Käsiraamatu saad alla laadida siit - Euroopa Noored

euroopa.noored.ee

Käsiraamatu saad alla laadida siit - Euroopa Noored

NoortemõistmineUurides identiteeti ning selle rollirahvusvahelises noorsootöös


SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskusSALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning and TrainingOpportunities (toetus-, edasiõppe ja koolitusvõimalused.SALTO-YOUTH.net on võrgustik, kuhu kuulub kaheksa ressursikeskust, miskõik tegelevad ühe Euroopa noortevaldkonna prioriteediga, toetades EuroopaKomisjoni programmi Euroopa Noored.SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus asub Londonis, Briti Nõukoguruumides tegutsevas Ühendkuningriigi Euroopa Noored riiklikus agentuuris.Me pakume kultuurilist mitmekesisust puudutavat toetust, informatsioonija koolitusi, mis on asjakohased erinevatele riikidele ja piirkondadele niiEuroopas kui selle ümbruses. Meil on ka internetilehekülg, kust töötajad ningorganisatsioonid võivad leida vahendeid, meetodeid, materjale ja viiteid.Kõik publikatsioonid ja vahendid on vabalt allalaaditavad meie veebilehel:www.salto-youth.net/diversityProgramm Euroopa NooredProgramm Euroopa Noored (2007–2013) rahastab Euroopa Komisjonning see pakub noortele ning noorsootöötajatele erinevaid Euroopamõõdet sisaldavaid mitteformaalse õppimise võimalusi.Programmi üldised eesmärgid on järgnevad:• Noortes kodanikuaktiivsuse edendamine ja arendamine• Solidaarsus ning sotsiaalne sidusus• Kvaliteeditoetussüsteemide arendamine ja edendamine• Üleeuroopaline koostööProgramm toetab selliseid projekte nagu noortevahetused,noortealgatused, noorte demokraatiaprojektid, Euroopa vabatahtlikteenistus, koolitused, võrgustikutegevused ja palju muud!Rohkem informatsiooni leiate Euroopa Komisjoni veebilehelt:http://ec.europa.eu/youth/index_en.htmSisukord02 Sissejuhatus1 MIKS-IDENTITEETIdentiteet rahvusvahelises noorsootöös7 1.1 Identiteediga seotud teemade kaardistamineprogrammis Euroopa Noored14 1.2 Hariduslikud väljakutsed2 MINA-IDENTITEETMina ja identiteet22 2.1 Enda avamine: identiteedi kihid29 2.2 Identiteedi arenemine34 2.3 21. sajandi elustiil40 2.4 “Vaata mu profiili” – interaktiivneenesepresentatsioon sotsiaalvõrgustikes47 2.5 Meie noorsootöö tähendus49 2.6 Meetodid ja tegevused3 MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupid66 3.1 Identiteet ja grupid71 3.2 Identiteet ja stereotüübid78 3.3 Üksikisikute identiteedi areng grupis81 3.4 Meetodid ja tegevused90 Kokkuvõte92 Kasutatud kirjandus ja viited96 TänusõnadLISA: „Isiklik kaaslane: leia end“ http://www.salto-youth.net/downloads/4-17-2312/PersonalCompanion_OnlineVersion.pdf3


sissejuhatusmitmekesisusele mõeldes puutume kokku selliste teemadeganagu tolerantsus, koos elamine, kuidas võidelda diskrimineerimise,SISSEJUHATUSKultuuriliselerassismi ja ksenofoobia vastu. Kuid kõigepealt peaksime kõik astumasammukese tagasi ning esitama endale väljakutse. Kultuuridevahelineõppimine tähendab näha teisi ning seda, mis on erinev ja mitmekesine,kuid me näeme teisi vaid siis, kui vaatame kõigepealt iseennast.Inimese jaoks on ülimalt oluline olla teadlik iseendast, et suuta õppidaka teistelt inimestelt ja nende personaalsetelt kultuuridelt, mitte üksnesrahvustelt. Kes need teised on? Kuidas saaksime vastastikku toimida ningjagada?Identiteediteema on aastaid SALTO-YOUTH kultuurilise mitmekesisuseressursikeskuse koolituste keskmes olnud, kuna see on oluline sammkultuuridevahelise õppimise suunas. Me oleme seisukohal, et identiteedining selle rolli uurimine rahvusvahelises noorsootöös vajab veelgi enamtoetust.Käesoleva publikatsiooni autorid on kogunud teie jaoks kokku ningmõelnud läbi mitmed teooriad, mudelid, meetodid ja noorte ningnoorsootöötajate tõsielulood. Selle eesmärgiks on olnud luua vahend,mis on kohandatud just noorsootöötajate ning teiste noortega töötavateisikute vajadusi silmas pidades.Publikatsioon sisaldab:• identiteedi mõiste uurimiseks vajaminevaid teooriaid ja mudeleidKes ma olen? Milline on minuidentiteet ja personaalne kultuur?Mis mulle meeldib ja mis mitte?Millal ma tunnen end hästija millal halvasti? Kuidas maasjadega toime tulen?• noorsootöös kasutatavaid meetodeid ja vahendeid• programmiga Euroopa Noored seotud noorte ja noorsootöötajateisiklikke kaemusi• lisamaterjali teie enesereflektsiooni hõlbustamiseksMe loodame, et käesolev käsiraamat on kasulik abivahend ninginspiratsiooniallikas rahvusvahelise noorsootöö praktikas.SALTO-YOUTH kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus4 5


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöössissejuhatusMeetoditest ja tegevustestPersonaalse identiteedi analüüsimiseks on paljumeetodeid. Käesoleva publikatsiooni lisamaterjalon üks neist ning me soovitame teil sedaproovida!Meetod on vahend – see on tööriist, mitteeesmärk. Ärge kasutage neid meetodeid üksnesnende kasutamise pärast. Kasutage neid, etsaavutada endale seatud hariduslikke eesmärke,või abivahendina, mis aitab teie grupil vaadataneile olulisi teemasid teise nurga alt.On ilmselge, et raamatus kirjeldatud meetod eiole iial sama, mis grupis rakendatud meetod.Te peate alati kohandama meetodeid vastavaltnendele noortele, kellega te töötate, grupisuurusele, varasemale refleksioonitasemele jajärgnevatele sammudele programmis. Seetõttu eimaini me ka kordagi ajastust: see, kui palju kulubaega, sõltub väga palju konkreetsest olukorrast.Iga kord,kui näete seda pilti,tähendab see,et teil on koolituselkasutamisekssobiv meetod.Me püüame esitada meetodeid võrreldaval moel, kuidpeame vormist olulisemaks sisu. Kuna käesolevassepublikatsiooni on võimatu mahutada kõiki meetodeid, mis(nii palju, kui meie teame) on seotud identiteedi mõistega,pakume siin välja mõned neist, lootes sellega äratada teisuudishimu ning ajendada teid omal käel otsima või loomauusi meetodeid.Rääkimine identiteedist selle mistahes vormis (identiteediareng, identiteedikriis, vastuolulised huvid, tulevikuarengudja -plaanid jne) võib olla väga tundlik teema. Enne, kuipalute oma grupi liikmetel end avada või teistega omamõtteid jagada, veenduge et tunnete oma gruppi ning, etselles osalejad tunnevad end üksteise seltsis mugavalt. Kuianalüüsida, kuidas me muutusime selliseks inimeseks, nagume oleme ning kuhu me soovime jõuda, võib see kutsudaesile traumaatilisi kogemusi. Eriti selliste gruppide puhul,mille liikmed on kogenud puudust, diskrimineerimist võivägivalda. Laske igal liikmel liikuda edasi omas tempos,lubage neil hoida oma mõtisklusi endale ning andke neilesoovi korral vabadus mitte kaasa lüüa.Identiteet on rahvusvahelises noorsootöös põnev teema.Me julgustame teid olema loominguline ning mõtlemavälja mooduseid, mis soodustavad teie grupis refleksiooni,mõtete jagamist, arutelu ja väitlust selle üle, kuidas nendekeskkond on neid mõjutanud ning kuidas mõjutavadnemad oma keskkonda.Head lugemist!67


1| MIKS-IDENTITEETIdentiteet rahvusvahelises noorsöötoosMIKS-IDENTITEETIdentiteet rahvus-1vahelises noorsootöösMida saan ma omanoorteprojektide kaudu identiteedikohta teada? Mida õpin maiseenda ning teiste kohta? Ja mikssee üldse oluline on?1.1 Identiteediga seotud teemadekaardistamine programmis Euroopa NooredOsalemine rahvusvahelisel noorteüritusel võib ollaväga põnev. Me kohtume teiste kultuuridega, kogememitmekesisust ja arendame uusi projekte üheskooserineva taustaga inimestega. See võib panna –mõnikord teadlikult ning mõnikord alateadlikult –noori endalt küsima: mis mind teistega ühendab ningmis mind neist eristab; milline on minu roll grupis;mis kujundab minu identiteeti; kes ma olen.Programm Euroopa Noored tegevused aitavadnoortel nende küsimustega tegeleda. Paljudprojektid annavad noortele võimaluse elada ningtöötada mitmekesistes kogukondades. Projektidestoimuvate protsesside vältel on noortel võimalusteiste inimestega suhtlemise kaudu avastada ningarendada oma identiteeti.Rahvusvahelised ja/või kultuuridevahelisedkokkupuuted on sageli „identiteedikriisi“ lätted.Kui erinevatest rahvustest ja kultuuridest inimesedkokku saavad, põrkuvad omavahel erinevadväärtushinnangud ja elustiilid ning tõstatavadküsimusi erinevuste ja sarnasuste kohta. Sellisteküsimustega silmitsi seistes ning neile vastuseidostides võib „kriis“ indiviidi identiteeti esile kerkivateharivate protsesside kaudu kasvatada ning arendada.Programm Euroopa Noored kogemus puutub sagelikokku identiteediga seotud küsimustega ning kõigetavalisemad neist on:• noorte inimeste eneseväärikuse areng• noorte inimeste kuuluvustunde areng• jagatud ja mitmekesiste väärtuste ülereflekteerimine Euroopa kontekstisProgrammEuroopa Nooredtegevusedaitavad noorteltegeleda paljudeidentiteedigaseotudküsimustega8 9


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös1| MIKS-IDENTITEETIdentiteet rahvusvahelises noorsöötoos• mitmekesisuse kui väärtuse edendamine erinevategruppide, riikide ja kultuuride hulgas• identiteediga seotud vastuoluliste teemade kriitilineanalüüs, sealhulgas etnilisus, kultuuriline ja rahvuslikidentiteet ning suhted vähemuste/enamuste vahel• Euroopas elavate inimeste erinevate identiteetide,veendumuste, kultuuride, traditsioonide ja ajaloomõistmine ning arusaam, et need on kujundanud ningkujundavad ka jätkuvalt elu meie kontinendil• inimõiguste edendamine ning rassismi jadiskrimineerimise vastu võitlemise osas teadlikkusesuurendamine• noorte aktiivse osalemise kaudu Euroopa identiteediloomises osalemine• tegelemine selliste nähtustega nagu migratsioon,majanduslik ebavõrdsus, konfliktid ning teabekandjad,mis strukturaalselt mõjutavad ning aegajalt piiravadpersonaalseid ja grupiidentiteeteNeid teemasid vaadates on selge, et identiteet on olulinening seetõttu ongi see sageli programm Euroopa Nooredprojektide teemaks. Kuigi noored inimesed ei ole sellest alatiteadlikud, mängib identiteet, olgu see siis nende isiklik võigrupiidentiteet, suuremas osas projektidest olulist rolli.Käesolevas publikatsioonis uurime järgnevaid küsimusi:• Mida tähendab identiteet noorsootöö valdkonnas?• Kuidas teevad noored kindlaks identiteediga seotudteemasid?• Miks on noorsootöötajatel ja noortel kasulik õppidaparemini tundma enda ning teiste inimeste identiteeti?Identiteeton sageliprogrammEuroopaNooredprojektideteemaksLuca SparnacciEuroopa kodanikuks olemise teemaline koolitusEuroopa kodanikuks olemise koolituse raamesleidsime palju teemasid ja tulemusi, mis puudutasiderinevusi identiteedis ning nende olulisustkuuluvustunde ja sellega seotud lugupidamiseosas. Noorte jaoks on identiteediteema oluline,sest nooruses kasvatakse ja pannakse alus omakuuluvustundele. Oluline on püüda õppida tundmaomaenda piire ning vastandada end teistele selleks,et neid piire kas muuta või tugevdada. Oluline on,et inimesel oleks endast hea ettekujutus. See on osaenesehinnangust ning enda võimete teadmisest.Simona FisichellaEuroopa vabatahtlik teenistus (EVT) BelfastisEVTs oled kogu aeg kontaktis erinevatest kultuuridestpärit inimestega. Kõige paremini saab oma EVTkogemust ära kasutada, kui jagada teistega omakultuuriidentiteeti ning õppida tundma ja mõistmanii paljusid erinevaid reaalsusi kui võimalik. Kuiinimesed küsivad sinult su päritolu kohta, hakkadmõtlema oma kultuurile, riigile, ajaloole ning omaisiksuse mõningatele aspektidele, mille puhul saiial ei arvanud, et su kultuuriidentiteet võiks neidmõjutada. Teisest küljest õpid sa nii palju teiste (niilähedal asuvate kui kaugete) riikide kohta. EVTsolevate inimeste vahel on kultuuridialoog alati vägapinev ning see hõlmab ka kohalikku ühiskonda.Väga meeldiv üllatus oli näha, kuivõrd positiivneon õhustik, kui kokku saavad inimesed 20 erinevastriigist ja 4 erinevast religioonist, kellel on veel paljumuidki erinevusi. Ühised õhtusöögid (kus istusimekokkupressitult kolmel väikesel diivanil ning kus eiolnud kunagi piisavalt klaase) olid väga rikastavadning stimuleerivad. Meie moto oli: “Kui see töötabselles elutoas, peaks see töötama ka väljaspool!”1011


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös1| MIKS-IDENTITEETIdentiteet rahvusvahelises noorsöötoosAlena FelcmanovaSaksa-Tšehhi noortefoorum (www.dtjf.de)Mina kuulun Saksa-Tšehhi noortefoorumisse, mison neljakümnest Saksamaa ja Tšehhi noorestkoosnev grupp, kes püüavad parandada nendekahe riigi inimeste vahelist koostööd.Kahe aasta vältel arendame ja juhendamemitmes töögrupis erinevaid projekte, mispuudutavad selliseid teemasid nagu Euroopa,kultuur, migratsioon, integratsioon, haridus,jne. Suurem osa foorumiga seotud inimestest onkakskeelsed. Minu arvates käivad identiteet jakeel alati käsikäes. Kui ma räägin muus keeles kuiemakeeles, ei saa ma olla sada protsenti mina ise.Identiteedibarjäär tuleb ette. Kõige enam on sedatunda naljade puhul. Kõiki nalju, mida inimesedräägivad, on raske mõista ning kõiki oma nalju eisaa sama mõju saavutamiseks teise keelde tõlkida.Kui ma mõned aastad tagasi Saksamaale tulin,ärritas mind alguses väga, et mu naljad ei jõudnudkuulajateni ning mina ei saanud nende omadestaru.Mul on ka tunne, et võõras keeles rääkides ei hoolima palju sellest, mida ma ütlen. See ei puudutamind samavõrd. Side puudub. Näiteks vandesõnadei puuduta mind samal määral, sest ma ei tunnetaneid.Keelebarjääri on tunda ka rahvusvahelistelseminaridel. Kõik suhtlevad inglise keeles, missuuremale osale on võõrkeel. Kuid kui hea sellinesuhtlus tegelikult on? Kas ei loo me enda jaokspigem mingisugust ettekujutust selle asemel, midainimene tegelikult öelda tahab?Minuarvateskäivadidentiteetja keel alatikäsikäesCatherine IllingworthEIL UK, riiklik noortekoosolek“Suurendage rahu – muutuvad meeled”Selle projekti raames toimus paar sissejuhatavatüritust, kolmepäevane kohalviibimine, nelipärastlõunast sessiooni ning lõpuüritus.Selle projekti peamiseks teemaks valiti identiteet,kuna see on isiksuseks olemise lahutamatu osa.Eriti oluline on see noorte jaoks, kui nad kasvavad,end avastavad ning valikuid teevad. Identiteedilekeskendumine julgustab neid heitma pilku omaelule ning teistest kultuuridest pärit inimeste elule.See projekt oli ennekõike suunatud erineva taustaning kultuuriga noortele, kelle hulka kuulusidsegarassist ja afrokariibi noored, valged ning aasianoored, kes projekti vältel koos töötasid. Selleeesmärgiks oli lõhkuda barjääre ning parandadasuhtlemist, pakkudes selleks turvalist ja positiivsetarutelukeskkonda.Kõik need noored olid britid ning kõik nad elasidsamas linnas, kuid sellegipoolest ei puutunudtavaliselt omavahel kokku. UK on vägamultikultuuriline riik ning me tahtsime, et neednoored puutuksid positiivses õhustikus kokkuerineva kultuurilise taustaga inimestega, et neidparemini tundma õppida. Parim, mida me lootsimesaavutada, oli see, et noored õpiksid üksteistaktsepteerima ning omavahel rääkima. Ja nii läkski.Barjäärid noorte inimeste vahel lagunesid ningprojekti lõpuks ajasime juba kõik omavahel juttuning nad said Facebookis üksteisega sõbraks. Maarvan, et me andsime neile võimaluse muuta omaarvamust. Nende suurim avastus oli see, et teisednoored ei olegi neist niivõrd erinevad.1213


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös1| MIKS-IDENTITEETIdentiteet rahvusvahelises noorsöötoosDavid Arribas“Saame kokku” seminar BerliinisMa arvan, et meie identiteedi üks väga olulineaspekt on meie elukoht. Ma tunnen paljusid inimesi,kes on migreerunud idast lääneriikidesse. Minujaoks oli olukord teistsugune. Ma kolisin HispaaniastTürki. Seetõttu tunnen end “vähemusena vähemusehulgas”, kui räägin teistest ümberasujatest.Praegu töötan ma Sulukule vabatahtlikeassotsiatsioonis romidega ning ma olen nendeetniliste erinevuste kohta palju teada saanud.Hispaanias olles ei tundnud ma iial vajadust romisidmõista. Ma pidin minema teise riiki ning tundmaend ka ise vähemusena, et olla avatud ning soovidamõista teisi. Nüüdseks olen ma elanud Türgis 12aastat.Terry MattinsonRahvusvaheline kohtumine “Kogemuse loomine –oota ootamatut”, Prestonis Lancashire’sMeie Prestonis Lancashire’s asuv organisatsioonYouth aloud Youth Group organiseeris Maltaltpärit partnergrupiga Zak Mosta Youth Grouprahvusvahelise kohtumise. Nii see kui ka teisedrahvusvahelised kogemused on mulle näidanud,et rahvusvahelised kohtumised aitavad noortelglobaalses maailmas nii sotsiaalsel kui isiklikultasandil areneda. Ma arvan, et neil peaks olemavõimalus organiseerimises täielikult kaasalüüa, et sellest kujuneks nende jaoks positiivnemitteformaalne õpikogemus kõikidel tasanditel. Seevõib olla riskantne, kuid ma olen veendunud, et kõikõpivad oma vigade ning kogemuste analüüsimisekaudu.Oma rahvusvahelise kogemuse läbi olenõppinud, et aegajalt tuleb noortega tegeledeskasutada eksperimentaalset lähenemist. Kõikneed rahvusvahelised kohtumised on aidanudminus arendada globaalset kogemust kultuurist,mitmekülgsusest ja ühiskondadest meie kohalikus,rahvuslikus ja globaalses maailmas.Rahvusvahelisedkohtumisedaitavad noortelinimestelareneda niisotsiaalsel kuiisiklikul tasandil1415


