Tellimine

mu.ee

Tellimine

SÜDAME-VERESOONKONDSüdamerütmihäiredAmiodaroonAmiodaronumRAVIMITÜÜP: Antiarütmiline ravimNÄIDUSTUS: Paroksüsmaalnesupraventrikulaarne tahhükardia (shWolff-Parkinson-White'i sündroom),kodade virvendus ja laperdus,ventrikulaarsed tahhüarütmiad, kui teisedravimid on toimeta, vastunäidustatud võion põhjustanud tõsiseid kõrvaltoimeid.ANNUSTAMINE: Tabl: Algannus 600 mgööp. 8...10 päeva vältel. Säilitusravis tulebkasutada min. efektiivseid annuseid.Individuaalsest reaktsioonist lähtudes võibsee olla 100...400 mg päevas. Võibmanustada ka üle päeva (200 mg iga 2päeva tagant). Soovitatakse teha karavipause (2 päeva näd. mittemanustada); pikaajalise terapeutilise toimetõttu on see võimalik. Inj.: Algannus: 5mg/kg kehakaalu kohta, mis manustatakse20 min. kuni 2 tunni jooksul; 24 tunnijooksul võib inf. korrata 2...3 korda.Annustamist tuleb korrigeeridaindividuaalselt lähtuvalt ravitulemusest.Terapeutiline toime avaldub juba esimestelminutitel, kuid toime on lühiaegne.Seepärast tuleb inf. alustada vahetultpärast boolusannuse manustamist.Säilitusannus: 10...20 mg/kg kehakaalukohta (tavaliselt 600...800 mg/24 tunnijooksul, max 1200 mg 24 tunni jooksul)250 ml glükoosilahuses mõne päevajooksul. I.v. süst: Annuse 5 mg/kgkehakaalu kohta veeni süstimine peabkestma vähemalt 3 min. Ravimit ei tohisüstlas segada teiste preparaatidega.Kardiopulmonaalne elustaminedefibrillatsioonile allumatu ventrikulaarsefibrillatsiooni korral: algannus i.v.manustamisel on 300 mg (või 5 mg/kgkehakaalu kohta) lahjendatuna 20 ml 5%glükoosiga ja kiiresti süstides.Ventrikulaarse fibrillatsiooni püsimisel võibkasutada lisaannust 150 mg (või 2,5mg/kg kehakaalu kohta) i.v.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Siinusbradükardia jasinuatriaalne blokaad, siinussõlme nõrkusesüdroom, AV- või Hisi kimbu blokaad, kuiei kasutata südamestimulaatorit.Kilpnäärme talitluse häired, ülitundlikkusjoodi või TA suhtes, rasedus ja imetamine.Samaaegne ravi preparaatidega, misvõivad põhjustada torsade de pointes'itüüpi rütmihäireid.RISKID: Eakatel patsientidel jasamaaegse digitaaliseravi korral võib liigasuur annus põhjustada raskekujulistbradükardiat või erutusjuhtehäireid,millega kaasneb idioventrikulaarne rütm.Juhul, kui patsiendil tekib sinuatriaalneblokaad, II või III astme AV blokaad võibifastsikulaarne sääreblokaad, tuleb ravikatkestada. Toksilise toime tunnustekskopsudele võivad olla progresseeruvhingeldus ja ebaproduktiivne kuiv köha.Ravi ajal on soovitatav regulaarseltmäärata maksafunktsiooni näitajaid(transaminaasid). Patsiente tuleb hoiatada,et nad väldiksid ravi ajal ülemäärastkokkupuudet päikesevalgusega võikasutaksid vastavaid kaitsevahendeid ningmääriksid katmata kehaosadkaitsekreemiga.KÕRVALTOIMED: Düspnoe, kaalulangus,palavik. Pikaajalist ravi saavatelpatsientidel tekivad peaaegu alati ravimimikroladestused silma sarvkesta. Iiveldus,oksendamine, kõhukinnisus, isulangus,metallimaitse suus (tekib sagedamini ravialustamisel ja kaob annuse vähendamisel),väsimustunne, impotentsus, epididümorhiitja alopeetsia, bradükardia,hüpothüreoidism, hüpertüreoidism.KOOSTOIMED: Võib suurendadadigoksiini kontsentratsiooni vereplasmas japõhjustada seega viimase kõrvaltoimeid.Vastunäidustatud: Ia klassiantiarütmikumid (kinidiin, prokaiinamiid,disopüramiid), - III klassi antiarütmikumid(sotalool, bretüülium), i.v. erütromütsiin,ko-trimoksasool või parenteraalnepentamidiin, antipsühhootikumid(kloorpromasiin, tioridasiin, pimosiid,haloperidool), liitium ja TSAD (doksepiin,maprotiliin, amitriptüliin), mõnedantihistamiinid (terfenadiin, misolastiin,astemisool), mõned viirusevastased ained(nelfinaviir ja ritonaviir), malaariavastasedravimid (kiniin, meflokiin, klorokiin,alofantriin). Ei soovitata kombineeritudravi järgmiste ravimitega:beeta-adrenoblokaatorid ning diltiaseemija verapamiili tüüpi kaltsiumikanaliteblokaatorid: tekkida võib ebasoovitavnegatiivne kronotroopne toime jaerutusjuhte aeglustumine.Amiokordin, KRKA, Tabl. 200 mg N60;Inj. 150mg/3 ml N5Cordarone, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 200mg N30; Inj. 50mg/ml 3ml N6AtenoloolAtenololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südamerütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägedastmüokardiinfarktist tekkinud tüsistusteprofülaktika.ANNUSTAMINE: Stenokardia: Ravi algulmanustatakse 50 mg, annustSüdamerütmihäiredsuurendatakse kuni 100 mg 1 kord ööp.(hommikul). Tahhüarütmiad: Ravi algulmanustatakse 50 mg, annustsuurendatakse kuni 100 mg 1 kord ööp.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Atenolooli võib raseduseajal kasutada ainult hädavajadusel.Imetamise ajal on vajalik hoolikas arstlikjärelvalve.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi teistekoostisainete suhtes, manifestnesüdamepuudulikkus, ?okk, II või III astmeAV-blokaad, siinussõlmenõrkusesündroom, sinuatriaalne blokaad,bradükardia, hüpotensioon, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (ntbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne MAO inhibiitorite manustamine(v.a MAO-B inhibiitorid). Atenoloolravisaavatele patsientidele onvastunäidustatud intravenoosneverapamiili- või diltiaseemi tüüpikaltsiumantagonistide või teisteantiarütmikumide (disopüramiid)aplikatsioon (erand: intensiivravi).RISKID: Hoolikas arstlik järelevalve onvajalik järgnevatel juhtudel: I astmeAV-blokaad; tugevalt kõikuva veresuhkruväärtusega diabeetikud (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu); kestevrange paastumine ja raske kehalinekoormus (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu);feokromotsütoomiga patsiendid(neerupealise säsi kasvaja; vajalik eelnevteraapia alfablokaatoritega); puudulikuneerufunktsiooniga patsiendid. Isiklikus võiperekondlikus anamneesis esinenudpsoriaasi korral võib patsiendile ravi beetablokaatoritegamäärata ainulthädavajadusel.Beeta-blokaatorid võivad tõsta tundlikkustallergeenide suhtes ja anafülaktilistereaktsioonide raskusastet. Ettevaatus onvajalik patsientide korral, kellel onanamneesis esinenud raskeidülitundlikkusreaktsioone või kes saavaddesensibiliseerivat ravi (ettevaatust,ägedad anafülaktilised reaktsioonid).KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,peavalu, nägemishäired, higistamine,uimasus, segasusseisund,hallutsinatsioonid, psühhoosid,luupainajalikud unenäod või unesränne,unehäired ja depressiivne meeleolu,ülemäärane hüpotensioon, bradükardia,minestus, atrioventrikulaarsederutusjuhtehäired või südamepuudulikkusesüvenemist.KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsedravimid, diureetikumid, vasodilataatorid,TSAD-id, barbituraadid, fenotiasiinid:vererõhku langetava toime tugevnemine.7


SüdamerütmihäiredAntiarütmikumid: kardiodepressiivse toimetugevnemine. Verapamiili ja diltiaseemitüüpi kaltsiumantagonistid ja teisedantiarütmikumid (nt disopüramiid):hüpotensioon, bradükardia või teisedsüdame rütmihäired (vajalik on patsiendihoolikas järelevalve). Nifedipiini tüüpikaltsiumantagonistid: tugevam vererõhulangus ja üksikjuhtudel võimaliksüdamepuudulikkuse kujunemine.Südameglükosiidid, reserpiin,alfa-metüüldopa, guanetidiin, klonidiin:bradükardia, erutusjuhtivuse aeglustuminesüdames. Klonidiiniga kombineeritud ravikorral klonidiini järsul ärajätmisel võibvererõhk kiiresti tõusta. Klonidiiniga ravivõib alles siis lõpetada, kui mõned päevadvarem lõpetatakse atenoloolimanustamine. Järgnevalt tuleb raviklonidiiniga lõpetada järk-järgult.Suukaudsed antidiabeetikumid, insuliin:tugevdab nende ravimite veresuhkrutalandavat toimet. Hüpoglükeemiaohusümptomid, eriti tahhükardia jatreemor on maskeerunud või leebed.Seepärast on vajalik korrapäraneveresuhkru kontroll. Norepinefriin,epinefriin: võimalik ülemäärane vererõhutõus. Narkootikumid, anesteetikumid:tugevam vererõhu langus, negatiivseinotroopse toime tugevnemine(anestesioloogi informeerimineatenoloolravist). Perifeersedmüorelaksandid (ntsuksametoonhalogeniid, tubokurariin):müorelakseeriva toime tugevnemine japikenemine (anestesioloogi informeerimineravist).Atenolol-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.25 mg N30; Tabl. 50 mg N30; Tabl. 100mg N30BisoproloolBisoprololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Krooniline stabiilne stenokardia.ANNUSTAMINE: Annus tuleb kohaldadaindividuaalselt. Soovitatav on alustadamadalaima võimaliku annusega. Mõnedelpatsientidel on piisavaks annuseks 5 mgpäevas. Tavaline annus on 10 mg päevas,max. soovitatav päevane annus on 20 mg.Kerge hüpertensiooni raviks on piisavpäevane annus 2,5 mg. Max. päevaannust20 mg tuleks ordineerida vaiderandjuhtudel.Ravi ei tohi lõpetada järsult. Annust tuleksvähendada, vähendades annust poolevõrranädalalase intervalliga.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelpiisavate efektiivsus- ja ohutuse andmete8puudumise tõttu.RASEDATELE: Bisoprolooli ei tohiksraseduse ajal tarvitada juhul, kui sellekspuudub vältimatu vajadus. Rinnagatoitmine ei ole ravi ajal soovitatav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ägesüdamepuudulikkus võidekompenseerimata südamepuudulikkuseepisoodid, mis vajavad intravenoossetinotroopset ravi. Kardiogeenne shokk. IIvõi III astme AV blokaad (ilmasüdamestimulaatorita). Siinussõlmenõrkuse sündroom. Sinoatriaalne blokaad.Bradükardia, pulsisagedus vähem kui45...50 lööki minutis ravikuuri jooksul võivähem kui 50 lööki minutis enne ravikuurialgust. Hüpotensioon (süstoolne vererõhkvähem kui 100 mm Hg). Raskebronhiaalastma või raske KOK.Hilisstaadiumis perifeerne arteriaalneoklusiivne kahjustus ja Raynaudsündroom. Metaboolne atsidoos. Ravimatafeokromotsütoom. Ravimid, mis sisaldavadfloktafeniini ja sultopriidi.RISKID: Bisoprolooli sisaldavaid ravimeidkasutatakse ka kroonilisesüdamepuudulikkuse raviks.Beetablokaatorite kasutamine sellelnäidustusel nõuab erilist ettevaatust ningravi tuleb alustada raviannust järk-järgulttiitrides. Järk-järguline tiitrimine polebisoprolooliga alati võimalik. Seetõttu eiole bisoprolooli soovitatav kroonilisesüdamepuudulikkuse raviks kasutada.Bisoprolooli kombinatsioonid verapamiili jadiltiaseemi tüüpi kaltsiumiantagonistidega,tsentraalselt toimivate antihüpertensiivseteravimitega ja I klassi antiarütmilistepreparaatidega pole soovitatavad.Bisoprololi kasutamisel tuleb ollaettevaatlik järgmistel juhtudel:-samaaegne ravi amiodarooniga:kontraktiilsuse ja juhtehäirete risk(kompensatoorsete sümpaatilistereaktsioonide pärssimine). -bronhospasm(bronhiaalastma, obstruktiivnehingamisteede haigus): bronhiaalastma võiteiste krooniliste obstruktiivsetehingamisteede haiguste korral, mis võivadpõhjustada sümptomeid, tulebsamaaegselt kasutada bronhodilataatoreid.Astmahaigetel võib süveneda takistushingamisteedes, sellisel juhul tulebsuurendada beeta2-agonistide annust.Soovitatav on teha hingamisteedefunktsionaalne test enne ravi alustamist.-samaaegne ravi antikoliinergilisteravimitega (sealhulgas takriiniga): võibsuurendada atrio-ventrikulaarsetülejuhteaega ja/või bradükardiat.-samaaegne inhalatsioonianesteetikumidekasutamine: reflekstahhükardianõrgenemine ja hüpotensiooni riskisuurenemine. Beetablokaadi jätkamineSÜDAME-VERESOONKONDsuurendab arütmia riski induktsiooni jaintubatsiooni ajal. Anestesioloogi tulebinformeerida, kui patsient tarvitabbisoprolooli.-joodi sisaldavad kontrastained:beetablokaatorid võivad tõkestada joodisisaldavate kontrastainete kasutamisesttingitud shoki või hüpotensioonikompenseerivaid kardiovaskulaarseidreaktsioone.-diabetes mellitus koos ulatuslikuveresuhkru kõikumisega: hüpoglükeemiasümptomid võivad maskeeruda.Veresuhkrut tuleb mõõta bisoproloolitarvitamise ajal. -türotoksikoos:sümptomid ja kliiniline pilt võibmaskeeruda.-range paastumine. -kestev antiallergilineravi: Bisoprolool võib suurendada niitundlikkust allergeenidele kuianafülaktiliste reaktsioonide tõsidust. Raviadrenaliiniga ei pruugi anda soovitudterapeutilist efekti. Vajalik võib ollaepinefriini (adrenaliini) annuse tõstmine.-esimese astme AV blokaad. -Printzmetalistenokardia: Beetablokaatorid võivadsuurendada stenokardiahoogude arvu jakestust Printzmetali stenokardiat põdevatelpatsientidel.-perifeersed vereringehäired naguRaynaud? sündroom ja vahelduvlonkamine: kaebused võivad süveneda eritiravi alguses. -feokromotsütoomigapatsiendid: Bisoprolooli võib manustadajuhul, kui alfa-retseptorid on eelnevaltedukalt blokeeritud. -psoriaasi põdevadvõi eelnevalt põdenud patsiendid:Bisoprolooli võib manustada peale riskidehoolikat kaalumist. -kui patsient kannabkontaktläätsi: beetablokaatorid võivadvähendada pisaravedelikku ja põhjustadasilmade kuivust. Bisoproloolravialustamine nõuab regulaarsetmonitoorimist, eriti eakate patsientidepuhul.Bisoproloolravi ei tohi lõpetada järsku ilmaselge vajaduseta. Koronaarsetsüdamehaigust põdevatel patsientidel võibravi järsk lõpetamine põhjustada müokardiinfarkti või äkksurma. Ravimis sisalduvtoimeaine annab dopingukontrollispositiivse tulemuse.KÕRVALTOIMED: Väsimus, nõrkus,peapööritus, peavalu, jäsemetekülmetamine ja tundetus, Raynaudsündroom, suurenenud vahelduvlonkamine, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, kõhuvalu ja kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: Floktafeniin -Beetablokaatorid võivad takistadafloktafeniini kasutamisest tingitud shoki võihüpotensiooni kompenseerivaidkardiovaskulaarseid reaktsioone.Sultopriid - Bisoprolooli ei tohi kasutada


SÜDAME-VERESOONKONDüheaegselt sultopriidiga, kuna seesuurendab ventrikulaarse arütmia tekkeriski.Ebasoovitavad ravimkombinatsioonid:Kaltsiumi antagonistid (verapamiil,diltiaseem, bepridiil) negatiivne toimekontraktsioonile, atrioventrikulaarseleülejuhtele ja vererõhule. Klonidiin jateised tsentraalselt toimivadantihüpertensiivsed ained nagumetüüldopa, guanfatsiin, moksonidiin,rilmenidiin.Tagasilöögi-hüpertensiooni riskisuurenemine, südame löögisageduse jasüdame väljutusmahu vähenemine,kaasaarvatud südamepuudulikkusehalvenemine.MAO inhibiitorid (välja arvatud MAO-Binhibiitorid).Beetablokaatorite hüpotensiivse toimetugevnemine, kuid samuti hüpertensiivsekriisi risk. Ravimkombinatsioonid, millepuhul tuleb olla ettevaatlik: I klassiantiarütmikumid (näit. disopüramiid,kinidiin).AV konduktsiooniaja mõju võibvõimenduda ning negatiivne inotroopnetoime võib suureneda. Vajalik on pidevEKG monitooring. III klassiantiarütmikumid (näit. amiodaroon)Kodade ülejuhteaeg võib pikeneda.Kaltsiumi antagonistid (dihüdropüridiiniderivaadid)-kaasuv kasutamine võibsuurendada hüpotensiooni riski ningsüdamepuudulikkusega patsientidel ei saavälistada südame pumbafunktsiooniedasise halvenemise riski.Antikoliinergilised ained (kaasaarvatudtakriin)-kaasuv kasutamine võibsuurendada atrioventrikulaarsetülejuhteaega ja/või bradükardia riski.Teised beetablokaatorid, kaasaarvatudsilmatilgad: toime tugevneb. Insuliin jasuukaudsed antidiabeetilised ravimid,Veresuhkru taset langetav toimetugevneb. Beeta-adrenoretseptoriteblokaad võib maskeerida hüpoglükeemiasümptomid.Digitaalise glükosiidid - vähendavadsüdame löögisagedust ja pikendavadatrio-ventrikulaarse ülejuhte aega.Anesteetilised ained - reflekstahhükardianõrgenemine ja hüpotensiooni riskisuurenemine.MSPVA-d võivad vähendada bisoprolooliantihüpertensiivset toimet (MSPVAdinhibeerivad vasodilatatiivseidprostaglandiine ja pürasoloon MSPVAdhoiavad kinni vedelikku ja naatriumi).Ergotamiini derivaadid - perfeersetevereringehäirete halvenemine.Beetasümpatomimeetilised ained (näit,isoprenaliin, dobutamiin). Kombinatsioonbisoprolooliga võib vähendada mõlemaaine toimeid. Sümpatomimeetikumid, misaktiveerivad nii alfa- kuibeetaadrenoretseptoreid (näitnoradrenaliin, adrenaliin) - koosbisoprolooliga võib avalduda nende ainetealfa-adrenoretseptori-vahendatudvasokonstriktoorne toime, mis viibvererõhu tõusuni ning claudicatiointermittens süvenemiseni.Mitteselektiivsete beetablokaatorite puhulon sellised koostoimed tõenäolisemad.TSAD, barbituraadid, fenotiasiinid ja teisedantihüpertensiivsed ained ja orgaanilisednitraadid - suurenenud hüpotensiivnetoime.Baklofeen - suurenenudantihüpertensiivne toime. Amifostiin -suurenenud hüpotensiivne toime.Ravimkombinatsioonid, millega tuleksarvestada:Meflokviin-suurenenud bradükardia risk.Kortikosteroidid- suurenenudantihüpertensiivne toime tänu vedeliku janaatriumi peetusele.Bisprotin, Vitabalans, Tabl. 5 mg N30;Tabl. 10 mg N30DigoksiinDigoxinumRAVIMITÜÜP: SüdameglükosiidNÄIDUSTUS: Südamepuudulikkus.Supraventrikulaarsed tahhüarütmiad.ANNUSTAMINE: Kiire digitaliseerimisevajadus: 0,5...1 mg, seejärel antakse kunisoovitud terapeutilise toime saabumiseni0,25 mg iga 6 tunni järel. Suurim lubatudööp. annus on 1,5 mg. Patsient ei vaja niikiiret digitaliseerimist: 0,25 mg 1...2 kordaööp. Püsikontsentratsioon plasmas saabubtavaliselt 7 päeva jooksul. Tavalinesäilitusannus on 0,125...0,25 mg ööp.EAKATELE: Kasutada väiksemaidannuseid, ravi alustada aeglasedigitaliseerimisega.LASTELE: Enneaegsele vastsündinule jaalla 14-päevasele imikule: 50 mcg/kg.Kuni 2-a: 80...100 mcg/kg. 2...10-a: 50mcg/kg kohta. Päevase säilitusannuse võibvõtta ühekordse annusena kord ööp.RASEDATELE: Terapeutilistes annustes eiole lootel ja vastsündinul täheldatudmärkimisväärseid kõrvaltoimeid.Digoksiinravi kasutamine raseduse ajalvõib põhjustada väiksemat sünnikaalu.Üleannustamine raseduse ajal onpõhjustanud loote surma. Raseduse ajalvõib ettevaatusega kasutada, kuidtähelepanu tuleb pöörata asjaolule, etdigoksiini kliirens raseduse ajal suureneb.VASTUNÄID.: Ventrikulaarnetahhükardia, vatsakeste fibrillatsioon,hüpertroofiline obstruktiivnekardiomüopaatia (v.a raskesüdamepuudulikkuse korral),SüdamerütmihäiredWolffi-Parkinsoni-White'i sündroom (eritikaasneva kodade fibrillatsiooni korral),intermitteeruv totaalne või II astme AVblokaad. Vastunäidustatud juhul, kuisüdame rütmihäired on põhjustatuddigitaalise intoksikatsioonist.RISKID: Ettevaatlikult kasutada ägedamüokardikahjustusega haigetel(müokardiit, värske infarkt), süvenenudsüdamepuudulikkuse või raskekopsuhaiguse korral. Vältida tuleb suuriühekordseid annuseid. Lisaks tuleb ollaettevaatlik erineva astme AV blokaadi jasiinussõlme nõrkuse sündroomi puhul, kuipatsiendil esineb kodade virvendusehooge. Kui patsient on eelneva 2 näd.jooksul tarvitanud südameglükosiide, onsoovitatav algannust vähendada. Plaanilisekardioversiooni eelselt tuleks digoksiinravilõpetada 24...48 tundi enne, kuna esinebeluohtlike rütmihäirete oht. Toime võibtugevneda hüpokaleemia,hüpomagneseemia, hüperkaltseemia,hüpoksia ja hüpotüreoidismi korral. Annusttuleb neil juhtudel vähendada.Hüpertüreoidismi korral võib tekkidasuhteline resistentsus. Kuna intervallraviannuse ja toksilise annuse vahel onväga kitsas, peab digitaliseeriminetoimuma täpselt annustamisjuhise järgi.Raske maksa- või neerupuudulikkusegapatsiendil on ravimi eliminatsiooniaegpikenenud ning kui säilitusannust vastavaltei vähendata, võib digoksiin organismiskuhjuda.KÕRVALTOIMED: Südame rütmi- jaülejuhtehäired, atriaalne tahhükardia koosAV blokaadiga, isupuudus, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, nõrkus,apaatsus, väsimus, peavalu, depressioon,günekomastia.KOOSTOIMED: Tiasiidide jalingudiureetikumide kasutamine võibpõhjustada K- ja Mg-sisalduse vähenemistning põhjustada südame arütmiatetekkimist. Hüpokaleemia võib tekkida kaglükokortikosteroidide, amfoteritsiini võikarbenoksolooni kasutamisel.Hüperkaltseemia võib suurendadatoksilisust, mistõttu tulebsüdameglükosiidide tarvitamise ajal Caveeni manustamist vältida. Kinidiini,amiodarooni ja propafenooni manustamineravi ajal suurendab kontsentratsiooniplasmas. Verapamiil suurendabkontsentratsiooni plasmas, nifedipiin võibsuurendada kontsentratsiooni plasmas,kuid ei pruugi seda teha. Erütromütsiin,tetratsükliin, trimetoprim, AKE inhibiitorid(kaptopriil), angiotensiin II retseptoriteantagonistid (nt telmisartaan),prootonpumba inhibiitorid (nt omeprasool)ning MSPV-d võivad suurendada sisaldustplasmas. Rifampitsiin vähendab sisaldustvereplasmas maksaensüümide9


Südamerütmihäiredinduktsioonist tingitudbiotransformatsiooni kiirenemise tõttu.Kolestüramiin, kolestipool, sulfasalasiin,sukralfaat, neomütsiin, magneesiumisisaldavad lahtistid ning antatsiididvähendavad imendumist. Metoklopramiidvõib samuti vähendada imendumist.Kasutamisel koos verapamiili jabeetablokaatoritega suureneb ohtAV-blokaadi tekkeks.Digoxin, Grindeks, Tabl. 0,25mg N50Digoxin Nycomed, Nycomed, Tabl.0,25mg N60; Tabl. 62,5mcg N60DobutamiinDobutaminumRAVIMITÜÜP: SüdamestimulaatorNÄIDUSTUS: Äge süstoolnesüdamepuudulikkus, mis on põhjustatudmüokardiinfarktist, südamekirurgiast,kardiogeensest ?okist, septilisest ?okist.ANNUSTAMINE: 2,5...15 mcg/kg/min i.v.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või temaderivaatide suhtes. Obstruktiivnekardiomüopaatia. Bronhiaalastma sulfititeleülitundlikel haigetel.RISKID: Stimuleerib beeta1-retseptoreid,põhjustades süstoolse vererõhu tõusu,frekventsi kiirenemist, arütmiat(ventrikulaarne ekstrasüstoolia). Annustvähendades patsiendi seisund tavaliselttaastub. Hüpertooniahaigel avaldubvererõhu tõus tavaliselt tugevamini.Idiopaatilise hüpertroofilise subvalvulaarseaordistenoosi korral manustada äärmiseltettevaatlikult, kuna positiivse inotroopsetoime tõttu suureneb südamejärelkoormus. Mehaanilise obstruktsioonija valvulaarsete aordistenooside korral onraviefekt väike. Akuutse müokardiinfarktikorral tuleb inotroopse aine kasutamiselolla ettevaatlik. Tahhükardia ja süstoolserõhu tõus suurendab südamehapnikutarvet ning võib põhjustada infarktilaienemise. Kuna kiirendab AV ülejuhet, onkodade virvenduse ja laperduse puhulvõimalik ventrikulaarse tahhüarütmia teke,mistõttu võib tekkida vajadus manustadaAV ülejuhet pidurdavaid ravimeid(digoksiin, beetablokaatorid). Võibpõhjustada vererõhu järsku langust, eritihüpovoleemia korral, mistõttu tulebeelnevalt korrigeerida vere plasmamaht.Kardiogeense shoki ja raske hüpotensioonikorral on enamasti vaja manustada koosdopamiiniga. Manustamisel võib tekkidaülitundlikkusreaktsioon (lööve, palavik,eosinofiilia ja bronhospasm).KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhulahtisus,bronhospasm, shokk, vererõhu tõus jaekstrasüstolid, nahalööve, peanaha10sügelus, palavik, eosinofiilia,bronhospasm.KOOSTOIMED: Anesteetikumid(tsüklopropaan, halotaan) põhjustavadventrikulaarset arütmiat.Alfa-adrenoblokaatoris: vähenebbeeta1-adrenergiline efekt, võib suurenedaperifeerne vastupanu. Guanetidiinigakoosmanustamisel ilmneb hüpertensiivneefekt, esinevad rütmihäired. Nitroprussiid:suureneb südame löögimaht, langeb rõhkkopsutüves. Inf. konts. ei tohi lahjendadaaluseliste lahustega. Lahused ei tohisisaldada naatriumbisulfiiti ega etanooli. Eitohi manustada veeni koos hepariini,hüdrokortisooni, naatriumsuktsinaadi,tsefasoliinnaatriumi, penitsilliini, naatriumetakrünaadiga. Tiamiinid vähendavadmetabisulfititega reageerides toimet.Dobutamin Nycomed, Nycomed, Inf.konts. 12,5 mg/ml 20 ml N1, 5, 10DopamiinDopaminumRAVIMITÜÜP: SüdamestimulaatorNÄIDUSTUS: Ägeda süstoolsesüdamepuudulikkusega seotudhemodünaamika häired (sh hüpotensioon),mis on põhjustatud müokardiinfarktist,südamekirurgiast, kardiogeensest ?okist,neerupuudulikkusest, traumast, septilisestshokist.ANNUSTAMINE: Dopamiinimanustatakse võimalusel ainult suurdeveeni. Annustamine on individuaalne.Tavaline dopamiini algannus on 2...5mcg/kg/min ja seda võib tõsta 5...10mcg/kg/min vastavalt kliinilisele vastusele.Annuseid üle 20 mcg/kg/min tavaliselt eikasutata kuigi rasketel juhtudel onkasutatud ka üle 50 mcg/kg/min annust.LASTELE: Dopamiini kasutamise kohtalastel puuduvad andmed ravimi ohutusestja efektiivsusest.RASEDATELE: Ei tohi kasutada, väljaarvatud juhul, kui see on hädavajalik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõnekoostisosa suhtes, feokromotsütoom,ravimata tahhüarütmiad või ventrikulaarnefibrillatsioon, türeotoksikoos.RISKID: Hüpovoleemia, hüpoksia,hüperkapnia ja atsidoos tuleb vajaduselkorrigeerida enne dopamiini infusiooni,vältimaks ebasoovitavate kõrvaltoimeteteket.Dopamiini infusiooni ajal tuleb jälgidaEKG-d, vererõhku, uriini eritumist javasokonstriktsiooni nähtusid. Oklusiivsetvaskulaarset haigust põdevatel patsientidelvõib ravimi suurte annuste manustamisetagajärjel tekkida perifeerne isheemia.Dopamiini infusioonikiiruse aeglustamistvõi infusiooni lõpetamist tuleks kaaluda kuiSÜDAME-VERESOONKONDilmneb mõni järgnevatest: märkimisväärnepulsirõhu langus, diastoolse rõhu tõusperifeersest vasokonstriktsioonist, nahavasokonstriktsiooni, uriini eritumisevähenemist, arütmiat. Dopamiini peabmanustama suurde veeni vältimaksdopamiini infiltratsiooni kõrvalkudedesse.Ekstravasatsioon võib põhjustadaümbritsevate pehmete kudede nekroosi.Isheemia raviks võib kasutadafentolamiini, manustades lahust (5...10 mgfentolamiini 10-15 ml-s 0,9% NaCllahuses) peene nõelaga kahjustatudpiirkonda. Dopamiini manustamiselõpetamisel on oluline ravimi annusevähendamine astmeliselt vältimakshüpotensiooni teket. Abiainenaatriummetabisulfit võib harvadeljuhtudel põhjustada tõsistülitundlikkusreaktsiooni ja bronhospasmi.KÕRVALTOIMED: Peavalu,palpitatsioonid, ektoopilised lisalöögid,tahhükardia, stenokardia, hüpotensioon,vasokonstriktsioon, düspnoe, iiveldus,oksendamine.KOOSTOIMED: MAO-inhibiitorid (ntmoklobemiid) tugevdavad ning pikendavaddopamiini toimet. Patsientidele, kes ontarvitanud MAO-inhibiitoreid 2...3 nädalatenne dopamiini manustamist, tuleksmanustada väiksemaid (algannus 1/10normaalsest algannusest).Katehhool-O-metüültransferaasi (COMT)inhibiitorid (nagu näiteks entakapoon)võivad potentseerida katehhoolamiinide(nagu dopamiin) kronotroopset jaarütmogeenset toimet. Selle potentsiaalsekoostoime kliiniline tähtsus pole teada,Patsientidele, keda on ravitudentakapooniga 1...2 päeva enne dopamiinimanustamist, tuleks manustadaväiksemaid annuseid. Alfa-adrenergilisedblokaatorid antagoniseerivad dopamiiniperifeerset vasokonstriktsiooni jabeetaadrenoretseptoreid blokeerivadpreparaadid antagoniseerivad dopaaminikardiaalseid toimeid. Dopamiini samaagnekasutamine koos tsüklopropaani võihalogeniseeritud anesteetikumidega võivadsuurendada tõsiste ventrikulaarsetearütmiate tekke riski. Fenütoiini i.v.manustamine koos samaaegse dopamiiniinfusiooniga võib indutseerida järskuhüpotensiooni ja bradükardiat. Fenütoiinipeab kasutama ettevaatlikult dopamiinisaavatael patsientidel. Dopamiini ei tohikskasutada ergotalkaloide saavatelpatsientidel laialdase perifeersevasokonstriktsiooni ohu tõttu. TSAD jamalprotiliin inhibeerivad noradrenaliinitagasihaaret ja sellega suurendavaddopamiini toimet. Seetõttu tuleks kaaludadopamiini väiksemate annuste kasutamistantidepressante võtvatel patsientidel.Dopamiini ja guanetidiini samaaegsel


SÜDAME-VERESOONKONDmanustamisel tugevnebsümpatomimeetiline toime Samaaegseldopamiini ja diureetikumide manustamiseltugevneb nende toime ja võivad ilmnedakõrvaltoimed.Märkus. Naatriummetabisulfit on vägareaktiivne ühend - tiamiini (vitamiin B1)manustamisel koos eelnimetatud ainegavitamiin inaktiveerub.Dopamin Solvay, Solvay, Inf. konts. 20mg/1mlDopmin, Orion Pharma, Inf. konts.40mg/ml 5ml N5DronedaroonDronedaroneRAVIMITÜÜP: MääramataNÄIDUSTUS: Näidustatud varasema võiolemasoleva mittepüsiva kodadevirvendusega (AF) täiskasvanud kliiniliseltstabiilsetele patsientidele AF taastekkeärahoidmiseks või vatsakestekontraktsioonisageduse aeglustamiseks.ANNUSTAMINE: Ravi võib alustadaambulatoorselt. Soovitatav annustäiskasvanutele on 400 mg 2 korda päevas(400 mg koos hommikusöögiga ja 400 mgkoos õhtusöögiga). Ei tohi manustada koosgreipfruudi mahlaga. Kui annus jääbvahele, peab patsient võtma järgmiseannuse ettenähtud ajal ja ei tohi annustkahekordistada.Ravi I või III klassi antiarütmikumidega(nt flekainiid, propafenoon, kinidiin,disopüramiid, dofetiliid, sotalool,amiodaroon) tuleb lõpetada enne ravialustamist dronedarooniga.LASTELE: Laste ja alla 18-aastastenoorukite kohta puuduvad kogemused.Seetõttu ei soovitata sellelepopulatsioonile.RASEDATELE: Ei soovitata raseduse jarinnaga toitmise ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võimistahes abiaine suhtes. II või III astmeAV blokaad või haige siinussõlmesündroom (v.a. kasutamisel koos töötavasüdamestimulaatoriga). Bradükardia


Südamerütmihäiredsaadavusele. Seetõttu ei soovitatasamaaegselt manustada rifampitsiini jateisi CYP 3A4 tugevatoimelisiindutseerijaid, nt fenobarbitaal,karbamasepiin, fenütoiin või naistepunaürt, sest need vähendavad dronedaroonisüsteemset saadavust. Dronedaroonimõju teistele ravimitele: Koostoime CYP3A4 vahendusel metaboliseeruvateravimitegaStatiinid: Dronedaroon võib suurendadaCYP 3A4 ja/või P-gp substraadiks olevatestatiinide süsteemset saadavust.Dronedaroon (400 mg kaks korda päevas)suurendas simvastatiini jasimvastatiinhappe süsteemset saadavustvastavalt 4 ja 2 korda. Eeldatavasti võibdronedaroon suurendada ka lovastatiini jaatorvastatiini süsteemset saadavust samasvahemikus kui simvastatiinhappe puhul.Dronedaroonikoostoimet OATP vahenduseltransporditavate statiinide, nt fluvastatiinija rosuvastatiiniga ei ole uuritud.Kliinilistes uuringutes ei saadud tõendeidohutusprobleemidele dronedaroonimanustamisel koos CYP 3A4 vahenduselmetaboliseeruvate statiinidega. Statiinidesamaaegsel manustamisel peab olemaettevaatlik, sest statiinide suured annusedsuurendavad müopaatia riski. Peabkaaluma statiinide väiksemat algannust jasäilitusannust vastavuses soovitustegastatiinide ravimi omaduste kokkuvõtetesning patsiente peab jälgima lihastoksilisusenähtude suhtes. Siroliimus, takroliimus:Dronedaroon võib suurendada takroliimuseja siroliimuse kontsentratsioonivereplasmas. Koosmanustamiseldronedarooniga on soovitatav jälgidanende kontsentratsiooni vereplasmas javajadusel kohandada annust. Suukaudsedkontratseptiivid: Tervetel isikutel, kes saiddronedarooni (800 mg kaks korda päevas)samaaegselt suukaudsetekontratseptiividega, ei täheldatudetinüülestradiooli ja levonorgestreelitaseme langust. Beetablokaatorid: CYP2D6 vahendusel metaboliseeruvatebeetablokaatorite süsteemne saadavusvõib dronedarooni mõjul tõusta. Lisaks onvõimalik beetablokaatoritefarmakodünaamiline koostoimedronedarooniga.800 mg dronedarooni päevas suurendasmetoprolooli süsteemset saadavust 1,6korda ja propranoloolil 1,3 korda (st paljuvähem kui vähese ja väljendunud CYP 2D6metabolismiga isikute vaheline 6-kordneerinevus). Kliinilistes uuringutes täheldatibradükardiat sagedamini dronedaroonikoosmanustamisel beetablokaatoritega.Farmakokineetilise koostoime ja võimalikufarmakodünaamilise koostoime tõttu peabolema ettevaatlik, kasutades12beetablokaatoreid samaaegseltdronedarooniga. Nende ravimite algannuspeab olema madal ja seda võib suuremakstiitrida ainult pärast EKG hindamist.Patsientidel, kes ravi alustamiseldronedarooniga juba võtavadbeetablokaatoreid, peab tegema EKG javajadusel kohandama beetablokaatoriannust.Antidepressandid: Dronedaroon oninimese CYP 2D6 nõrk inhibiitor ja piiratudkoostoime CYP 2D6 vahenduselmetaboliseeruvate ravimitega onootuspärane. Digoksiin: Dronedaroon (400mg kaks korda päevas) suurendasdigoksiini süsteemset saadavust 2,5 korda,pärssides P-gp transporterit. Lisaks onvõimalik digitaalise farmakodünaamilinekoostoime dronedarooniga. Võimalik onsünergistlik toime südame löögisageduseleja AV juhtivusele. Kliinilistes uuringutestäheldati digitaalise taseme tõusu jadigitaalise toksilisusele viitavaidseedetrakti häireid, kui dronedaroonimanustati koos digitaalisega. Digoksiiniannust peab vähendama ligikaudu 50%,digoksiini taset seerumis peab hoolikaltjälgima ning soovitatav on kliiniline ja EKGkontrolljälgimine.Koostoime varfariini ja losartaaniga (CYP2C9 substraadid): Dronedaroon (600 mgkaks korda päevas) suurendas S-varfariinisüsteemset saadavust 1,2 korda,mõjutamata R-varfariini ja suurendadesINR-i (International Normalized Ratio)ainult 1,07 korda. Dronedarooni jalosartaani vahelist koostoimet eitäheldatud ning koostoimed teisteAIIRA-dega (Angiotensiin II RetseptoriAntagonist) ei ole ootuspärased.Greipfruudi mahl (CYP 3A4 inhibiitor):Greipfruudi mahla korduvad annused 300ml 3 korda päevas suurendasiddronedarooni süsteemset saadavust 3korda. Seetõttu peab patsiente hoiatamavajadusest vältida greipfruudi mahlasisaldavate jookide tarbimist ravi ajaldronedarooniga.Multaq, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 400 mgNFlekainiidFlecainidumRAVIMITÜÜP: Antiarütmiline ravimNÄIDUSTUS: Tabl.: Siinusrütmisäilitamine pärast sümptomaatilise kodadevirvenduse defibrilleerivat ravi, kuiravivajadus on kindlaks tehtud ja ei esinevasaku vatsakese talitlushäireid. AV-sõlmetahhükardia, Wolff-Parkinson-White'isündroom ja muude samalaadsetelisajuhteteede antero- ja retrograadseülejuhte häired. Eluohtlik ventrikulaarneSÜDAME-VERESOONKONDtahhükardia. Inj.: Paroksüsmaalne kodadevirvendus, supraventrikulaarsedtahhüarütmiad, sealhulgasWolff-Parkinson-White'i sündroom jateised lisajuhteteedest põhjustatudtahhüarütmiad, ventrikulaarnetahhükardia.ANNUSTAMINE: Tabl.:Supraventrikulaarne tahhükardia:Soovituslik lähteannus on 50 mg 2 kordapäevas. Vajadusel võib annust suurendadakuni 300 mg-ni päevas. Ventrikulaarsedarütmiad: Soovituslik lähteannus on 100mg 2 korda päevas. Suurt kasvupatsientide puhul või arütmia kiirekskontrollile allutamiseks võib lähteannustsuurendada max 400 mg-ni. Pärast 3...5päeva on soovitatav annust järk-järgultvähendada madalaima tasemeni, midaarütmia kontrolli all hoidmiseks tarvis.Pikaajalise ravi korral võib osutudavõimalikuks annust veelgi langetada, ilmaet efektiivsus väheneks. Boolussüst:Aeglase inf. 2 mg/kg (max 150 mg) 30min. vältel. Hädaabiolukorras või kiiretoime saavutamiseks võib sama annusemanustada aeglase boolussüstina mittevähem kui 10 min. jooksul või jaotatunamitmeks annuseks. Kõik patsiendid, kessaavad boolussüsti, peaksid olema pidevaEKG jälgimise all. Süstimine tuleb peatada,kui kontroll arütmia üle on saavutatud. I.v.inf.: Kui ravimit on vaja manustadaparenteraalselt pikema aja vältel,soovitatakse ravi alustada aeglaseboolussüstiga nagu kirjeldatud ülal jajätkata i.v. inf. järgmise skeemi alusel: 1.tund: 1,5 mg/kg/tunnis; 2. ja järgnevadtunnid: 0,1...0,25 mg/kg/tunnis. Inf. eisoovitata jätkata kauem kui 24 tunnijooksul. Esimese 24 tunni jooksulmanustatav max kumulatiivne annus eitohiks ületada 600 mg. Ülemineksuukaudsele manustamisele peakstoimuma nii kiiresti kui võimalik, sellekstuleb inf. lõpetada ja manustada 100 mg.LASTELE: Ei soovitata kasutada alla 12-a,kuna puuduvad andmed ravimi toimekohta selles vanuserühmas.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Patsientidele, kellel esinebsiinussõlme düsfunktsioon, II või III astmeAV blokaad, parempoolne sääre blokaad(RBBB - right bundle branch block) võivasakpoolne eesmine või taguminehemiblokaad, kui rütmihäire esmaabi polekättesaadav. Samuti asümptomaatiliseventrikulaarse ekstrasüstoolia korral ja/võiasümptomaatilise ebapüsiva ventrikulaarsetahhükardiaga patsientidel, kellel onesinenud müokardiinfarkt. Suhteliseksvastunäidustuseks on pikenenud PQ- jaQRS-intervall.RISKID: Enne manustamist tulebkorrigeerida elektrolüütide tasakaalu


SÜDAME-VERESOONKONDhäired. Tõstab endokardidepolarisatsiooniläve. See toime onpöörduv ja on rohkem väljendunud ägedakui kroonilise rütmiläve puhul. Ei tohikskasutada südamestimulaatorigapatsientidel, kellel ei ole võimalik mõõtaläviväärtust või ei saaprogrammeerimisega tõsta amplituudi.KÕRVALTOIMED: Uimasus, kalduvusminestamisele ja nägemishäired(kahekordne ja ähmane nägemine),iiveldus, oksendamine.KOOSTOIMED: Kasutamist koos teiste Iklassi kuuluvate antiarütmikumidega eisoovitata.Kui manustatakse samaaegseltamiodarooniga, tuleks annust vähendada50% võrra ja patsienti tuleks hoolegajälgida kõrvaltoimete tekke suhtes, samutituleb määrata flekainiidi sisaldust plasmas.Tambocor, 3M, Tabl. 50mg N20, 100;Inj. 10 mg/ml 15 ml ampullis N5KarvediloolCarvedilolumRAVIMITÜÜP: Alfa-+beetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stabiilne stenokardia, täiendava raviminasüdame paispuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: Algannus on 3,125 mg2 korda ööp., 2 näd. jooksul. Annust võibsuurendada kahenädalaste või pikemateintervallidega, algul kuni 6,25 mg 2 kordaööp., siis kuni 12,5 mg 2 korda ööp. ningseejärel kuni 25 mg 2 korda ööp. Max25...50 mg 2 korda ööp. jätkata. Kui ravikatkestatakse kauemaks kui 2 näd., tulebseda uuesti alustada annusega 3,125 mg 2korda ööp., annust vähehaavalsuurendades vastavalt eespool toodudsoovitusele.LASTELE: Alla 18-a kohta onefektiivsusest ja ohutusest andmeidebapiisavalt.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada, v.ajuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Krooniline obstruktiivnekopsuhaigus bronhiobstruktsiooniga,astma, kliiniliselt märkimisväärnemaksapuudulikkus, II või III astmeAV-blokaad, raske bradükardia (


SüdamerütmihäiredVajaduse korral võib uue annusemanustada 5 min. pärast. Ei tohi 1 tunnijooksul manustada rohkem kui 200...300mg. Korduma kalduvate rütmihäiretekorral ja patsientidele, kes ei olevõimelised suukaudseid antiarütmikumevõtma, võib lidokaiini manustada inf. 1...4mg min. (20...50 mcg/kg/min). Veenisisestinf. peab teostama EKG kontrolli all, etvältida võimalikku üleannustamist jatoksilisust. Inf. tuleb lõpetada kohe, kuipatsiendi südame baasrütm stabiliseerubvõi ilmnevad esimesed toksilisuse nähud.Harvadel juhtudel on vajalik jätkatainfusiooni kauem kui 24 tundi. Patsiendiltuleb esimesel võimalusel alustadasäilitusravi suukaudse antiarütmikumiga.LASTELE: Südame rütmihäired:Kogemused on piiratud. Sissejuhatavaannusena on soovitatud kasutada 0,8...1mg/kg, mida korrata kuni 3...5 mg/kgsaavutamiseni ning seejärel jätkataveenisisese inf. 10...50 mcg/kg/min.RASEDATELE: Raseduse ajal võibkasutada. Lidokaiin võib väikesteskogustes erituda rinnapiima, mis imikuttõenäoliselt ei ohusta.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA ja teisteamiidide gruppi kuuluvate LA suhtes.Hüpokaleemia. Rasked südameülejuhtehäired (Adams-Stokesii sündroom,raske sinuatriaalne või atrioventrikulaarneblokaad), äge südamepuudulikkus,hüpovoleemia, porfüüria.RISKID: Ettevaatusega kasutadaepilepsia, maksa või kopsude kahjustuse,kongestiivse südamepuudulikkuse(südame paispuudulikkuse), rasketeneeruhaiguste, märkimisväärse hüpoksia,raske respiratoorse puudulikkuse,hüpovoleemia või shoki korral ningväljendunud ülejuhtehäirete ningsiinusbradükardia korral. Hüpokaleemia,hüpoksia ning happe-alustasakaalu häiredpeavad olema korrigeeritud enne ravialustamist. Südamepuudulikkusega,eakatele ja nõrgestatud organismigapatsientidele, samuti maksakahjustusekorral või südameoperatsioonide järgselttuleb manustada väiksemas annuses.Erilise ettevaatusega tuleb ravimitmanustada pea- või kaelapiirkonda.Seoses nimetatud piirkonna heaverevarustusega on seal suur oht süstidaravimit otse veresoonde, mis võibpõhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid.Veenisisese manustamise ajal onsoovitatav jälgida hingamisfunktsiooni jaEKG-d, soovitatav on valmistada etteelustamisvahendid ja tüsistuste raviksvajaminevad ravimid. Veritsuskalduvusegapatsientide puhul (hüübimishäirete võiantikoagulantravi korral) tuleks hoidudalidokaiini manustamisest truncussympaticuse ja selle ganglionide piirkonda,14sügavale lihasesse ja epiduraalselt.Ravimit ei soovitata kasutada patsientidel,kellel on anamneesis maliignehüpertermia. Vältida ravimi silmasattumist.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, südame-veresoonkonnahäired (bradükardia, hüpotensioon,atrioventrikulaarne blokaad, shokk),manustamiskoha lokaalne ärritus,allergilised reaktsioonid.KOOSTOIMED: Vasokonstriktoorsedained (epinefriin või norepinefriin)pikendavad toime kestust ningvähendavad imendumist süstekohast.Valmis segatud lahus tuleb koheselt ärakasutada. KNS aktiivsust vähendavateravimite ja lidokaiini samaaegnemanustamine võib suurendada pärssivattoimet KNS-le. Samaaegne kasutaminekoos LA bupivakaiiniga võib suurendadavaba lidokaiini kontsentratsiooni plasmas.Vaba fraktsiooni võib suurendada kakokaiini ning östrogeenide samaaegnekasutamine, mille tagajärjel toksilisussuureneb. Samaaegset kasutamist koosreboksetiiniga soovitatakse vältida.Lidokaiini ja teiste antiarütmikumide(näiteks amiodarooni, tokainiidi jt) pärssivtoime südametegevusele on aditiivne.Samaaegne kasutamine koosantibakteriaalsete ravimitega(kvinupristiin/dalfopristiin) suurendabventrikulaarsete rütmihäirete tekke ohtu.Samaaegsel kasutamisel koos narkootilistevõi anesteetiliste ainetega tuleb jälgidasünergistlikku toimet, respiratoorsepuudulikkuse tekke risk on suurenenud.Võib konkureerivalt tugevdadasuksametooniumi toimet. Kuna tsimetidiinja beeta-blokaatorid (propranolool) võivadvähendada kliirensit, suurendab nenderavimite samaaegne kasutaminekõrvaltoimete tekkimise ohtu.Mikrosomaalsete ensüümide indutseerijad(näiteks barbituraadid, bensodiasepiinid,fenütoiin) võivad kiirendada lidokaiinimetabolismi maksas ning võib osutudavajalikuks lidokaiini annust suurendada.Atsetasolamiidi, lingudiureetikumide jatiasiidide põhjustatud hüpokaleemiaavaldab lidokaiinile antagonistlikku toimet.Sol. Lidocaini hydrochloridi, Ilsanta,Inj. sol. 10mg/ml 20ml N25; Inj. sol.10mg/ml 50ml N25; Inj. sol. 20mg/ml20ml N25; Inj. sol. 20mg/ml 50ml N25MetoproloolMetoprololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia. Südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi. KroonilineSÜDAME-VERESOONKONDsüdamepuudulikkus vasaku vatsakesefunktsiooni langusega. Ägedamüokardiinfarkti järgsete tüsistusteprofülaktika. Migreeni profülaktika.ANNUSTAMINE: Tabl.: 100...200 mg 1kord ööp. Inj.: kuni 5 mg süstituna i.v.kiirusega 1...2 mg/minutis. Vajadusel võibannust korrata 5-min. intervallidega kunisoovitud toime saavutamiseni. Üldiseltsaavutatakse toime annusega 10...15 mg.Annused üle 20 mg tõenäoliselt eisuurenda ravitoimet.LASTELE: Vähe kogemusi.RASEDATELE: Ainult juhul, kui sedapeetakse eluliselt vajalikuks.VASTUNÄID.: Psoriaas, (kardiogeenne)shokk, - süstoolne vererõhk


SÜDAME-VERESOONKONDvõib tõusta antiarütmikumitega,antihistamiinikumitega,histamiin-2-retseptori antagonistidega,AD-ga, antipsühhootikumitega jaCOX-2-inhibiitoritega koosmanustamisel.Rifampitsiin vähendab ning alkohol jahüdralasiin suurendavadplasmakontsentratsiooni. Patsiente, keskaasuvalt kasutavad sümpaatilisiganglioblokaatoreid, teisibeetablokaatoreid (ka silmatilgad) või MAOinhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida. Kuikaasuv ravi klonidiiniga lõpetatakse, tulebmitu päeva varem lõpetada kabeetablokeeriv ravi. Beetablokaatoridsuurendavad antiarütmikumide (kinidiinijaamiodarooni-tüüpi) negatiivsetinotroopset ja negatiivset dromotroopsettoimet. Beetablokeerivat ravi saavatelpatsientidel võimendavad inhaleeritavadanesteetikumid kardiodepressiivset toimet.Kaasuv ravi indometatsiini või teisteprostaglandiinide sünteesi inhibeerivateravimitega võib nõrgendadabeetablokaatorite vererõhku alandavattoimet. Teatud juhtudel, kuibeetablokaatoritega ravitud patsientidelemanustakse adrenaliini, mõjutavadkardioselektiivsed beetablokaatoridvererõhu regulatsiooni tunduvalt vähemkui mitteselektiivsed. Beetablokeeriva ravikorral tuleb suukaudsete antidiabeetilisteravimite annuseid kohaldada.Betaloc ZOK/Betaloc, AstraZeneca, Ret.tabl. 25mg N28; Ret. tab. 50mg N30; Ret.tabl. 100mg N30; Inj. 1mg / ml 5ml N5Emzok, Teva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30Metohexal, Hexal, Tabl. 50 mg N30;Tabl. 100 mg N30Metoprolol-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N30; Ret. tabl. 50 mg N30;Ret. tabl. 100 mg N30; Ret. tabl. 200 mgN30MetoZok, Prolong. tabl. 25 mg N30;Prolong. tabl. 50 mg N30; Prolong. tabl.100 mg N30PerindopriilPerindoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Hüpertensioon, stabiilnesüdame isheemiatõbi: Südameatakkideriski vähendamiseks stabiilse südameisheemiatõvega patsientidel, kellel onanamneesis müokardiinfarkt võirevaskularisatsioon.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on5 mg 1 kord päevas hommikuti. Tugevastiaktiveerunud RAAS patsientidel (eritirenovaskulaarse hüpertensiooni, soolaja/võivedelikupuuduse, südamedekompensatsiooni või raskehüpertensiooniga) võib vererõhk pärastalgannuse manustamist tugevasti langeda.Sellistele patsientidele soovitataksealgannusena 2,5 mg ja ravi peaksalustama meditsiinilise järelevalve all.Annust võib pärast kuuajalist ravisuurendada 10 mg-ni ööp. Kuihüpertensiivsel patsiendil diureetilist ravi eiole võimalik katkestada, võib alustada ravi2,5 mg annusega. Jälgida tulebneerufunktsiooni ja seerumikaaliumisisaldust. Järgmine annus tulebkohaldada vastavalt ravivastusele.Vajadusel võib jätkata diureetikumravi.EAKATELE: Eakate patsientide puhultuleks ravi alustada annusega 2,5 mgööp., mida võib pärast kuuajalist ravivajadusel suurendada 5 mg-ni, seejärelvajadusel 10 mg-ni vastavaltneerupuudulikkuse astmele.LASTELE: Ravimi efektiivsust ja ohutust eiole lastel ja noorukitel uuritud. Seetõttu eisoovitata ravimit lastel ja noorukitelkasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneabiaine või mõne teise AKE inhibiitorisuhtes. Anamneesis angioödeem seosesvarasema AKE inhibiitorraviga. Pärilik võiidiopaatiline angioödeem. Raseduse II jaIII trimester.RISKID: Kui perindopriili ravi esimese kuujooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia(tõsine või mitte), tuleks enne ravijätkamist hoolikalt hinnata kasu ja riske.AKE inhibiitorid võivad põhjustadaülemäärast vererõhu langust.Sümptomaatiline hüpotensioon esinebmittekomplitseeritud kõrgvererõhuhaigetelharva ning võib esineda patsientidel, kellelon tekkinud vedelikuvaegus pärastdiureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi,kõhulahtisust või oksendamist või kellel onraske reniinsõltuv hüpertensioon.Hüpotensiooni sümptomeid on täheldatudsümptomaatilise südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel kaasneb (või ei kaasne)neerupuudulikkus. Sagedamini on sedatäheldatud raske südamepuudulikkusegapatsientidel, kes saavad suurtes annusteslingudiureetikume, kellel esinebhüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni riskiga patsientide puhulpeab ravi alustama hoolika meditsiinilisejärelevalve all . Sama kehtib ka patsientidekohta, kellel esinevad stenokardia võitserebrovaskulaarsed häired ja kellelülemäärane hüpotensioon võiks esilekutsuda müokardi- või ajuinfarkti. Naguteistegi AKE inhibiitorite puhul, tulebperindopriili manustada ettevaatusegamitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosivõi hüpertroofilise kardiomüopaatia korral.SüdamerütmihäiredNeerupuudlikkuse korral (kreatiniinikliirens < 60 ml/min) määratakse algannusvastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile jaseejärel vastavalt ravivastusele. Rutiinnekaaliumi- ja kreatiniini sisalduse kontrollkuulub nende patsientide puhul tavaliseravipraktika juurde. Uni- või bilateraalseneeruarteri stenoosiga patsientidel, kedaon ravitud AKE inhibiitoritega, võib esinedauurea ja kreatiniini sisalduse tõusu veres,mis taandub pärast ravi lõpetamist. See oneriti tõenäoline neerupuudulikkusegapatsientidel. Kui sellele lisandubrenovaskulaarne hüpertensioon, siis onrisk järsu hüpotoonia ja neerupuudulikkusetekkeks. Niisuguste patsientide puhul tulebravi alustada haiglas, väikeste annustegaja hoolika tiitrimisega. Kunadiureetikumravi võib olla lisafaktoriks,tuleb nende manustamine lõpetada janeerufunktsiooni jälgida ravi esimesenädala jooksul. Mõnedel eelnevaneeruhaiguseta hüpertensiivsetelpatsientidel on tõusnud uurea ja kreatiniinisisaldus veres, mis on tavaliselttagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eritikui on manustatud koos diureetikumiga.See on eriti tõenäoline eelnevalt esinevaneerupuudulikkusega patsientidel.Anafülaktilistest reaktsioonidest onteatatud patsientidel, kes on saanudhemodialüüsi high-flux membraanidega jakeda on samaaegselt ravitud AKEinhibiitoritega. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel kaaluda teist tüüpidialüüsimembraani või teise ravimiklassikuuluva antihüpertensiivse ravimikasutamist. Puuduvad kogemusedmanustamise kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidel. Angioödeem näol,jäsemetel, huultel, limaskestadel, keelel,häälepaeltel ja/või kõris on harva esinenudpatsientidel, kes saavad ravi AKEinhibiitoritega.Harva on teatatud eluohtlikestanafülaktoidsetest reaktsioonidestpatsientidel, kellel on läbi viidud madalatihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesdekstraan-sulfaat absorbendiga.Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorraviajutise katkestamisega enne iga afereesi.On andmeid anafülaktoidsetereaktsioonide kohta patsientidel, kessaavad AKE inhibiitorravi ajaldesensibiliseerivat ravi (nt kiletiivalistemürgiga). Samadel patsientidel ei tekkinudneid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitorigaajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuestitähelepanuta jätmisel. AKE inhibiitoreid onharva seostatud sündroomiga, mis algabkolestaatilise kollatõvega ja progresseerubraskeks maksanekroosiks, mis võib(mõnikord) lõppeda surmaga. AKEinhibiitorravi saavatel patsientidel onesinenud neutropeeniat, agranulotsütoosi,15


Südamerütmihäiredtrombotsütopeeniat ja aneemiat. AKEinhibiitorid põhjustavad angioödeemisuurema tõenäosusega mustanahalistelpatsientidel. AKE inhibiitorravi ajal võibesineda köha. Perindopriil võib blokeeridaulatuslike operatsioonide või anesteesia(kui anesteesiat viiakse läbi ainetega, misvõivad põhjustada hüpotensiivset shokki)ajal angiotensiin II moodustumist mismõjutab reniini vabastamist. Ravi tulebkatkestada üks päev enne operatsiooni.Kui tekib oletatavasti selle mehhanismijärgi hüpotensioon, tuleb tagada organismipiisav vedelikumaht. Ravi ajal AKEinhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga,on mõnedel patsientidel esinenud seerumikaaliumisisalduse tõusu.: Suukaudseidsuhkrutõvevastaseid ravimeid või insuliinikasutavatel patsientidel tuleb AKEinhibiitorravi esimesel kuul jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja perindopriilikombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Perindopriili ja kaaliumi säästvatediureetikumide, kaaliumilisandite võikaaliumi sisaldavate soolaasendajatekombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Ravimi laktoosisisalduse tõttu ei tohiksharvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, glükoosigalaktoosiimendumishäirete võilaktaasipuudulikkusega patsiendid sedaravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,peapööritus, paresteesia, nägemishäired,tinnitus, hüpotensioon ja sellega seotudtoimed, köha, düspnoe, iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkusehäired, seedehäire, kõhulahtisus,kõhukinnisus, lööve, sügelus,lihaskrambid, asteenia.KOOSTOIMED: Diureetikume saavatelpatsientidel, eriti vedeliku ja/või sooladevaeguse korral, võib AKE inhibiitorravialguses esineda ülemäärastvererõhulangust. Hüpotensiivset toimetsaab vältida diureetikumravi lõpetadesning suurendades vedelikumahtu võisoolade sisaldust enne perindopriilravialustamist, seda nii madalate kuisuuremate annuste korral. Kuigi seerumikaaliumisisaldus jääb tavaliseltnormaalseks, võib mõnedel perindopriiligaravitud patsientidel esinedahüperkaleemiat. Kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon,triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandidvõi kaaliumi sisaldavad soolaasendajadvõivad põhjustada seerumikaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu.Seepärast ei soovitata perindopriilikombinatsioonis eelpool nimetatudainetega. Liitiumi ja AKE inhibiitorikoosmanustamisel on täheldatud seerumiliitiumisisalduse mööduvat tõusu jatoksilisust. Üheaegne tiasiiddiureetikumide16manustamine võib suurendada liitiumitoksilisust ja suurendada niigiprogresseerunud liitiumi toksilisuse ohtuAKE inhibiitori koostoimel. Perindopriilimanustamist koos liitiumiga ei soovitata,kuid kombineerimise vajadusel tulebseerumi liitiumisisaldust sagedastikontrollida.MSPVA võivad vähendada AKE inhibiitoriteantihüpertensiivset toimet. On isegitäheldatud MSPVA ja AKE inhibiitoritesummeeruvat toimet kaaliumi sisaldusesuurenemisele seerumis, mis võib viianeerufunktsiooni langusele. Needprotsessid on tavaliselt mööduvad. Harvavõib esineda neerufunktsiooni häireid, eritinõrgenenud neerufunktsioonigapatsientidel nagu eakad või dehüdreeritudpatsiendid. Antihüpertensiivsed ained javasodilataatorid- nende ainetekoosmanustamisel võib suurenedaperindopriili hüpotensiivne toime.Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teistevasodilataatorite koosmanustamine võibvererõhku veelgi alandada.Epidemioloogilised uuringud näitavad, etAKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliin, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) võivadsuurendada hüpoglükeemilist toimet.Selline fenomen ilmnes eriti kombineeritudravi esimeste nädalate jooksul ningeelneva neerupuudulikkusega patsientidel.Teatud anesteetikumide, TSAD jaantipsühhootikumide koosmanustamineAKE inhibiitoritega võib anda vererõhulanguse.Sümpatomimeetikumid võivad vähendadaAKE inhibiitorite antihüpertensiivsettoimet. Perindopriili võib manustada koosatsetüülsalitsüülhappega (juhul kuikasutatakse trombolüütikumina),trombolüütikumidega,beeta-adrenoblokaatoritega ja/võinitraatidega.Prestarium Arginine, Servier, Tabl. 5mg N30; Tabl. 10 mg N30PropafenoonPropaphenonumRAVIMITÜÜP: Antiarütmiline ravimNÄIDUSTUS: Paroksüsmaalsetesupraventrikulaarsete tahhüarütmiate,sealhulgas kodade virvenduse ravi japrofülaktika. Mitteisheemilise geneesigaventrikulaarse tahhüarütmia ravi.ANNUSTAMINE: Suukaudnemanustamine: 450...600 mg (150 mg 3korda päevas kuni 300 mg 2 kordapäevas). Aeg-ajalt võib osutuda vajalikuksannuse suurendamine 900 mg-ni ööp.(300 mg 3 korda päevas). Annust ei tohisuurendada enne, kui patsient on saanudSÜDAME-VERESOONKONDravi 3...4 päeva. I.v. manustamine:Ühekordne annus on 1 mg/kg kehakaalukohta. Sageli saavutatakse soovitudterapeutiline toime juba annusega 0,5mg/kg kehakaalu kohta. Vajadusel võibühekordset annust suurendada kuni 2mg/kg kehakaalu kohta.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutada ainult siis,kui oodatav kasu ületab võimalikud ohudlootele.Ravi vajadusel on soovitatav rinnagatoitmine lõpetada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,märkimisväärne strukturaalnesüdamehaigus, kontrollimatusüdamepaispuudulikkus, kardiogeenneshokk (v.a arütmiast tingitud), 3 kuujooksul pärast müokardiinfarkti või siis, kuisüdame väljutusfunktsioon onKahjustunud, raske sümptomaatilinebradükardia, olemasolev siinussõlmedüsfunktsioon, atriaalsederutusjuhtehäired, AV-blokaadi teine võikõrgem aste või kimbu haru blokaad võidistaalne blokaad artifitsiaalsekardiostimulaatori puudumisel, raskehüpotensioon, väljendunud elektrolüütidetasakaaluhäired (nt kaaliumi metabolismihäired), raske obstruktiivne hingamisteedehaigus, Myasthenia gravis.RISKID: On oluline, et iga patsienti,kellele antakse propafenooni, hinnatakselektrokardiograafiliselt ja kliiniliselt enneravi algust ja ravi ajal, määramakskindlaks, kas vastus propafenoonile toetabravi jätkamist. Propafenoon-ravi võibmõjustada kunstlike kardiostimulaatoriterütmogeenset kui ka sensitiivset läve.Seetõttu tuleks kardiostimulaatoritkontrollida ning vajadusel see ümberprogrammeerida.Esineb võimalus, et paroksüsmaalnefibrillatsioon võib üle minna kodadelaperduseks, kaasneva 2:1 või 1:1erutusjuhte blokaadiga. Nagu teistegi1c-klassi anti-arütmiliste ainete korral,võivad märkimisväärse strukturaalsesüdamehaigusega patsiendid ollapredisponeeritud raskete kõrvaltoimetetekkeks.Mõõduka kuni raskemaksapuudulikkusega patsientidel onpropafenooni biosaadavus suurenenudkuni 70%. Neile patsientidele tuleksmanustada väiksemaid annuseidKÕRVALTOIMED: Anoreksia, ärevus,segasus, pearinglus, peavalu, nägemisehägustumine, stenokardia, bradükardia,erutusjuhtehäired, südamepuudulikkus,proarütmilised toimed, mis avalduvadtahhükardia või ventrikulaarsefibrillatsioonina, ektoopilise aktiivsuse tõus,iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus,


SÜDAME-VERESOONKONDsuukuivus, mõru maitse suus,kõhulahtisus, kõhuvalu, maksafunktsioonihäired.KOOSTOIMED: Propafenooni samaaegnekasutamine võib tugevdada järgmisteravimite kõrvaltoimeid:lokaalanesteetikumid (mida kasutatakse ntsüdamestimulaatori implanteerimisel ningkirurgiliste operatsioonide võistomatoloogiliste protseduuride käigus) jateised ravimid, millel on südamelöögisagedust ja/või müokardikontraktiilsust pärssiv toime (ntbeeta-adrenoblokaatorid ning TSAD).Propafenooni samaaegne manustaminevõib organismis suurendada nenderavimite kontsentratsiooni, mismetaboliseeruvad ensüümi CYP2D6 abil(nt venlafaksiin). Propafenoonigateostatava ravi ajal on täheldatudpropranolooli, metoprolooli, desipramiini,tsüklosporiini, teofülliini ja digoksiinikontsentratsiooni suurenemist veres võivereplasmas.Ensüümide CYP2D6, CYP1A2 ja CYP3A4aktiivsust pärssivad ravimid (ntketokonasool, tsimetidiin, kinidiin jaerütromütsiin) ning greibimahl võivadpõhjustada propafenooniplasmakontsentratsiooni suurenemist. Kuipropafenooni manustatakse koosnimetatud ensüümide inhibiitoritega,tuleks patsienti hoolikalt jälgida ningvastavalt tulemusele ravi korrigeerida.Ritonaviiri (annustes 800...1200 mg ööp.)ja propafenooni samaaegne manustamineon vastunäidustatudplasmakontsentratsioonide võimalikusuurenemise tõttu. Propafenooni jaamiodarooni samaaegne kasutamine võibmõjutada ülejuhet ja repolarisatsiooni ningpõhjustada proarütmilise potentsiaaligahäireid. Vajalik võib olla mõlema ravimiannuste korrigeerimine (sõltubterapeutilisest vastusest). Patsientidel,kellel kasutati samaaegselt propafenoonija lidokaiini, ei ilmnenud märkimisväärseidmuutusi kummagi ravimifarmakokineetikas. Propafenooni jaintravenoosselt manustatava lidokaiinisamaaegsel kasutamisel on siiskitäheldatud lidokaiini kesknärvisüsteemipuudutavate kõrvaltoimete ohusuurenemist.Fenobarbitaal on ensüümi CYP3A4 tuntudindutseerija. Kui patsient kasutabkrooniliselt fenobarbitaali, tuleb jälgidatema ravivastust propafenooni suhtes.Rifampitsiini samaaegsel manustamiselväheneb propafenooniplasmakontsentratsioon ja seetõttu võibnõrgeneda propafenooni antiarütmilinetoime.Kuna propafenoon võib tugevdadasuukaudsete antikoagulantide (ntfenprokumooni ja varfariini) toimet,põhjustades protrombiini aja pikenemist,on patsientidel, kes saavad nimetatudravimeid samaaegselt, soovitatav hoolikaltjälgida verehüübimisnäitajaid.Propafenooni ja fluoksetiini samaaegselmanustamisel kiiretele metaboliseerijatelesuurenesid S-propafenooni Cmax ja AUCvastavalt 39 ja 50% võrra ningR-propafenooni Cmax ja AUC vastavalt 71ja 50% võrra. Propafenooniplasmakontsentratsioon võib suureneda kaparoksetiini ja propafenooni samaaegselkasutamisel. Sellisel juhul võib soovitudravivastuse saavutamiseks piisata kapropafenooni väiksematest annustest.Propanorm, PRO. MED., Tabl. 150mgN50Rytmonorm, Abbott, Tabl. 150mg N50;Tabl. 300mg N50PropranoloolPropranololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika, täiendavaravimina hüpertroofilise kardiomüopaatiaja feokromotsütoomi korral, migreeniprofülaktika, essentsiaalne treemor.ANNUSTAMINE: 40 mg 3 korda ööp.RASEDATELE: Tohib kasutada ainulthoolikal kasu ja riskide suhte kaalumisel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi mõne abiainesuhtes, väljendunud südamepuudulikkus,shokk, 2. või 3. astme AV blokaad,siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokaad, bradükardia (enneravi alustamist rahuoleku pulss alla 50löögi minutis), hüpotoonia, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (näiteksbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne ravi MAO inhibiitoritega (v.aMAO-B inhibiitorid). Ravi saavatelepatsientidele on verapamiili- võidiltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide võiteiste antiarütmikumide (näiteksdisopüramiid) intravenoosne manustaminevastunäidustatud (v.a intensiivravis).RISKID: Diabeetikud, kelle veresuhkrutase on väga kõikuv (oht raskekujulisehüpoglükeemia tekkeks). Pikaajaline dieetja suur kehaline koormus (ohtraskekujulise hüpoglükeemia tekkeks).Maksafunktsiooni ja neerufhäireunktsioonihäiretega patsiendidKÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,uimasus, segasus, närvilisus, higistamine,peavalu, unehäired, depressiivnemeeleolu, hirmuunenäod võiSüdamerütmihäiredhallutsinatsioonid, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Samaaegselpropranolooli, TSAD-ide, barbituraatide jafenotiasiinide ning samuti nitroglütseriini(glütseroolnitraat), diureetikumide,vasodilataatorite ja teiste vererõhuravimitekasutamisel võib vererõhu langussuureneda. Indometatsiin võib vähendadavererõhku alandavat toimet. Tsimetidiintugevdab toimet.Propra-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.40mg N50SotaloolSotalolumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Ägedad ja eluohtlikudventrikulaarsed tahhüarütmiad,paroksüsmaalse supraventrikulaarsetahhüarütmia profülaktika, siinusrütmisäilitamine pärast kodade virvendus- võilaperdusarütmia kardioversiooni järgselt.ANNUSTAMINE: Algannus on 160 mgööp. jagatuna 2 manustamiskorraleVajadusel võib ööp. annust järk-järgulttõsta 240...320 mg-ni ööp. Kui raviefektiivsus pole piisav, võib eluohtlikeventrikulaarsete arütmiate puhul annusttõsta kuni 480 mg-ni ööp. manustatuna 2või 3 üksikannusena. Annust võib tõstavaid juhtudel, kui potentsiaalne kasuületab raskete kõrvaltoimete (eritiproarütmilised toimed) ohu riski. Annusttohib tõsta mitte kiiremini kui2...3-päevase intervalli järel.LASTELE: Pole piisavalt kogemusi.RASEDATELE: Tohib kasutada vaid juhul,kui oodatav kasu ületab võimalikud ohud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes, südamepuudulikkus,akuutne müokardiinfarkt, shokk, II ja IIIastme AV-blokaad, SA-blokaad,siinussündroom, bradükardia,hüpokaleemia, hüpomagneseemia,hüpotensioon, perifeersetevereringehaiguste hilisstaadiumid,obstruktiivsed hingamisteede haigused,metaboolne atsidoosRISKID: Müokardiinfarktijärgseseisundiga patsientidel või südame vasakuvatsakese funktsiooni langusegapatsientidel on küllalt suur risk arütmiate(proarütmiate) ägenemiseks. Patsientidel,kellel on anamneesis raskedülitundlikkusreaktsioonid ja kes saavaddesensibiliseerivat ravi, esineb suurenenudoht raskeks anafülaktiliseks reaktsiooniks.Intravenoosselt verapamiili ja diltiaseemitüüpi kaltsiumiantagoniste saavatelepatsientidele on ravi sotalooligavastunäidustatud (v.a intensiivravis). Eritihoolikas meditsiiniline monitooring on17


Isheemiatõbivajalik järgmistel juhtudel: -neerupuudulikkusega patsientidel (annustalandada), - range paastumise ja suurevereglükoosi kõikumisega diabeetikutepuhul (maskeeritud hüpoglükeemiaseisundid), - hüpertüreoidismi kahtlusegapatsiendid. Kontaktläätsede kandjadvõivad märgata sotaloolvesinikkloriidikasutamise ajal vähenenud pisaraeritust.KÕRVALTOIMED: Nõrkus, pearinglus,uimasus, palavik, peavalu, ärevus,meeleolu kõikuvus, segasusseisundid,hallutsinatsioonid, tundlikkuse häired jakülmatunne jäsemetes, kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, düspepsia,meteorism, nahareaktsioonid (sügelus,punetus, eksanteem) ja unehäired.KOOSTOIMED: Vältida samaaegsettritsükliliste antidepressantide või alkoholija sotaloolvesinikkloriidi manustamist,kuna see soodustab ventrikulaarsetearütmiate teket (vastavaid üksikjuhtumeidon kirjeldatud).Sotahexal, Hexal, Tabl. 160mg N20;Tabl. 80mg N20, 50VerapamiilVerapamilumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, supraventrikulaarsedtahhüartütmiad.ANNUSTAMINE: Tabl.: Soovitatavaksannuseks on 240...480 mg manustatunakahe eraldi annusena.LASTELE:RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Kardiovaskulaarne shokk,komplitseeritud värske müokardiinfarkt(bradükardia, hüpotoonia, südame vasakupoole puudulikkus), raskederutusjuhtehäired (II ja III astmeatrioventrikulaarne blokaad, sinuatriaalneblokaad), siinussõlme nõrkuse sündroom(bradükardia-tahhükardia sündroom),väljendunud südamepuudulikkus, kodadevirvendus või laperdus koos enneaegseerutuse sündroomiga, hüpotoonia,myastenia gravis. Ülitundlikkus TA suhtes.RISKID: Ravi ajal tuleb jälgida patsiendivererõhku. Ettevaatlik tuleb olla olukorras,kus esinevad esimese astme AV-blokaad,bradükardia (


SÜDAME-VERESOONKONDAdenocor, Sanofi-Synthelabo, Inj. 3mg/ml N6AlprostadiilAlprostadilumRAVIMITÜÜP: Teised südamessetoimivad ainedNÄIDUSTUS: Jäseme kriitiline isheemiaravi (Fontaine klassifikatsioon III, IVstaadium), kui rekonstruktiivseteoperatsioonide teostamine ei ole võimalikangiograafiliselt tõestatud arteritekahjustuse iseloomu tõttu.Kombinatsioonis veresoonterekonstruktiivsete operatsioonidega,operatsiooni ajal ja vahetuspostoperatiivses perioodis. Raynaud' tõveja sündroomi ravi, kui haiguse tüsistusenaon tekkinud nekrootiline sõrmede-varvastekahjustus.ANNUSTAMINE: Võivad kasutada ainultarstid, kellel on küllaldane kogemus ningoskused ja võimalused patsiendikardiovaskulaarsüsteemi pidevaksjälgimiseks.Intraarteriaalne: Trombemboolilistekomplikatsioonide ärahoidmiseks onsoovitatav hepariini manustamine 15 000TÜ/ööp. a) Intraarteriaalne manustamine12 tunni vältel. Ööp. doos: 5...30 mcg;0,1...0,6 ng/kg min. b) Intraarteriaalnemanustamine 1...2 tunni vältel. Ööp. doos:10...20 mcg; soovitatav doos kehakaalukilogrammi kohta minutis: doosiga 10mcg...1,2 ng/kg min, doosiga 20 mcg...2,4ng/kg min. Intraarteriaalne operatsiooniajal: Rekonstruktiivse veresoonteoperatsiooni ajal on manustatuddistaalsesse veresoonte basseini 5...40mcg. I.v. ööp. doos: 40 mcg 2 kordapäevas (2 tunni vältel hommikul ja õhtul)või 60 mcg 1 kord päevas (3 tunni vältel),soovitatav doos 4,7 ng/kg min.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,ebapiisavalt ravitud südame isheemiatõbi,rütmihäired, südamepuudulikkus, 6 kuuvältel pärast müokardiinfarkti põdemist,kui kliiniliste või röntgenoloogilisteandmete alusel on kahtlus kopsuturselevõi infiltraadile kopsus; raskete kroonilisteobstruktiivset tüüpi kopsuhaiguste korral,maksafunktsiooni häirete ja seedetraktiägedate haavandite korral, hulgitraumadekorral.RISKID: Südame- võineerupuudulikkusega patsientide ravimiselei ole soovitatav ületada infusioonilahusemahtu 50...100 ml päevas. Patsiendid, kesoma vanuse tõttu kalduvadkardiovaskulaarsüsteemi puudulikkusele,patsiendid südame isheemiatõvega võiperifeersete tursete janeerupuudulikkusega peaksid ravi ajalning 1 päev pärast ravi asumastatsionaaris. Hüperhüdratatsioonivältimiseks ei tohiks sellistel haigetelinfusioonivedeliku maht ületada 50...100ml päevas. Hädavajalik on sellistepatsientide kardiovaskulaarsüsteemifunktsiooni jälgimine (võimaluselmonitooring), kehakaalu, vedelike bilansija tsentraalse venoosse rõhu jälgimine.KÕRVALTOIMED: Arteri- ja veenisiseselkasutamisel võivad vastavas jäsemestekkida valu, punetus ning turse. Peavalu,kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, nahapunetus, tundlikkuse häired.KOOSTOIMED: Võib tugevneda järgmisteravimite toime: antihüpertensiivsedravimid, vasodilataatorid, isheemiatõveravis kasutatavad ravimid. Toimibsünergistlikult antikoagulantide jatrombotsüütide agregatsiooniinhibiitoritega, võib suureneda veritsusetekke võimalus.Vasostenoon, Kevelt, Inf. 20mcg/ml N 20AtenoloolAtenololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika.ANNUSTAMINE: Annustamine onindividuaalne. Tavaliselt manustatakse50...100 mg 1 kord ööp., kontrollidespulsisagedust ja vererõhku. Pikaajalise ravilõpetamisel tuleb annust vähendadajärk-järgult 1...2 nädala jooksul, sestäkiline võõrutamine ravimist võibpõhjustada südamepekslemist japrovotseerida stenokardiahoogu.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Atenolooli võib raseduseajal kasutada ainult hädavajadusel.Imetamise ajal on vajalik hoolikas arstlikjärelvalve.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi teistekoostisainete suhtes, manifestnesüdamepuudulikkus, ?okk, II või III astmeAV-blokaad, siinussõlmenõrkusesündroom, sinuatriaalne blokaad,bradükardia, hüpotensioon, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (ntbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne MAO inhibiitorite manustamine(v.a MAO-B inhibiitorid). Atenoloolravisaavatele patsientidele onvastunäidustatud intravenoosneverapamiili- või diltiaseemi tüüpikaltsiumantagonistide või teisteantiarütmikumide (disopüramiid)Isheemiatõbiaplikatsioon (erand: intensiivravi).RISKID: Hoolikas arstlik järelevalve onvajalik järgnevatel juhtudel: I astmeAV-blokaad; tugevalt kõikuva veresuhkruväärtusega diabeetikud (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu); kestevrange paastumine ja raske kehalinekoormus (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu);feokromotsütoomiga patsiendid(neerupealise säsi kasvaja; vajalik eelnevteraapia alfablokaatoritega); puudulikuneerufunktsiooniga patsiendid. Isiklikus võiperekondlikus anamneesis esinenudpsoriaasi korral võib patsiendile ravi beetablokaatoritegamäärata ainulthädavajadusel.Beeta-blokaatorid võivad tõsta tundlikkustallergeenide suhtes ja anafülaktilistereaktsioonide raskusastet. Ettevaatus onvajalik patsientide korral, kellel onanamneesis esinenud raskeidülitundlikkusreaktsioone või kes saavaddesensibiliseerivat ravi (ettevaatust,ägedad anafülaktilised reaktsioonid).KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,peavalu, nägemishäired, higistamine,uimasus, segasusseisund,hallutsinatsioonid, psühhoosid,luupainajalikud unenäod või unesränne,unehäired ja depressiivne meeleolu,ülemäärane hüpotensioon, bradükardia,minestus, atrioventrikulaarsederutusjuhtehäired või südamepuudulikkusesüvenemine.KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsedravimid, diureetikumid, vasodilataatorid,TSAD, barbituraadid, fenotiasiinid:vererõhku langetava toime tugevnemine.Antiarütmikumid: kardiodepressiivse toimetugevnemine. Verapamiili ja diltiaseemitüüpi kaltsiumantagonistid ja teisedantiarütmikumid (nt disopüramiid):hüpotensioon, bradükardia või teisedsüdamerütmihäired (vajalik on patsiendihoolikas järelevalve). Nifedipiini tüüpikaltsiumantagonistid: tugevam vererõhulangus ja üksikjuhtudel võimaliksüdamepuudulikkuse kujunemine.Südameglükosiidid, reserpiin,alfa-metüüldopa, guanetidiin, klonidiin:bradükardia, erutusjuhtivuse aeglustuminesüdames. Klonidiiniga kombineeritud ravikorral klonidiini järsul ärajätmisel võibvererõhk kiiresti tõusta. Klonidiiniga ravivõib alles siis lõpetada, kui mõned päevadvarem lõpetatakse atenoloolimanustamine. Järgnevalt tuleb raviklonidiiniga lõpetada järk-järgult.Suukaudsed antidiabeetikumid, insuliin:tugevdab nende ravimite veresuhkrutalandavat toimet. Hüpoglükeemiaohusümptomid, eriti tahhükardia jatreemor on maskeerunud või leebed.Seepärast on vajalik korrapärane19


Isheemiatõbiveresuhkru kontroll. Norepinefriin,epinefriin: võimalik ülemäärane vererõhutõus. Narkootikumid, anesteetikumid:tugevam vererõhu langus, negatiivseinotroopse toime tugevnemine(anestesioloogi informeerimine ravist).Perifeersed müorelaksandid (ntsuksametoonhalogeniid, tubokurariin):müorelakseeriva toime tugevnemine japikenemine atenolooli toimel(anestesioloogi informeerimine ravist).Atenolol-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.25mg N30; Tabl. 50mg N30; Tabl. 100mgN30DiltiaseemDiltiazemumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Stabiilne stenokardia.Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Diltiaseemi annusmääratakse individuaalselt haiguseraskusastet arvestades. Soovitatav ööp.annus on 180...360 mg. Tavalinealgannus on 90 mg 1 või 2 korda ööp.Vajadusel võib annust järk-järgultsuurendada kuni 120 mg 1 või 2 kordaööp. või 180 mg 1 või 2 korda ööp.Pikaajalise ravi korral tuleks pärastsuurema annusega püsiva ravitoimesaavutamist kaaluda annuse vähendamist.Koronaarhaigusega patsientidel, eritipärast pikaajalist ravi või shunteerimist,tuleb ravi diltiaseemiga lõpetadajärk-järgult. mitte järsku katkestades.LASTELE: Lastel kasutamise kogemuspuudub. Ei soovitata lastel kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus diltiaseemivõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,kardiogeenne sokk. Äge, komplitseeritudmüokardiinfarkt (hüpotensioon,bradükardia, vasaku vatsakesepuudulikkus). Väljendunudsüdamepuudulikkus. Keskmiseraskusastmega või raskesüdamepuudulikkus (NYHA III jaIV).Südame erutustekke ja ülejuhte raskedhäired (siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokk, II või III astmeatrioventrikulaarne blokk, välja arvatudfunktsioneeriva südamestimulaatoriolemasolu korral). Preeksitatsioonisündroom (nt WPW-sündroom) kooskodade laperdus- või virvendusarütmiaga(oht ventrikulaarse tahhükardia tekkeks).Beetablokaatorite, dantroleeni samaaegneveenisisene manustamine. Bradükardia(pulsisagedus alla 50 löögi minutis).Hüpotensioon (süstoolne rõhk alla 90mmHg). Rasedus ja imetamine.RISKID: Ettevaatus on vajalik kergesüdamepuudulikkuse (NYHA I, II),20sinuatriaalse bloki või esimese AV bloki jaraske maksa- või neerufunktsioonihäirekorral. Lastel kliinilise kasutamise kogemuspuudub.Koronaartõvehaigetel ei tohi pikaajaliseravi või aortokoronaarse shunteerimisejärgselt diltiaseemravi järsku katkestada.Stenokardiahoogude taastekkimisevältimiseks tuleb annust vähendadajärk-järgult.Diltiaseemi samaaegsel manustamiselteiste südame funktsiooni ja erutusjuhetpärssivate ravimitega (nt suukaudsedbeetablokaatorid, antiarütmikumid,südameglükosiidid, inhaleeritavadnarkootilised ained), tuleb kaaludakasu/riski suhet ning patsienti kliiniliseltjälgida.Diltiaseemi kasutamisel diabeedi puhulvõib osutuda vajalikuks veresuhkrutäiendav kontroll. Tsüklosporiin A pidevaravi korral võib diltiaseemi ärajätmine võiannuse vähendamine põhjustadatsüklosporiin A plasmakontsentratsioonilangust. Sellisel juhul tuleb transplantaadiäratõukereaktsiooni vältimisekstsüklosporiin A annust korrigeerida.KÕRVALTOIMED: Närvilisus,hüperaktiivsus (isegi mania episoodid),peavalu, vertiigo, väsimus, paresteesiad,tursed pahkluude piirkonnas, iiveldus,kõhukinnisus, nahaõhetus,fotosensibilisatsioon, allergilisedreaktsioonid (eksanteem, sügelus,urtikaaria).KOOSTOIMED: Diltiaseemi manustamiselsamaaegselt amiodarooni,beeta-blokaatorite või digoksiinigaväheneb südame erutusjuhtivuspõhustades suurenenud riski bradükardiaja AV blokaadi. Diltiaseemi manustamiselsamaaegselt meflokiniiniga vähenebsüdame erutusjuhtivus põhustadessuurenenud riski bradükardia ja AVblokaadi.Diltiaseemi biotransfotmatsioon toimubensüümi tsütokroom P-450 isoensüümiCYP3A4 toimel. CYP3A4-le onsubstraadiks ka digoksiin ja tsüklosporiinA. Nende ravimite manustaminediltiaseemiga samaaegselt võibkonkurentsi printsiibi põhimõttel pärssidadiltiaseemi metabolismi, mille tulemusenadiltiaseemi toime organismis intensiivistub.Tsütokroom P-450 isoensüümiindutseerijad (rifampitsiin, karbamasepiin,fenobarbitaal, fenütoiin: Nimetatud ainetekoosmanustamisel diltiaseemigadiltiaseemi metabolism kiireneb jaefektiivsus väheneb. Tsütokroom P-450isoensüümi inhibeerijad (tsimetidiin,kaltsiumisoolad, vitamiin D antagonistid):Inhibeerivad ensüümi tsütokroom P-450isoensüümi, mistõttu diltiaseemiplasmakontsentratsioon suureneb ja toimeSÜDAME-VERESOONKONDtugevneb. Potenseerib kuraaretüüpimüorelaksantide toimet. Ei tohi manustadakoos dantroleeni derivaatidega.Manustatuna samaaegselt liitiumiga võibsuurendada neurotoksilisuset. Suurendabimipramiini ja nortriptüliini biosaadavust javõib seeläbi tugevdada nende ravimitehüpotensiivset toimet.Altiazem RR, Luso farmaco, Ret. caps.180mg N20Diltiazem Lannacher, Lannacher,Prolong. tabl. 90 mg N20; Prolong. tabl.180 mg N30;EnalapriilEnalaprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,südamepuudulikkus, sümptomaatilisesüdamepuudulikkuse vältimine vasakuvatsakese väljendunud düsfunktsioonigapatsientidel.ANNUSTAMINE: Algannus 2,5 mg, misvõetakse sisse hommikul. Annusesuurendamine peab toimuma järk-järgult,vastavalt patsiendi individuaalseleravivastusele. Säilitusannus on tavaliselt5...10 mg, max ööp. annus 20 mg.EAKATELE: Üle 65-a on soovitatavalgannus 2,5 mg.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teisteAKE inhibiitorite või preparaadi mõneabiaine suhtes. Anamneesisangioneurootiline turse varasema AKEinhibiitorravi tagajärjel, samutihereditaarne/idiopaatiline angioödeem.Neeruarteri stenoos (kahe- võiühepoolne), neerutransplantatsioonijärgsed seisundid, hemodünaamiliseltoluline aordi- või mitraalklapi stenoos võihüpertroofiline kardiomüopaatia,primaarsed maksahaigused võineerupuudulikkus, rasedus,imetamisperiood.RISKID: Võib põhjustada tugevatvererõhu langust, eriti ravi alguses.Renovaskulaarse hüpertensiooni jaühepoolse (ainsa neeru korral) võikahepoolse neeruarteri stenoosi korral onkasutamisel suurem oht raskehüpotensiooni ja neerupuudulikkusetekkeks. RAAS blokeerimise tõttu onvastavalt tundlikel patsientidel oodataneerufunktsiooni muutusi. Kuienalapriilmaleaati kasutatakse koospolüakrüülnitriil-metallüülsulfonaatkõrgvoodialüüsimembraanidega,on ohtanafülaktiliste reaktsioonide(ülitundlikkusreaktsioonide ja isegi shoki)tekkeks. Ravi käigus võib tekkidahüperkaleemia, eriti olemasoleva neeru-


SÜDAME-VERESOONKONDja/või südamepuudulikkuse korral.Primaarse hüperaldosteronismigapatsientidel ei kasutataantihüpertensiivseid ravimeid, mistoimivad reniin-angiotensiini süsteemipärssivalt.LDL-afereesi ajal dekstraansulfaadiga võidesensibiliseeriva ravi ajal putukamürkide(mesilane/herilane) vastu võib samaaegneAKE inhibiitori kasutamine põhjustadaeluohtlike anafülaktiliste reaktsioonideteket. Harva võib AKE inhibiitorravi ajaltekkida näo, jäsemete, huulte, keele,glotise ja/või kõri angioneurootiline turse.KÕRVALTOIMED: Ülemäärane vererõhulangus (hüpotensioon, ortostaas) koospearingluse, nõrkustunde janägemishäiretega; harvadel juhtudel võibtekkida ka teadvuskaotus (minestus). Kuivköha, kurguvalu, häälekähedus ja bronhiit,iiveldus, kõhuvalu ja seedehäired,allergilised nahareaktsioonid nagu lööve,peavalu, unisus.KOOSTOIMED: NaCl: vererõhkulangetava ja südamepuudulikkusesümptomeid vähendava toimenõrgenemine. Antihüpertensiivsed ravimid:hüpotensiivse toime tugevnemine, eritidiureetikumide toimel.Valuvaigistid/põletikuvastased ravimid (ntASH, indometatsiin): vererõhku langetavatoime võimalik vähenemine. Kaalium,kaaliumi säästvad diureetikumid (ntspironolaktoon, amiloriid, triamtereen) jateised seerumi kaaliumisisaldustsuurendavad ravimid (nt hepariin):kaaliumisisalduse märkimisväärnesuurenemine seerumis. Liitium: sisaldusesuurenemine seerumis (vajalik regulaarnekontroll!).Alkoholi toime tugevnemine. Uinutid,narkootilised ained, anesteetikumid: tugevvererõhu langus (informeeridaanestesioloogi enalapriilravist).Allopurinool, tsütostaatikumid,immunosupressandid, süsteemsedglükokortikosteroidid, prokaiinamiid:leukotsüütide arvu vähenemine veres,leukopeenia. Suukaudsed diabeediravimid(nt sulfonüüluurea, biguaniidid), insuliin:hüpoglükeemilise toime tugevnemine.Berlipril, Berlin-Chemie, Tabl. 5mg N50;Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30Ednyt, Gedeon Richter, Tabl. 5mg N30;Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30Enahexal, Hexal, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30; Tabl. 20mg N30Enalapril-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.5mg N30; Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mgN30Enap, KRKA, Tabl. 2,5mg N20; Tabl. 5mgN60; Tabl. 10mg N60; Tabl. 20mg N60;Inj. 1,25mg/ml 1ml N5Renitec, MSD, Tabl. 5mg N28; Tabl.10mg N28Renitec Forte, MSD, Tabl. 20 mg N28,98FelodipiinFelodipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia.ANNUSTAMINE: Algannus on 5 mg 1kord ööp. Vajadusel võib annustjärk-järgult suurendada 10 mg-ni 1 kordööp.EAKATELE: Soovitatav algannus on 2,5mg 1 kord ööp. Annust suurendatakseettevaatusega.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus felodipiini,teiste dihüdropüridiinide või ravimi mõneabiaine suhtes. Rasedus.Kompenseerimata südamepuudulikkus.Äge müokardiinfarkt. Ebastabiilnestenokardia. Kliiniliselt olulineaordistenoos. Sarnaselt teistelekaltsiumikanali blokaatoritele tuleb ravilõpetada patsientidel, kellel arenebkardiogeenne shokk.RISKID: Felodipiini, nagu teistegiarterioole laiendavate ravimite toimel, võibharvadel juhtudel esineda märkimisväärsethüpotensiooni, mis eelsoodumusegapatsientidel võib põhjustada müokardiisheemiat.Puuduvad tõendid selle kohta, etfelodipiin oleks kasulik müokardiinfarktiteisesel ennetusel. Puuduvad andmedtoime ja ohutuse kohta maliigsehüpertensiooni korral. Raskekujulisevasaku vatsakese puudulikkuse korraltuleb kasutada ettevaatusega.Aordistenoosi, maksapuudulikkuse,raskekujulise neerupuudulikkuse(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) ningägeda müokardiinfarktijärgsesüdamepuudulikkuse korral tuleb kasutadaettevaatusega.Greipfruudimahla joomine viibmaksimaalsete plasmatasemete jabiosaadavuse suurenemiseni.KÕRVALTOIMED: Näoõhetus, peavalu,tinnitus, perifeersed tursed (turse suuruspahkluu piirkonnas on annusest sõltuv).KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsettoimet võivad tugevdada teisedvererõhuravimid ja TSAD. Ensüümiinhibiitorite (tsimetidiin, erütromütsiin,itrakonasool, ketokonasool ning mõnedflavonoidid, mis sisalduvad nt greipfruudimahlas) toimel kontsentratsioon plasmassuureneb. Ensüümi indutseerijate (ntfenütoiin, karbamasepiin, rifampitsiin,barbituraadid) toimel võibkontsentratsioon plasmas väheneda.IsheemiatõbiSalureetilise toime tõttu võibdiureetikumravile lisatuna süvendadaeelnevalt esinenud hüpokaleemiat.Hüdroklorotiasiid võib antihüpertensiivsettoimet tugevdada. Digoksiinikontsentratsioon veres suurenebsamaaegse manustamise korral.Felodipinhexal, Hexal, Prolong. tabl.5mg N30; Prolong. tabl 10mg N30Plendil, AstraZeneca, Ret. tabl. 2,5mgN30; Ret. tabl. 5mg N30; Ret. tabl. 10mgN30Presid, Teva, Ret. tabl. 2,5mg N30; Ret.tabl. 5mg N30; Ret. tabl. 10mg N30FosinopriilFosinoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Täiendava ravimina südamepuudulikkusekorral. Märkus. Hüpertensioon: Fosinopriilivõib kasutada nii üksikravimina kui kakombinatsioonis teiste antihüpertensiivseteainetega (nt tiasiiddiureetikumid).Südamepuudulikkus: Näidustatudsüdamepuudulikkuse ravis koosdiureetikumidega.Fosinopriil leevendab sümptomaatikat,parandab koormustaluvust, vähendabsüdamepuudulikkuse raskust jaravipäevade arvu haiglas. Samaaegnesüdameglükosiidide kasutamine koosfosinopriiliga ei ole soovitud tulemusesaavutamiseks vajalik.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on10 mg 1 kord päevas. Ravi tuleb alustadaarstliku järelevalve all. Kui algannust ontalutud hästi, võib vastavaltravitulemustele nädalase intervalligaannust suurendada kuni 40 mg-ni 1 kordpäevas. Pärast algannuse manustamisttekkinud hüpotensioon ei ole tavaliselttakistuseks annuse ettevaatlikuletõstmisele pärast hüpotensioonikorrigeerumist. Fosinopriili tuleks kasutadakoos diureetikumiga.LASTELE: Efektiivsust ja ohutust ei olepiisavalt uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneteise AKE inhibiitori või abiainete suhtes.Raseduse II ja III trimester.RISKID: Angiotensiini konverteerivensüüm on vajalik endogeense bradükiniiniinaktiveerimiseks, seepärast võibpatsientidel, kes kasutavad AKEinhibiitoreid, sh fosinopriili, eeldadamitmete kõrvaltoimete ilmnemist alatessuhteliselt kergetest nagu köha ninglõpetades alljärgnevate tõsiste nähtudega.AKE inhibiitoritega, sh fosinopriiliga ravitudhaigetel on kätel ja jalgadel kirjeldatudangioödeemi. Kui angioödeem haarab21


Isheemiatõbikeele, kõripealise või kõri, võib kujunedaeluohtlik hingamisteede obstruktsioon.Koheselt tuleb esmaabiks manustada0,1% adrenaliini subkutaanselt. Tursed,mis piirduvad näopiirkonna, suulimaskesta, huulte ning jäsemetega ontavaliselt lahenenud fosinopriil ravikatkestamisega; mõned juhud on vajanudravi. AKE-inhibiitoritega ravitudpatsientidel on harva täheldatud soolteangioödeemi. Need patsiendid onkaevanud kõhuvalu (koos iivelduse võioksendamisega või ilma); mõnel juhul eiesinenud anamneesis eelnevalt ka näopiirkonna angioödeemi ning C-1 esteraasitase oli normis. Angioödeem diagnoositikõhuõõne kompuutertomograafia võiultraheli uuringu või kirurgia käigus ningselle sümptomid taandusid pärastAKE-inhibiitoriga ravi lõpetamist.Kõhuvaluga patsientidel, kes saavadAKE-inhibiitoreid, tulebdiferentsiaaldiagnoosimisel kaaluda sooleangioödeemi võimalust. Ettevaatusegatuleb suhtuda AKE inhibiitoriga ravitavassepatsienti, kellel viiakse läbidesensibiliseerivat ravi. Anafülaktilistestreaktsioonidest on teatatud patsientidel,kes on saanud hemodialüüsihigh-flux-dialüsaatoriga, samutipatsientidel, kellel on viidud läbi madalatihedusega lipoproteiini afereesidekstraansulfaat absorbendiga. Selliseljuhul tuleks kasutada teist tüüpidialüsaatorit või ravi teist tüüpi ravimitega.Neerupuudulikkusega patsientideravimisel, eriti kui kasneb mõnikollageenhaigus nagu süsteemneerütematoosne luupus või sklerodermia,tuleb hoolikalt jälgida leukotsüüütide arvu.Enne ravi alustamist fosinopriiliga tulebkorrigeerida soola defitsiit jahüpovoleemia. Mööduv hüpotoonia ei olevastunäidustuseks edasisele ravile ningravi võib edukalt jätkata pärast sooladefitsiidi ja hüpovoleemia kõrvaldamist.AKE inhibiitorid põhjustada tugevatvererõhu langust, millele kaasneb oliguuriavõi asoteemia ja harva ägeneerupuudulikkus ning surm. Sellistelpatsientidel tuleb ravi alustada rangearstliku järelvalve all, neid tuleb esimeselkahel ravinädalal pidevalt jälgida ja alati,kui fosinopriili või diureetikumi annusttõstetakse. Kaaluda tuleks diureetikumiannuse vähendamist normaalse võimadala vererõhuga patsientidel, kes onsaanud tugevat diureetilist ravi või kellelon hüponatreemia. Hüpotensioon ei oleotseseks näidustuseks fosinopriilikatkestamisele. Mõningane vererõhulangus on tavapärane ja soovitud toimeravi alustamisel südamepuudulikkusegapatsientidel.Vererõhu langus on suurim ravi alguses,22see stabiliseerub 1...2 nädalaga jatavaliselt taastub ravieelne tase ilmaterapeutilise toime vähenemiseta.Raseduse ajal kasutatuna võivadAKE-inhibiitorid põhjustada areneval lootelkahjustusi ja isegi surma. RaviAKE-inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Kui ravi jätkamistAKE-inhibiitoriga ei peeta hädavajalikuks,tuleb rasestumist planeerival patsiendilantihüpertensiivne ravi asendada sellisega,mille ohutus raseduse ajal on tõestatud.Raseduse diagnoosimisel tuleb raviAKE-inhibiitoriga otsekohe lõpetada ningvajadusel alustada muu asjakohase raviga.AKE inhibiitoreid on mõnikord seostatudsündroomiga, mis algab kolestaatiliseikterusega, progresseerub ägedaksmaksanekroosiks ning (mõnikord) lõpebsurmaga. Selle sündroomi mehhanism eiole selge. AKE inhibiitoreid saavatelpatsientidel, kellel areneb ikterus võiilmneb märkimisväärne maksaensüümideaktiivsuse tõus, tuleb ravi AKEinhibiitoritega katkestada ning viia läbipõhjalikmeditsiiniline uuring. Ühe või mõlemaneeruarteri stenoosiga hüpertensiivsetelpatsientidel on täheldatud ravi ajal AKEinhibiitoritega uurea ja kreatiniini sisaldusetõusu seerumis, mis tavaliselt ravikatkestamisel möödub. Sellistelpatsientidel tuleb ravi esimestel nädalateljälgida neerufunktsiooni. Mõnelvererõhuhaigel, kellel ei ole leitud neeruvaskulaarset patoloogiat, on täheldatuduurea ja kreatiniini vähest või mööduvattõusu seerumis ka siis, kui nad on saanudsamaaegselt ravi diureetikumiga. Tavaliselttekivad need nähud eelnevalt neeruhaigustpõdenud patsientidel. Fosinopriili annusevähendamine võib olla vajalik. Raskesüdame paispuudulikkusega patsientidel,kelle neerufunktsioon sõltub RAAS-st, võibravile AKE inhibiitoriga kaasneda oliguuriaja/või asoteemia, harvem ägeneerupuudulikkus ja surm. Nõrgenenudmaksafunktsiooniga patsientidel võibfosinopriili plasmasisaldus suureneda.Alkohoolse ja biliaarse tsirroosigapatsientidel teostatud uuringutes täheldatifosinoprilaadi kogukliirensi aeglustumist japlasma AUC kahekordistumist. Mõnel AKEinhibiitoritega (sh fosinopriiliga) ravitudpatsiendil on täheldatud kaaliumi sisaldusesuurenemist seerumis. Järgmistel AKEinhibiitoritega ravitud haigetel on suuremhüperkaleemia tekke oht:neerupuudulikkuse ja diabeedigapatsiendid, kaaliumi säästvaiddiureetikume, kaaliumi sisaldavaidravimeid või soola asendajaid või teisiravimeid, mis tõstavad kaaliumi sisaldustseerumis (nt hepariin) kasutavadpatsiendid.SÜDAME-VERESOONKONDAKE inhibiitoritega (sh fosinopriiliga)ravitud patsientidel on täheldatud köha.Tavaliselt on see kuiv, püsiv ja lakkab ravilõpetamisel. AKE inhibiitorite pooltpõhjustatud köha tuleb arvestada köhadifferentsiaaldiagnoosis.Patsientidel, kellel operatsiooni võianesteesia ajal kasutatakse ravimeid, mispõhjustavad hüpotensiooni võib fosinopriilsüvendada nende ainete hüpotensiivsettoimet.Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevapäriliku galaktoositalumatuse häirete,laktaasi puudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi puudulikuimendumisega patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada. Ravimi efektiivsust jaohutust lastel ei ole piisavalt uuritud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, pearinglus, köha.KOOSTOIMED: Antatsiidid (ntalumiiniumhüdroksiid,magneesiumhüdroksiid ja simetikoon)võivad halvendada imendumist. Liitiumi jaAKE inhibiitoreid üheaegselt kasutavatelpatsientidel on täheldatud liitiumisisaldusesuurenemist seerumis ja suurenenudliitiumimürgistuse ohtu. Indometatsiin võibvähendada antihüpertensiivset toimet, eritikui hüpertensioon on põhjustatud reniinivähesusest. Ka teised MSPV ained (ntaspiriin) võivad omada samalaadsettoimet. Kaaliumi säästvad diureetikumid(nagu spironolaktoon, triamtereen,amiloriid) või kaaliumilisandid võivadsuurendada hüperkaleemia tekkimise ohtu.Fosinopril Actavis, Actavis, Tabl. 10 mgN28; Tabl. 20mg N28Monopril, BMS, Tabl. 10mg N28; Tabl.20mg N28IsosorbiiddinitraatIsosorbidi dinitrasRAVIMITÜÜP: VasodilataatorNÄIDUSTUS: 5 mg tablett: ägedastenokardiahoo profülaktika ja ravi.20/40 mg toimeainet prolongeeritultvabastavad kõvakapslid: stenokardiaprofülaktika ja ravi; täiendava raviminasüdamepuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: 5 mg tablett:Annustamine toimub individuaalselt,vastavalt vajadusele. Nõuanne: hoolimatamuutumatust annustamisest ja püsivastnitraatide kontsentratsioonist ontäheldatud toime vähenemist.Stenokardiahoo puhul või enne koormustlasta tabletil keele all või põses sulada võitablett närida ja ilma alla neelamata suhujätta.20/40 mg preparaat: Tavaline annus on40 mg. Nitraatide suurema vajaduse puhulvõib annust suurendada, manustades 20


SÜDAME-VERESOONKONDIsheemiatõbimg 3 korda ööp. või 40 mg 2 korda ööp.Ühe retardkapsli manustamisel 2 kordaööp. peab ravimi täieliku toimesäilitamiseks teine ravimi annus järgnemamitte hiljem kui 6 tundi pärast esimestannust.LASTELE: Ei ole andmeid kasutamiseefektiivsuse ja ohutuse kohta.RASEDATELE: Kuna puuduvad piisavadkogemused ravimi kasutamisest rasedatelnaistel, tohib ravimit kasutadaettevaatlikult ja ainult arsti järelevalve allkui ravist oodatav kasu ületab võimalikuriski lootele. Imetavatel emadel tulebravimit kasutada ettevaatusega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus nitroühenditesuhtes, ravimi ükskõik millise abiainesuhtes. Äge vereringe puudulikkus (shokk,vereringe kollaps). Kardiogeenne shokk,juhul kui intraaortaalne vastupulsatsioonvõi positiivsed inotroopsed ravimid ei tagapiisavalt kõrget vasaku vatsakeselõppdiastoolset rõhku. Hüpertroofilineobstruktiivne kardiomüopaatia,konstriktiivne perikardiit ja perikarditamponaad. Väljendunud hüpotensioon(süstoolne vererõhk alla 90 mmHg).Samaaegne fosfodiesteraas-5-inhibiitoritekasutamine (nt sildenafiil, tadalafiil võivardenafiil), sest nende mõjul võibisosorbiitdinitraadi vererõhku alandavtoime märkimisväärselt tugevneda 5 mgtabletti ei tohi kasutada ka siis, kuifosfodiesteraas-5-inhibiitorit võtnudpatsientidel tekivad ägedad stenokardilisedkaebused.20/40 mg ei ole sobiv ägedastenokardiahoo ja ägeda müokardiinfarktiraviks.RISKID: Isosorbiitdinitraati tulebjärgmistel juhtudel kasutada ainultäärmisel vajadusel: - madal täitumisrõhk,näiteks ägeda müokardiinfarkti puhul,vasaku vatsakese funktsiooni langus(vasaku poole puudulikkus). Peab vältimasüstoolse vererõhu langust alla 90 mmHg;- aordi- ja/või mitraalstenoos; - kalduvusortostaatiliste vereringeregulatsioonihäirete tekkeks; - haigused,millega kaasneb kõrgenenud koljusisenerõhk (senini on edasist rõhu tõusutäheldatud vaid i.v. glütseroolnitraadisuurte annuste puhul). 20 mg ei olesobiv ägeda stenokardiahoo ja ägedamüokardiinfarkti raviks.Isosorbiitdinitraadi manustamisel võibtingituna verevoolu relatiivsestümberjaotumisest hüpoventileeritudalveolaarosadesse tekkida mööduvhüpokseemia ja koronaartõvegapatsientidel vallanduda isheemia.Kirjeldatud on tolerantsuse kujunemistisosorbiitdinitraadi suhtes ning ristuvatolerantsuse teket teistenitropreparaatidega. Toime nõrgenemisevõi kadumise vältimiseks tuleks hoidudasuurte annuste pidevast kasutamisest.KÕRVALTOIMED: Peavalud("nitraatpeavalud"), mis ravi jätkudesenamasti taanduvad. Vererõhu langusja/või ortostaatiline hüpotensioon.KOOSTOIMED: Arvestama peabjärgmiste koostoimetega: samaaegnevasodilataatorite, antihüpertensiivseteravimite, beeta-adrenoblokaatorite,kaltsiumiantagonistide, neuroleptikumidevõi tritsükliliste antidepressantide jaalkoholi kasutamine võib tugevdadaisosorbiitdinitraadi vererõhku langetavattoimet.Isosorbiitdinitraadi jafosfodiesteraas-5-inhibiitorite (sildenafiil,tadalafiil, vardenafiil) kasutamine võibpõhjsutada märkimisväärset vererõhulangust, isheemiat ning vereringe häireidkoos püsivate südame- jaajukahjustustega. Annustamisintervalleelpool toodud ravimite jaisosorbiitdinitraadi vahel peaks olemavähemalt 24 tundi. Samaaegneisosorbiitdinitraadi ja dihüdroergotamiinikasutamine võib põhjustada DHE-tasemetõusu ja seega suurendada viimasevererõhku tõstvat toimet.ISDN-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.5mg N50; Ret. caps. 20mg N50; Ret. caps.40mg N50Isoket, Schwarz, Ret. tabl. 20mg N50;Ret. tabl. 40mg N50IsosorbiidmononitraatIsosorbidi mononitrasRAVIMITÜÜP: VasodilataatorNÄIDUSTUS: Stenokardia profülaktika japikaajaline ravi. Täiendava raviminasüdamepuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: 20 mg 2...3 kordapäevas või 40 mg 1...2 korda päevas.Imduri toimeainet prolongeeritultvabastavaid tabl. võetakse 60 mg 1 kordpäevas hommikul. Annust võib vajaduselsuurendada 120 mg-ni päevas. Mono MackDepot, 100 mg toimeainet prolongeeritultvabastavaid tablette manustatakse 1 tabl.ööp.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutadaettevaatlikult ja ainult arsti järelevalve all,kui ravist oodatav kasu ületab võimalikuriski lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistenitraatide või mõne koostisosa suhtes.Kardiogeenne shokk, kui ei ole tagatudvasaku vatsakese piisavalt kõrgelõppdiastoolne rõhk, äge vereringepuudulikkus (shokk, tsirkulatoornekollaps), väga madal vererõhk (süstoolnevererõhk alla 90 mmHg), hüpertroofiline23


Isheemiatõbiobstruktiivne kardiomüopaatia,konstriktiivne perikardiit, perikarditamponaad, hüpovoleemia, kinnise nurgaglaukoom. Ei tohi kasutada samaaegseltfosfodiesteraasi inhibiitoritega (sildenafiil,vardenafiil, tadalafiil).RISKID: Erilist ettevaatust nõuavad:madal täitumisrõhk (müokardi infarkt,vasaku vatsakese puudulikkus). Aordija/võimitraalstenoos, kalduvusortostaatilistele vereringehäiretele,koljusisese rõhu tõusuga seotud haigused(siiani on koljusisese rõhu tõusutäheldatud vaid pärast suure annuseglütserüültrinitraadi veeni manustamist).Toime ei alga piisavalt kiiresti, seetõttu eisobi ta stenokardiahoo raviks. Nitraatidekestval kasutamisel on kirjeldatud toimevähenemist või kadu (tolerantsuse teket).KÕRVALTOIMED: Peavalu, vererõhulangus ja/või ortostaatiline hüpotensioon,millega võib kaasneda reflektoornetahhükardia ja nõrkustunne, iiveldus,oksendamine, naha punetus, allergilinenahareaktsioon, tugev vererõhu langusstenokardiasümptomite ägenemisega,kollaps koos bradüarütmia ja minestusega.KOOSTOIMED: Hüpotensiivne toime võibtugevneda, kui samaaegseltmanustatakse: teisi vasodilataatoreid,antihüpertensiivseid ravimeid(beeta-adrenoblokaatorid, diureetikumid,kaltsiumkanali blokaatorid, AKEinhibiitorid), AD, neuroleptikume, alkoholi,fosfodiesteraasi inhibiitoreid (sildenafiil,vardenafiil, tadalafiil), samuti alkoholiga.Elantan, Schwarz, Tabl. 20mg N50; Tabl.40mg N50Elantan Long, Schwarz, Ret. caps. 50mgN20Imdur, AstraZeneca, Ret.tabl. 60mg N30Isomonit, Hexal, Tabl. 20 mg N30; Tabl.40 mg N30; Ret. tabl. 60 mg N30, 60Isosor, Vitabalans, Tabl. 20mg N30, 100Mono Mack, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 20mg N50; Tabl. 40mgN50Mono Mack Depot , Pfizer LuxembourgSARL Eesti filiaal, Prolong. tabl. 100mgN20;Monosan, PRO. MED., Tabl. 20 mg N30Olicard, Solvay, Ret. caps. 40mg N50;Ret. caps. 60mg N50IvabradiinIvabradineRAVIMITÜÜP: Teised südamessetoimivad ainedNÄIDUSTUS: Kroonilise stabiilsestenokardia sümptomaatiliseks ravikskoronaarhaigusega normaalsesiinusrütmiga patsientidel. Ivabradiin onnäidustatud: - beetablokaatorite24talumatuse või vastunäidustuse korral -kombinatsioonis beetablokaatoritegapatsientidel, kellel beetablokaatoriteoptimaalse annuse kasutamine ei oletulemusi andnud ning kelle südamelöögisagedus on > 60.ANNUSTAMINE: Algannus on 5 mg 2korda ööp. Pärast kolme- või neljanädalastravi võib ravimi annust vastavalt saadudravivastusele suurendada 7,5 mg-ni 2korda ööp. Kui ravi käigus langeb südamelöögisagedus puhkeolekus püsivalt alla 50löögi minutis või kui patsiendil tekivadbradükardiast tingitud sümptomid nagunäiteks pearinglus, väsimus võihüpotensioon, tuleb ravimi annustvähendada. Ravimi annust saabvähendada kuni 2,5 mg 2 korda ööp. Kuisüdame löögisagedus püsib alla 50 löögiminutis või bradükardia sümptomidpüsivad, tuleb ravi lõpetada.LASTELE: Ei ole soovitatav kasutada, sestefektiivsust ja ohutust ei ole nendesvanuserühmades uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes. Enne ravialgust on südame löögisageduspuhkeolekus alla 60 löögi min.Kardiogeenne shokk. Ägesüdamelihaseinfarkt. Raske hüpotensioon(


SÜDAME-VERESOONKONDKandesartaanCandesartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,südamepuudulikkuse ja vasaku vatsakesesüstoolse funktsiooni languse ravi lisaksAKE inhibiitorile või juhul, kui ravi AKEinhibiitoritega ei taluta.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on4 mg 1 kord ööp. Annuse suurendaminekuni 32 mg-ni 1 kord ööp. või kunikõrgeima talutud annuseni saavutatakseannuse kahekordistamisel vähemalt2-nädalase intervalliga.LASTELE: Ohutust ja efektiivsustmanustamisel lastele ja noorukitele (kuni18-aastased) ei ole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, rasedus jaimetamine, raskekujulinemaksapuudulikkus ja/või kolestaas.RISKID: Sarnaselt teistele RAASpärssivatele ravimitele võib kakandesartaan tundlikel patsientidelmõjutada neerufunktsiooni. Kui preparaatikasutatakse hüpertensiivseneerukahjustusega patsiendil, tulekskaaluda kaaliumi ja kreatiniini sisalduseregulaarset määramist seerumis. Kliinilisedkogemused kasutamise kohta eriti raskevõi lõppstaadiumis neerupuudulikkusegapatsientidel (kreatiniini kliirens


Isheemiatõbitekkeks.KÕRVALTOIMED: Kuiv köha, iiveldus jaseedehäired, kõhulahtisus, oksendamine jakõhukinnisus, peavalu, väsimus.KOOSTOIMED: Alkoholi toimetugevnemine, allopurinool, süsteemsedkortikoidid, immunosupressiivsed ravimidja prokaiinamiid, tsütostaatikumid:leukopeenia tekkerisk suureneb.Anesteetikumid, hüpnootikumid,narkootikumid: vererõhu langusesüvenemine (anestesist peab olema teadlikravist). Valuvaigistavad ja põletikuvastasedravimid: võimalik hüpotensiivse toimenõrgenemine. Suukaudseddiabeedivastased ravimid ja insuliin:vererõhku langetava toime tugevnemine.Hüpertensioonivastased ravimid:hüpotensiivse toime tugevnemine, eritikooskasutamisel diureetikumidega.Kaalium, kaaliumi säästvad diureetikumidnagu amiloriid, spironolaktoon,triamtereen ning muud ained naguhepariin, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust plasmas: oluliselt suurenenudkaaliumikontsentratsioon plasmas. NaCl:vererõhku langetava toime ningsüdamepuudulikkuse sümptomeidparandava toime nõrgenemine.Captohexal, Hexal, Tabl. 25mg N20;Tabl. 50mg N20Kaptopril Krka, KRKA, Tabl. 12,5mgN20; Tabl. 25mg N20; Tabl. 50mg N20KarvediloolCarvedilolumRAVIMITÜÜP: Alfa-+beetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stabiilne stenokardia, täiendava raviminasüdame paispuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: Algannus on 12,5 mg 2korda ööp. 2 päeva vältel. Seejärel jätkubravi annusega 25 mg 2 korda ööp.Vajadusel võib annust edaspidivähehaaval, kahenädalaste või pikemateintervallidega suurendada. Max ööp. annuson 100 mg, üksikannusteks jaotatuna (50mg 2 korda ööp.).LASTELE: Alla 18-a kohta onefektiivsusest ja ohutusest andmeidebapiisavalt.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada, v.ajuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Krooniline obstruktiivnekopsuhaigus bronhiobstruktsiooniga,astma, kliiniliselt märkimisväärnemaksapuudulikkus, II või III astmeAV-blokaad, raske bradükardia (


SÜDAME-VERESOONKONDkoos tiasiiddiureetikumide jabeetablokaatoritega.Südame paispuudulikkuse ravis onkvinapriil efektiivne manustatuna koosdiureetikumidega ja/võisüdameglükosiididega.ANNUSTAMINE: Südamepaispuudulikkus: kvinapriil on näidustatudkombinatsioonis diureetikumidega ja/võisüdameglükosiididega. Soovitatavalgannus 5 mg üks või kaks korda ööp.Seejärel peab patsienti hoolikalt jälgimasümptomaatilise hüpotensiooni suhtes. Kuikvinapriili algannus sobib, võib seda tiitridatoimiva annuseni, mis on tavaliselt 10...40mg päevas ja manustatakse kahes võrdsesosas koos teiste ravimitega.EAKATELE: Soovitatav algannus 10 mgüks kord päevas, mida võib tiitridavastavalt ravitulemustele.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Kvinapriil onvastunäidustatud patsientidele, kes onülitundlikud toimeaine või ravimi ükskõikmillise abiaine suhtes, samuti neile, kellelon esinenud angioödeem seoses varasemaangiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE)inhibiitorraviga. Ristuvat ülitundlikkustteiste AKE-inhibiitorite vastu ei olehinnatud.Pärilik/idiopaatiline angioödeem. Rasedusja imetamine.RISKID: Pea ja kaela angioödeem:angioödeemi on esinenud patsientidel,keda on ravitud angiotensiinikonverteerivaensüümi inhibiitoritega, sh0,1% kasutasid kvinapriili. Seedetraktiangioödeem: seedetrakti angioödeemi onAKE-inhibiitorravi saanud patsientidelvarem kirjeldatud. Patsiendid kaebasidkõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisegavõi ilma). Seedetrakti angioödeemi tulebmeeles pidada kõhuvalugaAKE-inhibiitoreid kasutava patsiendidiferentsiaaldiagnoosis. AKE-inhibiitorravimittesaanud patsientidel, kellel on varemesinenud AKE-inhibiitoritega mitteseotudangioödeem, võib AKE-inhibiitoritehilisemal kasutamisel kujuneda suuremrisk angioödeemi tekkeks.ÜLITUNDLIKUSREAKTSIOONID.Desensibilisatsioon: Patsientidel, kes onkasutanud AKE-inhibiitoreid putukamürkidepoolt vallandatavate allergilistereaktsioonide ärahoidmisele suunatuddesensibiliseeriva ravi ajal, on esinenudeluohtlikke ülitundlikkusreaktsioone. LDL-iaferees: Anafülaktilised reaktsioonidvõivad esineda patsientidel, kes on läbiteinud väikese tihedusega lipoproteiini(LDL) afereesi koos dekstraansulfaadiimendumisega ning samal ajal kasutavadAKE-inhibiitoreid. Hemodialüüs: Kliinilinekogemus on näidanud, et patsientidel, keson saanud hemodialüüsi, mille käiguskasutati teatud high-flux-membraane(näiteks polüakrüülnitriilmembraanid),tekib tõenäoliselt ülitundlikkusreaktsioon,kui samal ajal kaasneb AKE-inhibiitorravi.Hüpotensioon: Tüsistumatahüpertensiooniga kvinapriilravi saavatelpatsientidel on harva esinenudsümptomaatilist hüpotensiooni.Patsientidel, kes on kvinapriilravialustamisel kasutanud diureetikume, võibilmneda sümptomaatiline hüpotensioon.Kongestiivse südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel on risk tugevahüpotensiooni tekkeks, tuleb meditsiinilisejärelevalve all alustada soovitatud annuseskvinapriilraviga.Aordi- või mitraalklapistenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia:sarnaselt teiste vasodilataatoritega, tulebvasaku vatsakese väljavoolu takistusegapatsientidele manustada AKE inhibiitoreidettevaatlikult ning vältida nendekasutamist kardiogeense shoki jahemodünaamiliselt märkimisväärseltväljendunud takistuse puhul, kuna esinebsuurem oht hüpotensiooni tekkeks ningsüdame, peaaju ja neerude verevarustusehalvenemiseks.Neutropeenia/agranulotsütoos:AKE-inhibiitoreid on mittetüsistunudhüpertensiooniga patsientidel harvaseostatud agranulotsütoosi ja luuüdifunktsiooni pärssimisega.Neerufunktsiooni häire: RAAS pärssimisetulemusena võib tundlikel inimestel oodatamuutusi neerufunktsioonis. Kliinilistesuuringutes on ühe- või mõlemapoolseneeruarteri stenoosi ja hüpertensioonigapatsientidel AKE-inhibiitorravi järeltäheldatud jääklämmastiku ja kreatiniiniväärtuste suurenemist seerumis. Sellistelpatsientidel peab neerufunktsioonikontrollima esimese paari ravinädalajooksul. Maksafunktsiooni häire: kuikvinapriili kombineeritaksediureetikumidega, tuleb sedamaksafunktsiooni häire või progressiivsemaksahaigusega patsientidelettevaatusega kasutada, sest juba väikevedeliku ja elektrolüütide tasakaalumuutus võib esile kutsuda maksakooma.Hüperkaleemia ja kaaliumi säästvaddiureetikumid: nagu teiste AKE-inhibiitoritepuhul, võib ka kvinapriili monoteraapianakasutavatel patsientidel kaaliumisisaldusveres suureneda. Hüpoglükeemia jadiabeet: AKE-inhibiitoreid on seostatudhüpoglükeemia tekkega diabeetikutel, kessaavad diabeedi tõttu insuliin- võitablettravi. Vajalik on diabeedigapatsientide täpne kontroll. Köha: köhavõib esineda AKE-inhibiitorite, sh kvinapriilikasutamisel. Köha on iseloomultmitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärastravi katkestamist. Kirurgia/anesteesia:Isheemiatõbipeab olema ettevaatlik, kui patsient teebläbi suure lõikuse või anesteesia, sest ontõestatud, et angiotensiini konverteerivaensüümi inhibiitorid blokeerivadsekundaarselt pärast kompensatoorsereniini eritumist angiotensiin IImoodustumist. See võib põhjustadahüpotensiooni, mida saab korrigeeridaveremahu suurendamisega.KÕRVALTOIMED: Kuiv ärritusköha,väsimus, iiveldus, kõhuvalu, peavalu,pearinglus.KOOSTOIMED: Tetratsükliin ja teisedmagneesiumiga reageerivad ravimid:tetratsükliini manustamine kvinapriiligavähendab tetratsükliini imendumistligikaudu 28...37% patsientidest. Sellisetoimega peab kvinapriili ja tetratsükliinikoosmanustamisel arvestama. Liitium:Patsientidel, kes on saanud liitiumi lisaksAKE-inhibiitorravile, on esinenudliitiumitaseme tõusu seerumis ja liitiumitoksiliste sümptomite ilmnemist. Neidravimeid tuleb ettevaatlikult koosmanustada, samuti on soovitatavregulaarne liitiumi kontroll seerumis.Diureetikumidega koosmanustamisel võibliitiumi toksilisuse risk suureneda.Täiendav diureetikumravi: Nagu teistegiAKE-inhibiitoritega, võib diureetikumekasutavatel patsientidel, eriti hiljutidiureetikumraviga alustanutel, vererõhkmõnikord kiiresti pärast kvinapriilravigaalustamist langeda. Hüpotensiivset efektipärast kvinapriili esimest annust võibvähendada, katkestades diureetikumimanustamise mõneks päevaks ennekvinapriilraviga alustamist. Kuidiureetikumide kasutamist ei ole võimalikkatkestada, tuleb kvinapriili algannustvähendada. Diureetikumidega jätkavaidpatsiente tuleb pärast kvinapriili algannusemanustamist arstliku kontrolli all kakstundi jälgida. Seerumi kaaliumivähendavad ained: Kvinapriil onangiotensiini konverteeriva ensüümiinhibiitor, mis on võimeline langetamaaldosteroonitaset, mis omakorda võibpõhjustada kaaliumi retentsiooni.Seepärast tuleb kvinapriili täiendavat ravikaaliumisäästvate diureetikumidega(näiteks spironolaktoon, triamtereen võiamiloriid), kaaliumiga või kaaliumisisaldavate soolaasendajatega kasutadaettevaatusega ja kaaliumi asjakohasejälgimisega seerumis.Accupro 10, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 10mg N30Accupro 20, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 20 mg N3027


IsheemiatõbiLisinopriilLisinoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Sümptomaatiline südamepuudulikkus.Lühiajaline (6 nädalat) ravi ägedamüokardiinfarkti järgselt 24 tunni jooksulhemodünaamiliselt stabiilsetel patsientidel.Neeruhaiguse ravi hüpertensiivsetel IItüüpi diabeediga patsientidel ja algavdiabeetiline nefropaatia.ANNUSTAMINE: Sümptomaatilisesüdamepuudulikkusega patsientidel tulekslisinopriili kasutada täiendava ravina lisaksdiureetikumidele ja (kui see on sobiv)digitaalise preparaatidele võibeetablokaatoritele. Algannus võib olla 2,5mg üks kord ööp., mida tuleb manustadaarstliku järelevalve all, et teha kindlaksalgne toime vererõhule. Annust tulebsuurendada:? mitte rohkem kui 10 mg kaupa ? mittevähem kui 2-nädalaste intervallidega ?suurima annuseni, mida patsient talub -maksimaalselt 35 mg-ni üks kordööpäevas.Annuste kohandamine peab põhinema igapatsiendi individuaalsel kliiniliselravivastusel.Sümptomaatilise hüpotensiooni kõrgeriskiga patsientidel, nt soolapuudusegapatsientidel koos hüponatreemiaga võiilma, hüpovoleemilistel patsientidel võipatsientidel, kes on saanud intensiivsetdiureetikumravi, tuleb nimetatud seisundidkorrigeerida. Jälgida tulebneerufunktsiooni ja seerumikaaliumisisaldust.Äge müokardiinfarkt: Patsiendid peavadsaama sobivat, soovitatavat standardravinagu trombolüütikumid, aspiriin jabeetablokaatorid. Intravenoosset võitransdermaalset glütserüültrinitraati võibkasutada koos lisinopriiliga. Algannus(esimesel 3 päeval pärast infarkti): ravivõib alustada 24 tunni jooksul alatessümptomite tekkest. Ravi ei tohi alustada,kui süstoolne vererõhk on madalam kui100 mm Hg. Algannus on 5 mgmanustatuna suukaudselt, sellele järgneb5 mg 24 tunni pärast, 10 mg 48 tunnipärast ja edaspidi 10 mg üks kord ööp.Madala süstoolse vererõhuga (120 mm Hgvõi vähem) patsientidele tuleb ravialustamisel või 3 esimesel infarktijärgselpäeval preparaati manustada väiksemasannuses - 2,5 mg suukaudselt.Säilitusannus on 10 mg 1 kord ööp. Kuiilmneb hüpotensioon (süstoolne vererõhk100 mm Hg või alla selle) võib ravimitmanustada säilitusannusena 5 mg ööp. javajadusel vähendada annust ajutiselt 2,5mg-ni Kui ilmneb püsiv hüpotensioon(süstoolne vererõhk vähem kui 90 mm Hg28kauem kui 1 tunni jooksul) tuleb lisinopriilära jätta. Ravi tuleb jätkata 6 nädalajooksul ja seejärel tuleb patsiendi seisundituuesti hinnata. Patsiendid, kellel arenevadsüdamepuudulikkuse sümptomid, peavadlisinopriiliga jätkama.LASTELE: Puuduvad andmed ravimikasutamise ohutuse kohta.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi abiainete suhtes. Angioneurootilineödeem anamneesis mõne teiseAKE-inhibiitori kasutamisel. Rasedus,imetamine.RISKID: Sümptomaatilist hüpotensiooniesineb tüsistusteta hüpertensiivsetelpatsientidel harva. Lisinopriili saavatelhüpertensiivsetel patsientidel ilmnebhüpotensioon tõenäolisemalt siis, kuipatsiendi vedelikumaht on vähenenud, ntdiureetilise ravi, soola piirava dieedi,dialüüsi, kõhulahtisuse või oksendamisetõttu, või kui patsiendil esineb raskereniinsõltuv hüpertensioon.Südamepuudulikkusega patsientidel kooskaasneva neerupuudulikkusega või ilmaselleta on täheldatud sümptomaatilisthüpotensiooni. See ilmneb kõigetõenäolisemalt raskemasüdamepuudulikkusega patsientidel, midanäitab suurtes annusteslingudiureetikumide kasutamine,hüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni suurenenud tekkeriskigapatsiente tuleb tähelepanelikult jälgida ravialustamisel ja annuse kohandamisel.Sarnaselt tähelepanelik tuleb olla südameisheemiatõbe või tserebrovaskulaarsethaigust põdevate patsientide puhul, kelleljärsk vererõhu langus võib põhjustadamüokardiinfarkti või tserebrovaskulaarsesündmuse.Kui hüpotensiooni ilmneb, tuleb patsientasetada selili ja vajaduse korralinfundeerida veenisiseselt tavalistfüsioloogilist lahust. Mööduv hüpotensiivnevastus ei ole järgnevate annustemanustamisele vastunäidustuseks, neidsaab tavaliselt raskusteta manustada siis,kui vererõhk on pärast vedelikumahusuurendamist tõusnud. Mõnedelsüdamepuudulikkusega patsientidel, kellelon normaalne või madal vererõhk, võiblisinopriiliga ilmneda täiendav süsteemsevererõhu langus. See toime onetteennustatav ja ei ole tavaliselt ravikatkestamise põhjuseks. Kui hüpotensioonmuutub sümptomaatiliseks, võib vajalikuksosutuda annuse vähendamine või ravikatkestamine.Ägeda müokardiinfarktiga patsiente, kellelon oht tõsiste hemodünaamikahäiretetekkimiseks pärast ravi vasodilataatoriga,ei tohi hakata lisinopriiliga ravima. NaguSÜDAME-VERESOONKONDteiste AKE inhibiitoritega, tuleb kalisinopriili manustada ettevaatlikultmitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistusega (nagu aordi stenoosvõi hüpertroofiline kardiomüopaatia)patsientidele.Neerukahjustuse puhul (kreatiniini kliirens< 80 ml/min) peab lisinopriili algannusolema kohandatud vastavalt patsiendikreatiniini kliirensile ja alles pärast sedavastavalt patsiendi ravivastusele. Nendepatsientide puhul on kaaliumi ja kreatiniinikontsentratsiooni pidev jälgimine tavalisemeditsiinilise järelevalve osa. AKEinhibiitoritega (sealhulgas lisinopriiliga)ravitud patsientidel on aeg-ajalt teatatudnäo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/võikõri angioödeemist. Anafülaktoidseidreaktsioone on täheldatud patsientidel,keda dialüüsiti high-fluxi membraanidega(nt AN 69) ja raviti samaaegselt AKEnhibiitoriga. Sellistel patsientidel tulebkaaluda teist tüüpi dialüüsimembraani võimuusse klassi kuuluva antihüpertensiivseravimi kasutamist. Harva on eluohtlikkeanafülaktoidseid reaktsioone esinenudpatsientidel, kes said AKE inhibiitoreiddekstraansulfaadiga läbiviidud madalatihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesiajal. Neid reaktsioone välditi AKE inhibiitorravi ajutise katkestamisega enne igaafereesi. Patsiendid, kes said AKEinhibiitoreid desensibiliseeriva ravi ajal (ntkiletiivaliste mürk), on kannatanudanafülaktoidsete reaktsioonide all. Nendelpatsientidel sai selliseid reaktsioonevältida, kui AKE inhibiitoreid ajutiselt eiantud, kuid reaktsioonid tekkisid uuestiravimi tahtmatul taasmanustamisel. Vägaharva on AKE inhibiitoreid seostatudsündroomiga, mis algab kolestaatiliseikterusega ning progresseerub fulminantsenekroosi ja (mõnikord) surmani. AKEinhibiitoreid saavatel patsientidel onteatatudneutropeeniast/agranulotsütoosist,trombotsütopeeniast ja aneemiast.Normaalse neerufunktsiooni ja teistekomplitseerivate faktoriteta patsientideltekib neutropeenia harva. Neutropeenia jaagranulotsütoos on peale AKE inhibiitorikatkestamist pöörduvad. AKE inhibiitoridpõhjustavad mustanahalistel patsientidelangioödeemi sagedamini kuiheledanahalistel patsientidel. AKEinhibiitorite kasutamisel on teatatudköhast. Oma iseloomult on köhamitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärastravi lõpetamist. AKE inhibiitoriteindutseeritud köha tuleb arvestada köhadiferentsiaaldiagnoosimisel.Patsientidel, kellele planeeritakse tehasuur operatsioon või anesteesiaravimitega, mis tekitavad hüpotensiooni,võib lisinopriil blokeerida angiotensiin II


SÜDAME-VERESOONKONDtekkimist, mis järgneb kompensatoorselereniini vabanemisele. Kui tekibhüpotensioon, mis arvatakse olevat sellestmehhanismist tingitud, saab sedakorrigeerida veremahu suurendamisega.Mõnedel AKE inhibiitoritega (sealhulgaslisinopriiliga) ravitud patsientidel ontäheldatud kaaliumisisalduse suurenemistseerumis. Hüperkaleemia tekkeoht onpatsientidel, kellel on neerupuudulikkus,diabetes mellitus või neil, kes kasutavadsamaegselt kaaliumi säästvaiddiureetikume, kaaliumipreparaate võikaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, võineil patsientidel, kes võtavad muidravimeid, mida seostatakse seerumikaaliumisisalduse suurenemisega (nthepariin). Kui eelpool nimetatud ravimitesamaaegne kasutamine on vajalik, onsoovitatav seerumi kaaliumisisaldustregulaarselt jälgida. Suhkurtõbe põdevatelpatsientidel, keda ravitakse suukaudseteantidiabeetiliste ainete või insuliiniga, tulebpärast ravi alustamist AKE inhibiitoritegaesimese kuu vältel hoolikalt jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja lisinopriilikombinatsioon ei ole üldiselt soovitatav.Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Lisinopriil onvastunäidustatud raseduse teisel jakolmandal trimestril. Lisinopriilikasutamine ei ole imetamise ajalsoovitatav.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, peavalu,ortostaatiline hüpotensioon, köha,kõhulahtisus, oksendamine, neerudedüsfunktsioon.KOOSTOIMED: Kui lisinopriili saavapatsiendi ravile lisatakse diureetikum, onhüpertensioonivastane toime tavaliseltaditiivne. Patsientidel, kes saavad jubadiureetikume ja eriti nendel, kelleldiureetikumravi alustati alles hiljuti, võibmõnikord tekkida lisinopriili lisamisel ravileülemäärane vererõhu langus.Sümptomaatilise hüpotensiooni võimalustlisinopriiliga saab minimiseeridadiureetikumi ärajätmisega ennelisinopriiliga ravi alustamist.Kaaliumipreparaatide, kaaliumi säästvatediureetikumide või kaaliumi sisaldavatesoolaasendajate kasutamine, eritineerukahjustusega patsientidel, võib viiaseerumi kaaliumisisalduse olulisesuurenemiseni. Kasutamine koos kaaliumiväljaviiva diureetikumiga, võib vähendadadiureetikumi poolt põhjustatudhüpokaleemiat.Liitiumi samaaegsel manustamisel koosAKE inhibiitoritega on teatatud liitiumiseerumikontsentratsioonide ja toksilisusepöörduvast suurenemisest. Samaaegnetiasiiddiureetikumide kasutamine võibsuurendada liitiumi toksilisuse riski jatugevdada juba AKE inhibiitoritekasutamise tõttu suurenenud liitiumitoksilisust. Kasutamine koos liitiumiga eiole soovitatav, kuid kui kombinatsioon onvajalik, tuleb seerumi liitiumitasemeidtähelepanelikult jälgida. MSPVAsealhulgas ASH ? 3 g/päevas pikaajalinemanustamine võib vähendada AKEinhibiitori antihüpertensiivset toimet.MSPVA-d ja AKE inhibiitorid võivadavaldada aditiivset toimet seerumikaaliumisisalduse tõusu osas ja põhjustadaneerufunktsiooni halvenemist. Needtoimed on tavaliselt pöörduvad. Harva võibilmneda äge neerupuudulikkus, eritinõrgenenud neerutalitlusega patsientidelnagu eakad või dehüdreeritud patsiendid.AKE inhibiitor-ravi saavatel patsientidel onsüstitava kulla (nt naatriumaurotiomalaat)manustamise järgselt sagedamini teatatudnitritoidsetest reaktsioonidest(vasodilatatsiooni sümptomid, sealhulgasnäo punetus, iiveldus, pearinglus jahüpotensioon, mis võivad olla vägatõsised).Nitroglütseriini ja teiste nitraatide võiteiste vasodilataatoritegakoosmanustamine võib vererõhku veelgialandada.Teatud anesteetiliste ravimite, TSAD jaantipsühhootikumide samaaegnekasutaminekoos AKE inhibiitoritega võib veelgivererõhku langetada.Sümpatomimeetikumid võivad AKEinhibiitorite antihüpertensiivseid toimeidvähendada.Epidemioloogilised uuringud on näidanud,et AKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliinid, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) samaaegnemanustamine võib suurendadaveresuhkrut alandavat toimet kooshüpoglükeemia riskiga. Lisinopriili võibkasutada samaaegselt koos ASH(kardioloogilistes annustes),trombolüütikumide, beetablokaatoriteja/või nitraatidega.Diroton, Gedeon Richter, Tabl. 5mg N28;Tabl. 10mg N28; Tabl. 20mg N28LosartaanLosartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Insuldi riski vähendamine vasakuvatsakese hüpertroofia jahüpertensiooniga patsientidel.Südamepuudulikkuse ravi, kui ravi AKEinhibiitoritega ei ole sobinud. Diabeetilinenefropaatia II tüübi diabeedi korral.ANNUSTAMINE: Insuldi riskivähendamine hüpertensioonigapatsientidel, kellel on vasaku vatsakeseIsheemiatõbihüpertroofia: Tavaline algannus on 50 mg1 kord ööp. Olenevalt vererõhuväärtustelangusest võib lisada väikses annuseshüdroklorotiasiidi ja/või tõsta annust 100mg-ni.Südamepuudulikkus: Tavaline algannussüdamepuudulikkusega patsientide puhulon 12,5 mg 1 kord ööp. Patsiendi taluvusekohaselt tiitritakse annust nädalasteintervallidega (nt 12,5 mg ööp., 25 mgööp., 50 mg ööp.)tavalise 50 mg üks kordööp. manustatava säilitusannuseni.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastuäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raseduse II ja III trimester. Raskemaksapuudulikkus. Rinnaga toitmine.RISKID: Angioneurootiline turse.Hüpotensioon ja elektrolüütide/veetasakaalu häired. Vähenenudintravaskulaarse vedelikumahuga haigetel(nt suurtes annustes diureetikume saavadhaiged) võib tekkida sümptomaatilinehüpotensioon.Neerupuudulikkuse korral on diabeedigaja diabeedita haigetel elektrolüütidetasakaaluhäirete esinemine tavaline.Maksakahjustus.Neerukahjustusega lapsed: losartaani eisoovitata lastele glomerulaarfiltratsioonikiirusega < 30 ml/min/1,73 m2, sestandmed selle kohta puuduvad.Neerufunktsiooni tuleb ravi ajallosartaaniga regulaarselt jälgida, sest seevõib halveneda. See kehtib eriti siis, kuilosartaani manustatakse teiste seisunditeolemasolul (palavik, dehüdratsioon), mishalvendavad tõenäoliselt neerufunktsiooni.Neerusiirdamine: puudub kogemus äsjaseneerusiirdamise läbinud patsientidega.Üldiselt ei vasta primaarsealdosteronismiga patsiendidantihüpertensiivsetele ravimitele, mistoimivad RAAS inhibeerimise kaudu.Seetõttu ei ole losartaani kasutaminesoovitatav.Nagu kõigi antihüpertensiivsete ravimitepuhul, võib ülemäärane vererõhu langusisheemilise kardiovaskulaarse jatserebrovaskulaarse haigusega patsientidelpõhjustada müokardiinfarkti või insulti.Südamepuudulikkuse korral esinebneerukahjustusega või -kahjustusetapatsientidel - nagu ka teiste RAASmõjutavate ravimite puhul - risk raskearteriaalse hüpotensiooni ning (sageliägeda) neerupuudulikkuse tekkeks.Südamepuudulikkusega ja kaasuva raskeneerukahjustusega patsientidel, raskesüdamepuudulikkusega (NYHA IV klass)ning südamepuudulikkusega jasümptomaatiliste eluohtlikesüdamearütmiatega patsientidel pole29


Isheemiatõbilosartaanravi kasutamise kogemus piisav.Seetõttu tuleb losartaani nendelpatsientidel kasutada ettevaatusega.Losartaani kombinatsioonibeetablokaatoriga tuleb kasutadaettevaatlikult.Aordi- ja mitraalklapi stenoos,obstruktiivne hüpertroofilinekardiomüopaatiaNagu ka teiste vasodilataatorite puhul, oneriline ettevaatus vajalik aordi- võimitraalstenoosiga või obstruktiivsehüpertroofilise kardiomüopaatiagapatsientide puhul. Losartaanravi ei tohialustada raseduse ajal. Välja arvatudjuhul, kui losartaanravi jätkamist peetakseoluliseks, tuleb rasedust planeerivadpatsiendid üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, milleohutusprofiil on sobiv raseduse ajalkasutamiseks. Raseduse diagnoosimiseltuleb ravi losartaaniga kohe katkestada javajaduse korral alustada alternatiivseraviga.Nagu täheldatud angiotensiinikonverteeriva ensüümi inhibiitorite korral,on losartaan ja teised angiotensiiniantagonistid vähem tõhusad vererõhulangetamisel musta rassi kuuluvateinimeste puhul, arvatavasti vähesereniinisisaldusega seisundite sagedasemaesinemise tõttu musta rassi kuuluvashüpertensiivses populatsioonis.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, vertiigo,asteenia/väsimus, hüpotensioon.KOOSTOIMED: Teisedantihüpertensiivsed ravimid võivadsuurendada losartaani hüpotensiivsettoimet. Samaaegne kasutamine koos teisteravimitega, mis võivad kõrvaltoimenaindutseerida hüpotensiooni (nagu TSAD,antipsühhootikumid, baklofeen jaamifostiin), võib suurendadahüpotensiooni riski. Losartaanmetaboliseerub peamiselt tsütokroomP450 (CYP)2C9 vahendusel aktiivsekskarboksüülhappe metaboliidiks. Kliinilisesuuringus leiti, et flukonasooli (CYP2C9inhibiitor) toimel väheneb aktiivsemetaboliidi ekspositsioon ligikaudu 50%.Leiti, et losartaani ja rifampitsiini(metaboolsete ensüümide indutseerija)samaaegsel manustamisel vähenesaktiivse metaboliidiplasmakontsentratsioon 40%. Selle leiukliiniline tähtsus on teadmata. Nagu kateiste angiotensiin II retseptoriteblokaatorite puhul, võib samaaegselkaaliumi säästvate diureetikumide (ntamiloriid, triamtereen, spironolaktoon),kaaliumitaset tõstvate ravimite (nthepariin), kaaliumi asendajate ja kaaliumisisaldavate soolaasendajate manustamiselsuureneda kaaliumisisaldus seerumis.Nende ravimite samaaegne kasutamine ei30ole soovitatav. Liitiumi ja AKE inhibiitoritesamaaegsel kasutamisel on kirjeldatudseerumi liitiumisisalduse ja liitiumitoksilisuse pöörduvat suurenemist. Vägaharva on seda kirjeldatud ka angiotensiinII antagonistide puhul. Liitiumi jalosartaani saamaegsel manustamisel peabolema ettevaatlik. Kui selle kombinatsioonikasutamine on vajalik, tuleb ravi ajalkontrollida seerumi liitiumisisaldust.Angiotensiin II antagonistide manustamiselkoos MSPVA (sh selektiivsed COX-2inhibiitorid, ASH põletikuvastastesannustes ja mitteselektiivsed MSPVAd)võib väheneda antihüpertensiivne toime.Samaaegne angiotensiin II antagonistidevõi diureetikumide ja MSPVAdekasutamine võib viia neerufunktsioonihalvenemise riski suurenemisele,sealhulgas võimalik äge neerupuudulikkusja seerumi kaaliumisisalduse suurenemine,eriti eelneva neerufunktsioonigapatsientide puhul. Sellist kombinatsioonituleb manustada ettevaatlikult, eritieakatele patsientidele. Patsiendid peavadolema piisavalt hüdreeritud ja tulebkaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärastkaasuva ravi alustamist ja perioodiliselt kahiljem.Cozaar, MSD, Tabl. 50mg N28; Tabl.100mg N28;Lorista, KRKA, Tabl. 50 mg N28; Tabl.100 mg N28Lozap, Zentiva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30MetoproloolMetoprololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia. Südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi. Kroonilinesüdamepuudulikkus vasaku vatsakesefunktsiooni langusega. Ägedamüokardiinfarkti järgsete tüsistusteprofülaktika. Migreeni profülaktika.ANNUSTAMINE: Stenokardia: 100...200mg 1 kord ööp. Kroonilinesüdamepuudulikkus: Soovitatav algannuson 25 mg ööp. 2 näd. Annust peaksseejärel suurendama igal II näd. kuni 200mg 1 kord ööp. (või kuni kõrgeimatalutava annuseni). Pikaajalise ravi korralon eesmärgiks jõuda annuseni 200 mg 1kord ööp. (või kuni patsiendi poolt talutavakõrgeima annuseni). Müokardiinfarkt:Manustada boolusena kuni kolm 5 mgannust 2-min. intervallidega, vastavaltpatsiendi hemodünaamikale. Patsientidele,kes taluvad hästi i.v. koguannust 15 mg,tuleks alates 15 min. pärast viimast i.v.süsti järgneva 48 tunni jooksul manustadasuukaudselt 50 mg 4 korda päevas. ÄgedaSÜDAME-VERESOONKONDmüokardiinfarkti järgne säilitusravi: Ontõestatud, et pikaajaline ravi annuses 200mg 1 kord ööp. vähendab suremust (k.aäkksurma) ning korduvinfarkti riski (kadiabeedihaigetel).LASTELE: Vähe kogemusi.RASEDATELE: Ainult juhul, kui sedapeetakse eluliselt vajalikuks.VASTUNÄID.: Psoriaas, (kardiogeenne)shokk, süstoolne vererõhk


