTELE: Märgitud toidukordade arv jatoidu kogus on soovituslikud: 1. elukuu:7x60 ml; 2. elukuu: 6x90 ml; 3. elukuu:6x120 ml; 4. elukuu: 5x150 ml; 5. elukuu:5x180 ml; 6. elukuu: 5x210 ml; üle 6 kuuvanune imik: 4x210 ml. 100 ml valmistoitu = 90 ml keedetud ja jahutatud vett +3 mõõtlusikatäit pulbrit (12,6 g).VASTUNÄID.: Allergia sojavalgule.RISKID: Valesti ja ebahügieeniliseltvalmistatud toitesegu võib ohustada lapsetervist. Piimasegu tuleb kasutada vahetultpärast valmistamist, kasutama jäänudpiimasegu ei tohi uuesti tarvitada.Aptamil Soya, Milupa, Plv. 400 gImikutetoiteseguToitaineliselt täisväärtuslik hüdrolüüsitudvadakuvalgul baseeruv ravitoit kasutamisekssünnist alates. Sisaldab MCT triglütseriide.Rikastatud LC-PUFA- ja nukleotiididega.Laktoosivaba.RAVIMITÜÜP: Toiduallergia korralkasutatavad toitesegudNÄIDUSTUS: Malabsorptsioon ja/võiseedmisprobleemid, pikaajaline ravileallumatu kõhulahtisus, ebapiisav kaaluiive,seedeprobleemidega kulgev toiduallergia,operatsioonieelne ja -järgne toitmine.LASTELE: Märgitud toidukordade arv jatoidu kogus on soovituslikud: 1. elukuu:7x60 ml; 2. elukuu: 6x90 ml; 3. elukuu:6x120 ml; 4. elukuu: 5x150 ml; 5. elukuu:5x180 ml; 6. elukuu: 5x210 ml; üle 6 kuuvanune imik: 4x210 ml. 100 ml valmistoitu = 90 ml keedetud ja jahutatud vett +3 mõõtlusikatäit pulbrit (12,9 g)RISKID: Valesti ja ebahügieeniliseltvalmistatud toitesegu võib ohustada lapsetervist. Piimasegu tuleb kasutada vahetultpärast valmistamist, kasutama jäänudpiimasegu ei tohi uuesti tarvitada.Aptamil Allergy Digestive Care(Aptamil Pepti MCT), Milupa, Plv. 450 gImikutetoiteseguToitaineliselt täisväärtuslik hüdrolüüsitudvadakuvalgul baseeruv ravitoit kasutamisekssünnist alates. Rikastatud LC-PUFA-,nukleotiidide ja prebiootiliste kiudaineteseguga.RAVIMITÜÜP: Toiduallergia korralkasutatavad toitesegudNÄIDUSTUS: Lehmapiimaallerga/talumatus, kõhulahtisus, koolikad.LASTELE: Märgitud toidukordade arv jatoidu kogus on soovituslikud: 1. elukuu:7x60 ml; 2. elukuu: 6x90 ml; 3. elukuu:6x120 ml; 4. elukuu: 5x150 ml; 5. elukuu:5x180 ml; 6. elukuu: 5x210 ml; üle 6 kuuvanune imik: 4x210 ml. 100 ml valmisImikute toitesegudtoitu = 90 ml keedetud ja jahutatud vett +3 mõõtlusikatäit pulbrit (13,6 g)RISKID: Valesti ja ebahügieeniliseltvalmistatud toitesegu võib ohustada lapsetervist. Piimasegu tuleb kasutada vahetultpärast valmistamist, kasutama jäänudpiimasegu ei tohi uuesti tarvitada.Aptamil Allergy Care (Aptamil Pepti),Milupa,Plv. 450 gImikutetoiteseguToitaineliselt täisväärtuslik aminohapetesegul baseeruv ravitoit kasutamiseks sünnistalates. Laktoosivaba.RAVIMITÜÜP: Toiduallergia korralkasutatavad toitesegudNÄIDUSTUS: Raskekujuline toiduallergia(nahanähud, hingamishäired, seedetraktisttulenevad sümptomid), toiduallergia, misvalguhüdrolüsaati tarbides ei parane(allergia ravi teine aste).LASTELE: Märgitud toidukordade arv jatoidu kogus on soovituslikud: 1. elukuu:7x60 ml; 2. elukuu: 6x90 ml; 3. elukuu:6x120 ml; 4. elukuu: 5x150 ml; 5. elukuu:5x180 ml; 6. elukuu: 5x210 ml; üle 6 kuuvanune imik: 4x210 ml. Standardsegu: 30ml keedetud ja jahutatud vett + 1mõõtlusikatäit pulbrit (4,75 g)RISKID: Valesti ja ebahügieeniliseltvalmistatud toitesegu võib ohustada lapsetervist. Piimasegu tuleb kasutada vahetultpärast valmistamist, kasutama jäänudpiimasegu ei tohi uuesti tarvitada.Neocate, N.V. Nutricia, Plv. 400 g383

AstmavastasedAstmavastasedBeklometasoonBeclomethasonumRAVIMITÜÜP: Teised inhaleeritavadastmavastasedNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma, mille korralon vajalik säilitusraviglükokortikosteroididega.ANNUSTAMINE: Algannuse valikul tuleblähtuda alljärgnevast: kergebronhiaalastma korral manustada200...600 mcg ööp., jaotatuna annusteks;keskmise raskusega bronhiaalastma korralmanustada 600...1000 mcg ööp.,jaotatuna annusteks; raskebronhiaalastma korral manustada1000...2000 mcg ööp., jaotatunaannusteks.LASTELE: Üle 4-a: kuni 400 mcg ööp.,jaotatuna annusteks (algannus peabvastama haiguse raskusastmele).RASEDATELE: Manustamine tuleb kõnealla vaid juhul, kui eeldatav kasu emale onsuurem kui võimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Alla 2aastastele lastele vastunäidustatud.RISKID: Astma ravis peab kasutamaastmelist raviskeemi ning preparaadi mõjupatsiendile tuleb jälgida lähtudes haigusekliinilisest pildist ja kopsufunktsioonitestidest. Lühitoimelise beeta2-adrenomimeetikumi annusesuurendamine ravi ajal näitab kontrollihalvenemist astma üle. Ei ole mõeldudkasutamiseks ägedate astmahoogudepuhul, vaid igapäevaseks pikaajaliseksraviks. Patsientide inhalatsioonitehnikattuleb kontrollida, kindlustamaks aerosoolipihustamise ja sissehingamisesünkroonsust, et kopsudesse jõuaksoptimaalne kogus ravimit. Toimepuudumisel või astma ägenemise korraltuleb suurendada inhaleeritavat annustning vajadusel manustada mõndasüsteemset glükokortikosteroidi ja/või(infektsiooni esinemisel) antibiootikumi.Inhaleeritavate glükokortikosteroididekasutamisel võivad tekkida süsteemsedtoimed, eriti suurte annuste pikaajaliselkasutamisel. Soovitatav on kasvuregulaarne jälgimine lastel, kes saavadpikaajalist ravi inhaleeritavateglükokortikosteroididega. Süsteemseglükokortikosteroidravi asendamineinhaleeritava raviga põhjustab mõnikordsüsteemse ravi poolt pärsitud allergia(allergiline nohu või ekseem) ilmnemist.Ravi ei tohi järsku lõpetada. Sarnaseltteiste inhaleeritavateglükokortikosteroididega tuleb pöörata384erilist tähelepanu patsiendile, kellel esinebaktiivne või latentne kopsutuberkuloos.Patsiente tuleb teavitada sellest, et antudpreparaat sisaldab väikestes kogustesetanooli ja glütserooli.KÕRVALTOIMED: Suuõõne ja neelukandidoos, häälekähedus, kurguärritus.KOOSTOIMED: Sisaldab väikeseskoguses etanooli. Eriti tundlike patsientidepuhul on teoreetiline võimalus koostoimetetekkeks disulfiraami või metronidasooliga.Becloforte, Glaxo, Inh. aeros., sol.0,25mg N200Ecobec, IVAX, EASI-BREATHE inh. aeros.100mcg/D 200D; EASI-BREATHE inh.aeros. 250mcg/D 200D; Inh. aeros.250mcg/D 200D N1Beklometasoon,formoteroolBeclomethasonum, formoterolumRAVIMITÜÜP: Adrenergilised ja teisedastmavastased ainedNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma regulaarneravi inhaleeritava glükokortikosteroidi japikatoimelise beeta2-agonistikombinatsioonpreparaadiga on sobiv kui:inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja?vastavalt vajadusele" inhaleeritavlühitoimeline beeta2-agonist ei tagapiisavat kontrolli astmanähtude üle; onjuba saavutatud piisav kontrollinhaleeritava glükokortikosteroidi japikatoimelise beeta2-agonistiga. Märkus:Ei sobi ägeda astmahoo raviks.ANNUSTAMINE: Ravim oninhaleerimiseks. Ei sobi astmaravialustamiseks. Komponentide annused onindividuaalsed ning neid tuleb kohaldadavastavalt haiguse raskusele. Sellega peabarvestama mitte ainult ravi alustamiselkombineeritud preparaadiga vaid kaannuse kohaldamisel. Kui patsient peaksvajama kombineeritud ravi teisteannustega, kui seda on antudinhaleeritavas ravimis, tuleb talle väljakirjutada vajalikus annuses sobivbeeta2-agonist ja/või kortikosteroid eraldiinhaaleritena.Ravimis sisalduvatbeklometasoondipropionaati iseloomustabülipeen osakeste suuruse jaotus, milletulemusel saadakse parem toimeefekt kuimitte ülipeenebeklometasoondipropionaadi osakestesuurusega ravimvormides (100 mcgpreparaadis sisalduvat ülipeentbeklometasoondipropionaati on võrdne250 mcg beklometasoondipropionaadigamitte-ülipeenes ravimvormis). Seetõttupeab konkreetse preparaadiga manustatudbeklometasoondipropionaadi ööpäevaneHINGAMISSÜSTEEMannus olema väiksem kui mitte-ülipeenesravimvormis sisalduvabeklometasoondipropionaadi annus.Sellega peab arvestama ka juhul, kuipatsient viiakse ülebeklometasoondipropionaadimitte-ülipeenelt ravimvormilt FOSTERile;beklometasoondipropionaadi annus peabolema väiksem, ja kohaldatud patsiendiindividuaalsetele vajadustele.Soovitatavad annused üle 18-aastastele javanematele täiskasvanutele: 1...2inhalatsiooni 2 korda päevas. Max. ööp.annus on 4 inhalatsiooni. Patsiendidpeavad regulaarselt arsti külastama, ethoida annus optimaalsel tasemel ning sedatohib muuta vaid arsti nõuandel. Annustiitritakse väiksema võimaliku annuseni,mille juures säilib kontroll sümptomite üle.Kui madalaima soovitatud annuse juuressäilib kontroll astma sümptomite üle, tulebedasises ravis proovida, kas kontroll astmasümptomite üle säilib ka ainultinhaleeritava kortikosteroidiga.Patientidele tuleb soovitada ravimiigapäevast kasutamist, isegi kuisümptomid puuduvad.LASTELE: Puuduvad kogemusedkasutamiseks lastel ja alla 18-aastastelnoorukitel. Seetõttu ei soovitata lastel jaalla 18-aastastel noorukitel enne vastavateandmete avaldamist kasutada.RASEDATELE: Tohib raseduse ajalkasutada ainult juhul, kui sellest saadavkasu kaalub üles kaasuvad riskid lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbeklometasoondipropionaadi,formoteroolfumaraatdihüdraadi ja/võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ettevaatusega (mis sisaldabmonitooringut) kasutada südamerütmihäiretegapatsientidel, eriti 3. astme AV blokaadi jatahhüarütmiate (kiire ja/või ebaregulaarnesüdamerütm), idiopaatilise subvalvulaarseaordikaare stenoosi, hüpertroofiliseobstruktiivse kardiomüopaatia, raskesüdamepuudulikkuse, eriti ägedamüokardiinfarkti, südame isheemiatõve,südame paispuudulikkuse, oklusiivseveresoontehaiguse, eriti arterioskleroosi,arteriaalse hüpertensiooni ja aneurüsmikorral.Ettevaatus on vajalik ka patsientideravimisel, kellel on kas kaasasündinmudvõi ravimite poolt tekitatud teadaolev võikahtlustatav QT-intervalli pikenemine.Formoterool ise võib tekitada QT-intervallipikenemist.Ettvaatus on vajalik kasutamiseltüreotoksikoosi, diabetes mellitust,feokromotsütoomi ja ravimatahüpokaleemiat põdevate patsientideravimisel.Ravi beeta2-agonistidega võib põhjustada

HINGAMISSÜSTEEMpotentsiaalselt tõsist hüpokaleemiat. Eritiettevaatlik tuleb olla raskekujulise astmakorral, kuna hüpoksia võib hüpokaleemilisttoimet süvendada. Hüpokaleemiat võivadpotentseerida samaaegselt kasutatavadteised ravimid, nt ksantiini derivaadid,glükokortikoidid ja diureetikumid.Ettevaatus on vajalik ka ebastabiilse astmakorral, kui kasutatakse mitmeid ?hädaabi?bronhodilataatoreid. Sellistessituatsioonides tuleb jälgida seerumikaaliumisisaldust.Formoterooli sissehingamisel võibsuureneda vere suhkrusisaldus. Seetõttusoovitatakse diabeediga patsiendil vereglükoosisisaldust hoolikalt jälgida. Kuiplaneeritakse operatsiooni halogeenitudüldanesteetikumide kasutamisega, tulebjälgida, et ravimit ei kasutataks vähemalt12 tundi enne anesteesia algust, kunaesineb risk südame arütmiate tekkeks.Sarnaselt kõigile teistele kortikosteroidesisaldvatele inhaleeritavatele ravimitele,tuleb preparaati manustada ettevaatusegaaktiivse või latentselt kulgevakopsutuberkuloosiga patsientidele,hingamisteede seen- või viirusnakkusegapatsientidele.Soovitatavalt ei lõpetata ravi FOSTERigajärsult.Kui patsiendile tundub ravi või selle annusebapiisav, peab ta pöörduma arsti poole.Suurenenud vajadus täiendavakiiretoimelise bronhilõõgasti järele viitabseisundi halvenemisele ning nõuab astmaravi korrigeerimist. Äkiline ja süvenevastma on potentsiaalselt eluohtlik, mistõttupatsient vajab viivitamatult meditsiinilistabi. Sellisel juhul tuleb kaaludainhaleeritava kortikosteroidi annusesuurendamist, näiteks suu kaudumanustatavate kortikosteroidide lisamistkuurina; hingamisteede nakkuse kahtlusekorral võib osutuda vajalikuks raviantibakteriaalsete preparaatidega.Patsiendid ei tohi ravi alustada astmaägenemise ajal või kui astma on oluliselthalvenenud või astma sümptomidsüvenevad kiiresti. Ravi ajal võivad tekkidaraskedastmaga seotud kõrvalnähud jaägenemised. Patsientidele tuleb soovitadajätkata ravi FOSTER?iga, kuid kui kontrolliastmasümptomite üle ei saavutata võisümptomid süvenevad, tuleb pöördudaarsti poole. Nagu kõigi inhaleeritavateravimite kasutamisel, võib ka vahetultpärast ravimi manustamist tekkidaparadoksaalne bronhospasm koos sellegakaasneva vilistava hingamise jahingeldusega. Seda tuleb ravida otsekohekiiretoimelise imhaleeritavabronhodilataatoriga. Ravi tuleb koheseltkatkestada, hinnata patsienti ja vajaduselvõtta kasutusele alternatiivsed ravimid. Eiole astmaravis esmavaliku ravim. Ägedaastmahoo raviks tuleb patsientidelesoovitada hoida kiiretoimelistbronhilõõgastit alati käepärast.Patsientidele tuleb rõhutada, et nadkasutaksid FOSTERit vastavalt arstiettekirjutusele iga päev, isegi kuihaigussümptomid puuduvad. Kui astmasümptomid on saadud kontrolli alla, võibalustada FOSTERi annuse järk-järgulistvähendamist. Annuse vähendamiseperioodil on oluline patsiente regulaarseltjälgida. Kasutada tuleb FOSTERiväikseimat efektiivset annust.Inhaleeritavate kortikosteroidiemanustamisel võivad tekkida kasüsteemsed toimed, eriti suurte annustepika-ajalisel kasutamisel. Siiski onvõrreldes nende suukaudsemanustamisega glükokortikosteroidideinhalatsiooni teel manustamisel nimetatudkõrvaltoimete tekkeoht väiksem.Võimalike süsteemsete toimete hulkakuuluvad: Cushingi sündroom,Cushingoidsed tunnused, neerupealistetalitluse pärssumine, luu mineraalsetiheduse vähenemine, kasvupeetus lastelja noorukitel, katarakti või glaukoomi teke.Seetõttu on väga oluline, et patsientiregulaarselt jälgitakse ning inhaleeritavakortikosteroidi annust vähendatakseväikseima võimaliku annuseni, mille juuressäilib kontroll sümptomite üle.Inhaleeritavate kortikosteroididepikaajalisel kasutamisel suurtes annustesvõib tekitada neerupealiste pärssumise jaägeda adrenaalse kriisi. Alla 16-aastasedbeklometasoondipropionaati suurematesannustes kui soovitatudsissevõtvad/inhaleerivad lapsed on eritisuure riskiga. Ägedat adrenaalset kriisipotentsiaalselt vallandavad situatsioonidon: trauma, operatsioonid, infektsioonidvõi annuse kiire vähendamine. Esinevadsümptomid on ebamäärased ning võibesineda anoreksiat, ülakõhuvalu,kehakaalu langust, väsimust, peavalu,iiveldust, oksendamist, hüpotensiooni,teadvuse hägunemist, hüpoglükeemiat, jakrampe. Stressi ja elektiivse operatsioonikorral tuleb kaaluda süsteemsetekortikosteroidide täiendavat manustamist.Ettevaatus on vajalik patsiendi üleviimiselravile FOSTERiga, eriti kui kahtlustatakseeelnevast süsteemsest steroidravisttekkinud neerupealiste funktsioonihäiret.Suukaudselt ravilt inhaleeritavatelekortikoididele üleviidud patsiendid võivadjääda pärsitud adrenaalse reserviriskigruppi veel teatud ajaks. Samutikuuluvad riskigruppi patsiendid, kes onvarem vajanud steroidide suuri annuseidvõi on saanud pikka aega või suurtesannustes ravi inhaleeritavatekortikosteroididega. Stressolukordades võiAstmavastasedplaanilise operatsiooni korral tuleb kaaludavajadust manustada täiendavaltsüsteemset glükokortikosteroidi. Enneelektiivseid protseduure tuleksneerupealiste funktsionihäire ulatust lastaspetsialistil kontrollida. Patsientidele tuleböelda, et FOSTER sisaldab väikesteskogustes etanooli (ligikaudu 7 mg/ühespihustuses); kuid tavaannustes on etanoolikogus ebaoluline ega kujuta endast riskipatsiendile. Suu ja neelu kandidoositekkeohu vähendamiseks tulebpatsientidele soovitada veega suuloputamist pärast ravimi igamanustamiskorda.KÕRVALTOIMED: Farüngiit, peavalu,düsfoonia.KOOSTOIMED: Beklometasoonmetaboliseerub väga kiiresti ilmatsütokroom P450 ensüümsüsteemivahenduseta esteraas-ensüümide abil.Beeta-adrenoblokaatorite (k.a silmatilgad)kasutamisest astmahaigetel tuleb hoiduda.Kui beeta-adrenoblokaatoreid tungivalvajadusel siiski kasutatakse, võibformoterooli toime selle tulemuselnõrgeneda või kaduda. Teisest küljestvõib teiste beeta-adrenoblokaatoritesamaaegne kasutamine olla potentsiaalseltaditiivse toimega, seetõttu on teofülliini võiteiste beeta-adrenergiliste ravimitekoosmääramisel formoterooliga vajalikettevaatus.Samaaegne ravi kinidiini, disopüramiidi,prokaiinamiidi, fenotiasiini,antihistamiinikumide, MAO inhibiitorite võiTSADga võib pikendada QT-intervalli jasuurendada ventrikulaarsete rütmihäireteriski.L-dopa, L-türoksiin, oksütotsiin ja alkoholsüvendavad beeta2-adrenomimeetikumidekardiaalseid kõrvaltoimeid. Samaaegneravi MAO-inhibiitoritega, k.a ainetega,millel on furasolidooni ja prokarbasiinigasarnased omadused, võivad vallandadahüpertensiivseid reaktsioone.Halogeniseeritud üldanesteetikumidesamaaegsel kasutamisel suureneb ohtsüdame rütmihäirete tekkeks. Samaaegneravi ksantiini derivaatide, asteroidide võidiureetikumidega võib potentseeridabeeta2-agonistide võimalikkehüpokaleemilisi. Hüpokaleemia omakordasuurendab arütmiate tekkeriski digitaaliseglükosiididega ravitavatel patsientidel.Ravim sisaldab väikses koguses etanooli.Eriti tundlikel patsientidel, kes kasutavaddisulfiraami ja metronidasooli, onteoreetiline koostoime võimalus.Foster, Torrex Chiesi, Inhal. aeros, lahus6mcg + 100mcg / D 180 D N1385

AstmavastasedBudesoniidBudesonidumRAVIMITÜÜP: Teised inhaleeritavadastmavastasedNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma, mille korralon vajalik säilitusraviglükokortikosteroididega.ANNUSTAMINE: Nebulisatsiooni susp.:Ravimit manustatakse 1 (annustes 0,25...1mg) või 2 korda (suuremad annused) ööp.Algannus: 1...2 mg ööp. Säilitusannus onindividuaalne. Soovitud ravitoimesaavutamise järgselt vähendatakse ravimiannust järk-järgult väikseima sümptomitekontrolli tagava annuseni. 0,5...4 mg ööp.Väga rasketel juhtudel võib annustsuurendada. Annustamine 1 kord ööp.Ravimit võib manustada üks kordööpäevas nii täiskasvanutele kui ka lastele,kelle säilitusannus on 0,25?1 mgbudesoniidi ööp. Kord ööpäevasmanustamist võib alustada nii varemkortikosteroide mitte saanud kui kainhaleeritavate glükokortikosteroididegaadekvaatselt ravitud patsientidele. Ravimitvõib manustada hommikul või õhtul.Astma ägenemise korral tuleb annustsuurendada ja üle minna mitu korda ööp.manustamisele.Inh. Aeros.: Täiskasvanud: 200...600mcg ööp. 2...4 osaks jagatuna (astmakeskmise vormi korral 200...800 mcgööp., raskema vormi korral 800...1600mcg ööp.) Säilitusannuste vahemikud:200...1600 mcg ööp.LASTELE: Nebulisatsiooni susp.: Ravimitmanustatakse 1 (annustes 0,25...1 mg) või2 korda (suuremad annused) ööp.Algannus: Üle 6 kuu vanused lapsed:0,25...0,5 mg ööp. Süsteemsetestglükokortikosteroididest sõltuvatelpatsientidel võib osutuda vajalikuksannuse suurendamine kuni 1 mg ööp.Säilitusannus on individuaalne. Soovitudravitoime saavutamise järgseltvähendatakse ravimi annust järk-järgultväikseima sümptomite kontrolli tagavaannuseni.Üle 6-kuu vanused lapsed: 0,25...2 mgööp.Lapsed alates 7 aasta vanusest janoorukid: 200...800 mcg ööp. jagatuna2...4 osaks. 2...7-aastased lapsed:200...400 mcg ööp. jagatuna 2...4 osaks.Tavaliselt piisab ravimi manustamisest 2korda ööp. (hommikul ja õhtul). Astmaraske vormi korral ja haiguse ägenemiseperioodil võib olla kasulik ööpäevaseannuse 3...4 osaks jagamine. Kui kontrollastma üle on saavutatud, on soovitavravimi annust vähendada väikseimatoimiva annuseni. Säilitusannustevahemikud: Lapsed alates 7 aastavanusest ja noorukid: 200...800 mcg ööp.3862...7-aastased lapsed: 200...400 mcg ööp.RASEDATELE: Nii nagu teiste raseduseajal kasutatavate ravimitega, tuleb kabudesoniidi puhul kaaluda sellest tulenevatkasu emale ning võimalikku riski lootele.Võib imetamise ajal kasutada, tagades, etkasutatakse väikseimat toimivat annust,mis on vajalik adekvaatse kontrollisäilitamiseks astma üle.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Preparaat ei asenda lühitoimelisibeeta 2-agoniste ja ei sobi seetõttu ägedaastmahoo kupeerimiseks. Juhul kuivaatamata budesoniidravile osutuvadlühitoimelised beeta2-agonistidväheefektiivseteks või kui sümptomitekontrolliks on vajalik suurendadabronhodilataatori annust, on tegemisthaiguse ägenemisega ning astma ravivajab korrigeerimist (inhaleeritavabudesoniidi suuremaid annuseid võiravikuuri suukaudseglükokortikosteroidiga).Ettevaatlik tuleb olla üleminekulsüsteemsetelt glükokortikosteroidideltinhaleeritavatele, kuna patsientidel võibneerupealise funktsioon jäädamärkimisväärseks ajaks kahjustunuks.Riskigruppi kuuluvad ka patsiendid, kesvajavad esmaabiks kortikosteroide suuresannuses või inhaleeritavaid kortikosteroidepikka aega max. annuses. Sellistelpatsientidel võivad tõsise stressi tagajärelilmneda adrenaalsele puudulikkuseleomased sümptomid. Stressi või plaaniliseoperatsiooni korral tuleks kaaluda lisakssüsteemse kortikosteroidi manustamist.Mõnedel patsientidel võib suukaudsesteroidi annuse vähendamisel tekkida halbenesetunne, liiges- ja lihasvalu. Üldistglükokortikosteroidide puudulikkust esinebharva. Seda võib kahtlustada juhul kuipatsiendil esineb väsimus, peavalu,iiveldus ja oksendamine. Sellisel juhul võibosutuda vajalikuks suukaudse steroidiannuse ajutine suurendamine.Süsteemsete glükokortikosteroidideasendamisel inhaleeritavatega võivadmõnikord ägeneda varasemad allergilisedhaigused nagu riniit ja ekseem, mis olidkontrolli all süsteemse ravimi kasutamisel.Sellisel juhul on näidustatudsümptomaatiline raviantihistamiinikumidega ja/või paiksetesteroididega.Kortikosteroidide eliminatsiooni võibmõjutada kahjustunud maksafunktsioon,kuid see on kliiniliselt oluline vaid vägaraskekujulise kahjustuse korral. In vivouuringutes on leitud, et suukaudneketokonasool ja itrakonasool (teadaolevadCYP3A4 aktiivsuse pärssijad maksas jasoolelimaskestas) võivad suurendadabudesoniidi süsteemset toimet. See ei omaHINGAMISSÜSTEEMkliinilist tähtsust lühiaegse (1...2-nädalase)ravikuuri puhul, küll aga peaks sedaarvestama kestvama ravi korral. Mistahesinhaleeritava glükokortikosteroidikasutamisel võivad ilmneda sellesüsteemsed toimed, eriti kui ravimi suuriannuseid kasutatakse pikaajaliselt. Siiskion suukaudse manustamisega võrreldesglükokortikosteroidide inhalatsiooni teelmanustamisel nimetatud kõrvaltoimetetekkeoht väiksem. Võimalike süsteemsetetoimete hulka kuuluvad neerupealistetalitluse pärssumine, kasvupeetus lastel janoorukitel, osteoporoos, katarakti võiglaukoomi teke. Budesoniidi lokaalsed jasüsteemsed toimed pikaaegsel kasutamiselinimestel ei ole täielikult teada. Kui kontrollastma üle on saavutatud, tuleb leidaväikseim efektiivne säilitusannus.Pikaajalist ravi inhaleeritavateglükokortikosteroididega saavatel lastel onsoovitatav regulaarselt jälgidapikkuskasvu. Kui kasv on aeglustunud,tuleb raviskeem ümber hinnataeesmärgiga vähendada inhaleeritavaglükokortikosteroidi annust. Hoolikalt tulebkaaluda kortikosteroidravist saadava kasuning võimaliku kasvupeetuse riskivahekorda. Lisaks tuleb kaaluda võimalustsaata patsient laste pulmonoloogijälgmisele.KÕRVALTOIMED: Kurgu kerge ärritus,orofarüngeaalne kandidoos, häälekähedus, köha.KOOSTOIMED: Budesoniidil poletäheldatud koostoimeid ühegiastmaravimiga.Budesoniidi metabolism on otseseltseotud CYP3A-ga, mis kuulub tsütokroomP450 alaperekonda. Selle ensüümiinhibiitorid (nt ketokonasool jaitrakonasool) võivad suurendadabudesoniidi süsteemset toimet.Tsimetidiin mõjutab veidi, kuid kliiniliseltmitteoluliselt, suukaudse budesoniidifarmakokineetikat.Budiair, Torrex Chiesi, Inh. aeros. sol.200 mcg/D 200D N1;Miflonide, Novartis, Inh. plv. caps. 200mcg N60; Inh. plv. caps. 400 mcg N60Neplit Easyhaler, Menarini, Inh. plv.200mcg/D 200D N1; Inh. plv. 400mcg/D100D N1Pulmicort, AstraZeneca, Inh. plv.0,1mg/D 200D N1; Inh. plv. 0,2mg/D100D N1; Inh. aeros. 0,1 mg/D 120 D N1;Nebulation susp. 0,25mg/ml 2ml N20;

HINGAMISSÜSTEEMBudesoniid,formeteroolBudesonidum, formoterolumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma regulaarneravi pikatoimelisebeeta2-adrenomimeetikumi jainhaleeritava glükokortikosteroidikombinatsioonpreparaadiga on sobiv, kui:inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja"vastavalt vajadusele" inhaleeritavlühitoimeline beeta2-adrenomimeetikum eitaga piisavat kontrolli astmanähtude ülevõion juba saavutatud piisav kontrollinhaleeritava glükokortikosteroidi japikatoimelisebeeta2-adrenomimeetikumiga.ANNUSTAMINE: ASTMA Ei ole ettenähtud astma ravi alustamiseks.Toimeainete vajadus on indiviiditi erinevning annustamine vajab kohandamistvastavalt astma raskusastmele. Sedatuleks silmas pidada mitte ainultkombineeritud ravimite kasutamistalustades, vaid ka siis, kui sobiv annus onleitud. Kui patsient vajab ravimite selliseidkombineeritud annuseid, mida ei olevõimalik manustada kombinatsioonisisaldavate inhalaatoritega, tulekskasutada vaid ühte toimeainet sisaldavaidpreparaate kas kombineeritud preparaadilelisaks või selle asemel. Annuse valiksõltub haiguse raskusest. Kui kontrollastma üle on saavutatud, tuleb annustvähendada vähima võimaliku annuseni,mille juures säilib kontroll sümptomite üle.Kui madalaima soovitatud annuse juuressäilib kontroll astmasümptomite üle, tulebedasises ravis proovida, kas kontrollastmasümptomite üle säilib ka ainultinhaleeritava kortikosteroidiga. Astmapuhul on kaks erinevatkasutamisvõimalust: kasutaminesäilitusraviks ning kasutamine säilitus- jahooraviks.Preparaati 320/9 mcg/annuses tulebkasutada ainult säilitusravina. Säilitus- jahooravimina kasutatakse preparaate80/4,5 mcg/annuses ja 160/4,5mcg/annuses.Säilitusravi: Preparaat manustatunaregulaarselt säilitusraviks, millele lisakskasutatakse hooravimina täiendavatkiiretoimelist bronhilõõgastit. Patsientetuleb õpetada hooravimina manustatavattäiendavat kiiretoimelist bronhilõõgastitalati käepärast hoidma. Soovitatavadannused:80/4,5 mcg/annuses ja 160/4,5mcg/annuses: 1...2 inhalatsiooni 2 kordaööp. Mõnedel juhtudel on vajalik kasutadasäilitusannusena või ajutiselt astmaägenemise korral kuni 4 inhalatsiooni 2korda ööp. 320/9 mcg/annuses: 1inhalatsioon 2 korda ööp. Mõnedeljuhtudel on vajalik kasutadasäilitusannusena või ajutiselt astmaägenemise korral kuni 2 inhalatsiooni 2korda ööp. Säilitus- ja hooravi:kasutatakse nii regulaarselt säilitus- kuihooravimina sümptomite leevendamiseks.Patsientidel tuleb soovitada kui hooravimitalati enesega kaasas kanda. Säilitus- jahooravi on mõeldud patsientidele, kellel ono ebapiisav kontroll astmasümptomite ülening sage vajadus hooravimi järgi oanamneesis astma ägenemised, misnõudsid meditsiinilist sekkumistSoovitatavad annused: Preparaat 80/4,5mcg/annuses ja 160/4,5 mcg/annuses:säilitusraviks 2 inhalatsiooni ööp.,manustatud kas 1 inhalatsiooninahommikul või õhtul või 2 inhalatsioonikorraga kas hommikul või õhtul. Mõnedeljuhtudel on säilitusannusena vajalik160/4,5 mcg/annuses 2 inhalatsiooni 2korda ööp. Hooraviks manustada ükslisaannus; kui sümptomid püsivad, võibmõne minuti pärast manustada veel ühelisaannuse. Mingil juhul ei tohihooravimina manustada enam kui 6annust ööp. Päevas ei ole tavaliselt vajamanustada enam kui 8 annust; siiski võibpiiratud perioodi jooksul kasutada päevaskuni 12 annust. Patsientidel, keskasutavad päevas enam kui 8 annust,soovitatakse tungivalt pöörduda arsti pooleseisundi ning säilitusravi hindamiseks.KROONILINE OBSTRUKTIIVNEKOPSUHAIGUS (KOK) Soovitatavadannused:Preparaat 160/4,5 mcg/annuses: 2inhalatsiooni 2 korda ööp. Preparaat320/9 mcg/annuses: 1 inhalatsioon 2korda ööp.LASTELE: ASTMA Noorukid (12...17.a.):Preparaat annustega 80/4,5 mcg/annusesja 160/4,5 mcg/annuses: 1...2inhalatsiooni 2 korda ööp. Preparaatannusega 320/9 mcg/annuses: 1inhalatsioon 2 korda ööp. Lapsedvanuses 6...11 aastat: 80/4,5mcg/annuses: 1...2 inhalatsiooni 2 kordaööp. 160/4,5 mcg/annuses: ei soovitatakasutada.Lastel ei ole läbi viidud efektiivsuse jaohutuse uuringuid preparaadiga 320/9mcg/annuses kohta. Lapsed vanuses alla6. eluaastat: Ei soovitata kasutada.Säilitus- ja hooravi ei ole soovitatav lasteleja noorukitele.RASEDATELE: Võib kasutada ainult siis,kui ravist oodatav kasu kaalub ülesvõimalike kõrvaltoimete tekkeohu.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiinhaleeritava laktoosi suhtes.AstmavastasedRISKID: Ravi lõpetamisel on soovitatavööp. annuse järk-järguline vähendamine.Kui patsiendile tundub ravi või selle annusebapiisav, peab ta pöörduma arsti pooleselle muutmiseks. Kasutamise kohta ägedaastmahoo korral puuduvad andmed. Nagukõigi inhaleeritavate ravimite kasutamisel,võib ka vahetult pärast manustamisttekkida paradoksaalne bronhospasm koossellega kaasneva vilistava hingamisega.Mis tahes inhaleeritava glükokortikosteroidikasutamisel võivad ilmneda sellesüsteemsed toimed, eriti kui pikaajaliseltkasutatakse ravimi suuri annuseid.Võimalikku toimet luudele tuleb eritiarvestada raske KOKga haigetel, kelleks onsageli luukoe vähenenud tihedusegavanurid. On soovitatav regulaarselt jälgidapikkuskasvu lastel, kes saavad pikaajalistravi inhaleeritavateglükokortikosteroididega.Inhaleeritavad glükokortikosteroididvõimaldavad enamasti suukaudseltmanustatavate hormoonpreparaatidekasutamise lõpetada, kuid sellest tingitudneerupealise talitlushäire tekkeoht eimöödu koheselt. Samaaegsetketokonasooli või teiste tugevatoimelisteCYP3A4 inhibiitorite manustamist tulebvältida. Manustada ettevaatusegatüreotoksikoosi, feokromotsütoomi,suhkurtõve, hüpokaleemia, hüpertroofiliseobstruktiivse kardiomüopaatia, idiopaatilisesubvalvulaarse aordistenoosi, raskekujulisehüpertensiooni, aneurüsmi või mõne muutõsise südameveresoonkonna häire nagusüdame isheemiatõve, tahhüarütmia võitõsise südamepuudulikkusegapatsientidele. Inhaleeritavateglükokortikosteroidide vajadus ning annustuleb ümber hinnata patsientide puhul,kellel esineb aktiivne või kroonilinetuberkuloos, hingamisteede seen- võiviirusinfektsioon. Beeta2-agonistide suurteannuste manustamisel võib tekkidapotentsiaalselt eluohtlik hüpokaleemia.Nagu kõigi beetaagonistide kasutamisel,tuleb diabeediga patsientidel regulaarseltkontrollida vere glükoosisisaldust.KÕRVALTOIMED: Peavalu,südamepekslemine, värin, neelukandidoos, kerge kõriärritus, köhaärritus,hääle kähedus.KOOSTOIMED: TugevatoimelisedCYP3A4 inhibiitorid suurendavad oluliseltbudesoniidi plasmakontsentratsiooni.Beeta-adrenoblokaatorid võivadnõrgendada või pärssida formoteroolitoimet. Samaaegne ravi kinidiini,disopüramiidi, prokaiinamidi, fenotiasiini,antihistamiinikumide (nt terfenadiini), MAOinhibiitorite või TSAD-idega võib pikendadaQTc-intervalli ja suurendadaventrikulaarsete rütmihäirete riski. L-dopa,L-türoksiin, oksütotsiin ja alkohol387

Astmavastasedtugevdavad beeta-adrenomimeetikumidekardiaalseid kõrvaltoimeid. Samaaegneravi MAO inhibiitorite nagu furasolidoonivõi prokarbasiiniga sarnaste ainetega võibpõhjustada vererõhu tõusu.Halogeniseeritud üldanesteetikumidesamaaegsel kasutamisel suureneb ohtsüdame rütmihäirete tekkeks.Hüpokaleemia soodustab samaaegseltsüdameglükosiide kasutavatel patsientidelsüdame rütmihäirete tekkeohtu.Budesoniidi ja teiste astmaravimitesamaaegsel kasutamisel ei ole soovimatuidkoostoimeid täheldatud.Symbicort Turbuhaler, AstraZeneca,Inh. plv. 80/4,5 mcg/D 60, 120 D ; Inh.plv. 160/4,5mcg/D 60, 120D; Inh. plv.320/9mcg/D 60DFenoteroolFenoterolumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhospasmbronhiaalastma või kroonilise obstruktiivsekopsuhaiguse korral.ANNUSTAMINE: Äge astmahoog.Enamikel juhtudel piisab 10 mcginhaleerimisest. Kui hingamine ei ole 5min. jooksul märgatavalt paranenud, võibmanustada veel 10 mcg. Pingutusastmaprofülaktika, bronhospasm kroonilisebronhiidi või kopsuemfüseemi korral:10...20 mcg korraga, max 80 mcg päevas.LASTELE: Ainult arstlikul järelevalvel.RASEDATELE: Prekliinilistes uuringutes jaravimi kasutamiskogemuste andmetel eiole kõrvaltoimeid lootele täheldatud.Fenoterool vähendab emakakontraktiilsust. Prekliiniliste andmete aluseleritub fenoterool rinnapiima. Ohutusimikule rinnaga toitmise perioodil ei oletõestatud.VASTUNÄID.: Hüpertroofilineobstruktiivne kardiomüopaatia,tahhükardia. Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Esmakordsel kasutamisel võibtunda maitse erinevust võrreldesCFC-sisaldava aerosooliga, patsiente tulekssellest informeerida. Teisisümpatomimeetikume võib koosmanustada vaid arsti ettekirjutusel.Alljärgnevatel juhtudel peab kasutama eritiettevaatlikult, eriti siis, kui on vajaliksoovitatud annustest suuremate annustekasutamine: diabeet, hiljutinemüokardiinfarkt, raske orgaanilinesüdame- või veresoonkonna haigus,hüpertüreoos ja feokromotsütoom. Ägeda,kiiresti süveneva hingamisraskuse korraltuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.Bronhide obstruktsiooni süvenemise korral388on sobimatu ja ohtlik suurendadabeeta2-agonistide annuseid ülesoovitatava annuse pikema aja vältel.Beeta2- agonistide suuremate annustevajadusel obstruktsiooni kupeerimiseksvõib tegemist olla haiguse kontrolli altväljumisega. Ettevaatus on vajalik raskeastma korral, kuna hüpokaleemiat võibpotentseerida ksantiini derivaatide,glükokortikosteroidide ja diureetikumidesamaaegne kasutamine. Hüpoksia võibsüvendada hüpokaleemiast tingitudsüdamerütmihäireid. Seetõttu soovitataksepidevalt jälgida plasma kaaliumi sisaldust.KÕRVALTOIMED: Lihastreemor,närvilisus, peavalu, peapööritus,tahhükardia, südamepekslemine.KOOSTOIMED: Teisedbeetaadrenomimeetikumid,antikolinergilised ravimid ning ksantiiniderivaadid (nt teofülliin), tugevdavadfenoterooli toimet, samuti võivadsuurendada kõrvaltoimete sagedust.Potentsiaalselt ohtlik bronhodilateerivatoime vähenemine võib kaasnedabeetablokaatorite samaaegse tarvitamisekorral. Beetaadrenomimeetikume tulebettevaatusega manustada patsientidele,keda ravitakse MAO inhibiitorite või TSAD,kuna beetaadrenomimeetikumide toimevõib tugevneda. Süsivesinikehalogeenpreparaatide, nagu halotaani,triklooretüleeni ja enfluraani inhalatsioon,võib potentseeridabeetaadrenomimeetikumidekardiovaskulaarseid toimeid.Berotec N, Boehringer Ingelheim, Inh.aer. 100mcg/D 200D 10 mlFenoterool,ipratroopiumbromiidFenoterolum, ipratropii bromidumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhospasmbronhiaalastma või kroonilise obstruktiivsekopsuhaiguse korral, kui on vajalikregulaarne samaaegne ravi fenoterooli jaipratroopiumbromiidiga.ANNUSTAMINE: Nebulis. inhal sol..:Ägeda astmahoo ravi: 500/250 mg (1ml)on piisav kerge ja mõõduka raskusegaastmahoo sümptomite kupeerimiseks.Rasketel juhtudel, kui nimetatud annus onebapiisav, kasutatakse suuremat annust:kuni 1250/625 mg (2,5 ml). Eriti raskeastmahoo korral võib arstliku jälgimisetingimustes manustada kuni 2000/1000mg (4ml). Perioodiline ja pikaajaline ravi.Korduvmanustamise vajadusel kasutatakseHINGAMISSÜSTEEM500/250...1000/500 mg (1...2 ml) kuni 4korda ööp. Mõõduka bronhospasmi korralvõi abistava ventilatsiooni puhulsoovitatakse kasutada väiksemaidannuseid: 250/125 mg (0,5ml)Dosiaeros.: 1 doos = 20 mcgipratroopiumbromiidi ja 50 mcgfenoteroolvesinikbromiidi. Ägeda astmahooravi: 2 annust (= 2 vajutust) on paljudeljuhtudel piisav astmahoo sümptomitekiireks kupeerimiseks. Raskemateljuhtudel, kui ülalnimetatud annusegahingamine 5 min. jooksul oluliselt eikergene, võib lisaks manustada veel 2annust. Kui hoog ei lakka pärast 4 annuseinhaleerimist, peab viivitamatultkonsulteerima arstiga või pöördumahaiglasse.Perioodiline ja pikaajaline ravi: 1...2annust korraga, 3...4 korda ööp.(keskmiselt 1...2 annust 3 korda päevas).Soovitatav max. ööp. annuste arv on 8.Üle 6-aastastele lastele võib manustada1...2 annust 3 korda ööp.LASTELE: Nebulis. inhal sol.: Ägedaastmahoo ravi. Enamikel juhtudest on0,5?1 ml piisav hoo kupeerimiseks.Raskematel juhtudel võib olla vajaliksuurema ravimiannuse manustamine: kuni2 ml. Eriti rasketel juhtudel võib arstlikukontrolli tingimustes manustada kuni 3 ml.Perioodiline ja pikaajaline ravi. Korduvamanustamise vajadusel kasutatakse 0,5?1ml korraga kuni 4 korda ööp. Mõõdukabronhospasmi korral või abistavaventilatsiooni puhul soovitatakseväiksemaid annuseid: 0,5 ml. Lapsedvanuses alla 6 eluaasta (kehakaaluga alla22 kg): Andmed ravimi efektiivsuse jaohutuse kohta selles eagrupis onebapiisavad, seetõttu on soovitatavmanustada alltoodud annuseid ainultarstliku kontrolli tingimustes: u 25 mcgipratroopiumbromiidi ja 50 mcgfenoteroolvesinikbromiidi ühe kilogrammikehakaalu kohta ühes annuses (= kuni 0,5ml) max. 3 korda ööp. Inh. aeros.: üle6-a. vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kasutada ettevaatlikult.VASTUNÄID.: Hüpertroofilineobstruktiivne kardiomüopaatia,tahhüarütmia, ülitundlikkus TA-te võiravimi mõne abiaine suhtes.RISKID: Pikaajalise ravi korral tulebmeeles pidada: Bronhiaalastma ja kergekroonilise obstruktiivse kopsuhaigusekorral on soovitatav ravimit kasutadavajadusel, mitte regulaarselt.Bronhiaalastmat jaglükokortikosteroidravile alluvat kroonilistobstruktiivset kopsuhaigust põdevatelpatsientidel tuleks kaaluda samaaegsepõletikuvastase ravi lisamist, kontrollimakspõletikku hingamisteedes ja ennetamakshaiguse ägenemist. Üha suuremate

HINGAMISSÜSTEEMannuste beeta2-adrenomimeetikumideregulaarne kasutamine bronhideobstruktsioonisümptomite leevendamiseksvõib viidata haiguse progresseerumisele.Mitme bronhe laiendavasümpatomimeetikumi samaaegnekasutamine peab toimuma arsti järelevalveall. Väga ettevaatlikult tohib kasutadajärgmistel juhtudel, hinnates riski-kasusuhet: halvasti kompenseeritud diabeet,hiljutine müokardiinfarkt, südame javeresoonte rasked haigused, hüpertüreoosning feokromotsütoom.beeta2-adrenomimeetikumide ravi võibpõhjustada hüpokaleemiat. Ettevaatusegatuleb manustada haigetele, kellel esinebprostata hüpertroofia, põiekaelaobstruktsioon või kinnise nurga glaukoom.Lahuse sattumisel silma on üksikuteljuhtudel kirjeldatud ipratroopiumbromiidisttingitud silmakahjustusi (müdriaas, silmasiserõhu tõus, kinnise nurga glaukoom,valu silmas). Valu või ebamugavustunnesilmas, ähmane nägemine, visuaalsedhalod või värvilised kujutised kooskonjunktiivi ja sarvkesta tursest tingitudpunetavate silmadega võivad olla ägedakinnisenurga glaukoomi sümptomiteks.Sellistel juhtudel tuleb manustadamiootilisi silmaravimeid ja konsulteeridasilmaarstiga. Glaukoomist ohustatudpatsiente peab õpetama kaitsma omasilmi.Tsüstilise fibroosiga patsientidel võibsagedamini tekkida kõhukinnisus. Pärastmanustamist võivad harva esinedavarajased ülitundlikkusreaktsioonidurtikaaria, angioödeemi, lööbe,bronhospasmi, orofarüngeaalse ödeemi võianafülaksiana.KÕRVALTOIMED: Köha, farüngiit.KOOSTOIMED: Bronhodilateerivat toimetvõivad tugevdada teisedbeeta-adrenomimeetikumid,kolinoblokaatorid ja ksantiini derivaadid (ntteofülliin). Samas võivad samadravimgrupid ka suurendada kõrvaltoimeteesinemissagedust. Samaaegseltkasutatavad ksantiini derivaadid,glükokortikosteroidid ja diureetikumidvõivad suurendada beeta-agonistide pooltpõhjustatud hüpokaleemiat, seda eritihingamisteede tugeva obstruktsioonikorral. Hüpokaleemia võib suurendadadigoksiinravi saavatel patsientidelsüdamerütmihäirete ohtu. Hüpoksia võibsüvendada hüpokaleemia mõjusüdamerütmihäiretele.Beeta-adrenomimeetikumide toimetvõivad tugevdada MAO-inhibiitorid ja TSADantidepressandid. Halogeniseeritudsüsivesinike (nt halotaan, trikloroetüleen,enfluraan) inhaleerimine võib suurendadakardiovaskulaarset tundlikkustbeeta-adrenomimeetikumidele.Berodual, Boehringer Ingelheim, Inh. sol.0,5mg+0,25mg/ml 20ml; Dosiaeros.50mcg+20mcg/D 200DFlutikasoonFluticasonumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma hoogudeja/või bronhospasmi profülaktika.ANNUSTAMINE: 100...1000 mcg 2 kordaööp. Algannus vastab haiguseraskusastmele: kerge bronhiaalastmakorral 100...250 mcg 2 korda ööp.;keskmise raskusega bronhiaalastma korral250...500 mcg 2 korda ööp. ja raskeronhiaalastma korral 500...1000 mcg 2korda ööp.LASTELE: Üle 4-a: 50...100 mcg 2 kordaööp. Inhaler: Üle 4-aastased lapsed:50...100 mcg 2 korda ööp., piisava toimepuudumisel võib annust suurendada 200mcg-ni 2 korda ööp. Algannus peabvastama haiguse raskusastmele. Annusttuleb kohandada kuni astmasümptomitetaandumiseni ning seejärel järk-järgultvähendada minimaalse individuaalseefektiivse annuseni. 1...4-aastasedlapsed: 100 mcgg 2 korda ööp.,manustatuna väikelastel kasutatavanäomaskiga vahemahuti (nt BABYHALER)abil.Väikelastel on vajalik kasutada suuremaidinhaleeritavate ravimite annuseid, kunaneil jaotub vähem ravimit väiksematessehingamisteedesse (tingituna vahemahutikasutamisest ja suuremast ninahingamiseosakaalust).RASEDATELE: Ravimi kasutamine tulebkõne alla vaid juhul, kui oodatav kasuemale on suurem kui võimalikud ohudlootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ravimi toimet tuleb jälgida,arvestades haiguse kliinilist pilti jakopsufunktsiooni näitajaid. Ravimiselkasutatakse järkjärgulist raviskeemi.Lühiajalise toimegabeeta2-adrenomimeetikumide annusesuurendamise vajadus ravi ajal näitabseisundi halvenemist ja sel juhul tulebkorrigeerida raviskeemi. Progresseeruvastma on potentsiaalselt eluohtlik ningsellises olukorras tuleb kaaludaglükokortikosteroidide annusesuurendamist. Ohustatud patsientidel tulebiga päev mõõta ekspiratoorset tippvoolu.Ei ole mõeldud kasutamiseks ägedateastmahoogude korral, vaid pikaajaliseksigapäevaseks raviks. Ägeda astmahooleevendamiseks vajab patsientkiiretoimelist inhaleeritavatAstmavastasedbronhodilataatorit. Toime puudumise võiastma ägenemise korral tuleb inhaleeritavaflutikasooni annust suurendada ningvajadusel kasutada süsteemseidhormoonpreparaate ja/või infektsiooniesinemisel antibiootikume. Soovitatav onkasvu regulaarne jälgimine lastel, kessaavad pikaajalist ravi inhaleeritavateglükokortikosteroididega.Mõned patsiendid võivad ollainhaleeritavate glükokortikosteroididesuhtes tundlikumad kui teised. Kasutamiselsoovitatud annustes jäävad neerupealistefunktsioon ja reserv tavaliselt normipiiridesse. Neerupealiste funktsioonivõimaliku langusega tuleb arvestada kaerakorralistes või plaanilistesstressisituatsioonides ning kaaluda sobivaglükokortikosteroidravi kasutamist. Samalpõhjusel nõuab suukaudseidglükokortikosteroide kasutavatepatsientide üleviimine inhaleeritavaleflutikasoonpropionaadile nõuab erilisttähelepanu ning neerupealiste funktsiooniregulaarset jälgimist, eriti enne plaanilistemeditsiiniliste protseduuride/-operatsioonide teostamist. Pärastinhaleeritava flutikasoonpropionaadikasutuselevõtmist peab süsteemse ravilõpetama järkjärgult ning patsiendidvõiksid endaga kaasas kandahoiatuskaarti, millel on näidatud, et nadvajavad stressiperioodidel täiendavat raviglükokortikosteroididega. Süsteemselttoimiva glükokortikosteroidraviasendamine inhalatsioonraviga võibpõhjustada süsteemse ravi poolt pärsitudallergiasümptomite ilmnemist (allergilinenohu või ekseem). Väga harva onkirjeldatud veresuhkru taseme tõusu ningsellega tuleb arvestada ravimi määramiselsuhkurtõve anamneesiga patsientidele.Nagu ka teiste inhaleeritavateglükokortikosteroidide korral, tuleb erilisttähelepanu pöörata kopsutuberkuloosigapatsientidele. Turustamisjärgsel perioodilon flutikasoonpropionaati ja ritonaviirisamaaegsel kasutamisel kirjeldatudkliiniliselt olulisi koostoimeid, milletagajärjel on tekkinudglükokortikosteroididele iseloomulikudsüsteemsed toimed, sh Cushingi sündroomja neerupealiste funktsiooni pärssimine.Seetõttu tuleb flutikasoonpropionaadi jaritonaviiri samaaegset kasutamist vältidaning teha seda vaid juhul, kuipotentsiaalne kasu patsiendile ületabsüsteemsete kõrvaltoimete ohu.KÕRVALTOIMED: Suuõõne ja neelukandidoos, hääle kähisemine.KOOSTOIMED: Inhaleerimise järgselt ontsütokroom P450 3A4 poolt vahendatudulatusliku maksas ja sooles toimuvaesmase metabolismi ja suure süsteemsekliirensi tõttu ravimi kontsentratsioon389

Astmavastasedplasmas väike, seega on kliiniliselt olulistekoostoimete teke ebatõenäoline.Flixotide, Glaxo, Inh. plv. 50mcg/D 60DN1; Inh. plv. 100mcg/D 60D N1; Inh. plv.250mcg/D 60D N1; Inh. aeros. 50mcg/D120D N1;FormoteroolFormoterolumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhospasmi ravibronhiaalastma korral lisaks inhaleeritavaleglükokortikosteroidile. Bronhospasmkroonilise obstruktiivse kopsuhaigusekorral.Inh. Sol.: Keskmise kuni raske astmapüsiv, pikaajaline sümptomaatiline ravipatsientidel, kes vajavad regulaarset ravibronhodilataatoriga koos põletikuvastasepüsiraviga (inhaleeritavad ja/võisuukaudsed glükokortikosteroidid).Glükokortikosteroidravi tuleb jätkata.Näidustatud hingamisteede pöörduvaobstruktsiooni leevendamiseks KOKpatsientidele, kes vajavad pikaajalistbronhodilateerivat ravi.ANNUSTAMINE: Caps.: Bronhiaalastma:Säilitusravi: 12...24 mcg 2 korda ööp.Säilitusravis kasutatakse lisaksinhaleeritavale kortikosteroidile.Pingutusastma profülaktikaks või ennekokkupuudet teadaoleva allergeeniga: 15min. varem inhaleerida 12 mcg.Raskekujuliste nähtude korral võib ollavajalik 24 mcg manustamine. Krooniliseobstruktiivse kopsuhaiguse säilitusraviks:12...24 mcg 2 korda ööp. Turbuhaler:Astmahoo raviks: 4,5 või 9 mcg ägedatehingamisteede-obstruktiivsete sümptomitekorral. Säilitusannus: 4,5 või 9 mcg 1 või 2korda päevas. Mõned patsiendid vajavadannust 18 mcg 1 või 2 korda päevas.Koormusest põhjustatud bronhospasmiärahoidmine: 4,5 või 9 mcg hommikul võienne koormust. Ühekordne annus ei tohiksületada 27 mcg. Max lubatud ööp. annusregulaarseks kasutamiseks ei tohiksületada 36 mcg. Üksikutel juhtudel onmax. lubatud annus 54 mcg (24 tunnijooksul). Bronhospasm krooniliseobstruktiivse kopsuhaiguse korral:Bronhospasmi leevendavaks raviks: 4,5 või9 mcg ägedate hingamisteedeobstruktiivsetesümptomite korral.Säilitusannus: 9 mcg 1...2 korda päevas.Ühekordne annus ei tohiks ületada 27mcg. Max lubatud ööp. annus regulaarsekskasutamiseks ei tohiks ületada 36 mcg.Üksikutel juhtudel on max lubatud annus54 mcg (24 tunni jooksul).LASTELE: Caps.: Üle 5-a: 12 mcg 2 kordaööp. Vajadusel võib annust suurendada 24390mcg-ni 2 korda ööp. Sümptomite püsimiseltuleb korrigeerida ravi, kuna see võibviidata haiguse ägenemisele. Ei olesoovitatav alla 5-a. Turbuhaler: Alates 6-a:Bronhospasmi leevendavaks raviks: 4,5 või9 mcg leevendamaks hingamisteedeobstuktiivseid sümptomeid. Säilitusannus:9 mcg 1 või 2 korda päevas. Koormusestpõhjustatud bronhospasmi ärahoidmine:4,5 või 9 mcg hommikul või ennekoormust. Ühekordne annus ei tohiksületada 9 mcg. Max lubatud ööp. annusregulaarseks kasutamiseks ei tohiksületada 18 mcg. Üksikutel juhtudel on maxlubatud annus 36 mcg (24 tunni jooksul).RASEDATELE: Vältida.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ravimit ei tohiks kasutadaesimese ravimina astma ravi alustamisel.Astmahaiged, kes vajavad pidevat ravibeeta 2-agonistidega, peavad lisaks saamaka regulaarset ja adekvaatsetes annustespõletikuvastast raviglükokortikosteroididega. Patsiente tulebveenda, et nad pärast ravi alustamistjätkaksid põletikuvastase ravimimanustamist isegi siis, kui haigusnähudvähenevad. Kui patsiendil püsivad astmasümptomid või kui sümptomite kontrollikson vajalik suurendada bronhilõõgastiannust, on tegemist haiguse ägenemiseganing ravi vajab korrigeerimist. Kuigiravimit võib täiendavalt lisada raviskeemi,kui inhaleeritavad glükokortikosteroidid eitaga piisavat kontrolli astma sümptomiteüle, ei tohiks ravi formoterooliga alustadaraske ägenemise korral või juhul, kuiastma seisund oluliselt või ägedalthalveneb.Ravi ajal võib esineda tõsiseid astmagaseotud kõrvalnähte või ägenemisi. Kuipärast ravi alustamist formoterooliga eisaavutata kontrolli astma sümptomite ülevõi need ägenevad, tuleb patsientidelesoovitada ravi jätkata ja pöörduda arstivastuvõtule. Kui kontroll astmasümptomite üle on saavutatud, tulebtähelepanu pöörata formoterooli annusejärk-järgulisele vähendamisele. Annustevähendamise perioodil on oluline patsientekorrapäraselt jälgida. Kasutada tulebmadalaimat efektiivset annust. Nagukõikide teiste beeta 2-agonistide puhul,tuleb olla ettevaatlik ravimi kasutamiseltüreotoksikoosi, südame isheemiatõve,tahhüarütmiate või ägedasüdamepuudulikkusega patsientidel.Ettevaatlik tuleb olla ka pikenenudQTc-intervalliga patsientide ravimisel.Kuna beeta 2-agonistid omavadhüperglükeemilist toimet, tulebdiabeedihaigetel ravi alguses täiendavaltmäärata vere glükoosisisaldust. Ravitulemusena beeta 2-agonistidega võibHINGAMISSÜSTEEMtekkida potentsiaalselt ohtlikhüpokaleemia. Eriti ettevaatlik tuleb ollaägeda astmahoo korral, mil oht hüpoksiatekkeks suureneb. Hüpokaleemilist toimetvõivad süvendada ka koostoimed teisteravimitega. Eelpoolnimetatud olukordadeson soovitatav jälgida kaaliumi sisaldustvereseerumis.Neeru- või maksafunktsiooni langus eimõjuta formoterooli farmakokineetikat.Kuna formoterool elimineeritaksepeamiselt metabolismi teel, võibväljendunud maksatsirroosiga patsientideleeldada formoterooli sisaldusesuurenemist plasmas.KÕRVALTOIMED: Peavalu, treemor,palpitatsioonid, köha.KOOSTOIMED: Beeta-adrenoblokaatorid(ka silmatilgad) võivad nõrgendada võipärssida formoterooli toimet. Beeta2-agonistidega läbiviidava ravi tulemusenavõib tekkida hüpokaleemia, mida süvendabksantiini derivaatide, kortikosteroidide jadiureetikumide nagu tiasiidi jalingudiureetikumide samaaegnekasutamine.Eksisteerib teoreetiline risk, et samaaegneravi ravimitega, mis pikendavadQTc-intervalli, võib tõstafarmakodünaamilist koostoime sagedustformoterooliga ning suurendadaventrikulaarsete arütmiate tekke riski.Antud ravimite hulka kuuluvad erinevadantihistamiinsed ained (nt terfenadiin,astemisool, misolastiin), erinevadantiarütmikumid (kinidiin, disopüramiid,prokaiinamiid), erütromütsiin ja TSAD.Atimos, Torrex Chiesi, Inh. aeros., sol. 12mcg/D 100D N1Diffumax Easyhaler, Menarini, Inh. plv.12mcg/D 120D N1Foradil, Novartis, Inh. plv. caps. 12mcgN60Oxis Turbuhaler, AstraZeneca, Inh. plv.4,5mcg/D 60D N1; Inh. plv. 9mcg/D 60DN1;IpratroopiumbromiidIpratropii bromidumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma võikroonilise obstruktiivse kopsuhaigusegaseotud bronhospasmi säilitusravi.ANNUSTAMINE: Aer.: 0,042 mg (2 D) 4korda ööp. Max ööp. annust ehk 0,252 mg(12D) ei tohi ületada. Inh. Sol.: Püsiravi:2,0 ml (40 tilka = 0,5 mg) 3...4 korda ööp.Ägeda bronhospasmi ravi: 2,0 ml (40 tilka= 0,5 mg); võib manustada korduvaidannuseid kuni patsiendi seisundi

HINGAMISSÜSTEEMstabiliseerumiseni. Annustevaheliseintervalli määrab arst. Ööp. annuseid, misületavad täiskasvanutel ja üle 12-a lastel 2mg ja alla 12-a lastel 1 mg, tohibmanustada arstliku kontrolli all.LASTELE: Inh. Sol.: Püsiravi: Üle 12-a: vt.täiskasvanud. 6...12-a.: Kuna sellevanusegrupi kohta on info vähene,soovitatakse arstliku kontrolli all järgmistannust: 1,0 ml (20 tilka = 0,25 mg) 3...4korda ööp. Alla 6-a: Kuna sellevanusegrupi kohta on info vähene,soovitatakse arstliku kontrolli all järgmistannust: 0,4...1,0 ml (8...20 tilka =0,1...0,25 mg) 3...4 korda ööp.RASEDATELE: Kaaluda ravimiefektiivsuse ja võimaliku riski suhet.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus atropiini,tema derivaatide või ravimi mõne abiainesuhtes.RISKID: Inhalatsioonilahus sisaldabantimikroobset säilitusainetbensalkooniumkloriidi ja stabilisaatoritdinaatriumedetaati. Need ained võivadmõnel patsiendil põhjustadabronhokonstriktsiooni. Ettevaatusega tulebkasutada neil patsientidel, kellel esinebeelsoodumus kitsanurgaga glaukoomiks,prostata hüpertroofiaks või põiekaelaobstruktsiooniks. Tsüstilist fibroosipõdevatel patsientidel võib suurematõenäosusega esineda soolemotoorikahäireid. Inhalatsioonilahuse võikombineeritud beeta 2-agonistiga lahusesilmapihustamisel võivad tekkidasilmakahjustused (müdriaas, silmasiseserõhu tõus, kitsanurgaga glaukoom,silmavalu).KÕRVALTOIMED: Kõhukinnisus,kõhulahtisus, oksendamine, peavalu,suukuivus, tahhükardia,südamepekslemine, supraventrikulaarnetahhükardia ja kodade fibrillatsioontundlikel patsientidel, silmaakommodatsioonihäired, iiveldus, uriiniretentsioon ja peapööritus.KOOSTOIMED: Beetaadrenergilisedained ja ksantiini preparaadid võivadtugevdada bronhe lõõgastavat toimet.Atrovent, Boehringer Ingelheim, Inh. sol.0,25mg /ml 20ml; Inh. aer. 0,021mg/D200DMometasoonMometasonumRAVIMITÜÜP: GlükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma, mille korralon vajalik säilitusraviglükokortikosteroididega.ANNUSTAMINE: Kerge või keskmiseraskusastmega püsivat astmat põdevadpatsiendid: soovitatav algannus 400 mcg 1kord päevas. Uuringud näitavad, etparema mõju saavutamiseks on soovitatavühekordne päevane annus manustadaõhtul. Mõnede patsientide puhulsaavutatakse parem haiguse kontroll, kuipäevane 400 mcg annus on jagatudkaheks (200 mcg kaks korda päevas).Raske astmaga patsiendid: soovitatavalgannus on 400 mcg 2 korda päevas, mison ka max soovitatav päevane annus. Kuisümptomid on kontrolli all, tuleb annustiitrida minimaalse efektiivse annuseni.Raske astmaga patsiendid, kes varemkasutasid suukaudseid kortikosteroide,peavad alustama kasutamist samaaegselttavapärase suukaudse kortikosteroidisäilitusannusega. Umbes 1 näd. möödudesvõib alustada järkjärgulist süsteemsekortikosteroidi igapäevase (või ülepäevase)annuse vähendamist.LASTELE: Alla 12-a ei kasutata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus (allergia) TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Kliiniliste uuringute käigus tekkismõnedel patsientidel kandidoos, mis onseotud selle rühma ravimitega. Pikaajaliselsuurte annuste kasutamisel võivad ilmnedakortikosteroidide süsteemsed toimed.Erilist tähelepanu vajavad patsiendid, keslähevad süsteemselt kortikosteroidraviltüle ravile inhaleeritavatele, sestastmahaigetel on kirjeldatud kasurmajuhte adrenaalse puudulikkuse tõttuüleminekul süsteemseteltkortikosteroididelt inhaleeritavatele japärast seda. Stressirohketel perioodidel(kaasa arvatud traumad, operatsioon,infektsioon) või raskete astmahoogude ajalvajavad süsteemseid kortikosteroideärajätvad patsiendid lühiajalist asendusravisüsteemsete steroididega. Ei olebronhodilataator ning see ei sobibronhospasmi või astmahoo kiirekstõrjumiseks. Patsientidele tuleb öelda, etnad peavad kohe oma arstiga ühendustvõtma, kui bronhodilataator ei aitaastmahoo korral või kui PEF-i väärtusedlangevad. Puuduvad andmed, et antudravimi soovitatust suuremate annustemanustamine tõstaks ravi efektiivsust.Kasutage ettevaatlikult (kui üldse)patsientidel, kellel on ravimata aktiivne võilatentne kopsutuberkuloos või ravimataseen-, viirus- või bakteriaalne infektsioon(kaasa arvatud Herpessimplex-silmapõletik). Patsiente, keskasutavad kortikosteroide või teisiimmuunsupressiivseid ravimeid, tulebhoiatada võimalike infektsioossete riskidesuhtes (näiteks leetrid ja tuulerõuged)ning rõhutada arstile pöördumise tähtsustjuhul, kui taoline olukord peaks tekkima.Noorukite kasvutempo aeglustumine võibtekkida seoses krooniliste haiguste (naguastma) ebapiisava kontrolli tõttu võiAstmavastasedkortikosteroidide kasutamisest ravieesmärgil.Pikaajaliselt inhaleeritavaid kortikosteroidekasutavate noorukite pikkust tulebregulaarselt jälgida. Inhaleeritavatekortikosteroidide kasutamisega kaasneboht kliiniliselt olulise adrenaalsepuudulikkuse tekkeks, seda eriti pärastpikaajalist ravi suurte annustega ninglubatust suuremate annustega. Efektipuudumisel või astma ägenemise korraltuleb suurendada inhaleeritavamometasoonfuroaadi säilitusannust ningvajadusel rakendada süsteemsetkortikosteroid- ja/või antibiootikumravi (kuikahtlustatakse infektsiooni), samutikasutada beetaagoniste. Laktoosimittetaluvad patsiendid: max lubatudpäevane annus sisaldab 4,64 mg laktoosi.Galaktoosi mittetaluvad, Lappilaktaasipuudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioonigapatsiendid ei tohiks seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Kandidoos, düsfoonia,farüngiit, peavalu.KOOSTOIMED: Inhaleeritavamometasoonfuroaadi kooskasutaminepotentsiaalse CYP3A4 ensüümi inhibiitoriketokonasooliga põhjustab väikese, kuidolulise (p = 0,09) seerumi kortisooliAUC(0-24) languse ning mometasooniplasmakontsentratsiooni umbeskahekordse suurenemise.Asmanex Twisthaler, Schering Plough,Inh. plv. 200 mcg/D 30D, 60D; Inh. plv.400 mcg/D 30D, 60DMontelukastMontelukastumRAVIMITÜÜP: Teised astmavastasedsüsteemseks kasutamiseksNÄIDUSTUS: Näidustatud astmatäiendavaks raviks kerge kuni mõõdukapüsiva astmaga patsientidel, kellel ei oleinhaleeritavate kortikosteroididegasaavutatud piisavat kontrollihaigusnähtude üle ning kellel ei taga"vastavalt vajadusele" manustatudlühitoimelised beeta-agonistid piisavatkliinilist kontrolli astma üle. Võib kasutadaka alternatiivse ravivõimalusena väikesesannuses inhaleeritavate kortikosteroidideasemel kerge püsiva astmaga patsientidel,kellel ei ole hiljuti olnud suukaudsekortikosteroidi kasutamist vajanud tõsiseidastmahoogusid ning kelle puhul onkindlaks tehtud, et nad ei ole suutelisedkasutama inhaleeritavaid kortikosteroide.Näidustatud ka astma profülaktikaks, kuivaldavaks komponendiks on füüsilisestkoormusest tingitud bronhokonstriktsioon.Tabl. 10 mg: Näidustatud astmatäiendavaks raviks kerge kuni mõõduka391

Astmavastasedpüsiva astmaga patsientidel, kellel ei oleinhaleeritavate kortikosteroididegasaavutatud piisavat kontrollihaigusnähtude üle ning kellel ei taga"vastavalt vajadusele" manustatudlühitoimelised beeta-agonistid piisavatkliinilist kontrolli astma üle. Astmagapatsientidel, kellel montelukast onnäidustatud astma raviks, võib seevähendada ka sesoonse allergilise riniidisümptomeid. Näidustatud ka astmaprofülaktikaks, kui valdavakskomponendiks on füüsilisest koormusesttingitud bronhokonstriktsioon.ANNUSTAMINE: Manustatakse 1 kordööp. Astma ravimisel tuleb ravimitmanustada õhtuti. Allergilise riniidi raviksvõib ravimit manustada vastavalt patsiendivajadustele.Nii astma kui ka allergilise riniidigapatsiendid peavad võtma ainult 10 mgööp. õhtuti.LASTELE: Manustatakse 1 kord ööp.Astma ravimisel tuleb ravimit manustadaõhtuti. Allergilise riniidi raviks võib ravimitmanustada vastavalt patsiendi vajadustele.6 kuu...2 a.: 4 mg (1 suukaudsetegraanulite pakike) ööp. 2...5 a.: 4 mgnärimistabl. või suukaudsete graanulite 4mg pakike ööp. 6...14 a.: 5 mg 1 kordööp.RASEDATELE: Võib manustada ainultselge vajaduse korral.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Patsiente tuleb nõustada, et nadei kasutaks suukaudset montelukastikunagi ägeda astmahoo raviks ja hoiaksidselleks puhuks sobivat esmaabivahenditkäepärast. Ägeda astmahoo raviks tulebkasutada lühitoimelist inhaleeritavatbeeta-agonisti. Kui patsient vajabtavalisest sagedamini lühitoimelisebeeta-agonisti inhalatsioone, tuleb arstiganõu pidada niipea kui võimalik.Inhaleeritavat ega suu kaudumanustatavat kortikosteroidi ei tohi järskumontelukastiga asendada. Puuduvadandmed selle kohta, et montelukastisamaaegsel manustamisel võib suukaudsekortikosteroidi annust vähendada.Harvadel juhtudel võib astmavastaseidravimeid, sh montelukasti kasutavatelpatsientidel tekkida süsteemne eosinofiilia,mille puhul esinevad mõnikordChurg-Straussi sündroomile (mida sageliravitakse süsteemsete kortikosteroididega)iseloomulikud vaskuliidi kliinilisedtunnused. Neid haigusjuhte on tavaliselt(kuid mitte alati) seostatud suukaudsekortikosteroidi annuse vähendamise võiärajätmisega. Leukotrieeni retseptoriteantagonistide võimalikku seostChurg-Straussi sündroomi tekkega ei olevälistatud ega kindlaks tehtud. Arstid392peavad tähelepanu pöörama sellele, kuipatsiendil tekib eosinofiilia, naha vaskuliit,kopsufunktsiooni halvenemine, kardiaalsedkomplikatsioonid ja/või neuropaatia.Patsiente, kellele tekivad nimetatudsümptomid, tuleb uuesti uurida ning nenderaviskeemid üle vaadata. Aspiriini suhtestundlikel astmahaigetel ei muuda ravimontelukastiga vajadust hoiduda aspiriinivõi teiste MSPVA kasutamisest.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu, peavalu.KOOSTOIMED: Montelukasti võibkasutada koos teiste astma profülaktikaksja pikaajaliseks raviks kasutatavatepreparaatidega. Ravimite koostoimeiduurides ei ole leitud montelukastisoovitatava annuse kliiniliselt olulist toimetjärgmiste ravimpreparaatidefarmakokineetikale: teofülliin, prednisoon,prednisoloon, suukaudsed kontratseptiivid(etinüülöstradiool/noretindroon 35/1),terfenadiin, digoksiin ja varfariin. Koosfenobarbitaaliga manustamisel vähenesmontelukasti plasmakontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) umbes 40%.Kuna montelukast metaboliseerub CYP3A4kaudu, peab olema ettevaatlik (eriti lastel)montelukasti manustamisel koos CYP3A4indutseerivate ravimitega, nagu fenütoiin,fenobarbitaal ja rifampitsiin. In vitrouuringud on näidanud, et montelukast ontugev CYP 2C8 inhibiitor. Kuid andmedkliinilisest ravimite koostoimeuuringustmontelukasti ja rosiglitasooniga (peamiseltCYP2C8 kaudu metaboliseeruvate ravimitetüüpiline esindaja) näitasid, et montelukastei inhibeeri CYP2C8 in vivo. Seetõttu eitohiks montelukast oluliselt muuta selleensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimitemetabolismi (nt paklitakseel, rosiglitasoonja repagliniid).Monkasta, KRKA, Närimistabl. 4 mg N28;Närimistabl. 5 mg N28; Tabl. 10 mg N28Montelukast-ratiopharm, ratiopharm,Närimistabl. 4 mg N28; Närimistabl. 5 mgN28; Tabl. 10 mg N28Singulair, MSD, Närimistabl. 4mg N14,28; Gran. 4 mg N28; Närimistabl. 5mgN14, 28; Tabl. 10mg N14, 28SalbutamoolSalbutamolumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhospasmbronhiaalastma või kroonilise obstruktiivsekopsuhaiguse korral. Inj.: Bronhospasmbronhiaalastma või kroonilise obstruktiivsekopsuhaiguse korral. Enneaegsesünnitegevuse ärahoidminekomplitseerumata raseduse viimasestrimestris.ANNUSTAMINE: Ägeda bronhospasmiHINGAMISSÜSTEEMleevendamine: 100 mcg või 200 mcg. Kuisalbutamooli kasutatakse vastavaltvajadusele, ei tohi seda manustadasagedamini kui neli korda ööp. Kehalisestkoormusest tingitud bronhospasmiprofülaktika: 200 mcg enne koormust.Kestvaks raviks kasutatakse kuni 200 mcg4 korda ööp. Inj.: Salbutamooliparenteraalseid ravimvorme tohibkasutada ainult arsti korraldusel.Süstelahust ei tohi süstida samas süstlasvõi infusioonisüsteemis koos teisteravimitega.Salbutamooli toime kestab 4...6 tundi.Nahaalune süst täiskasvanule 500 mcg (8mcg/kg). Vajadusel korrata iga 4 tunnijärel.Lihasesisene süst täiskasvanule 500 mcg(8 mcg/kg). Vajadusel korrata iga 4 tunnijärel.Veenisüst: 250 mcg (4 mcg/kg). Süstidaaeglaselt veeni, vajadusel võib annustkorrata.Süstelahuse sobiv lahjendus veenimanustamiseks on 50 mcg/ml.Oksütotsiliste ravimite üleannustamiselmanustatakse süstelahust ühekordseltveeni või lihasesse. Tavaline annus on100...250 mcg salbutamooli. Vastavaltpatsiendi seisundile võib annust korrata.Erilist tähelepanu tuleb pööratakardiorespiratoorse funktsiooni jaedelikutasakaalu jälgimisele. Kopsutursevõimüokardi isheemia nähtude ilmnemiseltuleb kaaluda ravi lõpetamist.Nebuliseeritav lahus: 1. Lahusekasutamine lühiajaliselt ? võib manustadakuni 4 korda ööp. Täiskasvanulelahjendatakse 0,5...1 ml lahust (2,5...5 mgsalbutamooli) tavalise süstimisekskasutatava NaCl-lahusega lõpliku mahuni2...2,5 ml. Saadud lahus pannaksenebulisaatorisse ja inhaleeritakse kuninebulisaator on tühi. Kasutades korrektseltsobitatud nebulisaatorit võtab protseduuraega u 10 min. Lahust võib lühiajaliseltkasutada ka lahjendamata kujul. Sellekspannakse nebulisaatorisse 2 ml lahust (10mg salbutamooli), nebuliseeritud lahusttuleb hingata kuni bronhodilatatsioonisaabumiseni. Tavaliselt võtab see aega3...5 minutit. 2. Lahuse kasutaminepidevalt: lahust lahjendatakse tavalisesteriilse NaCl-lahusega nii, et iga ml lahustsisaldaks 50...100 mcg (mcg)salbutamooli. Valmis lahust manustataksesobivalt reguleeritud nebulisaatorigaaerosoolina tavaliselt 1...2 mg tunnis.Siirup: Täiskasvanule manustataksetavaliselt 10 ml siirupit (4 mgsalbutamooli) 3 või 4 korda ööp. Kuiküllaldane bronhodilatatsioon ei saabu,võib üksikannust suurendada järk-järgult,max. kuni 20 ml-ni (8 mg salbutamooli).Mõnel juhul piisab 5 ml siirupi (2 mg

HINGAMISSÜSTEEMsalbutamooli) 3 või 4 korda ööpäevasmanustamisest.LASTELE: Ägeda bronhospasmileevendamine: 100 mcg (vajadusel kuni200 mcg). Kui salbutamooli kasutataksevastavalt vajadusele, ei tohi sedamanustada sagedamini kui neli korda ööp.Kehalisest koormusest tingitudbronhospasmi profülaktika: 100 mcg ennekoormust (vajadusel annust suurendadakuni 200 mcg). Kestvaks ravikskasutatakse kuni 200 mcg 4 korda ööp.Inj.: Praegused andmed on ebapiisavad, etsoovitada lastele sobilikkuannustamisskeemi.Nebuliseeritav lahus: 1. Lahusekasutamine lühiajaliselt ? võib manustadakuni 4 korda ööp. Lastele sobiblühiajaliseks raviks sama skeem kuitäiskasvanule. Tavaline annus alla12-aastaselelapsele on 0,5 ml lahust (2,5 mgsalbutamooli) lahjendatuna kuni 2...2,5 ml,kasutadeslahjendamiseks tavalist steriilsetNaCl-lahust. Mõnel juhul võib vajalikuksosutuda annuse suurendamine kuni 5 mgsalbutamoolini. Alla 18-kuustel lastel ei olenebuliseeritava salbutamooli kliinilineefektiivsus kindlaks määratud. Kuna ravivõib tekitada mööduvat hüpokseemiat,võib osutuda vajalikuks toetavhapnikuravi.Siirup: Lapsele tuleb järgnevalt toodudannuseid manustada 3 või 4 korda ööp.:2...6-aastasele - 2,5...5 ml siirupit (1...2mg salbutamooli), 6...12-aastasele - 5 mlsiirupit (2 mg salbutamooli), üle12-aastasele - 5...10 ml siirupit (2...4 mgsalbutamooli).RASEDATELE: Kuna salbutamoolikasutamise kohta raseduse ajal polepiisavalt andmeid, siis ei soovitata sedaravimit rasedatele. Arvatavasti eritubsalbutamool rinnapiima, seetõttu eisoovitata salbutamooli rinnaga toitmiseajal kasutada, v.a juhtudel, kui oodatavadpositiivsed tulemused kaaluvad ülespotentsiaalseid ohte. Süstitavatravimvormi võib kasutada juhul kuioodatav kasu emale on suuremvõimalikust kahjust lootele .VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Salbutamooli ei tohi kasutada abordiohupuhul. Enneaegse sünnitustegevusevältimiseks manustatakse salbutamooliveeni, kui patsiendil on oht enneagsekssünnitegevuseks, siis ei tohi tainhaleeritavat salbutamooli kasutada.Inj.: Kuigi salbutamooli veenisisestmanustamist ja salbutamoolitablettekasutatakse enneaegse sünnitegevuseärahoidmiseks, kui puuduvadkomplikatsioonid (platsenta eesasetsus,verejooks või rasedustoksikoos), ei tohisalbutamooli abordiohu puhul kasutadaraseduse esimesel ning teisel kolmandikul.Salbutamooli ei tohi kasutada tokolüütiliseravimina olemasoleva südameisheemiatõvega või südame isheemiatõveoluliste riskifaktoritega patsientidel.RISKID: Astma ravis kasutataksetavaliselt järk-järguliselt muudetavatraviskeemi. Astma ravimi toimet tulebjälgida lähtudes haiguse kliinilisest pildistja kopsufunktsiooni testidest. Kui patsienttunneb vajadust lühiajalistebronhodilataatorite, sh beeta-2-agonistideannuse suurendamiseks, näitab seekontrolli halvenemist astma üle. Sellisesolukorras tuleb mõelda ravi muutmisele.Kuna salbutamooli liiga suure annusemanustamisega kaasneb suurem ohtkõrvaltoimete tekkeks, tohivad patsiendidravimi annust või manustamissagedustsuurendada ainult arsti soovitusel. Kuivarasem küllaldane salbutamooliinhaleeritav annus ei leevenda enamhaigussümptomeid vähemalt 3 tunniks,peab patsient pöörduma arsti poole.Raskekujuline astmaga patsienti on vajaregulaarselt kontrollida, sh tehakopsufunktsiooni teste, sest esineb ohtraskete astmahoogude tekkeks. Ootamatuja progresseeruv seisundi halveneminevõib olla eluohtlik, sellisel puhul tulebkaaluda glükokortikosteroididemanustamist või nende senise annusesuurendamist, võib kaaluda inhaleeritavaglükokortikosteroidi maksimaalsesoovitatava annuse ja/või suukaudselükokortikosteroidravi kasutamist.Bronhodilataatorid ei sobi ainsateks japeamisteks ravimiteks raske võiebastabiilse astma korral. Patsiendid, kelleon suurem oht eluohtliku seisunditekkimiseks, tuleb iga päev mõõtaekspiratoorset tippvoolu. Türeotoksikoosipõdevale patsiendile tuleb salbutamoolimanustada ettevaatlikult. Ravibeeta-2-adrenomimeetikumidega(peamiselt parenteraalse ja nebuliseeritavamanustamise puhul) võib põhjustadaraskekujulist hüpokaleemiat. Ägeda raskeastma puhul on soovitatav olla erititähelepanelik, sest antud nähte võibvõimendada samaaegne raviksantiiniderivaatide, glükokortikosteroidideja diureetikumidega ning hüpoksia. Selliselkorral on soovitatav jälgida seerumikaaliumisisaldust.Sümpatomimeetiliste ravimite (shsalbutamooli) kasutamisel on täheldatudardiovaskulaarseid toimeid.Turustamisjärgsete ja kirjandusesavaldatud andmete põhjal on tõendeidmüokardi isheemia seose kohtasalbutamooliga. Salbutamooli kasutavaidraske südamehaigusega (nt südameAstmavastasedisheemiatõbi, südame rütmihäired võiraske südamepuudulikkus) patsiente tulebhoiatada, et nad pöörduksid arsti poole,kui neil tekib valu rinnus või muudsüdamehaiguse süvenemise sümptomid.Tähelepanu tuleb pöörata sellistelehaigusnähtudele nagu hingeldus jarindkerevalu, sest need võivad olla niirespiratoorset kui kardiaalset päritolu.Patsientide inhalatsioonitehnikat peabkontrollima, kindlustamaks aerosoolipihustamise ja sissehingamisesünkroonsust, et kopsudesse jõuaksoptimaalne kogus ravimit.KÕRVALTOIMED: Treemor, peavalu,tahhükardia.KOOSTOIMED: Ei tohi manustada koosmitteselektiivsetebeeta-adrenoblokaatoritega(propranolool). Võib manustada koosMAO-inhibiitoritega.Ecosal, EASI-BREATHE inhal. aeros.0,1mg/D 200D N1; Inh. aeros. 0,1mg/D200D N1Ventolin, Glaxo, Inh aeros. 0,1mg/D200D; Inh. plv. 200mcg/D N60; Inh. sol.5mg/ml 20ml N1; Sir. 0,4mg/ml 150ml N1;Inj. 0,5 mg/ml 1 ml N5Salbutamool,ipratroopiumbromiidSalbutamolum, ipratropii bromidumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhospasmbronhiaalastma või kroonilise obstruktiivsekopsuhaiguse korral, kui on vajalikregulaarne samaaegne ravi salbutamooli jaipratroopiumbromiidiga.ANNUSTAMINE: 0,24 mg+0,04 mgkorraga 4 korda ööp., max 1,44 +0,24 mgööp.LASTELE: Alla 12-a ei kasutata.RASEDATELE: Ravimi ohutus ei oletõestatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiatropiinisarnastele ainete või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Hüpertroofiline obstruktiivnekardiomüopaatia või tahhüarütmia.Ülitundlikkus sojaletsiini või vastavatetoiduainete (nt sojauba, maapähkel)suhtes.RISKID: Kohe pärastinhalatsiooniaerosooli manustamist võivadilmneda ülitundlikkusreaktsioonid nagunõgestõbi, angioödeem, nahalööve,bronhospasm. Kui ipratroopium või temakombinatsioon beetaagonistidega satubsilma, võivad tekkida silma kahjustused393

Astmavastased(müdriaas, silmasisese rõhu tõus,suletudnurga glaukoom, valu silmas). Vägaettevaatlikult võib kasutada järgmisteljuhtudel: diabeet, hiljutinemüokardiinfarkt, südame javeresoonkonna rasked orgaanilisedkahjustused, hüpertüreoos,feokromotsütoom, kalduvus suletud nurgaglaukoomi tekkeks, prostata hüpertroofiavõi põiekaela obstruktsioon.Beetaagonistidega ravi võib põhjustadatõsist hüpokaleemiat. Tsüstilise fibroosigapatsientidel võib sagedamini tekkidakõhukinnisus. Ägeda või kiiresti süvenevahingamisraskuse korral peab patsientkiiresti konsulteerima arstiga. Bronhiaalseobstruktsiooni süvenemisel on vale jaohtlik manustada soovitatust suurematesannustes. Sel juhul tuleb korrigeeridapatsiendi raviplaani.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,rahutus, tahhükardia, käte treemor,südamepekslemine, eriti ülitundlikelpatsientidel, raske hüpokaleemia, köha võilokaalne ärritus, iiveldus, oksendamine,higistamine, nõrkus, lihasvalu/-spasmid.KOOSTOIMED: Kõrvaltoimed võivadtugevneda ksantiini derivaatide,beetaadrenomimeetikumide jakolinoblokaatorite samaaegselkasutamisel. Beetaagonistide kasutamisesttingitud hüpokaleemiat võib süvendadasamaaegne ksantiini derivaatide,glükokortikosteroidide ja diureetikumidekasutamine. Digoksiinravi saavatelpatsientidel võib hüpokaleemia soodustadaarütmia teket. Olulist toime vähenemistvõib põhjustada samaaegnebeeta-adrenoblokaatorite manustamine.beeta-agonistide toimet võivad tugevdadaMAO inhibiitorid ja TSAD. Süsivesinikehalogeenpreparaatide (nt halotaan,trikloroetüleen, enfluraan) inhaleeriminevõib suurendada kardiovaskulaarsettundlikkust beetaagonistide suhtes.Combivent, Boehringer Ingelheim, Inhal.aeros. 0,12mg+0,02mg/D 200D 10 mlSalmeteroolSalmeterolumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Hingamisteede pöörduvaobstruktsiooni täiendav regulaarnesümptomaatiline ravi astmaga (sh öisteastmahoogudega) patsientidel, kellelinhaleeritavate glükokortikoididekasutamisel vastavalt ravijuhistele ei olesaavutatud piisavat ravivastust. Krooniliseobstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ravi.Füüsilisest koormusest tingitud astmaprofülaktika.ANNUSTAMINE: 50 mcg 2 korda ööp.394Hingamisteede raske obstruktsiooni korral,mil sümptomid püsivad, 10 mcg 2 kordapäevas.LASTELE: Üle 4-a: 50 mcg 2 kordapäevas. Ebapiisavate kliiniliste andmetetõttu ei ole ravimi kasutamine alla 4-asoovitatav.RASEDATELE: Kasutada vaid juhul, kuiloodetav kasu emale on suurem kuivõimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Astma raviks peab tavaliseltkasutama järkjärgulist raviskeemi ningravimi toimet tuleb jälgida, lähtudeshaiguse kliinilisest pildist jakopsufunktsiooni testidest. Ei tohi ravialustada ägeda raske astmaga võihaigussümptomite märgatavasüvenemisega patsientidel. Ootamatu japrogresseeruv seisundi halvenemine oneluohtlik ning sel juhul tuleb manustadaglükokortikosteroide või suurendada nendeannust. Salmeterool ei asendainhaleeritavaid või suu kaudumanustatavaid glükokortikosteroide, sedakasutatakse täiendavalt. Ei ole mõeldudägeda bronhospasmi raviks. Sümptomitepärssimiseks ei tohi kasutada lisaannuseid,vaid selleks tuleb manustada lühitoimelisisissehingatavaid bronhodilataatoreid (ntsalbutamool). Väga harva on kirjeldatudveresuhkru taseme tõusu ning sellegatuleb arvestada ravimi määramiselsuhkurtõve anamneesiga patsientidele.Türeotoksikoosihaigele tuleb manustadaettevaatlikult.KÕRVALTOIMED: Treemor, peavalu,südamepekslemine, lihaskrambid.KOOSTOIMED: Hingamisteedeobstruktiivsete haiguste korral ei tohikunagi määrata mitteselektiivseidbeetaadrenoblokaatoreid (ntpropranolool). Kardioselektiivseidbeetaadrenoblokaatoreid tohib kasutadaainult äärmisel vajadusel.Serevent, Glaxo, Inh. plv. 50mcg/D 60DN1; Inh. aeros. 0,025mg/D 120D N1;Salmeterool,flutikasoonSalmeterolum, fluticasonumRAVIMITÜÜP: Inhaleeritavadadrenergilised ainedNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma regulaarneravi pikatoimelisebeeta2-adrenomimeetikumi jainhaleeritava glükokortikosteroidikombinatsioonpreparaadiga on sobiv kui:inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja"vastavalt vajadusele" inhaleeritavlühitoimeline beeta2-adrenomimeetikum eiHINGAMISSÜSTEEMtaga piisavat kontrolli astmanähtude ülevõi; on juba saavutatud piisav kontrollinhaleeritava glükokortikosteroidi japikatoimelise beeta2-adrenomimeetikumiga.Inh. plv.: Lisaks eelnevale Märkus:SERETIDE DISKUS 50/100 mikrogrammitugevus ei sobi raske astmagatäiskasvanutele ja lastele. Krooniliseobstruktiivse kopsuhaigusega (FEV1

HINGAMISSÜSTEEMhindama patsiendi seisundit juhul, kuikasutatav annus ei taga piisavat kontrolliastma sümptomite üle. Kaaluda tulebtäiendava glükokortikosteroidravikasutamist.Kui on saavutatud kontroll astmanähtudeüle, võib kaaluda annuse järkjärgulistvähendamist. Annuse vähendamise ajal ontähtis patsientide regulaarne jälgimine.Kasutada tuleb väikseimat toimivat annust.Ravi ei tohi lõpetada järsku. Nagu kateiste inhaleeritavateglükokortikosteroidide puhul, tulebettevaatlik olla ravimi manustamiselkopsutuberkuloosiga patsientidele. Harvavõivad suured terapeutilised annusedpõhjustada südame rütmihäireid, ntsupraventrikulaarset tahhükardiat,ekstrasüstooliat ja kodade virvendust ningseerumikaaliumisisalduse kerget mööduvatvähenemist. Seetõttu tuleb ettevaatusegamanustada rasketesüdame-veresoonkonna häirete (shsüdame rütmihäirete), suhkurtõve,türeotoksikoosi ja ravimata hüpokaleemiakorral või patsientidele, kellel oneelsoodumus seerumi kaaliumisisaldusevähenemiseks.Väga harva on kirjeldatud veresuhkrutaseme tõusu ning sellega tuleb arvestadaravimimääramisel diabeedi anamneesigapatsientidele.Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimitepuhul, võib vahetult pärast manustamisttekkida paradoksaalne bronhospasm.Kasutamine tuleb otsekohe lõpetada,hinnata patsiendi seisundit ning vajaduselrakendada alternatiivset ravi. Patsientideüleviimine SERETIDE-ravile peab toimumaettevaatusega, eriti kui on põhjust arvata,et neerupealiste funktsioon on eelnevasüsteemse glükokortikosteroidravi pooltpärsitud.Inhaleeritavate glükokortikosteroididekasutamisel võivad tekkida süsteemsedtoimed, eriti suurte annuste pikaajaliselkasutamisel. Süsteemsete toimete teke onvähem tõenäoline kui suukaudseteglükokortikosteroidide kasutamisel.Võimalikud süsteemsed toimed onjärgmised: Cushingi sündroom, Cushingisündroomile sarnased sümptomid,neerupealiste supressioon, kasvupeetuslastelja noorukitel, luu mineraalse tihedusevähenemine, katarakt ja glaukoom.Seetõttu on oluline patsiendi regulaarnejälgimine ning inhaleeritavaglükokortikosteroidi annuse tiitriminemadalaima efektiivse annuseni, mis ontagab kontrolli säilitamise astmanähtudeüle.Soovitatav on kasvu regulaarne jälgiminelastel, kes saavad pikaajalist raviinhaleeritavate glükokortikosteroididega.Patsientidel, kes saavad pikaajalist raviinhaleeritavate glükokortikosteroididesuurte annustega, võib tekkidaneerupealiste supressioon ja ägeadrenaalkriis. Eriti ohustatud on lapsed jaalla 16-aastased noorukid, kes saavadflutikasooni suuri annuseid (tüüpiliselt üle1000 mcg ööp.). Väga harvadel juhtudelon neerupealiste supressiooni ja ägedatadrenaalkriisi kirjeldatud kaflutikasoonpropionaadi500...1000 mcg annuste puhul. Ägedaadrenaalkriisi võivad vallandada näitekstrauma, operatsioon, infektsioon võiannuse kiire vähendamine. Sümptomid ontüüpiliselt ebamäärased ja võivad ollajärgmised: isutus, kõhuvalu, kaalulangus,väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine,vererõhu langus, teadvuse häired,hüpoglükeemia ja krambid.Stressiperioodidel või plaanilisteoperatsioonide ajal tuleb kaaludatäiendava süsteemseglükokortikosteroidravi kasutamist.Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadisüsteemne imendumine toimub suurelmääral kopsude kaudu, vahemahutikasutamine koos inhalaatoriga suurendabravimi kopsudesse jõudmist. Sellega võibkaasneda süsteemsete kõrvaltoimete tekkeriski suurenemine. Üksikannustefarmakokineetilised andmed näitavad, etsalmeterooli ja flutikasoonpropionaadisüsteemne toime võib suureneda kunikaks korda, kui kasutada Seretide Inhaler´iga vahemahutit AeroChamber Plusvõrrelduna Volumatic vahemahutiga.Inhaleeritava flutikasoonpropionaadikasutuselevõtmisel peaks vähenemavajadus suukaudse steroidravi järele, kuidsuu kaudu glükokortikosteroide kasutavatepatsientide üleviimisel inhaleeritavaleflutikasoonpropionaadile võib kaua aegapüsida neerupealiste funktsiooni languseoht.Sama oht võib olla patsientidel, kes onvarem vajanud suurtes annusteserakorralistglükokortikosteroidravi. Neerupealistefunktsiooni võimaliku langusega tulebarvestada ka erakorralistes või plaanilistesstresisituatsioonides ning kaaluda sobivaglükokortikosteroidravi kasutamist. Enneplaanilisi protseduure võib neerupealistekahjustuse ulatus vajada spetsialistikonsultatsiooni.Ritonaviiri toimel võibflutikasoonpropionaadiplasmakontsentratsioon oluliseltsuureneda. Seetõttu tuleb nendesamaaegsest kasutamisest hoiduda, väljaarvatud juhul, kui võimalik kasu patsiendileületab süsteemsete kõrvaltoimete ohu.AstmavastasedSüsteemsete kõrvaltoimete tekke risksuureneb ka flutikasoonpropionaadikombineerimisel teiste tugevatoimelisteCYP3A inhibiitoritega. 3-aastasesplatseebokontrolliga uuringus krooniliseobstruktiivse kopsuhaigusega (KOK)patsientidel, mis viidi läbi SERETIDEDISKUS?ega, täheldati SERETIDE grupipatsientidel alumiste hingamisteedeinfektsioonide (eriti kopsupõletiku jabronhiidi) suurenenud esinemissagedust.3-aastases KOKi uuringus oli ravilevaatamata suurim risk kopsupõletikutekkeks vanematel patsientidel, madalamakehamassi indeksiga (

Astmavastasedplasmakontsentratsioon, mille tulemusenavähenebmärkimisväärselt seerumikortisoolisisaldus. Puuduvad andmed sellekoostoime kohta inhaleeritavaflutikasoonpropionaadi puhul, kuid oodataon ravimi plasmakontsentratsioonimärkimisväärset suurenemist. Kirjeldatudon Cushingi sündroomi ja neerupealistesupressiooni. Selle kombinatsioonikasutamist tuleb vältida ning kasutadavaid juhul, kui potentsiaalne kasupatsiendile ületab glükokortikosteroididesüsteemsete kõrvaltoimete ohu. Väikesestervete vabatahtlikega läbiviidud uuringussuurenes veidi nõrgema toimega CYP3Ainhibiitori ketokonasooli toimel ühekordseltmanustatud flutikasoonpropionaadiplasmakontsentratsioon 150% võrra. Selletulemusena oli plasma kortisoolisisalduselangus suurem kui ainultflutikasoonpropionaadi manustamisejärgselt. Teiste tugevatoimeliste CYP3Ainhibiitorite (nt itrakonasooli) samaaegselkasutamisel on samuti oodataflutikasoonpropionaadiplasmakontsentratsiooni ja süsteemsetekõrvaltoimete riski suurenemist. Peabolema ettevaatlik ning võimalusel hoidumanende ravimite pikaajalisest kasutamisest.Seretide, Glaxo, Inh. aeros., susp.25mcg+50 mcg/D 120D N1; Inh. aeros.,susp. 25mcg+125 mcg/D 120D N1; Inh.aeros., susp. 25mcg+250 mcg/D 120D N1;Inh. plv. 50mcg+100mcg/D 60D N1; Inh.plv. 50mcg+250mcg/D 60D N1; Inh. plv.50mcg+500mcg/D 60D N1;TeofülliinTheophyllinumRAVIMITÜÜP: Teised astmavastasedsüsteemseks kasutamiseksNÄIDUSTUS: Bronhiaalastma ja teisedobstruktiivsed kopsuhaigused, shkrooniline bronhiit.ANNUSTAMINE: Toimeainetprolongeeritult vabastavaid tablette ei tohipurustada või närida, kuid neid võibpoolitada annuse tiitrimise eesmärgil.Teofülliini prolongeeritult vabastavaidtablette võib täiskasvanu võtta iga 12tunni tagant. Esimesel 3 päeval peabandma kaks korda 300 mg ööp. Kolmepäeva pärast peaks ravimi toime olemasaavutatud ja annust võib suurendada 450mg 2 korda ööp. või vähendada 150 mg 2korda ööp. vastavalt patsienditundlikkusele.Kui haigusnähud halvenevad öösel võihommikuti esineb vilistavat hingamist ,võib kasu olla ravimi ühekordsest koguööp. annuse võtmisest õhtuti.LASTELE: Ravimi manustamine 8 tunnise396intervalli järgselt võib olla vajalik osadelaste puhul, kellel on märkimisväärselt kiireteofülliini maksametabolism. Lastelekehakaaluga 12...20 kg, manustatakse 100mg 2 korda ööp. Lastele kehakaaluga kuni30 kg manustada 150 mg 2 korda ööp.Lastele kehakaaluga üle 30 kg manustada200 mg 2 korda ööp. Neid annuseid võibanda esimesed 1 kuni 2 nädalat. Kui toimeei ole rahuldav, võib päevast annust tõsta100 kuni 200 mg samm-sammult jälgidespatsienti ja jättes 3 päeva annusemuutuste vahele.RASEDATELE: Teofülliini võib raseduse jaimetamise ajal kasutada ainult juhul, kuipotentsiaalne kasu emale kaalub ülesvõimaliku riski lapsele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus teofülliini,teiste metüülksantiinide (näiteks kofeiin,teobromiid, entoksüfülliin) või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Teofülliini eliminatsioon onvähenenud mitme haigusseisundi puhul:kongestiivne südamepuudulikkus,kopsuturse, cor pulmonale,maksapuudulikkus, ja hüpokseemilisedseisundid. Neil juhtudel tuleb teofülliiniannust vähendada. Palavik ja ägedadviirusinfektsioonid (eriti B-gripp) võivadteofülliini eliminatsiooni vähendada ningteofülliini annust peaks neil patsientidelvähendama.Patsientidel, kellel on kroonilineobstruktiivne kopsuhaigus, kopsupõletik,on samuti teofülliini metabolismtõenäoliselt muutunud. Lisaks tuleksettevaatlik olla mõõduka ja raskeneerupuudulikkusega patsiente ravides.Ettevaatusega tuleb ravimit andapatsientidele, kellel esineb peptilinehaavand, hüpertüreoos, hüpertensioon,südame rütmihäired (või muudkardiovaskulaarsed haigused) võiepilepsia.Eriline ettevaatus on vajalik laste jaeakate ravimisel. Krambianamneesigapatsientidel tuleks eelistada mõne teisebronhodilataatori kasutamist. Patsiendidpeavad teadma, et teofülliinikooskasutamine suures kogusesmetüülksantiine (näiteks kohv, tee, kakao,shokolaad, koolajoogid jt sarnased joogid)sisaldavate toiduainete ja jookidega ei olesoovitatav.Suitsetamine suurendab teofülliinikliirensit ning suitsetajad võivad vajadasuuremaid teofülliini annuseid.Metüülksantiinide toksilised annused onteineteist täiendavad. Seetõttu peaksvältimasamaaegset üleliigsete kasutamist, nagunäiteks andes teofülliini intravenoosseltpatsientidele, kes juba saavad suukaudsetteofülliini.Metüülksantiinid võivad potentseeridaHINGAMISSÜSTEEMhüpokaleemiat, mida põhjustab hüpoksiavõi mis võib olla seotud beeta2-agonistide,kortikosteroidide või diureetikumidekasutamisega. Seerumi kaaliumi sisaldusejälgimine on soovitav nende patsienditepuhul.Teofülliini on seostatud ägedate porfüüriaatakkidega ja selle kasutamist peaksporfüüriaga patsientide puhul vältima.KÕRVALTOIMED: Palpitatsioonid,kõhuvalu, iiveldus, oksendamine,maoärritus, refluksösofagiit, kõhulahtisus,isutus, ärrituvus, allergilised reaktsioonid,peavalu, agiteeritus, vertiigo, krambid,treemor, unetus, närvilisus, ärevus,hüpokaleemia ja /või hüperkaleemia,hüperglükeemia ja hüperurikeemia.KOOSTOIMED: Teofülliini kliirensit võivadmõjutada hulk ravimeid mõjutadesoksüdatiivset metabolismi tsütokroom450P oksüdaasi CYP1A2 poolt ning samutiCYP2E1 ja CYP3A4 poolt. Kui teofülliinikasutavale patsiendile määratakse uusravim, tuleb paari päeva jooksulkontrollida teofülliini kontsentratsiooni jajälgida seda järjepidevalt kui kasutatakseteadaolevaid interaktsiooni omavaidravimeid.Teofülliin adenosiini retseptoriantagonistina võib osaliselt takistadaadenosiini efekti südame rütmihäireteravimisel. Amiodaroon, propafenoon jameksiletiin võivad vähendada teofülliinikliirensit.Makroliidid: erütromütsiin on võimalikCYP3A4 inhibiitor ja seetõttu on soovitatavsamaaegsel kasutamisel järgida teofülliiniseerumisisaldust. Samuti võib samaaegselkasutamisel väheneda ka erütromütsiinisisaldus. Kinolooni derivaadid, nagutsiprofloksatsiin ja mingil määral kanorfloksatsiin avaldavad koostoimetteofülliini kliirensi vähendamise teel.Samaaegsel teofülliini ja tsiprofloksatsiinikasutamisel on täheldatud krampideesinemist ja seetõttu tuleb nendesamaaegset kasutamist vältida. Eakatelepatsientidele teofülliini ja kinolooneüheaegsel manustamisel tuleb ollaettevaatlik. Jälgidaplasmakontsentratsioone.Rifampitsiin on tugev maksaensüümideindutseerija ja tõstab teofülliini kliirensit.Isoniasiid alandab teofülliini kliirensit.Teatatud on krampide esinemisestteofülliini ja imipeneemi samaaegselkasutamisel. Tiabendasool vähendabtugevalt teofülliini kliirensit ja seetõttu onsamaaegselt kasutamisel soovitatavteofülliini annuse vähendamine.Fluvoksamiin inhibeerib tugevalt teofülliinimetabolismi. Liht-naistepuna (Hypericumperforatum), indutseerib teofülliinimetabolismi, millel võib olla kliiniliselttähtis toime teofülliini

HINGAMISSÜSTEEMplasmakontsentratsioonile. Nendetoimeainete samaaegset kasutamist peaksvältima.Teadaolevalt tõstab fenütoiinmärkimisväärselt teofülliini kliirensit.Samaaegsel kasutamisel võib ka fenütoiinisisaldus väheneda ja seetõttu tuleb jälgidamõlema ravimi ontsentratsiooni.Fenobarbitaali (primidooni metaboliit) jakarbamasepiini toime teofülliinile onsarnane ent nõrgem ja teofülliin võibvähendada karbamasepiinikontsentratsiooni.Aminoglutetimiid võib kiirendada teofülliinieliminatsiooni.Metotreksaat võib vähendada teofülliinikliirensit.Atsikloviir aeglustab ja ritonaviir kiirendabteofülliini kliirensit. Interferoonid võivadtõsta teofülliini kontsentratsiooni.Gripivaktsiin võib vähendada teofülliinikliirensit.Allopurinool võib teofülliini kliirensitmõõdukalt vähendada. Samaaegseltkasutatud sulfiinpürasoon võib kliirensitsuurendada.Beeta-adrenoretseptorite blokaatoreidkasutada ettevaatlikult bronhospasmigahaigetel. Mitteselektiivseidbeeta-adrenoblokaatoreid ei tohiks üldsekasutada. Propranolool inhibeerib tugevaltteofülliini metabolismi.Beeta2-adrenergilised agonistid võivadpotentseerida hüpokaleemiat,hüperglükeemiat, tahhükardiat,hüpertensiooni ja treemorit patsientidel,kes kasutavad samaaegselt teofülliini.Seerumi kaaliumisisaldust peabkontrollima. Isoprenaliin ja terbutaliinvõivad suurendada, agafenüülpropanolamiid vähendab teofülliinikliirensit.Kofeiini sisaldavate toodete igapäevasemanustamise äkilised muutused võivadomada toimet teofülliini eliminatsioonile.Verapamiil ja diltiaseem võivad vähendadateofülliini kliirensit. Samaaegne felodipiinvõib vähesel määral suurendada teofülliinikliirensit.Tsimetidiin inhibeerib teofülliinimetabolismi. Samaaegne kasutamine eiole soovitatav. Ranitidiini inhibeerib toimeon nõrgem, kuid ga on teada juhte, kuskirjeldatakse teofülliini toksilisustsamaaegsel kasutamisel. Teofülliintakistab diasepaami ja teistebensodiasepiinitüüpi rahustite toimet.Teofülliiniga samaaegselt kasutatunavõivad diureetikumid ja kortikosteroididindutseerida hüpokaleemia teket.Disulfiraam vähendab tugevalt teofülliinikliirensit, seetõttu tuleb samaaegselkasutamisel annust vähendada.Teadaolevalt suurendab efedriinisamaaegne kasutamine teofülliinikõrvaltoimeid KNS ja seedetraktile.Teofülliin suurendab liitiumi kliirensit,vähendades sellega liitiumi sisaldustplasmas.Südame rütmihäirete tekkerisk onsuurenenud halotaani või pankurooniumining teofülliini samaaegse kasutamisega.Ketamiin koos teofülliiniga võibindutseerida krampe. Suukaudsedkontraseptiivid alandavad teofülliinikliirensit.Tubaka suitsetamine suurendab teofülliinikliirensit. Suitsetamise mõju võib kestanädalaid pärast suitsetamise lõpetamist.Tiklopidiin vähendab teofülliini kliirensit.Teofüllin võib mõjutada teatudlaboratoorsete testide tulemusi. Teofülliinvõib suurendada rasvhapete kogust jatõsta katehhoolamiinide taset uriinis.Teofülliinravi ajal võib tekkidahüpokaleemia, eriti juhul, kui samaaegseltkasutatakse alfaretseptorite agoniste,tiasiiddiureetikume, furosemiidi,glükokortikoide, samuti hüpokseemiakorral; seetõttu on vajalik aeg-ajaltkontrollida seerumi kaaliumitaset.Retafyllin, Orion Pharma, Ret. tabl.200mg N100; Ret. tabl. 300mg N100Teotard, KRKA, Ret. caps. 200mg N40;Ret. caps. 350mg N40KöhavastasedAtsetüültsüsteiinAcetylcysteinumRAVIMITÜÜP: EkspekorandidNÄIDUSTUS: Röga lahtistamine.ANNUSTAMINE: Röga lahtistamiseksägedate hingamisteede haiguste korral:400...600 mg ööp. 1 annusena või 2...3annuseks jagatuna.LASTELE: Röga lahtistamiseks ägedatehingamisteede haiguste korral: Üle 14-a:vt. täiskasvanud. 6...14-a: 300...400 mgööp., jagatuna 2...3 annuseks; 2...6-a:200...300 mg ööp., jagatuna 2...3annuseks. Seni puuduvad andmedannustamise kohta vastsündinutel.Mukovistsidoosi korral: üle 6 a. : 600 mgööp., jagatuna 3 annuseks; 2...6 a.: 400mg ööpäevas, jagatuna 4 annuseks.Mukovistsidoosiga patsientidelkehakaaluga üle 30 kg võib annustsuurendada kuni 800 mg-ni ööp.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne abiaine suhtes.RISKID: Võib kasutada imikutel javäikelastel vanuses alla ühe aasta ainultelulistel näidustustel ja range meditsiinilisejärelevalve all. Senini puuduvad andmedKöhavastasedannustamise kohta vastsündinutele. Tabl.sisaldavad muuhulgas naatriumiühendeid.Inimesed madala naatriumisisaldusega(soolavaba) dieedil peavad arvestamaravimi naatriumisisaldust.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus,oksendamine, kõrvetised ja iiveldus,peavalu, stomatiit ja tinnitus.KOOSTOIMED: Tetratsükliinhüdrokloriidi(välja arvatud doksütsükliini)manustamisaeg ei tohi langeda kokkuatsetüültsüsteiini manustamisajaga ningvahe kahe ravimi manustamise vahel peabolema vähemalt 2 tundi. Andmedatsetüültsüsteiini või teistemukolüütikumide antibiootikumeinaktiveerivast toimest pärinevad ainult invitro katsetest, kus ained segati otseselt.In vitro kokkusobimatust on kirjeldatudpeamiselt aminoglükosiidide,tsefalosporiinide, poolsünteetilistepenitsilliinide ja tetratsükliinide osas.Kombineerides atsetüültsüsteiiniköhavastaste ravimitega, tekib sekreedipeetuse oht köharefleksi mahasurumisetõttu. On täheldatud, etglütserooltrinitraadi (nitroglütseriini)vasodilatoorne ja trombotsüütideagregatsiooni pärssiv toime suurenevadsamaaegsel manustamiselatsetüültsüsteiiniga.ACC, Sandoz, Plv. p.o. lah. valm. 100 mgN20; Lah. tabl. 100 mg N20; Plv. p.o. lahvalm. 200 mg N20; Plv. p.o. lah. valm.HOT 200 mg N20; Lah. tabl. 200 mg N20;Lah. tabl. 600mg N10; Inj. 100 mg/ml 3ml N5Acetylcystein Nycomed, Nycomed,Graan. lahuseks 200 mg N20Mucofluid, Spirig, Sol. tabl. 200 mg N30KarbotsüsteiinCarbocisteinumRAVIMITÜÜP: EkspekorandidNÄIDUSTUS: Röga lahtistamine.ANNUSTAMINE: 750 mg (1supilusikatäis) 3 korda ööp. Ravi kestvus eitohi ületada 5 päeva.LASTELE: Üks 5 ml lusikatäis sisaldab 100mg karbotsüsteiini. Üle 5 a. lapsed: 1lusikatäis (5 ml) 3 korda päevas. 2?5 a.lapsed: 1 lusikatäis 2 korda päevas. 1 kuukuni 2 aasta vanused imikud: annustkohandatakse vastavalt lapse kehakaaluleja see ei tohi ületada 1 teelusikatäitpäevas.8?10 päevast ravi kestvust ei tohi ilmaarsti soovituseta ületada.RASEDATELE: Vältida.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimiükskõik millise koostisosa (eritimetüülparahüdroksübensoaadi või teisteparahüdroksübensoaadi soolade) suhtes.397

AntikongestandidKuna ravim sisaldab suktoosi, on seefrukroosi talumatuse, glükoosi jagalaktoosi malabsorptsiooni häiretega võisukraas-isomaltaasi vaegusegapatsientidele vastunäidustatud.RISKID: Ravimit ei kasutata samaaegseltköhavastaste ravimitega, mis pärsivadköharefleksi (näiteks kodeiin,dekstrometrofaan), eriti ennemagamaminekut, kuna selline ravimitekombinatsioon raskendab rögaväljaköhimist.Ebaratsionaalne on kombineeridaomavahel bronhiaalseid ravimeid jaköhavastaseid ravimeid ja/või sekretsioonipärssivaid aineid (atropiin). Kasutadaettevaatusega seedetrakti võikaksteistsõrmikuhaavandi puhul. Madalasuhkrusisaldusega dieedil olevad isikud võidiabeetikud peavad arvesse võtma suhkrukogust ühe annuseühiku kohta.KÕRVALTOIMED: Valud maos, iiveldus,kõhulahtisus, nahalööve.KOOSTOIMED: Koostoimeid ei oleuuritud.Fluditec, Lab. Innotech, Sir. 20mg/ml 125ml N1; Sir. 50mg/ml 125ml N1LevodropropisiinLevodropropisinumRAVIMITÜÜP: Köha pärssivad ainedNÄIDUSTUS: Kuiva ja valuliku köhasümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: 60 mg korraga kuni 3korda ööp. vähemalt 6-tunnisteintervallidega. Ravi jätkatakse kuni köhalakkab või vastavalt arsti ettekirjutusele,kuid mitte kauem kui 7 päeva. Kuisümptomid pole selle aja jooksultaandunud, tuleb ravi lõpetada japöörduda arsti poole.LASTELE: Üle 2-a: 1 mg/kg kohta 3 kordaööp., ööp. max annus on 3 mg/kg kohta.Et oleks mugavam, võib kasutada järgmisiligikaudseid annuseid: kehakaal 10...20kg: 3 ml kuni 3 korda ööp. kehakaal20...30 kg: 5 ml kuni 3 korda ööp. Ravijätkatakse köha lakkamiseni või vastavaltarsti ette­kirjutusele, kuid mitte kauem kui7 päeva.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes.Vastunäidustused on bronhiaalnehüpersekretsioon, piiratud mukotsiliaarnefunktsioon (Kartageneri sündroom,tsiliaarne düskineesia), raskemaksatalitlushäire, rasedus, imetamine.RISKID: Ettevaatusega peavad kasutamapatsiendid, kellel on raskedneerutalitlushäired. Kasutamise ohutust jaefektiivsust alla 2-a lastel pole tõestatud.Ettevaatusega tuleb määrata ravimit ka398vanemaealistele patsientidele.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõrvetised,ebamugavustunne kõhus, kõhulahtisus,kurnatus, jõuetus, unisus, unetaolineteadvusetus, tuimus, pööritus, peavalu,treemor.KOOSTOIMED: Kuigi kliinilistesuuringutes ei täheldatud koostoimeidbensodiasepiinidega, tuleb eriti tundlikepatsientide puhul uinutite samaaegselmanustamisel olla ettevaatlik.Levopront, Dompe, Sir. 6mg/ml 60,120mlAntikongestandidLoratadiin,pseudoefedriinLoratadinum, pseudoephedrinumRAVIMITÜÜP: AnikongestandidNÄIDUSTUS: Sesoonse allergilise riniidisümptomaatiline ravi nina limaskestadeturse korral.ANNUSTAMINE: 10+240 mg (1 tabl. ) 1kord ööp.LASTELE: Alla 12-a mitte manustada,kuna ravimi ohutus ja efektiivsus ei oleselles vanuserühmas veel tõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te, ravimiükskõik millise abiaine või adrenergilisteainete suhtes. Kuna sisaldabpseudoefedriini, on ravimvastunäidustatud patsientidele, kes saavadsamaaegselt ravi MAO inhibiitoritega või 2näd. jooksul pärast sellise ravi lõppu;samuti patsientidele, kellel on: - kitsanurgaga glaukoom, - uriinipeetus, -südame-veresoonkonna haigused nagusüdame isheemiatõbi, tahhüarütmia jaraske hüpertensioon, - hüpertüreoos, -anamneesis hemorraagiline insult võiriskifaktorid, mis suurendavadhemorraagilise insuldi ohtuvasokonstriktori alfamimeetilise aktiivsusetõttu; kombinatsioonisvasokonstriktoritega nagu bromokriptiin,pergoliid, lisuriid, kabergliid, ergotamiin,dihüdroergotamiin või mõni muuninakinnisust vähendav preparaat, nii suukaudu kui nasaalselt manustatav(fenüülpropanoolamiin, fenüülefriin,efedriin, jne). Rasedus.RISKID: 60-a ja vanematel patsientidelpõhjustavad sümpatomimeetikumidsuurema tõenäosusega kõrvaltoimeid.Maksa ja neeru funktsioonihäirete korral:kombinatsiooni ohutus ja efektiivsusmaksa ja neeru funktsioonihäiretegaHINGAMISSÜSTEEMpatsientidel on välja selgitamata ja annusesoovitamiseks on andmed ebapiisavad.Patsiente tuleb informeerida, et nadkatkestaksid ravi järgmiste seisunditetekke korral: hüpertensioon, tahhükardia,palpitatsioonid või südame rütmihäired,iiveldus või mõni muu neuroloogilinesümptom (nt peavalu või peavaluägenemine). Sümpatomimeetilised amiinidvõivad esile kutsuda krampe võikardiovaskulaarset kollapsit kaasuvahüpotensiooniga. Ettevaatusega tulebravida patsiente, kes saavad ravi digitalisepreparaatidega, kellel esineb südamerütmihäireid, hüpertensiooni, anamneesison müokardiinfarkt, suhkurtõbi,eesnäärme hüpertroofia, põiekaelaobstruktsioon või bronhospasm.Ettevaatusega tuleb ravimit kasutadapatsientidel, kellel on glaukoom,stenoseeriv peptiline haavand,püloroduodenaalne obstruktsioon,eesnäärme hüpertroofia, kusepõiekaelaobstruktsioon, südameveresoonkonnahaigus ja silmasisese rõhu tõus. Ravimittuleb kasutada ettevaatusega patsientidel,kes kasutavad raviks teisisümpatomimeetikume, sh dekongestante,söögiisu vähendajaid või amfetamiini-tüüpipsühhostimulante, vererõhu alandajaid,tritsüklilisi antidepressante ja teisiantihistamiinikume. Ettevaatusegakasutada ravimit migreeni patsientidel,keda ravitakse ergotalkaloidsetevasokonstriktoritega. Nagu teised KNS-istimuleerivad ained, on pseudoefedriinsulfaatpotentsiaalselt kuritarvitatav.Kaudsete sümpatomimeetikumidega raviajal võib volatiilsete halogeniseeritudanesteetikumide kasutamine kutsuda esileperioperatiivse ägeda hüpertensiooni.Sportlasi tuleb informeerida, et ravipseudoefedriiniga annab positiivsedopingutesti tulemuse. Ravim sisaldablaktoosi ja sahharoosi. Antihistamiinidemanustamine tuleb katkestada umbes 48tundi enne nahatestide läbiviimist, kunanad võivad pärssida või vähendadavõimalikke positiivseid reaktsioonedermaalsetele reaktiivsusindikaatoritele.KÕRVALTOIMED: Anoreksia, närvilisus,unisus, unetus, pearinglus, hüperkineesia,suukuivus, väsimus.KOOSTOIMED: Samaaegne MAOinhibiitorite ja sümpatomimeetikumidekasutamine võib esile kutsuda kriitilisevererõhu tõusu. Sümpatomimeetilisedravimid vähendavad alfametüüldopa,mekamüülamiini, reserpiini, veraatrumialkaloidide ja guanetidiiniantihüpertensiivset toimet.Kombinatsioonid järgmiste ravimitega eiole soovitavad: Bromokriptiin, kabergoliin,lisuriid, pergoliid - vasokonstriktsiooni javererõhu tõusu oht. Dihüdroergotamiin,

KÕRV, NINA JA NEELergotamiin, metüülergometriin(dopaminergilised vasokonstriktorid) -vasokonstriktsiooni ja vererõhu tõusu oht.Linesoliid - vasokonstriktsiooni ja vererõhutõusu oht. Teised ninakinnisusevähendamiseks kasutatavadvasokonstriktorid, nii suukaudsed kuinasaalselt manustatavad(fenüülpropanoolamiin, fenüülefriin,efedriin, jne.) - vasokonstriktsiooni oht.Pseudoefedriinsulfaadi imendumistsuurendavad antatsiidid ja vähendabkaoliin.Clarinase, Schering Plough, Prolong. tabl.10+240 mg N7Tsetirisiin,pseudoefedriinCetirizinum, pseudoefedrinumRAVIMITÜÜP: Piperasiini derivaatNÄIDUSTUS: Sesoonse ja perenniaalseallergilise riniidi lühiajalinesümptomaatiline ravi, kui samaaegselt onvajalik nii tsetirisiini kui pseudoefedriinitoime.ANNUSTAMINE: 5/120 mg 2 kordapäevas. Ravikuur tuleb lõpetada kohe, kuisümptomid on saadud kontrolli alla ja eitohi olla pikem kui 2...3 nädalat. Kui onsaavutatud adekvaatne kontroll allergilisenohu sümptomite üle, siis vajaduseljätkatakse ravi tsetirisiiniga.LASTELE: Alla 12-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimiükskõik milliste abiainete, efedriini võipiperasiinide suhtes. Raske hüpertensioonvõi raskekujuline südame isheemiatõbi.Patsientidel, kes saavad samaaegset ravidihüdroergotamiiniga. Raskeneerupuudulikkus, kontrollimatahüpertüreoidism, raske arütmia,psedokromatsütoom, kõrgenenudsilmasisene rõhk või uriinipeetus. MAOinhibiitoritega samaaegne ravi (k.a 2nädalat pärast ravi lõpetamist).Patsientidel, kellel on kõrgenenud riskhemorraagilise insuldi tekkeks.Tsetirisiin-pseudoefedriini ei tohi kasutadaalla 12-aastastel lastel, kuna puuduvaduuringud selle vanusegrupi kohta..RISKID: Pseudoefedriini sisalduse tõttu,tuleb tsetirisiin-pseudoefedriini manustadaettevaatusega suhkurtõve,hüpertüreoidismi, arteriaalsehüpertensiooni, tahhükardia,südamearütmia, südame isheemiatõve,mõõduka neeru- või maksapuudulikkusegapatsientidele ja eakatele. Ettevaatus onvajalik patsientide puhul, kes kasutavad: -adrenomimeetilisi ravimeid, ntdekongestante, isupärssijaid,psühhostimulaatoreid nt amfetamiini(kombineeritud toime kardiovaskulaarselesüsteemile)- TSAD - antihüpertensiivseid ravimeid(antihüpertensiivse toime vähenemine) -alkoholi ja teisi KNS depressante (KNSsuurenenud depressioon ja häirunudfunktsioon)- südameglükosiide (risk rütmihäiretetekkeks)- samuti ka juhtudel, kus antikolinergilinetoime ei ole soovitav, nt prostatahüpertroofia või põie väljavooluobstruktsioon.Tähelepanuga peab ka suhtumapatsientidesse, kellel on kõrgenenud riskhemorraagilise insuldi tekkeks, keskasutavad samaaegselt vasokonstriktoreidnagu bromokriptiini, pergoliidi, lisuriidi,kabergoliini, ergotamiini või mõnda muudnii suukaudset kui ka ninna manustatavat(fenüülpropanolamiini, fenüülefriini,efedriini) nina limaskesta turset alandavatravimit; nende ravimite veresooniahendava ja vererõhku tõstva toime tõttu.Pseudoefedriini veresooni ahendava toimetõttu on vaja tähelepanu pööratapatsientidele, kellel on riskhüperkoagulatsioonile ja kellel on sooltepõletikulised haigused. Jälgima peab kahüpertoonikuid, keda ravitaksemittesteroidsete põletikuvastasteravimitega (NSAID), kuna niipseudoefedriin kui ka mittesteroidsedpõletikuvastased ravimid tõstavadvererõhku.Nagu teiste tsentraalselt toimivatestimulantide korral, on ka pseudoefedriinipuhul täheldatud kuritarvitamist.Kaasasündinud galaktoositalumatusegapatsiendid, Lapp laktaasi vaeguse võiglükoos-galaktoos malabsorptsioonigapatsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Tahhükardia,suukuivus, iiveldus, asteenia, vertiigo,pearinglus, peavalu, unisus, närvilisus,unetus.KOOSTOIMED: Sümpatomimeetilisteamiinide ja MAO inhibiitoritekooskasutamisel võib tekkidahüpertensiivne kriis. Pseudoefedriini jasüdameglükosiidide samaaegselkasutamisel võib kardiostimulaatorigapatsientidel suureneda südameerutusjuhtesüsteemi ektoopiline aktiivsus.Antatsiidid suurendavad pseudoefedriiniimendumist, kaoliin vähendab seda.Antihistamiinsed ravimid inhibeerivadallergilist reaktsiooni nahatestideläbiviimisel, mistõttu on vajalik pidadaenne testimist 3-päevane ravipaus.Cirrus, UCB Pharma, Prol. tabl. 5mg+ 120mg N14KõrvHüdrokortisoon,tsiprofloksatsiinHydrocortisonum, ciprofloxacinumRAVIMITÜÜP: Kortikosteroidide jainfektsioonivastaste ainetekombinatsioonidNÄIDUSTUS: Tsiprofloksatsiinile tundlikemikroorganismide põhjustatud väliskõrvaägeda bakteriaalse põletiku ravi. Kliiniliseltoluline toimesptekter. Pseudomonasaeruginosa, Staphylococcus aureus,Acinetobacter anitratus (baumannii),Stenotrophomas maltophilia,Enterobacteriaceae, Enterococcus faecalisog Proteus mirabilis.ANNUSTAMINE: 3 tilka susp.haige(te)sse kõrva(desse) 2 korda päevas7 päeva vältel.LASTELE: 3 tilka susp. haige(te)ssekõrva(desse) 2 korda päevas 7 päevavältel.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistekinoloonide, bensüülalkoholi või mõneteise ravimi koostisosa suhtes. Kuulmekileperforatsioon või selle kahtlus. Ei olenäidustatud keskkõrvapõletiku raviks.RISKID: Ravi tuleb katkestada kohe, kuiilmnevad generaliseerunud või lokaalseülitundlikkuse sümptomid. Nagu kõigiantibiootiliste preparaatide pikemaajaliselkasutamisel, võib tekkida ravimileresistentsete mikroorg. (eriti seente)ülekasv.KÕRVALTOIMED: Hüpesteesia,paresteesia, kihelemine lööve ja nõgetõbi.KOOSTOIMED: Pole teada.Ciprobay HC, Alcon, Kõrvatilgad1%+0,2% 10 mlNinaNinaBeklometasoonBeclometasonumRAVIMITÜÜP: NasaalsedglükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Allergiline ja vasomotoorneriniit.ANNUSTAMINE: Soovitatavaltmanustatakse 2 annust kummassegininasõõrmesse 2 korda ööp. (400mcg/ööp.). Kahe annuse manustamiselmõlemasse ninasõõrmesse tuleb esimeneannus suunata ninaõõne ülemisse ja teinealumisse ossa. Mõnikord võib soovitada399

