Pärnu - Linnaleht

linnaleht.ee

Pärnu - Linnaleht

eede, 2. juuni 2006 nr 22 (370)“Bändiproovi“lahingustväljus võitjanaSo What lk A2-A3


Linnaleht reede, 2. juuni 2006 A 2uudisedPärnuautomüüjaliitus ketiga Sel nädalal liitus Pärnu automüüja OÜ KLK AutoAS Repeli ja AS Corporentiga, mille tulemusel moodustusautode jaemüügikett - AS Ühinenud Autokeskused.Kett hakkab uue kaubamärgi all kolmes linnas, Pärnus,Rakveres ja Paides, müüma Peugeot´sid ningPärnus ja Rakveres Ssang Yong sõidukeid. KLK AutoOÜ omab müügiesindusi Pärnus ja Paides. LLJahtsadam saab Sinilipu Sel aastal heisatakse 5. juunil kell 10 Sinilipp Pärnulinnas ainsana Pärnu Jahtsadamas. Sinilipp on keskkonna-ja kvaliteedimärgis sadamale või rannale, samas katunnustus kohalikule omavalitsusele, kus informeeritaksekülastajaid hoitud looduskeskkonnast. Tegu on rahvusvaheliselttunnustatud märgisega. LLKontsert aitabkodutuid loomi Sel pühapäeval on kõigillooma- ja muusikasõpradelvõimalus minna Pärnu kontserdimajjaheategevuslikulekontserdile, mille tulud lähevadPärnu kodutute loomadevarjupaiga heaks.“Varjupaiga ehitus on algusjärgusning neil puuduvad finantsidka projekteerimiseksning ka linnapoolne toetus onväga väike,” ütles ürituse korraldajaSabina Sägi Lions klubitütarorganisatsioonist Leoklubi Pernau. Pärnu kodututeloomade varjupaiga juhatajaToomas Jürgens kinnitas, etpraegu on koerte väliboksideehitus rahapuudusel seismajäänud. “Vajame ka uusi jakorralikke desinfitseeritavaidroostevabast terasest kassipuure,”rääkis Jürgens, ”ningüks suur probleem on veel ravikulud,sest aeg-ajalt on meiltegemist loomadega, kelle ravimineulatub tuhandetessekroonidesse ning nende tasumineilma toetajate abita onmõeldamatu.”Üritusel näidatakse suureltekraanilt kõiki varjupaigasolevaid loomi ja varjupaikaennastki, sest on palju neid,kes ei teagi, kus see asub, rääkisSägi. Täna on varjupaigas17 koera ja 17 kassi, ent tegelikkuseson kohti ette nähtudkuuele koerale ja kaheteistkümnelekassile.“Nähes neid loomi seal, tulebkohe tahtmine midagi teha,”lisas Sägi. Kõigil kontserdikülastajailon lisaks pileti lunastamiselevõimalus osaledaloteriis, mille tulud lähevadsamuti varjupaigale. “Iga loosvõidab,” lubas Sägi.Kontsert toimub 4. juunilkella 19-22, esinevad CasusBelli, Kognito ja Elav Legendning õhtut juhib Mart Sander.Pilet maksab 50 krooni.Anu VillmannSo What koosneb neljast bändiliikmest, kellest Pärnus käis Raadio Pärnu sünnipäeval esinemaskolm: Kristi Koop, Raido Linkmann (oranzhi särgiga) ja Kaido Künnapas. Foto: Silvia SoolSo What´iRaadio Pärnu saate “Bändipr PERSOONNädala eest pani RaadioPärnu saate “Bändiproov“tulises finaalis esikoha kinnilaiemale publikule üsnatundmatu Häädemeeste kollektiivSo What.Põnev on see, et finaalsaates võitispõlistest häädemeestelastestkoosnev punt vaid kolme häälegaära Kilingi-Nõmmelt pärit bändiElevil ja peagi lähevad noored omavõitu realiseerima Tallinnas asuvassehelistuudiosse Diamond.Ning mida muud stuudios tehaksegikui salvestatakse enda loomingkuulajateni toomiseks.So What koosneb neljast noorestinimesest, ainsast “Bändiproovis“osalenud tütarlapsest Kristi Koopist(18) ning kolmest noormehest:Raido Linkmannist (20), KaidoKünnapasest (21) ja Rünno Lillestest(23).Näpud sassisOlgu öeldud, et enne bändi SoWhat loomist ajasid poisid umbeskuus aastat muusikaasja omapäi,polnud neil ühtegi tüdrukut kambas.Üksteist tunnevad noored ammu,Raido sõnulsuisa liivakastistalates. “Nii see algusesai,” lisab ta.Kaks aastat tegutsenudSo Whatison poiste sõnultäna naissoostlaulja just sellepärast,et Eestis onpiisavalt kollektiive,mis koosnevadainult meestest.Kristi tunnistab, et tegelikult magasbänd Raadio Pärnusse singlisaatmiseks õige aja maha, ent saatetegijatelpolnud ka selle vastumidagi, et veidi hilinenud bändkivastu võtta. Tegijatel ikka ju juhtub.Teele panid noored sowhatlasedoma kaks stuudios juba varemlinti võetud lugu “Let´s run away”Teadmiseks‘“NäiteksE-duur on vägalihtne, nägin,kuidas munäpud stuudiosvalesti läksid.”Mis on “Bändiproov” “Bändiproov” on noortebändide konkurss, kus igaspooletunnises saates antakseühele noortebändile võimalusennast tutvustada.Mängiti bändi lugusid ningüks etteaste tuli bändil tehaotse-eetris. Samuti kommenteerisiga saates osalenudbändi muusikalist taset tuntudEesti muusikategija. Igalnädalal oli kuulajatel võimalikRaadio Pärnu kodulehel jaSMS-ide vahendusel hinnatasaates osalenud bände. LLja “Tahan olla seal”.Raadioeetris otse esinemist eipea Kristi, kellele lauljana langebsuurim vastutus, raskeks. “Kõiksõltub sellest, et kas oled närvis võiei,” lisab ta. Raido täiendab, etstuudios on juba seetõttu hea esineda,et seal puuduvad häirivadtegurid, pole taustamüra. Samastunnistab ta, et raadioeetris esinedestuleb talle kui pillimehele värinsisse küll. “Kui olime esimest kordastuudios, näiteksE-duur on vägalihtne, nägin, kuidasmu näpudläksid valesti jama ei saanud midagiteha,” meenutabRaido.Kaido, kes lugudevahele räpib,ütleb, et temal polemidagi karta, tanagunii viisi ei pea. Sellele väitelevaidlevad teised muidugi vastuaga Kaido jääb endale kindlaks.“Okei, ma lihtsalt ei laula ju,” lisabta.Ei pidanud viisiRaido, kes praegu bändis kitarrimängib, õppis Häädemeeste muusikakoolishoopis trompetit ning


