23. aprill - Viimsi vald

2 23. aprill 2011VALLAMETNIK VASTABÕigusnõunik Gunnar KenderKüsimustele vastab Viimsi valla õigusnõunikGunnar KenderMilline näeb välja vallavalitsuse õigusnõunikuüks töine argipäev? Milliste teemadegakõige rohkem tuleb tegeleda?Õigusnõuniku peamine ülesanne on vallaesindamine kohtutes nii haldus- kui ka tsiviilvaidlustes.See tegevus võtabki ära suurema osaajast, kuna kaevata Viimsi vallas armastatakseja selles ametis mul asendaja puudub, kui justmõnikord sõltuvalt töömahust ja muudest asjaoludestei osteta vastavat teenust sisse. Samasvalmistan ette mõningaid vaideotsuseid (vaieiseenesest on küll eriline sõnamonstrum!), aitanvajadusel koostada vastuseid ja lahendada muidtõusetunud õigusalaseid probleeme. Vallakantseleikoosseisus on veel ka jurist, kes põhiliselttegeleb lepingute ja riigihangetega. Tööd jagubmõlemale piisavalt, selles ei maksaks vallakodanikelkahelda.Kas annad juriidilist nõu ainult vallavalitsuselevõi peab ka vallakodanikega neil teemadelsuhtlema ja selgitusi jagama?Põhimõtteliselt annan juriidilist nõu vaidvallavalitsusele ja vajadusel volikogule. Õigusnõunikulei ole vastuvõtuaegu ja vallakodanikkema paraku ei nõusta. Vallavalitsusel puudub ressursstasuta (ja ka tasulise) õigusabi andmiseksavalikkusele, selleks tuleb pöörduda palgalisteõigusnõustajate poole. Tihtilugu poleks sellinenõustamine ka eetiline, kui tegu on vallakodanikeomavahelise vaidlusega.Vajadusel esindad valda kohtus. Millisedon olnud ühelt poolt kõige põnevamad, teisaltkõige raskemad kohtuasjad?Emotsionaalselt raskemad on kohtuistungid,kus vastaspooleks on inimesed, kelle soovid iseeneseston arusaadavad, kuid paraku seadused eivõimalda nende täitmist. Kurnavad on aga kohtuasjad,mille käigus hakkab juba nii endal kuika kohtul siht silme eest kaduma. Ma pean silmasmõnda haldusasja, kus tundub, et äriühingu“juhtimise” vähemalt kohtuasjaga seonduvatesküsimustes on enda kätte võtnud õigusabi osutavesindaja, mitte aga juhatus. Kohtus saabRännumees Gunnar Kender Tais, Koh Changi saarel.vaidlustada peaaegu kõike, aga teinekord oleksmõistlikum hetkeks maha istuda ja mõelda,kuhu selline tegevus peale suurte menetluskuludearve lõpuks viib. Seda isegi juhul, kui kohtulahendpeaks kaebajale soodne olema. Meenuvadka kaebused, mille esitamiseks sisulinealus üldse puudus. Mõnikord jääb küll mulje, etAndrese ja Pearu ajad pole kuhugi kadunud…Huvitavad on aga kohtuasjad, mis väljuvadnn tavarutiinist, ja eriti need, mis nõuavadseisukohavõttu Riigikohtu poolt, mis tähendabmingis asjas ühtse kohtupraktika kujundamist.Selliseid kohtuasju on Viimsi vallas olnud ja kahetkel on Riigikohtu menetluses valla kassatsioonkaebus,milles lehe ilmumise ajaks peaksotsus olema langetatud.Kas meenub mõni kohtuprotsess, mille pööraminevalla kasuks erilist head meelt tegi?Eks peaaegu iga kohtuasi erineb natukeneteistest ja iga positiivne lahend pakub rahuldust,kui selle saavutamiseks tuleb veel ka veidi vaevanäha. Aga mainida võiks näiteks ühte kaebustteenistusse ennistamise nõudes. Siin polnud küsimusselles, et sai kaebajale “ära teha”, vaidlihtsalt mu sisemise veendumuse kohaselt eioleks kaebuse rahuldamine olnud õiglane. Õnneksjõudsid samale järeldusele ka kõik kolmkohtuinstantsi.Millised kohtuvaidlused praegu käsil on?Hetkel on pooleli mitu kaebust, millega onvaidlustatud nn rohevõrgustiku teemaplaneering,rida kaebusi kinnistute sihtotstarbe määramisesja veel üht-teist. Tavaliselt aga ongienamus kohtuvaidlusi seotud erinevate planeeringutevaidlustamisega.Kui kaua oled juba Viimsis ametis olnud?Mis siin köidab? Millistes rollides oled olnudvarasematel tööpostidel?Ametis olen alates 17. maist 2007. Mõnesmõttes on tore see, et elades ka ise Viimsis tulebigapäevaselt tegeleda just koduvalda puudutavateküsimustega. Enne vallavalitsusse tulekutolen väga pikka aega toimetanud peamiselteraõiguse vallas väga erinevate tegevusaladegaäriühingutes (nt pangandus, kinnisvara, tööstus,transiit, kaubandus), mistõttu pakuvad avalikusteenistuses esilekerkinud probleemid oma uudsusetõttu ikka veel huvi.Mis laiemas plaanis seoses tööga muretvalmistab?Juristina valmistab muret meie õigusaktidekvaliteet. Rahul ei saa olla liiga kergekäelisemuudatuste sisseviimisega ja eriti juhtudega,mil mõnda seadust on ette valmistatud aastaidja siis asutakse seda muutma veel enne jõustumist.Eriti kurb on aga see, et nii mõnigi kordon õigusaktide tekst mitmeti mõistetav või suisaarusaamatu. Ühe viimase näitena meenub maapõueseaduse§ 60 lõige 1, mille kohaselt on teatudisikutel võimalus kaevist kaubastada…Kui juba tegevjuristid ja mingi eluala praktikudloevad mõnda paragrahvi ja ei mõista sellesisu, siis mida peab tegema n.-ö tavainimene?Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest,aga seadusest mittearusaamine…?Paluks veidi ka isiklikku poolust avada.Kuidas vabal ajal meelt kosutad ja end vormishoiad?Kasutades väljendit ühest Pauligi telereklaamist– I read a lot. Üritan võimalusel ka teatriskäia, kuid viimasel ajal kahjuks harvemini.Soojemal ajal meeldib jalgrattaga sõita, sellekson vallas õnneks iga aastaga üha paremadvõimalused. Sama ei saa ma paraku vaatamatateatud arengutele öelda ühe KORRALIKU jõusaalikohta, milles oleks avarust… Kahetsusegameenutan omaaegse Bodyzone´i jõusaali kadumistendisest Pirita rannahoonest.Alati olen nõus ka reisima ja eriti just mõnele“soojale maale”. Viimasel ajal on rohkemtõmmanud Aasia kanti, aga neid paiku, kuhuminna tahaks, on ikka väga palju. Euroopasträäkides on üks meelispaiku Kreeta saar, kuhuikka ja jälle tagasi kutsub.Lõpuks kasutan võimalust ja soovin kõigilelugejatele tervet mõistust ja häid munadepühi!KüsisJüri LeesmentToimetus ootab kaastöid ja reklaamee-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetussevõi saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 Viimsi, Harju maakond.Toimetusel on õigus kaastöid nendeselguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus.Juulis leht ei ilmu.Peatoimetaja: Annika Poldretel 606 6864annika@viimsivv.eeToimetaja: Jüri Leesmenttel 606 6833juri@viimsivv.eeVäljaandja: Viimsi VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium OÜMakett: Dreamers OÜAjalehe järgmine number ilmub6. mailÕnnitlenVTViimsi Teataja toimetust ja ajalehe lugejaidViimsi valla häälekandja20. sünnipäeva puhul!Valla häälekandjana ilmus Viimsi Teatajaesmakordselt aprillis 1991. aastal.Vallalehe Viimsi Teataja esimene toimetajaHillar PappelTeadaanneMuuga küla üldkoosolek toimub 18. mail Muuga sadama hoonesMaardu tee 57 I korruse saalis.Päevakorras: külavanema valimine ja Muuga küla arengukava algatamine.Külavanema kandidaatidest anda teada eelnevalt e-posti aadressilenno@viimsivv.ee või kirjalikult koos kandidaadi nõusolekuga Viimsi,Nelgi tee 1.Viimsi VallavalitsusPensionäri tulumaksuvaba tuluPensionäri tulumaksuvaba tulu 2011. aastal on maksimaalselt 336eurot kuus.Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Järelikult see osa pensionist,mis ületab192 eurot kuus, kuulub tulumaksustamisele. Samal ajal onnii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus ka üldisele maksuvabaletulule, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Seega pensionärvõib saada maksuvabalt kokku kuni 336 eurot kuus.Üldise maksuvaba tulu arvessevõtmiseks peab mittetöötav pensionäresitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses(blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitudavaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alatessoovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võibsaata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile jubakorra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uutavaldust esitada pole vaja.Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvabaosa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalttööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.Näiteks:a) kui töötav pensionär on esitanud avalduse tulumaksu vabastamisekohta tööandjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu arvestabki palgamaksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks288 eurot, siis 192 eurot sellest on maksuvaba ja 96 eurolt peetaksekinni tulumaksu 21%;b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile,siis on tulumaksuvaba kuni 336 euro suurune pension ning tulumakspeetakse kinni tööandja juures kogu töötasult.Elve TontsSotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht

4 23. aprill 2011Rahvaga võirahvata?Hiljaaegu toimus Lääne-Virumaal Palmsesesinduslik kokkusaamine, kus arutati põhjusteja lahenduste üle, mis puudutavad demograafilisining majanduslikke arenguid – eelkõigemaakondade seisukohast vaadatuna.Ühtsuses peitub jõud.Kohal olid nii riigi, ministeeriumite kui ka omavalitsusteja maakondade esindajad. Peamiseks märksõnaks kujunespiiriülene koostöö.Kuhu seada piirid ja mida pidada koostöö all silmas,on muidugi igaühe isiklik valik, ent pole ilmselt kellelegiuudis, et täna on mitmedki eestimaalased otsustanud omatuleviku siduda mõne välisriigiga ja mitte vähe pole neidki,kes oma igapäevase leiva teenimiseks peavad sõitmaEestimaa eri paigust suurematesse keskustesse. Teadlasteja demograafiaspetsialistide ülevaated avasid arvudes sellenn pendelrände tegeliku mahu ja lähituleviku trendid.Keegi ei kahtlegi selles, et ühtsuses peitub jõud ja suuremainimhulgal on lihtsam kulusid optimeerida kui üksikisikul…Ent kas on see ainus võimalik lahendus? Kuiväljaränne on tänane reaalsus, siis võime liita valla vallajärel, kuid probleemi olemus jääb samaks – inimesed otsivadelatusvõimalusi mujalt.Huvitava paralleelina mõjub võrdlus ärimaailmaga.Ettevõtluses on klient olulisim lüli tulemuste saavutamisel– temaga suheldakse, otsitakse tagasisidet, tehakse püsikliendisoodustusijms, s.t hoitakse suhteid. Kui vaadatasama omavalitsuste suunalt – kas jagatakse piisavalt infot,kas on ühendust võetud registris elukohta muutnud inimestegaja uuritud elukohavahetuse põhjusi või tehakseahvatlevaid pakkumisi jääjatele? Ilmselt annaks mõndagiveel teha. Ja tehaksegi.Eestis on loodud unikaalne maakondade arenduskeskustevõrgustik, mille peamine ülesanne ongi piirkondadeiseärasusi ja tugevusi tundes aidata kaasa konkreetsepiirkonna arengule ning jätkusuutlikkusele. Üha enam onka arenduskeskuste poole pöördunud nii ettevõtted kui kaaktiivsed kodanikuühiskonna liikmed päringutega leidakoostöövõimalusi riigipiiri tagant. Üheks põhjuseks uutekontaktide loomise ja heade praktikate omandamise vajadus,teisalt aga on selline koostöövorm oluline, hoidmakssidet nendega, kes hetkel viibivad eemal ning vajavad n.