6/107 29.06.2012 - Paldiski Linnavalitsus

Pakri poolsaarele kerkis üheksa uut tuulikutEesti Energia ehitas Pakri poolsaare põhjatippuüheksa uut tuulikut, mis hakkavad tootmaelektrit umbes 20 000-le keskmise tarbimisegaEesti perele.Aastas hakkavad Eesti Energia tuulikud tootmaRootori tõstmine Paldiski tuulikupargis (allikas:http://picasaweb.google.com/energia.album)Ükski laps maailmas ei peaks oma elu kaotamaüksnes oma sünnikoha tõttu. Paljudes maailmapaigus on inimväärsest elust puudu kõigelihtsam – puhas joogivesi, mõned lihtsad ravimidja kaitsesüstid.Meie kõigi kohustus on aidata maailmas meeleheitlikesoludes olijaid. Kaks miljardit inimestpeab saama hakkama ühe euroga päevas. Üksviis abistamiseks on arengukoostöö.Üheks suurimaks üleilmseks humanistlikukseesmärgiks on vähendada absoluutses vaesuseselavate inimeste arvu. Kui Eestis loetakse absoluutsevaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekutinimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot.See tähendabki, et põhivajaduste nagu toit,peavari, haridus ja tervishoid jaoks on umbesüks euro päevas.On inimlik ja loomulik, et edukamad riigid jarahvad aitavad kaasa abivajajate arengule. Üheksselliseks abi ja tuge vajavaks riigiks oli alles hiljutika Eesti. Mäletame hästi 1990ndate algust jaseda, kui palju välisabi meie arengule kaasa aitas.Nüüd, kui kuulume maailma mõistes edukateriikide hulka, on meie kord olla toeks teistele.Me ei ole küll veel jõukaima ühe protsendi hulgas,kuid maailma mõttes on Eestisse sündiminenagu loterii peavõit.Suurim globaalne kriisViimase aja üheks suurimaks globaalseks kriisikson praegu lääne- ja kesk-Aafrikas kasvav toidukriis.Ameerika Ühendriikide suurusega võrreldavalmaa-alal on üle 18 miljoni (!) inimese sattunudeluohtlikku olukorda, sest nende elupaikon kõrbestumise ja teiste loodusliku keskkonnaeripärade tõttu muutunud ebasobivaks. Kliimamuutustesttingitud vähese vihma tõttu hävinebviljasaak ja kariloomad surevad. Maailmakõrged toiduhinnad muudavad aga igapäevasesöögipoolise üle mõistuse kalliks. Sealsed inimesedei ole selle olukorra tekkimises ise süüdi jaoleks vääritu lasta inimestel surra rahvusvaheliseüldsuse ükskõiksuse tõttu. Välisabi tehnoloogiaja toidu näol saab päästa miljoneid lapsi näljast.Koostöö on arengu võti16 Paldiski Linnaleht nr. 6/107Arengumaad – mis see meie asi on?Pragmaatiliselt tasub meil aga meeles pidada,et Eesti ei ole üksik saar ookeanil. Nii ei tunne,näiteks, haigused riigipiire ja eluohtlikud tõvedvõivad kiiresti levida üle maailma. Ka Põhja-Aafrikapoliitiliste rahutuste järel tõusnud bensiinihindja kliimamuutuste tõttu kallinenud kohvion tõestanud, kui tihedalt oleme kogu maailmagaseotud ainuüksi oma rahakoti kaudu. Rääkimatamigratsioonist tingitud pingetest. Kui meei hoolitse probleemide lahendamise eest laiasmaailmas, jõuavad need pigem varem kui hiljemmeie koduõuele.Lahendused maailma valupunktidele ei ole agakergete killast, sest samaaegselt peab tegelemamitme tõsise küsimusega. Maailmas on arengukoostööalustaladeks ÜRO liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti poolt kokku lepitud 8 aastatuhandearengueesmärki aastaks 2015. Sihtidekson vaesuse ja nälja likvideerimine, laste suremusevähendamine, inimeste tervise parandamine,alghariduse kättesaadavuse suurendamine, võrdõiguslikkuseedendamine ja loodussäästlikumakeskkonna tagamine.Eraldi tasub välja tuua vajadust luua naistelesuuremaid võimalusi iseenda ja oma kogukonnaelu kujundamiseks. Elu on näidanud, et andesarengumaade naistele põllumajanduses meestegavõrdse juurdepääsu maale, turgudele ning hariduselesuureneb tootlikkus vähemalt viiendikuvõrra.Eesti ja teised riigid saavad kõikide nende probleemidelahendamiseks