SÜDAME-VERESOONKONDhüdralasiin suurendavadplasmakontsentratsiooni. Patsiente, keskaasuvalt kasutavad sümpaatilisiganglioblokaatoreid, teisibeetablokaatoreid (ka silmatilgad) või MAOinhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida. Kuikaasuv ravi klonidiiniga lõpetatakse, tulebmitu päeva varem lõpetada kabeetablokeeriv ravi. Beetablokaatoridsuurendavad antiarütmikumide (kinidiinijaamiodarooni-tüüpi) negatiivsetinotroopset ja negatiivset dromotroopsettoimet. Beetablokeerivat ravi saavatelpatsientidel võimendavad inhaleeritavadanesteetikumid kardiodepressiivset toimet.Kaasuv ravi indometatsiini või teisteprostaglandiinide sünteesi inhibeerivateravimitega võib nõrgendadabeetablokaatorite vererõhku alandavattoimet. Teatud juhtudel, kuibeetablokaatoritega ravitud patsientidelemanustakse adrenaliini, mõjutavadkardioselektiivsed beetablokaatoridvererõhu regulatsiooni tunduvalt vähemkui mitteselektiivsed. Beetablokeeriva ravikorral tuleb suukaudsete antidiabeetilisteravimite annuseid kohaldada.Betaloc ZOK/Betaloc, AstraZeneca, Ret.tabl. 25mg N28; Ret. tab. 50mg N30; Ret.tabl. 100mg N30; Inj. 1mg/ml 5ml N5Emzok, Teva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30Metohexal, Hexal, Tabl. 50 mg N30;Tabl. 100 mg N30Metoprolol-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N30; Ret. tabl. 50 mg N30;Ret. tabl. 100 mg N30; Ret. tabl. 200 mgN30MetoZok, Prolong. tabl. 25 mg N30;Prolong. tabl. 50 mg N30; Prolong. tabl.100 mg N30NebivoloolNebivololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Stabiilse kerge jamõõduka kroonilise südamepuudulikkuseravi lisaks standardravile 70-aastastel javanematel patsientidel.ANNUSTAMINE: 5 mg ööp., eelistatultalati samal kellaajal. Vererõhku alandavtoime ilmneb 1...2 näd. pärast ravialustamist.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,maksapuudulikkus või maksatalitlusehäire, rasedus ja imetamine.RISKID: Järgmised hoiatused jaettevaatusabinõud kehtivad üldiseltbeetaadrenoblokaatorite kohta.Beetablokaatorravi foonil vähenebrütmihäirete tekke oht üldasnesteesiasissejuhatamisel ning intubatsioonil.Ettevaatus on vajalik sellisteanesteetikumide kasutamisel, mispõhjustavad müokardi depressiooni nagutsüklopropaan, eeter ja triklooretüleen.Vagaalse (N. vaguse) reaktsiooni eest saabpatsienti kaitsta atropiini i.v.manustamisega. Üldiselt ei võibeetaadrenoblokaatoreid mitteravitudsüdamepuudulikkusega haigetelemanustada enne, kui seisund onstabiliseerunud. Südame isheemiatõvegahaigetel peab beeta-adrenoblokaatoritegaravi lõpetama järk-järgult, s.t 1...2 näd.vältel.Beetaadrenoblokaatoreid peabettevaatlikult manustama järgmisteljuhtudel: patsientidele, kellel on perifeerseverevarustuse häired (Raynaud' tõbi võiRaynaud' sündroom, claudicatiointermittens), sest nende haigustesümptomaatika võib süveneda;patsientidele, kellel on 1. astmeAV-blokaad, sest beetaadrenoblokaatoridpikendavad ülejuhteaega; patsientidele,kellel on alfa-retseptorite vahendatudtakistamatu koronaararteritevasokonstriktsioonist Prinzmetalistenokardia: beeta-adrenoblokaatoridvõivad stenokardiahoogu muutasagedasemaks ja kestvamaks.Kombinatsioonis verapamiili ningdiltiaseemi tüüpi kaltsiumikanaliteblokaatoritega, I klassi antiarütmikumidevõi tsentraalselt toimivatehüpertensioonivastaste ravimitega poleüldjuhul soovitatav. Ei mõjutadiabeetikutel veresuhkru taset. Sellesthoolimata peab diabeedi korral olemaettevaatlik, sest võib maskeeridahüpoglükeemia mõningaid sümptomeid(tahhükardia, südamekloppimine).Beetaadrenoblokaatorid võivad kilpnäärmehüperfunktsiooni korral varjatatahhükardiat.Kroonilise obstruktiivse hingamisteedehaigusega patsientidele peabbeetaadrenoblokaatoreid manustamaettevaatlikult, sest bronhospasmid võivadtugevneda. Patsientidele, kellel on olnudpsoriaas, peab beetablokaatoreid andmahoolikalt kaalutledes.Beetaadrenoblokaatorid võivadsuurendada tundlikkust allergeenidesuhtes ja muuta anafülaktilisi reaktsiooneraskemaks. Kroonilisesüdamepuudulikkuse ravi alustamine vajabregulaarset järelevalvet.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,väsimus ja paresteesiad, kõhulahtisus,kõhukinnisus, iiveldus, düspnoe jaödeemid.KOOSTOIMED: KombineerimiselIsheemiatõbiverapamiili või diltiaseemi tüüpikaltsiumikanalite blokaatoritega peabolema ettevaatlik, sest need mõjuvadnegatiivselt kontraktiilsusele ja AVülejuhtele.Kombineerimisel 1. klassiantiarütmikumide ja amiodarooniga peabolema ettevaatlik, sest nende toimeatriaalsesse ülejuhteaega võibpotentseeruda. Lisaks sellele on neilnegatiivne inotroopne toime.Anesteetikumide samaaegne kasutaminevõib pärssida reflekstahhükardiat ja sellegasuurendada hüpotoonia tekkimise ohtu..Tritsükliliste antidepressantide,barbituraatide ja fenotiasiinide samaaegnemanustamine võib vererõhku vähendavattoimet tugevdada.Nebilet, Berlin-Chemie, Tabl. 5mg N28,90Nebispes, Nycomed, Tabl. 5mg N28Nebivolol Actavis, Tabl. 5 mg N28Nebivolol Orion, Orion Pharma, Tabl. 5mg N30Nebivolol Portfarma, Tabl. 5 mg N28Nebivolol-Teva, Teva, Ret. tabl. 5 mgN30NifedipiinNifedipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,krooniline stabiilne stenokardia, Raynaud'sündroom.ANNUSTAMINE: Krooniline stabiilnestenokardia: 10 mg 2 korda ööp. Kuivajalikuks osutuvad suuremad annused,võib annust suurendada astmeliselt max.60 mg-ni ööp. Hüpertensioon: Ravialustada keskmise ööp. annusega 10 mg2...3 korda ööp. Vajadusel võib annustjärkjärgult suurendada kuni 20...40 mg 2korda ööp. Max. ööp. annus ei tohi ületada80 mg. Stenokardia: 20...60 mg päevasühekordse annusena. Raynaud sündroom:tavaliselt 10...20 mg 3 korda ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,raseduse, rinnaga toitmine,kardiovaskulaarne shokk. Ei tohi kasutadakombinatsioonis rifampitsiiniga, kunaensüüminduktsiooni tõttu ei saavutatanifedipiini toimivaid plasmatasemeid.RISKID: Erilist tähelepanu tuleb pöörataväga madala vererõhuga (raskehüpotensioon süstoolse rõhuga alla 90mmHg), ilmse südamepuudulikkuse jaraske aordistenoosiga patsientidele.Maksapuudulikkusega patsientide on vajahoolikalt jälgida ning rasketel juhtudeltuleb vajadusel annust vähendada.Samaaegne ravi nifedipiini ja31


IsheemiatõbiSÜDAME-VERESOONKONDbeetablokaatoritega võib aeg-ajaltpõhjustada südamepuudulikkust, seda eritiravi alguses. Ravi alguses või annusesuurendamisel võib raskekoronaarhaigusega patsientidelreflektoorse tahhükardia tõttu esinedaisheemia süvenemist.KÕRVALTOIMED: Asteenia, tursed,peavalu, südamepekslemine, perifeersedtursed, vasodilatsioon, iiveldus,kõhukinnisus, pearinglus.KOOSTOIMED: Digoksiini kliirensivähenemine ning seetõttu temaplasmakontsentratsiooni tõus. Kinidiinikontsentratsiooni väheneminevereplasmas. Koosmanustamisel teisteantihüpertensiivsete ravimitega võibvererõhku alandav toime potentseeruda.Koosmanustamiselbeetaadrenoblokaatoritega tuleb patsientihoolikalt jälgida, kuna võib tekkida tugevvererõhu langus. Tsimetidiin võibpotentseerida nifedipiiniantihüpertensiivset toimet. Nifedipiini jarifampitsiini koosmanustamine onvastunäidustatud. Diltiaseem vähendabnifedipiini eritumist. Greipfruudimahltugevdab antihüpertensiivne toimet.Fenütoiin põhjustab toime nõrgenemist.Adalat oros, Bayer, Ret. tabl. 20mg N28;Ret. tabl. 30mg N28; Ret. tabl. 60mg N28Cordipin/Cordipin XL, KRKA, Ret. tabl.20mg N30; Tabl. XL 40mg N20Corinfar, Teva, Tabl. 10mg N100; Ret.tabl. 20mg N30, 50, 100Nifedipin-ratiopharm, ratiopharm, Ret.tabl. 20mg N30Nycopin, Nycomed, Mod. tabl. 40mg N30NitroglütseriinNitroglycerinumRAVIMITÜÜP: VasodilataatorNÄIDUSTUS: Ägeda koronaarsündroomi(ebastabiilne stenokardia, ägemüokardiinfarkt) ravi, ägesüdamepuudulikkus koos vasakuvatsakese langenud funktsiooniga,hüpertensiivne kriis koossüdamepuudulikkuse riskiga, kontrollitudhüpotensioon kirurgiliste operatsioonideajal.ANNUSTAMINE: 12,38...132 mcg/min(0,75...8 mg/h), harva 165 mcg/min (10mg/h). Ägeda koronaarsündroomigapatsientidel tuleks kasutada annust33...133 mcg/min (2...8 mg/h). Ägedavasaku vatsakese puudulikkuse(kopsuturse) ja ägeda müokardi infarktikorral: alustada aeglase i.v. inf. 16,5 mcg(1 mg) 3 min. jooksul, edasi pidevinf.33...133 mcg/min (2...8 mg/h) 1...2 ööp.Hüpertensiivne kriis: 33...133 mcg/min(2...8 mg/h) inf., jälgides pidevaltvererõhku ja südame löögisagedust.Kontrollitav hüpotensioon: sõltuvaltanesteesia meetodist ja soovitud vererõhuväärtustest 2...10 mcg/kg kehakaalukohta/min.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, nitraatidevõi mõne muu koostisosa suhtes. Ägevereringe puudulikkus (shokk,tsirkulatoorne kollaps), kardiogeenneshokk, kui ei ole tagatud vasaku vatsakesepiisavalt kõrge lõppdiastoolne rõhk,toksiline kopsuturse, väljendunudhüpotoonia (süstoolne vererõhk alla 90mmHg). Haigused, mis on seotudkõgenenud koljusisese rõhuga (rõhuedasist tõusu on täheldatud ainult seosesnitroglütseriini suurte annusteintravenoosse manustamisega). Ei tohimanustada samaaegselt fosfodiesteraasiinhibiitoritega (sildenafiil, vardenafiil,tadalafiil), sest vererõhk võib ohtlikultlangeda (minestuse, müokardiinfarkti oht).RISKID: Hüpertroofiline obstruktiivnekardiomüopaatia, konstriktiivne perikardiit,südame tamponaad, äge müokardiinfaktmadala täitumisrõhuga (tuleb vältidasüstoolse vererõhu langust alla 90 mmHg),aordi- ja/või mitraalstenoos, kalduvusortostaatilistele vereringehäiretele, raskemaksa- või neerufunktsiooni häire.KÕRVALTOIMED: Reflektoornetahhükardia, nõrkustunne, peavalu, kergepearinglus püstiasendis, peapööritus,uimasus, hüpotensioon tõusmisel.KOOSTOIMED: Hüpotensiivne efekt võibtugevneda, kui samaaegseltmanustatakse: teisi vasodilataatoreid,antihüpertensiivseid ravimeid,antidepressante ja neuroleptikume,alkoholi, fosfodiesteraasi inhibiitoreid(sildenafiil, vardenafiil, tadalafiil).Nitroglütseriini manustamine koosdihüdroergotamiiniga (DHE) võibsuurendada DHE taset ja tugevdadaviimase vererõhku tõstvat toimet.Hepariiniga koosmanustamine nõrgendabhepariini toimet. Patsiendid, keda oneelnevalt ravitud orgaaniliste nitraatidega(isosorbiiddinitraat,isosorbiid-5-mononitraat), võivad vajadasuuremat annust nitroglütseriini, et saadasoovitud raviefekti.Nitrocine, Schwarz, Inf. konts. 1 mg/ml10 ml N10, 50 ml N5PerindopriilPerindoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Hüpertensioon, stabiilnesüdame isheemiatõbi: Südameatakkideriski vähendamiseks stabiilse südameisheemiatõvega patsientidel, kellel on32


SÜDAME-VERESOONKONDanamneesis müokardiinfarkt võirevaskularisatsioon.ANNUSTAMINE: Ravi alguses tuleksvõtta 5 mg ööp. hommikuti kahe esimesenädala jooksul ja siis võib, sõltuvaltneerufunktsioonist ning eeldusel, et 5mg-st annust talutakse hästi, suurendadaannust 10 mg-ni ööp.EAKATELE: Vanemaealised patsiendidpeaksid saama ravi annuses 2,5 mgööpäevas esimesel nädalal ja 5 mg päevasteisel nädalal enne, kui annustsuurendatakse kuni 10 mg-ni, lähtuvaltneerufunktsioonist. Annust peakssuurendama ainult juhul, kui eelmistväiksemat annust on hästi talutud.LASTELE: Ravimi efektiivsust ja ohutust eiole lastel ja noorukitel uuritud. Seetõttu eisoovitata ravimit lastel ja noorukitelkasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneabiaine või mõne teise AKE inhibiitorisuhtes. Anamneesis angioödeem seosesvarasema AKE inhibiitorraviga. Pärilik võiidiopaatiline angioödeem. Raseduse II jaIII trimester.RISKID: Kui perindopriili ravi esimese kuujooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia(tõsine või mitte), tuleks enne ravijätkamist hoolikalt hinnata kasu ja riske.AKE inhibiitorid võivad põhjustadaülemäärast vererõhu langust.Sümptomaatiline hüpotensioon esinebmittekomplitseeritud kõrgvererõhuhaigetelharva ning võib esineda patsientidel, kellelon tekkinud vedelikuvaegus pärastdiureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi,kõhulahtisust või oksendamist või kellel onraske reniinsõltuv hüpertensioon.Hüpotensiooni sümptomeid on täheldatudsümptomaatilise südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel kaasneb (või ei kaasne)neerupuudulikkus. Sagedamini on sedatäheldatud raske südamepuudulikkusegapatsientidel, kes saavad suurtes annusteslingudiureetikume, kellel esinebhüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni riskiga patsientide puhulpeab ravi alustama hoolika meditsiinilisejärelevalve all . Sama kehtib ka patsientidekohta, kellel esinevad stenokardia võitserebrovaskulaarsed häired ja kellelülemäärane hüpotensioon võiks esilekutsuda müokardi- või ajuinfarkti. Naguteistegi AKE inhibiitorite puhul, tulebperindopriili manustada ettevaatusegamitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosivõi hüpertroofilise kardiomüopaatia korral.Neerupuudlikkuse korral (kreatiniinikliirens < 60 ml/min) määratakse algannusvastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile jaseejärel vastavalt ravivastusele. Rutiinnekaaliumi- ja kreatiniini sisalduse kontrollkuulub nende patsientide puhul tavaliseravipraktika juurde. Uni- või bilateraalseneeruarteri stenoosiga patsientidel, kedaon ravitud AKE inhibiitoritega, võib esinedauurea ja kreatiniini sisalduse tõusu veres,mis taandub pärast ravi lõpetamist. See oneriti tõenäoline neerupuudulikkusegapatsientidel. Kui sellele lisandubrenovaskulaarne hüpertensioon, siis onrisk järsu hüpotoonia ja neerupuudulikkusetekkeks. Niisuguste patsientide puhul tulebravi alustada haiglas, väikeste annustegaja hoolika tiitrimisega. Kunadiureetikumravi võib olla lisafaktoriks,tuleb nende manustamine lõpetada janeerufunktsiooni jälgida ravi esimesenädala jooksul. Mõnedel eelnevaneeruhaiguseta hüpertensiivsetelpatsientidel on tõusnud uurea ja kreatiniinisisaldus veres, mis on tavaliselttagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eritikui on manustatud koos diureetikumiga.See on eriti tõenäoline eelnevalt esinevaneerupuudulikkusega patsientidel.Anafülaktilistest reaktsioonidest onteatatud patsientidel, kes on saanudhemodialüüsi high-flux membraanidega jakeda on samaaegselt ravitud AKEinhibiitoritega. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel kaaluda teist tüüpidialüüsimembraani või teise ravimiklassikuuluva antihüpertensiivse ravimikasutamist. Puuduvad kogemusedmanustamise kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidel. Angioödeem näol,jäsemetel, huultel, limaskestadel, keelel,häälepaeltel ja/või kõris on harva esinenudpatsientidel, kes saavad ravi AKEinhibiitoritega.Harva on teatatud eluohtlikestanafülaktoidsetest reaktsioonidestpatsientidel, kellel on läbi viidud madalatihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesdekstraan-sulfaat absorbendiga.Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorraviajutise katkestamisega enne iga afereesi.On andmeid anafülaktoidsetereaktsioonide kohta patsientidel, kessaavad AKE inhibiitorravi ajaldesensibiliseerivat ravi (nt kiletiivalistemürgiga). Samadel patsientidel ei tekkinudneid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitorigaajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuestitähelepanuta jätmisel. AKE inhibiitoreid onharva seostatud sündroomiga, mis algabkolestaatilise kollatõvega ja progresseerubraskeks maksanekroosiks, mis võib(mõnikord) lõppeda surmaga. AKEinhibiitorravi saavatel patsientidel onesinenud neutropeeniat, agranulotsütoosi,trombotsütopeeniat ja aneemiat. AKEinhibiitorid põhjustavad angioödeemisuurema tõenäosusega mustanahalistelpatsientidel. AKE inhibiitorravi ajal võibIsheemiatõbiesineda köha. Perindopriil võib blokeeridaulatuslike operatsioonide või anesteesia(kui anesteesiat viiakse läbi ainetega, misvõivad põhjustada hüpotensiivset shokki)ajal angiotensiin II moodustumist mismõjutab reniini vabastamist. Ravi tulebkatkestada üks päev enne operatsiooni.Kui tekib oletatavasti selle mehhanismijärgi hüpotensioon, tuleb tagada organismipiisav vedelikumaht. Ravi ajal AKEinhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga,on mõnedel patsientidel esinenud seerumikaaliumisisalduse tõusu.: Suukaudseidsuhkrutõvevastaseid ravimeid või insuliinikasutavatel patsientidel tuleb AKEinhibiitorravi esimesel kuul jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja perindopriilikombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Perindopriili ja kaaliumi säästvatediureetikumide, kaaliumilisandite võikaaliumi sisaldavate soolaasendajatekombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Ravimi laktoosisisalduse tõttu ei tohiksharvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, glükoosigalaktoosiimendumishäirete võilaktaasipuudulikkusega patsiendid sedaravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,peapööritus, paresteesia, nägemishäired,tinnitus, hüpotensioon ja sellega seotudtoimed, köha, düspnoe, iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkusehäired, seedehäire, kõhulahtisus,kõhukinnisus, lööve, sügelus,lihaskrambid, asteenia.KOOSTOIMED: Diureetikume saavatelpatsientidel, eriti vedeliku ja/või sooladevaeguse korral, võib AKE inhibiitorravialguses esineda ülemäärastvererõhulangust. Hüpotensiivset toimetsaab vältida diureetikumravi lõpetadesning suurendades vedelikumahtu võisoolade sisaldust enne perindopriilravialustamist, seda nii madalate kuisuuremate annuste korral. Kuigi seerumikaaliumisisaldus jääb tavaliseltnormaalseks, võib mõnedel perindopriiligaravitud patsientidel esinedahüperkaleemiat. Kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon,triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandidvõi kaaliumi sisaldavad soolaasendajadvõivad põhjustada seerumikaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu.Seepärast ei soovitata perindopriilikombinatsioonis eelpool nimetatudainetega. Liitiumi ja AKE inhibiitorikoosmanustamisel on täheldatud seerumiliitiumisisalduse mööduvat tõusu jatoksilisust. Üheaegne tiasiiddiureetikumidemanustamine võib suurendada liitiumitoksilisust ja suurendada niigiprogresseerunud liitiumi toksilisuse ohtuAKE inhibiitori koostoimel. Perindopriili33


Isheemiatõbimanustamist koos liitiumiga ei soovitata,kuid kombineerimise vajadusel tulebseerumi liitiumisisaldust sagedastikontrollida.MSPVA võivad vähendada AKE inhibiitoriteantihüpertensiivset toimet. On isegitäheldatud MSPVA ja AKE inhibiitoritesummeeruvat toimet kaaliumi sisaldusesuurenemisele seerumis, mis võib viianeerufunktsiooni langusele. Needprotsessid on tavaliselt mööduvad. Harvavõib esineda neerufunktsiooni häireid, eritinõrgenenud neerufunktsioonigapatsientidel nagu eakad või dehüdreeritudpatsiendid. Antihüpertensiivsed ained javasodilataatorid- nende ainetekoosmanustamisel võib suurenedaperindopriili hüpotensiivne toime.Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teistevasodilataatorite koosmanustamine võibvererõhku veelgi alandada.Epidemioloogilised uuringud näitavad, etAKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliin, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) võivadsuurendada hüpoglükeemilist toimet.Selline fenomen ilmnes eriti kombineeritudravi esimeste nädalate jooksul ningeelneva neerupuudulikkusega patsientidel.Teatud anesteetikumide, TSAD jaantipsühhootikumide koosmanustamineAKE inhibiitoritega võib anda vererõhulanguse.Sümpatomimeetikumid võivad vähendadaAKE inhibiitorite antihüpertensiivsettoimet. Perindopriili võib manustada koosatsetüülsalitsüülhappega (juhul kuikasutatakse trombolüütikumina),trombolüütikumidega,beeta-adrenoblokaatoritega ja/võinitraatidega.Prestarium Arginine, Servier, Tabl. 5mg N30; Tabl. 10 mg N30PropranoloolPropranololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika, täiendavaravimina hüpertroofilise kardiomüopaatiaja feokromotsütoomi korral, migreeniprofülaktika, essentsiaalne treemor.ANNUSTAMINE: 40 mg 3 korda ööp.RASEDATELE: Tohib kasutada ainulthoolikal kasu ja riskide suhte kaalumisel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi mõne abiainesuhtes, väljendunud südamepuudulikkus,shokk, 2. või 3. astme AV blokaad,siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokaad, bradükardia (enne34ravi alustamist rahuoleku pulss alla 50löögi minutis), hüpotoonia, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (näiteksbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne ravi MAO inhibiitoritega (v.aMAO-B inhibiitorid). Propranoloolravisaavatele patsientidele on verapamiili- võidiltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide võiteiste antiarütmikumide (näiteksdisopüramiid) intravenoosne manustaminevastunäidustatud (v.a intensiivravis).RISKID: Diabeetikud, kelle veresuhkrutase on väga kõikuv (oht raskekujulisehüpoglükeemia tekkeks). Pikaajaline dieetja suur kehaline koormus (ohtraskekujulise hüpoglükeemia tekkeks).Maksafunktsiooni ja neerufhäirefunktsioonihäiretega patsiendid.KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,uimasus, segasus, närvilisus, higistamine,peavalu, unehäired, depressiivnemeeleolu, hirmuunenäod võihallutsinatsioonid, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Samaaegselpropranolooli, tritsüklilisteantidepressantide, barbituraatide jafenotiasiinide ning samuti nitroglütseriini(glütseroolnitraat), diureetikumide,vasodilataatorite ja teiste vererõhuravimitekasutamisel võib vererõhu langussuureneda. Indometatsiin võib vähendadavererõhku alandavat toimet. Tsimetidiintugevdab toimet.Propra-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.40mg N50RamipriilRamiprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Hüpertensiooni ravi.Kardiovaskulaarne preventsioon:kardiovaskulaarse haigestumuse jasuremuse vähendamine patsientidel, kellelon:? manifestne aterotrombootilinekardiovaskulaarne haigus (anamneesissüdameisheemiatõbi või insult või perifeernevaskulaarne haigus) või ? diabeet koosvähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarseriskifaktoriga.Neeruhaiguse ravi: ? Kujunemisjärgusglomerulaarne diabeetiline nefropaatia,määratletunamikroalbuminuuria olemasoluna, ?Manifestne glomerulaarne diabeetilinenefropaatia, määratletunamakroproteinuurianapatsientidel, kellel on vähemalt ükskardiovaskulaarne riskifaktor. ?Manifestne glomerulaarneSÜDAME-VERESOONKONDmittediabeetiline nefropaatia,määratletunamakroproetinuuriana ? 3 g/ööp.Sümptomaatilise südamepuudulikkuseravi.Ägeda müokardi infarkti järgnesekundaarpreventsioon: suremusevähendamine müokardi infarkti ägedasfaasis südamepuudulikkuse kliinilistenähtudega patsientidel, alustatuna > 48tundi pärast ägedat müokardi infarkti.ANNUSTAMINE: SÜMPTOMAATILINESÜDAMEPUUDULIKKUS. Algannus:diureetilise raviga tabiliseeritudpatsientidel on soovituslik algannus on1,25 mg 1 kord päevas. Tiitrimine jasäilitusannus: annust peab tiitrima,kahekordistades seda iga ühe või kahenädala järel kuni max. ööp. annuseni 10mg. Eelistatav on manustamine kahemanustamiskorrana päevas. MÜOKARDIINFARKTI JÄRGNESEKUNDAARPREVENTSIOONSÜDAMEPUUDULIKKUSE OLEMASOLUL.Algannus: 48 tundi pärast müokadi infarktion algannus kliiniliselt jahemodünaamiliselt stabiilsele patsiendile2,5 mg 2 korda päevas kolme päeva vältel.Kui 2,5 mg osutub algannusenatalumatuks, peab manustama annuse 1,25mg 2 korda päevas kahe päeva vältel enneannuse suurendamist 2,5 mg ja 5 mg-ni 2korda päevas. Kui ei ole võimalik annusttõsta 2,5 mg-ni 2 korda päevas, peab ravilõpetama.Tiitrimine ja säilitusannus: päevast annustsuurendatakse seda järgnevaltkahekordistades ühe- kuni kolmepäevasteintervallidega kuni eesmärgiks olevasäilitusannuseni 5 mg 2 korda päevas.Võimalusel jagatakse säilitusannus 2manustamiskorra vahel päevas. Kui annustei ole võimalik tõsta kuni 2,5 mg 2 kordapäevas, peab ravi lõpetama. Müokardiinfarkti järgse vahetu tõsise (NYHA IV)südamepuudulikkusega patsientide ravikohta ei ole piisavalt kogemusi. Kuiselliseid patsiente otsustatakse siiskiravida, soovitatakse ravi alustadaannusega1,25 mg 1 kord päevas ja olla eritiettevaatlik annuse mistahes suurendamisekorral.LASTELE: Ei soovitata kasutada laste jaalla 18-aastastel noorukite raviks, sestohutuse ja efektiivsuse kohta ei olepiisavalt andmeid.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mistahesabiaine või teiste AKE inhibiitorite suhte.Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatilinevõi tingituna ravist AKE inhibiitorite võiAIIRA- dega). Ekstrakorporaalsedravimeetodid, milles veri putub kokkunegatiivselt laetud pindadega.


SÜDAME-VERESOONKONDMärkimisväärne bilateraalne neeruarteristenoos või neeruarteri stenoos ainsafunktsioneeriva neeru korral. Raseduse 2.ja 3. trimester. Ramipriiliga ei tohi ravidahüpotensiivseid või hemodünaamiliseltebastabiilses seisundis patsiente.RISKID: Raseduse ajal ei tohi alustadaravi AKE inhibiitoritega nagu ramipriil võiangiotensiin II retseptori anatagonistidega(AIIRA). Rasedust planeerivad patsiendidtuleb üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, millerasedusaegne ohtusprofiil on teada, väljaarvatud juhul, kui on elutähtis jätkata raviAKE inhibiitori/AIIRA-ga. Rasedusediagnoosimisel peab ravi AKEinhibiitori/AIIRA-ga otsekohe lõpetama javajadusel alustama asjakohastalternatiivset ravi. Hüpotensioonist eritiohustatud patsiendid: - Tugevaltaktiveerunud RAASiga patsiente ohustabväljendunud vererõhu langus janeerufunktsiooni halvenemine AKEpärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitoritvõi kaasuvat diureetikumi manustataksevõi annust suurendatakse esimest korda.RAASi märkimisväärne aktiveerumine onootuspärane ja meditsiiniline järelvalvekoos vererõhu jälgimisega vajalik ntalljärgnevatel juhtudel: tõsisehüpertensioonigapatsiendid,dekompenseeritud südamepaispuudulikkusegapatsiendid,hemodünaamiliselt oluliseventrikulaarse sisse- või väljavoolutakistusegapatsiendid (nt aordi- või mitraalklapistenoos), unilateraalse neeruarteristenoosiga ja teise funktsioneerivaneeruga patsiendid, vedeliku- võisoolavaegusega või sellest ohustatudpatsiendid (k.a diureetikumidegaravitavad), maksatsirroosi ja/või astsiidigapatsiendid, suuremahulise kirurgia korralvõi anesteesia korral ravimitega, mispõhjustavad hüpotensiooni. Üldiseltsoovitatakse dehüdratatsiooni,hüpovoleemia või sooladefitsiidikorrigeerimistenne ravi alustamist(südamepuudulikkusega patsientidel peabsellist korrektsiooni siiski hoolega kaalumavedelikumahu ületäitmisohu tõttu). -Müokardi infarkti järgne mööduv või püsivsüdamepuudulikkus- Ägeda hüpotensiooni korral südame- võiajuisheemiast ohustatud patsiendid.Ravi algfaasis on avajlik spetsiaalnemeditsiiniline järelvalve. Üks päev ennekirurgiat soovitatakse võimaluselkatkestada ravi AKE inhibiitoritega.Neerufunktsiooni peab hindama enne ravialgust ja ravi ajal ning kohandama ravimiannust eriti esimestel ravinädalatel. Eritihoolikalt peab jälgima neerukahjustusegapatsiente.Eksisteerib neerupuudulikkuse oht, eritisüdame paispuudulikkusega patsientidelvõi pärast neerusiirdamist. AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on teatatud angioödeemitekkest. Angioödeemi korral tuleb ravikatkestada. Kiiresti peab alustamaerakorralist ravi. AKE inhibitsiooni korralsuureneb anafülaktiliste jaanafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosusja raskusaste putukamürkide ja teisteallergeenide suhtes. Ennedesensistisatsiooni peab kaaluma raviajutist katkestamist. Mõnedel AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on täheldatud hüperkaleemiat.Hüperkaleemia tekke oht onneerupuudulikkusega, eakatel (üle70-aastastel), kontrollimatusuhkurtõvega,kaaliumisooli, kaaliumisäästvaid diureetikume või muidvereplasma kaaliumisisaldust suurendavaidaineid kasutavatel, dehüdratatsiooni,ägeda südame dekompensatsiooni võimetboolse atsidoosi seisundis patsientidel.Kui loetletud ainete samaaegsetkasutamist peetakse vajalikuks,soovitatakse regulaarselt kontrollidaseerumi kaaliumisisaldust. Harva onesinenud neutropeeniat/agranulotsütoosinagu ka trombotsütopeeniat ja aneemiatning teatatud on on ka luuüdisupressioonist. On soovitatav jälgida verevalgeliblede arvu, mis võimaldab avastadavõimalikku leukopeeniat. Sagedasematkontrolli soovitatakse ravi alguses,neerufunktsioni kahjustusega ja kaasuvakollageenhaigusega (nt erütematoosluupusvõi skleroderma) patsientidel ning nendel,keda ravitakse samaaegselt teiste verepiltimõjutavate ravimitega. AKE inhibiitoridpõhjustavad angioödeemi sagedaminimustanahalistel patsientidel. Sarnaseltteiste AKE inhibiitoritega võib ramipriillangetada mustanahalistel patsientidelvererõhku vähem efektiivselt, tingitunamadala reniinitasemega hüpertensioonisuuremast esinemissagedusestmustanahalises populatsioonis. Teatatudon köha tekkest seoses AKE inhibiitoritekasutamisega. Köha on iseloomulikultmitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärastravi katkestamist. AKE inhibiitorist tingitudköha peab arvestamadiferentsiaaldiagnoosimisel.KÕRVALTOIMED: Peavalu,tasakaaluhäired, tahhükardia, nõrkus,uimasus, joobetaoline seisund, alanenudreaktsioonivõime, AKE pärssimisesttingitud angioneurootilne ödeem, kuivärritusköha, iiveldus, maksaensüümideaktiivsuse ja/või bilirubiini sisalduse tõusseerumis ning kolestaatiline ikterus.KOOSTOIMED: 1.) VastunäidustatudIsheemiatõbikombinatsioonid: ekstrakorporaalsedravitoimingud, mille korral veri puutubkokku negatiivselt laetud pindadega, ntdialüüs ja hemofiltratsioon teatud high-fluxmembraanidega (ntpolüakrülonitriilmembraanid) ning madalatihedusega lipoproteiinide afereesdekstraansulfaadiga, tõsise anafülaktoidsereaktsioonisuurenenud ohu tõttu. Kui selline raviosutub vajalikuks, peab kaalumateiselaadsemembraani või antihüpertensiivse ravimikasutamist.2.) Ettevaatusabinõud kasutamiselKaaliumisoolad, hepariin, kaaliumisäästvad diureetikumid ja teisedvereplasma kaaliumisisaldust suurendavadtoimeained (k.a angiotensiin IIanatagonistid, trimetopriim, takroliimus,tsüklosporiin): võib tekkida hüperkaleemia,mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumikaaliumisisaldust.Antihüpertensiivsed ravimid (ntdiureetikumid) ja teised antihüpertensiivsetoimega ained (nt nitraadid, TSAD,anesteetikumid, akuutne alkoholitarbimine,baklofeen,alfusosiin, doksasosiin, mprasosiin,tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohuvõimendumine on ootuspärane.Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid jateised ained, mis võivade vähendadaramipriili antihüpertensiivset toimet (ntisoproterenool, dobutamiin, dopamiin,epinefriin): soovitatav on jälgidavererõhku.Allopurinool, immuunsupressandid,kortikosteroidid, prokaiinamiid,tsütostaatikumid ja teised ained, misvõivad mõjutada verepilti: suuremhematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus.Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivadvähendada liitiumi eritumist, mistõttuliitiumi toksilisus võib suureneda. Peabjälgima liitiumi taset. Antidiabeetilisedravimid, k.a insuliin: võivad tekkidahüpoglükeemilised reaktsioonid,Soovitatakse jälgida vere glükoosisisaldust.MSPVA ja ASH: antihüpertensiivse toimelangus on ootuspärane. Samaaegne raviAKE inhibiitorite ja MSPVA-dega võibsuurendada neerufunktsiooni halvenemisehüperkaleemia ohtu.Ampril, KRKA, Tabl. 2,5mg N30; Tabl.5mg N30; Tabl. 10mg N30Cardace, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 2,5mgN28, 98; Tabl. 5mg N28, 98; Tabl. 10mgN28Corpril, Ranbaxy, Caps. 2,5 mg N30;Caps. 5 mg N30Ramicor, Hexal, Tabl. 2,5 mg N30; Tabl.5 mg N30; Tabl. 10 mg N30;Ramipril Actavis, Actavis, Tabl. 2,5 mg35


IsheemiatõbiN28, 98; Tabl. 5 mg N28, 98; Tabl. 10 mgN28TrimetasidiinTrimethazidinumRAVIMITÜÜP: Teised südamessetoimivad ainedNÄIDUSTUS: Stenokardia profülaktika niimonoteraapiana kui ka kombinatsioonisteiste ravimitega.ANNUSTAMINE: 35 mg hommikul jaõhtul söögi ajal.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ei ole mõeldudstenokardiahoogude, ebastabiilsestenokardia esmaseks egamüokardiinfarkti raviks; samuti ei kasutataseda ravimit enne hospitaliseerimist egaesimestel haiglaravi päevadel.Stenokardiahoo puhul tuleb hinnata uuestikoronaaride seisundit ja kaaluda ravikohandamist (medikamentoosset ravi javajadusel revaskularisatsiooni).KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhulahtisus, düspepsia, iiveldus,oksendamine, asteenia, pearinglus,peavalu, lööve, pruritus, nõgestõbi.KOOSTOIMED: Uuringud ei ole näidanudvastastikuseid koostoimeid teisteravimitega.Preductal MR, Servier, Mod. tabl. 35 mgN60ValsartaanValsartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Müokardiinfarktijärgne (12 tundi...10 päeva) ravi kliiniliseltstabiilsetel patsientidel, kellel onsümptomaatiline südamepuudulikkus võivasaku vatsakese asümptomaatilinesüstoolne düsfunktsioon. Sümptomaatilisesüdamepuudulikkuse ravi, kui ei olevõimalik kasutada angiotensiinkonvertaasi(AKE) inhibiitoreid, või kasutamine lisaksAKE inhibiitoritele, kui ei ole võimalikkasutada beetablokaatoreid.ANNUSTAMINE: Hiljutinemüokardiinfarkt: Kliiniliselt stabiilsetelpatsientidel võib ravi alustada juba 12tunni möödumisel müokardiinfarktist.Pärast algannust 20 mg 2 korda päevastuleb valsartaani annust suurendadajärgmiste nädalate jooksul tasemeni 40mg, 80 mg ja 160 mg 2 korda päevas.Max. annus on 160 mg 2 korda päevas.Üldiselt soovitatakse saavutadapatsientidel kahe nädala möödumisel ravialustamisest annusetase 80 mg 2 korda36päevas ning max. annus 160 mg 2 kordapäevas kolme kuu pärast, olenevaltpatsiendi taluvusvõimest. Sümptomaatilisehüpotensiooni või neerufunktsioonikahjustuse korral tuleb kaaluda annusevähendamist. Valsartaani võib kasutadapatsientidel, keda ravitakse teistemüokardiinfarkti järgsete ravimitega, nttrombolüütikumide, ASH,beetablokaatorite, statiinide jadiureetikumidega. Seda ravimit ei olesoovitatav kasutada samaaegselt AKEinhibiitoritega. Patsientide müokardijärgsehindamise käigus tuleb alati hinnata kaneerufunktsiooni.Südamepuudulikkus: algannus on 40 mg2 korda päevas. Annuseid tuleks vähemaltkahenädalaste intervallidega järk-järgultsuurendada 80 mg ja 160 mg-ni 2 kordapäevas, suurima annuseni, mida patsienttalub. Kaaluda tuleb samaaegseltkasutatavate diureetikumide annusevähendamist. Kliinilistes uuringutesmanustatud maksimaalne päevaannus on320 mg, jagatuna mitmeks annuseks.Valsartaani võib manustada koos teistesüdamepuudulikkuse ravimitega.Kolmikkombinatsiooni - AKE inhibiitori,beetablokaatori ja valsartaani-kasutamineei ole siiski soovitatav.Südamepuudulikkusega patsientidehindamise käigus tuleb alati hinnata kaneerufunktsiooni.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelvanuses alla 18 aasta ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskemaksafunktsiooni kahjustus, biliaarnemaksatsirroos ja kolestaas. Raseduse teineja kolmas trimester.RISKID: Kasutamine samaaegseltkaaliumi sisaldavate toidulisandite,kaaliumi säästvate diureetikumide,kaaliumi sisaldavate soolaasendajate võimuude kaaliumisisaldust suurendadavõivate ravimitega (hepariin jt) ei olesoovitatav. Vajaduse korral tuleb jälgidakaaliumitaset.Raskekujulise naatriumi- ja/võivedelikuvaegusega patsientidel, nt kessaavad diureetikume suurtes annustes,võib valsartaan-ravi alustamisel harvadeljuhtudel tekkida sümptomaatilinehüpotensioon. Organismi naatriumi- ja/võivedelikuvaegus tuleb korrigeerida enneravi alustamist, nt vähendada diureetikumiannust.Kasutamise ohutust bilateraalseneeruarteri stenoosiga või ainsa neerustenoosiga patsientidel ei ole kindlaksmääratud.Kasutamise ohutuse kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidele kogemusedSÜDAME-VERESOONKONDpuuduvad. Primaarsehüperaldosteronismiga patsiente ei tohivalsartaaniga ravida, sest nendereniini-angiotensiini süsteem ei oleaktiveeritud.Nagu kõigi teistegi vasodilataatoritepuhul, peab eriti ettevaatlik olema aordivõimitraalklapi stenoosi või obstruktiivsehüpertroofilise kardiomüopaatiagapatsientidega.Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on >10 ml/min, ei ole annuse kohandaminevajalik. Praegu ei ole kogemusi kasutamiseohutusest patsientidel, kelle kreatiniinikliirens on < 10 ml/min või kes saavaddialüüsi, seetõttu peab olema valsartaanikasutamisega neil patsientidel ettevaatlik.Valsartaani kasutamisel kerge kunikeskmise maksakahjustusega ilmakolestaasita patsientidel peab olemaettevaatlik.Ravi angiotensiin II retseptoriteantagonistidega ei tohi alustada raseduseajal. Rasestuda kavatsevad patsiendidtuleb viia üle alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, milleohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajalon kindlaks määratud, välja arvatud, kuiravi jätkamist angiotensiin II retseptoriteantagonistidega peetakse oluliseks.Raseduse diagnoosimisel tuleb raviangiotensiin II retseptoriteantagonistidega kohe katkestada javajaduse korral alustada alternatiivset ravi.Kaptopriili kasutamine koos valsartaanigaei ole täiendavat kliinilist kasu andnud,vaid suurenes kõrvaltoimete risk, võrreldesvastavate ravimite eraldi kasutamisega.Seega ei ole valsartaani kasutamine koosAKE inhibiitoriga soovitatav. Ravialustamisel müokardiinfarkti järgsetelpatsientidel peab olema ettevaatlik.Patsientide müokardijärgse hindamisekäigus tuleb alati hinnata kaneerufunktsiooni. kasutamiselmüokardiinfarkti järgsetel patsientidellangeb sageli veidi nende vererõhk, kuidtavaliselt ei ole ravi katkestaminesümptomaatilise hüpotensiooni jätkudesvajalik, tingimusel et jälgitakseannustamisjuhiseid.Kolmikkombinatsiooni (AKE inhibiitori,beetablokaatori ja valsartaani) kasutaminesüdamepuudulikkusega patsientidel ei olekliinilist kasu toonud. See kombinatsioonnäib suurendavat kõrvaltoimete riski ja eiole seega soovitatav. Ravi alustamiselsüdamepuudulikkusega patsientidel peabolema ettevaatlik. Südamepuudulikkusegapatsientide hindamise käigus tuleb alatihinnata ka neerufunktsiooni. Valsartaanikasutamisel südamepuudulikkusegapatsientidel langeb sageli veidi nendevererõhk, kuid tavaliselt ei ole ravikatkestamine sümptomaatilise


SÜDAME-VERESOONKONDhüpotensiooni püsides vajalik, tingimuselet jälgitakse annustamisjuhiseid.Patsientidel, kelle neerufunktsioon võibsõltuda reniini-angiotensiini süsteemiaktiivsusest (nt raskekujulise südamepaispuudulikkusega patsiendid), on raviangiotensiinkonvertaasi inhibiitoritegaseostatud oliguuria ja/või progresseeruvaasoteemiaga ning harvadel juhtudel ägedaneerupuudulikkuse ja/või surmaga. Kunavalsartaan on angiotensiin II antagonist, eisaa välistada neerufunktsiooni halvenemistvalsartaani kasutamisel.KÕRVALTOIMED: Vertiigo, köha,kõhuvalu, väsimus, pearinglus, asendistsõltuv pearinglus, sünkoop, peavalu,hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon.KOOSTOIMED: Samaaegne kasutamineei ole soovitatav: liitium, kaaliumi säästvaddiureetikumid, kaaliumilisandid, kaaliumisisaldavad soolaasendajad ja muud ained,mis võivad suurendada kaaliumisisaldust.Samaaegsel kasutamisel peab olemaettevaatlik: MSPVA(kaasa arvatudselektiivsed COX-2 inhibiitorid, ASH > 3 gpäevas) ja mitteselektiivsed MSPVA.Muud: valsartaani koostoime uuringutes eiole valsartaanil leitud kliiniliselt olulisikoostoimeid järgmiste ainetega:tsimetidiin, varfariin, furosemiid, digoksiin,atenolool, indometatsiin, hüdroklorotiasiid,amlodipiin, glibenklamiid.Diovan, Novartis, Kaet. tabl. 80mg N28;Kaet. tabl. 160mg N28Valsacor, KRKA, Tabl. 80mg N28; Tabl.160mg N28, 56;ZofenopriilZofenoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Kerge ja keskmiseraskusega arteriaalse hüpertensiooniraviks. Äge müokardiinfarkt.ANNUSTAMINE: Äge müokardiinfarkt:Ravi peab alustama 24 tunni jooksulpärast ägeda müokardiinfarkti sümptomiteteket ning ravi tuleb jätkata 6 nädalat.Annustamine on järgnev: 1. ja 2. päev:7,5 mg iga 12 tunni järel; 3. ja 4. päev: 15mg iga 12 tunni järel; alates 5. päevast:30 mg iga 12 tunni järel. Pärast 6 nädalatkestnud ravi tuleb patsiendi seisundituuesti hinnata ning ravi lõpetada, kuipuuduvad vasaku vatsakesedüsfunktsiooni või südamepuudulikkusetunnused. Nende sümptomite esinemiselvõib ravi jätkata pikaajaliselt. Patsiendidpeaksid vajadusel saama ka standardravinitraatide, aspiriini võibeeta-blokaatoritega.EAKATELE: Üle 75-a müokardiinfarktigapatsientidel tuleb kasutada ettevaatlikult.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.patsientidel tuleb AKE inhibiitoreidRASEDATELE: Vastunäidustatud. kasutada ettevaatlikult. Neutropeenia riskVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõne näib olevat seotud ravimi annuse jateise AKE inhibiitori või abiainete suhtes. tüübiga ning see sõltub patsiendiAnamneesis angioneurootiline turse kliinilisest seisundist. Psoriaasigavarasema AKE inhibiitorravi tagajärjel. patsientidel tuleb AKE inhibiitoreidHereditaarne/idiopaatiline angioödeem. kasutada ettevaatlikult. Proteinuuria võibRaske maksakahjustus. Rasedus.tekkida eeskätt olemasolevaImetamisperiood. Viljakas eas naised, kes neerufunktsiooni kahjustusega patsientidelei kasuta tõhusaid rasestumisvastaseid või suhteliselt suurte AKE inhibiitorivahendeid. Kahepoolne neeruarteri annuste kasutamisel.stenoos või ühepoolne neeruarteri stenoos KÕRVALTOIMED: Väsimus, iiveldus,(ainsa neeru korral).oksendamine, pearinglus, peavalu, köha.RISKID: Nagu ka teised AKE inhibiitorid, KOOSTOIMED: Koosmanustamist eivõib põhjustada tugevat vererõhu langust, soovitata: Kaaliumi säästvad diureetikumideriti pärast esimese annuse manustamist. või kaaliumipreparaadid. AKE inhibiitoridRavi ei tohi alustada ägedavähendavad diureetikumist tingitudmüokardiinfarktiga patsientidel, kui esineb kaaliumikadu. Kaaliumi säästvadoht raskete hemodünaamiliste häirete diureetikumid (nt spironolaktoon,tekkeks pärast ravi vasodilataatoriga. triamtereen või amiloriid),Ohutus ja efektiivsus maksakahjustusega kaaliumipreparaadid või kaaliumimüokardiinfarkti patsientidel ei ole sisaldavad soolaasendajad võivad viiakindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi nendel kaaliumisisalduse olulise suurenemisenipatsientidel kasutada. Üle 75-aseerumis.müokardiinfarktiga patsientidel tuleb Ettevaatust: Diureetikumid. Diureetilistkasutada ettevaatlikult. Renovaskulaarse ravi saavatel ja eriti soola- ja/või vedelikuhüpertensiooni ja ühepoolse (ainsa neeru defitsiidiga patsientidel võib pärast AKEkorral) või kahepoolse neeruarteri stenoosi inhibiitorravi alustamist tekkidakorral on AKE inhibiitorite kasutamisel ülemäärane vererõhu langus.suurem oht raske hüpotensiooni ja Hüpotensiooni tekke võimalust saabneerupuudulikkuse tekkeks.vähendada, alustades ravi AKE inhibiitoriNeerupuudulikkusega patsientidel tuleb väiksemate annustega. AKE inhibiitoritekasutada ettevaatlikult, kuna nad vajavad kasutamisel koos liitiumiga võib vähenedaväiksemaid annuseid. Kui AKE inhibiitoreid viimase eritumine. Regulaarselt tulebkasutatakse kooskontrollida seerumi liitiumisisaldust.polüakrüülnitriil-kõrgvoo-dialüüsimembraanidega, Anesteetikumid. AKE inhibiitorid võivadon oht anafülaktiliste reaktsioonidetekkeks (näo turse, punetus, hüpotensioonja hingeldus) paari minuti jooksul pärasthemodialüüsi algust. Patsientidel, kessaavad ravi AKE inhibiitoriga LDL-afereesiajal dekstraansulfaadiga, võivad tekkidasarnased anafülaktilised reaktsioonid nagupatsientidel, kes saavad hemodialüüsikõrgvoomembraanidega.Puudub kasutamise kogemus patsientidel,kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamine.Primaarse aldosteronismiga patsientidel eiole üldjuhul efektiivsed antihüpertensiivsedravimid, mis toimivad reniin-angiotensiinisüsteemi pärssivalt. Seetõttu ei olekasutamine soovitatav. AKE inhibiitorraviajal võib tekkida näo, jäsemete, huulte,limaskestade, keele, glottise ja/või kõriangioödeem, mis sagedamini ilmnebesimestel ravinädalatel. AKE inhibiitorravikäigus võib tekkida hüperkaleemia, eritiolemasoleva neeru- ja/võisüdamepuudulikkuse korral: AKEinhibiitorid võivad suure operatsiooni võinarkoosi ajal põhjustada hüpotensiooni võiisegi hüpotensiivse shoki teket. Kui AKEinhibiitorit ei ole võimalik ära jätta, tulebhoolikalt kontrollida vere- ja plasmamahtu.Vasaku vatsakese väljavoolutakistusegaIsheemiatõbitugevdada teatud anesteetikumidehüpotensiivset toimet. Narkootilisedravimid/antipsühhootikumid. Tekkida võibposturaalne hüpotensioon.Antihüpertensiivsed ravimid.Beetablokaatorid, alfablokaatorid jadiureetikumid võivad suurendada AKEinhibiitorite hüpotensiivset toimet.Tsimetidiin. Võib soodustadahüpotensiooni tekke ohtu. Tsüklosporiin.AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamiselon suurenenud neerufunktsiooni häiretetekke risk. Allopurinool. AKE inhibiitorite jaallopurinooli koosmanustamisel onsuurenenud ülitundlikkusreaktsioonide oht.Teiste AKE inhibiitorite puhul saadudandmed näitavad leukopeenia riskisuurenemist nende ravimite samaaegselkasutamisel. Insuliin või suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid. AKEinhibiitorite samaaegsel kasutamisel onsuurenenud hüpoglükeemia oht.Hemodialüüskõrgvoo-dialüüsimembraanidega. AKEinhibiitorite samaaegsel kasutamisel onsuurenenud anafülaktiliste reaktsioonidetekke risk. Tsütostaatikumid võiimmuunsupressiivsed ravimid, süsteemsedglükokortikosteroidid või prokaiinamiid.37


DiureetikumidManustamine koos AKE inhibiitoritega võibviia leukopeenia riski suurenemiseni. Võttaarvesse: MSPV ravimite toimel võibväheneda AKE inhibiitoriantihüpertensiivne toime. Antatsiidid -väheneb AKE inhibiitorite biosaadavus.Sümpatomimeetikumid - võib vähenedaAKE inhibiitorite antihüpertensiivne toime.Alkohol - põhjustab hüpotensiivse toimetugevnemist. Toit - võib vähendadazofenopriilkaltsiumi imendumise kiirust,kuid ei mõjuta imendunud kogust.Zofistar, Berlin-Chemie, Kaet. tabl. 30 mgN28DiureetikumidFurosemiidFurosemidumRAVIMITÜÜP: LingudiureetikumidNÄIDUSTUS: Tursed. Arteriaalnehüpertensioon. Äge kopsuturse.ANNUSTAMINE: Südame-, neeru-võimaksa funktsioonihäiretest põhjustatudtursed: algannus on tavaliselt 20...80 mgööp. ühekordse annusena. Annust võibtõsta 20?40 mg kaupa 6?8 tunnisteintervallidega seni kuni on saavutatudsoovitud diureetiline toime. Seejärel peaksvõtma individuaalselt määratudüksikannuse üks või kaks korda ööp.Arteriaalne hüpertensioon: Tavaliselt onalgannus 40?80 mg ööpäevas, jaotatatunakaheks annuseks. Ebapiisava toime korraltuleb kombineerida teisteantihüpertensiivsete ravimitega. Tursedkroonilise neerupuudulikkuse korral:Kroonilise neerupuudulikkuse ravis onalgannus 250 mg, vajadusel 250 mg iga4?6 tunni järel, maksimaalselt kuni 1,5 gööp. (raske südame paispuudulikkuse jamärgatavalt langenud neerufunktsioonigapatsientidel kuni 4 g ööp. ). Annusekohandamine peab olema vastavusesravivastusega.Põletustest tingitud tursed: Ööp. ja/võiüksikannus võib olla vahemikus 40...100mg ning erandjuhtudel neerufunktsioonikahjustuse korral kuni 240 mg.Intravaskulaarne mahupuudulikkus peabenne ravi alustamist olema korrigeeritud.LASTELE: Tavaliselt on algannus 2 mg/kgkehakaalu kohta. Annust võib tõsta 1?2mg/kg kehakaalu kohta, kuid mitte varemkui eelmisest annusest on möödas 6?8tundi. Furosemiidi annus ei tohi ületada 6mg/kg kehakaalu kohta.Max. ööp. annuson 40 mg.RASEDATELE: Furosemiidi tohib raseduseajal kasutatada ainult siis kui see onäärmiselt vajalik. Imetamise ajal38vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Anuuria võineerupuudulikkus, mis on põhjustatudnefrotoksiliste või hepatotoksiliste ravimitepoolt. Maksakooma või koomaeelneseisund. Raskekujuline hüpokaleemia võihüponatreemia. Hüpovoleemia koos võiilma kaasneva hüpotensioonita võidehüdratatsioon. Sulfoonamiidideleallergilistel patsientidel võib esinedaristsensitiivsus furosemiidile. Imetamine.RISKID: Furosemiidi kasutamisel on riskvedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häirete(eritihüpokaleemia) tekkeks , kuna liignediurees võib põhjustada dehüdratatsiooni,veremahu ja elektrolüütide sisaldusevähenemist. See oht on kõrgem eakatel,tsirroosiga patsientidel, suuremateannuste puhul ja piiratud soolatarbimisega patsientidel. Furosemiid võibolla ka ototoksiline, kui furosemiidimanustatakse liiga lühikesteintervallidega, suurtes annustes võipatsientidele, kellel esineb neeru-,südame- või maksa-funktsiooni häire võikui kasutatakse koos teiste ototoksilistetoimeainetega.Uriini vaba väljavool peab olema tagatud,vastasel korral võib äkiline uriinitekepõhjustada uriini retentsiooni koos põieületäitumisega. Kuseteede osaliseobstruktsiooniga patsiendid vajavad eritihoolsat jälgimist, eriti ravi algfaasis.Furosemiidi tuleb manustadaettevaatusega patsientidele, kellel esineb:- raske progresseeruv neeruhaigus(asoteemia, oliguuria); - prostatahüperplaasia või põie tühjenemise häire(suurem risk ägeda uriini retentsioonitekkeks);- maksahaigused (tsirroos ja astsiit); -vedeliku või elektrolüütide tasakaaluhäirumine, või risk selle tekkeks; -diabeet, kuna furosemiid võib esilekutsuda hüperglükeemia ja glükosuuria; -podagra või hüperurikeemia; - süsteemneerütematoosne luupus; - porfüüria, kunafurosemiid võib esile kutsuda ägedaporfüüria;- kes kasutavad kortikosteroide, digitaalistvõi aminoglükosiide; - hüpotensioon; -oht vererõhu järsu languse tekkeks, ntpärgarterite või ajuveresoontemärkimisväärne stenoos. Pikaajalisel ravilfurosemiidiga peab regulaarseltkontrollima seerumi elektrolüütide (eritiNa, K, Ca), bikarbonaatide, kreatiniini,uurea ja kusihappe ja veresuhkrusisaldust. Eriti tähelepanelik peab olemapatsientide puhul, kellel on suurenenudohtelektrolüütide tasakaalu häire tekkeks võitõsise dehüdratatsiooni korralSÜDAME-VERESOONKOND(oksendamine, kõhulahtisus, rohkehigistamine). Hüpovoleemia,dehüdratatsioon, väljendunudelektrolüütide või happe-leelistasakaaluhäired tuleb vajadusel korrigeerida.Vajalikuks võib osutuda furosemiidraviajutine katkestamine. Kehakaalu langussuurenenud uriini eritumise tõttu ei tohiületada 1 kg/päevas, sõltumata eritunuduriini hulgast.KÕRVALTOIMED: Hüpokaleemia,hüpomagneesia, pöörduv, ohutuhüperurikeemia, mööduv nefrokaltsinooskongestiivse südamepuudulikkusega lastel.KOOSTOIMED: Südameglükosiidid:digitaalise mürgistuse risk (iiveldus,oksendamine, südame arütmiad) lisakshüpokaleemiale.AKE-inhibiitorid: oimetus, peapööritus,minestamine kui antakse esimene annusAKE- inhibiitoreid koos furosemiid-raviga.Hüpokaleemia: võib välja kujunedadiureetikumidetoimel tekkiva kaaliumi vaegusetulemusena. Neeru funktsioonihalvenemine:diureetikumidest tingitud naatriumivaegus võib olla põhjuseksneerupuudulikkuse tekkes. Kolestüramiinja kolestipool: kolestüramiin ja kolestipoollangetavad märgatavalt furosemiidiimendumist ja seetõttu vähendavadfurosemiidi diureetilist toimet. Ebasoovitavtoime: vähenenud furosemiidi efektiivsus.Kortikosteroidid: nii kortikosteroidid kuifurosemiid põhjustavad kaaliumi vaegust.Ebasoovitav toime: liigne kaaliumi kadu jasuurenenud risk hüpokaleemia tekkeks.Kortikosteroidide ja furosemiidikoosmanustamisel tuleb olla ettevaatlik.Aminoglükosiidid: võib avaldudasünergiline toksiline toime. Ototoksilisuseja nefrotoksilisuse tekke risk tõuseb.Aminoglükosiidide ja furosemiidikoosmanustamisel tuleb olla ettevaatlik.Tsefalosporiinid: mõnede tsefalosporiinidenefrotoksiline toime võib tõusta mõnedetsefalosporiinide - kuid mitte kõigi - suurteannuste puhul. MSPVA (indometatsiin,diklofenak, lornoksikaam, naprokseen,piroksikaam): furosemiidi diureetiline jaantihüpertensiivne toime võib langeda.ASH: inhibeerib furosemiidi proksimaalsettubulaarset eritumist, diureetilise toimevähenemine.Fenütoiin: fenütoiini ja furosemiidikoosmanustamine võib langetadafurosemiididiureetilist toimet 50%. Liitium: liitiumimürgistuse risk. Furosemiidi ja tsisplatiinisamaaegne manustamine võib põhjustadakuulmise kahjustust. Kui ravi ajaltsisplatiiniga osutub vajalikuks diureesiforsseerimine furosemiidiga, peab selleannus olema väike (nt 40 mg normaalse


SÜDAME-VERESOONKONDneerufunktsiooni korral) ningvedelikubilanss positiivne, muidu võibtsisplatiini nefrotoksilisus võimenduda.Furosemiidi ja sukralfaati tohib manustadaainult 2-tunnise vahega teineteise suhtes,kuna sukralfaat vähendab furosemiidiimendumist soolest ja seega ka selletoimet.Probenetsiid, metotreksaat ja teisedintensiivse renaalse tubulaarsekretsioonigaravimid võivad furosemiidi toimetnõrgendada. Furosemiid võib pärssidanende ravimite eritumist neerude kaudu.Furosemiidi ja loetletud ravimite suurteannuste samaaegne manustamine võibpõhjustada ravimite kontsentratsioonitõusu vereplasmas ja suurendadafurosemiidi ja kaasuva ravi kõrvaltoimeteohtu.Antidiabeetiliste ja sümptomimeetilisteravimite (nt adrenaliin, noradrenaliin)toime võib furosemiidi mõjul nõrgeneda.Kuraaretaoliste lihaslõõgastite ja teofülliinitoime võib furosemiidi mõjul tugevneda.Samaaegsel ravil tsüklosporiin A (võibpidurdada kusihappesoolade eritumistneerudes) ja furosemiidiga, võib ravimitekoosmõju tulemusel suureneda ohthüperurikeemilise artriidi tekkeks.Kontrastainetest põhjustatud nefropaatiastohustatud patsientide ravil furosemiidigaon suurem oht neerutalitluse häiretekkeks, võrreldes eelneva intravenoossehüdratatsiooniga enne kontrastainetemanustamist.Rohkel lagritsa tarvitamiselfurosemiid-ravi ajal võib furosemiidi toimeväheneda. Selle koostoime võimalikukstekkemehhanismiks on lagritsa pooltpõhjustatudpesudoaldosteronism.Furogamma, Wörwag, Tabl. 500 mgN20, 50Furosemid nycomed, Nycomed, Tabl.40mg N20, 100Lasix, Sanofi-Synthelabo, Ret. caps. 60mgN30HüdroklorotiasiidHydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: Distaalsed diureetikumidNÄIDUSTUS: Tursedsüdamepaispuudulikkuse, astsiidigamaksatsirroosi, nefrootilise sündroomi,premenstruaalsündroomi, kortikosteroidjaöstrogeenravi korral. Arteriaalnehüpertensioon. Polüuuria nefrogeensediabeedi korral ja hüperkaltsiuuriavähendamiseks.ANNUSTAMINE: Tursete ravi:algannuseks 25...100 mg 1kord päevas võiüle päeva (s.t igal teisel päeval).Premenstruaalsündroomiga kaasnevadtursed: 25 mg ööp. sümptomite ilmnemisehetkest kuni menstruatsiooni alguseni.Hüpertensioon: 25...100 mg päevasühekordse annusena. Mõningatelepatsientidele on piisavaks algannuseks12,5 mg üksi või kombinatsioonis teistehüpertensioonivastaste ravimitega. Annustuleks reguleerida min. toimivale annusele,kuid ei tohiks ületada 100 mg päevas. Kuihüpotiasiidi kasutatakse koos teistehüpertensioonivastaste ravimitega, võibosutuda vajalikuks kooskasutatavateravimite annuste vähendamine, et vältidavererõhu järsku langust. Diabetesinsipidus: 50...150 mg ööp. (jagatudüksikannusteks).LASTELE: 1...2 mg/kg või 30...60 mg/m²kehapinna kohta, manustatuna 1 kordpäevas. Kuni 2-a: sõltuvalt kehakaalust12,5...37,5 mg; 2...12-a: 37,5...100 mgpäevas.RASEDATELE: Tohib ravimit anda ainulterandjuhul pärast ravist oodatava kasu jariski suhte kaalumist. Ravi vajaduselkatkestada rinnaga toitmine.VASTUNÄID.: Anuuria, ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine võisulfoonamiidide suhtes, raske neeru- võimaksapuudulikkus, rinnaga toitmine.RISKID: Pikaaegsel ravil olevaid patsientetuleb vedeliku ja elektrolüütidetasakaaluhäirete sümptomaatikailmnemise suhtes hoolikalt jälgida. Erilineettevaatus on vajalik raske aju- jakoronaarskleroosi korral. Alkohol,barbituraadid ja narkootikumid võivadvõimendada tiasiid-diureetikumideortostaatilist hüpotensiooni tekitavattoimet.KÕRVALTOIMED: Elektrolüütidetasakaalu häired, kõhulahtisus,kõhukinnisus, arütmiad, peavalu,ülitundlikkusreaktsioonid.KOOSTOIMED: Tuleb vältida kasutamistkoos liitiumisooladega. Järgmisi ravimeidtuleb koos kasutada ettevaatusega:antihüpertensiivsed ravimid (nende toimevõib tugevneda, vajalik on annusekohaldamine); südameglükosiidid (võibtekkida hüpokaleemia võihüpomagneseemia, mis võimendabdigitaalise toksilisust); amiodaroon (sellekasutamine koos tiasiid-diureetikumidegavõib viia hüpokaleemiaga seotud arütmiatetekkele); antidiabeetilised ravimid (võibväheneda nende toimet, hüperglükeemiarisk); kortikosteroidid, kaltsitoniin(suureneb kaaliumi kadu); MSPVA-d (needravimid võivad nõrgendada tiasiididediureetilist ja antihüpertensiivset toimet);mitte-depolariseeriva toimegamüorelaksandid (võib tugevdada nendetoime); amantadiin (amantadiini kliirensvõib väheneda hüdroklorotiasiidi toimel,mis viib amantadiini kontsentratsiooniDiureetikumidsuurenemisele ja toksilisuse tekkele);kolestüramiin võib pärssidahüdroklorotiasiidi imendumistseedetraktist; alkohol, barbituraadid janarkootikumid võivad võimendadatiasiid-diureetikumide ortostaatilisthüpotensiooni tekitavat toimet.Hypothiazid, Chinoin, Tabl. 25mg N20;Tabl. 100mg N20Hüdroklorotiasiid,amiloriidHydrochlorothiazidum, amiloridumRAVIMITÜÜP: Diureetikum+kaaliumisäästev aineNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,tursed südamepuudulikkuse, astsiidi jatursetega maksatsirroosi puhulpatsientidel, kellel on või võib tekkidatugev kaaliumi kadu.ANNUSTAMINE: Hüpertensioon: 50/5mg 1 kord ööp. või osadeks jagatuna.Südamepuudulikkusest tingitud tursed:Ravi võib alustada 50/5 mg ööp. Annustvõib vajadusel suurendada, kuid mitte üle100/10 mg ööp. Maksatsirroos koosastsiidi ja tursetega: Ravi tuleb alustadaväikese annusega (50/5 mg 1 kord ööp.)Vajadusel võib annust järk-järgultsuurendada efektiivse diureesi tekkimiseni(mitte üle 100/10 mg ööp.).LASTELE: Ei manustata.RASEDATELE: Võib kasutada juhul, kuioodatav kasu ületab lootele või emaletekkida võiva kahju.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teiste SAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Hüperkaleemia (kaaliumisisaldus seerumis>5,5 mEkv/l). Samaaegne kaaliumisäästevravi või kaaliumi täiendav manustamine.Neerupuudulikkus (anuuria, ägeneerupuudulikkus, raske progresseeruvneerukahjustus, diabeetiline nefropaatia).RISKID: Hüperkaleemia (kaaliumisisaldusseerumis >5,5 mEkv/l) on tekkinudmonoteraapia või koos teistediureetikumidega manustamisel.Kreatiniini kliirensi vähenemisel alla 30ml/min on hüdroklorotiasiid ebaefektiivne.Kuigi kasutamisel väheneb elektrolüütidetasakaalu häirete võimalus, tuleb haigeidhoolikalt jälgida nende suhtes(hüponatreemia, hüpokloreemilinealkaloos, hüpokaleemia,hüpomagneseemia).Hüdroklorotiasiid võib põhjustadaasoteemia teket või süvenemist.Maksafunktsiooni häirete korral tulebtiasiide manustada ettevaatlikult, sestnihked vee- ja elektrolüütide tasakaalusvõivad viia maksakoomani. Mõneltiasiidravi saaval haigel võib tekkida39


Diureetikumidhüperurikeemia või podagra. Tiasiidravivõib vähendada glükoositaluvust, mistõttuvõib osutuda vajalikuksantidiabeetikumide, sh insuliini annustekorrigeerimine. Tiasiidide kasutamise ajalon teatatud võimalikust süsteemseerütematoosse luupuse ägenemisest võiaktiveerumisest.KÕRVALTOIMED: Depressioon, unetus,vaimne segasus, närvilisus, unisus, halbmaitse, pearinglus, peavalu, paresteesia,nägemishäired, vertiigo, stenokardia,südamerütmi häired, tahhükardia,punastuvus, ortostaatiline hüpotensioon,düspnoe, ninakinnisus, kõhuvalu,kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhupuhitus,mao-soolte verejooks, luksed, iiveldus,oksendamine, higistamine, kihelus, valuseljas, liigesvalu, valu jalas, lihaskrambid,kusemishäire, kusepidamatus, öinekusepidamatus, neerufunktsiooni häire, shneerupuudulikkus, impotentsus,rindkerevalu, roidumus, haiglane olek,janu, nõrkus.KOOSTOIMED: Üldiselt ei tohi liitiumikoos diureetikumidega manustada.MSPV-ravimite manustamisel kooskaaliumit säästvate ravimitega, shamiloriidvesinikkloriidiga, võib tekkidahüperkaleemia ja neerupuudulikkus, eritieakatel patsientidel.Amiloriidvesinikkloriidi manustamisel koosAKE-inhibiitoriga, angiotensiin IIantagonistiga tsüklosporiini võitakroliimusega võib hüperkaleemia ohtsuureneda.Järgmised ravimid võivad tiasiididegakoosmanustamisel põhjustadakoostoimeid: alkohol, barbituraadid võinarkootilised ained - potentseerubortostaatiline hüpotoonia. Antidiabeetilisedravimid (peroraalsed ja insuliin) - võibtekkida vajadus antidiabeetilise ravimiannuse korrigeerimiseks. Teisedantihüpertensiivsed ravimid - toimesummeerub.Kolestüramiin ja kolestipool resiinid -anioonsete vahetusresiinide juuresolekulväheneb hüdroklorotiasiidi imendumine.Kortikosteroidid, AKTH-elektrolüütideeritumine suureneb, hüpokaleemiasüveneb. Pressoorsed amiinid (ntnorepinefriin ehk noradrenaliin) - võimalikon pressoorsete amiinide toimenõrgenemine, kuid nende kasutamist seeei takista. Mittedepolariseerivadmüorelaksandid (nt tubokurariin) -müorelaksantide toime võib tugevneda.Moduretic, MSD, Tabl. 5mg+50mg N3040Hüdroklorotiasiid,triamtereenHydrochlorothiazidum, triamterenumRAVIMITÜÜP: Diureetikum+kaaliumisäästev aineNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,tursed südamepuudulikkuse, astsiidigamaksatsirroosi või nefrootilise sündroomikorral, kui samal ajal tuleb vältidahüpokaleemiat.ANNUSTAMINE: 1 tablett sisaldab 25 mghüdroklorotiasiidi ja 12,5 mg triamtereeni,sellest lähtuvalt annustamine. Tursed: ravialustamisel 2 (...4) tabl. hommikul ja lõunaajal kuni liigse vedeliku väljutamisealguseni. Edasine annustamine sõltubvedeliku eritumise hulgast. Üldiseltsoovitatakse säilitusannuseks 1 tabl. ööp.hommikuti või 2 tabl. ülepäeviti (2 tabl.hommikul või 1 tabl. hommikul ja 1 tabl.lõuna ajal). Säilitusannust võib vajaduselsuurendada kuni 4 tabl. ööp. (2 tabl.hommikul ja 2 tabl. lõuna ajal). Arteriaalnehüpertensioon: algannuseks 2 tabl.hommikul ja 2 tabl. lõuna ajal. Mõne teisevererõhku alandava preparaadi lisakskasutamisel või pikaajalisel ravil piisabtavaliselt 2 tabl. ööp. (1 tabl. hommikul ja1 tabl. lõuna ajal). Kaasuvaks raviks koossüdameglükosiididega: üldiselt võetakse 1tabl. hommikul ja 1 tabl. lõuna ajal, maxkuni 4 tabl. (2 tabl. hommikul ja 2 tabl.lõuna ajal).LASTELE: Ei kasutata lastel ja noorukitelkehakaaluga alla 50 kg.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min,kreatiniini sisaldus plasmas üle 1,8 mg/dl),äge glomerulonefriit, anuuria, raskedmaksafunktsioonihäired (prekooma jakooma), hüperkaleemia, raviresistentehüpokaleemia, hüperkaltseemia, raskehüponatreemia, hüpovoleemia,ülitundlikkus TA või sulfonüülamiididesuhtes (võimalik ahelreaktsioonide teke),rasedus ja imetamine.RISKID: Pikaajalise ravi korral peabregulaarselt kontrollima verepilti, eritikaaliumi, kreatiniini, lipiidide ja kusihappesisaldust vereplasmas. Ravimit tulebkasutada ettevaatusega patsientidel, kellelon vasaku vatsakese funktsioonvähenenud. Ravimis sisalduvhüdroklorotiasiid võib põhjustadadopingutesti positiivset tulemust.Anamneesis esinenud allergia võibronhiaalastmaga patsientidel, samutinendel, kellel nimetatud reaktsioonevarem ei ole esinenud, võib esinedaülitundlikkusreaktsioone.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, harvem kõhulahtisus,SÜDAME-VERESOONKONDkoordinatsioonihäired, unisus, suukuivus,janu, valud ülakõhus, kramplikudkõhuvalud, kõhukinnisus kunisooltesulguseni, lihaspinged, lihasnõrkus,lihaskrambid sääremarjas, väsimus,peavalu, närvilisus, südamekloppimine,südamerütmihäired ja veresoonteregulatsioonihäired koos pearinglusega,uimasus või kalduvus minestamisele.KOOSTOIMED: Vererõhku alandav toimetugevneb koostoimes alkoholiga.Samaaegne kasutamine vererõhkualandava, uriinieritust soodustava,veresooni laiendava, rahustava (ntbarbituraadid), tsentraalselt pärssiva(fenotiasiin) või depressioonivastase(TSAD) toimega ravimiga, tugevdabviimaste toimet. Võivad tekkida järgmisedkoostoimed: suhkurtõve ja podagra ravikskasutatavate preparaatide, samutinoradrenaliini või adrenaliini sisaldavateravimite toime nõrgenemine; kuraaretüüpiravimite lihastoonust alandava toimetugevnemine; südameglükosiidide toimening kõrvaltoimed tugevnevad kaaliumija/või magneesiumi sisalduse vähenemisel.Triampur compositum, Teva, Tabl.12,5mg+25mg N50IndapamiidIndapamidumRAVIMITÜÜP: AntihüpertensiivnediureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalnehüpertensioon.ANNUSTAMINE: 1,5...2,5 mg eelistatulthommikuti iga 24 tunni järel neelata allatervelt veega ja mitte närida. Suurematesannustes indapamiidi antihüpertensiivnetoime ei tugevne, kuid suurenebsalureetiline efekt.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastel janoorukitel kuna puuduvad andmedefektiivsuse ja ohutuse kohta.RASEDATELE: Üldjuhul peab vältimadiureetikumide manustamist rasedatelenaistele ning ei tohi kunagi kasutadaraseduse ajal esinevate füsioloogilistetursete ravimiseks. Diureetikumid võivadpõhjustada loote ja platsenta isheemiatloote hüpotroofia ohuga. Ravi vajaduseltuleb rinnaga toitmine lõpetada(indapamiid eritub rinnapiima).VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teiste SAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raske neerupuudulikkus. Maksaentsefalopaatia või raske maksakahjustus.Hüpokaleemia.RISKID: Maksakahjustuse puhul võivadtiasiiddiureetikumid põhjustada maksaentsefalopaatiat. Sel juhul tulebdiureetikumi manustamine koheseltlõpetada. Plasma naatriumisisaldus:


SÜDAME-VERESOONKONDplasma naatriumisisaldust tuleb määrataenne ravi alustamist, ja seejärelregulaarsete intervallide järel. Igasugunediureetiline ravi võib põhjustadahüponatreemiat, mõnikord tõsistetagajärgedega. Kuna algul võibnaatriumisisalduse vähenemine ollaasümptomaatiline, on vajalik regulaarnekontroll, mida veelgi sagedamini tuleb tehaeakatel ja tsirrootilistel patsientidel.Kaaliumi kadu koos hüponatreemiaga ontiasiidide ja teiste sarnaste diureetikumidekasutamisel suurimaks ohuks. Patsiendidpikenenud QT-intervalliga (niikongenitaalne kui ka iatrogeenne) onsamuti riskigrupis. Hüpokaleemia ja kabradükardia on sellisel juhul rasketerütmihäirete (eriti potentsiaalselt surmagalõppeva torsade de pointes)soodustavateks faktoriteks. Eelnimetatudjuhtudel tuleb tavalisest sagedaminimäärata plasma kaaliumisisaldust.Esimene kaaliumisisalduse määraminetuleb teha ravi esimesel näd.Hüpokaleemia korral tuleb seekorrigeerida. Tiasiidid ja teised sarnaseddiureetikumid võivad vähendada uriinigaerituva kaltsiumi hulka ja põhjustadakerget ja mööduvat hüperkaltseemiat.Raske hüperkaltseemia võib tekkidaeelnevalt märkamata jäänudhüperparatüreoidismi esinemisel. Ravituleb lõpetada enne paratüreoidnäärmefunktsiooni uuringut. Diabeetikutel tulebmäärata vere glükoosisisaldust, seda eritihüpokaleemia esinemise korral.Hüperurikeemilistel patsientidel võivadägeneda podagrahood. Tiasiidid jtsarnased diureetikumid toimivad täieefektiivsusega vaid normaalseneerufunktsiooni korral või kuineerufunktsioon on halvenenudminimaalselt. Vanuritel tuleb plasmakreatiniinisisaldust arvestada vanuse,kehakaalu ja sooga. Hüpovoleemia, mis onsekundaarselt tekkinud ravi alguldiureetikumist tingitud vee ja naatriumikaost, põhjustab glomerulaarfiltratsioonivähenemist. See võib põhjustada vereuurea- ja plasma kreatiniinisisaldusesuurenemist. Selline mööduvfunktsionaalne neerupuudulikkus ei omatagajärgi normaalse neerufunktsioonigapatsientidel, kuid võib halvendadaolemasolevat neerupuudulikkust.Sportlastel tuleb arvestada, et see ravimsisaldab TA-t, mis võib põhjustadadopingutesti positiivset tulemust.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhukinnisus,suukuivus, pearinglus, nõrkus,paresteesiad ja peavalu, allergiliste jaastmaatiliste reaktsioonideeelsoodumusega patsientidel võivadtekkida ülitundlikkusreaktsioonid,peamiselt nahareaktsioonidKOOSTOIMED: Vältida tuleb järgmisikombinatsioone: Liitium: suureneb liitiumikontsentratsioon seerumis koosmürgistuse nähtudega, madalasoolasisaldusega dieedi korral vähenebliitiumi eritumine uriiniga. Kui diureetikumimanustamine on siiski vajalik, tulebhoolikalt jälgida seerumi liitiumisisaldust jakohandada vastavalt annust.Mitte-antiarütmikumid, mis võivadpõhjustada torsade de pointes?i tüüpirütmihäireid (astemisool, bepridiil,intravenoosne erütromütsiin, halofantriin,pentamidiin, sultopriid, terfenadiin,vinkamiin): võivad tekkida polümorfseventrikulaarse ekstrasüstoolia sööstud ehktorsade de pointes (hüpokaleemia,bradükardia ja olemasolev pikenenudQT-intervall on soodustavad faktorid).Kasutada tuleb ravimeid, mis ei indutseeriarütmiat (torsade de pointes)hüpokaleemiaga patsientidel. Ettevaatustnõudvad kombinatsioonid: Ravimid, misvõivad põhjustada torsade de pointes?tüüpi rütmihäireid: - Ia klassiantiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin,disopüramiid),- III klassi antiarütmikumid (amiodaroon,sotalool, dofetiliid, ibutiliid), - mõnedantipsühhootikumid: fenotiasiinid(kloorpromasiin, tsüamemasiin,levomepromasiin, tioridasiin,trifluoperasiin), bensamiidid (amisulpriid,sulpiriid, sultopriid, tiapriid),butürofenoonid (droperidool,haloperidool), teised: bepridiil, tsisapriid,difemaniil, intravenoosne erütromütsiin,halofantriin, misolastiin, pentamidiin,sparfloksatsiin, moksifloksatsiin,intravenoosne vinkamiin. Võivad tekkidaventrikulaarsed arütmiad, eriti torsade depointes? arütmiad (hüpokaleemia onriskifaktor).Enne nende ravimitega kombineerimist onvajalik vältida ja vajadusel korrigeeridahüpokaleemiat.Vajalik on kliiniline, plasma elektrolüütideja EKG kontroll. MSPVA (süsteemselt),sealhulgas selektiivsed COX-2 inhibiitorid,salitsülaatide suured annused (? 3g/ööpäevas): indapamiidiantihüpertensiivne toime võib väheneda.Äge neerupuudulikkus dehüdreeritudpatsientidel (vähenenudglomerulaarfiltratsioon). Patsient tulebrehüdreerida, ravi algul jälgidaneerufunktsiooni.AKE inhibiitorid: ravi alustamisel AKEinhibiitoriga olemasoleva naatriumikaogapatsientidel, eriti neeruarteri stenoosigaisikutel, on järsu hüpotensiooni ja/võiägeda neerupuudulikkuse oht.Hüpertensiooni korral, kui eelnev ravidiureetikumiga on põhjustanud naatriumikadu, tuleb: - kas lõpetada diureetikumiDiureetikumidmanustamine 3 päeva enne ravi alustamistAKE inhibiitoriga ja vajadusel alustadauuesti ravi hüpokaleemilise toimegadiureetikumiga;- või manustada AKE inhibiitori väikesialgannuseid ja suurendada neid ainultjärk-järgult.Südame paispuudulikkuse korral peavadAKE inhibiitori algannused olema vägaväikesed, võimalusel ravi alustada pärastkombineeritud hüpokaleemilise toimegadiureetikumi annuse vähendamist. Kõigiljuhtudel tuleb jälgida neerufunktsiooni(plasma kreatiniini sisaldust) AKEinhibiitorravi esimestel nädalatel. Teisedhüpokaleemilised ained: amfoteritsiin B(veenisiseselt), süsteemsed glüko- jamineralokortikosteroidid, tetrakosaktiid,stimuleerivad kõhulahtistid: suurenebhüpokaleemia oht (aditiivne toime).Jälgida tuleb kaaliumi sisaldust seerumis,seda vajadusel korrigeerides. Erilisttähelepanu tuleb pööratasüdameglükosiidravi saavatelepatsientidele. Kasutadamitte-stimuleerivaid kõhulahtisteid.Baklofeen: Antihüpertensiivne toimetugevneb. Patsient tuleb hüdreerida ja ravialgul jälgida neerufunktsiooni.Südameglükosiidid: hüpokaleemiasuurendab digitaalise alkaloidide toksilisitoimeid. Tuleb jälgida kaaliumisisaldustseerumis ja EKG-d ning üle vaadataraviplaan.Kombinatsioonid, mis vajavad tähelepanu:Kaaliumi säästvad diureetikumid (amiloriid,spironolaktoon, triamtereen): seeratsionaalne koosmanustamine (mis onmõnedel patsientidel vajalik) ei välistahüpokaleemia võimalust või, eritineerupuudulikkuse ja suhkurtõve korral,hüperkaleemia võimalust. Tuleb jälgidakaaliumisisaldust seerumis ja võimaluselEKG-d ning üle vaadata raviplaan.Metformiin: võib tekkida laktaatatsidoos,mille põhjuseks on võimalik funktsionaalneneerupuudulikkus, mis on seotuddiureetikumidega, eritilingudiureetikumidega. Metformiini ei tohikasutada juhul, kui seerumikreatiniinisisaldus on 15 mg/l (135mcmol/l) meestel ja 12 mg/l (110mcmol/l) naistel. Joodi sisaldavadkontrastained: diureetikumide pooltpõhjustatud dehüdratsiooni korralsuureneb ägeda neerupuudulikkuse oht,eriti pärast joodi sisaldavate kontrastainetesuurte annuste kasutamist. Enne joodisisaldavate kontrastainete manustamisttuleb haige rehüdreerida.Imipramiinitüüpi antidepressandid,neuroleptikumid: suurenebantihüpertensiivne toime ja posturaalsehüpotensiooni oht (aditiivne toime).Kaltsiumi soolad: hüperkaltseemia oht,41


Diureetikumidkuna uriiniga erituva kaltsiumi hulk onvähenenud.Tsüklosporiin, takroliimus: plasmakreatiniinisisalduse suurenemise oht ilmatsüklosporiini sisalduse muutusteta. Oht onka juhul, kui puudub vee/naatriumi kadu.Kortikosteroidid, tetrakosaktiid(süsteemne): antihüpertensiivne toimeväheneb (vee/naatriumi retentsioonkortikosteroidide tõttu).Proindap, PRO. MED., Tabl. 2,5 mg N30Rawel SR, KRKA, Prolong. tabl. 1,5 mgN30Tertensif SR/ Tertensif, Servier, Ret.tabl. 1,5mg N30; Tabl. 2,5mg N30SpironolaktoonSpironolactonumRAVIMITÜÜP: Kaaliumi säästvad ainedNÄIDUSTUS: Astsiit ja tursedmaksatsirroosi korral. Primaarnehüperaldosteronism. Tursete,kardiovaskulaarse puudulikkuse võiarteriaalse hüpertensiooni täiendavaksraviks.ANNUSTAMINE: Astsiit ja tursed:Algannus on 100 mg ööp. manustatunakas ühe või mitme annusena. Annustkohandatakse 5-päevase ravi järel,tavaline säilitusannus on vahemikus25...200 mg ööp. Primaarnehüperaldosteronismi kirurgilise ravi eelselperioodil: Võib kasutada annust vahemikus100...400 mg ööp. Juhul, kui kirurgilineravi ei ole võimalik, tuleb pikaajalise ravikorral kasutada madalaimat toimivatannust. Krooniline südamepuudulikkus:Täiendava ravina täiskasvanutele 25...50mg ööp.LASTELE: Algannus on 1...3 mg/kgkehakaalu kohta ööp., manustatuna kasüksikannusena või 2...4 jagatud annusena.Säilitusravi korral või kombinatsioonisteiste diureetikumidega tuleb annustvähendada 1...2 mg/kg-ni. Lastele ei tohimanustada kauem kui 30 päeva.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Hüponatreemia,hüperkaleemia, äge ja kroonilineneerupuudulikkus, ülitundlikkus TA suhtes,rasedus ja imetamine, Addisoni tõbi.RISKID: Järgmistel juhtudel on vajalikeriti hoolikas arstlik järelevalve: Kergeraskusastmega neerufunktsiooni langus(kreatiniini sisaldus seerumis 1,2...1,8mg/dl ning kreatiniini kliirens vahemikus60...30 ml/min). Patsiendid, kellel onpõhihaiguse (nt diabeet) tõttu kalduvusatsidoosi ja/või hüperkaleemia tekkeks.Hüpotoonia. Hüpovoleemia.Spironolaktoon võib häirida diagnostilisiteste (nt digoksiin-RIA). Ravi ajalspironolaktooniga võib meestel tekkida42günekomastia ja naistel rinnanäärmetesuurenemine ja pakitsus.KÕRVALTOIMED: Hüpotensioon,hüperkaleemia, hüponatreemia, atsidoos,düspepsia, diarröa, väsimus, peavalu.Pikaajalise ravi korral võivad tekkidahormonaalsed häired, menstruaaltsüklihäired, virilisatsioon naistel, günekomastiameestel.KOOSTOIMED: Salitsülaadid - diureetilinetoime väheneb. Teised diureetikumid -diurees suureneb. Kaalium või teisedkaaliumi säästvad diureetikumid -hüperkaleemia risk suureneb.Antihüpertensiivsed ravimid -hüpotensiooni oht. MSPV ravimid -suureneb hüperkaleemia risk,natriureetiline efekt väheneb. AKEinhibiitorid - suureneb hüperkaleemia risk.Ammooniumkloriid - atsidoosi oht.Fludrokortisoon - paradoksaalne kaaliumiekskretsiooni suurenemine. Digoksiin -digitaalise poolväärtusaeg pikeneb;suureneb intoksikatsiooni oht. Mitotaanitoime nõrgeneb. Kumariini derivaatidetoime nõrgeneb. Triptoreliini, busereliini,gonadoreliini toime tugevneb.Spirix, Nycomed, Tabl. 25mg N20; Tabl.50mg N20, 100; Tabl. 100mg N20Spirogamma, Wörwag, Tabl.50 mg N20,50, 100; Tabl.100 mg N20, 50, 100Spironolacton-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N20Verospiron, Gedeon Richter, Tabl. 25mgN20; Caps. 50mg N30TorasemiidTorasemidumRAVIMITÜÜP: LingudiureetikumidNÄIDUSTUS: Südame-, maksa- võineerupuudulikkusest tingitud tursed. 200mg tabl.: Diureesi säilitamine raskeneerupuudulikkuse korral. Tursed, astsiitja hüpertensioon raske neerupuudulikkusekorral.Märkus: 200mg tabletid on näidustatudainult neerufunktsiooni raske häire(kreatiniini kliirens alla 20 ml/minutis ja/võiseerumi kreatiniini kontsentratsioon üle 6mg/dl) korral. Annus määratakseindividuaalselt sõltuvalt neerupuudulikkuseraskusastmest.ANNUSTAMINE: Tursed: Tavaline annuson 5 mg 1 kord ööp. See on tavaliseltsäilitusannus.Juhul kui 5mg on ebapiisav võib vajaduselannust järk-järgult suurendada kuni20mg-ni torasemiidini ööp. Diureesisäilitamine raske neerupuudulikkusekorral. Tursed, astsiit ja hüpertensioonraske neerupuudulikkuse korral: ravi tulebalustada 50 mg torasemiidiga (1/4 200 mgtabletti) päevas. Ebapiisava diureesi korralSÜDAME-VERESOONKONDvõib annust suurendada 100 mg-ni kunimax. 200 mg - ni. Inj.: Algannuseks onüldjuhul üksikannusena 10 mg torasemiidi(vastab 2 ml-le süstelahusele) päevas.Ebapiisava toime korral võib annustsuurendada 20 mg-ni torasemiidi-ni(vastab 4 ml-le süstelahusele), mismanustatakse üksikannusena. Kui toimeon ikka ebapiisav, võib lühiajaliselt (max. 3päeva) manustada kuni 40 mg torasemiidi(vastab 8ml-le süstelahusele) päevas.Äge kopsuturse: ägeda kopsuturse korralpeab ravi alustama i.v., manustadesüksikannusena 20 mg torasemiidi (vastab4 ml-le süstelahusele). Olenevalt saadudravitulemusest võib sama annustmanustada korduvalt 30-minutilistevaheaegadega. 24 tunni jooksul võib max.manustada 100 mg torasemiidi (vastab 20ml-le süstelahusele).RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus torasemiidi,sulfonüüluureate või mõne ravimissisalduva abiaine suhtes. Anuuriaganeerupuudulikkus. Maksakooma japrekooma. Hüpotensioon, hüpovoleemia,hüponatreemia, hüpokaleemia. Rasedusja/või imetamise periood. Tõsineurineerimise häire (nt tingituna prostatahüpertroofiast). 200 mg tablettide puhullisaks veel - normaalne või mõõdukaltvähenenud neerufunktsioon (kreatiniinikliirens üle 30 ml/minutis ja/või kreatiniinikontsentratsioon seerumis alla 3,5 mg/dl)ülemäärase vee ja elektrolüütideorganismist lahkumise ohu tõttu.RISKID: Kuna seni puudub piisavterapeutiline kogemus, siis ei tohitorasemiidi kasutada kui esineb: Podagra;südame raske erutusjuhtehäire (nt SAblokaad, teise astme või täielik AVblokaad); patoloogilised muutusedhappe-aluse tasakaalus; samaaegne raviliitiumi, aminoglükosiidide võitsefalosporiinidega; patoloogilisedmuutused vereanalüüsis (nttrombotsütopeenia või aneemianeerupuudulikkuseta patsiendil);nefrotoksilistest ainetest tingitudneerufunktsiooni häire; lapsed alla12-eluaasta.200 mg tablettide puhul lisaks kreatiniinikliirens vahemikus 20 kuni 30 ml minutisja/või kreatiniini kontsentratsioon seerumis3,5 kuni 6 mg/dl. Tabletid sisaldavadlaktoosi. Seega patsiendid, kellel onharvaesinev pärilik galaktoosi talumatus,laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire ei tohiseda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Metaboolse alkaloosiintensiivistumine. Lihaskrambid (eriti ravialguses).Kusihappe, gükoosi, lipiidide(triglütseriidid, kolesterool) sisalduse


SÜDAME-VERESOONKONDsuurenemine veres. Kaaliumi puudusekorral hüpokaleemia, oksendamine;kõhulahtisus lahtistite ülemäärasekasutamise järgselt ning kamaksafunktsiooni häirega patsientidel.Olenevalt annusest ja ravi kestusestvõivad tekkida vee ja elektrolüütidetasakaalu häired, eriti hüpovoleemia,hüpokaleemia ja/või hüponatreemia. Eritiravi alguses võivad tekkida seedetraktihäired (isutus, kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus).On täheldatud teatud maksaensüümide(gamma-GT) aktiivsuse suurenemist.Peavalu, peapööritus, väsimus, nõrkus(eriti ravi alguses).KOOSTOIMED: Tuleb arvestadajärgmiste koostoimetega: Torasemiidsuurendab teiste hüpotensiivsete ravimite,eriti AKE inhibiitorite toimet. Kui AKEinhibiitoreid manustatakse samal ajal võivahetult pärast torasemiidi kasutamist,võib tekkida ohtlik vererõhu langus.Torasemiidist tingitud kaaliumidefitsiit võibsuureneda, kui samal ajal manustataksesüdameglükosiide.Torasemiid võib vähendadaantidiabeetiliste ravimite toimet.Probenetsiid ja MSPVA võivad inhibeeridatorasemiidi diureetilist ja hüpotensiivsettoimet.Kui kasutatakse salitsülaatide suuriannuseid, võib torasemiid suurendadanende toksilist toimet KNS. Torasemiidisuurte annuste ning aminoglükosiidide (ntkanamütsiin, tobramütsiin, gentamütsiin)ja tsütostaatiliste plaatina derivaatidesamaaegsel kasutamisel võib tugevnedanende oto- ja nefrotoksiline toime ningtsefaloporiinide nefrotoksiline toime.Torasemiid võib tugevdada ka teofülliini jakuraaretaoliste lihasrelaksantide toimet.Lahtistid ning mineralo- ja glükokortikoididvõivad suurendada torasemiidist tingitudkaaliumi eritumist organismist.Samaaegsel amfoteritsiini ja suuresannuses sümpatomimeetikumidekasutamisel suureneb hüpokaleemia oht.Torasemiidi ja liitiumi samaaegselkasutamisel võib suureneda liitiumikontsentratsioon seerumis ja seeläbi tematoime ja kõrvaltoimed. Torasemiid võibvähendada katehhoolamiinide (ntadrenaliin ja noradrenaliin)vasokonstriktoorset toimet. Samaaegneravi kolestüramiiniga võib takistadasuukaudse torasemiidi imendumist javähendada selle toimet.Torasemid Hexal, Hexal, Tabl. 100 mgN30; Tabl. 200 mg N30Torasemide Teva, Teva, Tabl. 5 mgN30; Tabl. 10 mg N30;Trifas, Berlin-Chemie, Tabl. 10mg N30;Tabl. 200mg N30; Inj. 20mg/4 ml N5KõrgvererõhutõbiAmlodipiinAmlodipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia. Märkus. Ravimit võibkasutada monoteraapiana võikombinatsioonis teiste kõrgvererõhu võistenokardia ravimitega(tiasiiddiureetikumid, alfa-blokaatorid,beeta-adrenoblokaatorid või AKEinhibiitorid, nitritid, nitraadid).ANNUSTAMINE: Algannuseks 5 mg ööp.,max 10 mg ööp.LASTELE: Efektiivsust ja ohutust lastel eiole tõestatud.RASEDATELE: Ei ole lubatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusdihüdropüridiinide, TA või preparaadiabiainete suhtes. Raske hüpotensioon,shokk, kaasa arvatud kardiogeenne shokk.Ägeda müokardiinfarkti järgnesüdamepuudulikkus (esimesed 28 päeva).Raske aordi stenoos.RISKID: Ettevaatus on vajalikebastabiilse stenokardia (välja arvatudPrinzmetali stenokardia) korral.Kasutamine südamepuudulikkusegapatsientidel: pikaajalisesplatseebokontrollitud uuringus (PRAISE-2),mis käsitles amlodipiini kasutamistmitteisheemilise etioloogiaga NYHA III jaIV astme südamepuudulikkusegapatsientide ravis, oli amlodipiin seostatavkopsuturse esinemissagedusesuurenemisega vaatamata sellele, etamlodipiini ja platseebo võrdlemisel eiesinenud erinevusi südamepuudulikkusesüvenemise sageduses. Amlodipiiniohutust ja efektiivsust hüpertensiivse kriisiajal ei ole kindlaks tehtud. Nagu kõigiteiste kaltsiumi antagonistide puhul,pikeneb ka amlodipiini poolväärtusaegmaksakahjustusega patsientidel. Seetõttutuleb nendele haigetele amlodipiinimanustada ettevaatlikult.KÕRVALTOIMED: Unisus, pearinglus,peavalu, südamepekslemine, nahaõhetus,kõhuvalu, iiveldus, turse (sh pahkluuturse), väsimus.KOOSTOIMED: Hüpotensiivset toimetvõivad tugevdada teised hüpotensiivsedravimid. Koos CYP3A4 inhibiitoritega (shketokonasool, itrakonasool, ritonaviir)tuleb amlodipiini manustadaettevaatusega.Agen, Zentiva, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30Amlocard, Hexal, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30KõrgvererõhutõbiAmlodigamma, Wörwag, Tabl. 5mg N30;Tabl. 10mg N30Amlodipin ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 5mg N30; Tabl. 10mg N30Amlodipine Medochemie, Medochemie,Tabl. 5 mg N30; Tabl. 10 mg N30Hipres, KRKA, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30Lofral, Mepha, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30Normodipine, Gedeon Richter, Tabl. 5mgN30; Tabl. 10mg N30;Norvasc, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 5mg N30; Tabl. 10mg N30AtenoloolAtenololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika.ANNUSTAMINE: 50...100 mg ööp.Neerupuudulikkuse korral tuleb annustvähendada. Võib kombineerida teisteantihüpertensiivsete ainetega.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Atenolooli võib raseduseajal kasutada ainult hädavajadusel.Imetamise ajal on vajalik hoolikas arstlikjärelvalve.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi teistekoostisainete suhtes, manifestnesüdamepuudulikkus, ?okk, II või III astmeAV-blokaad, siinussõlmenõrkusesündroom, sinuatriaalne blokaad,bradükardia, hüpotensioon, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (ntbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne MAO inhibiitorite manustamine(v.a MAO-B inhibiitorid). Atenoloolravisaavatele patsientidele onvastunäidustatud intravenoosneverapamiili- või diltiaseemi tüüpikaltsiumantagonistide või teisteantiarütmikumide (disopüramiid)aplikatsioon (erand: intensiivravi).RISKID: Hoolikas arstlik järelevalve onvajalik järgnevatel juhtudel: I astmeAV-blokaad; tugevalt kõikuva veresuhkruväärtusega diabeetikud (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu); kestevrange paastumine ja raske kehalinekoormus (võimalike rasketehüpoglükeemiliste seisundite tõttu);feokromotsütoomiga patsiendid(neerupealise säsi kasvaja; vajalik eelnevteraapia alfablokaatoritega); puudulikuneerufunktsiooniga patsiendid. Isiklikus võiperekondlikus anamneesis esinenudpsoriaasi korral võib patsiendile ravi beetablokaatoritegamäärata ainult43


KõrgvererõhutõbiSÜDAME-VERESOONKONDhädavajadusel.Beeta-blokaatorid võivad tõsta tundlikkustallergeenide suhtes ja anafülaktilistereaktsioonide raskusastet. Ettevaatus onvajalik patsientide korral, kellel onanamneesis esinenud raskeidülitundlikkusreaktsioone või kes saavaddesensibiliseerivat ravi (ettevaatust,ägedad anafülaktilised reaktsioonid).KÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,peavalu, nägemishäired, higistamine,uimasus, segasusseisund,hallutsinatsioonid, psühhoosid,luupainajalikud unenäod või unesränne,unehäired ja depressiivne meeleolu,ülemäärane hüpotensioon, bradükardia,minestus, atrioventrikulaarsederutusjuhtehäired või südamepuudulikkusesüvenemist.KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsedravimid, diureetikumid, vasodilataatorid,TSAD, barbituraadid, fenotiasiinid:atenolooli vererõhku langetava toimetugevnemine. Antiarütmikumid:kardiodepressiivse toime tugevnemine.Verapamiili ja diltiaseemi tüüpikaltsiumantagonistid ja teisedantiarütmikumid (nt disopüramiid):hüpotensioon, bradükardia või teisedsüdamerütmihäired (vajalik on patsiendihoolikas järelevalve). Nifedipiini tüüpikaltsiumantagonistid: tugevam vererõhulangus ja üksikjuhtudel võimaliksüdamepuudulikkuse kujunemine.Südameglükosiidid, reserpiin,alfa-metüüldopa, guanetidiin, klonidiin:bradükardia, erutusjuhtivuse aeglustuminesüdames. Klonidiiniga kombineeritud ravikorral klonidiini järsul ärajätmisel võibvererõhk kiiresti tõusta. Klonidiiniga ravivõib alles siis lõpetada, kui mõned päevadvarem lõpetatakse atenoloolimanustamine. Järgnevalt tuleb raviklonidiiniga lõpetada järk-järgult.Suukaudsed antidiabeetikumid, insuliin:tugevdab nende ravimite veresuhkrutalandavat toimet. Hüpoglükeemiaohusümptomid, eriti tahhükardia jatreemor, on maskeerunud või leebed.Seepärast on vajalik korrapäraneveresuhkru kontroll. Norepinefriin,epinefriin: võimalik ülemäärane vererõhutõus. Narkootikumid, anesteetikumid:tugevam vererõhu langus, negatiivseinotroopse toime tugevnemine(anestesioloogi informeerimine ravist).Perifeersed müorelaksandid (ntsuksametoonhalogeniid, tubokurariin):müorelakseeriva toime tugevnemine japikenemine atenolooli toimel(anestesioloogi informeerimine ravist).Atenolol-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.25mg N30; Tabl. 50mg N30; Tabl. 100mgN30;BisoproloolBisoprololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Krooniline stabiilne stenokardia.ANNUSTAMINE: Annus tuleb kohaldadaindividuaalselt. Soovitatav on alustadamadalaima võimaliku annusega. Mõnedelpatsientidel on piisavaks annuseks 5 mgpäevas. Tavaline annus on 10 mg päevas,max. soovitatav päevane annus on 20 mg.Kerge hüpertensiooni raviks on piisavpäevane annus 2,5 mg. Max. päevaannust20 mg tuleks ordineerida vaiderandjuhtudel.Ravi ei tohi lõpetada järsult. Annust tuleksvähendada, vähendades annust poolevõrranädalalase intervalliga.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelpiisavate efektiivsus- ja ohutuse andmetepuudumise tõttu.RASEDATELE: Bisoprolooli ei tohiksraseduse ajal tarvitada juhul, kui sellekspuudub vältimatu vajadus. Rinnagatoitmine ei ole ravi ajal soovitatav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ägesüdamepuudulikkus võidekompenseerimata südamepuudulikkuseepisoodid, mis vajavad intravenoossetinotroopset ravi. Kardiogeenne shokk. IIvõi III astme AV blokaad (ilmasüdamestimulaatorita). Siinussõlmenõrkuse sündroom. Sinoatriaalne blokaad.Bradükardia, pulsisagedus vähem kui45...50 lööki minutis ravikuuri jooksul võivähem kui 50 lööki minutis enne ravikuurialgust. Hüpotensioon (süstoolne vererõhkvähem kui 100 mm Hg). Raskebronhiaalastma või raske kroonilineobstruktiivne kopsuhaigus. Hilisstaadiumisperifeerne arteriaalne oklusiivne kahjustusja Raynaud sündroom. Metaboolneatsidoos. Ravimata feokromotsütoom.Ravimid, mis sisaldavad floktafeniini jasultopriidi.RISKID: Bisoprolooli sisaldavaid ravimeidkasutatakse ka kroonilisesüdamepuudulikkuse raviks.Beetablokaatorite kasutamine sellelnäidustusel nõuab erilist ettevaatust ningravi tuleb alustada raviannust järk-järgulttiitrides. Järk-järguline tiitrimine polebisoprolooliga alati võimalik. Seetõttu eiole bisoprolooli soovitatav kroonilisesüdamepuudulikkuse raviks kasutada.Bisoprolooli kombinatsioonid verapamiili jadiltiaseemi tüüpi kaltsiumiantagonistidega,tsentraalselt toimivate antihüpertensiivseteravimitega ja I klassi antiarütmilistepreparaatidega pole soovitatavad.Bisoprololi kasutamisel tuleb ollaettevaatlik järgmistel juhtudel:44


SÜDAME-VERESOONKOND-samaaegne ravi amiodarooniga:kontraktiilsuse ja juhtehäirete risk(kompensatoorsete sümpaatilistereaktsioonide pärssimine). -bronhospasm(bronhiaalastma, obstruktiivnehingamisteede haigus): bronhiaalastma võiteiste krooniliste obstruktiivsetehingamisteede haiguste korral, mis võivadpõhjustada sümptomeid, tulebsamaaegselt kasutada bronhodilataatoreid.Astmahaigetel võib süveneda takistushingamisteedes, sellisel juhul tulebsuurendada beeta2-agonistide annust.Soovitatav on teha hingamisteedefunktsionaalne test enne ravi alustamist.-samaaegne ravi antikoliinergilisteravimitega (sealhulgas takriiniga): võibsuurendada atrio-ventrikulaarsetülejuhteaega ja/või bradükardiat.-samaaegne inhalatsioonianesteetikumidekasutamine: reflekstahhükardianõrgenemine ja hüpotensiooni riskisuurenemine. Beetablokaadi jätkaminesuurendab arütmia riski induktsiooni jaintubatsiooni ajal. Anestesioloogi tulebinformeerida, kui patsient tarvitabbisoprolooli.-joodi sisaldavad kontrastained:beetablokaatorid võivad tõkestada joodisisaldavate kontrastainete kasutamisesttingitud shoki või hüpotensioonikompenseerivaid kardiovaskulaarseidreaktsioone.-diabetes mellitus koos ulatuslikuveresuhkru kõikumisega: hüpoglükeemiasümptomid võivad maskeeruda.Veresuhkrut tuleb mõõta bisoproloolitarvitamise ajal. -türotoksikoos:sümptomid ja kliiniline pilt võibmaskeeruda.-range paastumine. -kestev antiallergilineravi: Bisoprolool võib suurendada niitundlikkust allergeenidele kuianafülaktiliste reaktsioonide tõsidust. Raviadrenaliiniga ei pruugi anda soovitudterapeutilist efekti. Vajalik võib ollaepinefriini (adrenaliini) annuse tõstmine.-esimese astme AV blokaad. -Printzmetalistenokardia: Beetablokaatorid võivadsuurendada stenokardiahoogude arvu jakestust Printzmetali stenokardiat põdevatelpatsientidel.-perifeersed vereringehäired naguRaynaud? sündroom ja vahelduvlonkamine: kaebused võivad süveneda eritiravi alguses. -feokromotsütoomigapatsiendid: Bisoprolooli võib manustadajuhul, kui alfa-retseptorid on eelnevaltedukalt blokeeritud. -psoriaasi põdevadvõi eelnevalt põdenud patsiendid:Bisoprolooli võib manustada peale riskidehoolikat kaalumist. -kui patsient kannabkontaktläätsi: beetablokaatorid võivadvähendada pisaravedelikku ja põhjustadasilmade kuivust. Bisoproloolravialustamine nõuab regulaarsetmonitoorimist, eriti eakate patsientidepuhul.Bisoproloolravi ei tohi lõpetada järsku ilmaselge vajaduseta. Koronaarsetsüdamehaigust põdevatel patsientidel võibravi järsk lõpetamine põhjustada müokardiinfarkti või äkksurma. Ravimis sisalduvtoimeaine annab dopingukontrollispositiivse tulemuse.KÕRVALTOIMED: Väsimus, nõrkus,peapööritus, peavalu, jäsemetekülmetamine ja tundetus, Raynaudsündroom, suurenenud vahelduvlonkamine, iiveldus, oksendamine,kõhulahtisus, kõhuvalu ja kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: Floktafeniin -Beetablokaatorid võivad takistadafloktafeniini kasutamisest tingitud shoki võihüpotensiooni kompenseerivaidkardiovaskulaarseid reaktsioone.Sultopriid - Bisoprolooli ei tohi kasutadaüheaegselt sultopriidiga, kuna seesuurendab ventrikulaarse arütmia tekkeriski.Ebasoovitavad ravimkombinatsioonid:Kaltsiumi antagonistid (verapamiil,diltiaseem, bepridiil) negatiivne toimekontraktsioonile, atrioventrikulaarseleülejuhtele ja vererõhule. Klonidiin jateised tsentraalselt toimivadantihüpertensiivsed ained nagumetüüldopa, guanfatsiin, moksonidiin,rilmenidiin.Tagasilöögi-hüpertensiooni riskisuurenemine, südame löögisageduse jasüdame väljutusmahu vähenemine,kaasaarvatud südamepuudulikkusehalvenemine.MAO inhibiitorid (välja arvatud MAO-Binhibiitorid).Beetablokaatorite hüpotensiivse toimetugevnemine, kuid samuti hüpertensiivsekriisi risk. Ravimkombinatsioonid, millepuhul tuleb olla ettevaatlik: I klassiantiarütmikumid (näit. disopüramiid,kinidiin).AV konduktsiooniaja mõju võibvõimenduda ning negatiivne inotroopnetoime võib suureneda. Vajalik on pidevEKG monitooring. III klassiantiarütmikumid (näit. amiodaroon)Kodade ülejuhteaeg võib pikeneda.Kaltsiumi antagonistid (dihüdropüridiiniderivaadid)-kaasuv kasutamine võibsuurendada hüpotensiooni riski ningsüdamepuudulikkusega patsientidel ei saavälistada südame pumbafunktsiooniedasise halvenemise riski.Antikoliinergilised ained (kaasaarvatudtakriin)-kaasuv kasutamine võibsuurendada atrioventrikulaarsetülejuhteaega ja/või bradükardia riski.Teised beetablokaatorid, kaasaarvatudKõrgvererõhutõbisilmatilgad: toime tugevneb. Insuliin jasuukaudsed antidiabeetilised ravimid,Veresuhkru taset langetav toimetugevneb. Beeta-adrenoretseptoriteblokaad võib maskeerida hüpoglükeemiasümptomid.Digitaalise glükosiidid - vähendavadsüdame löögisagedust ja pikendavadatrio-ventrikulaarse ülejuhte aega.Anesteetilised ained - reflekstahhükardianõrgenemine ja hüpotensiooni riskisuurenemine.MSPVA-d võivad vähendada bisoprolooliantihüpertensiivset toimet (MSPVAdinhibeerivad vasodilatatiivseidprostaglandiine ja pürasoloon MSPVAdhoiavad kinni vedelikku ja naatriumi).Ergotamiini derivaadid - perfeersetevereringehäirete halvenemine.Beetasümpatomimeetilised ained (näit,isoprenaliin, dobutamiin). Kombinatsioonbisoprolooliga võib vähendada mõlemaaine toimeid. Sümpatomimeetikumid, misaktiveerivad nii alfa- kuibeetaadrenoretseptoreid (näitnoradrenaliin, adrenaliin) - koosbisoprolooliga võib avalduda nende ainetealfa-adrenoretseptori-vahendatudvasokonstriktoorne toime, mis viibvererõhu tõusuni ning claudicatiointermittens süvenemiseni.Mitteselektiivsete beetablokaatorite puhulon sellised koostoimed tõenäolisemad.TSAD, barbituraadid, fenotiasiinid ja teisedantihüpertensiivsed ained ja orgaanilisednitraadid - suurenenud hüpotensiivnetoime.Baklofeen - suurenenudantihüpertensiivne toime. Amifostiin -suurenenud hüpotensiivne toime.Ravimkombinatsioonid, millega tuleksarvestada:Meflokviin-suurenenud bradükardia risk.Kortikosteroidid- suurenenudantihüpertensiivne toime tänu vedeliku janaatriumi peetusele.Bisprotin, Vitabalans, Tabl. 5 mg N30;Tabl. 10mg N30Bisoprolool,hüdroklorotiasiidBisoprololum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Tavaline algannus on2,5 mg/6,25 mg 1 kord päevas. Juhul, kuiantihüpertensiivne toime selle annusejuures on ebapiisav, suurendatakse annust5 mg/6,25 mg 1 kord päevas. Kui vastuson endiselt ebapiisav, siis suurendatakse10 mg/6,25 mg 1 kord päevas.LASTELE: Ei soovitata, kuna kogemus45


Kõrgvererõhutõbipuudub.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Bisoprolooli kasutamine onvastunäidustatud järgmistel juhtudel:raske astma või krooniline obstruktiivnekopsuhaigus, südamepuudulikkus, mis eiole raviga kontrollitud; kardiogeenneshokk; sick sinus-sündroom (k.a SAblokaad); II või III astme AV blokaad (kuipatsiendil ei ole pacemakerit);märkimisväärne bradükardia (südamelöögisagedus


SÜDAME-VERESOONKONDKõrgvererõhutõbipole piisaval määral reageerinud ravileannuses 125 mg 2 korda ööp., võibsooritusvõime veidi paraneda, kui annustsuurendatakse 250 mg-ni 2 korda ööp.Ravi järsu katkestamise kogemusi onvähe. Haiguse akuutset taaspuhkemistpole täheldatud. Siiski soovitatakseannuseid vähendada järk-järgult(alandades annust kolmeks kuni seitsmekspäevaks poole annuseni), et vältidatagasilöögi efektina tekkida võivat ohtlikkukliinilist halvenemist. Ravi katkestamiseajal soovitatakse patsienti eriti hoolikaltjälgida.Süsteemne skleroos koos samaaegsesõrmehaavandi haigusega: ravi peabalustama ja jälgima süsteemse skleroosiravi kogemusega arst. Ravi alustatakseannusega 62,5 mg 2 korda päevas 4 näd.jooksul, mida suurendatakse seejärelsäilitava annuseni 125 mg 2 korda päevas.Manustatakse suukaudselt hommikul jaõhtul, koos toiduga või ilma. Kontrollitudkliiniliste uuringute kogemused sellenäidustusega piirduvad 6 kuuga.LASTELE: Alla 12-aastaste patsientidekohta pole piisavalt ohutuse- jaefektiivsusealaseid andmeid. Kogemusedpatsientidega, kes kaaluvad alla 40 kg, onpiiratud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Child-PughB- või C-klass, nt mõõdukas kuni raskemaksakahjustus. Maksaaminotransferaaside (nt aspartaadiaminotransferaas (ASAT) ja/või alaniiniaminotransferaasi (ALAT)) väärtused üle 3korra kõrgemad ülemisest normi piirist.Tsüklosporiin A samaaegne manustamine.Rasedus. Fertiilses eas naised, kes eikasuta usaldusväärseidrasestumisvastaseid vahendeid.RISKID: Efektiivsust pole tõestatud raskepulmonaalse arteriaalse hüpertensioonigapatsientidel Ravi tuleks määrata vaid juhul,kui süsteemne süstoolne vererõhk onkõrgem kui 85 mmHg. Tracleerikasulikkust olemasolevatesõrmehaavandite paranemisele ei oletõendatud. Maksa aminotransferaaside (ntaspartaadi ja alaniini aminotransferaaside(ASAT ja/või ALAT) aktiivsuse tõus sõltubmanustatavast bosentaani annusest.Maksa aminotransferaaside aktiivsusetaset tuleb mõõta enne ravi algust ningjärgnevalt kuuajaliste intervallidega koguravi ajal. Lisaks sellele tuleb maksaaminotransferaaside aktiivsuse tasetmõõta 2 nädalat pärast igasugust annusesuurendamist. Juhul, kui kliinilises pildisesineb ka maksakahjustusega seonduvaidsümptomeid nagu näiteks iiveldus,oksendamine, palavik, kõhuvalu, kollatõbi,ebatavaline letargia või väsimus, gripilesarnanev sündroom (liigesevalu,lihasevalu, palavik), tuleb ravi peatada japreparaati ei tohi uuesti kasutusele võtta.Bosentaanravil leiti olevat annusest sõltuvseos hemoglobiini kontsentratsioonimõõduka langusega. Ravi tohibviljastumisvõimelistele naistele määratavaid juhul, kui nad kasutavadusaldusväärseid rasestumisvastaseidvahendeid ning ravi eel tehtud rasedusteston andnud negatiivse tulemuse. Teatudon kopsuturse juhtudest seosesvasodilataatoritega (peamiseltprostaglandiinid), kui neid kasutatipulmonaalse veno-oklusiivse haigusegapatsientidel.Kliinilisest uuringutest on saadud vähenekogemus kasutamise kohta patsientidel,kellel on HIV infektsiooniga seotudpulmonaalne arteriaalne hüpertensioon jakeda ravitakse retroviiruste vastasteravimitega.Maksa aminotransferaaside aktiivsusetaseme tõusu ohu tõttu ei tohiks kasutadakoos glibenklamiidiga. Diabeedivastast ravivajavatele patsientidele tuleks määratamõni alternatiivne diabeedivastane ravim.Ei soovitata kasutada koos flukonasooligaega ka rifampitsiiniga. Vältida tuleksensüümide CYP3A4 ja CYP2C9 inhibiitoritesamaaegset manustamist.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, diarröa,ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgasdermatiit, pruriitus ja lööve.KOOSTOIMED: Bosentaan on tsütokroomP450 (CYP) isoensüümide CYP2C9 jaCYP3A4 indutseerija. In vitro andmedannavad samuti tunnistust CYP2C19induktsioonist.Suukaudsed, süstitavad, transdermaalsedja implanteeritavad hormonaalsedrasestumisvastased vahendid ei pruugi ollausaldusväärsed, kui neid kasutataksesamaaegselt bosentaaniga.Tsüklosporiiniga (kaltsineuriini inhibiitor)koosmanustamine on vastunäidustatud.Takroliimuse või siroliimusegakoosmanustamist ei ole inimese puhuluuritud, see võib kaasa tuua bosentaaniudplasmakontsentratsiooni analoogselttsüklosporiin A koos manustamisega. Eitohi koos glibenklamiidiga manustada.Bosentaani ja varfariini koosmanustaminepulmonaalse arteriaalse hüpertensioonigapatsientidel pole kliinilises praktikaspõhjustanud kliiniliselt olulisi muutusi INR-iväärtustes (International NormalizedRatio) ega ka varfariini annuses(lähtetaseme võrdlus kliiniliste uuringutelõpus määratud tasemega). Lisaks selleleoli uuringu käigus INR-i muutuste võiebasoodsate tingimuste tõttu teostatudvarfariini annuse korrigeerimise sagedussama ka bosentaan- ja platseeboravi47


KõrgvererõhutõbiSÜDAME-VERESOONKONDsaanud patsientidel. Bosentaanravialustamisel pole vajalik varfariini ja muudesarnaste suu kaudu manustatavateantikoagulantide annuste korrigeerimine,kuid siiski soovitatakse hoolikalt jälgidaINR-i taset (eriti bosentaanravi alustamiselja tiitrimisperioodil). Sildenafiiligasamaaegsel manustamisel tuleb ollaettevaatlik.Tracleer, Tabl. 62,5mg N56; Tabl. 125mgN56;;DiltiaseemDiltiazemumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Stabiilne stenokardia.Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Annus määratakseindividuaalselt haiguse raskusastetarvestades. Soovitatav ööp. annus on180...360 mg. Tavaline algannus on 90mg 1 või 2 korda ööp. Vajadusel võibannust järk-järgult suurendada kuni 120mg 1 või 2 korda ööp. või 180 mg 1 või 2korda ööp. Pikaajalise ravi korral tulekspärast suurema annusega püsiva ravitoimesaavutamist kaaluda annuse vähendamist.Koronaarhaigusega patsientidel, eritipärast pikaajalist ravi või shunteerimist,tuleb ravi diltiaseemiga lõpetadajärk-järgult. mitte järsku katkestades.LASTELE: Lastel kasutamise kogemuspuudub. Ei soovitata lastel kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus diltiaseemivõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,kardiogeenne sokk. Äge, komplitseeritudmüokardiinfarkt (hüpotensioon,bradükardia, vasaku vatsakesepuudulikkus). Väljendunudsüdamepuudulikkus. Keskmiseraskusastmega või raskesüdamepuudulikkus (NYHA III jaIV).Südame erutustekke ja ülejuhte raskedhäired (siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokk, II või III astmeatrioventrikulaarne blokk, välja arvatudfunktsioneeriva südamestimulaatoriolemasolu korral). Preeksitatsioonisündroom (nt WPW-sündroom) kooskodade laperdus- või virvendusarütmiaga(oht ventrikulaarse tahhükardia tekkeks).Beetablokaatorite, dantroleeni samaaegneveenisisene manustamine. Bradükardia(pulsisagedus alla 50 löögi minutis).Hüpotensioon (süstoolne rõhk alla 90mmHg). Rasedus ja imetamine.RISKID: Ettevaatus on vajalik kergesüdamepuudulikkuse (NYHA I, II),sinuatriaalse bloki või esimese AV bloki jaraske maksa- või neerufunktsioonihäirekorral. Lastel kliinilise kasutamise kogemuspuudub.Koronaartõvehaigetel ei tohi pikaajaliseravi või aortokoronaarse shunteerimisejärgselt diltiaseemravi järsku katkestada.Stenokardiahoogude taastekkimisevältimiseks tuleb annust vähendadajärk-järgult.Diltiaseemi samaaegsel manustamiselteiste südame funktsiooni ja erutusjuhetpärssivate ravimitega (nt suukaudsedbeetablokaatorid, antiarütmikumid,südameglükosiidid, inhaleeritavadnarkootilised ained), tuleb kaaludakasu/riski suhet ning patsienti kliiniliseltjälgida.Diltiaseemi kasutamisel diabeedi puhulvõib osutuda vajalikuks veresuhkrutäiendav kontroll. Tsüklosporiin A pidevaravi korral võib diltiaseemi ärajätmine võiannuse vähendamine põhjustadatsüklosporiin A plasmakontsentratsioonilangust. Sellisel juhul tuleb transplantaadiäratõukereaktsiooni vältimisekstsüklosporiin A annust korrigeerida.KÕRVALTOIMED: Närvilisus,hüperaktiivsus (isegi mania episoodid),peavalu, vertiigo, väsimus, paresteesiad,tursed pahkluude piirkonnas, iiveldus,kõhukinnisus, nahaõhetus,fotosensibilisatsioon, allergilisedreaktsioonid (eksanteem, sügelus,urtikaaria).KOOSTOIMED: Diltiaseemi manustamiselsamaaegselt amiodarooni,beeta-blokaatorite või digoksiinigaväheneb südame erutusjuhtivuspõhustades suurenenud riski bradükardiaja AV blokaadi. Diltiaseemi manustamiselsamaaegselt meflokiniiniga vähenebsüdame erutusjuhtivus põhustadessuurenenud riski bradükardia ja AVblokaadi.Diltiaseemi biotransfotmatsioon toimubensüümi tsütokroom P-450 isoensüümiCYP3A4 toimel. CYP3A4-le onsubstraadiks ka digoksiin ja tsüklosporiinA. Nende ravimite manustaminediltiaseemiga samaaegselt võibkonkurentsi printsiibi põhimõttel pärssidadiltiaseemi metabolismi, mille tulemusenadiltiaseemi toime organismis intensiivistub.Tsütokroom P-450 isoensüümiindutseerijad (rifampitsiin, karbamasepiin,fenobarbitaal, fenütoiin: Nimetatud ainetekoosmanustamisel diltiaseemigadiltiaseemi metabolism kiireneb jaefektiivsus väheneb. Tsütokroom P-450isoensüümi inhibeerijad (tsimetidiin,kaltsiumisoolad, vitamiin D antagonistid):Inhibeerivad ensüümi tsütokroom P-450isoensüümi, mistõttu diltiaseemiplasmakontsentratsioon suureneb ja toimetugevneb. Potenseerib kuraaretüüpimüorelaksantide toimet. Ei tohi manustadakoos dantroleeni derivaatidega.Manustatuna samaaegselt liitiumiga võib48


SÜDAME-VERESOONKONDKõrgvererõhutõbisuurendada neurotoksilisuset. Suurendabimipramiini ja nortriptüliini biosaadavust javõib seeläbi tugevdada nende ravimitehüpotensiivset toimet.Altiazem RR, Luso farmaco, Ret. caps.180mg N20Diltiazem Lannacher, Lannacher,Prolong. tabl. 90 mg N20; Prolong. tabl.180 mg N30DoksasosiinDoxazosinumRAVIMITÜÜP: AntiadrenergilisedNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Eesnäärme healoomuline hüperplaasia.ANNUSTAMINE: Alustada 1 mg ööp.1...2 nädala vältel. Seejärel võib 1...2nädala jooksul suurendada ööp. annuse 2mg-ni. Vajadusel võib sõltuvalt haigereageerimisest ravile sama skeemikohaselt ööp. annuse järk-järgultsuurendada 4 mg, 8 mg või 16 mg-ni, etsaavutada soovitud vererõhu väärtusi.Tavaline soovitatav annus on 2...4 mg 1kord ööp. Toimeainet prolongeeritultvabastavaid tablette manustataksetavaliselt üks kord ööpäevas. Doksasosiinitäielik toime saabub 4 nädala jooksul.Vajadusel võib selle aja jooksul annusttõsta 8 mg-ni üks kord ööpäevas. Max.ööp. annus on 8 mg. Toimeainetprolongeeritult vabastav tablett tuleb sissevõtta koos piisava hulga vedelikuga, sedaei tohi närida, poolitada ega purustada.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei oletõestatud.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusTA, kinasoliinide või ravimi koostissekuuluva mõne abiaine suhtes. Eesnäärmehealoomulise hüperplaasia ja kaasuvaülemiste kuseteede ummistumise,kroonilise kuseteede infektsiooni võipõiekividega patsientidele.Gastrointestinaalse obstruktsiooni,söögitoru obstruktsiooni või seedetraktivalendiku igasuguse vähenemiseanamneesiga patsiendid. Imetamise ajal.Eesnäärme healoomulise hüperplaasiaravis on vastunäidustatud: - ortostaatilisehüpotensiooni anamneesiga patsientidele;- hüpotensiooniga patsientidele.Doksasosiin on vastunäidustatudmonoteraapiana kas ülevoolupõie võianuuriaga patsientidele progresseeruvaneerupuudulikkusega või ilma selleta.RISKID: Ravi algus. Seoses doksasosiinialfa blokeerivate omadustega võivadpatsiendid kogeda posturaalsethüpotensiooni, millele viitavad pearinglusja nõrkus või harva teadvusekaotus(sünkoop), eriti ravi alguses. Seetõttujälgib meditsiinipraktika vererõhku ravialguses, et vähendada posturaalsetetoimete võimalust. Patsiente tulebhoiatada, et nad hoiduksid olukordadest,kus doksasosiini poolt esile kutsutudpearinglus või nõrkustunne võib nad seadavõimalikku vigastusohtu. Kasutamineägedate kardiaalsete seisunditegapatsientidel: Nagu kõigi vasodilatatoorseteantihüpertensiivsete ainete puhul, soovitabmeditsiinipraktika olla ettevaatlikdoksasosiini manustamisel järgmisteägedate kardiaalsete seisunditegapatsientidele:- kopsuturse aordi või mitraalstenoositõttu;- suure väljutusmahugasüdamepuudulikkus,- parempoolne südamepuudulikkuskopsuemboolia või perikardi efusioonitõttu,- vasaku vatsakese puudulikkus madalatäitmisrõhuga.Kasutamine maksakahjustusegapatsientidel. Nagu kõigi ravimite puhul,mis metaboliseeritakse täielikult maksas,tuleb doksasosiini manustada eritiettevaatlikult maksafunktsiooni häiregapatsientidele. Et puudub kliiniline kogemusraske maksakahjustusega patsientidega, eisoovitata neil seda ravimit kasutada.Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega.Doksasosiini tuleb koos fosfodiesteraas-5inhibiitoritega (nt sildenafiil, tadalafiil javardenafiil) manustada ettevaatlikult, sestmõlemal ravimil on vasodilateerivadtoimed ja need võivad põhjustadamõnedel patsientidel sümptomaatilisthüpotensiooni. Ortostaatilisehüpotensiooni riski vähendamiseks onsoovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5inhibiitoritega ainult siis, kui patsient onhemodünaamiliselt stabiilne või saab ravialfablokaatoritega. Lisaks on soovitatavalustada ravi fosfodiesteraas-5inhibiitoritega väikseima võimalikuannusega ja pidada kinni 6-tunnisestintervallist pärast doksasosiinimanustamist. Uuringuid doksasosiinitoimeainet prolongeeritult vabastavateravimvormidega ei ole läbi viidud.Kasutamine kataraktioperatsiooni läbinudpatsientidel: ?Operatsiooniaegset lõdvaiirise sündroomi? (IFIS, väikese pupillisündroomi variant) on täheldatud kataraktioperatsioonide käigus mõnedelpatsientidel, keda ravitakse või on varemravitud tamsulosiiniga. Üksikuid teateid onsamuti saadud teistealfa1-adrenoblokaatorite puhul jaravimirühma toime võimalust ei saavälistada. Et IFIS võib põhjustadaprotseduuri tüsistuste sagenemist kataraktioperatsiooni ajal, tuleb silmakirurgi enneoperatsiooni teavitada praegusest võivarasemast alfa1-adrenoblokaatorite49


Kõrgvererõhutõbikasutamisest.KÕRVALTOIMED: Asteenia, üldine halbenesetunne, tursed, pearinglus, peavalu,vertigo, sügelus somnolentsus,palpitatsioonid, tahhükardia,hüpotensioon, posturaalne hüpotensioon,bronhiit, düspnoe, köha, riniit, kõhuvalu,düspepsia, suukuivus, iiveldus.KOOSTOIMED: Levodopa ja baklofeentugevdavad vererõhku alandavat toimet.Potentseerib trankvillisaatorite ja uinutitesedatiivset toimet. MSPV ravimid,östrogeenid ja glükokortikoididantagoniseerivad hüpotensiivset toimet.Cardura, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 1mg N30; Tabl. 2mg N30;Tabl. 4mg N30Cardura XL , Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Prolong. tabl. 4 mg N30Doxalfa, Stada, Prolong. tabl. 4 mg N30Doxazosin HEXAL, Hexal, Prolong. tabl.4mg N30Kamiren, KRKA, Tabl. 2mg N30; Tabl.4mg N30Zoxon, Zentiva, Tabl. 2mg N30; Tabl.4mg N30EnalapriilEnalaprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,südamepuudulikkus, sümptomaatilisesüdamepuudulikkuse vältimine vasakuvatsakese väljendunud düsfunktsioonigapatsientidel.ANNUSTAMINE: Algannus 5 mg, misvõetakse sisse hommikul. Kui selleannusega ei saavutata vererõhunormaliseerumist, võib annust suurendada10 mg-ni ööp. Annuse suurendamine peabtoimuma vähemalt 3-nädalase intervalliga.Säilitusannus on tavaliselt 20 mg, maxööp. annus 40 mg (2 x 20 mg).EAKATELE: Üle 65-a on soovitatavalgannus 2,5 mg, ravi alguses tulebkontrollida vererõhku ja/või vastavaidlaboratoorseid näitajaid.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teisteAKE inhibiitorite või preparaadi mõneabiaine suhtes. Anamneesisangioneurootiline turse varasema AKEinhibiitorravi tagajärjel, samutihereditaarne/idiopaatiline angioödeem.Neeruarteri stenoos (kahe- võiühepoolne), neerutransplantatsioonijärgsed seisundid, hemodünaamiliseltoluline aordi- või mitraalklapi stenoos võihüpertroofiline kardiomüopaatia,primaarsed maksahaigused võineerupuudulikkus, rasedus,imetamisperiood.50RISKID: Võib põhjustada tugevatvererõhu langust, eriti ravi alguses.Renovaskulaarse hüpertensiooni jaühepoolse (ainsa neeru korral) võikahepoolse neeruarteri stenoosi korral onkasutamisel suurem oht raskehüpotensiooni ja neerupuudulikkusetekkeks. RAAS blokeerimise tõttu onvastavalt tundlikel patsientidel oodataneerufunktsiooni muutusi. Kuienalapriilmaleaati kasutatakse koospolüakrüülnitriil-metallüülsulfonaatkõrgvoodialüüsimembraanidega,on ohtanafülaktiliste reaktsioonide(ülitundlikkusreaktsioonide ja isegi shoki)tekkeks. Ravi käigus võib tekkidahüperkaleemia, eriti olemasoleva neeruja/võisüdamepuudulikkuse korral.Primaarse hüperaldosteronismigapatsientidel ei kasutataantihüpertensiivseid ravimeid, mistoimivad reniin-angiotensiini süsteemipärssivalt.LDL-afereesi ajal dekstraansulfaadiga võidesensibiliseeriva ravi ajal putukamürkide(mesilane/herilane) vastu võib samaaegneAKE inhibiitori kasutamine põhjustadaeluohtlike anafülaktiliste reaktsioonideteket. Harva võib AKE inhibiitorravi (shenalapriilravi) ajal tekkida näo, jäsemete,huulte, keele, glotise ja/või kõriangioneurootiline turse.KÕRVALTOIMED: Ülemäärane vererõhulangus (hüpotensioon, ortostaas) koospearingluse, nõrkustunde janägemishäiretega; harvadel juhtudel võibtekkida ka teadvuskaotus (minestus). Kuivköha, kurguvalu, häälekähedus ja bronhiit,iiveldus, kõhuvalu ja seedehäired,allergilised nahareaktsioonid nagu lööve,peavalu, unisus.KOOSTOIMED: NaCl - vererõhkulangetava ja südamepuudulikkusesümptomeid vähendava toimenõrgenemine. Antihüpertensiivsed ravimid- hüpotensiivse toime tugevnemine, eritidiureetikumide toimel.Valuvaigistid/põletikuvastased ravimid (ntASH, indometatsiin) - vererõhku langetavatoime võimalik vähenemine. Kaalium,kaaliumi säästvad diureetikumid (ntspironolaktoon, amiloriid, triamtereen) jateised seerumi kaaliumisisaldustsuurendavad ravimid (nt hepariin) -kaaliumisisalduse märkimisväärnesuurenemine seerumis. Liitium - sisaldusesuurenemine seerumis (vajalik regulaarnekontroll!). Alkoholi toime tugevnemine.Uinutid, narkootilised ained,anesteetikumid - tugev vererõhu langus(informeerida anestesioloogienalapriilravist). Allopurinool,tsütostaatikumid, immunosupressandid,süsteemsed glükokortikosteroidid,prokaiinamiid - leukotsüütide arvuSÜDAME-VERESOONKONDvähenemine veres, leukopeenia.Suukaudsed diabeediravimid (ntsulfonüüluurea, biguaniidid),insuliin-hüpoglükeemilise toimetugevnemine.Berlipril, Berlin-Chemie, Tabl. 5mg N50;Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30;Ednyt, Gedeon Richter, Tabl. 5mg N30;Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30Enahexal, Hexal, Tabl. 5mg N30; Tabl.10mg N30; Tabl. 20mg N30;Enalapril-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.5mg N30; Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mgN30;Enap, KRKA, Tabl. 2,5mg N20; Tabl. 5mgN60; Tabl. 10mg N60; Tabl. 20mg N60;Inj. 1,25mg/ml 1ml N5Renitec, MSD, Tabl. 5mg N28; Tabl.10mg N28Renitec Forte, MSD, Tabl. 20 mg N28,98Enalapriil,hüdroklorotiasiidEnalaprilum/hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniravi patsientidel, kellel enalapriili võihüdroklorotiasiidi monoteraapia ei annaküllaldast efekti.ANNUSTAMINE: Tavaliseks annuseks on20/12,5 mg 1 kord ööp. või 20/6 mg või10/25 mg. 1 kord ööp . Vajadusel võibannust suurendada 20/50mg või 40/25mg-ni 1 kord ööp. Annust tulebkorrigeerida vastavalt vererõhu muutusele.LASTELE: Ravimi ohutus ja efektiivsus eiole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, ravimiükskõik millise abiaine, mõne teise AKEinhibiitori või mõnede teiste sulfoonamiididerivaatidest ravimite suhtes. Anamneesisangioödeem seoses AKE inhibiitorivarasema kasutamisega. Pärilik võisõltumatu angioödeem. Rasedus, rinnagatoitmine. Anuuria. Neeru transplantatsioonijärgne kliiniline seisund. Raskedmaksafunktsiooni häired.RISKID: Vt. peatükid "Enalapriil" ja"Hüdroklorotiasiid".KÕRVALTOIMED: Peapööritus, insomnia,väärtundlikkus, peavalu, alanenud libiido,ortostaatilised mõjud, sh hüpotensioon,süvaminestus, valu rindkeres,mitteortostaatiline hüpotensioon,palpitatsioon, tahhükardia, köha, iiveldus,diarröa, oksendamine, kõhuvalu,kõhukinnisus, kõhupuhitus, suukuivus,lihaskrambid, impotentsus, väsimus,asteenia.


SÜDAME-VERESOONKONDKOOSTOIMED: Vt. peatükid "Enalapriil"ja "Hüdroklorotiasiid".Co-renitec, MSD, Tabl. 10mg+25mgN30; Tabl. 20mg+12,5mg N28Enahexal comp, Hexal, Tabl. 10/25mgN20; Tabl. 20/12,5mg N30Enap-H, KRKA, Tabl. 10mg+25mg N30,60Enap-HL, KRKA, Tabl. 10mg+12,5mgN30, 60; Tabl. 20mg+12,5mg N30Renitec plus, MSD, RENITEC PLUStablett 20mg+6mg N28EprosartaanEprosartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Tavaliselt 600 mg 1kord päevas. Sõltuvalt vererõhualanemisest võib annust suurendadamaksimaalselt kuni 800 mg 1 kord päevas.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekoostisaine suhtes. Rasedus ja imetamine.Raske maksapuudulikkus.RISKID: Neerufunktsiooni häiretegahaigel tuleb enne eprosartaanravialustamist ja ravi ajal jälgidaneerufunktsiooni näitajaid. Puudubkogemus kasutamisest hiljuti siirdatudneeruga patsientidel. Naatriumidefitsiidija/või vähenenud voluumeniga patsientidel(nt suurtes annustes diureetikume saavadpatsiendid, vähene soolasisaldus toidus,kõhulahtisus või oksendamise) võibtekkida sümptomaatiline hüpotensioon,eriti pärast esimese annuse manustamist.Primaarse aldosteronismiga patsiendid eireageeri tavaliselt ravileantihüpertensiivsete preparaatidega, milletoime seisnebreniin-angiotensiinaldosterooni süsteemiinhibeerimises. Ettevaatus on vajalik aordijamitraalstenoosi, hüpertroofilisekardiomüopaatiaga patsientide puhul.Raske südamepuudulikkusega,mõlemapoolse neeruarteri stenoosi võiainsa neeru neeruarteri stenoosigahaigetel on angiotensiini konverteerivaensüümi inhibiitoritega ravi käigustekkinud oliguuria ja/või progresseeruvasoteemia ja harva ka ägeneerupuudulikkus.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,asteenia, nahareaktsioonid, hüpotensioon,näoturse, angioödeem.KOOSTOIMED: Kliiniliselt olulisikoostoimeid teiste ravimitega ei oletäheldatud.Teveten, Solvay, Tabl. 600mgl N28FelodipiinFelodipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Stenokardia.ANNUSTAMINE: Algannus on 5 mg 1kord ööp.. Annust võib järk-järgultsuurendada 10 mg-ni 1 kord ööp. võilisada raviskeemi teine antihüpertensiivneravim. Annuse suurendamise vahel peaksolema vähemalt 2-nädalane intervall.Tavaline säilitusannus on 5...10 mg 1 kordööp. Max ööp. annus on 10 mg.EAKATELE: Soovitatav algannus on 2,5mg 1 kord ööp. Annust suurendatakseettevaatusega.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistedihüdropüridiinide või ravimi mõne abiainesuhtes. Rasedus. Kompenseerimatasüdamepuudulikkus. Äge müokardiinfarkt.Ebastabiilne stenokardia. Kliiniliselt olulineaordistenoos. Sarnaselt teistelekaltsiumikanali blokaatoritele tuleb ravilõpetada patsientidel, kellel arenebkardiogeenne shokk.RISKID: Felodipiini, nagu teistegiarterioole laiendavate ravimite toimel, võibharvadel juhtudel esineda märkimisväärsethüpotensiooni, mis eelsoodumusegapatsientidel võib põhjustada müokardiisheemiat.Puuduvad tõendid selle kohta, etfelodipiin oleks kasulik müokardiinfarktiteisesel ennetusel. Puuduvad andmedtoime ja ohutuse kohta maliigsehüpertensiooni korral. Raskekujulisevasaku vatsakese puudulikkuse korraltuleb kasutada ettevaatusega.Aordistenoosi, maksapuudulikkuse,raskekujulise neerupuudulikkuse(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) ningägeda müokardiinfarktijärgsesüdamepuudulikkuse korral tuleb kasutadaettevaatusega.Greipfruudimahla joomine viibmaksimaalsete plasmatasemete jabiosaadavuse suurenemiseni.KÕRVALTOIMED: Näoõhetus, peavalu,tinnitus, perifeersed tursed (turse suuruspahkluu piirkonnas on sõltuv annusest).KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsettoimet võivad tugevdada teisedvererõhuravimid ja TSAD-id. Ensüümiinhibiitorite (tsimetidiin, erütromütsiin,itrakonasool, ketokonasool ning mõnedflavonoidid, mis sisalduvad ntgreipfruudimahlas) toimel kontsentratsioonplasmas suureneb. Ensüümi indutseerijate(nt fenütoiin, karbamasepiin, rifampitsiin,barbituraadid) toimel võibkontsentratsioon plasmas väheneda.Salureetilise toime tõttu võibKõrgvererõhutõbidiureetikumravile lisatuna süvendadaeelnevalt esinenud hüpokaleemiat.Hüdroklorotiasiid võib antihüpertensiivsettoimet tugevdada. Digoksiinikontsentratsioon veres suurenebsamaaegse manustamise korral.Felodipinhexal, Hexal, Prolong. tabl. 5mg N30; Prolong. tabl. 10 mg N30Plendil, AstraZeneca, Ret. tabl. 2,5mgN30; Ret. tabl. 5mg N30; Ret. tabl. 10mgN30Presid, Teva, Ret. tabl. 2,5mg N30; Ret.tabl. 5mg N30; Ret. tabl. 10mg N30;FosinopriilFosinoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Täiendava ravimina südamepuudulikkusekorral. Märkus. Hüpertensioon: Fosinopriilivõib kasutada nii üksikravimina kui kakombinatsioonis teiste antihüpertensiivseteainetega (nt tiasiiddiureetikumid).Südamepuudulikkus: Näidustatudsüdamepuudulikkuse ravis koosdiureetikumidega.Fosinopriil leevendab sümptomaatikat,parandab koormustaluvust, vähendabsüdamepuudulikkuse raskust jaravipäevade arvu haiglas. Samaaegnesüdameglükosiidide kasutamine koosfosinopriiliga ei ole soovitud tulemusesaavutamiseks vajalik.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on10 mg 1 kord päevas. Ravi tulebkohaldada vastavalt vererõhu muutusele.Tavaline annus on vahemikus 10...40 mg 1kord päevas. Kui monoteraapiaga eisaavutata soovitud vererõhu langust, võibravile lisada diureetikumi. Kui ravialustatakse patsiendil, kes juba tarvitabdiureetikumi, tuleb haiget mõne tunnivältel jälgida kuni vererõhk onstabiliseerunud. Hüpotensiooni tekkimisevõimaluse vähendamiseks tuleb ravidiureetikumiga katkestada mõni päev ennefosiniopriil ravi alustamist.LASTELE: Efektiivsust ja ohutust ei olepiisavalt uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneteise AKE inhibiitori või abiainete suhtes.Raseduse II ja III trimester.RISKID: Angiotensiini konverteerivensüüm on vajalik endogeense bradükiniiniinaktiveerimiseks, seepärast võibpatsientidel, kes kasutavad AKEinhibiitoreid, sh fosinopriili, eeldadamitmete kõrvaltoimete ilmnemist alatessuhteliselt kergetest nagu köha ninglõpetades alljärgnevate tõsiste nähtudega.AKE inhibiitoritega, sh fosinopriiliga ravitudhaigetel on kätel ja jalgadel kirjeldatud51


Kõrgvererõhutõbiangioödeemi. Kui angioödeem haarabkeele, kõripealise või kõri, võib kujunedaeluohtlik hingamisteede obstruktsioon.Koheselt tuleb esmaabiks manustada0,1% adrenaliini subkutaanselt. Tursed,mis piirduvad näopiirkonna, suulimaskesta, huulte ning jäsemetega ontavaliselt lahenenud fosinopriil ravikatkestamisega; mõned juhud on vajanudravi. AKE-inhibiitoritega ravitudpatsientidel on harva täheldatud soolteangioödeemi. Need patsiendid onkaevanud kõhuvalu (koos iivelduse võioksendamisega või ilma); mõnel juhul eiesinenud anamneesis eelnevalt ka näopiirkonna angioödeemi ning C-1 esteraasitase oli normis. Angioödeem diagnoositikõhuõõne kompuutertomograafia võiultraheli uuringu või kirurgia käigus ningselle sümptomid taandusid pärastAKE-inhibiitoriga ravi lõpetamist.Kõhuvaluga patsientidel, kes saavadAKE-inhibiitoreid, tulebdiferentsiaaldiagnoosimisel kaaluda sooleangioödeemi võimalust. Ettevaatusegatuleb suhtuda AKE inhibiitoriga ravitavassepatsienti, kellel viiakse läbidesensibiliseerivat ravi. Anafülaktilistestreaktsioonidest on teatatud patsientidel,kes on saanud hemodialüüsihigh-flux-dialüsaatoriga, samutipatsientidel, kellel on viidud läbi madalatihedusega lipoproteiini afereesidekstraansulfaat absorbendiga. Selliseljuhul tuleks kasutada teist tüüpidialüsaatorit või ravi teist tüüpi ravimitega.Neerupuudulikkusega patsientideravimisel, eriti kui kasneb mõnikollageenhaigus nagu süsteemneerütematoosne luupus või sklerodermia,tuleb hoolikalt jälgida leukotsüüütide arvu.Enne ravi alustamist fosinopriiliga tulebkorrigeerida soola defitsiit jahüpovoleemia. Mööduv hüpotoonia ei olevastunäidustuseks edasisele ravile ningravi võib edukalt jätkata pärast sooladefitsiidi ja hüpovoleemia kõrvaldamist.AKE inhibiitorid põhjustada tugevatvererõhu langust, millele kaasneb oliguuriavõi asoteemia ja harva ägeneerupuudulikkus ning surm. Sellistelpatsientidel tuleb ravi alustada rangearstliku järelvalve all, neid tuleb esimeselkahel ravinädalal pidevalt jälgida ja alati,kui fosinopriili või diureetikumi annusttõstetakse. Kaaluda tuleks diureetikumiannuse vähendamist normaalse võimadala vererõhuga patsientidel, kes onsaanud tugevat diureetilist ravi või kellelon hüponatreemia. Hüpotensioon ei oleotseseks näidustuseks fosinopriilikatkestamisele. Mõningane vererõhulangus on tavapärane ja soovitud toimeravi alustamisel südamepuudulikkusegapatsientidel.52Vererõhu langus on suurim ravi alguses,see stabiliseerub 1...2 nädalaga jatavaliselt taastub ravieelne tase ilmaterapeutilise toime vähenemiseta.Raseduse ajal kasutatuna võivadAKE-inhibiitorid põhjustada areneval lootelkahjustusi ja isegi surma. RaviAKE-inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Kui ravi jätkamistAKE-inhibiitoriga ei peeta hädavajalikuks,tuleb rasestumist planeerival patsiendilantihüpertensiivne ravi asendada sellisega,mille ohutus raseduse ajal on tõestatud.Raseduse diagnoosimisel tuleb raviAKE-inhibiitoriga otsekohe lõpetada ningvajadusel alustada muu asjakohase raviga.AKE inhibiitoreid on mõnikord seostatudsündroomiga, mis algab kolestaatiliseikterusega, progresseerub ägedaksmaksanekroosiks ning (mõnikord) lõpebsurmaga. Selle sündroomi mehhanism eiole selge. AKE inhibiitoreid saavatelpatsientidel, kellel areneb ikterus võiilmneb märkimisväärne maksaensüümideaktiivsuse tõus, tuleb ravi AKEinhibiitoritega katkestada ning viia läbipõhjalikmeditsiiniline uuring. Ühe või mõlemaneeruarteri stenoosiga hüpertensiivsetelpatsientidel on täheldatud ravi ajal AKEinhibiitoritega uurea ja kreatiniini sisaldusetõusu seerumis, mis tavaliselt ravikatkestamisel möödub. Sellistelpatsientidel tuleb ravi esimestel nädalateljälgida neerufunktsiooni. Mõnelvererõhuhaigel, kellel ei ole leitud neeruvaskulaarset patoloogiat, on täheldatuduurea ja kreatiniini vähest või mööduvattõusu seerumis ka siis, kui nad on saanudsamaaegselt ravi diureetikumiga. Tavaliselttekivad need nähud eelnevalt neeruhaigustpõdenud patsientidel. Fosinopriili annusevähendamine võib olla vajalik. Raskesüdame paispuudulikkusega patsientidel,kelle neerufunktsioon sõltub RAAS-st, võibravile AKE inhibiitoriga kaasneda oliguuriaja/või asoteemia, harvem ägeneerupuudulikkus ja surm. Nõrgenenudmaksafunktsiooniga patsientidel võibfosinopriili plasmasisaldus suureneda.Alkohoolse ja biliaarse tsirroosigapatsientidel teostatud uuringutes täheldatifosinoprilaadi kogukliirensi aeglustumist japlasma AUC kahekordistumist. Mõnel AKEinhibiitoritega (sh fosinopriiliga) ravitudpatsiendil on täheldatud kaaliumi sisaldusesuurenemist seerumis. Järgmistel AKEinhibiitoritega ravitud haigetel on suuremhüperkaleemia tekke oht:neerupuudulikkuse ja diabeedigapatsiendid, kaaliumi säästvaiddiureetikume, kaaliumi sisaldavaidravimeid või soola asendajaid või teisiravimeid, mis tõstavad kaaliumi sisaldustseerumis (nt hepariin) kasutavadSÜDAME-VERESOONKONDpatsiendid.AKE inhibiitoritega (sh fosinopriiliga)ravitud patsientidel on täheldatud köha.Tavaliselt on see kuiv, püsiv ja lakkab ravilõpetamisel. AKE inhibiitorite pooltpõhjustatud köha tuleb arvestada köhadifferentsiaaldiagnoosis.Patsientidel, kellel operatsiooni võianesteesia ajal kasutatakse ravimeid, mispõhjustavad hüpotensiooni võib fosinopriilsüvendada nende ainete hüpotensiivsettoimet.Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevapäriliku galaktoositalumatuse häirete,laktaasi puudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi puudulikuimendumisega patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada. Ravimi efektiivsust jaohutust lastel ei ole piisavalt uuritud.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, pearinglus, köha.KOOSTOIMED: Antatsiidid (ntalumiiniumhüdroksiid,magneesiumhüdroksiid ja simetikoon)võivad halvendada imendumist. Liitiumi jaAKE inhibiitoreid üheaegselt kasutavatelpatsientidel on täheldatud liitiumi sisaldusesuurenemist seerumis ja suurenenudliitiumimürgistuse ohtu. Indometatsiin võibvähendada antihüpertensiivset toimet, eritikui hüpertensioon on põhjustatud reniinivähesusest. Ka teised MSPV ained (ntaspiriin) võivad omada samalaadsettoimet. Kaaliumi säästvad diureetikumid(nagu spironolaktoon, triamtereen,amiloriid) või kaaliumi lisandid võivadsuurendada hüperkaleemia tekkimise ohtu.Fosinopril Actavis, Actavis, Tabl. 10 mgN28; Tabl. 20 mg N28Monopril, BMS, Tabl. 10mg N28; Tabl.20mg N28Fosinopriil,hüdroklorotiasiidFosinoprilum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniraviks patsientidel, kellel fosinopriili võihüdroklorotiasiidi monoteraapia ei oleküllaldase efektiga.ANNUSTAMINE: 20/12,5 mg 1 kord ööp.LASTELE: Kasutamist ei ole uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus teiste AKE inhibiitorite, teisteSA derivaatide (nt tiasiidide) suhtes.Ülitundlikkusreaktsioonid ontõenäolisemad allergia või bronhiaalastmaanamneesiga patsientidel. Anuuria.Raseduse teine ja kolmas trimester.


