Tartu - Linnaleht

linnaleht.ee

Tartu - Linnaleht

2 arvamus Reede, 7. september 2012Reede, 7. september 2012 arvamus 3toimetaja veergÕpi nagumeeletu, ütleshärra MaurusSee Tartu müütilise koolipapa tarkusteraosutub meie masupiina pigistustesttoibuvas riigis loodetavasti taas tõeks.Praeguse ikka veel lopsaka tööpuuduseolukorras on tõesti rõõmustav kuulda riiklikkuprognoosi, et järgmisel seitseaastakulvajatakse pooleteise Tartu jagu ehk140 000 uut töötajat. Muidugi oodataksetagasi ka praegusi arvukaid töötuid. Agapeamine lootus on pandud noortele, neile,kes tööturul alles esimesi samme teevad.Prognoosis väidetakse ka seda, et eelolevailaastail kasvab vajadus spetsialistideja oskustööliste järele ning langeb lihttöölisteosatähtsus. Niisuureneb kõrg- ja kutsehariduseroll, seevastuvajadus vähe talvi kooliskäinute ja lihtsamatetöödega leppivate töölistejärele üha väheneb.Selliste hinnangutevalguses tekib lootus, et Euroopat jubapraegu vaevav noorte massiline tööpuudusei olegi vältimatult Eesti tulevikustsenaarium(Hispaanias on lootusetult töötu näiteksiga teine õppimise lõpetanud noor).On lootust, et hea ja asjakohane haridustagab siinsetele noortele edaspidi hea jahuvitava töö ning kaob kiusatus kandudakaugele välismaale musta töölise lahjat leibamaitsma. Selle valguses muutub agaeriti mõttetuks mõnede minevikuhaisulistesuurettevõtjate kihu hakata siia kaugeiltmailt ja võõraist kultuuridest massiliselttööjõudu sisse tooma.Ehk saame siin ikka ise hakkama, kuiainult jätkub tahtmist ametit õppida.Ants VilltoimetajaVäljaandja AS SL ÕhtulehtNarva mnt 13, 10151 TallinnTel 614 4085Faks 614 4195E-post linnaleht@linnaleht.eeNr 32 (1173 Tallinn, 807 Tartu ja Pärnu)Trükk AS Printallwww.linnaleht.eeEhk saamesiin ikka isehakkama, kuijätkub ainulttahtmist ametitõppida.Peatoimetaja Tiina Kangro,tiina.kangro@linnaleht.eeReklaam Meelis Linke,meelis.linke@linnaleht.eeKõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusegakaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine,sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehenõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöidnende selguse huvides toimetada ja lühendada.Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.nädal ruudusEestis avastati depressioonigeenTartu ülikooli teadlased leidsidmiljoneid inimesi vaevavatedepressiooni ja paanikahäireseose geeniga LSAMP. Üle 10aasta kestnud uuringuidalustati laborirottidega. Loomiviidi kokku kassilõhnagaja püüti jälile saada, millisedgeenid seostuvad neil suurenenudärevusega. Nii avastatigigeen, mis on väga sarnane niiRepliikJalakäija, hoolijalgratturist!Siin-seal on tulnud jutukssee, et jalgratturid ei arvestajalakäijatega. Eriti veel nüüd,kus rattaga võib ka kõnniteelsõita. Olen isegi näinudbussipeatuses seisvatest inimestestsuurel kiirusel möödatuhisevaid rattureid. Seeei ole ilus. Aga igapäevaseltrattaga sõites näen väga tihtika mündi teist poolt. Kuigipaljud kõnniteed on jagatudjoonega ratturite ja jalakäijateradadeks, satuvad parakujalakäijad ka väga tihtiratturite alale. Jooned ei olekõnniteele tõmmatud juvaid ilu pärast!Kristjan Roos, LinnalehtBullsReuters/Scanpixrottidel, hiirtel kui ka inimestel.Edasises uuringus vaadeldi591 depressiooni ja paanikahäiregaravil olevat patsientija 384 vabatahtlikkutervet inimest. „Väljatulid selged seosed depressiooniga,paanikahäirepuhul ei olnud see aga niiilmne,” ütles uuringuid juhtivprofessor Eero Vasar.Ei saa salata,et eesmärk on karaha koguda. Seeon õilis koht rahakogumiseks. Alkoholikättesaadavus eitohi ajas paraneda.Rahandusminister Jürgen Ligileiab, et hoolimata eelseisvastaktsiisi 5-protsendisest tõstmisestparaneb alkoholi kättesaadavusikka, sest palgad kerkivad veelkiiremini kui aktsiis (Postimees)Peep LinnoPutini kõrge kurelendVenemaa kõikeoskav president Vladimir Putin õpetas selnädalal ohustatud liiki siberi kurgi lõunamaale lendama.Jamali poolsaare ornitoloogiakeskuses vangistuses üleskasvatatud kurgede õpetamiseks kasutatakse lohelennukit,mis kehastab kurerivis „juhtkurge”.Valges lennuvarustuses presidendi esimest lennukutsetjärgis vaid üks lind, teisel katsel aga juba kaks, teatasVene televisioon.Kureparve moodustamine siiski ei õnnestunud ja kaPutin ei lennanud lõunamaale, nagu interneti irvhambadolid lootnud.Vladimir Putin on varem kinnitanud raadiokaeluseamuuri tiigrile, teinud jääkarule uinutava süsti ning juhtinudlennukeid ja tanke.PersonaliuudisedKirjanikuuus ametVangis istuva Ivo Parbuseasemel asub Tallinnakesklinna valitsuse avalikesuhete nõunikuna töölekirjanikunime KerttuRakke all tuntud KadiKuus. Temaga on sõlmitudkäsundusleping kuni 31.detsembrini. Kuusi ei olevõetud teenistusse ega nimetatudametnikuks, palkaga olevat sama kui ennekohut paksu juturaamatuavaldanud Parbuselgi.ÕhtulehtSepa soe kohtTallinna endine abilinnapea,Ivo Parbuse pistiselevõtmisele kihutamise eestviieks kuuks vangi mõistetudElmar Sepp sai pärastviiekuulist vangistustTallinna vanglast välja jajätkab endiselt AS-i TallinnaSoojus nõukogu esimehena,kus tema aastapalkon üle 5000 euro.Ninja loobubametistJaapani aastasadade pikkuneninja-sõdalaste traditsioonvõib unustusehõlma vajuda. Viimaseksninjaks tituleeritud JinichiKawakami otsustas loobudauute õpilaste võtmisest.60-aastane Kawakamion üle 500 aasta tegutsenudBan ninja klanniviimane esindaja. Ninjadolid Jaapani feodaalajastulsalamõrvarid ja luurajad,kes tegutsesid palgasõduritena.Moskva-Tallinn-MoskvaSõimugalooritatudettepanekustMarko Mihkelsonriigikogu väliskomisjoni esimees (IRL)Eesti välispoliitikas on praeguvähe lahendamata küsimusi,mille iga on sama pikk kui taasiseseisvumisaeg.Selline teemaon igal juhul piirileppe saagaVene föderatsiooniga.Õigupoolest jõudsid piirileppeläbirääkimised lõpule juba1990. aastate teisel poolel, kuidseejärel pandi see kalevi alla.Vene välisminister Sergei Lavrovtunnistas äsja ise, et Moskvalootis toona vaikselt raskustele,mida leppe puudumine Venemaagavõinuks tekitada Eestiliitumisel Euroopa Liidu jaNATO-ga. 2005. aasta mais jõutisiiski merepiiri ja maismaapiirilepete allakirjutamiseni.Riigikogu ratifitseeris need erakordseltkiiresti. Siseriikliku iseloomugaratifitseerimisseadusetekst aga ärritas Venemaad sedavõrd,et sundis tegema emot-Ma hoiduksinarvamusest, et paremadsuhted idanaabrigajääksid üksnes piirileppepuudumise taha.Riigikogu väliskomisjoni esimees MarkoMihkelson märgib, et heanaaberlike suhetenijõudmiseks tuleb Vene välisministrihinnangul Eestil teha veel palju kannatlikkutöödsionaalse otsuse kutsuda Lavroviallkiri lepetelt tagasi.Läinud laupäeval Moskvastudengitele esinedes teatas SergeiLavrov, et Venemaa on valmisnaasma läbirääkimistejuurde ning leidma võimalusipiirilepped lõplikult ratifitseerida.Tema avaldus väljendabteataval määral Venemaa arusaamist,et toonane allkirja tagasivõtmineoli emotsionaalneja ekslik samm.Lavrovi esinemine Moskvasoli kõike muud kui viisakas jalugupidav. Ta rääkis muuhulgas,kui kahju on tal ikkagi NõukogudeLiidu lagunemisest ningkui halvasti Eesti käitub omaelanike suhtes. Selles toonis polemidagi üllatavat. Venemaavälisministri sõimuga looritatudettepanekule tuleb reageeridarahulikult ja viia võimaluselläbi konsultatsioonid, et saadateada selle ettepaneku detaile.Eesti riiklikes huvides onvaieldamatult piirileppe lõplikvormistamine Venemaaga, ettaandada päevakorrast asjatuidpingeid. Samas ma hoiduksinarvamusest, et paremad suhtedidanaabriga jääksid üksnes piirileppepuudumise taha. Lavrovei jäta ju kahtlust, et usalduslikeja heanaaberlike suhetenijõudmiseks tuleb meil teha veelpalju kannatlikku tööd.Meie partnerid Venemaalpeaksid aga hästi teadma, et piirileppelõplik jõustamine onvõimalik vaid siis, kui Moskvasmõistetakse, et hirmutamise jaalandamise taktika on tupiktee.Edu saavutatakse ikka teineteisestlugu pidades ning riiklikkusuveräänsust austades.L.EE.03.2012.0110Müügiloa hoidja kohalik esindus:Bayer OÜ Lõõtsa 2 11415 Tallinn Tel: 655 8565Päris südameaspiriinon maosõbralik!Septembris soodushind kõigisApteek1 ja Apotheka apteekides!Infarkti ja insuldi ennetamiseks.Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikultpakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimetetekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.Südameaspiriin Bayerilt!Ostes meilt......säästad loodust,...säästad raha,...oled isikupärane.Alates 10. septembrist UUS KAUPKAUPLUSEDTallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),Vikerlase 19, Kotzebue 27,Pallasti 1, Sütiste tee 30, Narva mnt 4,Pärnu mnt 66, Pärnu mnt 238 (Järve)Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2aTartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20Viljandis: Riia mnt 35, Võrus: Kooli 6Narvas: Kerese 3Kuressaares: Tallinna 67Haapsalus: Rannarootsi tee 1Atsetüülsalitsüülhape 100 mgTänane ennetus on homne kaitse.Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaidriideid, jalatseid ja mänguasju.www.humanae.eePakett „TERVENDAV PUHKUS“ (4 ööd)Check in pühapäeval alates kella 18.00Check out reedel enne kella 12.00Paketi hind ühele inimesele:1 koht kahe- või kolmekohalises toas 143 € (4 ravipäeva)1 koht ühekohalises toas 187 € (4 ravipäeva)Pakett kehtib broneerimiseks ja majutamiseks kuni 30. detsembrini.EELISTA RUUKKI UUSI KIVIPROFIILEADAMANTE JA FINNERATAVALISELE TERASKIVILE NINGERISTU NAABRISTLapsed (hind ainult selle paketiga) • Beebivoodi (ühekordne tasu) 15 € • Kuni 3-aastased lapsed ilma lisavoodita koos vanemategaTASUTA • 4–12-aastased lapsed 32 €/ööpäev • 13–16-aastased lapsed 34 €/ööpäev • Hinna sees on majutus, toitlustus vastavalttäiskasvanu paketile, hommikusauna ja basseini kasutus, piiramatu Saunamaailma kasutus (iga päev) ja soolakamber (iga päev)Pakett sisaldab • majutust • hommikumantli kasutust • hommikusauna ja basseini kasutust (iga päev) • piiramatut Saunamaailmakasutust (iga päev) • toitlustust kolm korda päevas (saabumispäeval õhtusöök ja lahkumispäeval hommikusöök) • 3 protseduuriiga päev (NB! Protseduurid tuleb eelnevalt broneerida): 1. liikumisravi basseinis (soovi korral saalis) või kepikõnd grupis (iga päev)2. soolakamber (iga päev) 3. • 1 protseduur vastavalt soovile: käsimassaaž (20 min) (võimalik üle päeva), ultraheli, magnetravi,laserravi, valgusravi, mehaaniline jalatallamassaaž, massaažitugitool, inhalatsioon, hapnikuteraapia, hapnikukokteil, ravitee,ravivann, jugaduššNB! Kõik paketi ostjad saavad vee-, füsioteraapia-, osokeriitravi- ja ravimudaprotseduuridelt 15% soodustust.Info ja broneerimine: Tel +372 359 9529, +372 359 9521, +372 5344 7779 • info@narvajoesuu.ee • www.narvajoesuu.eeAdamanteFinneraTasuta infotelefon 1914OSTA SEPTEMBRIS ADAMANTE VÕI FINNERA KATUS,REGISTREERI OST KODULEHEL JA RUUKKI MAKSAB SULLEKUNI 100€ TAGASIKÜSI PAKKUMIST:Pärnu mnt 139e/1, Tallinntel 5303 5917tallinn@katuseabi.eewww.ruukkikatus.ee/Raha-tagasiTehase tee 1, Raasikutel 516 6150raasiku@katuseabi.ee