A 3 reede, 2. juuni 2006 LinnalehtUUDISEDAlkoholi sisaldavad ravimid saavad maksumärgi Maksu- ja tolliameti (MTA) teatel hakatakse alates eilsest maksumärkidegavarustama ka ravimisarnaseid preparaate, kus etanoolisisaldus onüle 22 mahuprotsendi, nagu näiteks Bittneri Balsam ja Doppelherz, teatasMTA. Enne eilset ilma maksumärkideta müüki paisatud ravimisarnaseidpreparaate tohib müüa kuni 30. septembrini, pärast seda kuuluvadmaksumärgistamata alkoholi sisaldavad ravimid konfiskeerimisele. PMaitasid fännidoov“ finaalis alistas So What bändi ElevilKommentaarPiret Järvist üllatas So Whati hea tasepraegugi käib ta puhkpilliorkestrigaesinemas.Orkestris mängimine noormehejaoks igav ei ole, asi on jumaitses, muigab ta. Lisaks õpibRaido kutsehariduskeskuses kokaks.Kuid miks ühele pillimeheleselline eriala?“Geenid on juba sellised,” muigabRaido ja lisab, et nimelt temaisa teeb väga hästi süüa. Lisaks onRaidole meelt mööda pildistaminening piltide töötlemine, tulevikusplaanib ta aga sammud seadaViljandi kultuuriakadeemiasse.Laulja Kristi räägib, et tema olilapsepõlves üsna lootusetu juhtum,nimelt ei pidanud ta kunikuueaastaseks saamiseni viisi.“Kuni ükskord ema laulis mullemingid Marju Läniku laulud etteja ma laulsin õigesti järgi,” räägib So Whati lugu “Let`s RunAway” kommenteeris “Bändiproovile“Vanilla Ninja liigePiret Järvis:“Väga hästi tehtud noorebändi kohta. Minu arust olisee midagi Linkin Parki jaEvanescenci segu ja Eestis eiolegi praegu ühtegi tegijatbändi, kus oleks sellist metalitja poppi kokku segatud ja kusmees- ja naisvokaal koos esiplaaniloleks. See oli väga huvitavlahendus, originaalne.Mulle väga meeldis. Mis manatukene teistmoodi teeksproduktsiooni kallal, refräänvõiks veidi võimsam olla, sellekspeaks backing-vokaale kasutamavõi midagi juurde lisama.Aga tegelikult, kuna matean, kuidas Eestis need võimalusedon muusikat teha,siis teostus ka on väga hea.Kindlasti ma arvan saaksidnad endale väga palju publikutja fänne, kes neid pooldaksja nende muusikat kuulaks.Jah, ma ei ütleks, et nadsaaksid a la uueks Terminaatoriks,sest lugu oli inglisekeeles, see on võib-olla väikesekstakistuseks. Aga kindlastion neil oma nishsh ja kuulajaskondolemas.Arvan, et sellisel muusikalon just väljaspool Eestit rohkemturgu. Minu jaoks oli seeväga hea üllatus, et Eestis sellistmuusikat tehakse”. LLKristi sellest, kuidas korraga temaviisipidamine lahti läks. Seejärellaulis tüdruk oma kooli muusikaõpetajakäe all, vahepeal jäilaulmine soiku, kuni noormehedkutsusid Kristi So Whati.Laulmine pole Kristi ainus hobi,lisaks on ta tegelenud näitlemiseganing spordistki pole tamööda läinud.Parim publik TõstamaalPraegu tudeerib Kristi Häädemeestekeskkoolis üheteistkümnendasklassis, peale keskkoolilõppu soovib neiu Tallinna ülikooliinglise keelt õppima minna.“Laulda võib selle kõrval ka,” arvabKristi.Kaido õpib Tartu ülikoolis esimeselkursusel õigusteadust ningütleb, et ega selle kõrvalt suurtmuuks aega ei jäägi. Diamondsistuudios, kuhu nüüd “Bändiproovi“võitjatel taas sammud seadatuleb, on kollektiiv juba tegelikultkorda paar käinud. Et noortel endalraharulli stuudio eest maksmisekskuskilt võtta ei ole, onHäädemeeste vald palju nooritoetanud.“Meil on super vald, kes meidinnustab ja toetab. Kui põhjendameära, miks meil raha vaja on,siis tõesti toetatakse meid,” poleKristi kiidusõnadega kitsi. Loomulikultei anta raha niisama, sellesaamiseks tuleb noortelgi pabereidtäita ja oma soovi põhjendada.Viimati said noored vallalt3000 krooni, mille eest tasuti helistuudioteenusja mängiti sisseüks lugu.“Leppisime stuudios kokku, etmaksame mitte tunni vaid loovalmistegemise eest,” selgitabKristi. Soodsamat hinnakirja stuudiotelnoorte jaoks ei ole, Raidoleiab, et ehk on juba kuulsatelbändidel sellevõrra lihtsam, etosadel liikmetel on ikka kuskiltuttavad helimehed ees.Kuna “Bändiproovi“ saate võitjavaliti Raadio Pärnu kodulehelsaate ajal toimunud hääletuse jaSMS-ide saatmise kaudu, siisõhutasid paljud saates osalenudbändid oma sõpru ja vanemaidhääletama. So Whati liikmed ütlevad,et neid ennastki hämmastabtulemus, sest nemad endapoolt hääletama kedagi üles kutsunudei ole ning seega on bändilfännid täiesti olemas.Esinemas on So What käinudmitmel pool, enamasti pisemateskohtades ning parimaks publikukspeavad nad Tõstamaa inimesi. Kaon noortel selja taga ülesastuminesaates “Hoia ja keela”, kus nadsaid positiivse hinnangu osaliseks.Järgmisena astub So Whatüles 3. juunil Põhja-Liivimaa festivalil,üritus toimub noorte kodukohasHäädemeestel.Evelin Nõmmikevelin.nommik@linnaleht.ee


Linnaleht reede, 2. juuni 2006 A 4arvamuspluss Eestis on ligi 20 000 lastetut paari, kelle hulksuureneb sünnitajate vanuse tõusu ja põletikulistehaiguste suure leviku tõttu igal aastal rohkemkui tuhande võrra. Tänapäeval sünnitatakseküll paljudes riikides hilisemas eas, ent ohtvälja surra ähvardab siiski väheseid – sealhulgaseestlasi.miinus Teisipäeval said Pärnu kontserdimajas aukirjameie linna parimad rahvusvahelistel ja üleriigilistelaineolümpiaadidel esinenud õpilased,konkursside võitjad ning aasta õpilased. Tublidlapsed teevad ju alati rõõmu ning hea on tõdeda,et andekatest noortest Pärnu linnas puudustei ole.Toimetaja veergMmm… puhkus! “Vaata, kui pruunid me siin oleme,”kiitis sõber, kellega me eelmiselsuvel reisil käisime, mul koduskapi peal seisvat pilti uurides. Tõepoolest,neli rõõmsat päikesekuivatatudnoort inimest vaatasid sellepildi pealt vastu. Silmis pilk, justkuineid kahte tuhandet kilomeetrit,mis Eestist Krimmi sõiduks kulub,polekski olnud. Ainult maalilineKrimm, mäed, meri ja suvi. Japuhkus. Tõmmu jume asemel onpraegu, paar nädalat enne mitmenädala pikkust vabadust, kõigil asjaosalistelparasjagu kartuliidutooninahk ning seda vaatamata tõigale,et nii mõnedki meist on nautinudsolaariumi mõnusid.Evelin Nõmmikevelin.nommik@linnaleht.eeOh, kukkusin ise ka mullust suve meenutades ohkama. Eelmiselaastal saabus Eestis suvi alles septembris, kui juuli kaks nädalatkuuma välja arvata. Seega selleks, et puhkusest vähegi häid mälestusialles jääks ning elamused pildialbumivahele talletada oleksAutogareisimisel onpaar pisikesthäda, näitekskeegi peabsõitma.võimalik, tuleb kodust ära minna.Autoga reisimisel on paar pisikesthäda, näiteks keegi peab sõitma.Seda ka öösel. Sadu ja sadu kilomeetreidläbides lähevad jalad istumisestpaiste. Halb võib hakata.Ära võib eksida ja altkäemaksu tulebvahel maksta. Isegi tagaistmelebamugavalt magada. Toidumürgitusevõib saada ning hotelli voodipesultlööbe. Aga kõik halvad asjad kompenseerib kohalejõudminening hiljem kodus teadmine, et ära tegime!Jah, ilmselt kümne aasta pärast oleme juba sedavõrd vanad, ettahame lennukiga otse sihtkohta lennata ja korraliku turisti kombelkoos giidiga mööda vaatamisväärsusi kapata. Sinnani aga olemeautoreisidest sõltuvuses, lihtsalt peame kola pagasnikusse viskamaja esimese piiri poole teele asuma. Et siis taas kord mõni pruunidenägudega pilt meeldivate mälestuste hulka soetada.LinnalehtVäljaandja: AS LinnalehtAadress: Hommiku 1, Pärnu 80010Faks: 443 0350Trükk: AS KroonpressTrükiarv: 15 000Kojukanne: Express PostPronkssõdurLugeja luuletusHalb mälestusToimetus: Evelin Nõmmik, peatoimetaja ( tel 443 0357, e-post: evelin.nommik@linnaleht.ee)Anu Villmann, toimetaja (tel 4430 355, e-post: anu.villmann@linnaleht.ee)Reklaam: Sirly Kurisoo, müügijuht ( tel 443 0358, e-post: sirly.kurisoo@linnaleht.ee)Kultuuriinfo: Pille Paalam (e-post: pillep@linnaleht.ee)Erakuulutuste vastuvõtt: toimetuses (Hommiku 1) E-R 10-17Kujundus: Pille Paalam (tel 443 0354, e-post: pille.paalam@linnaleht.ee)Tellimine: Postkontoritest, tellimiskeskuse telefonil 666 2515 Saatuse jäikus ei jäta meid maha,Tõnismäel pronkssõdur meenutabseda.Tahaks unustada kõik halvanüüd ja praegu, mitte mäletadaenam neid hirmsaid aegu.Minna eluga edasi vabal kodumaapinnal, hingata kallist vabadusttäiel rinnal.Möödunust hinge jäänud valusadpinnud –me eestlased oleme nagu rändavadlinnud.Ivi SoomreKirjutatoimetuseleKaotatudLeitud väike kullast käekell Kolmapäeval leidis Endla teatrijuures asuvat Hansapanka külastanudnaine panga eest trepiltväikeses lukuga nahkkoti, millesoli naisterahva käekell. Hea inimenetõi kella Pärnu Linnalehetoimetusse ja toimetus palub kellaõigel omanikul sellele järgi tullaaadressile Hommiku 1, kolmaskorrus. Tulija peab arvestama,et omaniku tuvastamisekstuleb tal vastata ka paarile kellakohta käivale küsimusele. Lisainfotsaab telefonil 4430 357. LLKirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida lühemalt ja selgemaltkirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus ajaleheveergudele. Toimetusel onõigus kirju lühendada. Kirjutada võib ka varjunime all, kuid toimetusel peavad olemaautori õige nimi ja kontaktandmed. Lugeja kirjade eest toimetus honorari ei maksa.Saada oma arvamus kas Linnalehe aadressil Hommiku 1, Pärnu,faksile 44 3 0350 või e-mail aadressile: evelin.nommik@linnaleht.eewww.laenuabi.eeKIIRLAENUD KAGU INVESTIST!Telefon 449 5885 • Rüütli 41, Pärnu• Ilma palgatõendita• Tagatisvara hindaminetasuta• Ennetähtaegnetagastamine lisatasuta