SÜDAME-VERESOONKONDRISKID: Angioödeem, soolteangioödeem, anafülaktoidsed reaktsiooniddesensibiliseeriva ravi ajal, anafülaktoidsedreaktsioonid high-flux-dialüsaatori/lipoproteiiniafereesi membraani kasutamisel,neutropeenia/agranulotsütoos,hüpotensioon, elektrolüütidetasakaaluhäired, metaboolsed häired.Raseduse ajal kasutatuna võivadAKE-inhibiitorid põhjustada areneval lootelkahjustusi ja isegi surma. RaviAKE-inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Kui ravi jätkamistAKE-inhibiitoriga ei peeta hädavajalikuks,tuleb rasestumist planeerival patsiendilantihüpertensiivne ravi asendada sellisega,mille ohutusprofiil lubab kasutamistraseduse ajal. Raseduse diagnoosimiseltuleb ravi AKE- inhibiitoriga otsekohelõpetada ning vajadusel alustadaasjakohase alternatiivse raviga. Harva onAKE-inhibiitoreid seostatud sündroomiga,mis algab kolestaatilise ikterusega japrogresseerub fulminantseksmaksanekroosiks ja lõpeb mõnikordsurmaga. Selle sündroomitoimemehhanism ei ole teada. Ikterusetekkimisel ja maksaensüümide aktiivsusesuurenemisel tuleb AKE-inhibiitorravilõpetada ja patsienti jälgida. Kasutadaettevaatusega maksafunktsiooni häire võiprogresseeruva maksahaigusegapatsientidel, kuna vedeliku jaelektrolüütide sisalduse väikesedmuutused võivad põhjustada maksakoomateket. Maksafunktsiooni häiregapatsientidel võib tõusta fosinopriiliplasmasisaldus.Alkohoolse või biliaarse tsirroosigapatsientidel läbiviidud uuringus olifosinoprilaadi kogukliirens vähenenud japlasma AUC umbes kahekordseltsuurenenud.Raske neeruhaigusega patsientidel(kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2)tuleb kasutada ettevaatusega.Neerufunktsiooni häirega patsientidelvõivad hüdroklorotiasiidi toimedkumuleeruda ning tekkidahüdroklorotiasiidist tingitud asoteemia.Fosinopriili RAAS pärssivast toimesttingituna võib eelsoodumusegapatsientidel tekkida neerufunktsiooni häire.Ravi ajal AKE-inhibiitoriga võib ühe võimõlema neeruarteri stenoosigahüpertensiivsetel patsientidel suurenedaseerumi urea ja kreatiniini sisaldus.Tavaliselt need muutused ravi lõpetamiseltaanduvad.Sellistel patsientidel tuleb ravi esimestelnädalatel kontrollida neerufunktsiooninäitajaid. Seerumi urea ja kreatiniinisisaldus suurenes fosinopriili manustamiselsamaaegselt diureetikumiga mõnelpatsiendil, ilma kaasuva neeru veresoontehaiguseta. Muutused olid tavaliseltvähesed või mööduvad. See toime ontõenäolisem kaasuva neerufunktsioonihäirega patsientidel. Vajalikuks võibosutuda annuse vähendamine.AKE-inhibiitorite, sealhulgas fosinopriilikasutamisel on kirjeldatud köha teket.Iseloomulik köha on ebaproduktiivne,püsiv ja möödub ravi lõpetamisel. Köhadiferentsiaaldiagnoosi korral tuleks arvessevõtta ka AKE-inhibiitoritest põhjustatudköha võimalust. Fosinopriil võibvõimendada kirurgiliste protseduuride võianesteesia ajal kasutatavate ravimitehüpotensiivset toimet.Tiasiiddiureetikumide kasutamisel onkirjeldatud süsteemse erütematoosseluupuse ägenemist või aktivatsiooni.Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesinevapäriliku fruktoositalumatuse,galaktoositalumatuse, galaktoseemia võiglükoosgalaktoosi malabsorptsioonigapatsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, köha,väsimus, pearinglus, ülemistehingamisteede infektsioonid,lihas-skeletisüsteemi valu.KOOSTOIMED: Alkohol, barbituraadid,narkootikumid: võib tugevnedatiasiiddiureetikumist tingitud ortostaatilinehüpotensioon. Antatsiidid - antatsiidide(alumiiniumhüdroksiid,magneesiumhüdroksiid, simetikoon) toimelvõib väheneda imendumine. Seetõttu peabnende ravimite samaaegsel kasutamiselannustel olema 2-tunninemanustamisintervall. Antidiabeetilisedravimid (suukaudsed ravimid või insuliin) -tiasiidide toimel võib suurenedaglükoosisisaldus veres; seetõttu võibvajalikuks osutuda antidiabeetilise ravimiannuse kohandamine. Podagraravimid -hüdroklorotiasiidi toimel võib suurenedakusihappesisaldus veres, seetõttu võibosutuda vajalikuks podagraravimi annusekohandamine. Kaltsiumisoolad -tiasiiddiureetikumide toimel võibkaltsiumisisaldus seerumis suurenedanende vähenenud eritumise tõttu.Kaltsiumi manustamise vajadusel tulebmäärata kaltsiumisisaldust seerumis javastavalt sellele kohandadakaltsiumipreparaadi annust. Kolestüramiinja kolestipool - võivad aeglustada võivähendada hüdroklorotiasiidi imendumist.Tiasiiddiureetikume tuleb seetõttu võttavähemalt 1 tund enne või 4...6 tundipärast neid ravimeid. AKE inhibiitoreidja/või diureetikume samaaegselt liitiumigasaavatel patsientidel on kirjeldatud liitiumisisalduse suurenemist ja liitiumi toksilisuseriski. Endogeense prostaglandiini sünteesiinhibiitorid-mõnedel patsientidel võivadneed ravimid vähendada diureetikumidetoimet. Indometatsiini puhul on lisaksKõrgvererõhutõbiteatatud teiste AKE inhibiitoriteantihüpertensiivse toime vähenemisest,eriti madala reniinisisaldusegahüpertensiooni korral. Teised MSPVravimid (nt ASH) võivad omada sarnasttoimet. Teised diureetikumid jaantihüpertensiivsedravimid-tiasiidkomponent võib tugevdadateiste antihüpertensiivsete ravimite, eritiganglioni- ja perifeerseteadrenoblokaatorite toimet.Hüdroklorotiasiid võib omada koostoimeiddiasoksiidiga; jälgida tuleb vereglükoosisisaldust, seerumikusihappesisaldust ja vererõhku.Kaaliumilisandid ja kaaliumi säästvaddiureetikumid - kaaliumi säästvaddiureetikumid (spironolaktoon, amiloriid,triamtereen jt) või kaaliumilisandid võivadtõsta hüperkaleemia riski. Kirurgilisteprotseduuride ajal kasutatavad ravimid -hüdroklorotiasiid võib tugevdadamittedepolariseerivate müorelaksantide,preanesteetikumide ja anesteetikumide (nttubokurariinkloriid, gallamiintrietiotiid)toimet; vajalikuks võib osutuda annustekohandamine.Fosinopril HCT Actavis, Tabl. 20mg/12,5 mg N30Monozide, BMS, Tabl. 20 mg/12,5 mgN28IrbesartaanIrbesartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Neeruhaiguse ravi üheosana antihüpertensiivse ravi skeemisthüpertensiooni ja teist tüüpi diabeedigapatsientidel.ANNUSTAMINE: Tavaline soovitatav algjasäilitusannus on 150 mg 1 kord ööp.Vajadusel võib annust suurendada kuni300 mg-ni või lisada raviskeemi teiseantihüpertensiivse ravimi.EAKATELE: Üle 75-a patsientidel võibkaaluda ravi alustamist 75 mg.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei oletõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raseduseteine ja kolmas trimester. Imetamine.RISKID: Vähenenud vedeliku mahu ja/võiNa sisaldusega patsientidel võib eriti ravialgul tekkida sümptomaatilinehüpotensioon. Renovaskulaarnehüpertensioon: bilateraalse neeruarteristenoosi või ühe funktsioneeriva neeruarteri stenoosiga patsientide ravimiselreniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemitoimivate ravimitega on suurenenud ohtraske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse53


Kõrgvererõhutõbitekkeks. Ravi ajal RAAS toimivateravimitega võib tekkida hüperkaleemia,eriti neeru- ja/või südamepuudulikkuseesinemisel. Sarnaselt teistelevasodilataatoritele on näidustatud erilinetähelepanu aordi- või mitraalklapi stenoosivõi obstruktiivse hüpertroofilisekardiomüopaatiaga patsientide puhul.Primaarse aldosteronismiga patsiendid eiallu tavaliselt antihüpertensiivsele ravileRAAS pärssimise kaudu toimivateravimitega.KÕRVALTOIMED: Peavalu,hingamisteede infektsioonid, pearinglus,väsimus, kõhulahtisus, köha, iiveldus,oksendamine, kõrvetised, tursed,kõhuvalu, lööbed, tahhükardia, ärevus,närvilisus.KOOSTOIMED: Diureetikumid jtantihüpertensiivsed ravimid võivadsuurendada hüpotensiivset toimet. Liitiumija AKE inhibiitorite kooskasutamisel onteatatud liitiumi seerumikontsentratsioonija toksilisuse mööduvast suurenemisest.Aprovel, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 150mgN28; Tabl. 300mg N28Irbesartaan,hüdrokloortiasiidIrbesartanum, hydrochlorthiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniravi patsientidel, kellel irbesartaani võihüdrokloortiasiidi monoteraapia ei annaküllaldast efekti.ANNUSTAMINE: Manustatakse 1 kordpäevas koos toiduga või ilma. - 150/12,5mg võib manustada patsientidele, kellevererõhk ei allu adekvaatselthüdrokloortiasiidi või 150 mg irbesartaanitoimele, kui neid ravimeid eraldi võtta; -300/12,5 mg võib manustadapatsientidele, kelle puhul pole 300 mgirbesartaani või 12,5 mg abi ei olnud. 300mg irbesartaanist ja 25 mghüdrokloortiasiidist kõrgemaid doosepäevas ei ole soovitav määrata.LASTELE: Alla 18-a ei soovitatamanustada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus ja imetamine.Ülitundlikkus preparaadis sisalduvatekomponentide või teiste SA derivaatidesuhtes.Hüdrokloortiasiidiga seonduvadvastunäidustused: raske neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens


SÜDAME-VERESOONKONDpärssivatele ravimitele võib kakandesartaan tundlikel patsientidelmõjutada neerufunktsiooni. Kui preparaatikasutatakse hüpertensiivseneerukahjustusega patsiendil, tulekskaaluda kaaliumi ja kreatiniini sisalduseregulaarset määramist seerumis. Kliinilisedkogemused kasutamise kohta eriti raskevõi lõppstaadiumis neerupuudulikkusegapatsientidel (kreatiniini kliirens


Kõrgvererõhutõbihaiged), on teiste seda süsteemimõjutavate ravimite kasutamise korraltäheldatud ägedat hüpotensiooni,asoteemiat, oliguuriat või harva ägedatneerupuudulikkust.KÕRVALTOIMED: Leukopeenia,neutropeenia, agranulotsütoos,hüperkaleemia, hüponatreemia,maksaensüümide taseme kõrgenemine,maksatalitluse häired või hepatiit,angioödeem, lööve, nõgestõbi, pruritus,seljavalu, neerukahjustus.KOOSTOIMED: Antihüpertensiivsettoimet võivad teised antihüpertensiivsedravimid tugevdada. Hüdroklorotiasiidikaaliumi väljutavat toimet võivadvõimendada teised kaaliumikao jahüpokaleemiaga seostatavad ravimid (ntteised kaaliumi väljutavad diureetikumid,lahtistid, amfoteritsiin, karbenoksoloon,penitsilliin G naatrium, salitsüülhappederivaadid). Diureetikumide pooltpõhjustatud hüpokaleemia jahüpomagneseemia suurendavad digitaaliseglükosiidide ja antiarütmikumidevõimalikku kardiotoksilist toimet. Liitiumikoosmanustamisel AKE inhibiitorite jahüdroklorotiasiidiga on tuvastatud seerumiliitiumi kontsentratsiooni ja toksilisusepöörduvat suurenemist. Angiotensiin IIretseptori antagonisti ja MSPV ravimite (ntselektiivsed COX-2 inhibiitorid, ASH (>3g/p) ja mitteselektiivsed mittesteroidsedpõletikuvastased ravimid) samaaegselmanustamisel võib ilmneda vererõhkulangetava toime nõrgenemine. SarnaseltAKE inhibiitoritele võib angiotensiin IIretseptori antagonistide ja MSPV ravimitesamaaegne kasutamine suurendadaneerupuudulikkuse, sealhulgas võimalikuägeda neerupuudulikkuse riski, samutitõsta kaaliumi taset seerumis, eritieelnevalt langenud neerutalitlusegapatsientidel.MSPV ravimid vähendavadhüdroklorotiasiidi diureetilist, natriureetilistja antihüpertensiivset toimet. Kolestipoolja kolestüramiin vähendavadhüdroklorotiasiidi imendumist.Hüdroklorotiasiid võib tugevdadamittedepolariseerivate lihasrelaksantide (nttubokurariin) toimet. Tiasiiddiureetikumidvähendavad kaltsiumi eritumist ningvõivad suurendada seerumikaltsiumisisaldust.Tiasiidid võivad suurendada diasoksiidi jabeetablokaatorite hüperglükeemilisttoimet. Antikoliinergilised ained (ntatropiin, biperidiin) võivad suurendadatiasiiddiureetikumide biosaadavustseedeelundkonna motoorika jatühjenemise aeglustamise kaudu. Tiasiididvõivad suurendada amantadiinikõrvaltoimete tekkeohtu. Tiasiidid võivadvähendada tsütotoksiliste ravimite (nt56tsüklofosfamiid, metotreksaat) renaalsetekskretsiooni ning tugevdada nendemüelosupressiivset toimet.Koosmanustamine steroidide võiadrenokortikotroopse hormooniga (AKTH)võib suurendada hüpokaleemia tekkeriski.Koosmanustamine alkoholi, barbituraatidevõi anesteetikumidega võib süvendadaposturaalset hüpotensiooni. Ravitiasiiddiureetikumidega võib vähendadaglükoositaluvust.Hüdroklorotiasiid võib vähendadaarteriaalset reaktsiooni vererõhkutõstvatele amiinidele (nt adrenaliin), kuidei lõpeta nende vererõhku tõstvattoimet.Hüdroklorotiasiid võib suurendadaägeda neerupuudulikkuse tekkeriski, sedaeriti suurte dooside joodisisaldavakontrastaine manustamise korral.Hüdroklorotiasiidi ja toidu vahel ei oletäheldatud kliinilise tähtsusega koostoimet.Atacand plus, AstraZeneca, Tabl.16mg+12,5mg N28KaptopriilCaptoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Kongestiivne ja müokardiinfarkti järgnesüdamepuudulikkus. Diabeetilinenefropaatia.ANNUSTAMINE: 12,5 mg 2 korda ööp.(hommikul ja õhtul). Vajadusel võib annustsuurendada kuni 2 korda 25 mg või 1 kord50 mg ööp. Ajavahemik annustesuurendamiste vahel ei tohi olla vähem kui3 näd. Säilitusannus on tavaliselt 50 mg,max 150 mg ööp.EAKATELE: 6,25 mg 2 korda ööp.,säilitusannus on tavaliselt 25...50 mg ööp.Reeglina max 100 mg ööp.LASTELE: Esialgne ööp. annus on 0,3mg/kg kehakaalu kohta kuni max annuseni6 mg/kg kehakaalu kohta, jagatuna 2...3üksikannuseks. Annus kohandataksevastavalt ravi edukusele ning on üldiselt 25mg ööp.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,anamneesis teada angioneurootiline turse(näiteks varasema AKE inhibiitorite ravitagajärjel), neeruarterite stenoos(kahepoolne või ühepoolne, kui patsiendilon vaid üks neer), neeru siirdamise järgneseisund, aordi- või mitraalklapihemodünaamikat mõjutav stenoos võihüpertroofiline kardiomüopaatia,primaarne hüperaldosteronism, rasedus,rinnaga toitmine. AKE inhibiitorimanustamisega seoses võivad LDLafereesi ajal dekstraansulfaadiga tekkidaeluohtlikud ülitundlikkusreaktsioonid.RISKID: Ei tohi kasutada koosSÜDAME-VERESOONKONDpolüakrüülnitriil-metallüülsulfonaat-kiirvoolumembraanidega(näiteks AN 69),LDLi afereesi ajal dekstraansulfaadiga võiputukamürgi vastase desensitiseeriva raviajal. On oht anafülaktoidsete reaktsioonidetekkeks.KÕRVALTOIMED: Kuiv köha, iiveldus jaseedehäired, kõhulahtisus, oksendamine jakõhukinnisus, peavalu, väsimus.KOOSTOIMED: Alkoholi toimetugevnemine, allopurinool, süsteemsedkortikoidid, immunosupressiivsed ravimidja prokaiinamiid, tsütostaatikumid:leukopeenia tekkerisk suureneb.Anesteetikumid, hüpnootikumid,narkootikumid: vererõhu langusesüvenemine: anestesist peab olema teadlikravist. Valuvaigistavad ja põletikuvastasedravimid: võimalik kaptopriili hüpotensiivsetoime nõrgenemine. Suukaudseddiabeedivastased ravimid ja insuliin:vererõhku langetava toime tugevnemine.Hüpertensioonivastased ravimid:hüpotensiivse toime tugevnemine, eritikooskasutamisel diureetikumidega.Kaalium, kaaliumi säästvad diureetikumidnagu amiloriid, spironolaktoon,triamtereen ning muud ained naguhepariin, mis võivad suurendada kaaliumisisaldust plasmas: oluliselt suurenenudkaaliumikontsentratsioon plasmas. NaCl:vererõhku langetava toime ningsüdamepuudulikkuse sümptomeidparandava toime nõrgenemine.Captohexal, Hexal, Tabl. 25mg N20;Tabl. 50mg N20Kaptopril Krka, KRKA, Tabl. 12,5mgN20; Tabl. 25mg N20; Tabl. 50mg N20;KarvediloolCarvedilolumRAVIMITÜÜP: Alfa-+beetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stabiilne stenokardia, täiendava raviminasüdame paispuudulikkuse korral.ANNUSTAMINE: Algannus on 12,5 mgööp. 2 päeva vältel. Seejärel jätkub raviannusega 25 mg ööp. Vajadusel võibannust edaspidi vähehaaval,kahenädalaste või pikemate intervallidekaupa suurendada. Max ööp. annus on 50mg, mida võib manustada 1 korraga võijaotatuna 2 üksikannuseks.EAKATELE: Algannus 12,5 mg ööp., misvõib olla piisav ka ravi jätkumisel. Siiski,kui selle annuse korral ei saada küllaldastterapeutilist vastust, võib annust edaspidivähehaaval, kahenädalaste või pikemateintervallide kaupa tõsta. Max ööp. annuson 50 mg, mida võib manustada 1 korragavõi jagatuna 2 üksikannuseks.LASTELE: Alla 18-aastaste patsientidekohta on efektiivsusest ja ohutusest


SÜDAME-VERESOONKONDandmeid ebapiisavalt.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada, v.ajuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuohu lootele.VASTUNÄID.: Krooniline obstruktiivnekopsuhaigus bronhiobstruktsiooniga,astma, kliiniliselt märkimisväärnemaksapuudulikkus, II või III astmeAV-blokaad, raske bradükardia,kardiogeenne shokk, siinussündroom (shsinuatriaalblokaad), raske hüpotensioon(süstoolne rõhk alla 85 mmHg),ülitundlikkus ravimi mõne komponendisuhtes, metaboolne atsidoos, Prinzmetalistenokardia, ravimata feokromotsütoom,rasked perifeersed arteriaalse vereringehäired. Samaaegne intravenoosne raviverapamiili või diltiaseemiga. Olulisevedeliku retentsiooni või liia korral, millepuhul on vajalik intravenoosne inotroopneravi.RISKID: Võib manustada koosdiureetikumide, AKE inhibiitorite,digitaalise või vasodilataatoritega. Viimasteannused peavad olema stabiliseeritudvähemalt 4 näd. enne ravi alustamistkarvedilooliga. Dekompenseeritudseisundis patsiendid tulebrekompenseerida. Raskesüdamepuudulikkuse, soolade javedelikumahu vähenemisega, eakaid ningmadala vererõhuga patsiente tuleks jälgida2 tundi pärast esimese annusemanustamist või pärast suurema annusemanustamisest tingitud hüpotensioonitekkimist. Liigsest vasodilatatsioonisttingitud arteriaalse rõhu langust ravitaksealguses diureetikumi annust vähendades.Kui sümptomid endiselt püsivad, võibvähendada AKE inhibiitori annust.Vajadusel võib edaspidi vähendadakarvedilooli annust. Karvedilooli annust eitohi uuesti suurendada enne, kuisüdamepuudulikkuse halvenemisest võivasodilatatsioonist tingitud sümptomid onravile allunud. Võib peita või leevendadaakuutse hüpoglükeemia sümptomeid.Südamepuudulikkusega patsientidel, kellelkaasneb madal arteriaalne rõhk (süstoolne


Kõrgvererõhutõbihilisemal kasutamisel kujuneda suuremrisk angioödeemi tekkeks.ÜLITUNDLIKUSREAKTSIOONID.Desensibilisatsioon: Patsientidel, kes onkasutanud AKE-inhibiitoreid putukamürkidepoolt vallandatavate allergilistereaktsioonide ärahoidmisele suunatuddesensibiliseeriva ravi ajal, on esinenudeluohtlikke ülitundlikkusreaktsioone. LDL-iaferees: Anafülaktilised reaktsioonidvõivad esineda patsientidel, kes on läbiteinud väikese tihedusega lipoproteiini(LDL) afereesi koos dekstraansulfaadiimendumisega ning samal ajal kasutavadAKE-inhibiitoreid. Hemodialüüs: Kliinilinekogemus on näidanud, et patsientidel, keson saanud hemodialüüsi, mille käiguskasutati teatud high-flux-membraane(näiteks polüakrüülnitriilmembraanid),tekib tõenäoliselt ülitundlikkusreaktsioon,kui samal ajal kaasneb AKE-inhibiitorravi.Hüpotensioon: Tüsistumatahüpertensiooniga kvinapriilravi saavatelpatsientidel on harva esinenudsümptomaatilist hüpotensiooni.Patsientidel, kes on kvinapriilravialustamisel kasutanud diureetikume, võibilmneda sümptomaatiline hüpotensioon.Kongestiivse südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel on risk tugevahüpotensiooni tekkeks, tuleb meditsiinilisejärelevalve all alustada soovitatud annuseskvinapriilraviga.Aordi- või mitraalklapistenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia:sarnaselt teiste vasodilataatoritega, tulebvasaku vatsakese väljavoolu takistusegapatsientidele manustada AKE inhibiitoreidettevaatlikult ning vältida nendekasutamist kardiogeense shoki jahemodünaamiliselt märkimisväärseltväljendunud takistuse puhul, kuna esinebsuurem oht hüpotensiooni tekkeks ningsüdame, peaaju ja neerude verevarustusehalvenemiseks.Neutropeenia/agranulotsütoos:AKE-inhibiitoreid on mittetüsistunudhüpertensiooniga patsientidel harvaseostatud agranulotsütoosi ja luuüdifunktsiooni pärssimisega.Neerufunktsiooni häire: RAAS pärssimisetulemusena võib tundlikel inimestel oodatamuutusi neerufunktsioonis. Kliinilistesuuringutes on ühe- või mõlemapoolseneeruarteri stenoosi ja hüpertensioonigapatsientidel AKE-inhibiitorravi järeltäheldatud jääklämmastiku ja kreatiniiniväärtuste suurenemist seerumis. Sellistelpatsientidel peab neerufunktsioonikontrollima esimese paari ravinädalajooksul. Maksafunktsiooni häire: kuikvinapriili kombineeritaksediureetikumidega, tuleb sedamaksafunktsiooni häire või progressiivsemaksahaigusega patsientidel58ettevaatusega kasutada, sest juba väikevedeliku ja elektrolüütide tasakaalumuutus võib esile kutsuda maksakooma.Hüperkaleemia ja kaaliumi säästvaddiureetikumid: nagu teiste AKE-inhibiitoritepuhul, võib ka kvinapriili monoteraapianakasutavatel patsientidel kaaliumisisaldusveres suureneda. Hüpoglükeemia jadiabeet: AKE-inhibiitoreid on seostatudhüpoglükeemia tekkega diabeetikutel, kessaavad diabeedi tõttu insuliin- võitablettravi. Vajalik on diabeedigapatsientide täpne kontroll. Köha: köhavõib esineda AKE-inhibiitorite, sh kvinapriilikasutamisel. Köha on iseloomultmitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärastravi katkestamist. Kirurgia/anesteesia:peab olema ettevaatlik, kui patsient teebläbi suure lõikuse või anesteesia, sest ontõestatud, et angiotensiini konverteerivaensüümi inhibiitorid blokeerivadsekundaarselt pärast kompensatoorsereniini eritumist angiotensiin IImoodustumist. See võib põhjustadahüpotensiooni, mida saab korrigeeridaveremahu suurendamisega.KÕRVALTOIMED: Kuiv ärritusköha,väsimus, iiveldus, kõhuvalu, peavalu,pearinglus.KOOSTOIMED: Tetratsükliin ja teisedmagneesiumiga reageerivad ravimid:tetratsükliini manustamine kvinapriiligavähendab tetratsükliini imendumistligikaudu 28...37% patsientidest. Sellisetoimega peab kvinapriili ja tetratsükliinikoosmanustamisel arvestama. Liitium:Patsientidel, kes on saanud liitiumi lisaksAKE-inhibiitorravile, on esinenudliitiumitaseme tõusu seerumis ja liitiumitoksiliste sümptomite ilmnemist. Neidravimeid tuleb ettevaatlikult koosmanustada, samuti on soovitatavregulaarne liitiumi kontroll seerumis.Diureetikumidega koosmanustamisel võibliitiumi toksilisuse risk suureneda.Täiendav diureetikumravi: Nagu teistegiAKE-inhibiitoritega, võib diureetikumekasutavatel patsientidel, eriti hiljutidiureetikumraviga alustanutel, vererõhkmõnikord kiiresti pärast kvinapriilravigaalustamist langeda. Hüpotensiivset efektipärast kvinapriili esimest annust võibvähendada, katkestades diureetikumimanustamise mõneks päevaks ennekvinapriilraviga alustamist. Kuidiureetikumide kasutamist ei ole võimalikkatkestada, tuleb kvinapriili algannustvähendada. Diureetikumidega jätkavaidpatsiente tuleb pärast kvinapriili algannusemanustamist arstliku kontrolli all kakstundi jälgida. Seerumi kaaliumivähendavad ained: Kvinapriil onangiotensiini konverteeriva ensüümiinhibiitor, mis on võimeline langetamaaldosteroonitaset, mis omakorda võibSÜDAME-VERESOONKONDpõhjustada kaaliumi retentsiooni.Seepärast tuleb kvinapriili täiendavat ravikaaliumisäästvate diureetikumidega(näiteks spironolaktoon, triamtereen võiamiloriid), kaaliumiga või kaaliumisisaldavate soolaasendajatega kasutadaettevaatusega ja kaaliumi asjakohasejälgimisega seerumis.Accupro 10 , Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 10mg N30Accupro 20 , Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 20 mg N30Kvinapriil,hüdroklorotiasiidQuinaprilum/HydrochlorthiazidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalnehüpertensioon.ANNUSTAMINE: Algannus 10/12,5 mg.Vajadusel võib annust suurendada 20/12,5mg.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus lastel eiole tõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, tiasiidide,SA või mistahes koostisosade suhtes. Kuivarasemalt on esinenud angiödeemi(näiteks tulenevalt varasemast ravist AKEinhibiitoritega). Anuuriaga patsiendid.RISKID: Vt. Kvinapriil. Viljakas eas naisituleb teavitada AKE-inhibiitoritekasutamisega seotud ohtudest raseduseteises ja kolmandas trimestris. Naisteltuleb paluda oma arsti kohe rasestumisestteavitada. Alltoodud juhtudel tohibvastavaid kliinilisi ja laboratoorseidparameetreid regulaarselt jälgideskasutada üksnes pärast potentsiaalsekasu/võimaliku riski vahekorra hoolikatkaalumist: kliiniliselt oluline proteinuuria(üle 1 g/ööp.); immuunreaktsioonidehäired või kollageenhaigused (nterütematoosne luupus, sklerodermia);kaasuv süsteemne ravi preparaatidega,mis pärsivad organismi kaitsereaktsioone(kortikosteroidid, tsütostaatikumid,antimetaboliidid), allopurinooliga,prokaiinamiidiga või liitiumipreparaatidega;podagra; hüpovoleemia; ajuarteriteateroskleroos; südame pärgarteriteateroskleroos; manifesteerunud võilatentne diabeet; maksafunktsioonipuudulikkus. Enne ravi alustamist tulebkontrollida patsiendi neerufunktsiooni ningkorrigeerida elektrolüütide ja vedelikutasakaalu häired. Alltoodud patsientidel (jaeriti ravi alustamisel) tuleb hoolikalt jälgidavererõhu väärtusi ja/või vastavaidlaboratoorseid parameetreid:neerufunktsiooni häirega patsiendid; raske


SÜDAME-VERESOONKONDhüpertensiooniga patsiendid; üle 65-apatsiendid.KÕRVALTOIMED: Vererõhu ülemääranelangus, võib tekkida neerufunktsiooni häirevõi juba olemasoleva neerufunktsioonihäire süvenemine, kuiv ärritusköha jabronhiit, iiveldus, ebamugavustunneülakõhus, seedehäired, allergilisednahareaktsioonid, peavalu, jõuetus,somnolentsus, nõrkus, apaatia.KOOSTOIMED: Lauasool: hüpotensiivsetoime vähenemine; antihüpertensiivsedravimid (nt muud diureetikumid,beetablokaatorid), nitraadid,vasodilataatorid, barbituraadid,fenotiasiinid, TSAD, alkohol: hüpotensiivsetoime tugevnemine; valuvaigistid japõletikuvastased ravimid (nt ASHderivaadid, indometatsiin): hüpotensiivsetoime võimalik vähenemine. Võib tekkidaäge neerupuudulikkus, seda eritihüpovoleemia korral; salitsülaadid suuresannuses: salitsülaatide kesknärvisüsteemisuhtes toksiliste toimete tugevneminehüdroklorotiasiidi toimel; kaalium jakaaliumi säästavad diureetikumid (ntspironolaktoon, amiloriid, triamtereen) jateised ravimid, mis võivad põhjustada verekaaliumisisalduse suurenemist (nthepariin): seerumi kaaliumisisalduseolulisem suurenemine preparaadissisalduva AKE inhibiitori tõttu; seerumiliitiumisisalduse suurenemine (vajalik onregulaarne kontroll!) ning liitiumi kardio- janeurotoksiliste toimete tugevnemine;alkohol: antihüpertensiivse toime jaalkoholi toime tugevnemine;südameglükosiidid: hüpokaleemia jahüpomagneseemia foonil võivadsüdameglükosiidide toime ja kõrvaltoimedtugevneda; suukaudsed antidiabeetilisedravimid, insuliin: hüpoglükeemilise toimevähenemine hüdroklorotiasiidi tõttu.Katehhoolamiinid (nt adrenaliin): toimevähenemine hüdroklortiasiidi tõttu;kaaliumi väljutavad diureetikumid (ntfurosemiid), glükokortikoidid, AKTH,karbenoksoloon, amfoteritsiin B,bensüülpenitsilliin, salitsülaadid võilahtistid ülemäärases annuses:suurenenud kaaliumi ja magneesiumi kaduhüdroklorotiasiidi tõttu; kolestüramiin jakolestipool: hüdroklorotiasiidi imendumisevähenemine; allopurinool,tsütostaatikumid, immunosupressandid,süsteemsed kortikoidid, prokaiinamiid:vere leukotsüütide sisalduse vähenemine(leukopeenia); tsütostaatikumid (nttsüklofosfamiid, fluorouratsiil,metotreksaat): toksilise toimesuurenemine luuüdi suhtes (eelkõigegranulotsütopeenia) hüdroklorotiasiiditõttu; oipoidsed valuvaigistid,anesteetikumid: hüpotensiivse toimetugevnemine (informeerige anestesioloogikasutamisest); kuraare tüüpilihasrelaksandid: lihaseid lõõgastava toimetugevnemine ja pikeneminehüdroklorotiasiidi tõttu (informeerigeanestesioloogi kasutamisest); metüüldopa:üksikjuhtudel on esinenud hemolüüsiantikehade moodustumise tõttuhüdroklorotiasiidi suhtes; neuroleptikumid,imipramiin: kvinapriili hüpotensiivse toimetugevnemine; tetratsükliinide imendumisevähenemine.Accuzide, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 20mg+12,5mg N30; Tabl.10mg+12,5mg N30LabetaloolLabetalolumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Inj.: Vererõhu kiire alandaminehüpertensiivse kriisi ja raskehüpertensiooni korral, k.a. rasedusaegneraske hüpertensioon. Hüpotensioonitekitamine anesteesia korral.ANNUSTAMINE: 100 mg 2 korda ööp.Vajadusel võib annust 2...14-päevasteintervallidega suurendada. Paljudelpatsientidel on efektiivseks annuseks 200mg 2 korda ööpäevas. Max ööp. 1600 mg.Ravile mittealluva raske hüpertensioonijuhtudel võib manustada kuni 2400 mgööp., jagatuna 3...4 osaks. Inj.:Süstelahust kasutatakse ka EPH (raseduseII poole) gestoosi korral, kui on vajalikvererõhu kiire alandamine, hüpotensiivseanesteesia ja ägeda müokardiinfarktijärgse hüpertensiooni korral. Süstelahus eimõjusta neerufunktsiooni ning on seetõttusobiv neile hüpertooniahaigetele, kellelsamaaegselt esineb ka neerukahjustus.Süstelahust manustatakse hospitaliseeritudpatsientidele intravenoosselt. Patsientpeab ravimi manustamise ajal lamamaselili või vasakul küljel ning ei tohi tõustaenne 3 tunni möödumist (ortostaatilisehüpotensiooni oht). Ravimit võibmanustada ainult täiskasvanule, sestefektiivsuse ja ohutuse andmed lastelpuuduvad.1.) I.v. kiire manustamine: Kui vererõhkutuleb alandada kiiresti, manustatakse 50mg veeni (vähemalt 1 minuti jooksul).Annust võib soovitud toime saamiseni5-minutiliste intervallidega korrata.Koguannus ei tohi ületada 200 mg. Max.toime saabub tavaliselt 5 minuti jooksul japüsib tavaliselt umbes 6 tundi (kuni 18tundi).2.) I.v. infusioon: Kaks 20 ml ampulli (200mg labetalooli) lahustatakse 200 ml-ni kasnaatriumkloriidi- või 5%-lisesglükoosilahuses (süste- võiinfusioonilahus). Saadud lahuseKõrgvererõhutõbikontsentratsioon on 1 mg/ml. 3.) EPH(raseduse II poole) gestoos Infusioonialustatakse annusega 20 mg/tunnis.Annust võib vajadusel kahekordistada30-minutiliste intervallidega, kuni soovitudtoime saavutamiseni või kuni on jõutudannuseni 160 mg/tunnis. Harva võib vajaminna ka suuremaid annuseid. 4.) Muudelpõhjustel tekkinud hüpertensioon:Infusiooni kiirus on 2 mg/min, soovitudtoime ilmnemisel infusioon lõpetatakse.Tavaline toimiv annus on 50...200 mg,kuid esineb olukordi, kus vajaminev annuson suurem, nt feokromotsütoomi korral.Infusiooni kiirust tuleb korrigeeridavastavalt haige seisundile. Labetaloolisüste on manustatud ilma kõrvaltoimetetekkimiseta kontrollimatu hüpertensioonigapatsientidele, kes juba saavad muidhüpotensiivseid ravimeid, kaasa arvatudbeeta-adrenoblokaatoreid.Patsiendi vererõhu väärtusi jasüdametegevuse näitajaid soovitatakse i.v.kiire manustamise järgselt ja infusiooniajal pidevalt jälgida. Enamikulpatsientidestesineb kerge südametegevuseaeglustumine; raske bradükardia tekibharva ning seda on võimalik likvideerida1...2 mg atropiini intravenoossemanustamisega. Hingamishäiretegapatsientidel tuleb jälgida kahingamisfunktsiooni näitajaid. Kui i.v. kiiremanustamise või infusiooni järgselt onsaavutatud vererõhu soovitud väärtused,minnakse üle suukaudsele ravile,algannuseks 100 mg 2 korda ööp. 5.)Hüpotensiivne anesteesia: Induktsioonialustatakse standardseteanesteetikumidega (nt tiopentaalnaatrium)ning jätkatakse naerugaasi ja hapnikuga(koos või ilma halotaanita). Soovitatudalgannus on 10...20 mg veenisisesi,sõltuvalt patsiendi seisundist ja east.Patsiendid, kellele halotaan onvastunäidustatud, vajavad tavaliseltsuuremaid annuseid (25...30 mg). Kuirahuldav vererõhu langus ei saabu 5minuti jooksul, võib annust soovitud toimesaamiseni 5...10 mg kaupa suurendada.Halotaan ja labetalooli süstelahus toimivadsünergistlikult, mistõttu liigsevererõhulanguse vältimiseks ei tohihalotaani kontsentratsioon ületada1...1,5%.Kiire i.v. manustamise järgselt saabvererõhku kiiresti ja kergesti korrigeeridahalotaani kontsentratsiooni muutmise teel.Tavaliselt kestab 20...25 mg labetaloolimanustamisel toime 50 min. Labetaloolipoolt põhjustatud vererõhu langust saabkorrigeerida halotaani manustamiselõpetamise ja 0,6 mg atropiini süstimisega.Kui osutub vajalikuks kasutada abistavatvõi kontrollitud ventilatsiooni, võib59


Kõrgvererõhutõbikasutada tubokurariini või pankurooniumi.6.) Ägeda müokardi infarkti järgsedhüpertensiivsed episoodid: Infusiooni tulebalustada kiirusega 15 mg/h ja järkjärgultsuurendada kuni maksimaalse annuseni120mg/h sõltuvalt vererõhu kontrollist.EAKATELE: Algannus 100 mg ööp.RASEDATELE: I trimestril soovitatakseravimit kasutada ainult juhul, kui loodetavkasu emale on suurem kui võimalik ohtlootele.Rasedusaegne hüpertensioon: 100 mg 2korda ööp. Annust võib suurendadanädalaste intervallidega, 100 mg kaupa 2korda ööp. HüpVASTUNÄID.: II või III astmeatrioventrikulaarse blokaadi, kardiogeenseshoki, siinussõlme nõrkuse sündroomi(kaasa arvatud sinuatriaalse blokaadi),kontrollimatu või digitaalisele halvastialluva südamepuudulikkuse, raskekujulisteperifeersete vereringehäirete, metaboolseatsidoosi, ravimata feokromotsütoomi,Prinzmetal angiini korral. Ei tohi kasutadabronhiaalastma- ja kroonilise obstruktiivsekopsuhaigusega patsientidel. ÜlitundlikkusTA või ükskõik millise abiaine suhtes. Kuiperifeerne vasokonstriktsioon näitabvasaku vatsakese väikest väljutusmahtu,on ägeda müokardiinfarkti järgsehüpertensiooni raviks süstelahusvastunäidustatud.RISKID: Eriti ettevaatlik peab olemakasutamisel maksapuudulikkuse korral,kuna sel juhul on ravimi metabolismaeglustunud. Negatiivse inotroopse toimetõttu peab olema ettevaatlik ravimimanustamisel väikese kardiaalse reservigapatsientidele. Ettevaatlik peab olemakasutamisel perifeerse vaskulaarsehaigusega patsientidel, kuna selle toimelvõib haigus süveneda. Ettevaatustmanustamisel koos arütmiavastasteravimite või verapamiilitüüpikaltsiumikanalite blokaatoritega.Patsiendid, kellel on anamneesis psoriaas,peaksid kasutama beetaadrenoblokaatoreid ainult äärmiselvajadusel. Patsiendid, eriti südameisheemiatõvehaiged, ei tohi ravilabetalooliga järsult katkestada.KÕRVALTOIMED: Ülitundlikkus (lööbe,sügelemise, angioödeemi, düspnoe võiravimipalaviku näol), pearinglus, peavalu,peanaha kihelemine, nägemisehägustumine, posturaalne hüpotensioon,ninakinnisus, iiveldus, väsimus, letargia.KOOSTOIMED: Ei ole soovitatavkoosmanustada järgmiseid ravimeid: -Verapamiilitüüpi kaltsiumikanaliantagoniste (vähemal määraldiltiaseemitüüpi - Südameglükosiidide(digitaalis) ja beeta-adrenoblokaatoritekooskasutamine võib pikendada60atrioventrikulaarset ülejuhteaega. -Klonidiin: beeta-adrenoblokaatoridsuurendavad hüpertensiooni relapsideteket pärast ravi lõpetamist. -Monoamiinioksüdaasi inhibiitorid (v.aMAO-B inhibiitorid). - Ravimi kasutaminekoos tritsükliliste antidepressantidega võibpõhjustada treemorit. - Tsimetidiin,hüdralasiin ja alkohol võivad suurendadabiosaadavust.- I klassi antiarütmilised preparaadid(näiteks disopüramiid, kinidiin) jaamiodaroon võivad omada kodadeülejuhteajale potentseerivat toimet ningtugevdada negatiivset inotroopilist efekti. -Võimendab halotaani hüpotensiivsettoimet. - Vererõhku alandav toime võibväheneda prostaglandiinide sünteesipärssivate ravimite (nt MSPV ravimite)samaaegsel kasutamisel. - Kaltsiumikanaliblokaatorid võivad suurendadahüpotensiooni ohtu. Kliinilistesümptomiteta südamepuudulikkusegapatsientidel võib beeta- adrenoblokaatoritemanustamine viia südamepuudulikkusetekkele. - Labetalooli ja adrenaliinisamaaegne manustamine võib põhjustadabradükardiat ja hüpertensiooni.Trandate, Glaxo, Tabl. 100mg N50LatsidipiinLacidipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Märkus. Ravimit võib kasutadamonoteraapiana või kombinatsioonis teisteantihüpertensiivsete ravimitega(beeta-adrenoblokaatorid, diureetikumid jaAKE inhibiitorid).ANNUSTAMINE: Algannus on 2 mg 1kord ööp. Ravimi annust võib suurendada4 mg-ni ja vajadusel 6 mg-ni, juhul kui3...4 näd. jooksul piisavat toimet ei saabuvõi kui kliiniline seisund nõuab ravimikontsentratsiooni kiiremat suurendamist.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Latsidipiini tohib raseduseja rinnaga toitmise ajal kasutada ainultjuhul, kui võimalik kasu emale ületabkõrvaltoimete ohu lootel või vastsündinul.Latsidipiin võib lõõgastada emakalihaseid.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes. Raske aordistenoosigapatsientidel. Ravi tuleb lõpetadakardiogeense shoki korral.RISKID: Eriuuringutes ei ole latsidipiinavaldanud toimet sinuatriaalsõlme (SA)funktsioonile ega põhjustanudatrioventrikulaarsõlmes (AV) ülejuhteaeglustumist. Samas peab arvestamakaltsiumikanali blokaatorite teoreetilistpotentsiaalset toimet SA ja AV sõlmetegevusele ning kasutama latsidipiiniSÜDAME-VERESOONKONDettevaatlikult patsientidel, kellel onesinenud normist kõrvalekaldeid. Nagu kateisi dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumikanaliblokaatoreid, peab latsidipiiniettevaatusega kasutama patsientidel, kellelesineb kaasasündinud või omandatudQT-intervalli pikenemine. Latsidipiinikasutamisel peab ettevaatlik olema kapatsientide puhul, kes saavad samaaegsetravi preparaatidega, mis teadaolevaltpikendavad QT-intervalli, nagu I ja IIIklassi antiarütmikumid, TSAD, mõnedantipsühhootikumid, antibiootikumid (nterütromütsiin) ja mõnedantihistamiinikumid (nt terfenadiin).Sarnaselt teiste kaltsiumikanaliblokaatoritega peab olema ettevaatlikravimi kasutamisel väikesesüdamereserviga patsientidel ja nagu teisidihüdropüridiini tüüpi kaltsiumkanaliblokaatoreid, peab latsidipiini ebastabiilsestenokardiaga patsientidel kasutamaettevaatusega.Hiljuti (kuni ühe kuu jooksul)müokardiinfarkti põdenud patsientideletuleb latsidipiini manustada vägaettevaatlikult, kaaludes ravist oodatavakasu ja võimaliku ohu suhet.Maksafunktsiooni häirete korral peabravima ettevaatlikult, kuna ravimihüpotensiivne toime võib tugevneda.Olemasolevate andmete kohaselt eimõjuta latsidipiin diabeedihaigeteglükoosikoormuse taluvust ningsuhkurhaiguse kontrolli.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,palpitatsioon, nahapunetus,ebamugavustunne mao piirkonnas,iiveldus, nahalööve (kaasa arvatud nahapunetus ja sügelemine), polüuuria,asteenia, tursed.KOOSTOIMED: Manustamisel koos teisteteadaolevalt hüpotensiivse toimega, kaasaarvatud antihüpertensiivsetepreparaatidega, näiteksbeeta-adrenoblokaatorite, AKE inhibiitoritevõi diureetikumidega, võib avaldudaaditiivne hüpotensiivne toime. Uuringuteslatsidipiini kasutamise kohta koos teisteenamkasutatavate vererõhku vähendavateravimitega (beeta-adrenoblokaatorid,diureetikumid), tolbutamiidi, varfariini võidigoksiiniga ei ole spetsiifilisi koostoimeidesinenud.Tsimetidiini ja latsidipiini samaaegselkasutamisel võib viimaseplasmakontsentratsioon suureneda.Latsidipiin seondub ulatuslikult (üle 95%)plasmavalkude albumiini jaalfa-1-glükoproteiiniga.Latsidipiini nagu ka teisi dihüdropüridiinitüüpi kaltsiumkanali blokaatoreid ei olesoovitav sisse võtta greipfruudimahlaga,kuna samaaegne manustamine võib muutalatsidipiini biosaadavust. Siirdatud


SÜDAME-VERESOONKONDKõrgvererõhutõbineeruga haigetel, keda ravititsüklosporiiniga, parandas latsidipiinimanustamine tsüklosporiini pooltpõhjustatud neerude plasma läbivoolutusening glomerulaarfiltratsiooni vähenemist.Teadaolevalt metaboliseerub latsidipiintsütokroom CYP3A4 vahendusel, seetõttuvõibtugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitorite võiindutseerijate samaaegsel manustamiselhäiruda latsidipiini metabolism jaeliminatsioon.Lacipil/Lacipil forte, Glaxo, Tabl. 4mgN28, 56; Forte tabl. 6 mg N28, 56LerkanidipiinLercanidipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Kerge ja mõõdukasarteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: 10 mg 1 kord ööp.,annust võib järk-järgult suurendada kuni20 mg-ni, kuna max antihüpertensiivnetoime võib saabuda umbes 2 näd. jooksul.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes, rasedus ja rinnagatoitmine, fertiilses eas naistel, kes eikasuta rasestumisvastaseid vahendeid,vasaku vatsakese väljavoolutakistusekorral, ravile allumatu kongestiivsesüdamepuudulikkuse, ebastabiilsestenokardia korral või 1 kuu jooksul pärastmüokardiinfarkti; raske neeru- võimaksafunktsiooni kahjustuse korral.RISKID: Eriti ettevaatlik peab olemakasutamisel siinussõlme nõrkusesündroomi korral (kui südamestimulaatoritei ole paigaldatud). Eriti ettevaatlik peabolema ravi alustamisel kerge või keskmiseraskusega neeru- või maksafunktsioonihäirete korral. Alkoholi kasutamist tulebvältida, sest see võib potentseeridavasodilateerivate antihüpertensiivseteravimite toimet.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,perifeerne turse, tahhükardia,südamepekslemine, näo punetus.KOOSTOIMED: Ketokonasooli,itrakonasooli, ritonaviiri, erütromütsiini,troleandomütsiini koos kasutamist tulebvältida. Tsüklosporiini jalerkanidipiinvesinikkloriidi ei tohi koosmanustada. Lerkanidipiini ja tsüklosporiinikoosmanustamisel on täheldatud mõlemaravimi plasmakontsentratsioonisuurenemist.Lerkanidipiini ei tohi võtta koosgreipfruudimahlaga.Alkoholi tarvitamisest tuleb hoiduda, kunasee võib potentseerida vasodilatsioonipõhjustavate antihüpertensiivsete ravimitetoimet.Lercapin, Menarini, Tabl. 10 mg N28LisinopriilLisinoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Sümptomaatiline südamepuudulikkus.Lühiajaline (6 nädalat) ravi ägedamüokardiinfarkti järgselt 24 tunni jooksulhemodünaamiliselt stabiilsetel patsientidel.Neeruhaiguse ravi hüpertensiivsetel IItüüpi diabeediga patsientidel ja algavdiabeetiline nefropaatia.ANNUSTAMINE: Arteriaalnehüpertensioon: tavaline soovitatavalgannus hüpertensiooniga patsientidel on10 mg. Tugevalt aktiveerunud RAAS(eelkõige renovaskulaarse hüpertensiooni,soolade ja/või vedeliku puuduse, südamedekompensatsiooni või raskehüpertensiooni korral) patsiendid võivadpärast esimest 2 annust kogedaülemäärast vererõhu langust. Sellistelepatsientidele on soovitatav algannus2,5...5 mg ja ravi tuleb alustada arstlikujärelevalve all. Väiksem algannus onvajalik ka neerukahjustuse korral. Tavalineefektiivne säilitusannus on 20 mg ööp.manustatuna ühekordse annusena.Üldiselt võib annust suurendada juhul, kuiühe kindla annusega ei saavutata soovitudravitoimet 2...4-nädalase perioodi vältel.Max. annus, mida kasutati pikaajalisteskontrollitud kliinilistes uuringutes, oli 80mg ööp. Diureetikumravil olevadpatsiendid: Pärast lisinopriil-ravi alustamistvõib ilmneda sümptomaatilinehüpotensioon. See on tõenäolisempatsientidel, keda samaaegselt ravitakseka diureetikumidega. Seetõttu onsoovitatav ettevaatus, sest sellistelpatsientidel võib olla vedeliku ja/võisoolade puudus. Kui võimalik, tulebdiureetikumi kasutamine lõpetada 2...3päeva enne ravi alustamist lisinopriiliga.Hüpertensiivsetel patsientidel, kelleldiureetikumi kasutamist lõpetada ei saa,tuleb ravi lisinopriiliga alustada 5 mgannusega. Jälgida tuleb neerufunktsioonija seerumi kaaliumisisaldust. Järgnevaidannuseid tuleb kohandada vastavaltvererõhu vastusele. Vajadusel võib jätkatadiureetikumraviga.Diabeedist tingitud neerutüsistused:Hüpertensiivsetel II tüübi diabeedigapatsientidel ja algstaadiumis olevanefropaatiaga patsientidel on annus 10 mglisinoprili 1 kord ööp., mida võib vajaduselsuurendada 20 mg-ni 1 kord ööp., etsaavutada istuvas asendis diastoolnevererõhk alla 90 mm Hg.LASTELE: Puuduvad andmed ravimi61


Kõrgvererõhutõbikasutamise ohutuse kohta.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi abiainete suhtes. Angioneurootilineödeem anamneesis mõne teise AKEinhibiitori kasutamisel. Rasedus,imetamine.RISKID: Sümptomaatilist hüpotensiooniesineb tüsistusteta hüpertensiivsetelpatsientidel harva. Lisinopriili saavatelhüpertensiivsetel patsientidel ilmnebhüpotensioon tõenäolisemalt siis, kuipatsiendi vedelikumaht on vähenenud, ntdiureetilise ravi, soola piirava dieedi,dialüüsi, kõhulahtisuse või oksendamisetõttu, või kui patsiendil esineb raskereniinsõltuv hüpertensioon.Südamepuudulikkusega patsientidel kooskaasneva neerupuudulikkusega või ilmaselleta on täheldatud sümptomaatilisthüpotensiooni. See ilmneb kõigetõenäolisemalt raskemasüdamepuudulikkusega patsientidel, midanäitab suurtes annusteslingudiureetikumide kasutamine,hüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni suurenenud tekkeriskigapatsiente tuleb tähelepanelikult jälgida ravialustamisel ja annuse kohandamisel.Sarnaselt tähelepanelik tuleb olla südameisheemiatõbe või tserebrovaskulaarsethaigust põdevate patsientide puhul, kelleljärsk vererõhu langus võib põhjustadamüokardiinfarkti või tserebrovaskulaarsesündmuse.Kui hüpotensiooni ilmneb, tuleb patsientasetada selili ja vajaduse korralinfundeerida veenisiseselt tavalistfüsioloogilist lahust. Mööduv hüpotensiivnevastus ei ole järgnevate annustemanustamisele vastunäidustuseks, neidsaab tavaliselt raskusteta manustada siis,kui vererõhk on pärast vedelikumahusuurendamist tõusnud. Mõnedelsüdamepuudulikkusega patsientidel, kellelon normaalne või madal vererõhk, võiblisinopriiliga ilmneda täiendav süsteemsevererõhu langus. See toime onetteennustatav ja ei ole tavaliselt ravikatkestamise põhjuseks. Kui hüpotensioonmuutub sümptomaatiliseks, võib vajalikuksosutuda annuse vähendamine või ravikatkestamine.Ägeda müokardiinfarktiga patsiente, kellelon oht tõsiste hemodünaamikahäiretetekkimiseks pärast ravi vasodilataatoriga,ei tohi hakata lisinopriiliga ravima. Naguteiste AKE inhibiitoritega, tuleb kalisinopriili manustada ettevaatlikultmitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistusega (nagu aordi stenoosvõi hüpertroofiline kardiomüopaatia)patsientidele.Neerukahjustuse puhul (kreatiniini kliirens62< 80 ml/min) peab lisinopriili algannusolema kohandatud vastavalt patsiendikreatiniini kliirensile ja alles pärast sedavastavalt patsiendi ravivastusele. Nendepatsientide puhul on kaaliumi ja kreatiniinikontsentratsiooni pidev jälgimine tavalisemeditsiinilise järelevalve osa. AKEinhibiitoritega (sealhulgas lisinopriiliga)ravitud patsientidel on aeg-ajalt teatatudnäo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/võikõri angioödeemist. Anafülaktoidseidreaktsioone on täheldatud patsientidel,keda dialüüsiti high-fluxi membraanidega(nt AN 69) ja raviti samaaegselt AKEnhibiitoriga. Sellistel patsientidel tulebkaaluda teist tüüpi dialüüsimembraani võimuusse klassi kuuluva antihüpertensiivseravimi kasutamist. Harva on eluohtlikkeanafülaktoidseid reaktsioone esinenudpatsientidel, kes said AKE inhibiitoreiddekstraansulfaadiga läbiviidud madalatihedusega lipoproteiinide (LDL) afereesiajal. Neid reaktsioone välditi AKE inhibiitorravi ajutise katkestamisega enne igaafereesi. Patsiendid, kes said AKEinhibiitoreid desensibiliseeriva ravi ajal (ntkiletiivaliste mürk), on kannatanudanafülaktoidsete reaktsioonide all. Nendelpatsientidel sai selliseid reaktsioonevältida, kui AKE inhibiitoreid ajutiselt eiantud, kuid reaktsioonid tekkisid uuestiravimi tahtmatul taasmanustamisel. Vägaharva on AKE inhibiitoreid seostatudsündroomiga, mis algab kolestaatiliseikterusega ning progresseerub fulminantsenekroosi ja (mõnikord) surmani. AKEinhibiitoreid saavatel patsientidel onteatatudneutropeeniast/agranulotsütoosist,trombotsütopeeniast ja aneemiast.Normaalse neerufunktsiooni ja teistekomplitseerivate faktoriteta patsientideltekib neutropeenia harva. Neutropeenia jaagranulotsütoos on peale AKE inhibiitorikatkestamist pöörduvad. AKE inhibiitoridpõhjustavad mustanahalistel patsientidelangioödeemi sagedamini kuiheledanahalistel patsientidel. AKEinhibiitorite kasutamisel on teatatudköhast. Oma iseloomult on köhamitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärastravi lõpetamist. AKE inhibiitoriteindutseeritud köha tuleb arvestada köhadiferentsiaaldiagnoosimisel.Patsientidel, kellele planeeritakse tehasuur operatsioon või anesteesiaravimitega, mis tekitavad hüpotensiooni,võib lisinopriil blokeerida angiotensiin IItekkimist, mis järgneb kompensatoorselereniini vabanemisele. Kui tekibhüpotensioon, mis arvatakse olevat sellestmehhanismist tingitud, saab sedakorrigeerida veremahu suurendamisega.Mõnedel AKE inhibiitoritega (sealhulgaslisinopriiliga) ravitud patsientidel onSÜDAME-VERESOONKONDtäheldatud kaaliumisisalduse suurenemistseerumis. Hüperkaleemia tekkeoht onpatsientidel, kellel on neerupuudulikkus,diabetes mellitus või neil, kes kasutavadsamaegselt kaaliumi säästvaiddiureetikume, kaaliumipreparaate võikaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid, võineil patsientidel, kes võtavad muidravimeid, mida seostatakse seerumikaaliumisisalduse suurenemisega (nthepariin). Kui eelpool nimetatud ravimitesamaaegne kasutamine on vajalik, onsoovitatav seerumi kaaliumisisaldustregulaarselt jälgida. Suhkurtõbe põdevatelpatsientidel, keda ravitakse suukaudseteantidiabeetiliste ainete või insuliiniga, tulebpärast ravi alustamist AKE inhibiitoritegaesimese kuu vältel hoolikalt jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja lisinopriilikombinatsioon ei ole üldiselt soovitatav.Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustadaraseduse ajal. Lisinopriil onvastunäidustatud raseduse teisel jakolmandal trimestril. Lisinopriilikasutamine ei ole imetamise ajalsoovitatav.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, peavalu,ortostaatiline hüpotensioon, köha,kõhulahtisus, oksendamine, neerudedüsfunktsioon.KOOSTOIMED: Kui lisinopriili saavapatsiendi ravile lisatakse diureetikum, onhüpertensioonivastane toime tavaliseltaditiivne. Patsientidel, kes saavad jubadiureetikume ja eriti nendel, kelleldiureetikumravi alustati alles hiljuti, võibmõnikord tekkida lisinopriili lisamisel ravileülemäärane vererõhu langus.Sümptomaatilise hüpotensiooni võimalustlisinopriiliga saab minimiseeridadiureetikumi ärajätmisega ennelisinopriiliga ravi alustamist.Kaaliumipreparaatide, kaaliumi säästvatediureetikumide või kaaliumi sisaldavatesoolaasendajate kasutamine, eritineerukahjustusega patsientidel, võib viiaseerumi kaaliumisisalduse olulisesuurenemiseni. Kasutamine koos kaaliumiväljaviiva diureetikumiga, võib vähendadadiureetikumi poolt põhjustatudhüpokaleemiat.Liitiumi samaaegsel manustamisel koosAKE inhibiitoritega on teatatud liitiumiseerumikontsentratsioonide ja toksilisusepöörduvast suurenemisest. Samaaegnetiasiiddiureetikumide kasutamine võibsuurendada liitiumi toksilisuse riski jatugevdada juba AKE inhibiitoritekasutamise tõttu suurenenud liitiumitoksilisust. Kasutamine koos liitiumiga eiole soovitatav, kuid kui kombinatsioon onvajalik, tuleb seerumi liitiumitasemeidtähelepanelikult jälgida. MSPVAsealhulgas ASH ? 3 g/päevas pikaajalinemanustamine võib vähendada AKE


SÜDAME-VERESOONKONDinhibiitori antihüpertensiivset toimet.MSPVA-d ja AKE inhibiitorid võivadavaldada aditiivset toimet seerumikaaliumisisalduse tõusu osas ja põhjustadaneerufunktsiooni halvenemist. Needtoimed on tavaliselt pöörduvad. Harva võibilmneda äge neerupuudulikkus, eritinõrgenenud neerutalitlusega patsientidelnagu eakad või dehüdreeritud patsiendid.AKE inhibiitor-ravi saavatel patsientidel onsüstitava kulla (nt naatriumaurotiomalaat)manustamise järgselt sagedamini teatatudnitritoidsetest reaktsioonidest(vasodilatatsiooni sümptomid, sealhulgasnäo punetus, iiveldus, pearinglus jahüpotensioon, mis võivad olla vägatõsised).Nitroglütseriini ja teiste nitraatide võiteiste vasodilataatoritegakoosmanustamine võib vererõhku veelgialandada.Teatud anesteetiliste ravimite, TSAD jaantipsühhootikumide samaaegnekasutaminekoos AKE inhibiitoritega võib veelgivererõhku langetada.Sümpatomimeetikumid võivad AKEinhibiitorite antihüpertensiivseid toimeidvähendada.Epidemioloogilised uuringud on näidanud,et AKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliinid, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) samaaegnemanustamine võib suurendadaveresuhkrut alandavat toimet kooshüpoglükeemia riskiga. Lisinopriili võibkasutada samaaegselt koos ASH(kardioloogilistes annustes),trombolüütikumide, beetablokaatoriteja/või nitraatidega.Diroton, Gedeon Richter, Tabl. 5mg N28;Tabl. 10mg N28; Tabl. 20mg N28LosartaanLosartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.Insuldi riski vähendamine vasakuvatsakese hüpertroofia jahüpertensiooniga patsientidel.Südamepuudulikkuse ravi, kui ravi AKEinhibiitoritega ei ole sobinud. Diabeetilinenefropaatia II tüüpi diabeedi korral.ANNUSTAMINE: Tavaline alg- jasäilitusannus on 50 mg 1 kord ööp. Mõneljuhul tuleb annust suurendada kuni 100mg 1 kord ööp. Vähenenudintravaskulaarse vedelikumahuga haigeteraviks (nt suurtes annustes diureetikumesaavad haiged) tuleks algannusenamanustada 25 mg 1 kord ööp.Hüpertensiivsed II tüüpi diabeedigapatsiendid, kellel esineb proteinuuria ? 0,5g päevas: Tavaline algannus on 50 mg ükskord ööp. Vererõhu väärtuse kohaselt võibpärast ühe kuu möödumist ravi algusestannust suurendada 100 mg-ni üks kordööp. Losartaani võib manustada koosteiste hüpertensioonivastaste ravimitega(nt diureetikumid, kaltsiumikanaliblokaatorid, alfa- või beetablokaatorid jatsentraalselt toimivad ravimid) ning samutikoos insuliini ja teiste tavaliseltkasutatavate veresuhkru taset langetavateravimitega (nt sulfonüüluuread, glitasoonidja glükosidaasi inhibiitorid).LASTELE: 6...18-aastastele lastele janoorukitele hüpertensiooni raviksmanustatud losartaani efektiivsuse jaohutuse kohta on andmed vähesed. Üleühe kuu vanuste hüpertensiooniga lastekohta on farmakokineetilisi andmeidsaadud vähe. Patsientide jaoks, kessuudavad tablette alla neelata, onsoovitatav annus 25 mg üks kord ööp.,20...50 kg kehakaalu puhul (Erandjuhtudelvõib annust suurendada max. annuseni 50mg üks kord ööpäevas). Annust tulebkorrigeerida vastavalt vererõhuväärtustele.Patsientidel kehakaaluga > 50 kg, ontavaline annus 50 mg 1 kord ööp.Erandjuhtudel võib annust suurendadamax. annuseni 100 mg üks kord ööp.Annuseid üle 1,4 mg/kg (või üle 100 mg)ööp. ei ole laste puhul uuritud. Losartaaniei soovitata kasutada alla 6-aastastellastel, kuna antud vanuserühma kohta onohutuse ja efektiivsuse andmedebapiisavad.Losartaani ei soovitata kasutada lastelglomerulaarfiltratsiooni kiirusega < 30ml/min/1,73 m2 vastavate andmetepuudumise tõttu. Samuti ei soovitatalosartaani maksapuudulikkusega lastele.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raseduse II ja III trimester. Raskemaksapuudulikkus. Rinnaga toitmine.RISKID: Angioneurootiline turse.Hüpotensioon ja elektrolüütide/veetasakaalu häired. Vähenenudintravaskulaarse vedelikumahuga haigetel(nt suurtes annustes diureetikume saavadhaiged) võib tekkida sümptomaatilinehüpotensioon.Neerupuudulikkuse korral on diabeedigaja diabeedita haigetel elektrolüütidetasakaaluhäirete esinemine tavaline.Maksakahjustus.Neerukahjustusega lapsed: losartaani eisoovitata lastele glomerulaarfiltratsioonikiirusega < 30 ml/min/1,73 m2, sestandmed selle kohta puuduvad.Neerufunktsiooni tuleb ravi ajallosartaaniga regulaarselt jälgida, sest seevõib halveneda. See kehtib eriti siis, kuiKõrgvererõhutõbilosartaani manustatakse teiste seisunditeolemasolul (palavik, dehüdratsioon), mishalvendavad tõenäoliselt neerufunktsiooni.Neerusiirdamine: puudub kogemus äsjaseneerusiirdamise läbinud patsientidega.Üldiselt ei vasta primaarsealdosteronismiga patsiendidantihüpertensiivsetele ravimitele, mistoimivad RAAS inhibeerimise kaudu.Seetõttu ei ole losartaani kasutaminesoovitatav.Nagu kõigi antihüpertensiivsete ravimitepuhul, võib ülemäärane vererõhu langusisheemilise kardiovaskulaarse jatserebrovaskulaarse haigusega patsientidelpõhjustada müokardiinfarkti või insulti.Südamepuudulikkuse korral esinebneerukahjustusega või -kahjustusetapatsientidel - nagu ka teiste RAASmõjutavate ravimite puhul - risk raskearteriaalse hüpotensiooni ning (sageliägeda) neerupuudulikkuse tekkeks.Südamepuudulikkusega ja kaasuva raskeneerukahjustusega patsientidel, raskesüdamepuudulikkusega (NYHA IV klass)ning südamepuudulikkusega jasümptomaatiliste eluohtlikesüdamearütmiatega patsientidel polelosartaanravi kasutamise kogemus piisav.Seetõttu tuleb losartaani nendelpatsientidel kasutada ettevaatusega.Losartaani kombinatsioonibeetablokaatoriga tuleb kasutadaettevaatlikult.Aordi- ja mitraalklapi stenoos,obstruktiivne hüpertroofilinekardiomüopaatiaNagu ka teiste vasodilataatorite puhul, oneriline ettevaatus vajalik aordi- võimitraalstenoosiga või obstruktiivsehüpertroofilise kardiomüopaatiagapatsientide puhul. Losartaanravi ei tohialustada raseduse ajal. Välja arvatudjuhul, kui losartaanravi jätkamist peetakseoluliseks, tuleb rasedust planeerivadpatsiendid üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, milleohutusprofiil on sobiv raseduse ajalkasutamiseks. Raseduse diagnoosimiseltuleb ravi losartaaniga kohe katkestada javajaduse korral alustada alternatiivseraviga.Nagu täheldatud angiotensiinikonverteeriva ensüümi inhibiitorite korral,on losartaan ja teised angiotensiiniantagonistid vähem tõhusad vererõhulangetamisel musta rassi kuuluvateinimeste puhul, arvatavasti vähesereniinisisaldusega seisundite sagedasemaesinemise tõttu musta rassi kuuluvashüpertensiivses populatsioonis.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, vertiigo,asteenia/väsimus, hüpotensioon.KOOSTOIMED: Teisedantihüpertensiivsed ravimid võivad63


Kõrgvererõhutõbisuurendada losartaani hüpotensiivsettoimet. Samaaegne kasutamine koos teisteravimitega, mis võivad kõrvaltoimenaindutseerida hüpotensiooni (nagu TSAD,antipsühhootikumid, baklofeen jaamifostiin), võib suurendadahüpotensiooni riski. Losartaanmetaboliseerub peamiselt tsütokroomP450 (CYP)2C9 vahendusel aktiivsekskarboksüülhappe metaboliidiks. Kliinilisesuuringus leiti, et flukonasooli (CYP2C9inhibiitor) toimel väheneb aktiivsemetaboliidi ekspositsioon ligikaudu 50%.Leiti, et losartaani ja rifampitsiini(metaboolsete ensüümide indutseerija)samaaegsel manustamisel vähenesaktiivse metaboliidiplasmakontsentratsioon 40%. Selle leiukliiniline tähtsus on teadmata. Nagu kateiste angiotensiin II retseptoriteblokaatorite puhul, võib samaaegselkaaliumi säästvate diureetikumide (ntamiloriid, triamtereen, spironolaktoon),kaaliumitaset tõstvate ravimite (nthepariin), kaaliumi asendajate ja kaaliumisisaldavate soolaasendajate manustamiselsuureneda kaaliumisisaldus seerumis.Nende ravimite samaaegne kasutamine eiole soovitatav. Liitiumi ja AKE inhibiitoritesamaaegsel kasutamisel on kirjeldatudseerumi liitiumisisalduse ja liitiumitoksilisuse pöörduvat suurenemist. Vägaharva on seda kirjeldatud ka angiotensiinII antagonistide puhul. Liitiumi jalosartaani saamaegsel manustamisel peabolema ettevaatlik. Kui selle kombinatsioonikasutamine on vajalik, tuleb ravi ajalkontrollida seerumi liitiumisisaldust.Angiotensiin II antagonistide manustamiselkoos MSPVA (sh selektiivsed COX-2inhibiitorid, ASH põletikuvastastesannustes ja mitteselektiivsed MSPVAd)võib väheneda antihüpertensiivne toime.Samaaegne angiotensiin II antagonistidevõi diureetikumide ja MSPVAdekasutamine võib viia neerufunktsioonihalvenemise riski suurenemisele,sealhulgas võimalik äge neerupuudulikkusja seerumi kaaliumisisalduse suurenemine,eriti eelneva neerufunktsioonigapatsientide puhul. Sellist kombinatsioonituleb manustada ettevaatlikult, eritieakatele patsientidele. Patsiendid peavadolema piisavalt hüdreeritud ja tulebkaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärastkaasuva ravi alustamist ja perioodiliselt kahiljem.Cozaar, MSD, Tabl. 50mg N28; Tabl.100mg N28Lorista, KRKA, Tabl. 50 mg N28; Tabl.100mg N28Lozap, Zentiva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N3064Losartaan,hüdroklorotiasiidLosartanum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniravi patsientidel, kellel losartaani võihüdroklorotiasiidi monoteraapia ei annaküllaldast tulemust.ANNUSTAMINE: Tavaline alg- jasäilitusannus 50/12,5 mg 1 kord ööp.Patsientidel, kes ei allu adekvaatseltnimetatud annusele, võib annustsuurendada 100/25 mg 1 kord ööp. Maxannus 100/25 mg 1 kord ööp.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei oletõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Raviresistentne hüpokaleemia võihüperkaltseemia. Raskemaksapuudulikkus, kolestaas ja sapiteedeobstruktiivsed haigused. Refraktaarnehüponatreemia. Sümptomaatilinehüperurikeemia/podagra. Raseduse teineja kolmas trimester. Raskeneerupuudulikkus (st kreatiniini kliirens


SÜDAME-VERESOONKONDprostaglandiinide sünteesi inhibeerivateravimitega võib nõrgendadabeetablokaatorite vererõhku alandavattoimet. Teatud juhtudel, kuibeetablokaatoritega ravitud patsientidelemanustakse adrenaliini, mõjutavadkardioselektiivsed beetablokaatoridvererõhu regulatsiooni tunduvalt vähemkui mitteselektiivsed. Beetablokeeriva ravikorral tuleb suukaudsete antidiabeetilisteravimite annuseid kohaldada.Betaloc ZOK/Betaloc, AstraZeneca, Ret.tabl. 25mg N28; Ret. tab. 50mg N30; Ret.tabl. 100mg N30; Inj. 1mg / ml 5ml N5Emzok, Teva, Tabl. 50mg N30; Tabl.100mg N30Metohexal, Hexal, Tabl. 50 mg N30;Tabl. 100 mg N30Metoprolol-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 50mg N30; Ret. tabl. 50 mg N30;Ret. tabl. 100 mg N30; Ret. tabl. 200 mgN30MetoZok, Prolong. tabl. 25 mg N30;Prolong. tabl. 50 mg N30; Prolong. tabl.100 mg N30MoksonidiinMoxonidinumRAVIMITÜÜP: AntiadrenergilisedNÄIDUSTUS: Kerge kuni keskmiseraskusega essentsiaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Ööp. annus 0,2 mgmanustatakse hommikul. Ebapiisavaterapeutilise toime korral võib annustsuurendada 3 näd. pärast 0,4 mgni. Maxööp. annus 0,6 mg.LASTELE: Ei kasutata alla 16-a.RASEDATELE: Ei kasutata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes, siinussõlmenõrkuse sündroom või sinuatriaalneblokaad, bradükardia (puhkeolekus alla 50löögi minutis), raske neerufunktsioonikahjustus, angioneurootiline turseanamneesis, II või III astme AV blokaad,ravile allumatu arütmia,südamepuudulikkus, raske südameisheemiatõbi või ebastabiilne stenokardia,raske maksahaigus.RISKID: Ei kasutata puudulikuravikogemuse tõttu järgmistel juhtudel:claudicatio intermittens, Raynaud' tõbi,Parkinsoni tõbi, epilepsia, glaukoom,depressioon, rasedus ja imetamine, lastelja alla 16-a noorukitel. Kasutamiselkombinatsioonisbeeta-adrenoblokaatoritega tuleb ravilõpetamisel katkestada esimesenabeeta-adrenoblokaatorite manustamine jamõned päevad hiljem moksonidiinimanustamine, et vältida vererõhu tõusutagasilöögiefektina. Äärmiselt ettevaatlikulttuleb manustada tõsiste ajuverevarustusehäiretega patsientidele, pärast hiljutistmüokardiinfarkti või perifeersetevereringehäirete korral. Et puuduvadkliinilised andmed, mis kinnitaksid ravimiohutust mõõduka südamepuudulikkusegapatsientidel, tuleb neil moksonidiinikasutada ettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Depressioon, ärevus,unisus, peavalu, pearinglus, somnolentsus,iiveldus, kõhukinnisus, suukuivus, tursed.KOOSTOIMED: Manustamisel koos teisteantihüpertensiivsete preparaatidegasuureneb hüpotensiivne toime. Võibpotenseerida TSAD toimet (vältigekoosmääramist), trankvillisaatorite,alkoholi, sedatiivsete preparaatide jauinutite toimet. Bensodiasepiinidesedatiivne toime võib koosmanustamiselsuureneda. Vähendab kognitiivseidfunktsioone kasutamisel kooslorasepaamiga.Moxogamma, Wörwag, Kaet. tabl. 0,2mg N30; Kaet. tabl. 0,3 mg N30; Kaet.tabl. 0,4 mg N30;Moxonidin hexal, Hexal, Kaet. tabl. 0,2mg N30; Kaet. tabl. 0,3 mg N30; Kaet.tabl. 0,4 mg N30Physiotens, Solvay, Tabl. 0,2 mg N28;Tabl. 0,3 mg N28; Tabl. 0,4 mg N28Stadapress, Stada, Kaet. tabl. 0,2 mgN30; Kaet. tabl. 0,4 mg N30;NebivoloolNebivololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Stabiilse kerge jamõõduka kroonilise südamepuudulikkuseravi lisaks standardravile 70-aastastel javanematel patsientidel.ANNUSTAMINE: 5 mg ööp., eelistatultalati samal kellaajal. Vererõhku alandavtoime ilmneb 1...2 näd. pärast ravialustamist.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,maksapuudulikkus või maksatalitlusehäire, rasedus ja imetamine.RISKID: Järgmised hoiatused jaettevaatusabinõud kehtivad üldiseltbeetaadrenoblokaatorite kohta.Beetablokaatorravi foonil vähenebrütmihäirete tekke oht üldasnesteesiasissejuhatamisel ning intubatsioonil.Ettevaatus on vajalik sellisteanesteetikumide kasutamisel, mispõhjustavad müokardi depressiooni nagutsüklopropaan, eeter ja triklooretüleen.Vagaalse (N. vaguse) reaktsiooni eest saabpatsienti kaitsta atropiini i.v.manustamisega. Üldiselt ei võiKõrgvererõhutõbibeetaadrenoblokaatoreid mitteravitudsüdamepuudulikkusega haigetelemanustada enne, kui seisund onstabiliseerunud. Südame isheemiatõvegahaigetel peab beetaadrenoblokaatoritegaravi lõpetama järk-järgult, s.t 1...2 näd.vältel. Beetaadrenoblokaatoreid peabettevaatlikult manustama järgmisteljuhtudel: patsientidele, kellel on perifeerseverevarustuse häired (Raynaud' tõbi võiRaynaud' sündroom, claudicatiointermittens), sest nende haigustesümptomaatika võib süveneda;patsientidele, kellel on 1. astmeAV-blokaad, sest beetaadrenoblokaatoridpikendavad ülejuhteaega; patsientidele,kellel on alfaretseptorite vahendatudtakistamatu koronaararteritevasokonstriktsioonist Prinzmetalistenokardia: beetaadrenoblokaatoridvõivad stenokardiahoogu muutasagedasemaks ja kestvamaks.Kombinatsioonis verapamiili ningdiltiaseemi tüüpi kaltsiumikanaliteblokaatoritega, I klassi antiarütmikumidevõi tsentraalselt toimivatehüpertensioonivastaste ravimitega poleüldjuhul soovitatav. Ei mõjutadiabeetikutel veresuhkru taset. Sellesthoolimata peab diabeedi korral olemaettevaatlik, sest võib maskeeridahüpoglükeemia mõningaid sümptomeid(tahhükardia, südamekloppimine).Beetaadrenoblokaatorid võivad kilpnäärmehüperfunktsiooni korral varjatatahhükardiat.Kroonilise obstruktiivse hingamisteedehaigusega patsientidele peabbeetaadrenoblokaatoreid manustamaettevaatlikult, sest bronhospasmid võivadtugevneda. Patsientidele, kellel on olnudpsoriaas, peab beetablokaatoreid andmahoolikalt kaalutledes.Beetaadrenoblokaatorid võivadsuurendada tundlikkust allergeenidesuhtes ja muuta anafülaktilisi reaktsiooneraskemaks. Kroonilisesüdamepuudulikkuse ravi alustamine vajabregulaarset järelevalvet.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,väsimus ja paresteesiad, kõhulahtisus,kõhukinnisus, iiveldus, düspnoe jaödeemid.KOOSTOIMED: Kombineerimiselverapamiili või diltiaseemi tüüpikaltsiumikanalite blokaatoritega peabolema ettevaatlik, sest need mõjuvadnegatiivselt kontraktiilsusele ja AVülejuhtele.Kombineerimisel 1. klassiantiarütmikumide ja amiodarooniga peabolema ettevaatlik, sest nende toimeatriaalsesse ülejuhteaega võibpotentseeruda. Lisaks sellele on neilnegatiivne inotroopne toime.65


KõrgvererõhutõbiAnesteetikumide samaaegne kasutaminevõib pärssida reflekstahhükardiat ja sellegasuurendada hüpotoonia tekkimise ohtu.Tritsükliliste antidepressantide,barbituraatide ja fenotiasiinide samaaegnemanustamine võib vererõhku vähendavattoimet tugevdada.Nebicard, Sandoz, Tabl. 5 mg N60Nebilet, Berlin-Chemie, Tabl. 5mg N28,90Nebispes, Nycomed, Tabl. 5 mg N28;Nebivolol Actavis, Tabl. 5 mg N28Nebivolol Orion, Orion Pharma, Tabl. 5mg N30Nebivolol Portfarma, Tabl. 5 mg N28Nebivolol-Teva, Teva, Ret. tabl. 5 mgN30NifedipiinNifedipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,krooniline stabiilne stenokardia, Raynaud'sündroom.ANNUSTAMINE: Ravi alustada keskmiseööp. annusega 10 mg 2...3 korda ööp.Vajadusel võib annust järkjärgultsuurendada kuni 20...40 mg 2 korda ööp.Max. ööp. annus ei tohi ületada 80 mg.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,raseduse, rinnaga toitmine,kardiovaskulaarne shokk. Ei tohi kasutadakombinatsioonis rifampitsiiniga, kunaensüüminduktsiooni tõttu ei saavutatanifedipiini toimivaid plasmatasemeid.RISKID: Erilist tähelepanu tuleb pöörataväga madala vererõhuga (raskehüpotensioon süstoolse rõhuga alla 90mmHg), ilmse südamepuudulikkuse jaraske aordistenoosiga patsientidele.Maksapuudulikkusega patsientide on vajahoolikalt jälgida ning rasketel juhtudeltuleb vajadusel annust vähendada.Samaaegne ravi nifedipiini jabeetablokaatoritega võib aeg-ajaltpõhjustada südamepuudulikkust, seda eritiravi alguses. Ravi alguses või annusesuurendamisel võib raskekoronaarhaigusega patsientidelreflektoorse tahhükardia tõttu esinedaisheemia süvenemist.KÕRVALTOIMED: Asteenia, tursed,peavalu, südamepekslemine, perifeersedtursed, vasodilatsioon, iiveldus,kõhukinnisus, pearinglus.KOOSTOIMED: Digoksiini kliirensivähenemine ning seetõttu temaplasmakontsentratsiooni tõus. Kinidiinikontsentratsiooni väheneminevereplasmas. Koosmanustamisel teisteantihüpertensiivsete ravimitega võib66vererõhku alandav toime potentseeruda.Koosmanustamiselbeeta-adrenoblokaatoritega tuleb patsientihoolikalt jälgida, kuna võib tekkida tugevvererõhu langus. Tsimetidiin võibpotentseerida antihüpertensiivset toimet.Nifedipiini ja rifampitsiinikoosmanustamine on vastunäidustatud.Diltiaseem vähendab nifedipiini eritumist.Greipfruudimahl tugevdabantihüpertensiivne toimet. Fenütoiinpõhjustab toime nõrgenemist.Adalat oros, Bayer, Ret. tabl. 20mg N28;Ret. tabl. 30mg N28; Ret. tabl. 60mg N28;Cordipin/Cordipin XL, KRKA, Ret. tabl.20mg N30; Tabl. XL 40mg N20;Corinfar, Teva, Tabl. 10mg N100; Ret.tabl. 20mg N30, 50, 100Nifedipin-ratiopharm, ratiopharm, Ret.tabl. 20mg N30Nycopin, Nycomed, Mod. tabl. 40mg N30NitrendipiinNitrendipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: 20 mg päevashommikuti või 10 mg 2 korda päevashommikul ja õhtul. Kui on vajalikudsuuremad annused, võib ööpäevast annustjärk-järgult suurendada kuni 40 mg-ni ( 20mg korraga 2 korda ööp.).RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Rasedus või raseduse kahtlus, rinnagatoitmine.RISKID: Maksa- või neerufunktsioonihäirete või glaukoomiga patsientidel tulebravimit kasutada ettevaatlikult jameditsiinilise järelevalve all. Ülitundlikkusetekkimisel ravimi suhtes, nt nahalööbe võilaialdase sügeluse korral, soovitatakse ravilõpetada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, näopunetusvõi kuumahood, pahkluude turse, iiveldus,kõhulahtisus, pearinglus, jõuetus,nahalööve, tahhükardia jasüdamepekslemine. Ravi nitrendipiinigavõib põhjustada diureesi suurenemist.KOOSTOIMED: Beetaadrenoblokaatoritesamaaegsel kasutamisel on eritinäidustatud meditsiiniline jälgimine, kunahüpotensiivne toime võib tugevneda. Seekehtib ka samaaegse tsimetidiinravi kohta.Nitrendipiini ja digoksiini kooskasutamiselvõib suureneda glükosiidi kontsentratsioonveres.Lusopress, Luso farmaco, Tabl. 20mgN28Nitresan, PRO. MED., Tabl. 10 mg N50;Tabl. 20 mg N50SÜDAME-VERESOONKONDOlmesartaanOlmesartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi.ANNUSTAMINE: Algannus 10 mg 1 kordpäevas. Patsientidel, kelle vererõhule seeannus piisavalt ei toimi, annust tõstaoptimaalse annuseni 20 mg 1 kord päevas.Kui vajalik on vererõhku veelgi langetada,võib annust tõsta max annuseni 40 mgpäevas, või lisada raviskeemihüdroklorotiasiidi.EAKATELE: Max. annus 40 mg 1 kordpäevas, sest puudub piisav kogemussuuremate annuste kasutamises sellesvanusegrupis.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust lastel jaalla 18-a noorukitel ei ole piisavalt uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes. Raseduse II ja IIItrimester. Imetamine. Sapipais.RISKID: Sümptomaatiline hüpotensioonvõib tekkida (eriti esimese annuse järgselt)patsientidel, kellel on veremaht ja/võinaatriumisisaldus vähenenud jõulisediureetikumravi, toiduga saadava soolavähenemise, kõhulahtisuse võioksendamise tõttu. Patsientidel, kelleveresoonkonna toonus ja neerufunktsioonsõltuvad põhiliselt RAAS toimimisest (s.osüdame paispuudulikkusega võineeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosigapatsiendid), on ravi teiste seda süsteemimõjutavate ravimitega seostatud ägedahüpotensiooni, asoteemia, oliguuria võiharva ägeda neerupuudulikkuse tekkegaRaske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuserisk on suurenenud kahepoolseneeruarterite stenoosiga või ühte töötavatneeru varustava neeruarteri stenoosigapatsientidel, keda ravitakse RAASmõjutavate ravimitega. Kasutamiselneerufunktsiooni kahjustusega patsientidelon soovitatav perioodiliselt jälgida kaaliumija kreatiniini tasemeid. Praegu on vähekogemusi kerge või mõõdukamaksakahjustusega patsientide ravis japuuduvad kogemused raskemaksakahjustusega patsientidega,seetõttu ei ole soovitatav nendelpatsiendigruppidel kasutada. Ravi ajal,nagu ka teiste angiotensiin IIantagonistide ja AKE inhibiitorite puhul,võib tekkida hüperkaleemia, eritiolemasoleva neerukahjustuse ja/võisüdamepuudulikkuse korral. Nagu ka teisteangiotensiin II antagonistide puhul, ei olesoovitatav kombineerida liitiumiga. Naguka teiste vasodilataatorite puhul, on aordivõimitraalklapi stenoosiga võiobstruktiivse hüpertroofilisekardiomüopaatiaga patsientide puhul


SÜDAME-VERESOONKONDvajalik eriline ettevaatus. Primaarsealdosteronismiga patsiendid ei reageerisageli antihüpertensiivsetele ravimitele,mis toimivad reniin-angiotensiin süsteemiinhibeerimise kaudu. Nagu ka teisteangiotensiin II antagonistide puhul, ontoime mustanahalistel patsientidelmõnevõrra väiksem kui valgetel. Naguükskõik millise antihüpertensiivse ravimipuhul, võib vererõhu liigne langetaminesüdame isheemiatõve võiajuveresoonkonna isheemilise haigusegapatsientidel põhjustada müokardiinfarktivõi insulti.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, bronhiit,köha, farüngiit, riniit, kõhuvalu,kõhulahtisus, düspepsia, gastroenteriit,iiveldus, artriit, seljavalu, luuvalu,hematuuria, kuseteede infektsioon, valurinnus, väsimus, gripitaolised sümptomid,perifeersed tursed, valu, tõusnudkreatiinfosfokinaas,hüpertriglütserideemia, hüperurikeemia,maksaensüümide taseme tõus.KOOSTOIMED: Põhinedes kogemuselteiste reniin-angiotensiini süsteemimõjutavate ravimitega, võib samaaegnekaaliumi säästvate diureetikumide,kaaliumilisandite, kaaliumi sisaldavatesoolaasendajate ja teiste seerumikaaliumitaset tõsta võivate ravimite (nthepariin) kasutamine viia seerumikaaliumisisalduse suurenemiseni. Seetõttuei ole selline koosmanustamine soovitatav.Vererõhku alandavat toimet võibsuurendada teiste antihüpertensiivseteravimite samaaegse manustamisega.MSPVA-d ja angiotensiin II retseptoriantagonistid võivad toimida sünergistlikult,vähendades glomerulaarfiltratsiooni.Pärast antatsiidi manustamist(alumiiniummagneesiumhüdroksiid) ilmnesbiosaadavuse vähene langus. Teatatud onpöörduvast seerumi liitiumikontsentratsiooni ja toksilisuse tõusustliitiumi ja angiotensiini konverteerivaensüümi inhibiitorite ja angiotensiin IIantagonistide samaaegsel kasutamisel.Mesar, Berlin-Chemie, Kaet. tabl. 10 mgN28; Kaet. tabl. 20 mg N28; Kaet. tabl. 40mg N28Olmesartaan,hüdroklorotiasiidOlmesartanum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Näidustatudpatsientidel, kellelolmesartaanmedoksomiili monoteraapia eianna küllaldast efekti.ANNUSTAMINE: Ei ole ette nähtudkasutamiseks esialgse ravina, vaidpatsientidel, kelle vererõhk ei ole piisavaltkontrollitav ainult 20 mgolmesartaanmedoksomiili manustamisega.Manustatakse 1 kord päevas kas koostoiduga või ilma. Kui kliiniliselt onnäidustatud, võib kaaluda kohestüleminekut 20 mgolmesartaanmedoksomiili monoteraapialtfikseeritud kombinatsioonile, võttesarvesse, et olmesartaanmedoksomiili maxhüpertensioonivastane toime ilmnebumbes 8 näd. pärast ravi alustamist.Esialgu kasutada annust 20/12,5 mg, kuisellest ei piisa vererõhu optimaalsekontrolli saavutamiseks, võib manustada20/25 mg. Viimast annust ei tohi ületada.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te,ükskõik millise abiaine või teistesulfoonamiidi derivaatide suhtes (sesthüdroklorotiasiid on sulfoonamiididerivaat). Raske neerukahjustus(kreatiniini kliirens


Kõrgvererõhutõbisuurendada 10 mg-ni ööp. Kuihüpertensiivsel patsiendil diureetilist ravi eiole võimalik katkestada, võib alustada ravi2,5 mg annusega. Jälgida tulebneerufunktsiooni ja seerumikaaliumisisaldust. Järgmine annus tulebkohaldada vastavalt ravivastusele.Vajadusel võib jätkata diureetikumravi.EAKATELE: Eakate patsientide puhultuleks ravi alustada annusega 2,5 mgööp., mida võib pärast kuuajalist ravivajadusel suurendada 5 mg-ni, seejärelvajadusel 10 mg-ni vastavaltneerupuudulikkuse astmeleLASTELE: Ravimi efektiivsust ja ohutust eiole lastel ja noorukitel uuritud. Seetõttu eisoovitata ravimit lastel ja noorukitelkasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneabiaine või mõne teise AKE inhibiitorisuhtes. Anamneesis angioödeem seosesvarasema AKE inhibiitorraviga. Pärilik võiidiopaatiline angioödeem. Raseduse II jaIII trimester.RISKID: Kui perindopriili ravi esimese kuujooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia(tõsine või mitte), tuleks enne ravijätkamist hoolikalt hinnata kasu ja riske.AKE inhibiitorid võivad põhjustadaülemäärast vererõhu langust.Sümptomaatiline hüpotensioon esinebmittekomplitseeritud kõrgvererõhuhaigetelharva ning võib esineda patsientidel, kellelon tekkinud vedelikuvaegus pärastdiureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi,kõhulahtisust või oksendamist või kellel onraske reniinsõltuv hüpertensioon.Hüpotensiooni sümptomeid on täheldatudsümptomaatilise südamepuudulikkusegapatsientidel, kellel kaasneb (või ei kaasne)neerupuudulikkus. Sagedamini on sedatäheldatud raske südamepuudulikkusegapatsientidel, kes saavad suurtes annusteslingudiureetikume, kellel esinebhüponatreemia või funktsionaalneneerukahjustus. Sümptomaatilisehüpotensiooni riskiga patsientide puhulpeab ravi alustama hoolika meditsiinilisejärelevalve all . Sama kehtib ka patsientidekohta, kellel esinevad stenokardia võitserebrovaskulaarsed häired ja kellelülemäärane hüpotensioon võiks esilekutsuda müokardi- või ajuinfarkti. Naguteistegi AKE inhibiitorite puhul, tulebperindopriili manustada ettevaatusegamitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakeseväljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosivõi hüpertroofilise kardiomüopaatia korral.Neerupuudlikkuse korral (kreatiniinikliirens < 60 ml/min) määratakse algannusvastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile jaseejärel vastavalt ravivastusele. Rutiinnekaaliumi- ja kreatiniini sisalduse kontrollkuulub nende patsientide puhul tavalise68ravipraktika juurde. Uni- või bilateraalseneeruarteri stenoosiga patsientidel, kedaon ravitud AKE inhibiitoritega, võib esinedauurea ja kreatiniini sisalduse tõusu veres,mis taandub pärast ravi lõpetamist. See oneriti tõenäoline neerupuudulikkusegapatsientidel. Kui sellele lisandubrenovaskulaarne hüpertensioon, siis onrisk järsu hüpotoonia ja neerupuudulikkusetekkeks. Niisuguste patsientide puhul tulebravi alustada haiglas, väikeste annustegaja hoolika tiitrimisega. Kunadiureetikumravi võib olla lisafaktoriks,tuleb nende manustamine lõpetada janeerufunktsiooni jälgida ravi esimesenädala jooksul. Mõnedel eelnevaneeruhaiguseta hüpertensiivsetelpatsientidel on tõusnud uurea ja kreatiniinisisaldus veres, mis on tavaliselttagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eritikui on manustatud koos diureetikumiga.See on eriti tõenäoline eelnevalt esinevaneerupuudulikkusega patsientidel.Anafülaktilistest reaktsioonidest onteatatud patsientidel, kes on saanudhemodialüüsi high-flux membraanidega jakeda on samaaegselt ravitud AKEinhibiitoritega. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel kaaluda teist tüüpidialüüsimembraani või teise ravimiklassikuuluva antihüpertensiivse ravimikasutamist. Puuduvad kogemusedmanustamise kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidel. Angioödeem näol,jäsemetel, huultel, limaskestadel, keelel,häälepaeltel ja/või kõris on harva esinenudpatsientidel, kes saavad ravi AKEinhibiitoritega.Harva on teatatud eluohtlikestanafülaktoidsetest reaktsioonidestpatsientidel, kellel on läbi viidud madalatihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesdekstraan-sulfaat absorbendiga.Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitorraviajutise katkestamisega enne iga afereesi.On andmeid anafülaktoidsetereaktsioonide kohta patsientidel, kessaavad AKE inhibiitorravi ajaldesensibiliseerivat ravi (nt kiletiivalistemürgiga). Samadel patsientidel ei tekkinudneid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitorigaajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuestitähelepanuta jätmisel. AKE inhibiitoreid onharva seostatud sündroomiga, mis algabkolestaatilise kollatõvega ja progresseerubraskeks maksanekroosiks, mis võib(mõnikord) lõppeda surmaga. AKEinhibiitorravi saavatel patsientidel onesinenud neutropeeniat, agranulotsütoosi,trombotsütopeeniat ja aneemiat. AKEinhibiitorid põhjustavad angioödeemisuurema tõenäosusega mustanahalistelpatsientidel. AKE inhibiitorravi ajal võibesineda köha. Perindopriil võib blokeeridaulatuslike operatsioonide või anesteesiaSÜDAME-VERESOONKOND(kui anesteesiat viiakse läbi ainetega, misvõivad põhjustada hüpotensiivset shokki)ajal angiotensiin II moodustumist mismõjutab reniini vabastamist. Ravi tulebkatkestada üks päev enne operatsiooni.Kui tekib oletatavasti selle mehhanismijärgi hüpotensioon, tuleb tagada organismipiisav vedelikumaht. Ravi ajal AKEinhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga,on mõnedel patsientidel esinenud seerumikaaliumisisalduse tõusu.: Suukaudseidsuhkrutõvevastaseid ravimeid või insuliinikasutavatel patsientidel tuleb AKEinhibiitorravi esimesel kuul jälgidaveresuhkru taset. Liitiumi ja perindopriilikombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Perindopriili ja kaaliumi säästvatediureetikumide, kaaliumilisandite võikaaliumi sisaldavate soolaasendajatekombinatsiooni üldiselt ei soovitata.Ravimi laktoosisisalduse tõttu ei tohiksharvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, glükoosigalaktoosiimendumishäirete võilaktaasipuudulikkusega patsiendid sedaravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,peapööritus, paresteesia, nägemishäired,tinnitus, hüpotensioon ja sellega seotudtoimed, köha, düspnoe, iiveldus,oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkusehäired, seedehäire, kõhulahtisus,kõhukinnisus, lööve, sügelus,lihaskrambid, asteenia.KOOSTOIMED: Diureetikume saavatelpatsientidel, eriti vedeliku ja/või sooladevaeguse korral, võib AKE inhibiitorravialguses esineda ülemäärastvererõhulangust. Hüpotensiivset toimetsaab vältida diureetikumravi lõpetadesning suurendades vedelikumahtu võisoolade sisaldust enne perindopriilravialustamist, seda nii madalate kuisuuremate annuste korral. Kuigi seerumikaaliumisisaldus jääb tavaliseltnormaalseks, võib mõnedel perindopriiligaravitud patsientidel esinedahüperkaleemiat. Kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon,triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandidvõi kaaliumi sisaldavad soolaasendajadvõivad põhjustada seerumikaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu.Seepärast ei soovitata perindopriilikombinatsioonis eelpool nimetatudainetega. Liitiumi ja AKE inhibiitorikoosmanustamisel on täheldatud seerumiliitiumisisalduse mööduvat tõusu jatoksilisust. Üheaegne tiasiiddiureetikumidemanustamine võib suurendada liitiumitoksilisust ja suurendada niigiprogresseerunud liitiumi toksilisuse ohtuAKE inhibiitori koostoimel. Perindopriilimanustamist koos liitiumiga ei soovitata,kuid kombineerimise vajadusel tuleb


SÜDAME-VERESOONKONDseerumi liitiumisisaldust sagedastikontrollida.MSPVA võivad vähendada AKE inhibiitoriteantihüpertensiivset toimet. On isegitäheldatud MSPVA ja AKE inhibiitoritesummeeruvat toimet kaaliumi sisaldusesuurenemisele seerumis, mis võib viianeerufunktsiooni langusele. Needprotsessid on tavaliselt mööduvad. Harvavõib esineda neerufunktsiooni häireid, eritinõrgenenud neerufunktsioonigapatsientidel nagu eakad või dehüdreeritudpatsiendid. Antihüpertensiivsed ained javasodilataatorid- nende ainetekoosmanustamisel võib suurenedaperindopriili hüpotensiivne toime.Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teistevasodilataatorite koosmanustamine võibvererõhku veelgi alandada.Epidemioloogilised uuringud näitavad, etAKE inhibiitorite ja antidiabeetilisteravimite (insuliin, suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid) võivadsuurendada hüpoglükeemilist toimet.Selline fenomen ilmnes eriti kombineeritudravi esimeste nädalate jooksul ningeelneva neerupuudulikkusega patsientidel.Teatud anesteetikumide, TSAD jaantipsühhootikumide koosmanustamineAKE inhibiitoritega võib anda vererõhulanguse.Sümpatomimeetikumid võivad vähendadaAKE inhibiitorite antihüpertensiivsettoimet. Perindopriili võib manustada koosatsetüülsalitsüülhappega (juhul kuikasutatakse trombolüütikumina),trombolüütikumidega,beeta-adrenoblokaatoritega ja/võinitraatidega.Prestarium Arginine, Servier, Tabl. 5mg N30; Tabl. 10 mg N30Perindopriil,indapamiidPerindoprilum, indapamidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi patsientidel, kellelperindopriili monoteraapia ei ole küllaldaseefektiga.ANNUSTAMINE: Tavaline annus on 2,5mg+ 0,625 mg (1 Noliprel Arginine tabl.)päevas ühe annusena, eelistatulthommikul enne sööki. Kui peale ühekuulistravi ei saavutata vererõhu kontrolli, võibannust suurendada annuseni 5 mg+1,25mg ( 1 Noliprel Forte Arginine tabl.)päevas ühe annusena, eelistatulthommikul enne sööki. Võimalusel onsoovitatav eelnevalt eraldikomponentidega kindlaks teha patsiendilesobiv annus. Noliprel Forte Argininet tulekskasutada juhul kui Noliprel Argininega eisaavutata adekvaatset vererõhu kontrolli.Kui kliiniliselt on sobiv, võib kaaludakohest üleminekut monoteraapialt ravileNoliprel Forte Argininega.LASTELE: Eisoovitata kasutada, kunaperindopriili ohutust ja efektiivsust(monoteraapiana või kombinatsioonis)lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te, teisteAKE inhibiitorite või sulfoonamiididesuhtes, anamneesis AKE inhibiitorikasutamisel tekkinud angioödeem(Quincke ödeem), pärilik/idiopaatilineangioödeem, raseduse teine ja kolmastrimester, raske neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min),hepaatiline entsefalopaatia, raskemaksapuudulikkus, hüpokaleemia, üldjuhulei ole soovitatav kasutada koosmittearütmiliste ravimitega, mispõhjustavad torsades de Pointe,imetamine, dialüüsitavad patsiendid,ravimata dekompenseerunudsüdamepuudulikkusega patsiendid.RISKID: Liitiumi samaaegnemanustamine perindopriili ja indapamiidikombinatsiooniga ei ole soovitatav.Neutropeenia oht on seotud annuse jatüübiga ning sõltub patsiendi kliinilisestseisundist. Komplikatsioonidetapatsientidel tekib see harva, kuid võibtekkida neerufunktsiooni häirete korral,eriti kui see on seotudkollageenhaigustega, nt süsteemseerütematoosse luupuse, sklerodermia jaimmunsupresseeriva raviga. AKEinhibiitoriga (sh perindopriiliga) ravisaavatel patsientidel on harva kirjeldatudnäo-,jäsemete-, huulte-, keele- glottiseja/võikõri angioödeemi teket. Sellisteljuhtudel tuleb ravi perindopriiliga kohekatkestada ja patsienti jälgida kuni ödeemikadumiseni. On üksikuid andmeideluohtlike anafülaktoidsete reaktsioonidekohta patsientidel, kes saavad AKEinhibiitoriga ravi ajal desensibiliseerivatravi kiletiivaliste (mesilased, herilased)mürgiga. Allergilistel, desensibiliseerivatravi saavatel patsientidel peab AKEinhibiitoreid kasutama ettevaatlikult.Ravimi kasutamist tuleb vältidaimmunoteraapia ajal. Reaktsioone saabvältida AKE inhibiitorite ravi ajutisekatkestamisega vähemalt 24 tundi ennedesensibiliseerivat ravi. Anafülaktoidsetestreaktsioonidest on teatatud patsientidel,kes on samaaegselt AKE-inhibiitorigasaanud hemodialüüsihigh-flux-dialüsaatoriga, samuti kapatsientidel, kellel on läbi viidud madalatihedusega lipoproteiin-afereesdekstraan-sulfaat absorbendiga. SeetõttuKõrgvererõhutõbituleb vältida AKE inhibiitori kasutamisthigh-flux-dialüsaatoriga dialüüsi võidekstraan-sulfaat absorbendiga LDLafereesi ajal. Perindopriili kombinatsioonkaaliumit säästvate diureetikumidega,kaaliumisooladega ei ole soovitatav .Maksafunktsiooni häire kaasumisel võivadtiasiiddiureetikumid ja tiasiididegasarnased diureetikumid põhjustadahepaatilist entsefalopaatiat. Selletekkimisel tuleb ravi diureetikumiga kohekatkestada. Indapamiidi ja sultopriidikombinatsioon ei ole soovitatav. Raskeneerupuudulikkuse korral (kreatiniinikliirens alla 30 ml/min) on ravivastunäidustatud. Kaasuva hüponatreemiakorral (esineb eriti neeruarteri stenoosigahaigetel) on suurem risk järsuhüpotensiooni tekkeks. Seetõttu tulebregulaarselt kontrollida kliinilisi nähte, misviitavad vee- ja elektrolüütide sisaldusevähenemisele, mis võivad tekkida näitekssamaaegse oksendamise ja kõhulahtisusekorral.Perindopriili ja indapamiidi kombinatsioonei väldi hüpokaleemia teket, seda eritidiabeediga ja neerupuudulikkusegapatsientidel.AKE inhibiitorite kasutamisel on tekkinudkuiv köha.KÕRVALTOIMED: Kuiv köha,kõhukinnisus, suukuivus, iiveldus,epigastraalne valu, anoreksia, kõhuvalud,maitsetundlikkuse muutused.KOOSTOIMED: Liitiumi ja AKE-inhibiitorisamaaegne kasutamine on põhjustanudvere liitiumi kontsentratsiooni ja toksilisusesuurenemise.Baklofeen: Antihüpertensiivse toimetugevnemine. Vajalik on vererõhu janeerufunktsiooni jälgimine ning sellepõhjal ka vajadusel antihüpertensiivse ravikorrigeerimine. MSPVA kasutamine võibvähendada diureetilist, natriureetilist jaantihüpertensiivset efekti mõnedelpatsientidel. Eakatel patsientidel jadehüdratatsiooni alla kannatavatelpatsientidel on risk ägedaneerupuudulikkuse tekkeks, mistõttu onravi alguses neerufunktsiooni jälgiminesoovitatav. Patsiendid peaksid olema hästihüdreeritud. TSAD (imipramiini sarnased),neuroleptikumid: antihüpertensiivse toimetugevnemine, suurenenud riskortostaatiliseks hüpotensiooniks(farmakoloogiline sünergism).Glükokortikosteroidid, tetrakosaktiid:antihüpertensiivse toime nõrgenemine(glükokortikosteroididest põhjustatud soolaja vee retentsioon). Teisteantihüpertensiivsete ravimite kasutaminesamaaegselt perindopriili/indapamiidigavõib põhjustada liigset vererõhu alanemist.Kaaliumisäästvad diureetikumid (ntspironolaktoon, triamptereen või69


Kõrgvererõhutõbiamiloriid), kaaliumipreparaadid võikaaliumisisaldavad soolaasendajad võivadpõhjustada märkimisväärse verekaaliumisisalduse tõusu (potentsiaalseltletaalne). Kui samaaegne kasutushüperkaleemia tõttu on siiski vajalik, tulekssellise kombinatsiooni AKE inhibiitoritekasutamine võib suurendadasuhkrutõvehaigetel insuliini ja veresuhkrutaset langetavate sulfoonamiididehüpoglükeemilist toimet.Hüpoglükeemiliste episoodide teke onväga harv (glükoosi tolerantsus paraneb jasellest tulenevalt väheneb insuliinivajadus). Allopurinool, tsütostaatikumidvõi immunosupressandid, süsteemseltkasutatavad glükokortikosteroidid võiprokaiinamiid: samaaegne kasutamine AKEinhibiitoritega võib suurendadaleukopeenia tekke riski. Anesteetilisedravimid: AKE inhibiitorid võivad tugevdadamõningate anesteetikumide vererõhkualandavat toimet. Diureetikumid (tiasiididvõi lingudiureetikumid): Eelnev ravi suuresannuses diureetikumiga enneperindopriiliga ravi alustamist võibpõhjustada veremahu langust ja riskihüpotensiooni tekkeks. Sultopriid:Suurenenud risk ventrikulaarse arütmia,eriti torsades de pointesi, tekkeks(hüpokaleemia soodustab selle kõrvalnähuteket).Ravimid, mis põhjustavad torsades depointest: Hüpokaleemia ohu tõttu tuleksindapamiidi manustada ettevaatusegakoos ravimitega, mis võivad indutseeridatorsades de pointest, nt IA klassiantiarütmilised ravimid (kinidiin,hüdrokinidiin, disopüramiid), III klassiantiarütmilised ravimid (amiodaroon,dofetiliid, ibutiliid, bretüülium, sotalool),mõned neuroleptikumid (kloorpromasiin,tsüamemasiin, levomepromasiin,tioridasiin, trifluoperasiin), bensamiidid(amisulpriid, sulpiriid, tiapriid),butürofenoonid (droperidool,haloperidool), teised neuroleptikumid(pimosiid) ja teised ravimid nagu bepridiil,tsisapriid, difemaniil, IV erütromütsiin,halofantriin, misolastiin, moksifloksatsiin,pentamidiin, sparfloksatsiin, IV vinkamiin,metadoon, astemisool, terfenadiin.Vajadusel tuleks ennetada ja korrigeeridamadalat kaaliumisisaldust, samuti jälgidaQT intervalli. Kaaliumi sisaldustvähendavad ravimid: intravenoosneamfoteritsiin B, süsteemselt manustatavadglüko- ja mineralokortikosteroidid,tetrakosaktiid, stimuleeriva toimegalahtistid: suurenenud risk madala kaaliumikontsentratsiooni tekkeks (aditiivnetoime). Kaaliumi sisalduse jälgimine javajadusel korrektsioon. Erilist hoolikust onvaja juhtudel kui kasutataksesüdameglükosiide. Kasutada tuleks70mitteosmootse toimega lahtisteid. Madalakaaliumi kontsentratsiooni korral onsuurem risk südameglükosiidide toksilistekõrvaltoimete tekkeks. Tuleks mõõtakaaliumisisaldust ja jälgida EKG-d.Vajadusel korrigeerida ravi.Diureetikumidest ja eriti justlingudiureetikumidest tingitudneerupuudulikkuse korral võib metformiinpõhjustada laktatsidoosi. Diureetikumidepõhjustatud dehüdratatsiooni korral on ohtneerupuudulikkuse tekkeks, eriti siis kuisamaaegselt kasutatakse suurtes doosidesjoodi sisaldavaid kontrastaineid. Ennejoodi sisaldavat kontrastainet tulebpatsient korralikult hüdreerida. Kaltsiumivähenenud eritumise tõttu võib kaltsiumisisaldus plasmas suureneda. Riskkreatiniini sisalduse suurenemiseks (ilma,et muutuks tsüklosporiini sisaldus) esinebka siis, kui organismis ei ole soola- javeepuudust.Noliprel Arginine, Servier, Tabl.2,5mg+0,625mg N30Noliprel Forte Arginine, Servier, Tabl. 5mg+ 1,25 mg N30PropranoloolPropranololumRAVIMITÜÜP: BeetablokaatorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon,stenokardia, südame rütmihäireteprofülaktika ja ravi, ägeda müokardiinfarktijärgsete tüsistuste profülaktika, täiendavaravimina hüpertroofilise kardiomüopaatiaja feokromotsütoomi korral, migreeniprofülaktika, essentsiaalne treemor.ANNUSTAMINE: 80 mg ööp.Säilitusannus on 160...320 mg ööp.,jaotatuna 2...4 korrale.RASEDATELE: Tohib kasutada ainulthoolikal kasu ja riskide suhte kaalumisel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebeetablokaatorite või ravimi mõne abiainesuhtes, väljendunud südamepuudulikkus,shokk, 2. või 3. astme AV blokaad,siinussõlme nõrkuse sündroom,sinuatriaalne blokaad, bradükardia (enneravi alustamist rahuoleku pulss alla 50löögi minutis), hüpotoonia, atsidoos,bronhiaalne hüperreaktiivsus (näiteksbronhiaalastma), perifeersetevereringehäirete hilisstaadiumid,samaaegne ravi MAO inhibiitoritega (v.aMAO-B inhibiitorid). Propranoloolravisaavatele patsientidele on verapamiili- võidiltiaseemitüüpi kaltsiumiantagonistide võiteiste antiarütmikumide (näiteksdisopüramiid) intravenoosne manustaminevastunäidustatud (v.a intensiivravis).RISKID: Diabeetikud, kelle veresuhkrutase on väga kõikuv (oht raskekujulisehüpoglükeemia tekkeks). Pikaajaline dieetSÜDAME-VERESOONKONDja suur kehaline koormus (ohtraskekujulise hüpoglükeemia tekkeks).Maksafunktsiooni ja neeruhäirefunktsioonihäiretega patsiendidKÕRVALTOIMED: Väsimus, pearinglus,uimasus, segasus, närvilisus, higistamine,peavalu, unehäired, depressiivnemeeleolu, hirmuunenäod võihallutsinatsioonid, iiveldus, oksendamine,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Samaaegselpropranolooli, tritsüklilisteantidepressantide, barbituraatide jafenotiasiinide ning samuti nitroglütseriini(glütseroolnitraat), diureetikumide,vasodilataatorite ja teiste vererõhuravimitekasutamisel võib vererõhu langussuureneda. Indometatsiin võib vähendadavererõhku alandavat toimet. Tsimetidiintugevdab toimet.Propra-ratiopharm, ratiopharm, Tabl.40mg N50RamipriilRamiprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Hüpertensiooni ravi.Kardiovaskulaarne preventsioon:kardiovaskulaarse haigestumuse jasuremuse vähendamine patsientidel, kellelon:? manifestne aterotrombootilinekardiovaskulaarne haigus (anamneesissüdameisheemiatõbi või insult või perifeernevaskulaarne haigus) või ? diabeet koosvähemalt ühe kaasuva kardiovaskulaarseriskifaktoriga.Neeruhaiguse ravi: ? Kujunemisjärgusglomerulaarne diabeetiline nefropaatia,määratletunamikroalbuminuuria olemasoluna, ?Manifestne glomerulaarne diabeetilinenefropaatia, määratletunamakroproteinuuriana patsientidel, kellel onvähemalt üks kardiovaskulaarneriskifaktor.? Manifestne glomerulaarnemittediabeetiline nefropaatia,määratletunamakroproetinuuriana ? 3 g/ööp.Sümptomaatilise südamepuudulikkuseravi.Ägeda müokardi infarkti järgnesekundaarpreventsioon: suremusevähendamine müokardi infarkti ägedasfaasis südamepuudulikkuse kliinilistenähtudega patsientidel, alustatuna > 48tundi pärast ägedat müokardi infarkti.ANNUSTAMINE: HÜPERTENSIOON.Annus peab olema individualiseeritudvastavuses patsiendiprofiili ja kontrolligavererõhu üle. Võib kasutada


SÜDAME-VERESOONKONDmonoteraapiana või kombintasioonis teiseravimklassi kuuluvate antihüpertensiivseteravimitega.Algannus: ravi peab alustama järk-järgultsoovitusliku algannusega 2,5 mg päevas.Tugevalt aktiveerunud RAASiga patsiendidvõiva kogeda ülemäärast vererõhu langustpärast esimese annuse manustamist.Sellistele patsientidele soovitataksealgannust 1,25 mg ning ravi peabalustama meditsiinilise järelvalve all.Tiitrimine ja säilitusannus: annust võibkahekodistada kahe- kuni neljanädalsteintervallidega progresseeeruvalt kunivererõhu sihtväärtuse saavutamiseni; max.lubatud annus on 10 mg päevas. Tavaliseltmanustatakse annus ühe korraga.KARDIOVASKULAARNE PREVENTSIOON.Algannus: soovituslik algannus on 2,5 mg1 kord päevas. Tiitrimine ja säilitusannus:sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peabannust järk-järult suurendama. Onsoovitatav annus kahekoristada pärastühe- või kahenädalast ravi ja järgnevatekahe või kolme nädala pärast tõsta annuseesmärgiks oleva säilitusannuseni 10 mg 1üks kord päevas. NEERUHAIGUSE RAVI.1.) Diabeedi ja mikroalbuminuuriagapatsientidelAlgannus: soovituslik algannus on 1,25mg 1 kord päevas. Tiitrimine jasäilitusannus: sõltuvalt patsiendiravimtaluvusest suurendatakse järgnevaltannust. Soovitatakse annusekahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädalapärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahenädala pärast. 2.) Diabeedi ja vähemaltühe kardiovaskulaarse riskifaktorigapatsientidelAlgannus: soovituslik algannus on 2,5 mg1 kord päevas. Tiitrimine ja säilitusannus:sõltuvalt patsiendi ravimtaluvusest peabannust järgnevalt suurendama.Soovitatakse annuse kahekordistamist 5mg-ni ühe või kahe nädala pärast jaseejärel 10 mg-ni järgnevate kahe võikolme nädala pärast. Sihtväärtus on 10mg.3.) Patsientidele diabeedi jamittediabeetilise nefropaatiaga,määratletuna makroproteinuuriana ? 3mg/ööp.Algannus: soovituslik algannus on 1,25mg 1 kord päevas. Tiitrimine jasäilitusannus: sõltuvalt patsiendiravimtaluvusest suurendatakse järgnevaltannust. Soovitatakse annusekahekordistamist 2,5 mg-ni kahe nädalapärast ja seejärel 5 mg-ni järgneva kahenädala pärast.LASTELE: Ei soovitata kasutada laste jaalla 18-aastastel noorukite raviks, sestohutuse ja efektiivsuse kohta ei olepiisavalt andmeid.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mistahesabiaine või teiste AKE inhibiitorite suhte.Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatilinevõi tingituna ravist AKE inhibiitorite võiAIIRA- dega). Ekstrakorporaalsedravimeetodid, milles veri putub kokkunegatiivselt laetud pindadega.Märkimisväärne bilateraalne neeruarteristenoos või neeruarteri stenoos ainsafunktsioneeriva neeru korral. Raseduse 2.ja 3. trimester. Ramipriiliga ei tohi ravidahüpotensiivseid või hemodünaamiliseltebastabiilses seisundis patsiente.RISKID: Raseduse ajal ei tohi alustadaravi AKE inhibiitoritega nagu ramipriil võiangiotensiin II retseptori anatagonistidega(AIIRA). Rasedust planeerivad patsiendidtuleb üle viia alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, millerasedusaegne ohtusprofiil on teada, väljaarvatud juhul, kui on elutähtis jätkata raviAKE inhibiitori/AIIRA-ga. Rasedusediagnoosimisel peab ravi AKEinhibiitori/AIIRA-ga otsekohe lõpetama javajadusel alustama asjakohastalternatiivset ravi. Hüpotensioonist eritiohustatud patsiendid: - Tugevaltaktiveerunud RAASiga patsiente ohustabväljendunud vererõhu langus janeerufunktsiooni halvenemine AKEpärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitoritvõi kaasuvat diureetikumi manustataksevõi annust suurendatakse esimest korda.RAASi märkimisväärne aktiveerumine onootuspärane ja meditsiiniline järelvalvekoos vererõhu jälgimisega vajalik ntalljärgnevatel juhtudel: tõsisehüpertensioonigapatsiendid,dekompenseeritud südamepaispuudulikkusegapatsiendid,hemodünaamiliselt oluliseventrikulaarse sisse- või väljavoolutakistusegapatsiendid (nt aordi- või mitraalklapistenoos), unilateraalse neeruarteristenoosiga ja teise funktsioneerivaneeruga patsiendid, vedeliku- võisoolavaegusega või sellest ohustatudpatsiendid (k.a diureetikumidegaravitavad), maksatsirroosi ja/või astsiidigapatsiendid, suuremahulise kirurgia korralvõi anesteesia korral ravimitega, mispõhjustavad hüpotensiooni. Üldiseltsoovitatakse dehüdratatsiooni,hüpovoleemia või sooladefitsiidikorrigeerimistenne ravi alustamist(südamepuudulikkusega patsientidel peabsellist korrektsiooni siiski hoolega kaalumavedelikumahu ületäitmisohu tõttu). -Müokardi infarkti järgne mööduv või püsivsüdamepuudulikkus- Ägeda hüpotensiooni korral südame- võiajuisheemiast ohustatud patsiendid.Ravi algfaasis on avajlik spetsiaalnemeditsiiniline järelvalve. Üks päev enneKõrgvererõhutõbikirurgiat soovitatakse võimaluselkatkestada ravi AKE inhibiitoritega.Neerufunktsiooni peab hindama enne ravialgust ja ravi ajal ning kohandama ravimiannust eriti esimestel ravinädalatel. Eritihoolikalt peab jälgima neerukahjustusegapatsiente.Eksisteerib neerupuudulikkuse oht, eritisüdame paispuudulikkusega patsientidelvõi pärast neerusiirdamist. AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on teatatud angioödeemitekkest. Angioödeemi korral tuleb ravikatkestada. Kiiresti peab alustamaerakorralist ravi. AKE inhibitsiooni korralsuureneb anafülaktiliste jaanafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosusja raskusaste putukamürkide ja teisteallergeenide suhtes. Ennedesensistisatsiooni peab kaaluma raviajutist katkestamist. Mõnedel AKEinhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatelpatsientidel on täheldatud hüperkaleemiat.Hüperkaleemia tekke oht onneerupuudulikkusega, eakatel (>70-aastastel), kontrollimatu suhkurtõvega,kaaliumisooli, kaaliumi säästvaiddiureetikume või muid vereplasmakaaliumisisaldust suurendavaid aineidkasutavatel, dehüdratatsiooni, ägedasüdame dekompensatsiooni või metboolseatsidoosi seisundis patsientidel. Kuiloetletud ainete samaaegset kasutamistpeetakse vajalikuks, soovitatakseregulaarselt kontrollida seerumikaaliumisisaldust.Harva on esinenudneutropeeniat/agranulotsütoosi nagu katrombotsütopeeniat ja aneemiat ningteatatud on on ka luuüdi supressioonist.On soovitatav jälgida vere valgelibledearvu, mis võimaldab avastada võimalikkuleukopeeniat. Sagedasemat kontrollisoovitatakse ravi alguses, neerufunktsionikahjustusega ja kaasuvakollageenhaigusega (nt erütematoosluupusvõi skleroderma) patsientidel ning nendel,keda ravitakse samaaegselt teiste verepiltimõjutavate ravimitega. AKE inhibiitoridpõhjustavad angioödeemi sagedaminimustanahalistel patsientidel. Sarnaseltteiste AKE inhibiitoritega võib ramipriillangetada mustanahalistel patsientidelvererõhku vähem efektiivselt, tingitunamadala reniinitasemega hüpertensioonisuuremast esinemissagedusestmustanahalises populatsioonis. Teatatudon köha tekkest seoses AKE inhibiitoritekasutamisega. Köha on iseloomulikultmitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärastravi katkestamist. AKE inhibiitorist tingitudköha peab arvestamadiferentsiaaldiagnoosimisel.KÕRVALTOIMED: Peavalu,tasakaaluhäired, tahhükardia, nõrkus,71


Kõrgvererõhutõbiuimasus, joobetaoline seisund, alanenudreaktsioonivõime, AKE pärssimisesttingitud angioneurootilne ödeem, kuivärritusköha, iiveldus, maksaensüümideaktiivsuse ja/või bilirubiini sisalduse tõusseerumis ning kolestaatiline ikterus.KOOSTOIMED: 1.) Vastunäidustatudkombinatsioonid: ekstrakorporaalsedravitoimingud, mille korral veri puutubkokku negatiivselt laetud pindadega, ntdialüüs ja hemofiltratsioon teatud high-fluxmembraanidega (ntpolüakrülonitriilmembraanid) ning madalatihedusega lipoproteiinide afereesdekstraansulfaadiga, tõsise anafülaktoidsereaktsioonisuurenenud ohu tõttu. Kui selline raviosutub vajalikuks, peab kaalumateiselaadsemembraani või antihüpertensiivse ravimikasutamist.2.) Ettevaatusabinõud kasutamiselKaaliumisoolad, hepariin, kaaliumisäästvad diureetikumid ja teisedvereplasma kaaliumisisaldust suurendavadtoimeained (k.a angiotensiin IIanatagonistid, trimetopriim, takroliimus,tsüklosporiin): võib tekkida hüperkaleemia,mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumikaaliumisisaldust.Antihüpertensiivsed ravimid (ntdiureetikumid) ja teised antihüpertensiivsetoimega ained (nt nitraadid, TSAD,anesteetikumid, akuutne alkoholitarbimine,baklofeen,alfusosiin, doksasosiin, mprasosiin,tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohuvõimendumine on ootuspärane.Vasopressiivsed sümpatomimeetikumid jateised ained, mis võivade vähendadaramipriili antihüpertensiivset toimet (ntisoproterenool, dobutamiin, dopamiin,epinefriin): soovitatav on jälgidavererõhku.Allopurinool, immuunsupressandid,kortikosteroidid, prokaiinamiid,tsütostaatikumid ja teised ained, misvõivad mõjutada verepilti: suuremhematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus.Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivadvähendada liitiumi eritumist, mistõttuliitiumi toksilisus võib suureneda. Peabjälgima liitiumi taset. Antidiabeetilisedravimid, k.a insuliin: võivad tekkidahüpoglükeemilised reaktsioonid,Soovitatakse jälgida vere glükoosisisaldust.MSPVA ja ASH: antihüpertensiivse toimelangus on ootuspärane. Samaaegne raviAKE inhibiitorite ja MSPVA-dega võibsuurendada neerufunktsiooni halvenemisehüperkaleemia ohtu.Ampril, KRKA, Tabl. 2,5mg N30; Tabl.5mg N30; Tabl. 10mg N30Cardace, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 2,5mg72N28, 98; Tabl. 5mg N28, 98; Tabl. 10mgN28Corpril, Ranbaxy, Caps. 2,5 mg N30;Caps. 5 mg N30Ramicor, Hexal, Tabl. 2,5 mg N30, 100;Tabl. 5 mg N30, 100; Tabl. 10 mg N30,100Ramipril Actavis, Actavis, Tabl. 2,5 mgN28, 98; Tabl. 5 mg N28, 98; Tabl. 10 mgN28Ramipriil,hüdroklorotiasiidRamiprilum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: AKEinhibiitor+diureetikumNÄIDUSTUS: Arteriaalse hüpertensiooniravi patsientidel, kellel ramipriilimonoteraapia ei anna küllaldast efekti.ANNUSTAMINE: Annus peab olemaindividualiseeritud vastavusespatsiendiprofiili ja kontrolliga vererõhu üle.Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi fikseeritudkombinatsiooni manustamist soovitataksetavaliselt pärast annuse tiitrimist ühegaüksikkomponentidest.Ravi peab alustama madalaimasaadaoleva annusega, tavaline algannuson 2,5 /12,5 mg ööp. Vajadusel võibannust suurendada 2...3 näd. intervalliga.Vajadusel võib annust progresseeruvaltsuurendada vererõhu eesmärkväärtusesaavutamiseks; maksimaalne lubatudannus on 10 mg ramipriili ja 25 mghüdroklorotiasiidi päevas.LASTELE: Ei soovitata kasutada laste jaalla 18-aastastel noorukite raviks, sestohutuse ja efektiivsuse kohta ei olepiisavalt andmeid.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te, teisteAKE inhibiitorite, teistetiasiiddiureetikumide, sulfoonamiidide võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Patsiendil on olnud angioödeem,neerufunktsiooni raske kahjustus,dialüüsravi saavad patsiendid,neeruarterite hemodünaamiliselt oluliseahenemise korral bilateraalselt võiunilateraalselt ühe neeru olemasolu korral.Kliiniliselt olulised elektrolüütide tasakaaluhäired, maksafunktsiooni raske kahjustus,primaarne hüperaldosteronism, rasedus jaimetamine.RISKID: Vt. peatükid "Ramipriil" ja"Hüdroklorotiasiid".KÕRVALTOIMED: Vt. peatükid"Ramipriil" ja "Hüdroklorotiasiid".KOOSTOIMED: Vt. peatükid "Ramipriil"ja "Hüdroklorotiasiid".Ampril HD, KRKA, Tabl. 5mg+25mg N30;Ampril HL, KRKA, Tabl. 2,5mg+12,5mgSÜDAME-VERESOONKONDN30;Cardace comp, Sanofi-Synthelabo, Tabl.2,5mg+12,5mg N28Cardace Plus, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 5mg+25 mg N28Co-ramicor, Hexal, Tabl. 2,5 mg+12,5mg N30; Tabl. 5 mg+25 mg N30Ramipril HCT Actavis, Actavis, Tabl.2,5+12,5 mg N28; Tabl. 5+25 mg 28SpirapriilSpiraprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Algannuseks on 3 mghommikuti. Kui selle annusega eisaavutata vererõhu normaliseerumist, võibannust suurendada kuni 6 mg-ni. Annustei tohiks suurendada enne 3 näd.möödumist. Reeglina manustatakse 6 mgka säilitusannusena.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,angioneurootiline turse (nt anamneesiseelneva AKE inhibiitori kasutamisel),neeruarteri stenoos (bilateraalselt võiainult ühe neeru olemasolu korral), raskeneerupuudulikkus (kreatiniini kliirens 1 g ööp.);primaarne maksahaigus võimaksapuudulikkus; mõõdukasneerupuudulikkus (kreatiniinikliirens10...30 ml/min). Ravi tohib alustada ainultvererõhu monitooringu ja laboratoorsteparameetrite kontrolli tingimustes


SÜDAME-VERESOONKONDjärgmistel juhtudel: soolade javedelikudefitsiit; raske hüpertensioon; Telmisartaankaasuv südamepuudulikkus; üle 65-a Telmisartanumpatsiendid. Spirapriil-ravi ajal tuleb eriti RAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistvältida dialüüsi või hemofiltratsiooni NÄIDUSTUS: Essentsiaalse??high-flux??hüpertensiooni ravi.polüakrüülnitriilmetallüülsulfonaatmembraanidega ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 40(nt AN69®), kuna nendel patsientidelesineb suurenenud riskülitundlikkusreaktsioonide (anafülaktilistereaktsioonide) tekkeks, mille tulemuseksvõib olla eluohtlik shokk. Seetõttu onvajalik vältimatutel juhtudel ennehemodialüüsi või hemofiltratsiooni muutaantihüpertensiivset ravi (vältida AKEinhibiitorit) või kasutada teisidialüüsimembraane.Madala tihedusega (LDL-) lipoproteiinideplasmafereesil dekstraansulfaatidegapatsientidel, keda ravitakse AKEinhibiitoritega, võib tekkida eluohtlikanafüktiline reaktsioon. Kadesensibiliseeriva ravi korralputukamürkidega (nt mesilase- jaherilasemürk) võib samaaegsel AKEinhibiitori kasutamisel tekkida eluohtlikanafülaktiline reaktsioon (vererõhu langus,hingamishäired, oksendamine, nahaallergilised reaktsioonid). Seega,LDL-plasmafereesi ja putukamürkidegadesensibiliseeriva ravi vajadusel tuleb AKEinhibiitor asendada mõne teiseantihüpertensiivse ravimiga, v.abeetablokaatoritega.Tabletid sisaldavad abiainena laktoosi.KÕRVALTOIMED: Kuiv köha, bronhiit,iiveldus, vaevused ülakõhus jaseedehäired, harva oksendamine,kõhulahtisus, kõhukinnisus ja isutus.KOOSTOIMED: NaCl: antihüpertensiivnetoime väheneb. Antihüpertensiivsedravimid: toime tugevneb, eritidiureetikumide kasutamisel.Analgeetikumid, antiflogistikumid (nt ASH,indometatsiin): antihüpertensiivne toimevõib väheneda. Kaalium, kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon, amiloriid,triamtereen), samuti teised ravimid, missuurendavad kaaliumisisaldustvereplasmas (nt hepariin): kaaliumiplasmakontsentratsioon suureneb.Alkohol: tugevneb vererõhu langus jaalkoholi toime. Unerohud, narkootilisedvaluvaigistid, anesteetikumid: tugevnebvererõhu langus. Allopurinool,tsütostaatikumid, immunosupressandid,süsteemsed glükokortikoidid,prokaiinamiid: väheneb leukotsüütide arvveres, leukopeenia. Insuliin, suukaudsedantidiabeetikumid (biguaniidid,sulfonüüluurea preparaadid, akarboos):tugevneb hüpoglükeemiline toime(hüpoglükeemia).Quadropril, Teva, Tabl. 6mg N30mg 1 kord ööp. Mõnedel patsientidel võibpiisava antihüpertensiivse toime saavutadaannusega 20 mg 1 kord ööp. Max ööp.annus 80 mg.LASTELE: Puuduvad andmed ravimiohutuse ja efektiivsuse kohta.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes. Rasedus. Sapiteedeobstruktiivsed haigused. Raskemaksapuudulikkus. Raskeneerupuudulikkus.RISKID: Raske hüpotensiooni janeerupuudulikkuse risk on suurenenudpatsientidel, kellel esineb kahepoolneneeruarteri stenoos või ühtefunktsioneerivat neeru varustava arteristenoos, kui neid ravitakse preparaatidega,mis mõjutavadreniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi.Puudub kogemus kasutamisest hiljutisiirdatud neeruga patsientidel. Patsientidel,kelle veresoonte toonus janeerufunktsioon sõltuvad valdavaltreniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemiaktiivsusest (nt raske kongestiivsesüdamepuudulikkusega või neeruhaiguse,sealhulgas neeruarteri stenoosigapatsiendid), on ravi teiste seda süsteemimõjutavate ravimitega seostatud ägedahüpotensiooni, hüperasoteemia, oliguuriaja harva ägeda neerupuudulikkusega.Primaarse aldosteronismiga patsiendid eireageeri tavaliselt ravileantihüpertensiivsete preparaatidega, milletoime seisnebreniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemiinhibeerimises. Sarnaselt teistevasodilataatoritega tuleb eriti ettevaatlikolla aordi- või mitraalstenoosi võiobstruktiivse hüpertroofilisekardiomüopaatiaga patsientide puhul.Sapiteede obstruktiivsete haiguste ja raskemaksapuudulikkuse korral võib kliirensaeglustuda, seetõttu ei tohi needpatsiendid telmisartaani kasutada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, ülemistehingamisteede infektsioonid, pearinglus,valu, väsimus, kõhulahtisus, sinusiit,düspepsia, köha, iiveldus, valu rinnus.KOOSTOIMED: Võib suurendada teisteantihüpertensiivsete ravimitehüpotensiivset toimet. Teisi kliinilisttähtsust omavaid koostoimeid ei olekindlaks tehtud.Micardis, Boehringer Ingelheim, Tabl.40mg N28; Tabl. 80mg N28KõrgvererõhutõbiPritor, Bayer, Tabl. 20mg N14, 28, 56,98; Tabl. 40mg N28, 56; Tabl. 80mg N28,56;Telmisartaan,hüdroklorotiasiidTelmisartanum, hydrochlorothiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin IIantagonist+diureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni raviks. Fikseeritud annustekombinatsioon (80 mg telmisartaani/12,5mg hüdroklorotiasiidi) on näidustatudpatsientidele, kellel telmisartaan üksinda eiole vererõhu langetamiseks piisavaltefektiivne.ANNUSTAMINE: 80/12, 5 mg 1 kordööp.LASTELE: Alla 18-a ei ole ohutust jaefektiivsust kindlaks tehtud.RASEDATELE: Raseduse II ja IIItrimesteril ning imetamise ajalvastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus SA teiste derivaatide suhtes(kuna hüdroklorotiasiid on sulfoonamiidsepäritoluga). Raseduse teine ja kolmastrimester ning imetamine. Kolestaas jasapiteede obstruktiivsed haigused. Raskemaksapuudulikkus. Raskeneerupuudulikkus. Raskesti ravile alluvhüpokaleemia, hüperkaltseemia.RISKID: Suurem osa telmisartaanistelimineeritakse sapiga, mistõttu ei tohimanustada kolestaasiga, obstruktiivseidsapiteede haigusi või maksapuudulikkustpõdevatele patsientidele. Kasutadaettevaatusega maksafunktsioonikahjustusega või progresseeruvamaksahaigusega patsientidel, kunavedeliku ja elektrolüütide tasakaaluväikesed muutused võivad neil esilekutsuda maksakooma. Kahepoolseneeruarteri stenoosiga haigetel võijuhtudel, kui patsiendil on stenoseerunudarter ainsas funktsioneerivas neerus, onRAASi mõjutavate ravimite kasutamiselsuurenenud oht raske hüpotensiooni janeerupuudulikkuse tekkeks. Ei tohikasutada raske neerukahjustusegapatsientidel (kreatiniini kliirens


Kõrgvererõhutõbioliguuriat, harva ka ägedatneerupuudulikkust. Primaarnealdosteronismiga haigetel ei saavutataRAAS inhibiitoritega tavaliselthüpotensiivset efekti ja kasutamine ei olesoovitatav. Aordi- ja mitraalklapi stenoos,obstruktiivne hüpertroofilinekardiomüopaatia: Sellel haigetegrupil onravimi määramisel vajalik täiendavettevaatus, analoogselt teistevasodilataatorite ordineerimisega.Metaboolsed ja endokriinsed toimed: Ravitiasiididega võib kahjustadaglükoositaluvust. Diabeetikutel võibvajalikuks osutuda insuliini võisuukaudsete hüpoglükeemilise toimegaravimite annuse muutmine. Tiasiidravi ajalvõib latentne suhkurdiabeetmanifesteeruda. Nii nagu kõigil diureetilistravi saavatel patsientidel, tuleb ka selleravimi korral vajalike intervallide järelperioodiliselt määrata seerumielektrolüütide taset. Tiasiidid, shhüdroklorotiasiid, võivad põhjustadavedeliku või elektrolüütide tasakaaluhäireid (sh hüpokaleemiat,hüponatreemiat ja hüpokloreemilistalkaloosi).Kuigi tiasiiddiureetikumide kasutamiselvõib hüpokaleemia tekkida, võibsamaaegne telmisartaanravi vähendadadiureetikumi poolt esile kutsutudhüpokaleemiat. Hüpokaleemiast on enimohustatud patsiendid, kes põevadmaksatsirroosi, kel esineb rohke diurees,kes saavad suu kaudu ebapiisavaltelektrolüüte või keda ravitaksesamaaegselt kortikosteroidide võiAKTH-ga.Vastupidiselt võib tekkida kahüperkaleemia, kuna telmisartaan toimibangiotensiin II (AT1) retseptoriteantagonistina.Tõendid selle kohta, et vähendaks võiväldiks diureetikumist põhjustatudhüponatreemiat, puuduvad. Kloriididefitsiiton tavaliselt kergekujuline ning ei vajaravi. Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumieritumist uriiniga ning põhjustadakaltsiumitaseme vahelduvat ja vähesttõusu seerumis, ilma et esineksteadaolevat kaltsiumiainevahetuse häiret.On ilmnenud, et tiasiidid suurendavadmagneesiumi eritumist uriiniga, milletagajärjeks võib olla hüpomagneseemia.KÕRVALTOIMED: Vt. telmisartaan jahüdroklorotiasiid.KOOSTOIMED: Liitiumi ja AKE inhibiitorikoosmanustamisel on täheldatudvereseerumi liitiumikontsentratsiooni jatoksilisuse mööduvat tõusu. Väga harva onseda täheldatud ka angiotensiin-IIretseptorite antagonistidega. Peale sellevähendavad tiasiidid liitiumi renaalsetkliirensit, mistõttu võib suurendada liitiumi74toksilisust.Ravimid, mis võivad tekitadakaaliumikaotust ja hüpokaleemiat (ntteised kaaliumi väljaviivad diureetikumid,lahtistid, kortikosteroidid, AKTH,amfoteritsiin, karbenoksoloon,penitsilliin-naatrium G, salitsüülhape jaselle derivaadid): Kui neid ravimeid tulebordineerida kooshüdroklorotiasiiditelmisartaanikombinatsiooniga, soovitatakse jälgidakaaliumi taset plasmas. Ravimid, misvõivad tõsta kaaliumitaset ja esile kutsudahüperkaleemiat (nt AKE inhibiitorid,kaaliumi säästvad diureetikumid, kaaliumisisaldavad toidulisandid,kaaliumisisaldusega soolaasendajad,tsüklosporiin või muud ravimid, nthepariinnaatrium): Kui neid ravimeid tulebordineerida kooshüdroklorotiasiidi-telmisartaanikombinatsiooniga, soovitatakse jälgidakaaliumitaset plasmas. Seerumikaaliumitaset ja EKG-d soovitatakseperioodiliselt jälgida, kui manustataksesamaaegselt selliste ravimitega, milletoimet mõjutavad kaaliumi tasakaaluhäired(nt südameglükosiidid, antiarütmikumid) javatsakeste tahhükardiat (torsade depointes'i) indutseerivate järgmisteravimitega (sh mõned antiarütmikumid),kuna hüpokaleemia on vatsakestetahhükardiat (torsade de pointes'ii)soodustavaks faktoriks. Tiasiidide pooltesile kutsutud hüpokaleemia võihüpomagneseemia soodustab digitaalisestpõhjustatud arütmiate teket. Telmisartaanvõib tugevdada teiste antihüpertensiivseteravimite hüpotensiivset toimet. Alkohol,barbituraadid, narkootikumid võiantidepressandid: ortostaatilinehüpotensioon võib tugevneda. Baklofeen,amifostiin: antihüpertensiivne toime võibtugevneda. Diabeedivastased ravimid(suukaudsed ained ja insuliin): vajalikuksvõib osutuda diabeedivastase ravimiannuse korrigeerimine. Metformiini tulebkasutada ettevaatlikult: esineb võimalikusthüdroklorotiasiidiga seotudfunktsionaalsest neerupuudulikkusestpõhjustatud piimhappeatsidoosi oht.Sapphappeid siduvad vaigud/kolestipool jakolestüramiin: anioonvahetajavaigudtakistavad hüdroklorotiasiidi imendumist.MSPV ravimite manustamine võib mõnelpatsiendil vähendada tiasiidide diureetilist,natriureetilist ja antihüpertensiivset toimet.Vanuritel ja dehüdreeritud patsientidelkaasneb ägeda neerupuudulikkuse oht,mistõttu soovitatakse ravi alguses jälgidaneerufunktsiooni. Katehhoolamiinide toimevõib nõrgeneda. Hüdroklorotiasiid võibvõimendada mittedepolariseeriva toimegaperifeersete müorelaksantide toimet. Kunahüdroklorotiasiid võib põhjustadaSÜDAME-VERESOONKONDkusihappe taseme tõusu seerumis, siisvõib vajalikuks osutuda urikosuurilisteravimite annuse kohandamine. Võibtekkida probenetsiidi või sulfiinpürasooniannuse tõstmise vajadus. Tiasiidigakoosmanustamine võib tõstaülitundlikkusreaktsioonide sagedustallopurinoolile. Kaltsiumieritusevähenemisest tulenevalt võivadtiasiiddiureetikumid tõsta kaltsiumitasetseerumis. Juhul, kui on vaja ordineeridatäiendavalt kaltsiumi, tuleb kaltsiumitasetseerumis jälgida ning kaltsiumi annustvastavalt korrigeerida. Tiasiidid võivadsuurendada beetablokaatorite jadiasoksiidi hüperglükeemilist toimet.Antikoliinergilised ained (nt atropiin,biperideen) vähendavad seedetraktimotoorikat ja aeglustavad maotühjenemist, mistõttu võivad suurendadatiasiiddiureetikumide biosaadavust.Tiasiidid võivad suurendada amantadiinikõrvaltoimete ohtu. Tiasiidid võivadvähendada tsütotoksiliste ainete renaalseteritumist ning võimendada nendemüelosupressiivseid toimeid.MicardisPlus, Boehringer Ingelheim,Tabl. 80/12,5 mg N28; Tabl. 80/25 mgN28PritorPlus, Bayer, Tabl. 80/12,5 mg N 14,28, 56, 98TrandolapriilTrandolaprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Arteriaalne hüpertensioon.ANNUSTAMINE: Täiskasvanutele, kes eivõta diureetikume, kellel ei ole südamepaispuudulikkust ega neeru- võimaksapuudulikkust, on soovitatavalgannus vahemikus 0,5...1 mg kuni 2 mgühekordse ööpäevase annusena.Mustanahalised patsiendid vajavadtavaliselt 2 mg algannust. 0,5 mgalgannusega saavutatakse terapeutilinetoime vähesel hulgal patsientidel. Annusttuleks kahekordistada järk-järgult,intervalliga 1...4 nädalat, tulenevaltpatsiendi ravivastusest, kuni max. ööp.annuseni 4...8 mg. Tavaline säilitusannuson vahemikus 1...4 mg ühekordseööpäevase annusena. Juhul kui patsiendiravivastus on mitterahuldav ka 4...8 mgannuse puhul, tuleb kaaludakombinatsioonravi võimalustdiureetikumide ja kaltsiumikanaliblokaatoritega.LASTELE: Kasutamist lastel ei ole uuritud,seetõttu ei ole kasutamine sellesvanusegrupis soovitatav.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.


