2/13 27.02.2013 - Paldiski Linnavalitsus

paldiski.ee

2/13 27.02.2013 - Paldiski Linnavalitsus

Mikk SaarEesti Energiaenergiasäästuprojektide projektijuhtTeler, digiboks, kodukino, ruuter, muusikakeskus, nõudepesumasin,elektripliit ja lugematu hulk muid olmeseadmeid viibibpidevalt ooterežiimis. Nad ootavad vaid üht nupuvajutust, ettööle hakata. Sellise mugavuse tagamisele kulub ligikaudu 10%elektrienergiast. Sama raha võiks hoopis kulutada teatris võikontserdil käimisele või hobidele.Ooterežiimis elektritarbimus väheneb, kuid ei lakka täielikultÜldiselt võtavad vanad olmeseadmed ooterežiimis rohkem voolu– mõnikord kuni mitukümmend vatti (W). Iga ooterežiimistarbitud vatt tähendab aga ühe euro raiskamist aastas. Näiteksprinter, mis võtab ooterežiimis energiat 5 W, kulutab aastas 5euro eest elektrit.Alates 2010. aastast ei tohi uued olmeseadmed tarbida ooterežiimisvõi väljalülitatud seisundis elektrit rohkem kui 1 W. Juhulkui seade edastab ooterežiimis olles mingit teavet, näitekskellaaega, ei tohi tarbimus ületada 2 W. Lähitulevikus on uuteleseadmetele esitatavad nõuded veelgi karmimad – alates 2013.aastast ei tohi need näitajad ületada vastavalt 0,5 W ja 1,0 W.Püüdke ooterežiimi mitte kasutadaKas elektriseadmed tuleb pärast kasutamist elektrienergia kokkuhoidmiseksvooluvõrgust tingimata lahti ühendada? See onmuidugi üks võimalus, kuid sel juhul muutub nende kasutamineebamugavamaks. Et seadmeid oleks mugavam sisse lülitada,võib kasutada lülitiga pikendusjuhtmeid või pistikupesasseühendatavaid kauglüliteid või taimereid.Lülitiga pikendusjuhtme külge saab ühendada mitu lähestikkuasuvat seadet ning kui olete nende kasutamise lõpetanud, saateneed kõik ühe hoobiga välja lülitada. Kui kasutate pistikupesasseühendatavat kauglülitit, saate puldist seadmeid välja lülitadaühe kaupa, seadmete rühmade kaupa või näiteks kodust lahkudeskõik korraga, välja arvatud külmkapi. Taimerid on mugavlahendus katelde ja küttesüsteemide puhul, kuna nii saab neidReelika VahopskiTarbimiskeskkonna arendustalituse juhatajaTarbijakaitseamet alustas teavituskampaaniaga„Reisi targalt“, et tõsta tarbijate ja ettevõtjateteadlikkust pakettreisidega seonduvast ningjuhtida tähelepanu nende õigustele ja kohustustelereisi ostmisel ja pakkumisel.Seadustega on reguleeritud reisiettevõtjate kohustusedtarbijate ees ehk tarbija õigused alatespakettreisi pakkumise saatmisest või kättesaadavakstegemisest lõpetades reisilepingust ülesütlemiseõigusega. Olenemata sellest, et Turismiseaduson kehtinud 11 aastat, on parakureaalsus see, et mitmed reisiettevõtjad vaatavadjätkuvalt läbi sõrmede ja eiravad neile seadusegapandud kohustusi. Näiteks varjataksepakettreisi tegelikku korraldajat ja ei anta tasumisttõendavat dokumenti. Tarbija peab jubareisipakkumise saamisel suutma tuvastada, keson reisi tegelik korraldaja. See aitab tal hiljemvõimalike probleemide tekkides pöörduda jubaotse korraldaja poole. Reisikorraldaja koostabpakettreise ja müüb neid ise või teiste firmadekaudu. Reisibüroo ise reise ei korralda, vaidvahendab korraldajate kokku pandud reisipakette.Reisifirma peab juba reisipakkumisesaatmisel esitama huvilisele kõik reisiga seotudtingimused ning reisi ostmisel peab ostja alatisaama makset tõendava dokumendi.Tarbijakaitseamet soovitab pakettreisi ostuotsustmitte teha hetkeemotsiooni ajel, sest sellelvõivad olla ebamugavad tagajärjed. Reisija õigustestja kohustustest ning sellest, kuidas teadlikultreisi osta, saab lisainfot tarbijakaitseametiveebilehelthttp://www.tarbijakaitseamet.ee/reisimine/.l i n n a l e h t • Veebruar 2013Iga ooterežiimis tarbitud vatt tähendab ühe euro raiskamist aastasReisi targalt!sisse lülitada öiseks ajaks, kui elektrienergia hind on odavam.Samuti saab taimeri abil lülitada teleri, arvuti ja muud seadmedautomaatselt ooterežiimile, kui neid ei kasutata, näiteks päevaselajal, kui kedagi pole kodus, või ööseks, kui kõik magavad.Eestis on võimalik soetada ka kasulikke ooterežiimi äratundmisesüsteeme, mis paigaldatakse pistikupesa ja olmeseadme juhtmevahele. Kui selline seade fikseerib, et tehnika hakkab äkkioluliselt vähem energiat tarbima, st on läinud üle ooterežiimile,lülitub võrgutoide välja. Kui vajutate olmeseadme sisselülitamisnupule,saab süsteem sellest ise aru ning taastab võrgutoite.Järgnevalt on esitatud ühes eramajas pistikupesadesse paigaldatudmõõdikute abil saadud mõõtmistulemused.SeadeooterežiimisVedelkristallekraaniga telerKineskoobiga telerDigiboksRuuterDVD-mängijaSülearvutiArvutikõlaridTraadita lauatelefoni laadimisseadePrinter/koopiamasinMuusikakeskusMängukonsoolReguleeritava valgusintensiivsusega põrandalampTavaline seinalampNutitelefoni laadija koos telefoniga (kui aku ontäiesti laetud)PesumasinVeekeedukannElektrilise hambaharja laadija (ilma hambaharjata)KokkuTarbimine1,1 W9,4 W6 W11,8 W0,5 W1,4 W3,8 W2,0 W4,7 W1,3 W1,8 W0,4 W0 W2,0 W0,9 W0 W1,2 W48,3 WReisiostja meelespeaEnne reisi ostmist tuleks tarbijal kindlasti läbivaadata järgmine kontrollnimekiri:· põhjalik info reisi ja sihtkoha kohta olemas;· reisi lõpphind teada;· reisifirma tagatise olemasolu kontrollitud;· reisifirma registreering kontrollitud;· reisifirma taust tarbijakaitseametist ja reisifoorumitestkontrollitud;· pakettreisileping läbi loetud;· reisist taganemise tingimused selged;· probleemide lahendamise kord selge;· makset tõendav dokument olemas;· reisikorraldaja sihtkohas oleva esindaja kontaktandmedolemas;· dokument reisi lõpliku ajakava ja täpsete tingimustegaolemas;· reisikindlustus olemas;· päev enne reisi väljasõidu aeg üle täpsustatud.Paldiski Linnaleht Veebruar2013 5