Ninaühte annust kummassegi ninasõõrmesse3...4 korda ööp. Max 8 annust ööp.LASTELE: Alla 6-a ei soovitata, sestpuuduvad piisavad kliinilised andmedravimi ohutuse ja efektiivsuse kohta. Üle6-a: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Ravimit võib manustadavaid juhtudel, kui oodatav kasu emale onsuurem kui võimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Hemorraagiline diatees, sagedasedninaverejooksud, viirus- või seenhaigused,kopsutuberkuloos, lapsed alla 6 a,raseduse esimene trimester.RISKID: Nina ja kõrvakoobaste põletikkutuleb ravida vastavalt tekitajale, kuid seeei ole vastunäidustuseks kasutamisele.Patsientide üleviimisel ravilt süsteemseteglükokortikosteroididega tuleb ollaettevaatlik, kui on alust arvata, etpatsiendi neerupealise funktsioon onkahjustatud. Annuste mitmekordselületamisel või eriti tundlikel patsientidel võineil, kes on hiljuti saanud süsteemsetkortikosteroidravi, võib ilmneda süsteemnetoime, sh neerupealise funktsioonipärssimine ja lastel kasvu pidurdumine.KÕRVALTOIMED: Ebameeldiv maitse,ebameeldiv lõhn, ninaverejooks, ninakuivus, nina ärritus, neelu kuivus, neeluärritus.KOOSTOIMED: Ei ole täheldatud.Beclonasal, Orion Pharma, Ninasprei,susp. 50 mcg/D 200D;Beconase, Glaxo, Ninasprei 50mcg/D200DNasobec, Sprei 50 mcg/D 200 D 30 mlBudesoniidBudesonidumRAVIMITÜÜP: NasaalsedglükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Allergiline sesoonne riniit.Allergiline või mitteallergiline perenniaalneriniit. Ninapolüüpide sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Nohu: soovitatavalgannus on 256 mcg ööp. Annuse võibmanustada 1 kord ööp. (hommikul) võikaheks osaks jagatuna (hommikul jaõhtul). Kui ööp. annus ületab 256 mcg,ravitoime enam ei suurene. Ninalimaskesta tõsise turse korral võibvajalikuks osutuda vasokonstriktoritäiendav kasutamine. Ninapolüüpide ravija profülaktika: soovitatav annus on 256mcg ööp. Annuse võib manustada korragahommikul või jagatuna 2 (hommikul jaõhtul). Pärast soovitud toime saavutamisttuleb annust langetada kuni väiksemasümptomite kontrolli tagavasäilitusannuseni.RASEDATELE: Tuleks kasutada400väikseimas toimivas annuses, lühimavajaliku aja vältel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Pikaajalisel suurte annustemanustamisel võib ilmnedaglükokortikoidide süsteemne toime naguhüperkortisolism, adrenaalne supressioonja/või kasvu hilinemine lastel. Nasaalseidsteroide ei tohi lastele pikaajaliseltmanustada. Ravi kortisooni sisaldavateravimitega võib põhjustada kasvuaeglustumise. Nina seeninfektsiooniga võiherpesega patsiente tuleb ravidaettevaatlikult. Juhul, kui on alustkahtlustadahüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealisesüsteemi häireid, on patsientide üleviimiselsüsteemse glükokortikosteroidimanustamiselt nasaalsele vajalikettevaatus. Tõsiselt kahjustunudmaksafunktsioon mõjutab suukaudseltmanustatud budesoniidi farmakokineetikat,mille tulemusena aeglustubeliminatsioonitase ja tõuseb süsteemnebiosaadavus. Kopsutuberkuloosigapatsiendid võivad vajada erilisttähelepanu. Ravim ei tohi puutuda kokkusilmadega. Kaasuvat ravi ketokonasooligavõi teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritegatuleb vältida. Kui see pole võimalik, peabravimitevaheline manustamisintervallolema võimalikult pikk.KÕRVALTOIMED: Nina lokaalne ärritus,veidi hemorraagiline ninasekreet,epistaksis.KOOSTOIMED: Vältida koosmanustamistketokonasooliga. Teised tugevad CYP3A4inhibiitorid põhjustavad ilmselt samutibudesoniidi plasmakontsentratsioonimärkimisväärset tõusu.Rhinocort Aqua, AstraZeneca, Ninasprei64mcg/D 10ml N120BudesoniidBudesonidumRAVIMITÜÜP: NasaalsedglükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Allergiline sesoonne jaallergiline või mitteallergiline perenniaalneriniit. Ninapolüüpide sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Tavaline algannus on400 mcg ööp. - kaks 50 mcg annustkummassegininasõõrmesse 2 korda ööp.Säilitusraviks kasutatav tavaline annus on200 mcg ööp. - 50 mcg kummassegininasõõrmesse 2 korda ööp. või 100 mcgmõlemasse ninasõõrmesse üks kord ööp.(hommikul).Säilitusannus peab olema väikseimefektiivne annus, mille korral on tagatudsümptomite kontroll. Et säilitada täielikkuKÕRV, NINA JA NEELkontrolli sümptomite üle, tuleb kasutadaregulaarselt.LASTELE: Alla 6-aastastel lastel võibravimit kasutada vaid selge vajadusekorral.Üle 6-aastased: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Ei tohi raseduse jaimetamise ajal kasutada, v.a selgevajaduse korral. Budesoniidi kasutanudemade lapsi tuleb hoolikalt kontrollidavõimaliku hüpoadrenalismi suhtes.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus budesoniidivõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ettevaatus on vajalik üleminekulsüsteemsetelt glükokortikosteroidideltninaspreile, kuna võivad tekkidahüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealistesüsteemi häired. Süsteemseglükokortikosteroidi annuse kiirevähendamine astmahaigetel võib järsulthalvendada haiguse kulgu. Ninaspreikasutamisel samaaegselt süsteemseteglükokortikosteroididega suurenebsüsteemsete kõrvaltoimete oht. Ravikatkestamine peab toimuma järk-järgult.Glükokortikosteroidid võivad maskeeridainfektsioonide sümptomeid ning ravi ajalvõivad tekkida uued infektsioonid. Erilineettevaatus on vajalik hingamisteederavimata bakteriaalsete, seen- võiviirusinfektsioonide korral. Mõnikord võibvajalikuks osutuda samaaegne allergiliseriniidi poolt põhjustatud silma sümptomitevastane ravi. Ninasprei pikaajalise kestvakasutamise korral on soovitatavregulaarselt 1...2 korda aastas kontrollidanina limaskesta seisundit atroofilise riniidija ninaneelu kandidoosi suhtes.Maksatsirroosi ja hüpotüreoidismigapatsientidel võivad budesoniidi süsteemsedtoimed tugevneda. Glükokortikosteroididaeglustavad ja takistavad haavadeparanemist, seetõttu tuleks ninaspreidkasutada ettevaatusega pärast ninaoperatsioone või traumasid.KÕRVALTOIMED: Nina ja kurguärritusnähud, ninaverejooks või köha.KOOSTOIMED: Kliinilist tähtsust omavaidkoostoimeid ei ole teada.Budesonid Sandoz, Sandoz, Ninasprei50mcg/D 200DTafal, Lek, Ninasprei 50 mcg/D 200DFlutikasoonFluticasonumRAVIMITÜÜP: NasaalsedglükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Allergiline ja vasomotoorneriniit.ANNUSTAMINE: 0,1 mg (2 annust)kummassegi ninasõõrmesse 1 kord ööp.,eelistatavalt hommikuti. Mõnel juhul onvaja manustada 0,1 mg (2 annust)

KÕRV, NINA JA NEELkummassegi ninasõõrmesse 2 korda ööp.Päevane max annus ei tohi ületada 4annust ühte ninasõõrmesse.LASTELE: 4...11-a: 50 mcg (1 annus)kummassegi ninasõõrmesse 1 kord ööp.Max annus võib olla 0,1 mg (2 annust)kummassegi ninasõõrmesse. Üle 12-a: vt.täiskasvanud.RASEDATELE: Tuleb kaaluda ravistloodetava kasu ja võimaliku ohu suhetning võimalusel kasutada alternatiivseidravimeid.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekoostisosa suhtes.RISKID: Ravimi maksimaalne toime võibsaabuda alles 3...4 päeva pärast.Patsientide üleviimisel ravikuuriltsüsteemsete glükokortikosteroidideganinaspreiletuleb olla ettevaatlik, kui on alust arvata,et patsiendi neerupealiste funktsioon onkahjustatud.Eriti rohkete suveallergeenide esinemisekorral võib osutuda vajalikuks lisaravi.Nasaalsete kortikosteroidide süsteemsedtoimed võivad tekkida eriti suurte annustepikaajalisel kasutamisel. Need toimed onerinevate patsientide ja kortikosteroididepuhul varieeruvad. Mõnede nasaalsetekortikosteroidide kasutamisel lubatudannustes on lastel kirjeldatudkasvupeetust. Soovitatav on pikkuseregulaarne mõõtmine lastel, kes saavadpikaajalist ravi nasaalsetekortikosteroididega. Kui kasv aeglustub,tuleb raviplaan üle vaadata eesmärgigavähendada nasaalse kortikosteroidiannust, võimalusel väikseima efektiivseannuseni, mis tagab kontrollihaigusnähtude üle. Lisaks tuleb kaaludapatsiendi suunamist pediaatrikonsultatsioonile.Ravi nasaalsete kortikosteroididesoovitatust suuremate annustega võib viiakliiniliselt olulise neerupealiste supressioonitekkeni. Kui on tõendeid soovitatustsuuremate annuste kasutamisest, tulebkaaluda süsteemse kortikosteroiditäiendavat manustamist stressiperioodidelvõi plaaniliste operatsioonide puhul.KÕRVALTOIMED: Peavalu, ebameeldivmaitse ja lõhn nagu ka teiste ninasisesteglükokortikosteroidide manustamisel,ninaverejooks, kuivus- ja ärritustunneninas ja kurgus.KOOSTOIMED: Ettevaatlik peab olemaravimi manustamisel koos tugevatoimelisteCYP3A4 inhibiitoritega (nt ketokonasool,ritonaviir), kuna flutikasoonpropionaadisüsteemne toime võib tugevneda.Ravimite koostoimealane uuring tervetelvabatahtlikel näitas, et ritonaviir(tugevatoimeline tsütokroom P4503A4inhibiitor) võib oluliselt suurendadaflutikasooni plasmakontsentratsiooni.Flixonase, Glaxo, Ninasprei 50mcg/D 60,120D N1MometasoonMometasonumRAVIMITÜÜP: NasaalsedglükokortikosteroididNÄIDUSTUS: Sesoonne allergiline japerenniaalne riniit täiskasvanutel ja lastelalates 6. eluaastast. Ninapolüüpide ravitäiskasvanutel alates 18. eluaastast.ANNUSTAMINE: 50 mcg. Sesoonne võiperenniaalne allergiline riniit: tavalinesoovitatav annus raviks ja profülaktikakson 2 (0,1 mg) inhalatsiooni mõlemasseninasõõrmesse 1 kord päevas (ööp. annus0,2 mg). Kui sümptomid on kontrolli all,võib proovida annust vähendada 1inhalatsioonini kumbagi ninasõõrmesse(ööp. annus 0,1 mg). Kui sümptomeidtäielikult ei kontrollita, võib annustsuurendada max 4 inhalatsioonini 1ninasõõrmesse 1 kord päevas (ööp. annus0,4 mg). Seisundi stabiliseerumisel onsoovitatav annust vähendada.Ninapolüpoos: tavaline soovitatavalgannus 2 inhalatsiooni (0,05mg/inhalatsioon) mõlemasseninasõõrmesse 1 kord päevas (ööp. annus0,2 mg). Juhul, kui pärast 5 kuni 6 näd.möödumist ravi algusest sümptomeidtäielikult ei kontrollita, võib annustsuurendada 2 inhalatsioonini ühteninasõõrmesse 2 korda päevas (ööp.annus 0,4 mg).LASTELE: Sesoonne või perenniaalneallergiline riniit: 6...11-a tavalinesoovitatav annus on 1 inhalatsioonmõlemasse ninasõõrmesse 1 kord päevas(ööp. annus 0,1 mg). Mõnedel sesoonseallergilise riniidi patsientidel ilmnebkliiniliselt märkimisväärne toime algus 12tundi pärast esimest annust. Samas eipruugi ravi max. toime esimese 48 tunnijooksul ilmneda. Seetõttu on täielikuterapeutilise toime saavutamiseks vajalikravimi regulaarne kasutamine.RASEDATELE: Kasutada vaid siis, kuiloodetud kasu ületab potentsiaalse riskiemale, lootele või lapsele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada ravimata lokaalsete ninalimaskesta kaasavate infektsioonide korral.Kuna glükokortikosteroidid pärsivadhaavade paranemist, ei tohi ninatraumagapatsiendid kuni paranemise lõpuninasaalseid kortikosteroide kasutada.RISKID: Kasutatada ettevaatlikult võiüldse mitte patsientidel, kellel onhingamisteedetuberkuloos; ravimata seen-, bakteriaalvõisüsteemne viirusinfektsioon; okulaarneNinaherpes simplex. Katkematu 12-kuulisemometasoonravi korral ei ole täheldatudnina limaskesta atroofiat, pigem muudabmometasoonfuroaat nina limaskestanormaalsele histoloogilisele fenotüübilelähedasemaks. Sarnaselt muulepikaajalisele ravile peab mitmeid kuidmometasooni kasutanud patsienteperioodiliselt kontrollima nina limaskestavõimalike muutuste suhtes. Ravi tulebkatkestada nina või neelu lokaliseerunudseeninfektsiooni tekke korral. Ravilõpetamine võib osutuda vajalikuks kapüsiva nasofarüngeaalse ärrituse korral.Kuna enamikel patsientidel kontrollibmometasoon nasaalseid sümptomeid, võibteiste, peamiselt silmasümptomitevähendamiseks, kasutada samaaegsetsobivat lisaravi. Pikaajalise ravi korral eiole täheldatudhüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealise(HPA) telje pärssimist. Küll aga vajavadhoolikamat jälgimist need patsiendid, keson pikaajaliselt süsteemseltkortikosteroidravilt läinud üle mometasoonninaspreile. Sellistel patsientidel võibsüsteemse kortikosteroidi ärajätminepõhjustada mitmeks kuuks neerupealistepuudulikkuse, enne kui HPA-teljefunktsioonid taastuvad. Adrenaalsepuudulikkuse sümptomite ilmnemisel tulebalustada uuesti süsteemsetekortikosteroidide manustamist ja tehavastavaid analüüse. Süsteemseteltkortikosteroididelt mometasoonisisaldavale ninaspreile üleminekul võivadmõnedel patsientidel esineda süsteemsetekortikosteroidide ärajätust tingitudsümptomid (liigeste ja/või lihasvalu,väsimus ja depressioon). Kui nasaalsedsümptomid on kontrolli alla saadud, tulekspatsiente julgustada ravi jätkama. Sellineüleminek võib vallandada ka seninikortikosteroididega alla surutud allergilisednähud, nagu allergiline konjunktiviit jaekseem.Ohutust ning efektiivsust kasutamiselunilateraalsete polüüpide, tsüstilisefibroosiga seotud polüüpide või sellistepolüüpide korral, mis täielikult ummistavadninaõõned, ei ole uuritud. Unilateraalseidpolüüpe, mis oma olemuselt onebatavalised ning eriti juhul kui need onhaavandunud või veritsevad, tulebtäiendavalt uurida. Potentsiaalseltimmuunsupresseeritud, kortikosteroidravisaavaid patsiente tuleb teavitada teatudinfektsioonide ohust (tuulerõuged, leetrid)ja vajadusest sel puhul arstigakonsulteerida.Intranasaalsete kortikosteroidide jätkuvalkasutamisel on väga harva teatatud ninavaheseina perforatsioonist või silmasiseserõhu tõusust. Ninapolüpoosi ravis ei oleninasprei ohutust ning efektiivsust uuritud401

Suu ja neellastel ja noorukitel vanuses kuni 18eluaastat.Kõigi nasaalsete kortikosteroididesüsteemne toime võib ilmneda peamiseltsuurtes annustes pikaajalisel kasutamisel.Teatatud on terapeutilistes annustesnasaalseid kortikosteroide saavate lastekasvu pidurdumisest. Pikaajalist nasaalsetkortikosteroidravi saavatel lastel onsoovitatav regulaarselt pikkust mõõta. Kuikasv on aeglustunud, tuleks raviskeem ülevaadata ja võimalusel annust vähendadakuni minimaalse efektiivse annuseni, missümptomeid kontrolli all hoiab. Lisakstuleks konsulteerida pediaatriga.Soovitatud annusest suuremate annustekasutamine võib viia kliiniliselt jälgitavaadrenaalse puudulikkuseni. Kui tekibvajadus suuremate annuste järele, tulekskaaluda ägenemise puhuks täiendavasüsteemse kortikosteroidi lisamist võikirurgilisi meetodeid.KÕRVALTOIMED: Epistaksis, farüngiit,põletustunne ninas, nasaalne ärritus,ninalimaskesta haavandid, peavalu,seedetrakti häired, kõri ärritus, peavalu.KOOSTOIMED: Kliinilised uuringudkoostoimetest on tehtud loratadiiniga.Koostoimeid ei täheldatud.Nasonex, Schering Plough, Ninasprei,susp. 0,5mg/ml 18g (140 annust)Suu ja neelFusafungiinFusafunginumRAVIMITÜÜP: Kurguhaiguste raviksNÄIDUSTUS: Fusafungiinile tundlikemikroorg. poolt põhjustatud ülemistehingamisteede infektsioonide paikne ravi.ANNUSTAMINE: 4 pihustust suhu ja/või2 pihustust kummassegi ninasõõrmesse 4korda ööp. Tavaline ravi ei tohi kesta üle7 päeva. Kui selle aja jooksul ei oleseisund paranenud, tuleb ravi lõpetada,diagnoos üle vaadata ja alustada sobivaraviga. Kui patsiendil esinevad bakteriaalseinfektsiooni üldised kliinilised nähud, tulebalustada süsteemse antibakteriaalseraviga.LASTELE: Üle 2,5-a: 2...4 pihustust suhuja/või 1...2 pihustust kummassegininasõõrmesse 4 korda ööp. Tavaline raviei tohi kesta üle 7 päeva.RASEDATELE: Kasutamise kohta ei olekliinilisi andmeid. Loomkatsed ei näitaotsest või kaudset kahjulikku toimetrasedusele, embrüo/loote arengule,sünnitusele või postnataalsele arengule.Raseduse ajal tuleb kasutadaettevaatusega.402Puuduvad andmed eritumise kohtarinnapiima, seetõttu ei ole imetamise ajalravimi kasutamine soovitatav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-le, alla 30kuu vanused lapsed (larüngospasmi oht).RISKID: Ravimit tuleb ettevaatusegakasutada allergiale kalduvatel inimestel.Pikaajaline ravimi kasutamine võibsoodustada superinfektsiooni teket. Vältidaravimi silmapihustamist, see võibpõhjustada ärritusnähte. Kui 7-päevaseravi järel ei ole seisund paranenud võiseisund halveneb, tuleb fusafungiinravilõpetada, diagnoos üle vaadata ja alustadasobiva raviga.KÕRVALTOIMED: Võivad tekkidamööduvad paiksed reaktsioonid nagulimaskestade kuivus, kipitamine, köha,aevastamine, ebameeldiv maitse suus,ninakinnisuse hoog, mis tavaliselt ei nõuaravi katkestamist.KOOSTOIMED: Koostoimete kohta, shsüsteemsete antibiootikumidega, teateid eiole.Bioparox, Servier, Sprei0.125mg/annuses 10mlMikonasoolMiconazolumRAVIMITÜÜP: Paiksed seenevastasedNÄIDUSTUS: Suu, neelu ja seedetraktikandidoos.ANNUSTAMINE: 1/2 mõõtlusikatäit geeli4 korda ööp. Geeli ei tohi kohe allaneelata, seda tuleb võimalikult kaua suushoida. Pärast haigusnähtude kadumistpeab ravi kestma veel vähemalt 1 näd.Seedetrakti kandidoos: geeli võivadkasutada patsiendid, kellel on raskusitablettide neelamisega (üle 6-kuulisedväikelapsed, lapsed ja täiskasvanud).Annus on 20 mg/kg/päevas jagatunaneljaks võrdseks annuseks. Päevane annusei tohi olla suurem kui 250 mg (10 mlsuukaudset geeli) neli korda päevas.Pärast haigusnähtude kadumist peab ravikestma veel vähemalt ühe nädala.LASTELE: Väikelapsed (6-24 kuuvanused): 1/4 mõõtlusikatäit geeli 4 kordaööp. Lapsed: 1/2 mõõtlusikatäit geeli 4korda ööp. Geeli ei tohi kohe alla neelata,seda tuleb võimalikult kaua suus hoida.Pärast haigusnähtude kadumist peab ravikestma veel vähemalt 1 näd.RASEDATELE: Peab kaaluma ravistoodatavat kasu ja võimalikku ohtu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi mõne teise komponendisuhtes. Alla 6 kuu vanused lapsed võineed, kelle neelamisfunktsioon ei olepiisavalt arenenud. Maksafunktsioonihäired. Samaaegselt on vastunäidustatudjärgmiste ravimite kasutamine: terfenadiin,SILMARAVIMIDastemisool, tsisapriid, triasolaam,suukaudne midasolaam, kinidiin, pimosiid,tsütokroom CYP3A4 kaudumetaboliseeruvad HMG-CoA reduktaasiinhibiitorid simvastatiin ja lovastatiin.RISKID: Kui on vajalik antikoagulantidegaüheaegne manustamine, tulebantikoagulantide toimet hoolikalt jälgida jatiitrida. Fenütoiiniga üheaegsel kasutamiselon soovitatav määrata nende sisaldustplasmas. Geeli manustamisel väikelastelepeab olema ettevaatlik, et laps ei tõmbaksgeeli kurku.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, pikaajalisel kasutamisel kakõhulahtisus.KOOSTOIMED: Võib inhibeeridatsütokroom 3A ja 2C9 kaudumetaboliseeruvate ravimite metabolismi.Üheaegselt ei tohi kasutada järgmisiravimeid: terfenadiin, astemisool,tsisapriid, triasolaam, suukaudnemidasolaam, kinidiin, pimosiid, simvastatiinja lovastatiin. Ravimid, milleplasmakontsentratsiooni, toimeid jakõrvaltoimeid tuleb samaaegsemikonasoolravi puhul jälgida ningvajadusel annuseid vähendada, onjärgmised: suukaudsed antikoagulandid,HIV proteaasi inhibiitorid (sakvinaviir),teatud kasvajatevastased ravimid (vincaalkaloidid, busulfaan ja dotsetakseel),CYP3A4 poolt metaboliseeritavadkaltsiumikanalite blokaatorid(dihüdropüridiinid ja verapamiil), teatudimmunosupressiivsed ravimid(tsüklosporiin, takrolimus, sirolimus),samuti suukaudsed diabeediravimid,fenütoiin, karbamasepiin, buspiroon,alfentanüül, sildenafiil, vardenafiil,tadalafiil, alprasolaam, midasolaam (IV),rifabutiin, metüülprednisoloon jatrimetreksaat.Daktarin, Janssen-Cilag, Suugeel20mg/ml 40g

SILMARAVIMIDInfektsioonAtsükloviirAciclovirumRAVIMITÜÜP: Silma viirusevastasedNÄIDUSTUS: Herpes simplexipõhjustatud silma sarvkesta põletik.ANNUSTAMINE: Umbes 10 mm salviribamanustada alumisse konjuktivaalkotti 5korda ööp., iga 4 tunni järel. Pärastsümptomite kadumist jätkata ravi veelvähemalt 3 päeva. Kasutada ainult silmalemanustamiseks.LASTELE: Umbes 10 mm salviribamanustada alumisse konjuktivaalkotti 5korda ööp., iga 4 tunni järel. Pärastsümptomite kadumist jätkata ravi veelvähemalt 3 päeva. Kasutada ainult silmalemanustamiseks.RASEDATELE: Manustamist kaaludaainult juhul, kui ravist loodetav kasu ületabvõimalikud ohud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võivalatsükloviiri suhtes.RISKID: Patsiente tuleb hoiatada, etsilma manustamise järgselt võib tekkidakerge kipitustunne. Silmasalvi kasutamiseajal tuleks patsientidel hoidudakontaktläätsede kandmisest.KÕRVALTOIMED: Pindminekeratopaatia, mööduv kergemanustamisjärgne kipitustunne,konjunktiviit.KOOSTOIMED: Kliiniliselt olulisikoostoimeid ei ole täheldatud.Zovirax, Glaxo, Ung ophth. 3% 4.5gFusiidhapeAcidum fusidicumRAVIMITÜÜP: Põletiku- jainfektsioonivastased (silma)NÄIDUSTUS: Fusiidhappele tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudsilmapõletike ravi.ANNUSTAMINE: Konjunktiviidi, blefariidi,odraiva, keratiidi ja dakrüotsüstiidi puhultilgutada 1 tilk silma(desse) 2 kordapäevas. Ravi tuleb jätkata veel vähemalt 2päeva jooksul pärast silmanormaliseerumist.LASTELE: Konjunktiviidi, blefariidi,odraiva, keratiidi ja dakrüotsüstiidi puhultilgutada 1 tilk silma(desse) 2 kordapäevas. Ravi tuleb jätkata veel vähemalt 2päeva jooksul pärast silmanormaliseerumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Kasutamise ajal ei tohi kandakontaktläätsesid.KÕRVALTOIMED: Erinevad reaktsioonidmanustamiskohal, nt kipitus japõletustunne, sügelus, lööve, allergilisedreaktsioonid.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Fucithalmic, Leo, Gtt. ophth. 1% 5g N1KlooramfenikoolChloramphenicolumRAVIMITÜÜP: AntibiootikumidNÄIDUSTUS: Klooramfenikoolile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudsilmapõletikud.ANNUSTAMINE: Ravi alguses 1 tilk 6...8korda päevas. Põletiku taandumisel annustvähendatakse astmeliselt. Paranemisejärgselt jätkatakse ravi veel 2 päeva, etvältida reinfektsiooni teket.RASEDATELE: Kasutada ettevaatikult.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Pikaajaline, mitu kuud kestevlokaalne ravi võib põhjustada muutusiverepildis nendel haigetel, kellel onanamneesis luuüdi düsfunktsioon.Süsteemse imendumise riski saabvähendada, kui pärast manustamistvajutada nimetissõrmega silma sisemiselenurgale umbes 1 minut. Seda on eritisoovitatav teha lastel. Sisaldavadsäilitusainet bensalkooniumkloriidi, misvõib põhjustada silma ärritust.Bensalkooniumkloriid võib tungidapehmesse kontaktläätse ja muuta sellevärvust. Silmapõletiku korral ei tohikskanda kontaktläätsi.KÕRVALTOIMED: Generaliseerunudallergiline reaktsioon või superinfektsioon.KOOSTOIMED: Puuduvad kliinilisttähtsust omavad koostoimed.Oftan Akvakol, Santen, Gtt. ophth. 0,5%10 ml N1TobramütsiinTobramycinumRAVIMITÜÜP: AntibiootikumidNÄIDUSTUS: Tobramütsiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudsilmapõletikud (blefariit, konjunktiviit).ANNUSTAMINE: Kerge või keskmiseraskusega infektsiooni korral tuleb ühe võimõlema (haigusest haaratud) silmakonjunktivaalkotti manustada 1 tilk 2 või 3korda ööp. Sarnaselt teiste AB-ga tulebjälgida bakteri tundlikkust ravimile.Ravikuuri pikkuseks on tavaliselt 7...10päeva.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Võib kasutada vaid juhul,kui oodatav ravi tulemuslikkus kaalub ülesvõimaliku ohu lootele.InfektsioonVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Mõningatel patsientidel võibesineda ülitundlikkust paikseltmanustatavate aminoglükosiidide suhtes,mis avaldub tavaliselt silmalau sügelusena,tursena või sidekesta erüteemina.Ülitundlikkusreaktsiooni tekkel tuleb ravimikasutamine katkestada. Sarnaselt teisteantibakteriaalsete preparaatidega võibtobramütsiini pikaajaline kasutaminepõhjustada ravimile mittetundlikeorganismide, sh seente, vohamist.Superinfektsioonide tekkel tuleb kohaldadavastav ravi. Silmasalvid võivad aeglustadasarvkesta kahjustuste paranemist.Patsientidele tuleb soovitada loobumistkontaktläätsede kandmisestsilmainfektsiooni ajal.KÕRVALTOIMED: Lokaliseerunudsilmatoksilisus ja ülitundlikkus, misavaldub lausügeluse, turse ja sidekestaerüteemina.KOOSTOIMED: Spetsiifilisikoostoimeuuringuid läbi viidud ei ole.Koostoimeid on kirjeldatud tobramütsiinisüsteemse manustamise järgselt.Tobramütsiini süsteemne imendumine onpaiksel silma manustamisel nii madal, etigasugune koostoimeoht on minimaalne.Tobrex 2x, Alcon, Gtt. ophth. 0,3 % 5 mlN1TsiprofloksatsiinCiprofloxacinumRAVIMITÜÜP: Teised silmainfektsioonivastasedNÄIDUSTUS: Täiskasvanud,vastsündinud ( 0...27 päeva), imikud javäikelapsed (28 päeva...23 kuud), lapsed(2...11 aastat) ja noorukid (12...16aastat). Tsiprofloksatsiinile tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudsarvkesta haavandid ja silma(de) ningselle manuste pindmised infektsioonid.Märkus. Antimikroobsete ravimitemääramisel ja kasutamisel tuleb järgidakohalikke ravijuhiseid.ANNUSTAMINE: Sarvkesta haavand: Ipäeval: 2 tilka ühe või mõlema (haigusesthaaratud) silma konjunktivaalkotti iga 15minuti tagant esimese 6 tunni jooksul jaseejärel tilka ühe või mõlema silmakonjunktivaalkotti iga 30 min. tagantülejäänud ööp. jooksul. II päeval: 2 tilkaühe või mõlema silma konjunktivaalkottiiga tunni järel. 3. kuni 14. päeval: 2 tilkaühe või mõlema silma konjunktivaalkottiiga 4 tunni järel. Sarvkesta haavanditekorral võib ravi kesta üle 14 päeva; otsuseannustamisrezhiimi ja ravikuuri pikkusekohta teeb patsiendi raviarst. Silma jasilmamanuste pindmised infektsioonid:403

Põletikuvastased ainedSILMARAVIMIDtavaliselt manustatakse 2 tilka ühe võimõlema (haigusest haaratud) silmakonjunktivaalkotti 4 korda ööp. Rasketeinfektsioonide korral võib esimese 2 ööp.jooksul olla annuseks 1...2 tilka iga 2 tunnijärel (ärkveloleku ajal). Ravi kestabtavaliselt 14 päeva.LASTELE: Vt. kasutamine täiskasvanutel.RASEDATELE: Võib kasutada ainult juhul,kui oodatav kasu ületab võimaliku riskilootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus teiste kinoloonide suhtes.RISKID: Kliiniline kasutamiskogemus alla1 - aastastel ja iseäranis vastsündinutel onvähene. Kasutamine vastsündinutelgonokokkidest või klamüüdiast tingitudsilmapatoloogia korral ilma tekitajatmääramata ei ole soovitatav.Vastsündinutele rakendatakseoftalmopaatia korral seisundile vastavatravi. Kui kasutakse tsiprofloksatsiinsilmatilkasid, tuleb arvestadarinofarüngeaalse passaazhi võimalusega,mis omakorda võib esile kutsuda bakteriteresistentsuse kujunemist nii lokaalselt kuisüsteemselt. Nahalööbe või mõne muuülitundlikkusreaktsiooni tunnuse korraltuleb ravi katkestada. Süsteemsetkinoloonravi saavatel patsientidel ontäheldatud raskeid ja mõnikord letaalselõppega ülitundlikkuse (anafülaktilisi)reaktsioone, mida on ette tulnud ka pärastravimi esmakordset manustamist.Mõningate kinoloonirühma preparaatidegasüsteemset ravi saavatel patsientidel ontäheldatud mõõdukat kuni rasketfototoksilisust, mis avaldub liigsepäikesepõletusena.Sisaldab säilitusainenabensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustadaärritust silmas ja pehmete kontaktläätsedevärvimuutust.KÕRVALTOIMED: Ebamugavustunnesilmas, valge sademe teke (täheldataksesarvkesta haavandiga patsientidel ja ravimisagedasel manustamisel), võõrkehatunne,lauserva ketendus/kristaljas sade,sidekesta hüpereemia ja sügelustunne,maitsetundlikkuse muutus.KOOSTOIMED: Spetsiifilisi uuringuidoftalmoloogilise tsiprofloksatsiini koosmõjukohta teiste ravimitega läbi viidud ei ole.Mõnede kinoloonide süsteemnemanustamine võib suurendada teofülliiniplasmakontsentratsiooni, mõjustadakofeiini metabolismi ja suurendadasuukaudse antikoagulandi varfariini ja sellederivaatide toimet. Samuti on kinoloonideja tsüklosporiini koosmanustamiseltäheldatud seerumi kreatiniinisisalduseajutist tõusu.Ciloxan, Alcon, Gtt. ophth. 0,3% 5 ml N1404PõletikuvastasedainedDeksametasoonDexamethasonumRAVIMITÜÜP: Kortikosteroidid (silma)NÄIDUSTUS: Konjunktiivi, sarvkesta jasilma eesmise segmendiglükokortikosteroididele alluvatemitteinfektsioossete põletikuliste jaallergiliste seisundite, sh keemilisest,termilisest või kiirguskahjustusest tingitudvõi operatsioonijärgse põletiku ravi.ANNUSTAMINE: Raskekujuline või ägepõletik: Esialgse ravi puhul annuseks 1...2tilka (salvi 1,5 cm riba) ühe või mõlema(haigusest haaratud) silma konjunktivaalkottiiga 30 kuni 60 minuti järel.Põletikunähtude taandumisel vähendadatilgutamissagedust 1...2 tilgani ühe võimõlema silma konjunktivaalkotti iga 2...4tunni järel. Edaspidi võib annustvähendada ühe tilgani 3...4 korrani ööp.tingimusel, et sellest piisab põletikukontrolli all hoidmiseks. Kui 3...4 ööp.jooksul ei saada loodetud raviefekti, võibnäidustatud olla täiendav süsteemne võisilmasisene ravi. Krooniline põletik: 1...2tilka ühe või mõlema silmakonjunktivaalkotti iga 3...6 tunni järel võinii sageli kui vajalik.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust uuritudei ole.RASEDATELE: Kasutamine on lubatudainult juhul, kui ravist oodatav kasu ületabvõimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Herpessimplex, Vaccinia, Varicella pooltpõhjustatud äge pindmine keratiit ja teisedsarvkesta ja konjunktiiviviirusinfektsioonid. Silmamükobakteriaalsed infektsioonid, milletekitajaiks on näiteks Mycobacteriumtuberculosis, Mycobacterium leprae võiMycobacterium avium. Silmastruktuurideseenhaigused. Ravimata mädaneinfektsioon silmas, mis sarnaselt muudelemikroorganismide poolt põhjustatudhaigustele võib kortikosteroididekasutamise tõttu maskeeruda võiintensiivistuda.RISKID: Kortikosteroidide kasutamineherpes simplex-infektsioonide ravis nõuaberilist ettevaatust. Eriti vastuvõtlikelpatsientidel või silmasisene rõhk tõustaisegi tavaliste annuste manustamisel.Steroidide pikaajalisel kasutamisel tulebarvestada silma seeninfektsioonidevõimalusega. Ravi järsk katkestamine eiole lubatud, sest olulistes annustesmanustatud paikse oftalmoloogilisesteroidi kasutamise katkestamisel võibtekkida reaktiivne silmainfektsioon. Silmapaikselt manustatavad kortikosteroidid jasilmasalvid võivad aeglustada sarvkestavigastuste paranemist. Sisaldabsäilitusainena bensalkooniumkloriidi, misvõib põhjustada ärritust silmas ja pehmetekontaktläätsede värvimuutust.KÕRVALTOIMED: Silmasisese rõhu tõus,silmavalu. Ung.: glaukoom koosnägemisnärvi kahjustusega,nägemisteravuse langus ja vaateväljadefekt, katarakti moodustumine,sekundaarne infektsioon silmas, sarvkestavõi skleera perforatsioon, paikne ärritus jaallergilised seisundid.KOOSTOIMED: Spetsiifilisikoostoimeuuringuid ei ole tehtud.Maxidex, Alcon, Ung. ophth. 1mg/g 3.5g;Gtt. ophth. 0,1% 5 mlOftan Dexa, Santen, Gtt. opht. 0,1% 5mlDeksametasoon,klooramfenikoolDexamethasonum, chloramphenicolumRAVIMITÜÜP: Põletiku- jainfektsioonivastased (silma)NÄIDUSTUS: Silmapõletikud, kus onvajalik samaaegne antibakteriaalne japõletikuvastane ravi.ANNUSTAMINE: Gtt.: 1 tilk silma(de)konjuktivaalkotti 4...6 korda päevas. Ung.:Silma(de) konjunktivaalkotti 1...3 kordapäevas. Ühekordne annus on 1 cm salvi.RASEDATELE: Kasutada ettevaatlikult.VASTUNÄID.: Silmatuberkuloos, Herpessimplex, Varicella, Vaccinia jt bakteriaalseinfektsiooniga mittekomplitseerunudviiruste või seente poolt põhjustatudsilmapõletikud. Kornea perforatsioon.Ülitundlikkus preparaadi mis taheskomponendi suhtes.RISKID: Glükokortikosteroidi sisaldavaravimi enam kui 2 näd. kasutamine võibpõhjustada silmasisese rõhu tõusu.Lokaalne glükokortikoidide kasutaminevõib aeglustada korneaparanemisprotsesse. Pikaajaline, mitmeidkuid kestev klooramfenikooli kasutaminevõib põhjustada muutusi verepildis nendelhaigetel, kelle anamneesis on luuüdidüsfunktsioon. Kontaktläätsede kandmisekorral ei soovitata kasutada.KÕRVALTOIMED: Mõnenädalase ravikorral võib deksametasoon tõstasilmasisest rõhku ja põhjustada glaukoomi.Pikaajalisel, mitmeid kuid kestvaglükokortikoidi lokaalsel manustamiseltekivad kornea haavandid ja hägusus ningsubkapsulaarne katarakt.

SILMARAVIMIDPõletikuvastased ainedKOOSTOIMED: Kui ravimit kasutadalokaalselt silma, ei ole oodata kliinilisttähtsust omavaid koostoimeid.Oftan Dexa-Chlora, Santen, Gtt. ophth.0,1%+0,2% 10 ml; Ung. ophth.0,1%+0,2% 3.5gDeksametasoon,neomütsiin,polümüksiin BDexamethasonum, neomycinum,polymyxinum BRAVIMITÜÜP: Põletiku- jainfektsioonivastased (silma)NÄIDUSTUS: Silmapõletikud, kus onvajalik samaaegne antibakteriaalne ravi japõletikuvastane raviglükokortikosteroidiga.ANNUSTAMINE: Kergekujuline põletik:1...2 tilka haige(te) silma(de)konjunktivaalkotti kuni 6 korda päevas.Põletikunähtude taandumisel vähendadatilgutamise sagedust. Ravi tuleb jätkatakuni paranemine on kindel. Raskekujulinepõletik: 1...2 tilka iga tunni järel,põletikunähtude taandumisel vähendadatilgutamise sagedust.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei oleuuritud.RASEDATELE: Kasutamine on lubatudainult juhtudel, kui ravist saadav võimalikkasu ületab võimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Herpessimplex, Vaccinia, Varicella pooltpõhjustatud äge pindmine keratiit jtsarvkesta ja konjunktiiviviirusinfektsioonid. Silmamükobakteriaalsed infektsioonid, milletekitajaks on (muuhulgas) Mycobacteriumtuberculosis, Mycobacterium leprae võiMycobacterium avium. Silmastruktuurideseenhaigused. Ravimata mädanesilmainfektsioon.RISKID: Ravimi pikaajalise võiülisagedase kasutamise tagajärjel võibtekkida silmasisese rõhu tõus ja/võiglaukoom koos nägemisnärvi kahjustuse,nägemisteravuse languse ja vaateväljadefektiga ning tagumine subkapsulaarnekatarakt.Manustamisel glaukoomiga patsientideleei tohi ravikuuri pikkus ületada 2 nädala,v.a juhtudel, kus pikemaajalise ravikuurirakendamine on põhjendatud. Steroidideja AB kombineerimisel on esinenudsekundaarseid infektsioone. Mõnedelpatsientidel võib esineda tundlikkuspaikselt manustatavate aminoglükosiididesuhtes, mis avaldub tavaliselt lausügeluse,-turse ja konjunktivaalse erüteemina.Ülitundlikkuse tekkel tuleb ravimikasutamine katkestada. Silma paikseltmanustatavad kortikosteroidid võivadaeglustada sarvkesta vigastusteparanemist. Sisaldab säilitusainenabensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustadaärritust silmas ja pehmete kontaktläätsedevärvimuutust.KÕRVALTOIMED: Glaukoom koosnägemisnärvi kahjustusega,nägemisteravuse langus ja vaateväljadefekt, tagumise subkapsulaarse kataraktimoodustumine, allergilised seisundid.KOOSTOIMED: Spetsiifilisikoostoimeuuringuid ei ole tehtud.Maxitrol, Alcon, Susp. ophth.1mg+3500TÜ+6000TÜ/ml 5 mlLoteprednoolLoteprednolumRAVIMITÜÜP: Kortikosteroidid (silma)NÄIDUSTUS: Silmaoperatsiooni järgsepõletiku ravi.ANNUSTAMINE: 1...2 tilka 4 kordapäevas alates 24 tunni möödumisestoperatsioonist ja edasi koguoperatsioonijärgse perioodi jooksul. Ravipikkus EI tohiks ületada 2 nädalat.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal, välja arvatud juhul, kui see onhädavajalk.VASTUNÄID.: Enamiku sarv- ja sidekestaviiruslike haiguste puhul, k.a epiteliaalneherpeetiline keratiit (dendriitiline keratiit),vaktsiinia, tuulerõuged, samuti silmamükobakteriaalne infektsioon ja silmaseenhaigused; ravimata ägedad mädasedinfektsioonid, mida kortikosteroidid võivadmaskeerida ja süvendada (sarnaselt teisteinfektsioonhaiguste korral), täpsustamatadiagnoosiga silmade punetus, amööbneinfektsioon. Ülitundlikkuse korral TA,ükskõik millise abiaine ja muudekortikosteroidide suhtes.RISKID: Kortikosteroidide pikaajalinekasutamine võib põhjustada silmanärvikahjustavat silmasisese rõhu tõusu võiglaukoomi, nägemisteravuse janägemisvälja defekte ning subkapsulaarsetagumise katarakti moodustumist.Glaukoomi korral tuleb steroide kasutadaettevaatlikult. Kortikosteroidide pikaajalinekasutamine võib pärssida reageerimiseravile ja suurendada teisestesilmainfektsioonide võimalust. Sarv- võikõvakesta õhenemist põhjustavatehaiguste puhul on paiksete steroididekasutamisel esinenud perforatsioone.Silma ägedate mädaste seisundite korralvõivad steroidid infektsiooni maskeeridavõi süvendada. Steroidide kasutaminekatarakti operatsiooni järel võib aeglustadaparanemist ja suurendada villidemoodustumise tõenäosust. Pikaajaline ravikortikosteroididega võib põhjustadaseenhaigust. Sarvkesta haavandi püsimiseltuleb diferentsiaaldiagnoosis arvestadaseenhaiguse võimalust. Sisaldabbensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustadasilmaärritust. Patsiendid ei tohiks üldiseltkatarakti operatsiooni järel kontaktläätsikanda, kui kontaktläätsede kandmisel eiole meditsiinilist näidustust. Tuleb vältidaravimi kokkupuudet pehmetekontaktläätsedega.Kui kahe päeva pärast ei ole nähud jasümptomid vähenenud, tuleb patsientiuuesti uurida. Kui seda ravimit kasutatakse10 päeva või kauem, tuleb mõõtasilmasisest rõhku.KÕRVALTOIMED: Sarvkesta defekt, eritissilmast, ebamugavustunne silmas, silmadekuivus, pisaravool, võõrkeha tunne silmas,sidekesta hüpereemia ja silma kihelemine,põletustunne tilgutamiskohal, peavalu.KOOSTOIMED: Kunaloteprednooletabonaat ei ole pärastpaikset manustamist plasmas määratav, eimuuda see eeldatavasti süsteemseltmanustatavate ravimite farmakokineetikat.Kuid süsteemselt manustatavadantikolinergilise toimega ravimid võivadmõjutada loteprednooletabonaadisilmatilkade vähest võimet tõstasilmasisest rõhku. Kui patsient saab samalajal silmasisest rõhku alandavat ravi, võibloteprednooletabonaadi lisaminesilmasisest rõhku tõsta ja silmasisest rõhkualandavate ravimite toimet vähendada.Tsüklopleegiliste ravimite samaaegnemanustamine võib suurendada silmasiseserõhu tõusu riski.Lotemax, Dr. Gerhard Mann, Gtt. ophth.0,5 % 5 mlTobramütsiin,deksametasoonTobramycinum, dexamethasonumRAVIMITÜÜP: Põletiku- jainfektsioonivastased (silma)NÄIDUSTUS: Silmapõletikud, mil onvajalik samaaegne antibakteriaalne japõletikuvastane ravi (konjunktiivi,sarvkesta ja silma eesmise segmendipõletikulised seisundid, krooniline eesmineuveiit, sarvkesta traumad, mis onpõhjustatud keemilistest ainetest,radiatsioonist, põletusest või võõrkehastsilmas). Katarakti operatsiooni järgseltpõletikunähtude vähendamine jainfektsiooni profülaktika.ANNUSTAMINE: 1...2 tilka (1,5 cm salviriba) konjunktivaalkotti(desse) iga 4...6tunni järel. Esimese 24 kuni 48 tunni405

Glaukoomivastasedjooksul võib annust suurendada 1...2tilgani iga 2 tunni järel. Vastavalt kliinilistesümptomite kadumisele võibmanustamissagedust järk-järgultvähendada. Ravi ei tohi lõpetada ennetäielikku paranemist. Raskematehaigusvormide korral manustatakse 1...2tilka iga tunni järel, kuni põletikustabiliseerumiseni, vähendades seejärelmanustamissagedust järk-järgult 1...2tilgani iga 2 tunni järel 3 ööp. jooksul. Ravijätkatakse 1...2 tilgaga iga 4 tunni järel 5kuni 8 ööp. jooksul ning vajaduselkasutatakse ravi lõpetamiseks 5...8 ööp.kestel manustamisskeemi 1...2 tilkapäevas. Kataraktilõikuse järgselt: 1 tilk 4korda ööp. alates operatsioonile järgnevastpäevast ja kuni 24 ööp. jooksul. Ravi võibalustada 1 päev enne operatsiooniannusega 1 tilk 4 korda päevas, jätkates 1tilgaga pärast operatsiooni ja seejärel 4korda päevas kuni 23 ööp. jooksul.Vajadusel võib manustamissagedustesimesel kahel ravipäeval tõsta kuni 1tilgani 2 tunni järel.LASTELE: Ohutust ja efektiivsustkäsitlevad andmed on saadud üle 1-alastega läbiviidud uuringust, kus lastelraviti 7 päeva jooksul bakteriaalsegeneesiga pindmist silmapõletikku. Ravimikasutamist võib kaaluda kataraktilõikustvajavatel lastel.RASEDATELE: Tohib kasutada ainult siis,kui oodatav kasu ületab ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Herpes simplex, Vaccinia, Varicella pooltpõhjustatud äge pindmine keratiit (shepiteliaalne herpeskeratiit e keratitisdendrica) ja teised sarvkesta jakonjunktiivi viirusinfektsioonid. Silmamükobakteriaalsed infektsioonid, milletekitajaks on (muuhulgas) Mycobacteriumtuberculosis, Mycobacterium leprae võiMycobacterium avium. Silmastruktuurideseenhaigused. Ravimata mädanesilmainfektsioon.RISKID: Kortikosteroidide pikaajalinekasutamine (s.t kauem kui kliinilistesuuringutes rakendatud ravikuuri maxkestus [24 päeva]) või sagenenudmanustamine võib põhjustada silmahüpertensiooni/glaukoomi, mislõppkokkuvõttes kahjustab nägemisnärvi,põhjustab nägemisteravuse langust javaatevälja defekte ning tagumisesubkapsulaarse katarakti teket. Steroidideja antibiootikumide kombineerimisel onesinenud sekundaarseid infektsioone.Mõnedel patsientidel võib esinedatundlikkust paikselt manustatavateaminoglükosiidide suhtes, mis avaldubtavaliselt lausügeluse, -turse jakonjunktivaalse erüteemina. Ülitundlikkusetekkel tuleb ravimi kasutamine katkestada.406Silma paikselt manustatavadkortikosteroidid ja silmasalvid võivadaeglustada sarvkesta vigastusteparanemist. Sisaldab säilitusainenabensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustadaärritust silmas ja pehmete kontaktläätsedevärvimuutust.KÕRVALTOIMED: Ebamugavustunnesilmas, ravimi tilgutamisel tekkiv mööduvpõletus- või torkimistunne silmas.KOOSTOIMED: Spetsiifilisikoostoimeuuringuid läbi viidud ei ole.Tobradex, Alcon, Gtt. ophth. 0,1%+0,3%5 ml; Ung. ophth. 0,1 %+0,3% 3,5 g N1;GlaukoomivastasedBetaksoloolBetaxololumRAVIMITÜÜP: Beetablokaatorid (silma)NÄIDUSTUS: Kõrgenenud silmasiseserõhu langetamine kroonilise avatud nurgaglaukoomi ja silma hüpertensiooni korral.ANNUSTAMINE: Soovitatud annuseks on1 tilk 2 korda ööp.LASTELE: Alla 18-a on kasutamiseefektiivsus ja ohutus tõestamata.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui loodetav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Vastunäidustatud siinusbradükardia,raskema kui I astme atrioventrikulaarseblokaadi ja kardiogeense ?oki korral ningpatsientidel, kellel on kliiniliselt avaldunudsüdamepuudulikkus.RISKID: Kliinilistes uuringutes onbetaksolooli lokaalsel manustamiseltäheldatud nõrka toimet südamelöögisagedusele ja vererõhule. Ettevaatliktuleb olla selliste patsientide ravimisel,kellel on anamneesis südamepuudulikkusvõi AV-blokaad. Suletud nurga glaukoomipuhul on ravi esmaseks eesmärgiks nurgaavamine pupilli konstriktsiooni teelmiootilise ravimiga. Beetablokaatoritemanustamisel tuleb ettevaatlik ollapatsientidega, kellel võib tekkidaspontaanne hüpoglükeemia, samutidiabeetikutega (eriti labiilse diabeedikorral), kes tarvitavad insuliini võisuukaudseid hüpoglükeemilisi preparaate.Beetablokaatorid võivad maskeeridahüpertüreoidismi mõningaid kliinilisi nähte(nt tahhükardiat). Ei ole lubatudmanustada astmahaigetele või juhul, kuianamneesis esineb obstruktiivnekopsuhaigus, välja arvatud juhtudel, kusalternatiivne ravi puudub. Määramiselmüasteeniaga patsientidele tuleb ollaSILMARAVIMIDettevaatlik. Arvesse tuleb võttabeetablokaatorite annuse järk-järgulistärajätmist enne üldanesteesiat, sestesineb südamelihase vähenenud võimereageerida beeta-adrenoretseptoritevahendatud sümpaatilise närvisüsteemirefleksidele. Sisaldab säilitusainenabensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustadaärritust ja pehmete kontaktläätsedevärvimuutust.KÕRVALTOIMED: Ajutineebamugavustunne silmas, udunenägemine, pindmine punktkeratiit,võõrkehatunne, valguskartus, vesitsemine,sügelus, silma kuivus, erüteem, põletik,eritis silmast, silmavalu, nägemisteravuselangus ja koorikud silmaripsmetel.KOOSTOIMED: Süsteemselt kasutatavatebeetablokaatorite puhul esinevadkoostoimed võivad ilmneda kasilmasiseselt kasutatavatebeetablokaatorite puhul. Samaaegseltsuukaudset beetaadrenoblokaatoritsaavaid patsiente tuleb jälgida, sest võivadkumuleeruda silmasisest rõhku alandavtoime või beetaretseptori blokaadisttulenevad süsteemsed toimed.Suukaudselt manustatavadbeetablokaatorid vähendavad südameminutimahtu nii tervetel kui kasüdamehaigetel. Südamelihase funktsiooniraskekujulise kahjustusega patsientidelvõivad beetablokaatorid pärssidasümpatomimeetilist toimet, mis on vajaliksüdame adekvaatse funktsioonisäilitamiseks. Patsienti soovitataksehoolikalt jälgida, kui beetablokaatoritmanustatakse koos katehhoolamiinidedepood tühjendavate ravimitega nagureserpiin, sest esineb toimetekumuleerumist ning hüpotensiooni ja/võibradükardia võimalus. Betaksolool onadrenoblokaator, sellepärast peab olemaettevaatlik, kui samaaegselt manustatakseadrenergilise toimega psühhotroopseidravimeid.Betoptic S, Alcon, Gtt. ophth. (susp.)0,25% 5mlBrinsolamiidBrinzolamidumRAVIMITÜÜP: Karboanhüdraasiinhibiitorid (silma)NÄIDUSTUS: Näidustatud kõrgenenudsilmasisese rõhu langetamiseks: silmahüpertensiooni korral; avatudnurgaglaukoomi korral. Monoteraapianapatsientidele, kellele beeta-blokaatorid eitoimi või patsientidele, kellelebeetablokaatorid on vastunäidustatud võitäiendava ravimina beeta-blokaatoritelevõi prostaglandiini analoogidele.ANNUSTAMINE: Nii monoteraapia kui ka

SILMARAVIMIDtäiendava ravimina kasutamisel onannuseks 1 tilk 2...3 korda päevashaige(te)sse silma(desse). Pärasttilgutamist on soovitatav sulgedapisarakanal või hoida silmad kinni. Seevähendab silma tilgutatava ravimisüsteemset imendumist ja vähendabsüsteemsete kõrvaltoimete tekkimisevõimalust. Kui mõni teineglaukoomivastane ravim asendataksebrinsolamiidiga, tuleb ravimi kasutaminelõpetada eelmisel päeval ja alustada ravibrinsolamiidiga järgmisest päevast. Kuikasutatakse rohkem kui ühte silmatilgutatavat ravimit, peab kahe ravimimanustamise vahe olema vähemalt 5minutit. Enne kasutamist tuleb pudelithoolikalt loksutada. Et vältida tilguti otsa jalahuse saastumist, tuleb jälgida, ettilgutiga ei puudutata silmalauge, sellegapiirnevaid alasid või teisi pindu. Hoidapudel tihedalt suletuna, kui te seda eikasuta.LASTELE: Alla 18-a patsientidel onkasutamise efektiivsus ja ohutustõestamata.RASEDATELE: Kasutada vaid äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus sulfoonamiidide suhtes.Raske neerukahjustus. Hüperkloreemilineatsidoos.RISKID: Brinsolamiid on sulfoonamiid,mis inhibeerib karboanhüdraasi ja mispaiksel manustamisel absorbeerubsüsteemselt. Suukaudsetekarboanhüdraasi inhibiitorite puhul onteatatud happe-leelistasakaalu häiretest.Brinsolamiidi pole uuritud enneaegsetel(gestatsioon lühem kui 36 nädalat) ja alla1 nädala vanustel patsientidel. Metaboolseatsidoosi ohu tõttu võivad olulise neerudetubulaaraparaadi ebaküpsusega võiväärarengutega patsiendid brinsolamiidisaada vaid pärast kasu-riski hoolikathindamist. Paiksel manustamisel onvõimalikud kõik sulfoonamiididele omasedkõrvaltoimed. Kui ilmnevad tõsisedkõrvaltoimed või ülitundlikkus, tuleb ravimikasutamine lõpetada. Brinsolamiid võibtugevdada peroraalselt manustatavatekarboanhüdraasi inhibiitorite süsteemsettoimet. Brinsolamiidi ja peroraalsetekarboanhüdraasi inhibiitorite samaaegsetkasutamist ei ole uuritud ja seetõttu onnende samaaegne kasutamineebasoovitatav. Brinsolamiidi kasutamisekogemused pseudoeksfoliatiivse japigmentglaukoomiga patsientidel onpiiratud. Brinsolamiidi toimet kaheglaukoomivastase ravimi üheaegselkasutamisel on uuritud peamiselt koostimolooliga. Lisaks on uuritud silmasiserõhu alanemist brinsolamiidikasutamisel lisatuna prostaglandiinianaloog travoprostile. Puuduvad andmedbrinsolamiidi pikaajalise kasutamise kohtalisatuna travopostile. Brinsolamiidi mõjukinnise nurga glaukoomi korral poleuuritud. Brinsolamiidi võimalikku toimetkahjustatud silma sarvkestale (endoteelirakkude arv vähenenud) ei ole uuritud.Puuduvad ka uuringud kontaktläätsikandvate brinsolamiidi kasutavatepatsientide kohta, seepärast on soovitatavneid patsiente hoolikat jälgida. Kunakarboanhüdraasi inhibiitorid võivadmõjutada sarvkesta veesisaldust, võibkontaktläätsede kandmine suurendadasarvkesta kahjustuste tekkeriski. Samution patsiendi hoolikas jälgimine soovitatavsuhkurtõve korral. Bensalkooniumkloriid,mis on silmaravimites kasutuselsäilitusainena, on põhjustanudtäppkeratopaatiat ja/või toksilisthaavandilist keratopaatiat. Kuna kabrinsolamiid sisaldabbensalkooniumkloriidi, on kuiva silmasündroomiga või kahjustatud sarvkestagapatsientide jälgimine ravimi nii lühi- kui kapikaajalisel kasutamisel vajalik. Otsesttoimet kontaktläätsedele ei ole uuritud.Sisaldab säilitusainenabensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustadasilma ärritust. Bensalkooniumkloriid võibabsorbeeruda pehmetessekontaktläätsedesse ja muuta pehmetekontaktläätsede värvust. Patsiente peabhoiatama, et nad ootaksid 15 minutitpärast tilgutamist, enne kui panevadkontaktläätsed tagasi silma. Ei tohi silmatilgutada, kui kontaktläätsed on silmas.Võimalikku tagasilöögiefekti pärast ravilõpetamist ei ole uuritud. Silmasisese rõhualanemise efekt peaks püsima 5...7 päeva.Eakatel patsientidel võivad peroraalsedkarboanhüdraasi inhibiitorid häirida võimetsooritada edukalt vaimset aktiivsust ja/võifüüsilist koordinatsiooni eeldavaidtegevusi. Kuna brinsolamiid absorbeerubsüsteemselt, siis samad nähud võivadilmneda ka ravimi paiksel manustamisel.KÕRVALTOIMED: Düsgeusia, peavalu,blefariit, hägune nägemine, silma ärritus,silmavalu, kuiv silm, eritis silmast, silmasügelus, võõrkeha tunne silmades, silmadehüpereemia, suukuivus.KOOSTOIMED: Spetsiaalseidkoostoimeuuringuid teiste ravimitega läbiviidud ei ole.Azopt, Gtt. ophth. 1% 5mlDorsolamiidDorzolamidumRAVIMITÜÜP: Karboanhüdraasiinhibiitorid (silma)NÄIDUSTUS: Kõrgenenud silmasiseseGlaukoomivastasedrõhu, avatud nurga glaukoomi võipseudoeksfoliatiivse glaukoomi ravi koosbeetaadrenoblokaatoriga või kuibeetaadrenoblokaator onvastunäidustatud.ANNUSTAMINE: Monoteraapianakasutades tuleb manustada 1 tilkhaige(te)sse silma(desse) 3 korda päevas.Koos oftalmilise beetaadrenoblokaatorigamanustamisel on annuseks 1 tilkhaige(te)sse silma(desse) 2 korda päevas.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Võib kasutada ainult juhul,kui ravist oodatav kasu ületab võimalikukahjuliku toime lootele.VASTUNÄID.: Vastunäidustatudülitundlikkuse korral selle ravimi mõnekomponendi suhtes.RISKID: Raske neerukahjustusegapatsientidel (kreatiniini kliirens

Glaukoomivastasedvähendab ravimi silmasisest rõhkualandavat toimet.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olekindlaks määratud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus mõnekoostisosa suhtes.RISKID: Võib suurendada pruunipigmendi kogust silma vikerkestas jaseetõttu põhjustada järkjärgulist silmavärvimuutumist. Kasutamise kohta silmapõletikuliste, neovaskulaarsete seisundite,kitsa nurgaga kaasasündinud võipigmentaarse glaukoomi korral, samutiavatud nurga pseudofaakiaga glaukoomikorral on kogemused piiratud. Latanoprostitoime pupillile kas puudub või on nõrk,kuid kogemused ägeda suletud nurgaglaukoomi ravis puuduvad. Latanoprostikasutamisel tuleb olla ettevaatlik afaakiagapatsientide, tagumise läätsekihnu rebendivõi eesmise kambri läätsedegapseudofaakiaga patsientide jateadaolevate riskifaktorite korral maakulaturse tekkeks. Patsientidel, kellel onsoodumus iriidi/uveiidi tekkeks, tuleblatanoprosti kasutada ettevaatlikult.Raskekujulise või ebastabiilse astmagapatsientide ravi osas kogemusedpuuduvad, seetõttu tuleb taolisi patsienteravida ettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Vikerkestapigmentatsiooni tugevnemine;kergeloomuline võõrkehatunne silmas;ripsmete muutumine (tumenemine,tihenemine, pikenemine), kergekujulinekuni mõõdukas konjunktiivi hüpereemia;mööduvad epiteeli punkterosioonid(enamasti sümptomiteta); blefariit;silmavalu.KOOSTOIMED: Andmed koostoimetekohta puuduvad.Glaumax, Kevelt, Gtt. ophth. 50 mcg7ml2,5ml N1Latanoprost-ratiopharm, ratiopharm,Gtt. ophth. 50 mcg/ml 2,5 ml N1Xalatan, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Gtt. ophth. 0,005% 2.5ml N1Latanoprost,timoloolLatanoprostum, timololumRAVIMITÜÜP: Oftalmoloogiaskasutatavad ained, beetablokaatorid,timolooli kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Kõrgenenud silmasiseserõhu alandamine avatud nurga glaukoomivõi okulaarse hüpertensiooni korral, kuihaigus ei allu piisavalt ravile lokaalsebeetaadrenoblokaatoriga võiprostaglandiini analoogidega.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 1408tilk haigesse silma 1 kord ööp. Annus eitohiks ületada ühte tilka haigestunudsilma(desse) ööpäevas, sest on näidatud,et latanoprosti sagedasem manustaminevähendab silmasisest rõhku alandavattoimet.LASTELE: Ravimi ohutus ja efektiivsuspole tuvastatud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal.VASTUNÄID.: Hingamisteede haigused,sh bronhiaalastma või anamneesis viidebronhiaalastmale, raskeloomulinekrooniline obstruktiivne kopsuhaigus.Siinusbradükardia, II või III astme AVblokaad, väljendunud südamepuudulikkus,kardiogeenne shokk. Ülitundlikkus TA-tevõi ravimis sisalduvate abiainete suhtes.RISKID: Samamoodi nagu teised paikseltmanustatavad ravimid võib ka see ravimimenduda süsteemselt. Timoloolibeetaadrenergilise toime tõttu võivadtekkida sarnased südame-veresoonkonnaja hingamissüsteemi kõrvaltoimed kuisüsteemsete beetablokaatorite kasutamisekorral. Kardiovaskulaarsete haigustega (ntsüdamepärgarteritõbi, haige siinussõlmesündroom, perifeerse vereringe häired ?Raynaud? tõbi, hüpotensioon, Prinzmetalistenokardia, südamepuudulikkus)patsientidel tuleb ravi beetablokaatoritegakriitiliselt hinnata ja kaaluda ravi mõneteise toimeainega. Kardiovaskulaarsetehaigustega patsiente tuleb jälgida nendehaiguste süvenemise ja kõrvaltoimetesuhtes. Pärast timoloolmaleaadimanustamist on tekkinud respiratoorseidja kardiaalseid reaktsioone, sealhulgas onteateid surmajuhtumitest astmat põdevatelpatsientidel bronhospasmi tõttu ja harvasüdamepuudulikkuse tõttu.Beetablokaatoreid tuleb ettevaatlikultmanustada patsientidele, kellel esinevadspontaansed hüpoglükeemia episoodid võilabiilne insuliinsõltuv diabeet, sestbeetablokaatorid võivad maskeerida ägedahüpoglükeemia sümptomeid.Beetablokaatorid maskeerivad kahüpertüreoidismi sümptomeid.Beetablokaatorite kasutamise ajal ei pruugipatsiendid, kellel on anamneesis atoopiavõi mitmesugustest allergeenidestpõhjustatud raske anafülaktilinereaktsioon, reageerida anafülaktilisereaktsiooni ravis tavaliselt kasutatavateleadrenaliini annustele. Manustaminesuukaudselt beetaadrenoblokaatoritkasutavale patsiendile võib tugevdadasilmasisest rõhku langetavat toimet võisüsteemset beetaadrenoblokeerivattoimet. Kahe lokaalse beetablokaatori võikahe lokaalse prostaglandiini kasutamineei ole soovitatav. Latanoprost võibjärk-järgult suurendada vikerkesta pruunipigmendi hulka. Enne ravimi määramistSILMARAVIMIDtuleb patsiente informeerida, et nendesilmavärv võib muutuda. Unilateraalsetravi saavatel patsientidel võib tekkidaheterokroomia.Ravi ajal latanoprostiga on teatatudmakula tursest, sealhulgas makulatsüstoidse turse tekkest. Need onpeamiselt esinenud afaakiaga patsientidel,pseudofaakiaga patsientidel, kellel ontagumise läätsekihnu rebend võipatsientidel, kellel on teadaolevadriskifaktorid makula turse esinemiseks.Nendel patsientidel tuleb latanoprostikasutada ettevaatusega. Vesivedelikutekkimise vastaste ravimite (nt timolooli,atsetasoolamiidi) manustamisel pärastfiltrimisprotseduure on teateid soonkestairdumisest.Ravim sisaldab bensalkooniumkloriidi,mida silmaravimites kasutatakse tavaliseltkonservandina.On täheldatud, et bensalkooniumkloriidpõhjustab punktjat keratopaatiat ja/võitoksilist haavandilist keratopaatiat, võibtekitada silmaärritust ja muuta pehmedkontaktläätsed värvituks. Hoolikasjälgimine on vajalik sagedasel võipikaajalisel kasutamisel kuiva silmasündroomiga patsientidel või tingimustes,kus sarvkest on kahjustatud.Kontaktläätsed võivad absorbeeridabensalkooniumkloriidi ja need tuleb enneravimi silma tilgutamist eemaldada ning 15minuti pärast võib need tagasi panna.KÕRVALTOIMED: Vikerkesta suurenenudpigmentatsioon, silmaärritus (kipitus,põletustunne, sügelemine), silmavalu,sarvkesta tundlikkuse vähenemine ja kuivasilma sündroom, nägemishäired, ripsmeteja siidkarvade muutused (suurenenudpikkus, paksus, pigmentatsioon ja arv),epiteeli punkterosioon, periorbitaalneturse, iriit/uveiit, makula turse, astma,astma ägenemine, düspnoe, olemasolevastenokardia ägenemine,südamepekslemine.KOOSTOIMED: Ei ole läbi viidudspetsiifilisi uuringuid koostoimete kohta.Kahe prostaglandiini analoogi samaaegselsilma manustamisel on teatatudsilmasisese rõhu paradoksaalsetesttõusudest. Seetõttu ei ole kahe või enamaprostaglandiini, prostaglandiini analoogivõi prostaglandiini derivaadi kasutaminesoovitav.Silmatilkade kasutamine suukaudseltbeetaadrenoblokaatorit võtval patsiendilvõibtugevdada silmasisest rõhku langetavattoimet või süsteemsetbeetaadrenoblokeerivat toimet. Kahe võienama paikse beetaadrenoblokaatorikasutamine ei ole soovitatav. Vahel ontimolooli manustamisel koos epinefriinigaesinenud müdriaasi. Esineb aditiivsete

SILMARAVIMIDtoimete võimalus, mille tulemuseks onhüpotensioon ja/või väljendunudbradükardia, kui timolooliga silmatilkumanustatakse samaaegselt suukaudsetekaltsiumikanalite blokaatorite, guanetidiini,beetablokaatorite, antiarütmikumide,digitaalise glükosiididega võiparasümpatomimeetikumidega.Beetablokaatorite kasutamise ajal onvõimalik klonidiinravi äkilisel lõpetamiselhüpertensiivse reaktsiooni teke.Beetaadrenoblokaatorid võivadsuurendada antidiabeetiliste ravimitehüpoglükeemilist toimet.Beetaadrenoblokaatorid võivad varjatahüpoglükeemiale viitavaid sümptomeid.Xalacom, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Gtt. opht. 5 mg+50 mcg/ml 2,5 ml;Gtt. opht. 5 mg+50 mcg/ml 3x2,5 mlPilokarpiinvesinikkloriid,timoloolPilocarpini hydrochloridum, timololumRAVIMITÜÜP: Parasümpatomimeetikumid(silma)NÄIDUSTUS: Kõrgenenud silmasiseserõhu alandamine kroonilise avatudnurgaga glaukoomi või intraokulaarsehüpertensiooni korral, kui on vajalikkombineeritud ravi.ANNUSTAMINE: On soovitatav, et ravialustaks oftalmoloog. Tavaliseks annusekson 1 tilk 2 korda ööp. haigesse silma.Annuse suurendamine üle 1 tilga 2 kordaööp. ei suurenda ravimi toimet.LASTELE: Küllaldased andmedkasutamise ohutuse kohta puuduvad.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekomponendi suhtes. Koliinergilised ravimid(pilokarpiin) on vastunäidustatud ägedairiidi korral ja seisundite puhul, mil tulebvältida mioosi. Beetaadrenoblokaatorid(timolool) on vastunäidustatud II ja IIIastme AV-blokaadi, siinusbradükardia,dekompenseeritud südamepuudulikkusevõi kardiogeense shoki, bronhiaalastma võiraske kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusekorral. Samaaegselt ei tohi ordineeridasilmaravimeid, mis sisaldavad beetaadrenoblokaatorit.RISKID: Enne ravi algust tuleb kontrollidahaige üldseisundit. Silmasisest rõhku onsoovitatav mõõta 2...4 näd. möödumiselravi algusest, sest beetaadrenoblokaatoritetoime on alguses muutlik. Sisaldabbensalkooniumkloriidi (säilitusaine), misvõib põhjustada silma ärritust. Analoogseltkõikide lokaalselt manustatudsilmaravimitega võib ka imenduda,mispuhul võivad ilmeda samad nähud, misbeetaadrenoblokaatorite japarasümpatomimeetikumide süsteemselkasutamisel. Patsienti tuleb eriti hoolikaltjälgida järgmiste seisundite korral:südamepuudulikkus, obstruktiivnekopsuhaigus, tserebrovaskulaarsed häired,beeta-adrenoblokaatorit sisaldava ravimimanustamisega tuleb olla ettevaatlik enneplaanilist lõikust, suhkurtõbi, Myasteniagravis, võrkkesta irdumine.KÕRVALTOIMED: Kipitus- japõletustunne silmas, ärritusnähud,sügelemine, silmavalu, suurenenudpisaraeritus, konjunktiivide hüpereemia,nägemisteravuse vähenemine halvasvalgustuses, peavalud oimu- võiotsmikupiirkonnas, müoopia, iiveldus,diarröa, higistamine, hüpersalivatsioon jahüpotensioon.KOOSTOIMED: Süsteemselt manustatudalfa- ja beeta-adrenoblokaatorid,kaltsiumkanalite blokaatorid võikatehhoolamiinide sisaldust vähendavadravimid (reserpiin) võivadkoosmanustamisel põhjustadahüpotensiooni, bradükardiat, häireidAV-ülejuhtes, vasaku vatsakesepuudulikkust, pearinglust ja minestamist.Eriti tuleks hoiduda intravenoossestkasutamisest. Tsimetidiin võib suurendadatimolooli plasmakontsentratsiooni. ToimeKNS-ile võib tugevneda, kui samaaegseltmanustada barbituraate, analgeetikumevõi tungaltera alkaloide.Fotil, Santen, Gtt. ophth. 2%+0,5% 5 ml;Gtt. ophth. 4%+0,5% 5 mlTimoloolTimololumRAVIMITÜÜP: Beetablokaatorid (silma)NÄIDUSTUS: Kõrgenenud silmasiseserõhu langetamine kroonilise avatud nurgaglaukoomi või intraokulaarsehüpertensiooni korral.ANNUSTAMINE: Ravi algannus on 1 tilk(0,25% või 0,5% silmatilku) 2 korda ööp.Ravi alustatakse 0,25% 2 korda ööp., kuisee annus pole piisav võib üle minna 0,5%2 korda ööp. Kui silmasisene rõhk onpikemaajalisel jälgimisel stabiliseerunudsoovitud väärtuseni, võib annustvähendada 1 tilgani päevas. Ravimtilgutatakse alumisse konjunktivaalkotti.Geel: Soovitatav annus on 1 tilk 0,1%geeli haige(te)sse silma(desse) 1 kordpäevas eelistatult hommikul. Silmasisestrõhku peaks hindama korduvalt,orienteeruvalt 2...4 nädala jooksul pärastravi alustamist, sest 0,1% geeli toimestabiliseerumiseks kulub mõni nädal.Vajadusel määratakse kaasuv ravimiootikumi, adrenaliini ja/võiGlaukoomivastasedkarboanhüdraasi inhibiitoritega. Hoidmaksära toimeaine ?välja pesemist? teistesilmatilkade kasutamisel, on vajalikvähemalt 5 minutilise intervalli pidamineerinevate tilkade kasutamise vahel ja 0,1%geel tuleb manustada viimasena.LASTELE: Ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Võib kasutada vaid pärastravist oodatava kasu ja võimaliku ohusuhte hoolikat kaalumist.VASTUNÄID.: Ravim on vastunäidustatud patsientidele, kellel onbronhide hüperaktiivsus, bronhiaalastmavõi viited bronhiaalastmale anamneesis,raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus,siinusbradükardia, II või III astmeatrioventrikulaarblokaad, väljendunudsüdamepuudulikkus, kardiogeenne shokk,ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes, raske allergiline riniit jasilma sarvkesta düstroofilised muutused.RISKID: Glaukoomi ravi ajal tuleb silmasarvkesta ja silmasisest rõhku regulaarseltjälgida. Ravides ei tohi kasutada pehmeidkontaktläätsi. Kõvad kontaktläätsed tulebenne ravimi silma tilgutamist eemaldada janeed tohib uuesti silma panna mittevähem kui 15 min. möödudes.Üksikjuhtudel on vastsündinutel kirjeldatudapnoed, võimalikult seoses nendepatsientide ebaküpsusega. Seetõttu eisoovitata ravimit manustadavastsündinutele ja enneaegsetele imikutelevõimalike toimete tõttu KNS-le. Mõningateljuhtudel on timolooli sisaldavatesilmatilkade manustamine vastsündinuteleja väikelastele viinud oluliselt suurematetimolooli plasmakontsentratsioonidesaavutamiseni kui täiskasvanutel. Seetõttupeab enne timoloolravi patsiente hoolikaltvalima ning jälgima neid pärast ravialustamistvõimalike süsteemsestbeeta-adrenoretseptorite blokaadisttingitud nähtude osas.KÕRVALTOIMED: Konjunktiviit, blefariit,keratiit, samuti nägemishäired,kahelinägemine, ptoos ja kuivasilmasündroom, bradükardia, südamerütmihäired, hüpotensioon, minestus,atrioventrikulaarblokaad, ajuvereringehäire, aju isheemia,südamepuudulikkus, südamekloppimine jasüdameseiskus, bronhospasm(patsientidel, kellel on anamneesisbronhospasmiga kopsuhaigus),hingamispuudulikkus, hingeldus,ülitundlikkusreaktsioonid, peavalu,väsimus, iiveldus, pearinglus, depressioon.KOOSTOIMED: Kui samaaegseltmanustatakse adrenaliini sisaldavaidsilmatilku, võib tekkida müdriaas.Silmasisest rõhku langetav toime tugevnebsamaaegsel adrenaliini või pilokarpiinisisaldavate silmatilkade manustamisel.Beetaadrenoblokaatorite samaaegsel409

Glaukoomivastasedmanustamisel võivad esineda lisatoimedsilmas (silma siserõhu langus) ningkardiovaskulaarsüsteemis. Timoloolisamaaegsel manustamisel suukaudseteCA-kanali blokaatoritega, katehhoolamiiniväljaviivate ravimitega võibeetaadenoblokaatoritega võib esinedakõrvaltoimeid nagu hüpotensioon ja/võibradükardia.Arutimol, Chauvin, Gtt. ophth. 0,5% 5mlN1Nyolol, Novartis, Gtt. ophth. 0,5% 5ml N1Oftan Timolol, Santen, Gtt. ophth.0,25% 5 ml N1; Gtt. ophth. 0,5% 5 ml N1Timoptic XE, MSD, Gel. ophth. 0,25%2.5ml N1; Gel. ophth. 0,5% 2.5ml N1Timosan, Santen, Gel. ophth. 0,1% 5gN1Timolool,bimatoprostTimololum, bimatoprostumRAVIMITÜÜP: Beetablokaatorid (silma)NÄIDUSTUS: Silma siserõhu alandamineavatud nurga glaukoomi või okulaarsehüpertensiooniga patsientidel, kesreageerivad halvasti lokaalsetelebeeta-blokaatoritele või prostaglandiinianaloogidele.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 1tilk haige(te)sse silma(de)sse üks kordpäevas, manustatuna hommikul. Kui üksannus jääb vahele, tuleks ravi jätkatajärgmise plaanipärase annusega. Annus eitohi ületada ühte tilka päevas haige(te)ssesilma(de)sse.Kui kasutatakse enam kui ühte lokaalsetsilmaravimit, tuleb eri tooteid manustadavähemal 5-minutilise vahega.LASTELE: Uuritud ainult täiskasvanutel, etsoovitata seda kasutada lastel võinoorukitel.RASEDATELE: Raseduse ajal tohibkasutada vaid põhjendatud vajadusel.Imetamise ajal ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Reaktiivne hingamisteede haigus, shbronhiaalastma või selle olemasoluvarasemas anamneesis või raske kroonilineobstruktiivne kopsuhaigus.Siinusbradükardia, teise või kolmandaastme atrioventrikulaarne blokaad,väljendunud südamepuudulikkus,kardiogeenne shokk.RISKID: Nagu teised lokaalseltmanustatavad silmaravimid, võib ka seepreparaat imenduda süsteemsessevereringesse. Eri toimeainete suurenenudimendumist ei ole täheldatud.Beeta-adrenoblokaatori (timolool)sisalduse tõttu võivad tekkida sama tüüpi410kardiovaskulaarsed ja kopsudega seotudkõrvaltoimed, mida teatakse süsteemseltkasutatavate beeta-blokaatorite puhul.Enne ravi algust peab südamepuudulikkusolema hästi kompenseeritud. Raskesüdamehaigusega patsiente tuleb jälgidasüdamepuudulikkuse tekkimise suhtes jakontrollida nende pulsisagedust.Timoloolmaleaadi manustamise järel onteatatud südame ja hingamisega seotudreaktsioonidest, sh surm bronhospasmitõttu astmahaigetel ja harvasüdamepuudulikkusega seotud surm.Beeta-blokaatorid võivad varjatahüpertüreoidismi sümptomeid japõhjustada Prinzmetali stenokardiasüvenemist, raskeid perifeerseid jatsentraalseid tsirkulatsioonihäireid jahüpotensiooni.Beeta-adrenoblokaatoreid tuleksmanustada ettevaatusega patsientidele,kellel on spontaanse hüpoglükeemia ohtvõi diabeet (eriti labiilse diabeedi puhul),sest beeta-blokaatorid võivad varjataägeda hüpoglükeemia sümptomeid.Beeta-blokaatorite kasutamise ajal võibatoopia või raskete anafülaktilistereaktsioonide anamneesiga patsientidelilmneda vähenenud vastus tavapäraseleanafülaktilise reaktsiooni raviskasutatavale adrenaliini annusele.Patsientidel, kellel oli anamneesiskergekujuline maksahaigus või ravialguses ebanormaalnealaniin-aminotransferaasi (ALAT),aspartaat-aminotransferaasi (ASAT) ja/võibilirubiini väärtus, ei tinginud bimatoprost24 kuu jooksul soovimatuid reaktsioonemaksatalitluses. Okulaarselt manustatavaltimoloolil ei ole teada maksa funktsioonimõjutavaid kõrvaltoimeid. Enne ravialgust tuleb patsiente teavitada tekkidavõivast ripsmete kasvust, silmalau nahatumenemisest ja vikerkesta tugevamastpigmenteerumisest, sest neid toimeid ontäheldatud bimatoprosti ja GANFORTikasutamisel. Mõned neist muutustestvõivad olla püsivad ja ainult ühe silmaravimisel põhjustada silmade erinevatväljanägemist. GANFORT-ravi lõppedesvõib vikerkesta pigmentatsioon olla püsiv.Pärast 12 kuud kestnud GANFORT-ravi, olivikerkesta pigmentatsiooniesinemissagedus 0,2%. Pärast 12 kuudkestnud ainult bimatoprosti sisaldavatesilmatilkade manustamist oli see sagedus1,5% ega suurenenud kolme järgnevaaasta jooksul. GANFORTi puhul onesinenud tsüstjat maakula ödeemi.Seetõttu tuleb GANFORTi kasutadaettevaatusega patsientidel, kellel onmaakula turse riskifaktoreid (näiteksafaakiaga patsiendid, pseudoafaakiagapatsiendid läätse tagumise kapslirebendiga).SILMARAVIMIDRavimis sisalduv säilitusainebensalkooniumkloriid võib põhjustadasilma ärritust. Enne silmatilkademanustamist tuleb kontaktläätsedeemaldada ja need võib tagasi panna 15minutit pärast ravimi manustamist. Onteada, et bensalkooniumkloriid muudabpehmete kontaktläätsede värvi. Kontaktipehmete kontaktläätsedega tuleb vältida.Bensalkooniumkloriid on põhjustanudtähnilist keratopaatiat ja/või toksilisthaavandunud keratopaatiat. Seetõttu tulebkuiva silma või sarvkesta kahjustusegapatsiente GANFORTi sagedasel võipikaajalisel kasutamisel hoolikalt jälgida.GANFORTi ei ole uuritud patsientidel, kellelon põletikulised silmahaigused,neovaskulaarne, põletikuline, kinnisenurga glaukoom, kaasasündinud glaukoomvõi kitsa nurga glaukoom.KÕRVALTOIMED: Konjunktiivihüpereemia (enamasti minimaalne kunikerge, arvatavalt mitte-põletikulistpäritolu).KOOSTOIMED: Koostoimeuuringuid eiole tehtud. Kui timolooli sisaldavaidsilmatilku manustatakse koos suukaudsetekaltsiumkanali blokaatorite, guanetidiini võibeeta-blokaatorite, antiarütmikumide,digitaalise glükosiidide võiparasümpatomimeetikutega, võib ilmnedaaditiivne toime, mille tagajärjel tekibhüpotensioon ja/või väljendunudbradükardia.Beeta-blokaatorid võivad suurendadadiabeedivastaste ainete hüpoglükeemilisttoimet. Beeta-blokaatorid võivad varjatahüpoglükeemia sümptomeid.Beeta-blokaatorite kasutamine võibvõimendada klonidiini järsul ärajätmiseltekkivat hüpertensiivset reaktsiooni.Ganfort, Allergan, Gtt. ophth. sol. 5mg +0,3mg / 1ml 3ml N1Timolool,brinsolamiidTimololum, brinzolamidumRAVIMITÜÜP: Beetablokaatorid (silma)NÄIDUSTUS: Täiskasvanud patsientidelsilmasisese rõhu (IOP) alandamiseksavatud nurga glaukoomi või intraokulaarsehüpertensiooni puhul kui monoteraapiagaei saavutata piisavat IOP langust.ANNUSTAMINE: Annuseks on 1 tilkhaige(te) silma(de) konjunktivaalkotti kakskorda päevas. Pärast tilgutamist onsoovitatav tõkestada nina-pisarakanal võiõrnalt sulgeda silmalaug. See võibvähendada silma kaudu manustatudravimpreparaatide süsteemset imendumistja seega vähendada süsteemsetekõrvaltoimete esinemist. Kui kasutatakse

SILMARAVIMIDrohkem kui ühte lokaalselt silmatilgutatavat ravimit, peab kahe ravimimanustamise vahe olema vähemalt 5minutit.Kui manustatav annus jäetakse vahele,tuleb ravi jätkata järgmise annusega, naguplaneeritud. Annus ei tohi ületada ühtetilka kahjustatud silma(de) kohta kakskorda päevas. Kui mõni teineoftalmoloogiline glaukoomivastane ravimasendatakse AZARGAga, tuleb ravimikasutamine lõpetada eelmisel päeval jaalustada ravi AZARGAga järgmisestpäevast.LASTELE: Pole soovitatav kasutada alla18-aastastel lastel, kuna sellevanuserühma kohta puuduvad ohutuse jaefektiivsuse andmed.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultabsoluutsel näidustusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Bronhiaalastma, varem põetudbronhiaalastma, või raske kroonilineobstruktiivne kopsuhaigus.Siinusbradükardia, teise või kolmandaastme AV-blokaad, väljendunudsüdamepuudulikkus või kardiogeenneshokk. Äge allergiline riniit ja bronhidehüperreaktiivsus, ülitundlikkus teistebeetablokaatorite suhtes.Hüperkloreemiline atsidoos. Raskeneerupuudulikkus. Ülitundlikkussulfoonamiidide suhtes.RISKID: Sarnaselt teistele lokaalseltmanustatavatele silmaravimitele,imenduvad ka brinsolamiid ja timoloolsüsteemselt. Timolool onbeeta-adrenergiline aine, seetõttu võivadlokaalsel manustamisel tekkida samadkardiovaskulaarsed ja pulmonaalsedkõrvaltoimed, mida täheldataksebeeta-adrenoblokaatorite süsteemselmanustamisel. Enne ravi alustamisttimolooliga peab südamepuudulikkusolemakompenseeritud. Raske südamehaigusegapatsiente tuleb südamepuudulikkusesümptomite osas jälgida ja kontrollidapulsisagedust.. Pärast timoloolmaleaadimanustamist on teatatud respiratoorsetestja kardiaalsetest reaktsioonidest, shastmapatsientide surmast bronhospasmitõttu ja harva südamepuudulikkusesttingitud surmast.Beeta-adrenoblokaatoreid tulebettevaatusega manustada patsientidele,kellel on risk spontaanse hüpoglükeemiatekkeks või labiilse insuliinsõltuvadiabeediga patsientidele, sestbeeta-adrenoblokaatorid võivadmaskeerida ägeda hüpoglükeemiasümptomeid.Need võivad maskeerida kahüpertüreoidismi sümptomeid ningpõhjustada Prinzmetali stenokardiahalvenemist, raskeid perifeerseid jatsentraalseid vereringehäireid jahüpotensiooni.Sisaldab brinsolamiidi, mis onsulfoonamiid. Lokaalse manustamise korralvõivad tekkida sama tüüpi kõrvaltoimedmis sulfoonamiidide süsteemse kasutamisepuhul. On teatatud suukaudsetekarboanhüdraasi inhibiitorite manustamisejärgsest happe-aluse tasakaalu häiretest.Raskete kõrvaltoimete võiülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel tulebravimi kasutamine katkestada.Suukaudsete karboanhüdraasiinhibiitoritega samaaegsel kasutamisel onpatsientideltõenäosus summeeruva toime tekkeks.Samaaegset manustamist pole uuritudning see pole seetõttu soovitatav.Beeta-adrenoblokaatorite tarvitamisel eipruugi patsiendid, kellel on anamneesisatoopia või raske anafülaktiline reaktsioonerinevate allergeenide suhtes, reageeridatavapärastele anafülaktiliste reaktsioonideravis kasutatavatele adrenaliini annustele.Timoloolil võib olla koostoimeid teisteravimitega.Toime silmasisesele rõhule või süsteemnebeetablokaad võib tugevneda, kuiAZARGAt manustatakse patsiendile, keskasutab suukaudset beetablokaatorit. Kahebeetablokaatori või kahe lokaalsekarboanhüdraasi inhibiitori samaaegnekasutamine ei ole soovitatav. AZARGAgaon vähe kogemusi pseudoeksfoliatiivseglaukoomi või pigmentglaukoomi ravis.Neid haigeid tuleks ravida ettevaatusega jasageli kontrollida silmasisest rõhku. Poleuuritud patsientidel, kellel on kitsanurgaga glaukoom ja nendele ei soovitatakasutada.Suukaudsed karboanhüdraasi inhibiitoridvõivad olla takistuseks vaimset ärksustja/võikoordinatsiooni nõudvate tegevuste puhuleakatel inimestel. Imendub süsteemselt jaseetõttu võib eelpool nimetatu ilmneda kalokaalse manustamise korral. Brinsolamiidivõimalikku toimet sarvkesta endoteelile eiole uuritud kahjustatud sarvkestagapatsientidel (eriti neil, kellel onendoteelirakkude vähesus). Täpsemalt eiole uuritud kontaktläätsi kandvaid jabrinsolamiidi kasutavaid patsiente. Neidpatsiente tuleb hoolikalt jälgida, sestkarboanhüdraasi inhibiitorid võivadmõjutada sarvkesta hüdratsiooni jakontaktläätsede kandmine võibsuurendada sarvkestaga seonduvaid riske.Kahjustatud sarvkestaga, nt suhkruhaigustpõdevaid või sarvkesta düstroofiagapatsiente on soovitatav hoolikalt jälgida.Bensalkooniumkloriid, mis onsilmaravimites kasutusel säilitusainena, onGlaukoomivastasedpõhjustanud punktkeratopaatiat ja/võitoksilist haavandilist keratopaatiat. Kunaravim sisaldab bensalkooniumkloriidi, onsagedase või pikaajalise kasutamise ajalvajalik sage jälgimine. Ravimis sisalduvbensalkooniumkloriid võib põhjustadaärritust silmas ja muuta pehmetekontaktläätsede värvi. Kokkupuudetpehmete kontaktläätsedega tuleb vältida.Ravimi tilgutamise ajaks tuleb pehmedkontaktläätsed silmast ära võtta ja needvõib tagasi panna 15 minuti pärast.KÕRVALTOIMED: Düsgeusia, hägusnägemine, silmavalu, silmaärritus,võõrkehatunne silmades.KOOSTOIMED: Koostoimeuuringuid eiole läbi viidud. Sisaldab karboanhüdraasiinhibiitorit brinsolamiidi, mis lokaalsemanustamise korral , imendub kasüsteemselt. On teatatud suukaudsetekarboanhüdraasi inhibiitorite manustamisejärgsest happe-aluse tasakaalu häiretest.Ravimit kasutavate patsientide puhul tulebarvestada koostoimete võimalusega.Brinsolamiidi metabolismi eest vastutavatetsütokroom P-450 isoensüümide hulkakuuluvad CYP3A4 (põhiline), CYP2A6,CYP2B6, CYP2C8 ja CYP2C9. CYP3A4inhibiitorid nagu ketokonasool,itrakonasool, klotrimasool, ritonaviir jatroleandomütsiin pärsivad CYP3A4 kaudubrinsolamiidi metabolismi. Kui samaaegseltmanustatakse CYP3A4 inhibiitoreid, tulebolla ettevaatlik. Siiski ei ole brinsolamiidiakumuleerumine tõenäoline, kunapõhiliselt elimineeritakse seda neerudekaudu. Brinsolamiid ei inhibeeritsütokroom P-450 isoensüüme. Kuisilmatilkasid manustada samaaegseltsuukaudsete kaltsiumikanaliteblokaatoritega, guanetidiini võibeetablokaatoritega, antiarütmikumidega,südame glükosiidide võiparasümpatomimeetikumidega, onvõimalik, et need ravimid üksteistpotentseerivad ning põhjustavadhüpotensiooni ja/või väljendunudbradükardiat. Beetablokaatorid võivadpotentseerida hüpertensiivset reaktsiooniklonidiini manustamise äkiliselkatkestamisel.CYP2D6 inhibiitorite (nt kinidiin,tsimetidiin) ja timolooli kooskasutamiseajal on teatatud potentseeritud süsteemsebeetablokaadi tekkest (südamelöögisageduse vähenemine).Beetablokaatorid võivad suurendadadiabeedivastaste ravimite hüpoglükeemilisttoimet.Beetablokaatorid võivad maskeeridahüpoglükeemia nähtusid ja sümptomeid.Azarga, Gtt. ophth. susp. 5mg + 10mg/ml 5ml N1411

GlaukoomivastasedTimolool,dorsolamiidTimololum, dorzolamidumRAVIMITÜÜP: Beetablokaatorid (silma)NÄIDUSTUS: Kõrgenenud silmasiseserõhu alandamine avatud nurga glaukoomivõi pseudoeksfoliatiivse glaukoomigapatsientidel, kui monoteraapia lokaalsetebeetaadrenoblokaatoritega on osutunudebapiisavaks.ANNUSTAMINE: Tavaline annus on 1 tilkhaige(te)sse silma(desse)[konjunktivaalkotti] 2 korda ööp.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus poletõestatud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Reaktiivne hingamisteedehaigus, mh bronhiaalastma või varempõetud bronhiaalastma, või raskekrooniline obstruktiivne kopsuhaigus,siinusbradükardia, II või III astmeatrioventrikulaarne blokaad, kliiniliseltväljendunud südamepuudulikkus,kardiogeenne shokk, raskeneerupuudulikkus (kreatiiniini kliirens

SILMARAVIMIDTravatan, Gtt. ophth. 40mcg/ml 2.5mlN1, 3Travoprost,timoloolTravoprostum, timololumRAVIMITÜÜP: Beetablokaatorid (silma)NÄIDUSTUS: Kõrgenenud silmasiseserõhu langetamine avatud nurgagaglaukoomi või okulaarse hüpertensioonikorral, kui haigus ei allu piisavalt ravilelokaalse beeta-adrenoblokaatori võiprostaglandiini analoogiga.ANNUSTAMINE: 1 tilk haige(te)silma(de) konjunktiivikotti 1 kord ööp., kashommikul või õhtul. Iga päev peabmanustama samal ajal. Pärast tilgutamiston soovitatav sulgeda pisarakanal võihoida silmad kinni. Kui kasutatakserohkem kui ühte silma tilgutatavat ravimit,peab kahe ravimi manustamise vaheolema vähemalt 5 min. Annus ei tohi ollasuurem kui 1 tilk ravimit haige(te)ssesilma(desse) ööp.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus ei ole alla18-a. patsientidel tõestatud, mistõttuantud vanusegrupis ei ole ravimit kunitäiendavate andmete selgumisenisoovitatav kasutada.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus travoprosti,timolooli või ravimi mõne teise koostisosasuhtes. Bronhiaalastma, varem põetudbronhiaalastma või raskekujulinekrooniline obstruktiivne kopsuhaigus.Siinusbradükardia, II või III AV- blokaad,väljendunud südamepuudulikkus võikardiogeenne shokk. Raske allergiline riniitja bronhide hüperreaktiivsus; sarvkestadüstroofiad; ülitundlikkus teistebeetablokaatorite suhtes.RISKID: Sarnaselt teiste paikseltmanustatavate silmaravimitega,imenduvad ka travoprost ja timoloolsüsteemselt. Raske südamehaiguseanamneesiga patsiente peab jälgimasüdamepuudulikkuse tunnuste tekkesuhtes ja kontrollima nende südamelöögisagedust. Beetaadrenergilise süsteemiblokaatoreid tuleb spontaanselehüpoglükeemiale kalduvatele patsientidelevõi diabeediga patsientidele (eriti labiilsediabeediga patsientidele) manustadaettevaatlikult, sest beetaadrenergilisedblokaatorid võivad maskeerida ägedahüpoglükeemia nähte ja sümptomeid. Kavõivad nad maskeerida hüpertüreoidismitunnuseid ja põhjustada Prinzmetalistenokardia ägenemist, raskeidperifeerseid ja tsentraalseidvereringehäireid ja hüpotensiooni.Beetaadrenergilise süsteemi blokaatoritekasutamise ajal ei pruugi erinevatestallergeenidest põhjustatud reaktsioonidatoopia või raskete anafülaktilistereaktsioonide anamneesiga patsientidelalluda tavalisele anafülaktilistereaktsioonide raviks kasutatavateleadrenaliini annustele. Toime silmasiseselerõhule või süsteemse beetablokaaditeadaolevad kõrvaltoimed võivadkumuleeruda kui antakse patsientidele,kes juba kasutavad suukaudsetbeetablokaatorit. Samaaegselt ei soovitatakasutada kahte paikselt manustatavatbeetaadrenergilise süsteemi blokaatoritega kahte paikselt kasutatavatprostaglandiini. Travoprost võibpikkamööda muuta silma värvisuurendades melanosoomide (pigmendigraanulite) arvu melanotsüütides.Travoprost võib ravitud silmas(des) esilekutsuda muutusi ripsmetes. Kasutamisegasoovitatakse olla ettevaatlik afaakilistelpatsientidel, pseodofaakilistel patsientidel,kellel on läätse tagakapsli rebend võipatsientidel kõrgenenud riskiga kollastähnitursele. Patsientidel, kellel teadaolevaltesineb risk iriidile/uveiidile, võib kasutadaettevaatusega.Sisaldab bensalkooniumkloriidi, mis võibpõhjustada ärritust silmas ja muutapehmete kontaktläätsede värvi.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, peavalu,silma ärritus, silma hüpereemia,ebaregulaarne südame rütm, kõrgenenudvererõhk, aeglustunud südeme rütm,langenud vererõhk, bronhospasm,urtikaaria, naha hüperpigmentatsioon(periokulaarne).KOOSTOIMED: Koostoime uuringuid eiole tehtud. Kui timolooli sisaldavaidsilmatilkasid kasutatakse koossuukaudsete Ca-kanali blokaatorite,guanetidiini või beetablokaatoritega,antiarütmikumidega, digitaaliseglükosiididega võiparasümpatomimeetikumidega, onvõimalus aditiivseks kõrvaltoimeks, misseisneb vererõhu languses ja/võiväljendunud bradükardias. Klonidiini kiirestärajätmisest tingitud vererõhu tõus võibbeetablokaatorite kasutamiselvõimenduda. Beetablokaatorid võivadsuurendada antidiabeetiliste ravimitehüpoglükeemilist toimet. Beetablokaatoritekasutamine võib maskeeridahüpoglükeemia nähte ja sümptomeid.DuoTrav, Gtt. ophth. 40 mcg/ml + 5mg/ml 2,5 ml N1MüdriaatikumidMüdriaatikumidTropikamiidTropicamidumRAVIMITÜÜP: Antikolinergilised ained(silma)NÄIDUSTUS: Müdriaasi ja tsüklopleegiatekitamine.ANNUSTAMINE: Silmapõhja vaatlus:1...2 tilka tilgutada silma(desse) 15...20min. enne uuringut. Tugeva iirisepigmentatsiooniga patsiendid võivadvajada suuremat annust.RASEDATELE: Kasutada ettevaatusega.VASTUNÄID.: Esmane glaukoom võisoodumus sellele (kitsas eeskambri nurk).Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes.RISKID: Võib põhjustada KNS häireid,mis võivad olla kahjulikud väikelastele jalastele. Tuleb meeles pidada, etpsühhootilised reaktsioonid jakäitumishäired võivad tekkidaülitundlikkusest antikoliinergiliste ainetesuhtes. Ettevaatlik peab olemamüdriaatikumide ja tsüklopleegikumidemanustamisel eakatele patsientidele ja kuiesineb kõrgenenud silmasisene rõhk.Eeskambri nurga sulgumisele järgnevaglaukoomihoo vältimiseks peab arst enneravimi kasutamist määrama eeskambrinurga sügavuse. Ettevaatlikult tulebkasutada antikoliinergilisi aineidprostatismiga patsientidel. Ühekordselkasutamisel on probleemi tekkimisetõenäosus väga väike. Süsteemseimendumise vähendamiseks on soovitatavsulgeda tilgutamise järgselt sõrmega 2...3min. pisarakanalid ninapoolses nurgas.Osa patsiente võivad muutuda vägavalgustundlikeks. Pupilli laienemise ajalpeab silmi kaitsma liiga ereda valguseeest. Ärge puudutage pudeli tilgutit.Sulgege pudel kindlalt korgiga kohe pärastkasutamist.KÕRVALTOIMED: Valguskartus,silmavalu, ähmastunud nägemine.KOOSTOIMED: Puuduvad spetsiifilisedkoostoime uuringud.Mydriacyl, Alcon, Gtt. ophth. 0,5% 15mlN1TsüklopentolaatCyclopentolatumRAVIMITÜÜP: Antikolinergilised ained(silma)NÄIDUSTUS: Müdriaasi ja tsüklopleegiatekitamine.ANNUSTAMINE: Diagnostilistedprotseduurid: 1 tilk ühe või mõlema silma413

Teised silmapreparaadidSILMARAVIMIDkonjunktivaalkotti, vajadusel (nt vikerkestapigmentatsiooni ravis) võib soovitudtsüklopleegilise või müdriaatilise toimesaavutamiseks manustamist korrata viiekuni kümne minuti pärast.Müdriaas/tsüklopleegia möödub tavaliselt24 tunni jooksul. Ravi: 1 tilk ühe võimõlema silma konjunktivaalkotti 3...4korda ööp.LASTELE: Diagnostilisted protseduurid: 1tilk ühe või mõlema silmakonjunktivaalkotti, vajadusel võibmanustamist korrata 5...10 minuti pärast.RASEDATELE: Kasutamine on lubatudainult juhtudel, kui ravist saadav võimalikkasu ületab võimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Suletudnurga glaukoomiga või anatoomiliselt kitsasilmanurgaga patsiendid.RISKID: Eakatel ja patsientidel, kellelvõib esineda kõrgenenud silma siserõhku,tuleb müdriaatikume ja tsüklopleegilisiaineid kasutada ettevaatusega. Tugevsilmavalu võib anda märkuasümptomaatilisest glaukoomist võisarvkesta vigastusest. Peab kasutamamadalaimas annuses, millega on võimaliksaavutada ravitulemus. Imikutel javäikelastel ning samuti heledanahatüübiga (sh blondid juuksed, sinisedsilmad), Downi sündroomiga, spastiliseparalüüsiga või ajukahjustusega lastel ontäheldatud suurenenud tundlikkusttsüklopentolaadi suhtes. Tsüklopentolaadikasutamist on seostatud psühhootilistereaktsioonide ja käitumishäiretega. Kunasüsteemse imendumise järel võivadavalduda toimed südameveresoonkonnale,tuleb südameveresoonkonna haigustegapatsientidel seda ravimit kasutadaettevaatusega. Toimemehhanismile oniseloomulik nägemise ähmastumine javalgustundlikkuse suurenemine. Suletudnurga glaukoomi tekke vältimiseks tulebära mõõta silma eeskambri nurga suurus.Tsüklopentolaadi silmatilkade pikaajalinemanustamine esimesel 3 elukuul ilmavastava meditsiinilise järelvalveta võibsuurendada amblüoopia tekkeriski.Sisaldab säilitusainenabensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustadaärritust silmas ja pehmete kontaktläätsedevärvimuutust.KÕRVALTOIMED: Mööduv sügelus- võipõletustunne manustamisel, mööduvakommodatsioonihäire, udune nägemine,valguskartus.KOOSTOIMED: Võib antagoniseerida epõhjustada vastupidise toime avaldumistotsese või kaudse koliinergilise toimegamiootikumidel (nt karbakool võipilokarpiin). Ka võib nende ravimitekooskasutamisel tekkida antagonismsilmas kasutatavate koliinesteraasi414inhibiitorite glaukoomivastase toimega.Antimuskariinsete ainete jakortikosteroidide kooskasutamine võibpõhjustada silma siserõhu tõusu.Tsüklopentolaati võib kombineerida mõnesümpatomimeetilise ainega (ntfenüülefriin), et saavutada suuremmüdriaatiline efekt ilma täiendavatsüklopleegiata.Cyclogyl, Alcon, Gtt. ophth. 1% 15ml N1AllergiavastasedAselastiinAzelastinumRAVIMITÜÜP: Allergiavastased (silma)NÄIDUSTUS: Allergilise konjunktiviidiprofülaktika ja sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: 1 tilk mõlemasse silma2 korda ööp. Allergiliste reaktsioonidesagenemisel võib annust suurendada kuni1 tilgani mõlemasse silma 4 korda päevas.Ravi võib teostada kuni sümptomitekadumiseni.LASTELE: Üle 4-a: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kasutada ettevaatusega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ei soovitata kasutadakontaktläätsede kandmise ajal. Ei olekasutamiseks silmainfektsioonide korral.KÕRVALTOIMED: Ärritusnähud silmas.KOOSTOIMED: Spetsiifilised uuringudkoostoime kohta teiste ravimitegapuuduvad.Allergodil, MediNet, Gtt. ophth. 0,05%6mlKromoglütsiinhapeAcidum cromoglicicumRAVIMITÜÜP: AntiallergilisedNÄIDUSTUS: Allergiline konjunktiviit.ANNUSTAMINE: 1...2 tilka mõlemassesilma 2 korda päevas.LASTELE: 1...2 tilka mõlemasse silma 2korda päevas.RASEDATELE: Tohib kasutada vaidkliinilisel põhjendusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusnaatriumkromoglükaadi,bensalkooniumkloriidi või ravimi ükskõikmillise komponendi suhtes.RISKID: Sisaldavad säilitusainetbensalkooniumkloriidi, mis võib põhjustadasilmade ärritust. Kui on vaja kandakontaktläätsi ravi ajal, siis tuleb needsilmast ära võtta enne ravimi tilgutamist jatagasi võib panna tilgutamisest 15 min.möödumisel.KÕRVALTOIMED: Võib esinedamööduvat kipitust või paikset ärritust.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Lecrolyn, Santen, Gtt. ophth. 4% 5ml N1OlopatadiinOlopatadinumRAVIMITÜÜP: Allergiavastased (silma)NÄIDUSTUS: Sesoonse allergilisekonjunktiviidi silmanähtude ja -sümptomiteravi.ANNUSTAMINE: Annuseks on 1 tilkmanustatuna haige(te) silma(de)konjunktivaalkotti 2 korda päevas8-tunnise intervalliga. Vajadusel võib ravijätkata nelja kuu jooksul.LASTELE: Võib kasutada laste (3-a javanemad) raviks samas annuses nagutäiskasvanutelgi.RASEDATELE: Ravi määramisel tuleb ollaettevaatlik, kuna puuduvad andmedkasutamise kohta.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Antiallergilise/antihistamiinsetoimega aine. Vaatamata paikselemanustamisele imendub ravimsüsteemselt. Tõsiste kõrvaltoimete võiülitundlikkuse tekkel tuleb ravi katkestada.Bensalkooniumkloriid, mida kasutataksesilmaravimites säilitusainena, võib esilekutsuda täppkeratopaatiat ja/või toksilisthaavandilist keratopaatiat. Kuna sisaldabbensalkooniumkloriidi, tuleb ravimisagedasel või kestval kasutamiseltähelepanelikult jälgida patsiente, kellelesineb kuiva silma sündroom või sarvkestakahjustus. Patsiente tuleb teavitada, etpärast manustamist võib kontaktläätsedsilma tagasi asetada alles 10...15 min.möödumisel. Manustamine ei ole lubatud,kui kontakläätsed on silmas.KÕRVALTOIMED: Ebamugavustunnesilmas, sügelustunne silmas, silmahüpereemia, eritis silmast, keratiit, silmakuivus, lauturse, võõrkehatunne silmas,valguskartus, peavalu, asteenia,pearinglus, ninakuivus.KOOSTOIMED: Ei ole kliinilisi koostoimeuuringuid läbi viidud. In vitro uuringud onnäidanud, et ei pärsi tsütokroom P-450isosüümidega 1A2, 2C8, 2C9, 2C19, 2E1 ja3A4 seotud ainevahetusreaktsioone. Needtulemused näitavad, et metaboolsedkoostoimed teiste samaaegseltmanustatavate toimeainetega onebatõenäolised.Opatanol, Gtt. ophth. 1 mg/ml 5 ml

SILMARAVIMIDTeisedsilmapreparaadidFluorestsiinFluorescinumRAVIMITÜÜP: Diagnostikumid (silma)NÄIDUSTUS: Silmapõhjafluorestsiinangiograafia või angioskoopia jaiirise verevarustuse diagnostika.ANNUSTAMINE: 5 ml fuorestsiinsüstitakse kiiresti küünarvarre veeni,järgides ekstravasatsiooni vältivaidettevaatusabinõusid. Kui kasutatakse vägatundlikku röntgenuuringu seadet (ntskanneeriv laseroftalmoskoop),võib annustvähendada 2 ml fuorestsiin lahuseni.Fluorestsiini tohivad kasutada ainult arstid,kellel on varasemfluorestsentsangiograafia teostamise jahindamise kogemus. Ainult i.v.manustamiseks. Enne ja pärast ravimimanustamist loputage veeni kanüülesteriilse naatriumkloriidilahusega (0,9%),et vältida füüsikalisi sobimatusreaktsioone.Süstige annus kiiresti (tavaline soovitatavkiirus on 1 ml/sekundis) kubitaalveenijärgides ettevaatusabinõusidekstravasatsiooni vältimiseksja kasutadessüstimiseks 23G libliknõela. Tavaliselt tekibreetina ja koroidaal veresoonteluminestseerumine 7...14 sek. pärast.LASTELE: Uuringud lastel puuduvad jaannuste kohandamisteave pole saadaval.Ei tohi kasutada patsientidel vanuses alla18 eluaasta efektiivsuse ja ohutuseandmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Raseduse ajal, eriti selleesimese kolme kuu jooksul tulebangiograafiast hoiduda.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekomponendi suhtes. Ei tohi kasutadaintratekaalselt või intra-arteriaalselt.RISKID: Fluorestsiinnaatrium võibpõhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Igapatsienti peab üksikasjalikult küsitlemaenne angiograafiat, et selgitada väljakardiopulmonaarsete haiguste, allergia võikaasuva ravi (nagu beetablokaatorid, shsilmatilgad lahusena) olemasolu. Kuiprotseduur osutub vajalikuks patsiendile,kes kasutab beetablokaatoreid shsilmatilkasid, tuleb see läbi viiaintensiivravi kogemustega arsti järelvalveall. Beetablokaatorid võivad vähendadavaskulaarse kompensatsiooni reaktsioonianafülaktilise shokini ja vähendadaadrenaliini efektiivsust kardiovaskulaarsekollapsi puhul. Enne fluorestseiinnaatriumisüstimist, peab arst olema teadlikkaasuvast ravist beetablokaatoritega. Kuiesimese angiograafia ajal esineb raskekõrvaltoime, tuleb korduva angiograafiapuhul arvestada riskiga raskeleülitundlikkuse reaktsioonile (mõnedeljuhtudel fataalse lõpuga). Kõrvaltoimedesinevad sagedamini patsientidel, kellel onvaremgi esinenud kõrvaltoimeidfluorestseiini süstimise järgselt (va iiveldusja oksendamine) või teadaoleva allergiagapatsientidel, sh toidu- või ravimiallergiasttekkinud nõgestõbi, ekseem, astma võiallergiline riniit. Intradermaalne nahatestei ole usaldusväärne nimetatudkõrvaltoimete prognoosimiseks ja selleläbiviimine võib olla ohtlik. Vajalik onallergoloogi konsultatsioon. Kaaluda võibpremedikatsiooni. Sellegipoolest jääb allesrisk raskete kõrvaltoime tekkeks.Premedikatsioon hõlmab suukaudseidantihistamiin H1 ravimid, järgnevadkortikosteroidid. Premedikatsioon ei olesoovitatav kõigile patsientidele.Kõrvaltoimete esinemise võimalikkusfluorestseiinnaatriumiga nõuab:tähelepanelikku patsiendi jälgimistsilmarsti poolt kogu protseduuri jooksul javähemalt 30 min pärast protseduuri lõppu.Infusioonitee tuleb jätta vähemalt 5minutiks, et ravida võimalikke raskeidkõrvaltoimeid ilma viivitusteta. Käepärastpeab olema vajalik elustamiseks, mispõhineb teise intravenoosse süsteemikasutamisel plasma mahu taastamiseks(polüiooniline vesilahus või kolloidneplasmaasendaja) ja adrenaliinintravenoosseks süstimiseks soovitatudannuses.Märkus: Süstida tuleb hoolikalt, vältidesekstravasatsiooni, sest fluorestseiinilahusekõrge pH võib paikselt põhjustada rasketkoekahjustust. Ekstravasatsiooni tagajärjeltekkinud tüsistused võivad põhjustadatugevat käevalu, mis võib kesta mitutundi, naha ketendust, pindmistveenipõletikku. Ekstravasatsiooni korraltuleb süstimine viivitamatult lõpetada. Kui36 tunni jooksul (max. fluorestseiinielimineerumise aeg) pärast süstimisttehakse röntgenuuringuid, võibekskretoorsete elundite rõhutatudnähtavus röntgenuuringus viia tulemusteväärtõlgendamisele. Ravim sisaldab kuni11,25 mmol (259 mg) naatriumit annuses.Seda peab arvestama kontrollitudnaatriumi dieediga patsientide puhul.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, peavalu,seedetraktihäired, minestus, oksendamine,hüpertensioon jt ülitundlikkus sümptomid.KOOSTOIMED: Fluorestseiin onsuhteliselt inertne värvaine jaspetsiifilistest ravimite koostoimeuuringutest ei ole teatatud. Teatatud onüksikjuhtumitest võimaliku koostoimekohta orgaaniliste anioonidetransporteritega ja mõjust teatudlaborianalüüsidele. FluorestseiiniTeised silmapreparaadidsüsteemset profiili võivad mõjutada ained,mis inhibeerivad orgaaniliste anioonideaktiivset transporti või toimivad sellesuhtes konkureerivalt (nt probenetsiid).Fluorescite samaaegne kasutamine koosbeetablokaatoritega k.a. silmatilgadlahusena, võib harvadel juhtudel esilekutsuda raske anafülaktilise reaktsiooni.Samaaegset teiste lahuste veeni süstimistvõi fluorestsiini segamist teiste lahustegatuleks vältida, sest koostoimed ei olevälistatud. On võimalik, et fluorestseiinmõjutab teatud vere ja uriinilaboratoorsete analüüside väärtusi 3...4päeva peale manustamist.Fluorescite, Inj. 10% 5 ml N1ProksümetakaiinProxymetacainumRAVIMITÜÜP: Lokaalanesteetikumid(silma)NÄIDUSTUS: Kiiret ja lühiajalistanesteesiat vajavad kirurgilisedsilmaprotseduurid:ettevalmistus kataraktiekstraktsiooniks, õmbluste eemaldaminekornealt, tonomeetria ja goniomeetriakorral, võõrkeha eelaldamine, konjunktiiviabrasioon diagnostilisel eesmärgil.Mistahes muu kirurgiline protseduur, millepuhul on vajalik lokaalanesteesia .ANNUSTAMINE: Lihtsate silmauuringutekorral: 1...2 tilka enne protseduuri.Vajadusel võib tilgutamist korrata.Väiksemate kirurgiliste protseduuride, ntvõõrkeha või õmbluste eemaldamisel:tilgutada 1...2 tilka iga 5...10 min. järel,kokku 1 kuni 3 annust. Pikemaajaliseksanesteesiaks, nt katarakti eemaldamine:tilgutada silma(desse) 1...2 tilka iga 5...10min. järel, kokku 3 kuni 5 annust.Tähelepanu: paikne anesteesia algab 30sekundi jooksul ja kestab kuni 15 minutit.RASEDATELE: Kasutamine on lubatudjuhtudel, kui ravist saadav võimalik kasuületab võimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Kasutadaainult arsti järelevalve all. Mitte väljakirjutada patsiendile kodusekskasutamiseks. Sisaldabbensalkooniumkloriidi ja seepärast ei tohiravimit kasutada, kui pehmedkontaktläätsed on silmas.RISKID: Mõeldud ainult paiksekskasutamiseks silmas ja mitte süstimiseks.Silma lokaalanesteetikumi pikaajalinekasutamine võib põhjustada toime kestuselühenemist, mistõttu soovitud anesteetilisetoime saavutamiseks vajatakse üharohkem ravimit. Sellise liigse kasutamisetagajärjeks võib olla sarvkesta infektsioonja/või sarvkesta tuhmumine, millegakaasneb püsiv nägemiskaotus või415

Allergiavastased ravimidALLERGIAsarvkesta perforatsioon.Lokaalanesteetikume tuleb ettevaatlikultkasutada epilepsiahaigetel,südamehaigetel ja hingamisteede häireteall kannatavatel patsientidel. Myastheniagravise patsiendid on anesteetikumidetoime suhtes eriti tundlikud. Silmaülitundlikkuse või ärritusnähtude tekkimiselvõi nende süvenemisel tuleb ravimikasutamine lõpetada. Et vältida tilguti otsaja lahuse saastumist, tuleb jälgida, ettilgutiga ei puudutata silmalauge, sellegapiirnevaid alasid või teisi pindu. Patsiendid,kelle plasmas on atsetüülkoliinesteraasitase madal või kes kasutavad raviminakoliinesteraasi inhibiitoreid, on ester -tüüpi anesteetikumi lokaalsel kasutamiselenam ohustatud süsteemsetestkõrvaltoimetest. Oluline on kaitsta silmiärritamise ja hõõrumise eest ning vältidavõõrkehade sattumist silma anesteesiavältel. Patsiente tuleb hoiatada, et nad eipuudutaks ega hõõruks silmi, enne kuituimestus on möödunud. Silmaülitundlikkuse või ärritusnähtude tekkimiselvõi nende süvenemisel tuleb ravimikasutamine lõpetada. Süsteemseimendumise vähendamiseks pärastsilmatilkade tilgutamist: sulgege silm(ad)pärast tilgutamist 2 minutiks; sulgegepisarakanal sõrmega 2 minutiks. Et vältidatilguti otsa ja lahuse saastumist, tulebjälgida, et tilgutiga ei puudutatasilmalauge, sellega piirnevaid alasid võiteisi pindu. Hoida külmkapis. Ärgekasutage ravimit kauem kui kuu aegapärast esmast avamist Kontrolligekõlblikkusaega; ärge kasutage lahust kuion tekkinud sade või värvimuutus.KÕRVALTOIMED: Silma valu, silmaärritus, silma punetus.KOOSTOIMED: Puuduvad spetsiifilisedkoostoimeuuringud.Alcaine, Alcon, Gtt. ophth. 0,5% 15mlRetinool,dekspantenoolRetinyl palmitate, dexpanthenolRAVIMITÜÜP: Teised oftalmoloogiaskasutatavad ainedNÄIDUSTUS: Kerged silma sarv- jasidekesta kahjustused. Kroonilinemittebakteriaalne keratokonjunktiviit.Kuiva silma sündroom, keratoconjunctivitissicca.ANNUSTAMINE: Manustatakse umbes 1cm silma(de) konjunktivaalkotti mitmedkorrad päevas vastavalt vajadusele.RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.RISKID: Mädaste konjunktiviitide korral eipiisa raviks vaid silmasalvist, lisaks tuleb416kasutada tekitajale toimivat antimikroobsetravi. Ei soovitata kasutada, kui kantaksekontaktläätsi.KÕRVALTOIMED: Mööduv kipitus jahägune nägemine.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Oftan A-pant, Santen, Ung. ophth.20TÜ+20mg/g 3.5gAllergiavastasedravimidDesloratadiinDesloratadinumRAVIMITÜÜP: Teised antihistamiinsedainedNÄIDUSTUS: Allergiline riniit, urtikaaria.ANNUSTAMINE: Vahelduva allergiliseriniidi puhul tuleb ravi määramisel lähtudapatsiendi haiguse ajaloost ning ravi võikskatkestada sümptomite lahenemise korralning taasalustada nende ilmnemisel.Püsiva allergilise riniidi puhul võib kaaludapatsientidel pideva ravi kasutamist allergiahooaja vältel. Tabl.: 5 mg 1 kord päevas,sõltumata toidukordadest. P.o. sol.: 10 ml(5mg) 1 kord päevas.LASTELE: Ravimit ordineerides tulebarvestada sellega, et alla 2 aastastel lastelon riniit enamikel juhtudel infektsioossepäritoluga ja puuduvad andmed, mistoetaksid infektsioosse riniidi ravidesloratadiiniga.P.o. sol: 1...5. a.: 2,5 ml (1,25 mg) 1 kordpäevas. 6...11.a.: 5 ml (2,5 mg) 1 kordpäevas. Kliinilistest uuringutest saadudandmed desloratadiini kasutamise kohtanoorukitel vanuses 12...17 a. on piiratud.12.a. ja vanemad noorukid: 10 ml (5 mg)1 kord päevas. Vahelduva allergilise riniidi(sümptomid esinevad vähem kui 4 päevanädalas või vähem kui 4 nädalat) puhultuleb ravi määramisel lähtuda patsiendihaiguse ajaloost ning ravi võiks katkestadasümptomite lahenemise korral ningtaasalustada nende ilmnemisel. Püsivaallergilise riniidi puhul (sümptomidesinevad 4 või enam päeva nädalas ningrohkem kui 4 nädalat) võib kaaludapatsientidel pideva ravi kasutamist allergiahooaja vältel. Tabl.: Alla 12-a ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimimõne abiaine või loratadiini suhtes.RISKID: Tabl. efektiivsus ja ohutus alla12-a. lastel ei ole tõestatud. Raskeneerupuudulikkuse korral tuleb kasutadaettevaatusega. Patsiendid, kellel onharvaesinev pärilik galaktoositalumatus,Lapp-laktaasi puudulikkus võiglükoosigalaktoosi imendumishäired(malabsorptsioon), ei tohi seda ravimitkasutada. Sir. efektiivsus ja ohutus alla 1a.lastel ei ole tõestatud.KÕRVALTOIMED: Väsimus, suukuivus,peavalu.KOOSTOIMED: Kliinilistes uuringutes eiole täheldatud kliinilise tähendusegakoostoimeid samaaegsel manustamiselerütromütsiini või ketokonasooliga.

ALLERGIAAllergiavastased ravimidKliinilise farmakoloogia uuringus eipotentseerinud samaaegselt manustatunaalkoholi toimet.Aerius, Schering Plough, Tabl. 5mg N10,30; P.o. sol. 0,5 mg/ml 60 mlEbastiinEbastinumRAVIMITÜÜP: Teised antihistamiinsedainedNÄIDUSTUS: Allergilise riniidisümptomaatiline ravi. Urtikaaria.ANNUSTAMINE: Allergiline riniit: 10 mgööp. Raskemate sümptomite korral 20 mgööp.Urtikaaria: 10 mg ööp. Tablette tulebvõtta tervelt väikese koguse veega.LASTELE: Alla 12-a on ohutus jaefektiivsus tõestamata.RASEDATELE: Kasutada vaidhädavajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes.RISKID: Ettevaatusega patsientidele,kellel on pikenenud QT-intervall,hüpokaleemia, kaasuv ravi QT-intervallipikendavate või CYP3A4 ensüümiinhibeerivate ravimitega naguseentevastased ravimid (asoolid) jamakroliidid.Pikaajalisel kasutamisel kaasneb kaarieserisk patsientidel, kellel kõrvaltoimena tekibsuukuivus. Patsientidele tuleb seetõttuselgitada suuhügieeni vajalikkust. Ravimsisaldab abiainena laktoosmonohüdraati.Patsiendid, kellel on tegemist sellisteharvaesinevate pärilike haigustega nagunäiteks laktaasi defitsiit,galaktoositalumatus võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, eitohiks antud ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, suukuivus,unisus.KOOSTOIMED: Koostoimed, mismõjutaksid kliinilist toimet puuduvad.Kestine, Nycomed, Tabl. 10mg N10,30;Tabl. 20mg N10, 30KlemastiinClemastinumRAVIMITÜÜP: Aminoalküleeritud aineNÄIDUSTUS: Tabl.: Allergilise riniidisümptomaatiline ravi. Urtikaaria jasügelevate allergiliste dermatoosidesümptomaatiline ravi. Inj.: Allergiliseriniidi sümptomaatiline ravi. Urtikaariasümptomaatiline ravi. Ägedaülitundlikkusreaktsiooni sümptomaatilineravi. Ägeda ülitundlikkusreaktsiooniprofülaktika enne kontrastaineparenteraalset manustamist.ANNUSTAMINE: 1 mg 2 korda päevas,hommikul ja õhtul. Raskesti ravile alluvateljuhtudel võib manustada kuni 6 mg. Inj.:Tavaliseks annuseks on 1 ampull (2 ml = 2mg) veenisisese või lihasesisese süstenahommikul ja õhtul. Profülaktikakskasutatakse annust 1 ampull (2 ml), mismanustatakse aeglase süstena vahetultenne võimalikku anafülaktilist võihistamiinireaktsiooni. Ampullis olevatlahust võib lahjendada isotoonilise soolavõi5% glükoosilahusega proportsioonis 1 :5.LASTELE: 3...6-a: 0,5 mg 6...12-a:0,5...1 mg. Inj.: 0,025 mg/kg päevasmanustatuna lihasesiseselt jaotatuna 2annuseks.RASEDATELE: Ei tohiks manustadaraseduse ja rinnaga toitmise ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teisteantihistamiinsete ainete või sarnasekeemilise ehitusega ainete või ükskõikmillise abiaine suhtes, porfüüriagapatsientidele, alla 3-a lastele (süstelahustalla 1 a. lastele) . Süstelahus sisaldabsorbitooli. Seega ei tohiks harvaesinevapäriliku fruktoositalumatusega patsiendidseda ravimit võtta.RISKID: Manustada ettevaatusegapatsientidele, kellel on kitsa nurgaglaukoom, stenoseeriv peptiline haavand,püloroduodenaalne obstruktsioon,eesnäärme hüpertroofia uriiniretentsiooniga või põiekaela obstruktsioon.Tabletid sisaldavad laktoosi, mistõttu eisoovitata ravimit manustada patsientideleharvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasi puuudulikkuse võiglükoos-galaktoos imendumishäiretekorral. Arterisisest manustamist tulebrangelt vältida. Veenisisene süstiminetuleks teha aeglaselt (2...3 minuti kestel).KÕRVALTOIMED: Väsimus, sedatsioon,peapööritus.KOOSTOIMED: Antihistamiinsed ainedpotentseerivad hüpnootiliste ainete,MAO-inhibiitorite, TSAD,anksiolüütikumide, opioidanalgeetikumideja alkoholi sedatiivset toimet.Tavegyl, Novartis, Tabl. 1mg N20; Inj. 2mg/2ml N5LevotsetirisiinLevocetirizinumRAVIMITÜÜP: Piperasiini derivaatNÄIDUSTUS: Allergilise riniidi (k.a püsivallergiline riniit) ja kroonilise idiopaatiliseurtikaaria sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: 5 mg ööp. (lahusepuhul 10 ml lahust)LASTELE: Vastsündinutele ja väikelastelealla 2 eluaasta ei soovitata ravimit vähestekogemuste tõttu anda. 2...6 a.: Soov.ööp. annus on 2,5 mg, mida manustataksejagatuna 2 manustamiskorraks, kumbki1,25 mg (2,5 ml lahust 2 korda päevas).6...12 a: 5 mg ööp. (10 ml lahust).RASEDATELE: Ravimi määramiselrasedatele ja imetavatele naistele peabolema ettevaatlik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistepiperasiini derivaatide või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes. Raskekujuliseneerupuudulikkusega patsiendid, kellekreatiniini kliirens on alla 10 ml/min.RISKID: Õhukese polümeerikattegatablette ei soovitata kasutada alla6-aastastel lastel, kuna see ravimvorm eivõimalda annuse kohandamist. Soovitatavon kasutada levotsetirisiini pediaatrilisiravimvorme. Levotsetirisiini ei soovitataanda alla 2-aastastele väikelastele.Ettevaatust ravimi ja alkoholikooskasutamiselKÕRVALTOIMED: Peavalu, unisus,suukuivus, väsimus, nõrkus, kõhuvalu.KOOSTOIMED: Levotsetirisiiniga ei olekoostoimeuuringuid läbi viidud (shuuringuid CYP3A4 indutseerijatega);uuringud ratsemaatühendi tsetirisiiniganäitasid, et kliiniliselt olulisi koostoimeid(pseudoefedriini, tsimetidiini,ketokonasooli, erütromütsiini,asitromütsiini, glipisiidi ja diasepaamiga) eiesine. Korduva manustamise uuringusteofülliiniga (400 mg 1 kord ööpäevas)täheldati tsetirisiini kliirensi vähest langust(16%), samal ajal kui teofülliini omadusedei muutunud tsetirisiinigakoosmanustamisel. Toidugakoosmanustamisel ei vähene levotsetirisiiniimendumise ulatus, väheneb agaimendumise kiirus. Tundlikel patsientidelvõib tsetirisiini või levotsetirisiinimanustamine koos alkoholi või teiste KNSpärssivate ainetega avaldada mõju KNS-le,kuigi tsetirisiini puhul on näidatud, et seeei potentseeri alkoholi toimet.Xyzal, UCB Pharma, Kaet. tabl. 5 mg N7,28; P.o. sol. 0,5 mg/ml 200 ml N1;LoratadiinLoratidinumRAVIMITÜÜP: Teised antihistamiinsedainedNÄIDUSTUS: Allergilise riniidi jakroonilise idiopaatilise urtikaariasümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: 10 mg 1 kord ööp.LASTELE: 2...12-a lapsed kehakaaluga üle30 kg: 10 mg 1 kord ööp. Loratadiiniefektiivsus ja ohutus alla 2-aastastel lastelei ole tõestatud.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes.417

Allergiavastased ravimidALLERGIARISKID: Maksafunktsiooni raske häiregapatsientidele tuleb loratadiini manustadaettevaatusega.Manustamine tuleb lõpetada umbes 48tundi enne nahatestide läbiviimist, sestantihistamiinsed ravimid võivad ära hoidavõi vähendada tegelikku positiivsetreaktsiooni naha reaktiivsuse indikaatoritesuhtes.KÕRVALTOIMED: Unisus, peavalu,suurenenud söögiisu, unetus.Claritine, Schering Plough, Tabl. 10mgN30, 100Loratin, Sandoz, Tabl. 10 mg N30Rinolan, Teva, Sir. 1 mg/ml 100 ml; Tabl.10 mg N30TsetirisiinCetirizinumRAVIMITÜÜP: Piperasiini derivaatNÄIDUSTUS: Hooajalise ja aastaringseallergilise riniidi nasaalsete ja okulaarsetesümptomite leevendamiseks, krooniliseidiopaatilise urtikaaria sümptomiteleevendamiseks.ANNUSTAMINE: 10 mg (1 tablett või 20tilka lahust) ööp., soovitatavalt õhtul.LASTELE: 6...12 aastased: 5 mg (pooltabletti või10 tilka lahust) 2 korda ööp.2...6 aastased: 2,5 mg (5 tilka) 2 kordapäevas.Alla 2 aastased : ei kasutata. Üle 12aastased: vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Raseduse või imetamiseajal tuleb ravimit kasutada ettevaatusega,kuna tsetirisiin eritub rinnapiima.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ükskõikmillise abiaine, hüdroksüsiini või mistahespiperasiini derivaadi suhtes. Raskeneerukahjustusega patsiendid.Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, Lapp laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosiimendumishäirete korral ei tohi tsetirisiiniõhukese polümeerikattega tablettekasutada.RISKID: Raviannustes ei ole kliiniliseltolulisi koostoimeid alkoholiga täheldatud(alkoholi sisaldus veres 0,5 g/l). Sellesthoolimata soovitatakse alkoholisamaaegsel tarvitamisel ettevaatlik olla.Epilepsia ja krambiohuga patsientidel onsoovitatav ravimit kasutada ettevaatusega.Õhukese polümeerikattega tablette eisoovitata kasutada alla 6-aastastel lastel,sest ravim ei võimalda sobivat annustkohandada. Osadel patsientidel võibpikaajaline ravi tsetirisiindivesinikkloriidigasuukuivuse tõttu suurendada riskihambakaariese tekkeks. Seetõttu tulebpatsiente teavitada suuhügieenitähtsusest.Gtt.: Ravimit ei soovitata kasutada alla4182-aastastel imikutel ja väikelastel.Metüülparahüdroksübensoaat japropüülparahüdroksübensoaat võivadtekitada allergilisi reaktsioone (kahilistüüpi).KÕRVALTOIMED: Somnolentsus,väsimus, pearinglus ja peavalu.KOOSTOIMED: Tsetirisiinifarmakokineetilise, farmakodünaamilise jatolerantsuse uuringutes ei täheldatudkoostoimeid antihistamiinikumidega.Tsetirisiini imendumise määr toiduga eivähenenud, kuigi imendumiskiirus langes.Aceterin, Sandoz, Kaet. tabl. 10 mg N30Cetirizin Actavis, Tabl. 10 mg N30Zyrtec, UCB Pharma, Tabl. 10mg N30,100; Gtt. 10mg/ml 20ml N1Tsetirisiin,pseudoefedriinCetirizinum, pseudoefedrinumRAVIMITÜÜP: Piperasiini derivaatNÄIDUSTUS: Sesoonse ja perenniaalseallergilise riniidi lühiajalinesümptomaatiline ravi, kui samaaegselt onvajalik nii tsetirisiini kui pseudoefedriinitoime.ANNUSTAMINE: 5/120 mg 2 kordapäevas. Ravikuur tuleb lõpetada kohe, kuisümptomid on saadud kontrolli alla ja eitohi olla pikem kui 2...3 nädalat. Kui onsaavutatud adekvaatne kontroll allergilisenohu sümptomite üle, siis vajaduseljätkatakse ravi tsetirisiiniga.LASTELE: Alla 12-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimiükskõik milliste abiainete, efedriini võipiperasiinide suhtes. Raske hüpertensioonvõi raskekujuline südame isheemiatõbi.Patsientidel, kes saavad samaaegset ravidihüdroergotamiiniga. Raskeneerupuudulikkus, kontrollimatahüpertüreoidism, raske arütmia,psedokromatsütoom, kõrgenenudsilmasisene rõhk või uriinipeetus. MAOinhibiitoritega samaaegne ravi (k.a 2nädalat pärast ravi lõpetamist).Patsientidel, kellel on kõrgenenud riskhemorraagilise insuldi tekkeks.Tsetirisiin-pseudoefedriini ei tohi kasutadaalla 12-aastastel lastel, kuna puuduvaduuringud selle vanusegrupi kohta.RISKID: Pseudoefedriini sisalduse tõttu,tuleb tsetirisiin-pseudoefedriini manustadaettevaatusega suhkurtõve,hüpertüreoidismi, arteriaalsehüpertensiooni, tahhükardia,südamearütmia, südame isheemiatõve,mõõduka neeru- või maksapuudulikkusegapatsientidele ja eakatele. Ettevaatus onvajalik patsientide puhul, kes kasutavad: -adrenomimeetilisi ravimeid, ntdekongestante, isupärssijaid,psühhostimulaatoreid nt amfetamiini(kombineeritud toime kardiovaskulaarselesüsteemile)- TSAD - antihüpertensiivseid ravimeid(antihüpertensiivse toime vähenemine) -alkoholi ja teisi KNS depressante (KNSsuurenenud depressioon ja häirunudfunktsioon)- südameglükosiide (risk rütmihäiretetekkeks)- samuti ka juhtudel, kus antikolinergilinetoime ei ole soovitav, nt prostatahüpertroofia või põie väljavooluobstruktsioon.Tähelepanuga peab ka suhtumapatsientidesse, kellel on kõrgenenud riskhemorraagilise insuldi tekkeks, keskasutavad samaaegselt vasokonstriktoreidnagu bromokriptiini, pergoliidi, lisuriidi,kabergoliini, ergotamiini või mõnda muudnii suukaudset kui ka ninna manustatavat(fenüülpropanolamiini, fenüülefriini,efedriini) nina limaskesta turset alandavatravimit; nende ravimite veresooniahendava ja vererõhku tõstva toime tõttu.Pseudoefedriini veresooni ahendava toimetõttu on vaja tähelepanu pööratapatsientidele, kellel on riskhüperkoagulatsioonile ja kellel on sooltepõletikulised haigused. Jälgima peab kahüpertoonikuid, keda ravitaksemittesteroidsete põletikuvastasteravimitega (NSAID), kuna niipseudoefedriin kui ka mittesteroidsedpõletikuvastased ravimid tõstavadvererõhku.Nagu teiste tsentraalselt toimivatestimulantide korral, on ka pseudoefedriinipuhul täheldatud kuritarvitamist.Kaasasündinud galaktoositalumatusegapatsiendid, Lapp laktaasi vaeguse võiglükoos-galaktoos malabsorptsioonigapatsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Tahhükardia,suukuivus, iiveldus, asteenia, vertiigo,pearinglus, peavalu, unisus, närvilisus,unetus.KOOSTOIMED: Sümpatomimeetilisteamiinide ja MAO inhibiitoritekooskasutamisel võib tekkidahüpertensiivne kriis. Pseudoefedriini jasüdameglükosiidide samaaegselkasutamisel võib kardiostimulaatorigapatsientidel suureneda südameerutusjuhtesüsteemi ektoopiline aktiivsus.Antatsiidid suurendavad pseudoefedriiniimendumist, kaoliin vähendab seda.Antihistamiinsed ravimid inhibeerivadallergilist reaktsiooni nahatestideläbiviimisel, mistõttu on vajalik pidadaenne testimist 3-päevane ravipaus.Cirrus, UCB Pharma, Prolong tabl.

