Pakri poolsaarele kerkis üheksa uut tuulikutEesti Energia ehitas Pakri poolsaare põhjatippuüheksa uut tuulikut, mis hakkavad tootmaelektrit umbes 20 000-le keskmise tarbimisegaEesti perele.Aastas hakkavad Eesti Energia tuulikud tootmaRootori tõstmine <strong>Paldiski</strong> tuulikupargis (allikas:http://picasaweb.google.com/energia.album)Ükski laps maailmas ei peaks oma elu kaotamaüksnes oma sünnikoha tõttu. Paljudes maailmapaigus on inimväärsest elust puudu kõigelihtsam – puhas joogivesi, mõned lihtsad ravimidja kaitsesüstid.Meie kõigi kohustus on aidata maailmas meeleheitlikesoludes olijaid. Kaks miljardit inimestpeab saama hakkama ühe euroga päevas. Üksviis abistamiseks on arengukoostöö.Üheks suurimaks üleilmseks humanistlikukseesmärgiks on vähendada absoluutses vaesuseselavate inimeste arvu. Kui Eestis loetakse absoluutsevaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekutinimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot.See tähendabki, et põhivajaduste nagu toit,peavari, haridus ja tervishoid jaoks on umbesüks euro päevas.On inimlik ja loomulik, et edukamad riigid jarahvad aitavad kaasa abivajajate arengule. Üheksselliseks abi ja tuge vajavaks riigiks oli alles hiljutika Eesti. Mäletame hästi 1990ndate algust jaseda, kui palju välisabi meie arengule kaasa aitas.Nüüd, kui kuulume maailma mõistes edukateriikide hulka, on meie kord olla toeks teistele.Me ei ole küll veel jõukaima ühe protsendi hulgas,kuid maailma mõttes on Eestisse sündiminenagu loterii peavõit.Suurim globaalne kriisViimase aja üheks suurimaks globaalseks kriisikson praegu lääne- ja kesk-Aafrikas kasvav toidukriis.Ameerika Ühendriikide suurusega võrreldavalmaa-alal on üle 18 miljoni (!) inimese sattunudeluohtlikku olukorda, sest nende elupaikon kõrbestumise ja teiste loodusliku keskkonnaeripärade tõttu muutunud ebasobivaks. Kliimamuutustesttingitud vähese vihma tõttu hävinebviljasaak ja kariloomad surevad. Maailmakõrged toiduhinnad muudavad aga igapäevasesöögipoolise üle mõistuse kalliks. Sealsed inimesedei ole selle olukorra tekkimises ise süüdi jaoleks vääritu lasta inimestel surra rahvusvaheliseüldsuse ükskõiksuse tõttu. Välisabi tehnoloogiaja toidu näol saab päästa miljoneid lapsi näljast.Koostöö on arengu võti16 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 6/<strong>107</strong>Arengumaad – mis see meie asi on?Pragmaatiliselt tasub meil aga meeles pidada,et Eesti ei ole üksik saar ookeanil. Nii ei tunne,näiteks, haigused riigipiire ja eluohtlikud tõvedvõivad kiiresti levida üle maailma. Ka Põhja-Aafrikapoliitiliste rahutuste järel tõusnud bensiinihindja kliimamuutuste tõttu kallinenud kohvion tõestanud, kui tihedalt oleme kogu maailmagaseotud ainuüksi oma rahakoti kaudu. Rääkimatamigratsioonist tingitud pingetest. Kui meei hoolitse probleemide lahendamise eest laiasmaailmas, jõuavad need pigem varem kui hiljemmeie koduõuele.Lahendused maailma valupunktidele ei ole agakergete killast, sest samaaegselt peab tegelemamitme tõsise küsimusega. Maailmas on arengukoostööalustaladeks ÜRO liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti poolt kokku lepitud 8 aastatuhandearengueesmärki aastaks 2015. Sihtidekson vaesuse ja nälja likvideerimine, laste suremusevähendamine, inimeste tervise parandamine,alghariduse kättesaadavuse suurendamine, võrdõiguslikkuseedendamine ja loodussäästlikumakeskkonna tagamine.Eraldi tasub välja tuua vajadust luua naistelesuuremaid võimalusi iseenda ja oma kogukonnaelu kujundamiseks. Elu on näidanud, et andesarengumaade naistele põllumajanduses meestegavõrdse juurdepääsu maale, turgudele ning hariduselesuureneb tootlikkus vähemalt viiendikuvõrra.Eesti ja teised riigid saavad kõikide nende probleemidelahendamiseks palju ära teha ja meieülesanne kodanikena on oma valitud esindajatelttegutsemist nõuda. Antud rahvusvahelistestarenguabi lubadustest peab kinni pidama. Näitekson Eesti ÜRO lastefondi UNICEFi kaudutoetanud Elevandiluuranniku vägivallas ja kokkupõrgeteskannatanud lapsi ja naisi ning puhtajoogivee puudumisest ja halbadest sanitaartingimustesttulenevate haiguste ohu vähendamistPakistanis. Aastaid on Eesti riik abistanud kaGruusiat, Moldovat ja teisi saatusekaaslasi omariikide üles ehitamisel meie 20-aastase kogemusepõhjal.Oma panuse annavad ka mitmed vabaühendused.Näiteks on ühendus Damota ehitanud67 GWh elektrienergiat, mis võimaldab kokkuhoida 94 000 tonni põlevkivi ning õhku jääbpaiskamata 70 000 kuupmeetrit süsihappegaasi.„Kuigi tuulikud ei saa katta Eesti baasvajadustelektri osas, on keskkonnamõju vähendamise jatootmise mitmekesistamise seisukohalt olulinevõtta põlevkivi kõrval kasutusele ka taastuvadenergiaallikad,“ sõnas Eesti Energia taastuvenergiaja väikekoostootmise äriüksuse juhtInnar Kaasik.Eelmisel aastal tootis Eesti Energia taastuvatestenergiaallikatest 408 GWh elektrit, sh 94 GWhtuulest. Tänu sellele hoiti elektritootmises kokku570 000 tonni põlevkivi ning õhku jäi paiskamata490 000 tonni süsihappegaasi.Uute tuulikute nimivõimsus on 2,5 MW ningtuulikupargi võimsus on 22,5 MW. Tuulikutekõrgus maast tiiva ülemise tipuni on 135 meetrit,tiiva pikkus on 50 meetrit ja tiibade täisulatus100 meetrit. Nüüd käivad tuulikupargisettevalmistused elektriliitumise lõpetamiseks.Eesti Energia müüb tuulest ja veest toodetudkeskkonnasõbralikku elektrit Rohelise Energiamärgi all. Hetkel tarbivad Rohelist Energiat6500 majapidamist ja ettevõtet mahuga 35GWh aastas. Seda on umbes sama palju kui Paidelinna aastane elektritarbimine.Tuulikute ehitusega tegeleb rahvusvahelinetuulikutetootja GE Energy. Eesti Energia ja GEEnergy sõlmisid lepingu tuulepargi rajamiseksPakri poolsaarele eelmise aasta juunis. Tuuleparkvalmib 2012. aasta suvel.Eliis VennikEesti EnergiaEtioopia vaesesse külasse Eesti annetajate toelkoolimaja ja ühenduse Mondo kaudu saameoma sõpradele teha eetilisi kingitusi, mille tulugatoetatakse lesknaiste toimetulekut Ghanas. Heategusidei pea alati rahas mõõtma, aga kõigest40 euro eest saab Keenias üks lapse terve aastakoolis käia.Muuda ennast, muutub maailmMe oleme kõik maailma kodanikud. Seda ka siis,kui ei reisi palju ringi. Juba hommikusöögilauasmõjutame oma otsustega maailma käekäiku. Ostesnäiteks õiglase kaubanduse