Magistritöö - Raivo Uukkivi 2008 - Eesti Linnade Liit

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLHumanitaarteaduskondHumanitaar- ja sotsiaalteaduste instituutRaivo UukkiviKOOSTÖÖST PEALINNAREGIOONIS.MagistritööJuhendaja: professor Sulev MäeltsemeesTallinn 2008

Deklareerin, et käesolev magistrtöö,mis on minu iseseisva töö tulemus,on esitatud Tallinna Tehnikaülikoolimagistrikraadi taotlemiseks ja selle aluselei ole varem taotletud akadeemilist kraadi.Autor Raivo Uukkivi„…..”……………..2008Töö vastab kehtivatele nõueteleJuhendaja juhendaja professor Sulev Mäeltsemees„…..”……….....…2008Kaitsmisele lubatud „…..”………….2008Halduskorralduse bakalaureusetööde kaitsmiskomisjoni esimeesprofessor Rainer Kattel2

SISUKORDSissejuhatus 51. KOOSTÖÖ ERINEVATE PEALINNADE JA NENDETAGAMAADE VAHEL 61.1 Kohaliku omavalitsuse mõiste 61.2 Pealinnaregiooni mõiste 71.3 Valglinnastumine 81.4 Pealinna ja tema tagamaa koostöö Euroopa riikides 91.4.1 Pealinna ja tagamaa koostöö- teoreetilised võimalused 91.4.2 Pealinna ja pealinna tagamaa koostöö erinevates Euroopa riikides 101.5 Pealinnaregioon ja Eesti 152. UURIMISTÖÖ „PEALINNA REGIOONI MÕISTE ja LINNAPOLIITIKAALUSED ning PÕHILISED ARENGUSUUNAD” 202.1 Uurimistöö eesmärk, sihtgrupp ja tagasiside 212.2. Üldised küsimused 232.2.1 Haridus 232.2.2 Tööhõive 252.3 Koostöö naaberomavalitsustega 262.3.1 Tänane koostöö 262.3.2. Rahulolu koostööga. Mis takistab koostööd? 262.3.3 Tulevase koostöö vajadus 282.4 Koostöö Tallinnaga 292.4.1 Tänane koostöö 302.4.2 Rahulolu. Mis takistab koostööd? 302.4.3 Tulevase koostöö vajadus 322.5 Piirkondlik organiseeritud koostöö 332.6 E-omavalitsus 372.7 Järeldused küsitlustulemustest 383. VÕIMALIK KOOSTÖÖ JÄÄTMEHOOLDUSE ALAL HARJUMAAL 393.1 Jäätmehoolduse mõiste, jäätmehoolduse arendamine 393

3.2 Koostöövajadus 393.3 Klastripõhise lähenemise võimalikkus jäätmehoolduses 433.3.1 Klastri mõiste, kontseptsioon ja arendamine 433.3.2 Jäätmekäitluse alane koostöö Soomes ja Belgias 463.3.3 Jäätmehoolduse koostöökogemus Eestis 473.3.4 Jäätmehoolduse korraldamine klastripõhiselt 493.4 Harjumaa Jäätmehoolduskeskus 503.4.1 Harjumaa erinevus ülejäänud Eestist 503.4.2 Tänane ja tuleviku jäätmeahel Harjumaal 523.5 Ohud klastripõhise tegevuse käivitamisel 57Kokkuvõte 61Summary 65Kirjandus 69Lisad 73Lisa 1. Küsitlus „Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö”Lisa 2. Kokkuvõte hariduse osast – esitatud vaid elektroonses variandisLisa 3. Koondtabel vastustest – esitatud vaid elektroonses variandisLisa 4. E-omavalitsusLisa 5. Prügila põhja- ja kattekonstruktsiooni läbilõikedLisa 6. Väljavõte Tallinna Prügila AS-i äriplaanist 2004-20114

SISSEJUHATUSKohaliku omavalitsuse (KOV) üks põhilisi ülesandeid on pakkuda kvaliteetsetavalikku teenust. Praeguses õigus- ja majandusruumis ning haldusterritoriaalsekorralduse juures on mitmes valdkonnas nende teenuste tagamiseks vajalik KOVüksuste koostöö.KOV koostöö vajadus on Eestis EL-i liikmesriigina jõudnud uude arenguetappi, midakohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse ja kümme aastat varasema kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmise ajal ei saadud ette näha.Vaatamata sellele, et kohalikke omavalitsusi vaadeldakse ühesugustena olenematanende geograafilisest või logistilisest asendist, on praktikas selgelt väljakujunenuderinevate piirkondade omavalitsustel erinevad probleemid – osas elanikkond väheneb,teistes kasvab pidevalt ja järsult, osas elanikkond vananeb, teistes vastupidiseltnooreneb, osas napib töökohti, teistes on neid piisavalt jne. Erinev on kaomavalitsuste haldussuutlikkus – lihtsalt pole spetsialiste, kellele toetudeskvaliteetselt täita omavalitsusele pandud ülesandeid. Seega haldussuutmatuomavalitsus ei saa olla tõhus. See teema on olnud aktuaalne alates Eestitaasiseseisvumisest. On otsitud võimalusi efektiivsuse tõstmiseks. Ühe võimalusenaon nähtud ümberkorraldusi kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalses korralduses.Jõutud ka selleni, et ühendamise tagamiseks võiks kasutada sundi (M.Laar, Postimees12.05.2008). Samas ei peaks selline ümberkorraldamine toimuma sunniviisiliselt, misvõib oma olemuselt hea idee tappa juba enne, kui juurutamiseni jõutakse. „Kiirustav,halvasti läbi mõeldud ja rakendatud haldusreform ei lähe mitte ainult igas mõtteskallimaks maksma, vaid see oleks ka sõna otseses mõttes kontraproduktiivne”(P.Schöber)Omavalitsuse suutlikkuse tõstmiseks on Lääne-Euroopa riikides kasutatud ka muidmeetodeid peale omavalitsuste ühendamise. Üheks neist on omavalitsuste vahelisekoostöö arendamine.Käesolevas töös püüab autor koostöö temaatikat lahata Harjumaa omavalitsustehulgas ehk nn pealinna regioonis.Tallinna Linnavolikogu tellimisel on 2007.a. läbi viidud sotsioloogiline uuring, milleeesmärgiks oli saada ülevaade toimivast koostööst ja selle kvaliteedist ning selgitada5

ka välja omavalitsuste sidemed pealinnaga. Käesoleva magistritöö autor osales selleuuringu läbiviimises ja see uuring on ka magistritöö üheks oluliseks osaks.Magistritöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesespeatükis vaadeldakse kohalikku omavalitsust kui sellist ja käsitletakse koostööolemust pealinnaregioonides. Teine peatükk kirjeldab läbiviidud uuringut, esitataksejäreldused ja ettepanekud. Kolmandas peatükis pakub autor välja võimalikuklastripõhise koostöö jäätmehoolduse valdkonnas Harjumaal.1. KOOSTÖÖ ERINEVATE PEALINNADE JA NENDE TAGAMAADEVAHEL1.1 Kohaliku omavalitsuse mõisteIgapäevases keelepruugis iseenesestmõistetav sõnaühend „kohalik omavalitsus” onsaanud definitsiooni nii seaduses kui ka erinevates entsüklopeediates. „Mis ontegelikult kohalik omavalitsus ja kuidas seda defineerida? Vastus sellele küsimusele eiole lihtne, hoolimata sellest või just selle tõttu, et kohalik omavalitsus kuulub meieigapäevaelu iseenesestmõistetavuste hulka” (Schöber P. 1991). Edasi arutleb ta, etdefinitsioon võib sõltuda kas on vaja defineerida mõistet majanduslikult, juriidiliselt,sotsioloogiliselt jne.Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 3 kohaselt:„1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seadusepiires ning kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nendevastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuseteel valitud volikogu või esinduskogu liikmed. Antud volikogul või esinduskogulvõivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutadakodanike võimalusi pöörduda esinduskogu poole, kasutada rahvahääletusi ja teisiotseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud.”Kust on algselt pärit mõiste kohalik omavalitsus? Antiigileksikoni kohaselt onkohaliku omavalitsuse mõiste seostatud Rooma omavalitsusliku kohaliku kogukonnaehk munitsiipiumiga (lad.k municipium), mille elanikud olid piiratudkodanikuõigustega. 1938.a väljaantud „Väike entsüklopeedia” annab sõnalemunitsiipium küll vaste munitsipaal, kuid seob selle esialgu linnaomavalitsusega javaatleb valla(maa)omavalitsust eraldiseisvana. „Sajandeid käsitleti linnu kui ajaloolist ja6

õiguslikku kategooriat, mis oli õigustatud seetõttu, sest „linnaõhk tegi vabaks“ („Stadtluftmacht frei.“).Alates XX sajandi keskpaigast on Lääne-Euroopa kohaliku omavalitsuse arendamiselja õiguslikul reguleerimisel võetud aluseks põhimõte, et maalised ja linnalisedkohaliku omavalitsuse üksused on õiguslikus mõttes võrdsed. Seda kinnitavad kariikides kasutatavad kohaliku omavalitsuse üksuste koondnimetused (die Gemeinde,kommuun, kunta). Näiteks Soome 1995. aasta Vallaseaduse (Kuntalaki) §5 kohaselt „valdvõib kasutada linna nimetust, kui ta on seisukohal, et vastab linnataolisele kogukonnaleesitatavatele tingimustele.“ Meil aga on jätkuvalt linna mõiste kasutusel ajaloolise (jaõigusliku) kategooriana, kuigi tänapäeval oleks vaja linna käsitleda sotsiaalmajanduslikukategooriana (linnastu, aglomeratsioon vms). Muidugi ei saa linna administratiivpiire mingiljuhul ignoreerida, kui me käsitleme kohaliku omavalitsuse üksuse juhtimist, eelarveformeerumist ja kasutamist jms linnapoliitika olulisi küsimusi.” (S.Mäeltsemees, 2007)Seaduste kohaselt vaadeldakse tänapäevases Eestis - nii linna kui maaomavalitsustkohaliku omavalitsusena ja defineeritakse kui omavalitsusüksuse moodustatudvõimuorganite õigust, võimet ja kohustust seaduste alusel iseseisvalt korraldada jajuhtida kohalikku elu, lähtudes omavalitsusüksuse elanike vajadustest ja huvidest ningarvestades omavalitsusüksuse arengu iseärasusi (kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse § 2 lg 1).1.2 Pealinnaregiooni mõisteLinnaregiooni all mõistetakse linna, mis moodustab kirjeldatava regiooni tuuma jaümbritsevat piirkonda - tema tagamaad. Tagamaa ehk linnalähipiirkond pakubinimestele soodsaid võimalusi oma kodu rajamiseks või soetamiseks ja meelitabseeläbi inimesed tuumiklinnadest välja. Samas kasutavad linnast välja kolinud(tagamaal elavad) inimesed olulises osas linna teenuseid ja linnas pakutavaid töökohti(Champion 2001). Erinevad uuringud näitavad, et 15-25% tagamaa elanikest töötavadtuumiklinnas (Jauhiainen 2002). Lisaks töötamisele veedavad tagamaa elanikud kasuurema osa oma vabast/aktiivsest ajast tuumiklinnas, seega on väga oluline kohttõmbekeskuse ja tagamaa koostööl.Analoogselt linnaregioonile saab ka defineerida pealinnaregiooni. Samas ei saaunustada, et pealinn on üldjuhul riigi suurim kohaliku omavalitsuse üksus (vt katabeleid 3 ja 4), mistõttu pealinnaregioonis väljenduvad kõige selgeminivalglinnastumisega seonduvad probleemid, sellest johtuvalt on pealinnaregioonis ka7

kõige teravam vajadus koostöövõrgustiku loomiseks. Koostöövõrgustiku loomisel onoluline mõlemapoolne tahe – nii pealinna kui ka tagamaa soov probleeme kooslahendada.1.3 ValglinnastumineKuivõrd linnaregioonides, sh pealinnaregioonis, on enamik probleemevalglinnastumisest (urban sprawl) tulenevad, siis peab mõistma ka selle protsessiolemust. Valglinnastumisele on antud erinevaid definitsioone:• Lihtsam - linnaliste alade valgumine keskuslinnast välja mööda peamisiautoteid;• Keerukam, kuid valglinnastumise põhiprobleeme nimetav - koordineerimatumonofunktsionaalsete alade areng väljapoole linna piiri, kus valdavakshajutatud, ülehüppelised ning madala tihedusega maakasutusmustrid(P.Metspalu, 2006);• Võib ka öelda nii – valglinnastumine on üheks kiire arenguga kaasnevaksnähtuseks, mis tähendab linna funktsioonide kontrollimatut laialivalgumistlinna ümbrusesse, sellega seotud maakasutuse muutusi ja transpordivajadustekasvu. Valglinnastumine on linnade arengutsükli spontaanne vorm, mis oneelkõige seotud eeslinnastumise etapiga (Ahas R jt 2007).Valglinnastumine sai alguse Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas 1960-ndatel, kuidmõned autorid on kindlal seisukohal, et ka Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal oliNõmme näol olemas tüüpiline valglinnastumise näide (T.Vitsut) 1 , kuigi seda protsessisiis niimoodi ei nimetatud. Postsotsialistlikes riikides algas analoogne protsesskoheselt pärast riigikordade muutumist 1990-ndatel.Mõned nn arvamusliidrid 2 on püüdnud arutleda teemadel, miks me ei võtnud eeskujulääne maailmast, kus see protsess oli läbi elatud? Miks ikka korrati vigu? Kas onvõimalus valglinnastumist vältida? Vastus ei saa olla ei/jah tüüpi, kuid teoreetiliseltoleks kindlasti võimalik valglinnastumist ära hoida hästi tugeva riigi puhul. Kindlastipole see võimalik olukorras, kus vabanetakse sotsialistliku „kõik on kõigi oma jamiski pole kellegi oma” korra alt ja sisenetakse kapitalistlikke omandisuhteid1 http://www.toomasvitsut.com/est/g10s49?sess_admin=dd5e626d882a2cc41d08b199627623012 Erinevad ajakirjanikud või poliitikud, kelle arvamus teaduslikku tausta ei oma, kuid kes tänu omapositsioonile on võimelised kujundama avalikku arvamust. Poliitikud võtavad sellel teemal reeglinaseisukohti, kui on vaja iseloomustada omavalitsuste, mille territooriumile linn valgub,haldussuutmatust.8

järgivasse demokraatlikusse ühiskonda, kus pole veel vastavat seadusandlust, kuid onjuba kindel seisukoht, et omand on püha ja sellega võib omanik teha, mida tahab.Seega ei saa pahaks panna, et ka Eestis toimus(b) peale taasiseseseisvumistvalglinnastumise protsess ja võib asuda seisukohale, et praktikas selle vältimine oli jaon ka täna suhteliselt võimatu. Valglinnastumine on kiire arengu negatiivne, kuidvältimatu kõrvalprodukt, siiski on erinevad eksperdid seisukohal, et kiirel arengul oneelkõige positiivne tähendus. Paigal tammumine oleks võinud probleeme veelgisuurendada ja olulised probleemid oleksid ka siiani lahendamata. Samas ei saaunustada, et rahvastiku liikumise protsess linnastus ei ole ühesuunaline, pigemtsükliline (Tafel, Tammaru, Terk) 31.4 Pealinna ja tema tagamaa koostöö Euroopa riikidesPealinna võime olla globaliseeruvas maailmas konkurentsivõimeline sõltub paljuskipealinna ja tema tagamaa (valglinnastunud piirkonna) koostööst. Rõhutan eelpoolöeldut - pealinn on üldjuhul riigi suurim kohaliku omavalitsuse üksus, mistõttupealinnaregioonis väljenduvad kõige selgemini valglinnastumisega seonduvadprobleemid ning vajadus regionaalsete koostöövõrgustike loomiseks.1.4.1 Pealinna ja tagamaa koostöö- teoreetilised võimalusedPealinna ja tema tagamaa suhestatuse küsimus taandub paljuski riigis kasutatavalekohaliku omavalitsuse organisatsioonilisele korraldusele. Kohaliku omavalitsuse jaeeskätt suurlinna organisatsioonilise korralduse osas võib eristada kolme iseseisvatmudelit (Barlow, M. 1994):1. Hajamudel (polycentric model)- ala, mida üldiselt mõistetakse linna ja/võitema valglinnastunud territooriumina, jaguneb paljude iseseisvate ja staatuseltvõrdsete kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ning puudub kõrgemalseisevregionaalse omavalitsuse tasand. Hajalinna mudeli korral toimub erinevateüksuste vahel vabatahtlik koostöö. Antud mudeli suurimaks probleemiks onsee, et vabatahtlik koostöö alati ei toimi ning seadusandlik raamistik võibefektiivse avalike teenuste pakkumiseks ebapiisavaks osutuda. Hajamudelimodifitseeritud erijuhuna võib tuua variandi, kus avaliku huvi seisukohaltprioriteetsete valdkondade koostöö on vastava eriseadusega muudetudkohustuslikuks. Selline korraldus on lähedane juba kahetasandilisele mudelile3 Linna elutsüklis eristatakse linnastumise, eeslinnastumise, vastulinnastumise ja taaslinnastumisestaadiume9

(vt järgmine), kuid eristab seda vahetult valitud esinduskogu puudumine.Viimane variant muudab koostöö toimivaks, kuid võib tekitada probleemedemokraatliku otsustusprotsessi seisukohalt, samuti erinevateomavalitsusüksuste huvid võivad olla erinevad. (nt kuidas oleksid selle mudelikorral arvestatud üheagselt Tallinna ja valdade huvid ja esindatuskoostööorganis?)2. Kahetasandiline mudel (two-tier model)- kahetasandilise mudeli korral onlisaks esmatasandi iseseisvatele kohaliku omavalitsuse üksustelevalglinnastunud alal olemas iseseisev regionaalse tasandi omavalitsus,kusjuures mõlemal tasandil on oma esinduskogu ning kindlad õigused,kohustused ja vastutus.Kahetasandilise omavalitsuse mudel võimaldab hajalinna mudelistpaindlikumat lähenemist ning säilitab samas kõik pealinnaregiooniomavalitsusüksused iseseisvatena. Küsimus kerkib üles siis, kui riigi kohalikuomavalitsus tervikuna on ühetasandiline, siis eeldaks selle mudelirakendamine pealinna staatuse kohta eriseaduse kehtestamist.3. Unitaarse linna mudel (unitary model)- unitaarse linna mudel tähendab seda,et valglinnastunud alal tegutseb üks kohaliku omavalitsuse üksus, omaesinduskoguga ja õiguste, kohustuste ja vastutusega. Sellel omavalitsusel võibolla territoriaalseid allüksusi (linnaosad, osavallad vms), kuid need ei oleiseseisvad kohaliku omavalitsuse üksused ja neil puudub oma iseseisevpädevus.Unitaarse linna mudelit kasutatakse küllalt levinud mudelina linna-linnaosade(st tuumiklinna) juhtimisel, kuid autorile teadaolevalt ei kasutata seda kusagilpealinna ja tema valglinnastunud tagamaa korral. Unitaarse linna mudelipeamiseks puuduseks on kohaliku demokraatia ebapiisav tagamine ningprobleemid liigsest bürokratiseeritusest.1.4.2 Pealinna ja pealinna tagamaa koostöö erinevates Euroopa riikidesSoome- HelsingiHelsingi koos tema tagamaaks olevate Espoo (Soome suuruselt teine linn), Vantaa(Soome suuruselt neljas linn) ja Kauniaineni linnaga moodustab nn HelsingiLinnaregiooni Koostööpiirkonna (Pääkaupunkiseudun yhteistyövaltuuskunta).Koostööpiirkonnas elab ca 1 miljon inimest. Koostööpiirkonna kohaliku omavalitsuse10

üksuste vahelise koostöö korraldamiseks on kehtestatud Helsingi LinnaregiooniKoostööpiirkonna seadus (YTV-Laki). Vaatamata eriseadusele ei saaKoostööpiirkonda siiski nimetada kahetasandiliseks omavalitsuseks, kuna puudubvalitud esinduskogu. Esinduskogu rolli täidab linnade poolt nimetatud liikmetegaregionaalnõukogu, kuhu Helsingi nimetab 11, Espoo ja Vantaa kumbki 5 ningKauniainen 1 esindaja. Koostööpiirkonna juhatusse nimetab Helsingi 7, Espoo jaVantaa 3 ja Kauniainen 1 liikme. Koostööpiirkonna pädevusse kuulub:1. Ühistransport, sh linnalähi rongiliiklus;2. Keskkonnaküsimused (jäätmehooldus);3. Regionaalplaneerimise küsimused;4. Keskkonnamonitooring.Helsingi Koostööpiirkond ei hõlma kaugeltki mitte kogu Helsingi valglinnastunudala. Sellepärast tuleb regionaalse koostöövormina vaadelda ka UusimaaRegionaalnõukogu. Regionaalnõukogu moodustavad Uusimaa 24 omavalitsust,regioonis elab ca 1,4 miljonit inimest. Regionaalnõukogusse kuulub kokku 71liiget, vähemalt 1 igast liikmeks olevast omavalitsusest. Regionaalnõukogutegeleb regionaalarengu ja territoriaalplaneerimise temaatikaga. 4Rootsi- StockholmRootsi esindab kahetasandilise kohaliku omavalitsuse mudelit. Pealinna kohta puuduberiseadus ning nii kommuunide kui maakondade tegevust reguleerib üks kohalikuomavalitsuse seadus (Kommunallag 1991).Stockholmi kommuun kuulub koos teda ümbritseva 25 kommuuniga Stockholmimaakonda (Stockholms län). Maakonna suurus on 6488 km² ja seal elab ca 2 miljonitinimest.Maakonna esinduskogu on vahetult elanike poolt neljaks aastaks valitud 149-liikmeline maavolikogu. Maakonnavolikogu pädevuses on:1. Tervishoid;2. Ühistransport;3. Teatud maakondlike kultuuri- ja haridusasutuste töö koordinerimine;4. Regionaalplaneerimine.4 http://www.uudenmaanliitto.fi/11

Läti- RiiaLätis on lisaks esmatasandi kohalikule omavalitsusele moodustatud II tasandiregionaalsed üksused (kokku 26), mille esinduskogu moodustatakse esmatasandikohaliku omavalitsuse volikogude esimeestest (Vanags E. & I. Vilka 2006). 5 Lisakseeltoodule on Lätis veel 7 nn vabariiklikku linna (Riia, Daugavpils, Liepaja,Ventspils, Jurmala, Jelgava, Rezekne), kus linn täidab samaaegselt I ja II tasandiülesandeid. Seega sarnaneb Läti regionaalne mudel veidi Soome PealinnaKoostööpiirkonna mudelile. Riia esindab analoogiliselt Tallinnaga hajaomavalitsusemudelit, kuid ühe olulise erinevusega- Riia linn oma administratiivpiiridest onsamaaegselt II tasandi regionaalne üksus ja Riia linna tagamaa oma 25 kohalikuomavalitsuse üksusega moodustab omaette regionaalse üksuse (Rīgas rajons). Riialinnas (307 km²) elab ca 730 000 elanikku ja Riia rajoonis (pindala 3058 km²) kokkuca 160 000 elanikku (http://www.rrp.lv/rrp2007/index.asp). Regionaalne koostööon formaliseerimata ja toimub vabatahtlikkuse alusel. Pealinna kohta puuduberiseadus ning kogu kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerib üks üldseadus. 6Leedu- VilniusLeedu kohalik omavalitsus on ühetasandiline. Maakonnad on analoogiliselt Eestigariikliku haldamise piirkonnaks. Leedus on moodustatud kokku 10 maakonda jaVilnius on neist üks - Vilniaus apskritis (Beksta, A & A. Petkevicius. 2000).Omavalitsuste koostöö toimub vabatahtlikkuse (hajamudeli) alusel. 7 Pealinna kohtapuudub eriseadus ning kogu kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerib üksüldseadus. 8Saksamaa- BerliinBerliin ja Berliini ümbritsev Brandenburgi Liidumaa on mõlemad föderaalliidumaad.Oluline on taustaks rõhutada, et nii Berliinil kui Brandenburgil on liidumaanaseadusandlikud õigused. Berliini ja Brandenburgi liidumaad teevad omavahel tihedat5 Läti monistlikus kohaliku omavalitsuse mudelis ei ole Eesti mõistes täitevorganit: linna võivallavalitsust. Linnapeaks kutsutakse volikogu esimeest. Vanags E. & I. Vilka 2006. LocalGovernment in the Baltic States: Similar but Different. Local Government Studies Volume 32 (5), 623– 637.6 Likums „Par pašvaldībā” (1994)7 Vilniuse vastused konverentsi “The role of the Capital City in the State and in the Capital CityRegion” raames linnadele esitatud küsimustele.8 Lietuvos Respublikos Vietos Savivaldos istatymas. (1994)12

koostööd ning mõlemad liidumaad on avaldanud ühist tahet ka liitumiseks. 9 Seni onsee põrkunud mitmete takistustele.Liidumaad on regionaalse koostöö arendamiseks moodustanud (1995. aastal) ühiseregionaalse planeerimise ameti, kuid koostööd tehakse näiteks ka hariduse ja kultuurivaldkonnas. Berliini Liidumaa senat (valitsus) ja Brandendburgi Liidumaa valitsuskorraldavad regulaarselt ühisistungeid.Poola- VarssaviPoola kohaliku omavalitsuse korralduse teeb keeruliseks see, et süsteem onkolmetasandiline- I tasandi üksuseks on kommuun (gmina), II tasandi üksuseksmaakond (powiat) ja regionaalseks üksuseks vojevoodkond (województwo). PealinnVarssavi on samaaegselt linn ja maakond ning kuulub koos ümbritseva 42 maakonnaja 314 kommuuniga Masoovia (Mazowieckie) vojevoodkonda. 10Varssavi kohta on kehtestatud küll „Varssavi seadus, 11 ” kuid see reguleerib linnasuhet riigiga ja linna sisemist juhtimist (linnaosad jms), kuid mitte regionaalsekoostöö aluseid. Pealinna vahetult ümbritseva piirkonna koostöö toimubvabatahtlikkuse (st hajamudeli) alusel, sinna kuuluvad omavalitsused on moodustanudomavalitsuliiduna „Pealinnapiirkonna omavalitsusliidu”. Liit tegeleb järgmisteküsimuste korraldamisega:1. Ühistransport (sh linnalähirongide liiklus)2. Veevarustus ja kanalisatsioon3. Jäätmehooldus.Koostööd tegevad omavalitsused on peamise probleemina välja toonud selle, etpuudub seaduslik alus toimiva koostööorgani moodustamiseks, senine vabatahtlikkoostöö ei anna soovitud tulemusi. 12Taani- KopenhaagenTaanil on pealinnapiirkonna koostöö korraldamisel mitmeid erinevaid variante.1997.a võttis Taani parlament vastu Pealinna Arengunõukogu seaduse, mis onsuunatud Kopenhaageni ja ümbritsevate kohalike omavalitsuse territoriaalselekoostööle. Seadus reguleeris koostööd Kopenhaageni ja Frederiksbergi kommuuni9 www.berlin.de ; http://www.berlin-brandenburg.de/; Berliini vastused konverentsi “The role of theCapital City in the State and in the Capital City Region” raames linnadele esitatud küsimustele.10 http://www.mazowsze.uw.gov.pl/11 Ustawa z dnia 15 marca 2002 r. o ustroju miasta stołecznego Warszawy12 Varssavi vastused konverentsi “The role of the Capital City in the State and in the Capital CityRegion” raames linnadele esitatud küsimustele.13

