2007 Ringvaade nr.: 2 TEOORIA JA PRAKTIKA « Kaskaad « - Eesti ...

EestiLoomaarstlikRingvaadeEESTI LOOMAARSTIDE ÜHINGU AJAKIRI22007

Eesti Loomaarstide ÜhingKreutzwaldi 6251014 TartuGSM: 5011882Tel: 7422582Faks: 7422582Sekretär: 5520767e-post: info@vet.eeReg. nr. 80077287PresidentPriit KoppelPangaarved1120072962 Hansapank10102001501001 SEB Eesti ÜhispankToimetajaJaagup AlaotsToimetuse sekretärIngrid VeskeKujundus ja trükkVaba Maa ASLaki 26, TallinnISSN 1024-2600

TEOORIA JA PRAKTIKAKaskaadBirgit aasmäeRavimiametKaskaad – mis see on?Kaskaadiks nimetatakse ravimite kasutamisesüsteemi, kui konkreetse loomaliigikonkreetse näidustuse jaoks ei ole müügiloagaveterinaarravimit või ei ole sedaravimit saadaval. Et loomale mitte kannatusipõhjustada ning et haigus siiski ravitudsaaks, on lubatud kasutada teisi ravimeidnn kaskaadpõhimõtte alusel. Kaskaadieesmärk on, et teatud kindlat skeemijärgides saaks loomale valitud võimalikulttõhus, kuid samal ajal nii loomale kuiloomsete saaduste tarbijale võimalikultohutu ravim.Kaskaadi skeemi järgi ravimi valiminetoimub etapiviisiliselt, järgmisse etappiedasiliikumine sõltub vastusest eelmisesetapis esitatud küsimusele.1) Kas sellele loomaliigile on vajaliku näidustusejaoks müügiloaga (registreeritud)ravim olemas? Kui jah, tuleb kasutadamüügiloaga ravimit. Kui ei ole, onvõimalused järgmised.2) Kas on olemas müügiloaga ravim teiseleloomaliigile, aga sama näidustusejaoks? Kui on, võib kasutada seda ravimit.Kui ei ole, tuleb esitada järgmineküsimus.3) Kas on olemas müügiloaga humaanravimsama näidustuse jaoks? Kui on,võib kasutada seda ravimit kui ei ole,on üks võimalus veel.4) Kas vajaminevat ravimit on võimaliklasta apteegis ex tempore valmistada?Kui on, saab kasutada seda võimalust,kui ei ole, ei saagi mingit ravi rakendada.Selliseid olukordi esineb tõenäoliseltüliharva, enamikel juhtudel on võimalikravim leida teisele loomaliigilevõi inimesele mõeldud ravimite hulgast.Kaskaad põllumajandusloomadepuhulEeltoodud skeemi saab rakendada niilemmikloomade kui põllumajandusloomaderavis, kuid põllumajandusloomadelekaskaadi rakendamisel tuleb tingimataarvestada ka järgmiste asjaoludega.• Kui põllumajandusloomale manustatakseteisele loomaliigile või inimeseleette nähtud ravimit, tuleb kontrollida,kas ravimi toimeaine(d) on loetletudEuroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse2377/90/EMÜ lisades I; II või III,st kas nendele toimeainetele on konkreetseloomaliigi puhul kehtestatudjääkide piirnormid loomsetes toiduainetes.Määruse lisas IV on nimekirinendest toimeainetest, mis on erititoksilised, millele ei ole piirnorme kehtestatudja mida mingil tingimusel eitohi põllumajandusloomadele manustada,st keelatud ainete nimekiri. Põllumajandusloomadeleei tohi manustadaühtegi toimeainet, kui ei ole uuritudselle aine eritumise kiirust erinevatestkudedest ja kehtestatud piirnorme elubatud sisaldust loomsetes kudedes.See on vajalik tarbija tervise kaitseks,sest ülitundlikel inimestel võivad kaväga väikesed kogused toiduga saa-2 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

TEOORIA JA PRAKTIKAdavaid ravimijääke põhjustada tõsiseidtervisehäireid. Pärast keeluaja lõppu eitohiks kudedes ega loomsetes saadustessisalduda ravimijääke rohkem kuipiirnorm ette näeb.• Et vältida ravimijääkide sattumistloomsete toiduainetega inimese organismi,tuleb põllumajandusloomadelemanustatavate teise loomaliigi või inimeseravimite puhul kehtestada loomsetetoiduainete kasutamisele maksimaalsedkeeluajad:o munad 7 päevao piim 7 päevao liha 28 päevao kalaliha 500 kraadööpäeva. Kraadööpäevon päevade arvu ja ööpäevakeskmise veetemperatuuri korrutis.Asja mõte on, et külmemasvees on kalade ainevahetus aeglasem,ravimijäägid erituvad aeglasemaltning seepärast peab keeluaegolema pikem. Kõige lihtsam onvajalikku päevade arvu leida jagades500 veetemperatuuri väärtusega.Näiteks kui veetemperatuur on12ºC, 500:12=41,666, seega keeluaegon 41–42 päeva.Euroopa Parlamendi ja nõukogu Määrus2377/90 ja tema lisad on eesti keelessaadaval internetileheküljel http://ec.europa.eu/enterprise/pharmaceuticals/mrl/index.htm pealkirja „Maximum residuelimits“ all.Põllumajandusloomale selle loomaliigijaoks mitte ettenähtud ravimi manustamiseltuleks määrusest kindlasti kontrollida,kas seda toimeainet üldse tohibsellele loomaliigile manustada, sest kuiloomaarst manustab keelatud toimeainetvõi selle loomaliigi jaoks mitteettenähtudtoimeainet ning selle tulemusena jäävadloomsetesse toiduainetesse ohtlikud ravimijäägid,on loomaomanikul täielik õigusnõuda loomaarsti vastutusele võtmist jakahjude hüvitamist jääkide tõttu kaotatudpiima, liha vm eest.Kui loomsetest toiduainetest leitaksejääke pärast lubatud toimeaine manustamistja keeluaegadest kinnipidamist, ontegemist ravimi kõrvaltoimega ning sellesttuleb Ravimiametile teatada. Selliseljuhul loomaarst süüdi ei ole.Kaskaad hobustelHobustele kaskaadi rakendamisel tuleblähtuda sellest, kas tegemist on inimtoiduksmõeldud hobusega või mitte.1) Kui ei ole tegemist inimtoiduks mõeldudhobusega, saab rakendada kõigelihtsamat kaskaadivarianti (nagu artiklialgul kirjeldatud).2) Kui on tegemist toiduks mõeldud hobusega,on kaks võimalust:o rakendada põllumajandusloomadelekohast kaskaadi, st kontrollida,kas toimeainet on lubatud hobustelekasutada ning rakendada 28-päevastliha keeluaega;o valida vajalik toimeaine EuroopaKomisjoni määrusega nr. 1950/2006kehtestatud nimekirjast. See on toimeainetenimekiri, millele ei olehobuste lihas piirnorme määratud,kuid mis sellel vaatamata on hobusteravimisel teatud juhtudel ainuvõimalikudtoimeained. Sellessenimekirja kuuluvate ainete kasutamisejärgselt on hobuse lihale keeluaeg6 kuud. Eelnimetatud määruson eesti keeles leitav internetileheküljelthttp://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/site/et/oj/2006/l_367/l_36720061222et00330045.pdfKaskaadi põhimõttel ravimite kasutamineon sätestatud ka Põllumajandusministrimäärusega nr. 21, 23. veebruarist 2005„Ravimite ning ravimsöötade loomahaigusteennetamiseks ja raviks kasutamisetingimused ja kord.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 3

TEOORIA JA PRAKTIKALammaste kopsuusstõvedToivo JärvisEesti MaaülikoolSissejuhatusMäletsejalistel ja hobustel on väga levinud,sealhulgas ka Eestis, seedekulgla strongülidoosidehk enterostrongülidoosidehk seedekulgla pihtussilistõved. Oluliseltvähem on neil hingamiselundites parasiteerivaidpihtussilisi, kes põhjustavadkopsuusstõbesid ehk pulmostrongülidoose.Siiski tuleb meil praktikas ka neid ette,eriti veiste diktüokauloosi. Vähem onteada lammaste kopsuusstõbedest. Käesolevaskirjutises summeeritakse vanem jauusim teave kopsuusstõbede, eriti protostrongülidoosidekohta lammastel. Viimastediagnoosimine võib valmistadapraktikas ja haiguste diagnoosimisega tegelevatesasutustes tõsiseid raskusi.Haiguse määratlusLammaste kopsuusstõved on hingamisteedesparasiteerivate Dictyocaulus’e,Protostrongylus’e, Muellerius’e, Cystocaulus’eja Neostrongylus’e perekonnaliikide tekitatud helmintoosid, mis iseloomustuvadbronhiidi, bronhopneumoonia,kõhnumise ja tallede lõpmisega.Nimetatud perekondade kopsuussidtabandavad lambaid, kitsi ja mõningaidulukmäletsejalisi.Haigusetekitajad1. Dictyocaulus filaria, isased on 5–8 cm,emased 5–10 cm pikkused jämedadvalged ümarussid.2. Protostrongüliidid on aga väikesed,isased 0,5–3 cm, emased 1,5–3,5 cmpikkused niitjad ümarussid. Neist suurimon Protostrongylus rufescens, keson värvuselt pruun. Muellerius capillaris,Cystocaulus ocreatus ja Neostrongyluslinearis on karvjad ümarussid,neist tsüstokaulused on tumepruunid,teised aga värvitud (hallid) ja varustamatasilmaga mittenähtavad. D. filariaJoonis 1. Diktüokaulused bronhides ja trahheas, keskel emfüseemne sagar (Kassai, 1999)4 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

TEOORIA JA PRAKTIKApaikneb bronhides (eriti diafragmasagaratetippudes), prostostrongülusedpeenbronhides ja bronhioolides, mülleeriused,tsüstokaulused ja neostrongülusedaga kopsuparenhüümis.Arenemistsükkel1. Dictyocaulus filaria on üheperemehelisearenguga nugiuss. Emased munevadmunad kopsutorude limasse,kus osast munadest kooruvad esimesekasvujärgu vastsed (L 1). Rögaga suhuköhitud parasiidimunad ja vastsedneelatakse alla ja sooles kooruvad ülejäänudmunadest esimese kasvujärguvastsed. Lammaste väljaheidetega satuvadvastsed karjamaale, kus kestuvadühe-kahe nädalaga kaks korda jaarenevad nakkusvõimelisteks vastseteks(L 3). Lambad nakatuvad nakkusvastseidsisaldavat rohtu süües või vettjuues. Looma peensooles tungivadvastsed limaskesta lümfisoontesse,kanduvad lümfisõlmedesse, kus peatuvadlühikest aega, kestuvad ja liiguvadkoos lümfiga rinnajuha kaudu verrening edasi südame kaudu kopsu (lümfopulmonaalneränne). Vastsed tungivadkopsuveresoontest hingamisteedesse,kestuvad veelkord ja arenevadbronhides täiskasvanud parasiitideks.D. filaria prepatentaeg (ajavahemiknakatumisest kuni koproproovides parasiidivastseteleidmise alguseni) on26–30 päeva. Nende elukestus lambaorganismis on paar kuud. Enne või pärastvastsete viimast kestumist (hilineL 4või varane L 5) võivad nad jääda kopsussoikeseisundisse kuni 6 kuuks.2. Protostrongüliidid on kaheperemehelisearenguga parasiidid. Hingamisteedesseja parasiitide haudekolletessemunetud kopsuusside munadest väljuvadkiiresti L 1, mis köhitakse rögagasuhu, neelatakse alla ja satuvad roojagaväliskeskkonda. Vastsed tungivadvaheperemeesteks olevatesse maismaatigudesse(perekonnad Helicella,Cepaea, Zebrina, põldnälkjas Agriolimaxjt), kus arenevad kahe nädala võiveidi pikema aja jooksul nakkusvastseteks(L 3). Lambad nakatuvad tigusid,harvem tigudest väljunud nakkusvastseidalla neelates. Looma peensoolesträndavad vastsed mesenteriaalsetesselümfisõlmedesse, kus kestuvad kolmandatkorda, edasi lümfi- ja vereteidmööda läbi südame kopsu. Kopsustoimub vastsete neljas kestumine, suguküpsussaavutatakse bronhioolidesja peenbronhides. Protostrongüliididpeenbronhides, bronhioolides või tunginunakopsuparenhüümi põhjustavadpatoloogilisi muutusi. Protostrongüliidideprepatentaeg on 4–9 nädalat(protostrongülustel, tsüstokaulustel jamülleeriustel 4–5 nädalat, neostrongülustelkaks kuud). Elukestus on protostrongülustelja neostrongülustelkaks aastat, mülleeriustel ja tsüstokaulustelkoguni 5–6 aastat.Joonis 2. Protostrongüliidide arenemistsükkel(Eckert, 2005)Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 5