NAHK5mg+120mg N14PsoriaasAtsitretiinAcitretinumRAVIMITÜÜP: Süsteemsedpsoriaasivastased ainedNÄIDUSTUS: Raskekujuline teisteleravimeetoditele resistentne psoriasisvulgaris, eriti erütrodermilised japustuloossed vormid. Palmoplantaarnekeratodermia. Palmoplantaarne pustuloos.Raskekujuline kaasasündinud ihtüoos.Morbus Darier (keratosis follicularis).Pityriasis rubra pilaris.ANNUSTAMINE: Algannus on 30 mgpäevas 2...4 nädala jooksul. Pärast ravialgfaasi võib mõnel juhul vajalikuksosutuda annuse suurendamine kuni max75 mg-ni päevas. Säilitusannus peabolema kohandatud ravi efektiivsuse jataluvuse järgi. Üldjuhul tagab ööp. annus30 mg veel 6...8 nädala jooksul optimaalseravitulemuse psoriaasi korral.Sarvestumishäirete korral peabsäilitusannus olema võimalikult väike(võimalusel alla 10 mg päevas). See ei tohimingil juhul ületada 30 mg päevas.LASTELE: Pikaajalise ravi võimalikkeraskeid kõrvaltoimeid silmas pidades tulebhoolikalt kaaluda ravist saadavat kasu jasellega seotud ohte. Soovitatav algannuson 0,5 mg/kg kehakaalu kohta päevas.Ületada ei tohi maksimaalset annust 35mg atsitretiini päevas. Kapslid tuleb sissevõtta tervelt söögi ajal, eelistatult koospiimaga.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Kõigil viljakas eas naistel,mitte ainult raseduse ajal. Rinnagatoitmise ajal ei tohi kasutada. Maksa- võineerufunktsiooni häirete (maksa- võineerupuudulikkuse), manifestse diabeedija rasvtõve korral ning A-vitamiini võiteiste retinoidide, samuti metotreksaadisamaaegsel kasutamisel. Kuna nii TA kuitetratsükliinid võivad põhjustadakoljusisese rõhu tõusu, ei tohi neid koosmanustada. Ei tohi kasutada patsientidel,kellel esineb teadaolev ülitundlikkus TA,preparaadi teiste koostisainete või teisteretinoidide suhtes. Patsiendid, keskannavad kontaktläätsi, ei tohi neidkasutada või peavad kogu ravi vältelkandma prille. Ravi tohib eelnevateainevahetushäirete korral jätkata vaidjuhul, kui vere lipiididesisalduse(triglütseriidide, üldkolesterooli,lipoproteiinide) määramisel ei ilmnemetaboolse seisundi halvenemist.RISKID: Patsientidel, kellel on eriti suurrisk metaboolsete häirete tekkeks (näiteksrasvmaksaga alkohoolikud, suitsetajad võiPsoriaasolemasolevate või perekondlike lipiidideainevahetushäiretega patsiendid), tohibravi jätkata vaid senikaua, kui ravi ajal eiteki metaboolse seisundi halvenemist. Raviajal tuleb regulaarselt jälgida patsiente,kellel esinevad südame-veresoonkonnahaiguse riskifaktorid, näitekshüpertensioon. Vere lipiididesisaldust tulebkontrollida regulaarsete intervallide järel,mis ei ületa 3 kuud. Röntgeniülesvõttedlülisambast ja pikkadest luudest, kaasaarvatud randmetest ja pahkluudest, tulebteha ravi alguses ja aastaste intervallidejärel.Lastel tuleb hoolikalt jälgidakasvuparameetreid ja luude arengut.Pikaajalise ravi võimalikke raskeidkõrvaltoimeid silmas pidades tulebhoolikalt kaaluda ravist saadavat kasu jasellega kaasnevaid riske.KÕRVALTOIMED: A-hüpervitaminoos,suuõõne- ja ninalimaskesta kuivus,nahaketendus, eriti peopesades jajalataldadel, riniit, ninaverejooksud, tervenaha ketendus ja õhenemine koossuurenenud tundlikkusega vigastustesuhtes, erüteem, sügelus, "kipitava naha"tunne, "kleepuv-niiske naha" tunne,dermatiit, juuste väljalangemine,küünevallipõletik, haprad küüned,nahalõhede teke, suuõõne limaskesta jaigemete põletik, nahavillide teke, naha- jajuuksepigmentatsiooni muutused, juustekasvukiiruse muutused, juuksestruktuurimuutused; janu- ja külmatunne;konjunktiviit, nägemishäired nagukseroftalmia, ähmane nägemine, öisenägemise pöörduvad häired. Ravi ajal eitohi kanda kontaktläätsesid, vaid koguraviperioodi vältel tuleb kanda prille.Ohutuse kaalutlustel ei tohi ravi saavadpatsiendid doonorina verd anda nii raviajal kui ka ühe aasta jooksul pärast ravilõppu.KOOSTOIMED: Fenütoiiniga kooskasutamisel tuleb meeles pidada, etatsitretiin tõrjub fenütoiini osaliselt väljaseosest valkudega. Kombineeritud raviA-vitamiini või teiste suukaudseteretinoididega (nt tretinoiini võiisotretinoiiniga) on vastunäidustatud, kunatoimemehhanismide sarnasus võib viiaA-vitamiini üleannustamisega(A-hüpervitaminoosiga) sarnastesümptomite tekkeni. Ka tetratsükliinidvõivad põhjustada intrakraniaalse rõhutõusu. Metotreksaadi ja etretinaadisamaaegsel kasutamisel on täheldatudsuurenenud ohtu hepatiidi tekkeks, seegaei tohi Neotigasoni kasutada koosmetotreksaadiga. Uuringud näitavad, etalkoholi tarvitamine põhjustab etretinaaditeket atsitretiinist. Väikeses annusesprogesterooni sisaldavaterasestumisvastaste tablettide efektiivsus419

Psoriaasvõib väheneda atsitretiiniga koostoimetagajärjel.Neotigason, Caps. 10mg N30KaltsipotrioolCalcipotriolumRAVIMITÜÜP: Paiksed psoriaasivastasedNÄIDUSTUS: Salvi ja kreemi kasutataksepsoriaasi raviks. Lahust kasutataksepeanaha psoriaasi raviks.ANNUSTAMINE: Tavaliselt määritaksehommikuti ja õhtuti õhukese kihinapsoriaasikolletele.Tavaliselt eelistatakse algusesmanustamist kaks korda päevas. Kuivõimalik, vähendataksemanustamiskordade arvu ühele. Nädalastsalviannust 100 g ei tohi ületada. Salvimanustamine kaks korda päevaskombineerituna fototeraapiaga, atsitretiinivõi tsüklosporiiniga ja manustamine ükskord päevas kombineerituna paiksetekortikosteroidega on olnud efektiivne jahästi talutav. Maksimaalset annust 100 gnädalas ei tohi ületada. Nahalahus:Tavaliselt määritakse ravilahust hommikutija õhtuti psoriaasikolletele. Nädalastlahuseannust 60 ml ei tohi ületada. Kuisamal ajal kasutatakse Daivonex kreemivõi salvi, ei tohi kaltsipotriooli koguannusületada 5 mg nädalas, mis vastab 100 gDaivonex kreemile või salvile (1 mlDaivonex naha ravilahust vastab 1 gDaivonex salvile või kreemile).LASTELE: Salvi kasutamine: Alla 6-a:kasutamiseks selles vanusegrupis onkogemused piiratud. 6...12-a: kahjustatudkohale määrida 2 korda päevas. Max näd.annus on 50 g, mida ei tohi ületada. Üle12-a: kahjustatud kohale määrida 2 kordapäevas. Max näd. annus on 75 g.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultkindla kliinilise näidustuse olemasolul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Teadaolevad kaltsiumiainevahetuse häired.RISKID: Ei tohi näole määrida, see võibpõhjustada lokaalset ärritust. Pärastkasutamist on soovitav käsi hoolikaltpesta. Manustamisest tuleb hoiduda raskeneerupuudulikkusega võimaksafunktsioonihäiretega patsientidel.Hüperkaltseemia teke on soovitatudannuste kasutamisel minimaalne.Hüperkaltseemia võib tekkida juhul, kuiületatakse max näd. annust (100 g).KÕRVALTOIMED: Erinevadnahareaktsioonid ja manustamiskohareaktsioonid.KOOSTOIMED: Samaaegsest teisteantipsoriaatiliste ravimite kasutamisestsamas nahapiirkonnas andmeid ei ole.420Daivonex, Leo, Cr. 50mcg/g 30g; Ung.50 mcg/g 30g N1; Nahalah. 50mcg/ml60ml;Kaltsipotriool,beetametasoonCalcipotriolum, betamethasonumRAVIMITÜÜP: Paiksed psoriaasivastasedNÄIDUSTUS: Psoriaasi kombineeritudravi.ANNUSTAMINE: Määritakse kahjustatudpiirkonnale üks kord päevas. Soovitatavravikuuri pikkus on 4 nädalat. Pärast selleaja möödumist tohib ravi uuesti alustadaainult meditsiinilise jälgimise tingimustes.Kogemused korduva ravikuuriga on kuni52nädala ulatuses. Ööp. max. annus eitohi ületada 15 g, nädalane max. annus eitohi ületada 100 g ning ravitav kehapindei tohi olla suurem kui 30% kehapinnast.Ei soovitata kasutada alla 18-aastaste lasteja noorukite raviks.LASTELE: Ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Tohib raseduse ajalkasutada ainult siis, kui ravist saadav kasukaalub üles kaasuva ohu. Rinnagatoitvatele naistele määrata ettevaatusega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimikoostisosade suhtes. Beetametasoonisisalduse tõttu on vastunäidustatudjärgmistes situatsioonides: nahaviirushaigused, naha seen- võibakteriaalsed infektsioonid, nahaparasiidid,tuberkuloosist või süüfilisest tingitudnahakahjustused, roosvistrik, perioraalnedermatiit, acne vulgaris, naha atroofia,atroofilised striiad, naha veresoontehaprus, ihtüoos, acne rosacea, haavandid,haavad, perianaalne ja genitaalnepruuritus.Vastunäidustatud tähnilise,erütrodermilise, eksfoliatiivse japustulaarse psoriaasi korral. Raske neeruvõimaksapuudulikkusega patsientidelvastunäidustatud.RISKID: Mitte kasutada juustega kaetudpeanaha, näonaha, suu ja silmadepiirkonna psoriaasi raviks. Pärast ravimikasutamist pesta hoolikalt käsi. Vältidasalvi kontakti näoga. Ravitav pind ei tohiolla suurem kui 30% kehapinnast.Hüperkaltseemia tekkeoht suurenebmaksimaalselt lubatud nädala annusteületatamisel kaltsipotriooli sisalduse tõttu.Kaltsiumisisaldus seerumis langeb kiirestiravi lõpetamisel. Sisaldab tugevatoimelistIII-grupi steroidi ja seetõttu tuleb hoidudasamaaegsest ravist teiste steroididega.Süsteemsete kortikosteroididekasutamisega seotud kõrvaltoimed, naguadrenokortikaalne supressioon võisuhkurtõve süvenemine, võivad tekkida kaNAHKravi ajal paiksete kortikosteroidideganende süsteemse imendumise tõttu. Salvikasutamist suurte kahjustatudnahapiirkondade raviks ja kasutamistoklusioonsidemete all või limaskestade janahavoltide raviks tuleks vältida, sest seesuurendab süsteemse imendumise ohtu.Raske maksa- ja neerukahjustusegapatsientide ravimisse suhtuda kogemusepuudumise tõttu ettevaatusega. Psoriaasiravimisel paiksete steroididega võibkaasneda generaliseerunud pustulaarsepsoriaasi risk või (pika-ajalise) ravikatkestamisel tagasilöögi efekti risk.Seetõttu peab meditsiiniline järelvalvejätkuma ka raviperioodi lõppedes.Pika-aegsel kasutamisel on suurenenudrisk ka kortikosteroidide paiksete jasüsteemsete kõrvaltoimete ilmnemiseks.Pika-aegse steroidraviga kaasuvatekõrvaltoimete tekkides tuleb ravikatkestada.Puuduvad kogemused ravimikasutamiseks juustega kaetud peanahal.Puuduvad kogemused samaaegse ravikohta teiste psoriaasivastaste ravimitega,mida kasutatakse kas paikselt võisüsteemselt või koos fototeraapiaga. Raviajal peab patsient viibima vähem aegapäikese käes või isegi vältima liigsetpäikesevalgust, nii kunstlikku kuilooduslikku. Kaltsipotriooli tohib paikseltkasutada UV-kiirgusega koos ainult juhul,kui arst ja patsient arvavad, et sellestsaadav kasu kaalub üles võimaliku riski.KÕRVALTOIMED: Pruuritus, lööve janaha põletustunne.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Daivobet, Leo, Ung. 50 mcg+0,5 mg/g30 gTõrvade seguMännitõrv, punase kadaka õli, kivisöetõrvalahus, kivisöetõrva ekstrakt, arahhiisiõliRAVIMITÜÜP: Paiksed psoriaasivastasedNÄIDUSTUS: Peanaha kroonilineekseem, psoriaasANNUSTAMINE: Juuksed teha eelnevaltmärjaks ja vajalik kogus shampooni kandajuustele. Peanahka ja sellega piirnevaidalasid masseerida tugevalt sõrmeotstega.Juuksed loputada korralikult ja korrataprotseduuri veel üks kord. kasutatakse1...2 korda näd.RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus mõnekoostisosa suhtes.RISKID: Ravim on ainult välispidisekskasutamiseks.KÕRVALTOIMED: Nahaärritus, lööve,fotosensibilisatsioon.KOOSTOIMED: Ei ole teada.

NAHKPolytar Liquid, Stiefel, Paikne lah. 1%150ml N1Tõrvade segu,tsinkpüridioonMännitõrv, punase kadaka õli, kivisöetõrvalahus, kivisöetõrva ekstrakt, arahhiisiõli jatsinkpüridioonRAVIMITÜÜP: Paiksed psoriaasivastasedNÄIDUSTUS: Peanaha kroonilineekseem, psoriaas.ANNUSTAMINE: Juuksed teha eelnevaltmärjaks ja vajalik kogus shampooni kandajuustele. Peanahka ja sellega piirnevaidalasid masseerida tugevalt sõrmeotstega.Shampooni hoida peas 2...3 min., juuksedloputada korralikult. Kasutatakse 2...3korda näd. vähemalt 3 näd.RASEDATELE: Tohib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus mõnekoostisosa suhtes.RISKID: Ravim on ainult välispidisekskasutamiseks.KÕRVALTOIMED: Nahaärritust, lööve,fotosensibilisatsioon.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Fongitar, Stiefel, Shamp. 1%+1% 150mlN1AkneravimidAdapaleenAdapalenumRAVIMITÜÜP: RetinoididNÄIDUSTUS: Mõõduka raskusega akne,eriti komedoonakne.ANNUSTAMINE: Kantakse õhtul ennemagamaminekut ühtlase kihina kuivale japuhtale aknest kahjustatud nahale. Vältidakreemi sattumist suu ja silmade ümbrusse.Kliiniline toime ilmneb 4...8 näd. pärastravi alustamist; märgatav paraneminesaavutatakse 3 kuuga. Paranemise ulatuston soovitav hinnata 3 kuud pärast ravialgust. Nahaärrituse korral tuleb ravimimanustamise sagedust vähendada või ravikatkestada. Kui ärritusnähud kaovad, võibravimi manustamist endises sagedusestaas jätkata. Ravimi suuremate kogustekasutamisel toime ei parane, vaid võivadtekkida kõrvaltoimed (naha punetus,ketendus ja ebamugavustunne).LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei oleuuritud alla 12-aastastel lastel.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Kui tekib allergiline reaktsioonvõi väljendunud nahaärritus, tulekskasutamine ajutiselt või lõplikultkatkestada. Kui satub kogematalimaskestadele (suhu, silma või ninna),tuleb see rohke veega maha loputada.Kuna on kerge nahka ärritav toime, tulekshoiduda kootava toimeganahapuhastusvahendite ning nahkakuivatavate ja ärritavate, lõhnastatud võialkoholi sisaldavate nahahooldustoodetekorraga kasutamisest. Päikese käesviibimine ja solaariumis käimine põhjustabnahaärritust. Nahaärrituse kujunemiselvõib ravi jätkata juhul, kui vähendadaravimi manustamise sagedust ning viiakontakt päikesekiirgusega miinimumini,kasutatades kaitsvat peakatet japäikesekaitsekreemi.KÕRVALTOIMED: Nahaärritus.KOOSTOIMED: Teisi retinoide võisarnase toimemehhanismiga aineid ei tohisamal ajal kasutada.Differin, Galderma, Cr. 0,1% 30g; Gel.0,1% 30gAselaiinhapeAcidum azelaicumRAVIMITÜÜP: Teised vistrikutevastasedNÄIDUSTUS: Akne paikne ravi. Melasmiravi.ANNUSTAMINE: Kanda kahjustatudnahapiirkondadele 2 korda päevas(hommikul ja õhtul) ning hõõruda õrnaltsisse. Kasutamisel ei tohiks olla liigakokkuhoidlik, samas tuleks vältida liigsekreemikoguse kasutamist (ligikaudu 2,5cm kreemi on piisav kogus kogunäopiirkonna katmiseks).RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuspropüleenglükooli või mõne muu kreemissisalduva komponendi suhtes.RISKID: Ainult välispidisekskasutamiseks. Tuleb vältida sattumistsilma. Kui see juhtub, tuleb silmi kohepõhjalikult loputada rohke koguse veega.Epidermaalne ja segatüüpiepidermaal-dermaal-tüüpi melasm allubravile hästi. Dermaalne melasmvastupidiselt ei allu ravile. Erinevatemelasmitüüpide diferentseerimiseks onsoovitatav kasutada Woodi valgust.KÕRVALTOIMED: Naha ja nahaaluskoekahjustused, lokaalne nahaärritus(enamasti sügelemine ja põletustunne,harvem punetus või ketendamine) võibmõnedel juhtudel ? tavaliselt ravi alguses ?esineda.KOOSTOIMED: Pole teada.Skinoren, Intendis, Cr. 20% 30gAkneravimidErütromütsiinErythromycinumRAVIMITÜÜP: InfektsioonivastasedNÄIDUSTUS: Papulopustuloosse aknepaikne ravi.ANNUSTAMINE: Ravim on ette nähtudpaikseks kasutamiseks. Kui arst pole teisitimääranud, siis tuleb preparaat kandakahjustatud nahapiirkonnale õhukesekihina 2 korda päevas aplikaatoriga (25 mlpudeli puhul) või alati uuevatipulgakesega. Ravi ei tohiks ületada 6nädalat.Pikaajalise kasutamise järel võivadsümptomid halveneda teatud bakteriteresistentsuse ilmnemisel ja teatudbakteritest põhjustatud nahapõletiku tõttu.RASEDATELE: Võib kasutada raseduseajal kuna erütromütsiin ei imendu oluliselmääral perkutaanselt; seetõttu ei eeldatasündimata lapsel kõrvaltoimeid. Võibkasutada imetamise ajal. Vältida tuleksimetatava lapse kontakti emal ravitavakehapiirkonnaga, et vältida erütromütsiinisattumist imiku suhu.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus makroliidantibiootikumidesuhtes. Teiste makroliidantibiootikumidekasutamisel võib tekkida ristuvreageerimisvõime.RISKID: Mõeldud ainult välispidiselt naharaviks. Sisaldab alkoholi ja võib põhjustadasilma, ninna või suhu sattudes limaskestaärritust.KÕRVALTOIMED: Naha kuivus, punetus,põletustunne ja sügelus.KOOSTOIMED: Erütromütsiinil võibesineda osalist ristuvat resistentsustlinkomütsiini ja klindamütsiiniga.Aknefug EL, Dr. Wolff, Sol. 10mg/ml50mlIsotretinoiinIsotretioinumRAVIMITÜÜP: Süsteemne aknevastaneNÄIDUSTUS: Akne rasked vormid (ntnodulaarne või konglobaatakne võipüsiarmide riskiga akne), mis ei allustandardsele ravile süsteemseteantibakteriaalsete ja paiksete ravimitega.ANNUSTAMINE: Alustatakse annusega0,5 mg/kg ööp. Enamikule patsientidelejääb sobiv annus vahemikku 0,5...1,0mg/kg ööp. Pikaajaline haigusevabaperiood ja haiguse kordumise tõenäosusevähenemine on tihedamalt seotudmanustatud ravimi koguannusega kui ravikestuse või ööpäevase annusega.Tavaliselt piisab remissiooni saavutamiseks16...24 näd. kestnud ravist.LASTELE: Ei ole näidustatud421

Akneravimidprepubertaalse akne raviks ja alla 12-a.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus, imetamine.Fertiilses eas naistele vastunäidustatud,v.a juhul, kui on täidetud kõikkontratseptsiooni programmi tingimused.Vastunäidustatud ka patsientidel, kellelesineb ülitundlikkus TA või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes. Vastunäidustatudpatsientidel, kes on allergilisedmaapähklite või soja suhtes.Vastunäidustatud ka patsientidel, kellel on:- maksapuudulikkus; - ülemääraseltsuurenenud vere lipiidide sisaldus; -A-hüpervitaminoos; - samaaegne ravitetratsükliinidega.RISKID: See ravimpreparaat onteratogeenne. Naispatsientidele peabolema antud igakülgset informatsiooniraseduse ärahoidmise kohta ja nad peavadsaama kontratseptsioonialast nõu, kui nadei kasuta efektiivset kontratseptsiooni.Fertiilses eas naistele isotretinoiiniväljakirjutamine peab piirduma 30-päevaseravikuuriga ning ravikuuri jätkamine nõuabuue retsepti väljakirjutamist.Teadaolevate andmete põhjal võib arvata,et naiseni spermaga jõudva ravimi kogusmehelt, keda ravitakse isotretinoiiniga, eiole sedavõrd suur, et võiks tekkida ohtisotretinoiinist tulenevaleteratogeensusele. Patsientidele tuleböelda, et nad ei tohi kunagi seda ravimitedasi anda ühelegi teisele inimesele.Patsiendid ei tohi ravikuuri ajal ja 1 kuujooksul pärast isotretinoiin-ravi lõppu andadoonoritena verd, sest rasedal retsipiendilvõib esineda lootekahjustuse risk.Isotretinoiiniga ravitud patsientidel ontäheldatud depressiooni, depressioonisüvenemist, ängistust, kalduvustagressiivsusele, meeleolu kõikumist,psühhootilisi sümptomeid ja väga harvasuitsiidimõtteid, -katseid ning suitsiidi.Mõnikord on ravi algusperioodil täheldatudakne ägenemist, kuid ravi jätkudes seekaob, tavaliselt 7...10 päevaga ning ei vajaenamasti annuse kohandamist. Vältidatuleb intensiivset päikesevalgust võiUV-kiirgust. Vajadusel tuleb kasutadasuure faktoriga päikesekaitsevahendeid,vähemalt SPF 15. Patsientidel tulebatüüpilistes piirkondades hüpertroofilistearmide tekke riski ning, veelgi harvem,ravitud piirkonnas põletiku järgselt tekkidavõiva hüper- või hüpopigmentatsioonitõttu vältida agressiivset keemilistnahaabrasiooni ja naha laserravi vähemalt5...6 kuu jooksul pärast ravikuuri lõppu.Patsientidel tuleb epidermise triipude tekkeriski tõttu vältida vahaga depileerimistvähemalt 6 kuu jooksul pärast ravikuurilõppu. Patsientidele tuleb soovitada, etnad kasutaksid ravi algusest peale nahkaniisutavaid salve või kreeme ja422huulepalsamit, kuna isotretinoiin põhjustabhuulte ja naha kuivust. Silmade kuivus,sarvkesta hägunemine, hämaras nägemisehalvenemine ja keratiit mööduvadtavaliselt pärast ravi lõpetamist. Silmadekuivuse vastu aitab libestavatesilmasalvide või kunstpisarate kasutamine.Tekkida võib ka kontaktläätsedetalumatus, mistõttu võib tekkida vajadusprillide kandmise järele ravi ajal.Isotretinoiini saavatel patsientidel ontäheldatud müalgia, artralgia jasuurenenud seerumi kreatiinfosfokinaasiväärtuste esinemist, eriti tugeva füüsilisekoormuse puhul. Kirjeldatud onhealoomulist koljusisese rõhu tõusu,mõnedel juhtudel kasutati samaaegselttetratsükliine.Maksaensüümide aktiivsust tulebkontrollida enne ravi alustamist, ühe kuupärast ning edaspidi iga 3 kuu järel, juhulkui kliiniliselt ei ole näidustatud sagedamjälgimine.Seerumilipiide (väärtus tühja kõhuga)tuleb kontrollida enne ravi alustamist, ühekuu pärast ning edaspidi iga kolme kuujärel, juhul kui kliiniliselt ei ole näidustatudsagedasem jälgimine. Varasemateseedetrakti häireteta patsientidel onisotretinoiini seostatud põletikulisesoolehaiguse tekkega (k.a regionaalneileiit). Sisaldab sorbitooli. Patsiendid, kellelon kaasasündinud fruktoositalumatus, eitohi seda ravimit kasutada. Diabeedi,rasvtõve, alkoholismi või lipiidideainevahetushäirega patsientidel võibisotretinoiin-ravi käigus olla vajasagedamini jälgida seerumi lipiidide ja/võiveresuhkru sisaldust.KÕRVALTOIMED: Aneemia,erütrotsüütide settereaktsioonikiirenemine, trombotsütopeenia,trombotsütoos, neutropeenia, peavalu,blefariit, konjunktiviit,kuiva-silma-sündroom, silma ärritus,ninaverejooks, ninalimaskesta kuivus,nasofarüngiit, maksaensüümide aktiivsusesuurenemine, keiliit, dermatiit, nahakuivus, piirdunud eksfoliatsioon, sügelus,erütematoosne lööve, naha haprus(hõõrdetraumade risk), artralgia, müalgia,seljavalu (eriti noorukitel), veretriglütseriidide sisalduse suurenemine, HDLlangus, vere kolesteroolisisaldusesuurenemine, vere glükoosisisaldusesuurenemine, hematuuria, proteinuuria.KOOSTOIMED: A-vitamiiniga kasutamisttuleb vältida, kuna tekkida võibA-hüpervitaminoos. Üksikjuhtudel onkirjeldatud healoomulist kolju siserõhusuurenemist (pseudotumor cerebri), kuiisotretinoiiniga samaaegselt kasutatitetratsükliine. Seetõttu onvastunäidustatud tetratsükliinidesamaaegne kasutamine isotretinoiiniga.NAHKIsotretinoiini samaaegset manustamistkoos paiksete keratolüütiliste võieksfoliatiivsete aknevastaste ravimitegatuleb vältida, sest sellega võib suurenedapaikne ärritatavus.Isotretinoin, Sandoz, Caps. 10mg N30;Caps. 20mg N30KlindamütsiinClindamycinumRAVIMITÜÜP: Infektsioonivastasedained akne raviksNÄIDUSTUS: Papulopustuloosse aknepaikne ravi.ANNUSTAMINE: Määritakse nahale 2korda ööp. Ravimit ei ole vaja masseeridanaha sisse ning samuti ei ole vajalikkasutada oklusioonsidet.RASEDATELE: Ei tohi raseduse ajalkasutada, kui see ei ole hädavajalik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus linkomütsiini sisaldavatepreparaatide suhtes. Klindamütsiini paiknekasutamine on vastunäidustatudpatsientidele, kellel esineb anamneesispõletikulist soolehaigust võiantibiootikumide tarvitamisega seotudkoliiti.RISKID: Paljude AB-de, k.a klindamütsiinitarvitamisega võib olla seotud raskekõhulahtisuse, koliidi ja Clostridium difficiletoksiinist tingitud pseudomembranoossekoliidi tekkimine. Neid patsiente, kellel onanamneesis Crohni tõbi või haavandilinekoliit, tuleb hoolikalt jälgida. Sisaldabalkoholi ning võib seetõttu põhjustadasilmadesse, limaskestadele võimarrastunud nahale sattumiselpõletustunnet ja ärritust. Sellisel juhultuleb ravim koheselt ohtra veega äraloputada. Lahusel on ebameeldiv maitsening seega tuleb olla ettevaatlik, kuiravimit manustatakse suu piirkonda.Atoopia korral kasutada ettevaatusega.Pikemaajalist, mitmeid kuid vältavatkasutamist võib läbi viia ainult arstikontrolli all. Atoopiaga isikud peavadpaikselt manustatavat klindamütsiinikasutama ettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Nahakuivus,silmakipitus, kõhuvalu, seedetraktihäired,nahaärritus, kontaktdermatiit, nahaliigrasvasus, urtikaaria.KOOSTOIMED: Klindamütsiinil esinebneuromuskulaarset ülekannet blokeerivaidomadusi, see võib aga tugevdada teisteneuromuskulaarset ülekannet blokeerivateravimite toimet. Seetõttu peavad selliseidravimeid tarvitavad patsiendid kasutamaklindamütsiini ettevaatusega.Dalacin T, Pfizer Luxembourg SARL Eesti

NAHKfiliaal, Sol. 10mg/ml 30mlKlindamütsiin,veevababensoüülperoksiidClindamycinum, benzoylis peroxidumRAVIMITÜÜP: InfektsioonivastasedNÄIDUSTUS: Kerge või mõõdukas Acnevulgaris, eriti põletikulised kahjustused.Järjepidev kasutamine ravis ei tohiksületada 12 nädalat.ANNUSTAMINE: Määritakse 1 kordpäevas õhtuti kahjustatud piirkonnale.Eelnevalt tuleb see nahapiirkond korralikultpesta, sooja veega loputada ja hoolikaltkuivatada.LASTELE: Ohutust ja efektiivsetkasutamist ei ole piisavalt uuritudpuberteedieelsetel lastel (alla12-aastastel), kuna Acne vulgaris esinebselles eagrupis harva.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ei tohiks kasutadateadaolevalt esineva ülitundlikkusegaklindamütsiini, linkomütsiini,bensoüülperoksiidi või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes.RISKID: Vältida kontakti suu, silmade jalimaskestade piirkondadega, samutimarrastunud või eksematoosse nahaga.Ettevaatusega manustada tundlikelenahapiirkondadele. Juhul, kui geel onsattunud silma, loputada see välja piisavakoguse veega. Kasutada ettevaatusegapatsientidel, kellel on eelnevalt esinenudregionaalne enteriit või haavandiline koliit,samuti eelnevalt esinenudantibiootikumidega seotud koliit. Samutipeaks kasutama ettevaatusega atoopilistelpatsientidel, kellel võib esinedanahakuivust.Manustamise sagedust peaks vähendama,kui ilmnevad liigsed ärrituse võinahakuivuse nähud. Kui ilmneb pikaaegnevõi tugev diarröa või patsiendil ilmnevadalakõhu krambid, tuleb ravi geeligakoheselt katkestada, kuna needsümptomid võivad viidataantibiootikumidega seotud koliidile.Sooritada vajalikud diagnostilisedmääramismeetodid, nagu Clostridiumdifficile ja toksiinide määramine, vajaduselteha kolonoskoopia ning määrata sobivkoliidiravi.Toode võib mõjuda pleegitavalt juustelevõi värvitud kangastele. On soovitatavvältida päevitamist või solaariumikasutamist.Patsiente tuleb hoiatada, et enne täielikuravitoime ilmnemist võib olla vajalik4...6-nädalane geeli kasutamine. Võibilmneda ristresistentsus linkomütsiini jaerütromütsiini suhtes, kasutadesantibiootikumide monoteraapiat.Arvestada alati kohalikke antibiootikumidekasutamise juhiseid ning võimalikuresistentsuse esinemise võimalusi.KÕRVALTOIMED: Erüteem, nahaketendus, kuivus ja kihelusmanustamiskohal.KOOSTOIMED: Samaaegne paikseteantibiootikumide, meditsiiniliste võiabrasiivsete seepide ja puhastusvahendite,tugeva kuivatava toimega seepide jakosmeetikavahendite, kõrgekontsentratsiooniga alkoholi võiadstringeerivate ainete sisaldusegatoodete kasutamine peab toimumaettevaatlikult, sest võib esinedakumulatiivne ärritav toime. Samaaegsetkoos paiksete A-vitamiini sisaldavateaknepreparaatide kasutamist peaksvältima.Klindamütsiini ja gentamütsiini vaheleksisteerib potentsiaalne sünergism.Duac Gel, Stiefel, Geel 10mg + 50mg /g15gKemoterapeutikumidAtsükloviirAciclovirumRAVIMITÜÜP: Nukleosiidid janukleotiididNÄIDUSTUS: Herpes simplex infektsioonvälissuguorganitel (Herpes genitalis).Herpes simplex nfektsioon nahal ja huultel(Herpes labialis).ANNUSTAMINE: Õhuke kiht kreemiaplitseerida infitseeritud nahapiirkonnale 5korda ööp. iga 4 tunni järel. Ravi kestabtavaliselt 5 päeva, kuid seda tulebkohandada vastavalt individuaalsetelevajadustele ning jätkata, kuni villikesedkattuvad koorikuga või paranevad. Kuidravi ei tohi kesta kauem kui 10 päeva.RASEDATELE: Hoolikalt kaaludavõimalikku ohtu ja loodetavat kasu, kunapuuduvad kontrollitud uuringud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Kreemi eitohi aplitseerida silma, suhu ega tuppe.RISKID: Kasutamisel genitaal- võianaalpiirkonnas samaaegseltlatekskondoomiga võivad sisalduvadparafiin ja mineraalõli zhelee vähendadakondoomi rebenemiskindlust, kahjustadeskondoomi usaldusväärsust. Parimaravivastuse saamiseks tuleb ravi alustadavõimalikult vara, s.t niipea, kui patsientmärkab esimesi herpese sümptomeid(kipitust, sügelust, ebamugavustunnet,punetust). Viirusevastane ravi on mõttetu,Kemoterapeutikumidkui kahjustused hakkavad jubakoorikutega kattuma. Suu limaskestainfektsiooni esinemisel ning villidesagedasel esinemisel on vajalik süsteemneravi. Patsientidele tuleb soovitada, et nadhoiduksid viiruse edasiandmisest, kuiesinevad aktiivsed haiguskolded (villid).Immuunpuudulikkuse korral tulebkasutada suukaudset ravi.KÕRVALTOIMED: Ravitavatenahapiirkondade mööduv kipitus jakirvendus, punetus, kuivus ja ketendus.KOOSTOIMED: Seni teadmata.Acyclovir Stada, Stada, Cr. 5% 20gImikvimoodImiquimodumRAVIMITÜÜP: Paiksed viirustevastasedainedNÄIDUSTUS: Välissuguorganite jaanaalpiirkonna teravate kondüloomide(condyloma acuminata) ravitäiskasvanutel.ANNUSTAMINE: Manustatakse õhukesekihina puhtale kondüloomipiirkonnale,hõõrudes kuni kreemi imendumiseni, 3korda nädalas enne magamaminekut jaseda tuleks nahal hoida 6...10 tundi. Ravituleks jätkata kuni kondüloomidekadumiseni genitaal- või anaalpiirkonnastvõi max 16 nädala vältel, kuna üle 16nädala kestva ravi ohutust ei ole uuritud.RASEDATELE: Kasutada vaid pärastravist saadava kasu ja võimalike riskidevahekorra hoolikat kaalumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes.RISKID: Ümberlõikamata meestel, kellelkondüloomid asetsevad eesnaha all, onravi kogemus piiratud. Kreem ei sobisisemiste suguorganite kondüloomideraviks ja sellega ei ole soovitatav ravidakuseteede, tupesiseseid, emakakaela-,pärasoole- või pärakusiseseid kondüloome.Ei tohi manustada piirkondadele, kusesineb lahtisi ville või haavu, enne kuineed on paranenud. Genitaal- jaanaalkondüloomide katmine sidemega eiole soovitatav. Soovitatavatest annustestsuuremad annused võivad põhjustadatugevamaid nahareaktsioone. Ei olesoovitatav kasutada enne, kui genitaal- võianaalpiirkond on eelnevastmedikamentoossest või kirurgilisest ravistparanenud. Kreem tuleb enne sugulistvahekorda nahalt maha pesta. Võibkondoome ja pessaare kahjustada,seetõttu ei ole soovitatav neid koosimikvimoodiga kasutada. Võib nahapõletikulisi protsesse tugevdada.Kordusravi ei ole uuritud, seetõttu ei olesee soovitatav. Kuigi on olemas piiratudandmed kondüloomide taandumise kohta423

KemoterapeutikumidHIV-positiivsetel patsientidel, ei ole sellistelpatsientidel nii efektiivne kui teistelpatsientidel.KÕRVALTOIMED: Sügelus, põletustunne,valu, peavalu, gripitaolised nähud.KOOSTOIMED: Koostoimeid teisteravimitega, sh immuunsupressantidega, eiole uuritud; koostoimed süsteemseteravimitega on ilmselt piiratud imikvimoodivähese imendumise tõttu naha kaudu.Aldara, 3M, Cr. 5% 250mg N12MetronidasoolMetronidazolumRAVIMITÜÜP: TeisedkemoterapeutikumidNÄIDUSTUS: Rosacea paikne ravi.ANNUSTAMINE: Kanda õhukese kihinahaigusest haaratud nahapiirkondadele 2korda päevas, hommikul ja õhtul.Ravitavad piirkonnad tuleb ennemanustamist puhastada. Pärastmanustamist võib kasutada komedogeenseja adstringeeriva toimeta kosmeetilisivahendeid. Ravi kestab keskmiselt 3...4kuud.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Puudub kasutamisekogemus raseduse ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või teistekoostisainete suhtes.RISKID: Vältida sattumist silma jalimaskestadele. Ärritusnähtude ilmnemiseltuleb kasutada harvem või katkestadaajutiselt selle kasutamine ning vajaduselpöörduda arsti poole. Metronidasool onnitroimidasooli derivaat ja seda tulebettevaatlikult kasutada patsientidel, kellelesinevad või on esinenudvereloomehäireid. Vältida tuleb ravimimittevajalikku ja pikaajalist kasutamist.Prekliinilised uuringud on näidanud, etmetronidasool on teatud loomaliikidelkantserogeenne. Puuduvad andmed ravimikantserogeense toime kohta inimestel.KÕRVALTOIMED: Naha kipitus- võikõrvetustunne, punetus, naha kuivus,nahaärritus, sügelus, ravitava haigusesüvenemine, iiveldus, metalli maitse,jäsemete kihelemine või tuimus.KOOSTOIMED: Koostoimed süsteemseltmanustatud ravimitega on ebatõenäolised,kuna lokaalse manustamise järgselt onkreemi süsteemne imendumineminimaalne. Sellele vaatamata tulebmärkida, et mõnel patsiendil on suukaudsemetronidasooli ja alkoholi samaaegseltarvitamisel ilmnenud disulfiraamisaraneefekt. Suu kaudu manustatudmetronidasool võib tugevdada varfariini jateiste kumariini derivaatide toimet, milletulemuseks on veritsusaja pikenemine.424Metrosa, Dr. Wolff, Gel. 7,5mg/g 25gRozex, Galderma, Gel. 0,75%/ 30g; Cr.0,75%/ 30gPodofüllotoksiinPodophyllotoxinumRAVIMITÜÜP: Paiksed viirustevastasedainedNÄIDUSTUS: Teravad kondüloomid(meestel anogenitaalsed, naistelekstravaginaalsed ja anaalsed).ANNUSTAMINE: Kreem: Haigestunudpiirkonda tuleb eelnevalt vee ja seebigapõhjalikult pesta ning lasta kuivada. Kreemkantakse kondüloomi(de)le sõrmeotsa abilkaks korda ööp. 3 järjestikusel päeval.Kreem peab katma ainult kondüloomi,kreem ei tohi sattuda ümbritsevale nahaleega limaskestadele. Ravikuuri võib ühenädala möödudes korrata. Max. võib läbiviia neli 3-päevast ravikuuri. Juhul, kuiteravate kondüloomide pind on suurem kui4 cm2, peab ravi teostama arst või õde.Lahus: kantakse 2 korda ööp. 3järjestikusel päeval maksimaalselt kümnele1...10mm-se läbimõõduga kondüloomile, kokkuüldpinnaga umbes 150 mm2. Ühekordneannus ei tohi olla suurem kui 0,25 ml.Aplikaatori aasaga pealekantav kogusulatub 5 mcl-ni. Seega ei tohi lahust üheraviprotseduuri ajal rohkem, kui 50 kordaaasaga peale kanda. Haigestunudpiirkonda tuleb eelnevalt vee ja seebigapõhjalikult pesta ning lasta kuivada. Lahuskantakse kondüloomile aplikaatori aasaga.Lahus ei tohi sattuda ümbritsevale nahaleega limaskestadele. Ravitavad kohadpeavad enne rõivaste vastu puutumist ärakuivama (umbes 1 minut). Igalraviprotseduuril tuleb kasutada uutaplikaatorit. Nädalas 3-päevaseid ravikuurevõib läbi viia kokku kuni 4 nädalat.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus ja imetamine.Lapsed ja kuni 14-aastased noorukid.Immuunpuudulikkusega patsiendid.Põletikulised või veritsevad kondüloomid jaka lahtised haavad pärast kirurgilisivahelesegamisi. Samaaegne ravi teistepaikselt kasutatavate ravimitega.RISKID: Kanda ainult kondüloomidele;tervele nahale sattudes peab selle seebi javeega maha pesema. Väldi preparaadikontakti silmadega. Juhul, kui lahust satubsilma, peab silmi hoolikalt veega loputama.KÕRVALTOIMED: Ravi algul võivadesineda punetus, torkimistunne jamõõdukad lokaalsed ärritusnähud. Vaheltäheldatakse ka mööduvaid pindmisinahakahjustusi ja põletikulisi reaktsioone.Harva võivad tekkida balaniidinähud võitursest tingituna fimoos (eesnahakitsenemine). Sellisel juhul peab patsientpöörduma arsti poole.KOOSTOIMED: Alkoholi tarvitamine raviajal võib kaasa tuua soovimatute toimeteolulise intensiivistumise.Wartec, Stiefel, Cr. 0,15% 5 g; Sol.5mg/ml 3mlNAHKSulfadiasiinhõbeSulfadiazinumRAVIMITÜÜP: SulfanüüluureaNÄIDUSTUS: Infitseerunudpõletushaavade ravi ja profülaktika.Infitseerunud nahahaavandite ja lamatistetäiendav ravi. Infitseerunud nahasiirete jaulatuslike abrasioonide täiendavprofülaktika.ANNUSTAMINE: Pärast nekrootilise koeeemaldamist kantakse salv õhukese kihina(2...4 mm) kahjustatud nahapinnale 1...2korda ööp., kaetakse steriilse sidemega võijäetakse lahtiselt. Max lubatud ühekordnekogus on 300 g. Ravi kestab kuni 3 näd.Salvi manustamisel suurtele pindadeletuleb kontrollida patsiendi neeru- jamaksafunktsiooni ning verevormelementide arvu. Patsiendile tulebmäärata suures koguses leeliselist jooki.LASTELE: Alla 3 kuu vanustelevastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimiükskõik millise abiaine või sulfoonamiididesuhtes, geneetiline glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasipuudus (suurtelekehapindadele manustamisel võib tekkidahemolüüs). Kernikteruse ohu tõttu ei tohihõbesulfadiasiini kasutada enneaegsetel,vastsündinud ja alla 3 kuu vanustel lastel.Hõbesulfadiasiini ei tohi kasutada raseduseja rinnaga toitmise ajal. Ei ole otstarbekaskasutada sügavate mädaste haavade jarohke eksudatsiooniga põletushaavaderaviks.RISKID: Kasutada ettevaatlikkusegamaksa- ja neerupuudulikkuse korral. Kuiravi toimub pikaajaliselt või aplitseeritakseravimit ulatuslikele põletuspindadele, tulebleukopeenia, trombotsütopeenia võieosinofiilia ohu tõttu regulaarselt määratavalgevere rakkude arvu. Porfüüriatpõdevatel patsientidel tuleks ravimikasutamist vältida. Nagu ka teiste paikseltmanustatavate antimikroobsetepreparaatide korral, võib kahõbesulfadiasiini kasutamisel tekkidasuperinfektsioon.KÕRVALTOIMED: Lühiajaline kipitus,valu, nahalööve, põletustunne, sügelus,punetus, allergiline nohu või allergilineastma. Iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, glossiit, liigesvalud,

NAHKmaksakahjustus, peavalu, segasus,krambihood, kristalluuria, neerukahjustus,leukopeenia, trombotsütopeenia,eosinofiilia.KOOSTOIMED: Võib inaktiveerida haavaensümaatiliselt puhastavaid vahendeid,mistõttu nende preparaatide üheaegenekasutamine ei ole soovitatav.Sulfargin, Grindeks, Ung. 1%/g 50g N1Põletiku- jaseenhaigustevastasedAmolorfiinAmorolfinumRAVIMITÜÜP: Paiksed seenevastasedNÄIDUSTUS: Lakk: Amorolfiinile tundlikeseente põhjustatud onühhomükoos. Cr.:Amorolfiinile tundlike seente põhjustatudnaha seeninfektsioonid.ANNUSTAMINE: Cr.: Kantakse pärastnaha puhastamist kahjustatudnahapiirkonnale 1 kord päevas (õhtul).Oluline on ravi järjepidevus. Sedajätkatakse veel 3...5 päeva pärast haigusekliiniliste nähtude taandumist. Ravi kestussõltub haigust põhjustava seene liigist jahaigusprotsessi paiknemisest, kuidüldreeglina peaks ravi kestma vähemalt2...3 näd., jalgade seeninfektsiooni korralvajadusel kuni 6 näd. Küünelakk kantaksekahjustatud sõrme- või varbaküüntele 1või 2 korda näd. Reeglina kestab ravisõrmeküünte seeninfektsiooni korral 6 javarbaküünte kahjustuse korral 9...12 kuud.LASTELE: Lakk: ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne abiaine suhtes.RISKID: Vältida ravimi sattumist silma,kõrva ja limaskestadele.KÕRVALTOIMED: Nahaärritus, mis võibavalduda nahapunetuse, sügeluse võipõletustunde tekkimises.KOOSTOIMED: Teiste paiksete ravimitesamaaegse kasutamise kohta poleuuringuid tehtud. Raviperioodil tulebhoiduda kosmeetilise küünelaki jatehisküünte kasutamisest.Loceryl, Galderma, Cr. 0,25% 20g N1;Küünelakk 5% 2.5, 5 ml N1Põletiku- ja seenhaiguste vastasedBatsitratsiin,neomütsiinBacitracinum, neomycinumRAVIMITÜÜP: Paiksed põletikuvastasedNÄIDUSTUS: Batsitratsiinile janeomütsiinile tundlike mikroorganismidepoolt põhjustatud nahainfektsioonid.ANNUSTAMINE: Manustatakse 2...3korda päevas. Neomütsiini paikseltmanustatav annus ei tohiks ületada 1 gpäevas (vastab 200 g salvile või pulbrile) 1näd. jooksul. Korduva ravikuuri korraltuleb annuseid vähendada poole võrra.RASEDATELE: Aminoglükosiididesüsteemsel suurtes annustes kasutamiselraseduse ajal on võimalik lootekohleaaraparaadi kahjustumine. Kui ravimiimendumine võib olla suurenenud, onravimi kasutamine vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te ja/võineomütsiini või teiste aminoglükosiididesuhtes. Ei tohi kasutada ulatuslikenahavigastuste korral, kuna süsteemseltimendunud ravim on ototoksiline ja võibpõhjustada kuulmise nõrgenemist.Vestibulokohleaaraparaadi kahjustusegahaigetele on ravim vastunäidustatud. Eitohi kasutada neerupuudulikkusegahaigetel, sõltumata viimase etioloogiast. Eitohi manustada välisesse kuulmekäiku, kuikuulmekile on perforeerunud, ja silma.RISKID: Kui ravimit on kasutatudsuuremates annustes kui soovitatud, tuleberilist tähelepanu pöörata sümptomitele,mis võivad viidata oto- ja/võinefrotoksilisele toimele, eriti troofilistehaavanditega haigete puhul. Süsteemsetetoimete võimaluse korral tuleb jälgida kasümptome, mis võivad viidataneuromuskulaarsele blokaadile, eritiatsidoosi, myasthenia gravis'e või teisteneuromuskulaarsete haiguste esinemisekorral (neuromuskulaarse blokaadi raviksvõib kasutada kaltsiumipreparaate janeostigmiini). Salvi pikaajalisel kasutamiselkroonilise keskkõrvapõletikuga haigeteltuleb arvestada võimaliku ototoksilisetoimega. Ravimi pikaajalisel kasutamiselon oht resistentsete mikroorganismidepoolt põhjustatud infektsioonide, eritiseeninfektsioonide tekkeks. Kui haigelilmnevad allergianähud või tekibsuperinfektsioon, tuleb kasutaminelõpetada.KÕRVALTOIMED: Naha punetus, kuivus,lööbed, sügelemine. Pikaajaliselkasutamisel võib tekkidasensibiliseerumine ravimi komponentidesuhtes.KOOSTOIMED: Suurenenud lokaalseimendumise tingimustes on süsteemsetetsefalosporiinide ja aminoglükosiididekoosmanustamisel kõrgenenudnefrotoksilisuse risk. Diureetikumide, ntetakrüünhappe või furosemiidi samaaegnekasutamine võib suurendada oto- ja/võinefrotoksiliste toimete tekke ohtu.Imendunult võib süvendadaneuromuskulaarset blokaadi patsientidel,kellele manustatakse narkootikume,anesteetikume ja/või müorelaksante.Baneocin, Sandoz, Ung. 250+5000TÜ/g20g; Plv. 250TÜ+5mg/g 10gButenafiinButenafinumRAVIMITÜÜP: Paiksed seenevastasedNÄIDUSTUS: Butenafiinile tundlikeseente poolt põhjustatud nahaseeninfektsioonid (tinea pedis, tineacorporis ja tinea cruris). Kliiliniselt olulinetoimespekter. Epidermophyton floccosum,Trichophyton mentagrophytes, T. Rubrum,T. tonsurans.ANNUSTAMINE: Kreemi tuleb määrida 1kord päevas ja katta kahjustunud ja sedavahetult ümbritsev nahapind. Kasutataksevarvastevahelise tinea pedis'e raviks 4näd. ja tinea corporis'e või tinea cruris'eraviks 2 näd. Kui pärast raviperioodi eisaavutata patsiendi paranemist, tulebkontrollida diagnoosi õigsust.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Kasutada ainult kindlalnäidustusel, pärast riski ja kasu suhtehoolikalt kaalumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või kreemimõne komponendi suhtes. Ohutust jaefektiivsust imikutel ja alla 12-a lastel eiole uuritud.RISKID: Kreemi kasutatakse ainultvälispidiseks raviks. Tuleb vältida kreemisattumist silma, ninna, suhu ja teistelelimaskestadele. Pärast haige kohapesemist tuleb see hoolikalt kuivatadaenne kreemi kandmist sellele kohale.KÕRVALTOIMED: Naha põletus- võitorkimistunne ja haigusseisundihalvenemine.KOOSTOIMED: Ei ole.Mentax, MediNet, Cr. 1% 10gFusiidhapeAcidum fusidicumRAVIMITÜÜP: Paiksed põletikuvastasedNÄIDUSTUS: Fusiidhappele tundlikemikroorganismide poolt põhjustatudnahainfektsioonid (impetiigo, follikuliit,furunkuloos, paronühhia, sekundaarseltinfitseerunud dermatiit ja haavad).Kliiniliselt oluline toimepsepketer:Staphylococcus aureus, Streptococcus spp.ANNUSTAMINE: Määritakse kahjustatudpiirkonnale 2...3 korda päevas, tavaliselt 7425

Põletiku- ja seenhaiguste vastasedNAHKpäeva vältel. Kaetud kahjustuspinnad -piisab vähemast manustamiskordadearvust.RASEDATELE: Ravimit tuleb määrataettevaatusega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Kui kasutatakse näol, tulebhoiduda silma sattumise eest, sestfusiidhape võib tekitada konjunktiiviärrituse.KÕRVALTOIMED: Erinevadnahareaktsioonid, eriti manustamiskohal.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Fucidin, Leo, Cr. 2% 15g; Ung. 2% 15gIsokonasoolIsoconazolumRAVIMITÜÜP: Paiksed seenevastasedNÄIDUSTUS: Dermatofüütide ja Candidapõhjustatud naha seeninfektsioonid.Pityriasis versicolor. Erütrasm. Kliiniliseltoluline toimespekter: Trichophyton (T.rubrum, T. mentagrophytes, T.verrucosum, T. violaceum), Microsporumcanis, Epidermophyton floccosum,Pityrosporum orbiculare (e Malasseziafurfur), Corynebacterium minutissimum.ANNUSTAMINE: Määrida kahjustatudnahapiirkondadele 1 kord päevas. Üldjuhuljätkatakse paikset ravi seeninfektsioonidekorral 2...3 nädalat, refraktoorseteinfektsioonide korral neli nädalat (eritivarbavahedes ja sõrmede vahelpaiknevate haiguskollete puhul).Võimalikud on ka pikemad raviperioodid.Infektsiooni taastumise vältimiseks tulebravi jätkata veel vähemalt 2 nädalat pärastkliinilist paranemist.RASEDATELE: Kasutamise kogemusraseduse ajal ei viita teratogeensele riskileinimesel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes.RISKID: Kui kasutatakse näol, tulebvältida selle sattumist silma. Infektsioonitaastumise vältimiseks tuleb iga päevvahetada ja keeta isiklikku pesu(näorätikuid, käterätikuid, aluspesu jne -eelistatavalt puuvillasest materjalist).Varbavahedes või sõrmede vahel asuvahaiguskolde korral on soovitatav pannavarvaste või sõrmede vahele määritudmarlitükk.KÕRVALTOIMED: Sügelemine,põletustunne, erüteem või vesikulatsioon.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Travogen, Intendis, Cr. 1%/g 20gIsokonasool,diflukortoloonIsoconazolum, diflucortolonumRAVIMITÜÜP: Paiksed seenevastasedNÄIDUSTUS: Glükokortikosteroidravivajavad, tugevate põletikuliste võiekseemilaadsete nahanähtudega kulgevadpindmised seeninfektsioonid:dermatofüütide ja Candida pooltpõhjustatud naha seeninfektsioonid,Pityriasis versicolor, erütrasm. Kliiniliseltoluline toimespekter: Trichophyton (T.rubrum, T. mentagrophytes, T.verrucosum, T. violaceum), Microsporumcanis, Epidermophyton floccosum,Pityrosporum orbiculare (e Malasseziafurfur), Corynebacterium minutissimum.ANNUSTAMINE: Määrida haigestunudnahapiirkondadele 2 korda päevas. Ravituleb lõpetada pärast põletikuliste võiekseemilaadsete nahanähtude taandumist,aga siiski hiljemalt kahe nädala möödudesja jätkata ravikuuri või teha järelraviglükokortikosteroidivaba preparaadiga.See kehtib eriti kasutamisel kubeme- jasuguelundite piirkonnas.RASEDATELE: Võib kasutada, kui kasuületab võimaliku riski.VASTUNÄID.: Tuberkuloosne võisüfiliitiline protsess ravitavas piirkonnas;viirushaigused (nt tuulerõuged,vöötohatis), rosacea, perioraalne dermatiitja vaktsineerimisjärgsed nahareaktsioonidravitavas nahapiirkonnas. Ülitundlikkus TAvõi abiainete suhtes.RISKID: Bakteriaalsetenahainfektsioonide korral on vajaliktäiendav, spetsiifiline ravi. Kui kasutataksenäol, tuleb vältida selle sattumist silma.Nagu süsteemsete kortikoidide puhul, võibka lokaalsete kortikoidide kasutamiseltekkida glaukoom (nt pärast suurt annustvõi kandmist suurtele nahapiirkondadelepika aja jooksul, oklusiivsetesidumistehnikate korral või määrimiselsilmaümbruse nahale). Varbavahedes võisõrmede vahel asuva haiguskolde korralon soovitatav panna varvaste või sõrmedevahele määritud marlitükk. Infektsioonitaastumise vältimiseks peaks iga päevvahetama isiklikku pesu (näorätikuid,käterätikuid, aluspesu jne - eelistatavaltpuuvillasest materjalist) ning neid kakeetma.KÕRVALTOIMED: Sügelemine,põletustunne, erüteem, vesikulatsioon.KOOSTOIMED: Ei ole.Travocort, Intendis, Cr.1%+0,1%/g 15gKetokonasoolKetoconazolumRAVIMITÜÜP: Paiksed seenevastasedNÄIDUSTUS: Naha kandidoos.Dermatofüütide poolt põhjustatud nahaseeninfektsioonid. Pityriasis versicolor.ANNUSTAMINE: Naha kandidoosi, tineaja Pityriasis versicolor'i korral: manustadakahjustatud ja seda vahetult ümbritsevalenahapiirkonnale 1 kord ööp. Seborröakorral: manustatakse kahjustatud nahalesõltuvalt infektsiooni tugevusest 1 või 2korda ööp. Ravi peab kestma piisavaltkaua ja vähemalt mõni päev pärast kõikidehaigussümptomite kadumist. Diagnoosituleb kontrollida, kui pärast 4-nädalast raviei ole kliinilised nähud kadunud. Tulebjärgida üldisi hügieeninõudeid vältimaksinfektsiooni või reinfektsiooni võimalusi.RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes.RISKID: Kreem ei tohi sattuda silma.Ravimi kasutamisel vahetult pärasttugevatoimeliste glükokortikosteroididepikaajalise paikse ravi lõpetamist võivadtekkida naha ärritusnähud.KÕRVALTOIMED: Naha ärritusnähud japõletustunne.Nizoral, Johnson & Johnson, Cr. 2%/g15gNaftifiinNaftifinumRAVIMITÜÜP: Paiksed seenevastasedNÄIDUSTUS: Dermatofüütide ja Candidapoolt põhjustatud naha seeninfektsioonid.Pityriasis versicolor.ANNUSTAMINE: Manustatakse 1 kordpäevas. Retsidiivi vältimiseks tuleb ravijätkata veel vähemalt 2 näd. jooksulpärast kliinilist paranemist.RASEDATELE: Ravimi kasutamiselvastavalt soovitustele ei ole kahjuliketoimete ilmnemine lootel või vastsündinultõenäoline.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise teise abiaine suhtes. Lahustei tohi manustada lahtistele haavadele janahalõhedele.RISKID: Ei tohi silma sattuda, ei tohimanustada lahtistele haavadele.KÕRVALTOIMED: Võib esinedalokaalseid ärritusnähte, näiteks nahakuivust, punetust ja põletustunnet.KOOSTOIMED: Ei ole täheldatud.Exoderil, Biochemie, Cr. 1% 15, 30g; Sol.1% 10ml426

NAHKTetratsükliinTetracyclinumRAVIMITÜÜP: Paiksed põletikuvastasedNÄIDUSTUS: Papulopustuloosse aknepaikne ravi. Märkus. Antibiootikumidemääramisel tuleb järgida kohalikkejuhiseid.ANNUSTAMINE: Kanda õhukese kihinaravitavatele nahapiirkondadele 1...3 kordapäevas ja hõõruda kergelt sisse. Ravikestus ei ole ajaliselt piiratudRASEDATELE: Kuigi lokaalselmanustamisel tetratsükliin praktiliselt eiimendu ja embrüotoksilist toimet poletäheldatud, võib raseduse ja imetamiseajal kasutada ainult selgel näidustusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Pikaajalise kasutamise korralvõib suureneda sensibiliseerumine oht.Salv ei tohi sattuda silma jalimaskestadele, seda ei tohi sisse võtta.Sarnaselt teiste antibakteriaalsete ainetegavõib tetratsükliini pikaajalisel kasutamiseltekkida mittetundlike mikroorganismide, shseente vohamine.KÕRVALTOIMED: Naha sügelus,põletustunne ja punetus.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Imex, Merz, Ung. 3% 20g N1TromantadiinTromantadinumRAVIMITÜÜP: Paiksed viirustevastasedainedNÄIDUSTUS: Herpes simplex'i pooltpõhjustatud nahainfektsioonid.ANNUSTAMINE: Manustada 3...5 kordaööp., vajadusel sagedamini. Kanda piisavkogus geeli kahjustatud kohale, katmakskogu herpesest kahjustatud nahapinda.Seejärel hõõruda geel õrnalt naha sisse.Manustamist võib jätkata ainult kuni villidemoodustumiseni (ligikaudu 2...3 päeva).Manustamine tuleb viivitamatultkatkestada, kui olemasolevad sümptomidhalvenevad või tekivad uued haavandid.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,metüül-4-hüdroksübensoaadi või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus on ilmnenud pärast eelmistravi tromantadiinvesinikkloriidiga. Herpessimplex infektsiooni korral pärast villideteket, eriti kui need on juba avanenud.RISKID: Raske on eristada võimalikkumanustamiskohal tekkinud kontaktallergiatja olemasolevat herpesinfektsiooni. Seevõib patsiendi viia ekslikult paikselisaravimi kasutamisele näiliselthalvenenud herpes simplex infektsiooniraviks. Üksikjuhtudel on täheldatudsuperinfektsioonide ja abstsessi teket.Metüül-4-hüdroksübensoaat võibvallandada ülitundlikkusreaktsioone, k.ahilistüüpi reaktsioone. Sorbiithape võibpõhjustada naha paikset ärritust (ntkontaktdermatiiti).KÕRVALTOIMED: Nahareaktsioonid.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Viru-Merz, Merz, Gel. 1% 2g N1Paiksed steroididBeetametasoonBetamethasonumRAVIMITÜÜP: Paiksed psoriaasivastasedNÄIDUSTUS: Betnovate: Allergilisedermatiidi, ekseemi või psoriaasisümptomaatiline ravi. Celestoderm-V:Dermatiidi, ekseemi või psoriaasisümptomaatiline ravi. Celestoderm-V onkasutusel glükokortikosteroididele tundlikeallergiliste ja põletikuliste dermatoosidelokaalseks raviks: atoopiline, nummulaarneja laste ekseem, anogenitaalne ja seniilnesügelus, kontaktdermatiit, seborroilinedermatiit, neurodermatiit, solaardermatiit;intertriginoosne, eksfoliatiivne jaradiatsioonidermatiit, otitis externa ningpsoriaas.ANNUSTAMINE: Betnovate: Haigestunudpiirkonda tuleb määrida vähese koguseravimiga 2...3 korda ööp. kuniparanemiseni. Edaspidi võib pikaajaliseksraviks kasutada 1 kord ööp. või veelharvemini. Kreem sobib niisketele võikergelt leemendavatele pindadele, salvkuivadele või ketendavatele pindadele.Ravile raskesti alluvate kahjustuste korral,nt infiltreeritud psoriaasikoldedküünarnukkidel ja põlvedel, saab ravimitoimet suurendada vastava piirkonnapolüetüleenkilega kinnimähkimisega.Rahuldava toime saamiseks piisabtavaliselt ööpäevasest oklusioonsidemest,ravi jätkatakse tavalisel viisil.Celestoderm-V: Määrida kahjustatudnahapinnale 1...3 korda ööp. Üldjuhulpiisab kahekordsest kasutamisest ööp.,sagedus sõltub seisundi raskusest.Kergemal juhul on võimalik piirduda ühekorraga ööp., raskematel juhtudel onvajalik sagedasem manustamine.RASEDATELE: Ei tohi suurtes kogustesvõi pikema aja vältel ravimit kasutada.VASTUNÄID.: Betnovate: Rosacea, Acnevulgaris, perioraalne dermatiit, nahaprimaarsed viirusinfektsioonid(tuulerõuged, herpes simplex) või seentestvõi bakteritest põhjustatud infektsioonid,ülitundlikkus ravimi suhtes, alla 1-a lastedermatoosid, sh dermatiit (kaPaiksed steroididmähkmetest), perianaal- jagenitaalpruuritus. Ravimit ei kasutatalaialdase naastulise psoriaasi raviks.Celestoderm-V on vastunäidustatudnendele patsientidele, kellel on ilmnenudülitundlikkus ravimi TA või ükskõik milliseabiaine suhtes.RISKID: Vältima peab pikaajalist pidevatravi, eriti väikelastel ja imikutel, kunaneerupealiste funktsioon võib pärssuda.Pikaajalise lokaalse glükokortikosteroidravitulemusena võivad eelkõige näo piirkonnastekkida naha atroofilised muutused.Silmalaugudele manustamisel tuleb vältidapreparaadi silma sattumist, kuna onvõimalik glaukoomi teke. Psoriaasilokaalsel ravimiselglükokortikosteroididega peab patsiendiseisundit hoolikalt jälgima, kuna võibesineda tolerantsuse teket, psoriaasilaiaulatuslikku pustulaarse vormi ning nahakaitsefunktsiooni nõrgenemise tõttulokaalseid või süsteemseid toksilisi nähte.Bakteriaalse infektsiooni tekkimisel onvajalik süsteemne antibakteriaalne ravi.Igasugune infektsiooni levimine nõuablokaalse glükokortikosteroidravi lõpetamist.Bakteriaalse infektsiooni teket soodustaboklusioonsideme kasutamisega kaasnevsoe ja niiske keskkond, seetõttu tulebenne uue sideme paigaldamist nahkeelnevalt puhastada. Ravimisel lokaalseteglükokortikosteroididega peab eelistamakõige madalama aktiivsusega preparaati,mis antud haiguse puhul toimib.KÕRVALTOIMED: Paikne nahapõletustunne ja sügelus.KOOSTOIMED: Andmed koostoimetekohta puuduvad.Betnovate, Glaxo, Cr. 0,1% 15g; Ung.0,1% 15gCelestoderm-V, Schering Plough, Cr.1mg/g 30g; Ung. 1mg/g 30gBeetametasoon,neomütsiinBetamethasonum, neomycinumRAVIMITÜÜP: Steroidid kombinatsioonisAB-gaNÄIDUSTUS: Dermatiidi ja ekseemisümptomaatiline ravi sekundaarseinfektsiooniohu korral. Psoriaas.ANNUSTAMINE: Haigestunud piirkondatuleb määrida vähese koguse ravimiga2...3 korda ööp. kuni paranemiseni.Edaspidi võib pikaajaliseks raviks kasutada1 kord ööp. või veel harvemini. Ilma arstikontrollita ei tohi ravi kesta üle 7 päeva.LASTELE: 2-a ja vanemad: vt.täiskasvanud. Väikelastel esineb ravimisuurema imendumise võimalus ja seetõttuei tohi seda ravimit kasutada alla 2-a.427

Paiksed steroididRASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Rosacea, Acne vulgaris,perioraalne dermatiit, naha primaarsedviirusinfektsioonid (tuulerõuged, herpessimplex) või seentest, bakteritest võipärmirakkudest põhjustatud infektsioonid,ülitundlikkus ravimi suhtes, alla 2-a lastedermatoosid, sealhulgas dermatiit (kamähkmetest). Kreemi ei tohi kasutada alla2-a lastel, kuna neil võib ebaküpse nahatõttu olla suurenenud ravimi imendumine;samuti on neil ebaküps neerufunktsioon.Perianaal- ja genitaalpiirkonna sügelusning Pseudomonas spp. või Proteus spp.poolt põhjustatud infektsioon. Ravimit eikasutata laialdase naastulise psoriaasiraviks. Neomütsiini sisaldavaid ravimeid eitohi ototoksilisuse tõttu kasutada otitisexterna raviks, kui kuulmekile onperforeerunud. Neomütsiinsulfaadivõimaliku oto- ja nefrotoksilise toime tõttuei soovitata kreemi kasutada suurtesannustes või pikaajaliselt suurtel pindadel,kui esineb olulise süsteemse imendumisevõimalus.RISKID: Vältima peab pikaajalist pidevatravi, eriti lastel, kuna neil kujuneb kergestivälja neerupealiste pärssimine. Vältidapikaajalist kasutamist näo piirkonnas.Silmalaugudele manustamisel tuleb vältidapreparaadi silma sattumist, kuna onvõimalik glaukoomi teke. Psoriaasilokaalsel ravimiselglükokortikosteroididega peab patsiendiseisundit hoolikalt jälgima, kuna ravimvõib põhjustada haiguse korduvaidägenemisi, tolerantsuse teket, psoriaasipustulaarse vormi teket ning nahakaitsefunktsiooni nõrgenemise tõttulokaalseid või süsteemseid toksilisi nähte.Bakteriaalse infektsiooni tekkimisel onvajalik süsteemne antibakteriaalne ravi.Igasugune infektsiooni levimine nõuablokaalse glükokortikosteroidravi lõpetamist.Bakteriaalse infektsiooni teket soodustaboklusioonsideme kasutamisega kaasnevsoe ja niiske keskkond, seetõttu tulebenne uue sideme paigaldamist nahkeelnevalt puhastada. Suurtes kogustes võipikka aega kestev ravi suurendabkontaktdermatiidi ohtu. Toopiliseglükokortikosteroidi kasutamine võibvarjata mõnede infektsioonide (ntsügelised) levikut. Ravimisel lokaalseteglükokortikosteroididega peab eelistamakõige madalama aktiivsusega preparaati,mis antud haiguse puhul toimib.Neerupuudulikkuse korral on neomütsiiniplasma kliirens aeglustunud.KÕRVALTOIMED: Naha õhenemine,striiade teke, pindmiste veresoontelaienemine.KOOSTOIMED: Olulise süsteemseimendumise järgselt võibneomütsiinsulfaat tugevdada ja pikendada428neuromuskulaarsete blokaatorite hingamistpärssivat toimet.Betnovate-N, Glaxo, Cr. 0,1%+0,5%15gBeetametasoon,salitsüülhapeBetamethasonum, acidum salicylicumRAVIMITÜÜP: Paiksed psoriaasivastasedNÄIDUSTUS: Ung.: Hüperkeratootiliste jakuivade kortikosteroididele reageerivatepõletikuliste nahahaiguste ravi, ntnaastuline jalataldade/peopesade psoriaas,lichen simplex chronicus, peanahaseborroiline dermatiit. Sol.: Psoriaasi jaseborroilise dermatiidi sümptomaatilineravi.ANNUSTAMINE: Kahjustatud nahalemäärida 2 korda ööp., hommikul ja õhtul,salviõhuke kiht/ lahust mõned tilgad.RASEDATELE: Kasutada vaid siis, kuioodatav kasu ületab võimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimikomponentide suhtes. Rosacea;perioraalne dermatiit; naha bakteriaalne-,viirus- (tuulerõuged, herpes simplex,-zoster) või seeninfektsioon;vaktsineerimisjärgne reaktsioon;tuberkuloos ja süüfilis.RISKID: Ärritusnähtude võisensibilisatsiooni väljakujunemisel tulebravimi kasutamine lõpetada. Infektsioonikorral ordineerida vastav ravi. Kõikkortikosteroidide süsteemse kasutamisekorral teatatud kõrvaltoimed, shneerupealiste pärssimine, võivad ilmnedaka lokaalsete kortikosteroididega, sedaeriti lastel. Suurte nahapindade ravi korralsuureneb lokaalsete kortikosteroidide jasalitsüülhappe süsteemne imendumine.Tuleks vältida salitsüülhappe sattumistlahtistele haavadele ja vigastatud nahale.Nende seisundite või eeldatava pikaajaliseravi korral tuleb kasutusele võtta vastavadettevaatusabinõud, eriti lastel.Nahakuivuse ja suurenenud ärritusetekkimisel tuleb preparaadi kasutaminelõpetada. Ei ole oftalmoogilisekskasutamiseks. Vältida ravimi sattumistsilma ja limaskestadele. Kuna lastel ontäiskasvanutega võrreldes suuremkehapindala ja kehakaalu suhe, on neil kasuurem oht lokaalsete kortikosteroididekasutamisest tingitudhüpotalamuse-ajuripatsineerupealise(HPA) telje pärssimiseks jakortikosteroidide eksogeense toimeavaldumiseks. Lokaalseid kortikosteroidesaanud lastel on esinenud HPA teljepärssimist, Cushingi sündroomi, lineaarsekasvu pidurdumist, vähenenud kaalu kasvuja intrakraniaalset hüpertensiooni.NAHKNeerupealiste supressiooni ilmingutekslastel on madal plasmakortisooli tase javastuse puudumine AKTH stimulatsioonile.Intrakraniaalse hüpertensiooni nähtudekson lõgemete pundumine, peavalu jabilateraalne papillödeem. Lahust eikasutata oklusioonsidemega.KÕRVALTOIMED: Põletustunne, sügelus,nahaärritus, -kuivus, follikuliit,hüpertrihhoos, aknetaoline lööve,hüpopigmentatsioon, perioraalnedermatiit, allergiline kontaktdermatiit.KOOSTOIMED: Teadaolevalt puuduvad.Diprosalic, Schering Plough, Ung.0,05%+3% 50 g; Sol. 0,05%+2% 50 mlFlutikasoonFluticasonumRAVIMITÜÜP: Keskmised steroididNÄIDUSTUS: Dermatiidi, ekseemi võipsoriaasi (va generaliseerunud naastulinepsoriaas) sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Ekseem ja dermatiit:manustatakse 1 kord ööp. Muudeljuhtudel: 2 korda ööp. Igapäevast ravituleb jätkata soovitud tulemusesaavutamiseni, seejärel vähendadamanustamiskordi madalaima toimivaannuseni.LASTELE: Kui ravi ei ole tulemusi andnud7...14 päeva jooksul, tuleb ravi lõpetada jadiagnoosi täpsustada. Kui ravi annabsoovitud tulemuse (tavaliselt 7...14 päevajooksul), tuleb vähendadamanustamiskordi madalaima toimivaannuseni võimalikult lühikese aja jooksul.Lastele ei soovitata üle 4 näd. kestvatigapäevast ravi.RASEDATELE: Tohib manustada ainultsellisel juhul, kui ravist saadav kasu emalekaalub üles võimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Generaliseerunudnaastuline psoriaas, rosacea, akne,perioraalne dermatiit, naha primaarsedviirusinfektsioonid (tuulerõuged, herpes),ülitundlikkus ravimi suhtes, perianaalne jagenitaalne kihelus, naha primaarsedinfektsioonid, mis on põhjustatud seentestvõi bakteritest, alla 3-kuuste lastedermatoosid, sealhulgas dermatiit (kamähkmedermatiit).RISKID: Vältida pikaajalist ja pidevat ravisuurtes annustes ning ravimi manustamistlaiale pinnale, eriti imikutel ja väikelastel,kuna sellistel juhtudel on suurem riskneerupealiste alatalitluse tekkeks.Terapeutilistes annustes kasutamisel onneerupealiste pärssimine ebatõenäoline,v.a juhtudel, kui ravimit manustatakse üle50% kehapinnast ja üle 20 g ööpäevas.Pikaajalise lokaalse glükokortikosteroidravitulemusena võivad näo piirkonnas tekkidaatroofilised muutused. Psoriaasi ravimisel

NAHKlokaalselt toimivate glükokortikosteroididegatuleb patsiendi seisundithoolikalt jälgida, sest ravim võibpõhjustada haiguse korduvaid ägenemisi,tolerantsuse suurenemist,generaliseerunud pustulaarset psoriaasi,lokaalseid või süsteemseid toksilisi nähte(naha kaitsefunktsioon on kahjustatud).Bakteriaalse infektsiooni tekkimisel tulebrakendada sobivat antibakteriaalset ravi.Infektsiooni laienemisel tuleb ravilokaalselt toimivateglükokortikosteroididega lõpetada.Bakteriaalse infektsiooni teket soodustaboklusioonsideme kasutamisega kaasnevsoe ja niiske keskkond, seetõttu tulebenne uue sideme paigaldamist nahkeelnevalt puhastada.KÕRVALTOIMED: Kihelus.KOOSTOIMED: Puuduvad.Cutivate, Glaxo, Cr. 0,05% 15g; Ung.0,005% 15gFusiidhape,betametasoonAcidum fusidicum, betamethasonumRAVIMITÜÜP: Steroidid kombinatsioonisAB-gaNÄIDUSTUS: Allergilise dermatiidi jaekseemi sümptomaatiline ravi sekundaarseinfektsiooniohu korral.ANNUSTAMINE: Kantakse kahjustatudnahapiirkonnale 2 korda päevas.LASTELE: Alla 1-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Kuna ohutus raseduse ajalon tõestamata, võib seda kasutada vaidäärmisel vajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus mõnepreparaadi komponendi suhtes. Nahaviirus- ja seeninfektsioonid, sh Rosacea,Varicella ja Tinea pedis. Vastunäidustatudhaavandite, atroofiliste nahakahjustuste,suu ümbruse dermatiidi ja tuberkulootilistevõi süfiliitiliste nahamuutuste korral. Eikasutata alla 1-a lastel.RISKID: Vältida tuleb ravimi pikaaegsetkasutamist (lastel reeglina üle 1 nädalaravimit ei kasutata). Ettevaatusega tulebkasutada suurte kehapindade raviks, näoja nahavoltide piirkonnas. Ettevaatlik tulebolla ka ravimi kasutamisel silmadeümbruses, kuna silma sattumisel võibareneda glaukoom. Pikaajalise ravikatkestamisel võib esineda punetust japõletustunnet nahal.KÕRVALTOIMED: Nahalööve, urtikaaria,nahaärritus.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Fucicort, Leo, Cr. 0,1%+2% 15gFusiidhape,hüdrokortisoonAcidum fusidicum, hydrocortisonumRAVIMITÜÜP: KortikosteroididekombinatsioonidNÄIDUSTUS: Bakteriaalselt infitseerunudglükokortikoidhormoonile tundlikedermatooside, sh atoopilise dermatiidi ravi.ANNUSTAMINE: Kantakse nahalekahjustunud kohale 3 korda päevas, max 2nädalat.LASTELE: Kantakse nahale kahjustunudkohale 3 korda päevas, max 2 nädalat.RASEDATELE: Ulatuslikult mittekasutada.VASTUNÄID.: Ei tohi kasutadaprimaarselt bakterite, seente või viirustetekitatud nahapõletike raviks (nt herpes javaricella). Teadaolev ülitundlikkuspreparaadi mis tahes koostisosa suhtes. Eitohi kasutada haavandite, atroofilistenahahaiguste, tuberkuloosi või süfiliitilisteprotsesside, perioraalse dermatiidi jarosacea korral.RISKID: Fusiidhape ei tekitaloom-mudelis silmade ärritust, kuid siiskituleb olla ettevaatlik, kui kreemimanustatakse silmade ümbrusesse, sestkreem sisaldab hüdrokortisoonatsetaati.Samuti tuleb vältida kontakti haavade jalimaskestadega. Imikutel ja väikelasteltuleb vältida pikaajalist ravikortikosteroididega, sest neil võib tekkidaneerupealiste pärssumine.KÕRVALTOIMED: Nahalööve,torkimistunne ja nahaärritus.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Fucidin H, Leo, Cr. 10mg+20mg/g 15gHaltsinoniid,salitsüülhapeHalcinonidum, Acidum salicylicumRAVIMITÜÜP: KortikosteroididekombinatsioonidNÄIDUSTUS: Nõrgemateleglükokortikosteroididele resistentseteraskete põletikuliste nahahaiguste japsoriaasi lühiajaline ravi. Nõrgemateleglükokortikosteroididele resistentseekseemi ja psoriaasi lühiajaline ravi.ANNUSTAMINE: Preparaadid onmõeldud eelkõige karvadega kaetudkehaosadel kasutamiseks. Ravi algulmanustatakse 2 korda päevas, hiljem 1kord päevas.LASTELE: Alla 1-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Võib kasutada ainult juhul,kui oodatav kasu ületab võimaliku ohu.VASTUNÄID.: Mikroorganismidest (shtuberkuloosne, lueetiline), seentest jaPaiksed steroididviirustest põhjustatud nahakahjustus.Nahahaavandid, akne, rosacea,perioraalne dermatiit. Ülitundlikkus TA võimõne abiaine suhtes. Ravim onvastunäidustatud alla 1-a lastel.RISKID: Lastel on lubatud ravimittarvitada ainult väikeses koguses jalühiajaliselt. Vältida preparaadi silma jalimaskestadele sattumist. Nahalahusedsisaldavad alkoholi. Tugeva põletiku jaragaadide puhul on soovitatav kasutadaalkoholi mittesisaldavat preparaati.KÕRVALTOIMED: Nahaärritus,kõrvetustunne, sügelemine, nahakuivus,allergilised reaktsioonid.KOOSTOIMED: Lokaalsedglükokortikoidid võivad teiste samaaegseltkasutatud lokaalsete ravimite toimetvähendada.Betacorton S, Spirig, Sol. 0,1%+2 % 25,100mlHüdrokortisoonHydrocortisonumRAVIMITÜÜP: Nõrgad steroididNÄIDUSTUS: Dermatiidi või ekseemisümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Salv kantakse 1...3korda ööp. õhukese kihina nahale. Ravikestus on individuaalne.LASTELE: Alla 2-a ei ole soovitavkasutada.RASEDATELE: Võib kasutada lühiajaliselt.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Glükokortikosteroide ei tohi kasutadabakteriaalse, seen- või parasiitide pooltpõhjustatud nahainfektsioonide korral ilmavastava kaasuva ravita, samuti kõrvakuulmekile perforatsiooni kahtluse korral.RISKID: Ainult välispidisekskasutamiseks, vältida salvi sattumist silma.Ülitundlikkuse tekkel tuleb ravi katkestada.Paikselt manustatavate ravimivormidekasutamisel esinevad allpoolnimetatudtoimed harva, ent võivad siiski esineda: -kasutades pika aja vältel suurtelnahapindadel võivad ilmneda süsteemsedkõrvaltoimed; - kitsaste riiete kandmiselvõi kasutamisel piirkondades, kus oneelsoodumus haudumuse tekkimiseks,võivad paikselt kasutatavadkortikosteroidid põhjustada naha atroofiat,mille väljenduseks on striiad, nahaõhenemine või teleangiektaasiad; -paikselt manustatavate steroididekasutamisel võivad naha viiruslikud,bakteriaalsed või seeninfektsioonidägeneda, kui samaaegselt ei rakendatavastavat ravi; - haavade paranemine võiboluliselt pikeneda.KÕRVALTOIMED: Kontakttermatiit.429

Paiksed steroididHydrokortison DAK, Nycomed, Ung. 1%30mlHüdrokortisoon,kloorheksidiinHydrocortisonum, chlorhexidinumRAVIMITÜÜP: Paiksed steroididkombinatsioonis antiseptikumigaNÄIDUSTUS: Dermatiidi või ekseemisümptomaatiline ravi sekundaarsebakteriaalse infektsiooni või kandidoosiohu korral.ANNUSTAMINE: Kantakselööbepiirkonnale õhukese kihina 1...3korda päevas. Mitte kasutada pikaajaliselt.RASEDATELE: Võib kasutada juhul, kuiravitav piirkond on ulatuselt väike ningkasutatava kreemi kogus vähene.VASTUNÄID.: Naha viirusinfektsioonid(nt Herpes simplex, vaccinia ja varicella).Nahatuberkuloos. Süfiliitilisednahamuutused. Nahahaavandid (ntjalasäärtel ja lamatised). ÜlitundlikkusTA-te või ravimi teiste komponentidesuhtes. Acne rosacea ja perioraalnedermatiit võivad Sibicort'i kasutamiselhalveneda. Acne vulgaris'e ravimisel võibpõletikureaktsiooni vähendadakortikosteroidkreemidega, ent ravilõppedes taastuvad nahamuutusedendisest intensiivsematena(tagasilöögifenomen).RISKID: Vastsündinutel suurtenahapiirkondade pikaaegsel ravimisel tulebarvestada lokaalsete ja süsteemsetekõrvaltoimete ilmnemise riskiga.Mähkmedermatiidi ravis tuleb arvestada,et mähe suurendab ravimi imendumistning seepärast ei tohi kasutadaigapäevaselt üle 2 näd. järjest. Ajapiirangei kehti, kui ravimit kasutada harvemini.Sattumist silma tuleb vältida. Õrnunahapiirkondi (nt genitaalpiirkond, silmaümbruse piirkond) ravides tuleb ollaettevaatlik. Maksapuudulikkusegapatsientide ravis tuleb arvestada, etneerupealise koore funktsioon võibpärssuda.KÕRVALTOIMED: Naha pindmiste kihtide(epidermise ja dermise) atroofiat, misväljendub naha õhenemise ja hapraksmuutumisena.KOOSTOIMED: Ei ole kirjeldatud.Sibicort, Orion Pharma, Cr. 1%+1% 20g430HüdrokortisoonbutüraatHydrocortisoni butyrasRAVIMITÜÜP: Nõrgad steroididNÄIDUSTUS: Ekseemi, dermatiidi võipsoriaasi sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Väike kogus kantakseühtlase kihina kahjustatud nahaosadele1...2 korda pãevas. Et soodustada ravimipenetratsiooni nahasse, või nahkaettevaatlikult masseerida. Ravikuuri maxpikkus on 3...4 nädalat. Resistentsednahakolded (nt psoriaatilised laigudküünanukkidel ja põlvedel) võib kattaoklusioonsidemega.LASTELE: Kasutada ettevaatusega. Alla1-a ei ole soovitatav kasutada.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes. Bakteriaalsete jaseeninfektsioonide korral võib lokaalsetkortikosteroidravi kasutada ainult koosantimikroobse raviga. Viirusinfektsioonidnahal. Akne, rosacea, perioraalnedermatiit, haavandid.RISKID: Vältida ravimi sattumist silma.Silma või selle ümbrusesse sattunud ravimvõib põhjustada avatud nurga glaukoomi.Kuna näonahk, suguelundite ja pärasoolelimaskest ning nahk voltides on erititundlik kortikosteroididele, peab olemanende piirkondade ravimisel ettevaatik javajadusel kasutama väiksemaid annuseid(pikendama manustamisintervalli).Kortikosteroidid läbivadplatsentaarbarjääri. Lastel tulebkortikosteroide kasutada ettevaatusega.Alla 1-a lastel ei ole soovitatav kasutada.KÕRVALTOIMED: Pikaajalise ravi korralvõivad esineda nahaatroofia,rosacea-sarnased nahamuutused,kontaktdermatiit, teleangiektaasia, striiad,hüpertrihhoos, erüteem.KOOSTOIMED: Kliiniliselt olulisikoostoimeid pole teada.Locoid, Yamanouchi, Cr. kreem 0,1%30g; Lipid cr. 0,1% 30g; Emuls. 1mg/g30gKlobetasoolClobetasolumRAVIMITÜÜP: Väga tugevad steroididNÄIDUSTUS: Nõrgemateleglükokortikosteroididele resistentseteraskete põletikuliste nahahaiguste japsoriaasi lühiajaline ravi.ANNUSTAMINE: Ravimit määridavajalikku piirkonda 1 või 2 korda ööp.Kasutamine lõpetatakse pärast remissioonisaavutamist. Ravi ajal tuleb regulaarseltkontrollida patsiendi seisundit, ravi ei tohiNAHKkesta üle 4 näd. Ägenemiste vältimiseksvõib läbi viia lühiajalisi korduvaidravikuure. Kui on vajalik jätkata ravikortikosteroididega, tuleb valida mõninõrgema toimega ravim. Resistentsusepuhul, eriti hüperkeratoosi korral, võibravimi põletikuvastast toimet vajaduselkorral suurendada, kattes haige piirkonnapolüeteenkilega. Tavaliselt piisabrahuldava toime saamiseks öisestoklusioonsidemest. Seejärel jätkatakse raviharilikus korras.RASEDATELE: Ei tohi lokaalseidkortikosteroidpreparaate kasutada suurteskogustes või pikema aja vältel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimikomponentide suhtes. Roos, akne,perioraalne dermatiit, primaarsedviiruslikud nahainfektsioonid (nt lihtherpes,tuulerõuged). Dermatoosid alla 1 aastavanustel lastel, sh dermatiit jamähkmelööve. Ei määrata primaarseltseen- või bakteriaalsetest infektsioonidestpõhjustatud nahakahjustuste raviks.Perianaalne ja genitaalne pruritus.RISKID: Võimaluse korral tuleb vältidapikaajalist pidevat ravi, eriti väikelastel jalastel, kuna isegi ilma oklusioonsidemekasutamiseta võib ravim pärssidaneerupealiste funktsiooni. Kasutamisellastel on soovitatav iganädalaneläbivaatus. Pikaajalise ravi tulemusenatugevate lokaalseteglükokortikosteroididega võivad näopiirkonnas tekkida atroofilised muutused.Seda tuleb arvestada psoriaasi, diskoidseerütematoosse luupuse ja ekseemiravimisel. Preparaadi manustamiselsilmalaugudele peab vältima preparaadisattumist silma, mis võib põhjustadaglaukoomi. Infitseerunud põletikulistekahjustuste puhul tuleb kasutada sobivatantibakteriaalset ravi. Igasuguseinfektsiooni laienemisel tuleb ravilokaalsete glükokortikosteroididegalõpetada ning alustada süsteemseteantibakteriaalsete preparaatidemanustamist. Bakteriaalse infektsiooniteket soodustab soe ja niiske keskkond(oklusioonsideme kasutamine). Enne uuesideme paigaldamist tuleb nahkpuhastada.KÕRVALTOIMED: Suurte kogustepikaajaline kasutamine või suurtenahapindade ravimine võib põhjustada TAimendumist ning esile kutsudahüperkortitsismi nähte.Dermovate, Glaxo, Cr. 0,05% 25g; Ung.0,05% 25g; Sol. 0,05% 25ml

NAHKMetüülprednisoloonatseponaatMethylprednisoloni aceponasRAVIMITÜÜP: Keskmised steroididNÄIDUSTUS: Dermatiidi ja ekseemi(sealhulgas atoopiline dermatiit ja ekseemlastel) sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Üldjuhtudelmanustatakse haigestunud nahaleõhukese kihina 1 kord päevas. Üldjuhul eitohiks ravi kesta kauem kui 12 näd.LASTELE: Üldjuhtudel manustataksehaigestunud nahale õhukese kihina 1 kordpäevas. Üldjuhul ei tohiks ravi kestakauem kui 4 näd.RASEDATELE: Üldjuhul ei tohi kortikoidesisaldavaid nahakaudseid preparaateraseduse esimesel trimestril manustada.Rasedate ja imetavate naiste puhul tulebhoolikalt üle vaadata kliiniline näidustusVASTUNÄID.: Tuberkuloosne võisüfiliitiline protsess ravitavasnahapiirkonnas; viiruslikudnahakahjustused (näiteks tuulerõuged,vöötohatis), roosvistrik, perioraalnedermatiit ning vaktsineerimisjärgsednahareaktsioonid ravitavas piirkonnas.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Nahaemulsioon onvastunäidustatud alla 4 kuu vanustelelastele, kuna nendega puudubravikogemus.RISKID: Bakteriaalsetenahainfektsioonide ja/võiseeninfektsioonide korral on vajaliktäiendav spetsiifiline ravi. Kui kreempikaajalisel kasutamisel nahka liigseltkuivatab, tuleks ravi jätkata salviga, millelon suurem rasvasisaldus. Manustamiselnäopiirkonda tuleb jälgida, et ravim eisatuks silma. Ulatusliku ravi (manustamisel40...60% nahapinnast) võioklusioonsideme kasutamise korral ei oleei lastel ega täiskasvanutel täheldatudneerupealise koore funktsiooni kahjustust.Sellele vaatamata peab suurtekehapiirkondade ravi olema võimalikultlühiaegne. Sarnaselt süsteemsetelekortikoididele võib ka paiksete kortikoididekasutamine põhjustada glaukoomi teket(nt pärast pikaajalist suurte annustemanustamist või ulatuslikele piirkondadelekandmist, oklusiivsete sidumistehnikatekorral, kandmisel silmaümbruse piirkonda).Väikelastel (4 kuud kuni 3 a) tulebhoolikalt kasu ja riski suhet kaaluda.KÕRVALTOIMED: Paiksed nahanähudnagu sügelus, põletustunne, erüteem võivesikulatsioon.KOOSTOIMED: Siiani ei ole teada.Advantan, Intendis, Cr. 0,1% 15g; Ung.0,1% 15g; Nahaemuls. 0,1 % 20 gMometasoonMometasonumRAVIMITÜÜP: Keskmised steroididNÄIDUSTUS: Dermatiidi, ekseemi võipsoriaasi sümptomaatiline ravi. Märkus.Kreem ja salv on näidustatudglükokortikosteroididele alluvatedermatooside(psoriaas, atoopiline dermatiit, kontaktja/võiallergiline kontaktdermatiit)põletikuliste ja pruriitiliste sümptomiteraviks.Nahalahus on näidustatudglükokortikosteroididele alluvate juustegakaetud peanaha dermatooside (ntpsoriaas) põletikuliste ja pruriitilistesümptomite raviks.ANNUSTAMINE: Kahjustatud nahalemääritakse õhuke kiht cr. või ung. 1 kordööp. Karvadega nahapinnale, shpeanahale, manustatakse mõned tilgadnahalahust 1 kord ööp. Salv on eelistatudkasutamiseks väga kuivade, ketendavateja lõhenevate nahakahjustuste ravis.Nahalahus on sobiv karvadega kaetudnaha dermatooside raviks (sh juustegakaetud peanahal). Rasvast kreemi võibkasutada kõigi teiste dermatoloogilisteseisundite korral.LASTELE: Vältida pikaajalist ravi.RASEDATELE: Ravimit võib raseduse võirinnaga toitmise ajal manustada ainultarsti korraldusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimiükskõik milliste abiainete või teisteglükokortikosteroidide suhtes. Sarnaseltteistele paiksetele glükokortikosteroidideleon vastunäidustatud järgmiste seisunditekorral: rosacea; perioraalne dermatiit;naha bakteriaalne, viirus- (tuulerõuged,herpes simplex, -zoster) võiseeninfektsioon; vaktsineerimisjärgnereaktsioon; tuberkuloos ja süüfilis.RISKID: Ettevaatus on vajalik järgmisteljuhtudel (eriti laste ravis): ravimimanustamine suurtele nahapindadele,oklusioonsideme kasutamine, pikaajaliseravi vajadus ning ravimi manustaminenäonahale ja nahavoltidesse. Kuna lastelon täiskasvanutega võrreldes suuremkehapindala ja kehakaalu suhe, on neil kasuurem oht glükokortikosteroididesttingitudhüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealise teljepärssimiseks ja Cushingi sündroomitekkeks.Lastel tuleb kasutada väikseimatefektiivset annust. Glükokortikosteroididepikaajaline kasutamine võib mõjustadalapse kasvu ja arengut. Kauem kui 6nädalat kestva ravi ohutus lastel ei oleteada. Alla 2-aastaseid lapsi tuleks ravidadermatoloogi järelvalve all. Vältige ravijärsku katkestamist. PikaajalisePaiksed steroididglükokortikosteroidravi järsul katkestamiselvõib tekkida tagasilöögi fenomen, misavaldub dermatiidina (tugev punetus,kipitus- ja põletustunne). Seda saabvältida ravi järk-järgulise lõpetamisega,näiteks jätkates ravi vaheaegadega ennetäielikku ravi lõpetamist. Vältige ravimisattumist silma. Tuleb meeles pidada, etglükokortikosteroidid võivad muutamõningate nahakahjustuste välimust ningsellega raskendada diagnoosimist japaranemist.Nahalahuses sisalduv propüleenglükoolvõib olla ärritava toimega ning põhjustadapõletikuliste nahakollete ravimiselpõletustunnet.KÕRVALTOIMED: Põletus- jakipitustunne, sügelus ja nahaatroofianähud, põletustunne.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Elocon, Schering Plough, Cr. 0,1% 20g;Ung. 0,1 % 20g; Sol. 0,1% 20ml;Mometasoon,salitsüülhapeMometasonum, acidum salicylicumRAVIMITÜÜP: KortikosteroididekombinatsioonidNÄIDUSTUS: Keskmise raskusega jaraske naastulise psoriaasi ravi alustamine.ANNUSTAMINE: 1...2 korda päevaskanda õhukese kihina kahjustatudnahapiirkondadele. Max päevaannus on 15g manustatuna kuni 30%-le kehapinnast.Kauem kui 3 näd. kestvat ravi ei oleuuringutes hinnatud.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust alla 12-aei ole uuritud.RASEDATELE: Viimase 3 kuu jooksulvastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Sarnaselt teiste toopilisteglükokortikoididega on Elosalicvastunäidustatud patsientidele, kellelesineb: - bakteriaalne infektsioon (näitekspüodermia, süüfilis või tuberkuloos); -viirusinfektsioon (näiteks lihtohatis,vöötohatis, tuulerõuged, verrucaevulgares, condylomata acuminata,molluscum contagiosum); -seeninfektsioon (dermatofüütia võipärmseeninfektsioon); -parasiitinfektsioonid juhul, kui samaaegseltei kasutata vastavat ravi. Vastunäidustatudka vaktsinatsioonijärgsete reaktsioonide,perioraalse dermatiidi, roosvistriku, akne janahaatroofia korral. Vastunäidustatudraseduse viimase kolme kuu jooksul.RISKID: Sarnaselt teiste nahalkasutatavate glükokortikoidpreparaatidega,tuleb kasutamisel olla eriti431

Nahka pehmendavadettevaatlik ulatuslike kehapindade ravikorral. Ei ole soovitatav kasutada kinnistesidemete all. Ei ole mõeldud kasutamiseksnäo, kubeme, genitaalide ega teisteshaudumustele soodsateskehapiirkondades. Ei ole mõeldudmanustamiseks silma. Ei ole soovitatavkasutada pustulaarse ega tilkpsoriaasikorral. Ärrituse ja liigse nahakuivusetekkimisel tuleb ravi salviga katkestada jarakendada vastavat ravi. Glükokortikoididvõivad varjata, aktiveerida ja ägestadanahainfektsioone. Samaaegsenahainfektsiooni tekkimisel tulebrakendada sobivat seentevastast võiantibakteriaalset ravi. Juhul, kui soovitudravivastust ei saavutata, tuleb salvikasutamine katkestada, kuni nakkus onadekvaatselt kontrolli all. Salitsüülhapevõib toimida päikesekaitsevahendina.Patsiendid, kes kasutavad samaaegseltUV-ravi, peavad enne UV-raviseansi algustfotoprotektiivse toime vähendamiseksnaha salvist puhastama. Sisaldabpropüleenglükool monostearaati, mis võibpõhjustada nahaärritust.KÕRVALTOIMED: Kerge kuni keskmiseraskusega põletustunne manustamiskohal,sügelus ja lokaalne nahaatroofia.KOOSTOIMED: Ei ole teada.PrednisoloonPrednisolonumRAVIMITÜÜP: Nõrgad steroididNÄIDUSTUS: Tundliku ja kuiva nahaekseem, dermatiit, atoopiline dermatiit.Vanaduse ekseem. Akuutsed ekseemid jadermatiidid, imiku ja lapseea ekseemid,mähkmetest põhjustatud dermatiit.ANNUSTAMINE: Ravi kestvuse määrabarst. Kreem kantakse 2...3 korda päevashaigestunud nahapiirkonnale.VASTUNÄID.: Tuulerõuged, spetsiifilisednahahaigused (tuberkuloos, luues),perioraalne dermatiit, rosacea javaktsinatsioonireaktsioonid, kui arst polenimelt määranud. Bakteriaalseltinfitseeritud nahahaiguste ja/võiseenhaiguste korral tohib kasutada vaidvastava teraapia raames.KÕRVALTOIMED: Nahaatroofia,teleangiektaasiate, striiade, steroidakneteke.Linola-H N, Dr. Wolff, Cr. 0,4% 25g N1Linola-H-fett-N, Dr. Wolff, Cr. 0,4% 25gN1432Prednisoloon,salitsüülhapePrednisolonum, acidum salicylicumRAVIMITÜÜP: KortikosteroididekombinatsioonidNÄIDUSTUS: Peanaha psoriaas,seborroiline dermatiit ja seborroiline juusteväljalangemine.ANNUSTAMINE: Kantakse peanahale.Kuni juuste väljalangemise lakkamiseni 1kord päevas, võimalusel õhtuti. Seejärel onpiisav, kui kasutada ravimit 2...3 kordanäd. Selleks, et TA pareminikarvanääpsudesse juhtida ja verevarustustergutada, on näidustatud pärastpealekandmist kogu peanaha massaazhsõrmeotste abil, mida tehakse 2...3 minutivältel. Ravi kestus sõltub haiguse liigist jakulust ning määratakse individuaalsustarvestades arsti poolt.RASEDATELE: Ravimit võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiabiainete suhtes. Preparaati ei tohikasutada tuulerõugete, spetsiifilistenahahaiguste (süüfilis, tuberkuloos),vaktsinatsioonireaktsioonide, seenhaigusteja bakteriaalsete nahainfektsioonide,roosvistriku ja perioraalse dermatiidikorral.RISKID: Ainult välispidisekskasutamiseks. Ei tohi sattuda silma jalimaskestadele (alkoholilahus).KÕRVALTOIMED: Allergilisednahareaktsioonid, nahamuutused (nahapaksuse muutumine, väikestenahaveresoonte laienemine, striiademoodustumine, steroidakne, perioraalnedermatiit, rohkenenud karvakasv).Pikemaajalisel tarvitamisel kõrgetesannustes või suurtel pindadel, samuti arstipoolt määratust erineval tarvitamisel tulebtähelepanu pöörata glükokortikoididesüsteemsete toimete tekkimisevõimalusele.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Alpicort, Dr. Wolff, Paikne sol.0,2%+0,4% 100mlTriamtsinoloonTriamcinolonumRAVIMITÜÜP: Mõõdukad steroididNÄIDUSTUS: Allergilise dermatiidi,ekseemi või psoriaasi sümptomaatilineravi.ANNUSTAMINE: Määrida õhuke kiht salvikahjustatud nahale 2...3 korda ööp. (max.15 g ööp. ) või oklusioonsideme alla (max.10 g ööp. ).LASTELE: Lastel tohib kasutada ainultäärmisel vajadusel. Ravikuur peabpiirduma viie päevaga ja oklusioonsidet eiNAHKtohi kasutada. Annustamine vt.täiskasvanud.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise muu koostisosa suhtes. Eitohi määrida silmade ümbrusse. Tohibkasutada naha seen- ja bakteriaalseteinfektsioonide korral vaid koos sobivainfektsioonivastase raviga.Vastunäidustatud nahatuberkuloosi jaenamike naha viirusinfektsioonide, eritiherpes simplex?i ja tuulerõugete korral. Eitohikasutada säärehaavandite, näo rosaatsea,hariliku akne, suuümbruse dermatiidi võimähkmelööbe korral ega määridarindadele vahetult enne rinnaga toitmist.RISKID: Nahaärrituse tekkimisel tulebkasutamine lõpetada ja alustada vastavatravi. Kui ravitakse ulatuslikke pindu või kuikasutatakse oklusioonsidemeid, suurenebkortikosteroidide süsteemne imendumineja seega tuleb rakendada sobivaidettevaatusabinõusid, eriti lastel ningimikutel.Läbi lõdva naha sarvkihi tungivadmikroobid (eeskätt püogeensedmikroorganismid) kergemini japõhjustavad ravi ajal mitmesuguseidpüodermiaid. Samas saab neid edukaltvältida, kasutades desinfitseerivatpesuvahendit. Samuti võivad tekkidapärmseente poolt põhjustatudinfektsioonid.Harvadel juhtudel võivad oklusioonsidemeall esineda hemorraagiad. Salvi määriminesamasse piirkonda pika aja jooksul võibpõhjustada nahaatroofiat, eriti noortelinimestel. Krooniline kasutamine näonahalon nahaatroofia tekkimise tõttu samutiohtlik. Lastel tohib kasutada ainultäärmisel vajadusel. Ravikuur peabpiirduma viie päevaga ja oklusioonsidet eitohi kasutada. Imikutel tuleb pikaajalistregulaarset paikset steroidravi vältida.Psoriaasi ravimisel tuleb arvestadatagasilöögifenomeni tekkimisevõimalusega, mis viib steroidisõltuvusetekkimiseni.KÕRVALTOIMED: Pikaajalise ravi korralhalveneb haavade paranemine, tekivadnaha atroofia, petehhiad ja verevalumid,näopunetus ja teleangiektaasiad,suurenenud higistamine, purpur, striiad,hirsutism, akne, erütematoosseleluupusele sarnased nahakahjustused.Süsteemseid kõrvaltoimeid on täheldatudainult erandjuhtudel.Ftorocort, Gedeon Richter, Ung. 0,1%15g

RASESTUMISVASTASED VAHENDIDNahkapehmendavadPimekrolimusPimecrolimusRAVIMITÜÜP: Teised dermatoloogiaskasutatavad ainedNÄIDUSTUS: Kerge või keskmiseraskusega atoopilise dermatiidi (ekseemi)raviks patsientidel vanuses 2 eluaastat javanemad, kui ravi paikselt kasutatavatekortikosteroididega ei ole soovitatav võivõimalik. Nendeks juhtudeks võivad olla:kortikosteroidide talumatus,kortikosteroidide ebapiisav efektiivsus,kasutamine näo ja kaelapiirkonnas, kuskortikosteroidsalvide pikaaegnevaheaegadega kasutamine ei olesoovitatav.ANNUSTAMINE: Kantakse kahjustatudnahapiirkondadele õhukese kihina 2 kordaööp. kergelt hõõrudes kuni kreemi täielikuimendumiseni. Kasutada kuni kahjustatudnahapiirkondade täieliku paranemisenining siis ravi lõpetada.LASTELE: Alla 2-a: ei soovitata. Üle 2-a:vt. täiskasvanudRASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistemakrolaktaamide või abiainete suhtes.RISKID: Ei tohi kasutada kongenitaalsevõi omandatud immuunpuudulikkusegapatsientidel ning patsientidel, keskasutavad immunosupressioonipõhjustavaid ravimeid. Ei tohi kandaägedatest naha viirusinfektsioonidest(Herpes simplex, tuulerõuged) kahjustatudnahapiirkondadele. Puuduvad andmedefektiivsuse ja ohutuse kohtainfektsiooniga kulgeva atoopilise dermatiidiravis. Atoopilist dermatiiti põdevatelpatsientidel võib sagedamini esineda nahapindmisi infektsioone, sh eczemaherpeticum (Kaposi varitselliformne lööve).Raske atoopilise dermatiidi korral võibbakteriaalsete infektsioonide (impetiigo)esinemise risk ravi ajal suureneda. Kreemvõib põhjustada kergeid ja mööduvaidpaikseid naha ärritusnähte, näiteks kergetsoojaja- või kõrvetustunnet. Vältida tulebsattumist silma või limaskestadele.Patsientidele tuleb soovitada kasutadaabinõusid kaitseks päikesekiirguse eest:vähendada päikese käes viibimise aega,kasutada päikesekaitsefaktoriganahahooldusvahendeid ja kanda vastavatriietust. Siirdatud organiga patsientidel onimmunosupressiooni saavutamisekskaltsineuriini inhibiitorite süsteemselmanustamisel esinevat kestvat süsteemsetekspositsiooni seostatud lümfoomide janaha pahaloomuliste kasvajatesuurenenud riskiga. Tugevalt põletikuliseja/või kahjustatud nahaga patsientidel võibsüsteemne kontsentratsioon olla kõrgem.KÕRVALTOIMED: Põletustunnemanustamiskohal, nahareaktsioonmanustamiskohal (ärritus, sügelus,erüteem), nahainfektsioon.KOOSTOIMED: Võimalikke koostoimeidteiste ravimitega ei ole põhjalikult uuritud.Elidel, Novartis, Cr. 1% 15,0KombineeritudKombineeritudDesogestreel,etinüülöstradioolDesogestrelum, ethinyloestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni-östrogeenipüsiv kombinatsioonNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Tabl. tuleb võttapakendile märgitud järjekorras iga päevenam-vähem samal ajal koos vajalikukoguse vedelikuga. 22 järjestikuse päevajooksul võetakse iga päev 1 tabl. Igajärgmist pakendit alustatakse pärast6-päevast tabletivaba perioodi, millejooksul tekib tavaliseltmenstruatsioonitaoline vereeritus. Seealgab tavaliselt 2. ... 3. päeval pärastviimase tableti võtmist ning ei pruugilõppeda enne järgmise pakendigaalustamist. Kuidas alustada. Viimase kuujooksul ei ole kasutatud hormonaalseidrasestumisvastaseid preparaate: Tabl.võtmist tuleb alustada naise normaalsemenstruaaltsükli esimesest päevast(menstruaalverejooksu esimene päev).Alustada võib ka 2. ... 5. päeval, kuid siissoovitatakse tabletivõtmise esimese tsükliesimese 7 päeva jooksul kasutada lisaksmõnda mittehormonaalsetrasestumisvastast vahendit. Üleminekkombineeritud suukaudseltrasestumisvastaselt ravimilt (COC):Eelistatult peaks alustama päeval pärasteelnevalt kasutatud ravimi viimasetoimeainet sisaldava tabl. võtmist, kuidhiljemalt tabl. vabale perioodile võiplatseebot sisaldava tableti võtmiselejärgneval päeval. Üleminek ainultgestageenimeetodilt (minipill, süst,implantaat) või gestageeni vabastavaltemakasiseselt süsteemilt (IUS): Minipilliltvõib ümber lülituda suvalisel päeval(implantaadilt või IUS-ilt selleeemaldamise päeval, süstilt päeval, kuipeaks tehtama järgmine süste), kuid peabkõigil neil juhtudel kasutama lisaks mõndamittehormonaalset rasestumisvastastvahendit esimesel seitsmel tabletivõtmisepäeval. Esimese trimestri abordi järgselt:Võib alustada koheselt. Sel juhul ei olevaja kasutada lisaks muidrasestumisvastaseid meetodeid.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Kombineeritudrasestumisvastaseid ravimeid ei tohikskasutada allpool loetletud seisunditekorral. Kui mõni neist seisunditest peaksesimest korda ilmnema kombineeritudrasestumisvastaste ravimite kasutamiseajal, peab ravimi kasutamise kohe433

KombineeritudRASESTUMISVASTASED VAHENDIDlõpetama. Kaasuv või anamneesisvenoosne või arteriaalnetrombootiline/trombemboolne haigus (ntsüvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia, müokardiinfarkt) võiajuveresoonkonna haigus. Tromboosideprodromaalseisundite esinemine või needon anamneesis (nt transitoorneajuisheemia, stenokardia). Anamneesismigreen koldeliste neuroloogilistesümptomitega. Suhkurtõbi vaskulaarsetekomplikatsioonidega. Raske või mitmevenoosse või arteriaalse tromboosiriskifaktori esinemine. Kaasuv pankreatiitvõi pankreatiit anamneesis, kui sellegakaasneb raske hüpertriglütserideemia.Raske maksahaigus või selle esinemineanamneesis, kuni maksafunktsiooninäitajad ei ole normaliseerunud. Hea- võipahaloomuline maksakasvaja või selleesinemine anamneesis. Teadaolev võikahtlustatav suguhormoonsõltuvsuguelundite või rinnanäärmepahaloomuline haigus. Diagnoosimatavaginaalne verejooks. Teadaolev võikahtlustatav rasedus. Ülitundlikkus TA võimõne abiaine suhtes.RISKID: Epidemioloogilised uuringud onnäidanud seost suukaudseterasestumisvastaste ravimite ningkõrgenenud arteriaalse ja venoossetromboosi ja trombemboolsete haigustenagu müokardiinfarkt, ajuinfarkt,süvaveenide tromboos ja kopsuarteritrombemboolia riski vahelisele seosele.Igasuguste COC-de kasutamisega kaasnebvenoossete trombembooliate (VTE)suurenenud risk, mis võib avaldudasüvaveenide tromboosi ja/või kopsuarteritrombembooliana.Mõned epidemioloogilised uuringud onnäidanud, et naistel, kes kasutavadkolmanda põlvkonna gestageenesisaldavaid madalaannuselisi COC-sid, shdesogestreeli, esineb suurem VTE risk kuineil, kes kasutavad gestageenlevonorgestreeli sisaldavaidmadalaannuselisi COC-sid. Äärmiseltharva on kombineeritud suukaudseterasestumisvastaste ravimite kasutajateseas tromboosi registreeritud teistesveresoontes, nt maksa-, mesenteriaal,neerude, aju- või reetina veenides jaarterites. Veeni- ja arteritromboosidesümptomiteks võivad olla: jalaunilateraalne valu ja/või turse; järskutekkinud tugev valu rinnus, mis võibkiirguda vasakusse kätte; järsku tekkinudõhupuudus; järsku tekkinud köha;ebaharilik, raske ja pikaajaline peavalu;järsk osaline või täielik nägemiskaotus;diploopia; segane kõne või afaasia;pearinglus; kollaps, millega võivadkaasneda fokaalsed krambid; järskutekkinud nõrkus või väga tugev tuimus434ühes kehapooles või kehaosas;motoorikahäired; äge kõht. Venoosse võiarteriaalse trombemboolia ohtusuurendavad: vanus; suitsetamine(suitsetamise suurenedes ja vanusekasvades kasvab ka oht, eriti vanematelkui 35-a naistel); vastavperekonnaanamnees (nt venoosne võiarteriaalne tromboos õel-vennal võivanemal suhteliselt varases eas). Pärilikueelsoodumuse kahtlusel tuleb ennekombineeritud suukaudse kontratseptiiviosas otsustamist naine suunata spetsialistikonsultatsioonile; rasvumine(kehamassiindeks üle 30 kg/m²);düslipoproteineemia; arteriaalnehüpertensioon; migreen;südameklapihaigus; kodade virvendus;pikaajaline immobilisatsioon, suuremkirurgiline protseduur, igasugunejalaoperatsioon või raskem trauma. Neisolukordades on soovitatav lõpetadakombineeritud suukaudse kontratseptiivikasutamine (plaanilise operatsiooni korralvähemalt neli nädalat enne seda) ningseda jätkata mitte varem kui kaks nädalatpärast liikuvuse täielikku taastumist.Flebotrombooside tekke seisukohalt ei oletäielikult selgusele jõutud varikoosseteveenilaiendite ja pindmiste tromboflebiitidevõimalikus osatähtsuses. Tuleb arvestadatrombembooliate suurenenud ohugasünnitusjärgsel perioodil. Muudekspatoloogiateks, millega on kaasnenudvereringehaigused, on suhkurdiabeet,süsteemne erütematoosne luupus,hemolüütilis-ureemiline sündroom,krooniline soolepõletik (Crohni tõbi võihaavandiline koliit) ja sirprakulineaneemia. Migreenihoogude sageneminevõi raskenemine kombineeritudsuukaudsete kontratseptiivide kasutamiseajal (mis võib endast kujutada ajuinsuldiprodroomi) võib olla kombineeritudsuukaudsete kontratseptiivide kasutamisekohese lõpetamise põhjuseks. Venoossevõi arteriaalse tromboosi pärilikule võiomandatud eelsoodumusele viitavateksbiokeemilisteks faktoriteks on aktiveeritudC-valgu (APC) resistentsus,hüperhomotsüstineemia, antitrombiin IIIpuudulikkus, C-valgu puudulikkus, S-valgupuudulikkus, fosfolipiididevastasedantikehad (kardiolipiinivastased antikehad,luupus antikoagulant (lupusanticoagulant)). Harvadel juhtudel onkombineeritud suukaudseid kontratseptiivekasutavatel naistel täheldatud healoomulisimaksatuumoreid ning veelgi harveminipahaloomulisi maksatuumoreid.Hüpertriglütserideemiaga naistel võinendel, kellel see onperekonnaanamneesis, võib esinedakombineeritud suukaudsetekontratseptiivide kasutamise ajal suurempankreatiidi oht. Ehkki paljudelkombineeritud suukaudseid kontratseptiivekasutavatel naistel on täheldatud vererõhuvähest tõusu, esineb kliinilise tähtsusegavererõhu tõusu harva. Nii raseduse kuikombineeritud suukaudsetekontratseptiivide kasutamise korral ontäheldatud järgmiste seisundite tekkimistvõi halvenemist, kuid tõendid nendeseosest kombineeritud suukaudsetekontratseptiividega ei ole veenvad:kolestaatiline ikterus ja/või sügelus;sapikivide moodustumine; porfüüria;süsteemne erütematoosne luupus;hemolüütilis-ureemiline sündroom;Sydenhami korea; herpes gestationis;otoskleroosist tingitud kuulmislangus.Maksafunktsiooni ägedad või kroonilisedhäired võivad vajalikuks tehakombineeritud suukaudse kontratseptiivikasutamise katkestamise kunimaksafunktsiooni näitajatenormaliseerumiseni. Ehkki kombineeritudsuukaudsed kontratseptiivid võivadmõjustada perifeerset insuliiniresistentsustja glükoositaluvust, puuduvad tõendidravirezhiimi muutmise vajaduse kohtamadaladoosilisi kombineeritudsuukaudseid rasestumisvastaseid ravimeid(sisaldavad

RASESTUMISVASTASED VAHENDIDDesogestreel,etinüülöstradioolDesogestrelum, ethinyloestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Tabl. tuleb võttapakendile märgitud järjekorras iga päevenam-vähem samal ajal koos vajalikukoguse vedelikuga. 21 järjestikuse päevajooksul võetakse iga päev 1 tabl. (0,15 mgdesogestreeli ja 0,02/0,03 mg EE). Igajärgmist pakendit alustatakse pärast7-päevast tabletivaba perioodi, millejooksul tekib tavaliseltmenstruatsioonitaoline vereeritus. Seealgab tavaliselt 2. ... 3. päeval pärastviimase tabl. võtmist ning ei pruugilõppeda enne järgmise pakendigaalustamist. Kuidas alustada. Viimase kuujooksul ei ole kasutatud hormonaalseidrasestumisvastaseid ravimeid: Tabl.võtmist tuleb alustada naise normaalsetsükli esimesest päevast(menstruaalvereerituse esimene päev).Alustada võib ka 2. .... 5. päeval, kuidtabletivõtmise esimese tsükli esimese 7päeva jooksul soovitatakse kasutada lisaksmõnda mittehormonaalsetrasestumisvastast vahendit. Üleminekkombineeritud suukaudseltrasestumisvastaselt ravimilt(kombineeritud suukaudnerasestumisvastane ravim, vaginaalnerõngas, transdermaalne plaaster):Eelistatult peaks naine alustama päevalpärast eelnevalt kasutatud ravimi viimasetoimeainet sisaldava tabl. võtmist, kuidhiljemalt tabletivabale perioodile võiviimase platseebot sisaldava tabl.võtmisele järgneval päeval. Juhul, kuieelnevalt on kasutatud vaginaalset rõngastvõi transdermaalset plaastrit, tuleks naiselalustada tabl. võtmisega eelistatult rõngavõi plaastri eemaldamise päeval, kuidhiljemalt päeval, millal peaks vaginaalserõnga või transdermaalse plaastri uuestipaigaldama. Üleminek ainultgestageenimeetodilt (minipill, süst,implantaat) või gestageeni vabastavaltemakasiseselt süsteemilt (IUS): Võibminipillilt ümber lülituda suvalisel päeval(implantaadilt või emakasiseselt süsteemiltselle eemaldamise päeval, süstilt päeval,millal järgmine süste peaks tehtama), kuidpeab kõigil neil juhtudel kasutama lisaksmõnda mittehormonaalsetrasestumisvastast vahendit esimeselseitsmel tabletivõtmise päeval. Esimesetrimestri abordi järgselt: Võib alustadakoheselt. Sel juhul ei ole vaja kasutadalisaks muid rasestumisvastaseidmeetodeid. Sünnituse või teise trimestriabordi järgselt: Imetamise ajal ei olesoovitatav kasutada, kuna vähenebrinnapiima hulk ja koostis. Kui ei toidarinnaga, on soovitatav on alustada 21. ...28. sünnituse või teise trimestri abordijärgsel päeval. Kui alustatakse hiljem,peab naisele soovitama lisaks mõndamittehormonaalset rasestumisvastastvahendit esimesel seitsmel tabletivõtmisepäeval. Kui vahekord on siiski eelnevalttoimunud, tuleb enne ravi alustamistvälistada rasedus või oodata ära esimenemenstruatsioon.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Kaasuv või anamneesisvenoosne või arteriaalnetrombootiline/trombemboolne haigus (ntsüvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia, müokardiinfarkt) võiajuveresoonkonna haigus. Tromboosideprodromaalseisundite esinemine või needon anamneesis (nt transitoorneajuisheemia, stenokardia). Anamneesismigreen koldeliste neuroloogilistesümptomitega. Suhkurtõbi vaskulaarsetekomplikatsioonidega. Raske või mitmevenoosse või arteriaalse tromboosiriskifaktori esinemine. Kaasuv pankreatiitvõi pankreatiit anamneesis, kui sellegakaasneb raske hüpertriglütserideemia.Raske maksahaigus või selle esinemineanamneesis, kuni maksafunktsiooninäitajad ei ole normaliseerunud. Hea- võipahaloomuline maksakasvaja või selleesinemine anamneesis. Teadaolev võikahtlustatav suguhormoonsõltuvsuguelundite või rinnanäärmepahaloomuline haigus. Diagnoosimatavaginaalne verejooks. Teadaolev võikahtlustatav rasedus. Ülitundlikkus TA-tevõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Epidemioloogilised uuringud onnäidanud seost suukaudseterasestumisvastaste ravimite ningkõrgenenud arteriaalse ja venoossetromboosi ja trombemboolsete haigustenagu müokardiinfarkt, ajuinfarkt,süvaveenide tromboos ja kopsuarteritrombemboolia riski vahelisele seosele.Need seisundid esinevad harva.Flebotrombooside tekke seisukohalt ei oletäielikult selgusele jõutud varikoosseteveenilaiendite ja pindmiste tromboflebiitidevõimalikus osatähtsuses. Migreenihoogudesagenemine või raskeneminekombineeritud suukaudseterasestumisvastaste ravimite kasutamiseajal (mis võib endast kujutada ajuinsuldiprodroomi) võib olla kombineeritudsuukaudsete rasestumisvastaste ravimitekasutamise kohese lõpetamise põhjuseks.Emakakaelavähi kõige olulisem riskifaktoron persistentne inimese papilloomiviiruse(HPV) infektsioon. Mõnedepidemioloogilised uuringud on näidanud,Kombineeritudet pikaajaline kombineeritud suukaudsetekontratseptiivide kasutamine võib lisakssoodustada riski suurenemist, kuid seni eiole selge, mil määral see oht on omistatavsellistele segavatele faktoritele naguemakakaela skriiningtest jaseksuaalkäitumise omapära, sealhulgaskondoomi kasutamine.Hüpertriglütserideemiaga naistel võinendel, kellel see onperekonnaanamneesis, võib esinedakombineeritud suukaudseterasestumisvastaste ravimite kasutamiseajal suurem pankreatiidi oht.Maksafunktsiooni ägedad või kroonilisedhäired võivad hädavajalikuks tehakombineeritud suukaudserasestumisvastase ravimi kasutamisekatkestamise kuni maksafunktsiooninäitajate normaliseerumiseni.Kombineeritud suukaudsete rasestumisvastasteravimite kasutamisega seoses ontäheldatud Crohni tõbe ja haavandilistkoliiti.KÕRVALTOIMED: Kontaktläätsedetalumatus, iiveldus, oksendamine,kõhuvalu, kõhulahtisus,ülitundlikkusreaktsioonid, kehakaalusuurenemine, vedelikupeetus, peavalu,migreen, libiido vähenemine, depressioon,meeleolumuutused, rindade hellus, valu,suurenemine, lööve, urtikaaria.KOOSTOIMED: Koostoimed võivadtekkida ravimitega, mis indutseerivadmaksa mikrosomaalseid ensüüme ningmille tulemusena kiireneb suguhormoonidekliirens (nt fenütoiin, barbituraatid,primidoon, karbamasepiin, rifampitsiin,rifabutiin ning võimalik, et kaokskarbasepiin, topiramaat, felbamaat,ritonaviir, griseofulviin ja kõik tooted, missisaldavad naistepuna ürti).Marvelon, Tabl. 0,15mg+0,03mg N21x3Mercilon, Tabl. 0,15mg+0,02mg N21x3Novynette, Gedeon Richter, Kaet. tabl.0,15mg+0,02mg N21x3Regulon, Gedeon Richter, Kaet. tabl.0,15mg+0,03mg N21x3Dienogest,etinüülöstradioolDienogestum, ethinylestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenimuutuvad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.Märkus. Antiandrogeense toimegaöstrogeen-gestageenkombinatsioon,iseäranis sobilik raviks naistele, kel esinebkerge või mõõduka raskusega akne ningseborröa.ANNUSTAMINE: Tabl. tuleb võttapakendil näidatud järjekorras, iga päev435