märgiga kohvi,teed, banaane või kasvõi šokolaadi võime ollakindlad, et meie pisikese naudingu nautimisenimel ei ole lapsed pidanud istandustes orjatöödtegema.Ka meie rõivad muudavad maailma. Kui tahamekindlad olla, et meie lemmiksärk toodeti loodusesseja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis võimešopata ökopuuvillast toodetud tekstiilikaupapakkuvates poodides. Kerge lahendus on ka taaskasutusning moetrendide jälgijatele pakuvad lahendusiupcycling tooted.Kliimamuutuste vähendamiseks peame agamuutma oma eluviise säästlikumaks. See ei eeldasugugi kardinaalseid muutusi või kõikidest mugavustestloobumist. Alustades lihtsatest igapäevastestasjadest, nagu kilekottidest loobumine,elektrienergia säästmine või prügi sorteerimine,anname juba olulise panuse. Suvel võiks autoasemel liigelda ka jalgrattaga.Peame end eurooplasteks ja hindame neid väärtusi,mis on loonud Eestist meile mõnusa kodupaiga,kuid selleks, et kõik lapsed maailmas saaksidnautida inimväärset elu, peame üha rohkemsuunama oma südame ja teod ka Euroopa kaardipiirjoontest kaugemale.Evelin AndrespokArengukoostöö ÜmarlaudArengukoostöö Ümarlaud on 21 arengukoostöösja maailmahariduses osalevast Eesti vabaühendusestkoosnev võrgustik.
l i n n a l e h t • n r . 6/<strong>107</strong> 2012<strong>Paldiski</strong> kogudusedSaja aasta möödumise puhul keisrite kohtumisest <strong>Paldiski</strong>sEsimese maailmasõja eelõhtul(Järg. Artikli algust lugege numbrist 5/106, lk 11.)Püha heausklikkutsaari, märtritja strastoterpetsitNikolaid kujutavikoon, misasub Jordanville’iPüha Kolmainsusekloostris, New Yorgiosariigis.Baltiiski sadamastõstatatud erititähtsate teemadeseas oli keiser WilhelmII poolt väljapakutud projekt luua vastukaaluks AmeerikaStandard Oilile Euroopa naftatrust, mis oleksühendanud Euroopa naftatootja-maid (millinegeniaalne Euroopa Liidu idee ennetamine!) –Austria-Ungarit, Venemaad ja Rumeeniat. Poolaastat enne kohtumist Vene tsaariga tegi Saksamaakeiser ettepaneku selle idee elluviimisekska Emanuel Nobelile, arvestades tema üldistmuret vajaduse pärast astuda USA vastu majandussõtta,et saavutada Euroopa poliitiline sõltumatusAmeerika jõulisest ekspansioonist. Keiserarutas seda küsimust aktiivselt ka Kokovtsoviga,keda autasustas Saksamaa Musta Kotkaordeniga. Oma raamatus „Minu minevikust“(„Из моего прошлого“) (1903–1919) meenutabVladimir Nikolajevitš Kokovtsov: „Vestlusomandas eriti elava iseloomu ning ületas isegiõukonnaetiketiga lubatud piirid.” Hiljem kirjeldabta aga oma Saksa kantsleriga peetud vestluseiseloomu hoopis teisiti: „Ütlesin talle, et Saksamaasõjaline programm /…/ tekitab meie seasülimat muret. /…/ Olen veendunud sõjavastanening pean relvastuse pidevat kasvu mõningatesriikides kõrgeimal astmel ohtlikuks. See valmistabkõigi riikide avalikku arvamust ette selliselt,et sõjaline kokkupõrge on vältimatu. Hakkasinkantslerile seletama, et Venemaal ei ole pealetungiplaani,et Venemaa mõtleb ainult kaitsest,võimaliku kallaletungi tagasitõrjumisest. /…/Saksamaa kantsler ei jäänud oma vastuselgitusegamulle võlgu. Ta tundus mulle lihtsa, siiraja tõearmastaja