TEOORIA JA PRAKTIKAEpizootoloogilised andmedLammastel esineb sageli seganakkus erinevatekopsuussiliikidega. Dioktüokauloosilevikut soodustab vihmane suvi ja niiskekarjamaa. Protostrongüliidide vaheperemehimaismaatigusid on arvukalt põõsaste-,kivide- ja risurohkel looduslikul karjamaal.Diktüokauluste vastsed tavaliselttalve jooksul hukkuvad, teiste kopsuussidevastsed aga püsivad tigudes nakkusvõimelistenakogu nende eluea (paar aastat).Kopsuusside arvukus lammaste kopsussuureneb koos looma vanusega. Lammastekopsuussid, eriti protostrongülusedja mülleeriused on Eestis levinud.Kliinilised tunnusedSümptomid on väljendunud diktüokauloosikorral. Lambad hakkavad köhima,ninast ja suust eritub vahust nõret. Loomadkõhnuvad, vill tuleb lahti, tekivad tursed,suremus võib olla suur. Hiljem muutubhaiguskulg krooniliseks.Protostrongülidooside korral on kliinilisedtunnused vähemärgatavad. Aeg-ajaltesineb kuiv köha, tallede kasv ja areneminepidurdub.Lahanguleiddiktüokauloosi puhul täheldatakse enamastipõletikku, atelektaasi ja emfüseemidiafragmasagarate servades, bronhide limaskeston põletikus ja vahuse nõrega.Bronhides, ka trahheas on valged suhteliseltsuured ümarussid.Protostrongülidooside korral on kopsusparasiitide haudekolded ja parasitaarsõlmed,mis haigusetekitajate kaupa erinevad(tabel 1). Haudekolded sisaldavad suguliseltaktiivseid kopsuusse ja massiliseltnende mune ning vastseid. Parasitaarsõlmedeson vaid suguliselt mitteaktiivsedtäiskasvanud kopsuussid. Täiskasvanuddiktüokauluste leidmisega ei ole probleeme,protostrongüliide leida on aga raske.LabordiagnostikaLammaste värskeid koproproove uuritakseväljarändemeetoditega kopsuussidevastsete suhtes. D. filaria L 1on 490–520µm pikkune, tömbis eesotsas on nööpjasmoodustis, soolepiirkond tumedalt granuleerunud,saba lõpeb tömbilt.Protostrongüliidide vastsed (L 1) on 250–480 µm pikkused läbipaistvad, granuleerumata,eesots lisanditeta, erinevad aga üksteisestsaba kujult. Nimelt on protostrongülusevastsete (pikkus 300–400 µm) sabaküünlaleegikujuline, aheneb sujuvalt ja lõpebteravalt. Mülleeriuse vastse (250–300µm) saba lõpeb lainjalt, teravalt, on dorsaaloga.Tsüstokauluse vastse (360–480Tabel 1. Kopsumuutused lammaste protostrongülidooside korralKopsuussi liik Haudekolded ParasitaarsõlmedProtostrongylus rufescenskopsu pinnast kõrgemale kummuvadteravapiirilised, sagarikukujulisedkollakas- kuni punakashallid,lõikepinnas kiiljad, pehmed ja mahlasedMuellerius capillaris ebaselgepiirilised kollakasvalgedkuni punakashallid, tihti sagardunud,eelmisest kõvema konsistentsiga,lõikepind kuivemCystocaulus ocreatusenamasti kopsu servades kollakasrohekashallidkuni tumedavärvuselised,kõva konsistentsiga, lõikepindkuivpuuduvadnööpnõelapea suurused,hallikaskollased ja kõvadnööpnõelapea suurused,tumepruunid kuni sinakashallid,enamasti kopsukelmeall (ka kopsukoes)6 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

TEOORIA JA PRAKTIKAJoonis 3. Müllerioossed parasitaarsõlmed (vasakul) ja haudekolded lamba kopsus (Eckert, 2005)µm) saba lõpeb kõverdunult teravalt, onkaheks lõiguks jagunenud, dorsaalogagaja kahe konksuga. Neostrongüluse vastse(300–400 µm) saba lõpeb samuti teravalt,on dorsaaloga ja kaks konksu.sekundaarinfektsiooni mahasurumine.Protostrongülidooside ravi on raskendatudja heade tulemuste saamiseks tulebkasutada anthelmintikumide suuremaidannuseid või ravi korrata.HaigustõrjeProfülaktikameetmed on tallede vanematestlammastest eraldi karjatamine, kultuurkarjamaadekasutamine, kus puuduvadprotostrongüliidide vaheperemehed(teod), looduslike karjamaade puhastaminerisust ja kividest, karjamaadevahetusja karja juurde toodud lammaste koproloogilineuurimine parasiitide suhtes.metafülaktikaks ehk eelraviks on tarvistabandunud lambad dehelmintiseerida,see eeldab karja regulaarset uurimist kopsuussidesuhtes. Et vähendada karjamaadesaastumist kopsuusside vastsetega,tuleks nakatunud kari dehelmintiseerida2–3 nädalat enne väljalaskmist.Diktüokauloosi raviks kasutatakse bensimidasoole(albendasool, fenbendasool,oksfendasool), febantelit, levamisooli jamakrotsüklilisi laktoone (doramektiin,ivermektiin, moksidektiin).Oluline on kaKokkuvõteLammaste kopsuusstõbedest on suhteliseltlihtne diagnoosida diktüokauloosi.Seevastu protostrongülidooside diagnoosimine(eriti täpse diagnoosi panek)on keeruline. Hinnatavat abi saab seejuureslahanguleiust ja materjali (kopsud, koproproovid)laboratoorsest uurimisest.Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb arvestadaka muu etioloogiaga (bakteriaalse, viirusliku)kopsuhaigustega.K i r j a n d u sEckert, J., Friedhoff, K. T., Zahner, H., Deplazes,P. 2005. Lehrbuch der Parasitologiefür die Tiermedizin. – Stuttgart: Enke Verlag,575 S.Hendrix, C. M., Robinson, E. 2006. Diagnosticparasitology for veterinary technicians. –St. Louis: Mosby Elisevier, 285 p.Kassai, T. 1999. Veterinary helminthology. –Oxford: Butterworth-Heinemann, 260 p.Parre, J. 1985. Veterinaarparasitoloogia. – Tallinn:Valgus, 483 lk.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 7

TEOORIA JA PRAKTIKAKõhuõõs avati valgejoonelt. Järgnevaltliiguti gastrotoomia abil läbi maolukutisöögitorru ja üritati sealtkaudu söögitorurinnaosas asuva kondini jõuda. Samaaegseltüritati suu kaudu, endoskoobipildi kaasabil, sondiga konti mao poolelükata. Kahjuks ei õnnestunud mao kaudusöögitorus oleva võõrkehani jõuda jaka sondiga ei õnnestunud konti söögitorusedasi lükata. Kuna eelnevate protseduuridekäigus ei õnnestunud söögitorustkonti eemaldada, pidi ette võtma järgmiseoperatsiooni, mille käigus püütakse kontsöögitorust eemaldada rinnaõõne avamisekäigus. Koer toibus kenasti narkoosistja kuna tema üldseisund oli stabiilne, otsustatitorakotoomia teha järgmisel päeval.Operatsioonijärgselt manustati koeralevaluvaigistina morfiini 1 ml s.c. 2 kordapäevas, Synuloxi (t.a. amoksitsilliin/klavulaanhape) 2 ml s.c. 1 kord päevas jaZantacit (t.a. ranitidiin) 2 mg/kg s.c. 3 kordapäevas.26. märtsi hommikul, peale omanikeganõupidamist, hakati koera torakotoomiaksette valmistama. Koer asetati lõikuslaualeparema külje peale. Juurdepääs tehti5.-6. roidevahemikus, kus nahk läbistatiskalpelliga, nahaalune side- ja lihaskudeläbistati tömbilt. Rinnaõõne avamise hetkesthakkas anestesioloog koerale kunstlikkuhingamist tegema. Roided painutatilaiali ja selle juurdepääsuga jõudis kirurgjust söögitoru selle koha juurde, kus asuskont (vena cava’st dorsaalselt). Kirurg nihutaskopsu kaudaalse sagara kraniaalsemaltja isoleeris tampoonidega söögitorukondiga osa ülejäänud kudedest. Söögitoruavati pikilõikega üle võõrkeha. Kondistklemmidega kinni haarates üritati sedasöögitorust eemaldada. Et aga kont olisöögitoru seinte vastas väga tugevalt kinni,tuli lõiget pikendada. Lõpuks õnnestuskont söögitorust eemaldada. Õnneksei olnud kont tekitanud söögitoru seinteleväga tõsiseid vigastusi ning söögitoruhaavsuleti sõlmõmblustega. Enne tampoonideeemaldamist kontrolliti, et haavoleks piisavalt tihedalt kokku õmmeldudvältimaks sülje ja seedeproduktide immitsemistrinnaõõnde. Seejärel eemaldatisöögitoru ülejäänud kudedest isoleerinudtampoonid ning kopsukude nihutati tagasioma esialgsele kohale. Rinnaõõs suletitihedalt sõlmõmblustega ja enne viimastõmblust pressiti kopsud maksimaalseltõhku täis, et rinnaõõnest võimalikult paljuvaba õhku välja saada. Seejärel õmmeldikinni nahaalune kude ja haav suletipindmiselt sõlmõmblustega. Operatsioonijärgsetetüsistuste vältimiseks jätkatiantibiootikumiravi Synuloxiga (t.a. amoksitsilliin/klavulaanhape)2 ml s.c. 1 kordpäevas ning lisati ka Metronidazol 5 mg/kg KM kohta 2 korda päevas. Valuvaigistamisekskasutati morfiini 1 ml i.v. iga 5 tunnijärel (24 h jooksul) edasi 2 korda päevas.Alates teisest päevast lisati Rimadyl(t.a. karprofeen) 2 mg/kg 2 korda päevas.Samuti manustati koerale Ri-Lac lahust i.v.Joonis 3. Torakotoomia käigus söögitoru õmblemine,peale kondi eemaldamistJoonis 4. Õmblused pärast laparatoomiat jatorakotoomiatEesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 9

