6/107 29.06.2012 - Paldiski Linnavalitsus

paldiski.ee
  • No tags were found...

6/107 29.06.2012 - Paldiski Linnavalitsus

juhtkiriSuvekuude saabumistootavad kõik suure kannatamatusega.Maikuineilmade soojenemine andispõhjust loota päikesepaisteliselesuvele, kuid juunikuumeid soojusega eritiei rõõmustanud. Kuigiilmaennustused pole alatitäpsed, jälgime tähelepanelikult lähimate päevade prognoose ning loodame,et meie ootused päikselisest suvest lähevad kindlasti täide.Lõpuks algaski suvi ja tõi endaga kaasa meeldivaid muutusi igaühele. Teler,arvuti ja kõik teised seadmed, millega oleme harjunud oma aega sisustama,jäävad nüüd tahaplaanile. Värskes õhus jalutamine, mere äärespuhkamine, suvised spordialad – kõik see võtab kogu vaba aja; aednikudsüvenevad askeldustesse oma aiamaal – suvi kehtestab kõigile oma reeglid.Esimese suvekuu esimest päeva tähistab lastest hoolimine – ka sellel aastaltõi rahvusvaheline lastekaitse päev kaasa hulga unustamatuid elamusi. PaldiskiLinnavalitsus korraldas lasterikastest peredest lastele reisi Tallinnaloomaaeda, kus lapsed said osa võtta huvitavast programmist.Meie ürituste asendamatu sponsor Paldiski Põhjasadam (Paldiski SadamateAS) avas suvehooaja meie linnas suure spordipäevaga, millest olid kutsutudosa võtma kõik Paldiski linna elanikud. Spordipäev lõppes pikisilmioodatud diskoga.Aga see ei ole juunis veel kõik. Laupäeval, 16. juunil, toimus Paldiski Linnavalitsusekorraldamisel perepäev (Paldiski Perepäev 2012). Sellel aastalleidis aset ka suur laat.Mitmendat aastat järjest finantseeritakse linna eelarvest Paldiski Õpilasmalevat,mis annab noortele võimaluse teenida taskuraha suvereisideksja meelelahutusteks ning lihtsalt lõbusalt aega veeta. Viiskümmend kolmPaldiski õpilast vanuses 13 kuni 17 aastat alustasid juuni keskel linna korrastamist.Suve peamine pidupäev jaanipäev toimus traditsiooniliselt Muula mägedes.Sellest, mis jaanipäeval kõik juhtus, lugege leheküljelt 13.Kõige pikem koolivaheaeg aastas paneb vanemaid mõtlema, kus puhkavadnende lapsed. Meie linna omavalitsus on ainuke Eesti omavalitsus,mis finantseerib laste puhkust laagrites puhtalt linna eelarvest. Sellel aastalpuhkasid nelikümmend Paldiski poissi ja tüdrukut Viiking-Tiigrite laagrisja Kloogaranna Noortelaagris täiesti tasuta. Transpordiga toetas PaldiskiPõhjasadam.Juunikuus helises 65-le Paldiski gümnaasiumiõpilasele viimane koolikell.Oma saatesõnad koolilõpetajatele andsid kaasa gümnaasiumide direktoridja lõpupeo külalised. Koolilõpetajad said kingituse Paldiski linnavalitsuseltja sponsoritelt, heategevusfondilt „Uus Laine” ja Paldiski Põhjasadamalt.Soovime lõpetajaile edu nende edasisel teel.Suurepäraste õppetulemuste eest saab reeglina kiita ja nii rahastab Paldiskilinnavalitsus kahe Paldiski Vene gümnaasiumi õpilase reisi ülemaailmselttuntud laagrisse „Artek”. Paldiski Põhjasadam aga otsustas premeerida PaldiskiVene Gümnaasiumi parimaid õpilasi ja nende õpetajaid kolmepäevasereisiga Soome, kus teiste vaatamisväärsuste kõrval said meie turistidkülastada ka teaduskeskust „Heureka” ehk nn „tarkade laste muuseumi”.Natuke ka eelseisvatest üritustest. Paldiski Linnapäev 2012 toimub 14. juulillinnapargis ja Paldiski basseini ees oleval spordikeskuse väljakul. Pealehuvitava programmi peetakse linnas ka laata, mis on linnaelanike seasväga populaarseks kujunenud.Meie linna on alati teretulnud külalised. Linnapea Kaupo Kallase kutseloodatakse juulis Baškiiria delegatsiooni visiiti, mida juhib Baškiiria valitsuseasepeaminister härra Saditov. 14. juulil võtavad külalised osa linnapäevatähistamisest. Baškiiria külaliste vastuvõtukulud osaliselt võtabenda kanda Paldiski Ettevõtjate Liit.Suve lõpus kutsub Paldiski Põhjasadam kõiki tulevasi Paldiski esimeseklassi õpilasi ja nende lähedasi iga-aastasele üritusele „Tere, kool!”, mistraditsiooniliselt toimub Põhjasadama Klubis. Tähtpäeva programmis onkingitused, meelelahutus ja muidugi peosöök kõikidele külalistele.Kahe lähima kuu spordi- ja meelelahutusprogramm Paldiskis tõotab tullahuvitav. Soovime teile, armsad linnakodanikud, ilusat päikesepaistelistsuve ja aktiivset puhkust!Paldiski Linnalehe toimetusPaldiski linnapea: Lahendamataprobleemid ei jää.Saabunud on suvine puhkuste aeg ning nüüd on aeg teha kokkuvõtteidsellest, mida oleme teinud ning milliste töödega alustame sügisel.Uued katusedMeie linna elanike jaoks on tähtis see, et meil töötaks oma kiirabi. Aastaidon pidanud aga linnavalitsus kuulama kiirabitöötajate muret remontivajava katuse pärast. Hea on nüüd tõdeda, et suve lõpuks on see probleemlahendatud ning see hoone saab uue katuse koos vihmaveerennidening vihmaveetorudega. Uue katuse saab ka supiköök. Olgu siinkohalveel mainitud, et mõlemad hooned kuuluvad linnale ning uued katusedlisavad hoonetele väärtust.Lasteaiad ja koolid saavad sügiseks kordaEesti lasteaed saab suve lõpuks kauaoodatud juurdeehituse. Nii kaob kaprobleem, kus 90 last peavad ühes ruumis magama. Ma usun, et juurdeehituseüle rõõmustavad nii lasteaia töötajad kui ka lapsevanemad.Kellelegi pole saladuseks see, et meie linna koolihooned ei pea kuigi hästisooja. Tõestuseks on numbrid talvistel küttearvetel. Käesoleva aastanovembriks peaksid mõlemad gümnaasiumid saama uue soojustatudfassaadi. Vene Gümnaasium saab lisaks soojustatud katuse. Pärast nendetööde lõppu väheneb koolides sooja tarbimine 30-40%.TurvalisusPaldiski Linnavalitsus peab väga tähtsaks seda, et meie linn oleks turvaline.Linnaelanikele on meelehärmi valmisatnud sagenenud lõhkumised.Politsei alati kõikjale ei jõua. Linnavalitsusel on olemas linna põhiliiklussõlmedejälgimiskaamerate projekt ning me oleme planeerinud enne talvekaamerad paigaldada. Liiklusohutuse tagamiseks jooniti linnas mõnenädala eest üle olemasolevad ülekäigurajad. Elanike soovidele vastu tullestehti liskas uusi ülekäiguradu.Vee- ja kanalisatsiooni töödKindlasti on kõik linnaelanikud näinud seda, et linnas käivad praegusuured kaevamistööd. Tegemist on vee- ja kanalisatsiooni projektiga,mille tulemisena vahetatakse välja suur osa vana ja amortiseerunud torustikku.Kogu torustikku pole praegu veel võimalik välja vahetada sesteuroprojekti rahalised võimalused on piiratud. Rahustuseks võin agaöelda, et mõne aasta jooksul võib saada reaalsuskes kogu linna vee- jakanalisatsioonitorustiku vahetus.Uued muuseumidPaldiski linnal puudub oma muuseum ning linnavalitsus on lubanudmeie baškiiri sõpradele, et Paldiskisse tuleb Salavat Julajevi muuseum.Samas on linna külastavad turistid märkinud, et sooviksid saada rohkeminformatsiooni poolsaare looduse ja vaatamisväärsuste kohta.Linn on nendele probleemidele reageerinud ja nii linnamuuseum, kui kabaškiiride rahvuskangelase Salavat Julajevi muuseum ning ka infopunkton plaanitud avada veel selle aasta lõpuks aadressil Rae 32.Õigeusu kiriku ehitamineLinnapargi ja Tuule tänava nurgapealsele maa-alale on tulemas uus veneõigeusu kirik ja selle finantseerijaks on erasektor. Rajatavast hoonest onjuttu tänases Paldiski Linnalehes.Linn välimus paranebKüllap on kõik märganud seda, et jätkub vanade puude, eeskätt paplite,asendamine noorte pärnadega. Paplid on tänuväärsed linna haljastusesoma kiire kasvu tõttu, kuid allergikutele see puuliik ei sobi.Kindlasti ei ole mainitud tegevused linnas ainsad.Kahtlemata on aga selliseid probleeme,mida kiiresti lahendada pole võimalik, kuidlahenduseta ei jää need küsimused.Kinnitan, et pragune linnavalitsus hoolib Paldiskielanikest ja me pole ükskõiksed linnastoimuva suhtes. Soovin teile kõigile rahulikku,kaunist ja turvalist suve.Kaupo KallasPaldiski linnapea(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)• Väljaandja Paldiski Linnavalitsus • paldiski@paldiski.ee ja tel. 679 06 00, elena.villmann@paldiski.ee,• Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiski.ee • Trükk AS Rebellis


l i n n a l e h t • n r . 6/107 2012BALTOPSIL HARJUTATI RAHVUSVAHELIST KOOSTÖÖDPresident Toomas Hendrik Ilves tõdes rahvusvahelisel suurõppuselBALTOPS, et vaid 15 aastat tagasi oli NATO liikmelisusEesti jaoks unistus. Nüüd aga me teame ja näeme, et NATO onnähtav ja käegakatsutav.BALTOPSi eesmärk oli harjutada rohkem kui 1000-mehelise pataljonilahingugrupi varustuse, relvastuse ja tehnika Eestisse toomistning lahingkorda seadmist. Kaitseväe peastaabi ülem, kolonelPeeter Hoppe ütles õppuse eesmärki kommenteerides ERR-i raadiouudistele,et harjutati liitlaste vastuvõttu, väeliikide koostööd,kaitseväe ja tsiviilvõimude ja erasektori koostööd. Samuti kontrollitierinevaid kaitseplaane, et neid vajadusel tulevikus täpsustada.President Toomas Hendrik IlvesUSA mereväe transpordilaev jõudis kohale kahe päevagaUSA mereväe transpordilaev USNS Bobo jõudis Paldiski Lõunasadamasse6. juunil. Transpordilaeval kulus Vahemerelt Paldiskissejõudmiseks kaheksa päeva. Vahepeatus tehti Poolas. Alusel olitehnika, varustus ja relvastus. Laev on nii suur, et vaevu mahtuskai äärde. Laev kuulub USA Merejalaväe eelasetuslaevade programmi,mis on valmis toimetama varustust ja tehnikat kiirelt kogumaailma pingekolletesse või humanitaarabi vajavatesse riikidesse.Eelasetuslaevade eskaadrid paiknevad Vahemerel, Vaikses ja Indiaookeanis. Transpordilaev Bobo saabus Eestisse Vahemere laevastikustAvalikkuse ja linnarahva jaoks oli õppuste tähtsaim päev 14.juuni, kui tutvustati tehnikat ja näidati maabumist.küüditas okupatsioonivõim siit tuhanded inimesed, kellel tuli valikutaalistuda. President ütles, et nüüd on Eesti oma valiku teinudning selleks on demokraatia, kuulumine NATOsse ja alliansiusaldamine. Riigipea meenutas, et endisest kinnisest NSV Liidutuumaallveelaevnike õppekesusest ja mereväebaasist on saanudavatud linn, kus Eesti võtab vastu oma liitlasi kinnitades nii liitlassuhetkui ka usku ühistesse väärtustesse, milleks on demokraatiaja vabadus.Palju tehnikat näha ja katsudaLinnas kuulis juba 13. juuni õhtul sageli küsimust:„Ei tea, kas sedasuurt tanki ka näha saab?“ Hommikul helistati linnavalitsussePaidest ning helistaja lubas kohe Paldiski poole sõitma hakata, ettehnikat oma silmaga näha. Kõige lähemalt nägi tanki presidentToomas Hendrik Ilves. Paldiski Linnavalitsuse töötajad aga panidpähe kiivrid, selga kuulivestid ning sõitsid ekskursioonile autokastis.Lõunasadama territooriumil tegi presidendi tank uhke kaarening autokastis reisivad ajakirjanikud märksid sõjamasina sabassõitvat presidendi ametiautot. Ega sellist pilti tõepoolest sagelinäe, kus suurt sõjamasinat julgestaks sõiduauto, mis 70 tonnisekõrval kaduvväiksema tundub. Erinevat tehnikat sai oma silmaganäha ja käega katsuda kõik huvilised ning Ameerika Ühendriikidemerejalaväelaste ja Eesti kaitseväelaste-kaitseliitlaste sõjaväemasinatemaabumise demonstratsioon Lõunasadamas meelitas rahvakohale. Vaadata sai amfiibsõidukid ja soomusmasinad ning samutikaitseväe ja Kaitseliidu sõjaväemasinad.President Ilves meenutas NATOst kõneldes ajaluguPresident Toomas Hendrik Ilves tõdes oma kõnes, et BALTOPSiõppus toimub Eestis just 14. juunil- päeval, mil 71 aastat tagasiPresident Toomas Hendrik Ilves tutvumas suurõppusegaPaldiski linnapea Kaupo Kallas BALTOPSilPaldiski elanikud uurimas masinaidPaldiski Linnaleht nr. 6/107 3