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös1| MIKS-IDENTITEETIdentiteet rahvusvahelises noorsöötoos1.2 - Hariduslikud väljakutsedNagu me nendest kogemustest näeme, on programmisEuroopa Noored esile kerkivad identiteediga seotudteemad üsna mitmekesised ja keerukad. Seetõttu onselle teemaga seotud hariduslikke väljakutseid palju.Tuginedes olemasolevatele praktikatele, soovime rõhutada„väljakutse“ kui võimaluse positiivset ning motiveerivattähendust.Identiteediga tegelemine, ka siis, kui see ei ole ilmne,on suurepärane õppimisvõimalus, mis haarab ningmotiveerib kõiki osalejaid. Töötades identiteedigaja sellega seonduvate teemadega rahvusvahelisesnoorsootöös, tuvastasime kolm peamist hariduslikkuväljakutset. Need on järgmised:1. Teema laiem käsitlus versus spetsiifiline töö2. Siin ja praegu versus pikaajalisus3. Individuaalne versus gruppTeema laiem käsitlus versus spetsiifiline tööIdentiteedi mõistega tegelemine kas siis spetsiifiliselt võiteiste teemade osana on hariduslik väljakutse, millel onteatavad omapärad.Identiteediga tegelemist võib vääriti mõista kui isekattegutsemist, kui selles nähakse seda, et „inimesedvaatavad iseend“. Seetõttu ei ole väga tavaline, etkoolitajad ja noorsootöötajad tegelevad ainult sellegavõi et see on mistahes tegevuse ametliku programmioluline osa. Selle asemel on mitteformaalsed kohtumised,isiklikud kõnelused või koridorivestlused sageli vahendid,mida osalejad kasutavad selliste identiteediga seonduvateväljakutsete ja kogemuste „seedimiseks“, mis on esilekerkinud ametlike tegevuste raames.Kuid sellegipoolest on vaja identiteediteemagaka eraldi tegeleda. Kultuuridevahelist õppimist,kodanikuks olemist või noorsootöötajate jakoolitajate professionaalset arengut puudutavatestegevustes on identiteediga seotud arutelud hakanudaeglaselt, kuid üha enam maad võtma. See eiole enam üksnes kerge kõrvalteema, vaid olulinefookuspunkt iseeneses. Kuid koos sellega tekibvajadus sobivate kontseptuaalsete raamistike ningspetsiifiliste ja adekvaatsete meetodite järele ningvaja läheb ka vastavaid pädevusi, et selle teemagatõhusalt tegeleda.Siin ja praegu versus pikaajalisusTasakaalu leidmine selle vahel, et tegevuse kestelkeskendutaks käesolevale protsessile ning et tagatudoleks jätkusuutlikkus, on hariduslik väljakutsenoorsootööga seotud koolitajatele ning õpiprotsessitoetajatele. Viimastel aastatel on paljudel koolitustelja seminaridel olnud võimalik näha tugevamat seosttegevuste ettevalmistamise, tegeliku rakendamiseja järeltegevuste vahel. Programm Euroopa Nooredtegevuste hindamine näitab, et ettevalmistus- ningjäreltegevuste osas on toimunud märkimisväärneparanemine.Osalejatega rääkides rõhutatakse alati järeltegevusteolulist rolli, kuid kõige olulisemad kogemusedsaadakse sellele vaatamata tegevuse „siin-ja-praegufaasis“.Väljakutse saavutada rahuldav tasakaalpikaajaliste protsesside ning „siin ja praegu“ vahelomandab identiteediga tegelemisel konkreetsekõrvaltähenduse. Selle põhjuseks on asjaolu, ettegevuste kestel saadavad kogemused mõjutavadsageli inimeste identiteedi pikaajalist arengut.Identiteedigategelemine onsuurepäraneõppimisvõimalus,mis haarabning motiveeribosalejaid1617


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös1| MIKS-IDENTITEETIdentiteet rahvusvahelises noorsöötoosMõnikord kutsuvad vägagi tugevad isiklikudkogemused, mis leiavad aset programm EuroopaNoored tegevuste raames, ootamatult esileidentiteediga seotud teemasid ning mõjutavadseda, kuidas inimesed kajastavad oma identiteeti.Rahvusvahelise noortetegevuse hindamisel võibüsna sageli kuulda inimesi väljendamas selliseidmõtteid nagu “Nüüd on mul selgem ettekujutussellest, millises suunas ma elus liikuda soovin” või“Ma arvasin, et tean, kes ma olen ning mida maelus teha tahan, kuid nüüd olen ma segaduses ningpean mõtlema, mida ma siin kogenud olen”.Selliste leidude väärtuses ei ole küsimustki. Kuidisegi siis, kui nad on väga asjakohased ning ülimaltolulised, on üksikisikute identiteedi kujunemine –nagu me näeme – pidev protsess ning ei leia asetvaid ühel konkreetsel ajahetkel.Identiteedi osas on hariduslik väljakutse uuridamitte üksnes „siin-ja-praegu-olukorda“, vaidpakkuda osalejatele strateegiaid ning vahendeid,mis aitavad neil tulevikuski oma identiteediarengust osa võtta.Kuid identiteedil on isiklik ja grupidimensioon,mis on omavahel tugevas seoses ning millestkumbagi ei saa ilma teiseta mõista. Olukorras,kus tähelepanu on grupil, nagu on enamusprogrammi Euroopa Noored kuuluvate tegevustepuhul, on hariduslik väljakutse pakkuda ruumi jametodoloogilist suunamist ka selleks, et mõtiskledaidentiteedi isiklikematele aspektidele.Grupp ei peaks olema üksnes selliste sagedastikäsiteldavate teemade õppimise allikas nagumeeskonnatöö või kultuuridevaheline õppimine,vaid see peab käsitlema ka identiteeti ennast. Igategevuse isiklik ja grupidimensioon on unikaalneõppimise allikas ning unikaalne identiteediarendamise allikas. Seda võimalust saab kasutada,et mõista paremini identiteedi arendamise grupi- japersonaalseid dimensioone üldisemalt.Käesoleva publikatsiooni järgnevad osad uurivadneid kolme väljakutset teoreetiliste ideede,kogemuste ning praktikute lugude kaudu. Seekäsiraamat jagab ka praktilisi meetodeid, mille abilrahvusvahelises noorsootöös tegeleda identiteedigaseotud küsimustega.Üksikisik versus gruppProgramm Euroopa Noored riiklikud jarahvusvahelised tegevused toimuvad gruppides.Need grupid panevad aluse dünaamilisteleprotsessidele, mis eristavad neid suvalisestinimrühmast. Nende protsesside hulka kuulubnormide, rollide ja suhete loomine, mis loovadvajaduse kas gruppi kuuluda või sellest eemalduda,ning seeläbi mõjutavad grupis olevate üksikisikutekäitumist. Grupidünaamika ning üksikisikutevaheline alaline sünergia on identiteedi seisukohaltüks rikkamaid kogemusi.1819


2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetMina ja identiteetLance Coulton, noortevahetusega “Step by StepProgramme”, UNA ExchangeMinu esimene Euroopa Noored projekt oli „Step byStep“ programmiga noortevahetus Belgias, midatoetas UNA Exchange.Selle projekti raames oli mul esimest korda võimalusuurida oma identiteeti väljaspool kodulinna, mison väga kitsarinnaline piirkond Lõuna-Walesis.Minu enesekindlus kasvas ning mul oli võimalikväljendada oma tõelisi tundeid tänu toetusele ningjuhendamisele, mida pakkus mulle noorsootöötaja,kes oli minuga noortevahetusel kaasas. Walesistagasi olles olen suutnud säilitada seda identiteetija uut enesekindlust ning üha kasvada ja kasvada.Nüüd suudan ma olla nii endaga kui oma sõpradegaausam ning olla just see inimene, kes ma olla tahan.Ma ei ole kindel, et oleksin ilma vajaliku toetusetasuutnud areneda sellele tasemele, kus ma nüüd olen!2MINA-IDENTITEETMis teeb minust selle, kes ma olen?Kes ma tahan olla? Kas mul võibolla rohkem kui üks identiteet?Kas ma muutun vanemaks saadeskellekski teiseks? Ja miks on olulinesee, mida teised minust mõtlevad?Flavia Giovanelli-Marie, Euroopa vabatahtlikteenistus PrantsusmaalEuroopa vabatahtliku teenistuse ajal õppisinpaigutama end mugavalt uude konteksti ning õppisinparemini tundma oma iseloomu. Ma õppisin saamajagu võimalikest stereotüüpidest või eelarvamustestasjade, inimeste ja olukordade kohta. Ma viibisinmõnes üsna erinevaid etnilisi gruppe ja kultuurehõlmavas keskkonnas, kus oli võimalik kerge vaevagakogeda teiste kultuuride/identiteetide aspekte ningmuuta need enda omaks. Ma võin öelda, et minuidentiteet muutus tänu nendele rahvusvahelistelekogemustele rikkamaks ja terviklikumaks... ninglastes ümbritsevast keskkonnast endasse seda, mismulle meeldib, muutub see iga päevaga veelgirikkamaks.20 21


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetSofia Ribeiro“rede ex aequo” LGBT assotsiatsioon PortugalisPärast valusat lahkuminekut biseksuaalsest poisssõbrast,hakkasin ma käima “rede ex aequo”kohtumistel. See on organisatsioon Portugalis, mison suunatud lesbidele, geidele, biseksuaalsetele ningtransseksuaalsetele inimestele vanuses 16 kuni 30aastat.Kui sõbrad välja arvata, ei olnud ma end iial üheskigrupis nii hästi tundnud, ning siis paluti mul aidataseda gruppi koordineerida. Ma mõtlesin: “Ma olenheteroseksuaalne – kuidas peaksin ma teadma,kuidas nad end tunnevad?” Täna olen ma kindel,et selle pakkumise vastu võtmine oli üks parimaidotsuseid minu elus. See kogemus muutis täielikultseda, kuidas ma elu näen: nüüd olen ma igapäevasteolukordade suhtes oluliselt tolerantsem. See panimind väljuma oma mugavustsoonist ning näitasmulle koledusi, millega mõned sellesse gruppikuuluvad inimesed kokku puutuvad. Ma ei olnudainus, kes muutus. Nüüd on ka mu parimatelsõpradel identiteedist ja tolerantsusest täiestiuus arusaam. Tõsi on see, et inimese seksuaalneorientatsioon on osa nende identiteedist, kuid seeei ole midagi sellist, mille pärast peaks inimestdiskrimineerima.Nüüd jätkan ma selle alal teavitustööd, et inimesedmõtleksid ja arutleksid. Ma räägin seda lugu ikkauuesti ja uuesti, ilma et kardaksin, mida teisedminust mõtlevad. Iga inimene, kes hakkab teistmoodimõtlema, on võit.Kõige suuremat naudingut pakub mulle see, kuikohtun uuesti inimestega, keda ma ei ole tükkaega näinud ning kelle puhul tean, et aitasin neilühiskonda sobituda ning tunda end hästi. Polepiisavalt sõnu väljendamaks õnne, mida ma selliselpuhul tunnen.Mul onnüüdidentiteedistjatolerantsusesttäiestiuusarusaamSevcan SelametEuroopa kodanikuks olemise teemaline koolitusSelle koolituse jooksul olen kohtunud inimestega,kes muutsid minu suhtumist oma identiteeti. Ennekoolitust olin ma vaid türklane ja tüdruk ningpunkt. Tegelikult sündis mu ema Serbias ning peabennast albaanlaseks. Mu isa sündis Makedooniasning mul on palju sugulasi Kosovos, Serbias ningMakedoonias. Need rahvused hõlmavad paljusidkultuure ja identiteete, vaatamata sellele, et näivadväga sarnased. See tähendab, et ma ei olnud omaidentiteedis kindel. Kas ma tunnen, et olen neilelähedane?Ma olen mõelnud ka sellele, mis on “Euroopaidentiteet”.Kas Euroopa-identiteet laieneb ka minule?Koolituse lõpus suudan tõenäoliselt anda nendeleküsimustele parema vastuse. Nüüd tean ma, etmul on palju identiteete. Mul on teiste osalejateganii palju ühist. Ja ma arvan, et kuigi Euroopa Liithõlmab niivõrd paljusid identiteete, on kõikide nendeinimeste jaoks ka üks Euroopa-identiteet.2223


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteet2.1 - Enda avamine: identiteedi kihidMeie ainukordsus ning enda võrdlemine teistegaÜks on kindel, meil kõigil on identiteet. Kuid ei ole kergeleida ühist määratlust, mis seda identiteeti kirjeldaks. Ühesteises SALTO publikatsioonis on öeldud, et: “Identiteeton see […], mis meid teistest eristab JA muudab meidsamasuguseks, kui on teised.” 1 See on hea alguspunkt,mida me soovime pisut detailsemalt selgitada.See määratlus rõhutab tugevalt „teisi“, vihjates, et meilei ole võimalik mõista hästi enda identiteeti, ilma etnäeksime seda võrdluses teiste inimestega enda ümber.Me kujundame oma identiteedi, võrreldes end teisteinimestega.Selle võrdluse kaudu saame teada, kellele soovimesarnaneda ning kellest eemale hoida. Identiteedikujunemises võib seetõttu näha kahte arengusuunda:• Ühest küljest vaatame end võrdluses teistega ningpaneme paika selle, mis teeb meid ainulaadseks, milleosas me teistest indiviididest erineme ja mille osas olemeerilised. See on identiteedi isiklik tähendus.• Teisest küljest oleme „sotsiaalsed loomad“ ning meilon vajadus suhestuda teistega ning leida need grupid,hinnangud ja asjad, mis meil nendega ühist on. See onidentiteedi sotsiaalne tähendus.Isiklik identiteet koosneb kõikidest ainulaadsetestomadustest, millest isik on kas teadlik või tajub neidalateadlikult. See tähendab kõiki asju, mis eristavad meidkui indiviidi teistest indiviididest. See võib olla kas meiesõrmejälg, hääl, kunstianne, tantsuoskus, rääkimisviis,käitumine, meie põhimõtted ja väärtused, asjad, mis meilemeeldivad või ei meeldi, meie füüsilised omadused jne.Identiteeton see,mis meidteistesteristab JAmuudabmeidteistegasarnaseksMeie ainulaadsus ei seisne üksnes iga üksiku omaduseainulaadsuses, vaid kõikide nende summa ainulaadsuses 2 .See individuaalne iseloomuomaduste kombinatsioonon aluseks meie eneseaustusele ning arusaamale sellest,kes me oleme 3 . Me ei ole alati teadlikud kõikidest omaiseloomuomadustest, kuid need on meie jaoks olulised,sest just need teevadki meist selle, kes me oleme. Needon tugevad motivaatorid, mis panevad meid tegutsemaning päästavad valla emotsioonid, eriti siis, kui neidrünnatakse.Sotsiaalne identiteet tähendab osa meie identiteedist,mida kujundame teatud sotsiaalsete gruppidegasamastudes või neist eristudes. „Sotsiaalne grupp“tähistab siin vähemalt kahte inimest, kes üksteistmõjutavad, tunnustavad grupi liikmena teatud reegleidning jagavad ühist identiteeti. Seega on see enam kuipelgalt juhuslike indiviidide hulk, nagu näiteks on sedabussipeatuses ootavad inimesed. Sotsiaalse grupi liikmedjagavad enamasti ühiseid huvisid ja väärtusi. Need huvidvõivad olla näiteks tantsugrupi eesmärk õppida salsatvõi tuletõrjujate kohustus kustutada tulekahju, kuid sellesmõttes ei ole kummalgi grupil vahet - nad on mõlemadsotsiaalne grupp.Isiklik ja sotsiaalne identiteet ei ole üksteiselevasturääkivad; nad on sõltumatud. Indiviidid üheskoosmoodustavad kollektiivi ning kollektiivil on mõjuindiviidile.Erinevate kihtide avamineArvestades seda, et iga indiviidi identiteet hõlmab niipersonaalset kui sotsiaalset külge, ei ole päris õigekasutada sõna „identiteet“ nii, nagu oleks see vaidüks püsiv, mitte kunagi muutuv nähtus. Kuid meieigapäevases keeles, milles me oma maailma kirjeldame,on tavaline, et lihtsustame identiteedi keerulist käsitust.Me ei ole alatikõikidest omaerinevatestkülgedestteadlikud1 SALTO-YOUTH. (2006): ID Booklet, Ideas for Inclusion and Diversity. http://www.salto-youth.net/downloads/4-17-1050/IDbooklet.pdf lk132 Shneider, J. (2001): Deutsch sein, Das Eigene, das Fremde und die Vergangenheit im Selbstbild des vereinten Deutschlands. Campus Verlag,Frankfurt.3 Fearon, J, D. (1999): What is identity (as we now use the word)? Stanford University. http://www.stanford.edu/~jfearon/papers/iden1v2.pdf2425


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetAllpool veepiiri Ülevalpool veepiiriRassRiietusVälimusVanus/PõlvkondFüüsilised võimedPerekonnaseis ReligioonSpirituaalsus SuguEtniline taustRahvus HaridusSeksuaalne orientatsioon KeelHobid Huvid Karjäär/PositsioonTervis Geograafiline päritolu Roll perekonnasSõjaväeline kogemus Sotsiaalmajanduslik olukord/KlassOrganisatsiooniline kuuluvus Poliitiline kuuluvusNimi Vabatahtlik tegevus ÕppimisvõimeMuu?Suurt osa sellest, mida me enda ning paljude meiejaoks oluliste identiteedikihtide kohta teame, teisedotsekohe ei näe. Mõned aspektid võivad teatudolukordades olla nähtavad (jäämaks jäämäe näitejuurde, kujutage endale ette laineid, mis aegajaltkatavad jäämäe mõnda külge ning mõnikord jälle eikata), kuid suurem osa sellest, mis teeb meid selleks,kes me oleme, on nähtamatu ning selle avastamineeeldab teistelt palju aega, pingutust ning kannatust.Seega ei ole pilt, mis teistel inimestel meist tekib, iialtäpne kuvand sellest, kes me tegelikult oleme, vaidüksnes see, mida nemad on võimelised kogema.2008 Anti-Defamation League, www.adl.org/education.Kõik õigused kaitstud. Kohandatud kirjastaja loal.Loomulikult on inimese identiteet palju dünaamilisemja muutlikum, kui seda on jäämägi. Jäämäe analoogiaei kirjelda, millised me tervikuna oleme, kuid see onsobiv vaatamaks suhet meie olemuse nähtavate ningnähtamatute aspektide vahel.Enesetaju ja kõrvalseisja mulje ringMe loome oma identiteedi iseseisvalt, kuid toetumemeid ümbritseva muljele ning näeme end teiste inimestesilme läbi. See, kuidas me ennast tajume, on segu sellest,kuidas me end ise näeme ning kuidas arvame, et teisedmeid hindavad ja näevad.Teiste arvamus meist läheb meile korda seetõttu, etsee, kas meie ise või meie teod teistele meeldivad võimitte, mõjutab otseselt seda, kui kerge või keeruline onmeil selline olla. See ei tähenda, et me soovime alatisaada positiivset tagasisidet ning teiste heakskiitu. Kuime teatud gruppidele ei meeldi, võib see tähendadaoma grupi suuremat heakskiitu (näiteks kui mekuulume mõnda poliitilisse parteisse ning ei meeldiopositsioonipartei liikmele, kuna meie väited onveenvad).Teised on meie jaoks nagu peegel, milles näeme iseend.Kas nad naeravad seetõttu, et neile meeldivad meienaljad? Kas nad pöörduvad ära seepärast, et me eimeeldi neile? Kas nad kortsutavad meie sõnade pealekulmu? Me võtame antud informatsiooni ja tagasisidening kohandame selle järgi oma käitumist. 4See, kuidas meie end näeme, kuidas soovime, et inimesedmeid näeksid ning kuidas me kujutame ette, et nadmeid näevad, on omavahel segunenud ning muudabmeid pidevalt, et saaksime iseendaks ning luua seeläbiidentiteeditaju. See loob enesetaju ning kõrvalseisjamulje ringi, mida illustreerib joonis järgneval leheküljel.Teisedon meiejaoks nagupeegel,millesnäemeiseend4 Boyd, D. (2002): Faceted ID/entity: Managing Representation in a Digital World.Massachusetts Institute of Technology. Brown University. p.53 http://smg.media.mit.edu/people/danah/thesis/danahThesis.pdf2829