inimesena. /…/ Teda hirmutabavaliku arvamuse ja tärkavatest Balkani sündmustestmõjustatud slaavi idee paratamatu jatugev mõju Venemaa valitsusele – seda enam, etta näeb, et meeleolud Prantsusmaal on muutumasüha enam ja enam murettekitavaks.”Olles realist ning teadvustades, et Venemaa eisaa katkestada oma liitlassuhteid Prantsusmaaga(riigiga, mis oli küll monarhiavastane ja revolutsiooniline,kuid mille eesmärgiks oli piirataSuurbritannia ekspansiooni, mis ähvardasnii Venemaad kui Prantsusmaad), oli kantslersügavalt kurb selle pärast, et 30 aastat tagasi oliSaksamaa traditsioonilises poliitikas Venemaasuhtes toimunud saatuslik pööre. Seepärast eijäänud nüüd üle muud, kui ohtlike sündmustearenemise vältimatut protsessi vaid ohjata,lootes sellele, et Saksamaal ja Venemaal onpalju ühiseid huve, mis sunnivad neid vaatamarelvastumisele kui vaid möödapääsmatule ettevaatusabinõule.Samuti puudutas kantsler kauue kahepoolse kaubandusleppe allkirjastamisevõimalusi, mis oleks aluseks kindlustundele Venemaaja Saksamaa rahuliku kooseksisteerimiseosas. Paraku ei saanud aga tollase Euroopa poliitilisemaastiku silmakirjalikkus ja vasturääkivuskuidagi jääda kajastumata ka kohtumisetulemustes.Pärast seda, kui Saksa laev Hohenzollern oliBaltiiski sadamast lahkunud, märkis tsaar NikolaiII vestluses Kokovtsoviga, et on kõnelustegakeiser Wilhelmiga ülimalt rahul, sest viimaneoli talle kinnitanud, et ta ei lase Balkani sündmustelteravamaks areneda ega kasvada üleilmsekstulekahjuks. Rahumeelse ja heatahtliku inimesenaoli tsaar neid tõotusi ja lubadusi kuuldesväga rõõmus, ent kainelt mõtleva riigipeanaoli ta samas sunnitud arvesse võtma tegelikkuasjade seisu Euroopas: „Aga ettevalmistusi tulebikkagi teha. On hea, et meil õnnestus mereprogrammellu viia, nüüd on tarvis valmistudamaakaitseks.”Samal ajal oli Balkanil lõpule jõudmas endisteTürgi territooriumide jagamise viimane etapp.Ka Itaalia hakkas äkki rahvusvahelises poliitikasaktiivsust ilmutama, pretendeerides uuekoloniaalimpeeriumi rollile, ning uute ambitsioonideraames haaras ta sisuliselt enda allaTripolitaania (Liibüa) ja mitu saart Egeuse meres.Türgis endas toimus 1912. aasta juulis vereturiigipööre ning uus valitsus oli valmis astumaItaaliaga rahumeelsetesse läbirääkimistesse.Balkanimaad püüdsid kriisiolukorda varasemaltvõimsas Türgi riigis ära kasutada ja olidvalmis seda ründama, et see täielikult tükkideksjaotada. Tsaar Nikolai II mõistis aga hästi,et Türgi Euroopa osa jagunemine võib kaasatuua konflikti ja sõja Euroopas, mistõttu taesines ootamatult Venemaale mittetüüpilisesrollis, teatades valmisolekust säilitada Türgipuutumatus. Selles avaldus tema tugev tahe ollarahusobitajaks, kes suudab vastu seista kiirekasu ja poliitilise edu ahvatlustele: „Tsaarile /…/avaldati suurt survet, kusjuures seekord mitteainult käputäie ministrite poolt, vaid ka märkimisväärseosa Vene ühiskonna poolt, kes nõudsidmeelitava ja tsaari südamele nii lähedaseloosungi all „Rist Püha Sofia katedraali tippu!”Venemaa sekkumist Balkani asjadesse. Tsaar saiaga selgesti aru, et selline sekkumine tooks kaasasõja Türgis