LINNAPEA VASTUVÕTT PARIMATELEMaikuu viimasel päeval kustus Paldiski linnapea Kaupo KallasVene Gümnaasiumi saali Paldiski parimad noored õppurid jasportlased. Noortele avaldati tänu väga hea õppimise eest, samutika saavutuste eest maakondlikel olümpiaadidel ja märkimisväärsetesportlike tulemuste eest. Tänuks said parimad õppurid jasportlased Apollo kinkekaardi ja lilled. Lilledega tänas linnapeaka noorte õpetajaid ja treenereid. Kõige rohkem tunnustatuidoli seekord Paldiski Gümnaasiumis, kokku 57. Parimate arvultjärgnseid Paldiski Vene Gümnaasium 54, Pakri Spordiklubi 27,Muusikakool 8, SK Kuldlest 6, Taekwon-do klubi „Sparta ITF“ 4.Vastuvõtul andis kontserdi Muusikakool.Õpilased linnapea vastuvõtulVastuvõtu korraldas linnapea Kaupo KallasTänuks olid lilled ja Apollo kinkekaartPaldiskis kavandatakse õigeusu pühakoja ehitamist30. mail külastas Paldiskit tema ülipühitsetu Tallinna ja kogu Eestimetropoliit Kornelius. Külaskäigu eesmärgiks oli vaadata ülekoht, kuhu on plaanis ehitada uus, püha Radoneži Sergi nimelinekirik. Tulevasel pühakoja ehitusplatsil (Tuule 1) tervitasid temaülipühitsetut preester Nikolai Kamenev, Paldiski Linnavolikoguesimees Nikolai Pitšugov, Paldiski linnapea Kaupo Kallas, uuekiriku ehitusfondi peamiste annetuste tegija Sergei Tšaplõginiabikaasa Aleksandra Azova ning koguduse liikmed. Põhjalikultkorrastatud krundile oli üles seatud suur plakat tulevase pühakojaning seda ümbritseva heakorrastatud territooriumi kujutisega.Nikolai Pitšugov teavitas tema ülipühitsetut üksikasjalikult kõigistpühakoja ehituseks valitud koha eelistest ning projekteerimistöödekäigust. Aleksandra Azova rääkis sponsorite nimel vaimustunultehitusetappidest ning sellest, kuivõrd oluline see uus kirikdünaamiliselt areneva linna jaoks on. Kavandatav kirik saab olemaregionaalse tähtsusega: sinna võivad tulla usklikud nii Keilast,Rummust ja Kloogalt kui ka teistest lähedalasuvatest alevitest.Olles kõik kõnelejad tähelepanelikult ära kuulanud, lausus temaülipühitsetu omalt poolt tänusõnad kiriku tulevasele vanempreestrileNikolai Kamenevile, ehituse toetajatele ning linnavõimuesindajatele. Pärast pikka vestlust tulevase kiriku asukohas näidatiaukülalisele mõningaid Paldiski ettevõtteid, kus tema ülipühitsetuttervitati siira rõõmu ja suure lugupidamisega. Külaskäik Paldiskisselõppes linnavalitsuse uues hoones, kus tema ülipühitsetuvõtsid vastu linnavolikogu esimees ja linnapea.MärkusRadoneži Sergi (ilmalikus elus Bartolomeus;3. mai 1314 (tinglik kuupäev)– 25. september 1392) – Vene kirikumunk, Moskva lähedase Troitse-Sergikloostri asutaja (praegu Troitse-Sergisuurklooster), Põhja-Venemaa munkluseümberkorraldaja.Vene õigeusu kirik on kuulutanud RadonežiSergi vagamehena pühakuksning teda peetakse Venemaa üheks suurimakspühameheks.(Allikas: http://ru.wikipedia.org).4 Paldiski Linnaleht nr. 6/107


Toetus I klassi õpilastelePaldiski Linnavalitsus maksab Paldiski linna eelarvest1. klassi (esimest korda kooli minevad lapsed)õpilastele ühekordset koolitoetust summas65 eurot tingimusel, et 1. klassi õpilase elukohton rahvastikuregistri andmetel Paldiski linnas.Toetus makstakse lapsevanematele, lapse eestkostjalevõi hooldajale nende poolt hiljemaltLAPSETOETUSE MAKSMISEST31.08.2012. aastal Paldiski Linnavalitsusele esitatudavalduse alusel ja tingimusel, et vähemaltühe lapsevanema, eestkostja või hooldaja elukohton rahvastikuregistri andmatel Paldiski linnas jalapse ühelgi lapsevanemal, eestkostjal või hooldajalei ole lapsega seotud võlgnevusi Paldiskilinna ees seisuga 31.08. 2012.Paldiski Muusikakooli konkursivõidud27.–28. mail toimus noorte pianistide 10aasta juubeli konkurss Käina linnas (Hiiumaal),mis on pühendatud eesti heliloojaRudolf Tobiase loomingule. Konkurss toimubiga 2 aasta järel. Alates 2003. aastaston meie kooli õpilased igast konkursist osavõtnud ja seda üsna edukalt.Hiiumaa saar on R. Tobiase sünnikoht, sealon säilinud ka tema majamuuseum. Käesolevalaastal toimusid konkursi avamineja osalejate loos majamuuseumi ees asuvalmaalilisel õuel.Konkursist võivad osa võtta pianistid alateskõige nooremast east (kuni 8 aastat) kunijuba kogenud muusikuteni väiksematestkoolidest, kus õpilaste arv jääb alla saja.Iga osaleja kannab ette 4 muusikapala.Kohustuslikud on J. S. Bachi ja R. TobiaseSotsiaalkindlustusameti ametnike poole pöörduvadpaljud inimesed, et saada selgust pere- ja lapsetoetusemaksmisest. Sotsiaalkindlustusametsaatis Paldiski Linnalehele vastused küsimustele,mida sageli esitatakse.Peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanemateleõppuritele.16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetavadtänavu põhikooli, gümnaasiumi võikutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetustemaksmine alates kooli lõpetamisele järgnevastkuust.Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastalniisuguses õppeasutuses, kus õppimine annabõiguse peretoetustele, siis makstakse suvekuudelsaamata jäänud toetus välja tagantjärelening jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimiselõpetamise või 19aastaseks saamiseni.Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastasekssaamiseni. Toetuse suurus pere esimesele jateisele lapsele 2012. aastal on 19,18 eurot kuusning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele57,54 eurot kuus.Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis võipõhihariduse baasil kutseõppeasutuses või keson põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, onõigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni.19-aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaastalõpuni.Kui laps pärast 16-aastaseks saamist ei õpi, siisei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakselapsetoetuse maksmine alates juulikuust vägapaljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi võikutseõppeasutuse lõpetanud 16aastastele ja vanematelelastele.Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastalõppeasutuses, kus õppimine annab õiguseperetoetustele, siis pärast Eesti Hariduse Infosüsteemistõpingute jätkamise kohta andmetesaamist makstakse suvekuudel saamata jäänudtoetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuistmaksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse19-aastaseks saamiseni.Kui 16-aastane laps asub õppima välisriiki, siisperetoetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliigeesitama pensioniametile välisriigivastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, etlaps jätkab õpinguid.Miks lapsetoetus mõnikord väheneb?16 - 19 aasta vanustele lastele säilib õigus lapsetoetuseleüksnes õppimise korral ja toetustmakstakse õppeaasta kaupa.Pensioniametid kontrollivad iga uue õppeaastaalguses õppimistingimuse täitmist Haridusametiõppurite registri alusel ja toetuse maksmisperioodmääratakse antud õppeaasta lõpuni.Teatavasti kestab õppeaasta üleminekuklassides(-kursustel) 1. septembrist kuni järgmise aasta31.augustini. Kuid kui laps lõpetab põhikooli,gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakseperetoetuste maksmine kooli lõpetamiselejärgnevast kuust (valdavalt on see juulikuu).teosed. Iga konkursi jaoks kirjutabüks eesti helilooja täiesti uueloo, mida tuleb samuti konkursilmängida. Käesoleval aastal oliselleks teoseks „Allegro” heliloojaJaan Räätsa sulest, kes tähistabsellel aastal oma 80-aastastjuubelit.Seekord esindasid meie koolikaks Svetlana Skuridinaõpilast: Arina Makarenko (6.klass) ja Anastassia Šabelnikova(8. klass). Arina sai konkursilaureaadiks oma vanusegrupis(13–14-aastased) ja saavutatud II koha eestteenis välja ka rahalise preemia. Nastja saieripreemia (väärtusliku kingituse) JaanRäätsa teose mängimise eest.l i n n a l e h t • n r . 6/107 2012Kasulik teadaAvalduse vormi leiate www.paldiski.ee sotsiaalhoolekanneblanketid ja avaldus palun tuua PaldiskiLinnavalitsusse aadressil Rae 38, II korrusesekretariaati või edastada digitaalselt allkirjastatulte-posti aadressil paldiski@paldiski.ee.Kersti Väinsaluabilinnapea2012. aastal on lapsetoetuse suuruseks iga lapsekohta 19,18 € kuus, kui peres on üks või kaks last.Kui peres on kolm või enam last, siis kolmanda jaiga järgneva lapse kohta makstakse lapsetoetust57,54 € kuus.NB! lastetoetuse suuruse määramisel ei saaigakord aluseks olla laste sünnipärane järgnevus– pere esimene, teine, kolmas jne laps,vaid toetuse suuruse iga lapse kohta määrabasjaolu, mitu lastetoetusele õigust omavat lastparajasti peres on.Selgitame järgmise näite varal:Peres on 3 last, kaks esimest last saavad lastetoetust19,18 € kuus ja kolmas laps saab 57,54 € kuus.Pere esimene laps sai 16-aastaseks ja lõpetab juunikuuspõhikooli. See tähendab, et alates juulikuuston peres kaks lapsetoetusele õigust omavatlast ehk alates juulikuust saavad pere ülejäänudlapsed (nii teine kui ka kolmas laps) mõlemadlapsetoetust 19,18 € kuus.Kui pere vanim (16 .. 19-aastane) laps, kes juunikuuslõpetab kooli, jätkab õpinguid sama kalendriaastasügisel uuel õppeaastal, jätkataksetalle lapsetoetuse maksmist ja tal on õigus tagasiulatuvalelapsetoetusele ka juuli- ja augustikuueest. Sellest tulenevalt on taastatud olukord, etka juuli- ja augustikuus oli peres kolm lapsetoetuseleõigust omavat last ning pere kolmandalelapsele makstakse välja vaheraha 38,36 € (57,54– 19,18) juuli- ja augustikuu eest.Arina Makarenko ja Nastja Šabelnikova R. TobiasemajamuuseumisSoovime nendele tublidele ja muusikast innustatudõpilastele edaspidist loomingulistedu ja uusi võite konkurssidel.Paldiski Muusikakooli õpetaja SvetlanaPaldiski Linnaleht nr. 6/107 5


6 Paldiski Linnaleht nr. 6/107


l i n n a l e h t • n r . 6/107 2012Paldiski Vene Gümnaasiumis toimus tore pidu, mida lõpetajad olidkannatamatult oodanudKooli lõpetamine on iga inimese elus unustamatu ja erutav hetk.Muretu lapsepõlv, koolitembud, vahetunnid, armastuskirjakesedja õppimata õppetükid on jäänud seljataha, ees ootab aga iseseisevtäiskasvanuelu koos kõigi selle murede, valude, rõõmude ja uutesaavutustega.21. juunil toimud lõpupidu läks kõigile hinge. See läks hinge lastevanematele,kes olid 12 aasta vältel oma laste pärast muretsenudning elanud koos nendega üle nende võite ja kaotusi. See läks hingeõpetajatele, kuna nemad veetsid õpilastega koos ju suurema osaajast. Õpetajate südameis helisevad uhkusenoodid kõikide meietänaste lõpetajate üle.2012. aastal lõpetas Paldiski Vene Gümnaasiumi 55. lend, millemoodustavad 19 neidu ja noormeest (14 päevase osakonna ja 5õhtuse osakonna lõpetajat):Andrei ŠenderjukAnželika IgnatovitšVladislav SahharovIlja KazantsevIlja TihhonovIrina PeteltšukKarina TarassovaKonstantin SkvorešnikovKsenja AntonjukLjudmila JudinaOleg KamozaOlesja RešnjakJulia GotšarukJulia KuznetsovaLõpetajate klassijuhataja: TatjanaKruglova.Valeria MorgulskajaVassili DmitrenkoJulia BolbõrevaSvetlana PodolskajaAleksandr KozõrKolm õppeaastat gümnaasiumiastmes seljataga, kooli- ja riigieksamidtehtud. Oleme rõõmsad, et 55. lend näitas häid tulemusi niikooli- kui ka riigieksamitel. Esialgsetel andmetel on meie lõpetajateriigieksamite tulemused paremad kui vabariigis keskmiselt.12 lõpetajat said lisaks gümnaasiumi lõputunnistusele ka tunnistuseriigikeele eksami sooritamise kohta kesktasemel (B2).Juubelilend jätkas kooli traditsioone ning kaks õpilast: Olesja Rešnjakja Andrei Šenderjuk, lõpetasid kooli ainult viitega. Veel neliõpilast: Julia Kuznetsova, Karina Tarassova, Oleg Kamoza jaVladislav Sahharov, said lõputunnistusele ainult neljad ja viied.Õppenõukogu otsusega ning vastavalt gümnaasiumilõpetajateautasustamise määrusele anti Olesja Rešnjakile ja Andrei Šenderjukilekoos gümnaasiumi lõputunnistusega üle ka kuldmedalning Julia Kuznetsovale hõbemedal.Igal aastal kutsutakse parimad koolilõpetajad kohtumisele vabariigija maakonna juhtidega. Kuldmedali pälvinud olid oodatudpresidendi vastuvõtule, Harju maavanema juurde aga kutsuti PaldiskiVene Gümnaasiumist kõik medalistid ning klassijuhataja jagümnaasiumi juhtkonna esindajad.Klassijuhataja ja lõpetajad olid valmistanud Paldiski Vene Gümnaasiumikogunenutele ette imelise õhtu. Õpetajad ja peokülalisedesinesid õnnitlussõnadega eilsete kooliõpilaste aadressil. Eritiliigutav oli emade õnnitluskõne.PaldiskiVene Gümnaasiumidirektor LjudmilaZaitseva pöördus lõpetajatepoole teelesaatmiskõnega.Kallid abituriendid!Teie mõtted on praeguküll juba kaugel,ent teie vanemad jaõpetajad – need, kes on teinud kõik selle nimel, et te saaksite tänaõnnitlusi vastu võtta – tahaksid anda teile ühe soovituse. Ärge kartketeha vigu, kuivõrd vigu ei tee ainult see, kes mitte midagi ei tee.Ärge kartke raskusi, sest raskused on kõigest väljakutse, mida vastuvõtta. Ärge tormake miraažide ega võltsjumalate järele – pidagealati meeles, et igavesti jääb kestma ainult õigus. Uskuge, võidelge,armastage. Olge oma maa tõelisteks kodanikeks. Pidage meeles, etmitte keegi ei too teile teie tulevikku kandikul kätte. Et elada õnnelikult,tuleb teil palju tööd teha.Tänapäeval on kõik teed teie ees lahti. Nüüd sõltub ainult teist,millist teed te lähete. Meie igatahes usume teie noorde, erksasse jaandekasse põlvkonda.Kogu meie õpetajate kollektiiv ning kooli töötajad õnnitlevad teidgümnaasiumi lõpetamise puhul ning soovivad teile head tervist,õnne ja seatud eesmärkide saavutamist.Head teed, meie 55. lend!Lõpuaktusel esinesidlinnapea KaupoKallas, linnavolikoguesimees Nikolai Pitšugovja Paldiski VeneGümnaasiumi direktorLjudmila Zaitseva.2012. aasta lennu medalistid: Julia Kuznetsova, AndreiŠenderjuk ja Olesja Rešnjak.Paldiski Linnaleht nr. 6/107 7


