AASTARAAMAT 2008 TULEOHUTUSJÄRELEVALVE - Päästeamet

rescue.ee
  • No tags were found...

AASTARAAMAT 2008 TULEOHUTUSJÄRELEVALVE - Päästeamet

PÄÄSTEAMETTULEOHUTUSJÄRELEVALVEAASTARAAMAT 2008


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008SisukordEessõnaUus päästealane seadusandlusAsendustäitmine – mõjusaim sunnivahend?Riiklik tuleohutusjärelevalve sotsiaalkorterites 2008. aastalÜlevaade automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide häireteadetestLastehoiuteenus Tallinnas ja HarjumaalHaridusasutuste tuleohutusalase olukorra kaardistusRiskiohtlike objektide tuleohutusanalüüside kokkuvõteMiks hukkusid inimesed tulekahjudes 1970ndatel aastatel?2008. aastal tulekahjudes hukkunute statistika ja analüüsTulekahjud ehitistes 2008. aastalLisa: statistika tabelidKontaktandmed51013161921242730334356683


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Armas lugeja,Meil on heameel esitleda Teile teist tuleohutusjärelevalveaastaraamatut. 2008.aasta oli mitmes mõttes nii meile kui kakogu eesti rahvale eriline. Esiteks saimemaitsta päästeametnikena üle pika aja kaoma töö vilju, mida kinnitasid nii oluliseltvähenenud tulekahjus hukkunute kuika tulekahjude üldarv. Teiseks oli eelmiselaastal erakordselt rahulik ja stabiilneaasta. Kui 2006. aastal vapustas meid viiehukkunuga sotsiaalmaja tulekahju Sillamäelja 2007. aastal 56 vigastatuga Tivolikarusselli põleng, siis eelmisel aastal selliseiderakordseid sündmusi ei esinenud.Kolmandaks oli Päästeametil tulevikkusuunatud vaimset laadi investeeringuteaasta. Nimelt suutsime alustada ja edasiviia nii mõnedki projektid. Esmalt tulebnimetada muidugi JÄISE analüüsi lõppemistning arenduse alustamist, mis toobmeile käesoleval aastal suure töökoormuseseoses selle rakendamisega. Analüüsitavaidvaldkondi oli veelgi. AlustasimeŠveitsi projekti taotluse tegemist, misvõimaldab meil positiivse vastuse korralrakendada hooldusasutustes senisesttõhusamaid ohutuse tagamise süsteeme.Samuti oleme kaardistanud riigiasutustetuleohutusalase olukorra.(Vara)kahju hindamine – organisatsioonikuluefektiivsuse võtiProgressiivse meetmena hakkasime eelmiselaastal arvutama tulekahjude tagajärjeltekkinud varalist kahju. Aluseksvõtsime valemi, mis võtab arvesse ehitisepõlenud pindala ruutmeetrites, hooneehitusaasta, ehitusliku kulumi, sanitaarremondi,garantiitöö, teostatud renoveerimise,kapitaalremondi ning ehituseruutmeetri maksumuse kroonides ehitisekasutusviiside järgi. Algandmete sisestamiselarvutatakse kahju tulekahjuderegistris automaatselt. Valem ei arvutahoonele tekkinud vee- ja suitsukahjustusterahalist väärtust. Selle valemi järgimoodustas ehitistele tulekahjude läbi tekkinudvaralise kahju kogusumma 355 571014 krooni, millele lisandus ehitiste sisustuseletekkinud kahju 70 miljonit krooni.Sisustusekahju hindamine on hinnanguline,põhinedes kannatanu ütlustel. Paljudeljuhtudel on jäänud ka sisustusekahjuhindamata, sest tulekahju järgselt on sellehindamine osutunud võimatuks. Seegamoodustab kogukahju 426 909 545 krooni.Kui siia lisada veel 2008. aastal tekkinud50 000-kroonine (2007. aastal 1 110716 kr) keskkonnakahju ja kui me oskak-45


sime siia lisada ka kahjud tulekahjudeshukkunute ja põlengutes saadud inimvigastustenäol ning reostus- ja pommiplahvatustetagajärjel tekkinud kahju, siissaaksime olulise mõõdiku päästeorganisatsioonikuluefektiivsuse määramisel.Ja võib-olla on esitatud numbritest isegiolulisem varakahju hindamise süsteemiloomine ja teadmine, et päästmine ei oleainult rahas mõõdetamatu hädasolijateaitamine ja õnnetuste likvideerimine,vaid sellel on ka reaalne rahaline mõõde.Loodan, et oskame õige pea ka varakahjuhindamise mudelit edasi arendada jajõuda tulemuseni, kus me saame öeldaka päästetava vara hinna.Efektiivsem järelevalveHeameel on ka mitmest muust asjast.Esiteks on oluliselt paranenud ettekirjutustetäitmine. Tuleohutusbüroode pooltkontrolliti 8840 varem tehtud ettekirjutusetäitmist, millest 7363 oli täidetud ning1477 täitmata, seega on täitmise protsentumbes 80. Kuigi me ei ole eelnevatelaastatel sellelaadset statistikat teinud,on selge, et tegemist on viimaste aastateühe parima näitajaga. Kui ettekirjutus olitäitmata, siis rakendati sunniraha, millesumma suurenes võrreldes 2007. aastaga817 450 krooni võrra.2008 2007 2006 2005Väärteomenetlused 1 214 784 352 216Kriminaalmenetlused 96 162 226 266Haldusmenetlused 6 237 6 159 6 276 8 977Projektide kooskõlastamine 8 254 11 262 11 037 9 213Määratud trahvid, kr 288 260 218 960 193 120 101 340Rakendatud sunniraha, kr 1135 100 273 650 120 000 0Foto: Kalle RistolOluliselt on tõusnud ka väärtegude arv jasiin ei saa teha ennatlikke järeldusi inimesteõiguskuulekuse vähenemise osas.Pigem kannab vilja meie aastatepikkunetöö ametnike väljaõppe ja koolituse korraldamisel.Olen kindel, et ametnikud kasutavadoma õigusi ja oskusi just ohtlikesituatsioonide ärahoidmisel. Üheks põhjusekson kindlasti tõhustunud tuleohutusjärelevalve.Mida toob aasta 2009?Aasta 2009, mida räsib majanduslangusja eelarvekärped! Kas ettevõtjate heatahe ja võimekus võimaldavad panustadaohutusse sama tõhusalt kui eelmisel aastal?Sellele küsimusele lisandub keerukasnüanss: oluliste rikkumiste suhtes rakendatudsuuremahuliste/kulukate ettekirjutustetäitmiseks ette nähtud tähtajadsaabuvad käesoleval aastal. Kas meil tulebolla lõpuni jäik ja paindumatu ningnõuda nõuete täitmist viimse täheni võipeame majandussurutise tingimustesohutuse arvelt oma silmad sulgema?Arvan, et ohutusnõuete rikkumistest eitohi me kindlasti mööda vaadata. Mepeame aga olema avatud ja suunama asjakohasedisikud alternatiivsete, ohutust tagavateja usaldusväärsete lahenduste otsimisele.Leian, et peame leidma oma yin’ija yang’i . (Nimetatud mõisted pärinevadhiina filosoofiast ja tähendavad vastandlikkekategooriaid. Vaatamata erinevuseleon need üksteisest sõltuvad ja täiendavadüksteist, eesmärk on saavutada nendevahelinetäiuslik tasakaal.) Mulle meeldibmõelda, et yin on tuleohutusjärelevalvepaindlikkus ja yang eesmärgipärasus. Mepeame suutma tegutseda eesmärgipäraselt,väljendades selgelt meie ootusi javajadusi seoses tuleohutusalase olukorraparandamisega. Samuti on meil kohustusvastaspoolt kuulata ja temaga arvestada.Soovitud tulemuse tagabprofessionaalne ametnikTuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Vaadeldes tuleohutusjärelevalve üha paranevaidtöötulemusi, tekib küsimus,mille arvelt need saavutatakse. Kas looduduus struktuur on efektiivsem või onparanenud inimeste õiguskuulekus või onmeil täiuslikum õiguskeskkond? Kindlastion kõik nimetatud tegurid töötulemustesaavutamisele kaasa aidanud, kuid olenkindel, et olulisim tegur on ametniku professionaalnetöö. Seda väidet toetab niieelmisel aastal läbi viidud tuleohutusjärelevalvesiseaudit kui ka tuleohutusjärelevalvekutseomistamine, mis kinnitasidprofessionaalse ametkonna olemasolu.Üle-eelmisel ja eelmisel aastal läbiviidudtuleohutusjärelevalve inspektorite kutseomistamisetulemused oli head, sest124 ametnikust omistati kutse ligikaudu109 ametnikule. Tulemustest nähtub, etmeie poolt seatud latt oli piisavalt kõrgeja eksami läbiviimine aus, sest kedagi eiveetud eksamist läbi ja kellelegi ei tehtudallahindlusi.Kutseomistamist läbi viies püüdsime väljaselgitada ametnike oskust suhelda suuliseltja kirjalikult, küsisime üldharivaidküsimusi ja kontrollisime erialateadmisteolemasolu. Ideaalne tuleohutusjärelevalveametnik on kompetentne, avara silmaringija heade igapäevaste oskustega (suhtlemis-,kuulamis-, arusaamis- ja enda arusaadavakstegemise oskus) riigiametnik.Lõpetuseks soovin tänada kõiki inimesi,kes on aidanud kaasa parema tuleohutuskeskkonnaloomisel ning käesolevaksaastaks jõudu ja jaksu oma eesmärkidesaavutamisel.Kaur KajakPäästeameti tuleohutusjärelevalveosakonna juhataja67


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Uus päästealane seadusandlusEneken Kostpääste- ja kriisireguleerimispoliitikaosakonna õigusnõunikSiseministeeriumPriit Laanistepääste- ja kriisireguleerimispoliitikaosakonna nõunikSiseministeerium2008. aasta aprillis alustas Siseministeeriumkoostöös Päästeametiga päästeseaduse ja tuleohutuse seaduse eelnõudevälja töötamist. Seaduste väljatöötamisetöögrupis osalevad Lauri Lugna, TarviOjala, Eneken Kost ja Priit Laaniste Siseministeeriumipääste- ja kriisireguleerimispoliitikaosakonnast ning Ain Karafin,Kaur Kajak ja Maili Mark Päästeametist.Pääste seaduse ja tuleohutuse seaduseeesmärkide täpsemaks teadvustamisekson vajalik lühike tagasivaade päästealaseõigusloome kujunemis- ja arenguloole.1994. a võttis Riigikogu vastu tuletõrjejapäästeseaduse, mis nägi ette eelkõigekohalike omavalitsuste päästeüksustemoodustamise, andis üldised sekkumisealused päästetööde juhile ning volitaskehtestama tuleohutusjärelevalve määrusi.1996. ja 1998. a muudeti tuletõrje- japäästeseadust oluliselt ning seaduse nimekssai päästeseadus. Nimetatud muudatusegamuudeti kohalike omavalitsustepäästeasutused maavalitsuse hallatavatekspäästeteenistusteks ning täiendati oluliseltriikliku järelevalve osa. 2004. a muudetitaas päästeseadust ning maavalitsuse hallatavadpäästeasutused korraldati seadusemuudatuse kohaselt ümber Päästeametikohalikeks täidesaatva riigivõimu volitusiomavateks asutusteks. Lisaks täpsustatipädevuse jaotus otsingu- ja päästetöödelseoses lennuõnnetustega, piiriveekogudelaset leidnud õnnetustega jms, päästeteenistujaõiguslikku seisundit ja sotsiaalseidtagatisi. 2006. a kevadel kujundatimaakondliku haldusterritoriaalse jaotusealusel korraldatud Päästeameti kohalikudpäästeasutused ümber neljaks regionaalsekspäästekeskuseks. Lisaks eeltoodulevõttis Riigikogu 31. jaanuaril 2008. a vastupäästeteenistuse seaduse, mis sätestabpäästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujateõigusliku seisundi, mistõttumuudeti ka päästeseadust.Kokku on päästeseadust muudetud 16korral ning nende muudatustega on praktiliseltkogu algse seaduse tekst asendatud.Märkimisväärne on ka see, et selle aastaaprillis saab kehtiv päästeseadus 15 aastaseksning päästeseaduse alusel tuleohutustreguleerivad määrused on enamus 10 aastavanused. Päästeseaduses tehtud muudatusedon muutnud seaduse raskesti loetavaksning seaduse struktuur ei võimaldaselgelt eristada isikute õigusi ja kohustusiohtude ennetamisel ja kõrvaldamisel. Lähtuvaltpäästmise olemusest sisaldab päästeseadusnii päästeasutuste ülesandeid kuiosaliselt teiste ametkondade ülesandeid,moodustades segu protsessipõhisest, isikukesksestja ülesandepõhisest käsitlusest.Samuti vajavad kaasajastamist päästeseadusealusel välja antud tuleohutust reguleerivadmäärused.Pääste seaduse ja tuleohutuseseaduse regulatsioonTulenevalt eeltoodud põhjendustest jahetkeolukorra kirjeldusest ning tekkinudvajadusest seaduse tasandil suurendadaisikutele pandavate kohustuste mahtu,töötati paralleelselt pääste seaduse eelnõugavälja ka tuleohutuse seaduse eelnõu.Ühes seaduses (pääste seaduses)sätestatuna oleks rõhuasetus pääste üheosaga (tuleohutusega) seotud isikute kohustusteleebaproportsionaalselt suur.Kaks eraldi seadust aga tagavad arusaadavuseja selge eristatuse.Pääste seaduse eesmärk on reguleeridapääste ülesanded ja korraldus. Päästeseaduse näol on tegemist pääste organisatsiooniseadusega, kus sätestatakse riigiülesanded pääste teenuse osutamisel ningkasutatavad meetmed ülesannete täitmisetagamiseks. Selline meetmete sätestaminemuudab avaliku võimu teostamiseselgemaks. Eelnõu üheks eesmärgiks onka õigusselguse tagamine pääste pooltisikute põhiõigusi riivavate meetmete rakendamisel.Eesmärgi kohaselt tagavadmuudatused selguse õiguse rakendajateleneile antud volituste osas ning tagavadka piisavalt isikute õiguste kaitse päästemeetmete rakendamisel. Samuti on eelnõueesmärk reguleerida vabatahtlikkusealusel pääste tegevuses osalemist.Tuleohutuse seadus sätestab tänapäevasesseõigusruumi sobivad tuleohutusalasednõuded, isikute õigused ja kohustused,riikliku järelevalve teostamise ningvastutuse tuleohutuse tagamisel.Tuleohutuse seaduse välja töötamiselvaadati üle kõik tuleohutust reguleerivadmäärused ning tuleohutusnõuded koondatiühtseks tervikuks. Selliselt tagatakseisikutele õigusselgus tuleohutuse valdkonnasning selge ülevaade isikutele pandudkohustustest. Tuleohutuse seadus on omaolemuselt ohutusseadus ning Eesti õiguskorrason ohutusseadused levinud, nagunäiteks elektriohutusseadus, masina ohutuseseadus, küttegaasi ohutuse seadus jt.Tuleohutuse seaduse koostamine on võimaluseksfokuseerida tegevusi tulekahjudeshukkunute arvu vähendamiseks ningtagada strateegilise eesmärgi – inimesteja vara suurem turvalisus – tõhusam täitmine.Tuleohutuse seadus loob õiguslikuraamistiku isikute kohustustele tuleohutusetagamisel, eesmärgiga ennetada tuleohtu,selgitada see välja ja tõrjuda võilikvideerida.Pääste seaduse ja tuleohutuseseaduse menetlemine2008. a oktoobris esitati eelnõud ministeeriumidelekooskõlastamiseks. Kõikministeeriumid, peale Sotsiaalministeeriumining Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,kooskõlastasideelnõu. Lisaks esitati eelnõu avalikkuselekaasamisportaali kaudu arvamuse avaldamiseks.Kuna Sotsiaalministeerium ningMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumeelnõusid ei kooskõlastanud, esitatieelnõud 2009. a jaanuaris neile uuesti1011


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008kooskõlastamiseks. Kui Sotsiaalministeeriumning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumeelnõud kooskõlastavad,esitatakse eelnõu kooskõlastamiseksJustiitsministeeriumile. Pärast Justiitsministeeriumigakooskõlastamist antakseeelnõu menetlemiseks üle Vabariigi Valitsusele,kes pärast eelnõude heakskiitmistesitab need Riigikogule menetlemiseks.Kõigil pääste seaduse ja tuleohutuse seaduseeelnõudest ja nende menetlemisekäekäigust huvitatutel on võimalik eelnõudegatutvuda elektroonilise kooskõlastussüsteemie-õigus kaudu ning hiljemjuba Riigikogu kodulehel.Eelnõud koos rakendusaktidega on plaanitudjõustada 1. jaanuarist 2010.Asendustäitmine –mõjusaim sunnivahend?Indrek Laanepõldjärelevalveteenistuse juhtLääne-Eesti PäästekeskusEelluguLäänemaal Lihula Linnas asub üks suur,tore ja ilus hoone, kus inimesed saavadkäia kultuuriüritustel ning huviringides.See hoone on Lihula Kultuurimaja, miskuulub kohalikule omavalitsusele ehksiis Lihula Vallavalitsusele. Kuid sellehoone juures on üks suur probleem: kuikultuurimajas toimub mõni hea kontsertvõi etendus ning kultuurinautlejaid onkogunenud terve majatäis, ja juhtub mingilpõhjusel tulekahju või mõni muu õnnetus,siis kuidas saavad sellest inimesedõigeaegselt teada ja turvaliselt hoonestväljuda?Lihula Kultuurimaja on projekteeritudning ehitatud eelmise sajandi kaheksakümnendatelõpus ja üheksakümnendatealguses. Ehitamine oli plaanitud kahesjärgus: kõigepealt hoone kultuurimajapool ning selle valmimise järel teise etapinahoone administratiivne osa, mis jäitol hetkel valitsenud segaste aegade tõttulõpetamata. Valmimisel oli hoonesse paigaldatudsisevesikute ning sprinklersüsteemja tolle aja nõudmistele vastav tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Hoonemahutab kuni 400 külastajat.Ettekirjutustest ettekirjutuseniJuba 2004. aastal nõudis Läänemaa PäästeteenistusLihula Vallavalitsuselt ettekirjutusegaolemasoleva tulekahju-signalisatsioonisüsteemikorrasoleku tagamistning evakuatsiooni¬valgustuse projekteerimist.Lääne-Eesti Päästekeskus onnõudnud omanikult Lihula Kultuurimajjaautomaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi,evakuatsioonisuluste ning evakuatsioonivalgustusepaigaldamist 2006.a sügisest. Lihula Vallavalitsus palus ettekirjutustetäitmistähtaegade pikendamist.Esitatud taotlus rahuldati ning ettekirjutustetäitmise lõpptähtajaks jäi 2008. aveebruar.Uus tuleohutusülevaatus viidi LihulaKultuurimajas läbi 2008. a aprillis. Eelnevaltantud ning jõus ettekirjutuse punktidolid selleks hetkeks ikka täitmata,mille alusel anti Lihula Vallavalitsuseletäitekorraldus sunniraha tasumiseksning asendustäitmise hoiatus automaatsetulekahju-signalisatsioonisüsteemi,evakuatsioonivalgustuse ning evakuatsioonisulustepaigaldamata jätmisel.Asendustäitmise hoiatus tehti just otstarbekuseeesmärgil – selle asemel, et nõudaomavalitsuselt sisse sunniraha (mis oleksolnud suurusjärgus kakskümmend tuhatkrooni), leidis päästeasutus, et seda rahaon eesmärgipärasem kasutada hoonepuuduste likvideerimiseks. Lisaks eelnevatesettekirjutustes olevatele tuleohutusnõueterikkumistele avastas inspektor1213