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetOlemineIdentiteet hõlmab teadlikke ja alateadlikke aspekte. Meietunded iseenda kohta ei ole terve meie identiteet, kuidmoodustavad sellest kindlasti suure osa. Me ei vali omatundeid ega kutsu neid ise esile. Need moodustavad meistselle osa, mida ei ole alati kerge keele kaudu väljendada. Meei ole igast meid mõjutanud kogemusest teadlik, kuid needmoodustavad suure osa sellest, kes me oleme.Lisaks on meie peas kujutus sellest, kes me oleme, või kuitäpsemalt väljenduda, siis pilt sellest, keda me arvame endolevat. Oluline on ennast analüüsida, et avastada isiklikkeväärtusi, põhimõtteid, eelistusi, seda, mida peame oluliseks,mis meile meeldib, mis meile ei meeldi ning millised on meietugevad ja nõrgad küljed. Teisisõnu, me teeme kõike sedaselleks, et end tundma õppida.2.2 – Identiteedi arenemineIdentiteet ei ole staatiline. See ei ole pelgalt midagi, mida me teatudhetkeni arendame ning seejärel püsib see muutumatuna. See ei oleka midagi peidetut ja kindlaksmääratut, mille otsa me mingil hetkelkomistame. Identiteet muutub ja areneb meie elu kõigis faasides.Identiteedi staadiumid elu jooksulVeidi enam kui 60 aastat tagasi oli psühhoanalüütik Erik Erikson vägahuvitatud sellest, kuidas identiteet toimib ning kuidas see inimese elueajooksul areneb. Hiljem väitis ta, et iga inimene teeb elu jooksul läbi mitustaadiumit ning et uuele staadiumile jõudmiseks on väga oluline tehaläbi eelmine staadium.TõlgendamineSõltumata sellest, kas meileöeldakse seda otse võimitte, on meil ettekujutussellest, kuidas teised meidnäevad. On ilmselge, etmeie eeldused ei peegeldailmtingimata tõde, kuid neilon siiski suur mõju sellele,kuidas me end tunneme.EsitlemineMe esitleme end teistele sellisena,nagu me tahame olla. Me teeme sedaigapäevase suhtlemise, rääkimise,riietuse, oma sõnade ja tegevuste kaudu.Me kujutame end sarnastena nendeinimestega, kellega soovime identiteetijagada ning erinevana neist, kellega eisoovi identiteeti jagada. Me kasutame„sümboleid“ (näiteks lippe, riietust, stiilijne) väljendamaks kuuluvust ja eristumistning seeläbi mõistame end pareminimaailmas, milles elame.Teiste poolt tajutudTeised inimesed, sealhulgas meie enda või mõne muugrupi liikmed, tajuvad meid teisiti kui me ise end tajume.Väga harvadel juhtudel langeb nende ettekujutus meieomaga kokku, kuid enamasti peame ise oletama, midanad mõtlevad.30Erik Eriksoni identiteedistaadiumid inimese eluea jooksul 5,6Lootus Usaldus vs UsaldamatusImikud, 0 kuni 1 aastatTaheAutonoomia vs Häbi ja KahtlusMudilane, 2 kuni 3 aastatEesmärk Initsiatiiv vs SüütunneKoolieelik, 4 kuni 6 aastatPädevus Usinus vs AlaväärsusLapsepõlv, 7 kuni 12 aastatTruudus Identiteet vs Segadus rolli osasNoorukiiga, 13 kuni 19 aastatArmastus Intiimsus vs EraldatusNoored täiskasvanud, 20 kuni 34 aastatHoolitsus Generatiivsus vs StagnatsioonKeskiga, 35 kuni 65 aastatTarkus Ego terviklikkus vs LootusetusPensioniiga, alates 65. eluaastast 731Iga kord, kuinäete piltiraamatuvirnast,on tegemistteooriaosagaErik Eriksoniidentiteedistaadiumid5 Erikson, E, H. (1964): Insight and Responsibility. Norton, New York.6 Erikson, E, H. (1968): Identity: Youth and Crisis. Norton, New York.7 Wikipedia. Erikson’s Stages of Psychosocial Development. http://en.wikipedia.org/wiki/Erikson%27s_stages_of_psychosocial_development


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetEriksoni seisukohast lähtuvalt peavad noored inimesedlapsepõlvest täiskasvanuikka jõudmisel langetamaarvukalt otsuseid nii enda kui oma rolli kohta, midanad täiskasvanuelus mängida soovivad. Nad võivadeksperimenteerida paljude käitumismallidega ningerinevate variantidega iseendast, mis võivad olla niiharmoonilised kui konfliktsed. Noor inimene võibmässata võimude vastu või olla dünaamiline tudeng,ta võib olla ülimalt huvitunud spordist või kogudaManga kujukesi. Noore inimese energia võib hõivataseksuaalse identiteedi küsimus. Tal võivad olla tugevademotsioonid ja uskumused seoses mõne poliitilise vaatega,mis lühikese aja pärast muutuvad. Tal võib olla mõnekaaslasega pikema või lühema perioodi vältel intensiivnesõprussuhe ning siis on hetke jooksul see sõprus möödas –kas siis mõneks ajaks või igaveseks!Kas noorus tähendab pidevat kriisi?Eriksonile omistatakse termini „identiteedikriis“ väljamõtlemise au. Igal staadiumil on oma „kriis“, kuidnoortel on see veelgi teravam, sest see staadium onüleminek lapsepõlvest täiskasvanuikka. Imikuea ninglapsepõlve jooksul on inimesel mitmeid identiteete,kuid noorukiea staadiumis areneb inimesel uus vajadusidentiteedi järele. 8 Eriksoni sõnade kohaselt näib seepöördepunkt inimese arengus olevat kompromiss sellevahel milleks „inimene on muutunud“ ja „milleksühiskond ootab, et ta muutuks“.Noorukiea teeb ainulaadseks asjaolu, et see on erilinesüntees varasemate staadiumite ning eesolevatestaadiumite ootuse vahel. Noorusel on inimese elusteatav ainulaadne omadus – see on sild lapsepõlve jatäiskasvanuea vahel. Noorus on radikaalsete muutusteaeg: puberteediea jooksul keha areneb, eesmärkideotsingu käigus areneb mõistus, areneb teadlikkus rollidest,mida ühiskond hilisemaks eluks pakub jne.Just ennekõike noorukid tunnevad vajadust luua endalepiirid, kui neil palutakse võtta tõsiseid kohustusi.Noorusel onainulaadneomadusinimese elusNoorukieale on omane tunda segadust oma rolli osas,millele sageli lisandub soovimatus võtta vastutust;see võib kummitada inimest veel ka tema küpsematesaastates. Kui tingimused on õiged – Erikson usub, etselleks on tarvis piisavalt ruumi ja aega, et uurida jaeksperimenteerida – võib esile kerkida emotsionaalseltsügav ning kindel identiteeditunnetus.Intiimsus vs EraldatusEriksoni sõnade kohaselt esineb „intiimsus vs eraldatus“konflikti ennekõike vanuses 20 kuni 34 aastat. Sellesstaadiumis on armusuhted inimese elus kõige olulisemadsündmused. Intiimsus tähendab inimese võimet suheldateise inimesega sügaval ning isiklikul tasandil. Inimene,kellel ei ole arenenud identiteeditunnetust, kardabsuhtesse pühenduda ning võib tõmbuda eraldatusse.Kui identiteet on saavutatud, ollakse valmis endteistega pikemaks ajaks siduma. Inimesed on seepealevalmis looma vastastikku intiimseid suhteid (näitekslähedasi sõprussuhteid, armusuhet või abielu) ning onvalmis tegema ohverdusi ja kompromisse, mida sellisedsuhted nõuavad. Tõeline intiimsus nõuab isiklikkupühendumist: teisele inimesele tuleb anda ning jagada,küsimata seejuures, mida tagasi saadakse. Kui inimeneei ole suuteline selliseid intiimseid suhteid looma, võibtulemuseks olla isoleeritus.Valikud ja kohustusedVeidi aega pärast Erik Eriksoni pöördelist tööd identiteedija psühhosotsiaalse arengu teemadel 1960ndatel aastatel,täiustas ning arendas Kanada arengupsühholoog JamesMarcia Eriksoni ideed identiteedikriisist edasi. 99 www.Learning-Theories.Com Identity Status Theory (Marcia). http://www.learning-theories.com/identitystatus-theory-marcia.html8 Wright, J. E. (1982): Erikson, Identity & Religion. Seabury Press, New York. p.733233


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetMarcia märkis, et noorukistaadiumisse ei kuulu ei resoluutsus egasegadus oma identiteedi suhtes. Pigem näitab see, millises ulatuses oninimene teatud identiteeti erinevates eluvaldkondades uurinud ningsellele pühendunud, hõlmates muuhulgas tööd, usku, suhteid, soorolle jamuud sellist. Marcia identiteedisaavutuste teooria väidab, et identiteedimoodustavad kaks selget osa: kriis ja pühendumine. Kriisi defineerib takui segaduse aega, mil vanu väärtuseid või valikuid ümber hinnatakse.Kriis kasvab välja pühendumiseks, uueks rolliks või väärtuseks.Eriksoni lähenemise asemel, mis jaotas inimesedvanuse põhjal kaheksasse staadiumisse, tuliMarcia välja identiteedi arengut iseloomustavamittekronoloogilise „identiteedi oleku“ teooriaga: 10Identiteedi difusioon: olek, kus inimesel on tunne, ettal ei ole valikut. Ta ei ole veel pühendunud (või eiole seda veel püüdnud või soovinud teha).Identiteedi eelotsustamine: staatus, kus inimestelnäib olevat soov pühenduda mõnele tähtsaletulevikuga seotud rollile, väärtusele või eesmärgile.Selles staadiumis ei ole inimesed veel identiteedikriisiläbi teinud. Nad kalduvad kohanduma teisteinimeste ootustega oma tuleviku osas (näitekslasevad vanematel otsustada, millise suuna nendekarjäär peaks võtma). Need inimesed ei ole veel kõikivalikuid läbi uurinud.Identiteedi moratoorium: olek, kus inimene on hetkelkriisis, uurib erinevaid võimalusi ning on valmislangetama otsuse, kuid ei ole oma valikutele veelpühendunud.Identiteedi realiseerimine: olek, kus inimene onteinud läbi identiteedikriisi ning on pühendunudidentiteeditajule (st teatud rollile või väärtusele),mille ta on valinud.James Marcia„identiteedi olek“Marcia olekud (vt teooriakast) ei ole järjestikuse protsessistaadiumid. Peamiseks ideeks on, et meie identiteeditajumääravad suures osas valikud ja kohustused, mida meteatud isiklikest ja sotsiaalsetest tunnustest lähtudesteeme. Me kujundame oma identiteeti tehtavatevalikute ning nende valikutega seotud kohustustekaudu.Identiteedi hulka kuulub ka seksuaalse orientatsiooni,väärtuste ja ideaalide ning kutsevaliku omaks võtmine.Marcia väidab, et hästi arenenud identiteet aitab meilmõista oma tugevaid ja nõrku külgi ning individuaalsetainulaadsust. Inimesed, kelle identiteet ei ole piisavaltarenenud, ei ole võimelised oma tugevaid ja nõrku külgimääratlema ning nende enesetaju ei ole nii selge.Nii Erikson kui Marcia sõnastasid identiteedi arengutkäsitlevad mõtted kindlas kontekstis (Põhja-Ameerikas)ja kindlal ajal (1960ndatel aastatel). Seda on olulinearvesse võtta, kui hinnata nende lähenemistekasulikkust tänapäevareaalsuses.Eriksonilt ja Marcialt saame teada, et identiteedikujunemisel on mitmeid komponente. Kuid eiotsejoonelised ega kronoloogilised faasid ei suudatäielikult selgitada identiteedi keerukat arengut meiepostmodernistlikes ühiskondades.Kriisid ja pinged võimalusenaKriisil ja pingel võib olla negatiivne tähendus, kuivõrdneed viitavad raskustele, kuid neid võib mõista kakui ajajärku või olukorda, kus me hindame ümberpõhimõtteid ja valikuid ning sel juhul pakuvad needhead võimalust kasvamiseks ning edasiseks arenguks.Pinged indiviidi ja grupi vahel, usalduse jausaldamatuse, autonoomia ning kahtluse vaheleksisteerivad meie kultuuridevahelises suhtlemises alati.Uurides neid eraviisiliselt ning grupiga, pakuvad needsuurepärast õppimispotentsiaali.Kriisid pakuvadhead võimalustkasvamiseksning edasiseksarenguks10 Marcia, J, E. (1966): Development and Validation of Ego Identity Status. Journal of Personality and Social Psychology 3,pp. 551-5583435


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteet2.3 – 21. sajandi elustiilElus ette tulevate valikute Rootsi laudElu tänapäeval on oluliselt teistsugune kui elu vaidüks sajand või isegi mõnikümmend aastat tagasi.Paljuski on see kergem, kuid mõnes aspektis on seeka palju keerulisem.Millegipärast on see natukene nagu maitsvatetoitudega Rootsi laua ees seismine, kus valikuterohkus meid jalust rabab. Me teame, et ei suudakõike pakutavat süüa ning et mõnede roogadekoos söömine annab meile kohutava kõhuvalu.Me peame tegema valiku, mida me taldrikulepaneme ning leppima sellega, et paljusid roogasidme ei proovi.Samas on aga elu paljude noorte inimeste jaokstänapäeval pigem selline, nagu oleks uks, mis viibruumi, kus asub see imeline Rootsi laud, lukkukeeratud. Nad näevad kaugusest kõiki roogasid,kuid teavad, et ükskõik, mida nad ka ei teeks, eiole neil iial võimalust neid valikuid teha lihtsaltseetõttu, et neil puudub ligipääs.Kumbki neist olukordadest ei ole eriti meeldiv.Esimene on „luksuse probleem“, kus on liigapalju võimalusi, mis nõuavad eneserefleksioonija kannatust. Teine on ebavõrdsust ja sotsiaalsetebaõiglust käsitlev poliitiline probleem, millegapeavad tegelema poliitikud ning kodanikud.Kui me vaatame esimest olukorda – ning sellesseolukorda satuvad paljud meist – siis märkame, etmeil on hulgaliselt võimalikke eeskujusid, valikuidja stiile, et määratleda, kes me oleme ning kesme olla soovime. Vähemalt teoreetiliselt võimemuutuda milleks iganes soovime.Meie elus onhulgaliseltvõimalikkevalikuid, etmääratleda,kes me olemening kes mesoovime ollaBriti sotsioloog Anthony Giddens uuris põhjalikultinformatsiooni ülekülluse probleemi ning vajalikkevalikuid, mis võivad olla nii vabastavad (me võimemuutuda selleks, kes soovime olla) kui häirivad(põhjustades emotsionaalset stressi ning nõudespidevat riskide ja võimaluste analüüsi). Giddensisõnade kohaselt “ei peitu inimese identiteet mittetema käitumises ega – ükskõik kui olulisena see kaei tunduks – teiste reageeringutes, vaid võimes hoidakonkreetset narratiivi elusana. Inimese biograafia,kui ta soovib teiste inimestega igapäevaelusregulaarselt suhelda, ei või olla täielikult väljamõeldud. Need peavad jätkuvalt sisaldamasündmusi, mis välismaailmas aset leiavad, ninglooma nende põhjal kestva „loo“ iseenda kohta.” 11Selle narratiivi loomine tähendab mõista meieerinevaid kuuluvusi ja äratundmisi ning pannaneed kokku, et saada endast koherentne pilt.Säilitamaks „enda lugu“, mis on samas kaarusaadav, on keerulisem, kui kasutatavaidelemente on palju ning need muutuvad pidevalt.Traditsiooni katkestamine, pluraliseerimine jaindividualiseerimineSotsioloogid räägivad meile, et peaaegu kõikidesühiskondades üle Euroopa ning maailma on nähasuundumust traditsiooni katkestamisele (eemalduminetraditsioonidest proovimaks uusi asju), pluraliseerumisele(paljud erinevad viisid ja vaated on võimalikud) ningindividualiseerumisele. 12 Kuna valikuid ja võimalusion niivõrd palju, ei öelda meile enam sündides, kes meoleme. Me peame selles ise selgusele jõudma.Anthony Giddens– informatsiooniülekülluse probleem11 Giddens, A. (1991): Modernity and Self-Identity, HYPERLINK “http://www.amazon.com/Modernity-Self-Identity-Self-Society-Modern/dp/0804719446/ref=sr_1_1?ie=UTF8&qid=1286468186&sr=8-1” Self and Society in the Late Modern Age.Stanford University Press, Stanford. p.5412 Straub, J. (2004): Identität.In: Handbuch der Kulturwissenschaften. Grundlagen und Schlüsselbegriffe. Stuttgart,Weimar: Verlag J.B. Metzler3637