-ökoduseinte toetust. Olgu selleks õigusabi, sotsiaalsed tugistruktuuridvõi infoedastus.Endine siseminister Marko Pomerants mainis koosviibimiseltabavalt: “Olla rahvaga või rahata maakond?” Jatal oli õigus – selleks, et maakonnad suudaksid olla atraktiivsed,luua uusi väärtusi ning pakkuda kodukohta pikaksajaks, ei piisa vaid administratiivsete struktuuride olemasolust,peamiseks jääb inimeste eneste tahe midagi muuta.Kuigi ettevõtluses nähakse Eesti potentsiaali eelkõigeekspordi näol, on riigile tervikuna kindlasti vajalik enamatkui meritokraatlike nägemuste realiseerumine. Vajalik onalgatus, tahe ja pealehakkamine. Uuringute kohaselt onüheks peamiseks põhjuseks, miks häid ideid ei teostata,mitte finantsvahendite puudus, vaid pelgus oma mõtteidjagada ja ellu viia. Siinkohal meenutaks taas arenduskeskustepoolt pakutatavat – koolitusest äriprojekti nõustamiseni,kontaktide jagamisest organisatsiooni põhikirjadeni.Seda kõike tasuta, vaid pealehakkamise eest. Korrateskokkusaamisel kuuldud mõtet – kuigi täna näitab statistikaväljarände kasvu, on selle tulemusena võimalus nähaoma võimaluste potentsiaali eelkõige piirideüleses koostöös.Rahvaga või rahvata maakond – väga loodan, et kaalukaussvajub esimese valiku suunas ühisel jõul.Kaido KallikormHarju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus SASaame tuttavaks – piirkonnapolitseinikSteven RehelemKüsimustele vastab Viimsivalla piirkonnapolitseinikSteven Rehelem.Enne Viimsi asjade juurdeasumist palun tutvusta ennastveidi – kust oled pärit,kus õppinud, milline on olnudvarasem teenistuskäik?Olen pärit Lääne- VirumaaltRakverest, kust pärast keskkoolilõpetamist asusin 2004. aastalõppima SisekaitseakadeemiaPolitseikolledžisse. Esimesedtöökogemused sain juba koolikõrvalt praktiseerides ja suvevaheaegadeltöötades. Nimeltesimesest kahest aastast politseinikuksõppides mööduspool sellest ajast praktiseeridesnii Rakveres, Narvas, Narva-Jõesuus kui ka Tartus. EnneViimsi piirkonnapolitseinikukshakkamist olin tööl Ida PolitseiprefektuuriRakvere politseiosakonnapatrullteenistusesja hiljem Tallinnasse kolidesJulgestuspolitseis. Hetkel olenlõpetamas magistriõpinguidSisekaitseakadeemias sisejulgeolekuerialal.Oled Viimsis töötanud jubaüle nelja kuu. Milliste küsimustegaon selle aja jooksulkõige rohkem tulnud rindapista?Piirkonnapolitseiniku tööon eriline juba oma ülesannetepoolest. Meie töö hõlmabendas avaliku korra tagamist,tööd alaealistega, liiklusturvalisusetoestamist ning erinevateõigusprobleemide jasituatsioonide lahendamist,väljaselgitamist ja ennetamist,kus läbivaks märksõnaks onsuhtlus kogukonnaga. NeljaViimsi Vabaõhumuuseumkutsub lapsi kevadistelemuuseumipäevadele.Muuseumi teemanädalsaab alguse 20. mail, kuitähistatakse Euroopamerepäeva. Sellest tulenevalton ka Viimsi Vabaõhumuuseumisnädalateemaks mereohutus.Lasteaedade vanematele rühmadelening 1.–5. klassi õpilastelekoostatud programmikäigus tutvustatakse kompassikasutamist ja merekaarditundmist, meremehesõlmedetegemist ja nende praktilist kasutamistigapäevaelus. Varstialgava suvehooaja eel räägitakseläbi nii veekogu ääreskui ka paadis käitumise reeglidning korratakse üle päästevestikasutamise tähtsus. Eraldipööratakse tähelepanu sellele,kuidas käituda veekogu ääresohu korral. Programmi lõpusteeb iga osaleja läbi ka väikesemeremehe eksami, et õpitut pa-Steven Rehelem peab Viimsit rahulikuks piirkonnaks.kuu jooksul on enam tulnudrinda pista vargustega, asjaderikkumiste, kahjustamistega jaöörahu rikkumistega.Elanikud on pöördunudmeie poole ka küsimustegakriminaalmenetluse edenemisekohta, kus nad on menetlusosalisedolnud. Sellisteküsimustega peaks vajaduselühendust võtma kriminaalmenetlustläbi viiva uurija poole.Piirkonnapolitseinik ei menetlekriminaalasju ega saa neidasju ka kommenteerida.Millised on politsei pooleltvaadatuna üldse valla kõigetõsisemad probleemid ningmilliseid lahendusi välja pakute?Viimsi vald on iseenesestrahulik piirkond. Samas hakkabperiooditi silma erinevadvargused. Näiteks talveperioodilsagenesid lumelabidatevargused, suviti sagenevad agajalgrataste ja muude järelvalvetajäetud esemete vargused.Sellest tulenevalt on soovituslikmitte jätta väärtuslikke asjuvalveta. Politsei jaoks on alatioluline ka alaealistega seonduvja liiklusturvalisuse tagamine.Kindlasti pöördutakse politseipoole vahel ka selliste asjadega,mida teie ei lahenda. Ehkaitab mõni näide seda vältida.On esinenud mitmeid juhtumeid,kus inimestel näitekslahutuse käigus või tsiviiltehinguteraames tekivad vaidlusedvara jagamise suhtes, millegapöördutakse ka meie poole. Politseilpuuduvad pädevus ja õigustsiviilküsimusi lahendada.Sellisel juhul tuleks pöördudatsiviilkorras kohtusse.Kindlasti peaks politseipoole pöörduma alati, kuioleks vajalik politsei kohanesekkumine. Sellisel juhul tasubhelistada politsei tasuta lühinumbril110. Sellisteks juhtumiteksvõiksid olla näitekssattumine varguse või mõnemuu kuriteo ohvriks ning nähespealt süüteo sooritamist.On esinenud juhtumeid, kuson teatatud joobes juhi kahtlusestning politseipatrulli pooltseda infot kontrollides on seeka kinnitust leidnud.Teistes olukordades ja juhtumitesning tähelepanekutest,mida politsei peaks teadmavõi kus oma abi osutada, saabpöörduda kohalike piirkonnapolitseinikepoole kas telefonivõi e-posti teel või tulles vastuvõtuaegadelkohale. Viimsivald kuulub Pirita-Viimsiteeninduspiirkonda ja Viimsivalda teenindavad piirkonnavanemVeiko Vettik ja piirkonnapolitseinikudAivar Sepp jaSteven Rehelem.Mida peaksid inimesed ise tegema,et elu vallas rahulikultkulgeks?Kuna kätte on jõudnud kevadja välja on võetud oma kaherattalisedsõiduvahendid, siistahaksin tähelepanu pööratajalgratastel, rolleritel, mopeedideljms liiklejatele. Tahan rõhutada,et rolleritel ja mopeedidelsõitjatel on endiselt kohustuskanda kiivrit. Jalgrattaga sõitjateleon see tungivalt soovituslikja lausa vajalik. Elu on näidanud,et kergliiklejatega juhtubaeg- ajalt õnnetusi ning kiivrikandmine päästab halvemast.Kasutage kindlasti ka kergliiklusteid.Autojuhtidelt paluntähelepanelikkust ning arvestagekaherattaliste kaasliiklejategaja jalakäijatega. Soovitansiinjuures panna ennastvahel teise rolli. Autojuhtidelkergliiklejate rolli ja vastupidi.Et elu aga veelgi rahulikumaltkulgeks, siis lihtsalt ärge tehketeistele seda, mida te ei taha, etsulle tehtaks!KüsisJüri LeesmentMereohutuse muuseumipäevad lastelePaadisõitjad Vabaõhumuuseumi rannas.remini kinnistada. Kuna ViimsiVabaõhumuuseumi puhul ontegu ajaloolise rannakülaga,siis näidatakse, milline on suitsukalakast,kuidas käib kalasuitsutamine ja lastel on võimalikkohapeal ka suitsukala süüa.Programm kestab ca 1 tund,osalustasu on 3 eurot lapsekohta. Soovi korral on võimalikmuuseumi territooriumil piknikpidada (oma söögid kaasa).Lisainfo ja grupitellimused:Marion Ots, marion@rannarahvamuuseum.ee,tel 6066945 või 50 28 144.Eha-Kai Mesipuu

23. aprill 2011 5Viimsi Laululaps 20119. aprillil toimus ViimsiHuvikeskuses juba pikkadetraditsioonidega lastelauluvõistlus “ViimsiLaululaps 2011“.Sel aastal olid võistlustules65 lauljat, kellest 16 valitivälja esindama Viimsi valdamaakondlikul lauluvõistlusel“Harjumaa Laululaps 2011”.Žüriisse kuulusid dirigentja pianist Siim Selis, omanimelisekaunite kunstide koolijuhataja ning laulusõnade jalastelaulude kirjutaja KaariSillamaa ning muusikaõpetajaja Eesti Kooriühingu juht KaieTanner.Žürii töö oli ääretult raske,sest Viimsis jagub häid laululapsikuhjaga. Sellest on tunnistustandnud ka iga-aastasedkõrged saavutused maakondlikullaste lauluvõistlusel.Korraldajad tänavad kõikitoredaid laululapsi ja nendeõpetajaid ning soovivad, et laululinnupesa asuks ikka lapsesüdames!“Viimsi Laululaps2011” tulemused3–4-aastased: tüdrukud – I kohtAnneliis Aljas, poisid I kohtRoderik Gross.5–6-aastased: tüdrukud – Ikoht Reelika Piht, II koht AnnaBrit Parko, III koht Helin Tuulas;poisid – I koht Jakob Orav.Žürii eripreemia särava esituseeest: Rebeca Elisabeth Kriisa.7–9-aastased: tüdrukud – Ikoht Eva Katarina Tambets, IIkoht Marta Tõnisalu, III kohtMaria Helena Sepp; poisid Ikoht Martin Orav, II koht KasperSebastian Silla, III kohtRobert Ränk. Žürii eripreemiasärava esituse eest: Sabina LiselleZahharov.10–12-aastased: tüdrukud –I koht Maria Mängel, II kohtLiina Ariadne Pedanik, IIIViimsi Püha Jaakobi kogudusplaanib alustadaoreliehitust Viimsi PühaJaakobi kirikus ja Rohuneemekabelis.Praeguseks 600-liikmeline Viimsikogudus alustas tegevust 1994.aastal, kaasaegne kirikuhoonepühitseti 2007, kuid orelit polekogudusel siiani. Ka Rohuneemekabel on taaspühitsetud 2007.aastal, kuid senimaani orelita.Koguduse õpetaja MikkLeedjärve sõnul on koguduseelu pidevalt arenenud, toimuvadregulaarsed jumalateenistusednii kirikus kui ka kabelisja lisaks palju erinevaid kontserte,kuid orelite ehituseni eiole seni veel jõutud.Pillide ehitamiseks teeb kirikLeedjärve sõnul koostöödsaksa ekspertidega, kes aitavadeestlasi nii sobivate instrumentidekui ka orelimeistri leidmi-Viimsi Laululaps 2011 Sabina Liselle Zahharov.Viimsi laululaps 2011 Alex PaulPukk.koht Gertrud Kaasik, III kohtKarolin Saar; poisid – I kohtKarl Joosep Kahk, II kohtMattias Vohu, III koht AndreasKalvet. Žürii eripreemia säravaesituse eest: Heleriin Lassja Alex Paul Pukk.13–15-aastased: I koht AnelleTamm, II koht Triinu Toomsalu,III koht Liisa JohannaViikna.16–18-aastased: tüdrukud– I koht Mirjam Pihlak, II kohtLiis Rebane, III koht Mall Silm;poisid – I koht Oliver OrumetsPubliku lemmikud: RoderikGross, Jakob Orav, HelinTuulas, Maria Rander, LiinaAriadne Pedanik, TriinuToomsalu, Liisa Johanna Viikna,Liis Rebane.