TEOORIA JA PRAKTIKAKoerale ei antud 24 tundi suukaudu mittemidagi süüa ega juua. Pärast seda sai ta24 h vaid vett ning 48 tundi peale operatsioonianti koerale süüa Hill’si a/d konservija vee segu. Koer taastus operatsioonistilusasti. Operatsioonijärgselt kehatemperatuurei tõusnud ja komplikatsioone ei täheldatud.Viis päeva peale torakotoomiateel söögitorust kondi eemaldamist lubatikoer kodusele ravile.Kirjanduse põhjal on enamikku (80%–90%) söögitorus olevaid võõrkehasid võimalikeemaldada mittekirurgilise meetodiga.Enamasti endoskoopiliste protseduuridekäigus söögitorus olevat võõrkeha maosuunas lükates või tagasi suu poole tõmmates.Tavaliselt kasutatakse endoskoobiabil söögitorust võõrkeha eemaldamisekskas haaravaid tange või balloonkateetrit.Tangidega haaratakse võõrkeha servastkinni ja üritatakse teda söögitoru seinast,õrnalt pöörates, vabastada ning seejärelvõõrkeha teravad servad ja nukid kaudaalseltpöörata, vältimaks edaspidiseid söögitoruseinavigastusi võõrkeha eemaldamisel.Tugevalt söögitorus kinni olevatvõõrkeha ei tohi aga jõuga edasi lükatavõi väljapoole tõmmata, kuna sellega võibtekitada söögitorus tõsiseid vigastusi võipõhjustada ning suurendada söögitoruseinaperforatsiooni. Suhteliselt pehmetevõõrkehade eemaldamisel on alternatiivseksmeetodiks eelnimetatule balloonkateetriviimine võõrkehast kaudaalselt ningseejärel, pärast ballooni õhuga täitmist,seda ettevaatlikult koos võõrkehaga väljapooletõmmata. Kui võõrkeha pole siiskivõimalik suukaudu eemaldada, võib sedaka edasi makku lükata. Kondid on maosseeduvad ning tavaliselt ei pea neid sealtgastrotoomia käigus eemaldama, välja arvatudjuhtudel kui tekivad kliinilised sümptomidummistusele. Pärast võõrkeha söögitorusteemaldamist või makku lükkamist,tuleb kindlasti üle kontrollida ka söögitorusein. Kirurgiline lähenemine on näidustatud,kui esineb märkimisväärne söögitoruperforatsioon või fistul. Väiksemad perforatsioonidparanevad ise, kui vältida vähemalt72 tunni jooksul suukaudselt söögija joogi andmist. Kirjanduse andmeil on63% söögitorus olevatest võõrkehadestendoskoobi abil eemaldatavad ning 29%makku lükatavad. Vaid 8% juhtudest vajavadkirurgilist sekkumist. Kui eelnimetatudmeetodid ebaõnnestuvad, on järgmiseksvariandiks võõrkeha eemaldamine gastrotoomiateel.Torakotoomia teel võõrkeha eemaldamistsöögitorust kasutatakse, tõsiste tüsistustesuure esinemissageduse ja halvaprognoosi tõttu, vaid väga äärmuslikeljuhtudel, kui teiste meetoditega võõrkehaeemaldamine on võimatu.Prognoos pärast endoskoobi või gastrotoomiaabil võõrkeha eemaldamist onüldiselt hea, välja arvatud juhtudel, kuiesineb söögitoru rinnaosa perforatsioon.Perforatsiooni tagajärjel võib tekkida mediastiniitja/või püotooraks. Sülje ja seedeproduktidesattumine rinnaõõnde põhjustabsageli tugevat põletikku ja isegi surma.Söögitoru ummistuse kõrvaldamiselkirurgilise protseduuri käigus on potensiaalsetekskomplikatsioonideks regurgitatsioon,pneumoonia, ösofagiit, striktuur,fistulid, pleuriit jne.Söögitoruummistusi tuleb ette üsna sageli.Enamasti õnnestubki olukord lahendadakas endoskoobi abil või gastrotoomiateel võõrkeha eemaldada. Antud juhtumoli üsna harukordne, kuna söögitorusoleva võõrkeha suuruse, kuju ja asenditõttu ei olnud seda võimalik eemaldadamuul viisil kui vaid torakotoomia teel. Sellelkorral ei tekkinud peale operatsioonimingisuguseid tüsistusi, kuigi risk selleksoli väga suur. Vaatamata sellele, et antudjuhtum ilma suuremate tüsistusteta möödus,tuleks jätta torakotoomia, söögitorustvõõrkeha eemaldamisel, siiski viimaseksmeetodiks.10 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Maaülikool kutsub kõiki loomaarste osalemaISAH–2007 loomatervise kongressil 17.–21. juunil 2007 Tartus!Kongressi tunnuslauseks on – „Loomatervis, heaolu ja bioturvalisus”.Kongressi patrooniks on põllumajandusminister.Kongress toimub Tartus, Vanemuise Kontserdimajas, Vanemuise 6. Tulenevalt asjaolust, et tegemist onsuure rahvusvahelise üritusega, on kõik ettekanded, diskussioonid ja loengumaterjalid inglise keeles jatõlget ei toimu. Kongressil pannakse põhirõhk keskkonna ja kaasaegse tootmise mõjudest loomadelekarjas ja võimalustele tagada tootmise tingimustes neile tervis ja heaolu. Kongressil käsitletakse meetmeidhaiguste ja patogeenide leviku ennetamiseks ja peatamiseks, et tagada samas lisaks loomadetervisele ka oluline toiduohutus. Kongressi läbivaid teemasid on 6, mida tutvustavad ja teemadel diskuteerivad16 lektorit.Teemad• Looma-keskkonna vastastikune toime• Loomatervis – loomakasvatuse ökonoomilised aspektid• Loomade kaitse transpordil ja tapmisel• Loomade täppispidamine – tervise ja heaolu aspektid• Farmiloomadest ja -pidamissüsteemidest tulenevad inimtervise riskifaktorid• Farmiloomade pidamisel tekkivate jäätmetega seotud riskidKongressile registreerumineRegistreerumiseks on soovitav täita kongressi on-line osavõtuvorm internetiaadressil:www.emu.ee/isah2007Sellel veebiaadressil on lisaks registreerumisele võimalik tutvuda ka kongressi põhjalikult tutvustava informatsiooniga;päevaprogrammidega; teaduslike programmidega; sotsiaalprogrammiga; leida täpsetinfot osalustasude, maksmisviiside kohta ja palju muud huvitavat.SatelliitkonverentsKongressi esimesel päeval toimub satelliitkonverents, kuhu on võimalik eraldi osalust lunastada, hind on35 EUR. Satelliitkonverentsil käsitletakse teemasid:• Looma tervise ja kvaliteedi tagamine suurtes piimakarjades• Karja tervise korraldamine ja kvaliteedikontroll suurtes piimafarmidesKohtumiseni kongressil!

TEOORIA JA PRAKTIKAPimobendaani toime veterinaarne uuringendokardioosiga koertel (VetSCOPE)lombard CW, Jöns o, Bussadori CmRefereeritud: Pimobendaani vs benasepriili kliiniline toime koerte atrioventrikulaarklapiomandatud häire ravisSissejuhatusMüksomatoosne atrioventrikulaarklapipuudulikkus (MVD) on kõige tavalisemomandatud südamehaigus koertel. Sellehaiguse ideaalne raviskeem, sealhulgaska terapeutilise sekkumise aeg ja tüübidon endiselt vaieldavad. Õli on tulle valanudUuemate südameravimite kättesaadavusja hiljuti avaldatud MVD patofüsioloogiatlaiemalt seletav teave on vaidlusteleveelgi hoogu andnud. Muuhulgas ontõestatud, et haiguse algstaadiumis esinevadmüokardi (süstoolsed) talitlushäired.On leitud andmeid, mis kinnitavad angiotensiinikonvertaasiinhibiitorite [AKI] ootamatultsoodsat mõju südame patoloogiliseleremodelleerumisele). 1-3Pimobendaan on uute südameravimite– inodilaatorite – klassi kuuluv ravim.Inodilaatorid on nime saanud oma topelttoimejärgi: nad on positiivsed inotrooidning nad laiendavad tasakaalustatult perifeerseidveresooni. Pimobendaani kasuliketoimete hulka arvatakse ka baroretseptoritefunktsiooni taastamine, südamelihaseparanenud diastoolne relaksatsioonja põletikuvastane mõju. 4-6 Arvestades seda,et ravi eesmärgiks on südame töömahusuurendamine ja samas ka eel- ja järelkoormusevähendamine, tundub pimobendaanMVD raviks ideaalselt sobivat.Nii MVD kui dilatatiivse kardiomüopaatiaga(DKM) koertel tehtud uuringud toetavadseda hüpoteesi. 7-9VetSCOPE uurimuse eesmärgiks oli väljaselgitada pimobendaadi tõhusus võrreldessagedasti kasutatava AKI benasepriiligaesmavaliku ravimina kliinilise MVD-gakoerte elukvaliteedi ning elulemuse parandamisel.Materjalid ja meetodidPimobendaani vs benasepriili kliinilisetõhususe määramisel hinnati 76 MVDstpõhjustatud kroonilise südamerikkegakoera (vastavalt P, n=41 ja B, n=35) elukvaliteediparanemist ja elulemust võrreldesjuhuslikult valitud rühmadega, positiivsekontrolliga. Katse toimus 11 keskusesüle Euroopa, katse oli oma ülesehituseltmaskeeritud uuring. Uurimus jagati56-päevaseks kohustuslikuks raviperioodiksja järgnevaks vabatahtlikuks pikaajaliseavatud ravi perioodiks. Statistiline analüüstehti kõigi 76 koera kohta ja lisaks ka56 koerast koosnevale alarühmale, kedasamaaegselt raviti furosemiidiga. Osalustpiirati vaid koertega, kellel oli selge kliinilinesüdamerike MVD tõttu (ISACHC II võiraskem) ja koerad jagati juhusliku valikualusel rühmadesse, mis said kas pimobendaania (0,2–0,3 mg/kg per os [PO] q 12tundi) või benasepriilhüdrokloriidi b (0,25–0,5 mg/kg [PO] q 24 tundi).56-päevase kestnud uuringu esmasedhindamisparameetrid olid südamepuudulikkuseskoor (tuletatud ISACHC südamehaigusteklassifitseerimisskeemist), üldinetõhusus (omaniku ja veterinaari hinnangul)ja elulemus. Sekundaarsed parameet-12 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

TEOORIA JA PRAKTIKArid olid koormustaluvus, olek, söögiisu,hingamise raskus, köhimise sagedus, öinedüspnoe, südame suuruse vertebraalindeks(VHS) ja südame kambrite mõõtmedehhokardiograafiliselt.Uuringu pikaajaline osa ei olnud maskeeritudja primaarne hindamisparameeteroli elulemuse aeg (elu kestus peale ravialgust). Uuringu tegija loal oli võimalikteha teisi vajalikke ravitoiminguid. Lõpppunktidehulka kuulusid surm, ravi ebaõnnestuminevõi benasepriili rühma koerteravile pimobendaani lisamine.TulemusedKogu 76 koerast koosneval katserühmalparanes 56-päevase raviperioodi jooksulprimaarne muutuja – südamepuudulikkuseskoor oluliselt paremini P-grupil (päev56=84 % koertest) kui B-grupil (päev56=56% koertest) ja gruppidevaheline erinevusoli statistiliselt oluline nii 7. kui 56.päeval (vastavalt P=0,0280 ja P=0,0201).56. päeval oli 76% (versus 48%) P-koertestISACHC klassifikatsioon I b või parem(st. kliinilisi nähte ei olnud) ja see võrdusüldise tõhususe hinnanguga hea või vägahea 85% P-grupil võrreldes 41%-ga B-grupil(P