(need kommuunid on ka maakonna staatuses) ning lisaks Roskilde maakonna vahel.Pealinna Arengunõukogu tegeles järgmiste valdkondadega:1. Regionaalne planeerimine ja regionaalse sisuga ülesanded seoses Oresundipiirkonna koostööga;2. Ühiskondliku transpordi korraldamine ja käigushoidmine;3. Regiooni ettevõtluspoliitika koordineerimine ja regionaalne turismialanetegevus;4. Regionaalse kultuurielu arengu toetamine ja regionaalse tähtsusegainitsiatiivid kultuuri valdkonnas.Alates 01.01.2007 viis Taani läbi ulatusliku kohaliku omavalitsuse reformi. Reformikäigus vähendati Taani kohalike omavalitsuste arvu 271 üksuselt 98 üksuseni ja ühereformi osana kaotati ka Pealinna Arengunõukogu ning pealinn koos teda ümbritseva28 omavalitsusega moodustas II tasandi omavalitsuse (Region Hovedstaden) 13 .Pealinnaregioon hõlmab 2561 km² ja seal elab ca 1,6 miljonit elanikku. 14Pealinnaregiooni peamised ülesanded on:1. Regionaalne areng ja planeerimine2. Tervishoid.Huvitav on märkida, et Pealinnaregiooni administratiivkeskus ei ole mitteKopenhaagen, nagu võiks arvata, vaid Hillerød. 15Kokkuvõtvalt saab öelda - Euroopa pealinnade ja nende tagamaa (valglinnastunudpiirkonna) analüüs näitab, et tegemist on halduskorralduslikult olulise probleemiga.Euroopa pealinnade ja nende tagamaa koostöös lahendatavate probleemide ring onriigiti sarnane:1. Regionaalplaneerimine ja liikluskorraldus2. Ühistransport3. Keskkonnapoliitika (jäätmehooldus, keskkonnamonitooring jne)4. Tervishoiukorraldus13 Kokku moodustati Taanis 5 regionaalset omavalitsust.14 http://www.regionhovedstaden.dk15 http://www.regionhovedstaden.dk14

Seevastu koostöö organisatsiooniline pool pakub vägagi mitmeid erinevaid võimalusi,igaühel neist oma eelised ja puudused. Levinumad võimalused on järgmised:1. Vabatahtliku koostöö mudel- pealinna ja tema tagamaal asuvate kohalikuomavalitsuse üksuste vaheline koostöö toimub vabatahtlikkuse alusel;2. Kohustusliku koostöö mudel- pealinna ja tema tagamaa koostöö on avalikuhuvi seisukohalt olulistes valdkondades reglementeeritud eriseadusega.Seejuures ei ole tegemist kahetasandilise omavalitsusega, vaid koostöödkorraldav organ nimetatakse liikmeomavalitsuste poolt;3. kahetasandilise omavalitsuse mudel- pealinnaregioonis on hulk esmatasandikohaliku omavalitsuse üksusi (sh pealinn) ning üks regionaalne maakondlikomavalitsus, mis lahendab siis antud teema seisukohalt olulisi küsimusi.Kahetasandiline omavalitsus võib teoorias rakenduda nii riigis tervikuna kuika üksnes pealinna regioonis. Kahetasandilise omavalitsuse peamisi tunnuseidon vahetult valitavad esinduskogud ning tasandite iseseisev pädevus jatulubaas.Siinkohal tuleb rõhutada seda, et erinevad halduskorralduslikud mudelid ja nendekasutamine sõltuvad väga oluliselt riigi poliitilisest- ja haldusstruktuurist ningdemokraatia arengutasemest. Sellepärast ei saa ühe riigi mudeli toimimist üks-üheleüle kanda teisele riigile. See kehtib eeskätt väljakujunenud demokraatia ja arenenudhalduskultuuriga Lääne- ja Põhja Euroopa mudelite kasutamisest Kesk- ja Ida-Euroopas. Arengujärgus süsteemid vajavad hoopis reglemeteeritumattoimimiskeskkonda, samal ajal kui väljakujunenud süsteemid toimivad paljuskiväljakujunenud tava ja halduskultuuri põhjal (kirjutamata reeglitel)1.5 Pealinnaregioon ja EestiEesti ja tema pealinn ei ole mingiks erandiks – olemas kõik tunnused ja kehtivad siinkõik reeglid, mis omased linnaregioonile, valglinnastumisele jms. Omaette küsimus,millele tuleb vastus leida, on - mida nimetada pealinnaregiooniks Eesti tingimustes.Kas on selleks linnaga piirnevad vallad, terve Harjumaa või ulatub see regiooni piirKesk-Eestisse? Sellele küsimusele püüab vastata käesoleva magistritöö 2. peatükk –töö empiiriline osa.15

Teades eelmises alapeatükis kirjeldatud mudeleid on lihtne kohandada neid tänaseleTallinna ja Tallinna tagamaa - Harjumaa - näitele.Tallinna linn oma administratiivpiirides on unitaarne kohaliku omavalitsuse üksus,Tallinna linnaosad ei ole iseseisvad kohaliku omavalitsuse üksused. Seevastu Tallinnaja Harjumaa kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd võib väga selgelt vaadelda kuihajamudeli näidet: kohaliku omavalitsuse üksused teevad omavahel vabatahtlikkukoostööd (nt Harjumaa Ühistranspordikeskus, HOL), kuid koostöö saab põhinedavaid kõikide osapoolte tahtel.Eesti ja Tallinna seisukohalt võib välja tuua järgmised perspektiivsedarengustsenaariumid:1. Vabatahtliku koostöö stsenaariumSee stsenaarium tähendab sisuliselt endise olukorra jätkumist. Tallinna arengulisiprobleeme see ei lahenda ning senine kaootiline areng jätkub.2. „Suur-Helsingi” stsenaariumTeine variant tähendaks analoogiliselt Helsingile regionaalse kohustuslikukoostöövormi sätestamist Tallinna ja ümbritsevate naaberomavalitsuste vahel.Vastavalt käesoleva töö punkti 1.4 alapunktis 1.4.2 toodule ja arvestades ka käesolevatöö peatükis kaks tehtud järeldusi, saab öelda, et võimalikud valdkonnad oleksid:• Teedevõrgustiku ja kergliikluse planeerimine;• Ühistransport;• Keskkonnaküsimused (näiteks ühised jäätmekorraldushanked, jäätmevedu,prügila);• Keskkonnamonitooring• Keskkonnakaitse (Tallinna ja Harjumaa rohevõrgustik)Jällegi peame kordama põhilist küsimust - missugune on see Tallinna tagamaa, misvõiks koostöösse haaratud olla. Kas selleks on ainult Tallinnaga vahetult piirnevadvallad või ka kaugem, kuid seotud tagamaa ?Üheks kriteeriumiks võiks olla näiteks elektriraudtee kulgemine.Probleemi puuduseks on ja jääb erinevate osapoolte esindatus koostööorganis ja kunakoostööorganisse kuuluvad liikmed on oma valla/linna esindajad, siis võivad16

piirkondlikud erimeelsused ja huvid saada nimetatud koostöövormi olulisekspidurdajaks.3. „Suur-Tallinna” stsenaarium„Suur-Tallinna” stsenaarium tähendaks regionaalse omavalitsuse moodustamistTallinnas ja Tallinna tagamaal. Suur-Tallinnal on oma otsevalitud volikogu javalitsus, tulubaas ning kindel pädevus, õigused, kohustused ja vastutus.Erinevad omavalitsused (tuumik-Tallinn, linna ümbritsevad vallad jne) oleksidiseseisvad esimesetasandi omavalitsusused. Suur-Tallinn võimaldaks lahendada kamitmed Tallinna sisemise juhtimise probleemid, nt mõnede linnaosade (Nõmme,Pirita) suurem iseseisvus või Pirita puhul liitumine Viimsi vallaga.Suur-Tallinna juhtimismudel oleks erinev ülejäänud ühetasandilise kohalikuomavalitsuse juhtimismudelist ning eeldaks kogu Eesti KOV süsteemiümberkorraldamist.Sarnaselt eelmise mudeliga oleks küsimuseks see, missugune on Tallinna tagamaa jamissugused omavalitsused Suur-Tallinna alla kuuluksid.Arvestama peab ka riigi regionaalpoliitika põhimõtteid. Uuringu „Pealinna regioonimõiste ja linnapoliitika alused ning põhilised arengusuunad” (2007) I osas ütlebS.Mäeltsemees „Maakonna piires regionaaljuhtimise jätkuva tähtsuse iseloomustamisekstuleb märkida, et 2007. aasta suvel-sügisel esitas regionaalminister poliitikutele arutamiseksregionaaljuhtimise arendamise aluspõhimõtted, kus märgitakse, et ei ole vähimatki kavatsusthakata maakondi reorganiseerima ning rõhutatakse praeguste maakondade säilimist.”Regionaaljuhtimise mainitud aluspõhimõtete kohaselt „maakond on kohaliku omavalitsuseüksuste koostööpiirkond, mida juhib maakondlikke ja omavalitsusüleseid (mitut kohalikuomavalitsuse üksust) omavalitsuslikke ülesandeid seaduse ning lepingu alusel täitevmaakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Maakondliku kohaliku omavalitsuse üksusteliidu peamine ülesanne on maakonna tasakaalustatud arengu tagamine valdade ja linnadekoostöö kaudu ning harupoliitikate sidustamine regionaalsel tasandil maakonna arengukavaabil. Arengukava omab õiguslikku staatust ning on sidus erinevatele ministeeriumidele jaseondub ka kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavadega ja strateegiatega…. Tänasedmaavalitsused muutuvad uue staatusega ja eelkõige riiklikku järelevalvet teostavaksinstitutsiooniks; maakonna riikliku struktuuriüksuse tegevuse põhisisu on kohalikuomavalitsuse üksuste teenuste kvaliteedi ja kohaliku omavalitsuse organite tegevuseseaduslikkuse kontroll ning samuti tänase maavalitsuse poolt täidetavad muud riikliku17

iseloomuga ülesanded, mida ei anta üle kohalikule omavalitsusele, maakondlikule kohalikuomavalitsuse üksuste liidule või asjaomastele riiklikele institutsioonidele.“Kuivõrd Eesti regionaalpoliitikas on võetud suund tänase maakondliku struktuurisäilimisele, siis järgnevas tabelis on esitatud ülevaade maakonnakeskuse osatähtsusestmaakonna rahvaarvus:Tabel 1. Maakonnakeskuse osatähtsus maakonna rahvaarvus 2007. aastalHarjumaa 74,4 Valgamaa 41,4 Järvamaa 25,4Tartumaa 66,2 Võrumaa 37,2 Lääne-Virumaa 25,2Pärnumaa 49,1 Hiiumaa 37,1 Põlvamaa 20,2Saaremaa 43,5 Viljandimaa 35,2 Jõgevamaa 16,0Läänemaa 42,6 Raplamaa 26,3 Ida-Virumaa 7,8Allikas: uurimistöö „Pealinna regiooni mõiste ja linnapoliitika alused ning põhilisedarengusuunad” (2007)Tabelist on selgelt eristuv Harjumaa, milles põhiosa on TallinnalTallinna osakaal on jälgitav järgmises tabelisTabel 2. Harju maakonna valdade ja linnade elanike arv ja osatähtsus seisuga01.01.2008Vald, linnelanikke%,2008.a.%,2006.a.TALLINN 401 345 73,9 74,42HARJU MAAKONDKeila L 9 487 1,74 1,75Loksa L 3 273 0,6 0,62Maardu L 16 520 3,04 3,08Paldiski L 4 242 0,78 0,8Saue L 5 917 1,08 1,07Aegviidu 910 0,16 0,17Anija 6 203 1,14 1,16Harku 10 358 1,9 1,77Jõelähtme 5 607 1,03 1,02Keila 4 539 0,83 0,81Kernu 2 063 0,37 0,38Kiili 3 944 0,72 0,67Kose 5 712 1,05 1,06Kuusalu 6 831 1,25 1,27Kõue 1 698 0,31 0,31Nissi 3 278 0,6 0,61Padise 1 906 0,35 0,3618

Raasiku 4 585 0,84 0,85Rae 10 063 1,85 1,71Saku 8 423 1,55 1,53Saue 8 458 1,55 1,5Vasalemma 2 860 0,52 0,54Viimsi 14 717 2,71 2,53KOKKU 542 939 100 100Allikas:http://portaal.ell.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12400/01.01.2008_rahvastik.htmHuvipakkuv on pealinnaregiooni mõningate põhiandmete (pindala, rahvaarv) võrdlusvälisriikidega. Enne uurimistöö „Pealinna regiooni mõiste ja linnapoliitika alused ningpõhilised arengusuunad” (2007) empiirilise osa ülevaadet on otstarbekas esitada mõningadvõrdlevad andmed sama töö esimesest osast. Sealjuures võrreldes Eestiga samas regioonisvõi väljastpoolt, kuid samas suurusjärgus olevate riikidega. Võrdluseks on valitud kaheksariiki. Seejuures tuleb mõista, et see on puhtstatistiline võrdlus, sest riigiti on erinevhaldusterritoriaalne korraldus. Liiatigi toimuvad viimases muudatused. Näiteks Taanigavõrdlus on praegu hoopis midagi muud, kui see olnuks enne 2007. aastat läbi viidudradikaalset haldusterritoriaalset reformi.Tabel 3. Riigi ning pealinna regiooni pindala ja rahvaarv mõningates riikidesPealinna rahvaarvBratislava417,7Helsingi564,5Kopenhagen1 145,8Ljubljana246,8Oslo548,6Riia722,5Stockholm782,9Tallinn398,6Vilnius542,8KOKKU5 370,2Riigi pindala(tuh km2)Riigi rahvaarv(tuh el)Pealinnaregiooni pindala(km2)49,0 5 389,0 Bratislava kraj2 053304,1 5 277,0 Uudenmaa6 37143,1 5 447,1 Hovedstaden2 56120,3 2 010,4 Osrednjeslovenska3 540Pealinnaregiooni rahvaarv(tuh el)603,71 373,61 636,7503,9323,8 4 681,4 Akershus+Oslo5 3721 057,964,6 2 281,0 Riia rajoon 883,63 439410,3 9 113,3 Stockholm lään 1 918,16 51945,2 1 363,2 Harju maakond 535,64 33365,3 3 385,0 Vilnius apskritis 847,89 7311 325,7 38 947,4 43 919 9 360,919

Tabel 4. Pealinna ja pealinna regiooni osatähtsus (%des) mõningates riikidesPealinnPealinna rahvaarvuosatähtsusriigisPealinna rahvaarvuosatähtsuspealinnaregioonisPealinnaregiooni pindalaosatähtsus riigipindalastBratislava 7,8 69,2 4,2 11,2Helsingi 10,7 41,1 2,1 26,0Kopenhagen 21,0 70,0 5,9 30,0Ljubljana 12,3 49,0 17,4 25,1Oslo 11,7 51,9 1,7 22,6Riia 31,7 81,8 5,3 38,7Stockholm 8,6 40,8 1,6 21,0Tallinn 29,2 74,4 9,6 39,3Vilnius 16,0 64,0 14,9 25,0KESKMISELT 13,8 57,4 3,3 24,0Pealinnaregiooni rahvaarvuosatähtsusriigi rahvaarvusTabelite 3 ja 4 andmetel võib öelda, et puhtalt haldusterritoriaalsetes piirides (linn omaümbritseva maakonna, lääni, apskritise vms-ga) on meie pealinna regioon oma pindalaosatähtsuselt riigis võrreldav eelkõige Vilniuse ja Kopenhaageniga. Rahvaarvu osatähtsuseltriigis on meie pealinna regioon võrreldavate riikide hulgas juhtival kohal – 39,3%. Meilejärgneb Riia regioon 38,7%, kuigi otseselt pealinna piires on Riia osatähtsus riigi rahvaarvusmeist 2,5 protsendipunkti suurem.2. UURIMISTÖÖ „PEALINNA REGIOONI MÕISTE jaLINNAPOLIITIKA ALUSED ning PÕHILISED ARENGUSUUNAD”Selleks, et selgitada: Tallinna mõjupiirkonna ulatus; KOV koostöö senist olukorda pealinnaregioonis nii regiooni omavalitsusteomavahelises suhtluses kui Tallinnaga, vajakajäämisi ja tulevase koostöö võimalusiviis Tallinna Tehnikaülikool 2007.a Tallinna Linnavolikogu tellimisel läbi küsitluse(lisa 1) 16 .16 Küsimustiku koostasid TTÜ humanitaarteaduskonna dekaan Sulev Mäeltsemees, Siseministeeriuminõunik ja TTÜ haldusjuhtimise doktorant Sulev Lääne ning käesoleva magistritöö autor, kes viis läbika laekunud ankeetide analüüsi ja koostas uuringu kokkuvõtte.20

2.1 Uurimistöö eesmärk, sihtgrupp ja tagasisideLäbiviidud uurimistööl olid järgmised täpsustatud eesmärgid:1. Saada ülevaade KOV vahelisest koostööst ja koostöö vajadusest ningvõimalustest nendes maakondades (Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa,Raplamaa, Läänemaa), kus sotsiaalmajanduslikud protsessid(valglinnastumine, pendelränne jms) on pealinna poolt eeldatavalt ja senisteuurimuste põhjal enim mõjutatud.2. Uurimustöö kitsamaks ülesandeks on ülevaate saamine pealinna regionaalsestkoostööst, st pealinna sotsiaalmajanduslikest seostest teiste KOV-idega.Küsitluses on seetõttu eraldi osad, mis puudutavad konkreetselt Tallinnagaseonduvat koostööd ja selle arenguperspektiive.3. Töötada välja ettepanekuid KOV koostöö efektiivsemaks ja paindlikumakstagamiseks Eesti seadusandluses.Küsimustik saadeti sihtgrupile läbi Harjumaa Omavalitsuste Liidu kahel korral ja läbiEesti Maaomavalitsuste Liidu ühel korral. Lisandusid küsitluse läbiviijate isiklikudkontaktid erinevate omavalitsuse juhtidega. Kõigele vaatamata laekusid vastusedsihtgrupiks valitud 78-st omavalitsusest vaid 28-lt ehk ca 36%. Kõigekoostöövalmimad olid Harjumaa omavalitsused 17 – 24-st vastasid 17 ehk 70,8%.Vastavad tulemusprotsendid teiste, sihtgruppi kuulunud, maakondade lõikeskujunesid – Raplamaalt 40%, Läänemaalt 33%, Lääne-Virumaalt 27% ja Järvamaalt18%Teades eeltoodud protsente võib öelda, et tagasiside oli tagasihoidlik, samas onkaetud kõik sihtgruppi haaratud piirkonnad ja seega on võimalik järeldusi teha. Kunamagistritöö puudutab Harjumaad, siis antud kontekstis on tagasiside arvestatav jaannab järeldustele kaalu.Kuivõrd küsitluse eesmärk oli selgitada välja sihtgruppi haaratud kohalikeomavalitsuste 18 seisukohad koostöö küsimustes, siis suhteliselt „leige” tagasisidevastuste näol annab juba esimese võimaluse järelduste tegemiseks – kohalikkeomavalitsusi, eriti väljaspool Harjumaad, ei huvita veel omavaheline koostöö pikemasperspektiivis. Vastajate hulgas oli 17 vallavanemat/linnapead, 2 volikogu esimeest, 2abivallavanemat, 2 ametijuhatajat, 6 nõunikku ja 8 erinevat spetsialisti.17 Rae vald, Viimsi vald, Saue vald, Maardu linn, Tallinna linn, Raasiku vald, Aegviidu vald, Kiilivald, Kose vald, Vasalemma vald, Keila vald ja Keila linn, Kõue vald, Nissi vald, Harku vald, Anijavald18 Läbi omavalitsuse tippjuhi seisukohtade21

Joonis 1. TagasisideHarjumaa omavalitsustest osalesid omavalitsused, millised märgitud punasega 19 :Joonis 2. Vastanud omavalitsused Harjumaalt19 Seitsmele mittevastanule esitati palve küsitluse täitmiseks vähemalt 10-l korral küll e-kirjaga, küllotse nö silmast-silma, paraku tulemuseta.22

Küsitlus koosnes seitsmest osast, millest esimene (üldine) osa andis hinnanguidharidus ja tööhõive valdkondadele. Teine, kolmas, neljas ja viies osa käsitlesidomavalitsuste toimivat koostööd ja koostöövajadust naaberomavalitsustega ningTallinnaga. Kuuendas osas küsiti seisukohti piirkondlike organiseeritud ühistegevustekohta ja viimases osas uuriti seisukohti e-omavalitsuse teemadel. Uurimistöö tulemusipresenteeriti Tallinna Visioonikonverentsil 2007.a ning käesoleva töö autor esinesuurimistööd kokkuvõtva ettekandega Valdade ja Linnade päevadel 2008.a.Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtted täidetud küsimustikest.2.2. Üldised küsimused2.2.1 HaridusHaridusalane koostöö väljendub kõige enam asjaolus, et ühe omavalitsuse registrisregistreeritud koolieelikud ja/või kooliõpilased kasutavad teistele omavalitsustelekuuluvaid haridusasutusi. Põhjused, miks kasutatakse teise omavalitsuseharidusasutusi, on erinevad:• Ühel omavalitsusel puudub vajalik haridusasutuste ressurss, teisel on ressursskasutamatao Muukeelsed koolido Valglinnastumise tagajärjel tekkinud lasteaia ja/või koolikohtade põud• Kodanike liikumine ühe omavalitsuse territooriumilt teise territooriumileseoses elukoha vahetusega, kuid selle liikumise fikseerimata jätminerahvastikuregistris.Eeltoodust johtuvalt on tegemist nii reaalse koostööga kui ka seaduse täitmatajätmisest 20 tuleneva fiktiivse koostööga, milles kohalikud omavalitsused on pigemkannataja rollis. Haridusalast koostööd reguleerivad koolieelse lasteasutuse seadusning põhikooli ja gümnaasiumi seadus, mis sätestavad muuhulgas kuludekompenseerimise mehhanismi teenust pakkuvale omavalitsusele.20 Rahvastiku registri seaduse § 39 1 . Isiku kohustuse hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest(1) Rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eestrahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi.(2) Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elamaasumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.23

Laste liikumine kohalike omavalitsuste haridusasutuste vahel on toodud kokkuvõtvaltLisas 2. Analüüsides toodud tabelit, saame teha järelduse, et naaberomavalitsusteharidusasutusi kasutatakse kõikide vastanud omavalitsuste poolt. Tallinnaharidusasutusi kasutavad valdavalt Harjumaa omavalitsused. Eelpool nimetatudfiktiivsest koostööst saab teha järelduse, analüüsides Tallinna poolt esitatud andmeidja seda eelkõige lasteaedade kasutamise osas. Kui Tallinnas elav lasteaiaealine lapskäiks lasteaias, mis asub Tallinna piirinaabriks oleva valla territooriumil, siis järeldusiteha ilma põhjalikuma uuringuta oleks ohtlik. Samas pole eriti loogiline, et Tallinnaselav laps käib lasteaias Anija, Kose või Vasalemma vallas, siin võib eeldada, et lapsereaalne elukoht on nimetatud omavalitsuses, aga tegemata on registritoimingud.Järeldused:1. Hariduse valdkonnas organiseeritud koostööd kui sellist ei toimu 21 .• Pole lepinguid erinevate omavalitsuste vahel, millega reguleeritakse, et üksomavalitsus tagab teisele teatud arvu kooli või lasteaia kohti 22 ja samutiteenuse haridusliku kvaliteedi, mille eest teine tellijana tasub 23 .• Koostöölepete sõlmimise asemel kasutavad omavalitsused olukordamaksumaksjate kinni hoidmiseks ja seega ka õhutavad kodanikke eiramarahvastikuregistri seaduse nõudeid registreerima oma elukohaks kohalikomavalitsus, kus reaalselt elatakse 24 .• Toimuvat koostööd saab nimetada isevoolseks (turumajanduse põhimõtteltoimivaks?), kus suur roll ono lapsevanema pealehakkamisel (lapsele koha hankimine teiseleomavalitsusele kuuluvasse hea mainega kooli),o paratamatusel, sest sellel omavalitsusel, kus haridusteenust vajatakse,puuduvad võimalused teenust pakkuda (nt. muukeelsed võierivajadustega koolid).2. Tallinnaga on tihedamalt seotud läbi haridusalase koostöö Harjumaaomavalitsused.21 Küsitluse järgnevates osades pole mitmed omavalitsused ka haridusteemalist koostööd, kui toimivat,ära märkinud22 Näiteks Rae vald sõlmib lepingu Tallinnaga, et viimane tagab esimesele 200 lasteaiakohta viieksaastaks23 Täna ei tasuta reaalse teenuse kvaliteedi eest vaid ruumide haldamisega seotud kulusid24 Näitena saab tuua eriti Tallinna regiooni, kus terav puudus lasteaiakohtadest ja omavalitsused, kellelon kohti munitsipaallasteaedades, kehtestavad reegleid, millega eelistatakse neid lapsi, kelle elukohtregistris on registreeritud konkreetse omavalitsuse territooriumile24