“Harjumaa Laululaps2011”“Harjumaa Laululaps 2011“finaalkontsert toimub ViimsiHuvikeskuses 7. mail algusegakell 13.00.Võistluse “HARJUMAAPüha Jaakobi kogudus alustab oreliehitustEsimesel oreliehitamise kokkusaamisel osalejad: Mari-Ann Kelam,Mikk Leedjärv, Mihkel Villand, Hille Poroson, Hans-Martin Petersenja Sergei Tserepanov Viimsi Jaakobi kirikus.sel. Kolmapäeval külastavadViimsit Hans-Martin PetersenSaksamaa Põhja-Elbe kirikustja Lübecki Muusikakõrgkoolioreliprofessor Sergei Tserepanov,kelle abiga pillide ehitamiseplaneerimist alustatakse.Leedjärve sõnul võib orelitemaksumuseks kujuneda ligiLAULULAPS 2011” eelvoorudessepääsesid Viimsi vallast:Roderik Gross (õpetajaIta-Riina Pedanik, AnneliisAljas (õpetaja Maire Eliste),Reelika Piht (õpetaja MairePedak), AnnaBrit Parko (õpetajaIta-Riina Pedanik), HelinTuulas (õpetaja Maire Pedak),Martin Orav (õpetaja Mari-Liis Rahumets), Eva KatarinaTambets (õpetaja Ita-Riina Pedanik),Marta Tõnisalu (õpetajaMari-Liis Rahumets), MariaMängel (õpetaja Kadri Hunt),Karl Joosep Kahk (õpetajaRines Takel), Mattias Vohu(õpetaja Egle Kanep), AnelleTamm (õpetaja Ita-Riina Pedanik),Triinu Toomsalu (õpetajaMaire Eliste), Liisa JohannaViikna (õpetaja Ita-Riina Pedanik),Mirjam Pihlak (õpetajaAndrus Kalvet), Liis Rebane(õpetaja Ita-Riina Pedanik)Tulge Viimsi esindajatelepöialt hoidma!Ita-Riina PedanikLAUPÄEVAL, 07. MAIL KELL 13Viimsi Huvikeskuses, Nelgi tee 1TULE NAUTIMASUUREPÄRAST KONTSERTISissepääs TASUTASündmust toetavad200 000 eurot, mida loodetakserahastada erinevate fondideja annetajate toel. Nii on tõenäoliseltpeagi igal huviliselvõimalus soetada endale nimelineorelivile Viimsi kirikuvõi Rohuneeme kabeli orelissenende ehitamist toetades.Valmides oleks orelid Eestimaakirikutes ainulaadsed,kuna taasiseseisvunud Eestison päris uusi pille ehitatud vaidpaaris Eesti suuremas linnas.Oreli valmides on Leedjärvesõnul võimalik senist kontsertprogrammitunduvalt mitmekesistadaja muuta Viimsi kirikarvestatavaks kontsertpaigakska orelimuusika austajatele.Viimsi Püha Jaakobi kirikon ainuke pärast Teist maailmasõdaEestisse ehitatud uusluterlik kirik, mis on pühendatudkõigi meres hukkunutemälestusele ja tänuks pääsenuteeest. Kiriku arhitektid onMartin Aunin ja Erkki Ristoja,moderne kirikuhoone järgibväljanägemises klassikalisisakraalehituse põhimõtteid.Lisainformatsioon:Mikk LeedjärvEELK Viimsi koguduse vaimulik+372 566 17 247mikk.leedjarv@eelk.eeVõlg on makstud!Oleme vaikses nädalas, mis on kirikukalendrisaeg, kus on koos suurim kurbus ja suurim rõõm.KURBUS, sest Suurel Reedel kogu kristlaskondmeenutab Jeesuse kannatusi ja surma, ningRÕÕM, sest kolmandal päeval pärast surma äratatita surnuist üles.Suurimale kurbusele järgneb rõõm.Mille aga toob kaasa see kurbus ja see rõõm meie igaühejaoks?Jõuludega seoses räägitakse valguse tulemisest maailmaJeesuse näol, kes tõi inimestele sõnumi, et armastuseson kõigi ilusam ja parem viis elada. Kui ülestõusmispühasama lühidalt seletada, võime öelda, et Jeesus armastabmeid niipalju, et ta päästis meid kõigest kurjast.Tänapäeva maailmas on loomulik laenamine ja liisimineselleks, et ilusasti ja toredasti ning tihti ehk isegi üleoma võimete elada, sest on ju kombeks ikka meil kõigespüüda naabrist parem olla. Nii on saanud ka väljendist“võlg” mõiste, mida kasutatakse eelkõige rahaasjadest kõneldes.Oleme laenajale võlgu selle hea eest, mida tarbime,seda jaokaupa tagasi makstes. Kuid seda väljendit onvanal ajal kasutatud ehk natuke teises tähenduses ja pigemselleks, et tähistada tänuvõlga kellelegi, kes on olnud heameie vastu, ja seda mitte meile raha laenates.On ju ka vanasõna, et võlg on võõra oma, ja nii see kaon, olgu see siis materiaalne võlg või tänuvõlg – iga võlgootab tasumist, tagasimaksmist.Miks aga kõnelda Jeesuse kannatamiste, surma ja ülestõusmisejuures võlast? Eks ikka seepärast, et Jeesus onoma surma ja ülestõusmisega tasunud meie patuvõla jaseeläbi on meil inimlastena võimalus andeks saada omapatte, mida me oma mõtete, sõnade, tegude ja head tegematajätmistega igal päeval eneselegi teadmata võimeteha.Oleks ju suurepärane, kui me ühel ilusal päeval saameteate, et meie arvele laekub igakuiselt just täpselt niisuur summa, et meie kodulaen ja autoliising ja kõik muudjärelmaksud saavad tasutud, kui me vaid sellesse usumening kui oleme valmis ikka ja alati püüdlema selle poole,et armastada.Jeesus ei ole küll meie liisinguid maksnud, kuid ta ontasunud oma eluga selle eest, et meile avaneks võimaluskogeda rõõmu ja armastust ja rahu. Ja mitte vaid niikaua,kui liisinguperiood kestab, vaid igavesti.Kui ei oleks kannatusi, siis on keeruline kogeda kaseda, mis on rõõm. Ja ega me enne ei oska ka hinnata võlgadetaelamist, kui me ei ole omal nahal järgi proovinudvõlgu elamist. Kuid usun, et enamus meist eelistaks siiskielamist ilma võlgadeta, kui ehk, siis vaid elades tänuvõlaga,mida saame tasuda oma kaasinimestele head tehes.Me ei pea muretsema enam seepärast, kui patusedoleme, vaid peame vaid mõistma, et oleme patused, kuidmeie võlg on makstud ja võime vabaks saada sellest koormast,mis meie õlule koguneb, kui pattu teeme. Jeesus onsurnud oma sõprade eest – meie eest –, et me juba siin maapeal võiksime kogeda taevalist rõõmu ja armastust. Peamevaid mõistma, et on vaja armastada.Mikk LeedjärvEELK Viimsi Jaakobi koguduse õpetaja

6 23. aprill 2011Noored ÜRO simulatsioonil29. märtsil 2011 toimusViimsi Koolis 11. klassideleÜRO simulatsioonipäev.See on ettevalmistav üritusüle-eestiliseks simulatsiooniks,mille käigus valisime väljakaks 3-liikmelist delegatsioonija 2 ajakirjanikku, kes lähevadTartusse Viimsi Kooli esindama.Kooli simulatsioonil osales16 3-liikmelist delegatsiooni jaajakirjanikud (samuti õpilased).Kogu päeva juhtisid Eesti Väitlusseltsiliikmed Uku Talmar jaMartin Meitern.ÜRO simulatsioon on rollimäng,mille käigus mängitakseläbi üks ÜRO Peaassambleeistung. Simulatsiooni eesmärkon tundma õppida ÜRO toimimistning otsustusprotsesseselles organisatsioonis.Esindatava riigi iseloom peabväljenduma nii simulatsioonikäigus esitletavates ideedes,suhtlusviisis kui ka riietuses.UNESCO ühendkoolidevõrgustiku (kuhu kuulub kaViimsi Kool), Maailmaharidusekeskuse ning Eesti ÜROAssotsiatsiooni koostöös sündivalsimulatsioonil on peateemaksaastatuhande arengueesmärgidja lahendused nendeelluviimiseks aastaks 2015.Simulatsioon ehk rollimäng Viimsi Kooli saalis.Koolisisene simulatsioonon n.-ö peaproov enne suurt,üleriiklikku istungit.Igat riiki esindas 2–3-liikmelinedelegatsioon, mis võttisosa ühe töögrupi tööst. Simulatsioonilmängiti läbi ühe komitee(sotsiaal-, humanitaarjakultuurikomitee) ning üheagentuuri – Maailma Terviseorganisatsioonitöö.Iga riigi delegatsioon osalesühe organi töös. Komiteedesarutluse all olevad teemadkattuvad kolme aastatuhandearengueesmärgiga: soolisevõrdsuse, võrdse alghariduseja haiguste leviku takistamisesaavutamisega. Kogu protsessijälgisid erinevad ajakirjanikud,kes kajastavad koguüritust erinevates meediavormides(artiklid, ÜRO nurgakekoolis, pildid).Töögruppe oli kaks: Sotsiaal-,humanitaar- ja kultuurikomitee(III komitee) ningMaailma Terviseorganisatsioon(WHO). Esimeses arutleti soolisevõrdsuse teemal, naiste kaitsmiseüle sõjatsoonides (KongoDV massvägistamised, tüdrukuteharidus). Teises haiguste levikupeatamise üle (HIV/AIDSileviku peatamine, malaaria).Diskussioonid töörühmadesolid huvitavad, kaasahaaravadja kohati ka ägedad.Kogu päeva töö tulemusenakinnitati kaks resolutsiooni.Päev oli tegus ja andis noortelekogemuse, mida neil ennepolnud. Mõned mõtted, misemotsionaalses tagasisides olikuulda: kas see ongi poliitika?Selline norimine sõnade kallal?Midagi täiesti teistmoodi!Tahaks Tartusse – hakkas vägahuvitama. Lisaks äratasid sildidkoolis huvi ka teistes õpilastes– mis on ÜRO? Ja mis on simulatsioon?Ehk oli ka erinevate riikidekaudu võimalik vaadata teemadeleglobaalsemalt ja tõdeda,et meil iseenesest võetav eiole igal pool nii. Ja et me tänaei räägi enam ainult eestlaseksolemisest vaid oleme eestlastenamaailmakodanikud.Mäng küll, kuid noored olidväärikad, väljapeetud, asjalikudja nagu “teravad pliiatsid”.Tartusse läheme 5.–7. mail,kui teemad samad, kuid kokkutulevad noored üle Eesti. Meiekooli delegatsioonid esindavadTšehhi ja Sudaani riiki. Sellestkajastused aga juba pärast toimunut.Lemme Randmaprojektijuht,Viimsi Koolitugikeskuse juhatajaViimsi Kool otsibKLASSIÕPETAJAT inglise keele lisaerialagaMATEMAATIKA ÕPETAJAT põhikooli ja gümnaasiumisseMUUSIKAÕPETAJAT (asendusõpetaja)INGLISE KEELE ÕPETAJAT põhikooliKEEMIA ÕPETAJAT põhikooli ja gümnaasiumisse(asendusõpetaja)POISTE KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJAT(osaline koormus)Edukal kandidaadil on:• täidetud õpetajakoolituse raamnõuded• tahe töötada lastega ning väga hea suhtlemis- jameeskonnatöö oskus• arvuti kasutamise oskusKonkursist osavõtuks esitada:• avaldus• elulookirjeldus• haridust tõendava dokumendi koopiaDokumendid saata aadressil:kadri@viimsi.edu.ee hiljemalt 9. maiks 2011, lisainfotelefonil 623 5197.Viimsi Kooli infotundViimsi Kool kutsub 3. mail 2011 kell 17.00 sügisel I klassiastuvate laste vanemaid INFOTUNDI!Tutvustame kooli ja vastame Teie küsimustele. Viimsi Koolasub Randvere tee 8. Info tel 623 5105, 623 5104.Jaapani Päev 2011Viimsi Kool, Randvere tee 8Hea külastaja!Korraldame Jaapani kultuuri, traditsioone ja tehnikat tutvustavat päeva kolmandat korda.Tegeleme igapäevaselt Jaapani kultuuriga ja soovime seda jagada ka teiega, teadvustamaks,miks on see väike saareriik meile oluline. Soovime pakkuda väikese ülevaate Jaapani olemusestEestis tegutsevate inimeste kaudu, kellel on olnud ja on jätkuvalt Jaapaniga tõsisem kokkupuude.Oleme kutsunud esinema vaid oma ala parimad Eestist ja Soomest. Loodame, etsaate päevast kaasa midagi, mis avardab silmaringi või annab olulise teadmise. TEGEVUSTJÄTKUB IGALE VANUSELE !Jaapani päevaKorraldavad:Maret Nukke, Rein Paluoja, Priit DelloToetavad:Jaapani Suursaatkond Eestis; Viimsi Kool ja kõik firmad, klubid, harrastajad, kes osalevadpäeva läbiviimiselLoengud:Jaapani keel; Jaapani loodus – Maret Nukke Tallinna ÜlikoolistVanad võitluskunstide koolid (ko-ryū) ja samuraikultuur vanas Jaapanis – Kai Koskinen Soomest,klubist AikikenDemonstratsioonid:Võitluskunstide klubi Budokan – Hontai Yoshin Ryū Jūjutsu, Musō Shinden Ryū Iaidō,Ryūkyū Kobujutsu, Wadokai karate, …Töötoad ja esindused:Lauamäng go – Alo Jõekalda (Tallinna Ülikool)Shindo massaaž – Mart ParmasVõitluskunstide õpituba – VK BudokanVõitluskunstide tarbed, näitus – BudopunktMitsubishi autod (tutvustus, proovisõidud) – SilberautoJaapani keel ja kalligraafia – Kertu Bramanis, Tomomi Uchida (MoshiMoshi OÜ)Töötubadesse saab registreeruda kohapeal. Töötubades ja esitlustes võib tulla muudatusi.Täpne kava www.iaido.ee ja Viimsi Kooli kodulehel www.viimsi.edu.ee.ÜRITUS ON TASUTA!KOHTUMISENI 24. aprillil Viimsi Koolis Jaapani päeval!