A 5 reede, 2. juuni 2006 LinnalehtREKLAAMUUSUus kiviplaatsisustussalongist PalazzoPalazzo Sisustussalong pakubmööblit kõikidesse ruumidesse,sealhulgas köökidesse, garderoobidesse,vannitubadesse, valikuson nii pehmet mööblit kui ka büroomööblit.Mööblitootmisel kasutataksekõige kaasaegsemaidmaterjale ning puit- ja spoonitudmööblit valmistatakse paljudesterinevatest puuliikidest.Uue tootena pakub salong Palazzooma klientidele Kerrock tehiskiviplaatevalamute ja köökidetööpindade, vannitoapindade,samuti haiglate tööpindadevalmistamiseks. Kerrock tööpinnadviimistletakse selliselt, etpeale paigalduse lõppu jääb kogupind monoliitseks, klientpraktiliselt ei märka eritükkideliitekohti. Tööpinna suurus ja kujuvalitakse vastavalt kliendi soovile.Suuruse piire ei ole, kunapindu liimitakse spetsiaalse kahekomponentseliimiga suurtestplaatidest. Tööpinda on võimalikvalmistada ka ühes osas kraanikausiga,mis tähendab, et köögitöötasapind on valamuga ühestja samast materjalist ning visuaalseltjääb mulje, et sujuvalttööpinnaks üle minev valamu onjustkui valatud koos tööpinnaga.Samuti võib Kerrocki kiviplaadigakatta ka köögimööbli ülemisteja alumiste kappide vaheliseseina, jätkates tööpinda jällegiselliselt, et see moodustab tagataustagaühe terviku.Kerrock kiviplaadi põhilistekskoostisosadeks on akrüül (ca70%), mineraalid (ca 25%) jamuud lisaained, mis tagavad pinnavastupidavuse mehhaanilistelevigastustele, temperatuurile,kindlustavad püsiva värvuse ningannavad võimalust toota sedamaterjali väga laias värvigammas,jäljendades naturaalseid kivimeidning pakkudes sisekujundajateleja arhitektidele piiramatuidvõimalusi erilahenduste projekteerimisel.Toodetavad tasapinnadon isepoleeruvad, mis tähendab,et pindade kasutamiseltoimub nende poleerumine iseenesestning tööpinnale tekkivaidkriimustusi on kerge eemaldada.Samuti ei reageeri tööpind erinevatetoiduainete hapetele, onveekindel ning ei absorbeeri ühtegiaktiivset keemilist ainet. Valagesellele punast veini või äädikat,need lihtsalt voolavad valamusseja ei jäta teie tööpinnalevähimatki jälge.Uute tööpindadega võisid tutvudakõik, kes külastasid PalazzoSisustussalongi väljapanekutPärnu Kodumessil. Uuel nädalalvalmib Palazzo Sisustussalongisuus köögimööbli näidis, millelepaigaldatud Kerrockist tööpinddemonstreerib selle suurepärasematerjali parimaid omadusi.Sisustussalong PalazzoKaubamajakasPapiniidu 8/10, PärnuE-L 10-20 P 10-18Tel 445 5933E-mail: palazzo@palazzo.eewww. palazzo.ee