20. juunil jättis 14 Paldiski Gümnaasiumi kasvandikkuoma õpetajatega hüvasti. Neid ootab ees iseseisev elu, mison täis lootusi, rõõmsaid avastusi ja uusi kohtumisi. Eduteile, kallid lõpetajad!Paldiski Gümnaasiumi XI lend:1. Janeli Adermann2. Tõnis Halling3. Hendrik Kangro4. Valeri Kruume5. Merilin Laes6. Kairit Looden7. Helgie Mandzolo Saar8. Gerli Õunmaa9. Liis Ollin10. Tarvi Toom11. Kuldar Reinah12. Roomet Rikand13. Hristel Luga14. Kristjan HäärtarõPaldiski Gümnaasiumi 12. klassi juhataja Siiri Kärbi lõpusõnadArmsad noored!Teie esimene kõrgus on võetud, kes ületas selle suurema varuga,kes väiksema varuga. Kuid ma arvan, et te kõik saate aru,kui palju on teil veel vaja elus õppida.Hetkel on teil tulevik tundmatu, tulvil uusi võimalusi, otsustamisi,otsuste teokstegemisi.Tõeline võitlus oma eesmärkide saavutamise nimel alles algab.Ja ärge andke alla kui teil kohe kõik ei õnnestu, jätkakeikka püstipäi sammumist, kuni te olete leidnud oma raja,oma tee, mis on teie jaoks see õige.Õppige maailma tundma tema võluvas mitmekesisuses. Kuidma soovin, et igas olukorras jääksite ikka iseendaks, inimeseks,kellest ei õhku mitte kurjust ja kadedust, vaid heasoovlikkustja mõistmist ning et kõige olulisemaks peaksite alatiinimest enda kõrval.Ja veel soovin ma, et leiaksite oma isikliku õnne ja armastuse,sest kuigi armastus on keerulisem kui kõik muu siin elus,oleks elu ilma selleta tühine. Ärge unustage, et õnn on meiesees, mitte meist väljaspool, ja nõnda ei sõltu ta sellest, mismeil on, vaid sellest, millised me oleme.Armsad lapsevanemad, ükski vara pole meile kallim kui meielapsed, lapsed annavad meie elule sisu ja tähenduse, tänavõite tunda uhkust ja rõõmu oma laste üle, kelle üks etappharidusteel jõuab lõpule.Tänan teid ja õnnitlen tänase päeva puhul!Armsad kolleegid, aitäh teile!Lõpuball on meeldiv lõppakord mis tahes tõsisele haridus-teadmuslikuleprotsessile. Seda akordi tahaks mäletadakogu elu!Paldiski Vene Gümnaasiumis toimus traditsiooniline lõpuõhtu15. juunil. Tänavu lõpetas 9. klassi 18 õpilast:Jana KamozaVitali ZaporožetsPolina MurtazinaKristina RešnjakNatalja ArtjomjevaAljona ŠurõginaValeria KovalenkoAleksei ŽupanovJekaterina JermakovaSofia PlahtiJana ŠerstjukovaRoman IšutinAleksandr HalinTatjana VorobjovaArtjom KarpenkoAljona TšepeginaNatalja ZarinaJaroslav VerenitšLaste klassijuhataja:Sergei Kruglov.Väga heade hinnetega lõpetasid põhikooli järgmised õpilased:Jana Kamoza, Vitali Zaporožets, Kristina Rešnjakja Polina Murtazina. Paljusid lapsi autasustati aukirjadega8 Paldiski Linnaleht nr. 6/107


l i n n a l e h t • n r . 6/107 2012väga hea või hea õppeedukuse eest, võitude eest kooli võimaakonna olümpiaadidel, spordisaavutuste eest või aktiivseosalemise eest koolielus. Jana Kamoza pälvis preemiareisilaagrisse Artek ning Natalja Artjomjeva, Jekaterina Jermakovaja Valeria Kovalenko „Tere, Venemaa!“ ekskursiooniMoskvasse ja Smolenskisse. Piduliku ürituse kulminatsioonikskujunesid põhikooli lõputunnistuste kätteandminening gümnaasiumi õppealajuhataja Maria Šenderjuki teelesaatmissõnad.Lõpetajaid olid tulnud õnnitlema linnavalitsuse esindajadning mõistagi meie kallid lapsevanemad, kes andsid koolidirektorile, juhatusele ja õpetajatele üle tänukirja, millesväljendasid tunnustust nende tegevusele ja kannatlikkusele,osavõtlikkusele ja loovale suhtumisele oma töösse. Tänulikudõpilased tänasid ja õnnitlesid omakorda kõiki õpetajaid,kooli töötajaid ja lapsevanemaid. Hüvastijätuakordinakõlasid muusikaetteasted lõpetajate esituses.Sellega aga õhtu veel ei lõppenud, vaid jätkus lõpuballigarestoranis Peoleo, kus lapsevanemad olid valmistanud lasteleette meelelahutusprogrammi ja diskoõhtu. Jäime üritusegaväga rahule ning laadisime end täis energiat.Täname Põhjasadama (Paldiski Sadamate AS) juhtkondameile võimaldatud bussi eest.Edu teile, armsad lõpetajad!Õnnelikku tulevikku ja kordaminekuid!Aidaku teadmiste võlulätelahendada teil kõik ülesanded!Saagu teie unistused teoks,täitugu kõik teie soovid!Tundke elust ja ilust rõõmuning leidke oma tee!Iga-aastane lõpetamata keskhariduse tunnistuste kätteandminetoimus Paldiski Gümnaasiumis tänavu laupäeval,9. juunil. Lõpetajate jaoks on jõudnud kätte vastutusrikasaeg, mil tuleb ise valida oma elutee. Soovime lõpetajatele,et nad teeksid õige valiku ning liiguksid kindlaltpüstitatud eesmärgi suunas!Paldiski Gümnaasiumi põhikooli lõpetajad 2012:1. Annika Aal8. Mark-Alex Mattheus2. Anna-Maria Belousova 9. Liis-Marii Männimägi3. Robin Kinnunen 10. Merilin Mölder4. Astrit Kreutzwald 11. Daniel Ojaaru5. Kelly Kull12. Reio Rebane6. Kuldar Lemps13. Joonas Tammeaid7. Reelija Luhila14. Kertu Tõnurist«Mul on ääretult hea meel, et mulle on antud võimalusolla just selle klassi klassijuhataja»Erica Pärt 9.kl klassijuhataja...Ühes Sadama tänava majakeses istub rahuloleva pilguga õpErica. Ta toetub aknalauale, naeratab ja ütleb – ja nad kõiktegid eksamid ära. Ohh kui tublid nad on....Edukas eksamite sooritamine oli viimane tõestus sellele, ette olete olnud nutikad, õpihimulised ja et te oskate end õigelajal ja viimasel hetkel kokku võtta....Viis aastat tagasi, peale esimest veerandit kirjutasin lapsevanematelekirja, mille esimesed laused kõlasid nii: “ Mul onääretult hea meel, et mulle on antud võimalus olla just selleklassi klassijuhataja. Niivõrd hea õppeedukuse ja üldise aktiivsusegaklassi pole Paldiski Gümnaasiumis ammu olnud.”Nüüd, 5 aastat hiljem, saan tõdeda, et see rõõm kestis läbikogu kooliaja....Üheksa aasta jooksul kogutud tarkus ja kogemus tuleb Teiltänasel päeval talletada, et siis tulevikus õigel hetkel õigeidsahtleid avades sealset sisu mõistlikult ja targalt kasutada võisinna täiendusi lisada.“Ei piisa ainult teadmistest, neid tulebka rakendada; Ei piisa ainult tahtmisest, tuleb ka vastavalttegutseda. “ Loodan, et Teis kõigis on piisavalt seda tahtmist,et kogutud teadmisi edukalt tulevikus kasutada....See, kuhu Te tänaseks olete jõudnud – põhikooli lõppu – onolnud pikaajaline meeskonnatöö. Tänud kõikidele meeskonnaliikmetele:emadele-isadele, vanaemadele – vanaisadele,õdedele – vendadele, sõpradele, aineõpetajatele, endistele japraegustele klassijuhatajatele ja teistele koolitöötajatele. Loodetavastileiate te kõik endale õige raja, mida mööda astuda.Mõned teist jätkavad selle armsaks saanud maja seinte vahel,mõned teist lähevad aga avastama uusi radu mõnes teiseskoolis. Aga uskuge, kõik on veel ees, algus on veel ees.Paldiski Linnaleht nr. 6/107 9


Head kooliteed, Siilikesed!Naerulinnu lasteaias helises sellel aastal koolikell seekord siis Siiliderühmale, mis on juba 19. lend ja kooli sai saadetud 14 väga toredatning tublit last. Õpetajad Kaja Lichtfeldt, Karin Abe ja õpetajaabi Helle Kungur saatsid oma rühma kooli kerge südamega, sestlapsed on tublid, hakkajad ja ühtehoidvad.Tõsise töö ja mängu vahel toimus viimase aasta jooksul palju ühiseidväljasõite ja põnevaid tegemisi: käik Tallinna Nukuteatrissevaatama etendust „Cosette“, jõululaada korraldamine, TallinnaKadrioru lossi külastus, Paldiski Linnaraamatukogu külastus, hüvastijätukontsertoma maja lastele ja töötajatele, esinemised Laulasmaarahvatantsupäeval, Paldiski perepäeval ja veel palju muid toredaidüritusi. Kõik need ühised väljasõidud ja koostoimetamisedon lapsi arendanud, neid liitnud ja aidanud koos tegutseda toredaja sõbraliku rühmana.Õppeaasta lõppes piduliku aktusega, päris viimaseks ühiseks ürituseksjäi aga väljasõit Haapsallu Iloni Imedemaale, kuhu kaasaolid kutsutud ka kõik lapsevanemad. Väljasõitu toetas rahaliselt kaPaldiski Linnavalitsus ja transpordi eest hoolitses 1. Jalaväebrigaad.Lõpetuseks soovime veel kord südamest tänada kõiki vanemaidhea koostöö eest, aga eriline tänu kuulub teile, lapsevanemad TriinUusberg, Triin Puusepp, Triin Õim ja Eddy Tulko!Laulasmaa rahvatantsupäev (foto: Erica Pärt)Meie lõpetajad (foto: Triin Õim)Samuti täname kõiki lapsevanemaid lasteaiale ja rühma personalilelasteaia lõpetamise puhul tehtud armsate kingituste eest ja veelkordsuur tänu ka kõikidele meie väljasõite toetanud ettevõtetele!Siilikeste magus tort (foto: Triin Õim)Ilusat suve teile kõigile!Karin AbeLasteaia Naerulind õpetajaLõpuõhtu Sipsiku lasteaias30. mail toimus Sipsiku lasteaias ettevalmistusrühma „Božja korovka“ laste lõpuõhtu. Lõpupidu on unustamatu sündmus.Lapsed tegid selleks ettevalmistusi terve õppeaasta vältel: valmistasid ette kontsertprogrammi ning rõõmustasid õpetajaidja lapsevanemaid oma esinemisega. Pidu kujunes tõeliselt meeldejäävaks sündmuseks: lapsed tantsisid valssi, Venerahvatantsu, polkat ja kaasaegseid tantse; kõlasid laulud;toimusid konkursid, kus lapsed said näidata headkooliks ettevalmistatuse taset. Lausuti tänusõnadsuurepäraste rühmaõpetajate Lidia Averina, LeonillaHarinenkova ja Valentina Ivanova, eesti keele õpetajaNatalja Žukova ning muusikalise juhendaja AllaKapluni aadressil. Lasteaia lõpetajad, lapsevanemadja õpetajad tänavad Paldiski linnavalitsust linnapeaKaupo Kallase ja abilinnapea Kersti Väinsalu isikuslastele tehtud kingituste ning peo korraldamisekseraldatud rahalise toetuse eest.Tatjana LindebergSipsiku lasteaia direktor10 Paldiski Linnaleht nr. 6/107


l i n n a l e h t • n r . 6/107 2012Amandus Adamsoni muuseum teeb tänuväärset tööd13.juunil toimus Amandus Adamsoni Ateljeemuuseuminõukogu koosolek, kus lisaks mitmetelemuudele küsimustele arutati ka 2012.a.tegevuskava. Juhataja Riina Kangro andis nõukoguleülevaate I poolaasta tegevustest ning suvistestplaanidest. Suviseks põhiürituseks peabmuuseumirahvas kunstisuve pealkirjaga „Märkakunsti Paldiskis“, mille raames toimuvad samanimelinefotokonkurss, kunstilaager lastelening keraamika ja siidimaali õpitoad täiskasvanutele.Teatrihuvilistele teadmiseks, et pärimusteater„Loomine“ esitab muuseumi hoovisseitse etendust „Adamson: kujud ja killud“. Lavastuson loodud Adamsoni elu põhjal, osadeson näitlejad Marilyn Jurman, Külli Reinumägija Maarius Pärn.Rõõm on tõdeda, et Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumkorraldab kunstihuvilistele mitmeidväga huvitavaid näituseid muuseumi kõrvalhoones.Võimalik on näha akvarellikunstnikuValli Lember-Bogatkina, keraamiku HeleneKuma ja varvaste abil maaliva Tiia Järvepõld´itöid. Samuti on võimalus tutvuda ka Paldiskistegutseva laste loovarengu stuudio Bjarte ningmuuseumis tegutseva loovusringi õpilastöödenäitustega.Paldiskit külastavad ekskursioonigrupid jõuavadüha rohkem ka Ateljeemuuseumisse ja leiavadsiit eest armsa suveateljee, kus elas ja töötasEesti üks tuntuim kunstnik Amandus Adamson.Virtuaalmuuseumis saab tutvuda temaparimate töödega ja kindlasti ei saa märkimatajätta kaunist aeda, mis moodustab omamoodioaasi keset Paldiskit.Muuseumi nõukogul oli hea meel tõdeda, etAmandus Adamsoni Ateljeemuuseumi töötajadteevad väga suurt ja tänuväärset tööd lastega jasee on kõige olulisem panus kultuuripärandisäilitamisel. Loomulikult on sinna majja oodatudkõikidest vanustes inimesi ja see on koht,kuhu tahad ikka ja jälle tagasi minna.Suur tänu tehtud töö eest, ootame uusi ja põnevaidettevõtmisi ning kõikidele Paldiski linnaelanikele ning nende külalistele soovitankindlasti külastada meie linna armsat AmandusAdamsoni Suveateljeed.Regina RassMuuseumi nõukogu esimeesSIIDIMAALI JA KERAAMIKA ÕPITOADSEL SUVEL TOIMUVAD AMANDUS ADAMSONI ATELJEMUUSEUMIS TÄISKASVANUTELE MÕELDUD ÕPITOAD, MISKUTSUVAD KÕIKI HUVILISI SUURE KUNSTNIKU KODUKOHTA LOOMINGULISELT JA MÕNUSALT AEGA VEETMA.SIIDIMAALI ÕPITUBA7.juuli algusega 10.00Juhendaja: NATALJA KOTLJAROVAOsalistasu: 10 eurot (sisaldab materjali kulusid jakohvipausi)Saab teha SIIDISALLIKERAAMIKA ÕPITUBA1 KORD 22. juuli,2 KORD 1 või 2 august (kokkuleppel osalejatega)Juhendaja: KRISTI PITKANENOsalustasu: 24 eurot (sisaldab materjali kulusid jakohvipausi )Saab teha KRUUSI ja TALDRIKUÕööÕÕPaldiski Linnaleht nr. 6/107 11