23. aprill 2011 7Peeter Vähi: Armastan Aasiat4. mail avatakse RannarahvaMuuseumis PeeterVähi fotonäitus “See onAasia“. Sel puhul vastabViimsi Teataja küsimustelehelilooja ja rännumeesPeeter Vähi.Milliseid reise ja paiku kajastabsee näitus?Kuigi mu viimane kirkaimreisielamus ning vastav fotoseeriaon seotud Põhja- ja Lõuna-Ameerikaning Antarktisemandritega, saavad need pildideksponeerimisküpseks allesjuulis Tartus toimuvaks näituseks.Käesoleva, RannarahvaMuuseumis asetleidva näitusepealkiri “See on Aasia” peakskõnelema iseenda eest. NingAasia teema oli antud juhulpeaaegu et kohustuslik, sestkoos näituse kuraatori MarionOtsaga otsustasime väljapanekusiduda või vähemalt ajastadapeatselt algava Ida muusikafestivaliga Orient.Käeolevas valikus on pildid,mis on tehtud ajavahemikus2007. aasta sügisest 2009.aasta kevadeni Hiinas, Indias,Tiibetis, Koreas, Pakistanis,Iraanis, Türkmenistanis. Kuidsee oleks liiga lihtne... Jah, Uiguuriaehk Ida-Turkestan asubküll Hiina Rahvavabariigiterritooriumil, kuid selle piirkonnarahvas ja kultuur eristubmuust Hiinast kardinaalselt.Sama lugu on Arunachal Pradeshija Nagalandiga, millel onIndia “emamaaga” üpris väheühist. Või Hunza versus Pakistan.Seega üksnes riiginimedeloetelu meid reisisihtide mõistmiselepalju lähemale ei vii.Miks just need maad olid reisisihiks?Lühike, lihtne ja kõige täpsemvastus oleks: ARMAS-TAN AASIAT. Armastan sealseidmägesid, inimesi, kultuuri,muusikat, uskumusi... RännudAasia mägipiirkondadesse –need on mu jaoks sportlikudettevõtmised, kultuuriekspeditsioonid,inspiratsiooniallikad japalverännakud samaaegselt.Mis paneb Sind rändama?Öeldakse, et mõnel inimeselon reisipisik sees ja teisespole seda mitte. Küllap kuulunesimeste hulka.Reisipisiku sain külge tudengipõlves,mil käisin igalaastal jalgsi-, jalgratta-, suusa-või mägimatkadel tollaseNõukogude Liidu eri paigus:Tjan-Šanis, Pamiiri-Alais, Taimõripoolsaarel, Valge mereääres, Kamtšatkal ja mujal.Hiljem tulid juba kontsertreisidkoos ansambliga Vitamiin.Ja veelgi hiljem, kui raudneeesriie kerkis ja riigipiirid polnudenam taksituseks, oli reisikirgevõimalik rahuldada jubavastavalt spetsiifilisematelesoovidele ning muuhulgas osavõtta grandioossetest reisiprojektidest,nagu “Rolling Estonians”,“Siiditee Tuur 2007” jaPeeter Vähi Phiyangi kloostris puhub koos munkadega tiibeti pasunaid (dung-chen).“Arktika-Antarktika 2010”.Aga ikkagi miks? Kindlastion põhjuseid mitu. Esiteks,soov aeg-ajalt eemal viibidaülemäära tsiviliseeritudEuroopast, soov veeta aegaväljaspool mobiili- ja e-levi.Teiseks soov tundma õppidavõõraid eksootilisi rahvaid,kultuure, muusikat. Ja kolmandaksveel mõned väga isiklikkulaadi põhjused, mida ma eisoovi avalikult lehelugejategajagada. Antagu mulle andeks,peab ju igaühele jääma miski,mis on avalikkuse eest varjul.Reisid ja Su looming – millisedon seosed?Reiside ja loomingu teemavõiks jagada üldjoontes kaheks.Helilooja töö on juba selline,et seoses teoste ettekannetegatuleb ikka mitu kordaaastas reisida kord kaugemale,kord lähemale. Nõnda on tulnudkäia Jaapanis, Venemaal,USAs, Rootsis, Saksamaal,Lätis jne, aga mitte ainult,muusika esitustega seoses tulebvahel ette võtta ka Tartu,Pärnu või Jõhvi tee.Miks peab helilooja mõnikordise kohale sõitma, ta onju oma töö varem teinud, teoson ju lõpetatud? Jah, tunnistagem,ka heliloojad on inimesedja teatud edevus on omanemeilegi. Näha saalitäie publikuovatsioone, kummardada,vastu võtta lilli, nautida kiiduavaldusi,jagada autogramme– see kõik on ju väga tore jaahvatlev, aga mida aeg edasi,seda vähem oluline see näibolevat. Eelkõige sõidan kohaleproovide pärast. Paremakunstilise tulemuse nimel onautori otsene kontakt dirigendi,orkestrantide või lauljategaäärmiselt vajalik, seda eriti esmaettekannetepuhul.Ütlesin eespool, et selleteema võiks jagada kaheks.Mis on siis see teine pool?Nimelt, paljud mu teosed, võimalikisegi, et parimad teosedon valminud väljaspool Eestit.Näiteks “Supreme Silence”(“Ülim vaikus”) ideeline kontseptsioonkujunes eemal linnakärast,Tiibeti kloostrimüüridevahel, “Green Tārā” (“RohelineTārā”) valmis seilates möödaLõuna-India jõgesid, “AChant of Bamboo” (“Bambuselaul”) telgis Keenia savannis,“Call of Sacred Drums” (“Iidsetetrummide kutse”) rännatesmööda ajaloolist Siiditeed.Kahtlemata on kodusestargipäevast ning rutiinsetesttegemistest eemal olles võimalikrohkem loomingusse süvenedaja sellele täiega pühenduda,aga kindlasti pole kaugedmaad tähtsusetud ka otseseinspiratsiooniallikana.2011 ida muusika festivalOrient on saanud tõuke rändudestpaljudesse Aasia maadesse.Järelikult on reisidelka palju kokkupuuteid muusikaga?Tõepoolest, nii on see nüüd– aastal 2011 – ja nii on see olnudka varem. Näiteks eelmineOrient kandis alapealkirja“Siiditee sõnum” ja oli kõigeotsesemalt seotud Siiditee ekspeditsioonilkogetu, nähtu jakuulduga. Tänavused esinejadon pärit Bhutanist, Pakistanist,Süüriast, Aserbaidžaanist,Türgist, Indiast, samuti Ladakhistja Arunachal Pradeshist.Kaks viimast on piirkonnad,mis küll kuuluvad tänase Indiariigi koosseisu, kuid millelTätoveeritud näoga sõjamees-skalbikütt Konyaki külas India-Birmapiiril (Nagaland).on “päris” Indiaga väga väheühist.On üsna loomulik, et festivalikunstilise juhina olenkõigis neis maades viibinudning paljude muusikutega isiklikultkokku puutunud. Kuion soov festivalile kutsudaautentseid esinejaid, siis tulebikka ise kohale minna ja needüle vaadata-kuulata, sest kõigeehtsamad külamuusikud poletavaliselt seotud rahvusvahe-liste agentuuridega, neil polemänedžeri ega kodulehekülge.On äärmiselt hea meel, etmaailmas on alles rahvamuusikuid,kelle muusika on ikkaveel üksnes MUUSIKA , mittetoode ega kaubaartikkel.Kas Sa kollektsioneerid kaidamaised muusikainstrumente?Kui jah, siis milliseid?Kas mängid ka ise mõndaneist?Peeter Vähi fotonäitus“See on Aasia”Rannarahva Muuseumis4.–31. mail 2011. Koostöösfestivaliga Orient jaEuroopa KultuuripealinnTallinn 2011ga.Helilooja Peeter Vähi on15 aastat hobi korras tegelenudfotograafiaga. Temafotod ripuvad mitmete näitusesaalideseintel, samution nad leidnud kasutamistpaljudes raamatutes, ajakirjades,ajalehtedes, CDbuklettides,plakatitel, teleprogrammides,DVDdel,veebis jne. Tundub, et asion väljumas harrastusfotograafiapiiridest.Peeter Vähi armastatuimadobjektid on mägised jajäised maastikud, kloostridja pühakojad, muusikud japillid, näod... Näituste pealkirjadkõnelevad iseendaeest: “Planeedi nägu”, “Budismituhat nägu” (koos TiitPruuliga), “Homo Sapiens2009”, “Siiditee” ning hetkelettevalmistamisel olev“Arktika–Antarktika 2010”.Peeter Vähi pildistab niifilmi- kui ka digikaameratega,käesoleva näitusefotod on tehtud Canonikaamerate ja optikaga. Välditudon hilisemat arvutitöötlustning digitaalseidefekte, Photoshopi abi onkasutatud diskreetselt vaidmõne pisidefekti eemaldamiselning piltide vormistamiselvajalikku formaati.Mul on mõningaid pille,mille algseks koduks on India,Tiibet, Nepal, Bhutan, Kambodža,Birma, Indoneesia,Jaapan. Mu keel ei paindu nimetamaseda siiski kollektsioneerimiseks,sest tegemist polekogumiskirega.Enamik pille ei ripu mustuudioseinal ega paikneklaaskapis museaalidena, vaidnad on praktilises kasutuses.Kasutan üsna sageli tānpūrāt,saates sellel India muusikuid,plaadistustel olen kasutanudmitmeid löökpille. Jaapani nagado-daikodepaari muretsesinendale ajal, mil kirjutasin parajastiteost taiko-ansamblileja sümfooniaorkestrile. Tiibetipillid – drilbu ja damaru – onmu jaoks pigem rituaalesemed,mille kasutus piirdub peamiseltbudistlike praktikatega.Loomulikult pole võimalikmängida kõiki neid pilleprofessionaalsel tasemel, agamõnikord pole virtuoosne pillikäsitsusisegi sedavõrd oluline,teatud puhkudel on paljutähtsam pilli eksootiline tämber,kogu teosele võivad andateistsuguse värvingu kasvõipaar üksikut lööki vastu Birmapäritolu gongi.Mida oled enda jaoks leidnudidamaade muusikas?RAHU. Shanti.KüsisAnnika Poldre

APRILL 2011AMETLIKUD TEADAANDEDja täienduste Üldplaneeringusse sisseviimisetulemusena loobuti paljudest vastuväidetest.Kuivõrd Üldplaneeringu koostamise üheks põhilisemakskohaliku tasandi eesmärgiks oli agaViimsi vallas elavatele kodanikele elamisväärseelu- ja töökeskkonna kujundamine, mida vallavolikogupeab olulisemaks kui mistahes kinnisvaraomanikuhuvi saada kasu võimalikustmaakasutuse sihtotstarbe muutmisest, polnudvõimalik arvestada kõikide Üldplaneeringukohta esitatud vastuväidetega. Lisaks pidi kohalikomavalitsus Üldplaneeringu koostamiselarvestama üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringusttuleneva riigi ülekaalukahuviga raudteetunneli kavandamisel, mis omakordavähendas paljude vastuväidetega arvestamisevõimalusi, kuivõrd suur hulk vastuväiteidolid seotud maaomanike vastuseisuga planeeritavalekiirraudtee (Rail Baltica) trassi asukohale.Harju maavanem on Siseministeeriumija MKM-ga koostöös selgitanud, et üleriigiliseplaneeringu Eesti 2030+ koostamise käigus jõutiesialgsele seisukohale, et Rail Baltica raudteetunnelireservmaa tuleks säilitada. Samution kavandatud Rail Baltica raudteetunneli reservmaaprojektis “VASAB pikaajalise arenguperspektiiv Läänemere regioonile aastani 2030(Vision and Strategies Around the Baltic Sea2030). Lisaks tuleb silmas pidada ka teisi rahvusvahelisikokkuleppeid: Kesk- ja Ida-Euroopariikide ühendamiseks Lääne-Euroopaga määrati1994. a Kreeta saarel toimunud konverentsilüheksa