4 tegus tegelane Reede, 7. september 2012Reede, 7. september 2012 tegus tegelane 5Heiko KruusiEsimaratoonar Evelin Talts: jooks on nagu narkootikumTairo Lutter (Õhtuleht)Evelin Taltsile meeldib enim joosta Nõmme metsades. „Siin on maailma kõige paremad trennirajad,”ütleb jooksja, kel võrdlusmoment Hispaania ja Itaalia laagritega.Kristjan Rooskristjan.roos@linnaleht.eeLondoni olümpiamängudelmaratoni jooksnud 34-aastaneEvelin Talts oli veelaasta eest üsna tavalineharrastusjooksja, nagu neidnäeb pühapäeval TallinnaSügisjooksul sadu. Aga nüüdon tema kontos arvestatavisiklik rekord 2:39.20, olümpiakogemusja uued sihidjärgmisteks tiitlivõistlusteks.42 kilomeetri ja 195 meetripikkuse distantsi läbijooksmineon tegu, mis paneb keskmiseinimese kergelt öeldes kukaltkratsima. Aga jooksjad jaeriti maratoonarid ei ole ju tavalisedinimesed. Neis on midagienamat! Eesti esimaratoonariEvelin Taltsi jaoks pole agamaraton üksnes läbimise, vaidka korraliku tulemuse saamiseküsimus.Tähelepanu väärt on veelseegi, et erinevalt paljudestharrastusjooksjatest, kes võistlusteliga kilomeetri järel kellavaatavad, ei jookse Talts võistlustelkellaga, keskendudes eelkõigeenesetundele. „Võistlustelon mõtted rohkem taktikal.Olen nii palju jooksnud küll, etmu enesetunne ei peta mind.”Näiteks aprillis Rotterdami maratonil,kus ta tahtis just ajapeale joosta, nägi ta aega vaid5 kilomeetri, poolmaratoni ja30 kilomeetri läbimise järel.Aga vaatamata sellele teadis ta,et on graafikus.Ei maksa aga sugugi arvata,et tippmaratoonaritele onjooksmine alati lust ja lillepidu.„Enne raskeid trenne mõtlenikka, et issand kui õudne.Hommikul tahaks ju vahel mõnusastitelekat vaadata ja lehtilugeda. Aga ei, jälle peab selgapanema trenniriided ja pulsivööning metsa minema. Justtrenniminek on teinekord raske.Aga kui trenn on juba poolepeal ja jalad lahti joostud,siis on kergem,” arutleb Talts,keda juhendab Stamina spordiklubitreener Urmas Randma.Jooksja mantraNing kuigi võistlust peetaksesportlase pidupäevaks, eimaksa arvata, et tippjooksjalon maratonirajal kuidagi kergemkui harrastajal. „Maratoniviimased 10 kilomeetrit on ikkatõeline pingutus. Kui esimest10 kilomeetrit võib veelnautida, kõik jooksjad on koosja mõni jõuab juttugi rääkida,siis viimane 10 kilomeetrit onjuba väga suur piin. Seega minusoovitus on, et harrastusjooksjadvõiksid hoiduda enda100 protsenti tühjaks jooksmisest.Las tipud, kes tahavad esikohtavõi head aega, jooksevadend tükkideks. Aga ülejäänudjätku 5–10 protsenti sisse.”Neil rasketel hetkedel onmaratoni joostes ilmselt igaljooksjal oma mantra, mida takordab. Võistlusmaa on ju niipikk ja ennast sundides peabmillelegi mõtlema. Talts näiteksümiseb vahel mingit laulujupikest,teinekord aga katsubendale sisendada, et kiirusttuleb hoida. „Kiirus, kiirus, kiirusvõi siis mõtlen, et mida kiireminijooksen, seda kärmemaltsaab distants läbi. Peabendale mingi mõtte leidma. Eisaa ju mõelda, et ei jõua. Kuihakata mõttes lugema lõpunijäävaid meetreid, siis võib ennastlolliks mõelda. ”Aga kuhu jääb siis jooksmisestsaadav nauding ja võlu,millest pea kõik jooksjad ühelvõi teisel moel räägivad? Taltsijutust selgub, et jooks onnauditav eelkõige neil päevil,kui võistlusele on eelnenudpuhkepäev, sest siis on kergejoosta. „Raskeid lõigutrennema väga ei naudi,” tunnistabTalts ausalt ja lisab siis ikkagi:„Minu jaoks on jooksmise juuressuurim nauding jooksujärgneenesetunne. Mida raskem onolnud trenn ja mida rohkemolen pingutanud, seda paremenesetunne mul pärast jooksusooja duši all on. See on tõenäoliseltvõrreldav narkojoobega.See on nii fantastiline tunne– tahad seda veel ja veel kogeda.Siis lähed ja teedki järjestraskemaid trenne.”Kui jooksjate endi seltskondvälja jätta, ei teadnud laiemavalikkus enne kevadet EvelinTaltsist õigupoolest midagi. Taoli küll aeg-ajalt võitnud mõnerahvajooksu, kuid suuri tegusidtal ette näidata ei olnud. Ja siis,Kross on paremkui asfaldil jooksEvelin Taltsil jäi enne olümpiamänge valedetugitaldade tõttu kand haigeks ja talkeelati kuuks ajaks krossijooks ära. Aga justseda ala on ta oma trumbiks pidanud. Nüüdsai ta aga harjutada vaid siledal maal.„Ma pean maastikujooksu väga tähtsaks.Enamik trenne, isegi lõigutrennid, teen mamaastikul,” seletab Talts, kes peab Nõmmejooksuradu maailma parimateks. Ta lisab, etesiteks hoiab krossijooks jalgu, sest pehmelpinnasel ei saa jalad põrutada. Teistpidi agaon krossiraja pinnas konarlik ja lihased teevadstabiliseerimiseks lisatööd. „See muudablihased tugevamaks. Kui selle järel minnamaastikult asfaldile, on stabiliseerivadlihased tunduvalt tugevamad ja see annabplussi juurde,” teab jooksja.justkui välk selgest taevast, saiEesti endale üllatusolümpialase– just nii teda meedias tituleeriti,kui ta oli aprillis Rotterdamimaratonil täitnud ajaga2:39.20 kindlalt Londoni olümpiamängudeB-normi. Uus komeetEesti jooksuilmas oligisündinud.Pilkupüüdvad põlvikudÄra alustaliiga kiirestiMaratoonar Evelin Taltsi sõnul teevad paljud10-kilomeetrise distantsi jooksjad sellevea, et alustavad liiga kiiresti. „Suure hurraagaminnakse rekordit jooksma. Esimesed2 kilomeetrit antakse endast kõik jasiis on kopsud kinni. Pigem tuleks alustadatasa ja targu ning kui poole maa peal ontunne, et jõudu on, siis jõuab veel tempottõsta küll ja küll,” soovitab maratoonar, kellesõnul on 10 kilomeetri distantsil võimaliksaada korralik tulemus, kui esimesed 5kilomeetrit joosta natuke aeglasemalt.Sama jutt kehtib mõistagi maratoni läbijatele.Maratonihuntidel tuleks Taltsi sõnuligas joogipunktis juua. Ka siis, kui januveel ei ole, sest kui janu tekib, siis ollaksevedelikuga juba tugevasti võlas.Üllatavamgi oli asjaolu, etTalts oli tõsiste treeningutegaalustanud alles novembris-detsembris.Veel mullu suvel jooksista nädalas keskmiselt 60 kilomeetrit,jaanuaris Hispaaniasläbis aga nädalas 223 jooksukilomeetritja rekordnädalaks tuliItaalias 231 kilomeetrit. Ehkmaht oli varasemaga võrreldestõusnud kaks-kolm korda. Sellevõrra oli Taltsil muidugi lihtsam,et kogu elu spordiga tegelnudaeroobikatreenerina olital tugev aeroobne põhi all jasellele oli lihtne hakata ehitamatippsportlase treeningumahte.Harrastussportlasestpoolprofiks saamise kõige raskemkülg ei olnud siiski mittefüüsiline, vaid psühholoogilinepool. „Just laagrite tõttu pikaaegnekodust eemal olemine,”tunnistab Talts ning märgib,et siinkohal tuleb kiita vanaemasid,kas said poja hoidmisegalaagrites oleku ajal vägatublilt hakkama.Päris ausalt vastates ei uskunudjooksja aga isegi, et taolümpianormi Rotterdamis niikindlalt ületab. Enne mullustTallinna Sügisjooksu maratonioli ta läbi jooksnud ju vaidkolm maratoni. Mullu õnnestusTallinna maraton läbidaajaga alla kolme tunni ja kuioktoobri lõpus tuli ajaks ka2:52, oli selgus majas: Londoniolümpiamängude maratoninormon tõsise harjutamisekorral täiesti käegakatsutav.Londonis läks Taltsil nii, naguläks. Jooksusõbrast luuletajaContra kirjutas Eesti Päeva-lehes maratoonari võistlusestüsna irooniliselt: „Alguses pakutivõimalust päris pikalt vaadataEvelin Taltsi jooksu, kahjukstänu sellele, et ta hakkasgrupist maha jääma. Aga võibollapaelusid operaatorit rohkemEvelini põlvikud, mis onkindlasti kogu meie olümpiakoondisekõige kenam välinedetail.” Taltsi lõpetamine tõiContrale siiski kergendustunde.Aeg 2:54.15 ja 103. koht polnudmõistagi see, mille järele eestlannaLondonisse läinud oli.Uue hooga SügisjooksulTalts sõnab, et tema jaoks olimaraton kaotatud juba ennestarti. Nimelt kulus tal olümpiaeelneaeg jooksujalatsiteleõigeid tugitaldu otsides. Parakuei õnnestunudki tal neidsaada ja maraton tuli läbida valedetugitaldadega. „Jalad olidvales asendis. Põhimõtteliselton see sama, kui tossudegajooksma harjununa proovidakontsakingadega joosta. Ja kuijalg on vales asendis, siis väsibjustkui aimata, et kui tulekul eiole just Eesti rekord (Jane Salumäejoostud 2:27.04), siis isiklikrekord küll. Talts jääb täpsustavaküsimuse peale siiskitagasihoidlikumaks. Tema soovikson aeg alla 2:50. Asi on juka selles, et Tallinna Sügisjooksumaratonidistants on suhteliseltraske, kuna päris paljumaad tuleb joosta mere ääres.Ja kui tuul peaks seal vastu olema,siis võib sel päris kaalukasmõju olla. Olgu tuultega, kuidason, igatahes on võistlusekesklinnas toimumine omaetteväärtus, leiab Talts. „Kesklinnon parim paik jooksu propageerimiseks!”OlümpiamaratonirikkusidEvelinTaltsi jaoksküll valed tugitallad,kuidväärt kogemusõnnestuseestlannalLondonist igaljuhul saada.kogu keha ära,” tõdeb Talts. Lisaksei saanud ta joogipunktiskätte energiatabletti. „Kunataldadega oli probleem jubakuu aega, siis olin enne võistlustvaimselt ruineeritud.Tundsin, et ma ei ole vaimseltvalmis nii kõvasti pingutama.Maratonis tuleb pool tööd ikkapeaga ära teha. Tuleb sundidaoma vaimu kõvasti pingutamaja kui vaim ei ole valmis, siiskeha ei tulegi järele.”Aga mis kehvasti, see uuesti.Talts lubab, et tahab olümpiamaratonistardis olla ka neljaaasta pärast Rio de Janeiros.Ja juba tuleval aastal plaanib tajoosta Moskva maailmameistrivõistlustemaratonil. Vigadeparandus tuleb siiski kiiresti teha.Ja selleks on parim võimalusjuba sel pühapäeval TallinnaSügisjooksul. „Lähen startisuurte mõtetega. Ma olen taastunud,olen teinud analüüsid,tallad on korras, olen leidnudõiged tossud, olen vaimselt tugevam.Pühapäeval tahan hästijoosta,” lubab Talts. Tema sõnadja enesekindlus laseksidSügisjooksutõttu suletakseteid ja tänavaidPühapäeval toimuva SEBTallinna maratoni tõttuon kella 8–16 suletudPärnu maantee Vabaduseväljaku ja Viru väljaku vahel,Viru väljak, Narvamaantee Viru väljaku jaPirita tee vahel (v.a ühistransport),Pirita tee äärnekergliiklustee (promenaad),Filmi, Nafta jaTuukri tänav, Rannamäetee, Pikk ja Tolli tänav, Laboratooriumitee, Suurtükitänav, Tornide väljakuja Snelli pargi kergliiklusteed.EEDENI JALATSIKAUPLUSTES6.–15. septembrini 2012Shu6.–15.08 Hea hinnaga valik kooli jalatseid! Igal nädalal loositaksevälja kaks mobiiltelefoni Samsung Galaxy Y!10.–15.08 Partnerkaardiga paljud tooted 20% soodsamadSportlandKõik jalatsid vähemalt -20% tavahinnast!Kõik korvpallijalatsid vähemalt -30% tavahinnast!Vähemalt 30-eurose lastejalatsite ostu puhul tasuta kaasa lastePower Play plätud (saadaval suurused 28–37, kogus piiratud!)DreamKingKõik täishinnaga tooted -30%NS KingUued kollektsioonid kaubamärkidelt Tamaris,Gino Ventori, Marco Tozzi ja Rieker, David HarrisonItalyna King300 erinevat mudelit – kuni -70% tavahinnast!Tipa-Tapa lastejalatsidUue hooaja lastejalatsid nüüd kohal!WalkingKõik täishinnaga tooted -25%SUURIM VALIKJALATSEIDKaubandus- jaVabaajakeskus EedenKalda tee 1c, Tartuwww.eeden.eeUUEDPOEDkeskuseuues osas2.korruselAutode varuosad,remont ja keretöödREKLAAMI ETTENÄITAMISEL -15%EstPart OÜ, Tehase 23, Tartuwww.estpart.ee, tel 5770 5970, 5770 5740


6 tartu / Pärnu Reede, 7. september 2012Reede, 7. september 2012 tartu / pärnu 7Tartu rahvaülikool avas tööalastekoolituste osakonnaKristjan Rooskristjan.roos@linnaleht.eeNovembris 25. sünnipäevatähistav Tartu rahvaülikoolavas sel hooajal tööalastekoolituste osakonna,sest senimaani on Lõuna-Eestis heade töökoolitustevalik üsnagi kesine olnud.Inimesed vajavad aga tööturulkonkureerimiseks ja arenguksenesetäiendamisvõimalusi,selgitab Tartu rahvaülikooliturundusjuht Kaisa Hansson.Ta lisab, et enamasti otsivadsuuremad ettevõtted ja organisatsioonidise koolitajad, arutavadläbi koolituste sisu, lepivadkokku hinnas ja leiavadosalejad.Heade koolitajate gruppe,kuhu igaüks võib end kirja panna,aga paraku napib. Rahvaülikooltahab selle lünga täita japakub tipplektorite koolitusi,kuhu võivad end kirja pannakõik huvilised. „Varem oli töötutelüsna keeruline end tippkoolitajatekursustel täiendada.Nüüd oleme selle lihtsamaksteinud. Töötud ja tööotsijadsaavad kõikidel meie kursustelkoolituskaardiga tasutaosaleda,” toob Hansson väljaveel ühe tahu.Mõistagi ei pakuta rahvaülikoolisainuüksi töökoolitusi.Uuel hooajal on kavas 216 kursust.Näiteks saab õppida paberkrohvistnukulossi valmistamist,seentega värvimist,portselanimaali, aga ees ootavadka Gruusia köögi töötubaja pärmitaina kursus.Popimad keeledKeelekursustest on Hanssonisõnul endiselt väga populaarnesoome keel. „Sel aastalon üha nõutumaks muutunudrootsi ja vene keele kursused.Samas on näiteks norra keelehuvi langenud. Eksootilisematestkeeltest küsitakse palju kahiina keele õpet,” tutvustabHansson populaarsemaid keeli.Kunstikursustest on temasõnul aga endiselt kuumad keraamika,maalimine, õmblemineja fotograafia.„Inimesi paeluvad jätkuvaltka veidi esoteerilisemad teemad– jooga, Pilates, budism jamuud elamise kunstist kõnelevadvaldkonnad. TööalastestJaani kirik jõudis Läänemereime konkursi finaaliTartu Jaani kirik jõudis turismivõistlusel„Läänemere piirkonna kuusimet” 16 lõppkandidaadi sekka.Kuus Läänemere riikide imet selguvadkuu lõpuni kestval hääletusel. Eestiston finaalis veel Eesti laulupeod jaTallinna vanalinn. Lemmiku poolt saabhääle anda lehel www.6-bsr-wonders.net.Iga hääletaja võib välja valida kunikuus kandidaati, kellele ta hääle annab.Pärast valiku tegemist saabub hääletajameiliaadressile link, millel klikkidestuleb valik kinnitada. Vastasel korralhääl arvesse ei lähe.Jaani kiriku tegevjuhi Juhani Jaegerisõnul on kiriku jõudmine lõppvooru põhimõttelisetähendusega. „Mastaapsuseltvõime ju teiste kandidaatidega võrreldesväiksed näida, kuid kultuurilooliseltkaalub 14. sajandist pärinev unikaalneterrakotaskulptuur välise suuruseüles,” leidis Jaeger. LinnalehtTartu rahvaülikoolist võib leida üsna eksootilisi kursusi. Näiteks ühel kursuselõpitakse meisterdama paberkrohvist nukumaja.Tartu Jaani kirikkoolitustest on palju küsituduusi kursusi: avalikku esinemist,ajajuhtimist, projektijuhtimist.Endiselt on popid floristi-,lapsehoidja- ja sekretärikoolitus,”loetleb rahvaülikooliesindaja rahulolevalt.Aldo Luud (Õhtuleht)Tartu rahvaülikoolÜHE LAUSEGA: TARTUTartu Kaubamajasavati eilemoeillustratsioonidenäitus„Väljalõige”, misvalmis Tartukõrgema kunstikooli tekstiiliosakonnatudengite tänavuse kooliaasta moeillustratsioonideõpitoa käigus.Tänavu seitsme kuuga on Tartu ühistranspordikasutajate hulk tõusnudmöödunud aasta sama ajaga võrreldeskeskmiselt kuus protsenti.Pärnus on samutipopulaarsed soomekeel, fotograafia japortselanimaalPärnu rahvaülikool on keele-, arvuti-, kunsti-ja käsitöökursusi pakkunud alates 2004.aasta sügisest.Tegutsemisaja jooksul on populaarsemadkursused olnud soome keel (koolitajaSülvi Mölder), fotograafia (Jüri ja VadimVlassov) ja portselanimaal (Mai Kolossova).Sellist rada pidi läheb ka sel sügisel. Lisakson tublisti täitunud inglise, rootsi ja hispaaniakeele grupid.Igal poolaastal pakume välja paar uutkursust. Tänavu on tulekul süstikpitsi lühikursusalgajatele ja edasijõudnutele, päiksepitsija hõbesavi tutvustav kursus ningrahvusliku hõbepreesi valmistamise kursus.Täpsemat teavet leiab kooli koduleheltwww.noorusemaja.ee.Pärnu rahvaülikool osaleb ka täiskasvanuharidusearendamise programmis „Täiskasvanutekoolitus vabahariduslikes koolituskeskustes”,mida rahastavad EuroopaSotsiaalfond ja Eesti riik. Kui algselt pidiprogramm lõppema tänavu augustis, siisnüüd pikendati seda 10 kuu võrra ehk tulevaaasta 30. juunini. Selle käigus pakumekursusi ja koolitusi madalama haridustasemegavõi aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanutele.Kuna koolitusplaan on veelkinnitamata, siis praegu tasuta kursusteleregistreeruda ei saa.Helen Muru, Pärnu rahvaülikooli koolitusjuhtLaupäeval on Puiestee tänav kella 12–16 liikluseks suletud Nurme-Põllu lõigulja kella 12–14 Põllu-Vahi lõigul,sest piirkonnas korraldatakse vanademootorrataste näitus ja võidusõit.Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonlükkas tagasi Herne 45/47krundile uue detailplaneeringu algatamiseeelnõu, mille eesmärk oli seadustadakrundile kehtiva planeeringu tingimusieirates ehitatud elumaja.Tartu Kunstimuuseumis saab veel kordvõi ka esimest korda külastada viimastnädalat lahti olevat mahukat näitust„Inimene poolsajandis”, täna kell 16 algabjalutuskäik kuraator Reeli Kõivugaja laupäeval kell 12 perepäev „Millesträägib kunst?”.Voltvetis peetakse tulevalnädalal seenefestivaliPärnumaal TihemetsasVoltveti koolituskeskuseson 13.–15. septembriniavatud seenenäitus, kuidsaab käia ka seeneretkedel,degusteerida seeneroogija teha muud põnevat.Näitusele välja pandud seenikogusid ja määrasid Tihemetsametskonna abimetsaülemaIvi Hiie juhendamisel koolituskeskuseaianduse ja metsamajanduseõpilased koosoma õpetajate, koolituskeskuseja Tihemetsa metskonnatöötajatega.Õpilased saavad seenemaailmasalapäraga tutvuda 13.septembril seenelaboris, kusjuhendaja käe all võib seeniluubi ja mikroskoobiga uuridaja katseid teha. Järgmisel päevaltoimuvad ehitusseminar„Puidu seen- ja mardikakahjustustetõrje ja esmased taastustööd”ning MTÜ Iiris nobenäppudejuhendamisel taimevaipadetöötuba. Viimasel päeval,15. septembril viib Tihemetsametskonna abimetsaülem IviÜHE LAUSEGA: pärnuKihnu ja Manilaiu rannakalurid said põllumajandusministriltloa räime sügispüügiks Liivi lahelkuni 15. oktoobrini.Statistikaameti andmete järgi kasvas teise kvartalikeskmine brutokuupalk Pärnumaal aastaga5,9 protsenti 769 euroni.Pärnu linnavalitsus soovib anda kesklinnas asuvalePort Arturite keskuste vahelisele väljakuleFriedrich Fromhold Martensi nimi, ettepanekutarutatakse linnavolikogu istungil 20. septembril.Kuidas osaleda?15. septembril toimub Jannseni 39 aias kunagiseÜlejõe algkooli vilistlaste kokkutulek, kuhu onoodatud kõik, kes on seotud selle kooli või majaga.Hiie huvilised metsa seeneretkelening gurmaanidel ja kokandushuvilistelon võimalikAldo Luud (Õhtuleht)Metsas kasvavseen on hoopismidagimuud kui piltraamatus, sestapjagub seeneretkedelealati rohkestihuvilisi.■■Koolid saavad seenelaborisse registreeruda meiliaadressilpiret.koorep@hariduskeskus.ee või telefonil 516 8099■■Ehitusseminarile saab registreeruda meiliaadressidelpeeter.pihlak@ehitusala.ee ja ehitusala@ehitusala.eevõi telefonidel 564 4520 ja 670 0530.■■Seeneretkele saab registreeruda kuni 14. septembrinikeskpäevani meiliaadressil hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.eevõi telefonil 449 1062.■■Täpsema ürituste kava leiab lehelt www.hariduskeskus.ee.degusteerida kodukokkade valmistatudseeneroogi ja hoidiseid.LinnalehtKontserdisarja „Musicasacra” alustab sopranKai Kallastu etteasteLaupäeval saab alguse Pärnu Ooperi kontserdisari„Musica sacra”, mille kontserdid toimuvadseptembrist novembrini laupäeviti algusegakell 16 Pärnu Eliisabeti kirikus. Sarjakunstiline juht on Andrus Kallastu. Sarja kuulubka õpilastele mõeldud publikukoolitusprogramm,mille käigus pääseb õpilasrühmkoos õpetajaga kontserdile tasuta. Täpsemaltsaab lugeda lehelt www.ooper.parnu.ee.Sarja avakontserdil, mis toimub erandlikultUue Kunsti Muuseumis, esitab sopran Kai Kallastusaksa helilooja Paul Hindemithi laulutsükli„Maria elu” Rainer Maria Rilke tekstile,klaveril saadab Andrus Kallastu. LLÕppida on heaArvuti MS Excel edasijõudnutele 6.–27.10 24 t 99 €Autokool B-kategooria mootorsõidukijuhi koolitus 18.09–1.11 28/20 t 320 €IluteenindusRipsmete ja kulmude keemiline värviminening kulmude korrigeerimine 13.09.–14.09 9 t 37 €Iluteenindaja koolitus 17.09–13.11 120 t 1200 €Maniküürija-küünetehniku koolitus 1.10–14.12 200 t 940 €Majandus Raamatupidamise praktika programmiga Merit 11.09–2.11 48 t 240 €Toitlustus Menüü koostamine ja kalkulatsioon 18.09–16.10 30 t 110 €Tervishoid Toiduhügieeni koolitus 19.09 6 t 23 €Esmaabiandjate väljaõppekursus 20.–21.09 16 t 62 €Esmaabiandjate täiendõppekursus 21.09 6 t 39 €Transport Tõstukijuhi koolitus 13.–15.09 24 t 123 €TÄISKASVANUTE KOOLITUSE OSAKOND • www.khk.ee/koolitus • Tel 736 1831 • E-post koolitus@khk.eeTartu Kultuurkapitali teatedhooaja peatoetaja15. septembriks k.a ootame taotlusi Tartu linna õpetajate stipendiumidele.Kandidaate saavad esitada Tartu haridusasutuste nõukogud/hoolekogud kooli/lasteaia juhtkonna,õpetajate aineliitude või õppenõukogu ettepanekul. Stipendiumifond on 7500 €, välja antakse kaks2000 € ja viis 700 € stipendiumi.15. septembriks k.a ootame taotlusi Tartu Zonta Klubi fondi stipendiumile,millele saavad kandideerida Tartu linna ja maakonna naisõpetajad. Stipendiumi suurus on 640 €.15. septembriks k.a ootame taotlusi Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse fondi stipendiumile,millele saavad kandideerida psüühiliste erivajadustega isikute hoolekande ja rehabilitatsioonivaldkonna teadurid, üliõpilased jt valdkonda toetavad isikud. Stipendiumi suurus on 640 €.30. septembriks k.a ootame taotlusi sügistalviste kultuuriprojektide läbiviimiseks jaisikute loomingulise tegevuse toetamiseks kirjanduse, rahvakultuuri, helikunsti, näitekunsti,kujutava ja rakenduskunsti, teaduse ja hariduse ning spordi valdkonnas. Stipendiumifond 35 000 €.1. oktoobriks k.a ootame taotlusi AS-i A. Le Coq stipendiumile, millele saavad kandideeridaTartu ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse mehhatroonika, lukksepa ja infosüsteemide erialadevähemalt 2. kursuse õpilased. Stipendiumifond on 5200 €, välja antakse kaks 2600 € stipendiumi.Täpsem info konkursside kohta www.kultuurkapital.ee,telefonil 744 1500, kultuurkapital@raad.tartu.eeEesti KontserdisuurtoetajaR 14. september kell 19Vanemuise kontserdimajaVAnemuise KontseRDimAjA jAVAnemuise sümfooniAoRKestRihooAjA AVAKontseRtAntonin Dvořák. “Stabat mater”Magdalena Risberg (sopran, Rootsi), Katarina Giotas (metsosopran, Rootsi)Seok Be Ha (tenor, Korea), Krisjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper)Vanemuise Sümfooniaorkester ja ooperikoor, Tartu NoortekoorDirigent Paul Mägiconcert.eeKohvilahendusedettevõtetele(Jura kohvimasinad jalaias valikus kohviube)Hooldame ja remondimeespressomasinaidTeie Joogiekspert!www.joogiekspert.eeTel 5800 7033Nüüd saabunudka uus kaup!Tartu,E–N 14–22R–L 14–24P 13–21Suur kaar 53pubi 6teist Kannu 2. korrusTel 738 1712, 5560 1022www.tammebowling.ee


8 toit Reede, 7. september 2012Reede, 7. september 2012 kodu 9Pärnus Kaubamajaka SäästuOptika, Papiniidu 8/10 tel 445595512. oktoobri LinnalehesteemaküljedTERVIS JA TOITKuidas valmistuda külmaperioodiks, et tervis püsiks hea?Vähi ennetustööst ja ravistÕige toit teeb meele rõõmsaksReklaami tellimine ja info: reklaam@linnaleht.eeLinnalehe kogutiraaž on 85 000 ja lugejaid üle 131 000Kitsemampel vääribmetsast koju toomistAnne Lilllinnaleht@linnaleht.eeOn palju inimesi, kesei aimagi, et seened onüks lõpmata põnev javõimalusterohke toiduaine,mis justkui loodudfantaasiaküllasteks katsetusteksja maitsemängudeks.Lapsena ma seenetoitudestsuurt ei hoolinud. Mäletan, etvanaema juures, kus suvedveetsime, tehti seeni toiduksalati ühel viisil. Kõigepealt keedetineid mitu tundi jutti ja siispandi ööks linasest riidest kottivajutise alla nõrguma. Järgmiselpäeval aeti kuiv seenemassläbi hakklihamasina,praeti rohkes searasvas läbining söödi kartulite ja jahukastmega.Kui kuulen praegu kedagiütlevat, et talle seened ei maitse,tekib mul tahtmine küsida,mitut seenerooga tema omaelu jooksul üldse maitsnud on.Kui ainus kogemus ongi seenesoustvõi seesama seenepuru,siis polegi imestada, et seenetoitei tõmba.Seentest võib teha väga erinevaidroogi: salateid, võileivakatteid,suppe, pirukaid,küpsetisi, hautisi, vormi- ja pajaroogi.Seened on ka hõrk lisandmakaronitoitudele, risotole,omletile ja pannkookidele,liha- ja kalaroogadele. Kuivatatudseentest ja ürtidestsaab valmistada maitseainesegusid,millega on talvisel ajalhea maitsestada suppe, salatikastmeidjms.Kuid metsas leidub ju vägaerinevaid seeni, igal liigil omaeriline maitse. Et õiget seenemaitsetkätte saada, tuleksKitsemampel on tore seen: alguses kui pisike pilvikupunn, siis nagu kärbseseene vend ja lõpuksjustkui tuultes rebenenud vihmavari. Pannile sünnib ta panna aga igas vanuses.metsast tulnuna esmalt seenedliigiti ära sorteerida ning siisneid eraldi ka toiduks teha jahoidistada. Soolamisekskivõiks neid kupatada liigiti. Niisaab soolatud pilvikutest valmistadalumivalge salati, segadesneile juurde peeneks hakitudvalget sibulat, granaatõunaseemneidja hapukoort.Igal oma iseloomPatta ja pannileHõrk kitsemampliomlettMaitsev, lihtne ja kiirelt valmiv kõhutäide■■paar taist singiviilu■■4 muna■■0,5 l värskeid kitsemampleid■■50 g kohvikoort või piima■■soola, pipart, hakitud maitserohelist■■praadimiseks õliHaki sink ja prae see kuumas õlis kergelt läbi. Lisa õhukeseltviilutatud kitsemamplid ja hauta neid pannil, kuni vesion aurustunud. Maitsesta seene-singisegu soola ja pipraganing kalla siis pannile koore või piimaga lahti klopitud jasoolaga maitsestatud munad. Küpseta omlett altpoolt kuldpruuniksning pealt kuldkollaseks. Võta pann tulelt ja riputapeale maitserohelist.Muide, omletis võib kasutada ka sügavkülmutatud kitsemampleid,kuid sel juhul tuleb seened tõsta otse külmastkuumale pannile.Ka üsna kehvaks söögiseenekshinnatud harilik põdramokkon omaette soolatunaomapärase maitsega salatimaterjal,kui sellele lisada näitekssibulat, musti oliive, rohkestitilli ja hapukoort. Aga korvi tasubpoetada küll ainult nooripõdramokki, vanemad seenedon puised.Puravikud, kukeseened, kitsemamplid,kuuseriisikad,männiheinikud ja teised seened,mis kupatamist ei vaja,võib kohe puhastamise järelpotti või pannile kallutada.Külmikus võib neid värskenahoida paar päeva ja kui saakrikkalikum, on kõige õigemneed tükeldatult sügavkülmutada.Kui puravikke, neid metsakõige suuremaid maiuspalasidkorvi õige napilt koguneb, eitasu ka neid teiste seentega segasummaskupatusse saata. Kaüksainus puravik võib muutatavalise kana koorekastmes võiveiselihahautise erilise maitsegaroaks. Sama teeb mõne tavaliseaedvilja- või püreesupigapeotäis kitsemampleid.Tõeline maiuspalaHeiko KruusiMuide, kitsemampel onmeie metsade üks magusamaidseeni, ning seda kasvab palumetsadeshulgaliselt just praegu.Kahjuks tuntakse kitsemamplitvähe ja paljud seenelisedpeavad seda väärt seenthoopistükkis kärbseseeneks.Tegelikult on küll veidikesegijärelemõtlemise korral kitsemamplitja kärbseseent üsnavõimatu sassi ajada, sest surmavaltmürgise valge kärbseseenekübar, eoslehed ja jalg onpuhasvalged, kitsemampel onaga beežikaskollane. Kitsemamplileon iseloomulik kasee, et pruunika kübara pinnalvõib olla pärlhall kirme, vanemaseene kübar on muutunudkurruliseks. Eoslehed on helepruunikadja kuigi ka kitsemamplilon jala ümber sõrmusetaolinerõngas, ei tähendasee sugugi, et seen mürgistesekka kuuluks.Aga muidugi tasub igal juhulmetsast koju tuua ainult neidseeni, mida korjaja tunneb.Kahtluse korral võib mõnelseeni hästi teadval tuttaval lastakorvi sisu üle kontrollida.Kallis,tegin Sulle šokolaadiga pannkooke. Need onE-ainetest vabad nagu Sulle meeldib. Pikal päevalhea magus suutäis, mille soojendamisega saabhakkama isegi väike laps.Sinu MammaPS. Söö ka teisi Laste sarja tooteid.www.mamma.eeAhjud