KOHALIK ELULinnaleht reede, 2. juuni 2006 A 6Algab pulmapidude tipphooaegEestlased peavad suve kõige paremaks abiellumise ajaks. Foto: BullsKuna sel suvel on abiellumineväga populaarne, onPärnu maavalitsuse perekonnaseisuosakonnasjubapraegu raskusi juunissejuulissevaba registreerimisajaleidmisega.“Abiellujate arv käib üles alla.Ülemöödunud suvel oli abiellujaidjälle rohkem kui 2005. aastal,” selgitasPärnu maavalitsuse perekonnaseisuosakonnajuhataja AinoLankots.Abiellumise jätkuvat kasvutrendivõib kindlasti täheldada kirikus.“Inimesed, kes oma abielu laulatadalasevad, võtavad nii abielu kuilaulatust väga tõsiselt ja nendejaoksei ole küsimus selle talituseväheses või rohkes populaarsuses,”leidis Pärnu Eliisabeti koguduseõpetaja Enn Auksmann.Ka Ammende Villa turundusjuhiAnnika Treiali hinnangul on huvikooselu seadustamise vastu aastategatõusnud, sest näiteksAmmendes, mis on üle Eesti ükstuntumaid pulmapeo pidamisekohta, korraldab pulma sel suveltervelt 12 paari.Suvi tuleb tihe“Meie registreerimispäevad onkolmapäevad, reeded ja laupäevadning juuni-juuli reededlaupäevadon tõesti kõik kinni, väljaarvatud 28. juuli,” rääkisLankots. Mai lõpuks oli Lankotsisõnul nii juunisse kui ka juulis sisseantud 40 abieluavaldust ningaugustisse 16, kuhu neid ilmseltjuurde tuleb.Kuna Eesti Vabariigis on paljudelevaimulikele antud õigussõlmida riiklikku abielu, ei olekirikliku laulatuse puhul vaja eraldiperekonnaseisuametisse minna,vaid abielu registreeritakse kirikus,reeglina enne laulatustalitust. EnnAuksmanni sõnul on tema kirikussel suvel oodata juunis viit ja juulisseitset laulatust. Eelmisel aastalolid need näitajad vastavalt juuniskaks, juulis kolm ning augustiskaks.Auksmanni meelest pole agakiriklikku laulatust võimalik võrreldariikliku abieluregistreerimisegaperekonnaseisuosakonnasega ka sellele vastandada, kunategemist on sisulterinevate asjadega.“Kiriklik laulatus onoma olemuselt palve-ja õnnistustalitus,mille komponentidekson üheltpoolt abiellujatevaba tahte kinnitamineja teineteiseleabielutõotuse andmine,kus kinnitatakseja tõotatakseoma valmisolekut mitte “abieluksüleüldse”, vaid kristlikuks abieluks,teisalt aga oma elu usaldamineJumala kätte palve ja õnnistusekaudu,” ütles Auksmann.Abiellutakse hiljemKirikutes laulatatakse siiski vaidkiriku liikmete abielu ning ainulterandjuhtudel koguduse liikmeabielu mõne teise kristlikuusuühenduse liikmega. “Kui küsida,millised need inimesed on, kessoovivad kiriklikku laulatust, siistegemist on tavaliste inimestega,kes usuvad, et nende elu siin ilmasei ole juhuslik ega sõltu üksnesneist, vaid nad vajavad Jumala ligioluja õnnistust, “ kirjeldas Auksmannneid, kes valivad omaabielutseremooniaks kiriklikulaulatuse.Aino Lankots rääkis, et tänaneabielluja on vanem kui näitekskümme aastat tagasi.“Verinoori abiellujaid on vähemaksjäänud. Tõusnud on justmeeste vanus, sest näiteks möödunudaastal abiellus kõige enammehi vanuses 31- 40,” laususLankots ning lisas, et kui varem jäimeeste abiellumisiga 21 - 25 eluaastavahele, siisTihtilugusoovitakseoma kooseluregistreeridamõneleripäraselkuupäeval.naistel on see kapraegu nii.Abielu sõlmimineon küll riigisilmis lihtsalt ükskahe isiku vahelineakt, ent abiellujateendi jaoks vägaisiklik suursündmus,mida tahetakserealiseerida tavatultning meeldejäävalt.Näiteks soovitakse tihtiluguoma kooselu registreeridamõnel eripärasel kuupäeval ningsel suvel on selleks maagiline daatum6. juuni 2006. Lanktotsi sõnutsion Pärnus sellel kuupäevaloma abielluda soovist teada andnudkolm paari. Paljunõutud pulmapäevoli ka näiteks 20. veebruar2002.Omapäraga silma paistvatestpulmadest meenub Treialile pruutpaar,kes saabus oma pulmahelikopteriga, mis maandus AmmendeVilla aias lipuväljakul. OnHuvitav teada Tänavu on 1. jaanuarist kuni30. maini Pärnus sõlmitud 110abielu. Eelmisel aastal samalajal oli see arv 73. Pärnus sõlmitaksekeskmiselt 350 abielu aastas.ka paare, kes sooviksid abielutseremooniatläbi viia väljaspoolperekonnaseisuosakonna ruume,ent sellist võimalust Pärnus abiellujateltäna pole.“Meie ametnikud küll käisid“väljas” registreerimas, aga melõpetasime selle ära, sest riiklikultasandil on väljaspool perekonnaseisuosakonnaruume paari paneminetäiesti reguleerimata,” ütlesLankots. Puuduvad ühtsed kõikjalkehtivad hinnakirjad ning ametnikulpole kohustust minna omatööruumidest välja abieluliitusõlmima. Küll aga tehakse sedajuhul, kui üks paaripandav viibibvanglas, haiglas või on tema liikumineraskendatud.Ka Auksmann nentis, et pea kõiklaulatustalitused toimuvad tänapäevalkirikus.“Teoreetiliselt võib laulatadaabielu mujal kui kirikus juhul, kuilähedal ei asu ühtegi kirikut või onmingeid takistusi kirikusse minemiseks,näiteks ei luba seda abiellujatetervis või viibib üks neistkinnipidamisasutuses,” rääkisAuksmann ning lisas, et nõukogudeajal toimetati laulatustalitusitihtipeale kodus, et vältida abiellujatesattumist tagakiusamise alla.Anu Villmannanu.villmann@linnaleht.ee


B1 reede, 2. juuni 2006 LinnalehtREKLAAM


kolmlinnatoimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.eeSuhkrumaiastest bakteritest saab vesinikukütustn Suurbritannia Birminghamiülikooli teadlaste kinnituselon magusa söömisel hambaidlõhkuvast bakterist suur abitaastuvenergeetika arendamisejuures, vahendab portaalRoheline Värav.Suhkrumaiad bakteridtekitavad elutegevuse käigusnimelt arvestataval hulgal vesinikku.Kui “bakterivesinikku”õnnestub kütusena kasutamahakata, lahenevad vesinikuenergeetikasuured probleemid– kallidus ja energiamahukus.Praegu puudub kommitootmisjääkidelemõistlik rakendus.Roheline Värav / LLFoto: Eesti Päevalehtlinnaleht reede, 2. juuni 2006Enne vetteminekut mõtle ohutuselen “Veeohutus on tõsine teema, millele peaks eritisuvehooajal väga palju tähelepanu pöörama. Veekogudejuures juhtuvad paljud õnnetused inimestehoolimatusest ning oma võimete ülehindamisest,“sõnas vetelpääste ja esmaabi spetsialist TarmoKlooster.Eilsel lastekaitsepäeval õpetasid vetelpäästjad jaujumistreenerid Tallinnas Kalevi veekeskuses lasteleohutut vees olemist ning ujumise algtõdesid. LLLinnalehe jäätisetestis võidutses IngmanKõige enam kiidusõnupälvisid Ingmani Goldenpekaanipähkli-iirisejäätisja sama tootja Goldenvahtrasiirupi-kohvijäätis.Lahjade jäätiste kategooriasvõitnud Balbiino Diximaasika-jogurtijäätisepuhul tõid testijad esilejust selle meeldivat maasikamaitset.Toimetus testis 20 sortiperejäätist, mis olenevalt rasvasusestliigitati kolme klassi.Välja valiti poes müüdavad jäätised,kuigi tootevalik on testishõlmatust kahtlemata paljulaiem. Tegu oli mõistagi pimetestiganing jäätiseid maitseshindaskaheksa inimest. Igajäätis sai viie palli skaalal kolmhinnet (maitse, välimus ja üldhinnang),maksimaalselt võisseega iga jäätis saada ühelt testijalt15 punkti.Fotod: Bulls ja Albert TruuväärtJäätiste punktitabelLahjad jäätisedn Dixi maasika-jogurtijäätis (Balbiino) 101n Susette karamellikrokant (Ingman) 98n Dixi rukkileiva-jogurtijäätis (Balbiino) 94n Susette rabarberi-maasikajäätis (Ingman) 74n Vau vaarika-pohla dieetjäätis (Premia) 64Plombiiridn Vanilliplombiir (Ingman) 94n Maasikaplombiir (Ingman) 92n Karamelliplombiir iirisetükkidega Põhjatäht (Premia) 90n Vanilliplombiir (Balbiino) 88n Iiriseplombiir (Ingman) 87n Vanilliplombiir metsmaasikakeedisega (Balbiino) 84n Vau maasikaplombiir (Premia) 81n Karamelliplombiir (Balbiino) 79n Vanilliplombiir Põhjatäht (Premia) 72Premium-jäätisedn Golden pekaanipähkli-iirisejäätis (Ingman) 113n Golden vahtrasiirupi-kohvijäätis (Ingman) 103n Ice Dream mustsõstrajäätis (Premia) 95n Vanilli-pohlajäätis Lumemari (Balbiino) 93n Ice Dream banaanijäätis (Premia) 87n Vanillijäätis rummi ja rosinaga (Balbiino) 86Omapärane maitseBalbiino Dixi rukkileivajogurtijäätisoli ainus testituduudne leivajäätis. See erinesteistest jäätistest juba välimuselt.“Nagu oleks liivaterad jäätisesees,” kommenteeris ükstestijaist. Aga leivajogurti jaleivakohukese peale ei vaataenam keegi imelikult, asi siisjäätise sisse leivaterakesi segada.Maitse on leivajäätisel igaljuhul omapärane: kellele meel-dis väga, kellele mitte nii väga.Vähemalt “liivaterad” hambaall ei praksunud. Linnalehetestimisrühm jõudis otsusele,et leivajäätist võiks serveeridaisegi mitte magustoidu, vaidsoolase suupistena näiteksjuustu ja veini kõrvale.Liiga magus, liiga hapuPremia Ice Dream banaanijäätistundus testijatele veidiliiga magusa ja läägena. IceDream mustsõstrajäätis hinnatiaga liiga hapuks.Balbiino metsmaasikakeedisegavanilliplombiiri puhulhinnati just metsmaasikakeedisemaitse hästi põnevaks.Osa testijaid ei suutnud koheisegi tuvastada, kas tegu onmaasika või vaarikaga.Maasikajäätistest pälvis kõrgeimahinnangu Balbiino Diximaasika-jogurtijäätis, mistunnistati maasikaplombiiridestmaitsvaimaks. Üldiseltpeaks siiski kehtima seaduspärasus,et rammusamal jäätiselon meeldivam maitse. Misei tähenda muidugi, et sellelseaduspärasusel ei tohiks ollaerandeid, nagu testis ka selgus.Kokkuvõtteks võib öelda, ethalba jäätist testis ei esinenud.Jäätisevalik on Eesti turul piisavaltlai, et igaüks leiaks omamaitsele sobiva. LLKoolilõpupakkumine 26.05–22.06Õpilastele kõik jalatsid ja kotid –10%Soodustus kehtib õpilaspileti, ISIC Scholar või ISIC Student kaardi esitamiselTallinnas: Esinduskaupluses, Väike-Karja 7; Viru keskuses, Viru väljak 4/6; Kristiine Kaubanduskeskuses, Endla 45;Rocca al Mare Kaubanduskeskuses, Paldiski mnt 102; Lasnamäe Centrum Kaubanduskeskuses, Mustakivi tee 13;Ülemiste Kaubanduskeskuses, Suur-Sõjamäe 4; Järve Keskuses, Pärnu mnt 238; Pärnus: De Lange Ärikeskuses, Pikk 11;Tartus: Eedeni Keskuses, Kalda tee 1C; Tartu Kaubamajas, Riia1www.suurtyki.eeHUMANAKAUPLUSED Tallinnas:Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690Õismäe tee 107,E-R 10-19, L 10-17, P 10-16, tel 6 512 837Jaama 2 (Nõmme) E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372Pärnus:Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419Silla Siseturg, Jannseni 2a, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 608 454Tartus:Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634Rakveres: Vilde 14, E-R 9-19, L-P 9-15, tel 58 181 852HULGIMÜÜKBetooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.eeOstes meilt......säästad raha, ...säästad loodust,...oled isikupärane5. juunistkõigis kauplustessoodusmüügitunnid!!!OOTAME KÜLASTAJAID!