KombineeritudRASESTUMISVASTASED VAHENDIDenam-vähem samal ajal, vajadusel vähesekoguse veega. Võtta tuleb üks tabl. päevas21 päeva järjest. Enne iga järgnevapakendiga alustamist tuleb pidada7-päevane tabl. vaba intervall, millejooksul esineb tavaliselt menstruatsioonilaadnevereeritus. See algabtavaliselt 2....3. päeval pärast viimase tabl.võtmist ning ei pruugi lõppeda ennejärgmise pakendi alustamist. Eelnevalt eiole hormonaalseid rasestumisvastaseidpreparaate kasutatud (viimase kuujooksul): Tabl. võtmist tuleb alustadamenstruaaltsükli esimesel päeval (s.tmenstruaalverejooksu esimesel päeval).Alustada võib ka 2....5. päeval, kuid siistuleb esimese 7 päeva jooksul kasutadalisameetodit. Kombineeritud suukaudseltkontratseptiivilt (COC) üleminek:Eelistatult tuleb alustada päeval, misjärgneb viimasele toimeainet sisaldavatabl. sissevõtmise päevale, kuid mittehiljem kui preparaadi tabl.vabale võiviimase platseebotabl. manustamiselejärgneval päeval. Üleminek ainultprogestageenmeetodilt (minipill, süst,implantaat) või progestageeni vabastavaltemakasiseselt süsteemilt: Minipillilt võibümber lülituda vabalt valitud päeval(implantaadi või emakasisese süsteemikasutamisel - selle eemaldamise päeval;süstitava vahendi kasutamisel - päeval,millal peaks tehtama järgmine süst), kuidkõigil neil juhtudel peab esimesel 7 tabl.võtmise päeval kasutama rasestumisevältimiseks lisameetodit. Esimese trimestriabordi järgselt: Võib alustada kohe ja seljuhul ei ole vaja kasutadalisakaitsevahendeid raseduse vältimiseks.Sünnituse või teise trimestri abordijärgselt: Preparaadi kasutamist tuleksalustada 21....28. päeval pärast sünnitustvõi teise trimestri aborti. Kui alustataksehiljem, tuleb naisele soovitada esimese 7tabl. võtmise päeval kasutadalisameetodit. Kui eelnevalt on toimunudsuguline vahekord, tuleb enne COC-dekasutamise alustamist välistada rasedusvõi oodata ära esimene menstruatsioon.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Venoosne tromboos (ntsüvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia) käesolevalt võianamneesis. Arteriaalne tromboos (nttserebrovaskulaarsed häired,müokardiinfarkt) või tromboosieelneseisund (nt transitoorne isheemiline atakk,rinnaangiin) käesolevalt või anamneesis.Tõsiste või mitmete arteriaalse tromboosiriskifaktorite esinemine: - vaskulaarsehaaratusega suhkurtõbi - tõsinehüpertensioon - tõsinedüslipoproteineemia - eelsoodumuspäriliku või omandatud venoosse võiarteriaalse tromboosi suhtes, mida436näitavad järgmised biokeemilised faktorid:APC-resistentsus, antitrombiin-IIIpuudulikkus, proteiin C puudulikkus,proteiin S puudulikkus,hüperhomotsüsteineemia jaantifosfolipiid-antikehad(antikardiolipiin-antikehad, lupusantikoagulant). Tõsine maksahaiguskäesolevalt või anamneesis, kuni maksafunktsiooninäitajad pole normaliseerunud.Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline)käesolevalt või anamneesis. Teadaolev võikahtlustatav hormoon-sõltuv suguelunditevõi rinnanäärmete pahaloomuline seisund.Ebaselge etioloogiaga vaginaalneverejooks. Neuroloogiliste sümptomitega(auraga) migreen anamneesis.Ülitundlikkus mõne TA või abiaine suhtes.Raske neerupuudulikkus või ägeneerufunktsiooni kahjustus.RISKID: Kasutamisega kaasneb alatisuurenenud venoosse trombembolismi(venoosne tromboos, kopsuarteritrombemboolia) tekkerisk võrreldesmittekasutamisega. Kui kombineeritudsuukaudsete rasestumisvastastepreparaatide kasutamise ajal migreenihoodsagenevad või tugevnevad (võimaliktserebrovaskulaarse haiguse prodroom),võib osutuda vajalikuks lõpetada nendekasutamine. Mõned epidemioloogiliseduuringud on näidanud, et pikaajaliselkasutamisel suureneb emakakaela vähirisk.Kuna rinnavähk on alla 40-aastaste naisteseas haruldane, siis on kombineeritudsuukaudsete rasestumisvastastepreparaatide kasutajate hulgasdiagnoositud rinnavähi juhtumite arv väikevõrreldes rinnavähi üldiseesinemissagedusega.Harvadel juhtudel on kombineeritudsuukaudsete rasestumisvastastepreparaatide kasutamisel täheldatudhealoomuliste maksakasvajate teket, veelharvem pahaloomuliste kasvajate teket,mis on üksikjuhtudel põhjustanudeluohtliku verejooksu kõhuõõnde. Naised,kellel on hüpertriglütserideemia või kellelon see haigus olnud perekonnaanamneesis, võivad kasutamise ajal ollarohkem ohustatud pankreatiidist. Kuigipaljudel kasutajatel on täheldatudvererõhu tõusu, on kliiniliselt olulistvererõhu tõusu esinenud harva.Järgnevad seisundid võivad ilmneda võiägeneda nii raseduse kui ka tabl.kasutamise ajal, kuid tõendus seose kohtaCOC-de kasutamisega ei ole lõplik:kolestaasiga seotud ikterus ja sügelemine;sapikivide teke; porfüüria; süsteemneerütematoosne luupus;hemolüütilis-ureemiline sündroom;Sydenham'i korea; herpes gestationis;otoskleroosiga seotud kuulmisehalvenemine. Ägeda või kroonilisemaksahaiguse ilmnemisel on vajalikkombineeritud suukaudserasestumisvastase preparaadi kasutaminelõpetada kuni maksafunktsiooni näitajatenormaliseerumiseni.Kuigi kasutamine võib mõjutadaperifeerset insuliini resistentsust jaglükoosi tolerantsust, ei ole andmeid, etdiabeetikutel oleks vaja muuta raviskeemi.Kasutamisega on seostatud endogeensedepressiooni, epilepsia, Crohni tõve jahaavandilise koliidi halvenemist. Kloasmidvõivad tekkida eriti neil naistel, kellelesines raseduse ajal kloasme. Naised,kellel on kalduvus kloasmide tekkeks,peaksid COC-de kasutamise ajal hoidumaotsese päikesevalguse ning UV-kiirguseeest.KÕRVALTOIMED: Peavalu, migreen,pearinglus, jala krambid, depressiivnemeeleolu, hüpertensioon, hüpotensioon,veenikahjustused, kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, söögiisu tõus,akne/dermatiit, rinnanäärme häired,kuseteede infektsioon, sinusiit, astma.KOOSTOIMED: Koostoimed teisteravimitega võivad viia suguhormoonidekliirensi suurenemiseni, mistõttu võibtekkida läbimurdeveritsus ja ebaõnnestudakontratseptsioon. Selline toime on leitud nthüdantoiinide, fenobarbitaali, primidooni,karbamasepiini ja rifampitsiini kasutamisel.Arvatakse, et ka rifabutiinil, efavirensil,nevirapiinil, okskarbasepiinil, topiramaadil,felbamaadil, ritonaviiril, nelfinaviiril,griseofulviinil ja naistepunal (Hypericumperforatum) esineb selline toime.Ebapiisav rasestumisvastane toime onilmnenud ka mõnede antibiootikumide(ampitsilliin ja tetratsükliinid) samaaegselkasutamisel. Lühiaegse ravi korralülalnimetatud ravimitega tuleks lisakskombineeritud suukaudselerasestumisvastasele preparaadile ajutiselt,s.t ravi ajal ning 7 päeva pärast ravi lõppu,kasutada lisakaitsevahendeid. Rifampitsiinikasutamise korral tuleblisakaitsevahendeid kasutada ravi ajal ja28 päeva vältel pärast ravi lõpetamist.Naistel, kes on pikka aega kasutanudmaksaensüüme indutseerivaid ravimeid,on soovitatav suurendadakontratseptiivsete steroidhormoonideannuseid.Jeanine, Jenapharm, Tabl. 2mg+0,03mgN21

RASESTUMISVASTASED VAHENDIDDrospirenoon,etinüülöstradioolDrospirenonum, ethinylestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Tablette tuleb võttapakendil näidatud järjekorras, iga päevenam-vähem samal ajal, vajadusel vähesevedelikuga. Võtta tuleb 1 tabl. (3/0,03 mg)päevas 21 päeva järjest. Enne igajärgneva pakendiga alustamist tulebpidada 7-päevane tabletivaba intervall,mille jooksul esineb tavaliseltmenstruatsioonilaadne vereeritus. Seealgab tavaliselt 2. ... 3. päeval pärastviimase tabl. võtmist ning ei pruugilõppeda enne järgmise pakendi alustamist.Eelnevalt (viimase kuu vältel) polehormonaalseid rasestumisvastaseidpreparaate kasutatud: Tabl. võtmist peabalustama naise normaalse tsükli esimeselpäeval (s.t menstruaalverejooksu esimeselpäeval). Alustada võib ka 2. ... 5. päeval,kuid sellisel juhul soovitatakse esimesetsükli esimese 7 tabletivõtmise päevajooksul kasutada lisameetodit.Kombineeritud suukaudselt kontratseptiivilt(COC) üleminek: Eelistatult tuleb alustadapäeval, mis järgneb viimasele aktiivseleCOC tabl., kuid hiljemalt eelneva COCtabletivaba või platseebotableti intervallijärgsel päeval. Üleminek ainultprogestageenmeetodilt (minipill, süst,implantaat) või progestageeni vabastavaltemakasiseselt süsteemilt (ESS): Naine võibminipillilt ümber lülituda suvalisel päeval(implantaadi või emakasisese süsteemikasutamisel - selle eemaldamise päeval;süstitava vahendi kasutamisel - päeval,millal peaks tehtama järgmine süst), kuidpeab kõigil neil juhtudel kasutamalisameetodit esimese 7 tabl.võtmisepäeval. Esimese trimestri abordi järel:Alustada võib koheselt. Sel juhul ei olevajadust abistavate rasestumisvastastemeetodite järele. Sünnituse või teisetrimestri abordi järel: Soovitatav onalustada 21. ... 28. sünnituse või teisetrimestri abordi järgsel päeval. Kuialustatakse hiljem, peab naisele soovitamalisameetodit esimese 7 tabl. võtmisepäeval. Kui vahekord on siiski eelnevalttoimunud, tuleb enne COC-de kasutamisealustamist välistada rasedus või oodata äraesimene menstruatsioon.VASTUNÄID.: Venoosne trombooskäesolevalt või anamneesis (süvaveenidetromboos, kopsuarteri trombemboolia).Arteriaalne trombemboolia (ntmüokardiinfarkt) või tromboosieelneseisund (nt stenokardia, transitoorneisheemiline atakk) käesolevalt võianamneesis. Tserebrovaskulaarne häirekäesolevalt või anamneesis. Tõsiste võimitmete arteriaalse tromboosi riskifaktoriteesinemine: - vaskulaarse haaratusegasuhkurtõbi - raske hüpertensioon - raskedüslipoproteineemia. Pärilik või omandatudeelsoodumus venoosse või arteriaalsetromboosi suhtes nagu aktiveeritudproteiin C (APC) resistentsus,antitrombiin-III puudulikkus, proteiin Cpuudulikkus, proteiin S puudulikkus,hüperhomotsüstineemia ning antifosfolipiidantikehad (antikardiolipiin antikehad, lupusantikoagulant). Pankreatiit või sellesttulenev raske hüpertriglütserideemia.Tõsine maksahaigus käesolevalt võianamneesis, kuni maksafunktsiooninäitajad pole normaliseerunud.Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline)käesolevalt või anamneesis. Raskeneerupuudulikkus või äge neerufunktsioonikahjustus. Teadaolev või oletatavhormoonsõltuv suguelundite võirinnanäärmete pahaloomuline seisund.Ebaselge etioloogiaga vaginaalneverejooks. Neuroloogiliste sümptomitegamigreen anamneesis. Ülitundlikkus TA võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Vaskulaarsed häired.Migreenihoogude sageduse võiraskusastme muutused, mis ontserebrovaskulaarsete haigusteprodroomiks, võivad olla COC-de võtmisekohese lõpetamise ajendiks. Emakakaelavähi kõige olulisem riskifaktor on püsivinimese papilloomi viirus (HPV). Mõnedepidemioloogilised uuringud on näidanud,et pikaajaline COC-de kasutamine võibHPV-st tingitud tõusnud emakakaela vähiriski veelgi suurendada, kuid siiani säilivadlahkarvamused selle suhtes, millisesulatuses on see leid seostatav muudefaktoritega, nt emakakaela uuringute jaseksuaalkäitumisega k.a barjäärimeetoditekasutamisega rasedusest hoidumiseks.Progestiinkomponent on kaaliumisäästvate omadustega aldosterooniantagonist.Naised, kellel on hüpertriglütserideemiavõi kellel on see haigus olnud perekonnaanamneesis, võivad COC-de kasutamiseajal olla rohkem ohustatud pankreatiidist.Kuigi paljudel COC-sid kasutavatel naistelon täheldatud vererõhu tõusu, onkliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusuesinenud harva. COC-de efektiivsus võibväheneda nt seoses võtmata jäänudtablettidega, seedetrakti häiretega võikoostoimivate ravimitega. Kõigi COC-dekasutamise ajal võivad ilmnedaebaregulaarsed veritsused (määrimine võiläbimurde verejooks), seda eriti esimestelkasutamiskuudel.KÕRVALTOIMED: Menstruatsioonihäired, vaheveritsused, rindade valulikkus,Kombineeritudpeavalu, depressiivne meeleolu, libiidomuutused, migreen, hüpertensioon,iiveldus, oksendamine, akne, ekseem,vaginaalne kandidoos, vaginiit,vedelikupeetus, kehakaalu muutused.KOOSTOIMED: Koostoimed võivadtekkida ravimitega, mis indutseerivadmaksa mikrosomaalseid ensüüme ningmille tulemusena kiireneb suguhormoonidekliirens (nt fenütoiin, barbituraadid,primidoon, karbamasepiin, rifampitsiinning võimalik, et ka okskarbasepiin,topiramaat, felbamaat, ritonaviir,griseofulviin ning ravimid, mis sisaldavadnaistepuna (Hypericum perforatum).Mõnede kliiniliste uuringute tulemusenaoletatakse, et östrogeenideenterohepaatiline tsirkulatsioon võibväheneda teatud antibiootikumidesamaaegsel kasutamisel ning selletulemusena võivad alanedaetinüülöstradiooli kontsentratsioonid (ntpenitsilliinid, tetratsükliinid). Peamiseddrospirenooni metaboliidid vereseerumismoodustuvad ilma tsütokroom P450süsteemi osaluseta. Seetõttu onebatõenäoline, et nimetatudensüümsüsteemi inhibiitorid võiksidmõjutada drospirenooni metabolismi.Suukaudsed kontratseptiivid võivadsekkuda teiste ravimite metabolismi,mistõttu kontsentratsioonid plasmas ningkudedes võivad olla mõjutatud (nttsüklosporiin).Yarina, Schering, Tabl. 3mg+0,03mg N21Yasminelle, Schering, Tabl. 3 mg+0,02mg N21Drospirenoon,etinüülöstradioolDrospirenonum, ethinylestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Tablette tuleb võtta igapäev enam-vähem samal kellaajal,vajadusel koos väikese koguse veega.Tablette võetakse blisterpakendil näidatudjärjekorras. Tablette tuleb võtta pidevalt.28 järjestikusel päeval võetakse iga päevüks tablett. Ravi järgmise pakendigaalustatakse päeval, mis järgneb eelmisepakendi viimase tableti võtmise päevale.Menstruatsioonitaoline veritsus algabtavaliselt 2...3 päeval alatesplatseebotablettide võtmisest (viimanerida) ja ei pruugi olla lõppenud enne uuepakendi alustamist. Kuidas alustada: Kuieelmisel kuul pole hormonaalsetkontratseptsiooni kasutatud: tablettidevõtmist tuleb alustadamenstruatsioonitsükli esimesel päeval (st437

KombineeritudRASESTUMISVASTASED VAHENDIDpäeval, kui algab veritsus). Üleminekteiselt kombineeritud rasestumisvastaseltmeetodilt (kombineeritud suukaudsedrasestumisvastased tabletid, tuperõngasvõi transdermaalne plaaster): võtmisttuleb alustada päeval pärast eelmisekombineeritud rasestumisvastase meetoditavapärast hormoonivaba intervalli.Tuperõnga või transdermaalse plaastrikasutamise korral tuleb võtmist alustadaeelistatavalt vahendi eemaldamise päeval,kuid hiljemalt siis, kui oleks pidanudtoimuma järgmine manustamine. Üleminekainult gestageeni sisaldavateltpreparaatidelt (ainult gestageenisisaldavad pillid, süst või implantaat) võigestageeni vabastavalt emakasiseseltvahendilt: ümber võib lülituda ükskõikmillisel päeval (implantaadi võiemakasisese vahendi kasutamisel selleeemaldamise päeval; süstitava preparaadikorral päeval, mil peaks tehtama järgminesüst), kuid naist tuleb kõikidel juhtudelnõustada, et esimesel seitsmeltabletivõtmise päeval tuleb lisaks kasutadamõnda barjäärimeetodit. Esimese trimestriabordi järgselt: kombineeritud pillidevõtmist võib alustada kohe. Sel juhul ei oletäiendavad rasestumisvastased meetodidvajalikud. Sünnituse või teise trimestriabordi järgselt: Naist tuleb nõustada, etkontratseptsiooni alustataks 21...28 päevamöödudes sünnitusest või teise trimestriabordist. Kui alustatakse hiljem, onsoovitatav esimesel seitsmel päevalkasutada lisaks barjäärimeetodit. Kui naineon juba vahekorras olnud, tuleb ennekombineeritud suukaudse kontratseptiivi(KSK) võtmise algust välistada rasedus võioodata ära esimene menstruatsioon.VASTUNÄID.: Venoosne trombooskäesolevalt või anamneesis (süvaveenidetromboos, kopsuemboolia). Arteriaalnetromboos käesolevalt või anamneesis (ntmüokardiinfarkt) või tromboosieelneseisund (nt stenokardia ja transitoorneisheemiline atakk). Tserebrovaskulaarnehäire käesolevalt või anamneesis.Arteriaalse tromboosi tõsise või mitmeriskifaktori olemasolu: vaskulaarsetenähtudega suhkurtõbi, raskehüpertensioon, raske düslipoproteineemia.Pärilik või omandatud eelsoodumusvenoosse või arteriaalse tromboosi suhtes,nagu aktiveeritud proteiin C (APC)resistentsus, antitrombiin-III puudulikkus,C- valgu puudulikkus, S- valgupuudulikkus, hüperhomotsüsteineemia jaantifosfolipiidantikehad(kardiolipiinivastased antikehad,luupus-antikoagulant). Pankreatiitkäesolevalt või anamneesis, kui see onseotud tõsise hüpertrigültserideemiaga.Raske maksahaigus käesolevalt võianamneesis, kuni maksafunktsiooni438näitajad ei ole normaliseerunud. Raske võiäge neerupuudulikkus. Maksakasvaja(hea- või pahaloomuline) käesolevalt võianamneesis. Hormoonsõltuvpahaloomuline seisund või selle kahtlus (ntsuguorganite või rinnavähk). Ebaselgeetioloogiaga vaginaalne verejooks.Fokaalsete neuroloogiliste sümptomitegamigreen anamneesis. Ülitundlikkus TA-tevõi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Vaskulaarsed häired.Migreenihoogude sageduse võiraskusastme muutused, mis ontserebrovaskulaarsete haigusteprodroomiks, võivad olla COC-de võtmisekohese lõpetamise ajendiks. Emakakaelavähi kõige olulisem riskifaktor on püsivinimese papilloomi viirus (HPV). Mõnedepidemioloogilised uuringud on näidanud,et pikaajaline COC-de kasutamine võibHPV-st tingitud tõusnud emakakaela vähiriski veelgi suurendada, kuid siiani säilivadlahkarvamused selle suhtes, millisesulatuses on see leid seostatav muudefaktoritega, nt emakakaela uuringute jaseksuaalkäitumisega k.a barjäärimeetoditekasutamisega rasedusest hoidumiseks.Progestiinkomponent on kaaliumisäästvate omadustega aldosterooniantagonist.Naised, kellel on hüpertriglütserideemiavõi kellel on see haigus olnud perekonnaanamneesis, võivad COC-de kasutamiseajal olla rohkem ohustatud pankreatiidist.Kuigi paljudel COC-sid kasutavatel naistelon täheldatud vererõhu tõusu, onkliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusuesinenud harva. COC-de efektiivsus võibväheneda nt seoses võtmata jäänudtablettidega, seedetrakti häiretega võikoostoimivate ravimitega. Kõigi COC-dekasutamise ajal võivad ilmnedaebaregulaarsed veritsused (määrimine võiläbimurde verejooks), seda eriti esimestelkasutamiskuudel.KÕRVALTOIMED: Menstruatsioonihäired, vaheveritsused, rindade valulikkus,peavalu, depressiivne meeleolu, libiidomuutused, migreen, hüpertensioon,iiveldus, oksendamine, akne, ekseem,vaginaalne kandidoos, vaginiit,vedelikupeetus, kehakaalu muutused.KOOSTOIMED: Koostoimed võivadtekkida ravimitega, mis indutseerivadmaksa mikrosomaalseid ensüüme ningmille tulemusena kiireneb suguhormoonidekliirens (nt fenütoiin, barbituraadid,primidoon, karbamasepiin, rifampitsiinning võimalik, et ka okskarbasepiin,topiramaat, felbamaat, ritonaviir,griseofulviin ning ravimid, mis sisaldavadnaistepuna (Hypericum perforatum).Mõnede kliiniliste uuringute tulemusenaoletatakse, et östrogeenideenterohepaatiline tsirkulatsioon võibväheneda teatud antibiootikumidesamaaegsel kasutamisel ning selletulemusena võivad alanedaetinüülöstradiooli kontsentratsioonid (ntpenitsilliinid, tetratsükliinid). Peamiseddrospirenooni metaboliidid vereseerumismoodustuvad ilma tsütokroom P450süsteemi osaluseta. Seetõttu onebatõenäoline, et nimetatudensüümsüsteemi inhibiitorid võiksidmõjutada drospirenooni metabolismi.Suukaudsed kontratseptiivid võivadsekkuda teiste ravimite metabolismi,mistõttu kontsentratsioonid plasmas ningkudedes võivad olla mõjutatud (nttsüklosporiin).YAZ, Bayer, Tabl. 3mg + 0,02mg N28Gestodeen,etinüülöstradioolGestodenum, ethinylestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Tabl. tuleb võttapakendil näidatud korras, iga päevenam-vähem samal ajal, vajadusel vähesekoguse veega. Võtta tuleb üks tabl. (0,075mg gestodeeni ja 0,02/0,03 mg EE)päevas 21 päeva järjest. Enne igajärgneva pakendi alustamist tuleb pidada7-päevane tabletivaba intervall, millejooksul esineb tavaliseltmenstruatsioonilaadne vereeritus. Seealgab tavaliselt 2. ... 3. päeval pärastviimase tabl. võtmist ning ei pruugilõppeda enne järgmise pakendi alustamist.Eelnevalt pole kasutatud hormonaalseidrasestumisvastaseid preparaate (viimasekuu vältel): Tabl. võtmine peab algamanaise normaalse tsükli esimesel päeval(menstruaalverejooksu esimene päev).Alustada võib 2. ... 5. päeval, kuid selliseljuhul soovitatakse esimese tsükli esimese7 tabletivõtmise päeva jooksul kasutadalisameetodit. Kombineeritud suukaudseltkontratseptiivilt (COC) üleminek: Eelistatulttuleb alustada päeval, mis järgnebviimasele aktiivsele COC tabl., kuidhiljemalt eelneva COC tabletivaba võiplatseebotableti intervallijärgsel päeval.Üleminek ainult progestageenmeetodilt(minipill, süst, implantaat) võiprogestageeni vabastavalt emakasiseseltsüsteemilt (IUS): Naine võib minipilliltümber lülituda suvalisel päeval(implantaadi või emakasisese süsteemikasutamisel - selle eemaldamise päeval;süstitava vahendi kasutamise puhul -päeval, millal peaks tehtama järgminesüst), kuid peab kõigil neil juhtudelkasutama lisameetodit esimese 7 tabl.

RASESTUMISVASTASED VAHENDIDKombineeritudvõtmise päeval. Esimese trimestri abordijärgselt: Alustada võib koheselt. Sel juhulei ole vajadust abistavaterasestumisvastaste abinõude järele.Sünnituse või teise trimestri abordijärgselt: Soovitatav on alustada 21. ... 28.sünnituse või teise trimestri abordi järgselpäeval. Kui alustatakse hiljem, peabnaisele soovitama lisameetodit esimese 7tabl. võtmise päeval. Kui vahekord on siiskieelnevalt toimunud, tuleb enne COC-dekasutamise alustamist välistada rasedusvõi oodata ära esimene menstruatsioon.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Venoosne või arteriaalnetromboos/trombemboolsed seisundid (ntsüvaveenide tromboos, kopsuemboolia,müokardiinfarkt) või insult, olemasolev võianamneesis. Tromboosieelne seisund (nttransitoorne isheemiline atakk,rinnaangiin), olemasolev või anamneesis.Neuroloogiliste sümptomitega (auraga)migreen anamneesis. Vaskulaarsehaaratusega suhkurtõbi. Tõsiste võimitmete venoosse või arteriaalsetromboosi riskifaktorite esinemine.Pankreatiit või sellest tulenev raskehüpertriglütserideemia. Tõsinemaksahaigus, olemasolev või anamneesis,kuni maksafunktsiooni näitajad polenormaliseerunud. Maksakasvaja (hea- võipahaloomuline), olemasolev võianamneesis. Teadaolev või oletatavhormoonsõltuv suguelundite võirinnanäärmete pahaloomuline seisund.Ebaselge etioloogiaga vaginaalneverejooks. Teadaolev või oletatav rasedus.Ülitundlikkus TA või abiainete suhtes.RISKID: Epidemioloogilised uuringudviitasid seotusele COC-de kasutamise jakõrgenenud arteriaalse ja venoossetrombootilise ja trombemboolilistehaiguste (müokardiinfarkt, insult,süvaveenide tromboos,pulmonaarembolism) riski vahel. Sellisekokkulangevuse tõenäosus on harv.Migreenihoogude sageduse võiraskusastme muutused, mis ontserebrovaskulaarsete haigusteprodroomiks, võivad olla COC-de võtmisekohese lõpetamise põhjuseks. Mõnedepidemioloogilised uuringud on näidanud,et COC-de pikaajalisel kasutamiselsuureneb emakakaela vähi risk. Naised,kellel on hüpertriglütserideemia või kellelon see haigus olnud perekonnaanamneesis, võivad COC-de kasutamiseajal olla rohkem ohustatud pankreatiidist.COC-de efektiivsus võib väheneda ntseoses võtmata jäänud tablettidega,seedetrakti häiretega või koostoimivateravimitega. Kõigi COC-de kasutamise ajalvõivad ilmneda ebaregulaarsedvereeritused (määrimine võiläbimurdeverejooks), eriti esimesekasutamiskuu jooksul.KÕRVALTOIMED: Rindade hellus, valu,suurenemine, eritis rinnast, peavalu,migreen, libiido muutused, depressiivnemeeleolu/meeleolumuutused, iiveldus,oksendamine ja teised seedetraktihäired,erinevad nahanähud (lööve, erythemanodosum, erythema multiforme),vaginaalsekreedi muutused,kontaktläätsede talumatus, vedelikuretensioon, kehakaalu muutused,ülitundlikkusreaktsioonid.KOOSTOIMED: Suukaudsetekontratseptiivide ning teiste ravimitevaheliste koostoimete tulemusena võibtekkida läbimurdeveritsus ja/võiebaõnnestuda kontratseptsioon.Kirjanduse andmetel on esinenudjärgnevaid koostoimeid. Koostoimedvõivad tekkida ravimitega, misindutseerivad maksa mikrosomaalseidensüüme ning mille tulemusena kiirenebsuguhormoonide kliirens (nt fenütoiin,barbituraadid, primidoon, karbamasepiin,rifampitsiin) ning võimalik, et kaokskarbasepiin, topiramaat, felbamaat,ritonaviir, griseofulviin ning ravimid, missisaldavad naistepuna (Hypericumperforatum). Mõnede kliiniliste uuringutetulemusena oletatakse, et östrogeenideenterohepaatiline tsirkulatsioon võibväheneda teatud antibiootikumidesamaaegsel kasutamisel ning selletulemusena võib alaneda EEkontsentratsioon (nt penitsilliinid,tetratsükliinid).Femoden, Schering, Tabl.0,075mg+0,03mg N21Gesytil, ratiopharm, Kaet. tabl. 20 mcg +75 mcg N21, 63; Kaet. tabl. 30 mcg + 75mcg N21, 63Harmonet, Wyeth, Tabl.0,075mg+0,02mg N21X3Lindynette 20, Gedeon Richter, Tabl.0,075 mg+0,02 mg N21x3Lindynette 30, Gedeon Richter, Tabl.0,075mg+0,03mg N21x3Logest, Schering, Tabl. 0,075mg+0,02mgN21Minulet, Wyeth, Tabl. 0,075mg+0,03mgN21, 63Mirelle, Schering, Tabl. 60mcg+15mcgN28Kloormadinoon,etinüülöstradioolChlormadinonum, ethinylestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: 21 järjestikusel päevaltuleb iga päev samal kellaajal(soovitatavalt õhtul) sisse võtta 1 tabl.Sellele järgneb seitsmepäevane vaheaeg,mille vältel kaetud tabletti ei manustata.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Arteriaalne või venoosnetromboos, kas anamneesis või käesolevalt(st süvaveeni tromboos, kopsuarteritrombemboolia, müokardiinfarkt, insult).Tromboosieelsed nähud või esimesedtundemärgid, s.t tromboflebiit võiemboolilised sümptomid (nt transitoorneisheemiline atakk, stenokardia). Plaanilineoperatsioon (vähemalt neli nädalat enneoperatsiooni) ja immobilisatsiooniperiood,nt pärast traumasid. Suhkurtõbi koosvaskulaarsete muutustega. Kontrollimatusuhkurtõbi, kontrollimatu hüpertensioonvõi oluline vererõhu tõus (väärtusedpidevalt üle 140/90 mm Hg), hepatiit,kollatõbi, maksafunktsiooni häired niikaua,kui maksafunktsiooni näitajad muutuvadnormaalseks. Generaliseerunud sügelus,kolestaas, eriti eelneva raseduse võiöstrogeenravi ajal. Dubini-Johnsonisündroom, Rotori sündroom, sapieritusehäired. Maksakasvaja käesolevalt võianamneesis. Tõsine valu epigastriumipiirkonnas, maksa suurenemine võikõhusisese verejooksu tundemärgid.Porfüüria esmane või korduv avaldumine(kõik kolm vormi, eriti omandatudporfüüria). Teadaolev või oletatavhormoonsõltuv suguelundite võirinnanäärmete pahaloomuline kasvaja.Rasvade AV tõsised häired. Pankreatiit võianamneesis selline seisund, kui see onseotud tõsise hüpertriglütserideemiaga.Migreeni esmane esinemine võiebatavaliselt tugevate peavaludesagedasem esinemine. Anamneesismigreen koos neuroloogilise koldeleiuga("auraga migreen"). Ägedad tundlikkusehäired, nt nägemis- või kuulmishäired.Motoorsed häired (eriti parees),epileptiliste krampide arvu suurenemine,tõsine depressioon, otoskleroos, mis oneelnevate raseduste ajal süvenenud,ebaselge etioloogiaga amenorröa,endomeetriumi hüperplaasia, ebaselgeetioloogiaga vaginaalne verejooks.Ülitundlikkus TA-te või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes. Üks tõsineriskifaktor või palju venoosse võiarteriaalse trombemboolia riskifaktoreidvõivad olla vastunäidustusteks.RISKID: Suitsetamine suurendabkombineeritud suukaudseterasestumisvastaste ravimite (COC)kardiaalsete kõrvalnähtude tekkimise ohtu.Epidemioloogilised uuringud viitasidseotusele COC-de kasutamise jaarteriaalsete ning venoossetetrombootiliste ja trombemboolilistehaiguste (müokardiinfarkt, insult,439

KombineeritudRASESTUMISVASTASED VAHENDIDsüvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia) suurenenud riski vahel.Riski/kasu suhte vaagimisel peab arstarvestama, et adekvaatne ravi võibvähendada tromboosiga seotud ohtu.Puudub ühtne seisukoht varikoosseteveenide ja pindmise tromboflebiidi osakohta venoosse trombembolismi tekkes.COC-de kasutajaid tuleb teavitada, ettromboosi võimalike sümptomite korraltuleb pöörduda oma arsti poole.Migreenihoogude sageduse võiraskusastme muutused (mis võivad ollatserebrovaskulaarsete haigusteeelnähtudeks), võivad olla COC-de võtmisekiire lõpetamise ajendiks. Mõnedepidemioloogilised uuringud on näidanud,et COC-de pikaajalisel kasutamiselsuureneb emakakaela vähi risk nendelnaistel, kes on nakatatud inimesepapilloomiviirusega (HPV). Harvadeljuhtudel on suukaudseterasestumisvastaste vahendite kasutajateltäheldatud maksa healoomuliste kasvajateteket, veelgi harvem pahaloomulistekasvajate teket, mis võivad üksikuteljuhtudel põhjustada eluohtlikku verejooksukõhuõõnde.Kuigi paljudel COC-sid kasutavatel naistelon täheldatud vererõhu tõusu, onkliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusuesinenud harva. Naistel, kellel onanamneesis gestatsioonherpes, võib seeCOC-de manustamise ajal uuesti tekkida.Naised, kellel on hüpertriglütserideemiavõi kellel on see haigus olnud perekonnaanamneesis, võivad COC-de kasutamiseajal olla rohkem ohustatud pankreatiidist.Akuutsete ja krooniliste maksahaigustepuhul võib ilmneda vajadus katkestadaCOC-de kasutamine, kunimaksafunktsiooni näitajad onnormaliseerunud.Östrogeenide või östrogeeni japrogestageeni kombinatsioonimanustamine võib avaldada teatavatelehaigustele ja/või seisunditele negatiivsetmõju.Enne suukaudsete rasestumisvastasteravimite kasutamise alustamist tulebnaiselt võtta täielik meditsiiniline japerekondlik anamnees, arvestadesvastunäidustusi ja hoiatusi, ning läbi viiameditsiiniline läbivaatus.Rasestumisvastast efektiivsust võibvähendada võtmata jäänud tabl.,oksendamine või seedetrakti häired,sealhulgas kõhulahtisus, teatavate ravimitepikaajaline koostoime või väga harvadeljuhtudel ainevahetuse häired. Kõiksuukaudsed rasestumisvastased ravimidvõivad põhjustada ebaregulaarsetvereeritust (määrimine või vaheveritsus),eriti esimese kasutamiskuu jooksul. 21päeva pärast tabl. manustamist tekib440tavaliselt menstruatsioonilaadnevereeritus.Taimseid ravimeid, mis sisaldavadnaistepuna (Hypericum perforatum), eitohiks samaaegselt kasutada.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, migreen(ja/või selle ägenemine), nägemishäired,iiveldus, oksendamine, vaginaalne eritis,düsmenorröa, amenorröa, valu alakõhus,nõrkus, raskustunne jalgades, tursed,kaalutõus, vererõhu tõus.KOOSTOIMED: Järgmised ravimid võivadseerumi etinüülöstradiooli sisaldustvähendada: - kõik ravimid, missuurendavad soolte peristaltikat (ntmetoklopramiid) või takistavad imendumist(nt aktiivsüsi); - ravimid, mis indutseerivadmaksa mikrosomaalseid ensüüme (ntrifampitsiin, rifabutiin, barbituraadid,antiepileptikumid nagu karbamasepiin,fenütoiin ja topiramaat), griseofulviinbarbeksakloon, primidoon, modafiniil,mõned proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir)ning ravimid, mis sisaldavad naistepuna; -mõnedel naistel teatavad AB-d (ntampitsilliin, tetratsükliin), tõenäoliselt tänusellele, et östrogeenid vähendavadenterohepaatilist ringet. Naised, kedaravitakse samaaegselt mõne eelpoolmainitud ravimiga, peavad lisaks kasutamaajutiselt ka mõnda teist mehaanilistkaitsemeetodit ravi ajal ja 7 päeva pärastseda. Maksa mikrosomaalseid ensüümeindutseerivate ravimite samaaegsekasutamise korral tuleb täiendavatkaitsemeetodit kasutada 28 päeva pärastravi lõpetamist. Järgmised ravimid võivadseerumi etinüülöstradiooli sisaldustsuurendada: - ravimid, mis inhibeerivadetinüülöstradiooli sulfureerimistsooleseinas, nt askorbiinhape võiparatsetamool; - atorvastatiin (suurendabetinüülöstradiooli AUC-d 20% võrra); -aktiivsed TAd, mis inhibeerivad maksamikrosomaalseid ensüüme nagu imidasooliderivaadid (nt flukonasool), indinaviir võitroleandomütsiin. EE võib mõjutada kateiste ainete metabolismi: - maksamikrosomaalseid ensüüme inhibeerides jasamaaegselt suurendades aktiivse TAsisaldust seerumis sellistel ainetel nagudiasepaam (ja teised bensodiasepiinid,mille metabolism toimub hüdroksüülimisekaudu), tsüklosporiin, teofülliin japrednisoloon; - tekitadesglükuroniseerimist maksas ja samaaegseltvähendades aktiivse toimeaine sisaldustseerumis sellistel ainetel nagu klofibraat,paratsetamool, morfiin ja lorasepaam.Belara, Grünenthal, Tabl. 2mg/30mcgN21, 63Levonorgestreel,östrogeenLevonorgestrelum, estrogenumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenimuutuvad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Esimene tsükkel: Ükskaetud tabl. päevas võetakse sissesoovitatavalt samadel kellaaegadel alatesesimesest menstruatsiooni päevast.Alustatakse 0,05 mg levonorgestreeli ja0,03 mg EE, seejärel võetakse 0,075 mglevonorgestreeli ja 0,04 mg EE ja siis0,125 mg levonorgestreeli ja 0,03 mg EEvastavalt pakendil nooltega ja numbritegamärgitud järjekorrale. Pärast 21 tabl.võtmist järgnevad 7 tabl.vaba päeva, miltekib menstruatsioonitaoline vereeritus.Üleminek teistel 21-päevasteltkombineeritud rasestumisvastasteltvahenditelt: Kasutada pooleliolev pakklõpuni ja alustada võtmisega kohejärgmisel päeval (ilma 7-päevase vaheta!).Kui võtmisele eelnes 7-päevanetabletivaba periood, kasutada esimesenäd. jooksul täiendavaidrasestumisvastaseid vahendeid. Üleminekainult progestiini sisaldavatelt tablettidelt(POP): Esimene tabl. võetaksemenstruatsiooni esimesel päeval isegi seljuhul, kui sel päeval on juba võetud kaPOP, või mis tahes muul päeval, kuirasedus on välistatud. Sekundaarneamenorröa (välja arvatud rasedus):Võtmisega alustatakse mis tahes päeval,ent täiendava rasestumisvastase meetodikasutamine on vajalik 7 päeva jooksul.Pärast sünnitust või aborti: Pärastsünnitust ning juhul kui last ei toidetarinnaga, alustatakse võtmisega 3 näd.jooksul. Hilisema alustamise korral onvajalik täiendava rasestumisvastasemeetodi kasutamine 7 päeva jooksul.Rinnaga toitmise korral hormonaalseidrasestumisvastaseid ravimeid ei kasutata.Kui võtmisega alustati esimese spontaansevereerituse 1. päevast, on võimalik, etravim ei hoia ära varast ovulatsiooni ningseetõttu on vajalik esimese 2 näd. vältelkasutada täiendavaid rasestumisvastaseidvahendeid (kondoomi, spermitsiide). Kuikasutamisega alustatakse vahetult pärastsünnitust, peab arvestamatrombembooliariski suurenemisega.Raseduse katkemise ja abordi korralesimese trimestri jooksul võib võtmisegaalustada koheselt.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Järgnevate seisunditekorral ei tohi kasutada kombineeritudrasestumisvastaseid vahendeid. Kuisellised seisundid esinevad esmakordseltsuukaudse rasestumisvastase ravi ajal,

RASESTUMISVASTASED VAHENDIDtuleb tablettide võtmise koheselt lõpetada.Venoosne tromboembolism või selleesinemine anamneesis (süvaveenidetromboos, kopsuemboolia) ilma või koosprovotseerivate faktoritega. Arteriaalnetromboembolism või selle esinemineanamneesis, eriti müokardi infarkt,ajuveresoonkonna haigused. Olemasolevvõi eelnenud tromboosiprodromaalsümptomid (transitoorneajuisheemia, stenokardia). Rasedus võikahtlustatav rasedus.Südameveresoonkonna haigused nagusüdamehaigused, valvulopaatia, arütmiad).Tõsine hüpertensioon. Mikro- võimakroangiopaatiaga tüsistunud diabeet.Vaskulaarse tekkega silmahaigused.Rinnanäärme pahaloomulised kasvajad.Endomeetriumi pahaloomulised kasvajadvõi muud teadaolevad või kahtlustatavadöstrogeen sõltuvad uudismoodustised.Raske või hiljutine maksahaigus, kuimaksafunktsiooni testide väärtused ei olenormaliseerunud. Olemasolev või eelnenudhea- või pahaloomuline maksatuumor.Anamneesis migreen neuroloogiliste koldeleidudega. Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Seisundid, mis nõuavad ravikohest katkestamist: diagnoositud rasedusvõi on kahtlus rasedusele; migreeni tekenaistel, kellel seda varem ei ole esinenud;varem esinenud migreeni ägenemine;ootamatu ägeda peavalu tekkimine; mistahes ägeda nägemishäire ilmnemine;veenipõletike esmased tundemärgid;ebatavalised valud või tursed jäsemetel(võimalik süvaveenide tromboos ntjalgades); seletamatud pistvad valudhingamisel või köhimisel (võimalikkopsuarteri trombemboolia); valu japigistustunne rindkeres (võimalikmüokardiinfarkt); 6 näd. enne kirurgilisioperatsioone; immobilisatsiooni korral(lahased, pikk voodiravi); vererõhu olulinekõrgenemine (üle 140/90 mm Hg); ikterus,hepatiit, sügelus kehal, kolestaas,maksafunktsiooni näitajate muutused;epileptiliste hoogude sagenemine;porfüüria esmakordne või taasesinemine(kõik kolm vormi, eriti porphyria cutaneatarda).Statistikale tuginedes võib väita, etsuukaudsete hormonaalseterasestumisvastaste vahendite kasutamisekorral esineb sagedamini venoossettrombembooliat, arteriaalset tromboosi (shajuinsult, müokardiinfarkt,subarahnoidaalne hemorraagia). Mitte alatiei ole paranemine sellistest seisunditesttäielik ning on üksikutel juhtudel eluohtlik.Suitsetamine suurendab suukaudseterasestumisvastaste ravimitekardiovaskulaarsete kõrvaltoimete ohtu.Pahaloomuliste maksakasvajate esinemiston harva kirjeldatud kombineeritudrasestumisvastaste vahendite pikaajalisekasutamise järgselt. On kirjeldatud kahealoomuliste maksatuumorite esinemist.Mõned epidemioloogilised uuringud onnäidanud munasarja, endomeetriumi jarinnanäärme kasvajate riski suurenemistkombineeritud rasestumisvastaste ravimitekasutajatel.Paljud epidemioloogilised uuringud onnäidanud, et kombineeritudrasestumisvastaste ravimite kasutamisejärgselt raseduse ajal ei ole sünnidefektidehulk sagenenud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kerge peavalu, rindadehellus, muutused kehakaalus või libiidos,depressiivne enesetunne, akne, seborröa,hirsutism, kloasmid või vaginaalnekandidoos, silmaärritus kontaktläätsedekandmisel.KOOSTOIMED: Kooskasutaminevastunäidustatud: samaaegsel kasutamiselkoos ritonaviiriga esineb ebaefektiivsekontratseptsiooni oht, tingituna östrogeenitaseme langusest. Kooskasutaminemittesoovitatav: krambivastaste ravimitega(karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin,primidoon), griseofulviiniga, rifabutiiniga,rifampitsiiniga (metabolismi kiirenemisesttingitud oht kontratseptiivse efektiivsuselangusele), soovitatakse kasutadatäiendavat (mehaanilist) rasestumisvastastvahendit. Antibiootikumid (ampitsilliin,klooramfenikool, neomütsiin, penitsilliin,sulfoonamiidid, tetratsükliinid),dihüdroergotamiin, trankvillisaatorid jafenüülbutasoon vähendavad hormonaalsekontratseptsiooni efektiivsust, soovitataksekasutada täiendavat (mehaanilist)rasestumisvastast vahendit.Antikoagulantide, kumariini jaindaandiooni derivaatide annus tulebkasutamise korral uuesti määrata. TSADmaprotilliini ja beetaadrenoblokaatoritebiosaadavus suureneb (toksilisuse oht)koosmanustamisel. Vajadusel tulebkorrigeerida suu kaudu võetavateantidiabeetiliste ravimite ja insuliiniannuseid. Bromokriptiini toime väheneb.Hepatotoksiliste ravimite (dantroleen)toksilisus võib suureneda, eriti üle35-aastastel naistel). Kooskasutamineerandjuhtudel lubatud: Tsüklosporiiniplasmakontsentratsioon võib tõusta(tõusevad ka kreatiniinisisaldus jatransaminaaside aktiivsus). Flunarisiinmuudab rinnanäärme koe prolaktiiniletundlikumaks ning võib põhjustadagalaktorröad.Tri-Regol, Gedeon Richter, Kaet. tabl.0,05mg+0,03mgN6; 0,075mg+0,04mgN5;0,125mg+0,03mgN10 N21x3KombineeritudNorelgestromiin,etinüülöstradioolNorelgestrominum, ethinylestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Plaaster asetaksepuhtale, kuivale, karvadeta, tervele nahalekas: tuharapiirkonda, kõhule (alakõht),õlavarre välisküljele, seljale rindkereülaossa (abaluupiirkonda). Kui eelmisemenstruaaltsükli ajal ei ole hormonaalseidrasestumisvastaseid vahendeid kasutatud:Kasutamist alustatakse menstruaaltsükli 1.päeval. Üks plaaster asetatakse nahaleterveks järgnevaks näd. (7 päeva).Esimese plaastri asetamise päev (1. päev= alustamispäev) määrab kindlaksedasised vahetuspäevad. Plaastrivahetuspäevad hakkavad olema alatisamal nädalapäeval (tsükli päevad 8., 15.,22. ja järgmise ravitsükli 1. päev). 22.päeval algav 4. nädal on plaastrivaba. NB!Kui esimene kontratseptsioonitsükkel algabpärast menstruaaltsükli 1. päeva, tuleksesimesel 7 järjestikusel päeval kasutadalisaks mõnda teist mittehormonaalsetrasestumisvastast vahendit. Ülemineksuukaudsetelt kombineeritudkontratseptiividelt: Kasutamist alustataksetabletivabal perioodil tekkinud 1.vereeritusega päeval. Kui alustataksepärast 1. vereeritusega päeva, tulebjärgneval 7 päeval kasutada lisaks mõndamittehormonaalset rasestumisvastastvahendit. Kui viimase rasestumisvastasetableti võtmisest on möödunud rohkem kui7 päeva, võib olla tekkinud ovulatsioon jaseetõttu peaks naine enne kasutamistpöörduma oma arsti poole. Kui naine onolnud seksuaalvahekorras sellisel,ettenähtust pikemal pillidevabal perioodil,tuleks arvestada rasestumise võimalusega.Kui 5 päeva jooksul pärast viimase tabletivõtmist pole vereeritust tekkinud, tulebenne ravi alustamist välistada võimalikuraseduse olemasolu. Pärast aborti võiraseduse katkemist: Kuni 20.rasedusnädalani tehtud abordi võiraseduse katkemise korral võib kasutamistalustada koheselt. Kui hakatakse kasutamavahetult pärast aborti või rasedusekatkemist, ei ole samaaegselt vaja lisakskasutada mõnda teist rasestumisvastastvahendit. Ovulatsioon võib tekkidaesimese 10 päeva jooksul pärast aborti võiraseduse katkemist. Pärast 20rasedusnädalat tuleb kasutamist alustadakas 21. abordijärgsel päeval või esimeseliseenesliku vereerituse päeval, ükskõikkumb tekib esimesena. Pärast sünnitust:Kui last ei ole plaanis rinnaga toita, tulekskasutamist alustada alates 4. näd. pärast441

KombineeritudRASESTUMISVASTASED VAHENDIDsünnitust. Kui kasutamist alustataksehiljem, tuleks naisel soovitada esimesel 7päeval kasutada lisaks mõnda muudrasestumisvastast vahendit. Kui aga naineon juba olnud seksuaalvahekorras, tulebenne kasutamist välistada võimalikuraseduse olemasolu või oodata kuniesimese menstruatsiooni tekkimiseni.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus alla 18-apole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiabiainete suhtes. Anamneesis venoossetromboosi esinemine kooskopsuembooliaga või ilma. Anamneesisarteriaalse tromboosi esinemine (ntajuinsult, müokardiinfarkt, reetinaveresoonte tromboos) või tromboosieelneseisund (nt stenokardia või peaajutransitoorne isheemia). Neuroloogilistesümptomitega (auraga) migreen. Üheraske või mitme erineva arteriaalsetromboosi riskifaktori esinemine. Pärilikeelsoodumus venoosse või arteriaalsetromboosi tekkeks. Rinnanäärmevähiesinemine või selle kahtlus.Endomeetriumi kartsinoom või mõne muuöstrogeen-sõltuva kasvaja esinemine võikahtlus. Maksafunktsiooni häired, mis ontingitud ägedast või kroonilisesthepatotsellulaarsest haigusest. Maksaadenoom või -kartsinoom. Ebaselgepõhjusega günekoloogiline verejooks.KÕRVALTOIMED: Rindadega seotudkaebused, peavalu, paiksed reaktsioonidmanustamiskohal ja iiveldus.KOOSTOIMED: Koostoimed teistesuguhormoonide eritumist suurendavateravimpreparaatidega võivad põhjustadatsükliväliseid verejookse ja vähendadakombineeritud hormonaalsetekontratseptiivide toimet. Seda onkirjeldatud järgmiste preparaatidegakasutamisel koos kombineeritudhormonaalsete kontratseptiividega:hüdantoiinid, barbituraadide,epilepsiavastased preparaadid: primidoon,karbamasepiin, okskarbasepiin,topiramaat, felbamaat, rifampitsiin,ritonaviir, griseofulviini, fenüülbutasoon.Samaaegselt (sarnaselt teistekombineeritud hormonaalsetekontratseptiividega) ei tohi kasutadanaistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavad taimseid preparaate, kuna seevõib vähendada ravimi rasestumisvastasttoimet.Rasestumisvastse toime langust onkirjeldatud ka AB-de nagu näiteksampitsilliini ja tetratsükliinide kasutamisel.Selle toimemehhanismi pole veel väljaselgitatud.EVRA, Janssen-Cilag, TTS 6 mg+0,6 mgN3, 9442Norgestimaat,etinüülöstradioolNorgestimatum, ethinylestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Esimenekontratseptiivne tsükkel: Esimene tabl.soovitatakse võtta menstruaaltsükliesimesel päeval; sellisel juhul ei ole vajakasutada lisaks teisi, mittehormonaalseidrasestumisvastaseid vahendeid. Kuimenstruatsioon on juba alanud (2, 3 või 4päeva tagasi), võib manustamist alustada5. tsüklipäeval. Sellisel juhul tuleb 7esimese päeva jooksul kasutada lisaks teisirasestumisvastaseid vahendeid. Kuimenstruatsioon on alanud enam kui 5päeva tagasi, soovitatakse kasutamisealustamisega oodata järgmisemenstruatsioonini. Kasutamisjuhend. 1tabl. (0,25 mg norgestimaati ja 0,035 mgEE) võtta iga päev ühel ja samal ajal(eelistatult õhtul) 21 päeva vältel, seejärelteha 7-päevane paus. Teisel kuni neljandalpäeval pärast viimase tableti (21. tabl.)võtmist tekib menstruatsioonitaolinevereeritus. Iga järgnevat kalenderpakenditalustatakse pärast 7 tabl.vaba päevamöödumist, ka juhtudel, kui vereeritust eiole tekkinud või see pole veel lõppenud.Menstruatsiooni vahelejätmine: Tabl.võtmist alustada uuest pakendist järgmiselpäeval pärast eelmise pakendiärakasutamist (ei jäeta vahele tabletivabupäevi). Teise pakendi kasutamise ajal võibtekkida vähene määrimine või tsüklivälineveritsus, kuid kontratseptiive toime eivähene, juhul kui tabl.ide võtmist vahele eijäeta. Järgmist pakendit alustatakse pärasttavapärast 7 tabletivaba päeva, hoolimatasellest, kas menstruatsioon on täielikultlõppenud või mitte. Ebareeglipäranetarvitamine: Kui tavapärasel ajal jäetaksetabl. võtmata, tuleb seda teha niipea kuivõimalik ja võtta järgmine tabl.tavapärasel ajal. See võib tähendada kakahe tabl. võtmist ühel päeval. Kui tabl.võetakse sisse kuni 12 tunni jooksul pärasttavapärast aega, säilib kontratseptiivnetoime ja ülejäänud tabletid tuleb võttanagu tavaliselt. Kui tabl. (või tabletid)unustatakse võtmata enam kui 12 tunnijooksul pärast tavapärast aega, tulebviimane manustamata tabl. võtta niipeakui võimalik, kuid jätta ülejäänudkasutamata tabl. pakendisse alles. Edasituleb tabl. võtta nagu tavaliselt, kuid lisakstuleb kasutada teisi, mittehormonaalseidrasestumisvastaseid vahendeid 1 näd.vältel. Tsüklivälised verejooksud:Tsükliväliste verejooksude korral tulebjätkata. Sellised veritsused mööduvadtavaliselt spontaanselt mõne kasutustsüklijärel. Kui vereeritus ei lakka või kordub, onvajalik günekoloogiline uuring. Eelnevaltkasutatud hormonaalsete kontratseptiividevahetamine: Eelmiste tabl. pakk tuleblõpuni võtta. Esimene uus tabl. võetakseeelistatult kohe järgmisel päeval, kuidhiljemalt 7. päeval pärast eelmise tabletivõtmist. Teisi rasestumisvastaseidvahendeid pole siis täiendavalt vajakasutada. Menstruatsioon ei alga enne, kuiesimene pakk on võetud. See ei olekahjulik, samuti ei oma tähtsust see, kuitabl. võtmise ajal tekib vähene veritsus.Ainult gestageeni sisaldava tabl(minipillide) vahetamine: Esimene tabl.tuleb võtta viimase minipilli võtmiselejärgneval päeval. Esimese 7 päeva jooksulkasutada lisaks teisi, mittehormonaalseidkontratseptsioonimeetodeid. Kasutaminepärast sünnitust. Last rinnaga mittetoitevema võib alustada tabl. kasutamist 21.sünnitusjärgsel päeval või esimeselmenstruatsioonipäeval, sõltuvalt sellest,kumb on ajaliselt varem. Muidkontratseptsioonimeetodeid kasutada eiole vaja. Kui sünnitusjärgnekontratseptsioon algab hiljem kui 21 päevapärast sünnitust, tuleb 7 esimese tabl.võtmise päeva jooksul kasutada lisaksteisi, mittehormonaalseidkontratseptsioonimeetodeid. Kui pärastsünnitust on toimunud suguline vahekord,tuleb tabl. võtmisega oodata kuni esimesemenstruaaltsükli esimese päevani.Raseduse katkemisel või abordi korral:Enne 20. rasedusnäd. tuleb tabl.kasutamist alustada kohe, sellisel juhulpuudub vajadus muudekontratseptsioonimeetodite kasutamiseks.Raseduse katkemisel või abordi korralpärast 20. rasedusnäd. tulebrasestumisvastaseid tabl. alustada kas 21.päeval pärast raseduse katkemist võiaborti või oodata ära esimesemenstruatsiooni esimene päev.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus või selle kahtlus,tromboflebiit ja trombemboolilisedhaigused (või nende esinemineanamneesis), hüpertensiooni raskedvormid (RR>160/100mmHg),ajuveresoonte haigused, südameisheemiatõbi, südame klapirikked, kodadevirvendus, fokaalse auraga migreen,hüperlipoproteineemia, raskedmaksahaigused, anamneesis kolestaatilineikterus või hepatiit, maksakasvajad,sapikivitõbi, porfüüria, diabeetangiopaatiliste tüsistustega, anamneesisrasedusikterus või steroidide kasutamisesttingitud ikterus, raske raseduspruritus,otoskleroosi süvenemine eelmise raseduseajal, rinnanäärme või endomeetriumikartsinoom või selle kahtlus, teised

RASESTUMISVASTASED VAHENDIDKombineeritudöstrogeensõltuvad kasvajad või nendekahtlus; endomeetriumi hüperplaasia,diagnoosimata tupeverejooks, ülitundlikkuspreparaadi suhtes. Ravi tuleb koheseltlõpetada järgmistel juhtudel: Esimestkorda tekkivad migreenitaolised võierakordselt tugevad peavalud, akuutselttekkinud nägemishäired, ikterus, järskvererõhu tõus, rasedus.RISKID: Kombineeritud hormonaalseterasestumisvastaste tabl. kasutamisel onsuurenenud venoossete trombemboolilistetüsistuste risk. Venoosse trombembooliatekkel või selle kahtluse korral tulebtabl.-ide kasutamine lõpetada. Ennesuukaudsete rasestumisvastaste tabl.kasutamist tuleb naine suunata spetsialistikonsultatsioonile juhul, kui esinevadjärgmised riskitegurid: kardiovaskulaarsedhaigused (sh trombembooliliste tüsistusteanamnees), hüpertensioon,hüperlipideemia, väljendunud rasvtõbi,ulatuslikud veenilaiendid, diabeet,epilepsia, porfüüria, suitsetamine üle 35 avanuses, emakamüoom, prolaktinoom,diagnoosimata verejooksud, otoskleroos,kloasmid. Kombineeritud hormonaalseterasestumisvastaste tabl. kasutamisel onosadel juhtudel täheldatud pisaratevooluvähenemist, mis võib omada tähendustnaistel, kes kasutavad kontaktläätsi.Naistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavaid taimseid preparaate ei tohisamaaegselt kasutada, kuna vähenebravimi hormonaalsete komponentideplasmakontenstratsioon jarasestumisvastane toime.KÕRVALTOIMED: Kehakaalu muutus,vähene vererõhu tõus, iiveldus,oksendamine, menstruaaltsükli välisedverejooksud, amenorröa, peavalud.KOOSTOIMED: Metaboliseerub maksastsütokroom P450 (CYP 3A4) kaudu.Ravimid, mis metaboliseeruvad sama teedpidi, võivad põhjustada muutusi toimes jaefektiivsuses. Naistepuna (Hypericumperforatum) vähendab oluliseltrasestumisvastast toimet.Rasestumisvastaste tabl. kasutamisel koosselliste ravimitega nagu barbituraadid,karbamasepiin, topiramaat,fenütoiinnaatrium, antibiootikumid (nttetratsükliin, ampitsilliin, rifampitsiin,griseofulviin) jne), fenüülbutasoon,aktiveeritud süsi ja teatud lahtistid, võibväheneda kontratseptiivsete tabl.efektiivsus ning tsükkel võib muutudaebakorrapäraseks. Kolestüramiinikasutades häirub östrogeenienterohepaatiline tsirkulatsioon: kiireneböstrogeeni eliminatsioon ja sellega seosesväheneb ravimi efektiivsus. Ritonaviirlangetab östogeenide taset palsmas.Norgestimaadi metabolismi potensiaalsedinhibiitorid on ketokonasool, itrakonasool,erütromütsiin, fluoksetiin ja fluvoksamiin.Rasestumisvastased tabl. võivadpõhjustada glükoosi tolerantsi häiret jasuurendada insuliinresistentsust ningseetõttu võib tekkida vajadus korrigeeridadiabeediravimite doosi suhkurtõve korral.Cilest, Janssen-Cilag, Tabl.0,25mg+0,03mg N21, 63;Tsüproteroon,östrogeenCyproteronum, estrogenumRAVIMITÜÜP: Antiandrogeenid,östrogeenidNÄIDUSTUS: Androgeen-sõltuvatehaiguste (sh raskekujulise akne,androgeense alopeetsia ja kergekujulisehirsutismi) ravi naistel samaaegseltraseduse vältimisega.ANNUSTAMINE: Tabl. tuleb võttapakendil näidatud korras, iga päevenam-vähem ühel ajal, vajadusel vähesekoguse veega. Võtta tuleb 1 tabl. (2,0 mgtsüproteroonatsetaati/0,035 mg EE)päevas 21 päeva järjest. Enne igajärgneva pakendi alustamist tuleb pidada7-päevane tabl. vaba intervall, millejooksul esineb tavaliseltmenstruatsioonilaadne vereeritus. Seealgab tavaliselt 2....3. päeval pärastviimase tabl. võtmist ning ei pruugilõppeda enne järgmise pakendi alustamist.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Östrogeeni-progestageenisisaldavaid ravimikombinatsioone ei tohikasutada allpoolnimetatud seisunditekorral. Kui mõni alltoodud seisunditestpeaks ilmnema esimese ravikuuri ajal,tuleb ravi koheselt lõpetada. Venoosne võiarteriaalne tromboos/trombemboolsedseisundid (nt süvaveenide tromboos,kopsuemboolia, müokardiinfarkt) või insultkäesolevalt või anamneesis.Tromboosieelne seisund (nt transitoorneisheemiline atakk, stenokardia) käesolevaltvõi anamneesis. Neuroloogilistesümptomitega (auraga) migreenanamneesis. Vaskulaarse haaratusegasuhkurtõbi. Tõsiste või mitmete venoossevõi arteriaalse tromboosi riskifaktoriteesinemine. Pankreatiit või sellest tulenevraske hüpertriglütserideemia käesolevaltvõi anamneesis. Tõsine maksahaiguskäesolevalt või anamneesis, kunimaksafunktsiooni näitajad polenormaliseerunud. Maksakasvaja (hea- võipahaloomuline) käesolevalt võianamneesis. Teadaolev või oletatavhormoonsõltuv suguelundite võirinnanäärmete pahaloomuline seisund.Ebaselge etioloogiaga vaginaalneverejooks. Teadaolev või kahtlustatavrasedus. Rinnaga toitmine. ÜlitundlikkusTA või abiainete suhtes.RISKID: Kui peaks esinema mõniallpoolmainitudseisunditest/riskifaktoritest, tulekskasutamisest saadavat kasu võrreldavõimaliku riskiga ning pidada nõupatsiendiga preparaadi kasutamiseotstarbekuse osas. Seisundi halvenemise,ägenemise või esmakordse ilmnemisekorral peab patsient pöörduma koheseltarsti poole. Ravi katkestamise võijätkamise kohta teeb otsuse arst.Tsirkulatsiooni häired. Venoosse võiarteriaalse tromboosi/trombemboolseteseisundite või tserebrovaskulaarsetehäirete tekkeriski suurendavad: - vanusetõus; - suitsetamine (sage suitsetaminening vanuse tõus tõstab riski veelgi, eritialates 35. eluaastast); - positiivnepereanamnees (venoosse või arteriaalsetrombemboolia esinemine õdedel-vendadelvõi vanematel suhteliselt noores eas). Seljuhul tuleb enne COC kasutamisegaalustamist konsulteerida spetsialistiga; -rasvumine (kehamassi indeks >30kg/m²);- düslipoproteineemia; - hüpertensioon; -migreen; - südameklapi haigused; -kodade fibrillatsioon; - pikaajalineimmobilisatsioon, ulatuslik kirurgia,operatsioon jalgadel või suur trauma.Migreenihoogude sageduse võiraskusastme muutused, mis ontserebrovaskulaarsete haigusteprodroomiks, võivad olla tabl. võtmisekohese lõpetamise ajendiks. Tuumorid,naised, kellel on hüpertriglütserideemia võikellel on see haigus olnud perekonnaanamneesis, võivad olla rohkem ohustatudpankreatiidist. Akuutsete ja kroonilistemaksahaiguste puhul võib ilmneda vajadustabl. võtmise peatamiseks, kunimaksafunktsioonide näitajad onnormaliseerunud.Kui naisel, kes põeb hirsutismi, peaksidhirsutismi nähud süvenema, tulebdiferentsiaaldiagnostiliselt arvestadaandrogeene produtseeriva tuumori võiadrenaalensüümi defekti võimalusega.Kontratseptiivne toime võib väheneda ntseoses võtmata jäänud tablettidega,seedetrakti häiretega või koostoimivateravimitega.Östrogeen/progestageenkombinatsioonide kasutamisel võivadilmneda ebaregulaarsed vereeritused(määrimine või läbimurde verejooks), eritiesimeste kasutamiskuude jooksul. Seetõttuon veritsust võimalik hinnata alles pärastravimiga kohanemist, mille kestus onumbes kolm tsüklit. Kui veritsused jäävadebaregulaarseteks või muutuvadebaregulaarseteks pärast eelnevaltregulaarseid tsükleid, tuleb arvestadamittehormonaalse põhjusega ning443

Progesterooni sisaldavadRASESTUMISVASTASED VAHENDIDrakendada adekvaatseid diagnostilisimeetmeid maliigsuse ja raseduseväljalülitamiseks. Kõne alla tuleb kaküretaazh.Mõnel naisel ei pruugi tabletivabaintervalli ajal menstruatsioonilaadsetvereeritust esineda. Juhul kui naine onvõtnud KSKsid vastavalt juhendile, siis onvähetõenäoline, et naine oleks rase.Vastupidisel juhul, kui tablette pole enneesimest ärajäänud vereeritust võetudkorrapäraselt või kui vahele on jäänudkaks menstruatsioonilaadset vereeritust,tuleb enne KSK võtmise jätkamist lülitadavälja raseduse võimalus. Harvaesinevapäriliku galaktoosi- võifruktoositalumatuse, laktaasi võisukraas-isomaltaas puudulikkusega võiglükoos-galaktoos malabsorptsioonigapatsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhuvalu,kehakaalu tõus, peavalu, depressiivnemeeleolu, meeleolu muutused, rindadevalulikkus, rindade hellus.KOOSTOIMED: Koostoimed võivadtekkida ravimitega, mis indutseerivadmaksa mikrosomaalseid ensüüme ningmille tulemusena kiireneb suguhormoonidekliirens (nt fenütoiin, barbituraadid,primidoon, karbamasepiin, rifampitsiinning võimalik, et ka okskarbasepiin,topiramaat, felbamaat, ritonaviir,griseofulviin ning ravimid, mis sisaldavadnaistepuna (Hypericum perforatum).Mõnede kliiniliste uuringute tulemusenaoletatakse, et östrogeenideenterohepaatiline tsirkulatsioon võibväheneda teatud antibiootikumidesamaaegsel kasutamisel ning selletulemusena võivad alanedaetinüülöstradiooli kontsentratsioonid (ntpenitsilliinid, tetratsükliinid).Östrogeen/progestageenravimikombinatsioonid võivad sekkudateiste ravimite metabolismi, mistõttukontsentratsioonid plasmas ning kudedesvõivad olla mõjutatud (nt tsüklosporiin).Cypretil, ratiopharm, Tabl. 2 mg+0,035mg N21Diane-35, Schering, Tabl. 2mg+0,035mgN21Femina-35, Nycomed, Tabl. 2 mg+0,035mg N21ProgesteroonisisaldavadDesogestreelDesogestrelumRAVIMITÜÜP: Gestageenid444NÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: 75 mcg võtta iga päevligikaudu samal kellaajal nii, et vahemikkahe järjestikuse manustamise vahel oleksalati 24 tundi. Esimene annus tuleks võttamenstruatsiooni esimesel päeval. Seejäreltuleb võtta iga päev, jättes märkamatavõimaliku veritsuse. Uut pakki tulebalustada kohe järgmisel päeval pärasteelmise paki lõpetamist.Kuidas alustada:Viimase kuu jooksul pole kasutatud ühtegihormonaalset rasestumisvastast ravimit:Menstruatsiooni esimesel päeval võttaesimene tablett. Pole vaja kasutada lisaksteisi rasestumisvastaseid vahendeid. Võibalustada tablettide võtmist ka tsükli 2-5päeval, kuid siis peab esimesel seitsmeltabletivõtmise päeval kasutama lisaksmuid rasestumisvastaseid vahendeid(kondoom).Üleminek kombineeritudpillidelt: võib alustada võtmist järgmiselpäeval pärast eelnevalt kasutatud pillideviimase tableti võtmist (ilma tabletivabaperioodita). Kui eelmiste pillide pakendsisaldas ka mitteaktiivseid pille, siis tulebvõtmist alustada järgmisel päeval pärastviimase aktiivse tableti võtmist (kui te polekindel, küsige arsti või apteekri käest). Eiole vaja kasutada lisaks muidrasestumisvastaseid vahendeid. Üleminekteiselt ainult progestageeni sisaldavaltpillilt (minipillilt): võib lõpetada eelmisteminipillide võtmise igal ajal ning alustadakohe uute võtmist. Pole vaja kasutadalisaks muid rasestumisvastaseidvahendeid.Üleminek süstitavatelt võiimplanteeritavatelt rasestumisvastasteltravimitelt või ainult progestageenivabastavalt emakasiseselt süsteemilt(IUD): tableti võtmist peab alustamapäeval, millal järgmine süste peakstehtama või implantaadi või emakasisesesüsteemi eemaldamise päeval. Pole vajakasutada lisaks muid rasestumisvastaseidvahendeid. Pärast sünnitust: võibkasutama hakata enne menstrutsioonidetaasteket. Kui sünnitusest on mõõdunudrohkem kui 21 päeva, peab esmaltvälistama raseduse ja esimese nädalajooksul on soovitav kasutada lisakskondoomi.Pärast aborti: soovitav alustada kohetableti võtmist, sest siis ei ole vajakasutada lisakaitsevahendeid.RASEDATELE: Vastunäidustatud.Rinnaga toitmine: kuigi pikaajalisedjärjestikused andmed ei ole saadaval, einäita 7 kuu kasutamise andmed ohtuimiku kasvule, füüsilisele egapsühhomotoorsele arengule. Sellelevaatamata peab lapse kasvu ja arenguthoolikalt jälgima. Tuginedesolemasolevatele andmetele, võib kasutadaimetamise ajal.VASTUNÄID.: Teadaolev või kahtlustatavrasedus. Olemasolev venoosnetrombemboolia. Raske maksahaigus võiselle esinemine anamneesis, kunimaksafunktsiooni näitajad ei olenormaliseerunud. Progestageen-sõltuvadkasvajad. Diagnoosimata vaginaalneveritsus. Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Rinnanäärmevähi risk suurenebüldiselt koos vanusega. Suukaudseterasestumisvastaste ravimite (OC)kasutamisel on risk haigestuda rinnavähkiveidi kõrgem. Kuna progestageenidebioloogilist toimet maksavähile ei saavälistada, tuleb kasu ja riski vahekordaeelnevalt kaaluda maksavähiga naistel.Epidemioloogiliste uuringute andmetel onleitud seos kombineeritud OC-dekasutamise ja venoosse trombembooliasuurema esinemissageduse (VTE,süvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia) vahel. Kuigi nimetatudseose kliiniline olulisus desogestreelikasutamisel (östrogeense komponendipuudumisel) on teadmata, tulebkasutamine tromboosi ilmnemisel koheseltlõpetada.Kuigi progestageenid võivad põhjustadaperifeerset insuliiniresistentsust jaglükoositolerantsust, puudub tõestusvajadusest muuta ravirezhiimidiabeetikutel, kes kasutavad ainultprogestageeni sisaldavaid pille. Siiski tulebdiabeediga patsiente kasutamise esimestekuude jooksul hoolikalt jälgida. Ravivähendab östradiooli seerumitaset kunivarase follikulaarfaasi tasemele. Onteadmata, kas nimetatud muutus omabkliiniliselt olulist mõju luutihedusele.Traditsiooniliste ainult progestageenisisaldavate pillide kaitse ektoopiliseraseduse eest ei ole nii efektiivne kuikombineeritud suukaudseterasestumisvastaste ravimite puhul, midaon seostatud sagedasemate ovulatsioonideesinemisega ainult progestageenisisaldavate pillide kasutamise ajal. Kuigidesogestreel pärsib ovulatsiooni, peabdifferentsiaaldiagnoosimisel kaalumaektoopilise raseduse võimalust. Mõnedeljuhtudel on esinenud kloasme, eriti naistel,kellel on raseduse ajal tekkinudpigmendilaike. Naised, kellel esinebkalduvus kloasmide tekkeks, peavadvältima kasutamise ajal liigset päikese- võiultraviolettkiirgust. Patsiendid, kellelesineb pärilik galaktoosi talumatus, Lappilaktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire, eitohi seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Menstruatsioonideebaregulaarsus, akne, meeleolu muutused,rindade valulikkus, iiveldus ja kaalutõus.KOOSTOIMED: Koostoimed on kindlakstehtud hüdantoiinidega, barbituraatidega,

RASESTUMISVASTASED VAHENDIDprimidooniga, karbamasepiiniga jarifampitsiiniga; samuti tõenäoliseltokskarbasepiiniga, rifabutiiniga,felbamaadiga, ritonaviiriga, griseofulviiniganing naistepuna ürti (Hypericumperforatum) sisaldavate toodetega.Cerazette, Tabl. 75 mcg N84MedroksüprogesteroonMedroxyprogesteronumRAVIMITÜÜP: GestageenidNÄIDUSTUS: Inj.: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Raseduse vältimine:Soovitatav MPA süstesuspensiooni annuson 150 mg iga (12-13 nädala) 3 kuu järeli.m. süstena tuhara- või deltalihasesse.Esimene i.m. süste tuleb teha esimese 5päeva jooksul pärast normaalsemenstruatsiooniperioodi algust, 5 päevajooksul pärast sünnitust (kui naine ei toidalast rinnaga) või 6 nädalat pärast sünnitust(kui naine toidab last rinnaga). Kuiajavahemik kahe intramuskulaarse süstevahel on pikem kui 13 nädalat, siis tulebenne järgmist intramuskulaarset süstetvälistada raseduse võimalus.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev või kahtlustatavrasedus, ebaselge vaginaalne verejooks,raske maksakahjustus, teadaolevülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. MPA süsted onvastunäidustatud kontratseptsiooniksja/või günekoloogiliste haiguste raviksnaistele, kellel on teadaolev võikahtlustatav rinnanäärmekasvaja.RISKID: MPA süstitava ravimivormimanustamine vähendabpremenopausaalses eas naistel seerumiöstrogeenide sisaldust ja on seotud luumineraalse tiheduse olulise vähenemisega,sest luuainevahetus kohandub väiksemaseerumi östrogeenisisaldusega. Naistel,kellel on tarvis jätkata MPA pikaajalistkasutamist, tuleks määrata luu mineraalnetihedus.Järsku tekkinud osalise või täielikunägemiskaotuse või järsku alanudproptoosi, diploopia või migreeni puhul eitohi ravimit enne uuringutulemusteselgumist uuesti manustada. Kuitulemustest selgub, et tegemist onpapilloomi või reetina veresoontekahjustusega, ei tohi ravimit uuestimanustada. Enamikul naistest, keskasutavad MPA süstitavat suspensiooni,täheldatakse menstruatsiooniverejooksudehäireid (nt ebaregulaarne või ettearvamatuverejooks/määrimine, harvem rohke võipidev verejooks). Ravi ajal süstiva MPA-gatäheldati naistel tendentsi kehakaalusuurenemisele.Medroksüprogesteroonatsetaat võibpõhjustada cushingoidseid sümptomeid.Ehkki põhjuslikku seost MPA jatrombootiliste või trombemboolilistehäirete vahel ei ole täheldatud, ei ole MPAkasutamine venoosse trombemboolia(VTE) anamneesiga patsientidelsoovitatav. Kui ravi ajal MPA-ga tekib VTE,on soovitatav ravi katkestada.Kombineeritud östrogeeni/progesteroonisisaldavate suukaudsete preparaatidekasutamisel on leitud rinnanäärmevähiriski suurenemist. Randomiseeritudkontrollitud kliinilistes uuringutes ei oleleitud, et kombineeritud ravilkonjugeeritud östrogeeni ja MPA-ga olekssoodsaid toimeidkardiovaskulaarsüsteemile.KÕRVALTOIMED: Ebanormaalne emakaverejooks (ebaregulaarne, rohke, vähene),emakakaela sekreedi muutused,emakakaela erosioonid, amenorröa,galaktorröa, mastodüünia, depressioon,nõrkus, peavalu, unetus, närvilisus, unisus,kõhukinnisus, kõhulahtisus, suukuivus,maksafunktsiooni häired, kollatõbi,iiveldus, oksendamine, aju- jamüokardiinfarkt, kongestiivnesüdamepuudulikkus, vererõhu tõus,südamepekslemine, tahhükardia,trombemboolilised häired, tromboflebiit,ajuinfarkt, südame isheemiatõbi, akne,alopeetsia, hirsutism, sügelus, lööve,urtikaaria, valgete vereliblede jatrombotsüütide arvu tõus, trombemboolia,ülitundlikkusreaktsioonid (nt anafülaksia jaanafülaktoidsed reaktsioonid,angioödeem), libiido muutused,turse/vedelikupeetus, glükoositaluvusevähenemine, hüperkaltseemia,ebamugavustunne, püreksia, kehakaalumuutus.KOOSTOIMED: Kui koos suurteannustega manustada aminoglutetimiidi,võib see oluliselt vähendadamedoksüprogesteroonatsetaadikontsentratsiooni seerumis. Patsiente, keskasutavad suurtes annustesmedroksüprogesteroonatsetaati, tulekshoiatada, et ravimi toime võib koosaminoglutetimiidiga kasutades väheneda.Depo-Provera, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. susp. 150 mg/ml viaal1ml; 3,3ml N1; Inj. susp. 150 mg/mltäidetud süstal 1 ml N1Paiksed kontratseptiividPaiksedkontratseptiividEtonogestreel,etinüülöstradioolEtonogestrelum, ethinylestradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.ANNUSTAMINE: Tuperõnga paigaldabnaine ise. Kui on paigaldatud, jäetakse seepüsivalt tuppe 3 nädalaks. Eemaldadapärast 3-nädalast kasutamist, samalnädalapäeval, kui see paigaldati. Pärastühenädalast rõngavaba perioodipaigaldatakse uus rõngas. Kuidasalustada: Eelmise menstruaaltsükli jooksulei ole kasutatud hormonaalseidkontratseptiive: Paigaldada naiseloomuliku tsükli esimesel päeval (s.tmenstruaalse verejooksu esimesel päeval).Alustada võib ka 2. ... 5. päeval, agaesimese tsükli jooksul soovitatakseesimesel 7 päeval kasutada täiendavaltbarjäärimeetodit.Suukaudselt kombineeritudkontratseptiivilt (COC) üleminek:Paigaldada hiljemalt sel päeval, misjärgneks tema eelmise suukaudsekombineeritud kontratseptiivi tabletivabale,plaastrivabale või platseebotabletiperioodile.Gestageenmeetodilt, nt ainult gestageenitablettidelt (minipillidelt), implantaadilt võisüstilt üleminek: Minipillidelt võibhormoonrõnga kasutamisele üle minnasuvalisel päeval. Implantaadilthormoonrõngale üleminek peab toimumaimplantaadi eemaldamise päeval jasüstitavalt gestageenilt järjekordseplaanilise süsti päeval. Neil kõigil juhtudelpeab naine rakendama esimese 7 päevajooksul täiendavalt barjäärimeetodit.Pärast esimese trimestri aborti:Kasutamisega võib alustada kohe. Kui taseda teeb, siis tal pole vaja teisirasestumisvastaseid meetodeid kasutada.Pärast sünnitust või teise trimestri aborti:Alustada kasutamist neljandal nädalalpärast sünnitust või teise trimestri aborti,kui ei toida rinnaga. Hilisema alustamisekorral tuleb soovitada täiendavaltkasutamise esimese 7 päeva jooksulrakendada barjäärimeetodit. Kuiseksuaalvahekord on juba toimunud, siistohib kasutamist alustada alles pärastseda, kui rasedus on välistatud võiesimene menstruatsioon alanud.Imetamise ajal ei soovitata kasutada, kunaöstrogeenid võivad vähendada rinnapiima445

Paiksed kontratseptiividRASESTUMISVASTASED VAHENDIDhulka ja koostist.LASTELE: Alla 18-a ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Flebotromboos käesolevaltvõi anamneesis, kas koos kopsuarteritrombembooliaga või ilma. Arteriaalnetromboos käesolevalt või anamneesis (ntajuinfarkt, müokardiinfarkt) või tromboosiprodromaalnähud (nt stenokardia võitransitoorne ajuisheemia). Teadaoleveelsoodumus (kas pärilik või mitte) veenivõiarteriaalseks tromboosiks, ntaktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus,antitrombiin III puudulikkus, C-valgupuudulikkus, S-valgu puudulikkus,hüperhomotsüsteineemia jaantifosfolipiidsed antikehad(antikardiolipiini antikehad,luupusantikoagulant). Suhkurdiabeetveresoonte kahjustusega.Vastunäidustuseks võib olla ka venoossevõi arteriaalse tromboosi raske riskifaktorivõi mitmete riskifaktorite olemasolu.Raske maksahaigus aktiivses faasis võianamneesis, niikaua kunimaksafunktsiooni väärtused ei olenormaliseerunud. Maksatuumor aktiivsesfaasis või anamneesis (hea- võipahaloomuline). Suguelundite võirinnanäärmete suguhormoonidestsõltuvate pahaloomuliste protsessideolemasolu või kahtlus. Ebaselgeetioloogiaga vereeritus tupest.Ülitundlikkus TA või mõne abiaine suhtes.RISKID: Juhul, kui esineb mõniallnimetatud seisundeist/riskifaktoritest,tuleb iga naise korral kaaludakasutamisega seotud oodatava kasu javõimaliku riski suhet: vereringehäired,tuumorid, naistel, kellel esinebhüpertriglütserideemia või see onperekonnaanamneesis, võibhormonaalsetekontratseptiividekasutamine suurendada pankreatiidi riski.Ägedad ja kroonilised maksafunktsioonihäired võivad vajada kasutamiselõpetamist kuni maksafunktsiooni näitajatenormaliseerumiseni. Enne esmakordsetkasutamist või taasalustamist tuleb võttatäielik meditsiiniline anamnees (shperekonnaanamnees) ning välistadarasedus. Efektiivsus võib vähenedaraviskeemist kõrvalekaldumise võisamaaegselt teiste ravimite kasutamisekorral. Kasutamise ajal võib tekkidaebaregulaarne vereeritus (määrimine võivaheveritsus). Peenise kaudu imendunudetinüülöstradiooli ja etonogestreeli hulka javõimalikku farmakoloogilist toimetmeessoost seksuaalpartneril ei ole uuritud.Harvadel juhtudel on teatatud katkemisestkasutamise ajal. Kuna sisu on tahke, siistema sisaldus jääb puutumatuks jahormoonide vabastamine ei saa oluliseltmõjutatud.446KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu, iiveldus,kõhulahtisus, oksendamine, kõhupuhitus,väsimus, vaginiit, seljavalu, peavalu,migreen, pearinglus, depressioon,emotsionaalne labiilsus, libiido alanemine,ärevus, tsüstiit, kuseteede infektsioon,alakõhuvalu, rinnanäärmete valu,vaginaalne võõrkeha tunne, düsmenorröa,vaginaalne voolus, ebamugavustunnetupes, tservitsiit, rinnanäärmetefibroadenoom, akne, genitaalpiirkonnasügelus, lööve.KOOSTOIMED: Koostoimeid võib esinedamikrosomaalseid ensüüme indutseerivateravimitega (ritonaviir, griseofulviin janaistepuna sisaldavad preparaadid). Kuiteise ravimi kasutamine kestab kauem kui3-nädalane vaginaalse rõnga tsükkel, tulebjärgmine rõngas paigaldada kohe, ilmatavalise rõngavaba intervallita. Kliinilisteteadete alusel võib östrogeenideenterohepaatiline ringlus väheneda teatudAB-de (nt penitsilliinid, tetratsükliinid)manustamisel. Uuringus hormonaalserõnga poolt vabastatavateetinüülöstradiooli ja etonogestreelikasutamisel samaaegselt koosamoksitsilliini ja doksütsükliinistandardannustega 10 päevaseantibiootikumikuuri jooksul ei leitudvastanduvaid farmakokineetilisi toimeid.See näitab, et nende antibiootikumidekasutamise ajal ei ole vajalik kasutadabarjäärimeetodeid. Kontratseptiivsetesteroidide kasutamine võib mõjustadateatavate laboratoorsete testide tulemusi,sh maksa-, kilpnäärme-, neerupealise- janeerufunktsiooni biokeemilisiparameetreid, transportvalkude tasetplasmas (nt kortikosteroide siduvaglobuliini ja suguhormoone siduvaglobuliini), lipiidide/lipoproteiinidefraktsioone, süsivesikute metabolismiparameetreid ning verehüübivuse jafibrinolüüsi parameetreid.Farmakokineetilised andmed näitavad, ettampoonide kasutamine ei mõjutavabanevate hormoonide süsteemsetimendumist.NuvaRing, Vaginaalrõngas11,7mg+2,7mg N1LevonorgestreelLevonorgestrelumRAVIMITÜÜP: IntrauteriinsedNÄIDUSTUS: Raseduse vältimine.Idiopaatiline menorraagia.Östrogeenasendusravist tingitudendomeetriumi hüperplaasia vältimine.ANNUSTAMINE: Paigaldatakseemakaõõnde. Üks manustamine onefektiivne 5 a Lahustumiskiirus on 20mcg/24 t jooksul esimese 5 a vältel ning 5a pärast langeb see 11 mcg/24 t jooksul.Keskmine lahustumise kiirus pärast 5 a on14 mcg/24 t jooksul.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus või rasedusekahtlus. Äge või krooniline väikevaagnaorganite põletik. Alumise genitaaltraktiinfektsioonid. Sünnitusjärgne endometriit.Abordijärgne endometriit viimase kolmekuu jooksul. Emakakaelapõletik.Emakakaela düsplaasia. Emaka võiemakakaela maliigsus.Progestageen-sõltuv kasvaja. Ebaselgeetioloogiaga veritsus emakast.Kaasasündinud või omandatud emakaanomaaliad, k.a emaka fibroomid, kuineed moonutavad emakaõõne kuju.Seisundid, mida seostatakseinfektsioonidele vastuvõtlikkusesuurenemisega. Äge maksahaigus võimaksakasvaja. Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Alljärgnevate seisunditeesinemisel või esmakordsel ilmnemiselvõib Mirena?t kasutada ettevaatusegapärast spetsialistiga konsulteerimist.Kaaluda võib ka juba paigaldatud Mirenaeemaldamist:? migreeni, fokaalse migreeni, millegakaasnevad asümmeetrilisednägemishäired, või teiste transitoorseleajuisheemiale viitavate sümptomiteesinemine;? väga tugev peavalu; ? ikterus; ?vererõhu tõus; ? raske veresoonkonnahaigus nt insult või müokardiinfarkt.Mõned hiljuti läbi viidud epidemioloogiliseduuringud on viidanud sellele, et ainultprogestageeni sisaldavaidrasestumisvastaseid tablette kasutavatelnaistel võib olla veidi kõrgem riskvennosse trombemboolia tekkeks, kuidneed tulemused ei ole statistiliselt olulised.Siiski tuleb tromboosile viitavatesümptomite esinemisel võtta koheseltkasutusele sobivad diagnostilised ningterapeutilised meetmed. Venoosse võiarteriaalse tromboosi sümptomite hulkakuuluvad: ühe jala valu ja/või turse;äkiline tugev valu rinnus, mis võib kiirgudavasakusse kätte; ootamatu õhupuudus;ootamatu köhahoog; ebatavaline, tugev jakestev peavalu; ootamatu osaline võitäielik nägemise kadu; kahelinägemine;kõnehäired või afaasia; peapööritus;kollaps krampidega või ilma; nõrkus võimärkimisväärne tuimus, mis ootamatulthaarab ühte kehapoolt või kehaosa;motoorika häired; äge kõht. Sümptomid,mis viitavad silmaveresoonte tromboosile:seletamatu osaline või täielik nägemisekadu, kahelinägemine või proptoos;nägemisnärvinäsa turse; võrkkestavaskulaarne kahjustus. Siiani puudubühtne seisukoht veenilaiendite ja pindmise

RASESTUMISVASTASED VAHENDIDPaiksed kontratseptiividtromboflebiidi võimalikust osatähtsusestvenoosse trombemboolia tekkes.Kaasasündinud südamehaiguse võisüdameklapi rikkega naistel peab Mirena?tkasutama ettevaatusega, sest neil esinebinfektsioosse endokardiidi tekke oht.Selliste patsientide puhul tuleb nii Mirenapaigaldamisel kui eemaldamisel rakendadaprofülaktilist ravi antibiootikumidega.Levonorgestreeli madal doos võibmõjutada glükoositaluvust, mistõttu tulebMirena?t kasutavatel diabeetikutel jälgidavere glükoosisisaldust. Üldjuhul ei ole vajaMirena?t kasutavatel diabeetikutelraviskeemi muuta. Ebaregulaarne veritsusvõib maskeerida endomeetriumi polüübileja vähile omaseid sümptomeid. Seetõttutuleb sellistel juhtudel rakendadadiagnostilisi meetmeid. Mirena ei oleesimene valik noortele mittesünnitanudnaistele ega atrofeerunud emakagapostmenopausis naistele. Enne Mirenapaigaldamist tuleb patsienti informeeridaravimi toimest, riskifaktoritest ningvõimalikest kõrvaltoimetest. Vajalik onteostada väikevaagna- jaemakakaelauuringud ning kontrollidarinnanäärmeid. Raseduse ning suguliselteel levivate haiguste esinemine tulebvälistada ning suguelundite infektsioonideelnevalt välja ravida. Kindlaks tulebmäärata emaka asend ning emakaõõnesuurus. Mirena õige asetamineemakapõhja on määrava tähtsusega, ettagada progestageeni ühtlane mõjuendomeetriumile, hoida ära väljalangemistning tagada max. efektiivsus. Seetõttutuleb hoolikalt järgida paigaldamisjuhiseid.Kuna Mirena paigaldamise tehnika erinebteiste intrauteriinsete vahendite omast,tuleb erilist rõhku pöörata korrektsepaigaldamistehnika omandamisele. Mirenapaigaldamisel ja eemaldamisel võibesineda valu ja veritsust. Protseduur võibpõhjustada minestamist vasovagaalsereaktsiooni tagajärjel või krampeepileptilistel patsientidel. Patsienti tulebuuesti kontrollida 4...12 nädalat pärastMirena paigaldamist ning edaspidi 1 kordaastas, kliiniliste näidustuste korral katihedamini.Mirena ei pruugi sobida postkoitaalsekskontratseptsiooniks.Kuna ebaregulaarne veritsus ja määrimineon ravi esimestel kuudel tavaline, onsoovitav enne Mirena paigaldamistvälistada endomeetriumi patoloogia. Kuinaine jätkab varempaigaldatud Mirenakasutamist lisanduvaöstrogeenasendusravi ajal, tulebveritsemisnähtude ilmnemisel välistadaendomeetriumi patoloogia. Kui veritsusilmneb pikaajalise ravi taustal, tulebrakendada vastavaid diagnostilisimeetmeid.Ligikaudu 20%-l Mirena fertiilses easkasutajatest kujuneb järk-järgult väljaoligomenorröa ja/või amenorröa. Kuimenstruatsioon ei alga 6 nädalamöödumisel eelmisest menstruatsioonist,tuleb arvestada võimaliku rasedusega.Amenorröaga naistel ei ole vaja tehakorduvaid rasedusteste, välja arvatudjuhtudel, kui esineb ka teisi raseduseleviitavaid sümptomeid. Kui Mirena?tkasutatakse koos pidevaöstrogeenasendusraviga, kujunebamenorröa enamikul naistel järk-järgultvälja esimese aasta jooksul. Paigaldamiseajal kaitseb Mirena?t mikroorganismidegakokkupuute eest paigaldustoru. Mirenapaigaldussüsteem on välja töötatud nii, etinfektsioonirisk oleks minimaalne. Vaskesisaldava emakasisese vahendi kasutajatelon infektsioonioht suurim esimesel kuulpärast vahendi paigaldamist, hiljem ohtväheneb. Mõnede uuringute kohaselt onväikevaagnainfektsioonideesinemissagedus Mirena kasutajate hulgasväiksem kui vaske sisaldavateemakasiseste vahendite puhul.Teadaolevaksväikevaagnaelundite põletiku riskifaktorikson mitme seksuaalpartneri olemasolu.Väikevaagnaelundite põletikul võivad ollatõsised tagajärjed, see võib kahjustadafertiilsust ja suurendada ektoopiliseraseduse ohtu. Juhul kui naisel esinebkorduv endometriit võiväikevaagnaelundite põletik või kui ägeinfektsioon ei allu mõne päeva jooksulravile, tuleb vahend eemaldada.Väikseimadki viited infektsiooniolemasolule nõuavad kohestbakterioloogilist uuringut ja sellelejärgnevat monitooringut. Intrauteriinseravivahendi osalise või täielikuväljalanguse sümptomiteks on veritsusja/või valu. Siiski võib vahendemakaõõnest välja tulla ka nii, et naineseda ei märka, mistõttu kontratseptiivnekaitse kaob. Osaline väljalangus võibvähendada Mirena efektiivsust. KunaMirena vähendab menstruaalvere hulka,võib vereerituse tugevnemine olla vahendiväljalanguse tunnuseks. Paigastnihkunud Mirena tuleb eemaldada. Kohevõib paigaldada uue Mirena. Naisele tulebanda nõu, kuidas Mirena niite kontrollida.Harvadel juhtudel võib emakasisenekontratseptiiv perforeerida emakakeha võiemakakaela. Kõige sagedamini juhtub seevahendi paigaldamise ajal. See võibvähendada Mirena efektiivsust.Perforatsiooni korral tuleb vahendeemaldada. Perforatsiooni oht võib ollasuurem sünnituse järgselt, imetamise ajalning emaka retroversiooni korral.Varem esinenud emakavälise raseduse,eelneva munajuhade kirurgia võiväikevaagnainfektsiooniga naistel onektoopilise raseduse oht suurem.Ektoopilisele rasedusele võib viidata valualakõhus, eriti kui menstruatsioon jääb äravõi kui amenorröaga patsiendil algabveritsus. Mirenaga on ektoopilise raseduseesinemissagedus ligikaudu 0,1% aastas.See tase on madalam kui naistel, kes eikasuta mingeid rasestumisvastaseidvahendeid (0,3...0,5% aastas). Ektoopiliseraseduse absoluutne risk Mirenakasutajatel on madal. Kui naine Mirenakasutamise ajal siiski rasestub, tõuseb kaektoopilise raseduse suhteline tõenäosus.Kui eemaldusniite ei ole günekoloogilisejärelkontrolli ajal emakakaelas näha, tulebesmajärjekorras välistada rasedus.Eemaldusniidid võivad olla tõmbunud ülesemakasse või emakakaelakanalisse ningilmuda uuesti nähtavale järgmisemenstruatsiooni ajal. Kui rasedus onvälistatud, leitakse eemaldusniidid sobivatinstrumenti kasutades tavaliselt üles.Vastasel juhul võib olla tegemist vahendiväljalangemisega. Mirena asukohamääramisel võib kasutadaultraheliuuringut või vastava võimalusepuudumisel või uuringu ebaõnnestumiselka röntgenuuringut. Kuna Mirenakontratseptiivne toime on põhiliselt paikne,esineb fertiilses eas naistel tavaliseltovulatoorne tsükkel koos folliikulilõhkemisega. Mõnikord võib folliikuliatreesia peetuda ja folliikuli kasv jätkuda.Suurenenud folliikuleid ei ole võimalikkliiniliselt munasarjatsüstidest eristada.Suurenenud folliikuleid on diagnoositudligikaudu 12%-l Mirena kasutajatest.Enamik neist folliikulitest onasümptomaatilised, kuigi vahel võibnendega kaasneda väikevaagnavalu võidüspareuunia.Enamikul juhtudel kaovad suurenenudfolliikulid spontaanselt 2...3 kuu järel.Vastasel juhul tuleb rakendada diagnostilisi(ultraheli-uuring) ja ravimeetodeid.Harvadel juhtudel võib olla vajalikkirurgiline sekkumine.KÕRVALTOIMED: Vereeritus emakast võitupest, sealhulgas määrimine;oligomenorröa, amenorröa jahealoomulised munasarjatsüstid.KOOSTOIMED: Ravimit metaboliseerivaidensüüme, eriti tsütokroom P450 ensüümeindutseerivate ühendite naguantikonvulsantide (nt fenobarbitaal,fenütoiin, karbamasepiin) jainfektsioonivastaste ravimite (ntrifampitsiin, rifabutiin, nevirapiin,efavirenz) samaaegne kasutamine võibsuurendada progestageenide metabolismi.Nende ravimite mõju Mirenakontratseptiivsele toimele ei ole teada,kuid paiksest toimemehhanismist lähtuvaltei ole see arvatavasti kuigi oluline.447

MenstruatsioonihäiredGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDMirena, Schering, Emakasisene süsteem20mcg 24h N1448MenstruatsioonihäiredMedroksüprogesteroonMedroxyprogesteronumRAVIMITÜÜP: GestageenidNÄIDUSTUS: Inj.: Raseduse vältimine.Endometrioos. Täiendava raviminametastaatilise emakakartsinoomi,munasarjade endometroidvähi korral.Metastaatiline hormoonsõltuv rinnanäärmekartsinoom postmenopausis. Proveratabl.: Hormonaalne defitsiit peri- japostmenopausis (asendusravi lisaksöstrogeenidele). Endometrioos.Menstruatsioonihäired. Düsfunktsionaalsedemaka verejooksud. Farlutal tabl.:Kaugelearenenud hormoontundlikepahaloomuliste kasvajate (rinnanäärmekartsinoom, endomeetriumi kartsinoom,prostata kartsinoom, neerukartsinoom)palliatiivne ravi, sealhulgas patsientidel,kes eelnevalt on saanud kemoteraapiat,radioteraapiat või teisi hormonaalselttoimivaid ravimeid.ANNUSTAMINE: Inj.: Endometrioos:Süstitav MPA lihasesiseselt on 50 mg näd.või 100 mg iga 2 näd. järel vähemalt 6kuu jooksul. Endomeetriumivähk:Algannusena on soovitatav manustada i.m.400...1000 mg näd. Kui mõne näd. või kuujooksul esineb seisundi paranemine ninghaigus näib olevat stabiliseerunud, onvõimalik säilitada sellist seisundiparanemist 400 mg annusega kuus.Rinnanäärmevähk: Soovitatud annusekson 500 mg ööp. 28 päeva jooksul. Seejäreltuleb patsiendi ravimist jätkatasäilitusannustega - 500 mg 2 korda näd.senikaua, kuni ilmneb ravi toime.Metastaatiline prostata kartsinoom:Soovitatud algannus on 500 mg 2 kordanäd. 3 kuu jooksul; säilitusannus on500mg näd. Provera tabl.: Endometrioos:10 mg 3 korda päevas 90 päevavältel,alustades menstruaaltsükli esimesestpäevast. Menopausist tingitudvasomotoorsed sümptomid: 10...20 mgööp. pidevalt. Primaarse ja sekundaarseamenorröa diagnoosimisel: 2,5...10 mgööp. 5...10 päeva jooksul. Sekundaarseamenorröa ravi: 2,5...10 mg ööp. 5...10päeva jooksul kolme järjestikuse tsüklivältel. Endomeetriumi hüpertroofiagapatsientidel tuleb koos MPA ravigakaasuvalt kasutada östrogeene.Düsfunktsionaalse (anovulatoorse)emakaverejooksu korral: 2,5...10 mg ööp.5...10 päeva jooksul 2...3 järjestikusetsükli vältel. Kui väheproliferatiivsestendomeetriumist tekib verejooks, tulebkoos MPA raviga kaasuvalt kasutadaöstrogeene. Vastureaktsiooniks östrogeeniendometriaalsetele nähtudelemenopausaalsetel naistel, keda ravitakseöstrogeenidega (hormonaalneasendusravi): Naistele, kes kasutavad0,625 mg konjugeeritud östrogeeni võiteist östrogeeni ekvivalentses annuses,võib MPA-d manustada alltoodud kahestmanustamisviisist ühel: MPA pidev annus-suukaudne MPA 2,5...5 mg ööp. MPAjärk-järguline annus - suukaudne MPA5...10 mg ööp. 10...14 järjestikusel päeval28-päevase või 1-kuulise tsükli vältel.Retsidiveeruv ja/või metastaatilinerinnanäärme kartsinoom: Suukaudne MPA400...1500 mg/ööp. Süstitava MPAalgannuseks on 500...1000 mg ööp. 28päeva jooksul. Seejärel tuleb patsiendiravimist jätkata säilitusannustega ? 500mg 2 korda nädalas senikaua, kuni ilmnebravi toime. Retsidiveeruv ja/võimetastaatiline endomeetriumi võineerukartsinoom, metastaatiline prostatakartsinoom: Suukaudne MPA 100 kuni 600mg/ööp. Süstitava MPA soovitatavalgannuseks on 400...1000 mg i.m.nädalas. Kui mõne nädala või kuu jooksulesineb seisundi paranemine ning haigusnäib olevat stabiliseerunud, on võimaliksäilitada sellist seisundi paranemist 400mg annusega kuus. Metastaatiline prostatakartsinoom: Suukaudne MPA (Farlutaltabl.) 100...1500 mg/ööp. Süstitav MPAalgannuseks on 500 mg 2 korda nädalasintramuskulaarselt kolme kuu jooksul.Säilitusannus ? 500 mg nädalas.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev või kahtlustatavrasedus, ebaselge vaginaalne verejooks,raske maksakahjustus, teadaolevülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. MPA süsted onvastunäidustatud kontratseptsiooniksja/või günekoloogiliste haiguste raviksnaistele, kellel on teadaolev võikahtlustatav rinnanäärmekasvaja.RISKID: MPA süstitava ravimivormimanustamine vähendabpremenopausaalses eas naistel seerumiöstrogeenide sisaldust ja on seotud luumineraalse tiheduse olulise vähenemisega,sest luuainevahetus kohandub väiksemaseerumi östrogeenisisaldusega. Naistel,kellel on tarvis jätkata MPA pikaajalistkasutamist, tuleks määrata luu mineraalnetihedus.Järsku tekkinud osalise või täielikunägemiskaotuse või järsku alanudproptoosi, diploopia või migreeni puhul eitohi ravimit enne uuringutulemusteselgumist uuesti manustada. Kuitulemustest selgub, et tegemist on

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDAntiandrogeenidpapilloomi või reetina veresoontekahjustusega, ei tohi ravimit uuestimanustada. Enamikul naistest, keskasutavad MPA süstitavat suspensiooni,täheldatakse menstruatsiooniverejooksudehäireid (nt ebaregulaarne või ettearvamatuverejooks/määrimine, harvem rohke võipidev verejooks). Ravi ajal süstiva MPA-gatäheldati naistel tendentsi kehakaalusuurenemisele.Medroksüprogesteroonatsetaat võibpõhjustada cushingoidseid sümptomeid.Ehkki põhjuslikku seost MPA jatrombootiliste või trombemboolilistehäirete vahel ei ole täheldatud, ei ole MPAkasutamine venoosse trombemboolia(VTE) anamneesiga patsientidelsoovitatav. Kui ravi ajal MPA-ga tekib VTE,on soovitatav ravi katkestada.Kombineeritud östrogeeni/progesteroonisisaldavate suukaudsete preparaatidekasutamisel on leitud rinnanäärmevähiriski suurenemist. Randomiseeritudkontrollitud kliinilistes uuringutes ei oleleitud, et kombineeritud ravilkonjugeeritud östrogeeni ja MPA-ga olekssoodsaid toimeidkardiovaskulaarsüsteemile.KÕRVALTOIMED: Ebanormaalne emakaverejooks (ebaregulaarne, rohke, vähene),emakakaela sekreedi muutused,emakakaela erosioonid, amenorröa,galaktorröa, mastodüünia, depressioon,nõrkus, peavalu, unetus, närvilisus, unisus,kõhukinnisus, kõhulahtisus, suukuivus,maksafunktsiooni häired, kollatõbi,iiveldus, oksendamine, aju- jamüokardiinfarkt, kongestiivnesüdamepuudulikkus, vererõhu tõus,südamepekslemine, tahhükardia,trombemboolilised häired, tromboflebiit,ajuinfarkt, südame isheemiatõbi, akne,alopeetsia, hirsutism, sügelus, lööve,urtikaaria, valgete vereliblede jatrombotsüütide arvu tõus, trombemboolia,ülitundlikkusreaktsioonid (nt anafülaksia jaanafülaktoidsed reaktsioonid,angioödeem), libiido muutused,turse/vedelikupeetus, glükoositaluvusevähenemine, hüperkaltseemia,ebamugavustunne, püreksia, kehakaalumuutus.KOOSTOIMED: Kui koos suurteannustega manustada aminoglutetimiidi,võib see oluliselt vähendadamedoksüprogesteroonatsetaadikontsentratsiooni seerumis. Patsiente, keskasutavad suurtes annustesmedroksüprogesteroonatsetaati, tulekshoiatada, et ravimi toime võib koosaminoglutetimiidiga kasutades väheneda.Depo-Provera, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. susp. 150mg/ml viaal 1ml;3,3 ml N1; Inj. susp. 150mg/ml täidetudsüstal 1ml N1Farlutal, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 500mg N30Provera, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 5mg N24; Tabl. 10mg N40,100AntiandrogeenidÖstradiool,tsüproteroonEstrogenum, cyproteronumRAVIMITÜÜP: Antiandrogeenid,östrogeenidNÄIDUSTUS: Klimakteerilised vaevusedvõi östrogeenide puudusest tingitudurogenitaaltrakti haigused.Postmenopausaalse osteoporoosiprofülaktika naistel, kellel on kõrgenenudrisk luumurdude tekkeks, kuid kes ei taluvõi kellele on vastunäidustatud ravi teisteravimitega, mille näidustuseks onkinnitatud osteoporoosi profülaktika.ANNUSTAMINE: Kui patsiendil esinebveel menstruatsioon, tuleb ravi alustadatsükli 5. päeval (menstruaalveritsuseesimene päev = tsükli esimene päev).Patsiendid, kellel on amenorröa või vägaharvad menstruatsioonid või kes onpostmenopausaalsed, võivad alustadaükskõik mis ajal, eeldades, et rasedus onvälistatud. Menopausijärgsete sümptomiteravi alustamiseks ja jätkamiseks tulekskasutada väikseimat efektiivset annustvõimalikult lühikese aja jooksul. Esimesed11 päeva tuleb võtta 2,0 mgöstradioolvaleraati (valge tabl.) ,järgnevad 10 päeva aga 2,0 mgöstradioolvaleraati ja 1,0 mgtsüproteroonatsetaati (roosa tbl.) päevas.Pärast 21-päevast tabletivõtmise kuurituleb jätta 7-päevane tabletivaba vahe.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rinnanäärmevähk või sellekahtlus; rinnanäärmevähi esinemineanamneesis. Östrogeensõltuvadpahaloomulised kasvajad või nendekahtlus (nt endomeetriumivähk). Ebaselgepõhjusega vereeritus tupest. Ravimataendomeetriumi hüperplaasia. Esinev võivarem esinenud idiopaatiline venoosnetrombemboolia (süvaveenide tromboos,kopsuarteri trombemboolia). Aktiivne võihiljuti esinenud arteriaalne trombemboolia(nt stenokardia, müokardiinfarkt). Ägemaksahaigus või põetud maksahaigus, kuimaksafunktsiooni näitajad ei olenormaliseerunud. Porfüüria. ÜlitundlikkusTA või ravimi mõne abiaine suhtes.RISKID: Patsienti tuleb hoolikalt jälgida,kui tal esineb, on varem esinenud ja/võion raseduse ajal või varasemahormoonravi ajal ägestunud ükskõikmilline alljärgnevatest seisunditest. Tulebarvestada, et need seisundid võivadClimen-ravi ajal korduda või ägeneda,eriti: leiomüoom (emaka fibromüoom) võiendometrioos; trombemboolsed haigusedanamneesis või riskifaktorite esinemine;riskifaktorid östrogeensõltuvate kasvajatetekkimiseks, nt rinnanäärmevähklähisugulastel; hüpertensioon;maksahaigused (nt maksaadenoom);suhkurtõbi vaskulaarse haaratusega võiilma; sapikivitõbi; migreen või (tugev)peavalu; dissemineerunuderütematoosluupus; endomeetriumihüperplaasia anamneesis; epilepsia;astma; otoskleroos. Ravi tuleb lõpetadavastunäidustuse ilmnemisel ningjärgnevate seisundite korral: ikterus võimaksafunktsiooni näitajate halvenemine;märkimisväärne vererõhu tõus;migreenitaolise peavalu esmakordnetekkimine; rasedus. Pikaajalinemonoteraapia östrogeenidega tõstabendomeetriumi hüperplaasia võikartsinoomi tekkeriski. Naistel, kellelemakas ei ole eemaldatud, vähendab sedariski oluliselt progestageeni lisamineraviskeemi vähemalt 12 päevaks tsüklikohta.Ravi esimestel kuudel võib esinedaläbimurdeveritsust ja määrimist. Kuiläbimurdeveritsus või määrimine tekibpärast mõnda aega kestnud ravi või jätkubpärast ravi lõpetamist, tuleb sellepõhjuseid uurida, näiteks endomeetriumibiopsiaga, et välistada endomeetriumipahaloomuliste kasvajate olemasolu.Randomiseeritud, platseeboga kontrollitudWomen?s Health Initiative uuring (WHI)ningepidemioloogilised uuringud, kaasaarvatud Million Women Study (MWS), onnäidanudrinnanäärmevähi suurenenud riski naistel,kes kasutavad mitmeid aastaidhormoonasendusraviks östrogeene,östrogeeni-progestageeni kombinatsioonevõi tibolooni. Igasugusehormoonasendusravi korral ilmnebkõrgenenud risk rinnanäärmevähi tekkeksjuba mõneaastase kasutamise järel ningsuureneb ravi kestuse pikenedes, kuidväheneb eakohasele tasemele mõne(maksimaalselt viie) aasta jooksul pärastravi lõpetamist. MWS uuringus täheldatisuuremat rinnanäärmevähi suhtelist riskikonjugeeritud hobuse östrogeenide (CEE)või östradiooli (E2) kasutamisel koosprogestageeniga, nii sekventsiaalse kuipideva ravire?iimi puhul, ning sõltumataprogestageeni tüübist. Erinevatemanustamisviiside puhul ei täheldatud riskierinevust. WHI HAR, eriti kombineeritud449

AntiandrogeenidGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDravi östrogeeni-progestageeniga,suurendab mammograafiliste kujutistetihedust, mis võib halvendadarinnanäärmevähi radioloogilist tuvastamist.Hormoonasendusravi seostataksevenoosse trombemboolia (VTE), stsüvaveenide tromboosi või kopsuembooliatekke kõrgema suhtelise riskiga. Ühesrandomiseeritud kontrollitud uuringus jaepidemioloogilistes uuringutes leitihormoonasendusravi saavatel naistel 2...3korda kõrgem venoosse trombembooliarisk võrreldes ravi mittesaajatega.Venoosse trombemboolia esinemine ontõenäolisem hormoonasendusravi esimeselaastal kui hiljem. Patsientidel, kellel onesinenud venoosset trombembooliat võikellel on teadaolev eelsoodumustrombembooliale, on suurem VTEtekkimise risk. Hormoonasendusravi võibseda riski veelgi suurendada. Selleks, etkindlaks teha eelsoodumusttrombemboolia tekkeks tuleb uurida, kasindividuaalses või perekondlikusanamneesis on esinenud trombembooliatvõi korduvaid spontaanseid aborte. Kunipole põhjalikult hinnatud eelsoodumuslikketegureid trombemboolia tekkeks võialustatud antikoagulantravi, tulebhormoonasendusravi kasutamist sellistelpatsientidel vaadelda vastunäidustatuna.Antikoagulantravi saavatel naistel tulebenne hormoonasendusravi alustamisthoolikalt kaaluda kasu/riski suhet. VTErisk võib ajutiselt suureneda pikaajaliseimmobilisatsiooni tingimustes, suuretrauma või operatsiooni järgselt. Nagukõigi operatsioonijärgsete patsientidepuhul, tuleb suurt tähelepanu pöörataprofülaktilistele meetmetele, et vältida VTEtekkimist operatsioonijärgselt. Kuipikaajaline liikumatus on tingitudplaanilisest operatsioonist, eriti alakõhu võialajäsemete ortopeedilisest lõikusest, tuleb4...6 nädalat enne operatsioonihormoonasendusravi võimalusel ajutiseltkatkestada. Ravi ei tohi jätkata enne, kuinaine on täielikult liikumisvõimeline. KuiVTE tekib pärast ravi alustamist, tulebravimi võtmine lõpetada. Patsientideletuleb öelda, et nad peavad pöörduma arstipoole kohe, kui ilmnevad potentsiaalsetrombemboolia sümptomid (nt jala valulikpaistetus, äkiline valu rinnakorvis,düspnoe).Randomiseeritud kontrollitud uuringutesei ole täheldatud konjugeeritudöstrogeenide jamedroksüprogesteroonatsetaadi (MPA)kombinatsiooni pideva kasutamisekasulikkust kardiovaskulaarsüsteemile.Kahes suures kliinilises uuringus (WHI jaHERS, st Heart and Estrogen/ProgestinReplacement Study) täheldati võimalikkukardiovaskulaarse haigestumuse riski450suurenemist HAR-i kasutamise esimeselaastal ja üldise kasu puudumist. Teistehormoonasendusravis kasutatavateravimite kohta on saadaval vaid piiratudandmed randomiseeritud kontrollituduuringutest, mis uurivad toimeidkardiovaskulaarsele haigestumusele võisuremusele. Seetõttu ei ole kindel, kasneed uurimistulemused laienevad kateistele hormoonasendusraviskasutatavatele ravimitele. Ühesulatuslikus randomiseeritud kliinilisesuuringus (WHI-uuring) leiti tervetel naistel,kes kasutavad pidevalt konjugeeritudöstrogeenide ja MPA kombinatsiooni,teisese tulemusena isheemilise insuldisuurenenud risk. Mõnedesepidemioloogilistes uuringutes on ainultöstrogeeni sisaldavatehormoonasendusravi preparaatidepikaajalist kasutamist (vähemalt 5...10aastat) hüsterektomeeritud naistelseostatud munasarjavähi tekkimisesuurenenud riskiga. Ei ole teada, kaskombineeritud hormoonasendusravipikaajaline kasutamine põhjustabteistsugust riski kui östrogeenimonoteraapia.Östrogeenid võivad põhjustada vedelikuretentsiooni ja seetõttu tuleb südame- võineerupuudulikkusega patsiente hoolikaltjälgida. Hoolikalt tuleb jälgida katerminaalstaadiumis neerupuudulikkusegapatsiente, kuna neil on oodata toimeainetesisalduse tõusu vereseerumis.Olemasoleva hüpertriglütserideemiaganaisi tuleb östrogeenasendus- võihormoonasendusravi ajal hoolikalt jälgida,sest harvadel juhtudel võiböstrogeenraviga kaasneda triglütseriidideplasmakontsentratsiooni suur tõus, misvõib põhjustada pankreatiiti. Östrogeenidsuurendavad türoksiini siduva globuliini(TBG) kontsentratsiooni, mis tõstab üldistveres ringlevate kilpnäärmehormoonidekontsentratsiooni, mõõdetuna valgugaseotud joodi (PBI), T4 kontsentratsiooni(kolonn- või radioimmuunanalüüsiga) võiT3 kontsentratsiooni(radioimmuunanalüüs) järgi. T3 resiinigaseondumine väheneb, mis näitab TBGkontsentratsiooni suurenemist. Vaba T4 jaT3 kontsentratsioon ei muutu. Seerumisvõivad suureneda ka teiste siduvatevalkude, st kortikoide siduva globuliini(CBG), suguhormoone siduva globuliini(SHBG)kontsentratsioonid, mis põhjustabvastavalt veres ringlevate kortikosteroidideja suguhormoonide kontsentratsioonisuurenemist. Vaba või bioloogiliseltaktiivse hormooni kontsentratsioon eimuutu.Suureneda võivad ka teisteplasmavalkude (angiotensinogeeni/reniinisubstraat, alfa-I-antitrüpsiin,tseruloplasmiin) kontsentratsioonid.Kognitiivsete funktsioonide paranemisekohta ei ole kindlaid andmeid. WHIuuringust on mõningaid tõendeiddementsuse võimaliku tekkeriskisuurenemise kohta naistel, kes hakkavadCEE ja MPA kombinatsiooni pidevaltkasutama pärast 65. eluaastat. Ei oleteada, kas need andmed kehtivad kanooremate postmenopausaalsete naistevõi teiste hormoonasendusraviskasutatavate ravimite kohta. Pärilikuangioödeemiga naistel võivadeksogeensed östrogeenid mõjutada võiägendada angioödeemi sümptomeid.KÕRVALTOIMED: Kehakaalu tõus võilangus, peavalu, kõhuvalu, iiveldus, lööve,pruritus, emaka/vaginaalne vereeritus, k.a.määrimine (ravi käigus need nähudtavaliselt kaovad).KOOSTOIMED: Hormoonasendusravialustamisel tuleb hormonaalsetekontratseptiivide kasutamine lõpetada.Metabolism võib suureneda ravimeidmetaboliseerivaid ensüüme (erititsütokroom P450 ensüüme) indutseerivateainete samaaegsel kasutamisel, nagu sedaon antikonvulsandid (nt fenobarbitaal,fenütoiin, karbamasepiin) jainfektsioonivastased ained (nt rifampitsiin,rifabutiin, nevirapiin, efavirens). Ritonaviirja nelfinaviir, kuigi tuntud tugevateinhibiitoritena, on kasutamisel koossteroidhormoonidega hoopisindutseerivate omadustega. Naistepuna(Hypericum perforatum) sisaldavadtaimsed preparaadid võivad indutseeridaöstrogeenide (ja progestageenide)metabolismi. Kliiniliselt võib östrogeenideja progestageenide metabolismisuurenemine põhjustada nende toimenõrgenemist ja muutusi emaka verejooksuprofiilis. Tugevalt konjugeeritavad ravimid(nt paratsetamool) võivad suurendadaöstradiooli biosaadavust, kunakonjugatsioon on imendumise ajalkonkureeriva süsteemi poolt inhibeeritud.Glükoositaluvusele avaldatava mõjutulemusena võib individuaalselt muutudaka suukaudsete suhkurtõve ravimite võiinsuliini vajadus. Pidev alkoholi tarvitaminehormoonasendusravi ajal võib viiatsirkuleeriva östradiooli taseme tõusuniveres. Suguhormoonide kasutamine võibmuuta biokeemilisi parameetreid: ntmaksa, kilpnäärme, neerupealise janeerufunktsiooni parameetreid;"kandja-valkude" (nt kortikosteroidesiduva globuliini jalipiid/lipoproteiinfraktsiooni) plasma taset,süsivesikute metabolismi ningkoagulatsiooni ja fibrinolüüsiparameetreid.

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDMenopausClimen, Schering, Tabl. 1 mg+2 mg N10;2 mg N11TsüproteroonCyproteronumRAVIMITÜÜP: AntiandrogeenidNÄIDUSTUS: Näidustused meeste puhul:sugutungi pärssimine seksuaalsete hälvetekorral. Eesnäärme kartsinoomiantiandrogeenne ravi, kui kasvaja ei olekirurgiliselt opereeritav. Näidustused naistepuhul: raskekujulised androgenisatsioonisümptomid fertiilses eas naistel.ANNUSTAMINE: ANNUSTAMINE MEESTEPUHUL Sugutungi pärssimine seksuaalsetehälvete korral: Üldiselt alustatakse ravi 50mg 2 korda päevas. Võib juhtuda, etlühikeseks ajaks tuleb annust tõsta 100mg-ni 2...3 korda päevas. Kui soovitudtulemus on saavutatud, tuleb ravitoimetsäilitada väikseima võimaliku annusega.Sageli piisab 25 mg 2 korda päevas.Säilitusannuse saavutamiseks või ravilõpetamiseks ei ole soovitatav annustvähendada järsult, vaid seda peab tegemajärk-järgult. Sellest lähtudes tuleks päevastannust vähendada 50 mg või, veelgiparem, 25 mg kaupa 2-näd. intervallidejärel. Ravitoime stabiliseerimiseks tulekstarvitada pikemaajaliselt ja võimaluselkoos psühhoteraapiliste meetmeterakendamisega. Antiandrogeenne raviopereerimatu eesnäärme pahaloomulisekasvaja korral: 100 mg 2...3 korda päevas.Ravi ei tohiks katkestada ega annustvähendada ka pärast paranemist võiremissiooni. Ravi puhul LH-RHagonistidega ilmneva esmasemeessuguhormoonide nivoo tõusualandamiseks: Ravi alustatakse 100 mg 2korda päevas 5...7 päeva jooksul, seejärel100 mg 2 korda päevas 3...4 näd. jooksulkoos LH-RH agonistidega tootja pooltsoovitatud annuses. Kuumahoogude ravikspatsientidel, keda ravitakse LH-RHanaloogidega või kellel on läbi viidudorhidektoomia: 50...150 mg ööp.,vajadusel kuni 100 mg 3 korda päevas.ANNUSTAMINE NAISTE PUHUL Koheseltvõivad ravi alustada amenorröaga naised.Sellisel juhul loetakse ravi esimest päevamenstruatsioonitsükli esimeseks päevaksning järgnevad ravisoovitused järgivadseda tsüklit. Tsükli esimesel kümnel päeval(=10 päeva) tuleb pärast sööki võtta 100mg koos vähese veega. Lisaks saavadneed naisedprogestageen-östrogeenpreparaati.Naised, kes saavad tsüklilistkombineeritud ravi, peaksid võtma tabl.teatud kindlal kellaajal. Pärast 21-päevasttabl. võtmist tuleb teha 7-päevanetabletivaba paus, mille jooksul esinebvereeritus. 4 näd. pärast ravi alustamist,s.t täpselt samal nädalapäeval, alustataksejärgmist kombineeritud ravitsüklitolenemata sellest, kas veritsus onlõppenud või mitte. Kliinilise paranemisekorral võib päevast annust esimese kümneprogestageen-östrogeeniga kombineeritudravipäeva jooksul vähendada 50 või 25mg-ni.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Naistel: rasedus, rinnagatoitmine, maksahaigused, ikterus ja püsivnahasügelus eelneva raseduse ajal,rasedusaegne herpes, Dubini-Johnsonisündroom, Rotori sündroom,maksakasvajad käesolevalt võianamneesis, kurnavad haigused, raskekrooniline depressioon, trombembooliakäesolevalt või anamneesis, tõsinevaskulaarsete muutustega diabeet,sirprakuline aneemia, ülitundlikkus TA võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Meestel: maksahaigused, Dubini-Johnsonisündroom, Rotori sündroom,maksakasvajad käesolevalt võianamneesis, kurnavad haigused, raskekrooniline depressioon, trombembooliakäesolevalt või anamneesis, tõsinevaskulaarsete muutustega diabeet,sirprakuline aneemia, ülitundlikkus TA võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ei tohiks kasutada ennepuberteediea lõppu tema soovimatu mõjutõttu inimese kasvule ja mittestabiliseerunudendokriinfunktsioonile.Ravi ajal tuleb pidevalt kontrollida maksafunktsioone, neerupealise funktsioone javerepilti. Harvadel juhtudel onsuguhormoonide kasutamise järgselttäheldatud healoomuliste ning veelgiharvem pahaloomuliste maksakasvajateteket, mis üksikjuhtudel on põhjustanudeluohtlikku intraabdominaalset verejooksu.Diabeedi puhul tuleb patsient allutadarangele meditsiinilisele järelevalvele.Üksikjuhtudel võib suurte annustekasutamisel esineda hingematmise tunnet.Diferentsiaaldiagnostikas tuleb sel juhularvestada progesterooni ja sünteetilisteprogestageenide stimuleeriva toimegahingamisele, millega kaasneb hüpokapnianing kompensatoorne respiratoornealkaloos ning mis ei vaja ravi. HOIATUSEDNAISTE PUHUL Enne ravi alustamist tulebnaistel teostada põhjalikud meditsiinilisedja günekoloogilised uuringud (kaasaarvatud rindade uuring ja emakakaelatsütoloogiline uuring) ning välistadarasedus. Juhul, kui nende 3 näd. jooksul,mil kombineeritud ravi kasutamisel tabl.võetakse, esineb patsiendil määrivatvereeritust, ei tohiks tabl. võtmist peatada.Kui siiski ebaregulaarsete ajavahemikejärel esineb pidevat või korduvatveritsemist, tuleb orgaanilise haigusevõimaluse välistamiseks viia läbigünekoloogilised uuringud. HOIATUSEDMEESTE PUHUL Sugutungi pärssiv toimevõib alkoholi mõjul väheneda.Opereerimatu eesnäärme pahaloomulisekasvajaga patsientidel, kellel on varemesinenud trombemboolseid seisundeid võikellel käesolevalt esineb sirprakulineaneemia või tõsine vaskulaarsetemuutustega diabeet, tuleb enne ravialustamist iga patsiendi puhulindividuaalselt hoolikalt kaaluda ravisttuleneva kasu ja riski suhet.KÕRVALTOIMED:Ülitundlikkusreaktsioon,kehakaalu tõus või langus, libiidovähenemine, erektsioonihäired,depressiivne meeleolu, mööduv rahutus,nahalööve, osteoporoos (meestel),ovulatsiooni pärssimine (naistel), pöörduvspermatogeneesi pärssimine (meestel),rindade hellus (naistel), günekomastia(meestel).KOOSTOIMED: Vajadus suukaudseteantidiabeetiliste preparaatide või insuliinijärele võib muutuda. Vaatamata sellele, etantud ravimiga ei ole koostoime uuringuidläbi viidud põhjusel, et seemetaboliseeritakse CYP3A4 poolt,arvatakse, et ketokonasool, itrakonasool,klotrimasool, ritonaviir ning teised tugevadCYP3A4 inhibiitorid pärsivadtsüproteroonatsetaadi metabolismi. Teisaltvõivad CYP3A4 indutseerijad nagurifampitsiin, fenütoiin ning ravimid, missisaldavad naistepuna (Hypericumperforatum), vähendadatsüproteroonatsetaadi taset. Statiinigaseostatud müopaatia ja rabdomüolüüsi riskvõib tõusta, kui neid HMGCoA inhibiitoreid(statiine), mis peamiselt metaboleeritakseCYP 3A4 poolt, manustatakse koostsüproteroonatsetaadi suurte terapeutilisteannustega, kuna neil ainetel on ühinemetaboolne rada.Androcur, Schering, Tabl. 50mg N50MenopausÖstradioolEstradiolumRAVIMITÜÜP: ÖstrogeenidNÄIDUSTUS: Tabl.: Östrogeenidepuudusest tingitud sümptomitehormoonasendusravi postmenopausisnaistel. Postmenopausaalse osteoporoosiprofülaktika naistel, kellel on kõrgenenudrisk luumurdude tekkeks ja kes ei talu võikellele on vastunäidustatud ravi teisteravimitega, mille näidustuseks onkinnitatud osteoporoosi profülaktika.451

MenopausGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDSobib eelkõige naistele, kellel oneemaldatud emakas ja kes ei vaja seetõttuöstrogeeni/gestageeni kombineeritud ravi.TTS: Östrogeenide puudusest tingitudsümptomite hormoonasendusravi (HAR)naistel, kellel on menopausist möödunudrohkem kui 1a. Postmenopausaalseosteoporoosi profülaktika naistel, kellel onkõrgenenud risk luumurdude tekkeks, kuidkes ei talu või kellele on vastunäidustatudravi teiste ravimitega, mille näidustusekson kinnitatud osteoporoosi profülaktika.Gel.: Hormoonasendusravi (HAR)postmenopausis naistele östrogeenidepuudusest tingitud sümptomite raviks.Teise rea ravimina postmenopausaalseosteoporoosi profülaktikaks naistel, kellelon kõrgenenud risk luumurdude tekkeks jakes ei talu või kellele on vastunäidustatudravi teiste ravimitega, mille näidustusekson kinnitatud osteoporoosi profülaktika.Cr.: Östrogeenide puudusest tingitud vulvaja tupe sümptomaatiline ravi. Vag. tabl.:Östrogeenide puudusest tingitud atroofilisevaginiidi ravi.ANNUSTAMINE: Tabl.: Ülemineksuuremale või väiksemale annusele onnäidustatud juhul, kui 3 kuud kestnud ravijärel ei ole saavutatud piisavat sümptomitetaandumist või kui ravimitaluvus ei olehea. Mineraalse luumassi kao väheneminesaavutatakse tavaliselt annustega 1...2 mgööp., seetõttu ei kasutata tavaliseltosteoproosi pikaajaliseks profülaktikakssuuremaid annuseid. Manustataksepidevalt; üks kord päevas suu kaudu.Naistel, kellel esineb amenorröa ja kes eikasuta HAR-i, kes lähevad üle teiselt ainultöstrogeeni sisaldavalt HAR-i ravimilt võipidevalt kombineeritudhormoonasendusravilt, võib ravi alustadasuvalisel päeval. Naistel, kes lähevad ületsükliliselt hormoonasendusravilt,hakatakse ravimit manustama 5.vereerituse päeval. Intaktse emakaganaistel puhul tuleb kaaluda gestageenipidevat või tsüklilist lisamist raviskeemivähemalt iga tsükli 10...12 päeval.Gestageeni tüüp ja annused peavad olemapiisavad östrogeenist tingitudendomeetriumi proliferatsioonipärssimiseks. TTS.: Manustatakse 2 kordanäd., s.t süsteemi tuleb vahetada iga 3...4päeva järel. Tavaliselt alustatakse ravi50-ga. Edasise ravi käigus tuleb annustindividuaalselt kohaldada. Gel.: Tavaliselton patsientidele sobiv algannus 1 mgpäevas, ent algdoosi valik sõltub patsiendisümptomite raskusest. Sõltuvalt kliinilisestvastusest võib ravimi annust reguleeridapeale 2 kuni 3 tsüklit patsiendileindividuaalselt vahemikus 0,5...1,5 g geelipäevas ehk 0,5...1,5 mg östradioolipäevas. Perimenopausaalses perioodisolevatele patsientidele on soovitatav 1 kuu452pikkune ravitsükkel. Selgeltpostmenopausis olevatele patsientidelevõib tsüklit pikendada näiteks 3 kuupikkuseks.Cr.: Tupe sissekäigu ja häbemepiirkonnaravi korral määritakse nahale (kasutadesumbes 1-cm kreemiriba) 1...2 kordapäevas. Intravaginaalse kasutamise korralviiakse 1 aplikaatoritäis (= 2 g kreemi)enne magamaheitmist tuppe. Esimeselravinädalal peaks ravimit kasutamaülepäeviti (48-tunniste vahedega).Seejärel, säilitava ravina 2 korda näd.(kasutada vastavalt 3- ja 4-päevastevahedega).Vag. tabl.: Manustatakse aplikaatori abilintravaginaalselt. Algannus 1 vaginaalnetablett 1 kord ööp. 2 näd. jooksul.Säilitusannus: 1 tabl. 2 korda näd.EAKATELE: Üle 65-a naiste ravimisekogemus on piiratud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rinnanäärmevähk või sellekahtlus; rinnanäärmevähi esinemineanamneesis. Östrogeensõltuvadpahaloomulised kasvajad (nt.endomeetriumi vähk) või nende kahtlus.Ebaselge põhjusega vereeritus tupest.Ravimata endomeetriumi hüperplaasia.Esinev või varem esinenud venoosnetrombemboolia (süvaveenide tromboos,kopsuarteri trombemboolia). Aktiivne võihiljuti esinenud arteriaalne trombemboolia(nt stenokardia, müokardiinfarkt). Ägemaksahaigus või põetud maksahaigus, kuimaksafunktsiooni näitajad ei olenormaliseerunud. Ülitundlikkus TA võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Porfüüria.RISKID: Menopausijärgsete sümptomitepuhul tuleb HARi alustada vaid juhul, kuisümptomitel on ebasoodne mõjuelukvaliteedile. Kõigil juhtudel tulebvähemalt kord aastas hoolikalt kaaludaravist saadava kasu ja võimalike ohtudevahekorda ning hormoonasendusravijätkata vaid senikaua, kuni kasu ületabohud. Enne HAR alustamist või muutmisttuleb võtta nii patsiendi kui ka temaperekonna põhjalik anamnees. Arstlikläbivaatus (k.a vaagnaelundid ja rinnad)peab lähtuma anamneesist javastunäidustustest ning hoiatustest ravimikasutamisel.Patsient vajab hoolikat jälgimist, kui talesineb, on kunagi esinenud ja/või onraseduse või varasema hormoonravi ajalägenenud mõni järgnevalt nimetatudhaigustest. Tuleb arvestada, et eelkõigeneed haigused võivad ravi ajal korduda võiägeneda: müoom (emaka silelihaskasvaja)või endometrioos; anamneesistrombemboolilised haigused võiriskifaktorite olemasolu;östrogeensõltuvate kasvajate riskifaktorid,näiteks rinnavähi esinemine lähisugulastel;hüpertensioon; maksahaigused (ntmaksaadenoom); diabeet vaskulaarsetetüsistustega või ilma; sapikivitõbi; migreenvõi (tugev) peavalu; süsteemneerütematoosne luupus; endomeetriumihüperplaasia anamneesis; epilepsia;astma; otoskleroos. Ravi tulebviivitamatult lõpetada vastunäidustuseilmnemisel ja järgmiste seisundite puhul:ikterus või maksafunktsiooni häired;märkimisväärne vererõhu tõus;migreenitaolise peavalu esmakordne teke;rasedus. Varem ainult östrogeenravisaanud intaktse emakaga naisi tuleksjälgida erilise tähelepanuga, et avastadavõimalikud endomeetriumihüperstimulatsiooni/pahaloomulistemuutuste nähud enne ravi alustamist.Randomiseeritud, platseeboga kontrollituduuring Women's Health Initiative (WHI) jaepidemioloogilised uuringud, sh uuringMillion Women Study (MWS), on näidanudrinnanäärmevähi riski suurenemist naistel,kes saavad hormoonasendusraviks mitmeaasta jooksul östrogeene,östrogeeni-gestageeni kombinatsioone võitibolooni.HAR on seotud venoosse trombemboolia(VTE), sh süvaveenide tromboosi võikopsuarteri trombemboolia suhtelise riskisuurenemisega.Randomiseeritud kontrollitud uuringud eiole kinnitatudmedroksüprogesteroonatsetaadi (MPA) jakonjugeeritud östrogeenidekombinatsiooni pideva kasutamise soodsatmõju südameveresoonkonnale. Ühesulatuslikus randomiseeritud kliinilisesuuringus (WHI uuring) leiti teisesetulemina, etmedroksüprogesteroonatsetaadi (MPA) jakonjugeeritud östrogeenidekombinatsiooni kasutavatel tervetel naistelon isheemilise ajuinsuldi risk suurenenud.Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes onainult östrogeeni sisaldavate HARpreparaatide pikaajalist (vähemalt 5...10a) kasutamist eemaldatud emakaga naistelseostatud munasarjavähi riski tõusuga. Eiole kindel, kas kombineeritud HARkasutamine erineb riskiastmelt ainultöstrogeeni kasutavast ravist. Östrogeenidvõivad põhjustada vedelikupeetust,mistõttu tuleb hoolikalt jälgida südamevõineerufunktsiooni häiretega patsiente.Hoolikalt tuleb jälgida katerminaalstaadiumis neerupuudulikkusegapatsiente, kuna neil on oodatatsirkuleerivate toimeainete sisaldusesuurenemist.KÕRVALTOIMED: Depressioon, peavalu,kõhuvalu, iiveldus, jalakrambid, rindadetundlikkus, suurenemine või valulikkus,tursed, kehakaalu tõus.

