6/107 29.06.2012 - Paldiski Linnavalitsus

LÕHKUMISED TEEVAD MEELEHÄRMIPolitsei andmetel on lõhkumiste taga enamastinoored, kes vandaalitsedes üritavad üksteiseleoma julgust näidata.Küllap on kõigile jäänud silma nii lõhutud aknadkui laialiloobitud rämps ja pudelid. Need,kelle vara vandaalid on kas lõhkunud või rikkunud,on nördinud.Vandalismiaktide sagenemist on märgatudnäitkes EELK Paldiski Nikolai kiriku ümbruses.Paari nädala jooksul lõhuti teadetetahvliklaas kolm korda. Korduvalt on lõhutud kiirabiaknaid, lükatud ümber konteinereid ning konteineritesisu puistatud ukse ette. Jaanipäeva eelprooviti jõudu uste ja lukkudega ning saadi jaguPõhjasadamale kuuluva hoone, Peetri 31 lukust.Need on vaid mõned näited. Inimesed kurdavad,et kartes kättemaksu ja uusi lõhkumisi, eijulge nad iga kord politseid teavitada. Linnavalitsusepoole on linnaelanikud pöördunud sooviga,et paikades, kus rohkem vandaalitsetakseoleksid turvakaamerad.PALDISKI LINNALEHEKÜSIMUSTELE VASTAB PALDISKIKONSTAABEL KRISTI RUUSMAAPaldiski linn on viimasel ajal hädas vandaalitsejatega.Kui suur see probleem politseilepaistab?Politsei andmetel ei ole vandaalitsemiste arvPaldiskis kasvanud. Viimase kuu aja jooksulon meile teadaolevalt lõhutud kaks aknaklaasi.Nende juhtumitega seotud alaealised on politseileteada ning menetlused käivad. Samas võibolla toime pandud mitmeid lõhkumisi, millestpolitseile ei ole teada antud.Kes on lõhkujad?Tavaliselt on lõhkumiste ja muude sellelaadsetevaravastaste süütegudega seotud noored, kes eisuuda oma energiat kuidagi muud moodi ärakulutada. Võib täheldada, et nii kui ilusad ilmadpeale hakkavad ja kool läbi saab, siis hakkavadnoored endale tegevust otsima ja ka teineteiseleoma julgust demonstreerima. Samuti on sellistejuhtumitega üldjuhul seotud alkoholi tarbimine.Mida saaks teha selleks, et vandaalitsemiseletuleks lõpp?Kõige tähtsam roll on selliste süütegude ärahoidmisellastevanematel, kes peaksid huvitundma, millega nende võsukesed oma vabaaega täidavad ja millises seltskonnas liiguvad.Lastele peaks võimaluste piires pakkuma suvevaheajakssisulisi tegevusi, et neil jääks vähemaega ja energiat niisama jõlkumiseks. Kindlastion oma roll nende tegevuste leidmisel ka omavalitsusel,nii mitmeski Eestimaa kohas on selleleesmärgil loodud näiteks õpilasmalevad jamuud programmid.Mida soovitate neile, kes märkavad noori alkoholitarbimas ja lõhkumas?Oluline on kogukonna reageerimine ehk naabrivalve.Kui keegi ikka näeb noori midagi lõhkumasvõi ka alkoholi tarbimas, siis tuleks sellestkindlasti teada anda konstaablile või vähemaltlaste vanematele. Kõige hullem on selliste juhtumitepuhul ükskõiksus ja silma kinnipigistamine.Sellest probleem ära ei kao, pigem võib hoopishullemaks minna. Kindlasti ei maksa karta,et politseile teataja isik saab kõigile teatatavaksning teatajale võivad sellest probleemid tekkida.Paldiski Linnaleht14 Paldiski Linnaleht nr. 6/107Suvi on ja peakski olema muretu ja lõbus aegkõigile lastele ja noortele. Ometi tuleb tähelepanupöörata ka mõnele ohukohale, mis võivadpika vaheaja tõsiselt ära rikkuda ning halvemaljuhul mõjutavad noort terve ülejäänud elu.Üks olulisemaid põhimõtteid, mida alati ningkindlasti ka suvevaheajal järgida on enesehoidmine liikluses. Kuna kevadest sügiseni onkaherattaliste kõrgaeg, on mõistlik meelde tuletadajalgrattureid puudutavad liiklusreeglid.Esmatähtis on enne liiklusesse suundumisttunda kõiki põhilisi reegleid ja märke, et mitteristmikel ohtu sattuda. Pahatihti näeme, kuidasrattur sõidab osa ajast jalgratturitele kehtivatenõuete järgi, ent vahepeal kasutab jalakäijaõigusi – näiteks punase fooritule korral põigataksekõnnitee kaudu ülekäigurajale jne. Needmanöövrid tekitavad liikluses suurt segadust javõivad jalgratturile kurvalt lõppeda.Tähelepanelik tuleb olla ka sõiduteed ületades.Eelmisel aastal jõustunud liiklusseaduse muudatusannab jalgratturile õiguse ületada vöötradarattalt maha tulemata. Väga oluline on agatähele panna, et sellises olukorras pole ratturilautode suhtes eesõigust ning sõita tuleb jalakäijakiirusega.Kuna kaherattaline on liikluses alati ohustatumpool ja saab autoga kokkupõrkel tõsisemaltviga, tuleb ennast maksimaalselt kaitsta janähtavaks teha. Alla 16-aastastele jalgratturiteleon kiiver kohustuslik, kuid soovitame ka vanematelsõitjatel seda kasutada, et kukkumise võikokkupõrke korral oma pead kaitsta. Turvalisuseeesmärki teenib ka liiklusseaduse punkt,mille kohaselt on jalgrattal kohustuslik ees valgeja taga punane helkur ning pimedal ajal sõitespeab ees põlema valge ja taga punane tuli.Iseseisvalt võib laps sõiduteel jalgrattaga sõita,kui ta on kümneaastane või vanem ning läbitudon koolitus ning saadud juhiluba. 