eede, 2. juuni 2006 linnaleht toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.eekolm linna3Tea, mida sööd!Bittneri palsam ja Doppel herz saavad samuti maksumärgid• Juulist peab maksumärk olema ka alkoholisisaldavatel ravimisarnastel preparaatidel,mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi,teatas maksu- ja tolliamet. Seegapeavad maksumärki kandma hakkama kaBittneri palsam ja Doppel herz.Vastavalt seadusele kuuluvad ravimisarnasedpreparaadid maksumärgistamiselesiis, kui toote etanoolisisaldus on üle 22mahuprotsendi ning toode on villitud vähemalt0,2-liitrisesse müügipakendisse või milleltmakstav aktsiisisumma ületab kümmekrooni müügipakendis oleva alkoholi kohta.Maksumärgistamata ravimisarnaseid preparaate,mis on tarbimisse lubatud enne1. juulit, võib müüa 30. septembrini.Oktoobrist ei tohi maksumärgistamata ravimisarnaseidpreparaate enam müüa. LLJootraha and mineon kliendi otsustada3Väike jäätiste välimääraja• Jäätised võib laias laastusliigitada kolme klassi: lahjadjäätised, plombiirid ja premium-jäätised.See liigitusoli aluseks ka Linnaleheperejäätiste testis.• Lahja ehk light-jäätissisaldab kuni kümme protsentirasva. Lahjade jäätistealla kuuluvad ka need jäätised,mis sisaldavad vähesuhkrut või milles on kasutatudsuhkruasendajaid.Toode on mõeldud just neilejäätisesõpradele, kes hoolegakaloreid loevad.• Plombiir kujutab endastklassikalist koorejäätist,mille rasvasisaldus algab12 protsendist. Tegu on nnpeavoolujäätisega – plombiiridon kõige laiem jäätisesegment.Plombiiriks saabnimetada üksnes sellist jäätist,mis sisaldab piimarasva.Tarbijakaitseamet tegi hiljutiettekirjutuse nendele tootjatele,kes kasutavad plombiiristaimerasva. Piimarasvaasendamine taimerasvagapole küll keelatud, kuidsellest peab toote pakendilteada andma, leiab tarbijakaitseamet.Muidu petetaksejäätisesõpru, kes usuvad endnautivat ehtsat koorejäätist.• Premium-jäätise (kasuper-premium-jäätise) rasvasisaldusvõib olla 16–18protsenti või isegi veel kõrgemning jäätises on kasutatudainult kõrge kvaliteedigalooduslikke lisandeid (maitseaineid,keedist, šokolaadi).Allikas: Ingman Jäätise tegevdirektorMargus Kastein• TARBIJAKAITSEAMETRestoranid, baarid, kohvikudja muud söögikohad peavadkliendile esitatava arvekoostama vastavalt menüüsnäidatud hindadele.Teenustasu peab juba sisaldumaroogade ja jookide lõpphinnas,seda ei ole lubatudarvele eraldi lisada. Meeldivateeninduse eest kelnerile võiettekandjale lisatasu ehk jootrahaandmine on aga kliendienda otsustada.Toitlustuskohas peab nähtavalkohal (näiteks peasissekäiguläheduses) olema pakutavateroogade ja jookide hinnakiri,et külastajal oleks võimalikjuba enne sisseastumistvalida oma rahakotile sobivsöögikoht.Kui klient tasub arve maksekaardiga,peab kaupleja vastavaltkaubandustegevuse seaduselekliendi nõudmisel võimaldamamaksekaardi kasutamistkliendi juuresolekul.Foto: BullsBalbiino TOPs ja Maxi TOPs –magus mäng läheb jälle lahti!SINA LIHTSALT SÖÖ BALBIINOJÄÄTIST JA RAHA TULEB!Kümme sajalist iga päev! 10 000 krooni iga kuu lõpus! Jalõpuks peaauhind kõigi kampaanias osalenute vahel –100 000 puhtalt kätte!Kaasa löövad kõik, kes ostavad Balbiino TOPs või MaxiTOPs jäätise ja annavad sellestSMSiga teada lühinumbril 15980. Sõnumisse tuleb jäätisepaberilt kirjutada kampaaniatootekood ja oma nimi (näide: Balbiino 12345678 Tõnu Tamm) ning paber kindlasti alles hoida.Sajakrooniste võitude omanikud selguvad veel samal õhtul. Kahel 10 000 krooni loosimiseljuulis ja augustis ning peaauhinna loosimisel septembris osalevad kõik saadetud SMSid.Kõigi võidusummade kättesaamiseks helista 651 5900. Kampaania kestab1. juunist 1. septembrini. Täpsem info www.balbiino.ee