ja pliidid tulekstalveks korda tehaPäästetöötajad meenutavad,et enne kütteperioodialgust on tagumine aegkütteseadmed üle vaadataja ära puhastada.MoepilkLeiburi Klassikalinetaas müügil!KODU LEIBLihtsa koduse maitsega rukkileib ei puudu ühegi eestlase toidulaualt.Leiburi ajaloolisest valikust pärit Kodu leiva taas müügile toomine Leiburi KlassikalisesVäikese tagasivaatena pakume Klassikalise Kodu leiva tervet pätsi viilutamata kujul,paksusega viilud. Poolik päts onharjumuspäraselt viilutatud.Leiburi Klassikaline Kodu leib onsuurepärane kiudaineallikas,sisaldades 6,6% kiudaineid.Kodu leib on Leiburi kaubamärk Kodu leib on E-ainete vaba.Arno Saar (Õhtuleht)Kogu küttesüsteem tulebkriitilise pilguga üle kontrollida– uurida, ega kuskilt suitsu sisseei aja ning et lõõrides, pliitides,soemüürides, ahjudes jakorstnates pragusid poleks. Samutituleb kontrollida, ega korstenpole pigitunud ja kas tahmaluugidon ikka kindlalt kinni.Kes kodu aasta läbi kütab,peab kütteseadet ja lõõre puhastamakaks korda aastas.Vaid hooajaliselt puudega kütjavõib piirduda ühe puhastuskorragaenne kütteperioodi algust.Gaasikütteseadmeid tulebpuhastada kord aastas. Viieaasta tagant peab korstna puhastamaja kütteseadme ohutustkontrollima kutselinekorstnapühkija, kes annab puhastamiseja kontrolli kohtaakti, paneb päästeamet inimestesüdamele.Tänu regulaarsele seadmetepuhastamisele on tagatud tuleohutusning saab talvistelt küttekuludeltkokku hoida. Suitsulõõridesseladestunud pigimuudab need tuleohtlikuks, vähendabküttekolde kasutusigaja suurendab soojakadu.Korstnapühkijate kontaktandmeidsaab küsida päästealainfotelefonilt 1524 ja need leiabka Eesti Korstnapühkijate Kojakodulehelt www.korsten.ee.LinnalehtKui mujalt ei leia, siis kaltsukast ikka!Kui näed tänaval kedagi, kel onseljas midagi lahedat ja stiilset,siis jättes kõrvale võimaluse, etrõivas on ise valmis õmmeldud,on kaks võimalust: see on ostetudkas välismaalt või mõnestsiinsest second hand’ist.Sellisele järeldusele jõudiskontoritöötaja Margit (35) pärastseda, kui oli tulutult poodidestuulanud. „Ma ostan riideidüsna harva, aga see-eestüritan leida võimalikult ajatuidja kvaliteetseid rõivaid, midasaaks kanda pikalt. Ja olen valmisnende eest ka veidi kõrgemathinda maksma. Kui ma kevadelotsisin ühe pidulikusündmuse jaoks kleiti, siis käisinläbi ikka päris mitu poodi,aga kleit jäi ikka ostmata. Esiteksolid hinnad sellised, et eikutsunud väga raha välja käima,ning ega ühtki tõeliselt šikkiklassikalise joonega kleitisilma ka ei hakanud,” rääkisMargit Linnalehele. „Ma peansilmas just tagasihoidlikumatlõiget, mida kõlbaks ka minuvanustelkanda,” täpsustas ta.Tema hinnangul on sobivasuuruse leidmine ja eriti istuvussiinsetes poodides väga tavalineprobleem. Aga see käibennekõike nn esimese ringirõivapoodide, mitte niivõrdsecond hand’ide kohta. Just viimasestta lõpuks laheda jahästiistuva vintage-moelise suvekleidileidiski. Ja seda ei rohkemega vähem kui 2 euro eest.„Kui mingit rõivaeset vaja,soovitan kõigil otsinguid justkaltsukatest alustada. Kui sealterasema pilguga ringi vaadataja veidi tuulata, võib mõne euroeest ikka tõelisi pärle leida,”kinnitab ta. Linnaleht


I10 aed Reede, 7. september 2012Reede, 7. september 2012 aed 11Käes on lillesibulate istutamise aegHansaplantSügisrõskes pinnases kasvavadsibulale juured ja õiepungpaisub suureks ootevalmisnupuks, et varakevadisespäiksevalgusesavada kaunis õis.Sibullilledest rääkimist võibalustada lumikellukestest ja lõpetadatulpidega, kuid unustadaei tasu ka imelisi nartsisse,krookusi, kuninglikku püvililleja muid sügislilli. Nüüd ongitaas käes aeg neid imelisi taimiistutada. Alustada tuleks nartsissidestja liiliatest, sest needvajavad juurdumiseks soojematpinnast. Tulpidele sobib jahedam,ligi üheksakraadine pinnas,mistõttu neid võib istutadaka oktoobris ja isegi novembris.Kuhu istutada?Kuna sibullilled pole eritiruuminõudlikud, leiab istutamisekssobiliku koha ka väiksemasaias. Kasvatamiseks piisabisegi mõnest suuremast lillepotistvõi aiavaasist. Peaasi, et taimedsaaksid valgust ja kasvukohtoleks soe. Sibullilled vajavadhead huumusrikast mulda,Tartu ülikooli botaanikaaiaspühendutakse sibullilledeleLaupäeval kella 11–14 korraldatakse Tartuülikooli botaanikaaias sibullillepäev: saabkuulata loenguid lillekasvatusest ja huvilisedvõivad lillesibulaid osta. Lillesibulaidpakuvad müügiks tuntud lillekasvatajadEpp Lepik, Mati Rang ja Sulev Savisaar.„Kell 11 kõneleb Marana kollektsiooniaiaperemees Mati Rang liiliasortidest ja nendekasvatamisest. Kell 12 tutvustab Eestituntuim sibullillekasvataja Sulev Savisaarrüü-aediiriseid ja jagab teadmisi teistegisibullillede kohta,” tutvustas teemapäevabotaanikaaia aednik Katrin Mäeots. LLSügisel istutatud sibulatest saab kevadel värvikirevlillemeri. Pildil „Kaufmanni” sordirühmamadal ja varajane tulbisort „Johann Strauss”.et lühikesel intensiivsel kasvuperioodiledukalt areneda.Sibullilli sobib kasvatadaomaette peenras ja koos püsililledega.Väga madalate sibullilledeistutamiseks on eriti sobilikudkiviktaimlad. Huvitavamon kasvatada sibullilli kääbuskasvulisteokaspuude vahel.Puude igihaljas mahe toon onerksate kevadiste õite jaokssuurepärane taust, samas pakubtihe võra lilledele varju kevadisteöökülmade ja talvistejäiste tuulte eest.Sibullilli omaette kasvatadesoleks hea nende vahele istutadasuvelilli ja kiirekasvulisipüsililli, et peenar ei jääkspärast kevadist massilist õitsemistsuveks tühjaks.Kuidas istutada?Kõiki lillesibulaid ei saa istutadaühteviisi. Paras sibulaistutussügavus on sibula endasuuruse (pikkuse) kolmekordnemõõt. Nii tuleks näiteks tulbi-ja hüatsindisibulad istutada10–15-sentimeetrise, agakrookused ainult 5-sentimeetrisemullakihi alla. Lillesibulatevahekaugus oleneb samutisibula suurusest.Tähista istutuskoht sügavaltmulda surutud nimelipikuga,sest see annab suurema osaaastast nähtamatult mullas pikutavatesibulate kohta vägavajalikku teavet.Mõned lillesibulad vajavadistutamise ajal erilist kohtlemist.Näiteks hüatsintide, sibuliiriste,püvilillede ja haruldase-Väike meelespea■■Istuta lillesibulad maha septembris. Nartsissisibulvajab juurdumiseks soojematmulda. Tulbi jaoks on parim temperatuurligi 9 kraadi.■■Sibullilled tahavad rohkelt valgust.■■Vali sibulatele kergem toitainerikas muld.Enne istutamist kaeva mulla hulka kompostivõi sügisväetist.■■Sea õigeks sibulate istutussügavus (sibulakolmekordne kõrgus), näiteks tulbisibulistuta 10–12 sentimeetri sügavusele.■■Istutuskorviga saad tulbi- ja krookusesibulaidnäriliste eest kaitsta, peenras sortidesegunemist vältida ja sibulate ülesvõtmisthõlbustada.■■Varusta korvid nimelipikuga, muidu sa eimäleta enam kevadel, millise sordi õieiluon kõige võluvam.mate liiliate sibulad tuleks istutusauguskatta liivaga ning allessiis nendele muld peale ajada,sest muidu lähevad sibuladkergesti mädanema.Näriliste maiuspalaNärilised armastavad enamikkulillesibulatest, vesirottideleja teistele uruhiirtele oneriti mokka mööda tulbisibulad.Kuna ründajad liginevad sibulateleenamasti altpoolt, on kavalistutada lillesibulad muldaplastist istutuskorvis, mis ei lasemaiustajatel sibulatele ligipääseda. Korvi plussid tulevadilmsiks ka sibulate väljakaevamiseajal – neid on lihtsam ülesvõtta ja pole karta, et mõni lillon paljunemistuhinas veidi kõrvalenihkunud.Lillesibulad talletavad endassesuve jooksul kogutud energia.Anna sellele võimalus vallandudaja istuta sibulad mulda! Praegukasvama pandud sibulatestsaab talvekuude möödumise järelkevadel tõeline lillemeri!Mihkel SaarHansaplanti tootmisjuhtNEEVA AEDSÜGISSOODUSTUSED15. septembril kella 10–15 ROOSI INFOPÄEV ja rooside soodusmüük,kella 11–13 loeng "ROOSIDE ETTEVALMISTUS TALVEKS" (tasuta)Pärnumaa, Audru vald, Papsaare küla. 2,8 km Pärnu linnapiirist Haapsalu pooleE–R 10–18, L 10–15 • Tel 5301 2334 • www.neevaaed.ee■■Väeta sibullilli kevadel paaril korral lämmastik-või kompleksväetisega.■■Eemalda õievartelt kohe pärast õitsemistseemnekuprad, jäta alles õievarred jalehed.■■Tulbid ja eriti hüatsindid soovitataksemaast üles võtta suvel kohe pärast lehtedekolletumist. Teisi sibullilli võib hoida samalkohal mitu aastat.■■Hoia maast võetud lillesibulaid õhulisesvarjulises kohas.■■Sibulaid puhastades eralda tütarsibuladning istuta need sügisel tagaaeda kosumaja kasvama. Väiksed sibulad hakkavad õitsemakahe-kolme aasta pärast.■■Ilusal kevadpäeval võta tass kohvi, naudililleilu ja oma kätetööd!Allikas: hansaplant.eeAldo Luud (Õhtuleht)Tulbi- ja hüatsindisibulad tuleksistutada 10–15 sentimeetri sügavusele,aga krookused ainult5-sentimeetrise mullakihi alla.3 sibullillede japüsililledekombineerimisevõimalustSünnipäevakuul kõikkaubad kuni -20%■■Krookused + madaladtulbid + kurereha„Rozanne”. Kevadel õitsevadpeenral sibullilled,mai lõpust hõlmabkiirekasvuline kurerehakogu peenra ning peenaron oktoobrini ülenisiniste õitega kaetud.■■Tulbid + nartsissid +astilbed. Astilbe on hilineärkaja ja laseb sibullilledeilul kenastivälja paista, kattesseejärel pinna kenalehestikuga.■■Nartsissid + päevaliiliad.Nartsissid rõõmustavadsilma kevadel,õitsemise järelhakkavad päevaliiliadend ilusaks kasvatama.Mõlemad on sarnaselehestikuga, seetõttuei saa arugi, et peenrasüks lill teisega asendub.Õisi jätkub sügisilmadeni.KOIKPRILLIRAAMIDVOI PRILLIKLAASIDI3OPakkumine kehbklaaside ja raamide koosostulkuni 30.09.2012OPTIUM GRUPI prillipoed asuvadTARTUS Maarjamõisa Polikliinikus, Puusepa 1A, tel 731 9151Kesklinna Kaubahallis, Küüni 7, tel 744 1167Kesklinna Apteegis, Poe 8, tel 742 3593JÕHVIS Tsentraali Kaubanduskeskuses, Keskväljak 1A, tel 332 7575NARVAS Astri Kaubanduskeskuses, Tallinna mnt 41, tel 356 0197www.optiumgrupp.eeOPTIUM GRUPI PRILLIPOEDVIHMAVEESÜSTEEMPOOLMUIDU!VIHMAVEERENNID 1.6 EUR/JM(TAVAHIND 6 EUR/JM)Anname teada, et septembrist saab Rahingelihakaupluses maksta kaardiga! (asume 3 kmlinnast välja Ilmatsalu poole, Rahinge külas)Sortimendis sealiha, loomaliha, subproduktid,suitsuvorstid, singid jne.Tartu Agro ASSeptembris alustame verivorsti müüki!Oleme avatud E–R 9–17Meeldivaid lihaoste eesti lihatootjalt!Soovime kõigile lastele meeldivat ja teadmisterohket kooliaastat ja maitsvaid lõunaid!Tel poes 749 9316, Tel kontoris 749 9159, Hulgimüük tel 5300 2032XNORD OÜ KaminasalongiTartus Tähe 127Ewww.xnordkaminad.eei d.etel. . 736 6254AS TOODE KATUSEABI:WWW.TOODE.EE/KATUSEABIAS TOODE PÄRNU ESINDUSPÜSSI 2A, PÄRNUTEL 4431 884, 5104 195E-MAIL MERIKO@TOODE.EELIUGUKSED KOMANDOR –praktilised, esteetilised ja kõrge kvaliteediga!PUUMERKKI NÜÜD KA TARTUSPROJEKTI- JA HULGIMÜÜKMAJA ja KORTERI VÄLISUKSED, SISEUKSED.PAIGALDUS.KASVUHOONEDlaius − 3 m kõrgus − 2 m pikkus − 4 m, 6 m, 8 mkatuseaken - 20%!TEGURI 28A, TARTUPUUMERKKI.TARTU@STORAENSO.COMPUITMATERJAL: TEL 5770 5721MÖÖBLIPLAADID: TEL 516 3497Müügiesindaja Eestis Ventex GruppPärnu: Suurejõe Selver, Suur-Jõe 57Tel 670 0807, 5807 0807, parnu@ventex.eewww.ventex.ee–557.-251.-Uksesüsteemid KOMANDORGarderoobidLiugustega kapidKöögimööbelKÕIKIDELE TELLIMUSTELESOODUSTUS 15%SOODUSTOOTEDPruss, 45×145 mm 1,91 €/jm (tavahind 2,71 €/jm) –30%Välisvoodrilaud UYVk, 21×145 mm 1,09€/jm (tavahind 1,49 €/jm) –27%Terrassilaud, 28 × 95 mm, pruun 1,15 €/jm (tavahind 1,40 €/jm) –18%Uks, mänd, 2 kilbiga, lengiga 79 €/tk (tavahind 110 €/tk)Veekindel vineer F/f Combi, 18 × 2500 ×1250 mm 12,50 €/m²(tavahind 18 €/m) –30%E-Kaubamaja II korrusel avatud näidiste kontor!Hinnad on näidatud koos käibemaksugaHindadele ei lisandu lepingulised täiendavad allahindlusedPakkumine kestab septembri lõpuni või kuni kaupa jätkub177 €siseukstammespoon198 €KEVADISEDSOODUSTUSED!Pärnu, Lao 12-5Tel 4 431 518www.mexin.eeMÜÜME POLÜKARBONAATPLAATIPakume ka transporti ja paigaldustRoto Designo R75 H 7/11 alati laos!Ostes top-sving avaneva katuseakna Designo R75,saad siseruloo Standard kõigest 2 euroga!Sindelkatuse OÜtel.7381 740 / 521 9599www.sindelkatus.eewww.roto.eeKatuseaknad