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDMenopausKOOSTOIMED: Östrogeenidemetabolismi võivad kiirendada ravimiteainevahetuses osalevate ensüümide(täpsemalt tsütokroom P450 ensüümide)aktiivsust indutseerivad ravimid, ntantikonvulsandid (fenobarbitaal, fenütoiin,karbamasepiin) ja infektsioonivastasedravimid (rifampitsiin, rifabutiin, nevirapiin,efavirens). Ritonaviiri ja nelfinaviiri (ehkkituntud kui tugevad inhibiitorid)samaaegsel kasutamiselsteroidhormoonidega ilmnevad, vastupidi,indutseerivad omadused. Naistepunaürti(Hypericum perforatum) sisaldavatetaimsete preparaatide manustamine võibaktiveerida östrogeenide metabolismi.Kliiniliselt võib östrogeenide AVaktiveerimine põhjustada toimevähenemist ja menstruatsioonitsüklimuutusi.Estradiol Sandoz, Sandoz, Tabl.2mg N28Estrofem, Novo Nordisk, Tabl. 1mg N28;Tabl. 2mg N28;ÖstradioolEstradiolumRAVIMITÜÜP: ÖstrogeenidNÄIDUSTUS: Östrogeenide puudusesttingitud sümptomite hormoonasendusravi(HAR) postmenopausis naistel, kellel onmenopausist möödunud rohkem kui üksaasta.Osteoporoosi profülaktikapostmenopausaalsetel naistel, kellel onkõrge risk luumurdude tekkeks ja kes eitalu või kellele on vastunäidustatud raviteiste ravimitega, mille näidustuseks onosteoporoosi profülaktika.ANNUSTAMINE: Tegemist on ainultöstrogeenil põhineva plaastriga, misasetatakse nahale kord nädalas. Naised,kellel emakas on alles, peavad lisaksplaastrile manustama iga kuu vähemalt12...14 päeva jooksul progestageeni.Hüsterektomeeritud naistel ei oleprogestageeni lisamine raviskeemisoovitatav, välja arvatud juhul, kui neil oneelnevalt diagnoositud endometrioos.Pidev raviskeem: Plaaster tuleb paigaldadakord nädalas ning eemaldada kasutatudplaaster 7 päeva pärast. Uue plaastriasetamiseks tuleb valida erinev koht.Tsükliline raviskeem: Plaastreid võibkasutada ka tsüklilise skeemi alusel. Kuieelistatakse tsüklilist ravi, tuleb plaasterpaigaldada kord nädalas, 3 järjestikuselnädalal, millele järgneb 7-päevaneplaastrivaba intervall enne järgmist tsüklit.Naised, kes ei kasuta östrogeene või keslähevad üle pidevalt kombineeritudhormoonasendusravilt, võivad kasutamistalustada ükskõik millisel ajal. Naised, keslähevad üle pidevalt järjestikuselthormoonasendusravilt, peavad alustamapäeval pärast eelmise raviskeemilõpetamist.Patsiendid, kes lähevad üle tsükliliselthormoonasendusravilt, peavad alustamapäeval pärast ravimivaba intervalli. Juhulkui plaaster tuleb enne 7-päevasekasutusperioodi lõppu lahti, võib selleuuesti nahale asetada. Vajadusel võib7-päevase annustamisintervalli lõpunijäänud päevadeks asetada nahale uueplaastri.Juhul kui patsient unustab uue plaastrinahale asetada, peab ta seda tegemaniipea, kui see talle meenub. Järgmineplaaster tuleb nahale asetada pärasttavapärast 7-päevast intervalli. Kui uutplaastrit mitme päeva jooksul nahale eiasetata, tõuseb läbimurdeveritsuse jamäärimise tõenäosus.VASTUNÄID.: Rinnanäärmevähk või sellekahtlus; rinnanäärmevähi esinemineanamneesis. Östrogeensõltuvadpahaloomulised kasvajad (ntendomeetriumivähk) või nende kahtlus.Ebaselge põhjusega vereeritus tupest.Ravimata endomeetriumi hüperplaasia.Varem esinenud idiopaatiline või hetkelesinev venoosne trombemboolia(süvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia). Aktiivne või hiljutiesinenud arteriaalne trombemboolia (ntstenokardia, müokardiinfarkt). Ägemaksahaigus või põetud maksahaigus, kuimaksafunktsiooni näitajad ei olenormaliseerunud. Porfüüria. ÜlitundlikkusTA või ravimi ükskõik millise abiainesuhtes.RISKID: Postmenopausaalsetesümptomite ravimiseks tulebhormoonasendusravi alustada vaid siis, kuisümptomid halvendavad elukvaliteeti.Kõigil juhtudel tuleb vähemalt kord aastashoolikalt hinnata kasu ja riski suhet ningjätkata hormoonasendusravi ainultsenikaua, kuni sellest saadav kasu ületabriski.Enne hormoonasendusravi alustamist võitaasalustamist tuleb naiselt võtta täielikisiklik ja perekondlik meditsiinilineanamnees. Arstlik läbivaatus (kaasaarvatud vaagna ja rindade uuring) peabjuhinduma meditsiinilisest anamneesistning vastunäidustustest ja hoiatustestravimi kasutamisel. Ravi käigus onsoovitatav patsiendi perioodiline kontroll,mille sagedus ja uuringute olemusmääratakse iga naise puhul individuaalselt.Naisi tuleb nõustada, millistest muutustestoma rindades tuleb arsti või õdeinformeerida. Uuringud, kaasa arvatudmammograafia, tuleb läbi viia kooskõlaskehtivate nõuetega, arvestadeskonkreetset kliinilist vajadust. Patsientituleb hoolikalt jälgida, kui tal esineb, onvarem esinenud ja/või on raseduse ajal võivarasema hormoonravi ajal ägestunudükskõik milline alljärgnevatest seisunditest.Tuleb arvestada, et need seisundid võivadöstrogeen-ravi ajal korduda või ägeneda,eriti: leiomüoom (emaka fibroidid) võiendometrioos; trombemboolilised haigusedanamneesis või riskifaktorite esinemine;östrogeensõltuvate kasvajate riskifaktorid,nt rinnanäärmevähk lähisugulastel;hüpertensioon; maksahaigused (ntmaksaadenoom); suhkurtõbi vaskulaarsehaaratusega või ilma; sapikivitõbi; migreenvõi (tugev) peavalu; dissemineerunuderütematoosluupus; endomeetriumihüperplaasia anamneesis; epilepsia;astma; otoskleroos. Ravi tuleb lõpetadavastunäidustuse ilmnemisel ningjärgnevate seisundite korral: ikterus võimaksafunktsiooni näitajate halvenemine;märkimisväärne vererõhu tõus;migreenitaolise peavalu esmakordneesinemine; rasedus. Pikaajalinemonoteraapia östrogeenidega tõstabendomeetriumi hüperplaasia jakartsinoomi tekkeriski. Naistel, kellelemakas ei ole eemaldatud, vähendab sedariski oluliselt progestageeni lisamineraviskeemi vähemalt 12 päevaks tsüklikohta.Ravi esimestel kuudel võib esinedaläbimurdeveritsust ja määrimist. Kuiläbimurdeveritsus või määrimine tekibpärast mõnda aega kestnud ravi või jätkubpärast ravi lõpetamist, tuleb sellepõhjuseid uurida. Uuringud võivadsisaldada endomeetriumi biopsiat, etvälistada endomeetriumi pahaloomulistekasvajate olemasolu. Ainult östrogeenikasutamine võib põhjustadaendometrioosikollete pahaloomulisimuutusi või nende eelset seisundit.Seetõttu tuleb kaaluda progestageenidelisamist östrogeenasendusravile naistel,kellel emakas on eemaldatudendometrioosi tõttu, kui on teadaendometrioosikollete jäämine organismi.HAR, eriti kombineeritud raviöstrogeeni-progestageeniga, suurendabmammograafiliste kujutiste tihedust, misvõib halvendada rinnanäärmevähiradioloogilist avastamist.Hormoonasendusravi on seotud venoossetrombemboolia (VTE), st süvaveenidetromboosi või kopsuemboolia tekkekõrgema suhtelise riskiga. Ühesrandomiseeritud kontrollitud uuringus jaepidemioloogilistes uuringutes leitihormoonasendusravi kasutavatel naistelvõrreldes mittekasutajatega 2...3 kordakõrgem venoosse trombemboolia risk.Venoosse trombemboolia esinemine ontõenäolisem hormoonasendusravi esimeselaastal kui hiljem. Antikoagulantravisaavatel naistel tuleb hoolikalt kaaluda453

MenopausGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDhormoonasendusravi kasutamise kasu jariski suhet. VTE risk võib ajutiseltsuureneda pikaajalise immobilisatsioonitingimustes, suure trauma või operatsioonijärgselt. Nagu kõigi operatsioonijärgsetepatsientide puhul, tuleb suurt tähelepanupöörataprofülaktilistele meetmetele, et vältidaVTE tekkimist operatsioonijärgselt. Kuipikaajaline liikumatus on tingitudplaanilisest operatsioonist, eriti alakõhu võialajäsemete ortopeedilisest lõikusest, tuleb4...6 nädalat enne operatsioonihormoonasendusravi võimalusel ajutiseltkatkestada. Ravi ei tohi jätkata enne, kuinaine on täielikult liikumisvõimeline.Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes onainult östrogeeni sisaldavatehormoonasendusravi preparaatidepikaajalist kasutamist (vähemalt 5?10aastat) hüsterektomeeritud naistelseostatud munasarjavähi tekkimisesuurenenud riskiga. Ei ole teada, kaskombineeritud hormoonasendusravipikaajaline kasutamine põhjustabteistsugust riski kui östrogeenimonoteraapia.Östrogeenid võivad põhjustada vedelikuretentsiooni ja seetõttu tuleb südame- võineerufunktsiooni häiretega patsientehoolikalt jälgida. Hoolikalt tuleb jälgida katerminaalstaadiumis neerupuudulikkusegapatsiente, kuna neil on oodata preparaadisolevate tsirkuleerivate toimeainetesisalduse tõusu. Olemasolevahüpertriglütserideemiaga naisi tuleböstrogeenasendus- võihormoonasendusravi ajal hoolikalt jälgida,sest harvadel juhtudel võiböstrogeenraviga kaasneda triglütseriidideplasmakontsentratsiooni suur tõus, misvõib põhjustada pankreatiiti. Östrogeenidsuurendavad türoksiini siduva globuliini(TBG) hulka, mis viibkilpnäärmehormoonide (mõõdetud valgugaseotud joodi (PBI) järgi), T4 (mõõdetudkolonn- või radioimmuunanalüüsil) või T3(mõõdetud radioimmuunanalüüsil)sisalduse tõusule vereringes. T3 resiinigaseondumine väheneb, mis näitab TBGkontsentratsiooni suurenemist. Vaba T4 jaT3 kontsentratsioonid ei muutu. Seerumisvõivad suureneda ka teiste siduvatevalkude, st kortikoide siduva globuliini(CBG), suguhormoone siduva globuliini(SHBG) kontsentratsioonid, mis põhjustabvastavalt veres ringlevate kortikosteroidideja suguhormoonide kontsentratsioonisuurenemist. Vaba või bioloogiliseltaktiivse hormooni kontsentratsioon eimuutu. Suureneda võivad teisteplasmavalkude (angiotensinogeeni/reniinisubstraat, alfa-I-antitrüpsiin,tseruloplasmiin) kontsentratsioonid.Aeg-ajalt võivad esineda kloasmid, seda454eriti naistel, kellel on varem esinenudraseduspigmentlaike. Naised, kellel onkalduvus kloasmide tekkele, peaksidhormoonasendusravi ajal minimeerimapäikese- ning ultraviolettkiirguse käesolemist.tatavate ravimite kohta. Pärilikuangioödeemiga naistel võivadeksogeensed östrogeenid indutseerida võiägestada angioödeemi sümptomeid.KÕRVALTOIMED: Kõhugaasid, iiveldus,ödeem, kehakaalu tõus, depressioon,peapööritustunne, närvilisus, letargia,peavalu, suurenenud higistamine,kuumahood, manustamiskoha sügelus,lööve, menstruatsioonihäired, eritis tupest,häbeme/tupe häire.KOOSTOIMED: Östrogeenide metabolismvõib suureneda ravimeid metaboliseerivaidensüüme (eriti tsütokroom P450 ensüüme)indutseerivate ainete samaaegselkasutamisel, nagu seda onantikonvulsandid (nt fenobarbitaal,fenütoiin, karbamasepiin) jainfektsioonivastased ained (nt rifampitsiin,rifabutiin, nevirapiin, efavirens). Ritonaviirja nelfinaviir, kuigi tuntud tugevateinhibiitoritena, on kasutamisel koossteroidhormoonidega hoopisindutseerivate omadustega. Naistepuna(Hypericum perforatum) sisaldavadtaimsed preparaadid võivad indutseeridaöstrogeenide metabolismi.Transdermaalne manustamine väldibesmast maksapassaa?i, mistõttuensüümide inhibiitorid mõjutavadtransdermaalselt manustatud östrogeenevähem kui suukaudselt manustatavaidhormoone.Kliiniliselt võib östrogeenide japrogestageenide metabolismi suureneminepõhjustada toime nõrgenemist ja muutusiemaka verejooksu profiilis.Climara, Schering, TTS 3,9mg N4ÖstradioolEstradiolumRAVIMITÜÜP: ÖstrogeenidNÄIDUSTUS: Geel: Hormoonasendusravi(HAR) postmenopausis naisteleöstrogeenide puudusest tingitudsümptomite raviks. Teise rea raviminapostmenopausaalse osteoporoosiprofülaktikaks naistel, kellel onkõrgenenud risk luumurdude tekkeks jakes ei talu või kellele on vastunäidustatudraviteiste ravimitega, mille näidustuseks onkinnitatud osteoporoosi profülaktika.Kreem: Östrogeenide puudusest tingitudvulva ja tupe atroofia sümptomaatilineravi.Vaginaalne tabl.: Östrogeenide puudusesttingitud atroofilise vaginiidi ravi.ANNUSTAMINE: Geel: Ravi on kastsükliline või pidev. Tavaliselt onpatsientidele sobiv algannus 1 mgöstradiooli (üks 1 g annusekotike või kaks0,5 g annusekotikest) päevas, ent algdoosivalik sõltub patsiendi sümptomiteraskusest. Sõltuvalt kliinilisest vastusestvõib ravimi annust reguleerida peale 2...3tsüklit patsiendile individuaalseltvahemikus 0,5...1,5 g geeli päevas ehk0,5...1,5 mg östradiooli päevas.Perimenopausaalses perioodis olevatelepatsientidele on soovitatav 1 kuu pikkuneravitsükkel.Selgelt postmenopausis olevatelepatsientidele võib tsüklit pikendada näiteks3 kuu pikkuseks. Patsientidele, kellel onintaktne emakas, on oluline lisadageel-ravile küllaldases doosis ja piisavaltkaua progestiini. Soovitavalt vähemalt12...16 järjestikust päeva kuus võivastavalt östrogeen-stimuleeritudendomeetriumi hüperplaasia arengule.Östrogeenasendusravi (ÖAR) üksinda onsobilik hüsterektomeeritud patsientidele,kellel varasemalt pole diagnoositudendometrioosi.Kasutamisjuhend. Üks või kaks 0,5 gkotikest või üks 1 g ja üks 0,5 güheannuselist kotikest ravimit hõõrutaksekergelt alakeha või reite nahale üks kordpäevas, manustamiskohti iga päevvahetades. Geel hõõrutakse kahe peopesasuurusele alale. Geeli ei tohi määridarindadele, näole ega ärritunudnahapiirkonnale. Pärast määrimist peablaskma geelil õhu käes mõni minut kuivadaja määrdekohta ei tohi pesta ühe tunnijooksul. Vältida tuleb geeli sattumist silma.Pärast ravimiga kokkupuutumist tulebpesta käed . Naistel, kes ei ole saanudhormoonasendusravi või patsientidel, kedatuuakse üle järjepidevalt raviltkombineeritud HAR-ravimitega, võib ravialustada mistahes sobilikul päeval.Naistel, kes siiani on saanudhormoonasendusravi tsükliliselt võiperioodilistelt, tuleb raviga alustada28-päevase tsükli lõpetamisele järgnevalpäeval.Kreem: Tupe sissekäigu jahäbemepiirkonna ravi korral määritaksekreem nahale (kasutades umbes 1 cmkreemiriba) 1...2 korda päevas.Intravaginaalse kasutamise korral viiakse 1aplikaatoritäis (= 2 g kreemi) ennemagamaheitmist tuppe. Esimeselravinädalal peaks ravimit kasutamaülepäeviti (48-tunniste vahedega).Seejärel, säilitava ravina 2 korda nädalas(kasutada vastavalt 3- ja 4-päevastevahedega).Vaginaalne tabl.: Algannus: 1 vaginaalnetablett 1 kord päevas 2 nädala jooksul.

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDMenopausSäilitusannus: 1 vaginaalne tablett 2 kordanädalas.Ravi võib alustada suvalisel päeval. Kui onunustatud ravimit manustada, tuleb sedateha niipea kui see meenub. Topeltannusttuleks vältida. Kasutada võivad niiemakaga kui ka ilma emakata naised.Ravi ajal, eriti 2 esimese nädala jooksul,võib esineda minimaalne imendumine,kuid kuna östradioolitase plasmas ei ületa2 esimese nädala möödudes tavaliseltmenopausijärgset taset, ei ole gestageenilisamine soovitav.EAKATELE: Geel ja vaginaalne tabl.:Kogemused üle 65-aastaste naiste ravikspole piisavad.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev või kahtlustatavrasedus ja imetamine. Teadaolev, ravitudrinnanäärmevähk või kahtlusrinnanäärmevähile. Teadaolev võikahtlustatav muu östrogeensõltuvpahaloomuline kasvaja (ntendomeetriumivähk). Diagnoosimatagenitaalne verejooks. Ravimataendomeetriumi hüperplaasia.Trombemboolia esinemine käesolevalt võianamneesis (süvaveenide tromboos,kopsuarteri trombemboolia). Ägedad võihiljutised arterite trombemboolsedseisundid (nt stenokardia, aju- võimüokardiinfarkt).Äge maksafunktsiooni häire või muutusedmaksa funktsionaalsetes testides, mis eiole taastunud normiväärtusteni. Teadaolevülitundlikkus ravimi toimeaine või mõneabiaine suhtes. Porfüüria.RISKID: Vt. peatükk östradiool.KÕRVALTOIMED: Vt. peatükk östradiool.KOOSTOIMED: Vt. peatükk östradiool.Divigel, Orion Pharma, Gel. 1mg/g 0.5gN28; Gel. 1mg/g 1g N28Linoladiol N, Dr. Wolff, Cr. 0,01%/g 25,50gVagifem, Novo Nordisk, Vagin. tabl.25mcg N5x3Östradiool,düdrogesteroonEstradiolum, dydrogesteronumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenimuutuvad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Östrogeenide puudusesttingitud sümptomite hormoonasendusravi(HAR). Postmenopausaalse osteoporoosiprofülaktikaks naistel, kellel onkõrgenenud risk luumurdude tekkeks jakes ei talu või kellele on vastunäidustatudravi teiste ravimitega, mille näidustusekson kinnitatud osteoporoosi profülaktika.ANNUSTAMINE: I skeem: Võetakse üks1 mg östradiooli sisaldav tabl. 1 kordpäevas 14 järjestikusel päeval28-päevasest tsüklist ja üks 1 mgöstradiooli ja 10 mg düdrogesteroonisisaldav tabl. 1 kord päevas ülejäänud 14päeva jooksul. Järgmist ravitsüklitalustatakse vahetult pärast 28-päevasttsüklit. Patsiendid võtavad suukaudselt 1tabl. päevas, vastavalt pakendil näidatudjärjestusele. Ravi peab olema pidev ja ilmakatkestusteta. Postmenopausaalsetesümptomite ravi alustamiseks jajätkamiseks tuleb kasutada väikseimatefektiivset annust ja lühimat ravikestust.II skeem: 1+5 mg 1 kord ööp., tuleb võttajärjest, ilma pakendite vahel vahetpidamata. Postmenopausaalsetesümptomite ravi alustamiseks jajätkamiseks tuleb kasutada väikseimatefektiivset annust ja lühimat ravikestust.Postmenopausaalse osteoporoosiennetamiseks teostatavahormoonasendusravi korral tuleb arvessevõtta taotletavat luumassi, mis onannusest sõltuv, ning individuaalsetravitaluvust.EAKATELE: Üle 65-a naiste ravimisekogemus on piiratud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev, eelnev võikahtlustatav rinnanäärmevähk;teadaolevad või kahtlustatavadöstrogeensõltuvad pahaloomulisedkasvajad (nt endomeetriumi vähk);diagnoosimata genitaalne verejooks;ravimata endomeetriumi hüperplaasia;varem esinenud idiopaatiline või esinevveeni trombemboolia (süvaveenitromboos,pulmonaarne emboolia); aktiivne võihiljutine arteriaalne trombemboolia (ntstenokardia, müokardiinfarkt); ägemaksafunktsiooni häire või muutusedmaksa funktsionaalsetes testides, mis eiole taastunud normväärtusteni; teadaolevülitundlikkus TA või ravimi mis tahesabiainete suhtes; porfüüria. Teadaolev võikahtlustatav rasedus.RISKID: Postmenopausi sümptomiteraviks tohib HAR-iga alustada ainult sellistesümptomite puhul, millel on ebasoodnemõju elukvaliteedile. Kõigil juhtudel tulebvähemalt kord aastas hoolikalt kaaludaravist saadava kasu ja võimalike ohtudevahekorda ning hormoonasendusravijätkata vaid senikaua, kuni kasu ületabohud. Enne HAR-i alustamist on võimalikeravi vastunäidustuste ja eriolukordadevälistamiseks vajalik võtta patsiendilttäielik isiklik ja perekonnaanamnees.Füüsiline (sh vaagnaelundite ja rindade)uurimine tuleb samuti läbi viia. Naisi tulebnõustada, millistest muutustest omarindades nad peaksid arstile või õeleteatama. Uuringud, sealhulgasmammograafia, tuleb läbi viiatavakohaseid sõeluuringu nõudeid järgidesja vastavalt patsiendi kliinilistelevajadustele. Kui mõni allpool loetletudseisunditest esineb, on varem esinenudja/või on raseduse või eelneva HAR-i ajalägenenud, tuleb patsienti väga hoolikaltjälgida: leiomüoom (emaka fibroidid) võiendometrioos; anamneesis võieksisteerivad trombemboolse haiguseriskifaktorid; östrogeensõltuvate kasvajateriskifaktorid, nt lähisugulastelrinnanäärmevähi esinemine;hüpertensioon; maksafunktsiooni häired(nt maksa adenoom); suhkurtõbi ilma võikoos veresoonte kaasatusega; kolelitiaas;migreen või (tugev) peavalu; süsteemnelupus erythematosus; anamneesisendomeetriumi hüperplaasia; epilepsia;astma; otoskleroos. Ravi tulebviivitamatult lõpetada vastunäidustuseilmnemisel ja järgmiste seisundite puhul:ikterus või maksafunktsiooni häired;märkimisväärne vererõhu tõus;migreenitaolise peavalu esmakordne teke;rasedus. Endomeetriumi hüperplaasia jakartsinoomi risk on suurenenud juhul, kuiainult östrogeene üksi manustatakse pikaaja jooksul. Gestageeni lisamineraviskeemi vähemalt 12 päeval ühe tsüklijooksul vähendab emakaga naiste puhulriski oluliselt. Esimestel ravikuudel võibesineda ebaregulaarset veritsust jamäärimist. Kui veritsus või määrimine tekibpärast mõnda aega kestnud ravi või jätkubpärast ravi katkestamist, tuleb kindlaksteha selle põhjus. Pahaloomulise protsessivälistamiseks võib vajalikuks osutudaendomeetriumi biopsia. Randomiseeritud,platseeboga kontrollitud uuring Women?sHealth Initiative (WHI) jaepidemioloogilised uuringud, sh uuringMillion Women Study (MWS), on näidanudrinnanäärmevähi riski suurenemist naistel,kes saavad hormoonasendusraviks mitmeaasta jooksul östrogeene,östrogeeni-gestageeni kombinatsioone võitibolooni. Igasuguse hormoonasendusravipuhul ilmneb risk mõne raviaasta jooksulja suureneb ravi kestuse pikenedes, kuidväheneb mõne (kõige rohkem viie) aastajooksul pärast HAR lõppu ravi alustamisetasemele.Hormoonasendusravi (eritiöstrogeeni-gestageeni kombinatsioonid)suurendab mammogrammil kudedetihedust, mis võib takistadarinnanäärmevähi radioloogilist avastamist.HAR on seotud venoosse trombemboolia(VTE), sh süvaveenide tromboosi võikopsuarteri trombemboolia suhtelise riskisuurenemisega. Üks randomiseeritudkontrollitud uuring ja epidemioloogiliseduuringud on ravimi kasutajatel näidanud2...3-kordset riski suurenemist võrreldesmittekasutajatega. Üldteada riskifaktoridon VTE esinemine patsiendi enda või455

MenopausGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDperekonna anamneesis, rasvumine(kehamassiindeks > 30 kg/m2) jasüsteemse erütematoosse luupuse (SLE)põdemine. Varikoossete veenide võimalikurolli kohta VTE tekkes ühene seisukohtpuudub.VTE risk on suurenenud selle esinemiselvarasemas anamneesis või teadaolevatetrombofiilsete seisunditega patsientidel.Hormoonasendusravi võib seda riski veelgisuurendada. Trombembooliajuhtude võikorduvate spontaansete abortide esinemistisiklikus või perekondlikus anamneesistuleb täpsemalt uurida, et välistadaeelsoodumus trombofiilia tekkeks. Nendelpatsientidel on hormoonasendusravivastunäidustatud seni, kuni on põhjalikultuuritud trombofiilseid faktoreid võialustatud antikoagulantravi.Antikoagulantravi saavate naiste puhultuleb hormoonasendusravi kasulikkusthoolikalt kaaluda, hinnates selle võimalikkeriske.Pikaajaline liikumatus, raske trauma võisuur operatsioon võib VTE riski ajutiseltsuurendada. Nagu kõikidelpostoperatiivsetel patsientidel, tuleb ka siinpöörata ülisuurt tähelepanuprofülaktilistele meetmetele, et vältidaoperatsioonijärgset VTE-d. Kui plaaniliseoperatsiooni järel (eelkõige pärastkõhupiirkonna või alajäsemeteortopeedilist lõikust) on ette nähapikaajalist liikumatust, tulekshormoonasendusravi võimaluse korral 4...6nädalat enne operatsiooni ajutiseltkatkestada. Ravi tohib alustada, kuiliikuvus on täielikult taastunud. Kui VTEtekib ravi käigus, tuleb ravimi kasutaminelõpetada. Patsiendid peavad olemateadlikud trombemboolia võimalikestsümptomitest (jala valulik turse, äkkitekkiv valu rinnus, hingeldus) ja nendetekkimisel kohe arsti poole pöörduma.Randomiseeritud kontrollitud uuringud eiole kinnitanudmedroksüprogesteroonatsetaadi (MPA) jakonjugeeritud östrogeenidekombinatsiooni pideva kasutamise soodsatmõju südameveresoonkonnale. Ühesulatuslikus randomiseeritud kliinilisesuuringus (WHI-uuring) leiti teisesetulemina, etmedroksüprogesteroonatsetaadi (MPA) jakonjugeeritud östrogeenidekombinatsiooni kasutavatel tervetel naistelon isheemilise ajuinsuldi risk suurenenud.Mõnede epidemioloogiliste uuringuteandmetel on ainult östrogeeni sisaldavaHAR-ravimite pikaajaline (vähemalt 5...10aastat) kasutamine hüsterektomeeritudnaistel seotud munasarjavähi suurenenudriskiga. See ei ole kindel, kaskombineeritud HARi pikaajaliselkasutamisel esinevad teised riskid kui456ainult östrogeeni sisaldavate ravimitega.Östrogeenid võivad põhjustadavedelikupeetust, mistõttu tuleb hoolikaltjälgida südame- või neerufunktsioonihäiretega patsiente. Hoolikalt tuleb jälgidaka terminaalstaadiumisneerupuudulikkusega patsiente, kuna neilon oodata Femoston?i toimeainetesisalduse suurenemist vereseerumis.Varasema hüpertriglütserideemiaga naisituleks östrogeeni sisaldava võikombineeritud hormoonasendusravi ajalpidevalt jälgida, kuna harvadel juhtudel onkirjeldatud sellises seisundis patsientideleöstrogeenide manustamisel olulist plasmatriglütseriidide tõusu, mis põhjustaspankreatiidi teket. Östrogeenidsuurendavad türoksiini siduva globuliini(TBG) hulka, mis viibkilpnäärmehormoonide (mõõdetud valguleseotud joodina, PBI), T4 (mõõdetudkolonnkromatograafial võiradioimmuunanalüüsil) või T3 (mõõdetudradioimmuunanalüüsil) sisalduse tõusulevereringes. T3 resiini tagasihaare onvähenenud, mis viitab TBG tõusule. VabaT3 ja T4 kontsentratsioonid ei muutu.Seerumis võib suureneda ka teistesidumisvalkude, näiteks kortikoide siduvaglobuliini (CBG) ja suguhormoone siduvaglobuliini (SHBG) sisaldus. See põhjustabvastavalt kortikosteroidide jasuguhormoonide koguse suurenemistvereringes. Vabade või bioloogiliseltaktiivsete hormoonide kontsentratsioonidei muutu. Suureneda võib teisteplasmavalkude (angiotensinogeeni/reniinisubstraat, alfa-1-antitrüpsiin,tseruloplasmiin) sisaldus. Puudub lõpliktõendusmaterjal kognitiivse funktsiooniparanemise kohta. WHI-uuringus leidisosalist tõestust arvatava dementsuse riskisuurenemine naistel, kes alustavad CEE jaMPA kombinatsiooni pidevat kasutamistpärast 65. eluaastat. Ei ole teada, kasneed leiud kehtivad noorematepostmenopausi eas olevate naiste võiteiste HAR-preparaatide kohta.Kaasasündinud galaktoositalumatuse,laktaasipuudulikkuse võiglükoosi-galaktoosimalabsorptsiooniga patsiendid ei tohiseda ravimit kasutada. Seeöstrogeeni-progesteroonikombinatsioonravim ei ole kontratseptiiv.Perimenopausis olevatel naistel tulebsoovitada kasutada mitte-hormonaalseidrasestumisvastaseid meetmeid.KÕRVALTOIMED: Vaginaalne kandidoos,leiomüoomi suuruse muutused,hemolüütiline aneemia, depressioon,libiido muutused, närvilisus, peavalu,migreen, kontaktläätsede talumatus,müokardiinfarkt, venoosne trombemboolia,iiveldus, kõhuvalu, soolegaasid, sapipõiehaigused, allergilised nahareaktsioonid,jalgade krambid, rinnavalu/tundlikkus,läbimurdeverejooksud ja määrimine ningvalu vaagnas, porfüüria, asteenia.KOOSTOIMED: Östrogeenide metabolismvõib kiireneda samaaegsel ravimitemetabolismi spetsiifiliselt P450 ensüümeindutseerivate ravimite manustamisel, ntkrambivastased ravimid (nt fenobarbitaal,karbamasepiin, fenütoiin), jainfektsioonivastased ravimid (ntrifampitsiin, rifabutiin, nevirapiin,efavirens). Ritonaviir ja nelfinaviir,teadaolevalt tugevad inhibiitorid, vastupidi,ilmutavad steroidhormoonidegakoosmanustamisel hoopis indutseerivaidomadusi. Naistepuna (Hypericumperforatum) sisaldavad taimsedpreparaadid võivad kiirendadaöstrogeenide ja gestageenide metabolismi.Kliiniliselt võib östrogeenide jagestageenide kiirenenud metabolism viiatoime vähenemisele ja emakaverejooksuprofiili muutusele. Düdrogesteroonil ei oleteadaolevaid koostoimeid.Femoston 1/10, Solvay, Tabl. 1 mg N14;1 mg+10 mg N14 (N28)Femoston conti, Solvay, Tabl. 1 mg+5mg N28Östradiool,levonorgestreelEstrogenum, levonorgestrelumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Klimakteeriliste vaevuste jaöstrogeenide puudusest tingitudsümptomite ravi peri- ja postmenopausis.Postmenopausaalse osteoporoosiprofülaktika naistel, kellel on suurenenudrisk osteoporootiliste luumurdude tekkeks.ANNUSTAMINE: 1 tabl. ööp. Alustada 2mg tabl. (9 päeva järjest) ja seejärel2/0,15 mg (12 päeva). Järgneb 7 päevapikkune tabletivaba intervall, mille kestelon oodata menstruatsioonitaolist veritsust.LASTELE: Mitte kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev või oletatavrasedus; imetamine, diagnoositud võioletatav rinnanäärme vähk, diagnoositudvõi oletatav östrogeensõltuvpahaloomuline kasvaja (nt endomeetriumivähk), ebanormaalne genitaalveritsus võiendometrioos, ravi mittesaavendomeetriumi hüperplaasia, aktiivnesüvaveenide või arterite tromboosanamneesis või olemasolevadtrombemboolsed häired (shkoronaartromboos, müokardiinfarkt,stenokardia, ajuinsult, kopsuarteritrombemboolia), raskekujuline südame-

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDvõi neeruhaigus, sirprakuline aneemia,kaasasündinud rasvaainevahetuse häired,raske suhkurtõbi muutustega veresoontes,kaasnev äge või krooniline maksahaigusvõi see on anamneesis, kuimaksafunktsiooni testid ei olenormaliseerunud, rasked maksafunktsioonihäired (sh porfüüria), varasem võiolemasolev maksakasvaja, Rotorisündroom või Dubini-Johnsoni sündroom,ikterus või generaliseerunud sügelusraseduse ajal, anamneesis Herpesgestationis või otoskleroos, mis onhalvenenud raseduse ajal. Teadaolevülitundlikkus mõne koostisosa suhtes.RISKID: Ravi alustamisele peab eelnemapatsientide põhjalik üldmeditsiiniline jagünekoloogiline läbivaatus, pöörates erilisttähelepanu kehakaalule, vererõhule,südamele, väikevaagna elunditele javajadusel ka endomeetriumi vaatlusele,jalgadele ja nahale. Ravi jooksulsoovitatakse läbivaatusi sooritada iga kuuekuu järel. Rasedus peab olema välistatud.Ei ole peroraalne kontratseptiiv. Vajaduseltuleb kontratseptsiooniks kasutadamittehormonaalseid meetodeid.Tabletivabal perioodil võivad veritsusedjälle regulaarselt esineda. See näitab, ethormoon on endomeetriumisse toimetavaldanud. Ebaregulaarsel manustamiselvõi kasutamisel koos AB-ga võib aeg-ajaltesineda läbimurdeveritsusi. See võibosutada ka endomeetriumi haigusele,mistõttu diagnoosimisel olla tulebtähelepanelik ning kinnitada diagnoosibiopsiaga.Jälgimist vajavad seisundid: - müoom,endometrioos, endomeetriumihüperplaasia (vt allpool); - anamneesistrombemboolsed haigused või riskifaktoriteolemasolu (vt allpool); - hüpertensioon; -maksahaigused (nt maksaadenoom,ikterus); - diabeet vaskulaarsetetüsistustega; - kolelitiaas; - äkki tekkinudkurtus; - migreen või (tugev) peavalu; -süsteemne erütematoosne luupus. Ravituleb koheselt lõpetada, kui esineb mõnijärgmistest juhtudest: - migreenilaadsetevõi sagedaste ja ebaharilikult rasketepeavalude esmakordne esinemine või ontäheldatud muid sümptomeid, mis võivadolla veresoonesulguse eelnähtudeks, ntjärsku tekkinud nägemishäired, - ikterus,kolestaas, hepatiit või generaliseerunudsügelus, - vererõhu tunduv tõus, -trombemboolse haiguse tekkimine, -epilepsia ägenemine, - rasedus.Endomeetriumi hüperplaasia jakartsinoomi risk on suurenenud juhul, kuipika aja jooksul manustatakse üksnesöstrogeene. Hormoonasendusravi onseotud venoosse trombemboolia (VTE), ntsüvaveenide tromboosi või kopsuarteritrombemboolia, suhtelise riskisuurenemisega. Pärast selliste hormoonidekasutamist on täheldatud harvahealoomulisi ning veel harveminipahaloomulisi maksatuumoreid, milletagajärjeks on olnud üksikjuhtudeleluohtlikud intra-abdominaalsedverejooksud. Pikaajaline (vähemalt 5...10aastat) ainult östrogeeni sisaldavahormoonasendusravi kasutamine neilnaistel, kellel on emakas eemaldatud, onmõnede epidemioloogiliste uuringutealusel seostatav munasarjavähi tekkekõrgenenud riskiga. Randomiseeritudkontrollitud uuringud ja epidemioloogiliseduuringud on näidanud suurenenudrinnanäärme vähi riski naistel, kes saavadhormoonasendusraviks östrogeene võiöstrogeeni-gestageeni kombinatsioone.Östrogeenid võivad tekitadavedelikupeetust, mistõttu südame- võineerupuudulikkusega patsiente tulebhoolikalt jälgida. Hoolikalt tuleb jälgida katerminaalstaadiumis neerupuudulikkusegapatsiente, kuna neil on oodatatsirkuleerivate toimeainete sisaldusesuurenemist. Perekondlikuhüpertriglütserideemiaga naistel onöstrogeenravi ajal erandjuhtudelkirjeldatud plasma triglütseriidide suurttõusu, mis viib pankreatiidi ja teistekomplikatsioonide tekkeni.KÕRVALTOIMED: Peavalu, migreen,peapööritus/väsimus, ärevus, depressiivnemeeleolu, unetus, närvilisus,hüpertensioon, tromboflebiit, venoosnetromboos, valulikud veenid, valu jalgades,hüpotensioon, iiveldus, kõhuvalu,diaforees, eksanteem, ekseem,akneformne dermatiit, juusteväljalangemine, endomeetriumipaksenemine ja vulvovaginiit.KOOSTOIMED: Maksa mikrosomaalseidensüümsüsteeme indutseerivad ravimid -nt barbituraadid, karbamasepiin, fenütoiinja rifampitsiin - kiirendavadöstrogeeni/gestageeni kombinatsioonidemetabolismi ning võivad seega nendeefektiivsust vähendada. Ritonaviir janelfinaviir indutseerivadsteroidhormoonide metabolismi.Naistepuna (Hypericum perforatum) võibindutseerida östrogeenide ja gestageenidemetabolismi. Toime tõttuglükoositaluvusele võib muutuda insuliinija suukaudsete antidiabeetilistepreparaatide vajadus. Östrogeenid võivadmõjustada mõnesid laboratoorseiduuringuid, nt glükoositaluvuse võikilpnäärme funktsiooni teste.Klimonorm, Jenapharm, Tabl. 2mgN9/0,15mg+2mgN12MenopausÖstradiool,noretisteroonEstradiolum, norethisteronumRAVIMITÜÜP: Östrogeenid jagestageenid pidevaks tsüklilisekshormoonasendusraviksNÄIDUSTUS: Östrogeenide puudusesttingitud sümptomite hormoonasendusravi(HAR) intaktse emakaga postmenopausisnaistel.Postmenopausaalse osteoporoosiprofülaktika naistel, kellel on kõrgenenudrisk luumurdude tekkeks, kuid kes ei taluvõi kellele on vastunäidustatud ravi teisteravimitega, mille näidustuseks onkinnitatud osteoporoosi profülaktika. Üle65-aastaste naiste ravimise kogemus onpiiratud.ANNUSTAMINE: Novofem: on pidevaltkasutatav tsüklilise hormoonasendusravipreparaat. Östrogeeni manustataksepidevalt. Progestageeni lisatakse 12päevaks iga 28-päevase tsükli jooksul. Igapäev võetakse üks tablett kindlasjärjekorras: östrogeenravi (punane tablett)16 päeva jooksul, seejärelöstrogeen-/progestageenravi (valgetablett) 12 päeva jooksul. Pärast viimasevalge tableti manustamist jätkatakse ravijärgmisel päeval uuest pakendist esimesepunase tableti manustamisega. Uueravitsükli alguses tekib tavaliseltmenstruatsioonitaoline vereeritus. Naistel,kes ei kasuta hormoonasendusravi või keson enne Novofemi kasutuselevõtmistsaanud pidevat hormoonasendusravi, võibravi alustada suvalisel päeval. Naistel, keson enne Novofemi kasutusele võtmistsaanud tsüklilist kombineeritudhormoonasendusravi, tuleb ravi alustadaeelmise ravi lõppemisele järgneval päeval.Menopausijärgsete sümptomite ravialustamiseks ja jätkamiseks tulekskasutada väikseimat efektiivset annustvõimalikult lühikese aja jooksul. Ülemineksuuremas annuses hormoone sisaldavalekombineeritud preparaadile võib ollanäidustatud juhul, kui pärast 3 kuumöödumist ei ole saavutatud sümptomitepiisavat taandumist. Kui patsient unustabühe tableti võtmata, tuleb see tablettminema visata. Annuse manustamatajätmisel suureneb ebaregulaarsevereerituse ja määrimise tõenäosus.Trisequens: on pidevalt kasutatavpreparaat tsükliliseks e. sekventsiaalsekshormoonasendusraviks.Östrogeeni manustatakse pidevalt.Gestageeni lisatakse 10 päevaks iga28-päevase tsükli jooksul. Iga päev,soovitatavalt samal kellaajal, võetaksesisse üks tablett. Östrogeenravi (sininekaetud tablett) kestab 12 päeva, millele457

MenopausGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDjärgneb 10 päeva kombineeritudöstrogeen/gestageenravi (valge kaetudtablett) ja 6 päeva östrogeenravi (punanekaetud tablett). Punase tabletimanustamise perioodil tekib tavaliseltregulaarne emakalimaskesta irdumine.Pärast viimase punase tableti sissevõtmistjätkatakse järgmisel päeval ravi uuestpakendist esimese sinise tabletimanustamisega.Naistel, kel esineb amenorröa ja kes eikasuta hormoonasendusravi,ebaregulaarse vereeritusega naised võieelnevalt pidevat kombineeritudhormoonasendusravi saanud naised võivadTrisequens-ravi alustada suvalisel päeval.Eelnevalt mõnda teist tsüklilisehormoonasendusravi preparaati kasutanudpatsientide puhul või menstruatsiooniesinemisel hakatakse ravimit manustama5. vereerituse päeval. Menopausijärgsetesümptomite ravi alustamiseks jajätkamiseks tuleks kasutada väikseimatefektiivset annust võimalikult lühikese ajajooksul.Üleminek suuremas annuses hormoonesisaldavale kombineeritud preparaadilevõib olla näidustatud juhul, kui 3 kuumöödumisel ei ole saavutatud sümptomitepiisavat taandumist. Kui patsient unustabühe tableti võtmata, tuleb see tablettminema visata. Annuse manustamatajätmisel suureneb ebaregulaarsevereerituse ja määrimise tõenäosus.EAKATELE: Üle 65-a naiste ravimisekogemus on piiratud.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rinnanäärmevähk või sellekahtlus; rinnanäärmevähi esinemineanamneesis. Östrogeensõltuvadpahaloomulised kasvajad või nendekahtlus (nt endomeetriumivähk). Ebaselgepõhjusega vereeritus tupest. Ravimataendomeetriumi hüperplaasia. Varemesinenud idiopaatiline või esinev venoosnetrombemboolia (süvaveenide tromboos,kopsuarteri trombemboolia). Aktiivne võihiljuti esinenud arteriaalne trombemboolia(nt stenokardia, müokardiinfarkt). Ägemaksahaigus või põetud maksahaigus, kuimaksafunktsiooni näitajad ei olenormaliseerunud. Ülitundlikkus TA võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Porfüüria.RISKID: Menopausijärgsete sümptomitepuhul tuleb hormoonasendusravi alustadavaid juhul, kui sümptomitel on ebasoodnemõju elukvaliteedile. Ennehormoonasendusravi alustamist võimuutmist tuleb võtta nii patsiendi kui katema perekonna põhjalik anamnees.Tuleb arvestada, et eelkõige needhaigused võivad ravi ajal korduda võiägeneda: - leiomüoom (emaka458silelihaskasvaja) või endometrioos; -anamneesis trombemboolsed haigused võivastavate riskifaktorite olemasolu; -östrogeensõltuvate kasvajate riskifaktorid,näiteks rinnanäärmevähi esineminelähisugulastel; - hüpertensioon; -maksahaigused (nt maksaadenoom); -diabeet vaskulaarsete tüsistustega võiilma; - sapikivitõbi; - migreen või (tugev)peavalu; - süsteemne erütematoosneluupus; - endomeetriumi hüperplaasiaanamneesis (vt allpool); - epilepsia; -astma; - otoskleroos. Ravi tulebviivitamatult lõpetada vastunäidustuseilmnemisel ja järgmiste seisundite puhul: -ikterus või maksafunktsiooni häired; -märkimisväärne vererõhu tõus; -migreenitaolise peavalu esmakordne teke;- rasedus. Endomeetriumi hüperplaasia jakartsinoomi risk on suurenenud juhul, kuipika aja jooksul manustatakse üksnesöstrogeene.Randomiseeritud, platseeboga kontrollitudepidemioloogilised uuringud on näidanudrinnanäärmevähi riski suurenemist naistel,kes saavad hormoonasendusraviks mitmeaasta jooksul östrogeene,östrogeeni-gestageeni kombinatsioone võitibolooni.Hormoonasendusravi on seotud venoossetrombemboolia (VTE), sh süvaveenidetromboosi või kopsuarteri trombembooliasuhtelise riski suurenemisega.Randomiseeritud kontrollitud uuringud eiole kinnitanud konjugeeritud östrogeenideja medroksüprogesteroonatsetaadi (MPA)kombinatsiooni pideva kasutamise soodsatmõju kardiovaskulaarsüsteemile. Ühesulatuslikus randomiseeritud kliinilisesuuringus leiti teisese tulemina, etkonjugeeritud östrogeenide jamedroksüprogesteroonatsetaadi pidevatkombinatsiooni kasutanud tervetel naistelon isheemilise ajuinsuldi risk suurenenud.Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes onainult östrogeeni sisaldavate preparaatidepikaajalist (vähemalt 5...10 aastat)kasutamist eemaldatud emakaga naistelseostatud munasarjavähi riski tõusuga.Östrogeenid võivad põhjustadavedelikupeetust, mistõttu tuleb hoolikaltjälgida südame- või neerufunktsioonihäiretega patsiente. Varasemahüpertriglütserideemiaga naisi tuleksöstrogeeni sisaldava või kombineeritudhormoonasendusravi ajal pidevalt jälgida,kuna harvadel juhtudel on kirjeldatudsellises seisundis patsientideleöstrogeenide manustamisel olulist plasmatriglütseriidide tõusu, mis põhjustaspankreatiidi teket. Östrogeenidsuurendavad türoksiini siduva globuliini(TBG) hulka, mis viibkilpnäärmehormoonide (mõõdetud valguleseotud joodina, PBI), T4 (mõõdetudkolonnkromatograafial võiradioimmuunanalüüsil) või T3 (mõõdetudradioimmuunanalüüsil) sisaldusesuurenemiseni vereringes.KÕRVALTOIMED: Vaginaalkandidoos,allergiline reaktsioon, närvilisus, peavalu,pearinglus, unetus, vererõhu tõus,düspepsia, kõhuvalu, kõhupuhitus,iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus,meteorism, sapipõiepõletik, sapikivitõbi,lööve, sügelus, lihaskrambid, rindadevalulikkus, tursed, kehakaalu tõus.KOOSTOIMED: Östrogeenide jagestageenide metabolismi võivadkiirendada ravimite ainevahetusesosalevate ensüümide (täpsemalttsütokroom P450 ensüümide) aktiivsustindutseerivad ravimid, nt antikonvulsandid(fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin)ja infektsioonivastased ravimid(rifampitsiin, rifabutiin, nevirapiin,efavirens). Ritonaviiri ja nelfinaviiri (kuigituntud kui tugevad inhibiitorid)samaaegsel kasutamiselsteroidhormoonidega ilmnevad hoopisindutseerivad omadused.Liht-naistepunaürti (Hypericumperforatum) sisaldavate taimsetepreparaatide manustamine võibindutseerida östrogeenide ja gestageenidemetabolismi. Kliiniliselt võib östrogeenideja gestageenide aktiveerunud metabolismpõhjustada toime vähenemist jamenstruatsioonitsükli muutusi. Östradioolitaseme langust on täheldatud AB (ntpenitsilliinid ja tetratsükliin) samaaegselkasutamisel. Östrogeenide toimel võivadimipramiini kõrvaltoimed ja toimesuureneda. Tingituna tsüklosporiinivähenenud eritumisest maksa kaudu võibtsüklosporiini samaaegsel manustamiseltsüklosporiini, kreatiniini jatransaminaaside sisaldus veres suureneda.Östrogeenid mõjutavadglükoositolerantsust (mis väheneb) jainsuliini toimet, s.t et östrogeenide toimelvõib glükoositolerantsus väheneda ningselle tagajärjel insuliini ja suukaudsetediabeediravimite vajadus suureneda.Novofem, Novo Nordisk, Tabl.(1mg+1mg N12; 1mg N16) N28Trisequens, Novo Nordisk, Tabl. 2mg+1mg N10; 1mg N6; 2mg N12Östradiool,prednisoloonEstradiolum, prednisolonumRAVIMITÜÜP: ÖstrogeenidNÄIDUSTUS: Östrogeenide puudusesttingitud vulva atroofia sümptomid (shsügelus), suguelundite Lichen sclerosusnaistel.

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDMenopausANNUSTAMINE: Kanda 2...3 kordapäevas õhukese kihina haigestunudvälisgenitaalidele. Kasutada järjest mitteüle 1 nädalas.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkustsetüülstearüülalkoholi suhtes. Ravimit eitohi kasutada tuulerõugete ja spetsiifilistenahaprotsesside (süüfilis, tuberkuloos) jaöstrogeensõltuvate tuumorite puhul.Endometrioosi põdevatel patsientidel jaraseduse ajal ei tohi suurtel pindadel ningpikaajaliselt kasutada.RISKID: Ei tohi kasutada järjest üle 1nädala.KÕRVALTOIMED: Allergilisedreaktsioonid.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Linoladiol-HN, Dr. Wolff, Cr.0,005%+0,4% 25, 50gÖstrioolEstriolumRAVIMITÜÜP: ÖstrogeenidNÄIDUSTUS: Östrogeenide puudusesttingitud atroofilise vaginiidihormoonasendusravi. Tupeoperatsioonideeel- ja järelravi postmenopausis naistel.ANNUSTAMINE: Östrogeenidepuudusest tingitud atroofilise vaginiidi ravi:Ravi esimesel nädalal 1vaginaalsuposiitööp., sellele järgneb annuse järk-järgulinevähendaminevastavalt nähtude leevenemisele, kunisaavutatakse alalhoidev annus (näteks 1vaginaalsuposiit 2 korda nädalas).Tupeoperatsioonide eel- ja järelravipostmenopausis naistel: 1 vaginaalsuposiitööp. 2 nädala vältel enne operatsiooni; 1vaginaalsuposiit 2 korda näd. 2 nädalavältel pärast operatsiooni.Vaginaalsuposiit manustatakseintravaginaalselt õhtul ennemagamaminekut.Ununenud annus manustatakse niipea,kui see meenub, välja arvatud juhul, kuisee meenub järgmise annusemanustamise päeval. Sel juhul jäetakseununenud annus vahele ja järgmine annusmanustatakse tavalisel ajal. Mitte kunagi eimanustata samal päeval kahte annust.Postmenopausaalsete sümptomite ravialustamiseks ja jätkamiseks peakskasutama madalaimat toimivat annustlühima võimaliku aja jooksul.Hormoonasendusravi (HAR)mittekasutavatel naistel ja neil, keslõpetavad pideva, kombineeritud HARpreparaadi kasutamise, võib östriool-ravialustada suvalisel päeval. Naised, keslõpetavad tsüklilise HAR skeemi, peavadalustama ravi üks nädal pärast tsüklilõppu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Olemasolev, kahtlustatavvõi anamneesis rinnanäärmekasvaja.Olemasolev või kahtlustatavöstrogeensõltuv pahaloomuline tuumor (ntendomeetriumikasvaja). Diagnoosimatatupeveritsus. Ravimata endomeetriumihüperplaasia. Anamneesis või olemasolevidiopaatiline venoosne trombemboolia(süvaveenide tromboos, kopsuarteriemboolia). Aktiivne või hiljutine arteritetrombemboolne haigus (nt südameisheemiatõbi, müokardiinfarkt). Ägemaksahaigus või maksahaigusanamneesis, kui maksafunktsiooni testid eiole normaliseerunud. Ülitundlikkus TA võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Porfüüria.RISKID: Postmenopausaalsetesümptomite raviks tohib ordineerida HARainult selliste sümptomite korral, mishalvendavad elukvaliteeti. Patsienti tulebhoolikalt jälgida, kui tal esinevad, onvarem esinenud ja/või on raskenenudraseduse või eelneva hormoonravi ajaljärgmised seisundid. Tuleb arvestada, etneed seisundid võivad ravi ajal taastudavõi süveneda: leiomüoom (emaka fibroom)või endometrioos; anamneesistrombemboolsed haigused või selleriskifaktorid; östrogeensõltuvate tuumoriteriskifaktorid - nt 1. astme pärilikkusrinnanäärme vähi suhtes; arteriaalnehüpertensioon; maksahaigused (nt maksaadenoom); suhkurdiabeet vaskulaarsetetüsistustega või ilma; sapikivitõbi; migreenvõi (tugevad) peavalud; süsteemne lupuserythematosus; anamneesisendomeetriumi hüperplaasia; epilepsia;bronhiaalastma; otoskleroos. Ravi tuleblõpetada juhul, kui ilmneb vastunäidustus,samuti järgmistes olukordades: ikterus võimaksafunktsiooni halvenemine, vererõhumärkimisväärne tõus, migrenoidsetepeavalude taastumine, rasedus.KÕRVALTOIMED: Lokaalne ärritus võisügelus, pakitsus või valu rinnanäärmetes.KOOSTOIMED: Kliinilises praktikas ei oletäheldatud koostoimeid teisteravimitega.Östrogeenide metabolism võibsuureneda, kui samal ajal kasutadaravimeid metaboliseerivate ensüümide,eriti tsütokroom P450 ensüümideindutseerijaid, nagu antikonvulsandid (ntfenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin) jainfektsioonivastased ained (nt rifampitsiin,rifabutiin, nevirapiin, efavirenz). Ritonaviirja nelfinaviir, mida tuntakse küll tugevateinhibiitoritena, avaldavadsteroidhormoonidega korraga kasutamiselvastupidiselt indutseerivaid omadusi.Naistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavad taimsed preparaadid võivadindutseerida östrogeenide metabolismi.Ovestin, Vag. cr. 1mg/g 15g; Vag. supp.0,5mg N15Drospirenoon,östradioolDrospirenonum, estradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Hormoonasendusraviöstrogeenivaegusest tingitud sümptomiteleevendamiseks postmenopausaalsetelnaistel, kellel on menopausist möödunudrohkem kui üks aasta. Osteoporoosiprofülaktika postmenopausaalsetel naistel,kellel on suurenenud risk luumurdudetekkeks ja kes ei talu või kellel onvastunäidustatud teised osteoporoosiprofülaktikaks kasutatavad ravimid. Üle65-a naiste ravimise kogemus on piiratud.ANNUSTAMINE: Iga päev võetakse 1mg/2 mg tablett. Iga blisterpakendsisaldab tabl. 28-päevaseks raviks.EAKATELE: Üle 65-a kogemused piiratud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ebaselge põhjusegatupekaudne vereeritus. Teadaolev, varemesinenud või kahtlustatavrinnanäärmevähk. Teadaolevad võikahtlustatavad östrogeensõltuvadpahaloomulised kasvajad (ntendomeetriumi vähk). Ravimataendomeetriumi hüperplaasia. Varemesinenud idiopaatiline või praegu esinevvenoosne trombemboolia (süvaveenidetromboos, kopsuemboolia). Aktiivne võihiljuti esinenud arteriaalnetromboemboolia (nt stenokardia,müokardiinfarkt). Äge maksahaigus võimaksahaiguse esinemine anamneesis, kunimaksafunktsiooni näitajad ei olenormaliseerunud. Porfüüria. Raskeneerupuudulikkus või ägeneerupuudulikkus. Teadaolev ülitundlikkusTA-te või ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Postmenopausaalsetesümptomite ravimiseks tulebhormoonasendusravi alustada vaid siis, kuisümptomid mõjutavad ebasoodsaltelukvaliteeti. Enne hormoonasendusravialustamist või selle jätkamist tuleb naiseltvõtta täielik isiklik ja perekondlikmeditsiiniline anamnees. Patsienti tulebhoolikalt jälgida, kui tal esineb, on varemesinenud ja/või on raseduse ajal võivarasema hormoonravi ajal ägestunudükskõik milline alljärgnevatest seisunditest.Tuleb arvestada, et need seisundid võivadravi ajal korduda või ägeneda, eriti:leiomüoom (emaka fibromüoom) võiendometrioos; trombemboolsed haigusedanamneesis või riskifaktorite esinemine;riskifaktorid östrogeensõltuvate kasvajate459

MenopausGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDtekkimiseks, nt rinnanäärmevähklähisugulastel; hüpertensioon;maksahaigused (nt maksaadenoom);suhkurtõbi vaskulaarse haaratusega võiilma; sapikivitõbi; migreen või (tugev)peavalu; dissemineerunuderütematoosluupus; endomeetriumihüperplaasia anamneesis; epilepsia;astma; otoskleroos. Ravi tuleb lõpetadavastunäidustuse ilmnemisel ningjärgnevate olukordade korral: ikterus võimaksafunktsiooni näitajate halvenemine;märkimisväärne vererõhu tõus;migreenitaolise peavalu esmakordnetekkimine; rasedus.KÕRVALTOIMED: Depressioon,emotsionaalne labiilsus, närvilisus,peavalu, alakõhuvalu, iiveldus, alakõhusuurenemine, rinnanäärme healoomulineneoplasma, rindade suurenemine, emakafibromüoomide suurenemine, emakakaelahealoomuline neoplasma, menstruatsioonihäired, eritis tupest, asteenia, paikneödeem.KOOSTOIMED: Östrogeenide (japrogestageenide) metabolism võibsuureneda ravimeid metaboliseerivaidensüüme (eriti tsütokroom P450 ensüüme)indutseerivate ainete samaaegselkasutamisel, nagu seda onantikonvulsandid (nt fenobarbitaal,fenütoiin, karbamasepiin) jainfektsioonivastased ained (nt rifampitsiin,rifabutiin, nevirapiin, efavirens). Ritonaviirja nelfinaviir, kuigi tuntud tugevateinhibiitoritena, on kasutamisel koossteroidhormoonidega hoopisindutseerivate omadustega. Naistepuna(Hypericum perforatum) sisaldavadtaimsed preparaadid võivad indutseeridaöstrogeenide (ja progestageenide)metabolismi. Kliiniliselt võib östrogeenideja progestageenide metabolismisuurenemine põhjustada nende toimenõrgenemist ja muutusi emaka verejooksuprofiilis. Drospirenooni peamisedmetaboliidid tekivad ilma tsütokroom P450süsteemi osaluseta. Seetõttu ei mõjutaselle ensüümsüsteemi inhibiitoridarvatavasti drospirenooni metabolismi.Kasutamisel koos MSPVA-te võiantihüpertensiivsete ravimitega on seerumikaaliumitaseme tõus ebatõenäoline. Kõigikolme tüüpi ravimite koosmanustaminevõib põhjustada seerumi kaaliumitasemeväikese tõusu, mis on rohkem väljendunudsuhkurtõvega naistel. Hüpertensiivsetelnaistel, keda ravitakse antud preparaadi jaantihüpertensiivsete ravimitega nagu AKEinhibiitorid, angiotensiin II retseptoriantagonistid ja hüdroklorotiasiid, võibvererõhk veelgi alaneda.Angeliq, Schering, Tabl. 2 mg+1 mg N28460Noretisteroon,östradioolNorethisteronum, estradiolumRAVIMITÜÜP: Gestageeni ja östrogeenipüsivad kombinatsioonidNÄIDUSTUS: Östrogeenide puudusesttingitud sümptomite hormoonasendusravinaistel, kellel on menopausist möödunudrohkem kui 1 a. Postmenopausaalseosteoporoosi profülaktika naistel, kellel onkõrgenenud risk luumurdude tekkeks, kuidkes ei talu või kellele on vastunäidustatudravi teiste ravimitega, mille näidustusekson kinnitatud osteoporoosi profülaktika.ANNUSTAMINE: Pidevalt kasutatavpreparaat tsükliliseks e. sekventsiaalsekshormoonasendusraviks. Östrogeenimanustatakse pidevalt. Gestageenilisatakse 10 või 12 päevaks iga28-päevase tsükli jooksul. Iga päev,soovitatavalt samal kellaajal, võetaksesisse 1 tabl. Naistel, kel esineb amenorröaja kes ei kasuta hormoonasendusravi,ebaregulaarse vereeritusega naised võieelnevalt pidevat kombineeritudhormoonasendusravi saanud naised võivadravi alustada suvalisel päeval. Eelnevaltmõnda teist tsüklilise hormoonasendusravipreparaati kasutanud patsientide puhul võimenstruatsiooni esinemisel hakatakseravimit manustama 5. vereerituse päeval.Menopausijärgsete sümptomite ravialustamiseks ja jätkamiseks tulekskasutada väikseimat efektiivset annustvõimalikult lühikese aja jooksul. Ülemineksuuremas annuses hormoone sisaldavalekombineeritud preparaadile võib ollanäidustatud juhul, kui 3 kuu möödumiselei ole saavutatud sümptomite piisavattaandumist.EAKATELE: Üle 65-a naiste ravimisekogemus on piiratud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rinnanäärmevähk või sellekahtlus; rinnanäärmevähi esinemineanamneesis. Östrogeensõltuvadpahaloomulised kasvajad või nendekahtlus (nt endomeetriumivähk). Ebaselgepõhjusega vereeritus tupest. Ravimataendomeetriumi hüperplaasia. Esinev võivarem esinenud idiopaatiline venoosnetrombemboolia (süvaveenide tromboos,kopsuarteri trombemboolia). Aktiivne võihiljuti esinenud arteriaalne trombemboolia(nt stenokardia, müokardiinfarkt). Ägemaksahaigus või põetud maksahaigus, kuimaksafunktsiooni näitajad ei olenormaliseerunud. Ülitundlikkus TA võiravimi mõne abiaine suhtes. Porfüüria.RISKID: Menopausijärgsete sümptomitepuhul tuleb hormoonasendusravi alustadavaid juhul, kui sümptomitel on ebasoodnemõju elukvaliteedile. Ennehormoonasendusravi alustamist võimuutmist tuleb võtta nii patsiendi kui katema perekonna põhjalik anamnees.Patsient vajab hoolikat jälgimist, kui talesineb, on kunagi esinenud ja/või onraseduse või varasema hormoonravi ajalägenenud mõni järgnevalt nimetatudhaigustest. Tuleb arvestada, et eelkõigeneed haigused võivad Kliogest-ravi ajalkorduda või ägeneda: müoom (emakasilelihaskasvaja) või endometrioos;anamneesis trombemboolilised haigusedvõi vastavate riskifaktorite olemasolu;östrogeensõltuvate kasvajate riskifaktorid,näiteks rinnavähi esinemine lähisugulastel;hüpertensioon; maksahaigused (ntmaksaadenoom); diabeet vaskulaarsetetüsistustega või ilma; sapikivitõbi; migreenvõi (tugev) peavalu; süsteemneerütematoosne luupus; endomeetriumihüperplaasia anamneesis; epilepsia;astma; otoskleroos. Ravi tulebviivitamatult lõpetada vastunäidustuseilmnemisel ja järgmiste seisundite puhul:ikterus või maksafunktsiooni häired,märkimisväärne vererõhu tõus,migreenitaolise peavalu esmakordne teke,rasedus. Endomeetriumi hüperplaasia jakartsinoomi risk on suurenenud juhul, kuipika aja jooksul manustatakse ainultöstrogeene. Randomiseeritud, platseebogakontrollitud uuring Women's HealthInitiative (WHI) ja epidemioloogiliseduuringud, sh uuring Million Women Study(MWS), on näidanud rinnanäärmevähi riskisuurenemist naistel, kes saavadhormoonasendusraviks mitme aastajooksul östrogeene, östrogeeni-gestageenikombinatsioone või tibolooni.Hormoonasendusravi on seotud venoossetrombemboolia (VTE), sh süvaveenidetromboosi või kopsuarteri trombembooliasuhtelise riski suurenemisega.Randomiseeritud kontrollitud uuringud eiole kinnitanud medroksüprogesteroonatsetaadi(MPA) ja konjugeeritudöstrogeenide kombinatsiooni pidevakasutamise soodsat mõjusüdameveresoonkonnale.Ühes ulatuslikus randomiseeritudkliinilises uuringus (WHI-uuring) leititeisese tulemina, etmedroksüprogesteroonatsetaadi (MPA) jakonjugeeritud östrogeenidekombinatsiooni kasutavatel tervetel naistelon isheemilise ajuinsuldi risk suurenenud.Mõnedes epidemioloogilistes uuringutes onainult östrogeeni sisaldavate HARpreparaatide pikaajalist (vähemalt 5...10a) kasutamist eemaldatud emakaga naistelseostatud munasarjavähi riski tõusuga.Östrogeenid võivad põhjustadavedelikupeetust, mistõttu tuleb hoolikaltjälgida südame- või neerufunktsioonihäiretega patsiente. Hoolikalt tuleb jälgida

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDMenopauska terminaalstaadiumisneerupuudulikkusega patsiente, kuna neilon oodata TA-te sisalduse tõusuvereseerumis.Östrogeenid suurendavad türoksiinisiduva globuliini (TBG) hulka, mis viibkilpnäärmehormoonide (mõõdetud valguleseotud joodina, PBI), T4 (mõõdetudkolonnkromatograafial võiradioimmuunanalüüsil) või T3 (mõõdetudradioimmuunanalüüsil) sisalduse tõusulevereringes.KÕRVALTOIMED: Genitaalne kandidoosvõi vaginiit, vedelikupeetus organismis,depressioon või selle süvenemine,peavalu, migreen või migreeni ägenemine,iiveldus, kõhuvalu, kõhupuhitus, kergedseedehäired, seljavalud, jalakrambid,rindade turse või suurenemine,müoomisõlmede suurenemine,müoomisõlmede teke või taasteke,perifeersed tursed, kehakaalu tõus.KOOSTOIMED: Östrogeenide jagestageenide metabolismi võivadkiirendada ravimite ainevahetusesosalevate ensüümide (täpsemalttsütokroom P450 ensüümide) aktiivsustindutseerivad ravimid, nt antikonvulsandid(fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin)ja infektsioonivastased ravimid(rifampitsiin, rifabutiin, nevirapiin,efavirens). Ritonaviiri ja nelfinaviiri (ehkkituntud kui tugevad inhibiitorid)samaaegsel kasutamiselsteroidhormoonidega ilmnevad, vastupidi,indutseerivad omadused. Naistepunaürti(Hypericum perforatum) sisaldavatetaimsete preparaatide manustamine võibaktiveerida östrogeenide metabolismi.Kliiniliselt võib östrogeenide jagestageenide aktiveerunud metabolismpõhjustada toime vähenemist jamenstruatsioonitsükli muutusi. TA-tesisaldust vereseerumis võivad tõsta kamaksa mikrosomaalsete ensüümideaktiivsust pärssivad ravimid (ntketokonasool).Activelle, Novo Nordisk, Tabl.0,5mg+1mg N28Kliane, Schering, Tabl. 1mg+2mg N28Kliogest, Novo Nordisk, Tabl. 1mg+2mgN28RaloksifeenRaloxifenumRAVIMITÜÜP: Teised suguhormoonid jagenitaalsüsteemi modulaatoridNÄIDUSTUS: Osteoporoosi ravi japrofülaktika postmenopausis naistelselgroolülide murdude esinemissagedusevähendamiseks.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 60mg ööp., kusjuures manustada tohibsuvalisel ajal ja sõltumata söögikordadest.Naistele, kelle toit sisaldab vähe kaltsiumija D-vitamiini, on soovitatav vastavatetoidulisandite kasutamine.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ravimit ei tohi kasutadafertiilses eas naised. Olemasolev võianamneesis trombemboolia, shsüvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia ja võrkkesta veenidetromboos. Ülitundlikkus TA või mõneleabiainele. Maksakahjustus, sh kolestaas.Raske neerukahjustus. Teadmataetioloogiaga emakaverejooks. Ei tohikasutada endomeetriumi- võirinnanäärmevähi sümptomitegapatsientidel, kuna ohutust nendelpatsiendigruppidel ei ole piisavalt uuritud.RISKID: Seotud venoosse trombembooliasuurenenud ohuga, mis sarnanebhormoonasendusraviga kaasnevale ohule.Niikaua, kuni jätkub ohutuse jaefektiivsuse uurimine maksakahjustusegapatsientidel, ei soovitata selle ravimikasutamist selles patsiendirühmas. Kunapuudub kogemus süsteemseteöstrogeenide samaaegse manustamisega,siis see ei ole soovitatav. Ei ole efektiivnevasodilatatsiooni (kuumahood) ja teisteöstrogeenide defitsiidiga seotudklimakteeriliste sümptomite korral.KÕRVALTOIMED: Trombemboolia,vasodilatsioon, jalakrambid.KOOSTOIMED: Kui manustatakseüheaegselt varfariini või teiste kumariiniderivaatidega, tuleb jälgidaprotrombiiniaega. Ei tohi manustada kooskolestüramiiniga (ega teisteanioonivahetusvaikudega), mis vähendaboluliselt raloksifeeni imendumist jaenterohepaatilist ringlust. Ampitsilliinigakoosmanustamise korral vähenevad maxkontsentratsioonid. Suurendab väheselmääral hormoone siduvate globuliinide -sealhulgas suguhormoone siduvateglobuliinide (SHBG), türoksiini siduvaglobuliini (TBG) ja kortikosteroide siduvaglobuliini (CBG) - kontsentratsioone,millega kaasneb vastav üldise hormoonidekontsentratsiooni suurenemine.Evista, Eli Lilly, Kaet. tabl. 60mg N28TeriparatiidTeriparatideRAVIMITÜÜP: Kaltsiumi homeostaasitaastajaNÄIDUSTUS: Diagnoositud osteoporoosiravi postmenopausaalses eas naistel.Tõestatud on lülisambamurdude, kuidmitte reieluukaelamurdudeesinemissageduse olulist vähenemist.ANNUSTAMINE: Soovitatavaks annusekson 20 mcg, manustatuna 1 kord ööp. reievõi kõhu naha alla. Kogu ravi max kestuspeab olema 18 kuud. Patsiendid peavadvõtma täiendavat kaltsiumi ja D-vitamiini,kui nende hulk toidus on ebapiisav. Pärastravi lõpetamist võib patsientidel jätkataosteoporoosi teiste ravimeetoditega.LASTELE: Kasutamist ei ole lastel uuritud.Ei tohi kasutada pediaatrilistel patsientidelega sulgumata epifüüsidega noorteltäiskasvanuil.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Eelnevhüperkaltseemia. Raske neerukahjustus.Metaboolsed luuhaigused pärast primaarseosteoporoosi (sh hüperparatüreoidism jaPageti luutõbi). Alkaalse fosfataasisisalduse teadmata põhjusega tõus. Skeletieelnev kiiritusravi.RISKID: Normokaltseemilistel patsientidelon pärast süstimist täheldatud kaltsiumikontsentratsiooni vähest ja mööduvattõusu seerumis. Pärast iga annust saabubmax kaltsiumi kontsentratsioon seerumis4...6 tunni pärast ning algväärtus taastub16...24 tunni pärast. Rutiinne kaltsiumitaseme jälgimine ravi ajal ei ole vajalik.Võib põhjustada kaltsiumi eritumise vähesttõusu uriiniga, kuid kliinilistes uuringutes eierinenud hüperkaltsiuuria esinemissagedusplatseebot saanud patsientidel täheldatust.Ei ole uuritud aktiivse urolitiaasigapatsientidel. Kasutada ettevaatusegaaktiivse või hiljutise urolitiaasigapatsientidel, kuna esineb selle ägenemiseoht. Lühiajalistes kliinilistes uuringutestäheldati mööduva ortostaatilisehüpotensiooni üksikuid juhte. Tüüpiliseljuhul algas see 4 tunni jooksul pärastannustamist ning möödus iseenesest mõnemin. kuni mõne tunniga. Mööduvortostaatiline hüpotensioon tekkis esimesteannuste manustamisel taandus patsiendiasetamisel lamavasse asendisse ning eiolnud takistuseks ravi jätkamisel. Keskmiseraskusega neerupuudulikkusegapatsientidega tuleb olla ettevaatlik.Uuringutest rottidega ilmnes, etpikaajalisel teriparatiidi manustamiselsuurenes osteosarkoomi esinemissagedus.Kuni puuduvad täiendavad kliinilisedandmed, ei tohi ületada soovitatavat18-kuulist ravi kestust.KÕRVALTOIMED: Jäsemevalu, aneemia,hüperkolesteroleemia, depressioon,peavalu, -ringlus, vertiigo,südamepekslemine, hüpotensioon,düspnoe, iiveldus, oksendamine, hiaatusesong, gastroösofageaalne reflukshaigus,suurenenud higistamine, lihaskrambid,väsimus, valu rinnus, asteenia.KOOSTOIMED: Uuritudhüdroklorotiasiidiga farmakodünaamilisekoostoime uuringutes. Mingeid kliinilise461

Hormoonid ja nende sarnasedGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDtähtsusega koostoimeid ei tuvastatud.Samaaegne raloksifeeni võihormoonasendusravimite manustamine eimuutnud toimet kaltsiumisisalduseleseerumis või uriinis ega mõjustanudkliinilisi koostoimeid. Kuna suurendabajutiselt kaltsiumisisaldust seerumis, tulebdigitaalist saavatel patsientidel kasutadaettevaatusega.Forsteo, Eli Lilly, Inj. 20mcg/80mcl 3mlN1, 3TiboloonTibolonumRAVIMITÜÜP: GestageenidNÄIDUSTUS: Östrogeenide puudusesttingitud sümptomite hormoonasendusravirohkem kui 1 a pärast menopausi.Postmenopausaalse osteoporoosiprofülaktikaks naistel, kellel onkõrgenenud risk luumurdude tekkeks jakes ei talu või kellele on vastunäidustatudravi teiste ravimitega, mille näidustusekson kinnitatud osteoporoosi profülaktika.Kõikidel juhtudel peab otsus tiboloonikasutamise kohta põhinema iga üksikupatsiendi riski hinnangul. See kehtib eritiüle 60 aasta vanuste patsientide kohta,sest peab arvesse võtma ka insulditekkevõimalust.ANNUSTAMINE: Manustatakse 2,5 mgpäevas. Ravi alustamine: Naised, kelleltekib loomulik menopaus, peavad ravialustama vähemalt 12 kuud pärast viimastloomulikku menstruaalverejooksu.Kunstliku menopausi puhul võib ravialustada koheselt. Üleminek HAR mitmevõiühefaasiliselt kombineeritudpreparaadilt: Mitmefaasiliselt HARpreparaadilt üleviimisel tuleb ravi alustadaeelmise raviskeemi lõpetamisele järgnevalpäeval. Üleminekul pidevalt kombineeritudhormoonasendusravilt võib ravi alustadaigal hetkel. Iga ebaregulaarset/mitteplaneeritud vaginaalset verejooksu(vaatamata sellele, kas kasutataksehormoonasendusravi või mitte), millel eiole selget põhjust, peaks uurima ennekasutamise alustamist. Vahelejäänudannus: Tuleb võtta nii varakult, nagu seemeelde tuleb, kui plaanitud annustamisekellaajast ei ole möödunud rohkem kui 12tundi. Kui möödunud on aga rohkem aega,tuleb vahelejäänud annus ära jätta ningvõtta järgmine plaanitud kellaajal. Annusevahelejätmine võib suurendadavaheveritsuse ja määrimise tõenäosust.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus ja imetamine.Olemasolev, kahtlustatav või anamneesisrinnanäärmevähk. Olemasolev võikahtlustatav östrogeensõltuv462pahaloomuline tuumor (ntendomeetriumivähk). Diagnoosimatatupeveritsus. Ravimata endomeetriumihüperplaasia. Varasem idiopaatiline võikäesolev venoosne trombemboolia(süvaveenide tromboos, kopsuarteritrombemboolia). Arteriaalnetrombemboolia anamneesis (nt südameisheemiatõbi, müokardiinfarkt, ajuinfarkt,transitoorne isheemiline atakk). Ägemaksahaigus või maksahaigusanamneesis, kuni maksafunktsiooniväärtused ei ole normaliseerunud.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Porfüüria.RISKID: Postmenopausaalsetesümptomite raviks tohib ordineerida ainultselliste sümptomite korral, mishalvendavad elukvaliteeti. Kõigil juhtudeltuleb vähemalt kord aastas hoolikalthinnata võimaliku ohu ja loodetava kasuvahekorda ning tohib jätkata ainult juhul,kui kasu ületab ohu. Patsienti tulebhoolikalt jälgida, kui tal esinevad, onvarem esinenud ja/või on raskenenudraseduse või eelneva hormoonravi ajaljärgmised seisundid. Tuleb arvestada, etneed seisundid võivad ravi ajal taastudavõi süveneda: leiomüoom (emaka fibroom)või endometrioos; anamneesistrombemboolsed haigused või selleriskifaktorid; östrogeensõltuvate tuumoriteriskifaktorid nt 1. astme pärilikkusrinnanäärmevähi suhtes ; arteriaalnehüpertensioon; maksahaigused (nt maksaadenoom); suhkurdiabeet vaskulaarsetetüsistustega või ilma - sapikivitõbi;migreen või (tugevad) peavalud;süsteemne erütematoosne luupus;anamneesis endomeetriumi hüperplaasia;epilepsia, bronhiaalastma, otoskleroos :Ravi tuleb lõpetada juhul, kui ilmnebvastunäidustus ning järgmistesolukordades: ikterus või maksafunktsioonihalvenemine, vererõhu märkimisväärnetõus, migrenoidsete peavalude taastumineEndomeetriumi hüperplaasia jakartsinoomi risk on suurem, kuimanustatakse pikaajaliselt ainultöstrogeene. Ei ole mõeldud kasutamisekskontratseptiivina. Kuna östrogeenid võivadpõhjustada vedelikupeetust, siis tulebsüdame või neeru funktsioonihäiregapatsiente hoolikalt jälgida. Eelnevahüpertriglütserideemiaga naisi tuleksöstrogeenide asendusravi või HAR ajalhoolikalt jälgida, kuna harvadel juhtudelon plasma triglütseriidide sisalduse suursuurenemine viinud pankreatiidini, milleston teatatud östrogeenide asendusravi ajalsellistel tingimustel.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,ebanormaalne karvakasv, tupeeritis,endomeetriumi seina paksenemine,postmenopausaalne hemorraagia, rindadetundlikkus, vulva sügelus, tupekandidoos,vaginaalne hemorraagia, valu väikevaagnapiirkonnas, emakakaela düsplaasia,genitaaleritis, vulvovaginiit, kaalutõus,ebanormaalne määriv eritis emakakaelast(enamusel juhtudel oli tegemisthealoomuliste muutustega. Emakakaelapatoloogia-emakakaelakartsinoomi-esinemissagedus ei olnudtibolooni puhul suurem kui platseebokorral).KOOSTOIMED: Vere fibrinolüütilistaktiivsuse suurendamise tõttu võibtiboloon võimendada antikoagulantidetoimeid. Sellist mõju on näidatud varfariinikasutamise korral. Seetõttu peabantikoagulantidega samaaegselkasutamisel olema ettevaatlik, erititiboloonravi samaaegsel alustamisel võilõpetamisel.Üks in vivo uuring näitas, et samaaegnetiboloonravi mõjutab mõõdukalttsütokroom P450 3A4 substraadimidasolaami farmakokineetikat. Seegavõib oletada, et esineb koostoimeid kateiste CYP3A4 substraatidega, ehkki sellekliiniline tähtsus sõltub vastava substraadifarmakodünaamilistest jafarmakokineetilistest omadustest.Livial, Tabl. 2,5mg N28Hormoonid janende sarnasedAnastrosoolAnastrozolumRAVIMITÜÜP: EnsüüminhibiitoridNÄIDUSTUS: Varajase jakaugelearenenudhormoonretseptor-positiivse rinnanäärmekartsinoomi ravi postmenopausis naistel.Varajase hormoonretseptor-positiivserinnanäärme kartsinoomi adjuvantravipostmenopausis naistel, kelle raviskeemison 2...3 a. olnud adjuvantravinatamoksifeen.ANNUSTAMINE: 1 mg 1 kord päevas.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,premenopausis naistel, rasedatel jarinnaga toitvatel emadel, raskeneerupuudulikkuse korral (kreatiniinikliirens alla 20 ml/min), keskmiseraskusega või raske maksapuudulikkusekorral. Koos ei tohi manustada östrogeeni,kuna see surub maha farmakoloogilisetoime. Samaaegne ravi tamoksifeeniga.RISKID: Ei soovitata kasutada lastel,

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDHormoonid ja nende sarnasedkuna ravimi ohutus ja efektiivsus lasteravis ei ole tõestatud. Kui patsiendihormonaalne seisund on ebaselge, tulebmenopausi olemasolu kinnitamisekskasutada biokeemilisi analüüse.Kasutamise ohutuse kohta keskmise jaraske maksapuudulikkusega ning raskeneerupuudulikusega (kreatiniini kliirensalla 20 ml/min) patsientidel puuduvadkindlad andmed. Naistel, kellel onosteoporoos või selle suurenenudtekkeoht, tuleb ravi alustamisel jaregulaarsete vahedega selle ajal mõõtadensitomeetriliselt luutihedust. Vajaduselalustada luuhõrenemise profülaktikat ningjälgida muutusi. Anastrosooli kasutamisekohta samaaegselt LHRH (luteotroopsethormooni vabastava hormooni)analoogidega andmed puuduvad, mistõttutuleks sellist kombinatsiooni vältida. Kunavähendab östrogeeni taset veres, siis võibravim põhjustada luutiheduse vähenemistja suurendada võimalust luumurdudetekkeks.KÕRVALTOIMED: Kuumahood, üldinenõrkus, liigeste valulikkus/jäikus, tupelimaskesta kuivus, juuste hõrenemine,lööve, iiveldus, kõhulahtisus, peavalu.KOOSTOIMED: Kliinilisedkoostoimeuuringud antipüriini jatsimetidiiniga näitavad, et kasutamiselkoos teiste ravimitega on tsütokroom P450(CYP450) vahendusel tekkivate kliiniliseltoluliste koostoimete teke ebatõenäoline.Kliiniliste ohutusandmete ülevaates eiesinenud viiteid võimalikele koostoimeteleteiste sageli väljakirjutatavate ravimitega.Samaaegselt ei tohi kasutada östrogeenisisaldavaid raviskeeme, kuna needpärsivad farmakoloogilist toimet. Samalpõhjusel ei tohi samaaegselt kasutadatamoksifeeni.Anastrozol-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 1 mg N30Anastrozole Actavis, Tabl. 1 mg N28Anastrozole Sandoz, Sandoz, Tabl. 1mg N28Anastrozole SanoSwiss, Tabl. 1 mg N28Arimidex, AstraZeneca, Tabl. 1mg N28Axastrol, Grindeks, Tabl. 1 mg N28Mammozole, Gedeon Richter, Tabl. 1 mgN28Zynzol, Lannacher, Tabl. 1 mg N30BikalutamiidBicalutamidumRAVIMITÜÜP: AntiandrogeenidNÄIDUSTUS: Tabl. 50 mg.:Kaugelearenenud eesnäärmevähi ravikombinatsioonis LHRH (gonadoreliin)analoogiga või kirurgilise kastratsiooniga.Tabl. 150 mg.: näidustatud lokaalseltkaugelearenenud eesnäärmevähigapatsientidel, kellel on kõrge risk haiguseprogresseerumiseks kas monoteraapianavõi adjuvantravina koos radikaalseprostatektoomiaga või radioteraapiaga.Ravim on mõeldud kasutamiseksmeestele! Naistele ja lastelevastunäidustatud.ANNUSTAMINE: Kaugelearenenudeesnäärmevähi ravi kombinatsioonis LHRH(gonadoreliin) analoogiga või kirurgilisekastratsiooniga: 50 mg 1 kord ööpäevas.Bikalutamiidravi tuleb alustada vähemalt 3päeva enne ravi alustamist LHRHanaloogiga või samaaegselt kirurgilisekastratsiooniga.Lokaalselt kaugelearenenudeesnäärmevähiga ravi patsientidel, kellelon kõrge risk haiguse progresseerumisekskas monoteraapiana või adjuvantravinakoos radikaalse prostatektoomiaga võiradioteraapiaga: 150 mg 1 kord päevas.Kasutada pidevalt vähemalt 2 aastat võikuni haiguse süvenemiseni.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Bikalutamiidon naistel ja lastel vastunäidustatud.Manustamine koos terfenadiini, astemisoolivõi tsisapriidiga on vastunäidustatud.RISKID: Bikalutamiid metaboliseerubmaksas. Olemasolevate andmete kohaseltvõib raske maksakahjustuste korralbikalutamiidi eritumine olla aeglasem ningsee võib viia ravimi kuhjumiseniorganismis. Seetõttu peaks bikalutamiidikasutama ettevaatlikult keskmise kuniraske maksapuudulikkusega patsientidel.Raske maksakahjustuse teket onbikalutamiidi kasutamisel täheldatudharva. Raske maksakahjustusekujunemisel tuleb ravimi manustaminekatkestada. Maksakahjustuse tekkevõimaluse tõttu peaks regulaarseltkontrollima maksatalitluse näitajaid.Enamikel juhtudel kujunebmaksakahjustus välja 6 kuu jooksul pärastravi alustamist bikalutamiidiga. Kunaraske neerupuudulikkusega patsientidel(kreatiniini kliirens < 30 ml/min) puuduvadkasutamiskogemused, tohib nendelbikalutamiidi kasutada ainultettevaatusega.Südamehaigustega patsientidel tulebaegajalt kontrollida südamefunktsiooni.Patsientidel, kellel täheldatakseobjektiivselt haiguse süvenemist, millegakaasneb PSA taseme tõus, tuleb kaaludabikalutamiidiga läbiviidava ravi lõpetamist.Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kespõevad harvaesinevat pärilikkugalaktoositalumatust, Lappilaktaasipuudulikkust võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni eitohiks seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED:Ülitundlikkusreaktsioonid,k.a angioneurootiline turse ja urtikaaria,depressioon, interstitsiaalne pneumoonia,diarröa, iiveldus, maksaanalüüsidemuutused (transaminaaside aktiivsusetõus, kolestaas ja kollasus), pruuritus,pinge rindades, kuumahood, asteenia,aneemia, Diabetes mellitus, kehakaalutõus, pearinglus, unetus, kõhukinnisus,lööve, higistamine, hirsutism, tursed,üldine valu, vaagnavalu, külmavärinad.KOOSTOIMED: Bikalutamiidi ja LHRHanaloogide vahel ei ole tõestatudfarmakoloogilisi ega farmakokineetilisikoostoimeid.In vitro uuringutes on selgunud, etR-bikalutamiid on CYP3A4 inhibiitor. CYP2C9, 2C19 ja 2D6 suhtes avaldab tanõrgemat inhibeerivat toimet. Kuigi invitro uuringud on näidanud, etbikalutamiid võib inhibeerida tsütokroom3A4, on rida kliinilisi uuringuid näidanud,et enamuse tsütokroom P450 kaudumetaboliseeruvate ravimite inhibeerimiseulatus ei ole kliiniliselt oluline.Sellegipoolest on bikalutamiidi pooltCYP3A4 inhibeerimine kitsa terapeutiliseindeksiga maksas metaboliseeruvateravimite jaoks oluline. Seega onterfenadiini, astemisooli ja tsisapriidisamaaegne manustaminevastunäidustatud.Ettevaatusega tuleb bikalutamiidimanustada samaaegselt selliste aineteganagu tsüklosporiin ja kaltsiumikanaliteblokaatorid.Vajalikuks võib osutuda nende ravimiteannuste vähendamine, eriti juhul, kuitäheldatakse ravimi toime tugevnemist võikõrvaltoimete teket. Tsüklosporiinikasutamisel soovitatakse selleplasmakontsentratsiooni ja patsiendikliinilise seisundi jälgimist pärastbikalutamiid-ravi alustamist võikatkestamist.Bikalutamiidi tuleks ettevaatlikultkasutada koos ravimite oksüdatsioonipärssivate ravimitega, nagu nt tsimetidiinja ketokonasool. Teoreetiliselt võib seekaasa tuua bikalutamiidiplasmakontsentratsiooni tõusu, millegaomakorda võib kaasneda kõrvaltoimeteesinemissageduse tõus. In vitro uuringudon näidanud, et bikalutamiid võib tõrjudakumariini-tüüpi antikoagulandi varfariiniselle sidumiskohtadelt plasmavalkudel.Seetõttu soovitatakse kumariini-tüüpiantikoagulante kasutavatel patsientideljälgida bikalutamiidiga ravi alustadeshoolikalt protrombiini aega.Bicalutamid Actavis, Tabl. 50 mg N28;Tabl. 150 mg N28Bicalutamide-Teva, Tabl. 50 mg N28;463

Hormoonid ja nende sarnasedGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDTabl. 150 mg N28Casodex, AstraZeneca, Tabl. 50mg N28;Tabl. 150mg N28BromokriptiinBromocriptinumRAVIMITÜÜP: Hüpotaalamusehormoonid (antigonadotropiini vabastavadhormoonid)NÄIDUSTUS: Laktatsiooni ärahoidminevõi pärssimine meditsiinilistel põhjustel.Ravimit ei soovitata rutiinselt kasutadalaktatsiooni pärssimiseks võisünnitusjärgse rinnanäärmete valulikkuseja piimapaisu sümptomite vähendamiseks,mida saab edukalt leevendada tavalistevaluvaigistite ja rinnanäärme toetamisega.Hüperprolaktineemia (koos galaktorröagaja/või ilma) ravi meestel ja naistel.Hüperprolaktineemilise võimittehüperprolaktineemilise viljatuse ravi.Võib olla esmavaliku ravimiksmakroadenoomide korral ningalternatiiviks kirurgilisele ravile(transsfenoidaalne hüpofüsektoomia)mikroadenoomidega patsientidel.Bromokriptiin on sobiv lisand kirurgiliseleja/või kiiritusravile vähendamaksakromegaaliaga patsientidelkasvuhormooni sisaldust süsteemsesvereringes.Idiopaatilise Parkinsoni tõve ravis onbromokriptiini kasutatud niimonoteraapiana kui ka kombinatsioonislevodopaga nii varem ravimata kui kaon-off-fluktuatsioonidega patsientidel.Ravist on oodata kasu eelkõige neilpatsientidel, kes ei reageeri ravilelevodopaga või ei talu seda, aga ka neil,kelle ravivastus levodopale väheneb.ANNUSTAMINE: Tablette tuleb alativõtta söögi ajal. Enamiku näidustustepuhul saavutatakse ravimi optimaalnetoime minimaalsete kõrvaltoimete juuresbromokriptiini annuse järkjärguliselsuurendamisel. Bromokriptiini max. ööp.annus on 30 mg/päevas. Soovitatavannustamisskeem on järgmine: Algannuson 1,25 mg õhtul enne magamaminekut,mida 2...3 päeva pärast suurendatakseannuseni 2,5 mg enne magamaminekut.Seejärel võib annust 1,25 mg kaupa iga2...3 päeva tagant suurendada, kunijõutakse ööpäevase annuseni 2 x 2,5 mg.Edasisel annuse suurendamisel (kui sellekson vajadus) tuleb järgida samu juhiseid.Laktatsiooni ärahoidmine: 2,5 mgsünnituse päeval, seejärel 14 päeva vältel2,5 mg kaks korda ööpäevas. Sellelnäidustusel ei ole vaja bromokriptiinimanustada annust järk-järgultsuurendades.Laktatsiooni pärssimine: 2,5 mg esimeselpäeval, seejärel suurendatakse annust4642...3 päeva pärast annuseni 2,5 mg kakskorda ööpäevas. Ravi jätkatakse 14 päevavältel. Sellel näidustusel ei ole vajabromokriptiini manustada annustjärk-järgult suurendades. Galaktorröasündroomid / viljatus: Alustabromokriptiiniga järk-järgult vastavaltsoovituslikule skeemile. Enamikulehüperprolaktineemiaga patsientidest onpiisavaks annuseks 7,5 mg ööpäevas(mida manustatakse üksikannusteksjaotatuna), aga on kasutatud ka annuseidkuni 30 mg ööpäevas. Viljatutelpatsientidel, kelle seerumiprolaktiinisisaldus ei ole suurenenud, ontavaline annus 2,5 mg kaks kordaööpäevas.Prolaktinoomid: Alusta bromokriptiinigajärk-järgult vastavalt soovituslikuleskeemile. Pärast seda, kui on saavutatudööpäevane annus 2,5 mg, võidakse annustsuurendada 2,5 mg kaupa iga 2...3 päevatagant järgmise skeemi järgi: 2,5 mg iga8 tunni järel, 2,5 mg iga 6 tunni järel või 5mg iga 6 tunni järel. Maksimaalne annuson 30 mg ööpäevas. Akromegaalia:Alusta bromokriptiiniga järk-järgultvastavalt soovituslikule skeemile. Pärastseda kui on saavutatud ööpäevane annus2,5 mg, võidakse annust suurendada 2,5mg kaupa iga 2...3 päeva tagant järgmiseskeemi järgi: 2,5 mg iga 8 tunni järel, 2,5mg iga 6 tunni järel või 5 mg iga 6 tunnijärel.LASTELE: Preparaadi kasutamisel lastel eiole piisavalt kogemusi, seepärast ei tohiseda manustada alla 15-a lapsele.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbromokriptiini, teiste ergotamiinialkaloidide või ükskõik millise abiainesuhtes.Ravimata hüpertensioon, rasedusaegsedhüpertensiivsed häired (sealhulgaseklampsia või rasedusest tingitudhüpertensioon), hüpertensioon vahetus võivarases sünnitusjärgses perioodis.Essentsiaalne või perekondlik treemor.Huntingtoni korea. Kasutaminelaktatsiooni pärssimiseks või muudelmitteeluohtlikel näidustustel onvastunäidustatud südame isheemiatõve võimuude tõsiste südame-veresoonkonnahaigustega patsientidel või tõsistepsüühiliste haiguste sümptomite korral võinende esinemisel anamneesis.Makroadenoomi raviks võivad nimetatudhaigusseisunditega patsiendid võttaüksnes juhul, kui ravist oodatav kasukaalub üles võimalikud ohud. Pikaajalineravi on vastunäidustatud kardiaalsevalvulopaatia tunnuste korraldiagnoosituna ravieelseltehhokardioagraafial.Ehkki puuduvad kindlad andmedbromokriptiini ja teiste ergotamiinialkaloidide koostoime kohta, ei ole nendesamaaegne kasutamine varasessünnitusjärgses perioodis soovitatav.RISKID: Vt. bromokriptiin.KÕRVALTOIMED: Vt. bromokriptiin.KOOSTOIMED: Vt. bromokriptiin.Bromocriptin-Richter, Gedeon Richter,Tabl. 2,5mg N30EksemestaanExemestanumRAVIMITÜÜP: Steroidne aromataasiinhibiitor, kasvajavastane aineNÄIDUSTUS: Varases staadiumisöstrogeenretseptor-positiivse invasiivserinnanäärme vähi adjuvantravipostmenopausis naistel pärast vähemaltkaheaastast esialgset adjuvantravitamoksifeeniga. Kaugelearenenudrinnanäärme kartsinoomi ravipostmenopausis naistel (loomulik võikirurgiline postmenopaus), mis ei oleallunud varasemale ravileantiöstrogeenidega. Efektiivsust ei olenäidatud östrogeenretseptor-negatiivserinnavähiga patsientidel.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 25mg 1 kord ööp., eelistatavalt pärast sööki.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi mõne abiaine suhtes,menopausieelsetele naistele ja rasedatelevõi imetavatele naistele.RISKID: Ei tohi manustadamenopausieelses seisundisendokriinstaatusega naistele. Peabkasutama ettevaatlikult patsientidel, kellelon maksa- või neerupuudulikkus. Ravimilon tugev östrogeeni taset alandav toime,võib oodata luu mineraalse tihedusevähenemist. Riskipatsientidel tulebalustada osteoporoosi ravi.Eksemestaaniga ravitavaid patsiente tulebhoolikalt jälgida.KÕRVALTOIMED: Anoreksia, unetus,depressioon, peavalu, peariglus,karpaalkanali sündroom, kuumahood,iiveldus, kõhuvalu, oksendamine,kõhukinnisus, düspepsia, kõhulahtisus,suurenenud higistamine, lööve, alopeetsia,liigesevalu ja lihasluukonna valu,osteoporoos, luumurd, väsimus, valu,perifeerne turse.KOOSTOIMED: Kasutada ettevaatlikultravimitega, mida metaboliseeritakseCYP3A4 kaudu ja millel on kitsasterapeutiline aken. Ei ole kliinilisi kogemusisamaaegse kasutamise kohta teistevähivastaste ravimitega. Ei tohi manustadakoos östrogeeni sisaldavate ravimitega,sest need kõrvaldavad selle

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDHormoonid ja nende sarnasedfarmakoloogilise toime.Aromasin, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 25mg N30GosereliinGoserelinumRAVIMITÜÜP: Gonadotropiini vabastavahormooni antagonistidNÄIDUSTUS: Hormoonsõltuvaeesnäärmevähi ravi. Kaugelearenenudhormoonsõltuva rinnanäärmevähi ravi prejaperimenopausis. Varajasehormoonsõltuva rinnanäärmevähi ravi prejaperimenopausis alternatiivinakemoteraapiale. Endometrioos.Endomeetriumi paksuse vähendamineenne endomeetriumi ablatsiooni võiresektsiooni. Emaka müoomide mõõtmeteja nendest tingitud verejooksudevähendamine enne müomektoomiataneemilistel patsientidel. Kehavälineviljastamine (hüpofüüsi pärssiminesuperovulatsiooni ettevalmistamiseks).ANNUSTAMINE: 3,6 mg süstitaksesubkutaanselt kõhu eesseina iga 28 päevajärel. Endometrioosi ravi kestus ei tohiületada 6 kuud, kuna käesoleval ajalpuuduvad kliinilised andmed pikemaravikuuri kohta. Korduvaid ravikuure eisoovitata võimaliku luuhõrenemise tõttu.Endomeetriumi paksuse vähendamiseksenne ablatsiooni kestab ravi 4...8 nädalat.Suure emaka korral või operatsioonipaindlikuks ajastamiseks võib vajaduselkasutada 7,2 mg. Emakamüoomide tõttutekkinud aneemiaga naistele manustatakse3,6 mg koos rauapreparaatidega kuni 3kuud enne operatsiooni. Kehavälineviljastamine: 3,6 mg manustataksehüpofüüsi pärssimiseks superovulatsiooniettevalmistamisel, et saavutada varaselefollikulaarfaasile lähedast östradiooliseerumi kontsentratsiooni (ligikaudu 150pmol/l). See saavutatakse tavaliselt 7...21päevaga. Hormoonide tootmisetasalülitamise järel kutsutakse esilesuperovulatsioon (kontrollitud ovariaalnestimulatsioon) gonadotropiiniga.Depoopreparaadiga saavutatav pärssimineon tugevam, mistõttu mõningatel juhtudelvõib vaja minna gonadotropiini suuremaidannuseid. Folliikulite kindlaksmääratudarengufaasis gonadotropiini manustaminekatkestatakse ja alustatakse ovulatsiooniesilekutsumiseks inimesekooriongonadotropiini (hCG) manustamist.Ravi jälgimine, ootsüüdi võtmine javiljastamine viiakse läbi konkreetseskliinikus kasutusel olevate meetodite abil.LASTELE: Ei ole näidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või teisteluteiniseeriva hormooni vabastajahormooni(LHRH) analoogide suhtes. Rasedus.RISKID: Ei ole näidustatud lastele, kunaravimohutust ja efektiivsust sellelpatsientide alarühmal ei ole uuritud.Mehed: Kusejuhade obstruktsiooni võispinaalkompressiooni ohuga meestel tulebravi alustamisega olla ettevaatlik ja sellekulgu esimese kuu jooksul hoolikaltjälgida. Ravi alustamiselLHRH-analoogidega võib kaaludaantiandrogeeni kasutamist, kunaantiandrogeen väldib seniste kogemustekohaselt seerumi esmasest testosteroonikontsentratsiooni tõusust tingitudkõrvalnähte. Spinaalkompressioonist võikusejuha obstruktsioonist tingitudneerupuudulikkuse või selle kujunemisekorral tuleb kasutada selle tüsistusetavapäraseid ravimeetodeid. Naised:LHRH-agonistide kasutamine naistel võibpõhjustada luuhõrenemist. Samaaegnehormoonasendusravi (igapäevaseltmanustatava östrogeen ja progestageenkombinatsioonpreparaadiga)endometrioosi ravis vähendabluuhõrenemist ja vasomotoorseidsümptomeid. Diagnoositudluuainevahetushaigusega naistel kasutadaettevaatusega. Võib suurendadaemakakaela resistentsust, mis võibpõhjustada raskusi selle laiendamisel. Võibühe osana kogu kehavälise viljastamiseraviskeemis manustada vaid selle alakogenud eriarst. Polütsüstilistemunasarjade sündroomiga patsientideltuleks kasutada ettevaatusega, kunaküpsevate folliikulite arv võib ollasuurenenud.KÕRVALTOIMED: Liigesvalud,mittespetsiifilised paresteesiad, kergednahalööbed, hüper- või hüpotensioon.Kuumad hood ja higistamine, libiidolangus.KOOSTOIMED: Võimalike koostoimetekohta puuduvad andmed.Zoladex, AstraZeneca, Impl. 3,6mg N1HeksoprenaliinHexoprenalinumRAVIMITÜÜP: Sünnitegevust pärssivadsümpatomimeetilised ainedNÄIDUSTUS: Sünnitegevuse pärssimineähvardava abordi ja enneaegsesünnitustegevuse korral.ANNUSTAMINE: Tavaliselt kasutataksetablette jätkuna infusioonilahuse i.v.manustamisele, tablettide manustamistsoovitatakse alustada 1...2 tundi enneparenteraalse manustamise lõppu. Algulmanustatakse 0,5 mg iga 3 tunni järel,seejärel 0,5 mg iga 4...6 tunni järel (üldse2...4 mg ööp.). Võimaluse korraljätkatakse suukaudset ravi sünnitusealguseni.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes (eriti tähtisastmahaigete puhul ja ülitundlikkuse korralsulfitite suhtes). Türeotoksikoos, südameja veresoonkonna haigused (müokardiit,tahhüarütmiad,mitraalklapi kahjustused ja idiopaatilinehüpertroofiline subvalvulaarneaordisuistikustenoos). Maksa- ja/või neerupuudulikkus,glaukoom, emaka verejooks, platsentaenneaegne irdumine, emakasiseneinfektsioon.RISKID: Heksoprenaliini tulebettevaatusega kasutada patsientidel, kellelon hüpokaleemia, kuna heksoprenaliinikasutamine võib hüpokaleemiat süvendadaja põhjustada südame rütmihäireid. Raviajal on vajalik jälgida raseda pulsisagedustja arteriaalset vererõhku. Kui pulsisagedusnähtavalt tõuseb ja vererõhk langeb, tulebvähendada annuseid; tõsisematesümptomite puhul nagu apnoe,rinnaangiini hood, stenokardia jasüdamepuudulikkuse sümptomid,soovitatakse koheselt heksoprenaliin-ravilõpetada. Tähtis on jälgida ka lootesüdame löögisagedust. Seda on vaja tehaalgul iga 15 min järel, hiljem iga 1...6tunni järel (üsasisese asfüksia korralsagedamini).Rasedal, kes põeb suhkurtõbe, tuleb raviajal regulaarselt kontrollida veresuhkrusisaldust, sest heksoprenaliin võibtõsta veresuhkru taset, eriti ravialustamisel.Loodet tuleb jälgida hüpoglükeemiasuhtes, eriti pärast pikaajalistheksoprenaliinimanustamist, kuna see võib tõsta rasedaglükoosi ja insuliini taset. Lisaks tulebjälgida loote vere happelisust, kunaplatsentat läbivad happelised metaboliidid(laktaat, ketohapped) võivad ema verestloote vereringesse sattuda.Heksoprenaliini toimel väheneb diurees,seega võib tekkida vedelikupeetusorganismis (tursed, hingamisraskused).Seda tuleb arvestada samaaegse ravikorralglükokortikosteroididega ningneerupuudulikkuse ja pre-eklampsiakorral.Mõned anesteetilised ravimid (halotaan)võivad muuta südamesümpatomimeetikumide suhtestundlikumaks, mistõttu võibheksoprenaliinisamaaegne manustamine põhjustadasüdame rütmihäireid. Heksoprenaliinravituleblõpetada enne anesteesiat halotaaniga.Tokolüütiline ravi võib nõrgendadaplatsenta enneaegse irdumise kliinilisi465

Hormoonid ja nende sarnasedGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDsümptomeid. Seetõttu tuleb pika-ajalisetokolüüsravi puhul loote ja platsentaseisunditjälgida. Juhul, kui lootekestad on jubarebenenud ja emakakael laienenudrohkem kui 2...3 cm, on edukatokolüüsravi tõenäosus väike.Tokolüüsravi beeta-adrenergiliste ainetegavõib tugevdada olemasoleva düstroofilisemüotoonia sümptomid. Sellistel juhtudelsoovitatakse manustadadifenüülhüdantoiini(fenütoiin). Patsientidele, kellel onsuurem tundlikus sümpatomimeetilisteravimite suhtes, tuleb heksaprenaliinimanustada ettevaatusega ja neid tulebhoolikalt jälgida. Ravim sisaldab laktoosi.KÕRVALTOIMED: Lihas-treemor,pearinglus, rahutusseisund, sõrmedevärisemine, peavalu, higistamine.KOOSTOIMED: Mitteselektiivsed?-adrenoblokaatorid (propranolool,timolool) nõrgendavad heksoprenaliini(mis on beeta2-agonist) toimet võineutraliseerivad selle üldse.Heksoprenaliini kasutamisel samaaegseltkaaliumi mittesäästvate diureetikumidegasuureneb risk hüpokaleemia ja südamerütmihäirete tekkeks. Heksoprenaliinnõrgendab diabeedivastaste ainete toimet.Mõningad südamesse ja veresoonkondatoimivad ja astmavastased ainedtugevdavadheksoprenaliini kõrvaltoimeid(tahhükardia). Metüülksantiinid (teofülliin)tugevdavadheksoprenaliini toimet. Heksoprenaliini eisoovitata manustada koos tungalteraalkaloididega, samuti preparaatidega, missisaldavad kaltsiumi ja D vitamiini ningdihüdrotahhüsterooliga.Glükokortikosteroidid (prednisoloon,hüdrokortisoon, deksametasoon)suurendavadglükogeeni akumuleerumist maksas, sedapärsib heksoprenaliin.Glükokortikosteroidid põhjustavad kaaliumivähenemist, tõstavad veresuhkru taset jaon bronhe lõõgastava toimega.Gynipral, Nycomed, Tabl. 0,5 mg N20LetrosoolLetrozolumRAVIMITÜÜP: EnsüüminhibiitoridNÄIDUSTUS: Varases staadiumishormoonretseptor-positiivse invasiivserinnanäärmekartsinoomi adjuvantravipostmenopausis naistel. Varasesstaadiumis invasiivserinnanäärmekartsinoomi adjuvantravipostmenopausis naistel, kes on eelnevaltsaanud standardset adjuvantravitamoksifeeniga. Kaugelearenenud466rinnanäärmekartsinoomi esimese rea ravipostmenopausis naistel. Kaugelearenenudrinnanäärmekartsinoomi ravipostmenopausis naistel (loomulik võikirurgiline menopaus), kellel varasem raviantiöstrogeenidega pole tulemusi andnud.Lokaalse levikugahormoonretseptor-positiivserinnanäärmekartsinoomi preoperatiivneravi postmenopausis naistel eesmärgigateostada seejärel rinda säilitavoperatsioon.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 2,5mg 1 kord ööp. Varase invasiivserinnanäärmekartsinoomi adjuvantravikstuleb kasutada 5 aastat või kuni tuumoritaastekkeni (kumb neist on varasem).Metastaseerunud protsessiga patsientideltuleb jätkata ravi seni, kuni tuumoriprogressioon on märgatav.LASTELE: Ei ole näidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes. Premenopausaalneendokriinne seisund; rasedus, rinnagatoitmine. Raske maksakahjustus.RISKID: Toimet ei ole uuritudpatsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla30 ml/min. Enne manustamist tulebnendel patsientidel hoolikalt kaaluda kasuja riski suhet. Raske maksapuudulikkusegapatsientidel on ravimi süsteemne toime japoolväärtusaeg umbes poole pikemad kuitervetel vabatahtlikel. Sisaldab laktoosi,mistõttu ei tohi seda kasutada patsiendid,kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, Lappi laktaasipuudulikkus võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire.KÕRVALTOIMED: Kuumahood, iiveldus,väsimus.KOOSTOIMED: Kliinilised koostoimeuuringud tsimetidiiniga ja varfariiniganäitasid, et samaaegne manustamine eipõhjusta kliiniliselt olulisi koostoimeid.Kliiniliste uuringute koondandmetest ei oleilmnenud kliiniliselt olulisi koostoimeidteiste sageli kasutatavate ravimitega. Senipuuduvad kliinilised kogemusedkasutamisest koos teiste kasvajavastasteravimitega. In vitro inhibeerib letrosooltsütokroom P450 isoensüümi 2A6 jamõõdukalt isoensüümi 2C19. CYP2A6 eioma olulist rolli ravimi metabolismis. Invitro uuringutes ei inhibeerinud letrosool(umbes 100 korda suuremaskontsentratsioonis kui plasmas)märkimisväärselt diasepaami (CYP2C19substraat) metabolismi. Seetõttu onCYP2A19-ga kliiniliselt oluliste koostoimeteesinemine vähetõenäoline. Siiski tuleb ollaettevaatlik kasutamisel koos ravimitega,mis metaboliseeruvad nimetatudisoensüümide vahendusel ja mis on kitsaterapeutilise indeksiga.Femara, Novartis, Tabl. 2,5mg N30Letorozol-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.2,5 mg N30TamoksifeenTamoxifenumRAVIMITÜÜP: AntiöstrogeenidNÄIDUSTUS: Rinnanäärme kartsinoomiravi.ANNUSTAMINE: Soovituslik ööp. annuson üldjuhul 20...40 mg, manustatunaühekordse annusena või jagatuna kaheksmanustamiskorraks Haiguse varajasesstaadiumis on soovitatav, et ravimitkasutataks mitte vähem kui 5 aastat.Optimaalne ravi kestus ei ole määratletud.LASTELE: Ei soovitata manustada lastele,kuna ravimi ohutus ja efektiivsus sellesvanusegrupis ei ole tuvastatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ei tohi kasutada raseduseajal. Enne rinnanäärme vähi ravialustamist tuleb rasedus välistada. Ei tohimanustada ülitundlikkuse korral TA võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Mõnedel premenopausiealistelrinnavähi haigetel lakkab kasutamise ajalmenstruatsioon. Kasutamisel ontäheldatud endomeetriumi muutuste, shhüperplaasia, polüüpide, vähi ja emakasarkoomi (enamasti kartsinosarkoomi)esinemissageduse tõusu. Kliinilistesuuringutes on rinnavähki põdevatel naistelläbi viidud ravi järgselt täheldatud uuteprimaarsete kasvajate esinemissagedusesuurenemist muudes elundites kuiendomeetriumis ja teises rinnanäärmes.Preparaadi ja kasvajate tekke vahel ei oleseni põhjuslikku seost leitud ning nendetulemuste kliiniline tähtsus on ebaselge.KÕRVALTOIMED: Kuumahood,vaginaalne verejooks, tupevoolus, pruritusvulvae ja hõõgumistunne kasvajapiirkonnas, seedetraktihäired, peavalu,pearinglus ning harva vedelikupeetus jajuuste väljalangemine.KOOSTOIMED: Kasutamisel kooskumariinitüüpi antikoagulantidega võibtäheldada olulist hüübimisvastase toimetõusu. Nende ravimite samaaegselkasutamisel on vaja haiget hoolikaltjälgida. Kasutamisel samaaegselttsütotoksiliste ainetega suurenebtrombembooliate tekkeoht. Kunametaboliseerub tsütokroom P450 3A4vahendusel, peab olema ettevaatlik sellemanustamisel samaaegselt ravimitega, misindutseerivad ensüümi (nt rifampitsiin) javõivad seetõttu vähendada tamoksifeeniplasmakontsentratsiooni. Selle koostoimekliiniline tähtsus ei ole teada.Nolvadex D, AstraZeneca, Tabl. 20mg

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDHormoonid ja nende sarnasedN30Tamoxifen "Ebewe", Ebewe, Tabl.10mg N30; Tabl. 20mg N30TestosteroonTestosteronumRAVIMITÜÜP: AndrogeenidNÄIDUSTUS: Testosteroonasendusravimeestel primaarse ja sekundaarsehüpogonadismi puhul: kastratsioonijärgselt, eunuhhoidism, hüpopituitarism,endokriinne impotentsus, spermatogeneesihäiretest tingitud infertiilsus,klimakteerilised sümptomid, nt libiidolangus. Androgeenpuudulikkusest tingitudosteoporoos meestel.ANNUSTAMINE: ldiselt tuleb annuskohandada iga patsiendi individuaalseleravivastusele.Tavaliselt on piisavaks algannuseks120...160 mg ööp. 2...3 nädala jooksul,millele järgneb säilitusannus 40...120 mgööp.Kapsleid tuleb võtta koos toiduga, juuapeale vedelikku ning närimata alla neelata.Soovitatav on manustada poolööpäevasest annusest hommikul ja teinepool õhtul. Juhul kui ööpäevasmanustatakse paaritu arv kapsleid, tulebsuurem annus võtta hommikul.VASTUNÄID.: Diagnoositud võikahtlustatav eesnäärme- võirinnanäärmevähk meestel. ÜlitundlikkusTA või mõne abiaine suhtes.RISKID: Enneaegse epifüüside sulgumiseja varase sugulise küpsemise vältimisekstuleb androgeene (pre)puberteedieelseseas poistel kasutada ettevaatusega.Regulaarselt tuleb jälgida skeletiküpsemist. Latentse või manifestsesüdamepuudulikkuse, neerufunktsioonihäire, hüpertooniatõve, epilepsia võimigreeniga (või vastava anamneesiga)patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida,sest vahel võib esineda nende haigustesüvenemist või retsidiive. Eesnäärmehealoomulise hüpertroofiaga meesteletuleb androgeene ordineeridaettevaatusega. Steroidide kasutamine võibmõjustada mitmete laboratoorseteuuringute tulemusi.KÕRVALTOIMED: Puberteedieelses easpoisid: varane suguline areng,erektsioonide sagenemine, peenisesuurenemine ja enneaegne epifüüsidesulgumine. Meestel: priapism ja muudliigse seksuaalse stimulatsiooni nähud,oligospermia ja ejakulaadi mahuvähenemine. Kõigil patsientidel: vee- janaatriumipeetus.KOOSTOIMED: Ensüümi-induktoridvõivad testosterooni taset tõsta võilangetada. Seega võib vajalikuks osutudaannuse vähendamine. Manustada söögiajal, mis aitab saavutada vajalikkutestosterooni plasmataset.Andriol Testocaps, Caps. 40 mg N60Testosteroon(parenteraalneravimvorm)TestosteronumRAVIMITÜÜP: AndrogeenidNÄIDUSTUS: Sustanon:Testosteroonasendusravi meestelkaasasündinud või omandatud primaarseja sekundaarse hüpogonadismi korral.Nebido: Testosteroonasendusravi meestehüpogonadismi puhul, kui testosteroonipuudus on kinnitatud kliiniliste tunnuste jabiokeemiliste testidegaANNUSTAMINE: Sustanon: Annus peabolema individuaalne, lähtudes konkreetsepatsiendi tundlikkusest. Tavaliselt onsobivaks skeemiks üks 1 ml süst 3 nädalajärel.Sustanon tuleb manustada sügava i.m.süstena.Nebido: Üks ampull (vastab 1000 mgtestosteroonundekanoaadile) süstitakseiga 10...14 nädala tagant. Antudsüstimissagedus tagab piisavatestosterooni taseme ega viikumuleerumiseni.Süstida tuleb väga aeglaselt. Hoolikaltpeab jälgima, et pärast harilikkelihasesisese süstimise ettevaatusabinõudejärgimist süstitaks Nebido sügavaletuharalihasesse. Eriti hoolsalt tulebhoiduda intravasaalsest süstimisest. Pärastampulli avamist tuleb ampulli sisuviivitamatult lihasesse süstida. - Ravialustamine: testosterooni taset tuleksseerumist mõõta enne ravi algust ja ravialgusperioodil. Sõltuvalt testosterooniseerumitasemest ja kliinilistestsümptomitest võib esimese süstimiseintervalli vähendada miinimum 6 nädalanivõrreldes säilitusannusena soovitatud10...14-nädalase vahemikuga. Selliseannusega on võimalik saavutada piisavaltstabiilne testosterooni tase palju kiiremini.- Ravi säilitamine ja individualiseerimine:süstimisintervall peaks olema soovituslikus10...14-nädalases vahemikus. Ravi ajaltuleb tähelepanelikult jälgida testosteroonikontsentratsiooni seerumis. Soovitatav ontestosterooni kontsentratsiooniregulaarselt mõõta. Mõõtmisi tuleks tehasüstimisintervalli lõpus ning arvestadakliinilisi sümptomeid. Seerumist mõõdetudkontsentratsioon peaks olemanormaalskaala alumise kolmandiku piires.Kontsentratsioonid allpool normaalskaalatnäitavad, et tuleks valida lühemsüstimisintervall. Seerumist mõõdetudtestosterooni kõrge kontsentratsioonipuhul tuleks kaaluda süstimisintervallipikendamist.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus lastel polepiisavalt tõestatud, mistõttu kasutamine eiole soovitatav.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Olemasolev võianamneesis eesnäärme- või rinnavähk.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiane suhtes. Kunagi põetud või hetkelpõetava maksavähi puhul.RISKID: Sustanon: Arstid peavad jälgimapatsiente enne ravi alustamist, esimeseraviaasta jooksul üks kord kvartalis ningseejärel kord aastas järgmiste näitajateosas:? digitaalne rektaalne prostata läbivaatusja prostata-spetsiifilised antigeenid (PSA),et välistada healoomuline eesnäärmehüperplaasia või subkliinilineeesnäärmekasvaja.? hematokrit ja hemoglobiin, et välistadapolütsüteemia.Südame-, neeru- või maksahaigusegapatsientidel võib androgeenravi põhjustadakomplikatsioone, milleks võib olla tursekoos omandatud südampuudulikkusega võiilma.Androgeenid üldiselt võivad parandadaglükoosi talumise võimet jaantikoagulantide toimet.Testosteroonesterravi ohutus uneapnoegameestel pole küllaldaselt tõestatud. Õigekliiniline otsus ja ettevaatus on vajalikpatsientidel, kellel esinevad riskifaktoridnagu rasvtõbi või kroonilisedkopsuhaigused.Eelpuberteediealistel poistel võivadandrogeenid kiirendada sugulist küpsemistja epifüüside sulgumist, mille tagajärjeksvõib olla pikkuskasvu pidurdumine.Androgeenidest põhjustatud kõrvaltoimeteilmnemisel tuleb ravi katkestada ning -olenevalt kaebustest - ravi uuesti jätkataväiksemate annustega. Androgeenidekuritarvitamine sportliku võimekusetõstmiseks kätkeb endas tõsist riskitervisele ja pole lubatav. Nebido: Polesoovitatav lastele ja noorukitele. Nebidotuleks kasutusele võtta ainult juhul, kuihüpogonadism on tõestatud (hüper- jahüpogonadotroofne) ning kui enneravimise algust on välistatud samadelesümptomitele vastav teine etioloogia.Testosterooni puudulikkus tuleks selgeltkliiniliste tunnustega ära näidata(sekundaarsete sugutunnuste taandareng,muutus kehaehituses, asteenia,vähenenud sugutung, erektiilneväärtalitlusjne) ning kinnitada kahe eraldi võetudvere testosterooni mõõtmistega. Nebidokasutamise kogemus üle 65-aastaste467