TEOORIA JA PRAKTIKAAruteluSelle uurimuse tulemused näitavad ilmselgetelukvaliteedi ja elulemuse paranemistpimobendaani kasutamisel esmavalikuravimina MVD tagajärjel tekkinud ilmsekliinilise südamepuudulikkuse ravis võrreldesbenazepriili kasutamisega. Seda rõhutabveelgi fakt, et ükski hinnatud primaarsetestvõi sekundaarsetest näitajatest eiolnud ühelgi uurimuse hetkel benasepriilikasutamisel parem kui pimobendaani kasutamisel.Märkimisväärne on pimobendaanieeliste ilmemise kiirus, paljude elukvaliteedinäitajate statistiliselt oluline paraneminenii 7. kui 56. päeval. Kuna omanikudvõivad lasta looma magama panna,siis on elukvaliteet otseselt võrdeline lühiajaliseelulemusega ja seega on sellel erilinekliiniline tähtsus. Intrigeeriv uurimuselisaleid pimobendaani kasutamisel onsüdame suuruse vähenemine nii üldiselt(nagu näitab vähenenud vertebraalne indeks)kui ka konkreetsetel südame kambriteleraldi ja see tekitab küsimuse pimobendaanivõimaliku rolli kohta südame patoloogiliseremodelleerumise progresseerumiseleevendajana. See aga vajab ennelõplike otsuste tegemist edasist uurimist.KokkuvõttedAvaldatud uurimuses öeldi: Pimobendaanigaja furosemiidiga või ilma furosemiiditaravitud müksomatoosse atrioventrikulaarklapihäire tagajärjel tekkinud ilmsekliinilise südamepuudulikkuse all kannatavatelkoertel oli parem elukvaliteet ja elulemusaegkui benszepriilhüdrokloriidi jafurosemiidiga võ iainult benasepriilhüdrokloriidigaravitutel. Nende tulemuste põhjalpeaks kaaluma pimobendaani esmaseravimina, kui atrioventrikulaarklappidehäire progresseerub ilmseks kliinilisekssüdamepuudulikkuseks. Kas furosemiidigavõi ilma pimobendaani kombineerimineAKI-ga aitab paranemisele kaasa, onteadmata ja vajab edasist uurimist.a l l m ä r k u s e dabVetmedin; Boehringer Ingelheim PharmaKG, Ingelheim, GermanyFortekor; Novartis Tiergesundheit GmhB,Eschborn, GermanyK i r j a n d u s1. Lord P, Erikkson A, Häggström j, et al. Increasedpulmonary transit times in asymptomaticdogs with mitral regurgitation. JVet Intern Med 2003;17:824-8292. Dell’Italia LJ, Balcells E, Meng QC, et al.Volume-overload hypertrophy is unaffectedby ACE inhibitor treatment in dogs,Am J Physiol 1997;273:H961-H970.3. Dell’Italia LJ. The renin-angiotensin systemin mitral regurgitation: a typical caseof tissue activation. Curr Cardiol Rep2002;4:97-1034. Baumann G, Ningel K, Permanetter B. Cardiovascularprofile of UD-CG 115BS – pimobendanand reversibility of catecholaminesubsensitivity in severe congestiveheart failure secondary to idopathic dilatedcardiomyopathy. J Cardiovasc Pharmacol1989;13:730-7385. Asanoi H, Ishizaka S, Kameyama T, et al.Disparate inotropic and lusitropic responseto pimobendan in concious dogs withtachycardia-induced heart failure. J CardioavscPharmacol 1994;23:268-274.6. Iwasaki A, Matsumori A, Yamada T, et al.Pimobendan inhibits the production ofproinflammatory cytokines and gene expressionof inducible nitric oxide synthasein a murine model of viral myocarditis. JAm Coll Cardiol 1999;33:1400-1407.7. Smith PJ, French AT, Van Israel NV, et al.Efficacy and safety of pimobendan in canineheart failure caused by myxomatousmitral valve disease. J Small Anim Pract2005;46:121-130.8. Fuentes VL, Corcoran B, French A, et al. Adouble-blind, randomized, placebo-controlledstudy of pimebendan in dogs withdilated cardiomyopathy. J Vet Intern Med2002;16:255-261.9. O’Grady MR, Minors SL,O’Sullivan LM,et al. Evaluation of the efficacy of pimobendanto reduce mortality and morbidityin Doberman pinchers with congestiveheart failure due to dilated cardiomyopathy(abstract). In:Proceed Am Coll Vet InternMed Forum, Charlotte. 2003;21:1011.Tõlkinud Marju Kiris14 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

TEOORIA JA PRAKTIKAUus ühedoosiline ravi koertele ja kassideleAisté Mažoniené, MBAPfizer Animal HealthPfizer Animal Health on kogu Euroopasturule toonud uue ravimi, mis lubab välistadaantibiootikumiravi ebaõnnestumistepeapõhjuse – omanikepoolse juhenditetäitmata jätmise.Convenia sisaldab tsefovetsiini, laiendatudtoimespektriga tsefalosporiini, mison väga efektiivne naha ja pehmete kudedening kuseteede infektsioonide ravilnii kassidel kui koertel. Sellel uudsel antibiootikumilon veel üks eelis – unikaalnefarmakoloogiline profiil pika eliminatsioonipoolväärtusajaga (5,5 päeva koertel ja6,9 päeva kassidel), mis tähendab, et vaidüks nahaalune süst suudab tagada kuni 2-nädalase antibiootilise toime.Convenia on näidustatud naha ja pehmetekudede infektsioonide raviks, milleon tekitanud:• Staphlococcus intermedius, β-hemolüütilisedstreptokokid, Escherichia colija Pasteurella multocida koertel• Pasteurella multocida, Fusobacteriumspp., Bacteroides spp., Prevotella oralis,β-hemolüütilised streptokokid ja/või Staphylococcus intermedius kassidelSamuti on see näidustatud kuseteedeinfektsioonide raviks, kui selle on põhjustanud:• Escherichia coli ja/või Proteus sppkoertel• Escherichia coli kassidel.See läbimurre tähendab, et loomaarstidsaavad nüüd mitmeid tavalisi infektsiooneravida ilma, et nad peaksid lootmaomanikele nende loomadele pika aja jooksuliga päev tableti andmisel. Hiljutine Euroopaväikeloomaarstide seas läbi viiduduurimus näitas, et enam kui 70% neistpeavad omanikepoolset juhendite täitmatajätmistpeamiseks põhjuseks koerte jakasside antibiootikumiravi ebaõnnetumisel.1 Samuti mainisid nad ühena halbadetulemuste peamistest põhjustest liiga lühikesiravikuure.Ravikuuri tagamine tähendab, et loomaarstidsaavad välistada antibiootikumiraviebaõnnestumise peapõhjuse ja pakkudaoma klientidele mugavamat alternatiiviigapäevasele tablettide andmisele.See on eriti teretulnud inimestele, kellelon kiire elustiil, nõrk mälu või lemmikloom,kes keeldub ravimit võtmast.Uuringud näitavad, et enamik loomaomanikkeei täida arsti juhiseid täielikult.Praktikas tähendab see hilinenud või üldseärajäänud ravimidoose. Pikaajalisteprobleemide, näiteks nahaprobleemidekorral tähendab see ravi liiga varast lõpetamistmanustamise ebamugavuse tõttu.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 15

TEOORIA JA PRAKTIKAUurimuse küsimus:millised on teie arvates antibiootikumiravi ebaõnnestumise peamised põhjused?Tulemuseks on loomad, kes ei saa optimaalsetravi; ravi ebaõnnestumise oht jaantibiootikumide puhul ka suurenenud resistentsusetekke oht.Uurimused on näidanud, et loomaarstilon võimatu arvata, kes nende klientidestettekirjutusi ei täida. Praegu ei saa loomaarstidlihtsalt selles kindlad olla, et kliendidkasutavad ravimeid nii, nagu parimatulemuse saamiseks vaja.Convenia välistab selle ebakindluseja tagab tõestatud piisavalt pika ravikuurivormis, mis garanteerib 100% juhistetäitmise, sest loomaarst manustab koguravikuuri kliinikus ise. Eriti oluline on seekoerte püoderma ravil.Convenia on β-laktaam antibiootikumja toimib bakteriraku seina sünteesi inhibeerimiseteel, mille tagajärjel bakter rebenebja sureb. Farmakokineetilised uurimusedon kinnitanud, et pärast ühekordsetsubkutaanset manustamist imendubConvenia süstekohalt kiiresti ja täielikultning seondub väga suures osas (>96%)vereplasma proteiinidega. Vaba ja seondunudConvenia on tasakaalus ning vabadConvenia molekulid liiguvad ja kontsentreeruvadinfektsioonikoldesse, tagadestundlike bakterite tapmiseks terapeutilisetaseme kuni 14 päeva jooksul pärastravi.Kui vajalikuks osutub pikem ravikuur,näiteks raskemate nahainfektsioonidekorral, võib loomaarst pärast ravi tulemuseüle vaatamist 2 nädala pärast vajaduselmanustada teise doosi. Koertel on nahaja pehmete kudede infektsioonide raviksohutult 2-nädalaste intervallidega manustatudkuni 4 Convenia doosi; naha japehmete kudede infektsiooniga kassidelevõib manustada kuni 2 2-nädalase intervalligadoosi, kui infektsioonist jagusaamisekson kliiniliselt vajalik pikem ravikuurkui ühe süstiga saavutatav. Kuseteede infektsioonideraviks nii kassidel kui koertelon näidustatud Convenia ühekordne manustamine.Kliinilised uuringud enam kui 700 koeralja 400 kassil on kinnitanud, et Conveniaon efektiivne naha ja pehmete kude-16 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

TEOORIA JA PRAKTIKAde infektsioonide ning kuseteede infektsioonideraviks ja süstekohal hästi talutav.Ravimi ohutuse hindamisel on Conveniatmanustatud 22,5-kordses soovitatavasdoosis ja ühe-, kolme- ja viiekordsessoovitatavas doosi iga kahe nädala järel8 korda järjest. Convenia manustamisegaseostatavaid kõrvatoimeid ei ilmnenud jasüstekohal pärast ravi anomaaliaid ei esinenud.Kliinilistel veterinaarpatsientide uuringutelon Conveniat manustatud üheaegseltmitmete teiste tavaliselt kasutatavateveterinaarravimitega, kaasaarvatudvaluvaigistid, antiparasiitikumid ja teisedkrooniliste probleemide ravimid ja mingeidkõrvatoimeid täheldatud ei ole.Nagu ka teisi β-laktaam antibiootikumeei tohi ka Conveniat manustada loomadele,kellel teatakse olevat või kahtlustatakseülitundlikkust β-laktaamidele (nagu penitsilliinidja tsefalosporiinid) ega ka väikenärilistele.Spetsiifiliste ohutusandmetepuudumise tõttu kasutamise kohta alla 8nädala vanustel loomadel ei tohiks alla 8-nädalastele kassidele ja koertele Conveniatmanustada.Kas Convenia suurendab bakteriaalseresistentsuse ohtu? See oht on suurimsiis, kui antibiootikumi tase sihtkoes langeballa bakterite tapmiseks vajaliku kontsentratsiooni.Paraku on selline olukordpeaaegu vältimatu, kui dooside vahelkontsentratsioon langeb või kui ravikuuripikkus ei olnud piisav kõikide patogeenidehävitamiseks. Ainsa süstiga täieliku 2-nädalase ravikuuri tagamisega on vahelejäänuddooside ja lühendatud ravikuurideoht elimineeritud.Convenia on viimane näide kliendilekeskendunud uurimis- ja arendustööst,mida Pfizer Animal Health on viimastelaastatel rakendanud. Pfizer Animal Healthiga-aastane investeering uurimis- ja arendustöösseon oma valdkonnas suurimja uute innovatiivsete veterinaarravimiteavastamiseks viiakse läbi kogu kliinilistspektrit haaravaid uuringuid.Pfizer Animal Health’i eesmärk on vastatasenitäitmata vajadustele lemmikloomadevallas ja teha sellega elu paremaksja lihtsamaks nii loomaarstidel, loomaomanikelkui loomadel. Juhendite täitmineja mugavus on selle uurimistöö võtmeteemadja Convenia on loodud just neidsilmas pidades, tagades samas ka suurepäraseefektiivsuse ja ohutuse.Pfizer Animal Health’il on hetkel üks põnevamaiduute toodete suundi veterinaarravimitööstusesja Convenia on esimeneuute ja innovatiivsete toodete pikas reas,mille turuletoomist on lähiaastatel oodata.Convenia’t turustatakse valge pulbrina,mis steriilse lahustiga lahustatuna annabvesilahuse ja seda manustatakse subkutaanseltdoosis 0,1 ml 1 kg kehamassikohta.v i i d e1 Pfizer Animal Health Market Research,2005Tõlkinud Marju KirisEesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 17