3. Haridusalase koostööna saab tinglikult vaadelda omavalitsuste vahelist koostöödhuvihariduse osas.2.2.2 TööhõiveTööhõive puhul huvitas küsitluse koostajaid, kas omavalitsused oskavad hinnata, kuipalju nende kodanikke on leidnud töökoha väljaspool omavalitsuse halduspiire. Kunatöö üheks eesmärgiks oli välja selgitada omavalitsuste side pealinnaga, siis erilist huvipakkus Tallinnasse tööle käivate inimeste arv. On ju teada, et seoses valglinnastumiseprotsessiga on inimeste elu- ja töökohad erinevate omavalitsuste territooriumitel ja seetekitab nn pendelrände omavalitsuste vahel - hommikul tööle ja õhtul tagasi. Kuivõrdtööpäeva alguse ja lõpu ajad töökohtadel kattuvad, siis on pendelränne põhiliseksummikute tekkimise põhjuseks Tallinnasse sissesõidul.On ka teada tendents tootmis-, äri- ja logistikaettevõtete linnast lähipiirkondadesselahkumiseks, seega on olemas pendelränne ka vastupidise iseloomuga – ettevõttetepersonal tuleb reeglina ettevõtte asukoha muutusega kaasa, kuid inimeste elukohad eimuutu, vähemasti mitte kohe.Kui väiksemad kohalikud omavalitsused oskasid anda hinnanguid oma tööealistekodanike töökohtade paiknemise osas, siis kahjuks Tallinn sellist teavet ei andnud jaseega on meil võimalik rääkida pendelrändest vaid kontekstis, elukoht väljaspoolTallinnat ja töökoht Tallinnas.Järgnevatelt illustratsioonidelt saame ülevaate Tallinnasse töölekäivate kodanike arvuproportsionaalsest jaotusest valimisse kuulunud maakondade lõikes.25

Joonis 3. Tööjõu liikumine Tallinnasse maakondadestTulemus pole üllatav - Tallinnaga läbi töökoha on seotud kõige tihedamalt Harjumaaomavalitsused. Samas analüüs Harjumaa omavalitsuste lõikes andis tulemuseks, etmitte kõikidele omavalitsustele ei ole Tallinn peamiseks töökohti koondavakskeskuseks. Sellele järeldusele jõudmine on jälgitav ka järgmiselt illustratsioonilt jasee tulemus on mõneti üllatav.Joonis 4. Tööjõu liikumine Harjumaalt Tallinnasse2.3 Koostöö naaberomavalitsustega2.3.1 Tänane koostööKüsimustike vastustes on vastajate poolt välja toodud järgmised koostöö valdkonnad(vt ka uurimistöö lisa 3) 25 :• Hariduse valdkonnas, millest eelpool sai ülevaade antud ja mille osas ei saavõtta ühest seisukohta, et tegemist on koostööga.• Ühistransport või selle erinevad osad õpilastranspordi ja/võinaaberomavalitsuste vahelise ühistranspordi näol. Erinevates piirkondadeserinevad lahendused. Loodud on maakondlikud ühistranspordikeskused,millest ühed on suutnud maakonna ühistranspordilahendused rahuldavalt töölerakendada, teised alles püüavad lahendusteni jõuda.• Jäätmehooldusealane koostöö 26 .25 Lisatud vaid käesoleva magistritöö elektroonilisele variandile26 Välja aravatud Harjumaa, kus üks omavalitsus on küll ekslikult seisukohal, et jäätmete ladestamineäriühingu Tallinna Prügila ladestusalale on mingil määral kirjeldatav koostööna26

• Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonialane koostööo reaalselt mitme omavalitsuse territooriumit katva ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooni toimimine;o ühiselt europrojektides osalemine;o sadeveeprobleemide lahendamine.• Kalmistute haldamine.• Ühiste puhkealade moodustamine.• Piirialade või läbiva infrastruktuuri (valdavalt teede) ühine planeerimine.Küsitluses oli ka võimalus koostöökohtade lisamiseks, kuid see võimalus olikasutamata jäetud. Samas on teada, et koostöö toimib sotsiaalhoolekande valdkonnaseakatele hooldekodu teenuse ostmise läbi nendelt omavalitsustelt, kellel vastavressurss olemas.2.3.2. Rahulolu koostööga. Mis takistab koostööd?Eelnevast saime teada, et on valdkondi, milles koostöö toimib, samas on see teadminepoolik ilma vastajatepoolse hinnanguta, kuidas toimib. Vastajatele anti ette 4kriteeriumit, mille alusel toimivat koostööd hinnata – rahul (R), pigem rahul (PR),pigem mitte rahul (PMR), mitte rahul (MR). Vastused saatnud omavalitsusteesindajad ei hinnanud kõiki tänaseid koostöövaldkondi. Sellest võib järeldada, etvastaja ei omanud seisukohta või sellel konkreetsel omavalitsusel nimetatud koostööpuudub. Kolm enim tagasisidet saanud koostöövaldkonnad:• haridus, mille kohta arvamust avaldas 66% vastanutest (R-53%; PR 37%;PMR 0; MR10%)• vee ja kanalisatsioonialane koostöö, mille kohta arvamust avaldas 62%vastanutest (R50%; PR33%; PMR6%; MR11%)• ühistranspordialane koostöö, mille kohta arvamust avaldas 48% vastanutest(R7%; PR43%; PMR29%; MR21%)Küsitluses oli etteantud loetelu võimalikest taksitustest – õiguslikud (märgiti 12korda), partnerist lähtuvad (15), majanduslikud (15), poliitilised (12) võiinimressursist tulenevad (13). Vastused olid ühest äärmusest teise ja nende aluseljärelduste tegemine nõuaks täpsustavat uuringut. Huvitav on tähelepanu juhtida27

asjaolule, et mitmed naaberomavalitsused (nende juhid), kes vastasid omavahelisekoostöö toimimise kohta jaatavalt, nimetasid koostöö edukuse piduriks partnerit.Samuti oldi koostöö efektiivsuse hindamisel erinevatel seisukohtadel. Lisaks jah/eihinnangu andmisele oli lisatud mõnede KOV-ide poolt ka põhjendusi. Toon näiteid: Koostöö ei toimi, sest omavalitsuse tulubaas võimaldab ise hakkama saada. Koostööd tehakse niipalju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Iga valla poliitikud soovivad näha oma valla paremust teiste ees. Koostöö peaks olema pikaajalisem kui valimisperiood. Õiguslikest takistustest selgitus - seadusandlikud piirangud, näiteksühistranspordi korraldamisel. Tänane õigusruum soodustab KOV-ide vahelist konkurentsi, mis omakordapärsib koostööd. Majanduslikest piirangutest saab esile tuua kodanikuvaenuliku olukorraHarjumaa jäätmemajanduses, kus lõppladestuse erakätes olek põhjustabliigseid kulutusi jäätmehoolduses. Poliitilises kontekstis on toodud ka järgmine selgitus – „KOV-ide juhtidehulgas võib viimasel ajal täheldada koostöötahte suurenemist hariduse jasotsiaalhoolekande valdkondades, kuid takistuseks on osutunud volikogud.Kuna volikogu liikmed on tavaliselt väiksema ja kindla piirkondlikukogukonna esindajad, kes pelgavad oma piirkonna sidumist vallakeskuse janaabervaldadega.” Kohaliku poliitilise otsustuse taha võib jääda ka koostöö näiteks ratsionaalseharidusvõrgu kujundamise osas, sest iga kohalik poliitik on lubanud valimistelmidagi, paljud just oma piirkonda lasteaeda või kooli, seega ratsionaalsetharidusvõrku kujundada on raske ja tegevus kujuneb lõpuks ebaratsionaalseksja ka kalliks2.3.3 Tulevase koostöö vajadusKa küsimusele, et millistes valdkondades oleks koostöö vajalik, saime vastuseksanaloogse loetelu täna toimiva koostöö valdkondadele, millele oli lisandunudrõhutatumalt turismi valdkond.28

Seega võib teha järelduse, et kõige rohkem ühiselt korraldatavad tegevusedvõiksid/peaksid olema haridus, ühistransport, jäätmemajandus ja üha enam kõneainetpakkuv ühine planeerimistegevus. Samas leidsid märkimist ka: ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine; teedevõrgu planeerimine ja rajamine; kalmistute planeerimine; puhkealade planeerimine.Arvestades koostöö mittetoimimise põhjendusi, peab asuma seisukohale, et tõsisemalton vaja rõhuda strateegiliste dokumentide väljatöötamise kvaliteedile, sealjuures onselgelt näha, et kasuks tuleks, kui lisaks täna nõutavale üldplaneeringukooskõlastamisele naabritega, kooskõlastataks omavahel ka erinevaid arengukavasid(haridusvõrk, vesi ja kanalisatsioon, valla/linna arengukava jms).2.4 Koostöö TallinnagaKüsitluse see osa kõigutab kahtlemata tänaseni kehtinud seisukohti Tallinna mõjust.Eelpool toodud tööjõu liikumise andmetele lisaks tõendab ka küsitluse Tallinnagakoostööle suunatud osa, et Tallinna mõjupiirkond on täna tunduvalt väiksem, kuiküsitluse koostamisel eeldatud. Samas ei tohi unustada, et tegemist onomavalitsusjuhtidele suunatud küsimustikuga ja seega on vastused põhiliselt nendeisikute kogemustele tuginevad ehk subjektiivsed. Majanduslik süvaanalüüs võib esiletuua sootuks teised tulemused. Kultuurilist tõmmet uuringu tegemisel ei käsitletud.Kui jätta kõrvale hariduse valdkond, kus täna toimuvat ehk koostööks nimetada onpalju, siis väljaspoolt Harjumaad vastanud omavalitsustel täna Tallinnagakoostöö puudub!Põhiliseks koostööareaaliks Tallinnale on seega Harjumaa, kuid vastustevarieerumiste põhjal saab öelda, et ka Harjumaad saab vaadelda erinevate tsoonidenaTallinnaga koostöö kontekstis. Elimineerides veel ühe koostöövaldkonna –ühistranspordi 27 , siis on Tallinnaga koostöö vaid loetud omavalitsustel – põhiliseltpiirinaabritel.Küsitluse visuaalne tulemus võiks olla järgnev27 MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus asutajad on kõik Harjumaa omavalitsused29

Joonis 5. Kõige enam pealinnaga seotud piirkond2.4.1 Tänane koostööVastustes on leidnud koostööna äramärkimist järgmised valdkonnad: Haridus; Ühistransport; Ühisveevärk ja –kanalisatsioon; Planeeringud; Teede ehitus; Harjumaa omavalitsuste poolt oli märkimist leidnud ka jäätmehooldus, kuidsiin pigem ekslikult, sest tõlgendati Tallinna Prügila kasutamistlõppladestusalana kui koostöö kohta, samas on see prügila vaadeldavpiirkonna prügilana ja kohustus selle kasutamiseks tuleneb õigusaktidest.Ühtegi koostöölepet omavalitsustel Tallinnaga selleks tegevuseks ei ole. Mainimist on leidnud ka noorsooalane koostöö läbi ühise Eesti Õpilasmalevi(EÕM) projekti, mis on reaalselt käivitunud2.4.2 Rahulolu. Mis takistab koostööd?Kuivõrd küsitluse käigus ilmnes, et Tallinnaga on koostööpunktid (va haridus)põhiliselt Harjumaa omavalitsustel, siis alljärgnevalt on esitatud kokkuvõtte HarjumaakontekstisTabel 5. Harjumaa omavalitsuste rahulolu koostööst Tallinnaga30

pigem pigem mitte mitterahuldav rahuldav rahuldav rahuldavHaridus 4 3 0 0Ühistransport 3 1 1 0Jäätmehooldus 1 3 1 0ÜVK (europrojektides osalemine) 5 1 0 0Kalmistute haldamine 1 2 0 0Ühiste puhkealade moodustamine 0 2 1 1Piirialade või läbiva infrastruktuuri 0 1 2 0(teed) ühine planeerimineKoostööd takistavate põhjuste osas oskasid või soovisid jällegi vastata vaid osaküsimustiku täitjatest. Kõige enam nimetati probleemiks majanduslikke takistusi ningvajaliku inimressursi puudumist, järgmiseks takistuseks toodi välja partnerist(Tallinn) johtuvat koostöö võimatust. Viimase taksitusena nähti poliitilist takistust.Partnerist johtuvat on vastanute poolt põhjendatud – „tundub, et Tallinnahaldusaparaat on liiga suureks ja juhitamatuks paisunud. Erinevad otsustustasandidei tea mis teised teevad ja seega on tulemused tihti vastukäivad” 28 .Kuivõrd ka Tallinna esindajad 29 on küsitlusele vastanud, siis nende poolt hinnatuna onkoostööle kõige suurema takistuse püstitajaks ühelt poolt „huvi puudus” 30 ja teisaltinimressursi puudus, mida on selgitatud järgnevalt: „Koostöö nõuab lisaaega, mida eiole olemasolevatel töötajatel, kuna nad on oma põhitööga hõivatud”.Erinevate valdkondade osas toodi samuti põhjendusi. Ühistranspordi ebakvaliteetsestoimimises on selgelt põhjuseks kunagine riigi poolt (läbi maavalitsuse) tehtud otsuskaotada munitsipaalstruktuurid, erastada need ja osta teenust sisse äriühingutelt.Harjumaa jäätmemajanduses on selgelt tehtud samad vead võrreldunaühistranspordiga. Siin on vea tegijaks küll Tallinn ise, sest nimetatud valdkonnas28 Kas see väide ka põhjendatud on, seda peaks selgitama uuringu järgmises etapis – intervjueerides niiväitjaid, kui ka Tallinna juhte29 Küll mitte omavalitsusjuhtide tasemel30 Ei ole täpsustatud, kelle poolse huvi puudus31

tehtud vead on johtunud Tallinna linnavõimu kunagistest juhtimisotsustest 31 –Tallinna Prügila AS-i erastamine 32 koos tarbijale vaenulike erastamislepete 33sõlmimisega, millega garanteeriti tarbijale/jäätmetekitajale suurinvestori kasumi võrrasuurem ladestushind.2.4.3 Tulevase koostöö vajadusAnaloogselt toimivale koostööle joonistub ka tuleviku koostöö osas välja piirkond kuskoostöö vajadusi nähakse ja see piirkond on valdavalt Harjumaa. Erisusi leiab ka siin,vähemalt üks vastanud Harjumaa omavalitsustest ei näe koostöövajadust Tallinnagaka tulevikus, mitmed näevad seda väga piiratud aladel – haridus, ühistranspordikorraldus. Nii nagu toimiva koostöö puhul, on ka tuleviku koostöö puhul põhilistekshuvitatuteks reaalse, kvaliteetse ja kahepoolse koostöö osas Tallinna piirinaabrid.Koostöövaldkonnad kattuvad sisuliselt etteantud loeteluga. Ühistranport on kindlasti tänastes päevaprobleemidest kõige teravam, seetõttuon ta ka jätkuvalt tähelepanu keskpunktis. Haridusvõrgu küsimused vajavad lahendamist, et koostöö jõuaks tõepoolestorganiseeritud tegevuse tasemele ja poleks mitte õppekoha majandamiskuludeostmine/müümine. Jäätmehooldus on küsimus, kus oleks võimalik koostööd teha. Eelduseks onTallinna Prügila AS-i osaluse välja ostmine „suuromanikult”, seejärel toimivajäätmejaamade võrgu loomine. Tallinna Prügila AS peaks olema toimivajäätmehoolduse alase ühistegevuse alustala ja seega peaksid kõik Harjumaaomavalitsused (va piirialade omavalitsused, kes on juba mõne analoogseettevõtte liikmed) olema ka prügila omanikeringis. Üha enam vajab Tallinna ümbruse logistika tähelepanu ja sellealane koostööpeab ka reaalselt toimima hakkama. Seda nii kergliikluse kui ka raskeveosteliikluse osas.31 Peab tõdema, et nende otsuste tegemise ajal teadaolevat arvestades ei saadud teada, et tulevikus saabotsuseid kritiseerida ja nimetada vigadeks.32 Äriühing Tallinna Prügila AS asutati Tallinna Volikogu otsusega nr 150, 29.10.1998.a. Samaotsusega otsustati 65% aktsiaid müüa strateegilisele investorile, kes selle eest pidi rahastama prügilarajamise ja käivitamisega seonduva. Strateegiline investor ei täitnud seda kohustust kunagi.33 16.05.2000.a.32

Jätkuvalt nähakse vajadust naaberomavalitsuste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide integreerimiseks Tallinna vastavatesüsteemidega 34 . Pinna-, sade- ja muu liigvee ärajuhtimisega seotud küsimuste lahendamine. Tallinna lähialade arendamine puhkealadeks, kus ka tallinlane saabkvaliteetselt puhata ja oma energiavarusid täiendada. Turismialast koostööd näevad sisuliselt kõik Tallinna lähivallad, Harjumaatervikuna kui ka ülejäänud sihtgruppi sattunud maakondade omavalitsused2.5 Piirkondlik organiseeritud koostööUurimistöö selles osas sooviti saada vastajate seisukohti erinevate koostöövormidekohta. Kuigi erinevate omavalitsuste poolt on loodud MTÜ-sid lahendamaks nendekaudu väiksemate piirkondade kitsaskohti, on siiski omavalitsustele kõigereaalsemaks koostöö organiseerimise ja koordineerimise võimaluseks maakondlikudomavalitsusliidud. Kuivõrd see selgus ka küsitluses ja oli ka eeldatavaks vastuseks,siis küsiti, kas omavalitsused on rahul omavalitsusliitude tegevusega või soovitaksenende liitude reorganiseerimist.Hinnang maakondliku omavalitsuse staatusele12%18%Tänane olukord sobibvälja arendamineei tea70%Joonis 6. Küsitluses osalenute seisukohad omavalitsusliitude tegevuse vastavusestootustele34 EL nõuded üle 2000 inim ekvivalendiga asumites ühiskanalisatsiooni välja arendamine 2011;radooni kõrge tase põhjavees jms. Direktiiv asulareovee puhastamise kohta: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:15:02:31991L0271:ET:PDFDirektiiv olmevee kvaliteedi kohta: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:15:04:31998L0083:ET:PDF33

Jooniselt on selgelt näha, et kohalike omavalitsuste juhid ei ole omavalitsusliitude,kuhu nende juhitav omavalitsus kuulub, tegevusega rahul. Küsitlus ei selgitanudrahulolematuse põhjuseid.Samuti küsiti omavalitsusjuhtide seisukohta küsimuses, et kas peaks muutmaomavalitsusliitude rahastamispõhimõtteid. Suhteliselt üksmeelne arvamus on jälgitavjärgmiselt jooniseltOmavalitsusliidu tegevuse rahastamine6% 6%liikmemaksustriigieelarvsetkombineeritud88%Joonis 7. Küsitluse osalenute seisukohad omavalitsusliitude tegevuse rahastamise osasSooviti teada, kas on õigustatud suurema liikmemaksuga liikmele liidus suuremahääleõiguse andmine. Järgnevalt jooniselt on näha sellele küsimusele antud suhteliseltselge vastus. Antud küsimuse püstitust tabasid suhteliselt pahased kommentaarid.Kas hääleõigus peaks sõltuma liikmemaksusuurusest?24%15%61%Ei suurendaSuurendabei oma seisukohtaJoonis 8. Küsitluses osalenute seisukohad hääleõiguse ja liikmemaksu suurusesidumisest34

Kommentaarides nimetati juba küsimuse niimoodi sõnastamist demokraatia surmaks,põhjendustesse toodi sisse võrdlused äriühingutega ja asuti seisukohale, etomavalitsusliit pole aktsiaselts ning seetõttu ei tohi tekkida olukorda, milles keegivõiks osta otsustusõigust, lisaks kaduvat väikevaldade huvi liidus osaleda jne. Üksküsimusele jaatavalt vastanu on oma seisukoha esitanud järgnevalt „võib esialgutunduda koostööpidurina, aga on õiglane, vajab laiemat arutelu”. 35Järgmisena uuriti omavalitsusjuhtidelt nende arvamust haldusterritoriaalse korralduseotstarbekuse kohta ja vastused on esitatud järgnevatel joonistel. Joonis 9 väljendabkõigi küsitletute seisukohti ja joonisel 10 on toodud küsitlusele vastanud Harjumaaomavalitsusjuhtide seisukohad 36Kas tänane haldusterritoriaalne korraldus onotstarbekas?33%27%Tuleks liita mõnenaaberomavalitsusegavõi osaga sellesttänane jaotusotstarbekas40%ei oska öeldaJoonis 9. Küsitluses osalenute seisukoht tänasele haldusterritoriaalsele jaotusele35 Täpsuse huvides tuleb märkida, et Tallinn kui ilmselt suurima liikmemaksuga omavalitsus, omaarvamust selles küsimuses välja ei öelnud.36 Ilma Tallinnata35

Kas tänane haldusterritoriaalne korraldusHarjumaal on otstarbekas?15%38%Tuleks liita mõnenaaberomavalitsusegavõi osaga sellesttänane jaotusotstarbekas47%ei oska öeldaJoonis 10. Küsitluses osalenud Harjumaa omavalitsuste esindajate seisukoht tänaselehaldusterritoriaalsele jaotuseleKuivõrd küsitluses ei püstitatud ülesannet kirjeldada, kuidas peaks väljendumahaldusterritoriaalse korralduse otstarbekus ehk milliseid omavalitsusi peaks liitma 37 jamillises osas, siis ilma täiendava uuringuta ei ole neid kommentaare võimalik anda.Järgnevalt on esitatud ühe vastaja täiendav seisukohavõtt: „Hea küsimustik koostööväljaselgitamiseks.Teise tasandi ellu kutsumine lahendaks ilmselt paljud koostöö küsimused, kuid see onläbivaieldud etapp ja usun, et ka vanamoodne arenevale demokraatiale ja ühiskonnavajadustele.Koostöö saab alati olla mitmepoolne ja sõltub ennekõike juhtpoliitikutest.Näen selget vajadust seadustada koostöö pealinnaregioonis esialgu kolmesvaldkonnas- Ühistransport- Jäätmehooldus- Regionaalne, - strateegiline planeerimine regioonis.Seega kaasata häid spetsialiste ja poliitikuid, analüüsidest ja tekkinud vajadustestlähtuvalt- Kas moodustada Eestis pealinna regioon ja teha sellele oma koostööseadus (Soomemudel)- Käsitleme kogu Harjumaad (osaliselt teisi maakondi) ja pealinna selle regioonina37 Oli antud võimalus ka omavalitsuse jagamiseks, sellist võimalust ei pakkunud keegi vastanuist36

- Muudame kohalike omavalitsusüksuste koostöö seadust selliselt, et tekib kohustuskoostöö järele eelpooltoodud teemades.Jättes kõrvale poliitilised suundumused ja vaated, on nendes valdkondades koostööülivajalik selleks, et luua pikemaid visioone ja strateegiaid valdkondade arenguks”.2.6 E-omavalitsusViimane osa koostööküsitlusest hõlmas valdkonda, mida küsitluse koostajadnimetasid e-omavalitsuse edasiarendamiseks, jättes seejuures defineerimata mõiste „eomavalitsus”.Kuivõrd tänasel (2008 aprill) regionaalministril on oma töös seatudprioriteediks just e-demokraatia temaatika, siis võib asuda seisukohale, et küsitlusekoostajad/läbiviijad on olnud selles küsimuses sammukese keskvalitsusest ees, ehkteisisõnu võib väita, et e-demokraatia (sh e-omavalitsuse) temaatika edasiarendamisevajaduse tunnetus on omavalitsusi tundvate kohalike poliitikute/juhtide hulgas olnud„kuum” juba aastaid. Riigitasemel küsimusega tegelema asumine on selles kontekstisvaid tervitatav.Antud küsimustikus jäeti omavalitsusjuhtidele „vabad käed” defineerimaks mõistet e-omavalitsus ja oma definitsioonist tulenevateks vastusteks.Arvatavalt tuli selleski valdkonnas väga erinevaid vastuseid. Alates väga sisulistestkirjeldustest, mida e-omavalitsuse all mõeldakse, mida ta annab omavalitsusele jatema klientidele, kuni selleni välja, et deklareeriti, et e-omavalitsusest rääkimiseks onesmatähtis Interneti-ühenduse, rääkimata kvaliteetsest ühendusest, omamine. Antudküsimuses esitas oma seisukohti 97 % küsitluses osalenutest.Arvamused väljenduvad järgmisel joonisele-omavalitsuse edasiarendamine25%3%vaja edasiarendadaei ole vaja arendada3%69%vaja edasiarendada, eikommenteeri kuidasei vastanudJoonis 11. Küsitluses osalenute seisukoht e-omavalitsuse edasiarendamise vajadusest37

Kuigi e-omavalitsuse edasiarendamist toetas peaaegu 100%-line enamus, siis need69% vastanutest, kes ka oma kommentaarid esitasid, on suhteliselt erinevatelarvamustel. Osa arvab, et edasiarendamine on suhteliselt kallis ja vajab riigiosalemist, teised on seisukohal, et e-omavalitsus võimaldab olla kokkuhoidlik. Osa onseisukohal, et e-omavalitsus on digitaalse allkirja kasutamine ja blanketid Internetis,teised räägivad e-riigist ja riiklikest andmebaasidest ning nende kasutamisest nii, etkodanikud saaksid oma toimingud teostatud ilma omavalitsusse tulemata üle Internetiigast maailma punktist eeldusel, et olemas on Interneti-ühendus. Ülevaade vastusteston toodud lisas 4.Kõige huvitavam vastus oli aga selline: „E-omavalitsuste osas pole minu arvatesmõtet igal KOV-l kohapeal jalgratast leiutada. Riigi sõnum on siiani olnud aga see,et e-riik tähendab ainult riigisektorit, st mitte KOV-e. E-teenuste lahendamist tuleksvaadelda kindlasti riigi kui terviku seisukohast. Segaseks jääb ka, mida küsimustikukoostajad pidasid silmas e-omavalitsuse all (kuigi ma ise olen IKT-ga "sina-peal"inimene). Täna vallas selles osas andmeid pole, milliseid e-teenuseid inimesedreaalselt kasutada sooviks” .2.7 Järeldused küsitlustulemustest Kõik vastanud peavad koostööd tähtsaks, seda nii maakonna piires, maakonnapiire ületavalt, kuid eriti naaberomavalitsustega. Eriti olulisteks peetakse koostööd esmatähtsate teenuste pakkumisel –ühistransport, haridusteenus, jäätmehooldus, veevarustus ja kanalisatsioon,planeerimistegevus. Haridusalase koostöö puhul nähakse vajadust sisulisele koostööle, mitte vaidkohakulude maksmist. Antud küsitluses osalenute seisukohti arvestades on Tallinna teenuste mõjuväljapoole Harjumaa piiri (aga ka mõne Harjumaa kaugema omavalitsuseseisukohalt) ääretult väike, lausa olematu. Tallinnaga koostöö on tihe ja tiheneb edaspidi 100%-lise kindlusega omapiirinaabritega. Seega antud küsitluse kohaselt on võimalik määratledaTallinna kui pealinna regioon. Küsitlusele vastanud omavalitsusjuhid ei ole rahul tänasel kujul toimivaomavalitsusliitude süsteemiga, sh omavalitsusliitude rahastamismudeliga.38