KOLM LINNALinnaleht reede, 2. juuni 2006 B4• REPORTAAŽKuidas ma tundaega pime olin…Lugu sellest, kuidas pimedad onpilkases pimeduses nägijatele teejuhiks.Kuulmise järgi olen looduskaunispargikeses,sest linnud laulavadja vesi suliseb. Puid olevat ka.Tuul sahistab oksi. Ma olenpime. Õigemini ma proovin, mistunne on olla pime. Sest tegelikultolen ma Tartu kaubamajakolmandal korrusel AHHAAteaduskeskuse näitusel.Aga näitusel ei viita mittemiski sellele, et ma tegelikultpäris pargis pole: jalge all onmuru, kruus ja liiv. Linnulaulja veekohin on väga vali. Mulleon antud esimene ülesanneotsida üles purskkaev. Kõmdi!Oih, kõndisin vastu laternaposti.Ma ei näe ju mi-da-gi!“Ettevaatlikult, kuulake,kust veevulinat tuleb,” soovitabTatjana – giid, kes on erinevaltminust päriselt pime.Aga ma ei saa midagi aru. Veevulinatkuulen justkui korragaparemalt ja vasakult. Hakkankuskile lihtsalt astuma. Püüanmulle kätte surutud valge kepigaudjades mööda teed edasiliikuda. Kõnnin jälle millelegiotsa. Üritan kombates aru saada,mis see on. Fui, prügikast!Ja mina käperdasin seda veelpõhjalikult!Tahaks läbi seina joostaLähen tasakesi edasi ninglõpuks jõuan Tatjana abigapurskkaevuni – kummardanja katsun märga kivi. Omaljõul siia jõudnuna oleksin ilmseltpurskkaevu kukkunud,sest kui valget keppi pole harjunudpimeda moodi kasutama,kõnnib nägija sellega nagurännumees ringi.Tatjana annab järgmise ülesande:otsi rippsild üles. Tajun,et olen juba väsinud. Silmadon kuivad, peavalu hakkaksjustkui tulema. No muidugi,olen kogu see aeg silmadpunnis ringi käinud ja püüdnudmeeleheitlikult näha, agasiin, keset kaubanduskeskuseaatriumi ehitatud seinte vahelon ikka nii pime, et sohki tehaei saa. Lootusetu olukord.Tahaks hoogu võtta ja kuskiltläbi seina jälle nägijate maailmatungida. Loen siiski mõtteskümneni ja püüan kannatlikultjätkata. Ülejäänud viisminusugust võltspimedat poleju alla andnud.Komberdades kõnnin jällemillelegi otsa. Mingi põõsas,okkaline, päris valus. Tatjanaütleb, et see on elupuu. Gii-Pakkumine kehtib kõigis EMT ja Elioni esindusteswww.emt.ee


B5 reede, 2. juuni 2006 LinnalehtKOLM LINNAme järgmisena minema peame– kohvikusse. Lähen igaksjuhuks tagasi üle tee. Siis jälleleian, et võiks teisi ikka kohvikuukse ees oodata. Teen sohkija lipsan jälle valest kohastüle tee tagasi kohviku ukseette. Aga kui ma päriselus japäristänaval pärispimedananiimoodi edasi-tagasi üle tihedaliiklusega tänava kalpsaks,oleksin juba ammu haiglas võiloojakarjas.Lõpuks jõuavad teised kajärele. Astun kohvikusse. Muu-www.linnaleht.eeVõltspimedadkardavadpimedust, kõikhoiavad kobarassekokku.di abiga teen veel paari puugatutvust. Siis saan valge kepigahoobi vastu säärt. Keegi võtabkäest kinni ja küsib, kas maikka olen Annika. Ei ole. Tundub,et võltspimedad kardavadpimedust, sest kõik hoiavadkobarasse kokku, tihedaltüksteise vastu. Ainult meiegiid Tatjana redutab omapäi.Üritan teiste haardest vabanedaja omapäi edasi astuda.Jõuan rippsillani, üle selle jasiis kuskile tänavale. Kuulmisejärgi võin öelda, et autod sõidavadja kohutav kontsaklõbinreedab rahvahulgad. Tatjanaselgitab: mine mööda seinakuni kolme trepiastmeni, laseseal ukse taga kella – siis matean, et sa oled kohal.Hakkan mööda seinaäärtastuma. Sõrmeotsad jutustavad:palkmaja, krohvitud maja,aken, vihmaveetoru. Tunnenjalge all kõnniteel veerenni– hea, et ei komistanud. Jõuantrepiastmeteni, astun üles japika peale leian ka uksekella.Tatjana annab uue ülesande.Pean edasi kõndima ja val gusfoorinuppu vajutama, et ületee pääseda. Kombates avastankõnnitee äärde pargitudmootorratta ning auto. Autokaubamaja kolmandal korrusel?!Tatjana ütleb, et see olevatFiat. Kombates auto mark äraöelda – vaat see on tase!Usalda baaridaameValgusfoori posti ma agaüles ei leia. Kuidagi läheb hoopisnii, et avastan end teiseltpoolt tänavat ukse juurest,mis ilmselgelt viib sinna, kuhuDialoog pimedusesNäitus, mida mittekeegi pole veel näinud• Näituse “Dialoog pimeduses” ideeautor on sakslane Andreas Heinecke.1988. aastast on seda näitustkülastanud üle kahe miljoni inimeserohkem kui sajas linnas üle maailma.• Teaduskeskuse AHHAA näitustsaab külastadaTartu kaubamaja fuajees veel vaid14. juunini. Näitus on avatud igapäev kella 10–18.• Näituse külastamiseks ja grupijuhibroneerimiseks tuleb end enneregistreerida telefonil 53 633 145.• Sooduspilet maksab40, täispilet 60 ja pere pilet 150krooni.• Väikelastele see näitusei sobi.sika mängib. Hõikan tühjusesse“tere”. Keegi vastab. Hakkabmenüüd ümber jutustama.Kohvikus toimub arveldamineainult kümnekroonistega,muid rahatähti ei tohtinudpimedusse kaasa võtta. Mõnedostavad limonaadi. Baaridaameon kaks, nad olevat mõlemadpimedad. Ost-müük toimubvastastikusel piiritulusaldamisel. Istume. Tatjanajutustab pisut pimedate elust– sellest, kuidas üks hea rääkivarvutiprogramm on elu lihtsamaksteinud ning milline peabolema pimeda mobiiltelefon.Tahaks juba välja saada!Kottpimeda koridori lõpuson paar valgustriipu. Tatjanahoiatab, et me hoiaks valgekätte minnes silmi kinni, sestalguses tundub valgus vägaere. Ja siis uurib, kas valgusjuba paistab. Uskumatu, et inimene,kellest pimedas nii paljuabi oli, on tõesti pime. Saanaru, et see õudus, mida minatunni aja jooksul kogesin, ongiosale inimestest igapäevaneelu, karm reaalsus.Tiina Ansiptiina.ansip@linnaleht.eeJUUNISkõigi õpilas- jaüliõpilaspiletite ningISIC ja ITIC kaardiomanikelekõik kaubad–10%Garnier –puuviljade värskussuvesoodsate hindadega.5.-30. juunini toimuvadGarnieri päevad.Paljud tooted–20%Meil on, millest rääkida.Seepärast on nüüd EMT Seeniorpaketis kõned peale 5. minutit tasuta.Liitu lähimas EMT või Elioni esinduses ja vali omale ka korralik telefonväärika seeniorhinnaga.Soodustus kehtib EMT võrgus. Seeniorpaketiga saab liituda alates 60. eluaastast.