prioriteetset transpordikoridori (Pan-EuropeanCorridors), mis tulevikus moodustavadTEN koridoridega (Trans-European Networks)ühtse terviku. Nendest läbib Eestit multimodaalnetranspordikoridor I, mis ühendab omavahelHelsingit, Tallinna, Riiat, Kaunast ja Varssavit.TEN võrgustik on identifitseeritud nii EuroopaLiidu ja Eesti vahelise liitumislepingu II tehniliseslisas kui ka Euroopa Parlamendi ja Nõukoguotsuse 1692/96/EÜ lisas I koos sinna kuuluvatemaanteede, raudteevõrgu, lennujaamade ningkombineeritud transpordivõrgustiku kaartidega.Seega on tegemist olulise rahvusvahelisetrassiga, milles kergekäeliselt ja teiste riikidegakoostööd tegemata muudatuste sisseviiminevõib oluliselt kahjustada nii Eesti riigi mainetkui ka anda löögi kogu trassi arendamisele. Nimetatudasjaolud on Üldplaneeringu lahenduseja õiguspärasuse seisukohalt tähtsad. Eeltoodudpõhjustel jäid seetõttu täielikult või osaliseltlahendamata planeeringuvaidlused näiteks kinnistuteMuuga tee 8b, Muuga põik 6, Lilleorupõik 1a, Vaba-27, Vaba-29, Pruali, Kaarle, omanikegavõi nende esindajatega, aga ka kinnistuteKungla, Reinu IV, Männikusalu, Karjamaa jaSeljandiku omanikega või nende esindajatega.Vallavalitsus esitas Üldplaneeringu 22.12.2008.a kirjaga nr 10-7/3907 Harju maavanemale PlanS §23 kohase järelevalve teostamiseks.Järelevalve teostamisel ilmnes vajadus täpsustadariigi kohustusi, seoses Tallinn-Helsingikiirraudtee võimaliku rajamisega kaasneda võivamaade võõrandamisega, mistõttu pöördusvallavalitsus sellekohase täpsustava küsimusegaMKM-i poole (vt 13.04.2009. a kiri nr 10-7/1113). Seoses MKM-i 19.05.2009. a vastuskirjasnr 7-6/9-01034/002 toodud seisukohaga,mitte säilitada reserveeringut Harju maakonnaplaneeringus,mis on ette nähtud Tallinn-Helsingiperspektiivse raudteetunneli suudmealapaiknemiseks Viimsi vallas Äigrumäe külas, eipidanud Harju maavanem vajalikuks ega otstarbekaksanda Üldplaneeringu lahenduse kohtaesitatud vastuväidetele oma seisukohta ja tegiMKM eelviidatud kirja alusel vallale ettepanekuraudteetunneli jaoks reserveeritud maa-alauuesti planeerida. Kuivõrd Rail Baltica Tallinn-Helsingi vahelise raudteeühenduse vajalikkuson määratud kehtiva üleriigilise planeeringugaEesti 2010 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse19.09.2000. a korraldusega nr 770-k) ja Harjumaamaakonnaplaneeringus (Harju maakonnaplaneeringI etapp. Kehtestatud maavanema19.04.1999. a korraldusega nr 1682-k) on ettenähtud Rail Baltica trassi reserveering, mis hõlmabka raudteetunneli suudmeala paiknemistViimsi valla territooriumil Üldplaneeringu alal,ja mõlemad eelviidatud planeeringud on tänakehtivad ning kohustuslikud arvestamiseksÜldplaneeringu koostamisel, sisaldanuks selliseettepaneku alusel menetletav Üldplaneering vallavolikoguhinnangul vastuolu liigilt üldisemateplaneeringutega, mistõttu palus vallavalitsus03.07.2009. a kirjaga nr 10-7/2162 Siseministeeriumil,kelle ülesandeks on muuhulgas planeeringujärelevalveteostamine maakonnaplaneeringuteüle ja kes on ühtlasi Eesti ruumilisearengu eest vastutav, hinnata tekkinud olukordaja anda seisukoht õiguspärase Üldplaneeringumenetluse jätkamiseks. Siseministeeriumi23.07.2009. a vastuskirjas nr 13-3/5330 sedastati,et antud küsimuses oleks maakonnaplaneeringugamääratud rahvusvahelise transporditrassiasukoha muutmine kohaliku omavalitsuseüldplaneeringuga menetluslikult väär lahendusning üldisemate planeeringutega määratud raudteekoridorija -tunneli reserveering peaks säilimaning juhul kui kiirraudtee osas peaks olemavajalik ruumilise arengu lahendust muuta, tulebseda teha liigilt üldisema(te) planeeringu(te)gaeri ministeeriumide koostöös.Ülalmainitud ministeeriumide ühisnõupidamisetulemusena täpsustas ka MKM 14.12.2009.a kirjaga nr 7-6/9-01034/007 oma varasematseisukohta ning kinnitas, et käesoleval hetkeltuleb valdade planeeringuid koostades lähtudakehtivast maakonnaplaneeringust ja säilitadaRail Baltica rajamiseks vajalik reservmaa ningsealjuures pole põhjust viivitada üld- ja detailplaneeringutekehtestamisega üksnes põhjusel,et riiklikud planeerimisalased otsused võivadtulevikus muutuda. MKM-i eelviidatud kirjalikuseisukoha alusel palus vallavalitsus 17.03.2010.a kirjaga nr 10-7/961 Harju maavanemal jätkatajärelevalve menetlust ja anda seisukoht arvestamatajäänud vastuväidete kohta ning heakskiitÜldplaneeringu kehtestamiseks.Lähtudes 05.03.2009 Harju maavalitsusestoimunud kohaliku omavalitsuse ja vastuväiteidesitanud isikute ärakuulamiseks korraldatudnõupidamise tulemustest, Siseministeeriumija MKMi viimatimainitud seisukohtadest ninganalüüsinud Üldplaneeringu materjalide ja esitatudseisukohtade vastavust seadustele ja teisteleõigusaktidele, asus maavanem järelevalveteostamise tulemusena järeldusele, et Üldplaneeringukoostamisel ei ole rikutud seadusi,norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaidõigusi, mis kuuluksid järelevalve teostajapoolt tagamisele ja et Üldplaneeringu koostamiselon lähtutud PlanS §-s 8 üldplaneeringu sisuleesitatavatest nõuetest, ning andis 17.11.2010. akirjaga nr 2.1-13k/4902 oma heakskiidu Üldplaneeringukehtestamiseks.Arvestamata jäänud vastuväidete suhtesnõustus järelevalve teostaja kõigi kohaliku omavalitsusevastuskirjades antud seisukohtadega jakokkuvõtvalt rõhutas maavanem muu hulgas õigesti,et kohalik omavalitsus ei ole kohustatudoma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasjaomaniku soovist muuta maaüksuse senistmaakasutuse sihtotstarvet, kuivõrd kinnisasjasenise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmineei ole mitte seadusega tagatud omandiõigus,vaid võimaldatav omandiõigus, mille rakendamisejuures peab kinnisasja omanik arvestamakohaliku omavalitsuse seisukohtadega ja teistehuvitatud isikute põhjendatud seisukohtadega,samuti tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisening keskkonnakaitse vajadustega.Harju maavanema järelevalve teostamisel antudseisukohtadega on võimalik põhjalikumalt tutvudaHarju Maavalitsuse 17.11.2010. a kirjas nr2.1-13k/4902, mis on köidetud Üldplaneeringumenetlusdokumentide kausta ja mis asub ViimsiVallavalitsuse arhiivis (Nelgi tee 1, Viimsi alevik).Menetlusdokumentide kaustas sisalduvadsamuti kõik eelviidatud kirjad, haldusaktid,kooskõlastused, väljavõtted ajalehtedest, koopiadavaliku arutelude protokollidest ja teisedasjassepuutuvad Üldplaneeringu menetlusegaseotud dokumendid. Lisaks on arhiivist kättesaadavÜldplaneering, mis on lisaks väljas kavalla veebilehel: http://www.viimsivald.ee.Materiaalne õiguspärasus: Kehtiva üldplaneeringumuutmise põhjendus, Üldplaneeringueesmärk, kooskõla kõrgema astme planeeringutega.Valikute kaalutlus, seaduslik alus.Üldplaneeringu alal on kehtinud tänaseksjuba üle kümne aasta Viimsi valla mandriosaüldplaneering (kehtestati Viimsi Vallavolikogu11.01.2000 otsusega nr 1). Hinnates läbi aastateselles piirkonnas vallavalitsusele esitatuddetailplaneeringute algatamise taotluste eesmärke,võib täheldada, et detailplaneeringutekoostamisega taotletavad huvid ja eesmärgidei vastanud enamikel juhtudel seni kehtinudüldplaneeringu maakasutuse põhimõtetele.Arendustegevust pidurdas ka 2004 – 2006 üldplaneeringutmuutvate detailplaneeringute algatamiseajutine peatamine vallavolikogu poolt jateadmatus Rail Baltica kiirraudtee trassi täpseasukoha suhtes. Planeeringuala valikul ja sellelepiiri määramisel lähtuti piirkonna suurenenudehitussoovide arvust ning vajadusest täpsustadakogu ala arengut mõjutava kiirraudtee reservmaaasukoht. Üldplaneeringu algatamise tingiska vajadus lahendada ala sisene teedevõrk, sestilma uute ühendusteede väljaehitamiseta polekskohalikul omavalitsusel võimalik tagada elanikejaoks vajalikke liikumisvõimalusi. Kokkuvõtvaltoli Üldplaneeringu koostamise peamisekseesmärgiks Rail Baltica kiirraudtee trassi asukohatäpsustamine, selle negatiivseid mõjusidleevendavate meetmete määramine ja seni kehtinudüldplaneeringu maakasutuse põhimõtetekaasajastamine nii tänastele kui ka tulevastelevallaelanikele mitmekülgsete kasutusvõimalustegakvaliteetse elu- ja töökeskkonna kujundamiseks,järgides säästva ja tasakaalustatudruumilise arengu põhimõtteid. Üldplaneeringvastab üldisematele planeeringutele ega tee ettepanekutüldisemate planeeringute muutmiseks.KOKS § 2 kohaselt on kohalik omavalitsuspõhiseaduses sätestatud omavalitsusüksusedemokraatlikult moodustatud võimuorganiteõigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvaltkorraldada ja juhtida kohalikku elu, sealhulgasterritoriaalplaneerimist, lähtudes valla- võilinnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidestning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 2 onplaneerimisalase tegevuse korraldamine vallavõi linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsusepädevuses, kes peab tagama planeeringukoostamisel avalike huvide ja väärtuste ninghuvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvessevõtmise,mis on planeeringu kehtestamise eeldus.Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsusepõhimõttega võimalust möödavältima planeeringu-lahenduse kujundamiselka planeeringulahendusest huvitatud isikutesubjektiivselt tajutavate õiguste riivamist, kuidkuna kohaliku omavalitsuse peaeesmärgiks planeerimiselon säästva ja tasakaalustatud ruumilisearengu kujundamine, siis on paratamatu, etalati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikideplaneeringulahendusest huvitatud isikute soovidega.