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetKeskajal olid sotsiaalsed rollid ühiskonnas ja klassideskindlad ning üksnes haruharva liikusid inimesed ühestklassist teise. Kui me vaatame enamikku tänapäevastestindustriaalsetest ja postindustriaalsetest ühiskondadest,märkame ka praegu üsna stabiilset klassisüsteemi, kuspõlvkondade vältel jäävad rikkad rikasteks ja vaesedvaesteks. Selline stabiilsus või stagnatsioon klassisüsteemisees annavad selles olijatele raamistiku ja juhised.Kuid tänapäeval on (rohkem kui kunagi varem) võimaliknendest piiridest välja murda. Sotsiaalsest grupist väljamurdmine tähendab aga alati stressi ja konflikti ningtõenäoliselt ka oluliste suhete lõppu.Heitlused, mille teeb läbi professori tütar, kes tahabsaada puusepaks, on niisama keerulised kui autojuhipoja omad, kes soovib hakata teenima elatist luuletustekirjutamisega.Informatsioon: uus eraldusjoonInformatsioon erinevate eluviiside kohta on igal poolkättesaadav. Ning just see informatsioon on aluseks meieelus tehtavatele valikutele. Kuid teoreetiliselt universaalnekättesaadavus ei tähenda, et selline kättesaadavus kategelikkuses eksisteeriks. Rääkides vähemmärgatavatesttakistustest, mis segavad inimesi nende eneseteostusel,tulevad meelde sellised moesõnad nagu „digitaalnelõhe“ või „arvutikirjaoskus“. Kuid see puudutab vaidpealiskaudselt selliseid ilmselgeid küsimusi nagu: kelleleon hea internetiühendus ning arvuti kättesaadavad;millistelt veebilehekülgedelt saadakse informatsiooni;milliseid blogisid loetakse, millistes foorumites käiakse,millistesse uudisvoogudesse ollakse registreerunud?Kuivõrd me ei muutu targaks ning informeerituks pelgaltraamatupoodi sisenemisel, ei teki meil ka uudishimukõikide eneseteostuse viiside vastu pelgalt seeläbi, et kogusee informatsioon on vaid „paari hiirekliki kaugusel“.Piiratud ligipääs on ennekõike kultuuriline, sotsiaalnening hariduslik takistus, millest tuleb saada üle selleks,et kõik saaksid osa olemasolevast informatsioonist. Isegi38Informatsioonerinevateeluviiside kohtaon igal poolkättesaadavneed inimesed, kellel on ligipääs internetile ning kasutavadseda intensiivselt, otsivad informatsiooni sarnasteasjade kohta, mida nad juba teavad, suhtlevad sarnasteinimestega ning külastavad selliseid riiklikke ja kohalikkeuudistelehekülgi, mis on sarnased nendele, mida nadteleviisorist vaatavad. Vaid imeväike hulk inimesi kasutabära internetis saadaoleva informatsiooni mitmekesisust. 13Liiga suure ampsu võtmine: informatsiooni üleküllusRahvusvaheline mobiilsus, nagu näiteks vabatahtlikteenistus, noortevahetused, õppimine välismaal võipraktika välisriigis kinnitavad seda, et me ei ole omageograafilistes piirides kinni. Me saame liita iseendastaru saamisele rahvusvahelisi elemente. Selleks, etkogeda kultuuridevahelisi olukordi, mis meie silmaringilaiendavad, ei ole tarvis isegi reisida. Jutuajamineuue naabriga võib olla piisav, et astuda erinevassekultuurisfääri. Kuid olles põnev ning stimuleeriv, rõhutabsee samas ka „Rootsi laua stressi“, sest meil on paljuinformatsiooni, millest peame valima endale vajaliku.Kas me tahame olla budistid, kristlased, moslemid,agnostikud või ateistid? Kas me oleme sotsialistid,liberaalid, konservatiivid või puudub meil huvi poliitikavastu? Kas me tahame mängida pigem jalgpalli kuiühineda spordiklubiga? Kas meile meeldib hip-hop võirokkmuusika? Kas me joome veini või õlut või ei tarbime üldse alkoholi? Tõenäoliselt on meie piirkonnas paljuerinevaid kogukondi, mille liikmed meid hea meelega endahulgas näeksid. Meil on võimalus valida, kuid on väheinimesi, kes aitaksid meil langetada parimat otsust. See onparadoksaalne, kuna pidevalt ümbritsevad ning hõlmavadmeid erinevad grupid. Kuid asjaolu, et meid mõjutavadnii paljud grupid, ei tähenda, et need aitavad meil saadaterviklikuks inimeseks või jõuda selgusele kõikide erinevatekuuluvuste osas.13 Zuckerman, E. (2010): Listening to Global Voices. http://www.ted.com/talks/ethan_zuckerman.html39Meil onvabadusvalida, kuidparimavalikutegemine onkeeruline


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetArmasta või vihka: muutusMaailm meie ümber muutub pidevalt. See tähendab, etka meie selle sees muutume. Identiteet on protsess, me„teeme identiteeti“. 14 Identiteet tähendab muutusi jamuutused, mille toimumisest oleme teadlikuks saanud,ei ole kunagi meeldivad. Kuigi muutust ülistatakse,tekitab see stressi. Me paneme end olukordadesse,kus me ei tea, kuidas asjad töötavad, keda usaldadavõi kuidas käituda. Ning üksnes nende kogemusteomandamise, vigade tegemise ja parandamise,läbikukkumise ja õnnestumise kaudu saame teada,mida tahame ja mida ei taha.Kuid Rootsi laua olemus on samuti muutunud. See ei ole enam niistabiilne ning konkurents on tugevam. Kuigi me võime hoida uhkusegapaberit, mis kinnitab, et meil on „magistrikraad XY valdkonnas“, ei saaolla kindel, et selline spetsialiseerumine on töökohal ikka veel vajalikning võib-olla tuleb meil hoopis ümber orienteeruda. Eilne võimalus eipruugi täna enam saadaval olla.Meilt eeldatakse, et oleme paindlikud, mobiilsed ning suutelised kiiresti jaentusiastlikult muutunud olukordadega kohanema. See on tänapäevaseelu uus väljakutse: olla piisavalt paindlik, et tulla toime kiiretemuudatustega elus ning suuta kiiresti omandada midagi uut, kuid samalajal säilitada teatav turvalisuse tase, mille järele me kõik igatseme. 15Noored on „üleminekuperioodis“ nagu ka kõik teisedNoored avastavad end üleminekuprotsessis, millekäigus areneb identiteet ning nad mõtlevad pidevaltselle üle, kuidas end esitleda. Just nii, nagu ka kõikteised. Oskuste omandamine elus toimetulekuks eilõppe teatud vanuses. Enamiku inimeste puhul muutubpersonaalne ja tööalane staatus mitu korda elu jooksul.Puudub täpne ajaperiood, mille vältel me end leiamening seejärel eluga jätkame. Noored on „olevik“, mitte„tulevik“, nagu paljud inimesed arvavad. Nad ei oletäiskasvanute „mittetäiuslik“ või „ebaküps“ versioon.Nad arenevad ning õpivad üha enam oma identiteetitundma, täpselt nii, nagu me kõik seda teeme.Elustoimetulekuksoskusteomandamineei lõppe teatudvanusesPaindlik sünnist surmaniRootsi laua valik on suurenenud. Võttes arvessesuhteid, elukutseid, elustiile, kohti, kus elada, onmeil varasemaga võrreldes palju rohkem võimalusi.Me võime neid proovida ning otsustada, kas needmeeldivad meile või mitte.15 Sennett, R. (1998): The Corrosion of Character, the Personal Consequences of Work in the New Capitalism. Norton, NewYork.14 Michael, M. (1996): Constructing Identities, the social, the nonhuman and change. Sage Publishing, London.4041


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteet2.4 - “Vaata mu profiili” – interaktiivneenesepresentatsioon sotsiaalvõrgustikesKirill OnishchenkoPiiramatute võimaluste maailm2005. aastal oli meil väga huvitav projekt, mille nimioli “Piiramatute võimaluste maailm“. Tänu projektilesaid selles osalejad (kelleks olid madala sissetulekugaperedest pärit lapsed ja tudengid) õppida kasutamaarvutit ning internetti, et suhelda nii üksteisega kuika sõprade ja sugulastega üle terve maailma. Naduurisid ka globaalse- ja Euroopa-identiteedi peamisipõhimõtteid ning mõistsid, et maailm ei lõppe nendekodulinna piiridega. See on palju laiem ning isegisiis, kui sul ei ole võimalik minna välismaale, onsellegipoolest võimalik luua interneti teel suhteidhuvitavate inimestega erinevatest riikidest.Nagu me eelmises peatükis nägime, on sellel, kuidasme end esitleme ning kuidas teised meid näevad,ülimalt oluline roll meie identiteedis. Internet pakubmeile erinevate valikute suhtes enneolematult laiainfopagasit. Kuna sotsiaalvõrgustikud, näiteksMySpace, Facebook ja muud, on meie ühiskonnas ühalaiemalt levinud, on selline eneseesitlus saanud uuedimensiooni.Sotisaalvõrgustike aluseks on inimeste profiilid.Võrgustikud saavad eksisteerida üksnes nii kaua, kuniseal on liikmeid, kes end esitlevad ning võrgustikulesisu loovad. Võrgustikus osaleda soovivad inimesedpeavad looma selleks enda profiili. Seda võib vaadeldakui “online-identiteeti“.Inimeste ühendamine üle terve maailmaSelliseid veebikeskkondi võib vaadelda kui vastustinimeste soovile suhelda mitte üksnes kohalikultasandil, vaid laiemalt. Nagu eelmises peatükissai mainitud, on võimalused reisida ning suheldateistest riikidest pärit inimestega viimastelaastakümnetel oluliselt suurenenud. Neil, kellelon ligipääs valikutele, on võimalus osaledavahetusprogrammides, õppida ning töötadavälismaal ning reisida kiiremini ja kergemini kuiükski teine põlvkond enne neid.Alates Facebooki loomisest 2004. aastal on seesotsiaalvõrgustik kogunud enam kui 400 miljonitkasutajat. 16 Sotsiaalvõrgustike kasutaminemõjutab miljonite inimeste igapäevaseidharjumusi. See pakub uusi võimalusi suhelda,leida internetist sõpru ning avaldada enda kohtainformatsiooni.Sotsiaalvõrgustikud annavad võimaluse suheldaja hoida kontakti inimestega üle terve maailma,samuti aitavad need säilitada väljaspool internettialguse saanud sõprussuhteid. Suurem osaliikmetest ei kasuta sotsiaalvõrgustikke võõrasteinimestega suhete loomiseks, vaid selleks, et hoidakontakti inimestega, keda nad juba tunnevad.Nende hulka ei kuulu mitte üksnes sõbrad koolistvõi ülikoolist, vaid ka see tšehhi tüdruk, kellegaeelmisel koolitusel Slovakkias tutvuti, see norrapoiss, kellega Hispaanias noortehosteli tuba jagativõi see itaalia paar kellega InterRail reisil kohtuti.Veebipõhiste sotsiaalvõrgustike kasutamiseston saanud oluline tegur hoidmaks sotsiaalseidsuhteid ning osalemaks kohalikes, riiklikes,rahvusvahelistes või virtuaalsetes kogukondades.Sotsiaalvõrgustikudannavad võimalusesuhelda ning hoidakontakti inimestegaüle terve maailma16 Quinn, J. (2010): Perceptions of Identity in Social Networking: Controlling your online presence. http://networkconference.netstudies.org/2010/04/perceptions-of-identity-in-social-networking-controlling-your-online-presence4243


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetPeeglike, peeglike seina peal, kes olen mina siin ilma peal?Enese esitlemise protsess internetis on väga sarnane sellele,kuidas me seda väljaspool internetti teeme: me võrdlemeend teistega (st vaatame sõprade olemasolevaid profiile),loome endale isikliku profiili ja saame selle kohta teistelttagasisidet. 17Interneti algusaastatel loodi veebiprofiile peamiseltjututubades või veebipõhistes mängudes. Selliste mängudeanonüümsus andis siis, ning annab ka nüüd, inimestelevõimaluse eksperimenteerida erinevate identiteedirollidegavõi proovida järele oma identiteedi varjatud aspekte. 18Erinevalt rollimängudest, kus liikmeid õhutatakselooma täielikult uusi identiteete, eelistavadsotsiaalmeedialehekülgede kasutajad üldjuhul kujutadaend veebis sellisena, nagu nad on.Väga sageli tunneme oma veebisõpru ka väljaspoolinternetti ning suure tõenäosusega ei saa me end näidatakui viimase linnamaratoni edukat võitjat, kui kõik teavad,et meile valmistab raskusi isegi koolibussi peale jõudmine.Me tunneme vastutust selle ees, mida internetis ütlemening seetõttu oleme oma veebiidentiteedi osas üsna ausad.Me peegeldame internetis oma isiksust, luues profiili,kuhu lisame tekste, fotosid, videoid, sõprade nimekirju,lemmikfilme või muid eelistusi ning näitame avalikult,milliseid gruppe, fännilehti ja üritusi me toetame. Kui mehakkame „Britney Spearsi“ fänniks, ütleb see midagi muudkui see, kui hakkame „Radioheadi“ fänniks. Kui ühinemegrupiga „Ma armastan süüa teha“, peegeldab see meieeelistusi. Oma kirjutiste kaudu näitame ühtteist iseendakohta. Taust, mille valime MySpace keskkonnas, peegeldabsamuti meie maitset. Isegi see, millist informatsiooni mejagame, lubab teha järeldusi meie iseloomu kohta.Tundub üsna lihtne olevat kellegagi veebis „tuttavakssaada“, sest me jagame oma profiilil väga palju sellistinformatsiooni, mille teada saamine vestluse kaudu võtaksüsna palju aega.Luuesinternetiskasutajaprofiili,peegeldameoma isiksustKuid veebis puudub mitteverbaalne informatsioon, mida me näost näkkusuhtlemisel vahetame, ning see määrab loomulikult ära, kui palju metegelikult kedagi „tunneme“.Vastupidiselt veebivälisele suhtlemisele annab internetis profiili loominemeile võimaluse teadlikult otsustada, kuidas me soovime, et teised meidnäeksid ning millest meie veebiidentiteet peaks koosnema. Sellisedveebikeskkonnad nagu MySpace või LinkedIn ongi loodud eesmärgigaend veebis reklaamida, et võimalikud toetajad või tööandjad meidmärkaksid.Mulje juhtimineVõttes arvesse neid uusi ja kergeid võimalusi ennast veebis esitleda,kaldume suure tõenäosusega neid ära kasutama. Me püüame näidataend kõige paremast küljest ning loome omale sellise veebiidentiteedi,nagu soovime, et meid nähtaks. 19 Me rõhutame oma tugevaid külgi ningvarjame nõrku. Me püüame kommentaarides jätta teravmeelse mulje,laeme üles pilte, millel näeme head välja ning lisame inimesi omasõprade nimistusse ka siis, kui ei mäletagi täpselt, kellega on tegemist.Me püüame suunata kujutluspilti, mida teised meie kohta saavad. Mekäitume samamoodi ka veebivälises suhtluses, näiteks intervjuu tarbeksend paremini riidesse pannes. Kuid veebis on meil kergem kontrollidaseda, mis mulje endast jätame, sest meil ei ole tarvis tulla toime tuulega,mis puhub soengu segamini just enne seda, kui me kontorisse astumevõi rongiga, millest maha jäämine tähendab, et me jääme hiljaks ningjätame endast seetõttu halva esmamulje.Kanadas sündinud sotsioloog Erving Goffman võrdleboma 1959. aastal ilmunud raamatus „The Presentationof Self in Everyday Life“ („Iseenda esitlemineigapäevaelus“), kuidas näitlejad kujutavad end rollidesning tavainimesed oma igapäevaelus. Ta väidab, etmõlemal juhul püüavad inimesed kontrollida omaesinemist, et hallata muljet, mis teistel neist jääb. Sedanimetabki ta „mulje juhtimiseks“.Erving Goffman –„The Presentation ofSelf in Everyday Life“17 Boyd, D. (2007): Why Youth (Heart) Social Network Sites: The Role of Networked Publics in Teenage Social Life. p.10. In:Buckingham, D. (ed.). (2007): MacArthur Foundation Series on Digital Learning – Youth, Identity, and Digital Media. MITPress, Cambridge.18 Turkle. (1994): Cited in: Quinn, J. op. cit.4419 Quinn, J. op. Cit.45


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetÜhest küljest on meil oma veebiidentiteedi üle selgemkontroll ning me saame valida, millist informatsioonijagame, kuid teisest küljest võib kergemini juhtuda, etmeid mõistetakse valesti või kasutatakse ära.Tänapäeval on oma isikliku elu avalikustaminemuutunud üha sagedasemaks, näiteks tõsielusarjadtelevisioonis jms. See võib muuta isikliku elu kaitsekeeruliseks. Pildi üleslaadimine veebi ei ole sama, miskodus selle albumisse kleepimine, kuigi mõlema eesmärkon piltide jagamine neist huvitatud inimestega. Erinevuson kättesaadavuses. Kui paberfotoalbumit näevad vaidneed, kelle te oma koju külla kutsute, siis veebi üleslaetud fotosid näeb ka suuremal või vähemal määralanonüümne publik, kellel ei oleks võimalik sama hõlpsaltpääseda teie koju. Paljud inimesed on sellest teadlikudja valivad hoolikalt, mida üles laevad. Kuid on paljuka selliseid inimesi, kes ei ole teadlikud tagajärgedest,mida nende laiale avalikkusele kättesaadav kirjutatud javisuaalne informatsioon võib põhjustada ning kui paljusee mõjutab ka nende veebivälist identiteeti. Selle kohtaon mitmeid näiteid: potentsiaalsed tööandjad kontrollivadFacebooki profiile, enne kui kellegi tööle võtavad võiettevõtted kasutavad andmeid, et teenida kasutajate arveltkasumit, adresseerides neile konkreetset reklaami.Oluline on pidada silmas ka muljet, mis teised meistluua võivad, näiteks siis, kui nad laevad üles piltening märgivad meid nendel. See võib põhjustadaprobleeme juhul, kui veebi üles laetud fotod jätavadkellegi identiteedist teistsuguse mulje, kui inimene iseseda kujutada tahab. 20 Sama juhtub veebiväliselt, kuikeegi räägib avalikult meid puudutava isikliku loo,mida sooviksime hoida privaatsena. Kuid veebipõhisesotsiaalmeedia puhul peaksime olema veelgitähelepanelikumad märkamaks, milline meid puudutavinformatsioon on kättesaadav, sest veebis aset leidevavalik elu on erinev veebivälisest keskkonnast, millereegleid suurem osa meist hästi tunneb.Tänapäevalon omaisikliku eluavalikustaminemuutunudühasagedasemaksAmeerika sotsiaalmeedia uurija Danah Boyd toob väljaveebipõhise avaliku elu neli omadust, mida reaalsesavalikus elus ei ole:1. Jäävus (mistahes kommentaarid jäävad alles)2. Otsitavus (sarnase mõtteviisiga inimesi on võimalikotsida tänu nende loodud identiteedile)3. Täpne kopeeritavus (avalikke avaldusi on kergekopeerida ja kleepida)4. Nähtamatu publik (kui tegelikus elus me üldjuhul näemeoma kuulajaskonda, siis internetis me neid ei näe)Publiku probleemSelleks, et end soovikohaselt esitleda, peaksime teadma,kes on meie publik. 21 Publik, kellega me internetis kokkupuutume, on erinev sellest, kellega kohtume väljaspoolveebi. Suheldes päriselus, oleme suurema osa ajast teadlik,kes on meie publik. Me kohandame enda esitlemistsõltuvalt olukorrast, on see siis laupäevaõhtu sõbra juuresvõi tööintervjuu esmaspäeva hommikul.Kuid internetis koondame ootamatult kokku inimesi omaelu erinevatest valdkondadest. Endine kaaslane kohtubuue tüdruk- või poiss-sõbraga, ema kohtub ülemusega,peotuttavad ja lähimad sõbrad on samas kategoorias –see on tõeliselt kummaline kooslus. Asjaolu, et suurematosa profiilidest näeb soovi korral ka laiem avalikkus,võib samuti probleeme tekitada. Kuidas saaksime ollaüheaegselt sõprade jaoks lahe ja lõbus ning vastuvõetavvanemate, kaugete tuttavate või tulevaste tööandjatejaoks?Kui satume olukordadesse, kus saab kokku sellinemitmekülgne seltskond, on meil kaks võimalust: me kaspüüame näidata endast universaalselt vastuvõetavat piltiDanah Boyd –veebipõhise avalikuelu neli omadust20 Quinn, J. op. cit.4621 Boyd, D. (2002): op. cit. p.1447