KOLM LINNALinnaleht reede, 2. juuni 2006 B6Käes on motorolleribuum50 noort mopeedijuhtisaavad tasuta kiivri• Juunis saavad esimesed 50uut mopeedijuhiloa omanikkulisaks juhiloale ka mopeedijuhikiivri, teatas autoregistrikeskus.Pärast teooria- ja sõidueksamiedukat sooritamistsaab algaja juht mopeedijuhiloa,mille ettenäitamisel võibta Velt Motocenterist validasobiva suurusega kiivri.Kiivri-kampaanias saavadosaleda üksnes 14–15-aastasednoored. Kiivri saab kätteTallinnas Tammsaare tee 62,Tartus Võru 55F või registrikeskusebüroost nädal pärasteksami sooritamist. LLMootorrattaid rohkem• Mootorrataste registreeriminejätkub tõusulainel, teatasautoregistrikeskus. Maisregistreeriti Eestis 451 mootorratast,millest 174 oliduued. Kokku on esimese viiekuuga Eesti teedele lisandunud1101 mootorratast.Ka sõiduautosid võeti tänavumais esmakordselt arvelerekordiliselt palju – 7685. LLRoller on mugav liiklusvahendigaühele, kes tahabühest punktist teise jõuda,ent soovib seda tehakiiresti ja sõltumata ühissõidukist,kulukast autostvõi füüsilist pingutustnõudvast jalgrattast.“Rollerite müügis on kättejõudnud samasugune buumnagu oli kuus aastat tagasimägijalgratastega,” leidis PärnuAutomaailma juhataja PeeterIlves. Rollerite hinnaklasskion taskukohasemaks muutunudning kui valida on kallijalgratta või odavama rollerivahel, tasuks viimast võimalusttõsiselt kaaluda.Ilvese meelest võib rolleripidajadjagada laias laastuskaheks: ühed vajavad sõidukitlinna piires liikumiseks ningteised võtavad rolleriga etteka pikemaid otsi. Tulevastelerolleripidajatele teadmiseks:vaja on vaid masinat, kiivrit jajohtuvalt vanusest ka juhilubaning mõnus sõit rolleri seljasvõibki alata.Suurus ei loeKuigi linnapildis jäävad rohkemsilma nooremapoolsedrolleri seljas kihutavad uljaspead,sobib sõiduk liiklemisekska eakamatele. “Näiteksmina nägin hiljuti üht vanematnaisterahvast eelmise aastamudeliga sõitmas. MemmelKahel rattal saab linnaliikluses palju paindlikumalt ja kiiremini ühest punktist teise sõita kui neljal rattal. Aga motoroller ei ole ainult linnasõiduk– kõrgemate ratastega rollerid saavad hakkama ka poris ja mudas. Foto: Silvia Soololi peas vanaaegne, munakoortmeenutav kiiver,” kirjeldasIlves. Väiksemõõdulist sõidukit,mille jõudlus ei jää kusjuuressuuremale üldsegi alla,saab väga lihtsasti juhtida kanõrgemapoolne naine.Masina suurus sõltub raamisuurusest ning teljevahest.Minimopeedilikel väikestelrolleritel on Ilvese hinnangulpiisavalt võimsust, etsõidutada raskemaidki mehi.Keskmise rolleri võimsus on4,4 hobujõudu. Rollerite kaaljääb 70–90 kilogrammi vahelening kütusekulu on 2,2 liitritsajale kilomeetrile. “Roller eiole ainult linnasõiduk,” rääkisIlves. “Kui päris pori ja mudasisse on vaja minna, siis sobivadparemini kõrgemate ratastegarollerid,” soovitas ta.Suuremad, tsiklit meenutavadrollerid on Ilvese sõnutsiklass kõrgemad, sest neil onvesijahutus. See tähendab, etmootori sees on jahutusvedelik,mis käib ümber radiaatori.Mootorratastest eristabsuuremaid rollereid ka nendekubatuur, mis ei küündi üle 50kuupsentimeetri. “Nendega eitohi sõita kiiremini kui 50 kilomeetrittunnis, sest vastaseljuhul peaks juhil olema jubaÜHENDATUDKOGEMUSJA KVALITEETEuro RSCG IdeaAlexela ja Uno X on nüüd ühinenud Eesti suurimaks tanklaketiks. Pole vahet, kumma märgiga tanklasse jõuad – mõlemas ootavad sind samasugusedkvaliteetsed kütused. Alexela kliendikaart kehtib nüüd ka Uno X tanklates, Uno X kaart ka Alexelas. Kokku 58 tanklat üle Eesti tähendab, et kus saka ei viibiks, võimalus autot ja ennast värskendada ei saa olla kaugel.


B7 reede, 2. juuni 2006 LinnalehtKOLM LINNAA-kategooria juhiluba,” rääkisPeeter Ilves. “Kui rollerittuunida ja piirajad eemaldada,saab kiirust arendada 70–80 kilomeetrini tunnis, aga seeon tegelikult keelatud.”Odavama rolleri saab ostajuba 13 000 krooni eest, kallima,vesijahutiga sõiduki eesttuleb välja käia umbes 40 000krooni. “Kõige müüdumad on16 000 – 17 000 krooni maksvadmasinad,” ütles Ilves.Roller vajab hooldustKui liiklusvahend juba olemas,siis annab seda alatikohendada. Ilvese meelest eivaja kauplusest ostetud kompaktneroller lisatarvikuid.Edevamad rolleriomanikudvõivad aga sõidukit täiendadanäiteks kiivriboksiga.Efekti annavad ka lisatuled.“Näiteks noortele poistelemeeldivad sinised tuunimistuled,”lausus Ilves. Ta lisas, ettähelepanumaiad rolleriomanikudvõivad oma rattale soetadatuunimiskomplekti. Sellevõiks siiski alles siis paigaldada,kui masin on juba “sissesõidetud”.Kuigi tsikkel ja bike on väliseltrolleriga üsna sarnased,tuleb meeles pidada, et rollerfunktsioneerib pisut teisiti.Rolleril asuvad nimelt piduridlenkstangide küljes käe allnagu jalgrattalgi. “Teine rollerileomane nüanss on see, etkui jalad on istudes ees, siiskurvis kallutades on tunne, ettahaks jalga maha panna, agarolleril ei saa seda teha,” rääkisIlves.Enne poodi sööstmist ningrolleri ostmist tuleks kindlastivaadata, kus rolleritele hooldusttehakse, sest iga rollereidmüüv ettevõte sellist teenust eipaku.Rolleriga sõitjad peavadkiivrit kandma. “Eeskirjas poleöeldud, millise kiivriga tohibsõita,” ütles Ilves. Seetõttukantakse rollerit juhtides sagelijalgrattakiivrit. Ilves tuletassiiski meelde, et avariis jääbjalgrattakiivri kaitse alla mootorsõidukijuhilemõeldud kiivrile.Väikestel rolleritelon piisavaltvõimsust, etsõidutadaraskemaidki mehi.Kõige odavam, lõuakaitsmetetaja esiklaasita kiivermaksab 600 krooni. Kallimatehind algab 1000 kroonist ning10 000 krooni eest saab endalesuisa käsitööna valminudsportkiivri.Luba tuleb tehaAinult kiivrist aga rollerigasõitma minnes alati ei piisa.14–16-aastastel peab kindlastiolema juhiluba. Kes onnooremad kui 14, ei tohi üldsemootorsõidukit juhtida, rääkisAide autokooli juhataja EnnSaard.Juhieksamid sooritatakseautoregistrikeskuse juures.Saardi soovitusel võiks siiskienne autokoolis kolmenädalasedkursused läbida. Kursustehind on 1000 krooni ningjalgratturiloaga noored ei peaautoregistrikeskuses teooriaeksamitenam tegema.Liikluseeskiri selgeksLääne politseiprefektuuriPärnu politseiosakonna konstaabliJaanus Koorti sõnul onrollerijuhtide peamine probleemjust liikluseeskirjadevähene tundmine või nendeeiramine.Mullu toimunud kuuest liiklusõnnetusestoli viie puhulsüü rolleri juhil, mis näitab, etettevalmistus on paljudel juhtidelveel puudulik.“Varem läks meilt autoregistrikeskusesseeksamit tegemakuus-seitse inimest aastas,aga tänavu on juba mitukümmendinimest siit eksamile läinud,”rääkis Saard noorukitekasvavast huvist mopeediloavastu. Autokooli juhataja hinnangulon suurenenud huvipõhjuseks aina rangem loaolemasolu kontrollimine.“Praegu on rollerite juureskehv ka see, et neid ei kindlustata.Suure asjaajamise tulemusenaoleme saavutanudrollerite arvelevõtmise autoregistrikeskuses,”selgitas Saard.Kindlustuseta rolleri juhtpeab aga arvestama, et võimalikuliiklusõnnetuse kahjudtuleb tal endal hüvitada,sest ka autoomanikule ei maksakindlustus rolleri tekitatudkahjusid välja.Anu Villmannanu.villmann@linnaleht.eeElioni digiTV ja hotifon on nüüd kohal.Mis tuleb järgmisena?See võib sõltuda juba sinust, sest Elionpakub sulle võimalust selles põnevas jainnovaatilises maailmas kaasa lüüa.Vii ellu oma visioonid ning loo koos meiegaEesti parimad teenused.• Meil töötavad sõbralikud ja asjatundlikud inimesed• Me pakume sulle koolitusi ja aitame areneda• Meil on sulle palju põnevaid soodustusi• Meie Spordiklubi loob sulle võimalused jõuda eluparimasse vormi• Meie ühised üritused toovad suunurka naeratuse• Me hoolime sinu perest• Me maksame sulle hea töö eest väärilist tasuMe ootame endi hulka uusi,värskete ideedega teotahtelisi kaaslasi.Tule ja teostaennast ElionisTOOTEARENDUSE VALDKONNAS TOOTE- VÕI ÄRIJUHINAIT- JA TELEKOMMUNIKATSIOONIVALDKONNAKONSULTANDINASul tekkis huvi?Täpsemad tööpakkumiste kirjeldused leiad kodulehelt:www.elion.ee/personalCVsid ootame kuni 12. juunini 2006e-posti aadressi personal@elion.ee.Märgusõnaks märgi ametikoht, millele kandideerid.Meie juurde on oodatud ka õppivad ja uudishimulikudnoored. Kui sind huvitab tehnoloogia ja soovidtöökogemust, tule praktikale. Saad uusi teadmisi omavaldkonna tõeliste proffide käe all.Elion on Eesti suurim telekommunikatsiooni- jaIT-ettevõte, mis pakub uuenduslikke lahendusikodu- ja ärikommunikatsiooni valdkonnas.Me väärtustame oma igapäevatööskaasaegsust, eestimaisust, kliendikesksust jausaldusväärsust.