12 Ilu / tervis Reede, 7. september 2012Reede, 7. september 2012 elu 13Kodutöid tehes tasubkummikindad kätte tõmmataEesti rahvusvahelise iluteeninduseerakooli küünetehnikuteõppesuuna juht AnneRaag selgitab, et kauniteküünte saamiseks tuleksmitmekülgselt toituda,kodutöid tehes kummikindaidkanda ning käsiigapäevaselt kreemitada.Mida ette võtta habraste jakergesti murduvate küüntega?Habraste ja kihistuvateküünte tekkimise põhjusedvõib jagada kahte rühma: sisemisedja välimised. Sisemistepõhjuste alla käivad mitmesugusedkroonilised haigused,aga ka vale toitumine, mille tagajärjeltekib vitamiinide ja mineraalainetepuudus. Välimistetegurite hulka loetakse kokkupuudetvee ja kodukeemiaga.Vesi on küll kasulik jooduna,aga mitte n-ö peale määrituna.Vesi kipub nahka ja kaküüsi kuivatama. Kui küünteniiskusesisaldus langeb, hakkavadkineed kergesti murdumaja kapsalehena kihistuma.Mida sellisel juhul ette võtta?Lihtsad soovitused oleksidjärgmised: pöörata tähelepanuorganismi üldisele tervisele,vältida stressi, toituda mitmekülgselt,kodutöid tehes kandakummikindaid ja kasutada igapäevaseltkätekreemi.Millistest küüneprobleemidestkoduste meetoditegaenam jõud üle ei käi ningtuleks pöörduda küünetehnikupoole?Küünte katmiseks kasutatavadkunstmaterjalid leiutatialgselt mitmesuguste küüneprobleemidelahendamiseks,tänapäeval on aga rõhk hakanudrohkem kaunistavalefunktsioonile langema. Kunstküünedsobivad näiteks inimestele,kel on küünte närimiseharjumus, lisaks on oskusliktehnik võimeline muutma defektseküüne kuju. Peale selleVesi kipubnahka ja küüsikuivatama.Kui küünteniiskusesisalduslangeb,hakka vadkineed kergestimurduma.Selle vältimiseksvõib abiotsidakummikinnastest.on kunstmaterjaliga kaetudküüned hea lahendus kergestimurduvate küünte korral,mille kasvatamine tundublootusetu ettevõtmine. Ka valusaten-ö lihasse murdumistekorral tasub abi paluda küünetehnikult,kes murdunudkoha kangaga tugevdab, misjärelon võimalik küüs valutultvälja kasvatada.Kas küünelaki kahjulikkumõ ju saab vähendada?Värvipigmenti sisaldavateküünelakkide pikaajalise kasutamisekorral võib küüneplaadivärvus muutuda kollakaks ningBullsküüs ise kuivaks ja rabedaks.Sellest hoidumiseks tuleks värvilakialla kanda iga kord aluslakki,mis sisaldab küüntele vajalikkevitamiine ja takistab värvipigmentidetungimist küüneplaati.Küsinud Ada Maltseva(Jätkub)Ain-Alar JuhansonJoosep Martinson (Õhtuleht)Mehiärgitataksetaas liikumaLõuna-Eesti maakondadesja Lääne-Virumaal peetaksesügisel kokku seitse meestetervisefoorumit, suurendamaksEesti meeste tervise-ja liikumisteadlikkust.Oma osalemisest on teadaandnud juba triatleet Ain-AlarJuhanson, kirjanik Contra, rahvusringhäälingusaatejuhtLembitu Kuuse, Tartu linnapeaUrmas Kruuse, saatejuht KertuJukkum, näitleja Veikko Täärning mitu poliitikut, meditsiinitöötajatja erinevate jõustruktuurideesindajat.Foorumite peakorraldaja onprojekt „Mehed liikuma”, kesteeb koostööd maavalitsustega.Rohkem infot leiab koduleheltwww.mehedliikuma.ee. LLAroonia aitabvererõhkulangetadaKoduaedades kasvatataksepäris palju ilupõõsanaja hekitaimena mustaarooniat, mille läikivmustadviljad sisaldavad rikkalikultP-vitamiini, joodija muid kasulikke aineid.Põhja-Ameerikast päritmusta aroonia viljades onkaks kuni kolm korda enamjoodi kui teistes puuviljadesvõi marjades, kinnitavad asjatundjadvastavas kirjanduses(Koidu Kelt, Linda Lamp,Robert Piir „Puuviljad. Marjad.Tervis”, 1997).Musta arooniat soovitataksesüüa neil, kellele valmistabmuret kõrge vererõhkja veresoonte lupjumine.Rikkaliku P-vitamiini sisaldusetõttu on aroonialkapillaare tugevdav toime.Mao ja soolte tööd ergutavatoime tõttu soovitataksemusta arooniat tarvitadaalahappesusest tingitudgastriitide korral, mitte agamaohaavandtõve ja kaksteistsõrmiksoolehaavanditekorral. Enne musta arooniaraviks kasutamist tulekssiiski arstiga nõu pidada. LLtalendid välismaalKuidas seiklusedalguse saavad?Kaisa KangroBournemouthEesti on juba mõnda aegahüüdnud oma talente koju.Kuid selleks, et kunagitagasi tulla, tuleb esmaltminna. Ja kui õnnestub, siistõesti ka talendiks saada.Minu jaoks oli see juba teineminemine – seekord Suurbritanniasse,Bournemouthi ülikooli.Oma esimese minemisetegin läbi 10. klassi lõpus, kuipooleldi iseendagi üllatuseksleidsin end ühtäkki lennukileastumas, et lahkuda 12 kuuksvahetusõpilaseks USA-ssePennsylvania keskkooli. „Midama olen teinud! Terveks aastaks?!Äkki põgeneks koju,” mäletanoma toonaseid mõtteid.Isegi pesuehtne ninjade rünnaktundus mulle sel hetkel sealtäiesti võimalik olevat!Ometi inspireeris missioon„Silmaringi avardamine USA-s”mind sedavõrd, et Eestissenaasnuna kriipis 12. klassi lõpukshinges taas taltsutamatusoov minna.Et unistused on kõige targemellu viia, leidsingiend peatseltuuesti lennujaamas,seekordsiis LennartMeri nimelises,koossuure kohvri jakilekotigapeatselt inspekteeritavate vedelatesubstantside jaoks. „Midama teinud olen? Kuhu ma omastarust nüüd lähen? Inglismaale!Neljaks aastaks…” läbis mindsaatjaile lehvitades nüüdki õudus,kuid mitte enam nii ahastav.Inimloom ju harjub.Tegelikult olin ma igati rahul.Valmis hautud plaan oli järgmine:Lõuna-Inglismaal asuvasBournemouthi mainekas ülikoolisnelja-aastane bakalaureuseõpeäri valdkonnas. Kaks aastatülikooli, terve aasta praktikat,viimane aasta taas ülikoolis. Äge!Aeg on lennanud ja neil päevilalustan oma viimast õpinguaastat.Sellest kõigest tahanginüüd teile oma kolumnides kirjutada.Ja ühes võite olla kindlad:olen endiselt kõikide minemistepoolt!Kui loodus ise tuleb appi...MEEMAITSELINE TERVISTäna, lugupeetud lugejad, räägime Teile ravivahendist, mis on loodud mesindusesaaduste ja muude komponentide baasil, mille kasulikkus on kinnitatud meditsiini valdkonnaprofessionaalide ja paljude teaduslike traktaatide poolt. Alustuseks aga veidimeest endast: aastatuhandeid oli see ainsaks inimesele kättesaadavaks magusakstooteks ning abistajaks võitlemaks paljude tõvedega. Selle väärtusi ülistati Vana-Kreekalegendides, Piibli tekstides, Koraani suurades. “See on jumalik and, mis langebtaevast hommikuse kastega”- nii kirjutas mee kohta tänapäeva meditsiini alusepanijaHippokrates. Statistika näitab: 80% pikaealistest on pärit mesinike perekondadest.Meemaitseline kombinatsioon Promed koosneb ainult looduslikest ainetest: mesi,mesilasvaha, seedri-, kõrvitsaseemne- ja astelpajuõli ning taruvaik, mis ühtepalsamisse kokku kogutuna moodustavad mitmetoimelise organismi tugevdamiselesuunatud preparaadi.Promed palsami koostisained omavad tervislikke omadusi, mis avaldavadsoodsat mõju vererõhule, tõstavad kapillaarsete veresoonte seinade elastsustja tugevdavad südametegevust. Palsami koostisosade toime tugi- ja liikumiselunditeleon hindamatu. Palsam soodustab liigeste liikuvust ja seedetraktitegevust, aktiveerib kõhunäärme sekretsiooni. Hästi on tuntud palsami koostisainete kasulik toime immuunsüsteemile.Üks tuntumatest looduslikest toodetest – mesi, mis on tuntud nagu energia allikas(tänu mees sisalduvatele kergesti omastatavale süsivesikutele), tugevdab immuunsüsteemi,puhastab organismi kahjulikest ainetest, parandab seedimist, tugevdabsüdant.Sageli juhtub, et inimesed ei tea, et ka kõrvits kuulub ravimtaimede, mis omavadtervendavaid omadusi, hulka. Selle taime kuivatatud seemneid kasutatakse soolestikuja kuse- ja suguelundite funktsiooni parandamiseks. Eriti hästi mõjub kõrvitsvee- ja sooladevahetusele organismis.Loodusliku ja traditsioonilise meditsiini teadlased ja praktikud on eriti huvitatudühest bioaktiivsetest mesindussaadustest – taruvaigust. Seda nimetatakse tihti kalooduslikuks antibiootikumiks, millel esineb tugev antiseptiline toime. Taruvaik aitabtakistada viirusnakkuste arengut organismis. Samuti toimib taruvaik ka antioksüdandina,parandab oluliselt meie vere koostist ja see omakordasoodustab head vereringet ja ainevahetust.Positiivselt mõjub naha seisundile ja vähendabsügelust putukate hammustuste puhul.Astelpajuõlil on regeneratiivsed jadesintseerimised funktsioonid nahale,limaskestale ja seedetraktile.Mesilasvaha. Naistele on raskesoovitada paremat koorimismaskija kreemi üheaegselt:silub esimesi kortse, aitabsilmaaluste kotikeste puhul,puhastab poore ningtaastab naha elastsuse janiiskuse.Kõik need looduslikudtooted on ainulaadsed jaühendatud unikaalses tootes –Promed palsamis, mis aitab säilitadahead enesetunnet, tervist jahoida korras keha põhilisi funktsioone.Küllastunud kasulike ainetegapalsamil on omadused, mis toetavad südame ja veresoonkonna, tugi- jaliikumiselundi ja seedetrakti tegevust. Tänu palsamis sisalduvate komponentideomadustele, mõjuvad nad positiivselt nahale ja hingamisteedele. Palsamsoodustab ajutegevust, mälu paranemist ja säilimist, parandab und ja mõjubrahustavalt närvisüsteemile.Samuti väärib märkimist see, et taimset päritolu ravimipreparaadid mõjuvad meieorganismile pehmemalt, kui keemilised preparaadid, aga kasulik mõju on märksasuurem. Lõppude lõpuks, on loodus ise taimed loonud ja kasvatanud, loonudmineraalid ja andnud seega inimesele kõik vajaliku, et säilitada hea tervis. Seegaproovige valida loomulikud, looduslikku päritolu preparaadid. Äratage arst enda seesja las Promed palsam hakkab teie organismis tegutsema.Loodus on valmis ja võimeline teid aitama!Küsige apteekidest Tartus ja PärnusPuusepa 1a, Tartu, TÜ Tamme ApteekPoe 8, Tartu, TÜ Kesklinna ApteekKüüni 5b, Tartu, Ülikooli ApteekRüütli 51a, Pärnu, Kauplus MesilindJa kauplusteketist Looduse Maailm:Riia mnt. 131, Pärnu, Maxima XXXApteekidest ja kauplustest ostes soodushind ei kehti!Promed palsam ei ole arstirohi!Olete kutsutud meie Promed palsami näitus-müügile, mis toimub:Ainult 12. septembril TartusVanemuise Kontserdimaja, Vanemuise 6, kl 10-11Ainult 13. septembril PärnusPärnu Kontserdimaja, Aida 4, kl 12-13Soovitatud minimaalne kuur on kaks purki.Ühe purgi hind on 13 eurot.Konsultatsioonid kasutamise kohta ning tellimused(372) 651 7722, (372) 5594 4662 www.api to.netMüügil on ka Altai palsam Desyatisil hinnaga 15 eur.reklaamtekstKuidas ALMAG aitab artrooside ja artriitide korral?Jooksvate impulssmagnetväljade mõjul taandub haigeliigese piirkonnas põletikuline protsess, valu nõrgeneb ningtõuseb veresoonte seinte läbilaskevõime, mis aitab kaasaturse alanemisele. Ainevahetuse normaliseerumine liigestümbritsevates kudedes ja haiges liigeses avaldavad liigesekõhrele regenereerivat toimet, parandades nõnda liigesefunktsioone ning aidates peatada haiguse arengut.Tänu neljale induktorrullile on liigeste ravi ALMAG-igaväga mugav. Kui on tarvis ravida õla-, küünar-, põlve- võihüppeliigest või käelabaliigeseid, siis asetatakse induktoridnagu mähis liigese ümber. Muude liigeste raviks võib sedakasutada ka muud moodi, näiteks õla- ja küünarliigese ravikssaab induktorite ahela paigutada piki jäset, kattes mõlemadliigesed.Ühe ravikuuri jooksul (18 päeva) tohib ravida kuni kahtliigest. Ravikuuri järel tuleb teha 10-päevane vaheaeg jaalles siis jätkata teiste liigeste ravi.ALMAG mitte lihtsalt ei leevenda ajutiselt valu, vaidavaldab toimet haiguse algsele põhjusele – mõjutab haigeidrakke ja kudesid. ALMAG-i kasutamine koos ravimitegatugevdab ravimite toimet, lubades saavutada nõutavatefekti ravimite kogust suurendamata.ALMAG on ainus vahend haige seisundi leevendamiseks,muutes selle talutavaks ja isegi enam-vähem väljakannatatavakskroonilise haiguse korral.Prostatiidi füsioteraapia võimalusedraat mõjub koos füüsikalise faktoriga: selles on ühendatudmagnetväli, soojus ja mikrovibratsioon. Selles on arvestatudmeditsiinilise ravi aspekte, kuid patsientidele vastu tullestegid insenerid aparaadi ka ohutumaks, mugavamaks jakättesaadavamaks.“Esmalt on aparaadil masseeriv funktsioon. See vägaefektiivne protseduur aitab tõsta eesnäärme lihaste toonust,kõrvaldada seiskunud nähtused ja vähendada alumistekuseteede ärritust. Soojuse mõju loetakse krooniliseprostatiidi ravimisel tunnustatud meetodiks. Soojus mõjubhästi vereringe paranemisele ja immuniteedi stimulatsioonile.Meditsiinitehnika areng on lubanud ravipraktikas kasutuselevõtta ka magnetravi. Magnetväljal on põletiku- japaistetusevastane ning valu vaigistav toime. See aitab kaasaraviainete jõudmisele eesnäärme kudedesse ja kiirendabpõletikuliste produktide organismist väljumist.ELAMED TUTVUSTAB SEADMEIDTEIE TERVISE JAOKS.NÄITUSMÜÜGID TOIMUVAD TALLINNAS,TARTUS JA PÄRNUS.Tallinnas 12.