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetvõi riskime sellise informatsiooni jagamisega, mis võibmõnele osale publikust näida ebasobiv. 22Pidades silmas neid erinevaid publikuid, on kahtlematakeerulisem näidata oma identiteeti kogu omamitmekesisuses internetis kui väljaspool internetti. Selleasemel, et anda valedele inimestele tahtmatult valeinformatsiooni, võime kalduda end lihtsustama, etkõikidele korraga meelepärane olla. Selline lihtsustatudversioon meist ei ole võlts, vaid lihtsalt „kompaktne“versioon meie identiteedist, mis ei ole laiale publikuleesitledes nii kompleksne.Teine võimalus on erinevate veebiprofiilide loomineerinevatel sotsiaalmeedialehekülgedel, suunates neid eripublikule: üks sõprade jaoks, üks tööalaseks suhtlemiseks,üks oma bändi reklaamimiseks ning veel üks sarnasemõttemaailmaga kokkadega suhtlemiseks.Selline „publiku probleem“ on heaks näiteks, et meoleme silmitsi uue dilemmaga. Praegused ja tulevasedpõlvkonnad peavad leidma publiku probleemilerahuldavad lahendused. Kuidas seda teha, sõltub meist.Identiteedi kontrollimine nii internetis kui väljaspool sedaÜkskõik kui olulised meie sotsiaalsed platvormid meiejaoks ka ei ole, peame kohe pärast profiili loomist olemateadlikud, mida see tähendab ning kuidas selle üle kontrollisäilitada. Me peaksime mõtlema, kuidas me end esitlemening kuidas juhime loodud muljet ning üksnes siis onmeil võim internetis toimuva suhtluse ning välja antavainformatsiooni üle. 23Nii nagu me ei ütleks iial kõikidele kolleegidele, etoleksime pigem töötud, kui et jätkaksime selles ametis,ei tohiks me postitada sarnaseid kommentaare ka meievaba ligipääsuga Facebooki profiilile. Me peame internetisjagatavat informatsiooni kontrollima niisama aktiivseltkui me kontrollime seda, mida jagame väljaspoolinternetti.Me peamekontrollimainformatsiooni,mida jagamenii internetiskui kaväljaspoolveebi2.5. - Meie noorsootöö tähendusPlaneerides programmi ja valides sobivaid metodoloogilisiraamistikke suhtlemiseks ja refleksiooniks, tuleb võttaarvesse kõikide mitteformaalse hariduse tegevustes osalevateinimeste keskkonda. Noored, kes osalevad rahvusvahelistesvahetusprogrammides ja seminaridel 2010. aastal, on vägaerinevad neist, kes osalesid sarnastes tegevustest 2000.aastal, mis omakorda tähendab, et õpiprotsessi toetajad jakoolitajad peavad kohanema erinevate vajadustega. 24Ühest küljest on sotsiaalne tegelikkus, mis ei ole enamniivõrd tihedalt seotud geograafiliste piiridega, keerulisemning multidimensionaalsem. Teisest küljest on kohalikulvõi Euroopa tasandil lahenduste väljatöötamise japrobleemidega tegelemise vahendid muutunud kergeminikäsiteldavateks, odavamateks ning kättesaadavamateks.Hea idee elluviimine on muutunud oluliselt kergemaks;seevastu on aga mõned praktikud öelnud, et kogukonnakaasamine tegevustesse on muutunud keerulisemaks.Samastumine näiteks noorteorganisatsiooniga võibolla noorele oluline ning turvaline paik oma identiteediarendamiseks inimeste hulgas, kes hoiavad noori tasakaaluspakkudes neile sotsiaalset raamistikku, milles on kergem„identiteedikriisist“ jagu saada. Noorteorganisatsioonidannavad ka hea koolitusbaasi, aitamaks kriisist väljatulla, tegeleda konfliktidega, saada ning anda tagasisidetning palju muid pädevusi, mida on tarvis tulevikusteiste gruppidega tegelemiseks ning paljude eelseisvateidentiteedikriisidega toime tulemiseks.24 Karsten, A. (2008): Made to be broken? http://www.nonformality.org/2008/02/made-to-be-broken/Noorteorganisatsioonvõib ollanoorte jaoksoluline paik,kus omaidentiteetiarendada22 Boyd, D. (2002): op. cit. p.2823 Boyd, D. (2002): op. cit. p.614849


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetNoortevahetus või Euroopa vabatahtlik teenistus võib olla ülimalt võimaskogemus. See võib kutsuda esile küsimusi ja anda neile võimalikkevastuseid ning samuti võib see muuta isegi elu kulgu. Kuid ühekordnesündmus on vaid nii hea, kui hea on tegevuse kohalik ettevalmistus jajäreltegevused. Noored, kes saavad rahvusvahelisel sündmusel võimsaidimpulsse, vajavad koju saabudes edasist toetust, et tagada nendejätkamine valitud teel.2.6. Meetodid ja tegevusedMeetodid, mida me selles osas esitleme, võib jagadakolme gruppi:1. Kes ma olen?Meetod: „Identiteedi molekul“ „Kakskümmendvastust“Need kaks meetodit on näited, mida saab kasutada,et aidata osalejatel iseend ning oma sisemistkeerukust analüüsida.2. Kuhu ma tahan minna? Kelleks ma tahan saada?Meetod: „Eesmärgid ja soovid“See on näide meetodist, mis võib soodustadarefleksiooni ja arutelu osalejate tuleviku kohtaning kuidas nad saaksid oma tulevase arengupraegusele identiteedile rajada.3. Refleksioon ning arenguprotsessist õppimine.Meetod: „Protsessile orienteeritud meetodid“See kogum metodoloogilisi soovitusi heidab pilguerinevatele moodustele, kuidas stimuleeridaprotsessile orienteeritud identiteedi arenguanalüüsi.Need meetodidaitavad mõeldaisiklikuleidentiteedile5051


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetIdentiteedimolekulÜldpõhimõttedSee ülesanne annab osalejatele võimaluse uuridaoma isiklikku ja kultuurilist identiteeti ningmõista, millist rolli mängib identiteet inimestemaailmatajus.Märkus: Enne seda tegevust võiksid osalejadsoovitatavalt võtta osa arutelust, mis käsitleberinevid aspekte, millest identiteet koosneb.NõudedRuum: Piisavalt ruumi ringikujuliselt seatudtoolideleAeg: 45–60 minutitOsalejad: põhikooliõpilastest täiskasvanuteni/maksimaalselt 40Juhised1. Selgitage tegevuse üldpõhimõtteid.2. Jagage igale inimesele identiteedimolekulitöölehe koopia. Paluge osalejatel kirjutadakeskmisesse ringi oma nimi. Öelge neile, etviite välimisse ringi peaksid nad kirjutama viisgruppi, millega nad end samastavad. Rõhutageinimestele, et soovite kiireid vastuseid ning etnende valikud võivad mõnel muul päeval ollateistsugused.3. Kasutage oma vastust näitena. Näites vältigejärgnevat: hobid, isikuomadused, suhtedperekonnas. Need tunnused esinevad osalejatevastustes sageli ning kasulik on aidatamõista identiteeti nii, et õpiprotsessi toetajadkasutavad oma näites hoopis erinevaidkultuurilisi tunnuseid. Hästi tasakaalustatudjutuvestmisstiili puhul saab grupilt kõigeparemaid tulemusi.52Materjalid:Identiteedimolekulitööleht,üks igaleosalejale,pastakad võipliiatsidN.B.See meetod pärinebADL-lt ning sedatsiteeritakse siin ilmamuudatusteta4. Andke osalejatele paar minutit töölehtedetäitmiseks.Märkus: Vajadusel olge paindlik ning lubageosalejatel ringe lisada või kustutada.5. Kui osalejad on ülesande täitnud, paluge neil validakategooria, millega nad peamiselt samastuvad ningtõmmata sellele ring ümber.Märkus: Kasutades sõna „peamine“ „kõigeolulisema“ asemel, välistate olukorra, kus osalejatelon tunne, et nad peavad valima, kas nende jaokson kõige olulisem nende lapsed, partner või karjäär.6. Selgitage osalejatele, et nüüd viite läbi tegevuse, kustuleb püsti tõusta.Märkus: Teine variant sellest tegevuse protsessist onkirjeldatud tegevuse lõpus.7. Öelge osalejatele, et loete ette kategooriatenimekirja ning et peale iga kategooria nimetamisttõuseksid hetkeks püsti need, kellel antud kategooriaon ühes viiest ringist esindatud. Paluge osalejatelpüsti jääda, kui tegemist on selle kategooriaga,millele nad tõmbasid ringi ümber kui peamiselesamastuse allikale.8. Enne püsti tõusmisega alustamist lugege grupile ettejärgnev hoiatus:See tegevus on kutse tõusta püsti ning avalikultkinnitada oma kuuluvust ühte konkreetsessegruppi. Igal inimesel on võimalik valida, kas tatõuseb konkreetse grupi puhul püsti. Pidage meeles,et mõned identifikaatorid võivad olla inimeseidentiteedi seisukohast kesksed, kuid see inimenevõib tunda, et tal ei ole turvaline või mugav sedasuuremas grupis teatavaks teha. Selle tegevuseeesmärk on luua arusaam isiklikust ja grupiidentiteedist, mitte inimesi välja tõrjuda või pannakedagi end ebamugavalt tundma.53


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteet9. Lugege ükshaaval ette järgnevad kategooriad ning andkeosalejatele aega püsti tõusta. Julgustage inimesi püsti tõusmiseajal ruumis ringi vaatama. Pidage meeles paluda seismajäänud inimestel enne järgneva kategooria ette lugemistuuesti maha istuda.a. vanusm. sõberb. etniline või rahvuslik päritolu n. ümbruskond või geograafiac. suguo. vabatahtlik tegevusd. rassp. tervis, kehaline vorm, toituminee. uskjnef. seksuaalne orientatsioonq. kolledž, kool või ülikoolierialag. ameth. sotsiaalmajanduslik klassr. muusika või muud kunstidi. hobi/ajaviide/tegevus,mida nauditej. perekondk. keell. poliitiline vaades. küsige, kas kellelgi on veelmõni grupp, mida sellesnimekirjas ei ole, kuid midanad sooviksid lisada ja palugekõikidel vastata.Aruteluküsimuseda. Milline on identiteedi roll eelarvamusegategelemisel?b. Mis tunne teil püsti seismise ajal oli, kui olite osasuuremast grupist?c. Mis tunne teil püsti seismise ajal oli, kui olite üksivõi peaaegu üksi?d. Kas keegi märkas püsti tõusmisel huvitavaidmustreid? Kas näiteks jäid sookategoorias seismaüksnes naised? Kas rassi kategoorias jäid seismavaid mitte-valgenahalised inimesed?e. Kas oli kategooriaid, kus keegi püsti ei tõusnud?Mis te arvate, miks nii läks?f. Kas teile meenuvad olukorrad, kus õpilastel võibolla tunne, et nad seisavad üksinda?g. Mida saaks teine inimene ära teha, et aidatasellises olukorras oleval inimesel tunda, et ta ei oleüksinda?10. Pärast püsti tõusmist paluge osalejatel leida keegi, keda nadei tunne (või ei tunne hästi) ning arutleda temaga positiivseidja negatiivseid aspekte, mis kaasnevad seotusega peamiseksvalitud identifikaatoriga. Öelge osalejatele, et iga paari ühelliikmel on rääkimiseks umbes kolm minutit. Pärast kolmeminuti möödumist paluge neil, kes ei ole veel rolle vahetanud,seda teha.11. Koguge uuesti terve grupp kokku ning juhtige arutelu,kasutades mõnda või kõiki alljärgnevatest küsimustest.Te võite tehajärgneval leheküljelolevast töölehestsuurendatud koopia,et seda grupigakasutada//Allikas: © 2008 Anti-Defamation League,www.adl.org/education.Kõik õigused kaitstud.Kohandatud kirjastaja loal5455


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetIdentiteedimolekuli töölehtJuhised1 Kirjutage oma nimi keskmisesse ringi.2 Välimistesse ringidesse kirjutage viie grupi nimed, millega te endsamastate.JagamiseksValige üks grupp (tähistab teie peamist identiteeti) ning vastakejärgnevatele küsimustele:1. Rääkige teistele ajast, mil tundsite end väga uhkena, et saite olla osasellest grupist.2. Jagage teistega valusat kogemust, mille tegite läbi selle grupi liikmena.Kakskümmend vastustSee tegevus paneb osalejaid mõtlema endale ningsellele, kuidas nad ennast kirjeldaksid. See tutvustaberinevaid informatsioonikategooriaid, mida onvõimalik kasutada.Samm-sammult:1. Paluge osalejatel võtta puhas paberileht ningkirjutada selle ülemisse serva küsimus “Kes maolen?”. Selle alla paluge neil kirjutada numbrid1–20.2. Andke osalejatele veidi aega, et leida küsimusele“Kes ma olen?” 20 vastust. Nad ei peaks muretsemanumbertähistuse loogika või olulisuse pärast. Öelgeosalejatele ka seda, et kui nad ei soovi, ei pea nadoma nimekirja teistega jagama.3. Kui kõik osalejad on nimekirjad valmis saanud,paluge neil nelja sümboli või värviga märkida äravastuste erinevad kategooriad:a. Füüsiline kirjeldus (Ma olen pikk, mul on sinisedsilmad jne)b. Sotsiaalne roll (Ma olen tudeng, abikaasa,jalgpallimeeskonna liige jne)c. Isikuomadused (Ma olen impulsiivne, kannatlik,valjuhäälne jne)d. Abstraktsed, eksistentsiaalsed väited (Ma olenuniversumi laps, ma olen inimene, ma olen elusjne)AruteluArutelu ajal on oluline teha läbi kõik kolm staadiumit:refleksioon, üldistamine ja rakendamine.See meetodsuurendabinimesteteadlikkustomaisiklikesteesmärkidestja soovidestelus5657


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetRefleksioonEesmärgid ja soovidSelles tegevuses palutakse osalejatel mõelda omaeesmärkidele ja soovidele oma elus ning kuidas nendeidentiteedi erinevad aspektid võivad olla kas takistuseksvõi abistada nende eesmärkide ja soovide saavutamist.Kas oli keeruline leida 20 vastust? Miks?Mille peale te kõigepealt mõtlesite?Mitu vastust puudutasid teie pikaajalisi ning mituvastust teie lühiajalisi tunnuseid?Kas te kasutasite ühte vastustekategooriat rohkemkui teisi? Miks?Kas teie parim sõber annaks teie kohtasamasugused 20 vastust? Miks?Aga teie vanemad? Miks?Kas teid üllatab, millist kategooriat te endaiseloomustamiseks kõige enam kasutate?Kas te eelistaksite keskenduda oma muudeletasanditele?ÜldistamineMida me uute inimestega kohtudes neilekõigepealt näitame?Kas on oluline, et teil oleks endast vägadiferentseeritud pilt? Miks?Mida me sellest õpime?RakendamineMil moel on see meie elu seisukohast oluline?Millises ulatuses võib diferentseeritud pilt endastolla abiks ning millises ulatuses võib see ollatakistus?KohandamineKui võimalik, korrake seda tegevust umbesaasta möödudes ning võrrelge, kas osalejatekategooriad on muutunud.Allikas: Põhinebtrükisel TwentyStatement Test,M.H. Kuhn ja T.S.McPartland (1954):An empiricalinvestigation of selfattitudes.AmericanSociological Review,19(1), lk.68- 76.Käesoleva trükisetarbeks kohandatudautorite poolt.Samm-sammult1. Viige osalejatega läbi ajurünnak selgitamaks väljaerinevad eesmärgid ja soovid, mis neil elus võivadolla. Need peaksid olema piisavalt üldised, et erinevadinimesed nendega nõustuksid, kuid samas piisavaltspetsiifilised, et olla tähenduslikud (näiteks siseminerahu, sõltumatus, side perekonnaga, akadeemilisedsaavutused, sidemed teiste inimestega, tasakaal tööja eraelu vahel, edukas karjäär, loodusega tasakaaluselamine jne).2. Andke igale osalejale tööleht. Nüüd võivad nad validaviis sellist eesmärki, mis nende arvates käivad nendeendi ning nende elude kohta. Kui need soovid jaeesmärgid, mis ajurünnaku käigus esile kerkivad,mõne osaleja kohta ei käi, võivad nad vabalt ise uusisisukaid eesmärke juurde lisada. Kui viis eesmärki onvalitud, peaksid osalejad märkima paberile, kus nad igaeesmärgi saavutamise osas parasjagu on ning lisamakäesoleva kuupäeva. Samuti peaksid nad panemakirja kuupäeva, mis ajaks nad iga eesmärgi soovivadsaavutada.3. Viige läbi teine ajurünnak, mis keskendubiseloomuomadustele, mis võivad olla nende eesmärkidesaavutamisel nii takistuseks kui abiks (näiteks vanus,usk, sotsiaalne staatus, perekond, rahvus, võimed,majanduslik staatus, sugu jne)4. Nüüd paluge osalejatel lisada igale eesmärgile omaidentiteedi aspektid, mis aitavad neil neid eesmärkesaavutada ning aspektid, mis võivad olla takistuseks(võimaluse korral peaksid nad tegema seda erinevatevärvidega).Materjalid:töölehed,pabertahvel,markerid,pastakad.5859


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteet5. Seejärel peaksid osalejad kogunemaväiksematesse gruppidesse, kus on kuniviis liiget ning arutlema mõne alljärgnevaküsimuse üle:a. Kas oli keeruline valida viis eesmärki? Kaste oleksite soovinud valida rohkem võivähem?b. Kas mõni eesmärk on teistega vastuolus(näiteks sõltumatus ja side perekonnaga)?Kuidas te nendest vastuoludest üle saate?Kuidas te plaanite neid tasakaalustada?c. Kas mõni teie identiteedi aspekt võib ollaühtaegu nii takistus kui abiline erinevateeesmärkide saavutamisel? Mida see teiejaoks tähendab?d. Kas teie grupis on veel sarnaseideesmärke? Kas need tähendavad teie jaokssama?Te võite tehajärgneval leheküljelolevast töölehestsuurendatudkoopia, et sedagrupiga kasutadaTööleht „Eesmärgid ja soovid“MugandusedOma elueesmärkidele mõtlemine võib olla vägakeeruline. Te võite kohandada seda tegevustkasutamiseks konkreetsel ajaperioodil (näiteksteie EVT, järgmisel poolaastal jne). Kui teil ningteie grupil on võimalik, vaadake kaardid kuuekuu möödudes uuesti üle ning hinnake, kuidasinimestel eesmärkide saavutamine läheb ningkas nad on oma eesmärke muutnud.Allikas: Põhineb trükistel„Google Self Maps“ja Inter-sectionality,autoriteks StephenMcKay ja Lynne Tammi:SALTO PublicationE.M.Power, 2008. Autoritekohaldatud.6061


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös2 | MINA-IDENTITEETMina ja identiteetProtsessile orienteeritud meetodidJõe metafoor võib aidata inimestel mõelda omakogemuste üle, mille nad teatud eluperioodil onsaanud. See meetod stimuleerib osalejaid kasutamaloomingulisust, kui nad mõtlevad identiteedilevalikutest ja kohustustest lähtuvalt. Iga osaleja saabpildi jõega, mis on joonistatud suurele paberilehele.Paberile tuleb märkida jõe algus ja lõpp. Saadavalpeaks olema erinevat värvi paberid, käärid, liim,pliiatsid ja markerid. Osalejatel palutakse töötadaiseseisvalt ning väljendada loovalt oma valikuidja kohustusi teatud eluperioodil ja/või seosesidentiteedi teatud dimensiooniga (töö, perekond, rollühiskonnas...). Oma loovuse tulemuse peaksid nadpaigutama jõe sellele osale, mida nad sobilikukspeavad.Kasutada võib ka spiraali, et visualiseeridabiograafilisi sündmusi minevikus ning visioonetulevikuks. Osalejad peaksid joonistama enda eesolevale paberile spiraali. Spiraali keskosa on minevikning spiraali algus on olevik. Saadud ringikujuliseleajajoonele peaksid osalejad märkima sündmused,inimesed, mõtted ja hetked, mis olid nende jaoksolulised. Näiteks: mõtlema inimõigustega seotudtegevustele, noorsootöötajaks saamise teele,tänavakunstiga tegelema hakkamise teele jne.Spiraali algusesse võivad osalejad panna ettepoolesuunatud nooled. Nendele nooltele peaksid nadkirjutama asjad, mille aset leidmist nad tulevikussoovivad ning mille jaoks nende osalemine käesolevalsündmusel (s.o koolitus, noortevahetus, EVT jne ) onoluline.Veel üks protsessile orienteeritud meetod on „Paadidmerel“. See tegevus aitab osalejatel tehtut ningeelseisvat põhjalikult läbi mõelda. Osalejateltoodatakse loovat lähenemist, kui nad annavadhinnanguid metafoorsete sümbolite kasutamisekaudu: meri, paat, mereelukad, saared, muud laevad62Need meetodidstimuleerivadprotsessileorienteeritudidentiteedi arenguanalüüsijne. Valmistage ette joonistus mere ja kahe sadamaga,millest üks on üleval ja teine all. Meri kahe sadamavahel tähistab perioodi kahe hetke vahel elus. Näiteksvõib see olla õpingute algus ja lõpp, teatud ametikestus, ühiskondliku kohustuse või projekti periood jne.Paluge osalejatel joonistada paadid ning panna needkuhugi kahe sadama vahel või kirjeldada teekondakahe sadama vahel. Merre võib joonistada saari, kivevõi muid sümboleid. Osalejatel on vabad käed lisadakõike, mis aitab neil selgitada paadi asukohta sellesmetafooris. Seda meetodit saab kasutada paljudelerinevatel viisidel. Osalejatele võib anda erinevaidpaate, mis kujutavad erinevaid elemente nende elus.Kasulik metafoor tulevikku vaatamiseks on „erinevatevagunitega rong“. Iga vagun kujutab elu erinevaiddimensioone, millele osalejad peaksid mõtlema: töö,perekond, sõprus... Osalejatel palutakse tulevikutegevuste tarbeks panna kirja ideed, mis on seotudkõikide elementidega ning paigutada need vastavatessevagunitesse.Loomulikult võib kõiki neid meetodeid edasi arendadaning kohandada, kasutades selleks reisi või teekonnaideestikku väljendamaks valikute ja kohustuste protsessi– identiteedi arengu protsessi. Selliseid meetodeidkasutades on kasulik luua meeldiv ja lõõgastavatmosfäär. See aitab inimestel tunda end mugavaltning tõhusamalt reflekteerida. Soovitav on sellekskasutada taustamuusikat.Sageli kasutatakse neid meetodeid noorsoovaldkonnashindamise eesmärgil ning seoses „professionaalseidentiteediga“: mina kui noorsootöötaja, koolitaja,sotsiaaltöötaja, õppija. Üldiselt kasutatakse neidindividuaalsete või isiklike meetoditena. Kui grupisvalitseb piisav vastastikune usaldus, võib agateistega jagamine olla ülimalt rikastav. Kui kasutatesamu metafoore (jõgi, paadid, teekond, …) ningvisualiseerimist, aitab see jagamisele oluliselt kaasaning soodustab vastastikust mõistmist.63Allikas: Needon laialt tuntudmaterjalid, mison töötatudvälja aastatejooksul erinevatevariatsioonidegaerinevatestegevustes.Erinevaidversioone leiateEuroopa NõukoguKoolitajatekoolitamise(2003 ja 2004) jahindamise T-Kitist(Euroopa Nõukoguja EuroopaKomisjon, 2007).Käesoleva trükisejaoks kohandatudautorite poolt.