Hormoonid ja nende sarnasedGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDpatsientide puhul on limiteeritud. Hetkelpole ühist seisukohta testosteroonieaspetsiifiliste referentsväärtuste osas.Siiski tuleks arvesse võtta asjaolu, et kafüsioloogiliselt seerumis olevatestosterooni kontsentratsioon langebvanuse suurenedes. Ennetestosteroonraviga alustamist peavad kõikpatsiendid läbima detailse meditsiinilisekontrolli välistamaks kindlalteesnäärmevähi olemasolu. Patsientidel,kes saavad testosteroonravi, tulebvähemalt kord aastas tähelepanelikult jaregulaarselt jälgida eesnääret jarinnanääret soovitatud meetoditega(päraku kontroll sõrmede abil ja seerumiPSA hindamine). Eakamaid patsiente ningriskirühma (kellel on kliinilised võiperekondlikud soodustavad tegurid) tulebjälgida kaks korda aastas. Lisakslaboratoorsetele testosteroonikontsentratsiooni mõõtvatele testideletuleks pikemaajalist androgeenteraapiatsaavatel patsientidel perioodiliselt määrataka järgnevaid laboratoorseidparameetreid: hemoglobiin, hematokritning teha maksatalitluse teste.Laboritestide tulemuste varieerumise tõttutuleks kõik testosterooni mõõtmised läbiviia ühes ja samas laboris. Androgeenidvõivad kiirendada subkliiniliseeesnäärmevähi ja healoomulise eesnäärmehüperplaasia edasiarenemist.Hüperkaltseemia (ja kaasnevhüperkaltsiuuria) riskiga vähki põdevadpatsiendid peavad Nebido kasutamiselolema ettevaatlikud luumetastaaside tõttu.Nendel patsientidel on soovitatavregulaarselt jälgida kaltsiumikontsentratsiooni seerumis. Harvadeljuhtudel on testosterooni asendusravisaavatel patsientidel täheldatudhealoomulist ja pahaloomulist maksavähki.Ägeda südame-, maksa- võineerupuudulikkuse all kannatavatel võisüdame isheemiatõbe põdevatelpatsientidel võib testosteroonravipõhjustada tõsiseid komplikatsioone naguödeem koos kongestiivse südamerikkegavõi ilma. Taolistel juhtudel tuleb raviviivitamatult lõpetada. Antud ravimitõhusust ja ohutust neeru- võimaksakahjustusega patsientidel poleuuritud. Seega tuleb testosterooniasendusravineil patsientidel läbi viia vägaettevaatlikult.Üldreeglina peab omandatud või pärilikuvere hüübimishäiretega patsientide puhulalati arvestama lihasesisese süstimisepiirangutega.Nebido?t peaksid ettevaatusega kasutamaka patsiendid, kes põevad epilepsiat jamigreeni, kuna ravim võib seisunditraskendada.468Patsientidel, keda on androgeenidegaravitud ja kes on pärast asendusravisaavutanud normaalse testosterooniplasmakontsentratsiooni, võib ilmnedasuurenenud insuliinitundlikkus. Teatudkliinilised tundemärgid nagu ärrituvus,närvilisus, kaalu tõus, pikemaajaline võisage erektsioon võivad viidata androgeeniliiasusele ning vajadusele annustkohandada.Olemasolev uneapnoe võib võimenduda.Sportlasi, kes on saanud primaarse jasekundaarse meessoo hüpogonadismitõttu testosterooni asendusravi tulebkindlasti informeerida sellest, et ravimitoimeaine võib dopingutestis andapositiivse reaktsiooni. Androgeenid ei sobitervetele indiviididele lihaste arendamisetõhustamiseks ega füüsilise võimekusesuurendamiseks.Juhul kui androgeeni liigse mõjusümptomid on püsivad või ilmnevad taassoovitavaannustamisre?iimiga ravi ajal, tulebNebido?st täielikult loobuda. Nagu kõikiõlilahuseid, peab ka Nebido?t süstimaainult intramuskulaarselt ja väga aeglaselt.Õlilahustest tingitud pulmonaarnemikroembolism võib harvadel juhtudelpõhjustada nähte ja sümptomeid naguköha, düspnoe, halb enesetunne,hüperhidroos, valu rinnus, peapööritus,paresteesia või sünkoop. Needreaktsioonid on pöörduvad ning võivadtekkida süstimise ajal või vahetult pärastseda. Ravi on tavaliselt toetav, nt hapnikutäiendav manustamine.KÕRVALTOIMED: Eesnäärmevähk,polütsüteemia, vedelikupeetus,depressioon, närvilisus, meeleoluhäired,libiido suurenemine, libiido vähenemine,müalgia, hüpertensioon, iiveldus, kihelus,akne, günekomastia, oligozoospermia,priapism, eesnäärme häired, kõrvalekallemaksafunktsioonis, ebanormaalne lipiididetase, PSA suurenenud.KOOSTOIMED: Ensüüme indutseerivadained võivad langetada ja ensüümeinhibeerivad ravimid võivad tõstatestosterooni taset. Seepärast võibosutuda vajalikuks kohandadatestosterooni annust. Androgeenid võivadparandada vere glükoosi tolerantsust javähendada insuliini või teisteantidiabeetiliste ravimite vajadustdiabeetikutel.Androgeenide suured annused võivadtugevdada kumariini tüüpiantikoagulantide toimet võimaldadesantikoagulantide annuse vähendamist.Nebido, Schering, Inj. sol. 250 mg/ml 4ml N1Sustanon 250, Inj. sol. 250mg/ml 1mlN1TriptoreliinTriptorelinumRAVIMITÜÜP: Gonadotropiini vabastavahormooni antagonistidNÄIDUSTUS: Lokaalselt levinud võimetastaseerunud eesnäärmevähi ravi.Märkus. Ravitoime on efektiivsem, kuipatsient pole eelnevalt hormoonravisaanud.Genitaalne ja ekstragenitaalneendometrioos (I kuni IV staadium)Märkus. Ravi ei tohi kesta kauem kui 6kuud. Teistkordset ravikuuri triptoreliini võimõne muu GnRH- analoogiga ei soovitata.Emaka müoomide ravi ennemüomektoomiat või kui kirurgiline ravi eiole võimalik: Märkus. Ravi kestus tohibolla kuni 3 kuud. Naiste viljatus -ovulatsiooni indutseeriminekombinatsioonis teiste gonadotropiinidega(hMG, FSH, hCG), millele järgneb kunstlikuviljastamise protseduur ja embrüoülekanne.Varane puberteet (enne 8.-ndat eluaastattüdrukutel ja enne 10.-ndat eluaastatpoistel).ANNUSTAMINE: LOKAALSELT LEVINUDVÕI METASTASEERUNUDEESNÄÄRMEVÄHI RAVI. Kasutusel on 2raviskeemi: 1. 0,1 mg nahaalune süstepäevas 7 päeva jooksul, seejärel 3,75 mglihasesisene süste 8. päeval, midakorratakse iga 28 päeva järel (1 kord 4näd. jooksul). 2. 3,75 mg lihasesisenesüste iga 4 näd. järel. ENDOMETRIOOS:ainult lihasesisene manustamisviis. Ravituleb alustada menstruaaltsükli esimeseviie päeva jooksul. Süstete sagedus: 3,75mg iga 4 näd. jooksul. Tavaliselt onravikuur 4 max 6 kuud. Ravi jätkamine võikordamine triptoreliini või teiste GnRHanaloogidega ei ole lubatud. EMAKAMÜOOMIDE RAVI ENNEMÜOMEKTOOMIAT VÕI KUI KIRURGILINERAVI EI OLE VÕIMALIK: Manustada ainultlihasesiseselt. Ravi tuleb alustadamenstruaaltsükli esimese viie päevajooksul. Süstete sagedus: 3,75 mg iga 4näd. jooksul. Ravi kestuseks soovitatakse3 kuud patsientidele, kellel on järgnevaltplaanis müomektoomia ja 6 kuudpatsientidele, kellel kirurgiline operatsioonei ole võimalik. OVULATSIOONIINDUTSEERIMINE KOMBINATSIOONISTEISTE GONADOTROPIINIDEG, MILLELEJÄRGNEB KUNSTLIKU VILJASTAMISEPROTSEDUUR JA EMBRÜO ÜLEKANNE:Tavaline annustamisskeem: 3,75 mglihasesse menstruaaltsükli teisel päeval.Kombineerimine gonadotropiinidega peabtoimuma pärast hüpofüüsidesensibiliseerimist (plasma östrogeenidesisaldus väiksem kui 50 pg/ml), tavaliselt15 päeva pärast manustamist. NB! On

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDväga oluline, et prolongeeritud toimegalihasesisene süste tehakse täpsesvastavuses instruktsiooniga. Kõikidestjuhtudest, kus ravimit manustab mitte arstise ja mittetäieliku toimeaine manustamisetõttu on jäänud osa toimeainest viaali,tuleb kindlasti teatada raviarstile.LASTELE: Varane puberteet (tüdrukutelenne 8ndat eluaastat ja poistel enne 10.eluaastat). Kehakaaluga üle 20 kg: 3,75mg lihasesisene süste iga 28 päeva järel.Lastele kehakaaluga alla 20 kg: 3,75 mg,s.t manustada pool (mahuliselt)valmissegatud susp.-st lihasesiseselt iga28 päeva järel.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus GnRH, temaanaloogide või mõne muu ravimikoostisainete suhtes. Triptoreliini eikasutata eesnäärme vähi puhulpatsientidel, kellel on sedastatudspinaalkompressioon või spinaalsedmetastaasid.RISKID: Üldised Täiskasvanutel võibGnRH analoogide pikaajaline kasutaminepõhjustada luukoe kadu ja suurendadaosteoporoosi riski. Triptoreliini tulebdiagnoositud luuainevahetushaiguseganaistel kasutada ettevaatusega.Antihüpertensiivset ravi saavatelpatsientidel võib osutuda vajalikuksannuste kohandamine. Enne ravialustamist triptoreliiniga peab olemakindel, et patsient pole rase. Eesnäärmevähk:Triptoreliin, nagu ka teised GnRHanaloogid, kutsuvad algul esile mööduvaseerumi testosterooni taseme tõusu javõimaliku eesnäärme vähiga seotudsümptomite halvenemise. Et seda esmasttestosterooni taseme tõusu vähendada,võib ravi algul kaaluda anti-androgeenikasutamist. Kusetrakti obstruktsiooniga võiselle riskiga patsiente tuleb hoolikaltjälgida. Regulaarselt tuleb kontrollidatestosterooni taset veres, mis ei tohi ollarohkem kui 1 ng/ml-s. Emaka müoomidja endometrioos. Soovitatud annuseskasutamisel kutsub triptoreliin esile pidevahüpogonadotroopse amenorröa. Kuiverejooks emakast tekib pärast esimestravikuud, tuleb kontrollida plasmaöstradioolide taset ja kui see on alla 50pg/ml-s, tuleb otsida kaasnevaidorgaanilisi koldeid. Pärast ravi lõpetamisttaastub munasarjade funktsioon jaovulatsiooni on oodata tavaliselt 2 kuudpärast viimast süsti. Tavaliselt järgnebsellele menstruatsioon umbes 2 nädalapärast. Mittehormonaalne kontratseptsioonon vajalik kogu ravi ajal kuni 1 kuu pärastviimast süsti. Naiste viljatus. Vähestelpolütsüstiliste munasarjade sündroomigapatsientidel võib GnRH analoogi jagonadotropiini manustamiselmärkimisväärselt suureneda folliikulitehulk.Munasarjade reaktsioon triptoreliinile onindividuaalne, samuti võib see erinedamõnevõrra ka ühel ja samal patsiendilerinevate tsüklite ajal. Ovulatsiooniinduktsiooni tuleb teostada range arstlikujärelvalve all regulaarse bioloogilise jakliinilise monitooringuga. Juhul, kuimunasarjade reaktsioon on ülemäärane,mis on tingitud triptoreliini jagonadotropiinide kasutamisest, onsoovitatav katkestada tsükli stimuleeriminegonadotropiini manustamise lõpetamisega.Varane puberteet. Algne munasarjadestimulatsioon võib põhjustada tüdrukutelvähest veritsust tupest.KÕRVALTOIMED: Meestel: Kuna plasmatestosterooni sisaldus vereseerumis ravialgul mööduvalt suureneb, võib esinedakuseerituse häireid, metastaasidesttingitud luuvalu ja sümptomitehalvenemist, mis on seotud lülisambametastaasidest tingitud seljaajukompressiooniga. Need sümptoomidkaovad 1...2 näd. pärast. Naistel:Endometrioosi kliinilised sümptomid (valuväikeses vaagnas, düsmenorröa) võivadravi algul halveneda ja mööduvalt võibtõusta plasma östradiooli tase, mis peaksmööduma 1...2 näd. jooksul. Esimesel kuul(pärast esimest süsti) võib esinedametrorraagiat. Kasutades naiste viljatuseravis, võib kombinatsioongonadotropiinidega tingida munasarjadehüperstimulatsiooni. Võib esinedamunasarjade hüpertroofia, valu väikesesvaagnas ja/või alakõhus. Meestel janaistel:On esinenud: allergilisi reaktsioone nagunõgestõbi, lööve, sügelus ja harva Quinckeödeem. Iiveldus, oksendamine, kehakaalukasv, vererõhu tõus, meeleolu muutused,nägemishäired, valu süstekohal. Lastel:Algne munasarjade stimulatsioon võibpõhjustada tüdrukutel vähest veritsusttupest. Nagu täiskasvanute puhul on kalastel esinenud allergilisi reaktsioone nagunõgestõbi, lööve, sügelus ja Quinckeödeem. Iiveldus, oksendamine, kehakaalutõus, vererõhu tõus, meeleolu muutused,palavik, nägemishäired ja valu süstekohal.KOOSTOIMED: Prolaktiini taset tõstvaidravimeid ei tohi kasutada samaaegselt,kuna nad vähendavad LHRH retseptoritetaset ajuripatsis. Kliiniliselt olulisikoostoimeid teiste ravimitega ei oletäheldatud.Diphereline, Beaufour Ipsen, Inj. subst.3,75mg+lahusti N1Ovulatsiooni stimuleerivadOvulatsioonistimuleerivadDüdrogesteroonDydrogesteronumRAVIMITÜÜP: GestageenidNÄIDUSTUS: Hormoonasendusravi perijapostmenopausis lisaks östrogeenidele.Endogeense progesterooni puudulikkusesttingitud: düsmenorröa, endometrioos,amenorröa, menstruaaltsükli häired,düsfunktsionaaalsed emaka verejooksud,premenstruaalne sündroom, habituaalne jaähvardav abort, viljatus.ANNUSTAMINE: Hormoonasendusravi:Naistele, kellel emakas ei ole eemaldatud,antakse pideva östrogeenravi puhul koosöstrogeeniga 10 mg päevas iga28-päevase tsükli viimaste 14 päevajooksul. Tsüklilise östrogeenravi korralantakse koos östrogeeniga 10 mg päevasöstrogeenravi viimase 12...14 päeva vältel.Kui ultraheliuuring või endomeetriumibiopsia näitab ebapiisavat endomeetriumivastust progesteroonravile, tuleb annustsuurendada 20 mg-ni. Düsmenorröa: 10mg 2 korda päevas alates tsükli 5. päevastkuni 25. päevani. Endometrioos: 10 mg2...3 korda päevas perioodiliselt alatestsükli 5. päevast kuni 25. päevani võipidevalt.Düsfunktsionaalsed emaka verejooksud(annused verejooksu peatamiseks): 10 mg2 korda päevas 5...7 päeva jooksul.Düsfunktsionaalsed emaka verejooksud(annused järgneva verejooksuärahoidmiseks): 10 mg 2 korda päevasalates tsükli 11. päevast kuni 25. päevani.Amenorröa: Alates tsükli 1. päevast kuni25. päevani võetakse 1 kord päevasöstrogeeni, millele lisatakse alates 11.päevast kuni 25. päevani 10 mgdüdrogesterooni 2 korda päevas.Premenstruaalne sündroom: 10 mg 2korda päevas alates tsükli 11ndast päevastkuni 25nda päevani. Ebaregulaarsedtsüklid: 10 mg 2 korda päevas tsükli 11.päevast kuni 25. päevani. Ähvardavabort: 40 mg korraga, seejärel 10 mg iga8 tunni järel kuni sümptomid taanduvad.Habituaalne abort: 10 mg 2 korda päevaskuni raseduse 20. nädalani. Viljatus: 10mg päevas alates tsükli 14st päevast kuni25nda päevani. Ravi peaks kestmavähemalt 6 järjestikust tsüklit. Soovitav onravi jätkamine ka raseduse esimestekuude ajal habituaalse abordi korralkasutatavate annustega.RASEDATELE: Praegu saadaval olevateandmete põhjal ei ole kasutaminevastunäidustatud. Eritub rinnapiima.469

Ovulatsiooni stimuleerivadGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDVASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekoostisosa suhtes.RISKID: Vähestel haigetel võib esinedamäärivat veritsust, mida on võimalikvältida annuse suurendamisega. Kuimanustatakse koos östrogeeniga, tulebarvestada ka kõikide östrogeenravivastunäidustuste ja ettevaatusabinõudega.Enne hormoonasendusravi määramistpeab patsient läbima arstliku kontrolli,sealhulgas günekoloogilise läbivaatuse.Ravi ajal on soovitav teha regulaarseteajavahemike järel mammogramm. Määrivavereerituse või günekoloogilise läbivaatusekäigus leitud kõrvalekallete korral tulebteha endomeetriumi uuring.KÕRVALTOIMED: Võib esineda määrivatveritsust. Väga harva on esinenudmaksafunktsiooni häireid, millega võibkaasneda asteenia või halb enesetunne,kollatõbi ja kõhuvalu.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Duphaston, Solvay, Tabl. 10mg N20Follitropiin alfaFollitropinum alfaRAVIMITÜÜP: GonadotropiinidNÄIDUSTUS: Anovulatsioon (shpolütsüstiliste munasarjade sündroom,PCOD) naistel, kellel raviklomifeentsitraadiga ei ole tulemusiandnud. Multiiplite folliikulite arenemisestimuleerimine patsientidel, kellel viiakseläbi superovulatsiooni seoses kunstlikuviljastamise (ART) protseduuridega,näiteks in vitro viljastamise (IVF), gameedimunajuhasisese ülekande (GIFT) jasügoodi munajuhasisese ülekandega(ZIFT). Kombinatsioonis luteiniseerivahormooni (LH) preparaadiga on soovitatavfolliikulite arengu stimuleerimiseks raskeLH ja FSH defitsiitsusega naistel. Kliinilistesuuringutes oli selliste patsientideeristamisel kriteeriumiks endogeense LHtase vereseerumis

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDOvulatsiooni stimuleerivadtäheldatud. Ravimi kasutamise kohtaraseduse ajal ei ole piisavalt andmeid, etvälistada rekombinantse hFSHteratogeenset toimet. Siiski ei ole tänaseniühestki erilise väärarendi juhtumistteatatud. Loomkatsetes ei oleteratogeenne toime ilmnenud. Ei oleimetamise ajal näidustatud. Imetamise ajalvõib prolaktiini sekretsioon halvendadamunasarjade stimulatsiooni õnnestumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuse esinemiselTA, FSH või ravimi ükskõik millise abiainesuhtes, hüpotaalamuse ja hüpofüüsikasvajate korral naistel ka: munasarjadesuurenemise või munasarjatsüsti korral,kui see ei ole tingitud munasarjapolütsüstilisest haigusest; teadmatapõhjustega günekoloogiliste verejooksudekorral; munasarjade-, emaka- võirinnanäärmekartsinoomi korral. Ei tohikasutada sellistel juhtudel, kui adekvaatsetraviefekti ei ole võimalik saavutada,näiteks: Naistel: primaarne munasarjadepuudulikkus; rasedusega kokkusobimatudsuguorganite väärarendid; rasedusegakokkusobimatud emaka fibroidkasvajad.Meestel: primaarne testikulaarnepuudulikkus.RISKID: Tugevatoimeline gonadotroopnepreparaat, mis võib põhjustada kergeidkuni raskeid kõrvaltoimeid ning sedatohivad kasutada ainult arstid, kestunnevad põhjalikult viljatusprobleeme janende ravi. Ravi gonadotropiinidegaeeldab arsti ja meditsiinilise abipersonalikindlat ajalist pühendumist ning patsiendijälgimiseks vajalike vahendite olemasolu.Ohutuks ja efektiivseks kasutamiseks tulebnaistel regulaarselt hinnata munasarjadepoolset reaktsiooni, kas ultraheliga üksi võieelistatult paralleelselt östradioolitasemete määramisega vereseerumis.Erinevad patsiendid võivad FSHmanustamisele reageerida erinevalt -mõnedel patsientidel võib olla reaktsioonFSH-le halb. Nii meestel kui naistel tulekskasutada vähimat efektiivset annust,millega on võimalik ravitulemusteni jõuda.Iseendale võivad manustada ainultpiisavalt motiveeritud ja vastavad juhisedsaanud patsiendid, kellel on võimalussaada professionaalset konsultatsiooni.Esimene süstimine tuleb teostada otsesemeditsiinilise järelevalve tingimustes.Porfüüriaga patsiendid või need, kellesuguvõsa anamneesis on porfüüria,peaksid ravi ajal olema hoolikal jälgimisel.Seisundi halvenemisel või esimestehaigusnähtude ilmnemisel võib osutudavajalikuks ravi katkestamine. Sisaldabvähem kui 1 mmol naatriumi (23 mg)annuse kohta, st on essentsiaalselt"naatriumivaba". Ravi naistel: Enne ravialustamist tuleb paari viljatust sobilikemeetoditega hinnata ja teha uuringudraseduse arvatavate vastunäidustustesuhtes. Kindlasti tuleks patsiente uuridahüpotüreoidismi, neerupealistepuudulikkuse, hüperprolaktineemia ninghüpotaalamuse ja hüpofüüsi kasvajatesuhtes ning vajadusel rakendada sobilikkuravi. Patsientidel, kellel stimuleeritaksefolliikulite arengut, kas siis anovulatoorseviljatuse raviks või kunstliku viljastamiseprotseduuride käigus, võib esindamunasarjade suurenemist või kujunedanende hüperstimulatsioon. Sellistereaktsioonide võimalus on väiksem, kuipeetakse täpselt kinni soovitatudannustest ja annustamisskeemist ningjälgitakse hoolikalt ravi kulgu. Folliikulitearengu ja küpsemise tunnuseid peabinterpreteerima ainult arst, kellel onvastavate uuringutulemuste hindamiselküllaldased kogemused. Kliinilistesuuringutes, kus koos manustati kalutropiin alfat, täheldati munasarjadetundlikkuse tõusu. Kui peetakse vajalikuksFSH annuse suurendamist, tuleb annustekohandamine eelistatult läbi viia7...14-päevaste intervallidega ningeelistatult 37,5-75 RÜ kaupa. Otseseidvõrdlevaid uuringuid ravi ja inimesemenopausaalse gonadotropiini (hMG)kasutamise vahel ei ole teostatud.Varasemate kliiniliste andmete võrdlemiselilmneb, et LH-ga saavutatavovulatsioonide määr on võrreldav hMG abilsaadava väärtusega. Munasarjadehüperstimulatsioonisündroom (OHSS)erineb tüsistumata munasarjadesuurenemisest. OHSS võib iseendamanifestatsiooni väljendatust suurendada.OHSS korral on munasarjadmärkimisväärselt suurenenud, steroidsetesuguhormoonide seerumitasemedkõrgenenud ning veresoontepermeaabelsus suurenenud. Veresoonteläbilaskvuse tõus võib põhjustada vedelikukogunemist peritoneaal-, pleura- ja harvaperikardiõõnde. Kui ovulatsioonivallandamiseks ei ole hCG-d veelmanustatud, põhjustab munasarjade liignereaktsioon ainult gonadotropiinravile OHSSteket harva. Seega on munasarjadehüperstimulatsiooni korral väga olulinejätta hCG manustamine ära ninginformeerida patsienti, et ta vähemalt 4päeva jooksul hoiduks sugulisestvahekorrast või kasutaks rasestumisevältimiseks barjäärimeetodil põhinevaidrasestumisvastaseid vahendeid. OHSS võibprogresseeruda kiiresti (24 tunni kunimitme päeva jooksul) ning kujunedatõsiseks meditsiiniliseks probleemiks;seetõttu tuleb patsiente pärast hCGmanustamist vähemalt kahe nädalajooksul jälgida. OHSS tekke ningmitmikraseduste ohu vähendamiseks onsoovitatav ultraheliuuringute tegemine jaöstradiooli väärtuste määramine.Anovulatsiooni korral suureneb OHSS jamitmikraseduste oht östradiooliseerumiväärtuste korral >900 pg/ml(>3300 pmol/l) ning juhul, kui enam kui 3folliikulit on saavutanud diameetri 14 mmvõi rohkem. Kunstliku viljastamiseprotseduuride korral on OHSS ohtsuurenenud östradiooli väärtuste korralvereseerumis >3000 pg/ml (>11000pmol/l) ning 20 või enama üle 12 mmläbimõõduga folliikuli esinemise korral.Juhul, kui östradiooli väärtus vereseerumison >5500 pg/ml (20200 pmol/l) ningesineb kokku rohkem kui 40 folliikulit, võibolla vajalik hCG manustamine ära jätta.Soovitatud annustest jamanustamisskeemist kinnipidamine ningravi hoolikas jälgimine vähendabmunasarjade hüperstimulatsioonisündroomi tekke ja mitmikrasedustevõimalust. Kunstliku viljastamise käigussaab hüperstimulatsiooni teket vähendadakõigi folliikulite aspireerimisega enneovulatsiooni. Raseduse tekkimisel võibOHSS olla raskem ja pikaajalisem. Kõigesagedamini tekib OHSS siis, kuihormoonravi on juba lõpetatud, sündroomiväljendusaste jõuab maksimumini umbes7...10 päeva pärast ravi. Tavaliselt lahenebOHSS iseeneslikult koos menstruatsioonialgusega. Raske OHSS tekkimisel tulebgonadotropiinravi (kui see veel käib)katkestada, patsient hospitaliseerida jaalustada spetsiifilisthüperstimulatsioonisündroomi ravi.Sagedamini tekib see sündroompolütsüstiliste munasarjadega naistel.Mitmikrasedus, eriti suure loodete arvukorral, kujutab endast suurenenud ohtu niiemale kui loodetele. Ovulatsiooniinduktsiooni saavatel patsientidel onmitmikraseduste tekkevõimalus suurem kuiloomuliku viljastumise korral. Suurem osamitmikrasedustest on kaksikud.Mitmikraseduste ohu vähendamiseks onsoovitatav munasarjade reaktsioonihoolikas jälgimine. Kunstliku viljastamiseprotseduuride käigus on mitmikraseduserisk määratud peamiselt organismi viidudembrüote arvu, nende kvaliteedi japatsiendi vanusega. Patsiente tuleb enneravi algust mitmike sündimise võimalusestinformeerida. Raseduse katkemiste jaabortide arv on ovulatsiooniindutseerimiseks tehtava folliikulite kasvustimuleerimise või kunstliku viljastamisekäigus kõrgem kui normaalsespopulatsioonis. Naistel, kelle anamneesison munajuha haigus, esineb emakaväliseraseduse oht nii juhul, kui viljastuminetoimub spontaanselt kui ka viljatusravifoonil. Emakavälist rasedust on in vitroviljastamise korral esinenud 2...5%,üldpopulatsioonis 1...1,5%.471

Ovulatsiooni stimuleerivadGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDKombinatsioonravil põhinevat viljatusravisaanud naistel on täheldatud munasarjadening teiste suguorganite hea- japahaloomulisi kasvajaid. Praeguseks ajaksei ole kindlaks tehtud, kas ravigonadotropiinidega suurendab viljatutelnaistel nimetatud kasvajate riski või mitte.Kaasasündinud väärarenditeesinemissagedus on kunstliku viljastamisetehnikate rakendamisel olnud pisutkõrgem kui spontaanse viljastumise korral.Arvatakse, et see on tingitud vanemateerinevustest (nagu ema vanus,spermatosoidide omadused) jamitmikrasedustest. Naistel, kellel onanamneesis trombembooliliste nähtudeüldiselt tuntud riskifaktoreid, näitekssarnased probleemid elu- või perekonnaanamneesis, võib ravi gonadotropiinidegariski veelgi suurendada. Neil naistel tulebhinnata gonadotropiinide kasutamisestsaadava kasu ja võimalike ohtude suhet.Sealjuures tuleb silmas pidada, et karasedus ise kujutab endasttrombembooliliste nähtude riskifaktorit.Ravi meestel: Endogeense FSH tasemetõus viitab primaarsele testikulaarselepuudulikkusele. Sellistel patsientidel eianna ravi tulemusi. Ravitulemustehindamiseks on 4...6 kuud pärast ravialgust soovitatav teha sperma analüüs.KÕRVALTOIMED: Ravi naistel: Peavalu,vaskulaarsed häired, kõhuvalu jaseedetrakti sümptomid, nt iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, kõhukrambidja puhitus, munasarja tsüstid, kerge kunimõõdukas OHSS, kerge kuni raskesüstekohareaktsioon (valu, punetus,verevalandus, turse ja/või ärritussüstekohal). Ravi meestel: Akne,günekomastia, kerge kuni raskesüstekohareaktsioon (valu, punetus,verevalandus, turse ja/või ärritussüstekohal), kehakaalu suurenemine.KOOSTOIMED: Kasutamine samaaegseltteiste ovulatsiooni stimuleerimisekskasutatavate preparaatidega (näiteks hCG,klomifeentsitraadiga) võib follikulaarsetreaktsiooni tugevdada; samal ajal kuiGnRH agonisti kasutamine põhjustabhüpofüüsi desensibiliseerimist, mistõttuvõib munasarjade adekvaatse reaktsioonisaavutamiseks olla vajalik suurem annus.Muid kliiniliselt olulisi koostoimeid ei oleravi ajal täheldatud. Ei tohi manustadasegatuna samas süstlas või lahuses teistepreparaatidega. Erandiks on lutropiin alfa,millega läbi viidud uuringud on näidanud,et nende toimeainete koosmanustamine eipõhjusta märkimisväärseid kõrvalekaldeidkummagi aine toime, stabiilsuse,farmakokineetiliste egafarmakodünaamiliste omaduste osas.Gonal-f, Serono, Inj. subst. 75TÜ+1 ml472lahustit N1; Inj. sol. 300 IU/0,5 ml (22mcg/0,5 ml) pensüstelis N1; Inj. sol. 450IU/0,75 ml (33 mcg/0,75 ml) pensüstelisN1; Inj. sol. 900 IU/1,5 ml (66 mcg/1,5ml) pensüstelis N1Follitropiin beetaFollitropin betaRAVIMITÜÜP: GonadotropiinidNÄIDUSTUS: Naised: Infertiilsuse raviksnaistel järgnevatel kliinilistel tingimustel:Anovulatsioon (k.a polütsüstilistemunasarjade sündroom) naistel, kui raviklomifeentsitraadiga ei ole andnudtulemusi. Kontrollitav munasarjadehüperstimulatsioon multiiplite folliikulitearenemise indutseerimiseks seoseskunstliku viljastamise protseduuridega [ntin vitro fertilisatsioon/embrüo ülekanne(IVF/ET), gameetide munajuhasiseneülekanne (GIFT) ja spermatosoidiintratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI)].Mehed: Hüpogonadotroopsesthüpogonadismist tingitud spermatogeneesipuudulikkus.ANNUSTAMINE: Annustamine naistel:Ovaariumide vastuses eksogeenselegonadotropiinile esinevad suuredindiviidide vahelised- ja sisesederinevused. See muudab võimatukskehtestada kõigile ühtsetannustamisskeemi. Seetõttu onannustamine individuaalne, sõltuvaltovaariumide vastusest. See nõuabultrasonograafia kasutamist ja östradioolisisalduse pidevat jälgimist. Anovulatsioon:Soovitav on vahelduv raviskeem, mis algabigapäevase 50 IUmanustamisega.Algannus säilitataksevähemalt 7 päeva. Kui seejärel ei oleilmnenud ovaariumidelt adekvaatsetfarmakodünaamilist vastust,suurendatakse ööp. annust, kuni folliikulitekasv ja/või östradiooliplasmakontsentratsioon näitavadadekvaatset farmakodünaamilist vastust.Päevaseks östradiooli sisalduseoptimaalseks juurdekasvuks on 40...100%.Seejärel säilitatakse ööp. annust, kunisaavutatakse preovulatoorne seisund.Preovulatoorne seisund on saavutatud, kuiultrasonograafiline uuring tõendab, etdomineeriv folliikul on vähemalt 18 mmläbimõõduga ja/või on saavutatudöstradiooli plasmakontsentratsioon300...900 pikogr/ml (1000...3000 pmol/l).Tavaliselt on sellise seisundisaavutamiseks piisav 7...14-päevane ravi.Seejärel lõpetatakse manustamine ningovulatsiooni indutseerimiseksmanustatakse inimesekooriongonadotropiini (hCG). Kuiaktiveerunud folliikulite arv on liiga suurvõi östradiooli sisaldus suureneb liigakiiresti, s.t rohkem kui kahekordistub ööp.jooksul 2...3 järjestikusel päeval, tulebööp. annust vähendada. Kuna folliikuliddiameetriga üle 14 mm võivad viiarasestumiseni, siis paljudepreovulatoorsete folliikulite, millediameeter on üle 14 mm, esineminekannab endaga multiipli gestatsiooni riski.Sellisel juhul tuleb hCG manustamisestloobuda ning rasedust tuleb vältida, et ärahoida mitmikrasestumist. Kontrollitavmunasarjade hüperstimulatsioon seoseskunstliku viljastamise protseduuridega:Selleks on rakendatud erinevaidstimulatsioonimooduseid. Algannus100...225 IU on soovitatav vähemaltesimese nelja päeva jooksul. Seejärel võibannust individuaalselt kohandada,toetudes seejuures ovaariumide vastusele.Kliinilistes uuringutes on näidatud, etannuse säilitamine vahemikus 75...375 IU6...12 päeva jooksul on küllaldane, kuigion võimalik, et vajatakse pikemakestusega ravi. Võib manustada üksi võikombinatsioonis koos GnRH agonisti võiantagonistiga, et ära hoida enneaegsetluteinisatsiooni. Kui kasutatakse GnRHagonisti, on vajalik kasutada suurematraviannust, et saavutada adekvaatnefolliikulite reageering. Ovaariumide vastustjälgitakse ultrasonograafia ja östradiooliplasmasisalduse määramisega. Kuiultrasonograafiliselt määratakse vähemaltkolme, 16...20 mm folliikuli esinemine,ning östradiooli sisaldus seerumis on300...400 pikogr/ml (1000...1300 pmol/l)iga folliikuli kohta, mille diameeter onsuurem kui 18 mm, siis indutseeritaksefolliikulite küpsemise lõppfaas hCGmanustamisega. Ootsüüdi taastuminetoimub 34...35 tundi hiljem. Annustaminemeestel: Süstida annuses 450 IU näd.,eelistatult jagatuna kolmeks 150 IUannuseks, koos hCG-ga. Ravi tuleb jätkatavähemalt 3...4 kuud, enne kui on oodataspermatogeneesi paranemist. Kui selle ajajooksul ravivastust pole ilmnenud, võibkombineeritud ravi jätkata. Kliinilinekogemus on näidanud, etspermatogeneesi paranemiseks võibosutuda vajalikuks 18 kuud või isegikauem kestev ravi.RASEDATELE: Ei ole näidustutatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Naised:Ovariaal-, rinnanäärme-, emaka-,hüpofüüsi- või hüpotaalamuse kasvajad.Kindlaks tegemata põhjusega vaginaalneveritsus. Primaarne ovariaalpuudulikkus.Ovariaaltsüstid või laienenud ovaariumid,mis pole seotud polütsüstilise ovaariumidehaigusega (PCOD). Suguorganiteväärarendid, mis ei ole sobilikud rasedusekandmiseks. Rasedusega sobimatudemaka fibroidkasvajad. Primaarne

GÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDOvulatsiooni stimuleerivadtestikulaarpuudulikkus. Mehed: Primaarnetestikulaarpuudulikkus,testise kasvajad.RISKID: Enne ravi alustamist tuleb väljalülitada mittegonaadsed kompenseerimataendokrinopaatiad (nt kilpnäärme-,neerupealiste-, või hüpofüüsihaigused).Gonadotroopsete preparaatidegaindutseeritud ovulatsioonist saavutatudraseduse puhul esineb suurem riskmitmikraseduseks.Esimene süst tuleb teha otsesemeditsiinilise järelevalve all. Kuna viljatutelnaistel, kes läbivad kunstliku viljastamiseprotseduuri ja seda eriti IVFi puhul, esinebsageli munajuhade anomaaliaid, siis võibsageneda ektoopilise raseduse esinemine.Kunstliku viljastamise programmi läbivatelnaistel on raseduse katkemise oht suuremkui üldises populatsioonis. Kaasasündinudväärarengute esinemissagedus kunstlikuviljastamise korral võib olla pisut kõrgemkui normaalse rasestumise korral. Sellinepisut kõrgem esinemissagedus võib ollatingitud erinevustest vanemate omadustes(nt ema vanus, sperma omadused) jasuuremast mitmikraseduste esinemisestkunstliku viljastamise korral. Soovimatuovaariumide hüperstimulatsioon:naispatsientide ravimisel tuleb teostadaultrasonograafilist folliikulite arenguuuringut ja määrata östradiooli sisaldustenne ravi ja kindlate ajavahemike järelkogu ravi vältel. Kui esineb soovimatuovaariumide hüperstimulatsioon, tuleb ravikatkestada.Sellisel juhul tuleb vältidarasedust ning mitte manustada hCGd,kuna see võib lisaks multiiplileovulatsioonile indutseerida ka ovaariumidehüperstimultsiooni (OHSS). On olnudteateid ovaariumide ja teistereproduktiivsüsteemi hea- japahaloomuliste kasvajate esinemise kohtanaistel, kellele manustatakse mitut ravimitviljatusravi raames. Naised, kellel esinevadtromboosi üldtunnustatud riskifaktorid, ntisiklikus või perekonnaanamneesis, tõsineadipoossus (kehamassiindeks >30 kg/m²)või trombofiilia, võivad olla rohkemohustatud venoosse või arteriaalsetrombemboolia tekkeks gonadotropiinravijooksul või pärast seda. Puregon võibsisaldada streptomütsiini ja/või neomütsiinijääke.Kõrge endogeenne FSH tase meestelnäitab primaarset testikulaarpuudulikkust.Sellised patsiendid ei allu ravile.Ravivastuse hindamiseks meestel onsoovitatav 4...6 kuud pärast ravi algustteostada spermaanalüüs.KÕRVALTOIMED: Süstekohareaktsioonid, nt hematoomide teke, valu,punetus, turse ja sügelemine, missuuremalt osalt on kergekujulised jamööduvad.Ravi naistel: Soovimatut ovaariumidehüperstimulatsiooni sündroomi täheldati3% naistel. Täheldatud on mõnevõrrasuuremat riski ektoopilise jamitmikraseduse tekkeks. Ravi meestel:Ravi ajal võib ilmneda günekomastia jaakne. Need on hCG ravi teadaolevadtoimed.KOOSTOIMED: Samaaegneklomifeentsitraadiga kasutamine võibsuurendada folliikulite poolset vastust.Pärast GnRH agonistiga indutseeritudhüpofüsaarset desensitisatsiooni onadekvaatse follikulaarse vastuse saamiseksvaja kasutada suuremat annust.Puregon, Inj. sol. 50TÜ 0.5ml viaal 0.5mlN5; Inj. sol. 300IU 0.36ml N1; Inj. sol.900 TÜ/1,08 ml 1,23 ml N1GonadotropiinGonadotrophinum chorionicumRAVIMITÜÜP: GonadotropiinidNÄIDUSTUS: Näidustused naistel:anovulatsioonist või mitteküllaldasestfolliikuli küpsemisest tingitud infertiilsus;folliikulite ettevalmistamine punktsiooniksmunasarjade kontrollitudhüperstimulatsiooni programmis (seoseskunstliku viljastamise protseduuridega);luteaalfaasi toetus munasarjadekontrollitud hüperstimulatsiooniprogrammis (seoses kunstliku viljastamiseprotseduuridega) naistel, kes kasutavadGnRH analooge või pärast ovulatsiooniinduktsiooni, kui esineb anovulatsioonisttingitud infertiilsus endogeenseöstrogeenide aktiivsuse puudumisega.Näidustused meestel: hüpogonadotroopnehüpogonadism (sh idiopaatilisestspermatogeneesi häirest tingitudsubfertiilsus); ajuripatsi gonadotroopsetalituse puudulikkusest tingitud hilinenudpuberteet; krüptorhism, millel ei oleanatoomilist põhjust.ANNUSTAMINE: Annustamine naistel:Ovulatsiooni induktsioon või folliikuliteettevalmistus punktsiooniks: Tavaliselt5000...10 000 TÜ ühekordse süstina, ettäiendada ravi FSH-d sisaldavapreparaadiga.Luteaalfaasi toetus: 2...3 korda1000...3000 TÜ, süstituna üheksa päevajooksul ovulatsiooni või embrüo siirdamisejärel (näiteks 3., 6. ja 9. päeval pärastovulatsiooni induktsiooni). Annustaminemeestel: Hüpogonadotroopnehüpogonadism: 1000...2000 TÜ 2...3korda nädalas. Kui peamiseks kaebusekson subfertiilsus, võib lisaks kasutada 2...3korda nädalas. FSH-d sisaldavatpreparaati. Selline ravi peab kestmavähemalt 3 kuud, enne kui on oodatamuutusi spermatogeneesis. Selle ravi ajaltuleb katkestada asendusravitestosterooniga. Saavutatud efekti saabvahel säilitada ainult gonadotropiiniga.Hilinenud puberteet: 1500 TÜ 2...3 kordanädalas, vähemalt 6 kuu jooksul.LASTELE: Hilinenud puberteet: 1500TÜ2...3 korda nädalas, vähemalt 6 kuujooksul.Krüptorhism: Alla 2-a 250 TÜ 2 kordanädalas, 6 näd. jooksul. 2...6-a 500...1000TÜ 2 korda nädalas, 6 nädala jooksul. Üle6-a 1500 TÜ 2 korda nädalas, 6 nädalajooksul.RASEDATELE: Võib kasutada luteaalfaasitoetuseks. Ei tohi kasutada imetamise ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus inimesegonadotropiinide või mõne abiaine suhtes.Teadaolev või kahtlustatavandrogeentundlik kasvaja nagu eesnäärmekartsinoom või rinnanäärme kartsinoommeestel.RISKID: Naistel: Ovulatsiooniindutseerimine gonadotroopsetepreparaatidega suurendab mitmikrasedusetõenäosust. Kuna infertiilsetel naistel,kellele teostatakse kunstliku viljastamiseprotseduuri ja seda eriti IVF puhul,esinevad sageli munajuhade anomaaliad,võib ektoopiliste raseduste sagedussuureneda. Seepärast on oluline varajaneultraheliuuring kontrollimaks, et raseduson emakasisene. Kunstliku viljastamiseprogrammi läbivatel naistel on rasedusekatkemise oht suurem kui tavalisespopulatsioonis. Ravile allumatudmittegonadaalsed endokrinopaatiad (nagukilpnäärme-, neerupealise- võiajuripatsihaigused) peavad olemavälistatud. Munasarjade soovimatuhüperstimulatsioon. Naised, kellel esinevadtromboosi üldtunnustatud riskifaktorid, ntisiklikus või perekonnaanamneesis, tõsineadipoossus (kehamassiindeks >30 kg/m²)või trombofiilia, võivad olla rohkemohustatud venoossetest või arteriaalsetesttrombembooliatest gonadotropiinravijooksul või pärast seda. Neil naistel tulebkaaluda IVFst saadava kasu ja riski suhet.Tuleb märkida, et rasedus iseenesestsuurendab tromboosi riski. Ei tohikasutada kehakaalu langetamiseks.Gonadotropiin ei toimirasvaainevahetusele, rasva jaotumiseleega söögiisule. Meestel: hCG-ravipõhjustab androgeenide produktsioonisuurenemist. Seepärast: patsiendidlatentse või kliiniliselt väljendunudsüdamepuudulikkusega,neerupuudulikkusega, hüpertensiooniga,epilepsia või migreeniga (või nendenähtude anamneesiga) peaksid olemaallutatud hoolikale meditsiiniliselejälgimisele, kuna seisundi halvenemine võiretsidiveerumine võib olla tingitudsuurenenud androgeenide produktsioonist.hCG-d tuleb kasutada ettevaatlikult473

Anaboolsed steroididGÜNEKOLOOGILISED PREPARAADIDprepuberteedieas poistel, vältimaksenneaegset epifüüside sulgumist javarajast seksuaalset arengut. Regulaarseltkontrollida tuleb kontrollida skeletiarengut.KÕRVALTOIMED: Lokaalsed süstekohareaktsioonid nagu hematoom, valu,punetus, turse ja sügelus. Vahel onesinenud allergilisi reaktsioone,sagedamini valu ja/või lööbena süstekohal.Naistel: Soovimatu munasarjadehüperstimulatsioon, munasarjadehüperstimulatsiooni sündroom (OHSS).Meestel: Suurte annuste kasutamisel onesinenud vedeliku ja naatriumi peetust.Seda on peetud ülemäärase androgeenideproduktsiooni tulemuseks. hCG-ravi võibsporaadiliselt põhjustada günekomastiat.KOOSTOIMED: Kliiniliselt olulisikoostoimeid ei ole teada.Ovitrelle, Serono, Inj. plv. ja lahusti 250mcg+1 ml N1Pregnyl, Inj. subst. 5000TÜ viaal+1 mllahustit N3Lutropiin alfaLutropinum alfaRAVIMITÜÜP: GonadotropiinidNÄIDUSTUS: Kombinatsioonis folliikuleidstimuleeriva hormooni (FSH) preparaadigasoovitatav folliikulite arengustimuleerimiseks LH ja FSH raskedefitsiidiga naistel. Kliinilistes uuringutesoli patsientide määratlemise aluseksendogeense LH tase vereseerumis

SÕLTUVUSoksendamine, libiido muutused, akne,gonadotropiinide sekretsiooni häired,kolestaas, ikterus, naatriumi ja veepeetumine, tursed, suurenenud seerumikarbamiiditase, positiivne lämmastikubalanss,luulise arengu häired, epifüüsienneaegne sulgumine lastel, häälemadaldumine, kerge hirsutism.KOOSTOIMED: Samaaegset manustamistpeab vältima järgmiste ravimitega:antikoagulandid (kumariini derivaatidetoime võib tugevneda), diabeediravimid(insuliinivajadus võib väheneda).Retabolil, Gedeon Richter, Inj. sol.50mg/ml 1ml N1SõltuvusBuprenorfiinBuprenorphinumRAVIMITÜÜP: Opiodsõltuvuse vastasedNÄIDUSTUS: Raskekujuliseopioidsõltuvuse asendusravi sobivameditsiinilise jälgimise süsteemi, sotsiaalseja psühholoogilise abi raames.ANNUSTAMINE: Ravi alustamine:algannus on 0,8...4 mg manustatunaühekordse päevase annusena.Opioidsõltlastele, kes pole läbinudvõõrutusravi: ravi alguses tuleb manustadavähemalt 4 tundi pärast viimast opioidikasutamist või siis, kui tekivad esimesedärajätunähud. Metadooni saavatelepatsientidele: enne ravi alustamist tulebmetadooni annust vähendada kuni max 30mg-ni päevas, siiski võib raskendadaärajätusündroomi. Annuse reguleerimineja säilitusannus: annust tuleb suurendadaprogresseeruvalt vastavalt patsiendivajadustele; max ööp. annus ei tohiületada 16 mg. Annus reguleeritaksevastavalt kliinilise seisundiümberhindamisele ja patsiendi üldiseleravile. Eriti ravi algfaasis on soovitatavanda patsiendile kätte korraga ainult 1päeva annus. Seejärel, päraststabiliseerumist, võib patsiendile andamitme päeva raviannuse. Siiski onsoovitatav, et patsiendi kätte antava ravimiannus oleks piiratud max 7 päevaga.Annuse vähendamine ja ravi lõpetamine:kui on saavutatud rahuldavstabilisatsiooniperiood ja patsient on nõus,võib annust järk-järgult vähendada;mõningatel soodsatel juhtudel saab ravilõpetada. 0,4 mg, 2 mg ja 8 mg s.ltablettide olemasolu võimaldab annustjärk-järgult vähendada.LASTELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Alla15-aastased lapsed. Raske hingamis- jamaksapuudulikkus. Äge alkoholism võidelirium tremens. Kombinatsioonravimetadooniga, III astmeopioidanalgeetikumidega.RISKID: Käesolev ravim on ette nähtudainult raske opioidsõltuvuse raviks. Samution soovitatav, et ravi määraks arst, kestagab narkomaanide laiahaardeliseraviprogrammi.Hingamisdepressioon: on teatatudmõnedest surmajuhtumitesthingamisdepressiooni tõttu, peamiseltkasutamisel koos bensodiasepiinidega võibuprenorfiini väärkasutamise korral.Hepatiit, maksakahjustused: On teatatudtõsistest maksakahjustuse juhtudestSõltuvusväärkasutamise, eriti i.v. manustamisepuhul.Võib põhjustada opioidideärajätusümptomeid, kui seda manustadasõltuvuses patsiendile vähem kui 4 tundipärast viimast opioidi manustamist. Naguka teiste opioidide puhul, peab ettevaatlikolema patsientidega, kellel on: -peapiirkonna vigastus või aju siserõhutõus, - hüpotensioon, - prostatahüpertroofia ja ureetra stenoos. Kunabuprenorfiin on opioid, siis valuhaigussümptomina võib nõrgeneda.Buprenorfiin võib põhjustada uimasust,mida võivad süvendada teised tsentraalselttoimivad ained nagu alkohol,trankvillisaatorid, rahustid, uinutid. Võibpõhjustada ortostaatilist hüpotensiooni.Käesolevat ravimit tuleb kasutadaettevaatlikult patsientide puhul, kellelesineb: - astma või hingamispuudulikkus(buprenorfiini tarvitamisel on teatatudmõnedest hingamise depressioonijuhtudest), - neerupuudulikkus (20%manustatud annusest elimineeritakseneerude kaudu; seetõttu võib renaalneeliminatsioon olla aeglustunud); -maksapuudulikkus (buprenorfiinimetabolism maksas võib olla muutunud).CYP3A4 inhibiitorid võivad suurendadabuprenorfiini kontsentratsiooni, mistõttupeab eelnevalt CYP3A4 inhibiitoritegaravitud patsientidel preparaadi annusttiitrima ettevaatlikult, kuna neile võib ollapiisav vähendatud annus.KÕRVALTOIMED: Unetus, peavalu,minestamine, pearinglus, ortostaatilinehüpotensioon, kõhukinnisus, iiveldus,oksendamine, asteenia, uimasus,higistamine.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: - Metadoon: Metadoonitoime nõrgenemine retseptoritekonkureeriva blokaadi tõttu, mis võibpõhjustada ärajätusündroomi teket. - IIIastme opioidanalgeetikumid:Morfiinilaadsete ainete analgeetilise toimenõrgenemine retseptorite konkureerivablokaadi tõttu, mis võib põhjustadaärajätusündroomi teket. Mittesoovitatavkombinatsioon: Naltreksoon- ohtpõhjustada ärajätusündroomi.Kombinatsioonid, mis ei ole soovitatavad:Alkohol: alkohol tugevdab buprenorfiinisedatiivset toimet, mis võib muutaautojuhtimise ja masinate käsitsemiseohtlikuks. Kombinatsioonid, mida tulebkasutada ettevaatlikult: kombinatsioonbensodiasepiinidega võib põhjustadasurma tsentraalse päritolugahingamisdepressiooni tõttu. Seetõttupeavad annused olema piiratud ja sedakombinatsiooni tuleb vältidaväärkasutamise riski puhul. Teised KNSdepressandid: teised opioidide derivaadid475

Sõltuvus(valuvaigistid ja köhavastased ravimid),teatud antidepressandid, sedatiivsedH1-retseptori antagonistid, barbituraadid,bensodiasepiinid, muud anksiolüütikumidkui bensodiasepiinid, neuroleptikumid,klonidiin ja sarnased ained: seekombinatsioon suurendabkesknärvisüsteemi depressiooni. MAOinhibiitorid: võimalik opioidide toimetugevnemine, mis põhineb kogemuselmorfiiniga. CYP3A4 inhibiitorid:Buprenorfiini ja ketokonasooli (tugevCYP3A4 inhibiitor) koostoimete uuringnäitas, et buprenorfiini ja vähemal määralka norbuprenorfiini Cmax ja AUCsuurenesid (buprenorfiini puhul vastavaltumbes 70% ja 50%). Buprenorfiin-ravilolevaid patsiente peab hoolikalt jälgima jaannuse vähendamine võib vajalikuksosutuda, kui kasutatakse kombinatsioonitugevate CYP3A4 inhibiitoritega (ntproteaasi inhibiitorid nagu ritonaviir,nelfinaviir või indinaviir või seentevastasedasoolid nagu ketokonasool võiitrakonasool).CYP3A4 aktivaatorid: Buprenorfiiniinteraktsiooni CYP3A4 aktivaatoritega poleuuritud, seetõttu soovitataksebuprenorfiin-ravil olevaid patsientehoolikalt jälgida kui nad kasutavadsamaaegselt ka aktivaatoreid (ntfenobarbitaal, karbamasepiin, fenütoiin,rifampitsiin).Siiani pole buprenorfiini puhul leitudolulist koostoimet kokaiiniga, mis on kõigesagedamini uimastisõltlaste poolt koosopioididega kasutatav aine.Subutex, Schering Plough, S.l. tabl. 0,4mg N7, 28; S.l. tabl. 2 mg N7, 28; S.l.tabl. 8 mg N7, 28BupropioonBupropionumRAVIMITÜÜP: Nikotiinisõltuvuse puhulkasutatavad ainedNÄIDUSTUS: Abistava vahendinasuitsetamisest loobumisel koosmotivatsioonilise toetuseganikotiinsõltuvatel patsientidel.ANNUSTAMINE: Ravi soovitataksealustada siis, kui patsient veel suitsetabning "suitsetamisest loobumise tähtaeg"saabub 2 esimese nädala jooksul ravialustamisest, eelistatavalt 2. nädalat.Esialgne annus on 150 mg 1 kord ööp. 3päeva vältel, seejärel suurendatakseannust 150 mg-ni 2 korda ööp.Järjestikuste annuste manustamise vahelepeab jääma vähemalt 8 tundi. Maxühekordne annus ei tohi ületada 150 mgja max ööp. annus ei tohi ületada 300 mg.Ravi kestus on 7...9 nädalat.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust alla 18-a476patsientidel ei ole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui loodetav kasu kaalub ülesvõimalikud riskid.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes.Krambiseisundid (sh anamneesis). Ravimon vastunäidustatud alkoholi või rahustitejärsu ärajätmise ajal, kuna esinebkrampide tekke oht (eriti bensodiasepiinideärajätmisel). Tabl. ei tohi manustadapatsientidele, kes juba tarvitavad mõndabupropiooni sisaldavat ravimit (ntWellbutrin), kuna selle ainega seotudkrambihoogude esinemissagedus onannusest sõltuv. Bulimia või anorexianervosa käesolev või varasem esinemine(nendel patsientidel on täheldatud lühikesetoimeajaga bupropiooni manustamisejärgselt krampide esinemissagedusesuurenemist). Vastunäidustatud onkasutamine koos MAO inhibiitoritega. MAOinhibiitoritega ravi lõpetamise javõõrutusravi alustamise vahele peabjääma vähemalt 14 päeva.RISKID: Soovitatavat annust ei tohiületada, kuna bupropiooni kasutamistseostatakseannusest sõltuva krambiriskiga. Kunimaksimaalse soovitatava ööpäevaseannuseni ulatuvate annuste puhul (400 mgööpäevas) on krampide esinemissagedusumbes 0,1% (1:1000). Kasutamisegaseotud krambirisk on seotud riskifaktoriteolemasoluga.Seetõttu tuleb äärmiselt ettevaatlik ollamanustamisel patsientidele, kelleanamneesis on peatrauma, krambihood,KNS kasvaja või kes samaaegseltkasutavad krambiläve langetavaidravimeid (nt antipsühhootikumid,antidepressandid, teofülliin, süsteemsedsteroidid). Lisaks sellele tuleb ettevaatlikolla selliste kliiniliste seisundite puhul, mison seotud suurenenud krambiriskiga, ntalkoholi või rahustite liigne tarvitamine,hüpoglükeemiliste preparaatide võiinsuliiniga ravitav suhkurtõbi jastimuleeriva toimega või söögiisupärssivate preparaatide kasutamine. Ravituleb katkestada ja seda ei soovitatakasutada patsientidel, kellel tekib ravi ajalkrambihoog.Manustamine tuleb kohe ära jätta juhul,kui patsiendil tekivad ravi ajalülitundlikkusreaktsioonid. Arst peab olemateadlik sellest, et sümptomid võivad püsidapärast bupropiooni ärajätmist ningpatsienti tuleb sellele vastavalt ravida.Tüüpilised sümptomid on: nahalööve,nahasügelus, nõgestõbi või valu rinnus,tõsisematest reaktsioonidest võivadesineda angioödeem,düspnoe/bronhospasm, anafülaktilineshokk, multiformne erüteem võiSÕLTUVUSStevens-Johnsoni sündroom. Samuti onesinenudartralgiat, müalgiat ja palavikku, millegaon kaasnenud nahapunetus ja teised hiliseülitundlikkuse sümptomid. Needsümptomid võivad meenutadaseerumtõbe, kuid mööduvad tavaliseltpärast bupropioonravi katkestamist jatoetavat ravi antihistamiinide võiglükokortikosteroididega.Bupropiooni farmakodünaamika sarnanebmõnedele antidepressantidele. Kirjeldatudon neuropsüühilisi sümptomeid. Eriti ontäheldatud psühhootilisi ja maniakaalseidsümptomeid, peamiselt psühhiaatrilisehaiguse anamneesiga patsientidel. Lisaksvõib bipolaarse häirega patsientidel esilekutsuda maania episoodi. Depressiivnemeeleolu võib olla nikotiini ärajätunähuks.Depressiooni (harva koossuitsiidimõtetega) on kirjeldatudpatsientidel, kes üritavad suitsetamisestloobuda. Neid sümptomeid on kirjeldatudka ravi ajal, üldjuhul ravi algusjärgus.Uuringus, kus osalesid I astmehüpertensiooniga patsiendid (niisuitsetajad kui ka mittesuitsetajad), eiavaldanud bupropioon statistiliselt olulistmõju vererõhule. Ravimi kasutamise ajalon teatatud üksikutest vererõhukõrgenemise juhtudest, mis harvadeljuhtudel on osutunud raskekujulisteks.Enne transdermaalse nikotiinasendusravialustamist peaksid ravimit väljakirjutavadarstid hoolikalt lugema ravimi infolehte.Kui kasutatakse kombinatsioonravi, peabjälgima patsiendi vererõhku. Bupropioonmetaboliseerub maksas ulatuslikultfarmakoloogiliselt toimivateksmetaboliitideks, mis omakorda alluvadedasisele metabolismile. Kerge kunimõõduka maksatsirroosiga patsientidel eitäheldatud bupropiooni farmakokineetilisteparameetrite osas statistiliselt olulisterinevust võrreldes tervete vabatahtlikega.Samas täheldati selle rühma patsientidelbupropiooni plasmataseme ulatuslikumatindiviididevahelist kõikumist. Seetõttutuleb kasutada maksakahjustusegapatsientidel ettevaatusega ning kerge kunimõõduka maksatsirroosiga patsientideltuleks kaaluda ka annustamise sagedusevähendamist. Raske maksatsirroosigapatsientidel tuleb preparaati kasutadaäärmise ettevaatusega. Neil patsientideltuleb pikendada annustevahelisi intervalle,kuna suhteliselt kõrgema bupropioonimaksimaalse taseme tõttu on neilpatsientidel tavalisest suurem tõenäosusravimi kumuleerumiseks organismis. Kõikimaksa- ja neerupuudulikkusega patsientetuleb hoolikalt jälgida selliste võimalikekõrvaltoimete suhtes (nt unetus,suukuivus, krambid), mis võivad viidataravimi või tema metaboliitide kõrgele

SÕLTUVUStasemele.Bupropiooni aktiivsed metaboliididmetaboliseerivad lõplikult neerudes jaerituvad seejärel neerude kaudu. Seetõttutuleb neerupuudulikkusega patsientide ravialustada tavalisest väiksemate annusteja/või väiksema manustamissagedusega,sest neil patsientidel on suurem tõenäosusbupropiooni ja selle metaboliitidekuhjumiseks organismis. Bupropioonikliinilise kasutamise käigus ei ole eakatelpatsientide ja teiste täiskasvanute vahelerinevusi ravimi taluvuse osas ilmnenud.Siiski ei saa eakate patsientide mõnevõrrasuuremat tundlikkust ravimi suhtestäielikult välistada. Eakatel patsientidel onsuurema tõenäosusega tegemistneerufunktsiooni halvenemisega, mistõttuvõib neil olla vajalik annustamissagedusevähendamine. Mõnede eakate patsientidepuhul ei saa välistada tundlikkusesuurenemist bupropiooni suhtes; seegavõib olla vajalik annuse suuruse ja/võimanustamissageduse vähendamine.Kirjeldatud on neuropsühhiaatrilisisümptomeid. Täheldatud on psühhootilisijamaniakaalseid sümptomeid, peamiseltpsüühilise haiguse anamneesigapatsientidel. Lisaks võib bupropioonsarnaselt teistele antidepressantidelebipolaarse meeleoluhäirega patsientidelesile kutsuda maania episoodi. Mõnedesriikides on bupropioon näidustatuddepressiooni raviks. Antidepressantesaavate depressiooni ja teistepsühhiaatriliste häiretega täiskasvanutehulgas tehtud platseebokontrollitudkliiniliste uuringute metaanalüüs näitasantidepressante saavate alla 25-aastastepatsientide suitsidaalse käitumise jamõtete suurenenud riski võrreldesplatseeboga. Arstid peavad olematähelepanelikud võimalikemärkimisväärsete depressioonisümptomite või suitsiidimõtete tekkimisesuhtes bupropioonravi saavatelpatsientidel ning neid sellekohaseltnõustamaja jälgima.KÕRVALTOIMED:Ülitundlikkusreaktsioonidnagu urtikaaria, anoreksia, unetus,rahutus, ärevus, depressioon, peavalu,värisemine, pearinglus, maitsetundlikkusehäirumine, keskendumishäired,nägemishäired, kõrvade kumisemine(tinnitus), tahhükardia, vererõhu tõus(mõnikord raskekujuline), näo punetus,suukuivus, seedehäired (sh iiveldus jaoksendamine), kõhuvalu, kõhukinnisus,lööve, sügelus, higistamine, multiformneerüteem, Steven Johnson´i sündroom,palavik, asteenia.KOOSTOIMED: Madala krambilävegapatsientidel võib kasutada ainult juhul, kuivõimalik kasu ületab kõrgenenud riski.Kliinilist toimet võivad mõjutada ravimid,mis teadaolevalt indutseerivad (ntkarbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin)või inhibeerivad (nt valproaat)metabolismi. Ettevaatlik peab olemamanustamisel patsientidele, kes saavadsamaaegset ravi levodopa võiamantadiiniga, kliiniliste uuringuteandmetel on kõrvaltoimeteesinemissagedus nendel patsientidelsuurem (sh iiveldus, oksendamine,ärritatus, rahutus, posturaalne treemor).Samaaegsel transdermaalsetenikotiiniplaastrite kasutamisel võibkõrgeneda vererõhk.Zyban, Glaxo, Tabl. 150 mg N30KarbamasepiinCarbamazepinumRAVIMITÜÜP: Karboksamiidi derivaadidNÄIDUSTUS: Epilepsia. Kolmiknärvineuralgia ja glossofarüngeaalneuralgia.Diabeetiline neuropaatia. Alkoholivõõrutussündroom.ANNUSTAMINE: Keskmiseks annusekson 200 mg 3...4 korda päevas. Rasketeljuhtudel võib annust paaril esimesel päevalsuurendada (nt kuni 400 mg 3 kordapäevas). Deliiriumi korral ei ole soovitatavkarbamasepiini kombineerida uinutite jarahustitega.RASEDATELE: Raseduse ajal tohibkarbamasepiini kasutada ainult pärasthoolikat riski ja võimaliku kasu kaalumist.Reproduktiivses eas naisi tulebinformeerida raviga kaasnevatest riskidestraseduse ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või TSADsuhtes, atrioventrikulaarblokaad,raskekujuline maksapuudulikkus, luuüdidepressioon, porfüüria. Manustamine koosMAO inhibiitoritega. MAO-inhibiitoritemanustamine tuleb lõpetada vähemalt 2nädalat enne ravi alustamistkarbamasepiiniga, võimalusel isegi varem.Lapsed vanuses alla 1-aasta.RISKID: Kuna karbamasepiin ei toimiabsansside korral ning võib neidpõhjustada või ägestada, on ta selleseisundi korral vastunäidustatud.Müokloonuse korral ei ole karbamasepiinvalikravimiks.Segatüüpi krambihoogude korral tulebkarbamasepiini kasutada ettevaatusega,sest võib suureneda generaliseerunudkrampide tekkeoht. Seisundi halvenemiseltuleb ravi karbamasepiiniga katkestada.Karbamasepiinravi ajal on harva tekkinudaplastiline aneemia ja agranulotsütoos.Seetõttu tuleb enne ravi alustamist ja raviajal regulaarselt kontrollida verepilti.SõltuvusSamuti tuleb regulaarselt kontrollidamaksatalitlust (eriti eakatel jamaksahaigusega patsientidel) ningjääklämmastiku sisaldust. Patsiente tulebinformeerida võimalikest hematoloogilistekõrvaltoimete varajastest sümptomitest,samuti naha- ja maksareaktsioonidesümptomitest. Palaviku, neeluvalu, lööbe,suuhaavandite, verevalumite, petehhiatevõi hemorraagilise purpuri tekkimisel peabpatsient koheselt arstiga konsulteerima.Asümptomaatilise ja mitteprogresseeruvaleukopeenia korral ei ole ravi katkestaminevajalik.Raskekujulise, progresseeruva jasümptomaatilise leukopeenia (neeluvalu,palavik) korral tuleb ravi katkestada.Kergemad nahamuutused (nt isoleeritudmakulaarne või makulopapulaarneeksanteem) on tavaliselt ohutud ningmööduvad spontaanselt päevade võinädalate jooksul kas raviga jätkates võipärast annuse vähendamist. Raskenahareaktsiooni korral (ntStevens-Johnsoni sündroom, Lyell?isündroom) tuleb ravi otsekohe katkestada.Karbamasepiin võib esile kutsudaülitundlikkusreaktsioone, sealhulgasultiorganülitundlikkus, mis võib mõjutadanahka, maksa, vereloomeorganeid jalümfisüsteemi või teisi organeid, kasüksikult või mitme organi kaupa,põhjustatuna süsteemsest reaktsioonist.Ravi tuleb otsekohe lõpetada, kui ilmnevadülitundlikkuse sümptomid. Ristuv allergiavõib esineda karbamasepiini ja fenütoiinipuhul.Korduvat kontrolli ja ettevaatlikkuannustamist vajavad ka patsiendid, kellelesinevadkardiovaskulaarsed haigused, halvenenudneerufunktsioon või glaukoom.Karbamasepiini kasutamisel koosperoraalsete kontratseptiividega onteatatud tsüklivälisest veritsusest.Karbamasepiin võib mõjutada peroraalsetekontratseptiivide efektiivsust. Seetõttutuleks fertiilses eas naistel kaaludaalternatiivsete rasestumisvastastevahendite kasutamist. Ravi ajal tulebalkoholi tarvitamist vältida. Tähelepanutuleb pöörata ka asjaolule, etkarbamasepiini kasutamise kõrvaltoimedsarnanevad alkoholiabstinentsisündroomile ja neid võibomavahel segi ajada. Vältida tulebkarbamasepiinravi järsku lõpetamist. Kuikarbamasepiinravi saaval patsiendil onvajalik üle minna teise antiepileptikumikasutamisele, tuleb seda tehaettevaatlikult, annust järk-järgultvähendades.Antiepileptilisi ravimeid erinevatenäidustuste puhul kasutanud patsientidelon teatatud enesetapumõtetest ja477

Sõltuvussuitsidaalsest käitumisest. Patsiente tulebjälgida enesetapumõtete ja suitsidaalsekäitumise nähtude osas ja vajaduselrakendada sobivat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitadavajadusest pöörduda enesetapumõtete võisuitsidaalse käitumise ilmnemisel arstipoole.Ravim sisaldab laktoosi, seega patsiendidkellel esineb pärilik galaktoosi talumatus,laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosimalabsorbtsioon, ei tohi seda ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Ravi alustamisel võibesineda isutust, suukuivust, oksendamist,kõhulahtisust või -kinnisust. Harva ontäheldatud peavalu, pearinglust, unisust,väsimust, ataksiat, akommodatsioonihäireid, nüstagmi, topeltnägemist,paresteesiaid, jalgade pareese,kõnehäireid.KOOSTOIMED: Maksaensüümideinduktsiooni teel võib teiste ravimite,näiteks suu kaudu manustatavateantikoagulantide (kumariini derivaadid),kinidiini, metadooni, tramadooli,kontratseptiivide või antibiootikumide(näiteks doksütsükliini) toime väheneda.Võib vähendada ka mitmete teisteantiepileptiliste ravimite (klonasepaam,lamotrigiin, okskarbamasepiini aktiivnemetaboliit, fenütoiin, topiramaat,valproaat, etosuktsimiid, primidoon),samuti TSAD, mõnedeantipsühhootikumide (klosapiin,haloperidool, olansapiin, risperidoon),viirusvastaste ravimite (indinaviir,lopinaviir, nelfinaviir, sakvinaviir),dihüdropüridiinide, tsüklosporiini,südameglükosiidide, kortikosteroidide,levotüroksiini ja teofülliini plasmasisaldust.On kirjeldatud karbamasepiini metabolismiaeglustumist (ja seeläbi suurenenudplasmakontsentratsiooni), kui samaaegseltmanustati erütromütsiini, klaritromütsiini,triatsetüüloleandomütsiini, isoniasiidi,ritonaviiri, mõnesid kaltsiumikanaliteblokaatoreid (verapamiili, diltiaseemi),fluoksetiini, fluvoksamiini,dekstropropoksüfeeni ja viloksasiini.Karbamasepiini plasmakontsentratsioonvõib suureneda ka mõnede teisteantikonvulsantide (fenütoiin, primidoon,naatriumvalproaat) või tsimetidiinisamaaegsel manustamisel.Koosmanustamine liitiumiga võib viiapöörduva neurotoksilise reaktsioonini.Plasmakontsentratsiooni vähenemistvõivad põhjustada rifabutiin, linesoliid.Antikonvulsiivset toimet antagoniseerivadADd, malaariavastased ravimid (klorokiin,meflokiin) ja antipsühhootikumid. RaviMAO inhibiitoritega tuleb lõpetadavähemalt 2 näd. enne karbamasepiinikasutamise alustamist. Alkohol võib478tugevdada karbamasepiini kõrvaltoimeidKNS poolt. Diureetikumid suurendavadhüponatreemia riski. Laboratoorsetestnäitajatest võivad muutuda kilpnäärmefunktsiooni parameetrid.Carbalex, Gerot, Tabl. 200 mg N50; Tabl.400 mg N50; Ret. tabl. 300 mg N50; Ret.tabl. 600 mg N50Carbamazepin Nycomed, Nycomed,Tabl. 200mg N50Finlepsin, Teva, Tabl. 200mg N50; Ret.tabl. 200mg N50; Ret. tabl. 400mg N50Tegretol, Novartis, Ret. tabl. 200mg N50;Ret. tabl. 400mg N30;Timonil, Desitin, Ret. tabl. 150mg N100;Ret. tabl. 300mg N100; Ret. tabl. 600mgN50MetadoonMethadonumRAVIMITÜÜP: Opiodsõltuvuse vastasedNÄIDUSTUS: Opioidsõltuvuse asendusjavõõrutusravi sobiva meditsiinilisejälgimise süsteemi, sotsiaalse japsühholoogilise abi raames. Tugev valu.ANNUSTAMINE: Alustatakse annustega10...20 mg ööp., annust suurendatakse10...20 mg kaupa ööp., jälgides, etpatsiendil puuduvad ärajätu- jamürgistusnähud. Tavaline annus on40...60 mg ööp.LASTELE: Ei sobi.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Kroonilinehingamispuudulikkus. Obstruktiivsedkopsuhaigused. Metadooni ei olesoovitatav kasutada astmahoo ajal.Rahutusseisundid alkoholi või uinutitekuritarvitamise tagajärejel. Metadooni eitohi kasutada samaaegselt ega enne 14ööp. möödumist ravist MAO inhibiitoritega.RISKID: Põhjustab ravimsõltuvust.Eakatel ning bronhiaalastma-, krooniliseneeru- ja/või maksapuudulikkusegahaigetel tuleb kasutada väiksemaidannuseid. Nagu kõik opiaadid, võibpõhjustada häiriva kõhukinnisuse, mis oneriti ohtlik tõsise maksapuudulikkusegapatsientidel.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, sedatsioon,segasusseisundid, eufooria, kõhukinnisus,uriinipeetus, hingamisdepressioon, mioos,hüpotensioon.KOOSTOIMED: Ravimit ei tohi kasutadasamaaegselt TSAD, alkoholiga egauinutitega.Mitte kasutada samaaegselt ega enne 14ööp. möödumist ravist MAO inhibiitoritega.Koosmanustamine fenobarbitaali,fenütoiini või rifampitsiiniga võibpõhjustada metadooni ärajäämanähtudeANTINEOPLASTILISEDtekkimist. H2-retseptorite blokaatorite võiSSRI (fluoksetiin, fluvoksamiin) üheaegselmanustamisel on suurem oht metadoonikõrvaltoimete tekkeks.Buprenorfiin/pentasotsiin/naltreksoon:manustamine metadoonsõltuvusegapatsientidele võib põhjustadaärajätunähtude vallandumise. Naloksoon:toimib vastandsuunaliselt metadoonianalgeetilistele ning KNS ja hingamistpärssivatele toimetele.Metadon dak, Nycomed, P.o. lah.1mg/ml 1000ml N1; Tabl. 20mg N25

ANTINEOPLASTILISEDAntineoplastilisedAlemtuzumabAlemtuzumabRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedainedNÄIDUSTUS: Kroonilise lümfoleukeemiaravi patsientidel, kellel eelneva ravi käigusalküleerivate ainetega ei tekkinud täielikkuega osalist ravivastust või pärast ravifludarabiinfosfaadiga saavutati ainultlühiajaline remissioon (alla 6 kuu).ANNUSTAMINE: Esimese ravinädalajooksul tuleb manustada suurenevatesannustes: 1. päeval 3 mg, 2. päeval 10 mgning 3. päeval 30 mg, eeldades, et neidannuseid talutakse hästi. Seejärel onsoovituslikuks annuseks 30 mg ööp., midamanustatakse 3 korda näd. , ülepäeviti,max kuni 12 näd. Enamikul patsientidelsaab annuse tõsta 30 mg-ni 3...7 päevajooksul. Kui 3 mg või 10 mg annuste korralesineb tsütokiinide vabanemisestpõhjustatud ägedaid ja raskeidkõrvaltoimeid (vererõhulangus, lihasjäikus,palavik, õhupuudus, külmavärinad, lööbedja bronhospasm), tuleb enne annusejärgmisele astmele tõstmist sama annustkorrata niikaua, kuni on saavutatud heataluvus.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, hiirevalkude või mõne abiaine suhtes; aktiivsedsüsteemsed infektsioonid; HIV-infektsioon;aktiivsed sekundaarsed pahaloomulisedkasvajad; rasedus ja imetamine.RISKID: Ägedad kõrvaltoimed, misvõivad tekkida esialgse annusesuurendamise ajal tsütokiinide vabanemisetõttu, on arteriaalse vererõhu langus,lihasjäikus, palavik, õhupuudus,külmavärinad ja lööbed. Kui need nähudon mõõduka raskusega või rasked, siistuleb enne igakordset annusesuurendamist ja antud annusega jätkatesrakendada sobivat eelnevat ravi, niikauakuni iga annust talutakse hästi.Patsientidel, keda on eelnevalt ravitudpotentsiaalselt kardiotoksiliste ravimitega,tuleb kaaluda südamefunktsioonihindamist ja pidevat jälgimist (näiteksehhokardiograafia, südamelöögisagedus jakehakaal). 30...60 minutit enne esimest 3mg annuse manustamist, enne igakordsetannuse suurendamist ning seejärelvastavalt kliinilistele näidustustelesoovitatakse patsiendile eelravina suukaudu või intravenoosselt manustadasteroide. Raskekujulise lümfopeeniagapatsientidel võib tekkida doonor vsretsipient haigus, mistõttu tuleb neilpatsientidel kasutada kiiritatudverekomponente, kuni lümfopeenia onlahenenud ning eriti kuni lümfotsüütidehulk on adekvaatselt taastunud väärtuseni200 lümfotsüüti/mcl või rohkem. Ravi ajaltuleb regulaarsete ajavahemike järelkontrollida verepilti ja trombotsüütidearvu, sagedamini neil patsientidel, kellel onkalduvus vererakkude vähesusele.Regulaarset ja süstemaatilist CD52ekspressiooni jälgimist rutiinse kliinilisetegevusena ei soovitata. Patsientidel võibtekkida allergilisi võiülitundlikkusreaktsioone või kimäärsete(hiire/inimese) monoklonaalseteantikehade suhtes. Vajalik onülitundlikkusreaktsioonide ravikskasutatavate ravimpreparaatide olemasoluning valmisolek erakorraliste meetmeterakendamiseks, kui manustamise ajal tekibreaktsioon.KÕRVALTOIMED: Sepsis, lümfopeenia,allergiline reaktsioon, hüponatreemia,dehüdratsioon, kaalulangus, anoreksia,unetus, isiksusehäire, maitsmisaistingukadumine, ebanormaalne kõnnak,intrakraniaalne hemorraagiatrombotsütopeeniaga, treemor,hüpesteesia, düstoonia, peapööritustunne,maitsmisaistingu muutused, peavalu,peapööritus, neuropaatia, konjunktiviit,endoftalmiit, tinnitus, tahhükardia,südamepekslemine, müokardiinfarkt,iivelduse ja oksendamise sümptomid,seedetrakti verejooks, gastroenteriit,kõhulahtisus, stomatiit, limaskestahaavandid, keelehaavandid.KOOSTOIMED: Ei ole läbi viidudformaalseid ravimkoostoime uuringuid. Eiole teiste ravimitega teadaolevaid kliinilisetähtsusega koostoimeid. Siiski soovitataksemanustamist alustada mitte varem kui 3näd. pärast teiste kemoterapeutikumidekasutamise lõpetamist. Ehkki puuduvadvastavad uuringud, soovitatakse vähemalt12 kuu vältel pärast ravi patsiente elusviirusvaktsiinidega mitte vaktsineerida.Seni ei ole uuritud ühelegi vaktsiinileprimaarse või anamnestilise humoraalsevastuse tekitamise võimet.MabCampath, Genzyme Europe, Inf.konts. 10mg/ml 3ml N3; Inf. konts.30mg/1ml 1ml N3ÖstramustiinEstramustinumRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedainedNÄIDUSTUS: Prostata kartsinoom.ANNUSTAMINE: Annusevahemik on7...14 mg/kg (4...8 kapslit) ööp., jagatunakahele (või kolmele) manustamiskorrale.Soovitatavaks algannuseks on 4...6 kapslit,et saada annus vähemalt 10 mg/kg.AntineoplastilisedKapsleid tuleb võtta vähemalt tund ennevõi 2 tundi pärast sööki. Kapslid tuleb allaneelata koos klaasitäie veega. Piima,piimatooteid või kaltsiumi, magneesiumivõi alumiiniumi sisaldavaid ravimeid (ntantatsiide) ei tohi östramustiini kapslitegasamaaegselt võtta. Kui 4...6 nädalajooksul ei täheldata ravivastust, tuleb ravikatkestada.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusTA, östradiooli võimeklooretamiinhüdrokloriidi suhtes, raskemaksahaigus, raskesüdame-veresoonkonna haigus,isheemiline või südame-veresoonkonnatrombembooliline haigus või vedelikepeetusega seotud tüsistused.RISKID: Kasutada ettevaatlikultpatsientidel, kellel varem on esinenudtromboflebiiti, tromboosi võitrombemboolilisi häireid, eriti kui see oliseotud östrogeenraviga. Ettevaatusegatuleb preparaati manustada kapatsientidele, kellel on peaajuveresoontevõi pärgarterite haigus. Kunaglükoositaluvus võib väheneda, tulebdiabeediga patsiente manustamiselhoolikalt jälgida. Kuna võib tekkidahüpertensioon, tuleb vererõhkuperioodiliselt kontrollida. Mõnedel ravisaavatel patsientidel on täheldatudvarasema või äsja tekkinud perifeerseturse või südame paispuudulikkuseägenemist.Võib mõjutada kaltsiumi ja fosforimetabolismi ja seda tuleb ettevaatusegakasutada patsientidel, kellel onhüperkaltseemiaga seotud metaboolsedluuhaigused, samuti neerupuudulikkusegapatsientidel. Eesnäärmevähi jaosteoblastide metastaasidega patsientidelesineb hüpokaltseemia tekkerisk ja nendekaltsiumitasemeid tuleb hoolikalt jälgida.Maksapuudulikkusega patsientidel onmetabolism aeglustunud ja seetõttu tulebsellistele patsientidele manustada ravimitettevaatusega. Regulaarsete intervallidegatuleb määrata maksafunktsioonidenäitajaid. Kuna östrogeeni sisaldavadravimid mõjutavad teatud endokriin- jamaksafunktsioone, võib see mõjutada kavastavaid laboratoorsete analüüsidetulemusi. Elusvaktsiinide (sh nõrgestatud)manustamine kemoterapeutilisteravimitega, sh östramustiiniga,immuunkomprimeeritud patsientidele võibpõhjustada raskeid või fataalseidinfektsioone. Surmatud või inaktiveeritudvaktsiine võib manustada, kuid vastussellistele vaktsiinidele võib olla vähenenud.KÕRVALTOIMED: Vedeliku peetus,südame paispuudulikkus, südameisheemiatõbi, müokardiinfarkt,trombemboolia, hüpertensioon, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus,479

Antineoplastilisedmaksafunktsiooni häired, günekomastia,impotentsus.KOOSTOIMED: On kirjeldatud, etöstrogeenid suurendavad TSADi toimet jatoksilisust, arvatavasti nende metabolismiinhibeerimise kaudu. Piim, piimatooted võikaltsiumi, magneesiumi või alumiiniumisisaldavad ravimid võivad imendumisthalvendada ja seetõttu tuleb vältida nendesamaaegset manustamist. Ei saa välistadaka östramustiini ja AKE inhibiitoriteomavahelist koostoimet, mis tõenäoliseltsuurendab angioneurootilise tursetekkeriski.Estracyt, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Caps. 140mg N100BleomütsiinBleomycinumRAVIMITÜÜP: Tsütotoksilised AB-dNÄIDUSTUS: Kombinatsioonis teistetsütotoksiliste ainete ja/või kiiritusravigajärgmiste kasvajate ravi: kõrgeltdiferentseerunud ja lokaliseerunud suu,nina-neelu ja nina kõrvalurgete, kõri,söögitoru, emakakaela, peenise ja nahaskvamoosrakulised kartsinoomid. Hodgkinilümfoom, mitte-Hodgkini lümfoom, shmycosis fungoides. Testise teratoom.Pleura- ja peritoneaalõõne pahaloomulisedefusioonid.ANNUSTAMINE: Skvamoosrakulinekartsinoom: Lihase- või veenisiseselt10...15 mg/m²/näd. Veenisisene inf.kestusega 6...24 tundi 10...15 mg/m²/päevas 4-l kuni 7-l järjestikusel päevaliga 3...4 näd. tagant. Hodgkini tõbi võimitte-Hodgkini lümfoom: Lihase- võiveenisisese süstena 5...10 mg/m² 1 või 2korda näd. Anafülaktilise reaktsioonitõenäosuse tõttu tuleb lümfoomigapatsiente ravida 2...3 mg/annuse kohta.Kui ei teki mingeid ägedaid reaktsioone,võib manustada tavaannuseid. Testiseteratoom: 10...15 mg/m² lihase- võiveenisiseselt 1 või 2 korda näd. 10...20mg/m²/päevas i.v. inf. 6...24 tundi 5...6-ljärjestikusel päeval iga 3...4 näd. tagant.Pleura pahaloomulised efusioonid: 60 mg100 ml-s 0,9% NaCl lahuses pleurasiseseltvõi intraperitoneaalselt ühekordseannusena, mida võib vajadusel korrata.Max annus 400 mg (keskmiselt 235mg/m² kehapinna kohta), kuid jätkuvamanustamise korral tuleb kindlustuseksjälgida kopsufunktsiooni.EAKATELE: 80 ja vanemad: 15 mg näd.,max 100 mg. 70...79-a: 30 mg näd., max150...200 mg. 60...69-a: 30...60 mg näd.,max 200...300 mg. Alla 60-a: 30...60 mgnäd., 400 mg.LASTELE: Näidatud on, et laste puhultuleb kasutada annuseid, mis on480soovitatud täiskasvanutele vastavaltkehapinna suurusele.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Vastunäidustatud ägeda kopsuinfektsiooni,tugevasti langenud kopsufunktsiooni võikopsude tsirkulatoorsete häirete korral.Lisaks patsientidel, kellel on esinenudülitundlikkust või idiosünkraasiadravimitele.RISKID: Kemoteraapiat saavadpatsiendid peavad olema vähi raviskogemust omavate arstide järelevalve all.Ravi saavaid patsiente tuleb hoolikaltjälgida kopsufunktsiooni langusesümptomite tekke suhtes. Anafülaksialesarnast ideosünkraasiat on esinenud 1%bleomütsiiniga ravitud lümfoomihaigetest.Kuna reaktsioon tekib tavaliselt pärastesimese või teise annuse manustamist,tuleb just siis patsienti eriti hoolikaltjälgida. Kuna omab teratogeenset toimetmeeste ja naiste sugurakkudele, tulebtagada adekvaatne raseduse kontroll koguravi ajaks ja kolmeks kuuks pärast ravilõppemist.KÕRVALTOIMED: Palavik, isutus,väsimus, iiveldus, valu süstekohal võituumori piirkonnas.KOOSTOIMED: Kui kasutataksekompleksse kemoteraapia ühe osana,tuleb ravimi annuse valimisel arvestadasama toksilisusega. Toksilisusesuurenemist on kirjeldatud, kuikasutatakse samaaegseltbikloroetüül-nitrosouureat(antineoplastiline ravim, BCNU),mitomütsiin C-d, tsüklofosfamiidi,metotreksaati. Eelnenud või kaasnevkiiritusravi on oluline komponent kopsudetoksilisuse raskuse ja sageduse tekkes.Patsientidel, kes saavad operatsiooni ajalhapnikku, on kõrgem risk kopsudetoksilisuse tekkeks. Seetõttu soovitatakseneil operatsiooni ajal ja postoperatiivselperioodil hapniku annust vähendada. Kuimunandivähki põdevat patsienti ravitaksebleomütsiini ja Vinca-alkaloididega onkirjeldatud Raynaud' tõve ja isheemiateket, mis võib viia perifeersete kehaosade(sõrmed, varbad, ninaots) nekroosini.Bleocin, Euro Nippon Kayaku, Inj. subst.15mg N1BusulfaanBusulphanumRAVIMITÜÜP: Alküleerivad ainedNÄIDUSTUS: Krooniline müeloidneleukeemia.ANNUSTAMINE: Tabl. manustatakseharilikult kuuridena või pidevasäilitusravina. Ravimi annus peab olemaANTINEOPLASTILISEDindividuaalselt kohandatud vastavaltpatsiendi kliinilistele ja hematoloogilistelenäitudele. Kui patsiendile näidustatudbusulfaani ööp. annus on väiksem kuisaadaolevates tablettides, võibravipäevade vahele teha paaripäevaseidvaheaegu.Tablette ei tohi poolitada. Adipoossetelepatsientidele määratakse ravimit vastavaltkehapindalale või kohandatuna ideaalselekehakaalule. Üksikasjalikumat teavetraviskeemide kohta saab vastavasterialakirjandusest.Kroonilise müeloidse leukeemia kroonilisefaasi palliatiivne ravi. Busulfaan ei ravihaigust lõplikult, kuid ta vähendab oluliseltgranulotsüütide hulka, vähendab haigusesümptomeid ja parandab patsiendi kliinilistseisundit. Ravi alustamine. Algannus on0,06 mg/kg/ööp., max võib ravi algulmanustada 4 mg ühekordse annusena.Ravi alustamisel peab vereanalüüsetegema vähemalt kord nädalas. Kui pärast3 nädalat kestnud ravi ei ole efektiilmnenud, võib annust suurendada. Ravituleb jätkata, kuni leukotsüütide koguarvon langenud 15...25x109/l (tavaliselt kulub12...20 nädalat). Seejärel võib ravikatkestada. Leukotsüütide arvuvähenemine võib jätkuda veel 2 nädalat.Ravi jätkamist selles faasis ei soovitata,sest suureneb pikaaegse või pöördumatuluuüdi aplaasia tekkeoht. Säilitusravi.Leukeemia võib olla kontrolli all pikka aegailma edaspidise manustamiseta. Tavaliselttehakse järgnevad ravikuurid siis, kuileukotsüütide arv suureneb 50x109/lni võihaiguse sümptomid taastuvad. Mõnedarstid soovitavad pidevat säilitusravi, eritikui ravile järgneva remissiooni aeg onlühike. Tavaline säilitusravi annus on0,5...2 mg/ööp., mõnedel patsientidelväiksem. Ravi eesmärk on hoidaleukotsüütide arvu 10...15x109/l piirides.Vereanalüüse peab tegema vähemalt iga 4nädala järel. Kui patsient vajabLASTELE: Lastel esineb kroonilistmüeloidset leukeemiat harva. Busulfaanivõib kasutada Philadelphia kromosoomiesinemise korral haiguse raviks;Ph-negatiivne juveniilne vormbusulfaanravile hästi ei allu.Polütsüteemia: Tavaline annus on 4...6mg/ööp. Ravikuur kestab 4...6 nädalat,mille jooksul tuleb pideval jälgidaverenäitajaid, eriti trombotsüütide arvu.Haigussümptomite taastumisel võib tehakorduvaid ravikuure. Säilitusravina võibkasutad pool esialgsest annusest.Mõnikord on busulfaan ndnud häidtulemusi essentsiaalse trombotsüteemia jamüelofibroosi ravis. Algannus on 2...4mg/ööp. Müelofibroosi korral peab vägahoolikalt jälgima hematoloogilisi näitajaid,sest neil haigetel on luuüdi äärmiselt

ANTINEOPLASTILISEDtundlik.RASEDATELE: Ravimi manustamine onmõeldav juhul, kui loodetav kasu ületabvõimaliku ohu.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus võiresistentsus ravimi suhtes. Ei tohikasutada patsientidel, kelle haigus ei oleallunud ravile busulfaaniga.RISKID: Ravimit tohib määrata jamanustada vastava tsütotoksiliste ravimitealase väljaõppega spetsialist.Immuunpuudulikkusega patsiente eisoovitata elusvaktsiinidega vaktsineerida.Ravi tuleb lõpetada kohe, kui tekivadtokslilisusest tingitud kopsu kõrvaltoimed.Reeglina ei manustata kiiritusravigasamaaegselt või kohe selle järgselt.Kroonilise müeloidse leukeemiagapatsientidel esineb tihti hüperurikeemiat jahüperurikosuuriat, mis tuleb enne ravialustamist korrigeerida. Ravi ajal tulebhüperurikeemiat ja kusihappest tingitudnefropaatiat vältida, tagades adekvaatsehüdratsiooni ja vajadusel kasutadaallopurinooli. Suure annuse määramiseltuleks krambivastaseks profülaktikakskasutada pigem bensodiasepiini kuifenütoiini.Manustamisel koos süsteemseitrakonasooli või metronidasooliga tulebpatsienti hoolikalt jälgida võimalikubusulfaani toksilisuse ilmnemise suhtes.Määramisel suurtes annustes koositrakonasooli või metronidasooliga tõstaboluliselt busulfaani toksilisust, seetõttu eisoovitata koos manustada suurtesannustes metronidasooliga. Tabl. ei tohipoolitada. Tabl. ei ole ohtlikud, kui tablettikattev kiht on terve. Kogu ravi vältel peabjälgima verenäitajaid vältimaksmüelosupressiooni ja pöördumatu luuüdiaplaasia teket.KÕRVALTOIMED: Sekundaarne ägeleukeemia, annusest sõltuv luuüdipärssimine, mis väljendub leukopeenia jaosalise trombotsütopeenia tekkes. Suurteannuste manustamisel südametamponaadtalasseemiaga patsientidel. Suurte annustemanustamise järgselt idiopaatilisepneumoonia sündroom. Iiveldus jaoksendamine, kõhulahtisus ja suulimaskesta haavandumine,hüperbilirubineemia, ikterus,maksaveenide oklusioon, tsentrilobulaarnesinusoidaalne fibroos koos maksarakkudeatroofia ja nekroosiga. Ovariaalnesupressioon ja amenorröa jaklimakteerilised sümptomid premenopausissuurte annuste korral, rasked ja püsivadmunasarjakahjustused, kaasa arvatudsugulise küpsemise häired noorteltüdrukutel pärast ravi. Meessoostpatsientidel steriilsus, asospermia jatestikulaarne atroofia.KOOSTOIMED: Samaaegne teistetsütotoksiliste ravimite kasutaminesuurendab toksilisust kopsukoe suhtes.Fenütoiiniga samaaegsel manustamiselsuurte annustega võib müeloablatiivnetoime väheneda. Samaaegsel itrakonasoolisüsteemsel manustamisel võib busulfaanikliirens väheneda. Suurtes annustesbusulfaani ja samaaegsel itrakonasoolimanustamisel väheneb busulfaani kliirensumbes 20% ning suurenebplasmakontsentratsioon. Metronidasooltõstab busulfaani plasmakontsentratsiooniligikaudu 80%. Seega, manustadessuurtes annustes busulfaani koositrakonasooli või metronidasooliga,suureneb busulfaani toksilisus.Myleran, Glaxo, Tabl. 2mg N100DaktinomütsiinDactinomycinumRAVIMITÜÜP: Tsütotoksilised AB-dNÄIDUSTUS: Wilmsi tuumor.Rabdomüosarkoom. Testise kartsinoom.Trofoblastilised kasvajad.ANNUSTAMINE: I.v.: 2-näd. ravitsükliannus ei tohi ületada 15 mcg/kg/päevasvõi 5-päevase ravitsükli annus 400...600mcg/m² kehapinna kohta päevas.Tüsedatele või tursetega patsientideletuleb annuse arvutamisel võtta alusekskehapindala ja püüda annus sidudanormaalse kehakaaluga. Wilmsi tuumor,rabdomüosarkoom: Raviks on kasutatud15 mcg/kg i.v. 5 päeva jooksul erinevateskombinatsioonides ja skeemides koosteiste kemoterapeutiliste ravimitega.Testise kartsinoom: 1000 mcg/m²esimesel ravipäeval ühe osanakombinatsioonravist koos tsüklofosfamiidi,bleomütsiini, vinblastiini ja tsisplatiiniga.Gestatsiooni trofoblastiline kasvaja:Monoteraapiana 12 mcg/kg ööp. i.v. 5päeva. Kombineeritult etoposiidi,metotreksaadi, foliinhappe, vinkristiini,tsüklofosfamiidi ja tsisplatiiniga 500 mcgveenisiseselt 1. ja 2. ravipäeval.Täidlastele ja eelnevalt kemoteraapiat võikiiritusravi saanud patsientidelesoovitatakse mõnikord väiksemaidannuseid.LASTELE: Toksiliste toimete suuremaesinemissageduse tõttu imikutel, tohibravimit manustada ainult üle 6...12 kuuvanustele lastele. Annused: vt.täiskasvanud.RASEDATELE: Tohib kasutada vaid juhul,kui võimalik kasu ületab võimaliku riskilootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimiükskõik millise koostisosa suhtes. Ei tohimanustada tuulerõugete ja herpes zosterinfektsiooni ajal, kuna see võib põhjustadahaiguse generaliseerumist ja lõppedaAntineoplastilisedsurmaga.RISKID: Tohib manustada ainult vähiravis kasutatavate kemoterapetikumidegakogemust omava arsti järelevalve all.Daktinomütsiini toksiliste (nt korrosiivsete,kartsinogeensete, mutageensete jateratogeensete) omaduste tõttu on vajalikenne ravimi manustamist tutvudaspetsiaalsete käsitsemisjuhenditega ja neidtäpselt järgida. VÄGA TOKSILINE ja niikuivainet kui ka lahust tuleb käsitseda jamanustada äärmiselt hoolikalt. Kuiveenisisesel manustamisel satub ravimitveresoontest mööda, võib see põhjustadatõsiseid pehmete kudede kahjustusi.Sarnaselt teistele kasvajavastasteleravimitele on väga toksiline ning ravi ajalon vajalik patsienti hoolikalt ja sagelijälgida kõrvaltoimete suhtes. Kõrvaltoimedvõivad tekkida kõikides kudedes, kõigesagedamini esinevad need agavereloomesüsteemis, põhjustadesmüelosupressiooni. Seetõttu ei tohi raviajal kasutada elusviirust sisaldavatvaktsiini. Tuleb meeles pidada kaanafülaktiliste reaktsioonidetekkevõimalust. (Peamiselt maksa)veno-oklusiivhaigus võib lõppeda surmaga,eriti lastel alla 48 elukuu.KÕRVALTOIMED: Ebamugavustunne,nõrkus, letargia, palavik, müalgia, proktiit,hüpokaltseemia, kasvu pidurdumine,infektsioon, pneumoniit, keiliit, düsfaagia,ösofagiit, haavanduv stomatiit, farüngiit,anoreksia, iiveldus, oksendamine,kõhuvalu, kõhulahtisus, haavandidseedetraktis, hepatotoksilisus, kiilaspäisus,nahalööve, akne.KOOSTOIMED: Kombineeritudkemoteraapiat saavaid patsiente on vajajälgida toksiliste kõrvaltoimete suhtes igapäev, kuna harva talutakse kogu ravikuuri.Kiiritusraviga kombineerimisel suurenebseedetrakti toksilisuse ja luuüdisupressiooni esinemissagedus. Erilisttähelepanu vajab olukord, kusmanustatakse varem kui 2 kuud pärastparempoolse Wilmsi tuumori kiiritust;sellisel juhul on esinenud hepatomegaaliaja AST aktiivsuse tõus. Perfusioonravitüsistused on peamiselt seotudsüsteemsesse vereringesse sattunudravimi hulgaga ja nendeks võivad ollavereloome pärssimine, kasvajalise koelaguproduktidest pärit olevate toksilisteühendite imendumine, vastuvõtlikkusesuurenemine nakkushaigustele, haavadeparanemise halvenemine ja maolimaskesta haavandumine. Kasvajalisehaigusega haigetel on teatatud neeru,maksa ja luuüdi funktsioonihäireteesinemisest. Toime võib häirida biotestigaantibakteriaalse ravimi taseme määramistverest.481

AntineoplastilisedCosmegen, Ovation, Inj. subst. 0,5 mgN1DasatiniibDasatinibRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedainedNÄIDUSTUS: Näidustatud kroonilises,aktseleratsiooni või blastses faasiskroonilise müeloidleukeemia (CML) ravikstäiskasvanutel, kui eelnev ravi(kaasaarvatud imatiniibmesülaadiga) ei oleandnud soovitud tulemusi või kui see eiolnud talutav. Näidustatud ka Philadelphiakromosoom-positiivse (Ph+) ägedalümfoblastleukeemia (ALL) ja lümfoblastseCML raviks täiskasvanutel, kui eelnev raviei ole andnud soovitud tulemusi või kuisee ei olnud talutav.ANNUSTAMINE: Ravi võib alustada arst,kellel on kogemused leukeemiadiagnoosimises ja ravis. CML kroonilisesfaasis on soovitatav algannus 100 mgdasatiniibi 1 kord ööp., manustatunasuukaudselt.Soovitatav algannus aktseleratsiooni,müeloidse või blastse faasi(kaugelearenenud faasi) CML või Ph+ ALLkorral on 140 mg 1 kord ööp.,manustatuna suukaudselt. Tablette ei tohipurustada ega lõigata, vaid tuleb neelatatervena. Ravimit võib võtta kas koostoiduga või ilma järjepidevalt, kashommikul või õhtul. Ravi kestus:kliinilistes uuringutes jätkati ravi kunihaiguse progresseerumiseni või seni, kunipatsient ravi enam ei talunud. Ravilõpetamise tagajärgi täielikutsütogeneetilise ravivastuse (CCyR)saavutanud patsientidel ei ole uuritud.Annuse suurendamine: kliinilistesuuringutes osalenud CML ja Ph+ ALLtäiskasvanud patsientidel, kellel soovitatudalgannusega ei saavutatud hematoloogilistvõi tsütogeneetilist ravivastust, suurendatiannust kuni 140 mg 1 kord ööp.(kroonilises faasis CML) või 180 mg 1 kordööp. (kaugelearenenud faasis CML või Ph+ALL).LASTELE: Ei soovitata kasutada alla 18-aohutuse ja efektiivsuse ebapiisavateandmete tõttu.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal, kui see ei ole hädavajalik. Kuikasutatakse raseduse ajal, peab patsientolema informeeritud riskidest lootele. Mõjuspermale ei ole teada, seetõttu nii fertiilseseas mehed kui naised peavad ravi ajalkasutama efektiivseid rasestumisvastaseidvahendeid. Rinnapiimaga toitmine tulebravi ajaks lõpetada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.482RISKID: CYP3A4 substraat ja inhibiitor.Seetõttu on võimalik koostoimesamaaegselt kasutatavate ravimitega, mismetaboliseeruvad eeskätt CYP3A4 abil võimoduleerivad tema aktiivsust. Teistetugevate CYP3A4 inhibiitorite (ntketokonasool, itrakonasool, erütromütsiin,klaritromütsiin, ritonaviir, telitromütsiin)kooskasutamine võib tugevdadadasataniibi toimet. Seetõttu ei olepatsientidel tugeva CYP3A4 inhibiitorisamaaegne kasutamine soovitatav.CYP3A4 indutseerivate preparaatide(deksametasoon, fenütoiin, karbamasepiin,rifampitsiin, fenobarbitaal või naistepunapreparaadid) samaaegne kasutamine võiboluliselt vähendada toimet, mis võibsuurendada ravi ebaõnnestumise riski.CYP3A4 substraadi kooskasutamine võibsuurendada CYP3A4 substraadi toimet.Dasataniibi ja H2-blokaatori (famotidiin),prootonpumba inhibiitori (omeprasool) võialumiiniumhüdroksiidi/magneesiumhüdroksiidikooskasutamine võibvähendada toimet. Hetkel puuduvadandmed kliiniliste uuringute kohtamõõduka või raske maksafunktsioonikahjustusega patsientidel. Manustamiselmõõduka või raske maksakahjustusegapatsientidel tuleb olla ettevaatlik. OlulisedkõrvaltoimedMüelosupressioon: dasatiniib-ravi onseotud aneemia, neutropeenia jatrombotsütopeeniaga. Nendetekkesagedus on suurem kaugelearenenudCML või Ph+ ALL kui kroonilise CML puhul.Täielik vereanalüüs tuleb teha esimesel 2ravikuul igal nädalal ning seejärel iga kuuvõi vastavalt vajadusele. Müelosupressioonon olnud tavaliselt pöörduv ja ontaandunud pärast dasatiniib-ravi ajutistkatkestamist või annuse vähendamist.Verejooksud: rasket KNS hemorraagiatesines kõikides kliinilistes uuringutes

ANTINEOPLASTILISEDsuurenada dasatiniibi metabolismi jalangetada kontsentratsiooni plasmas.Sellepärast ei ole soovitav kasutadasamaaegselt tugevaid CYP3A4indutseerijaid.Kestev maohappe sekretsiooniallasurumine H2 blokaatorite võiprootonpumba inhibiitorite (nagufamotidiin ja omeprasool) poolttõenäoliselt vähendab toimet.Mittekliinilised andmed näitavad, etlahustumine on sõltuv pH-st. Tervetelvabatahtlikel langetasalumiiniumhüdroksiid/magneesiumhüdroksiid-antatsiidiühekordse annusesamaaegne kasutamine AUC-d 55% võrraja Cmax 58% võrra. TA-d, millekontsentratsiooni plasmas võib TAmõjutada: CYP3A4 substraadikooskasutamisel võib suureneda CYP3A4substraadi toime. Tervete isikute uuringussuurendas ühekordne 100 mg annussimvastatiini, tuntud CYP3A4 substraadi,AUC-d ja Cmax vastavalt 20 ja 37% võrra.In vitro andmed viitavad võimalikulekoostoime riskile CYP2C8 substraadiga,nagu glitasoon.Sprycel, BMS, Tabl. 50 mg N60DaunorubitsiinDaunorubicinumRAVIMITÜÜP: Antratsükliinid ja nendesarnased ainedNÄIDUSTUS: Ägedad leukeemiad.Daunorubitsiin on antratsükliin,kasvajavastane antibiootikum, midakasutatakse standardkomponendinamitmesugustes leukeemia raviskeemides.Daunorubitsiin on näidustatud remissiooniindutseerimiseks alljärgnevate leukeemiatekorral:- äge müeloidne (mittelümfotsütaarne)leukeemia (Acute Myelogenous Leukemia,AML)- äge lümfoidne leukeemia (AcuteLymphocytic Leukemia, ALL) Kroonilisedleukeemiad: Daunorubitsiini võib kasutadakroonilise müeloidse leukeemiaga (ChronicMyelogenous Leukemia, CML) patsientideblastse faasi raviks kombineeritudskeemides, kui monoteraapia ei ole enamtõhus.ANNUSTAMINE: Ägeda müeloidseleukeemia (AML) ja ägeda lümfotsütaarseleukeemia (ALL) remissiooni induktsioon:Soovituslik annus monoteraapiana esmaseremissiooni indutseerimiseks on 60mg/m², mida peab kordama kolmeljärjestikusel päeval. Järgnevateinduktsioonravi kuuride puhul (iga 3...4nädala tagant, sõltuvalt perifeerse vere jaluuüdi seisundist) soovitatakse samasugustdaunorubitsiini annust, kuid manustatunaüksnes kahel järjestikusel päeval.Standardseteskombinatsioonraviskeemides on päevaneannus 45 mg/m², manustatuna eelpooltoodud ajakava kohaselt.LASTELE: AML/ALL remissiooniinduktsioon: Manustatakse osanakombinatsioonravist annuse varieerudes0,5...1,5 mg/kg/ööp. (25...45 mg/m²/ööp.). Manustamissagedus sõltub kasutatavastraviskeemist.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või muuravimi koostisosa, muude antratsükliinidevõi antratseendioonide suhtes, püsivmüelosupressioon, raskekujulineinfektsioon, raskekujuline maksa- võineerukahjustus, südamelihasepuudulikkus, hiljutine müokardiinfarkt,rasked arütmiad, varasem ravidaunorubitsiini, muude antratsükliinideja/või antratseendioonide suurimatekumulatiivsete annustega.RISKID: Daunorubitsiini manustaminepeab toimuma tsütotoksilise ravikasutamises kogenud arsti kontrolli all.Ravi on vaja jälgida patsiendi ravivastusthinnates luuüdi rakke: müelosupressioontekib kõikidel haigetel terapeutilisteannuste manustamisel. Hematoloogilisiprofiile tuleb hinnata enne igat ravitsüklitdaunorubitsiiniga ja nende ajal, sealhulgasleukotsüütide valemit: oodatav onväljendunud tsütopeenia ja see vajabhoolikat jälgimist. Tõsisemüelosupressiooni kliiniliste tagajärgedehulka kuuluvad palavik, infektsioon,sepsis/septitseemia, septiline shokk,verejooks,koehüpoksia või surm. Ravikuuri jooksultuleb erilist tähelepanu pöörata raskeneutropeenia ja palavikuga (febriilneneutropeenia) patsientidele, sest see onseisund, millele võib järgneda septitseemiaja surm. Antratsükliinraviga kaasubkardiotokilisuse risk, sümptomid võivadtekkida varakult (ägedatena) või hiljem(hilist tüüpi sümptomitena). Patisentidele,kellel anamneesis esinebkardiovaskulaarne haigus, tohibdaunorubitsiini manustada vaid juhul, kuiravimi kasu kaalub üles võimalikud ohud.Daunorubitsiinravi varaste kardiotoksilisusesümptomina esinevad peamiseltsiinustahhükardia ja/võielektrokardiogrammi (EKG) kõrvalekalded,nagu mittespetsiifilised ST-T-sakimuutused. Võib esineda T-sakilamenemine, ST-segmendi depressioonning healoomulised südame rütmihäired.Hiline kardiotoksilisus tekib tavaliselthiljem daunorubitsiinravi ajal või 2...3 kuujooksul pärast ravi lõpetamist, kuid onteatatud ka kardiotoksilisuse tekkest mitukuud kuni aasta pärast ravi lõpetamist.AntineoplastilisedHiline kardiomüopaatia väljendub vasakuvatsakese vähenenud väljutusfraktsioonis(LVEF) ja/või südame kongestiivsepuudulikkuse (CHF) nähtude, nagudüspnoe, kopsuturse, sõltuv turse,kardiomegaalia ja hepatomegaalia,oliguuria, astsiit, pleuraefusioon jagalopprütm tekkes. Eluohtlik kongestiivnesüdamepuudulikkus on antratsükliinidepoolt indutseeritud kardiomüopaatiaraskeim vorm ning selle tekkimise korraltuleks daunorubitsiini manustaminekoheselt lõpetada. Et vähendadasüdamepuudulikkuse tekkeriski tulebpatsiendi südame funktsiooni hinnataenne, kui patsient alustab ravidaunorubitsiiniga, ja jälgida seda ravi ajal.Muude kardiaalsete riskiteguritepuudumisel suureneb kongestiivsesüdamepuudulikkuse (CHF) tekkimise risksiis, kui daunorubitsiini kumulatiivne annusületab 500...600 mg/m2 täiskasvanutel,300 mg/m2 üle 2-aastastel lastel või 10mg/kg alla 2-aastastel lastel.Antratsükliine, sealhulgas daunorubitsiini,ei tohi manustada koos teistekardiotoksiliste ravimitega, kui samal ajalei jälgita hoolikalt patsiendisüdametalitlust.Südame funktsiooni tuleb tähelepanelikultjälgida patsientidel, kes saavad suurikumulatiivseid annuseid, ja neil, kellelesinevad riskitegurid kardiotoksilisusetekkeks. Lapsed ja imikud onantratsükliinide kardiotoksilise toimesuhtes tundlikumad ning vajalik onpikaajaline perioodiline südamefunktsioonihindamine. Daunorubitsiinravi saavatelpatsientidel võib esineda mukosiit(peamiselt stomatiit, harvem ösofagiit).Mukosiit/stomatiit ilmneb tavaliseltvarakult pärast ravimi manustamist jaraskel juhul võib progresseeruda paaripäeva jooksul limaskesta haavanditeni.Seerumi kogubilirubiini tuleb hinnata enneravi algust daunorubitsiiniga ja selle ajal.Raske maksapuudulikkusega patsientideleei tohi daunorubitsiini manustada.Neerupuudulikkuse korral võib samutiesineda toksilisust daunorubitsiinisoovitatavate annuste kasutamise korral,seega neerufunktsiooni tuleb hinnata enneravi alustamist daunorubitsiiniga. Pärastesmast ravi tuleb hinnata kusihappe,kaaliumi, kaltsiumfosfaadi ja kreatiniinitaset veres. Soovitatavatemanustamisviiside järgimine võibvähendada flebiidi/tromboflebiidi riskisüstekohas. Daunorubitsiiniekstaravasatsioon i.v. injektsiooni käigusvõib põhjustada paikset valu, raskeidkoekahjustusi (villide teket, raskettselluliiti) ja nekroosi. Elus- võinõrgestatud vaktsiinide manustaminekemoterapeutikumide, sealhulgas483

Antineoplastiliseddaunorubitsiini poolt nõrgestatudimmuunsüsteemiga patsientidele võibpõhjustada tõsiseid või surmavaidinfektsioone. Daunorubitsiinravi saavaidpatsiente ei tohi vaktsineeridaelusvaktsiiniga. Surmatud võiinaktiveeritud vaktsiinide manustamine onlubatud, kuid selliste vaktsiinide toime võibolla nõrgenenud.KÕRVALTOIMED: Aneemia,granulotsütopeenia, leukopeenia,trombotsütopeenia,ülitundlikkusreaktsioonid, külmavärinad,palavik, valu, perivenoosneekstravasatsioon (kohene paiknevalu/põletustunne, raske tselluliit, valulikhaavandumine ja koenekroos), paikneflebiit, tromboflebiit, alopeetsia,kontaktdermatiit, erüteem, kiiritatudnahapiirkonna ülitundlikkus, sügelus,nahalööve, naha ja küüntehüperpigmentatsioon, urtikaaria,dehüdratsioon., infektsioon,sepsis/septitseemia, kardiomüopaatia,supraventrikulaarsed tahhüarütmiad,kõhuvalu, kõhulahtisus, ösofagiit,mukosiit/stomatiit, iiveldus jaoksendamine.KOOSTOIMED: Daunorubitsiinikasutatakse peamiselt kombinatsioonisteiste tsütotoksiliste ravimitega. Aditiivsettoksilisust võib esineda eriti seosesluuüdi/hematoloogiliste jagastrointestinaalsete toimetega.Daunorubitsiini kasutamine kombineeritudkemoteraapias koos teiste potentsiaalseltkardiotoksiliste ravimitega, samuti muudekardioaktiivsete ühendite (ntkaltsiumikanalite blokaatorite) samaaegnekasutamine nõuab kardiaalse funktsioonijälgimist ravi jooksul. Kaasuva ravi pooltindutseeritud muutused maksa- võineerufunktsioonis võivad mõjutadadaunorubitsiini metabolismi,farmakokineetikat, ravi tõhusust ja/võitoksilisust.Daunoblastina, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. subst. 20mg N1DoksorubitsiinDoxorubicinumRAVIMITÜÜP: Antratsükliinid ja nendesarnased ainedNÄIDUSTUS: Äge lümfoblastne ja ägemüeloblastne leukeemia, Hodgkini jamitte-Hodgkini lümfoomid, hulgimüeloom,luude sarkoomid, Ewingi sarkoom,pehmete kudede sarkoomid,neuroblastoom, rabdomüosarkoom, Wilmsituumor, rinnanäärmevähk,endomeetriumivähk, munasarjavähk,munandivähk, eesnäärmevähk, põievähk,maovähk, väikerakuline kopsukartsinoom,484pea ja kaela tuumorid, kilpnäärmevähk.ANNUSTAMINE: Tihkete tuumorite ravi:kui kasutatakse monoravina, on soovitatudannus tsükli kohta 60...75 mg/m2 igakolme nädala järel. Ravimit manustatakseüldiselt ühe annusena tsükli kohta; kuid onvõimalik kogu tsükli annus jagada mitmekorra vahel (nt päevadel 1...3 või päevadel1 ja 8). Soovitatud nädaladoos on 10...20mg/m2, selle skeemi puhul võib toksilisus,eriti südamele olla väiksem. Kuikasutatakse kombinatsioonis teistekasvajavastaste ravimitega, millel onsarnased toksilised toimed, on soovitatudannus 30...60 mg/m2. Annusevähendamine võib olla vajalik ka lastel,vanemaealistel ja eelnevalt ravitudhaigetel, kelle luuüdi reservid onvähenenud. Maksa funktsiooni häiretekorral soovitatakse annust vähendada.Ägedate leukeemiate ravis on luuüdiaplaasia ravi eesmärgiks ja kasutataksetugevatoimelisi kombineeritudkemoteraapia skeeme. Selles olukorras ondoksorubitsiini soovitatud annus 2,4 mg/kgkehakaalu kohta (vastab keskmiselt75...90 mg/m2), mida manustataksejagatuna kolmele järjestikusele päevale(üks tsükkel). Teise tsükli aeg ja annussõltuvad nii luuüdi kui perifeersete rakkudeseisundist. Tsüklite vaheline intervall peakssiiski olema vähemalt 10 päeva.Intravesikaalselt manustatuna võibkasutada pindmiste põievähkide ravis võiprofülaktikas, et vähendada retsidiivideriski pärast transuretraalset resektsiooni(T.U.R.). Soovitatud annus toopiliseksintravesikaalseks raviks on 30...50 mg25...50 ml NaCl lahuses instillatsioonikohta . Doksorubitsiini tuleb tilgutadakateetri abil ja hoida põies 1...2 tundi.Tilgutamise ajal tuleb patsienti pöörata, ettagada põie limaskesta võimalikultulatuslik kokkupuude lahusega.Instillatsioone võib korrata intervallidegaühest nädalast ühe kuuni, sõltuvalt sellest,kas ravi on profülaktiline või terapeutiline.RASEDATELE: Ravi ajal peab hoidumarasestumisest.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes, ülitundlikkusantratsükliinidele või antratseendioonidele.Olukorrad, milles haigeid ei tohiks ravidaIV doksorubitsiiniga: püsivmüelosupressioon, raske maksakahjustus,raske südamelihase puudulikkus, hiljutinemüokardi infarkt, rasked arütmiad,varasem ravi antratsükliinide jaantratseendioonidega maksimaalseteskumulatiivsetes annustes.Vastunäidustused intravesikaalsekskasutamiseks on: invasiivsed tuumorid,mis on penetreerunud põie seina;kuseteede infektsioonid; põiepõletik,hematuuria.ANTINEOPLASTILISEDRISKID: Ravi võib läbi viia ainulttsütotoksilises ravis kogenud arst. Võibpõhjustada müelosupressiooni. Enne igatravitsüklit ja tsükli ajal tuleb hinnatahematoloogilist profiili, sealhulgasdiferentseeritud leukotsüütide valemit.Enne ravi ja ravi ajal tuleb kontrollidaseerumi bilirubiinisisaldust. Kardiotoksilisuson antratsükliinraviga kaasnev oht, misvõib ilmneda varase (ägeda) või hilise(kroonilise) kardiotoksilisusena. Varasekardiotoksilisuse peamised väljendused onsiinustahhükardia ja/või EKG muutused,näiteks mittespetsiifilised ST-T sakimuutused. Hiline kardiomüopaatia avaldubvähenenud ventrikulaarseväljutusfraktsioonina (LVEF) ja/või südamepaispuudulikkuse (CHF) sümptomitena,nagu hingeldus, kopsuturse, sõltuv turse,kardiomegaalia ja hepatomegaalia,oliguuria, astsiit, pleuraefusioon jagalopprütm. Enne ravi alustamist japerioodiliselt kogu ravi vältel tuleb hinnatapatsiendi südamefunktsiooni, et südameraskete kõrvaltoimete tekkerisk oleksväiksem.Kui i.v. manustamise ajal tekivadekstravasatsiooni sümptomid, tuleb ravimiinfusioon koheselt katkestada. Võibulatusliku puriinide katabolismi tõttuindutseerida hüperurikeemia teket Võibpotentseerida teiste vähivastasteraviviiside toksilisust. Doksorubitsiinravisaavaid patsiente ei tohi vaktsineeridaelusvaktsiiniga.KÕRVALTOIMED: Infektsioon,sepsis/septitseemia, leukopeenia,neutropeenia, aneemia,trombotsütopeenia, anafülaksia, anoreksia,dehüdratsioon, hüperurikeemia,konjunktiviit/keratiit, pisaravool,siinustahhükardia, tahhüarütmiad,atrioventrikulaarne ja Hisi kimbu blokaad,südame paispuudulikkus,iiveldus/oksendamine, mukosiit/stomatiit,suu limaskesta hüperpigmentatsioon,alopeetsia, paikne toksilisus,lööve/sügelus, nahamuutused, halbenesetunne / asteenia, palavik,külmavärinad.KOOSTOIMED: Kombinatsioonis teistetsütotoksiliste ravimitega võib tekkidaaditiivne toksilisus eriti luuüdi võihematoloogiliste ja gastrointestinaalsetetoimete osas Kasutamine paralleelseltteiste potentsiaalselt kardiotoksiliste jakardioaktiivsete ravimitega, vajab hoolikatsüdame funktsiooni jälgimist kogu ravivältel.Adriblastina PFS, Pfizer LuxembourgSARL Eesti filiaal, Inj. sol. 2mg/1ml 5mlN1; Inj. sol. 2mg/1ml 25ml N1Doxorubicin "Ebewe", Ebewe, Inf.konts. 2mg/1ml 5ml N1; Inf. konts.