–13. septembrilkella 10–13 ja 16–18Tartus 14. septembril kella 12–17Pärnus 15. septembril kella 11–15Tervise Kaupluses Rüütli 37Palume eelnevalt registreerida ja info telefonidel622 5855, 5335 8002Meie aparaate saab ostaTallinnas Ülikooli Apteegist Kaubamajas jaKristiine keskusesning Merimetsa TervisekeskuseApothekastTartus Ülikooli Apteegist Küüni 5bPärnus Tervise Kauplusest Rüütli 37Perekond Tatjana ja Hugo OjapTatjana Ojap: Mina tegin läbi ravikuuri vasakule jalaleaparaadiga ALMAG-01.Ma olen 67-aastane. Ühel hetkel hakkas mu põlv tõsiseltvalutama ja jalga lõid krambid. Magada ei saanudenam üldse, päeval väsis aga selg ära. Ma töötan õpetajananing kuigi tööpinge ei ole suur, andsid valud pidevalttunda. Tahaksin siiski kaua aktiivselt elada ja olla kasulik,kuna armastan oma tööd väga. Tegin arsti ettekirjutusejärgi läbi kuuri ALMAG-iga. Asetasin selle ümber põlve jasäärel piki lihast. Nagu arst oli hoiatanud, muutusid valudesialgu ägedamaks. Peagi tõmbusid need aga tagasi japraegu ei ole enam probleeme. Ma olen tulemusega vägarahul. Nüüd puhkan 20 päeva ning siis võtan ette selja.Sain arsti käest ka kaela ja nimmepiirkonna ostekondroosiuue ravikuuri juhise.Minu abikaasa, kes on 71-aastane, teeb aga eesnäärmeravi MAVIT-iga. Ka temal esialgu haigus ägenes, takannatas selle samuti ära ja praegu tunneb end tunduvaltparemini. Nüüd magab ta öösiti hästi ja käib tualetiskiharvem. Urineerimisel on samuti valud vaibunud. Suuraitäh dr Beltsikovile, kes toetas mehe otsust ravida endMAVIT-iga!Nüüd valmistume suurema kindlustundega juba teiseksravikuuriks. Mehel oli see probleem pikaaegne, valuoli tema elu osa. Mõtlesime, et miski ei aita, kuid tulebvälja, et ei tasu käega lüüa! Ainuke, mida kahetseme, onsee, et ei teadnud sellistest aparaatidest-abilistest jubavarem.Aitäh, et andsite meile kindluse tuleviku ees!Empatrax OÜNõustamine, tellimine:tel 5560 5125, faks 711 2883,e-post info@invaabi.eeE-pood: www.invaabi.eeKAGUREIS ootab teid elamusterohkele sügisreisile!UUS!TALUTUUR 20.-22.09.2012.Kolmepäevase reisi jooksul külastame: Mooste Linakoda, Asuva õunaaeda, Krimmi talu,Sepa talu, Süvahavva Loodustalu, XV Suurt Paunvere Väljanäitust ja Laata Palamusel.HIND 130 € sisaldab: 2 ööd Pesa hotellis, toitlustamine 3 korda päevas (sh pidulik õhtuöökmuusika ja lauluga), mugavat bussi, reisisaatjat, laadapiletit, giidi, sauna ja ujumist.Reisid algavad ja lõpevad Tallinnas.Reisikavad leiad internetist www.kagureis.eeE, T, N, R 9–17, K 9–19, L 10–13Tartu mnt 32,10115 TallinnTel 600 0666• Ortopeedilised tugisidemed(ortoosid, korsetid)• Songavööd/bandaažid• Ravisukatooted• Valmislahased (sõrme, käe, jala)• Silikoonist ortopeedilisedabivahendid•Ortopeedilised jalanõud, tallatoed•Välised rinnaproteesid• Taastusravivahendid• NahahooldusvahendidInva- ja liikumisabivahendidJätkub Tallinna elanikeleIsikliku Abivahendi Kaardigamüük soodustatud tingimustelToodete müükka LiisijärelmaksugaTellimine ja müük: Kagureis OÜ, Tallinna büroo Rävala 8- 613Tel. 646 3116, 5347 4957, e-post maia@kagureis.eeTERVISE JA ÕNNE JOOGASWAMI JYOTIRMAYA (vaimne õpetaja Indiast) juhendamiselESMASPÄEVAL, 17.SEPTEMBRIL 2012J.Tõnissoni 1, Tartukell 18:30-20:30Kaasa võtta(jooga) mattEesti Üliõpilaste Seltsi majasPileti hind 2.50 eurInfo: 56572606 info@artofliving.eeAndroloog V. Vihljaev: „Rjazani riiklik meditsiiniinstituuton välja töötanud unikaalse füsioteraapiaaparaadi MAVIT.See on mõeldud kroonilise prostatiidi kompleksraviks. Apa-Kasutamisel on vastunäidustused. Lugegetähelepanelikult kasutusjuhendit. Konsulteerige arstivõi spetsialistiga.Meie kontaktandmed: Elamed Medical OÜPaldiski mnt 68A, kab. 251, 10617 TallinnTel 622 5855, 5335 8002www.elamedmedical.eu


14 kuulutused Reede, 7. september 2012Kuuluta Linnalehes: kuulutus@linnaleht.ee, tel 614 4104, kuulutus.linnaleht.eeReede, 7. september 2012 vaba aeg 15TARTUMÜÜK■ Männikooremultš. Tel 5197 8500■ Tartus müüa küttepuid koos veoga.Tel 514 8309■ Kuivad kütteklotsid, puidubrikett,kaminapuud. Tel 5197 8500■ Küttepuud (40, 50 cm), tooreslepp 30 €/rm. Tel 5190 9381■ Laias valikus kuivi küttepuid.Koorem 3–12 rm. Tel 5667 5750■ Jõgeval 2-toaline mug. remontivajav korter, hind 4600 €. Tel 55654364■ Müüa küttepuid (must lepp 50,40, 30 cm), koos kohaletoomisga. Tel524 7610Küttepuudel kevadhinnad!OÜ Sakkose müüb lõhutudkase ja lepa küttepuud:kask al 27 €/m³, lepp al 23 €/m³Tartu ja Elva piires transport TASUTA!Tel 5664 0228Hinnad kehtivad kuni 31.12.2012Müüa pidevalt välis- ja sisevoodrilaudu,sügavimmutatud välisvoodri-,terrassi- ja põrandalaudu.Voodrilaudade tööstuslik värvimine.Vajadusel transport.Tel 56 640 228Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud40 l võrkkottides, transport tasuta.Tel 52 38 503, 4 333 130Pakitud kvaliteetne puidubrikett(10 ja 30 kg), täiskuivad männipuuklotsidalusel ja võrgus, kuivadkaminapuud (lepp ja kask, 40 l),kvaliteetsed küttegraanulid (20 kg).Transport linna piires tasuta. Küsige lisa.Viljandi mnt 48a, TartuTellimine tel 7 407 547, 5 189 046Sauga vald, Kilksama küla, PärnumaaTellimine tel 4 490 099, 53 482 098www.kuttekeskus.eePUIDUPOODTerrassilaudVoodrilaudVärvimisteenusLiistudSaunamaterjalTartu, Turu 37Tel 515 5322www.kantpuu.eeAT Kantpuu OÜFassaadidesoojustamine51 34 409 www.soojest.ee■ Müüa toitukartulit Finka (0,25 €/kg), söögipeeti ning porgandit. Üle30 kg ostu korral kojuvedu Tartu piirestasuta. Tel 507 9686■ Müüa kõrvitsaid. Tel 524 2892OST■ Ostan vanaaegseid, raamatuid,postkaarte, paberrahasid, münte,nõusid, maale, ikoone, medaleid, hõbedat,mööblit, märke. Tel 58299810■ Ostan raamatuid. Tel 734 1901KINNISVARA MÜÜKKorterid, majad, majaosadTartus ja maakonnas.Aitame kinnisvara müümiselja üürniku leidmisel.Tel 742 0656, 511 5949www.robinsonkv.ee■ Müüa Tabiveres 4-toaline korterkoos garaažiga. Otse omanikult. Tel511 2694 MatiKINNISVARA OST■ SOOVIN OSTA OTSE OMANIKULTKORTERI TARTUS. TEL 5800 4800PAKUN TÖÖDMeie aitame teil kinnisvara müüa võiüürile anda kiiresti ja kasumlikultTasuta konsultatsioonTel 730 0151, 527 5580Võru 54, TartuAntiigiäri Saurus ostab antiiki, väärismetalleja vanavara (maalid, lauahõbe, ehted, mündid,ordenid, portselan, postkaardid).Ehete parandamine ja valmistamine,prilliraamide ja kellade parandamine.Küütri 2. Tel 7 423 335, 50 52 148Pallaslaste jt Eesti kunstnikemaalide, graafika, skulptuurideost ja hindamine.Ostame ka vanaaegset mööblit,lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.Raha kohe! Tel 55 46 341■ Kiirabitehnikule või parameedikule.Tel 5805 5404■ Tartu lasteaed Poku vajab peakokkaja 0,5 koormusega muusikaõpetajat.Avaldus ja CV saata 16. septembriksmeiliaadressile evelin.laugus@raad.tartu.eevõi aadressileAnne 69, 50704 Tartu. Tel 746 1478■ MÜÜJALE ÖKOPOODI. Saada endaCV ja pilt: helena@mahepood.netTEENUS■ VEO- JA KOLIMISTEENUS.Tel 501 5312■ Korstnapitside ja katuste ehitus.Tel 555 79399■ Pottsepateenus. Tel 5348 9637■ Laenud. OÜ Kredinaator. Tel 5164024Kliendikaardigaja ISIC-kaardiga –5%LÕPPSUMMAST!PrinteritetahmakassettidetäitmineSõiduauto0,55 €/kmTel 734 3420 : : GSM 5162038www.tonerex.ee : : Ilmatsalu 1, TartuKAARDID ENNUSTAVADtel 900 1727. 24 h.H 1,09 €/min. www.ennustus.eePrinterid, koopiamasinadToonerid, tindid, paberidKiire kassettide täitmineE–R 9–17, Raekoja plats 13, TartuTel 7 441 100, www.futari.eePandimaja Tartus KUU 41Tel 34 3432, 505 0871E–R 9–20, L 10–18, P 11–16www.incassor24.eeKiirlaenud pandi vastuPantvara müükLaenud kinnisvara tagatiselPANDIMAJAV.E.M.M.T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletudTartu,Kalevi10-17,tel 7 340 083ALEKSANDRI PANDIMAJAAsume kesklinnasAleksandri 1, TartuE–R 10–18, lõuna 13.30–14Tel 7 477 009SOODSAIM AUTOREMONT JAREHVIVAHETUS TARTUSNÄITUSE 27. TEL 5620 3199,WWW.SAMAUTOREMONT.EEKÕIK MATUSE-TEENUSED• KÜLMKAMBER• KABEL• TRANSPORT 24 h(ka välisriikidest)avatud E–L 10–16Jaama 122tel 7 487 108 (24 h)info tel 50 79 810KARLOVA, TÄHE 18, TEL 7 344 035E–R 10–18, lõuna 14–15, L 10–14ANNELINN 1,E–R 10–18, L 10–14, PIKK 82, TEL 7 405 636ANNELINN 2,E–R 10–19, L 10–14, KALDA TEE 30, TEL 7 404 112Tartu, Sõbra 56tel 7 336 641■ Pottsepatööd, materjalid, ahjude,pliitide ja küttekollete remont, ahjukestad.Tel 502 5424■ Elektritööd. Tel 5684 7007■ Ostame ja viime ära vanametalli.Tel 5612 5006■ Pottsepatööd ja materjalid. Remonditöödkiirkorras. Konsultatsioonid.Tel 503 2665■ Ennustus. Tel 900 2202 (1 €/min)■ Pressin õunamahla. Tel 54638051■ Raamatupidamine – LemmarixOÜ (OÜ, KÜ, FIE). Tel 776 8644, 55541869■ Elektritööd. Tel 5680 7666EHITUS/REMONT■ Erinevad ehitus- ja remondiööd,vannitubade ehitus. Tel 5647 3060■ Ehitus ja remont. Tel 5858 6953KOOLITUSTASUTA INFOTELEFON 800 2424KIIRE LAENUOTSUSTrimo Investments – laenud tagatisega ja ilmaTegemist on finantsteenuse reklaamiga. Tutvu tingimustega jakonsulteeri tasuta tel 800 2424. Krediidi kulukuse määra näide:5000 € / 60 kuud 47%.Turu 14, Zeppelini KaubanduskeskusUUS 13C-64 · Tel 740 3355DTK Hambaravi OÜHammaste ravi, proteesimine,igemeravi, kirurgiaKehtivad riiklikud soodustusedwww.dtk.ee•Euroopa keelte kursusedlastele ja täiskasvanutele•Kirjalikud ja suulised tõlked•KeeleõpperaamatudTuru 9, Tartutel 734 4990www.dialoog.ee■ ADR; ametikoolitused; A-, B-, C-,CE-kat. Info: www.sõiduõppe.ee,tel 507 8230ÄRITEENUSTUPSIKU LASTEHOID ANNELINNASOOTAB LAPSI VANUSES1,5–6 AASTAT. PROOVIPÄEV TASUTA.MÕISAVAHE 21. TEL 5666 0917,WWW.TUPSIK.EEPÄRNUMÜÜKOSTBEEBIRIIETE MÜÜK TOOTMISEST.WWW.POOD.BEEBIKAUBAD.EE.TI&TI ÕMBLUS O Ü,PÄRNU, LENNUKI 11.TEL 5660 1410■ OSTAN VANAVARA – MÖÖBLIT,RAAMATUID, MÄRKE, MÜNTE JNE.TEL 552 2347■ Ostan raamatuid. Tel 734 1901KINNISVARA OST■ Soovin osta otse omanikult korteriTallinnas. Tel 5800 4800TEENUS■ KAARDID ENNUSTAVAD. Tel 9001727, 24 h. H 1,09 €/min, www.ennustus.ee■ KOLIMINE, TÖÖMEHED! Tel 56226895 Enn (Pärnu)Gabro MatusebürooAvatud E–R kl 8–16, L kl 9–14Tel 7 423 707, 50 18 186,Oa 42, Tartu-KIRSTUD-KIVITÖÖD-TRANSPORT-MATUSETARBEDUued korstnad jakorstnapitsid56 618 418Laarmann kraanadKraanad, upitajad, ja hüdrotõstuk haagisega.Tel 5552 0847 • www.laarmann.eeOSTAME KINNISVARA!RAHA KOHE KÄTTE!Tel 520 6055Turu 5Tartu B-kategooria koolituse kursusTel 733 3720Linna soodsaimad hinnad!info@riiamaekool.ee • www.riiamaekool.eePaljude arvates parimINFO JA KONTAKTTallinna Mustamäe TervisekauplusJ. Sütiste tee 19A, TallinnTel/faks 6 777 808Avatud E-R 9-17Uus apteek, Pikk 62Avatud juba kell 7.30!Tel 7 406 396, E–R 7.30–19,L–P ja pühadel 9–17Raatuse apteek, Raatuse 20,tel 7 384 364, E–R 9–20, L 9–18Vaksali apteek, Vaksali 17,tel 7 301 275, E–N 8–18, R 8–17Haruapteek Maarjamõisas,Puusepa 8, tel 7 318 305,E–R 8–18, L 9–15Haruapteek Nõos, Oja 12,tel 7 455 655, E–R 10–19,L 10–12, P 12–14www.gadox.eeIndividuaalselt valmistatavad proteesid ja tallatoedKaelatoed, randmetoed,sõrmelahased, välised rinnaproteesidja spets rinnahoidjad, seljakorsetid,songavööd, põlve- jahüppeliigeseortoosid, ravisukatooted,laste ortopeedilised jalatsid,sportteibid ja külmaaerosoolid,liikumisabivahendid (kepid, kargud),invaabivahendid (potitoolid, tualetipotikõrgendused, vanniistmed jne)Tallinna Merimetsa TervisekauplusPaldiski mnt 68, Tallinn (Tallinna Merimetsa Tervisekeskuses)Tel 6 405 505Avatud E-R 9-17AS Toode Tartu esindusRingtee 43F, Tartu 50105tel: 736 2813faks: 736 2202e-mail: yllar@toode.eeWWW.TOODE.EETASUTA INFOTELEFON:800 7000PANEKS UUE KATUSE?TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI.MEIE TURULT EI KAOGARANTEERIMEVÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖDTERE TULEMASTTEHNOÜLEVAATUSELEA-Ülevaatus Lõunakeskuse punktAadress: Ringtee 75, 50705 TartuLahtioleku ajad: E-R 9.00-19.00; L 10.00-18.00Telefon: +372 735 5080A-Ülevaatus Jaama punktAadress: Jaama 161, 50705 TartuLahtioleku ajad: E-R 8.00-20.00; L 9.00-15.00Telefon: +372 740 7010A-Ülevaatus Tähe punktAadress: Tähe 106c, 51013 TartuLahtioleku ajad: E-R 8.00-20.00; L 9.00-15.00Telefon: +372 736 6002Äsja 100-aastaseks saanud, kuidendiselt nooruslik Tartu AkadeemilineMeeskoor ootab uusi ja ka endiseidlaulumehi oma auväärsesseseltskonda. Lauljaid võetakse vastuseptembrikuu jooksul esmaspäeviti janeljapäeviti algusega kell 18.30Õpetajate Seminari aulas (Salme 1A).Lisainfot vaata www.tam.euwww.a-ulevaatus.eeLISA KUULUTUSLINNALEHTEKUULUTUS.LINNALEHT.EEKui omad nutitelefoni,siis parim viis Õhtuleheuudiste lugemiseks onapp.ohtuleht.eeDraama vaim onvallutanud TartuAda Maltsevaada.maltseva@linnaleht.eeTartu oleks Draama festivalitakuidagi vale, tõdebürituse üks korraldajatestKatrin Maimik.Selle nädala lõpuni kestavadTartus Eesti teatri festivalDraama ja Balti teatri festival.Tänavu on Draama eriline sellepoolest, et fookuses on näitleja.„Festivali kuraator AnuLamp, kes on ju ka ise näitleja,on väga palju ära teinud, näitekskutsunud näitlejaid festivalileaktsioonides osalema.Ning näitlejal on näitlejat kutsudaalati lihtsam. Ikka au asika,” märkis Maimik ning tõdes,et senimaani on festival vägapõnevalt möödunud. „Näitlejadastuvad õhtustel aktsioonidelüles vabatahtlikult ja omalviisil. Mõni etteaste kestab viisminutit, mõni pool tundi. Kõigeson vabad käed. Ja üllatusijagub,” ütles ta. Täna õhtulnäeb Veiko Tubinat, Tõnu Tepanditja Garmen Taborit.Ka menukaid lavastusi onMaimiku sõnul olnud omajagu.Ta tõi välja Uku Uusbergi „Kuniinglid sekkuvad”, Elmo Nüganeni„Maailmale nähtamatud pisarad”ja „Aeg ja perekondConway”, Kerttu Moppeli „LilledAlgernonile” ja Rainer Sarneti„Lillede keele”. Viimast mängitakselausa kolm korda. „Minulejättis kustumatu mulje Athenakeskuses mängitud PaavoPiigi „Diiva”,” mille peaosas oliväga hea laulja ja näitleja AnnaliisaPillak. Tõeliselt vaimukas janaerutav teater,” märkis ta.