SÜDAME-VERESOONKONDAngioneurootiline ödeem (Quincke ödeem)anamneesis, mille teke oli seotud mõneangiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE)inhibiitori kasutamisega, kaasasündinudvõi idiopaatiline angioödeem. Rasedus(raseduse olemasolu tuleb välistadarasedustestiga), imetamine. Ravimit eikasutata lastel.RISKID: Ei tohi kasutada aordistenoosivõi väljutusava obstruktsioonigapatsientidel. Mõnedel patsientidel, kesjuba saavad ravi diureetikumidega, eritikui ravi on alustatud hiljuti, võib vererõhulangus trandolapriilravi alguses ollaulatuslik.Patsiendid, kelle kreatiini kliirens onvähem kui 30 ml/min, võivad vajadatrandolapriili väiksemaid annuseid; nendeneerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida.Risk neerufunktsiooni halvenemiseks onneerupuudulikkuse, südamepaispuudulikkuse, unilateraalse võibilateraalse neeruarteri stenoosiga, üheneeruga ja neerusiirdamisjärgsetelpatsientidel. Mõnedel hüpertensiooniga,ilma eelneva neeruhaiguse ilmingutetapatsientidel võivad tõusta vere uurea võilämmastiku sisaldus ja vereplasmakreatiniini sisaldus, kui trandolapriiliantakse samaaegselt diureetikumiga. Võibesineda proteinuuria. Trandolapriil oneelravim, millest tekib aktiivne komponentpärast maksas toimuvatbiotransformatsiooni, seetõttu tulebmaksafunktsiooni kahjustusega patsientidepuhul rakendada erilist ettevaatust ningneid hoolikalt jälgida. Ilma tüsistustetahüpertensiooniga patsientidel on harvapärast trandolapriili algannusemanustamist või annuse hilisemat tõstmistesinenud sümptomaatilist hüpotensiooni.See võib tõenäolisemalt tekkidapatsientidel, kellel on pikaajalise ravi tõttudiureetikumidega, vähese soolasisaldusegadieedi, dialüüsi, kõhulahtisuse võioksendamise tõttu tekkinud vedeliku- jasoolade vähesus. Seetõttu tuleb nendelpatsientidel enne ravi alustamisttrandolapriiliga lõpetada ravidiureetikumidega ning korrigeeridavedeliku ja soolade vähesus.Sümptomaatilise hüpotensiooni tekkimiseltuleb patsient seada lamavasse asendisseja vajaduse korral manustada tallefüsioloogilist soolalahust. Bradükardiakorral võib olla vajalik intravenoosseatropiinimanustamine. Tavaliselt võib ravitrandolapriiliga pärast sobivavedelikumahu ja vereõhu taastamistjätkata.Patsientidel, kelle teostatakse kirurgilisilõikusi või anesteesiat hüpotensioonitekitavate ainetega võib trandolapriilblokeerida angiotensiin II moodustumisesekundaarselt kompensatoorse reniinivabanemisele. Kui hüpotensioon tekib sellemehhanismi tulemusena, on see sobivaraviga korrigeeritav. AKE-inhibiitoreidsaavatel patsientidel on harva esinenudagranulotsütoosi ning luuüdi depressiooni.Sagedamini esineb neid seisundeidneerukahjustuse korral, eriti vaskulaarsekollagenoosiga patsientidel. Vaskulaarsekollagenoosiga (nt erütematoosse luupuseja sklerodermaga) patsientidel, kes saavadAKE-inhibiitorit, tuleks kaaluda vereleukotsüütide arvu ning uriinivalgusisalduse regulaarset monitoorimist,eriti juhul kui kaasub neerufunktsioonikahjustus või saab patsient samaaegseltka muud ravi (eriti kortikosteroidide võiantimetaboliitidega).Hüpertensiivsetel patsientidel ontäheldatud kaaliumi suurenenudplasmataset. Hüperkaleemia tekkeriskifaktoriteks on neerupuudulikkus,kaaliumi säästvad diureetikumid,samaaegne hüpokaleemiat ravivate ainetekasutamine, diabetes mellitus ja/võivasaku vatsakese düsfunktsioon pärastmüokardi infarkti. Harva võivadAKE-inhibiitorid (nagu näiteks trandolapriil)põhjustada angioödeemi, mille puhul võibesineda näo-, jäsemete, keele-, kõri- ja/võineeluturse. On leitud, et AKE inhibiitorid,põhjustavad angioödeemi sagedaminimustanahalistel kui mitte-mustanahalistelpatsientidel. Angioödeemiga patsientideltuleb trandolapriilravi otsekohe katkestadaning patsient peab jääma jälgimisele kuniturse taandumiseni. AKE inhibiitoritegaravitud patsientidel on teatatud ka sooleangioödeemi esinemisest. Angioödeemikorral, mis haarab keelt, kõri või neelu, onvajalik 0,3...0,5 ml adrenaliini lahuse(1:1000) kohene subkutaannemanustamine koos teiste kohasteravimeetmetega.Ettevaatus on vajalik idiopaatiliseangioödeemi anamneesiga patsientideravimisel; trandolapriili kasutamine onvastunäidustatud, kui angioödeem onesinenud AKE-inhibiitori kõrvaltoimena.Ravi ajal AKE inhibiitoriga võib tekkida kuivja mitteproduktiivne köha, mis kaob pärastravi lõpetamist. Patsiendid harva esinevapäriliku galaktoositalumatusega, laktaasidefitsiidiga või glükoosi-galaktoosimalabsorptsiooniga ei tohi seda ravimitvõtta.KÕRVALTOIMED: Köha, peavalu,asteenia ja pearinglus.KOOSTOIMED: Kaaliumisäästvaddiureetikumid, kaaliumi sisaldavadtoidulisandid ning MSPV ravimid võivadsuurendada hüperkaleemia tekkeriski, eritikaasuva neerupuudulikkusega patsientidel.Võib leevendada tiasiidirühmadiureetikumide kasutamisega seotudKõrgvererõhutõbikaaliumikaotust. Diabeediga patsientideltuleks hoolikalt monitoorida glükoosi tasetvereseerumis. - Naatrium:antihüpertensiivse toime nõrgenemine,samuti nõrgeneb tema soodne toimesüdamepuudulikkuse sümptomitele. -MSPV preparaadid nõrgendavad AKEinhibiitorite antihüpertensiivset toimet. -Liitiumi kontsentratsiooni tõusvereseerumis (seda tuleb regulaarseteintervallidega määrata).Gopten, Abbott, Caps. 0,5mg N28; Caps.2mg N28ValsartaanValsartanumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin II antagonistNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi. Müokardiinfarktijärgne (12 tundi...10 päeva) ravi kliiniliseltstabiilsetel patsientidel, kellel onsümptomaatiline südamepuudulikkus võivasaku vatsakese asümptomaatilinesüstoolne düsfunktsioon. Sümptomaatilisesüdamepuudulikkuse ravi, kui ei olevõimalik kasutada angiotensiinkonvertaasi(AKE) inhibiitoreid, või kasutamine lisaksAKE inhibiitoritele, kui ei ole võimalikkasutada beetablokaatoreid.ANNUSTAMINE: Hüpertensioon:algannus on 80 mg 1 kord päevas.Antihüpertensiivne toime avaldub põhiliselt2 nädala jooksul, maksimaalne toime 4nädala jooksul. Patsientidel, kelle vererõhkei ole piisavalt kontrolli all, võib annustsuurendada 160 mg-ni, maksimaalselt 320mg-ni. Võib manustada koos teisteantihüpertensiivsete ravimitega.Diureetikumide, näiteks hüdroklorotiasiidilisamine langetab neil patsientidelvererõhku veelgi.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelvanuses alla 18 aasta ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskemaksafunktsiooni kahjustus, biliaarnemaksatsirroos ja kolestaas. Raseduse teineja kolmas trimester.RISKID: Kasutamine samaaegseltkaaliumi sisaldavate toidulisandite,kaaliumi säästvate diureetikumide,kaaliumi sisaldavate soolaasendajate võimuude kaaliumisisaldust suurendadavõivate ravimitega (hepariin jt) ei olesoovitatav. Vajaduse korral tuleb jälgidakaaliumitaset.Raskekujulise naatriumi- ja/võivedelikuvaegusega patsientidel, nt kessaavad diureetikume suurtes annustes,võib valsartaan-ravi alustamisel harvadeljuhtudel tekkida sümptomaatiline75


Kõrgvererõhutõbihüpotensioon. Organismi naatriumi- ja/võivedelikuvaegus tuleb korrigeerida enneravi alustamist, nt vähendada diureetikumiannust.Kasutamise ohutust bilateraalseneeruarteri stenoosiga või ainsa neerustenoosiga patsientidel ei ole kindlaksmääratud.Kasutamise ohutuse kohta hiljuti siirdatudneeruga patsientidele kogemusedpuuduvad. Primaarsehüperaldosteronismiga patsiente ei tohivalsartaaniga ravida, sest nendereniini-angiotensiini süsteem ei oleaktiveeritud.Nagu kõigi teistegi vasodilataatoritepuhul, peab eriti ettevaatlik olema aordivõimitraalklapi stenoosi või obstruktiivsehüpertroofilise kardiomüopaatiagapatsientidega.Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on >10 ml/min, ei ole annuse kohandaminevajalik. Praegu ei ole kogemusi kasutamiseohutusest patsientidel, kelle kreatiniinikliirens on < 10 ml/min või kes saavaddialüüsi, seetõttu peab olema valsartaanikasutamisega neil patsientidel ettevaatlik.Valsartaani kasutamisel kerge kunikeskmise maksakahjustusega ilmakolestaasita patsientidel peab olemaettevaatlik.Ravi angiotensiin II retseptoriteantagonistidega ei tohi alustada raseduseajal. Rasestuda kavatsevad patsiendidtuleb viia üle alternatiivseleantihüpertensiivsele ravile, milleohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajalon kindlaks määratud, välja arvatud, kuiravi jätkamist angiotensiin II retseptoriteantagonistidega peetakse oluliseks.Raseduse diagnoosimisel tuleb raviangiotensiin II retseptoriteantagonistidega kohe katkestada javajaduse korral alustada alternatiivset ravi.Kaptopriili kasutamine koos valsartaanigaei ole täiendavat kliinilist kasu andnud,vaid suurenes kõrvaltoimete risk, võrreldesvastavate ravimite eraldi kasutamisega.Seega ei ole valsartaani kasutamine koosAKE inhibiitoriga soovitatav. Ravialustamisel müokardiinfarkti järgsetelpatsientidel peab olema ettevaatlik.Patsientide müokardijärgse hindamisekäigus tuleb alati hinnata kaneerufunktsiooni. kasutamiselmüokardiinfarkti järgsetel patsientidellangeb sageli veidi nende vererõhk, kuidtavaliselt ei ole ravi katkestaminesümptomaatilise hüpotensiooni jätkudesvajalik, tingimusel et jälgitakseannustamisjuhiseid.Kolmikkombinatsiooni (AKE inhibiitori,beetablokaatori ja valsartaani) kasutaminesüdamepuudulikkusega patsientidel ei olekliinilist kasu toonud. See kombinatsioon76näib suurendavat kõrvaltoimete riski ja eiole seega soovitatav. Ravi alustamiselsüdamepuudulikkusega patsientidel peabolema ettevaatlik. Südamepuudulikkusegapatsientide hindamise käigus tuleb alatihinnata ka neerufunktsiooni. Valsartaanikasutamisel südamepuudulikkusegapatsientidel langeb sageli veidi nendevererõhk, kuid tavaliselt ei ole ravikatkestamine sümptomaatilisehüpotensiooni püsides vajalik, tingimuselet jälgitakse annustamisjuhiseid.Patsientidel, kelle neerufunktsioon võibsõltuda reniini-angiotensiini süsteemiaktiivsusest (nt raskekujulise südamepaispuudulikkusega patsiendid), on raviangiotensiinkonvertaasi inhibiitoritegaseostatud oliguuria ja/või progresseeruvaasoteemiaga ning harvadel juhtudel ägedaneerupuudulikkuse ja/või surmaga. Kunavalsartaan on angiotensiin II antagonist, eisaa välistada neerufunktsiooni halvenemistvalsartaani kasutamisel.KÕRVALTOIMED: Vertiigo, köha,kõhuvalu, väsimus, pearinglus, asendistsõltuv pearinglus, sünkoop, peavalu,hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon.KOOSTOIMED: Samaaegne kasutamineei ole soovitatav: liitium, kaaliumi säästvaddiureetikumid, kaaliumilisandid, kaaliumisisaldavad soolaasendajad ja muud ained,mis võivad suurendada kaaliumisisaldust.Samaaegsel kasutamisel peab olemaettevaatlik: MSPVA(kaasa arvatudselektiivsed COX-2 inhibiitorid, ASH > 3 gpäevas) ja mitteselektiivsed MSPVA.Muud: valsartaani koostoime uuringutes eiole valsartaanil leitud kliiniliselt olulisikoostoimeid järgmiste ainetega:tsimetidiin, varfariin, furosemiid, digoksiin,atenolool, indometatsiin, hüdroklorotiasiid,amlodipiin, glibenklamiid.Diovan, Novartis, Kaet. tabl. 80mg N28;Kaet. tabl. 160mg N28Valsacor, KRKA, Tabl. 80mg N28; Tabl.160mg N28, 56;Valsartaan,hüdroklorotiasiidValsartanum, hydrochlorthiazidumRAVIMITÜÜP: Angiotensiin IIantagonist+diureetikumNÄIDUSTUS: Essentsiaalsehüpertensiooni ravi täiskasvanutel.Fikseeritud annuste kombinatsioon onnäidustatud patsientidele, kellel eisaavutata vererõhu piisavat langustvalsartaani või hüdroklorotiasiidimonoteraapiaga.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 1tabl. (80/12,5 mg; 160/12,5 mg; 160/25mg) 1 kord ööp. Ravimi toimel saavutatudSÜDAME-VERESOONKONDkliinilist ravivastust tuleb hinnata pärastravi alustamist ja kui ei saavutata vererõhulangust, võib annust suurendada ükskõikkumma komponendi annuse suurendamiseteel max. annuseni 320 mg/25 mg.Antihüpertensiivne toime avaldub põhiliselt2 nädala jooksul. Enamikel patsientidelsaabub maksimaalne toime 4 nädalajooksul. Kuid mõned patsiendid võivadselleks vajada 4...8 nädalat kestvat ravi.Sellega tuleb annuse tiitrimise ajalarvestada.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastelvanuses alla 18 aasta ohutuse jaefektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus valsartaani,hüdroklorotiasiidi, teiste sulfoonamiididerivaatide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Raseduse teine ja kolmastrimester. Raske maksafunktsioonikahjustus, biliaarne maksatsirroos jakolestaas. Raske neerukahjustus(kreatiniini kliirens


SÜDAME-VERESOONKOND(bradükardia-tahhükardia sündroom),väljendunud südamepuudulikkus, kodadevirvendus või laperdus koos enneaegseerutuse sündroomiga, hüpotoonia,myastenia gravis. Ülitundlikkus TA suhtes.RISKID: Ravi ajal tuleb jälgida patsiendivererõhku. Ettevaatlik tuleb olla olukorras,kus esinevad esimese astme AV-blokaad,bradükardia (


KõrgvererõhutõbiAKE inhibiitori võtmisel võib esineda kuivja mitteproduktiivne köha, mis kaob ravimikasutamise lõpetamisel. AKE inhibiitoritekasutamisel võib esineda hüperkaleemia,eriti olemasoleva neerupuudulikkusegaja/või südamepuudulikkusega patsientidel.Kaaliumipreparaadid või kaaliumi säästvaddiureetikumid ei ole üldiselt soovitatavad,sest nad võivad märgatavalt tõsta plasmakaaliumisisaldust. Kui ülalnimetatudpreparaatide samaaegset kasutamistpeetakse vajalikuks, tuleks sageli jälgidakaaliumi kontsentratsiooni vereseerumis.Üldanesteesiat vajavatel üldkirurgilistelpatsientidel võib AKE inhibiitoritekasutamine põhjustada hüpotensiooni,mida saab korrigeerida plasmamahusuurendajatega.Ravisse tuleks suhtuda ettevaatlikult Iastme AV-blokaadiga patsientidel.Bradükardiaga patsientidel tulekskasutamisel olla ettevaatlik. Kasutamiseltuleks olla ettevaatlik patsientidel, kespõevad neuromuskulaarse ülekandehäiretega kulgevat haigust (raskemüasteenia, Lambert-Eatoni sündroom,kaugelearenenud Duchenne?ilihasdüstroofia).Samaaegsel AKE inhibiitorite jahemodialüüsravispolüakrüülonitriilmetallüülsulfonaadistkõrge permeaablusega membraanide (nt?AN69?) kasutamisel on esinenudanafülaktoidseid reaktsioone. Neilpatsientidel ei tohiks selliseid membraanekasutada.Anafülaktoidsed reaktsioonid (vaheleluohtlikud) võivad tekkida AKEinhibiitoreid kasutavatel patsientidel, kellelsamaaegselt teostatakse desensitisatsiooniloomamürkide vastu. Patsientidel, kestarvitavad AKE inhibiitoreid ja kes onsamal ajal LDL-afereesravil, on esinenudeluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone.Patsientidel tuleks ravi alustamisel ja ravivältel hinnata neerufunktsiooni.Ravivastuse hindamiseks tuleks alati enneuue annuse võtmist mõõta vererõhku.Patsiendid, kellel esineb pärilik galaktoositalumatus, Lapp?i laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire ei tohiseda ravimit võtta. Ravim sisaldab 1,12mmol (või 25,71 mg) naatriumi annuses.Sellega tuleb arvestada kontrollitudnaatriumisisaldusega dieedil olevatelpatsientide puhul.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, vertiigo,kuumahood, sagenenud köha,kõhukinnisus, peavalu, valu rinnus.KOOSTOIMED: Mittesoovitatavkombinatsioon: Kaaliumi säästvaddiureetikumid või kaaliumipreparaadidMittesoovitatav on kasutada üheaegseltverapamiili ja dantroleeni. Ettevaatustkasutamisel: antihüpertensiivsed ained;78diureetikumid; liitium; anesteetikumid;narkootilised ravimid/antipsühhootikumid;allopurinool, tsütostaatikumid võiimmunosupresseerivad ained, süsteemsedkortikosteroidid või prokaiinamiid;kardiodepressiivsed ravimid; kinidiin;digoksiin; lihasrelaksandid;trankvillisaatorid/ADd.Tuleb arvestada MSPVA:koosmanustamine võib vähendada AKEinhibiitori antihüpertensiivset toimet.Lisaks on täheldatud, et MSPVA-d ja AKEinhibiitorid omavad potentseerivat toimetseerumi kaaliumikontsentratsiooni tõusule,lisaks võivad nad kahjustadaneerufunktsiooni.Antatsiidid: põhjustavad AKE inhibiitoritebiosaadavuse vähenemist.Sümpatomimeetikumid: võivad vähendadaAKE inhibiitorite antihüpertensiivsettoimet.Alkohol: suurendab hüpotensiivset toimet.Verapamiil võib suurendadakarbamasepiini, tsüklosporiini ja teofülliiniplasmakontsentratsioone. Rifampiin,fenütoiin ja fenobarbitaal vähendavadverapamiili toimet, tsimetidiin võibsuurendada verapamiili toimet. Diabeediravis kasutatavad preparaadid:üksikjuhtudel võib vere glükoosisisalduselanguse tõttu olla vajalik kohandada Tarkavõi antidiabeetilise preparaadi annust, eritiravi algul. Greipfruudimahl suurendabverapamiili plasmakontsentratsiooni.Tarka, Abbott, Ret. caps. 180mg+2mgN28ZofenopriilZofenoprilumRAVIMITÜÜP: AKE inhibiitorNÄIDUSTUS: Kerge ja keskmiseraskusega arteriaalse hüpertensiooniraviks. Äge müokardiinfarkt.ANNUSTAMINE: Soola või vedelikudefitsiidita patsiendid: Ravi alustatakseannusega 15 mg 1 kord ööp., midasuurendatakse, et saavutada optimaalnevererõhu kontroll. Tavaline efektiivneannus on 30 mg 1 kord ööp. Max annuson 60 mg päevas, mis manustatakse üheannusena või kaheks annuseks jagatuna.Ebapiisava ravivastuse korral võib lisadateisi antihüpertensiivseid ravimeid nagudiureetikumid. Soola või vedeliku defitsiidikahtlusega patsiendid: Esimese annusehüpotensioon võib tekkida riskigrupipatsientidel. Enne AKE inhibiitorravialustamist tuleb korrigeerida soola- ja/võivedeliku defitsiit ning katkestada kasutatavdiureetiline ravi 2...3 päeva enne AKEinhibiitori kasutuselevõtmist; algannus on15 mg päevas. Kui see ei ole võimalik,peab algannus olema 7,5 mg päevas.SÜDAME-VERESOONKONDEAKATELE: Üle 75-a müokardiinfarktigapatsientidel tuleb kasutada ettevaatlikult.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, mõneteise AKE inhibiitori või abiainete suhtes.Anamneesis angioneurootiline tursevarasema AKE inhibiitorravi tagajärjel.Hereditaarne/idiopaatiline angioödeem.Raske maksakahjustus. Rasedus.Imetamisperiood. Viljakas eas naised, kesei kasuta tõhusaid rasestumisvastaseidvahendeid. Kahepoolne neeruarteristenoos või ühepoolne neeruarteri stenoos(ainsa neeru korral).RISKID: Nagu ka teised AKE inhibiitorid,võib põhjustada tugevat vererõhu langust,eriti pärast esimese annuse manustamist.Ravi ei tohi alustada ägedamüokardiinfarktiga patsientidel, kui esineboht raskete hemodünaamiliste häiretetekkeks pärast ravi vasodilataatoriga.Ohutus ja efektiivsus maksakahjustusegamüokardiinfarkti patsientidel ei olekindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi nendelpatsientidel kasutada. Üle 75-amüokardiinfarktiga patsientidel tulebkasutada ettevaatlikult. Renovaskulaarsehüpertensiooni ja ühepoolse (ainsa neerukorral) või kahepoolse neeruarteri stenoosikorral on AKE inhibiitorite kasutamiselsuurem oht raske hüpotensiooni janeerupuudulikkuse tekkeks.Neerupuudulikkusega patsientidel tulebkasutada ettevaatlikult, kuna nad vajavadväiksemaid annuseid. Kui AKE inhibiitoreidkasutatakse koospolüakrüülnitriil-kõrgvoo-dialüüsimembraanidega,on oht anafülaktilistereaktsioonide tekkeks (näo turse, punetus,hüpotensioon ja hingeldus) paari minutijooksul pärast hemodialüüsi algust.Patsientidel, kes saavad ravi AKEinhibiitoriga LDL-afereesi ajaldekstraansulfaadiga, võivad tekkidasarnased anafülaktilised reaktsioonid nagupatsientidel, kes saavad hemodialüüsikõrgvoomembraanidega.Puudub kasutamise kogemus patsientidel,kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamine.Primaarse aldosteronismiga patsientidel eiole üldjuhul efektiivsed antihüpertensiivsedravimid, mis toimivad RAAS pärssivalt.Seetõttu ei ole kasutamine soovitatav. AKEinhibiitorravi ajal võib tekkida näo,jäsemete, huulte, limaskestade, keele,glottise ja/või kõri angioödeem, missagedamini ilmneb esimestel ravinädalatel.AKE inhibiitorravi käigus võib tekkidahüperkaleemia, eriti olemasoleva neeruja/võisüdamepuudulikkuse korral: AKEinhibiitorid võivad suure operatsiooni võinarkoosi ajal põhjustada hüpotensiooni võiisegi hüpotensiivse shoki teket. Kui AKE


SÜDAME-VERESOONKONDinhibiitorit ei ole võimalik ära jätta, tulebhoolikalt kontrollida vere- ja plasmamahtu.Vasaku vatsakese väljavoolutakistusegapatsientidel tuleb AKE inhibiitoreidkasutada ettevaatlikult. Neutropeenia risknäib olevat seotud ravimi annuse jatüübiga ning see sõltub patsiendikliinilisest seisundist. Psoriaasigapatsientidel tuleb AKE inhibiitoreidkasutada ettevaatlikult. Proteinuuria võibtekkida eeskätt olemasolevaneerufunktsiooni kahjustusega patsientidelvõi suhteliselt suurte AKE inhibiitoriannuste kasutamisel.KÕRVALTOIMED: Väsimus, iiveldus,oksendamine, pearinglus, peavalu, köha.KOOSTOIMED: Koosmanustamist eisoovitata: Kaaliumi säästvad diureetikumidvõi kaaliumipreparaadid. AKE inhibiitoridvähendavad diureetikumist tingitudkaaliumikadu. Kaaliumi säästvaddiureetikumid (nt spironolaktoon,triamtereen või amiloriid),kaaliumipreparaadid või kaaliumisisaldavad soolaasendajad võivad viiakaaliumisisalduse olulise suurenemiseniseerumis. Ettevaatust: Diureetikumid.Diureetilist ravi saavatel ja eriti soolaja/võivedeliku defitsiidiga patsientidel võibpärast AKE inhibiitorravi alustamist tekkidaülemäärane vererõhu langus.Hüpotensiooni tekke võimalust saabvähendada, alustades ravi AKE inhibiitoriväiksemate annustega. Liitium. AKEinhibiitorite kasutamisel koos liitiumigavõib väheneda viimase eritumine.Regulaarselt tuleb kontrollida seerumiliitiumisisaldust. Anesteetikumid. AKEinhibiitorid võivad tugevdada teatudanesteetikumide hüpotensiivset toimet.Narkootilised ravimid/antipsühhootikumid.Tekkida võib posturaalne hüpotensioon.Antihüpertensiivsed ravimid.Beetablokaatorid, alfablokaatorid jadiureetikumid võivad suurendada AKEinhibiitorite hüpotensiivset toimet.Tsimetidiin. Võib soodustadahüpotensiooni tekke ohtu. Tsüklosporiin.AKE inhibiitorite samaaegsel kasutamiselon suurenenud neerufunktsiooni häiretetekke risk. Allopurinool. AKE inhibiitorite jaallopurinooli koosmanustamisel onsuurenenud ülitundlikkusreaktsioonide oht.Teiste AKE inhibiitorite puhul saadudandmed näitavad leukopeenia riskisuurenemist nende ravimite samaaegselkasutamisel. Insuliin või suukaudsedhüpoglükeemilised ravimid. AKEinhibiitorite samaaegsel kasutamisel onsuurenenud hüpoglükeemia oht.Hemodialüüskõrgvoo-dialüüsimembraanidega. AKEinhibiitorite samaaegsel kasutamisel onsuurenenud anafülaktiliste reaktsioonidetekke risk. Tsütostaatikumid võiimmuunsupressiivsed ravimid, süsteemsedglükokortikosterodid või prokaiinamiid.Manustamine koos AKE inhibiitoritega võibviia leukopeenia riski suurenemiseni. Võttaarvesse: MSPV ravimite toimel võibväheneda AKE inhibiitoriantihüpertensiivne toime. Antatsiidid.Väheneb AKE inhibiitorite biosaadavus.Sümpatomimeetikumid. Võib vähenedaAKE inhibiitorite antihüpertensiivne toime.Alkohol. Põhjustab hüpotensiivse toimetugevnemist. Toit. Võib vähendadazofenopriilkaltsiumi imendumise kiirust,kuid ei mõjuta imendunud kogust.Zofistar, Berlin-Chemie, Kaet. tabl. 30 mgN28VereringehäiredNaftidrofurüülNaftidrofurylumRAVIMITÜÜP: Puriini derivaatNÄIDUSTUS: Perifeersete arteriaalsevereringe häirete sümptomaatiline ravitäiskasvanutel: claudicatio intermittens,troofilised nahakahjustused kooskahvatuse ja tsüanoosiga, säärehaavandid,diabeetiline angiopaatia, Raynaud' tõbi jaRaynaud' sündroom, akrotsüanoos.ANNUSTAMINE: Tavaline annus100...200 mg 2...3 korda päevas. Ravipeab kestma vähemalt 3 kuud.RASEDATELE: Manustada ainult juhul,kui eeldatav ravitulemus kaalub ülespotentsiaalse ohu lootele.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes,äge müokardiinfarkt, väljakujunenud IIIvõi IV astme südamepuudulikkus, tõsisederutusjuhtehäired, raskekoronaarpuudulikkus, mööduvadisheemilised atakid, veritsusseisundid,anamneesis vereringe kollaps, raskehüpotensioon, ortostaatilineregulatsioonihäire. Anamneesishüperoksaluuria või taastekkelisedkaltsiumi sisaldavad neerukivid.RISKID: Suitsetamine ja alkoholitarvitamine ravi ajal ei ole soovitatav.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, maohäired,valu epigastriumis, unetus, nahalööve,rahutus, pearinglus, väsimus, peavalu,vererõhu langus, ortostaatilinehüpotensioon, südame rütmihäired.KOOSTOIMED: Manustaminesamaaegselt rütmihäirete vastaste ainetevõi beetaadrenoblokaatoritega avaldabkardiodepressiivset ja negatiivsetdromotroopset toimet, mille tulemusenavõib tekkida AV blokaad.VereringehäiredEnelbin, Zentiva, Ret. tabl. 100 mg N50,100NimodipiinNimodipinumRAVIMITÜÜP: Ca-kanali blokaatorNÄIDUSTUS: Subarahnoidaalsestverejooksust tingitud vasospasmiisheemiliste sümptomite profülaktika jaravi.ANNUSTAMINE: Püsiinfusioon. Ravialustatakse annusega 1 mg nimodipiini (5ml infusioonilahust) tunnis kahe tunnivältel (15 mcg/kg/tunnis). Kui ravim onhästi talutav ega tekita tõsist vererõhulangust, suurendatakse annust kahe tunnipärast 2 mg tunnis (10 ml infusioonilahust,30 mcg/kg/tunnis). Patsientidel, kellekehakaal on tunduvalt alla 70 kg ja/võikelle vererõhk on ebastabiilne, alustatakseravi annusega 0,5 mg (2,5 mlinfusioonilahust) tunnis. Annust tulebvähendada juhul, kui infusioonilahus ei olehästi talutav või patsiendil on raskemaksapuudulikkus. Vajaduse korral ravikatkestatakse. Ravi infusioonilahusegavõib jätkuda anesteesia, operatsiooni jaangiograafia ajal. Ravimit manustataksepideva i.v. inf. ja infusioonipumpakasutadestsentraalveenikateetrisse. Et kindlustadanõutav lahjendus (minimaalselt 1 : 4),manustakse nimodipiin läbi 3-osalisekraani koos 5% glükoosilahuse, 0,9%füsioloogilise lahuse, Dextran 40 lahuse või6% hüdroksüetüültärklise lahusega.Kasutada võib ka 10% mannitoolilahust,4% inimese albumiinilahust või verd.Lahjenduslahuste infusioonikiirus peabolema 40 ml/tunnis. Nimodipiini ei tohieelnevalt muude kasutatavate ravimite võilahustega segada. Kuna nimodipiinabsorbeeritakse polüvinüülkloriidi poolt,peab kasutama polüetüleenistinfusioonivoolikuid. Infusioonipudeli korgiläbitorkamiseks kasutatavad nõeladpeavad olema silikoonitud nõelad võikanüülid.Tabl.: Pärast 5...14 päeva kestnudparenteraalset ravi peaks ravi jätkumaperoraalselt. Annus on 60 mg iga 4 tunnijärel (6 korda 60 mg/ööp.). Tabletid tulebneelata tervelt, vähese vedelikuga,sõltumatult söögikordadest. Profülaktika.Parenteraalne ravi infusioonilahusegapeaks algama 4 päeva jooksul pärasthemorraagiat ja peaks jätkuma ka pärastsuurima vasospasmi ohu möödumist, kuni10...14 ööpäeva. Pärast seda soovitatakseperoraalset ravi 1...2 nädala vältel. Ravi.Subarahnoidaalse hemorraagia järgsetserebraalse vasospasmi ja sellegakaasneva isheemilise neuroloogilise79


Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDpuudulikkuse puhul peab ravinimodipiiniga alustama nii ruttu kuivõimalik ja see peaks jätkuma vähemalt5...14 ööp. Seejärel jätkatakse peroraalsetravi umbes 7 ööp. vältel. Kui terapeutiliseja profülaktilise manustamise ajal haigethemorraagia tõttu opereeritakse, peaksparenteraalne ravi jätkuma vähemalt 5ööpäeva.Intratsisternaalne manustamine: 1 mlinfusioonilahust lahjendatakse 19 mlRingerilahusega 20 ml-ni. Seevärskeltvalmistatud lahus soojendataksekehatemperatuurini ning seda võiboperatsiooni ajal kohe kasutada.RASEDATELE: Kasutada äärmiseettevaatusega.VASTUNÄID.: Ei ole teada.RISKID: Ettevaatlik peab olema juhtudel,kui patsiendil on diagnoositudgeneraliseerunud ajuturse võiintrakraniaalne rõhk on märgatavalttõusnud.Infusioonilahuse manustamisel tuleb ollaettevaatlik raske hüpotensioonigapatsientide korral. Samaaegnenimodipiin-tablettide ja teatudantiepileptiliste ravimite kasutamine ei olesoovitatav.KÕRVALTOIMED: Infusioonilahusekasutamisel võivad tekkida tugev vererõhulangus (eriti kui vererõhk on tavaliseltkõrge), peavalu, transaminaasideaktiivsuse suurenemine, neerufunktsiooninõrgenemine ja sellega seotud uureaja/või kreatiniini sisalduse suurenemineveres, bradükardia (harvem tahhükardia),ekstratsüstoolia, higistamine, kuumadhood, tromboflebiit (eriti lahjendamatainfusioonilahuse perifeersesse veenimanustamisel (sisaldab 23,7% alkoholi ja17% PEG 400)), gastrointestinaalsedhäired, iiveldus, uimasus ja soojatunne.Tablettide kasutamisel võivad tekkidapeavalu, kuumad hood, higistamine,uimasus,gastrointestinaalsed häired, soojatunne,bradükardia (harva tahhükardia) javererõhu langus.KOOSTOIMED: Nimodipiin potentseeribteiste samaaegselt kasutatavateantihüpertooniliste ravimite toimet.Patsiendi seisundit peab hoolega jälgima,eriti kui samaaegselt kasutataksebeeta-adrenoblokaatoreid.Nimodipiini sisaldus veres võib suureneda,kui samaaegselt manustatakse tsimetidiinivõi naatriumvalproaati. Kui võimalik,peaks vältima infusioonilahusemanustamist koos teiste kaltsiumikanaliblokaatoritega või alfa-metüüldopaga.Patsiendi seisundit peab pidevalt jälgima.Infusioonilahuse kasutamine koosnefrotoksiliste ainetega võib põhjustada80neerutalitluse häireid. Samuti viibneerutalitluse häiretega patsientideravimine nimodipiiniga neerufunktsioonideedasisele vähenemisele. Neerude talitlustpeaks hoolega jälgima ja vajaduse korralpeaks kaaluma ravi katkestamist. Kunainfusioonilahus sisaldab alkoholi, võivadesineda koostoimed alkoholigakokkusobimatute ravimitega. Samaaegnetablettide ja antiepileptiliste ravimite, nagufenobarbitaali, fenütoiini jakarbamasepiini kasutamine ei olesoovitatav, kuna need ravimid vähendavadperoraalse nimodipiini biosaadavust.Kogemustest kaltsiumikanali blokaatorinifedipiiniga võib eeldada, et rifampitsiinkiirendab nimodipiin-tablettide metabolismiensüümide induktsiooni kaudu. Seetõttuväheneb nimodipiini efektiivsussamaaegsel rifampitsiini manustamisel.Nimotop, Bayer, Tabl. 30mg N100PentoksifülliinPentoxifyllinumRAVIMITÜÜP: Puriini derivaatNÄIDUSTUS: Perifeersed arteriaalsevereringe häired.ANNUSTAMINE: Algannus 400 mg 3korda ööp. või 600 mg 2 korda ööp. 1200mg ületavad ööp. annused ei parandaterapeutilist toimet. Veeniinf.: algannus on100 mg (See kogus lahustatakse 250 või500 ml-s infusioonilahuses (nt 0,9%naatriumkloriidi-, 5 % glükoosilahus)manustatakse aeglaselt veeni 90...180 minjooksul. Edaspidi annust suurendatakse igapäev 50 mg kaupa kuni 300 mg ühe inf.kohta. Raskete vereringehäirete puhul võibinfusioonina manustada 2 korda ööp.(hommikul ning õhtul). Intraarteriaalneinf.: 100...300 mg (mis on lahustatud20?50 ml 0,9% NaCl-lahuses)manustatakse aeglaselt 10...30 min.jooksul. Inj.: üks 5 ml ampull (100 mg)manustatakse aeglaselt i.v. või i.a.(patsient peab süstimise ajal lamama).Manustamise kestus on üle 5 minuti.Progresseeruvaateroskleroosi puhul ei tohi manustada a.carotisesse.LASTELE: Kogemus puudub.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimimistahes koostisosa suhtes, anamneesisallergilisi reaktsioone TA või teiste ksantiiniderivaatide (teofülliin, kofeiin,koliinteofüllinaat, aminofülliin võiteobromiin) suhtes. Ei tohi manustadaägeda müokardiinfarktiga, porfüüria jamassiivse verejooksuga patsientidele ningolukordades, kus esineb suur verejooksutekkerisk, silma võrkkesta massiivseverejooksuga patsientidele (oht verejooksuägenemisele).RISKID: Raskete südame rütmihäiretegapatsiendid; ägeda müokardiinfarktigapatsiendid; südamepuudulikkusegapatsiendid; hüpotensiivsed patsiendid;neerupuudulikkusega patsiendid(kreatiniini kliirens alla 30 ml/min);raskekujulise maksatalitluse häiregapatsiendid; patsiendid kalduvusegaveritsustele, nt antikoagulantravi võiverehüübivushäirete tõttu; suhkurtõvegapatsiendid.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, peavalu,iiveldus, ärevus, iiveldus, oksendamine,kõhupuhitus, isutus, kõhukinnisus,näopunetus.KOOSTOIMED: Insuliini või suukaudsetediabeediravimite vere suhkrusisaldustvähendav toime võib tugevneda. Võibtugevdada antihüpertensiivsete ravimite jateiste vererõhku langetava toimegaravimite hüpotensiivset toimet. Teofülliinisamaaegne manustamine võib suurendadateofülliini sisaldust mõnedel patsientidel.Seetõttu võivad teofülliini kõrvaltoimedsageneda ja olla tavalisest intensiivsemad.Pentilin, KRKA, Tabl. 400 mg N20; Inj.100 mg/5 ml N5Trental, Nycomed, Tabl. 400 mg N100Vasonit, Lannacher, Prolong. tabl. 600mg N20Antikoagulandid,tromboosivastasedAlteplaasAlteplasumRAVIMITÜÜP: EnsüümidNÄIDUSTUS: Äge müokardiinfarkt.Kopsuarteri massiivne trombemboolia.Isheemiline ajuinsult (ägedas staadiumis).ANNUSTAMINE: Müokardiinfarkt: a) 90min. (kiirendatud manustamine) raviskeempatsientidele, kellel saab alustada raviesimese 6 tunni jooksul alates sümptomiteilmnemisest: 15 mg i.v. boolussüstina, 50mg i.v. inf. esimese 30 min., järgnevalt 35mg 60 min. jooksul, kuni max. annuseni100 mg. Patsientidel kehakaaluga alla 65kg tuleks kasutada järgmist skeemi: 15mg i.v. boolussüstina, 0,75 mg/kgjärgneva 30 min. jooksul i.v. infusioonina(max. 50 mg), seejärel 0,5 mg/kgjärgneva 60 minuti jooksul i.v. infusioonina(max. 35 mg). b) 3 tunni raviskeempatsientidele, kellel alustatakse ravi 6 kuni12 tundi pärast sümptomite ilmnemist: 10mg i.v boolussüstina, 50 mg i.v. inf.esimese tunni jooksul, järgnevalt 10 mg30 min. jooksul kuni max annuseni 100 mg


SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastased3 tunni jooksul. Patsientidel kehakaalugaalla 65 kg ei tohi üldannus ületada 1,5mg/kg.Maksimaalne annus ägedamüokardiinfarkti ravis ei tohi ületada 100mg.Kopsuarteri trombemboolia: Koguannus100 mg tuleb manustada 2 tunni jooksul.Kõige rohkem kogemusi on järgmiseraviskeemiga: 10 mg i.v. boolussüstina1...2 min. jooksul, 90 mg i.v. inf. 2 tunnijooksul.Koguannus patsientidel kehakaaluga alla65 kg ei tohi ületada 1,5 mg/kg.Isheemiline ajuinsult: Soovituslik annus on0,9 mg/kg (max 90 mg) infundeeritakse60 min. jooksul, millest 10% võibmanustada esialgse i.v boolussüstina. Ravipeaks alustama võimalikult vara, 3esimese tunni jooksul pärast sümptomitetekkimist.RASEDATELE: Kogemus kasutamisestraseduse ja rinnaga toitmise ajal on väike.VASTUNÄID.: Kõrge hemorraagiariskikorral nagu: väljendunud veritsushäiredkäesoleval ajal või viimase 6 kuu jooksul,teadaolev hemorraagiline diatees; patsientkasutab suukaudseid antikoagulante, ntvarfariinnaatriumi (INR >1,3) anamneesiskesknärvisüsteemi kahjustus (nt kasvaja,aneurüsm, intrakraniaalne võilülisambasisene operatsioon);anamnestiline, tõestatud või kahtlustatavintrakraniaalne hemorraagia (kaasaarvatud subarahnoidaalne); tõsine ravileallumatu arteriaalne hüpertensioon;suurem kirurgiline operatsioon võimärkimisväärne trauma viimase 10 päevajooksul (kaasa arvatud käesolevamüokardiinfarktiga seotud trauma),hiljutine pea- või koljutrauma; pikaajalinevõi traumaatiline kardiopulmonaalneelustamine (üle 2 minuti), sünnitus viimase10 päeva jooksul, hiljutine tsentraalseveresoone (rangluualuse veeni, kägiveeni)punktsioon; rasked maksafunktsioonihäired, sh maksapuudulikkus, tsirroos;portaalhüpertensioon (söögitoruveenilaiendid) ja äge hepatiit;hemorraagilised retinopaatiad, shdiabeetilised (nägemishäired võivad viidatahemorraagilisele etinopaatiale) või muudhemorraagilised silmahaigused;bakteriaalne endokardiit, perikardiit; ägepankreatiit; dokumenteeritud haavandilinemao-sooletrakti haigus viimase 3 kuujooksul; arteriaalne aneurüsm,arterio-venoosne anomaalia;veritsusohuga seotud uudismoodustis;ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Müokardiinfarkti japulmonaalarteri trombemboolia korraltuleb vastunäidustusena arvestada veelanamnestilist ajuinsulti. Ägeda isheemiliseajuinsuldi korral on vastunäidustusteksveel: olukord, mil ajuisheemia sümptomidalgasid rohkem kui 3 tundi enne infusioonialgust või kui sümptomite tekkeaeg onebaselge; ägeda ajuinfarkti sümptomid kastaandusid kiiresti või olid väheväljendunud enne infusiooni algust;kliiniliselt (nt NIHSS>25) ja/või vastavateneuroradioloogiliste uuringute abildiagnoositud äge ajuinfarkt; krambidinsuldi alguses; anamneesis insult võiraske peatrauma viimase 3 kuu jooksul;kombinatsioon põetud insuldist jasuhkurdiabeedist: hepariini manustamine48 tunni jooksul enne insuldi teket jaosalise aktiveeritud tromboplastiiniaja(APPT) tõus; trombotsüütide arv alla 100000/mm³; süstoolne vererõhk >185 võidiastoolne >110 mm Hg või agressiivseravi (i.v. manustamine) rakendamisevajadus vererõhu vähendamiseksnendesse piiridesse; veresuhkur 400 mg/dl. Ei ole näidustatud ägedainsuldi raviks lastel ja noorukitel alla 18-aning vanuritel üle 80 a vanuses.RISKID: Veritsus, hiljutisedintramuskulaarsed süstid või hiljutisedväikesed traumad, nt biopsiad, suurteveresoonte punktsioonid, elustamiseksvajalik südamemassaazh, kõrgenenudhemorraagiariskiga seisundid, mis ei olemärgitud vastunäidustuste all. Ägedamüokardiinfarkti ja pulmonaalarteriemboolia ravis tuleb täiendavalt arvestadaveel järgmisi hoiatusi: süstoolne rõhk>160 mm Hg; kõrge iga, mis võibsuurendada ajuverejooksude riski. Ehkkika terapeutiline kasu on eakatel suurem,tuleb neil põhjalikult võimalikku ohtu jaloodetavat kasu hinnata. Ägedamüokardiinfarkti ravis tuleb täiendavaltarvestada järgmisi hoiatusi: arütmiad,trombembooliad. Isheemilise insuldi ravistuleb täiendavalt arvestada järgmisihoiatusi: kõik juhud, mis on loetletudvastunäidustuste lõigus, ja üldiselt kõikjuhud, mis on seotud kõrgehemorraagiariskiga; väikeasümptomaatiline ajuveresoonteaneurüsm; suurem risk intrakraniaalsekshemorraagiaks on eelnevalt ASH ravitudpatsientidel, eriti kui ACTILYSE-raviga onviivitatud. Suurenenud ajuhemorraagiariski korral ei tohi ordineerida üle 0,9mg/kg (maksimaalselt 90 mg) alteplaasi.Ravi ei tohi alustada hiljem kui 3 tundipärast sümptomite teket, sest ebasoodnekasu/riski suhe põhineb peamiseltjärgneval: positiivne raviefekt vähenebajaga; suremus suureneb, eriti eelnevaltASA ravi saanud patsientide hulgas;sümptomaatilise hemorraagia risk tõuseb.Ravimi manustamisel ja kuni 24 tunnijooksul on vaja vererõhku jälgida.Ravitulemus on halvem patsientidel, kellelon olnud varem insult või kellel esinebkontrollile mittealluv diabeet. Väga raskeinsuldiga patsientide intratserebraalsehemorraagia ja letaalsuse risk on suuremning nendel ei tohi kasutada.KÕRVALTOIMED: Veritsus,reperfusiooniarütmiad, mis võivad ollaeluohtlikud ja vajavad tavapärastantiarütmilist ravi, iiveldus, oksendamine,vererõhu langus, kehatemperatuuri tõus.KOOSTOIMED: Vere koagulatsiooni võitrombotsüütide funktsiooni mõjustavadravimid (kumariini derivaadid, suukaudsedantikoagulandid, trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid jne) võivadsuurendada veritsusriski. Samaaegne raviAKE inhibiitoritega võib suurendadaanafülaktilise reaktsiooniesinemissagedust.Actilyse, Boehringer Ingelheim, Inj.subst. 50mg N1 + lahusti 50 mlBemipariinBemiparinumRAVIMITÜÜP: Hepariini rühmNÄIDUSTUS: 3500 IU anti-Xa/0,2 ml:Trombembooliliste haiguste profülaktikaortopeedilise kirurgia patsientidel. Verehüübimise profülaktika ekstrakorporaalsesvereringes hemodialüüsi ajal. 2500 IUanti-Xa/0,2 ml: Trombemboolilistehaiguste profülaktika üldkirurgiapatsientidel. Vere hüübimise profülaktikaekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi ajal.ANNUSTAMINE: HOIATUS! Erinevadmadalmolekulaarsed hepariinid poleilmtingimata ekvivalentsed. Seetõttupeavad nende ravimpreparaatideannustamisre?iim ja kasutamisviis olemakooskõlas.Kõrge venoosse trombemboolia riskigaortopeediline operatsioon: Operatsioonipäeval manustada patsiendile subkutaansesüstina 3500 IU anti-Xa-d 2 tundi enne või6 tundi pärast operatsiooni. Järgnevatelpäevadel tuleb ravimit anti-Xa manustada3500 IU s.c. iga 24 tunni järel.Profülaktilist ravi tuleb teostada vastavaltraviarsti otsusele riskiperioodi ajal või kunipatsiendi liikumisvõimeliseks muutumiseni.Reeglina peetakse profülaktilist ravioperatsioonijärgselt vajalikuks vähemalt7...10 päeva ja kuni trombemboolilistetüsistuste tekkimise risk on vähenenud.Mõõduka venoosse trombemboolia riskigaüldkirurgiline operatsioon: Operatsioonipäeval manustada patsiendile subkutaansesüstina 2500 IU anti-Xa-d 2 tundi enne või6 tundi pärast operatsiooni. Järgnevatelpäevadel tuleb ravimit anti-Xa manustada2500 IU s.c. ubkutaanselt iga 24 tunnijärel.Profülaktilist ravi tuleb teostada vastavalt81


Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDraviarsti otsusele riskiperioodi ajal või kunipatsiendi liikumisvõimeliseks muutumiseni.Reeglina peetakse profülaktilist ravioperatsioonijärgselt vajalikuks vähemalt7...10 päeva ja kuni trombemboolilistetüsistuste risk on vähenenud. Verehüübimise profülaktika ekstrakorporaalsesvereringes hemodialüüsi ajal: Korduvaid,mitte kauem kui 4-tunnise kestusegahemodialüüse saavatele ja verejooksuriskita patsientidele süstitakse verehüübimise vältimiseks ekstrakorporaalsesvereringes ühekordse boolusannusenaarterikanüüli dialüüsiprotseduuri alguses.Alla 60 kg kaaluvatele patsientideleannuses 2500 IU, üle 60 kg kaaluvatelepatsientidele on annuses 3500 IU.LASTELE: Ei soovitata kasutada ohutuseja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbemipariinnaatriumi, hepariini või sigadeorganismist saadud ainete suhtes.Teadaolev või kahtlustatavimmunoloogiline hepariini indutseeritudtrombotsütopeenia (HIT). Ägehemorraagia või suurenenud verejooksurisk hemostaasi häirete tõttu. Raske maksaja pankrease funktsiooni kahjustus. KNS,silmade ja kõrvade vigastused jaoperatsioonid. Dissemineeritudintravaskulaarne koagulatsioon (DIK)hepariini indutseeritud trombotsütopeeniatõttu. Äge bakteriaalne endokardiit jaalaäge endokardiit. Verejooksu riskigaorgaaniline kahjustus (nt äge peptilinehaavand, hemorraagiline shokk,ajuaneurüsm või ajukasvajad).RISKID: Mitte manustada i.m.Hematoomi tekkeriski tõttu tulebbemipariini manustamise ajal vältida teisii.m. süstitavaid TA-d. Ettevaatlik tuleb ollapatsientidega, kellel on maksa- võineerupuudulikkus (raskeneerukahjustusega patsientidel tuleb antifaktor Xa taset regulaarselt jälgida),kontrollimata arteriaalne hüpertensioon,anamneesis gastroduodenaalne haavand,trombotsütopeenia, nefrolitiaas ja/võiureterolitiaas, korioreetina vaskulaarsedhäired või teised veritsusele kalduvadorgaanilised kahjustused või patsientidega,kellele tehakse spinaal- võiepiduraalanesteesiat ja/võilumbaalpunktsiooni. Bemipariin, naguteised madalmolekulaarsed hepariinid,võib pärssida aldosterooni sünteesineerupealistes, mis põhjustabhüperkaleemiat, seda eriti patsientidel,kellel on diabeet, kroonilineneerupuudulikkus, eelnev metaboolneatsidoos, plasma suurenenudkaaliumisisaldus või kes võtavadkaaliumisisaldust säilitavaid ravimeid.Trombotsüütide arvu soovitatakse määrataenne bemipariiniravi alustamist, raviesimesel päeval ja seejärel regulaarselt3...4 päeva järel ning bemipariiniravilõpus. Kui leitakse trombotsüütide arvumärkimisväärne vähenemine (30...50%), -seotud positiivse in-vitro analüüsitulemusega (või pole tulemus teada)hüübimist takistavale antikehalebemipariini või teiste madalmolekulaarsetehepariinide kasutamisel, tuleb raviotsekohe katkestada ja alustada teist ravi.Nagu teiste hepariinide korral, on kabemipariini kasutamisel kirjeldatud nahanekroosi juhtumeid, millele eelneb punetusvõi valulikud erütematoossed sõlmed.Sellistel juhtudel tuleb ravi otsekohekatkestada. Kui on kahtlus, et tegemist onepiduraalse või spinaalse hematoomimärkide või sümptomitega, tuleb alustadakiiret diagnoosimist ja ravi, mis sisaldabmedullaarset dekompressiooni.KÕRVALTOIMED: Süstekohale tekkivhematoom ja/või ekhümoos.KOOSTOIMED: Bemipariini koostoimetteiste ravimitega pole uuritud jakäesolevas lõigus antud informatsioon onsaadud teisi madalmolekulaarseidhepariine puudutavatest andmetest. Eisoovitata samaaegselt manustada koosjärgnevate ravimitega: vitamiin Kantagonistid ja teised antikoagulandid,ASH ja teised salitsülaadid ning MSPVA-d,tiklopidiin, klopidogreel ja teisedtrombotsüütide inhibiitorid, süsteemsetoimega glükokortikoidid ja dekstraan.Kõik need ravimid suurendavad bemipariinifarmakoloogilist toimet koostoime tõttukoagulatsioonile ja/või trombotsüütidetalitlusele ja suurendavad veritsuse riski.Ravimeid, mis tõstavad seerumikaaliumisisaldust, tohib võtta samaaegseltvaid eriti hoolika meditsiinilise järelvalveall. Hepariini koostoimet i.v. manustatavanitroglütseriiniga (mis võib põhjustadaefektiivsuse langust) pole võimalikbemipariini manustamisel välistada.Zibor, Menarini, Inj. sol. 2500 TU/0,2 mlanti Xa/1 ml eeltäidetud süstal N10; Inj.sol. 3500 TU/0,2 ml anti Xa/1 mleeltäidetud süstal N10;DabigatraaneteksilaatDabigatranum etexilatumRAVIMITÜÜP: Otsesed trombiiniinhibiitoridNÄIDUSTUS: Venoossetetrombembooliate primaarnepreventatsioon täiskasvanud patsientidel,kel on sooritatud elektiivne kogupuusaliigese või kogu põlveliigesekirurgiline asendamine.ANNUSTAMINE: Venoossetrombemboolia (VTE) preventsioonpatsientidel pärast elektiivset põlveliigeseasendamise operatsiooni: Soovitatavannus on 220 mg 1 kord ööp.Ravi tulebalustada, manustades suu kaudu 110 mg1...4 tundi pärast operatsiooni lõppu, ningjätkata seejärel, manustades 220 mg 1kord ööp., kokku 10 päeva jooksul.Venoosse trombemboolia (VTE)preventsioon patsientidel pärast elektiivsetpuusaliigese asendamise operatsiooni:Soovitatav annus on 220 mg 1 kordööp.Ravi tuleb alustada, manustades suukaudu 110 mg 1...4 tundi pärastoperatsiooni lõppu, ning jätkata seejärel,manustades 220 mg 1 kord ööp., kokku28...35 päeva jooksul. Kui hemostaas eiole tagatud, tuleb mõlema operatsioonikorral ravi alustamisega viivitada. Kui raviei alustata operatsiooni päeval, tuleb ravialustada, manustades 220 mg ööp.EAKATELE: Seoses eakate patsientidega(üle 75 eluaasta) on kliiniline kogemuspiiratud. Nende patsientide ravimisel tulebolla ettevaatlik. Soovituslik annus on 150mg ööp. Pärast põlveliigese asendusttuleb ravi alustada suukaudselt 1...4 tunnijooksul pärast ravi lõppu, manustades 75mg ning jätkata seejärel kokku 10 päevajooksul annustamist 150 mg 1 kord ööp.Pärast puusaliigese asendust tuleb ravialustada suukaudselt 1...4 tunni jooksulpärast operatsiooni lõppu, manustades 75mg ning jätkata seejärel kokku 28...35päeva jooksul annustamist 150 mg 1 kordööp.LASTELE: Laste ja noorukitega kogemuspuudub. Ei soovitata kasutada alla18-aastastel patsientidel, kuna puuduvadandmed ohutuse ja efektiivsuse kohta.RASEDATELE: Ei tohi raseduse ajal ilmatungiva vajaduseta kasutada. Ravi ajakstuleb imetamine katkestada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes. Raske neerukahjustus(kreatiniini kliirens


SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedhüübivushäired, trombotsütopeenia või protseduurijärgne voolus.trombotsüütide funktsionaalsed defektid, KOOSTOIMED: Koostoimete uuringud onaktiivne seedetrakti haavandtõbi, hiljutine läbi viidud ainult täiskasvanutel.biopsia või suurem trauma, hiljutine Samaaegselt dabigatraaneteksilaadiga eikoljusisene verejooks või peaaju, seljaaju tohi kasutada järgmisi ravimeid:või silma operatsioon, bakteriaalne fraktsioneerimata hepariine ja hepariiniendokardiit. Mõõduka neerukahjustusega derivaate, madalmolekulaarseid hepariinepatsientidel on organismis tsirkuleeriva (LMWH), fondaparinuksi, desirudiini,dabigatraani kogus suurenenud. Alla 50 kg trombolüütilisi ravimeid, GPIIb/IIIakaaluvate ja eakate patsientide kohta on retseptorite antagoniste, klopidogreeli,vähe andmeid. Neil juhtudel tuleb tiklopidiini, dekstraani, sulfiinpürasooni jadabigatraaneteksilaati kasutadaK-vitamiini antagoniste. Tuleb märkida, etettevaatusega ning kogu raviperioodi fraktsioneerimata hepariini tohibjooksul on vajalik hoolikas kliiniline manustada sellistes annustes, mis onjälgimine (verejooksu või aneemia vajalikud tsentraalsete venoossete võisümptomite osas). Raskete verejooksude arteriaalsete püsikateetrite avatunakorral tuleb ravi katkestada ja verejooksu hoidmiseks.kohta uurida. KoosDabigatraaneteksilaat ja dabigatraan eidabigatraaneteksilaadiga ei tohimetaboliseeru tsütokroom P450manustada ravimeid, mis võivadensüümsüsteemi abil ning in vitro ei toimisuurendada hemorraagia riski, või neid inimese tsütokroom P450 ensüümidesse.tuleb kasutada ettevaatusega. Kirurgilisest Seetõttu ei ole sellega seotudsuremusest enim ohustatud jaravimkoostoimeid dabigatraaniga oodata.trombembooliate oluliste riskifaktoritega Hemorraagia ohu tõttu, eriti sellistepatsiendid: Seoses selliste patsientidega MSPVR-te puhul, mille eliminatsioonion dabigatraani efektiivsuse ja ohutuse poolväärtusaeg on üle 12 tunni,kohta vähe andmeid, mistõttu nende soovitatakse patsienti hoolikalt jälgidapatsientide ravimisel tuleb olla ettevaatlik. verejooksu sümptomite osas. KoostoimedSpinaalanesteesia/epiduraalanesteesia/lumbaalpunktsioon: transportijatega: Amiodaroon inhibeeribPatsientidel, kel sooritatakse suuremortopeediline operatsioon, ei saa välistadadabigatraani jaspinaal/epiduraalanesteesia samaaegsekasutamise või spinaalpunktsiooni kaasuvateostamise tagajärjel tekkivaid epiduraalvõispinaalhematoome, mille tulemuseksvõib olla pikaajaline või püsiv paralüüs.Nende harvade tagajärgede oht võib ollasuurem, kui postoperatiivselt kasutataksepüsivaid epiduraalkateetreid võisamaaegselt manustatakse hemostaasimõjustavaid ravimeid. Seetõttu eisoovitata dabigatraaneteksilaati kasutadapatsientidel, kel sooritatakse anesteesiapostoperatiivse epiduraal-püsikateetriga.Dabigatraaneteksilaadi esimese annusemanustamise ja kateetri eemaldamisevahele peab jääma vähemalt kaks tundi.Neid patsiente on vaja neuroloogilistesümptomite osas sageli jälgida.Reieluukaela murru kirurgiline ravi: Senipuuduvad andmed dabigatraaneteksilaadikasutamise kohta patsientidel, kelsooritatakse reieluukaela murru kirurgilineravi, mistõttu seda ravimit ei soovitata.Dabigatraaneteksilaat kõvakapslidsisaldavad värvainetpäikeseloojangukollane (E110), mis võibpõhjustada allergilisi reaktsioone.KÕRVALTOIMED: Aneemia, hematoom,haava hemorraagia, seedetrakti verejooks,hematuuria, hemoglobiini langus, haavasekretsioon, postoperatiivne aneemia,protseduurijärgne hematoom,protseduurijärgne hemorraagia,transportvalgu P-glükoproteiin väljutamist,kuid dabigatraaneteksilaat on selletransportvalgu substraat.Dabigatraaneteksilaadi manustamisel koosamiodarooniga amiodarooni ja temaaktiivse metaboliidi DEA imendumiseulatus ja kiirus oluliselt ei muutunud.Dabigatraani AUC ja Cmax suurenesidvastavalt umbes 60 % ja 50 % võrra.Koostoime mehhanism ei ole veel täielikultselge. Arvestades amiodarooni pikapoolväärtusajaga, võivad potentsiaalsedravimkoostoimed avalduda mitme nädalajooksul pärast amiodarooni ärajätmist.Patsientidel, kes saavad samaaegseltdabigatraaneteksilaati ja amiodarooni,tuleb dabigatraaneteksilaadi annustvähendada 150 mg-ni ööp.P-glükoproteiini inhibiitorid: Erititähelepanelik tuleb olla tugevateP-glükoproteiini inhibiitorite naguverapamiili, klaritromütsiini jt kasutamisel.P-glükoproteiini inhibiitor kinidiin onvastunäidustatud.P-glükoproteiini indutseerijad: TugevadP-glükoproteiini indutseerijad nagurifampitsiin või naistepuna (Hypericumperforatum) võivad vähendadasüsteemselt tsirkuleeriva dabigatraanikogust. Nende ravimite samaaegselkasutamisel tuleb olla tähelepanelik.Pradaxa, Boehringer Ingelheim, Caps. 75mg N10, 30; Caps. 110 mg N10, 30;;;DaltepariinDalteparinumRAVIMITÜÜP: Hepariini rühmNÄIDUSTUS: Ägeda süvaveenidetromboosi ja kopsuarteri trombembooliaravi. Tromboosi profülaktika kirurgilisteprotseduuride korral. Verehüübimiseprofülaktika ekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal,mille läbiviimine on seotud ägeda võikroonilise neerupuudulikkusega.Ebastabiilse stenokardia jaST-elevatsioonita (ehk Q-sakita)müokardiinfarkti ravi. Sümptomaatilisevenoosse trombemboolia [VTE](proksimaalsete süvaveenide tromboosja/või kopsuarteri trombemboolia)retsidiivide profülaktika vähihaigetelpatsientidel. Ägedate haigusseisunditetõttu voodire?iimil olevate patsientidetromboosi profülaktika.ANNUSTAMINE: Süvaveeni tromboosi jakopsuarteri trombemboolia ravi:manustada naha alla 1 või 2 korda päevas.Samaaegselt võib alustada suukaudsetantikoagulatiivset ravi K-vitamiiniantagonistidega. Kombineeritud ravijätkatakse, kuni protrombiinikompleksifaktorite kontsentratsioon on jõudnudterapeutilisele tasemele (tavaliseltvähemalt 5 päevaga). Patsientideambulatoorses ravis kasutatavad annusedon võrdsed hospitaliseeritud haigeteannustega. Manustamine üks kord päevas:200 TÜ/kg manustatakse naha alla 1 kordpäevas. Max päevaannus on 18 000 TÜ.Antikoagulatiivse toime jälgimine polevajalik. Manustamine 2 korda päevas.Alternatiivselt võib haigetele manustadanaha alla 100 TÜ/kg 2 korda päevas.Antikoagulatiivse toime jälgimine poleüldiselt vajalik, kuid teatud haigetel võibvajadusel mõõta anti-Xa kontsentratsioonivereseerumis. Max kontsentratsioonvereseerumis saavutatakse 3...4 tundipärast manustamist naha alla, mil peaksvõtma vereanalüüsi. Soovituslik anti-Xatase vereseerumis on 0,5...1,0 TÜanti-Xa/ml. Hüübimise vältiminehemodialüüsi ja hemofiltratsiooni ajal:manustatakse i.v., kasutades ühtejärgnevatest raviskeemidest. Kroonilineneerupuudulikkus või ilma veritsusohutapatsiendid: krooniliselt hemodialüüsravisaavatel patsientidel on tavaliselt harvavaja anti-Xa taset kontrollida ja annustkorrigeerida. Soovitatud annustekasutamisel saavutatakse tavaliseltkontsentratsioon vereseerumis vahemikus0,5...1,0 TÜ anti-Xa/ml. Kui hemodialüüsivõi hemofiltratsiooni rakendatakse kuni 4tundi: manustatakse 30...40 TÜ/kgboolussüstina veeni ja sellele järgnebpüsiinfusioon veeni 10...15 TÜ/kg/tunnis.83


Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDAlternatiivselt võib manustada 5000 TÜboolussüstina veeni. Kui hemodialüüsi võihemofiltratsiooni rakendatakse kauem kui4 tundi: manustatakse algul boolussüstina30...40 TÜ/kg veeni, sellele järgnebpüsiinf. veeni 10...15 TÜ/kg/tunnis. Ägeneerupuudulikkus või suure veritsusohugapatsiendid: ägeda neerupuudulikkusegapatsientide hemodialüüsi korral onterapeutiline vahemik kitsam kui korduvalthemodialüüsravi saavatel patsientidel janeil peab vastavalt jälgima anti-Xa tasetvereseerumis. Soovitatav anti-Xakontsentratsioon vereseerumis onvahemikus 0,2...0,4 TÜ anti-Xa/ml. Algulmanustatakse patsientidele 5...10 TÜ/kgi.v. boolussüstina, sellele järgneb püsiinf.veeni 4...5 TÜ/kg/tunnis. Tromboosiprofülaktika kirurgiliste protseduuridekorral: manustatakse s.c. Antikoagulatiivsetoime jälgimine pole reeglina vajalik. Kuiseda siiski teostatakse, tuleb analüüsidvõtta 3...4 tundi pärast naha allamanustamist, mil saavutataksevereseerumis max kontsentratsioon.Soovitatud annuste kasutamiselsaavutatakse tavaliseltplasmakontsentratsiooni kõrgpunktvahemikus 0,1...0,4 TÜ anti-Xa/ml.Üldkirurgia: Trombembooliliste tüsistusteriskiga haiged: 2500 TÜ manustatakse 2tundi enne operatsiooni naha alla jaseejärel 2500 TÜ naha alla igal hommikulpatsiendi mobiilsuse taastumiseni, reeglina5...7 päeva või kauem. Täiendavatrombembolliliste tüsistuste rsikigapatsiendid (näiteks kasvajaga patsiendid):5000 TÜ manustatakse naha allaoperatsioonieelsel õhtul ning seejärel 5000TÜ naha alla järgnevatel õhtutel, reeglina5...7 päeva või ka kauem. Alternatiivsevõimalusena võib manustada 2500 TÜnaha alla 2 tundi enne operatsiooni jaseejärel 8...12 tunni pärast 2500 TÜ, kuidmitte varem kui 4 tundi pärast kirurgiliseprotseduuri lõppu. Järgnevatel päevadelmanustatakse 5000 TÜ naha alla igalhommikul. Ortopeediline kirurgia (k.apuusaliigese proteesimine): manustataksekuni 5 postoperatiivse nädala (35 päeva)vältel, kasutades ühte alljärgnevatestraviskeemidest. Preoperatiivnemanustamine: 5000 TÜ manustataksenaha alla operatsioonieelsel õhtul ningseejärel 5000 TÜ naha alla järgnevatelõhtutel. Alternatiivne preoperatiivnemanustamine: 2500 TÜ naha alla 2 tundienne operatsiooni ja seejärel 8...12 tunnipärast 2500 TÜ, kuid mitte varem kui 4tundi pärast kirurgilise protseduuri lõppu.Järgnevatel päevadel manustatakse 5000TÜ naha alla igal hommikul.Postoperatiivne manustamine: 2500 TÜnaha alla 4...8 tundi pärast kirurgilistprotseduuri, kuid mitte varem kui 4 tundi84kirurgilise protseduuri lõppemisest.Järgnevatel päevadel manustatakse igapäev 5000 TÜ naha alla. Ebastabiilsestenokardia ja ST-elevatsioonitamüokardiinfarkti ravi: antikoagulatiivsetoime jälgimine pole üldiselt vajalik, kuidteatud haigetel võib vajadusel mõõtaanti-Xa kontsentratsiooni vereseerumis.Max. kontsentratsioon vereseerumissaavutatakse 3 kuni 4 tundi pärastmanustamist naha alla, mil peaks võtmavereanalüüsi. Soovituslik tasevereseerumis on 0,5...1,0 TÜ anti-Xa/ml.Patsiendid peaksid saama ka kaasnevatravi ASH-ga (75 mg kuni 325 mg päevas),välja arvatud juhtudel, kui see onspetsiifiliselt vastunäidustatud. 120 TÜ/kgmanustatakse naha alla 12 tunni järel (s.t2 korda päevas), max lubatud annus on 10000 TÜ/12 tunni kohta. Ravi peab kestmakuni patsiendi stabiliseerumiseni (vähemalt6 päeva) või kauem, kui arst peab sedavajalikuks. Patsientidele, kes ootavadrevaskularisatsiooni, soovitataksemanustada fikseeritud annuses kuniinvasiivse protseduuri päevani (PTCA võiCABG). Kogu ravi kestus ei tohi ületada 45päeva. Fikseeritud annus sõltub patsiendisoost ja kaalust: Naised < 80 kg ja mehed< 70 kg: manustatakse 5000 TÜ s.c. iga12 tunni järel. Naised ? 80 kg ja mehed ?70 kg: manustatakse 7500 TÜ s.c. iga 12tunni järel. Sümptomaatilise venoossetrombemboolia [VTE] (proksimaalsetesüvaveenide tromboos ja/või kopsuarteritrombemboolia) retsidiivide profülaktikavähihaigetel patsientidel. 1. kuu:manustage 200 RÜ/kg kehakaalu kohtasubkutaanselt (SC) üks kord päevasesimese 30 ravipäeva jooksul. Maxpäevane annus ei tohi ületada 18 000 RÜpäevas. 2...6. kuu: tuleb manustadaannuses umbes 150 RÜ/kg subkutaanselt1 kord päevas, kasutades fikseeritudannusega süstlaid. Tromboosi profülaktikavoodire?iimil olevatel haigetel. 12...14päeva vältel (või kauem, kui haige onendiselt voodirezhiimil) manustatakse ükskord ööpäevas subkutaanselt 5000 RÜdaltepariini. Hüübimisvastase toimejälgimine ei ole tavaliselt vajalik.LASTELE: Andmed efektiivsuse ja ohutusekohta on piiratud. Kui daltepariinikasutatakse lastel, tuleb jälgida anti-Xakontsentratsiooni vereseerumis.RASEDATELE: Kasutamisel raseduse ajalon loote kahjustuste võimalus vähene.Kuid et kahjustuste võimalust ei saatäielikult välistada, tuleb daltepariiniraseduse ajal kasutada ainult vajadusekorral.VASTUNÄID.: Diagnoositud või oletatavimmunoloogiliselt vahendatud hepariinipõhjustatud trombotsütopeenia(autoimmuunne trombotsütopeenia).Ülitundlikkus TA või teistemadalmolekulaarsete hepariinide võihepariini suhtes. Aktiivne, kliiniliselt olulineveritsus (nagu näiteks äge seedetraktihaavand või verejooks, hemorraagilineajuinsult). Väljendunud hüübimishäired.Septiline endokardiit. KNS, silmade võikõrvade hiljutine trauma või kirurgilisedoperatsioonid. Suurenenud veritsusohutõttu on ravi suurte annustega (midakasutatakse süvaveeni ägeda tromboosi,kopsuarteri trombemboolia või ägedakoronaarsündroomi korral),vastunäidustatud patsientidel, kellel onplaanis teostada spinaal- võiepiduraalanesteesia vm protseduur, millekäigus teostatakse spinaalpunktsioon.RISKID: Juhteanesteesia(epiduraal/spinaalanesteesia) võispinaalpunktsioon järgnevaantikoagulantraviga või selle foonilsuurendab riski epiduraal- võispinaalhematoomi tekkeks, milletagajärjeks võib olla kauakestev võipöördumatu halvatus. Verejooksu oht:Daltepariini kasutamisel tuleb ettevaatlikolla patsientide korral, kel on kõrgenenudrisk verejooksude tekkeks, näiteksjärgmistel juhtudel: trombotsütopeenia jatrombotsüütide funktsioonihäired, raskeneeru- või maksapuudulikkus, ravileallumatu hüpertensioon, hüpertensiivnevõi diabeetiline retinopaatia. Ettevaatliktuleb olla daltepariini suurte annuste (midakasutatakse süvaveenide tromboosi,kopsuarteri trombemboolia ja ebastabiilsestenokardia ravis) määramisel äsjaopereeritud patsientidele.Trombotsütopeenia: Manustamise ajalpeab olema ettevaatlik kiiresti tekkiva jatõsise trombotsütopeenia suhtes (


SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedsünteetiliste polüsahhariididega.Konservandina bensüülalkoholi sisaldavateravimite manustamist enneaegsetelevastsündinutele on seostatud fataalsehingeldussündroomiga ("gaspingsyndrome").Andmed efektiivsuse ja ohutuse kohtalastel on piiratud. Kui daltepariinikasutatakse lastel, tuleb jälgida anti-Xakontsentratsiooni vereseerumis.KÕRVALTOIMED: Veritsus, hematoomsüstekohal, pöörduv mitteimmunoloogilinetrombotsütopeenia (I tüüpi), valusüstekohal, allergilised reaktsioonid jatransaminaaside (ASAT, ALAT) aktiivsusemööduv suurenemine, autoimmuunnetrombotsütopeenia (II tüüpi), millegavõivad kaasneda trombootilisedkomplikatsioonid, naha nekroos,alopeetsia, anafülaktilised reaktsioonid,spinaal- või epiduraalhematoom, onteatatud retroperitoneaalsetest jaintrakraniaalsetest verejooksudest jamõned neist on olnud letaalsed.KOOSTOIMED: Manustamisel kooshemostaasi mõjustavate ravimite (ASH jtMSPVA), vitamiin K antagonistide jadekstraaniga võib daltepariinnaatriumitoime tugevneda.Fragmin, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Inj. 10000TÜ 0.4ml täidetud süstalN5; Inj. 12500TÜ anti Xa/ml 0.2mltäidetud süstal N10; Inj. 25000TÜ antiXa/ml 0.2ml täidetud süstal N10; Inj.7500TÜ 0.3ml täidetud süstal N10EnoksapariinEnoxaparinumRAVIMITÜÜP: Hepariini rühmNÄIDUSTUS: Süvaveenide tromboosiravi. Süvaveenide tromboosi profülaktikakirurgilistel patsientidel ja kõrge riskigavoodihaigetel. Verehüübimise profülaktikaekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal.Ebastabiilse stenokardia ja Q-sakita(mitte-transmuraalse) müokardiinfarkti ravikombinatsioonis ASH-ga. ÄgedaST-segmendi elevatsioonigamüokardiinfarkti (STEMI) ravi, sealhulgasnii medikamentoosset ravi saavad kui kajärgneva perkutaansekoronaarinterventsiooni (PTKA)läbitegevad patsiendid.ANNUSTAMINE: Trombembooliaprofülaktika kirurgiliste protseduuride ajal:Mõõduka trombogeense riskigapatsientidel (nt abdominaalkirurgia) 2000anti-Xa TÜ 1 kord ööp. nahaaluse süstena.Üldkirurgias tuleks esimene süst teha 2tundi enne operatsiooni. Venoossetrombemboolia profülaktika kõrge riskigavoodihaigetel: Naatriumenoksapariinisoovitatav annus on 4000 anti-Xa RÜ ükskord päevas manustatuna nahaalusi. Ravinaatriumenoksapariiniga määratakseminimaalselt 6 päevaks ning sedajätkatakse kuni patsiendi täielikumobiliseerimiseni, maksimaalselt 14 päevajooksul.Süvaveenide tromboosi ravi ilma või kooskopsuemboliga: Naatriumenoksapariinivõib manustada nahaalusi kas kaks kordapäevas 100 anti-Xa RÜ/kg või ühekordsesüstena annuses 150 anti-Xa RÜ/kg.Komplitseerunud trombemboolilistehäiretega patsientidele on soovitatavmanustada 100 anti-Xa RÜ/kg kaks kordapäevas. Ravi naatriumenoksapariinigamääratakse keskmiselt tavaliselt 10päevaks. Kui võimalik, minnakse ülesuukaudsele antikoagulantravile ningnaatriumenoksapariiniga jätkatakse kuniterapeutilise antikoaguleeriva toimesaavutamiseni (INR väärtus 2...3).Ebastabiilse stenokardia ja Q-sakita(mitte-transmuraalse) müokardiinfarktiravi: Naatriumenoksapariini soovitatavannus on 100 anti-Xa RÜ/kg iga 12 tunnijärel nahaaluse süstena, manustatunakoos suukaudse atsetüülsalitsüülhappega(100...325 mg üks kord ööp.). Ravinaatriumenoksapariiniga määratakseminimaalselt 2 päevaks ning jätkataksekuni kliinilise seisundi stabiliseerumiseni.Tavaline ravikestvus on 2...8 päeva.Verehüübimise profülaktikaekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi ajal Naatriumenoksapariinisoovitatav annus on 100 anti-Xa RÜ/kg.Suure verejooksuriskiga patsientidel tulebannust vähendada 50 anti-Xa RÜ/kg kahevaskulaarse juurdepääsu olemasolul või 75anti-Xa RÜ/kg ühe vaskulaarsejuurdepääsu olemasolul. Hemodialüüsi ajaltuleb naatriumenoksapariini manustadadialüüsiringe arteriaalsesse harussedialüüsiprotseduuri alguses. Selle annusetoimeaeg on tavaliselt piisav 4-tunnisedialüüsiprotseduuri jaoks, kuid kui leitaksefibriinringe, nt pärast tavalisest kauemkestnud protseduuri, tuleb manustadalisaannus 50...100 anti-Xa RÜ/kg. ÄgedaST-segmendi elevatsioonigamüokardiinfarkti ravi:Soovitatav annus onühekordne 3000 anti-Xa RÜintravenoosselt boolusena ja 100 anti-XaRÜ/kg nahaaluse süstena, millele järgneb100 anti-Xa RÜ/kg nahaalusi iga 12 tunnijärel (esimesed kaks annust max. 10 000anti-Xa RÜ, edaspidi annuses 100 anti-XaRÜ/kg). 75-aastaste ning vanematepatsientide annuseid vt. lõigust "eakatele".Trombolüüsiga (fibriin-spetsiifiline võimitte) samaaegsel kasutamisel tulebnaatriumenoksapariini manustadaajavahemikus 15 minutit enne ja 30minutit pärast fibrinolüüsravi algust. Kõikpatsiendid peavad saamaatsetüülsalitsüülhapet kohe, kui neiltuvastatakse STEMI ning jätkama sellega(75...325 mg üks kord päevas), kui polevastunäidustusi. Naatriumenoksapariiniravi soovitatav kestus on 8 päeva või kunipatsiendi haiglast väljakirjutamiseni, kumbiganes enne saavutatakse. Perkutaansekoronaarinterventsiooni (PTKA)läbitegevad patsiendid: kui viimanenaatriumenoksapariini nahaalune süst tehtivähem kui 8 tundi enneballoonlaiendamist, pole lisaannust vaja.Kui viimane nahaalune süst tehti enam kui8 tundi enne balloonlaiendamist, tulebmanustada 30 anti-Xa RÜ/kg i.v.EAKATELE: Ägeda ST-segmendielevatsiooniga müokardiinfarkti raviksvähemalt 75-aastastel vanuritel ei kasutataalgset intravenoosset boolust. Ravialustatakse annusega 75 anti-Xa RÜ/kgnahaaluste süstidega iga 12 tunni järel(esimesed kaks annust max. 7500 anti-XaRÜ, edaspidi 75 anti-Xa RÜ/kg). Muudenäidustuste korral, kui neerufunktsioon eiole häiritud, pole eakatel patsientidel vajaannust vähendada.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui arst on tuvastanud selleksabsoluutse vajaduse.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, hepariinivõi selle derivaatide suhtes, k.amadalmolekulaarsed hepariinid. Ulatuslikaktiivne verejooks ja suure riskigakontrollimatu verejooksu seisundid, k.ahiljutine hemorraagiline insult.Infektsioosne endokardiit. Ülitundlikkusbensüülalkoholi suhtes.RISKID: Madalmolekulaarseid hepariineei tohi asendada ühe ravikuuri jooksulüksteisega, sest nende tootmisprotsess onerinev, nende molekulkaal, spetsiifilineanti-Xa aktiivsus, ühikud ja annused onerinevad. Selle tulemusel on erinev kanende farmakokineetika ja sellega seoseska bioloogiline aktiivsus (nt anti-trombiiniaktiivsus ja trombotsüütideinteraktsioonid). Seetõttu on vaja igaüksiku ravimpreparaadi puhul rakendadaspetsiaalset tähelepanu ja instruktsioonidejälgimist. Nagu teiste antikoagulantidepuhul, on ka naatriumenoksapariinimanustamisel spinaal- võiepiduraalanesteesia ajal esinenudpikaajalist või püsivat paralüüsipõhjustavat intraspinaalse hematoomijuhte. Need juhud esinevad harvem, kuikasutatakse naatriumenoksapariiniannuseid 1000 anti-Xa RÜ päevas võivähem. Risk on suuremnaatriumenoksapariini suuremate annustekasutamisel, kui epiduraalkateetreidkasutatakse postoperatsiooni perioodis85


Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDpikaajaliselt või samaaegsel hemostaasimõjutavate ravimite nagu MSPVAdkasutamisel. Samuti tundub risk olevatsuurem traumaatilise või korduvaintraspinaalse punktuuri korral.Naatriumenoksapariini ja epiduraal- võispinaalanesteesia/analgeesiaga kaasuvavõimaliku verejooksu riski vähendamiseks,tuleb arvestada ravimitefarmakokineetiliste omadustega. Kateetripaigaldamist ja eemaldamist on soovitatavläbi viia kui naatriumenoksapariiniantikoaguleeriv toime on väike. Kateetripaigaldamist ja eemaldamist tuleb pärastnaatriumenoksapariini süvaveenidetromboosi (SVT) profülaktilise annusemanustamist lükata 12 tunni võrra edasi,kusjuures naatriumenoksapariinisuuremaid annuseid (100 anti-Xa RÜ/kgkaks korda päevas või 150 anti-Xa RÜ/kgüks kord päevas) saavatel patsientidelpeab olema edasilükkamise aeg pikem (24tundi). Naatriumenoksapariini järgmiseannuse võib manustada mitte enne 2 tundipärast kateetri eemaldamist. Kui arstotsustab manustada antikoagulantiepiduraal-/spinaalanesteesia foonil, tulebrakendada äärmist valvsust ja sagedastjälgimist, et avastada mistahesneuroloogiliste häirete nähte jasümptomeid, nt valu keskseljas,sensoorsed ja motoorsed häired(alajäsemete tuimus või nõrkus), sooleja/või põie düsfunktsioon. Patsiente tulebõpetada otsekohe teatama, kui nadkogevad mõnda neist ülalnimetatudnähtudest või sümptomeist. Kuikahtlustatakse spinaalse hematoomi nähtevõi sümptomeid, tuleb alustada kiirediagnoosimise ja raviga, k.a seljaajudekompressioon. Naatriumenoksapariinituleb kasutada äärmise ettevaatusegapatsientidel, kelle on anamneesishepariinist põhjustatudtrombotsütopeenia, ilma või koostromboosiga. Hepariinist põhjustatudtrombotsütopeenia risk võib püsidamitmeid aastaid. Kui anamneesiskahtlustatakse hepariinist põhjustatudtrombotsütopeeniat, on in vitro läbiviidavaltrombotsüütide agregatsiooni testil piiratudväärtus. Otsus naatriumenoksapariinikasutamise kohta tuleb langetada ainultkonsulteerides selle ala asjatundjatega.Verejooksu riski vähendamiseksveresoonte instrumentaalse protseduuriajal ebastabiilse stenokardia, Q-sakitamüokardiinfarkti ja ägeda ST-segmendielevatsiooniga müokardiinfarkti ravis, tulebtäpselt kinni pidada soovitatudnaatriumenoksapariini süstete vahelistestintervallidest. Oluline on saavutadapunkteerimiskoha hemostaas pärastPTKA-d. Sulgemisel seadme kasutamiselvõib kateetri kohe eemaldada. Manuaalse86kompressioonimeetodi korral tulebkateeter eemaldada 6 tundi pärast viimastintravenoosset/nahaalustnaatriumenoksapariini manustamist. Ravijätkamisel naatriumenoksapariiniga tulebjärgmine korraline annus manustadavähemalt 6...8 tundi pärast kateetrieemaldamist. Protseduuri kohta tulebvõimaliku verejooksu nähtude võihematoomi tekke suhtes jälgida.Mehhaaniliste südameklapi proteesidegarasedatele naistele naatriumenoksapariinimanustamise kohta ei ole piisavaltuuringuid. Kliinilises uuringusmehhaaniliste südameklapi proteesidegarasedate naistega, kellele manustatinaatriumenoksapariini (100 anti-Xa RÜ/kgkaks korda päevas) trombemboolia riskivähendamiseks, said kaheksast naisest 2trombi, mille tagajärjel tekkis klapi blokaadning nii ema kui loode surid. Ravimituruletuleku järgselt on samutiüksikjuhtudel teatatud mehhaanilistesüdameklapi proteesidega rasedatel naistelesinenud klapitromboosist juhul, kui neilemanustati trombi profülaktikaksnaatriumenoksapariini. Rasedadsüdameklapi proteesiga patsiendid võivadolla kõrgema trombemboolia riskigrupipatsiendid.Venoosse trombemboolia profülaktikakskasutatavates annustes ei mõjutanaatriumenoksapariin märkimisväärseltveritsusaega ja vere täieliku koagulatsioonitesti, ei mõjuta ka trombotsüütideagregatsiooni ega fibrinogeeni seondumisttrombotsüütidele. Nagu teisteantikoagulantide kasutamisel, võibverejooks tekkida mistahes kohas. Kuitekib verejooks, tuleb uurida selle päritoluja rakendada sobivat ravi.Naatriumenoksapariini nagu teisigiantikoagulante tuleb kasutadaettevaatusega suurenenud veritsusohugaseisundite puhul, nt: - häirunudhemostaas, - anamneesis peptilinehaavand, - hiljutine isheemiline insult -kontrollimatu raske arteriaalnehüpertensioon, - diabeetiline retinopaatia,- hiljutine neuro- või oftalmoloogilineoperatsioon, - samaaegne hemostaasimõjutavate ravimite kasutamine.Naatriumenoksapariini kasutamisttrombemboolia profülaktikakssüdameklappide mehhaaniliste proteesigapatsientidel on vähe uuritud. Üksikuteljuhtudel on teatatud südameklapi proteesitromboosist patsientidel, kes saidnaatriumenoksapariini trombembooliaprofülaktikaks. Mitmesugused kaasuvadfaktorid, nagu põhihaigus ja ebapiisavadkliinilised andmed piiravad selliste juhtudeanalüüsimist. Mõned nendest juhtudestesinesid rasedatel patsientidel, kelledeltromboos põhjustas ema ja loote surma.Rasedad südameklapi proteesigapatsiendid võivad olla kõrgematrombemboolia riskigrupi patsiendid.Kasutatuna profülaktilistes annustes ei oleeakatel patsientidel täheldatud suurematsoodumust veritsustele. Eakad patsiendid(eriti 80-aastased ja vanemad) võivadterapeutiliste annuste kasutamisel ollasuurenenud riskigaverejooksukomplikatsioonideks. Soovitatavon hoolikas kliiniline jälgimine.Neerufunktsioonihäiretega patsientidel onoht üleannustamisele ja sellega kaasuvaltsuurem risk verejooksudeks. Kuna raskeneerupuudulikkusega patsientidel(kreatiniini kliirens


SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedalustamist. Selliste ravimite hulkakuuluvad: Süsteemsed salitsülaadid,atsetüülsalitsüülhape ja MSPVAd, k.aketorolak; Dekstraan 40, tiklopidiin jaklopidogreel; Süsteemsedglükokortikosteroidid; Trombolüütikumid jaantikoagulandid; Teised trombotsüütideagregatsiooni pärssivad ravimid, k.aglükoproteiin IIb/IIIa antagonistid. Kuisellised kombinatsioonid on näidustatud,tuleb naatriumenoksapariini vajaduselmanustada hoolika kliinilise ja laboratoorsejälgimise tingimustes.Clexane, Sanofi-Synthelabo, Süstelahus10 000 RÜ/ml amp või süstel 0,2ml N10;Süstelahus 10 000 RÜ/ml amp või süstel0,4ml N10; Süstelahus 10 000 RÜ/ml ampvõi süstel 0,6ml N2; Süstelahus 10 000RÜ/ml amp või süstel 0,8ml N2; Inj.100mg/ml amp või süstel 1ml N10; In.j100mg/ml amp või süstel 1ml N2;EpoprostenoolEpoprostenolumRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Primaarne pulmonaalnehüpertensioon (III ja IV funktsionaalneklass NYHA klassifikatsiooni järgi).ANNUSTAMINE: Sobib ainult pidevaksinf., manustatuna kas veenisiseselt võidialüsaatorisse voolavasse verre.Lühiaegse ravina manustataksepüsiinfusioonina 2 ng/kg/min; annust võibkorrigeerida 2 mg/kg/min iga 15 minutijärel soovitud toime ilmnemiseni.Pikaaegse infusioonina manustataksetsentraalse veenikateetri kaudu. Ajutiseltperifeerset veenikateetrit kasutades onalgannuseks 4 ng/kg/min võrra vähem kuilühiajalises ravis leitud max talutav annus.Hepariini asendamiseks patsientidele, kesvajavad hemodialüüsi ja kellel esinebsuurenenud risk hemorraagia tekkeks.Enne dialüüsi: 4 ng/kg/min i.v., dialüüsiajal: 4 ng/kg/min dialüsaatori arteriaalsevere sissevooluavasse.LASTELE: Kasutamise kohta andmedpuuduvad.RASEDATELE: Puuduvad piisavadandmed.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Kui on tekkinud epoprostenoolimanustamise ajal kopsuturse või kuiesineb südamepuudulikkus vasemavatsakese düsfunktsiooni tõttu.RISKID: Valmislahuse kõrge pH tõttutuleb olla ettevaatlik, et vältida lahuseekstravasatsiooni ja sellele järgnevatkoekahjustuse ohtu. Tugev vasodilataator.Inf. ajal võivad esineda tahhükardia,bradükardia ja hüpotensioon. Inf. ajal ontäheldatud seerumi glükoositaseme tõusu.KÕRVALTOIMED: Sepsis, septitseemia,trombotsüütide arvu vähenemine, ärevus,närvilisus, peavalu näopunetus, siiveldus,oksendamine, koolikutaolised kõhuvalud.KOOSTOIMED: Võib tugevdada hepariinitoimet ja manustamisel soovitataksesamaaegset antikoagulantravi saavatelpatsientidel pidevalt jälgida verehüübivust.Veresooni laiendavat toimet võibsuurendada teiste vasodilataatoritesamaaegne kasutamine ja vastupidi. Naguteisedki prostaglandiini analoogid, võib kaepoprostenool pidurdada kudedesplasminogeeni aktivaatorit (t-PA),suurendade viimase maksakliirensit.MSPVA-de ja teiste trombotsüütideagregatsiooni mõjutavate ravimitesamaaegsel kasutamisel võib tekkidasuurenenud veritsuse oht.Flolan, Glaxo, Inf. plv. 500mcg +50mlFondapariinuksFondaparinuxRAVIMITÜÜP: Antitrombootiline ravimNÄIDUSTUS: Venoosse tromboembolismijuhtude (VTE) ärahoidmine patsientidel,kellel tehakse alajäsemete ulatuslikkeortopeedilisi operatsioone, nagu ntpuusaluu murd, suured põlveoperatsioonidvõi puusaliigese proteesimine. Venoossetromboembolismi juhtude (VTE)ärahoidmine patsientidel, kellele tehaksekõhuõõneoperatsioon ja kellel arvatakseolevat suur risk trombemboolsetetüsistuste tekkeks, näiteks patsientidel,kellele tehakse kõhuõõne-vähioperatsioon.Venoosse tromboembolismi juhtude (VTE)ärahoidmine mittekirurgilistel kõrge VTEtekkeriskiga patsientidel, kes onimmobiliseeritud seoses ägedahaigestumisega nagu südame puudulikkusja/või äge respiratoorne haigus, ja/või ägeinfektsioon või põlettikuline protsess.ANNUSTAMINE: Patsiendid, kelleltehakse ulatuslikke ortopeedilisi võikõhuõõneoperatsioone: Soovituslik annuson 2,5 mg 1 kord päevas manustatunapostoperatiivselt nahaaluse süstena.Esimene annus tuleb manustada 6 tundipärast operatsiooni lõppu, kui hemostaason taastunud. Ravi tuleb jätkata kunivenoosse tromboembolismi risk onvähenenud, tavaliselt kuni patsient onhaiglast välja kirjutatud, vähemalt 5....9päeva pärast operatsiooni. Kogemusednäitavad, et puusaluumurruga patsientideljätkub VTE tekkerisk ka pärast 9-ndatoperatsioonijärgset päeva. Nendelpatsientidel tuleb kaaluda prolongeeritudprofülaktilise manustamise jätkamist veellisaks 24 päeva vältel. Individuaalselthinnatud kõrge trombembooliatekkeriskiga mittekirurgilised patsiendid:Soovituslik annus on 2,5 mg 1 kord päevasmanustatuna nahaaluse süstena.Mittekirurgilistel patsientidel on kliiniliseltuuritud ravi kestusega 6...14 päeva.Manustatakse sügava nahaaluse süstenakui patsient on lamavas asendis. Süsttehakse kõhu anterolateraalsesse võiposterolateraalsesse piirkonda,vaheldumisi vasakule ja paremale poolele.Vältimaks ravimi kadu süsteli kasutamisel,ärge väljutage enne süstimist süstelisolevat õhumulli. Nõel viiakse kogupikkuses perpendikulaarselt pöidla janimetissõrme vahel hoitava nahavoldisisse. Nahavolti tuleb hoida kogu süstimiseajal.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olealla 17a. patsientidel uuritud.RASEDATELE: Kasutamise kohtarasedatel ei ole piisavalt andmeid.Loomuuringute andmed toimestrasedusele, embrüo/loote arengule,sünnitusele ja postnataalsele arengule onpiiratud andmete tõttu ebapiisavad. Ei tohirasedatele naistele määrata, juhul kui seeei ole hädavajalik. Fondapariinuks eritubroti emapiima, kuid ei ole teada, kas eritubka inimese rinnapiima. Rinnaga toitmine eiole ravi ajal soovitatav. Kuigi suukaudneimendumine on imikul ebatõenäoline.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes; aktiivnekliiniliselt oluline veritsus; äge bakteriaalneendokardiit; raske neerupuudulikkus, midaiseloomustab kreatiniini kliirens < 20ml/min.RISKID: Ettenähtud ainult nahaaluseksmanustamiseks. Mitte manustadalihasesisesi. Manustada ettevaatusegasuurenenud hemorraagiariskigapatsientidele, kellel on kaasasündinud võiomandatud veritsushäired, aktiivnehaavandiline seedetraktihaigus ja hiljutineintrakraniaalne hemorraagia, või neile onhiljuti tehtud aju-, seljaaju- võisilmaoperatsioon ja patsientideleerigruppidest, mis on loetletud allpool. Kuikasutatakse koosspinaal/epiduraalanesteesia võispinaalpunktuuriga patsientidel, kelleltehakse ulatuslikke ortopeedilisioperatsioone, ei saa välistada epiduraalvõispinaal hematoomide teket, mis võivadviia pikaajalise või püsiva paralüüsini.Nende juhtude risk võib olla suuremepiduraalkateetri kasutamiselpostoperatiivses faasis või samaaegselhemostaasi mõjutavate muude ravimitekasutamisel. Eakate patsientidepopulatsioonis on suurenenud veritsuserisk. Kuna vanuse suurenedesneerufunktsioon langeb, seega on eakatelfondapariinuksi eliminatsioon aeglustunudja ravimi kontsentratsioon organismissuurenenud.sutada eakatel patsientidel87


Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDettevaatusega.Patsiendid kehakaaluga < 50 kg omavadsuuremat riski veritsuste tekkeks.Fondapariinuksi eliminatsioon vähenebkoos kehakaaluga. Eritub teadaolevaltpeamiselt neerude kaudu. Patsientidelkreatiniini kliirensiga < 50 ml/min, onsuurema veritsusrisk ning neid tuleb ravidaettevaatusega.Raske maksa funktsiooni häire korral eiole annuse kohandamine vajalik. Kuigikasutamisse tuleb suhtuda ettevaatusega,sest raske maksapuudulikkusegapatsientidel on koagulatsioonifaktoritevaeguse tõttu veritsuse tekkerisk suurem.Ei seondu trombotsüütide factor 4-ga ja eioma ristuvat reaktsiooni II tüüpihepariinist indutseeritudtrombotsütopeeniaga (HIT) patsientideseerumiga. Effektiivsust ja ohutust II tüüpiHITga patsientidel pole formaalseltuuritud.KÕRVALTOIMED: Postoperatiivneverejooks, aneemia, veritsus (hematoom,hematuuria, veriköha, veritsus igemetest),tursed, perifeersed tursed, palavik, eritushaavast.KOOSTOIMED: Veritsuse risk suurenebsamaaegsel manustamisel koosravimitega, mis suurendavad hemorraagiariski.Suukaudsed antikoagulandid (varfariin),trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid(ASH), MSPVAd (piroksikaam) ja digoksiinei mõjuta farmakokineetikat. Koostoimeteuuringutes kasutatud annus (10 mg) onsuurem kui käesolevatel näidustustelsoovitatud annus. Ei mõjuta ei varfariiniINR aktiivsust ega veritsusaega ASH japiroksikaami ravi tingimustes, ega kadigoksiini tasakaalukontsentratsioonifarmakokineetikat. Kui järelraviskasutatakse hepariini või MMH, tulebesimene süst teha üldreeglina üks päevpärast viimast süsti. Kui järelravi nõuabvitamiin K antagonistide kasutamist, tulebravi fondapariinuksiga jätkata kuni onsaavutatud INR vajalik väärtus.Arixtra, Glaxo, Inj. 2,5mg/0,5ml 0,5mlN2, 7, 10, 20; Inj. 1,5mg/0,3ml 0,3ml N2,7, 10, 20; Inj. 7,5mg/0,6ml 0,6ml N2, 7,10; Inj. 10mg/0,8ml 0,8ml N2, 7, 10; Inj.5mg/0,4ml 0,4ml N2, 7, 10KlopidrogeelClopidrogelumRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Klopidogreel onnäidustatud aterotrombootiliste nähtudevältimiseks: müokardiinfarkti (tekkinudmõni päev kuni 35 päeva tagasi),isheemilise insuldi (tekkinud 7 päeva kuni886 kuud tagasi) või kindlakstehtudperifeersete arterite haiguse korral; ägedakoronaarsündroomiga patsientidel; STsegmendi elevatsioonita ägedakoronaarsündroomiga patsientidel(ebastabiilne stenokardia või Q-sakitamüokardiinfarkt) kombinatsioonisatsetüülsalitsüülhappega (ASH). STsegmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti korral kombinatsioonis ASH-gafarmakoteraapiat saavatel patsientidel,kellele on näidustatud trombolüütiline ravi.ANNUSTAMINE: 75 mg 1 kord ööp.annusena koos toiduga või ilma. Ägedakoronaarsündroomiga patsiendid: - STsegmendi elevatsioonita ägedakoronaarsündroomiga patsientidel(ebastabiilsestenokardia või Q-sakita müokardiinfarkt),alustatakse ravi klopidogreeliga ühekordselöökannusega 300 mg, seejärel jätkatakse75 mg-ga üks kord päevas (koos ASH75...325 mg päevas). Kuna ASH suuremadannused suurendavad verejooksu riski, eisoovitata suuremaid ASH annuseid kui 100mg. Ravi optimaalne kestus ei ole teada.Kliiniliste uuringute tulemuste põhjal võikssoovitada kuni 12 kuud kestvat ravi jamaksimaalset efekti täheldati 3. kuul. - STsegmendi elevatsiooniga ägeda müokardiinfarkti korral peab klopidogreelimanustama 75 mg üks kord päevas,alustades 300 mg küllastusannusegakombinatsioonis ASH-ga koostrombolüütiliste ravimitega või ilma. Üle 75aasta vanustel patsientidel peab alustamaravi klopidogreeliga ilmaküllastusannuseta. Kombinatsioonravipeab 2 alustama nii ruttu kui võimalikpärast sümptomite teket ning jätkamavähemalt 4 nädalat. Klopidogreeli ja ASHkombinatsioonravist saadavat kasu üleneljanädalase kasutamise korral ei oleantud näidustusel uuritud.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust alla 18-aei ole kindlaks määratud.RASEDATELE: Rasedatele ei soovitata.Rinnaga toitmise ajal ei tohi ravi jätkata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes. Raske maksakahjustus.Äge verejooks peptilisest haavandist võikoljusisene verejooks.RISKID: Veritsusohu ja hematoloogilistekõrvaltoimete riski tõttu tuleb vererakkudearvu määrata ja/või kõiki muid vajalikkeanalüüse teha otsekohe, kui ravi ajalilmnevad mingidki veritsusele viitavadkliinilised sümptomid. Sarnaselt teistetrombotsüütide agregatsiooni pärssivateainetega tuleb klopidogreeli manustamiselolla ettevaatlik patsientide puhul, kellel ontraumade, operatsioonide või muudepatoloogiliste seisundite tõttu verejooksuoht tõusnud ja patsientide puhul, kedaravitakse ASH, hepariini, glükoproteiinIIb/IIIa inhibiitorite või mittesteroidsetepõletikuvastaste ravimite, sealhulgasCOX-2 inhibiitoritega. Kõiki verejooksuleviitavaid sümptomeid patsientidel tulebväga hoolikalt jälgida, kaasa arvatudvarjatud verejooksud, eriti ravi esimestenädalate jooksul ja/või pärast invasiivsetkardiaalset protseduuri või kirurgiat.Klopidogreeli samaaegset kasutamistsuukaudsete antikoagulantidega eisoovitata, kuna see võib suurendadaveritsuse intensiivsust. Kui patsiendilekavatsetakse teha plaaniline operatsioon jatrombotsüütide agregatsiooni vastanetoime ei ole ajutiselt soovitud, tuleksklopidogreeli manustamine lõpetada 7päeva enne operatsiooni. Patsiendidpeavad informeerima arste ja hambaarsteklopidogreeli kasutamisest enne igakirurgilist protseduuri, samuti enne iga uueravimi kasutamist. Klopidogreel pikendabveritsusaega, seda tuleb kasutadaettevaatlikult patsientide puhul, kellelesinevad veritsusele kalduvad kahjustused(eriti seedetrakti- ja silmasisesed).Patsiente tuleb informeerida sellest, etklopidogreelravi ajal (kombinatsioonisASH-ga või ilma) võib verejooksupeatumine võtta kauem aega kui tavaliseltning et nad peavad kõigist ebatavalistest(lokalisatsioon või kestvus) veritsustestarstile teatama. Väga harvadel juhtudel onklopidogreeli manustamise järgseltteatatud trombootilisetrombotsütopeenilise purpuri (TTP)esinemist, mõnikord isegi pärast lühiajalistkasutamist. Seda iseloomustabtrombotsütopeenia ja mikroangiopaatilinehemolüütiline aneemia koosneuroloogiliste nähtude, neerufunktsioonihäirete või palavikuga. TTP onpotentsiaalselt fataalne seisund, mis vajabkohest ravi, k.a plasmaferees. Kunapuuduvad vastavad andmed, ei soovitataklopidogreeli kasutamist ägeda isheemiliseinsuldi esimese 7 päeva jooksul.Klopidogreeli kasutamise kogemusneerukahjustusega patsientidel onpiiratud. Seetõttu tuleb taoliste patsientidepuhul klopidogreeli kasutada ettevaatlikult.Kogemused on piiratud patsientidega,kellel esineb mõõdukas maksahaigus jakellel võib esineda veritsusdiatees. Sellisteljuhtudel tuleb klopidogreeli kasutada vägaettevaatlikult.Sisaldab laktoosi. Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, Lapp?ilaktaasipuudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi imendumishäiregapatsiendid ei tohi seda ravimit võtta. Seeravim sisaldab hüdrogeenitud kastoorõli,mis võib tekitada maoärritusnähte jakõhulahtisust.KÕRVALTOIMED: Hematoom, epistaksis,seedetrakti veritsus, diarröa, kõhuvalu,


SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastaseddüspepsia, verevalumid.KOOSTOIMED: Samaaegset kasutamistsuukaudsete antikoagulantidega eisoovitata, kuna see võib suurendadaveritsuse intensiivsust. GlükoproteiinIIb/IIIa inihibiitorid: klopidogreelimanustamisel tuleb olla ettevaatlikpatsientide puhul, kellel on traumade,operatsioonide või muude patoloogilisteseisundite tõttu verejooksu oht tõusnud jakeda samaaegselt ravitakse glükoproteiinIIb/IIIa inhibiitoritega. Klopidogreeli jaASH vaheline farmakodünaamilineinteraktsioon, mis suurendab verejooksuriski, on võimalik. Seetõttu tuleb nendesamaaegsel kasutamisel olla ettevaatlik.ASH ja klopidogreeli on siiski samaaegseltkasutatud kuni ühe aasta jooksul.Võimalik on klopidogreeli ja hepariinivaheline farmakodünaamiline koostoime,mis suurendab verejooksu riski. Seetõttutuleb nende samaaegsel kasutamisel ollaettevaatlik.Tervetel vabatahtlikel läbi viidud kliinilisesuuringus suurendas klopidogreeli janaprokseeni samaaegne manustaminevarjatud verekaotust seedetraktist. Kuidkuna puuduvad koostoime uuringud teisteMSVPA-dega, on hetkel ebaselge, kassuurenenud seedetrakti verejooksu ohtkaasneb kõigi MSVPA-dega. Järelikult tulebklopidogreeli koos MSVPA preparaatidega,sealhulgas Cox-2 inhibiitoritega,manustada ettevaatusega.Clopidogrel Portfarma, Tabl. 75 mgN28Clopidogrel-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 75 mg N28Clopimef, Mepha, Tabl. 75 mg N28Nofardom, Tabl. 75 mg N28Plavix, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 75mgN28;Plavocorin, Sandoz, Tabl. 75 mg N28Trombex, Zentiva, Tabl. 75 mg N30Zyllt, KRKA, Tabl. 75 mg N28NadropariinNadroparinumRAVIMITÜÜP: Hepariini rühmNÄIDUSTUS: Süvaveenide tromboosi jatrombemboolia ravi. Tromboosiprofülaktika. Verehüübimise profülaktikaekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal.Ebastabiilse stenokardia ja Qsakita(mittetransmuraalse) müokardiinfarkti ravikombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappega.ANNUSTAMINE: Erilist tähelepanu tulebpöörata spetsiaalseteleannustamisjuhistele, mis puudutavad igamadala molekulkaaluga hepariinisisaldavat preparaati, sest annustetähistamiseks kasutatakse erinevaidühikute süsteeme (ühikud või mg) ningsaadaval on erineva toimetugevusegapreparaadid. Seetõttu ei tohi ravi ajalnadropariini kasutada vahelduvalt teistemadala molekulkaaluga hepariinidega.Gradueeritud süstel on mõeldudkasutamiseks juhul, kui on vajalik annusekorrigeerimine kehakaalu järgi. Ravim eiole mõeldud intramuskulaarseksmanustamiseks. See ravimvorm onmõeldud ainult täiskasvanutele. Kogunadropariinravi vältel tuleb kontrollidatrombotsüütide arvu. Subkutaanseinjektsiooni tehnika: Süstelis olevatõhumulli ei ole vaja eemaldada.Nadropariini süstitakse s.c. kõhuseinaparemale või vasemale poolele,alternatiivse süstekohana võib kasutadareit. Süstlanõel tuleb kogupikkusesperpendikulaarselt (mitte horisontaalselt)torgata sõrmede vahele võetud nahavolti.Nahavolti hoitakse sõrmede vahel kogusüsteaja. Süstekohta ei tohi hõõruda.Tromboosi profülaktika. Üldkirurgia:Soovitatav annus on 0,3 ml (2850 RÜanti-Xa), mida manustatakse naha alla2...4 tundi enne operatsiooni ningjärgnevatel päevadel üks kord päevas.Ravi tuleb jätkata vähemalt seitse päeva jakogu riskiperioodi vältel, kuni patsient onliikuv. Ortopeediline kirurgia:Manustatakse naha alla ning annustkorrigeeritakse kehakaalu järgi. Annusbaseerub sihtannusel 38 RÜ anti-Xa kgkehakaalu kohta ning seda suurendatakse50% võrra neljandal postoperatiivselpäeval. Algannus manustatakse 12 tundienne operatsiooni ja teine annus 12 tundipärast operatsiooni lõppu. Seejärel jätkubravi üks kord päevas kogu riskiperioodivältel ja kuni patsient on liikuv. Minimaalneraviperiood on 10 päeva. Soovitav on kuni30 päevane profülaktika (teatudtingimustel kauem). Kõrge riskigaintensiivravi patsiendid(hingamispuudulikkus ja/või respiratoorneinfektsioon ja/või südamepuudulikkus):Manustatakse naha alla üks kord päevas.Annust korrigeeritakse kehakaalu järgivastavalt: patsientidele kehakaaluga kuni70 kg (kaasaarvatud) on annuseks 0,4 mlehk 3800 RÜ anti-Xa. Patsientidelekehakaaluga üle 70 kg manustatakse 0,6ml ehk 5700 RÜ anti-Xa üks kord päevas.Süvaveenide tromboosi ja trombembooliaraviks tuleb suukaudset antikoagulantravialustada niipea kui võimalik, kui see ei olevastunäidustatud. Ravi nadropariiniga eitohi lõpetada enne INR sihtväärtusesaavutamist. Nadropariini soovitataksemanustada naha alla kaks korda päevas(iga 12 tunni järel), tavaliselt 10 päevajooksul. Annust korrigeeritakse kehakaalujärgi vastavalt 86 RÜ anti-Xa kg kehakaalukohta. Ravi tuleb jätkata kogutromboosiriski perioodil. Verehüübimiseprofülaktika ekstrakorporaalses vereringeshemodialüüsi või hemofiltratsiooni ajal.Verehüübimise profülaktikakshemodialüüsi ajal tuleb valida iga patsiendijaoks optimaalne annus, võttes arvesse kadialüüsi tehnilisi tingimusi. Nadropariinimanustatakse tavaliselt ühekordseannusena arterisse iga hemodialüüsiprotseduuri alguses. Patsientidel, kellel eiole verejooksuoht suurenenud,soovitatakse kasutada järgmisialgannuseid vastavalt kehakaalule, millestpiisab tavaliselt 4-tunniseks protseduuriks:Patsientidele kehakaaluga kuni 50 kgmanustatakse 0,3 ml ehk 2850 RÜ anti-Xa,kehakaaluga 50...69 kg 0,4 ml ehk 3800RÜ anti-Xa, kehakaaluga üle 70 kg 0,6 mlehk 5700 RÜ anti-Xa. Suurenenudverejooksuohuga patsientidel tulebkasutada poole väiksemaid annuseid.Väiksema lisaannuse võib manustadadialüüsi ajal, mis kestab üle 4 tunni.Järgnevate dialüüsi protseduuride puhultuleb annust vajadusel korrigeeridavastavalt täheldatud toimele. Patsientetuleb iga dialüüsi ajal hoolega jälgidanähtude suhtes, mis viitavad verejooksulevõi verehüübimisele ekstrakorporaalsesvereringes. Ebastabiilse stenokardia jaQ-sakita (mittetransmuraalse)müokardiinfarkti ravi kombinatsioonisatsetüülsalitsüülhappega: Soovitataksemanustada naha alla kaks korda päevas(iga 12 tunni järel). Ravi tavaline kestuson kuus päeva. Kliinilistes uuringutesebastabiilse stenokardia ja Q-sakitamüokardiinfarktiga patsientidel manustatinadropariini kombinatsioonisatsetüülsalitsüülhappega annuses kuni 325mg päevas. Algannus manustatakseveenisisese boolussüstena ja järgnevadannused manustatakse nahaaluse süstena.Annust tuleb korrigeerida kehakaalu järgivastavalt 86 RÜ anti-Xa kg kehakaalukohta.LASTELE: Ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Soovitatav juhul, kuisaadav terapeutiline kasu ei kaalu ülevõimalikku riski.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Anamneesisnadropariinist tingitud trombotsütopeenia.Äge verejooks või hemostaasi häiretesttingitud suurem risk verejooksu tekkeks,v.a dissemineeritud intravaskulaarnekoagulatsioon, mis ei ole seotudhepariinraviga. Verejooksu riskigaorgaaniline kahjustus (nt aktiivne peptilinehaavand). Tserebrovaskulaarnehemorraagia. Äge bakteriaalneendokardiit. Raske neerupuudulikkus(kreatiniini kliirens < 30 ml/min)patsientidel, kes saavad süvaveenidetromboosi, trombemboolia, ebastabiilse89


Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDstenokardia või Q-sakita müokardiinfarktiravi. Mitmeannuseline viaal sisaldabbensüülalkoholi ja seetõttu ei tohikasutada alla 3 aastastel lastel.RISKID: Hepariini võimalikutrombotsütopeeniat tekitava toime tõttuon trombotsüütide arvu jälgimine vajalikkogu nadropariinravi vältel. Harva onkirjeldatud trombotsütopeenia juhte(mõnikord raskekujulisi), mis võivad ollaseotud arteriaalse või venoossetromboosiga. Sellise diagnoosi võimalusttuleb silmas pidada järgmistel juhtudel: -trombotsütopeenia või - igasugune olulinetrombotsüütide arvu langus: 30...50%algväärtusest;- seisundi halvenemine ravi ajal, kuitromboos on juba diagnoositud; - ravi ajaltekkiv tromboos; - dissemineeritudintravaskulaarne koagulatsioon. Neiljuhtudel tuleb nadropariinravi lõpetada.Nimetatud juhud on oma olemuselttõenäoliselt immuunallergilist laadi ningesmakordse ravi ajal täheldatakse neidenamasti 5. ja 21. ravipäeva vahel, kuidsee võib toimuda ka palju varem, kuipatsiendil on varem esinenud hepariinigaseotud trombotsütopeeniat. Patsientidel,kellel on eelnevalt esinenud hepariiniga(kas standardse või madalmolekulaarsehepariiniga) seotud trombotsütopeeniat,võib vajadusel nadropariini kasutada, kuidvähemalt kord päevas tuleb läbi viiahoolikas kliiniline jälgimine ja määratatrombotsüütide arv. Trombotsütopeeniatekkimisel tuleb ravi otsekohe katkestada.Kui trombotsütopeenia tekib hepariinraviajal (kas standardsete võimadalmolekulaarsete hepariinidega), tulebkaaluda võimalusel asendamist teiseantitrombootilise klassi ravimiga. Kuihepariini manustamine on siiski vajalik,võib kaaluda kasutatava hepariiniasendamist mõne teise madalmolekulaarsehepariiniga. Sellistel juhtudel tulebvähemalt kord päevas määratatrombotsüütide arvu ning ravi katkestadaniipea kui võimalik, sest esialgnetrombotsütopeenia võib vaatamata ravimiasendamisele püsida. Trombotsüütideagregatsiooni test in vitro ei oma erilistväärtust hepariinist tingitudtrombotsütopeenia diagnoosimisel.Järgmistel juhtudel peab ravimitmanustama ettevaatusega, kuna esinebsuurem verejooksuoht: -maksapuudulikkus;- raske arteriaalne hüpertensioon; -anamneesis peptiline haavand või muuorgaaniline kahjustus, kust võib vallandudaverejooks;- korio-reetina vaskulaarsed häired; -postoperatiivne periood pärast aju-,seljaaju- või silmaoperatsiooni.Nadropariin eritub teadaolevalt peamiseltneerude kaudu, mistõttu onneerukahjustusega patsientidelsuurenenud nadropariini ekspositsioon.Neerufunktsiooni häirega patsientidel onsuurenenud risk verejooksu tekkeks ningneid tuleb ravida ettevaatusega. Otsus,kas vähendada annust patsientidelkreatiniini kliirensiga 30...50 ml/min, peabpõhinema arsti poolt patsiendiindividuaalse verejooksu versustrombemboolia riskile antud hinnangul.Enne ravi algust on soovitatav eakatelpatsientidel kontrollida neerufunktsiooni.Hepariin võib pärssida aldosteroonisünteesi neerupealistes, mis põhjustabhüperkaleemiat, seda eriti plasmakaaliumisisalduse tõusuga patsientidel võineil, kellel on risk plasma kaaliumisisaldusesuurenemise tekkeks, nagudiabeedihaiged, krooniliseneerupuudulikkuse, olemasolevametaboolse atsidoosiga patsiendid võikaaliumisisaldust suurendavaid ravimeid(nt AKE inhibiitorid, MSPVAd) kasutavadpatsiendid.Hüperkaleemia tekkerisk suurenebravikestuse pikenedes, kuid on tavaliseltpöörduv.Riskigrupi patsientidel tuleb jälgidakaaliumi sisaldust plasmas.Spinaal-/epiduraalanesteesia/spinaalpunktsioonja samaaegselt kasutatavad ravimidEpiduraalkateetrite või samaaegne muudehemostaasi mõjutavate ravimitekasutamine (nt MSPVAd, trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorid või teisedantikoagulandid) suurendabspinaalsete/epiduraalsete hematoomidetekkeohtu. Oht suureneb ilmselt katraumaatilise või korduva epiduraal- võispinaalpunktsiooni korral. Seetõttu onvajalik hoolikas individuaalse kasu ja riskisuhte hindamine enne tsentraalsenärviblokaadi ja antikoagulantravisamaaegset määramist järgmistessituatsioonides:- Patsientidel, kes juba saavadantikoagulantravi, tuleb KNS blokaadistsaadavat kasu hoolikalt kaaluda, võrreldeskaasneva riskiga. - Patsientidel, kellelplaneeritakse kirurgilist operatsiooni koosKNS blokaadiga, tuleb antikoagulantravistsaadavat kasu hoolikalt kaaluda võrreldeskaasneva riskiga. Lumbaalpunktsiooni,spinaal- või epiduraalanesteesia korraltuleb jälgida, et nadropariini süste jaspinaal-/epiduraalkateetri või nõelasisseviimise või eemaldamise vahel olekspiisav ajavahemik. Neid patsiente tulebhoolikalt jälgida neuroloogiliste nähtudesuhtes, mis vajavad otsekohest ravi.Venoosse trombemboolia profülaktika jaravi ning hemodialüüsiaegse hüübimisevältimise korral ei ole ASH, teistesalitsülaatide, MSPVAde jatromboosivastaste ainete samaaegnekasutamine soovitatav, kuna võibsuureneda risk verejooksu tekkeks. Kuinende samaaegset kasutamist koosnadropariiniga ei saa vältida, tulebrakendada hoolikat kliinilist ja bioloogilistjälgimist.Ebastabiilse stenokardia ja Q-sakitamüokardiinfarkti ravi kliinilistes uuringutesmanustati nadropariini koos ASHgaannuses kuni 325 mg/päevas. Süstelinõelakaitse sisaldab kuiva naturaalsetlateks kummi, mis võib potentsiaalseltpõhjustada allergilisi reaktsioone lateksiletundlikel isikutel.KÕRVALTOIMED: Erinevalokalisatsiooniga hemorraagiate, enamastiteiste riskifaktoritega patsientidel, väikesedhematoomid süstekohal, transaminaasideaktiivsuse suurenemine, mis on tavaliseltmööduv, pöörduv hüperkaleemia, mis onseotud hepariini poolt tekitatudaldosterooni supressioonist, eriti riskigrupipatsientidel. Maksaensüümide aktiivsusesuurenemine, mis on tavaliselt mööduv.KOOSTOIMED: Ettevaatlik peab olemanadropariini manustamisel patsientidele,kes saavad suukaudseid antikoagulante,süsteemseid (glüko)kortikosteroide jadekstraane. Kui suukaudsetantikoagulantravi alustatakse patsientidel,kes saavad nadropariini, jätkatakse ravinadropariiniga seni, kuni on saavutatudstabiilne INR-väärtus.Fraxiparine, Sanofi-Synthelabo, Inj.3800TÜ anti Xa 0.4ml N10; Inj. 5700TÜanti Xa 0.6ml N10; Inj. 7600TÜ anti Xa0.8ml N10; Inj. 2850IU 0.3ml N10; Inj.9500TÜ anti Xa 1ml N10PrasugreelPrasugrelRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Manustatuna koosatsetüülsalitsüülhappega (ASH), onprasugreel näidustatud aterotrombootilistenähtude ärahoidmiseks ägedakoronaarsündroomiga patsientidel (ntebastabiilne stenokardia, ST-segmendielevatsioonita kulgev müokardiinfarkt[UA/NSTEMI] või ST-segmendielevatsiooniga müokardiinfarkt [STEMI])kellele teostatakse primaarne võiedasilükatud perkutaanne koronaarneinterventsioon (PCI).ANNUSTAMINE: Ravi tuleb alustadaühekordse löökannusega 60 mg ja seejäreljätkata annusega 10 mg üks kord päevas.Prasugreeli võtvad patsiendid peavadjätkama ka ASH igapäevast võtmist(75...325 mg). Ägedakoronaarsündroomiga (ACS) patsientidel,90


SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedkellel viiakse läbi perkutaanne koronaarneinterventsioon, tekitab igasugusetrombotsüütide agregatsioonivastase ravi,k.a prasugreelravi, enneaegne ärajätminepatsiendi olemasoleva haiguse tõttusuurenenud tromboosi-, müokardiinfarktivõisurmaohu. Juhul kui prasugreeliärajätmine ei ole just kliiniliseltnäidustatud, on ravi soovitatav jätkatakuni 12 kuud. Patsiendid kehakaaluga


Antikoagulandid, tromboosivastasedSÜDAME-VERESOONKONDprootonpumba inhibiitorid ja H2blokaatorid. Kuigi seda spetsiifilisteskoostoime uuringutes ei ole uuritud, onEfient?i III faasi kliinilises uuringusmanustatud koos madalmolekulaarsehepariini, bivalirudiini ja glükoproteiinIIb/IIIa inhibiitoritega (kasutatudglükoproteiin IIb/IIIa inhibiitori tüübikohta andmeid ei ole) ilma olulistekliiniliste kõrvaltoimete ilmnemiseta.Teiste ravimite toimeprasugreelile:Atsetüülsalitsüülhape: Efient?i kasutataksesoovitatavalt koosatsetüülsalitsüülhappega (ASH). Kuigifarmakodünaamiline koostoime ASH-gavõib tekitada suurema veritsusohu, onefektiivsuse ja ohutuse andmed saadudpatsientidelt, kes kasutavad prasugreelikoos ASH-ga. Hepariin: Fraktsioneerimatahepariini (100 ühikut/kg) ühekordneintravenoosne boolusannus ei mõjutamärkimisväärselt prasugreeli-pooltvahendatud trombotsüütide agregatsiooniinhibeerimist. Samamoodi ei mõjuta kaprasugreel oluliselt hepariini toimetkoagulatsiooni parameetritele. Seega võibneid ravimeid koos kasutada. Efient?imanustamisel koos hepariiniga on võimaliksuurenenud verejooksu riski teke.Ravimid, mis suurendavad maohappe pHtaset: Igapäevane manustamine koosranitidiini (H2 blokaator) võilansoprasooliga (protoonpumba inhibiitor)ei muutnud prasugreeli aktiivse metaboliidiAUC ja Tmax väärtust, kuid langetas Cmaxvastavalt 14 % ja 29 % võrra. III faasikliinilises uuringus manustati Efient?i ilmaprootonpumba inhibiitorite või H2blokaatoritega koosmanustamiseletähelepanu pööramata. Prasugreeli 60 mglöökannuse manustamisel ilmaprootonpumba inhibiitorite samaaegsemanustamiseta võib esineda toime kiiremalgus.CYP3A inhibiitorid: Ketokonasool (400 mgpäevas), mis on selektiivne jatugevatoimeline CYP3A4 ja CYP3A5inhibiitor, ei mõjuta prasugreeli-pooltvahendatud trombotsüütide agregatsiooniinhibeerimist ega prasugreeli aktiivsemetaboliidi AUC ja Tmax väärtust, kuidlangetas Cmax 34?46 % võrra. SeegaCYP3A inhibiitorid nagu asoolsedseentevastased ained, HIV proteaasiinhibiitorid, klaritromütsiin, telitromütsiin,verapamiil, diltiaseem, indinaviir,tsiprofloksatsiin ja greibimahl, ei omaeeldatavasti aktiivse metaboliidifarmakokineetikale olulist toimet.Tsütokroom P450 indutseerijad:Rifampitsiin (600 mg päevas), mis ontugev CYP3A ja CYP2B6, ning CYP2C9,CYP2C19 ja CYP2C8 indutseerija, eimuutnud oluliselt prasugreelifarmakokineetikat. Seetõttu võib eeldada,92et tuntud CYP3A indutseerijad nagurifampitsiin, karbamasepiin ja teisedtsütokroom P450 ensüümsüsteemiindutseerijad ei oma aktiivse metaboliidifarmakokineetikale olulist toimet. Efient?itoime teistele ravimitele: Digoksiin:prasugreelil puudub kliiniliselt oluline toimedigoksiini farmakokineetikale. CYP2C9kaudu metaboliseeruvad ravimid:prasugreel ei inhibeeri CYP2C9, nagu ta eimõjuta ka S-varfariini farmakokineetikat.Verejooksu suurenenud riski tõttu, tulebvarfariini ja Efient?i samaaegselkasutamisel olla ettevaatlik. CYP2B6kaudu metaboliseeruvad ravimid:prasugreel on nõrk CYP2B6 inhibiitor.Tervetel isikutel langetas prasugreelbupropiooni CYP2B6-vahendatudmetaboliidi hüdroksübupropiooni sisaldust23 % võrra. Sellel toimel on tõenäoliseltkliiniline tähtsus ainult siis, kui prasugreelimanustatakse koos ravimitega, millelCYP2B6 on ainus metaboolne rada ningmillel on kitsas terapeutiline laius (nttsüklofosfamiid, efavirenz).Efient, Eli Lilly, Tabl. 5 mg N28; Tabl. 10mg N28TenekteplaasTenecteplasumRAVIMITÜÜP: EnsüümidNÄIDUSTUS: Näidustatudmüokardiinfarkti kahtlusega haigetetrombolüütiliseks raviks kuue tunni jooksulpärast ägeda müokardiinfarkti sümptomiteteket, kui esineb püsiv ST elevatsioon võihiljuti on tekkinud Hisi kimbu vasaku sääreblokaad.ANNUSTAMINE: Tenekteplaasi peavadordineerima arstid, kes omavadtrombolüütilise ravi kogemust ja selle ravimonitooringu võimalusi. Ravi peabalustama nii ruttu kui võimalik pärastsümptomite teket. Tenekteplaasi peabmanustama vastavalt kehakaalulemaksimaalselt 10000 ühikut (50 mgtenekteplaasi). Manustamiseks vajaminevaravimihulk: Patsientidele kehakaaluga kuni60 kg manustatakse 6000TÜ; kehakaaluga60...70 kg manusatatkse 7000 TÜ;kehakaaluga 70...80kg manustatakse 8000TÜ; kehakaaluga 80...90 kg manustatakse9000 TÜ; kehakaaluga üle 90 kgmanustatakse 10000 TÜ. Vajalik annustuleb manustada ühekordse veenisiseseboolussüstena umbes 10 sekundi jooksul.Võib manustada ainult 0,9 % NaCllahusega täidetud infusiooniliini. Ei sobikokku dekstroosi lahusega. Teisiravimpreparaate ei tohi lisada süstitavalelahusele. Täiendav ravi: Trombolüütilisttäiendavat ravi trombotsüütide inhibiitoriteja antikoagulantidega tuleb rakendadavastavalt käesolevalt kehtivateleravijuhistele, mis puudutab STelevatsiooniga müokardiinfarktigapatsientide ravi. Atsetüülsalitsüülhapettuleb ordineerida võimalikult vara pärastsümptomite teket ning jätkata ravieluaegselt, kui puuduvadvastunäidustused.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastel(alla 18 aasta) ohutuse ja efektiivsuseebapiisavate andmete tõttu.RASEDATELE: Tenekteplaasi kasutamisekogemus rasedatel puudub. Kunaloomkatsed on näidanud kõrgetvaginaalsete verejooksude riski, mistulenevad eeldatavasti platsentast jatiinuse katkemisest, tuleb hinnata ravikasulikkust võimalike ohtude suhtes, misvõivad komplitseerida eluohtlikkesituatsioone. Ei ole teada, kastenekteplaas eritub rinnapiima. Esimese 24tunni jooksul pärast trombolüütilist ravituleb loobuda rinnapiimast.VASTUNÄID.: Vastunäidustatudjärgnevatel juhtudel, sest trombolüütiliseraviga kaasneb suur verejooksu oht: -esinev või viimase 6 kuu jooksul esinenudtõsine verejooks; - samaaegne ravisuukaudsete antikoagulantidega (INR >1,3); - igasugune kesknärvisüsteemikahjustus (kasvaja, aneurüsm,intrakraniaalne või lülisambasiseneoperatsioon) anamneesis; - hemorraagilinediatees; - raskekujuline ravile allumatuhüpertensioon; - suur parenhümatoosseteorganite operatsioon, biopsia või rasketrauma viimase 2 kuu jooksul (shigasugune trauma, mis kaasnes käesolevaägeda müokardiinfarktiga); - hiljutine peavõikoljutrauma; - elustamine (> 2 min)viimase 2 nädala jooksul; - äge perikardiitja/või alaäge bakteriaalne endokardiit; -äge pankreatiit; - raske maksakahjustus,sh maksapuudulikkus, tsirroos,portaalhüpertensioon (söögitoruveenilaiendid) ja äge hepatiit; - ägepeptiline haavand; - arteri aneurüsm jateadaolev arteriovenoosnemalformatsioon; - kõrgenenud verejooksuriskiga kasvaja; - anamneesis on teadaajuhemorraagia või ebaselge etioloogiagaajuinfarkt; - anamneesis on teadaajuinfarkt või transitoorne ajuisheemiaviimase 6 kuu jooksul; - dementsus; -ülitundlikkus TA ja ükskõik millise abiainesuhtes.RISKID: Kõige tavalisem ettetulnudtüsistus ravi ajal on verejooks. Samaaegnehepariini kasutamine võib soodustadaverejooksu. Kuna fibriin lüüsub ravi ajal,võib esineda verejooks värske punktsioonikohast. Seetõttu nõuab trombolüütilineravi kõikide võimalike verejooksukohtadehoolikat jälgimist (nt kateetri sisseviimisekohad, arteri ja veeni punktsiooni kohad,


SÜDAME-VERESOONKONDAntikoagulandid, tromboosivastasedvena sectio, nõelapunktsiooni kohad). Raviajal tuleb hoiduda jäikade kateetritekasutamisest ja intramuskulaarsetestsüstidest. Kõige sagedamini on täheldatudsüstekohtade, mõnikord urogenitaaltraktija igemete verejooksu. Kui peaks esinematõsine verejooks, eriti ajju, tulebsamaaegne hepariini manustaminekoheselt lõpetada. Kui hepariini onmanustatud 4 tunni jooksul enneverejooksu algust, tuleks kaaludaprotamiini kasutamist. Mõnedelepatsientidele, kellel konservatiivne ravi eianna tulemust, on näidustatudverekomponentide ülekanne. Pärast igaülekannet tuleks kaaluda krüopretsipitaadi,värske külmutatud plasma jatrombotsüütide transfusiooni, olenevaltkliinilisest ja laboratoorsest hinnangust.Krüopretsipitaadi infusiooni eesmärgiks onfibrinogeeni tase 1g/l. Antifibrinolüütilisedpreparaadid tulevad arvesse viimasevõimalusena. Järgnevate seisundite korralvõib ravi risk suureneda ja peaks ravikaaluma oodatud kasu suhtes: - süstoolnevererõhk > 160 mm Hg; -tserebrovaskulaarsed haigused; - hiljutinegastrointestinaalne või urogenitaalneverejooks (viimase 10 päeva jooksul); -suur vasaku südamepoole trombitõenäosus, näiteks mitraalstenoos kooskodade fibrillatsiooniga; - iga teadaolevhiljutine (viimase 2 päeva jooksul)intramuskulaarne süst; - vanus üle 75aasta; - väike kehakaal, alla 60 kg.Koronaartrombolüüs võib põhjustadareperfusiooni arütmiaid. Ravi ajal onsoovitatav bradükardiate ja/võiventrikulaarsete tahhüarütmiateravivõimaluse (stimulaator, defibrillaator)olemasolu. SamaaegneGPIIb/IIIa-antagonistide kasutaminetõstab veritsusohtu. Kuna puudubkorduvmanustamise kogemus, siis ei olesee soovitatav. Primaarne perkutaannekoronaarne interventsioon (PCI): kuikäesolevalt kehtivad ravijuhised näevadette primaarse PCI rakendamist, ei tohitenekteplaasi kasutada, nagu tedamanustati ASSENT-4 PCI uuringutes.KÕRVALTOIMED: Reperfusiooniarütmiad (nt asüstoolia, kiirenenudidioventrikulaarne arütmia, arütmia,ekstrasüstolid, kodade fibrillatsioon, 1.astme kuni täielik atrioventrikulaarneblokaad, bradükardia, tahhükardia,ventrikulaarne arütmia, vatsakestefibrillatsioon, ventrikulaarne tahhükardia)esinevad lähedases ajalises seosestenekteplaasraviga. Reperfusiooniarütmiad võivad põhjustadasüdameseiskumist, olla eluohtlikud javajada traditsiooniliste antiarütmilisteravimite kasutamist. Verejooks,ninaverejooks, seedetrakti verejooks,iiveldus, oksendamine, ekhümoos,urogenitaaltrakti hemorraagia (nthematuuria, kusetrakti verejooks),pindmine verejooks, tingitudpunktsioonidest või kahjustatudveresoontest.KOOSTOIMED: Tenekteplaasi ja teisteägeda müokardiinfarkti korral kasutatavatetavaliste ravimpreparaatide koostoimet eiole uuritud. Siiski rohkem kui 12000patsiendi uuringu tulemuste analüüs, kedaraviti I, II ja III faasis, ei näidanudkliiniliselt olulist koostoimet ägedamüokardiinfarkti puhul kasutatavatetavaliste ravimpreparaatide ja samaaegseltkasutatava tenekteplaasi vahel.Ravimpreparaadid, mis mõjutavadhüübimist või trombotsüütide funktsiooni(näiteks tiklopidiin, klopidogreel, MMH),võivad suurendada verejooksu ohtu ennetenekteplaasravi, ravi ajal ja pärast ravitenekteplaasiga. SamaaegneGPIIb/IIIa-antagonistide kasutaminetõstab veritsusohtu.Metalyse, Boehringer Ingelheim, Inj.subst + 10000ühik N1TiklopidiinTiclopidinumRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Transitoorse ajuisheemia,kerge taandareneva insuldi jamüokardiinfarkti retsidiivi profülaktikapatsientidel, kellel ASH ei saa kasutadakõrvaltoimete tõttu. Veresoonestentidepaigaldamise järgselt (kuni 8 näd. vältel)tromboosi ja kardiaalsete tüsistustetekkeohu vähendamiseks.ANNUSTAMINE: 250 mg 2 korda ööp.Kuni 1000 mg ööp. võib kasutada ainultlühiajaliselt ja meditsiinilise järelevalve all.Hemodialüüsitavatele patsientidelesoovitatakse manustada 250 mg ööp.LASTELE: Ei tohi kasutada.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimimõne teise koostisosa suhtes,vereloomehäire (neutropeenia ja/võitrombotsütopeenia), vere hüübimishäired,haigusseisundid, millega kaasnebverejooksu oht (näiteks mao- võikaksteistsõrmiksoole haavand või hiljutineintrakraniaalne verejooks), raskekujulinemaksafunktsiooni kahjustus.RISKID: Ei ole soovitatav kombineeridateiste antiagregantide egaantikoagulantidega, sest selle ohutus polepiisaval määral dokumenteeritud. Patsientetuleb teavitada sümptomitest, mis võivadviidata neutropeeniale (palavik,külmavärinad, kurguvalu, suu limaskestahaavandid), trombotsütopeeniale või verehüübimishäiretele (pikenenud võiebatavaline veritsus, verevalumid,hemorraagiline purpur, must väljaheide),maksafunktsiooni häiretele (nahakollasus,tume uriin, hele väljaheide) võiallergilistele reaktsioonidele. Eelpoolnimetatud nähtude ilmnemisel tuleb ravimitarvitamine katkestada ja arsti poolepöörduda. Kasutamine tuleb lõpetada10...14 päeva enne plaanilist operatsioonivõi hamba ekstraktsiooni, vajadusel onsoovitatav eelnevalt kontrollidaveritsusaega ja trombotsüütide arvu.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus, iiveldus,nahalööve, veritsusaja pikenemine.KOOSTOIMED: MSPVAdega (sealhulgasASH) potentseerib tiklopidiin MSPVAdetrombotsüütide agregatsiooni pärssivattoimet. Antikoagulantidega suurenebverejooksu oht. Antatsiidid vähendavadimendumist ja seerumitaset.Apo-ticlopidine, Apotex, Tabl. 250 mgN30, 60TirofibaanTirofibanumRAVIMITÜÜP: Trombotsüütideagregatsiooni inhibiitorNÄIDUSTUS: Varase müokariinfarktiprofülaktika ebastabiilse stenokardia jaST-elevatsioonita müokardiinfarktigapatsientidel, kellel esines stenokardiahoogviimase 12 tunni jooksul ning kaasnevadmuutused EKG-s ja/või kardiaalsetebiokeemiliste markerite tõus. Märkus.Kõige enam saavad ravist kasu patsiendid,kellel on esimesel 3...4 päeval pärastägeda stenokardia sümptomite teket suurrisk müokardiinfarkti tekkeks, mh näiteksvarase balloonangioplastika (PTKA)kandidaadid.Näidustatud kasutamiseks koos ASH jafraktsioneerimata hepariiniga.ANNUSTAMINE: Käesolev preparaat onmõeldud kasutamiseks ainult haiglasägeda koronaarsündroomi ravikogemusega arsti poolt. Infusioonilahusekontsentraati tuleb enne kasutamistlahjendada.Manustatakse i.v. Infusioonikiirus ravialgul on 0,4 mcg/kg/min 30 min jooksul,mille järgselt manustataksesäilitusannuseks infusioonikiirusega 0,1mcg/kg/min.Vastunäidustuste puudumiselmanustatakse koos hepariini (tavaliseltintravenoosseboolussüstena 5000 TÜ samaaegselt ravialustamisega ja edaspidi ligikaudu 1000TÜ tunnis tiitrituna aktiveeritudtromboplastiini aja järgi, mis peabnormiväärtuse ületama ligikaudu 2 korda)ja ASH-ga.93


Antikoagulandid, tromboosivastasedLASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei tohi kasutada raseduseajal, kui see ei ole hädavajalik. Lõpetadarinnaga toitmine või ravimi kasutamine,arvestades ravimi vajalikkust emale.VASTUNÄID.: Ülitundlikkuse esinemiselTA või ravimi ükskõik millise abiaine,patsientidele, kellel on GP IIb/IIIaretseptori antagonisti varasemakasutamise ajal tekkinudtrombotsütopeenia. Ajuinsult viimase 30päeva jooksul või hemorraagilise insuldiesinemine anamneesis, koljusisese haiguseesinemine (näiteks kasvajad,arteriovenoosne malformatsioon,aneurüsm), äge või hiljuti esinenud (ravileeelnenud 30 päeva jooksul) kliiniliseltoluline verejooks (näiteks seedetraktiverejooks), pahaloomuline arteriaalnehüpertensioon, raske trauma või suuroperatsioon viimase 6 nädala jooksul,trombotsütopeenia (trombotsüütide arv6näd., kuid


SÜDAME-VERESOONKONDaneurüsmid), tasakaaluhäired,neurokirurgilised või silmaoperatsioonid.Haigusseisundid, mis loovadeelsoodumuse seedetrakti võiurogenitaaltrakti verejooksude tekkeks(näiteks seedetrakti verejooks anamneesis,divertikuliit, pahaloomulised kasvajad).Infektsioosne endokardiit või vedelikperikardiõõnes. Dementsus, psühhoosid,alkoholism või teised seisundid, millekorral ravijuhiste järgimine patsiendi pooltvõib olla ebaadekvaatne jaantikoagulantravi ei saa ohutult läbi viia.RISKID: Hepariiniga samaaegseltmanustatud küllastusannused ei tohiksületada 5 mg. Eriti ettevaatlik tuleb ollaeakate patsientide ravimisel.Hüpertüreoos, palavik jasüdamepuudulikkus võivad toimettugevdada. Hüpotüreoosi korral võib toimeomakorda nõrgeneda. Maksafunktsioonimõõduka languse korral toime tugevneb.Neerupuudulikkuse ja nefrootilisesündroomi korral suureneb valkudegasidumata vaba fraktsiooni sisaldus veres,mis sõltuvalt kaasnevatest haigustest võibviia nii toime tugevnemisele kui kavähenemisele.KÕRVALTOIMED: Verejooks, iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Toimet tugevdavadjärgmised ravimid: ASH, allopurinool,amiodaroon, asapropasoon, asitromütsiin,besafibraat, karboksüuridiin, tselekoksiib,klaritromütsiin, kloraalhüdraat,tsefamandool, tsefaleksiin, tsefamesool,tsefperasoon, tsefuroksiim, tsimetidiin,tsiprofloksatsiin, klofibraat, kodeiin,tsüklofosfamiid, dekstropropoksüfeen,(dekstro)türoksiin, digoksiin, disulfiraam,erütromütsiin, etoposiid, fenofibraat,feprasoon, flukonasool, fluoruratsiil,flutamiid, fluvastatiin, gemfibrosiil,grepafloksatsiin, indometatsiin,gripivaktsiin, interferoon alfa ja -beeta,ifosfamiid, itrakonasool, ketokonasool,lovastatiin, metolasoon, metotreksaat,metronidasool, mikonasool (ka suukaudnegeel), moksalataam, nalidiksiinhape,norfloksatsiin, ofloksatsiin, omeprasool,oksüfenobutasoon, paratsetamool(koostoime on sedastatav pärast 1...2-näd.pidevat kasutamist), fenüülbutasoon,piroksikaam, proguaniil, propafenoon,propranolool, kiniin, kinidiin,roksitromütsiin, simvastatiin, sulfafurasool,sulfametisool,sulfametoksasool-trimetoprim,sulfafenasool, sulfiinpürasoon, sulfofenur,sulindak, (anaboolse ja androgeensetoimega) steroidhormoonid, tamoksifeen,tegafur, tetratsükliin, tieniliinhape,tolmetiin, trastuzumab, troglitasoon,zafirlukast, A-vitamiin, E-vitamiin. Toimetvähendavad järgmised ravimid: asatiopriin,(barbituraadid), karbamasepiin,kloordiasepoksiid, kloortalidoon,kloksatsilliin, tsüklosporiin, dikloksatsilliin,disopüramiid, griseofulviin, isoniasiid,naftsilliin, merkaptopuriin, mesalasiin,mitotan, fenobarbitaal, primidoon,rifampitsiin, rofekoksiib,naatriumvalproaat, spironolaktoon,trasodoon, C-vitamiin. Looduslikud ravimidvõivad varfariini toimet kas tugevdada,nagu näiteks gingko biloba, küüslauk,dong quai (Angelica sinensis, sisaldabkumariine), papaia ja danshen, võivähendada, nagu näiteks zhenshenn(Panax spp).Marevan/Marevan forte, Orion Pharma,Tabl. 3mg N100; Forte tabl. 5mg N100AntifibrinolüütilisedAprotiniinAprotininumRAVIMITÜÜP: Proteinaasi inhibiitorNÄIDUSTUS: Perioperatiivse verejooksuprofülaktika ekstrakorporaalse vereringegaseotud südamekirurgia korral.Perioperatiivse verejooksu profülaktikatrombolüütilise ravi korral. Verehüübimishäiretest tingitud(hüperfibrinolüütiline) perioperatiivne võiposttraumaatiline verejooks.ANNUSTAMINE: KIU = kallikreininactivator unit. 1 KIU = 140 ngaprotiniiniga e 500 000 KIU = 70 mgaprotiniiniga. Aktiivsust väljendatakseantitrüpsiintoimeühikutes (ATrE), 1 ATrEvastab 1,33 kallikreiin-inaktivaator ühikule(KIE). Manustatakse veenisiseseltüksikannusena (aeglane süst) või tilkinf.teel. Algannus 350 000 ATrE, edasi iga 4tunni järel 140 000 AtrE. Sünnitusabis:algannus 700 000 ATrE, seejärel iga tunnijärel 140 000 AtrE kuni verejooksulakkamiseni.Hüperfibrinolüüsist tingitud verejooks:Täiskasvanutele on algannuseks 500 000KIU aeglase i.v. inf. (max 10 ml/min).Edasine raviannus 200 000 KIU 4 tunnikohta aeglase inf. Operatsioonid avatudsüdamel - raviskeem: Sissejuhatav annuson 2 000 000 KIU, mis manustatakse veenipärast anesteesia sissejuhatamist ja ennesternotoomiat. Esimesed 50 000 KIUmanustatakse aeglaselt mitmes osas, ethinnata/välistada allergiline reaktsioon.Ülejäänud osa manustatakse aeglase i.v.või inf. 20 min. jooksul. Säilitusannusjärgneb sissejuhatavale annusele - püsiinf.500 000 KIU 1 tunni kohta kunioperatsiooni lõpuni (v.a septiliseendokardiidiga patsientide korral - selAntifibrinolüütilisedjuhul jätkatakse ravimi edasistmanustamist ka varases postoperatiivsesperioodis). Pump prime annus on 2 000000 KIU, mis lisatakse kehavälisessevereringesse. Septilise endokardiidigapatsientidele lisatakse 3 000 000 KIUaprotiniini.LASTELE: Hemostaasihäirete korral: ööp.14 000 ATrE/kg või 20 000 KIU 1kg/kehakaalu kohta.RASEDATELE: Ravimit ei tohi kasutadaraseduse esimesel trimestril.VASTUNÄID.: Patsientidel, kellel esinebülitundlikkus sarvloomade valgu suhtes. Eitohi kasutada raseduse esimesel trimestril.Dissemineerunud intravaskulaarnekoagulatsioon.RISKID: Korduval kasutamisel suureneballergiliste reaktsioonide tekke risk.Manustamisel hepariniseeritud patsiendilepikeneb aktiveeritud hüübimisaeg, kuidhepariini annuse suurendamine ei olevajalik.KÕRVALTOIMED: Vererõhu langus ja/võitahhükardia. Kestva veenisisesemanustamise korral tilkinfusioonina võibsüstekohal tekkida tromboflebiit. Liigakiiresti teostatud infusiooni korral võibtekkida lühiajaline iiveldus jaoksendamine.KOOSTOIMED: Alandab streptokinaasi jaurokinaasi aktiivsust sõltuvalt annusest.Võib alandada vereplasma mittespetsiifilisekoliinesteraasi aktiivsust. Patsientidel,kellel on mittespetsiifilise koliinesteraasiaktiivsus alanenud, võib suksametooniumija aprotiniini samaaegsel manustamiselesineda lihasrelaksatsioonist tingitudapnoe pikenemist. Ei tohi manustada koosinfusiooniga, mis sisaldab dekstraani (ohtülitundlikkusreaktsiooni tekkimisekssuureneb). Antifibrinolüütilised jatrombolüütilised ravimid toimivadantagonistlikult. Aprotiniin võib blokeeridaAKE inhibiitorite kiire hüpotensiivse efekti.Contrycal, AWD, Inj. 10000 ATrE N10;Eptakog alfa(aktiveeritud)Eptacog alfa (activated)RAVIMITÜÜP: VerehüübimisfaktorNÄIDUSTUS: Kaasasündinud hemofiiliagapatsiendid, kellel on VIII või IXhüübimisfaktori vastaste inhibiitorite tiiter>5 BU. Kaasasündinud hemofiiliagapatsiendid, kellel võib eeldada kõrgetanamnestilist reaktsiooni VIII või IX faktorimanustamisele. Omandatud hemofiiliagapatsiendid. Kaasasündinud FVIIpuudulikkusega patsiendid. Glantzmannitrombasteeniaga patsiendid, kellelesinevad GP IIb-IIIa ja/või HLA-vastased95