Paldiski Huvikeskus2013. aasta jaanuarist on Paldiski Huvikeskuses alustatud ideedevahetustega,kus noored kirjutasid oma soovidest huvikeskuse korraldamises. Enamikideid oli kirjutatud sellest, et oleks rohkem Discosid ja pidusid ja et oleks tihedaminikorraldatud väljasõite ja ühiseid matku või mänge õues. Oleme püüdnudarvesse võtta kõiki ideid aasta tegevusplaani koostamisel ja alustasimeneid juba ka ellu viima – jaanuari lõpus toimus Paldiski Huvikeskuses discoja väljasõit Tallinnasse, Megazoni. Alates veebruarist on ka uued huviringid(hispaania keele ring, käsitööring ja näitering). 1. veebruaril toimus UNOturniir, vastlapäeval käisime õues mängimas. 14. veebruaril toimus sõbra-Noortepäevalaager „Õnnelikud näod“Kevadvaheajal, 18 – 23. märts, toimub Paldiski Huvikeskuses noortepäevalaager „Õnnelikud näod“, kus saavad osaleda 14 Paldiski linna1-4. klassi noort.Päevalaagri eesmärgiks on sisustada noorte koolivaheaega meelelahutuslikultja kasulikult, pakkuda organiseeritut ja eesmärgiga vaba ajaveetmise võimalust.Peamisteks teemavaldkondadeks on tervislik toitumine, esmaabi alused,aktiivne eluviis, rõõmsameelsus ja sõprus. Toimuvad arutelud,UNO turniiri võitjad: I koht – Sirle Stepanov, II koht – AnastassiaZentsik, III koht – Varvara Valujevapäeva disko ja terve päev oli võimalik meisterdada sõbrapäevakaarte. Õhtul avati postkast ja jagasime kaarte. 15. veebruariltoimus kauaoodatud võistlus Noored vs Noorsootöötajad, kusvõitis sõprus.Paldiski Huvikeskuses on plaanitud märtsis läbi viia TWISTERja ALIAS mängude turniirid. Naistepäeval korraldatakse konkurss„Mini Miss Huvikeskus 2013“. Kevadvaheajal 18 – 23.märts toimub Paldiski Huvikeskuses noorte päevalaager „Õnnelikudnäod“.Lisainfo ja ürituste kuupäevad –facebook.com/PaldiskiHuvikeskus ja vk.com/club47797992rühmatööd, viktoriinid, võistlused, ekskursioonid, meeskonnamängudjne.Kevadvaheaja päeva laagri maksumus on 57 EUR. Toetab Paldiski Linnavalitsusja Heategevusfond Uus Laine.Registreerimine toimub Paldiski Huvikeskuses 11 – 13 märts 2013.Kohtade arv on piiratud.Lisa INFO: 6790 606Heategevusfond Uus Laine viis läbi heategevusliku korjanduse TallinnaLastekodu Imikute ja puuetega laste keskuse heaksHeategevusfond Uus Laine ja Eesti Toidupank tegid veebruariskoostööd Euroopa Liidu toiduabi jagamiselVeebruaris alustas Heategevusfond Uus Laine koostööd Eesti Toidupangaga.Koostöö raames jagati Euroopa Liidu toiduabi puudustkannatavatelePaldiski inimestele. Samuti oli koostööpartnerinakaasatud MTÜ Abivajaja.Kokku jagasid Uus Laine vabatahtlikud 5400 kg makarone, mannat1540 kg ning riisi 6000 kg. Antud toiduabi puhul oli tegemist EuroopaLiidu toiduabi 2012.aasta ülejääkidega mis inimestele jagati. Kuna tegemistoli ülejääkidega, siis ei saanud Uus Laine garanteerida, et kõikabivajavad toiduabi saavad. Toiduabi oli piiratud kogustes ning kõikideleabi ei jätkunud. Kokku sai toiduabi ligi 600 Paldiski inimest.Uus Laine jätkab koostööd Eesti Toidupangaga ning loodetavasti saameselliseid jagamisi ka tulevikus korraldada. On näha, et inimesedvajavad toiduabi ja see on paljudele peredele suureks abiks.Jaanus SaatUus Laine01.02-14.02 viis Heategevusfond Uus Laine koostöös CarolTsepelin`iga läbi heategevusliku korjanduse Tallinna Lastekodu heaks.Tallinna Lastekodu Imikute ja puuetega laste keskuses on rohkem kui40 last. Sinna keskusesse paigutatakse need lapsed, kes on oma vanematepoolt hüljatud. Aastate jooksul on sinna keskusesse paigutatudka mitmeid pisikesi lapsi ka Paldiskist. Hetkel on keskuses 40 pisikethüljatud ilmakodanikku. Heategevusfond Uus Laine ja Carol Tsepelinsoovivad anda oma panuse nende pisikeste laste heaks.Kampaaniaga ühinesid paljud inimesed Paldiskist ja Tallinnast. Lastekodulekoguti 114 eurot, mis kanti üle lastekodu arveldusarvele. Kogutudraha eest ostetakse mähkmeid ja muuda vajalikku. Samuti tõidhead inimesed rohkelt lasteriideid, mähkmeid ja muid väikelastelevajalikke vahendeid.Uus Laine tänab kõiki annetajaid ja kampaaniaga ühinenud inimesi.Samuti suured tänusõnad Uus Laine vabatahtlikele, kes aitasid asjadlastekodusse viia.Jaanus SaatUus Laine6 Paldiski Linnaleht Veebruar 2013