Paldiski Põhjasadam avas suvehooaja linnassuure sportlik-meelelahutusliku üritusega9. juunil toimusid Paldiskis lahtised spordivõistlused, millesosalesid nii meie linna kui ka teiste linnade elanikud. Osalejadnäitasid oma oskusi mitmetel meeskondlikel spordialadel: niitänavakorvpallis, võrkpallis kui jalgpallis. Sportmängudes osalemiseksoli vaja vaid võistlemissoovi ja õigeaegselt ühes või teisesvõistluspaigas ametlikku registreerimist. 1., 2. ja 3. koha saavutanudvõistkonnad pälvisid Paldiski Põhjasadamalt autasuks karikaning medalid ja mälestusdiplomid. Spordivõistluste toimumiseajal mängis osalejate ja kaasaelajate hea tuju üleval hoidmiseks kamuusika.Pärast spordipäeva lõppu sisustati õhtu sütitava diskoga, milleksoli endise ohvitseride maja ette üles seatud suur telk. Diskoõhtulkõlas muusikat igale maitsele. Lisaks muusikale rõõmustasidpublikut tantsutrupi toredad etteasted. Õhtujuhid korraldasidmitmeid konkursse, mille peaauhinnaks olid Rocca al Mare kaubanduskeskusekinkekaardid. Ka see oli kingitus ürituse korraldajaltPaldiski Põhjasadamalt. Disko kestis kuni kella kolmeni öösel,ehkki tantsupõrandale kogunenud ei kippunud ka siis veel laialiminema.Paldiski Linnalehe toimetus*******************************************Tänusõnad ürituse korraldajailtTäname kõiki Paldiski elanikke ja külalisi spordiüritusel „Põhjasadamakarikas“ osalemise eest! Meie eriline tänu abi eest spordipäevaläbiviimisel kuulub Sergei Kruglovile ja Vladimir Ignatjevile.Suur tänu kaasabi eest ka Jaanus Saatile!Oleme rõõmsad, et üleskutse lükata kauaoodatud suvi käima positiivsesja aktiivses võtmes, leidis linlaste ja linna külaliste seashead vastukaja. Me arvestame oma algatustes alati elanike koostööja toetusega. Koos suudame muuta elu Paldiskis mitmekesisemaksja huvitavamaks. Head suvetuju ja lõõgastavat puhkust teilekõigile!Paldiski Põhjasadama (Paldiski Sadamate AS) juhtkond*******************************************Arvamused ja vastukajad9. juunil osalesid Paldiski aktiivsed noored Põhjasadama toetuselspordipäeval „Põhjasadama karikas“.Hoolimata halvast ilmast ja teistest samal päeval toimunud üritustestosales tänavakorvpalli võistlustel viis täiskasvanute võistkondaPaldiskist, Keilast ja Tallinnast ning kolm koolilaste võistkonda.Esimese koha saavutas kaasakiskuvas võistluses meeskond„Nimetud“ (Kulder ja Kristjan H., Erki Ruben, Anti Rõmmel),teise koha meeskond „Koat“ (Alvar Suun, Toomas Timma, HenriAimre) ning kolmanda koha meeskond „Old School“ (DmitriKrasilnikov, Dmitri Breus, Dmitri Smolikov, Kristjan Anderson).Õpilaste kategoorias saavutas esikoha võistkond „My pride“(J. Šimanski, A. Šenderjuk, A. Sovmer) ja teise koha võistkond„Laikers“ (V. Andrejev, M. Monahh, D. Rezanov). Tütarlastest,kes võistlesid õpilaste kategoorias, tuli esikohale võistkond „PakriSK“ (A. Sahharova, A. Golub, L. Mitrevskaja).Võrkpallis võistlesid selle spordiala tõelised armastajad ning esikohaletuli võistkond „Paldiski VK“ (Vlad Bankovski, AleksandrGavrilov, Aleksandr Šenderjuk, Marina Šenderjuk, Sergei Kruglov),teisele kohale võistkond „Rae“ (Andres, Meelis, Margus,Peeter, Mare) ning kolmandale kohale võistkond „Volle“ (Virgia,Daniil, Slavik, Joseph).Võistluste korraldus oli väga heal tasemel. Osalejad tänavad võistlustekorraldajaid Jelena Villmanni ning Vadim ja Dmitri Silitšenkotning suure rahalise ja moraalse toetuse eest Paldiski Põhjasadamatja isiklikult Aleksei Tšuletsi! Jääme ootame uusi samalaadseidspordipäevi!Sergei Kruglov*****************************************************************************Arvan, et jalgpall jääb Paldiskis alatiseks kõige armastatumaksspordialaks. Jalgpallimängu energia ei ole võrreldav ühegi teisespordiala omaga. Seetõttu on väga tore, et tänu Põhjasadamale olilinlastel võimalus nautida puhkepäeva täis hasartset sportlikkuvõitlust.Jalgpalliturniir Põhjasadama karikale kestis üle nelja tunni. Kokkuosales viis meeskonda. Tahaksin suure uhkustundega nentida,12 Paldiski Linnaleht nr. 6/107


et esikoha saavutas klubi FC Majak (klubi koondmeeskond), teisekoha Rummi jalgpalliklubi külalis-koondmeeskond ning kolmandaleauhinnalisele kohale tulid Pakri SK mängijad.Tänan kõiki mängijaid osavõtu eest ning suur tänu ühtlasi ka kaasaelajatele!Halva ilma tõttu jälgisid paljud pealtvaatajad turniiriPaldiski perepäevJaanipäev Paldiskisl i n n a l e h t • n r . 6/107 2012naabermajade akendest, ent hoolimata tugevast tuulest ja pidevaltkallavast vihmast oli ka staadionile kogunenud hulgaliselt kaasaelajaid.Veel kord suur tänu kõigile!Vladimir Ignatjev16. juunil oli Paldiskis perepäev. Kokkutulnuteleesinesid meie linna sportlasedTaekwon-do`st. Samuti astusidüles ansambel Meloodia, PaldiskiNaisteklubi ning lasteaia Naerulindpisikesed esinejad. Perepäeva avas PaldiskiLinnavolikogu esimees NikolaiPitšugov. Palju tegevusi oli mõeldudlastele. Lapsed said sõita ATVga, tehalustakaid näomaalinguid, hüpata batuudil ning süüa suhkruvatti. Perepäev möödus rõõmsalt ning seda soosis ka päikesepaistelineilm. Perepäeva juhtis Artur Raidmets ning samal päeval toimus ka laat. Linnarahva tänu kuulub Kaitseväe Peastaabile, kelle kutsel tuliesinema ansambel „Meie Mees“ ja nende meeleolukas kontsert lõpetas perepäeva linnapargis.Jaanituli on Paldiskis traditsiooniliselt Muula mägedes. Jaaniõhtu algas 23. juuni õhtul kell 7 lastele mõeldud mängudega. Tund hiljemtõi kaitseliitlane Jüri Viljaste Paldiskisse võidutule, millest süüdati jaanituli. Kõnelesid volikogu esimees Nikolai Pitšugov ja abilinnapeaKersti Väinsalu. Tantsuks mängis ansambel RIFF ja õhtujuht oli Toomas Lumi. Mänge korraldati nii lastele kui täiskasvanutele.Jaanituli lõppes kella 1 paiku öösel.SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) eesmärk on aidatakaasa Harju maakonna terviklikule ja jätkusuutlikule arengule.Oleme toeks Harjumaa ettevõtjatele, kodanikeühendustele ja omavalitsustelekohalikku arengut toetavate ideede elluviimisel ja omavahelisekoostöö arendamisel lähtudes maakondlikust tasakaalustatud regionaalarengust.Sulle, hea Harjumaa ettevõtja ning kodanikuühenduse esindaja, onmeie konsultatsioonid TASUTA! Korraldame koolitusi, vahendamerahastus- ja koolitusuudiseid, algatame projekte ja oleme partneriteksmaakondlikes suurprojektides.HEAK teenused:1. ETTEVÕTJATE NÕUSTAMINE (alustavad ja tegutsevad)• Ettevõtte asutamine, äriidee analüüs• Äriplaani, finantsprognooside, projektide koostamine• Rahastusvõimalused EASist, Euroopa Liidu fondidest• Tegutseva ettevõtte arendamine• Abistamine investorite leidmisel• Harjumaa turismitegevuse koordineerimine• Noorte ettevõtlikkuse toetamine2. KODANIKEÜHENDUSTE NÕUSTAMINE• Ühenduse asutamine ja registreerimine, registris muudatuste tegemine• Organisatsiooni arengukava, strateegia ja tegevuskava koostamine• Raamatupidamise sisseseadmine, maksude ja aruandluse nõustamine• Seadustega seonduvad küsimused• Rahastusvõimaluste leidmine• Projektiidee analüüs, taotluste ja aruandluse koostamine• Projekti juhtimine ja elluviimine3. KOHALIKE OMAVALITSUSTE NÕUSTAMINE• Arengukavade nõustamineo Kohalike omavalitsuste ja piirkondlike arengukavade koostamisenõustamineo Kohalike omavalitsuste ja piirkondlike arengukavade elluviimiseksvajalike finantsvahendite leidmine• Projektide nõustamineo Projektiidee formuleerimise ja hindamise nõustamineo Projektide finantseerimisallikate leidmise nõustamineo Projektide kirjutamise nõustamineo Projektide nõustamine teostusfaasisHEAK kuulub maakondlike arenduskeskuste võrgustikku. Meie headkoostööpartnerid on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), HarjumaaOmavalitsuste Liit (HOL) ja Kodukant Harjumaa.Konsultatsioonile registreerumiseks helista 656 6641, 656 6522 või saadae-kiri info@heak.ee. Jälgi ka uudiseid meie kodulehel www.heak.ee.Paldiski Linnaleht nr. 6/107 13


LÕHKUMISED TEEVAD MEELEHÄRMIPolitsei andmetel on lõhkumiste taga enamastinoored, kes vandaalitsedes üritavad üksteiseleoma julgust näidata.Küllap on kõigile jäänud silma nii lõhutud aknadkui laialiloobitud rämps ja pudelid. Need,kelle vara vandaalid on kas lõhkunud või rikkunud,on nördinud.Vandalismiaktide sagenemist on märgatudnäitkes EELK Paldiski Nikolai kiriku ümbruses.Paari nädala jooksul lõhuti teadetetahvliklaas kolm korda. Korduvalt on lõhutud kiirabiaknaid, lükatud ümber konteinereid ning konteineritesisu puistatud ukse ette. Jaanipäeva eelprooviti jõudu uste ja lukkudega ning saadi jaguPõhjasadamale kuuluva hoone, Peetri 31 lukust.Need on vaid mõned näited. Inimesed kurdavad,et kartes kättemaksu ja uusi lõhkumisi, eijulge nad iga kord politseid teavitada. Linnavalitsusepoole on linnaelanikud pöördunud sooviga,et paikades, kus rohkem vandaalitsetakseoleksid turvakaamerad.PALDISKI LINNALEHEKÜSIMUSTELE VASTAB PALDISKIKONSTAABEL KRISTI RUUSMAAPaldiski linn on viimasel ajal hädas vandaalitsejatega.Kui suur see probleem politseilepaistab?Politsei andmetel ei ole vandaalitsemiste arvPaldiskis kasvanud. Viimase kuu aja jooksulon meile teadaolevalt lõhutud kaks aknaklaasi.Nende juhtumitega seotud alaealised on politseileteada ning menetlused käivad. Samas võibolla toime pandud mitmeid lõhkumisi, millestpolitseile ei ole teada antud.Kes on lõhkujad?Tavaliselt on lõhkumiste ja muude sellelaadsetevaravastaste süütegudega seotud noored, kes eisuuda oma energiat kuidagi muud moodi ärakulutada. Võib täheldada, et nii kui ilusad ilmadpeale hakkavad ja kool läbi saab, siis hakkavadnoored endale tegevust otsima ja ka teineteiseleoma julgust demonstreerima. Samuti on sellistejuhtumitega üldjuhul seotud alkoholi tarbimine.Mida saaks teha selleks, et vandaalitsemiseletuleks lõpp?Kõige tähtsam roll on selliste süütegude ärahoidmisellastevanematel, kes peaksid huvitundma, millega nende võsukesed oma vabaaega täidavad ja millises seltskonnas liiguvad.Lastele peaks võimaluste piires pakkuma suvevaheajakssisulisi tegevusi, et neil jääks vähemaega ja energiat niisama jõlkumiseks. Kindlastion oma roll nende tegevuste leidmisel ka omavalitsusel,nii mitmeski Eestimaa kohas on selleleesmärgil loodud näiteks õpilasmalevad jamuud programmid.Mida soovitate neile, kes märkavad noori alkoholitarbimas ja lõhkumas?Oluline on kogukonna reageerimine ehk naabrivalve.Kui keegi ikka näeb noori midagi lõhkumasvõi ka alkoholi tarbimas, siis tuleks sellestkindlasti teada anda konstaablile või vähemaltlaste vanematele. Kõige hullem on selliste juhtumitepuhul ükskõiksus ja silma kinnipigistamine.Sellest probleem ära ei kao, pigem võib hoopishullemaks minna. Kindlasti ei maksa karta,et politseile teataja isik saab kõigile teatatavaksning teatajale võivad sellest probleemid tekkida.Paldiski Linnaleht14 Paldiski Linnaleht nr. 6/107Suvi on ja peakski olema muretu ja lõbus aegkõigile lastele ja noortele. Ometi tuleb tähelepanupöörata ka mõnele ohukohale, mis võivadpika vaheaja tõsiselt ära rikkuda ning halvemaljuhul mõjutavad noort terve ülejäänud elu.Üks olulisemaid põhimõtteid, mida alati ningkindlasti ka suvevaheajal järgida on enesehoidmine liikluses. Kuna kevadest sügiseni onkaherattaliste kõrgaeg, on mõistlik meelde tuletadajalgrattureid puudutavad liiklusreeglid.Esmatähtis on enne liiklusesse suundumisttunda kõiki põhilisi reegleid ja märke, et mitteristmikel ohtu sattuda. Pahatihti näeme, kuidasrattur sõidab osa ajast jalgratturitele kehtivatenõuete järgi, ent vahepeal kasutab jalakäijaõigusi – näiteks punase fooritule korral põigataksekõnnitee kaudu ülekäigurajale jne. Needmanöövrid tekitavad liikluses suurt segadust javõivad jalgratturile kurvalt lõppeda.Tähelepanelik tuleb olla ka sõiduteed ületades.Eelmisel aastal jõustunud liiklusseaduse muudatusannab jalgratturile õiguse ületada vöötradarattalt maha tulemata. Väga oluline on agatähele panna, et sellises olukorras pole ratturilautode suhtes eesõigust ning sõita tuleb jalakäijakiirusega.Kuna kaherattaline on liikluses alati ohustatumpool ja saab autoga kokkupõrkel tõsisemaltviga, tuleb ennast maksimaalselt kaitsta janähtavaks teha. Alla 16-aastastele jalgratturiteleon kiiver kohustuslik, kuid soovitame ka vanematelsõitjatel seda kasutada, et kukkumise võikokkupõrke korral oma pead kaitsta. Turvalisuseeesmärki teenib ka liiklusseaduse punkt,mille kohaselt on jalgrattal kohustuslik ees valgeja taga punane helkur ning pimedal ajal sõitespeab ees põlema valge ja taga punane tuli.Iseseisvalt võib laps sõiduteel jalgrattaga sõita,kui ta on kümneaastane või vanem ning läbitudon koolitus ning saadud juhiluba. 8-aastane võivanem võib sama teha lapsevanema nõusolekulja täiskasvanu vahetu järelevalve all. Eelmiseaasta juunis korraldas noorsoopolitsei lastevanematepalvel Paldiski linnas jalgrattalubadesaamiseks kursused, mille läbis 25 last. Aastahiljem on kurb tõdeda, et kursused läbinud lapsedei kasuta oma õpitud teadmisi ega ole alatieeskujuks teistele jalgrattaga liiklejatele. Sõidetakseikka ilma kiivrita, ei kanta kaasa jalgrattalubaning esineb muid rikkumisi. Usun, et liikluskultuurija ka muu seaduskuulekuse kujundaminealgab juba lapseeast ning kodust. Liiklusseaduslubab juba 14-aastast ka rahatrahvigakaristada, kuid usun, et selline mõjutusvahendpeaks jääma tõesti äärmuslikeks olukordadeks.Igapäevaselt peavad kõik lapsevanemad ise olemapiisavalt nõudlikud ning ka eeskujulikud, etlapse turvalisusele mõeldaks ka ilma trahvihirmuta.Vanemate laste meelepäraseim kaherattaline onmopeed, mida eelmise aasta juulist käsitletaksemootorsõidukina. See tähendab, et mopeedpeab olema registreeritus, sellel peavad olemariiklikud registreerimismärgid, sõiduk peabvastama kehtestatud tehnonõuetele ning neilelaieneb ka kohustuslik liikluskindlustus. Liiklusesosalemiseks peab juhil aga olema mopeedivõi muu kategooria mootorsõiduki juhtimisttõendav juhiluba.Suur suvi ongi juba käes ja soe ilm kisub lapsirohkem õue. Noored küsivad sageli, kui kauavõivad nad olla õues õhtusel ajal. „Paldiski linnaavaliku korra ja heakorra eeskiri“ ütleb, etPaldiskis on alla 16-aastasel keelatud avalikuskohas ilma täiskasvanud saatjata viibida kella23-st kuni 6-ni ning 1.juunist kuni 31.augustinisüdaööst kuni hommikul kella 5-ni. Sellise piirangutaga on alaealise kaitse printsiip. Eelkõigepeavad lapsed ikka kodus olema vanemategakokkulepitud ajaks ning seadus annab ainultn.ö maksimaalsed piirid.Rõõm näha, kuidas noored spordivad Paldiskilinnapargi taga platsil. Enamik neist on jubatäiskasvanud. Kuigi kirjutamata reegel ütleb, etsport ja tervisele keelatud ained ei lähe kunagikokku, on väga kahju, et kõige rohkem väljakutsedsaab politsei supikoja juurde, kus nn spordiüritusepealtvaatajad tarbivad alkoholi ningrikuvad avalikku korda.Iga uudishimulik laps ja tubli nooruk leiabendale Paldiskis tegevust. Meil on ilus loodus,meri linna lähedal. Terve suvi töötab Noortekeskusja raamatukogu. Usun, et siiski tuleksvõimalusel rajada rohkem vabaaja veetmise võimalusinoortele. Praegu on ikkagi nii, et mõistlikkuja piisavalt huvitavat tegevust ei leita ningotsitakse võimalusi olla ka n.ö täiskasvanutepilgu alt eemal. Selleks kasutatakse ära meiepaljusid suvilapiirkondi. Suvilas käiaks tihtiomapead ning suurte seltskondadega, kuhu pahatihtilisandub ka täiesti võõraid inimesi. Siinpeaks lapsevanema olema tähelepanelikud ninglähtuma reeglist „usalda aga kontrolli“. Lapsevanemanalihtsalt tuleb huvi tunda, millega jakellega koos lapsed vabal ajal tegelevad, suhtlevadvõi kus viibivad, et ennetada võimalikkeprobleeme.Praegu on üks olulisemaid probleeme, milleganoorsoopolitsei tegeleb, alaealisele alkoholi ostmineja müümine. Lisaks alkoholi tarvitamiseleon väga suureks probleemiks saanud ka tubakatoodetetarvitamine ja seda just noorte tüdrukuteseas. Alkoholiseadus keelab alaealisele alkoholija tubakatooteid osta ning ka müüa, kuidtihti ostavad joogid ja sigaretid täiskasvanud„sõbrad“ ning pärast pidutsetakse ja tarvitatakseostetut koos. Statistika järgi proovib enamikalaealisi alkoholi kas kodus või noortepeol. Juhul,kui perekonnaliikmed omavahel hästi suhtlevad,on üksteise eluga kursis ja aitavad ningtoetavad üksteist, siis kaovad need n.ö teismilistemured kiiresti ära. Politsei kogemus näitab, etalaealised saavad end ohustavad käitumisest arukiiremini, kui lapsevanemad teevad koostöödpolitseiga ja sotsiaaltöötajaga. Sellisel juhul saavadnoored eksimusest aru ning tavaliselt needteod ei kordu. Seega on hea suhtlemine vägaoluline võti ka pealtnäha väikeste probleemidelahendamisel, mis reageerimata jätmisel võivadviia väga palju suuremateni.Oma poolt soovin kõikidele ohutut suve jamõistlikkust õppida mitte enda vigadest, vaidteha järeldused oma sõprade ja tuttavate eksimustest.Valeria SiminkonoorsoopolitseinikLääne-Harju politseijaoskond