Antifibrinolüütilisedantikehad ning kellel ei ole andnud või eianna tulemust trombotsüütide ülekanne.ANNUSTAMINE: Ravi tuleb alustadahemofiilia ja/või veritsushäirete raviskogenud arsti järelevalve all.Annustamine: inhibiitoritega A- võiB-hemofiilia või eeldatav kõrgendatudanamnestiline reaktsioon. Annus:NovoSevenit tuleb manustada niipea kuivõimalik pärast veritsuse teket.Algannuseks on soovitatav manustada 90mcg/kg kehakaalu kohtaveenisiseseboolussüstena. Algannuse manustamisejärel võib süsteid korrata. Ravi kestus jamanustamise sagedus sõltuvadhemorraagia raskusest, kirurgiliseprotseduuri või operatsiooni tüübist.Manustamise sagedus: hemostaasisaavutamiseks manustada ravimit esialguiga 2...3 tunni järel. Edasise ravi vajaduselvõib kogu ettenähtud raviperioodi ajakssuurendada manustamisintervalli 4, 6, 8või 12 tunnini. KERGED KUNIKESKMISED VEREJOOKSUD (K.A. KODUNERAVI): Kergete kuni keskmiste liigese-,lihase- ja limaskesta-nahaverejooksuderavis on osutunud efektiivseks ravimivarane manustamine. Võib soovitadakahte annustamisre?iimi: 1) kaks kunikolm süsti annuses 90 mcg/kehakaalu kgmanustatuna kolmetunniste vahedega. Kuiedasine ravi on vajalik, võib manustadaühe lisaannuse 90 mcg/kehakaalu kg; 2)üks süst annuses 270 mcg/kehakaalu kg.Koduse ravi kestus ei tohi ületada 24tundi.Kliiniline kogemus üksikannuse 270mcg/kehakaalu kg manustamise osaseakatele patsientidele puudub. RASKEDVEREJOOKSUD: soovitatav algannus 90mcg/kehakaalu kg tuleks manustada teelhaiglasse, kus ravi tavaliselt aset leiab.Edasised annused sõltuvad hemorraagiatüübist ja raskusastmest. Esialgu peaksravimit manustama igal teisel tunnil kuniseisundi paranemiseni. Ravi jätkamiselvõib intervalli suurendada 3 tunnini 1...2päevaks. Seejärel võib kogu järgnevaraviperioodi ajal suurendadamanustamisintervalli 4, 6, 8 või 12 tunnini.Suuri verejookse võib ravida 2...3 nädalat.Kui on kliiniliselt õigustatud, võib ravi kestakauem.KIRURGILISEDPROTSEDUURID/OPERATSIOONID:vahetult enne kirurgilist protseduuri tuleksmanustada algannusena 90mcmc/kehakaalu kg. Korduv annus tuleksmanustada kahe tunni pärast ning seejäreliga 2...3 tunni järel esimese 24...48 tunnijooksul sõltuvalt kirurgilisest protseduuristja patsiendi seisundist. Ulatuslikuoperatsiooni puhul tuleb ravimimanustamist jätkata iga 2...4 tunni järeljärgnevad 6...7 päeva. Seejärel võib96annustevahelist intervalli pikendada 6...8tunnini edasiseks kaheks nädalaks. Suureoperatsiooni läbiteinud patsientide ravivõib kesta 2...3 nädalat kunitervenemiseni.OMANDATUD HEMOFIILIA: manustadaniipea kui võimalik pärast veritsuse teket.Algannuseks on soovitatav manustada 90mcg/kehakaalu kg veenisiseseboolussüstena. Algannuse manustamisejärel võib süsteid vajadusel jätkata. Ravikestus ja manustamise sagedus sõltuvadhemorraagia raskusest, kirurgiliseprotseduuri või operatsiooni tüübist.Algannusele järgnev ajavahemik peaksolema 2...3 tundi. Kui verejooks onpeatatud, võib annustevahelist intervallijärk-järgult suurendada 4, 6, 8 või 12tunnini, niikaua kui ravi jätkamist peetaksevajalikuks.VII HÜÜBIMISFAKTORI PUUDULIKKUS:soovitatav annus operatsioonide võikirurgiliste protseduuridega seotudverejooksude raviks ja ennetamiseks on15...30 mcg/kehakaalu kg iga 4...6 tunnijärel kuni hemostaasi saavutamiseni.Annustja manustamise sagedust tulebkohandada individuaalselt. GLANZMANNITROMBASTEENIA: soovitatav annusverejooksude raviks ja profülaktikaksoperatsioonide või kirurgilisteprotseduuride puhul on 90 mcg (vahemik80...120 mcg)/kehakaalu kg 2-tunniste(1,5...2,5 tunniste) intervallide järel.Efektiivse hemostaasi tagamiseks tulebmanustada vähemalt kolm annust.Soovitatav manustamisviis on boolussüst,kuna pideva infusiooniga seoses võibravimi toime kaduda. Ravile alluvatelpatsientidel on Glanzmanni trombasteeniaravi esmaseks valikuks trombotsüütideülekanne.Preparaat tuleb lahustada vastavaltjuhistele (vt. SPC) ning manustadaveenisiseseboolussüstena 2...5 minuti jooksul.NovoSeven-ravi ajal ei ole jälgiminenõutav. Annustamisel tuleb lähtudaverejooksu raskusest ja kliinilisestvastusest NovoSeven?i manustamisele.Pärast manustamist on ilmnenudprotrombiiniaja (PT) ja aktiveeritud osalisetromboplastiiniaja (aPTT) lühenemine,samas ei ole leitud korrelatsiooni PT jaaPTT ning kliinilise toime vahel.LASTELE: Olemasolev kliiniline kogemusei õigusta üldjuhul vahetegemistannustamises lastele ja täiskasvanuile,ehkki lastel on kliirens kiirem kuitäiskasvanuil. Seetõttu võivadpediaatrilised patsiendid vajadatäiskasvanud patsientidega sarnaseplasmakontsentratsiooni saavutamisekskõrgemat rFVIIa annust.SÜDAME-VERESOONKONDRASEDATELE: Loomadereproduktsiooniuuringutest on selgunud,et i.v. manustamine ei mõjuta lootearengut, viljakust ega reproduktiivsust. Eiole selge, kas manustamine raseduse ajalomab kahjustavat toimet lootele võimõjutab viljakust. Tohib rasedatelemanustada ainult kindla näidustuse korral.Kasutamine imetamise ajal: ei ole teada,kas ravim imendub inimese rinnapiima.Manustamisel rinnaga toitvatele naisteleon vajalik ettevaatus.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, abiainetevõi hiire-, hamstri- või veisevalkudesuhtes.RISKID: Haigusseisundite puhul, kuskoefaktorit võib vabaneda normaalsestenam, võib NovoSeveni kasutamisegaseoses tekkida tromboos võidissemineeritud intravaskulaarnekoagulatsioon (DIK). Need seisundidvõivad tekkida kaugelearenenudateroskleroosi, traumaatiliselömastusvigastuse, septitseemia ja DIKigapatsientidel. Trombemboolsetekomplikatsioonide ohu tõttu tuleb ollaettevaatlik manustamisel patsientidele, kelanamneesis on koronaartõbi,maksahaigetele patsientidele,operatsioonijärgsetele patsientidele,vastsündinutele või trombemboolia võidissemineeritud intravaskulaarsekoagulatsiooni riskiga patsientidele. Igalsellisel juhul tuleb kaaluda kasutamisestsaadavat võimalikku kasu ja tüsistusteriski.Kuna rekombinantne hüübimisfaktor VIIaNovoSeven võib sisaldada väikeseskoguses hiire IgG-d, veise IgG-d ja teisirakukultuuris sisaldunud valkude jääke(hamstri- ja veiseseerumivalgud), onkäesoleva preparaadiga ravitud patsientidepuhul väike võimalus ülitundlikkusetekkeks nimetatud valkude suhtes. Sellisteljuhtudel tuleks kaaluda i.v. raviantihistamiinidega.Allergilist või anafülaktilist tüüpireaktsiooni ilmnemisel tuleb ravimimanustamine kohe lõpetada. Shokitekkimisel tuleb seda ravida standardseshokiravi meetodiga. Patsienti peabinformeerima ülitundlikkuse varastenähtude osas. Kui sellised sümptomidilmnevad, peab patsient kohe lõpetamaravimi manustamise ja võtma ühendustoma arstiga. Raskete verejooksude puhultuleks preparaati manustada eelistatulthaiglas, mis on spetsialiseerunud VIII võiIX hüübimisfaktorite inhibiitoritegahemofiiliahaigete ravile, või sellisevõimaluse puudumisel pidevas koostööshemofiiliaravile spetsialiseerunud arstiga.Kui verejooks ei allu ravile, on kohustuslikjätkata ravi haiglas. Patsiendid/hooldajadpeavad esimesel võimalusel teavitama


SÜDAME-VERESOONKONDarsti/jälgimist teostavat raviasutust kõigistkasutamise kordadest. VII faktoripuudulikkusega patsientidel tuleb enne japärast NovoSeveni manustamist määrataprotrombiiniaega ja VII faktorihüübimisaktiivsust. Juhul kui VIIahüübimisfaktori aktiivsus ei saavutaoodatud taset või verejooks ei allu ravilesoovitatud annustega, võib kahtlustadaantikehade moodustumist ning tulebmäärata antikehad. TromboosiriskNovoSeven-ravi saavatel VIIhüübimisfaktori puudulikkusegapatsientidel on teadmata.KÕRVALTOIMED: Venoosnetrombemboolia (süvaveenitromboos, i.v.koha tromboos, kopsuemboolia, maksatrombemboolia, sealhulgasvärativeenitromboos, neeruveenitromboos, tromboflebiit, pindminetromboflebiit ja sooleisheemia). Lööve(sealhulgas allergiline dermatiit jaerütematoosne lööve), sügelemine janõgestõbi. Vähenenud ravivastus, palavik.KOOSTOIMED: Võimalikke koostoimeiderinevate hüübimisfaktoritekontsentraatide vahel pole teada. Vältidatuleks samaaegset protrombiini kompleksivõi aktiveeritud protrombiini kompleksipreparaatide kasutamist. On andmeid, etantifibrinolüütikumid vähendavadkirurgilisest protseduurist tingitudverekaotust hemofiiliahaigetel. Sedaeelkõige ortopeediliste operatsioonidepuhul ning fibrinolüütiliselt aktiivsematespiirkondades, nagu näiteks suuõõs.Antifibrinolüütiliste ravimitega samaaegsekasutamise kogemus on siiski vähene.NovoSeven, Novo Nordisk, Inj. subst. 1,2mg N1; Inj. subst. 2,4 mg N1; Inj. subst.4,8 mg N1Faktor VIII antiinhibiitor-koagulantnekompleksFaktor VIII antiinhibiitor-koagulantnekompleksRAVIMITÜÜP: VerehüübimisfaktorNÄIDUSTUS: Verehüübimishäiredinhibiitoriga hemofiilia A või omandatudfaktor VIII inhibiitori korral.ANNUSTAMINE: Üldjuhul on soovitatavannus 50...100 TÜ/kg kehakaalu kohta.Ületada ei tohiks ühekordset annust 100TÜ/kg kehakaalu kohta ja ööp. annust 200TÜ/kg kehakaalu kohta. Spontaanneveritsus: Liigese, lihase või pehme koehemorraagia. Vähese või mõõdukaveritsuse puhul on soovitav annus 50...75TÜ/kg 12-tunnise intervalliga. Lihase japehme koe suurema hemorraagia korralnagu retroperitoneaalne veritsus,soovitatakse annust 100 TÜ/kg 12-tunniseintervalliga. Limaskestade veritsus.Soovitatav annus 50 TÜ/kg tulebmanustada 6-tunnise intervalliga, jälgidestähelepanelikult haiget (nähtavveritsuskoht, korduvad hematokritimõõtmised). Kui hemorraagia ei lakka,võib annust suurendada kuni 100 TÜ/kg,kuid max lubatud annus ööp. on 200TÜ/kg. Teised ägedad veritsused. Ägedaidhemorraagiaid nagu KNS veritsused onedukalt ravitud annustega 100 TÜ/kgmanustatuna 12-tunnise intervalliga.Individuaaljuhtudel võib manustada6-tunnise intervalliga kuni kliiniliseparanemise selgete tundemärkideni.Kirurgia: 50...100 TÜ/kg kuni 6-tunniseintervalliga.Inhibiitoritega hemofiilia A haigeteprofülaktika immuuntolerantteraapia ajalvõi selle ebaõnnestumise puhul:Anamneesis esinenud sagedaseveritsusega, kõrgel määralvastureageerivatele patsientidele võibmanustada samaaegselt faktor VIIIkontsentraadiga annusevahemikus50...100 TÜ/kg kehakaalu kohta 2 kordaööp. kuni faktor VIII inhibiitor vähenebtasemele 1 BÜ. Kui kõrge faktor VIIIannusega ei saavutata immuuntolerantsi,võib veritsuste profülaktikaks ollanäidustatud monoteraapia 50...100 TÜ/kg3 korda nädalas.VASTUNÄID.: Allolevaid vastunäidustusiloetakse kas suhtelisteks võiabsoluutseteks sõltuvalt muuderavivõimaluste kättesaadavusest.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Järgnevatessituatsioonides võib ravimit kasutada ainultjuhul, kui haigus ei allu ravilekoagultasioonifaktori kontsentraadiga, ntkõrge inhibiitori tiiter, eluohtlikhemorraagia või veritsusrisk (nt traumavõioperatsioonijärgne). Dissemineeritudintravaskulaarne koagulatsioon (DIK):patsientidel, kelle laboriatoorsedanalüüsid ja/või kliinilised sümptomidviitavad maksakahjustusele, onsuurenenud risk DIK-i tekkeks aktiveeritudkoagulatsioonifaktorite aeglustunudkliirensitõttu. Südame koronaarhaigus, ägetromboos ja/või embolism: patsientidele,kellel on diagnoositud või kahtlustataksesüdame koronaarhaigust, samutipatsientidele ägeda tromboosi ja/võiembolismiga, võib Feiba`t manustadaainult eluohtlike verejooksude puhul.RISKID: Sarnaselt teistele intravenoosseltmanustatavatele plasma toodetele, võivadtekkida allergilist tüüpiülitundlikkusreaktsioonid. Patsiente tulebteaviatada ülitundlikkusreaktsiooniAntifibrinolüütilisedvarastest nähtudest, mille hulka kuuluvadnahalööve,generaliseerunud urtikaaria, pigistustunnerindkeres, vilisev hingamine, hüpotensioonja anafülaktiline shokk. Kui manustamisejärgselt tekivad sellised nähud, tuleb ravikoheselt lõpetada ja patsient peab võtmaühendust arstiga. Shokki tuleb ravidavastavalt kaasaegsetele shokiravi juhistele.Ravi jälgimine: max. lubatud annused on100 Ü/kg ühekordsel manustamisel ja 200Ü/kg ööp. Patsiente, kellele manustatakse100 Ü/kg korraga, tuleks jälgida DIK`iarengu ja/või ägeda koronaarisheemiasümptomite suhtes. Suuri annuseid tuleksmanustada ainult nii kaua, kuni see onverejooksu peatamiseks hädavajalik.Juhul kui tekivad muutused patsiendivererõhus, pulsi sageduses,hingamishäired, valu rindkeres või köha,tuleb infusioon kohe lõpetada ningalustada kohaste diagnostiliste- jaravivõtetega.DIK`ile iseloomulikud tunnusedlaborianalüüsides on järgmised:vähenenud fibrinogeen, vähenenudtrombotsüütide arv ja/või vähenenudfibriini/fibrinogeenidegradatsiooniproduktid (FDP).Kasutamise kohta alla 6-aastastel lastelpole piisavalt andmeid, mistõttu eisoovitatanende patsientide raviks kasutada. Samason inhibiitorite teke tavaline hemofiilikutestlastel, kes saavad faktor VIIIasendusteraapiat ja ka uuringud onnäidanud edukat kasutamist nooremasvanusegrupis.Preparaat sisaldab ligikaudu 80 mgnaatriumit (arvutuslik) viaali kohta. Sedapeab võtma arvesse madalanaatriumisisaldusega dieedil olevatepatsientide ravimisel. Inhibiitoritegahemofiilia patsientidel ning omandatudkoagulatsioonifaktorite inhibiitoritegapatsientidel võib ravi ajal tekkida kalduvusveritsusele, samal ajal võib neil aga olla kasuurenenud tromboosirisk. In vitro testidnagu APTT, vere hüübimisaeg jatromboelastogramm (TEG) ei sobi raviefektiivsuse jälgimiseks, kuna nendetulmused ei korreleeru patsiendi kliiniliseparanemisega. Seetõttu ei peaks annustsuurendama kui nende analüüsidetulemused ei ole paranenud, kuna seljuhul tekib oht üleannustamiseks, millegavõib omakorda kaasuda DIK. Juhul kui eiteki oodatud ravivastust, tuleks määratatrombotsüütide arvu, sest selleks, etravim saaks toimida, on vaja, et patsiendifunktsionaalselt intaksete trombotsüütidearv veres oleks piisavalt kõrge. Ettegemist on inimverest valmistatudmeditsiinilise tootega ei saa täielikultvälistada97


Antifibrinolüütilisedhaigustekitajate ülekandumise võimalustsh ka tundmatute ja ohtlike viiruste jateistepatogeenide ülekandmise võimalust.Seega soovitatakse vaktsineerimist (nthepatiit A ja B vastu) patsientidele, kellelemanustatakse inimplasmast valmistatudravimeidregulaarselt/korduvalt. Tungivaltsoovitatakse registreerida igakordselmanustamisel preparaadi nimi ja partiinumber.KÕRVALTOIMED: Valu, näo ja jäsemetetundetus ning vererõhu langus.Ülitundlikkusreaktsioonid.KOOSTOIMED: Kombinatsioonis ei olesoovitatav kasutada antifibrinolüütikume,nagu epsilon-aminokaproonhape.Feiba, Baxter, Inf. subst. 500TÜ+ 20 mllahustit; Inf. subst. 1000TÜ+ 20 mllahustitHüübimisfaktorVIIIHüübimisfaktor VIIIRAVIMITÜÜP: VerehüübimisfaktorNÄIDUSTUS: Verejooksu ravi võiprofülaktika patsientidel, kellel on:A-hemofiilia (kaasasündinud VIIIhüübimisfaktori vaegus), omandatud VIIIhüübimisfaktori vaegus, hemofiilia VIIIhüübimisfaktori vastaste antikehadega.ANNUSTAMINE: Hemorraagia: Algavhemartroos, lihaste verejooks võisuukaudne verejooks: 20...40 TÜ, korrataiga 12...24 tunni järel vähemalt 1 päev,kuni verejooksuepisood (millele viitab valu)on lakanud või kuni saavutatakseparanemine.Ulatuslikud hemartroosid või verejookslihastesse või hematoom: 30...60 TÜ,korrata iga 12...24 tunni järel 3...4 päevavõi kauem, kuni valu ja jõuetus on järeleandnud. Eluohtlikud verejooksud: 60...100TÜ, inf. korratakse iga 8...24 tunni järelkuni oht on möödunud. Kirurgilisedprotseduurid: Väikesed operatsioonid (k.ahamba ekstraktsioon): 30...60 TÜ, iga 24tunni järel vähemalt 1 päev, kuni onsaavutatud paranemine. Suuredoperatsioonid: 80...100 TÜ (pre- japostoperatiivselt), inf. korratakse iga8...24 tunni järel kuni saavutatakse haavaadekvaatne paranemine, seejäreljätkatakse ravi veel vähemalt 7 päeva, etsäilitada faktor VIII aktiivsus tasemel30...60%.RASEDATELE: Tohib kasutada vaidkonkreetse vajaduse korral.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadiTA või mis tahes abiaine suhtes.RISKID: Sarnaselt teistele i.v.98valgupreparaatidele on võimalikudülitundlikkusreaktsioonid. Inimverestvalmistatud ravimite kasutamisel tekkivateinfektsioonide ärahoidmisestandardmeetmete hulka kuuluvaddoonorite valik, üksikdonatsioonide japlasmapuulide sõeluuring infektsioonispetsiifiliste markerite ja tootmisprotsessijuurde kuuluvateinaktivatsiooni/eemaldamise protseduuridesuhtes. Rasedatele (loote infektsioon),immuunpuudulikkuse või suurenenudpunavereliblede tootmisega (nthemolüütilise aneemiaga) patsientidelevõib parvoviirus B19 infektsioon olla ohtlik.KÕRVALTOIMED: Ülitundliku, allergilisedreakstioonid, A-hemofiiliaga patsientidelvõivad tekkida faktor VIII vastasedneutraliseerivad antikehad, kõhuspasmid,pigistustunne rinnus, külmavärinad,väsimus, palavik.KOOSTOIMED: Koostoimeid teisteravimitega ei ole täheldatud.Haemoctin SDH, Biotest, Plv. + sol.süstelahuse valmistamiseks 250 TÜ; 500TÜ, 1000 TÜOctanate, Octapharma, 500 TÜ; 1000 TÜpulber süstelahuse valmistamiseks jalahustiInimeseprotrombiinkompleksProthrombinum multiplex humanumRAVIMITÜÜP: VerehüübimisfaktorNÄIDUSTUS: Verejooksu ravi japerioperatiivse verejooksu profülaktikaprotrombiinkompleksi hüübimisfaktoriteomandatud vaeguse korral, ntpõhjustatuna ravist vitamiin Kantagonistidega või vitamiin Kantagonistide üleannustamise tagajärjel,kui on vajalik vaeguse kiire korrigeerimine.Verejooksu ravi ja perioperatiivneprofülaktika vitamiinist K sõltuvatehüübimisfaktorite II ja X kaasasündinudvaeguse korral, kui puhast spetsiifilisthüübimisfaktorit sisaldavat ravimit ei olesaadaval.ANNUSTAMINE: Allpool on toodud vaidüldine annustamisjuhend. Ravi tulebalustada hüübimishäirete ravis kogemusiomava arsti järelevalve all. Annustamine jaravi kestus sõltuvad häire raskusastmest,veritsuse asukohast ja ulatusest ningpatsiendi kliinilisest seisundist.Manustatav ravimi kogus ja manustamisesagedus arvestatakse individuaalselt igapatsiendi tarvis. Annustamise intervallidpeavad olema kohandatud erinevateprotrombiinkompleksi hüübimisfaktoritetsirkulatsiooni poolväärtusaegadestlähtuvalt.SÜDAME-VERESOONKONDIndividuaalset annust saab määrata ainulthüübimisfaktorite sisaldust veresregulaarselt kontrollides võiprotrombiinkompleksi sisalduse üldisteanalüüsidega (protrombiini aeg, INR) ningjätkates patsiendi kliinilise seisundijälgimist.Suurte kirurgiliste sekkumiste korral onoluline asendusravi hoolikas jälgimine,kasutades hüübimisanalüüse (spetsiifilisedhüübimisfaktori analüüsid ja/võiprotrombiinkompleksi sisalduse analüüsid).Verejooksu ravi ja perioperatiivseverejooksu profülaktika ravi ajal vitamiin Kantagonistidega: Annus sõltub INRväärtusest enne ravi ja eesmärgiks seatudINR sihtväärtusest. Alljärgnevalt on toodudligikaudsed annused (lahjendatud lahusml/kg kehakaalu kohta) INRnormaliseerimiseks (?1,2 ühes tunnis)erinevate INR algväärtuste korral. 1.) INRalgväärtus 2....2,5, ligikaudne annus(ml/kg kehakaalu kohta)* 0,9...1,3. 2.)INR algväärtus 2,5...3, ligikaudne annus(ml/kg kehakaalu kohta)* 1,3...1,6. 3.)INR algväärtus 3...3,5, ligikaudne annus(ml/kg kehakaalu kohta)* 1,6...1,9. 4.)INR algväärtus üle 3,5, ligikaudne annus(ml/kg kehakaalu kohta)* üle 1,9. *ühekordne annus ei tohi ületada 3000 RÜ(120 ml inimese protrombiinkompleksi).Vitamiin K antagonistidest põhjustatudhemostaasi häire korrektsioon kestabligikaudu 6...8 tundi. Vitamiin K toimesaavutatakse samaaegsel manustamiselsiiski 4...6 tunniga. Seega, pärast vitamiinK manustamist ei ole inimeseprotrombiinkompleksi korduvmanustamine vajalik. Kuna needsoovitused on empiirilised ning taastumineja toime kestus võivad varieeruda, on INRväärtusete püsikontroll ravi ajalkohustuslik.Verejooksu ravi ja perioperatiivneprofülaktika vitamiinist K sõltuvateverehüübimisfaktorite II ja Xkaasasündinud vaeguse korral, kuispetsiifilist verehüübimisfaktorit sisaldavatravimit ei ole saadaval: Vajaliku annusearvutamine põhineb empiirilisel leiul, millekohaselt ligikaudu 1 RÜ faktor IImanustamine kehakaalu kilogrammi kohtasuurendab faktor II aktiivsust vereplasmas0,02 RÜ/ml ja 1 RÜ faktor X manustamineselle aktiivsust vereplasmas vastavalt0,017 RÜ/ml. Spetsiifilise faktorimanustatav ühikute hulk väljendatakseRahvusvahelistes Ühikutes (RÜ), misvastab igat faktorit puudutavale MaailmaTerviseorganisatsiooni (WHO) standardile.Spetsiifilise hüübimisfaktori aktiivsustveres väljendatakse kas protsentides(suhtena normaalsesseinimvereplasmasse) või RahvusvahelistesÜhikutes (suhtena spetsiifilise


SÜDAME-VERESOONKONDhüübimisfaktori rahvusvahelissestandardisse).Üks Rahvusvaheline Ühik (RÜ)hüübimisfaktori aktiivsust vastab 1 mlnormaalse inimvereplasma aktiivsusele.Näiteks, faktor X vajaliku annusearvutamine põhineb empiirilisel leiul, millekohaselt 1 Rahvusvaheline Ühik (RÜ)faktor X manustamine kehakaalukilogrammi kohta suurendab vereplasmafaktor X aktiivsust 0,017 RÜ/ml. Vajalikannus määratakse vastavalt järgmiselevalemile: Vajalik ühikute hulk = kehakaal(kg) x soovitud faktor X tõus (RÜ/ml) x 59(milles 59 (ml/kg) on arvestatudparanemise pöördväärtus). Vajalikannustamine faktorile II: Vajalik ühikutehulk = kehakaal (kg) x soovitud faktor IItõus (RÜ/ml) x 50 Kui individuaalnetaastumine on teada, peab arvutamisekskasutama seda väärtust. Ravimitmanustatakse intravenoosselt aseptilisttehnikat kasutades. Infusiooni tulebalustada kiirusega 1 ml minutis, seejärel2...3 ml minutis.RASEDATELE: Tohib kasutada raseduseja imetamise ajal vaid selge näidustuseolemasolul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Teadaolevallergia hepariini suhtes või anamneesishepariinist põhjustatudtrombotsütopeenia.RISKID: Vajalik on nõustaminehüübimishäirete ravis kogenud spetsialistipoolt.Vitamiinist K sõltuvate hüübimisfaktoriteomandatud vaegusega patsientidel (ntpõhjustatud ravist vitamiin Kantagonistidega) võib preparaati kasutadavaid juhul, kui osutub vajalikuksprotrombiinkompleksi sisalduse kiirekorrigeerimine, nt suurte verejooksude võierakorraliste operatsioonide korral. Teisteljuhtudel piisab tavaliselt vitamiin Kantagonistide annuse vähendamisestja/või vitamiin K manustamisest. VitamiinK antagoniste saavatel patsientidel võibtaustal olla hüperkoagulatiivne seisund,mida protrombiinkompleksi infusioon võibägestada.Kaasasündinud vitamiinist K sõltuvamistahes faktori vaeguse korral tulebolemasolul kasutada spetsiifilisthüübimisfaktorit sisaldavat ravimit.Allergiliste või anafülaktilist tüüpireaktsioonide ilmnemisel tulebinjektsioon/infusioon koheselt lõpetada.Shoki korral tuleb rakendada standardsetshokiravi.Inimverest või vereplasmast valmistatudravimite manustamisest tulenevateinfektsioonide ärahoidmiseksrakendatavate standardmeetmete hulkakuuluvad doonorite selektsioon,individuaalsete vereannetuste jaühendatud plasmakoguste skriiningspetsiifiliste infektsioonimarkerite suhtes jaefektiivsete meetodite rakendaminetootmisprotsessis viirusteinaktivatsiooniks/eemaldamiseks.Meetmetele vaatamata ei saa inimverestvõi -plasmast valmistatud ravimitemanustamisel infektsioonitekitajateülekannet täielikult välistada. See kehtibtundmatute viiruste ja teiste tuntud võitundmatute patogeenide kohta.Rakendatavaid meetmeid loetakseefektiivseteks rasvkapsliga HIV, HBV jaHCV viiruste suhtes. Meetmete efektiivsusvõib olla piiratud rasvkapslita viiruste, ntHAV ja parvoviirus B19 suhtes. ParvoviirusB19 infektsioon võib osutuda tõsiseksrasedatele naistele (loote infektsioon) jaimmuunpuudulikkusega või erütrotsüütidesuurenenud produktsiooniga isikutele (nthemolüütiline aneemia). On tungivaltsoovituslik, et iga kord, kui patsiendilemanustatakse inimeseprotrombiinkompleksi, dokumenteeritakseravimi nimi ja seerianumber. Patsiente,kellele manustatakseregulaarselt/korduvalt inimplasmasttoodetud protrombiinkompleksi, onsoovitav vaktsineerida (hepatiit A ja B).Ravi vereplasmast valmistatud ravimitega,mis sisaldavad hüübimisfaktoreid II, VII,IX ja X, on seostatud tromboosiga.Hüübimisfaktorite kaasasündinud võiomandatud vaegusega patsientideravimisel inimese protrombiinkompleksiga,eriti korduva manustamise korral, ontromboosi ja dissemineeritudintravaskulaarse koagulatsiooni tekke oht.Patsiente, kes saavad inimeseprotrombiinkompleksi, tuleb hoolikaltjälgida intravaskulaarse koagulatsiooni võitromboosi sümptomite suhtes.Trombemboolsete komplikatsioonide ohutõttu tuleb protrombiinkompleksimanustamisel hoolikalt jälgida südamepärgarterite haigusega patsiente,maksahaigusega patsiente, patsiente perivõipostoperatiivses perioodis,vastsündinuid ja patsiente, kellel ontrombemboolsete tüsistuste võidissemineeritud intravaskulaarsekoagulatsiooni oht. Igas nimetatudsituatsioonis tuleb kaaluda võimalikkuravist saadavat kasu jakomplikatsioonidega seotud ohtu.Protrombiinkompleksi kasutamise kohtavastsündinutel vitamiin K vaegusestpõhjustatud perinataalse veritsuse korralandmed puuduvad. Preparaat sisaldab75...125 mg naatriumi viaalis. Sellegatuleb arvestada kontrollitudnaatriumisisaldusega dieedil olevatepatsientide puhul.KÕRVALTOIMED: Manustamise järgseltAntifibrinolüütilisedon oht trombembooliliste tüsistustetekkeks.KOOSTOIMED: Inimeseprotrombiinkompleksi ravimidneutraliseerivad vitamiin K antagonistideraviefekti, kuid koostoimeid teisteravimitega ei ole teada. Bioloogilisedanalüüsid: Tehes hepariinile tundlikkehüübimisanalüüse patsientidele, kessaavad inimese protrombiinkompleksisuurtes annustes, peab arvestamamanustatava ravimi hepariinisisaldusega.Octaplex, Octapharma, Inj. plv. ja lahusti500RÜ + 20 ml N1 ;TraneksaamhapeAcidum tranexamicumRAVIMITÜÜP: Antifibrinolüütiline aineNÄIDUSTUS: Verejooks või veritsus, mison tingitud lokaalsest või generaliseerunudsuurenenud fibrinolüüsist. Pärilikangioneurootiline ödeem.ANNUSTAMINE: Intravenoosnemanustamine on vajalik ainult siis, kuipiisava annuse suu kaudu sissevõtmine onraskendatud. 1. Lokaalne fibrinolüüs:Soovitatav annus on 5...10 ml i.v süstinakiirusega 1 ml/min või 2...3 tabl. ööp. -Prostatektoomia ja põieoperatsioonid: 1 gsüstina aeglaselt veeni iga 8 tunni järel(esimene annus süstitakse operatsiooniajal) 3 päeva vältel pärast operatsiooni.Järgnevalt manustatakse 1 g p.o. 2...3korda ööp. kuni makrohematuuriamöödumiseni. - Menorraagia(intrauteriinsestkontratseptsioonivahendist põhjustatud võiessentsiaalne): 1...1,5 g p.o. 3...4 kordaööp. 3...4 päeva kestel. Ravi alustataksesiis, kui verejooks on muutunudprofuusseks. - Epistaksis: süstelahust võibninaverejooksu korral manustadalokaalselt nina limaskestale. Korduvaverejooksu ohu puhul antakse patsiendile7 päeva vältel 1 g p.o 3 korda ööp. -Emakakaela konisatsioon: 1,5 g p. o. 3korda ööp. 12...14 päeva pärastoperatsiooni. - Hambaekstraktsioonkoagulopaatia korral: vahetult enneprotseduuri manustatakse 10 mg/kg i. v.Pärast protseduuri 25 mg/kg p.o 3...4korda ööp. 6...8 päeva kestel. 2.Generaliseerunud fibrinolüüs: 1 g süstinaaeglaselt veeni iga 6...8 tunni järel. Annuson 15 mg/kg. 3. Pärilik angioneurootilineödeem: 1...1,5 g p.o 2...3 korda ööp.intermiteeruva või pideva ravina sõltuvaltsellest, kas patsiendil esinevadprodromaalnähud või mitte.RASEDATELE: Ohutus ei ole tõestatud.VASTUNÄID.: Tromboosi tekke ohukorral või anamneesis tromboos, juhul kuisamaaegselt pole võimalik kasutada99


Aneemiavastasedantikoagulante. Ülitundlikkus toimeaine võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Ettevaatlik peab olema ravimikasutamisel patsientidel, kellel ondiagnoositud neerupuudulikkus (esinebravimi kumulatsioonioht).KÕRVALTOIMED: Iiveldus,oksendamine, kõhulahtisus, pearinglus javererõhu langus, värvusnägemise häired.Cyklokapron, Meda, Tabl. 500 mg N20Cyklokapron, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Inj. 100mg/ml 5ml N10AneemiavastasedAlfaepoetiinEpoetinum alfaRAVIMITÜÜP: Teised aneemiavastasedainedNÄIDUSTUS: Kroonilisestneerupuudulikkusest põhjustatud aneemiaravi hemodialüüsitavatel lastel jatäiskasvanutel ningperitoneaaldialüüsitavatel täiskasvanudpatsientidel. Neeruhaigusest põhjustatudsümptomaatilise aneemia ravitäiskasvanud patsientidel, kes ei ole veeldialüüsravil. Aneemia ravi javereülekannete vajaduse vähendaminesoliidtuumori, maliigse lümfoomi võimultiipelse müeloomiga täiskasvanudpatsientidel, kes saavad keemiaravi jakellel on oma üldseisundi tõttu riskvereülekanneteks (nt kardiovaskulaarneseisund, aneemia enne keemiaravialustamist). Autoloogse punavere hulgasuurendamiseks enne operatsioonieelsetautoloogse vere kogumist(predonatsiooni). Sel näidustusel tuleboodatavat kasu hinnata võrreldessuurenenud trombemboolia riskiga. Tulebmanustatakse mõõduka aneemiagapatsientidele (Hb 110...130 g/l, ilma rauadefitsiiidita) juhtudel, kui verd ei saakonserveerida või kui on raskendatudküllaldase hulga autoloogse verehulgakogumine vereülekandeks plaaniliseulatusliku operatsiooni ajal (verevajadusega naistele vähemalt 4 ühikut,meestele vähemalt 5 ühikut). Aneemiagapatsientidele allogeense vereülekandevajaduse vältimiseks enne ulatuslikkuortopeedilist lõikust juhtudel, kui ei esineraua defitsiiti ja on suureneneud riskvereülekannetega seotud tüsistustetekkeks. Kasutatakse mõõduka aneemiagapatsientidel (Hb 110...130 g/l), kui ei olevõimalik autoloogset verd koguda jaeeldatav verekaotus on mõõdukas (900kuni 1800 ml).ANNUSTAMINE: Manustamisviis-Nagu100iga süstitava lahuse korral, tulebkontrollida, et lahuses ei oleks osakesi egaesineks värvuse muutusi. a)Intravenoosne manustamine: süstida veenivähemalt 1...5 min jooksul, olenevaltmanustatavast annusest.Hemodialüüsitavatele patsientidele võibravimit manustada boolusena dialüüsi ajalsobiva venoosse tee kaududialüüsimehhanismis. Samuti võib ravimitmanustada dialüüsiseansi lõppedesfistulinõela kaudu, järgnevalt süstidasüsteemi 10 ml isotoonilist NaCl lahust, etsüsteemi loputada ja tagada ravimijõudmine vereringesse. Aeglasematmanustamist soovitatakse neilepatsientidele, kes reageerivad ravilegripitaoliste sümptomite ilmnemisega.Preparaati ei manustata intravenoosseinfusioonina ega segata teiste ravimitega.b) Nahaalune süstimine: korraga ei tohiühte süstekohta süstida üle 1 ml. Kuiettenähtud kogus on suurem, tuleb süstidamitmesse kohta. Süstitakse jäsemetepiirkonda või kõhu eesseina.Olukordades, kus arst teeb kindlaks, etpatsient või hooldaja saab erütropoetiinis.c. ohutult ja tõhusalt manustada, tulebanda juhised õige annustamise jamanustamise kohta.1.)SÜMPTOMAATILINE ANEEMIA RAVITÄISKASVANUTEL JA LASTEL, KELLELESINEB KROONILINENEERUPUUDULIKKUS: Krooniliseneerupuudulikkusega patsientidele, kellelon loodud püsiv veenitee(hemodialüüsitavad patsiendid), oneelistatud ravimi veenisisenemanustamine. Kui püsivat veeniteed ei ole(patsiendid, kes veel ei ole dialüüsravilning peritoneaaldialüüsravi saavadpatsiendid), võib manustada nahaalusesüstina. Aneemia sümptomid ja jääknähudvõivad varieeruda olenevalt vanusest,soost ja kaasnevast meditsiinilisestseisundist; arst peab hindama igapatsiendi haiguse kliinilist kulgu jaseisundit eraldi. Erütropoetiini tulebmanustada selleks, et suurendadahemoglobiini taset kuni 120 g/l (7,5mmol/l). Hemoglobiini taseme tõusu üle20 g/l (1,25 mmol/l) nelja nädala jooksultuleb vältida. Kui nii juhtub, tulebravijuhise põhjal annust vastavaltkohandada.Patsiendi seisundi varieeruvuse tõttu võibpatsiendi hemoglobiinitase olla aeg-ajaltsoovitust kõrgem või madalam.Hemoglobiini taseme muutust tulebreguleerida annuse kohandamisega,arvestades, et eesmärgiks on saavutadahemoglobiinisisaldus vahemikus 100g/l...120 g/l (6,2 mmol/l...7,5 mmol/l).Lastel on soovitatav hemoglobiinieesmärktase vahemikus 95...110 g/lSÜDAME-VERESOONKOND(5,9...6,8 mmol/l). Vältida tulebhemoglobiini taset, mis ületab püsivalt 120g/l (7,5 mmol/l). Kui hemoglobiini tasesuureneb kuu aja jooksul rohkem kui 20g/l (1,25 mmol/l) või kui hemoglobiini taseon püsivalt kõrgem kui 120 g/l (7,5mmol/l), tuleb alfaepoetiini annust 25%vähendada. Kui hemoglobiini tase tõusebüle 130 g/l (8,1 mmol/l), katkestage raviseniks, kuni tase langeb alla 120 g/l (7,5mmol/l), ja seejärel alustage uuestialfaepoetiin-ravi annusega, mis oneelmisest annusest 25% väiksem.Patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida, etaneemia ja selle sümptomite piisavakskontrolliks tagada väikseima heakskiidetudannuse kasutamine. Seerumirauasisaldust tuleb määrata enne ravi jaravi ajal ning vajadusel rakendadaasendusravi rauapreparaatidega. Enneerütropoetiin-ravi alustamist tulebvälistada B12-vitamiini ja foolhappedefitsiit. Juhtudel, kui erütropoetiinimanustamine ei anna oodatud tulemust,tuleb välja selgitada võimalikud põhjused,nagu raua, B12-vitamiini või foolhappedefitsiit; alumiiniumi intoksikatsioon,kaasuv infektsioon, põletik või trauma;varjatud verekaotus; hemolüüs; ja luuüdifibroos.2.) HEMODIALÜÜSITAVADTÄISKASVANUD PATSIENDID:Hemodialüüsitavatele patsientidele, kellelon loodud püsiv veenitee, on eelistatudravimi veenisisene manustamine. Ravion kaheastmeline: Korrektsioonifaas: 50RÜ/kg, 3 korda nädalas. Kui on vajalikannuse kohandamine, tuleb seda tehavähemalt 4-nädalaste intervallidega.Annust võib muuta (suurendada võivähendada) igal etapil 25 RÜ/kg kaupa, 3korda nädalas. Säilitusfaas: Annustkohandatakse vastavalthemoglobiinisisaldusele: soovituslikhemoglobiini sisaldus on vahemikus110...120 g/l (6,2...7,5 mmol/l). Tavalinesoovitatav annus on 75...300 RÜ/kgnädalas.Kliinilised andmed näitavad, et vägamadala hemoglobiinisisaldusega (5mmol/l) patsiendid. 3.)NEERUPUUDULIKKUSEGA PATSIENDID,KES EI OLE VEEL DIALÜÜSRAVIL: Kuipüsivat veeniteed ei ole, võib manustadanahaaluse süstina. Ravi onkaheastmeline:Korrektsioonifaas: Algannus on 50 RÜ/kg,3 korda nädalas. Annust võib muuta 25RÜ/kg kaupa (3 korda nädalas) kunipiisava ravivastuse saavutamiseni (sedatuleb teha etapiviisiliselt vähemalt 4 nädalajooksul).


SÜDAME-VERESOONKONDSäilitusfaas: Annust kohandataksevastavalt hemoglobiini sisaldusele, etsaavutada hemoglobiini väärtused100...120 g/l (6,2...7,5 mmol/l). Tavalinesäilitusannus on 17...33 RÜ/kg, 3 kordanädalas. Max. annus ei tohi ületada 200RÜ/kg, 3 korda nädalas. 4.)PERITONEAALDIALÜÜSI PATSIENDID: Kuipüsivat veeniteed ei ole, võib manustadanahaaluse süstina. Ravi onkaheastmeline:Korrektsioonifaas: Algannus on 50 RÜ/kg2 korda nädalas. Säilitusfaas: Eesmärgikson saavutada hemoglobiinisisaldus100...120 g/l (6,2...7,5 mmol/l). Tavalinesäilitusannus on 25...50 RÜ/kg, 2 kordanädalas (manustatuna 2 võrdseannusena).5.) KEEMIARAVIST TINGITUDANEEMIAGA PATSIENTIDE RAVI:Aneemiaga patsientidele, kellehemoglobiini kontsentratsioon on ? 100 g/l(6,2 mmol/l), tuleb manustada s.c.Aneemia sümptomid ja jääknähud võivadvarieeruda olenevalt vanusest, soost jahaiguse üldisest seisundist; arst peabhindama iga patsiendi haiguse kliinilistkulgu ja seisundit eraldi. Patsiendi seisundivarieeruvuse tõttu võib patsiendihemoglobiinitase olla aeg-ajalt soovitustkõrgem või madalam. Hemoglobiinitaseme muutust tuleb reguleerida annusekohandamisega, arvestades, et eesmärgikson saavutada hemoglobiinisisaldusvahemikus 100 g/l (6,2 mmol/l) kuni 120g/l (7,5 mmol/l). Vältida tulebhemoglobiini taset, mis ületab püsivalt 120g/l (7,5 mmol/l). Alljärgnevalt on esitatudjuhised sobivaks annuse kohandamiseksjuhul, kui hemoglobiini tase ületab 120 g/l(7,5 mmol/l). Alfaepoetiiniga ravi peakskestma vähemalt üks kuu pärastkeemiaravi lõppu. Algannus on 150 RÜ/kgnahaaluse süstina 3 korda nädalas.Alternatiivseks algannuseks võib olla 450RÜ/kg nahaaluse süstina üks kord nädalas.Kui hemoglobiinisisaldus on pärastneljandat ravinädalat suurenenud 10 g/l(0,62 mmol/l) võrra ja retikolütsüütide arvsuurenenud üle 40000 raku/mikroliitrisvõrreldes algväärtusega, tuleb jätkataannusega 150 RÜ/kg kolm korda nädalasvõi 450 RÜ/kg üks kord nädalas. Kuihemoglobiinisisaldus ei ole pärastneljandat ravinädalat suurenenud 10 g/l(0,62 mmol/l) võrra ja retikolütsüütidearvu suurenemine on alla 40000raku/mikroliitris võrreldes algväärtusega,tuleb annust suurendada kuni 300 RÜ/kg 3korda nädalas. Sellise annusega jätkatakse4 nädala vältel. Kui pärast täiendavat neljaravinädalat annuses 300 RÜ/kg 3 kordanädalas on hemoglobiinisisaldussuurenenud ?10 g/l (?0,62 mmol/l) võiretikulotsüütide arv suurenenud üle 40000raku/mikroliitris võrreldes algväärtusega,jätkatakse ravi annusega 300 RÜ/kg 3korda nädalas. Juhul, kuihemoglobiinisisalduse suurenemine onväiksem kui 10 g/l (0,62 mmol/l) jaretikulotsüütide arv suurenenud vähem kui40000 rakku/mikroliitris, loetakseravivastus ebapiisavaks ja soovitatakseravimimanustamine katkestada. Patsiente tulebtähelepanelikult jälgida, et aneemiasümptomite piisavaks kontrolliks tagadaerütropoeesi stimuleeriva aine (ESA)väikseima heakskiidetud annusekasutamine.6.) ANNUSE KOHANDAMINEEESMÄRGIGA SÄILITADA HEMOGLOBIINIKONTSENTRATSIOON VAHEMIKUS 100g/l...120 g/l: Kui hemoglobiinisisaldussuureneb üle 20 g/l (1,25 mmol/l) võrrakuus või hemoglobiinisisaldus ületab 120g/l (7,5 mmol/l), tuleb alfaepoetiini annustvähendada 25...50% võrra. Kuihemoglobiinisisaldus ületab 130 g/l (>8,1mmol/l), katkestada ravi seniks, kui seeväheneb kuni 120 g/l (7,5 mmol/l) ja siisjätkata alfaepoetiin-ravi varasemastannusest 25% väiksema annusega. 7.)TÄISKASVANUD KIRURGIA-PATSIENDID,KELLEL VIIAKSE LÄBI AUTOLOOGSE VEREKOGUMINE: Soovitatav on intravenoosnemanustamine. Manustatakse autoloogseverekogumise (donatsiooni) lõpus. Kergeaneemia korral (hematokrit 33...39%), kuion planeeritud ?4 ühiku veredeponeerimine, manustada 600 RÜ/kgkohta 2 korda nädalas 3 nädala vältel ennekirurgilist operatsiooni. Selliselt onosutunud võimalikuks ?4 ühiku veredeponeerimine 81% alfaepoetiiniga ravitudpatsientidest võrreldes 37%platseebo-grupi patsientidega.Alfaepoetiini manustamine vähendasautoloogse vere ülekannete vajadust 50%võrreldes ravi mittesaanud patsientidega.Kõik patsiendid peavad saamarauapreparaate (näiteks 200 mgsuukaudset rauda ööpäevas)alfaepoetiin-ravi käigus. Asendusravirauapreparaatidega tuleb alustadakoheselt, soovitavalt mitu nädalat enneautoloogse vere kogumise alustamist, ettagada piisavad rauavarud organismis.8.) TÄISKASVANUD PATSIENDID ENNEULATUSLIKKU ORTOPEEDILISTOPERATSIOONI: Soovitatav onsubkutaanne manustamine. Soovitataksemanustada 600 RÜ/kg nädalas 3 nädalavältel enne ulatuslikku ortopeedilistoperatsiooni (-21., -14. ja -7.operatsioonieelsel päeval), samutioperatsioonipäeval. Juhtudel, kuioperatsioonieelne raviperiood on lühemkui kolm nädalat, manustatakse 300 RÜ/kg10 päeva vältel enne operatsiooni,Aneemiavastasedoperatsioonipäeval ja järgneva 4 päevavältel.Kui hemoglobiinisisaldus suureneb üle 150g/l, tuleb ravi katkestada. Tuleb tagada, etravi alustamisel ei esineks patsientidelrauadefitsiiti. Kõik patsiendid peavadalfaepoetiin-ravi käigus saamarauapreparaate (näiteks 200 mgsuukaudset rauda ööpäevas). Võimaluseltuleb asendusravi rauapreparaatidegaalustada enne alfaepoteiin-ravi alustamist,et tagada piisavad rauavarud organismis.LASTELE: HEMODIALÜÜSITAVADLAPSED: Ravi on kaheastmeline:Korrektsioonifaas: 50 RÜ/kg, 3 kordanädalas i.v. Kui on vajalik annusekohaldamine, tuleb seda teha vähemalt4-nädalaste intervallidega. Annust võibmuuta igal etapil 25 RÜ/kg, 3 kordanädalas kuni soovitud ravivastusesaavutamiseni. Säilitusfaas: Annustkohandatakse vastavalt hemoglobiinisisaldusele, et saavutada hemoglobiiniväärtused 95...110 g/l (5,9...6,8 mmol/l).Üldiselt vajavad alla 30 kg kehakaalugalapsed suuremat säilitusannust kui üle 30kg kehakaaluga lapsed ja täiskasvanud.Vaata ka kasutamine täiskasvanutel.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Patsientidele, kel varasemaerütropoetiinravi käigus on tekkinudisoleeritud erütrotsütaarne aplaasia, ei tohimanustada erütropoetiine. Ravile raskestialluv hüpertensioon. Alfaepoetiinigaravitavatel patsientidel tuleb arvestadakõiki autoloogse donatsiooniga seotudvastunäidustusi.Ülitundlikkus ravimi TA või abiainetesuhtes. Kasutamine perioperatiivsesperioodis ilma autoloogse donatsioonita onvastunäidustatud haigetel, kel on hiljutiläbipõetud müokardiinfarkt või ajuinsultvõi kel esineb raske koronaartõbi,perifeersete, karotiid- või ajuarteriteateroskleroos.Ei soovitata manustadakirurgia-patsientidele, kellele ei saavajadusel rakendada antitrombootilistravi.RISKID: Kõigil haigetel tuleb ravi ajalhoolikalt jälgida vererõhku,hüpertensiooniga haigetel peab vererõhkolema medikamentoosselt kontrollitud.Kasutada ettevaatlikult haigetel, kel onesinenud krambihoogusid võimaksapuudulikkust. Epoetiin-alfa annusestsõltuvalt võib mõõdukalt suurenedatrombotsüütide sisaldus normväärtustepiirides. Enne ravi alustamist tulebvälistada teised aneemia põhjused (raua,foolhappe või vitamiin B12 vaegus,hemolüüs, verekaotus). Krooniliseneerupuudulikkusega ja kasvajaliseaneemiaga haigetel on vajalik ravi alguljälgida regulaarselt vere101


Aneemiavastasedhemoglobiinisisaldust kuni stabiilse nivoosaavutamiseni, edasi korrektsioonifaasisperioodiliselt vastavalt vajadusele.Pahaloomulise kasvajaga haigetel, kessaavad kemoteraapiat, tuleb arvestada2...3-nädalase viitega erütropoetiinimanustamise ja raviefekti saabumisevahel, enne kui otsustada annusesuurendamise vajaduse üle. Donatsioonidekorral autoloogseks transfusiooniks tulebmeeles pidada plasmamahu asendamisevajadust. Perioperatiivses perioodis tulebaneemia põhjused võimalusel väljaselgitada ja korrigeerida, enne kui alustadaravi epoetiin alfaga. Seoses sellega, et neilpatsientidel on suurem trombemboolilistetüsistuste oht, tuleb riski/kasu suhet enneravi alustamist hoolikalt kaaluda.Perioperatiivses perioodis aneemiagapatsientidel on suurenenudtrombembooliliste tüsistuste oht, seetõttuon vajalik antitrombootiline profülaktilineravi, eriti kaasuva südameveresoonkonnahaiguse korral.KÕRVALTOIMED: Peavalu(vähipatsiendid ja krooniliseneerupuudulikkusega patsiendid), krambid(kroonilise neerupuudulikkusegapatsiendid), süvaveeni tromboos(vähipatsiendid), hüpertensioon,kopsuemboolia (vähipatsiendid), iiveldus,kõhulahtisus (vähipatsiendid),oksendamine, lööve, artralgia(vähipatsiendid), püreksia(vähipatsiendid),gripilaadne haigus (krooniliseneerupuudulikkusega patsiendid,vähipatsiendid), shundi, sealhulgasdialüüsivahendite, tromboosid (krooniliseneerupuudulikkusega patsiendid).KOOSTOIMED: Kui epoetiin-alfatmanustatakse koos tsüklosporiiniga, tulebjälgida viimase kontsentratsiooni seerumisja hematokriti tõusu korral annust muuta.Eprex, Inj. 4000 TÜ/ml eeltäidetud süstal0,5 ml N6; Inj. 10 000 TÜ/ml eeltäidetudsüstal 0,4 ml N6; Inj. 6000 TÜ/0,6mltäidetud süstal 0,6 ml N6DarbepoetiinalfaDarbepoetinum alfaRAVIMITÜÜP: Teised aneemiavastasedainedNÄIDUSTUS: Krooniliseneerupuudulikkusega (KNP) seotudsümptomaatilise aneemia ravitäiskasvanutel ja pediaatrilistelpatsientidel. Sümptomaatilise aneemia ravikeemiaravi saavatel mittemüeloidsetepahaloomuliste kasvajatega täiskasvanudpatsientidel.ANNUSTAMINE: Ravi peab alustama102eelpool nimetatud näidustuste osaskogenud arst. Sümptomaatilise aneemiaravi kroonilise neerupuudulikkusegatäiskasvanud patsientidel: Aneemiasümptomid ja tagajärjed võivad varieerudasõltuvalt east, soost ja üldisesthaiguskoormusest; vajalik on arsti hinnangindividuaalse patsiendi haiguse kliiniliselekulule ja seisundile. Manustama peab s.c.või i.v., hemoglobiin tõuseks kuni tasemeni12 g/dl (7,5 mmol/l). Hemodialüüsimittesaavatel patsientidel on eelistatavsubkutaanne manustamine, et vältidaperifeersete veenide punktsiooni.Patsientidevahelise varieeruvuse tõttuvõidakse patsiendil täheldada juhuslikkeindividuaalseid hemoglobiini väärtusi, misületavad soovitud taset või on sellestmadalamad. Hemoglobiini varieeruvusttuleb käsitleda annuse kohandamisega,seades eesmärgiks hemoglobiinisihtväärtuse vahemikus 10 g/dl (6,2mmol/l)...12 g/dl (7,5 mmol/l). Peabvältima hemoglobiini taset, mis on püsivaltkõrgem kui 12 g/dl (7,5 mmol/l);asjakohased annuse kohandamise juhisedolukorra puhuks, kui hemoghlobiin onpüsivalt kõrgem kui 12 g/dl (7,5 mmol/l),on esitatud allpool. Peab vältimahemoglobiini tõusu enam kui 2 g/dl (1,25mmol/l) võrra neljanäd.se perioodi kohta.Kui see juhtub, peab annust vastavaltjuhistele kohandama. Ravi jaguneb kahtefaasi - korrektsioonifaas ja säilitusravi faas.Korrektsioonifaas: Algannus s.c. või i.vi.manustamisel on 0,45 mcg/kg kehakaalukohta ühe süstena üks kord näd.Dialüüsravi mittesaavatele patsientidelevõib alternatiivselt algannusenamanustada 0,75 mcg/kg ühe subkutaansesüstena iga kahe näd. järel. Kuihemoglobiini tõus on ebapiisav (alla 1 g/dl(0,6 mmol/l) nelja näd. jooksul),suurendage annust ligikaudu 25%. Annustei tohi suurendada sagedamini kui iganelja näd. järel. Kui hemoglobiini tõus onsuurem kui 2 g/dl (1,25 mmol/l) nelja näd.vältel, vähendage annust ligikaudu 25%võrra. Kui hemoglobiin ületab 12 g/dl (7,5mmol/l), peab kaaluma annusevähendamist. Kui hemoglobiin jätkabtõusu, peab annust vähendama ligikaudu25% võrra. Kui pärast annusevähendamist hemoglobiin ikka tõuseb,peab manustamise ajutiselt katkestamakuni hemoglobiin hakkab langema,misjärel taasalustatakse ravi ligikaudu25% võrra eelnevast väiksema annusega.Hemoglobiini peab mõõtma iga nädal võiiga kahe näd. järel, kuni see stabiliseerub.Seejärel võib hemoglobiini mõõta pikemaintervalliga. Säilitusravi faas: Säilitusraviajal võib jätkata manustamist ühe süstenakorra näd. või korra iga kahe näd. järel.Dialüüsravi saavatel patsientidel, kelleleSÜDAME-VERESOONKONDhakatakse manustama senise üks kordnäd. asemel iga teine nädal, peab annusolema esialgu kahekordne, võrreldesvarasemalt üks kord näd.s manustatuga.Dialüüsravi mittesaavatel patsientidel võibpärast seda, kui 2-näd. vahedegamanustamise tulemusel on saavutatudhemoglobiini soovitud väärtus, jätkatamanustamist s.c. üks kord kuus annuses,mis on kaks korda suurem eelnevast2-näd. vahedega manustatud annusest.Edaspidi peab annust vajadusel tiitrima, etsäilitada soovitud hemoglobiinisihtväärtust. Kui hemoglobiini hoidmisekssoovitud tasemel on vaja annustkohandada, on soovitatav muuta annustligikaudu 25% võrra. Kui hemoglobiintõuseb nelja näd.ga enam kui 2 g/dl (1,25mmol/l) võrra, peab annust vähendamaligikaudu 25%, sõltuvalt tõusu määrast.Kui hemoglobiin ületab 12 g/dl (7,5mmol/l), peab kaaluma annusevähendamist. Kui hemoglobiin jätkabtõusu, peab annust vähendama ligikaudu25% võrra. Kui pärast annusevähendamist hemoglobiin ikka tõuseb,peab manustamise ajutiselt katkestamakuni hemoglobiin hakkab langema,misjärel taasalustatakse ravi ligikaudu25% võrra eelnevast väiksema annusega.Patsiente peab hoolikalt jälgima, et tagadaaneemia adekvaatne sümptomaatiline ravimadalaima kinnitatud annusega. Iga kordpärast annuse ja annustamisskeemimuutmist tuleb hemoglobiini kontrollidaiga 1...2 näd. järel. Säilitusravi faasis eitohi annust muuta sagedamini kui iga kahenäd. järel. Manustamistee muutmisel tulebkasutada sama annust ja kontrollidahemoglobiini iga 1...2 näd. järel, etvajadusel annust muuta, säilitamakshemoglobiini soovitud tasemel.Keemiaravist tingitud sümptomaatiliseaneemia ravi kasvajaga patsientidel:Aneemiaga patsientidele (nt hemoglobiinikontsentratsioon ? 10 g/dl (6,2 mmol/l))peab manustama s.c. , et hemoglobiintõuseks kuni tasemeni 12 g/dl (7,5mmol/l). Aneemia sümptomid ja tagajärjedvõivad varieeruda sõltuvalt east, soost jaüldisest haiguskoormusest; vajalik on arstihinnang individuaalse patsiendi haigusekliinilisele kulule ja seisundile.Patsientidevahelise varieeruvuse tõttuvõidakse patsiendil täheldada juhuslikkeindividuaalseid hemoglobiini väärtusi, misületavad soovitud taset või on sellestmadalamad. Hemoglobiini varieeruvusttuleb käsitleda annuse kohandamisega,seades eesmärgiks hemoglobiinisihtväärtuse vahemikus 10 g/dl (6,2mmol/l)...12 g/dl (7,5 mmol/l). Peabvältima hemoglobiini taset, mis on püsivaltkõrgem kui 12 g/dl (7,5 mmol/l);asjakohased annuse kohandamise juhised


SÜDAME-VERESOONKONDolukorra puhuks, kui hemoghlobiin onpüsivalt kõrgem kui 12 g/dl (7,5 mmol/l),on esitatud allpool. Soovitatav algannus on500mcg (6,75mcg/kg), manustatuna ükskord iga kolme näd. järel, või 2,25mcg/kgkehakaalu kohta, manustatuna üks kordnäd.s Kui patsiendi kliiniline ravivaste(kurnatus, hemoglobiin) ei ole adekvaatnepärast 9-näd.st ravi, võib edasine ravi ollaebaefektiivne. Ravi darbepoetiin alfagapeab lõpetama ligikaudu neli näd. pärastkemoteraapia lõppu. Kui individuaalsepatsiendi ravieesmärk on saavutatud, peabannust vähendama 25%...50% võrra,säilitamaks hemoglobiini tasemel, mistagab aneemia adekvaatsesümptomaatilise ravi madalaima kinnitatuddarbepoetiin alfa annusega. Peab kaalumaasjakohast annuse tiitrimist annuste500mcg, 300mcg ja 150mcg vahel.Patsiente peab hoolikalt jälgima; kuihemoglobiin tõuseb üle 12 g/dl (7,5mmol/l), peab annust vähendamaligikaudu 25%...50% võrra. Kuihemoglobiin tõuseb üle 13 g/dl (8,1mmol/l), peab manustamise ajutiseltkatkestama. Kui hemoglobiin langebtasemele 12 g/dl (7,5 mmol/l) või allaselle, peab ravi taasalustama eelnevastligikaudu 25% võrra väiksema annusega.Kui hemoglobiin tõuseb rohkem kui 2 g/dl(1,25 mmol/l) võrra 4 näd. jooksul, peabannust vähendama 25%...50%.LASTELE: Ravi peab alustama eelpoolnimetatud näidustuste osas kogenud arst.Sümptomaatilise aneemia ravi krooniliseneerupuudulikkusega täiskasvanudpatsientidel: Aneemia sümptomid jatagajärjed võivad varieeruda sõltuvalteast, soost ja üldisest haiguskoormusest;vajalik on arsti hinnang individuaalsepatsiendi haiguse kliinilisele kulule jaseisundile. Manustama peab s.c. või i.v.,hemoglobiin tõuseks kuni tasemeni 12 g/dl(7,5 mmol/l). Hemodialüüsi mittesaavatelpatsientidel on eelistatav subkutaannemanustamine, et vältida perifeerseteveenide punktsiooni. Patsientidevahelisevarieeruvuse tõttu võidakse patsiendiltäheldada juhuslikke individuaalseidhemoglobiini väärtusi, mis ületavadsoovitud taset või on sellest madalamad.Hemoglobiini varieeruvust tuleb käsitledaannuse kohandamisega, seadeseesmärgiks hemoglobiini sihtväärtusevahemikus 10 g/dl (6,2 mmol/l)...12 g/dl(7,5 mmol/l). Peab vältima hemoglobiinitaset, mis on püsivalt kõrgem kui 12 g/dl(7,5 mmol/l); asjakohased annusekohandamise juhised olukorra puhuks, kuihemoghlobiin on püsivalt kõrgem kui 12g/dl (7,5 mmol/l), on esitatud allpool.Peab vältima hemoglobiini tõusu enam kui2 g/dl (1,25 mmol/l) võrra neljanäd.seperioodi kohta. Kui see juhtub, peabannust vastavalt juhistele kohandama.Ravi jaguneb kahte faasi -korrektsioonifaas ja säilitusravi faas.Korrektsioonifaas:Patsientidele vanuses ? 11 aasta onalgannus s.c. või i.v. manustamisel0,45mcg/kg kehakaalu kohta ühe süstenaüks kord näd. Dialüüsravi mittesaavatelepatsientidele võib alternatiivseltalgannusena manustada 0,75mcg/kg ühes.c. süstena iga kahe näd. järel. Kuihemoglobiini tõus on ebapiisav (alla 1 g/dl(0,6 mmol/l) nelja näd. jooksul),suurendage annust ligikaudu 25%. Annustei tohi suurendada sagedamini kui iganelja näd. järel. Kui hemoglobiini tõus onsuurem kui 2 g/dl (1,25 mmol/l) nelja näd.vältel, vähendage annust ligikaudu 25%võrra. Kui hemoglobiin ületab 12 g/dl (7,5mmol/l), peab kaaluma annusevähendamist. Kui hemoglobiin jätkabtõusu, peab annust vähendama ligikaudu25% võrra. Kui pärast annusevähendamist hemoglobiin ikka tõuseb,peab manustamise ajutiselt katkestamakuni hemoglobiin hakkab langema,misjärel taasalustatakse ravi ligikaudu25% võrra eelnevast väiksema annusega.Hemoglobiini peab mõõtma iga nädal võiiga kahe näd. järel, kuni see stabiliseerub.Seejärel võib hemoglobiini mõõta pikemaintervalliga. Pediaatrilistele patsientidelevanuses 1...10 aastat puuduvad juhisedhemoglobiini näitude korrigeerimiseks.Säilitusravi faas: Pediaatrilistelpatsientidele vanuses ? 11 aastasäilitusravi ajal, võib jätkata manustamistühe süstena korra näd. või korra iga kahenäd. järel. Dialüüsravi saavatelpatsientidel, kellele hakatakse manustamasenise üks kord näd. asemel iga teinenädal, peab annus olema esialgukahekordne, võrreldes varasemalt üks kordnäd. manustatuga. Dialüüsravimittesaavatel patsientidel võib pärastseda, kui 2-näd. vahedega manustamisetulemusel on saavutatud hemoglobiinisoovitud väärtus, jätkata manustamist s.c.üks kord kuus annuses, mis on kaks kordasuurem eelnevast 2-näd.vahedegamanustatud annusest. Kliinilised uuringudon näidanud, et pediaatrilised patsiendidvanuses 1...18 aastat, kes saavadr-HuEPO-t kaks või kolm korda näd.s,võivad minna üle darbepoetiin alfamanustamisele üks kord näd., ja need, kessaavad r-HuEPO-t üks kord näd., võivadminna üle darbepoetiin alfa manustamiseleiga kahe näd. järel. Üks kord näd.s või igakahe näd. järel manustatava darbepoetiinalfa pediaatrilise algannuse (mcg/näd.s)kindlaksmääramiseks võib jagada r-HuEPOkoguannuse näd. (RÜ/näd.s) 240-ga.Individuaalse varieeruvuse tõttu tuleb igalpatsiendil tiitrida optimaalne raviannus.Aneemiavastasedr-HuEPO asendamisel darbepoetiin alfagapeab hemoglobiini kontrollima iga ühe võikahe näd. järel ja kasutama samamanustamisteed. Vajadusel peab annusttiitrima, et säilitada soovitud hemoglobiinisihtväärtust. Kui hemoglobiini hoidmisekssoovitud tasemel on vaja annustkohandada, on soovitatav muuta annustligikaudu 25% võrra. Kui hemoglobiintõuseb nelja näd.ga enam kui 2 g/dl (1,25mmol/l) võrra, peab annust vähendamaligikaudu 25%, sõltuvalt tõusu määrast.Kui hemoglobiin ületab 12 g/dl (7,5mmol/l), peab kaaluma annusevähendamist. Kui hemoglobiin jätkabtõusu, peab annust vähendama ligikaudu25% võrra. Kui pärast annusevähendamist hemoglobiin ikka tõuseb,peab manustamise ajutiselt katkestamakuni hemoglobiin hakkab langema,misjärel taasalustatakse ravi ligikaudu25% võrra eelnevast väiksema annusega.Patsiente peab hoolikalt jälgima, et tagadaaneemia adekvaatne sümptomaatiline ravimadalaima kinnitatud darbepoetiin alfaannusega. Iga kord pärast annuse jaannustamisskeemi muutmist tulebhemoglobiini kontrollida iga ühe või kahenäd. järel. Säilitusravi faasis ei tohi annustmuuta sagedamini kui iga kahe näd. järel.Manustamistee muutmisel tuleb kasutadasama annust ja kontrollida hemoglobiiniiga ühe või kahe näd. järel, et vajaduselannust muuta, säilitamaks hemoglobiinisoovitud tasemel.RASEDATELE: Ravi määramiselrasedatele naistele tuleb olla ettevaatlik.Kui ravi darbepoetiin alfaga on tingimatanäidustatud, peab naine imetamiselõpetama.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, r-HuEPOvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Ravile halvasti alluv hüpertensioon.RISKID: Kõikidel patsientidel tuleb jälgidavererõhku, eriti ravi alguses. Kui vererõhkuon asjakohaste meetmete rakendamisegaraske kontrollida, võib hemoglobiinilangetada darbepoetiin alfa annustvähendades või manustamist edasilükates. Tulemusliku erütropoeesitagamiseks tuleb kõigil patsientidel enne japärast ravi kontrollida vere rauasisaldust javajaduse korral täiendavalt manustadarauda. Ravivastuse puudumiseldarbepoetiin alfale peab otsima sellepõhjuseid. Raua, foolhappe või vitamiiniB12 vaegus vähendab erütropoeesistimuleerivate ainete efektiivsust ningvajab seetõttu korrigeerimist. Erütropoeesivõivad halvendada ka kaasnevadinfektsioonid, põletiku- võitraumaepisoodid, varjatud verekaotus,hemolüüs, tugev alumiiniumimürgitus,varjatud hematoloogilised haigused võiluuüdi fibroos. Uurimise osana peab103


Aneemiavastasedkaaluma retikulotsüütide arvu määramist.Juhul kui puuduva ravivastuse tüüpilisedpõhjused on välistatud ja patsiendil onretikulotsütopeenia, tuleb kaaluda luuüdiuuringu vajadust. Kui luuüdi vastabPRCA-le (puhas punavere aplaasia), tulebteostada erütropoetiinivastaste antikehadeuuring. Seoses rekombinantseteerütropoeetiliste proteiinide, shdarbepoetiin alfa manustamisega onteatatud erütrotsüütide aplaasia tekkest,mis on põhjustatuderütropoetiinivastastest neutraliseerivatestantikehadest. Seda on täheldatudennekõike KNP-ga patsientidel, kellelemanustatakse ravimit s.c. Need antikehadristreageerivad kõikide erütropoeetilistevalkudega, mistõttu patsientide, kellelkahtlustatakse või on kinnitust leidnuderütropoetiinivastaste neutraliseerivateantikehade olemasolu, ravis ei minda üledarbepoetiin alfale. Aktiivne maksahaigusoli kõigis darbepoetiin alfa uuringutesvälistav kriteerium, mistõttumaksafunktsiooni kahjustustegapatsientide kohta puuduvad andmed.Seetõttu peab maksahaigust põdevatelpatsientidel kasutama ettevaatlikult.Samuti tuleb olla ettevaatlik darbepoetiinalfa kasutamisel patsientidel, kellel onsirprakuline aneemia või epilepsia.Darbepoetiin alfa väärkasutamine tervetelinimestel võib põhjustada hematokriti(PCV) ülemäärast suurenemist. Sellegavõivad kaasneda eluohtlikudkardiovaskulaarsed tüsistused. Eeltäidetudsüstla nõelakate sisaldab kuiva naturaalsetkummi (lateksi derivaat), mis võibpõhjustada allergilisi reaktsioone.Kliinilistes uuringutes on täheldatudsurma, tõsiste kardiovaskulaarsetetüsistuste ja vaskulaarse juurdepääsuteetromboosi ohu tõusu patsientidel, kelleravimisel erütropoeesi stimuleerivateainetega (ESA) oli hemoglobiini sihtväärtus12 g/dl (7,5 mmol/l). Kontrollitudkliinilistes uuringutes ei ole täheldatudmärkimisväärset kasu seoses epoetiinidemanustamise tulemusel saavutatavahemoglobiini kontsentratsioonisuurendamisega ülalpoole taset, mis onvajalik aneemia sümptomaatiliseks raviksja vereülekannete vältimiseks. Epilepsiagapatsientidel tuleb aarbepoetiin alfatkasutada ettevaatusega. Darbepoetiinalfaga ravitavatel patsientidel ontäheldatud krampe. Patsientidel, kelleseerumi ferritiinisisaldus on alla 100mcg/lvõi transferriini küllastumise aste alla 20%,on soovitatav täiendavalt manustadarauda. Kroonilise neerupuudlikkusega jasüdame isheemiatõve võisüdamepuudulikkuse kliiniliste nähtudegapatsientidel tuleb hemoglobiini sihtväärtusmäärata individuaalselt. Neil patsientidel104tuleb võtta eesmärgiks ülempiir 12 g/dl(7,5 mmol/l), juhul, kui tõsised sümptomid(nt stenokardia) ei dikteeri teistsugusteesmärki. Darbepoetiin alfaga ravi ajaltuleb regulaarselt jälgida seerumikaaliumisisaldust. Üksikutel darbepoetiinalfaga ravi saanud patsientidel on teatatudkaaliumisisalduse tõusust, kuigipõhjuslikku seost ei ole kindlaks määratud.Kui kaaliumisisaldus on tõusnud võitõusmas, tuleb kaaluda manustamisekatkestamist kuni sisaldusekorrigeerimiseni. Erütropoetiinid onkasvufaktorid, mis stimuleerivad peamiseltpunaste vererakkude produktsiooni.Erütropoetiini retseptorid võivad paiknedamitmesuguste kasvajarakkude pinnal.Sarnaselt kõigi kasvufaktoritega eksisteeribvõimalus, et erütropoetiinid võivadstimuleerida tuumorite kasvu. Mitmedkontrollitud uuringud on näidanud, etkasvajast tingitud aneemiaga patsientideravi epoetiinidega ei paranda üldistelulemust ega vähenda kasvajaprogressiooni ohtu. Kontrollitud kliiniliseduuringud on näidanud, et darbepoetiin alfaja teised erütropoeesi stimuleerivad ained:-lühendasid kasvaja progressiooninikulunud aega kiiritusravi saanud pea- jakaelapiirkonna kasvajatega patsientidel,manustatauna saavutamaks hemoglobiinisihtväärtust üle 14 g/dl (8,7 mmol/l);ESA-ravi on sellel patsiendipopulatsioonilvastunäidustatud. -lühendasid üldiseelulemuse kestust ja suurendasid haiguseprogressiooniga seotud suremust 4. kuulkemoteraapiat saanud metastaatiliserinnanäärme vähiga patsientidel,manustatuna saavutamaks hemoglobiinisihtväärtust üle 12...14 g/dl (7,5...8,7mmol/l) -uurendasid surma ohtu keemiavõikiiritusravi saavatel aktiivsepahaloomulise kasvajaga patsientidel,manustatuna saavutamaks hemoglobiinisihtväärtust 12 g/dl (7,5 mmol/l); ESA-ravion sellel patsiendipopulatsioonilvastunäidustatud. Ülaltoodu põhjal peabmõningates kliinilistes situatsioonideseelistama vereülekannet aneemia ravikskasvajaga patsientidel. Otsusrekombinantse erütropoetiinimanustamiseks peab põhinemaindividuaalse patsiendi osalusel tehtudkasu-ohu hinnangul, mis arvestabspetsiifilist kliinilist konteksti. Nimetatudhinnangu tegemisel peab arvestamajärgnevate faktoritega: kasvaja tüüp jastaadium, aneemia raskusaste, oodataveluiga, keskkond, milles patsienti ravitakseja patsiendi eelistus.KÕRVALTOIMED: Allergilisedreaktsioonid, k.a. anafülaktiline reaktsioon,angioödeem, düspnoe, nahalööve jaurtikaaria. Hüpertensioon, süstekohavalulikkus.SÜDAME-VERESOONKONDKOOSTOIMED: Seni saadud kliinilisedtulemused ei näita koostoimet muudeainetega. Kuid võimalik on koostoimeravimitega, mis seonduvad tugevaltpunaste verelibledega, nt tsüklosporiin,takroliimus. Kui darbepoetiin alfatkasutatakse samaaegselt mõne selliseravimiga, tuleb jälgida nende ravimitekontsentratsiooni veres ja hemoglobiinitõustes annust muuta.Aranesp, Inj. sol. 10 mcg/0,4 mleeltäidetud süstal 0,4 ml N1; Inj. sol. 20mcg/0,5 ml eeltäidetud süstal 0,5 ml N1;Inj. sol. 30 mcg/0,3 ml eeltäidetud süstal0,3 ml N1; Inj. sol. 40 mcg/0,4 mleeltäidetud süstal 0,4 ml N1; Inj. sol. 50mcg/0,5 ml eeltäidetud süstal 0,5ml N1;Inj. sol. 60 mcg/0,3 ml eeltäidetud süstal0,3 ml N1; Inj. sol. 80 mcg/0,4 mleeltäidetud süstal 0,4 ml N1; Inj. sol. 100mcg/0,5 ml eeltäidetud süstal 0,5 ml N1RaudaspartaatFerrosi aspartasRAVIMITÜÜP: Aneemiavastane aineNÄIDUSTUS: Rauavaegusaneemia ravi.ANNUSTAMINE: 250 mg 1...3 kordapäevasLASTELE: Alla 3-a: 52,5 mg 1 kordpäevas; 3...7-a: 105 mg 1 kord päevas;7...11-a: 250 mg 1 kord päevas või 105mg 2 korda päevas; 11...15-a: 250 mg1...2 korda päevas.RASEDATELE: Võib kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA-te võiravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Patsientidel, kellel on suurenenudvereseerumi rauasisaldus (hemolüütilineaneemia, korduvad vereülekanded,hemokromatoos). Ei või manustadavastsündinutele, keda toidetakse ainultparenteraalsel teel, sest parenteraalnetoitmine tekitab aspartaadiplasmasisalduse suurenemise.RISKID: Kui vaatamata ravile aneemiapüsib, tuleb välja selgitada selle olemus jamäärata põhjus.KÕRVALTOIMED: Valud maos, iiveldus,pearinglus.KOOSTOIMED: Rauapreparaatide jatetratsükliinide samaaegsel suu kaudumanustamisel väheneb preparaatideimendumine. Rauasoolade imendumistvõivad vähendada ka mõned antatsiidid.Rauasoolad vähendavad järgmiste ravimiteimendumist: penitsillamiini ja levodopakoos karbodopaga, metüüldopaga jamõned fluorokinoloonid. Ravikloramfenikooliga soovitatav edasi lükata.Tuleb võtta veega või puuviljamahlaga,kuid mitte kohvi, tee ega piimatoodetega.Spartocine, UCB Pharma, P.o. lah. gran.


SÜDAME-VERESOONKOND105 mg N30Raudglükonaat,vaskglükonaat,mangaanglükonaatFerro gluconas, cupri gluconas, manganesegluconateRAVIMITÜÜP: Teised aneemiavastasedainedNÄIDUSTUS: Rauavaegusaneemiaprofülaktika ja ravi.ANNUSTAMINE: 100...200 mg raudaööp. enne sööki.LASTELE: Alates 1. elukuust 5...10 mgrauda/kg ööp.RASEDATELE: Profülaktikaks 50 mgrauda ööp. raseduse kahel viimaseltrimestril.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Organismirauaga küllastus, eriti normoaneemia võihüpersideroaneemia korral nagutalasseemia. Refraktoorne aneemia.Luuüdi puudulikkus.RISKID: Põletikulise sündroomiga seotudhüposidereemia ei allu ravilerauapreparaatidega. Ettevaatusabinõud:suurte koguste tee joomine vähendab rauaimendumist; süsivesikutevaesel dieedilolevad patsiendid peavad arvestama, etüks annus sisaldab 3 g sahharoosi.Rauapreparaatide üleannustamine võiblastel põhjustada rauamürgistust.KÕRVALTOIMED: Iiveldus,ebamugavustunne seedetraktis,kõhukinnisus, kõhulahtisus.KOOSTOIMED: Tetratsükliinideimendumine seedetraktist väheneb(tekivad ühendid). Raua soolade jatetratsükliinide võtmise vahele peab jäämapiisav intervall (nt 2 tundi). Magneesium,alumiinium ja kaltsiumi soolad, oksiidid jahüdroksiidid (seedetraktis paikselt):rauasoolade imendumine väheneb.Rauasoolade ja paiksete antatsiididevõtmise vahele peab jääma piisav intervall(nt 2 tundi). Bisfosfonaatide imendumineväheneb. Rauasoolade ja bisfosfonaatidevõtmise vahele peab jääma piisav intervall(nt 2 tundi). Fluorokinoloonid(norfloksatsiin, ofloksatsiin,tsiprofloksatsiin ja penitsillamiin).Rauasoolad vähendavad nende ravimiteimendumist. Rauapreparaadid võivadvähendada suukaudselt manustatavametüüldopa toimet. Metüüldopa vererõhkualandav toime võib nõrgeneda.Rauapreparaadid vähendavad türoksiiniimendumist soolestikust. Rauasoolade jatüroksiini võtmise vahele peab jäämapiisav intervall (nt 2 tundi).Tothema, Lab. Innotech, P.o. sol. 5mg+0,07 mg+0,133 mg/ml 10 ml N20RaudoksiidipolümaltooskompleksFerri oxidum polymaltose complexRAVIMITÜÜP: Aneemiavastane aineNÄIDUSTUS: Rauavaegusaneemia ravi.ANNUSTAMINE: Rauavaegusaneemia:Ravi kestab 3...6 kuud, kuni hemoglobiinitase on normaliseerunud. Seejäreljätkatakse ravi veel mõne nädala jooksul,et täiendada organismi rauavarusid.Annustatakse 100...300 mg ööp. või10...30 ml ööp. Latentne rauapuudus: 10mg ööp. või 5...10 ml sir.LASTELE: Rauavaegusaneemia: Ravikestab 3...6 kuud, kuni hemoglobiini taseon normaliseerunud. Seejärel jätkatakseravi veel mõne nädala jooksul, ettäiendada organismi rauavarusid. Kuni 1-aimikud: Ravi alustatakse 2,5 ml sir. ööp.Seejärel suurendatakse annust järk-järgultkuni 5 ml-ni ööp. Kuni 12-a.: Soovitavannus 5...10 ml ööp. Latentnerauapuudus: Ravi kestab umbes 1...2kuud. Kuni 1-a imikud: Kuna soovitavadannused selle näidustuse korral onväikesed, ei sobi kasutamiseks sellelnäidustusel. Kuni 12-a : Soovitav annus on2,5...5 ml ööp.RASEDATELE: Rasedad naised.Rauavaegusaneemia: Ööp. manustatakse200...300 mg või 20...30 ml sir. kunihemoglobiiniväärtuse normaliseerumiseni.Seejärel jätkatakse ravi rauadepoodekestvaks taastamiseks annusega 10 mg või10 ml sir. ööp. raseduse lõpuni. Latentnerauapuudus ja rauapuuduse profülaktika:Ööp. manustatakse tabletina 100mg võisiirupina 5...10 ml TA-t.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Patsientidele, kellel esineb raua üleküllus(näiteks hemokromatoos, kroonilinehemolüüs) või raua omastamise häired(näiteks aneemia seatinamürgistusest jasideroakrestiline aneemia, talasseemia) võimuud aneemiad, mille põhjuseks ei olerauadefitsiitsus (näiteks hemolüütilineaneemia).RISKID: Rauapreparaatide kasutamiselvõib väljaheide värvuda tumedaks(tumeroheliseks kuni mustaks). Sellelnähtusel kliiniline tähtsus puudub.Närimistablettide kasutamine ei olesoovitatav alla 12-a lastel, kuna neil onvajalik preparaadi manustamine väiksemasannuses.AneemiavastasedTabl. sisaldavad aspartaami, mis onorganismis fenüülalaniini allikaks (ühetableti kohta tekib 1,5 mg fenüülalaniini).KÕRVALTOIMED: Täiskõhutunne,pingetunne epigastraalpiirkonnas, iiveldus,kõhukinnisus või kõhulahtisus, väljaheitevärvumine tumedaks.KOOSTOIMED: Seniajani ei olekoostoimeid täheldatud.Ferrum Lek, Lek, Närimistabl. 100mgN30; Sir. 10mg/ml 100ml N1; Inj.100mg/2ml N5RaudsulfaatFerrosi sulfasRAVIMITÜÜP: Aneemiavastane aineNÄIDUSTUS: Rauavaegusaneemiaprofülaktika ja ravi.ANNUSTAMINE: Rauavaeguseennetamine: 100 mg 1 kord ööp.Rauavaegusaneemia ravi: 100 mg 2 kordööp.RASEDATELE: Alates 20. nädalast 100mg 1...2 korda päevas.VASTUNÄID.: Hemokromatoos,hemosideroos. Korduvad vereülekandedmuudel juhtudel kui rauapuuduse jaaneemia raviks. Ülitundlikkus mõningateleravimi abiainetele.RISKID: Rauapreparaatideüleannustamine võib lastel põhjustadarauamürgistust. Söögitoru ahenemisegapatsientidele tuleb suu kaudumanustatavaid rauapreparaate andaettevaatlikult. Tabletid tuleb alati neelatarohke veega. Tablette soovitatakse võttasöögiaegade vahel, kuna toit vähendabraua imendumist. Kui esineb seedetraktiärritust, võib tablette võtta koos toiduga.Parenteraalseid ja oraalseidrauapreparaate ei tohi kasutadaüheaegselt.KÕRVALTOIMED: Ülakõhuvaevused,iiveldus, metallimaitse suus, kõhukinnisus,kõhulahtisus. Raud võib põhjustadaväljaheite värvumise mustaks.KOOSTOIMED: Rauapreparaadidvähendavad tetratsükliinide imendumistsoolestikust, võivad vähendadametüüldopa suukaudse manustamiseefekti. Koos kasutades võib metüüldopavererõhku alandav mõju nõrgeneda.Rauapreparaadid vähendavad türoksiiniimendumist soolestikust.Rauapreparaatidide puhul on täheldatud,et need vähendavad ofloksatsiini,tspirofloksatsiin, enoksatsiini,moksifloksatsiini ja norfloksatsiiniimendumist.Rauapreparaadid vähendavadpenitsilliinamiini imendumist soolestikust.Rauda sisaldavad preparaadid võivadvähendada klodronaadi imendumist, neid105


Vere lipiididesisaldust vähendavadSÜDAME-VERESOONKONDaineid ei tohi samaaegselt võtta.Raudsulfaati sisaldavad preparaadid onvähendanud levodopa ja karbidopaoraalset toimet vastavalt 50% ja 75%.Liha ning toidus olevad tsitraadid jaaskorbiinhape (C-vitamiinid) soodustavadravimist saadava raua imendumist.Seetõttu maohappesust vähendavadravimid nagu antatsiidid, H2-retseptoriteblokaatorid ja prootonipumba inhibiitoridning toidus olevad teravilja fütaadid japarkhapped, kanamunade fosfoproteiinid,tee, kohv, kliid, kakao, shokolaad jakaltsium nõrgendavad toidus oleva rauaimendumist.Retafer, Orion Pharma, Prolong. tabl. 100mg N30VerelipiididesisaldustvähendavadAtorvastatiinAtorvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Hüperkolesteroleemia,sealhulgas perekondlikuhüperkolesteroleemia (heterosügootnevariant) või kombineeritud (segatüüpi)hüperlipideemia (vastab Fredricksoniklassifikatsiooni järgi IIa ja IIb tüübile)raviks lisaks dieedile kolesterooli,LDL-kolesterooli, apolipoproteiin B jatriglütseriidide tõusnud tasemetelangetamiseks patsientidel, kui dieedimuutmine ja teised mittefarmakoloogilisedmeetmed ei ole andnud soovitud tulemusi.Näidustatud ka üldkolesterooli ja LDL-Csisalduse langetamiseks homosügootseperekondliku hüperkolesteroleemiagapatsientidel lisaks muule lipiidide sisaldustlangetavale ravile (nt LDL-aferees) või kuisellised ravid ei ole kättesaadavad.Kardiovaskulaarsete sündmusteennetamine täiendava ravina teisteriskifaktorite korrigeerimiseks patsientidel,kellel on suur risk esimesekardiovaskulaarse sündmuse tekkeks.ANNUSTAMINE: Algannus on tavaliselt10 mg üks kord päevas. Annust võibmuuta 4 nädala või pikema aja järel. Max.annus on 80 mg üks kord ööpäevas.Ravimit võib võtta mis tahes ajal päevajooksul koos toiduga või ilma, kogupäevaannus korraga.LASTELE: Ravimi kasutamise kogemuslastel piirdub väikese arvu patsientidega(vanuses 4...17 aastat), kasutamine peab106toimuma spetsialisti järelevalve all.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, aktiivnemaksahaigus, seerumi transaminaasideaktiivsuse püsiv ja ebaselge etioloogiagatõus, müopaatia, rasedus ja rinnagatoitmine, fertiilses eas naistel, kes eikasuta tõhusaid kontratseptiivseidvahendeid.RISKID: Suure ettevaatusega kasutadapatsientidel, kes tarvitavadmärkimisväärsetes kogustes alkoholi ja/võikellel on anamneesis maksahaigus.Atorvastatiin võib harvadel juhtudelmõjutada lihaseid ning põhjustadamüalgiat, müosiiti ja müopaatiat, misharvadel juhtudel võib üle minnarabdomüolüüsiks, mis võib põhjustadaneerupuudulikkust.KÕRVALTOIMED: Peavalu, pearinglus,paresteesia, hüpesteesia, lihasvalu,liigesvalu, unetus, kõhukinnisus, iiveldus,flatulents, kõhuvalu, düspepsia,kõhulahtisus, allergilised reaktsioonid,nahalööbed, sügelus.KOOSTOIMED: Müopaatia tekkimiserisksuureneb,kui samaaegselt manustataksetsüklosporiini, makroliid-antibiootikume,fibraate, asooli tüüpi seentevastaseidravimeid (flukonasooli, itrakonasooli,ketokonasooli), HIV-proteaasi inhibiitoreid,nefazodooni, esetimiibi või niatsiini võibsuureneda atorvastatiini kontsentratsioonvereseerumis ning tekkida müopaatia,mille tagajärjeks võivad omakorda ollaSamaaegselt digoksiini kasutavaidpatsiente tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida.Varfariini samaaegselt kasutavaidpatsiente tuleb hoolikalt jälgida. Ravi ajaltuleb patsientidel greipfruudimahla joomistvältida.Atoris, KRKA, Tabl. 10 mg N30; Tabl. 20mg N30; Tabl. 40 mg N30Atorvastatin Actavis, Tabl. 10mg N30;Tabl. 20mg N30; Tabl. 40 mg N30Atorvastatin Polpharma, Tabl. 10 mgN30; Tabl. 20 mg N30; Tabl. 40 mg N30Lopamol, Tabl. 10 mg N30; Tabl. 20 mgN30; Tabl. 40 mg N30Sortis, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 10mg N30; Tabl. 20mg N30;Tabl. 40mg N30Sortis 80 MG, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, Tabl. 80 mg N30Torvacard, Zentiva, Tabl. 10 mg N30;Tabl. 20 mg N30; Tabl. 40 mg N30;EsetimiibEzetimibumRAVIMITÜÜP: Teised kolesterooli- jatriglütseriidide sisaldust vähendavad ainedNÄIDUSTUS: Primaarnehüperkolesteroleemia: KoosmanustamiselHMG CoA reduktaasi inhibiitoriga (statiin)on näidustatud lisaks dieedile primaarse(perekondliku ja mitteperekondlikuheterosügootse) hüperkolesteroleemiagapatsientide raviks, kui ainult statiinikasutamisega ei saavutata piisavattulemust.Monoteraapia on näidustatud lisaksdieedile neile primaarse (perekondliku jamitteperekondliku heterosügootse)hüperkolesteroleemiaga patsientidele,kellele ei sobi või kes ei talu statiini.Homosügootne perekondlikhüperkolesteroleemia (HoPH):Manustatuna koos statiiniga onnäidustatud lisaks dieedile HoPHgapatsientide raviks. Patsiendid võivad saadaka muud täiendavat ravi (nt LDL afereesi).Homosügootne sitosteroleemia(fütosteroleemia): Näidustatud lisaksdieedile homosügootse perekondlikusitosteroleemiaga patsientide raviks.Uuringud, mis näitavad efektiivsustateroskleroosi tüsistuste preventsioonis, eiole veel lõpetatud.ANNUSTAMINE: Patsient peab olemasobival lipiide langetaval dieedil ningjätkama seda kogu ravi ajal. Ravimitmanustatakse suu kaudu. Soovitatavannus on 10 mg päevas. Võib manustadaükskõik millisel kellaajal koos toiduga võiilma.Lisamisel statiinile tuleb jätkata eelnevaltmääratud ravi vastava statiini algannusegavõi juba kindlaks määratud tõstetudannusega. Statiini annus tuleb sellisekombinatsiooni korral üle vaadata.LASTELE: ?10 aastased lapsed janoorukid. Annust ei ole vaja muuta. Siiskion kliinilised kogemused ravimikasutamisel lastel ja noorukitel (vanuses9...17 aastat) piiratud.


SÜDAME-VERESOONKONDVere lipiididesisaldust vähendavadmäärata maksafunktsiooni näitajad ravialustamisel ning ravi ajal vastavaltstatiinravi puhul ettenähtule. Lihasskelett: Turule toomise järgselt onteatatud mõnedest müopaatia jarabdomüolüüsi juhtudest. Enamikpatsiente, kellel tekkis rabdomüolüüs,võtsid samaaegselt statiini. Kuidrabdomüolüüsi on väga harva teatatudmonoteraapiaga ning väga harva kui onlisatud ravile toimeainetega, milliseidseostatakse suurenenud ohugarabdomüolüüsi tekkeks. Kui kahtlustataksemüopaatiat põhinedes lihastehaigustunnustele või seda kinnitabkreatiniini fosfokinaasi (CPK) tase, mis on>10 korda üle normväärtuse ülemise piiri,siis tuleb otsekohe lõpetada, iga statiini jaiga teise sellise toimeaine, midasamaaegselt võetakse, manustamine. Kõikipatsiente, kes alustavad ravi tulebteavitada müopaatia tekke ohust ningkäskida neil otsekohe teatada igastseletamatust lihasvalust, tundlikkusest või-nõrkusest.Maksapuudulikkus Kuna mõõduka võiraske maksapuudulikkuse korral ei oleesetimiibi suurenenud mõju toimed teada,siis nendele patsientidele ei soovitata.Ohutus ja efektiivsus manustamisel koosfibraatidega ei ole tõestatud.Fenofibraatiga samaaegsel manustamiselkahtlustatakse sapikivitõbe, on näidustatudsapipõie uuringud ja antud ravi tulebkatkestada. Lisamisel tsüklosporiinile tulebolla ettevaatlik. Tsüklosporiinigasamaaegselt ravitavatel saavatelpatsientidel tuleb jälgida tsüklosporiinikontsentratsioone. Kui varfariini, mõneteise kumariini rühma antikoagulandi võifluindiooni ravile lisatakse, siis tulebvastavalt jälgida INRi (InternationalNormalised Ratio).KÕRVALTOIMED: Monoteraapiana:peavalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus.Koosmanustamisel statiiniga: peavalu,väsimus, kõhuvalu, kõhukinnisus,kõhulahtisus, kõhupuhitus, iiveldus,lihasevalu.Koosmanustamisel fenofibraadiga:kõhuvalu.KOOSTOIMED: Koostoimete uuringud onläbi viidud ainult täiskasvanutel.Prekliinilistes uuringutes on näidatud, etesetimiib ei indutseeri tsütokroom P450ravimit metaboliseerivaid ensüüme.Kliiniliselt olulisi farmakokineetilisikoostoimeid ei ole täheldatud esetimiibi jaravimite vahel, mida teadaolevaltmetaboliseerivad järgmised tsütokroomidP450 1A2, 2D6, 2C8, 2C9 ja 3A4 või Natsetüültransferaas. Koostoimete kliinilistesuuringutes ei avaldanud esetimiibkoosmanustamisel toimet dapsooni,dekstrometorfaani, digoksiini, suukaudsetekontratseptiivide (etinüülöstradiooli jalevonorgestreeli), glipisiidi, tolbutamiidi võimidasolaami farmakokineetikale. Koosesetimiibiga manustatud tsimetidiin eimõjutanud esetimiibi biosaadavust.Samaaegne antatsiidi manustaminevähendas imendumist, kuid ei mõjutanudbiosaadavust. Vähenenud imendumist eipeeta kliiniliselt oluliseks. Samaaegnekolestüramiini manustamine vähendaskogu esetimiibi (esetimiib+esetimiibglükuroniid) keskmistkontsentratsioonikõvera alust pindala(AUC) ligikaudu 55%. Lisamiselkolestüramiinile võib selle koostoime tõttuväikese tihedusega lipoproteiin kolesterooli(LDL C) langus olla oodatust väiksem.Fenofibraadi või gemfibrosiili samaaegnemanustamine suurendas esetimiibiüldkontsentratsiooni vastavalt ligikaudu1,5 ja 1,7 korda, kuid seda tõusu ei peetakliiniliselt oluliseks. Fenofibraadiga kooskasutavate patsientide puhul peavad arstidolema teadlikud sapikivitõve jasapipõiepõletiku võimalikust tekkeriskist.Fibraadid võivad suurendada kolesteroolieritumist sappi, mis võib põhjustadasapikivitõbe. Prekliinilises uuringuskoertega suurendas esetimiib kolesteroolisisaldust sapis. Selle prekliinilise leiutähendus inimesele on ebaselge. Kliiniliseltolulisi farmakokineetilisi koostoimeid eitäheldatud esetimiibi koosmanustamiselatorvastatiiniga, simvastatiiniga,pravastatiiniga, lovastatiiniga,fluvastatiiniga või rosuvastatiiniga.Lisamisel tsüklosporiinile tuleb ollaettevaatlik. Tsüklosporiiniga samaaegseltmanustatavatel patsientidel tuleb jälgidatsüklosporiini kontsentratsioone.Ezetrol, MSD, Tabl. 10mg N28Esetimiib,simvastatiinEzetimibum, simvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitorid kombinatsioonis teiste lipiidideNÄIDUSTUS: Hüperkolesteroleemia:Primaarse (heterosügootne perekondlik jamitteperekondlik) hüperkolesteroleemiavõi segatüüpi hüperlipideemia ravitäiendavalt dieedile, kuikombinatsioonravimi kasutamine on sobiv:patsiendid, kellel ainult statiinikasutamisega ei saavutata piisavattulemust; patsiendid, kes juba saavad ravistatiini ja esetimiibiga. Sisaldab esetimiibija simvastatiini. On tõestatud, etsimvastatiin (20...40 mg) vähendabkardiovaskulaarsete tüsistusteesinemissagedust.Homosügootne perekondlikhüperkolesteroleemia (HoPH): HoPH ravitäiendavalt dieedile. Patsiendid võivadsaada ka muud täiendavat ravi (nt väikesetihedusega lipoproteiin (LDL)-afereesi).ANNUSTAMINE: Hüperkolesteroleemia:Patsient peab olema sobival lipiididesisaldust vähendaval dieedil ning jätkamaseda kogu ravi vältel. Soovitatavannusevahemik on 10 mg/10 mg kuni 10mg/80 mg ööp. , mis manustatakse õhtuti.Tavaline annus on 10 mg/20 mg päevasvõi 10 mg/40 mg päevas, mismanustatakse ühe annusena õhtul. 10mg/80 mg annust soovitatakse ainultpatsientidele, kellel esineb raskehüperkolesteroleemia ja kõrge riskkardiovaskulaarsete tüsistuste tekkeks.Enne ravi alustamist või annusekorrigeerimist tuleb arvesse võtta patsiendiväikese tihedusega lipoproteiin kolesterooli(LDL-C) sisaldust, südame isheemiatõveriski ja reageerimist praeguselekolesteroolisisaldust vähendavale ravile.Annus tuleb määrata individuaalselt ravimierinevate annusetugevuste teadaolevaefektiivsuse ja praeguselekolesteroolisisaldust vähendavale ravilereageerimise põhjal. Kui vajalik on annusekorrigeerimine, tuleb seda teha mittevähem kui 4-näd. intervallide järel. Võibmanustada koos toiduga või ilma.Homosügootne perekondlikhüperkolesteroleemia: Soovitatav annuson 10 mg/40 mg päevas või 10 mg/80 mgpäevas, mis manustatakse õhtuti. Võibnimetatud patsientidel kasutada täiendavaravimina lisaks muule lipiidide sisaldustvähendavale ravile (nt LDL-afereesile) võijuhul, kui neid ravivõtteid ei ole võimalikkasutada.Manustamine koos teiste ravimitega Peabmanustama kas ?2 tundi enne või ?4 tundipärast sapphapete sekvestrandi võtmist.Patsientidel, kes kasutavad samaaegseltamiodarooni või verapamiili, ei tohiesetimiib/simvastatiini annus ületada 10mg/20 mg päevas. Patsientidel, kesvõtavad esetimiib/simvastatiinigasamaaegselt tsüklosporiini, danasooli võiniatsiini lipiide langetavas annuses (? 1g/päevas), ei tohi esetimiib/simvastatiiniannus ületada 10 mg/10 mg päevas.LASTELE: Ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Rasedus jaimetamine.Aktiivne maksahaigus või ebaselgepõhjusega püsiv maksaensüümideaktiivsuse suurenemine. Tugevate CYP3A4inhibiitorite (nt itrakonasooli,ketokonasooli, erütromütsiini,klaritromütsiini, telitromütsiini, HIVproteaasi inhibiitorite ja nefasodooni)samaaegne manustamine.107


Vere lipiididesisaldust vähendavadSÜDAME-VERESOONKONDRISKID: Esetimiibi turule toomise järgselton teatatud mõnedest müopaatia jarabdomüolüüsi juhtudest. Enamikpatsiente, kellel tekkis rabdomüolüüs,võtsid esetimiibiga samaaegselt statiini.Kuid rabdomüolüüsi on väga harvakirjeldatud esetimiib-monoteraapia puhulning väga harva kui esetimiib on lisatudravile toimeainetega, mida seostataksesuurenenud ohuga rabdomüolüüsi tekkeks.Sarnaselt teistele HMG CoA reduktaasiinhibiitoritele võib simvastatiin harvapõhjustada müopaatiat, millesümptomiteks on lihasvalu, -hellus või-nõrkus ning millega kaasnebkreatiinkinaasi (CK) aktiivsusesuurenemine >10 korda üle normi ülemisepiiri. Mõnikord väljendub müopaatiarabdomüolüüsina, sekundaarseltmüoglobinuuriale võib tekkida ägeneerupuudulikkus. Väga harva onkirjeldatud surmajuhte. Müopaatia risksuureneb, kui HMG CoA reduktaasiinhibiitori sisaldus plasmas on kõrge.Sarnaselt teiste HMG CoA reduktaasiinhibiitoritega sõltubmüopaatia/rabdomüolüüsi risksimvastatiini annusest. Kreatiinkinaasi(CK) aktiivsust ei tohi määrata pingelisefüüsilise koormuse järgselt või kui esinebmuid võimalikke põhjusi CK tõusuks, sestsee teeb tulemuse tõlgendamise raskeks.Kui CK aktiivsus on ravieelselt oluliseltsuurenenud (>5 korda üle normi ülemisepiiri), tuleb vastuse kinnitamiseks tehakordusmõõtmine 5...7 päeva hiljem.Müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisk onoluliselt suurenenud, kui samaaegseltkasutatakse tugevaid CYP3A4 inhibiitoreid(nagu nt itrakonasool, ketokonasool,erütromütsiin, klaritromütsiin,telitromütsiin, HIV proteaasi inhibiitorid,nefasodoon), aga ka tsüklosporiini,danasooli ja gemfibrosiili. Simvastatiinisisalduse tõttu on müopaatia jarabdomüolüüsi tekkerisk suurenenud kasiis, kui samaaegselt kasutatakse teisifibraate, niatsiini lipiide langetavasannuses (?1 g ööp. ) või kui amiodaroonivõi verapamiili kasutatakse samaaegseltINEGY suuremate annustega.Diltiaseemiga koosmanustamisel on samutimüopaatia tekkerisk veidi suurenenud.Fusiidhappega samaaegsel manustamiselvõib suureneda risk müopaatia, kaasaarvatud rabdomüolüüsi tekkeks. . Vältidatuleb 10 mg/20 mg ületavate ööpäevasteannuste ja amiodarooni või verapamiilisamaaegset kasutamist, va juhul, kuiravist saadav kasu ületab müopaatiasuurenenud tekkeriski. Esetimiibi ohutustja efektiivsust koos fibraatidegamanustamisel ei ole uuritud. Simvastatiinikasutamisel koos fibraatidega (eritigemfibrosiiliga) on suurenenud müopaatia108tekkerisk. Seetõttu ei ole fibraatidegakoosmanustamine soovitatav. Kontrollitudkoosmanustamise uuringutes on esetimiibikoos simvastatiiniga kasutanudpatsientidel esinenud maksaensüümideaktiivsuse püsivat suurenemist (?3 kordaüle normi ülemise piiri). Kui patsienttarvitab olulisel määral alkoholi, tulebpreparaati kasutada ettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Peavalu, lihasvalu,kõhuvalu, kõhulahtisus, väsimus.KOOSTOIMED: Ravimite koostoimed,mida seostatakse suurenenudmüopaatia/rabdomüolüüsi tekkeriskiga:tugevad CYP3A4 inhibiitorid (itrakonasool,ketokonasool, erütromütsiin,klaritromütsiin, telitromütsiin, HIVproteaasi inhibiitorid, nefasodoon).Koosmanustamine vastunäidustatud:fibraadid, tsüklosporiin, danasool, niatsiin(?1 g/ööp.), amiodaroon, verapamiil,diltiaseem, fusiidhape, geibimahl.Kolestüramiiniga koosmanustamine võibväikese tihedusega lipoproteiin kolesterooli(LDL-C) langus olla oodatust väiksem.Preparaadi lisamisel tsüklosporiinravilepeab olema ettevaatlik. Tsüklosporiinigasamaaegselt saavatel patsientidel tulebjälgida tsüklosporiini kontsentratsioone.Fenofibraadi või gemfibrosiili samaaegnemanustamine suurendas esetimiibiüldkontsentratsiooni vastavalt ligikaudu1,5 ja 1,7 korda. Kuigi seda tõusu ei peetakliiniliselt oluliseks, ei ole koosmanustamine fibraatidega soovitatavniikaua, kuni selle kasutamist patsientidelon uuritud.Inegy, Tabl. 10mg/10mg N28; Tabl.10mg/20mg N28; Tabl. 10mg/40mg N28;Tabl. 10mg/80mg N28FenofibraatFenofibratumRAVIMITÜÜP: FibraatNÄIDUSTUS: Primaarsehüperkolesteroleemia (tüüp II a),kombineeritud hüperlipideemia (tüüp II b),perekondliku düsbetalipoproteineemia(tüüp III) ja endogeensehüpertriglütserideemia (tüüp IV)-ravitäiskasvanutel, kui haigus ei ole allunudmuutustele dieedis ja elustiilis.ANNUSTAMINE: Koos dieediga 200 mg 1kord päevas söögi ajal.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Maksapuudulikkus(kaasaarvatud maksatsirroos). Raskeneerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 20ml/minutis). Ülitundlikkus fenofibraadi võimõne ravimis sisalduva komponendisuhtes. Teadaolev valgustundlikkus võifototoksiline reaktsioon ravi ajal fibraatidevõi ketoprofeeniga. Sapikivitõbi. Lastel,raseduse ja imetamise ajal. Krooniline võiäge pankreatiit, välja arvatud ägepankreatiit raske hüpertriglütserideemiatagajärjelRISKID: Enne fenofibraatravi alustamisttuleb välistada hüperkolesteroleemiasekundaarsed põhjused, nagu mitteravitudII tüüpi diabeet, hüpotüreoidism,nefrootiline sündroom, düsproteineemia,obstruktiivne maksahaigus,farmakoloogiline ravi, alkoholism. Kuipärast 3...6-kuulist kasutamist ei olesaavutatud rahuldavat lipiidideseerumikontsentratsiooni vähenemist,tuleb ravi lõpetada ja rakendada teisiravimeetmeid. Östrogeene või östrogeenesisaldavaid kontratseptiive kasutavatelhüperlipideemia patsientidel, tuleb kindlaksteha, kas hüperlipideemia on primaarnevõi sekundaarne (kuna suukaudsedöstrogeenid võivad põhjustada lipiididetaseme tõusu). Nagu ka teiste lipiidelangetavate ainete puhul, on mõnedelpatsientidel täheldatud transaminaasideaktiivsuse mööduvat tõusu. Enamusjuhtudel oli see mööduv, vähene jaasümptomaatiline. Seetõttu soovitataksetransaminaaside taset mõõta iga 3 kuutagant ravi esimese 12 kuu jooksul.Tähelepanelikult tuleb suhtudapatsientidesse, kelle transaminaaside tasetõuseb ja katkestada ravi, kui ASAT jaALAT aktiivsus on üle 3 korra normistsuurem.On andmeid pankreatiidi tekkimise kohtafenofibraati kasutavatel patsientidel. Seevõib viidata ravi ebaefektiivsusele raskehüpertriglütserideemiaga patsientidel,otsest ravimi toimet või sekundaarsethaigust sapikivide või sapiteede sulgusetagajärjel.Fibraatide ja teiste lipiide langetavateainete kasutamisel on andmeidlihastoksilisusekohta, sh väga harvadel juhtudelrabdomüolüüsi tekkimisest. Sellekahjustuse tekkesagedus suurenebeelneva neerupuudulikkuse jahüpoalbumineemia korral. Lihaskahjustusttuleb kahtlustada patsientidel, kellel esinebdifuusne müalgia, müosiit, lihaskrambid ja-nõrkus ja/või kreatiniinfosfokinaasiväljendunud aktiivsuse suurenemine (üle 5korra normist suurem). Sellistel juhtudeltuleb ravi katkestada. Ravi tulebkatkestada, kui kreatiniini tase tõuseb >50% ULN ( üle ülemise normi piiri).Kreatiniini taset soovitatakse mõõtaesimese kolme ravikuu jooksul. Preparaatsisaldab laktoosi, mistõttu on seevastunäidustatud kaasasündinudgalaktoseemia, laktaasi vaeguse, glükoosi- galaktoosi imendumatuse sündroomi võilaktaasipuudulikkuse korral.


SÜDAME-VERESOONKONDVere lipiididesisaldust vähendavadKÕRVALTOIMED: Düspepsia, kõhuvalu,iiveldus, kõhulahtisus ja meteorism,peavalu, pearinglus, paresteesiad,väsimus, allergilised nahareaktsioonid.KOOSTOIMED: Koos teiste fibraatidegasuureneb lihaskahjustuse oht(rabdomüolüüs) ja farmakodünaamilineantagonism kahe molekuli vahel. HMG CoAreduktaasi inhibiitoritega suureneblihaskahjustuse oht (rabdomüolüüs).Suukaudsed antikoagulandid:antikoagulandi toime tugevneb jasuureneb veritsusoht. Fenofibraadi jatsüklosporiini koos kasutamisel on teatatudneerufunktsiooni häiretest. Sellistkombinatsiooni tuleb kasutadaettevaatusega ning patsiente hoolikaltjälgida lihaskahjustuse tekke suhtes.Lipanthyl, Lab. Fournier, Caps. 200mgN30FluvastatiinFluvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Primaarsehüperkolesteroleemia ja segatüüpidüslipideemia (tüüp IIa ja IIb) ravitäiendavalt dieedile, kui dieedi muutusedja teised mitte-farmakoloogilised meetmed(nt kehaline koormus, kehakaaluvähendamine) ei ole andnud soovitudtulemust. Koronaarateroskleroosiprogresseerumise aeglustamine primaarsehüperkolesteroleemia ja südameisheemiatõvega patsientidel, kui dieedimuutused ei ole andnud soovitudtulemust. Raskete kardiaalsete tüsistuste(kardiaalse surma; mittefataalsemüokardiinfarkti; korduvarevaskulariseerimisprotseduuridevajaduse) sekundaarne preventsioonrevaskulariseerimisprotseduuri läbinudkoronaartõvega patsientidel.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on40 mg või 80 mg 1 kord ööp. Südamerevaskulariseerimisprotseduuri läbinudkoronaartõvega patsientidele onsoovitatavaks annuseks 80 mg 1 kord ööp.LASTELE: Heterosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemiaga lapsed janoorukid. Enne ravi alustamist 9-aastastelja vanematel lastel ning noorukitel, tulebpatsiendil kohaldada standardnekolesterooli sisaldust vähendav dieet.Dieeti tuleb ravi ajal jätkata. Soovitatavalgannus on 40 mg või 80 mg. Kergeteljuhtudel võib olla piisav 20 mgfluvastatiini. Algannus on individuaalne jasõltub LDL-kolesterooli algtasemest ja ravisoovituslikust eesmärgist. Kasutamist koosnikotiinhappe, kolestüramiini võifibraatidega ei ole lastel ja noorukiteluuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi teiste komponentide suhtes.Äge maksahaigus või ebaselgetransaminaaside aktiivsuse püsivsuurenemine, kolestaas. Rasedus jarinnaga toitmine. Müopaatiad.Harvaesineva homosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemia puhul on rakusLDL-retseptorite puudus, seega onHMG-CoA reduktaasi inhibiitorid sel puhularvatavasti väiksema efektiivsusega.RISKID: Nagu kõigi lipiidide sisaldustvähendavate ravimite puhul, on enne ravialgust, 12 nädalal pärast ravi alustamistvõi annuse suurendamist ja perioodiliseltravi käigus kõikidel haigetel soovitatavteha maksafunktsiooni testid. Juhul, kuiaspartaadi amiinotransferaasi või alaniiniamiinotransferaasi aktiivsus ületab püsivalt3 korda normi ülemise piiri, tuleb ravilõpetada. Väga harva on tekkinud ravimistpõhjustatud hepatiit, mis möödus pärastravi lõpetamist. Ettevaatust haigeteravimisel, kellel on anamneesismaksahaigus või alkoholi liigtarvitamine.Teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreidsaanud haigetel on kirjeldatud müopaatiat,shmüosiiti ja rabdomüolüüsi; fluvastatiinikasutamisel on need tekkinud väga harva.Müopaatiat, müosiiti või rabdomüolüüsituleb kahtlustada järgmistel juhtudel:seletamatu difuusne lihasvalu, lihastesuurenenud tundlikkus või lihasnõrkus,seerumi kreatiniinkinaasi (CK) aktiivsusemärkimisväärne suurenemine. Haigeteletuleb soovitada, et nad teataksid koheseletamatust lihasvalust, lihastesuurenenud tundlikkusest võilihasnõrkusest, eriti kui lisanduvad halbenesetunne ja palavik. Hetkel ei oletõestatud, et statiinravi saavatelasümptomaatsetel patsientidel oleksvajalik rutiinselt määrata CK või teisilihaskahjustuse markereid. Kui peetaksevajalikuks CK määramist, siis tulebvälistada eelneva pingutust nõudvafüüsilise aktiivsuse esinemine või muudtõenäolised CK tõusu põhjustavadasjaolud, mis võiksid tingida tulemusteväärtõlgendamise.Nagu teistegi statiinide puhul peab ravissefluvastatiiniga suhtuma ettevaatusega, kuitegemist on rabdomüolüüsile ja selletüsistustele disponeeritud patsientidega.KuiCK tase on märkimisväärselt tõusnud (üle5 korra normi ülemisest piirist), tulebtulemuse kinnitamiseks teha 5...7. päevalkordusanalüüsid. Kui tase on endiseltkõrge (üle 5 korra normi ülemisest piirist),ei ole soovitatav raviga alustada. CKtaseme määramine on vajalik, kuifluvastatiinravi käigus ilmnevad lihasvalu,lihasnõrkus või krambid. Ravi tulebkatkestada, kui CK väärtus onmärkimisväärselt tõusnud (üle 5 korranormi ülemisest piirist). Ravi katkestaminevõib osutuda vajalikuks, kui mõõdukalttõusnud CK taseme juures (kuni 5 kordanormi ülemisest piirist) esinevad tõsisedlihassümptomid, mis segavad igapäevastelu. Kui sümptomid taanduvad ning CKtase normaliseerub, siis edasisel ravilfluvastatiiniga või mõne teise statiinigatuleks pideva järelvalve all kasutadavõimalikult väikseid annuseid. Müopaatiaoht on suurem teiste HMG-CoA reduktaasiinhibiitorite manustamisel koosimmuunsupressiivsete ravimite (shtsüklosporiin), gemfibrosiili, nikotiinhappevõi erütromütsiiniga. Kliinilistes uuringutes,kus fluvastatiini manustati koosnikotiinhappe, fibraatide võitsüklosporiiniga, müopaatiat ei täheldatud.Turustamisjärgselt on teatatud üksikutestmüopaatia juhtudest fluvastatiini jatsüklosporiini ning fluvastatiini ja kolhitsiinisamaaegsel kasutamisel. Sellist kaasuvatravi saavatel patsientidel tuleb preparaatikasutada ettevaatusega. Alla 18-aastastelpatsientidel ei ole efektiivsust ja ohutustuuritud pikema kui 2-aastase raviperioodijooksul. Puuduvad andmed füüsilise,vaimse ja seksuaalse arengu kohtapikemaajalise ravi korral. Lapseeasrakendatud fluvastatiin-ravi pikaajalisttoimet haigestumuse ja suremusevähendamisel täiskasvanueas ei olekindlaks tehtud. Fluvastatiini on uuritudainult 9-aastastel ja vanematelperekondliku hüperkolesteroleemiagalastel. Kuna kogemus puberteedieelsetellastel on väga vähene, tuleb selle grupipatsientidel enne ravi alustamist hoolikalthinnata võimalike riskide ja kasu suhet.Lisahoiatused:Kliinilised leiud ei näita fluvastatiinikahjulikke toimeid inimese silmaläätsele.Siiski avastati ühes uuringus teistesamasse ravimgruppi kuuluvate ainetegaüksikutel juhtudel koertel silmaläätsehägustumine. Seepärast tuleks ennefluvastatiin-ravi alustamist tehaoftalmoloogiline läbivaatus, nagu ka teisteHMG-CoA reduktaasi inhibiitorite korralning seda tuleks korrata aastase vahega.Harvadel juhtudel võib HMG-CoAreduktaasi inhibiitorite manustamiselesineda seksuaalse võimekuse häireid.Siiani pole kliinilised kogemusedfluvastatiiniga sellist toimet näidanud.KÕRVALTOIMED: Unetus, peavalu,düspepsia, kõhuvalu, iiveldus.KOOSTOIMED: Seondumisest tingitudkoostoime vältimiseks tuleb manustadavähemalt 4 tundi pärast sapphapetesekvestranti (nt kolestüramiin).109


Vere lipiididesisaldust vähendavadSÜDAME-VERESOONKONDFluvastatiini ja flukonasooli samaaegselkasutamisel tuleks olla ettevaatlik, kuigikliiniliselt ei leidnud kinnitust fluvastatiiniohutusprofiili muutumine neil patsientidel,kes eelnevalt olid nelja päeva jooksulsaanud flukonasooli.Lescol, Novartis, Caps. 40mg N28; Tabl.80mg N28Oomega-3-rasvhappeetüülestridOmega-3-acid ethyl estersRAVIMITÜÜP: Teised kolesterooli- jatriglütseriidide sisaldust vähendavad ainedNÄIDUSTUS: Müokardiinfarkti järgseltsekundaarne preventsioon lisaksstandardravile (nt statiinid, tromboosiprofülaktikas kasutatavad ravimid,beetablokaatorid, AKE inhibiitorid).Endogeense hüpertriglütserideemia ravilisaks dieedile, kui dieetravi ei ole andnudsoovitud tulemusi: tüüp IVmonoteraapiana; tüüp IIb/IIIkombinatsioonis statiinidega, kuitriglütseriidide sisaldus ei vähene piisavalt.ANNUSTAMINE: Pärast müokardiinfarkti:1 g päevas. Hüpertriglütserideemia:algannus 1 g 2 korda päevas. Vajaduselvõib annust tõsta kuni 4 g päevas.EAKATELE: Üle 70-a kasutamise kohtaandmed puuduvad.LASTELE: Kasutamise kohta andmedpuuduvad.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi TA,soja või ükskõik millise koostisosa suhtes.RISKID: Kuna suurte annustekasutamisel veritsusaeg pikeneb, peabantikoagulantravi saavaid patsientejälgima ja vajadusel antikoagulantraviannuseid muutma. Selle ravimi kasutamineei kõrvalda nende patsientide tavajälgimisevajadust. Veritsusaja pikenemisega tulebarvestada ka selliste haigete ravimisel,kellel on oht hemorraagiate tekkeks(trauma, operatsiooni tõttu). Kunapuuduvad efektiivsuse ja ohutuse andmed,ei ole soovitatav lastel kasutada. Ei sobieksogeense hüpertriglütserideemia (tüüp 1hüperhülomikroneemia) raviks. Ravikogemus sekundaarse endogeensehüpertriglütserideemia ravis (eriti ravimatadiabeedi korral) on vähene. Andmedkasutamise kohta hüpertriglütserideemiaravis koos fibraatidega puuduvad.Maksafunktsiooni häiretega patsientidel(eriti suurte annuste korral) tulebregulaarselt jälgida maksafunktsiooninäitajaid (ASAT, ALAT).KÕRVALTOIMED: Düspepsia, iiveldus,110gastroenteriit, ülitundlikkus, pearinglus,maitsehäire, kõhuvalu, seedetrakti häired,gastriit, ülakõhu valu.KOOSTOIMED: Manustamisel koosvarfariiniga ei ole hemorraagilisi tüsistusiesinenud. Siiski peab varfariinigasamaaegsel manustamisel või ravilõpetamisel jälgima protrombiini aega(INR).Omacor, Pronova Biocare, Caps. 1000 mgN28, 100PravastatiinPravastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Hüperkolesteroleemia:Esmase hüperkolesteroleemia võisegatüüpi düslipideemia ravi lisaksdieedile, kui dieet ja teisedmittefarmakoloogilised meetmed (ntkehaline koormus, kehakaaluvähendamine) ei ole andnud soovitudtulemust. Primaarne preventsioon:Kardiovaskulaarse suremuse jahaigestumuse vähendamine täiendavaltdieedile mõõduka ja raskehüperkolesteroleemiaga patsientidel ningesimesest kardiovaskulaarsest atakist enimohustatud patsientidel. Sekundaarnepreventsioon: Kardiovaskulaarse suremuseja haigestumuse vähendaminemüokardiinfarkti või ebastabiilsestenokardia anamneesiga patsientidel,kellel on kolesteroolisisaldus veresnormaalne või suurenenud, täiendavaltmuude riskifaktorite korrigeerimisele.Transplantatsioonijärgse hüperlipideemiavähendamine patsientidel, kes saavadimmuunsupressiivset ravi pärastorgantransplantatsiooni.ANNUSTAMINE: Hüperkolesteroleemia:soovitatav annus on 10...40 mg 1 kordööp. Ravivastus ilmneb 1 näd. jooksul ningmanustatud annuse täielik toime saabub 4näd. jooksul. Max ööp. annus on 40 mg.Kardiovaskulaarne preventsioon: alg- jasäilitusannuseks 40 mg ööp.Transplantatsioonijärgne annustamine:pärast organtransplantatsiooni onimmuunsupressante saavatel patsientidelsoovituslikuks algannuseks 20 mg ööp.Olenevalt lipiidide tasemest võibmeditsiinilise jälgimise tingimustessuurendada ööp. annust kuni 40 mg.LASTELE: 8...13-a soovitatav annus10...20 mg 1 kord päevas, kuna suurematannust kui 20 mg ei ole sellelpopulatsioonil uuritud. 14...18-a soovitatavannus 10...40 mg 1 kord päevas.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Maksahaigus, sealhulgas ebaselgeetioloogiaga seerumi transaminaasidepüsiv kolmekordne tõus normi ülemisestpiirist. Rasedus ja imetamine.RISKID: Pravastatiini ei ole uuritudhomosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemiaga patsientidel. Raviei ole soovitatav juhul, kuihüperkolesteroleemia on tingitudkõrgenenud HDL-kolesterooli tasemest. Niinagu teiste HMG-CoA reduktaasiinhibiitoritega, ei soovitata ka pravastatiinikasutada kombinatsioonis fibraatidega.Enne ravi alustamist puberteedieelses easlastel tuleb arstil hoolikalt kaaluda ravikasu/kahju riski. Maksahäired: Nii naguteiste lipiide vähendavate ravimitega, onka pravastatiini puhul täheldatudmaksatransaminaaside taseme mõõdukattõusu. Enamikul juhtudel onmaksatranasminaaside taseme algväärtustaastunud ilma ravi katkestamiseta.Transaminaaside kõrgenenud tasemegapatsientidele tuleb erilist tähelepanupöörata ning kui alaniinaminotransferaasi(ALT) ja aspartaataminotransferaasi (AST)tasemed püsivalt ületavad normikolmekordselt, tuleb ravi katkestada.Maksahaiguse või alkoholi liigtarvitamiseanamneesiga patsientidel tulebpravastatiini ettevaatusega kasutada.Lihaste häired: Nii nagu teiste HMG-CoAreduktaasi inhibiitoritega (statiinidega), onkapravastatiinravi ajal esinenud lihasvalu,müopaatiat ja väga harva rabdomüolüüsi.Igal statiinravi saaval patsiendil, kelesinevad ebaselge põhjusegalihassümptomid ? nt valu või hellus,lihasnõrkus või ?krambid ? tuleb arvestadamüopaatia võimalust. Lihashäirete ohtu jaraskusastet statiinravi ajal suurendabkoostoimivate ravimite samaaegnemanustamine. Fibraatide monoteraapiagakaasneb vahel müopaatia. Statiinide jafibraatide kombinatsioone tuleb tavaliseltvältida. Statiinide ja nikotiinhappekombinatsiooni tuleb kasutadaettevaatusega. Müopaatiaesinemissageduse tõusu on täheldatud kateiste statiinide ja tsütokroom P450metabolismi inhibiitorite samaaegselkasutamisel. Seda võivad põhjustadafarmakokineetilised koostoimed, midapravastatiini puhul ei ole uuritud.Statiinraviga kaasnevad lihassümptomidtaanduvad tavaliselt pärast ravi lõpetamist.Kreatiinkinaasi taseme mõõtmine jatõlgendamine: Statiinravi saavatelsümptomivabadel patsientidel ei soovitatatavaliselt rutiinset kreatiinkinaasi (KK) võiteiste lihasensüümide taseme mõõtmist.Ometi soovitatakse KK taseme mõõtmistenne statiinravi algust spetsiaalsetesoodustavate faktoritega patsientide puhul


SÜDAME-VERESOONKONDVere lipiididesisaldust vähendavadning neil, kel tekivad lihassümptomidstatiinravi käigus, nagu allpool kirjeldatud.Kui KK tase on enne ravi oluliselt kõrgem(üle 5-kordse normväärtuse), tuleb sedatulemuse kinnitamiseks 5...7 päeva pärastuuesti mõõta. Laktoos: toode sisaldablaktoosi.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, peavalu,unehäired, unetus, nägemishäired,düspepsia/kõrvetised, kõhuvalu,iiveldus/oksendamine, kõhukinnisus,kõhulahtisus, meteorism, sügelus, lööve,urtikaaria, peanaha/juuste häired,urineerimishäired, väsimus.KOOSTOIMED: Fibraadid: Fibraatidemonoteraapiaga kaasneb vahel müopaatia.Fibraatide samaaegsel kasutamisel teistestatiinidega on täheldatud lihastega seotudkõrvaltoimete, sh rabdomüolüüsisuurenenud ohtu. Neid kõrvaltoimeid eisaa ka pravastatiini puhul välistada,mistõttu tuleb tavaliselt vältidapravastatiini ja fibraatide (nt gemfibrosiili,fenofibraadi) kombinatsiooni. Sellisekombinatsiooni kasutamisel tulebpatsiendil teostada kliiniline läbivaatus jaKK taseme mõõtmine.Kolestüramiin/kolestipool: Samaaegselmanustamisel vähenes pravastatiinibiosaadavus 40...50%. Kliiniliselt olulistbiosaadavuse või ravitoime vähenemist eitäheldatud, kui pravastatiini manustati 1tund enne või 4 tundi pärast kolestüramiinivõi 1 tund enne kolestipooli.Tsüklosporiin: Tsüklosporiini manustaminesamaaegselt pravastatiiniga põhjustabpravastatiini ekspositsiooni ligikaudu4-kordset suurenemist. Mõnel patsiendilvõib pravastatiini ekspositsiooni tõus ollaveelgi suurem. Seda kombinatsioonisaavatel patsientidel soovitatakserakendada kliinilist ja biokeemilistjälgimist.Tsütokroom P450 vahenduselmetaboliseeruvad ravimid: Pravastatiin eimetaboliseeru kliiniliselt olulisel määraltsütokroom P450 abil. Seepärast võibtsütokroom P450 ensüümsüsteemi abilmetaboliseeruvaid või seda süsteemipärssivaid ravimeid kasutada koospravastatiiniga, ilma et sellega kaasnekspravastatiini taseme oluline muutusplasmas, nagu on tuvastatud teistestatiinide korral. Muud ravimid: Koostoimeuuringutes ei täheldatud statistiliselt olulisipravastatiini biosaadavuse muutusi, kuisamaaegselt manustati ASH, antatsiide(üks tund enne pravastatiini), nikotiinhapetvõi probukooli.Lipostat, BMS, Tabl. 20 mg N30Pravahexal, Hexal, Tabl. 10 mg N30;Tabl. 20 mg N30; Tabl. 30 mg N30; Tabl.40 mg N30RosuvastatiinRosuvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Primaarsehüperkolesteroleemia (tüüp IIa, sealhulgasheterosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemia) või segatüüpidüslipideemia (tüüp IIb) ravi lisaksdieedile, juhul kui muudatused dieedis jakehalises aktiivsuses ei anna piisavaidtulemusi. Homosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemia ravi lisaks dieedile jamuudele vere lipiidisisaldustvähendavatele meetmetele või kuinimetatud meetmeid ei saa rakendada.ANNUSTAMINE: Soovitatav algannus on5 või 10 mg 1 kord päevas nii statiinevarem mittesaanud patsientidele kuipatsientidele, kelle ravimisel on varemkasutatud mõnda teist HMG CoAreduktaasi inhibiitorit (statiini). Vajaduselvõib 4 näd. pärast suurendada annust üheannuse võrra. Annust võib tiitrida maxannuseni 40 mg-ni vaid patsientidel, kellelesineb kõrge kardiovaskulaarse riskigaraske hüperkolesteroleemia (eritiperekondliku hüperkolesteroleemiagapatsiendid) ning kellel annusest 20 mg eipiisa ravieesmärgi saavutamiseks.EAKATELE: Kui patsientide vanus on üle70 a, on soovituslik algannus 5 mg.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olevälja selgitatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, aktiivnemaksahaigus, k.a seletamatu püsivseerumi transaminaaside vähene tõus ningtransaminaaside tõus üle 3 korra võrreldesnormväärtuste ülemise piiriga, raskeneerupuudulikkus, müopaatia, samaaegnetsüklosporiinravi. Rasedus, imetamine. 40mg annus on vastunäidustatudpatsientidel, kellel esinevad soodustavadtegurid müopaatia/rabdomüolüüsi tekkeks.RISKID: Suuremate annuste (eelkõige 40mg) manustamisel on kiirmeetodilmäärates täheldatud peamiselt tubulaarsetpäritolu proteinuuriat. Kasutamise ajal onpatsientidel täheldatud toimetskeletilihastele, nt müalgiat, müopaatiat jaharvadel juhtudel rabdomüolüüsi.HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid võibmäärata vaid suure ettevaatusegamüopaatia/rabdomüolüüsi tekkeeelsoodumusega patsientidele.Eelsoodumuseks loetakse:neerupuudulikkus, hüpotüreoidism, päriliklihashaigus isiklikus või perekondlikusanamneesis, HMG CoA reduktaasiinhibiitori või fibraadi poolt tingitudlihaspatoloogia anamneesis,alkoholsõltuvus, vanus üle 70 eluaasta,olukorrad, kus võib ilmneda ravimiplasmakontsentratsiooni tõus, samaaegnefibraatide kasutamine. HMG-CoAreduktaasi inhibiitoreid tuleks kasutadaettevaatusega patsientidel, kes tarbivadsuures koguses alkoholi ja/või kellel onanamneesis maksahaigus.KÕRVALTOIMED: Lihasvalu, asteenia,peavalu, iiveldus, kõhuvalu, kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Vitamiin K antagoniste(nt varfariini) kasutavatel patsientidel võibHMG-CoA reduktaasi inhibiitorite,kasutamise alustamisel või annusesuurendamisel tekkida INR (InternationalNormalised Ratio)-väärtuste tõus.Samaaegne manustamine alumiinium- jamagneesiumhüdroksiidi sisaldavateantatsiidsete suspensioonidega põhjustasrosuvastatiini plasmakontsentratsioonivähenemise ligikaudu 50%.Koosmanustamisel erütromütsiinigavähenes rosuvastatiiniplasmakontsentratsiooni kõveraalunepindala AUC(0-t) 20% ja maksimaalneplasmakontsentratsioon (Cmax) 30%.Crestor, AstraZeneca, Tabl. 10 mg N28;Tabl. 20 mg N28SimvastatiinSimvastatinumRAVIMITÜÜP: HMG CoA reduktaasiinhibiitor e. statiinNÄIDUSTUS: Hüperkolesteroleemia.Homosügootse perekondlikuhüperkolesteroleemia ravi täiendavaltdieedile ja verelipiidide sisaldustvähendavatele teistele ravimeetmetele (ntLDL-aferees) või kui need meetmed eisobi. Kardiovaskulaarne preventsioon.ANNUSTAMINE: Hüperkolesteroleemia:Tavaline algannus on 10...20 mg ööp.üksikannusena õhtul. Patsientidel, kesvajavad suuremat LDL-kolesteroolilangetamist (üle 45%), võib ravi alustada20...40 mg ööp. manustatunaüksikannusena õhtul. Homosügootneperekondlik hüperkolesteroleemia: 40 mgõhtuti või 80 mg ööp. jagatuna 3 annuseks- 20 mg, 20 mg ja õhtul 40 mg.Kardiovaskulaarne preventsioon: 20...40mg ööp. 1 annusena õhtul.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Aktiivnemaksahaigus või ebaselge püsivaltkõrgenenud transaminaaside väärtusplasmas. Rasedus ja imetamisperiood.Tugevate CYP3A4 inhibiitorite (ntitrakonasool, ketokonasool, HIV proteaasiinhibiitorid, erütromütsiin, klaritromütsiin,telitromütsiin ja nefasodoon) samaaegne111


Vere lipiididesisaldust vähendavadSEEDETRAKTkasutamine.RISKID: Sarnaselt teistele HMG-CoAreduktaasi inhibiitoritele võib kasimvastatiin harva põhjustada müopaatiat.Kreatiinkinaasi (CK) sisaldust ei tohimäärata pingelise füüsilise koormusejärgselt või kui esineb muid võimalikkepõhjusi CK tõusuks, sest see teebtulemuse tõlgendamise raskeks. Ettevaatliktuleb olla nende patsientidega, kellel onrabdomüolüüsi tekkeks eelsoodumus. Kuiravi itrakonasooli, ketokonasooli, erütro.,klaritro. või telitromütsiiniga on vältimatu,tuleb simvastatiini manustamine ravikuuriajaks katkestada. Patsientidel, kesmanustavad samaaegselt tsüklosporiini,danasooli, gemfibrosiili või niatsiini lipiidealandavas annuses, ei tohi ööp. annusületada 10 mg. Fenofibraadi jasimvastatiini samaaegsel määramisel peabolema ettevaatlik, kuna mõlemad ravimidvõivad põhjustada müopaatiat ka eraldimanustamisel. Kui patsient tarvitab suurelhulgal alkoholi, tuleb ravimit kasutadaettevaatusega.KÕRVALTOIMED: Aneemia, peavalu,paresteesiad, pearinglus, perifeerneneuropaatia, kõhukinnisus, kõhuvalu,kõhupuhitus, düspepsia, kõhulahtisus,iiveldus, oksendamine, pankreatiit,hepatiit/ikterus, lööve, sügelus, alopeetsia,müopaatia, rabdomüolüüs, asteenia.KOOSTOIMED: Tsüklosporiin -müopaatia/rabdomüolüüsi tekkerisk onsuurenenud samaaegsel manustamiselkoos tsüklosporiiniga, eriti simvastatiinisuuremate annuste korral. Danasoolimanustamisel samaaegselt suurtesannustes simvastatiiniga suureneb ohtmüopaatia ja rabdomüolüüsi tekkeks.Müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisksuureneb samaaegsel amiodarooni võiverapamiili manustamisel koossimvastatiini suuremate annustega.Samaaegne suurte koguste (üle ühe liitriiga päev) greibimahla ja simvastatiinimanustamine põhjustas 7-kordsesimvastatiinhappe kontsentratsioonisuurenemise.Simgal, Teva, Tabl. 10mg N28; Tabl.20mg N28; Tabl. 40 mg N28Simvacor, Hexal, Tabl. 10mg N30; Tabl.20mg N30; Kaet. tabl. 30 mg N30; Kaet.tabl. 40 mg N30;Simvagamma, Wörwag, Tabl. 10 mgN30; Tabl. 20 mg N30; Tabl. 40 mg N30;Simvastatin Nycomed, Nycomed, Tabl.10 mg N30; Tabl. 20 mg N30Simvastatin-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 10 mg N30; Tabl. 20 mg N30; Tabl.40 mg N30Simvor, Ranbaxy, Tabl. 10mg N30; Tabl.20mg N30; Tabl. 40mg N30;Vasilip, KRKA, Tabl. 10mg N28; Tabl.11220mg N28; Tabl. 40mg N28Zocor, MSD, Tabl. 10mg N28; Tabl. 20mgN28Zocor FORTE, MSD, Tabl. 40mg N28;Zocor FORTE XL, MSD, Tabl. 80 mg N28;TsiprofibraatCiprofibratumRAVIMITÜÜP: FibraatNÄIDUSTUS: Täiendavalt dieedile jamittefarmakoloogilisele ravile (nt füüsilinekoormus, kehakaalu langetamine)patsientidel, kellel esineb: isoleeritud raskehüpertriglütserideemia või kombineeritudhüperlipideemia, kui statiinid või muulipiidide sisaldust langetav ravi onvastunäidustatud või ei ole talutav.ANNUSTAMINE: 100 mg 1 kord ööp.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Maksa- võineerukahjustusega patsientidele,kombinatsioonis teiste hüpolipideemilistepreparaatidega fibraatide grupist,ülitundlikkusel TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes, laktoositalumatusegapatsientidele, kuna ravim sisaldab laktoosi,raseduse ja imetamise ajal. Üldjuhul ei oletsiprofibraat soovitatav kombinatsioonisHMG CoA reduktaasi inhibiitoritega.RISKID: Fibraatide kasutamisel onesinenud lihaskahjustusi, shrabdomüolüüsi. Selliste tüsistuste tekkeohton suurem neerupuudulikkuse võihüpoalbumineemia (nt nefrootilisesündroomiga), hüpotüreoidismigapatsientidel ning alkoholi liigtarvitamisekorral. Lihaskahjustuse risk suurenebtsiprofibraadi samaaegsel kasutamiselkoos teiste fibraatidega või HMG-CoAreduktaasi inhibiitoritega. Kuna ravim onvastunäidustatudmaksafunktsioonihäiretega patsientidele,tuleb regulaarselt kontrollidamaksafunktsiooni näitajaid (shtransaminaase) ning ravi katkestada, kuinäitajate muutused on püsivad või tekibmuu kahtlus maksa kahjustusele. Kunahüpotüreoidism võib põhjustadadüslipideemiat, peab see haigus olemadiagnoositud ja korrigeeritud ennetsiprofibraadiga ravi rakendamist.Hüpotüreoidismi korral on müopaatia ohtsuurem. Kuna kõvakapsel sisaldablaktoosi, on ravim vastunäidustatudkaasasündinud galaktoseemia, glükoosi võigalaktoosi malabsorptsiooni võilaktaasipuudulikkuse korral. Kui mitu kuudkestnud raviga (3...6 kuud) ei olesaavutatud piisavat plasmalipiididesisalduse vähenemist, tulebkaaluda teiste ravimeetodite rakendamist.Tsiprofibraadi ja suukaudseteantikoagulantide samaaegsel kasutamiseltuleb antikoagulandi annust vähendada jakorrigeerida vastavalt protrombiini ajale(INR).KÕRVALTOIMED: Peavalu, vertiigo,iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus jadüspepsia, kõhuvalu.KOOSTOIMED: Teiste fibraatidegakoosmanustamisl võib suurenedarabdomüolüüsi ja müoglobinuuria oht.HMGCoA reduktaasi inhibiitoritegakoosmanustamisel võib sarnaselt teistefibraatidega suureneda rabdomüolüüsi jamüoglobinuuria oht. Kuna võibpotentseerida varfariini toimet, tulebantikoagulandi annust vähendada jakorrigeerida vastavalt protrombiiniajale.Hormonaalsed rasestumisvastased ravimidvõivad suurendada lipiididesisaldust veres.Lipanor, Sanofi-Synthelabo, Caps. 100mg N30


SEEDETRAKTHaavandtõbiEsomeprasoolEsomeprasolumRAVIMITÜÜP: Prootonpumba inhibiitorNÄIDUSTUS: Gastroösofageaalnereflukshaigus: - refluksösofagiidi ravi, -refluksösofagiidi säilitusravi retsidiividevältimiseks,- refluksösofagiidita haigeilsümptomaatiline ravi vajadusel. H. pyloriinfektsiooniga seotudkaksteistsõrmikuhaavandi ravikombinatsioonisantibiootikumidega. MSPVA pikaajalisekasutamisega seotud maohaavandi ravi.MSPVA pikaajalise kasutamisega seotudmao- ja kaksteistsõrmikuhaavandiprofülaktika kõrge riskiga patsientidel.Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandiverejooksu retsidiivi vältimine pärastesmast veenisisest ravi. Zollingeri-Ellisonisündroomi ravi.ANNUSTAMINE: Erosiivserefluksösofagiidi ravi: 40 mg 1 kord ööp.,4 näd. Säilitusravi retsidiivide vältimiseksparanenud ösofagiidiga haigetel: 20 mg 1kord ööp. Gastroösofageaalsereflukshaiguse sümptomaatiline ravi: 20mg 1 kord ööp. H. pylori infektsioonigaseotud kaksteistsõrmikuhaavandi ravikombinatsioonis sobivate AB-ga: 20 mgkoos 1 g amoks. ja 500 mg klaritro. 2korda ööp., 1 näd. MSPV ravimitestpõhjustatud maohaavandite ravi: 20 mg 1kord ööp., 4...8 näd. MSPV ravimitestpõhjustatud mao- jakaksteistsõrmikuhaavandite profülaktikakõrge riskiga patsientidel: 20 mg 1 kordööp. Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandiverejooksu retsidiivi vältimine pärastesmast veenisisest ravi: 40 mg üks kordööp. nelja nädala jooksul. Suukaudseleravile peab eelnema veenisisene ravi maojakaksteistsõrmikuhaavandi verejooksuretsidiivi vältimiseks. Zollingeri-Ellisonisündroom: Soovituslik algannus on 40 mg2 korda ööp. Antud annust peabindividuaalselt kohaldama ja ravi jätkamaseni, kuni see on kliiniliselt näidustatud.Kliinilistele andmetele tuginedes onenamusel patsientidest sümptomidkontrolli all 80...160 mg annuseesomeprasooli juures ööp. Kui annusületab 80 mg ööp., tuleb annust jagadaning manustada kaks korda päevas.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Puuduvad andmed,määrata ettevaatusega.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,asendatud bensimidasoolide või ravimiabiainete suhtes.RISKID: Kasvajale viitavate sümptomiteilmnemisel (nt märkimisväärne kehakaalulangus, korduv oksendamine,neelamisraskus, veriköha või veriroe) ningkui kahtlustatakse või esineb teadaolevmaohaavand, tuleb välistada sellepahaloomulisus, sest ravi esomeprasooligavõib leevendada sümptomeid jaraskendada kasvaja diagnoosimist.Patsiendid, kes tarvitavad ravimit vastavaltvajadusele, peavad võtma ühendust omaraviarstiga, kui nende haigusesümptomaatika või iseloom muutub.Sellistel juhtudel tuleb arvestada ka teistekasutatavate ravimitega tekkida võivatekoostoimete võimalusega ravimiteplasmakontsentratsioonide muutuste tõttu.Esomeprasooli määramisel H. pyloriinfektsiooni raviks tuleb arvestada kõigikolmekomponendi omavahelise koostoimevõimalusega. Klaritromütsiin on tugevCYP3A4 inhibiitor ning kolmikravimääramisel patsiendile, kes samal ajaltarvitab ka teisi CYP3A4 kaudumetaboliseeruvaid ravimeid nagutsisapriid, tuleb arvestada klaritromütsiinivastunäidustusi ja koostoimeid.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhuvalu,diarröa, kõhupuhitus, iiveldus,oksendamine, kõhukinnisus.KOOSTOIMED: Maosisaldise happelisusevähenemine esomeprasooliga ravi ajal võibsuurendada või vähendada teiste ravimiteimendumist juhul, kui nendeimendumismehhanism on seotud maohappelisusega. Sarnaselt antatsiidide võiteiste happesekretsiooni pärssivateravimitega väheneb esomeprasoolisamaaegsel manustamisel ketokonasooli jaitrakonasooli imendumine. Esomeprasoolinhibeerib CYP2C19 isoensüümi, millekaudu ravim peamiselt metaboliseerub.Seega esomeprasooli kombineerimiselteiste CYP2C19 kaudu metaboliseeritavateravimitega nagu diasepaam, tsitalopraam,imipramiin, klomipramiin, fenütoiin jt, võibviimaste plasmakontsentratsioonsuureneda ning tekkida vajadus nendeannuste vähendamiseks. Eriti tuleb sedaasjaolu silmas pidada esomeprasoolimääramisel ainult raviks vajadusel.Tervetele vabatahtlikele diasepaami ja 30mg esomeprasooli samaaegselmanustamisel vähenes diasepaamiCYP2C19-kliirens 45% võrra. Samaaegselfenütoiini ja 40 mg esomeprasoolimanustamisel epileptikutele suurenesfenütoiini plasmasisaldus 13% võrra. Kuiravi esomeprasooliga on alustatud võilõpetatud, on soovitav jälgida fenütoiinikontsentratsiooni plasmas. Kliinilisesuuringus, kus manustati 40 mgesomeprasooli samaaegselt varfariinigatäheldati, et koagulatsiooniajad jäidHaavandtõbilubatud vahemikku. Siiski on suukaudseesomeprasooli kasutamisel samaaegseltvarfariiniga üksikjuhtudel täheldatudkliiniliselt olulist INR-väärtuste tõusu.Soovitatav on varfariini ja teiste kumariiniderivaatidega samaaegse ravi alustamiselning lõpetamisel jälgida vastavaidnäitajaid.Esomeprasooli ja atasanaviiri samaaegselmanustamisel võib väheneda atasanaviiritase plasmas.Escadra, KRKA, Gastrores. caps. 20mgN14; Gastrores. caps. 40mg N14Nexium, AstraZeneca, Gastrores. tabl. 20mg N7,14; Gastrores. tabl. 40 mg N7,14;Inj. plv. 40 mg N10FamotidiinFamotidinumRAVIMITÜÜP: H2-histaminoblokaatorNÄIDUSTUS: Mao- võikaksteistsõrmikuhaavandid,refluksösofagiit, Zollinger-Ellisonisündroom. Maosisaldise aspiratsiooniprofülaktika üldanesteesia ajal suurenenudriskiga patsientidel (Quamatel tabl.).ANNUSTAMINE:Kaksteistsõrmikuhaavandid:Akuutse kaksteistsõrmiksoole haavandipuhul on soovitatav annus 40 mg üks kordööp. õhtuti enne magamaminekut või 20mg kaks korda ööp. (hommikul ja õhtul).Ravi kestus on 4...8 nädalat. Ravi kestusvõib olla lühem, kui endoskoopia abiltuvastatakse kiirem paranemine.Patsientidele, kelle haavandid ei ole 4nädala möödudes täielikult paranenud,soovitatakse täiendavat 4-nädalastraviperioodi.Haavandi taastekke vältimiseks onsoovitatav annus 20 mg üks kord ööp.enne magamaminekut. Maohaavand:Soovitatav annus on 40 mg üks kord ööp.enne magamaminekut. Ravi peab kestma4...8 nädalat, v.a juhul, kui endoskoopiaabil tuvastatakse kiirem paranemine.Refluksösofagiit: 20...40 mg 2 korda ööp.6...12 nädala vältel. Säilitusraviks sobib 20mg ööp. Zollingeri-Ellisoni sündroom:Algannus on tavaliselt 20 mg iga 6 tunnijärel nendele patsientidele, kes ei olevarem antisekretoorset ravi saanud jaseejärel tuleb annuseid kohandadaindividuaalselt patsiendi seisundistlähtuvalt.Patsiente, kes on saanud mõnda teistH2-antagonisti, võib kohe üle viia ravilefamotidiiniga, kus annused on suuremadkui muidu soovitatav algannus (20 mg iga6 tunni järel). Manustamist tuleb jätkata,kuni see on kliiniliselt vajalik. Maosisaldiseaspiratsiooni profülaktika üldanesteesiaajal suurenenud riskiga patsientidel 40 mg113


Haavandtõbiõhtul enne operatsiooni võioperatsioonipäeva hommikul. Inj.:Manustada ainult rasketel juhtudel või kuitabl. manustamine ei ole võimalik.Raviannus peptilise haavandi korral: 20mg 2 korda ööp. i.v. 12 tunniseintervalliga. Zollinger-Ellisoni sündroom:algannus on 20 mg i.v. iga 6 tunni järel.Annuse suurus sõltub happehüpersekretsiooni suurusest.Üldanesteesias aspiratsiooni vältimiseks:20 mg i.v. operatsiooni päeval, kuid mittevähem kui 2 tundi enne operatsioonialgust. Ühekordne annus veeni ei tohiületada 20 mg. Süstimiseks tuleb pulberlahustada 5...10 ml 0,9%naatriumkloriidilahuses ja manustadavähemalt 2 min. jooksul. Infusiooninamanustamise korral tuleb lisada 100 ml5% glükoosi infusioonilahust ja lahuskanda üle 15...30 min. jooksul. Lahustuleb valmistada vahetult enne süstimist.Valmislahus säilib toatemperatuuril 24tundi.LASTELE: Selle ravimi ohutust ja tõhusustlastel ei ole hinnatud. Üle 6-a. (v.aerandjuhtumid, kus näidustuse vajadusthinnatakse väga hoolikalt): 0,4...0,6mg/kg kehakaalu kohta.RASEDATELE: Ei tohi rasedatele jaimetavatele emadele manustada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkust TA suhtes.Rasedus ja imetamine, alla 6-a lapsed.RISKID: Famotidiin võib maskeerida vähisümptomeid ja seetõttu tuleb ennefamotidiinravi alustamist välistada maovähivõimalus.Maksakahjustuse korral tuleb kasutadaettevaatusega ja vähendatud annuses. EtH2-retseptori antagonistide kasutamisel ontäheldatud ristuvat allergiat, tuleb ollaettevaatlik manustamisel patsientidele, keson ülitundlikud teiste H2-retseptoriantagonistide suhtes.KÕRVALTOIMED: Peavalu, nõrkus,kõhukinnisus, kõhulahtisus, vertiigo, halbisu, suukuivus, iiveldus ja oksendamine.KOOSTOIMED: Kombineeridesparasümpaatolüütikumidega saadakseparem toime. Manustamisel koosfamotidiiniga väheneb ketokonasoolisisaldus plasmas ja ketokonasooli toime.Famosan, PRO. MED., Tabl. 20mg N20;Tabl. 40mg N10Quamatel, Gedeon Richter, Tabl. 20mgN28; Tabl. 40mg N14; Inj. subst. 20mg N5+ 5ml lahustit N5OmeprasoolOmeprazolumRAVIMITÜÜP: Prootonpumba inhibiitorNÄIDUSTUS: Mao- võikaksteistsõrmikuhaavandid, MSPV114ravimitest tekitatud mao- jakaksteistsõrmikuhaavandid või erosioonid,H. pylori infektsiooniga seotud peptilisehaavandi ravi koos AB-ga, refluksösofagiit,gastroösofageaalse reflukshaigusegaseotud ülihappesuse ja düspepsiasümptomaatiline ravi, Zollinger-Ellisonisündroom, maosisaldise aspiratsiooniprofülaktika üldanesteesia ajal suurenenudriskiga patsientidel. Üle 1-aastastel ja üle10 kg lastel: Refluksösofagiit.Gastroösofageaalse reflukshaigusegaseotud ülihappesuse ja düspepsiasümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE:Kaksteistsõrmikuhaavand,maohaavand, refluksösofagiit, MSPVravimitest põhjustatud mao- jakaksteistsõrmikuhaavandid või erosioonid,sümptomaatiline gastroösofageaalnereflukshaigus: 20 mg 1 kord ööp. Ravikestus 2...4 näd.Kaksteistsõrmikuhaavandiga patsientidele,kes ei allu hästi teistele raviviisidele, tulebmanustada 40 mg 1 kord ööp, 4 näd.,paranemine saabub tavaliselt 8 nädalaga.Retsidiivi korral ravikuuri korrata.Kaksteistsõrmikuhaavandi retsidiiviprofülaktika: 20...40 mg 1 kord ööp. H.pylori peptilise haavandi korral: 20 mg 1 gamoks. ja 500 mg klaritro. 2 korda ööp.Ravi kestus: 1 näd.; 20 mg 250 mgklaritro. ja 500 mg metronidasooliga (või500 mg tinidasooliga) 2 korda ööp. Ravikestus: 1 näd. Zollingeri-Ellisonisündroom: Algannus on 60 mg 1 kord ööp.Ravi tuleb jätkata senikaua, kui püsibkliiniline vajadus. Enam kui 90%patsientidel, kellel esines kõige raskemhaigusvorm ja kes ei allunud teisteleravivormidele, oli edukas ravi 20...120 mgööp. Refluksösofagiit: 20 mg 1 kord ööp.Paranemine saabub tavaliselt 4 näd.,vajadusel ravikuuri korrata. Ülihappesusesttingitud düspepsia: 20 mg 1 kord ööp.Annus tuleb valida igale patsiendileindividuaalselt, kuna mõnele patsiendilepiisab 10 mg ööp. Kui haigusnähud ei oletaandunud pärast 4 näd. kestnud raviannusega 20 mg ööp., tuleb teostadatäiendavad uuringud. Intravenoosnemanustamine: vähemalt 20...30 min.kestva i.v. infusioonina. Pärast lahustamistalustada koheselt lahuse manustamist.Tavaliselt minnakse 2...3 päeva pärast üleravimi suukaudsele manustamisele.LASTELE: Üle 1-a vanused ja vanemadlapsed: raskekujulise refluksösofagiidiraviks manustatakse 0,7...1,4 mg/kg 1kord ööp., max annus on 40 mg päevas.RASEDATELE: Äärmisel vajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes.RISKID: Enne ravi alustamist tulebvälistada pahaloomulise protsessiSEEDETRAKTolemasolu.KÕRVALTOIMED: Nahalööve, sügelus,peavalu, harva pearinglus, kõhulahtisus,kõhukinnisus, kõhuvalu, iiveldus,oksendamine, kõhupuhitus,KOOSTOIMED: Väheneb ketokonasooli jaitrakonasooli imendumine.Gasec Gastrocaps., Mepha, Gastrocaps.20mg N14, 28; Gastrocaps. 40mg N14Losec, AstraZeneca, Inf. plv. 40 mg N5Losec Mups, AstraZeneca, Enterotabl.20mg N14Loseprazol, PRO. MED., Caps. 20 mgN14, 28Omep, Hexal, Caps. 20mg N15, 30; Caps.40 mg N15, 30Omeprazol Sandoz, Sandoz, Caps. 20mgN14, 28Omeprazol-ratiopharm, ratiopharm,Caps. 20mg N15, 30;Ulcex EC, Grindeks, Caps. 20 mg N14Ultop, KRKA, Gastrores. caps. 20mg N14,N28PantoprasoolPantoprazolumRAVIMITÜÜP: Prootonpumba inhibiitorNÄIDUSTUS: Kergekujulisegastroösofageaalse reflukshaigusegaseotud mao ülihappesuse ja düspepsiasümptomaatiline ravi, refluksösofagiidipikaajaline ravi ja retsidiivi profülaktika,MSPV ravimitest tingitud mao- jakaksteistsõrmikuhaavandid või erosioonid.ANNUSTAMINE: Reflukshaiguse kergevormi ja sellega seotud sümptomite(kõrvetised, regurgitatsioon, valulikneelamine) ravi: 20 mg ööp., 2...4 näd.Refluksösofagiidi pikaajaliseks raviks jaretsidiivi profülaktikaks: 20...40 mgpäevas. MSPV poolt põhjustatud mao- jakaksteistsõrmiku haavandite vältiminepatsientidel, kellel on vajadus pidevaksMSPVA-raviks: 20 mg ööp.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes.RISKID: Maksafunktsioonihäiregapatsientidel tuleb ravi ajal regulaarseltkontrollida maksaensüümide aktiivsust,eriti pikaajalise ravi korral. Võib vähendadavitamiin B12 (tsüanokobalamiin)imendumist tingituna hüpo- võiakloorhüüdriast.Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha,et maohaavandi näol ei oleks tegemisthaavandunud maovähiga ning välistadasöögitoru pahaloomuliste haigustevõimalus.KÕRVALTOIMED: Valu ülakõhus,kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhupuhitus,peavalu.KOOSTOIMED: Võib vähendada või


SEEDETRAKTsuurendada nende ravimite imendumist,mille biosaadavus sõltub pH-st (ntketokonasool). Metaboliseeritakse maksastsütokroom P450 ensüümsüsteemi poolt.Välistada ei saa koostoimeid teiste samaensüümsüsteemi poolt metaboliseeritavateravimite ja ainetega. Vastavates kliinilistesuuringutes ei täheldatud kliiniliselt olulisikoostoimeid järgmiste ravimitega jaühenditega nagu karbamasepiini, kofeiini,diasepaami, diklofenaki, digoksiini,etanooli, glibenklamiidi, metoprolooli,naprokseeni, nifedipiini, fenprokumooni,fenütoiini, piroksikaami, teofülliini,varfariini ja suukaudseterasestumisvastaste preparaatidega.Puudusid koostoimed ka samaaegseltkasutatavate antatsiididega.Controloc, Altana, Enterotabl. 20 mgN14; Enterotabl. 40 mg N14Nolpaza, KRKA, Gastrores. tabl. 20 mgN14; Gastrores. tabl. 40 mg N14;Pantoprazol-ratiopharm, ratiopharm,Gastrores. tabl. 20 mg N14; Gastrores.tabl. 40 mg N14Pantoprazole Actavis, Gastrores. tabl.20 mg N28; Gastrores. tabl. 40 mg N28RanitidiinRanitidinumRAVIMITÜÜP: H2-histaminoblokaatorNÄIDUSTUS: Mao- võikaksteistsõrmikuhaavandid,refluksösofagiid, gastroösofageaalsereflukshaigusega seotud ülihappesuse jadüspepsia sümptomaatiline ravi,Zollinger-Ellisoni sündroom. Maosisaldiseaspiratsiooni profülaktika üldanesteesiaajal suurenenud riskiga patsientidel.ANNUSTAMINE: Kaksteistsõrmiku- jamaohaavandite puhul: 300 mg pärastõhtusööki või enne magamaminekut; või150 mg hommikul ja õhtul. Ravi 4...6 näd.Refluksösofagiidi raviks võetakse 300 mgpärast õhtusööki või ennemagamaminekut või 150 mg hommikul jaõhtul kuni 8 näd. jooksul, vajadusel ka 12näd. Maosisaldise aspiratsiooniprofülaktikaks üldanesteesia ajalriskirühma patsientidel: 150 mg 2 tundienne anesteesia induktsiooni ningsoovitatavalt ka 150 mg eelmisel õhtul.Sünnituse alguses võib anda 150 mg suukaudu ning korrata seda vajadusel6-tunniste intervallidega. Zollingeri-Ellisonisündroom: 150 mg 3 korda päevas (450mg ööp.). Annust võib suurendada600...900 mg ööp.LASTELE: Vanusegrupis 10...14 eluaastat:ravi peab toimuma ainult rangetelnäidustustel ja lühiajaliselt. Päevane annuspeptilise haavandi raviks on 2 mg/kgkehakaalu kohta, jaotatuna 2 annuseks.RASEDATELE: Võib kasutada vaidäärmisel juhul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Näidustusttuleb rangelt hinnata ka üle 10-a lastel jakuni 14-a noorukitel.RISKID: Ei ole ette nähtud kergetegastrointestinaalsete vaevuste, nt ärritatudmao raviks. Enne ravi alustamist tulebvälistada võimalik pahaloomuline protsess,eriti enne maohaavandite ravi. Kahjustatudneerutalitlusega patsientidel tuleb annustvähendada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, väsimus,peapööritus, nahalööve, sügelus,kõhulahtisus, kõhukinnisus või iiveldus.KOOSTOIMED: Kui kasutada suurtesannustes, võib (tubulaarse sekretsiooniinhibeerimise kaudu) vähenedaprokaiinamiidi ja N-atsetüülprokaiinamiidieritumine. Imendumine võib vähenedaantatsiidide või sukralfaadi toimel. Juhul,kui manustada koos ravimeid, milleimendumine sõltub pH-st (näiteksketokonasool), tuleb arvestadavõimalusega, et nende ainete imendumineon muutunud. Alkoholi toime võibtugevneda.Raniberl, Berlin-Chemie, Tabl. 150mgN50; Tabl. 300mg N20Ranisan, PRO. MED., Tabl. 150mg N20,60; Inj. 25mg/ml 2ml N50Zantac, Glaxo, Lah. tabl. 150mg N10;Kaet. tabl.150mg N60TsimetidiinCimetidinumRAVIMITÜÜP: H2-histaminoblokaatorNÄIDUSTUS: Mao- võikaksteistsõrmiksoole haavandid, MSPVravimitest tekitatud mao- võikaksteistsõrmiksoole haavandid võierosioonid. Refluksösofagiit,gastroösofageaalne reflukshaigus,Zollinger-Ellisoni sündroom. Maosisaldiseaspiratsiooni profülaktika suurenenudriskiga patsientidel.ANNUSTAMINE: Mao- võikaksteistsõrmiksoole haavand, ravimitesttingitud haavand või erosioonid: 800 mgenne magamaminekut või 400 mg 2 kordaööp. hommikusöögi ajal ja ennemagamaminekut või 200 mg 3 korda ööp.söögi ajal ja 400 mg ennemagamaminekut (ööp. koguannus 1 g).Kui viimane raviskeem ei ole piisav, võibannust suurendada 400 mg-ni 3 kordaööp. söögi ajal ja 400 mg ennemagamaminekut (ööp. koguannus 1,6 g).Ravi kestus nimetatud näidustustel ei tohiületada 12 näd. Patsientidel, kellel onvajalik maohappe sekretsiooni pärssimine,võib ravi kesta pikemat aega annusegaHaavandtõbi400 mg 2 korda ööp. või 400 mg 1 kordööp. Refluksösofagiit: soovitatav annus on400 mg 4 korda ööp. (söögi ajal ja ennemagamaminekut). Ravi kestab 4...8 näd.Zollingeri-Ellisoni sündroom: 400 mg 4korda ööp. ja enam (max 2,4 g ööp.).Vajadusel manustatakse ka antatsiide.Maohappe aspiratsiooni profülaktikariskigrupi patsientidel: 400 mg 90...120minutit enne üldanesteesia sissejuhatust.Sünnituse korral tuleb annus manustadasünnitegevuse alguses. Kui risk püsib, võibvajadusel manustamist korrata 4-tunnisteintervallide järel. Kõikidel juhtudel tulebrakendada tavalisi abinõusid maohappeaspiratsiooni vältimiseks.LASTELE: Üle 1 eluaasta 25...30 mg/kgööp., jagatuna mitmelemanustamiskorrale. Alla 1-aastastel lastelei soovitata kasutada.RASEDATELE: Pole soovitav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võikoostisainete suhtes.RISKID: Enne ravi alustamist tulebvälistada haavandunud maovähiesinemine. Neerufunktsiooni häiretegapatsientidel tuleb annust vähendadavastavalt kreatiniini kliirensile,raskekujulise neerupuudulikkuse korral eitohi ületada annust 400 mg ööp.Vereloomehäirete korral võib põhjustadavere vormelementide arvu vähenemist.Ravimi järsk ärajätmine võib põhjustadamaomahla sekretsiooni kiiret tõusu.Hoolikat jälgimist vajavad patsiendid, kessaavad samaaegset ravi suukaudseteantikoagulantide või fenütoiiniga.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus,pearinglus, üldine väsimus, peavalu,nahasügelus, lööbed, vaskuliiditüüpiurtikaaria, alopeetsia.KOOSTOIMED: Võib pidurdada jatugevdada arütmiavastaste preparaatide(lidokaiin, propafenoon, kinidiin,amiodaroon, flekainiid, prokaiinamiid),diabeediravimite (sulfonüüluureaderivaadid, biguaniidid), epilepsiaravimite(fenütoiin, karbamasepiin, valproaat),opioidide (petidiin), AD-de (amitriptülliin,imipramiin, nortriptüliin, moklobemiid,doksepiin, sertraliin), varfariini ja teistesuukaudsete antikoagulantide, sedatiivsetepreparaatide (kloordiasepoksiid, zaleploon,bensodiasepiinid), samuti klooramfenikooli,erütromütsiini, metronidasooli,mebendasooli, labetalooli, metoprolooli,propranolooli, fluoruratsiili, zolmitriptaani,kloorpromasiini, tsüklosporiini, nifedipiini,suksametoniini, teofülliini, urapidiili,vasopressiini toimet. On andmeid, etantatsiidid ja sukralfaat vähendavadimendumist. Metoklopramiid vähendabbiosaadavust. Rifampitsiin kiirendabmetabolismi.115


Kõhulahtisuse vastasedSEEDETRAKTCimetidins, Grindeks, 200 mg tab. N60;400 mg tab. N30;LahtistidMakrogoolMacrogolumRAVIMITÜÜP: Osmootne lahtistiNÄIDUSTUS: Kõhukinnisusesümptomaatiline ravi 6-kuuliste kuni8-aastastel lastel. Enne ravi alustamisttuleb arsti poolt välistada orgaanilinepõhjus, eriti alla 2-aastastel lastel.Kõhukinnisuse ravi peab olema ajutinetäiendus üldhügieenilistele printsiipidele jadieetravile mitte kauem kui 3 kuu jooksul.Kui sümptomid ei möödu vaatamata ravileja dieedile, tuleb kahtlustada orgaanilistpõhjust ja seda ravida.LASTELE: Seespidine. 6-kuud...1-aastased: 4g (1 pakike) päevas.1...4-aastased: 4...8 g päevas.4...8-aastased: 8...16 g päevas. Igapakikese sisu lahustada enne tarvitamist50 ml vees ja võtta sisse hommikul (kuiannus on 1 pakike päevas) või kui annuson suurem kui 1 pakike, jagada annushommiku ja õhtu vahel. Toime saabub24...48 tunni jooksul pärast manustamistLastel ei tohi ravikuur olla pikem kui 3kuud, kuna puuduvad kliiniliste uuringuteandmed üle 3 kuu kestnud manustamisekorral. Raviga taastatud soole motoorikasäilitamiseks tuleb jätkata õiget elustiili jadieeti.Päevase annuse suurus tuleb reguleeridavastavalt kliinilisele tulemusele.VASTUNÄID.: Raske põletikulinesoolehaigus (nt haavandiline koliit, Crohnitõbi), toksiline megakoolon. Sooleperforatsioon või soole perforatsioonitekkimise risk. Iileus soolesulguse kahtlusvõi sümptomaatiline stenoos. Tundmatuetioloogiaga valud alakõhus, koolikud.Ülitundlikkus makrogooli(polüetüleenglükooli) või ükskõik milliseabiaine suhtes.RISKID: Kasutamise ohutus on kindlakstehtud 6 -kuuliste kuni 3-aastaste lastepuhul.Andmed kasutamise kohta alla 2-aastastellastel on piiratud. Kõhukinnisuse ravi tulebvaadelda kui täiendust tervislikule eluviisileja dieetravile: õige toitumine (rohke puu-jajuurvilja kasutamine ja piisava kogusevedeliku tarbimine), liikuv eluviis ningregulaarse defekatsioonirefleksikujundamine.Enne ravi alustamist tuleb välistadakõhukinnisust põhjustav haigus. Pärast 3kuud kestnud ravi teostada põhjalikud116kliinilised uuringud kõhukinnisuse suhtes.Päriliku fruktoosi-talumatuse probleemigapatsientidel on selle ravimi kasutaminevastunäidustatud.Kõhulahtisuse korral tulebettevaatlikkusega suhtuda patsientidesse,kellel võib tekkida vee- elektrolüütidetasakaalu häireid (nt maksapuudulikkuse,neerukahjustusega või diureetikumekasutavad patsiendid) ja kaaluda neilelektrolüütide taseme kontrolli.Ettevaatust.Väga harva on esinenud allergilisireaktsioone (lööve, nõgestõbi, turse)ravimitega, mis sisaldavad makrogooli(polüetüleenglükooli). Erandjuhtudel onesinenud anafülaktilist shokki. Ei sisaldamärkimisväärset kogust suhkrut egapolüooli, mistõttu teda võib kasutada kalastel, kes on galaktoosivabal dieedil.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus,kõhuvalu.Forlax, Beaufour Ipsen, P.o. sol. plv. 4gN20Na ja K soolad,makrogoolNatrii sulfas, Kalii chloridum, Natriichloridum, Natrii bicarbonas, MacrogolaRAVIMITÜÜP: Osmootne lahtistiNÄIDUSTUS: Soolestiku loputus enneseedetrakti uuringut (koloskoopia,röntgenuuringud) või kirurgilistoperatsiooni.ANNUSTAMINE: Iga pakk lahustatakse 1liitris joogivees. Loksutada, kuni pulber ontäielikult lahustunud. Lahus on mõeldudkohe kasutamiseks. Joomise kiirus on 1liiter tunnis. Annust arvestatakse 1 liiterlahust 15...20 kg kehakaalu kohta, miskeskmiselt vastab 3...4 liitrile (3...4 pakki),manustamiseks kas korraga või jagatunakaheks annuseks (2 liitrit õhtul ja 2 liitritjärgmisel hommikul). Igal juhul peabviimane lahuse kogus olema manustatudvähemalt 3 tundi enne uuringu võiprotseduuri algust.LASTELE: Alla 15-aastastelevastunäidustatud (kliiniliste uuringutepuudumise tõttu).RASEDATELE: Ainult äärmise vajadusekorral.VASTUNÄID.: Haige raske üldseisund,näiteks dehüdratatsioon ja raskesüdamepuudulikkus. Äge koliit.Soolesulgus. Kaugelearenenud kartsinoom.Alla 15-aastased lapsed (kliinilisteuuringute puudumise tõttu).RISKID: Tervisehäiretega eakatelpatsientidel peab manustama arstijärelevalve all. Tekkiva kõhulahtisuse tõttuvõib häiritud olla teiste ravimiteimendumine. Ravim sisaldab makrogooli(polüetüleenglükooli). Väga harva onesinenud allergilisi reaktsioone (lööve,nõgestõbi, turse) ravimitele, missisaldavad polüetüleenglükooli. Seetõttu eisoovitata patsientidele, kellel esinebülitundlikkust polüetüleenglükooli suhtes.KÕRVALTOIMED: Manustamise algul ontäheldatud iiveldust ja oksendamist, mistavaliselt möödub. Võib tekkidameteorism. Harva allergilisednahareaktsioonid, nagu lööve, urtikaaria jaturse, väga harva anafülaktiline shokk.KOOSTOIMED: Vahetult enne ja pärastmanustamist ei tohi võtta teisi ravimeid.Teisi kõrvaltoimeid ei ole teada.Cololyt, Spirig, gran5,68g+0,745g+1.46+0.745g+59g N3Fortrans, Beaufour Ipsen, plv.5,7g+0,75g+1,46g+1,68g+64g N4KõhulahtisusevastasedLoperamiidLoperamidumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikat pärssivaineNÄIDUSTUS: Ägeda mittespetsiifilisekõhulahtisuse sümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Äge kõhulahtisus: 4 mg,järgnevalt 2 mg pärast iga roojamist.Manustamisintervall peab esimese jajärgmise annuse vahel olema vähemalt2...3 tundi. Max lubatud annus ööp. 16mg. Kroonilise kõhulahtisusee ägenemine:4 mg ööp., edasine annustamine onindividuaalne (2...16 mg ööp.)saavutamaks 2 istet. Max lubatud annusööp. on 16 mg.LASTELE: Äge kõhulahtisus: üle 4-a 2 mgja pärast igat vedelat istet 2 mg, max 3mg/10 kg kehakaalu kohta. Kroonilisekõhulahtisuse ägenemist loperamiidiga eiravita.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiainete suhtes, haavandiline koliit,pseudomembranoosne koliit, alla 4-alapsed. Ei tohi kasutada ägeda düsenteeria(veriroe, kõrge palavik) esmaseks raviks.Kõhukinnisuse, puhituse või subiileusetekkimisel tuleb manustamine lõpetada.RISKID: Kõhulahtisuse korral võib tekkidavedeliku ja elektrolüütide kaotus,näidustatud vee ja elektrolüütide tasakaalutaastamine. Kui ägeda kõhulahtisuse korral48 tundi pärast ravi algust ei ilmne kliinilistparanemist, tuleb ravimi kasutaminelõpetada ning alustada muu raviga.