Üritus, mida oodatakseLisaks on linnas, etenduspaikadesja festivali klubis tundafestivali vaimsust. „Püsipublikon täiesti olemas, selle moodustavadtudengid, teatritöötajadja igas vanuses teatrisõbrad.Kuna festival toimub sel aastalBilleneeve näitabEndla teatrikohvikusoma loodusmaaleEndla teatrikohvikus on vaatamiseksüleval Billeneeve õlimaalidenäitus „Loodusvaated”.BilleneeveKunstnik iseloomustab väljapanekutsedamoodi: „Ma sõidan alati lammastekaudu. Isegi kui on öö. Mul on see teadmine,et nad on seal. Küngastele laialipillutatud. Maastikul ringi liikuvad loomadteevadki selle ilusaks. Pigem isegikarjad. Kitsede puhul on kari juba kuusseitseisendit. Enamjaolt näeb neid kahe-kolmekaupa. Rebased liduvad üldseuhkes üksinduses. Põtru näeb harva– jälle üks isend korraga, harva kolm.Seega on Eestis metsloomadega kehvasti,nad ei kaunista loodust. Küll teevadseda koduloomad ehk siis teadlikulttoodetud ning kokku pressitud karjad,näiteks lambakarjad, lehmakarjad. Fantastiliseltilus. Siin pole kahjuks loodusesliikuvat ilu ehk suuri pühvlikarju või40 kilomeetrit tunnis jooksvaid ninasarvikuid.”Peale Billeneeve maalide näeb Endlasammassaali galeriis Aleks Kase akvarelle.Näitused on avatud 29. septembrini.LinnalehtGrimmide maailm seotakse tänapäevagaTartu linnaraamatukogu (Kompanii 3/5)saalis näeb 15. septembrini interaktiivsetnäitust „Muinasjutumaailmad”. Näitusegatähistab Goethe Instituut 200aasta möödumist esimese vendadeGrimmide muinasjutukogumiku ilmumisest.Instituut pani selle ümmargusesünnipäeva auks kokku rändnäituse,milles on loodud seosed Grimmide muinasjuttudeja tänapäeva kultuuri vahel.Nii on näiteks kõrvutatud muinasjuttu„Lumeeit” ja näitlejanna Angelina Joliedning tegelasi „Lumivalgekesest” ja Sauronittriloogiast „Sõrmuste isand”. LLTänavuse Draama festivali kuraator Anu Lamp on teinud ära suuretöö, kutsudes tuntud näitlejad festivali aktsioonides kaasa lööma.juba üheksandat korda, siis onsellest saanud hea üritus, midateatritegijad ja publik pikisilmiootavad,” sõnas Maimik ning lisas:„Tartu ilma Draama festivalitaoleks kuidagi vale.”Svetlana Zaitseva (Õhtuleht)Autoportreed jaAdo Lille maalidPärnu Uue KunstiMuuseumisPärnu Uue KunstiMuuseumis avatieile rahvusvahelineautoportreedenäitus „Ma tunnenend paremini”.Muuseumi teatelsaabus rühmRootsi kunstnikkehilissuvisesse Pärnusse,et Eestikunstisõpradelemuhedate enesevaatlustetulemusiesitleda. Kas meaga tunneme ikkaend ise kõige paremini,küsib näituseAldo Luud (Õhtuleht)Järgmisel aastal täitub festivalil10 aastat. Kes on järgminekuraator, selgub juba hommeõhtul, kui Balti teatri festivaližürii teeb teatavaks festivalivõitjad.chaplin.eeDanka Jaworska„Naised nagu mina”kuraator, mitu aastakümmet Rootsis elanudtšiili naiskunstnik Ana María Lorenzen. Temaarvates on autoportree kokkupõrge kahemaailma – välispidise kesta ja põneva sisuvahel. Mõneti on see kõige suurem väljakutse,mida kunstnik saab endale esitada. Seetähendab enda jälgimist, süüvides tõelisseminasse. Näidatavaid autoportreid võib iseloomustadakui vaimuka enesevaatluse kaja.Lisaks avati muuseumis eile Ado Lillemaalide näitus. Kunstnik eksponeerib viimaseseitsme aasta loomingut. Välja on pandud16 suureformaadilist üksik- ja paarisaktidekompositsiooni. Mõlemad näitused jäävadavatuks 7. oktoobrini. LL


16 sport Reede, 7. september 2012Reede, 7. september 2012 sport 17Tanel Kangert võitis mullu Tartu rattaralli.Kangerti asemelnäeb rattamaratonilItaalia proffiKuigi Eesti tippratturid TanelKangert ja Rein Taaramäe jäävad16. septembril toimuvast15. Tartu rattamaratonist eemale,saab Lõuna-Eesti maastikelnäha siiski Itaalia tipprattureid.Nii on stardis itaallaneGianpaolo Cheula (Team TorrevillaStihl KTM Bike), kes nimetatimullu Utah’ rattatuuril kõigeagressiivsemaks ratturiks.Kahjuks ei tule oma võitukaitsma Tanel Kangert, kes osalebAstana meeskonna koosseisusmaailmameistrivõistlustelmeeskondlikus eraldistardis.Samal põhjusel jääb eemale kaAldo Luud (Õhtuleht)Rein Taaramäe, kes algseltplaanis maratonil osaleda.„Kui varem tuli nii mõnigitipprattur Eestisse Tartu rattamaratonileenne maailmameistrivõistlusijalga proovima,siis tänavune UCI programmimuudatusseosesmeeste meeskondlike maailmameistrivõistlustegaeraldistardistlanges kahjukstäpselt samale päevale, kuitoimub Tartu rattamaraton.Seepärast jäävad kõrvale kaEesti tippratturid,” sõnasvõistluste direktor IndrekKelk. LinnalehtDanila Ruusu: ka tipptegija saabrahvaspordiürituselt elamuseSEB 1. Tartu rulluisumaratonivõitja ja tänavuse maratonineljas mees DanilaRuusu tegeleb põhiala kõrvaltka mitme teise põnevaspordialaga ning osalebrahvaspordiüritusel harrastaja,mitte tippsportlasena.Rulluisutaja Danila Ruusu on tugev rulluisutamises, aga ta paneb end nädala pärast proovile kaTartu rattamaratonil.Ruusu sõnul on küll tippsportlasenarajal olla hoopis teinetunne kui rahvasportlasena,aga elamused on garanteeritudmõlemal juhul. „Kui lähen esimestekohtade eest võitlema,siis on võistluspinge kahtlematasuurem kui tavalisel maratonil.Kuid heale kohale jõudmisenauding on lihtsalt suurepärane!Samas toob esimeste kohtadepeale mängimine kaasa paljustrateegiamängu ja pettumusi,eriti siis, kui planeerimiselevaatamata ei õnnestu võistlusnii, nagu tahaks,” märgib ta.„Rahvaspordiüritustel agaon nautimise osa hoopis teistsugune.Sinna lähen koos sõpradega,peatun teeninduspunktis,räägin teistega juttu ja kulgenrahulikult endale sobivastempos.” Ruusu tunnistab, etvõistlusmoment on ka rahvaspordivõistlustel:„Minu jaokson maraton ikkagi võistlus, ükskõiksiis, millega parajasti on tegu.Kuna olen harjunud hea kohanimel võitlema ja pingutama,siis mõnikord on keerulinevõistlusmomenti ära kaotada.Ikka sõidan lõpus kogemata liigakiiresti ja eneselegi märkamatultlõpetan vaatamata stardinumbrileüle 3000 lõpuks esimesepooleteise tuhande sees.Tartu rattamaratoni aga plaaninminna läbinisti nautima –rada on huvitav ja ümberringinii palju toredaid inimesi, seeon ju lihtsalt fantastiline,” ütlebta entusiastlikult ja temahääles on kuulda puhast rõõmu.Danila Ruusu tegeleb tipptasemelrulluisutamisega, kuid kunatema meelest on trennidesVõrkpallimeister ei hakka Kreekat tegemaMati Hiis (Õhtuleht)Kristjan Rooskristjan.roos@linnaleht.eeKevadel Eesti meistriksja Schenkeri liiga võitjakstulnud, aga seejärel peasponsorPere Leiva kaotanudTartu võrkpalli esindusmeeskonnalon jätkuvaltkolmandik soovitavasteelarverahast puudu.„Hetkel midagi uut ei ole jaka lahendusi pole näha. Agajätkame linnaga suhtlemist jakatsume sponsoreid leida,”räägib klubi juhatuse esimeesAlari Jõesaar Linnalehele. Kuigiklubi juhid lootsid selgusemajja saada septembri alguseks,on praegu olukord ikkaveel segane.Mitte aga nii segane, et klubiei saaks jätkata. „Me ei olekoosseisult palju halvemad kuieelmisel aastal. Ja need, kes onklubi nimekirjas, ei pea palgapärast muretsema. Kreekat meKa algaval hooajal on Tartu võrkpallimeeskonna üks võtmemängijaid nurgaründaja Priit Luik.tegema ei hakka,” lubab Jõesaar.Nii on kindel näiteks lätlasestsidemängija Artis Caicsija Eesti koondise libero RaitRikbergi jätkamine. Meeskonnagatreenivad ka Priit Luik,Ats Horn, Kevin Soo ja TaaviNõmmistu.Juurde on tulnud noori jaambitsioonikaid mängijaideesotsas 19-aastaste RobertTähe ja Renee Teppaniga. Tar-tu esindusmeeskonnagatreenib ka mullu Küproselmänginud Eivo Žuravljov.Kas kogenud diagonaalründajajätkab Tartus, selgubpärast Pärnus peetavat turniiri.Mõistagi vajaks klubiveel mitut täiendust, kuiduusi mängijaid hakataksJõesaare sõnul otsima siis,kui rahaline kate olemas.Jõesaar tunnistab, et Tartumeeskond on võrkpallistiitli eest heidelnud ja teebseda ka edaspidi. „Võrkpalliliitlubab nimisponsori leidaka poole hooaja pealt. Senikuni meil peasponsorit eiole, saame meeskonnale nimekspanna kas või Tartuvõi Tartu võrkpalliklubi,”arutleb Jõesaar. Kuigi kaheksakuud on tema ja teisedklubi entusiastid helistanudläbi võimalikke sponsoreid,on ainsaks uueks toetajakssaanud Olly Katused.kõige tähtsam vaheldusrikkus,siis hindab ta kõrgelt ka rattasõituja suusatamist. „See, et inimeselon üks ala, kus ta hea on, eitähenda seda, et ta midagi muudproovida ei võiks. Minu jaoks ongiasja võlu see, et teist ala saablihtsalt, võistluspingeta nautida.Treenides tuleb säilitada mitmekesisus,sest rutiin on kõige suuremtrennimotivatsiooni tapja.Seetõttu ongi hea tegelda erinevatealadega, mida hooaeg võimaldab,ja veel parem on see, kuiigal alal püstitada endale jõukohaneeesmärk, mis motiveeribtreenima. Siin tuleb appi ka TartuNeliküritus. Näiteks eelmiselaastal esimest korda Tartu rattamaratonilosaledes oli mu eesmärkrada läbida, sel aastal agatahaks juba eelmise aasta tulemusegavähemalt võrdväärseltsõita. Ja eks ta nii olegi – ma lähenigal aastal jälle uute mõtetegastarti ja pole midagi teha,maraton on nakkav!”Vaja on pealehakkamistKaivo KroonDanila Ruusu on inimene,kes suhtub entusiastlikult kõigesse,mida ta ette võtab, ja soovitabseda ka teistele: „PeabkiTartuspeetaksespordi- jatantsupäevaLaupäeval kella 12–16 korraldatakseA. Le Coqi spordimajas(Ihaste tee 7) Tartu 1. spordi- jatantsupäev, kus saab vaadataspordi- ja tantsuklubide etteasteidja näidistreeninguid, võisteldaja mängida ning osaledaõnneloosis. Päev algab Tartuülikooli õppejõu ja treeneriMehis Viru loenguga, kuidasleida endale või lapsele sobivspordiala. Kella 12–14 tutvustavadend spordiklubid ja kella14–16 saab vaadata tantsuklubideetteasteid. Peale selle onavatud spordimaja kaks jõusaali,kus annavad nõu juhendajad.Lapsed saavad hüpata batuutidelning panna end proovilevõistlustel ja mängudes.Tasuta ürituse kohta saabtäpsemalt lugeda www.tartusport.ee.LLPane tähele■■7. september on viimanepäev, kui 15. Tarturattamaratonile saabsoodsamalt registreeruda.■■9. septembril toimubrattamaratoni tasutaühistreening.■■16. septembril toimubrattamaraton.eesmärgiks võtma rajale lihtsaltnautlema minna, sest enne eioska maratonist saadavat emotsiooniette kujutada, kui asitõesti läbi tehtud. Ja selleks eipea üldse tippsportlane olema– igaüks, kes asjasse entusiastlikultsuhtub, on võimeline karaja läbima. Seda enam, et rattamaratonilsaab valida 89 ja 40kilomeetri pikkuse distantsi vahel.Ega ma isegi ju sel alal tipppole, aga ega muud peale pealehakkamisepolegi ju vaja. Jarattata võib ka sõit keeruliseksosutuda,” lisab ta naljatledes.Aga mis saab pärast rattamaratoni,kas rulluisutajat võib kohataka 42. Tartu maratoni rajal17. veebruaril? „Ära iial ütle iial,võib-olla kohtumegi legendaarsesuusamaratoni rajal!”Greete KempelKlubi Tartu MaratonEesti spordi suur nädalalõppVutikoondis hakkab jällesuurt mängu mängimaPole kahtlust, et tänaõhtul kell 21 Lillekülastaadionil MM-i valiksarjaavamängus Rumeeniagakohtuv Eestijalgpallikoondis ontaas valmis kaasa rääkimasuures mängus.Peatreener Tarmo Rüütlija meeskond eesotsas KonstantinVassiljeviga tahavadfännidele tõestada, et mullusügisel EM-i finaalturniiriplay-off’i jõudmine polnudjuhus. Mõistagi on koondis-VõrkpallikoondisalustabvalikmängeKahel korral järjest võrkpalliEM-i finaalturniirile jõudnudEesti meeste võrkpallikoondisloodab ajalugu korrata, alustadestäna Belgias EM-i valikmänge.Täna kell 20.30 kohtubEesti Belgiaga, hommekell 20.30 Iisraeliga ja pühapäevalkell 18.30 Belgiaga.Turniiri teine ring peetakse14.–16. septembrini Kalevispordihallis. Kodus mängibEesti 14. septembril Iisraeliga,15. septembril Belgiaga ja 16.septembril Hollandiga.Eesti jalgpallikoondisevõtmemängijaon KonstantinVassiljev.lastel hästi meeles ka valuskaotus Iirimaale. Taas on käestõestamise aeg!Et Eesti alistas augustis Vassiljevifantastilisest karistuslöögistsõprusmängus tugevaPoola 1:0, näitab, et meestevorm on päris hea.Teisalt ei tule ükski vastane,ka Eestiga ühes valikgrupisolev Holland Eestit siia mütsigalööma. Sest Eesti koondiseston saanud Euroopa kõva keskmik,kes heal päeval võib hammustadakeda iganes. Maailmaedetabelis 57. kohal olev Rumeeniaon Eestile (FIFA tabeli55. koht) algatuseks just paraspähkel pureda, et seejärel teisipäevaljuba Türgile säru teha.Ootused on kõrged, ja põhjendatult!Kristjan RoosEesti vs. Serbia korvpallisEM-i valikmänge hästi alustanud, kuid seejärel kodus Iisraelileja võõrsil Montenegrole alla jäänud Eesti meeste korvpallikoondiskohtub laupäeval kell 20 Rocca al Mare suurhallisEuroopa ühe tippmeeskonna Serbiaga. Eesti vastaspole ei keegi muu kui Euroliigas tegusid tegev MilošTeodosić ja kevadel Piraeuse Olympiacose Euroliiga võiduletüürinud treener Dušan Ivković.Kanter jahibTeemantliiga võituTänu õhtul Brüsselis toimuvakergejõustiku Teemantliiga finaaletapieel on Gerd Kanterkettaheites 11 punktiga esikohal.Kanterile järgnevad kuuepunktiga Ehsan Haddadi ja viispunkti kogunud Virgilijus Alekna.Brüsselis mängitakse väljatopeltpunktid.Rekordarv jooksjaidPühapäeval toimuvad TallinnasBaltimaade suurim rahvaspordiüritusSEB Tallinna maratonja Sügisjooks. Suurüritusele onregistreerunud ligi 18 000 inimestkokku 36 riigist, neistenam kui 1700 läheb läbimamaratoni distantsi. Mullu osalesTallinna maratonil kokku17 890 jooksjat ja kepikõndijat.Pank ei anna laenu?Meie anname!Küsi paremat pakkumist meilt!681 4610 565 8582info@hypoteeklaen.eewww.hypoteeklaen.eeViktoria KeeltestuudioÕpetatavad keeledalgajatele ja edasijõudnutele(A1–C2)Tammsaare tee 147TÄISKASVANUTE KOOLITUSKESKUSESjätkub dokumentide vastuvõtt rakenduskõrghariduse erialadele:TURUNDUS (3,5 a)RAAMATUPIDAMINE (3 a)PERSONALITÖÖ (3 a)‘ Tasuline, õhtune õpe.‘ Sisseastumiseksameid ei ole.‘ Õppetöö algab 1. oktoobril.Eesti keelSoome keelVene keelInglise keelSaksa keelPrantsuse keelRootsi keelAhtri 6, TallinnTel 523 7817viktoria@viktoriakeeltestuudio.eewww.viktoriakeeltestuudio.eeTäpsem info tel 653 6403koolituskeskus@tmk.edu.eewww.tmk.edu.ee