3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupid3MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidMis mind teistega seob ning mismind neist eristab? Millised onmeie erinevused ja sarnasused?Kuhu ma kuulun? Milline on minuroll gruppides?Ryan Haynes, LGBT kogukonna kohaliknoortealgatus, LondonMeie projekt keskendus identiteedile ningidentiteedi avastamisele. Kuna me vaatasimeläbilõiget LGBTQst (lesbid, geid, biseksuaalsed,transsoolised ja kahtlevad), mitte vaid ühteseksuaalsuse või soo rolli, puudutas see kõiki.Me rajasime LGBT kogukonnaletaskuhäälinguraadio ning selle raames vaatasimenelja erinevat identiteeditüüpi. Alguses tundussee lähenemine väga lihtne, sest me töötasimeLGBT organisatsioonidega, kes olid end LGTB-namääratlenud. Raadioprogrammis oli meil publikning me kaasasime nad arutellu. Saate tegijatestoli üks mustanahaline gei, üks oli gei, üks oliheteroseksuaalne tüdruk ja üks oli lesbi. Meiemeeskonnas oli ka kaks transsoolist liiget, kestahtsid olla esindatud, ning nii saimegi kokku terveLGBT spektri. Kuid kui üks meist midagi ütles, siisei esindanud ta sellega tervet LGBT gruppi. LGBTkogukonnas esindad sa põhimõtteliselt iseendagruppi.Me keskendusime noortele, et neid koolitadaning luua meediaprogramme. Kui me hakkasimeinimestega intervjuusid tegema, eriti Londonis, siismärkasime, et puhtaid LGBT organisatsioone eiolnudki. Viimase 15 aasta jooksul on LGBT paljukasvanud ja muutnud. Alguses oli see üksnes geideja lesbide organisatsioon, siis lisandusid neilebiseksuaalsed ja hiljem veel transsoolised. Nüüdplaanitakse lisada veel QQI – queer, kahtlevad jainterseksuaalsed. Erinevaid identiteete on nii palju.Sa võid olla mees, kes magab meestega. Sa võidolla biseksuaalne, transseksuaalne või gei. Sa võidolla naine, kes arvab, et ta on mees.Erinevaididentiteeteon nii palju65


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidNüüd äkki pidime ümber mõtlema, kellega meräägime ning kuidas neile läheneda. Väga huvitavoli uurida, kes me olime ning kes olid nemad. Mekohtusime transseksuaalidega, kes olid ülimaltnaiselikud, kuid soovisid, et neid võetaks meestena.Samuti kohtusime inimestega, kes nägid välja nagumehed, käitusid nagu mehed, kuid tahtsid, et neidvõetaks naistena.Me pidime tegema kõik, et meie programm oleksesinduslik: me kaasasime inimesi kõikidest erinevatestgruppidest, kaasa arvatud heteroseksuaalseid inimesi.See kutsus meie hulgas esile mitmeid huvitavaidarutelusid ja väitlusi. Me ei jõudnud iial täielikuüksmeeleni, mis oli iseenesest huvitav, sest sageliümbritseme end sarnase mõtteviisiga inimestega ningnii võib mõnikord tekkida arutelu inimesega, kellegate teatud teemadel kunagi ei räägi. Me tahtsimekogu aeg uusi asju õppida. Mõnikord tekkisid meilprobleemid puhtalt seetõttu, et me uurisime asju, misolid meie jaoks täiesti uued.Näiteks LBGT kogukond määratleb end täiestiteistmoodi kui geide kogukond. Me pidime mõlemalelähenema erineval moel. Need organisatsioonidei taha, et neid kategoriseeritaks, kuid samasnad ise kategoriseerivad. Suures osas on tegemistindividuaalsuse ja ainulaadsuse otsingutega ningmõned tulevad välja täiesti juhuslike asjadega, etsinna jõuda, nad loovad selle baasil oma identiteedi,kas siis individuaalselt või üheskoos. Nad on loonudomaenda identiteedid. Seetõttu lükkavad nad endüha enam ühiskonna äärele, sest nad tahavad ollaainulaadsed ning erilised. Nad kõik jätkavad omanurga otsimist. Need grupid muutuvad pidevalt, sagelipuudub neil järjekindel sõnum, mida esitada. Grupidon sageli nii ametis endaga tegelemisega ning eisuuda tegeleda asjadega enda ümber.Väga huvitavoli uurida,kes me olimening kes olidnemadTegelikult ei saa nende identiteeti üheseltmääratleda. See on nii muutlik, et seda tegelikultei eksisteerigi. See on diskussiooni lõpp-punkt. Agakui te mõtlete selle peale: ma olen mees, ma olen27-aastane, mul on maja, ma olen vallaline, siiskui ebamäärane see on? Paari aasta pärast olenma tõenäoliselt ikka veel mees, võib-olla on mulikka veel oma maja ning võib-olla ei ole ma enamvallaline. Asjad võivad muutuda. Inimesed ei leiaend 16–17-aastasena, jäädes siis sinna pidama. Seeon protsess, mis vältab kogu elu.6667


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupid3.1. Identiteet ja grupidAlustame kahest peamisest gruppide kohta käivastmõttest.1. Grupid on vältimatud ja me ei saa ilma nendeta elada2. Gruppe ei eksisteeriNeed kaks väidet on omavahel vastuolus, kuidloodetavasti on võimalik käesoleva peatüki lõpuks neistaru saada.Ärge muretsege, te ei ole üksindaKui me vaatame ennast ning oma elu, märkametõenäoliselt palju gruppe, mille liikmed me oleme.Nende hulka võivad kuuluda sõpradering, perekond,spordiklubi, meiega sama muusikat nautivad inimesed,usukollektiiv või noorteorganisatsioon (kohalik,piirkondlik, riiklik või globaalne) jne. Iga inimenemaailmas kuulub erinevatesse gruppidesse. Inimesedon sotsiaalsed, me oleme teatud mõttes karjaloomadning me vajame gruppe, et tunda end terviklikult. Meoleme need, kes me oleme tänu nendele asjadele, mismeile meeldivad ja mis meile ei meeldi ning tänu meieväärtustele ja huvidele ning kõikidele pisiasjadele, mismeid iseloomustavad. Teadmine, et maailmas on veelteisigi inimesi, kellele meeldivad ja ei meeldi samadasjad, mis meile, tekitab hea tunde. See tähendab, etteised inimesed jagavad meie väärtusi, et meil on midagiühist. Hea on teada, et teised inimesed jagavad meieväärtusi, sest see justkui õigustab neid.Formaalsed ja informaalsed grupidGruppe on palju erinevaid, kuid põhimõtteliseltmahuvad nad kõik kahe äärmuse – formaalne jainformaalne – vahele. 25 Suurem osa gruppidest ei oleInimesedon karjaloomadülemäära formaalsed ega ülemäära informaalsed, vaidjäävad kuhugi nende kahe äärmuse vahele. Formaalnegrupp on grupp, mis selle liikmeid määratleb: näiteksülikooli keemiakursus või sõjaväkke minek. Armeegaühinemisel ei muutu see vastavalt teie soovile. Pigemon asi vastupidi, teie peate kohanduma sellega, kuidassõjaväes asjad käivad. Sama kehtib keemiakursusekohta. Kursuse sisu ei muutu seetõttu, et teie sellegaühinesite ning see jääb enam-vähem samaks ka siis,kui teie olete kursuse juba läbinud ning alustanud uutsemestrit.Vastupidi sellele määratleb informaalne grupp endoma liikmete kaudu, näiteks sõprade ringkond võikohalik teatritrupp. Kui te olete koos sõpradega, teevadnad võib-olla mõnda asja, mida nad ei teeks, kui teidnendega koos ei oleks. Kui te kolite teise linna, ei oleteie sõprade ringkond enam sama, sest teid ei ole seal.Vabatahtlike teatritrupp saab anda vaid selliseidetendusi, mis vastavad selle liikmete oskustele. Ja kuiteie kohaliku koori parim laulja otsustab minna hoopisragbit mängima, on järgmise esinemise kvaliteettõenäoliselt teistsugune.Vabatahtlik või sunniviisiline liikmestaatusGruppe võib vaadelda ka lähtuvalt sellest, kasliikmelisus on vabatahtlik või mitte. Te ei saa valida,kes on teie ema või isa või mis värvi on teie silmad võinahk. Te ei saa otsustada oma sünnikoha üle. Te ei saaotsustada, milline on teie seksuaalne orientatsioon.Te võite lahkuda mõnest grupist, mille liikmeksolete vabatahtlikult saanud, näiteks soogrupist võiusugrupist. Kuid nendest lahkumine tähendab suurtpingutust ning radikaalset elumuutust, mistõttuinimesed otsustavad sageli nendest gruppidest mittelahkuda ka siis, kui nad ei samastu nendega täielikult.25 Rogers, A. (2004): Looking Again at Non-Formal and Informal Education – Towards a New Paradigm.http://infed.org/mobi/looking-again-at-non-formal-and-informal-education-towards-a-new-paradigm/6869


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidGruppidevahelised võimusuhtedGrupid on meile olulised ning otstarbekad, pakkudesmeile füüsilist ja emotsionaalset turvalisust. Kuidgrupid võivad olla ka konflikti allikaks. Inimesedkalduvad soovima, et grupid, mille liikmed nad on,oleksid paremad kui muud grupid (kinnitamaksendale, et nad on teinud hea valiku). 26 Üks viis sedateha, on teisi gruppe alavääristada.Näiteks võib Microsofti operatsioonisüsteemitulihingeliselt toetav inimene leida, et Linuxi jaApple’i kasutajad on üldiselt üsna kenad, kuidtehnoloogilistes valikutes ilmselgelt eksinud. Mõlemagrupi liikmed leiaksid tõenäoliselt samuti mitmeidpõhjuseid, miks nende valik on tegelikult ainusmõistlik lahendus ning parem kui ülejäänud kaks.Kuid need, kes ei ole oma operatsioonisüsteemitulihingelised pooldajad, ei hooli sageli sellest, midanad kasutavad: peamine on, et see töötaks.See illustreerib, et tähtis pole alati see, millisessegruppi me kuulume, vaid kui oluline on see gruppmeie jaoks. Just see määrabki ära meie käitumise.Psühholoogilised eksperimendid näitavad, et isegijuhuslikult kokku pandud gruppides tekib jubalühikese aja jooksul teatav üleolek gruppide suhtes,millega nad võiksid konkureerida. 27 See loomulikulteeldab, et grupis tekib teatav homogeensus – “Meilon õigus, sest me oleme selle grupi liikmed” 28 – ninget seda nähakse ka teises grupis – “Nad eksivad, sestnad on teise grupi liikmed”. See meie-versus-nemadmõtlemineon maailmas olnud paljude konfliktideallikas ning annab ainest kokkupõrgeteks katulevikus.Huvitav eksperiment on simuleerida sarnaseidvõimusuhteid hariduslikes harjutustes, kutsumaks70Meieversusnemadmõtlemineonolnud paljudekonfliktideallikas26 Weller, C. (1999): Kollektive Identitäten in der internationalen Politik. In: Reese-Schäfer, W. (Ed.). (1999): Identität undInteresse. Der Diskurs der Identitätsforschung.27 Sherif et. al. (1988): The Robbers Cave Experiment, Intergroup Conflict and Cooperation. Wesleyan University Press,Connecticut.28 Tajfel, H. (Ed.). (1978): Differentiation between Social Groups. Studies in the Social Psychology of Intergroup Relations.Academic Press, London.esile arutelusid grupi dünaamika, konfliktide jmskohta.Formaalsetel gruppidel on kalduvus kasutadastrateegiliselt inimlikku kuulumisvajadustning pakkuda oma gruppi, näiteks rahvust,identifitseerimise allikaks, sest nende tugevus sõltubliikmete identifitseerimise tasemest.Ei ühtegi gruppi ilma meietaGruppe kui selliseid ei ole olemas, vähemalt mitteilma indiviidideta, kes end neisse kuuluvaiksnimetavad. Grupist saab grupp alles siis, kui selleson inimesi, kes leiavad üksteisega jagatud huvidestähenduse ning peavad seda identifitseerimiseallikaks.Grupid koosnevad indiviididest – need ei eksisteerisõltumatult. See, mida sageli peetakse „kollektiivseksidentiteediks“, on omadused, mille indiviidid grupileannavad. Sarnaselt isiklikule identiteedile onkollektiivne identiteet läbirääkimiste, arengu, muutuseja vestluse protsess. Kui ei ole üksteisega suhtlevaidindiviide, kes arutleks selle üle, mida grupp neiletähendab ning mis nende grupis erilist on, siis gruppiei olegi. Grupp hakkab eksisteerima ning lõpetabeksisteerimise, sest inimestel on gruppi vaja (või eiole vaja). Informaalsetel gruppidel on sageli oluliseltlühem eluiga kui formaalsetel gruppidel, sest needon tihedalt seotud indiviidide vahetute vajadustega.Grupid muutuvad niisama kiiresti kui neid elushoidvate inimeste vajadused. Formaalsed grupidon palju vastupidavamad, kuid oma abstraktsemaolemuse tõttu on nad ka konkreetsete indiviididevahetutest vajadustest palju kaugemal. Kui teiesõpruskond võib laguneda pärast kooli lõppu, mil teieotsustate minna välismaale õppima, siis sõjavägi jääbpüsima ka juhul, kui teie otsustate paari kuu pärastsealt lahkuda.71


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidBenedict Anderson, American Cornelli ülikoolirahvusvaheliste suhete professor avaldas omaolulisima raamatu „Imagined Communities“(„Kujuteldavad kogukonnad“) aastal 1983.Selles raamatus annab ta rahvuse-nimelisele grupiledefinitsiooni: “Ma pakun välja rahvuse definitsiooni:see on väljamõeldud poliitiline kogukond ning seeon samaaegselt nii olemuselt piiratud kui iseseisev.See on väljamõeldud, sest ka kõige väiksema rahvuseliikmed ei tea suuremat osa oma kaasliikmetest, eikohtu nendega ega isegi kuule neist, kuid igaühemõttes elab kujutlus nende ühendusest.” 29Iga grupp, mis on selle grupi mistahes liikme jaoks liiga suur, etkõiki teisi tunda, on põhimõtteliselt „kujuteldav kogukond“. 30Terminit, mis algselt käis rahvuste kohta, võib kasutada kateiste gruppide kohta, mis on “kujuteldavad“. Mitte ükskisuure jalgpalliklubi fänn ei tunne kõiki teisi fänne, kuidnad kannatavad ning juubeldavad üheskoos ning on omakogukonna kaudu ühendatud. Need on kogukonnad, miseksisteerivad teoreetiliselt ning diskursuse kaudu, mitte läbikoosviibimiste või ühiste kogemuste. Kuna need on kujuteldudnii oma liikmete kui väljaspool kogukonda seisvate inimestepoolt, projitseeruvad stereotüübid nendele kergemini. Me võimeolla geid, moslemid või mustanahalised ning leida, et see asjaoluei ütle meie kohta mitte midagi, kes või kuidas me oleme. Kuidsiiski, selle ühe asjaolu tõttu võime sattuda diskrimineerimiseohvriks, sest meile projitseeruvad kogukonna omadused ningsellega seotud assotsiatsioonid.Kellegi kuuluvus mõnda sellisesse suurde gruppi on ülimaltebakindel alus tegemaks järeldusi inimese väärtuste või eelistustekohta elus. See, mida me saame öelda grupi (ja nende kultuuri)kohta, käib ainult grupi, mitte selles olevate indiviidide kohta.Me oleme lihtsalt liiga komplekssed selleks, et meid saakstaandada vaid ühe grupi liikmeks, kuhu me kuulume.72BenedictAndersoni„ImaginedCommunities“29 Anderson, B. (1983): Imagined Communities, Reflection on the Origins and Spread of Nastionalism. In: Ashcroft et al.(Ed.). (2006): The Post-Colonial Studies Reader. Routledge, USA. p.124.30 Anderson, B. op. cit.3.2. Identiteet ja stereotüübidSimona FisichellaEuroopa vabatahtlik teenistus BelfastisOma EVT jooksul ei ole ma kordagi näinudkultuurierinevustest tingitud suuri probleeme, pigemaga siirast huvi teiste inimeste lugude ja identiteedivastu. Loomulikult tõstatasid jagatud hetked teisteidentiteetide kohta palju küsimusi. Ma olen paljuõppinud, mitte üksnes nende inimeste kohta,kellega ma koos elasin, vaid ka enda juurte kohta.Stereotüüpe ei pea alati vältima, see sõltub sellest,kuidas neid kasutada. Kui grupi liikmete vahel onpiisavalt usaldav suhe, võivad stereotüübid olla lõbusviis, kuidas pöörata tähelepanu isiksuse mõneleaspektile või tuua välja väga (pealtnäha) erinevatekultuuride sarnasusi. Me tegime sageli nalja omasaksa korterinaabri üle, sest ta jäi alati hiljaks – see eiole üldse sakslastele omane. Või „võltsitaallase“ üle:ta oli blond ja siniste silmadega ning ei osanud tehasüüa muud kui munaputru ja hamburgereid.Agnes SieberthEuroopa vabatahtlik teenistus LuxemburgisMa olin Euroopa vabatahtliku teenistuse raamesühe aasta Luksemburgis. Kuivõrd ma olenAustriast pärit, olin harjunud tüüpilise immigrandi„võõrtöölise“ klišeega. Luksemburgi immigrandidon peamiselt Portugalist. Portugallastel puudusminu kohta igasugune stereotüüpne arvamus –kuid luksemburglastel oli loomulikult immigrandisttöötaja kohta tüüpiline ettekujutus. Sellestalates muutus minu nägemus võõrtöölistest –73Stereotüüpeei pea alativältima