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008veel hulgaliselt rikkumisi, mille alusel antijärjekordne kuuest punktist koosnev ettekirjutustäitmise tähtajaga juuni 2008. a.2008. a oktoobris teostas Päästekeskusuue järelkontrolli, milles selgus, et rakendatudsunniraha sissenõue ega asendustäitmisehoiatus ei olnud oma eesmärketäitnud. Omaniku esindaja sõnulon Lihula Vallavalitsusel võimalik antudettekirjutused täita alles aastal 2012. Kuidkuidas tagatakse Lihula Kultuurimaja külastajateturvalisus aastani 2012, ei osanudesindaja konkreetselt vastata.TäitemenetlusKuna Lihula Kultuurimaja näol on tegemistsuure hoonega, mis mahutab kuni400 külastajat, ja hoones asub palju väikeseidabiruume, siis otsustas Lääne-EestiPäästekeskus asendustäitmise korraspaigaldada hoonesse automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem,evakuatsioonivalgustusning ustele evakuatsioonisulused.et nemad seda objekti töösse ei võta, kunatööde maht on nende firma jaoks liigasuur, ja seetõttu sai automaatselt väljavalitukslukufirma, mis tegi ainukese, 76000 kroonise hinnapakkumise. Nõrkvoolufirmade hinnapakkumised automaatsetulekahju-signalisatsioonisüsteemi jaevakuatsioonivalgustuse paigaldamiseksjäid vahemikku 168 000 kuni 371 000krooni. Nendest pakkumistest valiti väljakõige odavam, kus selle raha eest pakutinii konventsionaalset signalisatsioonisüsteemikui ka evakuatsioonivalgustustkoos kõigi kaasnevate töödega. Seega oliasendustäitmise kulu kasvanud hoiatusesmärgitud eeldatavalt 150 000 krooniltreaalse 245 143 kroonini.31. oktoobril teavitas Lääne-Eesti PäästekeskusLihula Vallavalitsust, et on asunudettekirjutuse täitmist korraldama ning onleidnud kolmandad isikud töid teostama.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse §14 lg 2 alusel andis Lääne-Eesti Päästekeskuskui sunnivahendit rakendav haldusorganviivitamatult adressaadile teadakulutuste suurenemisest.tööde teostajatele täitekorralduse asendustäitmiseteostamiseks tööde lõpptähtajaga10. detsember 2008. a.Käesoleva artikli kirjutamise ajal on LihulaKultuurimajas asendustäitmise korrasautomaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemining evakuatsioonivalgustusepaigaldamise tööd lõppjärgus. Evakuatsioonisuluseidpaigaldav lukufirma ontööd lõpetanud ning üleandmise-vastuvõtmiseakt tööde teostaja ja Lääne-Eesti Päästekeskuse vahel allkirjastatud.Ees seisab veel signalisatsioonisüsteemiülevõtmine ja dokumentatsiooni edastamineomanikule, lisaks ka Päästekeskusetehtud kulutuste tagasi saamine LihulaKultuurimaja omanikult, mis käib jubakohtutäituri kaudu.KokkuvõtteksOma kirjutisega tahtsin juhtida Teie tähelepanuasendustäitmise efektiivsuseleja eesmärgipärasusele. Neli aastat kestnudhaldusmenetlus andis eesmärgi – tuleohutusnõuetetäitmine – seitsme kuuga.Lääne-Eesti Päästekeskus on kasutanudhaldusmenetluse raames asendustäitmisehoiatust juba 2007. aastal ka teiste omavalitsusasutustesuhtes. Siis võtsid omavalitsusedhoiatust väga tõsiselt ning täitsidettekirjutused ise. Muidugi jääb küsimusasendustäitmise rahastamise kohta, kuidsellele lahenduse leidmine peaks olemajärgmine samm – kuidas rakendada asendustäitmistnii, et päästeasutus oma rahalistressurssi „kinni“ ei peaks panema.Et asendustäitmise hoiatuse andmisehetkel puudus täpne hinnang, kui paljuantud tööd maksma võiksid minna,siis lisati hoiatusele asendustäitmise eeldatavmaksumus 150 000 krooni. Poolaastat hiljem asendustäitmise reaalsetrakendamist alustades võis eeldada, ettööde teostamise maksumus on kasvanud.Seetõttu paluti kolmelt lukufirmaltja automaatseid tulekahju-signalisatsioonepaigaldavalt firmalt teostatavate töödehinnakalkulatsiooni, et oleks tagatudvalikuvõimalus nii hinna kui pakutavatetööde osas. Kaks lukufirmat ütlesid kohe,Mõningaseks probleemiks sai tööde rahastamine.Kuna tööde tellijaks on Lääne-EestiPäästekeskus, mis on eelarvelineasutus, ja sellisteks kulutusteks raha eelarvesettenähtud ei olnud, ning Päästeametei saanud sel hetkel ka enam erakorralistrahaeraldust teha, siis algasid läbirääkimisedtööde teostajatega maksetingimusteosas. Läbirääkimiste tulemus oli päästekeskuselesoodne, kuna lepiti kokkutööde teostajatele maksmine järgmise eelarveaastaalguses. Seejärel sõlmisid Lääne-EestiPäästekeskus ja tööde teostajadtöövõtulepingud ning päästekeskus andisFoto: Vassil Hartšuk1415


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Riiklik tuleohutusjärelevalvesotsiaalkorterites 2008. aastalViljar Schmidtjärelevalveteenistuse juhtLõuna-Eesti PäästekeskusRiiklikul tuleohutusjärelevalvel ei oleeriti suurt võimalust teostada järelevalvethoonetes, kus hukkub tulekahjudesenim inimesi – I kasutusviisiga eluhoonetes.Sellele vaatamata on olemas vägakonkreetne eluhoonete grupp, kus onvõimalus teostada riikliku tuleohutusjärelevalvetkorteri tasandini välja. Needon kohalikele omavalitsusele kuuluvatessotsiaalhoonetes asuvad korterid ja kortermajadesasuvad kohalikele omavalitsuselekuuluvad sotsiaalkorterid. Toonitan,et antud juhul teostas Lõuna-Eesti Päästekekusriiklikku tuleohutusjärelevalvetpäästeseaduse mõistes, mille § 1 lg 2 järgikohaldatakse haldusmenetluse sätteid, jatuleohutusnõuete rikkumise tulemusenaanti välja päästeseaduse § 285 haldusaktidnõuete rikkumise likvideerimiseks võiobjekti tegevuse peatamiseks. Muidugiannab riiklik tuleohutusjärelevalve suurepanuse ennetustöö tulemustesse, kuidantud menetlusi tuleb vaadelda riiklikutuleohutusjärelevalvena eraldi ennetustööprojektist „Kodu tuleohutuks”, sestjärgnes riikliku sunni rakendamine, miseeldab kindla menetlusreeglistiku järgimist.Vajadusel kasutati ühe liigina kaväärteomenetlust.2008. aastal seadis Lõuna-Eesti Päästekeskusetuleohutusbüroo riskipõhistetuleohutusülevaatuste läbiviimise prioriteedikssotsiaalkorterid, ja aasta jooksulteostatud kontrollid tõestasid selle valikuvajalikkust. Infot sotsiaalkorterite kohtaküsisime kohalikust omavalitsusest. Nõndasaime teha valiku munitsipaalkorteritest,kus paiknevad tegelikult riskigruppikuuluvad inimesed, ning kohaliku omavalitsusepoolt välja renditud korteritest,kus elavad riskigruppi mittekuuluvadpered. Antud juhul huvitasid päästekeskustjust sotsiaalkorterid, kuhu on elamapaigutatud abi ja toetust vajavad inimesedja/või mis asuvad tuldkartvas hoones.Kõik see eeldas eeltööna läbirääkimisi jaselgitusi kohaliku omavalitsuse ja päästekeskusevahel. Samas oli meil kohalikuomavalitsuse näol haldusmenetluses üksadressaat 20 sotsiaalkorteri kohta, millestkuus korterit asusid ühes sotsiaalmajas jaülejäänud 14 erinevates eluhoonetes.Ametnike töökoormuse arvestamise aluseksvõeti põhimõte, et ühes haldusmenetluseskontrollitakse vähemalt viit sotsiaalkorteritisegi juhul, kui korterid asuvaderinevates hoonetes. Materjalid vormistatihaldusmenetluse seaduses sätestatud korras.Sotsiaalmaja kontrollimise puhul olitegemist ühe haldusmenetlusega.Tuleohutusjärelevalve menetlused sotsiaalpindadelon keerulised ja aeganõudvad.Päästekeskuse jaoks muutsid menetluseraskeks asjaolud, et tihti ei olnudsotsiaalpindadele kohaliku omavalitsuseesindaja poolt korteri valdajaga kokkulepitudajal võimalik tuleohutusülevaatuseläbiviimiseks siseneda, kuna valdaja eisoovi osaleda või ei ole „võimeline” osalemaülevaatusel. Samuti ei olnud enneülevaatust teada, kui ulatuslikuks võibmenetlus kujuneda. Kui korterelamusasuvat sotsiaalkorterit kontrollima minnesselguvad tuleohutusnõuete rikkumisedseoses ühise küttesüsteemi või hooneevakuatsiooniteedega, siis tuleb menetlussekaasata ka teised rikkumistega seotudisikud (korteriühistu, teised majaelanikudjne).2008. aastal viisid Lõuna-Eesti Päästekeskusetuleohutusbüroo ametnikudläbi tuleohutusülevaatuse 652 sotsiaalkorteris.Umbes 50% sotsiaalkorteritetuleohutusalast olukorda võib hinnata„viimase hetke pakkumisena”, nagu sedanimetas tuleohutusbüroo juhataja AlmarNuuma. Sagedamini esinevateks probleemideksolid katkised ja puhastamatakütteseadmed, mittepõlevast materjalistpõrandakatte puudumine kütteava ees,küttepuude või mööbli hoidmine küttekoldeleohtlikult lähedal või lausa küttepuudekuivatamine kütteseadme peal.Teisteks suuremateks probleemideks olidamortiseerunud elektrisüsteem (amortiseerunudvõi pealt ära sulanud isolatsioon,ajutised ühendused ja ripnevadjuhtmed jne), põlevmaterjali jäätmete võiriietusesemete kihiga kaetud põrandad.Sotsiaalmajades on lukustatud või muulviisil takistatud evakuatsioonipääsud.Tuleohutusnõuete rikkumiste tuvastamiselkoostati korteri omanikule (üldjuhulkohalik omavalitsus või muu juriidilineisik) ettekirjutus tuleohutusnõuete rikkumisekõrvaldamiseks. 2008. aastal kontrollitud652 sotsiaalkorteri kohta tehti 141ettekirjutust. Lähtuvalt menetlusest olidosad ettekirjutused mitme sotsiaalkorteripeale, sest adressaat oli üks – kohalikomavalitsus. Paaril korral oli päästekeskussunnitud peatama sotsiaalmaja kasutamise,kuna lisaks katkistele küttekolleteleja amortiseerunud elektrisüsteemileoli hoone varisemisohtlik, ning omavalitsusleidis elanikele kohe uue elamispinna.Arvestades, et enamikel sotsiaalpindadelelavad toimetulekutoetusi saavad inimesed,on päästekeskuse jaoks tegemist vägaolulise sihtgrupiga, kelle eluruume saimekontrollida ja järelkontrolli teostamisegatagada, et kohalikule omavalitsusele kuisotsiaalkorteri omanikule pandud kohustusedtäidetakse. Sellega muudamesotsiaaleluruumid, mis on sageli halvasseisukorras, oluliselt turvalisemaks.Pärast ülevaatusi koostati kohalikuleomavalitsusele kokkuvõte tuvastatud tuleohutusnõueterikkumistest tema haldusesolevates sotsiaalkorterites ja antiteisi soovitusi tuleohutuse tõhusamakstagamiseks neil objektidel. Kuigi eluruumidessesuitsuanduri paigaldamine onkohustuslik 2009. aasta 1. juulist, soovitatikokkuvõtetes kõigil kohalikel omavalitsustelandurid kohe paigaldada. Suitsuanduroli paigaldatud 214 korteris. Tähtis eiole ainult kontrolli läbiviimine, vaid rikkumiselikvideerimise saavutamine. Selletagamiseks teostatakse ettekirjutuse saanudsotsiaalkorterites järelkontroll tähtajasaabumisel. Ettekirjutustega kaasnessunnivahendi hoiatus.2008. aastal toimus Lõuna-Eesti Päästekeskuseteeninduspiirkonnas olevatessotsiaalkorterites kolm tulekahju. Kahjudoli väikesed ja hukkunuid õnneks eiolnud. Tulekahju põhjusteks oli hooletusuitsetamine kahel juhul ja hooletus lahtisetule kasutamisel.1617


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 20082009. aastal planeerib Lõuna-Eesti Päästekeskusühe osana riskipõhistest objektidestkontrollida korteriühistuteüldkasutatavaid pindu, nagu trepikojad,pööningud, keldrid. See viib riikliku tuleohutusjärelevalvejärjekordse sammuvõrra lähemale eluhoonetes olevatelekorteritele. Korteriühistute üldpindadekorrashoid ja seeläbi ka vastavus tuleohutusnõuetelepuudutab läbi korteriühistuotseselt eluhoone elanikke. Järelevalve käiguskogutakse teavet ja jagatakse materjalesuitsuandurite paigaldamise kohta.Ülevaade automaatsetetulekahjusignalisatsioonisüsteemidehäireteadetestMargus Leisprojektide- ja ehituskontrolli juhtTuleohutusjärelevalve osakondPäästeamet2005. aastal kehtestas siseministri määrusnr 80 Nõuded automaatsetele tulekahjusignalisatsioonisüsteemidelekohustuseliita riskiohtlikumate objektide tulekahjusignalisatsioonisüsteemid(edaspidi ATS)häirekeskusega. 2008. a oli häirekeskuseandmetel häirekeskusega liidetud 661objekti. Erinevaid ehitisi ehk süsteemidekeskseadmeid oli kokku 876. Ühendamiselekuulub veel ca 30% objektidest, millekohta on liitumise kohustuse osas tehtudvastavad ettekirjutused.2007. aasta lõpu seisuga oli liidetud 294 objekti,millelt tuli 1029 häireteadet – see teebkeskmiselt 3,5 häireteadet objekti kohta (vtjoonis 1). Reaalseid sündmusi nagu tulekahju,toidukõrbemine, prügikasti ning prahipõleng oli kokku 39. 2008. aasta lõpuksoli häirekeskusega liidetud objekte 661, janendega seoses toimus 2941 sündmust ehkkeskmiselt 4,4 sündmust ühe objekti kohta(vt joonis 1). Esialgse analüüsi tulemusenavõib väita, et reaalsete sündmuste hulk olica 5% (145 reaalset häireteadet).Kõige rohkem on objekte liidetud Lõuna-Eestiregioonis. Võrreldes 2007. aastat2008. aastaga, on oluline kasv objektide liitumiseosas toimunud Ida-Eesti regioonis(vt joonis 2). Sama tendents on ka häiretekasvul regiooniti (vt joonis 3). Põhja-Eestiväiksem häirete kasv on saavutatud ilmseltselle tegevuse käivitamisega pilootprojektinaning enamik objekte liitusid juba2007. aastal. Analüüsist selgus, et enamikvalehäireid tuleb vahetult pärast uute objektideliitumist. Üldjuhul toimub pärastATSi liidestamist süsteemi seadistamine(häireteate viivise kasutamine), hooldusekäigus ilmnenud puuduste kõrvaldaminening omaniku või kasutaja teadlikkusetõstmine.Enamlevinud häirete põhjused olid:1. ATSi rike (defektne andur)2. Hooldustööd (hooldusesse teatamatajätmine)3. Teatenupu vajutamine4. Tolm ja aur5. Suitsetamine6. Muud intsidendid (kaabli vigastamine,tootmisprotsessis tekkinud mõju)Foto: Alari TõnissooFoto: Vassil HartšukPositiivsena tuleb märkida, et esimesestaastast on põhjalikum ülevaade ATS süsteemidetööst, häireteadete põhjustest ningkasutatud meetmetest valeteadete arvuvähendamiseks. Regiooniti jaotus kont-1819


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Tallinnas ja Harjumaal kontrollisid järelevalveteenistuseinspektorid 2008. a oktoobrisja novembris hooneid ja ruume,mille kasutamiseks oli Harju Maavalitsusjuba väljastanud tegevusload.Kontrolliti 45 objekti. Kontrollimise käigusselgus, et hoone tüübist lähtuvalt osutatakselastehoiuteenust järgnevalt:• eramutes 47%• korrusmajades asuvates korterites 22%• büroohoonetes 20%• lasteaiahoonetes 5%• teenindushoonetes, kaubandushoonetesja ärikeskustes 6%47%22%Peamisteks puudusteks eramutes on:• tuletõkkesektsioonide puudumine;• teiselt korruselt puudub teine evakuatsiooniväljapääsvõi ei vasta see kehtivatelenõuetele;• enamuses kontrollitud hoonetest puudubnõuetekohane evakuatsioonivalgustus.Peamised korterelamutes asuvatele lastehoidudepuudused:• korterid ei moodusta omaette tuletõkkesektsiooni;• kõrgemalt kui 1 korrus ei ole tagatudevakuatsioon kahe sõltumatu evakuatsioonipääsukaudu.11%s kontrollitud hoonetest ja ruumidestpuudusid tulekahju avastamise seadmed.8%• 16% rahuldavad• 29% puudusid tuleohutusalasedteadmised täielikult29%16%8%koolitatudpuuduvadrahuldavjuhendatud47%17%83%tulekustuti olemastulekustuti puudub44%Joonis 3.Joonis 4.37%Teadmised tuleohutusestEsmased tulekustutusvahendid20%17%s kontrollitud lastehoidudest puudusidesmased tulekustutusvahendid.elamukorterbürooärikeskus5%2%2% 2%teenindushoonekaubandushoonelasteaedJoonis 1.Lastehoidude paiknemine hoone tüübi järgiLastehoiuteenust osutatakse eluhoonetes,mis suures osas ei vasta koolieelsetele lasteasutustelekehtestatud tuleohutusnõuetele.automaatneautonoomne11%Joonis 2.Tulekahju avastamise seadmedandurpuudubKõige kriitilisem on olukord aga personalituleohutusalaste teadmiste osas.Küsitletud personalist olid tuleohutusalasedteadmised:Käesolevaks ajaks ei ole tekkinud olukorraleühest lahendust leitud. Kuni seadustemuudatuste tegemiseni töötati tuleohutusbüroo-ja insenertehnilise büroo koostöösvälja lastehoiuteenuse osutamiseksvajalikud eluhoonete tuleohutusnõuded.Tegemist on juhendmaterjaliga, kus koolieelsetelelasteasutustele kehtivaid tuleohutusnõudeidon kohandatud eluhoonetetingimustele niipalju kui võimalik. Sellealusel anname lastehoiuteenuse osutajaleja Harju Maavalitsusele omapoolse arvamusehoone või ruumi vastavuse kohtatuleohutusnõuetele.2223


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Haridusasutuste tuleohutusalaseolukorra kaardistusTagne Tähetuleohutuse planeerimise ja analüüsitalituse peaspetsialistTuleohutusjärelevalve osakondPäästeametAastal 2008 toimus haridusasutustes 25,enamasti ainult väikest varalist kahjupõhjustanud tulekahju. Peamised põlengutekkepõhjused olid haridusasutustepuhul rike elektripaigaldises või elektriseadmes,hooletus lahtise tule kasutamiselning laste mängimine lahtise tulega.Tabel 1.Keskmine kehtivate ettekirjutuste arv haridusasutusteliigi ja omandivormi lõikesHaridusasutuse liikEra kõrgkoolErakoolEralasteaedKOV koolKOV lasteaedRiiklik koolRiiklik kõrgkoolKokkuSuurimArv15333053853476761302reaalne hinnang ühe või teise haridusasutusetuleohutusalasele seisukorrale.Haridusasutused, mille kohta andmeidkoguti, on järgmised: eralasteaiad (30),-koolid (33) ja -kõrgkoolid (15), kohalikuomavalitsuse lasteaiad (534) ja koolid(538) ning riiklikud koolid (76) ja kõrgkoolid(76). Haridusasutuste liigist lähtuvalton kõige suurema keskmise ettekirjutustearvuga erakõrgkoolid, keskmiselt4,1 ettekirjutust objekti kohta. Keskmiseltüle kolme ettekirjutuse haridusasutusekohta on ka riiklikel (3,6) ja erakoolidel(3,0). Väikseima keskmisega paistavadsilma eralasteaiad, kus vastav keskmiseKeskmine kehtivate ettekirjutuste arvHaridusasutuste liigi lõikes Omandivormi lõikes4,13,02,40,92,32,01,73,63,12,72,625haridusasutustega piirkondi välja tuuaei saa. Küll aga on üsna selgelt eristatavadenamlevinud puudused. Nendeks onolemasolevate ehitiste ümberehitustöidning seega ka mahukaid investeeringuidnõudvad ehituslikud puudused, naguautomaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi(edaspidi ATS) või turvavalgustusepaigaldus ning tuletõkkesektsioonidemoodustamine.Tulekahju varajases staadiumis avastamistvõimaldava ning ohu tekkimisest hoonesviibivaid inimesi signalisatsiooni rakendumisegateavitava ATSi paigaldusegaon probleeme kolmandikus hardusasutustest.Nõuetekohaselt paigaldatud ninghooldatud ATS on ette näidata 60% haridusasutustest,kus süsteem nõutud on.Turvavalgustus, mis võimaldab tulekahjuolukorras hoones viibivate inimeste evakueerumistohtlikust kohast, on täielikultnõuetele vastav 55% haridusasutustest,kus see nõutud on. Süsteemi paigaldusegaon probleeme 38% juhtudest. Lisaks saabATSi ja turvavalgustuse probleemist vabakslugeda asutused, kus need süsteemidnõutud pole, neid on umbes 2% kontrollitudkoolide-lasteaedade üldarvust.Nõuetekohaselt sektsioneeritud haridusasutusion kontrollitute hulgast 36%. Haridusasutusi,kus tuletõkkesektsioonid onnõutavad, kuid siiski puuduvad, sageli tulenevalthoone ehitusaastast, on 24%, vahepealsesseisukorras ehk osaliselt moodustatudsektsioonidega asutusi on 33%sektsioneeringu nõudega haridusasutusteüldarvust. 10% kontrollitud haridusasutusteston sellised, kus sektsioneerimisenõuet ei ole.Päästeameti eestvedamisel kaardistasidtuleohutusjärelevalve ametnikud 2008.aasta jooksul esimese ehitiste kasutusotstarbestlähtuva valdkonnana haridusasutustetuleohutusalase olukorra. Lisaksvarem tuleohtlikkuse hindamiseks kasutatudettekirjutuste olemasolu (hulga)kriteeriumile on Päästeametil lisaväärtusenaolemas ka detailne ülevaade kõigikontrollitud 1302 tegutseva haridusasutuseprobleemide/puuduste iseloomust (sisust).Sellest tulenevalt on võimalik andanäitaja on 0,9 ettekirjutust lasteaia kohta.Omandivormi lõikes on kõige kõrgemkeskmine ettekirjutuste arv riigi omandisolevatel haridusasutustel (3,1), madalaimkohaliku omavalitsuse haridusasutustepuhul (2,0).Heas, halvas ja rahuldavas tuleohutusalasesseisukorras koole-lasteaedu leiab üleEesti. Puudusi esineb kõikjal, sammuti kahäid näiteid korda tehtud või uute hoonetenäol. Kindlaid halvemas seisukorrasFoto: Dmitri Maikin2425