Mõtlema panev on vastanud omavalitsusjuhtide hulk, kes kaaluvad oma vallavõi linna ühendamist mõne teise omavalitsusega tervenisti või osaliselt. Julgustav on ka teadmine, et omavalitsusjuhid soovivad ajakohastada omajuhitavas vallas/linnas e-asjaajamist, samas on arvamuste paljusus märgiks, etsellele valdkonnale tuleb pöörata rohkemat tähelepanu riigi poolt, luuesvõimalusi e-asjaajamise efektiivseks korraldamiseks kõikides omavalitsustessõltumata nende suurusest.3. VÕIMALIK KOOSTÖÖ JÄÄTMEHOOLDUSE ALAL HARJUMAALKäesolevas peatükis ei pretendeeri autor millegi uue välja mõtlemisele. Pigem on seearutlus teemal, kuidas võiks ja peaks edasi minema, arvestades naabermaadekogemust ja eelmises peatükis esitletud uuringu tulemusi. Majanduslikud arvutusedseega pole käesolevas osas mitte kõige olulisemad.3.1 Jäätmehoolduse mõiste, jäätmehoolduse arendamineJäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle jajäätmekäitluskohtade järelhooldus. (jäätmeseadus §11). Sealjuures jäätmekäitlus onjäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealanenõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk onvältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. (jäätmeseadus§12)Kohaliku omavalitsuse kohustuseks on korraldada jäätmehoolduse arendamistoma haldusterritooriumil.3.2 KoostöövajadusJäätmeseaduse kohaselt: „Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse ületeostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudeltootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.” (§11, l 2) Järgidestsiteeritud seadusesätet, võib öelda, et kõik ongi reguleeritud, kui vastavaltjäätmeseadusele kehtestada ka kohaliku omavalitsuse territooriumil kehtivad jajäätmeid puudutavad õigusaktid – jäätmekava, valla või linna jäätmehoolduseeskirjad,avaliku korra ja heakorra eeskirjad - viia läbi korraldatud veo konkurss ja seejärelteostada tõhusat järelevalvet. Teades ja toonitades, et kõik kulud kannab39

jäätmetekitaja/-valdaja, siis omavalitsus tõesti ei peaks muretsema millegi muu ülepeale eelpool kirjeldatu.Kui seadusandlusega on kõik regulatsioonid antud ja muretsema ei peaks, siis miks2007.a. läbiviidud ja käesoleva töö 2. peatükis kirjeldatud uuringus selgus, etjäätmehooldus on üks olulisemaid valdkondi, milles omavalitsuste esindajad näevadkoostöövajadust. Samuti võiks küsida, miks erinevates Euroopa riikides on mindudjäätmehoolduse alasele omavalitsuste vahelisele koostööle.Põhjusi on mitmeid:1. Jäätmemajandus on mahul baseeruv ettevõtlus. On teada, et olme/tavajäätmetekogus inimese kohta on Euroopa riikides vahemikus 300-600 kg inimese kohtaaastas, Eestis arvestatakse see keskmiselt 400 kg inimese kohta aastas.Illustreerimaks olmejäätmete teket, esitan alljärgnevalt andmed maakondadekaupa 2005. a 38Tabel 6.Maakond % Olmejäätmete teke(t)inimesekohta(kg)Harjumaa (shTallinna) 47,7 232104 445Tartumaa 12,5 60972 410Ida-Virumaa 10,3 50015 288Pärnumaa 7,4 35892 402JärvamaaRaplamaa 4,3 21038 280Lääne-Virumaa 3,8 18457 278Viljandimaa 3,3 16168 286Saaremaa 2,2 10665 303Võrumaa 2 9789 253Läänemaa 2 9594 343Jõgevamaa 1,6 7646 204Valgamaa 1,4 6818 196Põlvamaa 1 5308 167Hiiumaa 0,5 2532 247Kokku: 100 487000 361Eeltoodust johtuvalt saab öelda, et Harjumaal on olmejäätmete teke inimese kohtaaastas üle Eesti keskmise. Seega, teades inimeste arvu, on kerge prognoosida38 Suurusjärgud ja proportsioonid on samad ka täna, kahjuks puuduvad keskkonnaministeeriumilkoondandmed 2006 ja 2007 aastate kohta40

2. Jäätmekäitluse logistika vaadeldavas piirkonnas ja sealt johtuvad koostöövajaduseda. Maaomavalitsustele on iseloomulik erinev asustustihedus. On alevid jaalevikud ja vallasisesed linnad, milliseid võib lugeda tiheasustatud piirkondadeks,kuid on ka piirkondi, mida nimetatakse hajaasustatuteks. Jäätmeseadus panebomavalitsusele kohustuse korraldada jäätmevedu, kuid muuhulgas ütleb seadus:„Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumihajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmeteväikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ningkorraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.” (§66 lõige 3)Seega jääb ühe valla poolt korraldatud jäätmeveo puhul kogu valla territooriumjäätmeveoga katmata. Korraldades konkursse suuremates piirkondades ja üle mitmevalla, on võimalik korraldatud veo alad määrata nii, et sinna sisse jäävad ka nnhajaasustusalad ja nende külastamiseks ei ole vaja teha ekstra ja kalleid väljasõite.Niisugune lähenemine võimaldab kvaliteetsemalt teenindada kõiki kodanikke jakindlasti pole kasu ka keskkonnahoiu kontekstis olematu.b. Jäätmeahela lõpp-punkti paiknemisest johtuvad erisused.Joonisel 12 on selgelt näha, et prügila paiknemine Harjumaal panebjäätmetekitajad/valdajad erinevasse olukorda ja joonis 13 omakorda annab võimalusekuidas seda olukorda võrdsustada. Põhjalikumalt analüüsitakse olukorda Harjumaakäesoleva peatüki punktis 3.4, kus püüan selgitada, et joonisel 13 presenteeritavTänu TPAS paiknemiseleon erinevate Harjumaaomavalitsuste kauguserinev ja seegamaksumus ka ebavõrdnekliendile.Veokaugus kuni70km, üks otsJoonis 12. Olukord jäätmeveoturul täna42

Joonis 13. Võimalik skeem veokulude kokkuhoiukspõhimõte annab võimaluse kulude kokkuhoiuks, keskkonnasäästlikumakskäitumiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks3.3 Klastripõhise lähenemise võimalikkus jäätmehooldusesEelmises punktis lahkasime koostöövajadust jäätmehoolduse valdkonnas. Käesolevaspüüan selgitada kas see koostöö saab olla ka klastripõhine.3.3.1 Klastri mõiste, kontseptsioon ja arendamineInglise-Eesti sõnaraamat annab sõnale „cluster” tähenduse „kobar, kimp, parv”.Võõrsõnastik 40 selgitab sõna: „klaster – koos töötavate ühetüübiliste seadmete rühm;inf.kobar, kindla pikkusega sektorirühm kettal; keem. vähemalt nelja metalliaatomitest koosnev molekuliühend; muus. kobarkooskõla”.Kuivõrd tänapäevasesse keelde on juurdunud sõna „klaster”, siis käesolevas tööskasutatakse seda ingliskeelse sõna „cluster” tähenduses.Kuigi klastri põhimõtetest rääkis ja klastrimõtlemise regionaalmajanduse alused esitasrohkem kui sada aastat tagasi Alfred Marshall („Principles of Economics”, 1890), siisjuhtivaks asjatundjaks ja teerajajaks klastrite temaatikas peetakse Michael E.Porteri´t.40 Huvitav on märkida, et 2003.a. Uno Mereste Majandusleksikonis ei leidu üldse viidet klastrile43

Porteri definitsioon (1998) klastrile on järgmine: klaster on ühel kindlal alaltegutsevate üksteisega seotud ettevõtete ja assotsieerunud institutsioonidegeograafiline kontsentratsioon.Altenburg ja Meyer-Stramer (1999) lisavad ettevõtete ja assotsiatsioonide ruumiliselekontsentratsioonile ettevõtete mõjutamise väliste tegurite poolt ning klastrissekuuluvate assotsiatsioonide ja ettevõtete vahel toimuvad interaktsioonid väites, et : Klastrisiseste ettevõtete vahel toimuvad horisontaalsed ja vertikaalsedühendused; Klastris olevate ettevõtete, institutsioonide ja indiviidide vahel toimubintensiivne informatsiooni vahetamine, mis aitab suurendada loovat miljööd; Ühistegevused on vajalikud kohalike eeliste suurendamiseks; Klastri spetsiifiliste tegevuste toetamiseks on vajalik mitmekesiseinstitutsionaalse infrastruktuuri olemasolu; Oluline on sotsiaalkultuurilise identiteedi olemasolu, mis põhineb ühistelväärtustel ja loob usaldust.Carrie käsitluses (2000, 290) on klaster ettevõtete võrgustik, mis kaasab ettevõtetekliendid ja pakkujad, see laieneb haridusasutustele ja uurimisinstituutidele, kesvarustavad klastrit inim- ja tehnoloogilise kapitaliga. Carrie arvates kujutab klasterendast virtuaalset ettevõtet – sageli teenindavad klastri komponendid mitmeid tööstusining nad võivad olla mitmete klastrite liikmed.Termin “tööstuse aglomeratsioon” või “tööstuse geograafiline kontsentratsioon”tähendab olukorda, kus tööstuse kontsentratsioon on üle oma tavapärase taseme, misselles tööstuses eksisteerib (Johnston,1994). Mida konkurentsivõimelisem jaettevõtlusesõbralikum on keskkond, seda suurem on kasvupotentsiaal ningaglomeratsiooni suundumus. Porteri arvates (1998) ei ole klastrid ebatavalisednähtused, vaid nad on vastus küsimusele, kuidas võita konkurentsieeliseid ühaglobaliseeruvas maailmas – läbi kohalike teadmiste, suhete ja motivatsiooni, mida onkaugemal asuvatel rivaalidel väga raske saavutada.Branderburger ja Nalebuff (1996) on klastri mõiste selgitamisel kasutanud sõna “coopetition”- “Ettevõtted teevad koostööd, kui nad küpsetavad pirukat ningkonkureerivad, kui nad hakkavad seda jagama. Kombinatsioon sõnadest“competition” ja “co-operation” märgib dünaamilisemat suhet, kui kumbki sõna44

eraldi seda suudaks”. Eesti keeles võiks sõna “co-opetition” märkida “koostöölesuunatud konkurents”.Klastri kontseptsiooni teoreetilise baasi arendas välja eelpool tsiteeritud Porter(1990), kes väitis, et klastri tugevus sõltub nelja tegurgrupi vastastikusest mõjust (vt.Joonis 14 ), milleks on:1) ettevõtete strateegia, struktuur ja turukonkurentsist,2) nõudluspoolsed ehk nõudlustingimused – turunõudlust mõjutavad tingimused3) seotud ja toetavad tööstusharud – sidus ja tugisektorite olemasolu ja nende areng4) tootmisteguritega seotud ehk tegurtingimused – olemasolev inimressurss jainfrastruktuur ning nende kvaliteetAntud tegurkoosluste kompleksi nimetatakse Porteri järgi “Porteri teemandiks”Juhus/võimalusEttevõtete strateegia,struktuur jakonkurendidTegurtingimusedNõudlustingimusedSeotud ja toetavadtööstusharudValitsusJoonis 14. Klastrikontseptsioon ehk klastri teemantAllikas: Porter (1990, 1998)45

3.3.2 Jäätmekäitluse alane koostöö Soomes ja BelgiasSoome näide.Soomes on loodud koostöövõrgustik Green Net Finland(http://www.greennetfinland.fi/en/), mille eesmärgiks on luua uusi ärivõimalusi omaliikmetele läbi keskkonna know-how ja tehnoloogia ekspordi. Koostöövõrgustikusosalevad erinevad keskkonnaettevõtted, koolitusettevõtted ja avaliku sektoriesindajad.Tegevusvaldkondadeks on energia valdkond, milles on eesmärgiks rohelise energiatootmine; vee-ja reovee valdkond; jäätmemajandusega seonduv; kaevandamisegaseonduv valdkond. Samuti pakutakse järelevalve ja juhtimisteenuseid erinevateskeskkonnaga seonduvates küsimustes.Klastripõhist lähenemist pakutakse kõikides nimetatud valdkondades. Green NetWaste Cluster ehk Green Net Jäätme klaster koondab endas ettevõtteid ja konsultante,kes pakuvad jäätmekäitluse juhtimise ja konsultatsiooni teenuseid, jäätmekäitluse jataaskasutuse tehnoloogijaid, jäätmekäitluse/taaskasutuse teenuseid. Mitmed klastrissekuuluvad ettevõtted tegutsevad edukalt nii Soomes kui väljaspool seda. Headenäidetena saab nimetada konsultatsiooniteenust pakkuvat Pöyry Environment Oy(http://soilandwater.poyry.com/) või taaskasutusteenust pakkuvat Kuusakoski Oy (http://www.kuusakoski.com/ )Helsingi Linnaregiooni Koostööpiirkonna näide - YTV 41Helsingi regioonis on jäätmehooldusettevõtlus loodud. Tegemist on YTV - WasterManagement ( http://www.ytv.fi/ENG/waste/frontpage.htm ) nimelise ja piirkonnaomavalitsustele kuuluva ettevõttega.Ettevõtte tegevusvaldkondadeks on piirkonna ühistranspordiga tegelemine,jäätmehoolduse korraldamine ja õhupuhtuse monitoorimine. Jäätmehooldusekorraldamine on terves jäätmeahela osas selle ühisettevõtte organiseerida. Seegakogumisest, taaskasutamise ja/või lõpp(ladestamiseni)käitluseni.41 YTV - yhteistyövaltuuskunta46

Belgia näide – Valloonia (pr. Wallonie)Valloonias (föderatiivne piirkond Belgias, keskus Namur, elanikkond 3,38 miljonitinim.) on loodud jäätmeklaster 41 ettevõtte osalemisel.(http://agroval.clusters.wallonie.be/dechetssolides/en/)Selles klastris ei osale aktiivselt omavalitsused nii nagu seda tehakse Soomes, samasilma omavalitsusi kaasamata ja nende abistava käeta ei saa ka siin. VallooniaJäätmeklastri tegevused on samuti kogu jäätmeahelat hõlmavad – jäätmete kogumine,transport, sortimine, taaskasutus (sh energia tootmine), jäätmete töötlemine (shkompostimine, biogaasi kogumine), lõppladestamine. Lisaks loomulikult uurimistööd,konsultatsioon. Kõrvaltegevusena ka reostunud pinnaste töötlemine, piirkondaderekultiveerimine jms.On aru saadud, et ühiselt tegutsemine annab efektiivsuse ja ka ökonoomia, seega poleEestis vaja leiutada jalgratast, vaid omandada kogemusi.3.3.3 Jäätmehoolduse koostöökogemus Eestis.Koostööst ja selle vajadusest on arusaadud Eestis juba 2003.a., kui loodi kaks esimestJäätmekeskust.Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS näideEsimesena asutati äriühinguna Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS. Asutajate hulgas oli 47omavalitsust, hiljem on lisandunud veel 2. Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS asutati2003.a. märtsis.Selle äriühingu loomise eesmärgiks oli „Rajada aastaks 2009 Kagu-Eesti piirkondakõikidele keskkonnanõuetele vastav jäätmekeskus, luues võimaluse nõuetelemittevastavate prügilate sulgemiseks. Eesmärgi saavutamisel juhindub Kagu-EestiJäätmekeskuse AS Eesti keskkonnastrateegia põhimõtetest, mille põhieesmärk ontagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikudressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitadesning majanduse arengutaset arvestades.”( http://www.kagujaatmekeskus.ee/index.php/page,1 )Kagu-Eesti Jäätmekeskuse visioon ütleb, et:”Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS soovib saada kohalikele omavalitsusteleusaldusväärseks partneriks jäätmekäitluse põhimõtete rakendamisel. Üldtunnustatudpõhimõtete kohaselt tuleks jäätmeteket võimalikult vältida, teises järjekorras jäätmeidtaaskasutada. Jäätmeid tuleb korduskasutada, materjalina ringlusse võtta või47

taaskasutada. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeidarvestades, on viimane lubatud käitlusviis.”Kahjuks ei ole tänaseni suudetud käivituda plaani kohaselt, sest põhieesmärgiks olijäätmekeskusel nõuetele vastava nn europrügila rajamine, mille baasil teisi püstitatudeesmärke täitma asuda. Teatavasti aga kohalike elanike vastuseisu tõttu on Kagu-Eestiprügila rajamine peatunud ja projekti üle vaieldakse kohtus.MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse näide2003.a oktoobris on asutatud 24 omavalitsuse poolt MTÜ Kesk-EestiJäätmehoolduskeskus.„MTÜ on seadnud enesele eesmärgiks tagada piirkonnas, sõltumata haldusjaotusest,ühtne jäätmehoolduse kavandamine ja korraldus ning liikmete omavaheline koostöölähtuvalt keskkonnakaitse ning säästva arengu põhimõtetest. Kindlustada ümbritsevalooduskeskkonna hoidmine ja säilimine.” (http://jol.cma.ee/?CatID=1064 )Jäätmehoolduskeskuse põhilised ülesanded ja eesmärgid on: kõigile jäätmekäitlusteenuste tagamine; jäätmete tekke stabiliseerimine ja vähendamine; jäätmemajanduse arendamine ja võimalikult kõigi jäätmetekitajatekaasahaaramine; taas- ja korduvkasutatavate jäätmete kogumise suurendamine; ühtsetel alustel toimiva, süsteemse jäätmehoolduse korraldamine; jäätmehoolduse arendamiseks vahendite taotlemine; jäätmekäitlusrajatiste võrgustiku väljaarendamine.Selle keskuse loomine on liikunud loomulikumat rada pidi – ta tekkis juba töötavaVäätsa prügila (avatud 2000-l aastal ja kuulub 13-le Järvamaa omavalitsusele) baasil,seega oli olemas europrügila ehk lõppladestuslüli, mis on selgelt ühe toimivajäätmekeskuse kohustuslikuks osaks. Jäätmekeskuse omanike ringi kuuluvadomavalitsused on kõik Väätsa prügila tegevuspiirkonnas, seegi kinnitab loogikat, etlõppkäitluskoht on põhiline siduv lüli toimivale jäätmekeskuseleEestis on lisaks Väätsa prügilale tänaseks valmis veel 4 kõikidele normidele vastavatprügilat tavajäätmete käitlemiseks. Kahjuks nende baasil ei ole tekkinudjäätmekeskusi sarnaselt Kesk-Eestiga.48

Nendeks prügilateks on: Uikala prügila Kohtla vallas. Kuulub Jõhvi ja Kohtla-Järve linnadele, Jõhvi,Kohtla ja Toila valdadele Torma prügila Torma vallas. Kuulub Torma vallale. Opereerib Amestop OÜ Tallinna prügila Jõelähtme vallas. Kuulub AS-ile Cleanaway 65% ja Tallinnalinnale 35%. Opereerib Tallinna Prügila AS (TPAS) Paikre prügila Paikuse vallas. Kuulub Pärnu linnale ja Paikuse vallale.Opereerib OÜ Paikre3.3.4 Eestis jäätmehoolduse korraldamise võimalus klastripõhiseltTeades eelpooltoodud Porteri teemandit, saame nentida, et: Olemas on võimalus, isegi vajadus, sest jäätmeteke on olemas ja vajadusnendega tegelemiseks samuti. Ka on seadusandlik baas, millega on seatudkohustused riigi poolt nii tarbijale/jäätmetekitajale kui ka kohalikuleomavalitsusele Olemas on osaline infrastruktuur, mida tuleb täiendada, kuid mis veel tähtsam– on olemas kvaliteetne infrastruktuur lõppladestuskoha näol, millel ontegelikult monopoli seisus, kuid hinna kehtestamisel seda ei arvestata ja seegaon vaja tekitada konkurents või muuta lõppladestuskoha omandisuhteid.Eelpool analüüsisin konkurentsi mõttetust lõppladestusturul, seega oleks üheksvõimaluseks muuta prügila omanikeringi ja osta välisomaniku osalusomavalitsuste poolt välja. Samas on tekkimas siiski ka konkurents läbijäätmete põletamise, kuid teades, et põletamisjääk tuleb ikka ladestadaprügilasse, siis tänase omanike struktuuri korral saab ilmselt olemapõhjendamatult kallis tuha ladestamise hind, mis lõpuks võetakse ikkajäätmetekitaja taskust. Seega olenemata konkurendi turule tulekust onotstarbekas prügila välja osta ja luua sellest tulevase klastri süda, mille ümbersaab korraldada ülejäänud struktuuri. Jäätmehooldusklastril on nõudlus olemas paratamatult, sest ilmajäätmekäitluse ja selle korraldamiseta ei ole võimalik tänapäeval kvaliteetselteksisteerida. Seotud ja toetavad sektorid on samuti olemas erinevate jäätmekäitlejate näol –vedajad, taaskasutajad jne – olemas.49

Avaliku sektori seotus ja abi on samuti olemas, täna riik on jäätmekorraldusereguleerimises isegi mõne sammu võimalustest ees. Kohalikud omavalitsusedaga mujal Eestis (va Harjumaa) on jäätmekäitluse alal koostööd tegemasvähemalt läbi prügilaprojektides ühise osalemise (Väätsa, Uikala, Paikre,Torma). Lisaks eeltoodutele on täidetud ka tingimus, et on olemas kindel regioon, milleulatuses seda klastrit oleks võimalik käivitada – Harjumaa.Eeltoodut arvestades on tingimused täidetud ja tuginedes Porterile, võiks jäätmeklastriloomine Harjumaal ja ilmselt ka mujal Eestis, olla perspektiivikas ettevõtmine. Sedaenam, et ka eesmärk peaks kõikidel omavalitsustel olema ühine – pakkuda omakodanikele ja keskkonnale vastuvõetavat kvaliteetset teenust ja seda põhjendatud(liigset kasumit mitte tagaajava) hinnaga.Kogu temaatika juures on siiski üks täitmata tingimus. Nimelt analüüsin nnomavalitsuste vahelist jäätmeklastrit, mille üheks ja ehk tähtsaimaks osaks peaksolema omavalitsuste poolt loodud ühisettevõte, kuid klastrispetsialistid 42 rõhutavad, etklastri edu üheks peamiseks tingimuseks on erasektori eestvedamine. Järgnevaspunktis selgub, et just eraomaniku suurosalus Tallinna Prügila AS-is on tänakujunenud pidurdavaks ja mitte edasiviivaks või isegi erinevaid initsiatiiveblokeerivaks. Samuti on osalus nii lõppladestusettevõtte kui ka turul konkureerivavedaja omanikeringis küsitava väärtusega ausa konkurentsi ja hea tava kontekstis.Seega siin väike vastuolu on, kuid toetudes käesoleva peatüki punkti 3.3 alapunktis3.3.2 toodud lähinaabrite kogemusele väidan, et see ei ole takistuseks klastripõhiselejäätmekäitlusele.3.4 Harjumaa Jäätmehoolduskeskus3.4.1 Harjumaa erinevus ülejäänud Eestist.Eelmises alapeatükis toodud ülevaates näeme, et kõik uued prügilad Eestis on 100%omavalitsuste omandis. Näeme ka, et ainus toimiv jäätmehoolduskeskus on loodudVäätsa prügila baasil, mille omanike ringis on kõik maakonna omavalitsused. Teadeska Soome kogemust, siis võib väita, et ühe jäätmehoolduskeskuse efektiivsekstoimimiseks on vajalik lõppladestuspaiga kuulumine omavalitsustele. See võimaldab42 Näiteks R.Noorkõiv 2005.a. esitluses klastrite tekke võimalusest Eestis50

kontrollida hindu ja välistab ka turumajanduse põhimõtetega demagoogilisemanipuleerimise 43 .Tallinna Prügila puhul on tegemist erandiga Eesti kontekstis. Selle prügila rajamisel ei ole kaasatud teisi Harjumaa omavalitsusi 44 . Tallinn on läinud teist teed ja nii nagu täna on teada – teinud sellega vea.Tallinn kaasas mitme infrastruktuuriettevõtte 45 omanike ringi nn strateegilisedinvestorid. Selliselt käitudes sooviti kiiret rahasüsti linnakassasse 46 ja lisakska delegeerida kohustuste täitmine uutele omanikele. Kui Tallinna huvi oli linnakassasse vahendite saamine ja kohustuste endalt ärasuunamine, siis võib ilma põhjalikuma analüüsita tunduda, et käituti õigesti. Tegelikkuses anti ära kontroll ettevõtte üle, kuid näiteks Tallinna Prügila AS-ikäivitamiseks on Tallinna linn väikeaktsionärina investeerinud rohkem kuiseda tegi suur ja strateegiline liitlane SKP Recycling (täna Cleanaway) 47 . Rohkem investeerinuna oli strateegilisele investorile nii aktsionäridevaheliseleppega kui ka ettevõtte ja Tallinna vahelise teenusleppega antud mitmeidolulisi garantiisid, mis tegelikkuses põhjendamatud. (igal juhul kuni 15%kasumi teenimine 48 , nn juhtimistasu 49 jne)Seega on tänane jäätmete ladestustasu Tallinna Prügila AS-is kindlasti ca 15%kõrgem kui ta võiks olla siis, kui ettevõte kuuluks omavalitsustele ja seda majandaksomavalitsustevaheline operaator.Lisaks tõi eraettevõtte omanikeringis olemine kaasa euroabidest ilma jäämise.43 Lähiminevik Harjumaal, kui Ragn-Sells soovis endale prügilat ja rõhus turusuhetele ja konkurentsile,mis võimaldaks hindade alla viimist. Tegelikult juba eespool analüüsisin teemat ja tõestasin, et stabiilsevõi isegi väheneva trendiga lõppladestatavate jäätmete jagamine kahe või enama lõppladestusettevõttevahel tõstab hinda langetamise asemel.44 Isegi mitte Jõelähtme valda, mille territooriumil prügila asub45 Üheks halvaks näiteks on Tallinna Prügila AS, kuid veelgi halvema näitena on tuntud AS TallinnaVesi46 ilmselt ka erakondade rahakotti, kas otseselt või kaudselt. Vt ka peatükis 2 toodud selgitusi47 Strateegiline investor omandas 65% aktsiaid hinnaga 26 miljonit krooni, see oli kogu tema panus.Tallinn oli emissiooni korraldamise ajaks teinud kulutusi 14 miljonit krooni, lisaks viis Tallinn läbiISPA vahendite taotluse juurdepääsutee ja nõrgveetorustiku rajamiseks. Projekti maksumus kujunes ca95 miljonit krooni, millest Tallinna osa oli ca 25 miljonit krooni. Tegelikkuses kulutas „väikeaktsionär”uue prügila rajamiseks rohkem, kuid otsustusõigus väiksem. Samuti teenimise võimalus. Lisaks kõigelepidi Tallinn kandma ka Pääsküla prügila sulgemisega seotud kulud48 See garantii annab võimaluse ettevõttele mitte tegeleda efektiivsuse tõstmisega, uute teenustejuurutamisega. Sõltumata kuidas ettevõte tegutseb, igal juhul on tal õigus küsida 15% kasumit!49 Eriti ebaõiglane punkt, mis garanteeris suuromanikule esimese 5 aasta jooksul 300000 eurot jajärgmise 4 aasta jooksul 200000 eurot igal aastal, kokku siis ca 36 miljonit krooni. Sealjuures polnudoluline kas ettevõte töötab kasumiga või kahjumiga. Kuuldavasti on tänaseks need maksed peatatud51