Paldiskisse õigeusu kiriku ehitamisestPreester Nikolai KamenevPüha suurmärtri ja tervendaja Panteleimoni kiriku vanempreester18. juulil 2012 asetas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius Paldiskis nurgakivitulevasele vaga Sergi Radonežski nimelisele kirikule. Kirik plaanitakseehitada vana-vene stiilis ning kooskõlas kõigi õigeusu kiriku kaanonitega.Praeguseks on täielikult lõpule viidud esimesed tööd – kirikuhoonel on olemasvundament ja soklikorrus. Selle aasta alguses alustati kiriku puidust põhiosapüstitamist. Töö käib aktiivselt. Kiriku seinad on juba püsti, paigaldatud on katusealusedsarikad ning monteeritakse suurt kellatorni kuplit.Ehitustöid teostatakse Boriss Tšaplõgini heategevusliku mälestusfondi toel.Linnapea Stanislav Tšerepanov,Linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov,vaimulik isa Nikolai ning A. Azova kirikuehituse toetaja abikaasa ehitatavas kirikussarikapeo päevalKiriku peatoetaja Sergei TšaplõginSõjaväepensionäride õnnitlemineValentina KossaiaSõjaväepensionäride liidu asutaja23. veebruaril toimus Põhjasadama klubis sõjaväepensionäride liiduliikmete aruandekoosolek, kus 2012. aastal tehtud töö aruandega esinesliidu juhatuse esimees Valeri Rõtškov ning juhatuse töö kontrollitulemustega revisjonikomisjoni esimees Vassili Petrun.Koosolekule olid kutsutud kõik linna sõjaväepensionärid, teise maailmasõjaveteranid ja tagalatöötajad (kokku 97 inimest).23. veebruar on kodumaa kaitsjate päev. Sel päeval on meil tavaks õnnitledameie kalleid mehi – meie kaitsjaid. Pidupäeva puhul saabus sõjaväepensionäreõnnitlema ka linnapea Stanislav Tšerepanov. Ta meenutassuure lugupidamisega aega, kui Paldiski oli mereväelaste linn, jatoonitas, et see on Eesti riigi ajalugu, mida tuleb austada ja mida ei tohiunustada. Samuti meenutas ta, kuidas ta ise kunagi läbis ajateenistusePõhja-Venemaal. Stanislav Tšerepanov rääkis lühidalt ka linna juhtimisesaset leidnud muutustest ning kutsus meid kõiki üles mitte olemaükskõiksed, sest meist endist sõltub see, milliseks elu linnas kujuneb.Samuti viibis meie koosolekul Põhjasadama juht Aleksei Tšulets, keson osutanud liidule suurt rahalist abi. Oma õnnitluskõnes lausus AlekseiTšulets hulga sooje sõnu meie kaitsjate aadressil ning oli, nagu alati,tähelepanelik ja heldekäeline. Elena Villmann andis Aleksei Tšuletsi8 Paldiski Linnaleht Veebruar 2013nimel kõigile üle lilled ja rahalised kingitused. Lisaks oli AlekseiTšuletsi kingitusena rindemeestele kaetud Rootsi laud 100 grammining soolaste ja magusate suupistetega.Kohtumine kulges sundimatus ja sõbralikus õhkkonnas. Niisugunemitteametlik suhtlemine linna ja Põhjasadama juhtkonnaga jääb kokkutulnuilekauaks meelde. Suur tänu Aleksei Tšuletsile ja StanislavTšerepanovile piduliku meeleolu loomise eest!


Kui heita pilk Paldiski ajalukku, on näha,kuidas mingi nähtamatu jõud meie jumalasthoitud linna kaitseb. Selleks nähtamatuksjõuks on taevased soosijad, kes kaitsevadmeie linna oma palvetega jumala trooniees halbade ilmade eest ning annavadigale selle elanikule meeleheite või kurbusehetkil mehisust.Vaimulik Nikolai KamenevPüha suurmärter Panteleimoni koguduseesipreesterTulevane püha preestermärter Karp sündis5. veebruaril 1869 Liivimaa kubermanguViljandi kreisi Olo külas. Ta oli pärittaluperest, leidis oma esmase kutsumuseõpetajatöös, seejärel aga sidus oma eluteeja kutsumuse pastorina teenimisega. Armastuskristliku kiriku vastu ja armastuslaste vastu – need olid kaks omadust, mispaljuski määrasid kogu tema elu.1889. aastal pärast Balti õpetajate seminarilõpetamist Goldingenis (praegu Lätilinn Kulīdga) suunati ta vene keele õpetajaksBaltiiski Sadama (Paldiski) linnakiriklikku kogudusekooli ning samas kaõpetajaks merekooli. Samal ajal sai temastmeie linna Georgi kiriku psalmilaulja.Õppeasutuse valik, kuhu ta õpetajana tööleasus, osutus isa Karpi eluülesande seisukohastedukaks ja täielikult sobivaks. Tapühendas kogu oma elu täielikult kirikuteenimisele ja tegutsemisele kooliõpetajana.1896. aastal leidis psalmilaulja Karp Elbielus aset tõsine muutus: 14. jaanuaril ülendatita diakoni seisusesse. Esmalt jätkas taoma teenistust Georgi kirikus, kohanedesoma uue, püha teenri rolliga.Piiskopkonna juhtkond, kes läks välja tolleaja kohta ebaordinaarsele sammule – haridusetavaimuliku isiku hirotooniale – eiteinud seda mitte ilma mõjuva põhjuseta.1895. aastal algatas iguumenja Varvara(Blohhina), Pühtitsa kloostri ülem, kloostrislaste varjupaiga ja kirikliku kogudusekooliehitust vaestest peredest pärit lastejaoks. Usuõpetaja ametikohale soovitatitalle Karp Elbi, kes oli selleks ajaks ennasttõestanud kui võimekas ja eeskujulik ning„olemuselt lahke ja hingeline“ usuõpetaja.Mitte vähe tähtis polnud ka asjaolu, et rahvuselteestlasena valdas diakon Karp kohalikkukeelt. Seepärast suunatigi diakonKarp veel samal aastal Pühtitsa Uspenskikloostrisse. Ta veetis kloostris kolm aastat,osaledes kloostri jumalateenistustel jaandes Pühtitsa kaheklassilises kiriklikuskogudusekoolis usuõpetuse tunde. Ningselles näitas ta ennast