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Tuleohutuspaigaldiste poolest on kõigeparem üldpilt esmaste kustutusvahenditegavarustatuse osas, 94% haridusasutusteston varustatud piisaval hulgal esmastekustutusvahenditega, vaid 6% puhul esinebesmaseid kustutusvahendeid ebapiisavaskoguses või on hooldamata.Veel üks varem paljud ettekirjutusi ja tänasekska väärteomenetlusi kaasa toonudrikkumine on seotud evakuatsiooniteedevaba kasutamisega: läbipääsetavus (esinebpõlevmaterjali ladustamine), evakuatsiooniteedelpaiknevate uste seestpooltkergesti (võtmeta) avatavus ningavatud asendis (fikseeritud kiiluga, suluslahti võetud) tuletõkkeuksed. Neljandikulehk 25% haridusasutustest ei ole tagatudevakuatsiooniteedel asetsevate uste seestpooltvõtmeta avatavus.Lisaks neile puudustele, mis nõuavadhoone omaniku pool konkreetset ehitus-või remonttööd, moodustavad märkimisväärseosa rikkumised, kus puudusetekkimine on valdavalt tingitud asutuseenda tähelepanematusest, teadmatusest,hoolimatusest nõuete täitmisel. Reeglinaei nõua nende rikkumiste kõrvaldamineolulist aega ega vahendeid, vaid on kinniinimeste suhtumises tuleohutusse. Selliseidjuhtumeid, kus hoonesse on paigaldatudnõutud ning rahaliselt kulukasATS või turvavalgustussüsteem, kuidmingil põhjusel on see hooldamata, onpaigalduseprobleemidega võrreldes küllvähem, kuid sellevõrra ilmekamalt näitabsee asutuse suhtumist ohutuse tagamisse.Mõlema eelmainitud paigaldise puhulon 5% paigaldatud süsteemidest hooldamataega pruugi seetõttu ohuolukorrastäita neile pandud teavitusfunktsiooni.Koolidesse-lasteaedadesse ümberarvestatunaon see 68 haridusasutust, mis on5 võrra rohkem, kui on 2008/2009 õppeaastalTallinna linnas gümnaasiume.Lisaks tuleohutuspaigaldiste puudustekõrvaldamisele või nende hooldamiseleon sellisteks rikkumiste suhteliselt vähesevaeva ja kuluga kõrvaldamisteks objektiüldise tuleohutusjuhendi väljatöötamineja selle kooskõlastamine riikliku tuleohutusjärelevalvetteostava ametnikuga,evakuatsiooniplaani väljatöötamine jms.Kokku esineb selliseid administratiivseidrikkumisi 17% haridusasutuste puhul.Kuigi haridusasutuste tuleohutusalaseolukorra esmasest kaardistamisest ei oleveel aastatki möödas, saab siiski juba väljatuua ka väikese eduloo olukorra paranemisest.Kui 2008. aasta kevadel kogutudandmete põhjal tuli oluliste tuleohutuslastepuuduste analüüsi tulemusena esile35 haridusasutust, mida võis nimetadatuleohtlikuks, siis sama aasta oktoobrisläbi viidud uus tuleohutusalase olukorrahindamine (eelnimetatud 35 kooli osas)andis märksa paremaid tulemusi. Suvevaheajajooksul oli 22-st ohtlikust küttesüsteemistkorda saanud 19, ATSi ningturvavalgustuse paigalduse ja/või hoolduseprobleem lahenes neljas haridusasutuses,kaks lasteaeda ja üks kool saidnõuetele vastavad tuletõkkesektsioonid,seitsme haridusasutuse evakuatsiooniteedelpaiknevad uksed tehti seest pooltvõtmeta avatavaks. Lisaks sai üks koolendale uued, kõikidele tuleohutusnõuetelevastavad ruumid.Riskiohtlike objektidetuleohutusanalüüside kokkuvõteMargus Leisprojektide- ja ehituskontrolli juhtTuleohutusjärelevalve osakondPäästeamet2008. aasta tulemuslepingus anti päästekeskusteleülesanne koostada vähemaltüks riskiohtliku objekti tuleohutusanalüüsiga insenertehnilise büroo ametnikukohta. Insenertehnilise büroo ametnikeülesanne oli analüüsida ehituslikku tuleohutustnendel objektidel ning ehitistevastavust olemasolevatele või hetkel kehtivateleolulistele ehituslikele tuleohutusnõuetele(Vabariigi Valitsuse määrusnr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavadtuleohutusnõuded”), peamiselt pööratirõhku evakuatsiooninõude täitmisele.Üldjuhul valiti analüüsiks objekt võiterritoorium, millel paiknes rohkem kuiüks ehitis. Kuna reeglina oli tegemistkord aastas kontrollitavate objektidega,siis enamusel juhtudel viisid tuleohutusbürooametnikud nendel objektidel läbihaldusmenetluse ja tegid tuleohutusalastepuuduste kohta ettekirjutused.Päästeamet ei andnud tuleohutusanalüüsidekoostamiseks ette täpseid nõudeid,vaid eeldas, et päästekeskused koostavadneed ise lähtuvalt vajadusest ning maksimaalsekasuteguriga praktiliseks tööks.Seega oli päästeasutuste lõikes analüüsidekoostamisel erinevad lähtealused.Põhja-Eesti Päästekeskuse piirkonnasvaliti riskiohtlikumad objektid koostööstuleohutusbürooga. Tuleohutusanalüüsidkoostati järgmiste objektide kohta:1. Tallinna Linnahall2. Põhja-Eesti RegionaalhaiglaMustamäe Korpus;3. Paunküla hooldekodu;4. Ravila hooldekodu;5. AS MGT (Muuga sadama elevaator)Objektid valiti lähtuvalt ehitise kasutusotstarbeeripärast, kus inimeste liikumisvõimeon piiratud või kogunemishooned,kus inimeste kogunemisest tingitulton ehitises võimalik kõrgendatud risk. Tuleohutusanalüüsidesanti hinnang objektivastavusele hetkel kehtivatele olulisteletuleohutusnõuetele. Valitud hooldekodudon mõlemad halvas seisus, nagu analüüsistjäreldus. Seega peaks kaalutlema,kas sellise ohutustaseme juures on võimaliknende edasine kasutamine. Mustamäehaigla on tõenäoliselt üks suurema riskigahaiglahoone Eestis, kuna tegemist onkõrghoonega ning hoones viibivate inimesteliikumisvõime on piiratud. See olika ainuke objekt, mille analüüsis arvutatieraldi evakuatsiooniaeg, arvestades sealviibivate inimeste piiratud liikumisvõimet.Probleemiks on see, et analüüsist eiselgunud väga hästi lõppjäreldus tuleohutusekohta ega esitatud ka konkreetseidettepanekuid, mida objekti omanik peabtegema olukorra parandamiseks.Positiivsena võib välja tuua, et ametnikehinnangul suurenes tulemuslik koostööbüroode vahel ning analüüsi tulemusi kasutataksepraktikas objekti menetluse läbiviimisel. Samuti esitatakse analüüsid ka2627


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008objekti omanikule või valdajale informatsiooniksning järelduste tegemiseks.Lõuna-Eesti Päästekeskus valis analüüsiksobjektid, mis kuuluvad hädaolukorraksvalmisoleku seaduse kohaselt riskiohtlikeobjektide kategooriasse. Tuleohutusanalüüsidkoostati 5 järgmise objekti kohta:1. Taisto AS;2. Tartu Sadamateater;3. Eesti Rahva Muuseum;4. Viljandi ärihoone (Leola 53);5. Paunküla Tööstuspark.Analüüsi koostamiseks moodustati töögrupidning erinevate analüüside koostamiseeest vastutasid erinevad ametnikudkriisireguleerimise büroost või insenertehnilisestbüroost. Lisaks osalesid tööstuleohutusbüroo ametnikud ning operatiivosakonnaspetsialistid. Protsessi käigusanalüüsiti lisaks ehituslike tuleohutusnõuetelemittevastavusest tulenevateleriskidele ka muid riske objektil ning operatiivmeeskonnavalmisolekut nendeleFoto: Vassil Hartšukreageerida. Nelja esimese objekti kohtakoostati ka operatiivkaart.Lääne-Eesti Päästekeskuse insenertehnilinebüroo lähtus valikul objekti eripärastja objekti asukohast tulenevatest riskidest.Tuleohutusanalüüsid koostati järgmistelobjektide kohta:1. Sõmera hooldekodu;2. Imavere saeveski;3. Sadolin AS tootmine.Tuleohutusanalüüsi käigus hinnati hoonetevastavust hetkel kehtivatele ehituslikelenõuetele, kuna olemasolevate ehitistedokumentatsioon oli puudulik (vaidImavere Saeveski uuema osa kohta olidokumentatsioon olemas). Valitud hooldekodupuhul olid evakuatsiooninõudedtäitmata. Lisaks leidis eelmise aasta lõpussellel objektil aset ka tulekahju, mis õnneksküll ei lõppenud traagiliste tagajärgedega,kuid see juhtum ainult kinnitabobjekti riskiohtlikkust.Imavere Saeveski puhul analüüsiti hästitule levikut ühelt hoonelt teisele ningpöörati tähelepanu põlevamaterjali ladustamiseletööstushoone varjualustesehk rajatistes ning ehitiste vahel. Sadolintootmise puhul toodi küll välja ehituslikanalüüs, kuid ilmseid riske ja ohuallikaidei ole võimalik maandada ehituslike tuleohutusnõueteanalüüsi käigus, tähelepanutuleks pöörata ka tehnoloogiliste riskidehindamisele ning hinnata ohtu ümbritsevalekeskkonnale.Ida-Eesti Päästekeskuses analüüsiti objekte,mille tuleohutusülevaatuse käigus leiti,et evakuatsiooninõuded ei ole täidetud.Tuleohutusanalüüsid koostati järgmisteobjektide kohta:1. Nitrofert As;2. Imastu koolkodu;3. Rakvere Haigla;4. Lasteaed Karuke;5. Rakvere Kutsekeskkool;6. OG Elektra tootmine.Teostatud analüüside puhul oli just koostatudpõhjalik analüüs evakuatsiooninõudetagamiseks ning objekti omanikule pakutivälja võimalikud lahendused olemasolevaolukorra parandamiseks ning nõuetegavastavusse viimiseks. Ehitiste vastavustteiste olulistele tuleohutusnõuetele ei hinnatud.Valitud 4 objekti asemel koostatiisegi rohkem tuleohutusanalüüse.Üldjuhul ei vastanud analüüsitud ehitisedenam kasutamisotstarbele või oli neidvaldaja vajadustest lähtuvalt ümber planeeritud,arvestamata ehitiste kehtinudvõi kehtivate tuleohutusnõuetega. Analüüsitudehitiste ehitusdokumentatsioonoli reeglina puudulik või puudus üldse.Vaadeldi ehitise vastavust hetkel kehtivatelenõuetele, kuna ehitised ei vastanudenamusel juhtudest isegi nendele nõuetele,mida eeldati nende rajamise hetkel.Kokkuvõtteks võib öelda, et üldiselt täitispüstitatud ülesanne oma eesmärgi. Olgugiet ülesande lahendamisel ei olnudette antud täpseid juhiseid ja tegemist oliesmakordse ettevõtmisega, koostati tuleohutusanalüüsidlähtuvalt tegelikust vajadusestja parimast oskusest. Positiivsenavõib öelda, et läbi viidi tegevus, mille käiguskaardistati ja koguti andmed ehitistekohta. Koostatud analüüsid on praktiliseväärtusega ning tööks vajalikud. Analüüsekasutati enamusel juhtudest haldusmenetluseläbi viimisel ning tulemused edastatiinformatsiooniks objekti omanikule.Siiski oleks oodanud põhjalikumat analüüsiosa, konkreetset hinnangut objektiehitusliku tuleohutuse kohta tervikunaning konkreetsemaid ettepanekuid minimaalseohutuse tagamiseks. Järgnevaltpeaks menetluste käigus saavutama tulemuse,kus on tagatud objekti minimaalnetuleohutus. Objektidel, nagu hooldekodud,raviasutused ning suurte rahvahulkadegakogunemishooned, esinesid lisaksevakuatsiooni nõuete puudulikule täitmiseleka teised oluliste tuleohutusnõuetepuudused, nagu tule ja suitsu leviku tõenäosus,mis ohustab ka evakuatsiooni,ning puudulik päästemeeskonna tegutsemisvõimalustetagamine. Koostatudanalüüside kokkuvõtte alusel on võimalikkoostada ühtne metoodika ja juhismaterjal,millest saab insenertehnilise büroorakendusjuhise osa. Edaspidi saab päästekeskusjätkata juhendi alusel ka uute tuleohutusanalüüsidekoostamist.2829


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Miks hukkusid inimesedtulekahjudes 1970ndatel aastatel?Vaino Pedoskendise Siseministeeriumi tuletõrjevalitsusejaoskonnaülem aastatel 1975-1978Mõningase vastuse sellele tänagi aktuaalseleküsimusele võib leida 1970ndatelaastatel tolleaegse Siseministeeriumi tuletõrjevalitsuseskoostatud temaatilistestanalüüsidest ning sel teemal tuletõrjevalitsuseja vabariikliku vabatahtliku tuletõrjeühingu üks kord kvartalis ilmuvasbülletäänis avaldatud artiklitest. Nimeltmärgiti ühes neist, et viimastel aastatel ontulekahjudes hukkunute arv järjekordseltkasvutendentsi näitamas. Nii sai Eestisaset leidnud tulekahjudes surma 1974. a– 49 inimest, 1975. a – 60, 1976. a – 77 ja1977. a – 83 inimest ehk keskmiselt 68 tulesurmasaanud inimest aastas. Teatavastielas Eestis siis 1,5 miljonit inimest.Samas töös olid ära toodud ka mitmedtraagiliste tagajärgedega lõppenud tulekahjudetekkimise ja arengu asjaolud.Järgnevalt on kirjeldatud iseloomulikumaid.1974. a 8. jaanuari varahommikul tundsidPärnus Lennuki tn 1A majaelanikud,et 5. korteris, kus elab viinasõbrana tuntud42-aastane Ants, tuleb suitsu. Kuikohale jõudnud tuletõrjujad korteriuksemaha murdsid, leidsid nad kušetilt kakselutut inimkeha. Põles põranda katteriieja kušeti nurk. Korteri peremees ja temaabikaasa, 49-aastane Maie olid surnudvingumürgitusse. Tulekahju oli põhjustanudkorterivaldaja Ants, kes purjuspäivoodis suitsetades pillas põleva sigaretipõrandariidele.1975. a 5. veebruari hilisõhtul avastatitulekahju tolleaegse Rapla rajooni RaikkülaEri-internaatkooli elumajas 76-aastaseJohannese korteris. Kui tulele oli piirpandud, selgus ka tuleõnnetuse põhjus:korterivaldaja oli unustanud vooluvõrkuelektrireflektori, mis tugitooli süütas.Purjus olnud Johannes leiti surnuna tugitoolist.1976. a 6. aprilli keskpäeval märgati tulekahjutolleaegse Viljandi rajooni J. Gagarininimelise riigimajandi elumajas, kuselas majandi töötaja Õie koos nelja alaealiselapsega, kellest vanim oli vaid 4-aastane.Kui tuletõrjeüksused sündmuskohalejõudsid, oli maja juba leekides. Kõikneli last, kes olid omapead koju jäetud,hukkusid. Seekord oli tuli lahti pääsenudlaste käest.1977. a 19. mai varahommikul tekkis tulekahjuRapla rajooni Viilivere külas 25-aastase Valdeku elukohas. Õnneks märgatijuhtunut varakult ja tuletõrjujad kutsutikiiresti kohale, kuid Valdekut päästaenam ei õnnestunud. Ta suri vingumürgitusse.Põles pliidiesine praht, millessekorterivaldaja oli pillanud tulesädeme.Analüüsides neil aastatel Eestis puhkenudinimohvritega tulekahjusid, avastasidanalüüsides osalenud ametnikud mõndagihuvitavat, mida selliste tulekahjude ennetamiseltuleks kindlasti arvestada.1. Peamisteks inimohvritega lõppenud tulekahjudepõhjusteks olid tulega hooletuümberkäimine (sh ka suitsetamisel), lastetulega mängimine ja tuleohutusnõueterikkumine elektri- või kütteseadmete kasutamisel.Neist põhjustest tekkinud tulekahjud,mis moodustasid tervelt pooletulekahjude üldarvust, põhjustasid 84%inimese tulesurmade üldarvust.2. Ligi 90% inimohvritega tulekahjudestpuhkes elamutes või nende abi- või kõrvalhoonetes,mis tähendab, et tulekahjudeennetustööd tuleks tõhustada ennekõikeinimeste elukohas.3. Kõige sagedamini hukkuvad tulekahjudeskuni 8-aastased lapsed ja vanemadkui 20- aastased täiskasvanud (95% hukkunuteüldarvust). Seega tuleks selgitustööspöörata peatähelepanu nendele vanusegruppidele.4. Kõige sagedamini puhkesid sellisedtulekahjud vahemikus kella kuuest õhtulkuni kella kaheni öösel ning valdavaltjaanuaris, aprillis, oktoobris ja detsembris.Seega tuleks neil kuudel ennetustöödotsustavalt tõhustada.5. Inimeste hukkumist tules soodustasidinimeste tulekahju eelne ebakaine olek(70% hukkunud täiskasvanutest), vanematejärelevalveta jäänud lapsed ja lastelekättesaadavas kohas hoitavad tuletikud(70% hukkunud lastest).6. Enamiku tules hukkunutest moodustasidmehed (70% hukkunute üldarvust).Arvuliselt hukkus kõige rohkem 20–60-aastaseid mehi (kuni 85%), kellest tervelt85% olid tulekahju eel purjus. Loomulikulttingis see selgitustöö intensiivistamisteelkõige alkoholi liigtarvitajate hulgas.7. Tervelt 88% tulekahjudes hukkunutestsaabus surm vingumürgituse tagajärjel.Et viia miinimumini vingumürgituse surmavtoime tulekahjudel ruumides viibivateleinimestele, vääriks kõikjal eluruumidesja ühiskondlikes hoonetes viibivateinimeste elu kaitsmiseks autonoomsetetulekahjusignalisatsiooniseadmete massilinekasutusele võtmine.8. Analüüsitaval perioodil oli suhteliseltkõige rohkem inimohvritega tulekahjusidtolleaegse Võru, Jõgeva, Viljandi, Paide,Rakvere ja Harju rajooni territooriumil,mis lubab järeldada, et tulekahjude ennetamisealane töö inimeste elukohas olineis kohtades vähem rahuldav kui ülejäänudEesti piirkondades.Eelloetletud ja teiste samalaadsete järeldustegatuli Siseministeeriumi tolleaegseriikliku tuleohutusjärelevalve asutuste jarajoonide tuletõrjeühingute koosseisulisteltöötajatel loomulikult oma töös arvestada,mida ka loomulikult tehti. Õnnekskergendas selle töö tegemist märgatavaltasjaolu, et vastavalt NLi valitsuse kinnitatud„Riikliku tuletõrjejärelevalve põhimäärusele”oli kogu tuleohutusalane propagandaja agitatsiooni tegemine pandudühemõtteliselt mis tahes liiki tuletõrjetöötegijale, mille tõttu ainukeseks spetsialiseeritudtemaatiliseks struktuuriüksuseksEestis oli Siseministeeriumi tuletõrjevalitsusekoosseisu kuuluv kolmeliikmelinetuletõrjeagitatsiooni ja -propaganda jaoskond.Nimetatud struktuuriüksuse olulisekstööks kujunes neil aastatel laste põhjustatudtulekahjude ennetamist käsitleva3031


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008eesti- ja venekeelse bukleti „Lapsed ja tulekahjud”ettevalmistamine, kirjastamine(trükiarv 10 000 eks.) ja levitamine ningosalemine NLi Tuletõrje Peavalitsusepoolt läbi viidavas elanikkonna elukohajärgses tuleohutusalases juhendamises,milles meil osalesid aktiivselt ka tuletõrjeüksustevalvevahtkonnad.Küllalt agaralt lõid tuleohutusalases selgitustööskaasa ka üle 2000 vabatahtlikutuletõrjesalga, kelle ridadesse kuulusmärgitud perioodil umbkaudu 100 000tuletõrjeühingu liiget. Tuleohutusalaseselgitustöö seisukorraga hoidis koosseisulisituletõrjetöötajaid ja selle ala vabatahtlikkepidevalt kursis tuletõrjevalitsuseja vabariikliku vabatahtliku tuletõrjeühingu poolt 4 korda aastas välja antavbülletään „Tuletõrje valvepostil”, milletrükiarvuks oli tollal 9600 eksemplari jaalalisteks tellijateks reeglina koosseisulisedtuletõrjetöötajad, vabatahtliku tuletõrjesalgad ja aktiivsemad vabatahtlikudtuletõrjujad.Allikas: Tuletõrjevalitsuse ja Eesti VabariiklikuVabatahtliku Tuletõrje Ühingubülletään. 1977 nr 4, artikkel lk 1.2008. aastal tulekahjudeshukkunute statistika ja analüüsKristel Kaljumäetulekahjude menetluse ja analüüsi juhtTuleohutusjärelevalve osakondPäästeamet2008. aastal võttis Päästeameti tuleohutusjärelevalveosakond eriarvele 70 vähemaltühe inimese hukkumisega lõppenudtulekahju ning üheksa tulekahju, kus inimesehukkumisega kaasnes vähemalt üheinimese vigastada saamine. Kokku hukkusEestis 2008. aasta jooksul tulekahjudetagajärjel 89 inimest.Andmete analüüsist selgusid alljärgnevadasjaolud:1. Hukkunute arv kuude lõikes:jaanuar 17veebruar 10märts 10aprill 7mai 3juuni 2juuli 6august 9september 3oktoober 6november 6detsember 102. Inimesed hukkusid tulekahjudes,mis toimusid2.1. päevasel ajal (kell 08.01–17.00)25 inimest2.2. õhtusel ajal (kell 17.01–23.00)26 inimest2.3. öisel ajal (kell 23.01–08.00)37 inimest2.4. kindlaks tegemata ajal1 inimene3. Tulekahjude tagajärjel hukkus kokku3.1. mehi 64 inimestneist lapsi – 1 poiss3.2. naisi 23 inimest3.3. kindlaks tegemata 2 inimest4. Hukkunute hulgas olid inimesed, kes4.1. töötasid 9 inimest4.2. olid töötud 20 inimest4.3. olid pensionärid (vanadus-, invaliidsus-,soodustustingimustel vanadus- javäljateenitud aastate pensionärid)50 inimest4.4. õpilane 1 inimene4.5. ilmselt kodutu(ei oma kindlat eluegatöökohta)5 inimest4.6. kindlaks tegemata 4 inimest1.1. Hukkunute arv kvartalite lõikes:I kvartal37 inimestII kvartal12 inimestIII kvartal18 inimestIV kvartal22 inimest5. Vanuse järgi hukkusid inimesed,kes olid5.1. 7–18 aastased lapsed 1 laps5.2. 19–30-aastased 1 inimeneFoto: Vello Teinemaa3233