Üldplaneering tähendab eelkõige kokkuleppeid.Selle koostamise käigus püüti leida parimvõimalik lahendus erimeelsustele, mis esinesideri huvigruppide esindajate vahel, nagu näiteksriik, valla elanikud, maaomanikud, kinnisvaraarendajad,kohalik omavalitsus. Igal isikul olioma ettekujutus teda ümbritseva keskkonnaarengust, valminud Üldplaneeringu lahenduson kompromiss, kus osade eraomanike huvid,kes soovisid oma maatulundusmaid kasutuselevõtta elamuehituseks, on juba kehtivate üldisemateplaneeringutega jäetud tahaplaanile riigihuvi ees tagada rahvusvaheline rongiliiklus.Osade eraomanike huvid, kes samuti soovisidmaatulundus- või metsamaad ümber planeeridaäri- või elamumaadeks, jäeti arvestamata, etaidata säilitada terviklikku ökosüsteemi RohevõrgustikuTeemaplaneeringuga määratud toimivaja sidusa rohevõrgutiku näol, või näitekseraomaniku soov vähendada Pärnamäe kalmistusanitaarkaitsevööndi ulatust 100 meetrilt 40meetrile, jäeti arvestamata, et jätta visuaalseltja emotsionaalselt mõistlik, eetiline ja esteetilineeraldusvöönd niivõrd erinevate maakasutuseotstarvete nagu surnute matmispaik jaelamualade vahele, kui ka põhjavee ülemistekihtide reostusohu tõttu piirata elamuehitustkalmistuga külgnevatel aladel. Vallavolikoguarvestas planeerimisel siiski nii paljude eraomanikehuve kui võimalik ja mitmes asukohasplaneeriti täiendavalt ehitusõigust võimaldavaidmaakasutuse otstarbeid, samas oli kohalikuomavalitsuse huvi planeerida rohkelt erinevaidfunktsioone, sealhulgas ehitusõigust mittevõimaldavaidrohealasid, et vältida ühetaolisemaakasutuse domineerimist, mis suurendakspendelrännet ja valglinnastumist, eriti arvestades,et Üldplaneeringu alal on peale rohealadeseni valitsevaks maakasutuseks olnud üksnesväikeelamukvartalid, kus puuduvad kauplused,teenindushooned, spordiplatsid, lasteaed ja muuseesugune elamualasid toetav võrgustik, ja kuselanikud on eluks vajalike teenuste tarbimisekssunnitud sõitma isikliku autotranspordiga mitmeidvõi isegi kümneid kilomeetreid, koormatesteid ja liiklust ning saastates õhku. Seetõttuolid Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisepeamiseks kaalukeeleks elukeskkonna kvaliteetja tasakaal, et tagada positiivsed majanduslikud,sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning valla jätkusuutlikareng.Kuivõrd üheks peamiseks vastuseisu esemeksÜldplaneeringus oli kavandatav kiirraudtee,mille planeerimisel võisid eraomanikud tajudaõiguslikku riivet ja nii mõnigi neist soovisselle eest saada kohalikult omavalitsuselt kohestja õiglast hüvitist, on oluline selgitada, et Üldplaneeringustoodud kiirraudtee ja selle tunnelpole planeeritud mitte Viimsi valla otsesest huvistlähtudes, vaid see on osa üle-Euroopalisetähtsusega põhja-lõunasuunalisest transpordikoridoristVia Baltica/Rail Baltica, mis on kajastatudüleriigilises planeeringus (Eesti 2010),kui ka planeeritud täpsemini Harjumaa maakonnaplaneeringus(Harju maakonnaplaneering Ietapp). Üldplaneeringu koostamise ajal ei saadudRail Baltica kiirraudtee tunneli rajamisesuhtes lõplikku selgust, kuivõrd raudtee asukohton aga ülalmainitud üldisemates planeeringuteskavandatud, siis jäeti selleks vajalik maa-alariigi nõudel Üldplaneeringusse reserveerituks.Üldplaneering täpsustab riigi huvist lähtuva jamaakonnaplaneeringu kaardil näidatud Rail-Baltica trassi ning kavandatava raudteetunneliasukoha, kuid hetkel on siiski teadmata, kas tulevikusjätkub Rail Baltica Tallinnast Helsinginirongipraamiühenduse või tunneli kaudu. Juhulkui seda maad ei vajata raudteetunneli ja raudteerajamiseks, jääb see toimima rohevõrgustikuosana, mida toetavad enamike raudtee reservmaaalla jäävate maade tänased maakasutusesihtotstarbed ja Rohevõrgustiku Teemaplaneering.Kuigi üldplaneeringu lahendusega võivadkaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselttajutavatele materiaalsetele õigustele, onplaneeringuala kinnisasjade omanike õigusteteostamisvabadus samuti piiratud planeerimisdiskretsiooniomava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega.Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringulahendusest huvitatud isikutel on õigusnõuda, et planeeringu koostamist korraldavkohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega,kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalubigal juhul üle kolmandate isikute erahuvid võiplaneerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuseseisukohad (vt Riigikohtu 20.12.2001.a otsuse punkti 31 kohtuasjas nr 3-3-1-15-01).Vallavolikogu on planeeringulahendust koostadesvõimalikult palju arvestanud eraomanikeja riigi huve, püüdes neid tasakaalustada üldistehuvidega. Erahuvide kaitseks on muuhulgaskogu planeeringualale kehtestatud detailplaneeringukoostamise kohustus (vt Üldplaneeringuseletuskiri ptk 3.2, I lõik, lk 10 ja ptk 5, II lõik,lk 25) ja kõikide planeeritud reservmaade, kaasaarvatud raudtee reservmaa (maa reserveerimisee reservmaaks arvamise all mõistetakse alasid,mis on reserveeritud teiseks maakasutamiseeesmärgiks kui seda on praegune sihtotstarve –vt Üldplaneeringu seletuskiri ptk 4.1.2, lk 22)kasutuselevõtt toimub läbi detailplaneeringukoostamise. Maa võõrandamise alus raudteereservmaa alla jäävate kinnistute suhtes tekibvastavalt PlanS § 30 detailplaneeringu kohustusekorral olemasoleval hoonestatud maa-alalja muudel juhtudel “Kinnisasja sundvõõrandamiseseaduses” ettenähtud alustel ja korras allesdetailplaneeringu kehtestamisel, sest alles siis

14 23. aprill 2011Külalisi kuuest riigist6.–10. aprillini olid PüünsiKoolis külas kuue riigiesindajad. Toimus Comeniusprojekti “How Big isYour Foot” teine kokkusaamine.Püünsi Koolil olid külas Portugali,Horvaatia, Türgi, Norra,Suurbritannia ja Iirimaa koolideõpetajad ja õpilased. Õpetajadmajutusid mõnusalt ViimsiTervis SPA ja Athena hotellides,õpilased aga leidsid endaletoredad kasupered PüünsiKooli õpilaste perede hulgast.Täname perekond Osa, Kruusmägeja Tartest õpilastele mõnusakodu pakkumise eest!Külaskäigu jooksul said kõikidemaade esindajad võimalusetutvustada oma riike ja koole,töötubades arutati läbi ökoloogilisesõnastiku koostamine projektisosalevate maade keeltes.Iirimaa esindajad võtsid kokkukõikide riikide koolilaste hulgasläbiviidud ökoloogilise jalajäljeuuringu tulemused. Külalisteloli võimalus kuulata Enno Selirannaloengut keskkonnast jaselle olukorrast Viimsi vallas.Püünsi Kooli õpilased olid külalisteleüllatuseks ette valmistanudkontserdi, kus esitati kõigiprojektis osalevate maade lauleja tantse. Kontserdi lõpetuseksõpetati külalistele selgeks kaerajaan,mida kõik osalejad saidÜhispilt Viimsi Koolis.Külalised Botaanikaaias.õhtusel rahvuslikul õhtusöögilkoos professionaalsete tantsijategajärele proovida. Rahvuslikukontserdi järel serveerisid kõikmaad oma rahvuslikke delikatesse.Projektitööle vaheldusekskülastati Viimsi Vallavalitsust,Viimsi Kooli ja Gustav AdolfiGümnaasiumi. Roheliste mõtetejätkuks külastasime ka kevadistTallinna Botaanikaaeda.Meeldejäävaks kujunes ekskursioonTallinna vanalinnas,mida viisid läbi tublid giididGustav Adolfi Gümnaasiumist.Terve päikselise laupäevaveetsime Lahemaa Rahvuspar-gis. Külastasime Sagadi mõisa,metsamuuseumit, Oandu looduskeskust.Lahemaa päevajuhtinud giid korraldas võistlusija mälumänge. Igale tublilevastajale jäi kingituseks killukeEestimaa loodusest. Lõunapoolttulijatele valmistas paljurõõmu veel sulamata lumi jakäsi saadi valgeks ka lumesõjas.Palju elevust tekitas järvejäälistuv kalamees, kellest tehtilugematu arv pilte.Järgmine Comeniuse projektikokkusaamine on juba mailõpus Türgis. Seal saab lõplikuviimistluse ökoloogiline sõnaraamatning hakatakse õppimaühiseid keskkonnahoiule suunatudComeniuse laule, millestprojekti lõpuks peaks valmima7 riigi “How Big Is Your Foot“muusikal.Roheliste kohtumisteni!Marianne VainolaPüünsi Kooliinglise keele õpetajaTERE ARMAS SÕBER !!!PÜÜNSI KOOL OOTAB SEP-TEMBRIST 1. KLASSI UUSIVAHVAID ÕPILASI. KÕIKI 1.KLASSI TULEVAID LAPSI JANENDE VANEMAID OOTAMEKOOLIGA TUTVUMA 28. APRILLIL KELL 9.30 JA 10.30OOTAME SIND MEIE KOOLI – MEIL ON VÄGA VAHVA!VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNIDSEISUGA 18.04.2011Tere tulemast!• Kati Kändmal ja Martin Adamsonil sündis 20. märtsil poegHans Jürgen.• Mari-Liis Lõppel ja Raimo Kaarlaidil sündis 25. märtsil tütarKaisa Maria.• Merylin Pavelil ja Atso Matsalul sündis 27. märtsil tütarOliivia Sofia.• Alla Sulai-Kutselepal ja Jevgeni Kutselepal sündis 2. aprilliltütar Sofia.• Birgot Tammikul ja Marko Silleril sündis 3. aprillil poegMihkel.• Anniki ja Alar Tõnsonil sündis 4. aprillil tütar Katriin.• Kaja ja Margus Hundil sündis 10. aprillil tütar Getter-Liis.• Ave Toomingal ja Aivo Kaljumäel sündis 13. aprillil poegArto.• Kristiina ja Mairo Böttkeril sündis 13. aprillil poeg HugoHerman.Palju õnne!• Linda Kurina ................ 94• Aliida Reinvald ........... 93• Mare Uus ...................... 91• Asta Karuse ................. 91• Evi Kelder .................... 85• Margarita Balandjuk ... 85• Kamilla Tiit .................. 85• Rosilda Otsa ................ 80• Vilma Sildnik ............... 80• Liilia-Mall Kaljurand ... 80• Heino Einer .................. 80• Karl Rätsep .................. 80• Endel Oniks .................. 80• Elle Augas .................... 75• Mall Ukareda ............... 75• Mati Asu ....................... 75• Alfons Naoumtchik ..... 75• Ülo Tojak ...................... 75• Rein Jakobson ............. 75• Kaja Salo ...................... 70• Õilme Lobjakas ........... 70• Liidia Urm .................... 70• Halja Mark ................... 70• Aleksandra Benestsuk .. 70• Silvi Kübard ................. 70• Riita Lätt ...................... 70• Ants Laas ...................... 70• Jaan Lustus .................. 70