kõige positiivsemastküljest.14. detsembril 1899 viidiKarp Elb üle Venemaapealinna Peterburisse,kus ta määrati just äsjavabanenud diakoni ametikohalevaimulik Platonil i n n a l e h t • Veebruar 2013Püha preestermärter KARP – Paldiski linna taevalik kaitsja(kodanikunimega PaulKulbuschi) juhitava eestikoguduse juurde. Vääribveel ka lisamist, et isaPaul Kulbusch, Peterburikubermangu eesti kogudustepraost, oli kirikukaadrivärbamise küsimustesküllaltki nõudlikja valiv inimene. Tõsiasi, et ta kutsus vaimulikuhariduseta Pühtitsa diakoni teenimapealinna koguduse juurde, kõnelebigatahes isa Karpist kui harukordsete isikuomadustegainimesest.Peterburisse saabudes lülitus isa Karp otsekoheeesti õigeuskliku koguduse elu kõigissesfääridesse ning temast sai isa PaulKulbuschi asendamatu abiline viimasemitmekülgses tegevuses pealinna ja Peterburikubermangu eesti diasporaa kirikussevärbamise ja religioosse toitmise alal.Seejärel, aastal 1914, kutsuti isa Karp usuõpetajaksparun A. A. Stieglitzi näidisvarjupaika,kus pakuti õpetust ligikaudu 200-le Peterburi vähekindlustatud peredestpärit poistele ja tüdrukutele. Seega andisdiakon Karp oma Peterburis viibimise ajalsamaaegselt tunde neljas pealinna õppeasutuses,kusjuures kahes neist – varjupaigasja eesti koolis – õpetas ta tasuta.Mitmel korral märgiti tema pedagoogilinetegevus ära ka valitsuse autasudega. 13.veebruaril 1902 autasustati isa Karpi hõbemedaligapealdisega „Püüdlikkuse eest“,mis oli mõeldud rinnas kandmiseks koosAleksandri lindiga. 6. mail 1904 pälvis taeeskujuliku ja usina teenistuse eest PühaSinodi õnnistuse koos ettenähtud aukirjaüleandmisega ning mais 1911 esitati isaKarp tema töö eest rahva valgustamisevaldkonnas Püha Anna kolmanda järguordeni kandidaadiks.8. jaanuaril 1918 ülendati diakon Karp Elbpreestriks ning määrati Peterburi pühapiiskopmärter Isidor Jurjevski eesti kogudusejuurde teiseks preestriks. Sellega algasisa Karpi elus teine etapp – preestritööperiood. Ta sai preestriks aastal 1918, kuiteenimine kirikus ei tõotanud ei materiaalsetkasu, ei au ega hästi kindlustatud elu.Teda ootas ees aeglane, 20 aasta peale veninudpihtide vahele surumine jumalasalgajaterežiimi poolt. 27. augusti ööl vastu28. augustit 1937 ta arreteeriti.Veenvaks tõendiks püha preestermärterKarpi ustavuse ja sügavaima andumusekohta pühale tõele on tema ülekuulamiseprotokoll, mida võib üldse pidada tolleaja üheks haruldasimaks ausa pihtimuseja märterlikkuse mälestusväärseks juhtumiks.Isa Karp mitte üksnes ei keeldunudkategooriliselt tunnistamast oma süüdseoses kontrevolutsioonilise tegevusega japrotokollidele alla kirjutamast. Ta keeldusüldse igasugusest kontaktist juurdlusorganiteganing vastas kõigile ülemvolinikuküsimustele lakoonilise eitamisega. Tedavintsutati kambris peaaegu kaks nädalat,kasutades füüsilise mõjutamise vahendeid,enne kui kutsuti ülekuulamisele. Esimeneülekuulamine jäigi talle viimaseks.24. septembril 1937 viidi ellu Leningradioblasti UNKVD troika otsus ülempreesterKarp Elbile kõrgeima karistusmääramõistmise kohta.Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakseja taga kiusatakse ja teist valegakõiksugust kurja räägitakse.Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk onsuur taevas!(Evangeelium. Õndsalikkuse üheksas käsk.)Püha preestermärter Karp (Elb)Paldiski Linnaleht Veebruar2013 9


Sipsiku lasteaia tegemistestTatjana LindebergSipsiku lasteaia direktorKätte on jõudmas talve viimased päevad –tuulised, külmad ja lumised. Paldiski kaljunerannik on muutunud kunstiteoseks,justkui lumekuninganna muinasjutulossiks.Läbitungivalt külm tuul pillutab halastamatultlund mööda linnatänavaid laiali, kiirustadesmeid takka ja sundides meid ruttusoojadesse korteritesse naasma. Meie lasteaiason see aeg aga tulvil huvitavaid üritusi,kingitusi ja pidupäevi. Samuti on see kokkuvõtetetegemise aeg.Detsember algas heategevusliku jõululaadaga,mille teemaks oli küpsetised. On tähelepanuväärne,et saiakeste, tortide, kookide,küpsiste ja pirukate valmistamises osalesidaktiivselt kõik lapsed, kellest noorim sai hiljutialles 2-aastaseks. Maiustuste väljamüügistlaekunud tulu läks lasteaiarühmadefondidesse. Otsuse kogutud raha kasutamisekohta võtsid vastu lapsevanemad ise.Näiteks ilmusid Maasika ja Mesimummurühma mänguvaibad. Siinkohal tahaks tänadakõiki, kes selle heategevusürituse korraldamisesosalesid!Kauaoodatud ja muinasjutuline uusaastapidutoimus meie lasteaias tervelt kolmkorda – esmalt Lepatriinu sõimerühmasja Vikerkaare rühmas, seejärel Maasika jaMesimummu rühmas ning kõige lõpuksKirsikese ja Päevalille rühmas. Lastel käisidkülas jõuluvana, Lumehelbeke ja salakavalKikimora. Lapsed jälgisid toimuvat suurehuviga, nende positiivsetel emotsioonidel jarõõmul polnud piire. Iga laps sai lugedajõuluvanale ette luuletuse ning külalisi rõõmustatilaulu, tantsu ja lõbusate võistlustega.Lasteaia töötajad, lapsevanemad ja lapsedtänavad kogu südamest heategevusfondiUus