5.3. 31–40-aastased 7 inimest5.4. 41–50-aastased 12 inimest5.5. 51–60-aastased 19 inimest5.6. 61–70-aastased 21 inimest5.7. 71–80-aastased 11 inimest5.8. 81–90-aastased 5 inimest5.9. üle 91-aastased 3 inimest5.10. üldine vanuseklass18–64 (tööiga) 1 1 inimene5.11. üldine vanuseklassüle 65 (pensioniiga) 2 inimest5.12. kindlaks tegematavanus6 inimest6. Inimesed hukkusid tulekahjudes,mille põhjused olid6.1. hooletus lahtise tule kasutamisel22 inimest6.2. hooletus suitsetamisel 39 inimestneist: suitsetamisel diivanil,voodis, tugitoolis 29 inimest6.3. hooletus elektriseadmekasutamisel2 inimest6.4. hooletus kütteseadmekasutamisel5 inimest6.5. rike elektriseadmes 2 inimest6.6. rike elektrisüsteemis 1 inimene6.7. rike elektripaigaldises 5 inimest6.8. rike kütteseadmes 1 inimene6.9. kindlaks tegematapõhjustel12 inimest7. Inimesed hukkusid tulekahjudes, mistoimusid7.1. eluhoones 69 inimestneist: korteris37 inimesteramus32 inimest7.2. ajutises eluhoones(suvila, aiamaja, soojak) 4 inimest7.3. kasutuseta (mahajäetud)hoones või eramus 7 inimest7.4. eramu abihoones jatalu mitteeluruumis 2 inimest7.5. väljaspool hoonet(kulutulekahju)1 inimene7.6. transpordi- jasidehoone1 inimene7.7. sotsiaalmajas ja -korteris5 inimest8. Eluhoonetes toimunud tulekahjudetekkekoha täpsustus ruumide lõikes 28.1. esik, koridor 8 inimest8.2. köök 10 inimest8.3. elutuba 34 inimest8.4. magamistuba 19 inimest8.5. abiruum 3 1 inimene8.6. täpset asukohtapole võimalik tuvastada 5 inimest12007. a algul võeti kasutusele tulekahjude register, mis sisaldab klassifikaatoreid hukkunud ja viga saanudisikute vanuse kohta ning võimaldab täpse vanuse puudumisel määratleda isiku sotsiaalset kuuluvust tööealise,pensioniealise või alaealise elanikkonna rühma ning seeläbi täpsemalt määratleda ennetustöö jaoksvajalikud sihtrühmad2Kaasaarvatud ajutises eluhoones, sotsiaalmajas- ja korteris hukkunud isikud3Antud juhtumil suvila garaaž4Neist ühel juhtumil rakendus tööle ja andis häiret naaberkorteri suitsuandur5Menetleja leidis riidekapilt, riiete alt, suitsuanduri korpuse6Antud hukkunu kohta ei ole väljakutset tulekahjule, surnukeha avastati 6. jaanuaril 2009 korteriukse avamisel.Toimunud oli tulekahju, mis oli ise kustunud umbes nädal enne avastamist, seega 2008. a detsembrilõpus.9. Inimesed hukkusid9.1. puithoonetes 41 inimest9.2. kiviehitistes 25 inimest9.3. segakonstruktsioonigaehitistes (kivi/puit) 21 inimest9.4. kindlaks tegemata 1 inimene9.5. väljaspool hooneidkulupõlengus1 inimene10. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandurhoonesse, kus hukkus inimene10.1. oli paigaldatud 1 inimene10.2. oli paigaldatud jarakendus tööle 45 inimest10.3. ei olnud paigaldatud 80 inimest10.4. oli paigaldatud,kuid alla keeratud 5 1 inimene10.5. kindlaks tegemata 1 inimene11. Tulekahju hetkel11.1. oli oletatavalt alkoholijoobes21 inimest11.2. ei olnud alkoholijoobes(sh lapsed) 7 inimest11.3. usaldusväärsedandmed puuduvad 6 61 inimest12. Nädalapäevade lõikes hukkus12.1. esmaspäevast neljapäevani53 inimest12.2. reedest pühapäevani 35 inimest12.3. kindlaks tegemataajal1 inimeneTuleohutusjärelevalve aastaraamat 200813. Kuupäevade lõikes hukkus13.1. 1.-10. kuupäeval 39 inimest13.2. 11.-20. kuupäeval 18 inimest13.3. 21.-31.kuupäeval 32 inimest14. Aastaaegade lõikes hukkus14.1. kevadel 15 inimest14.2. suvel 16 inimest14.3. sügisel 22 inimest14.4. talvel 36 inimest15.Tulekahjudes hukkunudmaakondade lõikesHarjumaa 19Hiiumaa 2Ida-Virumaa 12Jõgevamaa 2Järvamaa 6Läänemaa 5Lääne-Virumaa 11Põlvamaa 5Viljandimaa 6Võrumaa 3Pärnumaa 4Raplamaa 2Saaremaa 0Tartumaa 9Valgamaa 316. Regiooniti hukkus16.1. Põhja-Eesti Päästekeskusetegevuspiirkonnas 19 inimest16.2. Lõuna-Eesti Päästekeskusetegevuspiirkonnas 28 inimest16.3. Ida-Eesti Päästekeskusetegevuspiirkonnas 23 inimest16.4. Lääne-Eesti Päästekeskusetegevuspiirkonnas 19 inimest3435


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Kokkuvõte ja peamised järeldused2008. aastal hukkus Eestis toimunudtulekahjudes ja nende kahjuliku toimetagajärjel 89 inimest. Eelmisel aastal olisamal perioodil hukkunute arv 132, seegaon eelmise aastaga võrreldes hukkunutearv vähenenud ühe kolmandiku ehk33% võrra. Viimase 15 aasta jooksul onhukkunud inimeste arv Eestis madalaimning tendentsina hukkunute arv väheneb(joonis 1).Statistiliste andmete analüüsist onselgunud järgmist:1. Kuude lõikes (joonis 2) hukkus kõigeenam inimesi jaanuaris – 17 inimest.Võrdlusena: 2007. aastal oli enim hukkunuiddetsembris (20 inimest). Vaadeldava20aasta veebruaris, märtsis ja detsembrishukkus igas kuus 10 inimest. Kõige vähemoli hukkunuid juunis (kaks inimest).15105Tabel 1.Hukkunute arv ja keskmine 100 000 elaniku kohta 2006/2008Joonis 1.Tulekahjudes hukkunute arv 1993-2008.Kui võrrelda hukkunute arvu 100 000 elanikukohta Eestis ja naaberriikides (tabel1), siis 2008. aastal langes keskmine hukkunutearv 100 000 elaniku kohta Eestis6,64-ni ning on madalam näitaja kui LätiVabariigis.jaanuarveebruarJoonis 2.Hukkunute arv kuude lõikesmärtsaprillmai2. Kvartalite lõikes on enim hukkunuidI kvartalis toimunud tulekahjudes – 37inimest, moodustades 42% hukkunuteüldarvust. Ka eelmisel aastal (2007) oliI kvartalis hukkunute arv kõrgeim (45).Vaadeldaval aastal hukkus kõige väheminimesi II kvartalis – 12 inimest, eelmiselaastal samal perioodil hukkus 25 inimest.Seega on teistest aastaaegadest enam hukkunuidhilissügisel, talvel ja varakevadel,mida võib osaliselt seostada jahedamailmaga. Kui antud kontekstis vaadeldajuunijuuliaugustseptemberoktoobernovemberdetsembertulekahjusündmuste tekkepõhjuseid, siisväga suur osakaal on neil, mis seostuvadlahtise tule kasutamisega siseruumides.Hooletus lahtise tulega ning suitsetaminesiseruumides on kokku nõudnud 61 inimeseelu ning moodustab 68% hukkunutekoguarvust.3. Kõige enam hukkus inimesi tulekahjudes,mis toimusid öisel ajal (kell23.01–08.00), hukkus 37 inimest, mis on42% hukkunute üldarvust, ning näitab,3637


et veidi alla poole raskete tagajärgedegatulekahjudest leiavad aset öisel ajal. Öiselajal toimunud tulekahjusid ja/või neishukkunud inimeste osakaalu võib seostadatavapärasest rohkem väsimusest põhjustatudhooletu käitumisega, oletatavaltka suitsetamisel magamajäämisega.kõige kõrgem hukkunute arv just eeltoodudvanusegrupis (61–70).Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 200835 2007 a.2008 a.30252015105Joonis 3.Tulekahjude algusajad ja hukkunud protsentides4. 72% hukkunutest ehk kõvasti üle pooleolid mehed (64 inimest).23%2%83%mehi naisikindlaks tegemataJoonis 4.Hukkunute sooline jaotus64%5. 89st hukkunust üks on laps. Täpsemalt:juulikuus hukkus Ida-Virumaal Narvaskorteritulekahjus 7-aastane poiss, kesmängis tikkudega. Sama tulekahju kahjulikutoime tagajärjel hukkus veel teinegiinimene, üle 70 a naisterahvas, kelle korterissesuits ja ving levis. Kumbagi korterisseei olnud paigaldatud suitsuandurit.6. Üks inimene hukkus kulutulekahjus,mis leidis aset aprillikuus, kus üle 65 anaisterahvas põletas oksi ning sellest süttisca 1,5 ha kulutulekahju.7. Vanuse järgi (joonis 5) oli kõige rohkemhukkunute hulgas 61–70-aastaseid– 21 inimest ja 51–60-aastaseid – 19inimest. Kui eelmisel aastal oli tendentssellele, et hukkunute vanus hakkas noorenema(40–60), siis käesoleval aastal onalla 7-aastased lapsed7-18 aastased lapsed19-30 aastasedJoonis 5.Hukkunute vanuseline jaotus31-40 aastased41-50 aastased51-60 aastasedMärkimisväärselt kõrge on kõrges eashukkunud inimeste arv – alates vanusest71. Kokku hukkus 19 eakat inimest. Samatendents esines ka eelmisel, 2007. aastal,mil hukkus 12 eakat inimest. Sealhulgasüle 91-aastaseid inimesi hukkus 2008.aastal kolm. Kui vaadelda eakate inimestehukkumise põhjuseid, siis esikohal ontaas suitsetamine. Suitsetamise tagajärjelhukkus seitse inimest, neist kuus diivanil,voodis või tugitoolis. Lahtise tule tagajärjelhukkus viis eakat, põhjused on erinevad(ei saanud tuletikkude kasutamisegahakkama; tegi põrandale tule; lapse tuletikkudegamängimise tagajärjel). Kaheeaka inimese eluhoonesse oli küll paigaldatudsuitsuandur, mis rakendus ka tööle,kuid inimese elu see ei päästnud.61-70 aastased71-80 aastased81-90 aastasedüle 91- aastasedüldine vanuseklass 18-64üldine vanuseklass üle 65kindlaks tegemata vanus8. Kindlaks tehtud sotsiaalse staatusepoolest olid üle poole hukkunutest pensionärid– 50 inimest ehk 56% hukkunuteüldarvust. Tavaliselt on aastate lõikes seenäitaja olnud 30-40%, näiteks 2005 –42%, 2006 – 32%, 2007 – 30%. Kui eelmisel,2007. aastal oli märgata pensionärideosakaalu vähenemist võrreldes eelnevateperioodidega, siis käesoleval aastal on tuleshukkunud pensionäride arv oluliselttõusnud.22% hukkunutest olid töötud. Töökohtaomas vaid üheksa inimest. Hukkunutestviis inimest olid ilmselt kodutud, sest eiomanud kindlat elu- ja töökohta.9. 73% inimestest (68) hukkus tulekahjudes,mille põhjuseks oli hooletus. Neisthooletu suitsetamise tagajärjel siseruumideshukkus 39 inimest ehk veidi alla poole(44%) hukkunute üldarvust ja üle poole(57%) hooletusest põhjustatud tulekahju-3839


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008des hukkunute arvust. Seejuures voodis,diivanil või tugitoolis hooletult suitsetamisesttingitud tulekahjudes kaotas elu39st inimesest 29 ehk 74% suitsetamisetagajärjel elu kaotanud inimeste üldarvust.Eelnimetatud fakt on aastate lõikeskõrgeim näitaja. 2005. a oli selleks näitajaks40%, 2006 35% ning 2007 28%. Kuieelnevalt võrreldud perioodidest nähtubjärjepidev langus, siis käesoleval aastal onmärkimisväärselt tõusnud inimeste arv,kes kaotasid elu suitsetades siseruumideshukkunute arv605040302010hooletus lahtise tule kasutamiselhooletus suitsetamiselhooletus elektriseadmete kasutamiselhooletus kütteseadme kasutamiselJoonis 6.Hukkunutega tulekahjude tekkepõhjusedrike elektriseadmesrike elektrisüsteemisning tehes seda voodis, diivanil või tugitoolis.Antud juhul on tegemist negatiivsekäitumisharjumusega – inimesed onharjunud eluruumides suitsetama. Tasubmärkida, et suitsetamine kui tulekahjutekkepõhjus on kõikidest tulesurmadegalõppenud sündmustest olnud esikohalalates aastast 2002, kui hakati iga-aastaseltkoostama tules hukkunute analüüsi.Kõrgeim näitaja oli 2004. aastal, mil suitsetaminetulekahju tekkepõhjusena moodustaspoole ehk 50% tulesurmadest.rike elektripaigaldises2007 a.2008 a.rike kütteseadmesseadme või süsteemi vale paigaldussoojuslik isesüttiminetahma süttimine suitsulõõriskindlaks tegemata põhjustel32% hukkunutest (22 inimest hooletusestpõhjustatud surmadest) on elu kaotanudlahtise tule hooletu kasutamise tagajärjel.Lahtise tule allikatest on enamlevinud järelevalvetajäetud küünal, prügikasti süttimine.Tekkepõhjuste osas on veel enimesinenud hooletust kütteseadmete kasutamisel(põlevmaterjali väljakukkuminekoldest, praod küttekehas või korstnas),mille tagajärjel on hukkunud viis inimest.10. Valdavalt hukkusid inimesed tulekahjudes,mis toimusid eluhoonetes (korter,eramu, talumaja). Hukkunud on 69inimest ehk 78% hukkunute üldarvust.Kui 2006. aastal ja ka enne seda oli enimhukkunuid korteritulekahjudes, siis 2006.a ilmnes järkjärguline tõus ning 2007. aalgusest ületas eramutulekahjudes hukkunuteosakaal esmakordselt korteritulekahjudeshukkunud inimeste arvu (2007.a jooksul hukkus eramutes 51% eluhooneteshukkunute üldarvust). Vaadeldavaaasta lõikes on taas tõusnud korteritulekahjudeosa, hukkus 37 inimest ehk 54%eluhoonetes hukkunutest. 2008. aastaltoimus kolm tulekahju KOVle kuuluvatessotsiaalkorterites, milles kokku hukkusviis inimest.11. Eluhoonetes (kaasaarvatud ajutineeluhoone, sotsiaalkorterid jms) toimunudtulekahjude tekkekoha täpsustamisel (joonis8) ilmneb, et kõige enam on tulekahjudalguse saanud elutubadest, mille tagajärjelon hukkunud 34 inimest ehk 44% hukkunuteüldarvust, ning seejärel magamistubadest,mille tagajärjel on hukkunud 19inimest. Kui kõrvutada tekkekohad tulekahjudetekkepõhjustega, siis võib oletada,et inimesed suitsetavad ja kasutavadlahtist tuld neis tubades kõige enam.esik, koridor magamistubaköökabiruumelutubatäpset asukohtapole võimaliktuvastadaJoonis 7.Hukkunutega tulekahjude tekkekoha täpsustus12. Veidi alla poole ehk 46% hukkunutest(41 inimest) on hukkunud hoonetes, milleehitusmaterjaliks on puit (eramud) ja ehitusmaterjalistsõltuvalt on tule levik vägakiire, ning puithoonetele on seetõttu seatudka rangemad tuleohutusnõuded.13. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandurehk suitsuandur oli paigaldatudja rakendus tööle (joonis 8) kuues hoones,kus tulekahjus hukkus inimene, kuid kahjukssee inimelu ei päästnud. Neist üheljuhul rakendus tööle naaberkorteri suitsuandur.Ühel juhul oli suitsuandur küllpaigaldatud, kuid elaniku poolt alla keeratudja asus kapi peal riiete all.4041


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008hukkunud 39%. Kuupäevade lõikes on kuualguses (1.-10. kuupäev) hukkunud 44%hukkunute üldarvust. Kõige vähem onhukkunuid kuu keskpaigas (11.-20. kuupäev).Aastaaegade lõikes on kõige rohkemehk 40% inimestest hukkunud talvel.Tulekahjud ehitistes 2008. aastalKristel Kaljumäetulekahjude menetluse ja analüüsi juhtPäästeametMitteeluhoone ruum – näiteks olmeruum,bürooruum, laoruum, saunaruum, abiruum,rõduLahtine tuli – küünal, prahi/kaablite põletamine,lõkeoli paigaldatudja rakendus tööleei olnudpaigaldatudoli paigaldatud,kuid alla keeratudkindalks tegemataJoonis 8.Suitsuanduri olemasolu hukkunuga tulekahjul14. Alkoholijoobe üle tulekahju hetkelotsustatakse politsei määratud ekspertiisipõhjal või põhineb haiglast saadudandmetel või järelevalveametniku pooltsündmuskohalt statistiliste andmete jaokskogutud usaldusväärsetel andmetel. Käesolevaksajaks laekunud andmete põhjal olitulekahju puhkemise hetkel oletatavalt alkoholijoobes21 inimest, mis moodustab23% hukkunute üldarvust.16. Maakondade lõikes on enim hukkunuidHarjumaal (sh Tallinn) – 19 inimestja Ida-Virumaal – 12. Eelmisel, 2007. aastaloli samuti enim hukkunuid Harjumaal– 36 ning Ida-Virumaal 14.17. Regionaalselt on enim hukkunuidLõuna-Eesti päästekeskuse tegevuspiirkonnas– 28 inimest, moodustades 31%hukkunute üldarvust. Järgneb Ida-Eestipäästekeskuse territoorium – 23 inimest.Eelmisel aastal oli enim hukkunuid Lääne-Eesti(37) ja Põhja-Eesti päästekeskuse(36) tegevuspiirkonnas.Marko Rüütuleohutuse planeerimise ja analüüsitalituse juhatajaPäästeametAnalüüsis kasutatavad mõisted:Ehitised – hooned ja rajatisedMitteeluhooned – hotellid (muud majutus-ja toitlustushooned), büroo- ja administratiivhooned,kaubandus- ja teenindushooned,transpordi- ja sidehooned,tööstus- ja laohooned, meelelahutus-, haridus-,tervishoiu jm avalikud hoonedEluhooned – eramud, korterelamudMuud eluhooned – hoolekandeasutusehooned, päevakeskus, lastekodu, sotsiaalserehabilitatsiooni keskus jtMitteeluruum – terrass, pööning, kelder,abiruum, trepikoda, koridor, saun, garaažÜldandmed2008. aastal leidis Eestis aset 10 052 tulekahju,neist 1991 metsa- ja maastikutulekahjuning 2870 ehitise tulekahju. Ehitistetulekahjudest 2779 toimus hoonetes ja 91rajatistes. 2007. aastal oli Eestis 10 400tulekahju, millest oli metsa- ja maatikutulekahjusid2098 ning ehitiste tulekahjusid3189. 2008. aastal vähenes tulekahjudeüldarv 2007. aastaga võrreldes 3,4% võrra.Suurim langus toimus 2007. aastal, 2006.aastaga võrreldes 43,3%.Tulekahjudes hukkus 89 inimest, 2007.aastaga võrreldes on hukkunute arv langenudühe kolmandiku võrra. Alates 1991.aastast on hukkunute arv madalaim (vtjoonis 1) ning trendijoon on langev.15. Nädalapäevade lõikes on 60% inimestest(53) hukkunud nädala sees, esmaspäevastneljapäevani aset leidnud tulekahjudes.Nädala lõpus, reedest pühapäevani onTulekahjude võrdlus aastatel 2000 - 2008Joonis 1.Hukkunute arv ja trendijoon alates aastast 19914243