3.4.2 Tänane ja tuleviku jäätmeahel HarjumaalTänane lihtsustatud jäätmeahel Harjumaal on kujutatud järgneval illustratsioonilJoonis 15. Tänane jäätmeahel HarjumaalSealjuures on olemas konkurents veoturul 50 , kuid vedajatel on vajadus arvestadalõppladestuse maksumusega. Eelnevast on teada, et üks „aga” on siingi – TallinnaPrügila AS-i suuromanik Cleanaway omab veofirmat, millele kontsernisiseselt onvõimalik kehtestada soodushindasid. Seda küll mitte otse, kuid läbi erinevate teenusteostmise küll.Kuivõrd TPAS-i täna ei huvita, kuidas jäätmed ladestuspaika jõuavad, siis järgnevalillustratsioonil kordan ebaloomulikku ja ebavõrdset olukorda, mis on veoteenusepakkumisel ja endaga kaasa toonud erinevad teenuse hinnad erinevates Harjumaakonna piirkondades50 2008.a. aprillis on siingi küsitavusi ja kahtlustatakse Cleanaway ja Ragn Sellsi kartellilepet Tallinnakonkurssidel osalemises52

Veokaugus kuni70km, üks otsJoonis 16. Ülevaade veokauguste erinevusest tänasel veoturul HarjumaalVeel 2004.a. oli aktuaalne teise prügila loomine Lääne Harjumaale. Et mitte kaotadaselle piirkonna jäätmeid ja seeläbi ka sissetulekut, siis TPAS-s kaaluti võimalusirajada Saku valda ümberlaadimisjaam, milline võtaks jäätmeid vastu sama hinnagakui prügila ja veaks ise laadimisjaamast jäätmed prügilasse. Selleks koostati äriplaan,milles arvutati läbi erinevaid stsenaariume ja võimalikke lisategevusi, shlaadimisjaama rajamine ja opereerimine. Laadimisjaama investeeringu tootlusekssaadi esimese 8 aasta jooksul 111,29%, mida peetakse väga heaks. Väljavõte ettevõtteäriplaani laadimisjaama puudutavas osas on esitatud käesoleva töö lisas 6. Kuigierinevad ühikhinnad on tänaseks muutunud, pole siiski kahtlust, et kontseptsioontöötab ka tänastes tingimustes analoogselt.Kahjuks ei ole suudetud 2004.a.alguses äriplaani valmimise järgselt veenda prügilasuuromanikke laadimisjaama investeeringu tegemiseks, samuti algasid vaidlusedplaneeritud laadimisjaama naabermaa omanikega. Viimase ja otsustava punktiinvesteeringust loobumiseks pani asjaolu, et konkureerivat prügilat planeeriv teinesuurfirma Ragn Sells jõudis oma vastava tegevusega tupikusse.Arvestades, et konkureerivat prügilat ei tule, seega jäätmed laekuvad TPAS-i igal juhul53

kasumlikkus on enam vähem sama ümberlaadimisjaamaga jaüberlaadimisjaamata (lisas 6 esitatud väljavõte äriplaanist, vt ka joonis 17 51 )siis polnud mõtet investeerida laadimisjaama(de)sse.40.0%Puhaskasumi marginaali võrdlus30.0%%20.0%10.0%0.0%tegelik4 kuud1 2 3 4 5 6 7 8aastaPuhaskasumi marginaal olemasolev üksusPuhaskasumi marginaal lisaüksustega EttevõteJoonis 17. Puhaskasumi marginaali võrdlus TPAS äriplaanis aastateks 2004-2011. (Allikas TPAS)Äriühingut ei huvita Lääne Harjumaa jäätmetekitaja taskust võetav tasu, mis peabkatma jäätmete teekonna jäätmetekitajast lõppladestajani.Seega eeltoodut arvestades TPAS-i huvi vastuvõtupunktide/laadimisjaamade 52rajamise vastu rauges.Kui prügila oleks omavalitsuste ühisomandis, siis selline huvi leiaks varem või hiljemrahuldamist ja see tooks kaasa spetsautodega (prügipressidega) veo lühenemise jaseega ka teenuse odavnemise. Teenuse odavamaks muutumine aitab omakorda kaasajäätmete metsa alla sattumise vähenemisele.Tulevikus võiks lõppladestatavate jäätmete vastuvõtmine Harjumaal välja nähajärgmiselt 5351 Olemasoleva üksuse puhul 1,3-35,6% ja olemasolev+lisanduvad 1,5-35,8%52 Prügila „värava” viimine jäätmetekitajale lähemale53 Võimalikud ümberlaadimisjaamad on paigutatud juhuslikult arvestades vaid kaugust TPAS-ist54

Joonis 18. Võimalik tuleviku stsenaariumArvestades, et lõpptöötlusturule jäätmetevaldkonnas on tulemas ka IruSoojuselektrijaam jäätmete masspõletamise ehk taaskasutamisega, siis võiks skeemnäha välja ka järgmiseltJoonis 19. Võimalik tuleviku stsenaarium - alternatiiv55

Eeltoodut teades on võimalik saada järgmised lihtsustatud jäätmeahelad:Joonis 20. Klastripõhine jäätmeahel HarjumaalViimast illustratsiooni saab vaadelda lisaks lihtsustatud jäätmeahelale kaklastripõhise jäätmeahelana. Klastris osaleksid nende skeemide kohaselt vedajad,taaskasutajad, pandiorganisatsioonid, lõppladestaja koos kogumisjaamadega jalisanduv Iru SEJ 54 , mida saab vaadelda samuti taaskasutajana. Lisades klastrissekonsultatsioonifirmad, millised korraldaksid erinevaid veokonkursse omavalitsusteüleselt, siis ei tekiks ka vedajal võimalust pakkuda erinevates piirkondades erinevaidja sealjuures selgelt ebaõiglaseid hindu. Täna selline võimalus on ning põhjendadasaab seda: korraldatud veo piirkond on väike piirkond asub prügilast kaugel54 Eesti Energia plaanide kohaselt käivitub 2011 sügisel, projektvõimsus jäätmete põletamisel 220 000tonni aastas56

Lisaks kasutatakse ära omavalitsuste vahel puuduvat koostööd ja info mitteliikumistja nii saabki võimalikuks tänane hindade erinevus veoturul (vt järgnev tabel)Tabel 7 Korraldatud jäätmeveo hindade võrdlus Harjumaa omavalitsustes 55Vald,linnkonteineritühjendamisehind140 l 600 l 2500 lAnija 70 105 309Harku 54 92,8 280,59Keila l 58 115,5 322,15Kernu 69,85 107,7 353,85Kose 61 135 404Kuusalu 55,95 64,1 313,75Loksa 50 62 265Nissi 57 68 317Paldiski 45,9 52,4 303,75Raasiku 67 76 336Saue v 61,75 69,75 300,4Viimsi 55,5 66,1 330,4Rae 51,2 41,6 267Allikas: valdade kodulehedTabelist nähtub hindade erinevus 56 . Reeglina on hinnad prügilast kaugematesomavalitsustes kõrgemad, kuid põhjendamatult erinevad on hinnad näiteks kahesnaabervallas – Raes ja Raasikul – mis mõlemad asuvad suhteliselt lähedal prügilale.Niisugused erisused ei saaks ühise tegevuse korral tekkida.3.5 Ohud klastripõhise tegevuse käivitamiselÜheks suuremaks ohuks on asjaolu, et klastripõhise tegevuse kasu ei väljendukoheselt. Klastripõhist tegevust peab toetama riiklik poliitika, milles on selgeltettenähtud etapid klastrite loomisest nende reaalse käivitumiseni. Tsiteerin järgnevaltBalti Uuringute Instituudi 2005.a. tööd Made in Estonia : „olulisemaks tegurikssiinjuures on teatud valdkonna tipptasemel inimressursi olemasolu ja teke, milleksvastavad eeldused loob ainult kaasaegne haridus- ja teadussüsteem. Haridus- jateadustellimus on klassikaliste majanduspoliitika vahendite kõrval üks peamisihoobasid, mille kaudu saab ja peab suunama majanduse struktuuri muutumist55 Andmete saamisel kasutatud valdade kodulehti, ülejäänud omavalitsuste kodulehtedel andmedpuudusid56 Kontekstivälised on Kose ja Paldiski. Kose vallas on kuni 2009.a. avatud ja töötav vana prügila ja onabsoluutselt arusaamatu nii kõrge teenuse hind. Paldiski jäätmed veetakse täna veel avatud Haapsaluprügilasse, mis on linnale lähemal kui TPAS ja mille vastuvõtuhind soodsam57

suurema teadmismahukuse, so suurema lisandväärtuse loomise suunas. Riigil onsiin äärmiselt oluline roll, sest ainult riik saabki seda teha.Selline arusaam ei erine oma põhisõnumis paljudest teistest, nüüdseks klassikalistest,majandusarengu käsitlustest, mis peavad sotsiaal-majandusliku arengu peamiseksliikumapanevaks jõuks innovatsiooni ja majanduse teadmistemahukuse kasvu.Õigeaegne investeering majandusklastri tulevastele vajadustele vastava teadmistebaasi loomisse avab teatud uusi võimalusi kiiremini kasvavatesse, sobilikutehnoloogilise tasemega ja eeldatavalt suurema kasumlikkusega majandusharudessesisenemiseks ning loob seega võimalused kõrgtehnoloogilisele ekspordileorienteeritud tööstuse tekkeks selles valdkonnas. Kord juba turul olevate ettevõtetearenguks, klastrite tekkeks ja arenguks on aga sama olulised ka kõik muudmajanduskeskkonna mõjud.Eesti tööturu praeguste hädade üks põhjuseid on seega asjaolu, et majandusestruktuursete muutustega paratamatult kaasnevateks ümberkorraldusteks tööjõunõudluses on valmistumata jäetud. Samas peab majanduse kaasajastamiseksvalmistumine olema alati ettepoole vaatav tegevus ja pole kuigi mõistlik kohandadaEesti haridus-ja teadussüsteemi olemasolevale madaltehnoloogilisele majanduselevastavaks (kuigi turg justkui näiks just seda nõudvat).Samuti on nii Eesti tööstuses kui teadusmaastikul täna kohalik klasterduminesisuliselt olematu. Edukad ettevõtted on aga üha enam saamas osaks Põhjamaadeklastrites. Eelkirjeldatud majandusarengu loogikast lähtuvalt on avaliku poliitikaüheks peamiseks ülesandeks klasterdumise soodustamine. Reaalne olukord Eestisviitab samas, et siseriiklik klasterdumine on Eestis lähi- kuni keskpikas perspektiivis(5-15 aastat) sisuliselt utoopiline.”Arendus- ja innovatsiooniettevõtte A&L Management Eesti AS juhataja ja partnerÜlo Kannelmäe on välja toonud mõned hoiatused klastrite loomisel ja käivitamisel: Koostöö ei ole idealism, koostöö käivitamine toob lisakulutusi ja selleks tulebvalmis olla; Koostöö käivitamine vajab aega selleks, et ennast ette valmistada niimoraalses kui ka füüsilises mõttes; Koostöö tugineb omavahelisele usaldusele, selleks tuleb olla avatud ja ausoma partnerite suhtes; Koostöö nõuab oma oskuste ja võimete tundmist, spetsialiseeritust. Igaüksteeb seda, mida kõige paremini oskab. Kõigil koostöö osapooltel peab olema58

midagi, mida koostöövõrku anda, nõrkade ettevõtete koostöövõrgust ei olekasu kellelegi; Määravaks teguriks on partnerite aktiivsus ja motiveeritus koostöö tegemiseks,vägisi kedagi koostööd tegema ei pane; Projekti käivitamiseks panustatav raha on heaks mõõdupuuks partneritekavatsuste tõsidusest. Koostöö käivitamine eeldab tavaliselt välist „mootorit”Eeltoodud tsitaatide tõestuseks tooksin veelkord Valloonia klastrite näite, misiseloomustab hästi nii riigi poliitika osatähtsust kui ka protsessi pikaajalisust.http://agroval.clusters.wallonie.be/federateur/en/historicalbackground.html#1999/2000:%20Early%20yearsProtsess algas aastal 1999, mil viidi läbi uuringud riigi finantseerimisel. Uuringutulemusel alustati pilootprojektiga. Eksperimenteeriti aastatel 2001-2006. Sellelajavahemikul toetati Valloonia regiooni poolt 12 klastrit. Tavajäätmete klaster loodiaastal 2004. Ajavahemikul 2001-2006, mida loetieksperimentaalperioodiks/katseajaks, jälgiti protsesse. Pidevalt oli kaasatudkonsultatsiooniettevõte. Tehti ettepanekuid klastrite toetamiseks avaliku sektori poolt,seadusemuudatusteks jne. Periood 2006/2007 loeti ülemineku perioodiks ja tänasekson klastripõhine majandus Valloonias täies jõus. Järeldus on – ilma riigita/avalikusektorita ei ole mõtet loota selles valdkonnas õnnestumisele.Kokkuvõtvalt võib öelda, et klastripõhise jäätmemajanduse käivitamine Harjumaal on võimalik, kuidvajab kõigi omavalitsuste aktiivset osavõttu. Kindlasti on vajalik ka prügila kui lõppkäitlusettevõtte omandamine, vastaseljuhul klastri edukaks toimimiseks vajalik infrasüsteem ümberlaadimisjaamadenäol Lääne Harjumaal jääb välja arendamata, sest tänastel põhimõtetel, kusprügilatel on piirkonnad, ei ole TPAS-il mõtet pingutada ja vahendeidkulutada - jäätmed jõuavad prügilasse igal juhul. TPAS-i ei huvita ja ei peagi huvitama kogumise ja veo teenuse hind prügilastkaugele jäävates omavalitsustes. Omavalitsustel pole mõtet kulutada infrastruktuuri rajamisele, kui kogutavateja ümberlaaditavate jäätmete vastuvõtuhind on prügilas ikka vaja maksta.59

Mõte on vaid siis, kui prügila väravahind rakendub ümberlaadimisjaamades jasisaldab ümberlaadimisjaamast prügilasse transportimise maksumust.Ilmselt muutub kogu kontseptsioon siis, kui käivitatakse jäätmete masspõletus.Masspõletuse käivitamise eelselt vajavad vastamist järgmised küsimused: Miks peaks jäätmekütuse tarnija maksma soojatootjale peale kütuse eest 57 ? Miks peaks Harjumaa jäätmevaldajad maksma kinni Tallinna inimestetoasooja? Miks on üldse vaja jäätmeid sortida, kui on võimalus masspõletuseks, mis onsamuti taaskasutamine?Kuigi õiguslik baas jäätmepõletuse osas on olemas 58 , on seda Eesti kontekstiarvestades vaja täpsustada, eelpool esitatud ja ilmselt veel nii mõnelegi muuleküsimusele on vaja vastused leida, kuid selge on see, et prügila jääb ka masspõletusesttekkiva jäägi – tuha 59 - ladestamiseks ja ümberlaadimisjaamad võimaldavad kogumiseja veohindu hoida madalal ka põletamise korral.Seega kohalikud omavalitsused saaksid täita oma kohust kodanikele soodsa ja samaskvaliteetse teenuse pakkumise läbi igal juhul.Ja kuigi öeldakse, et kõik tõenäosused on 50% - asi kas juhtub või ei juhtu (ArthurBloch), siis on 100% kindel, et kui me ise midagi õnnestumiseks ette ei võta, siis „asi”– ka Harjumaa jäätmeklaster - ei juhtu.57 Täna gaasi eest ei maksa gaasi müüja soojatootjale, samas jäätmete põletamisest saadav soojus onturul eelistatud ja võrguettevõtja peab selle ostma enne fossiilsete kütustega toodetud sooja. Seegavõiks soojatootja ka jäätmete eest maksta.58 Soojuse ja elektrienergia koostootmist reguleerivad: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturukasuliku soojuse nõudluse alusel, Eesti Elektrituru seadus, Eesti Kaugkütteseadus, Jäätmeseadus59 Eesti Energia andmetel tekib aastas lendtuhka 10000 tonni, koldetuhka 40000 tonni ja suitsugaasidepuhastusjääki 2000 tonni. Kokku 52 000 tonni ladestatavat jäädet60

KOKKUVÕTEKäesoleva magistritöö teemaks on omavalitsuste vaheline koostöö Harjumaal nnpealinnaregioonis. Teema lahkamiseks on magistritöö esimeses osas antud ülevaadeterminoloogiast ja (pea)linnaregioonidest ja nende koostööst Euroopas.Magistritöö esimese osa kokkuvõtteks saab öelda - Euroopa pealinnade ja nendetagamaa (valglinnastunud piirkonna) analüüs näitab, et tegemist onhalduskorralduslikult olulise probleemiga. Euroopa pealinnade ja nende tagamaakoostöös lahendatavate probleemide ring on riigiti sarnane:1. Regionaalplaneerimine ja liikluskorraldus2. Ühistransport3. Keskkonnapoliitika (jäätmehooldus, keskkonnamonitooring jne)4. TervishoiukorraldusKoostöö organisatsiooniline pool pakub aga mitmeid erinevaid võimalusi, igaühelneist oma eelised ja puudused. Levinumad võimalused on järgmised:1. Vabatahtliku koostöö mudel- pealinna ja tema tagamaal asuvate kohalikuomavalitsuse üksuste vaheline koostöö toimub vabatahtlikkuse alusel;2. Kohustusliku koostöö mudel- pealinna ja tema tagamaa koostöö on avalikuhuvi seisukohalt olulistes valdkondades reglementeeritud eriseadusega.Seejuures ei ole tegemist kahetasandilise omavalitsusega, vaid koostöödkorraldav organ nimetatakse liikmeomavalitsuste poolt;3. Kahetasandilise omavalitsuse mudel- pealinnaregioonis on hulk esmatasandikohaliku omavalitsuse üksusi (sh pealinn) ning üks regionaalne maakondlikomavalitsus, mis lahendab siis antud teema seisukohalt olulisi küsimusi.Kahetasandiline omavalitsus võib teoorias rakenduda nii riigis tervikuna kuika üksnes pealinna regioonis. Kahetasandilise omavalitsuse peamisi tunnuseidon vahetult valitavad esinduskogud ning tasandite iseseisev pädevus jatulubaas.Rõhutamist vajab asjaolu, et erinevad halduskorralduslikud mudelid ja nendekasutamine sõltuvad väga oluliselt riigi poliitilisest- ja haldusstruktuurist ningdemokraatia arengutasemest. Sellepärast ei saa ühe riigi mudeli toimimist üksüheleüle kanda teisele riigile. See kehtib eeskätt väljakujunenud demokraatia ja61

arenenud halduskultuuriga Lääne- ja Põhja Euroopa mudelite kasutamisest KeskjaIda- Euroopas. Arengujärgus süsteemid vajavad hoopis reglementeeritumattoimimiskeskkonda, samal ajal kui väljakujunenud süsteemid toimivad paljuskiväljakujunenud tava ja halduskultuuri põhjal (kirjutamata reeglitel).Magistritöö teine – empiiriline – osa annab ülevaate Tallinna kui pealinna regioonistja koostööst sealsete omavalitsuste vahel. Töö teises osas esitatud uuring viidi läbiTTÜ poolt ja Tallinna tellimusel. Kokkuvõtteid uuringust esitati 2007.a. novembristoimunud Tallinna Visioonikonverentsil ning uuringuteemaline ettekanne esitatikäesoleva magistritöö autori poolt 28.02.2008.a. Linnade ja Valdade Päevade raames.Järgnevalt on esitatud küsitlustulemuste analüüsil saadud järeldused Kõik vastanud peavad koostööd tähtsaks, seda nii maakonna piires, maakonnapiire ületavalt, kuid eriti naaberomavalitsustega. Eriti olulisteks peetakse koostööd esmatähtsate teenuste pakkumisel –ühistransport, haridusteenus, jäätmehooldus, veevarustus ja kanalisatsioon,planeerimistegevus. Haridusalase koostöö puhul nähakse vajadust sisulisele koostööle, mitte vaidkohakulude maksmist. Antud küsitluses osalenute seisukohti arvestades on Tallinna teenuste mõjuväljapoole Harjumaa piiri (aga ka mõne Harjumaa kaugema omavalitsuseseisukohalt) ääretult väike, lausa olematu. Tallinnaga koostöö on tihe ja tiheneb edaspidi 100%-lise kindlusega omapiirinaabritega. Seega antud küsitluse kohaselt on võimalik määratledaTallinna kui pealinna regioon. Küsitlusele vastanud omavalitsusjuhid ei ole rahul tänasel kujul toimivaomavalitsusliitude süsteemiga, sh omavalitsusliitude rahastamismudeliga. Mõtlema panev on vastanud omavalitsusjuhtide hulk, kes kaaluvad oma vallavõi linna ühendamist mõne teise omavalitsusega tervenisti või osaliselt. Julgustav on ka teadmine, et omavalitsusjuhid soovivad ajakohastada omajuhitavas vallas/linnas e-asjaajamist, samas on arvamuste paljusus märgiks, etsellele valdkonnale tuleb pöörata rohkemat tähelepanu riigi poolt, luuesvõimalusi e-asjaajamise efektiivseks korraldamiseks kõikides omavalitsustessõltumata nende suurusest.62

Kui küsitluse tulemusi koondada, siis koostööküsimuses jõuti analoogselt Euroopapealinnaregioonide omavalitsustele järeldusele, et kõige rohkem koostööd vajavadvaldkonnad on ühistransport, keskkonnapoliitika, regionaalplaneerimine. Teravaltlisandus koostöö hariduse valdkonnas. Seega küsitluse tulemusena saame väita, etEesti ja Tallinn oma tagamaaga pole mingiks erandiks ning siin eksisteerivadkoostöös lahendamist vajavatena analoogsed probleemid teiste Euroopa (ilmselt kamuude piirkondade) riikidega.Magistritöö kolmandas osas on töö koostaja analüüsinud ühte eelpool kirjeldatuduuringus teravamalt tõusetunud koostöövajadust – koostöö jäätmehooldusevaldkonnas. Täpsemalt on püütud vaadelda seda koostööd ja jäätmehoolduse/töötlusealast tegevust Harjumaal klastripõhisena. Teema analüüsi tulemusena saab öelda, et: klastripõhise jäätmemajanduse käivitamine Harjumaal on võimalik, kuidvajab kõigi omavalitsuste aktiivset osavõttu. kindlasti on vajalik ka prügila kui lõppkäitlusettevõtte omandamine, vastaseljuhul klastri edukaks toimimiseks vajalik infrasüsteem ümberlaadimisjaamadenäol Lääne Harjumaal (ka Kuusalu ja Loksa kant Ida-Harjumaal) jääb väljaarendamata, sest tänastel põhimõtetel, kus prügilatel on teeninduspiirkonnad,ei ole TPAS-il mõtet pingutada ja vahendeid kulutada - jäätmed jõuavadprügilasse igal juhul. TPAS-i ei huvita ja ei peagi huvitama kogumise ja veo teenuse hind prügilastkaugele jäävates omavalitsustes. omavalitsustel pole mõtet kulutada infrastruktuuri rajamisele, kui kogutavateja ümberlaaditavate jäätmete vastuvõtuhind on prügilas ikka vaja maksta.Mõte on vaid siis, kui prügila väravahind rakendub ümberlaadimisjaamades jasisaldab ümberlaadimisjaamast prügilasse transportimise maksumust.Porteri järgi on klaster ühel kindlal ala tegutsevate üksteisega seotud ettevõtete jaassotsieerunud institutsioonide geograafiline kontsentratsioon. Lisaks ettevõtete jaassotsiatsioonide ruumilisele kontsentratsioonile toimuvad viimaste vahelinteraktsioonid ning klastrit mõjutavad välised tegurid. Klastri toimimistiseloomustatakse mõistega “koostööle suunatud konkurents”, st et klastrisse kuuluvadettevõtted teevad koostööd, kuid samas ka konkureerivad üksteisega. Klastri eelistenatuuakse välja peamiselt kolm dimensiooni: 1) ruumiline kooseksisteerimine(geograafiline aglomeratsioon), mis soodustab klastri kasvu, 2) majanduslikinteraktiivsus (vertikaalne ja horisontaalne integratsioon, võrgustikud ning63

innovatsioonid) ja 3) sotsiaalne kapital (koostöö, usaldus, kompetentsi ja teadmisteülekandumine).Ühtekokku eristatakse maailmas 41 tüüpi klastrit ning nende seas on ka jäätmeklasterolemas. Töös on vaadeldud kahte jäätmeklastri näidet.Arvestades teiste maade praktikat, võib väita, et jäätmemajanduse klastripõhinearendamine Harjumaal on võimalik. Põhiroll loodavas klastris peaks olema kohalikeomavalitsuste omandis (vähemalt esialgu) oleval lõppladestusettevõttel koosümberlaadimise infrastruktuuriga. Selliselt jäätmeklastri käivitamisel saaksidkohalikud omavalitsused täita oma kohust kodanikele soodsa ja samas kvaliteetseteenuse pakkumise läbi igal juhul. Samuti võidab keskkond, sest soodsama hinnakorral väheneb ka jäätmete metsa alla jõudmise oht.Antud töö maht ei võimaldanud Harjumaa jäätmeklastrit täpselt kaardistada, seega onsiin võimalus jätkutööks, mille eesmärgiks võiks olla kontrollida Porteri ja van derLinde poolt välja töötatud klastri formulari töökindlust Eesti tingimustes ning võrreldasaadud tulemusi mõne teise sarnase jäätmeklastriga mujalt maailmast.64