Laine ja Põhjasadamat suurepärasteuusaastakingituste eest!Jõulupeod toimusid meie lasteaias vahetultenne õigeusu jõule. On meeldiv tõdeda, etmeie lapsed teavad jõuludest küllaltki paljuning tunnevad pühadetraditsioone.Nüüd on peod seljataga ning tarvis mõeldaliikumisele ja tasakaalustatud toitumisele.Seepärast pööratakse lasteaia õppe- ja kasvatustöössuurt tähelepanu tervise teemale.Näiteks toimus meil spordipäev. Lapsedvõistlesid omavahel osavuses, julguses jaEesti vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Sipsiku lasteaiasAnna MakarenkoEesti keele õpetajaVeebruaris pühendasime kogu õppetegevuse Eesti vabariigi 95.aastapäevale. Lapsed said palju teada oma maa, kodulinna ja teisteEesti linnade kohta, hulk arutelusid oli pühendatud Eesti pealinnaleTallinnale. Lapsed vaatasid fotosid, raamatuid ning käisid ka filmiekskursioonilTallinnas ja Tartus. Kõik rühmad käisid kodulinnasPaldiskis tutvumisjalutuskäigul. Seejärel valasid lapsed oma muljedkunstitöödesse ja loomingulisse tegevusse. Lapsed voolisid ja joonistasidkodulinna, Tallinna, vanalinna, kindlusi, merd, lahte, sadamat,eesti rahvusmustreid ja paljut muud. Lapsed tunnevad nüüd Eestisümboolikat, vappi, lippu ja hümni ning teavad, millised on eestirahvarõivad, ja on kursis eesti kommete ja traditsioonidega.24. veebruari eel kogunesid lasteaialapsed meie hubasesse saali, ettähistada koos Eesti vabariigi sünnipäeva. Pidulik üritus algas Eestihümni kuulamisega. Seejärel lugesid lapsed nii vene kui ka eesti keelesluuletusi. Toimus viktoriin Eesti sümbolite kohta, milles lapsednäitasid oma teadmisi riigikeeles. Kõige nooremad kasvandikud olidette valmistanud vahva lipukestega tantsu „Täna joonistasin lippu”;5. ja 6. rühma lapsed rõõmustasid kohaletulnuid tantsudega „Kakssammu sissepoole” ja „Kui sul tuju hea”.kiiruses. Parimad said autasuks diplomid.Veebruari algust tähistasime kokkusaamisegamuusikatoas. Kohtumise teemaksoli arvukalt lastelaule kirjutanud heliloojaŠainski looming, mille najal on üles kasvanudmitu põlvkonda lapsi. Lapsed tuletasidmeelde helilooja tuntud laule ning õppisidselgeks uusi teoseid.Valentinipäeva kutsuvad meie lapsed jubaammu sõbrapäevaks ning väljakujunenudtraditsiooni kohaselt tähistame seda päevakoos eesti ja vene gümnaasiumi esimesteklasside õpilastega. Lõbusad võistlused,tantsud ja mängud aitavad kaasa rõõmsa jasõbraliku õhkkonna loomisele. Nüüd ootamekannatamatult veebruari lõppu, milmeile tulevad külla Naerulinnu lasteaia lapsed.10 Paldiski Linnaleht Veebruar 2013


Naerulinnu talvised toimetusedLasteaed Naerulind direktor Taive Kikas ja õppealajuhataja Kristi ViikSõbrakesed sõbrapäevall i n n a l e h t • Veebruar 2013Pildil Lepatriinu rühma tublid kelgutajadVäikesed ja suured Naerulinnud on aasta algusest väga tegusad olnud.Pääsupesa ja Sõbrakeste rühm võttis ette pika bussisõidu Nõva looduskeskusesse.Osaleti õppeprogrammis „Metsarahva talvised toimetused“.Nõva metsades nähti erinevaid jälgi lumel: seal oli ringi uidanudpõder, rebane, orav, kits ja karihiir. Laste jaoks oli suur üllatus, et selleaasta looma, hundi, spioonideks metsas on rähn ja ronk. Räägiti metsloomadetoitmisest ning nende elust talvel. See vahva metsaretk saiteoks tänu 1. Jalaväebrigaadile, kes lahkesti meid transpordiga toetas.Põnevust jagus ka järgmisteks nädalateks. Nädalateemal „Hoia loodustja loodus hoiab meid“ raames toimunud taaskasutusnäitusele olidlapsed tänu oma vanematele ja õpetajatele igasugust põnevat jääkmaterjalidestmeisterdanud. Mida kõike oli välja mõeldud, alates ehetestkuni mööbliesemeteni. Nädal lõppes kirbuturuga, kuhu said soovijadkodust tuua mittevajalikke laste riideid ja mänguasju ning sümboolseraha eest endale laadalt vajalikku soetada. Laadalt saadud tulu kasutataksesaali muusika-ja liikumisvahendite ostmiseks. Järele jäänudesemed leiavad endale omanikud Paldiski sotsiaalosakonna kaudu.Täname kõiki osalejaid!Nädalateemal „Lemmikloom ei ole mänguasi“ toimus meie kõige vanematellastel, Pääsupesa rühmal, õppekäik Paldiski Linnaraamatukokku.Raamatukogu juhataja Aeri Salme tutvustas lahkelt raamatukoguja lisaks näitas käsiraamatuid seoses lemmiklooma hooldamiseja kasvatamisega. Lapsed olid õppekäiguga väga rahul ning nad onavaldanud soovi raamatukogu veel külastada.Pidamata ei jäänud ka veebruarikuu traditsioonilised üritused, vastlapäevja sõbrapäev. Vastlapäeval, nagu ikka, käidi Peetri mägedes kelgutamas.Sel aastal, tänu Muumi rühma lastevanematele, võtsid ühisestkelgutamisest osa ka väikesed Muumi rühma lapsed. Kelgutajaid olipalju ning mägi kihas kelgutajatest nagu sipelgapesa. Pärast kelgutamistsai süüa hernesuppi ja enne vastlakuklite söömist jagas muusikaõpetajaBibi kõikidele vastlapäevalistele tunnustuseks aukirjad.Sõbrapäeval said kõik sõbrad saalis kokku, lauldi, mängiti, tantsiti ühiselt,jagati sõbrakaarte ning veedeti koos lõbusalt aega.Veebruarikuu kõige oodatum külaline oli arvatavasti Kloun Ummiklounietendus, mis