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Tulekahjudes sai viga 102 inimest ningvigastatute arv on 2007. aastaga võrreldeslangenud 34% võrra.Alljärgnevalt on analüüsitud tulekahjuderegistri andmestikku hoonetetulekahjude,eluhoonete tulekahjude ja mitteeluhoonetetulekahjude lõikes võrdluses2007. aastaga.Ehitiste tulekahjude kokkuvõte2008. a leidis aset 2870 hoonetulekahju,neist 1853 eluhoonetes ja 926 mitteeluhoonetes.Hoonetest 1748 paiknevad tiheasustusalal,744 hajaasustusalal. Võrdluses2007. aastaga on hoonetulekahjudeüldarv langenud 6,5%, eluhoonete osas8% ning kõige enam mitteeluhooneteosas – 12%.Tabel 1.Tulekahjude üldarv päästekeskuste tegevuspiirkonnasRegionaalselt oli enim hoonepõlenguidPõhja-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas(vt tabel 1), kus vaadeldavalperioodil toimus 1063 tulekahju, moodustades37% kogu Eesti tulekahjudest.Võrreldes eelmise, 2007. aastaga, on hoonetetulekahjude arv Põhja-Eestis langenudteiste regionaalsete asutuste tegevuspiirkondadegavõrreldes kõige rohkem,moodustades 3,4%. Teiste tegevuspiirkondadevõrdluses on hoonetulekahjudeosakaal jäänud enamvähem samaks,Põhja-Eestile järgneb Ida-Eesti, kus langusmoodustab 2% eelneva perioodigavõrreldes.Kasutuseta hoonedKui 2007. aastal moodustas kasutusetahoonetes toimunud tulekahjude osakaal21% kõikidest ehitiste tulekahjudest, siis2008. aastal 19%. Suurim langus on toimunudPõhja-Eesti tegevuspiirkonnas –67 tulekahju võrra ning Ida-Eestis 57 tulekahjuvõrra. Tulekahjude arvu langus võibolla tingitud asjaolust, et 2008. aastal pööratikasutuseta hoonete tuleohutusalaseleolukorrale tähelepanu tavalisest enam.Päästeameti kohalike asutuste ülesandeksoli oma tegevuspiirkonnas kaardistadakõik kasutuseta hooned ning teostada järelevalvethoone tuleohutusnõuetega vastavusseviimise osas. Enamasti tähendassee hoone omaniku kohustamist sulgedauksed ja aknad kõrvalistele isikutele juurdepääsutõkestamiseks.Avastamisseadmed2008. aastal on tulekahju avastamisseadmegavarustatud hoonete arv tõusnud256ni. 2007. aastal oli avastamisseadmegavarustatud 148 hoonet, seejuures tulekahjupuhkedes ei rakendunud avastamisseadetööle 51 juhtumil. Vaadeldaval, 2008.aastal, ei rakendunud avastamisseadetööle 14 juhtumil.Avastamisseadmetega varustatud hoonetesesines kõige enam automaatne tulekahjusignalisatsioon(122), seejärel autonoomnetulekahjuandur ehk suitsuandur(102). Tulekahju avastamisseade avastastulekahju puhkemise 196 hoones, 60 juhuloli vastav seade küll paigaldatud, kuidei avastanud tulekahju ning 14 juhul oliavastamisseade paigaldatud, kuid ei olnudtöökorras.Ehitusmaterjal ja ehitusaastaHoonetes, kus toimus tulekahju, oli ehituslikukonstruktsiooni materjalidekspeamiselt kivi (1290) ning seejärel puit(906). Sama tendents esines ka eelmisel,2007. aastal. Kõige enam on toimunud tulekahjusidehitistes, mille ehitusaasta jääbvahemikku 1970–1979, sellele järgnevadaastate vahemikud 1980–1989 ning1960–1969.Objektide kontrollitavusTulekahjuobjektidest oli kokku 5% kontrollitavadkord aastas siseministri määruse“Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatusviiakse päästeasutuste poolt läbivähemalt üks kord aastas” ning asutusejuhi käskkirjaga kehtestatud alustel. Tulekahjudestmääruse alusel kontrollitavatelobjektidel (vt joonis 2) moodustasid 40%tööstusobjektid, 23% teadus- ja haridushooned,19% kogunemishooned. Kõrghoonedja majutushooned moodustavadmõlemad 9%.kogunemishooned tööstusobjektidmajutushoonedharidus- jateadusasutused kõrghoonedJoonis 2.Tulekahjude jaotus kontrollitavatel objektidelHoonetulekahjude tekkepõhjusedHooletusTekkepõhjuste osas moodustab 73% inimestehooletus. Eelmise aastaga võrreldeson hooletusest tingitud tulekahjudeosakaal tõusnud 3% võrra (2007. a vastavnäitaja oli 70%). Hooletusest põhjustatudtulekahjude tekkepõhjuste täpsustamiselselgub, et suurima osakaalu kõikidesthooletusest põhjustatud tulekahjudestmoodustab hooletus lahtise tule kasutamisel– 36%. Järgneb hooletus suitsetamisel– 19% ning hooletus toiduvalmistamisel– 10%. Võrdluseks 2007. aastast– hooletusest põhjustatud tulekahjudest32% moodustas lahtise tule kasutamine,17% suitsetamine ning 15% toiduvalmistamine.Selgub, et 2% võrra on tõusnudnii lahtise tule kasutamise tagajärjel tek-4445


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008kinud tulekahjude osakaal kui ka hooletussuitsetamisel. Seejuures 5% võrra onolukord paranenud toiduvalmistamisestalguse saanud tulekahjude osas.Seadmete rikked527 juhul (18%) on tulekahju saanudalguse rikkis tehnilisest (gaasipliit) võielektriseadmest (televiisor, uksekell, mikrolaineahi),elektripaigaldisest (elektrijuhtmestik,-kilp, pistik) või kütteseadmest.Kõige sagedamini on põhjusenaesinenud rike elektripaigaldises (elektrijuhtmestik,pistik jne), moodustades43,5% seadmete riketest põhjustatud tulekahjudeüldarvust. Järgmisena esinebsagedase põhjusena rike elektriseadmes,moodustades 30% seadmete riketest põhjustatudtulekahjude üldarvust.Loodusnähtused2008. aastal süttis 21 hoonet pikselöögistvõi keravälgust. 2007. aastal oli vastav arv34, seega on juhtumite arv vähenenud 13sündmuse võrra.Süütamised ja kulupõletamineKuritahtlikult süüdati 123 hoonet. 2007.aastal 152. Oluliselt on vähenenud kulutulekahjudetagajärjel süttinud hoonetearv – 4. Eelmisel aastal süttis kulupõlengutetagajärjel 40 hoonet. Võrreldes2007. aastaga on vähenenud ka metsa- jamaastikutulekahjude arv 35% võrra. Niisüütamise kui ka kulupõlengu puhul ontegemist inimese tahtliku tegevusega. Esimesepuhul on tegemist tahtlusega seadaohtu kellegi elu ja tervis, teise puhul ontegemist hooletusest/ettevaatamatusestja riskide hindamise subjektiivsusest tulenevatetagajärgedega. Kulupõletamistkeelatud ajal ja -alal võib nimetada süütamiseks,sest toimub isiku tahtlik tegevus.Tulekahju tekkekoha täpsustusTulekahju tekkekoha täpsustamisel eluruumide,mitteeluruumide ja mitteeluhooneruumide lõikes ilmneb, et eluruumideson kõige rohkem tulekahjusidalguse saanud köögist, moodustades 42%eluruumides aset leidnud tulekahjudeüldarvust (2007 – 34%).Tulekahju tekkekohtade lõikes mitteeluruumideson suurim osakaal tulekahjudel,mis saavad alguse trepikojast, moodustades14% mitteeluruumide tulekahjudeüldarvust (2007. a saun –16%). Osaliseltvõib eelnimetatud asjaolu põhjendadasellega, et trepikodadesse ja keldritesse onligipääs kõrvalistel isikutel ning kogutaksepõlevmaterjalidest esemeid. See näitajaon kõrge veel näiteks saunal ja keldril.Mitteeluhoone ruumidest on kõrgeimtulekahju tekkekoha osakaal abiruumil,seejärel tehnilisel ruumil ning šahtil.Tulekahjude toimumisajadKellaajaliseltJagades ööpäeva kolmeks osaks (päevane,õhtune, öine aeg) leiame, et 37% tulekahjudest(1069 sündmust) on leidnud asetõhtusel ajal ajavahemikus 17.00–22.59(võrdluseks 2007 – 38%). Kõige vähemtoimub tulekahjusid öisel ajal ajavahemikus23.00–07.59.Kui vaadelda tulekahjude puhkemishetketunniajase täpsusega, siis ööpäeva jooksulon kõige rohkem tulekahjusid algusesaanud ajavahemikus 18.00–18.59 (194juhtumit). Eelmisel, 2007. aastal oli selleksajavahemikuks 20.00–20.59 (223juhtumit). Kõige vähem on tulekahjusidalanud öisel ajal vahemikus 05.00–05.59,sama tendents esines ka 2007. aastal.Nädala lõikesAasta jooksul on nädala sees puhkenud200 tulekahju rohkem (1535 sündmust)kui nädalalõppudel reedest pühapäevani(1335 sündmust). 2007. aastaga võrreldes,kui esmaspäevast neljapäevani toimusvaid 39 tulekahju rohkem kui nädalalõppudel,on nädala sees toimuvate tulekahjudeosakaal märgatavalt tõusnud. Samason nädalapäevade lõikes kõige rohkemtulekahjusid puhkenud just laupäeval(488 sündmust). Sama tendents esines ka2007. aastal.Kuude lõikesKõige enam esines tulekahjusid maikuus(307 juhtumit), 2007. aastal aga aprillis(315 juhtumit). Väikseim oli tulekahjudearv oktoobris (195 juhtumit).Aastaaegade lõikesAastaaegade lõikes esines enim tulekahjusidkevadel (762 juhtumit) ning kõigevähem sügisel (620 juhtumit).Tulekahjude läbi tekkinud kahjuAlates 2008. aastast arvestatakse tulekahjutagajärjel ehitisele tekkinud varalist kahjuvalemi alusel, mis võtab arvesse põlenudpindala ruutmeetrites, hoone ehitusaasta,ehitusliku kulumi, sanitaarremondi,garantiitöö, teostatud renoveerimise, kapitaalremondining ehituse ruutmeetrimaksumuse kroonides ehitise kasutusviisidejärgi. Algandmete sisestamisel arvutataksetulekahjude registris automaatseltkahju. Valem ei arvuta hoonele tekkinudvee- ja suitsukahjustusi.Selgituseks olgu öeldud, et ametkondlikekokkulepete alusel ei arvestata varakahjusidtulekahjude puhul, kus näiteks puuduvadandmed hoone ehitusaasta kohta, kasutusetahoonete kohta, mille ehitusaastatuvastamine pole võimalik, lisaks heinaküünide,kuuride, sarade, elektriarvestipõlengud seinal või koridoris, prügišahtide,rõdude jne põlengud. Ametnikeleon jäetud kaalutlusõigus kahjude arvestamisel,sest paljude hoonete puhul ei olekahjuarvestuse teostamine otstarbekas(oleneb tulekahjusündmuse toimumisekohast jm tunnuste ning info olemasolust,mis tagab valemi toimimise).Eestis on ehitistele tulekahjude läbi tekkinudvaralise kahju kogusumma 355 571014 krooni. Vastavalt ehitiste konstruktsioonilemoodustab suurima osakaalu segakonstruktsioonigaehitistele tekkinudkahju – 150 122 412 krooni. Seejärel tulevadpuitehitised, moodustades kogusummana142 500 375 krooni.Kogu Eesti kohta on tule leviku pindalakokku 989 511 m2. Regionaalselt moodustavadsuurima tulelevikupindala Põhja-EestiPäästekeskuse tegevuspiirkonnasaset leidnud hoonetulekahjud – 636 618m 2 . Kindlustatud objekte oli 302.4647


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Tulekahjud eluhoonetesKõikidest hoonetest 64,5% moodustavadeluhooned, milleks on eramud, korteridja muud eluhooned. 64% eluhoonete tulekahjudeston toimunud korterites (1179tulekahju), neist suurem osa kolme jaTabel 2.Eluhoonete tulekahjude üldarv päästekeskuste tegevuspiirkondadelõikesMaakondade lõikes (vt tabel 3) on enimtulekahjusid aset leidnud HarjumaalTabel 3.Eluhoonete tulekahjude arv maakondade lõikesenama korteriga elamus (1106 juhtumit).Regionaalselt (vt tabel 2) on kõige enameluhoonete tulekahjusid toimunud Põhja-EestiPäästekeskuse tegevuspiirkonnas,moodustades 37% eluhoonete üldarvust.paiknevates eluhoonetes, moodustades37% eluhoonete tulekahjude üldarvust.Kasutuseta hoonedEluhoonetest 214 oli kasutuseta hooned.Eelneva perioodiga võrreldes on kasutusetahoonetes asetleidvate tulekahjudearv langenud 18 juhtumi võrra.Tulekahju avastamisseadmedTulekahju avastamisseadmetega oli varustatud130 eluhoonet, neist 87sse oli paigaldatudautonoomne tulekahjuandur. 10juhul ei olnud avastamisseade töökorras,31 juhul oli seade küll paigaldatud, kuidmingitel põhjustel tulekahju ei avastanudning 99 juhul avastas paigaldatud seadeka tulekahju. Eelmisel, 2007. aastal oli autonoomnetulekahjuandur paigaldatud 52eluhoones, kuid 37% juhtudel ei andnudsuitsuandur või automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteemtulekahjuteadet.Eluhoonete ehitusmaterjal50% tulekahjudest on aset leidnud kivisteluhoonetes, järgnevad puitelamute tulekahjud– 31%. 2007. aastal oli samadnäitajad vastavalt 39% ja 26%. Ilmneb, etkõige suurem probleem on kivimajadega.Kui võrrelda korterelamutes toimunudtulekahjude osakaalu teiste eluhoonetega(eramud, muud eluhooned), siis võib oletada,et suurima osakaalu kivist ehitistestmoodustavadki peamiselt kivist ehitatudkorterelamud.Tulekahju tekkekohtade täpsustusTulekolde asukoharuumi mõistes liigituvadruumid eluruumideks (tuba, esikjne), mitteeluruumideks (rõdu, kelder,abiruum jne) ja mitteeluhooneruumideks(olmeruum, bürooruum, tootmisruumjne). 62% juhtudel on tulekahju algusesaanud eluruumidest, seejuures kõigeenam köögist, moodustades 43% eluruumidestalguse saanud tulekahjude üldarvust.Ruumide lõikes järgneb elutuba, mismoodustab 37%. Samad tendentsid ruumideliikide osas esinesid ka 2007. aastal.Mitteeluruumidest on kõige enam tulekahjualguse saanud trepikojast ning seejärelkeldrist. Mitteeluhooneruumidestvastavalt šahtidest ja abiruumidest.Tekkepõhjused eluhoonetesHooletusEluhoonete tulekahjude peamiseks põhjusekson 75% ulatuses hooletus. Võrreldeseelneva, 2007. aastaga, on hooletuseosakaal tõusnud 3% võrra. Kui eelmiselaastal oli esikohal hooletu suitsetamine(22%), siis vaadeldaval perioodil ehk2008. aastal esines tekkepõhjustest kõigesagedamini hooletus lahtise tulega, moodustades26%. Suitsetamise osakaal hooletusestpõhjustatud tulekahjudest moodustab25% ning kolmanda sagedaminiesineva põhjusena tuleb esile hooletustoiduvalmistamisel, mis moodustab 21%kõikidest hooletusest põhjustatud tulekahjudesteluhoonetes. Toiduvalmistamineon tekkepõhjusena jäänud püsimasamale tasemele nii vaadeldaval perioodilkui ka 2007. aastal, moodustades 21%.Tekkepõhjustest eristuvad statistilistenäitajate kõrge arvu poolest veel hooletuskütteseadmete kasutamisel ja tahma süttiminesuitsulõõris, moodustades kokku20% hooletusest põhjustatud tulekahjudearvust. Kõik eelnimetatud põhjusedon hooletuse ja ettevaatamatuse tagajärgning võivad olla seotud vähese teadlikku-4849


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008sega tuleohutusest ning subjektiivse riskitajumise või hindamise oskusega.Loodusnähtused, süütamisedKulupõletamise tagajärjel süttis vaid 3eluhoonet, eelmisel aastal oli sama näitaja34. Pikselöögist süttis 14 eluhoonet (eelmiselaastal 22). Kuritahtlikult ehk ettekavatsetultsüüdati 72 eluhoonet.Seadmete rikkedSeadmete riketest alguse saanud tulekahjudeluhoonetes moodustasid 17%eluhoonete tulekahjude üldarvust. Neistkõige enam esines rike elektripaigaldises(elektrijuhtmed, -kilbid ja -pistikud),moodustades 43% seadmete riketest algusesaanud tulekahjude üldarvust (345juhtumit). 99 tulekahjujuhtumit sai alguserikkest elektriseadmes.Tulekahjude toimumisaegKellaajaliseltKui jagada ööpäev kolmeks osaks, siis38% tulekahjudest saab alguse õhtuselajal ajavahemikus 17.00–22.59, mil inimesedsaabuvad töölt koju ja asuvad koduseidtoimetusi tegema. Kõige vähemleiab tulekahjusid aset öisel ajal vahemikus23.00–07.59. Kui võrrelda käesolevaidandmeid 2008. aasta tulekahjudega,mille tagajärjel hukkus inimene, siis 89sthukkunud inimesest 37 hukkus öisel ajalpuhkenud tulekahjus. Võib järeldada, etraskete tagajärgedega tulekahjud saavadalguse öisel ajal, kuid tulekahjusid toimubrohkem õhtusel ja päevasel ajal. Lisaksvõib oletada, et väsimusest (ka muudemõjurite kõrval, näiteks haigus, alkoholijoove,puudest tingitud) hooletumaksmuutumisel on küllaltki suur roll.Kui vaadelda tulekahjude puhkemishetketunniajase täpsusega, siis ööpäeva jooksulon kõige rohkem tulekahjusid algusesaanud ajavahemikus 18.00–18.59 (143juhtumit). 2007. aastal oli selleks ajaks20.00–20.59 (156 juhtumit). Sellele järgneb20.00–20.58 (eelmisel aastal 19.00–19.59) ning ajavahemik 21.00–21.59 (olikolmandal kohal ka 2007. aastal). Kõigevähem on tulekahjusid alanud varaselhommikutunnil ajavahemikus 05.00–07.00.Nädala ja nädalapäeva lõikesNädala lõikes selgub, et nädala sees (esmaspäevastneljapäevani) on aasta jooksultoimunud veidi üle poole ehk 52%tulekahjudest (üldarv 962). Nädalalõppudel,reedest pühapäevani, on puhkenud891 tulekahju.Nädalapäevade lõikes on kõige rohkemtulekahjusid puhkenud laupäeval (326)ning seejärel pühapäeval (286), millestvõib järeldada, et neil päevadel muutuvadinimesed tavalisest enam hooletuks,võimalikke seoseid saab ehk luua aja mahavõtmisetegevustega (sauna kütmine,sündmuste tähistamine jm tegevused).Sama tendents esines ka eelmisel, 2007.aastal.Aastaaegade lõikesAastaaegade lõikes esineb kõige sagedaminieluhoonete tulekahjusid talvel jakevadel. Sama tendents esines ka 2007.aastal (vt tabel 4).Tabel 4.Tulekahjude üldarv eluhoonetes aastaaegade lõikesAastaaegTalvKevadSuviSügisKuude lõikes2008538474438403Kuude lõikes oli probleemseimaks kuuksjaanuar, kus leidis aset 212 tulekahju,2007. aastal veebruar – 230 tulekahju.Seejärel tuleb juuni, kus toimus 173 tulekahju(2007. aastal jaanuar 199 tulekahjuga).Tulekahjude läbi tekkinud kahjuEluhoonetele tulekahjude läbi tekkinudkahju on Eestis 200 939 614 krooni. Segakonstruktsioonidegaeluhoonetele tekkinudkahju on sellest 89 480 104 kroonining puitkonstruktsiooniga eluhoonetele86 382 835 krooni. Tule levikuala moodustabeluhoonetes 605 616 m 2 , tegevuspiirkondadestulatuslikeima Põhja-EestiTabel 5.Mitteeluhoonete tulekahjud haldusjaotuse järgiKasutusviisi järgi (vt tabel 6) esines kõigeenam tulekahjusid tööstus- ja laohoonetes(167). Mitteeluhoonete üldarvust2007598539422455Päästekeskuse tegevuspiirkonnas asetleidnud tulekahjudel 416 154 m 2 .Tulekahjud mitteeluhoonetesSiia alla liigituvad kõik hooned, mis ei oleeluhooned, näiteks hotellid, majutusettevõtted,büroo-, tööstus- ja transpordihooned,ka järelevalveteenistuste pooltkontrollitavad objektid ning päästeasutusedirektori käskkirja alusel kontrollitavadhooned.Mitteeluhoonetes (vt tabel 5) on toimunud926 tulekahju. Neist 466 puhul asusidhooned tiheasustusalal ning 352 hajaasustusalal.moodustavad 34% kasutuseta hoonetetulekahjud. Eelmisel aastal oli kasutusetahoonete osakaal 40%.5051