NAISKODUKAITSE – igale naisele midagi!Naised tulge riiki kaitsma? Kõlab intrigeerivalt?Tegelikult saab oma riigi kaitsesse panustada kapüssi kätte võtmata. Naiskodukaitse on üle-eestilinevabatahtlik naisi koondav organisatsioon,mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonnaarengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanikeharimise ning isamaaliste traditsioonidehoidmise.. Naistele on antud võimalus suurendadaiseenda, oma lähedaste ja laiemalt kogurahva turvalisust.Naiskodukaitse ajalugu ulatub aastasse 1924,mil loodi Naiskodukaitse esimesed jaoskonnad,sel hetkel veel Kaitseliidu naisüksuste nime all,kuid juba aastal 1927. moodustati Kaitseliiduülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonNaiskodukaitse (esialgse nimega ”Kodukaitsenaisühing”). Tol ajal olid peamisteksülesanneteks sanitaar-, toitlustus-, varustus-,majandus-, propaganda- ja noortetöö. Hiljemlisandusid spordi- ja sideeriala. 1935. aastal pidiNaiskodukaitse kaasa aitama sanitaarvarustusemuretsemisele, haiglate ja toitlustuspunktideorganiseerimise kavade väljatöötamisele ningvajaliku sanitaar- ning toitlustuspersonali väljaõpetamisele.Mida me teeme tänapäeval? Praegusel ajahetkelon Naiskodukaitses võimalik samuti tegeledameditsiini, toitlustuse, side- ja staabitööga,võtta osa avalike suhete erialagrupi tegevustestning tagada formeerimist. Oluline osa on noortegategelemisel olles Kodutütarde juhiks. Naiskodukaitsepeab oluliseks tervislikke eluviiseja liikumist, seega on moodustatud ka spordigrupid,et ka võistelda nii rahvaspordi kui militaarvõistlustel.Oma pikkade traditsioonidehoidmiseks saab osa võtta ka kultuurilistesttegevustest kultuurigrupis. Seega katab üks organisatsioonväga laia tegevuste spektri, millestkindlasti leiavad oma väljundi nii nooremad kuika eakamad naised.Naiskodukaitses osalemine on kõige parem viisnaistel olla kaasatud ja panustada riigikaitsesse.l i n n a l e h t • n r . 6/107 2012Naiskodukaitse organisatsioon tõstab esile isamaalisiaateid ja traditsioonide hoidmise ningaitab kaasa kaitsetahte kasvatamisele, kodanikejulgeoleku kindlustamisele, enesearendamisele,ühiskondliku tegevuse ja tervislike eluviisideharrastamisele.Nii on toimetanud ka kogu Harju ringkond –toetanud oma tegevusega Kaitseliitu osaledesformeerimisel, tagades esmaabi ja toitlustamisemeeste õppustel; kasvatanud ja õpetanud järelekasvuNoorkotkaste ja Kodutütarde näol; tegelenudtervislike eluviiside propageerimisegaosaledes jalgsi- ja jalgrattamatkadel ning sportlikel,-militaarsetel võistlustel; tegelenud eneseharimisegaja teiste õpetamisega läbides vajalikudbaasväljaõpped, erialakursused ja jagadesteistega õpitut-kogetut ning tehes palju muudki.Alates 2012 aastast on taas loodud ka Paldiskinaiskodukaitse jaoskond. Soovid meiega ühineda?Võta ühendust- reinika.tatter@emt.eeGSM: 53409397 www.naiskodukaitse.eeIdeekonkursi „Milline võiks olla Paldiski vabaajakeskus“ võitjad kuulutati väljaPaldiski PerepäevalAprillis korraldas Heategevusfond Uus Laine ideekonkursi „Milline võiks olla Paldiski vabaajakeskus“.Konkursist võttis osa 150 inimest, pakkudes erinevaid ideid, milline võiksmeie linna vabaajakeskus olla. Kõige enam sooviti, et keskuses oleks kino, kohvik, skatepark,käsitöötoad, piljard, tantsukoht, lauatennis.Aprilli lõpus valiti välja parima idee esitaja ning lisaks loositi kõigi osalejate vahel väljaviis 30 eurost piletilevi kinkekaarti. Loosi tahtel võitsid 30 eurosed kinkekaardid MarionKoller, Marina Tsigina, Elga Sündema, Albina Stersleva ja Arno Allik. Parima idee autoron Kenneth-Martin Kreitsmann, kes sai auhinnaks 250 eurose Sportlandi kaupluse kinkekaardi.Kenneth-Martin Kreitsmanni idee tunnistati parimaks, kuna tema ideed sisaldasidtegevusi erinevas vanuses Paldiski elanikele.Jaanus SaatHeategevusfond Uus LaineParima idee autorile Kenneth-Martin Kreitsmannile auhinnaüleandminekorraldab konkursiAJALOOLINE PALDISKIHeategevusfond Uus Laine korraldab ajavahemikul25 juuni – 31 august 2012 Paldiski linna ja Pakri poolsaare ajaloo jäädvustamiseksja tutvustamiseks konkursi, kuhu oodatakse postkaarte, fotosidja muud pildimaterjali kategoorias:Nõukogude Liidu periood (kuni nõukogude armee lahkumiseni)Konkursil osalemiseks postita oma materjal Uus Laine facebooki lehele või saadajaanus.saat@paldiski.net. Samuti võid tuua pildid scanneerimiseks Uus Laine bürosseRae 38, Paldiski. Juurde lisa oma nimi ja kontaktandmed.Konkursi auhinnaks on fotoaparaat Canon!Parimad pildid leiavad väärika koha HeategevusfondUus Laine 2013. aasta kalendris!Konkursi auhinnad panevad välja Alexela Terminal ja Overall EestiHeategevusfond Uus Laine2012. aasta tegevused ja plaanidUus Laine jätkab aktiivselt erinevate ürituste ja kampaaniate korraldamist. Juunis algas fotokonkurss„Ajalooline Paldiski”. Konkursile oodatakse Paldiski linnast ja Pakri poolsaarest postkaarte,fotosid ja muud pildimaterjali. Konkursile esitatavad materjalid peavad olema seotud NõukogudeLiidu perioodiga Paldiskis (kuni nõukogude armee lahkumiseni). Konkursi peaauhinnaks onfotoaparaat Canon. Konkursi tingimustega saab tutvuda aadressil www.uuslaine.ee.Kindlasti jätkub ka beebikampaania, mille raames kingitakse kõigile 2012. aastal Paldiski linnassündinud lastele 100 eurone lastekaupluse kinkekaart. Praeguseks on kingitud juba 1400 euroväärtuses kinkekaarte.2012. aasta kuue kuuga oleme toetanud Bjarte Loovarengu kooli, tasunud kahe Paldiski lapseujumistreeningute arved ning aidanud Paldiski Nikolai kogudust raamatu väljaandmisel. Samution Uus Laine Paldiski Õpilasmaleva 2012 suurtoetaja.2012. aasta juunis toetas Heategevusfond Uus Laine Paldiski koolide abiturientide koolilõpuürituste läbiviimist ning seda enam kui 1000 euroga. Medaliga lõpetajatele kinkis Uus Laine50 euro väärtused Rocca Al Mare keskuse kinkekaardid. Lisaks toetati ühte abiturenti lõpukleidiostmisel.Juulis on plaanis korraldada traditsiooniline kirbuturg, millest saadav tulu läheb Paldiski Nikolaikiriku akende renoveerimiseks. Kirbuturule oodatakse kõiki linnaelanikke nii kauplema, kui kaostma.Jaanus Saat Heategevusfond Uus LainePaldiski Linnaleht nr. 6/107 15


Pakri poolsaarele kerkis üheksa uut tuulikutEesti Energia ehitas Pakri poolsaare põhjatippuüheksa uut tuulikut, mis hakkavad tootmaelektrit umbes 20 000-le keskmise tarbimisegaEesti perele.Aastas hakkavad Eesti Energia tuulikud tootmaRootori tõstmine Paldiski tuulikupargis (allikas:http://picasaweb.google.com/energia.album)Ükski laps maailmas ei peaks oma elu kaotamaüksnes oma sünnikoha tõttu. Paljudes maailmapaigus on inimväärsest elust puudu kõigelihtsam – puhas joogivesi, mõned lihtsad ravimidja kaitsesüstid.Meie kõigi kohustus on aidata maailmas meeleheitlikesoludes olijaid. Kaks miljardit inimestpeab saama hakkama ühe euroga päevas. Üksviis abistamiseks on arengukoostöö.Üheks suurimaks üleilmseks humanistlikukseesmärgiks on vähendada absoluutses vaesuseselavate inimeste arvu. Kui Eestis loetakse absoluutsevaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekutinimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot.See tähendabki, et põhivajaduste nagu toit,peavari, haridus ja tervishoid jaoks on umbesüks euro päevas.On inimlik ja loomulik, et edukamad riigid jarahvad aitavad kaasa abivajajate arengule. Üheksselliseks abi ja tuge vajavaks riigiks oli alles hiljutika Eesti. Mäletame hästi 1990ndate algust jaseda, kui palju välisabi meie arengule kaasa aitas.Nüüd, kui kuulume maailma mõistes edukateriikide hulka, on meie kord olla toeks teistele.Me ei ole küll veel jõukaima ühe protsendi hulgas,kuid maailma mõttes on Eestisse sündiminenagu loterii peavõit.Suurim globaalne kriisViimase aja üheks suurimaks globaalseks kriisikson praegu lääne- ja kesk-Aafrikas kasvav toidukriis.Ameerika Ühendriikide suurusega võrreldavalmaa-alal on üle 18 miljoni (!) inimese sattunudeluohtlikku olukorda, sest nende elupaikon kõrbestumise ja teiste loodusliku keskkonnaeripärade tõttu muutunud ebasobivaks. Kliimamuutustesttingitud vähese vihma tõttu hävinebviljasaak ja kariloomad surevad. Maailmakõrged toiduhinnad muudavad aga igapäevasesöögipoolise üle mõistuse kalliks. Sealsed inimesedei ole selle olukorra tekkimises ise süüdi jaoleks vääritu lasta inimestel surra rahvusvaheliseüldsuse ükskõiksuse tõttu. Välisabi tehnoloogiaja toidu näol saab päästa miljoneid lapsi näljast.Koostöö on arengu võti16 Paldiski Linnaleht nr. 6/107Arengumaad – mis see meie asi on?Pragmaatiliselt tasub meil aga meeles pidada,et Eesti ei ole üksik saar ookeanil. Nii ei tunne,näiteks, haigused riigipiire ja eluohtlikud tõvedvõivad kiiresti levida üle maailma. Ka Põhja-Aafrikapoliitiliste rahutuste järel tõusnud bensiinihindja kliimamuutuste tõttu kallinenud kohvion tõestanud, kui tihedalt oleme kogu maailmagaseotud ainuüksi oma rahakoti kaudu. Rääkimatamigratsioonist tingitud pingetest. Kui meei hoolitse probleemide lahendamise eest laiasmaailmas, jõuavad need pigem varem kui hiljemmeie koduõuele.Lahendused maailma valupunktidele ei ole agakergete killast, sest samaaegselt peab tegelemamitme tõsise küsimusega. Maailmas on arengukoostööalustaladeks ÜRO liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti poolt kokku lepitud 8 aastatuhandearengueesmärki aastaks 2015. Sihtidekson vaesuse ja nälja likvideerimine, laste suremusevähendamine, inimeste tervise parandamine,alghariduse kättesaadavuse suurendamine, võrdõiguslikkuseedendamine ja loodussäästlikumakeskkonna tagamine.Eraldi tasub välja tuua vajadust luua naistelesuuremaid võimalusi iseenda ja oma kogukonnaelu kujundamiseks. Elu on näidanud, et andesarengumaade naistele põllumajanduses meestegavõrdse juurdepääsu maale, turgudele ning hariduselesuureneb tootlikkus vähemalt viiendikuvõrra.Eesti ja teised riigid saavad kõikide nende probleemidelahendamiseks palju ära teha ja meieülesanne kodanikena on oma valitud esindajatelttegutsemist nõuda. Antud rahvusvahelistestarenguabi lubadustest peab kinni pidama. Näitekson Eesti ÜRO lastefondi UNICEFi kaudutoetanud Elevandiluuranniku vägivallas ja kokkupõrgeteskannatanud lapsi ja naisi ning puhtajoogivee puudumisest ja halbadest sanitaartingimustesttulenevate haiguste ohu vähendamistPakistanis. Aastaid on Eesti riik abistanud kaGruusiat, Moldovat ja teisi saatusekaaslasi omariikide üles ehitamisel meie 20-aastase kogemusepõhjal.Oma panuse annavad ka mitmed vabaühendused.Näiteks on ühendus Damota ehitanud67 GWh elektrienergiat, mis võimaldab kokkuhoida 94 000 tonni põlevkivi ning õhku jääbpaiskamata 70 000 kuupmeetrit süsihappegaasi.„Kuigi tuulikud ei saa katta Eesti baasvajadustelektri osas, on keskkonnamõju vähendamise jatootmise mitmekesistamise seisukohalt olulinevõtta põlevkivi kõrval kasutusele ka taastuvadenergiaallikad,“ sõnas Eesti Energia taastuvenergiaja väikekoostootmise äriüksuse juhtInnar Kaasik.Eelmisel aastal tootis Eesti Energia taastuvatestenergiaallikatest 408 GWh elektrit, sh 94 GWhtuulest. Tänu sellele hoiti elektritootmises kokku570 000 tonni põlevkivi ning õhku jäi paiskamata490 000 tonni süsihappegaasi.Uute tuulikute nimivõimsus on 2,5 MW ningtuulikupargi võimsus on 22,5 MW. Tuulikutekõrgus maast tiiva ülemise tipuni on 135 meetrit,tiiva pikkus on 50 meetrit ja tiibade täisulatus100 meetrit. Nüüd käivad tuulikupargisettevalmistused elektriliitumise lõpetamiseks.Eesti Energia müüb tuulest ja veest toodetudkeskkonnasõbralikku elektrit Rohelise Energiamärgi all. Hetkel tarbivad Rohelist Energiat6500 majapidamist ja ettevõtet mahuga 35GWh aastas. Seda on umbes sama palju kui Paidelinna aastane elektritarbimine.Tuulikute ehitusega tegeleb rahvusvahelinetuulikutetootja GE Energy. Eesti Energia ja GEEnergy sõlmisid lepingu tuulepargi rajamiseksPakri poolsaarele eelmise aasta juunis. Tuuleparkvalmib 2012. aasta suvel.Eliis VennikEesti EnergiaEtioopia vaesesse külasse Eesti annetajate toelkoolimaja ja ühenduse Mondo kaudu saameoma sõpradele teha eetilisi kingitusi, mille tulugatoetatakse lesknaiste toimetulekut Ghanas. Heategusidei pea alati rahas mõõtma, aga kõigest40 euro eest saab Keenias üks lapse terve aastakoolis käia.Muuda ennast, muutub maailmMe oleme kõik maailma kodanikud. Seda ka siis,kui ei reisi palju ringi. Juba hommikusöögilauasmõjutame oma otsustega maailma käekäiku. Ostesnäiteks õiglase kaubanduse märgiga kohvi,teed, banaane või kasvõi šokolaadi võime ollakindlad, et meie pisikese naudingu nautimisenimel ei ole lapsed pidanud istandustes orjatöödtegema.Ka meie rõivad muudavad maailma. Kui tahamekindlad olla, et meie lemmiksärk toodeti loodusesseja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis võimešopata ökopuuvillast toodetud tekstiilikaupapakkuvates poodides. Kerge lahendus on ka taaskasutusning moetrendide jälgijatele pakuvad lahendusiupcycling tooted.Kliimamuutuste vähendamiseks peame agamuutma oma eluviise säästlikumaks. See ei eeldasugugi kardinaalseid muutusi või kõikidest mugavustestloobumist. Alustades lihtsatest igapäevastestasjadest, nagu kilekottidest loobumine,elektrienergia säästmine või prügi sorteerimine,anname juba olulise panuse. Suvel võiks autoasemel liigelda ka jalgrattaga.Peame end eurooplasteks ja hindame neid väärtusi,mis on loonud Eestist meile mõnusa kodupaiga,kuid selleks, et kõik lapsed maailmas saaksidnautida inimväärset elu, peame üha rohkemsuunama oma südame ja teod ka Euroopa kaardipiirjoontest kaugemale.Evelin AndrespokArengukoostöö ÜmarlaudArengukoostöö Ümarlaud on 21 arengukoostöösja maailmahariduses osalevast Eesti vabaühendusestkoosnev võrgustik.