oli samuti lõbus ja meelelahutuslik vahepala meietalvepäevadesse.Veebruar ei ole veel läbi, tulemas on Pääsupesa rühma õppekäik KadrioruKunstimuuseumisse ja käimas on ettevalmistused tähtsaks sünnipäevaks,Eesti Vabariigi 95 aastapäevaks.Siinkohal õnnitleme kolleege, lapsi ja lapsevanemaid ning linnakodanikkeEesti Vabariigi aastapäeva puhul! Õnne ja edu kõigile!Sõbrapäeva laat Põhjasadama KlubisPaldiski Põhjasadam korraldas 9.veebruaril heategevusliku sõbrapäeva eelselaada.Laadalt sai osta Ristemäe talu maitsvat kodust toodangut, pr. Liivranna koerakarvadestvööd liigesevalu ja radikuliidi vastu, looduskosmeetikat, koduküpsetatudleiba,juustu, Lõuna-Eestimett ja meest tooteid.Lapsed said osaledameistrite koja töös,kus valmistati sõbrapäevakskaarte jakülmutuskapi magneteid.Laadal pakuti tasuta teed ja kohvi koos küpsistega.Toimus õnneloos, kus iga pilet võitis. Õnneloosi raha eest ostetakse eesti gümnaasiumiraamatukogule vajalikku kirjandust koolilastele.Laada korraldajad: Ene Martsepp, Julia Romanova, Kristel Vester, Ljudmilla Balanjuk,Jekaterina ErlichPaldiski Linnaleht Veebruar2013 11


Meie etendame muusikali!Valentina VolkovaPaldiski Vene Gümnaasiumi õpetajaUue aasta algusest ei ole möödas kuigi palju,kuid õppe- ja loomeaasta on juba täieshoos. Tundub, nagu oleks see olnud üsnahiljuti, kui lapsed naasid pärast lõbusat talvevaheaegauuesti kooli, kuid Paldiski VeneGümnaasiumi laval etendatakse juba lavastust.Seejuures ei mängi selles tuntud teatrinäitlejad,vaid õpilased ise.Sündmused saavad alguse ühes prestiižseselurajoonis, mida valvavad vaprad politseinikud.Ja muidugi on nad juba pikka aegataga ajanud üht ohtlikku kurjategijat – hunti,kes on hakanud suurt huvi tundma ühemaja vastu. Selles majas ei ela aga glamuurnediiva, vaid kits ja tema seitse lustlikku,lärmakat ja veidi sõnakuulmatut tallekest,kellele meeldib väga laulda ja arvutimängemängida. Hunt ise meenutab küll rohkemlavatähte kui lihtsat halli kiskjat. Kas teateseda muinasjuttu? Muidugi! Ehkki meie jutustameseda uudses võtmes ning küllaltkimuusikalikeeles.Muusikalis, nagu ooperiski, väljendavadartistid kõiki tundeid ja sündmusi lauluga.Erinevalt ooperist kätkeb muusikal veel kaaktiivset tegevust. Meie lastel tuleb oma tegelaskujudesellisel keerukal, kuid huvitavalviisil kehastamine imehästi välja. Eks proovigeise veenvalt ehmuda, rõõmustada võipageda metsiku hundi eest, kui teil on käesmikrofon ja ise samal ajal laulate! Meie noorednäitlejad said sellega imeliselt hakkama.Nad elasid oma tegelaskujusid kehastadesDisko koolilastele15. veebruaril 2013.a. toimus Paldiski Põhjasadama Klubissõbrapäevale pühendatud disko koolilastele vanuses 12-15.Disko viis läbi kohalik DJ Nikolai Zaitsev.Külaliesinejaks oli Dj Nrike Kuubast, kes õpetas lastele salsarütmis tantsusamme.Lastega koos õppis tantsima salsat ka Vene Gümnaasiumiõpetaja Tatjana Kruglova, mis tal ka väga hästi õnnestus.Lastele oli võimalus tantsu vaheaegadel morssi juua ja magusatsuhu pista.rolli täielikult sisse, mõtlesid välja,kuidas nende kangelased peaksid käituma,kasutasid oskuslikult rekvisiiteja õmblesid ise kostüümid (siinkohalosutus küll täiesti asendamatuks lastevanemateabi). Kui lapsed ilmusidlavale, unustasid vaatajad täiesti, etnende ees on nende klassikaaslased– sedavõrd veenvad olid muinasjututegelasedkits (Maria Suhhonenko),kitsetalled (Polina Osnatš, TatjanaRumjantseva, Veronika Prihodko,Patrisia Rudkova, Maria Ponomarjovaja Karina Jedigarova), hunt (RaduŠiman), vaprad politseinikud (KonstantinKalagin, Pavel Majorov, AleksandrKaznikov ja Valeria Safarova)ning koor (Jelizaveta Gerassimova,Maria Linnik, Viktoria Millere, NikolRudakova, Jelena Šram, Valeria Janko,Julia Baidukova ja Anastassia Šurõgina),kes laval sündmustikku ette kandsid.Nõnda kõik koos loodigi lavastaja(muusikaõpetaja Svetlana Vesselova)juhendamisel lustlik lavastus nii kooli õpilastekui ka külaliste rõõmuks.„Hunt ja seitse kitsetalle” ei ole aga sugugiesimene muusikal, millega meie lapsedvälja on tulnud. Novembris mängiti suureeduga ühe teise muinasjutu ainetel loodudetendust kärbsest, kes kõndis mööda põlduja leidis raha. Publik kuulas koos tegelastegakoori jutustust ning naeris laginal,tervitades tarakane, mesilasi ja liblikaid,kes kärbsele külla tulid; värisesid hirmust,nähes hirmuäratavat ämblikku, ning rõõmustasidulja sääse ilmumise peale. Erititormilise aplausi kutsus aga esile lõpukadrill,mille esitasid kõik laulvad ja tantsivadnäitlejad üheskoos.Eriti meeldiv oli kuulda pealtvaatajate suustküsimust: „Ja millal järgmine etendus tuleb?”.Seega ei saanud me kohe kuidagi loorberitelepuhkama jääda. Tuleb jälle mõeldavälja midagi uut ja ebatavalist, kehastudauutesse roolidesse, õppida pähe sõnad jatreenida häält, sest tõelised lavatähed, kellenameie lapsed on ennast juba tõestanud, eisaa ju publiku ootusi petta!Väikeseks vahelduseks oli ka väike loterii, kus lapsed said ise validameelepäraseid kingitusi.Tahame tänada Paldiski Põhjasadama töötajaid, kes aitasid saalikaunistada: Sergei Ivanovi, Vjatseslav Korovitskit, Oleg Lysy, SergeiKramar, Rimantas Malinauskas, Pjotr Petruninit, Galina Muhanovat,Irina Topilskajat.Täname meie organisaatorit Jekaterina Erlichit ja toetajaidJekaterina Balanjuki, Jelena Andrejevat, Kristel Vesterit ja LjudmilaBalanjuki.Korraldajad Julia Romanova ja Ene Martsepp.12 Paldiski Linnaleht Veebruar 2013