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Tabel 6.Mitteeluhoonete tulekahjud kasutusviisi järgiTabel 7.Tulekahjuobjektide kontrollitavusTuleohutuspaigaldisedTuleohutuspaigaldisega oli varustatud126 hoonet. Tulekahju avastamisseadmetestesines kõige sagedamini automaatnetulekahjusignalisatsioonisüsteem. 97 juhulavastas tuleohutuspaigaldis tulekahju,töökorras ei olnud 4 ning 29 juhul eiavastanud paigaldatud avastamisseadetulekahju.Ehituslik materjal ja ehitusaastaEhituslike konstruktsioonide järgi leidsidmitteeluhoonete tulekahjudest 38% asetkivist ehitistes. Kivimaterjali osakaal olisuurem ka kõikide ehitiste osakaalus.Ehitusaastate lõikes on mitteeluhooneteskõige enam tulekahjusid leidnud aset ajavahemikus1970–1979 ehitatud hoonetes.materjal tuvastamata kivimetallpuit ja kivipuitJoonis 3.Mitteeluhoonete konstruktsioonide materjalidKontrollitavusMääruse “Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatusviiakse päästeasutustepoolt läbi vähemalt üks kord aastas” aluselkontrollitavatel objektidel leidis aset110 tulekahju (vt tabel 7). Kõige rohkemtulekahjufakte leidis aset tööstusobjektidel,kogunemishoonetes ning haridus- jateadusasutustes.Tulekahjude tekkepõhjusedHooletusMitteeluhoonete tulekahjude tekkepõhjusteosas moodustavad 69% ehk ülepoole hooletusest põhjustatud tulekahjud.Levinumaks põhjuseks taas, sarnaselteluhoonete tulekahjudele, hooletuslahtise tule kasutamisel, moodustades57% hooletusest põhjustatud tulekahjudeüldarvust (639). Kui eelmisel, 2007. aastal,järgnesid tekkepõhjuste osas hooletuskütteseadmete kasutamisel (70) ja tuletöödel(56), siis vaadeldaval perioodil ontekkepõhjustest teisele kohale asetunudhooletus tuletöödel (54).Seadmete rikkedSeadmete rikked on tulekahju põhjuseksolnud 263 korral, neist kõige enam onesinenud rike elektripaigaldises (elektrijuhtmestik,elektrikilp, lüliti, pistik) – 67juhtumit ning rike elektriseadmes – 54juhtumit.KellaajaliseltKui vaadelda tulekahjude toimumisaeguööpäeva lõikes, siis tulekahjusid onpuhkenud igas tunnis. Kui jagada ööpäevkolmeks osaks, siis kõige enam, 37% tulekahjudest(341 sündmust) leidis asetpäevasel ajal, ajavahemikus 08.00–16.59,mida võib ilmselt seostada hoonete kasutusotstarbegatööajal. Kõige vähem leiabtulekahjusid aset öisel ajal vahemikus23.00–07.59.Kui vaadelda tulekahjude puhkemishetketunniajase täpsusega, siis ööpäeva jooksulon kõige rohkem tulekahjusid algusesaanud ajavahemikes 16.00–16.59 (64juhtumit) ning 17.00–17.59 (62). Kõigevähem on tulekahjusid alanud öösel kell05.00–05.59.Nädala lõikesNädala lõikes selgub, et aasta jooksul onnädala sees, esmaspäevast neljapäevani(526 sündmust), puhkenud 126 tulekahjurohkem kui nädalalõppudel, reedest pühapäevani(400 sündmust). 2007. aastaltoimus nädalavahetustel 51% tulekahjudest.Nädalapäevade lõikes on kõigerohkem tulekahjusid puhkenud laupäeval(146).Aastaaegade lõikesAastaaegade lõikes esineb kõige sagedaminimitteeluhoonete tulekahjusid kevadel(269) ja suvel (269). Vähem on talvel(197) ja sügisel (191).5253


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Kuude lõikesKuude lõikes on probleemseimaks mai,kus toimus 136 tulekahju, seejärel juuni(115). 2007. aastal oli esikohal aprill, järgnesmai.Tulekahju läbi tekkinud kahjuMitteeluhoonetes toimunud tulekahjudetagajärjeks võib oletatava kahju suurusjärkEestis ulatuda 151 861 674 kroonini.Tuleleviku pindala mitteeluhoonetesmoodustas kokku 379 056 m 2 .Koond hoonetulekahjude tekkepõhjustesteluhoonetes ja mitteeluhoonetes73% hooletus73% hoonetetulekahjude tekkepõhjusekson hooletus. Hooletus tulekahju tekkepõhjusenaoli esikohal nii eelnevalt vaadeldudeluhoonete kui ka mitteeluhoonetetulekahjude osas.Levinumad tekkepõhjused hooletuseosas, võrrelduna 2007. aastaga:Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõueteosas on enim eksitud nõude vastupuhastada aastaringselt kasutatavat kütteseadetvähemalt kaks korda aastas tahmasüttimise vältimiseks suitsulõõris.Tuletööde tuleohutusnõuete osas on kõigeenam eksitud nõude vastu, mis sätestabnõuded tuletööde kohale (§ 17).18% seadmete rikked18% juhtudel on tulekahju põhjuseks rikkisseadmed. Levinumad tekkepõhjusedseadmete rikete osas:86% eksimused tuleohutuse üldnõuetevastuKõige enam on inimesed eksinud tuleohutuseüldnõuetes sätestatud nõuetevastu. Kui vaadelda andmeid konkreetsenõude lõikes, siis kõige enam on eksitudtuleohutuse üldnõuete § 12 p 4 vastu, missätestab nõude, et isik peab rakendamalahtise tule kasutamisel ja suitsetamiseltulekahju tekkimist vältivaid meetmeidning hoiduma muust tegevusest, mis võibpõhjustada tulekahju või plahvatuse. Sellelejärgneb § 59 p 7, mis keelab elektriseadmejätmise pideva järelevalveta. Kütteseadmepuhastamise tuleohutusnõueteosas on enim eksitud nõude vastu, miskeelab seadme kasutamise pragunenudseina, mittekorras koldeukse või muu tulekahjupõhjustada võiva defekti puhul.Foto: Viktor Baloban5455


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Ehitiste tulekahjude kokkuvõteHoonetulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaLääne-EestiJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaLõuna-EestiPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaIda-EestiPõhja-EestiHarjumaaTallinn20082007HoonetulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007Ehitiste tulekahjud kokku: 665 542 600 1063 2870 3189Hoonetulekahjud kokku 452 187 11 78 71 203 101 65 68 52 220 71 112 68 329 691 2779 3069Rajatiste tulekahjud kokku 17 9 1 1 2 3 3 3 0 2 5 1 1 0 18 25 91 120sh hooned, mis paiknevadKokku 608 437 541 906 2492Tiheasustusalal 266 126 6 36 34 118 49 26 28 16 167 44 61 32 159 580 1748Hajaasustusalal 156 60 4 23 26 48 40 27 36 38 38 20 37 24 146 21 744Kokku 422 186 10 59 60 166 89 53 64 54 205 64 98 56 305 601 2492sh kasutuseta hooned:Kokku 130103 86 233 552 657Kokku 91 39 0 11 7 48 27 10 8 10 38 12 10 8 102 131 552 657tulekahjuobjektide ehitusaastaKokku 642 434399 453 19282000-2008 7 5 1 9 3 16 3 4 4 1 13 3 7 0 30 32 1381990-1999 40 20 0 2 1 10 8 3 6 0 16 3 3 2 16 18 1481980-1989 110 35 0 15 9 16 17 3 0 4 21 8 4 8 21 66 3371970-1979 122 56 3 10 16 32 22 13 12 9 35 8 13 7 24 63 4451960-1969 98 34 0 10 11 35 11 7 5 7 25 5 6 7 27 49 3371950-1959 50 12 0 2 3 8 5 3 5 3 15 3 7 1 6 17 1401940-1949 13 5 1 1 0 2 3 1 1 2 7 2 3 3 3 6 53…-1939 24 11 5 12 17 46 17 18 12 11 23 13 28 18 20 55 330sh hooned, mille konstruktsioonid olid ehitatud peamiselt:Kokku 649 526590 1047 2812 3069puit 104 61 9 25 35 87 40 25 22 30 84 29 47 33 130 145 906 810kivi 299 94 0 32 26 64 37 21 23 7 64 24 24 9 109 457 1290 1095metall 1 0 0 1 0 3 0 0 0 0 1 1 0 0 0 3 10 64puit ja kivi 51 35 1 13 8 28 16 15 19 16 72 17 40 22 91 92 536 370materjal tuvastamata 3 1 1 6 3 19 7 4 2 0 1 0 0 3 8 12 70 730nendest kindlustatud:Kokku 565476116 302 254kindlustatud hooned 39 17 1 7 13 24 6 3 7 7 20 7 16 19 51 65 302 254tule levik ruutmeetrites:Kokku 182199 9451576179 636618 989511Kokkutulekahjude poolt tekitatud kahju:12228559914285812453141773855312650138247553444933086768173491606171578565040989511Kokku (miljonit krooni) 97 101 163 66426varakahju (miljonit krooni) 46 27 11 11 10 30 18 14 22 20 22 24 20 31 32 18 356sisustuse kahju (miljonit krooni) 22 1 1 1 3 8 3 1 4 4 2 2 3 2 7 8 70sh hooned, mille tulekahju toimus:Kokku 665542 600 1063 2870 3069jaanuaris 30 27 2 13 10 26 11 6 5 4 29 7 12 11 35 66 294 286veebruaris 37 17 1 9 5 20 7 3 5 5 19 6 10 6 22 61 233 301märtsis 28 10 0 6 6 12 12 9 3 1 21 5 12 3 22 67 217 253aprillis 32 13 1 10 4 18 8 7 6 4 18 6 6 6 33 66 238 315mais 61 19 0 5 8 22 14 7 9 7 26 4 13 7 34 71 307 282juunis 56 11 2 6 8 16 11 7 12 5 25 6 5 4 39 85 298 224juulis 34 23 2 3 4 15 6 1 4 11 13 7 8 6 32 54 223 249augustis 39 16 0 3 5 8 9 8 4 5 14 7 7 5 31 52 213 238septembris 32 17 0 9 7 22 5 5 5 1 14 7 11 5 26 52 218 206oktoobris 39 16 0 5 2 16 6 4 3 0 14 5 4 7 23 51 195 226novembris 36 17 2 5 7 13 7 6 6 4 18 8 8 3 20 47 207 253detsembris 45 10 2 5 7 18 8 5 6 7 14 4 17 5 30 44 227 236sh hooned, mille tulekahju algas:Kokku 665 5426001063 2870 3069Esmaspäeval 61 21 0 8 14 35 16 7 14 10 35 7 19 11 49 92 399 395Teisipäeval 62 25 2 14 13 34 20 9 7 6 39 10 16 8 47 92 404 389Kolmapäeval 55 26 2 9 6 27 15 11 12 6 23 9 12 4 45 104 366 408Neljapäeval 64 29 5 12 7 29 10 5 9 5 25 10 16 7 40 93 366 362Reedel 68 29 2 7 12 30 14 10 8 4 34 9 16 12 48 114 417 445Laupäeval 91 35 0 17 10 24 16 19 10 10 34 19 18 12 54 119 488 546Pühapäeval 68 31 1 12 11 27 13 7 8 13 35 8 16 14 64 102 430 524sh hooned, mille tulekahju algas kell:Kokku 654 528 583 1048 2813 306900:00-00:59 19 14 1 5 5 5 3 2 4 0 6 4 3 3 21 37 132 14701:00-01:59 16 7 0 3 3 6 4 0 2 2 8 4 3 1 16 27 102 9802:00-02:59 15 3 0 1 1 9 8 2 0 1 8 3 1 1 15 25 93 9303:00-03:59 14 3 0 2 4 3 6 1 0 2 7 1 4 0 11 17 75 6704:00-04:59 9 5 0 2 3 3 1 1 3 0 9 0 1 3 9 12 61 7805:00-05:59 6 3 0 2 0 5 2 1 0 1 8 0 3 0 3 11 45 5906:00-06:59 9 3 0 5 2 4 0 3 1 2 6 1 1 1 5 8 51 6007:00-07:59 7 6 1 1 3 4 1 2 2 1 5 0 2 2 6 12 55 6308:00-08:59 12 5 0 2 4 8 3 1 0 0 3 3 1 2 10 14 68 8009:00-09:59 9 4 0 2 0 9 1 2 1 0 9 0 2 0 5 19 63 7910:00-10:59 15 5 1 3 1 8 3 3 1 2 5 0 5 1 8 20 81 10211:00-11:59 16 4 0 1 5 9 5 3 2 3 10 6 6 1 9 20 100 11312:00-12:59 9 5 0 6 2 6 4 4 2 1 9 5 4 1 12 24 94 13213:00-13:59 17 8 1 4 6 7 2 4 3 4 8 4 3 0 11 39 121 13014:00-14:59 25 15 2 2 2 8 2 3 2 1 12 3 4 5 19 39 144 15615:00-15:59 28 6 1 7 3 16 5 3 6 1 9 8 4 3 14 43 157 13816:00-16:59 26 10 0 6 4 7 6 2 6 4 8 3 9 6 18 52 167 17017:00-17:59 30 14 0 3 6 16 10 5 5 3 13 2 6 5 18 43 179 19118:00-18:59 34 11 1 7 5 18 5 5 4 3 13 5 7 7 22 45 192 19119:00-19:59 27 27 0 4 3 9 6 6 3 6 9 3 9 3 22 41 178 19920:00-20:59 44 5 1 3 2 11 8 2 3 5 14 4 3 7 23 35 170 22321:00-21:59 29 11 2 4 4 9 7 1 3 5 18 9 9 4 21 49 185 18522:00-22:59 29 8 0 2 3 6 2 4 5 3 11 1 13 7 20 37 151 17223:00-23:59 19 8 1 1 1 14 6 6 5 2 13 3 5 4 24 37 149 143sh hooned, mille tulekahju sai alguse:Kokku 520 266 466 869 2121 3069Eluruumid kokku 226 115 253 356 950 968esik 12 1 1 0 0 2 5 1 2 2 10 1 3 1 8 16 65 49köök 66 16 0 5 6 20 7 1 13 2 42 12 26 12 28 148 404 417elutuba 71 30 1 8 9 13 4 6 13 3 27 11 21 4 46 74 341 350magamistuba 9 6 0 3 3 6 3 4 5 6 12 3 6 5 6 15 92 82tualettruum, vannituba 6 2 0 0 0 1 2 1 0 1 3 2 0 4 1 6 29 35abiruum 1 1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 3 1 8 17muu eluruum 2 3 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 4 0 11 18Mitteeluruumid kokku 146 72 138284 640 752rõdu 6 1 0 0 1 1 2 0 0 0 4 0 3 0 2 24 44 35loda 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 3 4terrass 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 1 1 0 0 0 1 5 19pööning 5 3 0 1 4 4 1 1 2 5 7 2 1 3 8 8 55 74aht 14 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 7 29 52 43kelder 7 14 0 3 0 3 1 1 2 1 10 3 2 1 6 21 75 83tehniline ruum 5 7 0 2 1 5 2 1 1 0 5 0 3 2 8 4 46 54abiruum 3 5 0 1 0 2 1 0 1 0 2 0 1 2 2 4 24 48trepikoda 23 9 0 0 1 0 0 1 1 1 10 1 0 1 4 40 92 85koridor 2 6 0 0 0 2 0 0 0 0 3 1 2 0 2 24 42 36saun 9 2 0 1 2 1 3 0 2 3 9 3 4 7 25 5 76 120garaa 3 5 0 2 0 1 3 1 0 0 3 1 2 0 3 11 35 49muu mitteeluruum 6 9 0 0 4 3 1 4 4 1 6 4 3 1 22 23 91 102Mitteeluhoone ruumid kokku 148 79 75 229 531 470olmeruum 1 0 0 0 1 1 1 0 0 1 0 0 0 0 3 1 9 9bürooruum 1 0 0 1 0 2 0 0 0 0 1 0 0 1 0 3 9 11köök 2 0 0 0 2 4 1 0 0 0 0 0 0 0 2 3 14 13laoruum 3 2 0 1 0 6 2 0 1 1 3 2 1 1 1 6 30 31tehniline ruum 3 1 0 2 3 3 1 2 0 1 3 1 3 0 4 9 36 23tootmisruum 3 0 0 1 0 6 0 0 1 0 4 3 2 0 4 10 34 33kogunemisruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 2 4aht 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 19 25 13spetsruum 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0 2 0 0 1 3 10 18 10koridor 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 3 6 11 5trepikoda 8 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 1 8 20 8kelder 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 7 22pööning 1 1 0 2 0 3 0 1 1 0 1 0 3 1 7 2 23 17saunaruum 2 1 1 3 0 1 1 1 0 0 1 0 1 4 3 1 20 20abiruum 19 2 0 0 1 2 0 2 1 0 1 0 1 0 7 3 39 30garaa 0 1 0 1 0 2 0 1 0 0 0 0 0 1 4 6 16 18terrass 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 2 2rõdu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 2 6muu mitteeluhoone ruum 82 7 0 3 2 4 3 3 2 1 6 0 3 4 45 49 214 1955657


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008HoonetulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007HoonetulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007sh hooned, mille tulekahju põhjustas:Kokku 666 550 607 1057 2866 3069Hooletus kokku 505381 371 827 2084 2138Hooletus lahtise tule kasutamisel, sh 120 58 1 12 14 66 33 14 10 7 36 9 8 7 127 236 758 683Hooletus suitsetamisel, sh 121 23 0 6 9 11 1 5 10 6 35 13 19 7 20 118 404 372Hooletus tuletöödel, sh 12 3 0 5 1 8 3 5 4 3 9 2 2 1 10 19 87 94Hooletus elektriseadmete kasutamisel 10 1 0 1 1 2 0 0 4 0 2 0 3 1 7 13 45 66Hooletus kütteseadmete kasutamisel 19 10 2 5 6 10 11 4 3 2 20 4 5 5 38 31 175 248Tahma süttimine suitsulõõris 4 18 2 5 4 27 15 11 6 5 18 5 18 6 14 8 166 179Hooletus toiduvalmistamisel 54 12 0 8 6 23 6 2 7 1 21 9 3 7 20 118 297 319Hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel 2 1 0 1 0 1 1 0 0 1 1 1 0 0 2 2 13 16Hooletus isesüttivate ainete hoiustamisel 2 3 0 1 0 5 1 1 1 1 2 0 2 0 1 3 23 14Hooletus laste mängimisel lahtise tulega 26 4 0 0 1 4 3 0 4 1 3 0 1 0 5 12 64 85Seadme või süsteemi vale paigaldus 0 1 0 2 2 2 2 2 1 1 4 0 2 2 17 1 39 41Teadmatus 1 0 0 2 0 4 0 1 0 0 0 0 0 0 1 4 13 21Ebaõige käitumine kokku 48 22 22 35127 192Süütamine 34 12 2 5 3 4 4 4 4 1 12 2 3 0 12 21 123 152Kulu põletamine 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 4 40Loodusnähtused kokku 4 4 11 221 34Pikselöök, keravälk 2 2 0 1 1 1 1 0 2 5 0 1 0 3 2 0 21 34Seadmete rikked kokku 95 126 144 162 527 688Tehnilise seadme rike, sh 2 2 1 2 1 2 1 1 1 0 0 2 3 0 2 2 22 21Rike elektriseadmes, sh 30 10 0 3 11 9 4 5 1 3 14 1 4 4 9 52 160 131Rike elektripaigaldises, sh 10 24 3 7 5 14 12 8 4 5 17 7 17 10 33 54 230 216Rike kütteseadmes 11 2 1 9 6 9 5 3 2 4 12 8 10 7 8 2 99 151Mootorsõiduki elektri- või toitesüsteemirike 3 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 5 5Summutist ja seadmetest lenduvad sädemed 0 1 0 1 1 1 0 0 0 0 1 3 3 0 0 0 11 164Kindlaks tegemata kokku 13 9 50 35107 17Kindlaks tegemata põhjus 4 9 0 2 1 3 1 2 4 7 16 5 10 8 18 17 107 17põhjus "Hooletus lahtise tule kasutamisel" sisaldab muuhulgasHooletus lahtise tule kasutamisel kokku 81 36 29 153 299 683prahi põletamine, lõke 49 20 0 3 3 13 6 4 1 1 8 2 2 5 37 102 256 179küünal 4 2 1 0 0 5 1 0 0 2 5 2 0 1 0 8 31 36kaablite põletamine 5 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 12 13põhjus "Hooletus suitsetamisel" sisaldab muuhulgasHooletus suitsetamisel kokku, sh 68 21 38 72199 372suitsetamisest süttinud diivan 16 5 0 0 3 2 0 0 4 2 3 3 1 1 4 12 56 56suitsetamisest süttinud prügiruum, -kast 24 2 0 1 0 2 0 0 0 0 4 0 0 0 2 34 69 40suitsetamisest süttinud voodi 11 5 0 2 3 3 1 2 3 0 3 2 5 2 1 3 46 35suitsetamisest süttinud põlevmaterjalid rõdul 4 1 0 0 0 1 0 1 0 0 2 0 3 0 0 16 28 21põhjus "Hooletus tuletöödel" sisaldab muuhulgasHooletus tuletöödel kokku, sh 2 6 6 519 94keevitamine 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 0 0 4 14lõikamine ketaslõikuriga 1 0 0 0 0 2 0 0 0 0 1 0 0 1 1 2 8 14katusekatte kuumutamine 1 0 0 2 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 2 0 7 10grillimine rõdul 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5põhjus "Tehnilise seadme rike" sisaldab muuhulgasTehnilise seadme rike kokku, sh 1 1 2 04 21gaasipliit 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 2lauatelefon 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2ventilaator 0 1 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0lõikepink 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 1põhjus "Rike elektripaigaldises" sisaldab muuhulgasRike elektripaigaldises, sh 18 24 26 46114 133elektrijuhtmestik 2 7 3 1 1 2 1 2 1 2 6 1 9 2 7 14 61 60elektrikilp 2 5 0 0 1 1 4 1 0 0 1 1 1 0 5 7 29 56pistik, harukarp 1 0 0 0 1 2 0 2 0 0 0 0 0 0 5 2 13 11valgusti 1 0 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 1 1 1 5 11 6Tulekahju tekkis, kuna eksiti nõude vastu, mille kehtestabKokku 291 98274 797 1460 842Tuleohutuse üldnõuded 251 17 0 8 10 25 9 6 30 15 77 20 40 20 205 519 1252 724Paigaldus, kasutus- või hooldusjuhend 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 0 8 3 13 17Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele… 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1Kütteseadmete puhastamise t.o.hutusnõuded 4 7 1 1 1 8 9 5 5 3 16 4 16 5 15 14 114 51Tuletööde tuleohutusnõuded 11 1 0 3 0 4 2 3 4 2 9 1 2 1 10 21 74 40Ehitisele ... esitatavad tuleohutusnõuded 0 0 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 1 0 1 0 6 8Tulekahju tekkimisega seotud tehnosüsteemKokku 107 147189 251 694 336Küttesüsteem 21 20 4 15 10 22 19 9 10 5 39 12 30 13 61 36 326 155Elektrisüsteem 35 27 2 9 13 20 9 10 5 4 27 8 18 14 46 102 349 162Ventilatsioonisüsteem 2 2 0 1 2 2 0 0 1 0 0 3 0 0 1 5 19 5Gaasisüsteem 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 13Veesüsteem 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1hukkunuid hoonetes, mille peamine ehituskonstruktsioon oliKokku 24 20 26 1989 107puit 2 6 2 3 4 2 1 0 0 2 4 0 4 3 5 6 44 58kivi 9 3 0 0 1 1 1 0 1 0 0 1 1 0 1 4 23 22metall 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0puit ja kivi 1 3 0 3 0 1 0 0 1 1 5 1 1 1 2 1 21 27materjal tuvastamata 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0sh tulekahju avastamisseadmega varustadud hooned:Kokku 28 5763 108 256 155Automaatne tulekahjusignalisatsioon 11 7 1 5 2 13 2 0 5 2 10 3 7 2 8 44 122 94Autonoomne tulekahjusigna.süsteem 3 1 0 2 0 5 0 1 1 1 3 0 0 0 5 10 32 12Autonoomne tulekahjuandur 4 2 0 5 5 8 5 3 3 1 9 2 10 4 16 25 102 49sh hooned, kus avastamisseade oli paigaldatud ja avastas tulekahju:Kokku 1739 48 92196 106Automaatne tulekahjusignalisatsioon 8 3 0 4 2 10 1 0 5 2 6 3 5 1 7 40 97 71Autonoomne tulekahjusigna.süsteem 3 0 0 2 0 2 0 1 1 1 2 0 0 0 4 8 24 6Autonoomne tulekahjuandur 2 1 0 5 2 6 2 2 2 1 6 2 8 3 12 21 75 29sh hooned, kus avastamisseade oli paigaldatud kuid ei olnud töökorras:Kokku 34 5 214 8Automaatne tulekahjusignalisatsioon 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 1 3 2Autonoomne tulekahjusigna.süsteem 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 0 2 5Autonoomne tulekahjuandur 1 2 0 0 0 1 1 2 1 0 0 1 0 0 0 0 9 1sh hooned, kus avastamisseade oli paigaldatud kuid ei avastanud tulekahju:Kokku 11 18 15 1660 41Automaatne tulekahjusignalisatsioon 3 4 1 1 0 3 1 0 0 0 4 0 2 1 1 4 25 21Autonoomne tulekahjusigna.süsteem 0 1 0 0 0 3 0 0 0 0 1 0 0 0 1 2 8 1Autonoomne tulekahjuandur 2 1 0 0 3 2 3 1 1 0 3 0 2 1 4 4 27 19põhjus "Rike elektriseadmes" sisaldab muuhulgasRike elektriseadmes kokku, sh 8 12 12 2860 131televiisor 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 6 9 16külmkapp 2 0 0 0 1 1 0 1 0 0 3 0 0 0 0 7 15 16pesumasin 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 1 1 0 1 1 6 12 9elektriboiler 0 3 0 0 0 2 0 0 0 0 1 0 1 1 0 1 9 8soojapuhur 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 7elektripliit 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 5soenduskott 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 3 5mikrolaineahi 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 3kohvimasin, veekeetja 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 2 2radiaator 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 1 4 1uksekell 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1triikraud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 15859