16 23. aprill 2011tervisUuritakseinimeste tervistAprilli viimasel nädalal algav üle-eestiline tervisemõjuriteuuring võtab luubi alla elupaiga jatervise vahelised seosed.Tervise Arengu Instituut viib esimest korda läbi uuringu,mis annab kohalikele omavalitsustele andmed oma sotsiaal-ja tervisevaldkonna tegevuste planeerimiseks.Aprilli viimasel nädalal algava paikkonna tervisemõjuriteuuringu eesmärgiks on koguda ja analüüsida andmeidkohalike omavalitsuste elanike terviseseisundist jaolulisematest tervist mõjutavatest teguritest. “Algava uuringugavaatleme eelkõige seda, millist mõju avaldab terviseleinimese elupaik ja keskkond. Uurime, kas ja kuidasnäitajad üle Eesti erinevad ning mis võib selle põhjuseksolla,” lausus Tervise Arengu Instituudi analüütik ja uuringukoordinaator Karl Viilmann.Uuring annab kohalikele omavalitusustele olulist teavet,millele tuginedes kujundada kohalikku sotsiaal- jatervisepoliitikat, arendada teenuseid ning prognoosidavõimalikke tulevikuriske ja -vajadusi. Analüütik lisas, etuuringu tulemusel on võimalik esile tuua nii maakondadevahelisedkui ka maakonnasisesed erinevused.Uuring viiakse postiküsitlusena läbi kõigis Eesti maakondades.Kokku küsitletakse 10 000 inimest vanuses15–70 eluaastat. Elanikud on valimisse sattunud juhuslikuvaliku alusel rahvastikuregistrist. Vastamine on anonüümnening kogutud andmeid kasutatakse ainult üldistatult.“Uuringu õnnestumiseks on äärmiselt oluline, et igainimene, kes ankeedi saab, sellele ka vastab,” rõhutabKarl Viilmann. “Mida suurem on vastajate arv, seda põhjalikumaltkirjeldavad tulemused olukorda ja annavadkohalikele omavalitsustele otsuste langetamiseks vajalikuinfo. Küsimustikku täites saab igaüks kaasa rääkida omalinna või valla paremaks elukohaks muutmisel,” lisas ta.Paikkonna tervisemõjurite uuringu küsimustik koosnebkolmest suuremast osast: taustaandmed (sugu, vanus,elukoht jms), tervisekäitumine (terviseseisund, toitumine,alkoholi, tubaka, narkootikumide tarvitamine, kehalineaktiivsus jms) ning keskkonnast tulenevad tervisemõjurid(teenuste kättesaadavus, turvalisus, sotsiaalsed suhted niilähedastega kui ka kogukonnas jms).Uuringut on aidanud ette valmistada uuringu- ja konsultatsioonifirmaGeomedia. Uuringu viib läbi turu-uuringufirmaSaarPoll. Andmete kogumine kestab 18. aprillist22. maini ning uuringu esmased tulemused avaldatakseselle aasta lõpus.Paikkonna tervisemõjurite uuringu teostamist rahastatakseEuroopa Sotsiaalfondi programmi ”Tervislikke valikuidtoetavad meetmed” vahenditest.Tervise Arengu InstituutUuringus käsitletakse muu hulgas tervisekäitumist ja kakehalist aktiivsust. Foto MattonRefleksoloogia teraapiaViimsi Tervis SPAsViimsi Tervis SPAs on alatesaprillikuust võimaliksaada terviseprobleemidelevõi -küsimustele abirefleksoloogilt-loodusterapeudilt.Refleksoloog Liina Raskaselgitab kõigepealt, et meieorganitel ja elunditel on omapeegeldussüsteemid, mis hõlmavadkogu keha. Refleksoloogiaabil saab kogu organismikorrastada ja saavutadaloomulik keha tasakaal ehkhomöostaas ning funktsioneerimine.“Kõigepealt küsin, mis häiribinimest kõige rohkem, millisedoperatsioonid on tal olnudjne. Ma tahan teada, midata ise arvab oma tervisest,”ütleb Liina Raska. Refleksoloogiseansi käigus võivad agavälja tulla ka probleemid, midainimene pole veel endale teadvustanud.Refleksoloogia lähtub inimesest,mitte haigusest, ningrefleksoloog vaatleb kogukeha. Vaatlemine tähendabseda, et terapeut liigub väiksepulgakesega mööda keha, käsitsedeskõiki punkte ja tsoone,naha muutusi ning paksendeidning muid tavapärasest erinevaidleide. Selle tegevusejaoks on mitut mõõtu ümaraotsaga pulki, mida kasutataksevastavalt vajadusele. Niisaab läbi käidud keha varvastestkuni pealaeni. Kui mõneskohas, s.t mingis tsoonis ontunda valu, annab see märku,et vastavat piirkonda on vajahoolikalt käsitleda.“Signaal läheb ajju ja sealttuleb korraldus kehale kordmajja lüüa,” ütleb Liina Raska.Kui terapeut leiab valusatsooni, saab sellele vastava organiseisundit ka mõnes teiseskeha piirkonnas üle kontrollida.“Inimese keha ei valeta,”sõnab terapeut.Teraapiaseanss ise algabväga meeldivalt: sina lamadmõnusasti sooja lina all ja terapeutteeb oma instrumendis.o pulgakesega tiiru pealesinu kehale. See pole valusega ebameeldiv, vaid pigemhuvitav. Esimesele n.-ö tutvumisringilejärgneb tsoonide japunktide läbimine koos silitavamassaažiga jalatallast pealaeni.Seejärel ümberpööre jakõhuli lamades kordub sama.Justkui polegi midagi erilist.Puhas mõnu!Nii on võimalik seda teraapiatläbi teha, kui kogu kehaon ideaalselt terve ja tasakaalus.Aga sellist keha pole vistkellelgi. Seetõttu ongi mõnekoha mõjutamine, sellele vajutaminevalulik. Seal annabRefleksoloogia abil saab korrastada kogu organismi.signaali punkt, millele vastavorgan pole ideaalselt korras.See on punkt või tsoon, mispeegeldab kas juba ammustja süvenevat terviseprobleemivõi annab märku peagi algavasttervisehädast. Seda tasubteada, et häda ennetada! Kuigirefleksoloog diagnoosi eipane, saab ta korrastada seda,mis on korrast ära.See, mitu korda peakspatsient refleksoloogi juureskäima, on väga individuaalne.Mida kauem on probleemolnud, seda raskem on sellestvabanemine – selline on üldteadatõde. Mõni inimene onavastanud selle teraapia kuisuurepärase abivahendi, etennast kogu aeg heas vormishoida ning käib teraapias regulaarselt.Põhimõte on autoomanikuleväga tuttav: naguautoga tuleb käia hooldusesteatud kilomeetrite läbisõidujärel, nii vajab ka inimese keharegulaarset turgutamist. Kehasaab teraapia järel korrastatudja hakkab paremini tööle ningenesetunne paraneb tunduvalt.Lisaks seletab terapeut,mida peaks teisiti tegema,milliseid vitamiine tarvitama,mida sööma või mitte sööma,et olemasolevast probleemistvabaneda. Kui vaja, soovitabta arsti juurde minna, kui vaja,kutsub tagasi. Kogu seanss onjustkui dialoog terapeudiga –sa räägid ise ja veel rohkemkõneleb su keha.Refleksoloogiat saab õppidapaljudes riikides. “Meetodidvõivad olla erinevad,kuid inimene ja põhimõte onsama,“ ütleb Liina Raska, keson omandanud teadmisi ja oskusiEestis refleksoloogiat õppides(Tamperes asuva MedikaNova kooli kureerimisel) ningSoomes täiendõppel. Omabrefleksoloogi kutsetunnistust.Tema kasutab rootslase KarlAxel Lindi loodud meetodit,kes on üks märkimisväärsemaidrefleksoloogia uurijaidläänemaailmas.Annika PoldreViimsi Tervis SPA Hotellistegutseb alates aprillist2011 refleksoloog LIINARASKA.Ta on läbinud kogu keharefleksoloogia kursuseMedica Nova õppekavaalusel ja talle on omistatudLoodusteraapiate Nõukojaja KutsekvalifikatsiooniKutsekoja poolt refleksoloogikutsetunnistus.Organism peegeldabtervisehädasidRefleksoloogia ehk tsooniteraapiaon raviviis, mis põhinebavastusel, et organism peegeldabinformatsiooni oma organiteseisundeist keha pinnalekindlatesse tsoonidesse.Tegemist on ohutu ja loomulikuravimeetodiga, mis toimibkindlate reflektoorsete punktidevõi tsoonide mõjutamise kauduinimese kehal. Iga reflektoornepunkt või tsoon vastab mingilekehaosale. Oletatava probleemipuhul saadab organile vastavapunkti puudutamine valuaistingu.Tähtsamad terviklikud tsoonisüsteemidon jalalabal, säärel,reiel, kehal, kätel, kõrvas ja koljul.Igal süsteemil on lisaks veeloma spetsialiseerumine: jalalabasüsteem on spetsialiseerunudluustiku, liigeste ja organiteehituslike kudede kajastamisele;sääresüsteem lihaste, samutipsüühika eripärasuste kajastamisele;reiesüsteem ainevahetuseprobleemide kajastamisele;kehasüsteem vereringe ja energiaomastamisega seotu kajastamisele;kõrv kajastab närvi- jahormonaalsüsteemi; kolju mentaalsestressi kajastamisele.Kõige tuntum on jalatallapunktmassaaž, mis põhinebsellel, et haigus võib tekitadajalataldadel igale elundile iseloomulikulekohale ladestusi,mille mõjutamine võib nendeelundite tervisele soodsaltmõjuda. Massaaži eesmärk onlõõgastuse ja tasakaalu saavutamine,ka soovituse andmineeriarsti külastamiseks oletatavaprobleemi kahtluse puhul.Kasutatakse nii haiguste ennetamiseks,raviks kui ka raskematehaiguste järelraviks.Refleksoloogial põhinevimikumassaaž lõõgastab jarahustab ning on valutu ja tulemusrikas.Beebidel esinebüpris tihti gaasivalusid, mis algavadkõhuvaluga paari nädalavanuselt ja kestavad umbeskolmanda elukuuni. Imikuterefleksoloogiline massaaž rahustabja lõdvestab, leevendabvalu ning tugevdab immuunsüsteemi.Sobib ka magamishäireteja rahutuse korral.Refleksoloogia abil onsaavutatud tulemusi,kui probleemiks on:Kroonilised haigused, stress,kilpnäärme funktsionaalsed häired,allergia, närvi- ja peavalu,pearinglus, liigeste ja lülisambavaevused,vereringe parandaminekülmetavate käte ja jalgadekorral, mao ja soolestikuprobleemid, lõõgastumine, valuvaigistamine, ainevahetuse parandamine,lihasjäikus, -pingetevähendamine, immuunsüsteemitugevdamine, hormonaalsüsteemitasakaalustamine, enesetundeparandamine.AjaluguEgiptuses, Hiinas, Jaapanis,Indias ja Põhja-Ameerika indiaanlasteloli survemassaažkasutusel juba üle 5000 aastatagasi, kuid läänemaailmasalles alates 13. sajandist. Esimeneteadaolev tsooniteraapiattutvustav raamat ilmus aastal1582.Tänapäeva refleksoloogiaehk tsooniteraapia sai alguse1920. aastatel USAs, kus nina-,kurgu- ja kõrvaarst dr WilliamFitzgerald arendas välja omaettetervikliku teraapiaviisi.Meetod põhineb avastusel, etorganism peegeldab infot omaorganite seisundeist keha pinnalekindlatesse tsoonidesse.Mingi organi ala- või ületoimeväljendub vastavas tsoonis kasvaluna, naha- või koemuutusena.Need muutused võivad ollatagajärg pikast haigusest, liigsestkoormusest ja üleväsimusest,vigastusest, traumast võipõletikust.Teaduslikult põhjendatudkaasaegse tsooniteraapia teooriatöötas välja Norra professorCharles Ersdal, kes rajas omakliiniku. Tema koostas jalalabadeleprojitseerivate organite,lihaste, lülisamba, aju närvide,vere- ja lümfisoonte täpsed kavandidning töötas välja kindladraviskeemid. Ersdali uuringutesttulenevalt annavad kõikelundid, lihased, veresoonedsignaale jalatalla alla.Kasutatud allikas: www.teraapia.com