palju ära teha ja meieülesanne kodanikena on oma valitud esindajatelttegutsemist nõuda. Antud rahvusvahelistestarenguabi lubadustest peab kinni pidama. Näitekson Eesti ÜRO lastefondi UNICEFi kaudutoetanud Elevandiluuranniku vägivallas ja kokkupõrgeteskannatanud lapsi ja naisi ning puhtajoogivee puudumisest ja halbadest sanitaartingimustesttulenevate haiguste ohu vähendamistPakistanis. Aastaid on Eesti riik abistanud kaGruusiat, Moldovat ja teisi saatusekaaslasi omariikide üles ehitamisel meie 20-aastase kogemusepõhjal.Oma panuse annavad ka mitmed vabaühendused.Näiteks on ühendus Damota ehitanud67 GWh elektrienergiat, mis võimaldab kokkuhoida 94 000 tonni põlevkivi ning õhku jääbpaiskamata 70 000 kuupmeetrit süsihappegaasi.„Kuigi tuulikud ei saa katta Eesti baasvajadustelektri osas, on keskkonnamõju vähendamise jatootmise mitmekesistamise seisukohalt olulinevõtta põlevkivi kõrval kasutusele ka taastuvadenergiaallikad,“ sõnas Eesti Energia taastuvenergiaja väikekoostootmise äriüksuse juhtInnar Kaasik.Eelmisel aastal tootis Eesti Energia taastuvatestenergiaallikatest 408 GWh elektrit, sh 94 GWhtuulest. Tänu sellele hoiti elektritootmises kokku570 000 tonni põlevkivi ning õhku jäi paiskamata490 000 tonni süsihappegaasi.Uute tuulikute nimivõimsus on 2,5 MW ningtuulikupargi võimsus on 22,5 MW. Tuulikutekõrgus maast tiiva ülemise tipuni on 135 meetrit,tiiva pikkus on 50 meetrit ja tiibade täisulatus100 meetrit. Nüüd käivad tuulikupargisettevalmistused elektriliitumise lõpetamiseks.Eesti Energia müüb tuulest ja veest toodetudkeskkonnasõbralikku elektrit Rohelise Energiamärgi all. Hetkel tarbivad Rohelist Energiat6500 majapidamist ja ettevõtet mahuga 35GWh aastas. Seda on umbes sama palju kui Paidelinna aastane elektritarbimine.Tuulikute ehitusega tegeleb rahvusvahelinetuulikutetootja GE Energy. Eesti Energia ja GEEnergy sõlmisid lepingu tuulepargi rajamiseksPakri poolsaarele eelmise aasta juunis. Tuuleparkvalmib 2012. aasta suvel.Eliis VennikEesti EnergiaEtioopia vaesesse külasse Eesti annetajate toelkoolimaja ja ühenduse Mondo kaudu saameoma sõpradele teha eetilisi kingitusi, mille tulugatoetatakse lesknaiste toimetulekut Ghanas. Heategusidei pea alati rahas mõõtma, aga kõigest40 euro eest saab Keenias üks lapse terve aastakoolis käia.Muuda ennast, muutub maailmMe oleme kõik maailma kodanikud. Seda ka siis,kui ei reisi palju ringi. Juba hommikusöögilauasmõjutame oma otsustega maailma käekäiku. Ostesnäiteks õiglase kaubanduse märgiga kohvi,teed, banaane või kasvõi šokolaadi võime ollakindlad, et meie pisikese naudingu nautimisenimel ei ole lapsed pidanud istandustes orjatöödtegema.Ka meie rõivad muudavad maailma. Kui tahamekindlad olla, et meie lemmiksärk toodeti loodusesseja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis võimešopata ökopuuvillast toodetud tekstiilikaupapakkuvates poodides. Kerge lahendus on ka taaskasutusning moetrendide jälgijatele pakuvad lahendusiupcycling tooted.Kliimamuutuste vähendamiseks peame agamuutma oma eluviise säästlikumaks. See ei eeldasugugi kardinaalseid muutusi või kõikidest mugavustestloobumist. Alustades lihtsatest igapäevastestasjadest, nagu kilekottidest loobumine,elektrienergia säästmine või prügi sorteerimine,anname juba olulise panuse. Suvel võiks autoasemel liigelda ka jalgrattaga.Peame end eurooplasteks ja hindame neid väärtusi,mis on loonud Eestist meile mõnusa kodupaiga,kuid selleks, et kõik lapsed maailmas saaksidnautida inimväärset elu, peame üha rohkemsuunama oma südame ja teod ka Euroopa kaardipiirjoontest kaugemale.Evelin AndrespokArengukoostöö ÜmarlaudArengukoostöö Ümarlaud on 21 arengukoostöösja maailmahariduses osalevast Eesti vabaühendusestkoosnev võrgustik.