ANTINEOPLASTILISED2mg/1ml 25ml N1DotsetakseelDocetaxelumRAVIMITÜÜP: Taimsed alkaloidid jateised looduslikud ainedNÄIDUSTUS: Dotsetakseelkombinatsioonis doksorubitsiini jatsüklofosfamiidiga on näidustatudopereeritava lümfisõlm-positiivserinnanäärmevähiga patsientideadjuvantseks raviks. Dotsetakseelkombineerituna doksorubitsiiniga onnäidustatud lokaalselt levinud võimetastaatilise rinnanäärme kartsinoomiravis patsientidele, kes pole varem saanudselle haiguse raviks tsütotoksilist teraapiat.Dotsetakseel monoteraapiana onnäidustatud lokaalselt levinud võimetastaatilise rinnanäärme kartsinoomigapatsientidele, kelle tsütotoksiline ravi onebaõnnestunud. Eelnev kemoteraapiapeab olema sisaldanud kas antratsükliinivõi alküülivat ainet. Dotsetakseelkombinatsioonis trastutsumabiga onnäidustatud metastaseerunudrinnanäärmevähiga patsientide raviksHER2?üleekspressiooniga kasvajate korral,kui patsient ei ole varem saanudkemoteraapiat metastaatilise haiguseraviks. Dotsetakseel kombinatsiooniskapetsitabiiniga on näidustatud lokaalseltlevinud või metastaatilise rinnavähi ravikspatsientidel, kellel eelnev tsütotoksilineravi on ebaõnnestunud. Varasem ravi peabolema sisaldanud antratsükliine.Dotsetakseel on näidustatud lokaalseltlevinud või metastaatilise mitte-väikerakkkopsuvähi raviks eelneva kemoteraapiaebaõnnestumisel. Dotsetakseelkombinatsioonis tsisplatiiniga onnäidustatud mitteopereeritava, lokaalseltlevinud või metastaatilise mitte-väikerakkkopsuvähi raviks patsientidel, kes polevarem selle haiguse raviks kemoteraapiatsaanud. Dotsetakseel kombinatsioonisprednisooni või prednisolooniga onnäidustatud hormoonravile raskesti alluvametastaatilise eesnäärmevähigapatsientide raviks. Dotsetakseelkombinatsioonis tsisplatiini ja5?fluorouratsiiliga on näidustatud maometastaatilise adenokartsinoomi, k.a.gastroösofageaalliidese adenokartsinoomiraviks patsientidel, kes ei ole varemsaanud kemoteraapiat metastaatilisehaiguse raviks. Dotsetakseelkombinatsioonis tsisplatiini ja5?fluorouratsiiliga on näidustatud pea jakaelapiirkonna lokaalselt levinudsarvrakulise kartsinoomi induktsioonraviks.ANNUSTAMINE: Dotsetakseeli tohibkasutada tsütotoksilisele kemoteraapialespetsialiseerunud osakondades ningüksnes kasvajavastasele kemoteraapialekvalifitseerunud arsti juhendamisel.Soovitatav annus: Rinnanäärme-,mitte-väikerakk kopsuvähi, mao- ning peaja kaelapiirkonna vähi korral võib kasutadapremedikatsiooni suukaudsetekortikosteroididega, nt 16 mgdeksametasooni ööp. (8 mg 2 kordaööpäevas) 3 päeva jooksul, alustades 1päev enne dotsetakseeli manustamist,juhul kui see ei ole vastunäidustatud.Profülaktiliselt võib manustada G?CSF-ivähendamaks hematoloogilise toksilisuseohtu. Eesnäärmevähi korral, kuisamaaegselt kasutatakse prednisooni võiprednisolooni, soovitataksepremedikatsiooni deksametasooniga 8 mgsuukaudselt 12 tundi, 3 tundi ja 1 tundenne dotsetakseeli infusiooni.Dotsetakseeli manustatakse ühetunniliseinfusioonina iga kolme nädala järel.Rinnanäärmevähk: Opereeritavalümfisõlm-positiivse rinnanäärmevähiadjuvantses ravis on dotsetakseelisoovitatav annus 75 mg/m2, manustatunatund pärast doksorubitsiini manustamistannuses 50 mg/m2 ja tsüklofosfamiidi 500mg/m2 6 ravitsükli jooksul 3-nädalastevahedega.Kaugelearenenud lokaalse võimetastaatilise rinnanäärmevähigapatsientide raviks on dotsetakseelisoovitatav annus monoteraapia puhul 100mg/m2. Esmavaliku raviminamanustatakse dotsetakseeli annuses 75mg/m2 kombineerituna doksorubitsiiniga(50 mg/m2). Kombinatsioonravistrastutsumabiga on dotsetakseelisoovitatav annus 100 mg/m2 iga kolmenädala järel. Trastutsumabi manustatakseiga nädal. Kliinilises uuringus manustatidotsetakseeli esimene infusioon järgmiselpäeval pärast trastutsumabi esimeseannuse manustamist. Järgnevaddotsetakseeli annused manustati vahetultpärast trastutsumabi infusiooni lõppu, kuipatsient talus eelnevalt manustatudtrastutsumabi annust hästi. Trastutsumabiannustamise ja manustamise kohtainformatsiooni saamiseks lugegetrastutsumabi ravimi omadustekokkuvõtet. Kombinatsiooniskapetsitabiiniga on soovitatavdotsetakseeli annus 75 mg/m2 iga kolmenädala järel. Kapetsitabiini manustatakse1250 mg/m2 kaks korda päevas (30 minutijooksul pärast sööki) 2 nädala jooksul,millele järgneb 1nädalane ravipaus.Kapetsitabiini annuse kalkuleerimistvastavalt kehapinna suurusele vtkapetsitabiini ravimi omadustekokkuvõttest.Mitte-väikerakk kopsuvähk: Varemkemoteraapiat mittesaanudmitte-väikerakk kopsuvähiga patsientideleAntineoplastilisedsoovitatakse järgmist raviskeemi:dotsetakseeli annuses 75 mg/m2, millelekoheselt järgneb tsisplatiini infusioon 75mg/m2 kestvusega 30...60 minutit.Eelneva plaatinat sisaldanud kemoteraapiaebaõnnestumisel on soovitatav annus 75mg/m2 monoteraapiana. Eesnäärmevähk:Soovitatav dotsetakseeli annus on 75mg/m2. 5 mg prednisooni võiprednisolooni manustatakse suukaudseltkaks korda päevas pidevalt. Maoadenokartsinoom: Dotsetakseeli soovitatavannus on 75 mg/m2, manustatuna1tunnise infusioonina, millele järgnebtsisplatiin 75 mg/m2, manustatuna 1...3tunnise infusioonina (mõlemad 1. päeval),millele järgneb 5 -fluorouratsiil 750 mg/m2päevas, manustatuna 5 päeva 24 tunnisepüsiinfusioonina, mis algab pärasttsisplatiini infusiooni lõppu. Ravikorratakse iga kolme nädala järel.Patsiendid peavad saamapremedikatsiooniks antiemeetikume janõuetekohast hüdratsiooni tsisplatiinimanustamisel. Vajalik on G?CSFprofülaktiline manustamine vähendamakshematoloogilise toksilisuse tekke ohtu.Pea ja kaelapiirkonna vähk: Patsiendidpeavad saama premedikatsiooniantiemeetikumidega ja sobivathüdratsiooni (enne ja pärast tsisplatiinimanustamist). Hematoloogilise toksilisuseriski vähendamiseks võib kasutadaprofülaktiliselt G-CSF-i. Kõik dotsetakseelisisaldava ravihaara patsiendid TAX 323 jaTAX 324 uuringutes said profülaktiliseltantibiootikume. ? Induktsioonkemoteraapia, millele järgnebradioteraapia (TAX 323) Pea jakaelapiirkonna inoperaabelse lokaalseltlevinud sarvrakulise kartsinoomi (SCCHN)induktsioonraviks on soovitatavdotsetakseeli annus 75 mg/m2 1 tunniseinfusioonina, millele järgneb tsisplatiin 75mg/m2 1 tunni jooksul 1. päeval jaseejärel 5?fluorouratsiil püsiinfusioonina750 mg/m2 päevas viis päeva. Raviskeemikorratakse 3 nädalaste vahedega 4 tsüklit.Pärast kemoteraapiat peavad patsiendidsaama kiiritusravi. ? Induktsioonkemoteraapia, millele järgnebkemoradioteraapia (TAX 324) Pea jakaelapiirkonna lokaalselt levinud(tehniliselt mitteresetseeritav, kirurgiliseravi võimalikkus väike, eesmärgiksorgansäästlikkus) sarvrakulisekartsinoomiga (SCCHN) patsientideinduktsioonraviks on soovitatavdotsetakseeli annus 75 mg/m2 1tunniseinfusioonina 1. päeval, millele järgnebtsisplatiin 100 mg/m2, manustatuna30-minutilise kuni 3 tunnise infusioonina jaseejärel 5?fluorouratsiil püsiinfusioonina1000 mg/m2 päevas 1. päevast 4.päevani. Seda raviskeemi korratakse 3485

Antineoplastilisednädalaste vahedega 3 tsüklit. Pärastkemoteraapiat peavad patsiendid saamakemoradioteraapiat.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei oletõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Raskeülitundlikkusreaktsioon ravimile võipolüsorbaat 80-le. Ei tohi kasutadapatsientidel, kelle neutrofiilide arv on alla1500 mm³-s, rasedatel ja rinnaga toitvatelnaistel, raske maksakahjustusegapatsientidel, kuna selle kohta andmedpuuduvad.RISKID: Vedeliku retentsiooni esinemistja raskust ning ülitundlikkusreaktsioonideraskust võib vähendada kortikosteroid.Neutropeenia on dotsetakseeli kõigesagedamini esinev kõrvaltoime.Kõrgenenud maksafunktsiooni testigapatsientidele soovitatakse annust 75mg/m² ja maksafunktsiooni näitajaid tulebmõõta ravi alguses ja iga tsükli eel. Raviajal ja vähemalt 3 kuud pärast ravikatkestamist tuleb vältida rasestumist.KÕRVALTOIMED: Neutropeenia,aneemia, ülitundlikkus, nahareaktsioonid,küünte muutused, vedelikupeetus,iiveldus, diarröa, stomatiit, allopeetsia,asteenia,KOOSTOIMED: In vitro uuringud onnäidanud, et dotsetakseeli metabolismivõib mõjutada selliste ainete samaaegnemanustamine, mis indutseerivad,inhibeerivad või mida metaboliseerib (jaseetõttu võib ensüümi konkureerivaltinhibeerida) tsütokroom P450-3A, nagunäiteks tsüklosporiin, terfenadiin,ketokonasool, erütromütsiin jatroleandomütsiin. Seetõttu tuleb ollatähelepanelik, kui patsiente ravitaksenende ravimitega samaaegselt, kuna onmärkimisväärne oht koostoimete tekkeks.Dotsetakseel seondub suurel määralvalkudega. Kuigi võimalikku in vivodotsetakseeli koostoimet samaaegseltmanustatud ravimitega ei ole ametlikultuuritud, ei mõjutanud in vitro koostoimetugevalt valguga seonduvate ühenditeganagu erütromütsiin, difenhüdramiin,propranolool, propafenoon, fenütoiin,salitsülaat, sulfametoksasool janaatriumvalproaat dotsetakseeliseondumist valguga. Samuti ei mõjutanuddeksametasoon dotsetakseeli seondumistvalguga. Dotsetakseel ei mõjutanuddigitoksiini seondumist. andmed ühestuuringust viitasid dotsetakseeli jakarboplatiini koostoimele. Dotsetakseeligakombineerides oli karboplatiini kliirensligikaudu 50% kõrgem varem karboplatiinimonoteraapia korral esinenust.Dotsetakseeli peab manustamaettevaatusega patsientidele, kes saavadtugevaid CYP3A4 inhibiitoreid (nt proteaasi486inhibiitorid nagu ritonaviir, seentevastasedained nagu ketokonasool või itrakonasool).Ravimite koostoimete uuring ketokonasoolija dotsetakseeli saavatel patsientidelnäitas, et dotsetakseeli kliirens kahanesketokonasooli tõttu poole võrra, ilmseltseetõttu et dotsetakseeli metabolismtoimub peamiselt CYP3A4 kaudu.Dotsetakseeli tolerantsus võib väheneda,isegi madalate annustega.Taxotere, Inf. conc. 20mg/0,5ml N1 +lahusti N1; Inf. conc. 80mg/2ml N1 +lahusti N1EpirubitsiinEpirubicinumRAVIMITÜÜP: AntratsükliinidNÄIDUSTUS: Rinnanäärmevähk,maovähk, munasarjavähk, kopsuvähk,mitte-Hodgkini lümfoomid. Pindminepõiekartsinoom.ANNUSTAMINE: Monoteraapiana onsoovitatav annus 60...90 mg/m2kehapinna kohta ühe süstena või jagatuna2...3 järjestikusele päevale. Kui ravimitoksilisuse nähud (eriti luuüdi depressioonja stomatiit) mööduvad normaalselt, tulebravitsüklit korrata iga kolme nädala järel.Kopsuvähi monoravis Farmorubicini suurteannustega tuleks ravimit manustadajärgmiste skeemide kohaselt:Väikeserakuline kopsuvähk (varemravimata): 120 mg/m2 1. päeval, iga 3nädala järel. Mitte-väikeserakulinekopsuvähk (skvamoosne suurerakuline jaadenokartsinoom, varem ravimata): 135mg/m2 1. päeval või 45 mg/m2 1., 2. ja 3.päeval iga 3 nädala järel.Rinnanäärmevähk:annused kuni 135mg/m2 monoravina ja 120 mg/m2kombinatsioonis iga 3...4 nädala järel onosutunud efektiivseks ja hästi talutavaksrinnavähi ravis. Varase rinnanäärmevähilisaravis haigetel positiivsetelümfisõlmedega soovitatakse annuseid100...120 mg/m2 iga 3...4 nädala järel.Intravesikaalne manustamine: Papillaarsetransitoorrakulise põievähi ravikssoovitatakse raviskeemi 8-nädalastevahedega instillatsiooni annuses 50 mg(25...50 mL 0,9% NaCl lahuses). Lokaalsetoksilisuse korral (keemiline tsüstiit) onsoovitatav annuse vähendamine kuni 30mg-ni. Carcinoma in situ korral võibsõltuvalt individuaalsest taluvusest annusttõsta kuni 80 mg-ni. Retsidiivideprofülaktikas pärast pindmiste tuumoritetransuretraalset resektsiooni soovitatakse4-nädalaste vahedega instillatsiooniannuses 50 mg, millele järgneb 11instillatsiooni samas annuses kuuajalistevahedega. Üldiselt peaks instillaati põieshoidma 1 tunni ja selle ajal patsiendiANTINEOPLASTILISEDasendit muutma patsienti pöörates, etkindlustada lahuse ulatuslik kokkupuudepõie limaskestaga. Et vältida ravimilahjenemist uriiniga, ei tohiks patsient 12tundi enne instillatsiooni juua.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes, ülitundlikkusantratsükliinidele või antratseendioonidele.Varasem ravi antratsükliinide jaantratsenedioonide maksimaalsetekumulatiivsete annustega. Raskesüdamepuudulikkus. Püsivmüelosupressioon. Raske maksakahjustus.Hiljutine müokardiinfarkt. Raskedarütmiad. Rasedus ja imetamine.Vastunäidustused intravesikaalsekskasutamiseks: invasiivsed tuumorid, mison penetreerunud põie seina; kuseteedeinfektsioonid; põiepõletik; hematuuria.RISKID: Võib manustada ainultkemoteraapia kogemustega arstijärelevalve all. Eriti vajab tähelepanu ravisuurte annustega, kuna võivad tekkidaraskest müelospuressioonist tingitudtüsistused. Kardiotoksilisus onantratsükliinraviga kaasnev oht, mis võibilmneda varase (st ägeda) või hilise (stkroonilise) kardiotoksilisusena. Enne ravialustamist ja aeg-ajalt kogu ravi välteltuleb hinnata patsientidesüdamefunktsiooni, et vähendada südameraske talitlushäire tekkeriski. Enne ravi jaselle ajal tuleb hinnata seerumiüldbilirubiini ja AST väärtusi. Võibpõhjustada müelosupressiooni. Enne ravialustamist ja iga ravitsükli ajal tulebhinnata patsiendi hematoloogilistseisundit, sealhulgas kontrollida verevalgeliblede eri vormide sisaldust. Enneravi ja selle ajal tuleb korrapäraselthinnata seerumi kreatiniinisisaldust.Sarnaselt teistele tsütostaatikumidele võibpõhjustada kasvajaliste rakkude kiirestlagunemisest tingitulthüperurikeemiat.Epirubitsiinravi saavaidpatsiente ei tohi vaktsineeridaelusvaktsiiniga.KÕRVALTOIMED: Leukopeenia,neutropeenia, aneemia,trombotsütopeenia, anoreksia,kongestiivne südamepuudulikkus,alopeetsia, lööve/sügelus, nahamuutused,mukosiit, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, hüperpüreksia, flebiit,tromboflebiit.KOOSTOIMED: Kombinatsioonis teistetsütotoksiliste ravimitega võib esinedaaditiivne toksilisus eriti seoses luuüdi /hematoloogiliste ja gastrointestinaalsetetoimetega. Kasutamisel koospotentsiaalselt kardiotoksiliste ravimitega,samuti kardioaktiivsete ravimite(nt.kaltsiumikanalite blokaatoritega), tulebravi ajal väga hoolikat kontrollida

ANTINEOPLASTILISEDsüdamefunktsiooni.Epirubicin "Ebewe", Ebewe, Inf. conc.2mg/ml viaal 5ml N1; Inf. conc. 2mg/mlviaal 25ml N1; Inf. conc. 2mg/ml viaal50ml N1; Inf. conc. 2mg/ml viaal 100mlN1Epirubicin Mayne, Mayne, Inj. 2mg/ml5ml N5; Inj. 2mg/ml 25ml N5; Inj. 2mg/ml50ml N5; Inj. 2mg/ml 100ml N5Farmorubicin PFS, Pfizer LuxembourgSARL Eesti filiaal, Inj. sol.2mg/ml 5ml N11; Inj. sol.2mg/ml 25ml N;EtoposiidEtoposidumRAVIMITÜÜP: Taimsed alkaloidid jateised looduslikud ainedNÄIDUSTUS: Väikeserakuline kopsuvähk,munandivähk, äge müeloleukeemia,Hodgkini ja mitte-Hodgkini lümfoomid.ANNUSTAMINE: Caps.: 100...200mg/m²/ööp. esimesel 5 päeval või 200mg/m²/ööp. 1., 3. ja 5. päeval3...4-nädalaste vahedega kombineeritunateiste antud haiguse raviks sobivateravimitega. Inj.: aeglase inf. 50...150mg/m²/ööp. 5 päeva vältel või 100mg/m²/ööp. 1., 3. ja 5. päeval3...4-nädalaste intervallidega,kombineerituna teiste antud haiguse ravikssobivate ravimitega.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne muu komponendi suhtes.RISKID: Võib kasutada ainultkemoteraapias kogenud arst. Ravim võibtugevasti pärssida luuüdi funktsiooni, milletagajärjeks võib olla infektsioon võiverejooks. Arstid peaksid arvestama kaanafülaktilise reaktsiooni võimalusega.Tuumori lüüsi sündroomi (mõnikordsurmaga lõppenud) on täheldatudkasutamisel koos teiste kemoterapeutilisteravimitega. Arst peab võrdlevalt hindamaravimist oodatavat kasu selle võimalikekõrvaltoimetega.Kantserogeensust laboriloomadel ei oleuuritud. Toimemehhanismi arvestades eisaa välistada võimalikku kantserogeensettoimet inimesele.KÕRVALTOIMED: Müelosupressioon,leukopeenia, iiveldus, oksendamine,alopeetsia, allergilised reaktsioonid.KOOSTOIMED: Manustamine koostsüklosporiini suurte annustega(kontsentratsioon üle 2000 ng/ml) viibekspositsiooni (AUC) 80% tõusule. Kogukeha kliirens alanes 38% võrra võrreldesetoposiidiga üksinda.Etoposid Ebewe, Ebewe, Inf. konts.20mg/1ml 2,5ml N1; Inf. konts. 20mg/1ml5ml N1; Inf. konts. 20mg/1ml 10ml N1Vepesid, BMS, Caps. 100mg N10FludarabiinFludarabinumRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: B-rakulise krooniliselümfoleukeemia ravi piisava luuüdireserviga patsientidel. Esimese rea ravifludarabiiniga võib alustada ainultkaugelearenenud haigusega patsientidel(Rai staadiumites III/IV (Binet' staadiumC) või Rai staadiumites I/II (Binet'staadium A/B)), kui patsiendil onhaigusega seotud sümptomid või haiguson progresseeruv.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 40mg/m² kehapinna kohta, manustatunaperoraalselt 5-l järjestikusel päeval iga 28päeva järel. Inj.: Soovitatav annus veenimanustamisel on 25 mg/m² kehapinnakohta 5-l järjestikusel päeval iga 28 päevajärel.EAKATELE: Kuivõrd kasutamisest (>75-a)on andmeid piiratult, tuleb manustadaettevaatusega.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus ei oletõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Neerupuudulikkus kreatiniini kliirensiga75-a) on andmeid piiratult, tulebmanustada ettevaatusega. Kasutamisestlastel andmed puuduvad. Nii fertiilses easnaised kui mehed peavad ravi ajal javähemalt 6 kuud pärast ravi lõpetamistkasutama kontratseptiivseid vahendeid.Ravi ajal ja pärast seda tuleb vältidavaktsineerimist elusvaktsiinidega.Iivelduse/oksendamise esinemissagedusoli suukaudse ravimvormi manustamiselkõrgem kui i.v. ravimvormi puhul. Kuikasutamine esmavalikuna ei anna soovitudtulemust, tuleks üleviimist kloorambutsiililevältida, kuna enamus resistentsetestpatsientidest on resistentsed kakloorambutsiili suhtes.KÕRVALTOIMED: Infektsioon, palavik,väsimus, nõrkus, halb enesetunne,külmavärinad, tursed, perifeerneneuropaatia, iiveldus, oksendamine,diarröa, stomatiit ja anoreksia.KOOSTOIMED: I.v. kasutamisel koospentostatiiniga (deoksükoformütsiin)refraktoorse kroonilise lümfoleukeemiaraviks esines kliinilises uuringus vägasageli fataalne pulmonaalne toksilisus.Dipüridamool ja teised adenosiiniinhibiitorid võivad vähendada ravitoimet.Kroonilise lümfoleukeemia ja ägedamüeloidleukeemiaga patsientidel täheldatifludarabiinfosfaadi ja Ara-C kombineeritudravi ajal ravimite farmakokineetilistkoostoimet.Fludara, Schering, Tabl. 10mg N15, 20;Inj. subst. 50mg viaal N5FluorouratsiilFluorouracilumRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: Pärasoole, jämesoole,päraku, rinnanäärme, mao, kõhunäärme,maksa, emaka, munasarja ja põiekartsinoom.ANNUSTAMINE: Kolorektaalsedkartsinoomid: Ravi võib alustada infusioonivõi süstiga, esimene on eelistatudväiksema toksilisuse tõttu. I.v. inf.:Päevane annus 15 mg/kg kehakaalu kohta(600 mg/m²), kuid mitte rohkem kui 1 g.Seda annust manustatakse järjestikustelpäevadel kuni toksilisuse ilmnemiseni võikuni saavutatakse kogunnus 12...15 g.Mõned patsiendid on saanud koguannusekuni 30 g, max manustamiskogusena 1 g487

Antineoplastilisedpäevas. I.v. inj.-t: päevas võib manustada12 mg/kg kehakaalu kohta (480 mg/m²)3-l päeval. Kui toksilisuse nähudpuuduvad, võib patsiendile manustada 6mg/kg kehakaalu kohta (240 mg/m²) 5.,7. ja 9. päeval. Säilitusravi annus on 5...10mg/kg (200...400 mg/m²) veenisüstina 1kord näd. Igal juhul peavad ennesäilitusravi alustamist toksilisuse nähudtaanduma. Rinnanäärme vähk: Võibmanustada kombinatsioonravi osana, ntkoos metotreksaadi ja tsüklofosfamiidigavõi doksorubitsiini ja tsüklofosfamiidiga.Selle skeemi puhul manustatakse 10...15mg/kg (400...600 mg/m²) veeni28-päevase ravitsükli 1. ja 8. päeval.Võibmanustada ka 24-tunnise püsiinf., tavalineannus on 8,25 mg/kg (350 mg/m²).Teised manustamisviisid: Intraarteriaalneinfusioon: päevase annuse 5...7,5 mg/kg(200...300 mg/m²) võib manustada24-tunnise intraarteriaalse püsiinf. Teatudjuhtudel võib primaarse tuumori võimetastaaside raviks ravimit manustadaregionaalse inf.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,luuüdi supressioon, eriti kiiritusravi järgseltvõi pärast ravi teiste kasvajavastasteainetega, vereloome rasked häired,verejooks, stomatiit, suulimaskesta võiseedetrakti haavandid, raske kõhulahtisus,raske maksa- ja/või neerukahjustus, raskeinfektsioonhaigus, raskekujuline asteenia,vereplasma bilirubiinisisaldus üle 85mcmol/l, manustatud elusvaktsiine (onvastunäidustatud ravi ajal5-fluorouratsiiliga).RISKID: Võib manustada vaidantimetaboliitide manustamisekogemusega onkoloogi poolt või temajuhendamisel. Kõigi patsientide ravi tulebalustada haiglas. Raviga kaasneb tavaliseltleukopeenia; valgevererakkudemadalaimat taset täheldatakse tavaliseltesimese ravikuuri 7 ja 14 päeva vahel,kuid vahel kuni 20. päevani. Ravi tulebkatkestada stomatiidi ja suuhaavandite,kõhulahtisuse, seedetrakti haavandi,seedetrakti verejooksu ja ükskõik misasukohaga verejooksu esimeste nähtudetekkimisel. Ohutuspiirid on kitsad ning eiole tõenäoline, et terapeutilise vastusegaei kaasneks teatava astme toksilisust.Seetõttu peab patsiendi valikul ningannuse kohandamisel olema ettevaatlik.Kasutada ettevaatusega neeru- jamaksafunktsiooni häirega või ikterusegapatsientidel. Eriline ettevaatus on vajalik: -kõrge riskigrupi patsientide puhul, - pärastväikevaagna piirkonda suures annuseskiiritusravi saanud patsientide puhul, -pärast ravi alküleerivate ainetega, -adrenalektoomia või hüpofüsektoomiajärgselt. Ravi saavad mehed ja naised488peavad rakendama sobivaidkontratseptiivseid meetodeid kuni 3 kuudpärast ravi lõppu.KÕRVALTOIMED: Leukopeenia,trombotsütopeenia, agranulotsütoos,aneemia, luuüdi supressioon, mukosiit - ntstomatiit, ösofagiit, farüngiit või proktiit,kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine,alopeetsia, mis on pöörduv.KOOSTOIMED: Kirjanduse andmetel on5-fluorouratsiili kasutatud kooskaltsiumfolinaadiga (foliinhape).Kaltsiumfolinaadiga kombineerimiselvõivad 5-fluorouratsiili kõrvaltoimedavalduda tugevamalt ning võib tekkidaraskekujuline kõhulahtisus.5-fluorouratsiili efektiivsus ja toksilisusvõivad suureneda kombinatsioonis teistetsütotoksiliste ravimitega (tsüklofosfamiid,vinkristiin, metotreksaat, tsisplatiin,doksorubitsiin), alfainterferooniga võifoliinhappega.Kombinatsioonis teistemüelosupressantidega tuleb annuseidkohandada; samaaegne või eelnevkiiritusravi võib nõuda annusevähendamist. Antratsükliinidekardiotoksilisus võib suureneda.Aminofenasooni, fenüülbutasooni jasulfoonamiide ei tohi manustada enne raviega ravi ajal. Allopurinooli samaaegnemanustamine võib vähendada5-fluorouratsiili toksilisust ja efektiivsust.Kloordiasepoksiid, disulfiraam, griseofulviinja isoniasiid võivad suurendada5-fluorouratsiili efektiivsust. Vaktsiinid.5-fluorouratsiil langetab loomulikkukaitsemehhanismi, seetõttu langeb kaimmunoloogiline vastus. Elusvaktsiinidemanustamine võib põhjustada viirusereplikatsiooni tõusu. Pärast pikaajalistkombineeritud ravi 5-fluorouratsiili jamitomütsiiniga on teatatudhemolüütilis-ureemilise sündroomi tekkest.Tsimetidiin võib suurendada5-fluorouratsiili sisaldust vereplasmas.Metronidasool võib suurendada5-fluorouratsiili toksilisust ja sisaldustvereplasmas.Levamisool võib suurendada5-fluorouratsiili hepatotoksilisust. Tiasiididvõivad suurendada vähivastaste ravimitetoksilisust luuüdi suhtes. Vinorelbiinkombinatsioonis5-fluorouratsiil/foliinhappega võib kutsudaesile raskekujulist mukosiiti.5-Fluorouracil Ebewe, Ebewe, Inj. sol50 mg/ml 5 ml viaal/ampull N1; Inj. sol 50mg/ml10 ml viaal N1; Inj. sol 50 mg/ml20ml viaal/ampull N1; Inj. sol 50 mg/ml 100ml viaal N1ANTINEOPLASTILISEDGemtsitabiinGemcitabinumRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: Lokaalse (mitteopereeritavIIIA või IIIB staadium) võimetastaseerunud (IV staadium)mitteväikerakk-kopsuvähi esimese rea ravikombinatsioonis tsisplatiiniga. Lokaalse võimetastaseerunudmitteväikerakk-kopsuvähi palliatiivne ravitäiskasvanutel. Lokaalse võimetastaseerunud pankreaseadenokartsinoomi ravi. Invasiivse põievähiravi kombinatsioonis tsisplatiiniga.Mitteresetseeritav, lokaalse võimetastaseerunud rinnanäärmevähi ravikombinatsioonis paklitakseeligapatsientidel, kes eelnevalt ei ole saanudadjuvant/neoadjuvant-kemoteraapiat(enne kemoteraapiat on soovitatavordineerida antratsükliine, juhul kui needei ole vastunäidustatud). Korduva lokaalsevõi metastaseerunud epiteliaalsemunasarjavähi ravi kombinatsiooniskarboplatiiniga patsientidel, kellel eelnevaltravi plaatinapreparaatidega ei oleraviefekti andnud.ANNUSTAMINE:Mitteväikerakk-kopsuvähk:Soovitatav annus ühe ravimigakemoteraapia korral või samaaegsekskasutamiseks tsisplatiiniga on 1000mg/m², manustatuna 30-min. veeniinf.teel. Manustada tuleb 1 kord nädalaskolme nädala jooksul, millele järgnebühenäd. vaheaeg. Seejärel korrataksekirjeldatud neljanädalast tsüklit. Annusevähendamist või manustamiseedasilükkamist võib kaaluda vastavaltpatsiendi individuaalsete toksilisusenähtude tekkele. Pankreaseadenokartsinoom: Soovitatav annus on1000 mg/m², manustatuna i.v. inf. 30 min.jooksul. Manustada tuleb 1 kord nädalasseitsme järjestikuse nädala jooksul, millelejärgneb 1 nädala pikkune vaheaeg.Seejärel, alates järgmisest tsüklist, tulebmanustada 1 kord nädalas 3 nädalajooksul, millele järgneb ühe nädalapikkune vaheaeg. Annust tuleb vähendadavastavalt patsiendi individuaalseteletoksilisuse nähtudele. Invasiivne põievähk:Soovitatav annus tsisplatiinigakombineerituna on 1000 mg/m²,manustatuna veeniinf. 30 min. jooksul 1.,8. ja 15. päeval, millele järgneb 1 nädalapikkune vaheaeg iga 28-päevase tsüklikohta. Tsisplatiini soovitatav annus on 70mg/m², mida manustatakse 2. päeval.Seejärel korratakse kirjeldatud 4 nädalatkestvat tsüklit. Annuse vähendamist võimanustamise edasilükkamist võib kaaludavastavalt patsiendi induviduaalseteletoksilisuse nähtudele. Ühest kliinilisest

ANTINEOPLASTILISEDkatsest ilmnes, et gemtsitabiinikombineerimisel tsisplatiiniga, midamanustati annuses 100 mg/m², kasvasluuüdi supressiooni esinemissagedus.Rinnanäärmevähk: Kombinatsioonispaklitakseeliga on näidustatudkasutamiseks 1. päeval kolmetunniseintravenoosse inf. paklitakseeli (175mg/m²), järgneb 30 min. inf.gemtsitabiiniga (1250mg/m²) 1. päeval ja8. päeval 21-päevases tsüklis. Sõltuvalttoksiliste nähtude hulgast patsiendil võibtsükli käigus alandada doosi. Ennegemtsitabiin+paklitakseelikombinatsiooniga ravi alustamist peabgranulotsüütide hulk olema vähemalt1,500 (x106/L). Munasarjavähk:Kombinatsioonis karboplatiiniga onnäidustatud kasutamiseks 1. ja 8. päeval21-päevases tsüklis, gemtsitabiinmanustatakse veeniinf. 30 min. jooksul.Karboplatiin manustatakse 1. päevalgemtsitabiini järel arvestusega AUC 4,0mg/ml/min. Annuse vähendamist võibkaaluda vastavalt patsiendiinduviduaalsetele toksilisuse nähtudele.LASTELE: Ei ole uuritud.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusTA-le. Samaaegne kasutamineradioloogilise raviga, kuna esinebradiosensibilisatsiooni ja raskete kopsu- jasöögitorufibrooside tekke oht.Tsisplatiiniga kombineerimine raskeneerupuudulikkusega patsiendil.RISKID: Järjestikuse kasutamise korralõigustab raske radiosensibilisatsioonivõimalus vähemalt 4-nädalast vahetkemoteraapia ja radioteraapia vahel. Seeintervall võib olla lühem, kui patsiendikliiniline seisund seda nõuab. Inf. ajapikendamine ja sagedam manustamine ontekitanud toksilisuse tõusu. Nii nagu teisedtsütotoksilised ained, võib tekitada luuüdiaplaasiat, millega kaasnevad aneemia,leukotsütopeenia ja trombotsütopeenia.Ravi saavaid patsiente tuleb hoolikaltjälgida. Kliiniline labor peab hindamalaboratoorsete uuringute näite.Patsientidel, kellel esineb luuüdifunktsiooni kahjustus, tuleb ravi alustadaettevaatusega.Patsiendid peavad enne iga manustamistläbi tegema hematoloogilised uuringud,s.h. vereliblede ja trombotsüütidelugemise. Juhul, kui avastatakse võimalikuravimindutseeritud luuüdi toksilisusesümptomid, tuleb kaaluda ravi lõpetamistvõi muutmist. Kuna puuduvadeksperimentaalsed andmedmaksapuudulikkusega patsientide kohta,siis tuleb kasutada ettevaatusega.Rasedatel või imetavatel naistel tulebkasutamisest hoiduda.KÕRVALTOIMED: Luuüdi aplaasia,maksatransaminaaside tõus, iiveldus,oksendamine, mõõdukas proteinuuria jahematuuria, ülitundlikkusreaktsioonid,müokardiinfarkt, kongestiivnesüdamepuudulikkus, arütmia.KOOSTOIMED: Samaaegne kiiritusravi(ordineerituna koos või kuni 7-päevasevaheajaga). Prekliiniliste ja kliinilisteuuringutulemuste andmeil onradiosensibiliseeriv toime olemas.Järjestikune kiiritusravi (manustatunarohkem kui 7-päevase vaheajaga).Olemasolev info ei viita mingile toksilisusesuurenemisele patsientidel, kes oneelnevalt kiiritusravi saanud võrreldesnendega, kes ei saanud.Gemzar, Eli Lilly, Inf. plv. 200mg N1; Inf.subst. 1g N1Hüdroksükarbamiid(hüdroksüuurea)HydroxycarbamidumRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedainedNÄIDUSTUS: Krooniline müeloleukeemia.Tõeline polütsüteemia, essentsiaalnetrombotsüteemia. Emakakaela kartsinoomiravi koos samaaegse kiiritusraviga.ANNUSTAMINE: Soliidtuumorid: 80mg/kg suu kaudu ühe annusena igalkolmandal päeval või 20...30 mg/kg üheannusena iga päev. Vahelduv annustamine(pikema intervalliga) võib vähendadatoksilisust (nt. luuüdi supressiooni).Samaaegne kasutamine kooskiiritusraviga: 80 mg/kg suu kaudu üheannusena igal kolmandal päeval. Ravihüdroksükarbamiidiga alustataksevähemalt 7 päeva enne kiiritusravi,jätkatakse kiiritusravi ajal ning ka pärastseda. Patsienti tuleb jälgida võimalikekõrvaltoimete tekkimise suhtes.Resistentne krooniline müeloleukeemia:annus on 20...30 mg/kg ühe annusena suukaudu iga päev. Hüdroksükarbamiidikasvajavastase efektiivsusekindlakstegemiseks on adekvaatne raviaeg6 nädalat. Aktsepteeritava ravivastuseilmnemisel tuleb ravi jätkata. Ravi tulebkatkestada, kui leukotsüütide arv langeballa 2,5x109/l või trombotsüütide arv alla100x109/l. Vererakkude arvu tulebkontrollida uuesti 3 päeva möödudes jakui rakkude arv on märkimisväärselt normisuunas suurenenud, võib ravitaasalustada. Vereloome funktsioontaastub tavaliselt kiiresti. Kui kohenefunktsiooni taastumine ei ole ilmnenudkombineeritud hüdroksükarbamiidi jakiiritusravi korral, võib katkestada kakiiritusravi. Aneemia, isegi raske aneemiakorrigeerimine ei nõua tavaliselt raviAntineoplastilisedkatkestamist.Essentsiaalne trombotsüteemia: algannuson 15 mg/kg päevas. Annust tulebjärgnevalt kohandada säilitamakstrombotsüütide arvu alla 600x109/l ilma etleukotsüütide arv langeks alla 4x109/l.Tõeline polütsüteemia: algannuseks on15...20 mg/kg/päevas. Säilitusravi annustuleb kohandada individuaalselt, hoideshematokriti väärtuse alla 45% jatrombotsüütide arvu alla 400x109/l.Enamusel patsientidest sobibhüdroksükarbamiidi säilitusannuseks500...1000 mg päevas. Kui hematokrit jatrombotsüütidearv on piisavalt langenud, tuleb ravijätkata.Kasutamisjuhend: kui patsiendil onraskusi kapsli neelamisega, võib kapsli sisusegada klaasitäie veega ja juua koheselt.Mõned kasutatud abiainetest ei lahustuning jäävad vedeliku pinnale. Annusekohandamine: juhul kui lisakshüdroksüuureale manustatakse teisimüelosupressiivseid ravimeid, võibvajalikuks osutuda annuse kohandamine.Hüdroksüuurea manustatakseettevaatusega patsientidele, kes hiljuti onsaanud kiiritusravi või kemoteraapiat teistetsütotoksiliste ainetega. Kombineeritudravist põhjustatud raskeidseedetraktihäireid, nagu iiveldust,oksendamist ja anoreksiat, võibleevendada hüdroksükarbamiidravi ajutisekatkestamisega.Limaskesta põletikust tingitud valu võiebamugavustunnet kiirituskohal (mukosiiti)saab tavaliselt leevendada lokaalseteanesteetikumide ja suukaudsetevaluvaigistitega. Raskekujulise reaktsioonikorral võib ravi hüdroksükarbamiidigaajutiselt katkestada; väga raskel juhul võibajutiselt katkestada ka kiiritusravi.EAKATELE: Võivad TA suhtes ollatundlikumad ning vajada väiksemaidannuseid.LASTELE: Kasutamise ja efektiivsusekohta andmed puuduvad.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes. Leukopeenia(leukotsüüte

Antineoplastilisedsuurema tõenäosusega eelnevaltkiiritusravi või kemoteraapiat saanudpatsientidel. Neil patsientidel tulebhüdroksüuureat kasutada ettevaatlikult.Ravi katkestamisel on müelosupressioonistparanemine tavaliselt kiire. Raskeaneemia korral tuleb aneemia ravialustada enne hüdroksükarbamiidimääramist.Erütrotsüütide morfoloogia muutused:ravi algul on sageli täheldatudiselimiteeruvatmegaloblastilist erütropoeesi.Erütrotsüütide morfoloogilised muutusedsarnanevad pernitsioosse aneemiaga, kuidei ole seotud vitamiin B12 või foolhappedefitsiidiga. Makrotsütoos võib peitaalgavat foolhappe defitsiidi kujunemist,mistõttu võib olla vajalik foolhappeennetav manustamine.Hüdroksükarbamiid võib aeglustada rauakliirensit ja vähendada raua utiliseerimisekiirust erütrotsüütide poolt, kuid see eimõjuta erütrotsüütide eluea pikkust.Varem kiiritusravi saanud patsientidel võibhüdroksüuurea kasutamisel kiiritusjärgneerüteem ägeneda. HIV-infektsioonigapatsientidel, kellele manustataksedidanosiini (stavudiiniga või ilma) jahüdroksükarbamiidi, on täheldatudpankreatiiti (letaalse või mitteletaalselõppega). Turustamisjärgsetes uuringuteson täheldatud HIV-infektsioonigapatsientidel, kes on saanudretroviirusvastaseid ravimeid jahüdroksükarbamiidi, hepatotoksilisust jaletaalse lõppega maksakahjustust; letaalselõppega maksakahjustusi on täheldatudsagedamini patsientide hulgas, keda ravitididanosiini, hüdroksükarbamiidi jastavudiiniga. Selle kombinatsioonikasutamisest tuleb hoiduda. Perifeersetneuropaatiat, mõnel juhul tõsist, ontäheldatud HIV-infektsiooniga patsientidel,kes said raviks hüdroksükarbamiidikombinatsioonis viirusvastaste ainetega,sealhulgas didanosiini koos või ilmastavudiinita.Vaskuliidiga kaasuvate nahakahjustustehulka kuuluvat haavanduvat vaskuliiti jagangreeni on täheldatudmüeloproliferatiivse haigusega patsientidelhüdroksükarbamiidiga ravi ajal.Vaskuliidiga kaasuvat kahjustust onenamusel juhtudest kirjeldatudpatsientidel, kes hiljuti on saanudinterferoon-ravi. Seoses võimalike tõsistekliiniliste tagajärgedegamüeloproliferatiivse haigusegapatsientidel,tuleb ravi hüdroksükarbamiidigakatkestada, kui ilmnevad haavanduvavaskuliidi nähud ning asendadaalternatiivse antineoplastilise ravimiga.Patsientidele tuleb soovitada kasutada490piisavas koguses vedelikku.Neerufunktsiooni häirega patsientidel tulebhüdroksükarbamiidi kasutadaettevaatlikult.Lastel kasutamise ohutuse ja efektiivsusekohta andmed puuduvad. Eakadpatsiendid võivad hüdroksükarbamiidisuhtes olla tundlikumad ning vajadaväiksemaid annuseid.Hüdroksükarbamiidil on selgeltväljendunud genotoksiline toime paljudelloomaliikidel ning on potentsiaalnekartsinogeen ka inimesele.Müeloproliferatiivsete häirete, nagu tõelinepolütsüteemia ja trombotsüteemia korralpikaajaliselt hüdroksükarbamiidi saavatelpatsientidel on täheldatud sekundaarsetleukeemiat. Ei ole teada, kasleukemogeenne toime on seotudhüdroksükarbamiidiga või patsiendiolemasoleva haigusega. Pikaaegselthüdroksükarbamiidi kasutanud patsientidelon täheldatud ka nahavähki.Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusehäirega, laktaasi puudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi puudulikuimendumisega patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Loetletud onkõrvaltoimed, mis on vähemalt arvatavaltseotud hüdroksüuurea kasutamisega:gangreen, nahavähk, luuüdi depressioon,CD4 lümfotsüütide arvu vähenemine,leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemia,anoreksia, hallutsinatsioonid,desorientatsioon, krambid, peapööritus,perifeerne neuropaatia, unisus, peavalu,kopsu fibroos, kopsu infiltraat, düspnoe,pankreatiit, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, stomatiit, kõhukinnisus,mukosiit, ebamugavustunne kõhus,düspepsia, hepatotoksilisus,maksaensüümide aktiivsuse suurenemine,naha vaskuliit, dermatomüosiit, alopeetsia,makulopapuloosne lööve, papuloosnelööve, naha eksfoliatsioon, nahaatroofia,haavand, erüteem, nahahüperpigmentatsioon, küünte muutused,düsuuria, vere kreatiniinisisaldusesuurenemine, vere uureasisaldusesuurenemine, vere kusihappe sisaldusesuurenemine, palavik, asteenia,külmavärinad, üldine haiglane olek.KOOSTOIMED: Samaaegnehüdroksükarbamiidi ja teistemüelosupressiivsete ravimite kasutaminevõi kasutamine koos kiiritusraviga võibsuurendada mõju luuüdile või tõstakõrvaltoimete sagedust .Hüdroksükarbamiid võib suurendadanukleosiidi pöördtranskriptaasi inhibiitoritekõrvaltoimete pankreatiidi ja perifeerseneuropaatia esinemist.Hüdroksükarbamiidi võimalike koostoimetekohta teiste ravimitega ei ole uuringuidANTINEOPLASTILISEDläbi viidud. Kuna hüdroksükarbamiid võibsuurendada kusihappe sisaldust seerumis,võib osutuda vajalikuks urikosuurilisetoimega ravimi annuse kohandamine.Hydrea, BMS, Caps. 500mg N100IdarubitsiinIdarubicinumRAVIMITÜÜP: Antratsükliinid ja nendesarnased ainedNÄIDUSTUS: Ägeda lümfoblastseleukeemia ravi teise rea ravimina lastel jatäiskasvanutel. Ägeda mittelümfoblastseleukeemia ravi täiskasvanutel, remissiooniindutseerimine eelnevalt ravimatapatsientidel ja remissiooni indutseeriminetaastunud või ravile halvasti alluvahaigusega patsientidel.ANNUSTAMINE: Ägemittelümfotsütaarne leukeemia: I.v. 12mg/m2 ööp., 3 päeva jooksul,kombineeritult tsütarabiiniga. Idarubitsiinivõib manustada nii monoteraapiana kui kakombineeritud skeemides intravenoosseltannuses 8 mg/m2 ööp., 5 päeva jooksul.Äge lümfotsütaarne leukeemia.: I.v. 12mg/m2 ööp., 3 päeva jooksul.LASTELE: Äge lümfotsütaarneleukeemia.: I.v. 10 mg/m² ööp., 3 päevajooksul.RASEDATELE: Võib kasutada üksnesjuhul, kui sellest oodatav kasu emalekaalub üles võimalikud ohud lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, teisteantratsükliinide või antratsenedioonidesuhtes, raske maksakahjustus, raskeneerukahjustus, raske südamepuudulikkus,hiljutine müokardiinfarkt, rasked südamerütmihäired, püsiv müelosupressioon,ravimata infekstioonid, varasem raviidarubitsiini ja/või teiste antratsükliinide jaantratsenedioonide max. kumulatiivseteannustega. Ravi ajal tuleb imetaminekatkestada.RISKID: Tohib kasutada üksnestsütotoksilise kemoteraapia kogemustomava arsti järelevalve all. Kardiotoksilisuson antratsükliinraviga kaasnevaks ohuks,mis võib ilmneda varase (ägeda)kardiotoksilisusena või hilise (kroonilise)kardiotoksilisusena. Enne ravi alustamist japerioodiliselt kogu ravi vältel tuleb hinnatapatsientide südamefunktsiooni, etvähendada raske südametalitluse häiretekkeriski. Idarubitsiinil on tugev luuüdipärssiv toime. Enne ravi alustamistidarubitsiiniga ja iga ravitsükli ajal tulebhinnata patsiendi hematoloogilistseisundit, sealhulgas kontrollida verevalgeliblede eri vormide sisaldust.Antratsükliinidega ravitud patsientidel ontäheldatud sekundaarset leukeemiat, seda

ANTINEOPLASTILISEDnii koos preleukeemilise faasiga kui ka ilmaselleta.Ravimil on oksendamist esilekutsuv(emeetiline) toime. Võib põhjustadahüperurikeemiat. Nagu kõigi tsütotoksilisteainete puhul, on ka idarubitsiinikasutamise ajal täheldatud tromboflebiitija trombemboolilisi tüsistusi, sealhulgaskopsuarteri trombembooliat.Idarubitsiinravi saavaid patsiente ei tohivaktsineerida elusvaktsiiniga.KÕRVALTOIMED: Infektsioonid,aneemia, tõsine leukopeenia,neutropeenia, trombotsütopeenia,anoreksia, bradükarda, siinustahhükardia,tahhüarütmia, asümptomaatiline vasakuvatsakese väljutusmahu vähenemine,südame paispuudulikkus, lokaalne flebiit,tromboflebiit, iiveldus, oksendamine, suulimaskesta põletik / stomatiit,kõhulahtisus, kõhuvalu või kõrvetustunne,alopeetsia, uriini värvumine punakaks 1...2päevapärast ravi, palavik, maksaensüümide jabilirubiini sisalduse suurenemine,alopeetsia.KOOSTOIMED: Tugev müelosupressiivnetoime, kemoteraapia kombinatsioonisteiste samasuguse toimega ravimitegavõib viia aditiivsele toksilisusele, sedaeelkõige luuüdi/hematoloogilise jaseedetrakti toksilisuse osas. Kasutamiselkombinatsioonis teiste teadaolevaltkardiotoksiliste ravimitega ja südamessetoimivate ravimitega (näitekskaltsiumikanali blokaatorid) tuleb ravi ajaljälgida südamefunktsiooni. Kui samal ajalkoos kasutatakse kiiritusravi või kuipatsient on saanud kiiritusravi 2...3 näd.enne ravi idarubitsiiniga, võib avaldudaaditiivne müelosuprerssiivne toime.Zavedos, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Inj. subst. 5mg N1; Inj. subst.10mg N1;IfosfamiidIfosfamidumRAVIMITÜÜP: Alküleerivad ainedNÄIDUSTUS: Kopsu-, rinnanäärme-,emakakaela- ja munasarjakartsinoom,testise tuumorid, krooniline lümfoidneleukeemia, Hodgkini lümfoom,mitte-Hodgkini lümfoom, sarkoomid,pankrease kartsinoom.ANNUSTAMINE: Üldiselt manustataksei.v. 1,2...2,4 g/m² kehapinna kohta (kuni60 mg/kg) päevas tavaliselt 5 päevajärjest (infusioonide kestus on umbes30...120 min., sõltuvalt lahuse kogusest).Võib manustada ka ühekordsekoguannusena, harilikult 24-tunnise inf.Sel juhul on annus ühe ravikuuri kohtatavaliselt 5 g/m² kehapinna kohta (125mg/kg), max 8 g/m² kehapinna kohta(200 mg/kg).LASTELE: Vastavalt raviplaanilesoovitatakse lastel ja noorukitel kasutadatäiskasvanutega sarnaseid annuseid.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes -vereloome raskekujuline häire (eritipatsientidel, keda on eelnevalt ravitudtsütotoksiliste ainetega või kiiritatud),aktiivne infektsioon, neerupuudulikkus(seerumi kreatiniinisisaldus >120 mmol/l)ja/või kuseteede obstruktsioon, tsüstiit,rasedus, rinnaga toitmine.RISKID: Verepilti tuleb kontrollidaregulaarselt kuni normaliseerumiseni.Patsientidel, keda on varem ravitudkemoteraapia ja/või radioteraapiaga võineerufunktsioonihäirega patsientidel onoodata mõõduka müelosupressioonitekkimist. Seetõttu on vajalik pidevverenäitajate jälgimine. Leukotsüütide,trombotsüütide ja hemoglobiini väärtusituleb määrata enne igat manustamist ningsagedaste intervallidega, vajadusel igapäev. Kui ei ole hädavajalik, ei tohiksifosfamiidi manustada patsientidele, kellelon leukotsüütide hulk alla 2.500/mcl.Palaviku ja /või leukopeenia korral tulebprofülaktiliselt manustada antibiootikumeja antimükootikume.Immuunpuudulikkusega patsiente (nt.Diabetes mellitus, kroonilised maksa- janeeruhaigused) tuleb hoolikaltmonitoorida.Regulaarselt on vajalik jälgida ajumetastaasidega ja/või tserebraalsetesümptomitega patsiente. PreparaadiKNS-toksilisuse tõttu on vajalik patsiendihoolikas jälgimine. Entsefalopaatiatekkimisel tuleb ifosfamiidravi katkestadaja seda ei tohi uuesti manustada.Entsefalopaatia tekkimise riskifaktoritekson neerufunktsiooni vähenemine(kreatiniin > 1.5 mg/dl), eelnev ravinefrotoksiliste ainetega (nt. tsisplatiin)ning kuseteede obstruktsioon (nt. vaagnatuumorid). Samuti on entsefalopaatiatekkimise riskifaktoriteks kehv üldseisund,kõrge vanus, alkoholi kuritarvitamineanamneesis, seerumalbumiini või seerumihüdrogeenkarbonaadi väärtuste langus,atsidoos ja maksafunktsiooni häired. KNStoimivad ravimeid (nagu antiemeetikume,trankvillisaatoreid, narkootilisi aineid,antihistamiinikume) tuleb kasutadaettevaatlikult ifosfamiidist indutseeritudentsefalopaatia tekkimisel ja nendekasutamine tuleb võimalusel katkestada.Eelneva südamehaiguse korral tulebkasutada ettevaatlikult. Vajalik onregulaarne elektrolüütide kontroll.Ifosfamiidi kardiotoksiline efekt võibsuureneda patsientidel, keda on eelnevaltsaanud kiiritusravi südame piirkonda võiAntineoplastilisedkeda on ravitud antratsükliinidega.Stomatiidi vähendamiseks tuleb jälgidasuuhügieeni. Iivelduse ja oksendamisevähendamiseks on vajalik manustadaantiemeetikume.Kasutamine maksafunktsiooni häiregapatsientidel on individuaalne. Neidpatsiente on vajalik hoolikalt jälgida.Alkoholi kuritarvitamine võib suurendadamaksafunktsiooni häirete tekke riski.Kasutamine eelneva neerufunktsioonihäirega patsientidel on individuaalne. Neidpatsiente on vajalik hoolikalt jälgida. Raviajal tuleb regulaarselt kontrollidaneerufunktsiooni ja sadet uriinis. Uriinianalüüsi soovitatakse teha enne igaifosfamiidi annustamist. Häiredeferentsetes kuseteedes, tsüstiit,infektsioonid ja elektolüütidetasakaaluhäired tuleb välistada või ravidaenne ravi alustamist. Kui ravi ajal tekibtsüstiit makro- või mikrohematuuriaga,tuleb ravi katkestada kuni näitajatenormaliseerumiseni. Ifosfamiidi ravi ajaltuleb tähelepanu pöörata küllaldaselehüdratatsioonile, regulaarselt põietühjendamisele ja kasutada mesnat. Eritiifosfamiidi pikaajalise ravi korral on vajalikpiisava diureesi ja regulaarseneerufunktsiooni kindlustamine. Eritioluline on see kasutamise korral lastel.Nefropaatia tekkimisel võib ifosfamiidi ravijätkamisel kujuneda pöördumatuneerukahjustus. Vajalik on riski-kasu suhtehoolikas kaalumine. Nefrotoksilisusesoodustavateks faktoriteks on ifosfamiidisuurte annuste kumuleerumine (alla3-aastastel lastel). Neerude glomerulaarsetja tubulaarset funktsiooni tuleb hinnataenne ravi alustamist, ravi ajal ja pärastravi lõppemist. Ettevaatlikult kasutadanefrektoomiaga patsientidel,neerufunktsiooni häirega patsientidel, ningnendel keda on eelnevalt ravitudnefrotoksiliste ravimitega (nt tsisplatiin).Nendel patsientidel suurenebnefrotoksilisuse, müelotoksilisuse jatserebraalse toksilisuse sagedus jaintensiivsus.Ifosfamiidil on mutageenne potentsiaal jagenotoksiline toime. Mehi, kes saavadinfosfamiidravi, on vajalik informeeridasperma konserveerimisest enne ravialustamist ja nad ei tohiks eostada lastravi ajal ning kuni 6 kuud pärast ravilõppemist.Ifosfamiidi tsütostaatiline toime tekib allespärast maksas aktiveerumist, seega ei tekikoe kahjustuse riski ifosfamiidi lahuseparavenoosse manustamise korral.Ekstravasatsiooni tekkimisel on siiskivajalik infusioon koheselt peatada,aspireerida paravasaat, niisutadasoolalahusega ja immobiliseerida jäse.Diabeetikutel kontrollida regulaarselt491

Antineoplastilisedveresuhkrunäitu.KÕRVALTOIMED: Müelosupressioon,leukopeenia, neutropeenia,entsefalopaatia, unisus, iiveldus,oksendamine, alopeetsia, hematuuria,mikrohematuuria, palavik.KOOSTOIMED: Müelotoksilisus võibsuureneda koostoimes teistetsütostaatikumide või kiiritusraviga.Ifosfamiid võib süvendada kiiritamisesttingitud nahareaktsioone. Eelnev jakaasnev nefrotoksiliste ainete (tsisplatiin,aminoglükosiidid, atsükloviir võiamfoteritsiin B) manustamine võibsuurendada ifosfamiidi nefrotoksilisust,samuti hematotoksilist ja neurotoksilisttoimet. Ifosfamiidi immuunsupressiivsetoime tõttu võib vaktsineerimise korral ollaimmuunvastus häiritud. Elusvaktsiinidemanustamisel on oht vaktsiinistindutseeritud infektsioonide tekkimiseks.Ifosfamiid võib suurendada varfariiniantikoaguleerivat toimet ja sellegaverejooksu ohtu. KNS-i toimivaid ravimeid(nt antiemeetikumid, trankvillisaatorid,narkootilised ained või antihistamiinid)kasutada ettevaatlikult ifosfamiidipotentsiaalse entsefalopaatiat tekitavatoime tõttu, võimaluse korral nenderavimite kasutamine katkestada.Vereloomet pärssiv toime võib tugevnedaallopurinooli või hüdroklorotiasiidisamaaegsel manustamisel. Toksilisus võibsuureneda samaaegsel kloorpromasiini,trijoodtüroniini või aldehüüdidehüdrogenaasi inhibiitorite (ntdisulfiraam) manustamisel.Sulfonüüluurea preparaatidehüpoglükeemiline toime võib tugevneda.Müorelaksant suksametooniumi toime võibtugevneda.Vältida tuleb greipfruudi ja selle mahlakasutamist, kuna nendes sisalduvad ainedvõivad vähendada ifosfamiidi efektiivsust.In vitro uuringutes on täheldatud, etbupropioon kataboliseerub peamiseltmikrosomaalse ensüümi P450 IIB6(CYPP2B6) kaudu. Seetõttu tulebettevaatlikult kasutada koos bupropioonigaja isoensüümi CYPP2B6 toimivateravimitega (nt orfenadriin, tsüklofosfamiidja ifosfamiid). Eelnev või samaaegne ravifenobarbitaali, fenütoiini, bensodiasepiini,primidooni, karbamasepiini, rifampitsiinivõi kloraalhüdraadiga võib indutseeridamaksa mikrosomaalseid CYP isoensüüme.Holoxan, Baxter, Inj. subst. 500mg N1;10; Inj. subst. 1g N1; 10ImatiniibImatinibRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedained492NÄIDUSTUS: Philadelphiakromosoom-positiivse (BCR-ABL) kroonilisemüeloidse leukeemia ravi täiskasvanutelhaiguse kroonilises faasis pärastalfa-interferoonravi ebaõnnestumist,aktseleratsioonifaasis või blastses kriisis.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on400 mg ööp., kroonilises faasis ja 600 mgööp. aktseleratsioonifaasis või blastseskriisis.LASTELE: Andmed efektiivsusest jaohutusest alla 18-a patsientidel puuduvad.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimikoostisainete suhtes. Rasedus ja rinnagatoitmine.RISKID: Seedetrakti häirete riskivähendamiseks tuleb võtta söögi ajal koossuure klaasitäie veega. Puudulikumaksafunktsiooni korral võib biosaadavussuureneda, mistõttu maksafunktsioonihäiretega patsientidel tuleks kasutadaettevaatusega.Umbes 1...2% patsientidest on tekkinudraske vedelikupeetus (pleura efusioon,turse, kopsuturse, astsiit). Ravi ajal tulebregulaarselt kontrollida verepilti. Ravisaavatel patsientidel tuleb regulaarseltjälgida maksafunktsiooni näitajaid(transaminaasid, bilirubiin,alkaalfosfataas). Ravi võib põhjustadapeapööritust ja hägust nägemist, mistõttuauto juhtimisel ja masinatega töötamiseltuleb olla ettevaatlik.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, müalgia,lihaskrambid ja nahalööve.KOOSTOIMED: Ravimid, mis võivadmuuta plasmakontsentratsiooni: Ained,mis inhibeerivad tsütokroom P450isoensüümi CYP3A4 aktiivsust (ntketokonasool, itrakonasool, erütromütsiin,klaritromütsiin), võivad aeglustadametabolismi ja suurendada selleplasmakontsentratsiooni. Ravimid, misvõivad vähendada imatinibiplasmakontsentratsiooni: Ained, misindutseerivad CYP3A4 aktiivsust, võivadkiirendada metabolismi ja vähendada selleplasmakontsentratsiooni. CYP3A4indutseerijate (nt deksametasoon,fenütoiin, karbamasepiin, rifampitsiin,fenobarbitaal, naistepuna) samaaegnekasutamine võib vähendada biosaadavust.Ravimid, mille plasmakontsentratsioonivõib TA mõjutada: Suurendab simvastatiini(CYP3A4 substraat) keskmist Cmax jaAUC-d vastavalt 2 ja 3,5 korda, mis viitabsellele, et imatiniib inhibeerib CYP3A4.Glivec, Novartis, Caps. 100mg N120ANTINEOPLASTILISEDIrinotekaanIrinotecanumRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedainedNÄIDUSTUS: Kaugelearenenudkolorektaalvähi raviks: kombineerituna5-fluoruratsiili ja foolhappegakaugelearenenud haiguse korral ilmaeelneva kemoteraapiata; monoteraapianahaigetel, kellel ravi 5-fluoruratsiili sisaldavaraviskeemiga ei ole tulemusi andnud.Kombinatsioonis 5-fluorouratsiili,foliinhappe ja bevatsizumabiga onnäidustatud jäme- või pärasoolemetastaatilise kartsinoomi esmavalikuravina. Kombinatsioonis kapetsitabiini jakoos bevatsizumabiga või ilma selleta onnäidustatud metastaatilise kolorektaalvähipatsientide esmavaliku ravis.ANNUSTAMINE: Monoteraapia (kui ravi5-fluorouratsiiliga ei ole tulemusi andnud):soovitatav annus on 350 mg/m²manustatuna i.v. inf. 30 kuni 90 min.jooksul kord iga 3 näd. tagant.Kombineeritud ravi (varem ravimatapatsiendid): Soovitatav annus on 180mg/m² iga 2 näd. järel manustatuna i.v.inf. 30...90 min. jooksul, millele järgnevadfoolhappe ja 5-fluorouratsiili inf.-d.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Krooniline põletikulinesoolehaigus ja/või soolesulgus.Anamneesis raske ülitundlikkusreaktsioonvastuseks TA-le või mõnele ravimissisalduvatest abiainetest. Rasedus jarinnaga toitmine. Bilirubiini sisaldus >3korda üle normi ülemise piiri. Raske luuüdipuudulikkus. WHO skaala järgi üldseisund>2. Samaaegne kasutamine koosnaistepunaga.RISKID: Patsiente tuleb informeeridahilise kõhulahtisuse esinemise võimalusesthiljem kui 24 tundi pärast manustamist jaigal ajal enne järgmist tsüklit. Ravi ajalsoovitatakse iga näd. kontrollida täielikkuverevalemit. Maksafunktsiooni testid tulebteha enne ravi algust ja enne igat tsüklit.Enne iga ravitsüklit soovitatakseprofülaktilist ravi antiemeetikumiga. Kuitekib äge kolinergiline sündroom(defineeritud kui varane kõhulahtisus jakombinatsioon sümptomitest naguhigistamine, kõhukrambid, pisaravool,lihasvalu ja süljevoolus), tuleb manustadaatropiinsulfaati (0,25 mg nahaalusi), kuisee ei ole kliiniliselt vastunäidustatud. Raviajal on harva esinenud interstitsiaalsetkopsuhaigust kopsu infiltraatide näol.Kuna ravim sisaldab sorbitooli, ei tohi sedakasutada kaasasündinudfruktoositalumatuse korral. Harvadeljuhtudel on tekkinud neerupuudulikkus,hüpotensioon või kardiovaskulaarsesüsteemi häired patsientidel, kellel

ANTINEOPLASTILISEDsamaaegselt diarröa ja/või oksendamisegaesines ka dehüdratatsioon või sepsis.KÕRVALTOIMED: Hiline kõhulahtisus,iiveldus, oksendamine, dehüdratatsioon,neutropeenia, äge kolinergiline sündroom,alopeetsia, lihaskontraktsioonid, krambid.KOOSTOIMED: Ei saa välistadakoostoimet irinotekaani janeuromuskulaarsete blokaatorite vahel.CYP3A-d indutseerivad krambivastasedravimid (nt karbamasepiin, fenobarbitaalvõi fenütoiin) vähendavad irinotekaanifarmakodünaamilist toimet.Tähelepanelikult tuleb suhtudapatsientidesse, kes samaaegselt tarvitavadravimeid, mis inhibeerivad (ntketokonasool) või indutseerivad (ntrifampitsiin, karbamazepiin, fenobarbitaalvõi fenütoiin) ravimi metabolismitsütokroom P450 3A4 vahendusel.Naistepuna alandab metaboliidiplasmakontsentratsiooni. Järelikult eitohiks naistepuna koos irinotekaanigakasutada.Campto, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Inf. konts. 20 mg/ml 2ml N1; Inf.konts. 20 mg/ml 5ml N1; Inf. konts. 20mg/ml 15ml N1 viaalIrinotecan Mayne, Mayne, Inf. konts.20mg/ml 2ml N1; Inf. konts. 20mg/ml 5mlN1; Inf. konts. 20mg/ml 25ml N1KarboplatiinCarboplatinumRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedained, plaatina ühendidNÄIDUSTUS: Epiteelrakuline munasarjakartsinoom. Kopsuvähk. Kaugelearenenudemakakaelakartsinoom. Pea- ja kaelaskvamoosrakuline kartsinoom.ANNUSTAMINE: Monoteraapia:soovitatav annus on 360...400 mg/m².Reeglina manustatakse karboplatiini4-nädalaste intervallidega. Kombineeritudkemoteraapia koos teiste tsütotoksilisteravimitega: soovitatav esialgne annus on300 mg/m².RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teisteplaatina sisaldavate ravimite (shtsisplatiini) või mõne abiaine suhtes, raskeneerupuudulikkus, raskemüelosupressioon, veritsevad kasvajad,rinnaga toitmine.RISKID: Karboplatiini tohib kasutadatsütotoksiliste ravimite alal kogenud arstijärelevalve all. Suure toksilisusega ja kitsaterapeutilise indeksiga ravim ning onebatõenäoline, et terapeutiline toimeilmneb ilma kõrvaltoimete avaldumiseta.Müelosupressiooni teke (leukopeenia,neutropeenia ja trombotsütopeenia) sõltubannusest. Verenäitajad tuleks määrataenne karboplatiinravi alustamist ning raviajal nädalaste intervallidega. Eritubpeamiselt uriiniga, ravimit saavatelpatsientidel tuleb jälgida neerutalitlust.Ravi ajal on soovitatav rutiinneneuroloogiline kontroll, eriti eelnevalttsisplatiiniga ravitud ja üle 65-aastastelpatsientidel. Ototoksiline preparaat, mispotentseerib ka teiste ravimitesamasuunalist toimet. Karboplatiinravisaavaid patsiente ei tohi vaktsineeridaelusvaktsiiniga.KÕRVALTOIMED: Luuüdi supressioon,infektsioonid ja hemorraagilisedtüsistused, perifeerne neuropaatia,paresteesia ja kõõlusrefleksidenõrgenemine, Subkliiniline kuulmisteravuselangus kõrgsagedusel,südamepuudulikkus, isheemilisedkoronaararterite häired, iiveldus ja/võioksendamine, hepatotoksilisus,erütematoosne lööve, magneesiumi jakaaliumi taseme langus seerumis, palavik,nahasügelus, urtikaaria.KOOSTOIMED: Enamasti kasutataksekoos teiste antineoplastiliste ravimitega.Sel juhul on tõenäoline kumulatiivnetoksiline toime. Hematoloogiline toksilisusvõib suureneda kasutamisel koos teistemüelosupressiivsete ravimite võikiiritusraviga. Oksendamisjuhtudesagenemist on esinenud manustamiselkoos teiste emetogeensete ravimitega võivahetult pärast teisi emetogeenseidravimeid. Manustamisel koosaminoglükosiididega suurenebnefrotoksilisuse ja/või ototoksilisuse oht,seetõttu tuleb neid ravimeid manustadaettevaatusega.Carboplatin, Ebewe, Inf. konts. 10mg/ml5ml N1; Inf. konts. 10mg/ml 15ml N1; Inf.konts. 10mg/ml 45ml N1Carboplatin, Pliva, Inf. konts. 10mg/ml5ml; 15ml; 45mlCarboplatin Pfizer, Pfizer LuxembourgSARL Eesti filiaal, Inj. 10mg / ml 5ml N1;Inj. 10mg / ml 15ml N1; Inj. 10mg / ml45ml N1Paraplatin, BMS, Inf. konts. 10 mg/ml5ml; 15 ml; 45 ml N1KloorambutsiilChlorambucilumRAVIMITÜÜP: Alküleerivad ainedNÄIDUSTUS: Krooniline lümfoleukeemia,Hodgkini lümfoom, mitte-Hodgkinilümfoom.ANNUSTAMINE: Hodgkini lümfoom:Ainult kloorambutsiili kasutamiselkaugelearenenud haiguse palliatiivseksraviks on tavaline annus 0,2 mg/kg/ööp.4...8 näd. jooksul. Enamasti kasutataksekombineeritult teiste ravimitega. KasutuselAntineoplastilisedon mitmeid raviskeeme. Kasutataksemeklooretamiini alternatiivina, sestsamasuguse raviefekti juures on esimenevähem toksiline. Mitte-Hodgkini lümfoom:Ainult kloorambutsiili kasutamisel ontavaline algannus 0,1...0,2 mg/kg/ööp.4...8 näd. jooksul; säilitusravikskasutatakse väiksemaid annuseid võivahelduvaid ravikuure. On andnud efektikaugelearenenud difuusse lümfotsütaarselümfoomi ravis. Krooniline lümfoidneleukeemia: Ravi alustatakse tavaliseltpärast sümptomite tekkimist või kui esinebluuüdi funktsiooni langus (mitte luuüdisupressioon), mida näitab perifeerne vereleid. Ravi alustatakse annusega 0,15mg/kg/ööp., kuni leukotsüütide hulkväheneb 10x10astmes 9/l. Kui esimeseravikuuri lõpust on möödunud 4 näd., võibravi jätkata annusega 0,1 mg/kg/ööp.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Manustamine on mõeldavjuhul, kui loodetav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne abiaine suhtes.RISKID: Immuunpuudulikkusegapatsiente ei soovitata elusvaktsiinidegavaktsineerida. Kuulub tsütotoksilisteravimite hulka ning seda tohivad määrataainult vastava väljaõppe saanud arstid.Võib põhjustada pöördumatut luuüdisupressiooni, mistõttu tuleb hoolikaltjälgida ravil oleva patsiendi verepildinäitajaid. Surub raviannustes allalümfotsüüte, kuid omab vähem toimetneutrofiilide, trombotsüütide jahemoglobiini näitajatele. Ei tohimanustada patsiendile, kes on hiljutisaanud kiiritusravi või ravi teistetsütotoksiliste ravimitega. Raviannus eitohi ületada 0,1 mg/kg juhul, kui luuüdison lümfotsütaarne infiltratsioon või luuüdion hüpoplastiline. Neerupuudulikkusegapatsiendile manustamisel peab olemaettevaatlik ning hoolikalt patsienti jälgima,sest neil on kalduvus suurema luuüdidepressiooni tekkeks asoteemia tõttu.Raske maksapuudulikkusega patsiendilemanustamisel peab annust vähendama.Pärast manustamist tuleb hoolikalt jälgidanefrootilise sündroomiga lapsi; patsiente,kellele on määratud suurte annustegapulssravi ning patsiente, kellel onanamneesis krambid, kuna neil esinebkõrgenenud krambioht. Kirjeldatud onägedate sekundaarsete hematoloogilistekasvajate (eriti leukeemia jamüelodüsplastilise sündroomi) teket, eritipärast pikaajalist ravi. Kui võrreldimunasarjavähiga patsiente, kes said või eisaanud alküleerivaid aineid, ilmnes, etalküleerivate ainete (sh kloorambutsiili)kasutamisel suurenes märkimisväärseltägeda leukeemia esinemissagedus. Ägedat493

Antineoplastilisedmüeloidset leukeemiat on kirjeldatudväikesel arvul patsientidest, kes saidkloorambutsiili rinnanäärmevähi pikaajaliseadjuvantravina. Enne kloorambutsiilikasutamist tuleb kaaluda leukemogeensetriski ravist saadava potentsiaalse kasuga.KÕRVALTOIMED: Ägedad sekundaarsedhematoloogilised kasvajad (eriti leukeemiaja müelodüsplastiline sündroom), eritipärast pikaajalist ravi. Luuüdi supressioon,krambid, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, suuõõne haavandid.KOOSTOIMED: Samaaegnefenüülbutasooni manustamine võibsuurendada kloorambutsiili toksilisust.Ettevaatus on vajalik elusvaktsiinidegavaktsineerimisel, kuna elusvaktsiinidvõivad immuunpuudulikkusega patsientidelpõhjustada infektsiooni.Leukeran, Glaxo, Tabl. 2mg N25MelfalaanMelphalanumRAVIMITÜÜP: Alküleerivad ainedNÄIDUSTUS: Müeloom, kaugelearenenudmunasarja kartsinoom. Kaugelearenenudrinnanäärmevähi mono- või kombineeritudravi. Polütsüteemia.ANNUSTAMINE: Müeloomtõbi: 6-näd.intervallidega, 4 päeva järjest, 0,15 mg/kgööp. annusteks jagatuna. Kasutatud on kateistsuguseid raviskeeme. Kombineerimiselprednisolooniga on raviefekt suurem. Ravijätkamine üle 1 aasta tulemusi ei paranda.Munasarja kaugelearenenudadenokartsinoom: Tavaline annus on 0,2mg/kg ööp. 5 päeva jooksul. Korduvadkuurid tehakse 4...8-näd. vahedega võiverenäitajate taastumisel. Rinnanäärmekartsinoom: Manustatakse 0,15 mg/kg või6 mg/m² kehapinna kohta 5 päeva järjest.Kuure korratakse 6-näd. intervallidega.Luuüdile kahjuliku toime ilmnemisel võibannust vähendada. Polütsüteemia:Remissiooni saavutamiseks on alustatudannustega 6...10 mg ööp., järgnevalt 2...4mg ööp., kuni haiguse üle rahuldavakontrolli saabumiseni. Säilitusravina onkasutatud 2...6 mg 1 kord näd. Kuna pidevmanustamine suurendab luuüdisupressiooni riski, tuleb haigel pidevaltjälgida verenäitajaid ning vastavaltvajadusele aeg-ajalt annust vähendada võiravi katkestada.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.RISKID: Tohib määrata ja manustadavastava tsütotoksiliste ravimite alaseväljaõppe saanud isik.Immuunpuudulikkusega patsiente eisoovitata infektsiooniohu tõttuelusvaktsiinidega vaktsineerida. Luuüdipärssiva toime tõttu on vajalik regulaarne494vereanalüüside tegemine, vajadusel tulebannust korrigeerida. Ei tohi manustadapatsiendile, kes on hiljuti saanudkiiritusravi või ravi teiste tsütotoksilisteravimitega. Neerupuudulikkusegapatsiente peab ravi ajal hoolikalt jälgima,kuna neil võib esineda ureemiline luuüdisupressioon.Põhjustab loomadel mutatsioone.Inimestel, keda on ravitud melfalaaniga,on leitud kromosoomaberratsioone.Sarnaselt teistele alküülivatele aineteleomab leukeemiat põhjustavat toimet.Pärsib munasarja funktsiooni, põhjustadesväga paljudel premenopausaalsetelpatsientidel amenorröad. Mõnedesloomkatsetes on avaldanud toimetspermatogeneesile. Seetõttu võib ravimmeespatsientidel põhjustada ajutist võipöördumatut steriilsust.KÕRVALTOIMED: Leukopeenia,trombotsütopeenia, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, suurte annuste korralstomatiit, suurte annuste korral alopeetsia,neerukahjustusega müeloomipatsientidelon melfalaanravi varajastes staadiumidesesinenud ajutist, kuid märkimisväärsetvere uureataseme tõusu.KOOSTOIMED: Lastele manustatudsuures annuses koos nalidiksiinhappega onpõhjustanud surma hemorraagiliseenterokoliidi tekkimise tõttu. Siirdatudluuüdiga patsientidel, kes on saanudsuures annuses veenisisest melfalaani ningseejärel äratõukereaktsiooni vältimisekstsüklosporiini, on tekkinudneerupuudulikkus.Alkeran, Glaxo, Tabl. 2mg N25MerkaptopuriinMercaptopurinumRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: Äge ja krooniline müeloidneleukeemia.ANNUSTAMINE: 2,5 mg/kg/ööp. või50...75 mg/m² kehapindala kohta päevas,kuid annuse suurus ja manustamise kestussõltub samaaegselt manustatud teistetsütotoksiliste ravimite annusest. Igalepatsiendile tuleb annus määrataindividuaalselt.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Ravimi manustamine onmõeldav ainult juhul, kui loodetav kasuületab võimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimisuhtes. Raskete näidustuste tõttu teisedabsoluutsed vastunäidustused puuduvad.RISKID: Kuulub tsütotoksiliste ravimitehulka ning seda tohivad määrata ainultvastava väljaõppe saanud arstid. Kuna ontugevalt müelosupressiivne ravim, tulebselle manustamise ajal iga päev jälgidaANTINEOPLASTILISEDpatsiendi verepildi näitajaid. Põhjustableukopeeniat ja trombotsütopeeniat.Ägeda müeloidse leukeemia ravimisel võibtekkida olukord, et patsiendil kujunebrelatiivne luuüdi aplaasia, mistõttu tulebalustada toetava raviga. Hepatotoksiline,mistõttu kord näd. tuleb tehamaksafunktsiooni testid.Remissiooniperioodil, mil toimub kiirevererakkude lagunemine, peab jälgimakusihappesisaldust veres ja uriinis, sestvõib tekkida hüperurikeemia ja/võihüperurikosuuria, mis omakorda võib ollakusihappest tingitud nefropaatiapõhjustajaks. Isikud, kellel esineb ensüümtiopuriinmetüültransferaasi (TPMT) pärilikdefitsiit, võivad olla ebatavaliselt tundlikud6-merkaptopuriini luuüdu pärssiva toimesuhtes ja neil esineb kalduvus luuüdisupressiooni kiireks tekkeks pärast ravialustamist. 6-merkaptopuriini annust tulebvähendada, kui teda manustataksekombinatsioonis mõne teise ravimiga, milleesmaseks või teiseseks kõrvaltoimeks onmüelosupressioon. Võib sarnaselt teisteleantimetaboliitidele põhjustadakromosoomide mutatsioone ja kahjustusi.Toimib raku DNA-sse, seetõttu tulebarvestada potentsiaalsekartsinogeensusega.Soovitatav on tabl. ümber käiaettevaatlikult ning poolitamisel neid paljakäega mitte katsuda.KÕRVALTOIMED: Sekundaarneleukeemia ja müelodüsplaasia, luuüdisupressioon, leukopeenia,trombotsütopeenia, iiveldus, oksendamine,pankreatiit, biliostaas, hepatotoksilisus.KOOSTOIMED: Immuunpuudulikkusegapatsiente ei soovitata elusvaktsiinidegavaktsineerida. Samaaegsel allopurinoolimanustamisel katabolism aeglustub,mistõttu nende ravimite koosmanustamiseltuleb annust vähendada neljandikunitavalisest annusest. Samaaegseltmanustatud varfariini antikoaguleerivtoime väheneb. Kuna in vitro uuringud onnäidatud, et aminosalitsülaadi derivaadid(näiteks olsalasiin, mesalasiin,sulfasalasiin) pärsivad TPMT ensüümi,peab neid ettevaatusega manustamapatsientidele, kes samaaegselt kasutavad6-merkaptopuriini.Puri-Nethol, Glaxo, Tabl. 50mg N25MetotreksaatMethotrexatumRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: Kopsu-, rinnanäärme-,testise- või põiekartsinoom, pea ja kaelaepidermoidsed kartsinoomid, emakakaelaja munasarjakartsinoom, osteosarkoom.Äge lümfoleukeemia lastel ja

ANTINEOPLASTILISEDtäiskasvanutel, mitte-Hodgkini lümfoom,neuroleukeemia, trofoblastilised kasvajad.Raskekujuline psoriaas. Raskekujulineaktiivne reumatoidartriit, mis ei alluteistele ravimitele. Märkus: Aktiivsereumatoidartriidi korral võib metotreksaatikasutada ainult siis, kui sisehaiguste võireumatoloogia eriarst alustab ravi jakontrollib järelravi.ANNUSTAMINE: P.o.: ühekordne maxannus on 30 mg/m² 5 ööp. jooksul.Seejärel soovitatakse luuüdi taastumisekskatkestada ravi vähemalt kaheks nädalaks.Psoriaas. 2,5 mg viiel üksteisele järgnevalpäeval, mille järel on vähemaltkahepäevane vahe. Kui on saavutatudoptimaalne kliiniline toime, siis tulebannust vähendada ja vahesid pikendadanii palju kui võimalik. Aktiivnereumatoidartriit: 7,5...15 mg ühekordseannusena kord näd. või 2,5...5 mg 3 korda12-tunnise vahega kord nädalas. Vajaduselvõib näd. annust suurendada 25 mg-ni.Seejärel tuleb püüda annust vähendadavastavalt ravitulemustele, missaavutatakse tavaliselt 6 näd. pärast.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskemaksa-, neeru- ja luuüdikahjus. Raskeinfektsioon. Kopsuhaigus (shkopsukahjustus reumaatilisest haigusest).Alkoholism. Samaaegne ravi etretinaadiga.Rasedus (eriti esimene trimester). Siiskivõib ravi kaaluda, kui ravist oodatav kasuületab oluliselt võimaliku ohu lootele.RISKID: Enne ravi alustamist tulebraviarstil patsienti informeerida ravigakaasnevate raskete, isegi eluohtliketoksiliste reaktsioonide ohust.Patsientidele tuleb rääkida ravimitoksilisusest tingitud nähtudest jajulgustada neid võimalike nähtudeilmnemisel arstiga ühendust võtma.Samuti on oluline rõhutada patsiendilekorrapärase järelevalve ja laboriuuringutetähtsust.Intratekaalselt manustatudmetotreksaadiga samaaegselt ei tohiteostada KNS kiiritusravi.KÕRVALTOIMED: Leuko- jatrombotsütopeenia, stomatiit.KOOSTOIMED: Salitsülaatide ja SA-desamaaegne kasutamine suurendab vabametotreksaadi hulka plasmas. Probenetsiidtakistades metotreksaadi eritumist. Suukaudu manustatavad AB-d soodustavadresistentse mikrofloora vohamist ja võivadvähendada biotransformatsiooni sooles.Trexan, Orion Pharma, Tabl. 2,5mg N100MetotreksaatMethotrexatumRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: Methotrexate Orion:Aktiivne reumatoidartriit täiskasvanutel.Psoriasis vulgarise rasked vormid, eritinaastuline psoriaas, mille puhul tavalisedravimeetodid nagu fototeraapia, PUVA-ravija retinoidide kasutamine poletulemuslikud ning raske psoriaatilineartriit.Metoject: Raske, aktiivse reumatoidartriidiraviks täiskasvanud patsientidel, kui onvajalik ravi haigust modifitseerivateantireumaatiliste ravimitega (diseasemodifying antirheumatic drugs -DMARD).ANNUSTAMINE: Aktiivnereumatoidartriit: 7,5...15 mg ühekordseannusena kord näd. või 2,5...5 mg 3 korda12-tunnise vahega kord nädalas. Vajaduselvõib näd. annust suurendada 25 mg-ni.Seejärel tuleb püüda annust vähendadavastavalt ravitulemustele, missaavutatakse tavaliselt 6 näd. pärast.Samas aga võivad nädalas 20 mg ületavadannused olla seotud toksilisuse olulisekasvuga, eriti luuüdi supressiooniga.Ravivastust võib oodata ligikaudu 4...8nädala pärast. Pärast soovitudterapeutilise tulemuse saavutamist tuleksannust järk-järgult vähendada kõigeväiksema toimiva säilitusannuseni.Psoriaas: võimalike toksiliste toimetevälistamiseks on soovitatav manustadapatsiendile prooviannus 2,5...5,0 mg. Kuinädala aja pärast on vastavatelaboratoorsete uuringute tulemusednormaalsed, siis võib alustada ravi.Tavaline annus on 7,5...15 mg üks kordnädalas. Nädalane annus manustataksekolme eraldi annusena 24 tunni jooksul.Vajadusel võib nädalast koguannust tõsta25 mg-ni. Seetõttu peaks annustvähendama madalaima võimalikuefektiivse annuseni vastavalt ravimiterapeutilisele toimele, mis enamastisaavutatakse 4...8 nädala jooksul.Patsienti peaks täielikult teavitamaravimiga seotud riskidest ning arst peabpöörama erilist tähelepanumaksatoksilisuse nähtudele määratesmaksafunktsiooninäitajad veres enne kuialustatakse ravi metotreksaadiga. Raviajal peaks vastavaid uuringuid kordama2...4 nädala tagant. Ravi eesmärgiks onravimi annuse vähendamine madalaimalevõimalikule tasemele ja selle manustamisevahelisi perioode venitada nii pikaks kuivõimalik. Metotreksaadi kasutamine võibvõimaldada tagasipöördumist harilikutoopilise ravi juurde ning seda peakssoosima.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. RaskeAntineoplastilisedmaksafunktsioonihäire. Raskeneerufunktsioonihäire. Eelnevad veredüskraasiad, nt luuüdi hüpoplaasia,leukopeenia, trombotsütopeenia, või raskeaneemia. Alkoholism. Raske äge võikrooniline infektsioon võiimmuunpuudulikkuse sündroom. Rasedusja imetamine. Samaaegne vaktsineerimineelusvaktsiinidega.RISKID: Ravi metotreksaadiga võibmäärata vaid arst, kellel on kogemusedantimetaboliitidega teostatavakemoteraapiaga.Samaaegne hepatotoksiliste võihematotoksiliste DMARD-e manustamine(disease-modifying antirheumatic drug, nt.leflunomiid) ei ole soovitatav. Enne ravialustamist metotreksaadiga tuleb raviarstilinformeerida patsienti metotreksaadigateostatava raviga kaasnevate raskete, isegieluohtlike toksiliste reaktsioonide ohust.Metotreksaadiga teostatavat ravi saavatepatsientide tervislikku seisundit tuleb raviajal hoolikalt jälgida. Võib esineda äge võikrooniline interstitsiaalne pneumoniit, mison sageli seotud vere eosinofiiliaga ningsee on põhjustanud surma. Tavalistekssümptomiteks on düspnoe, köha (eriti kuivebaproduktiivne köha) ning palavik,mistõttu peaks patsiendi põhjalikult läbivaatama iga korrapärase visiidi ajal.Patsienti peab pneumoniidi ohustteavitama ning neil peaks soovitamaarstiga viivitamatult ühendust võtma juhul,kui neil peaks tekkima püsiv köha võidüspnoe. Ravi metotreksaadiga peakskatkestama patsientidel, kellel esinebkopsuhaigus ning ka uuringute ajaksnakkuse välistamiseks. Kui kahtlustataksemetotreksaadist tingitud kopsuhaigust,tuleb alustada ravi kortikosteroidideganing metotreksaadiravi ei peaks uuestialustama.Teada on juhtumeid, mil metotreksaadikasutamine psoriaasi raviks onpõhjustanud surma. Psoriaasi korral peaksmetotreksaadiga ravima vaid rasketallumatut psoriaasi, sandistavat haigusevormi,, mille puhul teistsugune ravi eianna rahuldavaid tulemusi ning ainultjuhul kui diagnoosi on kinnitatud biopsiagaja/või pärast dermatoloogi konsultatsiooni.Patsienti peaks selgelt teavitama sellest, etpsoriaasi ja reumatoidartriidi ravikskasutatav annus manustatakse enamastikord nädalas ning et väära igapäevaseannustamise tagajärjeks võivad ollatõsised toksilised reaktsioonid. Enne ravi,ravi ajal ja ravi järgselt tuleb teha verepilditäielik uuring. Kui ilmneb kliiniliselt olulinevalgete vereliblede või vereliistakute arvuvähenemine, peaks ravi metotreksaadigaviivitamatult lõpetama. Patsiendil peabsoovitama andma teada kõigisthaiguslikest sümptomitest ning495

Antineoplastilisedinfektsioonile viitavatest tundemärkidest.Metotreksaat võib olla hepatotoksiline, eritisuurte annuste või pikaaegse ravi korral.Teada on maksa atroofia, nekroosi,tsirroosi, rasvarakkude muutustest japeriportaalne fibroosi juhtudest. Kunamuutused võivad toimuda eelnevategastrointestinaalse või hematoloogilisetoksilisuse tundemärkideta, onmaksafunktsiooni uuring enne ravialustamist kohustuslik ning seda tuleb raviajal regulaarselt korrata. Maksafunktsioonianalüüsid: erilist tähelepanu tuleb pööratamaksatoksilisuse esinemisele. Ravi ei tohialustada ega ka jätkata kuimaksafunktsiooni analüüsides võimaksabiopsia vastustes esinevad võitekivad ravi ajal mingisugusedkikõrvalekalded. Need muutused peaksnormaliseeruma kahe nädalaga, mille järelvõib arst omal äranägemisel ravisoovitada.Seerumi maksaensüümide kontrollimine:patsiendid on teatanud ajutistesttransaminaaside tõusudest normiülempiirist kahe- kuni kolmekordsetekssagedusega 13?20% juhtudest.Maksaensüümide püsiva tõusu korralpeaks kaaluma annuse vähendamist võiravi lõpetamist. Potentsiaalse toksilisetoime tõttu maksale ei tohiks samaaegseltmetotreksaatraviga võtta täiendavaidmaksatoksilisi ravimeid kui need polearusaadavalt tarvilikud ning alkoholimanustamist peaks vältima või kogustsuurel määral vähendama.Maksaensüümide täpsemaid uuringuidtuleb teostada patsientidel, kessamaaegselt tarvitavad teisi maksatoksilisiravimeid (nagu näiteks leflunomiid). Samakehtib ka hematotoksiliste ravimiteüheaegsel manustamisel (näiteksleflunomiid).Puuduvad tõendid maksabiopsiakasutamise tõhususest maksa toksilisusejälgimiseks reumatoloogiliste näidustustepuhul. Raskete psoriaasi vormidepikaajalise ravi korral metotreksaadigapeaks maksabiopsiaid tegema potensiaalsemaksatoksilisuse pärast. On osutunudkasulikuks eristada patsiente nendenormaalse või kõrgenenudhepatotoksilisuse riski järgi: a)riskifaktoriteta patsiendid Praegustemeditsiiniliste teadmiste juures polemaksabiopsia vajalik enne kumulatiivseannuse 1,0?1,5 g saavutamist b)riskifaktoritega patsiendid Nende hulkakuuluvad primaarselt: - anamneesisalkoholi tarvitamine - maksaensüümidepüsiv tõus - anamneesis hepatopaatia,k.a. krooniline hepatiit B või C -perekondlikus anamneesis pärilikhepatopaatia ja sekundaarselt (võimalik, etvähem asjakohasemad) - diabetes496mellitus- adipoossus - anamneesis ekspositsioonhepatotoksilistele ravimitele võikemikaalideleNeile patsientidele on soovitatav teostadamaksabiopsia kohe metotreksaatravialustamise järgselt või selle ajal. Kunaväike protsent patsientidest lõpetab ravierinevatel põhjustel 2?4 kuu pärast, peaksesimese biopsia teostamisega venitamakuni see periood on läbi. Seda peaksteostama juhul kui ennustatakse pikaajalistravi.Korduvad maksabiopsiad on soovitatavadpeale kumulatiivse annuse 1,0?1,5 gsaavutamist.Maksabiopsiad pole vajalikud järgnevateljuhtudel:- eakad patsiendid - patsiendid, kellel onäge haigus - maksabiopsia võtmiselevastunäidustusi omavad patsiendid(näiteks kardiaalne ebastabiilsus,muutused vere hüübimisnäitajates) -kehvade vitaalsete näitudega patsiendidSagedasemad kontrollid võivad osutudavajalikuks:- ravi algfaasis - annuse suurendamisel -kõrgenenud metotreksaadi veresisaldusetõusu riskiga juhtudel (näiteksdehüdratatsioon, neerufunktsioonialanemine, samaaegselt võetavad võisuures annuses ravimid nagumittesteroidsed põletikuvastased ained).Metotreksaadi teratogeensus on tõestatud,see on põhjustanud loote surma ja/võikaasasündinud anomaaliaid. Seetõttu eisoovitata seda potentsiaalselt rasestudavõivatele naistele, kui ei ole vastavatarstlikku tõendust, et ravist saadud kasuvõib üles kaaluda kaasneva riski.Rasedatele psoriaasi all kannatavadpatsientidele ei tohiks määrata ravimetotreksaadiga.Neerude talitlust peaks põhjalikult uurimaenne ravi, ravi ajal ja pärast ravi. Juhul kuiavastatakse tõsine neerukahjustus, tuleksolla eriti ettevaatlik. Neerukahjustusegapatsientide annused peaksid olemaväiksemad. Suur annus võib põhjustadametotreksaadi või ainevahetuse käigustekkinud metotreksaadi jääkproduktideladestumist neerutuubulites. Ennetuslikuabinõuna soovitatakse kiiret vedelikuläbilaset ja uriini alkaliniseerimist pHtasemeni 6,5?7,0, kasutades selleks suukaudu või i.v. manustatavatnaatriumbikarbonaati (5 x 625 mg tabletidiga kolme tunni järel) või atsetasolamiidi(500 mg suu kaudu neli korda päevas).Metotreksaadi eritus toimub peamiseltneerude kaudu. Selle kasutamine neerudetalitlushäirete olemasolul võib põhjustadamürgiste annuste kuhjumist organismis võineerude veelgi suuremat kahjustust.Kõhulahtisus ja haavandiline stomatiit onANTINEOPLASTILISEDsageli esinevad mürgitusnähud ningnõuavad ravi katkestamist, sest vastaseljuhul võib tagajärjeks olla hemorraagilineenteriit ning soole perforatsioonistpõhjustatud surm. Metotreksaat mõjutabgametogeneesi ravimi kasutamise ajal ningvõib põhjustada viljakuse langust, mistaastub ravi lõpetamise järel.Metotreksaadil on mõninganeimmunosuppressiivne mõju ningimmuunsüsteemi vastus samaaegseltteostatavale vaktsineerimisele võibnõrgeneda. Ravi ajal peaks vältimavaktsineerimist elus vaktsiinidega.Metotreksaadi immunosupressiivset toimettuleks arvestada juhul kui patsiendiimmuunsüsteemi reaktsioon on oluline võihädavajalik. Erilist tähelepanu tulekspöörata mitteaktiivsele krooniliselenakkusele (nt. herpes zoster, tuberkuloos,B või C hepatiit), sest need võivadaktiveeruda.Enne metotreksaatravi algust soovitatakseteha rindkere röntgenuuring. Pleuraalseefusiooni ja astsiidi peaks ennemetotreksaadiga ravi alustamistkõrvaldama.Metotreksaadi (enamasti suurtesannustes) manustamisel koos mõnedemittesteroidse põletikuvastase toimeainega(NSAID´ga) on ette tulnudsurmajuhtumeid.Reumatoidartriidi ravil võib jätkata raviASH ja MSPVA-ga ning väikestes annustesmanustatavate steroididega. Peab siiskiarvestama, et samaaegne ravimetotreksaadi ja mittesteroidsepõletikuvastase toimeainega võib ollaseotud suurema mürgitusohuga.Steroidide annust võib järk-järgultvähendada patsientide puhul, kellelilmnevad metotreksaadiga ravimiselparanemise märgid. Metotreksaadi jateiste reumavastaste toimeainete, nagunäiteks kuld, penitsillamiin,hüdrotsükloklorokiin, sulfasalasiin võiteised tsütotoksilised toimeained,vastastikust toimet ei ole veel põhjalikultuuritud ning nende manustamine koosmetotreksaadiga võib põhjustadakõrvalmõjude sageduse kasvu.Folaatantagonistide, nagu näitekstrimetoprim/sulfametoksasool on harvadeljuhtudel põhjustanud ägedatmegaloplastilist pantsütopeeniat. Juhulkui ilmneb äge metotreksaadimürgitus,võib patsient vajada foliinhapet.EttevaatusabinõudEnne ravi alustamist metotreksaadiga võiravi jätkamist metotreksaadiga pärastvahepealset taastumisaega, peakspatsiendi haigusloo, füüsilise läbivaatuse jalaboratoorsete testide abil hindamaneerude , maksa ja luuüdi talitlust.Metotreksaadi süstemaatiline toksilisus

ANTINEOPLASTILISEDvõib seerumi poolestusaja pikenemisetõttu olla samuti suurem patsientidel, kellelon neerufunktsiooni häireid, astsiit võimuu efusioon. Pahaloomulisedlümfoomid võivad esineda patsientidel, kessaavad metotreksaati väikestes annustes.Sel juhul tuleb ravi lõpetada. Juhul kuilümfoom ei näita spontaanse regressioonimärke, on vaja alustada tsütotoksiliseraviga.Metotreksaat on inimestel põhjustanudviljakuse vähenemist, oligospermiat,menstruaaltsükli häireid ja amenorröat ravijooksul ja lühikest aega pärast ravilõppemist. Lisaks põhjustab metotreksaatinimestel embrüotoksilisust, aborti jalootekahjustusi. Seetõttu peaksreproduktsiooniga seotud ohte arutamapatsientidega, kes võivad potentsiaalseltlapsi saada. Metotreksaatravi saavadpatsiendid peaksid olema järelvalve all, etvõimaliku mürgituse või kõrvaltoimetesümptomeid saaks minimaalse viivitusegaavastada ja hinnata. Ravieelsed ningperioodilised hematoloogilise uuringud onvajalikud selleks, et kasutadametotreksaati kemoteraapias ohutult, sestmetotreksaat põhjustab tavaliselthematopoeesi supressiooni. See võibjuhtuda ootamatult ka siis kui patsiendiletundub olevat määratud turvaline annusning igasuguse suure vererakkude hulgavähenemise korral tuleb ravimi võtmineviivitamatult lõpetada ning alustada sobivaraviga.Üldiselt soovitatakse patsiendile, kelleleon määratud või kes saavadmetotreksaati, järgmised laboratoorseduuringud osana põhilisest kliinlisesthindamisest ja sobivast jälgimisest: täielikhemogramm; hematokrit; uriinianalüüs;neeru-ja maksafunktsiooni analüüsid jarindkere röntgen. Eesmärgiks onavastada iga olemasolev organitalitlushäire või süsteemipuudulikkus.Uuringud peaks teostama enne ravi algust,ravi ajal sobivate vaheaegade järel ningpärast ravi lõppemist. Metotreksaatseotakse pärast imendumist osaliseltseerumi albumiiniga ning selle toksilisusvõib suureneda seoses mõnede ainete,salitsülaadid, sulfoonamiidid, fenütoiin,mõned bakterivastased ravimid, nagunäiteks tetratsükliin, klooramfenikool japaraaminobensoehape nagu näiteksümberpaigutumisega. Neid toimeaineid,eriti salitsülaate ja sulfoonamiide, ükskõikkas need on bakterivastased,hüpoglükeemilised või diureetilised, ei tohikoos metotreksaadiga välja kirjutada, kunitehakse kindlaks antud leidude tähtsus.Vitamiinpreparaadid, mis sisaldavadfoolhapet või selle derivaate võivad muutaorganismi reaktsiooni metotreksaadile.Metotreksaati peaks kasutama äärmiseettevaatlikkusega juhul kui patsiendil oninfektsioon, peptiline haavand,haavandiline koliit, debiilsus või kuipatsient on väga noor või väga vana. Kuiravi kestel ilmneb sügav leukopeenia võibtekkida bakteriaalne infektsioon või selletekke oht. Tavaliselt soovitatakse sel puhulmetotreksaadi ravi katkestamist ningvastavat antibiootilist ravi. Tõsise luuüdidepressiooni puhul võib vajalikuks osutudavere või trombotsüütide ülekanne. Ravimsisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevadharvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust, laktaasipuudulikkust võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, eitohi seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Kõige tavalisemadmetotreksaadi kõrvaltoimed on luuüdisupressioon ja limaskesta kahjustused, misilmnevad järgneval kujul: haavandilinestomatiit, leukopeenia, iiveldus ja teisedgastrointestinaalsed häired.KOOSTOIMED: Pärast imendumistseotakse metotreksaat osaliselt seerumialbumiiniga. Teatud ravimi preparaadid(nt. salitsülaadid, sulfoonamiidid jafenütoiin) vähendavad antud sidumist. Seljuhul võib metotreksaadi toksilisussamaaegsel tarvitamisel suureneda. Kunaprobenetsiid ja nõrgad orgaanilisedhapped, nagu näiteks ?lingudiureetikud?ning pürasoolid, vähendavad tubulaarsetsekretsiooni, peaks nende ravimitekasutamisel samaaegselt metotreksaadigaolema väga ettevaatlik. Penitsilliin võibvähendada metotreksaadi renaalsetkliirensit ja täheldatud on hematoloogilistning gastrointestinaalsettoksilisust.penitsilliini kombineerimisel niisuurte kui ka väikeste metotreksaadiannustega.Suukaudselt manustatavadantibiootikumid, nagu tetratsükliin,klooramfenikool ja mitteimenduvad laiatoimespektriga antibiootikumid, võivadvähendada metotreksaadi imendumistsoolest või takistada enterohepaatilisttsirkulatsiooni, inhibeerides soolemikrofloorat ja surudes alla bakterite abiltoimuvat metotreksaadi metabolismi.Metotreksaadi tarbimist samaaegselt teistepotentsiaalselt nefro- ja hepatotoksilistetoimeainetega (nt. sulfasalasiin,leflunomiid ja alkohol) peab vältima. Eritiettevaatlik peaks olema jälgides patsiente,kellele on määratud metotreksaatkombinatsioonis asatriopiini võiretinoididega.Metotreksaadi kombineerimiselleflunomiidiga võib suurendadapantsütopeenia tekke riski.Nefrotoksilisuse suurenemist võibtäheldada juhul, kui suurtes annustesmetotreksaati manustataksekombineeritult potentsiaalseltAntineoplastilisednefrotoksilise kemoteraapilise toimeainega(nt. tsisplatiin). Mittesteroidseidpõletikuvastaseid toimeaineid ei tohimanustada enne ega ka samaaegseltkõrges annuses metotreksaadiga. Mõnedemittesteroidsete põletikuvastaste ja kõrgesdoosid metotreksaadi samaaegnetarbimine on põhjustanud metotreksaadiseerumisisalduse tõusu ja pikemaajalistpüsimistseerumis ning gastrointestinaalse jahematoloogilise toksilisusesuurenemist.Väiksemate metotreksaadiannuste puhul on avastatud loomadel, etneed vähendavad metotreksaaditubulaarset sekrektsiooni ning tõenäoliseltsuurendavad selle toksilisust. Sellelevaatamata on reumatoidartriidigapatsientelisaks metotreksaadile probleemidetaravitud ka MSPVAga. Sellele vaatamatapeaks täheldama, et metotreksaadiannused, mida kasutataksereumatoidartriidi raviks (7,5...15mg/nädalas) on veidi väiksemad kuipsoriaasi ravimiseks kasutatavad annusedning suuremad annused võivad põhjustadaootamatut mürgitust. Foolhapet või sellederivaate sisaldavad vitamiinipreparaadidvõivad muuta organismi reaktsioonimetotreksaadile.Harvadel juhtudel on täheldatud, ettrimetoprim/sulfametoksasool suurendabluuüdi supressiooni patsientidel, kedaravitakse metotreksaadiga, oletatavaltantifolaatide mõju suurenemise tõttu.Teada on luuüdi supressiooni javähenenud folaatide kontsentratsioonijuhtumeid triamtereeni ja metotreksaadisamaaegsel kasutamisel. Tõendatud on,et metotreksaadi ja omeprasoolisamaaegne kasutamine pikendabmetotreksaadi eliminaktsiooni neerudekaudu. Samaaegneprootonpumbainhibiitorite, nagu näiteksomeprasool ja pantoprasool, kasutaminevõib põhjustada interaktsioone.Metotreksaat võib vähendada teofülliinikliirensit. Kui teofülliini kasutatakse koosmetotreksaadiga, siis peaks teofülliini tasetjälgima. Metotreksaat tõstabmerkaptopuriini plasmataset.Metotreksaadi ja merkaptopuriinikombineerimiselvõib olla vajalik annuste kohaldamine.Kemoterapeutilisi toimeaineid kasutavapatsiendi vaktsineerimine elusvaktsiinigavõib põhjustada tõsist või surmavatnakkushaigust. Samaaegne metotreksaadija elusvaktsiinide kasutamist ei soovitata.Esineb krampide tekkimise oht, midapõhjustab fenütoiini imendumisevähenemine seedetraktist tsütotoksilisetoimeaine mõjul ning toksilisusesuurenemine või tsütotoksilise toimeaine497

Antineoplastilisedefektiivsuse kadumise risk, mida põhjustabfenütoiini poolt suurenenudmaksametabolism.Tsüklosporiin võib tõsta metotreksaadiefektiivsust ja toksilisust. Antudkombinatsiooni kasutamisel võib tekkidaüleliigselt tugev imunosupressioon, misomakorda võib põhjustada lümfotsüütideproliferatsiooni.Methotrexate Orion, Orion Pharma,Tabl. 10 mg N10Metoject, Medac, Inj. 10mg/1ml 0,75mlN1, 5, 10; Inj. 10mg/1ml 1ml N1, 5, 10,30; Inj. 10mg/1ml 1,5ml N1, 5, 10, 30;Inj. 10mg/1ml 2ml N1, 5, 10, 30; Inj.10mg/1ml 2,5ml N1, 5, 10, 30MitoksantroonMitoxantronumRAVIMITÜÜP: Tsütotoksilised AB-dNÄIDUSTUS: Äge müeloidne leukeemiatäiskasvanutel, mitte-Hodgkini lümfoomid,kaugelearenenud rinnanäärme kartsinoom,primaarne maksarakk-kartsinoom.ANNUSTAMINE: Igale patsiendile tulebannus määrata ettevaatlikult jaindividuaalselt. Maksafunktsioonihäiregapatsientidel tuleb annuseid vähendadasõltuvalt maksa laboratoorsetestnäitajatest (bilirubiin alates 3,5 mg/dl).Annuse langetamine on individuaalne.Annuse langetamine on vajalik ka sõltuvalthematoloogilistest parameetritest -leukotsüütide ja trombotsüütide hulgast.Rinnanäärmekartsinoom, primaarnemaksarakk-kartsinoom: monoteraapiakorral soovitatakse 1. tsükli jaoks järgmistalgannust: 14 mg/m² kehapinna kohta. 21päeva möödudes võib manustada uuestisama annuse. Patsientidel, kellel oneelneva kiiritus- ja/või keemiaravitulemusena vähenenud luuüdi reserv jaüldise nõrga üldseisundiga patsientidel,peab algannust vähendama kuni annuseni12 mg/m² kehapinna kohta või vastavalthematoloogiliste näitajatele. Kuikombineeritakse teiste, müelotoksilisttoimet omavate tsütostaatikumidega,soovitatakse monoteraapias kasutatavatalgannust vähendada 2...4 mg võrrakehapinna 1 m² kohta. Järgnevateravitsüklite puhul oleneb annus samuti raviindividuaalsest kulust või luuüdi pärssimisekestusest ja määrast. Mitte-Hodgkini tüüpilümfoomid (kesk- ja kõrgmaliigsed)täiskasvanutel kombineeritudkemoteraapias: Kombinatsioonis teistemüelotoksiliste ainetega on soovitavalgannus 10...12 mg/m² kehapinna kohta.Järgmistel tsüklitel tuleks kasutadaindividuaalselt sõltuvalt müelosupressioonikestvusest ja astmest. Eelnevaradioteraapia või kemoteraapia tulemusel498vähenenud luuüdi reserviga patsientidelvõi nõrga üldseisundiga patsientidel tuleksalgannus vähendada 2 mg/m² kehapinnakohta või vastavalt hematoloogilisetelenäitajatele. Äge müeloidne leukeemiatäiskasvanutel kombineeritudkemoteraapias:Ägeda müoloidse leukeemiasissejuhatavas ravis täiskasvanudpatsientidel soovitatatakse manustadaannuseks 10...12 mg/m² 5 päeva järjest(koguannus: 50...60 mg kehapinna 1 m²kohta). Parimad remissiooni näitajadsaavutatakse, kui ravimit manustatakseannuses 12 mg/m² kohta 5 päeva järjest.Suuremat annust tuleks kasutada ainultsiis, kui patsiendi seisund seda lubab.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes. Eitohi manustada intra-arteriaalselt,subkutaanselt, intramuskulaarselt võiintratekaalselt. Kasutamine raseduse jaimetamise ajal on vastunäidustatud.RISKID: Ravi võib läbi viia ainultonkoloog. Tuleb müelosupressiooni ja/võipantsütopeenia ning tugeva infektsioonigapatsientidel kasutada suure ettevaatusega.Anamneesis esinenud raskekardiovaskulaarse haigusega patsientidel,samuti varem antratsükliinidega ravitudning mediastinaalselt radioteraapiatsaanud patsientidel kasutadaettevaatlikult.Kardiotoksilisust esineb rohkemmitoksantrooni kumulatiivse annuse 160mg/m² kehapinna kohta (riskipatsientidel140 mg/m²) saavutamise järgselt.Kirjeldatud on sekundaarse ägedamüeloidse leukeemia tekkimistpatsientidel, keda on ravitudtopoisomeraas II inhibiitoritega nagumitoksantroon.Võib olla genotoksiline. Meestel eisoovitata lapsi eostada ravi ajal ja kuni 6kuud pärast ravi lõpetamist. Samutisoovitatakse sperma konserveerimist enneravi alustamist, kuna võib põhjustadapöördumatut infertiilsust. Naistel eisoovitata rasestuda ravi ajal ja kuni 6 kuudpärast ravi lõpetamist. Käsitsemisel tulebvältida selle nahale ja silma sattumist(kasutage kindaid, kaitseprille).KÕRVALTOIMED: Luuüdi depressioon,iiveldus, oksendamine, juusteväljalangemine.KOOSTOIMED: Kombineeritud ravi korralteiste kasvajavastaste ravimitega esinebrohkem raskeid toksilisi kõrvaltoimeid, eritisuureneb müelotoksiline ja kardiotoksilinetoime. Kombineerimine teistetsütostaatiliste ravimite ja/võiradioteraapiaga võib põhjustada ägedatmüeloidset leukeemiat jamüelodüsplastilist sündroomi. Ravi ajal eitohi kasutada elusvaktsiine.ANTINEOPLASTILISEDOnkotrone, Baxter, Inj. sol. 2mg/1ml 5mlN1; Inj. sol. 2mg/1ml 10ml N1; Inj. sol.2mg/1ml 12,5ml N1; Inj. sol. 2mg/1ml15ml N1MitomütsiinMitomycinumRAVIMITÜÜP: Tsütotoksilised AB-dNÄIDUSTUS: Kaugelearenenud mao- japankrease kartsinoom, bronhikartsinoom,rinnanäärme kartsinoom. Kusepõietransitoorse epiteeli pindmine kartsinoom.ANNUSTAMINE: I.v.: Kui patsiendihematoloogiline seisund on eelnevatestkemoteraapia kuuridest täielikulttaastunud, võib ravimit manustadaüksikannusena 20 mg/m² läbiveenikateetri, 6...8 näd. intervalliga.Kumuleeruva müelosupressiooni ohu tõttutuleb patsiente iga kuuri järgseltpõhjalikult uurida ja tüsistuste ilmnemiselannust vähendada. Üle 20 mg/m² annusedei ole osutunud väiksematest annustestefektiivsemateks, kuid on toksilisemad.Korduvaid annuseid ei tohi manustadaenne, kui leukotsüütide arv on vähemalt4x109/l ja trombotsüütide arv 100x109/l.Põiesisene manustamine: Soovitatavannus on 20...40 mg, kontsentratsiooniga1 mg/ml steriilses vees, 1 kord näd., 8näd. jooksul. Patsiendile tuleb soovitadahoiduda vedeliku tarbimisest 12 tunnijooksul enne ravi. Patsientkateteriseeritakse, põis tuleb tühjendadaning täita ravimi lahusega. Lahus jäetaksepõide 2 tunniks. Patsient peab iga 15 min.järel asendit vahetama, et saavutadamaksimaalne kontakt pinnaga.RASEDATELE: Ohutus ei ole kindlakstehtud.VASTUNÄID.: Vastunäidustatudpatsientidel, kellel on esinenud allergilisivõi idiosünkraatilisi reaktsioone TA võiravimi mõne komponendi suhtes.Vastunäidustatud trombotsütopeenia,hüübimishäirete või mõnel teisel põhjuselsuurenenud veritsusega patsientidel.RISKID: Tohib manustada vaid vähikemoteraapias kogenud arsti järelevalveall.Kasutamise tagajärjel võib sageli tekkidaluuüdi supressioon, eeskätttrombotsütopeenia ja leukopeenia. Ravisaavatel patsientidel on esinenud raskekemoteraapia komplikatsioon -hemolüütiline ureemiline sündroom (HUS),mikroangiopaatilise hemolüütilise aneemia,trombotsütopeenia ja pöördumatuneerupuudulikkuse kompleks. Patsiendiletuleb selgitada ravimi võimalikkutoksilisust, eriti luuüdi supressioonivõimalust. Patsiente tuleb jälgidanefrotoksilisuse suhtes. Turustamisjärgselt

ANTINEOPLASTILISEDon teatatud põiesisese manustamisejärgselt põie fibroosist/kontraktsioonist,mis üksikutel juhtudel on vajanudtsüstektoomiat.KÕRVALTOIMED: Luuüdi supressioon,ekstravasatsiooni järgne nekroos jakooriku teke, kreatiniinisisaldusesuurenemine, palavik, isutus, iiveldus,oksendamine, peavalu, nägemishäireid,segasus, unisus, sünkoop, väsimus,tursed, tromboflebiit, veriokse,kõhulahtisus ja valud.KOOSTOIMED: Vinca alkaloididemanustamise järgselt on ravimit saanudvõi saavatel patsientidel täheldatud ägedathingeldust ning rasket bronhospasmi.Ägeda respiratoorse distressi sündroomialgus on olnud mõni minut kuni tundpärast vinca alkaloidi manustamist.Annuste kogusummad on olnud iga ravimipuhul vägagi erinevad. Sümptomaatilistleevendust on toonud bronhodilataatorid,kortikosteroidid ja/või hapnik.Täiskasvanute respiratoorse distressisündroomi esinemist on täheldatudpatsientidel, kombinatsioonis teistekemoterapeutikumidega ja keda on hoitudperioperatiivselt FiO2 kontsentratsioonidejuures üle 50%. Hoolikalt tuleb jälgidavedeliku tasakaalu ja hoidudaülehüdreerimisest.Mutamycin, BMS, Inj. subst. 5mg N1NilotiniibNilotinibumRAVIMITÜÜP: Proteiinkinaasi inhibiitoridNÄIDUSTUS: Näidustatud kroonilisesfaasis ja aktseleratsioonifaasis Philadelphiakromosoomigakroonilise müeloidse leukeemia (KML)raviks täiskasvanud patsientidel, kellelesineb resistentsus või talumatus eelnevaravi (sh imatiniibi) suhtes. Efektiivsusekohta blastse kriisiga KML patsientidelandmed puuduvad.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on400 mg 2 korda ööp. Ravi tuleb jätkatasenikaua, kuni patsient sellest kasu saab.Manustatakse ligikaudu 12-tunnise vaheganing seda ei tohi võtta koos toiduga.Kapslid tuleb neelata tervelt koos veega.Süüa ei tohi 2 tundi enne ja vähemalt ükstund pärast annuse manustamist. Võibkasutada kombinatsioonis vereloomekasvufaktoritega, nagu erütropoetiin võigranulotsüüdi kolooniaid stimuleeriv tegur(G-CSF), kui see on kliiniliselt näidustatud.Kliinilise näidustuse korral võib manustadakoos hüdroksüuurea või anagreliidiga.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastel janoorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuseja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal kui see ei ole hädavajalik. Ravi ajal eitohi last rinnaga toita.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Nilotiniib-ravi seostatakse(National Cancer Institute (USA) üldisetoksilisuse kriteeriumite 3....4.raskusastme) trombotsütopeenia,neutropeenia ja aneemia tekkega.Sagedamini esineb neidaktseleratsioonifaasis KML patsientidel.Täisvere analüüs tuleb teha iga kahenädala järel esimesel kahel kuul ningseejärel kord kuus või vastavalt kliiniliselevajadusele. Müelosupressioon oli üldiseltpöörduv ning taandus enamasti raviajutise katkestamise või annusevähendamise järgselt. On tõestatud, etnilotiniib pikendab kontsentratsioonistsõltuvalt südamevatsakesterepolarisatsiooni, mida mõõdetakseQT-intervalli järgi EKG-l. QT-intervallioluline pikenemine võib tekkida juhul, kuinilotiniibi võetakse sobimatult koostugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitorite ja/võiteadaolevalt QT-intervalli pikendavateravimite ja/või toiduga. Seda toimet võibveelgi suurendada hüpokaleemia võihüpomagneseemia esinemine.QT-intervalli pikenemine võib lõppedasurmaga.Preparaati tuleb ettevaatusega kasutadapatsientidel, kellel esineb QT-intervallipikenemine või märkimisväärne risk selletekkeks.Aeg-ajalt (0,1...1%) on äkksurma juhtusidkirjeldatud nilotiniibi saanud patsientidel,kellel olid anamneesis südamehaigus võimärkimisväärsed kardiaalsed riskitegurid.Lisaks pahaloomulisele kasvajale esinessageli ka teisi kaasuvaid haigusi ning tihtikasutati samaaegselt teisi ravimeid.Soodustavateks teguriteks võisid ollavatsakeste repolarisatsiooni häired.Vältida tuleb manustamist koosravimitega, mis on tugevad CYP3A4inhibiitorid (sealhulgas, kuid mitte ainultketokonasool, itrakonasool, vorikonasool,klaritromütsiin, telitromütsiin, ritonaviir).Kui on vajalik ravi mõne nimetatudravimiga, soovitatakse nilotiniib-ravivõimalusel katkestada. Kui nilotiniib-raviajutine katkestamine ei ole võimalik, onnäidustatud hoolikas jälgimineQT-intervalli pikenemise suhtes.Manustamisel koos potentsete CYP3A4indutseerivate ravimitega (nt fenütoiin,rifampitsiin, karbamasepiin, fenobarbitaalja naistepunaürt) on võimalik nilotiniibiekspositsiooni vähenemine kliiniliseltolulises ulatuses. Seetõttu tuleb nilotiniibisaavate patsientide puhul validaalternatiivsed ravimid, millel on väiksemCYP3A4 indutseeriv toime. Toit suurendabnilotiniibi biosaadavust. Ravimit ei tohiAntineoplastilisedvõtta koos toiduga ning seda tuleb võtta 2tundi pärast sööki. Süüa ei tohi vähemalttund aega pärast annuse manustamist.Vältida tuleb greibimahla ja teisi toite, misteadaolevalt inhibeerivad CYP3A4.Maksakahjustusel on mõõdukas mõjunilotiniibi farmakokineetikale. Nilotiniibimetabolism toimub peamiselt maksas.Maksakahjustusega patsientidel võibseetõttu olla nilotiniibi ekspositsioonsuurenenud ja neid tuleb ravidaettevaatusega. Täheldatud on seerumilipaasisisalduse suurenemist. Pankreatiidianamneesiga patsientide ravimisel peabolema ettevaatlik. Täieliku gastrektoomialäbi teinud patsientidel võib vähenedanilotiniibi biosaadavus. Kaaluda võib nendepatsientide sagedasemat jälgimist. Kapslidsisaldavad laktoosi. Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, Lappilaktaasidefitsiidi või glükoosi-galaktoosimalabsorptsiooniga patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, iiveldus,kõhulahtisus, kõhukinnisus, lööve, sügelus,väsimus.KOOSTOIMED: Nilotiniib metaboliseerubpeamiselt maksas ning on ka paljuderavimite väljavoolupumba P-glükoproteiini(P-gp) substraat. Seetõttu võivadsüsteemselt imendunud nilotiniibiimendumist ja sellele järgnevateliminatsiooni mõjutada ained, mismõjutavad CYP3A4 ja/või P-gp. Koostugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooligamanustamisel suurenes nilotiniibiekspositsioon tervetel isikutel 3 korda.Vältida tuleb samaaegset ravi tugevateCYP3A4 inhibiitoritega (sh ketokonasool,itrakonasool, vorikonasool, ritonaviir,klaritromütsiin ja telitromütsiin). Nilotiniibisuurenenud ekspositsiooni võib eeldada kamõõdukate CYP3A4 inhibiitoritekasutamisel. Kaaluda tuleb alternatiivseteravimite samaaegset kasutamist, millelpuudub või on minimaalne CYP3A4inhibeeriv toime. Rifampitsiini ja nilotiniibiei tohi samaaegselt kasutada. TeisteCYP3A4 indutseerivate ravimite (ntfenütoiini, karbamasepiini, fenobarbitaalijanaistepunaürdi) samaaegselmanustamisel on samuti võimalik nilotiniibiekspositsiooni vähenemine kliiniliseltolulises ulatuses. Patsientide puhul, kellelon näidustatud CYP3A4 indutseerivateravimite kasutamine, tuleb validaväiksemat ensüüminduktsioonipõhjustavad alternatiivsed ravimid.Nilotiniibi lahustuvus sõltub pH-st,lahustuvus väheneb pH-taseme tõusuga.Vajadusel võib nilotiniibi kasutadasamaaegselt koos esomeprazooli või teisteprootonpumbainhibiitoritega. Nilotiniib on suhteliselt499

Antineoplastilisedtugev CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6 jaUGT1A1 inhibiitor in vitro, suurendadespotentsiaalselt nende ensüümide kauduelimineeruvate ainete kontsentratsiooni.Nende võimalike koostoimete kliinilisttähtsust ei ole uuritud, kuid ettevaatlikpeab olema eriti nilotiniibi ja kitsaterapeutilise indeksiga ravimitesamaaegsel manustamisel. Nilotiniibiühekordse annuse manustamisel koossuukaudselt manustatud midasolaamigatervetele isikutele suurenes midasolaamiekspositsioon 30%. Ei ole välistatud, etnilotiniibi toime on suurem rahuolekus.Ettevaatlik peab olema nilotiniibisamaaegsel manustamisel koos nendeensüümide substraatidega, millel on kitsasterapeutiline indeks [nt astemisool,terfenadiin, tsisapriid, pimosiid, kinidiin,bepridiil või ergotamiini alkaloidid(ergotamiin, dihüdroergotamiin)]. Kunavarfariin metaboliseerub CYP2C9 jaCYP3A4 vahendusel, tuleb seda kasutadaettevaatusega. Vere hüübivusevähendamiseks tuleb kaaluda teisteravimite kasutamist. Nilotiniibi tulebkasutada ettevaatusega patsientidel, kellelesineb või võib tekkida QT-intervallipikenemine, sealhulgas patsientidel, keskasutavad antiarütmikume (naguamiodaroon, disopüramiid, prokaiinamiid,kinidiin ja sotalool) või teisi ravimeid, misvõivad pikendada QT-intervalli, naguklorokviin, halofantriin, klaritromütsiin,haloperidool, metadoon jamoksifloksatsiin.Koos toiduga manustamisel suurenebnilotiniibi imendumine, mille tulemuseks onkõrgem seerumikontsentratsioon. Vältidatuleb greibimahla ja teisi toite, misteadaolevalt inhibeerivad CYP3A4.Tasigna, Novartis, Caps. 200 mg N112OksaliplatiinOxaliplatinRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedainedNÄIDUSTUS: Kombinatsioonis5-fluorouratsiili (5 FU) ja foolhappega (FA)on näidustatud: III staadiumi (Dukes C)käärsoole vähi adjuvantravi pärast kasvajaalgkolde täielikku resektsiooni;metastaatilise kolorektaalse vähi ravi.ANNUSTAMINE: Soovitatav annusadjuvantraviks on 85 mg/m² i.v. iga 2 näd.järel, kokku 12 tsüklit (6 kuud). Soovitatavannus metastaatilise kolorektaalse vähiravis on 85 mg/m² i.v. iga 2 näd. järel.Kasutatakse kombinatsioonis5-fluorouratsiili püsiinfusioonil põhinevateraviskeemidega. Kahenädalase ravikuurijaoks kasutatakse 5-fluorouratsiiliraviskeemi, kombineerides boolusena ja500pideva infusioonina manustamist.Oksaliplatiini tuleb alati manustada ennefluoropürimidiine (5-FU).RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,rinnaga toitmise ajal, kellel esineb enneesimest ravikuuri müelosupressioon,millele viitab algne neutrofiilide arv

ANTINEOPLASTILISEDRinnanäärmekartsinoomi kemoteraapia(adjuvantravina): Soovitatav annus on 175mg/m² manustatuna 3 tunni jooksul, iga 3näd. järel (nelja kuurina) pärast AC-ravi.Rinnanäärmekartsinoomi esmane ravi:Samaaegsel manustamisel koosdoksorubitsiiniga (50 mg/m²) tulekspaklitakseeli manustada 24 tundi pärastdoksorubitsiini. Paklitakseeli soovitatavannus on 220 mg/m², manustatuna i.v. 3tunni jooksul 3-näd. intervalligaravikuuride vahel. Soovitatav annuskasutamisel kombinatsioonistrastuzumabiga on 175 mg/m²manustatuna i.v. 3 tunni jooksul 3-näd.intervalliga ravikuuride vahel.Rinnanäärmekartsinoomi teisene ravi:Soovitatav paklitakseeli annus on 175mg/m² manustatuna 3 tunni jooksul.Manustamiskordade vaheline intervall on 3näd.Kaugelearenenud mitte-väikerakulisekopsukartsinoomi ravi: Soovitatav annuson 175 mg/m² manustatuna 3 tunnijooksul, millele järgneb tsisplatiin annuses80 mg/m². Manustamiskordade vahelineintervall on 3 näd. AIDS-iga seotud Kaposisarkoomi ravi: Soovitatav annus on 100mg/m² manustatuna 3-tunnise i.v. inf. iga2 näd. järel.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine, eritimakrogoolglütserool-ritsinolaadi suhtes.Rasedus ja rinnaga toitmine. AIDS-igaseotud Kaposi sarkoomi puhul onvastunäidustatud patsientidel, kellelesinevad kaasuvad rasked ja ravileallumatud infektsioonid.RISKID: Tohib manustada kemoterapeudijärelevalve all. Kuna on olemas riskraskete allergiliste reaktsioonide tekkeks,peavad olema käepärast vastavadabivahendid. Ravile peab eelnemapremedikatsioon kortikosteroididega,antihistamiinikumidega ja H2-retseptoriteantagonistidega.Luuüdi supressioon (peamiseltneutropeenia) on annust limiteerivtoksilisus.Kui metastaseerunud rinnanäärmevähiesimese rea ravis manustataksekombinatsioonis doksorubitsiini võitrastuzumabiga, tuleb jälgidasüdamefunktsiooni.Kuigi perifeerne neuropaatia esinebsageli, kujunevad rasked sümptomidharva.Kahjustatud maksafunktsioonigapatsientidel on kõrgem risk toksilisuse,eriti III-IV astme müelosupressiooni,kujunemiseks.Raske müelosupressiooni kujunemisesuhtes peab patsiente hoolikalt jälgima.aasiga patsientidel. Raskemaksakahjustusega patsiente ei tohiksravida. Kuna sisaldab alkoholi (396mg/ml), peab silmas pidama võimalikkeKNS ja muid kõrvaltoimeid. Sisaldabmakrogoolglütserool ritsiinoleaati, mis võibpõhjustada raskeidülitundlikkusreaktsioone. Paklitakseeliintraarteriaalsel manustamisel tuleb ollaeriti ettevaatlik, kuna loomkatseteslokaalse tolerantsuse hindamisekstäheldati intraarteriaalse manustamisejärgselt raskeid koekahjustusi.Pseudomembranoosset koliiti onkirjeldatud harva, sh patsientidel, kes eisaa samaaegselt ravi AB-ga.KÕRVALTOIMED: Luuüdi supressioon,raske neutropeenia, trombotsütopeenia,aneemia, perifeerne neuropaatia, artralgia,hüpotensioon, angioödeem,hingamisraskus, süstekoha reaktsioonid,bradükardia, iiveldus, oksendamine,diarröa, mukosaalne põletik.KOOSTOIMED: Soovitatav raviskeemmunasarjakartsinoomi esmaseskemoteraapias näeb ette manustamiseenne tsisplatiini. Paklitakseelimanustamisel enne tsisplatiini onkõrvaltoimete esinemine kooskõlaskõrvaltoimetega monoteraapia korral.Tuleks metastaatilise rinnanäärmevähiesmases ravis manustada 24 tundi pärastdoksorubitsiini, kuna paklitakseeli jadoksorubitsiini manustamisel lühikeseintervalliga võib doksorubitsiini ja temaaktiivsete metaboliitide eliminatsioonpidurduda.Uuringud KS patsientidel, kes tarvitasidsamaaegselt mitut ravimit, lubavadoletada, et paklitakseeli süsteemne kliirensoli oluliselt aeglasem nelfinaviiri jaritornaviiri juuresolekul, kuid seda eimõjutanud indinaviir. Järelikult tulebpaklitakseeli manustada ettevaatusegapatsientidele, kes tarvitavad samaaegseltproteaasi inhibiitoreid.Paclitaxel "Ebewe", Ebewe, Inf. konts.6mg/1ml 5ml N1; Inf. konts. 6mg/1ml16,6ml N1; Inf. konts. 6mg/1ml 25ml N1;Inf. konts. 6mg/1ml 50ml N1Paclitaxel Actavis, Actavis, Inf. konts.6mg/1ml 5ml N1; Inf. konts. 6mg/1ml16,7ml N1, 10; Inf. konts. 6mg/1ml 50mlN1Paclitaxel Mayne, Mayne, Inf. konts.6mg/ml 5ml N1; Inf. konts. 6mg/ml16,7ml N1; Inf. konts. 6mg/ml 25ml N1;Inf. konts. 6mg/ml 50ml N1Paclitaxel-Teva, Pharmachemie, Inf.konts. 6mg/1ml 5ml N1; Inf. konts.6mg/1ml 16,7ml N1; Inf. konts. 6mg/1ml25 ml N1; Inf. konts. 6mg/1ml 50ml N1Taxol, BMS, Inf. konts. 6mg/ml 5ml N1;Inf. konts. 6mg/ml 17ml N1; Inf. konts.6mg/ml 50ml N1AntineoplastilisedPemetrekseedPemetrexedRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: Pleura maliignemesotelioom: koos tsisplatiiniga onnäidustatud eelnevalt keemiaravimittesaanud patsientide raviks, kel esinebmitteresetseeritav pleura maliignemesotelioom.Mitteväikeserakuline kopsuvähk: koostsisplatiiniga on näidustatud valikravikspatsientidel, kel esineb lokaalseltkaugelearenenud või metastaseerunudmitteväikeserakuline kopsuvähk, mis ei oleprevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga.Monoteraapia on näidustatud teise valikuravina patsientidele, kel esineb lokaalseltkaugelearenenud või metastaseerunudmitteväikeserakuline kopsuvähk, mis ei oleprevaleeruvalt lamerakulise histoloogiaga.ANNUSTAMINE: Manustada tohib ainultarsti juhendamisel, kes on kvalifitseerunudvähivastaste kemoterapeutikumidekasutamisele.Kombinatsioonis tsisplatiiniga:Pemetrekseedi soovitatavaks annuseks on500 mg/kehapinna m2 (KP), midamanustatakse veenisisese infusioonina 10minuti jooksul 21-päevase tsükli esimeselpäeval. Tsisplatiini soovitatavaks annusekson 75 mg/m2 KP, mida infundeeritaksekahe tunni jooksul, ligikaudu 30 minutitpärast pemetrekseedi infusioonilõpetamist, 21-päevase tsükli esimeselpäeval. Enne ja/või pärast tsisplatiinimanustamist peavad patsiendid saamasobivat antiemeetilist ravi ja piisavaltvedelikku.Monoteraapiana: Patsientidel, kedaravitakse seoses mitteväikeserakulisekopsuvähiga pärast eelnevat keemiaravi,on pemetrekseedi soovituslikuks annuseks500 mg/m2 KP, mida manustatakseveenisisese infusioonina 10 minuti jooksul21-päevase tsükli esimesel päeval.Premedikatsiooni skeem:Nahareaktsioonide esinemissageduse jaraskusastme vähendamiseks tulebpemetrekseedi manustamisele eelnevalpäeval, manustamispäeval ja sellelejärgneval päeval manustadakortikosteroidi. Kortikosteroidi annus peabvastama 4 mg deksametasoonile, suukaudu, kaks korda ööp. Toksilisusevähendamiseks tuleb pemetrekseedigaravitavatele patsientidele manustadatäiendavalt ka vitamiine. Patsiendidpeavad saama suu kaudu iga päevfoolhapet või foolhapet sisaldavat(350...1000 mcg) multivitamiini. Vähemaltviis annust foolhapet tuleb võtta seitsmepäeva jooksul enne pemetrekseedi esimestannust, ning manustamine peab jätkumakogu ravikuuri ajal ja 21 päeva kestel501

Antineoplastilisedpärast pemetrekseedi viimast annust.Samuti tuleb patsientidele pemetrekseediesimesele annusele eelneval nädalal ningüks kord iga järgneva kolme tsükli jooksulmanustada lihasesiseselt vitamiini B12(1000 mcg). Esimesele pemetrekseedimanustamisele järgnevaid vitamiin B12süste võib teha pemetrekseediannustamise päeval.LASTELE: Ei soovitata kasutada alla 18 avanustel patsientidel, kuna sellesvanuserühmas ei ole ravimi ohutus jaefektiivsus tõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Imetaminetuleb enne pemetrekseedravi lõpetada.Samaaegne kollapalaviku vaktsinatsioon.RISKID: Võib pärssida luuüdi, milletulemuseks on neutropeenia,trombotsütopeenia ja aneemia (võipantsütopeenia).Eelnevalt kortikosteroidravi mittesaanudpatsientidel on täheldatudnahareaktsioone. Eelravideksametasooniga (või selleekvivalendiga) võib vähendadanahareaktsioonide esinemissagedust jaraskusastet.Kuna uuritud patsientide hulk kreatiniinikliirensiga alla 45 ml/min. ebapiisav, siis eisoovitata sellistel patsientidel kasutada.Kerge või keskmise neerupuudulikkusegapatsiendid (kreatiniini kliirens 45...79ml/min), peaksid hoiduma kasutamastMSPVA-d nagu ibuprofeen ja aspiriin 2päeva ennem ja pärast pemetrekseedimanustamist.Kõik pemetrekseedravile määratudpatsiendid peavad hoiduma pikaeliminatsiooni poolväärtusajaga MSPVA-tekasutamisest vähemalt 5 päeva enne ja 2päeva pärast pemetrekseedi manustamist.Õõnevedelike- nt pleuraefusiooni ja astsiidikorral- toime pemetrekseedile ei ole teada.Patsientidel, kellel esineb kliiniliseltmärkimisväärses koguses õõnevedelikku,tuleb kaaluda selle dreenimist ennepemetrekseedi manustamist. Kunakombinatsioonis tsisplatiiniga onseedetraktile toksiline, on täheldatudrasket dehüdratatsiooni. Seetõttu tulebpatsientidele enne ja/või pärast ravimimanustamist ordineerida adekvaatsetantiemeetilist ravi ja manustada piisavaltvedelikku. Kliiniliste uuringute ajal esinesraskeid kardiovaskulaarseid atakke harva,sh müokardiinfarkti ningtserebrovaskulaarset atakki, tavaliselt teisetsütotoksilise ravimiga kombinatsioonismanustamisel. Enamus patsientidest, kelneid atakke täheldati, omasid eelnevaltkardiovaskulaarseid riskifaktoreid.Vähihaigetel esineb tavaliselt nõrgenenudimmuunvastus, mistõttu ei soovitata502samaaegselt kasutada nõrgestatudelusvaktsiine (v.a. kollapalaviku). Võibavaldada geneetiliselt kahjulikke toimeid.Suguküpsetel meestel tuleb soovitada raviajal ja kuni 6 kuud pärast seda mitteviljastada. Soovitatav on kasutadakontratseptiivseid abinõusid või loobudaseksuaalvahekordadest. Kuna võibpõhjustada pöördumatut viljatust,soovitatakse meestel enne ravikonsulteerida sperma hoiustamise osas.Viljastumisvõimelised naised peavadpemetrekseedravi ajal rakendama tõhusatkontratseptsiooni.KÕRVALTOIMED: Trombotsüütidevähenemine, konjunktiviit, iiveldus,oksendamine, stomatiit/farüngiit,anoreksia, kõhulahtisus, kõhukinnisus,düspepsia, väsimus, dehüdratatsioon,sensoorne neuropaatia, maitsetundlikkusehäire, kreatiniini kliirensi vähenemine,alopeetsia.KOOSTOIMED: Elimineerub peamiseltmuutumatult neerude kaudutubulaarsekretsiooni ning vähemal määralglomerulaarfiltratsiooni teel. Samaaegnenefrotoksiliste ravimite (ntaminoglükosiidide, lingudiureetikumide,plaatinaühendite, tsüklosporiini)manustamine võib põhjustada kliirensipikenemist.Teiste tubulaarselt erituvate ravimite (ntprobenetsiidi, penitsilliini) samaaegnemanustamine võib põhjustadapemetrekseedi kliirensi pikenemist. Pikaeliminatsiooni poolväärtusajaga MSPVR-tenagu piroksikaam või rofekoksiibsamaaegset manustamist tuleb vältidavähemalt 5 päev aenne ja 2 päeva pärastpemetrekseedi manustamist seosesvõimaliku koostoimega. Metaboliseerubvähesel määral maksaensüümide mõjul. Invitro uuringud inimese maksamikrosoomidega on näidanud, etpemetrekseed ei põhjusta oletatavastiCYP3A, CYP2D6, CYP2C9 ja CYP1A2 pooltmetaboliseeritavate ravimite metaboolsekliirensi kliiniliselt olulist vähenemist. Kunavähihaigetel esineb kõrgenenudtromboosirisk, kasutatakse sageliantikoagulatiivset ravi. Kuna verehüübivusvõib inimesel haiguste ajal suurel määralkõikuda ning suukaudseteantikoagulantide ja vähivastastekemoterapeutikumide vahel võib esinedakoostoime, siis tuleb INR (InternationalNormalised Ratio/rahvusvahelinenormaliseeritud suhtarv) sagedaminijälgida, kui patsienti on otsustatudsamaaegselt suukaudseteantikoagulantidega ravida. Samaaegnekasutamine vastunäidustatud:Kollapalaviku vaktsiin-fataalse,generaliseerunud vaktsineerimisjärgsehaigestumise oht. Samaaegne kasutamineANTINEOPLASTILISEDmittesoovitatav: Nõrgestatud elusvaktsiinid(v.a kollapalavik) - oht süsteemsekshaigestumiseks, mis võib lõppedaletaalselt. See oht on suurem nendel, kelleimmuunvastus on nõrgestatud jubapõhihaiguse poolt. Tuleks kasutadainaktiveeritud vaktsiini, kui see on olemas(poliomüeliit).Alimta, Eli Lilly, Inf . konts. plv. 100mgN1; Inf. konts. plv. 500mg N1SiroliimusSirolimusRAVIMITÜÜP: Alküleerivad ainedNÄIDUSTUS: Näidustatudneerutransplantatsioonijärgseäratõukereaktsiooni profülaktikaks madalavõi mõõduka immunoloogilise riskigatäiskasvanud patsientidel. Esimese 2...3kuu jooksul on soovitatav kasutadakombinatsioonis tsüklosporiinimikroemulsiooni ja kortikosteroididega.Säilitusravis võib manustamist kooskortikosteroididega jätkata ainult sel juhul,kui tsüklosporiini mikroemulsioonimanustamine samal ajal järk-järgultlõpetatakse.ANNUSTAMINE: Ravi algus (2...3 kuujooksul alates siirdamisest): Tavalinedoseerimisskeem sellel perioodil onjärgmine: manustada 6 mg suu kaudukoheselt pärast siirdamist ning järgnevatelpäevadel 2 mg 1 kord päevas. Seejäreltuleb annust kohandada vastavaltpatsiendile, et saavutada täisveres aluminekontsentratsioon 4...12 ng/ml.Säilitusteraapia: Manustamist tulebprogresseeruvalt vähendada 4...8 näd.jooksul ning samal ajal annust kohandadanii, et saavutatakse kontsentratsioon12...20 ng/ml (kromatograafiline proov).Tuleb anda koos kortikosteroidiga.Patsientidel, kelle puhul tsüklosporiiniannuse vähendamine ei ole edukas või eisaagi seda kasutada, ei tohitsüklosporiiniga üheaegset manustamistjätkata mitte kauem kui 3 kuud pärastsiirdamist. Kui see on kliiniliselt võimalik,tuleb niisugustel patsientidel ravi üldselõpetada ja kasutada selle asemelalternatiivset immuunsupressiivset ravi.LASTELE: Kättesaadavatest andmetestohutuse ja efektiivsuse kohta ei piisakasutamise soovitamiseks lastel ja alla 18aasta vanustel noorukitel. Ravimifarmakokineetika kohta lastel ja noorukitelon vähe teavet.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise ravimi komponendi suhtes.RISKID: Mõju ei ole piisavalt uuritudkõrge immunoloogilise riskiastmegapatsientidel.