ning see oleks ühtlasi algus sõjaleEuroopas. Ta ei allunud mitte mingisuguselemõjutamisele ega kergekäelistele soovitustele,vaid hoidis jätkuvalt kindlalt enda valitud positsiooni.”Samas kujunes aga Türgi sõdurite pooltMakedoonias Kočani külas pärast Makedooniarahvuslaste poolt heidetud pommi lõhkemisttoime pandud bulgaarlaste massimõrv ajendiksaktiivsele kampaaniale kogu Balkani ajakirjanduses.Tsaar Nikolai II rahusobituslikul algatusel otsustatikoostada Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa,Saksamaa ja Austria ühispöördumine Balkaniriikide ja Türgi poole hoiatusega, et „kuipuhkeb sõda, ei lase need riigid juhtuda nõnda,et konflikti tulemusena toimuksid mis tahesmuutused Türgi Euroopa osa territoriaalsesstatus quo’s“. 25. septembril 1912 kuulutas agatilluke Montenegro Türgile sõja. Balkani riigidarvestasid sellega, et eespool nimetatud suurriigidei jää oma hoiatusele kindlaks.Nii imelik kui see ka ei oleks, aga keiser Wilhelmsuhtus Balkani riikide algatustesse teatavalmääral kaastundlikult: „Las Balkani riigid näitavadennast. Kui nad Türgi otsustavalt alistavad,siis tähendab, et neil oli õigus ja nad on ärateeninud väärika autasu. Kui nad purustatakse,siis jäävad nad vaikseks ja püsivad pikka aegarahulikuna…” Sazonov ei olnud aga vastupidirahul sellega, et Balkani riigid, kes olid lubanudVenemaa tahtega arvestada, alustasid Venemaaleebasobival hetkel sõda. Sündmused arenesidomasoodu. Montenegro järel astusid sõtta Bulgaaria,Serbia ja Kreeka. Kuu aja jooksul Türgipurustati ning tema Euroopa valdustest jäi allesvaid Konstantinoopol, mis jäi Türgi koosseisuvaid tänu tsaar Nikolai II rahualgatustele.Kahe Balkani sõja ajalugu on eraldi teema, misväärib põhjalikku käsitlemist, kuid ei ole praegumeie ülesanne. Tuletame vaid lühidalt meelde,et selle sõja võitjad pöörasid vaid kuu aja jooksulomavahel tülli: sõda ja agressiivsed ambitsioonidpaljastasid eilsete liitlaste vahelised– eriti Serbia ja Bulgaaria vahelised vastuolud.Bulgaaria taotles Austria toel Balkani poolsaarelhegemooniat, mis viis ta kümnepäevasessesõtta oma endiste liitlaste vastu, kellega ühineska Türgi. Kokkuvõttes Bulgaaria alistati ning tajäi ilma suurest osast oma territooriumist, sealhulgasAdrianoopolist (praegu Edirne), mis tagastatiTürgile.25. juulil (7. augustil) 1913 kirjutati Bukarestisalla rahulepingule. Üks Prantsuse ajaleht kirjutas:„Pärast kümmet kuud rasket tööd saabusEuroopa jaoks koolivaheaeg.” See oli aga vaidillusioon: Euroopa lähenes aeglaselt, kuid kindlaltväga ohtlikule rajajoonele – katastroofile– ning mitte miski ei suutnud enam traagilistsündmuste käiku peatada. Omamoodi katseksjätkata kahe keisri rahusobitavaid kohtumisiBaltiiski sadamas kujunes nende viimane kokkusaaminemais 1913 Wilhelm II tütre ja Cumberlandihertsogi pulmade ajal. See kohtuminekulges kõigiti sõbralikus õhkkonnas, kuid eisuutnud enam kaasa tuua Venemaa ja Saksamaasuhete paranemist.(Jätkub ajalehe järgmises numbris.)Preester Valeri Nazarenko<strong>Paldiski</strong> Püha Georgi kogudus<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 6/<strong>107</strong> 17