KROONIKAELÜ 2007. aasta üldkoosoleku protokollÜldkoosolek toimus 02.03.2007 OlustveresMõisas, Viljandi maakonnas.Koosolek algas 14.00Koosolekut juhatas ELÜ president P. KoppelProtokollis: Ingrid Veske1. Koosoleku avamine ja päevakorra kinnitamineKoosoleku avasõnas tänas P. Koppelkõiki kohaletulnud ühingu liikmeid.Koosoleku päevakord kinnitati ühehäälselt.2. eelmise üldkoosoleku protokolli kinnitamine(avaldatud elr 1/2006 jaelÜ kodulehel).Üldkoosolek kinnitas ühehäälselt 2006.aasta üldkoosoleku protokolli, mis oliavaldatud ELR 1/2006 ja ELÜ kodulehelwww.vet.ee.3. elÜ tegevusaruanded 2006Juhatuse aruanne:1. Juhatus on pidanud kokku üheksakoosolekut. Neist neli on toimunud silmastsilma ja viis olnud interaktiivsed.Teemad, mida on arutatud koosolekutel.a. Kuidas tõsta ühingu mainet liikmeteja avalikkuse seasb. Aasta loomaarsti valiminec. Konverents 2006 korraldamined. Suvepäevade korraldamine koostöösEMÜ Veterinaarmeditsiini jaloomakasvatuse instituudigae. Ajakirja jätkusuutlikkuse tagamine,ajakiri on plaanitud ilmuma kakskorda aastas. Reklaami müük ajakirjasja kodulehelf. Kodulehe www.vet.ee tegemine jatoimivuse jälgimineg. Loomaomanikule suunatud kodulehewww.loomaarst.ee projekti kaasrahastamineja käivitamine EVS-gah. Liikmeskonna andmebaasi korrastaminei. Osalemine UEVP ja FVE koosolekutelj. Erinevate soodustuste otsimine liikmetele.Raamatukaupluses „Krisostomus“on liikmetele 5% allahindlusk. Õnnetusjuhtumi kindlustuse sõlmimineERGO kindlustusega2. Põllumajandusministrile tegime järelpärimisevolitatud veterinaararsti volitusteraames osutatavate teenustetasumäärade osas. Küsimusele kasja millal tõusevad tasumäärad saimekahjuks meid mitterahuldava vastuse.Tasumäär muutub kodulindude loomataudideennetamise ja diagnoosimisemenetluste osas. Lisaks lisanduvadmingil ajahetkel volitatud loomaarstideteenuste nimekirja ka söödaseadusealusel tehtavad toimingud, millekson raha olemas. Paluti meie poolt tehapõhjendatud ettepanekud VeterinaarjaToiduametile tasumäärade tõstmiseks.3. Paul F. Mõtsküla kujundas lemmikloomapassi siseriiklikuks kasutamiseks.See pass on nüüd trükitud ja varsti kasaadaval. Antud pass on alternatiivmeie turul liikuvatele vaktsineerimistunnistustele,ainult et sisult on seemärksa mahukam ja sinna saab kandaka rohkem infot.18 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

KROONIKA4. Järelpärimised on tehtud ja ka vastusedsaadud Veterinaar- ja Toiduametile,Keskkonnainspektsioonile ja Kennelliiduleseoses Lembit Pihkva ebaseaduslikutegevusega usaldusarstina ja eksperthinnangutekohta.5. Osaletud on kahel UEVP ja FVE assambleelja Põhjamaade ja Baltimaadeveterinaarorganisatsioonide töögrupis.aktiivliiget, kellele laienevad kõik ühinguhüved. Neist 35% töötavad volitatudloomaarstina.9. Liikmemaksudest laekus 96450 krooni,kuludesse sai kantud 30120 krooniulatuses tõenäoliselt mittelaekuvaidarveid. Lemmikloomapass tootis kasumit,samas ajakiri tekitas väikse kahjumi.Konverents tootis kasumit. Reaalseidvahendeid ca 250 000 krooni.Arutatud tähtsamad teemad:a. Miinimum nõuded veterinaarkõrgharidusele.b. Blue Dog projekt. Igal aastal suurenebnende inimest arv, eriti laste,keda on rünnanud enda koer.c. Kuulumine WVO-sse.d. Loomakaitsealase hariduse andminekõrgkoolides.e. Kuidas saab praktiseeriv loomaarstkaasa aidata ahelas loom–loomadeheaolu–toiduohutus–inimese tervis?Jõuti järeldusele, et nn inspektoritesüsteem ei taga kõikide lülidetoimivust. Piirkonnas praktiseerivloomaarst on kõige õigem hindamaksolukorda sünnist surmani.f. Lepiti kokku mõistes „veterinaarmenetlus“ja loetleti ka tegevused, missiia alla kuuluvad.g. Liikmemaksud FVE ja UEVP-s.6. Konverentsi Veterinaarmeditsiin 2006korraldamine. Konverents õnnestus,viimaste aastate kõige suurema osalenutearvuga konverents.7. Raamatupidamise ümberkorraldamine.Ostame raamatupidamise teenust.Palgalise sekretäri koha loomine ja töölevõtmine8. Aktiivliikmete andmebaasi korrastamine.Antud hetkel on liikmeskonnas 151aukohtu aruanne:Aukohtu esimees Mart Taggel andis ülevaateAukohtu tegevusest. 2006. aastalei olnud Aukohtus ühtegi lõpliku lahenditsaanud juhtumit. 2006. aasta lõpus laekusüks kaebus ja seda arutati 2007. aasta alguses.revisjonikomisjoni otsus edastati paberilOlles läbi vaadanud ja tutvunud ELÜ raamatupidamisedokumentidega, otsustaskomisjon lugeda esitatud raamatupidamisedokumentide alusel koostatud MTÜEESTI LOOMAARSTIDE ÜHINGU 2006.majandusaasta aruande seadustele vastavaks.Komisjoni liikmed:Madis AidnikHagbard RäisÜldkoosolek kinnitas 2006. aasta tegevusaruandeühehäälselt.4. eelarve 2007/liikmemaks 2007ELÜ ja EVS juhatus pidas ühise koosoleku17. jaanuaril 2007. aastal. Üheks koosolekuteemaks oli liikmemaksu vähendamineneile liikmetele, kes kuuluvad nii EVS kuika ELÜ-sse. Ettepanek oli järgmine ELÜliikmemaks 500 krooni ja EVS liikmaks300 krooni.Antud ettepanek sai esitatud ka üldkoosolekule.Pärast tõsist arvamuste va-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 19

KROONIKAhetust võeti ettepanek lihthäälteenamusegavastu.Üldkoosolek otsustas:Mõlemasse organisatsiooni kuuluva liikmeleon ELÜ liikmemaks 500 krooni. Uusliikmemaks hakkab kehtima juhul, kui sellekiidab heaks EVS-i üldkoosolek.2007. aasta eelarve koostati 2006. aastaraamatupidamise aruande alusel. Eelarvevõeti vastu.5. muudatused põhikirjasELÜ Üldkoosolek otsustas teha Eesti LoomaarstideÜhingu põhikirjas järgmisedmuudatused ning kinnitas need hääletuselühehäälselt:• Muuta punkt 16.1 järgnevas sõnastuses:Ühingust väljaarvamise otsustab juhatus.• Muuta punkt 27.1 järgnevas sõnastuses:esindab Ühingut suhetes teiste füüsilisteja juriidiliste isikutega. Teistel juhatuseliikmetel on õigus ühingut esindadajuhatuse otsuse alusel• Kustutada punkt 27.26. aukohtu valimisedEsitati seitse liikmekanditaati, kellest kakskogusid võrdse arvu hääli ja toimus uushääletamine nende kahe kanditaadi vahel.Valituks osutusid:Tiina ToometKalmer KalmusJaana KalaTauno TäheMadis AidnikPaul Oherd7. diskussioon teemal eesti veterinaariahetkel, volitatud veterinaararstid ja volitatutetasudOsalesid külalistena VTA peadirektor AgoPärtel ja VTA peadirektori asetäitja RaimondStrastin.Ago Pärtel tutvustas VTA-s toimuvaidmuudatusi ja ümberkorraldusi.Arutleti teemal volitatud veterinaararstistaatus, tulevik ja teenuse hinnad. Lühidaltkokkuvõttes võib öelda, et volitatutesüsteem jääb kehtima ja uue eelarvekoostamisel on arvestatud ELÜ poolseidettepanekuid.8. Suvepäevad 2007Suvepäevad korraldame koos EMÜ veterinaarmeditsiinija loomakasvatuse instituudiga.Rahvast rohkem ja korraldus kergem.Koosolek lõppes 18.3020 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

Suvepäevad Kauksi Puhkekülas1.–2. augustil 2007Ootame kõiki loomaarste osa võtma EMÜ VLI poolt korraldavatest suvepäevadest,mis toimuvad Kauksi Puhkekülas.Vaata ka Kauksi Puhkeküla kodulehtehttp://www.hot.ee/kauksirand/* * *Kauksi Puhkeküla asub Tartu-Jõhvi maanteest 1 km kaugusel Peipsi järve põhjakaldal.Majutamiseks on 2- ja 3-kohalised suvemajad.Majutuskohti kokku 140. Dušš ja WC on eraldi majas.Telkimise võimalus.* * *1. august12.00 – 14.00 saabumine Kauksisse14.00 – 15.00 lõunasöök15.00 – 20.00 murumängud (õhtujuht Marko Pille)20.00 – 21.00 õhtusöök21.00 – …….. Ansambel Projekt + õhtujuht Marko PilleKaraoke, tants, seltskondlikud mängud2. august9.00 – 10.00 hommikusöök10.00 – 14.00 murumängud (õhtujuhi poolt)14.00 – 15.00 lõunasöök15.00 suvepäevade lõpetamine* * *Ürituse organisatoorse töö paremaks sujumiseks palun tasuda osavõtutasu 250 krooni (lapsed kuni12. a 125 krooni) 15. juuniks 2007. a, kas sularahas sekretariaati, Kreutzwaldi 62 või ülekandega,selleks spetsiaalselt Kairi Marjapuu nimele Hansapangas avatud arveldusarvele nr 221031212316.Selgitusse palun märkida „suvepäevad” ja oma nimi. Pärast 15. juunit on osavõtutasu 350 krooni.* * *Palun kõigil osavõtjatel teatada sekretariaati, kas on soov ööbida suvemajas või telgis ja kas on soovsõita suvepäevadele ühistranspordiga (tellitud buss) või oma transpordiga.* * *LisainformatsioonKairi Marjapuu, tel 731 3707e-post: kairi.marjapuu@emu.ee