ANTINEOPLASTILISEDSiroliimust on manustatud kliinilisteuuringute käigus samaaegselt järgmisteainetega: tsüklosporiin, asatiopriin,mükofenolaatmofetiil, kortikosteroidid,tsütotoksilised antikehad. Siroliimustkombinatsioonis muudeimmunosupressiivsete ainetega ei olelähemalt uuritud. Hilisemate kliinilisteuuringute andmete põhjal ei ole soovitatavkasutada sirolimmust,mükofenolaatmofetiili ja kortikosteroidekoos IL-2 retseptori antikeha (IL2R Ab)induktsiooniga pärast äsjast neerusiirdamist.Immunosupressantidega ravi ajal võibvaktsineerimine olla vähem efektiivne.Siroliimusega ravi ajal tuleks vältidaelustekitajat sisaldavate vaktsiinidekasutamist.Maksakahjustusega patsientidel onsoovitatav siroliimuse minimaalsetkontsentratsiooni täisvere analüüsishoolikalt jälgida. Raskemaksakahjustusega patsientidel onkliirensi halvenemise tõttu soovitatavvähendada säilitusannust poole võrra.Kuna neil patsientidel on poolväärtusaegpikenenud, tuleb ravimi kontsentratsioonipärast küllastusannust või annusemuutmistjälgida pika aja jooksul kunikontsentratsioonide stabiliseerumiseni.Siroliimuse ja tugevate CYP3A4 inhibiitorite(näiteks ketokonasooli, vorikonasooli,itrakonasooli, telitromütsiini võiklaritromütsiini) või CYP3A4 indutseerijate(näiteks rifampitsiini või rifabutiini)samaaegne manustamine ei olesoovitatav.Immunosupressioon võib põhjustadavastuvõtlikkuse suurenemistinfektsioonidele ja lümfoomi ning teistepahaloomuliste kasvajate, eritinahalokalisatsiooniga kasvajate teket. Kaimmuunsüsteemi liigne pärssimine võibsuurendada vastuvõtlikkustinfektsioonidele, kaasa arvatudoportunistlikud infektsioonid, fataalsedinfektsioonid ja sepsis.Immunosupressantide, sealhulgassiroliimusega ravitavatel patsientidelsuureneb oportunistlike (bakteriaalsete,seen- või viirusinfektsioonide jaalgloomadest põhjustatud) infektsioonidetekkimise risk. Nende seisundite hulgas onBK-viirusega seotud nefropaatia jaJC-viirusega seotud progresseeruvmultifokaalne leukoentsefalopaatia (PML).Need infektsioonid on sageli seotud suureüldise immunosupressiivse koormuseganing võivad viia tõsiste fataalseteseisunditeni, mida arst peab halvenenudneerufunktsiooni või neuroloogilistesümptomitega immuunsupresseeritudpatsientide diferentsiaaldiagnoosimiselarvesse võtma. Ohutust ja efektiivsust eiole uuritud siirdatud maksa või kopsugapatsientide immunosupressiivses ravis,mistõttu neil juhtudel ei soovitatasiroliimust kasutada. Siroliimustkasutanud patsientidel on esinenudhaavade halvemat või aeglasematparanemist, sealhulgas lümfotseelet jahaavade avanemist. Meditsiinilisekirjanduse andmeil võib patsientidelkehamassindeksiga üle 30 kg/m2 ollahaavade ebanormaalse paranemise risksuurem.Siroliimust kasutanud patsientidel onesinenud ka vedelikukogumeid, sealhulgasperifeerset turset, lümfödeemi,pleuraefusiooni ja perikardi efusioone(sealhulgas hemodünaamiliselt olulisiefusioone lastel ja täiskasvanutel).Siroliimuse kasutamisel de novo siirdatudkopsuga patsientidel üheimmunosupressiivse ravi komponendina onteatatud bronhiaalse anastomootilisedehistsentsi juhtudest, mis on enamastilõppenud surmaga. Siroliimuse kasutamiston seostatud allergiliste reaktsioonidetekkega, sealhulgasanafülaktiline/anafülaktoidne reaktsioon,angioödeem, eksfoliatiivdermatiit jaallergiline vaskuliit. Harvadel juhtudel onsiroliimuse ja AKE inhibiitoritekoosmanustamisel tekkinudangioneurootilise turse tüüpi reaktsioonid.Kõrgenenud nahavähi riskiga patsiendidpeavad olema päikese- võiultraviolettvalguse eest kaitstud vastavariietuse ja kõrge kaitsefaktorigapäikesekreemiga.Patsientidel, kes ei ole võtnudantimikroobseid profülaktilisi ravimeid, onesinenud Pneumocystis carinii?st tingitudkopsupõletikku. Seetõttu tuleb esimese 12siirdamisjärgse kuu jooksul manustadaantimikroobseid profülaktilisi ravimeid, etära hoida Pneumocystis carinii?st tingitudkopsupõletikku.Kolme siirdamisjärgse kuu jooksul onsoovitatav tsütomegaloviiruse (CMV)profülaktika, eriti patsientidele, kellelesineb kõrgenenud risk CMV-infektsioonisuhtes.Siroliimuse kasutamisel siirdatud neerugapatsientidel täheldati kolesterooli- jatriglütseriidide sisalduse suurenemistseerumis, mis võib vajada ravi. Siroliimustvõtnud patsiente tuleb jälgidahüperlipideemia osas, kasutadeslaboratoorseid teste. Kui hüperlipideemiaesinemine on kindlaks tehtud, tulebrakendada vastavaid meetmeid, nt dieeti,kehaliste harjutuste sooritamist ja lipiididetaset alandavate ravimite manustamist.Hüperlipideemiaga patsientide puhul tulebenneimmunosupressiivse ravi, k.aAntineoplastilisedsiroliimus-ravi alustamist kaaluda riski jakasu vahekorda. Samamoodi tuleb hinnatariski ja kasu vahekorda siroliimusega ravijätkamisel patsientidel, kellel onraskekujuline refraktaarnehüperlipideemia.Kliinilistele uuringutele tuginedes võiböelda, et HMG-CoA reduktaasi inhibiitoriteja/või fibraatide manustamine koossiroliimusega osutus hästitalutavaks.Siroliimus-ravi saavaid patsiente, kelleleantakse HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritja/või fibraati, tuleb hoolega jälgidavõimaliku rabdomüolüüsi ja teistevõimalike kõrvaltoimete suhtes, nagu onkirjeldatud nende ainete ravimi omadustekokkuvõttes.Tsüklosporiiniga koosmanustamisel tulebjälgida neerufunktsiooni. Kui patsiendivereseerumi kreatiniinitase onkõrgenenud, tuleb kaaludaimmunosupressiivse ravi muutmist.Ettevaatlik tuleb olla ka kõikide teisteneerufunktsiooni kahjustada võivate ainetemanustamisel.Patsientidel, kellel siirikufunktsioneerimine on aeglane, võibsiroliimus aeglustada neerufunktsioonitaastumist. Soovitatav on perioodiliseltjälgida uriiniga erituva valgu hulka.Kasutamine koos kaltsineuriini inhibiitorigavõib suurendada kaltsineuriini inhibiitoripoolt indutseeritud hemolüütilis-ureemilisesündroomi/trombootilisetrombotsütopeenilise purpuri/trombootilisemikroangiopaatia (HUS/TTP/TMA)tekkeriski.Tabletid sisaldavad sahharoosi ja laktoosi.Patsientidel, kellel esineb anamneesissahharoosi puudulikkus, isomaltaasipuudulikkus, fruktoosi talumatus, glükoosimalabsorptsioonisündroom, galaktoosimalabsorptsioonisündroom, galaktoositalumatus (näiteks galaktoseemia) võiLappi laktaasi puudulikkus, tuleb ennesiroliimuse tablettide väljakirjutamisthoolikalt hinnata riski/kasu vahekorda.KÕRVALTOIMED: Trombotsütopeenia,aneemia, palavik, hüpertensioon,hüpokaleemia, hüpofosfateemia,kuseteede infektsioon,hüperkolesteroleemia, hüperglükeemia,hüpertriglütserideemia, kõhuvalu,lümfotseele, perifeerne turse, artralgia,akne, kõhulahtisus, valu, kõhukinnisus,iiveldus, peavalu, vere kreatiniinisisaldusesuurenemine ja laktaatdehüdrogenaasi(LDH) sisalduse suurenemise veres.KOOSTOIMED: Metaboliseeribulatuslikult sooleseinas ja maksas olevCYP3A4 isosüüm. Imendumise kiirust jahulka mõjutas oluliselt tsüklosporiin A(CsA).Ketokonasooli mitmekordse annusemanustamine mõjutas oluliselt siroliimuse503

Antineoplastilisedimendumiskiirust ja -hulka ning siroliimusekontsentratsiooni.CYP3A4 inhibiitorid võivad vähendadametabolismi ja suurendada siroliimusekontsentratsiooni veres (niisugusedinhibiitorid on näiteks kaltsiumikanaliteblokaatorid: nikardipiin, verapamiil;seentevastased ravimid: klotrimasool,flukonasool, itrakonasool; makroliidid(antibiootikumid): klaritmomütsiin,erütromütsiin, troleandomütsiin;gastrointestinaalsed prokineetilisedravimid: tsisapriid, metoklopramiid; teisedravimid: bromokriptiin, tsimetidiin,danasool), proteaasi inhibiitorid. CYP3A4indutseerijad võivad suurendadasiroliimuse metabolismi ja vähendada selleaine kontsentratsiooni veres (ntnaistepuna), antikonvulsandid:karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin;antibiootikumid: rifabutiin. Greibimahlmõjutab CYP3A4 poolt vahendatavatmetabolismi ning seega tuleb greibimahlavältida.Rapamune, Wyeth, Kaet. tabl. 1 mg N30Tegafuur,uratsiilTegafurum, uracilumRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: Metastaatilisekolorektaalvähi esmane ravi kooskaltsiumfolinaadiga.ANNUSTAMINE: Tegafuuri 300mg/m²/ööp. ja uratsiili 672 mg/m²/ööp.koos kaltsiumfolinaadi suukaudseannusega 90 mg/ööp., mida manustatakse3 üksikannusena (eelistatult iga 8 tunnijärel). Annused tuleb sisse võtta vähemalt1 tund enne või 1 tund pärast sööki, 28päeva järjest. Järgneb 7-päevane vahe.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes,rasedus või soov rasestuda, imetamine,teismelised, lapsed või väikelapsed, raskemaksakahjustus, eelnevast kiiritusravist võiantineoplastilistest ravimitest põhjustatudluuüdi supressiooni nähud, maksaensüümCYP2A6 puudulikkus.RISKID: Patsiendi soostumus suukaudseraviga: arst peab selgitama patsiendileselle ravimi annustamisest jamanustamisviisist kinnipidamise tähtsust.Kasutada suure ettevaatusega neilvähestel patsientidel, kel esineb võikahtlustatakse dihüdropürimidiinidehüdrogenaasi puudulikkust, kuna neilpatsientidel esineb suurem toksilisuse oht.Kasutada ettevaatlikult patsientidel, kelesineb neeru- või maksakahjustus või504soolestiku obstruktsiooni sümptomid, jaeakatel patsientidel. Patsiente, kes saavadsamaaegselt kumariini rühmaantikoagulante (nt varfariini), tulebregulaarselt kontrollida protrombiiniaja võiINR muutuste suhtes. Patsiente, kessaavad samaaegselt fenütoiini, tulebregulaarselt kontrollida fenütoiiniplasmakontsentratsiooni tõusu osas. Kergevõi keskmise astme maksafunktsioonihäirega patsientidel tuleb ravi ajalmaksafunktsiooni jälgida. Samuti tuleb ollatähelepanelik patsientidega, kel esinebanamneesis raskeid südamehaigusi, sestfluoropürimidiinil põhineva raviga onkaasnenud müokardi isheemiat jastenokardiat ning patsientidel on esinenudharva südameatakke, sh müokardiinfarkti,mille põhjuslik seos ei ole teada.KÕRVALTOIMED: Kandidoos,müelosupressioon, aneemia,trombotsütopeenia, leukopeenia,neutropeenia, maitsmisaistingu häired,maitsetundetus, unisus, pearinglus,unetus, depressioon, paresteesia, segasus,pisaravoolus, konjunktiviit, süvaveenidepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, stomatiit,isutus, oksendamine, kõhuvalu, asteenia.KOOSTOIMED: Farmakokineetilisikoostoimeid teiste samaaegseltkasutatavate ravimitega ei ole ametlikultuuritud. Ei tohi kasutada koos ühegiravimiga, mis inhibeerib dihüdropürimidiinidehüdrogenaasi (ensüüm, mis vastutabendogeense ja fluoreeritud pürimidiinidekatabolismi eest), kuna toksilisus võibsuureneda. Varfariin-raviga stabiliseeritudpatsientidel on pärast ravi alustamisttäheldatud protrombiiniaja (PA) või INRmärkimisväärset suurenemist. Fenütoiinigasamaaegsel kasutamisel on täheldatudfenütoiini plasmakontsentratsiooni tõusu,millega on kaasnenud fenütoiinimürgistuse sümptomid. Ettevaatust nõuabmanustamine samaaegselt teisteravimitega, mis toimivad selle ensüümisubstraadi või inhibiitorina nagu kumariin,metoksüpsoraleen, klotrimasool,ketokonasool ja mikonasool. Toit mõjutabimendumist.Uft, Merck KGaA, Caps. 224mg N28, 120TemosolomiidTemozolomideRAVIMITÜÜP: Alküleerivad ainedNÄIDUSTUS: Täiskasvanud patsientideleesmaselt diagnoositud multiformseglioblastoomi raviks samaaegseltradioteraapiaga (RT) ning järgnevaksmonoteraapiaks. Üle 3-aastastele lastele,noorukitele ja täiskasvanutelepahaloomulise glioomi nagu näiteksmultiformse glioblastoomi või anaplastiliseANTINEOPLASTILISEDastrotsütoomi raviks, kui haigus on päraststandardravi retsidiveerunud võiprogresseerunud.ANNUSTAMINE: Esmaselt diagnoositudmultiformse glioblastoomiga manustataksekombineeritult fokaalse radioteraapiaga(samaaegne faas), millele järgneb kuni 6temosolomiidi monoteraapia tsüklit.Samaaegne faas: Manustatakse p.o. 75mg/m2 ööp. 42 päeva jooksul samaaegseltfokaalse radioteraapiaga (60 Gymanustatuna 30 fraktsioonis). Annustvähendada ei tohi, kuid iga näd. tulebotsustada manustamise edasilükkamise võikatkestamise üle, lähtudes hematoloogiliseja mitte-hematoloogilise toksilisusekriteeriumitest. Annusega tuleb jätkatakogu 42 päeva jooksul (vajadusel kuni49-päevase perioodi jooksul), kui ontäidetud kõik järgmised tingimused:neutrofiilide koguarv suurem või võrdne1,5 x 109/l, trombotsüütide arv suurem võivõrdne 100 x 109/l, Üldise ToksilisuseKriteeriumi (CTC) mitte-hematoloogilinetoksilisus ?aste 1 (v.a alopeetsia, iivelduseja oksendamise jaoks). Ravi ajal tuleb iganäd. määrata täisvere analüüs.Monoteraapia faas: Neli näd. pärast TA +radioteraapia ravifaasi lõpetamist,jätkatakse manustamist kuni 6monoteraapia tsüklina. Annus tsüklis 1(monoteraapia) on 150 mg/m2 1 kordööp. 5 päeva jooksul, millele järgneb 23ravivaba päeva. Alates tsüklist 2,suurendatakse annust 200 mg/m2 kuiesimese tsükli ajal jäi CTCmitte-hematoloogliline tsoksilisus astmele2 või vähem kui 2 (v.a alopeetsia,iivelduse ja oksendamise jaoks),neutrofiilide koguarv (ANC) on suurem võivõrdne 1,5 x 109/l ja trombotsüütide arvon suurem või võrdne 100 x 109/l. Kuiteise tsükli annust ei suurendatud, tulebseda teha järgmiste tsüklite käigus. Kuiannus on kord juba suurendatud, peab seejääma tasemele 200 mg/m2 ööp. igajärgneva tsükli esimeseks 5 päevaks, v.akui tekib toksilisus. Taastuv võiprogresseeruv pahaloomuline glioom:Ravitsükli kestuseks on 28 päeva.Varasemalt keemiaravi mittesaanudpatsientidele manustatakse p.o. 200mg/m2 1 kord ööp. esimese 5 päevajooksul, millele järgneb 23-päevaneravipaus (kokku 28 päeva). Varasemaltkeemiaravi saanud patsientidel onalgannuseks 150 mg/m2 1 kord ööp., midasuurendatakse teises tsüklis annuseni 200mg/m2 1 kord ööp. 5 päeva jooksuleeldusel, et puudub hematoloogilinetoksilisus.LASTELE: Taastuv või progresseeruvpahaloomuline glioom: 3-a või vanemad:ravitsükli kestuseks on 28 päeva.Manustatakse p.o. 200 mg/m² 1 kord ööp.

ANTINEOPLASTILISEDesimese 5 päeva jooksul, millele järgneb23-päevane ravipaus (kokku 28 päeva).Varasemalt keemiaravi saanud lastelemanustatakse algannusena 150 mg/m² 1kord ööp. 5 päeva jooksul ning järgmisestsüklis tõstetakse annust koguseni 200mg/m² 1 kord ööp. 5 päeva jooksultingimusel, et hematoloogilist toksilisust eiesine.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TAvõi ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus dakarbasiini (DTIC) suhtes.Raskekujuline müelosupressioon.RISKID: Pneumocystis carinii põhjustatudkopsupõletik: patsiendid, kes saidpikemaajalises 42-päevases pilootuuringusTMZ-d kombineeritult radioteraapiaga, olideriti disponeeritud Pneumocystis cariniipneumoonia (PCP) tekkeriskile. Seetõttuon PCP vastane profülaktika nõutavkõikidel patsientidel, kes saavad42-päevase (vajadusel max. 49-päevase)raviskeemi järgi samaaegselt TMZ-d jaRT-d, seda hoolimata 5 lümfotsüütidearvust. Kui tekib lümfopeenia, tulebprofülaktilist ravi jätkata kuni lümfopeeniaparanemiseni ? aste 1. Kui TMZ-dmanustatakse pikemaajalise raviskeemialusel võib PCP esinemissagedus ollakõrgem.Vaatamata sellele tuleb sõltumatakasutatava raviskeemi pikkusest kõikipatsiente, kes saavad TMZ-ravi ning eritineid patsiente, kes saavad steroide,hoolikalt jälgida PCP arenemise suhtes.Maliigsused: samuti on väga harvadeljuhtudel täheldatud müelodüsplastilistsündroomi ja sekundaarseid maliigsusi,sealhulgas müeloidset leukeemiat.Antiemeetiline ravi: iiveldus jaoksendamine kaasuvad TMZ-raviga vägasageli. Enne TMZ manustamist või pärastseda võib rakendada antiemeetilist ravi.Esimest korda diagnoositud multiformseglioblastoomiga täiskasvanud patsiendid:antiemeetilist profülaktikat soovitatakseenne samaaegse faasi esimest annust jasee on tungivalt soovitatav monoteraapiaajal.Taastuva või progresseeruvapahaloomulise glioomiga patsiendid:patsientidel, kellel on varasemateravitsüklite kestel esinenud raskekujulist(3. või 4. raskusaste) oksendamist, võibosutuda vajalikuks antiemeetiline ravi.Laboratoorsed näitajad: enne annustamistpeavad olema täidetud järgmised nõudedlaboratoorsete näitajate osas: neutrofiilidekoguarv ? 1,5 x 109/l ja trombotsüüdid ?100 x 109/l. Täisvere analüüs tuleb teha22. päeval (21 päeva pärast esimestannust) või 48 tunni jooksul sellestpäevast alates, samuti on vajalikiganädalane täisvere kontroll, kunineutrofiilide koguarv > 1,5 x 109/l jatrombotsüütide arv > 100 x 109/l. Kuineutrofiilide koguarv langeb mis tahestsükli kestel väärtuseni < 1,0 x 109/l, võitrombotsüütide arv < 50 x 109/l, tulebjärgmises tsüklis annust ühe astme võrravähendada. Annuse astmeteks on 100mg/m2, 150 mg/m2 ja 200 mg/m2.Väikseim soovitatav annus on 100 mg/m2Kasutamine lastel: TMZ kasutamises alla3-aastastel lastel kliinilised kogemusedpuuduvad. Kogemused vanemate lastening noorukite osas on väga piiratud.Eakad patsiendid (üle 70 aasta vanused):eakatel patsientidel esineb noorematepatsientidega võrreldes suurem riskneutropeenia ja trombotsütopeeniatekkeks. Seetõttu tuleb TMZ-d eakatelepatsientidele manustada ettevaatlikult.Meespatsiendid: TMZ-ga ravitavatelmeestel tuleb soovitada mitte eostadalapsi ravi ajal ja kuni 6 kuu jooksul pärastravimi viimase annuse saamist ningotstarbekas on ravieelselt kaaluda spermakrüokonserveerimise võimalust. Ravimsisaldab laktoosi. Ravimit ei tohi kasutadapatsiendid, kellel on harvaesinevgalaktoositalumatus, laktaasipuudulikkusvõi glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.KÕRVALTOIMED: Suu kandidoos, herpessimplex, infektsioon, farüngiit,haavainfektsioon, leukopeenia,lümfopeenia, neutropeenia,trombotsütopeenia, anoreksia, peavalu,nägemise ähmastumine, kuulmislangus,tursed, jalgade tursed, hemorraagia, köha,hingeldus, kõhukinnisus, iiveldus,oksendamine, alopeetsia, lööve, artralgia,lihasnõrkus, urineerimissagedusesuurenemine, kusepidamatus, väsimus.KOOSTOIMED: Koostoimete uuringud onläbi viidud ainult täiskasvanutel. TMZ jatoidu koosmanustamine põhjustas Cmaxvähenemise 33% jakontsentratsioonikõvera aluse pindala(AUC) vähenemise 9% võrra. Kuna Cmaxmuutuse kliinilist olulisust ei saa välistada,tuleb manustada ilma toiduta. TMZ mõjuteiste ravimite metabolismile võieritumisele ei ole uuritud. Sellelevaatamata on TMZ toime teiste ravimitefarmakokineetikale ebatõenäoline, kuna taei metaboliseeru maksas ja seondubvalkudega vähesel määral. TMZkasutamine kombinatsioonis teistemüelosupressiivsete ravimitega võibsuurendada müelosupressioonitõenäosust.Temodal, Schering Plough, Caps. 5 mg N5; Caps. 20 mg N 5; Caps. 100 mg N 5;Caps. 250 mg N 5AntineoplastilisedTemsiroliimusTemsirolimusumRAVIMITÜÜP: Proteiinkinaasi inhibiitoridNÄIDUSTUS: Neerurakk-kartsinoom:näidustatud kaugelearenenudneerurakk-kartsinoomi esmavaliku ravikspatsientidel, kellel on vähemalt kolmkuuest prognostilisest riskitegurist.Mantelrakuline lümfoom: näidustatudretsidiveerunud ja refraktoorsemantelrakulise lümfoomi ravikstäiskasvanutel.ANNUSTAMINE: Manustada võib üksnesantineoplastiliste ravimite kasutamiseskogenud arsti järelevalve all. 1 viaali 25mg/ml kontsentraadi üldkogus (1,2 ml)tuleb lahjendada 1,8 ml väljavõetudlahjendiga, et saada temsiroliimusekontsentratsiooniks 10 mg/ml. Võtke väljavajalik kogus temsiroliimuse 10 mg/mlsegu ja süstige see kiiresti naatriumkloriidi9 mg/ml (0,9%) süstelahusesse.Ligikaudu 30 minutit enne igatemsiroliimuse annuse manustamise algusttuleb patsientidele manustada i.v.difenhüdramiini 25...50 mg (või muudsarnast antihistamiini). Ravi tuleb jätkata,kuni patsient ei saa ravist enam kliinilistkasu või kuni tekib vastuvõetamatutoksilisus. Uuritud populatsioonidel (ntsoost lähtudes, eakatel) annust kohandadaei ole vaja. Neerurakk-kartsinoom:soovituslik annus kaugelearenenudneerurakk-kartsinoomi korralintravenoossel manustamisel on 25 mg,mis infundeeritakse 30...60 minuti jooksulüks kord nädalas. Kõrvaltoimete kahtlusekorral võib osutuda vajalikuks ravitemsiroliimusega ajutiselt katkestadaja/või annust vähendada. Kui kahtlustatavkõrvaltoime järgmise annuse manustamiseedasilükkamisega ei kao, võibtemsiroliimuse annust 5 mg võrra nädalasvähendada.Mantelrakuline lümfoom: soovituslikannustamisskeem mantelrakulise lümfoomipuhul on 175 mg ravimi infundeerimine30...60 minuti jooksul üks kord nädalas 3nädala jooksul ning seejärel annuse 75 mgüks kord nädalas infundeerimine 30...60minuti jooksul. Algannusega 175 mgseondus kõrvaltoimete märkimisväärneesinemissagedus, mistõttu enamikulpatsientidest oli vaja annust vähendadavõi see edasi lükata. Algannuse 175 mgpanus üldise efektiivsuse saavutamisse eiole praegu teada. Kõrvaltoimete kahtlusekorral võib osutuda vajalikuks ravitemsiroliimusega ajutiselt katkestadaja/või annust vähendada järgmistestabelites esitatud juhiste kohaselt. Kuikahtlustatav kõrvaltoime järgmise annuseedasilükkamise ja/või optimaalse raviga eikao, tuleb vähendada temsiroliimuse505

Antineoplastilisedannust (annuse vähendamise tabel vt.SPC).LASTELE: Kasutamine pediaatrilisepopulatsiooni raviks soovitatav kunitäiendavate andmete saamiseni ravimiefektiivsuse ja ohutuse kohta.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal, välja arvatud, kui risk lootele onpõhjendatud eeldatava kasulikkusegaemale.Fertiilses eas partneritega mehed peavadkasutama ravi ajal meditsiiniliseltvastuvõetavaid rasestumisvastaseidvahendeid.Ravi aja tuleb imetamine katkestada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, sellemetaboliitide (sealhulgas siroliimuse),polüsorbaat 80 või ükskõik millise abiainesuhtes.Ei ole soovitatav kasutada mantelrakuliselümfoomiga patsientidel, kellel onmõõdukas või raske maksakahjustus.RISKID: Kõrvaltoimete esinemissagedusja raskus sõltuvad annusest. Patsiente,kellele manustatakse mantelrakuliselümfoomi raviks algannus 175 mg nädalas,tuleb hoolikalt jälgida, et otsustada annusevähendamise/edasilükkamise vajaduse üle.Ei soovitata kasutada pediaatrilistelpatsientidel ebapiisavate ohutusandmetetõttu.Neerurakk-kartsinoomi III faasi uuringutulemuste põhjal võib teatavaidkõrvalnähte, sealhulgas turseid, diarröadja kopsupõletikku, tekkida eakatelpatsientidel (vanuses üle 65 aastat)suurema tõenäosusega. Mantelrakuliselümfoomi III faasi uuringu tulemustepõhjal võib teatavaid kõrvaltoimeid, ntpleuraefusiooni, ärevust, depressiooni,unetust, düspnoed, leukopeeniat,lümfopeeniat, müalgiat, artralgiat,maitsetunde kadumist, pearinglust,ülemiste hingamisteede infektsiooni,mukosiiti ja riniiti esineda eakatelpatsientidel (vanuses üle 65 aastat)suurema tõenäosusega. Ravimelimineerub neerude kaudu väga vähe;erinevate neerukahjustustegapatsientidega ei ole uuringuid läbi viidud.Kasutamist hemodialüüsi saavatelpatsientidel ei ole uuritud.Kaugelearenenud neerurakk-kartsinoomija/või olemasoleva neerupuudulikkusekorral on temsiroliimust saavatelpatsientidel täheldatud neerupuudulikkuse(sealhulgas surmaga lõppevaneerupuudulikkuse) teket või süvenemist .Temsiroliimus väljub kehast valdavaltmaksa kaudu. Neerurakk-kartsinoomi jaraske maksafunktsiooni kahjustusegapatsientide puhul (üldbilirubiin > 3 kordaüle normaalse taseme ülempiiri koosASAT-i ükskõik millise kõrvalekaldega võivastavalt C-klassile Child-Pughi määratluse506järgi), on soovituslik annus patsientidele,kelle trombotsüütide arv on ravi algul ?100 x 09/l, 10 mg i.v. üks kord nädalas30...60-min. infusioonina. KNS kasvajatega(primaarsed KNS kasvajad võimetastaasid) ja/või antikoagulantravisaavatel patsientidel võib suureneda raviajal temsiroliimusega ajusisese verejooksu(sealhulgas surmaga lõppeva verejooksu)tekkimise oht. Mantelrakulise lümfoomikliinilises uuringus täheldati 3. ja 4. astmetrombotsütopeeniat ja/või neutropeeniat.Temsiroliimust kasutavatel patsientidelvõib suureneda trombotsütopeeniatekkimisel veritsemisnähtude, sealhulgasepistaksise risk. Temsiroliimust kasutavatelpatsientidel, kellel on ravi algulneutropeenia, võib esineda febriilseneutropeenia tekkimise risk. Patsientideimmuunsus võib väheneda ja neid tulebhoolikalt jälgida infektsioonide, sealhulgasoportunistlike infektsioonide tekkimisesuhtes. Patsientidel, kellele manustatimantelrakulise lümfoomi raviks 175 mgnädalas, esines infektsioone (sealhulgas 3.ja 4. astme infektsioone) oluliseltsagedamini kui väiksemate annuste puhulning võrreldes tavapärase keemiaraviga.Mõnedel temsiroliimust koosalfainterferooniga kasutanud patsientidelon täheldatud katarakti. Temsiroliimusemanustamisega on seostatudülitundlikkus/infusioonireaktsioone(sealhulgas mõned eluohtlikud ja harvadsurmaga lõppenud reaktsioonid), muuhulgas õhetus, valu rindkeres, düspnoe,hüpotensioon, apnoe, teadvuse kaotus,ülitundlikkus ja anafülaksia. Needreaktsioonid võivad tekkida esimeseinfusiooni ajal väga varakult, aga kajärgmiste infusioonidega. Patsiente tulebinfusiooni ajal varakult jälgida ning neilepeab olema kättesaadav sobiv toetav ravi.Raske infusioonireaktsiooni korral tulebkõikidel patsientidel temsiroliimuseinfusioon katkestada ja alustada sobivatravi. Enne temsiroliimusega ravi jätkamistraske või eluohtliku reaktsioonigapatsiendil tuleb hinnata ravi kasulikkust jakaasnevaid riske. Kuna ennetemsiroliimuse intravenoosset infusiooni onsoovitatav manustada mõndaH1-antihistamiini, tuleb temsiroliimusekasutamisel olla ettevaatlik patsientidepuhul, kes on teadaolevalt ülitundlikudantihistamiini suhtes või ei saa muudelmeditsiinilistel põhjustel antihistamiinikasutada.Siroliimuse suukaudse manustamisega onseostatud ülitundlikkusreaktsioone,sealhulgas anafülaktilisi/anafülaktoidseidreaktsioone, angioödeemi, eksfoliatiivsetdermatiiti ja ülitundlikkus-vaskuliiti.Patsiente tuleb teavitada, et ravi võib tõstadiabeediga ja diabeedita patsientidel vereANTINEOPLASTILISEDglükoositaset. Selle tulemusena võibosutuda vajalikuks annust suurendada võialustada ravi insuliini ja/võihüpoglükeemilise ravimiga. Patsiente tulebhoiatada, et nad teataksid ülemäärasejanu tekkimisest või uriini hulgasuurenemisest või urineerimisesagenemisest.Üks kord nädalas i.v. TORISELi saanudpatsientidel on esinenud mittespetsiifiliseinterstitsiaalse pneumoniidi juhtumeid, mison harva surmaga lõppenud. Patsientetuleb jälgida kliiniliste respiratoorsetesümptomite suhtes. TORISELi kasutamistseostati seerumi triglütseriidide jakolesteroolitaseme tõusuga. Enne ravi jaselle ajal tuleb teha seerumikolesteroolitaseme ja triglütseriididetaseme analüüs. Kasutamist on seostatudhaavade ebanormaalse paranemisega;seepärast tuleb olla ettevaatlik kasutamiselperioperatiivsel perioodil. Temsiroliimusekasutamisel koos sunitiniibiga tekkisannust piirav toksilisus. Mõnedelpatsientidel, kes said samaaegselttemsiroliimust ja AKE inhibiitoreid, ontäheldatud angioneurootilise ödeemi tüüpireaktsioone (sealhulgas hilisreaktsioonekahe kuu möödumisel ravi algusest).Sellised ained nagu karbamasepiin,fenobarbitaal, fenütoiin, rifampitsiin janaistepuna on tugevad CYP3A4/5indutseerijad ja võivad vähendadaüldekspositsiooni aktiivsete ühendite,temsiroliimuse ja selle metaboliidisiroliimusega.Sellised ained nagu proteaasi inhibiitorid(nelfinaviir, ritonaviir), seenevastasedravimid (nt itrakonasool, ketokonasool,vorikonasool) ja nefasodoon on tugevadCYP3A4 inhibeerijad ja võivad suurendadaaktiivsete ühendite, temsiroliimuse ja sellemetaboliidi siroliimuse taset veres.Immunosupressandid võivad mõjutadaravivastust vaktsineerimisele. Ravi ajalvõib vaktsineerimise efektiivsus väheneda.Elusvaktsiinide kasutamist tuleb ravi ajalvältida.See ravim (kontsentraadi ja lahjendisegu) sisaldab 0,35 mahuprotsenti etanooli(alkoholi); s.t kuni 693,5 mg annusekohta, mis on samaväärne 17,6 ml õlle või7,3 ml veiniga annuse kohta. Seda tulebvõtta arvesse rasedate või imetavateemade ning laste ja kõrge riskigarühmade, näiteks maksahaiguse võiepilepsiaga patsientide puhul.KÕRVALTOIMED: Aneemia, iiveldus,lööve (sealhulgas lööve, kihelev lööve,makulopapulaarne lööve, mädavillilinelööve), anoreksia, ödeem (sealhulgasnäoödeem ja perifeerne ödeem) jaasteenia.KOOSTOIMED: Koostoimete uuringud onläbi viidud ainult täiskasvanutel. Mõnel

ANTINEOPLASTILISEDpatsiendil, kes sai samaaegselttemsiroliimust ja AKE inhibiitoreid, ontäheldatud angioneurootilise ödeemi tüüpireaktsioone (sealhulgas hilisreaktsioonekahe kuu möödumisel ravi algusest).Vältida samaaegset ravi ainetega, misvõivad CYP3A4/5-t indutseerida (ntkarbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin,rifampitsiin ja naistepuna). Siroliimusetasemeid veres tõstavad ained, mis onCYP3A4 toime tugevad inhibeerijad (ntnelfinaviir, ritonaviir, itrakonasool,ketokonasool, vorikonasool, nefasodoon).Tuleb vältida samaaegset ravi nendeainetega. Samaaegsel ravimiselmõõdukate CYP3A4 inhibeerijatega (ntdiltiaseem, verapamiil, klaritromütsiin,erütromütsiin, aprepitant, amiodaroon)tuleb olla ettevaatlik 25 mg annustsaavatel patseintidel ning seda tulebvältida patsientidel, kes saavad suuremaidtemsiroliimuse annuseid kui 25 mg.Soovitatav on olla ettevaatliktemsiroliimuse annuse 175 mgmanustamisel annuses 175 mg koosravimitega, mida metaboliseerib CYP3A4/5või CYP2D6 ja millel on kitsas terapeutilineindeks.Temsiroliimuse samaaegsel manustamiselravimitega, mis on P-gp substraadid (ntdigoksiin, vinkristiin, kolhitsiin japaklitakseel), tuleb patsiente hoolikaltjälgida samaaegselt manustatavateravimite kõrvaltoimete suhtes. Kuigifosfolipidoosi teket ei ole temsiroliimusegaravitud patsientidel näidatud, võibtemsiroliimuse manustamisel koos teisteamfifiilsete ainetega, näiteks amiodaroonivõi statiinidega amfifiilse pulmonaalsetoksilisuse oht suureneda.Torisel, Inf. konts. 25 mg/ml 1,2 ml N1TioguaniinTioguaninumRAVIMITÜÜP: AntimetaboliididNÄIDUSTUS: Äge müeloidne leukeemia.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus onvahemikus 60...200 mg/m² keha pindalakohta päevas.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Ravimi kasutamisestraseduse, eriti selle esimese trimestri ajalsoovitatakse hoiduda. Ravimimanustamine on mõeldav ainult juhul, kuiloodetav kasu emale kaalub üle võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Näidustuste raskuse tõttuabsoluutsed vastunäidustused puuduvad.RISKID: Kuulub tsütotoksiliste ravimitehulka ning seda tohivad määrata ainultvastava väljaõppe saanud arstid. Ravimitei ole siiski soovitatav kasutada säilitavaravina või pikaajalise kuurina, sest on vägahepatotoksiline ning põhjustab veresooneendoteeli kahjustust. Maksa toksilistkahjustust on kirjeldatud suurel hulgallastest, kes kasutasid tioguaniini ägedalümfoleukeemia korral osana säilitavastravist ja teistel põhjustel pikaajalise ravina.Patsiente peab remissiooniperioodilhoolikalt jälgima, tegema sagelivereanalüüse ja korra nädalas kontrollimamaksafunktsioonide näitajaid veres.Varajased maksa toksilise kahjustusetundemärgid on seotudportaalhüpertensiooniga(trombotsütopeenia, mis ei oleproportsioonis neutropeenia jasplenomegaaliaga).Ravi ajal on kirjeldatud luuüdisupressiooni, mis tekitab leukopeeniat jatrombotsütopeeniat.Õigeaegsel ärajätmisel on luuüdisupressioon pöörduva iseloomuga. Isikud,kellel esineb ensüümtiopuriinmetüültransferaasi (TPMT) pärilikdefitsiit, võivad olla ebatavaliselt tundlikudtioguaniini luuüdi pärssiva toime suhtes janeil esineb kalduvus luuüdi supressioonikiireks tekkeks pärast ravi alustamist.Müelosupressiivset kemoteraapiat saavadpatsiendid on eriti vastuvõtlikudigasugustele infektsioonidele.Remissiooniperioodil, mil toimub kiirerakkude lagunemine, peab jälgimakusihappe hulka veres ja uriinis, kuna onvõimalus hüperurikeemia ja/võihüperurikosuuria tekkeks, mis omakordavõib olla kusihappest tingitud nefropaatiapõhjustajaks. Kuna leukotsüütide jatrombotsüütide arvu vähenemine jätkubka mõnda aega pärast ravi lõpetamist,tuleks ravi katkestada kohe, kui tekibsuurem langus nende rakkude arvus.Aktiivse metaboliidi moodustumine toimubensüümi hüpoksantiin guaniinfosforibosüül transferaasi juuresolekul.Mõnel patsiendil esineb selle ensüümipuudus, nt Lesch-Nyhan?i sündroomigapatsientidel, ning tänu sellele võivad nadLANVIS?i suhtes olla resistentsed.KÕRVALTOIMED: Luuüdi supressioon,stomatiit, seedetrakti talumatus, maksatoksiline kahjustus (vaskulaarse endoteelikahjustus).KOOSTOIMED: Kuna in vitro ontõestatud, et aminosalitsülaadi derivaadid(nt olsasalasiin, mesalasiin võisulfasalasiin) pärsivadtiopuriinmetüültransferaasi (TPMT), tulebneid ettavaatlikult manustada.Lanvis, Glaxo, Tabl. 40 mg N25TopotekaanTopotecanumRAVIMITÜÜP: Teised antineoplastilisedAntineoplastilisedainedNÄIDUSTUS: Metastaatilise munasarjakartsinoomi ravi, kui esimese rea ravimitekasutamine või sellele järgnev ravi ei oleandnud tulemusi.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 1,5mg/m²/ööp., mida tuleb manustada i.v.inf. üle 30 min. 5 järjestikusel päeval,kusjuures enne iga kuuri algust peetakse3-näd. paus. Soovitatakse läbi viiavähemalt 4 ravikuuri, kuna keskmineravivastuseks kuluv aeg kliinilistes katsetesoli 7,6...11,6 näd.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: ÜlitundlikkusreaktsioonidTA ja/või ravimi abiainete suhtes, rasedusvõi rinnaga toitmine, juba enne esimeseravikuuri alustamist esineb raske luuüdidepressioon, mida kinnitab neutrofiilidelähtearv

AntineoplastilisedRhabdomüosarkoom lastel.ANNUSTAMINE: Pikaajaline ravi: 3...6mg/kg kehakaalu kohta päevas (vastavalt120...240 mg/m² kehapinna kohta).Intervallravi 10...15 mg/kg kehakaalukohta (vastavalt 400...600 mg/m²kehapinna kohta) 2...5 päeva jooksul.Intervallravi suurte annustega 20...40mg/kg kehakaalu kohta (vastavalt800...1600 mg/m² kehapinna kohta) jasuuremates annustes (ntluuüditransplantatsiooni eelselt)vaheaegadega 21...28 päeva. Tabl.:Kestva ravi korral võtta 1...4 tabletti(50...200 mg) päevas. Vajadusel võibannust suurendada. Need annusedkehtivad eeskätt tsüklofosfamiidimonoteraapia korral. Kombinatsioonisteiste sarnase toksilisusegakemoterapeutikumidega tuleb annuseidvähendada või ravimitevaba intervallipikendada.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,tugev luuüdi kahjustust (eriti eelnevalttsütostaatikume ja/või kiiritusravi saanudpatsientidel), kusepõie põletik (tsüstiit),kusepeetus, ägedad infektsioonid, rasedusja imetamine.RISKID: Kasutada ettevaatuseganõrgestatud organismiga ja kõrgesvanuses patsientidel, samuti patsientidel,kes on saanud kiiritusravi. Eriliseettevaatusega kasutada nõrgestatudimmuunsüsteemiga patsientidel, kel on ntsuhkurtõbi, kroonilised maksa- janeeruhaigused, ka on vajalik pidevjälgimine. Kui ravi käigus tekib patsiendilmikro- või makrohematuuriaga põiepõletik,tuleb ravi koheselt katkestada kuni sellekadumiseni. Ravi ajal tuleb regulaarseltkontrollida leukotsüüte: pärast ravialustamist iga 5...7 päeva järel ja iga 2päeva järel kui leukotsüütide hulk langeballa 3000/mm³. Igapäevane kontroll onvajalik ainult teatud erandjuhtudel.Pikaajalise ravi korral piisab kontrollistkahenädalase intervalliga.Mülosupressiooni ilmnemisel on soovitatavkontrollida punavereliblede jatrombotsüütide hulka. Samuti tulebregulaarselt kontrollida, et uriinis ei leiduerütrosüüte. Võib põhjustadakardiotoksilist toimed patsientidel, kes oneelnevalt saanud kiiritusravisüdamepiirkonda ja/või kaasuva ravi korralantratsükliinide või pentostatiiniga. Sellisteljuhtudel on vajalik regulaarneelektrolüütide kontroll ja erilineettevaatlikus eelneva südamehaigusegapatsientidel.Iivelduse ja oksendamise vähendamisekstuleb manustada antiemeetikume. Alkoholvõib suurendada tsüklofosfamiidist508indutseeritud iiveldust ja oksendamist.Stomatiidi tekkimise vähendamisekstähelepanu pöörata suuhügieenile.Preparaadi kasutamist kaaludaindividuaalselt eelneva maksafunktsioonihäirega patsientidel. Neid patsiente onvajalik hoolikalt monitoorida. Alkoholitarvitamine võib suurendadamaksafunktsiooni häire tekkimise riski.Preparaadil on mutageenne potentsiaal jagenotoksiline toime. Ravi võib põhjustadagenotüübi anomaaliaid nii meestel kui kanaistel. Seetõttu ei soovitatatsüklofosfamiid ravi ajal ja kuni 6 kuudpärast ravi lõppu naistel rasestuda ningmeestel eostada laps. Seksuaalseltaktiivsed mehed ja naised peaksid sellelperioodil kasutama efektiivseidkontratseptiivseid vahendeid. Ravi võibmeestel suurendada riski pöördumatuinfertiilsuse tekkimisele ja seetõttu peaksneid informeerima sperma konserveerimisevõimalusest enne ravi alustamist.Tsütostaatiline toime ilmneb alles pärastaktiveerumist maksas, seetõttu on ainultmõõdukas risk koekahjustuse tekkimiseksjuhusliku paravenoosse manustamisekorral.Märkus: Paravenoosse manustamisekorral tuleb manustamine koheseltkatkestada,paravasaat aspireerida ning vastavpiirkond loputada füsioloogilise lahuseganing jäse immobiliseerida. Diabeetikutelkontrollida regulaarselt veresuhkrunäitu.KÕRVALTOIMED: Müelosupressioon,leukopeenia, neutropeenia, iiveldus,oksendamine, palavik,immunosupressioon, alopeetsia, tsüstiit,mikrohematuuria.KOOSTOIMED: Tugevdab sulfonüüluurearühma kuuluvate ravimite veresuhkrutalandavat toimet, samuti kamüelosuppressiivset toimet allopurinooli jahüdroklorotiasiidi samaaegsel kasutamisel.Eelnenud või samaaegne ravifenobarbitaali, fenütoiini, bensodiasepiinivõi kloraalhüdraadiga võib indutseeridamaksaensüüme. Omaneimmunosupressiivne toime, mis võibpatsiendil põhjustada vaktsineerimisejärgselt vaktsiinist põhjustatudinfektsioone. Samaaegne depolariseerivatelihasrelaksantide (nt sutsinüülkoliinihalogeniid) manustamine võibpseudokoliinesteraasi kontsentratsioonialanemise tõttu põhjustada pikaajaliseapnoe. Klooramfenikooli manustaminepikendab poolväärtusaega vereplasmas jaaeglustab metabolismi. Raviantratsükliinide ja pentostatiiniga võibsuurendada tsüklofosfamiidikardiotoksilisust. Kardiotoksilise toimetugevnemine võib tekkida ka siis, kuisüdame piirkonda on eelnevalt kiiritatud.ANTINEOPLASTILISEDKoos indometatsiiniga kasutada vägaettevaatlikult, kuna üksikjuhtudel onesinenud äge veeintoksikatsioon.Patsientidel on keelatud tsüklofosfamiidiravikuuri ajal tarvitada alkohoolseid jooke.Greipfruudis sisalduvad ained võivadnõrgestada toimet ja seega ka raviefektiivsust.Endoxan, Baxter, Kaet. tabl. 50mg N50;Inj. subst. 200mg N1, 10; Inj. subst.500mg N1; Inj. subst. 1000mg N1TsütarabiinCytarabinumRAVIMITÜÜP: Pürimidiini analoogidNÄIDUSTUS: Äge leukeemia täiskasvanulja lapsel.ANNUSTAMINE: Ägedamitte-lümfotsütaarse leukeemia ravialustamiseks on tavalisteks annustekskombineeritud ravirezhiimis koos teistekasvajatevastaste ravimitega 100 mg/m²ööp., mida manustatakse kestva i.v. inf.1...7 päeva vältel või 100 mg/m² i.v. iga12 tunni järel 1...7 päeva vältel.Intratekaalne kasutamine meningeaalseleukeemia korral. Ägedate leukeemiatekorral on kasutatud intratekaalseltannustes, mis jäävad vahemikku 5...75mg/m² kehapinna kohta.Manustamissagedus on varieerunud ühestkorrast ööp. 4 päeva vältel kuni ühekorrani iga 4 päeva järel. Kõigesagedamini kasutatud annuseks oli 30mg/m² iga 4 päeva järel senikaua, kuninäitajad tserebrospinaalvedelikus muutusidnormaalseks ning sellele järgnes veel ükstäiendav ravimi manustamine.LASTELE: Vt. annustamine täiskasvanutel.RASEDATELE: Ainult pärast ravistoodatava kasu ja võimaliku ohu suhtepõhjalikku kaalumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi TA võiabiainete suhtes.RISKID: Tohivad kasutada ainultkasvajate kemoteraapia alal kogenenudarstid. Ravikuuri alustamisel peabpatsiente ravima kohas, kus on olemasvõimalused laboratoorsete ja toetavatemeetmete rakendamiseks, mis onvajalikud ravimi taluvuse jälgimiseks ningravimi toksiliste toimete tõttu nõrgestunudpatsiendi kaitsmiseks ja hoidmiseks.Tsütarabiin on tugev luuüdi supressant.Ravi sissejuhatavas faasis tulebpatsientidel määrata leukotsüütide jatrombotsüütide arvu iga päev.Maksafunktsiooni häire korral tulebpreparaati kasutada ettevaatlikult javähendatud annustes. Mõnedelpatsientidel on süste- või infusioonikohastekkinud tromboflebiit ning harva onpatsientidel esinenud ka valu ja põletikku

ANTINEOPLASTILISEDsubkutaansete süstete piirkonnas. Võibpõhjustada sekundaarselthüpereurikeemiat. Nendel patsientidel,kellele on manustatud kombineeritudravirezhiimides, on täheldatud ägedapankreatiidi juhte. Intratekaalselmanustamisel võib põhjustadasüsteemseid toksilisi toimeid ning seetõttuon näidustatud vereloomesüsteemihoolikas jälgimine. Täheldatud onisoleeritud neurotoksilisi toimeid.KÕRVALTOIMED: Isutus, oksendamine,iiveldus, palavik, maksa funktsioonihäired,nahalööve, kõhulahtisus, tromboflebiit,suuõõne- ja anaalpiirkonna põletikud jahaavandumine, müalgia, luuvalud,konjunktiviit ja haigustunne.KOOSTOIMED: Kombineerimine teistekasvajavastaste ning luuüdi supressioonipõhjustavate preparaatide ja kiiritusravigasuurendab mõningatel juhtudel niipreparaatide tsütotoksilist toimet kuiimmuunsüsteemi pärsitust. Manustamiseletsütostaatilises annuses järgnes pöörduvdigoksiini püsiseisundi kontsentratsioonivähenemine vereplasmas ning glükosiidideeritumine neerude kaudu. Ühes in vitrokoostoimete uuringus näidati tsütarabiinija gentamütsiini vahel tsütarabiinisttingitud antagonistlikku toimet K.pneumoniae tüvede tundlikkuse suhtes.Kliiniline kogemus on ühel patsiendilnäidanud, et ravi ajal on võimalikfluorotsütosiini efektiivsuse vähenemine.Cytosar, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Inj. subst. 100mg + lahusti 5ml N1;Inj. subst. 500mg +lahusti 10 ml N1; Inj.subst. 1000mg N1TsisplatiinCicplatinumRAVIMITÜÜP: Plaatina ühendidNÄIDUSTUS: Testise, munasarja või põiekartsinoom. Kopsuvähk. Pea ja kaelaskvamoosrakuline kartsinoom.ANNUSTAMINE: Monoteraapia i.v.: Inf.korral, mis kestab üle 6 kuni 8 tunni ningmida teostakse üks kord 3...4 näd. jooksul,on annused (nii täiskasvanutele kui kalastele) vahemikus 50 kuni 120 mg/m².See sõltub kasvaja liigist ning patsiendiseisundist (kaasa arvatud neerufunktsioonning eelnevalt saadud kiiritusravi ja/võikemoteraapia ulatus). Manustada võib kai.v. inf., mis toimub pidevalt 5 järjestikusepäeva jooksul, annuses 15...20 mg/m²ööp. ning seda korratakse iga 3...4 näd.järel. Kui ravimit manustataksekombineeritult teiste tsütotoksilisteainetega, võib annustamisskeemetäpsustada, kasutades iga 3...4 näd. järelannuseid alates 20 mg/m² ja rohkem.Kuigi tavaliselt manustatakse i.v., võibravimit nendele patsientidele, kellelesinevad pahaloomulised kasvajadperitoneaalõõnes (nt munasarjavähk),manustada ka intraperitoneaalsenstillatsioonina. Sellise manustamisviisigavõib preparaadi intraperitoneaalsete javereplasmaväärtuste vahel saavutadajärsud kontsentratsioonigradiendid.Tsisplatiini manustamise eelselt 2...12tundi ja mitte vähem kui 6 tundi pärastseda tuleb tagada adekvaatnehüdreerimine.LASTELE: Vt. annustamine täiskasvanutel.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või teisteplaatinat sisaldavate ravimite suhtes.Raske neerukahjustus. Generaliseerunudinfektsioonid. Dehüdratsioon(neerufunktsiooni tõsiste häiretevältimiseks on vajalik ravieelne ja -järgnehüdreerimine). Luuüdi supressioon.Kuulmishäired. Tsisplatiinist tingitudneuropaatia. Rasedus ja rinnaga toitmine.RISKID: Suure toksilisusega preparaat,millel on kitsas terapeutiline näidustus ningon ebatõenäoline, et terapeutiline toimeilmneb ilma teatavate toksiliste toimeteavaldumiseta. Tsisplatiinil on kumulatiivnenefrotoksiline toime. Enne ravi alustamistning enne iga järgnevat tsisplatiiniravikuuri tuleb uurida neerufunktsioonining määrata elektrolüütide (magneesiumi,naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi)kontsentratsioonid vereseerumis. Nendelpatsientidel, kellele manustataksetsisplatiini, tuleb sageli jälgida vererakkudearvu. Võib avaldada kumulatiivsetototoksilist toimet, mille tekkimisetõenäosus on suurem sellisteravirezhiimide korral, milles kasutataksesuuri annuseid. On teada, et tsisplatiinindutseerib neurotoksilist toimet, seetõttuon ravitavatel patsientidel vajalik läbi viianeuroloogiline uurimine. Patsiente tulebjälgida anafülaktoidsete reaktsioonidesuhtes ning selliste seisundite ravimiseksvajalikud vahendid ning ravimid peavadolema alati koheselt kättesaadavad.Profülaktiline antiemeetikumidemanustamine võib efektiivselt leevendadavõi vältida iiveldust ja oksendamist. Raviajal ja 6 kuud pärast seda on nii nais- kuika meespatsientidel vajalik efektiivnekontratseptsioon.Tsisplatiini saavaid patsiente ei tohivaktsineerida elusvaktsiiniga.KÕRVALTOIMED: Neerupuudulikkus ontavaliselt kerge kuni mõõdukas ningtavaliste annuste kasutamisel pöörduvaloomuga; iiveldus, oksendamine, luuüdisupressioon, hüpomagneseemia,hüpokaltseemia ja hüpokaleemia; tinnitus,kuulmiskaotus, anafülaksia, nägemisnärvineuriit, papilli turse, kortikaalne pimedus,südame pärgarterite haigus, südameAntineoplastilisedpaispuudulikkus, rütmihäired, posturaalnehüpotensioon, kergekujuline alopeetsia.KOOSTOIMED: Tsisplatiini kasutamiselkombineeritud ravirezhiimides koos teistekasvajatevastaste preparaatidega ontõenäoline aditiivse toksilise toimeilmnemine.Kui amiinoglükosiidseid AB-gamanustatakse samaaegselt või 1...2 näd.pärast seda, võivad tugevneda nendenefrotoksilised toimed. Tsisplatiinigaravimisel samaaegne ja/või järjestikuneototoksiliste preparaatide, nagu näiteksaminoglükosiidsete antibiootikumide jalingudiureetikumide manustamine,suurendab tsisplatiini ototoksilistpotentsiaali, eriti situatsioonis, kuisamaaegselt esineb ka neerukahjustus.Võib mõjustada bleomütsiini jametotreksaadi eliminatsiooni neerudekaudu (arvatavasti tsisplatiini pooltindutseeritud nefrotoksilise toime tõttu)ning seega suurendada nende toksilisust.Nendel patsientidel, kellele manustataksenii tsisplatiini kui fenütoiini, võivadväheneda fenütoiini kontsentratsioonidvereseerumis. Võib suurendada kusihappekontsentratsiooni vereseerumis. Elusviirusvaktsiine ei tohi manustada kuni kolmkuud pärast tsisplatiini ravikuurilõpetamist.Cisplatin, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Inj. sol. 1mg/1ml 10ml N1; Inj. sol.1mg/1ml 10ml N5; Inj. sol. 1mg/1ml 50mlN1; Inj. sol. 1mg/1ml 100ml N1Cisplatin "Ebewe", Ebewe, Inf. konts.0,5mg/1ml 20ml N1; Inf. konts.0,5mg/1ml 50 ml N1; Inf. konts.0,5mg/1ml 100 ml N1; Inj. sol. 1 mg/ml100 ml N1Cisplatin Pfizer, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. 1mg/1ml 10ml N5; Inj.1mg/1ml 50ml N1; Inj. 1mg/1ml 100ml N1Cisplatin Teva, Inj. 0,5mg/ml 20ml N1;Inj. 0,5mg/ml 50ml N1; Inj. 0,5mg/ml100ml N1; Inj. 1mg/ml 10ml N1; Inj.1mg/ml 50ml N1; Inj. 1mg/ml 100ml N1Platinol, BMS, Inj. sol. 0,5mg/ml 20mlN1; Inj. sol. 0,5mg/ml 50ml N1; Inj. sol.0,5mg/ml 100ml N1VinorelbiinVinorelbinumRAVIMITÜÜP: Taimsed alkaloidid jateised looduslikud ainedNÄIDUSTUS: Mitteväikerakk-kopsuvähk.Kaugelearenenud rinnanäärmevähk.ANNUSTAMINE: Monoteraapia: tavalineannus 25...30 mg/m² i.v. 1 kord näd.Kombineeritud keemiaravi: 25...30 mg/m²i.v, kuid vähendatakse manustamisesagedust, nt vastavalt raviskeemile iga 3näd. järel 1. ja 5. päeval või iga 3 näd.509

Teised antineoplastilisedANTINEOPLASTILISEDjärel 1. ja 8. päeval.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või teisteVinca alkaloidide või ükskõik millise abiainesuhtes. Neutrofiilide arv

ANTINEOPLASTILISEDTeised antineoplastilisedvõi hüpertensiivse kriisi korral, mis ei alluantihüpertensiivsele ravile, tuleb arvestadaravi püsiva katkestamisega. Ravisorafeniibiga suurendab verejooksu ohtu.Kui ükskõik milline verejooks nõuabmeditsiinilist sekkumist, on soovitatavkaaluda ravi püsivat katkestamist.Südame isheemia ja/või infarkt:randomiseeritud, platseebokontrolliga,topeltpimedas uuringus oli ravimiga seotudsüdame isheemia/infarktide juhtudeesinemissagedusvõrreldes platseebo grupiga (0,4 %)sorafeniibi grupis suurem (2,9 %).Uuringus 3 oli ravimiga seotud südameisheemia/infarkti juhtude esinemissagedusNexavar?i saanud patsientidel 2,7 %võrreldes 1,3 % platseebogrupis.Ebastabiilse koronaartõve või hiljutisemüokardiinfarktiga patsiente nendesseuuringutesse ei kaasatud. Südameisheemia ja/või infarktiga patsientidel tulebkaaluda ravi ajutist või püsivatkatkestamist.Soole perforatsiooni esineb aeg-ajalt ningvastavatest juhtudest on teatatud vähemkui 1%-l sorafeniibi võtvatestpatsientidest. Osal juhtudest ei seostatudsoole perforatsiooni kõhuõõne organikasvajaga. Sorafeniibi manustamine tulebkatkestada. Child Pugh C (raske)maksakahjustusega patsientide kohtaandmed puuduvad. Kuna sorafeniibelimineeritakse peamiselt maksa kaudu,võib raske maksakahjustusega patsientidelolla ravimi omastatavus suurem.Manustamine koos varfariiniga: mõnedelsorafeniiravi ajal varfariini saavatelpatsientidel on harva täheldatud veritsustvõi INR väärtuse tõusu. Samaaegseltvarfariini või fenprokumooni võtvaidpatsiente tuleb protrombiini aja muutuste,INR väärtuste või kliinilisteveritsusepisoodide esinemise suhtesregulaarselt jälgida. Haava paranemisekomplikatsioonid: ametlikke uuringuidsorafeniibi mõju kohta haavadeparanemisele ei ole läbi viidud. Rraviajutine katkestamine onettevaatusabinõuna soovitatavsuurematele kirurgilistele protseduurideleminevatel patsientidel. Puuduvadsoovitused suurte operatsioonide järgseltravi taasalustamise ajastamiseks. Seetõttutuleb kliiniline otsus ravi taasalustamisekspärast suurt kirurgilist operatsioonilangetada lähtuvalt haavaparanemiseadekvaatsest protsessist. Sorafeniibikasutamise kogemus eakatel on piiratud.Teatatud on neerupuudulikkuse juhtudest.Kaaluda tuleb neerufunktsioonimonitoorimist.Neerurakuline kartsinoom: kõrge riskigapatsiente MSKCC (Memorial SloanKettering Cancer Center) prognostilisegrupi järgi ei kaasatud neerurakulisekartsinoomi III faasi kliinilistesseuuringutesse ning nendel patsientidel eiole kasu-riski suhet hinnatud.Ravim-ravim koostoimed: ettevaatus onsoovitatav, kui ravimit manustatakse koosainetega, midametaboliseeritakse/elimineeritaksevaldavalt UGT1A1 (nt irinotekaan) võiUGT1A9 vahendusel. Ettevaatus onsoovitatav sorafeniibi manustamisel koosdotsetakseeliga.Koosmanustamine neomütsiini või teisteantibiootikumidega, mis häirivad tugevaltmao-sooletrakti mikrofloorat, võib viiasorafeniibi biosaadavuse vähenemiseni.Enne ravikuuri alustamistantibiootikumidega peab arvestamasorafeniibi plasmakontsentratsioonivähenemise ohuga. Randomiseeritudkontrollitud uuring, mis võrdleskemoteraapiat mittesaanud IIIB-IVstaadiumis mitteväikeserakulisekopsuvähiga (NSCLC) patsientidelkarboplatiini ja paklitakseeli ohutust jaefektiivsust koos sorafeniibiga või ilma,peatati varakult, kuna sõltumatuandmekontrolli komitee otsustas, et uuringei täida oma esmast eemärki parandadaüldist elulemust. Ohutusega seotud juhudolid üldiselt sarnased varemteatatutega.Siiski täheldati kõrgemat suremustlamerakulise kopsuvähiga patsientideseas, keda raviti sorafeniibi, karboplatiinija paklitakseeliga võrreldes patsientidega,keda raviti vaid karboplatiini japaklitakseeliga (HR 1,81; 95% CI1,19-2,74). Selle kindlat põhjust eituvastatud.KÕRVALTOIMED: Diarröa, nahalööve,alopeetsia ja käe-jala sündroom.KOOSTOIMED: Metaboolsete ensüümideindutseerijad: rifampitsiini manustamine 5päeva jooksul enne sorafeniibi üksikdoosimanustamist põhjustab keskmiselt 37 %sorafeniibi AUC langust. Teised CYP3A4aktiivsuse ja/või glükuroniseerimiseindutseerijad( nt naistepuna, fenütoiin,karbamasepiin, fenobarbitaal jadeksametasoon) võivad kiirendadasorafeniibi metabolismi ning sellegavähendada sorafeniibi kontsentratsiooni.CYP3A4 inhibiitorid: ketokonasool,tugevatoimeline CYP3A4 inhibiitor,manustatuna üks kord päevas 7 päevajooksul tervetele meessoost vabatahtlikeleei mõjutanud 50 mg sorafeniibi ühekordseannuse AUC keskmist väärtust. Nendeandmete põhjal võib väita, et tõenäoliseltei ole sorafeniibi ja CYP3A4 inhibiitoritevahel farmakokineetilisi koostoimeid.CYP2C9 substraadid: sorafeniib inhibeeribCYP2C9 in vitro. Ei saa välistada, etsorafeniib võiks suurendada samaaegseltmanustatavate CYP2C9 substraatidekontsentratsiooni. Sorafeniibi ja varfariini(CYP2C9 substraadi) samaaegnemanustamine ei mõjuta võrreldesplatseeboga keskmist PT-INR-i. Siiski tulebvarfariini või fenprokumooni kasutavatelpatsientidel INR väärtust regulaarseltkontrollida. CYP2B6 ja CYP2C8substraadid: sorafeniib inhibeerib CYP2B6ja CYP2C8 in vitro, kuid selle inhibeerimisekliinilist tähtsust ei ole uuritud. Ei saavälistada, et sorafeniib võib suurendadasamaaegselt manustatavate CYP2B6substraatide (nt bupropioon,tsüklofosfamiid, efavirenz, ifosfamiid,metadoon) ja CYP2C8 substraatide (ntpaklitakseel, amodiaksiin, repagliniid)kontsentratsiooni.UGT1A1 ja UGT1A9 substraadid:sorafeniib inhibeeris in vitroglükuronidatsiooni UGT1A1 ja UGT1A9vahendusel. Selle leiu kliiniline tähtsus eiole teada. CYP isovormide selektiivsedsubstraadid: sorafeniibi manustamine koosmidasolaami, dekstrometorfaani võiomeprasooliga, mis on vastavalttsütokroom CYP3A4, CYP2D6 ja CYP2C19substraadid, ei mõjuta nende ravimiteomastatavust. See viitab asjaolule, etsorafeniib ei ole nende tsütokroom P450isoensüümide inhibiitor või indutseerija.Seetõttu on sorafeniibi farmakokineetilinekoostoime nende ensüümidesubstraatidega ebatõenäoline. In vitrouuringud CYP ensüümide indutseerimisest:CYP1A2 ja CYP3A4 aktiivsus ei muutupärast ravi inimese hepatotsüütide kultuurija sorafeniibiga, see näitab, et sorafeniibtõenäoliselt ei ole CYP1A2 ja CYP3A4indutseerija.P-gp-substraadid: in vitro on näidatud, etsorafeniib inhibeerib transportvalkup-glükoproteiini (P-gp). Sorafeniibigakoosmanustamisel ei saa välistada P-gpsubstraadi, nt digoksiiniplasmakontsentratsiooni suurenemist.Dotsetakseel (75 või 100 mg/m2manustatuna üks kord 21 päeva järel)koos sorafeniibiga (200 mg kaks kordapäevas või 400 mg kaks korda päevasmanustatuna 21 päevase dotsetakseel-ravitsükli 2...19. päevani, 3 päevasevaheajaga dotsetakseeli manustamiseks)põhjustab 36?80 % dotsetakseeli AUCtõusu ja 16...32 % Cmax tõusu.Ettevaatus on soovitatav sorafeniibimanustamisel koos dotsetakseeliga.Neomütsiin: Sorafeniibi enterohepaatilineümbertöötlemine häirub koosmanustamiselmitte-süsteemse antimikroobse ainenemütsiiniga, mida kasutataksemao-sooletrakti mikrofloora hävitamiseks.Selle tulemusel väheneb sorafeniibiomastatavus. Tervetel vabatahtlikel, kedaraviti neomütsiiniga 5 päeva, vähenessorafeniibi omastatavus keskmiselt 54%.511

Teised antineoplastilisedANTINEOPLASTILISEDTeiste antibiootikumide mõju ei oleuuritud, kuid see sõltub tõenäoliselt nendevõimest häirida glükuronidaasse toimegamikroorganisme.Nexavar, Bayer, Tabl. 200 mg N112SunitiniibSunitinibumRAVIMITÜÜP: Proteiinkinaasi inhibiitoridNÄIDUSTUS: Gastrointestinaalnestrooma kasvaja (GIST): kasutataksemitteopereeritava ja/või metastaatilisepahaloomulise gastrointestinaalsestromaaltuumori (GIST) ravimiseks pärastseda, kui ravi imatiniibmesülaadiga onresistentsuse või talumatuse tõttuebaõnnestunud.Metastaatiline neerurakuline vähk(MRCC): näidustatudkaugelearenenud/metastaatiliseneerurakulise vähi (MRCC) raviks.ANNUSTAMINE: Ravi peab alustamaneerurakk-kartsinoomi või GISTi raviskogenud arst. Soovitatav suukaudneannus on 50 mg, manustatuna üks kordööpäevas 4 nädalat järjest, seejärel on2-nädalane puhkeperiood, kokku hõlmabravi 6-nädalast tsüklit. Sõltuvaltindividuaalsest ohutusest ja talutavusestvõib annust kohandada 12,5 mg kaupa.Max. ööp. annus ei tohi ületada 75 mg jaseda ei tohi vähendada alla 25 mg.LASTELE: Ohutust ja tõhusust lastel ei olehinnatud. Ei tohi lastel kasutada enne, kuisaadakse rohkem andmeid.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus sunitiniibi võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Koosmanustamist tugevateCYP3A4 indutseerijatega nagu rifampitsiintuleb vältida, sest sunitiniibiplasmakontsentratsioon võib vähendada.Kui see ei ole võimalik, võib osutudavajalikuks sunitiniibi annuse suurendamineKoosmanustamine tugevate CYP3A4inhibiitoritega nagu ketokonasool tulebvältida , sest sunitiniibiplasmakontsentratsioon võib suurendada.Kui see ei ole võimalik, võib osutudavajalikuks sunitiniibi annust vähendadaminimaalse annuseni 37,5 mg ööp. Nahavärvikaotus, mis võib olla tingitudtoimeaine värvist (kollane), on sagedastiesinev raviga seotud kõrvaltoime.Patsientidele tuleb öelda, et sunitiniibraviajal võib esineda ka juuste või nahadepigmentatsiooni. Teised võimalikuddermatoloogilised toimed võivad hõlmatanaha paksenemist või naha lõhenemist,ville või episoodilisi lööbeid peopesadel jajalataldadel. Turustamisjärgselt onteatatud hemorraagilistest sündmustest,millest mõned on lõppenud surmaga,512nende sündmuste hulgas on olnudseedetrakti, hingamisteede, kasvajasttingitud, kuseteede ja aju verejookse.Ninaverejooks oli kõige sagedasem ravigaseotud hemorraagiline kõrvaltoime, milleston teatanud umbes pool soliidkasvajategapatsientidest, kellel esines verejookse.Raviga seotud hüpertensioonist teatasumbes 16% soliidkasvajategapatsientidest. Patsiente tuleb jälgidahüpertensiooni suhtes ja vajadusel sedareguleerida. Tõsise, medikamentoosseleravile allumatu hüpertensioonigapatsientidel soovitatakse ravi ajutiseltkatkestada. Ravi võib uuesti jätkata, kuihüpertensiooni üle on saavutatud kontroll.Igal sunitiniibravi saaval patsiendil tulebiga ravitsükli algul määrata täielik verepilt.Patsiente tuleb hoolikalt jälgida südamepaispuudulikkuse nähtude ja sümptomitesuhtes, seda eriti juhul, kui on tegemistkaasuvate kardiaalsete riskiteguritegaja/või südame isheemiatõve anamneesiga.Arstid peavad kaaluma ravimikasutamisest saadava kasu ja võimalikuriski suhet. Südame paispuudulikkusekliiniliste ilmingute esinemisel soovitataksesunitiniibravi lõpetada. In vivo ja in vitrouuringute tulemused näitavad, et sunitiniibvõib inhibeerida südameaktsioonipotentsiaalirepolarisatsiooniprotsessi (näitekspikendada QT intervalli). Sunitiniibi tulebkasutada ettevaatlikult patsientidel, kellelon teadaolevalt esinenud QT intervallipikenemist, arütmiavastaseid ravimeidtarvitavatel patsientidel või eelnevaltolemasoleva südamehaiguse, bradükardiavõi elektrolüütide tasakaalu häiretegapatsientidel. Raviga seotud venoossetrombemboolia sündmusi on täheldatudumbes 1%-l tihkete tuumoritegapatsientidest, kes on kliinilistes uuringutessaanud ravi sunitiniibiga, sealhulgas GISTja MRCC uuringud. III faasiregistreerimisuuringutes täheldatisunitiniibiga ravitud patsientidel ravigaseotud kopsutüsistusi (st hingeldus,pleuraefusioon, kopsuarteri trombembooliavõi kopsuturse) ligikaudu 5%-l GIST-igapatsientidest ja umbes 14%-l MRCC-gapatsientidest.Enne ravi alustamist on soovitatavkontrollida kilpnäärmetalitlust,hüpotüreoosiga või hüpertüreoosigapatsiente tuleb enne ravi alustamistsunitiniibiga ravida standardsetemeditsiiniliste tavade järgi. Ravi ajalsunitiniibiga tuleb kõiki patsiente hoolikaltjälgida kilpnäärme talitluse häire nähtudeja sümptomite suhtes. Kilpnäärme talitlusehäirele viitavate nähtude ja/võisümptomitega patsientidel tuleblaboratoorselt kontrollidakilpnäärmetalitlust ja ravida neidstandardsete meditsiiniliste tavade järgi.Mitmesuguste soliidtuumoritegapatsientidel, kes said sunitiniibi, täheldatilipaasi- ja amülaasisisalduse aktiivsusesuurenemist seerumis. On teatatudhepatobiliaarsetest sündmustest, millestosa on lõppenud surmaga. Sunitiniibigaravi jätkamise ohutust mõõduka või raskeproteinuuriaga patsientidel ei olesüstemaatiliselt hinnatud. On täheldatudproteinuuria ja harva ka nefrootilisesündroomi juhte.KÕRVALTOIMED: Aneemia,neutropeenia, trombotsütopeenia,hüpotüreoidism, söögiisu vähenemine,maitsetundlikkuse häire, peavalu,paresteesia, pearinglus, hüpertensioon,ninaverejooks, kõhulahtisus, iiveldus,oksendamine, stomatiit, düspepsia,kõhuvalu, kõhupuhitus, suuvalu, kollanenahk / naha värvimuutus,peopesade-jalataldade erütrodüsesteesia,juuksevärvi muutus, lööve, valujäsemetes, väsimus/asteenia, limaskestadepõletik, turse.KOOSTOIMED: Ravimid, mis võivadsuurendada sunitiniibi kontsentratsiooniplasmas: tugevad CYP3A4 inhibiitorid (ntritonaviir, ketokonasool, itrakonasool,erütromütsiin, klaritromütsiin,greipfruudimahl).Kombineerimist CYP3A4 inhibiitoritegatuleb vältida või kaaluda teise ravimivalimist, millel ei ole või on minimaalneCYP3A4 inhibeeriv toime. Kui see ei olevõimalik, võib osutuda vajalikuks sunitiniibiannust vähendada minimaalse annuseni37,5 mg ööpäevas, jälgides hoolikaltravimi talutavust. Ravimid, mis võivadvähendada sunitiniibi kontsentratsiooniplasmas: tugevad CYP3A4 indutseerijad(nt deksametasoon, fenütoiin,karbamasepiin, rifampitsiin, fenobarbitaalvõi naistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavad taimsed preparaadid.Kombineerimist CYP3A4 indutseerijategatuleb vältida või kaaluda teise ravimivalimist, millel ei ole või on minimaalneCYP3A4 indutseeriv toime. Kui see ei olevõimalik, võib osutuda vajalikuks sunitiniibiannust suurendada 12,5 mg kaupa (kuni87,5 mg päevas), jälgides hoolikalt ravimitalutavust.Samaaegselt antikoagulante (nt varfariini;atsenokumarool) saavatel patsientideltuleb perioodiliselt jälgida verepilti(vereliistakuid), hüübimisfaktoreid(PT/INR) ja teha arstlik läbivaatus.Sutent, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Caps. 12,5 mg N28; Caps. 25 mgN28; Caps. 50 mg N28

Alfabeetiline register5-Fluorouracil Ebewe 488A- ja B-hepatiidivaktsiin 329A- ja C-grupi meningiidivaktsiin 329A-tüübi Clostridiumbotulinumi toksiin 231Abilify 131Absenor 174ACC 397ACT-HIB 336Accupro 10 27Accupro 10 58Accupro 20 58Accupro 20 27Accuzide 59Aceterin 418Acetylcystein Nycomed 397Acic 316Aciclovir 316Actilyse 81Activelle 461Actonel 238Actos 269Acyclovir Stada 423Adalat oros 32, 66Adamon 199Adapaleen 421Adenocor 19Adenosiin 18Adriblastina PFS 484Advagraf 368Advantan 431Aerius 417Agen 43Aggrastat 94Akineton 181Aknefug EL 421Alcaine 416Aldara 424Alemtuzumab 479Alendroonhape,kolekaltsiferool 235Alendroonhape 234Alenotop 235Alfa-lipoehape 123Alfaepoetiin 100Alfakaltsidool 379Alfuzosiin 377Alfuzosin-Teva 377Alimta 502Alkeran 494Allergodil 414Allopurinol nycomed 231Allopurinool 230Aloxi 120Alpha D3-Teva 380Alpicort 432Alprasedon 127Alprasolaam 127Alprazolam-Grindeks 127Alprostadiil 19, 371Alteplaas 80Altiazem RR 20, 49Alumiiniumklo-riidhüdroksiid-kompleks 380Alventa 164Amantadiin 179Amantadin-ratiopharm 180Amaryl 265Amikatsiin 274Amikin 275Amiodaroon 7Amiokordin 7Amisulpriid 129Amitriptülliin 149Amitriptylin nycomed 150Amitriptyline-Grindeks 150Amlocard 43Amlodigamma 43Amlodipiin 43Amlodipin ratiopharm 43Amlodipine Medochemie 43Amoksiklav 277Amoksitsilliin,klavulaanhape 276Amoksitsilliin 275Amolorfiin 425Amoxicillin-ratiopharm 276Ampicillin Actavis 278Ampisulcillin 279Ampitsilliin, sulbaktaam 278Ampitsilliin 277Ampril 35, 72Ampril HD 72Ampril HL 72Anafranil 157Anastrosool 462Anastrozol-ratiopharm 463Anastrozole Actavis 463Anastrozole Sandoz 463Anastrozole SanoSwiss 463Andriol Testocaps 467Androcur 451Angeliq 460Apidra 261Apo-Metronidazole 288, 312Apo-sulfatrim 294Apo-ticlopidine 93Apomorfiin 371Aprepitant 117Aprotiniin 95Aprovel 54Aptamil Allergy Care(Aptamil Pepti) 383Aptamil Allergy DigestiveCare (Aptamil PeptiMCT) 383Aptamil FMS 383Aptamil Prematil 383Aptamil Soya 383Apydan 170Aranesp 104Arava 358Arcoxia 210, 222Arduan 234Aredia 237Argofan SR 164Aricept 191Arilin 288, 312Arimidex 463Aripiprasool 130Arixtra 88Arketis 159Aromasin 465Arthrotec 210, 221Arthryl 222Arutimol 410Asacol 122Asatiopriin 217Aselaiinhape 421Aselastiin 414Asitromütsiin 279Asmanex Twisthaler 391Aspartinsuliin 255, 256Azarga 411Azatril 279Azilect 189Azimepha 279Azithromycin Sandoz 279Azitrox 279Azopt 407ATG-Fresenius S 368Atacand 25, 55Atacand plus 56Atasanaviir 312Atenolol-ratiopharm 8, 20, 44Atenolool 7, 19, 43Atimos 390Atomoksetiin 174Atoris 106Atorvastatiin 106Atorvastatin Actavis 106Atorvastatin Polpharma 106Atovakvoon, proguaniil 310Atram 13, 26, 57Atrovent 391Atsetüültsüsteiin 397Atsitretiin 419Atsükloviir 315, 403, 423Augmentin 277Avandamet 272Avandia 271Avaxim 337Avedol 13, 26, 57Avelox 290Avodart 378Avonex 193, 355Axastrol 463Axetine 301Axura 192B-hepatiidi vaktsiin 330Bactiflox 303Baneocin 425Batsitratsiin,neomütsiin 425BCG Vaccine SSI 349BCG-medac 361Becloforte 384Beclonasal 400Beconase 400Beetahistiin 193Beetametasoon,neomütsiin 427Beetametasoon,salitsüülhape 428Beetametasoon 427Beklometasoon,formoterool 384Beklometasoon 384, 399Belara 440Bemipariin 81Bensüülpenitsilliin 279Berlipril 21, 50Berlocid 294Berodual 389Berotec N 388Betacorton S 429Betaferon 356Betahistin Actavis 193Betaksolool 406Betaloc ZOK/Betaloc15, 31, 65, 204Betamaks 147Betaserc 193Betnovate 427Betnovate-N 428Betoptic S 406Bicalutamid Actavis 463Bicalutamide-Teva 464Bikalutamiid 463Bioparox 402Biperideen 181Biseptol 294Bisoprolool,hüdroklorotiasiid 45Bisoprolool 8, 44Bisprotin 9, 45Bleocin 480Bleomütsiin 480Bonefos 236Bosentaan 46Botox 233Brexin 217, 229Brinsolamiid 406Brivudiin 316Brivumen 316Bromasepaam 127Bromazepam lannacher 128Bromocriptin-Richter 183, 464Bromokriptiin 181, 464Budesonid Sandoz 400Budesoniid, formeterool 387Budesoniid 386, 400, 400Budiair 386Buprenorfiin 475Bupropioon 150, 476Burana 211, 223Buronil 139Busulfaan 480Butenafiin 425Byetta 273Calcigran Sine 381Calcigran 381Campto 493Cancidas 308Canifug 375Captohexal 26, 56Carbalex 168, 202, 478513

Alfabeetiline registerCarbamazepin Nycomed168, 202, 478Carboplatin Pfizer 493Carboplatin 493, 493Cardace comp 72Cardace 35, 72Cardace Plus 72Cardura 50, 378Cardura XL 50, 378Carvedilol Genericon 13, 26, 57Carvedilolhexal 13, 26, 57Carvetrend 13, 26, 57Casodex 464Cataflam 209Caverject 371Cefabiot 297Cefazolin Actavis 297Cefotaxime 298Cefotaxime "biochemie" 298Cefzil 299Celebrex 217, 230Celestoderm-V 427Cerazette 445Cerucal 119Cetirizin Actavis 418Cetrotide 254Cialis 373Ciclosporin Sandoz 371Cifloxinal 303Cilest 443Ciloxan 404Cimetidins 116Cinie 205Cinnaron 172Cipralex 154Cipramil 162Ciprinol 303Ciprobay HC 399Ciprofloxacin sandoz 305Ciral 162Circadin 124Cirrus 399, 419Cisordinol 149Cisplatin Pfizer 509Cisplatin 509Cisplatin "Ebewe" 509Cisplatin Teva 509Citalanorm Genericon 162Citalec 162Citalopram Actavis 162Citalopram-Teva 162Clarinase 399Claritine 418Clexane 87Climara 454Climen 451Clopidogrel Portfarma 89Clopidogrel-ratiopharm 89Clopimef 89Clostridium botulinum'itoksiin 232Co-diovan 76Co-ramicor 72Co-renitec 51Coaprovel 54Coaxil 161Cololyt 116Combivent 394Combivir 319Comtess 183Concerta 179Controloc 115Contrycal 95Convulex 174Copaxone 354Cordarone 7Cordipin/Cordipin XL 32, 66Corinfar 32, 66Corpril 35, 72Coryol 13, 26, 57Cosmegen 482Cosopt 412Cozaar 30, 64Crestor 111Crixivan 318Cutivate 429Cyclodol 191Cyclogyl 414Cyklokapron 100, 100Cymbalta 153Cypretil 444Cytosar 509D.T.COQ/D.T.P. 333Dabigatraaneteksilaat 82Daivobet 420Daivonex 420Daktarin 402Daktinomütsiin 481Dalacin C 284Dalacin T 423Dalacin 375Daltepariin 83Darbepoetiin alfa 102Dasatiniib 482Daunoblastina 484Daunorubitsiin 483Decaris 311Deksametasoon,klooramfenikool 404Deksametasoon 242, 404Deksametasoon,neomütsiin,polümüksiin B 405Deksketoprofeen 207, 218Depakine 174Depo-Medrol 246Depo-Provera 445, 449Dermovate 430Desloratadiin 416Desmopressiin 249Desogestreel 444Desogestreel,etinüülöstradiool 433, 435Detemirinsuliin 257Detrusitol 376Dexamethason Krka 242DHC continus 195Diabrezide 264Diane-35 444Diaprel MR 264Diaprel 264Diasepaam 128Diazepam desitin 129Diazepam nycomed 129Diazepeks 129Diclac Gel 241Diclac 209, 220Dicloberl 209, 220Diclofenac-ratiopharm 209, 220Diclomelan 209, 220Didanosiin 316Dienogest,etinüülöstradiool 435Differin 421Diffumax Easyhaler 390Diflazon 307Diflucan 307Difteeria, hepatiit B,teetanuse ja läkaköhavaktsiin 331Difteeria, läkaköha,teetanuse, poliomüeliidija Haemophilusinfluenzae tüüp Bvaktsiin 332Difteeria, teetanus,läkaköha japoliomüeliidi vaktsiin 332Difteeria, teetanuse,läkaköha, hepatiit B,poliomüeliidi vaktsiin 334Difteeria, teetanuse,läkaköha, hepatiit B,poliomüeliidi,Haemophilus influenzaeb vaktsiin 335Difteeria, teetanuse,läkaköha japoliomüeliidi vaktsiin 333Difteeria ja teetanusevaktsiin 331Difteeria, teetanuse jaläkaköha vaktsiin 333Difteeria, teetanuse,läkaköha vaktsiin 334Digoksiin 9Digoxin 10Digoxin Nycomed 10Dihüdrokodeiin 195Diklofenak,misoprostool 209, 220Diklofenak 207, 219, 241Diltiaseem 20, 48Diltiazem Lannacher 20, 49Diovan 37, 76Diphereline 469Diprosalic 428Diroton 29, 63Divigel 455Dobutamiin 10Dobutamin Nycomed 10Doksasosiin 49, 377Doksorubitsiin 484Doksütsükliin 280Dolmen 207, 219Doloproct 121Doltard 197Domperidon Actavis 119Domperidoon 117Donepesiil 191Donepezil Actavis 191Dopamiin 10Dopamin Solvay 11Dopmin 11Dorsolamiid 407Dotsetakseel 485Dotur 281Doxalfa 50, 378Doxazosin HEXAL 50, 378Doxitin 281Doxorubicin "Ebewe" 485Doxy M-ratiopharm 281Doxycyclin 100 Stada 281Doxylan 281Driptane 375Dronedaroon 11Drospirenoon,etinüülöstradiool 437, 437Drospirenoon, östradiool 459Drotaveriin 121Duac Gel 423Dukoral 341Duloksetiin 152Duodopa 185DuoTrav 413Duphaston 470Duracef 297Durogesic 196Duspatalin 121Dutasteriid 378Düdrogesteroon 469Ebastiin 417Ecobec 384Ecosal 393Edicin 305Ednyt 21, 50Edronax 160Efavirens 317Efexor XR 164Efient 92Ekonasool 374Eksemestaan 464Eksenatiid 272Elantan Long 24Elantan 24Elicea 154Elidel 433Elmetacin spray 241Elocon 431Elontril 152Eloxatin 500Emend 117Emzok 15, 31, 65, 204Enahexal comp 51Enahexal 21, 50Enalapriil,hüdroklorotiasiid 50Enalapriil 20, 50Enalapril-ratiopharm 21, 50Enap 21, 50514

Alfabeetiline registerEnap-H 51Enap-HL 51Enbrel/Enbrel lastele 352Encepur 348Endobulin 339Endoxan 508Enelbin 79Engerix -B 330Enoksapariin 85Entakapoon 183Epirubicin "Ebewe" 487Epirubicin Mayne 487Epirubitsiin 486Epivir 318Epoprostenool 87Eprex 102Eprosartaan 51Eptakog alfa(aktiveeritud) 95Equoral 371Ertapeneem 281Erütromütsiin 421Escadra 113Escitalopram Teva 154Esetimiib, simvastatiin 107Esetimiib 106Eslorex 154Esomeprasool 113Esprital 158Estracyt 480Estradiol Sandoz 453Estrofem 453Estsitalopraam 153Ezaprev 188Ezetrol 107Etanertsept 350Etonogestreel,etinüülöstradiool 445Etoposid Ebewe 487Etoposiid 487Etorikoksiib 210, 221EVRA 442Evista 237, 461Exelon 193Exoderil 426Extavia 356Faktor VIII antiinhibiitor-koagulantnekompleks 97Famosan 114Famotidiin 113Farlutal 449Farmorubicin PFS 487Fasturtec 510Feiba 98Felodipiin 21, 51Felodipinhexal 21, 51Femara 466Femina-35 444Femoden 439Femoston 1/10 456Femoston conti 456Fenobarbitaal 165Fenofibraat 108Fenoksümetüülpenitsilliin281Fenoterool,ipratroopiumbromiid 388Fenoterool 388Fentanüül 195Fentanyl Sandoz 196Fenütoiin 164, 200Ferrum Lek 105Fevarin 156Filgrastiim 352Finasteriid 378Finlepsin 168, 202, 478Flekainiid 12Flixonase 401Flixotide 390Flolan 87Flosin 379Fluanxol 132, 156Fluarix 336Fluconazol Nycomed 307Fluconazole Sandoz 307Flucoric 307Fludara 487Fludarabiin 487Fluditec 398Flukonasool 305Fluokortoloon, lidokaiin 121Fluoksetiin 154Fluorescite 415Fluorestsiin 415Fluorouratsiil 487Flupentiksool 131, 155Flupirtiin 196Flutikasoon 389, 400, 428Fluvastatiin 109Fluvoksamiin 156Flux 155Fokusin 379Follitropiin alfa 470Follitropiin beeta 472Fondapariinuks 87Fongitar 421Foradil 390Forcaltonin 235Forlax 116Formoterool 390Forsteo 462Fortrans 116Fortzaar 64Fortum 300Fosamax 235Fosavance 235Fosinopriil 21, 51Fosinopriil,hüdroklorotiasiid 52Fosinopril Actavis 22, 52Fosinopril HCT Actavis 53Foster 385Fotil 409Fragmin 85Fraxiparine 90Fromilid/Fromilid UNO 284Fsme-Immun 348Ftorocort 432Fucicort 429Fucidin 426Fucidin H 429Fucithalmic 403Furogamma 39Furosemid nycomed 39Furosemiid 38Fusafungiin 402Fusiidhape,betametasoon 429Fusiidhape,hüdrokortisoon 429Fusiidhape 403, 425Gabagamma 201Gabagamma 167Gabapentiin 166, 200Galantamiin 191Ganfort 410Ganireliks 250Gasec Gastrocaps. 114Gemzar 489Gemtsitabiin 488Genotropin 253Gentamicin Krka 283Gentamütsiin 282Gestodeen,etinüülöstradiool 438Gesytil 439Glatirameeratsetaat 354Glaumax 408Glibenese GITS 266Gliclada 264Gliklasiid 263, 264Glimepiriid 264Glipisiid 265Glivec 492Glucadol 223GlucaGen 274Glucosamin-ratiopharm 222Glucosamine PharmaNord 223Glucovance 267Glükagoon 273Glükoosamiin 222, 222Glypressin 254Gonadotropiin 473Gonal-f 472Gopten 75Gosereliin 465Gracial 434Granocyte 358Gripp, puhastatudantigeen 336Gynipral 466Gyno-Pevaryl 374Haemoctin SDH 98Haemophilus influenzaetüüp B vaktsiin 336Halcion 126Haloperidol 134Haloperidol- Decanoate-Richter 134Haloperidool 132Haloperidool 134Haltsinoniid,salitsüülhape 429Harmonet 439Havrix 337Hbvaxpro 338Hedonin 137Heksoprenaliin 465Hepatiit A viirus, GMBtüvi 337Hepatiit B, puhastatudantigeen 337Hiberix 336Hipres 43Holoxan 492Humaaninsuliin,lühikese toimeajaga 258Humalog 260Humalog Mix 260Humulin M3 262Humulin Regular 259Humulin 262Hüdroklorotiasiid,triamtereen 40Hüdroklorotiasiid 39Hüdroklorotiasiid,amiloriid 39Hüdrokortisoonbutüraat430Hüdrokortisoon,kloorheksidiin 430Hüdrokortisoon 242, 429Hüdrokortisoon,tsiprofloksatsiin 399Hüdroksüklorokiin 310Hüdroksükarbamiid(hüdroksüuurea) 489Hüdroksüklorokiin 223Hüübimisfaktor VIII 98Hycamtin 507Hydrea 490Hydrokortison DAK 430Hypnogen 126Hypothiazid 39Hyzaar 64Ibumax 211, 223Ibumetin 211, 223Ibuprofeen 210, 223Ibuprofen Lannacher 223Ibuprofen lannacher 211Idarubitsiin 490Ideos 381Ifosfamiid 491Imatiniib 492Imdur 24Imex 427Imigran 205Imikute toitesegu382, 383, 383, 383, 383, 383Imikvimood 423Imipeneem, tsilastatiin 283ImmuCyst 361Imodium 117Imogam rabies,pasteurized 344Imovane 127Imovax d.T adult 331Imovax polio 347515

Alfabeetiline registerImuran 218Indapamiid 40Indinaviir 317Indomet-ratiopharm 211, 224Indomet-ratiopharm gel 241Indometatsiin 211, 223, 241Inegy 108Infanrix hexa 336Infanrix 334Infanrix Polio 333Infanrix penta 335Infanrix-IPV+Hib 332Infliksimab 354Influvac 336Inimese normaalneimmuunglobuliin (IVIg) 338Inimese papilloomiviirus 339Inimeseprotrombiinkompleks 98Insuliin glargiin 259Insuliin lispro 260Insuliinglulisiin 260Interferoon beeta-1a 193, 354Interferoon beeta-1b 355Invanz 281Ipratroopiumbromiid 390Irbesartaan 53Irbesartaan,hüdrokloortiasiid 54Irinotecan Mayne 493Irinotekaan 492ISDN-ratiopharm 23Isentress 323Isoket 23Isokonasool,diflukortoloon 426Isokonasool 426Isomonit 24Isoptin 18, 77Isosor 24Isosorbiiddinitraat 22Isosorbiidmononitraat 23Isotretinoiin 421Isotretinoin 422Itrakonasool 307Ivabradiin 24Ixel 157Janumet 268Januvia 272Jeanine 436Kaletra 321Kaltsipotriool 420Kaltsipotriool,beetametasoon 420Kaltsitoniin 235Kaltsiumkarbonaat,kolekaltsiferool 381Kaltsiumkarbonaat 381Kalymin 194Kamiren 50, 378Kandesartaan 25, 54Kandesartaantsileksetiil,hüdroklorotiasiid55Kaptopriil 25, 56Kaptopril Krka 26, 56Karbamasepiin 167, 201, 477Karboplatiin 493Karbotsüsteiin 397Karvedilool 13, 26, 56Kaspofungiin 308Katadolon 196Kenalog 248Keskmise toimeajagahumaaninsuliin 261Kestine 417Ketipinor 137Keto 212, 224Ketobemidoon 196Ketogan novum 196Ketokonasool 308, 426Ketonal 212, 224Ketoprofeen 211, 224Klabax 284Klacid 284Klaritromütsiin 283Klemastiin 417Kliane 461Klimonorm 457Klindamütsiin, veevababensoüülperoksiid 423Klindamütsiin 284, 374, 422Kliogest 461Klobetasool 430Klodroonhape 235Klomipramiin 156Kloorambutsiil 493Klooramfenikool 403Kloormadinoon,etinüülöstradiool 439Kloorprotikseen 134Klopidrogeel 88Klosapiin 135Klotrimasool 375Klotrimasool 375Kollapalaviku vaktsiin 340Koolera vaktsiin 340Kreon 123Kromoglütsiinhape 414Kventiax 137Kvetiapiin 136, 137Kvinapriil,hüdroklorotiasiid 58Kvinapriil 26, 57Kõhutüüfusepolüsahhariid 340L-thyroxin Berlin-Chemie 255Labetalool 59Lacipil/Lacipil forte 61Lamictal 169Lamisil 310Lamivudiin 318Lamivudiin, zidovudiin 318Lamotrigiin 168Lanreotiid 250Lantus 260Lanvis 507Lasix 39Latanoprost 407Latanoprost, timolool 408Latanoprost-ratiopharm 408Latsidipiin 60Lecrolyn 414Leetrid, punetised,mumps 341Leflunomiid 356Lekoklar 284Lekoklar XL 284Lemoxol 300Lendrate 235Lenograstiim 358Leponex 136Lercapin 61Lerkanidipiin 61Lescol 110Letorozol-ratiopharm 466Letrosool 466Leukeran 494Levamisool 311Levemir 258Levitra 374Levodopa, karbidopa 183, 184Levodopa, karbidopa,entakapoon 185Levodropropisiin 398Levofloksatsiin 284Levonorgestreel 446Levonorgestreel,östrogeen 440Levopront 398Levotsetirisiin 417Levotüroksiin 254Lidokaiin 13Lindaxa 382Lindynette 20 439Lindynette 30 439Linesoliid 286Linola-H N 432Linola-H-fett-N 432Linoladiol N 455Linoladiol-HN 459Lipanor 112Lipanthyl 109Lipostat 111Lisinopriil 28, 61Liskantin 171Livial 239, 462Loceryl 425Locoid 430Lodoz 46Lofral 43Logest 439Lopamol 106Lopedium 117Loperamiid 116Lopinaviir, ritonaviir 319Loratadiin,pseudoefedriin 398Loratadiin 417Loratin 418Lorista 30, 64Lorista H 64Lormed 214, 227Lornoksikaam 212, 224Losartaan,hüdroklorotiasiid 64Losartaan 29, 63Losec Mups 114Losec 114Loseprazol 114Lozap 30, 64Lozap H 64Lotemax 405Loteprednool 405Lusopress 66Lutropiin alfa 474Luveris 474Lühikese ja keskmisetoimeajaga humaaninsuliinidesegu 262Lyrica 171, 203MabCampath 479Mabron 199Magneesiumaspartaat,kaaliumaspartaat 381Makrogool 116Malarone 310Malarone paediatric 310Mammozole 463Marevan/Marevan forte 95Marutõve vaktsiin,puhastatud,inaktiveeritud 342Marutõvevastaneinimeseimmunoglobuliin 343Marvelon 435Matrifen 196Maxalt 205Maxidex 404Maxipime 298Maxitrol 405Mebendasool 311Mebendazols 311Mebeveriin 121Medofloxine 291Medroksüprogesteroon445, 448Medrol 247Melatoniin 124Melfalaan 494Melobax 214, 227Meloksikaam 214, 226Melox 214, 227Meloxicam Sandoz 215Meloxicam Sandoz 227Meloxicam-ratiopharm 215, 227Meloxistad 227Meloxistad 215Melperoon 138Memantiin 192Meningococcalpolysaccharide vaccineA+C 330Meningokokk C vaktsiin 344Mentax 425Mercilon 435Merkaptopuriin 494Meronem 287516

Alfabeetiline registerMeropeneem 287Mesalasiin 122Mesar plus 67Mesar 67Mezym forte 123Metadon dak 197, 478Metadoon 196, 478Metalyse 93Metfogamma 266Metforal 266Metformiin 266Metformiin,glibenklamiid 266Metformiin, sitagliptiin 267Metformin Sandoz 266Metformin-ratiopharm 266Methotrexate Orion 498Metohexal 15, 31, 65, 204Metoject 498Metoklopramiid 119Metoprolol-ratiopharm15, 31, 65, 204Metoprolool 14, 30, 64, 203MetoZok 15, 31, 65, 204Metotreksaat 494, 495Metronidasool 287, 311, 424Metronidazol Nycomed 288, 312Metrosa 424Metüülprednisoloon 246Metüülfenidaat 176Metüülprednisoloonatseponaat431Metüülprednisoloon(parenteraalneravimvorm) 243Mexolan 215, 227Micardis 73MicardisPlus 74Miflonide 386Mikonasool 402Milgamma N 380Milgamma 380Milnatsipraan 157Mimpara 240Minirin 250Minulet 439Mirapexin 188Mirelle 439Mirena 448Mirzaten 158Mirtasapiin 157Mirtazapin Actavis 158, 158Mirtazapin Orion 158Mitoksantroon 498Mitomütsiin 498Moduretic 40Moksifloksatsiin 288Moksonidiin 65Mometasoon 391, 401, 431Mometasoon,salitsüülhape 431Monkasta 392Mono Mack 24Mono Mack Depot 24Monopril 22, 52Monosan 24Monozide 53Montelukast 391Montelukast-ratiopharm 392Morfiin 197Morfin dak 197Movalis 215, 227Moxogamma 65Moxonidin hexal 65MST continus 197Mucofluid 397Multaq 12Multiensüümid 123Muse 371Mutamycin 499Mükofenolaatmofetiil 358Mükofenoolhape 359MXL 197, 197Mycobacterium boviseelustüvi 360Mycomax 307Mycophenolate MofetilSandoz 359Mycosyst 307Mydriacyl 413Myfenax 359Myfortic 360Myleran 481Na ja K soolad,makrogool 116Nabumetoon 215, 227Nadropariin 89Naftidrofurüül 79Naftifiin 426Naklofen Duo 220Naklofen 209Nandroloon 474Naramig 204Naratriptaan 204Nasobec 400Nasonex 402Navelbine 510Navoban 120Nebicard 66Nebido 468Nebilet 31, 66Nebispes 31, 66Nebivolol Actavis 31, 66Nebivolol Orion 31, 66Nebivolol Portfarma 31, 66Nebivolol-Teva 31, 66Nebivolool 31, 65NeisVac-C 344Neocate 383Neotigason 420Nepanil 154Neplit Easyhaler 386Neupogen 354NeuroMax Forte 380Neuromultivit 380Neurontin 167, 201Nevirapiin 321Nexavar 512Nexium 113Nifedipiin 31, 66Nifedipin-ratiopharm 32, 66Nilotiniib 499Nimodipiin 79Nimotop 80Nizoral 309, 426Nitrasepaam 124Nitrendipiin 66Nitresan 66Nitrocine 32Nitrofurantoiin 290Nitrofurantoin Nycomed 290Nitroglütseriin 32No-spa 121Nofardom 89Nolicin 291Noliprel Arginine 70Noliprel Forte Arginine 70Nolpaza 115Nolvadex D 467Nootropil 179Norelgestromiin,etinüülöstradiool 441Noretisteroon,östradiool 460Norfloksatsiin 290Norgestimaat,etinüülöstradiool 442Norifaz 238Noritren 159Normodipine 43Nortriptülliin 158Norvasc 43Novofem 458NovoMix 256Novonorm 270NovoRapid 257NovoSeven 97Novynette 435NuvaRing 446Nycoflox 155Nycopin 32, 66Nyolol 410Octagam 339Octanate 98Octaplex 99Octostim 250Ofloksatsiin 291Ofloxin 291Oftan A-pant 416Oftan Akvakol 403Oftan Dexa 404Oftan Dexa-Chlora 405Oftan Timolol 410Oksaliplatiin 500Oksasepaam 139Oksatsilliin 291Okskarbasepiin 169Oksübutüniin 375Oksükodoon 197Oksütotsiin 251Oktreotiid 251Olansapiin 140, 141Olanzapin Actavis 141Olanzapin-ratiopharm 141Olfen 209, 220Olicard 24Olmesartaan,hüdroklorotiasiid 67Olmesartaan 66Olopatadiin 414Oltar 265Omacor 110Omep 114Omeprasool 114Omeprazol Sandoz 114Omeprazol-ratiopharm 114Omnic 379Omnic Tocas 379Omsal 379Ondansetroon 119Onkotrone 498Oomega-3-rasvhappeetüülestrid 110Opatanol 414Oprymea 188Orfiril/orfiril long 174Orgalutran 250Oronazol 309Ortofen 241Orungal 308Ospamox 276Ospen 282Ovestin 459Ovitrelle 474Oxaliplatin-Teva 500Oxazepam 140Oxis Turbuhaler 390Oxycontin 198Oxytocin-Grindeks 251Paclitaxel "Ebewe" 501Paclitaxel Actavis 501Paclitaxel Mayne 501Paclitaxel-Teva 501Paklitakseel 500Palonosetroon 120Pamidroonhape 236Pamitor 237Panangin 382Pangrol 123Pantoprasool 114Pantoprazol-ratiopharm 115Pantoprazole Actavis 115Paramax- cod 203Paraplatin 493Paratsetamool 198Paratsetamool, kodeiin 202Parkopan 191Paroksetiin 159Paroxetin Actavis 159Paroxetin nycomed 159Paroxetinhexal 159Peginterferoon alfa-2b 361Pemetrekseed 501Penester 379Penicillin G Actavis 280Penicillin G sodiumSandoz 280Pentasa 122Pentilin 80Pentoksifülliin 80517

Alfabeetiline registerPerfalgan 198Pergoliid 186Perindopriil 15, 32, 67Perindopriil, indapamiid 69Permax 188Phenaemal 166Phenhydan 165, 200Phosphonorm 381Physiotens 65Piimhape 375Pika toimeajagahumaaninsuliin 262Pilokarpiinvesinikkloriid,timolool 409Pimekrolimus 433Pioglitasoon 269Pipekuroonium 233Piperatsilliin,tasobaktaam 292Piratsetaam 179Piroksikaam 215, 228Pk-merz 180Plaquenil 223, 311Platinol 509Plavix 89Plavocorin 89Plendil 21, 51Pneumo 23 346Pneumokokk,puhastatudpolüsahhariidantigeen 346Pneumokokk vaktsiin 344Podofüllotoksiin 424Polio sabin 347Poliomüeldiidi viirus 347Poliomüeliit,trivalentne,inaktiveeritud täisviirus 347Poliorix 347Polytar Liquid 421Pradaxa 83Pram 162Pramipeksool 188Pramipexole Portfarma 188Prasugreel 90Pravahexal 111Pravastatiin 110Prednisolon 247Prednisoloon 247, 432Prednisoloon,salitsüülhape 432Preductal MR 36Pregabaliin 170, 203Pregnyl 474Presid 21, 51Prestarium Arginine 16, 34, 69Prevenar 347Primidoon 171Priorix 342Pritor 73PritorPlus 74Procoralan 24Proindap 42Prokanazol 308Proksümetakaiin 415Propafenoon 16Propanorm 17Propra-ratiopharm17, 34, 70, 204Propranolool 17, 34, 70, 204Propüültiouratsiil 255Prostaphlin 292Protaphane 263Protelos 238Provera 449Pulmicort 386Puregon 473Puri-Nethol 494Puukentsefaliidivaktsiin 347Püridoksiin,benfotiamiin 380Püridostigmiin 193Quadropril 73Quamatel 114Radedorm 125Raloksifeen 237, 461Raltegraviir 322Ramicor 35, 72Ramipriil,hüdroklorotiasiid 72Ramipriil 34, 70Ramipril Actavis 36, 72Ramipril HCT Actavis 72Raniberl 115Ranisan 115Ranitidiin 115Rapamune 504Rasagiliin 189Rasburikaas 510Raudaspartaat 104Raudglükonaat,vaskglükonaat,mangaanglükonaat 105Raudoksiidipolümaltooskompleks 105Raudsulfaat 105Rawel SR 42Rebif 193, 355Reboksetiin 159Recoxa 215, 227Reductil 382Regulon 435Relenza 326Relifex 215, 228Remeron SolTab 158Remicade 354Reminyl 192Renitec Forte 21, 50Renitec 21, 50Renitec plus 51Repagliniid 269Requip 189Retabolil 475Retafer 106Retafyllin 397Retinool, dekspantenool 416Retrovir 329Rexetin 159Reyataz 315Rhinocort Aqua 400Ribaviriin 323Ribidron 238Rilusool 194Rilutek 194Rinolan 418Risatriptaan 204Risedroonhape 237Risendros 238Rispen 145Risperidon Actavis 145Risperidoon(süstesuspensioon) 145Risperidoon 144Rispolept Consta 146Rispolept 145Risset 145Rivastigmiin 192Ropinirool 189Rosiglitasoon 270Rosiglitasoon,metformiin 271Rosuvastatiin 111Rozex 424RotaTeq 349Rotaviirus, elus,nõrgestatud 348Rovamycine 293Rytmonorm 17Saizen 253Salazopyrin EN 123, 230Salbutamool,ipratroopium bromiid 393Salbutamool 392Salmeterool, flutikasoon 394Salmeterool 394Salofalk 122Sandimmun Neoral 371Sandostatin LAR 252Sandostatin 252Saroten 150Sedron 235Seduxen 129Serdolect 147Seretide 396Serevent 394Serlift 160Seroquel XR 138Seroquel 137Seroxat 159Sertindool 146Sertral 160Sertraliin 160Sertralin "Genericon" 160Sertralin Actavis 161Sertraline-Teva 161Sevredol 197Sibicort 430Sibutramiin 382Sibutril 382Sildenafiil 372Silgard 340Simgal 112Simvacor 112Simvagamma 112Simvastatiin 111Simvastatin Nycomed 112Simvastatin-ratiopharm 112Simvor 112Sinemet 184Singulair 392Sirdalud 234Siroliimus 502Sitagliptiin 272Skinoren 421Sol. Lidocainihydrochloridi 14Solazin 141Solian 130Solifenatsiin 375Solu-Cortef 243Solu-Medrol 246Somatropiin 252Somatuline 250Somnols 127Sorafeniib 510Sortis 106Sortis 80 MG 106Sotahexal 18Sotalool 17Spartocine 105Spasmed 377Spiramütsiin 293Spirapriil 72Spirix 42Spirogamma 42Spironolacton-ratiopharm 42Spironolaktoon 42Sprycel 483Stadapress 65Stalevo 186Stamaril 340Standacillin Sandoz 278Stavudiin 325Stilnox 126Stocrin 317Strattera 176Strontsiumranelaat 238Stugeron 172Subutex 476Sulfadiasiinhõbe 424Sulfametoksasool,trimetoprim 293Sulfargin 425Sulfasalasiin 122, 229Sulpiriid 147Sultamitsilliin 294Sumamed 279Sumatriptaan 205Sumatriptan Actavis 205Sumatriptan sandoz 205Sunitiniib 512Sustanon 250 468Sutent 512Symbicort Turbuhaler 388Zalasta 141Zaldiar 199Zanamiviir 326Zantac 115Zavedos 491518

Alfabeetiline registerZeldox 148Zepilen 297Zerit 325Zibor 82Zidovudiin 326Zinacef 301Zinnat 302Ziprasidoon 147Zitraval 279Zocor FORTE XL 112Zocor FORTE 112Zocor 112Zofenopriil 37, 78Zofistar 38, 79Zofran 120Zoladex 465Zolafren 141Zoledroonhape 240Zolmitriptaan 206Zoloft 161Zolpideem 126Zolpidem Sandoz 126Zometa 241Zomig 207Zopikloon 126Zopitin 127Zovirax 403Zovirax IV Infusion 316Zoxon 50, 378Zuklopentiksool 148Zyban 477Zyllt 89Zynzol 463ZypAdhera 144Zyprexa 141Zyrtec 418Zyvoxid 287Tadalafiil 373Tafal 400Takroliimus 365Tambocor 13Tamoksifeen 466Tamoxifen "Ebewe" 467Tamsulosiin 379Tamsulosin Sandoz 379Tarka 78Tasigna 500Tasmar 190Tazocin 293Tavanic 286Tavegyl 417Taxol 501Taxotere 486Teetanuse toksoid 349Tegafuur, uratsiil 504Tegretol 168, 202, 478Telmisartaan 73Telmisartaan,hüdroklorotiasiid 73Temodal 505Temosolomiid 504Temsiroliimus 505Tenekteplaas 92Teofülliin 396Teotard 397Terbinafiin 309Terbinafin Actavis 310Terbinafin Nycomed 310Terbinafine Sandoz 310Terbisil 310Tercef 301Teriparatiid 461Terlipressiin 253Tertensif SR/ Tertensif 42Testosteroon 467Testosteroon(parenteraalneravimvorm) 467Tetavax 349Tetracoq 334Tetracyclin Nycomed 295Tetratsükliin 295, 427TevaGrastim-30 354Teveten 51Thioctacid 123Thymoglobuline 368Tiamiin, püridoksiin,tsüanokobalamiin 380Tianeptiin 161Tiboloon 239, 462Ticovac 348Tienam 283Tigetsükliin 295Tiklopidiin 93Timolool 409Timolool, bimatoprost 410Timolool, brinsolamiid 410Timolool, dorsolamiid 412Timonil 168, 202, 478Timoptic XE 410Timosan 410Tioguaniin 507Tiotil 255Tirofibaan 93Tisanidiin 234Tizanidine-Teva 234Tobradex 406Tobramütsiin 403Tobramütsiin,deksametasoon 405Tobrex 2x 403Tokoferool 380Tolkapoon 189Tolterodiin 376Topamax 172, 206Topiramaat 171, 205Topiramate Orion 172Topiramate Orion 206Topiramate Sandoz 172, 206Topotekaan 507Torasemid Hexal 43Torasemide Teva 43Torasemiid 42Torisel 507Torvacard 106Tothema 105Tracleer 48Tramadol KRKA 199Tramadol Lannacher 199Tramadolor 199Tramadool 198Tramadool,paratsetamool 199Tramal 199Trandate 60Trandolapriil 74Traneksaamhape 99Travatan 413Travocort 426Travogen 426Travoprost, timolool 413Travoprost 412Trental 80Trexan 495Tri-Regol 441Triampur compositum 40Triamtsinoloon 247, 432Triasolaam 125Trifas 43Triheksüfenidüül 190Trileptal 170Trimetasidiin 36Trimetop 296Trimetoprim 296Triptoreliin 468Trisequens 458Tritanrix HepB 332Tromantadiin 427Trombex 89Tropikamiid 413Tropisetroon 120Trospium 376Trusopt 407Truxal 135Tsefadroksiil 296Tsefasoliin 297Tsefepiim 297Tsefotaksiim 298Tsefprosiil 298Tseftasidiim 299Tseftriaksoon 300Tsefuroksiim 301Tselekoksiib 217, 230Tsetirisiin 418Tsetirisiin,pseudoefedriin 399, 418Tsetroreliks 254Tsimetidiin 115Tsinakaltseet 239Tsinnarisiin 172Tsiprofibraat 112Tsiprofloksatsiin 302, 303, 403Tsisplatiin 509Tsitalopraam 161Tsüklofosfamiid 507Tsüklopentolaat 413Tsüklosporiin 368Tsüproteroon, östrogeen 443Tsüproteroon 451Tsütarabiin 508Tuberkuloos,nõrgestatud elusvaktsiin 349Twinrix 329Tõrvade segu 420Tõrvade segu,tsinkpüridioon 421Tümotsüütide vastaneimmuunglobuliin 368Tygacil 296Typherix 340Uft 504Ulcex EC 114Ultop 114Unasyn 279, 295Uprima 372Uroflow 376Urostad 379Ursodeoksükoolhape 121Ursofalk 122Ursosan 122Vagifem 455Vagisan 375Valaciclovir Actavis 326Valaciclovir Portfarma 326Valatsükloviir 325Valocordin-diazepam 129Valproate sodiumSandoz 174Valproehape 172Valsacombi 76Valsacor 37, 76Valsartaan,hüdroklorotiasiid 76Valsartaan 36, 75Valtrex 326Vankomütsiin 305Vardenafiil 373Varfariin 94Varicella zoster-viirusenõrgestatud elusvaktsiin 349Varilrix 350Varivax 350Vasilip 112Vasonit 80Vasostenoon 19Vaxigrip 336Vendal retard 197Venlafaksiin 162Venlafaxin Medochemie 164Venlafaxin-ratiopharm 164Venlafaxine Portfarma 164Ventolin 393Vepesid 487Vepicombinum Novum 282Verapamiil 18, 76Verapamiil, trandolapriil 77Verapamil-ratiopharm 18, 77Vermox 311Verorab 343Verospiron 42Vesicare 376Viagra 373Videx EC 317Vinorelbiin 509Viramune 322Viru-Merz 427Vistabel 231Vizarsin 373Vita-E S 380Voltaren 209, 220519

Alfabeetiline registerWartec 424Östradiool 451, 453, 454Östradiool,düdrogesteroon 455Östradiool,levonorgestreel 456Östradiool,noretisteroon 457Östradiool, prednisoloon 458Östradiool, tsüproteroon 449Östramustiin 479Östriool 459Xalacom 409Xalatan 408Xanax XR 127Xanax 127Xatral SR 377Xefo 213, 226Xefo rapid 214Xorimax 301Xyzal 417YAZ 438Yarina 437Yasminelle 437520

Ravimifirmad3M Health CareMustamäe tee 4, 10621TALLINN Tel 6115900Abbott Laboratories SAEesti FiliaalRegati pst 1, 11911 TALLINNTel 6398050Abigo MedicalBerren OÜAo 8-2, 10137 Tallinn Tel6623573Actavis Group HfActavis Group PTCActavis Nordic A/SUAB "Actavis Baltics" EestiFiliaalTiigi 28/Kesk tee 23a, 75301Rae vald, Harjumaa Tel6596413Actavis UK LimitedActelion Registration Ltd.Alcon Cusi S.A.Alcon Pharmaceuticals Ltd.Eesti filiaalTulbi 6, 10612 TALLINN Tel6262170Alcon LaboratoriesAlcon Laboratories UK Ltd.Alcon-CouvreurAlcon Pharmaceuticals Ltd.Eesti filiaalTulbi 6, 10612 TALLINN Tel6262170Algol-Pharma Eesti OÜPeterburi tee 44, 11415TALLINN Tel 6056014Allergan PharmaceuticalsIrelandCastlebar Road, Westport,County Mayo, IirimaaAltana Pharma AGByk-Gulden-Str. 2, D-78467Konstanz, SaksamaaAmgen Europe B.V.Apotex International Inc150 Signet Drive, Toronto,M9L1T9 Ontario, KanadaArzneimittelAsta Medica AGMediNet International LdtNarva mnt. 11 D, 10151TALLINN Tel 6261025Astellas Pharma EuropeB.V.Algol-Pharma Eesti OÜPeterburi tee 44, 11415TALLINN Tel 6056014AstraZenecaJärvevana tee 9, 11314TALLINN Tel 6549600Aventis Pasteur SATanel VäliTel 5091125Aventis Pharma SAAWD Pharma Ltd.PLIVA Eesti Filiaal SIASaku 15, 11314 TALLINN Tel5133402Baxter AGOriola ASSaku 8, 11314 TALLINN Tel56157219Bayer AGBayer Schering Pharma AGLõõtsa 2 , 11415 Tallinn TelTel: 6558565 , Fax: 6558566Beaufour IpsenInternationalEstobiin OÜSõpruse pst 211, 13422TALLINN Tel 6542636Berlin-Chemie MenariniEesti OÜPaldiski mnt 27/29, 10612TALLINN Tel 6675001Biochemie GmbHKBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080Biotest Pharma GmbHMediNet International LdtNarva mnt. 11 D, 10151Tallinn Tel 6261025BMSvt Bristol-Myers SquibbBoehringer IngelheimPharma Eesti filiaalPeterburi tee 53, 11415TALLINN Tel 6050996Bristol-Myers SquibbPharmaSwiss Eesti OÜSepise 18, 11415 TALLINN Tel6401301CentocorSchering-Plough Central EastAG Eesti FiliaalJärvevana tee 9, 11314TALLINN Tel 6549686Chauvin ankerpharmGmbHSirowa Tallinn ASSalve 2c, 11612 TALLINN Tel6830740Chinoin Pharmaceuticaland Chemical Workssanofi-aventis Estonia OÜPärnu mnt. 139 e/2, 11317TALLINN Tel 6273488Chiron BehringMediNet International LdtNarva mnt. 11 D, 10151TALLINN Tel 6261025Covalent OÜDemo S.A.KBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080Desitin Arzneimittel GmbHNiina NeglasonOru 4, JÕHVI Tel 56621150Dompe International S.A.CentralPharmaCommunications OÜPoska 51a, 10150 TALLINNTel 6015540Dr August Wolff GmbH &Co.Sirowa Tallinn ASSalve 2c, 11612 TALLINN Tel6830740Dr. Falk Pharma GmbHMagnum ASPärnu mnt 139 c, 11317TALLINN Tel 6501901Dr. Gerhard MannChem.-Pharm FabrikSirowa Tallinn ASSalve 2c, 11612 TALLINN Tel6830740Ebewe PharmaChirurgicus ASPoe 8, 51004 TARTU Tel5028258Eli Lilly (Suisse) S.A. EestifiliaalRoosikrantsi 10a, 10119TALLINN Tel 6817280Euro Nippon Kayaku GmbHMediNet International LdtNarva mnt. 11D, 10151 TallinnTel 6261025Ferring A/SMediNet International LdtNarva mnt. 11 D, 10151Tallinn Tel 6261025Fresenius Biotech GMBHCentralPharmaCommunications OÜPoska 51a, 10150 TALLINNTel 6015540Galderma InternationalH. Abbe Pharma GmbHPirita tee 20T, 10127 TALLINNTel 6460980Genericon PharmaGesellschaft m.b.H.Genzyme Europe B.V.Gooimeer 101411 DD Naarden, HollandGerot PharmazeutikaGmbHSirowa Tallinn ASSalve 2c, 11612 TALLINN Tel6830740GlaxoSmithKline Eesti OÜLõõtsa 2, 11415 TALLINN Tel6676900Grünenthal GmbHBerren OÜAo 8-2, 10137 Tallinn Tel6623573Grindeks Eesti filiaalTondi 33, 11316 TALLINN Tel6120224Heinrich Mack Nachf.Pfizer Luxembourg SARL EestifiliaalPirita tee 20, 10127 TALLINNTel 6405328Helsinn BirexPharmaceuticals Ltd.PharmaSwiss Eesti OÜSepise 18, 11415 TALLINN Tel6401301Hexal AGSandoz d.d. Eesti filiaalPärnu mnt 105, 11312TALLINN Tel 6652400IlsantaKBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080Ilsanta UABKBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080Intendis GmbHSchering Eesti filiaal UABPärnu mnt 139d/2, 11317TALLINN Tel 6558566Istituto Luso Farmaco dItaliaBerlin-Chemie Menarini EestiOÜPaldiski mnt 27/29, 10612TALLINN Tel 6675001IVAX PharmaceuticalsUAB SICOR BiotechPirita tee 20, 10127 TALLINNTel 6112407Jannsen Cilag Polska Sp.z.o.o Eesti filiaalLõõtsa 2, 11415 TALLINN Tel372 6177 410Jenapharm GmbH & Co.KGSchering Eesti filiaal UABPärnu mnt 139d/2, 11317TALLINN Tel 6558566JohnsonJohnson & Johnson UABJanssen-CilagWeizenbergi 20b, 10150TALLINN Tel 6266500Kevelt ASAkadeemia tee 15/1, 12618TALLINN Tel 6204390Krewel Meuselbach GmbHKleistu 24, LV 1067, Riga, LätiTel +371 7067912Krka, d.d., Novo MestoEesti filiaalPärnu mnt 139c, 11317TALLINN Tel 6850100L. Molteni & C. Dei FratelliAlitti S.P.A.Hagarex OÜPärnasalu 31, 76505 SAUEHarjumaa Tel 6596413521

RavimifirmadLaboratoire InnotechInternationalKBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080Laboratoires Fournier S.AEstobiin OÜSõpruse pst 211, 13422TALLINN Tel 6542636Laboratorio Reig JofreHagarex OÜPärnasalu 31, 76505 SAUEHarjumaa Tel 6596413Laboratorios Adamed Sp.zo. o.,Lannacher Heilmittel GmbHSirowa Tallinn ASSalve 2c, 11612 TALLINN Tel6830740Leciva a.s.Zentiva International a.s. EestiFiliaalSoola 8, 51013 TARTU Tel7371544Lek Pharmaceuticals d.d.Sandoz d.d. Eesti filiaalPärnu mnt 105, 11312TALLINN Tel 6652400Leo PharmaceuticalProductsMediNet International LdtNarva mnt. 11 D, 10151Tallinn Tel 6261025Les Laboratories ServierToompuiestee 30, 10149TALLINN Tel 6400007Liconsa, S.A.Prom.Medic Eesti ASLiimi 1, 10621 TALLINN Tel6211369Lundbeck Eesti ASWeizenbergi 29, 10150TALLINN Tel 6059350Mayne Pharma Plc.Berren OÜAo 8-2, 10137 Tallinn Tel6623573Meda ABMediNet International LdtNarva mnt. 11 D, 10151Tallinn Tel 6261025MedacSchering Eesti filiaal UABPärnu mnt 139d/2, 11317TALLINN Tel 6558565Medice Chem.-pharm.Kuhloweg 37-39, 58638Iserlohn, SaksamaaMediNet International LtdNarva mnt. 11 D, 10151Tallinn Tel 6261025Medis ehfMedochemie LtdTopMed ASSeebi 3, 11316 TALLINN Tel6208000522Menarini InternationalOperations LuxembourgBerlin-Chemie Menarini EestiOÜPaldiski mnt 27/29, 10612TALLINN Tel 6675001Mepha Baltic Eesti filiaalRiia 130, 51014 TARTU Tel7457147Merck KGaAE. Merck AB Eesti FiliaalAhtri 12, 10151 TALLINN Tel6116220MERCK SANTE s.a.sMerck Scarp & Dohme OÜPeterburi tee 46 11415TALLINN Tel 6139750Merck Sharp & Dohme OÜPeterburi tee 46 11415TALLINN Tel 6139750Merz PharmaceuticalsGmbHH. Abbe Pharma GmbHPirita tee 20T, 10127 TALLINNTel 6460980Milupa GmbHNutri Kaubandus OÜJärvevana tee 3a, 10132TALLINN Tel 6262702MSD-SP LimitedMundipharma Ges.m.b.H.KBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080N.V. NutriciaNutri Kaubandus OÜJärvevana tee 3a, 10132TALLINN Tel 6262702N.V. ORGANONNestleNestle Baltics Eesti filiaal UABAhtri 10b, 10151 TALLINN Tel6998260NoramedaNovartis Pharma ServicesInc. Eesti FiliaalPeterburi tee 47, 11415TALLINN Tel 6062400Novo Nordisk AS EestifiliaalPaldiski mnt 27, 10612TALLINN Tel 6675050Nycomed Sefa ASPirita tee 20T, 10127 TALLINNTel 6112569Octapharma ABS-11275, Stockholm, RootsiORION CORPORATIONORION PHARMAOrion Pharma Eesti OÜTammsaare tee 47, 11316Tallinn Tel 6644550Ovation HealthcareCentralPharmaCommunications OÜPoska 51a, 10150 TALLINNTel 6015540PfizerPirita tee 20, 10127 TALLINNTel 6405328Pharma Nord SIA EestiFiliaalTatari 23/25-211, 10127TALLINN Tel 6461030Pharmaceutical WorksPolfa in Pabiance JointStock CoPharmaceutical WorksPolpharma S.A.Pharmachemie B.V.KBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080Pharmazeutische FabrikMontavitKBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080Pierre Fabre MedicamentAlgol-Pharma Eesti OÜPeterburi tee 44, 11415TALLINN Tel 6056014PLIVA Eesti Filiaal SIASaku 15, 11314 TALLINN Tel5133402Polfa Warsaw SAKBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080PortfarmaPRO. MED. CS. PRAHA a.s.Prom.Medic Eesti ASLiimi 1, 10621 TALLINN Tel6211369Pronova Biocare ASSolvay Pharmaceuticals GmbHEesti filiaalPärnu mnt 501, LAAGRI 76401Harjumaa Tel 6503653Ranbaxy UK Ltd.KBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080ratiopharm GmbHratiopharm EestiMäealuse 4, 12618 TALLINNTel 6838006Remedica LtdDorpson OÜSeebi 3, 11316 TALLINN Tel6208063Richter Gedeon Eesti FiliaalKitsas 8, 51003 TARTU Tel7427056Roche Eesti OÜLõõtsa 2, 11415 TALLINN Tel6177380Roche Registration LimitedRoche Eesti OÜPirita tee 20, 10127 TALLINNTel 6112401Rottapharm S.r.IAlgol-Pharma Eesti OÜPeterburi tee 44, 11415TALLINN Tel 6056014Sanata OÜSandoz d.d. Eesti filiaalPärnu mnt 105, 11312TALLINN Tel 6652400Sankyo Pharma GmbHSirowa Tallinn ASSalve 2c, 11612 TALLINN Tel6830740Sanofi Pasteur S.A.Tanel VäliTel 5091125sanofi-aventis Estonia OÜsanofi-aventis Estonia OÜPärnu mnt. 139 e/2, 11317TALLINN Tel 6273488SanoSwiss UABSanten OYTamro Eesti OÜPärnu mnt 501, 76401 LAAGRIHarjumaa Tel 6503600SBL Vaccin AB105 21 Stockholm, RootsiSCHERING-PLOUGHEUROPEJärvevana tee 9, 11314TALLINN Tel 6549686Schwarz Pharma AGBerren OÜAo 8-2, 10137 Tallinn Tel6623573Serono Europe Ltd.KBM Pharma OÜTähtvere 4, 51007 TARTU Tel7338080ServierSmithKlineBeecham plcGlaxoSmithKline Eesti OÜPärnu mnt 67a, 10314TALLINN Tel 6676900Solvay PharmaceuticalsGmbH Eesti filiaalPärnu mnt 501, LAAGRI 76401Harjumaa Tel 6503653Spirig BaltikumLithuanian-Swiss Ltd.Maironio Str 13-7, 3000Kaunas, Leedu VabariikStada ArzneimittelAAA Legal Servicespk 3926 10509 TALLINNStatens Serum InstitutRemedex OÜPärnu mnt 535, 76401 SAKU,Harjumaa Tel 6013767Stiefel LaboratoiresCentralPharmaCommunications OÜPoska 51a, 10150 TALLNN Tel6015540

RavimifirmadTakedaEli Lilly (Suisse) S.A. EestifiliaalRoosikrantsi 10a, 10119TALLINN Tel 6817280Teva Generics GmbHTeva Pharma B.V.Teva Pharma GmbHKandelstr 10, D-79199Kirchzarten, SaksamaaTorrex Chiesi PharmaGmbHGonzagagasse 16/16, 1010Vienna, AustriaUCB PharmaMediNet International LdtNarva mnt. 11 D, 10151Tallinn Tel 6261025Unigene UK Limited191 Sparrows Herne, BusheyHeath, Hertfordshire WD231AJ, UKValeant PharmaceuticalsLtd.Berren OÜAo 8-2, 10137 Tallinn Tel6623573Vitabalans Pharma OÜHõbekuuse 26, 12111TALLINN Tel 5088931Wörwag PharmaVõru 47e, 50111 TARTU Tel6001430Wyeth Europa LtdWyeth Lederle PharmaGmbHPharmaSwiss Eesti OÜSepise 18, 11415 TALLINN Tel6401301Yamanouchi EuropeAlgol-Pharma Eesti OÜPeterburi tee 44, 11415TALLINN Tel 6056014Zaklad FarmaceutycznyAdamed Pharma S.A.Zak?ad FarmaceutycznyAdamed Pharma S.A.Zentiva International a.s.Eesti FiliaalSoola 8, 51013 TARTU Tel7371544523