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupideelarvamused vähenesid. Noorena, kui teadmisedkultuurierinevusest on veel vähesed, tekivadeelarvamused ja stereotüübid kergesti. Minu jaokson identiteedile oma tähenduse leidmine uksmultikultuurilisse ühiskonda, kus inimesed mõistavadüksteist paremini kui vaid stereotüüpide kaudu.Stereotüüpe on mistahes grupi kohta: ametite,usugruppide, seksuaalse orientatsiooni, nahavärvi,rahvuste, piirkondade, vanuse ning isegi inimestekohta, kellele meeldivad Jaapani filmid, kes suitsetavadkalleid sigareid või loevad naisteajakirju. Meil kõigil onstereotüübid. Need on osa elust, meie mõtlemisviisistning need on meie püsimajäämise seisukohast olulised.See, et meil on stereotüübid, ei ole ilmtingimata halb.Termin „stereotüüp“ tuleb kreekakeelsest sõnast„stereós“ (tähendus: kindel, kõva) ning pärinebtrükivaldkonnast. Esimest korda kasutas seda 18.sajandil prantsuse kirjapressil töötav trükkal FirminDidot, kes kasutas seda kirjeldamaks trükiplaadivaluvormi. 31 Trükiplaadiga saab samast kirjutisestvõi pildist valmistada nii palju koopiaid kui vaja,vajutades sama kujutist erinevatele lehtedele võimaterjalidele. Stereotüüp, nagu me seda tänapäevalmõistame, toimib enamvähem samamoodi – seeon meie peas kinnistunud kujund, mida kasutameerinevate inimeste ja asjade kohta. Sõna tähendusvõib olla nii negatiivne kui positiivne.Suure hulga stereotüüpide juures ei ole kõik kindlastinegatiivsed. Mõned neist võivad olla tegelikult päristoredad, nagu näiteks stereotüüp, et hispaanlastelon hea rütmitaju või et prille kandvad inimesed onintelligentsed.74Firmin Didotja sõna„stereotüüp“päritolu31 Grzybek, P. (1999): Kulturelle Stereotype und Stereotype. In: Koch, W.A. [Ed.]: Natürlichkeit der Sprache und der Kultur.Bochumer Beiträge zur Semiotik, Band 18. Bochum: Brockmeyer. pp.300-327Kuid see ei muuda neid tõesemaks ega uuemaks. Tegelikultei ütle stereotüübid iial midagi uut. Need on ühiskonnatarkus, mida põlvest põlve edasi kantakse. 32 Nende sisu eiüllata meid, sest need on hästi teada.Aga miks me siis stereotüüpe vajame, kui me ei saa neidusaldada?„Pildid meie peas“Nagu juba ülal, väljamõeldud kogukondade käsitlemisel,mainitud sai, ei tunneta me iial maailma või sellespeituvaid gruppe tervikuna. Me ei saa iial tunda igainimest maailmas, tõenäoliselt ei külasta me terve eluajajooksul kõiki maailma riike, ei maitse kõiki toitusid, einuusuta kõiki lilli ega puuduta kõiki kive. Maailm onlihtsalt liiga suur, et seda tervenisti tabada; vahetultsuudame sellest kogeda vaid imeväikest osa.Kuna me ei saa tajuda maailma füüsiliste meelte kaudu,kuid sellegipoolest on meil vajadus mõista maailma, milleselame, peame looma sellest ettekujutuse enda peas. Mekorraldame selle lihtsama mudeli järgi ümber ning loomeseeläbi „pildid oma peas“ 33 , ehk teisisõnu stereotüpiseerimeseda.1922. aastal kirjutas Ameerika kirjanik japoliitikakommentaator Walter Lippman (1889 –1974) raamatu „Public Opinion“ („Avalik arvamus“).Oma raamatus väidab ta, et inimesed peavadparatamatult kasutama stereotüüpe, kirjeldamaksoma keerukat reaalsust, kuna neil on piiratudvõime tajuda maailma tervikuna. Ta ütleb: “Meiestereotüpiseeritud maailm ei ole tingimata seemaailm, mis me sooviksime, et see oleks. See onlihtsalt maailm, mis me tahame, et see oleks.”32 Immhof. In: Hahn, H. H. (2002): Stereotyp, Identität und Geschichte. Die Funktion vonStereotypen in gesellschaftlichen Diskursen. Peter Lang, Frankfurt. p.6333 Lippmann, W. (2007): Public Opinion. NuVision Publications75MekorraldamemaailmalihtsamamudelijärgiümberWalterLippman– „PublicOpinion“


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidInimesed loovad niinimetatud „pseudo-keskkonna“,mis peegeldab nende subjektiivset kujutluspiltimaailmast, kuhu kuuluvad nende stereotüübid.Osaliselt ei ole see isiklik pseudo-keskkond päris,vaid on väljamõeldud. Seega tajuvad inimesed asjuomaenda pseudo-keskkonnas, kuid nende tegevusedleiavad aset tegelikus maailmas.Teisisõnu on stereotüüpide kaks peamist funktsioonijärgmised:Korrastada maailmaIlma kategoriseerimata ajaks meid ümbritsev suurinfotulv ning inimeste mitmekesisus meid segadusse.Stereotüübid muudavad maailma lihtsamaks ningkontrollitavamaks. Nad aitavad meil tulla toime elukeerukusega. Kui me kellegagi kohtume, ei ole meilvaja koguda kokku kõikvõimalikku informatsiooni; mevõime luua kujutluspildi uutest inimestest ka vähese infopõhjal ning sellest lähtudes ennustada nende hilisematkäitumist. See aitab meil mõista, kuidas meie nendeinimestega peaksime käituma.Me loome teiste inimeste kohta stereotüüpe varasemakogemuse, sõprade ja perekonna käest kuuldud lugudevõi filmis nähtu põhjal ning telešõude või reklaamidening meid ümbritsevas kultuuris levinud arvamustenajal.Kui stereotüüp on loodud, kasutame seda uue olukorragasilmitsi seistes. Meie stereotüübid on kui filter selle ees,mida ja kuidas me näeme ning seeläbi moonutavad needmeie maailmataju. 34Meile räägitakse maailmast ning me loome selle kohtakujutluspilte veel enne, kui seda ise näeme ja kogeme.Me defineerime maailma veel enne, kui seda näeme.StereotüübidmuudavadmaailmalihtsamaksningkontrollitavamaksSellised eelarvamused mängivad olulist rolli selle juures,kuidas me viimaks maailma tajume. Stereotüübid onpeaaegu nagu prillid, mis määravad ära, mis „värvides“me asju näeme. Kui me satume silmitsi täiesti uuteasjadega, keskendume tuttavatele aspektidele või meiestereotüüpe kinnitavatele elementidele. Kui sakslasestseminaril osaleja on alati esimene, kes hommikul kohalejõuab, siis võime mõelda, et “Loomulikult on ta täpne,ta on ju sakslane” ning seejuures jätame tõenäoliselttähelepanuta asjaolu, et ka tema hispaanlasest kolleegjõuab alati õigel ajal kohale.Neid prille ei saa me iial täielikult eest võtta. Olulineon meeles pidada, et see, mida me kogeme, on meiepiiratud tunnetuse, ettekujutuse ja stereotüüpidetulemus. Seetõttu on mõistlik mitte langetada otsuseidpelgalt selle põhjal, kuidas me maailma näeme,vaid võtta hetk ja mõelda, kui palju on sellel pistmisttegelikkusega.Korrastada ennast maailmasMe mitte üksnes ei korrasta maailma enda ümber, vaidka ennast maailmas ja gruppide siseselt. Selleks, et luuastereotüüpe grupi kohta, peame nägema seda gruppivõrdluses meie enda grupiga. See protsess töötab samutiläbi stereotüpiseerimise.Kahte liiki stereotüübidStereotüüpe on kahte sorti ehk stereotüpiseerimisel onkaks suunda:1. „hetero-stereotüübid“ (teise grupi kohta)2. „auto-stereotüübid“ (enda grupi kohta)Auto- ja hetero-stereotüübid on üksteisest sõltuvad. Igahetero-stereotüüp, mis inimesel kellegi teise suhtes on,lubab meil tegelikult aimata, millised stereotüübid sellelinimesel enda kohta on.34 Lippmann, W. op. cit. p.897677


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidKui grupp norralasi arvab, et itaallased on lärmakad javahetud, tähendab see suure tõenäosusega, et nad peavad endvaiksemateks ja ettevaatlikumateks. Tegelik informatsioon,mida sellest stereotüübist võib saada, ei ole mitte see, etitaallased on lärmakad, vaid et norralased peavad endnendega võrreldes vaiksemateks. Seega on stereotüüpidel kolminformatsioonitasandit:Stereotüübid = inimeste iseloomulike omaduste kohtakäiva info töötlemine ning oma peas selle sorteerimineerinevatesse üldistesse „lahtritesse“Eelarvamused = stereotüüp + emotsioon (negatiivne võipositiivne)Diskrimineerimine = stereotüüp + emotsioon - tegevus(tegevus leiab aset vastavalt iseloomuliku omadusegaseotud tunnetele, see võib olla nii positiivne kuinegatiivne) 36StereotüübidEelarvamusDiskrimineerimine„Peidetud“ informatsioon• Väidetav tõesus: stereotüübid jätavad mulje, nagu annaksidnad teatud gruppide kohta tõest informatsiooni• Väidetav informatiivsus: stereotüübid jätavad mulje, naguannaksid nad teatud gruppide kohta faktilist informatsiooni• „Peidetud“ informatsioon: stereotüübid annavadinformatsiooni stereotüpiseeriva inimese kohtaKui me ei taha stereotüüpide väidetaval tõesuselvõi informatiivsusel end petta lasta, on oluline ollatähelepanelik, lugeda stereotüübi „peidetud“ informatsioonining mõista, mida see ütleb seda kasutava inimese kohta.Kuid kui keegi ütleb välja mõne stereotüübi, ei väljendasee automaatselt selle inimese arvamust. Stereotüüpideloojaiks on kollektiivid, need ei ole vaid ühe inimese loodudarvamused. Teatud grupp peab stereotüüpi uskuma,selleks et see hakkaks eksisteerima. Stereotüüpe kantakseedasi suheldes, need on osa sellest, mida mõtleb suuremhulk inimesi, mitte sellest, mida üksikisikud omaette väljamõtlevad. 35Stereotüüpide oht on see, et kuna neid jagab suur hulk inimesi,võidakse neid võtta faktide pähe ning kasutada seejäreltegevuse ajendina. Need võivad muutuda eelarvamuseks.See võib juhtuda nii kollektiivselt kui ka individuaalselt. Kuistereotüübist saab eelarvamus, ei ole see enam positiivne võinegatiivne kujund kellestki teisest, sest see on segunenud isiklikeemotsioonidega. Ja kui need emotsioonid viivad välja tegudeni,saab alguse diskrimineerimine.35 Imhof. In: Hahn, H. H. op. cit. p.6378Stereotüüpideoht on see,et neid võibekslikultpidadafaktideksStereotüübid on aluseks nii positiivsele kuinegatiivsele diskrimineerimisele, s.o kvoodid naisteosatähtsuse suurendamiseks juhtivatel ametikohtadel.Diskrimineerimine ei käi kunagi isiku kohta, vaid onpigem seotud kategooriatega, kuhu see isik sobitub,ning nendega seotud stereotüüpidega. Loomulikult eihooli diskrimineeritav inimene sellest eriti, sest tematunneb diskrimineerimise tagajärgi väga valusalt.Stereotüüpide kahtluse alla seadmineJust seetõttu ongi stereotüüpidel niivõrd halb tähendusning sel põhjusel on need sedavõrd tundlik teema, etme eelistame sellest otse mitte rääkida. Stereotüübidvõivad olla solvavad ning oleks keeruline leida inimest,kellele meeldiks, kui teda pannakse gruppi, midaseostatakse mõne üldistatud (negatiivse) omadusega,eriti siis, kui seda teeb keegi, kes isikut ei tunnegi.Stereotüüpide mõju meie käitumisele ja tegevusele onseda suurem, mida vähem oleme teadlikud asjaolust,et tegelikult on tegemist stereotüüpide, mitte faktidega.Oluline on nende olemasolu aktsepteerida ningtunda huvi nende päritolu kohta. Millist lugu olemekuulnud? Milliseid pilte oleme näinud? Millised onolnud meie kogemused? Mis on aidanud arenedanendel stereotüüpidel, mis meil on? Alles siis, kuimõistame, kuidas stereotüübid mõjutavad seda, kuidasme maailma tajume, saame neist läbi näha.36 SALTO-YOUTH. Diverse Concepts, Diverse Practices. Exploring Quality in Cultural Diversity Training. SALTOPublication. p.2479


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupid3.3 – Üksikisikute identiteediareng grupisValmisolek stereotüüpidest üle saamiseks oneriti oluline siis, kui kohtume rahvusvahelisenoorsootöö raames erineva kultuuritaustagainimestega. Selliste tegevuste piiratud ruum,teistega jagatud aeg ja tunnete intensiivsusaitavad meil õppida kiiremini ja paremini„võõraid inimesi“ tundma kui see igapäevaeluolukorras tavaliselt võimalik oleks. Suurem osanoortele suunatud hariduslikest tegevustest(seminarid, õppevisiidid, noortevahetused,koolitused, töölaagrid...) toimuvad gruppides.Need grupid võisid olemas olla juba varem ningneil võib olla teatud ühine taust, kuid enamastiluuakse need hariduslike tegevuste eesmärgil.Grupisisese mitmekesisuse ja/või „uues grupis“koos töötamise asjaolu on osa rahvusvahelisenoorsootöö olemuslikust väljakutsest ning samason see osalejatele ka suurim õppimise võimalus.See on põhjus, miks grupi kontekst ei oleainus koht, kus toimub õppimine ning isiklikareng. Sellele lisaks on grupidünaamika,grupisisesed võimusuhted, stereotüübid, erinevadkuuluvustunded, enamuse ja vähemuse suhtedjne, mis kõik täidavad õppesisu otstarvet.Kasutades gruppe mitte pelgalt kontekstinavaid hariduslike noorsootöötegevuste õppimiseallikana, suunavad nende gruppide kogemusedja refleksioonid meie gruppe, meie käitumist jaosalust neis ka elus väljaspool konkreetset tegevust.Noorsootöösektor on olulisel määral sellessuunas arenenud ning grupiõppimiseks sobilikkevahendeid, meetodeid ja praktikaid on palju.Mis puudutab identiteeti, siis on väga sagelitõsi see, et „grupile orienteeritud“ õppimisesei ole osalejate spetsiifilised huvid nähtavad,haridusprotsessis ei võeta piisavalt arvesse nendetausta, konteksti ja olukorda. Personaalselerefleksioonile suunatud meetodid ei ole piisavaltartikuleeritud ning sageli on need igavad ningneid peetakse ajaraiskamiseks. Isegi niinimetatudvaba aeg tuleb veeta grupiga koos. Ükskord olikoolitaja öelnud ajalehte lugevale osalejale: “Midasa teed? Mine räägi inimestega! Ajalehte võidkodus ka lugeda.”Kui juhtuvad sellised asjad, kui meetodeid, aega jaruumi isiklikuks refleksiooniks ja grupikogemuseseedimiseks on liiga vähe, siis on rahvusvahelisenoorsootöö tegevused küll põnevad, kuidkunstlikud. Neil puudub seos inimeste tegelikemurede ja igapäevaeluga. See teeb keeruliseksvajaliku tähelepanu pööramise osalejate isiklikulearengule. Keeruliseks muutub ka õpikogemuselaiendamine teistesse kontekstidesse ningrahvusvahelise noorsootöö tulemuste levitamine.Kui identiteedi arendamine tähendab isiklikkevalikuid ja kohustusi, kui grupidünaamika,võimusuhted, stereotüübid, erinevadkuulumistajud ja enamuse ning vähemusesuhted on olulised õppimise allikad, siis kui paljuvõimalusi ja ruumi pakume selle kõige jaoksgrupile orienteeritud tegevuste raames?Olemasolevate hariduslike meetodite juures onvajadus isikliku ruumi, valikute ja kohustustejärele mitte grupist sõltumatu, vaid grupi sees,selle kaudu ja selle jaoks. See on tõenäoliselt kapõhjus, miks viimastel aastatel on rahvusvahelisesnoorsootöös üha olulisemaks muutunud sellisedmeetodid nagu päevaraamatud, mõtisklused,Noortetegevusedpeaksid pakkumaaega ning kohtaidentiteediarendamiseks8081


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidenesehindamine, enese- ja vastastikanalüüsiharjutused, isiklikud arenguplaanid jne.Olulisust on hakanud koguma identiteediuurimine iseseisva teemana. Ei ole isekas tegeledaiseendaga ning keskenduda sellele, kes sa oled.Vastupidi, see on iseenda enesekindlusele kasulikja vajalik ning määrab ära, kui mugavalt inimeneend grupis tunneb.3.4. - Meetodid ja tegevusedSelles peatükis käsitletavad meetodid keskenduvadennekõike „indiviidi ja grupi suhtele“. Kui suuresosas määratleb inimesi see, millistesse gruppidessenad kuuluvad, mida selline kuulumine tähendabjne?Esimene meetod, „Identiteedipüramiid“, keskendubennekõike erinevatesse gruppidesse kuulumisekultuurilisele elemendile. Kuidas väärtusiõpitakse ning edasi antakse, millised struktuurideksisteerivad erinevates gruppides, sanktsioonid ja„normaalsuse“ definitsioon jne.Need meetodidaitavad mõeldainimestegruppidessekuulumiseleTeine meetod, „Võimulill“, keskendub enamsellistele gruppidele antavatele sotsiaalsetelerollidele ja atribuutidele, kuhu inimene kuulubkas vabatahtlikult või tahtmatult. See uurib võimujagunemist ning selle tähendust üksikisikulegrupikeskkonnas.8283