SUMMARYThe main subject of this master’s thesis is cooperation of local governments in the socalledcapital region in Harju County. The first part of the master’s thesis gives anoverview of used terminology and capital (urban) regions and their cooperation inEurope.The first part of the master’s thesis leads the author to the conclusion that the analysisof European capitals and their outskirts shows that this is an important problem interms of administration. The circle of problems resolved in cooperation betweenEuropean capitals and their outskirts is similar in different countries:5. Regional planning and traffic arrangement6. Public transport7. Environmental policy (waste management, environmental monitoring, etc.)8. Organisation of healthcareThe organisational side of cooperation offers several different opportunities, each ofwhich has its advantages and disadvantages. The most widespread options are:4. Voluntary cooperation model – cooperation between the capital and the localgovernment units in its outskirts takes place on a voluntary basis;5. Obligatory cooperation model – cooperation between the capital and itsoutskirts is regulated with a special law in areas that are important from theviewpoint of public interest. The local government in this case is not one withtwo tiers, but the body that organises the cooperation is appointed by themember local governments;6. Two-tier local government model – there are a number of first-tier localgovernment units (incl. the capital) in the capital region and one regionalcounty local government, which resolves issued important in the context ofthis subject. In theory, two-tier local government can be applied in a countryas a whole or solely in the capital region. One of the main characteristics of atwo-tier local government is that its representative can be elected directly andthe different tiers have independent competencies and cost bases.65

It must be emphasised that different administrative models and their use dependlargely on the political and administrative structure of the state and the level ofdemocracy. This is why a model that functions in one state cannot be transferredto another state as it is. It mainly applies to the use of models developed inWestern and Northern Europe, characterised by established democracy anddeveloped administration culture, in Central and Eastern Europe. Systems that arestill undergoing development need a much more regulated functioningenvironment whilst established systems work largely on the basis of establishedtraditions and administration culture (unwritten rules).The second, empirical part of the master’s thesis gives an overview of the regionaround Tallinn as the capital and the cooperation between local governments in theregion. The research presented in the second part of the thesis was conducted by theTallinn University of Technology and commissioned by Tallinn. Summaries of theresearch were presented at the Tallinn Vision Conference held in November 2007 andthe author of this master’s thesis made a presentation introducing the research at theDays of Cities and Rural Municipalities in February 2008.Below are the conclusions drawn from the analysis of the survey results:All respondents believe cooperation is important both within and outsidecounty borders, but especially with neighbouring local governments.Cooperation in providing services of primary importance, such as publictransport, education, waste management, water supply and sewerage, planningactivities is considered particularly important.It is considered important that substantive cooperation is furthered in the areaof education rather than all participants just paying the costs associated withstudent places in schools.The opinions expressed by the respondents show that the impact of servicesprovided by Tallinn outside the borders of Harju County (but also in theopinion of some more distant local governments in Harju County) is extremelysmall, almost nonexistent. Cooperation with Tallinn is extensive and is 100% likely to grow with theneighbours right across the border. This means that Tallinn can be defined as acapital region according to the given survey.66

The local government leaders who took the survey are not satisfied with thecurrent system of local government associations, incl. the financing model oflocal government associations.The number of local government leaders who are considering the option ofamalgamating their rural municipality or town with another local governmenteither in full or in part is thought provoking.It is also encouraging to know that local government leaders wish to update e-administration in their rural municipality/town, but the big number of opinionsis also a sign that the state needs to pay more attention to this area and createopportunities for an efficient organisation of e-administration in all localgovernments regardless of their size.The results of the survey show that similarly to the conclusions drawn by localgovernments in European capital regions, the areas that need cooperation the most arepublic transport, environmental policy and regional planning. Cooperation in the areaof education is an important addition to the above. This allows us to say that Estoniaand Tallinn with its outskirts are not an exception and the problems that need to beresolved in cooperation here are similar to those in other countries of Europe (andprobably also other regions).In the third part of the master’s thesis, the author has analysed one of the most acutecooperation needs that was highlighted by the above survey – cooperation in wastemanagement. The author has tried to take a closer look at this cooperation and thewaste management/treatment activities in Harju County as cluster-based. An analysisof the subject demonstrates thatLaunching cluster-based waste economy in Harju County is possible, butrequires the active participation of all local governments.Acquiring the landfill as the final waste conditioning company is certainlynecessary, otherwise it will be impossible to complete development of theinfra-system in the form of reloading stations in Western Harju County (alsoKuusalu and Loksa areas in Eastern Harju County) that is required for thesuccessful functioning of the cluster. The current principle, where landfillshave their service areas, means that there is no point for TPAS to make aneffort and spend money as the waste will get to the landfill anyway.TPAS is not and should not be interested in the collection and transport pricesfaced by local governments located far from the landfill.67

There is no point for local governments in spending money on theestablishment of an infrastructure if they still have to pay landfills foracceptance of the waste they have collected and reloaded. It would only makesense if the gate price of the landfill is applied in reloading stations andincludes the cost of transport from the reloading station to the landfill.According to Porter, a cluster is a geographic concentration of interconnectedbusinesses and associated institutions in a particular field. In addition to theconcentration of businesses and associated institutions in a certain space, there isalways interaction between them and the cluster is influenced by external factors. Thefunctioning of a cluster is characterised by the term “competition aimed atcooperation,” i.e. the business that belong in the cluster cooperate, but also competewith each other. Three dimensions are highlighted as the advantages of a cluster: 1)coexistence in the same space (geographic agglomeration), which promotes thegrowth of the cluster, 2) economic interactivity (vertical and horizontal integration,networks and innovations) and 3) social capital (cooperation, trust, transfer ofcompetence and knowledge).The total number of cluster types identified in the world is 41 and it also includes thewaste cluster. The examples of two waste clusters have been reviewed in the thesis.Considering the practices of other countries, it can be said that cluster-baseddevelopment of waste economy in Harju County is possible. The main role in thecluster should (at least initially) belong to the final landfill company and the reloadinginfrastructure that belong to local governments. Launching such a waste cluster meansthat local governments could perform their obligation to their residents by offeringthem a cheap but quality service in any case. The environment would also benefitfrom this as an affordable price also means that fly-tipping in the forests wouldbecome less common.The volume of this thesis did not allow for accurate mapping of the Harju Countywaste cluster, which means that a follow-up thesis can be written, which could focuson checking whether the cluster formula developed by Porter and van der Lindewould work in Estonia and compare the achieved results with similar waste clusterselsewhere in the world.68

KIRJANDUS1. Ahas, R.; Jauhiainen, J.; Silm, S.; Nuga, M.; Tähepõld, A.; Saluveer, E.; Kivi.K. (2007) Tallinna ja ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalused japerspektiivid valglinnastumise kontekstis. Tartu Ülikool2. Altenburg, T., Meyer-Stamer, J., (1999). How to Promote Clusters: PolicyExperiences from Latin America. World Development3. Antiigileksikon. Valgus 19854. Barlow, M. (1994). Alternative Structures of Government in MetropolitanAreas. Development and administration of Prague. Amsterdam: University ofAmsterdam.5. Beksta, A.; Petkevicius, A. (2000). Local Government in Lithuania.Experiments and Reforms. Budapest: Local Government and Public ServiceReform Initiative6. Bolton, N., (1995). The handbook of landfill operations.7. Carrie, S. A., (2000). From integrated entreprises to regional clusters: thechanging basis of competition. Computers in Industry.8. Champion, T. (2001) Urbanization, suburbanization, conterurbanization andreurbanization. – Handbook of Urban Studies. (ed.Padisson, R.) London: SagePublications9. Chapman, P., (2000). Assisting Cluster Development and Networking inRegional Economies of south Australia. Centre of Labour Research, AdelaideUniversity: Adelaide.10. Clancey, P.; O’Malley, E.; O’Connell, L.; van Egeraat, C., (2001). IndustryClusters in Ireland: an Application of Porter’s Model of National CompetitionAdvantage to Three Sectors. European Planning Studies.69

11. De Vries, J. (1984) European Urbanisation 1500-1800. Cambridge: HarvardUniversity Press12. Eesti Masinatööstuse Liit. Klastriseminar. 30.10.2003 Kättesaadav:http://www.emliit.ee/index.php? page=42&id=57913. Eesti Vabariigi põhiseadus (RT 1992, 26, 349)14. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (RT II 1994, 26,95)15. European Commission, (2003). Report On European Seminar On ClusterPolicy, Copenhagen, 10 June 2003.16. Fuchs, R.; Demko, G. (1977) Commuting and urbanisation in the socialistcountries of Europe. The Association of Comparative Economics StudiesBulletin17. Fuchs, R.; Demko, G. (1978) Commuting in the USSR. Soviet Geography:Review and Translation18. Geyer, H. (1996). Expanding the theoretical foundation of the concept ofdifferential urbanization. Tijdschrift voor Economische en Sociale Geografie19. Hall, P. (1993). Forces shaping urban Europe. Urban Studies20. Hallencreutz, D.; Lundequist, P., (2003). Spatial Clustering and the Potentialfor Policy Practice: Experiences from Cluster-building Processes in Sweden.European Planning Studies.21. Hodgetts, M., R., (1999). A Conversation with Michael E. Porter: A“Significant Extension” Toward Operational Improvement and Positioning.Organizational Dynamics.22. Ing.-Büro DALI & Partner GmbH, (2003). Tallinna Prügila ladestusalakasutus- ja hooldusjuhend23. Jauhiainen, J. (2002) Eesti linnaregioonide arengupotentsiaali analüüs. OÜEurreg&J.S.Jauhiainen.www.siseministeerium.ee/public/0000eesti_linnareg.pdf70

24. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52)25. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558)26. Lundequist, P.; Power, D., (2002). Putting Porter into Practice? Practices ofRegional Cluster Building: Evidence from Sweden. European PlanningStudies27. Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta 26. aprillist 1999.www.legaltext.ee/andmebaas/ava.asp?m=016kkm8/2528. Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks. Keskkonnaministrimäärus nr 34. 26. juuni 2001.a. Kättesaadav: http://www.landfill.ee29. Porter, M. E., (2003). Cluster Based Economic Development. Presentation onEDA Annual Conference. Whashingotn D. C.30. Porter, E., M., (2001). The Baltic Rim Regional Agenda. Baltic DevelopmentForum Annual Meeting. St.Petersburg, Russia. September 15, 2001.31. Porter, E., M., (2001). Clusters and Competitivness: Findings from theCluster Mapping Project. Corporate Srategies for the Digital Economy, SloanIndustry Centers, Cambridge. April 12, 2001.32. Porter, M. E., (2000). Location, Competition, and Economic Development:Local Clusters in a Global Economy. Economic Development Quarterly,33. Porter, M. E., 1998. Clusters and the New Economics of Competition. HarvardBusiness Review, November-December 1998, pp. 77-90.34. Porter, M. E., (1991). Towards a Dynamic Theory of Strategy. StrategicManagement Journal.35. Porter, M. E., (1990). The Competitive Advantage of Nations, London:Macmillan Press.36. Porter, M., E.; van der Linde, C., (2002). Cluster Meta-Study.37. Rahvastiku registri seaduse (RT I 2000, 50, 317)71

38. Rosenfeldt, S. A., (1995). Industrial Strenght Strategies: Regional Clusters andPublic Policy. Washington: the Aspen Institute39. Schöber, P. (1991) Kohalik omavalitsus. Tõlge 2003 AEF ja EKSA40. Silva, C.N. (2007). Planning the good community. New Urbanism in theoryand practice. European Planing Studies41. Tafel K., Tammaru T., Terk E. (2007). Valglinnastuv Tallinn: neliarengustaadiumit42. Tallinna Prügila AS Äriplaan aastani 2011.43. Tiits M., Kattel R., Kalvet T. (2005). Made in Estonia44. Vanags E. & I. Vilka (2006). Local Government in the Baltic States: Similarbut Different. Local Government Studies .45. van der Linde, C., (2002). Findings from Cluster Meta-Study. October 4,2002.46. van der Linde, C., (2003). The Demography of Cluster – Findings from theCluster Meta-Study.72

LISADKüsitlus „Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö”Lisa 1Lugupeetud valla- või linnavolikogu esimees, vallavanem või linnapeaKindlasti nõustute, et kohaliku omavalitsuse (KOV) üks põhilisi ülesandeid onpakkuda kvaliteetset avalikku teenust. Praeguses õigus- ja majandusruumis ninghaldusterritoriaalse korralduse juures on mitmes valdkonnas nende teenustetagamiseks vajalik KOV üksuste koostöö. Samas on ka selge, et KOV koostöövajadus on meil EL-i liikmesriigina jõudnud uude arenguetappi, mida kohalikuomavalitsuse üksuste liitude seaduse ja kümme aastat varasema kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmise ajal ei saadud ette näha.Selleks, et selgitada KOV koostöö senist olukorda, vajakajäämisi ja tulevase koostöövõimalusi viib Tallinna Tehnikaülikool koos Harjumaa Omavalitsuste Liidu, TallinnaLinnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsusega läbi küsitluse. KOV koostöödanalüüsitakse peaasjalikult õiguslikust, majanduslikust, organisatsioonilisest,juhtimisalasest ja territoriaalsest aspektist.Järgneval küsimustikul on mitu eesmärki:4. Saada ülevaade KOV vahelisest koostööst ja koostöö vajadusest ningvõimalustest nendes maakondades (Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa,Raplamaa, Läänemaa), kus sotsiaalmajanduslikud protsessid(valglinnastumine, pendelränne jms) on pealinna poolt eeldatavalt ja senisteuurimuste põhjal enim mõjutatud.5. Uurimustöö kitsamaks ülesandeks on ülevaate saamine pealinna regionaalsestkoostööst, st pealinna sotsiaalmajanduslikest seostest teiste KOV-idega.Küsitluses on seetõttu eraldi osad, mis puudutavad konkreetselt Tallinnagaseonduvat koostööd ja selle arenguperspektiive.6. Töötada välja ettepanekuid KOV koostöö efektiivsemaks ja paindlikumakstagamiseks meie seadustes. Meenutame, et näiteks Eesti Linnade Liiduseisukohtades juba 2.-3. septembrist 2003 märgiti, et täpsustada tuleb„kohaliku omavalitsuse korralduse seadust eesmärgiga sätestada KOV73

koostöö juhud ja vormid (s.t millistel juhtudel ja millistes vormides tuleb igaljuhul teha koostööd ja leida ühine lahend“.Küsitlusel saadud andmeid kasutatakse üldistatuna ja ei seota vastaja isikuga!Analüüsi tulemused edastatakse kõigile vastajatele.Oleme tänulikud vastuste eest hiljemalt 25.08.2007.a aadressil: sulev@staff.ttu.eeKüsimuste tekkimise korral palume pöörduda:Raivo Uukkivi (Rae vallavanem, TTÜ haldusjuhtimise magistrant)raivo.uukkivi@rae.eeSulev Lääne (Siseministeeriumi nõunik, TTÜ haldusjuhtimise doktorant)sulev.laane@siseministeerium.eeSulev Mäeltsemees (TTÜ humanitaarteaduskonna dekaan)sulev@staff.ttu.eeLugupidamisegaküsitluse korraldajadKüsimustikI Üldised küsimused1. Valla või linna nimi ……………………………………………………2. Täitja ametikoht ………………………………………………………….3. Kui palju teie valla või linna lapsi käib lasteaias ……………………………..,sh3.1. teie KOV territooriumil asuvates munitsipaallasteaedades ………………3.2 teie KOV territooriumil asuvates eralasteaedades ……………………….3.2. naaber KOV lasteaedades (KOV nimi ja laste arv)74

KOV nimi3.2.1. eralasteaedades3.2.2.munitsipaallasteaedadesVald võilinnVald või linn Vald võilinnVald võilinn3.4. kaugemate KOV territooriumil asuvate omavalitsuste lasteaedades(omavalitsuse nimi ja laste arv)KOV nimi3.4.1. eralasteaedades3.4.2.munitsipaallasteaedadesVald võilinnVald või linn Vald võilinnVald võilinn4. Kui palju lapsi on teie vallas või linnas lasteaia järjekorras………………………….5. Kui palju teie valla või linna õpilasi käib põhikoolis ……………………., sh5.1. teie KOV territooriumil asuvas põhikoolis …………………………….5.2. naaber-KOV munitsipaalkoolides (KOV nimi, laste arv ja 2006.atasaarvelduse maht)KOV nimiSealse(te)s põhikooli(de)skäivate teie valla või linnalaste arv/2006.atasaarvelduse mahtVald võilinnVald või linnVald võilinnVald võilinn6.1. kaugemate KOV munitsipaalkoolides (KOV nimi ja laste arv)KOV nimiSealses põhikoolis käivateteie valla või linna lastearv/2006.a tasaarveldusemahtVald võilinnVald või linnVald võilinnVald võilinn7. Kui palju teie valla või linna õpilasi käib gümnaasiumis ……………………., sh7.1. teie KOV territooriumil asuvas gümnaasiumis…………………………….7.2. naaber KOV gümnaasiumides (KOV nimi, laste arv ja 2006. atasaarvelduse maht)KOV nimi Vald või Vald või linn Vald või Vald või75

Sealse(te)sgümnaasiumi(de)s käivateteie valla või linna lastearv/2006. a tasaarveldusemahtlinn linn linn7.3. kaugemate KOV gümnaasiumi(de)s (KOV nimi ja laste arv)KOV nimiSealse(te)sgümnaasiumi(de)s käivateteie valla või linna lastearv/2006. a tasaarveldusemahtVald võilinnVald või linnVald võilinnVald võilinn8. Kui palju on teie vallas või linnas tööealist elanikkonda (püüdke kirjutada kasvõiligikaudne arv) ……..........................................9. Kui palju teie valla või linna tööealisest elanikkonnast on töötud?……………………….10. Andke kasvõi ligikaudne ja protsentuaalne hinnang tööturul hõivatud teie valla võilinna elanike töökohtade geograafilisest paigutusest10.1. oma koduvallas või -linnas töötavad ………10.2. naaber KOV territooriumil töötavad ………10.3. kaugemate KOV (ilma Tallinnata) territooriumil töötavad ………10.4. Tallinnas töötavad ………II Kas Teie juhitava valla või linna ja naaber-KOV (siinkohal välja arvatudTallinn) vahel toimub reaalne koostöö?2.1. Milles koostöö seisnebkoostöö valdkonnad jah ei1) ühistranspordi korraldusa) õpilastransportb) regulaarliinid KOV-idevahel2) kergliikluse korraldus3) puhkealade moodustamine4) haridus5) tee-ehitus6) kalmistud7) vee-, kanalisatsiooni- jasadevee küsimused(täpsustage, milline neist)..................................................76

....................................................................................................8) turismi korraldus9) jäätmemajandusa) ühiselt korraldatavjäätmehooldus, sh kooskorraldatud jäätmevedu(täpsustage, milles seisneb)....................................................................................................................................................................................................b) ühised KOV-ide omandisolevad jäätmekäitluseettevõtted, nt prügila,sorteerimisega tegelev jms(täpsustage, millised).....................................................................................................................................................................................................................................................10) ühised planeeringudpiirialadel11) muud valdkonnad (nimetage vabas vormis)……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2.1. Kuidas koostöö rahuldab (vastake nendes positsioonides, milleseelmises küsimuses oli vastuseks jah)koostöö valdkonnad rahuldav pigemrahuldav1) ühistranspordi korraldusa) õpilastransportb) regulaarliinid KOV-idevahel2) kergliikluse korraldus3) puhkealade moodustamine4) haridus5) tee-ehitus6) kalmistud7) vee-, kanalisatsiooni- jasadevee küsimusedpigemmitterahuldavmitterahuldav77

(täpsustage, milline neist)......................................................................................................................................................8) turismi korraldus9) jäätmemajandusa) ühiselt korraldatavjäätmehooldus, sh kooskorraldatud jäätmevedu(täpsustage, milles seisneb)....................................................................................................................................................................................................b) ühised KOV-ide omandisolevad jäätmekäitluseettevõtted, nt prügila,sorteerimisega tegelev jms(täpsustage, millised).....................................................................................................................................................................................................................................................10) ühised planeeringudpiirialadel11) muud....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2.2. Millised on takistused parema koostöö korraldamiseksProbleemide valdkonnad jah ei1) õiguslikud2) partnerist johtuvad3) majanduslikud4) poliitilised5) inimressursist tulenevad6) muud (nimetage)...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................iseloomustage vabas vormis eelpool viidatud probleeme:…………………………………………………………………………………………78

……………………………………………………………………………………........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2.4. Kui koostöö täna ei toimi, siis kas näete vajadust naaber-KOV reaalsekskoostööks?jaheiKui vastus on jah, siis nimetage valdkonnad, millistes peaks koostööd tegema ningvallad ja linnad, kellega see koostöö peaks toimuma ja mida see partneritele annab:……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………III Kas Teie juhitava valla või linna ja kaugemate KOV (siinkohal välja arvatudTallinn) vahel toimib reaalne koostöö?3.1. Milles koostöö seisnebkoostöö valdkonnad jah ei1) ühistranspordi korraldusa) õpilastransportb) regulaarliinid KOV-idevahel2) kergliikluse korraldus3) puhkealade moodustamine4) haridus5) tee-ehitus6) kalmistud7) vee-, kanalisatsiooni- jasadevee küsimused(täpsustage, milline neist)......................................................................................................................................................8) turismi korraldus9) jäätmemajandusa) ühiselt korraldatavjäätmehooldus, sh kooskorraldatud jäätmevedu(täpsustage, milles seisneb)....................................................................................................................................................................................................79

) ühised KOV-ide omandisolevad jäätmekäitluseettevõtted, nt prügila,sorteerimisega tegelev jms(täpsustage, millised).....................................................................................................................................................................................................................................................10) ühised planeeringudpiirialadel11) muud valdkonnad (nimetage vabas vormis)……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................3.3 Kuidas koostöö rahuldab (vastata nendes positsioonides, milles eelmisesküsimuses oli vastuseks jah)koostöö valdkonnad rahuldav pigemrahuldav1) ühistranspordi korraldusa) õpilastransportb) regulaarliinid KOV-idevahel2) kergliikluse korraldus3) puhkealade moodustamine4) haridus5) tee-ehitus6) kalmistud7) vee-, kanalisatsiooni- jasadevee küsimused(täpsustage, milline neist)......................................................................................................................................................8) turismi korraldus9) jäätmemajandusa) ühiselt korraldatavjäätmehooldus sh kooskorraldatud jäätmevedu(täpsustage, milles seisneb)..................................................................................................pigemmitterahuldavmitterahuldav80

..................................................................................................b) ühised KOV-ide omandisolevad jäätmekäitlus ettevõttednt prügila, sorteerimisegategelev jms (täpsustage,millised).....................................................................................................................................................................................................................................................10) ühised planeeringudpiirialadel11) muud................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................3.3.Millised on takistused parema koostöö korraldamiseksProbleemide valdkond jah ei1) õiguslikud2) partnerist johtuvad3) majanduslikud4) poliitilised5) inimressursist tulenevad6) muud (nimetage)...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Iseloomustage vabas vormis eelpool viidatud probleeme:……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………3.4. Kui koostöö täna ei toimi, siis kas näete vajadust kaugemate KOV reaalsekskoostööks?jahei81

Kui vastus on jah, siis nimetage valdkonnad, kus peaks koostööd tegema ning valladja linnad, kellega koostöö võiks toimuda ja mida see partneritele annab:………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..……………………………………………………………………………………………………………………………………………..IV Koostöö Tallinnaga4.1. Kas Teie juhitava valla või linna ja Tallinna vahel toimib reaalne koostöö?jah ei(kui vastus on ei, siis siirduge küsimustiku järgmise osa juurde)4.1.1 Milles koostöö seisnebkoostöö valdkond jah ei1) ühistranspordi korraldusa) õpilastransportb) regulaarliinid KOV-idevahel2) kergliikluse korraldus3) puhkealade moodustamine4) haridus5) tee-ehitus6) kalmistud7) vee-, kanalisatsiooni- jasadevee küsimused(täpsustage, milline neist)......................................................................................................................................................8) turismi korraldus9) jäätmemajandusa) ühiselt korraldatavjäätmehooldus sh kooskorraldatud jäätmevedu(täpsustage, milles seisneb)...................................................................................................................................................82

.................................................b) ühised KOV-ide omandisolevad jäätmekäitlus ettevõttednt prügila, sorteerimisegategelev jms (täpsustage,millised).....................................................................................................................................................................................................................................................10) ühised planeeringudpiirialadel11) muud valdkonnad (nimetage vabas vormis)……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................4.1.2 Kuidas koostöö rahuldab (vastake nendes positsioonides, milleseelmises küsimuses oli vastuseks jah)koostöö valdkonnad rahuldav pigem pigem mitterahuldavrahuldav mitterahuldav1) ühistranspordi korraldusa) õpilastransportb) regulaarliinid KOV-idevahel2) kergliikluse korraldus3) puhkealade moodustamine4) haridus5) tee-ehitus6) kalmistud7) vee-, kanalisatsiooni- jasadevee küsimused(täpsustage, milline neist)......................................................................................................................................................8) turismi korraldus9) jäätmemajandusa) ühiselt korraldatavjäätmehooldus sh kooskorraldatud jäätmevedu83