KROONIKA150 aastat veterinaarteenistust ToriHobusekasvandusesHans Kavak2006. aastal täitus 150. tegevusaastatühel Eesti vanemal põllumajandusasutusel– Tori Hobusekasvandusel. Tori Hobusekasvandusebaasil koos eesti erksamatetalupidajatega ja spetsialistide koostöönaaretati tori hobusetõug. Tori Hobusekasvanduseloomise tingis feodalismiltkapitalismile üleminek ning sellega arenevtööstuse ja põllumajanduse areng.Arenev tööstus tootis võimsamaid ja paremaidpõllutööriistu ja masinaid, kuidnende töölerakendamise jõuallikaks oli tolperioodil ikkagi väike kohalik eesti hobune.14. novembril 1855. a võttis LiivimaaMaapäev vastu otsuse asutada Tori kroonumõisabaasil Tori Hobusekasvandus.Kasvandus alustas tööd 1856. a. Kasvandustjuhtis Liivimaa Maapäeva poolt valitud5-liikmeline komisjon balti mõisnikehulgast, keda iga 3 aasta järel uuendati.Tegeliku kasvanduse juhtimise ja aretustööteostajaks palkas komisjon kasvandusejuhataja. Oli see juhuslik või komisjonipoolt seaduslikult nõutud, valiti kasvandusetegelikeks juhtideks loomaarsti eriharidusegainimesed. Nii juhtisid kasvandustloomaarstid alates kasvanduse loomisest1856. aastast kuni 1947. aastani.1856–1858 veterinaararst J. Dimse1860–1863 veterinaararst A. Frisch1863–1867 veterinaararst J. Dimse1867–1874 veterinaararst G.Ollino1874–1882 veterinaarvelsker Hardwick1882–1884 veterinaararst Kunov1884–1925 veterinaararst R. Margk1926–1947 veterinaararst,ENSV teeneline teadlaneM. IlmjärvKuna kõikide juhatajate ja direktoritekohta autobiograafilisi andmeid ei ole, siisteen ka seda osaliselt. Milline oli kasvandusetöö organiseerimine ja millised olidloome ja tegevuse raskused, ei ole käesolevakirjutise selgitamise eesmärgiks.Vaatluse alla on võetud loomaarstid, keson juhtinud hobusekasvandust või olnudveterinaarteenistuses spetsialistid selleaja jooksul. Kuna kõikide juhatajate kohtaautobiograafilisi andmeid ei ole võimalikleida ja ka juhtimise ajas on väike katmatus(1858–1860), jääb ka siin see tõestamatuks.Õnneks saab alustada esimesejuhataja, loomaarst J. Dimsega.Johan Jacob dimse sündis 28.04.1832.aastal Viljandis, õppis Pärnu KõrgemasKreiskoolis ja astus 1851. a Tartu Veterinaariakooli,mille lõpetas 1855. aastal.Tema tööst annab ülevaate tema pooltkoostatud 74 leheküljeline saksakeelneraamat „Das Gestüt zu Torgel oder diePferdezucht in Livland” Riga 1869.Juhatajate Frisch’i, Hardwicki ja Kunovikohta ei ole kasutada eluloolisi ega tegevusalaseidandmeid. Üks on aga kindel, etnende tegevuse ajal toimus tallikompleksiväljaehitamine.Georg ollino, Andrese poeg on sündinud1.12.1843. a Liivimaa Kubermangus,22 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

KROONIKATori-Jõesuus. Õppis veterinaariat ja lõpetasvetarsti kutsega. 1865–1867 tegutseserapraksises Eesti Kubermangus. 1867–1874 oli Tori Hobusekasvanduse juhataja.1874–1878 oli Liivimaa Kubermangupeaveterinaararst. 1878. aastal läks Riiga,kus tegutses linna loomaarstina. Suri11.08.1888 Reichenhallis.reinhold margk sündis 1855. a TartumaalVastse-Kuustes. Õppis Tartus ja lõpetasTartu Veterinaariainstituudi. Pärast lõpetamistoli 4 aastat loomaarstiks Pärnus.16.10.1884 asus R. Margk Tori Hobusekasvandusejuhataja kohale, kus töötaskuni surmani 06.12.1925. Seega juhtis takasvandust 41. aastat, olles kõige pikemastaažiga juhatajaks. R. Margk on maetudTori kalmistule. Tema tegevusperioodimahuvad tori hobusetõule kuulsate täkkude(Hetman, Weighton Squire, Duke ofScagglethorpe jt.) kasutusperiood. Vaatamatatehtule ei õnnestunud veel ühtsettori hobusetõugu kujundada, kuid alusmillest edasi minna oli loodud.mihkel ilmjärv määrati Tori Hobusekasvandusejuhataja kohusetäitjaks 1926. aastajaanuarist. M. Ilmjärv sündis 1.12.1891.aastal Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas,Võisiku vallas, Nõmavere külas külakooliõpetajaperes. Alghariduse sai Lustiverevallakoolis, millele järgnes Põltsamaakihelkonnakool. Edasi viis tee Riiavaimulikku seminari. Vaimuliku seminarijärgselt astus M. Ilmjärv Tartu Veterinaariainstituuti,mille lõpetas 31.01.1917. Tööloomaarstina algas juba viimase kursuseüliõpilasena – Kiievi ringkonnas Põllutööministeeriumisõjaväe loomade sööda jahobuste varumise organisatsiooni loomaarstikohusetäitjana. Alates 1920. a veebruaristtöötas M. Ilmjärv Eesti Sõjaväe 3.diviisi veterinaarlaatsareti vanemveterinaararsti-veterinaarleitnandinaSangastemõisas. 1921. aastal asus M. Ilmjärv töölePõllutööministeeriumi veise- ja hobusekasvatuseosakonna juhataja kohusetäitjaks.Linnaelu mitte sobivus ja ka tervispõhjustasid edasise töö jätkamise Lihulajaoskonnas ja alates 25.01.1922 oli M.Ilmjärv Lääne maakonna ja Haapsalu linnaloomaarst, ühtlasi ka Haapsalu linna tapamajajuhataja, 1. aprillist 1927 aga juba ToriHobusekasvanduse juhataja. 1928. aastastlisandusid veel Põllutööministeeriumihobusekasvatuse eriteadlase, hobusekasvatuseosakonna juhataja, suguhobustemärkimiskomisjoni esimehe ja riigi sugutäkkudetagavara juhataja kohustused.1935. aastast oli M. Ilmjärv veel maatulundusbüroohobusekasvatuse nõunik. M.Ilmjärv lahkus Torist 7.04.1947. a ja asustööle ENSV Teaduste Akadeemia hobusekasvatusesektori juhatajaks, kuid ka sealttuli lahkuda 20.06.1947. a Eestis valitsevaterepressioonide tõttu. M. Ilmjärv suri30.01.1951. a Viljandi lähedal Riikliku SugutäkkudeTalli rajameistrina. Suur kirjanduslikpärand, saavutused ja autasud olidpõhjuseks ka tema büst-monumendi avamiseksTori parki 1966. a. Büst paigaldatiENSV Põllumajandus Ministeeriumi, EestiHobusetõugude Tõuaretuse Nõukoguja Tori Näidissovhoosi poolt, seoses ToriHobusekasvanduse 110 ja M. Ilmjärve 75sünniaastapäeva puhul (praegu üsna unarussejäetud).M. Ilmjärv oli ka viimane loomaarsti ettevalmistusegaTori Hobusekasvandusejuhataja. Lugedes eelpoolnimetatuid ameteidja lisakohustusi pidi M. Ilmjärv olemapalju eemal Torist, ja sellest tulenevalt onPõllutööministeeriumi arhiivifondi dokumentidenimistus käskkiri nr. 25. 10. august1935, milles on märgitud et Pilistverejaoskonna loomaarst otto Seniste määratiriikliku hobusekasvanduse juhatajaabiks 01.07.1935. a. Ühtlasi on O. Senistetööülesandeks märgitud ka loomatau-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 23

KROONIKAdide vastu võitlemine Tori lähemas ümbruses.O. Seniste vabastati Tori RiiklikustHobusekasvandusest 16.05.1936. Kahjukska O. Seniste kohta rohkem andmeid mulei ole.Järgnevalt käskkirjas nr. 11. 3.06.1936määrati Tori Riikliku Hobusekasvandusejuhataja abiks Voldemar Mägi. voldemarmägi sündis 28.01.1908 Lätimaal, Gulbenemaakonnas Ilseni mõisas aedniku pojana.Ka V. Mägi ema (neiuna Alder) oli sündinudLätimaal, isa aga Valgamaal. I Maailmasõjaajal tuli perekond Eestisse, asudesAlatskivile. V. Mägi õppis Alatskivi algkoolisKodavere kihelkonnakoolis ja HugoTreffneri Gümnaasiumis (1922–1927). TartuÜlikooli Loomaarstiteaduskonna lõpetas1936. a. cum laude. Õpingute ajal töötasabiõppejõuna histo- ja embrüoloogiainstituudis prof. J. Tehveri juures. Toristöötas V. Mägi kuni 01.04.1940. a, siirdudesedasi Mõisaküla vetjaoskonna vetarstiks.Lahkus Eestist 1944. september.1944–48 oli loomaarst Mecklenburgis. HiljemUNRRA laagris Berliin-Zehlendorfis jaIRO laagris Geislingenis. 1948. a siirdusRootsi. Pärast kursuste läbitegemist asustööle Lõuna Rootsi kunstliku seemenduseja steriliteedi ravi alal. 1962. asus tööleStockholmis, Statens VeterinärmedicinskaAnstaltis seroloogia osakonna assistendina.Järgmisel aastal edutati labori vetarstiks,kellena töötas kuni pensionini 1973.Suri 12.10.1975. a.Loomaarst V. Mägi lahkudes asus Torissetööle 1940. aasta mai kuust loomaarstvaldar Parve. Valdar Parve oli sündinud08.08.1913. Lõpetanud Tartu ÜlikooliLoomaarstiteaduskonna 1938. a. EnneTorisse tööle asumist oli töötanud nooremassistendinateaduskonna sisehaigustekliinikus (juhataja prof A. Laas). Assistendinatöötamise ajal sooritas doktorieksamidloomakasvatuse- ja loomatervishoiuerialal. Toris töötades oli V. Parve kasvandusejuhataja abi, kasvanduse loomaarstja zootehnik ühes isikus. Peale sellekuulus V. Parve ülesannete hulka ka osavõtttõuhobuste märkimise (tõuraamatussevõtmise) komisjoni tööst selle esimehena.Torist lahkus V. Parve 1944. aastaveebruaris. Sama aasta novembris siirdusV. Parve Tartu Riiklikku Ülikooli Loomaarstiteaduskondahobusekasvatuse dotsendiametikohale, kus töötas kuni 1949. a.1947. a kaitses V. Parve veterinaarteadustekandidaadi kraadi. Hilisemad tööaastadmöödusid V. Parvel Rakvere rajoonis jalinnas mitmes majandis ja asutuses loomaarstinaja zootehnikuna. V. Parve suri20.06.1994. a. On avaldanud rohkesti uurimusija artikleid. On raamatut „Karusloomakasvatus”1961 autor ja „Koduloomadesigimine ja kasv” 1971 kaasautor.Toris töötanud loomaarstide hulka tulebarvestada ka veterinaariakandidaadi GabrieleTehveri tööaastad. Ta töötas Tori Hobusekasvatusinstituudisja kuna kasvandusestol perioodil loomaarsti ei olnud,siis tegi tema vajaminevat tööd. GabrieleTehver oli sündinud 3.11.1894. aastal Viru-RoelasMaasikaru metsavahi tütrena.Gümnaasiumi 7-klassilise hariduse omandas1918. a Petrogradis. Kodumaale tagasitulles teenis 03.04.1919–01.08.1921kohusetäitja-õpetajana Pärnu-Jaagupi 6-klassilises algkoolis. Tartu Ülikooli Loomaarstiteaduskondaastus 1921. a. sügisel,algul vabakuulajana ja järgmisel aastal(pärast küpsuseksamite sooritamistEestis) üliõpilasena. Loomaarstiteaduskonnalõpetas loomaarstina 21.01.1927. a1.02.1926–1.12.1929 töötas Tartu Ülikoolisväikeloomade kliinikus alul nooremassistendikohusetäitjana ja pärast teaduskonnalõpetamist nooremassistendina prof.W. Gutmanni ja dots J. Tombergi juhatusel.1929–1930 viibis 8 kuud Šotimaal külastadessamal ajal Edinburghi ja LondoniVeterinaaria Kolledžite väikelooma klii-24 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