l i n n a l e h t • n r . 6/107 2012Paldiski kogudusedSaja aasta möödumise puhul keisrite kohtumisest PaldiskisEsimese maailmasõja eelõhtul(Järg. Artikli algust lugege numbrist 5/106, lk 11.)Püha heausklikkutsaari, märtritja strastoterpetsitNikolaid kujutavikoon, misasub Jordanville’iPüha Kolmainsusekloostris, New Yorgiosariigis.Baltiiski sadamastõstatatud erititähtsate teemadeseas oli keiser WilhelmII poolt väljapakutud projekt luua vastukaaluks AmeerikaStandard Oilile Euroopa naftatrust, mis oleksühendanud Euroopa naftatootja-maid (millinegeniaalne Euroopa Liidu idee ennetamine!) –Austria-Ungarit, Venemaad ja Rumeeniat. Poolaastat enne kohtumist Vene tsaariga tegi Saksamaakeiser ettepaneku selle idee elluviimisekska Emanuel Nobelile, arvestades tema üldistmuret vajaduse pärast astuda USA vastu majandussõtta,et saavutada Euroopa poliitiline sõltumatusAmeerika jõulisest ekspansioonist. Keiserarutas seda küsimust aktiivselt ka Kokovtsoviga,keda autasustas Saksamaa Musta Kotkaordeniga. Oma raamatus „Minu minevikust“(„Из моего прошлого“) (1903–1919) meenutabVladimir Nikolajevitš Kokovtsov: „Vestlusomandas eriti elava iseloomu ning ületas isegiõukonnaetiketiga lubatud piirid.” Hiljem kirjeldabta aga oma Saksa kantsleriga peetud vestluseiseloomu hoopis teisiti: „Ütlesin talle, et Saksamaasõjaline programm /…/ tekitab meie seasülimat muret. /…/ Olen veendunud sõjavastanening pean relvastuse pidevat kasvu mõningatesriikides kõrgeimal astmel ohtlikuks. See valmistabkõigi riikide avalikku arvamust ette selliselt,et sõjaline kokkupõrge on vältimatu. Hakkasinkantslerile seletama, et Venemaal ei ole pealetungiplaani,et Venemaa mõtleb ainult kaitsest,võimaliku kallaletungi tagasitõrjumisest. /…/Saksamaa kantsler ei jäänud oma vastuselgitusegamulle võlgu. Ta tundus mulle lihtsa, siiraja tõearmastaja inimesena. /…/ Teda hirmutabavaliku arvamuse ja tärkavatest Balkani sündmustestmõjustatud slaavi idee paratamatu jatugev mõju Venemaa valitsusele – seda enam, etta näeb, et meeleolud Prantsusmaal on muutumasüha enam ja enam murettekitavaks.”Olles realist ning teadvustades, et Venemaa eisaa katkestada oma liitlassuhteid Prantsusmaaga(riigiga, mis oli küll monarhiavastane ja revolutsiooniline,kuid mille eesmärgiks oli piirataSuurbritannia ekspansiooni, mis ähvardasnii Venemaad kui Prantsusmaad), oli kantslersügavalt kurb selle pärast, et 30 aastat tagasi oliSaksamaa traditsioonilises poliitikas Venemaasuhtes toimunud saatuslik pööre. Seepärast eijäänud nüüd üle muud, kui ohtlike sündmustearenemise vältimatut protsessi vaid ohjata,lootes sellele, et Saksamaal ja Venemaal onpalju ühiseid huve, mis sunnivad neid vaatamarelvastumisele kui vaid möödapääsmatule ettevaatusabinõule.Samuti puudutas kantsler kauue kahepoolse kaubandusleppe allkirjastamisevõimalusi, mis oleks aluseks kindlustundele Venemaaja Saksamaa rahuliku kooseksisteerimiseosas. Paraku ei saanud aga tollase Euroopa poliitilisemaastiku silmakirjalikkus ja vasturääkivuskuidagi jääda kajastumata ka kohtumisetulemustes.Pärast seda, kui Saksa laev Hohenzollern oliBaltiiski sadamast lahkunud, märkis tsaar NikolaiII vestluses Kokovtsoviga, et on kõnelustegakeiser Wilhelmiga ülimalt rahul, sest viimaneoli talle kinnitanud, et ta ei lase Balkani sündmustelteravamaks areneda ega kasvada üleilmsekstulekahjuks. Rahumeelse ja heatahtliku inimesenaoli tsaar neid tõotusi ja lubadusi kuuldesväga rõõmus, ent kainelt mõtleva riigipeanaoli ta samas sunnitud arvesse võtma tegelikkuasjade seisu Euroopas: „Aga ettevalmistusi tulebikkagi teha. On hea, et meil õnnestus mereprogrammellu viia, nüüd on tarvis valmistudamaakaitseks.”Samal ajal oli Balkanil lõpule jõudmas endisteTürgi territooriumide jagamise viimane etapp.Ka Itaalia hakkas äkki rahvusvahelises poliitikasaktiivsust ilmutama, pretendeerides uuekoloniaalimpeeriumi rollile, ning uute ambitsioonideraames haaras ta sisuliselt enda allaTripolitaania (Liibüa) ja mitu saart Egeuse meres.Türgis endas toimus 1912. aasta juulis vereturiigipööre ning uus valitsus oli valmis astumaItaaliaga rahumeelsetesse läbirääkimistesse.Balkanimaad püüdsid kriisiolukorda varasemaltvõimsas Türgi riigis ära kasutada ja olidvalmis seda ründama, et see täielikult tükkideksjaotada. Tsaar Nikolai II mõistis aga hästi,et Türgi Euroopa osa jagunemine võib kaasatuua konflikti ja sõja Euroopas, mistõttu taesines ootamatult Venemaale mittetüüpilisesrollis, teatades valmisolekust säilitada Türgipuutumatus. Selles avaldus tema tugev tahe ollarahusobitajaks, kes suudab vastu seista kiirekasu ja poliitilise edu ahvatlustele: „Tsaarile /…/avaldati suurt survet, kusjuures seekord mitteainult käputäie ministrite poolt, vaid ka märkimisväärseosa Vene ühiskonna poolt, kes nõudsidmeelitava ja tsaari südamele nii lähedaseloosungi all „Rist Püha Sofia katedraali tippu!”Venemaa sekkumist Balkani asjadesse. Tsaar saiaga selgesti aru, et selline sekkumine tooks kaasasõja Türgis ning see oleks ühtlasi algus sõjaleEuroopas. Ta ei allunud mitte mingisuguselemõjutamisele ega kergekäelistele soovitustele,vaid hoidis jätkuvalt kindlalt enda valitud positsiooni.”Samas kujunes aga Türgi sõdurite pooltMakedoonias Kočani külas pärast Makedooniarahvuslaste poolt heidetud pommi lõhkemisttoime pandud bulgaarlaste massimõrv ajendiksaktiivsele kampaaniale kogu Balkani ajakirjanduses.Tsaar Nikolai II rahusobituslikul algatusel otsustatikoostada Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa,Saksamaa ja Austria ühispöördumine Balkaniriikide ja Türgi poole hoiatusega, et „kuipuhkeb sõda, ei lase need riigid juhtuda nõnda,et konflikti tulemusena toimuksid mis tahesmuutused Türgi Euroopa osa territoriaalsesstatus quo’s“. 25. septembril 1912 kuulutas agatilluke Montenegro Türgile sõja. Balkani riigidarvestasid sellega, et eespool nimetatud suurriigidei jää oma hoiatusele kindlaks.Nii imelik kui see ka ei oleks, aga keiser Wilhelmsuhtus Balkani riikide algatustesse teatavalmääral kaastundlikult: „Las Balkani riigid näitavadennast. Kui nad Türgi otsustavalt alistavad,siis tähendab, et neil oli õigus ja nad on ärateeninud väärika autasu. Kui nad purustatakse,siis jäävad nad vaikseks ja püsivad pikka aegarahulikuna…” Sazonov ei olnud aga vastupidirahul sellega, et Balkani riigid, kes olid lubanudVenemaa tahtega arvestada, alustasid Venemaaleebasobival hetkel sõda. Sündmused arenesidomasoodu. Montenegro järel astusid sõtta Bulgaaria,Serbia ja Kreeka. Kuu aja jooksul Türgipurustati ning tema Euroopa valdustest jäi allesvaid Konstantinoopol, mis jäi Türgi koosseisuvaid tänu tsaar Nikolai II rahualgatustele.Kahe Balkani sõja ajalugu on eraldi teema, misväärib põhjalikku käsitlemist, kuid ei ole praegumeie ülesanne. Tuletame vaid lühidalt meelde,et selle sõja võitjad pöörasid vaid kuu aja jooksulomavahel tülli: sõda ja agressiivsed ambitsioonidpaljastasid eilsete liitlaste vahelised– eriti Serbia ja Bulgaaria vahelised vastuolud.Bulgaaria taotles Austria toel Balkani poolsaarelhegemooniat, mis viis ta kümnepäevasessesõtta oma endiste liitlaste vastu, kellega ühineska Türgi. Kokkuvõttes Bulgaaria alistati ning tajäi ilma suurest osast oma territooriumist, sealhulgasAdrianoopolist (praegu Edirne), mis tagastatiTürgile.25. juulil (7. augustil) 1913 kirjutati Bukarestisalla rahulepingule. Üks Prantsuse ajaleht kirjutas:„Pärast kümmet kuud rasket tööd saabusEuroopa jaoks koolivaheaeg.” See oli aga vaidillusioon: Euroopa lähenes aeglaselt, kuid kindlaltväga ohtlikule rajajoonele – katastroofile– ning mitte miski ei suutnud enam traagilistsündmuste käiku peatada. Omamoodi katseksjätkata kahe keisri rahusobitavaid kohtumisiBaltiiski sadamas kujunes nende viimane kokkusaaminemais 1913 Wilhelm II tütre ja Cumberlandihertsogi pulmade ajal. See kohtuminekulges kõigiti sõbralikus õhkkonnas, kuid eisuutnud enam kaasa tuua Venemaa ja Saksamaasuhete paranemist.(Jätkub ajalehe järgmises numbris.)Preester Valeri NazarenkoPaldiski Püha Georgi kogudusPaldiski Linnaleht nr. 6/107 17