(täpsustage, milles seisneb)....................................................................................................................................................................................................b) ühised KOV-ide omandisolevad jäätmekäitlus ettevõttednt prügila, sorteerimisegategelev jms (täpsustage,millised).....................................................................................................................................................................................................................................................10) ühised planeeringudpiirialadel11) muud................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................4.1.3. Millised on takistused parema koostöö korraldamiseksprobleemide valdkonnad jah ei1) õiguslikud2) partnerist johtuvad3) majanduslikud4) poliitilised5) inimressursist tulenevad6) muud (nimetage)...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................Iseloomustage vabas vormis eelpool viidatud probleeme:……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………V Kas Teie juhitaval vallal või linnal oleks koostöövaldkondi/küsimusiTallinnaga, kuid koostöö ei toimu84

jah ei(kui vastus on ei, siis siirduge küsimuse nr 6.1 juurde)5.1 Milles koostöö võiks/peaks seisnema (märkige sobiv vastus )koostöö valdkonnad1) ühistranspordi korraldusa) õpilastransportb) regulaarliinid KOV-idevahel2) kergliikluse korraldus3) puhkealade moodustamine4) haridus5) tee-ehitus6) kalmistud7) vee-, kanalisatsiooni- jasadevee küsimused(täpsustage, milline neist)......................................................................................................................................................8) turismi korraldus9) jäätmemajandusa) ühiselt korraldatavjäätmehooldus sh kooskorraldatud jäätmevedu(täpsustage, milles seisneb)....................................................................................................................................................................................................b) ühised KOV-ide omandisolevad jäätmekäitlus ettevõttednt prügila, sorteerimisegategelev jms (täpsustage,millised).....................................................................................................................................................................................................................................................10) ühised planeeringudpiirialadelpeaksolemapigempeaksolemapigemvõiks ollavõiks olla11) muud..........................................................................................................................................85

......................................................................................................................................................................................5.2.2. Mida koostöö annaks Teie juhitavale vallale või linnale?• kulude kokkuhoiu jah ei,kui jah, siis mille arvelt kokkuhoid (põhjendage vabas vormis).......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................• teenuse parema kvaliteedi jah ei,kui jah, siis palume vabas vormis kirjeldada, milles väljendub.......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................• muu tulemuslikkus (kirjeldage vabas vormis)...............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................VI Piirkondlik organiseeritud koostöö6.1 Kas olete moodustanud piirkondlikke koostöö liitusid või muid institutsiooneKoostöö valdkond jah ei1) ühistranspordi korraldusa) õpilastransportb) regulaarliinid KOV-idevahel2) kergliikluse korraldus3) puhkealade moodustamine4) haridus5) tee-ehitus6) kalmistud7) vee-, kanalisatsiooni- jasadevee küsimused(täpsustage, milline neist)......................................................................................................................................................8) turismi korraldus9) jäätmemajandus86

a) ühiselt korraldatavjäätmehooldus sh kooskorraldatud jäätmevedu(täpsustage, milles seisneb)....................................................................................................................................................................................................b) ühised KOV-ide omandisolevad jäätmekäitlus ettevõttednt prügila, sorteerimisegategelev jms (täpsustage,millised).....................................................................................................................................................................................................................................................10) ühised planeeringudpiirialadel11) muud teemad (nimetage vabas vormis)........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................6.2.kes on liikmed................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................6.3. Kas olete rakendanud ühisametnikke teiste KOV-ga? jah eikui jah, siis millises valdkonnas ja milliste KOV-ga?................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................6.4. Millisena näete maakondliku liidu rolli (joonige alla)6.4.1. tänase rolli jätkumine6.4.2. väljaarendamine maakonna terviklikku ja tasakaalustatud arenguttagavaks institutsiooniks6.5. Kuidas peaks toimuma maakondliku liidu finantseerimine6.5.1. liikmemaksudest6.5.2. riigieelarvest87

6.5.3. kombineeritud vormisPõhjendage, miks................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................6.6. Kas liidu liikmemaksu suurus peaks andma enam hääleõigust otsustustetegemisel?jaheiPõhjendage, miks:...............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................6.7.Kas tänaseks väljakujunenud haldusterritoriaalne korraldus Eestis on otstarbekasvõi peaks seda oluliselt muutma (jooni õige vastus)6.7.1. on otstarbekas6.7.2. peaks liitma meie KOV naaber KOV-iga või osaga sellest6.7.3. peaks jagama meie KOV-i ja liitma selle naaber KOV-iga6.8. kui eelmises küsimuses märkisite 6.7.2 või 6.7.3, siis põhjendage vabas vormis................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................VII e-omavalitsuse edasiarendamine7.1 Kas peate vajalikuks e-omavalitsuse kvalitatiivset edasiarendamist?jahei7.2 Millised võimalused on rakendatavad käesoleva ajal; mis takistab e-omavalitsuserakendamist praegu?............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................88

..................................................................................................................................................................................................................................................................................................7.3 Millised vajadused ja võimalused on e-omavalitsuse järele tulevikus?7.3.1 suhete korraldamiseks elanike, ettevõte, kolmanda sektori jms;............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................7.3.2 teenuste osutamiseks;…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………7.3.3 KOV enda tegevuse korraldamiseks;………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………7.3.4 suhete korraldamiseks riiklike institutsioonidega;………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………7.3.5 muud võimalused;………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………VIII Kas Teil on küsitud valdkondade kohta veel kommentaare, arvamusi vms?…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………Täname!89

Kokkuvõte hariduse osast – esitatud vaid elektroonses variandisKoondtabel vastustest – esitatud vaid elektroonses variandisLisa 2Lisa 3E-omavalitsuse edasiarendamineLisa 4Järgnevalt on esitatud ilma toimetamata, kuid ka vastajaga sidumata,küsimustele vastanute mõtted.1. Millised võimalused on rakendatavad käesoleva ajal; mis takistab e-omavalitsuse rakendamist praegu?1.1 Tänapäeval on piisavalt võimalusi, tuleb ainult rakendada1.2 Riigiasutuste (ministeeriumid, ametid) vähene huvitatus koostööst KOV -gariiklike infosüsteemide ja registrite arendamisel, mis arvestaksid kohalikeomavalitsuste vajaduste ja huvidega. Sihtgrupp ehk Tallinna elanikud ei omaligipääsu ja ei kasuta veel piisavalt arvuteid. Kui e-omavalitsus pakub e-teenuseidTallinna elanikele, siis peab olema ka kõigile elanikele tagatud ligipääsinternetiühendusega arvutitele. Samuti peab olema WIFI leviala kõigis Tallinnapiirkondades. Tegevusest hinnatuna- majanduslikud, tööressursi puudus1.3 Info edastamine, seadustest tulenevad avalikustamised, tagasiside KOV elanikelt,blankettide ja taotlusvormide kättesaadavus, nende esitamisvõimalus jne1.4 IT pargi ja spetsialistide puudus1.5 Teenuste lähteandmeid (avaldused ja muud dokumendid) on võimalikultomavalitsusele elektrooniliselt edastada (digitaalallkirjastatud dokumendi,elektroonilised vormid) ning neid elektrooniliselt salvestada dokumendihaldustarkvara abil. Samuti oleks võimalik teenuseid puudutav informatsioon (juhendid)teha avalikkusele kättesaadavaks, et elanikud saaksid teenuseid ilma ametniku abitakasutada. Lihtsamate teenuste tulemusi oleks võimalik ka elektrooniliselt elanikulekättesaadavaks teha.90

1.6 Omavalitsuste väiksus olla suutelised üksikult rakendusi leidma; kodanikule eipiisa ühest E-omavalitsusest kui puuduvad; täna oleme loonud keskkonna mis oninformatiivne, kuid puuduvad rakendused1.7 Võimalusi on erinevaid - omavalitsuse sisesed võimalused ja riigi pooltpakutavad. Täna on suurimaks takistuseks ehk riigipoolsete võimaluste puudumine1.8 E-teenusena on kodulehel avalikult kättesaadavad õigusaktid, blanketid,kontaktandmed, võimalik otse pöörduda ametnike poole, esitada teabenõuet1.9 Tehnilised võimalused1.10 Kiire infovahetus (asutuse sisene ja asutusevaheline infovahetus) AIP-d.Puuduseks: infotehnoloogia riist- ja tarkvara ebaühtlane kvaliteet, erinevadametkonnad, omavalitsused jne kasutavad erinevaid arvutiprogramme, mis ei ühilduomavahel. Andmevahetus on seetõttu häiritud ja puudulik1.11 Tarkvaraline probleem. Võiks olla riigi poolt välja arendatud tarkvarafinantsplaneerimiseks, majanduskeskkonna jaoks jmt. Takistuseks ka inimesteettevalmistamatus e-tööks1.12 E-omavalitsuse eelduseks on rahuldava internetiühenduse olemasolu iga vallapunktis, mida praegu ei ole. Ei ole ka arvutit, ID kaardi lugejat. Eriti vanemateinimeste hulgas. Inimeste teadlikus peaks olema suurem, paljudel juhtudel onkoolituse puudus. Väga palju mõjutab harjumus. Inimesi on vaja rohkem suunata, etdokumente saab esitada ka interneti teel1.13 Kulukus, riik peaks tegema hanke kõikidele omavalitsusteledokumendihaldusprogrammi ostmiseks. Omavalitsused peaks riigile suuremat survetavaldama. Valitsus tahab kehtestada dokumendihaldusprogrammide ühtsed standardidaga ei soovi teha midagi sellise programmi välja töötamiseks1.14 Oleme liitunud 2007 läbi Amphora e-omavalitsuse projektiga, areng jätkub1.15 Takistab riigi ja kov registrite ühildamatus. Vajalik kehtestada riiklik ühtnedokumendihaldus kogu avalikule sektorile riigi poolsel rahastamisel – noarootsi valdOleme kogu aeg liikunud vähema paberikasutuse suunal ja tegutseme nii ka edaspidi.Tänased tegemised sõltuvad aga paljuski arvuti kasutamise oskustest ja võimalustetundmisest. Oluline on ka vastavate turvasüsteemide olemasolu ja kogu süsteemiülesehitus. Eks see ohutunnetus on üks tänane pidur, sest toimunud küberrünnakudannavad palju mõtlemisainet. Aga e-omavalitsuse ehitamise suunal peab paratamatultedasi minema91

1.16 Erinevate tarkvarade ühildumine, IT kiire areng ja suur ressursimahukuslitsentside uuendamiseks või uute tarkvara (ka riistvara) soetamiseks. Kasutajateoskuste ebaühtlus ja kohati oskuste puudumine. IT inimeste vähesus (nende, kessuudaks süsteeme hallata ja arendada) samuti soovivad nad piisavalt suur palka, midaei pruugi eelarve välja kannatada1.17 Rahaliste vahendite nappus1.18 Meil on niikuinii osa spetsialiste Tartus, kuna kohapeal pole spetsialiste võtta jakorralik internetiühendus võimaldab kogu töö ka selliselt korraldada1.19 Kõik rakendused on võimalikud. Peamine takistus on soov ja tahe. Takistusekson ka vähene nõudlus vastavate teenuste järele. Arvutite ja interneti levikomavalitsuses pole saavutanud veel kriitilist massi1.20 Digitaalkirja vähene levik ja e-arhiivindus1.21 Tuleb suurendada vahendeid arvutivõrgu uuendamiseks. Koolitada kaader.Soetada tarkvara. Rakendada riiklikult ühtset andmete kasutamise tarkvara, eritikaardimaterjali kasutamise osas. Võtta kasutusele ühtse ülesehitusega ametlikudveebilehed1.22 Enamasti on kov-del vaid veebileht. Digitaalkirja kasutamine on vägaepisoodiline. Väiksemates eriti maa-KOV-des on oluline "Inimene-inimene" suhe. E-teenuseid ei võeta kiirelt omaks. Inimeste internetiühenduse kõrge hind osaelanikkonna jaoks2. Millised vajadused ja võimalused on e-omavalitsuse järele tulevikus?2.1 suhete korraldamiseks elanike, ettevõte, kolmanda sektori jms;2.1.1 Olulised, arvestades IT põhiste lahenduste edasist levikut nii äriettevõtetes,elanike isiklike vajaduste rahuldamisel, avalikus halduses jne. Tulevikus on kindlastivajalik e-omavalitsuse ja e-teenuste mitmekesine pakkumine. E-teenuste olemasolukiirendab ametialast suhtlemist. E-omavalitsuse töö korraldamine tagab elanike e-kirjaoskuse arenemise. Näide kalmistute ja haljastuse infosüsteem, koerte register2.1.2 Järjest suurenevad2.1.3 Oleks võimalik rakendada erinevaid elektroonilisi infokanaleid erinevatelesektoritele informatsiooni edastamiseks ja tagasiside kogumiseks. Samuti oleksvõimalik arendada uusi infoteenuseid (näiteks: elanike otsene teavitamine neidpuudutavate õigusaktide vastuvõtmisest; ühistranspordi jälgimine reaalajas;asukohapõhised päringud teenuste kättesaadavuse kohta vms.)92

2.1.4 Ühtse infosüsteemi loomine, andmebaaside loomine, MTÜ võruteenuse jakodulehe majutuse osutamine2.1.5 Kõigi- nii elanike, ettevõtete, kui ka kolmanda sektori vahel2.1.6 Osaliselt toimib2.1.7 Suhtlemine läbi e-vormiliste blankettide2.1.8 Kõiki toiminguid võib olla ei ole võimalik ega otstarbekas suruda internetikeskkonda. Kõik avaldused, taotlused jms - interneti kaudu -kinnistuseks digiallkiri2.1.9 Uudiste edastamine, menetluse käigus info kogumise kiirendamine, ülevaade,millises etapis on menetlus2.1.10 Aktuaalne juba täna2.1.11 Tegelikkuses suhtleme palju arvuti teel, paljudel elanikel aga arvutit pole jaseetõttu tuleb paratamatult ka paberit kasutada. Küll on aga infovahetus arvuti kauduolulisemalt lihtsam ja elanikegi jaoks odavam ja vastuvõetavam, kui avalikudinternetipunktid külakeskustes olemas. Külaseltsid on selles suunas ammu liikunud2.1.12 Avalikustamine - arendustegevus, planeeringud, ehitus; avalikustamine -dokumendiregister, õigusaktid2.1.13 Vajadus säilib seni kuni on omavalitsus saarel ja ka edaspidi, loodetavasti jääbmingi kohalik esindus ikka alles, ikkagi püsiasustusega väikesaar, pealegi kultuurilisteja keeleliste erinevustega, mille vägivaldne likvideerimine ei ole kooskõlas Eesti riigis kehtiva demokraatliku poliitikaga, kuigi turismi ärimeeste survel püütakse tehaPiirissaarest heal juhul reservaat, kus sajad turistid vaatavad ammulisui kohalikkeelanikke nende kodudes kui muuseumieksponaate. Mujal maailmas on selline staatuslikvideeritud, küll kadudega aborigeenidele, kuid siiski likvideeritud. Meil aga allesalustatakse ja kahjuks toetavad seda suunda ka mõned riigi- ja omavalitsustegelased2.1.14 Põhimõtteliselt oleks võimalik 95% teenustest teha kättesaadavaks internetiteel2.1.15 Infovahetus2.1.16 Ülejäänud enamus vastas lihtsalt jah2.2 teenuste osutamiseks;2.2.1 Kriitilised, kuna nii piirkonna (regiooni) elanike, kui ka äriettevõte huvi javajadus on tarbida avalikke teenuseid kiiresti, mugavalt ja turvaliselt. Võimaldabpakkuda laiaulatuslikult e-teenuseid, mis tagab mugavuse, teenuste parema93

kättesaadavuse ja efektiivsuse. Kalmistute infosüsteem, koerte register (e-vorm, X-teega ühendatud infosüsteem)2.2.2 Järjest suurenevad2.2.3 Vaja oleks kaardistada omavalitsuste poolt pakutavad teenused, tuvastada nendeseosed erinevate riiklike infosüsteemidega ja leida võimalusi nende teenusteautomatiseerimiseks ning ühte infosüsteemi koondamiseks, KOV enda tegevusekorraldamiseks2.2.4 Eesmärk saab olla mugavus asjaajamisel, mille tagajärjel säästame erinevaidressursse2.2.5 Pakutavate teenuste laiendamine, e-kirja\päringu võrdsustamine ametliku kirjaga2.2.6 Jah - avaldused, taotlused, eri tüüpi ehitusdokumentide taotlused2.2.7 Avalduste edastamine jne. Vajalik digitaalse allkirja kasutamise kättesaadavus2.2.8 Nt ehitusloa jmt toimetamine digitaalallkirjastatuna2.2.9 Mõningal juhul on ametnikuna kasulik suhelda - võib saada head nõu. Asjad mison kindlalt määratletavad ja reguleeritavad saab interneti kaudu lahendada2.2.10 Taotluste elektrooniline esitamine ja menetlemine2.2.11 Oluliselt laiendamist vajav2.2.12 "Rutiinse iseloomuga" avalduste, taotluste jms vastuvõtmine ja menetlemine2.2.13 e-asjaajamine2.2.14 Ülejäänud enamus vastas lihtsalt jah2.3 KOV enda tegevuse korraldamiseks;2.3.1 Olulised, arvestades KOV huvi tõhustada enda tegevuse tulemuslikkust omahaldusterritooriumil, eriti suhetes elanikega, halduskulude optimeerimisel jasuhtlemisel äriettevõtetega kui ka teiste avaliku halduse organisatsioonidega. Muudabefektiivsemaks ja tõhusamaks asjaajamise (nt haljastuse infosüsteem koondab tallinnalinnaosasid).2.3.2 Järjest suurenevad2.3.3 Eelpool mainitud infosüsteem peaks hõlmama ka asutus(t)e sisese töö haldamist(k.a. “elektroonilised istungid”).2.3.4 KOV ja allasutuste dokumendihalduse ja asjaajamiskorra ühtlustamine, e-kirjavahetuse rakendamine2.3.5 Vallavalitsuse ja volikogu koosolekud, suhtlus kolmanda sektoriga94

2.3.6 Edasi arendada2.3.7 Toimib digitaalne dokumendihaldus2.3.8 Oma sisese töö korraldamiseks on vaja saavutada töötajate huvitatus ja paikapanna sisemised reeglid. Koolitada töötajaid2.3.9 Dokumentide otsingu lihtsustamine, ülevaade menetlusringist2.3.10 Meie tunnetame oma tegevuse avalikustamisel veel puudujääke ja kodulehekaudu info edastamine peaks ilmselt edaspidi palju parem olema. Ilmselt peakselanike huve arvestades olema sealt võimalik saada palju mitmekesisemalt neidhuvitavat infot2.3.11 Dokumendiregister, GIS, e-kirjavahetus allasutuste vahel, valitsuse ja volikoguistungite ettevalmistamine ja läbiviimine2.3.12 Paberite vähendamine2.3.13 Ülejäänud enamus vastas lihtsalt jah2.4 suhete korraldamiseks riiklike institutsioonidega;2.4.1 Olulised, kuna enamuse lähteandmetest, mis on aluseks KOV pooltväljastatavatele teenustele, saavad KOVd riigi põhiregistritest (Elanike register jt.),riiklikest registritest (Ehitisregister, Maakataster jt). Siinjuures on kahetsustvääriv, etsenini enamusel juhtudel ei ole riiklikud institutsioonid arvestanud KOV vajaduste jahuvidega riigi infosüsteemide ja registrite arendamisel, mis toob kaasa KOVdeleebaratsionaalseid kulutusi analoogsete alamsüsteemide loomisel, suurendab riskivigade ja väärandmete tekkimisele. Muudab efektiivsemaks ja tõhusamaksinfovahetuse ja koostöö korraldamise2.4.2 Järjest suurenevad2.4.3 E-kirjavahetuse rakendamine2.4.4 Sotsiaalvaldkond ja haridus2.4.5 Arendada, ühtlustada ja kasutamist lihtsustada2.4.6 Siin on vaja kokku leppida mängureeglid ja iga asutus ei pea jalgratast leiutama.Peab olema teada, milliste tarkvarade baasil on võimalik suhteid korraldada, tarkvarapeab olema edasi arendatav, vastavalt vajadustele2.4.7 Taotluse elektrooniline esitamne ja menetlemine2.4.8 Teabevahetus pääste valdkonnas95

2.4.9 E-kirjavahetus, e-kooskõlastused jms2.4.10 E-asjaajamine2.4.11 Ülejäänud enamus vastas lihtsalt jah2.5 muud võimalused;2.5.1 Infotehnoloogia arenedes ja inimeste harjumuste muutudes peab ka KOVarenguga kaasa minema laiendades võimalusi valmisolekuks suhtluseks. E-omavalitsus on tore ja vajalik, kuid ta jääb ikka vaid üheks võimaluseks senistetraditsiooniliste võimaluste kõrval2.5.2 Meie valda jaoks praegusel hetkel see teema on värske ja sellepärast on raskemidagi ette öelda96

Lisa 5Prügila põhja- ja kattekonstruktsioonidest läbilõiked.Joonis 1. Läbilõige prügila põhja konstruktsioonistJoonis 2. Läbilõige prügila kattekonstruktsioonist97

Illustratisoonidel on esitatud läbilõiked põhjast ja kattest, kuid rõhutada tuleb, et kaprügikehandi enda rajamine pole vaid jäätmete kuhjamine vaid tegemist on sõnaotseses mõttes mäe ehitusega. Jäätmetest rajatav mägi ei tohi olla liiga vett läbilaskev,konstruktsioon peab kinni püüdma roiskumisprotsessist tingitud gaasid, mäel peabolema küllaldane tihedus, samuti peab olema prügikehand pidevalt kaetudpuistematerjaliga takistamaks õhu juurdepääsu jäätmetele ja seeläbi jäätmetesüttimist, samuti ka jäätmete lendumist ja lindude tegevust.98

Lisa 6Väljavõte Tallinna Prügila AS-i äriplaanist 2004-20115. LaadimisjaamKuna Tallinna prügila jääb Lääne-Tallinna ja Lääne Harjumaa piirkonnast küllaltkikaugele, on Ettevõttel plaanis rajada antud piirkonna prügi vastuvõtmiseks Saku valdaprügi laadimisjaam. Laadimisjaamas hakkab toimuma prügi vastuvõtt Lääne-Tallinnaja Lääne Harjumaa jäätmetekitajatelt, selle pressimine suurtesse konteineritesse ningvedu prügilasse, kus vastuvõetud jäätmetest taaskasutava ja ringlusesse suunatavmaterjal välja sorteeritakse.Ettevõtte juhatuse liikme hr. Raivo Uukkivi hinnangul koosnevad laadimisjaama tuludsuureneva jäätmevoo (täna selle piirkonna jäätmed viiakse kas Tallinna Jäätmetesorteerimise jaama või Haapsalu prügilasse) vastuvõtutulust ning vastuvõetud prügistvälja sorteeritud sekundaarse toorme müügitulust. Tänu uue laadimisjaama rajamiselelangeb jäätmekäitlusehind Lääne-Tallinna lõpptarbija jaoks.10.3. LaadimisjaamTallinna Prügila uue laadimisjaama tulude ja kulude prognoosimisel on lähtutudeeldusest, et laadimisjaam alustab tööd Tallinna Prügila 3. majandusaastal (perioodiljuuli 2005 – juuni 2006). Tallinna Prügila uue laadimisjaama tulud ja kulud on99

prognoositud reaalhindades – prognooside koostamisel ei ole inflatsiooni arvessevõetud.TuludAlljärgnev tabel annab ülevaate Tallinna Prügila uue laadimisjaama tuludestlaadimisjaama esimesel kaheksal tegevusaastal.Tabel 1. Laadimisjaama tulud. Esimesed kaheksa tegevusaastat. EEK.Kirjeldus/majandusaasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10Prügi vastuvõtt 0 0 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000Vastuvõtutasu kr/tonn 0 430 430 430 430 430 430 430 430 430Tulud prügi vastuvõtust 0 030 10000030 10000030 10000030 10000030 10000030 10000030 10000030 100000Sekundaarse metalli hind,EEK/t 786,4 786,4 786,4 786,4 786,4 786,4 786,4 786,4 786,4 786,4Sekundaarse metalli kogus(tonnides) 0 0 217 217 217 217 217 217 217 217Sekundaarne metall, %kogu prügist 0,31% 0,31% 0,31% 0,31% 0,31% 0,31% 0,31% 0,31% 0,31% 0,31%Sekundaarse metalli müük 0 0 170 649 170 649 170 649 170 649 170 649 170 649 170 649 170 649Sekundaarse paberi hind,EEK/t 197,4 197,4 197,4 197,4 197,4 197,4 197,4 197,4 197,4 197,4Sekundaarse paberi kogus(tonnides) 0 0 14 14 14 14 14 14 14 14Sekundaarne paber,koguprügist 0,02% 0,02% 0,02% 0,02% 0,02% 0,02% 0,02% 0,02% 0,02% 0,02%Sekundaarse paberi müük 0 0 2 764 2 764 2 764 2 764 2 764 2 764 2 764 2 764Sekundaarse plastiku hind,EEK/t 4 500 4 500 4 500 4 500 4 500 4 500 4 500 4 500 4 500 4 500Sekundaarse plastiku kogus(tonnides) 0 0 7 7 7 7 7 7 7 7Sekundaarne plastik,osakaal koguprügist 0,01% 0,01% 0,01% 0,01% 0,01% 0,01% 0,01% 0,01% 0,01% 0,01%Sekundaarse plastiku müük 0 0 31 500 31 500 31 500 31 500 31 500 31 500 31 500 31 500Sekundaarse alumiiniumihind, EEK/t 16 000 16 000 16 000 16 000 16 000 16 000 16 000 16 000 16 000 16 000Sekundaarse alumiiniumikogus (tonnides) 0,00 0,00 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70 0,70Sekundaarne alumiinium,osakaal koguprügist0,001% 0,001% 0,001% 0,001% 0,001% 0,001% 0,001% 0,001% 0,001% 0,001%Sekundaarse alumiiniumimüük 0 0 11 200 11 200 11 200 11 200 11 200 11 200 11 200 11 200Kokku sekundaarsetooraine müük 0 0 216 112 216 112 216 112 216 112 216 112 216 112 216 112 216 112TULUD KOKKU 0 030 31611230 31611230 31611230 31611230 31611230 31611230 31611230 316112Laadimisjaama esimese kaheksa tegevusaasta tulud koosnevad tuludest prügivastuvõtust ning sekundaarse toorme müügist.100