KROONIKAnikuid. Alates 1.10.1930–1.03.1932 töötasTÜ väikeloomade kliinikus prof F. Lajajuhatusel. Pärast TÜ-st vallandamist töötasalul Tartus ja hiljem Are vallas erapraktiseerijaloomaarstina. Okupatsiooni ajaltöötas vabatahtlikuna Loomahistoloogialaboris uurides koduimetajate ovaaridemorfoloogiat. Sõjajärgsetel aastatel töötasTori Hobusekasvanduses teaduslikutöötajana, eeskätt kunstliku seemenduseküsimuste alal. Veterinaariakandidaaditeadusliku kraadi kaitses 1956. a G. Tehversuri 9.09.1978. a. Rikkalik on G. Tehverikirjanduslik pärand, mis on koondunudnii teaduslikesse kui populaarteaduslikesseväljaannetesse kui ka eriraamatutesse.Ajalooliselt järgneva loomaarstina ToriHobusekasvanduses on veterinaarmeditsiinidoktor otto Tamm. Dr. Otto Tammsündis 19.01.1913 Moe külas, Lehtse vallasJärvamaal talupidajate perekonnas.Tartu Ülikooli Loomaarstiteaduskonna lõpetasO. Tamm 1938. a. 1938–1943 töötasO. Tamm Tartu Ülikooli farmakoloogiainstituudiassistendina prof., meditsiinidoktorGeorg Kingiseppa juhendamisel.1943–1944 oli Otto Tamm HannoveriLoomaarstlikus Ülikoolis doktorantuuris,kus omandas Doctor Medicinae Veterinariaekraadi 1944. a. 1944–1945 oli O.Tamm saksa sõjaväe loomaarst. Torisalustas O. Tamm tööd 1947. a, ajal miloli vabanenud sõjavangist. Toris töötamisealgaastatesse jääb sõjajärgne taastamisperiood,kui ka kollektiviseerimine.Toris töötas O. Tamm 1958. a-ni, mil siirdustööle Pärnu rajoonidevahelisse vetlaborisse(1958–1960). 1960–1962 vabariiklikuveterinaarlaboratooriumi radioloogiaosakonna asutaja ja juhataja. 1962–1972samas bakterioloogia osakonna juhatajaja bakterioloog. 1972–1973 Tori HobusekasvanduseTallinna Hipodroomi vetarst.1973–1990 veterinaarlabori bakterioloogiaosakonnavanemvetarst. O. Tamm suri22.01.1990. a. Kirjandusliku pärandina jättisO. Tamm meile maha uurimusi farmakoloogia,hobuste tõuaretuse ja haiguste,noorloomade haiguste ja laboratoorsediagnostika alalt. Samuti vahendas ta erialastväliskirjanduse infosarja.Pärast O. Tamme lahkumist Torist oliseal lühike arstivaba periood, kuni 1959.a. 16. veebruaril asus loomaarsti kohustusitäitma H. Kavak. Eelnevalt oli H. Kavaktöötanud Abja rajooni Penuja vetjaoskonnajuhatajana 5,5 kuud. Hans Kavak töötasTori Hobusekasvanduses 31.07.2000.aastani. Selleks ajaks oli eraettevõte ASTori Hobune pankrotistunud. Oli tekkinudOÜ Tori Hobusekasvandus, kes varasemadtöölepingud lõpetas. Peale minugatöölepingu lõpetamist Tori Hobusekasvandusesvetarsti töökohta ei ole.Harjumusest ja kutsumusest teenindasinvolitatud vallaarstina ka OÜ Tori Hobusekasvandustkuni 31.08.2004, mil lõpetasinerialase tegevuse ja siirdusin vanaduspuhkusele.Torist lahkusin 4.09.2004.Kuna minu eelkäijad Toris olid jätnud omajäljed nii kirjandusse kui ka teadusesse,siis püüdsin ka mina seda jõudumöödateha. 1968. a 17. mail kaitsesin veterinaariateadustekandidaadi kraadi ja 1995. a25.08. filosoofiadoktorikraadi eriloomakasvatuseerialal.Enne minu tööleasumist Tori Hobusekasvandusseolid seal toimunud suuredmuudatused, sest väikesest Torist (840ha) oli saanud suurmajand (ligi 4000 ha).Suurenemine oli toimunud Audru sovhoosiosakondade arvelt. Kuna oli suurendamisteja liitmiste aeg, liideti Torigaka 01.06.1959. a Eesti Riiklik Sugutäkkudetall ja 1980. a ka Tallinna Riiklik Hipodroom.1959. aastal asutati Tori Hobusekasvandusejuurde Tori PõllumajandusloomadeKunstliku Seemenduse Jaam,mis eksisteeris kuni 01.08.1980. a. Majandoma maksimumsuurusesse jõudis 1964. aEesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 25

KROONIKAüldsuurusega 5206 ha. Majandi nimemuutustestja tootmissuundadest siinkohal eipeatu, selge on aga see, et oli kujunenudtolleaja suurmajand kõigi oma tootmissuundadeja sinna juurde kuuluvate hädade,saavutuste ja rõõmudega. Märgiksinveel seda, et töö tulemusena oli majandis3 loomaliigi (hobune, veis, siga) tõufarmidja müük toimus üle kogu N. Liidu.Et üksinda sellise töömahuga toime eisuutnud tulla, siis ka minu ajal töötanudteistest veterinaaria spetsialistidest, kellegakoos seda töökoormat sai veetud. Esimeneabiline oli Triinu Prees 1968. aprillistkuni sügiseni, mil siirdus puhkusele japeale puhkust alustas tööd Haapsalus.1969–1973 a. töötas velskrina Liivi Roosimägi(Metsar), kes valis hilisemaks töökohaksViljandi rajooni, Tarvastu.1974. a 15. aprillist alates kuni majandilagunemiseni töötas velskrina Anu Patrael(Tekko). 1974. aasta 1. novembrist liitusmeiega ka vetarst Anu Artamanova,kes lahkus Torist 1986 aasta suvel. Lühiajaliselttöötas vetvelskrina ka Sirje Sohv(Nõmm). 1986 aasta kevadest töötas Torisveel loomaarstina Eve Soomets, kes lahkuska majandi lagunemisega. Lühikestaega kusagil 1985–1987 töötas Toris loomaarstinaka Mae Lehtsalu. Tema tulekustvõi töölevõtmisest ei teadnud ma midagi,sest tema oli astunud oma paberitega direktorikabinetti ja põhjendanud, et antagutööd, kuna rajooni parteikomitee onteda suunanud Torisse.Peale eelnimetatute oli 1995. a ka töölTiia Kivistik, kes abielludes läks Harjumaale,Kohilasse.Tööaastate jooksul oli pea igal aastalTori näidissovhoosis õppe- ja menetluspraktikalveterinaariateaduskonna üliõpilased.Vahel isegi 2–4 üliõpilast suve jooksul.Kahjuks nende nimesid ei suuda kõikimeenutada ja eraldi nimistut ei pidanud,mida olen korduvalt kahetsenud, kuid mistegemata see tegemata.Et töö oli pingeline, aga soov oli, et seekulgeks ladusalt, olid veel abilisteks tublidsanitarid. Koosseisuliselt küll ainult üks.Alustades tööd, oli esimeseks sanitariksveterinaarkoloneli Peeter Ruusi abikaasaproua Anna Ruus. Inimene, kes oli täpsuseja etiketi etalon. Tema siirdumisel 1962.aasta jaanuaris Kanadasse poja juurde tulileida asendus. Ei saa öelda midagi halbajärgnevatele, kõik olid tublid, sest vajaminevinstrumentaarium oli alati puhas ja ettevalmistatud.Käesolev artikkel on lühiülevaade kogukasvandust teenindavatest loomaarstidest.Ei ole kirjeldatud ega uuritud ajastuomapärasid, probleeme ega saavutusi.Jäägu see järgnevatele. Andmed on saadudarhiividest, ilmunud kirjandusest kuika kolleegide poolt esitatust.Suur tänu kõigile.26 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

StipendiumikonkurssEesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut kuulutab väljastipendiumikonkursi kahel erialal: „Väikeloomade meditsiini ja kirurgia erialakliinilise täienduse stipendium” ja „Hobuste ja põllumajandusloomade meditsiinija kirurgia eriala kliinilise täienduse stipendium”.Stipendiumi eesmärgiks on pakkuda andekatele ja motiveeritud loomaarstidelevõimalust kaasaegse veterinaarmeditsiinilise kogemuse omandamiseks EMÜloomakliiniku baasil.Stipendium määratakse kaheteistkümneks kuuks, kestusega 1. september kuni31. august, stipendiumi makstakse üks kord kuus ja stipendiumi suuruseks on5500.- krooni.Avalduste ja teiste nõutud dokumentide laekumiste tähtaeg on 2. juuli 2007. a,stipendiumikomisjon teeb otsuse hiljemalt 1. augustiks 2007. a.Nõutav on eesti keele valdamine kõnes ja kirjas tasemel, mis on piisav klientidegasuhtlemiseks erialastel teemadel.Kandideerida võivad nii äsjased lõpetajad kui ka loomaarstid, kellel on juba varasemkliinilise töö kogemus. Kandidaat peab stipendiumi raames tegutsemaasumisel omama kehtivat veterinaararsti tegevusluba.•K a n d i d a a t e s i t a b h i l j e m a l t t ä h t a j a k s1. vabas vormis avalduse;2. CV;3. isiklike eesmärkide ülevaate (Letter of Intent);4. ülikooli diplomi;5. akadeemilise õiendi kinnitatud koopia (võõrkeelsetedokumentide korral ka kinnitatud tõlge);6. kaks soovituskirja.•D o k u m e n d i d t u u a a a d r e s s i lKreutzwaldi 62-110, TARTU•Õigeaegselt laekunud dokumentide alusel välja valitud kandidaatidegatoimuvad intervjuud 2–4 nädalat pärast.•Täpsem informatsioon statuutide kohta edaspidi aadressilhttp://www.eau.ee/~vl/