18 23. aprill 2011ERAKUULUTUSED• Teostan õhtuti ja nädalavahetustel arvutiteremonti kodus ja kontoris. Vajadusel arvuti transporttöökotta ja tagasi. Täpsem info tel 58 145250 (helistada võib k 8–20), e-mail jarno.tali@gmail.com.• Müüa uus soojustatud, aknaga koerakuutsuurele koerale. Ootan ka uusi tellimusi. Infotel 56 633 093.• Väikeveod (kuni 2,5 t). Liiv, muld, multš, killustik.Kolimised, prahivedu. Tel 50 92 936.• Hotelli toateenija otsib lisatööd koristajana.Tel 58 060 873, Tatjana.• Leitud naiste käekell Viimsi Kaubanduskeskuselähedalt. Info tel 53 931 287.• Müüa garaaž Viimsis Pargi teel. Info tel 6011747, 53 447 736.• Teostan elektritöid, mõõtmisi ja tehnilist kontrollikasutusloa taotlemiseks. Vajadusel projektikoostamine. Olemas vajalikud litsentsid. Tel 51 65035.• Plaatija otsib tööd. Tel 58 502 265.• Müüa Viimsis võõrasemasid, suve- ja püsililledening köögiviljade taimi, samuti potililli. Tel 53 499081, 53 499 087.• Vajatakse Tammneemes suurele majale majahoidjat,kelle tööülesanneteks on: ruumide korrashoid,pesu pesemine ja triikimine, vajadusel(harva) lastele toidu valmistamine jms. Lisainfotelefonil 53 420 733.• Õppinud mehed tulevad ja teevad teie pehmemööbli ja vaipade kuivpuhastuse, sügavkloppimisekuni 20 cm sügavuselt, märgpesu ning plekkideeemaldamise (hinnad alates 10 EUR), samuti autosalongidepuhastuse ning istmete sügavkloppimise(hinnad alates 22 EUR). Tel 50 34 428.• Haabneeme Konsumis avatud lillepood. Müügillilled, kingitused, käsitööd ja seemned. Võimaliktellida perepuid, pärgi ja kimpe. Avatud esmaspäevastneljapäevani k 10–19, reedel ja laupäevalk 10–20, pühapäeval k 10–18.• Ohtlike ja probleemsete puude langetaminesuurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskestiligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajaduselkasutan köistehnikat või tõstukit. Kindlustanpuhta ja korrektse tulemuse. Tel 56 482 680.• Müüa saetud küttepinnud 180 EUR/koorem jasaetud ning lõhutud küttepuud 35 EUR/rm.Info ja tellimine 53 466 680, 52 31 346 ja www.hirvlisaeveski.ee.• Väike lasteaed Mähel otsib oma sõbralikku perrekokka, kes kogu südamest soovib lastele maitsvattoitu valmistada. Info tel 56 51 244, Maia Metsla.• Akende pesu. Veerennide puhastus. Ohtlikepuude/okste lõikus. Ühistutele, firmadele ja eraisikuteleüle Eesti! Tel 56 388 994, Uve.• Professionaalne lastehoid alates 1,4 eluaastast.Tel 53 462 566.• Must muld koos transpordiga kuni 6 tonni. Sobibideaalselt haljastuse rajamiseks, kasvuhoonesse,kiviktaimlale, aiamaa värskenduseks ning lillepeenrasse.Kasvumuld on suure huumusesisaldusega,turba ja sõnnikuga kompostitud ning vägahea toiteväärtusega ja ilma kivideta. Hind 95 €.mullavedu@hot.ee, tel 52 52 632.• Liidame kinnistul asuvad torustikud ÜVK-süsteemiga,lisaks 15 t kalluri- ja ekskavaatoriteenused,geodeetilised mõõtmised ja mahamärked,dokumenteeritud elektri- ja santehnilised isetööd.Tel 58 504 300, 660 4455.• Müüa kuiv küttepuu 40 L võrgus (30, 40 või 50cm) ja klotsid, soodsamalt on mittekuiv puu 40 Lvõrgus, vedu tasuta. Kontakt 50 18 594.• Teostame viljapuude, ilupuude ja hekkidehoolduslõikusi: vanade ja noorte puude kujunduslõikus,hoolduslõikus, noorenduslõikus, võrakujundamine. Tel +372 56 243 297.• Müüa lõhutud küttepuid: lepp, sanglepp, haab,metsakuiv (30, 40, 50, 60 cm). Hinnad soodsad,küsi julgelt. Tel 56 157 788, kuttelepp@hot.ee.• Kevadsuvine metallijäätmete tasuta koristus.Äravedu, vajadusel lõikus ja demontaaž. Pakkudavõib ka värvilist metalli, elektrimootoreid, autoakusidjm – pakkuda võib kõike! Külmkapid, boileridlisatasuga 10 EUR tk või kokkuleppel. Väiksedkogused viin tasuta, maksan alates 200 kg. Võimalikkorraga kuni 2,5 t ära viia. Tasu kokkuleppel.Raha kohe kätte. Nüüd uus number 57 880 081,telefon sees 24 h sees – kui ei vasta, helistankindlasti tagasi. Küsi julgelt lisa!• Metalli koristamine. Tel 56 957 713, Aleksander.• Kogemustega noormees teostab vannitubadekapitaalremonti ja plaatimistöid. Teen ka üldehitustöid.Tel 51 11 238, Mait Gruuse.• Plaatimis-, krohvimis-, remondi- jm ehitustööd.Saunade ehitus. Tel 51 10 992.• Teostan pottsepatöid: tellisahjud-pliidid, potthjud-pliidid,kaminad, soojamüürid, leivaahjud.Töödele garantii. Tel 50 15 320.• Müün Taanis toodetud kvaliteetset koera- jakassitoitu (kuivtoit). Pakun ka väga efektiivset abilemmikute liigeseprobleemidele (looduslikudtoidulisandid Inglismaalt). Kojutoomine tasuta.Tel 53 025 727, Heidi.• Teostame viljapuude ja hekkide lõikust ningpuude langetamist. Tel 55 637 666.• Ehitus. Remont. Siseviimistlus. Sauna puitosad.Puusepa-, plekksepa- ja pottsepatööd. Tel 56 646709.Maastikuhooldusja -ehitus(teede ja platside rajamine,muruniitmine, terrasside ehitus)OÜ Aireco Gruppkontakt: info@aireco.ee, tel 56 455 705Aitan Teidkinnisvaramüümisel, ostmiselja üürile andmisel.Elan Viimsis jatunnen omakodukanti.AaBeC Kinnisvarawww.aabec.eeMerle Maar508 2774merle@aabec.eeGarderoobRiided kogu pereleÕmblus- ja parandustöödKasutatud riiete kauplus Kaluri tee 5(endised Hansapanga ruumid).Avatud T–R 10.00–18.00, L 10.00–15.00.Telefon 600 2292Olete oodatud!Laupäeval, 7. mail kl 16Eesti Meestelaulu Seltsi Üle-eestilisePoistekoori Kalev ja JärvamaaPoistekoorikontsertEELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus.Põnnipesa lastehoiu uusSÕIMERÜHMalustab augustist 201126. aprillil, kell 18.00 ootame kõiki uusi lapsija lapsevanemaidAVATUD USTE PÄEVALE.Kaluri tee 5, HaabneemeRegistreerimine: 56 65 66 65 või pesa@pesa.ee www.pesa.eeJulge muuta oma elu!Perevägivalla ohvritetasuta nõustamineRegistreerimine k 11-17,tel 52 64 697.www.avasilmad.euwww.naisteabi.eeSinu tugiisik Viimsi vallaseesti keeles reedetik 13-15 tel 545 75 154vene keeles esmaspäevitik 13-15 tel 591 08 225PESA KOOLPõnnipesa Lastekeskuses “Pesa kool“on mõeldud eelkõige 5-7 aastastele lastele.“Pesa koolis“ arendatakse lapsi läbi mängu,õpetades erinevaid oskusi ning andes vajalikketeadmisi last ümbritsevast maailmast.• Pesa kooli kestvus: 5. september 2011 –28. mai 2012• toimumise aeg: E ja K kell 12.30 - 15.30• rühmas on: 5-10 last• tasu on: 65 eurot kuus (võimalik taotledalapsehoiutoetust 50% summast)• lapsel on võimalik viibida Põnnipesa Lastehoiuskuni 18.00 (vabade kohtade olemasolultuleb sõlmida lisaks lapsehoiuleping)Info ja registreerimine telefonil 56 65 66 65(Kristiina Sillaste) või pesa@pesa.eeViljapuude, hekkide,ilupõõsaste lõikusning kujundamine.Muru ja haljasaladeniitmine ja rajaminening hooldus.Tel 55 637 666www.ifhaljastus.eekaup USA-ST!Uus pood“Riietering”Comarketis,II korrusel.Meilt leiad hea hinnaganaiste- ja lasteriideid,jalatseid, aksessuaare,madratseid, voodipesujmsAstu läbi ja Sa ei kahetse!

23. aprill 2011 19Viimsi SpaPereoptikasPLai valik prilliraameja polaroidpäikeseprille.PHinnasoodustusedkõikideleoptikatoodetele!PSilmaarsti vastuvõtulesaab registreeridatel: 601 1570TULE JA VEEDA OMA SUVI NABAS!Ka sel suvel ootab Naba oma uusi ja vanu sõpruosalema põnevates suvelaagrites.27.06–01.07 LOODUSLAAGER04.07–08.07 NATEMUKULA e. NABA TEATRI-,MUUSIKA- ja KUNSTILAAGER11.07–15.07 SPORDILAAGER “KES SPORTI EITEE, SEE TORTI EI SÖÖ”25.07–29.07 BADI-LAAGER01.08–05.08 MERELAAGERLaagri hind kuni 30.04.2011 on 99.-Alates 01.05.11 laagri hind 119.-Alates 01.06 on avatud NABA SUVEHOID, mison mõeldud 4-7-aastastele lastele, kes soovivadsuviselt aega veeta.Registreerida last Nabasse on võimaliktelefonil 606 38 90 või e-posti teel naba@naba.eeEralasteaed NabaMetsavahi tee 24awww.naba.eeKräkel rehvitöödUued ja kasutatudsuverehvidViimsi kaubanduskeskuse kõrvalRandvere tee 6, tel 56 491 535

20 23. aprill 2011Viimsi Tiimari pakub tööd 0,5 koormusegaKLIENDITEENINDAJALETöökohustused:• Kauba vastuvõtt,• Väljapanekute tegemine• Aktiivne klienditeenindusOled sobiv kandidaat, kui:• Oled vähemalt 18 aastat vana• Omad eelnevat kaubandustöö kogemust• Oled aus ja kohusetundlik• Sinust õhkub positiivsust ja energilisust• Valdad eesti keelt laitmatult ning suhtled ka võõrkeeltes (vene, soome)• Saad töötada nii töönädala jooksul kui nädalavahetustelPakume:• Meeldivat ja ühtehoidvat kollektiivi• Paindlikku töögraafikut• Tooteid ja tööpõhimõtteid tutvustavaid koolitusi• Stabiilset töösuhet ja palkaVõid saata oma CV meiliaadressiletiimari.baltic@tiimari.ee või helistadatelefonil 55 513 354.