De ventre matris meae vocavit me Dominus –Minu ema ihust on Issand mind kutsunudJaanipäev on Ristija Johannese sünnipäev ja siinkohal on hea andalühike ülevaade Ristija Johannesest.Ta sündis Jeesusest umbes pool aastat varem eakate Sakariase jaEliisabeti peresse. Ebatavalised sündmused tema sünni eel ja ajallubavad temas näha erilist Jumala Püha Vaimuga täidetud kingitust.Umbes aastail 28-29 pKr järgnes umbes kolmekümneaastane JohannesJumala kutsele, et kuulutada Iisraeli rahvale ristimist pattudeandekssaamiseks ja messiaanliku riigi lähedale jõudmist.Johannes kuulutas kõrbes, Jordani jõel ja Jeruusalemma lähedal.Luuka evangeeliumist loeme: Ta kuulutas meeleparandusristimistpattude andeksandmiseks, nagu on kirjutatud prohvet Jesaja sõnaderaamatusse: “Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehketasaseks tema teerajad! Kõik kuristikud täidetagu ning kõik mäedja kingud tasandatagu, ja kõverikud saagu sirgeks, ja mis konarlik,siledaks teeks, siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet.”Rahvas pooldas teda ta sõnade veenvuse ja askeetliku eluviisi pärast.Suure tõenäosusega tundis Johannes Qumrani vennaskondaja esseene, kuid ei olnud kummagi liige.Jeesus laskis Johannesel ennast ristida: Neil päevil sündis, et Jeesustuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis. Ja veestvälja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvattema peale. Ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg,sinust on mul hea meel!” Johannes juhtis rahva Jeesuse juurde, tutvustadesteda sellena, kes peab tulema ja on temast väärikam. Johannesejüngrite hulgast sai Jeesus oma esimesed poolehoidjad.Kui Johannes oli avalikult tauninud kuningas Heroodes Antipaseabielurikkumist, laskis ta Johannese vangistada. Heroodiase nõudellaskis kuningas Johannesel pea maha raiuda. Ristija Johannesesurmapäeva pühitseb kirik 29. augustil.Matteuse evangeeliumis ütleb Jeesus:Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinuteseast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest,aga väikseim taevariigis onsuurem temast. Ristija Johannese austamineon tuntud juba Kiriku algaegadestpeale. Tema mälestuspäevaga on seotudrikkalik rahvakombestik.8. saj elanud Paulus Diaconus (u 720-13.04.799) kirjutas Ristija Johanneseauks hümni Ut queant laxis. Prantsuse liturgik Durandus (u 1230-01.11.1296) teab märkida, et Paulus kirjutas hümni ühel VaikselLaupäeval, kui ta valmistus laulma ülistushümni (Exsultet) ningavastas, et ta kurk on haige. Võib-olla mõeldes Ristija Johannese isaSakariase hääle taastumise peale (Lk 1:18-20,57-66) palub ta sarnastabi hümni esimeses salmis.Muusikateoreetik Guido Arezzost (991/992-peale 1033) hakkashümni kasutama abivahendina muusika õpetamisel, lastes tundmatumeloodia helikõrgusi võrrelda tuntud meloodiaga. Kunahümni kuue poolvärsi algusnoodid vastavad heliredeli kuuele noodile,anti ajapikku nootidele nimed Ut, Re, Mi, Fa, Sol, La – vastavaltpoolvärsside esisilpidele:Ut queant laxis, resonare fibris, mira gestorum famuli tuorum, solvepolluti labii reatum, Sancte Ioannes.„Et Su sulased võiksid vabakspäästetud häältega kuulutada SinuUmbes aastail 28-29Johannes Jumala kutsele, etandekssaamiseks ja messiaakuulutas kõrbes, Jordanievangeeliumist loeme: Taandeksandmiseks, nagu on kir"Hüüdja hääl on kõrbes: Valteerajad! Kõik kuristikud täideja kõverikud saagu sirgeks, jainimesed näha Jumala päästetRahvas pooldas teda ta sõSuure tõenäosusega tundis Jokuid ei olnud kummagi liige.Jeesus laskis Johanneselimelisi tegusid, puhasta süü meie määrdunud tuli huultelt, Naatsaretist oo püha GalileamaaltJohannes.“Merle Prass-SiimEELK Paldiski Nikolai koguduse õpetajaPaldiski Punane Rist (Sadama 8)alustab 25. juulist 2012 Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonnagakooskõlastatult Euroopa humanitaarabi – makaronide, kaerahelveste, jahu jataimeõli jagamist.Humanitaarabi jagatakse teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kell13.00–16.00järgmise korra alusel:• 25.07.2012–02.08.2012 ainult töötutele;• 07.08.2012–09.08.2012 ainult paljulapselistele peredele ja üksikemadele või -isadele;• 14.08.2012–16.08.2012 ainult puuetega inimestele (pensionäridest puuetega inimestele);• 21.08.2012 väikest pensioni saavatele pensionäridele, töötutele, paljulapselistele peredele japuuetega inimestele, kes ei jõudnud humanitaarabile varem järele tulla.NB! Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.Töötutel peab kindlasti olema töötukassa tõend.Palume võtta kaasa ka kandekoti!DMja sJohvareEbalubaVaitulnud, nägi ta kohe taevast apeale. Ja taevast kostis hääl:hea meel!" Johannes juhtis rahkes peab tulema ja on temasJeesus oma esimesed poolehoiKui Johannes oli avalikabielurikkumist, laskis ta Johakuningas Johannesel pea mapühitseb kirik 29. augustil.18 Paldiski Linnaleht nr. 6/107


Kuidas me presidendi juures käisimeMeie pere oli tänavu kutsutud Estonia kontserdisaaliemadepäevale pühendatud pidulikule vastuvõtule.Emasid oli koos oma peredega kokku tulnud kõigistEestimaa nurkadest. Ka meie valmistusimeselleks ürituseks varakult: mõtlesime, mida selgapanna, millega sõita jne, kuid – minema hakatesnägime teabeteenistuse poolt lubatud elektrirongiasemel vaid juba kaugusesse kaduvat bussi…Kuna lähima kolme tunni jooksul ei olnud mingittranspordivõimalust ette näha, tuli hakata hääletama.Aitäh Viktori-nimelisele autojuhile, kesmeid kihutades Tallinna ära viis!Enne piduliku kontserdi algust esines Eesti Vabariigipresident Toomas Hendrik Ilves õnnitlusteganing kõnega iga naise rollist oma peres ja kogu riigisning emaks saanud naise vastutusest: „Emadpeavad ennast Eestis tundma hästi ja Eestis peabolema rohkem emalikkust!“See on hämmastav, kuid iga aastaga on meieväikeses linnakeses järjest rohkem paljulapselisiemasid! Kevad-suvisel ajal mahuvad kõik soovijadvaid hädavaevu linna suurimale lasteväljakuleära.Paldiskis pööratakse lastele suurt tähelepanu:meil on muusikakool, ujula, mitmesugused ringid,spordiväljakud, suvelaagrid, ekskursioonid,teatrite, botaanikaaia ja loomaia külastused jne.Nii linna juhtkond kui kõikvõimalikud sponsoridaitavad sellele vägagi kaasa. Samas ei saa unustadaka emade rolli, sest tark ema püüab ju anda omalastele kõik, mida ta oskab ja suudab. Ta oskabsuunata oma lapse sellisele teele, kus too saab omaanded ja võimed välja arendada.Paljud Paldiski lapsed esinevad mitte ainult omagümnaasiumi või spordiklubi au nimel, vaid kakogu meie riigi nimel. Aitäh selle eest meie õpetajateleja muidugi emadele!Tulles tagasi piduliku ürituse juurde Estonia kontserdisaalis,kuhu ka meie pere oli kutsutud, tahaksLillede ball – 2012Tahaks mõtetes pöörduda tagasi minevikku, Vanalinnapäevadesse, mis toimusid Tallinnas 26.maist 2. juunini lipukirjaga „Väravad avanevad”, jajutustada pikemalt Lillede ballist, mille korraldasjuba 14. korda tuntud lilleseadja Tatjana Tridvornova.Vaatamata külmale tuulele ja lõputule vihmaletuli Raekoja platsile kokku üsna suur hulk inimesi.Vaatajad võtsid sooja aplausiga vastu pidulikeserksavärvilistes kleitides osalejad, kelle rõivadolid osavad lilleseadjad „pununud” kõikvõimalikestlilledest. Kõik lillede balli modellid olid suurepärasedning lilleseadjate töö kõrgel tasemel.Võidukohad jagunesid järgmiselt: esimese kohasai lilleseadja-kujundaja Artjom Salmin Moskvastkleidi „Afrodiite” eest, mis oli loodud helesinistestvahtkummitükkidest; teine koht läks lilleseadjaJelena Tihhovljanovale Tallinnast isepäisesinistest krüsanteemidest madrusekostüümi eest,kolmanda koha aga teenis Paldiski lilleseadja LjubovGratševa.Meie kandi naine võitis sellel prestiižikal konkursilkolmanda koha juba teist korda. Eelmiselrääkida veel sellest, et Eesti Naisliit valibAasta Ema juba 23. korda. Sedapuhkuanti austav tiitel Margit Amerile, kolmepoja emale ja Loksa Noortekeskuse juhile.Tean, et meie raamatukogu juhatajaAeri Salme on Aasta Ema ideed mitmelaastal esile tõstnud. Olen veendunud,et meie linnas on piisavalt emasid, kesvõiksid samuti sellele tiitlile kandideerida.Pärast ürituse pidulikku osa olid paljulapselisedpered kutsutud pärastlõunakohvile.Pruukosti oli igale maitsele:salatid, liha- ja kalaroad, pirukad, puuviljad,koogid, kõikvõimalikud joogid jaisegi soojad pannkoogid maasikamoosiga.Minu lastele meeldisid kõige rohkem maasikadvalges ja tumedas šokolaadis.Väiksemaid lapsi lõbustas Pipi Pikksukk, kelle pildigatorti külalistele pakuti. Mind vaimustas väikeheledapäine 3-aastane printsess oma saatjaskonna– nelja vennaga. Ka kolmikuid nägin ma elusesmakordselt.Enne pildistamist koos presidendipaariga kinkisimeproua Evelin Ilvesele fotoraami, mis olivalmistatud paberfiligraantehnikas. Minu tütredolid selle valmistanud loomingulise arengu stuudiosBjarte just vahetult enne seda üritust. Tänuõpingutele kunstistuudios ei tulnud meil minnapresidendi juurde tühjade kätega ka möödunudaastal, kui olime kutsutud Kadrioru presidendilossiseoses osalemisega ettevõtmises „AITANLAPSI“, vaid meil oli kaasas maalitud vaas, millepresidendiprouale kinkisime.Heategevusaktsioon „AITAN LAPSI“ jätkub muideka sel aastal ning selles saab osaleda igaüks.Selleks on tarvis vajutada taaraautomaadis vastavalenupule. Jelena Villmann on korraldanud ettevõtmise„AITAN LAPSI“ raames Paldiski lasteleaastal lummas publikut jažüriiliikmeid tema ebatavalisestmaterjalidest – tigudest– valmistatud elegantne kleit.Seekord esitas Ljubov Gratševaoma uut kompositsiooni„Leedi Šikk”, mis oli loodudtuntud laulja Whitney Houstonimälestuseks. Valgetestroosipungadest loodud kleitkahustest pajuurbadest säravatepärlitega ornamendigaoli tõesti šikk, nii nagu ka ilusmodell Alissa Oleinik.Kleidi demonstreerimise ajalmängiti väikest etendust kõikideletuntud telefilmi „Ihukaitsja”muusika saatel, täpselt süžeed järgides.Inimesed vaatasid hinge kinni pidades, kuidasarmunud ihukaitsjat kehastav osaleja langeb kaunitarijalgade ette.Meie, publik, ootame selle imelise Lillede ballikordamist ka tulevastel aastatel, kuna see ei jätal i n n a l e h t • n r . 6/107 2012President Toomas Hendrik Ilves, presidendi abikaasa Evelin Ilves,Nadežda Jermitšova tütarde Nastja ja Arinaga pidulikul vastuvõtulEstonia kontserdisaalis.mitu sõitu Tallinna Vene Draamateatrisse. Suurtänu talle selle eest!Mullu kingiti meile piletid Eesti vanimasse, Vanemuiseteatrisse. Tartu sõidu korraldamise eesttahaksin tänada Tatjana Lindebergi. Käisime niiteatris kui ka veekeskuses. Nii lapsed kui lapsevanemadolid väga rahul: üritus oli nii meeldiv kuika kasulik!Kuigi emadepäev on juba möödas, tahaksin siiskiõnnitleda kõiki emasid, soovida neile head tervist,kannatlikkust, headust ja armastust! Teie tööd eiole võimalik üle hinnata.Kindlasti on paljud minuga nõus: mida rohkemaega, jõudu, hoolt ja armastust sa oma lastelepühendad, seda kergem neil pärast elus on, sedarohkem rõõmu ja uhkust võib hing hiljem omatubli töö tulemustest tunda.P.S. Emadepäevale pühendatud piduliku vastuvõtufotosid saab vaadata ning vastuvõtul peetudpresidendi kõnet saab lugeda nii eesti, vene kuiinglise keeles veebilehel www.president.ee (emadepäev,13. mai 2012).Nadežda JermitšovaViie lapse emaKleidi autor Ljubov Gratševa ja modell Alissa Oleinikükskõikseks ühtegi vaatajat. Aga meie oma LjubovGratševale soovime uusi võite sellel imeilusalkonkursil.Galina MaljutinaPaldiski Linnaleht nr. 6/107 19


l i n n a l e h t • n r . 6/107 2012raamatukogus. On tähelepanuväärne, kui palju häid ja sooje sõnu sellelnäitusel meie külalisteraamatusse kirjutati! Need on meil kõik Bjarte kooliarhiivis tallel.Mis puutub Bjarte kooli loomingulistesse plaanidesse, siis ei saa jätta mainimatakaht näitust, mis toimuvad käimasoleval suvel. Üks neist on jubaAmandus Adamsoni majamuuseumis avatud ning me ootame kõiki külastamakohta, kus joonistustest kostavad laste hääled. Seetõttu panimeginäituse pealkirjaks „Laste hääled“. Teine näitus toimub otse Tallinna südalinnasKullo galeriis (Kuninga 6). Sellel osaleb kogu Bjarte kool, kunanäitus on pühendatud meie kolmeaastaseks saamisele.Praegu toimub vastuvõtt laste suverühmadesse, ehkki me ei ole unustanudka täiskasvanuid. Neile pakume meistriklasse (vitraaž, gobelään, Gželistiilis portselanimaal, batik jm) ja professionaalseid disainikursusi ningpsühholoogi ja kutsenõustaja konsultatsioone. Kõik õppetunnid toimuvadnii Tallinnas kui Paldiskis. Meiega lähemalt tutvumiseks külastage meiekodulehte www.bjarte.ee.Tervitame teid Bjarte stuudios alati suure rõõmuga!Ljubov DreminaLoomingulise arengu kool BjarteÕnnitleme Laste Kunstistuudio Bjarteõpilast Milana Dukat (8 a) rahvusvaheliselaste joonistuskonkursi „Maa värvid– 2012” laureaadiks saamise puhul ningsoovime tema õpetajale Natalja Kotljarovaleõnne ja edu loomingulises töös.Loovarengu kooli juhatusSEB Heategevusfondi ja Eesti Jalgpalli Liiduspordistipendiumi programm on loodudselleks, et toetada laste ja noorte hobitegevustning edendada nende tervisekäitumist.Programmi eesmärk on võimaldadavanemliku hoolitsuseta lastele teistegavõrdsed tingimused tegeleda oma hobiga,enesetäiendamiseks ja oma annete realiseerimiseks.Stipendiume rahastatakse fondilaekunud annetustest ja fondi varade investeeringutetootlusest.Kes võivad stipendiumi taotleda?Stipendiumile võivad kandideerida kõik 14kuni 16-aastased turva- või asenduskodudeselavad noored, kellel on huvi liikumiseja spordi vastu (tegelemine kergejõustiku,ujumise, pallimängu vms hobiga).Stipendiumi suurus ja väljamaksmine2012. aastal on stipendiumifondi suuruskuni 3000 eurot. Täpse ja lõpliku jaotuseotsustab stipendiumikomisjon, kellel on õigusteha stipendiumi suuruses muudatusi.Stipendiumikomisjoni kuuluvad Kultuuriministeeriumi,Eesti Jalgpalli Liidu, SEBHeategevusfondi ja SEB Panga esindajad.Stipendium on mõeldud reisikulude katmisekssõiduks Poola, Wrocławisse, kus 28.augustist kuni 2. septembrini 2012 toimubEuroopa Komisjoni, tänavajalgpalliühenduseStreetfootballworld ja Euroopa JalgpalliliiduUEFA ühisalgatus „RESPECT yourHealth Eurocamp 2012“, mis toob kokku250 noort igast UEFA liikmesriigist. Eestistsõidab laagrisse neli noort, nendega koosSEB Heategevusfondi täiskasvanud saatja.Spordistipendiumi taotlusSpordistipendiume jagatakse üks kord aastas.2012. aasta spordistipendiumi taotluseesitamise tähtaeg on 16. juuli 2012 ja stipendiaadidtehakse teatavaks 31. juulil 2012.Stipendiumi taotleja määramisel ees- ja perekonnanimi tasub MTÜ SEBHeategevusfond vanus ja isikukood stipendiaadi reisikulud(arve alusel otse teenust osutavale ettevõttele).Majutuse Kontaktandmed: (koos kolme söögikorragapäevas) ja postiaadress kõikide osalejate kohapealsete logistilisteettevalmistuste telefoninumber kulud katab laagrikorraldaja.e-posti aadressnimeta spordiala, mida harrastad (kui kaua)SEB Heategevusfond kogub annetusi jateostab aasta ringi mitmesuguseid projekteturva- ja asenduskodudes peatuvate lastetoetuseks, koordineerib kasuperede nõustamistja annab välja stipendiume.Lisainformatsioon ja taotlemiseks vajalikedokumentide loetelu on saadaval: http://www.heategevusfond.ee/spordistipendiumi-statuut-2012Kati KäppSEB Heategevusfondi projektijuhtTelefon: 665 56153. juulil kell 10.00 väljub Paldiski Kaubamaja juurest buss Tallinnakauplusse, kust on võimalik osta raskesti haigete inimeste hooldamisekssoovitaja nimi ja kontaktandmed (telefon; e-posti aadress)vajalikke esemeid ja pesemisvahendeid. Kaasa on vaja võtta ISIKLIKUABIVAHENDI KAART, raha ja perearsti tõend.Sõidu korraldab ja maksab kinni Paldiski linnavalitsus.Kinnitan esitatud andmete õigsust.Sõit on tasuta.(kuupäev) Kontakttelefoni number on 53841816 (allkiri)Paldiski Linnaleht nr. 6/107 21