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidIdentiteedipüramiidSee meetod stimuleerib eneserefleksiooni ja jagamiseprotsessi, mis puudutab inimese erinevaid kuuluvusija seda, kuidas need avalduvad nende elus jareaalsetes olukordades. See aitab visualiseerida igainimese kuulumiste rohkust ning mõelda nendekuulumiste omavahelistele suhetele ning leida sealtstruktuure, mustreid ja väljakutseid.Samm-sammult:1. Paluge igal osalejal joonistada individuaalseltpaberile allapoole suunatud teravikuga kolmnurknii, et see täidaks võimalikult suure osa paberist.2. Nüüd paluge osalejatel panna kolmnurka kirjakõik grupid, kuhu nad kuuluvad ja/või millegaend identifitseerivad, ning seda lähtuvalt grupisuurusest: suuremad grupid üleval, kus kolmnurkon laiem, ja väiksemad allpool, kus kolmnurkon kitsam. Nad võivad gruppide vahele teha kajooned, et kolmnurk näeks välja nii, nagu oleks talpalju erinevaid kihte.3. Kui osalejad on mõelnud erinevatele gruppidele,kuhu nad kuuluvad, paluge neil paberi ülejäänudosale joonistada iga grupi juurde väike kastike(kui nad joonistasid kolmnurga A4 paberile, võiteanda neile A3 paberi, millele nad oma kolmnurgaliimivad, et neil oleks rohkem ruumi). Kastidessepanevad nad kirja väärtused, mis on erinevatesgruppides tähtsad, ning muud olulised detailid,nagu näiteks riietusnorm, soorollid, kuidastegeldakse mittesobiva käitumisega jne.4. Nüüd palub õpiprotsessi toetaja osalejatel omakolmnurka uurida:• Kas gruppide seas on vastuolulisi gruppe?See meetodstimuleeribeneserefleksiooniprotsessierinevatekuuluvusteosasMaterjalid: A4paberilehed(soovi korral kaA3 paberilehed),markerid,pliiatsid,pabertahvel• Kas leidub keskne teema?• Millise grupiga on nad teadlikult ühinenud?• Millised grupid on nende enesemääratluseseisukohast eriti olulised?• Jne.5. Nüüd peaksid osalejad koonduma kolme või neljakaupa gruppidesse, et jagada üksteisega omakolmnurki ning ennekõike arutleda, kas nad onleidnud korduvaid teemasid või konflikte, millestnad varem olid või ei olnud teadlikud. Osalejadpeaksid grupina tuvastama ühised jooned ningleidma, kui sarnaselt või erinevalt oluline onnende jaoks teatud gruppidesse kuulumine.AruteluArutelu käigus on oluline teha läbi kolm etappi:refleksioon, üldistamine ja rakendamine.Refleksioon• Kas oli keeruline tuvastada gruppe, kuhu tekuulute?• Kuidas te saite teada nende gruppide väärtused:kes teile ütles, kust te nende kohta informatsioonisaite?• Kui mitmesse gruppi olete alati kuulunud? Kuipalju neist on hilisemad?Üldistamine• Kas te saite teada midagi uut?• Võrreldes enda kolmnurka teiste omadega, kas olimidagi sellist, mis teid üllatas?8485


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidRakendamineVõimulillSee tegevus julgustab ning suunab osalejaid mõtlemaoma identiteedile ning sellele, kuidas erinevatessegruppidesse kuulumine võib anda neile eeliseid võipanna nad ebasoodsasse olukorda. Individuaalserefleksiooni, väikestes gruppides läbi viidud aruteludening kogu grupi kohtumiste kaudu osalejadkaardistavad ning võrdlevad mitmekesisuse erinevaidkategooriaid ning mõtlevad, mida nad saaksid teha,et kasutada oma võimu ja privileege ebasoodsamasolukorras olevate inimeste võimestamiseks. Neid peaksjulgustama arutlema võimujagunemise teemal ningsuunama mõtlema, kuidas see on seotud kuulumisegaerinevatesse gruppidesse ning asuma vastutustundlikultja konstruktiivselt tegutsema oma võimu japrivileegidega.• Mida see teie jaoks tähendab?• Kuidas saate selle tegevuse käigus omandatutrakendada enda igapäevaelus?KohandusedKui te kasutate seda tegevust seminari/vahetusealguses, on see hea viis osalejaid omavahel tuttavaksteha. Sellisel juhul on soovitatav mitte minna vägasügavuti, et osalejatel oleks suhtluslävi madalamning kergem endast rääkida.Kui te teete seda tegevust intensiivse ja võib-ollaka konflikte tekitanud kogemuse lõpupoole, võitepaluda osalejatel kolmnurgas määratleda, millisednende väärtustest mängisid konflikti juures peamistrolli. Seejärel peaksid nad uurima, kust see väärtusalguse sai ning kuidas teised, erinevatest gruppidestpärinevad väärtused seda intensiivistavad.Allikas: Sellemeetodi töötas2004. aastal väljaBastian Küntzel. Kuidsarnaseid meetodeidja lähenemisi,millest käesolevatrükise autorid ei oleteadlikud, võis ollavälja töötatud kavarem.Samm-sammult:Jagage välja töölehed ning paluge osalejatel leidaendale ruumis vaikne nurgake. Töölehel oleva lillekeskosa on täidetud mitmete kategooriatega. Igastkategooriast tuleb välja sisemine (väiksem) ja välimine(suurem) õieleht, millest igaühel on siduv väide.Osalejad peaksid igast kategooriast valima ningmärkima ära kas suure või väikse õielehe, vastavaltsellele, millisesse gruppi nad tunnevad end kuuluvat.Esmapilgul võib väikeseid õielehti võtta kuipriviligeeritud gruppe ning suuri ebasoodsamasolukorras olevaid gruppe. Kuid tegelikult võivadosalejad otsustada, millisesse gruppi nad kuuluvadning mida see nende igapäevaelus tähendab. Allessiis peaksid nad otsustama, kas see on nende jaoksprivileeg või ebasoodne olukord.Veenduge, et osalejad mõistavad, et see harjutus onüksnes nende endi jaoks. Neil ei paluta seda teistegajagada, kui nad ei soovi. Taustaks võib pannamängima vaikse muusika.See meetodstimuleeriberinevatekuuluvustekohta käivaeneserefleksiooniprotsessi8687


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidKui kõik on lõpetanud, jagage suurem gruppkuueliikmelisteks väiksemateks gruppideks. Palugeigal grupil arutada järgnevaid küsimusi:• Kas oli keeruline otsustada, milliseid õielehtivalida?• Millised on sisemiste gruppidega seostatavadprivileegid? Millised on välimiste gruppidegaseostatavad puudused? Kas sisemise grupigaseostatakse samuti mõnda puudust? Kas välimisegrupiga seostatakse ka mõnda privileegi?Milliste gruppidega ühinesite seda soovimata?Millistesse kuulute ilma grupi tegevuses aktiivseltosalemata?• Milline on teie tasakaal sisemiste ja välimisteõielehtede vahel? Kuidas te sellesse suhtute?• Mis tunne on kuuluda „sisemiste õielehtedegruppidesse“? Mis tunne on kuuluda „välimisteõielehtede gruppidesse“?Pärast arutelu väiksemates gruppides paluge kõikidelkoguneda mõttevahetuseks uuesti suuremasse gruppi.AruteluArutelu käigus on oluline teha läbi kolm etappi:refleksioon, üldistamine ja rakendamine. Kuidpidage meeles, et osalejad on just veetnud paljuaega väiksemates gruppides ning selle harjutuse ülearutlenud. Ärge paluge neil ilmtingimata varemarutletut korrata, vaid lisage refleksiooni uusidimensioone.Refleksioon• Kuidas te end tunnete?• Kas oli kerge otsustada, kas kuulute sisemisse võivälimisse õielehte?• Kas väikese grupi arutelus oli mõni üllatav hetk,mida sooviksite teistega jagada?Üldistamine• Kas kõikidesse gruppidesse kuulumine tähendabteile sama?• Millal on need olulised ja millal mitte?• Kas teie arvates on olukordi, kus esineb pööre:privileegist saab puudus või vastupidi? Kas teoskate tuua näiteid?• Kas teie arvates on teie ühiskonnas kõikidessegruppidesse kuulumine ja kõik kategooriadsama olulised? Millised neist on teie kodumaalolulisemad ja millised vähemolulised?• Kas kuulumine ühte gruppi võib tuua kaasakuulumise teise gruppi? Kas te oskate tuua näiteid?• Kuidas saaks teid võimestada, kui te kuuluteebasoodsamas olukorras olevasse gruppi?8889


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös3 | MEIE-IDENTITEETIdentiteet ja grupidRakendamineVõimulille tööleht• Mõeldes oma privileegidele, mida te nendegateha saate?• Kuidas te saate kasutada oma võimu, etvõimestada ebasoodsamas olukorras olevaidinimesi?• Kuidas saaksite muuta oma puudusedressursiks?KohandamineÕpiprotsessi toetaja joonistagu pabertahvlilevõimulill, kuid jätku märgistamata sisemisedja välimised õielehed. Enne individuaalsetrefleksiooni võib grupp arutada ning otsustada,mida privileeg ja puudus iga kategooria puhultähendab.Te võite sellemeetodi jaoksmõeldud töölehtevastasleheküljelsuurendada, tehasellest koopiadning kasutadaseda oma grupigaMuu uskMuudKristlaneMuudMuudMuudMuudMuudLastegaLastetuLapsedAsukohamaakeelest erinevkeelAsukohamaakeelEmakeelHaridusKõrgharidusHeteroseksuaalneKõrgharidusHomo-,trans- võibiseksuaalneReligioonVähemusrahvastetaustagainimesedKrooniliselthaige,kuulmis- võinägemispuudega,liikumisvõimetuTerveValgeTervisEurooplaneNahavärvusKodakondsusSotsiaalne klassVõõrkeeledSuguSeksuaalneorientatsioonElupaikSünnipaikVanus25–45EuroopaSuurlinnAafrika,Aasia,Lõuna-AmeerikaMaakohtAllikas:© Põhineb Anti-Bias Werkstatti„Võimulillel“: www.anti-bias-werkstatt.deKohandatud autoritepoolt Euroopasihtgrupile.TöölisklassMitteeurooplaneKesk/KõrgklassMitmekeelneÜksnesemakeelMeesNaineAlla 25,üle 459091


KOKKUVÕTEKOKKUVÕTEMe loodame, et nautisite käesolevatrükise lugemist ning et see aitabteid noorsootöös ja julgustab teididentiteedi teemat iseseisvalt edasiuurima...Käesoleva trükisega soovime anda omapoolse panuse, ethõlbustada identiteediteemalisi refleksioone ja arutelusidrahvusvahelises noorsootöös. Me loodame, et näete sellesidentiteedi teemat käsitlevat praktilist juhendit, misei keskendu üksnes grupile vaid ka indiviidile – see onjuhend, mis võtab identiteeti mõlemas osas tõsiselt. Meusume, et identiteeti puudutavad küsimused on allikakspaljudele probleemidele ja lahendustele, millega metänapäeval Euroopas ja mujalgi kokku puutume. Mesoovime julgustada teid sellega tegelema mitte üksnesnoorsootöö kõrvalteemana, vaid kui teemaga, milleüle kõik meist peaksid töö ja igapäevase elu kontekstissügavalt järele mõtlema.Me loodame, et käesolev trükis ei andnud teile üksnespalju infot, vaid julgustas teid identiteedi teematiseseisvalt edasi uurima.Võib-olla meenutasid teiste kogemused teile teie endasarnaseid kogemusi selles vallas ning te mõistsiteidentiteedi mõiste olulisust erinevates projektides.Käsiraamatus jagatud meetodid on teile loodetavastihüppelauaks, et saaksite luua uusi meetodeid või otsidasarnaseid tegevusi.Identiteedi uurimine ei anna kindlaid vastuseid, pigemtekitab see juurde uusi küsimusi, kuid see on alati põnevning paljastab teie ning teiste kohta uusi asju. Midatähendavad need teie elule ning sellele, kes te olete, onteie otsustada!Kui te soovite saada rohkem selle teema kohta teada,heitke palun pilk meie allikatele ja viidetele!Me soovitame teil vaadata käsiraamatu ka lisa „Isiklikkaaslane: leia end“, kui soovite omaette oma identiteediüle reflekteerida!92 93


VIITEDVIITEDÜldisedAnderson, B. (1983): Imagined Communities, Reflections onthe Origin and Spread of Nationalism. Raamatus: Ashcroft etal. (Toim.) (2006): The Post-Colonial Studies Reader. Routledge,USA.Erikson, E. H. (1964): Insight and Responsibility. Norton, NewYork.Erikson, E.H. (1968): Identity: Youth and Crisis. Norton, NewYork.Fearon, J, D. (1999): What is identity (as we now use the word)?Stanford University. http://www.stanford. edu/~jfearon/papers/iden1v2.pdfGiddens, A. (1991): Modernity and Self-Identity: Self and Societyin the Late Modern Age. Stanford University Press, Stanford.Karsten, A. (2008): Made to be broken? http://www.nonformality.org/2008/02/made-to-be-broken/Learning-Theories.com. Theories and Models of Learning forEducational Research and Practice.www.learning-theories.comMarcia, J. E. (1966): Development and Validation of EgoIdentity Status. Journal of Personality and Social Psychology.May 1966, Washington DC.Michael, M. (1996): Constructing Identities, the social, thenonhuman and change. SAGE Publications, London.Rogers, A. (2004): Looking Again at Non-Formal and InformalEducation – Towards a New Paradigm. www.infed.org/biblio/non_formal_paradigm.htmSchneider, J. (2001): Deutsch sein, Das Eigene, das Fremde unddie Vergangenheit im Selbstbild des vereinten Deutschlands.Campus Verlag, Frankfurt.Sennett, R. (1998): The Corrosion of Character, the PersonalConsequences of Work in the New Capitalism. Norton, NewYork.94 95


Noorte mõistmineUurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöösVIITEDSherif et. al. (1988): The Robbers Cave Experiment, IntergroupConflict and Cooperation. Wesleyan University Press,Connecticut.Straub, J. (2004): Identität. Raamatus: Handbuch derKulturwissenschaften. Grundlagen und Schlüsselbegriffe.Weimar: Verlag J.B. Metzler, Stuttgart.Tajfel, H. (Toim.). (1978): Differentiation between SocialGroups. Studies in the Social Psychology of IntergroupRelations. Academic Press, London.Weller, C. (1999): Kollektive Identitäten in der internationalenPolitik. In: Reese-Schäfer, W. (Toim.). (1999): Identität undInteresse. Der Diskurs der Identitätsforschung.Wright, J. E. (1982): Erikson, Identity & Religion. Seabury Press,New York.Zuckerman, E. (2010): Listening to global voices. http://www.ted.com/talks/ethan_zuckerman.htmlMuljekujundus (internetis)Boyd, D. (2002): Faceted ID/entity: Managing Representationin a Digital World. Massachusetts Institute of Technology.Brown University.Boyd, D. (2007): Why Youth (Heart) Social Network Sites: TheRole of Networked Publics in Teenage Social Life.Raamatus: Buckingham, D. (Toim.). (2007): MacArthurFoundation Series on Digital Learning – Youth, Identity, andDigital Media. MIT Press, CambridgeGoffman, E. (1990): The Presentation of Self in Everyday life.Penguin Group, London.Quinn, J. (2010): Perceptions of Identity in Social Networking:Controlling your Online Presence.http://networkconference.netstudies.org/2010/04/ perceptionsof-identity-in-social-networking-controlling-your-onlinepresence96Identiteet ja stereotüübidGrzybek, P. (1990): Kulturelle Stereotype und stereotype Texte.Raamatus: Koch, W.A. [Toim.]: Natürlichkeit der Sprache undder Kultur. Bochumer Beiträge zur Semiotik, Band 18. Bochum:Brockmeyer.Imhof. Raamatus: Hahn, Hans Henning (2002): Stereotyp,Identität und Geschichte. Die Funktion von Stereotypen ingesellschaftlichen Diskursen. Peter Lang, Frankfurt am MainLippmann, W. (1922): Public Opinion. NuVision PublicationsSALTO trükised sarnastel teemadelE.M.POWER. Praktiline käsiraamat rahvusvähemussekuuluvate naiste võimestamisest. (2008)Diverse Concepts, Diverse Practices. Exploring Quality inCultural Diversity Training. (2007)ID Booklet. IDeas for Inclusion & Diversity. (2006)Laadige tasuta alla need ja teisedki SALTO brošüüridaadressil:www.salto-youth.net/rc/cultural-diversity/publications-ofcultural-diversityKui te otsite noorsootöö ja koolitusmeetodeididentiteedi ja kultuurilise mitmekesisuse kohta, heitkepilk materjalidele SALTO meetodite andmebaasisaadressil: www.SALTO-YOUTH.net/Toolbox97


sissejuhatusTänusõnadMiguel Ángel García López, autorMiguel on kogenud hindaja, koolitaja, e-õppe toetaja ning materjalide autor,kes on rahvusvahelisel tasandil töötanud juba üle kümne aasta. Tema huviidentiteedi teemade vastu ja kogemus selles vallas on seotud tema töögakultuuridevahelise dialoogi, kodanikuhariduse jwemusrahvaste teemal.Organisatsioon: Training for Action www.trainingforaction.comBastian Küntzel, autorBastian on mitteformaalse hariduse propageerija, vabakutseline koolitaja,haridusnõunik ja aegajalt ka kirjanik. Tema töö keskendub kultuuridevaheliseleõppimisele ja inimõiguste haridusele. Teda huvitab identiteedi teema, sest tedapaeluvad inimesed – kuidas me saame selleks, kes me oleme, kes me tahame olla,kes teised tahavad, et me oleksime – ning mis juhtub, kui me püüame rahulikultkoos elada.Organisatsioon: Incontro – haridus | kommunikatsioon | arenduswww.incontro-training.orgTOY profiil: http://trainers.salto-youth.net/BastianKuentzelKatharina Moser, autor ja projektikoordinaatorKatharina elus ja kirjutistes on kultuuriidentiteedi teema ning eriti erinevateidentiteetidega seotud stereotüübid olnud läbiv teema. Lõpetades õpingud teatri,kultuuriuuringute ja keelte alal, oli Katharina õnnelik, et tal tekkis võimalusminna Londonisse ja saada rohkem teada Inglismaa ja Austria arvukatekultuuriliste erinevuste kohta.Autoriõigus: SALTO-YOUTH kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus, 2010www.SALTO-YOUTH.net/diversityThe British Council, 10 Spring Gardens, London SW1A 2BN, ÜhendkuningriikPaljundamine ja kasutamine mitteärilisel eesmärgil on lubatud, kui allikana mainitakseSALTO-YOUTH Cultural Diversity www.salto-youth.net/diversity ning teavitus saadetakseaadressil diversity@salto-youth.net. Muu autoriõigusega kaitstud meetodeid ei võipaljundada ilma omaniku nõusolekuta.ProjektijuhtimineMarina GautierSALTO Cultural DiversityToimetajaNik Paddisonhttp://trainers.salto-youth.net/nikpaddisonKujundusCharles Wythewww.charleswythe.co.ukKirjalike kogemuste eest tänu:David Arribas, Lance Coulton, Alena Felcmanova, SimonaFisichella, Flavia Giovanelli-Marie, Ryan Haynes, CatherineIllingworth, Terry Mattinson, Kirill Onishchenko, Sofia Ribeiro,Sevcan Selamet, Agnes Sieberth ja Luca SparnacciTäname ka osalejaid ja koolitajaid,kes vastasid identiteediküsimustikule,ning Ühendkuningriigi riikliku agentuuri meeskonda989997


NoortemõistmineKultuuridevaheline õppimine tähendabnäha teisi ning seda, mis on erinev jamitmekesine, kuid me näeme teisi vaidsiis, kui vaatame kõigepealt iseennast.Uurides identiteeti ning selle rollirahvusvahelises noorsootöösKes ma olen? Kes nemad on?Kuidas saaksime suhelda ningjagada? Identiteedi küsimus onrahvusvahelise noorsootöö tuum.„Noorte mõistmine“ ühendab endasülevaadet teooriatest, mis puudutavadidentiteedi mõistet, ning kogemusipraktikutelt ja praktilisi meetodeid,mida saab kasutada noortegatöötades. See on praktiline töövahendnoorsootöötajatele, millega vastata ühakasvavatele väljakutsetele, mida kätkebendas identiteedi mõiste noorsootöös.www.salto-youth.net/diversityProjekti rahastamist toetas Euroopa Komisjon. Trükispeegeldab üksnes autorite vaateid. Komisjon jaBriti Nõukogu ei vastuta käesolevas trükises leiduvainformatsiooni mistahes viisil kasutamise eest.

More magazines by this user
Similar magazines