Laadimisjaama tulud prügi vastuvõtust on prognoositud eeldusel, et esimese kaheksategevusaasta jooksul võtab laadimisjaam vastu Lääne Harjumaa ja Lääne-Tallinnapiirkonnas tekkivatest jäätmetest ligikaudu 50% ehk- 70 tuhat tonni tavajäätmeidaastas. Laadimisjaama tavajäätmete vastuvõtu hind on prognoositud samal tasemelprügila vastuvõtu hinnaga Looväljal, mis Äriplaani koostamise hetkel oli 430 kr/tonn.Konservatiivsusprintsiibist lähtuvalt ei ole prognoosiperioodil prügi vastuvõtuhinnasuurenemist planeeritud. Eelpool toodust lähtuvalt jäävad laadimisjaamavastuvõtutulud esimesel kaheksal tegevusaastal 30,1 miljoni krooni tasemele.Laadimisjaama tulud sisaldavad ka tulusid prügist välja sorteeritud sekundaarsetoorme – metalli, paberi, plastiku ning alumiiniumi – müügist. Sekundaarse toormemüügikoguste planeerimisel on kasutatud Tallinna prügila esimese 4 tegevuskuuandmeid. Sortimine teostatakse Looväljal.Põhinedes Tallinna prügila reaalsetele andmetele, on prognoositud, et sekundaarsemetalli, paberi, plastiku ning alumiiniumi osakaalud kogu laadimisjaama vastvõetudprügist on esimese kaheksa tegevusaasta jooksul vastavalt 0,31%, 0,02%, 0,01% ning0,001%. Prognooside koostamisel on eeldatud, et sekundaarse metalli müügihind on786,4 kr/tonn, sekundaarse paberi müügihind 197,4 kr/tonn, sekundaarse plastikumüügihind 4 500 kr/tonn ning sekundaarse alumiiniumi müügihind 16 tuhat kr/tonn.Laadimisjaama tulud sekundaarse toorme müügist kokku on prognoositud esimesekaheksa tegevusaasta jooksul suuruses 216,1 tuhat krooni aastas. Laadimisjaamatulusid sekundaarse toorme müügist kirjeldab detailselt Tabel 1.101

Laadimisjaama tulud kokku on esimesel tegevusaastal prognoositud suuruses 30,3miljonit krooni, lähtuvalt konservatiivsusprintsiibist ei ole järgnevatel aastatel tuludemuutust prognoositud.KuludLaadimisjaama kulud jaotuvad otsesteks ning kaudseteks kuludeks. Otsesed kuludkoosnevad kaalumaja operaatorite ja seadmejuhtide tööjõukulust, transporditöölisetööjõukulust, elektrikulust ja veoauto ekspluatatsioonikulust. Lisaks kuuluvadlaadimisjaama otseste kulude hulka ka prügi ladestusega otseselt seotud kulud -ladestusala amortisatsioon, järelhooldus, katmine ning saastemaks.Ettevõtte esimese tegevusaasta operaatorite tööjõukulu on prognoositud eeldusel, etlaadimisjaamas alustab tööd 3 operaatorit, brutopalgaga 10 487 krooni. Kunajärgnevatel aastatel operaatorite arvu ning operaatori palga suurenemist planeeritud eiole, jääb operaatorite palgakulu esimesel kaheksal tegevusaastal 377,5 tuhande kroonitasemele.Ettevõtte seadmejuhtide palgakulud on prognoositud põhinedes Ettevõtte juhatuseliikme hr. Raivo Uukkivi hinnangule, et laadimisjaamas töötab esimese kaheksategevusaasta jooksul 3 seadmejuhti, brutopalgaga 15 955 krooni. Sellest lähtuvalt onesimese kaheksa tegevusaasta seadmejuhtide palgakulud prognoositud summas 574,4tuhat krooni.102

Operaatorite ning seadmejuhtide tööjõukulud koos palgalt makstavatesotsiaalmaksudega (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks) on esimesel kaheksaltegevusaastal prognoositud suuruses 1,27 miljonit krooni aastas.Autojuhtide palgakulu on prognoositud põhinedes keskmisele prügi transportimiseajakulule ning transporttöölise tunnipalgale 56 kr/h. Esimesel tegevusaastal ontransporditööliste palgakulu planeeritud summas 310,3 tuhat krooni, tööjõukulu koossotsiaalmaksudega summas 414,3 tuhat krooni. Järgnevate aastate jooksul muutusilaadimisjaama transporditööliste tööjõukulus planeeritud ei ole. Transporditöölistetööjõukulu prognoosimise eelduseid kirjeldab detailselt Tabel 2.103

Tabel 2. Laadimisjaama otsesed kulud. Esimesed kaheksa tegevusaastat. EEK.Kirjeldus/ maj aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10Operaatorite arv 0 0 3 3 3 3 3 3 3 3Operaatorite palk(töötaja/kuus) 10 487 10 487 10 487 10 487 10 487 10 487 10 487 10 487 10 487 10 487Kokku operaatoritepalgakulud 0 0 377 528 377 528 377 528 377 528 377 528 377 528 377 528 377 528Seadmejuhtide arv 0 0 3 3 3 3 3 3 3 3Seadmejuhtide palk(töötaja/kuus) 15 955 15 955 15 955 15 955 15 955 15 955 15 955 15 955 15 955 15 955Kokku seadmejuhtidepalgakulud 0 0 574 382 574 382 574 382 574 382 574 382 574 382 574 382 574 382Operaatorite,seadmejuhtidebrutopalk aastas 0 0 951 910 951 910 951 910 951 910 951 910 951 910 951 910 951 910Sotsiaalmaksud 0 0 318 890 318 890 318 890 318 890 318 890 318 890 318 890 318 890Kokku operaatorite,1 270seadmete tööjõukulu 0 0 1 270 800 800 1 270 800 1 270 800 1 270 800 1 270 800 1 270 800 1 270 800Auto mahutavus (tonniprügi) 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20Koormaid päevas 0 0 14 14 14 14 14 14 14 14Ajakulu sõidu peale(42km*2) minutites 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80Ajakulu prügilas(minutites) 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15Ajakulu ühe koormaviimiseks (minutites) 95 95 95 95 95 95 95 95 95 95Ajakulu ühe koormaviimiseks (tundides) 1,58 1,58 1,58 1,58 1,58 1,58 1,58 1,58 1,58 1,58Ajakulu päevas(tundies) 0 0 22 22 22 22 22 22 22 22Keskmine tunnipalktöölisel (kroonides) 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56Kokku Autojuhtidepalgakulu aastas 0 0 310 333 310 333 310 333 310 333 310 333 310 333 310 333 310 333Sotsiaalmaksudpalgalt aastas 0 0 103 962 103 962 103 962 103 962 103 962 103 962 103 962 103 962Transporditöölistetööjõukulu aastas 0 0 414 295 414 295 414 295 414 295 414 295 414 295 414 295 414 2951 685Tööjõukulud kokku 0 0 1 685 095 095 1 685 095 1 685 095 1 685 095 1 685 095 1 685 095 1 685 095Laadimisjaama otsekulud hõlmavad ka elektrikulusid ning kulutusi veoauto kütusele,õlile, rehvidele ning varuosadele.Laadimisjaama elektrikulud on planeeritud eeldades, et seadmete ja masinateelektrikulu on suuruses 0,65 kWh/t. Elektrihinnaks on prognoosides võetud TallinnaPrügila reaalne päevase elektri hind – 0,79 kr/kWh. Laadimisjaama iga-aastasedelektrikulud on prognoosiperioodil suuruses 35,9 tuhat krooni.104

Veoauto ekspluatatsioonikulud koosnevad kulutustest kütusele, õlile, rehvidele ningvaruosadele. Vastavalt koostatud prognoosidele on iga-aastased laadimisjaamaveoauto ekspluatatsioonikulud summas 1,3 miljonit krooni. Veoautoekspluatatsioonikulude prognoosimise eelduseid kirjeldab detailselt Tabel 3.Otseste kulude hulka kuuluvad ka prügi ladestamisega seotud kulud - ladestusala amortisatsioon, järelhooldus, katmine ningsaastetasu. Ladestusala amortisatsiooni-, järelhooldus- ning katmiskulu on prognoositud kuluna ladestatava prügi tonni kohta,antud kulu suurus tuleneb olemasoleva tegevusüksuse finantsandmetest.Saastetasu prognoosimisel on arvesse võetud seadusega määratud saastetasu määra, mis 2005. aastal on 5 krooni ühe ladestatudprügi tonni kohta. Kuna seadusega ei ole saastetasu määra järgnevateks üksuse tegevusaastateks sätestatud ning muutust antudkululiigis on keeruline piisava täpsusastmega prognoosida, ei ole saastetasu suurenemist ega vähenemist üksuse järgnevatekstegevusaastateks prognoositud.Üksuse otsesed kulud kokku on esimesel tegevusaastal ligikaudu 15,4 miljonit krooni. Järgnevatel aastatel jäävad otsekuludvahemikku 15,1-13,9 miljonit krooni, olles madalamad aastatel, mil otsesed ladestusalaga seotud kulud on väiksemad.Tabel 3. Laadimisjaama otsekulud. Esimesed kaheksa tegevusaastat. EEK.Kirjeldus/ maj.aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10Elekter (kWh/t) 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65 0,65Hind (kr/kWh) 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79 0,79Elektrikulud 0 0 35 945 35 945 35 945 35 945 35 945 35 945 35 945 35 945Auto kütusekulu (l/km) 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4Kütusehind (kr/l) 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2 7,2Kütus kokku(kr/km) 2,88 2,88 2,88 2,88 2,88 2,88 2,88 2,88 2,88 2,88Õli kulunorm (%kütusest)12,00% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00% 12,00%Õlikulu (kr/km) 0,3456 0,3456 0,3456 0,3456 0,3456 0,3456 0,3456 0,3456 0,3456 0,3456Rehvide arv 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4Rehvide hind 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600Kulu rehvidele 18 400 18 400 18 400 18 400 18 400 18 400 18 400 18 400 18 400 18 400Eeldatav rehviläbijooks 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000Rehvide kulu(kr/km) 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53 0,53Varuosad /remont (kr/km) 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7Kokku - veoautoekspluatatsioonikulud (kr/km) 4,45 4,45 4,45 4,45 4,45 4,45 4,45 4,45 4,45 4,45Prügila jalaadimisjaamavahemaa (km) - üksots 42 42 42 42 42 42 42 42 42 42Kokku - veoautoekspluatatsioonikulud (kr/aastas) 0 0 1 308 686 1 308 686 1 308 686 1 308 686 1 308 686 1 308 686 1 308 686 1 308 686Ladestusalaamortisatsioon,järelhooldus, katmine(kr/tonn) 171 171 172 122 105 108 109 109 109 109105

Saastetasu (kr/tonn) 3,3 4 5 5 5 5 5 5 5 5Kokku otsesedladestusega seotudkulud (kr/aastas) 0 012 361300 8 899 100 7 679 000 7 889 000 7 970 900 7 963 200 7 963 200 7 963 200KOKKU OTSESEDKULUD 0 015 391026 11 928 826 10 708 72610 91872611 00062610 99292610 99292610 992926Laadimisjaama kaudsed kulud koosnevad masinate ja seadmete hoolduskulust,seadmete kindlustuskulust ning hoone ülalpidamisega seotud kuludest.Masinate ja seadmete hoolduskulu on prognoositud eeldusel, et hoolduskuluvastuvõetud prügi tonni kohta on 2,3 krooni. Laadimisjaama masinate hoolduskulujääb esimesel kaheksal tegevusaastal 161 tuhande krooni tasemele.Masinate ja seadmete kindlustuskulu on planeeritud esimesel laadimisjaamategevusaastal suuruses 10 tuhat krooni aastas, järgnevatel aastatel kindlustuskulumuutumist planeeritud ei ole.Hoone ülalpidamisega seotud kulud hõlmavad laadimisjaama tegevusega ning hooneülalpidamisega seotud kulusid, mida on keerukas eraldi prognoosida. Hooneülalpidamisega seotud kulutused moodustavad esimese kaheksa tegevusaasta jooksul10% laadimisjaama käibest, ulatudes seega 3,03 miljonit kroonini aastas.Ettevõtte kaudsed kulud kokku stabiliseeruvad prognoosiperioodil ligikaudu 3,2miljoni krooni tasemel. Ettevõtte kaudsed kulud on detailselt toodud alljärgnevastabelis.Ettevõtte kogukulud kõiguvad prognoosiperioodi jooksul marginaalselt, jäädesvahemikku ligikaudu 18,6-13,9 krooni.Tabel 4. Laadimisjaama kaudsed kulud. Esimesed kaheksa tegevusaastat. EEK.Kirjeldus/majandusaasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10Toodetud tonne 0 0 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000 70 000Masinate ja seadmetehoolduskulu (kr/tonn) 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3 2,3Masinate ja seadmetehoolduskulu kokku 0 0 161 000 161 000 161 000 161 000 161 000 161 000 161 000 161 000Seadmete kindlustuskulu(kr/aastas) 0 0 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000Hoone ülalpidamisegaseotud kulud, % käibest 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%Hoone ülalpidamisegaseotud kulud 0 0 3 031 611 3 031 611 3 031 611 3 031 611 3 031 611 3 031 611 3 031 611 3 031 611KOKKU KAUDSEDKULUD 0 0 3 202 611 3 202 611 3 202 611 3 202 611 3 202 611 3 202 611 3 202 611 3 202 611KULUD KOKKU 0 0 18 593 63815 131 43813 911 338 14 121 33814 203 23814 195 53814 195 53814 195 538Ettevõtte uue laadimisjaama kasum enne intressikulusid ning amortisatsiooni(EBITDA) on esimese kaheksa tegevusaasta jooksul positiivne, kasvades ligikaudu11,7 miljonilt 1. tegevusaastal 16,1 miljoni kroonini 8. tegevusaastal.Ettevõtte tootmisseadmete, hoone ning maa amortisatsioon on võttes arvesse antudpõhivaraliikide eeldatavat kasutusiga, soetusmaksumust ning amortiseerimise106

alustamise perioodi. Detailsem ülevaade laadimisjaama põhivaras ning kulumiarvestamisest on toodud laadimisjaama investeeringuid käsitlevas alapeatükis ningÄriplaani lisades. Esimeseks tegevusaastaks on laadimisjaama põhivara kulumprognoositud summas ligikaudu 1,2 miljonit krooni, alates 6. tegevusaastast põhivarakulum kokku langeb.Ettevõtte finantskulude prognoosimisel on eeldatud, et tootmisseaded, hooned ja maasoetatakse 2. majandusaastal 100% laenukapitaliga - seega on laenu kogusuuruseksligikaudu 10,8 miljonit krooni. Laenu intressiks on arvestatud Tallinna Prügilapraegune laenuintress - 7,35% aastas, laenutagasimakse toimub annuiteetmaksetena.Laenuperioodiks on prognoositud olenevalt soetatud põhivara iseloomust ningkasutuseast 5-8 aastat. Lähtuvalt eelpool toodust vähenevad üksuse finantskulud 796tuhandelt kroonilt 2. majandusaastal 103,9 tuhande kroonini 9. majandusaastal.Viimasel prognoositaval tegevusaastal üksuse finantskulusid planeeritud ei ole.Finantskulude arvestamine on antud tasuvusanalüüsis tinglik, sest Ettevõttel tekivadprovisjonide tõttu vabad rahareservid ning neid on vaja kasutada alles pärast prügilategevuse lõpetamisel (20-30. aastat hiljem). Finantskulude kokkuhoiu eesmärgil võiksvabu rahalisi vahendeid kasutada uuteks investeeringuteks lisatulude saamiseks.Konservatiivsuse mõttes on tasuvusanalüüsis intressikulusid siiski arvestatud võttesarvesse need nii vabade rahavoogudes (intressid lahutatud vabadest rahavoogudest)kui ka tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvestuses (diskontomäär = 7,35%), mison miinimum tulusus antud investeeringult.107

Prognooside kohaselt on Ettevõtte puhaskasum teisel majandusaastal negatiivnesummas 796 tuhat krooni, kuna investeeringutega kaasned antud perioodilfinantskulu, üksusel tulusid aga veel ei eksisteeri. Ettevõtte 1. tegevusaasta (3.majandusaasta) puhaskasum on prognoositud summas 9,8 miljonit krooni.Prognoosiperioodi jooksul kasvab üksuse puhaskasum pidevalt, ulatudes 8.tegevusaastal ligikaudu 16,12 miljoni kroonini. Ettevõtte põhivara kulumit,finantskulusid ning puhaskasumit kirjeldab alljärgnev tabel.Tabel 5. Üksuse EBITDA, amortisatsioon, finantskulud, kasum. Esimesed kaheksa tegevusaastat. EEK.Kirjeldus/maj.aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1011 722 15 184 16 404 16 194 16 112 16 120 16 120 16 120EBITDA 0 0 475 675 775 775 875 575 575 575Amortisatsioon 0 0 1 197 258 1 197 258 1 197 258 1 197 258 1 197 258 190 000 190 000 0Finantskulud 0 796 467 709 170 615 456 514 855 406 859 290 925 200 741 103 928 013 371 14 692 14 590 14 624 15 729 15 826 16 120Kasum (kahjum) 0 -796 467 9 816 046 960 662 658 691 834 646 575InvesteeringudUue laadimisjaama tegevus käivitamiseks on vaja Ettevõttel soetada maa, millelelaadimisjaam rajatakse, vaja on ehitada hoone ning asfalteerida hoone esine plats.Lisaks on vaja soetada tootmisseadmed ja transpordivahendid. Eelpool nimetatudinvesteeringute soetusmaksumust, soetusperioodi, amortisatsiooniperioodi ningeeldatavat kasutusiga kajastab alltoodud tabel.Laadimisjaama investeeringseadmetesse on suuruses ligikaudu 3,1detailsemalt toodud alljärgnevastabelis.miljonit krooni. Seadmeteprognoositav soetamisperiood on teinemajandusaasta, amortiseerimahakatakse seadmeid 3. majandusaastal.Investeeringud seadmetesse on108

Tabel 6. Laadimisjaama investeeringudseadmetesse. EEK.InvesteeringSummaCompomani seade + 10 konteinerit 2 142 292Kaal 1 000 000Seadmed soetusmaksumuses kokku 3 142 292Periood kuna soetatakse 2Amortisatsiooniperiood 3Eeldatav kasutusaeg (aastates) 5Aastane amortisatsioonikulu 628 458Laadimisjaama investeeringudtranspordivahenditesse onprognoositud suuruses 1,8 miljonitkrooni, antud põhivara planeeritaksesoetada 2. majandusaastal.Investeeringud transpordivahenditesseon esitatud alljärgnevas tabelis.Tabel 7. Laadimisjaama investeeringudtranspordivahenditesse. EEK.InvesteeringSummavedukauto+multilift seade 1 253 000haagis 641 000Transpordivahendid 1 894 000Periood kuna soetatakse 2Amortisatsiooniperiood 3Eeldatav kasutusaeg (aastates) 5Aastane amortisatsioonikulu 378 800Investeeringud hoonetesse hõlmavadhoone ehitamist ja tee ningasfaldiplatsi rajamist. Laadimisjaamainvesteeringud hoonetesse onplaneeritud summas 3,8 miljonitkrooni, investeeringud on kajastatudalljärgnevas tabelis.Tabel 8. Laadimisjaama investeeringudhoonetesse. EEK.InvesteeringSumma109

1ha asfaltplats 1 500 000300 m teed 1 000 000hoone 1 300 000Hooned kokku 3 800 000Periood kuna soetatakse 2Amortisatsiooniperiood 3Eeldatav kasutusaeg (aastates) 20Aastane amortisatsioonikulu 190 000Laadimisjaama rajamiseks planeeribEttevõtte maa ostmist. Maasoetusmaksumus on Ettevõtte juhatuseliikme hr. Raivo Uukkivi hinnangulligikaudu 2 miljonit krooni, maasoetatakse 100% laenukapitaliga.Tabel 9. Laadimisjaama investeeringud maasse.EEK.InvesteeringSummaMaa soetusmaksumuses 2 000 000Periood kuna soetatakse 2Laadimisjaama investeeringud kokku on prognoositud summas 10,8 miljonit krooni,kõik investeeringud planeeritakse teha võõrkapitali abil.TasuvusanalüüsKäesolevas Äriplaani osas on kirjeldatud laadimisjaama tasuvusanalüüsi.Tasuvusanalüüsi koostamisel on arvutatud projekti tasuvus kahel viisil: arvestadesprojekti ajaväärtust (diskonteeritud rahavoo meetod) ja ajaväärtust arvestamata(simple payback method).Laadimisjaama tasuvuse arvutamisel diskonteeritud rahavoo meetodigadiskonteeritakse üksuse tulud ja kulud vaba rahavoo näol tänasesse päeva. Eeldades,et laadimisjaama ehitust finantseeritakse 100% ulatuses laenukapitaliga, on üksusevaba rahavoo diskonteerimisel diskonteerimismääraks võetud Ettevõtte pikaajaliselaenu intressimäär 7,35% 2003. aastal.Finantskulude arvestamine on antud tasuvusanalüüsis tinglik, sest Ettevõttel tekivadprovisjonide tõttu vabad rahareservid ning neid on vaja kasutada alles pärast prügilategevuse lõpetamisel (20-30. aastat hiljem). Finantskulude kokkuhoiu eesmärgil võiksvabu rahalisi vahendeid kasutada uuteks investeeringuteks lisatulude saamiseks.Konservatiivsuse mõttes on tasuvusanalüüsis intressikulusid siiski arvestatud võttesarvesse need nii vabade rahavoogudes (intressid lahutatud vabadest rahavoogudest)kui ka tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvestuses (diskontomäär = 7,35%), mison miinimum tulusus antud investeeringult.Diskonteeritud rahavoo meetod võtab arvesse asjaolu, et tulevikus laekuvate tuludetänane rahaline väärtus on väiksem kui tänane nominaalväärtus, seega on tulevikuslaekuvad rahavood taandatud väiksemasse väärtusesse teatava intressimääraga (antudjuhul Ettevõtte pikaajalise laenu intressimäär 2003. aastal).Laadimisjaama tasuvuse arvutamisel on kasutatud ka raha ajaväärtust mittearvestatavat meetodit (simple payback method). Tasuvuse arvutamisel antud110

meetodiga ei ole arvesse võetud asjaolu, et üksuse tulevikus laekuvate tulude tänanerahaline väärtus on väiksem kui tänane nominaalväärtus – sellest lähtuvalt ei olelaadimisjaama vaba rahavoogu diskonteeritud.Laadimisjaama tasuvusanalüüsi raames on koostatud laadimisjaama vaba rahavoogliites puhaskasumile kulumi ning lahutades investeeringud põhivarasse. Vabarahavoog on rahavoog, mis on kättesaadav ettevõtte omanikele ja võlausaldajatelepärast laenuintresside maksmist ning investeeringuid põhivarasse. Ettevõtte uuelaadimisjaama esimese kaheksa tegevusaasta vaba rahavoog on toodud järgnevastabelis.Tabel 10. Laadimisjaama vaba rahavoog. Esimesed kaheksa tegevusaastat. EEK.Kirjeldus/ majandusaasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10Diskonteerimisperiood 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8Kasum 0 -796 467 9 816 046 13 371 960 14 692 662 14 590 658 14 624 691 15 729 834 15 826 646 16 120 575Amortisatsioon 0 0 1 197 258 1 197 258 1 197 258 1 197 258 1 197 258 190 000 190 000 0Bruto rahavoog 0 -796 467 11 013 305 14 569 218 15 889 920 15 787 916 15 821 950 15 919 834 16 016 646 16 120 575Muutused käibekapitalis 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Rahavoog põhitegevusest 0 -796 467 11 013 305 14 569 218 15 889 920 15 787 916 15 821 950 15 919 834 16 016 646 16 120 575Investeering - seadmed 0 -3 142 292 0 0 0 0 0 0 0 0Investeering -transpordivahendid 0 -1 894 000 0 0 0 0 0 0 0 0Investeering - hoone 0 -3 800 000 0 0 0 0 0 0 0 0Investeering - maa 0 -2 000 000 0 0 0 0 0 0 0 0Rahavoog investeeringutest 0 -10 836 292 0 0 0 0 0 0 0 0Vaba rahavoog 0 -11 632 759 11 013 305 14 569 218 15 889 920 15 787 916 15 821 950 15 919 834 16 016 646 16 120 575Diskonteeritud vabarahavood 0 -11 632 759 10 259 250 12 642 477 12 844 452 11 888 214 11 098 129 10 402 225 9 748 937 9 140 377Ettevõtte laadimisjaama vaba rahavoog on 2. majandusaastal, negatiivne summas 16,1miljonit krooni – antud perioodil soetatakse tootmisseadmed, hoone ning maa.Prognooside kohaselt jääb üksuse vaba rahavoog esimese kaheksa tegevusaastajooksul vahemikku ligikaudu 11-16,12 miljonit krooni.Laadimisjaama tasuvust mõlematmeetodit kasutades kirjeldab Tabel 11.Üksuse tasuvus ajaväärtust arvestamata(simple payback method) on ligikaudu109,5 miljonit krooni.Diskonteeritud rahavoo meetoditkasutades on laadimisjaama tasuvusligikaudu 76,4 miljonit krooni.Tabel 11. Laadimisjaama tasuvus. 1.-8.tegevusaasta. EEK.KirjeldusSummaAjaväärtust arvestamata tasuvus 109 506 604Diskontomäär 7,35%Ajaväärtust arvestades tasuvus 76 391 300111

Laadimisjaama puhasnüüdisväärtuse (NPV) arvestamisel on leitud projekti siseminetasuvusmäär (IRR) - kapitalikulu määr, mille puhul projekti tulud ning kulud tasakaalustavadüksteist ja projekti puhasnüüdisväärtus on 0. Alljärgnev tabel toob välja laadimisjaama sisemisetasuvusmäära – 111,29% – ning antud kapitalikulu määraga diskonteeritud vaba rahavoo.Tabel 12. Laadimisjaama IRR. 1.-8. tegevusaasta. EEK.Diskonteerimisperiood 0 1 2 3 4 5 6 7 8Summa -11 632 759 5 212 359 3 263 394 1 684 502 792 121 375 702 178 912 85 190 40 580IRR 111,29%Seega esimese kaheksa aasta jooksul on investeeringu tootlus 111,29%, mis on ülihea. Antudinvesteeringu kriitiliseks eelduseks 70 tonnise tavajäätmete kogumine antud piirkonnas, millest30% on uued kliendid st. lisandub 21 tonni tavajäätmeid aastas. Investeerimisotsusevastuvõtmisel tuleks hinnata, kas laadimisjaama tulude eeldused on realistlikud.112