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Tulekahjud eluhoonetesEluhoonete tulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaLääne-EestiJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaLõuna-EestiPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaIda-EestiPõhja-EestiHarjumaaTallinn20082007Eluhoonete tulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007Eluhoonete tulekahjud kokku: 444 331 384 694 1853 2014Eluhoonete tulekahjud kokku 319 125 6 43 51 132 59 40 42 27 149 48 79 39 194 500 1853 2014sh kasutuseta eluhooned:Kokku 58 42 36 78214 232Kokku 41 17 0 6 3 23 5 5 3 3 14 6 5 5 36 42 214 232sealhulgas:Kokku 444 331 384 694 1853 2014Eramud kokku 118 179 172 173 642 735Üksikelamu 39 43 5 17 25 68 28 27 16 18 56 20 33 24 69 36 524 623Suvila, aiamaja 35 0 0 1 1 5 1 0 1 0 1 1 0 1 59 6 112 110Kaksikelamu sektsioon 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 1 6 2Korterelamud kokku 312 147 207 513 1179 1247Kahe korteriga elamud 4 0 0 1 0 3 1 0 0 1 8 1 7 0 2 14 42 147Kolme ja enama korteriga elamud 231 76 1 21 22 55 28 11 21 8 80 25 38 13 58 436 1124 1088Ridaelamud 0 1 0 2 1 0 1 0 0 0 3 1 1 0 3 0 13 12Muud eluhooned kokku 14 5 5 832 32Hoolekandeasutuste hooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 2 8Päevakeskus 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 1Varjupaik 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0Lastekodu 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 1Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2Üldhooldekodu 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 2 0Erihooldekodu 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0Ühiselamud 6 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 11 10Ühiselamu üliõpilastele või õpilastele 0 0 0 0 1 1 0 1 4 0 0 0 0 0 0 2 9 3Ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 7sh eluhooned, mille konstruktsioonid olid ehitatud peamiselt:Kokku 443 331 384 693 1851 2014puit 50 36 6 14 24 60 22 18 10 15 56 18 33 17 83 110 572 527kivi 238 66 0 19 18 36 25 10 19 6 45 18 19 7 53 341 920 789metall 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1puit ja kivi 30 23 0 5 6 21 7 9 13 6 47 12 27 14 51 48 319 243materjal tuvastamata 0 0 0 5 3 15 5 3 0 0 1 0 0 1 6 1 40 454sh eluhooned, mille tulekahju põhjustas:Kokku 481 331 383 693 1851 2014Hooletus kokku 347 239 260 542 1388 1444Hooletus lahtise tule kasutamisel 65 25 1 7 8 27 9 7 4 6 15 7 4 4 53 114 356 304Hooletus suitsetamisel 106 21 0 6 9 11 1 3 10 3 23 8 18 6 17 104 346 322Hooletus tuletöödel 3 0 0 0 0 5 1 0 1 3 5 0 1 1 3 7 30 38Hooletus elektriseadmete kasutamisel 5 0 0 1 0 1 0 0 4 0 2 0 2 1 3 11 30 39Hooletus kütteseadmete kasutamisel 11 7 1 3 5 7 8 2 0 0 15 3 4 2 27 24 119 178Tahma süttimine suitsulõõris 3 17 2 4 3 27 14 11 6 5 16 5 18 3 13 7 154 167Hooletus toiduvalmistamisel 54 12 0 8 5 22 6 1 7 1 21 9 3 6 17 114 286 309Hooletus isesüttivate ainete hoiustamisel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 8Hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel 0 1 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 0 0 3 7 0Hooletus laste mängimisel lahtise tulega 14 2 0 0 0 1 1 0 1 0 3 0 0 0 0 6 28 42Seadme või süsteemi vale paigaldus 0 0 0 1 2 1 2 1 0 0 3 0 0 0 12 1 23 25Teadmatus 1 0 0 0 0 1 0 1 0 0 0 0 0 0 1 4 8 12Ebaõige käitumine kokku 26 11 15 2375 105Süütamine 17 8 0 2 2 3 2 2 3 0 8 2 2 0 5 16 72 71Kulu põletamine 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 3 34Loodusnähtused kokku 3 3 7 114 22Pikselöök, keravälk 2 1 0 1 0 1 1 0 1 3 0 1 0 2 1 0 14 22Seadmete rikked kokku 96 73 72 104 345 352Tehnilise seadme rike 1 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 2 7Rike elektriseadmes 19 8 0 1 7 6 2 2 0 1 7 1 2 3 6 34 99 91Rike elektripaigaldises 7 15 2 5 5 7 7 7 2 2 12 3 11 5 15 42 147 155Rike kütteseadmes 6 1 0 2 4 8 4 2 0 1 9 4 6 2 6 1 56 95Mootorsõiduki elektrisüsteemirike 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 3 0Summutist lenduvad sädemed 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 4Kindlaks tegemata kokku 9 5 29 2366 91Kindlaks tegemata põhjus 3 6 0 1 1 3 0 0 3 2 8 5 7 4 14 9 66 91sh eluhooned, mille tulekahju algas:Kokku 444 331 384 692 1851 201400:00-00:59 12 8 1 3 4 6 2 0 1 0 5 2 1 2 18 31 96 10001:00-01:59 12 5 0 2 3 5 1 0 1 2 5 3 2 1 9 16 67 6702:00-02:59 12 4 0 0 1 5 4 2 0 0 8 3 0 0 7 13 59 6003:00-03:59 12 1 0 0 1 3 4 1 0 1 3 0 3 0 6 9 44 4304:00-04:59 6 3 0 1 3 3 0 2 0 0 5 0 1 2 3 9 38 4205:00-05:59 5 3 0 1 0 2 0 1 0 1 5 0 1 0 3 8 30 4006:00-06:59 4 1 0 2 2 2 0 2 1 1 1 1 0 1 3 5 26 4207:00-07:59 5 5 1 0 2 3 1 0 1 0 3 0 1 0 5 8 35 4008:00-08:59 9 1 0 1 3 5 1 0 0 0 0 3 0 0 5 10 38 5509:00-09:59 5 2 0 1 0 7 1 1 1 0 5 0 0 0 3 15 41 4110:00-10:59 10 2 0 0 1 3 2 1 0 1 3 0 3 1 6 14 47 6411:00-11:59 14 2 0 1 4 7 3 0 1 2 7 3 4 0 5 14 67 6712:00-12:59 6 2 0 3 2 5 4 2 2 1 7 4 4 1 11 15 69 8413:00-13:59 11 6 0 1 1 4 1 3 2 2 6 1 3 0 7 25 73 9014:00-14:59 17 10 1 2 0 5 3 2 2 1 10 2 5 3 11 28 102 9115:00-15:59 16 5 1 4 2 12 3 2 3 0 9 5 3 1 7 34 107 9316:00-16:59 15 7 0 3 2 4 2 2 4 3 3 2 8 5 5 36 101 11617:00-17:59 18 8 0 3 5 8 4 5 4 1 11 2 6 4 7 29 115 11118:00-18:59 25 8 1 6 5 14 4 3 4 1 10 4 4 3 14 37 143 11619:00-19:59 18 20 0 2 2 5 4 2 2 4 4 2 6 2 10 28 111 13520:00-20:59 33 5 0 1 2 8 4 2 3 3 10 4 3 3 10 29 120 15621:00-21:59 20 5 0 4 2 6 5 0 3 3 13 3 7 3 13 31 118 13522:00-22:59 20 5 0 2 3 2 1 2 4 0 7 1 9 4 15 26 101 12923:00-23:59 14 7 1 0 1 8 5 5 3 0 9 3 5 3 11 28 103 97sh eluhooned, mille tulekahju algas:Kokku 444 331 384 694 1853 2014Esmaspäeval 39 13 0 5 10 25 7 4 8 5 26 4 12 5 31 64 258 264Teisipäeval 43 16 1 6 8 22 13 4 3 2 24 7 10 5 29 58 251 244Kolmapäeval 32 18 1 5 3 17 9 7 9 1 17 8 8 3 22 67 227 278Neljapäeval 42 17 2 7 6 13 6 2 4 3 13 6 12 3 23 67 226 248Reedel 49 16 1 4 10 19 9 4 6 1 23 5 12 9 27 84 279 277Laupäeval 69 22 0 11 8 16 9 13 7 5 22 14 15 6 27 82 326 359Pühapäeval 45 23 1 5 6 20 6 6 5 10 24 4 10 8 35 78 286 344sh eluhooned, mille tulekahju toimus:Kokku 444 331 384 694 1853 2014jaanuaris 22 19 0 9 10 21 7 4 5 4 26 5 8 6 18 48 212 199veebruaris 26 12 1 6 4 15 4 1 4 3 14 3 8 5 15 43 164 230märtsis 20 7 0 3 4 7 9 6 3 1 16 5 9 1 13 54 158 174aprillis 20 7 0 4 3 11 6 6 2 2 13 3 4 4 15 55 155 196mais 36 10 0 2 6 12 3 4 4 1 11 2 10 3 14 43 161 169juunis 35 6 2 2 5 11 5 3 6 0 11 2 3 3 19 60 173 121juulis 23 13 1 2 2 7 3 0 2 7 8 5 5 4 19 35 136 163augustis 26 11 0 1 2 5 4 3 4 3 8 5 4 4 15 34 129 138septembris 22 10 0 4 4 15 3 2 3 0 10 4 7 1 14 38 137 126oktoobris 27 9 0 2 1 10 5 3 2 0 8 4 3 2 14 34 124 150novembris 29 14 0 4 6 6 5 6 3 2 13 6 4 2 15 27 142 179detsembris 33 7 2 4 4 12 5 2 4 4 11 4 14 4 23 29 162 169sh eluhooned, mille põhiline kütteliik oli:Kokku 360 187 292 537 1376 1218Tahkküte 63 68 5 16 23 57 26 21 26 18 82 24 51 21 105 123 729 718Gaasküte 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 4 5Vedelküte 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 4 3 8 8Kaugküte 203 23 0 4 8 15 6 2 8 3 35 9 6 6 26 267 621 472Maaküte 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1Muu kütteliik 1 1 0 1 0 1 1 1 1 0 0 0 0 0 2 4 13 146061


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Eluhoonete tulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007Eluhoonete tulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007sh eluhooned, mille tulekahju sai alguse:Kokku 375 175 331 604 1485 1550Eluruumid kokku 220 112 247 335 914 943esik 12 0 1 0 0 2 4 1 2 1 8 1 3 1 6 14 56 48köök 66 16 0 5 6 19 7 1 12 2 42 12 25 12 26 144 395 402elutuba 70 30 1 8 8 13 4 6 13 3 27 11 21 4 45 71 335 350magamistuba 9 5 0 3 3 6 3 4 5 6 12 3 6 5 5 15 90 81tualettruum, vannituba 6 2 0 0 0 1 2 1 0 1 3 2 0 3 0 4 25 32abiruum 0 1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 3 0 6 15muu eluruum 2 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 2 0 7 15Mitteeluruumid kokku 105 46 72 207 430 501rõdu 6 1 0 0 1 1 2 0 0 0 4 0 3 0 2 24 44 35loda 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 3 4terrass 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 1 1 0 0 0 1 5 12pööning 3 1 0 1 2 4 0 1 1 1 4 1 1 0 8 7 35 52aht 14 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 7 26 49 40kelder 7 14 0 3 0 3 1 1 1 1 6 3 2 0 4 20 66 74tehniline ruum 2 2 0 0 1 3 1 0 1 0 4 0 1 1 2 0 18 28abiruum 0 2 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0 1 1 1 7 20trepikoda 23 8 0 0 1 0 0 1 1 1 9 1 0 1 3 37 86 82koridor 2 6 0 0 0 1 0 0 0 0 3 1 0 0 2 20 35 30saun 5 1 0 0 2 1 1 0 0 0 6 1 0 2 18 4 41 53garaa 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 4 10muu mitteeluruum 3 2 0 0 2 2 1 3 1 0 3 1 1 1 9 8 37 61Mitteeluhoone ruumid kokku 50 17 12 62141 91olmeruum 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 3 1bürooruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2köök 1 0 0 0 1 4 1 0 0 0 0 0 0 0 2 2 11 4laoruum 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0tehniline ruum 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 4 5tootmisruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0kogunemisruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1aht 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 18 24 0spetsruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 2 10koridor 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 4 6 2trepikoda 7 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 7 17 6kelder 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 4 25pööning 0 0 0 0 0 3 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 5 4saunaruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 2 6abiruum 12 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 4 2 21 5garaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1terrass 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 2 1rõdu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 2 6muu mitteeluhoone ruum 21 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 3 10 36 27varakahju kroonides vastavalt eluhoone konstruktsioonileKokku35322809puitkivimetallpuit ja kivimaterjal tuvastamata0 5618311 0 3224563 79196710 10651388 0 2089629 581924700 0 0 2516940 4838826 0 756127 18499690 2582891 0 195026 52846714764451933630 5092148 0 1560416 674651488500 2329692 0 3502637 14122660 8358737 0 1759740 10010350 9207098 0 1532968 41230750 509584 0 891018 128991580 8426529 0 1899833 5707103918794690 5946192 0 750569 69416040 4584302 0 477902 55936780 13273514 0 33807 9081535414180 7405558 0 2443515 8126194260928170 655334 0 3422615 362542133519 5592507 0 ##### 5398927 2.01E+08Tule levik ruutmeetrites:116389 35925 37148 416154Kokku 605616Kokku755574083255730278407135114353607035332441179503439581139742395039220437851nendest kindlustatud eluhooned:29 36 44 83Kokku 192 165jah 21 8 0 2 10 16 5 3 2 4 15 6 9 8 38 45 192 165tulekahjuobjektide ehitusaasta433 277 303 324Kokku 13372000-2008 1 1 0 1 0 11 2 0 1 1 6 2 4 0 19 18 671990-1999 23 7 0 2 1 5 3 3 5 0 13 2 1 1 8 7 811980-1989 68 16 0 8 6 7 13 3 0 1 18 6 2 2 12 63 2251970-1979 89 42 1 5 12 21 14 5 9 6 27 4 12 5 18 50 3201960-1969 75 27 0 5 10 22 2 2 5 4 24 5 5 6 20 34 2461950-1959 36 9 0 1 1 7 4 3 3 0 14 3 6 1 2 12 1021940-1949 12 5 0 1 0 1 3 1 1 1 7 1 3 2 1 4 43…-1939 13 9 5 9 14 36 13 14 9 10 19 12 24 10 12 44 253sh eluhooned, mis paiknevad394 257 355 580Kokku 1586Tiheasustusalal 214 82 3 23 27 72 30 15 20 10 121 33 46 24 96 407 1223Hajaasustusalal 65 33 3 8 13 30 19 14 19 17 21 12 24 8 71 6 363Kokku 279 115 6 31 40 102 49 29 39 27 142 45 70 32 167 413 15866263