8-aastane võivanem võib sama teha lapsevanema nõusolekulja täiskasvanu vahetu järelevalve all. Eelmiseaasta juunis korraldas noorsoopolitsei lastevanematepalvel Paldiski linnas jalgrattalubadesaamiseks kursused, mille läbis 25 last. Aastahiljem on kurb tõdeda, et kursused läbinud lapsedei kasuta oma õpitud teadmisi ega ole alatieeskujuks teistele jalgrattaga liiklejatele. Sõidetakseikka ilma kiivrita, ei kanta kaasa jalgrattalubaning esineb muid rikkumisi. Usun, et liikluskultuurija ka muu seaduskuulekuse kujundaminealgab juba lapseeast ning kodust. Liiklusseaduslubab juba 14-aastast ka rahatrahvigakaristada, kuid usun, et selline mõjutusvahendpeaks jääma tõesti äärmuslikeks olukordadeks.Igapäevaselt peavad kõik lapsevanemad ise olemapiisavalt nõudlikud ning ka eeskujulikud, etlapse turvalisusele mõeldaks ka ilma trahvihirmuta.Vanemate laste meelepäraseim kaherattaline onmopeed, mida eelmise aasta juulist käsitletaksemootorsõidukina. See tähendab, et mopeedpeab olema registreeritus, sellel peavad olemariiklikud registreerimismärgid, sõiduk peabvastama kehtestatud tehnonõuetele ning neilelaieneb ka kohustuslik liikluskindlustus. Liiklusesosalemiseks peab juhil aga olema mopeedivõi muu kategooria mootorsõiduki juhtimisttõendav juhiluba.Suur suvi ongi juba käes ja soe ilm kisub lapsirohkem õue. Noored küsivad sageli, kui kauavõivad nad olla õues õhtusel ajal. „Paldiski linnaavaliku korra ja heakorra eeskiri“ ütleb, etPaldiskis on alla 16-aastasel keelatud avalikuskohas ilma täiskasvanud saatjata viibida kella23-st kuni 6-ni ning 1.juunist kuni 31.augustinisüdaööst kuni hommikul kella 5-ni. Sellise piirangutaga on alaealise kaitse printsiip. Eelkõigepeavad lapsed ikka kodus olema vanemategakokkulepitud ajaks ning seadus annab ainultn.ö maksimaalsed piirid.Rõõm näha, kuidas noored spordivad Paldiskilinnapargi taga platsil. Enamik neist on jubatäiskasvanud. Kuigi kirjutamata reegel ütleb, etsport ja tervisele keelatud ained ei lähe kunagikokku, on väga kahju, et kõige rohkem väljakutsedsaab politsei supikoja juurde, kus nn spordiüritusepealtvaatajad tarbivad alkoholi ningrikuvad avalikku korda.Iga uudishimulik laps ja tubli nooruk leiabendale Paldiskis tegevust. Meil on ilus loodus,meri linna lähedal. Terve suvi töötab Noortekeskusja raamatukogu. Usun, et siiski tuleksvõimalusel rajada rohkem vabaaja veetmise võimalusinoortele. Praegu on ikkagi nii, et mõistlikkuja piisavalt huvitavat tegevust ei leita ningotsitakse võimalusi olla ka n.ö täiskasvanutepilgu alt eemal. Selleks kasutatakse ära meiepaljusid suvilapiirkondi. Suvilas käiaks tihtiomapead ning suurte seltskondadega, kuhu pahatihtilisandub ka täiesti võõraid inimesi. Siinpeaks lapsevanema olema tähelepanelikud ninglähtuma reeglist „usalda aga kontrolli“. Lapsevanemanalihtsalt tuleb huvi tunda, millega jakellega koos lapsed vabal ajal tegelevad, suhtlevadvõi kus viibivad, et ennetada võimalikkeprobleeme.Praegu on üks olulisemaid probleeme, milleganoorsoopolitsei tegeleb, alaealisele alkoholi ostmineja müümine. Lisaks alkoholi tarvitamiseleon väga suureks probleemiks saanud ka tubakatoodetetarvitamine ja seda just noorte tüdrukuteseas. Alkoholiseadus keelab alaealisele alkoholija tubakatooteid osta ning ka müüa, kuidtihti ostavad joogid ja sigaretid täiskasvanud„sõbrad“ ning pärast pidutsetakse ja tarvitatakseostetut koos. Statistika järgi proovib enamikalaealisi alkoholi kas kodus või noortepeol. Juhul,kui perekonnaliikmed omavahel hästi suhtlevad,on üksteise eluga kursis ja aitavad ningtoetavad üksteist, siis kaovad need n.ö teismilistemured kiiresti ära. Politsei kogemus näitab, etalaealised saavad end ohustavad käitumisest arukiiremini, kui lapsevanemad teevad koostöödpolitseiga ja sotsiaaltöötajaga. Sellisel juhul saavadnoored eksimusest aru ning tavaliselt needteod ei kordu. Seega on hea suhtlemine vägaoluline võti ka pealtnäha väikeste probleemidelahendamisel, mis reageerimata jätmisel võivadviia väga palju suuremateni.Oma poolt soovin kõikidele ohutut suve jamõistlikkust õppida mitte enda vigadest, vaidteha järeldused oma sõprade ja tuttavate eksimustest.Valeria SiminkonoorsoopolitseinikLääne-Harju politseijaoskond