LemmikloomKui lemmik on kadunudMinu lapsepõlvekodus elas kiisu Miki. Nagutol ajal kombeks, käis temagi vabalt õues jalutamas.Ühel õhtul aga ei tulnud Miki koju. Eitulnud järgmisel ega ülejärgmiselgi.Kuu aega käisime teda iga päev otsimas, hakkasimejuba leppima mõttega, et me oma lemmikutenam kunagi ei näe. Siis aga, just jõuluõhtul,kui isa kohmitses esikus kuusega, kuulsin minaelutoa akna tagant tuttavat kriipimist. Miki olitagasi. Tuli tuppa nagu õige kass kunagi, keerutassaba ja turtsus kuuse peale.Tänapäeval ei tohiks sellist kadumise ja leidmiselugu õigupoolest ette tullagi. Omavalitsustekehtestatud eeskirjad keelavad üldiselt lemmikloomaomapäi uitamise. Õnnetusi võib siiskijuhtuda. Kassid oskavad kenasti välja lipsatapisikesest uksepraost, koerad leiavad suurepäraseltüles iga aiaaugu. On juhtunud sedagi, etauto, kus reisib ka loom, sattub õnnetusse, lemmikpääseb välja ning põgeneb paanikas.Kui loom on kadunud• Otsi teda ümbruskonnast. Vaata kohtadesse,kuhu saab peitu minna nagu kuurid,autode alused või põõsad. Proovi otsida kahilisõhtul, kui võõraid ning hirmutavaidhääli ja lõhnu on vähem. Siis võib loomend paremini kätte anda. Kui kadunu onkass, pane enda lähedale maha mõni vägamaitsev ja hästi lõhnav toidupala – näitekskassikonserv –, siis saad looma, kui ta toidulõhnapeale saabub, kinni võtta. Kass, kespole harjunud õues käima, võib sinna sattumisepeale nii ära ehmuda, et ei tunne omaperemeestki enne ära, kui on koos temagatoas tagasi.• Pane kadumispaika üles lemmiku pildigakuulutused, kus on kirjas sinu kontaktandmed.Kuuluta internetiportaalides ja sotsiaalvõrgustikes,võimalusel ka mujal meedias,näiteks raadios.• Anna kadumisest teada lähedalasuvatesseloomakliinikutesse.• Küsitle kohalikke inimesi, ümbruskonnaloomaomanikke, lapsi, kirjakandjaid. Teavitadavõid ka kohalikke politseinikke• Võta ühendust lähima loomade varjupaigaga.Tee seda KOHE, kui loom on kadunudja palu, et nad looma neile sattudes sulleteataksid. Helista hiljem ka ise uuesti. Hoiupaigalei ole kohustust neile toodud loomiüle kahe nädala hoida ning vanemad japrobleemse käitumisega loomad enamastiselle tähtaja möödumisel hukataksegi. Pealegituleb omanikul tasuda lemmiku hoiupaigasoldud aja eest. Arve kasvab iga hoiupaigasoldud päevaga. Paldiskis kaduma läinudloomad sattuvad tõenäoliselt Tallinnaloomade hoiupaika. Sealsete loomade kohtasaab infot telefonilt 53 49 40 45 või koduleheküljelthttp://www.pets.ee/hoiupaik/Kui leiad looma• Kui loom lubab sul end puudutada, kontrolli,kas tal on peremehele viitavaid andmeid,näiteks kaelarihma küljes kontaktid. Kuineid pole, pöördu lähima loomaarsti poole,kes saab kontrollida, kas loom on kiibitudning kiibi number registrisse kantud.• Kui võimalik, paku loomale peremehe leidmisenihoiukodu.• Aita igal juhul aktiivselt peremeest otsida.Selleks pane üles kuulutused ja teavita kõikiinimesi, kes võivad peremehe leidmiselabiks olla.• Kui loomal on selged tõutunnused, teavitaka kohalikku tõuühingut. Mingi tõu kasvatajatehulgas liigub info kiiresti.• Hirmunud loom võib olla ettearvamatu käitumisega.Ära sea ennast ega teisi ohtu. Kuiloom end kinni võtta ei lase, pole mõistlikseda iga hinna eest üritada.• Hulkuvatest loomadest saad ööpäevaringseltteatada hoiupaiga telefonil631 47 47.• Jää võimalusel abi saabumiseni looma lähedussevõi tegutse vastavalt telefonis saadudjuhistele.Kiipida saab põhimõtteliselt kõiki loomi. Kindlastituleb seda teha koerte ja kassidega. Kiibigavõib aga varustada ka näiteks küüliku, kes koosinimestega õues jalutamas käib.Kiip peab olema kantud lemmikloomaregistrisse.Registreerimata kiibist pole kasu.Looma andmeid on võimalik registrisse kandaja nende õigsust kontrollida aadressilhttps://www.llr.ee/register/Katrin KurikValige uus kvaliteetPakume teileKanada naturaalset ja kvaliteetset kassiliivaMugavuse, hubasuse ja kassilõhna puudumisekodus tagab teileЕxtrem Classic.Tugevalt paakuv ja säästlik – 15 kgasendab 45 kg tavalist kassiliiva.Kassiliival on bakteritevastased omadused, see ei tekita kassidel ega lastel allergiat ning ei satu eluruumidesse.Tahkeid tompe on lihtne eemaldada, kassiliival on meeldiv lavendli või beebitalgi lõhn.Õige kasutamise korral jätkub 15 kg kassiliivast ühele kassile 4–5 kuuks.Täpsemat infot kassiliiva kasutamise kohta võib küsida müüja-konsultandilt Paldiski Kaubamajas.22 Paldiski Linnaleht nr. 6/107


Paldiski ekslinnapea sai süüdistuse omastamisesPostimees8.juuni 2012Põhja ringkonnaprokuratuur esitas endiselePaldiski linnapeale Jaan Mölderile süüdistuseametiisikuna toime pandud omastamises jausalduse kuritarvitamises.Süüdistuse järgi koondas Mölder 2009. aastaoktoobris ja novembris vahetult enne linnapeaametistlahkumist näilikult oma lähedalseisvadEsimene pääsuke2011. aasta sügisel moodustati Sauel ühingBereginja, mille liikmeiks said peamiseltvene keelt kõnelevad Saue elanikud.Ühingu juhiks on Jelena Kalbus. Sel noorelkollektiivil ei ole veel piisavalt töökogemusi,mistõttu oli külalistel huvitav teadasaada, kuidas elavad ja tegutsevad Paldiskiühiskondlikud organisatsioonid ning kuidastehakse koostööd linna juhtkonnaga.Seepärast tulidki Paldiski Vene Ühingule,naisteklubile ja tantsuansamblile Vikerkaar12. juunil etteplaneeritud külaskäigule külalisedSauelt.Paldiski Vene Ühing saab 2013. aastal20-aastaseks, naisteklubi 11-aastaseks.Meil oli, mida külalistele oma tööst rääkida,ning mõistagi jagasime neile rõõmugaoma pikkade tööaastate jooksul saadud kogemusi.Koos Bereginja kollektiiviga väisasid meidka Saue pensionärid. Külalised tulid omabussiga, sest tahtsid tutvuda ka meie linnaja selle ümbruskonnaga. Paljud neist olidPaldiskis esmakordselt.Külalised võttis vastu Vene ühingu esimeesIgor Pivovarov, kes osales koos nendega kalinnaekskursioonil.Uudistati huviga kohta, kus varem asusõppe-aatomireaktor, vaadati üle endise ohvitseridemaja hoone, ujula, gümnaasiumija lasteaiad, kusjuures erilist tähelepanuäratas iidne, veel Peetri ajast pärit majakas.Pärast ekskursiooni korraldati meie külalisteleväike kontsert. Tantsuansambel Vikerkaar,mida juhatab juba kaks aastat MariaJurjeva, esitas külaliste rõõmuks lüürilisi jakeevalisi Eesti, Prantsuse, Soome ja Poolatantsuseadeid. Ansambel lõpetas oma esinemisesütitava Vene kadrilliga, teenidesära publiku kuuma aplausi. Jelena Kalbusandis ansamblile üle mälestuskingituse.Kuna külaliste hulgas oli nii venelasi kuieestlasi, luges Albina Sterzleva neile nii24 Paldiski Linnaleht nr. 6/107ametnikud, kellest suur osa jätkas tegelikultlinnavalitsuses töötamist, ja maksis neile ennetöölt lahkumist ka preemiat.Ametnike ebaseadusliku töölt vabastamisega janeile põhjendamatu preemia maksmisega saiPaldiski linn kahju kokku 87 628 eurot.Süüdistuse andmeil koondas Mölder ajavahemikul26. oktoober kuni 17. november 2009ebaseaduslikult, ilma volikogu otsuseta, kuuslinnaametnikku ja määras neile koondamishüvitise52 030 eurot. Kohtueelsel uurimisel onka tuvastatud, et kuuest koondatud ametnikustneli jätkas tegelikult Paldiski linnavalitsusestööülesannete täitmist.Samuti vabastas Mölder 13. novembril isiklikusooviavalduse alusel ametist kaks abilinnapeadja maksis neile kokku 5457,28 eurot lahkumishüvitist,kuigi seaduse järgi saab sellise otsuseteha ainult volikogu. Kümme päeva hiljem võttisMölder endised abilinnapead tööle koosseisuvälisteteenistujatena ja nad jätkasid sisuliseltendiste tööülesannete täitmist.Seoses ametnike näiliku koondamisega esitatiMölderile süüdistus omastamises, täpsemaltametiisikuna talle usaldatud võõra vara kolmandateisikute kasuks pööramises suures ulatusesehk kokku 57 487 euro suuruses summas.Samuti sai Mölder süüdistuse seoses sellega, etta maksis 13. novembril 2009 kuuele ametistlahkuvale teenistujale ja allasutuse juhile kokku30 141 eurot preemiat. Prokuratuuri hinnangulrikkus Mölder sellega avaliku teenistuse seadust,sest ametist lahkumisel määratud suurtelpreemiatel ei ole töö edasisele tulemuslikkuselesuunatud ergutavat ja motiveerivat mõju ningsee on ebaotstarbekas.Seoses preemiate maksmisega sai Mölder süüdistuseusalduse kuritarvitamises, mis seisnesvõõra vara käsutamise õiguse ebaseaduslikusärakasutamises, millega tekitati suur varalinekahju.Kriminaalasja kohtueelse menetluse viis läbiPõhja prefektuuri korruptsioonikuritegude talitusja seda juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.Harju maakohus määras eelistungil kriminaalasjaarutamise 22. oktoobrile.vene kui eesti keeles luuletusi sõprusest,vastastikusest mõistmisest ja valgusest, mistekib kohtumisel lahkete inimestega (JaanKaplinski „Valgus“).Pärast kontserti jõime teed. Külakostiksoli kaasa toodud tohutus mõõdus kringel,meie omalt poolt pakkusime teed ja omapruukosti. Kui tee joodud, räägiti ühingutetööst ja elust üldiselt.On hea, et meie kollektiividel on olemaskoht, kus külalisi vastu võtta. Nädal aegaenne nende külaskäiku eraldas linnavalitsuslinna ühiskondlikele organisatsioonidelevärskelt renoveeritud hoones aadressilPae 38 avarad ja õdusad ruumid, kus saabpidada koosolekuid ja kohtumisi, läbi viiakooriharjutusi ning tegelda mis tahes huvialadega.Suur tänu linna juhtkonnale ja linnapeaKaupo Kallasele pideva abi ja tähelepanueest, mida nad linna ühiskondlikeleorganisatsioonidele on osutanud!Juba mitu head aastat räägivad meediakanalidikka ja aina integratsioonist, võimulolijadmuretsevad selle pärast, et lõimuminelõpuks ometi aset leiaks, ent muutusi eiole ikka näha. Samas, kui lihtsad inimesedomavahel suhtlevad, ei kuule seda sõnaüldse. Me lihtsalt elame üksteise kõrval,õpime, töötame, kasvatame lapsi ja lapselapsi– mured ja rõõmud on nii eestlastelkui venelastel ju ühed ja samad. Muide, 14.juunil toimus Tallinnas Tammsaare pargisaktsioon „Kallista eestlast!“ Venekeelsedneiud astusid eestlastele ligi ja küsisid neilt,kas nad võivad neid kallistada ja neil kättsuruda. Kõik see oli mõeldud selleks, etinimeste vahel sõbralikke suhteid tekitada.Möödakäijad reageerisid sellele algatuselenaeratusega.Nõnda ka meie: kui jätsime oma Saue külalistegahüvasti, siis kallistasime üksteist jasurusime kätt. Vene ühingu ja naisteklubiliikmed loodavad, et see sauelaste külaskäikoli vaid esimene pääsuke siiraste jasõbralike suhete kujundamisel meie kollektiividevahel.Vastuvisiit toimub tänavu sügisel – kutseühingult Bereginja oleme juba saanud.A. SterzlevaA. GribuninaMustika kokkuost aadressilSadama 14 A.Info: 58906004MihhailFotograafi teenusedViin läbi individuaalseidfotoseansse, teen grupi-, laste-,pere-, pulma-, juubeli- jm fotosid. Telefon: 534 333 01.JevgeniKõik fototeenused:• Passifotod, portree• Fotod Teie filmist või failist• Vana fotode taastamine• Pulmapidu, juubel• Fotoraamatud, kalendrid jne.Tel.: 55653551 Stanislav

More magazines by this user
Similar magazines