18 vaba aeg Reede, 7. september 2012Reede, 7. september 2012 vaba aeg 19viimane veerghooaja peatoetajawww.concert.eeLaupäeval, 8. septembril kell 15Eesti Rahvusraamatukogu kontserdisaalispidulik kontsertülemaailmse vanavanematepäeva tähistamiseksEsinevadmeesansambel Viisitiim Järvakandistansambel Mati Duoansambel CatenaRae kultuurikeskuserahvatantsurühm Sukad ja TagiKontserdi korraldab Tallinna Vanavanemate LiitSissepäästasuta!Marilyn Jurmanei usu, et sportlasteloleks uisusaates eelisKristjan Rooskristjan.roos@linnaleht.eeNäitleja ja Mantra Goralaulja Marilyn Jurman onüks kaheksast Eesti kuulsusest,kes alustab oktoobrisvõistlust Kanal 2 saatesarjas„Tähed jääl”.Jurman tunnistab, et eimõelnud kaua, kui talle tehtipakkumine saates osaleda. Missellest, et uisud oli ta alla saanudvaid lapsena ja sellega temauisutamiskogemus ongi senimaanipiirdunud. Praegusekson Jurmanil aga juba kaks nädalatuisutrenne seljataga jaesimene mulje on vaid hea.„Senised trennid on läinud rahuldavalt,paneks endale hindekskolme. Raske on just tehnilinepool, mitte jääl püsimine,”võtab Jurman seni tehtukokku ning kiidab ühtlasi omauisupartnerit Aleksei Trohlevit:„Ta on väga hea õpetaja.”Peale Jurmani asuvad Eestistaaridest koos partneritega uisutamaendine suusaäss KristinaŠmigun-Vähi, epeevehklejaNikolai Novosjolov, endinemiss Liis Tappo-Treial, lauljaPearu Paulus, muusik Emil Rutiku,laulja Grete Klein ja võistlustantsijaMairold Millert. Ehksiis kaheksa osaleja hulgas ontippsportlane Novosjolov, en-Kas teadsid?Teet Malsroos (Õhtuleht)Kui sportlased saavad uisusaates ehk maksmapanna oma hea vormi, siis näitleja Marilyn Jurmanitrumbiks võib olla artistlikkus.■■Heategevuslikus otsesaates „Tähed jääl”aidatakse koguda raha Tallinna lastehaiglauue reanimobiili ostuks.■ ■„Tähed jääl” (originaalformaat „Dancingon Ice”, ITV Studios) on ülipopulaarnesaateformaat. Lisaks saate sünnimaaleSuurbritanniale uisutavad kuulsusedVenemaal, Saksamaal, Austraalias, Türgis,Norras jpt riikides.dine tippsportlane Šmigun-Vähi ja tantsutreenerMillert. Lisaks jäähokiga tegelnud Paulus jaRutiku. Kas sportlastel võib ehk teiste ees eelisolla? „Praegu ei saa kindlasti veel favoriitidesträäkida ja ma arvan, et otsest eelist sportlastelei ole,” näeb Jurman endalgi häid võimalusiuisu saates kõrgele kohale jõuda.ETV2 näitabkinoklassikatSügiseses ETV2 kavas on palju uut: alustataksemaailma kinoklassika näitamist, näeb mitutdraamasarja, mis põhinevad Venemaa ajalool,ja jooksma hakkab sari „Troonide mäng”.Maailma kinoklassika austajad saavad sellestkuust alates näha Ingmar Bergmani filme,seejärel valikut Ameerika ja Euroopa linateostest.Eetrisse jõuavad „Sügissonaat”, „Maasikavälu”ja „Seitsmes pitser”. Muu hea hulgason ootel maailma üks mõjukamaid filme, OrsonWellesi „Kodanik Kane”. Kinoklassika onkavas esmaspäeviti kell 22.25, kohe pärastkultuurisaadet „Jüri Üdi klubi”. LLLuuletajadmöllavad R2-sAlates 15. septembrist saab Raadio 2-s kuulataühiskonnakriitilist luulesaadet „Kuri karjas”,mida juhivad Kaur Kender ja Olavi Ruitlane.Saates võetakse nädala tähtsamad sündmusedläbi luule vormis, külas käivad tuntud sõnasepadja luuletajad. Saadet tehakse nii luuleaustajaile kui ka neile, kes ekslikult arvavad,et poeesia on igav ja unelev kunst. „Kurikarjas” on eetris laupäeviti kell 17.Reedesesse kavasse tuleb aga juurde „KalendeR2”,kus tehakse põhjalik ülevaade nädalavahetuseja järgmise nädala sündmustest.Kontserdid, klubid, näitused, kino, teater– kogu vajalik teave tuleb nüüd R2 eetristkindlal ajal, reedeti kella 17–20. LLTäna näeb „Vasakujala reede” kordustTäna näeb TV3-s filmi „Vasaku jala reede” kordust.TV3 palub filmi pühapäevase teleesitluseajal tekkinud tehniliste probleemidepärast vabandust ja kordab filmi täna kell22.30. „Vasaku jala reede” on muusika ja mustahuumoriga täidetud kriminaalfilm, mille lavastasidAndres Kõpper ja Arun Tamm. LLdilaila@linnaleht.eeEnesekaitsevahenditestMu sõbrants kurdab, et ta mehel pole tavastu huvi. „Alati pean mina kõike alustamaja domineerima! Ja ühel korral kümnest võtabta heal juhul vedu. Ma lihtsalt ei tea, midateha. Mis sa arvad, äkki on tal armuke?”Tõepoolest, kui mees 90 protsendil juhtudestseksist ära ütleb, paistab küll midagi hullulahti olevat. Võib-olla on tal koguni omastsoost armuke, et ta naise vastu nii vähe huvitunneb?„No mida sa siis proovid? Ja kui tihti, paarkorda nädalas?”„Mis? No õige Eesti mees peaks ikka vähemaltkolm korda päevas oma naist rahuldadasuutma! Paar korda nädalas, tõesti? Oh savaeseke...”Hmm… Järgmisel korral sõbrantsi mehegakohtudes vaatan teda küll uue pilguga.Tüüp on igatahes jube leidlik, et üliinnukatnaist eemal hoida. Esiteks läheb ta alativara magama. Mu sõbrantsil on komme kesköönifilme vaadata, ent mees hakkab juba kella21 paiku demonstratiivselt haigutama jakurdab, et on surmväsinud. Lisaks on tal telefonisalvestatud magamise soundtrack,norskamise ja kogu kompotiga. Nii et kui nainereklaamipausi ajal suuna magamistoapoole võtab, kuuleb ta juba ukse tagant norinatja lööb käega.Kui vanasti panid rüütlid lahingusseminnes oma neitsitele peale voorusevöö,siis mu sõbrantsi mees kasutab moodsamaidtrikke. Näiteks keerulise kinnisegapüksirihma või pidžaamapükse, milleleta topeltsõlme peale seob, et naine sedakeset ööd lahti harutada ei suudaks.Paar korda on mees aga sõbrantsilelahkelt enne und kuuma šokolaadi teinud.Tips jõuab neil päevil kella 11 paikutööle ja väidab, et jäi magama nagunott. Kas tõesti unerohi?Ahjaa, miks kannavad naised bodisid?Ikka selleks, et neil oleks kauemaega meestele „ei” öelda!Tiiger BizarroSudokuTeadmiste kontrollKastunnetekeeristorme?BullsRistsõna1. Tornaado A Keeristormi-„beebi”2. Tromb B Keeristormi „räpane beebi”3. Tolmukeeris C Vee kohal tekkinud ja liikuv pööris4. Tuulekeeris D Võimsaima keeristormi nimetus Euroopas5. Tuulispask E Võimsaima keeristormi nimetus USA-s6. Vesipüks F Väikse läbimõõduga üliintensiivne õhupöörisTiit KoppelBullsMarek KuubEelmise sudoku lahendusTeadmiste kontrolli vastus:1E, 2D, 3B, 4A, 5F, 6CTallinna teletorni maskott EtiTeletorni maskottsai endale nimeMartin Pedaniku loodud Tallinnateletorni maskott sai nimeksEti. Tegemist on universaalsenimega, näiteks selgitab seetulnuka päritolu inglise keeles– extraterrestrial intelligence,mis tähendab maavälist tarkaolevust. Samas võib seda võttakui lühendit, mille taga peitubEesti Televisiooni Ikoon või ErilineTeletorni Inimene. Eti nimepakkus maskotile TraugottLäänmäe, kes saab auhinnaksekskursiooni teletornis koos 10sõbraga. 10 parema nimevariandihulka jäid veel Tefo, Sübrik,Kroks, Topi, Guugsi, Nufik,Villi, Siplun ja Vibro. LLKatusekino lööbmaailmas laineidTallinna TeletornKatusekino on Suurbritanniamoeajakirja Elle septembrinumbriveergudel nimetatudüheks maailma parimaks välikinoks.Elle’is soovitatakse Katusekinokõrvuti Londoni, Dubai,Horvaatia ja Tai eriliste välikinodega.Katusekino on Viru keskuse4. korruse terrassil asuvhooajaline välikino, kus maistseptembri alguseni toimusidigal õhtul filmiseansid. LLsoovitab:Maraton onrõõm!Info: www.tartumaraton.eeRattapartner:


SoovitusKumus näeb Eestiesimest avangardsekunsti rühmitustEelmisel nädalal avati Kumusnäitus „Geomeetrilineinimene. Eesti KunstnikkudeRühm ja 1920.–1930.aastate kunstiuuendus”.Eesti ja Läti riiklikest kollektsioonidestning erakogudestpärit töödega antakse ülevaadeEesti esimese avangardsekunsti rühmituse EestiKunstnikkude Rühma arenguloost.Uuendusena on näituselvõimalik lugeda teoste kohta lisainfotruutkoodidelt.Eesti esimene avangardilekeskendunud kunstirühmitusEesti Kunstnikkude Rühm asutati1923. aastal. Rühmituse aktiivseimloomeperiood jäi 1920.aastatesse, mil loodi mitmesuguseidväljapaistvaid kubistlikgeomeetrilisiteoseid nii maalikunstis,graafikas, lavastuskunstis,skulptuuris kui ka raamatu-ja esemekujunduses.Rühm seadis esiplaanile kunstirahvusvahelisuse, kunstileolemusliku otsimise senisesterinevate põhimõtetega ja visuaalsekeskkonna ümbermõtestamisekaasaja vaimus.Näitusel saab vaadata ligi 60Eesti KunstimuuseumEesti Kunstnikkude Rühma liikmed 1925. aastal. Vasakult esimenerida: Märt Laarman, Juhan Raudsepp, Friedrich Voldemar Hist,Henrik Olvi; teine rida: Arnold Akberg, Felix Randel, Eduard Ole.maali, mille autoriteks on JaanVahtra, Eduard Ole, FriedrichVoldemar Hist, Juhan Raudsepp,Felix Randel, Märt Laarman, ArnoldAkberg ja Henrik Olvi ningnendega sarnaseid loomingulisiideid jaganud kunstnikud.Oodatud filmSofi OksanenMati Hiis (Õhtuleht)„Puhastus”esilinastubkinodesTäna jõuab Eesti kinoekraanideledraama „Puhastus”,mis põhineb Sofi Oksanenisamanimeliselmenuromaanil. Soome režissööriAntti J. Jokinenifilmis võib näha Eesti jaSoome näitlejaid, film ondubleeritud eesti keelde.Noorel prostituudil Zaralõnnestub vangistajatekäest põgeneda. Jälitajadtihedalt kannul, peidab taend üksikusse talumajjaoma ainsa eesti sugulaseAliide juurde. Hargnemahakkab armastuse ja armukadeduse,viha ja andeksandmise,sõja ja ajaloolugu.Looduslikud pühapaigadKäib hiite kuvavõistlusOktoobri lõpuni saab esitadapilte kuvavõistlusele„Maavalla hiied 10225”, kuhuon oodatud ülesvõttedhiitest ja teistest looduslikestpühapaikadest nii Maavallastkui ka piiri tagant.Kaks tantsufestivaliHommikutants jaBaltic BubbleTallinnas toimub septembrikeskpaigas kaks tantsufestivali.17. ja 18. septembril näeb nüüdistantsufestivalilHommikOkasroosikese lossis ja bastionikäikudes tantsuetendusi japerformance’eid. 18.–20. septembrinitoimub Tallinnas agarahvusvaheline festival BalticBubble, kuhu koguneb valikBaltimaade kaasaegse tantsuloojaid. Loe ka: www.stu.ee.Võistlusega tahetakse tutvustadaja väärtustada looduslikepühapaikade kultuuri- jalooduspärandit, jäädvustadanende seisundit ning innustadainimesi pühapaiku külastamaja hoidma.Eestis on teada vähemalt600 suuremat maa-ala hõlmavathiiepaika, ligi 2000 püha kivi,puud ja allikat ning 700 ristipuud.Võistluse kohta leiabrohkem infot Maavalla Koja koduleheltwww.maavald.ee.FreestyleAin RaalEelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluseAin Raali ülesvõtePalivere hiiepuust.Ülemistes lähebekstreemspordiksLaupäeval kella 12–20toimub Tallinnas Ülemistekeskuse parklas järjekordneekstreemspordifestivalÜlemiste Freestyle. Eestiparimad ekstreemsportlasedvõtavad pealtvaatajateletasuta üritusel mõõtu ratta-,tõukeratta- ja rulluisukrossis,big air’i show-hüpetesja veelauahüpetes basseini.21. septembri Linnalehes teemaküljedLINNAKODUSuvi ja puhkused on jäänud seljataha ning ees ootab sügisene aeg,mis toob kaasa vihmasajud, jahedamad ilmad jm.Kirjutame teemakülgedel nõuandlikke lugusidkatustest ja vihmaveesüsteemidestküttesüsteemidest ja nende hooldusestakende-uste hooldamisestterrassi puhastamisest ja talveperioodiks ettevalmistamisestmuru hooldamisestsisustusest – lihtsatest korteri sisustamise lahendustestTeemaleht• Ilmub A3 formaadis ajalehepaberil mahuga 4–8 lehekülge• Jõuab eesti- ja venekeelse lugejani Linnalehe vahel• Kogutiraaž on 85 000 eksemplari• Teemalehte loeb ligi 131 000 inimest *• Oma tooteid ja teenuseid on võimalik tutvustada ka reklaamloona• Aitame küljenduse-toimetamisega ja vajadusel tõlkegaKüsi pakkumistreklaam@linnaleht.ee6144 188Allikas: Turu-uuringute ASwww.linnaleht.ee

More magazines by this user
Similar magazines