SEEDETRAKTAntiemeetilised. Soole motoorikat kiirendavadMaksafunktsiooni häirete korral tekivadkõrvaltoimed sagedamini.KÕRVALTOIMED: Kõhukinnisus,kõhuvalu, iiveldus, väsimus, peavalu,pearinglus, meteorism, suukuivus,oksendamine, väga harva paralüütilineiileus, allergilised reaktsioonid (nõgestõbi).KOOSTOIMED: Samaaegse kinidiini,verapamiili või ketokonasooli manustaminevõib pärssida hingamist. Ritonaviiri (HIVproteinaasi inhibiitor) kasutamise ajal onsamuti täheldatud koostoimeid.Imodium, Johnson & Johnson, caps. 2mgN20Lopedium, Sandoz, Caps. 2mg N30Antiemeetilised.Soole motoorikatkiirendavadAprepitantAprepitantRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Pahaloomulise kasvajatsisplatiinil baseeruvast vägaemetogeensest kemoteraapiastpõhjustatud ägeda ja hiljem tekkivaiivelduse ja oksendamise profülaktika.Kasvaja mõõdukalt emetogeensekemoteraapiaga seotud iivelduse jaoksendamise profülaktika.Operatsioonijärgne iiveldus jaoksendamine. Manustatakse osanakombinatsioonravist.ANNUSTAMINE: Manustatakse 3 päevajooksul osana raviskeemist, mis sisaldabkortikosteroidi ja 5-HT3 antagonisti.Soovitatav annus on 125 mg suu kauduesimesel ravipäeval ja 80 mg 1 kord ööp.teisel ja kolmandal ravipäeval.Deksametasooni manustati 30 minutitenne kemoteraapiat esimesel ravipäevalning 2...4 ravipäeva hommikul.Deksametasooni annuse valimisel võetiarvesse ravimite koostoimeid.LASTELE: Ohutus ja efektiivsus ei olekindlaks tehtud.RASEDATELE: Kasutada vaid äärmiselvajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohimanustada koos pimosiidi, terfenadiini,astemisooli või tsisapriidiga. TsütokroomP450 isoensüümi 3A4 (CYP3A4)inhibeerimine aprepitandi poolt võib viianende ravimite plasmakontsentratsioonisuurenemiseni, mis võib põhjustadaraskeid või eluohtlikke reaktsioone.RISKID: Mõõduka maksapuudulikkusegapatsientide kohta on andmeid vähe jaraske maksapuudulikkusega patsientidekohta andmed puuduvad. Neil patsientideltuleb aprepitanti kasutada ettevaatusega.Ettevaatusega kasutada patsientidel, kessaavad samaaegset ravi põhiliselt CYP3A4poolt metaboliseeritavate suu kaudumanustatavate ravimitega. Manustaminekoos ergotamiini derivaatidega, mis onCYP3A4 substraadid, võib viia nenderavimite plasmakontsentratsioonisuurenemiseni. Seetõttu peab olemaettevaatlik ergotamiiniga seotud toksilisusevõimaliku ohu tõttu. Varfariiniga koosmanustamisel lüheneb protrombiiniaeg.Kasutamise ajal ja kuni 28 päeva pärastmanustamist võib vähenedahormonaalsete kontratseptiivideefektiivsus. Vältida tuleb manustamist koosCYP3A4 aktiivsust tugevalt indutseerivateravimitega (nt rifampitsiin, fenütoiin,karbamasepiin, fenobarbitaal), kuna selletagajärjel väheneb aprepitandiplasmakontsentratsioon. Naistepunaüheaegset kasutamist ei soovitata.Manustamisel koos CYP3A4 aktiivsustinhibeerivate ravimitega (nt ritonaviir,ketokonasool, klaritromütsiin,telitromütsiin) peab olema ettevaatlik,kuna selle tagajärjel suureneb aprepitandiplasmakontsentratsioon.KÕRVALTOIMED: Isutus, peavalu,pearinglus, luksumine, kõhukinnisus,kõhulahtisus, düspepsia, röhitis,asteenia/väsimus.KOOSTOIMED: CYP3A4 mõõdukainhibiitorina võib põhjustada CYP3A4 pooltmetaboliseeritavate samaaegseltmanustatud ravimiteplasmakontsentratsiooni suurenemist. Eitohi kasutada koos pimosiidi, terfenadiini,astemisooli või tsisapriidiga. CYP2C9mõõduka indutseerijana ja CYP3A4 jaglükuronidatsiooni kerge indutseerijanavõib põhjustada samu eliminatsiooni teidkasutavate substraatideplasmakontsentratsiooni vähenemist. Seetoime võib avalduda alles pärast ravilõppu.Ravikuuri kasutamisel koosdeksametasooniga tuleb viimase tavalistsuukaudset annust vähendada umbes50% võrra. Ravikuuri kasutamisel koosmetüülprednisolooniga tuleb viimasetavalist veenisisest annust vähendadaumbes 25% ja tavalist suukaudset annustumbes 50% võrra. Kliinilistes uuringutesmanustati koos järgmistekemoterapeutikumidega, mismetaboliseeritakse põhiliselt või osaliseltCYP3A4 poolt: etoposiid, vinorelbiin,dotsetakseel ja paklitakseel. Nenderavimite annust ei korrigeeritud võimalikkekoostoimeid arvesse võttes. Neid ravimeidsaavate patsientide puhul peab olemaettevaatlik ning vajalikuks võib osutudatäiendav jälgimine. Midasolaami ja teisteCYP3A4 poolt metaboliseeritavatebensodiasepiinide (alprasolaam,triasolaam) plasmakontsentratsioonisuurenemise võimalikke toimeid tulebarvesse võtta nende manustamisel.Pikaajalist varfariinravi saavatelpatsientidel tuleb ravi ajal ja 2 näd. jooksulpärast iga kemoteraapiast põhjustatudiivelduse ja oksendamise 3-päevastravikuuri kontrollida protrombiiniaega(INR). Kasutamise ajal ja kuni 28 päevapärast manustamist võib vähenedahormonaalsete kontratseptiivideefektiivsus.Manustamisel koos CYP3A4 aktiivsustinhibeerivate ravimitega (nt ritonaviir,ketokonasool, klaritromütsiin,telitromütsiin) peab olema ettevaatlik,kuna selle tagajärjel suureneb aprepitandiplasmakontsentratsioon. Vältida tulebmanustamist koos CYP3A4 aktiivsusttugevalt indutseerivate ravimitega (ntrifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin,fenobarbitaal), kuna selle tagajärjelväheneb aprepitandiplasmakontsentratsioon, millega võibkaasneda toime vähenemine.Emend, MSD, Kõvacaps. 80 mg N1, 2, 5;Kõvacaps. 125 mg N1, 5; Caps. 80 mg N2;Caps. 125 mg N1DomperidoonDomperidonumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Täiskasvanud: Iivelduse,oksendamise, täiskõhutunde, ülakõhudüskomfordi ja maosisaldiseregurgitatsiooni sümptomaatilineleevendamine.Üle 12-aastased noorukid kehakaaluga 35kg ja enam: Iivelduse ja oksendamisesümptomaatiline leevendamine.ANNUSTAMINE: Soovitatav on võttaravimit enne sööki. Pärast sööki võtmineaeglustab mõnevõrra ravimi imendumist.Ravi esialgne kestvus on neli nädalat.Patsientide seisundit tuleb nelja nädalamöödudes uuesti hinnata ja vajadusel uusravikuur määrata. Täiskasvanud janoorukid (üle 12-aastased kehakaaluga 35kg ja enam): 10...20 mg 3...4 kordapäevas, max. ööp. annus 80 mg.LASTELE: Soovitatav on võtta ravimitenne sööki. Pärast sööki võtmineaeglustab mõnevõrra ravimi imendumist.Ravi esialgne kestvus on neli nädalat.Patsientide seisundit tuleb nelja nädalamöödudes uuesti hinnata ja vajadusel uusravikuur määrata. Imikud ja lapsed:117


Antiemeetilised. Soole motoorikat kiirendavadSEEDETRAKT0,25...0,5 mg/kg 3...4 korda päevas max.ööp. annusega 2,4 mg/kg (kuid annust 80mg ööp. ei tohi ületada). Tabletid onsobimatud lastele kehakaaluga alla 35 kg.RASEDATELE: Raseduse ajal tohibkasutada ainult siis, kui see on õigustatudja ravist on oodata kasu. Rinnaga toitmiseajal mitte kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiainete suhtes. Prolaktiinivabastav hüpofüüsi kasvaja(prolaktinoom). Ei tohi kasutada, kuiseedetrakti motoorika stimuleerimine võibosutuda kahjulikuks: seedetraktiverejooks, mehhaaniline sulgus võiperforatsioon.RISKID: Ettevaatusabinõud kasutamisel:tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid,kellel esineb pärilikku laktoositalumatust,laktaasipuudulikkust võiglükoosi-galaktoosi imendumisraskusi, eitohi seda ravimit võtta. Domperidoonirinnapiima erituv eeldatav kogus suurimasoovitatud annuse kasutamisel on vähemkui 7 mcg ööp. Ei ole teada, kas sellinekogus on vastsündinule kahjulik. Seetõttuei soovitata kasutada imetavatel naistel.Kasutamine imikutel: Neuroloogilisedkõrvaltoimed on harvad. Kunaainevahetusfunktsioonid jahematoentsefaalbarjäär ei ole esimestelelukuudel täielikult välja arenenud, onimikutel suurem risk neuroloogilistekõrvaltoimete tekkeks. Siiski on soovitatav,et vastsündinutel, imikutel ja väikelastelmäärataks annus täpselt ja järgitaks seda.Üleannustamine võib lastel põhjustadaekstrapüramidaalsümptomeid, aga arvessetuleb võtta ka muid põhjusi. Tabletid eisobi kasutamiseks lastel kehakaaluga alla35 kg. Kuna domperidoon metaboliseerubsuurel määral maksas, ei tohi kasutadamaksafunktsiooni häirete korral. Raskeneerupuudulikkusega patsientidel(kreatiniini sisaldus vereseerumis > 6mg/100 ml, s.o > 0,6 mmol/l) suurenesdomperidooni eliminatsioonipoolväärtusaeg 7,4 tunnilt 20,8 tunnile,aga ravimi sisaldus plasmas oli madalamkui tervetel vabatahtlikel. Kuna väga väikemuutumatu osa ravimist väljutatakseneerude kaudu, on vähe tõenäoline, etühekordne annus vajabneerupuudulikkusega patsientide puhulkohandamist. Siiski tuleb korduvamanustamise puhul vähendadaannustamise sagedust ühele kuni kahelekorrale päevas sõltuvaltneerupuudulikkuse raskusastmest javajalikuks võib osutuda annusevähendamine. Selliseid pika ravikuurigapatsiente tuleb regulaarselt jälgida.Samaaegset kasutamist koos suukaudseketokonasooli, erütromütsiini või teistetugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega,118


SEEDETRAKTAntiemeetilised. Soole motoorikat kiirendavadmis põhjustavad QT-intervalli pikenemist,tuleks vältida.KÕRVALTOIMED: Suurenenud prolaktiinitase, seedehäired, sh väga harvalühiajaline soolekramp, galaktorröa,günekomastia, amenorröa.KOOSTOIMED: Domperidooni peaminemetaboliseerumistee on läbi ensüümiCYP3A4. In vitro andmed viitavad, etsamaaegne kasutamine ravimitega, misoluliselt pärsivad seda ensüümi, võibpõhjustada domperidooni sisaldusesuurenemist vereplasmas. Eraldi läbiviidud in vivofarmakokineetika/farmakodünaamikakoostoime uuringud suukaudseketokonasooliga või suukaudseerütromütsiiniga tervetel uuritavatelkinnitasid domperidooni CYP3A4vahendatava esmase passaazhiinhibeerumist nende ravimite toimel.Domperidon Actavis, Tabl. 10 mg N30MetoklopramiidMetoclopramidumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Pahaloomulise kasvajakemoteraapiast põhjustatud võioperatsioonijärgne iiveldus jaoksendamine. Migreenihooga seotud tugeviiveldus ja oksendamine täiskasvanutel.Gastroösofageaalne refluks täiskasvanutel.ANNUSTAMINE: Ühekordne annus 10mg, 30...40 mg ööp. Ravi kestvus üldjuhulon 4...6 näd., üksikjuhtudel kuni 6 kuud.Inj: 1 amp. 3...4 korda ööp. i.v. või i.m.LASTELE: 2...14-a: 0,1 mg/kg kehakaalukohta, max ööp. 0,5 mg /kg kehakaalukohta.RASEDATELE: Metoklopramiidi ei tohiesimese 3 raseduskuu ja rinnaga toitmiseajal kasutada, kuna puuduvad küllaldasedkliinilised uuringud. Raseduse teisel jakolmandal trimestril tohib metoklopramiidikasutada ainult täpse diagnoosi olemasolulja äärmisel vajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,feokromotsütoom, mehhaanilinesoolesulgus, sooleperforatsioon jaseedetrakti verejooks, prolaktiinsõltuvkasvaja, epilepsia, parkinsonism, raseduseesimene trimester ja rinnaga toitmine,imikud ja kuni 2-a lapsed. Toimeaine suuresisalduse tõttu on 10 mg veevabametoklopramiidvesinikkloriidi sisaldavadtabletid vastunäidustatud 2...14-aastastelelastele. Süstelahust tohib alla14-aastastele lastele manustada ainultäärmisel vajadusel raskekujulise iivelduseja oksendamise raviks ning enneseedetrakti ülaosa uuringuid.RISKID: Patsientidel alla 30 eluaasta, kesmanustavad metoklopramiidi on suuremrisk düskineetiliste motoorsete häiretetekeks.Eakatel patsientidel suurenebparkinsonismi esinemissagedus.Neerupuudulikkuse korral valitakseväiksem annus vastavaltneerupuudulikkuse astmele. Raskemaksapuudulikkuse ja astsiidi korral peabeliminatsiooni poolväärtusaja pikenemisetõttu annust poole võrra vähendama.Kõrvaltoimed tekivad sagedamini noortelinimestel ning patsientidel, kellel on raskeneerufunktsiooni häire(neerupuudulikkus); nendel juhtudel tulebravimi kasutamine kohe lõpetada. Inj.:Lastele vanuses 2...14 aastat manustadametoklopramiidi ainult kindla diagnoosikorral.Süstelahus sisaldab naatriumsulfitit,mistõttu mitte kasutada astmaatikutel, keson ülitundlikud sulfitite suhtes.KÕRVALTOIMED: Väsimus, peavalu,pearinglus, hirmutunne, rahutus jakõhulahtisus, liiklusohtlik, koostoimelalkoholiga see omadus tugevneb.KOOSTOIMED: Metoklopramiid võibmõjutada teiste ravimite imendumist,näiteks. digoksiini ja tsimetidiiniimendumine aeglustub; antibiootikumide(tõestatud tetratsükliinil, pivampitsilliinil),paratsetamooli, levodopa, liitiumi jaalkoholi imendumine võib kiireneda võisuureneda. Metoklopramiidi ja liitiumisamaaegsel manustamisel võib suurenedaliitiumi plasmakontsentratsioon jatoksilisus.Antikolinergilised ained võivadmetoklopramiidi toimet vähendada.Metoklopramiidi ja neuroleptikumide (ntfenotiasiinid, tioksanteenderivaadid,butürofenoonid) üheaegsel manustamiselvõivad tugevneda ekstrapüramidaalhäired(nt. krambid pea, kaela ja õla piirkonnas).Suktsinüülkoliini toime võibmetoklopramiidi toimel pikeneda.Naatriumsulfiti sisalduse tõttu süstelahuseslaguneb samaaegselt manustatud tiamiin(vitamiin B1) organismis kiiresti.Cerucal, Teva, tabl. 10mg N50; inj 5mg /ml 2ml N10OndansetroonOndansetronumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Pahaloomulise kasvajakemot. või radioteraapiast põhjustatudiiveldus ja oksendamine,operatsioonijärgne iiveldus jaoksendamine.ANNUSTAMINE: Kemo- võiradioteraapia: 8...32 mg ööp.,annustatuna järgnevalt: 8 mg aeglase i.v.inf. ühekordselt vahetult enne kemot.; 8mg aeglase i.v. inf. vahetult ennekemoteraapiat ning edasi 2 i.v. 8 mgannust 4 ja 8 tundi pärast esimest annustvõi püsiinf. 1 mg tunnis 24 tunni jooksul;ühekordselt 32 mg süstituna mittekiiremini kui 15 min. jooksul vahetult ennekemot. algust; 8 mg suukaudselt 1...2tundi enne ravi algust, edasi 8 mgsuukaudselt iga 12 tunni järel kuni 5päeva. Postoperatiivne periood: 4 mgühekordselt i.m. või aeglaselt i.v.anesteesia sissejuhatamisel võiüksikannusena 16 mg suu kaudumanustatuna 1 tund enne anesteesiasissejuhatamist. Juba tekkinudpostoperatiivse oksendamise raviks onnäidustatud üksikannusena 4 mg i.m. võiaeglase i.v. süstena.LASTELE: Lastele, kelle kehapindala onsuurem kui 1,2 m2, võib manustadavahetult enne kemoteraapia algust 8 mgühekordselt veeni, 12 tunni möödudesjätkata ravi, manustades 8 mg suu kaudu.Seejärel manustada suu kaudu 8 mg 2korda ööp. kuni 5.ööpäevani pärastravikuuri lõppu. Lastele, kelle kehapindalaon väiksem kui 1,2 m2, ei sobi 8 mgõhukese polümeerikattega tabletttoimeaine suure sisalduse tõttu. Inj.:Lastele, kelle kehapindala on väiksem kui0,6 m2, tuleb vahetult enne kemoteraapiatmanustada ondansetrooni annuses 5mg/m2 i.v. 12 tunni möödudes jätkataravi, manustades 2 mg ondansetroonisuukaudselt 2 korda ööpäevas kuni 5päeva pärast ravikuuri lõppu. Lastele,kelle kehapindala on 0,6...1,2 m2, võibondansetrooni manustada vahetult ennekemoteraapiat annuses 5 mg/ m2ühekordse i.v. süstena. 12 tunnimöödudes jätkata ravi, manustades 4 mgondansetrooni suukaudselt 2 kordaööpäevas kuni 5 päeva pärast ravikuurilõppu.Lastele, kelle kehapindala on suurem kui1,2 m2, manustatakse ondansetroonivahetult enne kemoteraapiat i.v. annuses8 mg. 12 tunni möödudes jätkata ravi,manustades 8 mg ondansetroonisuukaudselt 2 korda ööpäevas kuni 5päeva pärast ravikuuri lõppu.Alternatiivse võimalusena võib lastelevanuses 6 kuud või üle selle manustadaondansetrooni annuses 0,15 mg/kg (mitteületada annust 8 mg) ühekordseintravenoosse süstena vahetult ennekemoteraapiat.Seda annust võib manustada nelja tunnijärel kolm korda. Ravimi suukaudsetmanustamist annuses 4 mg kaks kordapäevas võib jätkata kuni 5 päeva pärastkemoteraapiat. Kogu manustatudravimannus ei tohi ööpäevas ületada119


Spasmolüütilisedtäiskasvanule mõeldud annust.Operatsioonijärgse iivelduse jaoksendamise vältimiseks ja raviksmanustatakse ondansetrooni aeglaseveenisüstina 0,1 mg/kg (maksimaalselt 4mg) enne või pärast üldanesteesiainduktsiooni või pärast operatsiooni.Operatsioonijärgselt tekkinud iivelduse jaoksendamise raviks manustatakse aeglaseveenisüstina 100 mcg/kg (max. 4 mg).RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimikomponentide suhtes.RISKID: Patsientidel, kes on ülitundlikudteiste valikuliste 5HT3 retseptoriteantagonistide suhtes, võivad ollaülitundlikud ka ondansetrooni suhtes. Vägaharva on ondansetrooni (eelkõigeintravenoosse ravimvormi) manustamisejärgselt esinenud patsientidel mööduvaidEKG muutusi, kaasa arvatud QT intervallipikenemist. Ondansetroon kiirendabjämesoole läbitavust, mistõttu tulebpatsiente, kellel esinevad kergekujulisedsooleobstruktsiooni nähud, pärast ravimimanustamist jälgida.KÕRVALTOIMED: Peavalu, näopunetus,soojatunne, kõhukinnisus, pearinglus(pärast kiiret i.v. manustamist). Süstekohalvõib tekkida lokaalne ärritus.KOOSTOIMED: Võib vähendadatramadooli valuvaigistavat toimet.Patsientidel, kes said ravi tugevate CYP3A4indutseerijatega (nt fenütoiin,karbamasepiin ja rifampitsiin), pikenesondansetrooni oraalne kliirens ja vähenesplasmakontsentratsioon.Zofran, Glaxo, Kaet. tabl. 8mg N10; Inj.2mg/ml 2ml N5, 4ml N5PalonosetroonPalonosetronumRAVIMITÜÜP: AntiemeetikumNÄIDUSTUS: Ägeda iivelduse jaoksendamise ennetamiseks tugevaltoksendamist põhjustava vähivastasekeemiaravi korral ning iivelduse jaoksendamise ennetamiseks mõõdukaltoksendamist põhjustava vähivastasekeemiaravi korral.ANNUSTAMINE: I.v.: 250 mcgmanustatakse 1 i.v. boolusena ligikaudu30 min. enne keemiaravi alustamist.Süstida 30 sek. vältel. Järgmise 7 päevajooksul ei ole soovitatav korduvat annustmanustada.LASTELE: Alla 18-a ei soovitata.RASEDATELE: Kasutamise kohtarasedatel naistel kogemused puuduvad,mistõttu ei tohiks rasedatel kasutada, kuiarst ei pea seda tingimata vajalikuks. Kunaeritumise kohta rinnapiima andmedpuuduvad, tuleb rinnaga toitmine ravi120ajaks lõpetada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Kuna võib jämesoole passaazhipikendada, tuleb patsiente, kellel onesinenud kõhukinnisust või alaägedasoolesulguse nähte, pärast manustamistjälgida.Ei kutsunud ühegi testitud annusetasemepuhul esile QTc intervalli kliiniliselt olulistpikenemist. Kuid nagu teistegi 5-HT3antagonistide puhul, tuleb olla ettevaatliksamaaegsel kasutamisel QT-intervallipikendavate ravimitega ja patsientidel,kellel QT-intervall on pikenenud või võibpikeneda.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhukinnisus,hüperkaleemia, ainevahetushäired,hüpokaltseemia, anoreksia,hüperglükeemia, isu vähenemine, ärevus,eufooria, silmade ärritus, amblüoopia,sõidu ajal tekkiv iiveldus, tinnitus,tahhükardia, bradükardia, hüpotensioon,hüpertensioon, veenide värvusemuutumine, veenilaienemine, luksumine,hüperbilirubineemia, allergiline dermatiit,pruritus, artralgia, kusepeetus,glükosuuria, asteenia, palavik, väsimus,kuumatunne, gripitaoline haigus.KOOSTOIMED: Metaboliseerib põhiliseltisoensüüm CYP2D6, vähemal määral kaisoensüümid CYP3A4 ja CYP1A2. In vitrouuringutele tuginedes võib öelda, et eiinhibeeri ega indutseeri tsütokroom P450isoensüümi kliiniliselt olulisteskontsentratsioonides. Keemiaravi ained: eiinhibeerinud kliinilistes uuringutes viietestitud keemiaraviaine (tsisplatiin,tsüklofosfamiid, tsütarabiin, doksorubitsiinja mitomütsiin C) kasvajavastast aktiivsust.CYP2D6 indutseerijad ja inhibiitorid:populatsiooni farmakokineetilises analüüsisnäidati, et kliirensit ei mõjutanud oluliseltselle manustamine koos CYP2D6indutseerijatega (deksametasoon jarifampitsiin) ja inhibiitoritega (kaasaarvatud amiodaroon, tselekoksiib,kloorpromasiin, tsimetidiin, doksorubitsiin,fluoksetiin, haloperidool, paroksetiin,kinidiin, ranitidiin, ritonaviir, sertraliin jaterbinafiin).Aloxi, Helsinn Birex, Inj. 50mcg/1ml 5mlN1TropisetroonTropisetronumRAVIMITÜÜP: Soole motoorikatkiirendav aineNÄIDUSTUS: Operatsioonijärgne iiveldusja oksendamine täiskasvanutel.Pahaloomulise kasvaja kemot. põhjustatudiiveldus ja oksendamine lastel jatäiskasvanutel.SEEDETRAKTANNUSTAMINE: Pahaloomulise kasvajakemot. põhjustatud iiveldus jaoksendamine: 6-päevase kuurina. 5 mgööp. I päeval manust. 5 mg veidi ennetsütostaatikumi kas i.v. inf. või aeglasesüstena veeni. Sama annus antakse suukaudu 2....6. päevani. Operatsioonijärgneiiveldus ja oksendamine: 2 mg veeni kasinf. või aeglase süstena veeni (mittevähem kui 30 sek.).LASTELE: Üle 2-a: 0,2 mg/kg, max. ööp.annus 5 mg. Soovit. manust. I päevalvahetult enne i.v. kasvajavastast kemot.,kas või aeglase süstena veeni (mittevähem kui 1 min.).RASEDATELE: Ei või manustada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,teiste 5-HT3 antagonistide või ravimiabiainete suhtes. Ei või manustadarasedatele.RISKID: Kasutamine aeglasesparteiini/debrisokviini metabolismigahaigetel. Sellesse rühma kuuluvatelhaigetel (umbes 8% valge rassiesindajatest) on tropisetroonieliminatsiooni poolväärtusaeg 4...5 kordapikem võrreldes kiiretemetaboliseerijatega. 40 mg Navoban?imanustamisel veeni tervetele aeglasesparteiini/debrisokviini metabolismigavabatahtlikele 2 korda ööpäevas 7 päevavältel ei tekkinud tõsiseid kõrvalnähte. Seenäitab, et aeglastel metaboliseerijatel eiole 6 päeva kestva ravikuuri vältelvajadust vähendada tavalist ööpäevastannust (5 mg). Kasutamine maksa- janeerufunktsiooni häirega haigetel. Ägedahepatiidi või maksa rasvdüstroofiagahaigetel tropisetrooni farmakokineetika eimuutu. Maksatsirroosi ja neerufunktsioonihäire korral võib ravimi kontsentratsioonplasmas olla kuni 50% kõrgem kui kiiretelsparteiini/debrisokviini metaboliseerijatel.Kui annus ei ületa 5 mg ööpäevas, ei ole6-päevase ravikuuri korral annust vajavähendada.Hüpertooniahaigetel ei soovitata ületadaNavoban?i ööpäevast annust 5 mg, kunasee võib põhjustada täiendavat vererõhutõusu.Kasutamine südamehaigetel. Ettevaatustmanustamisel südame rütmi- või erutusjuhtehäiretegahaigetele, samuti nendele,kes saavad arütmiavastaseid ravimeid võibeeta-blokaatoreid, kuna on andmeidQT-intervalli pikenemisest nimetatudjuhtudel.KÕRVALTOIMED: Peavalu, kõhukinnisus,pearinglus, kurnatus.KOOSTOIMED: Ettevaatlik tuleb ollamanustamisel koos ravimitega, misteadaolevalt pikendavad QT-intervalli.Navoban, Novartis, Caps. 5mg N5; Inj.1mg/ml 5ml N1, 10


SEEDETRAKTSpasmolüütilisedDrotaveriinDrotaverinumRAVIMITÜÜP: Papaveriin ja sellederivaadidNÄIDUSTUS: Seedetrakti, sapi- jakuseteede silelihasspasmid.ANNUSTAMINE: Tabl. 120...240 mg,jagatuna 2...3 manustamiskorrale. Inj.:Tavaliseks ööp. annuseks on 40...240 mgi.m., jagatuna 1...3 manustamiskorrale.Erakorralises meditsiinis: ägedate neeruvõisapikoolikute korral 40...80 mg i.v.LASTELE: Kliinilistes uuringutes ei oledrotaveriini kasutamist lastel hinnatud.RASEDATELE: Kasutada ettevaatusega,imetamisperioodil ei ole soovitatav.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes, raskeneeru- või maksapuudulikkus, raskesüdamepuudulikkus (low outputsyndrome), alla 1-a lapsed. Drotaveriinisüstelahuse kasutamine on lastelvastunäidustatud, kuna ravim sisaldabalkoholi ja bisulfiteid ning kasutamisekohta lastel puuduvad kliinilised andmed.RISKID: Hüpotensiooni korral tulebpatsienti hoolikalt jälgida. Kuna tablettsisaldab laktoosi, ei tohi seda kasutadapatsiendid, kellel on harvaesinevadkaasasündinud probleemid nagu galaktoosiintolerantsus, laktaasi defitsiit võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.Lastel pole drotaveriini kasutamistkliinilistes uuringutes hinnatud. Süstelahussisaldab bisulfitit, mis võib tundlikelisikutel, eriti allergia või bronhiaalastmaanamneesiga patsientidel, põhjustadaallergilist tüüpi reaktsioone, s.h.anafülaktilisi sümptomeid jabronhospasmi. Teadaoleva ülitundlikkusekorral naatriummetabisulfiti suhtes tulebparenteraalsest drotaveriini manustamisesthoiduda. Ettevaatlik tuleb olla drotaveriinisüstimisel rasedatele.KÕRVALTOIMED: Iiveldus, kõhukinnisus,peavalu, pearinglus, unetus,südamekloppimine, vererõhu langus.KOOSTOIMED: Fosfodiesteraasiinhibiitorid nagu papaveriin vähendavadlevodopa parkinsonismivastast toimet.Drotaveriini ja levodopa samaaegselkasutamisel võivad süveneda rigiidsus jatreemor.No-spa, Chinoin, Tab. 40 mg N100; Inj.20mg/ml 2ml N5; N25MebeveriinMebeverinumRAVIMITÜÜP: Sünteetilisedantikolinergilised ainedNÄIDUSTUS: Soole ärritussündroomisümptomite (kõhupuhitus, kõhulahtisus,kõhuvalu) ravi.ANNUSTAMINE: 200 mg 2 korda ööp.LASTELE: Alla 10-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Loomkatsetes ei oleteratogeenset toimet esinenud. Siiski võibravimit raseduse ajal kasutada vaid juhul,kui loodetav kasu kaalub üles võimalikuriski kahjustada loodet. Terapeutilistesannustes rinnapiima ei eritu.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Raskedmaksafunktsioonihäired. Paralüütilineiileus. Lapsed alla 10 eluaasta.RISKID: Ei ole teada.KÕRVALTOIMED: Ülitundlikkus,nõgeslööve, angioödeem, näo turse,eksanteem.KOOSTOIMED: Ei ole teada.Duspatalin, Solvay, Caps. 100 mg N30HemorroididevastasedFluokortoloon,lidokaiinFluocortolonum, lidocainumRAVIMITÜÜP: Paiksedantihemorroidaalsed ainedNÄIDUSTUS: Valu ja põletikusümptomaatiliseks leevendamiseks, kuisee on seotud: hemorroididega,proktiidiga,anaalse ekseemiga.ANNUSTAMINE: Supp.: 1/40mg viiaksepärasoolde 2 korda päevas. Ravi ei tohikesta kauem kui 2 näd. Cr.: 1/20mgkantakse peale 2 korda päevas.RASEDATELE: Pole piisavalt andmeid.VASTUNÄID.: Vastunäidustatudkahjustatud piirkonna paikse infektsioonikorral ja juhtudel, kui kahjustatudpiirkonnas esineb järgmiste haigustesümptomeid: spetsiifilisednahakahjustused (süüfilis, tuberkuloos),tuulerõuged, vaktsineerimise reaktsioonid,genitaalherpes. Ülitundlikkus ükskõikmillise abiaine suhtes.RISKID: Tuleb hoolitseda selle eest, et eipuutuks kokku silmadega. Juhul kui supp.on soojuse tõttu pehmenenud, asetageneed enne kasutamist suletud pakendiskülma vette. Laste ja noorukite ravimine eiole soovitatav, kuna kliinilisi uuringuidlastel ja noorukitel kasutamisest ei ole läbiviidud.KÕRVALTOIMED: Põletustunne, ärritus.KOOSTOIMED: Lidokaiini peabettevaatlikult andma neile patsientidele,keda ravitakse antiarütmia ravimitega.Doloproct, Intendis, Supp. 1/40 mg N10;Cr. 1/20 mg 15 gSapiteedSapiteedUrsodeoksükoolhapeAcidum ursodeoxycholicumRAVIMITÜÜP: SapphappedNÄIDUSTUS: Kolestaasiga kulgevadkroonilised maksahaigused (näiteksprimaarne biliaarne tsirroos).Kolesteroolsapikivide lahustaminesapipõies.ANNUSTAMINE: Kolesteroolsapikividelahustamine: 10 mg/kg kehakaalu kohtaööp. Ravi kestus 6...24 kuud. Kui sapikividei ole 12 kuu jooksul oma mõõtmeteltvähenenud, tuleb ravi lõpetada.Primaarse biliaarse tsirroosi ravi: ööp.annus on 10...15 mg/kg kehakaalu kohtajagatud 2...4 annuseks.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Röntgenoloogiliselt mittevisualiseeritavsapipõis. Sapipõie ja sapiteede ägedadpõletikud. Sapiteede sulgus (sapijuha võisapipõiejuha sulgus).RISKID: Ravi esimese 3 kuu ajal peabraviarst kontrollima maksaensüümideaktiivsust veres iga 4 nädala, edasi iga 3kuu tagant. Kaltsifitseerunud sapikivide,sapipõie häiritud kontraktsioonivõime jasagedaste sapikoolikute puhul ei tohikasutada. Et hinnata ravi kulgu jatuvastada õigeaegselt sapikividevõimalikku kaltsifitseerumist, tulebsõltuvalt kivi suurusest 6...10 kuud pärastravi algust teha sapipõiest tühivõtted japeale kontrastaine manustamist.KÕRVALTOIMED: Sapikividekaltsifitseerumine, väljaheide võibmuutuda vedelamaks või püdelamaks.KOOSTOIMED: Alumiiniumhüdroksiidisisald. antatsiidid ja kolestüramiinvähendavad ursodeoksükoolhappeimendumist ning nõrgendavad toimet.Ursodeoksükoolhape võib suurendadatsüklosporiini imendumist soolest.Patsientidel, kes saavad tsüklosporiinravi,peab arst kontrollima tsüklosporiinikontsentratsiooni veres ning vajaduselreguleerima tsüklosporiini annust.121


SoolepõletikuvastasedÜksikjuhtudel võib ursodeoksükoolhapevähendada tsiprofloksatsiini imendumist.Ursodeoksükoolhape vähendab seerumitippkontsentratsiooni (Cmax), samutikaltsiumi antagonisti nitrendipiini kõveraalust pindala (AUC). Selle põhjal, samutiüksikjuhtumi kirjelduse põhjal koostoimekohta dapsooniga (raviefekti vähenemine)ning in vitro leidude põhjal võib oletada, etursodeoksükoolhape indutseerib ravimeidlõhustava ensüümi tsütokroom P450 3A4.Ravimite annustamisel, mille ainevahetustoimub selle ensüümi kaudu, tuleb ollaettevaatlik, vajadusel kohandada annust.Ursofalk, Dr. Falk, Caps. 250mg N50Ursosan, PRO. MED., Caps. 250mg N10,50SoolepõletikuvastasedMesalasiinMesalazinumRAVIMITÜÜP: Soolepõletike vastaneaineNÄIDUSTUS: Haavandilise koliidiägenemine ja säilitusravi. Crohni tõveägenemine.ANNUSTAMINE: Supp.: 500 mg 3 kordaööp., soovitatavalt pärast defekatsiooni.Haavandiline koliit: Ägenemise ravi:2,4...4,0 g ööp., jagatuna mitmeksüksikannuseks. Säilitusravi: 1,2...2,4 gööp., jagatuna mitmeks üksikannuseks.Crohni tõbi: Säilitusravi: 2,4 g ööp.,jagatuna mitmeks üksikannuseks.LASTELE: Ei kasutata.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus salitsülaatidevõi ravimi TA või abiainete suhtes. Raskemaksa- ja neerupuudulikkus, mao- jakaksteistsõrmiksoole haavandtõbi,kalduvus verejooksudele. Alla 2-a lapsed.RISKID: Ei soovitata kasutadaneerupuudulikkusega patsientidel.Efektiivsus ja ohutus lastel ei ole täielikulttõestatud. Ettevaatust sulfasalasiinileülitundlike patsientide ravimisel.KÕRVALTOIMED: Palavik, alopeetsia,kõhulahtisus, iiveldus, peavalu,oksendamine, nahalööbed.KOOSTOIMED: Antikoagulandid:verehüübimist pärssiv toime võibtugevneda (seedetrakti verejooksudetekkeohu suurenemine).Glükokortikosteroidid: seedetraktikõrvaltoimete tekkeohu suurenemine.Sulfonüüluurea derivaadid:hüpoglükeemiline toime võib tugevneda.Metotreksaat: toksilisus võib suureneda.Probenetsiid, sulfiinpürasoon:urikosuuriline toime võib nõrgeneda.Spironolaktoon, furosemiid: diureetilinetoime võib nõrgeneda. Rifampitsiin:tuberkulostaatiline toime võib nõrgeneda.Asacol, Nycomed, Mod. tabl. 400 mgN100; Mod. tabl. 800mg N50; Supp. 500mg N20Pentasa, Ferring, Prol. tabl. 500mg N100;Supp. 1g N28Salofalk, Dr. Falk, Gastrores. tabl. 500mgN50; Supp. 500mg N10SulfasalasiinSulfasalazinumRAVIMITÜÜP: Aminosalitsüülhape jaselle sarnased ainedNÄIDUSTUS: Reumatoidartriit,polüartriidiga kulgev juveniilnereumatoidartriit noorukitel ja lastel alates6ndast eluaastast, kelle ravivastussalitsülaatidele või teistele MSPV ravimiteleon olnud ebapiisav, haavandiline koliit,Crohni tõbi.ANNUSTAMINE: Põletikulisesoolehaiguse ägenemise ravi: täiskasvanud(k.a. vanurid): tõsine haiguse ägenemine:2...4 tabletti 3...4 korda ööp. (3...8 g ööp.); keskmise raskusega ja kerge haiguseägenemine: 2 tabletti 3...4 korda ööp.Säilitusravi:Täiskasvanud (k.a. vanurid):remissiooniperioodil valitakse annus, mishoiab patsiendi sümptomitevaba, reeglina2 tabletti 2(...3) korda ööp. Selliseannusega peaks ravi jätkuma pidevaltjuhul, kui ei ilmne mingeid kõrvaltoimeid.Haiguse ägenedes suurendatakse annust2(...4) tabletini 3...4 korda ööp.LASTELE: Põletikulisesoolehaiguseägenemise ravi: 40...60 mg/kg ööp.jagatuna 3...6 annuseks. Säilitusravi:20...30 mg/kg ööp., jagatuna 3...6annuseks.RASEDATELE: Et loodet kahjustavattoimet ei saa täielikult välistada, tohibsulfasalasiini raseduse ajal kasutada vaidtungival vajadusel. Sulfasalasiini jasulfapüridiini leidub rinnapiimas väikeseskoguses. Tuleb olla ettevaatlik, eriti kuirinnaga toidetakse enneaegseid imikuid võineid, kellel on G-6-PD vaegus.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,sulfoonamiidide, salitsülaatide või abianesuhtes. Äge intermiteeruv porfüüria.RISKID: Kõikidele patsientidele tulebenne ravi alustamist sulfasalasiiniga, jakorduvalt esimese kolme ravikuu vältel,teha täielik vereanalüüs (sealhulgasleukogramm) ning hinnata maksa- janeerufunktsiooni (sealhulgas tehauriinianalüüs). Seejärel tuleb patsientijälgida vastavalt kliinilistele näidustustele.Kliiniliste nähtude (kurguvalu, palavik,kahvatus, purpur või ikterus) esinemineSEEDETRAKTsulfasalasiinravi ajal võib viidatamüelosupressioonile, hemolüüsile võihepatotoksilisusele. Ravi sulfasalasiinigatuleb katkestada vereanalüüside tulemustesaamiseni.Sulfasalasiini ei tohi anda patsientidele,kellel on maksa- või neerupuudulikkus võivere düskraasia, välja arvatud juhul, kuiravist saadav potentsiaalne kasu kaalubüles riski. Sulfasalasiini manustamiselraskekujulise allergia või bronhiaalastmagapatsientidele tuleb olla ettevaatlik.Sulfasalasiini kasutamisel süsteemsehaiguse algusega juveniilsereumatoidartriidiga lastel võib tekkidaseerumtõve taoline reaktsioon; seetõttu eiole sulfasalasiini manustamine sellistelelastele soovitatav. Suukaudseltmanustatud sulfasalasiin inhibeeribfoolhappe imendumist ja metabolismi ningvõib põhjustada foolhappe defitsiiti, milletagajärjeks võivad olla tõsisedveremuutused (nt makrotsütoos japantsütopeenia).Nagu teised sulfoonamiidid, võib kasulfasalasiin põhjustada glükoos-6-fosfaadidehüdrogenaasi (G-6-PD) defitsiidigapatsientidel hemolüüsi. Et sulfasalasiinpõhjustab kristalluuriat ja neerukivideteket, tuleb ravi ajal tarvitada piisavaltvedelikku.Sulfasalasiiniga ravitud meestel võibesineda oligospermia ja viljatus. Ravimimanustamise katkestamisel kaovad needtoimed 2...3 kuu jooksul. On teateid nahaja kehavedelike kollakaks värvumisest.Raskekujuliste reaktsioonide ilmnemiseltuleb sulfasalasiini manustamine koheseltkatkestada.KÕRVALTOIMED: Peavalu, palavik,isutus, leukopeenia, hemolüütilineaneemia, makrotsütoos, kõhuvalu,iiveldus, kõhupuhitus, eksanteem,nõgestõbi, nahasügelus, erüteem,maksaensüümide aktiivsuse mööduvsuurenemine, pöörduv oligospermia,autoantikehade teke.KOOSTOIMED: Digoksiini kasutamiselkoos suukaudse sulfasalasiiniga ontäheldatud digoksiini imendumisevähenemist, mille tulemuseks on olnuddigoksiini terapeutilisest tasemestmadalam plasmasisaldus. Tiopuriinimetüültransferaasi (TPMT) inhibeerimisetõttu sulfasalasiini poolt on teatatud luuüdisupressioonist ja leukopeeniast, kuisamaaegselt kasutatitiopuriin-6-merkaptopuriini või selleeelravimit asatiopriini ning suukaudseltsulfasalasiini.Suukaudse sulfasalasiini ja metotreksaadikoosmanustamine reumatoidartriidigapatsientidele ei muutnud ravimitefarmakokineetilist profiili. Siiski teatatiseedetrakti kõrvaltoimete, eriti iivelduse122


KESKNÄRVISÜSTEEMAinevahetust mõjutavadsuurenenud esinemisest.Salazopyrin EN, Pfizer Luxembourg SARLEesti filiaal, gastrores. tabl. 500mg N100EnsüümidMultiensüümidMultiensüümid (amülaas, lipaas, proteaas)RAVIMITÜÜP: EnsüümidNÄIDUSTUS: Pankrease eksokriinnealatalitlus, tsüstiline fibroos(mukovistsidoos).ANNUSTAMINE: Algannus 10 000...25000 lipaasi ühikut ühe põhitoidukorrakohta. Vähendamaks steatorröad jatagamaks head toitumust, võivad haigedvajada ka suuremaid annuseid.Tavapärase kliinilise kogemuse kohaselttuleks kasutada annuseid vähemalt 20000...50 000 lipaasi ühikut toidukorrakohta.LASTELE: Kuni 4-a: Ravi alustadaannusega 1 000 lipaasiühikuga/kg/toidukord. Üle 4-a: 500 lipaasiühikut/kg/toidukord.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus seapankreatiini või ükskõik millise abiainesuhtes, äge pankreatiit ja kroonilisepankreatiidi äge faas.KÕRVALTOIMED: Kõhuvalu,kõhulahtisus, kõhukinnisus, iiveldus,allergilised nahareaktsioonid.Kreon, Solvay, Gastrores. caps.10000+8000+600 TÜ N20,50,100;Gastrores. caps. 25000+18000+1000 TÜN20,50,100Mezym forte, Berlin-Chemie, Gastrores.tab. 20000+12000+900 TÜ N100Pangrol, Berlin-Chemie, Caps.10000+9000+500 TÜ N20; Caps.25000+22500+1250 TÜ N20AinevahetustmõjutavadAlfa-lipoehapeAcidum tiocticum (?-Lipoic acid)RAVIMITÜÜP: Teised seedetrakti jaainevahetust mõjutavadNÄIDUSTUS: Perifeerse (sensomotoorse)diabeetilise polüneuropaatia lühiajalinesümptomaatiline ravi.ANNUSTAMINE: Tabl: 600 mg 1 kordööp., 30 min enne hommikusööki. Inj:Ööp. algannus raske perifeerse(sensomotoorse) diabeetilisepolüneuropaatia korral 600,0 mg i.v. 2...4näd. jooksul. Ravi jätkatakse tabl. Ravimitmanustatakse i.v. aeglase inf. (mittekiiremini kui 50 mg/min).LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Raseduse ja rinnagatoitmise ajal tohib alfa-lipoehapet kasutadaainult pärast ravist loodetava kasu javõimaliku ohu suhte hoolikat kaalumist,kuigi reproduktsiooni toksikoloogilistesuuringutes ei mõjutanud rasedusevarajases staadiumis reproduktiivsust egaloote arengut. Embrüotoksilist toimet eileitud.Seni puuduvad uuringud alfalipoehappeeritumise kohta rinnapiima.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkusalfa-lipoehappe või ravimi abiainetesuhtes. Ei tohi kasutada lastel ja alla 18 a.noorukitel, kuna kliiniline kogemus sellelvanusegrupil on piiratud.RISKID: Pärast alfa-lipoehappemanustamist võib uriini lõhn ollateistsugune, kuid see pole kliiniliseltoluline.Inj.: parenteraalse manustamisega seoseson kirjeldatud ülitundlikkusreaktsioonekuni anafülaktilise shokini. Seega tulebpatsiente hoolikalt jälgida. Varastesümptomite (nt sügelus, iiveldus jne)ilmnemisel tuleb ravi otsekohe lõpetada;vajadusel tuleb rakendada edasisiabinõusid.KÕRVALTOIMED: Pärast kiiret inf. tekkissageli (1...10%) verevoolu tung ajju jaraskenes hingamine. Iiveldus, vertigo.KOOSTOIMED: Koos tsisplatiinigamanustamisel nõrgeneb tsisplatiini toime.Alfa-lipoehappel on omadus moodustadametalliioonidega kelaate. Seepärast onsoovitatav ravimi võtmise ajal vältidasuure raua-, magneesiumi-,kaltsiumisisaldusega toiduaineid (ntpiimatooted). Kui ravimit võetakse 30 min.enne hommikusööki, siis suure raua- jamagneesiumisisaldusega toiduaineid onsoovitatav tarbida mitte enne lõuna- võiõhtusööki.Võib suureneda insuliini ja suukaudseteantidiabeetiliste ravimite hüpoglükeemilisttoimet, mistõttu on soovitatav regulaarneveresuhkru taseme jälgimine, eriti ravialguses. Üksikjuhtudel võib osutudavajalikuks insuliini ja suukaudseteantidiabeetikumide annuse vähendamine.Regulaarne alkoholi tarbimine soodustabneuropaatia sümptomite teket või haiguseprogresseerumist ning võib nõrgendadaalfa-lipoehappe toimet. Diabeetilisepolüneuropaatiaga patsientidel onsoovitatav hoiduda alkoholi tarbimisest,seda ka ravi vaheaegadel.Thioctacid, Meda, Tabl. 600mg N30; Inj.25mg/ml amp 24 ml N5, 20123


Uinutid ja rahustidUinutid ja rahustidMelatoniinMelatoninumRAVIMITÜÜP: Teised hüpnootilised jasedatiivsed ainedNÄIDUSTUS: Lühiajaline monoteraapiaüle 55-aastastel patsientidel primaarseinsomnia korral, mida iseloomustab unehalb kvaliteet.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on 2mg üks kord ööp. 1...2 tundi ennemagamaminekut ja pärast sööki. Tabl.tuleb tervelt alla neelata. Sellise annusegatuleb ravi jätkata kuni 3 näd.EAKATELE: Ei ole tarvis annustvähendada.LASTELE: Ei soovitata kasutada lastel jaalla 18.a. noorukitel ebapiisavate ohutuseja fektiivsuse andmete tõttu.RASEDATELE: Melatoniini kasutamisekohta raseduse ajal ei ole kliinilisiandmeid. Loomkatsed ei näita otsest võikaudset kahjulikku toimet rasedusele,embrüo/loote arengule, sünnitusele võipostnataalsele arengule. Kliinilisteandmete puudumise tõttu ei ole soovitatavravimit kasutada raseduse ajal ja naistel,kes planeerivad rasedust. Endogeensetmelatoniini on leitud inimese rinnapiimast,seega eksogeenne melatoniin eritubtõenäoliselt rinnapiimaga. Seetõttu ei olesoovitatav melatoniini tarvitamise ajal lastrinnaga toita.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Neerupuudulikkusegapatsientidel kasutada ettevaatusega.Avaldatud andmete kohaselt onmaksakahjustusega patsientidelmelatoniini kliirensi vähenemise tõttuendogeense melatoniini tase päevasel ajalsuurenenud. Sellest tulenevalt ei olesoovitatav kasutada maksakahjustusegapatsientidel. Melatoniin võib põhjustadauimasust. Seetõttu tuleb ravimit kasutadaettevaatusega olukordades, kus uimasusvõib kujutada endast ohutusriski.Puuduvad kliinilised andmed melatoniinikasutuse kohta autoimmuunsetehaigustega isikutel. Seetõttu ei olesoovitatav kasutada melatniiniautoimmuunhaigustega patsientidel.Harvade haiguste, nagu pärilikugalaktoositalumatuse,LAPP-laktaasidefitsiidi võiglükoosi-galaktoosi imendumishäire korralei tohi kasutada.KÕRVALTOIMED: Ärrituvus, närvilisus,rahutus, unetus, ebanormaalsed unenäod,migreen, psühhomotoorne hüperaktiivsus,pearinglus, uimasus, kõhuvalu,124kõhukinnisus, suukuivus,hüperbilirubineemia, hüperhidroos,asteenia, kehakaalu tõus.KOOSTOIMED: Metabolism toimubpeamiselt CYP1A ensüümide vahendusel.Seetõttu on võimalikud melatoniini jateiste ainete koostoimed, kui teised ainedmõjutavad CYP1A ensüüme. Vältidakombinatsiooni fluvoksamiiniga.Patsientide puhul, kes saavad 5- või8-metoksüpsoraleeni (5- ja 8-MOP), tulebolla ettevaatlik. Patsientide puhul, kessaavad CYP2D inhibiitorit tsimetidiini, tulebolla ettevaatlik, sest see suurendabmelatoniini sisaldust vereplasmas,inhibeerides selle metabolismi. Sigarettidesuitsetamine võib vähendada melatoniinikontsentratsiooni seoses CYP1A2indutseerimisega. Ettevaatlik tuleb ollapatsientide puhul, kes saavad östrogeeni(st kontratseptiive võihormoonasendusravi), mis suurendabmelatoniini kontsentratsiooni. CYP1A2inhibiitorid, nagu näiteks kinoloonid,võivad põhjustada melatoniinikontsentratsiooni suurenemist. CYP1A2indutseerijad, nagu näiteks karbamasepiinja rifampitsiin võivad põhjustadamelatoniini plasmakontsentratsioonivähenemist. Alkoholi ei tohiks kooskasutada, sest see vähendab melatoniinimõju unele. Melatoniin võib tugevdadabensodiasepiinide jamitte-bensodiasepiinsete uinutite, naguzaleplooni, zolpideemi ja zopikloonisedatiivseid omadusi.Circadin, Nycomed, Prolong. tabl. 2mgN21NitrasepaamNitrazepamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.Imiku- ja väikelapseea krambid.ANNUSTAMINE: Unehäirete korral: Ravituleks alustada võimalikult väikseannusega. Maksimaalset annust ei tohiületada. Maksafunktsiooni häiretegapatsiendid peaksid manustama väiksemaidannuseid.Soovitatav ööp. annus on 2,5...5 mg,suurim annus on 10 mg. Manustataksevahetult enne magamaminekut vähesehulga vedelikuga (näiteks 0,5 klaasiveega).Ravi kestus peaks olema võimalikultlühike: kokku 4 nädalat koos järkjärgulisevõõrutusfaasiga. Sellest ajastpikemaajalisele manustamisele peabeelnema patsiendi seisundi uus hoolikaskontroll.Enne raviga alustamist on soovitatavKESKNÄRVISÜSTEEMpatsienti informeerida piiratudkasutamisajast ning selgitada täpseltravimi annuste järkjärgulist vähendamist.Siinjuures on tähtis, et patsient oleksteadlik tagasilöögi-fenomenitekkevõimalusest. Nii saab vähendadahirmu nende võimalike sümptomite ees.EAKATELE: 2,5...5 mg 30 min. ennemagamaminekut.LASTELE: Imiku- ja väikelapseeakrampide korral: Imikutele ja väikelastelemanustatakse ühekordse ööpäevaseannusena 2,5...5 mg. Raviannus tuleblahustada 0,5 klaasis vees.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,bensodiasepiinide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Myasthenia gravis.Anamneesis ravimsõltuvus,narkootikumide või alkoholsõltuvus. Raskehingamispuudulikkus. Uneapnoesündroom, raske maksapuudulikkus,spinaalsed ja tserebraalsed ataksiad,alkoholist, rahustitest, uinutitest,valuvaigistest või antipsühhootikumidest(neuroleptikumid, antidepressandid,liitium) tingitud äge mürgistus.RISKID: Bensodiasepiinide mõnenädalasemanustamise järgselt võib tekkida toimevähenemine (tolerantsus).Bensodiasepiinide kasutamisega võibkaasneda psüühiline ja füüsiline sõltuvus.See ei kehti ainult suurtes annusteskasutamise korral, vaid juba terapeutilistesannustes. Risk sõltuvuse tekkeks tõusebannuse ja ravikestusega. Eriti on tõusnudrisk alkoholist ja narkootilistest ainetestsõltuvuse korral. Kui on välja kujunenudfüüsiline sõltuvus, järgnevad ravimimanustamise järsule katkestamiselvõõrutusnähud. Need võivad väljendudapeavalu, lihasvalu, ebatavalise hirmu,pingeseisundi, sisemise rahutuse,segasuse ja ärrituvusena. Raskemateljuhtudel võivad tekkida järgmisedsümptomid: reaalsustaju kadu, isiksusehäired, tõusnud tundlikkus valguse, müraja kehalise kontakti suhtes, tundetus japaresteesiad kätel ja jalgadel,hallutsinatsioonid või epileptilised krambid.Ka lühiajalise ravi järsul katkestamiselvõivad tekkida ajutised võõrutusnähud(tagasilöögi-fenomen), mille tulemusenavõivad tugevneda bensodiasepiinravinäidustuseks olnud sümptomid.Kaasnevate nähtudena võivad esinedameeleolumuutused, hirmuseisundid jarahutus.Kuna ravi järsul katkestamisel tõuseb riskvõõrutusnähtude tekkeks, on soovitatavravi lõpetada annuse järkjärgulisevähendamisega.Kui ravi näidustusteks on unehäired,peaks ravi kestus olema nii lühike kuivõimalik. See ei tohiks koos ravimi


KESKNÄRVISÜSTEEMastmelise vähendamise faasiga ületadanelja nädalat. Pikemal kasutamisel tulekseelnevalt hoolikalt kontrollida patsiendiseisundit. Bensodiasepiinid võivadpõhjustada anterograadset amneesiat. Seetähendab, et teatud tingimustel võibpatsient ravimi manustamise järgseidtegevusi mitte mäletada. Risk tõusebsuurte annuste manustamisega ning sedasaab vähendada piisavalt pika (7...8 tundi)ja katkematu unega. Eriti eakatel ja lastelvõib bensodiasepiinide manustaminepõhjustada psühhiaatrilisi või ?paradoksaalseid? reaktsioone nagurahutust, ärrituvust, agressiivsust,meelepetteid, maaniat, hallutsinatsioone,psühhoose, sobimatut käitumist ja muidkäitumishäireid. Sellistel juhtudel tuleksantud preparaadiga ravi lõpetada.Bensodiasepiine tohib lastel ja noorukitelkasutada ainult eelneval hoolikal kasu jariski suhte kaalumisel. Bensodiasepiine eisoovitata psühhooside esmaseks raviks.Bensodiasepiine ei tohi kasutadadepressioonide või kaasuvatedepressioonidega hirmuseisunditeüksikraviks. Teatud tingimustel võibdepressiooni sümptomaatika tugevneda jasuitsiidioht suureneda. Alkohol- janarkootikumsõltuvusega patsientidel tohibbensodiasepiine kasutada ainult äärmiseettevaatlikkusega.Piiratud maksa- ja neerufunktsiooni korraltuleb ravimit manustada ettevaatusega javajadusel vähendada annust. Raskemaksafunktsioonihäirega patsientide puhulei tohi kasutada bensodiasepiine, kuna onsuurenenud risk entsefalopaatia tekkeks.Ka kroonilise hingamispuudulikkusegapatsientidel on seoseshingamisdepressiooni ohuga soovitatavadväiksemad annused. Ravim sisaldablaktoosi, seega patsiendid, kellel esinebpärilik galaktoosi talumatus,laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosimalabsorbtsioon, ei tohi seda ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Unisus, tähelepanulangus, väsimus, allasurutud emotsioonid,segasus, lihasnõrkus, ataksia, liigutusteebakindlus, peavalu, pearinglus,nägemishäired, järelnähud järgmiselpäeval (unisus, langenud reaktsioonivõimejne).KOOSTOIMED: Nitrasepaami samaaegselmanustamisel teiste allpool nimetatudtsentraalse toime või tsentraalsetekõrvaltoimetega ravimitega võib tekkidavastastikune KNS pärssiva toimetugevnemine:- rahustid, uinutid, narkootilise toimegaravimid,- valuvaigistid, - neuroleptikumid, -antiepileptikumid,- anksiolüütikumid, - antihistamiinikumid,- antidepressandid, liitium.Ravimkombinatsioonopioidanalgeetikumidega (näiteksopiaadid) võib tugevdada euforiseerivattoimet ning sellega kiirendada sõltuvuseteket.Lihasrelaksantidega samaaegnemanustamine suurendab relakseerivattoimet.Teatud maksaensüüme (tsütokroom 450)inhibeerivad ained võivad tugevdadabensodiapiinide ja nendele sarnasteravimite toimet. Siia alla kuuluvad: -H2-blokaatorid, nagu tsimetidiin, -prootonpumba inhibiitorid, naguomeprasool,- suukaudsed kontratseptiivid (?pillid?), -makroliidantibiootikumid, naguerütromütsiin.Ravi ajal ei tohi tarvitada alkoholi, kunaneil juhtudel võib nitrasepaami toimeettenägematult muutuda ja tugevneda. Kaautojuhtimise ja masinate käsitsemisevõime võib selle kombinatsiooni puhul ollaveel enam piiratud.Radedorm, Teva, Tabl. 5mg N20TriasolaamTriazolamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.ANNUSTAMINE: 0,25 mg ennemagamaminekut. On leitud, et mõnedelepatsientidele on küllaldaseks annuseks0,125 mg. Nendele patsientidele, kellelväiksemate annustega küllaldast toimet eisaavutata, tuleb manustada 0,5 mg annus.LASTELE: Alla 18-a ei ole kasutamiseohutust ning efektiivsust kindlaksmääratud.RASEDATELE: Ravimit tohib kasutadavaid kindla näidustuse puhul, kui ravistoodatav kasu ületab võimaliku riski looteleVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA jabensodiasepiinide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Manustamine samaaegseltketokonasooli, itrakonasooli võinefasodooniga on vastunäidustatudRISKID: Ettevaatlik peab olema siis, kuiravimpreparaati manustatakse nendelepatsientidele, kellel esinebmaksafunktsiooni kahjustus, raskehingamispuudulikkus, või uneapnoe. Naguteistegi bensodiasepiinide korral, suureneboht sõltuvuse tekkimiseks siiski suuremateannuste ning pikaajalise ravi korral. Veelgion see oht aga suurenenud nendelpatsientidel, kellel esineb anamneesisalkoholism või ravimite kuritarvitamine.Nendel patsientidel, kellel onmitmepäevane manustamine järsultkatkestatud, on täheldatudUinutid ja rahustidärajätunähtusid, mille hulka kuuluvad kakrambihood. Patsiente tuleb hoiatadamitte manustada sellistel juhtudel, kui nadei saa magada terve öö vältel või kuiravimi elimineerumine organismist ei olevõimalik enne seda, kui nad peavad taasolema erksad ning töötama, kuna sellistessituatsioonides on täheldatudamneesiaepisoode. Kuigi bensodiasepiinidei ole depressiooni esile kutsuva toimega,võivad nad siiski seotud olladepressiooniga, millega võivad kaasnedasuitsiidimõtted või reaalsed suitsiidikatsed.Nagu ka teiste bensodiasepiinide ja KNSiravimite puhul, on harva teatatudsisaldavast kolmest kattuda võivastiseloomulikust sümptomite rühmast:amnestilised sümptomid (anterograadneamneesia sobiva või mittesobivakäitumisega); segasusseisundid(desorientatsioon, derealisatsioon,depersonalisatsioon ja/või teadvusehägunemine); ärevusseisund (rahutus,ärritatavus ja erutus). Sageli võivad mingidtegurid neid iseloomulikke reaktsioonesoodustada, nt samaaegne alkoholi võiteiste ravimite tarvitamine, magamatus,ebaharilik haiguseelne seisund jne.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon, uimasus,unisus, pearinglus, ataksia ja/võikoordinatsioonihäired, agressiivsus,nõrkus, ajutine unetus pärast ravilõpetamist, hallutsinatsioonid, minestusning somnambuulia.KOOSTOIMED: Bensodiasepiinide toimeon koos alkoholi või teiste KNS pärssivateainetega aditiivne. Kui manustatakseselliste ravimitega, millel on vastasmõjusidtema metabolismiga, võib ette tullafarmakokineetilisi koostoimeid.Maksaensüüme inhibeerivad (ennekõiketsütokroom P450IIIA4) ravimid võivadsuurendada triasolaami kontsentratsioonivereseerumis ning tugevdada tema toimet.Koostoime tugevust ning liiki käsitlevateolemasolevate andmete põhjal võib andajärgmisi soovitusi: manustaminesamaaegselt ketokonasooli, itrakonasoolivõi nefasodooniga on vastunäidustatud.Manustamine koos teiste asoolidega ei olesoovitatav. Kui manustatakse samaaegselttsimetidiini või makroliididega, nterütromütsiini, klaritrom. võitroleandomütsiiniga, on soovitatavettevaatus ning annuse vähendamine.Ettevaatus on vajalik, kui manustataksesamaaegselt isoniasiidi, fluvoksamiini,sertraliini, paroksetiini, diltiaseemi võiverapamiiliga. Koostoimed HIV proteaasipärssijate (nt ritonaviir) ja triasolaamikasutamisel on keerulised ja sõltuvadajast. Väikesed ritonaviiriannusedkahjustasid tugevasti triasolaami kliirensit,pikendasid tema eliminatsioonipoolväärtusaega ja tugevdasid kliinilisi125


Uinutid ja rahustidtoimeid.Halcion, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 0,125mg N10; Tabl. 0,25mgN10ZolpideemZolpidemumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini sarnasedainedNÄIDUSTUS: Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.Märkus. Bensodiasepiinid võibensodiasepiinisarnased ained onnäidustatud ainult siis, kui häire on tõsine,tekitab töövõimetust või põhjustabväljendunud pingeseisundit. Nagu teistegiuinutite korral ei ole pikaajaline ravisoovitatav ning ravikuuri pikkus ei tohiületada 4 näd.ANNUSTAMINE: 10 mg 1 kord ööp.EAKATELE: 5 mg 1 kord ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiabiainete suhtes, obstruktiivne uneapnoe,myasthenia gravis, raskemaksapuudulikkus, äge või raskehingamispuudulikkus. Alla 18-a noorukid,rasedad, imetavad emad.RISKID: Võimalusel tuleb kindlaks tehaunetuse põhjus ning enne uinutimääramist ravida põhjuslikke tegureid. Kuiunetus 7...14-päevase raviga ei möödu,võib kahtlustada primaarset psühhiaatrilisthaigust. Patsiendi seisundit tulebregulaarsete intervallide järel hinnata.Trankvillisaatorid ja uinutid võivadpõhjustada anterograadset amneesiat, misavaldub sagedamini mõni tund pärastravimi manustamist. Riski vähendamisekspeavad patsiendid saama 7...8 tundisegamatult magada. Teadaolevalt võibtrankvillisaatorite ja uinutite kasutamiseltekkida rahutus, unetuse süvenemine,ärevus, ärrituvus, agressiivsus,meelepetted, vihahoog, luupainajad,hallutsinatsioonid ja käitumishäired.Sellisel juhul tuleb ravimi kasutaminelõpetada. Nimetatud reaktsioonidetekkimine on tõenäolisem eakatelpatsientidel. Lühitoimelistetrankvillisaatorite ja uinutite korduvalkasutamisel mõne nädala vältel võibuinutav toime väheneda. Uinutitepikaajaline/suurtes annustes kasutaminevõib viia füüsilise ja psüühilise sõltuvusetekkeni. Ravimi ärajätmisel võib tekkidamööduv sündroom, kus tugevaminiväljenduvad sümptomid, mis tingisidravimi kasutamise.KÕRVALTOIMED: Eufooria, peavalu,päevane unisus, diarröa, iiveldus,oksendamine.126KOOSTOIMED: Ei tohi kasutada koosalkoholiga. Ettevaatus on vajalikkombinatsioonide korral teiste KNSipärssivalt toimivate ainetega.Antipsühhootikumide (neuroleptikumide),teiste uinutite, rahustite/trankvillisaatorite,antidepressantide, narkootilistevaluvaigistite, epilepsiavastaste ravimite,anesteetikumide ja sedatiivseteantihistamiinikumide samaaegselkasutamisel võib süveneda zolpideemitsentraalne pärssiv toime.Hypnogen, Nycomed, Tabl. 10 mg N7, 15Stilnox, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 10 mgN7, 15Zolpidem Sandoz , Sandoz, Tabl. 10 mgN20ZopikloonZopiclonumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini sarnasedainedNÄIDUSTUS: Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.ANNUSTAMINE: Tavaline annus 7,5 mg,võetakse enne magama minekut. Annustei soovitata ületada. Max ravi kestus 4nädalat.EAKATELE: 3,75 mg ennemagamaminekut, erandjuhul võib annustsuurendada 7,5 mg-ni.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes,hingamisfunktsiooni puudulikkus,raskekujuline maksapuudulikkus,raskekujuline uneapnoe sündroom,gluteenitalumatus, kuna ravim sisaldabnisutärklist (gluteen), kaasasündinudgalaktoseemia, glükoosi või galaktoosimalabsorptsioon või laktaasi defitsiit,myasthenia gravis, lapsed ja noorukidvanuses alla 18 a, alkoholigakooskasutamine.RISKID: Tolerantsuse teke, sõltuvus,tagasilöögi unetus ja abstinentsinähud,amneesia, paradoksaalsed reaktsioonid.Võimaluse korral tuleb unetuse põhjusedvälja selgitada ning ravida neid enneuinutite kasutamist. Bensodiasepiini ningtemasarnaseid aineid ei tohi kasutadadepressiooni korral ainsate ravimitena,kuna need võivad soodustada suitsidaalsetkäitumist. Depressiooni korral võibdepressiooni sümptomeid maskeerida.Bensodiasepiini ning selle sarnaseid aineidei tohi kasutada psühhoosi peamiseravimina. Uinutitega ravi lõpetamiseltekkida võiv mööduv sündroom, millekorral rahustite ja uinutitega ravialustamist tinginud sümptomid ilmnevaduuesti tugevamal kujul. Kuna selleKESKNÄRVISÜSTEEMfenomeni esinemisrisk on suurem pärastImovane ravi järksu lõpetamist, eriti pärastpikemaajalist ravi, soovitatakse annustjärk-järgult vähendada ning patsientiteavitada võimalikest sümptomitest. Võibesineda anterograadset amneesiat, eritijuhul, kui und häiritakse või juhul kuiravimi manustamise ja voodisse heitmisevahele jääb liiga pikk aeg. Et vältidaanterograadset amneesiat peaks patsientiteavitama vajadusest võtta ravimitvahetult enne voodisse minekut ja ainultjuhul, kui on võimalus piisavalt pikaksööuneks.Raporteeritud on unes käimist ja muudsarnast käitumist, nt ?unes sõitmine?,toidu valmistamine ja söömine võitelefoniga rääkimine ning hilisem amneesiapatsientidel, kes võtsid zopiklooni ja kespolnud täielikult ärkvel. Alkoholi ja muudeKNS depressantide kasutamine kooszopiklooniga tundub suurendavat sellisekäitumise riski, samuti zopikloonikasutamine soovitatud annust ületavatesdoosides. Patsientidel, kellel esineb sellistkäitumist, peaks põhjalikult kaalumazopiklooniga ravi lõpetamist. Nagu kateised uinutid, ei ravi zopikloondepressiooni ning võib isegi maskeeridadepressiooni sümptome. Pole määratletudohutut ja efektiivset annust laste janoorukite (alla 18 aastaste) jaoks.Zopiklooni toimet autojuhtimisvõimehalvendamisele võimendab samaaegnealkoholi manustamine. Seetõttu eisoovitata juhtida autot, kui manustataksesamaaegselt zopiklooni ja alkoholi.KÕRVALTOIMED: Mõru maitse suus.Kõrvaltoimete esinemine sõltubindividuaalsest tundlikkusest ning nadtekivad sagedamini manustamiselejärgneva tunni jooksul, kui patsient ei lähekohe magama: uimasus, asteenia, peavaluja -ringlus, jääkunisus, harvadel juhtudeldiploopia, ataksia, iiveldus, suu kuivus,libiido langus, allergilised või nahasümptomid (sügelus ja lööve, väga harvaangioödeem ja/või anafülaktilinereaktsioon), anterograadne amneesia:esineb ka terapeutiliste doosidekasutamisel, kuid risk on suurem suurtedooside korral, sõltuvus ja tagasilöögiunetus. toimet autojuhtimisvõimehalvendamisele võimendab samaaegnealkoholi manustamine. Seetõttu eisoovitata juhtida autot, kui manustataksesamaaegselt zopiklooni ja alkoholi.KOOSTOIMED: Mittesoovitatavadkombinatsioonid: alkohol, kuna tasuurendab bensodiasepiini ning tallesarnanevate ainete sedatiivset toimet.Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:Kombinatsioonid kesknärvisüsteemidepressantidega, neuroleptikumide,uinutite, anksiolüütikumide/sedatiivsete


KESKNÄRVISÜSTEEMpreparaatide, antidepressantide,narkootiliste analgeetikumide,epilepsiavastaste ainete, anesteetikumideja sedatiivsete antihistamiinsete ainetegakoos manustamisel on suurem tsentraalsedepressiooni oht.Imovane, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 7,5mgN20Somnols, Grindeks, Tabl. 7,5mg N10, 20Zopitin, Vitabalans, Tabl. 7,5 mg N20AnksiolüütikumidAlprasolaamAlprazolamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Ärevusseisundite,sealhulgas depressiooniga kaasnevaärevuse lühiajaline ravi. Paanikahäire.ANNUSTAMINE: Tablettideannustamine: Ärevus: algannus 0,25 ...0,5 mg 3 korda päevas, säilitusannus 0,5... 4,0 mg päevas jagatunaüksikannusteks.Ärevus depressiooniga: algannus 0,5 mg3 korda päevas, säilitusannus 1,5 ... 4,5mg päevas jagatuna üksikannusteks.Eakad või halvas üldseisundis patsiendid:algannus 0,25 mg 2...3 korda päevas .Säilitusannus 0,5...0,75 mg päevasjagatuna üksikannusteks; vajaduse jatalutavuse korral suurendada järk-järgultannustPaanikahäired: algannus 0,5 ... 1,0 mgenne magamaminekut või 0,5 mg 3 kordapäevas. Annust peab korrigeerimavastavalt patsiendi reageeringule. Päevastannust võib suurendada 3...4 päevastevahedega max. 1 mg kaupa. Annuseidvõib suurendada, kui raviskeem 3...4korda päevas on saavutatud. Ulatuslikusmultitsentrilises uuringus oli keskminesäilitusannus 5,7+/-2,3 mg päevas.Üksikud patsiendid vajasid kuni 10 mgpäevas.Toimeainet prolongeeritult vabastavatetablettide annustamine: Ärevus, ärevusdepressiooniga - 1,0 mg päevas, ühe võikahe annusena. Säiltusannus 0,5...4,0 mgpäevas ühe või kahe annusena. Eakad võihalvas üldseisundis patsiendid - 0,5...1,0mg päevas, ühe või kahe annusena.Säilitusannus: 0,5...1,0 mg päevas;vajaduse ja talutavuse korral võib annustjärk-järgult suurendada. Paanikahäired -0,5...1,0 mg enne magama minekut või0,5 mg kaks korda päevas. Kliinilistesuuringutes oli keskmine säilitusannus5,0...6,0 mg päevas ühe või kaheannusena. Üksikud patsiendid vajasid kuni10 mg päevas. Annust peab korrigeerimavastavalt patsiendi reageeringule. Päevastannust võib suurendada 3...4 päevastevahedega max. 1 mg kaupa. Ravilõpetamine. Päevast annust on soovitatavvähendada mitte enam kui 0,5 mg kolmepäeva kohta. Üksikud patsiendid võivadvajada veelgi aeglasemat annusevähendamist.LASTELE: Ravi ohutust ja efektiivsust eiole hinnatud alla 18-a.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Ülitundlikkus bensodiasepiinide suhtes.Äge hingamispuudulikkus.RISKID: Ravimi efektiivsust ei olehinnatud psühhiaatriliste tunnustegadepressiooni ja bipolaarsete häirete korralning "endogeense" depressiooni korral.Bensodiasepiinid võivad esile kutsudaharjumust ja emotsionaalset/füüsilistsõltuvust. Bensodiasepiinide annuse kiirelvähendamisel või ravi katkestamisel võivadtekkida ärajäämanähud. Paanikahäiretegapatsientide ravi lõpetamisel võivadtaastuvad paanikahood imiteeridaärajäämanähte. Tugevalt väljendunuddepressiooniga või enesetapumõtetegapatsiendile tuleb ravimit määrataettevaatlikult ning sobivas annuses.Paanikahäireid on seostatud esmase jateisese depressiooniga ning suuremaenesetapuriskiga. Ravi ohutust jaefektiivsust ei ole hinnatud alla 18-a.Tuleb olla ettevaatlik eakate patsientide,maksa- või neerufunktsiooni häirega,myasthenia gravise, halvenenudüldseisundi, hingamispuudulikkusegapatsientide või narkootikumidekuritarvitajate ravimisel. Samuti tuleb ollaettevaatlik samaaegse ravi korral teistepsühhotroopsete ravimitega ja alkoholitarvitamise korral. Samaaegset ravidekstropropoksüfeeniga tuleb vältidavõimaliku hingamist pärssiva toime tõttu.KÕRVALTOIMED: Sagedamini esinevaduimasus, unisus,väsimus,hajameelsus/pearinglus,ataksia/koordinatsioonihäired ja ebaselgekõne. Harvem ähmastunud nägemine,peavalu, depressioon, unetus,närvilisus/ärevus, treemor, kehakaalumuutus, mäluhäired/mälukaotus, erinevadseedetrakti häired ja vegetatiivsenärvisüsteemi hüperaktiivsuse tunnused.KOOSTOIMED: Bensodiasepiinidpõhjustavad täiendavat KNS-i pärssivattoimet, kui neid manustada koos teistepsühhotroopsete ravimitega,krambivastaste ainetega,antihistamiinikumidega, opioididega,alkoholiga ja teiste KNS-i pidurdavateravimitega. Keemilised ühendid, mispärsivad teatud maksa ensüümideaktiivsust (eriti tsütokroom P450IIIA4),Anksiolüütikumidvõivad tõsta alprasolaamikontsentratsiooni ja suurendada temaaktiivsust. Ketokonasooli, itrakonasooli võiteiste asool-tüüpi antimükootikumidesamaaegsetkasutamist tuleb vältida.Samaaegsel nefatsodooni, fluvoksamiini jatsimetidiini kasutamisel võib olla vajalikannuse korrigeerimine. Ettevaatlik tulebolla samaaegsel fluoksetiini, propoksifeeni,sertraliini, diltiaseemi, suukaudsetekontratseptiividega või sellistemakroliidantibiootikumidega naguerütromütsiin ja troleandomütsiinkasutamisel.Koostoimete uuringutest ja ravimikõrvaltoimeteatistest on selgunud, etalprasolaam võib inhibeerida digoksiinirenaalset ekskretsiooni, mille tulemusekson digoksiinisisalduse suurenemine.Omeprasool võib inhibeerida alprasolaamimetabolismi, mis võib põhjustadaalprasolaami plasmakontsentratsioonitõusu ja toime tugevnemist.Alprasedon, Stada, Tabl. 0,25mg; Tabl.0,5mg; Tabl. 1mgAlprazolam-Grindeks, Grindeks, Tabl.0,25mg N30; Tabl. 0,5mg N30; Tabl. 1mgN30Xanax, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 0,25mg N30, 100; Tabl.0,5mg N30, 100; Tabl. 1mg N30, 100Xanax XR, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Prolong. tabl. 0,5 mg N30; Prolong.tabl. 1 mg N30; Prolong. tabl. 2 mg N30BromasepaamBromazepamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Ärevusseisundid. Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.Alkoholi võõrutusnähud.ANNUSTAMINE: Ambulatoorne ravi:Tavaline ööp. koguannus on 3...18 mg,mis tuleb jagada üksikannusteks, mismanustatakse regulaarsete intervallidejärel päeva jooksul. Kõrgemad annused onvajalikud väga harvadel juhtudel (näitekspsühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigusteraviks) ja neid manustatakse tavaliselthaiglatingimustes.Statsionaarne ravi: Ravi alguses peab arsthindama patsiendi individuaalsetreaktsiooni ravimile, et võimalikult kiirestiära tunda üleannustamise nähtusid. Seekehtib eelkõige eakate ja nõrgestatudorganismiga patsientide puhul, kuid kaorgaanilise ajukahjustuse, vereringe- võihingamispuudulikkuse, maksa- janeerupuudulikkuse esinemise korral.Patsientidele tuleb anda täpsed juhisedigapäevaelu rezhiimi kohta, arvestadesnende elustiili (näiteks tööalast tegevust).Haiglaravil viibivatel patsientidel võib127


Anksiolüütikumidkoguannust suurendada 60 mg-ni.Erijuhised annustamiseks: Eakatele janõrgestatud organismiga patsientidelening orgaanilise ajukahjustuse, vereringevõihingamispuudulikkuse, maksa- janeerupuudulikkuse esinemisel alustatakseravi õhtuti 1,5 mg võtmisega ja annusttõstetakse max. 6 mg-ni. Ravimimanustamisel lastele tuleb annuse suurusemääramisel arvestada nende väikesekehakaaluga.EAKATELE: Max. 6 mg ööp.LASTELE: Kasutada ainult äärmiselvajadusel.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui arst peab seda vältimatuks.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebensodiasepiinide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Narkootikumide, alkoholivõi ravimsõltuvuse esinemine varasemasanamneesis. Äge mürgistus alkoholiga,uinutitega, valuvaigistitega võipsühhotroopsete ravimitega(neuroleptikumid, antidepressandid,liitium). Myasthenia gravis, raskemaksapuudulikkus, uneapnoe sündroom,raske hingamispuudulikkus. Ettevaatusegakasutada spinaalse ja tserebraalseataksiaga patsientidel. Psühhootilisteseisundite puhul ei ole bensodiasepiinidesimese valiku ravimiteks. Depressioonivõi kaasuva depressiooniga ärevushäireteraviks ei tohi kasutada ainultbensodiasepiine.RISKID: Tolerantsus, sõltuvus. Ravikestus peaks olema võimalikult lühike,max 8...12 nädalat, kuhu kuulub ka ravimijärk-järgult ärajätmine. Bensodiasepiinidvõivad tekitada anterograadset amneesiat.Bensodiasepiinide kasutamisel onkirjeldatud rahutust, agitatsiooni,ärrituvust, agressiivsust, luulusid,raevuhooge, hirmuunenägusid,hallutsinatsioone, psühhoosi, kohatutkäitumist ja teisi käitumuslikkereaktsioone. Selliste nähtude tekkimiseltuleb ravim ära jätta.KÕRVALTOIMED: Väsimus, unisus,jõuetus, reaktsioonide aeglustumine,keskendumisvõime langus, segasus,peavalu, masendus, anterograadneamneesia. Ravimi järsk ärajätmine pärastigapäevast kasutamist võib põhjustadaärajäämise nähtusid.KOOSTOIMED: Teiste KNS toimivateravimite (näiteks neuroleptikumid,rahustid, antidepressandid, uinutid,valuvaigistid, anesteetikumid,antihistamiinid, antiepileptikumid)samaaegne kasutamine võib põhjustadavastastikust toimete tugevnemist. Seekehtib eelkõige samaaegsel alkoholitarvitamisel, mis võib intensiivistada jamuuta bromasepaami toimeidettenägematus ulatuses. Käesoleva ravimi128võtmise ajal tuleb seetõttu alkoholitarvitamisest hoiduda. Samaaegneopiaatide kasutamine võib intensiivistadaeufooriat, mis võib suurendadapsühholoogilist sõltuvust. Lihaslõõgastitetoimed võivad tugevneda. Tsimetidiinisamaaegne kasutamine võib pikendadabromasepaami eritumise poolväärtusaega.Bromazepam lannacher, Lannacher,Tabl. 3mg N20; Tabl. 6mg N20DiasepaamDiazepamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Üldanesteesiasissejuhatamine. Ärevusseisundid.Krambisündroom, epileptiline staatus,febriilsed krambid. Alkoholivõõrutusnähud.ANNUSTAMINE: Annustamine onindividuaalne, arvestada tuleb patsiendireaktsiooni ravimile, vanust, kehakaalu,haiguse iseloomu ning raskust. Ravimikasutamisel tuleb määrata väikseim toimivannus. Rektaalne manustamine onnäidustatud juhul, kui manustamine veenivõi suu kaudu ei ole võimalik. Ravi algul5...10 mg. Vajadusel võib 10...15 min.pärast manustamist korrata, max. kuni 30mg.TABL.: Ärevusseisundid: Tavaline annus 2mg 3 korda päevas. Ööp. max. annus on30 mg. Unetu: 5...15 mg enne magamaheitmist.Alkoholi võõrutusnähud: 10 mg 3 või 4korda päevas esimesel ravipäeval, 5 mg 3või 4 korda teisel ravipäeval. Ravimit võibmanustada ka ühekordse annusena 5...20mg, mida võib vajadusel iga 2...4 tunnijärel korrata. GTT.: Ärevusseisunditeambulatoorne ravi. Õhtul ravi alustamisel 9tilka enne magamaminekut sisse võtta.15...30 min. pärast peale ravimimanustamist tekkib psüühiline ja kehalinelõõgastav ning rahustav toime, mis kestabmitmeid tunde. Kui 9 tilka ei anna piisavattulemust, võib annust järgmistel õhtutel 5tilga kaupa suurendada, kuni piisava toimetekkimiseni. Üksikutel juhtudel võib annusttõsta kuni 28 tilgani õhtul. Seda annust eitohiks ilma arsti ettekirjutusetasuurendada. Kasutamine päeval. Tavaliseltpiisab eelmise õhtu annusest, mille toimeon tuntav ka päeval. Kui siiski päevajooksul tekkib vajadus uuesti ravimitkasutada, võtta 5...9 tilka 1...2 kordapäevas. Ööp. jooksul ei tohiks ületadamax. annust 56 tilka (20 mg diasepaami).Ravi tulemused on kõige paremad, kuitilkade arvu hoitakse võimalikult väiksenapiisava raviefekti saavutamiseks.Skeletilihaste spastilisus: 5...28 tilka 3...4korda ööp. Eakatele patsientideleKESKNÄRVISÜSTEEMmanustada pool tavalisest annusest.Unehäired: 11...14 tilka. SUPP.:Üldanesteesia sissejuhatamine: 10 mg 1tund enne üldanesteesia sissejuhatamist10 mg diasepaami, alla 3-aastasele lapseleja vanurile 5 mg diasepaami. Ägedadängistus-, pinge- ja ärevusseisundid,febriilsed krambid või teetanus: 5...10 mg.Vajadusel võib manustamist korrata 3...4tundi pärast esimest manustamist.Epileptiline staatus: 10 mg, vajadusel võib5 min. pärast annust korrata. Ennekirurgilisi või diagnostilisi protseduure,operatsioonijärgselt sedatsiooniks: Õhtulenne operatsiooni 10...20 mg,operatsioonijärgselt 5...10 mg , vajaduselvõib manustamist korrata. Suurenenudlihastoonusega seisundid: Max. 10...20 mgööp. jagatuna mitmeks osaks võiüksikannusena 5...10 mg ööseks. Lapsedvajavad tavaliselt väiksemaid annuseid.INJ.: Raskete ärevusseisundite akuutseksraviks, predeliiriumi ja delirium tremens´iraviks: 0,1...0,2 mg/kg pikkamööda veeni,korrata 8-tunniste intervallidega kuniägedate sümptomite vaibumiseni. Jätkatasuukaudse raviga. Epileptiline staatus:0,15...0,25 mg/kg süstida aeglaselt veeni.Kui i.v. pole võimalik süstida, siis samaannus lihasesse; korrata vajadusel 30...60min. järel või teha püsitilkinfusioon (max.3 mg/kg 24 tunni vältel). Statusepilepticuse ravimisel süstelahusega tulebarvestada tema lühiajalise toimegaintravenoossel manustamisel ja sellestjohtuvalt krambihoogude taastekkega:patsienti tuleb jälgida ja olla valmiskorduvaks manustamiseks. Teetanus:0,1...0,3 mg/kg 1...4-tunnisteintervallidega väga aeglaselt veeni võipüsitilkinfusioonina 3...4 mg/kg 24 tunnivältel.KNS-geneesiga lihasspasmiddegeneratiivsete närvihaiguste, seljaajukahjustuste (spastilise para- võihemipleegiaga), chorea-nähtude korral:alguses 10...20 mg lihasesse või aeglaseltveeni (lastele 2-10 mg), edasi jätkataksesuukaudse raviga. Perifeerse geneesigalihasspasmid (nt lumbaago, brahhialgiad,tservikaalsündroom ja kaekstraartikulaarne reumatism): 1...2 kordaööp. 10...20 mg lihasesse. Pärastakuutsete sümptomite vaibumistjätkatakse suukaudse raviga.Günekoloogia ja sünnitusabi. Raseduseajal tohib kasutada ainult vägapõhjendatud näidustustel. Eklampsia:krambihoo ajal 10 mg aeglaselt veeni,vajadusel võib krambihoo kupeerimiseksmanustada kuni 30 mg. Anestesiooloogiaja kirurgia. Sedatsioon enne opratsiooni:10 mg lihasesse 1 tund enne üldanesteesiasissejuhatust. Üldanesteesia sissejuhatus:0,2...0,5 mg/kg aeglaselt veeni.


KESKNÄRVISÜSTEEMKardioversiooni premedikatsioon: 5...15mg aeglaselt veeni (fraktsioneeritult).Psüühhiliselt koormavate invasiivseteuuringute ja kirurgiliste manipulatsioonidekorral (südame kateteriseerimine,endoskoopiad, radioloogilised uuringud,väiksemad kirurgilised operatsioonid,luksatsioonide ja fraktuuride repositsioon,biopsiad, põletushaavadel sidemetevahetus jne): 10...30 mg aeglaselt veeni(lastel 0,1...0,2 mg/kg). Parim viisindividuaalsete annuste määramiseks:alguses süstida 5 mg (1 ml), seejärelkorduvalt manustada 2,5 mg-seidannuseid (0,5 ml). Patsiendi reaktsioonituleb jälgida pärast iga lisainjektsiooni 30sek. vältel, kuni märgatakse, et patsientsuleb silmad. Max. annus peaks olema0,35 mg/kg.EAKATELE: Üldanesteesiasissejuhatamine: 5 mg 1 tund enneüldansesteesia sissejuhatamist.Epileptiline staatus: 5 mg, vajadusel võib 5min pärast annust korrata.LASTELE: Kehakaaluga kuni 15 kg 5 mgdiasepaami, kehakaaluga üle 15 kg 10 mg,vajadusel võib täiendavalt manustada5...10 mg. Max. toime saabub 11...23 min.pärast. Manustamist võib vajadusel korrata2...4 tunni pärast. Üldanesteesiasissejuhatamine: üle 3.a. vt. täiskasvanud,alla 3.a. 5 mg 1 tund enne üldansesteesiasissejuhatamist.Ägedad ängistus-, pinge- jaärevusseisundid, febriilsed krambid võiteetanus: Kuni 3-a. kehakaaluga 10...15kg 5 mg, üle 3-aastasele kehakaaluga kuni15 kg 10 mg. Vajadusel võib manustamistkorrata 3...4 tundi pärast esimestmanustamist.Epileptiline staatus: üle 3.a. vt.täiskasvanud, alla 3-a. 5 mg . Vajaduselvõib 5 min pärast annust korrata. Unetus:1...5 mg enne magama heitmist. Alla 12-aainult arsti järelevalve all. GTT.:Unehäired: 6...14-a.: vastavalt vanusele6...11 tilka enne magamaminekut.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebensodiasepiinide või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes. Myasthenia gravis. Ägemürgistus, mis on tekitatud alkoholi,uinuti, valuvaigisti või psühhotroopseravimiga (neuroleptikum, antidepressantvõi liitium). Vastsündinul ja väikelapselvanuses kuni 6 kuud on ravimi kasutaminevastunäidustatud, v.a elutähtsadnäidustused haiglatingimustes. Uneapnoesündroom. Krooniline pulmonaalnepuudulikkus. Ei ole soovitatavpsühhootilise haiguse esmaseks raviks. Eitohiks kasutada foobilised võisundmõtetega patsiendid. Ei peakskasutama ainsa vahendina depressioonivõi depressiooniga seotud ärevuse korral,sest nii võib suureneda suitsiidioht. Eitohiks anda lastele ilma selle sammuvajalikkust hoolikalt kaalumata. Ravikestvus peaks olema minimaalne.RISKID: Kasutamisel peab olemaettevaatlik patsientidel, kellel on: neerudevõi maksa düsfunktsioon; suletud nurgagaglaukoom; orgaanilised ajumuutused, eritiarterioskleroos; spinaalne või tserebraalneataksia; anamneesis ravimite või alkoholikuritarvitamine. Sarnaselt teistebensodiasepiinidega võib kasutaminekaasa tuua anterograadse amnesia. Ei tohikasutada kaotusvaluga inimesed, sestravim võib inhibeerida psühholoogilistkohastumist. Eakatele patsientidele tulebanda väiksem annus. Krooniliserespiratoorse puudulikkusega patsientidelon soovitatav kasutada väiksemat annusthingamise pärssumise ohu tõttu. Ei olenäidustatud raskekujulisemaksapuudulikkusega patsientide ravisentsefalopaatia ohu tõttu. Tavalisesterapeutilises annuses kasutatudbensodiasepiinide lõpetamise korral võivadesineda ärajätu sümptomid: peavalud,lihasvalu, äärmine ärevus, pinge, rahutus,segasus, ärritatavus. Rasketel juhtudelvõib esineda derealisatsioon,depersonalisatsioon, hüperakuusia, tuimusja surinad jäsemetes, suurenenud valguseja helide tundlikkus ning suurenenudpuutetundlikkus, hallutsinatsioonid võiepileptilised hood. Seda tuleb arvestada,kui ravi kestab rohkem kui mõned päevad.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon, uimasus,peavalud, lihasnõrkus, pearinglus(vanemas eas on kukkumise oht), ataksia,segasusseisund, ebaselge kõne, treemor,nürinenud emotsioonid, vähenenuderksus, väsimus, topeltnägemine,anterograadne amneesia.KOOSTOIMED: Samaaegsel kasutamiselteiste KNS inhibeerivate preparaatidega(antipsühhootilised, anksiolüütilised jasedatiivsed ravimid, antidepressandid,uinutid, narkootilised analgeetikumid,anesteetikumid, antiepileptilised ravimid,alkohol) või ravimitega, mis mõjutavadmaksaensüümidega seotud metabolismi(isoniasiid, disulfiraam, tsimetidiin,omeprasool, suukaudsedrasestumisvastased ravimid), võib tekkidasuurenenud uimasus või hingamise jakardiovaskulaarse süsteemi suurenenudpärssumine. On näidatud tsimetidiini jaomeprasooli võimet vähendadabensodiasepiinide eritumist ningpotentseerida nende toimet, samas võivadteadaolevad maksaensüümideindutseerijad (rifampitsiin) suurendadabensodiasepiinide eritumist. Metabolismikiirendab teofülliin ja suitsetamine.Fenobarbitaal ja fenütoiin võivadkiirendada metabolismi. Võib mõjutadaAntipsühhootilisedteiste maksas metaboliseeritavatepreparaatide toimet, põhjustadesinhibitsiooni (levodopa) või potentseeridestoimet (fenütoiin, müorelaksandid). Teistepikaajaliselt kasutatavate ravimite (nttsentraalsed vererõhku alandavad ravimid,alfaadrenoblokaatorid, antikoagulandid,südameglükosiidid) ja diasepaamikoosmanustamisel on raske võimalikkekoostoimeid ette näha.Diazepam desitin, Desitin, Rekt. lah. 5mg/2,5ml N5; Rakt. lah. 10 mg/2,5ml N5Diazepam nycomed, Nycomed, Inj.5mg/ml 2ml N5Diazepeks, Grindeks, Tabl. 5 mg N20,250; Inj 5mg/ml 2ml N10; 330Seduxen, Gedeon Richter, Tabl. 5 mgN20Valocordin-diazepam, KrewelMeuselbach, Gtt. 10mg/ml 25mlAntipsühhootilisedAmisulpriidAmisulpridumRAVIMITÜÜP: BensamiididNÄIDUSTUS: Skisofreenia.ANNUSTAMINE: Äge psühhootilineepisood: soovitatav manustada 400...800mg päevas. Vastavalt kliinilisele vastuselevõib annust suurendada max kuni 1200mg-ni ööp. Negatiivsete sümptomitedomineerimine: 50...300 mg ööp. Kuni 300mg annuseid võib manustada 1 kord ööp.,suuremad annused jagatakse kahelemanustamiskorrale.EAKATELE: Kasutada eriliseettevaatusega, kuna eakatel on ravimikasutamisel sagedamini tekkinudhüpotensioon või sedatsioon.LASTELE: Alla 15-a vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustused.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiteiste komponentide suhtes. Kaasuvadprolaktiinsõltuvad kasvajad, sh hüpofüüsiprolaktinoom ja rinnavähk.Feokromotsütoom. Lapsed alla 15eluaasta. Rasedus ja imetamisperiood.Fertiilses eas naised, kes ei kasutaefektiivseid rasestumisvastaseidvahendeid.RISKID: Nagu ka teiste neuroleptikumidepuhul, võib tekkida maliigne neuroleptilinesündroom, mida iseloomustavadhüpertermia, lihasrigiidsus, motoornerahutus, teadvushäired ja suurenenudkreatiinfosfokinaasi plasmasisaldus. Võibalandada krambiläve. Eakatelepatsientidele kasutada eriliseettevaatusega hüpotensiooni jasedatsiooni tekke ohu tõttu. Parkinsoni129


Antipsühhootilisedtõbe põdevatele patsientidele tulebmäärata ettevaatlikult, kuna see võibpõhjustada haiguse süvenemist. Tekitabannusest sõltuva QT-intervalli pikenemise,mis suurendab tõsiste ventrikulaarsetearütmiate nagu torsade de pointes'i tekkeriski, eriti eelneva bradükardia,hüpokaleemia, kaasasündinud võiomandatud pika QT-intervalli foonil.Hüpokaleemia tuleb eelnevalt korrigeerida.Enne ravi alustamist ja kui seda võimaldabpatsiendi kliiniline seisund, tuleb jälgidavastavaid südame rütmihäireid tekitavaidfaktoreid.KÕRVALTOIMED: Unetus, ärevus,rahutus, somnolentsus, kõhukinnisus,iiveldus, oksendamine, suukuivus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: Ravimid, mis võivadtekitada torsades de pointesi: klass Iaantiarütmikumid nt kinidiin, disopüramiid;klass III antiarütmikumid nt amiodaroon,sotalool; teised ravimid, nt bepridiil,tsisapriid, sultopriid, thioridaziin, i.v.erütromütsiin, i.v. vinkamiin, halofantriin,pentamidiin, sparfloksatsiin. Levodopa:retsiprookne antagonism levodopa janeuroleptikumide toime vahel.Mittesoovitatud kombinatsioonid: Võibpotentseerida alkoholi tsentraalset toimet.Tähelepanu nõudvad kombinatsioonid:Ravimid, mis võivad suurendada riskitorsades de pointesi tekkeks. Ravimid, mistekitavad hüpokaleemiat. Neuroleptikumid,nt pimosiid, haloperidool.Kombinatsioonid, millega tuleb arvestada:Kesknärvisüsteemi pärssijad, shnarkootikumid, anesteetikumid,analgeetikumid, sedatiivsed H1-retseptorite blokaatorid, barbituraadid,bensodiasepiinid jt anksiolüütikumid,klonidiin ja selle derivaadid;antihüpertensiivsed jt hüpotensiivsettoimet avaldavad ravimid; dopamiiniagonistid (nt levodopa).Solian, Sanofi-Synthelabo, Tabl. 200mgN30; Tabl. 400mg N30AripiprasoolAripiprazolumRAVIMITÜÜP: TeisedantipsühhootikumidNÄIDUSTUS: Tabl.: näidustatudskisofreenia raviks täiskasvanutel ningnoorukitel vanuses 15 aastat ja üle selle.Näidustatud I tüüpi bipolaarsemeeleoluhäire mõõduka kuni raskemaniakaalse episoodi raviks ning uuemaniakaalse episoodi preventsioonikspatsiendil, kellel valdavalt on esinenudmaniakaalsed episoodid ja kellemaniakaalsed episoodid on allunud ravilearipiprasooliga.130Inj.: kustutada olemasolevastskisofreenia, ülejäänud sobibANNUSTAMINE: TABL.: Skisofreenia:soovitatav annus ravi alustamiseks on 10või 15 mg/ööp. ning ravivastusesäilitamiseks 15 mg/ööp., manustatunaüks kord päevas sõltumata toidukordadest.Efektiivne annuste vahemikus 10...30mg/ööp. Annusest 15 mg/päevassuuremate annuste tugevam toime ei oletõestatud, sellegipoolest võivad üksikudpatsiendid vajada sellest kõrgemat annust.Suurimat ööpäevast annust 30 mg ei tohiületada.Maniakaalne episood: soovitatav algannuson 15 mg manustatuna üks kord päevassõltumata söögiajast kas monoteraapianavõi kombinatsioonis. Mõni patsient võibvajada suuremat annust. Suurimatööpäevast annust 30 mg ei tohi ületada.I tüüpi bipolaarse meeleoluhäire korduvamaniakaalse episoodi preventsioon:korduva maniakaalse episoodipreventsiooniks aripiprasooli kasutanudpatsiendil tuleb ravi jätkata samaannusega.Ööpäevase annuse hilisemalkohandamisel, kaasa arvatud annusevähendamine, tuleb arvestada patsiendikliinilist seisundit. INJ.: Soovitatavalgannus aripiprasooli süste korral on 9,75mg (1,3 ml), manustatuna ühekordsesüstena intramuskulaarselt. Aripiprasoolisüstelahuse efektiivne annus onvahemikus 5,25...15 mg ühekordsesüstena. Lähtuvalt patsiendiindividuaalsest kliinilisest seisundist jaarvestades ravimeid, mida on manustatudkas säilitus või akuutse ravina, võib annusolla madalam 5,25 mg (0,7 ml). Kaks tundipeale esimest süstet võib teha teiselähtuvalt individuaalsest kliinilisestseisundist, kokku võib teha 24-tunni vältelkolm süstet. Aripiprasooli max. ööp. annuson 30 mg (kaasaarvatud kõik aripiprasooliravimvormid). Süstelahus on i.m.manustamiseks. Ühtlase imendumisetagamiseks ja varieeruvuse vähendamisekstuleb süstida delta- või suurdetuharalihasesse, vältida adipoosseidregioone. Süstelahust ei tohi manustadai.v. ega s.c. Süstelahus onkasutamisvalmis ja mõeldud ainultlühiajaliseks kasutamiseksLASTELE: Skisofreenia noorukitel vanuses15 aastat ja üle selle: soovitatav annus on10 mg/ööp. manustatuna üks kord päevassõltumata toidukordadest. Ravi tulebalustada kahel esimesel päeval annusega 2mg (võib kasutada suukaudset lahust 1mg/ml), suurendada annust kaheljärgmisel päeval kuni 5 mg ning seejärelsoovitatava annuseni 10 mg. Vajaduselvõib sellele järgnevalt annust suurendada5 mg kaupa, kuid mitte ületada max.KESKNÄRVISÜSTEEMlubatud ööp. annust 30 mg. Aripiprasoolon efektiivne annuste vahemikus 10...30mg/ööp. Noorukitel ei ole täheldatudefektiivsuse suurenemist üle 10 mgannuste kasutamisel, kuid üksikudpatsiendid võivad vajada ka suurematannust.Ebapiisavate ohutuse ja efektiivsuseandmete tõttu ei ole soovitatavkasutamiseksnoorematele kui 15 aasta vanustelepatsientidele.RASEDATELE: Rasedatel ei olearipiprasooliga teostatud asjakohaseidkontrollitud uuringuid. Ei või raseduse ajalkasutada, kui oodatav kasu ei ületa selgeltvõimalikku riski lootele. Ei soovitatarinnaga toitmise ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Psühhoosivastaste ravimitemanustamisel võib patsiendi kliinilineseisund paraneda alles mitmepäevase kunimitmenädalase raviga. Patsienti tuleb selperioodil hoolikalt jälgida. Suitsidaalnekäitumine esineb koos psühhootilisehaigusega ja mõnedel juhtudel on sedatäheldatud ravi alustamisel võiantipsühhootilise ravi vahetamisel, kaasaarvatud aripiprasooli ravi korral. Aeg-ajalton teatatud ilmnenud düskineesiastaripiprasooliga ravi ajal kuni 1 a väldanudkliinilistes uuringutes. Maliigneneuroleptiline sündroom (MNS) onpsühhoosivastaste ravimite kasutamiselekaasnev potentsiaalselt eluohtliksümptomite kompleks. Kliinilistesuuringutes on aripiprasooliga ravitudpatsientidel MNSi kirjeldatud harva.Kliinilistes uuringutes on aeg-ajalt teatatudkrampidest. Suremuse tõus: kolmesplatseebo-kontrollrühmaga uuringus(n=938; keskmine vanus 82,4; vahemik:56...99 a) aripiprasooliga eakatelAlzheimeri tõvega kaasneva psühhoosigapatsientidel täheldati apipiprasooligaravitud patsientidel suremuse tõusuvõrreldes platseeboga. Aripiprasooligaravitud patsientide seas oli suremus 3,5%võrreldes 1,7% platseebo grupis.Surmapõhjused olid erinevad, kuigienamus surmadest olid kardiovaskulaarsed(nt südamepuudulikkus, äkksurm) võiinfektsioossed (nt pneumoonia).Tserebrovaskulaarsed kõrvaltoimed:samades uuringutes (keskmine vanus 84a; vahemik 78...88 a) teatatitserebrovaskulaarsetest kõrvaltoimetest(nt ajurabandus, transitoorne isheemilineatakk),muuhulgas ka surmaga lõppenudjuhtudest. Ei ole näidustatuddementsusele kaasneva psühhoosi raviks.Hüperglükeemia ja diabeet: atüüpilisteantipsühhootikumidega, sealhulgas ka


KESKNÄRVISÜSTEEMaripiprasooliga ravitud patsientidel onregistreeritud hüperglükeemiat, mõnedeljuhtudel tõsist, millega on kaasnenudketoatsidoos või hüperosmolaarne koomavõi surm. Ülekaalulisus ja diabeediesinemine perekonnas on riskifaktoriteks,mis võivad patsiendi predisponeeridatõsiste tüsistuste tekkeks. Uuringutesaripiprasooliga ei täheldatudmärkimisväärset erinevusthüperglükeemiaga seotud kõrvaltoimeteesinemissageduses (kaasaarvatud diabeet)ega glükeemia laboratoorsete näitudekõrvalekaldes võrreldes platseeboga.Puuduvad otsesed võrdlusandmed, ethinnata hüperglükeemiaga seotudkõrvaltoimete täpset tekkeriskiaripiprasooli ja teiste atüüpilisteantipsühhootikumidega ravitudpatsientidel. Patsiente, keda ravitaksemistahes antipsühhootikumiga, sealhulgasaripiprasooliga, tuleb jälgidahüperglükeemiale viitavate märkide jasümptomite osas (nagu polüdipsia,polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ningdiabeediga või diabeedi tekkeriskigapatsientidel tuleb regulaarselt jälgidaveresuhkru taset. Ülitundlikkus: nagukõigi ravimitega võib ka aripiprasoolikasutamisel esinedaülitundlikkusreaktsioone, midaiseloomustavad eeskätt allergilisedsümptomid.Kehakaalu tõus: skisofreenia ja bipolaarsemeeleoluhäire patsientidel täheldataksesageli kehakaalu tõusu, mis võib viiatõsiste tüsistusteni tingituna kaasuvatesthaigustest, kehakaalu tõusu põhjustavateantipsühhootikumide kasutamisest võihalvasti korraldatud elustiilist.Turustamisjärgselt on teatatudaripiprasooli saanud patsientidel kehakaalutõusust. See on tavaliselt esinenud olulisteriskifaktoritegapatsientidel koos diabeedi,kilpnäärmehaiguse või ajuripatsiadenoomiga. Kliinilistes uuringutes ei olearipiprasool näidanud kliiniliselt olulistmõju kehakaalu tõusule. Düsfaagia:antipsühhootilise raviga on seostatavadsöögitoru motoorika häired ja aspiratsioon.Aripiprasooli ja teisi antipsühhootikumetuleb kasutada ettevaatusegaaspiratsioonipneumoonia riskigapatsientidel.Laktoos: tabletid sisaldavad laktoosi.Harvaesineva pärilikugalaktoositalumatuse, Lapp laktaasipuudulikkuse või glükoos-galaktoosimalabsorptsiooniga patsiendid ei tohi sedaravimit kasutada. Aripiprasoolisüstelahuse efektiivsust ei ole tõestatudneil agitatsiooni ja käitumishäiretegapatsientidel, kellel on selle põhjuseksmingi muu seisund kui skisofreenia ja Itüüpi bipolaarse meeleoluhäiremaniakaalne episood. Süstitavateantipsühhootikumide ja parenteraalsetebensodiasepiinide samaaegselmanustamisel võib kaasuda tugevsedatsioon ja kardiorespiratoornedepressioon. Kui aripiprasoolisüstelahusele lisaks osutub vajalikuksparenteraalne bensodiasepiinravi, tulebpatsienti jälgida liigse sedatsiooni jaortostaatilise hüpotensiooni suhtes.Patsiente, kellele manustataksearipiprasooli süstelahust, tuleb jälgidaortostaatilise hüpotensiooni suhtes.Regulaarselt tuleb mõõta vererõhku,hingamissagedust ja jälgida teadvuseseisundit.Aripiprasooli süstelahuse ohutust jaefektiivsust ei ole hinnatud alkoholi egaravimiteintoksikatsiooniga (retseptiravimid võiebaseaduslikud ravimid) patsientidel.KÕRVALTOIMED: Rahutus, insomnia,akatiisia, treemor, pearinglus,unisus/uimasus, peavalu, ähmanenägemine, düspepsia, oksendamine,iiveldus, kõhukinnisus, asteenia/väsimus.KOOSTOIMED: Tingituna antagonismistalfa1-adrenergilistesse retseptoritesse võibtugevdada teatud tüüpiantihüpertensiivsete ainete toimet.Arvestades aripiprasooli peamiste KNSitoimetega, nõuab selle kasutamineettevaatust koos alkoholi ja teiste KNSimõjutavate ravimitega, millel onaripiprasooliga kattuvad kõrvaltoimednagu sedatsioon. Maohappe sekretsiooniblokaator, H2 antagonist famotidiinvähendab aripiprasooli imendumist, kuidarvatavasti on see efekt kliiniliseltebaoluline. Aripiprasooli metabolismkulgeb mööda mitut rada CYP2D6 jaCYP3A4 ensüümide kaudu, kuid mitte läbiCYP1A. Järelikult ei ole suitsetajatelannuse kohaldamine vajalik. Annus tulebsuurendada kahekordseks, kuimanustatakse samaaegseltkarbamasepiiniga. Teised tugevad CYP3A4indutseerijad (nagu näiteks rifampitsiin,rifabutiin, fenütoiin, fenobarbitaal,primidoon, efavirenz, nevirapiin jalihtnaistepunaürt (Hypericum perforatum))evivad ilmselt sarnast toimet ja tingivadsamasugust annuse suurendamist. Kuiaripiprasooli manustati samaaegseltvalproaadi või liitiumiga ei täheldatudkliiniliselt olulist aripiprasoolikontsentratsiooni muutust. Võimalik mõjuteistele ravimitele: kliinilistes uuringutesaripiprasooli annusega 10...30 mg/päevasei täheldatud sellel mõju CYP2D6(dekstrometorfaan / 3-metoksümorfinaanisuhe), 2C9 (varfariin), 2C19 (omepratsool)ja 3A4 (dekstrometorfaan) substraatidemetabolismile. Samuti ei näidanudAntipsühhootilisedaripiprasool ega dehüdroaripiprasoolvõimet mõjutada in vitro CYP1A2vahendatud metabolismi. Seega onebatõenäoline, et aripiprasoolil onkliiniliselt olulisi koostoimeid ravimitega,mida need ensüümid mõjutavad.Abilify, BMS, Tabl. 15 mg N28; Inj. 7,5mg/ml 1,3ml N1FlupentiksoolFlupentixolumRAVIMITÜÜP: Tioksanteeni derivaadidNÄIDUSTUS: Inj.: Skisofreenia jtpsühhooside säilitusravi, eriti kuisümptomitena esinevad hallutsinatsioonid,meelepetted ja mõtlemishäired koosapaatia, energiapuuduse, alanenudmeeleolu ja enesessetõmbumisega.ANNUSTAMINE: Annus ja süstetevaheline intervall määratakseindividuaalselt, et saavutada maksimaalnepsühhootiliste sümptomite pärssimineminimaalsete kõrvaltoimetega.Flupentiksooldekanoaat 20 mg/ml:Säilitusravi annus on tavaliselt 20...40 mg(1...2 ml), mis manustatakse 2...4 nädalatagant sõltuvalt ravivastusest. Mõnedpatsiendid võivad vajada suuremaidannuseid või lühemaidmanustamisintervalle.Flupentiksooldekanoaat 20 mg/ml ei sobipatsientidele, kelle puhul on vajaliksedatsiooni saavutamine. Süstelahusemaht üle 2 ml tuleb jaotada kahesüstekoha vahel. Kui süstelahuse mahtületab 2...3 ml (20 mg/ml lahus), tulebeelistada kontsentreerituma lahuse(flupentiksooldekanoaat 100 mg/ml)kasutamist.Haiguse ägenemise või ägeda retsidiivikorral võib manustada isegi kuni 400 mgiga 2 nädala tagant (või üksikjuhtudel kordnädalas lühiajaliselt).Flupentiksooldekanoaat 100 mg/ml:Annusevahemik on 50 mg (0,5 ml) iga 4nädala järel kuni 300 mg (3 ml) iga 2nädala järel, kuid mõned patsiendid võivadvajada suuremaid annuseid ? kuni 400 mg(4 ml) 1 kord nädalas. Süstelahuse mahtüle 2 ml tuleb jaotada kahe süstekohavahel.Piisav kontroll raskete psühhootilistesümptomite üle kontsentreeritudsüstelahuse kasutamisel saavutataksetavaliselt 4...6 kuu jooksul ja seejärel võibjärk-järgult tagasi pöörduda madalamasäilitusannuse juurde. Kui minnakse ülesuukaudselt flupentiksoolravilt säilitusravileflupentiksooldekanoaadiga, tuleb kasutadajärgnevaid juhiseid: x mg suukaudsetravimit ööpäevas vastab 4x mgdekanoaadile iga 2 nädala järel. x mgsuukaudset ravimit ööpäevas vastab 8x131


Antipsühhootilisedmg dekanoaadile iga 4 nädala järel.Suukaudse flupentiksooli manustamisttuleb jätkata esimese nädala jooksulpärast esimest süstet, kuid vähendatudannuses.Patsientidel, kes viiakse üle teisteltdepooravimitelt flupentiksooldekanoaadile,peab annuse määramisel lähtumajärgmisest suhtest: 40 mgflupentiksooldekanoaati on võrdne 25 mgflufenasiindekanoaadi, 200 mgzuklopentiksooldekanoaadi või 50 mghaloperidooldekanoaadiga.LASTELE: Kliinilise kogemuse puudumisetõttu ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjuseltekkinud teadvushäired (nt mürgistusetõttu alkoholi, barbituraatide võiopiaatidega), kooma.RISKID: Neuroleptikumide kasutamiselvõib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus). Sündroomiraviks tuleb manustada dantroleeni (1mg/kg intravenoosselt); neuroleptikumraviära jätta. Sarnaselt teisteneuroleptikumidega tuleb flupentiksoolikasutamisel olla ettevaatlik orgaaniliseajukahjustuse, krambiseisundite ja raskemaksahaiguse esinemisel. Ravimit eisoovitata manustada kergesti ärrituvatelevõi üliaktiivsetele patsientidele, kuna selleaktiveeriv toime võib viia nimetatudtunnuste süvenemiseni. Kui patsient onvarem ravi saanud trankvillisaatorite võisedatiivse toimega neuroleptikumidega,tuleb need ära jätta annust järk-järgultvähendades. Nagu on kirjeldatud teistepsühhotroopsete ravimite puhul, võib kaflupentiksool muuta patsiendi tundlikkustinsuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võibdiabeetikute puhul vajalik ollaantidiabeetilise ravi korrigeerimine. Eakatepatsientide ravi nõuab erilist tähelepanu,kuna neil võib sagedamini tekkidasedatsioon, hüpotensioon, segasus jakehatemperatuuri muutused. Pikaajalist(eriti suurtes annustes) ravi saavaidpatsiente tuleb regulaarselt jälgida ningvõimalusel säilitusannust vähendada.Randomiseeritud platseebokontrolligakliinilistes uuringutes dementsusegapatsientidel on mõnede atüüpilisteantipsühhootikumide kasutamiseltäheldatud tserebrovaskulaarsetekõrvaltoimete riski ligikaudu 3-kordsetsuurenemist. Riski suurenemisemehhanism ei ole teada. Riski suurenemistei saa välistada teiste antipsühhootikumide132või teiste patsientide puhul.Flupentiksooldekanoaati tulebettevaatusega kasutada patsientidel, kellelesinevad insuldi riskifaktorid. Sarnaseltteiste antipsühhootikumide rühmakuuluvate ravimitega võibflupentiksooldekanoaat põhjustadaQT-intervalli pikenemist. PüsivaQT-intervalli pikenemise korral võibsuureneda risk maliigsete rütmihäiretetekkeks. Seetõttu tulebflupentiksooldekanoaati ettevaatusegakasutada vastava eelsoodumusega isikutel(hüpokaleemia, hüpomagneseemia võigeneetiline eelsoodumus) ja patsientidel,kellel on anamneesis kardiovaskulaarsedhäired, nt QT-intervalli pikenemine,väljendunud bradükardia (


KESKNÄRVISÜSTEEMannuseid vähendada.LASTELE: Tabletid ei sobi toimeainesisalduse tõttu alla 60 kg kehakaalugalastele. Lastel tuleb kasutada haloperidoolisuukaudseid tilkasid. Üle 3 aasta vanusedlapsed: Lastele soovitatakse manustadahaloperidooli tilkasid esialgu 0,1 mg (1 tilk= 0,1 mg) /4 kg kehakaalu kohta 2 kordaööp. (0,2 mg/ 4 kg kehakaalu kohta/ööp.).Hiljem võib manustada 0,1 mg/4 kgkehakaalu kohta 3 korda ööp.Ärevusseisundite korral lastel onsoovitatav ettevaatlik astmelinemanustamine järgmise skeemi järgi:3...5-aastastele ligikaudu 0,3...1,5 mgööp., jagatuna kolmeks annuseks;6...15-aastastele ligikaudu 0,8...2,5 mgööp., jagatuna kolmeks annuseks.RASEDATELE: Võib raseduse ja rinnagatoitmise ajal kasutada üksnes juhul, kuisellest saadav kasu emale kaalub ülesvõimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkushaloperidooli ja preparaadi ükskõik millisekoostisosa suhtes. Komatoossedseisundid, alkoholist või muudestdepressantidest tingitud KNS-idepressioon, Parkinsoni tõbi,basaalganglionide kahjustus. Kliiniliseltväljendunud südamehäired (nt hiljutinemüokardiinfarkt, kompenseerimatasüdamepuudulikkus, I A ja III klassiantiarütmikumidega ravitavad arütmiad),QT intervalli pikenemine, anamneesisventrikulaarsed arütmiad või Torsade depointes, bradükardia, 2/3 astmesüdameblokaadid, korrigeerimatahüpokaleemia, teised QT aja pikenemistpõhjustavad ravimid. Tabletid onvastunäidustatud lastele kehakaaluga alla60 kg. Tilgad vastunäidustatud alla 3aastastele lastele.RISKID: Neuroleptikumid võivadfeokromotsütoomiga haigel vallandadahüpertensiivse reaktsiooni,mistõttunimetatud patsientide puhul on vajalikettevaatus.Antipsühhootikume (sealhulgashaloperidooli) võtvatel psühhiaatrilistelpatsientidel on väga harva esinenudäkksurmajuhtumeid. Et haloperidoolraviajal (eriti haloperidooli manustamiselintravenoosselt) on täheldatudQT-intervalli pikenemist, tuleb ollaettevaatlik nende patsientide ravimisel,kellel esineb QT-intervalli pikenemise risk(nt QT-sündroom, hüpokaleemia, teisteQT-intervalli pikendavate ravimitemanustamine). Enne ravi alustamisthaloperidooliga tuleb teha EKG. Ravi ajalhinnatakse EKG tegemise vajadust igapatsiendi puhul individuaalselt.Haloperidooli annust tuleb vähendada, kuiravi ajal QT intervall pikeneb ja ravi tuleblõpetada, kui QT-intervall ületab 500ms.Soovitatav on ka perioodilineelektrolüütide plasmatasemete kontroll.Kuna haloperidool metaboliseeritaksemaksas, on kahjustunud maksafunktsioonikorral ettevaatus soovitatav. Pikaajaliseravi ajal soovitatakse regulaarseltkontrollida verepilti ja maksafunktsiooni.Subarahnoidaalse hemorraagia,hüpokaltseemia ja hüpomagneseemiapuhul tuleb haloperidooli kasutamisegaolla ettevaatlik. On kirjeldatud juhte, kushaloperidool on esile kutsunud krampe.Seetõttu, epilepsiaga patsiendid japatsiendid, kellel on seisundid, tänu milleleon neil eelsoodumus krampideks (ntalkoholi võõrutusnähud ja ajukahjustus),peaksid haloperidooli saama ainult eriliseettevaatusega.Türoksiin võib suurendada haloperidoolitoksilisust. Seetõttu tohibhüpertüreoidismiga patsientidelemanustada haloperidooli ainult koosadekvaatse türeostaatilise raviga.Haloperidooli tuleb kasutada ettevaatlikultpatsientidel, kellel on metabolism ensüümiCYP2D6 kaudu aeglane ning samutitsütokroom P450 inhibiitorite kasutamiseajal.Vältima peab samaaegsetneuroleptikumide manustamist.Skisofreenilistel patsientidel võibantipsühhootilise ravi toime saabudahiljem. Nendel patsientidel taasilmnevadsümptomid tavaliselt alles mitu nädalat võikuud pärast ravi lõpetamist. Haloperidoolion soovitatav ära jätta järk-järgult, sestjärsk ravi katkestamine võib põhjustadaägedaid võõrutussümptomeid naguiiveldus, oksendamine ja unetus. Samutivõib ilmneda haiguse relaps; seetõttutuleb ravi lõpetada järk-järgult.Patsientidel, kes põevad samaaegseltpsühhoosiga ka depressiooni, tulebhaloperidool-ravi kombineeridaantidepressantidega.Kui parkinsonismivastane ravi on samutivajalik ja parkinsonismivastase ravimiliminatsioon on kiirem kui haloperidoolil,tuleb ekstrapüramidaalsümptomitesüvenemise vältimiseksparkinsonismivastast ravi jätkata isegipärast haloperidooli manustamiselõpetamist. Raviarst peab meeles pidama,et silmasisene rõhk võib suureneda kuiantikolinergikume (sealhulgasparkinsonismivastaseid aineid)manustatakse koos haloperidooliga.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon, grand malkrambid, peavalu, ekstrapüramidaalsedsümptomid (nt treemor, lihasjäikus,suurenenud süljeeritus, bradükineesia,akatiisia, äge düstoonia, okulogüürilinekriis või larüngeaalne düstoonia),depressioon, agitatsioon, unisus, unetus,segasusseisund, vertiigo, psühhootilisteAntipsühhootilisedsümptomite ilmne ägenemine, iiveldus,oksendamine, isukaotus, düspepsia,kõrvetised, suukuivus, suurenenudsüljeeritus, kõhukinnisus, tahhükardia,hüpotensioon, võib ilmneda kerge jatavaliselt mööduv vererakkude arvuvähenemine, ülitundlikkusreaktsioonid.KOOSTOIMED: Koostoimeid ontäheldatud QT-intervalli pikendavateravimitega (nt IA ja III klassiantiarütmikumid, arseentrioksiid,halofantriin, levometadüülatsetaat,mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid,sparfloksatsiin, gatifloksatsiin,moksifloksatsiin, dolansetroonmesülaat,meflokviin, sertindool, tsisapriid) jaelektrolüütide tasakaaluhäireidpõhjustavate ravimitega. Nagu kõikideneuroleptikumidega, haloperidool võibsuurendada KNS depressiooni, mis onesilekutsutud teiste KNS-i depressantide(sealhulgas alkohol, uinutid, rahustid võitugevad valuvaigistid) poolt.Koosmanustamine võib viia isegihingamisfunktsioonide depressioonini.Metüüldopaga kombineerimisel on samutiteatatud kesknärvisüsteemi toimetugevnemisest.Haloperidool võib nõrgendada levodopaparkinsonismivastast toimet. Haloperidoolinhibeerib TSAD metabolismi, suurendadesseeläbi nende ravimiteplasmakontsentratsioone ja toksilisust(antikolinergilised toimeid,kardiovaskulaarne toksilisus).Farmakokineetilistes uuringutes ontäheldatud haloperidooli kontsentratsioonikerget kuni mõõdukat suurenemist, kuihaloperidooli manustati samaaegselt koosjärgnevate ravimitega: kinidiin, buspiroon,fluoksetiin. Vajalikuks võib osutudahaloperidooli annuste vähendamine. Kuihaloperidoolravile lisatakse pikaajaline ravikoos ensüüme indutseerivate ravimitega(nagu karbamasepiin, fenobarbitaal jarifampitsiin), on selle tulemusekshaloperidooli plasmakontsentratsioonidemärkimisväärne langus. Seepärast tulebvajadusel haloperidooli annuseidkombinatsioonravi ajal suurendada. Pärastnende ensüüme indutseerivate ravimitemanustamise lõpetamist võib olla vajalikhaloperidooli annust taas vähendada.Liitiumi ja haloperidooli samaaegselmanustamisel on harvadel juhtudelteatatud järgmistest sümptomitest:entsefalopaatia, ekstrapüramidaalsedsümptomid, tardiivdüskineesia, maliigneneuroleptiline sündroom, ajutüve häire,äge ajusündroom ja kooma. Enamiknendest sümptomitest olid pöörduvad.Jääb selgusetuks, kas sellel on erilistkliinilist tähendust. Sellegi poolestsoovitatakse patsientidel, keda ravitaksesamaaegselt liitiumi ja haloperidooliga,133


Antipsühhootilisedravi viivitamatult lõpetada, kui sellisedsümptomid ilmnevad. On kirjeldatudantikoagulandi fenindiooni toimeantagoniseerimist.Haloperidool võib antagoniseeridaadrenaliini ja teiste sümpatomimeetilisteravimite toimet ning muutaalfa-adrenoblokaatorite (nt guanetidiini)vererõhku alandavat toimet.Haloperidol, Gedeon Richter, Tabl.1,5mg N50; Tabl. 5mg N50; Gtt. 2mg/ml10ml; Inj. 5mg/ml 1ml N5HaloperidoolHaloperidolumRAVIMITÜÜP: Butürofenooni derivaadidNÄIDUSTUS: Kroonilise skisofreenia jtkrooniliste psühhooside pikaajalinesäilitusravi.ANNUSTAMINE: Intramuskulaarseksmanustamiseks! Mõeldud kasutamisekskroonilise psühhoosiga patsientidele, kesvajavad pikaaegset parenteraalsetantipsühhootilist ravi. Nende patsientideseisund tuleb enne ravi alustamistHaloperidol Decanoate Richterigastabiliseerida antipsühhootilisehaloperidool-raviga.Mõeldud kasutamiseks ainulttäiskasvanutel ja see on disainitudtagamaks enamusele patsientidele pärastühekordset sügavat intramuskulaarsetsüsti sügavale tuharalihasesse ühekskuuks vajaliku raviannuse. Ei tohimanustada i.v.! Et rohkem kui 3 mlmanustamine on patsiendile ebamugav,siis ei soovitata nii suurt ravimikogustmanustada.Kuna individuaalne reageerimineneuroleptikumidele on väga varieeruv,tuleb annus määrata individuaalselt ja ravituleb alustada ning annust tiitrida rangekliinilise järelevalve all. Algannus igapatsiendi puhul sõltub niihaigussümptomite tõsidusest kui ka ennedepoopreparaadiga ravi alustamistpatsiendi stabiliseerimiseks kasutatudsuukaudse ravimi annusest. Soovitustekohaselt võiks algannus olla 10...15 kordasuurem kui varem kasutatud haloperidooliööp. annus. Soovitatav algannus on 50mg iga 4 nädala järel. Annust võibsuurendada 50 mg kaupa kuni optimaalseterapeutilise toime saavutamiseni, max.kuni 300 mg iga 4 nädala järel. Mõnedpatsiendid võivad vajada suuremaidannuseid. Haloperidol Decanoate Richterioptimaalne kuuannus on sageli umbes 20korda suurem kui suukaudse haloperidooliööp. annus. Annuse kohandamisel võipsühhootiliste sümptomite ägenemisekorral võib Haloperidol Decanoate Richteriravi täiendada regulaarse haloperidooliga.134Tavaline ajavahemik süstide vahel on 4nädalat. Kui kliinilistel põhjustel on vajalik2-nädalane annustamisintervall, tulebannused poolitada.EAKATELE: Eakatel ja halvas üldseisundispatsientidel soovitatakse alustada väikesteannustega, alguses 12,5...25 mg iga 4nädala tagant. Seda annust võib sõltuvaltpatsiendi ravivastusest suurendada.RASEDATELE: Võib raseduse ja rinnagatoitmise ajal kasutada üksnes juhul, kuisellest saadav kasu emale kaalub ülesvõimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Komatoosne seisund. Alkoholist või teistestravimitest tingitud tõsine KNS-idepressioon.Parkinsoni tõbi ja teisedekstrapüramidaalsed häired.Basaalganglionide kahjustus. Alla18-aastased lapsed ja noorukid. Kliiniliseltväljendunud südamehaigused (nt hiljutineäge müokardiinfarkt, kompenseerimatasüdamepuudulikkus, klass I A ja IIIrütmihäirete ravimitega ravitavadarütmiad). QT intervalli pikenemine. QTintervalli pikenemist põhjustavate ravimitesamaaegne kasutamine. Anamneesisventrikulaarsed arütmiad või torsades depointes, bradükardia, II või III astmesüdameblokaad. Korrigeerimatahüpokaleemia.RISKID: Neuroleptikumid võivadfeokromotsütoomiga haigel vallandadahüpertensiivse reaktsiooni,mistõttunimetatud patsientide puhul on vajalikettevaatus.Patsientidel, kellele soovitakse määrataravi Haloperidol Decanoate Richteriga,soovitatakse esialgu kasutada suukaudsethaloperidooli, et välistada ootamatuülitundlikkusreaktsioon haloperidoolisuhtes.Antipsühhootikume (sealhulgashaloperidooli) saavatel psühhiaatrilistelpatsientidel on väga harva esinenudäkksurmajuhtumeid. Et seoseshaloperidool-raviga on täheldatudQT-intervalli pikenemist, tuleb ollaettevaatlik nende patsientide ravimisel,kellel esineb QT-intervalli pikenemise risk(nt QT-sündroom, hüpokaleemia, teisteQT-intervalli pikendavate ravimitemanustamine).Enne ravi alustamist haloperidooliga tulebteha EKG. Ravi ajal tuleb EKG tegemisevajadust iga patsiendi puhul hinnataindividuaalselt.Haloperidooli annust tuleb vähendada, kuiravi ajal QT intervall pikeneb ja ravi tuleblõpetada, kui QT-intervall on > 500ms.Soovitatav on ka perioodilineelektrolüütide plasmatasemete kontroll.Kuna haloperidool metaboliseeritakseKESKNÄRVISÜSTEEMmaksas, on kahjustunud maksafunktsioonikorral ettevaatus soovitatav. Pikaajaliseravi ajal soovitatakse regulaarseltkontrollida verepilti ja maksafunktsiooni.Ettevaatlik tuleb olla raskehingamiselundkonna haiguse, müasteenia,eesnäärme hüpertroofia, glaukoomi,subarahnoidaalse hemorraagia,hüpokaltseemia ja hüpomagneseemiagapatsientidel ning samuti ka eakatelpatsientidel, kes on eriti tundlikudposturaalse hüpotensiooni ja hüpotermiavõi hüpertermia suhtes väga kuuma võikülma ilma korral. On kirjeldatud juhte,kus haloperidool on esile kutsunudkrampe. Seetõttu, epilepsiaga patsiendidja patsiendid, kellel on seisundid, tänumillele on neil eelsoodumus krampideks(nt alkoholi võõrutusnähud jaajukahjustus), peaksid haloperidooli saamaainult erilise ettevaatusega. Türoksiin võibsuurendada haloperidooli toksilisust.Seetõttu, tohib hüpertüreoidismigapatsientidele manustada haloperidooliainult koos adekvaatse türeostaatiliseraviga.Haloperidooli tuleb kasutada ettevaatlikultpatsientidel, kellel on metabolism ensüümiCYP2D6 kaudu aeglane. Samuti tulebettevaatlik olla samaaegsel raviltsütokroom P450 inhibiitoritega.Skisofreeniahaigete reageerimineantipsühhootilisele ravile võib ollaaeglustunud. Nendel patsientideltaasilmnevad sümptomid tavaliselt allesmitu nädalat või kuud pärast ravilõpetamist.Patsientidel, kes põevad samaaegseltpsühhoosiga ka depressiooni, tulebhaloperidool-ravi kombineerida AD-ga. Kuisamaaegselt on vaja kasutadaparkinsonismivastast ravi, võib vajalikuksosutuda Haloperidol Decanoate Richteriväga pika poolväärtusaja tõttuparkinsonismivastase ravi jätkumine veelnädalaid pärast Haloperidol DecanoateRichteri viimast süsti, et vältidaekstrapüramidaalsete toimete ägenemist.Raviarst peab meeles pidama, etsilmasisene rõhk võib tõusta kuiantikolinergikume (sealhulgasparkinsonismivastaseid aineid)manustatakse koos haloperidooliga.KÕRVALTOIMED: Vt. haloperidool.KOOSTOIMED: Vt. haloperidool.Haloperidol- Decanoate- Richter,GedeonRichter, Inj. 50mg/ml 1ml N1, 5KloorprotikseenChlorprotixenumRAVIMITÜÜP: Tioksanteeni derivaadidNÄIDUSTUS: Skisofreenia jt psühhoosid.