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Tulekahjud mitteeluhoonetesMitteeluhoone tulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaLääne-EestiJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaLõuna-EestiPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaIda-EestiPõhja-EestiHarjumaaTallinn20082007Mitteeluhoone tulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007Mitteeluhoone tulekahjud kokku: 195 198 207 326 926 1055mitteeluhoone tulekahjud kokku 133 62 5 35 20 71 42 25 26 25 71 23 33 29 135 191 926 1055sh kasutuseta mitteeluhooned:Kokku 63 58 47 144 312 425Kokku 45 18 0 5 4 24 20 5 5 7 21 6 5 3 61 83 312 425sh mitteeluhooned, mille konstruktsioonid olid ehitatud peamiselt:Kokku 187 186 197 316 886 1055puit 51 24 3 11 10 27 17 6 12 15 28 11 13 16 42 27 313 283kivi 53 23 0 13 8 27 11 10 4 1 17 5 5 2 49 108 336 306metall 1 0 0 0 0 3 0 0 0 0 1 1 0 0 0 3 9 63puit ja kivi 21 12 1 8 2 6 9 6 6 8 22 5 13 8 37 44 208 127materjal tuvastamata 1 1 1 1 0 4 1 1 2 0 0 0 0 2 2 4 20 276sealhulgas:Kokku 195 198 207 326 926 1055Hotellid, muud majutus- ja toitlustushooned 2 1 0 1 1 1 1 0 1 0 1 1 2 0 3 17 32 43Büroo- ja administratiivhooned 10 1 1 0 0 4 2 0 0 0 2 0 0 0 2 11 33 37Kaubandus- ja teenindushooned 15 2 0 3 3 6 2 2 0 1 3 0 2 1 7 25 72 52Transpordi- ja sidehooned 10 2 0 0 1 4 3 1 0 0 2 0 0 0 7 19 49 64Tööstus- ja laohooned 20 8 1 9 2 18 3 6 5 3 9 6 7 4 24 42 167 150Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- jm avalikud 6 2 1 1 0 1 0 0 1 0 7 1 2 2 7 13 44 61Muud mitteelamud 70 46 2 21 13 37 31 16 19 21 47 15 20 22 85 64 529 648muud mitteelamud sisaldavad:Kokku 195 198207 326 529 648Põllumajanduse, metsa-, jahi- ja kalamajandus 0 0 0 0 0 1 2 2 1 0 3 0 0 0 1 0 10 14Loomakasvatus, sh karuslooma- või linnukasvatus 3 7 0 1 1 1 3 2 1 3 3 0 1 4 14 0 44 34Kartuli-, köögivilja- või söödajuurviljahoidla 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 1Puuvilja-, marja- või teraviljahoidla 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0Teraviljakuivati 2 0 0 1 2 0 0 0 0 0 0 2 3 0 1 0 11 8Heinaküün 0 1 0 0 1 0 2 0 0 1 3 0 0 2 2 0 12 11hoiukuur 2 1 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 2 1 9 0Metsa-, jahi- või kalamajandusmitteeluhoone 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1kalamajandusmitteeluhoone 3 1 0 1 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 2 1 10 3kabel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 2 4 2Kogudushoone 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1Tavandimitteeluhoone 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 2 0mitteeluhoone 0 1 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 3 0Muinsuskaitse all olev vare 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2Erihoone 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 2 0 0 0 0 2 6 7Sisekaitse- või kaitseväehoone 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 7 17 6Karistusasutuse hoone, vangla, koloonia 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4Elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone,näiteks kuur, garaa, saun 58 29 2 13 9 33 20 8 14 15 33 12 15 15 45 30 351 493Katlamaja, boilerjaam 0 2 0 3 0 2 2 1 0 0 0 0 0 0 3 6 19 43Pumbamaja, kaevumaja 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 1 0 0 5 8 5Jäätmehoidla hoone 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 4 1Muu erihoone, nagu näiteks varjend 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 7 13 9sh mitteeluhooned, mille tulekahju põhjustas:Kokku 265 198 185 325 924 1055Hooletus kokku 145 136 105 253 639 694Hooletus lahtise tule kasutamisel 50 29 0 5 5 38 22 6 6 1 21 2 4 3 66 109 367 379Hooletus suitsetamisel 14 2 0 0 0 0 0 2 0 3 11 5 1 1 3 10 52 43Hooletus tuletöödel 9 3 0 5 1 3 2 5 3 0 2 2 1 0 7 11 54 56Hooletus elektriseadmete kasutamisel 5 1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 1 0 3 2 14 27Hooletus kütteseadmete kasutamisel 8 3 1 2 1 3 3 2 3 1 4 1 1 3 10 6 52 70Tahma süttimine suitsulõõris 1 1 0 1 1 0 1 0 0 0 2 0 0 3 1 1 12 12Hooletus toiduvalmistamisel 0 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0 0 0 1 3 4 11 10Hooletus isesüttivate ainete hoiustamisel 2 1 0 1 0 1 1 0 0 0 1 1 0 0 2 1 11 14Hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel 1 2 0 1 0 3 0 1 1 1 2 0 1 0 1 0 14 8Hooletus laste mängimisel lahtise tulega 10 2 0 0 1 3 2 0 3 1 0 0 1 0 5 3 31 43Seadme või süsteemi vale paigaldus 0 1 0 1 0 1 0 1 1 1 1 0 2 2 5 0 16 16Teadmatus 0 0 0 2 0 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 9Ebaõige käitumine kokku 20 10 5 1247 87Süütamine 16 4 2 3 1 1 1 2 1 1 3 0 0 0 7 5 47 81Kulu põletamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6Loodusnähtused kokku 0 1 4 16 12Pikselöök, keravälk 0 0 0 0 1 0 0 0 1 2 0 0 0 1 1 0 6 12Seadmete rikked kokku 96 48 71 48263 189Tehnilise seadme rike 1 2 0 2 1 2 1 0 1 0 0 2 3 0 2 2 19 14Rike elektriseadmes 7 2 0 2 3 3 2 2 1 2 7 0 2 1 3 17 54 40Rike elektripaigaldises 2 5 1 1 0 6 5 1 2 3 5 4 6 5 11 10 67 61Rike kütteseadmes 4 1 1 7 2 1 1 1 2 3 3 4 4 5 2 1 42 56Mootorsõiduki elektri- või toitesüsteemirike 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 5Summutist ja seadmetest lenduvad sädemed 0 0 0 1 1 1 0 0 0 0 1 2 3 0 0 0 9 13Kindlaks tegemata kokku 18 734 3 11Kindlaks tegemata põhjus 1 3 0 1 0 0 1 1 1 5 8 0 3 4 3 8 39 73sh mitteeluhooned, mille tulekahju algas:Kokku 195 198 207 326 926 105500:00-00:59 7 6 0 3 2 2 3 2 4 0 2 2 3 2 4 8 50 4701:00-01:59 3 1 0 1 0 2 3 0 1 0 3 0 1 0 7 9 31 3102:00-02:59 3 0 0 1 0 4 3 0 0 1 0 0 0 1 7 12 32 3303:00-03:59 2 2 0 2 2 0 2 0 0 1 4 1 1 0 5 8 30 2404:00-04:59 2 2 0 1 0 0 1 0 3 0 3 0 0 1 6 4 23 3605:00-05:59 1 0 0 1 0 3 2 0 0 0 3 0 2 0 0 2 14 1906:00-06:59 4 2 0 3 0 2 0 1 0 1 5 0 1 0 2 2 23 1807:00-07:59 1 0 0 1 1 1 0 1 1 1 3 0 1 2 1 4 18 2308:00-08:59 3 4 0 1 1 2 3 1 0 0 3 0 1 2 3 4 28 2509:00-09:59 5 2 0 1 0 2 0 1 0 0 4 0 2 0 1 5 23 3810:00-10:59 4 3 1 3 0 5 1 2 1 1 3 0 3 0 1 6 34 3811:00-11:59 2 2 0 0 1 2 2 2 2 1 3 3 2 1 5 6 34 4612:00-12:59 2 3 0 3 0 1 0 2 0 0 2 1 0 0 2 9 25 4813:00-13:59 6 2 1 3 5 3 1 2 1 2 2 3 0 0 3 11 45 4014:00-14:59 8 4 0 0 1 3 0 1 0 0 2 1 0 2 7 11 40 6515:00-15:59 12 1 0 3 1 4 2 1 3 1 0 3 1 2 7 7 48 4516:00-16:59 11 2 0 3 2 3 4 0 2 2 4 1 2 1 11 16 64 5417:00-17:59 11 5 0 0 1 9 6 0 2 2 2 0 0 1 11 12 62 8018:00-18:59 8 2 0 1 0 4 0 2 0 2 3 1 3 4 8 9 47 7519:00-19:59 8 6 0 2 1 4 2 3 1 1 4 1 3 1 10 11 58 6420:00-20:59 8 0 1 1 0 2 4 0 0 2 3 0 0 4 13 5 43 6721:00-21:59 9 6 2 0 2 3 2 1 1 3 4 6 2 1 7 12 61 5022:00-22:59 9 4 0 0 0 4 0 2 1 2 5 0 4 3 3 10 47 4323:00-23:59 4 3 0 1 0 6 1 1 3 2 4 0 1 1 11 8 46 46sh mitteeluhooned, mille tulekahju algas:Kokku 195 198 207 326 926 1055130 131Esmaspäeval 20 8 0 3 3 9 9 3 6 5 9 3 7 6 13 26Teisipäeval 17 7 1 8 5 12 7 3 4 4 14 3 6 3 17 29 140 145Kolmapäeval 20 7 1 4 3 10 6 4 3 5 5 1 4 1 22 34 130 130Neljapäeval 21 11 2 4 1 15 3 3 5 2 11 4 4 4 15 21 126 114Reedel 17 10 1 3 2 10 4 6 2 3 10 4 4 3 19 29 127 168Laupäeval 20 12 0 6 2 8 7 5 3 4 12 4 2 6 25 30 146 187Pühapäeval 18 7 0 7 4 7 6 1 3 2 10 4 6 6 24 22 127 180sh mitteeluhooned, mille tulekahju toimus:Kokku 195 198 207 326 926 105578 87jaanuaris 7 8 2 3 0 5 4 2 0 0 3 2 4 5 15 18veebruaris 10 4 0 3 1 5 3 2 1 2 5 3 2 1 6 17 65 71märtsis 7 3 0 3 2 5 3 3 0 0 5 0 3 2 7 10 53 79aprillis 11 5 0 6 1 7 2 1 4 2 5 3 2 2 18 11 80 119mais 21 9 0 3 1 10 11 3 5 6 14 2 3 4 19 25 136 113juunis 19 4 0 4 3 5 5 2 6 5 13 4 2 1 19 23 115 103juulis 10 8 1 1 2 7 3 1 2 4 3 2 3 2 12 19 80 86augustis 12 5 0 2 2 3 4 4 0 2 6 2 3 1 14 14 74 100septembris 9 6 0 5 3 6 1 3 2 1 4 2 4 4 9 14 73 80oktoobris 9 5 0 3 1 6 1 1 1 0 5 1 1 5 8 15 62 76novembris 6 3 2 1 1 7 2 0 3 1 5 2 3 1 3 16 56 74detsembris 12 2 0 1 3 5 3 3 2 2 3 0 3 1 5 9 54 67sh mitteeluhooned, mille tulekahju sai alguse:Kokku 130 87 132 237 586 105535 256 3 6 20Eluruumid kokkuesik 0 1 0 0 0 0 1 0 0 1 2 0 0 0 2 2 9 1köök 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 0 2 4 9 15elutuba 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 3 6 0magamistuba 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 2 1tualettruum, vannituba 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1 3 3abiruum 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 2 2muu eluruum 0 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 4 3Mitteeluruumid kokku 197 25138 26 64 696465


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008Mitteeluhoone tulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007Mitteeluhoone tulekahjudIda-VirumaaLääne-VirumaaHiiumaaJärvamaaLäänemaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaJõgevamaaPõlvamaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaHarjumaaTallinn20082007terrass 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7pööning 2 2 0 0 2 0 1 0 1 4 3 1 0 3 0 1 20 22aht 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 3 3kelder 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 4 0 0 1 2 1 9 9tehniline ruum 3 4 0 2 0 2 1 1 0 0 1 0 2 1 2 4 23 26abiruum 3 2 0 1 0 1 1 0 1 0 1 0 1 1 1 2 15 28trepikoda 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 2 5 3koridor 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 2 0 0 4 7 6saun 4 1 0 1 0 0 2 0 2 3 3 2 4 5 7 1 35 67garaa 2 5 0 1 0 1 3 1 0 0 3 1 2 0 2 10 31 39muu mitteeluruum 3 6 0 0 2 1 0 1 3 1 3 2 1 0 13 13 49 41Mitteeluhoone ruumid kokku 86 58 62 148 354 379olmeruum 1 0 0 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 2 1 6 8bürooruum 1 0 0 1 0 2 0 0 0 0 1 0 0 1 0 3 9 9köök 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 3 9laoruum 3 2 0 1 0 5 1 0 1 1 3 2 1 1 1 6 28 31tehniline ruum 0 1 0 2 2 3 1 2 0 0 3 1 3 0 4 6 28 19tootmisruum 3 0 0 1 0 6 0 0 1 0 4 3 2 0 4 10 34 33kogunemisruum 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 2 3aht 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 3spetsruum 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 2 5 10 9koridor 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 2 5 3trepikoda 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 3 2kelder 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 3 16pööning 1 1 0 2 0 0 0 1 1 0 1 0 2 1 6 2 18 13saunaruum 2 1 1 3 0 1 1 1 0 0 1 0 1 4 2 0 18 14abiruum 7 0 0 0 1 1 0 1 1 0 1 0 0 0 3 1 16 25garaa 0 1 0 1 0 2 0 1 0 0 0 0 0 1 4 6 16 17terrass 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1muu Mitteeluhoone ruum 53 6 0 3 1 4 2 1 2 1 6 0 3 4 35 33 154 168Tule levik ruutmeetrites:Kokku 62373 5795838591 220134 379056Kokku447061766723019426575824942779777344020159815106424215381208747498172636379056tulekahjud riikliku tuleohutusjärelevalve poolt kontrollitavatel objektidelKokku 30 29 26 52137Kümne ja enamakorruselised 0 00 11Kümne ja enamakorruselised hooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 17Majutusettevõtted ja hooned kokku 1 3 3 613Majutusettevõtted ja hooned 1 0 1 1 0 1 0 0 1 1 0 1 0 0 2 4 13 4Hooldusalustega hooned kokku 3 1 3 512päevakeskus 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 2 12haigla 3 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 5 10 6Haridus ja teadusasutused kokku 3 5 3 1021koolieelsed lasteasutused 0 0 0 1 0 1 0 1 0 0 0 0 0 0 1 1 5 7põhikoolid ja gümnaasiumid 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 2 6 12 5kutseõppeasutused 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 17ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 17huvialakoolid, täiendus- ja ümberõppeasutused 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 12Kogunemishooned kokku 4 63 1225kaubandus- ja teenindushooned alates 800 m2 4 0 0 0 0 3 0 0 0 0 1 0 1 0 0 6 15 3transpordiasutused ja hooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 2 12meelelahutushooned 0 0 0 0 0 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 2 5 7muuseumid ja raamatukogud alates 400 m2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 17sanatooriumid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 1 17kultus- ja tavandihooned 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 17Tööstusobjektid kokku 19 14 12 1661energeetikaettevõtted alates 800 m2 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 12keemiatööstusettevõtted alates 400 m2 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 9ehitusmaterjalide tööstusettevõtted al. 800 m2 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 0 0 2 12puidu- ja paberitööstuse ettevõtted al. 800 m2 3 3 0 1 0 6 1 0 0 0 1 0 2 0 5 1 23 2põlevmaterjalide töötlemine alates 800 m2 5 2 0 2 1 2 0 1 0 1 2 1 1 1 6 1 26 1vedelkütuse ja muud terminalid 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 3 0 4 9Direktori käskkirja alusel kokku 0 0 2 24Direktori käskkirja alusel 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 1 1 4 9nendest kindlustatud:Kokku 26 18 32 33109 89109 89Kindlustatud 17 9 1 5 3 8 1 0 5 3 5 1 7 11 13 20tulekahjuobjektide ehitusaastaKokku 185 153 94 125 557672000-2008 6 4 1 8 2 5 1 4 3 0 6 1 3 0 9 141990-1999 13 9 0 0 0 4 5 0 1 0 3 1 2 1 8 11 581980-1989 38 19 0 7 3 9 4 0 0 2 3 2 2 6 8 3 1061970-1979 30 12 2 5 4 10 7 8 3 3 8 4 1 2 6 13 1181960-1969 21 7 0 5 1 13 9 5 0 3 1 0 1 1 7 15 891950-1959 12 2 0 1 2 1 1 0 2 3 1 0 1 0 3 5 341940-1949 1 0 1 0 0 1 0 0 0 1 0 1 0 1 2 2 10…-1939 9 2 0 3 3 10 4 4 3 1 4 1 4 8 8 11 75sh mitteeluhooned, mis paiknevadKokku 188 168 177 285 818466Tiheasustusalal 45 37 2 13 6 43 18 10 8 5 42 11 14 8 54 150Hajaasustusalal 81 25 1 15 12 18 19 11 17 20 16 7 13 16 68 13 352Varakahju keskmine suurus tulekahju kohta kroonidesKokku 0 0 0 11Kindlustatud ehitisKindlustamata ehitis218387 685213127359 397240293820 8850212808 184084276234 94369334751 1062177646507 44250211781 0402595 272580151898 20945051548 182381162978 283200139777 102128083057 589209118851 14496975023 1359275315178.623507374.016667


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberTuleohutusjärelevalve ametnike kontaktandmedPÄÄSTEAMET Telefon GSM LühinumberKaur Kajak Osakonnajuhataja 628 2006 52 30579 476Tuleohutusjärelevalve osakondKristel Kaljumäe Tulekahjude menetluse ja analüüsi juht 628 2084 50 36796 3399Margus Leis Projektide- ja ehituskontrolli juht 628 2009 52 04724 852Peeter Vain Peaspetsialist 628 2013Tuleohutuse planeerimise- ja analüüsi talitusMarko Rüü Juhataja 628 2038 52 64445 413Tagne Tähe Peaspetsialist 628 2069 56 658 483 3639PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberAnts Aguraiuja Järelevalveteenistuse juht 628 2108 50 88981 508TuleohutusbürooAndur Soo Juhataja 674 7293 53 462765 3379Malle Mitt Peainspektor 674 7234 51 28986 407Anneli Ambel Juhtivinspektor 603 1790 51 86326 3751Dmitri Maikin Juhtivinspektor 606 3243 52 91392 3363Jelena Sibul Juhtivinspektor 603 1790 51 967744 458Juri Marinets Juhtivinspektor 671 8309 52 60518 462Maire Puumees Juhtivinspektor 628 2149 52 60377 3348Sergei Lukjanets Juhtivinspektor 606 3240 52 61046 3011Anne-Ly Nilisk Vaneminspektor 671 8309 53 450936 735Dmitri Peterson Vaneminspektor 603 1791 55 535004Evi Laiv Vaneminspektor 606 3239 52 60458 3349Keit Oherjus Vaneminspektor 628 2136 53 038773 3589Lea Eisen Vaneminspektor 603 1790 53 003263 3574Lennart Ambos Vaneminspektor 606 3242 52 56409 3334Liia Tõruvere Vaneminspektor 674 7266 53 006679 3587Ruth Illison Vaneminspektor 628 2149 55 697400 3361Veera Tsehanovitš Vaneminspektor 606 3241 53 410981 684Vello Plees Vaneminspektor 679 0540 51 88564 724Margit Nurklik Vaneminspektor 674 7257 53 006483 351Mairika Tandorf Vaneminspektor 606 3230 51 34968 526Insenertehniline bürooAndres Mäll Juhataja 679 0523 53 413263 391Vassil Hartšuk Peainspektor 674 7292 50 12271 509Ardon Kaerma Juhtivinspektor 674 7293 53 460035 3586Ivo Mikker Juhtivinspektor 674 7291 56 499231 3572Jürgen Ermel Juhtivinspektor 606 3234 56 953363 3515Mart Olesk Juhtivinspektor 674 7293 53 345732 417Tamur Vaher Juhtivinspektor 674 7291 51 63692 3517MenetlusbürooMargo Kruusma Juhataja 628 2129 52 60368 3347Aleksandra Pristavko Juhtivinspektor 671 8311 50 66372 3573Maie Soots Juhtivinspektor 671 8307 52 60331 3345Mati Saar Juhtivinspektor 671 8311 52 24269 416Vello Teinemaa Juhtivinspektor 671 8303 53 027033 3588Harpo Stroo Peainspektor 671 8310 51 29442 3367LÕUNA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberViljar Schmidt järelevalveteenistuse juht 52 62091 73 37303 849TuleohutusbürooAlmar Nuuma Juhataja 733 7314 51 53203 783Gennadi Apevalov Peainspektor 733 7331 51 76504 874Erki Land Juhtivinspektor 799 8605 52 31817 787Jüri Põllumäe Juhtivinspektor 435 4517 51 64536 336Marek Kärsin Juhtivinspektor 733 7329 51 72667 867Alari Pagi Vaneminspektor 733 7331 53 441547 3488Ants Prüüs Vaneminspektor 733 7328 50 77590 880Arvo Jõgiste Vaneminspektor 776 8317 53 415526 326Epp Kikas Vaneminspektor 733 7331 53 032517 3554Helju Võsumägi Vaneminspektor 733 7329 51 53834 864Kalle Ristol Vaneminspektor 766 9716 52 34562 563Külli Uibo Vaneminspektor 763 2155 52 29577 843Pille Pluumo Vaneminspektor 799 8604 50 74079 3620Rein Rahnu Vaneminspektor 776 8317 53 415530 3306869


Tuleohutusjärelevalve aastaraamat 2008LÕUNA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberMerli Tobreluts vaneminspektor 799 8605 52 23609 3559Aja Juks vaneminspektor 782 7115 50 31484 658Tiia Simson Vaneminspektor 435 4518 53 300579 3394Insenertehniline bürooMargo Lempu juhataja 733 7313 51 62139 893Pjotr Vorobjov peainspektor 733 7318 50 77599 889Mati Umbleja juhtivinspektor 435 4513 50 53609 839Peeter Kaitsa juhtivinspektor 733 7317 51 02780 680Neeme Nurmoja juhtivinspektor 765 5102 52 10351 851MenetlusbürooMati Käo juhataja 733 7313 50 43961 871Armand Jürgenson peainspektor 733 7321 53 496575 830Aarne Kangur juhtivinspektor 733 7319 51 53826 876Illar Toots juhtivinspektor 733 7319 53 415528 328Kaido Voor juhtivinspektor 733 7320 56 220708 3537LÄÄNE-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberIndrek Laanepõld Järelevalveteenistuse juht 444 7851 50 58 554 604TuleohutusbürooJaak Jaanso Juhataja 444 7845 50 29 972 602Alari Tõnissoo Juhtivinspektor 444 7851 53 046823 3556Erko Oidersalu Juhtivinspektor 444 7828 534 66920 895Imre Kuklase Juhtivinspektor 444 7849 53 001306 3557Aivar Mänd Vaneminspektor 452 1817 50 67 275 755Ene Kalmet Vaneminspektor 444 7849 50 58 561 605Galina Kiivit Vaneminspektor 472 5105 50 68 746 607Ivo Mururand Vaneminspektor 489 2004 50 78 473 474Lennart Okas Vaneminspektor 384 8814 51 17 405 742Marko Raap Vaneminspektor 384 8813 53 267480 3548Sander Falilejev Vaneminspektor 489 2005 53 363478 3545Toivo Mänd Vaneminspektor 462 2064 51 63 097 808Insenertehniline bürooMargus Piik Peainspektor 444 7812 56 954331 3455Erti Suurtalu Juhtivinspektor 489 2013 56 568103 564LÄÄNE-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberGerhard Rooda Juhtivinspektor 452 1816 50 92 680 896MenetlusbürooRaido Mets Juhataja 444 7848 51 84 319 337Andrus Annusver Juhtivinspektor 444 7846 51 52 786 600Karmo Näkk Juhtivinspektor 444 7850 51 39977 737Villu Ilves Juhtivinspektor 444 7847 52 49 574 449IDA-EESTI PÄÄSTEKESKUS Telefon GSM LühinumberRivo Neuhaus Järelevalveteenistuse juht 339 1917 52 32585 3461TuleohutusbürooCarmen Kond Juhataja 339 1917 53 481522 567Marti Siim Peainspektor 339 1932 58 117763 3544Liana Sokolov Juhtivinspektor 339 1946 51 901104 3043Tanel Sepajõe Juhtivinspektor 339 1923 52 57191 3602Helen Arukaev Vaneminspektor 322 5838 51 71391 3643Jelena Tatarlõ Vaneminspektor 339 1925 52 71643 362Karmen Eiser Vaneminspektor 339 1932 53 023658 3629Larissa Paap Vaneminspektor 357 6927 55 26927 3463Lii Kaljuvee Vaneminspektor 322 5838 51 62316 3642Ljudmila Drozdova Vaneminspektor 339 1924 51 83301 3447Maarika Kõiv Vaneminspektor 339 1923 53 024950 3628Natalja Šustova Vaneminspektor 357 6929 51 16632 3448Raili Lanno Vaneminspektor 322 5842 53 022068 3644Siim Aosaar Vaneminspektor 322 5838 55680176 3641Taisto Toiger Vaneminspektor 322 5842 53 986812 3037Tatjana Kovtun Vaneminspektor 339 1925 51 05774 3044Insenertehniline bürooJanek Floren Juhataja 339 1915 52 83144 776Valeri Pešin Peainspektor 339 1914 50 72586 806Aleksandr Gorbov Juhtivinspektor 357 6918 51 20403 643Margo Kubjas Juhtivinspektor 322 5853 52 00495 3449MenetlusbürooMaario Kupp Juhataja 339 1917 53 457446 3420Leonid Ponomarjov Peainspektor 339 1927 51 20414 654Alar Tetting Juhtivinspektor 322 5851 53 004667 3566Aleksandr Konev Juhtivinspektor 357 6928 51 20406 646Viktor Baloban Juhtivinspektor 339 1916 56 224661 35237071

More magazines by this user
Similar magazines