Romanovite tsaaridünastia 400. aastapäevaksPaldiski linna rajaja Peeter Suur(Järg. Algust lugege meie ajalehe jaanuarinumbrist.)Vaimulik Valeri NazarenkoPaldiski püha suurmärtri ja võidutoojaGeorgi kogudusl i n n a l e h t • Veebruar 2013Peetri nimega on seotud Vene riigi muutumineMoskva vürstiriigist Vene impeeriumiks.Meie ülesandeks ei ole siinkohalpüüda Peeter Suure tegudele ega vallutustelehinnanguid anda. Soovime üksnes puudutadaja meenutada lühidalt peamisi ajaloolisisündmusi ja saavutusi Peetri valitsemisperioodil,mis muutus alates 1696. aastastpärast tema poolvenna tsaar Ivan V surmaainuisikuliseks ja isevalitsuslikuks ning millemärksõnaks võib pidada radikaalsete reformideläbiviimist riigivalitsemises. Peetrialgatusel loodi senat ja sinod, 12 kolleegiumi(ministeeriumi) ning kõrgema riigikontrollija laevaehitustööstuse organid. PärastMoskva patriarhi Adriani surma 1700. aallutati kirik kõrgeimale riiklikule võimule.Sarnaselt Briti impeeriumiga sai kirikupeaksmonarh ise, kes hakkas Vene kirikutjuhtima enda määratud sinodi ülemprokurörija sinodi liikmete kaudu. Sellega saiVene kiriku ajaloos alguse sinodi periood,mis kestis kuni aastani 1918, mil taastatiuuesti patriarhaadid. Sel perioodil täpsustatika Vene kiriku ametlikku nime – erinevaltselle praegusest nimest sai kirik toonaendale nimeks Venemaa kreekakatolikuõigeusu kirik. Lisaks sellele kehtestati koguVenemaa territooriumil uus haldusjaotus– kogu riik jaotati kubermangudeks, milleetteotsa määrati kindralkubernerid. Neevajõe suudmesse hakati ehitama impeeriumiuut pealinna Peterburit. Armees viidi läbireformid ning loodi sõjalaevastik. Isegi traditsioonieest, et uut aastat hakati tähistama1. septembri asemel 1. jaanuaril, võlgnememe tänu Peeter I järjekordsele reformile, misviidi sisse aastal 1700.1697. aastal külastas Peeter I esimest kordaEestit. 25. märtsil ületas ta Petseri lähistelNeuhauseni (eesti Vastseliina) kaudu Vene-Rootsi piiri, läbis Rõuge ning suundus edasimööda Pihkva–Riia postiteed Liivimaale(s.o praegusele Lätimaale). Seega oli temaesimene külaskäik vaid lühike läbisõit ningkuni Põhjasõja alguseni 1700. aasta augustis-septembrisPeeter I Eestit ei külastanud.Meie ülesandeks ei ole ka vaadelda ega kirjeldadaPeeter I sõjalisi lahinguid ega võiteBaltimaades – need on niigi üldteada. Meenutagemvaid mõningaid episoode sellestgrandioossest epopöast, mille käigus ilmnesPeeter I kui väejuhi ja riigitegelase anne.Peeter I saabus Narva kohe Narva esimesepiiramise alguses, 23. septembril 1700,ning osales aktiivses lahingutegevuses. 6.novembril andis ta välja spetsiaalse, ümberpiiratudNarva elanikele adresseeritudmanifesti, milles lubas jätta linlastele alleskõik nende õigused ja privileegid, kui nadlinna rahumeelselt loovutavad. Manifestitingimusi vastu ei võetud ning 7. novembriltoimus verine taplus, milles Rootsi armeesaavutas kuningas Karl XII juhtimiseltäieliku võidu – Narva sai piiramisrõngastvälja. Ajaloolane Sergei Solovjov on kirjutanudselle kohta järgmist: „Koos ratsaväegaõnnestus Narvast vangilangemise eest põgenedaBoriss Šeremetjevil, kes oli väga võimekasinimene, ent üksnes Peetri alluvuses;omapäi polnud ta oma loomult sobilik eiläbikukkumiseks ega eduks – pärast ebaedulanges ta masendusse, kuid pärast edu tekkistal tahtmine justkui hinge tõmmata, sõitaära Moskvasse, kohtuda pereliikmetega jategelda koduste asjadega. Selles suhtes oliPeetril Šeremetjeviga kogu tema teenistusevältel tublisti probleeme.” Peetri juhtimiseall suutis aga pikatoimeline ja mitte kuigiaktiivne Šeremetjev Peetri kavatsusi ja plaanevägagi edukalt ellu viia.Põhjasõja ajal käisid nii Novgorodis, Pihkvaskui Petseri kloostris täie hooga müürideja vallide kindlustustööd. Rügasid kõik: soldatid,vaimulikud, mehed ja naised. Ja hädasellele, kes ei tahtnud töötada või püüdisühise ürituse varjus luuslanki lasta! Suurtükiväestjäädi Narva all ilma ning see oli tarvisuuesti üles ehitada. Peeter I käskis kogudakogu riigist kokku osa kirikukellasid, etvalada need suurtükkideks ja mortiirideks,ning juba 1701. aasta lõpuks oli valmis üle300 suurtüki.Tsaari soosik hollandlane Andreas Winius,suurtükiväe ülevaataja, töötas nagu tsaarisegi, käsi rüppe laskmata, kuid kaebasmeistrite viinalembuse pärast, keda polevatolnud võimalik „ei piitsa ega präänikugasellest kirest võõrutada”. Samal ajal käis kanoorte spetsialistide väljaõpetamine – 250poissi koondati kokku koolidesse, kust tulidhiljem välja head insenerid, suurtükiväelasedja