KESKNÄRVISÜSTEEMManiakaalsed seisundid.ANNUSTAMINE: Skisofreenia jtpsühhoosid, maania:. Algannus on50...100 mg ööp., mida suurendataksejärk-järgult. Optimaalne annus ontavaliselt 300 mg ööp., kuid üksikuteljuhtudel võib vajalik olla kuni 1200 mgööp. Säilitusannusena on enamastiküllaldane 100...200 mg ööp. Sedatiivsetoime tõttu tuleb annus manustadaosadeks jagatuna nii, et väiksemadannused manustatakse päeva ajal jasuurem annus õhtul. Alkoholismi janarkomaania võõrutusravi käigus tekkinudpsühhoos: 500 mg ööp., mismanustatakse väiksemateks annusteksjagatuna kuni 7 päeva vältel. Kuiabstinentsinähud on möödunud,vähendatakse annust aeglaselt.Säilitusannus 25+25+50 mg võibvähendada alkoholi või narkootikumidekuritarvitamise taastekke riski. Kaaludavõib täiendavat annuse vähendamist.EAKATELE: Individuaalne annustaminevahemikus 25...100 mg ööp.RASEDATELE: Kliiniline kogemus ravimikasutamise osas rasedatel on vähene.Tohib kasutada ainult juhul, kui oodatavkasu patsiendile ületab teoreetilise ohulootele.Rinnaga toitmist võib ravi ajal jätkata,kuid imikut tuleb jälgida, eriti esimese 4näd. jooksul pärast sündi.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadikoostisainete suhtes. Kollaps,kesknärvisüsteemi pidurdus (nt mürgistusetõttu alkoholi, barbituraatide võiopiaatidega), komatoosne seisund,vereloomehäired, feokromotsütoom.RISKID: Neuroleptikumide kasutamiselvõib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus). Patsientidelolemasoleva orgaanilise ajukahjustuse võivaimse arengu peetusega, samuti opiaateja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel võibsündroom sagedamini surmaga lõppeda.Sündroomi raviks tuleb manustadadantroleeni (1 mg/kg i.v.);neuroleptikumravi ära jätta. Sümptomidvõivad püsida üle näd. pärast suukaudseneurolepikumi ärajätmist. Ägedaglaukoomi episoodid tingituna pupillilaienemisest võivad esineda patsientidelharvaesineva madala eeskambri ja kambrikitsa nurga korral. Sarnaselt teisteneuroleptikumidega tuleb kasutamisel ollaettevaatlik orgaanilise ajukahjustuse,krambiseisundite ja raske maksa-, neerujasüdamehaiguste korral, samutimyasthenia gravis'e ja eesnäärmehüpertroofiaga patsientidel. Eakadpatsiendid on predisponeeritud posturaalsehüpotensiooni suhtes. Nagu on kirjeldatudteiste psühhotroopsete ravimite puhul,võib muuta patsiendi tundlikkust insuliinija glükoosi suhtes, mistõttu võibdiabeetikute puhul vajalik ollaantidiabeetilise ravi korrigeerimine.Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravisaavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgidaning võimalusel säilitusannust vähendada.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, suukuivus,unisus, posturaalne hüpotensioon, eritipärast parenteraalset ravi, tahhükardia.KOOSTOIMED: Võib suurendada alkoholisedatiivset toimet ning barbituraatide jateiste KNS pärssivate ravimite toimet.Neuroleptikumid võivad tugevdada võivähendada antihüpertensiivsete ravimitetoimet; väheneb guanetidiini jt sarnasetoimega ravimite antihüpertensiivne toime.Samaaegsel liitiumi manustamiselsuureneb neurotoksiline toime. TSAD janeuroleptikumid pärsivad teineteisemetabolismi. Võib vähendada levodopa jaadrenomimeetikumide toimet ningtugevdada kolinoblokeerivate ainetetoimet. Metoklopramiidi ja piperasiinisamaaegne kasutamine suurendabekstrapüramidaalhäirete riski.Antihistamiinergiline toime võib vähendadaalkoholi disulfiraamireaktsiooni.Truxal, Lundbeck, Tabl. 25mg N100;Tabl. 50mg N50; Tabl. 100mg N100KlosapiinClozapinumRAVIMITÜÜP: Diasepiinid, oksasepiinidja tiasepiinidNÄIDUSTUS: Skisofreenia, mis ei alluravile teiste neuroleptikumidega.ANNUSTAMINE: Ravi alustamine:algannusena 12,5 mg 1...2 korda I ööp.ning 25 mg 1...2 korda II ööp. Heataluvuse korral võib annust suurendadaaeglaselt, 25...50 mg võrra ööp. 2...3 näd.vältel saavutatakse ööp. annus 300 mg,hiljem võib vajadusel ööp. annustsuurendada 50...100 mg võrra kaspoolenäd. või eelistatult näd. intervallijärel. Ettevaatust nõuab ordineeriminepatsientidele, kes saavad ravimeid (ntbensodiasepiinid, fluoksetiin võifluvoksamiin), mis võivad põhjustadakoostoimeid.Antipsühhootiline toime ilmneb tavaliselt200...450 mg ööp. annuse juures. Ööp.annusest suurema osa võib anda ennemagamaminekut. Max annus: annust võibettevaatlikult ravile allumatul juhulsuurendada (mitte üle 100 mg korraga),max ööp. annus on 900 mg. Üle 450 mgööp. manustamisel tuleb arvestadasuurenenud kõrvaltoimete (eriti krampide)riskiga. Säilitusannus: max toimesaavutamise järel võib annustAntipsühhootilisedettevaatlikult vähendada. Ravi tulebjätkata vähemalt 6 kuud. Kui ööp. annuson kuni 200 mg, piisab ühestmanustamiskorrast päevas (õhtul). Ravilõpetamine: annust on soovitatav 1...2näd. vältel järk-järgult vähendada. Ravikiire lõpetamise korral (nt leukopeeniatõttu) tuleb hoolikalt jälgida haigepsüühilist seisundit. Ravi taasalustamine:haigel, kellel viimasest annusest onmöödunud üle 2 päeva, tuleb ravi uuestialustada 12,5 mg-ga 1...2 korda I ööp. Kuitaluvus on hea, võib annuseid suurendadakiiremini, kui seda tehti ravi alustamisel.Haigel, kellel varasema ravi alustamisekorral tekkisid hingamis- võisüdamehäired, tuleb annusesuurendamisel olla väga ettevaatlik.Üleminek muult neuroleptikumit: üldiselt eisoovitata kasutada koos teisteneuroleptikumidega. Enne ravi alustamiston soovitatav lõpetada teiseneuroleptikumi kasutamine, vähendadesannust kuni manustamise lõpetamisenijärk-järgult umbes 1 näd. vältel. Ravi võibalustada, kui eelmise neuroleptikumikasutamise lõpetamisest on möödunudvähemalt 24 tundi.EAKATELE: Soovitatav on ravi alustadavähendatud annusega (12,5 mg 1 kord Ipäeval) ning seda mitte suurendadakiiremini kui 25 mg võrra ööp.LASTELE: Ravimi ohutus ja efektiivsus eiole tõestatud.RASEDATELE: Võib kasutada vaidolukorras, kus loodetav kasu ületabvõimaliku ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiteiste komponentide suhtes. Patsientidel,kellele ei saa teha regulaarseidvereanalüüse. Anamneesisgranulotsütopeenia või agranulotsütoos.Luuüdi supressioon. Ravile allumatuepilepsia. Alkohoolne jt toksilisedpsühhoosid, ravimmürgistus, komatoosneseisund. Tsirkulatoorne kollaps ja/võiteadvushäire, sõltumata põhjusest. Raskemaksa-, neeru- või südamehaigus.Kliiniliselt olulised südame rütmihäired (nthiljuti põetud äge müokardiinfarkt,dekompenseeritud südamepuudulikkus, IAja III klassi antiarütmikumidega ravitavadrütmihäired,müokardiit). QTc intervalli pikenemine.Anamneesis ventrikulaarne arütmia võitorsade de pointes. Korrigeerimatahüpokaleemia. Teiste QT-intervallipikendavate ravimite kasutamine.Paralüütiline iileus.RISKID: Võib põhjustada lekopeeniat jaagranulotsütoosi, teda tohib kasutadaskisofreeniahaigel ainult järgmisteljuhtudel: patsient ei reageeri teisteleneuroleptikumidele või ei talu neid; ravialgul on leukotsüütide arv (koguarv on135


Antipsühhootilisedsuurem või võrdne 3,5 x 109/l) javerevalem normaalne; patsiendil saabregulaarselt määrata leukotsüütide arvuravi kestel (kord nädalas 18 esimese näd.vältel, hiljem kord kuus) ja vähemalt 1 kuupärast Leponexi lõpetamist. Enne ravialustamist tuleb määrata leukotsüütide arv(LA) ja valem (LV). 9/l). Võib põhjustadamüokardiiti, perikardiiti jakardiomüopaatiat, eriti esimese 2 ravikuuvältel. Ravi ajal võib tekkida ortostaatilinehüpotensioon, mis võib viia ka kollapsini.Haigel, kellel on anamneesis epilepsia võikes põeb südame-, neeru- võimaksahaigust (NB! raske maksa-, neeruvõisüdamehaigus on vastunäidustuseks),peab ravimi algannus olema 12,5 mg 1kord ööp. ning annuse suurendamineaeglane ja väikestes kogustes. Omabkolinoblokeerivat toime. Seetõttu tulebhoolikalt jälgida haigeid, kellel esinebeesnäärme suurenemine (kusepeetus),kõhukinnisus, soole obstruktsioon võikinnise nurga glaukoom. Ravi ajal onsuurenenud trombemboolia oht, seetõttutuleb vältida haigete immobiliseerimist.KÕRVALTOIMED: Granulotsütopeenia jaagranulotsütoos, mis üldiselt mööduvadravi lõpetamisel, kuid agranulotsütoosisttingitud sepsis võib osutuda surmapõhjustavaks. Unisus ja väsimus, esinedavõib pearinglust või -valu. Tahhükardia japosturaalne hüpotensioon, mistõenäolisemalt võivad tekkida ravialgusnädalatel. Iiveldus, oksendamine,düsfaagia, kõhukinnisus, kehakaalusuuremine, väga harva iileus.KOOSTOIMED: Ravimeid, mis pärsivadluuüdi funktsiooni (sh karbamasepiin,klooramfenikool, sulfoonamiidid,tsütotoksilised ained), ei tohi kasutadasamaaegselt.Võib potentseerida alkoholi, MAOinhibiitorite ja KNS pärssivate ainete(narkootilised ained sedatiivsedantihistamiinsed ravimid, bensodiasepiinid)tsentraalseid toimeid. Esineb ohttsirkulatoorse kollapsi tekkeks, mis harvaon põhjustanud südame- ja/võihingamisfunktsiooni pärssumist kunilakkamiseni. Võimaliku aditiivse toimetõttu tuleb olla ettevaatlik manustamiselkoos kolinoblokeeriva, hüpotensiivse võihingamist pärssiva ravimiga. Kofeiini,tsimetidiini, fluvoksamiini või paroksetiini(CYP1A2 inhibiitorid) samaaegselmanustamisel on kirjeldatudklosapiinisisalduse suurenemist plasmas.Plasmasisaldus võib suureneda kafluoksetiini, setraliini või venlafaksiinikoosmanustamisel. Karbamasepiini,fenütoiini ja rifampitsiini toimel kiirenebmetabolism ning väheneb selle sisaldusplasmas. Liitiumi või teiste KNSmõjustavate ravimite samaaegne136kasutamine suurendab maliigseneuroleptikumisündroomi tekkimise ohtu.Antiadrenergilise toime tõttu võibvähendada adrenaliini ja teiste peamiseltalfa-adrenergiliste ainete vererõhku tõstvattoimet.Leponex, Novartis, Tabl. 25mg N50; Tabl.100mg N50KvetiapiinQuetiapinumRAVIMITÜÜP: Diasepiinid, oksasepiinidja tiasepiinidNÄIDUSTUS: Skisofreenia. Bipolaarsehäirega seotud mania episoodide ravi.Bipolaarse häirega seotud depressiivseteepisoodide ravi. Bipolaarse häiresäilitusravi retsidiivide ennetamiseks.ANNUSTAMINE: Skisofreenia:Manustada 2 korda ööp. Esimesel neljalravipäeval on ööp. annus järgmine: 1.päeval 50 mg; 2. päeval 100 mg; 3. päeval200 mg; 4. päeval 300 mg. 4-ndastpäevast edasi tuleb annust tiitrida tavalisetoimiva annuse 300...450 mg/ööp. piirides.Sõltuvalt patsiendi ravivastusest jaravimtaluvusest võib annust kohandadavahemikus 150...750 mg/ööp. Bipolaarsehäirega seotud mania episoodide ravi:Manustada 2 korda ööp. Esimesel neljalravipäeval on ööpäevane annus järgmine:1. päeval 100 mg; 2. päeval 200 mg; 3.päeval 300 mg; 4. päeval 400 mg. 6.ravipäevaks tõstetakse annus kuni 800mg-ni ööp., kuid seda ei soovitata tehakiiremini kui 200 mg võrra ööp. Sõltuvaltpatsiendi ravivastusest ja taluvusest võibannust kohandada vahemikus 200...800mg/ööp. Tavaliselt on toimiv annusvahemikus 400?800 mg/ööp. Bipolaarsehäirega seotud depressiivsete episoodideravi: Manustada 1 kord ööp. ennemagamaminekut, kuna see vähendabpäevase unisuse tõenäosust. Soovitatavannus on 300 mg. Esimesel neljalravipäeval on ööpäevane annus järgmine:1. päeval 50 mg; 2. päeval 100 mg; 3.päeval 200 mg; 4. päeval 300 mg. Annustvõib tõsta tasemele 400 mg 5. päeval ningkuni 600 mg 8. päeval. Tõestatud ondepressioonivastane toime annuses 300mg ja 600 mg. Siiski, 600 mg kasutamisellühiajalises ravis ei esinenud ravitulemusemärgatavat paranemist võrreldes 300 mgannuse kasutamisega. Kliinilised uuringudon näidanud, et üksikutel patsientidel,kellel on probleem ravitaluvusega, võibannust langetada tasemele 200 mg ööp.Bipolaarse häirega seotud depressiivseepisoodi ravimisel määrab ravi bipolaarsehäire ravi kogemustega arst. Bipolaarsehäire säilitusravi retsidiivide ennetamiseks:Bipolaarse häirega seotud mania,KESKNÄRVISÜSTEEMsegatüüpi või depressiivsete episoodideretsidiivide ennetamiseks tulebpatsientidel, kellel on ilmnenud ravivastuskvetiapiinravile ägeda bipolaarse häirekorral, jätkata ravi samas annuses.Sõltuvalt patsiendi ravivastusest jataluvusest võib annust kohandadavahemikus 300...800 mg/ööp. jaotatunakaheks osaks. Oluline on, et säilitusraviskasutatakse madalaimat efektiivsetannust.EAKATELE: Nii nagu teisiantipsühhootikume, tuleb manustadaeakatele patsientidele ettevaatusega, eritiravi alguses. Annuse tiitrimisaeg on pikemja päevane raviannus madalam kuinoorematel patsientidel, sõltudesindividuaalsest ravivastusest ja taluvusest.Eakatel oli võrreldes noorematepatsientidega kvetiapiini keskmineplasmakliirens langenud 30?50%. Eakateltuleb ravi alustada annusega 25 mg/ööp.Annust tuleb iga päev suurendada 25...50mg võrra kuni toimiva annuseni, mis peakstõenäoliselt olema madalam kuinoorematel patsientidel. Üle 65-aastastelpatsientidel, kes põevad bipolaarsehäirega seotud depressiivset episoodi, eiole ravimi toimet ja ohutust hinnatud.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei olelastel ja teismelistel hinnatud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainult siis,kui sellest loodetav kasu õigustabvõimalikku ohtu.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Tsütokroom P450 3A4 inhibiitorite, naguHIV proteaasi inhibiitorite, asooli tüüpiseentevastaste ravimite, erütromütsiini,klaritromütsiini ja nefasodooni samaaegnemanustamine on vastunäidustatud.RISKID: Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidide (suitsiidiga seotud juhtumid)suurenenud riskiga. Risk püsib arvestatavaremissiooni saabumiseni. Kunaparanemine võib saabuda hiljem kui raviesimestel nädalatel, tuleb patsiente selleajani hoolikalt jälgida. Üldiselt on teada, etsuitsiidirisk võib tõusta paranemisealgstaadiumis.Kvetiapiinravi on seostatud unisuse jasellega seotud sümptomitega, nagusedatsiooniga.Bipolaarse depressiooniga patsientehõlmanud kliinilistes uuringutes tekkisunisus tavaliselt ravi esimesel kolmelpäeval ning oli tavaliselt kerge võimõõduka raskusega. Tugevat unisustkogevad bipolaarse häirega patsiendidvõivad vajada sagedasemat kontaktiarstiga vähemalt 2 nädala jooksul alatesunisuse tekkimisest või seni kunihaigussümptomid kaovad ning võibmõelda ravi katkestamisele. Kliinilistes


KESKNÄRVISÜSTEEMuuringutes on aeg-ajalt esinenudraskekujulist neutropeeniat (


Antipsühhootilisedmanustamine on vastunäidustatud.RISKID: Ei ole näidustatud kasutamisekslastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kunapuuduvadandmed, mis toetaksid selle kasutamistantud vanuserühmas. Skisofreenia jabipolaarse mania diagnoosiga lapsi janoorukeid hõlmanud platseebo kontrolligakliinilistes uuringutes ilmnes, et kvetiapiinirühmas esines sagedaminiekstrapüramidaalseid sümptomeidvõrreldes kontrollrühmaga. Depressioonon seotud suitsiidimõtete,enesevigastamise ja suitsiidide (suitsiidigaseotud juhtumid) suurenenud riskiga. Riskpüsib arvestatava remissioonisaabumiseni. Kuna paranemine võibsaabuda hiljem kui ravi esimestelnädalatel, tuleb patsiente selle ajanihoolikalt jälgida. Üldiselt on teada, etsuitsiidirisk võib tõusta paranemisealgstaadiumis.Kvetiapiinravi on seostatud unisuse jasellega seotud sümptomitega, nagusedatsiooniga.Bipolaarse depressiooniga patsientehõlmanud kliinilistes uuringutes tekkisunisus tavaliselt ravi esimesel kolmelpäeval ning oli tavaliselt kerge võimõõduka raskusega. Tugevat unisustkogevad bipolaarse häirega patsiendidvõivad vajada sagedasemat kontaktiarstiga vähemalt 2 nädala jooksul alatesunisuse tekkimisest või seni kunihaigussümptomid kaovad ning võibmõelda ravi katkestamisele. Kasutadaerilise tähelepanuga patsientidel, kesteadaolevalt põevad kardiovaskulaarsetvõi tserebrovaskulaarset haigust või kelesineb eelsoodumus hüpotensiooniks.Kvetiapiin võib esile kutsuda ortostaatilisthüpotensiooni, eriti ravi alguses ravimitiitrimise perioodil; selle esinemisel tulebmõelda annuse vähendamisele võijärk-järgulisemale annuse muutmisele.Antipsühhootikumide kasutamisel onteatatud venoosse tromboemboolia (VTE)juhtudest. Kuna antipsühhootikumekasutavatel patsientidel esineb tihti VTEomandatud riskitegureid, tuleb kõikvõimalikud VTE riskitegurid identifitseeridakvetiapiinravi alustamise eelselt ningjooksvalt ravi ajal, samuti tuleb tarvituselevõtta VTE ennetavad abinõud.Kontrollitud kliinilistes uuringutes eitäheldatud erinevust krambihoogudeesinemissageduses kvetiapiiniga ravitudpatsientidel ja neil, kes kasutasidplatseebot.Platseebo kontrolliga kliinilistesuuringutes, milles osalesid bipolaarsehäirega seotud depressiivse episoodigatäiskasvanud patsiendid, oliekstrapüramidaalsete sümptomiteesinemissagedus kvetiapiini rühmas138kõrgem kui platseebo rühmas. Kuiilmnevad tardiivse düskineesia nähud jasümptomid, tuleb kaaluda ravimit annusevähendamist või ravi katkestamist.Tardiivse düskineesia sümptomid võivadhalveneda või isegi tekkida pärast ravikatkestamist.Antipsühhootilise raviga (k.a kvetiapiin)on seostatud maliigse neuroleptilisesündroomi teket. Selle kliiniliste nähtudehulka kuuluvad hüpertermia, vaimseseisundi muutus, lihasrigiidsus, motoornerahutus ja kreatiinfosfokinaasi sisaldusetõus veres. Sellisel juhul tuleb ravikatkestada ja määrata vajalik ravi. Rasketneutropeeniat (neutrofiilide väärtus


KESKNÄRVISÜSTEEMÖise rahutuse korral manustatakse50...100 mg enne magamaminekut.LASTELE: Andmed melperoonikasutamise kohta lastel on piiratud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbutürofenoonide suhtes. Vereringekollaps.KNS pidurdus (nt mürgistuse tõttualkoholi, barbituraatide või opiaatidega),komatoosne seisund, vereloomehäired,feokromotsütoom.RISKID: Atüüpiliste antipsühhootikumidekasutamisel võib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvuse ebapüsivus,autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus).Risk on seda suurem, midatugevatoimelisem on ravim. Patsientidelolemasoleva orgaanilise ajukahjustuse võivaimse arengu peetusega, samuti opiaateja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel onsündroom sagedamini lõppenud surmaga.Sündroomi raviks tuleb manustadadantroleeni ja bromokriptiini (1 mg/kgintravenoosselt); neuroleptikumravi ärajätta. Sümptomid võivad püsida üle nädalapärast suukaudse neurolepikumiärajätmist.Andmed melperooni kasutamise kohtalastel on piiratud. EttevaatusabinõudSarnaselt teiste atüüpilisteantipsühhootikumidega peab melperoonikasutamisel ettevaatlik olema orgaaniliseajukahjustuse, krambiseisundite ja raskemaksa- või neeruhaiguse või südame javeresoonkonna haiguse korral, samutimyasthenia gravise ja eesnäärmehüpertroofiaga patsientidel. Ligikaudseltkolmekordset tserebrovaskulaarsetejuhtude riski kasvu on täheldatudrandomiseeritud, platseebokontrollrühmaga kliinilistesravimiuuringutes dementsetega koosmõningase atüüpilise antipsühoosiga.Antud suurenenud riski mehhanismi veel eitunta. Kuigi melperooni juures pole sedatäheldatud, ei saa suurenenud riskivälistada ka teiste atüüpilisteantipsühootiliste ainete või muudepatsientide populatsioonide juures.Seepärast tuleks ravimit kasutadaettevaatusega insuldi riskifaktoritegapatsientidel.Dementsusega seotud psühhoosigaeakate patsientide ligikaudu kahekordsetsuremuse kasvu on täheldatud koosatüüpiliste antipsühhootiliste ravimitega(aripiprasool , klosapiin , olansapiin,risperidoon, kvetiapiin ja ziprasidoon).Kuigi melperooni juures pole sedatäheldatud, tuleks ravimit kasutadaettevaatusega dementsusega seotudpsühhoosiga patsientidel. Kuigimelperooni kättesaadavad andmed onebaveenvad, on võimalik, et atüüpilisteantipsühhootikumide kasutamisegaeksisteerib QT-intervalli pikenemise risk.Seepärast soovitatakse olla ettevaatlikravides patsiente, kellel on kindlastibradükardia, kardiovaskulaarne haigus võiQT-intervalli pikenemise ajaluguperekonnas.Tuleks vältida samaaegset ravi teisteantipsühhootikumidega.Eakad patsiendid on predisponeeritudposturaalse hüpotensiooni suhtes.Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravisaavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgidaning võimalusel säilitusannust vähendada.Tabletid sisaldavad laktoosi, mistõttuharvaesineva pärilikugalaktoositalumatusega patsiendid, samutiLappi laktaasipuudulikkuse võiglükoosi-galaktoosi imendumishäiretegapatsiendid ei tohiks seda ravimit võtta.Tabletid sisaldavad sahharoosi, mistõttuharvaesineva pärilikufruktoositalumatusega patsiendid, samutiglükoosi-galaktoosi imendumishäiretegavõi sukraas-isomaltaasipuudulikkusepatsiendid ei tohiks seda ravimit võtta.KÕRVALTOIMED: Sedatsioon ravialguses, suukuivus, pseudoparkinsonism,pearinglus.KOOSTOIMED: Võib tugevdada alkoholisedatiivset toimet ning barbituraatide jtKNS pärssivate ravimite toimet.Neuroleptikumid võivad suurendada võivähendada antihüpertensiivsete ravimitetoimet; väheneb guanetidiini jt sarnasetoimega ravimite vererõhku langetavtoime. Samaaegsel liitiumi manustamiselsuureneb neurotoksiline toime.Tritsüklilised antidepressandid janeuroleptikumid pärsivad teineteisemetabolismi. Melperoon võib mõjutadalevodopa toimet aju dopamiiniretseptoreidblokeeriva toime tõttu.Buronil, Ovation, Kaet. tabl. 25mg N100;Kaet. tabl. 50mg N100OksasepaamOxazepamumRAVIMITÜÜP: Bensodiasepiini derivaadidNÄIDUSTUS: Ärevusseisundid. Lühiajalistmedikamentoosset ravi vajavad unehäired.Alkoholi võõrutusnähud.ANNUSTAMINE: Ärevusseisundid:10...30 mg 3...4 korda ööp. Unehäiretegaseotud ärevusseisundid: tavaliselt 10...20mg üks tund enne magama minekut.Annust võib vajadusel suurendada max.kuni 50 mg-ni. Eakad patsiendid ja need,kes on tundlikud bensodiasepiinidele:10...20 mg 3...4 korda ööp.EAKATELE: Vt. täiskasvanud.AntipsühhootilisedLASTELE: Ei sooviata manustada.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkusbensodiasepiinide suhtes või ükskõikmillise abiaine suhtes; foobiate võisundmõtete esinemine; kroonilinepsühhoos; äge hingamispuudulikkus,myasthenia gravis; uneapnoe sündroom;raske maksapuudulikkus.RISKID: Ravimi mõnenädalasel korduvalkasutamisel võib bensodiasepiinidetõhusus teatud määral väheneda.Bensodiasepiinide kasutamine võib viiafüüsilise ja psüühilise sõltuvuse tekkeni.Risk sõltuvuse kujunemiseks suurenebannuste tõustes ja ravikestuse pikenedesning on suurem alkoholi ja narkootikumekuritarvitanud patsientide puhul. Kuifüüsiline sõltuvus on tekkinud, kaasnebravi järsu ärajätmisega võõrutusnähtudeteke. Tagasilöögifenomenina tekkinudunetus ja ärevus: ravimi ärajätmisel võibajutiselt tekkida seisund, kus ravimimääramise aluseks olnud sümptomidavalduvad intensiivsemal kujul. Sellegavõivad kaasneda ka muud reaktsioonid,nagu näiteks ärevus, unehäired võirahutus. Kunavõõrutusnähtude/tagasilöögifenomeni riskon suurem ravi järsku katkestamisel,soovitatakse ravimit ära jätta annuseidjärk-järgult vähendades. Ravi kestuspeaks olema võimalikult lühike. Ravikogukestus sõltub näidustusest ja ei tohiksunehäirete korral olla pikem kui 4 nädalatja ärevusseisundite korral üle 8...12nädala, kuhu alla kuulub ka ravimijärk-järguline ärajätmine. Soovitatudravikestust ei tohi pikendada ilmapatsiendi seisundi uue hindamiseta. Kasuvõib olla patsiendi ravieelsestinformeerimisest, et ravi kestus saabolema piiratud. Lisaks tuleks patsiendiletäpselt seletada, kuidas ravi lõpetamiselannust järk-järgult vähendatakse. Patsientpeaks samuti olema teadliktagasilöögifenomenist. See vähendabärevust seoses võõrutusnähtudega, misvõivad tekkida pärast ravi lõpetamist.Osade andmete põhjal võivadlühitoimeliste bensodiasepiinidekasutamisel ilmneda võõrutusnähud raviajal, eriti kui kasutatakse kõrgeidannuseid. Pikatoimeliste bensodiasepiinidekasutamiselt lühitoimelistele üleminekul ontähtis patsienti hoiatada, et tekkida võivadärajäämanähud.Bensodiasepiinid võivad tekitadaanterograadset amneesiat. Amneesia tekibkõige sagedamini mõned tunnid pärastravimi manustamist ja seetõttu peaksidpatsiendid riski vähendamiseks pärastravimi võtmist magama järjest 7?8 tundi.Bensodiasepiinide kasutamisel onkirjeldatud rahutust, agitatsiooni,139


AntipsühhootilisedKESKNÄRVISÜSTEEMärrituvust, agressiivsust, luulusid,raevuhooge, hirmuunenägusid,hallutsinatsioone, psühhoosi, kohatutkäitumist ja teisi käitumuslikkereaktsioone. Selliste nähtude tekkimiseltuleb ravim ära jätta. Kirjeldatudreaktsioone tekib suurema tõenäosusegalastel ja eakatel. Bensodiasepiine tohiblastel kasutada ainult ravi vajadusehoolikal hindamisel. Ravi kestus peabolema minimaalne. Eakate puhul tulebkasutada madalamaid annuseid.Hingamisdepressiooni riski tõttusoovitatakse madalamaid annuseidkasutada ka kroonilisehingamispuudulikkusega patsientidel.Bensodiasepiinid ei ole näidustatud raskemaksapuudulikkusega patsientide raviks,kuna nad võivad põhjustadaentsefalopaatiat.Bensodiasepiinid ei ole näidustatudpsühhootiliste haiguste esmaseks raviks.Bensodiasepiine ei tohi kasutadamonoteraapiana depressiooni võidepressiooniga kaasneva ärevuse raviks(suitsiidi oht). Alkoholi-, ravimi- võinarkootikumisõltuvusega patsientideletuleb bensodiasepiine määrata äärmiseettevaatusega.Tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesinevapäriliku galaktoositalumatusega, Lapp?ilaktaasipuudulikkusega võiglükoosi-galaktoosi imendumise häiretegapatsiendid ei tohiks seda ravimit kasutada.KÕRVALTOIMED: Sõltuvus, unisus, koosuimasusega või ilma uimasusetapearinglus, ataksia, peapööritus, peavalu,minestus.KOOSTOIMED: Teiste tsentraalselttoimivate ravimite toime tugevnemine:antipsühhootikumid, narkootilisedvaluvaigistid (koos kasutamine võibintensiivistada eufooriat, mis võibsuurendada psühholoogilist sõltuvust),antidepressandid, uinutid, anesteetikumid,sedatiivsed antihistamiinsed ravimid,lofeksidiin ja nabiloon. Samaaegneöstrogeeni sisaldavate kontratseptiivseteravimite manustamine võib suurendadaoksasepaami kontsentratsiooni plasmas.Rifampitsiin võib kiirendada oksasepaamimetabolismi. Zidovudiini jabensodiasepiinide samaaegnemanustamine võib aeglustada zidovudiinikliirensit. Ritonaviir võib inhibeeridabensodiasepiinide metabolismi maksas.Samaaegne manustamine fenütoiiniga võibpõhjustada oksasepaami kontsentratsioonivähenemise plasmas. Samaaegselmanustamisel hüdantoiinide võibarbituraatidega võivad kõrvaltoimedpotentseeruda.Samaaegset alkoholi tarvitamist eisoovitata, kuna see võib viia oksasepaamisedatiivse toime tugevnemiseni. Seeomakorda mõjutab autojuhtimise jamasinatega töötamise võimet. Vererõhkualandavate ravimite toime võib tugevneda.Alfablokaatorite või moksonidiini sedatiivnetoime võib potentseeruda.Bensodiasepiinide ja levodopa samaaegselmanustamisel võib levodopa terapeutilinetoime väheneda. Baklofeeni sedatiivnetoime potentseerub. Probenetsiidisamaaegsel manustamisel võib selle toimepotentseeruda ja võib tekkida tugevsedatsioon. Kofeiini ja teofülliinisamaaegne manustamine võiboksasepaami sedatiivset ja anksiolüütilisttoimet vähendada.Oxazepam, Tabl. 10 mg N28OlansapiinOlanzapinumRAVIMITÜÜP: Diasepiinid, oksasepiinidja tiasepiinidNÄIDUSTUS: Keskmise raskusega võiraske maania episoodi ravi. Bipolaarsemeeleoluhäirega patsientidel, kellel maaniaepisood on allunud olansapiinravile, onnäidustatud retsidiivide profülaktikaks Inj.:Agitatsiooni ja käitumishäirete kiire raviskisofreenia korral, kui suukaudset ravi eisaa kasutada.ANNUSTAMINE: Skisofreenia: Soovituslikalgannus on 10 mg ööp. Maania episood:Algannuseks monoteraapia korral on 15mg ööp. üksikannusena või 10 mg ööp.kombineeritud ravi korral. Retsidiivideprofülaktika bipolaarse meeleoluhäirekorral: Soovitatav algannus on 10 mg ööp.Patsientidel, kes on saanud maaniaepisoodi raviks, jätkake retsidiiviprofülaktikat sama annusega. Uue maania,segatüüpi või depressiooni episoodiesinemisel tuleb ravi jätkata (vajaduselannust kohandades), millele vastavaltkliinilistele näidustustele lisataksemeeleosümptomite ravi. Nii skisofreenia,maania episoodi kui ka bipolaarsemeeleoluhäire retsidiivide profülaktilise ravijooksul võib ööp. annust pärastpoole 5 -20 mg piirides individuaalse kliiniliseseisundi põhjal korrigeerida. Annusetõstmist suuremaks kui soovitatavalgannus soovitatakse alles pärastvastavat kliinilise seisundi hindamist ningsee peaks toimuma vähemalt 24-tunnilisteintervallidega.Inj.: Intramuskulaarseks kasutamiseks.Mitte manustada intravenoosselt egasubkutaanselt. Inj. Plv. on mõeldud ainultlühiajaliseks kasutamiseks, max kuni 3päeva järjest. Soovitatav algannus 10 mg,mida manustatakse ühekordselt.Individuaalsest kliinilisest seisundistolenevalt on teine annus 5...10 mg, midavõib manustada 2 tundi pärast esimest140


KESKNÄRVISÜSTEEMAntipsühhootilisedannust. Max ööp. annus (sh peroraalneolansapiin) on 20 mg, kusjuures ööp.jooksul ei tehta üle 3 süsti.EAKATELE: Tabl.: Algannus 5 mg kuiseda lubavad kliinilised näitajad. Inj.:Soovitatav algannus 2,5...5 mg. Patsiendikliinilisest seisundist olenevalt võib teinesüst olla 2,5...5 mg ning seda võibmanustada 2 tundi pärast esimest süsti.Ööp. jooksul ei tohi teha üle 3 süsti.LASTELE: Alla 18-a ei kasutata.RASEDATELE: Piiratud uuringute tõttuinimestel peaks ravimit raseduse ajalkasutama ainult juhul, kui oodatav kasuemale õigustab võimalikku ohtu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus ravimi mõnekomponendi suhtes. Teadaolevkitsanurgaga glaukoomi oht.RISKID: Maliigse neuroleptilisesündroomi korral tuleb lõpetada kõigiantipsühhootiliste ravimite, k.a olansapiinikasutamine. Antipsühhootiliste ravimitepikaajalise kasutamise korral suurenebtardiivse düskineesia tekkeoht, seetõttutuleb düskineesia nähtude või sümptomiteilmnemisel ravimi annust vähendada võiravi katkestada. Ravi algstaadiumis võibtekkida mööduv asümptomaatilinetransaminaaside (ALT ja AST) aktiivsusesuurenemine.Nagu ka muude antipsühhootikumidekorral, tuleb olansapiini kasutamisel ollaettevaatlik järgmiste patsientide puhul: -leukopeenia ja/või neutropeeniagapatsiendid; - patsiendid, kelle anamneesison ravimitest, kiiritusravi või kemoteraapiapoolt põhjustatud põhjustatud luuüdidepressioon; - patsiendid, kellel esinebhüpereosinofiilia või müeloproliferatiivnehaigus. Kliinilistes uuringutes on selgunud,et patsientidel, kellel eelnevalt esinesklosapiiniga seotud neutropeeniat võiagranulotsütoosi, ei tekkinud olansapiinimanustamisel haiguse retsidiveerumist.Käitub in vitro dopamiini antagonistina janagu teisedki antipsühhootilised ravimid,võib teoreetiliselt pärssida levodopa jadopamiini agonistide toimet. Sarnaseltteistele antipsühhootilistele ravimiteletuleb olla ettevaatlik ka olansapiinisamaegsel kasutamisel teiste KNStoimivate ravimitega (k.a alkohol), samutipatsientide puhul, kellel on esinenudkrampe. Kuna võib põhjustadasomnolentsust, tuleb olansapiinikasutavaid patsiente hoiatada ohtlikemasinate, sh mootorsõidukite kasutamisesuhtes.KÕRVALTOIMED: Somnolentsus,prolaktiini sisalduse suurenemine,kehakaalu suurenemine.KOOSTOIMED: Metabolism sõltubtsütokroom P450 isomeeride inhibiitoritevõi indutseerijate (eriti CYP1A2)aktiivsusest. Suitsetamise korral võikarbamasepiiniga koosmanustamiselkliirens kiireneb (suureneb CYP1A2aktiivsus).Olanzapin Actavis, Tabl. 5 mg N28;Tabl. 10 mg N28; Tabl. 15 mg N28;Olanzapin-ratiopharm, ratiopharm,Tabl. 10 mg N30;Solazin, Nycomed, Tabl. 5 mg N28; Tabl.10 mg N28, 56Zalasta, KRKA, Suus disp. tabl. 5 mgN28; Suus disp. tabl. 10 mg N28; Suusdisp. tabl. 20 mg N28Zolafren, Tabl. 5 mg N28; Tabl. 10 mgN28;Zyprexa, Eli Lilly, Suus disp. tabl. 10 mgN28; Suus disp. tabl. 15 mg N28; Inj.subst. 5mg/ml 2ml N1OlansapiinOlanzapinumRAVIMITÜÜP: Diasepiinid, oksasepiinidja tiasepiinidNÄIDUSTUS: Skisofreenia säilitusravikstäiskasvanud patsientidel, kellel onsuukaudse olansapiinraviga skisofreeniapiisavalt stabiliseeritud.ANNUSTAMINE: AINULTLIHASESISESEKS KASUTAMISEKS. MITTEMANUSTADA VEENI EGA NAHA ALLA.Manustada ainult sügava lihasesisesesüstina gluteaalpiirkonda meditsiinitöötajapoolt, kellele on õpetatud sobivatsüstimistehnikat ning kohas, kus ontagatud süstimisjärgne vaatlus jaüleannustamise korral ligipääs vajalikulemeditsiinilisele sekkumisele. Pärast igasüsti tuleb patsienti jälgidameditsiiniasutuses vastavalt kvalifitseeritudpersonali poolt vähemalt 3 tunni jooksulolansapiini üleannusega seotudsümptomite osas. Tuleb kinnitust leidasellele, et patsient on ergas, orienteeritudning tal puuduvad igasugusedüleannustamise sümptomid. Üleannusekahtluse korral peab tähelepanelikmeditsiiniline järelevalve ja jälgiminejätkuma, kuni uuringud näitavad, etüleannustamise sümptomid on taandunud.Patsiente tuleks enne olansapiinimanustamist algselt ravida suukaudseolansapiiniga, et tagada ravivastus ningtaluvus ravi suhtes. Ärge kasutageeksikombel ZYPADHERA 210 mg pulbri jalahusti süstesuspensiooni asemelolansapiini 10 mg pulbrit süstelahuseks.ZYPADHERA esimese annuse kindlaksmääramiseks tuleb kõigi patsientide puhularvesse võtta järgmist: 1.) Suukaudneolansapiini sihtannus: 10 mg/ööp. ,ZYPADHERA soovituslik algannus: 210mg/2 nädala või 405 mg/4 nädala järel,säilitusannus pärast 2-kuulistZYPADHERA-ravi: 150 mg/2 nädala või141


Antipsühhootilised300 mg/4 nädala järel. 2.) Suukaudneolansapiini sihtannus: 15 mg/ööp.,ZYPADHERA soovituslik algannus: 300mg/2 nädala järel, säilitusannus pärast2-kuulist ZYPADHERA-ravi: 210 mg/2nädala või 405 mg/4 nädala järel. 3.)Suukaudne olansapiini sihtannus: 20mg/ööp., ZYPADHERA soovituslikalgannus: 300 mg/2 nädala järel,säilitusannus pärast 2-kuulistZYPADHERA-ravi: 300 mg/2 nädala järel.Annuse kohandamine Patsiente tuleb ühekuni kahe ravinädala jooksultähelepanelikult retsidiivi sümptomaatikaosas jälgida. Antipsühhootilise ravi ajalvõib patsiendi kliinilise seisundiparanemiseni kuluda mitu päeva kuni mõninädal. Järgnevalt võib annust individuaalsekliinilise seisundi põhjal korrigeerida.Pärast kliinilist taashindamist võib annustkohandada piirides 150...300 mg iga 2nädala järel või 300...405 mg iga 4 nädalajärel. Lisaravi: Topelt-pimedates kliinilistesuuringutes ei lubatud suukaudsetolansapiini. Kui suukaudse olansapiinigatäiendamist peetakse kliiniliseltnäidustatuks, ei tohi koguannus ületadavastavat maksimaalset suukaudseolansapiini annust 20 mg/ööp. Üleviimineteistele antipsühhootikumidele: Puuduvadsüstemaatiliselt kogutud andmed sellekohta, mis oleksid spetsiifiliselt suunatudpatsientide üleviimisele ZYPADHERA?ltteistele antipsühhootikumidele. Kunaolansapiini pamoaatsool lahustubaeglaselt, mis tagab olansapiini aeglase,püsiva vabanemise, mis on lõppenudligikaudu 6...8 kuud pärast viimast süsti,on vajalik raviarsti järelevalve (eritiesimese 2 kuu jooksul pärast ZYPADHERAärajätmist), kui toimub üleviimine teiseleantipsühhootikumile, mida peetaksekliiniliselt õigustatuks.EAKATELE: ZYPADHERA?t ei olesüstemaatiliselt eakatel patsientidel (> 65aasta) uuritud. ZYPADHERAt ei soovitataeakate populatsioonil raviks kasutada,välja arvatud juhul, kui suukaudseolansapiini kasutamisel on tõestatud hästitalutav ja efektiivne annustamisre?iim.Väiksem algannus (150 mg/4 nädalajooksul) ei ole rutiinselt näidustatud, kuidseda tuleb kaalutleda 65-aastastel javanematel, kui kliinilised tegurid sedaõigustavad. ZYPADHERA`ga ei olesoovitatav ravi alustada patsientidelvanuses > 75 aastat.LASTELE: Kuna puuduvad andmedohutuse ja efektiivsuse kohta lastel ja alla18 aasta vanustel noorukitel, siis selvanuserühmal ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Rasedatega ei ole läbiviidud adekvaatseid ja hästi kontrollituduuringuid. Naised peaksid teavitama omaarsti, kui nad rasestuvad või kavatsevad142rasestuda olansapiini kasutamise ajal.Piiratud uuringute tõttu inimestel peaksolansapiini raseduse ajal kasutama ainultjuhul, kui oodatav kasu emale kaalub ülesvõimaliku ohu lootele. Vastsündinutel,kelle emad on kasutanud suukaudsetolansapiini raseduse 3-nda trimestri ajal,on spontaansete teadete alusel väga harvaregistreeritud treemorit, hüpertooniat,letargiat ja unisust. Ühes tervete,imetavate naistega läbiviidud uuringustuvastati, et suukaudne olansapiin eritubrinnapiima. Keskmine ainepüsikontsentratsioon imikul (mg/kg) oli 1,8% ema olansapiini annusest (mg/kg).Patsientidel tuleb soovitada olansapiinraviajal last mitte rinnaga toita.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Patsiendid,kel on teada kitsa nurgaga glaukoomi risk.RISKID: Sobiva süstimistehnikarakendamisel peab olema eriti ettevaatlik,et vältida tahtmatut veresoonesisest võinahaalust süsti. Kasutamine akuutseagitatsiooniga või raske psühhootiliseseisundiga patsientidel: Ei tohiks kasutadaskisofreeniat põdevatel patsientidel, kes onakuutse agitatsiooniga või raskespsühhootilises seisundis, mis vajaksidkohest sümptomite kontrolli.Süstimisjärgne sündroom: müügieelsetekliiniliste uuringute käigus esinesid ravimisüstimise järgselt vähem kui 0,1% süstideja ligikaudu 1,4 % patsientide puhulseisundid, mille sümptomid olidiseloomulikud olansapiiniüleannustamisele. Enamikul patsientidesttekkisid sedatsiooniga seotud sümptomid(ulatudes kergest astmest koomani) ja/võideliirium (sh segasus, desorientatsioon,ärrituvus, ärevus jt kognitiivsedkahjustused). Teisalt esinesidekstrapüramidaalsümptomid, ebaselgekõne, kõnnaku muutus, agressioon,pearinglus, nõrkus, hüpertensioon jakrambid. Enamikul juhtudel ilmnesid selleseisundiga seotud sümptomid 1 tunnijooksul pärast süsti ning kõigil juhtudelteatati, et täielik paranemine saabus24...72 tunni jooksul pärast süsti. Needseisundid ilmnesid harva (vähem kui 1süsti korral 1000-st) 1...3 tunnimöödumisel ning väga harva (vähem kui 1süsti korral 10 000-st) hiljem kui 3 tunnipärast. Patsiente tuleb teavitada sellestpotentsiaalsest riskist ja vajadusest ollameditsiiniasutuses jälgimisel 3 tunnijooksul pärast igakordset manustamist.Enne iga süsti peab tervishoiutöötajaveenduma, et patsient lahkub omasihtkohta koos saatjaga.Pärast iga süstituleb patsiente meditsiiniasutusesvastavalt kvalifitseeritudmeditsiinipersonali poolt vähemalt 3 tunnijooksul olansapiini üleannustamiseleKESKNÄRVISÜSTEEMiseloomulike sümptomite osas jälgida.Tuleb veenduda selles, et patsient onergas, orienteeritud ja tal puuduvadigasugused üleannuse sümptomid.Üleannuse kahtlusel peab hoolikasmeditsiiniline järelevalve ja jälgiminekestma seni, kuni uuringud näitavad, etsümptomid on taandunud. Patsientideletuleb nõu anda, et nad oleksidsüstimispäeva ülejäänud ajal valvsadsüstimisjärgsete üleannuse sümptomiteosas, võiksid vajadusel abi saada ning eijuhiks autot ega käsitseks masinaid. Kuisüstimisjärgsete kõrvaltoimete raviks onvajalikud parenteraalsed bensodiasepiinid,soovitatakse kliinilist seisundit liigsesedatsiooni ja kardiorespiratoorsedepressiooni osas hoolikalt hinnata.Süstekohaga seotud kõrvaltoimed: Kõigesagedamini täheldatud süstekohagaseotud kõrvaltoime oli valu. Nendekõrvaltoimete maksimaalset raskusastetregistreeriti enamikul juhtudel ?kerge? või?keskmisena?. Juhul kui esinevad süstekohaga seotud kõrvaltoimed, tuleb nendenähtude raviks rakendada sobivaidmeetmeid.Dementsusega seotud psühhoos ja/võikäitumishäired: Olansapiin ei olenäidustatud dementsusega seotudpsühhoosi ja/või käitumishäirete raviks,mistõttu seda ei soovitata kasutada selleleripopulatsioonil seoses suremuse juhtudetõusuga ja ajuveresoonkonna riskisuurenemisega. Dementsusega seotudpsühhoosi ja/või käitumishäiretega eakaidpatsiente (keskmine vanus 78 aastat)hõlmanud platseebo-kontrollitud kliinilistesuuringutes (kestusega 6...12 nädalat)registreeriti suukaudse olansapiinigaravitud patsientidel kahekordset suremusetõusu, võrreldes platseeboga (3,5 %versus 1,5 % vastavalt). Suurem suremusei olnud seotud olansapiini annusega(keskmine ööpäevane annus 4,4 mg) egaravi kestusega. Riskifaktorid, mis võivadsoodustada selle populatsiooni suurematsuremust seoses olansapiinraviga, onvanus > 65 aasta, düsfaagia, sedatsioon,alatoitumine ja dehüdratsioon,kopsuhaigused (nt pneumoonia kas koosaspiratsiooniga või ilma), või samaaegnebensodiasepiinravi. Siiski vaatamatariskifaktoritele oli suremus suukaudsetolansapiinravi saanud patsientidel suuremkui platseebo rühmas. Samades kliinilistesuuringutes täheldati ajuveresoonkonnakõrvaltoimeid (AVKT, nt ajuinfarkt,transitoorne ajuisheemia), shsurmajuhtumeid. Suukaudse olansapiinigaravitud patsientidel esines kolm kordarohkem AVKT-id kui platseebo patsientidel(vastavalt 1,3 % ja 0,4 %). Kõigilsuukaudse olansapiini või platseebogaravitud patsientidel, kel tekkis AVKT,


KESKNÄRVISÜSTEEMtäheldati eelnevalt riskifaktorite olemasolu.Vanust üle 75 eluaasta javaskulaarset/sega tüüpi dementsustmääratleti olansapiinravi korral AVKTriskifaktoritena. Olansapiini efektiivsus eileidnud tõestust nendes uuringutes.Olansapiini ei soovitata kasutadaParkinsoni tõbe põdevatel patsientideldopamiini agonistide poolt esile kutsutudpsühhooside raviks. Kliinilistes uuringuteson Parkinsoni tõve sümptomaatika jahallutsinatsioonide süvenemist täheldatudväga sageli, suurema esinemissagedusegakui platseebo korral, kusjuures suukaudneolansapiin ei osutunud psühhootilisesümptomaatika ravimisel platseebostefektiivsemaks. Neis uuringutes hoitipatsiente esialgu stabiilseltparkinsonismivastaste ravimite (dopamiiniagonistide) madalaimal toimival annuselning jäeti terve uuringu kestel samaleparkinsonismivastasele ainele ja annusele.Suukaudse olansapiini manustamistalustati annusega 2,5 mg/ööp. ning sedasuurendati maksimaalselt kuni 15mg/ööp., olenevalt uurija otsusest.Maliigne neuroleptikumisündroom (MNS):MNS on antipsühhootilise raviga kaasnevseisund, mis võib olla eluohtlik. Seosessuukaudse olansapiiniga on harvatäheldatud MNS-na registreeritud juhte.MNS-i kliinilisteks ilminguteks on kõrgepalavik, lihasjäikus, vaimse seisundimuutus ja autonoomse närvisüsteemiebastabiilsuse tunnused (ebaregulaarnepulss või vererõhk, tahhükardia,higistamine ja südame rütmihäired). Veelvõivad esineda kreatiinfosfokinaasiaktiivsuse tõus, müoglobinuuria(rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus.Juhul kui patsiendil tekivad MNS-le viitavadsümptomid või tal tõuseb seletamatulpõhjusel kõrge palavik ilma muude MNS-ikliiniliste nähtudeta, tuleb kõikantipsühhootilised ravimid, kaasa arvatudolansapiin, ära jätta. Hüperglükeemia jadiabeet: Harva on teateidhüperglükeemiast ja/või diabeediarenemisest või eelneva diabeediägenemisest, millega on vahel kaasnenudketoatsidoos või kooma, kaasa arvatudmõned surmajuhud. Mõnedel juhtudel ontäheldatud eelnevat kehakaalu tõusu, misvõib olla seda soodustavaks teguriks.Kasutatud antipsühhootiliste juhenditekohaselt soovitatakse vastavat kliinilistjälgimist. Igasuguste antipsühhootilistetoimeainetega, sealhulgas ZYPADHERA`garavitavaid patsiente tuleks vaadeldahüperglükeemia tunnuste jasümptomite(nagu nt polüdipsia, polüuuria,polüfaagia ja nõrkus) tekkimise osas ningdiabeetikuid ja suhkurtõve riskifaktoritegapatsiente tuleks regulaarselt jälgidaglükoositaseme kontrolli osas. Regulaarselttuleks jälgida kaalu. Lipiidide muutused:Platseeboga kontrollitud kliinilistesuuringutes täheldati olansapiiniga ravitudpatsientidel soovimatuid lipiidide muutusi.Lipiidide muutusi tuleks käsitleda kliiniliseltasjakohastena, eriti düslipideemilistel jalipiidide häirete riskifaktoritegapatsientidel. Igasuguste antipsühhootilistetoimeainete, sealhulgas ZYPADHERAgaravitavaid patsiente tuleks kasutatudantipsühhootiliste juhendite kohaseltregulaarselt jälgida lipiidide muutusteosas. Antikolinergiline toime: Samal ajalkui olansapiinil ilmnes in vitroantikolinergiline toime, näitasid kliiniliseduuringud sellega seotud juhtude madalatesinemissagedust. Siiski kuna kliinilinekogemus kaasuva patoloogiagapatsientidega on piiratud, tuleb ollaettevaatlik olansapiini väljakirjutamiselsuurenenud eesnäärme, paralüütiliseiileuse ja muude sellesarnaste seisunditegapatsientidele. Maksafunktsioon: Tavaliselt,eriti ravi varajases faasis, on esinenudmaksa transaminaaside ALAT ja ASATaktiivsuse mööduvat, asümptomaatilisttõusu. Tähelepanelik tuleb ollapatsientidega, kellel on ALAT ja/või ASATtõusnud, kellel esinevad maksakahjustusesümptomid, kellel esinevad eelnevaltpiiratud maksafunktsiooni reserviga seotudseisundid ning patsientidega, kedaravitakse potentsiaalselt hepatotoksilisteravimitega. Juhul kui ALAT ja/või ASATtõuseb ravi kestel, tuleb patsienti jälgida jakaaluda annuse vähendamist. Hepatiidi (kahepatotsellulaarne, kolestaatiline võikombineeritud maksakahjustus)diagnoosimisel tuleb olansapiinravilõpetada. Neutropeenia: Olansapiinikasutamisel tuleb olla ettevaatlikpatsientide puhul, kellel esineb ükskõik mispõhjusel leukopeenia ja/või neutropeenia,kes kasutavad teadaolevalt neutropeeniatpõhjustavaid ravimeid, kellel onanamneesis ravimindutseeritud luuüdidepressioon/toksilisus või kaasuvasthaigusest, kiiritusravist või kemoteraapiastpõhjustatud luuüdi depressioon ningpatsientide puhul, kellel esinebhüpereosinofiilia või müeloproliferatiivnehaigus. Suukaudse olansapiini javalproaatide samaaegsel kasutamisel onsageli neutropeeniat registreeritud. Ravikatkestamine: Suukaudse olansapiinravijärsul katkestamisel on väga harva (< 0,01%) registreeritud ägedaid sümptomeidnagu higistamine, unetus, treemor,ärevus, iiveldus või oksendamine. QTintervall: Suukaudse olansapiinigaläbiviidud kliinilistes uuringutes kliiniliseltolulised QTc ? intervallide pikenemised(Fridericia QT korrektsioon [QTcF] ? 500millisekundit [msec] igal ajal pealealgväärtust, patsientidel, kel algväärtuseksAntipsühhootilisedoli QTcF< 500 msec) esinesid aeg-ajalt(0,1 % kuni 1 %) olansapiini saanudpatsientidel, kuid olulist erinevustkaasuvate kardiaalsete nähtudeesinemises, võrreldes platseeboga, eiolnud. Olansapiini süstelahuse pulbri võiolansapiini toimeainet prolongeeritultvabastava süstesuspensiooni pulbri jalahustiga läbiviidud kliinilistes uuringutes eikaasnenud olansapiini manustamisegapüsivaid absoluutsete QT ega QTcintervallide pikenemisi. Sellegipoolesttuleb, nagu teiste antipsühhootikumidega,ka olansapiini määramisel koosQTc-intervalli pikendavate ravimitega ollaettevaatlik, eriti vanurite puhul ningpatsientidel, kellel esineb kaasasündinudpikenenud QT sündroom, südamepaispuudulikkus, südamelihasehüpertroofia, hüpokaleemia jahüpomagneseemia. Trombemboolia: Vägaharva on registreeritud suukaudseolansapiinravi ajalist kokkulangemistvenoossete trombembooliatega (< 0,01%). Venoossete trombembooliate jasuukaudse olansapiinravi kausaalset seostei ole tõestatud. Siiski kuna skisofreeniapatsientidel esineb sageli venoossetetrombembooliate omandatudriskifaktoreid, tuleb kindlaks teha kõikvõimalikud VTE riskifaktorid, nt patsiendiimmobilisatsioon, ning rakendadaprofülaktilisi meetmeid. Üldine KNS toime:Olansapiini primaarsete KNS toimete tõttutuleb olla eriti ettevaatlik, kui sedakasutatakse kombinatsioonis teistetsentraalselt toimivate ravimite jaalkoholiga. Kuna olansapiin avaldab invitro dopaminoblokeerivat toimet, siis võibta blokeerida otseste ja kaudsetedopamiini agonistide toime. Krambid:Olansapiini tuleb kasutada eriliseettevaatusega patsientidel, kellel onanamneesis krambid või kes on tundlikudkrambiläve alandavatele faktoritele.Olansapiiniga ravitud patsientidel on harvaesinenud krampe. Neist juhtudestenamikel on täheldatud krampeanamneesis või krambivalmidust. Tardiivnedüskineesia: Üheaastase või lühemakestusega võrdlevates uuringutes selgus,et suukaudne olansapiin oli statistiliselttunduvalt vähem seotud ravi vajavatedüskineesia juhtude tekkega.Sellegipoolest suureneb olansapiinipikaajalisel kasutamisel tardiivsedüskineesia oht ning seetõttu tulebtardiivse düskineesia sümptomiteilmnemisel kaaluda annuse vähendamistvõi ravi lõpetamist. Need sümptomidvõivad pärast ravi lõppu ajutiselt süvenedavõi alles tekkida. Posturaalnehüpotensioon: Kliinilistes uuringutestäheldati vanuritel harva posturaalsethüpotensiooni. Nii nagu teiste143


KESKNÄRVISÜSTEEMneuroleptiline sündroom, midaiseloomustab hüpertermia, lihasrigiidsus,autonoomne ebastabiilsus, suurenenudkreatiniinfosfokinaasi aktiivsus jm.Ettevaatlik peab olema ordineerimiselParkinsoni tõvega ja Lewy kehadementsusega patsientidele, kellel onsuurem oht maliigse neuroleptilisesündroomi tekkeks, samuti on neilsuurenenud tundlikkus antipsühhootilisteravimite suhtes. Klassikalisedneuroleptikumid langetavad krambiläve.Ettevaatlikult soovitatakse ravida epilepsiatpõdevaid haigeid. Patsiente peab hoiatamaliigse toidutarbimise eest, sest ravim võibsoodustada kehakaalu suurenemist.KÕRVALTOIMED: Unetus, agitatsioon,ängistus, peavalu.KOOSTOIMED: Esmalt peab hoiatamakombineerimise eest teiste tsentraalselttoimivate ravimitega. Antagoniseeriblevodopa ja teistedopaminomimeetikumide toimet.Karbamasepiin vähendab antipsühhootilisefraktsiooni sisaldust vereplasmas.Fenotiasiinid, tritsüklilisedantidepressandid ja mõnedbeeta-adrenoblokaatorid võivadsuurendada vereplasmas risperidoonikontsentratsiooni, kuid mitteantipsühhootilise fraktsiooni sisaldust.Rispen, Zentiva, Kaet. tabl. 1 mg N20;Kaet. tabl. 2 mg N20; Kaet. tabl. 3 mgN20; Kaet. tabl. 4 mg N20Risperidon Actavis, Actavis, Tabl. 1 mgN20, 60; Tabl. 2 mg N20, 60; Tabl. 3 mgN20, 60; Tabl. 4 mg N20, 60Rispolept, Johnson & Johnson, Kaet.tabl. 1mg N60; Kaet. tabl. 2mg N60; Kaet.tabl. 3mg N60; Kaet. tabl. 4mg N60; P.olah. 1mg/ml 100ml N1Risset, AWD, Tabl. 1 mg N20, 60; Tabl. 2mg N20, 60; Tabl. 3 mg N20, 60; Tabl. 4mg N20, 60Risperidoon(süstesuspensioon)RisperidonumRAVIMITÜÜP: TeisedantipsühhootikumidNÄIDUSTUS: Skisofreenia säilitusravikspatsientidel, kellel on suukaudseteantipsühhootikumidega saavutatudhaiguse stabilisatsioon.ANNUSTAMINE: Algannus: suuremaleosale patsientidest on soovitatavaksannuseks 25 mg intramuskulaarselt igakahe nädala järel. Patsientidel, kes onkahe või enama nädala vältel saanudkindlas annuses suukaudset risperidooni,tuleks kasutada järgnevat vahetusskeemi.Patsiendid, keda raviti suukaudserisperidooni annusega 4 mg või vähem,peaksid saama 25 mg ravimit RISPOLEPTCONSTA, samal ajal kui patsiendid, kedaraviti suuremate suukaudsete annustega,peaksid saama suuremat 37,5 mgRISPOLEPT CONSTA annust. Patsientidel,kes ei võta suukaudset risperidooni, tuleksi.m. algannust valides arvestadasuukaudse ravieelse annusega. Soovitatavalgannus on 25 mg ravimit RISPOLEPTCONSTA iga kahe nädala järel. Patsiendid,kes kasutavad suukaudseteantipsühhootikumide suuremaid annuseid,peaksid saama suuremat 37,5 mgRISPOLEPT CONSTA annust. Esimeselesüstele järgneb kolmenädalane vahefaas,mille ajal tuleb tagada piisavantipsühhootiline toime suukaudserisperidooniga või eelnevalt kasutatudantipsühhootikumidega. RavimitRISPOLEPT CONSTA ei tohi kasutadaskisofreenia ägenemiste korral, kui ei oletagatud piisav antipsühhootiline toimesuukaudse risperidooniga või eelnevaltkasutatud antipsühhootikumigakolmenädalase vahefaasi ajal, mis järgnesesimesele RISPOLEPT CONSTA süstele.Säilitusannus: suuremale osalepatsientidest on soovitatavaks annuseks25 mg intramuskulaarselt iga kahe nädalajärel. Mõned patsiendid võivad vajadasuuremaid 37,5mg või 50 mg annuseid.Annust ei tohi suurendada sagedamini kuiiga 4 nädala järel. Annuse kohandamisemõju ei ole oodata varem kui 3 nädalatpärast esimest suurema annusega süstet.Kliinilistes uuringutes annusega 75 mgtäiendavatkasu ei täheldatud. Suuremad kui 50 mgannused iga kahe nädala järel ei olesoovitatavad.LASTELE: Ei soovitata alla 18-aastastellastel ohutuse ja efektiivsuse andmetepuudumise tõttu kasutada.RASEDATELE: Ei tohi kasutada, kui seepole hädavajalik.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Varem risperidoonravimittesaanud patsientidel on soovitataveelnevalt hinnata ravimi taluvustsuukaudse risperidooniga ning allesseejärel alustada ravimiga RISPOLEPTCONSTA.Eakatel dementsusega patsientidel ei oleravimit uuritud ja seetõttu ei ole ravimselles patsientide rühmas näidustatud.Dementsetel eakatel tehtudplatseebokontrollitud uuringutes tekkisravimit saanute seas ajuveresoonkonnatüsistusi (nagu mh surmaga lõppenudajuinsult ja transitoorne isheemiahoog)märkimisväärselt sagedamini (ligikaudu 3korda) kui platseeborühma patsientidel(keskmine vanus 85 aastat;Antipsühhootilisedvanusevahemik 73 kuni 97 aastat).Peamiselt eakatel dementsetel patsientidel(>65-aastastel) tehtud kuue kontrollituduuringu ühendatud andmete põhjal tekkisrisperidooni saanutel ajuveresoonkonnatüsistusi 3,3%-l (33/1009) ja platseebotsaanutel 1,2%-l (8/712). Riskisuhe (95%usaldusintervall) oli 2,96 (1,34; 7,50).Suurenenud riski mehhanism ei ole teada.Suurenenud riski ei saa välistada teisteantipsühhootikumide või teiste patsientideerirühmade korral. Ravimit tuleb kasutadaettevaatusega insuldi riskifaktoritegapatsientidel.Risperidooni alfa-blokeeriva toime tõttuvõib tekkida (ortostaatiline) hüpotensioon,eriti ravi alguses. Turustamisejärgselt onrisperidooni ja vererõhuravimitesamaaegsel kasutamisel kirjeldatudkliiniliselt olulist hüpotensiooni.Südameveresoonkonna haigustega (stsüdamepuudulikkus, müokardiinfarkt,südame juhtehäired, dehüdratsioon,hüpovoleemia või ajuveresoonkonnahaigus) patsientidel tuleb risperidoonikasutada ettevaatlikult. Kui ortostaatilinehüpotensioon püsib, tuleb hinnata ravijätkamisest saadavat kasu ja võimalikkeriske.Dopamiini retseptoritesse antagonistilikulttoimivaid ravimeid on seostatudtardiivdüskineesia tekkega, millele oniseloomulikud rütmilised sundliigutusedpeamiselt keelel ja/või näopiirkonnas.Ekstrapüramidaalnähtude teke ontardiivdüskineesia riskifaktoriks. Kuitekivad tardiivdüskineesia sümptomid,tuleb kaaluda kõigi antipsühhootikumideärajätmist.Antipsühhootikumidega seoses onteatatud maliigsest neuroleptilisestsündroomist, mida iseloomustavadhüpertermia, lihasejäikus, autonoomneebastabiilsus, teadvusehäired ja kreatiinifosfokinaasi sisalduse tõus seerumis. Muudnähud võivad olla müoglobinuuria(rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus.Sel juhul tuleb kõik antipsühhootikumid(sh RISPOLEPT CONSTA) ära jätta. Kuiantipsühhootikume (sh RISPOLEPTCONSTA) määratakse Parkinsoni tõve võiLewy kehadega dementsusegapatsientidele, peab arst kaaluma riskide jakasu suhet, sest Parkinsoni tõbi võibägeneda risperidooni toimel. Mõlemasrühmas on suurem võimalus maliigseneuroleptilise sündroomi tekkeks ningsamuti on selle rühma patsiendidtundlikumad antipsühhootikumide suhtes,sellised patsiendid kõrvaldati kliinilistestuuringutest. Tundlikkus võib avaldudasegasuse, nürimeelsuse, ebastabiilsekõnnaku (sagedaste kukkumistega) ningekstrapüramidaalnähtudena.Väga harva on RISPOLEPT CONSTA-ravi145


Antipsühhootilisedajal teatatud hüperglükeemia tekkest võisuhkurtõve ägenemisest. Soovitatav onpatsienti kliiniliselt jälgida, mis on eelkõigetähtis diabeetikute ning diabeediriskigapatsientide ravis. Koekultuuri uuringudnäitavad, et raku kasvu inimese rinnatuumorites võib stimuleerida prolaktiin.Ehkki selget seost antipsühhootikumidemanustamisega ei ole kliinilistes egaepidemioloogilistes uuringutes senidemonstreeritud, on soovitatav vastavaanamneesiga patsientide puhul ollaettevaatlik. Ravimit tuleb kasutadaettevaatusega eelnevahüperprolaktineemiaga ning võimalikuprolaktiin-sõltuva tuumoriga patsientidel.Väga harva on turustamisjärgses perioodisteatatud QT-intervalli pikenemisest. Naguteiste antipsühhootikumide puhul, tulebrisperidooni määrata ettevaatusegapatsientidele, kellel onsüdameveresoonkonna haigus,bradükardia või elektrolüütide tasakaaluhäireid (nt hüpokaleemia,hüpomagneseemia) või kelleperekonnaliikmetel on QT-intervallipikenemine, sest neil juhtudel on suuremrisk arütmia tekkeks. Eelnenu on oluline kajuhul, kui patsient saab ravimeid, mispikendavadQT-intervalli. Kui patsiendil on olnudkrampe või on kõrge krambilävi, tulebravimit kasutada ettevaatusega.Alfa-adrenergiliste toimete blokeerimisetõttu võib raviga seoses tekkida priapism.Antipsühhootikume on seostatudprobleemidega kehatüve temperatuurialandamisel. Sellele tuleb tähelepanupöörata, kui ravimit määrataksepatsientidele, kellel võib mingil põhjuselkehatemperatuur tõusta, nt tugev kehalinekoormus, kõrge temperatuurigakeskkonnas viibimine, antikoliinergiliseteravimite manustamine või dehüdratsiooniseisund.Nagu kõigi antipsühhootikumide puhultuleb patsiente hoiatada võimalikukehakaalu tõusu osas. Kehakaalu tulebkontrollida regulaarselt. Erinevaltrisperidooni suukaudsetestravimivormidest ei ole ravimit neeru- egamaksakahjustusega patsientidel uuritud.Ravimit tuleb selles patsientide rühmaskasutada ettevaatusega. Tähelepanutuleb pöörata sellele, et mitte süstidaravimit tahtmatult veresoonde.KÕRVALTOIMED: Unetus, ärevus,peavalu, ülemiste hingamisteedeinfektsioon, parkinsonism, depressioon jaakatiisia.KOOSTOIMED: Koostoimeuuringud viidiläbi suukaudselt manustatava ravimiga.Nagu teistegi antipsühhootikumide puhul,on vajalik ettevaatus, kui risperidoonimanustatakse QT-intervalli pikendavate146ravimitega, nt Ia klassi antiarütmikumid(nt kinidiin, düsopiramiid, prokaiinamiid),III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon,sotalool), TSAD (nt amitriptülliin),tetratsüklilised antidepressandid (ntmaprotiliin), osad antihistamiinikumid,teised antipsühhootikumid ning osadmalaariavastased ravimid (nt kiniin jameflokiin), või ravimitega, mis põhjustavadelektrolüütide tasakaaluhäireid(hüpokaleemia, hüpomagneseemia),bradükardiat või inhibeerivad risperidoonimetabolismi maksas. See loetelu ei olelõplik.Ravimi võimalik mõju teistele ravimitele:Risperidooni tuleb tänu suurenenudsedatsiooniriskile kombinatsioonis teistetsentraalse toimega ainetega(märkimisväärselt alkoholi sisaldavadained, opiaadid, antihistamiinikumid jabensodiasepiinid) kasutada ettevaatusega.Võib antagoniseerida levodopa ja teistedopamiini agonistide toimet. Kui sellekombinatsiooni kasutamine on vajalik, eritiParkinsoni tõve lõppstaadiumis, tulebmäärata iga ravi väikseim efektiivneannus.Turustamisejärgselt on risperidooni javererõhuravimite samaaegsel kasutamiselkirjeldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni.Teiste ravimite võimalik mõju ravimile.Karbamasepiini puhul on näidatud võimetvähendada risperidooni aktiivse fraktsioonisisaldust plasmas. Sarnast mõju võibtäheldada ka teiste CYP 3A4maksaensüümide indutseerijate nagurifampitsiini, fenütoiini ja fenobarbitaalipuhul, samuti toimib ka P-glükoproteiin.Kui alustatakse või lõpetatakse ravikarbamasepiini või teiste CYP 3A4maksaensüümide/P-glükoproteiini (P-gp)aktiveerijatega, peab arst ravimi annusedüle hindama. CYP 2D6 pärssijadfluoksetiin ja paroksetiin suurendavadrisperidooni sisaldust plasmas ningvähesemal määral antipsühhootilisefraktsiooni sisaldust. Oodata on teiste CYP2D6 inhibiitorite (nagu kinidiin) sarnastmõju risperidooni sisaldusse plasmas. Kuialustatakse või lõpetatakse samaaegsetravi fluoksetiini või paroksetiiniga, peabarst annuseid üle hindama. Verapamiil(CYP 3A4 ja P-gp inhibiitor) suurendabrisperidooni sisaldust plasmas.Fenotiasiinid, TSAD ja osadbeetablokaatorid võivad suurendadarisperidoonisisaldust plasmas, kuid ei mõjutaantipsühhootilist fraktsiooni. Amitriptülliinei mõjuta risperidooni või aktiivseantipsühhootilise fraktsioonifarmakokineetikat. Tsimetidiin ja ranitidiinsuurendavad risperidooni biosaadavust,kuid aktiivset antipsühhootilist fraktsioonivaid minimaalselt. CYP 3A4 inhibiitorKESKNÄRVISÜSTEEMerütromütsiin ei muuda risperidooni egaantipsühhootilise fraktsioonifarmakokineetikat.Rispolept Consta, Janssen-Cilag, Inj. 25mg + eeltäidetud süstal lahustiga N1; Inj.37,5 mg + eeltäidetud süstal lahustiga N1;Inj. 50 mg + eeltäidetud süstal lahustigaN1SertindoolSertindolumRAVIMITÜÜP: Indooli derivaadidNÄIDUSTUS: Skisofreenia ravi.Kardiovaskulaarsetel ohutuskaalutlusteltohib sertindooli kasutada ainultpatsientidel, kes ei talu vähemalt ühte teistantipsühhootilist ravimit. Sertindooli eitohi kasutada erakorralistes olukordadesägedate segasusseisundite kiireksleevendamiseks.ANNUSTAMINE: Sertindoolimanustatakse suu kaudu ühekordseööpäevase annusena ja see ei sõltusöögiaegadest.Sedatsiooni vajavatele patsientidele võibsamaaegselt manustada bensodiasepiini.Märkus: EKG-monitooring on vajalik ennesertindoolravi alustamist ja ravi ajal.Kliinilised uuringud on näidanud, etsertindool põhjustab QT-intervallipikenemist suuremal määral kui mõnedteised antipsühhootikumid. Seetõttu tohibsertindooli kasutada ainult patsientidel, kesei talu vähemalt ühte teistantipsühhootilist ravimit. Raviarstidpeavad hoolikalt järgima vajalikkeohutusmeetmeid.Kõigil patsientidel tuleb ravi alustadaannusega 4 mg päevas. Seejärel tulebannust suurendada 4 mg kaupa 4...5päeva järel kuni optimaalse ööp.säilitusannuse saavutamiseni vahemikus12...20 mg. Sertindooli alfa1-blokeerivatoime tõttu võivad esmasel annusetiitrimise perioodil ilmneda posturaalsehüpotensiooni sümptomid. 8 mgalgannuse puhul või annuse kiirelsuurendamisel suureneb oluliseltposturaalse hüpotensiooni oht.Säilitusravi: individuaalsest ravivastusestsõltuvalt võib annust suurendada kuni 20mg-ni päevas. Maksimaalse 24 mg annusekasutamist tuleks kaaluda vaiderandjuhtudel, kuna kliinilised uuringud eiole näidanud efektiivsuse suurenemist 20mg ületavate annuste puhul ningsuureneda võib QT-intervalli pikenemiseoht.Patsientide vererõhku tuleb kontrollidatiitrimisperioodil ja säilitusravi alguses.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust ei oleuuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.


KESKNÄRVISÜSTEEMVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Sertindoolon vastunäidustatud patsientidel, kellelesineb teadaolev korrigeerimatahüpokaleemia või hüpomagneseemia.Vastunäidustatud patsientidel, kellel onanamneesis kliiniliselt väljendunudkardiovaskulaarne haigus südamepaispuudulikkus, üdamehüpertroofia,rütmihäired või bradükardia. Peale selle eitohi sertindooli kasutada patsientidel, kellelesineb kaasasündinud pika QT sündroomvõi kellel on see haigusperekonnaanamneesis, samuti teadaolevaomandatud QT-intervalli pikenemisegapatsientidel.Sertindool on vastunäidustatudpatsientidel, kes saavad QT-intervallioluliselt pikendavaid ravimeid.Vastunäidustatud on sertindoolimanustamine koos ravimitega, misinhibeerivad maksa tsütokroom P450 3Aensüüme.Sertindool on vastunäidustatud raskemaksapuudulikkuse korral.RISKID: Kardiovaskulaarsüsteem: kunaon alfa1-blokeeriv toime, võivadtitreerimise perioodil tekkida ortostaatilisehüpotensiooni sümptomid. Võib mõnedelpatsientidel pikendada QT-aega. QT-ajapikenemise risk on suurem patsientidel,keda ravitakse samaaegselt QT-aegapikendavate ravimitega või ravimitega, misinhibeerivad sertindooli metabolismi.Ordineerida ettevaatlikult patsientidele,kellel on teadaolev kardiovaskulaarnehaigus või muu haigus, mille korralhüpotensioon on predisponeeritud. Enneravi alustamist tuleb teha EKG, et määratapatsiendi QT-intervall. Kaaliumi jamagneesiumi sisaldust plasmas tulebvajadusel korrigeerida ja hoida normaalseltasemel. Antipsühhootikumid võivadinhibeerida dopamiini agonistide toimet,mistõttu parkinsonismihaigetele tulebordineerida ettevaatlikult. Kerge võimõõduka maksakahjustusega patsiendidvajavad aeglasemat annuse tiitrimist ningväiksemat toetusravi annust. Võibmõjutada diabeedihaigete reageerimistinsuliinile ja glükoosile, mistõttu võibtekkida vajadus diabeediravikorrigeerimiseks. Tardiivse düskineesiatekkepõhjuseks loetaksedopamiiniretseptorite ülitundlikkustbasaalsetes tuumades, mis omakorda onpõhjustatud kroonilisest retseptoriteblokeerimisest antipsühhootikumide poolt.Patsientidele, kellel on esinenud krampe,tuleb ordineerida ettevaatlikult.Antipsühhootikumide kasutamisel onkirjeldatud potentsiaalset fataalsetsümptomite kompleksi - maliigsetneuroleptilist sündroomi, mille ravi peabsisaldama antipsühhootikumi manustamisekohese lõpetamise. Kuigi ei ole sedatiivsettoimet, peaks enne auto või masinatejuhtimist ära ootama individuaalsereaktsiooni ravimile.KÕRVALTOIMED: Kehakaalusuurenemine, QT-intervalli pikenemine,erütrotsüütide leid uriinis, leukotsüütideleid uriinis, perifeersed tursed, pearinglus,paresteesia, nohu/ninakinnisus, hingeldus,suukuivus, posturaalne hüpotensioon,ejakulatsioonihäired (vähenenudejakulatsioonimaht).KOOSTOIMED: Metaboliseeritaksepeamiselt tsütokroom P450 isoensüümideCYP2D6 ja CYP3A vahendusel. CYP2D6 onpolümorfne ensüüm, mida võivadinhibeerida mitmed psühhotroopsed jamuud ravimid. CYP3A isoensüümidesubstraatideks on immuunmodulaatorid,kaltsiumikanalite blokaatorid ja III klassiantiarütmikumid. Teadaolevad CYP3Ainhibiitorid on tsimetidiin, mitmedimidasoolirea seentevastased ained ningmakroliidid. Metabolismi aeglustavadtugevalt CYP isoensüümide indutseerijad,eriti karbamasepiin ja fenütoiin, mis võivadsertindooli kontsentratsiooni plasmas 2...3korda langetada.Serdolect, Lundbeck, Tabl. 4 mg N30,100; Tabl. 12 mg N28, 100; Tabl. 16 mgN28, 100; Tabl. 20 mg N28, 100SulpiriidSulpiridumRAVIMITÜÜP: BensamiididNÄIDUSTUS: Skisofreenia.ANNUSTAMINE: 400...800 mg ööp.,jaotatuna 2 manustamiskorra vahel.Produktiivse (peamiselt positiivse)sümptomaatika korral suurendatakseannust kuni 2400 mg-ni päevas.LASTELE: Alla 14-a puhul ei ole ohutus jaefektiivsus tõestatud.RASEDATELE: Kasutamine on lubatudvaid siis, kui oodatav terapeutiline efektemale ületab võimaliku riski lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes.Feokromotsütoom. Porfüüria.Kesknärvisüsteemi pärssivate teguritepoolt põhjustatud kooma. Tõsinevereloome pidurdatus. Imetamisperiood.RISKID: Aktiveeriva toime tõttu tulebravimit ettevaatlikult kasutada hüpomaaniaja maania sümptomitega patsientidel.Ettevaatlikult kasutada südame- javeresoonkonna haiguste, hüpotensiooni,parkinsonismi, epilepsia, kinnise nurgagaglaukoomi, prostata hüpertroofia janeerufunktsiooni häirete korral.Maksapuudulikkusega patsientidel võibmanustamine põhjustada koomakujunemise. Lastel ja eakatel patsientidelon kõrvaltoimete tekke risk suurem. KunaAntipsühhootilisedvähendab iiveldustunnet ja okserefleksi,võib ta varjata mürgistusnähtusid (shsüdameglükosiididega), iileust jaajukasvajast tingitud sümptome.KÕRVALTOIMED: Erutuvus, ärevus,unehäired, tähelepanu- jakontsentreerumishäired; suurte annustekorral - sedatiivne toime.KOOSTOIMED: Võib tugevdada alkoholi,KNS pärssivate ja hüpotensiivsete ravimitetoimet. Kasutamine koossüdameglükosiididega võib varjata nendemürgistusnähtusid. Samaaegnekasutamine antiarütmikumidega, mispikendavad QT-aega, võib suurendadasüdame rütmihäirete tekke riski.Antagonistlik toimeM-kolinoblokaatoritesse (näiteks atropiin jametüülskopolamiin) ja dopamiinergilistesse(näiteks levodopa, bromokrüptiin)preparaatidesse, neutraliseeridesnimetatud ravimite toimet. Metoklopamiidija sulpiriidi koosmanustamisel suurenebekstrapüramidaalhäirete tekke risk.Antatsiidid vähendavad imendumistseedetraktist, vähendades seega kabiosaadavust.Betamaks, Grindeks, Tabl. 50mg N30;Tabl. 100mg N30; Tabl. 200mg N30ZiprasidoonZiprasidonumRAVIMITÜÜP: Antipsühhootilised ained,indooli derivaadidNÄIDUSTUS: Skisofreenia. Bipolaarsehäirega kaasuvate maniakaalsete võisegatüüpi episoodide (kas psühhootilistesümptomitega või ilma) raviANNUSTAMINE: Skisofreenia jabipolaarse häire maniakaalsete episoodideakuutravis on soovitatavaks annuseks 40mg 2 korda ööp., manustatuna koostoiduga. Ööp. annust on seejärel võimalikkorrigeerida vastavalt patsiendiindividuaalsele kliinilisele seisundile kunimax 80 mg 2 korda ööp. Vajadusel võibmax soovitatava annuseni jõuda juba 3.ravipäeval. Eriti oluline on mitte ületadamaksimaalset annust, sest ohutusprofiilannustega üle 160 mg ööpäevas ei olekindlaks tehtud ja ziprasidoon pikendabannusest sõltuvalt QT-intervalli.Säilitusravil olevatele patsientidele tulebmanustada väikseim efektiivne annus;paljudel juhtudel võib osutuda piisavaks 20mg suurune annus, manustatuna 2 kordaööp.LASTELE: Ohutust ja efektiivsust alla 18-aei ole uuritud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi mõne abiaine suhtes. Kliiniliseltolulised südame kahjustused (nt hiljutine147


Antipsühhootilisedmüokardiinfarkt, kompenseerimatasüdamepuudulikkus, rütmihäired, milleraviks kasutatakse IA ja III klassiantiarütmikume), QT-intervalli pikenemine(sh kaasasündinud), ventrikulaarnearütmia anamneesis või torsade depointes, ravimata hüpokaleemia,QT-intervalli pikendavad teised ravimid.Samaaegne ravi QT-intervalli pikendavateravimitega, nagu IA ja III klassiantiarütmikumid, arseentrioksiid,halofantriin, levometadüülatsetaat,mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid,spaarfloksatsiin, gatifloksatsiin,moksifloksatsiin, dolasetroonmesülaat,meflokviin, sertindool, tsisapriid.RISKID: Põhjustab kerget kuni mõõdukatannusest sõltuvat QT-intervalli pikenemist.Ettevaatus on vajalik tõsise bradükardiakorral. Elektrolüütide tasakaaluhäired,nagu hüpokaleemia ja hüpomagneseemia,suurendavad tõsiste rütmihäiretetekkeriski, mistõttu on vajalik sellistehäirete kõrvaldamine enne ziprasidoonravialustamist. Stabiilse südamehaigusegapatsientide ravimisel tuleb enne ravialustamist teha EKG. Selliste kardiaalsetesümptomite ilmnemisel nagusüdamepekslemine, peapööritus, minestusvõi krambid tuleb arvestada tõsistesüdame rütmihäirete võimalusega ning viialäbi kardiaalse seisundi hindamine, shEKG. Kui QT-intervall ületab 500millisekundit, on soovitatav ravi lõpetada.Seoses antipsühhootikumide, sealhulgasziprasidooni kasutamisega on harvadeljuhtudel täheldatud pahaloomuliseneuroleptilise sündroomi (PNS) tekkimist.PNSi tekkimisel tuleb viivitamatultkatkestada ravi kõikideantipsühhootikumidega. Sarnaselt teisteleantipsühhootikumidele võib pikaaegse ravikorral põhjustada tardiivdüskineesiat võimõne muu tardiivseekstrapüramidaalsündroomi teket.Ettevaatlik tuleb olla nende patsientideravimisel, kellel on varem esinenudkrambid. Raske maksapuudulikkusegapatsientidel tuleb kasutada ettevaatusega,sest kliiniline kogemus on piiratud. Kapslidsisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel ontegemist selliste harvaesinevate pärilikehaigustega nagu galaktoosi talumatus,laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosimalabsorptsioon, ei tohi antud ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Rahutus, düstoonia,düskineesia, akatiisia,ekstrapüramidaalhäire, parkinsonism,treemor, pearinglus, sedatsioon, unisus,peavalu, nägemise ähmastumine, iiveldus,oksendamine, kõhukinnisus, düspepsia,suukuivus, suurenenud süljeeritus,lihasjäikus, asteenia, väsimus.KOOSTOIMED: Et ei saa välistada148ziprasidooni ja nende ravimite aditiivsettoimet, ei tohiks manustada koosQT-intervalli pikendavate ravimitega naguIA ja III klassi antiarütmikumid,arseentrioksiid, halofantriin,levometadüülatsetaat, mesoridasiin,tioridasiin, pimosiid, spaarfloksatsiin,gatifloksatsiin, moksifloksatsiin,dolasetroonmesülaat, meflokviin,sertindool või tsisapriid. Arvestadesprimaarset toimet KNS tuleb ollaettevaatlik koosmanustamisel teistetsentraalselt toimivate ravimite jaalkoholiga. CYP3A4 inhibiitor ketokonasool(400 mg ööpäevas) suurendasseerumikontsentratsiooni


KESKNÄRVISÜSTEEMvõrdne 25 mg flufenasiindekanoaadi, 40mg cis(Z)-flupentiksooldekanoaadi või 50mg haloperidooldekanoaadiga.EAKATELE: Acutard inj.: max annus 1süste kohta on 100 mg.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjuseltekkinud teadvushäired (nt mürgistusetõttu alkoholi, barbituraatide võiopiaatidega), kooma.RISKID: Neuroleptikumide kasutamiselvõib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus). Risk on sedasuurem, mida tugevatoimelisem on ravim.Sarnaselt teiste neuroleptikumidega peabkasutamisel ettevaatlik olema orgaaniliseajukahjustuse, krambiseisundite ja raskemaksa- või südamehaiguse korral. Naguon kirjeldatud teiste psühhotroopseteravimite puhul, võib muuta patsienditundlikkust insuliini ja glükoosi suhtes,mistõttu võib diabeetikute puhul vajalikolla antidiabeetilise ravi korrigeerimine.Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravisaavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgidaning võimalusel säilitusannust vähendada.Parkinsoni tõve korral tuleb ravimitkasutada ettevaatusega. Ravimikasutamisel võib tekkidafotosensibilisatsiooni reaktsioon jaseepärast on soovitatav vältida otsestpäikesevalgust.Ravi lõpetamisel alandage annustjärk-järgult.Sarnaselt teiste antipsühhootikumiderühma kuuluvate ravimitega võibzuklopentiksool põhjustada QT-intervallipikenemist. Püsiva QT-intervallipikenemise korral võib suureneda riskmaliigsete arütmiate tekkeks. Seetõttutuleb zuklopentiksooli ettevaatusegakasutada vastava eelsoodumusega isikutel(hüpokaleemia, hüpomagneseemia võigeneetiline eelsoodumus) ja patsientidel,kellel on anamneesis kardiovaskulaarsedhäired, nt QT-intervalli pikenemine,väljendunud bradükardia (


Antidepressandidhaiguse remissiooni saabumiseni. Vägaettevaatlik peab olema manustamiselkilpnäärme ületalitlusega patsientidele võipatsientidele, kes saavadkilpnäärmeravimeid, kuna võivad tekkidasüdame rütmihäired. Eakad patsiendidkalduvad eriti posturaalse hüpotensioonitekkele. Maniakaal-depressiivsepsühhoosiga patsientidel võib toimudanihe maniakaalse faasi suunas; maaniasümptomite tekkimisel tuleb amitriptüliinära jätta. Kui kasutatakse skisofreeniadepressiivse komponendi korral, võivadsüveneda psühhootilised sümptomid.Harvaesineva silma madala eeskambri jakambri kitsa nurga korral võivad pupillilaienemise tõttu avalduda ägedaglaukoomi episoodid. Anesteetikumidemanustamine ravi ajal tri/tetratsüklilisteAD-ga võib suurendada südamerütmihäirete ja hüpotensiooni riski. Võibmuuta tundlikkust insuliini ja glükoosisuhtes, mistõttu võib vajalik ollaantidiabeetilise ravi korrigeeriminediabeetikutel; ka depressioon ise võibmõjutada patsiendi veresuhkrusisaldust.TSAD kasutamisel koos antikoliinergilisteravimite või neuroleptikumidega onkirjeldatud hüperpüreksiat. Ravi järskkatkestamine pärast pikaajalist ravi võibpõhjustada ärajäämanähtusid nagupeavalu, halb enesetunne, unetus jaärrituvus. Need sümptomid ei viitasõltuvusele. Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)suurenenud ohuga, mis püsib kuniremissiooni saabumiseni. Kuna paranemistei pruugi ilmneda esimese paari või enamaravinädala jooksul, tuleb patsientehoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.Amitriptüliini (nagu teisigi tritsüklilisiantidepressante) ei tohi kasutadadepressiooni raviks lastel ja alla18-aastastel noorukitel. Depressiooniuuringud selles vanusegrupis ei olenäidanud TSAD kasulikku toimet.Kliinilistes uuringutes esinesantidepressantidega ravitud lastel janoorukitel platseebogrupiga võrreldesrohkem suitsiidikäitumist(enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) javaenulikkust (peamiselt agressiivsust,vastanduvat käitumist ja viha). Riski ei saavälistada amitriptüliini kasutamisel. Lisakson TSAD seotud kardiovaskulaarsetekõrvaltoimete riskiga kõigisvanusegruppides.KÕRVALTOIMED: Treemor, pearinglus,peavalu, unisus, suurenenud higistamine,suukuivus, kõhukinnisus, iiveldus, väsimus,akommodatsioonihäired, posturaalne150hüpotensioon, südamekloppimine,tahhükardia, kehakaalu suurenemine,segasusseisund, libiido langusKOOSTOIMED: Koosmanustaminevastunäidustatud: MAO inhibiitorid -"serotoniinisündroomi" tekkimise oht.Koosmanustamist ei soovitata:Sümpatomimeetikumid: amitriptüliin võibtugevdada adrenaliini, efedriini,isoprenaliini, noradrenaliini, fenüülefriini jafenüülpropanolamiini kardiovaskulaarseidtoimeid. Võivad mõjutada guanetidiini,betanidiini, reserpiini, klonidiini jametüüldopa vererõhku langetavat toimet.TSAD võivad tugevdada nende ravimitepoolt silmadele, KNS, sooletraktile jakusepõiele avaldatavat toimet; ravimitesamaaegsest manustamisest tuleb hoidudaparalüütilise iileuse, hüperpüreksia jmssuurenenud riski tõttu. KNS pärssivadained. Potentseerib alkoholi, barbituraatideja teiste KNS pärssivate ainete toimet.Tsimetidiin ja metüülfenidaat suurendavadTSAD kontsentratsiooni plasmas ja sellegakaasnevat toksilisust. TSAD janeuroleptikumid inhibeerivad teineteisemetabolismi.Amitriptüliini antihistamiinne toime onsamas suurusjärgus kui difeenhüdramiinil;seetõttu võib amitriptüliin vähendadaalkoholi disulfiraamreaktsiooni.Amitriptylin nycomed, Nycomed, Tabl.10mg N50; Tabl. 25mg N50, 100Amitriptyline-Grindeks, Grindeks, Tabl.10mg N50; Tabl. 25mg N50Saroten, Lundbeck, Tabl. 10mg N100;Tabl. 25mg N100; Ret. caps. 50mg N100BupropioonBupropionumRAVIMITÜÜP: Katehhoolamiinideneuronaalse tagasihaarde selektiivneinhibiitorNÄIDUSTUS: Depressiooni ravi.ANNUSTAMINE: Soovitatav esialgneannus on 150 mg 1 kord ööp. Kliinilistesuuringutes ei ole kinnitatud optimaalsetraviannust. Kui pärast 4 nädalat kestnudravi selle annusega ei ole paranemistilmnenud, võib annust suurendada 300mg-ni 1 kord päevas. Kahe järjestikuseannuse manustamise vahe peab olemavähemalt 24 tundi. Bupropiooni toimealgust on täheldatud 14 päeva pärast ravialustamist. Nagu kõigi antidepressantidepuhul, võib täieliku depressioonivastasetoime avaldumiseks kuluda mituravinädalat.Depressiooni ravi peab kestma vähemalt6 kuud, et tagada haigusnähtudeparanemine.Väga sage kõrvaltoime on unetus, mis onenamasti mööduva iseloomuga. UnetuseKESKNÄRVISÜSTEEMvähendamiseks tuleb hoiduda ravimimanustamisest enne magamaminekut(eeldusel, et annuste vaheline intervall onvähemalt 24 tundi).LASTELE: Ohutus ja efektiivsus alla 18-aei ole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui loodetav kasu kaalub ülesvõimalikud riskid.VASTUNÄID.: Vastunäidustatudpatsientidele, kellel esineb ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Vastunäidustatud patsientidele, kesvõtavad mõnda teist bupropioonisisaldavat ravimit, kuna krampideesinemissagedus on annusest sõltuv.Vastunäidustatud krambiseisundite (shanamneesis) korral. Vastunäidustatudpatsientidele, kellel on teadaolev KNSkasvaja. Vastunäidustatud alkoholi võirahustite (nt bensodiasepiinide jabensodiasepiinisarnaste ainete) järsuärajätmise ajal, kuna suureneb krampidetekkeoht.Vastunäidustatud patsientidele, kellel onraske maksatsirroos. Vastunäidustatudpatsientidele, kellel on praegusel hetkel võikunagi varem diagnoositud bulimia võianorexia nervosa. MAO inhibiitoritegasamaaegne kasutamine onvastunäidustatud.Pöördumatu toimega MAO inhibiitoritegaravi lõpetamise ja bupropioon-ravialustamise vahele peab jääma vähemalt14-päevane intervall. Pöörduva toimegaMAO inhibiitorite puhul piisab 24 tunnist.RISKID: Toimeainet modifitseeritultvabastavate bupropiooni tablettidesoovitatust suuremaid annuseid ei tohikasutada, kuna bupropiooni kasutamistseostatakse annusest sõltuvakrambiriskiga. Preparaadi kasutamisegaseotud krambirisk on sõltuvuseskrambiläve alandavate riskifaktoriteolemasolust. Seetõttu tuleb ettevaatusegamanustada patsientidele, kellel on üks võienam krambiläve alanemist soodustavatseisundit.Kõiki patsiente tuleb uurida riskifaktoriteesinemise suhtes, milleks on - Krambilävealandavate ravimite (ntantipsühhootikumid, antidepressandid,malaariavastased ravimid, tramadool,teofülliin, süsteemsed steroidid, kinoloonidja sedatiivse toimega antihistamiinikumid)samaaegne kasutamine. - Alkoholi liignetarvitamine.- Anamneesis peatrauma. -Hüpoglükeemiliste ravimitega võiinsuliiniga ravitav suhkurtõbi. -Stimuleeriva toimega või söögiisupärssivate ravimite kasutamine. Ravi tulebkatkestada ja seda ei soovitata kasutadapatsientidel, kellel tekib ravi ajalkrambihoog.


KESKNÄRVISÜSTEEMFarmakokineetiliste koostoimete tõttu võibmuutuda bupropiooni või temametaboliitideplasmakontsentratsioon, millega võibkaasneda kõrvaltoimete suuremesinemissagedus (nt suukuivus, unetus,krambid). Seetõttu peab olema ettevaatlikbupropiooni samaaegsel manustamiselkoos ravimitega, mis võivad indutseeridavõi inhibeerida bupropiooni metabolismi.Bupropioon pärsib tsütokroom P450 2D6kaudu toimuvat metabolismi. Ettevaatlikpeab olema selle ensüümi kaudumetaboliseeruvate ravimite samaaegselmanustamisel. Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)suurenenud ohuga, mis püsib kuniremissiooni saabumiseni. Kuna paranemistei pruugi ilmneda esimese paari või enamaravinädala jooksul, tuleb patsientehoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidigaseotud juhte või kellel esinevadsuitsiidimõtted enne ravi alustamist, onteadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteksvõi -katseks ning neid tuleb ravi ajalhoolikalt jälgida. Ravikuuriga peakskaasnema patsientide, iseäranis kõrgeriskiga patsientide, põhjalik järelvalve,seda eriti ravi alguses ja annuse muutmisejärel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tulebteavitada vajadusest jälgida tervislikkuseisundit iga võimaliku kliinilisehalvenemise (kaasa arvatud uutesümptomite teke),suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise jaebatavaliste muutuste suhtes käitumisesning pöörduda sellistel juhtudel koheseltarsti poole. Mõnede neuropsühhiaatrilistesümptomite teke võib olla seotud kaspõhihaiguse või medikamentoosse raviga.Kaaluda tuleb raviskeemi muutmist,sealhulgas ravimi võimalikku ärajätmistpatsientidel, kellel tekivadsuitsiidimõtted/suitsidaalne käitumine, eritikui need sümptomid on tõsised, tekivadjärsku või ei ole olnud osa patsiendilesinevatest sümptomitest. Kirjeldatud onneuropsühhiaatrilisi sümptomeid. Eriti ontäheldatud psühhootilisi ja maniakaalseidsümptomeid, peamiselt psühhiaatrilisehaiguse anamneesiga patsientidel. Lisaksvõib depressioon olla bipolaarse häireesmaseks ilminguks. Üldiselt arvatakse(kuigi seda ei ole kontrollitud uuringutestõestatud), et sellise episoodi ravi ainultantidepressandiga võib suurendadasegatüüpi/maniakaalse episoodi tekketõenäosust bipolaarse häire riskigapatsientidel. Vähesed kliinilised andmedbupropiooni kasutamise kohtakombinatsioonis meeleolu stabiliseerivateravimitega bipolaarse häire anamneesigapatsientidel näitavad maniaks üleminekuväikest sagedust. Enne antidepressantravialustamist tuleb patsiente piisavalt uurida,et teha kindlaks, kas neil esineb riskbipolaarse häire tekkeks; selline uuriminepeab hõlmama põhjaliku psühhiaatriliseanamneesi võtmist, sealhulgas suitsiidi,bipolaarse häire ja depressiooni esinemisekohta perekonnas. Uuringuandmedloomadel viitavad ravimi võimalikulekuritarvitamisele. Ent vastavad inimestelläbiviidud uuringud ja ulatuslik kliinilinekogemus näitavad, et bupropioonikuritarvitamise võimalus on vähene.Elekterkrampravi (EKR) saavatelpatsientidel on bupropiooni kliinilisekasutamise kogemus piiratud. EKR jabupropiooni samaaegsel kasutamisel peabolema ettevaatlik. Ravi tuleb kohe ärajätta juhul, kui patsiendil tekivad ravi ajalülitundlikkusreaktsioonid. Arstid peavadolema teadlikud sellest, et sümptomidvõivad süveneda või taastekkida pärastpreparaadi ärajätmist ning patsiendiletuleb tagada piisava kestusega (vähemalt1 nädal) sümptomaatiline ravi. Tüüpilisedsümptomid on nahalööve, sügelus,nõgestõbi või valu rinnus, tõsisematestreaktsioonidest võivad tekkidaangioödeem, hingeldus/bronhospasm,anafülaktiline shokk, multiformne erüteemvõiStevens-Johnsoni sündroom. Samuti onesinenud artralgiat, müalgiat ja palavikku,millega on kaasnenud lööve ja muud hilisttüüpi ülitundlikkusele viitavad sümptomid.Enamikel patsientidel paranesidsümptomid pärast bupropioonravikatkestamist ja ravi alustamistantihistamiinikumi võiglükokortikosteroididega.Kardiovaskulaarse haigusega patsientidelon bupropiooni depressiooni ravikskasutamise kliiniline kogemus piiratud.Nendel patsientidel tuleb ravimit kasutadaettevaatusega. Ent südameisheemiatõvega patsientidel läbiviidudsuitsetamisest loobumise uuringutes olibupropioon üldiselt hästi talutav. Kergehüpertensiooniga mittedepressiivsetelpatsientidel ei põhjusta bupropioonvererõhu olulist tõusu. Samas on kliinilisespraktikas bupropiooni kasutavatelpatsientidel kirjeldatud hüpertensiooni, misvõib teatud juhtudel olla tõsine ja vajadaravi. Seda on täheldatud nii olemasolevahüpertensiooniga kui hüpertensioonitapatsientidel. Ravi alguses tulebregistreerida vererõhu algväärtus ningvererõhku ravi ajal jälgida, eritiolemasoleva hüpertensiooniga patsientidel.Kui tekib kliiniliselt oluline vererõhu tõus,tuleb kaaluda preparaadi ärajätmist.AntidepressandidBupropiooni ja transdermaalsenikotiinasendusravi samaaegnekasutamine võib põhjustada vererõhutõusu.Depressiooni ja muude psühhiaatrilistehäiretega lastel ja noorukitel onantidepressantravi seostatudsuitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisesuurenenud riskiga. Bupropioonmetaboliseerub maksas ulatuslikultaktiivseteks metaboliitideks, mismetaboliseeruvad edasi. Kerge jamõõduka maksatsirroosiga patsientidel eiole tervete vabatahtlikega võrreldestäheldatud bupropiooni farmakokineetikastatistiliselt olulisi erinevusi, kuidbupropiooni plasmakontsentratsiooni osasesineb suuremat individuaalsetvarieeruvust. Seetõttu peab kerge jamõõduka maksakahjustuse korralkasutama ettevaatusega. Kõikimaksakahjustusega patsiente tulebhoolega jälgida võimalike kõrvaltoimetesuhtes (nt unetus, suukuivus, krambid),mis võivad näidata ravimi või metaboliidisuurt sisaldust. Bupropioon eritubpeamiselt uriiniga metaboliitidena.Seetõttu võivad neerukahjustusegapatsientidel bupropioon ja selle aktiivsedmetaboliidid kuhjuda suuremal määral kuitavaliselt. Patsiente tuleb hoolega jälgidavõimalike kõrvaltoimete suhtes (nt unetus,suukuivus, krambid), mis võivad viidataravimi või metaboliidi suurele sisaldusele.KÕRVALTOIMED:Ülitundlikkusreaktsioonid,nt urtikaaria, anoreksia, unetus,agitatsioon, ärevus, peavalu, treemor,pearinglus, maitsetundlikkuse muutused,nägemishäired , tinnitus, vererõhu tõus(mõnikord raske), õhetus, suukuivus,seedetrakti häired, sh iiveldus jaoksendamine, kõhuvalu, kõhukinnisus,lööve, sügelus, higistamine, palavik, valurinnus, asteenia.KOOSTOIMED: Kunamonoaminooksüdaasi (MAO-A ja MAO-B)inhibiitorid indutseerivad samutikatehhoolamiinergilisi metaboolseid radu,on MAO inhibiitoritega samaaegnekasutamine vastunäidustatud, sest nendekoosmanustamisel suureneb võimaluskõrvaltoimete tekkeks. Pöördumatutoimega MAO inhibiitoritega ravilõpetamise ja bupropioon-ravi alustamisevahele peab jääma vähemalt 14-päevaneintervall. Pöörduva toimega MAOinhibiitorite puhul piisab 24 tunnist.Bupropiooni toime teistele ravimitele: Kuiginad ei metaboliseeru CYP2D6 isoensüümikaudu, inhibeerivad bupropioon ja temapõhimetaboliit hüdroksübupropioonCYP2D6 metaboolset rada. Bupropiooni jadesipramiini samaaegne manustaminetervetele vabatahtlikele, kes on151


Antidepressandidteadaolevalt kiired metaboliseerijadCYP2D6 isoensüümi osas, viis desipramiinimaksimaalse plasmakontsentratsiooni(Cmax) ja AUC 2...5-kordsesuurenemiseni. CYP2D6 inhibeerimisttäheldati vähemalt 7 päeva pärastbupropiooni viimase annuse manustamist.Samaaegset ravi kitsa terapeutilisevahemikuga ravimitega, mismetaboliseeruvad peamiselt CYP2D6kaudu, tuleb alustada väiksemateannustega. Nendeks ravimiteks on teatudantidepressandid (nt desipramiin,imipramiin), antipsühhootikumid (ntrisperidoon, tioridasiin), beeta-blokaatorid(nt metoprolool), selektiivsed serotoniinitagasihaarde inhibiitorid ja Ic klassiantiarütmikumid (nt propafenoon,flekainiid). Kui bupropioonile lisataksesellist ravimit saava patsiendi raviskeemi,tuleb kaaluda varem kasutatud ravimiannuse vähendamise vajadust. Neiljuhtudel tuleb hoolega võrrelda ravistoodatavat kasu ja sellega seotudvõimalikke riske. Kuigi tsitalopraam (SSRI)ei metaboliseeru peamiselt CYP2D6 kaudu,suurenesid ühes uuringus bupropioonitoimel tsitalopraami Cmax ja AUC vastavalt30% ja 40%. Teiste ravimite toimebupropioonile: Bupropioon metaboliseerubpõhiliseks aktiivseks metaboliidikshüdroksübupropiooniks eeskätttsütokroom P450 CYP2B6 kaudu. Seetõttupeab olema ettevaatlik bupropioonimanustamisel koos isoensüümi CYP2B6mõjutavate ravimitega (nt CYP2B6substraadid: tsüklofosfamiid, ifosfamiid jaCYP2B6 inhibiitorid: orfenadriin, tiklopidiin,klopidogreel), mis võivad põhjustadabupropiooni plasmakontsentratsiooni tõusuning aktiivse metaboliidihüdroksübupropiooniplasmakontsentratsiooni langust. EnsüümiCYP2B6 koostoimete kliiniline mõju jasellest tulenevad muutused bupropiooni jahüdroksübupropiooni suhtes on hetkelteadmata.Kuna bupropioon metaboliseerubulatuslikult, peab olema ettevaatlikbupropiooni manustamisel koosmetabolismi indutseerivate (ntkarbamasepiin, fenütoiin) või inhibeerivate(nt valproaat) ravimitega, kuna needvõivad mõjutada bupropiooni kliinilistefektiivsust ja ohutust. Ritonaviiri saavatelpatsientidel võib osutuda vajalikuksbupropiooni annuse suurendamine, agabupropiooni maksimaalset soovitatavatannust ei tohi seejuures ületada. Muudkoostoimed: Ettevaatlik peab olemamanustamisel patsientidele, kes saavadsamaaegselt levodopat või amantadiini.Piiratud kliinilised andmed näitavadkõrvaltoimete (nt iiveldus, oksendamine janeuropsühhiaatrilised häired) suuremat152esinemissagedust patsientidel, kes saavadbupropiooni samaaegselt levodopa võiamantadiiniga.Kuigi kliinilised andmed ei näitafarmakokineetilist koostoimet bupropioonija alkoholi vahel, on bupropioonravi ajalalkoholi tarvitavatel patsientidel harvadeljuhtudel kirjeldatud neuropsühhiaatrilisikõrvaltoimeid või vähenenudalkoholitaluvust. Ravi ajal tuleb piirata võihoiduda alkoholi tarvitamisest.Bupropiooni kasutamist koosantidepressantide (välja arvatuddesipramiin ja tsitalopraam),bensodiasepiinide (välja arvatuddiasepaam) või neuroleptikumidega ei olesüstemaatiliselt hinnatud. Kanaistepunaürdi samaaegse kasutamisekohta on kliinilised kogemused vähesed.Transdermaalse nikotiinasendusravigasamaaegne kasutamine võib põhjustadavererõhu tõusu.Elontril, Glaxo, Modif. tabl. 150mg N30;Modif. tabl. 300mg N30DuloksetiinDuloxetinumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressiooni episoodideravi. Diabeetilise perifeerse neuropaatilisevalu ravi täiskasvanutel. Generaliseerunudärevushäire ravi.ANNUSTAMINE: Algannus ja soovitusliksäilitusannus on 60 mg 1 kord ööp.Tavaliselt tekib ravivastus 2...4 ravinädalajärel. Pärast antidepressiivse toimesaavutamist soovitatakse retsidiiviprofülaktikaks jätkata ravi mitme kuujooksul.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Samaaegnekasutamine mitteselektiivsete, pöördumatutoimega monoamiini oksüdaasiinhibiitoritega on vastunäidustatud.Maksapuudulikkust põhjustavmaksahaigus. Ei tohi kasutadakombinatsioonis fluvoksamiini,tsiprofloksatsiini ega enoksatsiiniga (s.ttugevate CYP1A2 inhibiitoritega), sest seekombinatsioon põhjustab duloksetiinikõrgemat kontsentratsiooni plasmas.Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens


KESKNÄRVISÜSTEEMmittesuitsetajatel. Duloksetiinimanustamisel koos varfariiniga onteatatud INR-i tõusudest.Cymbalta, Eli Lilly, Gastrores. caps. 30mgN28; Gastrores. caps. 60mg N28EstsitalopraamEscitalopramumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon. Paanikahäireagorafoobiaga või ilma. Sotsiaalfoobia.Generaliseerunudärevushäire.Obsessiiv-kompulsiivne häire.ANNUSTAMINE: Depressioon: Tavalineannus on 10 mg ööp. Sõltuvalt patsiendiravile reageerimisest võib annustsuurendada max 20 mg-ni ööp.Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt2...4 näd. jooksul. Pärast sümptomitetaandumist on ravivastuse kindlustamiseksvajalik ravi jätkamine vähemalt 6 kuuvältel. Paanikahäire agorafoobiaga võiilma: Algannus on 5 mg, mida 1 näd.möödudes suurendatakse 10 mg-ni ööp.Sõltuvalt patsiendi ravile reageerimisestvõib annust veelgi suurendada, max. 20mg-ni ööp. Max toime saabub umbes 3kuu pärast. Ravi kestab mitmeid kuid.Sotsiaalfoobia: Tavaline annus on 10 mgööp. Sümptomid taanduvad tavaliselt 2...4näd. jooksul. Sõltuvalt patsiendi ravilereageerimisest võib annust seejärelvähendada 5 mg-ni või suurendada max20 mg-ni ööp. Sotsiaalfoobia on kroonilisekuluga haigus ning ravivastusekindlustamiseks on soovitatav ravijätkamine 12 näd. jooksul. Ravilereageerinute pikaajalist ravi on uuritud 6kuu jooksul ning seda võib kaaludaindividuaalselt retsidiivi vältimiseks; raviefektiivsust tuleb hinnata regulaarseteajavahemike järel. Generaliseerunudärevushäire: Algannus on 10 mg 1 kordööp. Sõltuvalt patsiendi ravilereageerimisest võib annust suurendadakuni max 20 mg-ni ööp. Ravilereageerinute pikaajalist ravi on uuritudvähemalt 6 kuu jooksul 20 mg päevassaanud patsientidel. Ravi efektiivsust jakasutatavat annust tuleb hinnataregulaarsete ajavahemike järel.Obsessiiv-kompulsiivne häire: Algannus on10 mg üks kord ööp. Sõltuvalt patsiendiravile reageerimisest võib annustsuurendada kuni max. 20 mg-ni ööp.Obsessiiv-kompulsiivne häire on kroonilinehaigus, sümptomitest vabanemiseks onvajalik ravi piisava aja jooksul. Raviefektiivsust ja kasutatavat annust tulebhinnata regulaarsete ajavahemike järel.EAKATELE: Ravi alustada poolegatavalisest algannusest ja kaaluda väiksemamax annuse kasutamist. Eakatelpatsientidel ei ole uuritud efektiivsustsotsiaalfoobia korral.LASTELE: Alla 18-a. ei kasutata.RASEDATELE: Tohib kasutada vaidärmisel vajadusel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Samaaegneravi mitteselektiivsete pöördumatutoimega monoamiini oksüdaasi (MAO)inhibiitoritega.RISKID: Ei tohi kasutada laste ja alla18-aastaste noorukite raviks. Kliinilistesuuringutes täheldati antidepressantidegaravitud lastel ja noorukitel platseebotsaanutega võrreldes sagedaminisuitsidaalset käitumist (suitsiidikatse jasuitsiidimõtted) ja vaenulikkust (valdavaltagressiivsus, vastanduv käitumine ja viha).Kui kliinilise vajaduse korral otsustataksesiiski ravida, tuleb patsienti hoolega jälgidasuitsidaalsuse nähtude ilmnemise suhtes.Lisaks puuduvad lastelt ja noorukiteltsaadud pikaajalised ohutusandmed kasvu,küpsemise ning kognitiivse ja käitumuslikuarengu kohta. Mõnel paanikahäiregapatsiendil võib antidepressiivse ravialguses tekkida ärevuse sümptomitesüvenemine. Krampide tekkimisel tulebravi katkestada. SSRI tuleb ettevaatlikultkasutada patsientidel, kellel onanamneesis maania/hüpomaania.Diabeetikutel võib ravi SSRI muutaveresuhkru tasakaalu (hüpoglükeemia võihüperglükeemia). Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidi suurenenud ohuga. See risk püsibkuni haiguse remissiooni saabumiseni.SSRI kasutamisel on kirjeldatudverevalumite ja purpuri teket. SSRI jaelekterkrampravi samaaegse kasutamisekliiniline kogemus on vähene, mistõttutuleb olla ettevaatlik. Üldjuhul ei soovitatakombineerimist MAO-A inhibiitoritega,kuna esineb risk serotoniinisündroomitekkeks. Ettevaatlik peab olemakasutamisel koos serotoniinergilisetoimega ravimitega, nagu sumatriptaan võiteised triptaanid, tramadool ja trüptofaan.SSRI ja naistepunaürti (Hypericumperforatum) sisaldavateravimtaimepreparaatide kooskasutamiselvõib suureneda kõrvaltoimeteesinemissagedus. Ravi tuleb lõpetadaannust järk-järgult 1...2 näd. jooksulvähendades, et ära hoida võimalikeärajätunähtude teke. Väheste kliinilistekogemuste tõttu peab ettevaatusegaravima südame isheemiatõvega patsiente.KÕRVALTOIMED: Söögiisu vähenemine,libiido vähenemine, unetus, unisus,pearinglus, sinusiit, haigutamine, iiveldus,kõhulahtisus, kõhukinnisus, suurenenudhigistamine, väsimus, palavik, liigese- jalihasevalu, söögiisu suurenemine võivähenemine.AntidepressandidKOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: 1.) Pöördumatu toimegamitteselektiivsed MAO inhibiitoridEstsitalopraami kasutamine koosmitteselektiivsete pöördumatu toimegaMAO inhibiitoritega on vastunäidustatud.Ravi estsitalopraamiga võib alustada 14päeva pärast mitteselektiivse MAOinhibiitori ärajätmist. Ravi mitteselektiivsepöördumatu toimega MAO inhibiitorigavõib alustada 7 päeva pärastestsitalopraamravi lõppu. 2.) Pöörduvatoimega selektiivne MAO-A inhibiitor(moklobemiid). Serotoniinisündroomi ohutõttu ei soovitata estsitalopraamikombineerida MAO-A inhibiitoriga nagumoklobemiid. Kui nende kooskasutamineosutub vajalikuks, tuleb ravi alustadaminimaalsete soovitatud annustega japatsienti kliiniliselt jälgida. Pöörduvatoimega mitte selektiivne MAO-inhibiitor(linesoliid)Antibiootikum linesoliid on pöörduvatoimega mitte selektiivne MAO-inhibiitor jaseda ei peaks kasutama patsiendil, kedaravitakse estsitalopraamiga. Kui nendekooskasutamine osutub vajalikuks, peavadmanustatavad annused olemaminimaalsed ja range kliinilise jälgimise all.3.) Pöördumatu toimega selektiivneMAO-B inhibiitor (selegiliin):Kombinatsioon selegiliiniga (pöördumatutoimega MAO-B inhibiitor) nõuabettevaatust serotoniinisündroomi tekkeohutõttu. Koos ratseemilise tsitalopraamiga onohutult kasutatud selegiliini annustes kuni10 mg ööpäevas. Ettevaatust nõudvadkombinatsioonid:1.)Serotoniinergilised ravimid:Manustamine koos serotoniinergilisteravimitega (nt tramadool, sumatriptaan jateised triptaanid) võib põhjustadaserotoniinisündroomi.2.) Krambiläve alandavad ravimid: SSRIvõivad alandada krambiläve. Ettevaatlikpeab olema teiste krambiläve alandavateravimite samaaegsel kasutamisel (ntantidepressandid [TSAD, SSRI],neuroleptikumid [fenotiasiinid,tioksanteenid ja butürofenoonid],meflokiin, bupropioon ja tramadool). 3.)Liitium, trüptofaan: SSRI manustamiselkoos liitiumi või trüptofaaniga võibviimaste toime tugevneda; seetõttu peabnende ravimite samaaegsel kasutamiselolema ettevaatlik. 4.) Naistepunaürt: SSRIja naistepunaürti (Hypericum perforatum)sisaldavate ravimtaimepreparaatidekooskasutamisel võib suurenedakõrvaltoimete esinemissagedus. 5.)Hemorraagia: Estsitalopraami kasutamiselkoos suukaudsete antikoagulantidegavõivad muutuda viimaste toime.Suukaudseid antikoagulante saavatelpatsientidel tuleb estsitalopraamravi153


Antidepressandidalustamisel või lõpetamisel hoolikalt jälgidahüübimisnäitajaid.6.) Alkoholiga kooskasutamisel ei oleoodata farmakodünaamilisi egafarmakokineetilisi koostoimeid. Ent naguka teiste psühhotroopsete ravimite puhul,ei soovitata ravi ajal alkoholi tarvitada.Farmakokineetilised koostoimed Teisteravimite mõju estsitalopraamifarmakokineetikaleEttevaatlik peab olema, kuiestsitalopraami kasutatakse koos CYP2C19inhibiitoritega (nt omeprasool,esomeprasool, fluvoksamiin, lansoprasool,tiklopidiin) või tsimetidiiniga. Vajalikuksvõib osutuda estsitalopraami annusevähendamine, mis põhineb kõrvaltoimeteilmnemisel samaaegse ravi korral.Estsitalopraami toime teiste ravimitefarmakokineetikaleEstsitalopraam on ensüüm CYP2D6inhibiitor. Ettevaatlik peab olemaestsitalopraami manustamisel koosravimitega, mis metaboliseeruvadpõhiliselt nimetatud ensüümi vahenduselja millel on kitsas terapeutiline indeks, ntflekainiid, propafenoon ja metoprolool(kasutamisel südamepuudulikkuse korral)või mõned KNS toimivad ravimid, mismetaboliseeruvad peamiselt CYP2D6kaudu, nt antidepressandid (desipramiin,klomipramiin ja nortriptülliin) võiantipsühhootikumid (risperidoon,tioridasiin ja haloperidool). Vajalik võib ollaannuse korrigeerimine. Samaaegnemanustamine koos desipramiini võimetoprolooliga viis mõlemal juhulnimetatud kahe CYP2D6 substraadiplasmakontsentratsiooni kahekordsesuurenemiseni. In vitro uuringud onnäidanud, et estsitalopraam võibpõhjustada CYP2C19 nõrka inhibeerimist.CYP2C19 poolt metaboliseeritavateravimite samaaegsel kasutamisel peabolema ettevaatlik.Cipralex, Lundbeck, Tabl. 5 mg N14, 28;Tabl. 10 mg N14, 28; Tabl. 15 mg N28;Tabl. 20 mg N28;Elicea, KRKA, Tabl. 10 mg N28; Tabl. 20mg N28Escitalopram Teva, Tabl. 10 mg N28;Tabl. 20 mg N28Eslorex, Zentiva, Tabl. 10mg N30Nepanil, Gedeon Richter, Tabl. 10 mgN28FluoksetiinFluoxetinumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon. Buliimia.Obsessiiv-kompulsiivne häire.ANNUSTAMINE: Depressioon: 20 mgööp. Buliimia: 60 mg ööp.154Obsessiiv-kompulsiivsne häire: Alustatakseravi 20 mg-ga, vajadusel võib annustsuurendada 60 mg-ni ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada koos MAO inhibiitoritega.L-trüptofaani ei tohi manustada 2 nädalatenne ja 5 nädalat pärast fluoksetiinravi.Raskekujuline neerufunktsiooni häire(kreatiniini kliirens alla 10 ml/min).Patsiendid halvasti ravile alluvaepilepsiaga. Maania samaaegneesinemine. Lapsed ja alla 18-a noorukid,kuna puuduvad andmed ravimi ohutuse jaefektiivsuse kohta neil gruppidel.RISKID: Patsientidel, kes on samaaegseltkasutanud SSRI ja MAO inhibiitoreid, võikes on lühikese aja jooksul pärast SSRIvõtmist alustanud MAO inhibiitori võtmist,on esinenud tõsiseid ja mõnel juhul kafataalseid reaktsioone. Mõned nendestjuhtudest on sarnanenudserotoniinisündroomile (mis võibsarnaneda ja olla diagnoositud kuimaliigne neuroleptiline sündroom).Seetõttu on SSRI ja MAO inhibiitoritekombineerimine vastunäidustatud. Pärastfluoksetiinravi lõpetamist ei tohi MAOinhibiitoritega alustada ravi enne 5 nädalamöödumist. Kui fluoksetiini on kasutatudpikema aja vältel ja/või suurtes annustes,tuleks arvestada isegi pikema intervalliga.Fluoksetiinravi võib alustada järgmiselpäeval pärast pöörduva toimega MAOinhibiitori kasutamise lõpetamist.Pöördumatu toimega MAO inhibiitorikasutamise lõpetamise järgselt tuleksoodata vähemalt 2 nädalat ennefluoksetiinravi alustamist. Fluoksetiinmetaboliseerub peamiselt maksas ja eritubneerude kaudu. Maksa düsfunktsiooni võikergekujulise kuni mõõdukaneerupuudulikkuse korral soovitatakseannust korrigeerida. Enne fluoksetiinikasutamist tuleb epilepsia vastavateravimitega kontrolli alla saada. Ravifluoksetiiniga tuleb krampide tekkimiselkoheselt katkestada. Ei tohi kasutadalaste ja alla 18aastaste noorukiteravimisel.Depressioon on seotud suitsiidimõtete,enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidigaseotud juhtumite) suurenenud ohuga, mispüsib kuni remissiooni saabumiseni. Kunaparanemist ei pruugi ilmneda esimesepaari või enama ravinädala jooksul, tulebpatsiente hoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.SSRI kasutamist on seostatud akatiisiatekkega, mida iseloomustab subjektiivseltebameeldiv või ahastust tekitav rahutus jaKESKNÄRVISÜSTEEMvajadus ennast pidevalt liigutada, millegavõib kaasneda võimetus rahulikult istudavõi seista paigal. See tekib kõige suurematõenäosusega ravi esimestel nädalatel.Selliste sümptomite ilmnedes võib annusesuurendamine olla kahjulik. Registreeritudon löövet, anafülaksialaadseid reaktsiooneja progresseeruvaid süsteemseid (nahka,neerusid, maksa või kopse haaravaid)reaktsioone. Lööbe ilmnemisel ja juhul, kuiteised allergia võimalikud põhjused onvälja lülitatud, tuleb fluoksetiinravikatkestada.Kui eelneva 8 nädala jooksul onpatsiendile tehtud elekterkrampravi (EKR),tuleb ravi alustamisega olla ettevaatlik,kuna kogemus fluoksetiini ja EKRsamaaegse kasutamise kohta on vähene.Umbes 1% patsientidest on ravi ajaltekkinud maania või hüpomaania episood,üksikutel juhtudel on kirjeldatud maania jahüpomaania aktiveerumist koosraskekujulise afektiivse häirega. Viimaseljuhul on raviks kasutatud TSAD.Ettevaatlik tuleb olla diabeedi(hüpoglükeemia oht ravi ajal jahüperglükeemia oht ravi lõpetamisejärgselt).On esinenud hüponatreemiat (mõnel juhulseerumi naatriumisisaldus alla 110mmol/l). Enamus sellistest juhtudestesines eakatel inimestel; patsientidel, kedaraviti diureetikumidega või kellel esinesmuul põhjusel hüpovoleemia. Fluoksetiinikasutavatel patsientidel võib esinedakaalulangus, kuid enamasti on seeproportsionaalne algse kehakaaluga.Antidepressantide kasutamisel ontäheldatud krampe. Seetõttu tuleb suhtudaettevaatusega fluoksetiini kasutamissepatsientidel, kellel on varasemalt esinenudkrampe. Krampide tekkel või krampideesinemissageduse suurenemisel tulebfluoksetiinravi katkestada. Ebastabiilseravile halvasti alluvakrambihäirega/epilepsiaga haigetel tulebfluoksetiini kasutamisest hoiduda, ravilehästi alluva epilepsia korral tuleb patsientehoolikalt jälgida. SSRI-sid kasutavatepatsientide puhul tuleb olla ettevaatlik eritijuhul, kui samaaegselt tarvitataksesuukaudseid hüübimisvastaseid ravimeid jaravimeid, mis teadaolevalt mõjutavadtrombotsüütide talitlust (nt atüüpilisedneuroleptikumid nagu klosapiin,fenotiasiini derivaadid, enamus TSAD,ASH, MSPVA), või teisi ravimeid, missuurendavad veritsusriski. Samuti tulebettevaatlik olla patsientide puhul, kellel onanamneesis verejooksusid. SSRI janaistepuna (Hypericum perforatum)sisaldavate taimsete preparaatidekombineerimise tagajärjel võibserotoniinergiline toime tugevneda, nt võibtekkida serotoniinisündroom. Harvadel


KESKNÄRVISÜSTEEMjuhtudel on teatatud serotoniinisündoomivõi maliigse neuroleptilise sündroomilaadsest seisundist fluoksetiinravi ajal, eritikui seda on manustatud koos teisteserotoniinergiliste ravimitega (shL-trüptofaaniga) ja/või neuroleptikumidevõi triptaanidega. Ravi ei tohikskatkestada järsult. Ärajätunähtudenavõivad esineda peavalu, iiveldus,paresteesiad, pearinglus ja ärevus.KÕRVALTOIMED: Peavalu, närvilisus,rahutus, unehäired, lihasvärinad, iiveldus,oksendamine, nägemishäired.KOOSTOIMED: MAO inhibiitoritegakoosmanustamisel on kirjeldatud tõsiseid,kuni surmaga lõppenud reaktsioone.Diasepaami eritumine organismist võibaeglustuda. Ettevaatus on vajaliküheaegsel liitiumiga kasutamisel, kunavõib tekkida liitiumiplasmakontsentratsiooni kõrgenemine jatoksilisusnähtude avaldumine. Fluoksetiinpotentseerib KNS toimivate ravimite mõju,suurendades TSAD ja neuroleptikumidetoimet, ning seda isegi pärastfluoksetiinravi lõppu. Samaaegselneuroleptikumiga kasutamisel võivadilmneda ekstrapüramidaalsümptomid. Võibtugevdada tramadooli ja metadoonitoimet. Selegiliiniga üheaegsel kasutamiselon esinenud hüpertensiooni ja KNSärritusnähte, mistõttu tuleb selegiliinimanustamist kuni 5 näd. pärastfluoksetiinravi lõpetamist ja fluoksetiinimanustamist kuni 2 näd. pärastselegiliinravi lõpetamist vältida.Terfenadiini samaaegset kasutamist tulebvältida ventrikulaarsete rütmihäirete ohutõttu.Flux, Sandoz, Caps. 20mg N28Nycoflox, Nycomed, Caps. 20mg N30FlupentiksoolFlupentixolumRAVIMITÜÜP: Tioksanteeni derivaadidNÄIDUSTUS: Depressioon, millegakaasneb asteenia ja inaktiivsus. Kroonilisedneuroosid, millega kaasneb ärevus,depressioon ja tegevusetus.Psühhosomaatilised häired koosasteeniliste reaktsioonidega.ANNUSTAMINE: Algannus on 1 mg ööp.,mis manustatakse hommikul või 0,5 mg 2korda ööp. Ühe näd. pärast võib annustsuurendada 2 mg-ni ööp., kui puudubpiisav ravivastus. Üle 2 mg ööp. annusedtuleb manustada väiksemateks annusteksjagatuna, max annus on 3 mg.EAKATELE: Vähendada soovitatavaidannuseid poole võrra, s.t 0,5...1,5 mg ööp.LASTELE: Kliinilise kogemuse puudumisetõttu ei soovitata kasutada.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjuseltekkinud teadvushäired (nt mürgistusetõttu alkoholi, barbituraatide võiopiaatidega), kooma. Raske depressioon,mis nõuab elekterkrampravi võihospitaliseerimist.RISKID: Neuroleptikumide kasutamiselvõib tekkida maliigneneuroleptikumisündroom (hüpertermia,lihasjäikus, teadvushäired, autonoomsenärvisüsteemi ebastabiilsus). Ravi:neuroleptikumi ärajätmine.Sümptomaatiline ravi ja üldtoetavadmeetmed.Võib manustada dantroleeni võibromokriptiini.Sümptomid võivad püsida üle nädalapärast suukaudse neuroleptikumiärajätmist. Depooravimitega seotudsümptomid püsivad mõnevõrra kauem.Sarnaselt teiste neuroleptikumidega tulebflupentiksooli kasutamisel olla ettevaatlikorgaanilise ajukahjustuse,krambiseisundite ja raske maksahaiguseesinemisel. Ravimit ei soovitata manustadakergesti ärrituvatele või üliaktiivsetelepatsientidele, kuna selle aktiveeriv toimevõib viia nimetatud tunnustesüvenemiseni. Kui patsient on varem ravisaanud trankvillisaatorite või sedatiivsetoimega neuroleptikumidega, tuleb needära jätta annust järk-järgult vähendades.Nagu on kirjeldatud teistepsühhotroopsete ravimite puhul, võib kaflupentiksool muuta patsiendi tundlikkustinsuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võibdiabeetikute puhul vajalik ollaantidiabeetilise ravi korrigeerimine. Eakatepatsientide ravi nõuab erilist tähelepanu,kuna neil võib sagedamini tekkidasedatsioon, hüpotensioon, segasus jakehatemperatuuri muutused. Pikaajalist(eriti suurtes annustes) ravi saavaidpatsiente tuleb hoolega jälgida ningregulaarselt hinnata säilitusannusevähendamise võimalust. Randomiseeritudplatseebokontrolliga kliinilistes uuringutesdementsusega patsientidel on mõnedeatüüpiliste antipsühhootikumidekasutamisel täheldatudtserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete riskiligikaudu 3-kordset suurenemist. Riskisuurenemise mehhanism ei ole teada.Riski suurenemist ei saa välistada teisteantipsühhootikumide või teiste patsientidepuhul. Flupentiksooli tuleb ettevaatusegakasutada patsientidel, kellel esinevadinsuldi riskifaktorid. Sarnaselt teisteantipsühhootikumide rühma kuuluvateravimitega võib flupentiksool põhjustadaQT-intervalli pikenemist. PüsivaAntidepressandidQT-intervalli pikenemise korral võibsuureneda risk maliigsete rütmihäiretetekkeks. Seetõttu tuleb flupentiksooliettevaatusega kasutada vastavaeelsoodumusega isikutel (hüpokaleemia,hüpomagneseemia või geneetilineeelsoodumus) ja patsientidel, kellel onanamneesis kardiovaskulaarsed häired, ntQT-intervalli pikenemine, väljendunudbradükardia (


Antidepressandidon harvaesinev fruktoosi talumatus,glükoosi-galaktoosi imendumishäire võisahharaasi-isomaltaasi puudulikkus.KÕRVALTOIMED: Tahhükardia,südamepekslemine, somnolentsus,akatiisia, hüperkineesia, hüpokineesia,treemor, düstoonia, peapööritus,peavalu,akommodatsioonihäire,nägemishäired, hingeldus, suukuivus,sülje hüpersekretsioon, kõhukinnisus,oksendamine, düspepsia, kõhulahtisus,urineerimishäired, uriinipeetus, tugevhigistamine, sügelus, lihasvalu, söögiisusuurenemine, kehakaalu tõus, asteenia,kurnatus, unetus, depressioon, närvilisus,agitatsioon, libiido langus.KOOSTOIMED: Võib tugevdada alkoholisedatiivset ning barbituraatide jt KNSpärssivate ravimite toimet.Neuroleptikumid võivad suurendada võivähendada antihüpertensiivsete ravimitemõju; väheneb guanetidiini jt sarnasteravimite antihüpertensiivne toime.Samaaegsel liitiumi manustamiselsuureneb neurotoksiline toime.Tritsüklilised antidepressandid janeuroleptikumid pärsivad teineteisemetabolismi. Flupentiksool võib vähendadalevodopa ja adrenomimeetikumide toimet.Metoklopramiidi ja piperasiini samaaegnekasutamine suurendabekstrapüramidaalhäirete riski.Antipsühhootilise raviga seotudQT-intervalli pikenemist võib potentseeridateiste QT-intervalli oluliselt pikendavateravimite samaaegne manustamine. Sellisteravimite samaaegset manustamist tulebvältida. Samuti tuleb flupentiksooliettevaatusega kasutada koos ravimitega,mis teadaolevalt põhjustavadelektrolüütide tasakaaluhäireid (nttiasiiddiureetikumid - hüpokaleemia), kunaneed võivad suurendada QT-intervallipikenemise ja maliigsete arütmiate riski.Fluanxol, Lundbeck, Tabl. 1mg N50FluvoksamiinFluvoxaminumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon.Obsessiiv-kompulsiivne häire.ANNUSTAMINE: Depressioon: Tavalinealgannus on 50 või 100 mg, manustatunaühekordse annusena õhtul. Annustsuurendatakse järk-järgult, kuni efektiivseannuse saavutamiseni. Tavaline efektiivneannus on 100 mg ööp. ning peab olemakohandatud vastavalt patsiendiindividuaalsetele vajadustele. Onkasutatud annuseid kuni 300 mg päevas.Rohkem kui 150 mg suurune ööp.koguannus tuleb jaotada 2...3 osaks.Depressiooni taaspuhkemise vältimiseks156soovitatakse 100 mg ühekordse annusenapäevas. Obsessiiv-kompulsiivsed häired:Soovitav algannus on 50 mg ööp. 3...4päeva jooksul. Efektiivne annus ontavaliselt vahemikus 100...300 mg ööp.Annust tuleb suurendada järk-järgult, kunisaavutatakse efektiivne annus. Max 300mg ööp. Annused kuni 150 mg võibmanustada üksikannusena, eelistatultõhtul. Rohkem kui 150 mg suurune ööp.koguannus soovitatakse jaotada 2...3osaks. Kui head ravitulemust ei saavutata,võib ravi jätkata individuaalseltkohandatud annustes. Kui 10 ravinäd.jooksul ei ole paranemist märgata, tulekskaaluda ravi lõpetamist.LASTELE: Obsessiiv-kompulsiivsed häired:Max annus üle 8-a 200 mg ööp.RASEDATELE: Ravi määramisel tuleb ollaettevaatlik.VASTUNÄID.: Ei tohi manustadasamaaegselt MAO inhibiitoritega.Ülitundlikkus TA või ravimi ükskõik milliseabiaine suhtes.RISKID: Suitsiidikatse võimalus onomane depressiivsete häiretegapatsientidele ja võib püsida kuni oluliseparanemiseni. Maksa- janeerupuudulikkusega patsientidel tulebalustada ravi väikeste annustega ningpatsiente hoolikalt jälgida. Serotoniinitagasihaarde inhibiitorite (SSRI) ravi puhulon esinenud naha veritsushäireid nagutäppverevalumid ja purpura.Manustamisel koos fluvoksamiiniga võivadtõusta terfenadiini, astemisooli võitsisapriidi plasmakontsentratsioonid, mistõstab QT-aja pikenemise ja torsade depointes'i riski. Andmed eakate patsientidekohta ei viita kliiniliselt olulistele keskmisepäevase annuse erinevustele võrreldesnooremate täiskasvanutega. Kuid eakateltuleb annust suurendada aeglasemalt ningolla annustamisel ettevaatlik. Võibpõhjustada kliiniliselt ebaolulist südamelöögisageduse aeglustumist (2...6lööki/min).KÕRVALTOIMED: Asteenia, peavalu,halb enesetunne,palpitatsioonid/tahhükardia, kõhuvalud,isutus, kõhukinnisus või kõhulahtisus,suukuivus, düspepsia, agiteeritus, ärevus,pearinglus, unetus, rahutus,somnolentsus, treemor, higistamine.KOOSTOIMED: Ei tohi kasutadasamaaegselt MAO inhibiitoritega. TugevCYP1A2 (tsütokroom P450 isoensüüm)inhibiitor ja vähemal määral CYP2C jaCYP3A4 inhibiitor. Manustamisel koosfluvoksamiiniga tõusis oluliselt varfariiniplasmakontsentratsioon ja pikenesprotrombiiniaeg. Manustamisel koostioridasiiniga on leitud üksikuidkardiotoksilisuse juhtumeid. Propanolooliplasmakontsentratsiooni väärtusedKESKNÄRVISÜSTEEMtõusevad, kui seda manustadakombinatsioonis fluvoksamiiniga; võib ollavajalik vähendada propanolooli annust.Oksüdatiivselt metaboliseeritavatebensodiasepiinide (nt triasolaam,midasolaam, alprasolaam ja diasepaam)plasmakontsentratsiooni väärtused võivadmanustamisel koos fluvoksamiiniga tõusta.Fevarin, Solvay, Kaet. tabl. 50mg N20,50; Kaet. tabl. 100mg N30KlomipramiinClomipraminumRAVIMITÜÜP: MAO-A inhibiitoridNÄIDUSTUS: Depressioon.Sundseisundid. Foobiad ja paanikahäired.Narkolepsiaga seotud katapleksia.ANNUSTAMINE: Depressioon,sundseisundid, foobia: ravi alguses 25 mg2...3 korda ööp. või 75 mg 1 kord ööp.,eelistatult õhtul. Ööpäevast annust võibsuurendada järk-järgult sõltuvalt sellest,kuidas patsient ravimit talub. Rasketeljuhtudel võib ööpäevast annustsuurendada max 250 mg-ni. Patsiendiseisundi paranemisel tuleb üle minnasäilitusannusele, s.o 50...100 mg ööp.Paanikahäire, agorafoobia: algannus on 10mg ööp. Sõltuvalt ravimi talutavusest tulebannust suurendada kuni soovitudravitulemuse saavutamiseni. Ravimi vajalikööp. annus on väga individuaalne,25...100 mg. Vajadusel võib ööp. annustsuurendada 150 mg-ni. Ravi peaks kestmavähemalt 6 kuud, selle aja jooksul tulebsäilitusannust järk-järgult vähendada.Narkolepsiaga seotud katapleksia: ööp.annus 25...75 mg.EAKATELE: Algannus on 10 mg ööp.Umbes 10 päeva jooksul tuleb annustjärk-järgult suurendada 30...50 mg-ni ööp.ja seda tuleb säilitada ravi lõpuni.LASTELE: Puuduvad kogemusedkasutamiseks alla 5-a lastel.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võidibensasepiinide gruppi kuuluvateTSAD-ide suhtes. Samaaegne ravi MAOinhibiitoritega ning 14 päeva jooksul ennevõi pärast ravi MAO inhibiitoritega.Samaaegne ravi selektiivsete pöörduvaltA-tüüpi MAO-d inhibeerivateantidepressantidega, nt moklobemiid.Hiljutine müokardiinfarkt. KaasasündinudQT-intervalli pikenemine.RISKID: Kuna TSAD alandavadkrambiläve, tuleb kasutada vägaettevaatlikult epilepsiat põdevatelpatsientidel ja teiste suurenenudkrambivalmidusega seisundite korral, nterineva etioloogiaga ajukahjustused,neuroleptikumide samaaegne kasutamine,alkoholist ja narkootikumidest võõrutamine


KESKNÄRVISÜSTEEMravimitega, millel on krambivastane toime(nt bensodiasepiinid). Ettevaatustmanustamisel kardiovaskulaarsetehäiretega patsientidele, eriti neile, kellel onsüdamepuudulikkus, ülejuhtehäired (nt Ikuni III astme atrioventrikulaarblokaad)või arütmiad. Sellistel patsientidel, samutieakatel patsientidel, tuleb jälgidakardiovaskulaarset funktsiooni ja EKG-d.Antikoliinergilise toime tõttu tulebkasutada ettevaatusega patsientidel, kellelon esinenud suurenenud silmasisene rõhk,kitsa nurga glaukoom või uriinipeetus (ntprostata haigused). Paljudelpaanikahäirega patsientidel põhjustab ravialgul ärevust. Skisofreeniat põdevatelpatsientidel on TSAD mõnikordpõhjustanud psühhoosi ägenemist.Bipolaarsete afektiivsete häiretegapatsientidel on TSAD põhjustanuddepressiivses faasis hüpomaaniat võimaaniat.KÕRVALTOIMED: Uimasus, kurnatus,rahutus, suurenenud söögiisu, treemor,peavalu, müokloonus, suukuivus,higistamine, kõhukinnisus,akommodatsioonihäired, nägemisteravusehäired, urineerimishäired, iiveldus,kehakaalu suurenemine, libiido ja potentsihäireid.KOOSTOIMED: Kuna võib vähendada võiisegi kaotada klonidiini, guanetidiini,betanidiini, reserpiini ja metüüldopaantihüpertensiivse toime, tuleb vererõhualandamise vajadusel kasutada teistsugusetoimemehhanismiga ravimeid (ntvasodilataatoreid võibeeta-adrenoblokaatoreid). TSAD võivadsuurendada antikoliinergiliste ainete (ntfenotiasiin, parkinsonismi ravimid,antihistamiinikumid, atropiin, biperideen)toimet silma, KNS, sooletrakti ja põiele.TSAD võivad suurendada alkoholi ja teistetsentraalse toimega ainete toimet, ntbarbituraadid, bensodiasepiinid,üldanesteetikumid. Diureetikumid võivadpõhjustada hüpokaleemiat, mis suurendabQTc pikenemise ja torsades de pointes'iriski.Ravi ei või alustada enne 2 näd.möödumist MAO inhibiitorite kasutamisest.Kasutamine koos SSRI-dega võibsuurendada serotoniinergilist toimet. Võibpotentseerida adrenomimeetikumide naguadrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin,efedriin ja fenüülefedriin (ntlokaalanesteetikumid) kardiovaskulaarseidtoimeid.Anafranil, Novartis, Tabl. 10mg N30;Tabl. 25mg N30; Ret. tabl. 75mg N20MilnatsipraanMilnacipranumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressiooni ravitäiskasvanutel.ANNUSTAMINE: Soovitatav annus on100 mg päevas jaotatuna kaheks 50 mgannuseks.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA suhtes,samaaegne mitteselektiivsete MAOinhibiitorite, selektiivsete MAO inhibiitorite,südameglükosiidide ja 5-HT1D agonistide(sumatriptaan) kasutamine, imetamine,neerufunktsiooni häire (kreatiniini kliirensalla 60 ml/min).RISKID: Suitsiidivõimalus võib püsidakuni depressiooni olulise taandumiseni.Unetuse või närvilisuse all kannatavadhaiged võivad ajutiselt ravi alguses vajadasümptomaatilist ravi. Manustadaettevaatusega järgmistel juhtudel:neerupuudulikkusega haiged: prostatahüpertroofia ja teiste urogenitaalhaigustekorral: hüpertensiooni võisüdamehaigusega haiged: kinnise nurgaglaukoomiga haiged: epileptikud võivarasemas anamneesis epilepsia taolinehaigus. Hüponatreemia ohu tõttu suhtudatähelepanelikult eakate, tsirroosiga,alatoitumisega ning diureetikumekasutavate patsientide ravisse. Samaaegneravi antikoagulantide ja antiagregantideganõuab tähelepanu, kuna võib tõustaverejooksu oht. Tähelepanelik peab olemaka patsientidega, kellel on anamneesisveritsushäired.KÕRVALTOIMED: Pearinglus, liignehigistamine, ärevus, kuumad hood jadüsuuria, iiveldus, oksendamine,suukuivus, kõhukinnisus, treemor,palpitatsioon, agitatsioon, nahalööve,nahasügelus.KOOSTOIMED: Vastunäidustatudkombinatsioonid: Mitteselektiivsed MAOinhibiitorid (iproniasiid). B-selektiivsedMAO inhibiitorid (selegiliin).5-HT1D-agonistid (sumatriptaan).Südameglükosiidid (digoksiin jt).Ebasoovitatavad kombinatsioonid:Epinefriin, norepinefriin (alfa- jabeetasümpatomimeetikumid). Klonidiini jaselle sarnaste ühenditega (desipramiin jaimipramiin) A-selektiivsed MAO inhibiitorid(moklobemiid, toloksatoon) Ettevaatustnõudvad kombinatsioonid: Epinefriin,norepinefriin (alfa- jabeetasümpatomimeetikumid). Liitium.Ixel, Pierre Fabre, Caps. 50mg N56AntidepressandidMirtasapiinMirtazapinumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressioon.ANNUSTAMINE: Efektiivne ööp. annuson tavaliselt 15 kuni 45 mg; algannus on15 või 30 mg. Ravi jätkatakse, kunipatsiendil puuduvad kaebused 4...6 kuujooksul. Seejärel ravi järk-järgultlõpetatakse. Üldiselt avaldub mirtasapiinitoime 1...2 ravinädala pärast. Ravisobivate annustega peaks positiivsevastuse andma 2...4 näd. jooksul.Ebapiisava vastuse korral võib annustsuurendada max ööp. annuseni. Kuiravivastus ei ilmne 2...4 näd. jooksul, tulebravi katkestada. Soovitatav manustadaühekordse annusena ennemagamaminekut. Ööp. annuse võib jagadakaheks võrdseks osaks, midamanustatakse hommikul ja ennemagamaminekut. Ärajäämanähtudevältimiseks tuleks ravi mirtasapiinigalõpetada järk-järgult.LASTELE: Ei tohiks kasutada laste ja alla18-a noorukite ravimisel.RASEDATELE: Ei tohiks raseduse ajalkasutada kui see pole selgelt näidustatudpärast hoolikat kliinilise kasu ja riskikaalumist.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või tabletiabiainete suhtes.RISKID: Depressiooniga kaasnebsuitsiidimõtete, enesekahjustuse jasuitsiidide (suitsidaalse käitumise)suurenenud risk. See risk püsib kunimärgatava remissiooni saabumiseni. Kunaseisundi paranemine ei pruugi saabudaenne kui paari või enama esimeseravinädala jooksul, tuleb patsiente selle ajavältel tähelepanelikult jälgida. Patsiendid,kel on anamneesis suitsidaalne käitumineja kes on enne ravi alustamist avaldanudolulise raskusastme suitsidaalsetmõttekäiku, on teadaolevalt enimohustatud suitsiidimõtetest ja -katsetest,mistõttu neid tuleb ravi ajaltähelepanelikult jälgida. Seosessuitsiidivõimalusega - eriti ravi algul - tohibpatsiendi kätte anda piiratud arvultablette. Mirtasapiini kasutamisel ontäheldatud luuüdi depressiooni, misväljendub granulotsütopeenia võiagranulotsütoosina. See ilmneb tavaliseltpärast 4...6 ravinädalat ja on tavaliseltpöörduv pärast ravi lõpetamist. Siiski võibaganulotsütoos väga harvadel juhtudellõppeda surmaga. Arst peaks olematähelepanelik selliste sümptomitetekkimise suhtes nagu ootamatu palavik,kurguvalu, stomatiit vm infektsiooninähud.Selliste nähtude ilmnemisel tuleb ravikatkestada ja teha vereanalüüs. Ettevaatlikannustamine ja patsiendi jälgimine on157