MEMUAARID40 aastat Tartus (8)madis aidnikEesti MaaülikoolProfessor Johannes Kaarde(31.05.1896—03.07.1976)Professor Johannes Kaarde oli minu õpetajatestainus, kes sündinud 19. sajandil.Teaduskonna ajaloos oli ta professor V.Gutmanni järel teine, kel õnnestus õppejõuksolla üle 50 aasta.Tulevane professor sündis Põhja-ViljandimaalPõltsamaa kihelkonnas Sulustverekülas külakooliõpetaja Aadam Karlsonipojana. Perekonnanime Kaarde võttis taendale 17. juunil 1936. aastal tollal populaarsenimede eestistamise käigus. KunaJ. Kaarde oli erakordne isiksus mitte ainultEesti loomaarstidele, vaid ka meie lähinaabritele,siis andku lugeja andeks, kuipeatun enne isiklikke mälestusi pikemaltka tema varasemal käekäigul.Loomaarstiks asus ta õppima 1916.aastal Tartu Veterinaariainstituudis. Vabadussõjapuhkemise järel (1918. aasta detsembrist)oli ta rindel sõdurina ja hiljemloomavelskrina. Professor Karl Petersoniteada osales J. Kaarde ka kuulsas Pajulahingus. 1919. aastal naaseb ta tagasiõpingute juurde ja saab 1921. aastal loomaarstiksEesti Vabariigi Tartu Ülikoolis.Üliõpilaspõlves liitus ta üliõpilasseltsiga„Raimla”. Kohe pärast ülikooli lõpetamistseob J. Kaarde end kuni surmani loomaarstiteaduskonnaga.Ta teeb läbi karjääriassistendist professorini. Esmakordseltvalitakse ta professoriks (erakorraliseks)1938. aastal. Noor Eesti riik oskas lugupidada haridusest kui ühiskonna alustalast.Rahvusliku õppejõudude ja teadlastekaadri loomiseks saadeti äsja ülikoolilõpetanuid välismaale end täiendama.J. Kaarde saadeti Viini Loomaarstiülikooli1924. aastal. Märtsis 1926. aastal kaitsebta seal doktoridissertatsiooni teemal „Verepiltkollapsis hobustel ja koertel”.Pärast Eesti iseseisvumist tõstatus kõigisteadusharudes probleem eestikeelsetestoskussõnadest. Asi oli halb ka veterinaarmeditsiinilisteterminitega. Nii näitekseelmise sajandi kahekümnendatel aastateloli eestikeelsetes trükistes mikroobi tähenduseskasutusel termin „pisielukas”.Akadeemilise Loomaarstiteadusliku Seltsijuurde asutati emakeelsete veterinaarmeditsiinilisteoskussõnade komisjon, kuskoos J. Kaardega olid J. Ainson, F. Laja,K. Saral, J. Tehver ja G. Tehver. Esmaneoskussõnade kogu avaldati 1925. aastal„Eesti Loomaarstlikus Ringvaates”. Hiljemlülitati komisjoni töösse keeleteadlaneprofessor J. V. Veski ja arstiteaduskonnaprofessor A. Valdes. 1931. aastaks valmiskogumik „Loomaarstiteaduslisi oskussõnu”,milles oli umbes 5000 saksa-, ladinajaeestikeelset terminit. Kuna J. Kaarde olilõpetanud klassikalise gümnaasiumi, siisolid tal teadmised (või valdas) kreeka, ladina,vene, prantsuse ja saksa keeles. Selletõttu oli ta ka tunnustatud erialaste trükisteredigeerija ja toimetaja. J. Kaardeon kahel korral olnud dekaan — aastatel1940—1941 ja 1952—1956. Mõlemal aja-28 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

MEMUAARIDvahemikul toimus Eesti rahva elus ülimaltpöördelisi sündmusi. Need vähesed Kaardekaasaegsed, kes veel elus on, ei olemulle osanud ammendavalt vastata, miksta just noil aastatel teaduskonda juhtimavaliti. Minu subjektiivne arvamus on, etparemat persooni sellele kohale oli siisraske leida. Kaarde oli suur kompromissidemeister. Ta suutis kollektiivi oma heatahtlikkusegaühendada. Vastasel juhuloleksid konfliktid, mis inimeste vahel segastelaegadel kärmed tekkima, kollektiivilõhki ajanud. Kui talle kellegi käitumineei meeldinud, siis liigutas ta üht õlga korduvaltüles alla ja sõnas: ”See mees onkuidagi imelikuks läinud”. Olen kuulnud,et metsavendluse ajal taheti loomaarsteNKVD agentideks värvata. Kuna loomaarstidkäisid talust tallu, siis võib sel ideelka tõepõhi all olla. Kaarde olevat kolleegeliimile mineku eest hoiatanud. Kas seenii ka tõest oli, on tõestamatu, kuid teadestema iseloomu, võis ta seda arvamust (informatsiooni?)kitsas ringis kindlasti avaldada.Kuigi J. Kaardele oli Viinis 1926. aastalomistatud doktorikraad, ei olnud seeNõukogude Liidus tunnustatud. Samakehtis ka enne II Maailmasõda Saksamaalkaitstud teaduskraadidele. Totrus kuubis!Kui Saksamaa osas võib ideoloogilisestaspektist asja veel kuidagi seletada, siismis puutus asjasse Austria. Viimane okupeeritiSaksamaa poolt alles 1938. aastal.Nii pidigi J. Kaarde kogu nõukogude ajaolema „külm” professor. Samas tekib küsimus.Doktorikraadi ei ole, aga professorikskõlbab küll. Millest lähtus Moskvasasuv Kõrgem Atestatsioonikomisjon (venelühend — VAK)?Läbi kogu õppejõuperioodi oli tema kureeridasisehaigustealane õppe- ja teadustöö.Vast kõige tähelepanuväärsemaidtulemusi teadustöös saavutas ta mäletsejalistekoobalti- ja seleenivaegusest põhjustatudhaiguste uurimisel. 1956. aastalomistati talle Eesti NSV teenelise teadlaseaunimetus.Pärast Stalini surma liberaalsemaksmuutunud oludes hakkab Kaarde orga-Nääripidu 60-ndate aastate teisel poolel. Pildil vasakult: prof J. Kaarde, üliõpilane A. Morozov,üliõpilane M. Aidnik, dots K. ReidlaEesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 29

MEMUAARIDProf J. Kaarde käekirja näidisniseerima loomaarstide ühistööd nii Eestiskui Baltikumis. 20. märtsil 1958. aastalasutati Põllu- ja Metsamajanduse Teaduslik-TehniliseÜhingu (PMTTÜ) Veterinaariasektsioon.Lohiseva nimetuse tõttu kutsutiseda institutsiooni „Pika Nimega Ühinguks”.Veterinaariasektsiooni esimene esimeesoli O. Leesment ja tema asetäitja J.Kaarde. 1959.aastal hakkab PMTTÜ väljaandma ajakirja Teaduse ja Tootmise eesrindlikkekogemusi. Veterinaaria. J. Kaardepidas seda ajakirja Eesti LoomaarstlikuRingvaate järeltulijaks. Viimati nimetatudajakirja toimetas ta aastatel 1929–1940. Enne II Maailmasõda Läti ja Leeduloomaarstiteaduskondade vahel loodudsidemed olid katkenud. Alles 23. jaanuaril1965.a kohtuti uuesti Kaunases ja sedakordasportliku sõprusmatši sildi all. J.Kaarde oli üks neist, kes seda ideed tugevalttoetas. Üritus elab edasi tänini, kuigion muutunud sisu ja vorm. Läti ja Leedukolleegid pidasid J. Kaardest väga lugu.E. Aaver on kirjutanud: „Kui suri üks Leeduauväärsemaid veterinaarprofessoreid,kelle sealsed kolleegid olid valinud omavaimseks isaks, valiti tema asemele eestlaneprof J. Kaarde”.Lugu peeti J. Kaardest ka kodulinnas.1966. aastal valiti ta Tartu aukodanikuks.Milline oli J. Kaarde inimesena? Ta olilüheldast kasvu. Dotsent H. Pärna andmetel171cm pikk. Kehakaalult võis teda lugedakergekaallaseks. Küllap oli selle ühekspõhjuseks kirglik suitsetamine. Ajal, milmina temaga kokku puutusin, tõmbas tapaberosse Belamor-Kanal. Ta oli tõelineahelsuitsetaja. Nii võis ta järgmise paberossisüüdata lausa eelmisest ja suitsetaskohta valimata. Selle tõttu võis üliõpilastel,kes ei suitsetanud, tema kitsukeseskabinetis olla eksamil päris raske.Meenub, et väike kehamass tõi 70-ndateaastate algul talle kaasa nii õnnetuse kuiõnne. Kaardel oli tööpäev teaduskonnassätitud nii, et kella 14 ringis saaks minnakoju lõunale ja lõunauinakule. Kaarde elasTaara puiesteel. Ühel päeval läks teda kojuviima sise- ja nakkushaiguste kateedritöötaja Vambola Vilson vineerkastiga„villise” GAZ-69-ga, millel juhist paremaloleval uksel oli link rikkis ja uks selle tõttuhästi ei sulgunud. Kui jõuti EPA võimla(Maarja kirik) juurde, kus on järsk kurv, siis30 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007

MEMUAARID„lendas” professor tsentrifugaaljõu toimeltrotuaarile. Kogu teaduskond oli ähmis,kuid ohver pääses vigastusteta.J. Kaarde ei talunud üksildust. Tallemeeldis liikuda seltskonnas, võtta osaühisüritustest ja kui neid parajasti ei olnud,siis hakkas ta ise midagi korraldama.Ta ei olnud karsklane. Heas seltskonnasmaitses talle kõige enam konjak.Mäletan sellega seoses üht humoorikatseika. 1969. aasta. Istun riigieksamil ja valmistunvastamiseks. Professor J. Kaardeoli presiidiumis suigatanud. Pärast ärkamisthaaras ta veeklaasi ja lõi selle veekarahvinigakokku. Ju siis olid aeg ja kohtsegi läinud. Vanadel professoritel olid väljakujunenud oma lemmiklaulud, milleganad pidudel rahvast laulma ärgitasid. Kaardeei olnud suur laulumees, kuid sissejuhatusetegi ta kindlalt ära Jenki-penkiparlevuuleja Kui on saabund sügise.Kui mina olin üliõpilane, siis oli professortööl konsultant-professorina. Eksamitma tema juures sooritanud ei ole, kuidloenguid kuulanud olen. Need, kes J. Kaardestenne mind kirjutanud on väidavad,et tema loengud olid elavad. Võib-olla oliprofessor minu õpingute ajaks juba väsinud.Minule tundusid tema loengud monotoonsetena.Puudus kõnemehelik sära.Pärast stuudiumit redigeeris J. Kaardeminu kandidaadidissertatsiooni ja teadustöid(kaasa arvatud venekeelseid). Võinkätt südamele pannes öelda, et kirjaoskuseolen omandanud tänu temale. Ta õpetaslauset üles ehitama nii nagu kunstnikpaneb mõne üksiku pintslitõmbega lõuendileoma sõnumi. Kahju, et meil hetkel eiole sellist persooni, kes oskuslikult õpetaksnoori kolleege kirjutama. Ma ei olekursis lauseehituslike põhitõdedega, kuidsellele vaatamata teeb kurvaks, et noorelpõlvkonnal on kirjutamiseks head pealehakkamist,kuid paberile pandud lausetesvõib vanakuratki jalad murda.Prof J. Kaarde oli abielus. Kui ta kurameeristulevase abikaasa Elfriide Jerkovitšiga,siis oli ta prof J. Tehveri andmeteloma päevikusse kirjutanud: „Kahekümneaastanetüdruk ja kolmeaastane märasälgon kõige ilusamad”. Sellest abielust sündiskaks poega.Minu viimane kohtumine J. Kaardegaoli 31. mail 1976.a tema 80-ndal sünnipäeval.Kõigil kohalolijatel jäi meelde tematänukõne lõpulause: „Juubeleid enamei tule, limiit on läbi”. Need sõnad osutusidprohvetlikeks. Sama aasta 3. juulil profJ. Kaarde suri. Ta oli kolleegidele ja õpilastelelegendiks saanud.Maetud on prof J. Kaarde Uue-Peetrikalmistule.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 2 • 2007 31

Eesti Loomaarstide ÜhingEstonian Veterinary AssociationKonverents“Veterinaarmeditsiin 2007”26.–27. oktoobril TartusToimumiskoht Eesti Maaülikooli peahoone, Kreutzwaldi 64, TartuT ö ö t o i m u b k a h e s s e k t s i o o n i s• Suurloomade sektsioon, juhataja Katrin Alekand• Väikeloomade sektsioon, juhataja Tiina ToometEesti Loomaarstide ÜhingKreutzwaldi 62, Tartu 51014, EestiTel/fax: +372 742 2582, Mob.: +372 50 11882Reg.nr.: 80077287, Hansapank 1120072962mail.: info@vet.ee, www.vet.ee