meistrid. Peagi saabusid head uudisedkrahv Šeremetjevilt, kellel oli õnnestunudalistada Rootsi kindral Wolmar Anton vonSchlippenbach. Rootslaste kaotused ületasidvenelaste kaotusi kolmekordselt. Pärasthävingut Narva all oli see lootustandev võit,mille võib lugeda selle tulemuseks, et pärastNarva lahingut lakkas Karl XII pidamast venelasiohtlikuks vaenlaseks ja koondas kõikjõud hoopiski August II Tugeva vastu.Selle võiduga teenis Šeremetjev välja feldmarssalikepi, Püha Andrei Pervozvannõiordeni ning tsaari portree, mis oli briljantidegaüle puistatud. Paraku ei lasknud PeeterI ka nüüd Šeremetjevil end korralikultlõdvaks lasta, vaid kiirustas teda kohe takkauuele lahingretkele Liivimaale.Boriss Šeremetjev asutaski kuulekalt sõjaretkelening juba juulis sundis ta sellesamakäreda kindral von Schlippenbachi alistuma.Seejärel korraldas ta Liivimaa blokaadinõnda, et võtta rootslastelt võimalus varjupaikaleida ja toiduaineid hankida. Üsnapea, 1704. aasta kevadel, asus ŠeremetjevPeetri visal pealekäimisel piirama Dorpatit– „seda kuulsusrikast isamaa linna” – ningkohe pärast Dorpati vallutamist asus tsaarPeeter isiklikult vägede etteotsa ning suundusNarva poole. Peetri sihiks olid Narva jaNöteborgi (hilisem Schlüsselburg, vn Orešek,sm Pähkinälinna) vahelised alad. Sellesmõttes erinesid tema plaanid tema eelkäija –silmapaistva riigitegelase, suurepärase diplomaadiAfanassi Ordin-Naštšekini kavatsustest,kes arvas, et Narva ja Orešek – kõikneed on tähtsusetud punktid. Tuleb hoopismurda otse mereni välja, haarata Riia jamoodustada koalitsioon Rootsi vastu, etvõtta ära kogu Liivimaa – selline oli Naštšekinisalamõte. Peeter I päris tema plaanid,kuid aeg nende elluviimiseks ei olnud veelküps ning Peetri huvid olid märksa tagasihoidlikumad– pärast Viiburi ja Eestimaavallutamist oleks Vene laevastikul pääs Läänemerelääneossa Rootsi rannikule tagatud.1711. aastal külastas Peeter I Balti laevastikueelbaasi jaoks sobivat kohta otsides esimestkorda Revalit ning otsustas selle sadamaoma laevastiku tarbeks ümber kohandada,kuna selle kinnikülmumisvõimalused olidtalvel Kroonlinna sadamast väiksemad.(Järg ajalehe järgmises numbris)Paldiski Linnaleht Veebruar2013 13


Lugeja kiriGalina JeprevaNadežda JermitševaAnna JefimovaLidia LitvinovaLjudmilla LõsakVeera MitrofanovaMeie linnas elab üks silmapaistev inimene,kes on alati valmis eakaid inimesi ja naabreidabistama. Tema vastutulelikkus ja lahkushämmastab meid pidevalt. Ta reageeribalati kiiresti kõigile meie palvetele mis tahespisiprobleemide lahendamiseks (arvutihäälestamine, kraani parandamine, kardinapuuvõi pildi ülesriputamine vms). Ta tunneb alatihuvi sinu enesetunde vastu. Selline lihtne, kuidsuurepärane inimene on linnavolikogu liigeVladimir Kamoza.Me oleme talle väga tänulikud ning soovimehead tervist, edu ja pereõnne!ÕnnitlemeEndel Linaskit75. juubeli puhul!Soovime talle head tervist japikka iga!Lapsed, lapselapsed jalapselapselapsedHarju Maavalitsus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning KodanikuühiskonnaSihtkapital korraldavadINFOPÄEVAKOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMIST TOETUSTETAOTLEJATELE5. märtsil 2013kell 10–13Infopäeval tutvustatakse uuenenud programmi nõudeid ning taotlustekoostamise ja esitamise protsessi.Infopäev toimub Harjumaa Omavalitsusmajas Tallinnas, Sirge 2.Registreerimine kuni 1. märtsini www.heak.ee/kop-infopaevInfopäev on tasuta. Kohtade arv on piiratud!Lisainfo: Lianne Ristikivi, e-mail lianne@heak.ee, tel 656 6522Kutsume 7–12-aastaseid koolilapsi veetma kevadistkoolivaheaega 18.–22. märtsil linnalaagristavernis Petrovskaja tamožnja. Programmison põnevad väljasõidud Tallinna, spordiüritused,ujulakülastused, loomingulised õpitoad,toitlustamine kolm korda päevas ning diskoõhtud.Lisateave tavernist „Petrovskaja tamožnja“ võitelefonil 53 423 425.PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!Pangabussi peatus:Eesti Punane Rist sai 94-aastaseksPaldiskiRae 38kell 14.00–18.00I kvartalis4., 18. ja 25. märtsilIrina HelasmäkiPaldiski Punase Risti sekretär24. veebruar pole ainult Eesti vabariigi sünnipäev, vaid kaEesti Punase Risti sünnipäev – see loodi 24. veebruaril1919. aastal.Austatud Paldiski elanikud ja Punase Risti liikmed!Õnnitleme teid Eesti vabariigi ja Eesti Punase Ristisünnipäeva puhul!Soovime teile kõigile tugevat tervist, edu teie tegemistesning kõike kõige paremat! Suur tänu teile selle eest, et oletemeiega ja meid toetate!Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kättepangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularahakanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseidja sõlmida muid lepinguid.Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenustetingimustega aadressil www.swedbank.ee. LisainfotPangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate24h telefonilt 6 310 310.14 Paldiski Linnaleht Veebruar 2013

More magazines by this user
Similar magazines