Antidepressandidvajalikud patsientide puhul, kellel on:epilepsia ja orgaaniline ajusündroom,maksa- või neerupuudulikkus,südamehaigused nagu ülejuhtehäired,stenokardia ja hiljutine müokardiinfarkt,mille puhul tuleb tarvitusele võtta tavalisedettevaatusabinõud ja rakendadaettevaatlikult samaaegset ravi, madalvererõhk. Nagu teistegi AD puhul, tulebettevaatlik olla patsientidega, kellel onurineerimishäired, nt prostata hüpertroofiakorral, äge kitsa nurga glaukoom jasilmasisese rõhu tõus,suhkurtõbi. Ikterusetekkimisel tuleb ravi lõpetada.Psühhootilised nähud võivad ADmanustamisel süveneda patsientidel, kespõevad skisofreeniat või teisipsüühikahäireid, pranoilised mõtted võivadsüveneda. Kui ravitaksemaniakaaldepressiivse psühhoosidepressiivset faasi, võib see üle minnamaniakaalseks faasiks.KÕRVALTOIMED: Söögiisu ja kehakaalusuurenemine, mööduva iseloomugauimasus või unisus, generaliseerunud võilokaalsed tursed, peapööritus, peavalu.KOOSTOIMED: Ei tohi kasutadasamaaegselt MAO inhibiitoritega või kunikahe nädala jooksul pärast MAOinhibiitorravi lõppu. Mirtasapiin võibsuurendada bensodiasepiinide ja teisterahustite sedatiivset toimet. Nenderavimite määramisel koos mirtasapiinigapeab olema ettevaatlik. Mirtasapiin võibsuurendada alkoholi kesknärvisüsteemipärssivat toimet. Seetõttu peabpatsientidele soovitama hoidudaalkohoolsete jookide tarbimisest. Kuisamaaegselt mirtasapiiniga kasutatakseteisi serotoniinergilisi ravimeid (nt SSRI javenlafaksiin) on oht koostoimeteks, misvõivad viia serotoniinisündroomi tekkeni.Turustamisjärgsetest kogemustest nähtub,et serotoniinisündroomi tekib patsientidel,keda on ravitud mirtasapiinigakombinatsioonis SSRI-de võivenlafaksiiniga, väga harva. Kuikombinatsiooni peetakse terapeutiliseltvajalikuks, tuleb annuseid muutaettevaatlikult ning patsientiserotoniinergilise ülestimulatsiooni nähtudesuhtes piisava põhjalikkusega jälgida.Mirtasapiini ja CYP3A4 tugevateinhibiitorite, ketokonasooli, HIV proteaasiinhibiitorite, asoolitüüpi seentevastasteravimite, erütromütsiini või nefasodoonisamaaegsel manustamisel tuleb ollaettevaatlik. Tsimetidiini samaaegselmanustamisel võib mirtasapiinibiosaadavus rohkem kui 50% võrrasuureneda. Mirtasapiini annust võib ollavaja vähendada, kui alustataksesamaaegset ravi eelnimetatud ravimitega.Mirtasapiini ja CYP3A4 indutseerijate,karbamasepiini ja fenütoiini koostoimel158väheneb mirtasapiiniplasmakontsentratsioon, mistõttu võibosutuda vajalikuks mirtasapiini annustsuurendada.Esprital, Zentiva, Tabl. 30 mg N30; Tabl.45 mg N30;Mirtazapin Actavis, Suus disp. tabl. 15mg N30; Suus disp. tabl. 30 mg N30;Mirtazapin Actavis, Actavis, Tabl. 15 mgN30; Tabl. 30 mg N30; Tabl. 45mg N30Mirtazapin Orion, Suus disp. tabl. 15 mgN30; Suus disp. tabl. 30 mg N30; Suusdisp. tabl. 45 mg N30;Mirzaten, KRKA, Tabl. 15 mg N30; Tabl.30 mg N30; Tabl. 45 mg N30;Remeron SolTab, Suus dispergeeruvtabl. 15 mg N 30; Suus dispergeeruv tabl.30 mg N 30NortriptülliinNortriptylinumRAVIMITÜÜP: MAO-A inhibiitoridNÄIDUSTUS: Depressioon.ANNUSTAMINE: Algannus on 50 mg 1kord ööp., mis manustatakse hommikul,või 25 mg 2...3 korda ööp., mida vajaduselsuurendatakse järk-järgult 25 mg kaupaülepäeviti kuni 100...150 mg-ni 1 kordööp. või 50 mg-ni 2...3 korda ööp. (harva200 mg-ni hospitaliseeritud patsientidel).Lisaannused manustatakse peamiselthommikuti. Säilitusannusena kasutatakseoptimaalset terapeutilist annust.Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt2...4 näd. pärast. Depressiooni ravi onsümptomaatiline ja seda tuleb jätkatapiisavalt kaua (tavaliselt kuni 6 kuudpärast seisundi paranemist), et hoida ärahaiguse taasteke. Korduva (unipolaarse)depressiooniga patsientidel võib säilitusravijätkamine olla vajalik mitu aastat, et ärahoida uusi episoode. Ravi tuleb lõpetadaannust järk-järgult vähendades paari näd.jooksul.EAKATELE: Algannus on 10 mg 2...3korda ööp. või 25 mg 1 kord ööp, midavajadusel suurendatakse järk-järgultülepäeviti kuni 150 mg-ni ööp.Lisaannused manustatakse peamiselthommikuti. Säilitusannusena kasutatakseoptimaalset terapeutilist annust.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu patsiendile ületabteoreetilise ohu lootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Hiljutipõetud müokardiinfarkt. Südameerutusjuhtehäired. Südame rütmihäired jasüdame isheemiatõbi. Maaniagapatsientidele. Vastunäidustatud onsamaaegne ravi MAO (monoamiinioksüdaasi) inhibiitoritega.KESKNÄRVISÜSTEEMRISKID: Ei tohi kasutada koos MAOinhibiitoritega. Suurte annuste kasutamiseltekivad tõenäoliselt südame rütmihäireid.Nimetatud kõrvaltoime võib tekkida kaolemasoleva südamehaigusegapatsientidel, kes võtavad tavalisi annuseid.Kasutamisel peab ettevaatlik olemakrambiseisundite, uriinipeetuse,eesnäärme hüpertroofia, hüpertüreoidismi,paranoiasümptomite ja raske maksa- võikardiovaskulaarse haiguse korral.Depressioonile on iseloomulik suitsiidioht,mis võib püsida kuni haiguse remissioonisaabumiseni (kas spontaanselt või ravitulemusena). Väga ettevaatlik peab olemamanustamisel kilpnäärme ületalitlusegapatsientidele või patsientidele, kes saavadkilpnäärmeravimeid, kuna võivad tekkidasüdame rütmihäired. Eakad patsiendid onpredisponeeritud ortostaatilisehüpotensiooni suhtes.Maniakaal-depressiivse psühhoosigapatsientidel võib toimuda nihe maniakaalsefaasi suunas; maania sümptomitetekkimisel tuleb nortriptüliin ära jätta. Kuinortriptüliini kasutatakse skisofreeniagakaasneva depressiooni korral, võivadsüveneda psühhootilised sümptomid.Anesteetikumide manustamine ravi ajaltri/tetratsükliliste antidepressantidega võibsuurendada südame rütmihäirete jahüpotensiooni riski. Tritsüklilisteantidepressantide kasutamisel koosantikoliinergiliste ravimite võineuroleptikumidega on kirjeldatudhüperpüreksiat, eriti kuuma ilmaga. Ravijärsk katkestamine pärast ravimi pikaajalistmanustamist võib põhjustadaärajäämanähtusid, nt peavalu, halbaenesetunnet, unetust ja ärrituvust. Needsümptomid ei viita sõltuvusele.KÕRVALTOIMED: Segasusseisund, libiidolangus, treemor, pearinglus, peavalu,tähelepanuhäired, maitsehäired,akommodatsioonihäired, müdriaas,südamepekslemine, tahhükardia,suukuivus, kõhukinnisus, iiveldus,suurenenud higistamine, erektsioonihäired,väsimus, kehakaalu suurenemine.KOOSTOIMED: Koosmanustaminevastunäidustatud: MAO inhibiitorid (niimitteselektiivsed kui selektiivsed A(moklobemiid) ja B (selegiliin)) -"serotoniinisündroomi" tekkimise risk.Koosmanustamist ei soovitata: Võibtugevdada adrenaliini, efedriini,isoprenaliini, noradrenaliini, fenüülefriini jafenüülpropanolamiini (sisalduvad nt lokaaljaüldanesteetikumides ningninakinnisusevastastes preparaatides)kardiovaskulaarseid toimeid. TSAD võivadmõjutada guanetidiini, betanidiini,reserpiini, klonidiini ja metüüldopavererõhku langetavat toimet. Ravi ajaltritsükliliste antidepressantidega


KESKNÄRVISÜSTEEMsoovitatakse üle vaadataantihüpertensiivse ravi skeem. TSADvõivad tugevdada antikoliinergiliste ainetepoolt silmadele, KNS-le, sooletraktile jakusepõiele avaldatavat toimet; ravimitesamaaegsest manustamisest tuleb hoidudaparalüütilise iileuse, hüperpüreksia jmssuurenenud riski tõttu. Antiarütmikumid,nt kinidiin, antihistamiinikumid astemisoolja terfenadiin, mõned antipsühhootikumid(eriti pimosiid ja sertindool), tsisapriid,halofantriin ja sotalool võivad koosTSAD-ga manustamisel suurendadaventrikulaarse arütmia tekkevõimalust.Flukonasool ja terbinafiin, suurendavadTSAD kontsentratsiooni seerumis ningsellega kaasnevat toksilisust. Tekkinud onminestus ja torsade de pointes.Koosmanustamine nõuab ettevaatust: Võibpotentseerida alkoholi, barbituraatide jateiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetesedatiivset toimet.Noritren, Lundbeck, Tabl. 25mg N100ParoksetiinParoxetinumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon.Obsessiiv-kompulsiivne häire. Paanikahäireagorafoobiaga või ilma. Sotsiaalfoobia.Generaliseerunud ärevushäire.Posttraumaatiline stressihäire.ANNUSTAMINE: Depressioon. Soovitatavööp. annus on 20 mg. Paranemine ilmnebtavaliselt pärast 1 näd. möödumist, kuidvõib ilmneda ka alates teisest ravinäd.Nagu kõigi AD kasutamisel, tuleb annustäpsustada ja vajadusel kohandadavastavalt kliinilisele vajadusele 2...3 näd.möödumisel pärast ravi algust.Patsientidel, kellel ei saavutata piisavatravivastust 20 mg-ga, võib annustjärk-järgult suurendada 10 mg kaupa kuniannuseni 50 mg ööp., vastavalt patsiendiravivastusele. Depressiooni ravi peabkestma piisavalt kaua (vähemalt 6 kuud),et kindlustada sümptomite kadumine.Obsessiiv-kompulsiivne häire: Soovitatavööp. annus on 40 mg. Ravi algulmanustatakse 20 mg ööp., seejärel võibannust järk-järgult suurendada 10 mgkaupa kuni soovitatava annuseni. Kuipärast mõnenädalast ravi soovitatavaannusega ei ole piisavat ravivastustilmnenud, võib annust järkjärgultsuurendada kuni max annuseni 60 mgööp. Obsessiiv-kompulsiivse häire ravipeab kestma piisavalt kaua, et kindlustadasümptomite kadumine. Ravi võib kestamitmeid kuid või isegi kauem.Paanikahäire: Soovitatav ööp. annus on 40mg. Alustada tuleb 10 mg annusega jaannust võib järk-järgult suurendada 10 mgkaupa vastavalt patsiendi ravivastuselekuni soovitatava annuse saavutamiseni.Ravi alustamisel on soovitatav kasutadavõimalikult väikest annust, et vähendadapaanikahäire sümptomite ägenemise ohtu,mis üldjuhul ilmneb selle häire ravialgetapis. Kui pärast mõnenäd. ravisoovitatava annusega ei ole piisavatravivastust ilmnenud, võib annustjärk-järgult suurendada kuni max annuseni60 mg ööp. Paanikahäire ravi peab kestmapiisavalt kaua, et kindlustada sümptomitekadumine. Ravi võib kesta mitmeid kuidvõi isegi kauem. Sotsiaalfoobia,generaliseerunud ärevushäire,posttraumaatiline stressihäire: Soovitatavööp. annus on 20 mg. Kui pärastmõnenäd. ravi soovitatava annusega ei olepiisavat ravivastust ilmnenud, võib annustjärk-järgult suurendada 10 mg kaupa kunimax annuseni 50 mg ööp. Pikaajaline ravivajab regulaarset kontrolli.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Ei soovitata kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada kombinatsioonis ravimigapimosiid, MAO inhibiitoritega. Ei tohikasutada koos tioridasiiniga, kunasarnaselt teiste CYP450 2D6 pärssivateravimitega võib paroksetiin põhjustadatioridasiini plasmakontsentratsioonisuurenemist.Tioridasiini monoteraapia võib viiaQT-intervalli pikenemise ja sellega seotudraskete ventrikulaarsete rütmihäirete (nttorsade de pointes) ja äkksurma tekkeni.RISKID: Ravi tuleb alustada ettevaatlikultkaks nädalat pärast pöördumatu toimegavõi 24 tundi pärast pöörduva toimega MAOinhibiitori kasutamise lõpetamist.Depressioon on seotud suitsiidimõtete,enesevigastamise ja suitsiidi suurenenudohuga, mis püsib kuni remissioonisaabumiseni.Oluline on teada, et mõnede sümptomitenagu akatiisia, agitatsioon või mania tekevõib olla seotud nii põhihaigusega kui kamanustatava ravimiga. Paroksetiinikasutamist on seostatud akatiisia tekkega,mida iseloomustab sisemine rahutus japsühhomotoorne agitatsioon, näitekssuutmatus rahulikult istuda või seista.Harva võivad paroksetiinraviga seosestekkida serotoniini sündroomi või maliigseneuroleptilise sündroomi sarnasedilmingud, eriti kui seda kasutatakse koosteiste serotoniinergiliste ja/võineuroleptiliste ravimitega. Sarnaseltteistele antidepressantidele tulebparoksetiini manustada ettevaatlikultpatsientidele, kellel on anamneesis mania.Kui patsient läheb üle maniakaalsessefaasi, tuleb paroksetiini kasutaminelõpetada. Raske neerukahjustuse võiAntidepressandidmaksakahjustusega patsiente tuleb ravidaettevaatusega. Diabeedihaigetel võib raviSSRI-dega muuta veresuhkru kontrolli.Ettevaatust kasutamisel epilepsiahaigetel.Sarnaselt teistele SSRI põhjustabparoksetiin harva müdriaasi ning sedatuleb ettevaatusega manustada kinnisenurga glaukoomi või selle anamneesigapatsientidele. Harva, põhiliselt eakatelpatsientidel, on tekkinud hüponatreemia.SSRI-de kasutamisel on kirjeldatud naha jalimaskestade veritsust, näiteksverevalumite ja purpuri teket. Ravilõpetamisel tekivad sageli võõrutusnähud,eriti kui ravi lõpetatakse järsku.KÕRVALTOIMED: Söögiisu langus,unisus, unetus, agitatsioon, pearinglus,treemor, ähmane nägemine, haigutamine,iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus,suukuivus, higistamine,seksuaalfunktsiooni häired, asteenia,kehakaalu suurenemine, pearinglus,tundlikkushäired, unehäired, ärevus,peavalu.KOOSTOIMED: Samaaegselserotoniinergiliste ravimite (sh MAOinhibiitorid, L-trüptofaan, triptaanid,tramadool, linesoliid, SSRI-d, liitium janaistepunaürti (Hypericum perforatum)sisaldavad preparaadid) kasutamisel võibsuureneda 5-HT-ga seotud toimeteesinemissagedus. Paroksetiini metabolismja farmakokineetika võivad muutuda tedametaboliseerivate ensüümideindutseerimise või inhibeerimisetulemusena. Igapäevasel manustamiselsuureneb märkimisväärselt protsüklidiinisisaldus plasmas. Pimosiidi madalaüksikannuse (2 mg) ja paroksetiinikoosmanustamisel on täheldatud pimosiidikontsentratsiooni tõusu. Sarnaselt teistepsühhotroopsete ravimitega on soovitatavparoksetiinravi ajal hoiduda alkoholitarvitamisest. Paroksetiini ja suukaudseteantikoagulantide vahel võivad tekkidafarmakodünaamilised koostoimed.Arketis, Medochemie, Tabl. 20 mg N30Paroxetin Actavis, Actavis, Tabl. 20mgN30Paroxetin nycomed, Nycomed, Tabl. 20mg N30Paroxetinhexal, Hexal, Tabl. 20 mg N30;Tabl. 40 mg N30Rexetin, Gedeon Richter, Tabl. 20 mgN30Seroxat, SmithKlineBeecham, Tabl. 20mgN14, 30; Tabl. 30mg N30ReboksetiinReboxetinumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressioon.ANNUSTAMINE: Soovitatav raviannus on159


Antidepressandid4 mg 2 korda päevas (8 mg päevas).Soovitatavat raviannust võib manustadajuba ravi alustades. Mittetäieliku kliinilisevastuse korral võib selle annuse 3...4 näd.pärast suurendada kuni 10 mg päevas.Max päevane annus ei tohi ületada 12 mg.Min efektiivset annust pole senini kindlaksmääratud.EAKATELE: 2 mg 2 korda päevas.LASTELE: Alla 18-a pole kasutaminesoovitatav, kuna ravimi ohutust jaefektiivsust pole selles populatsioonishinnatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimpreparaadi ükskõik millisekoostisaine suhtes. Rasedus, imetamine.RISKID: Kuna ei ole kliiniliselt uuritudkonvulsiivsete häiretega patsientidel jakuna kliinilistes uuringutes on teatatudharvadest krambijuhtudest, tuleb sedahaigetele, kellel on anamneesiskonvulsiivsed häired, manustada hoolikajärelevalve all ja ravi tuleb lõpetada kohe,kui patsiendil tekivad krambid.Samaaegsest MAO inhibiitorite jareboksetiini kasutamisest tuleb hoiduda,arvestades nende toimemehhanismilpõhinevat potentsiaalset riski(türamiinisarnane toime). Samaaegsetkasutamist koos teiste AD-ga (tritsüklilised,MAO inhibiitorid, SSRI-d ja liitium) polekliinilistes uuringutes hinnatud. Nagu kõigiteiste AD puhul, on kliinilistes uuringutesesinenud ümberlülitumisimaniale/hüpomaniale.Enesetapukatse risk on depressioonileomane ja see võib püsida kuni oluliseremissiooni tekkimiseni: seepärast on ravialguses soovitatav patsiendi tähelepanelikjälgimine.KÕRVALTOIMED: Unetus, suukuivus,kõhukinnisus, isupuudus või -kaotus,higistamine, düsuurilised vaevused, põiemittetäieliku tühjenemise tunne,kuseteede infektsioonid, erektsioonihäired(ainult meestel), valu ejakulatsioonil(ainult meestel), ejakulatsiooni hilinemine(ainult meestel), munandite häired -peamiselt valu (ainult meestel),külmavärinad.KOOSTOIMED: MAO inhibiitoritegasamaaegset kasutamist tuleb vältida,arvestades nende toimemehhanismilpõhinevat potentsiaalset riski(türamiinisarnane toime). Samaaegsetkasutamist koos teiste AD (tritsüklilised,MAOinhibiitorid, SSRI-d ja liitium) polekliinilistes uuringutes hinnatud. Tungalteraderivaatidega samaaegne kasutamine võibpõhjustada vererõhu tõusu.Edronax, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 4mg N20, 60160SertraliinSertralinumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Rasked depressiivsedepisoodid. Raskete depressiivseteepisoodide retsidiivide vältimine.Paanikahäire agorafoobiaga või ilma.Obsessiiv-kompulsiivne häiretäiskasvanutel ja pediaatrilistel patsientidelvanuses 6...17 aastat. Posttraumaatilinestressihäire. Sotsiaalne ärevushäire.ANNUSTAMINE: Sertraliini manustatakseüks kord ööpäevas hommikul või õhtul.Sertraliini tabletti võib manustada koostoiduga või ilma. Depressioon ja OKH:algannus on 50 mg ööp. Patsientidel, kellelterapeutiline vastus annusele 50 mg ei olepiisav, võib kasutada suuremaid annuseid.Annust võib suurendada vähemalt 1 näd.intervalliga kuni max annuseni 200 mgööp. Annust ei tohi muuta sagedamini kuiüks kord nädalas, sest sertraliinieliminatsiooni poolväärtusaeg on 24 tundi.Ravitoime hakkab ilmnema ligikaudu 7päeva pärast. Siiski on täieliku ravitoimesaavutamiseks tavaliselt vajalikud pikemadperioodid, eriti obsessiiv-kompulsiivsehäire korral. Paanikahäire,posttraumaatiline stressihäire (PTSH) jasotsiaalne ärevushäire: algannus 25 mgööp., 1 näd. pärast tuleb annustsuurendada 50 mg-ni ööp. Patsientidel,kellel terapeutiline vastus annusele 50 mgei ole piisav, võib kasutada suuremaidannuseid. Annust võib suurendadavähemalt 1 näd. intervalliga kuni maxannuseni 200 mg ööp.LASTELE: Efektiivsus ja ohutus ontõestatud pediaatrilistel OKH patsientidelvanuses 6...17 a. Manustamistpediaatrilistele OKH patsientidele vanuses13...17 a on soovitatav alustada annusest50 mg ööp. Vanuses 6...12 a: soovitavalustada annusega 25 mg ööp.,suurendades seda ühe näd. pärast 50mg-ni ööp. Kui annus 50 mg ööp. ei annasoovitud tulemust, võib annustsuurendada vastavalt vajadusele 50 mgkaupa, kuni 200 mg-ni ööp. Annusesuurendamisel üle 50 mg ööp.üleannustamise vältimiseks silmas pidada,et laste kehakaal on täiskasvanute omastreeglina väiksem. Sertraliinravi lõpetamiselesinenud võõrutusnähud Ravi ei tohilõpetada järsku. Sertraliinravi lõpetamiseltuleb annust vähendada järk-järgultvähemalt 1...2 nädala jooksul, etvähendada võõrutusnähtude tekkeriskiRASEDATELE: Tohib kasutada ainult seljuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuriski.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võiabiaine suhtes, samaaegne manustaminepöördumatu toimega MAO inhibiitoritegaKESKNÄRVISÜSTEEMja pimosiidiga.RISKID: Patsientidel, kes on kasutanudsertraliini kombinatsioonis MAOinhibiitoritega, k.a selektiivne MAOinhibiitor selegiliin ja pöörduv MAOinhibiitor moklobemiid - on registreeritudraskeid, vahel surmaga lõppenudreaktsioone. Koosmanustamine teisteravimitega, mis suurendavadserotoniinergilise neurotransmissioonitoimeid - nagu näiteks trüptofaan,fenfluramiin või 5-HT agonistid või taimsedravimid, nagu naistepuna - peab toimumaettevaatlikult ning võimalusel tuleks sedavältida, kuna esineb farmakodünaamilisekoostoime võimalus. Patsientidel, kellel onesinenud suitsiidiga seotud juhte või kellelesinevad suitsiidimõtted enne ravialustamist, on teadaolevalt suurem risksuitsiidimõteteks või -katseks ning neidtuleb ravi ajal hoolikalt jälgida.SSRI-dekasutamisega seoses on teatatudebanormaalsetest veritsustest nagunahaalused verevalumid ja purpur.Sertraliinravi ajal võivad tekkida krambid:sertraliini kasutamist tuleb vältidaebastabiilse epilepsiaga patsientidel jakontrolli all oleva epilepsiaga patsientetuleb tähelepanelikult jälgida. SSRI-de võiSNRI-de, sealhulgas sertraliiniga ravimiselvõib esineda hüponatreemiat.Suhkurtõvega patsientidel võib ravimineSSRI-ga muuta vere suhkrusisaldust, misvõib olla tingitud depressioonisümptomiteleevenemisest.KÕRVALTOIMED: Kõhulahtisus/vedelväljaheide, suukuivus, düspepsia jaiiveldus, anoreksia, peavalu, peapööritus,unisus ja treemor, unetus, seksuaalnedüsfunktsioon (peamiselt hilinenudejakulatsioon meespatsientidel),suurenenud higistamine, väsimusKOOSTOIMED: Vastunäidustatudsamaaegne manustamine koos MAOinhibiitoritega ja pimosiidiga. Ravi ajal eiole soovitatav alkoholi tarbida.Koosmanustamine tsimetidiiniga põhjustassertraliini kliirensi olulist vähenemist.Loodusliku päritoluga ravimi naistepuna(Hypericum perforatum) ja SSRI-desamaaegset kasutamist tuleks vältida, sestserotoniinergiline toime võib tugevneda.Kasutamisel koos triptaanidega võivadtekkida serotonergilise sündroomi nähud.Kui trombotsüütide funktsiooni mõjutavaidravimeid (nt MSPVA-d, ASH ja tiklopidiin)või teisi, verejooksude tekkeriskisuurendavaid ravimeid kasutatakse koosSSRI-dega sealhulgas sertraliiniga, võibverejooksude risk suureneda.Serlift, Ranbaxy, Tabl. 50 mg N30Sertral, Sandoz, Tabl. 50 mg N28Sertralin "Genericon", Tabl. 50 mg N30Sertralin Actavis, Actavis, Tabl. 50 mg


KESKNÄRVISÜSTEEMN28Sertraline-Teva, Tabl. 50 mg N30; Tabl.100 mg N30Zoloft, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Tabl. 50mg N28TianeptiinTianeptinumRAVIMITÜÜP: Teised ADNÄIDUSTUS: Depressioon.ANNUSTAMINE: 12,5 mg 3 korda ööp.(hommikul,lõunal ja õhtul) enne sööki võiselle ajal.EAKATELE: 12,5 mg 2 korda ööp.LASTELE: Vastunäidustatud.RASEDATELE: Vastunäidustatud.VASTUNÄID.: Rasedus ja imetamine,vanus alla 15 eluaasta, samaaegne raviMAO inhibiitoritega.RISKID: Kuna depressiivsetel patsientidelesineb suitsiidioht, tuleb patsiente ravialgul väga hoolikalt jälgida. Kui patsiendilepeab rakendama üldnarkoosi, tulebanestesioloogi eelnevalt ravistinformeerida ning ravimi manustaminelõpetada 24...48 tundi enne operatsiooni.Ravi ajal on alkohoolsete jookidetarvitamine keelatud. MAO inhibiitoritekasutamisel: MAO inhibiitoritega ravi jatianeptiinravi vahele peab jääma vähemaltkahenäd. periood.KÕRVALTOIMED: Valu epigastriumis,kõhuvalu, suukuivus, isutus, iiveldus,oksendamine, kõhukinnisus, meteorism,unetus, unisus, halvad unenäod, asteenia,tahhükardia, ekstrasüstoolia, valudsüdame piirkonnas, vertiigo, peavalu,lipotüümia, treemor, kuumad hood,hingamisraskus, tükitunne kurgus,müalgia, seljavalu.KOOSTOIMED: Vastunäidustatud onkombineerimine mitteselektiivsete MAOinhibiitoritega, kuna esineb kollapsi,paroksüsmaalse hüpertensiooni,hüpertermia, krampide ja surma oht.Coaxil, Servier, Tabl. 12,5mg N30TsitalopraamCitalopramumRAVIMITÜÜP: SSRINÄIDUSTUS: Depressioon. Paanikahäireagorafoobiaga või ilma.Obsessiiv-kompulsiivne häire.ANNUSTAMINE: Depressioon: algannuson 20 mg, säilitusannus 20...40 mg(vajadusel kuni 60 mg) ööp.Antidepressiivne toime avaldub enamasti2...4 näd. pärast. Ravi on soovitatavjätkata kuni 6 kuu jooksul, et sümptomitetaasteket ära hoida. Depressiooniprofülaktikaks sagedaste episoodidegapatsientidel võib ravimi manustamine ollavajalik mitme aasta vältel. Paanikahäired:algannus on 10 mg, mida 1 näd.möödudes suurendatakse 20 mg-ni.Tavaline annus on 20...30 mg ööp.Sõltuvalt ravivastusest võib olla vajalikannuse edasine suurendamine, max kuni60 mg ööp. Max toime paanikahäire ravissaavutatakse u 3 kuud pärast ravialustamist. Obsessiiv-kompulsiivne häire:algannuseks on 20 mg ööp. Vajadusel võibannust suurendada 20 mg kaupa kuni 60mg-ni ööp. Toime avaldub 3...7 näd.pärast ning tugevneb ravi jätkudes.Soovitatavaks ravikestuseks on kuni 12näd.; ravi tuleb lõpetada annustjärk-järgult paari näd. jooksul vähendades.EAKATELE: Annust ei ole soovitatavsuurendada üle 40 mg ööpäevas.LASTELE: Ei soovitata.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadikoostisainete suhtes. Samaaegne ravi MAOinhibiitoritega. Tsitalopraam ei tohimanustada mania faasis olevatelepatsientidele.RISKID: Tsitalopraami ei tohi kasutadalaste ja alla 18-aastaste noorukiteravimisel. Kliinilistes uuringutes esines ADravitud lastel ja noorukitelplatseebogrupiga võrreldes rohkemsuitsidaalset käitumist (enesetapukatseidja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust(peamiselt vägivaldsust, vastanduvatkäitumist ja viha). Kui kliiniline seisundsiiski nõuab ravi alustamist, tuleb patsientisuitsidaalse käitumise sümptomite tekkeosas hoolikalt jälgida. Lisaks ei oleküllaldaselt ohutusalast teavet ravimikasutamise pikaajalise mõju kohta laste janoorukite kasvamisele, küpsemisele jakognitiivsele ning käitumuslikule arengule.Depressioon on seotud suitsiidimõtete,enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidigaseotud juhtumite) suurenenud ohuga, mispüsib kuni remissiooni saabumiseni. Kunaparanemist ei pruugi ilmneda esimesepaari või enama ravinädala jooksul, tulebpatsiente hoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.Suitsiididega seotud juhtude suurenenudrisk võib olla seotud ka muudepsüühikahäiretega, mille ravikstsitalopraami kasutatakse. Lisaks võivadneed haigused esineda depressioonigasamaaegselt. Seetõttu tuleb muudepsüühikahäiretega patsientide ravimiselrakendada samu ettevaatusabinõusid nagudepressiooniga patsientide ravimisel.Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidigaseotud juhte või kellel esinevadsuitsiidimõtted enne ravi alustamist, onteadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteksvõi -katseks ning neid tuleb ravi ajalAntidepressandidhoolikalt jälgida. In vivo uurimusedtõendavad, et tsitalopraami ainevahetusespuudub kliiniliselt oluline polümorfismsparteiin/debrisohhiini tüüpi oksüdatsiooni(CYP2D6) ja mefenütoiini tüüpihüdroksüülimise (CYP2C19) osas. Seetõttupole nimetatud fenotüüpide puhul annusteindividuaalne korrigeerimine vajalik. Harvavõivad mõnedel paanikahäiregapatsientidel süveneda ravi algusesärevusnähud. See paradoksaalnereaktsioon kaob tavaliselt kahe ravinädalajooksul. Anksiogeense toime tekketõenäosuse vähendamiseks on soovitatavalustada ravi väiksemate annustega. Ravijärsk katkestamine SSRI preparaadiga võibmõnedel patsientidel kaasa tuua järgmisiärajätunähte: pearinglus, paresteesiad,treemor, ärevus, iiveldus japalpitatsioonid. Nimetatud sümptomitevältimiseks on soovitatav annuseid viimase1...2 ravinädala kestel vähendadajärk-järgult. Eelnimetatud sümptomid eikujuta endast sõltuvuse tundemärke.Depressioonile on eriti omased võimalikudsuitsiidikatsed. Nimetatud oht võib püsidakuni objektiivselt sedastatavaremissioonini. Suitsidaalse käitumisegapatsientidel ei tohi olla juurdepääsu ravimisuurtele kogustele.Maniakaal-depressiivse psühhoosigapatsientidel tuleb tsitalopraami kasutadaettevaatusega, sest võib toimuda nihemaniakaalse faasi suunas; maniasümptomite tekkimisel tuleb tsitalopraamära jätta. Depressiivsete psühhootilistepatsientide ravimisel võivad psühhootilisedsümptomid ägeneda. Tsitalopraamiepileptogeenset toimet ei ole prekliinilistesuuringutes ilmnenud. Siiski, kui patsiendilon anamneesis esinenud krampe, tulebtsitalopraami, sarnaselt teisteleantidepressantidele, kasutadaettevaatusega.Sarnaselt teistele psühhoaktiivseteleravimitele võib tsitalopraam mõjutadainsuliini reaktsiooni glükoosile sedavõrd, etdiabeedivastaste ravimite annust tulebkorrigeerida. Pealegi võib ka depressiivnehaigus ise glükoosi tasakaalu mõjutada.On teateid, et SSRI-d pikendavadveritsusaega ja/või võivad põhjustadajärgmisi verejookse: ekhümoos,günekoloogiline verejooks, seedetraktiverejooks või teised naha ja limaskestadeveritsused. Ettevaatus on vajalik SSRIkasutavate patsientide puhul, keskasutavad ravimeid, mis mõjutavadtrombotsüütide funktsiooni või verejooksusoodustavaid teisi ravimeid, aga kaanamneesis veritsushäiretega patsientidepuhul. SSRI kasutavatel patsientidel võibharva tekkida serotoniinisündroom.Serotoniinisündroomi iseloomustabkombinatsioon järgmistest sümptomitest:161


Antidepressandidhigistamine, kõhulahtisus, ärevus,segasus, treemor, müokloonus jahüpertermia, mis võivad lõppedaeluohtliku seisundiga. Sellisel juhul tulebtsitalopraamravi koheselt lõpetada jaalustada sümptomaatilise raviga.Hüponatreemiat, peamiselt antidiureetilisehormooni (ADH) sekretsiooni häirete tõttu,on SSRI-de kasutamisel täheldatudkõrvaltoimena harva. Peamiselt onriskigrupiks eakad patsiendid. Arvestadatuleb tegureid, mis võivad mõjutadatsitalopraami ühe metaboliidi(didemetüültsitalopraami) sisaldustplasmas, kuna selle suurenenudkontsentratsioon võib tundlikel isikutelteoreetiliselt pikendada QT-intervalli.KÕRVALTOIMED: Peavalu, treemor,suurenenud higistamine, unisus, unetus,suukuivus, iiveldus, kõhukinnisus,asteenia.KOOSTOIMED: Samaaegne kasutaminekoos MAO inhibiitoritega võib esile kutsudaserotoniini sündroomi. Metoprolooligasamaaegse manustamisefarmakokineetilise ja farmakodünaamilisekoostoime uuring näitas metoprolooliplasmakontsentratsiooni kahekordsetsuurenemist, samas puudus metoproloolivererõhule ja pulsisagedusele avaldatavatoime statistiliselt oluline tugevneminetervetel vabatahtlikel. Tsimetidiinpõhjustas keskmisetasakaalukontsentratsiooni mõõdukatsuurenemist. Kuna nii sumatriptaan(selektiivne 5-HT1 retseptorite agonist) kuika tsitalopraam mõjutavad serotoniiniülekannet, ei saa välistadafarmakodünaamilise koostoime võimalust.Seetõttu peab nende ravimite samaaegselmanustamisel olema ettevaatlik. Kuigitsitalopraam ei seonduopioidretseptoritega, potentseerib seesagedamini kasutatavateopioidanalgeetikumide antinotsitseptiivsettoimet.Cipramil, Lundbeck, Tabl. 10mg N14, 28;Tabl. 20 mg N14, 28, 100Ciral, Sandoz, Tabl. 20 mg N28; Tabl. 40mg N28Citalanorm Genericon, Tabl. 10 mgN30; Tabl. 20 mg N30;Citalec, Zentiva, Tabl. 10 mg N30; Tabl.20 mg N30Citalopram Actavis, Actavis, Tabl. 20mg N28; Tabl. 40 mg N28Citalopram-Teva, Tabl. 10 mg N30;Tabl. 20 mg N30; Tabl. 40 mg N30;Pram, Lannacher, Tabl. 20 mg N28VenlafaksiinVenlafaxinumRAVIMITÜÜP: Teised AD162NÄIDUSTUS: Depressiooni, sealhulgasdepressiooniga seotud ärevuse ravi.Ärevushäired (sotsiaalfoobia jageneraliseerunud ärevushäire). Ärevusepikaajaline ravi. Paanikahäire,agorafoobiaga või ilma.ANNUSTAMINE: Depressioon: 75 mg 1kord ööp. Kui 2 näd. pärast on vajalikedasine kliiniline paranemine, võib annustsuurendada kuni 150 mg 1 kord ööp.Vajadusel võib annust veelgi suurendadakuni 225 mg-ni ööp. mõõdukaltdepressiivsete patsientide ja 375 mg-niööp. ägedalt depressiivsete patsientidepuhul. Annuste suurendamised kuni 75 mgpäevas peavad toimuma umbes 2-näd. võipikemate intervallidega, kuid mittelühemate kui 4-päevaste intervallidega.Antidepressiivne toime oli 75 mg annusekasutamisel täheldatav 2 näd. pärast ravialustamisest. Ärevushäired (sealhulgassotsiaalne ärevushäire): 75 mg 1 kord ööp.Kui 2 näd. pärast on vajalik edasinekliiniline paranemine, võib annustsuurendada kuni 150 mg 1 kord ööp.Vajadusel võib annust veelgi suurendadakuni 225 m-ni 1 kord ööp. Annustesuurendamised peavad toimuma umbes2-näd. või pikemate intervallidega, kuidmitte lühemate kui 4-päevasteintervallidega. Ärevusvastane toime oli 75mg annuse kasutamisel täheldatav 1 näd.pärast ravi alustamisest. Paanikahäire: 75mg 1 kord päevas. Esimese 4...7 päevajooksul on annuse suurus 37,5 mg ööp.Seejärel võib annust suurendada 75 mg-ni1 kord päevas. Patsientidel, kellele 75 mgpäevaannus toimet ei avalda, võib annustsuurendada max, mis on 225 mg päevas.Päevaannust võib suurendada kuni 75 mgpäevas umbes 2-näd. või pikemateintervallide järel, kuid mitte lühemate kuineljapäevaste intervallide järel.LASTELE: Ravimi kasutamise efektiivsustja ohutust alla 18-a ei ole tõestatud ningseega ei ole ravimi kasutamine soovitatav.RASEDATELE: Ohutus raseduse ajal eiole tõestatud. Võib kasutada rasedatelainult juhul, kui ravist saadav kasu ületabvõimalikku riski. Kui kasutatakse sünnituseajal või vahetult enne sünnitust, peabarvestama võimalike ärajätunähtudegavastsündinul. Vastsündinutel, kelle emadon raseduse kolmandal trimestril võtnudvenlafaksiini on esinenud tüsistusi, mis onnõudnud hingamisfunktsiooni toetamist jahaiglaravi pikenemist. Sellised tüsistusedvõivad ilmneda vahetult sünnituse käigus.Patsiente tuleb teavitada, et nadinformeeriksid arsti, kui nad ravi ajalvenlafaksiiniga rasestuvad või soovivadrasestuda. Venlafaksiin ja/või sellemetaboliidid erituvad rinnapiima. Seetõttutuleb otsustada, kas lõpetada rinnagatoitmine või venlafaksiini kasutamine.KESKNÄRVISÜSTEEMVASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.Venlafaksiini ja mistahes MAO inhibiitorisamaaegne kasutamine onvastunäidustatud. Ravi venlafaksiiniga eitohi alustada enne, kui ravi lõpetamisestMAO inhibiitoriga on möödunud 14 päeva.Venlafaksiini kasutamine tuleb lõpetadavähemalt 7 päeva enne ravi alustamistmistahes MAO inhibiitoriga.RISKID: Depressioon on seotudsuitsiidimõtete, enesevigastamise jasuitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)suurenenud ohuga, mis püsib kuniremissiooni saabumiseni. Kuna paranemistei pruugi ilmneda esimese paari või enamaravinädala jooksul, tuleb patsientehoolikalt jälgida kuni paranemiseilmnemiseni. Nagu näitab kliinilinekogemus, võib paranemisealgstaadiumides suitsiidioht suureneda.Suitsiididega seotud juhtude suurenenudrisk võib olla seotud ka muudepsüühikahäiretega, mille raviksvenlafaksiini kasutatakse. Lisaks võivadneed haigused esineda depressioonigasamaaegselt. Seetõttu tuleb muudepsüühikahäiretega patsientide ravimiselrakendada samu ettevaatusabinõusid nagudepressiooniga patsientide ravimisel.Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidigaseotud juhte või kellel esinevadsuitsiidimõtted enne ravi alustamist, onteadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteksvõi -katseks ning neid tuleb ravi ajalhoolikalt jälgida. Ravikuuriga peakskaasnema patsientide, iseäranis kõrgeriskiga patsientide, põhjalik järelvalve,seda eriti ravi alguses ja annuse muutmisejärel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tulebteavitada vajadusest jälgida tervislikkuseisundit iga võimaliku kliinilisehalvenemise (kaasa arvatud uutesümptomite teke),suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise jaebatavaliste muutuste suhtes käitumisesning pöörduda sellistel juhtudel koheseltarsti poole. Venlafaksiini ei ole uuritudhiljutise müokardiinfarkti või ebastabiilsesüdamehaigusega patsientidel. Seetõttutuleb venlafaksiini sellistel patsientidelkasutada ettevaatlikult. Mõnelvenlafaksiiniga ravitud patsiendil onkirjeldatud annus-sõltuvat vererõhukõrgenemist. Venlafaksiiniga ravitavatelpatsientidel on soovitatav jälgidavererõhku. Olemasolev hüpertensioonpeab olema asjakohaselt ravitud ennevenlafaksiiniga ravi alustamist. Ettevaatuson vajalik patsientidel, kellel vererõhukõrgenemine võib halvendada kaasuvathaigust. Südame löögisagedus võibkiireneda, eriti suuremate annustekasutamisel. Ettevaatus on vajalikpatsientidel, kellel südame löögisageduse


KESKNÄRVISÜSTEEMkiirenemine võib halvendada kaasuvathaigust. Seoses venlafaksiini kasutamisegavõib tekkida müdriaas. Patsientekõrgenenud silmasisese rõhu või ägedakitsa nurgaga glaukoomi riskiga tulebhoolikalt jälgida. Kirjeldatud onmania/hüpomania ilmnemist väikesel osalmeeleoluhäiretega patsientidest, kes onsaanud raviks antidepressante.Turustamiseelsetes kliinilistes uuringutesilmnes mania/hüpomania 0,2% sotsiaalseärevushäirega patsientidest, keda ravitivenlafaksiiniga. Sarnaselt teisteantidepressantidega tuleb venlafaksiinikasutada ettevaatusega bipolaarse häire(perekonna)anamneesiga patsientidel.Vähestel antidepressantidega, shvenlafaksiiniga (seoses venlafaksiinilõpetamise või annuse suurendamisega)ravitud patsientidel on kirjeldatudagressiivset käitumist. Antidepressantide,sh venlafaksiini kasutamine sellistelpatsientidel nõuab ettevaatust. Naguteistegi serotoniinergiliste ainete puhulvõib ka ravimisel venlafaksiiniga tekkidapotentsiaalselt eluohtlikserotoniinisündroom, eriti kasutamiselkoos teiste serotoniinergilistneurotransmissiooni mõjutavatetoimeainetega.Sarnaselt teiste antidepressantidega tulebravi venlafaksiiniga alustadakrambianamneesiga patsientidelettevaatusega. Turustamiseelseteskliinilistes uuringutes täheldati krampe0,3% venlafaksiiniga ravituddepressioonipatsientidest. Kõik patsiendidparanesid. Venlafaksiiniga teostatudkliinilistes uuringutes depressiooni,generaliseerunud ärevushäire võisotsiaalfoobiaga patsientidel krampe eitäheldatud. Nagu kõiki antidepressante,tuleb ka venlafaksiini määratapatsientidele, kellel on varem esinenudkrampe ettevaatusega. Krampidetekkimisel tuleb ravi katkestada.Patsientide tuleb instrueerida, et nadteataksid arstile lööbe, nõgestõve võisarnaste allergiliste reaktsioonidetekkimisest. Venlafaksiiniga teostatudkliinilistes uuringutes ei ilmnenud tõendeidravimsõltuvusest, tolerantsusekujunemisest või suuremate annustevajadusest. Arst peaks siiski eelnevaltselgitama, kas patsiendil esineb haigusloosvarasemaid viiteid ravimi kuritarvitamiselening sellist patsienti hoolikalt jälgima.Neerupuudulikkuse või maksatsirroosigapatsientidel tuleb venlafaksiini, nagu teisigiantidepressante, kasutada ettevaatusega.Venlafaksiini kasutamisel võib eeskättvedeliku kaotusega või eksikoosispatsientidel, sh eakatel ja diureetikumesaavatel patsientidel ilmnedahüponatreemia ja/või antidiureetilisehormooni ebaadekvaatse sekretsioonisündroom (SIADH). Serotoniinitagasihaaret inhibeerivad ravimid võivadpõhjustada trombotsüütideagregatsioonihäireid. Venlafaksiini saavatelpatsientidel võib suureneda naha- jalimaskestade veritsuse risk. Venlafaksiiniohutust ja efektiivsust kasutamisel kooskehakaalu alandavate ravimitega, shfentermiiniga ei ole uuritud, seetõttu eisoovitata kasutada koos kehakaalualandavate ravimitega. Vähemalt 3 kuudväldanud platseebo kontrolliga kliinilistesuuringutes täheldati kliiniliselt olulistkolesteroolitaseme tõusu vereseerumis(5,3% venlafaksiini saanute grupis ja0,0% platseebogrupis). Pikaajalise ravikorral tuleb kaaluda kolesteroolitasemejälgimist. Ärajätunähtude ilmnemine onantidepressantidele omane, seetõttu onsoovitatav, et venlafaksiini annustvähendataks järk-järgult ja et patsientijälgitaks tähelepanelikult sellel perioodil.Ebatavaliselt kiire mao-sooletrakti läbimisekorral võib tekkida olukord, kus kapslitekogu sisu ei jõua vabaneda. Seda võibtäheldada kroonilise kõhulahtisusega (ntCrohni tõve või haavanduva koliidi)patsientidel. Toimeaine venlaflaksiinvabaneb järk-järgult kapslites sisalduvatestgraanulitest. Graanulite südamikud onlahustumatud ja võivad seetõttu ollaväljaheites nähtavad. Ei tohi kasutadalaste ja alla 18-aastaste noorukiteravimiseks. Kliinilistes uuringutes onantidepressantidega ravitud lastel janoorukitel esinenud platseebogrupigavõrreldes rohkem suitsidaalset käitumist(enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) javaenulikkust (peamiselt vägivaldsust,vastanduvat käitumist ja viha). Kui kliiniliseseisundi tõttu on siiski otsustatud ravimäärata, tuleb patsienti suitsidaalsekäitumise sümptomite ilmnemise osashoolikalt jälgida. Lisaks ei ole küllaldaseltohutusalast teavet ravimi kasutamisepikaajalisest mõjust laste ja noorukitekasvamisele, küpsemisele ja kognitiivselening käitumuslikule arengule. Puuduvaduuringuid ohutuse hindamiseks alla6-aastastel lastel.KÕRVALTOIMED: Suukuivus, peavalu,iiveldus, higoistamine (ka öinehigistamine).KOOSTOIMED: Kasutamine koos MAOinhibiitoritega on vastunäidustatud. Ei tohikasutada samaaegselt MAO inhibiitorigaega vähemalt 14 päeva pärast ravilõpetamist MAO inhibiitoriga. Venlafaksiinipika poolväärtusaja tõttu võib ravi MAOinhibiitoriga alustada alles 7 päeva pärastvenlafaksiinravi lõpetamist. Intervallpöörduva toimega MAO inhibiitoriga, ntmoklobemiidiga ravi lõpetamise javenlafaksiiniga ravi alustamise vahel võibAntidepressandidolla lühem kui 14 päeva. Sellegipoolest,arvestades MAO inhibiitorite kõrvaltoimetevõimaliku riskiga, peab intervallmoklobemiidi katkestamise javenlafaksiinravi alustamise vahel olemavähemalt 7 päeva. Intervalli pikkuseotsustamisel tuleb arvestada moklobemiidifarmakoloogiliste omaduste ja konkreetsepatsiendi seisundiga. Venlafaksiini ja teisteKNS toimivate ravimite kooskasutamisegaseonduvat riski ei ole süstemaatiliseltuuritud, väljaarvatud allpool loetletudravimite osas. Seetõttu on nimetatudravimite i toimivate ravimitekooskasutamisel vajalik ettevaatus. Naguteisedki serotoniinergilise toimega ravimid,võib ka venlafaksiinraviga tekkidapotentsiaalselt eluohtlikserotoniinisündroom, eriti kasutamiselkoos teiste serotoniinergilistneurotransmissiooni mõjutavateravimitega, nagu triptaanid, selektiivsedserotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTI),serotoniini-noradrenaliini tagasihaardeinhibiitorid (SNTI), linesoliid, liitium,sibutramiin, tramadool või lihtnaistepuna(Hypericum perforatum), kasutamisel koosserotoniini metabolismi pärssivateravimitega (sealhulgas MAO inhibiitorid)või kasutamisel koos serotoniiniprekursoritega (nagu trüptofaanisisaldavad toidulisandid).Serotoniinisündroomi sümptomid võivadhõlmata muutusi vaimses seisundis,autonoomset ebastabiilsust,neuromuskulaarseid häireid ja/võiseedetraktisümptomaatikat.Kui venlafaksiini kasutamine koos SSTI,SNTI või 5-hüdroksütrüptamiiniretseptoriagonistiga (triptaan) on kliiniliselt siiskivajalik, tuleb patsiente hoolikalt jälgida,eriti ravi alustamisel ja annusesuurendamisel. Venlafaksiini kasutaminekoos serotoniini prekursoritega (nagutrüptofaani sisaldavad toidulisandid) ei olesoovitatav. Verehüübimist pärssiv toimevõib tugevneda patsientidel, kes võtavadvarfariini pärast venlafaksiini lisamist.Venlafaksiini (50 mg iga 8 tunni järel 5päeva vältel) ja metoprolooli (100 mg iga24 tunni järel 5 päeva vältel)koosmanustamisel tervetele vabatahtlikelefarmakokineetiliste interaktsioonideuuringus tõusis metoprolooliplasmakontsentratsioon ligikaudu30...40%, samas metoprolooli aktiivsemetaboliidi alfa-hüdroksümetoprolooliplasmakontsentratsioon ei muutunud.Venlafaksiin näis selles tervetelvabatahtlikel läbiviidud uuringusvähendavat metoprolooli vererõhkualandavat toimet. Selle leiu kliinilinetähtsus hüpertensiivsetele patsientidele onteadmata. Metoprolool ei mõjutavenlafaksiini ja selle aktiivse metaboliidi163


EpilepsiavastasedO-desmetüülvenlafaksiinifarmakokineetikat. Venlafaksiini jametoprolooli samaaegne manustaminenõuab ettevaatust. Venlafaksiinigakoosmanustamisel vähenes haloperidoolirenaalne kliirens 42%, AUC suurenes 70%ja Cmax 88%. Eliminatsioonipoolväärtusaeg ei muutunud.Koosmanustamisel tuleb sellega arvestada.Imipramiini ja selle metaboliidi2-hüdroksüimipramiini metabolism eimuutunud manustamisel koosvenlafaksiiniga. Sellegipoolest suurenesmanustamisel koos venlafaksiinigadesipramiini AUC, Cmax ja Cmin umbes35%. 2-hüdroksüdesipramiini AUCsuurenes 2,5...4,5 korda. Imipramiin eimõjutanud venlafaksiini jaO-desmetüülvenlafaksiinifarmakokineetikat. Koosmanustamiseltuleb neid aspekte arvestada.Ketokonasooliga teostatudfarmakokineetilised uuringud kiiretel jaaeglastel CYPD2D6 metaboliseerijatelnäitasid nii venlafaksiini kui kaO-desmetüülvenlafaksiiniplasmakontsentratsiooni suurt tõusuenamustel katsealustel, kes jätkasidketokonasooli võtmist. CYP3A4 inhibiitoriteja venlafaksiini kooskasutamisel võibsuureneda venlafaksiini jaO-desmetüülvenlafaksiini tase. Seetõttutuleb olla ettevaatlik, kui patsiendi ravikson vajalik CYP3A4 inhibiitori javenlafaksiini samaaegne kasutamine.Kuigi tsimetidiin on näidanud võimetaeglustada venlafaksiini esmastmetabolismi, puudub tsimetidiinil siiskioluline mõju O-desmetüülvenlafaksiinifarmakokineetikale. Venlafaksiini jaO-desmetüülvenlafaksiini üldinefarmakoloogiline aktiivsus võib enamuselpatsientidel oodatavalt suureneda vaidvähesel määral. Eakatel jamaksafunktsiooni häirega patsientidel võibselline koostoime olla rohkem oluline.Venlafaksiini regulaarne manustamine eitugevdanud alkoholist tingitudpsühhomotoorseid ja psühhomeetrilisitoimeid võrreldes ainult alkoholigasamadel isikutel. Venlafaksiini,O-desmetüülvenlafaksiini ega etanoolifarmakokineetiline profiil ei muutunudvenlafaksiini (150 mg/ööp.) ja etanooli(0,5 g/kg üks kord päevas) manustamisel15 tervele vabatahtlikule. Siiski tulebpatsientidel soovitada venlafaksiinravi ajalalkoholi tarvitamisest hoiduda. Venlafaksiinsuurendas risperidooni AUC 32% võrra,kuid ei muutnud aktiivse antipsühhootilisefraktsiooni (risperidoon pluss9-hüdroksürisperidoon) üldistpoolväärtusaega. CYP2D6 inhibeerivadravimid: In vitro ja in vivo uuringutetulemused osutavad, et venlafaksiin164metaboliseeritakse esmalt aktiivseksmetaboliidiks O-desmetüülvenlafaksiiniksCYP2D6 vahendusel. See on tsütokroomiisoensüüm, mis on seotud paljudeantidepressantide metabolismi geneetilisepolümorfismiga. Seega ei saa välistadavõimalust koostoimete tekkeksvenlafaksiini ja CYP2D6 inhibeerivateravimite vahel. Koostoimed ravimitega, misinhibeerivad venlafaksiini metabolismiO-desmetüülvenlafaksiiniks võivadsuurendada venlafaksiini kontsentratsiooniplasmas ja vähendada aktiivse metaboliidikontsentratsiooni. Siiski ei olnudvenlafaksiini farmakokineetilised näitajadsamaaegsel CYP2D6 inhibiitoritekasutamisel oluliselt erinevad nendeisikute näitajatest, kes on CYP2D6aeglased metaboliseerijad, mistõttuannuseid ei ole vaja kohandada.Venlafaksiin ei inhibeeri in vitrodiasepaami metabolismi, mis osaliseltmetaboliseerub CYP2C19 vahendusel.Venlafaksiin ei inhibeeri in vitro CYP1A2.See on ka kinnitatud in vivo kliinilisteskoostoimete uuringutes, kus venlafaksiin eiinhibeerinud CYP1A2 substraadi kofeiinimetabolismi. Venlafaksiin ei inhibeeri invitro CYP2C9. Selle leiu kliiniline tähendusei ole teada. Venlafaksiin ei inhibeeri invitro CYP3A4. See on kinnitatud in vivokliinilistes koostoimete uuringutes, kusvenlafaksiin ei inhibeerinud mitme CYP3A4substraadi metabolismi, sealhulgasalprasolaami, diasepaami ja terfenadiini.In vitro uuringud osutavad, et venlafaksiinon suhteliselt nõrk CYP2D6 inhibiitor. Seeleidis kinnitust kliinilises koostoimeteuuringus, milles võrreldi venlafaksiini mõjufluoksetiiniga CYP2D6 vahendatuddekstrometorfaani metabolismiledekstrofaaniks; samuti ravimitekoostoimete uuringutes isikutel, kes saidvenlafaksiini ja imipramiini ningvenlafaksiini ja risperidooni. Kunavenlafaksiini peamised eliminatsiooniteedon läbi CYP2D6 ja CYP3A4, ei olesoovitatav võtta samaaegselt nendeisoensüümide tugevaid inhibiitoreid. Siiskiei ole uuritud koostoimeid mõlemaeliminatsioonitee inhibiitorite (CYP2D6 jaCYP3A4) ja venlafaksiini vahel. Kunavenlafaksiin ja O-desmetüülvenlafaksiinseonduvad plasmavalkudega vastavaltainult 27% ja 30%, ei ole seondumisestvalkudega tingitud koostoimedvenlafaksiini ja selle peamise metaboliidigaoodatavad. Kliiniliste uuringute ningretrospektiivsete analüüside põhjal, kuspatsient sai lisaks venlafaksiinile kaantihüpertensiivseid või hüpoglükeemilisiravimeid, on koostoimed nimetatudravimite vahel ebatõenäolised. Kliinilisiuuringuid venlafaksiini ja teiseantidepressandi kombineeritud raviKESKNÄRVISÜSTEEMtõhususe hindamiseks ei ole teostatud.Kogemusi venlafaksiini jaelekterkonvulsiivravi samaaegsestkasutamisest on vähe. Täheldatud onklosapiini kontsentratsiooni suurenemist jasellega seotud kõrvaltoime nagu krampidesagenemist pärast ravi alustamistvenlafaksiiniga.Alventa, KRKA, Prolong. caps. 75 mgN28; Prolong. caps. 150 mg N28Argofan SR, Zentiva, Prolong. tabl. 75mgN30; Prolong. tabl. 150mg N30Efexor XR, Wyeth, Prolong. caps. 75 mgN28; Prolong. caps. 150 mg N28Venlafaxin Medochemie, Medochemie,Prolong. caps. 75mg N28; Prolong. caps.150mg N28;Venlafaxin-ratiopharm, ratiopharm,Prolong. caps. 75 mg N30Venlafaxine Portfarma, Prolong. caps.75 mg N28; Prolong caps. 150 mg N28EpilepsiavastasedFenütoiinPhenytoinumRAVIMITÜÜP: Hüdantoiini derivaadidNÄIDUSTUS: Tabl.: Epilepsia.Kolmiknärvi neuralgia. Märkus: Fenütoiinei ole efektiivne absansside ravis ningfebriilsete krampide ravis ja profülaktikas.Inj.: Epilepsia, epileptiline staatus.Krambiseisundid neurokirurgias. Märkus:Süstelahus ei ole efektiivneabsanss-staatuse korral ning febriilsetekrampideravis ja profülaktikas.ANNUSTAMINE: Tabl.: Soovitatavalgannus on 50...100 mg. Soovitatav onannust kiiresti suurendada kuniterapeutilise toime saabumiseni.Säilitusravi ajal annustatakse järgnevalt:300 mg. Inj.: Epileptiline staatus,epilepsiahoogude sage kordumine.Algannus on 250 mg fenütoiini (1 ampullsüstelahust), max. lubatav süstekiirus on25 mg/min. Kui hood ei möödu 20...30minutiga, võib annust korrata. Kuialgannuspeatab krambihood, võib teostada kiiretfenütoiiniga küllastamist järgnevate 250mg fenütoiini manustamistega1,5...6-tunniste vahedega. Max. ööp.annus on 17 mg/kg kehakaalu kohta või1500 mg fenütoiini. Alternatiivina võibkasutada infusioonikontsentraati.Võimalusel jätkata ravi suukaudsemanustamisega.Epileptilise staatuse ravis on olulised kõiküldised intensiivravi võtted - aspiratsioonivältimine, vabade õhuteede säilitamine,


KESKNÄRVISÜSTEEMkardiovaskulaarsüsteemi monitooriminening patsiendi asendi jälgimine.Kindlustada tuleb pidev EKG, vererõhuning neuroloogilise leiu jälgimine.Kontrollida tuleb ka ravimiplasmakontsentratsiooni. Käepärastpeavad olema patsiendi elustamisevahendid.LASTELE: Kuni 12-a manustatakse 2mg/kg ööp. Annust võib suurendadasõltuvalt ravimi kontsentratsioonistplasmas iga 3 päeva järel 1 mg kaupa.Säilitusravi ajal annustatakse järgnevalt:3-a ja vanemad 100...200 mg, kooliealisele100...300 mg. Inj.: Lapsed vanuses kuni12 aastat Üldiselt vajavad lapsedfenütoiini suuremaid annuseid kuitäiskasvanud. Epileptilise staatuse raviksalla 12-aastastel lastel on max. lubatavannus esimesel päeval 30 mg/kgkehakaalu kohta, teisel päeval 20 mg/kgkohta, kolmandal päeval 10 mg/ kg kohta.Suurim lubatav infusioonikiirus on 1,0mg/kg kohta minutis. Lapsi tuleb jälgidasarnaselt täiskasvanutele.RASEDATELE: Tarvitada ainult juhul, kuivajalikkus emale ületab võimaliku ohulootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA,hüdantoiinide ja ravimi teiste koostisosadesuhtes, AV blokaadi II või III aste,siinussõlme nõrkuse sündroom, 3 kuujooksul pärast müokardiinfarkti võijuhtudel, kui südame löögimaht onlangenud (vasaku vatsakeseväljutusfraktsioon väiksem kui 35%),eelnevalt esinev äge veredüskraasia jaluuüdi kahjustus.RISKID: Fenütoiini tuleb eriliseettevaatusega (suhtelisedvastunäidustused) kasutada järgmisteljuhtudel: väljendunud südamepuudulikkus,hingamispuudulikkus, raske hüpotensioon(süstoolne vererõhk alla 90 mmHg),bradükardia (alla 50 löögi minutis),sinuatriaalne blokaad, AV blokaadi I aste,kodade laperdus ja virvendus.Geneetiliselt determineeritud aeglasehüdroksüleerimisega patsientidel võib kamõõdukas annus esile kutsudaüleannustamise nähud. Sellisel juhul onvajalik annuse vähendamine ningplasmakontsentratsiooni määramine. Kuiesinevad annusest mittesõltuvad raskedallergilised kõrvaltoimed, peab ravilõpetama, eriti oluline on see allergiliseeksanteemi korral. Ravi ajal tulebregulaarselt (esialgu iga kuu, hiljem kakskorda aastas) jälgida ravimikontsentratsiooni plasmas, vererakkudehulka, maksaensüüme (GOT, GPT,gamma-GT) ja aluselist fosfataasi(osteopaatia kindlakstegemiseks). Lasteltuleb jälgida kilpnäärme talitlust(kasvamist). Mõõduka stabiilseleukopeenia (vereanalüüside vastustepõhjal) ja isoleeritud gamma-GT tõusutõttu ei ole vaja ravi katkestada.Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumiston esinenud erinevatel näidustustelantiepileptikume saavatel patsientidel.Randomiseeritud platseebokontrolligauuringute meta-analüüs näitas, etantiepileptikume kasutavate patsientidehulgas on suitsiidimõtete tekkimise jasuitsidaalse käitumise risk suurenenud.Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisetekkemehhanism fenütoiini saavatelpatsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seega peaks patsientesuitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalsekäitumise osas jälgima ja vajaduselrakendama vastavat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitada, etsuitsiidimõtete või suitsidaalse käitumisetekke korral peavad nad pöörduma arstipoole.Süstelahus on ette nähtud eranditultintravenoosseks kasutamiseks. Vältidatuleb subkutaanset või paravenoossetsüstimist, sest aluseline süstelahus võibtekitada koenekroosi. Süstelahuse lahustivõib kiirelt kahjustada plastikust(polükarbonaat)infusioonisüsteemi kraane. Vajalikud oneraldi veeniteed. Süstelahus kahjustabkiirestika SAFSITE ohutuskonnektoreid, midatoodab B. Braun Melsungen AG Saksamaalja seetõttu ei tohi neid koos kasutada.Süstelahust ei tohi lahjendada või viiakokku lahustega, mida kasutatakseveeniteedeläbivoolutamiseks!KÕRVALTOIMED: Nägemishäired, isutus,oksendamine, kehakaalu vähenemine,apaatia, sedatsioon, oftalmopleegia,teadvuskadu (võib tekkida isegi kooma).KOOSTOIMED: Pidev fenobarbitaali,primidooni, karbamasepiini, vigabatriini võialkoholi kasutamine samaaegseltfenütoiiniga võib langetada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni. Reserpiin,sukralfaat, diasoksiid ja teofülliin võivadsamuti langetada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni.Järgnevad ravimid võivad suurendadafenütoiini plasmakontsentratsiooni:alkohol, suukaudsed antikoagulandid,amiodaroon, felbamaat, bensodiasepiinid,tsimetidiin, ranitidiin, antibiootikumid (shklooramfenikool, erütromütsiin, isoniasiid,sulfoonamiidid), antimükootikumid (shamfoteritsiin B, flukonasool, ketokonasool,mükonasool, itrakonasool), kaltsiumkanaliblokaatorid (diltiaseem, nifedipiin),tiklopidiin, viloksasiin, tolbutamiid,fluoropürimidiinid, tsükloseriin, disulfiraam,fluoksetiin, halotaan, etosuktsimiid,Epilepsiavastasedmetsuktsimiid, metüülfenidaat, MSPVA,omeprasool, paraaminosalitsüülhape,sultiaam, tritsüklilised antidepressandid javalproaat. Ravi kombineerimiselvalproaadiga võib valproaat põhjustadavaba (valkudega seondumata) fenütoiiniplasmakontsentratsiooni tõusu ilma üldisefenütoiini plasmakontsentratsioonimuutuseta, suurendades kõrvaltoimete(ajukahjustus) tekke ohtu. Ravimid, misvõivad põhjustada fenütoiiniplasmakontsentratsiooni vähenemist võisuurenemist: tsiprofloksatsiin,karbamasepiin, fenobarbitaal,kloordiasepoksiid, diasepaam. Fenütoiinvõib tõsta rifampitsiiniplasmakontsentratsiooni. Fenütoiin võibtugevdada metadooni toimet. Fenütoiinvõib langetada suukaudseteantikoagulantide, karbamasepiini,tsüklosporiini, klosapiini, lamotrigiini,verapamiili, tetratsükliinide (shdoksütsükliini), prasikvanteeli, felbamaadi,östrogeenide, alkurooniumi, diasoksiidi,furosemiidi, paroksetiini, nikardipiini,nimodipiini, vitamiin D, digitoksiini,teofülliini, itrakonasooli, kortikosteroidide,pankurooniumi, tritsüklilisteantidepressantide, valproaadi,vekurooniumi ja suukaudsetekontratseptiivide plasmakontsentratsiooni.Suukaudsete kontratseptiivide toime võibseetõttu olla ebakindel. Koostoimed onvõimalikud propoksüfeeni jasalitsülaatidega.Metotreksaadi toksilisus võib suureneda.Fenütoiini toime võib väheneda, kuisamaaegselt kasutatakse foolhapet.Paljud ülaltoodud fenütoiini koostoimed eiesine lühiajalisel süstelahuse kasutamisel.Antikoagulante tarvitavatel patsientidel onvajalik regulaarne hüübivusnäitajatejälgimine.Phenhydan, Desitin, Tabl. 100 mg N100;Inj. 50 mg/ml 5ml N5 ;FenobarbitaalPhenobarbitalRAVIMITÜÜP: Barbituraadid ja nendederivaadidNÄIDUSTUS: Epilepsia.ANNUSTAMINE: Manustatakse vastavaltvajadusele 1...3 mg/kg. Annus sõltubhaiguse olemusest ja raskusest. Maxühekordne annus 400 mg, max ööp. annuson 800 mg.LASTELE: Manustatakse vastavaltvajadusele 3...4 mg/kg.RASEDATELE: Ei tohi pikaajaliseltkasutada, seda eriti raseduse esimese 3kuu vältel, erandiks on hädavajadus.Ravimi annus tuleks hoida võimalikultväike, seda eriti raseduse 20. ja 40. päeva165


EpilepsiavastasedKESKNÄRVISÜSTEEMvahel.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA, teistebarbituraatide või preparaadi abiainetesuhtes, alkoholi, uinutite, valuvaigistite,KNS pärssivate või stimuleerivate ravimiteägeda mürgituse korral. Vastunäidustatudon fenobarbitaali kasutamine rinnagatoitmise ajal. Ägeda maksa porfüüria,väljendunud neeru- või maksafunktsioonihäire või müokardi raske kahjustuse korralvõib kasutada ainult pärast võimalikeriskide ja oodatava kasu suhte hoolikatkaalumist.RISKID: Võib põhjustada nii füüsilist kuipsüühilist sõltuvust. Ohtu kujutab ka raviainult mõne näd. vältel. Hoiatus ei laienemitte ainult suurte annusteväärkasutamisele, vaid ka tavalisteraviannuste kasutamisele. Pärastpikemaajalist ravi (üle ühe nädala kestnudravi) ei tohi kasutamist järsku lõpetada,annust tuleks vähendada järk-järgult, etmitte provotseerida ärajätunähte.KÕRVALTOIMED: Soovimatuväljendunud sedatsioon, väsimus (unisus,uimasus, väsimus, reaktsioonikiirusevähenemine), pearinglus, peavalu,liigutuste koordinatsiooni häirumine(ataksia), segasus.KOOSTOIMED: Maksa tsütokroom P450segafunktsiooniga oksüdaasisüsteemivõimas indutseerija. Et fenobarbitaali jafenütoiini induktsiooniprofiilid on sarnasedning nende biotransformatsioon toimubsamade ensüümide vahendusel, on olemasnii induktsiooni kui pärssimise võimalus.Kahe ravimi vahelise koostoime ilmnemineigal üksikul patsiendil näitab, kumbmehhanism on ülekaalus. Valproaat jafelbamaat võivad pidurdada fenobarbitaalikliirensit.Phenaemal, Desitin, Tabl. 100mg N50GabapentiinGabapentinumRAVIMITÜÜP: Teised epilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Täiendava raviminapartsiaalsete epilepsiahoogude(sekundaarse generalisatsiooniga või ilma)raviks täiskasvanutel ja 6-aastastel ningvanematel lastel. Monoteraapianapartsiaalsete epilepsiahoogude(sekundaarse generalisatsiooniga või ilma)raviks täiskasvanutel, 12-aastastel javanematel noorukitel. Perifeerseneuropaatilise valu ravi.ANNUSTAMINE: Epilepsia: Ravialustatakse 300 mg-ga, annust võibesimese 3 ravipäeva jooksul kohandadakuni 900 mg-ni päevas. Seejärel võibannust sõltuvalt konkreetse patsiendiravivastusest ja taluvusest suurendada300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päevatagant kuni maksimaalse annuseni 3600mg ööp. Alternatiivselt võib alates 1.päevast manustada 300 mg 3 kordapäevas. Seejärel võib annust sõltuvaltpatsiendi individuaalsest vastusest jataluvusest suurendada 300 mg kaupaööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni max.annuseni 3600 mg ööp. Mõnedelpatsientidel võib vaja olla gabapentiiniannuse aeglasem kohandamine. Min. aegjõudmiseks annuseni 1800 mg ööp. on üksnädal, annuseni 2400 mg ööp. 2 nädalat jaannuseni 3600 mg ööp. 3 nädalat.LASTELE: 6-aastased ja vanemad lapsed:Algannus peab olema vahemikus 10...15mg/kg ööp. ja efektiivne annussaavutatakse annuse kohandamisegaumbes 3 päeva jooksul. Gabapentiiniefektiivne annus 6-aastastel ja vanematellastel on 25...35 mg/kg ööp. Pikaajaliseskliinilises uuringus olid annused kuni 50mg/kg ööp. hästi talutavad. Kogu ööp.annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseksja maksimaalne aeg annuste manustamisevahel ei tohi ületada 12 tundi.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul,kui just ravist saadav võimalik kasuemale kaalub üles võimalikud riskidlootele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadikoostisainete suhtes. Äge pankreatiit. Eioma toimet primaarsete generaliseerunudhoogude korral nagu absentsid.RISKID: Kui patsiendil tekibgabapentiinravi ajal äge pankreatiit, tulebkaaluda gabapentiini manustamisekatkestamist.Kuigi ei ole teada, et gabapentiinravilõpetamisel tekiksid krambid, võibkrambivastaste ravimite manustamisejärsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetelepileptilise seisundi. Nagu teistegiepilepsiavastaste ravimite puhul, võibmõnedel patsientidel gabapentiinikasutamisel suureneda krambihoogudesagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimitepuhul, ei ole andnud püüded lõpetadasamaaegne teiste epilepsiavastasteravimite kasutamine patsientidel, kellel onhalb ravivastus rohkem kui üheepilepsiavastase ravimi suhtes, et üleminna gabapentiini monoteraapiale, eritiedukaid tulemusi. Gabapentiin ei oletõhus primaarsete generaliseerunudkrambihoogude ravis, nagu absentsid, javõib mõnedel patsientidel seda tüüpihooge isegi süvendada. Seetõttu tulebabsentse sisaldavate erinevat tüüpikrambihoogudega patsientidel gabapentiinikasutada ettevaatusega. Pikaajalise(rohkem kui 36 nädalat) gabapentiinravitoimet õppimisele, intellektile ja laste ningnoorukite arengule ei ole piisavalt uuritud.166


KESKNÄRVISÜSTEEMSeetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravistsaadava kasu ja sellise raviga seotudvõimaliku riski suhet. Valepositiivseidtulemusi võib saada uriini üldvalgupoolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga.Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseidribatesti tulemusi kontrollida erinevateanalüütiliste meetoditega (nagubiureeditest, turbidimeetria võivärvusreaktsioonid) või kasutada neid jubakohe alternatiivsete meetoditena.Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisetekkemehhanism gabapentiini saavatelpatsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seega peaks patsientesuitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalsekäitumise osas jälgima ja vajaduselrakendama vastavat ravi.KÕRVALTOIMED: Peapööritus, unisus,diarröa, suukuivus, perifeersed tursed,kehakaalu tõus, ebatavaline kõnnak,amneesia, ataksia, mõtlemishäired, lööve,pearinglus, ataksia, kurnatus, nüstagm,treemor, diploopia, amblüoopia, düsartria,amneesia, asteenia, paresteesia, artralgia,purpur, düspepsia, ärevus, kehakaalutõus, kuseteede infekstioon, farüngiit,hüpertensioon, segasusseisunid jaemotsionaalne labiilsus.KOOSTOIMED: Gabapentiini on soovitavvõtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiididemanustamist. Alkohol ja uimastid võivadtugevdada mõningaid KNS kõrvaltoimeid,nt unisust, ataksiat jt. Testribaga valgumääramisel uriinist võivad esinedavalepositiivsed tulemused.Gabagamma , Wörwag, Caps. 300 mgN20, 50; Caps. 400 mg N20, 50Neurontin, Pfizer Luxembourg SARL Eestifiliaal, Caps. 300mg N50KarbamasepiinCarbamazepinumRAVIMITÜÜP: Karboksamiidi derivaadidNÄIDUSTUS: Epilepsia. Kolmiknärvineuralgia ja glossofarüngeaalneuralgia.Diabeetiline neuropaatia. Alkoholivõõrutussündroom.ANNUSTAMINE: Antikonvulsiivne ravi:algannuseks on 150...200 mg 1...2 kordaööp., seejärel suurendatakse aeglaseltannust kuni individuaalse optimaalseannuseni (keskmiselt 800...1200 mg,mõnedel juhtudel on vajalikuks osutunudkuni 2000 mg ööp.), mis võetakse sissemitmele manustamiskorrale jaotatult.LASTELE: Antikonvulsiivne ravi:väiksemad lapsed: algannus 10...20 mg/kgkehakaalu kohta ööp., seejärelsuurendatakse järk-järgult annust kuni20...30 mg/kg ööp., jagatunaüksikannusteks.RASEDATELE: Raseduse ajal tohibkarbamasepiini kasutada ainult pärasthoolikat riski ja võimaliku kasu kaalumist.Reproduktiivses eas naisi tulebinformeerida raviga kaasnevatest riskidestraseduse ajal.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või TSADsuhtes, AV blokaad, raskekujulinemaksapuudulikkus, luuüdi depressioon,porfüüria. Manustamine koos MAOinhibiitoritega. MAO-inhibiitoritemanustamine tuleb lõpetada vähemalt 2nädalat enne ravi alustamistkarbamasepiiniga, võimalusel isegi varem.Lapsed vanuses alla 1-aasta.RISKID: Kuna karbamasepiin ei toimiabsansside korral ning võib neidpõhjustada või ägestada, on ta selleseisundi korral vastunäidustatud.Müokloonuse korral ei ole karbamasepiinvalikravimiks.Segatüüpi krambihoogude korral tulebkarbamasepiini kasutada ettevaatusega,sest võib suureneda generaliseerunudkrampide tekkeoht. Seisundi halvenemiseltuleb ravi karbamasepiiniga katkestada.Karbamasepiinravi ajal on harva tekkinudaplastiline aneemia ja agranulotsütoos.Seetõttu tuleb enne ravi alustamist ja raviajal regulaarselt kontrollida verepilti.Samuti tuleb regulaarselt kontrollidamaksatalitlust (eriti eakatel jamaksahaigusega patsientidel) ningjääklämmastiku sisaldust. Patsiente tulebinformeerida võimalikest hematoloogilistekõrvaltoimete varajastest sümptomitest,samuti naha- ja maksareaktsioonidesümptomitest. Palaviku, neeluvalu, lööbe,suuhaavandite, verevalumite, petehhiatevõi hemorraagilise purpuri tekkimisel peabpatsient koheselt arstiga konsulteerima.Asümptomaatilise ja mitteprogresseeruvaleukopeenia korral ei ole ravi katkestaminevajalik.Raskekujulise, progresseeruva jasümptomaatilise leukopeenia (neeluvalu,palavik) korral tuleb ravi katkestada.Kergemad nahamuutused (nt isoleeritudmakulaarne või makulopapulaarneeksanteem) on tavaliselt ohutud ningmööduvad spontaanselt päevade võinädalate jooksul kas raviga jätkates võipärast annuse vähendamist. Raskenahareaktsiooni korral (ntStevens-Johnsoni sündroom, Lyell?isündroom) tuleb ravi otsekohe katkestada.Karbamasepiin võib esile kutsudaülitundlikkusreaktsioone, sealhulgasultiorganülitundlikkus, mis võib mõjutadanahka, maksa, vereloomeorganeid jalümfisüsteemi või teisi organeid, kasüksikult või mitme organi kaupa,põhjustatuna süsteemsest reaktsioonist.Ravi tuleb otsekohe lõpetada, kui ilmnevadülitundlikkuse sümptomid. KarbamasepiiniEpilepsiavastasedja okskarbasepiini puhul võib esinedaristuvat allergiat keskmiselt 25...30%patsientidest. Ristuv allergia võib esinedaka karbamasepiini ja fenütoiini puhul.Korduvat kontrolli ja ettevaatlikkuannustamist vajavad ka patsiendid, kellelesinevadkardiovaskulaarsed haigused, halvenenudneerufunktsioon või glaukoom.Karbamasepiini kasutamisel koosperoraalsete kontratseptiividega onteatatud tsüklivälisest veritsusest.Karbamasepiin võib mõjutada peroraalsetekontratseptiivide efektiivsust. Seetõttutuleks fertiilses eas naistel kaaludaalternatiivsete rasestumisvastastevahendite kasutamist. Ravi ajal tulebalkoholi tarvitamist vältida. Tähelepanutuleb pöörata ka asjaolule, etkarbamasepiini kasutamise kõrvaltoimedsarnanevad alkoholiabstinentsisündroomile ja neid võibomavahel segi ajada. Vältida tulebkarbamasepiinravi järsku lõpetamist. Kuikarbamasepiinravi saaval patsiendil onvajalik üle minna teise antiepileptikumikasutamisele, tuleb seda tehaettevaatlikult, annust järk-järgultvähendades.Antiepileptilisi ravimeid erinevatenäidustuste puhul kasutanud patsientidelon teatatud enesetapumõtetest jasuitsidaalsest käitumisest. Patsiente tulebjälgida enesetapumõtete ja suitsidaalsekäitumise nähtude osas ja vajaduselrakendada sobivat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitadavajadusest pöörduda enesetapumõtete võisuitsidaalse käitumise ilmnemisel arstipoole.Ravim sisaldab laktoosi, seega patsiendidkellel esineb pärilik galaktoosi talumatus,laktaasipuudulikkus või glükoos-galaktoosimalabsorbtsioon, ei tohi seda ravimitkasutada.KÕRVALTOIMED: Ravi alustamisel võibesineda isutust, suukuivust, oksendamist,kõhulahtisust või -kinnisust. Harva ontäheldatud peavalu, pearinglust, unisust,väsimust, ataksiat, akommodatsioonihäireid, nüstagmi, topeltnägemist,paresteesiaid, jalgade pareese,kõnehäireid.KOOSTOIMED: Maksaensüümideinduktsiooni teel võib teiste ravimite,näiteks suu kaudu manustatavateantikoagulantide (kumariini derivaadid),kinidiini, metadooni, tramadooli,kontratseptiivide või antibiootikumide(näiteks doksütsükliini) toime väheneda.Võib vähendada ka mitmete teisteantiepileptiliste ravimite (klonasepaam,lamotrigiin, okskarbamasepiini aktiivnemetaboliit, fenütoiin, topiramaat,valproaat, etosuktsimiid, primidoon),167


EpilepsiavastasedKESKNÄRVISÜSTEEMsamuti TSAD, mõnedeantipsühhootikumide (klosapiin,haloperidool, olansapiin, risperidoon),viirusvastaste ravimite (indinaviir,lopinaviir, nelfinaviir, sakvinaviir),dihüdropüridiinide, tsüklosporiini,südameglükosiidide, kortikosteroidide,levotüroksiini ja teofülliini plasmasisaldust.On kirjeldatud karbamasepiini metabolismiaeglustumist (ja seeläbi suurenenudplasmakontsentratsiooni), kui samaaegseltmanustati erütromütsiini, klaritromütsiini,triatsetüüloleandomütsiini, isoniasiidi,ritonaviiri, mõnesid kaltsiumikanaliteblokaatoreid (verapamiili, diltiaseemi),fluoksetiini, fluvoksamiini,dekstropropoksüfeeni ja viloksasiini.Karbamasepiini plasmakontsentratsioonvõib suureneda ka mõnede teisteantikonvulsantide (fenütoiin, primidoon,naatriumvalproaat) või tsimetidiinisamaaegsel manustamisel.Koosmanustamine liitiumiga võib viiapöörduva neurotoksilise reaktsioonini.Plasmakontsentratsiooni vähenemistvõivad põhjustada rifabutiin, linesoliid.Antikonvulsiivset toimet antagoniseerivadAD-d, malaariavastased ravimid (klorokiin,meflokiin) ja antipsühhootikumid. RaviMAO inhibiitoritega tuleb lõpetadavähemalt 2 näd. enne karbamasepiinikasutamise alustamist. Alkohol võibtugevdada karbamasepiini kõrvaltoimeidKNS poolt. Diureetikumid suurendavadhüponatreemia riski. Laboratoorsetestnäitajatest võivad muutuda kilpnäärmefunktsiooni parameetrid.Carbalex, Gerot, Tabl. 200 mg N50; Tabl.400 mg N50; Ret. tabl. 300 mg N50; Ret.tabl. 600 mg N50;Carbamazepin Nycomed, Nycomed,Tabl. 200mg N50Finlepsin, Teva, Tabl. 200mg N50; Ret.tabl. 200mg N50; Ret. tabl. 400mg N50Tegretol, Novartis, Ret. tabl. 200mg N50;Ret. tabl. 400mg N30Timonil, Desitin, Ret. tabl. 150mg N100;Ret. tabl. 300mg N100; Ret. tabl. 600mgN50LamotrigiinLamotriginumRAVIMITÜÜP: Teised epilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Epilepsia, bpolaarne häire.Täiskasvanud ning 13-aastased javanemad noorukid: - Täiendav ravi võimonoteraapia partsiaalsete jageneraliseerunud epilepsiahoogude, shtoonilis-klooniliste krampide korral. -Lennox-Gastaut sündroomiga seotudkrambid. Kasutatakse täiendava ravimina,kuid Lennox-Gastaut sündroomi korral ravi168


KESKNÄRVISÜSTEEMalustamisel võib seda kasutada esmaseepilepsiavastase ravimina.2...12-aastased lapsed ja noorukid: -Täiendav ravi partsiaalsete jageneraliseerunud epilepsiahoogude, shtoonilis-klooniliste krampide jaLennox-Gastaut? sündroomiga seotudkrampide korral. - Monoteraapia tüüpilisteabsanside korral. Täiskasvanud alates 18.eluaastast:- Depressiivsete episoodide profülaktikabipolaarse meeleoluhäirega patsientidel,kellel esinevad valdavalt depressiivsedepisoodid. E ole näidustatudmaniakaalsete või depressiivseteepisoodide akuutraviks.ANNUSTAMINE: Epilepsia ravimonoteraapiana: 25 mg 1 kord ööp. 2näd. jooksul, edasi 50 mg ööp. 2 näd.jooksul. Seejärel suurendatakse annustmax 50...100 mg iga 1...2 näd. tagant kunioptimaalse tulemuse saavutamiseni.Tavaline säilitusannus on 100...200 mgööp. manustatuna 1 kord ööp. või kaheeraldi annusena. Mõned patsiendid võivadvajada 500 mg ööp. soovitud tulemusesaavutamiseks. Epilepsia ravikombinatsioonis teiste ravimitega:Kasutades koos naatriumvalproaadiga(raviskeemi võib olla lisatud ka mõnikolmas epilepsiavastane ravim), onesmane annus 25 mg ülepäeviti,kolmandal ja neljandal näd. 25 mg ööp.manustatuna iga päev. Edaspidi võibannust suurendada max 25...50 mg iga1...2 näd. tagant kuni optimaalse tulemusesaavutamiseni. Tavaline säilitusannus on100...200 mg 1 kord ööp. või kahe eraldiannusena. Manustamisel koosepilepsiavastaste või teiste ravimitega, misindutseerivad lamotrigiiniglukuronidatsiooni (mitte koosnaatriumvalproaadiga), on esmanealgannus 50 mg 1 kord ööp. iga päev 2näd. jooksul. Järgnevalt manustatakse 100mg ööp. kahe annusena 2 näd. jooksul.Seejärel võib annust suurendada max. 100mg iga 1...2 näd. tagant kuni optimaalsetulemuse saavutamiseni. Tavalinesäilitusannus on 200...400 mg ööp. kaheeraldi annusena. Mõni patsient on vajanudkuni 700 mg ööp. Patsiendid, keskasutavad okskarbasepiini ilma teistelamotrigiini glükuronidatsiooniindutseerijate või inhibiitoriteta, onesmane algannus 25 mg 1 kord ööp. 2näd. jooksul, edasi 50 mg 1 kord ööp.kahe järgmise näd. jooksul. Seejärel võibannust suurendada max 50...100 mg iga1...2 näd. tagant kuni optimaalse tulemusesaavutamiseni. Tavaline säilitusannus on100...200 mg 1 kord ööp. või kahe eraldiannusena. Bipolaarse meeleoluhäiredepressiivse faasi profülaktika: Järgidatuleks järgnevat üleminekuskeemi:Üleminekuskeemi kasutamisel tõstetakse 6näd. jooksul järk-järgult lamotriigini annusstabiilse säilitusannuseni, mille järgseltvõib teised psühhotroopsed ja/võiepilepsiavastased ravimid ära jätta. 1. ja 2.näd. 12,5 mg, 3. ja 4. näd. 25 mg, 5. näd.100 mg 1 kord ööp. a) Täiendav ravilamotrigiini glükuronidatsiooniinhibiitoritega, nt valproaadiga: esmanealgannus 25 mg ülepäeviti kahe näd.jooksul, kolmandal ja neljandal nädalal 25mg ööp. manustatuna iga päev. Viiendalnädalal tuleb annust suurendada 50 mg-ni1 kord ööp. või kahe eraldi annusena. Maxööp. annus on 200 mg olenevalt soovitudtoimest. b) Täiendav ravi lamotrigiiniglükuronidatsiooni indutseerijategapatsientidel, kes EI manustanaatriumvalproaati:Sellist raviskeemi peaks kasutamatäiendava ravi korral fenütoiini,karbamasepiini, fenobarbitaali, primidoonija teiste ravimitega, mis teadaolevaltindutseerivad lamotrigiiniglükuronidatsiooni. Manustamisel koosepilepsiavastaste või teiste ravimitega, misindutseerivad lamotrigiiniglükuronidatsiooni (mitte koosnaatriumvalproaadiga), on esmanealgannus 50 mg 1 kord ööp. iga päev 2näd. jooksul. Järgnevalt manustatakse 100mg ööp. kahe eraldi annusena 2 näd.jooksul. Viiendal näd. võib annustsuurendada kuni 200 mg-ni kaheannusena ööp. Annust võib suurendadakuni 300 mg-ni ööp. kuuendal nädalal,kuigi tavaline säilitusannus on 400 mgööp. kahe eraldi annusena, mida võibmanustada alates seitsmendast näd. 6 c)Monoteraapia lamotrigiiniga VÕI täiendavravi liitiumi, bupropiooni, olansapiini,okskarbasepiini või teiste ravimitega, misteadaolevalt ei inhibeeri ega indutseerilamotrigiini glükuronidatsiooni: Esmanealgannus on 25 mg ööp. 2 näd. jooksul,kolmandal ja neljandal näd. 50 mg ööp.või kahe eraldi annusena. Viiendal näd.tuleb annust suurendada 100 mg-ni 1 kordööp. või kahe eraldi annusena. Soovitudtulemus saavutatakse tavaliselt 200 mg-ga1 kord ööp. või kahe eraldi annusena.Kliinilistes uuringutes on kasutatudannuste vahemikku 100...400 mg.LASTELE: 2...12-a: Kasutades koosnaatriumvalproaadiga (raviskeemi võib ollalisatud ka mõni kolmas epilepsiavastaneravim), on esmane algannus 0,15 mg/kg 1kord ööp. 2 näd. jooksul, seejärel 0,3mg/kg 1 kord ööp. iga päev 2 näd.jooksul.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või mõneabiaine suhtes.RISKID: Kirjeldatud on nahareaktsioone,mis on üldjuhul tekkinud esimese 8 näd.jooksul pärast ravi alustamist.EpilepsiavastasedEtinüülöstradiooli/levonorgestreeli (30mcg/150 mcg) manustamisel väheneblamotrigiini tase, kuna lamotrigiini kliirenstõuseb ligikaudu 2 korda, seetõttu võibtekkida vajadus tõsta lamotrigiinisäilitusannust kuni 2 korda vastavaltkliinilisele toimele. Nõrk dihüdrofolaadireduktaasi inhibiitor ning pikaajalise ravikorral peab arvestama tema võimalikusekkumisega folaadi ainevahetusse.Neerupuudulikkusega patsiente ravidaettevaatusega. Ei tohi määrata patsiendile,kes juba kasutab mõnda teist lamotrigiinisisaldavat ravimit. Nagu ka teisteepilepsiavastaste ravimite korral, võib järsklamotrigiinravi katkestamine kutsuda esilekrampide taastumise. Suitsidaalnekäitumine on bipolaarse meeleoluhäiregapatsientidele omane, seetõttu tuleb kõrgeriskiga patsientidele ravi ajaks tagada tihekontakt raviarstiga.KÕRVALTOIMED: Nahalööve, ärrituvus,peavalu, unisus, unetus, pearinglus,treemor, topeltnägemine, nägemiseähmastumine, iiveldus, mao-sooletraktihäired (mh oksendamine ja kõhulahtisus),väsimus, nahalööve, valu, seljavalu.KOOSTOIMED: Naatrumvalproaat, misinhibeerib lamotrigiini glükuronidatsiooni,aeglustab lamotrigiini metabolisami ningtõstab lamotrigiini poolväärtusaja ligikaudu2-kordseks. Maksaensüümide aktiivsusttõstavad kindlalt teadolevadantiepileptilised ravimid (fenütoiin,karbamasepiin, fenobarbitaal japrimidoon), mis indutseerivad lamotrigiiniglükuronidatsiooni ja kiirendavadlamotrigiini metabolismi. Uuringus 16vabatahtliku naisisikuga, kes manustasidsuukaudset rasestumisvastastkombinatsiooni 30 mcgetinüülöstradiooli/150 mcglevonorgestreeli, täheldati lamotrigiinikliirensi ligikaudu 2-kordset tõusu, mispõhjustas lamotrigiini AUC ja maksimaalsekontsentratsiooni vähenemise. Uuringuskümne meessoost vabatahtlikuga leiti, etrifampitsiin suurendab lamotrigiini kliirensitja vähendab poolväärtusaega, sestindutseerib glükuronidatsioonipõhjustavaid maksaensüüme.Lamictal, Glaxo, Disperg. tabl. 2mg N30;Disperg. tabl. 5 mg N30; Disperg. tabl. 25mg N30; Disperg. tabl. 50 mg N30;Disperg. tabl. 100 mg N30 ; Tabl. 25mgN30; Tabl. 50mg N30; Tabl. 100mg N30OkskarbasepiinOxcarbazepinumRAVIMITÜÜP: Karboksamiidi derivaadidNÄIDUSTUS: Epilepsia.ANNUSTAMINE: Monoteraapia:Soovitatav algannus on 600 mg (8...10169


Epilepsiavastasedmg/kg) ööp. jagatuna 2 üksikannuseks.Terapeutiline toime saabub 600...2400 mgmanustamisel ööp. Vajadusel võib ööp.annust suurendada max 600 mg kaupanäd. intervalliga kuni soovitud toimesaabumiseni. Kombineeritud ravi.Soovitatav algannus on 600 mg (8...10mg/kg) ööp. jagatuna 2 üksikannuseks.Terapeutiline toime saabub 600...2400 mgmanustamisel ööp. Vajadusel võib ööp.annust suurendada max 600 mg kaupanäd. intervalliga kuni soovitud toimesaabumiseni.LASTELE: Monoteraapiana võikombinatsioonis teiste epilepsiavastasteravimitega on algannuseks 8...10 mg/kgööp. jagatuna kaheks üksikannuseks.Kombinatsioonravis on enamikel juhtudelpiisav keskmine säilitusannus umbes 30mg/kg ööp. Vajadusel võib ööp. algannustsuurendada max 10 mg/kg kaupa näd.intervalliga max 46 mg/kg-ni kuni soovitudtoime saabumiseni. Ülaltoodudannustamissoovitused põhinevad kõikivanusegruppe käsitlevates kliinilistesuuringutes kasutatud annustel. Siiski võibmõnikord tekkida vajadus kasutada ravialguses väiksemaid annuseid.RASEDATELE: Efektiivset epilepsia ravi eitohi katkestada, kuna haiguse ägenemineon kahjulik nii emale kui ka lapsele.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes. AV blokaad,olemasolev luuüdi depressioon, alla 3-alapsed. Ei tohi manustada vähemalt 2 näd.jooksul pärast MAO inhibiitoritega ravilõpetamist või nendega ravi ajal.RISKID: Turustamisjärgselt on teatatud Itüüpi (varajast tüüpi)ülitundlikkusreaktsioonidest, kaasa arvatudlööve, sügelus, urtikaaria, angioödeem jaanafülaksia. Esmakordselt või korduvaltsaanud patsientidel on teatatudanafülaksiast ja angioödeemist, mis haaraskõripiirkonna, huuled ning silmalaud. Kuipatsiendil tekivad ravi ajal sellisedreaktsioonid, siis tuleb ravi katkestadaning alustada alternatiivset ravi.Patsiente, kellel esineb ülitundlikkuskarbamasepiini suhtes, tuleb informeeridasellest, et umbes 25...30%-l neist võibesineda ülitundlikkus okskarbasepiinisuhtes.Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkidaka nendel patsientidel, kes ei olekarbamasepiini suhtes ülitundlikud.Preparaadi kasutamisel tõsinenahareaktsioon, tuleks kaaluda ravilõpetamist ja teise antiepileptilise ravimiväljakirjutamist.Kuni 2,7%-l ravi saavatest patsientideston esinenud tavaliselt asümptomaatiline,ravimuutmist mitte vajav naatriumi sisalduselangus seerumis alla 125 mmol/l.170Kliinilistes uuringutes on seeruminaatriumisisaldus normaliseerunud ravimiannuse vähendamisel, ravi lõpetamisel võikonservatiivse ravi rakendamisel, nttarvitatava vedeliku vähendamisel. Enneravi alustamist tuleb seeruminaatriumisisaldus määrata madala seeruminaatriumisisaldusega neerupuudulikkusegapatsientidel ja seerumi naatriumisisaldustvähendavaid ravimeid (nt diureetikumid,desmopressiin) ning ka MSPVA (nt.indometatsiin) tarvitavatel patsientidel.Seejärel tuleb seerumi naatriumisisaldusmäärata umbes 2 nädala pärast ja edasikord kuus kolme esimese ravikuu jooksulvõi vastavalt vajadusele. Seeruminaatriumisisalduse jälgimine on eriti vajalikvanemaealistel patsientidel. Samadettevaatusabinõud on vajalikud, kui raviajal hakkab patsient võtma seeruminaatriumisisaldust vähendavaid ravimeid.Seerumi naatriumisisaldust tulebkontrollida kõigi hüponatreemiale viitavatesümptomite ilmnemisel. Kõigilsüdamepuudulikkusega patsientidel tulebvedeliku peetuse avastamiseksregulaarselt jälgida kehakaalu. Tursetetekkimisel või südamepuudulikkusesüvenemisel tuleb kontrollida seeruminaatriumisisaldust. Hüponatreemiailmnemisel tuleb piirata vedeliku tarbimist.Kuna okskarbasepiin võib väga harvamõjutada südame erutusjuhtesüsteemi,tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel onanamneesis südame erutusjuhtehäired(atrioventrikulaarne blokaad, arütmia).Väga harva on raviga seostatud hepatiiditekkimist. Hepatiidi kahtlusel on soovitatavravi lõpetada. Väga harva onturustamisjärgselt teatatudagranulotsütoosi, aplastilise aneemia japantsütopeenia juhtudest. Nende juhtudeväikese arvu ning mitmete täiendavatetegurite (nt kaasnevad haigused,samaaegselt kasutatavad ravimid) tõttu eiole otsest põhjuslikku seost kindlakstehtud. Ravi tuleb katkestada kui ilmnevadolulised luuüdi depressiooni tunnused.Enesetapumõtted ja suitsidaalnekäitumine: Antiepileptilisi ravimeiderinevate näidustuste puhul kasutanudpatsientidel on teatatudenesetapumõtetest ja suitsidaalsestkäitumisest. Suitsiidimõtete ja suitsidaalsekäitumise tekkemehhanism okskarbasepiinisaavatel patsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seetõttu tuleb patsientejälgida enesetapumõtete ja suitsidaalsekäitumise nähtude osas ning vajaduselrakendada sobivat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitada, etenesetapumõtete või suitsidaalsekäitumise tekke korral peavad nadpöörduma arsti poole. Fertiilses eas naisiKESKNÄRVISÜSTEEMtuleb informeerida sellest, etokskarbamasepiin võib vähendadahormonaalsete rasestumisvastastevahendite efektiivsust. Seetõttu on raviajal soovitatav kasutada täiendavaidmittehormonaalseid rasestumisvastaseidvahendeid.Alkoholi tarvitamine ravi ajal võibsuurendada ravimi sedatiivset toimet.Sarnaselt teistele epilepsiavastasteleravimitele tuleb ravi lõpetada järk-järguliseannuse vähendamise teel, et vähendadavõimalikku krampide esinemisesagenemist.KÕRVALTOIMED: Hüponatreemia,nägemishäired (nt hägune nägemine),oksendamine, iiveldus, segasusseisund,depressioon, apaatia, agiteeritus (ntnärvilisus), emotsionaalne labiilsus, unisus,peavalu, pearinglus, diploopia, lööve,alopeetsia, akne, asteenia.KOOSTOIMED: In vitro ja in vivoindutseerivad okskarbasepiin ja MHDvähesel määral ensüüme CYP450 3A4 jaCYP450 3A5, mis osalevadimmuunosupressantide (nt tsüklosporiin,takroliimus), suukaudsetekontratseptiivsete ainete ja teisteepilepsiavastaste ravimite (ntkarbamasepiin) metabolismis, milletulemusena langeb nende ravimitekontsentratsioon plasmas. Okskarbasepiinja tema farmakoloogiliselt aktiivnemetaboliit (monohüdroksüderivaat, MHD)inhibeerivad CYP450 2C19-t. Liitiumikombineerimine okskarbasepiiniga võibsuurendada neurotoksilisust.Apydan, Desitin, Tabl. 300mg N50; Tabl.600mg N50Trileptal, Novartis, Kaet. tabl. 300mgN50; Kaet. tabl. 600mg N50PregabaliinPregabalinumRAVIMITÜÜP: Teised epilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Epilepsia. Generaliseerunudärevushäire. Neuropaatiline valu(perifeerse ja tsentraalse neuropaatilisevalu raviks täiskasvanutel).ANNUSTAMINE: Epilepsia: võib alustadaannusega 150 mg ööp., mis jagataksekaheks või kolmeks annuseks. Lähtuvaltindividuaalsest ravivastusest ja -taluvusestvõib annust 1 näd. pärast suurendada kuniannuseni 300 mg ööp. Vajadusel võibannust suurendada veel 1 näd. pärast kunimax annuseni 600 mg ööp.Generaliseerunud ärevushäire: annusesuurus on 150...600 mg päevas,manustatuna 2 või 3 eraldi annusena. Ravivajadust tuleb regulaarselt hinnata. Ravisaab alustada annusega 150 mg päevas.


KESKNÄRVISÜSTEEMPatsiendi individuaalse ravivastuse jatalutavuse alusel võib annust suurendadakuni 300 mg päevas 1 näd. pärast. Veel 1näd. pärast võib annust suurendada kuni450 mg päevas. Max annuse 600 mgpäevas saab määrata veel 1 näd.möödudes. Vastavalt kehtivale kliiniliselepraktikale soovitatakse ravi katkestamiselseda teha järk-järgult min 1 näd. jooksulnäidustusest sõltumata.LASTELE: Ei soovitata kasutada alla12-aastastel lastel ja noorukitel (vanuses12...17 aastat) ebapiisavate andmete tõttuselle ohutuse ja tõhususe kohta.RASEDATELE: Ei tohi kasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes.RISKID: Vastavalt kehtivale kliiniliselepraktikale võib mõnedel diabeedigapatsientidel, kes võtavad ravi ajal kaalusjuurde, olla vajalik korrigeeridahüpoglükeemiliste ravimite annuseid. Ravion seostatud pearingluse jasomnolentsusega, mis võib suurendadajuhuslike vigastuste (kukkumiste)esinemissagedust eakatel. Seetõttu tulebpatsientidele soovitada olla ettevaatlik,kuni nad harjuvad ravimi võimaliketoimetega. . Turustamisjärgselt onteatatud ülitundlikkusreaktsioonidest,sealhulgas angioödeemist. Samuti onteatatud nägemisega seotudkõrvaltoimetest, sealhulgasnägemiskaotusest, nägemisehägustumisest ja muudestnägemisteravuse muutustest, millestpaljud olid mööduvad. Pregabaliinravilõpetamisel võivad need nägemisegaseotud sümptomid taandareneda võiparaneda. Puuduvad piisavad andmedsamaaegselt tarvitatavateepilepsiavastaste ravimite võtmiselõpetamise võimalikkuse kohta. Seetõttukrambihoogude kupeerumisel ei jätkatapregabaliini monoteraapiana. Pärast lühijapikaajalise ravi katkestamistpregabaliiniga on täheldatudärajäämanähtude esinemist mõningatelpatsientidel. On märgitud järgmisisümptomeid: unetus, peavalu, iiveldus,kõhulahtisus, gripisündroom, närvilisus,depressioon, valu, higistamine japearinglus. Seljaaju vigastusestpõhjustatud tsentraalse neuropaatilise valuravimisel suurenes üldiste kõrvaltoimete,KNS kõrvaltoimete ja eriti unisuseesinemissagedus. Ravimit ei tohi võttapatsiendid, kellel esinevad harvad pärilikudhaigused nagu galaktoosi talumatus,Lapp-laktaasi puudulikkus võiglükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.KÕRVALTOIMED: Isu suurenemine,eufooriline tuju, segasus, ärritatavus,libiido langus, pearinglus, unisus, ataksia,koordinatsioonihäired, treemor, düsartria,mäluhäired, tähelepanu häired,paresteesia, hägune nägemine, diploopia,vertiigo, oksendamine, suukuivus,kõhukinnisus, kõhupuhitus, erektiilnedüsfunktsioon, ebanormaalne kõnnak,joobetunne, väsimus, perifeersed tursed,tursed, kehakaalu tõus.KOOSTOIMED: Farmakokineetilisedkoostoimed ei ole tõenäolised, kunapregabaliin eritub peamiselt muutumatulkujul uriiniga, tema metabolism oninimesel peaaegu olematu (


EpilepsiavastasedainedNÄIDUSTUS: Partsiaalsed jageneraliseerunud epilepsiahoodtäiskasvanutel ja üle 2-a lastel. KrambidLennoxi-Gastaut' sündroomi korral.Topiramaat on näidustatud epilepsia raviksmonoteraapiana või kombinatsioonraviks.Migreeni profülaktika. Topiramaadikasutamist migreenihoogude raviks ei oleuuritud.ANNUSTAMINE: Kombinatsioonravi: Ravialustatakse annusega 25...50 mg õhtuti 1näd. jooksul. Seejärel suurendatakseannust 1- või 2-näd. intervallide järel25...50 mg kaupa ja manustatakse 2annuseks jagatuna. Annuse suurendamisellähtutakse ravivastusest. Mõnedelpatsientidel saavutatakse ravimi efektiivnetoime ühekordse ravimi manustamisegapäevas. Kliiniliste uuringute põhjal on minefektiivne annus 200 mg. Tavaline ööp.annus jääb vahemikku 200...400 mg, mismanustatakse 2 annuseks jagatuna.Üksikud patsiendid on vajanud kuni 1600mg ravimit ööp. Monoteraapia: Ravimimanustamist alustatakse 25 mg-st õhtuti1. näd. jooksul. Seejärel suurendatakseannust 1- või 2-näd. intervallide järel25...50 mg kaupa, mis manustatakse 2annuseks jagatuna. Kui patsient sellistskeemi ei talu, tuleb annust suurendadaväiksemate annuste kaupa või pikemateintervallide järel. Annuse kohandamisellähtutakse ravivastusest. Enamasti onsobivaks annuseks 100 mg ööp., maxsoovitatav ööp. annus on 500 mg. Mõnedpatsiendid ravile halvasti alluvateepilepsiavormidega on talunud annust1000 mg ööp.LASTELE: Kombinatsioonravi: 2-a javanemad: soovitatav ööp. koguannus on5...9 mg/kg, mis manustatakse 2 annuseksjagatuna. Ravimi manustamist alustatakse25 mg-st, mis manustatakse õhtutiesimese näd. jooksul. Seejärelsuurendatakse annust 1 või 2 näd.RASEDATELE: Tohib kasutada ainultjuhul, kui oodatav kasu ületab võimalikuriski.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus preparaadimõne koostisaine suhtes.RISKID: Sõltumata sellest, kas patsiendilon esinenud krambihoogusid või mitte,tuleb epilepsiavastaste ravimite ärajätmiselannust järk-järgult vähendada, vastaseljuhul võivad krambihood taastekkida võinende sagedus suureneda. Muutumatulkujul topiramaat ja selle metaboliididerituvad peamiselt neerude kaudu.Eritumine sõltub neerufunktsioonist, kuidei sõltu patsiendi vanusest. Mõõduka võiraske neerupuudulikkusega patsientidepuhul võib tasakaalukontsentratsioonisaavutamine plasmas võtta aega 10...15päeva, normaalse neerufunktsiooniga172patsientidel 4...8 päeva. Kunahemodialüüsitav, siis tuleb hemodialüüsipatsientidel protseduuri päeval manustadatäiendav annus kuni ½ päevasestraviannusest.Mõnedel patsientidel, eriti kui esinebeelsoodumus neerukivitõve tekkeks, onravi käigus suurenenud risk neerukivide jasellega seotud sümptomite tekkeks, naguneerukoolik ja valud nimmepiirkonnas.Maksapuudulikkuse korral peab olemaettevaatlik, kuna topiramaadi kliirens võibväheneda. Topiramaatravi ajal ontäheldatud meeleoluhäirete ja depressiooniesinemissageduse tõusu. Äge müoopia jasekundaarne suletud nurgaga glaukoom.Ravi ajal võib tekkida hüperkloreemiline,ilma anioonide vaheta metaboolneatsidoos (seerumi bikarbonaatide tase allanormi ilma respiratoorse alkaloosita). Kuipatsiendi kehakaal ravi ajal väheneb, võibsoovitada toidulisandite manustamist võirohkemat söömist.KÕRVALTOIMED: Kaalukaotus,somnolentsus, närvilisus, psühhomotoorneaeglus, segasus, anoreksia, mälu häired,kontsentratsiooni ja tähelepanu häired,depressioon.KOOSTOIMED: Fenütoiin jakarbamasepiin vähendavadplasmakontsentratsiooni. Lisamiseldigoksiinravile või selle ärajätmisel tulebrutiinselt kontrollida digoksiini tasetseerumis. Ei soovitada samaaegseltkasutada koos alkoholiga või koos KNSpidurdavate ravimitega. Liitiumi sisaldustplasmas tuleb topiramaadigakoosmanustamisel jälgida. Metformiinravisaavatel haigetel tuleb ravi alustamisel võilõpetamisel kontrollida veresuhkruväärtusi. Kooskasutamisel pioglitasoonigatuleb hoolikalt jälgida diabeediraviadekvaatsust. Kasutamisel koos teisteneerukivitõve teket soodustavateravimitega võib suureneda neerukivitõverisk.Topamax, Johnson & Johnson, Tabl.25mg N60; Tabl. 50mg N60; Tabl. 100mgN60; Tabl. 200mg N60;Topiramate Orion , Orion Pharma, Tabl.25 mg N60, 100; Tabl. 50 mg N60, 100;Tabl. 100 mg N60, 100; Tabl. 200 mgN60, 100Topiramate Sandoz, Sandoz, Tabl.25mg N60; Tabl. 50mg N60; Tabl. 100mgN60;TsinnarisiinCinnarizinumRAVIMITÜÜP: Peapöörituse vastasedainedNÄIDUSTUS: Pearinglus võivestibulaarsed häired. MigreeniKESKNÄRVISÜSTEEMprofülaktika. Raynaud' tõbi või teisedperifeersete veresoonte haigused.ANNUSTAMINE: Vestibulaarhäired: 25mg 3 korda ööp. Kinetoos: 25 mg 0,5tundi enne reisile asumist ja edasi iga 6tunni järel sama annus.LASTELE: Vestibulaarhäired: Alla 12-a12,5 mg 3 korda ööpäevas. Vanemateletäisk. annus. Kinetoos: 12,5 mg, 0,5 tundienne reisile asumist ja edasi iga 6 tunnijärel sama annus.RASEDATELE: Ei soovitata.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA võipreparaadi abiainete suhtes.RISKID: Võib põhjustada maoärritust,ravimi manustamine pärast söökivähendab ärritusnähte. Ettevaatustmanustamisel Parkinsoni tõvega isikutele!KÕRVALTOIMED: Mööduv väsimus,seedetrakti häired, peavalu, suukuivus,kehakaalu suurenemine, higistamine ja/võiallergilised reaktsioonid.KOOSTOIMED: Manustamisel koosalkoholi, KNS pärssivate ravimite võiTSAD-idega võib sedatiivne toimetugevneda. Antihistamiinse toime tõttuvõib manustamine (isegi ainult 4 päevavältel) enne naha reaktiivsustesti harvaanda valenegatiivse vastuse.Cinnaron, Remedica, Caps. 75mg N50,100Stugeron, Johnson & Johnson, Tabl.25mg N50ValproehapeAcidum valproicumRAVIMITÜÜP: Rasvhappe derivaadidNÄIDUSTUS: Primaarseltgeneraliseerunud epilepsiahood: tüüpilisedja atüüpilised absansid (petit mal);müokloonilised hood; ttoonilis-kloonilisedhood (grand mal); toonilis-kloonilistehoogude ja absanside segavormid;atoonilised hood. Partsiaalsed hood:üksikud (fokaalsed) kui ka kompleksed(psühhomotoorsed) sümptomid;sekundaarselt generaliseerunudepilepsiahood, eelkõige akineetilised jaatoonilised hood. Primaarseltgeneraliseerunud epilepsia hoogude puhulsobib enamasti monoteraapia.Partsiaalsete hoogude, samutisekundaarselt generaliseerunudepilepsiahoogude ning primaalseltgeneraliseerunud ja partsiaalsete hoogudesegavormide puhul tuleb sagedaminirakendada kombineeritud ravi. Mania.Märkus: Väikelastel on naatriumvalproaatesmavaliku ravim ainult erandjuhtudel;seda tuleb kasutada äärmiseltettevaatlikult, pärast riski-kasu suhtekaalumist ning võimalusel ainultmonoteraapiana.


KESKNÄRVISÜSTEEMANNUSTAMINE: Efektiivne annus japikaajalise ravi kestus tuleb määrataindividuaalselt eesmärgiga vältida hoogemin. annuse abil, seda eriti raseduse ajal.Annuse sobitamise perioodi jooksul onsoovitatav patsiendi jälgimine. Kuigi ööp.annuse, plasmakontsentratsiooni jaterapeutilise efekti suhet ei ole leitud,peaks naatriumvalproaadi kontsentratsioonplasmas üldiselt olema 40...100 mcg mlkohta (300...700 mikromol/l). Positiivsedtulemused madalama või kõrgemakontsentratsiooni puhul ei ole siiskivälistatud, eriti lastel. Annuste puhul 35mg või enam naatriumvalproaati kgkehakaalu kohta ööpäevas, on soovitatavjälgida plasmakontsentratsiooni. Mõnedeljuhtudel saavutatakse täielik ravitulemus4...6 nädala möödudes. Seetõttu ei tuleksööp. annust liiga varakult keskmisteväärtuste alusel suurendada. Max. ööp.annust 60 mg naatriumvalproaati kgkehakaalu kohta ei tohi ületada.Üleminekul lühikese toimeajagaravimvormidelt prolongeeritult tablettidele,tuleb kontrollida, et vajalik seerumikontsentratsioon säiliks. Üldiseltsoovitatakse järgmist annustamisskeemi:Monoteraapia korral Algannus: esialgseltvõetakse 10 ...15 mg naatriumvalproaatikg kehakaalu kohta ööp.kaheks võienamaks annuseks jagatuna söögi ajal;annust suurendatakse järk-järgultnädalaste intervallidega 5...10 mgnaatriumvalproaadi võrra kg kehakaalukohta ööp., kuni saavutatakse soovitudravitoime.Säilitusannus: Päevane annus onkeskmiselt 20...30 mg naatriumvalproaatikg kehakaalu kohta, kuid annused võivadkõikuda järgmistes piirides: Täiskasvanudja noorukid: 9...35 mg naatriumvalproaatikg kehakaalu kohta ööp. Lapsed: 15...40mg naatriumvalproaati kg kehakaalu kohtaööp.Optimaalne ööp. säilitusannus võetaksetavaliselt 1...2 annusena söögikordadeajal.Lapsed kehakaaluga alla 20 kg: mainitudpatsientide rühmal tuleks annuse tiitrimisevajaduse tõttu kasutada alternatiivsetvalproaadi vormi. Kui antud preparaat onmääratud kombineeritult võiasendusravina eelnevalt tarvitatud ravimiasemele, tuleb kaaluda annusevähendamist või eelnevalt määratud ravimitarvitamise lõpetamist (eriti fenobarbitoonipuhul), et vältida kõrvaltoimeid. Kui eelnevravi lõpetatakse, tuleb seda tehajärk-järgult.Kuna teiste antiepileptikumide nagufenobarbitooni, fenütoiini, primidooni jakarbamasepiini ensüüme indutseeriv toimeon pöörduv, mõõdetakse valproehappekontsentratsiooni seerumis umbes 4?6nädala möödumisel viimase eelmainitudantiepileptikumi võtmisest ning vajaduselvähendatakse ööp. annust. Mania.Algannusena on soovitatav 20mg/kehakaalu kg kohta, jagatuna 2...4annuseks. Terapeutiliseksplasmakontsentratsiooniks peetakseväärtusi 50...125 mg/l. Annustamine peabolema individuaalne, kuni ilmneb ravitoimevõi kõrvaltoimed. Kui patsiendid tarvitavadteisi meeleolu stabiliseerivaid võipsühhotroopseid ravimeid, tuleb patsientehoolikalt jälgida ravimite võimalikekoostoimete suhtes.LASTELE: Vt. täiskasvanud.RASEDATELE: Kui kasutamine on selgeltvältimatu, tuleb rakendada hoogukupeerivat väikseimat annust.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Kroonilinevõi äge hepatiit. Raske maksafunktsioonihäire esinemine patsiendil või temaperekonnas, eriti ravimite tagajärjel. Raskepankreasefunktsiooni häire. Porfüüria.Kalduvus veritsusele.RISKID: Naatriumvalproaati võibkasutada erilise ettevaatusega (suhtelisedvastunäidustused) järgmistel juhtudel: -väikelastel ja lastel, kellel on vajalikparalleelne ravi mitme antiepileptikumiga,- luuüdikahjustusega patsientidel, - lastelja noorukitel, kellel on mitmeid vaevusi jaepilepsia raske vorm, - verehüübivusehäirete või trombotsütopeeniagapatsientidel,- päriliku ensüümdefitsiidiga patsientidel,- ebapiisava neerufunktsiooni jahüpoproteineemiaga patsientidel.Harvadel juhtudel on lastel ja noorukiteltäheldatud rasket letaalse lõppega maksavõipankreasekahjustust, seda eritikombinatsioonravi puhul teisteantiepileptikumidega. Kõige sagedamini onkahjustuse korral tegemist alla 3-aastasteväikelastega, kellel on raskekujulisedepilepsiahood, mille taustal esineb sageliajukahjustust, vaimse arengu peetustja/või pärilikku ainevahetushaigust. Sellepatsiendirühma puhul tulebnaatriumvalproaati manustada eriliseettevaatusega ning monoteraapiana.Kogemused on näidanud, et vanusega(eriti pärast 10. eluaastat) langebmaksahaiguste esinemissagedus oluliselt.Enamikul juhtudest täheldati kahjustuseteket esimese 6 ravikuu vältel, eriti aga 2.ja 12. nädala vahel ning seostati peamiseltteiste antiepileptikumide paralleelsekasutamisega.Raskele või fataalse lõppegamaksakahjustusele võivad eelnedamittespetsiifilised sümptomid, nt hoogudeesinemissageduse tõus, füüsiline kurnatus,isupuudus, valud ülakõhus, oksendamine,Epilepsiavastasederinevat tüüpi lokaliseeritud või üldisedtursed, samuti unisus. Nende sümptomitetekke suhtes tuleb patsiente hoolikaltjälgida.Ravi tuleb maksa funktsiooni raske häirevõi pankreasekahjustuse kahtluselviivitamatult katkestada. Ravi katkestamisekriteeriumiteks võib pidadaaspartaataminotransferaasi (AST) jaalaniinaminotransferaasi (ALT)seerumisisalduse kolmekordset tõusu,ebanormaalselt pikenenudprotrombiiniaega, alkaalse fosfataasi jabilirubiini väärtuste tõusu ja muutusiproteiinisisalduses.Väikelastel on naatriumvalproaatesmavaliku ravimiks ainult erandjuhtudel;seda tuleb rakendada suure ettevaatuseganing pärast riski ja kasu suhte hoolikathindamist; võimalusel kasutadamonoteraapiana.Järgnev kliiniliste ja laboratoorseteuuringute ajagraafik on kehtiv laste puhul:Enne ravi algust, seejärel kord kuus 6 kuujooksul ning pärast seda kaks korda iga 3kuu tagant. Lisaks on soovitatav, etlapsevanematel/hooldajail oleks olemasregulaarne telefonikontakt vastutavapersonaliga, et tagada laboratoorseteuuringute vahelisel ajal toksiliste võimuude kliiniliste sümptomite varajaneavastamine.Enne ravi algust läbiviidavadlaboratoorsed uuringud: Kliinilise vereanalüüs, sh trombotsüüdid,hüübivusandmed (tromboplastiini aeg =PTT-SPA, fibrinogeen), seerumi amülaas,AST, ALT, alkaalne fosfataas, totaalnebilirubiin, üldvalk, veresuhkur. Ravi kestelläbiviidavad laboratoorsed uuringud:Kliiniliste anomaaliate puudumisel piisabkliinilise vere analüüsist (shtrombotsüüdid) ja maksaaminotransferaasidest. Sellele vaatamatatuleks igal teisel korral määratahüübivusparameetrite uuring (vt eespool).12 kuud kestnud ravi järel piisab kliinilisteanomaaliate puudumisel 2...3 uuringust(vastavalt kliinilisest ja laboratoorsest)aastas.Noorukitel ja täiskasvanutel on raskete võiisegi fataalsete tüsistuste tekkeoht vägaväike. Seetõttu on juhul, kus enne ravialgust on teostatud põhjalik kliinilineläbivaatus ja laboratoorsed uuringud(sarnaselt laste puhul rakenduvale,),soovitatav, et verepildi uuring (kaasaarvatud trombotsüüdid), maksa japankrease funktsionaalseid uuringuidviidaks läbi regulaarsete ajavahemiketagant; viimane kehtib eriti esimese kuuekuu kohta. Siiski ei tohiks vastutav arsttugineda ainuüksi verenäitajatele, kunaviimastes ei pruugi kõikidel juhtudelkõrvalekaldeid olla. Hindamise puhul on173


Psühhostimulaatorid ja nootroopikumidKESKNÄRVISÜSTEEMülioluline kliinilise anamneesi kogumine jaläbivaatus. Tuleb silmas pidada, etmõningatel isikutel võib esinedamaksaensüümide aktiivsuse ajutist tõusu,ilma et oleks alust kahtlustadamaksafunktsiooni häiret. Seda tulebsagedamini ette ravi alguses. Ravinaatriumvalproaadiga võib andaammoniaagikontsentratsioonide tõusuplasmas(hüperammoneemia). Seetõttu tulebapaatia, unisuse, oksendamise,hüpotensiooni ja hoogude sagenemisekorral jälgida nii ammoniaagi kui kavalproehappe plasmasisaldusi. Vajaduseltuleb annust vähendada. Uureatsükliensümaatilise häire kahtlusel tulebvalproehappega ravi alguses määrataammoniaagi sisaldus. Naatriumvalproaadikasutamine põhjustab harvaimmuunsüsteemi reaktsioone. Sellesthoolimata tuleb erütematoosse luupusegapatsientidel kohaldada ravi alles pärastriski ja kasu suhte hoolikat kaalumist.Vahel, eriti suurte annuste korral, võibtulla ette pikenenud veritsust ja/võitrombotsütopeeniat. Seetõttu tuleblimaskestade ootamatu veritsusega võihematoomitendentsiga patsiendid suunataedasisele uurimisele. Erilist ettevaatusttuleb rakendada juhul, kui teistelaboratoorsete parameetrite muutuste (ntfibrinogeeni ja hüübivusfaktorite(peamiselt faktor VIII) vähenemine,bilirubiini sisalduse või maksaensüümideaktiivsuse tõus) taustal esineb oluliseltpikenenud tromboplastiini aeg. Ennekirurgilisi või stomatoloogilisi protseduureon soovitatav määrata trombotsüütidehulk, tromboplastiiniaeg, veritsusaeg jafibrinogeen. Hoolikalt tuleb jälgidapatsiente, kellel on varasemast ajast teadaluuüdikahjustus.Neerupuudulikkusega patsientidel tulebarvesse võtta vaba valproehappe sisaldusetõusu plasmas ning annust vastavaltvähendada.Naatriumvalproaatravi katkestamine võiüleminek teisele antiepileptikumile peabolema ettevaatlik ja järk-järguline. Äkilisedmuudatused võivad põhjustadaepilepsiahoogude sagenemist. Märkus:Mõnedes in vitro uurimustes on näidatud,et naatriumvalproaat stimuleerib inimeseimmuundefitsiidiviiruse replikatsiooni.Viimatimainitu kliiniline tähendus ei oleteada.Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumiston esinenud erinevatel näidustustelantiepileptikume saavatel patsientidel.Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumisetekkemehhanism naatriumvalproaatisaavatel patsientidel ei ole teada, kuidolemasolevate andmete põhjal ei saa sedariski ka välistada. Seega peaks patsiente174suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalsekäitumise osas jälgima ja vajaduselrakendama vastavat ravi. Patsiente (janende hooldajaid) tuleb teavitada, etsuitsiidimõtete või suitsidaalse käitumisetekke korral peavad nad pöörduma arstipoole.KÕRVALTOIMED: Trombotsütopeenia,leukopeenia, hüperammoneemia,kehakaalu tõus või langus, isu langus võisuurenemine, unisus, treemor,paresteesiad, valu, iiveldus, oksendamine,muutused maksanäitajates, juuste ajutineväljalangemine, juuste pleekimine jalokkiminek, amenorröa, polütsüstilisedmunasarjad.KOOSTOIMED: Kombineerimisel teisteantiepileptikumidega tuleb silmas pidada,et võivad tekkida pöördefektidplasmakontsentratsioonide suhtes.Ensüüminduktsiooniga antiepileptikumid(fenobarbitaal, fenütoiin ja karbamasepiin)suurendavad valproehappe eritumist ningnõrgendavad seetõttu preparaadi toimet.Indutseerivate meditsiinitoodetegakooskasutamine võib suurendadamaksatoksilisuse ja hüperammoneemiatekkeohtu. Meflokviin suurendabvalproehappe lagundamist ja võibsuurendada ka hoogude sagedust.Naatriumvalproaadi ja antikoagulantide(varfariin) või ASH kooskasutamine võibsuurendada veritsusohtu. On võimalik, etpotentsiaalselt hepatotoksilisedmeditsiinitooted (sh alkohol) võivadmaksatoksilisust süvendada. Liitiumigakombineerimisel tuleb regulaarselt jälgidamõlema aktiivse toimeaineplasmasisaldusi. Valproaadi pooltindutseeritud fenobarbitaali sisalduse tõus,mis võib manifesteeruda raskekujulisesedatsioonina, omab erilist kliinilisttähendust.Kooskasutamisel võib tõusta oluliseltnimodipiini tase; põhjuseks on siinmetaboolne pärssimine. Valproehapepärsib lamotrigiini ainevahetust.Suurendab etosuktsimiidi plasmasisaldust,suurendades kõrvaltoimete riski.Barbituraatide, bensodiasepiinide (ntdiasepaam, lorasepaam, klonasepaam),neuroleptikumide või antidepressantidegakombineerimisel võib naatriumvalproaatpotentseerida nende ravimite tsentraalsetpärssivat toimet. Kuna naatriumvalproaatmetaboliseerub osaliselt ketokehadeks,tuleb ketoatsidoosi kahtlusega diabeedipuhul silmas pidada võimalikkevalepositiivseid tulemusi ketokehadeekskretsiooniuuringul.Absenor, Prolong. tabl. 300 mg N100;Prolong. tabl. 500 mg N100Convulex, Gerot, Caps. 150 mg N100;Caps. 300 mg N100; Sir. 50mg/ml 100ml;Inj. 100mg/ml 5ml N5Depakine, Sanofi-Synthelabo, Ret. tabl.300mg N100; Ret. tabl. 500mg N30; Sir.50 mg/ml 150 ml; Inj. substr. 400mg N4Orfiril/orfiril long, Desitin, Gastrores.tabl. 150mg N100; Gastrores. tabl. 300mgN100; Gastrores. tabl. 600mg N50;Prolong. caps. 150mg N100; Prolong.caps. 300mg N100; Prolong. gran. 500mgN100; Prolong. gran. 1000mg N100; Sir.60mg/ml 250ml N1; Inj. 100mg/ml 3ml N5Valproate sodium Sandoz, Sandoz,Prolong. tabl. 300 mg N100; Prolong. tabl.500 mg N30, 100Psühhostimulaatoridja nootroopikumidAtomoksetiinAtomoxetinumRAVIMITÜÜP: TsentraalsedsümpatomimeetikumidNÄIDUSTUS: Aktiivsus- jatähelepanuhäire (ADHD) ravi vähemalt 6-alastel ja teismelistel kompleksravi üheosana. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravipeab alustama arst või arsti järelevalvel.Diagnoos peab vastama DSM-IVkriteeriumitele või RHK-10 juhendile.Farmakoteraapia ei ole näidustatud kõigileselle sündroomiga lastele ning otsus sedaravimit kasutada peab põhinema lapsesümptomite raskusastme väga põhjalikulanalüüsil, arvestades lapse vanust jasümptomite püsivust.LASTELE: Võib manustada ööp.üksikannusena hommikul, sõltumatasöögikorrast. Alla 70 kg kehakaaluga: Ravituleb alustada ligikaudu 0,5 mg/kg ööp.koguannusega. Algannust ei tohisuurendada vähemalt 7 päeva jooksul ningannuse tiitrimine peab toimuma vastavaltravi vastusele ja taluvusele. Soovitatavakssäilitusannuseks on ligikaudu 1,2mg/kg/ööp. (olenevalt patsiendikehakaalust ja olemasolevate kapslitetugevusest). Suuremate annuste kui 1,2mg/kg/ööp. korral ei ole täiendavat kasutäheldatud. Suuremate annuste kuiüksikannused 1,8 mg/kg/ööp. ja ööp.koguannused 1,8 mg/kg ohutust ei olesüstemaatiliselt hinnatud. Mõnedeljuhtudel võib vajalikuks osutuda ravijätkamine täiskasvanueas. Üle 70 kgkehakaaluga: Ravi tuleb alustada ööp.koguannusega 40 mg. Algannust ei tohisuurendada vähemalt 7 päeva jooksul ningannuse tiitrimine peab toimuma vastavaltravivastusele ja taluvusele. Soovitatavakssäilitusannuseks on 80 mg. Suuremateannuste kui 80 mg korral ei ole täiendavat


KESKNÄRVISÜSTEEMPsühhostimulaatorid ja nootroopikumidkasu täheldatud. Max soovituslik ööp.koguannus on 100 mg. Suuremateannuste, üksikannused 120 mg ja ööp.koguannused 150 mg, ohutust ei olesüstemaatiliselt hinnatud. Ohutust jaefektiivsust alla 6-a ei ole tõestatud,mistõttu ei tohi selles vanuserühmaskasutada.VASTUNÄID.: Ülitundlikkus TA või ravimiükskõik millise abiaine suhtes. Ei tohikasutada koos MAO inhibiitoritega egavähemalt 2 näd. jooksul pärast MAOinhibiitorite kasutamise lõpetamist. Ei tohikasutada kinnisenurga glaukoomigapatsientidel, kuna kliinilistes uuringuteskaasnes kasutamisega müdriaasiesinemissageduse suurenemine.RISKID: Võimalikud allergilisedreaktsioonid. Atomoksetiini tavaannusteskasutanud struktuurse kardiaalse hälbegalastel ja noorukitel on teatatudäkksurmast. Kuigi mõned tõsisedstruktuursed kardiaalsed hälbed isepõhjustavad kõrgemat riski äkksurmatekkeks, tohib atomoksetiini teadaolevatõsise struktuurse kardiaalse hälbega lastelja noorukitel kasutada ainult eriliseettevaatusega ning kardioloogigakonsulteerides.Paljudel patsientidel on esinenud vähenepulsisageduse tõus (keskmiselt


Psühhostimulaatorid ja nootroopikumidKESKNÄRVISÜSTEEMrühma ensüüme nagu CYP1A2, CYP3A,CYP2D6 ja CYP2C9. In vitro katsed onnäidanud, et atomoksetiin ei indutseerikliiniliselt olulisel määral isoensüümeCYP1A2 ja CYP3A.Strattera, Eli Lilly, Caps. 10mg N28;Caps. 18mg N28; Caps. 25mg N28; Caps.40mg N28; Caps. 60mg N28MetüülfenidaatMethylphenidatumRAVIMITÜÜP: Teisedpsühhostimulaatorid ja nootroopikumidNÄIDUSTUS: Aktiivsus- jatähelepanuhäire (ATH) ravi 6-aastastel javanematel lastel kompleksravi ühe osana,kui toetavad meetmed üksi onebapiisavad. Ravi tuleb läbi viia lapseeakäitumishäirete spetsialisti järelevalve all.Diagnoos peab vastama DSM-IVkriteeriumidele või RHK-10 juhendile ningtuginema patsiendi haiguskäigule japõhjalikele uuringutele. Diagnoosi ei saapanna ainult ühe või mitme sümptomiolemasolu põhjal. Sündroomi spetsiifilineetioloogia ei ole teada, mistõttu ei olekasutusel ühtegi diagnostilist testi.Adekvaatse diagnoosi eelduseks onmeditsiinilised, eripsühholoogia,pedagoogilised ning sotsiaalsed uuringud.Kompleksravi hulka kuuluvad tavaliseltpsühholoogilised, pedagoogilised jasotsiaalsed meetmed ning samutifarmakoteraapia ning see on suunatudkäitumishäirega lapse stabiliseerimisele.Käitumishäiret iseloomustavatesümptomite hulka võivad kuuludakrooniline lühike tähelepanuvõime,tähelepanematus, emotsionaalneebastabiilsus, impulsiivsus, mõõdukas kuniraske hüperaktiivsus, kergedneuroloogilised nähud ja EEG(elektroentsefalogrammi) häired. Õppiminevõib, kuid ei pruugi olla kahjustatud. Raviei ole näidustatud kõigile ATH-ga lastelening otsus seda ravimit kasutada peabpõhinema lapse sümptomite raskusastmeja kestuse põhjalikul analüüsil, arvestadessealjuures lapse vanust. Esmatähtis onasjakohane õppekeskkond ning tavaliselton vaja ka psühhosotsiaalset tuge. Kuitoetavad meetmed üksi on ebapiisavad,peab stimulandi määramise otsus lähtumalapsel esinevate sümptomite raskusastmerangest hindamisest. Metüülfenidaati tulebalati kasutada vastavalt ametlikulenäidustusele ja vastavaltmääramis-/diagnostilistele juhistele.ANNUSTAMINE: Metüülfenidaat ei olemõeldud kasutamiseks ATH-gatäiskasvanutel. Ohutus ja tõhusus sellesvanusegrupis ei ole kindlaks tehtud.EAKATELE: Metüülfenidaati ei tohi176kasutada eakatel. Ohutus ja efektiivsussellest vanusegrupis ei ole kindlaks tehtud.LASTELE: Ravi tuleb alustada lapseja/võinoorukiea käitumishäirete spetsialistijärelevalve all. Tablett tuleb vedeliku abiltervena alla neelata ning seda ei tohinärida, poolitada ega purustada. Võibmanustada koos toiduga või ilma.Manustatakse üks kord ööpäevashommikul.Ravieelne hindamine: enne ravimääramist on vajalik läbi viia patsiendikardiovaskulaarsete näitajate (sh vererõhuja südame löögisageduse) esialgnehindamine. Üldises terviseloos tuleb äratuua samaaegselt kasutatavad ravimid,praegu ja varem esinenud kaasuvadhaigused ja psühhiaatrilised häired võisümptomid, kardiaalne/teadmata põhjuseläkksurm perekonnaanamneesis jaravieelne pikkus ja kehakaal kasvukõveral.Ravi ajal toimuv jälgimine: pidevalt tulebjälgida kasvu ning psühhiaatrilist jakardiovaskulaarset seisundit. Vererõhk jasüdame löögisagedus tuleb märkidapertsentiilide tabelisse iga kord annusekohandamisel ja seejärel vähemalt iga 6kuu järel; Pikkust, kehakaalu ja söögiisutuleb kontrollida vähemalt iga 6 kuu järelja pidada ka kasvutabelit; De novotekkinud või olemasolevate psühhiaatrilistehäirete süvenemist tuleb jälgida iga kordannuse kohandamisel ning seejärelvähemalt iga 6 kuu järel ja igal visiidil.Patsiente tuleb jälgida metüülfenidaadikasutamise muutuste, väärkasutamise võikuritarvitamise riski suhtes. Annusetiitrimine: ravi alustamisel on olulineannuse ettevaatlik tiitrimine. Annusetiitrimist peab alustama väikseimavõimaliku annusega. Müügil võivad olla karavimi teised tugevused ning teisedmetüülfenidaati sisaldavad ravimid.Annuseid tuleb kohandada 18 mg kaupa.Annuseid võib muuta ligikaudu nädalastevahedega. Max. ööp. annus on 54 mg.Metüülfenidaati esmakordselt saavadpatsiendid: nendel patsientidel on kliinilinekogemus piiratud. Ravim ei olenäidustatud kõikidele aktiivsus- jatähelepanuhäirega (ATH) lastele.Metüülfenidaati varem mittesaanudpatsientide raviks võib küllaldane ollaväikeses annuses lühitoimelinemetüülfenidaadi preparaat.Põhjendamatult suurte metüülfenidaadiannuste vältimiseks peab raviarst annusthoolikalttiitrima. Soovituslik algannusmetüülfenidaati mittesaanutele või varemteisi stimulante saanutele on 18 mg 1kord ööp. Metüülfenidaati kasutavadpatsiendid: toodud on soovituslik annuspatsientidele, kes võtavad hetkelmetüülfenidaati 3 korda ööpäevas annuses15...45 mg ööp. Annustamisjuhisedtuginevad kehtivateleannustamisskeemidele ja kliinilisteleuuringutele.Soovitatav üleminek teiseltmetüülfenidaadi preparaadilt CONCERTAle:1.) Varasem metüülfenidaadi ööpäevaneannus 5 mg 3 korda ööp., soovituslikCONCERTA annus 18 mg 1 kord ööp. 2.)Varasem metüülfenidaadi ööpäevaneannus 10 mg 3 korda ööp., soovituslikCONCERTA annus 36 mg 1 kord ööp. 3.)Varasem metüülfenidaadi ööpäevaneannus 15 mg 3 korda ööp., soovituslikCONCERTA annus 54 mg 1 kord ööp. Kuiühe kuu vältel ei ole annuse kohandamiselparanemisnähte ilmnenud, tuleb ravim ärajätta.Pikaajaline (kauem kui 12 kuud)kasutamine lastel ja noorukitel:metüülfenidaadi pikaajalise kasutamiseohutust ja tõhusust ei ole kontrollituduuringutessüstemaatiliselt uuritud.Metüülfenidaat-ravi kasutamise kestus eitohiks ja ei peaks olema määramatu.Metüülfenidaat-ravi lõpetatakse tavaliseltpuberteedi ajal või pärast seda. Kui arstotsustab ATH-ga lastel ja noorukitelmetüülfenidaati pikemaajaliselt kasutada(kauem kui 12 kuud), tuleb perioodiliseltkontrollida ravimi pikaajalise kasutuse kasukonkreetsele patsiendile, kasutadesravimivabu perioode, mil patsiendiseisundit hinnatakse ilmafarmakoteraapiata. Metüülfenidaat-ravisoovitatakse lapse seisundi hindamisekskatkestada vähemalt üks kord aastas(eelistatult koolivaheaegadel). Paraneminevõib jätkuda, kui ravi on kas ajutiselt võijäädavalt katkestatud. Annusevähendamine ja ravi katkestamine : ravituleb lõpetada, kui sümptomid ei paraneühe kuu jooksul pärast asjakohast annusekohandamist.Kui tekib sümptomite paradoksaalneägenemine või teised tõsisedkõrvaltoimed, tuleb annuseid vähendadavõi ravi katkestada. Metüülfenidaati eitohi kasutada alla 6-aastastel lastel.Ohutus ja tõhusus selles vanusegrupis eiole kindlaks tehtud.RASEDATELE: Metüülfenidaati ei olesoovitatav kasutada raseduse ajal, v.ajuhul, kui on kliiniliselt otsustatud, et raviedasilükkamine võib kujutada raseduselesuuremat ohtu. Tuleb otsustada, kaslõpetada rinnaga toitmine võilõpetada/hoiduda metüülfenidaat-ravist,võttes arvesse rinnaga toitmisest tulenevatkasu lapsele ja ravist saadavat kasunaisele.VASTUNÄID.: Teadaolev ülitundlikkus TAvõi ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.Glaukoom.


KESKNÄRVISÜSTEEMPsühhostimulaatorid ja nootroopikumidFeokromotsütoom. Kasutamine koosmitteselektiivsete, pöördumatu toimegaMAO inhibiitoritega või vähemalt 14 päevapärast seda tüüpi ravimitega teostatud ravilõppu, kuna tekkida võib hüpertensiivnekriis. Hüpertüreoidism või türeotoksikoos.Raske depressiooni, anorexianervosa/anorektiliste häirete,enesetapukalduvuse, psühhootilistesümptomite, raskekujulistemeeleoluhäirete, mania, skisofreenia võipsühhopaatiliste/piirialaste isiksushäiretediagnoos või nende häirete varasemesinemine.Raske ja episoodilise (I tüüpi) bipolaarse(afektiivse) häire (mis ei ole hästikontrollitud) diagnoos või esinemineanamneesis.Olemasolevad kardiovaskulaarsed häired,sh raske hüpertensioon,südamepuudulikkus, arterite oklusiivnehaigus, stenokardia, hemodünaamiliseltoluline südame paispuudulikkus,kardiomüopaatiad, müokardiinfarkt,potentsiaalselt eluohtlikud arütmiad jaioonikanalite häired (ioonikanalitedüsfunktsioonist põhjustatud häired).Olemasolevad peaajuveresoonte häired,peaaju aneurüsm, veresoonte häired, shvaskuliit või insult.RISKID: Metüülfenidaat-ravi ei olenäidustatud kõigile ATH-ga lastele ningotsus ravimi kasutamiseks peab põhinemalapse sümptomite raskusastme jakroonilisuse väga põhjalikul hindamisel,lähtudes lapse vanusest. Pikaajalinekasutamine (kauem kui 12 kuud) lastel janoorukitel: metüülfenidaadi pikaajalisekasutamise ohutust ja tõhusust ei olekontrollitud uuringutes süstemaatiliseltuuritud. Metüülfenidaat-ravi kasutamisekestus ei tohiks ja ei peaks olemamääramatu.Metüülfenidaat-ravi lõpetatakse tavaliseltpuberteedi ajal või pärast seda. Pikaajalistravi (s.o kauem kui 12 kuud) saavatelpatsientidel tuleb ravi ajal hoolikalt jälgidakardiovaskulaarset seisundit, kasvu,söögiisu, de novo tekkivaid võiolemasolevate psühhiaatriliste häiretesüvenemist. Jälgimist nõudvaidpsühhiaatrilisi häireid kirjeldatakse allpoolja nende hulka võivad kuuluda (kuid mitteainult) motoorsed või vokaalsed tikid,agressiivne või vaenulik käitumine,agiteeritus, ärevus, depressioon,psühhoos, mania, luulud, ärrituvus,spontaansuse puudumine, ravistloobumine ja ülemäärane perseveratsioon.Arst, kes otsustab ATH-ga lastel janoorukitel metüülfenidaati kasutadapikemate perioodide vältel (üle 12 kuu),peab aeg-ajalt kontrollima ravimipikaajalise kasutamise kasulikkustkonkreetsele patsiendile, kasutadesravimivabu perioode, mil patsiendiseisundit hinnatakse ilmafarmakoteraapiata.Metüülfenidaat-ravi soovitatakse lapseseisundi hindamiseks katkestada vähemaltüks kord aastas (eelistatultkoolivaheaegadel). Paranemine võibjätkuda, kui ravi on kas ajutiselt võijäädavalt katkestatud. Metüülfenidaat eiole mõeldud kasutamiseks ATH-gatäiskasvanutel. Metüülfenidaati ei tohikasutada eakatel.Ohutus ja tõhususnendes vanusegruppides ei ole kindlakstehtud.Metüülfenidaati ei tohi kasutada alla6-aastastel lastel. Ohutus ja tõhusus sellesvanusegrupis ei ole kindlaks tehtud.Patsientidelt, kelle puhul kaalutaksestimulantravi, tuleb võtta põhjalikanamnees (sh kardiaalse või teadmatapõhjusel äkksurma või pahaloomulisearütmia hindamine perekonnaanamneesis)ja teostada arstlik läbivaatus, et hinnatasüdamehaiguse esinemist ning juhul, kuiesialgsed leiud viitavad sellisele haigusele(ka anamneesis), tuleb nende patsientidesüdame funktsiooni spetsialisti poolttäiendavalt hinnata. Patsientidel, kelleltekivad metüülfenidaat-ravi ajalpalpitatsioonid, pingutusel tekkiv valurinnus, ebaselge põhjusega minestus,düspnoe või teised südamehaiguseleviitavad sümptomid, peab spetsialistotsekohe hindama südame seisundit.ATH-ga lastel ja noorukitel läbiviidudmetüülfenidaadi kliinilistest uuringutestpärinevate andmete analüüs näitab, etmetüülfenidaati kasutavatel patsientidelvõivad sageli esineda diastoolse jasüstoolse vererõhu muutused rohkem kui10 mmHg võrra (võrreldeskontrolltulemustega). Nendekardiovaskulaarsete toimete lühi- japikaajaline mõju lastele ja noorukitele eiole teada, kuid kliinilise uuringu andmetestäheldatud toimete tõttu ei saa kliinilistetüsistuste võimalust välistada. Ettevaatliktuleb olla, kui ravitakse patsiente, kellekaasuvaid haigusi võivad mõjutadavererõhusuurenemine või südame löögisagedusekiirenemine.Kardiovaskulaarset seisundit tulebhoolikalt jälgida. Vererõhk ja südamelöögisagedus tuleb märkida pertsentiilidetabelisse iga kord annuse kohandamisel jaseejärel vähemalt iga 6 kuu järel.Metüülfenidaadi kasutamine onvastunäidustatud teatud olemasolevatekardiovaskulaarsete haiguste korral, v.ajuhul, kui nii on soovitanud spetsialistlastekardioloogia alal. Äkksurm jaolemasolevad südame struktuurihäired võiteised tõsised südamehaigused: seosesKNS stimulantide tavapäraste annustekasutamisega on lastel, kellest mõnel olidsüdame struktuurihäired või teised tõsisedsüdameprobleemid, täheldatud äkksurma.Kuigi mõned tõsised südameprobleemidvõivad ka ise suurendada äkksurma riski,ei soovitata stimulante lastele janoorukitele, kellel on teadaolevalt südamestruktuurihäired, kardiomüopaatia, tõsisedsüdame rütmihäired või teised tõsisedsüdameprobleemid, mis võivad neilsuurendada stimulantide kasutamisegaseotud sümpatomimeetilisi toimeid.Väärkasutamine ja kardiovaskulaarsednähud: KNS stimulantide väärkasutaminevõib olla seotud äkksurma ja teiste tõsistekardiovaskulaarsete kõrvaltoimetega.Peaajuveresoonte häired: patsiente, kellelesinevad täiendavad riskifaktorid (nagukardiovaskulaarsed haigused anamneesis,samaaegselt kasutatavad ravimid, missuurendavad vererõhku), tuleb pärastmetüülfenidaat-ravi alustamist igal visiidilneuroloogiliste nähtude ja sümptomitesuhtes hinnata. Tundub, et peaajuveresoonte põletik on metüülfenidaat-ravikorral väga harva esinev idiosünkraatilinereaktsioon. On vähe tõendeid, mis viitavadsellele, et kõrgema riskiga patsiente saabtuvastada ja sümptomite esialgneilmnemine võib olla esimeseks viitekskliinilisele probleemile. Varajanediagnoosimine, mis põhineb arvestatavalkahtlusel, võimaldab metüülfenidaat-ravikiirelt lõpetada ja vastava raviga varakultalustada. Seda diagnoosi tuleb seegakahtlustada kõigil patsientidel, kelleltekivad metüülfenidaat-ravi ajal uuedneuroloogilised sümptomid, mis onvastavad peaaju isheemiale. Nendesümptomite hulka võivad kuuluda raskepeavalu, tuimus, nõrkus, halvatus jakoordinatsiooni-,nägemis-, kõne-, enese väljendamise võimäluhäired.Hemipleegilise tserebraalse paralüüsigapatsientidel ei ole metüülfenidaat-ravivastunäidustatud.Psühhiaatrilised häired: ATH-ga kaasuvadsageli psühhiaatrilised häired ja nendegatuleb stimulantide määramisel arvestada.Psühhiaatriliste sümptomite ilmnemisel võiolemasolevate psühhiaatriliste häiretesüvenemisel tohib metüülfenidaatikasutada ainult juhul, kui ravist tulenevkasu kaalub üles potentsiaalsed ohudpatsiendile.Psühhiaatriliste häirete teket võisüvenemist tuleb jälgida iga kord annusekohandamisel, seejärel vähemalt iga 6 kuujärel ning igal visiidil; kohane võib olla ravilõpetamine.Olemasolevate psühhootiliste võimaniakaalsete sümptomite süvenemine:metüülfenidaadi manustaminepsühhootilistele patsientidele võib177


Psühhostimulaatorid ja nootroopikumidsüvendada käitumis- ja mõtlemishäiretesümptomeid.Uute psühhootiliste või maniakaalsetesümptomite ilmnemine: ravi käigusilmnevad psühhootilised sümptomidraviks patsientidel, kellel on kaasuvbipolaarne häire (sh ravimata I tüüpibipolaarne häire või teised bipolaarse häirevormid), kuna sellistel patsientidel onvõimalik soodumus segatüüpi/mania(nägemis-/kompimis-/kuulmishallutsinatsioonid episoodide tekkeks. Enne metüülfenidaatravialustamist tuleb patsiente hoolikaltjaluulud) või mania lastel ja noorukitel, jälgida kaasuvate depressioonisümptomitekellel varasemalt psühhootilisi haigusi või suhtes ja teha kindlaks, kas neilmaniat ei esinenud, võivad olla tingitud patsientidel on bipolaarse häire tekkeoht;metüülfenidaadi kasutamisest tavapärastes sellise eelneva hindamise hulka peavadannustes. Maniakaalsete või psühhootiliste kuuluma üksikasjalised andmedsümptomite ilmemisel tulebpsühhiaatrilises