KOLM LINNALinnaleht reede, 2. juuni 2006 B8Ka suitsuvaba tubakatoode on kahjulikKolmapäeval tähistaskogu maailm traditsioonilisttubakavaba päevaloosungiga “Tubakas:tappev igas vormis jamaskeeringus”, et pööratatähelepanu tubaka tarbimiseleviku suurenemiseleeriti noorsoo hulgas.Kõikjal üle maailma suitsetavadnooremad inimesed ühaenam. Aina rohkem inimesisureb suitsetamise tõttu jatõenäoliselt jätkub selline kasvutrendveel aastaid. Näiteksnaiste suremus kopsuvähkihakkab ette jõudma rinnavähipõhjustatud surmajuhtudest.Paljud suitsetajad, kes eisuuda nikotiinisõltuvusestvabaneda, otsivad alternatiivseidlahendusi ja tarbivad endameelest ohutumaid tubakatooteid.Turismi ja kaubanduseglobaliseerumise tõttuon juba Eestisse jõudnud vesipiip,ülahuule ja igeme vahelepandav niisutatud nuusktubakas,niinimetatud orgaanilisedsigaretid ja närimistubakas.Mürk on mürkIgasugustesse tubakatoodetessepeab suhtuma kriitiliselt,et hoiduda ettevaatamatultjääva tervisekahjustusesaamisest. Tubakas on ja jääbtubakaks, mis tapab pooledoma kasutajatest, kinnitab sotsiaalministeerium.Nii suitsetatavadkui ka muud tubakatootedsisaldavad närvimürkinikotiini ja kahjustavad ini-TeadmiseksMillised tüdrukud suitsetavad?• Uuringute kohaselt on Euroopa Liiduriikide 15-aastaste noorte hulgas rohkemsuitsetama hakanud just tütarlapsed.Suurema tõenäosusega suitsetavadneed tütarlapsed:- kelle hoiak ja arvamus suitsetamiseston hea, kel on madal enesehinnang jaõppeedukus ning kes on riskialtid ja mässumeelsed;- kelle vanemad ja õed-vennad ning sõbradsuitsetavad, kelle elukeskkonnas võikultuuriruumis on suitsetamisest saanudnorm, kes on pärit sotsiaalselt tõrjutudja/või ühe vanemaga perekonnast, kes onalustanud ka muude tervisele halba mõjuavaldavate tegevustega ja kellel puudub küllaldane sotsiaalnetugi;- kel on vaba raha, kes puutuvad sageli kokku suitsureklaamideja suitsetajat heas valguses kujutavate meediakuvanditeganing kellele sigarettide hankimine ei ole probleem.Suitsetamist mõjutavad tegurid• Sagedamini hakatakse suitsetama selleks, et saavutadaparemat figuuri (uskudes, et suitsetamine aitab kehakaalukontrolli all hoida), talitseda emotsioone (suhtumine suitsetamissekui “puhvrisse”, mille abil püütakse halbu emotsiooneeemale tõrjuda) ja tõsta enesehinnangut.Suitsetamisest loobumine ei õnnestu sageli neil, kel onmadalam haridustase või kes on töötud, kellel puudub sotsiaalnetugi ning kel on vähem enesekindlust kiusatusele vastuseista. Allikas: kampaania “HELP – elagem tubakata”mese tervist, ükskõik millistnimetust need kannavad võikui meeldivalt need on maitsestatud.Suitsuvabade tubakatoodeteainus eelis on see,et kasutamisel ei saasta needkeskkonda ega kahjusta sellekaudu teiste tervist.Foto: Mihkel MaripuuJuba nädala pärast ei lubatubakaseadus meie kaubandusesenam müüa sigarette, millepakendil on kirje “mild”, “superlight” vms, mis tekitavad väärarusaama,nagu oleksid needtervisele ohutumad.LL4-OSALINEKOMPLEKTMEILT ALATI SOODSALT!!!T-SÄRGID POISTELEal 35.-RANNAMANTELLaupäeval, 3. juunil lastelejoonistusvõistlus,auhinnaks kinkekaart.Jagame kommi ja õhupalle!NB! 2.–9. JUUNINI OSTUSOORITANUD KLIENTIDE VAHEL LOOSIMEDENVER DVD PLAYERi MT-700,väärtusega 3895.-50.-(159.-)(289.-)TRIKOO,BIKIINID VÕIUJUMISPÜKSIDSHORTSID POISTELE95.-95.-95.-(289.-)(339.-)Ja palju,palju muid pakkumisi!!!Pakkumised kehtivad, kuni kaupa jätkub.


A 11 reede, 2. juuni 2006 LinnalehtVABA AEGÜritusKõik rokisõbrad on oodatud rappa rokkima Selle suve lahedaim muusikaüritusei leia aset mitte pealinnalauluväljakul või mereäärsesplekkpurgis, vaid 9. ja 10. juunilJärvakandis metsade ja rabadevahel.Kui peaaegu kõik Eesti suuremadasustatud punktid on ennastmingit sorti pealinnaks upitanud,siis Raplamaal asuv Järvakandivõiks end uhkelt Eestirokipealinnaks kutsuda. Just sinnasuunduvad juuni alguses rokkimakarvased, sulelised, kuuekeelsekummardajadja muidumuusikasõbrad.Põhjuse selleks annab Eesti ainus(kuid samas otse loomulikultBaltikumi suurim) mitmepäevanerokifestival Rabarock,mis leiab juba teist korda asetselles enamvähem Eesti keskelasuvas vallas.Mullu tõi teade, et üks seltskondhakkab kuskil puu tagafestivali korraldama kaasa niirõõmurõkatused kui ehteestilikudkõhklused-kahtlused. Entviimased osutusid õnneks asjatuks.Esimene rokkiv vasikasläks igale poole, kuid mitte aiataha ning esimene Rabarockkukkus välja täiesti rokenroll.Tuleb maavõistlus?Tänavu on latt kõrgemal, kuidlootustandvalt on festivalil esinevaterajataguste ja kodumaistebändide rivi tänavu kaalukam.Kokku astub kahe päeva jooksulkahel laval üles 18 ansamblit,neist kümme raja tagant ning kaheksaEestist.Rabarocki peaesinejaks on augavälja teenitud kultusstaatusesUSA horror-punkbänd The Misfits.Kuigi aastate eest lagunenudansambel tuli kümmekonna aastaeest uuesti kokku ilma kunagiseninamehe Glenn Danzigita ningpraeguseks on Misfitsi nime allmänginud umbes veerandsadaerinevat koosseisu, on bassimeheKell 17 toimub Sauga vallas,Uueda turismitalus rahvatantsuansmbelKajaka 55.juubeli kontsert-näidelus“Südame sunnil”.Üheks Rabarocki suursündmuseks on projektiansambel Rosta Akende esitatav Majakovski kava.Foto: RabarockHäädemeestel kell 12II Põhja-Liivimaa festival, kus pakutakserahvuslikku kööki, käsitööd jakultuuriNooruse Majas kell 17Tantsuklubi “Fox“ seeniorite tantsuturniir“Pärnu suvi 2006”Pühapäev, 4. juuniPärnu Issandamuutmise kiriku aiasõnnistab metropoliit Stefanus sissekirikuaia altaripoolsesse ossa kujundatudMihkel Suigusaare mälestusnurgaNooruse Majas kell 18.30Klubi “Rukkilill“ tantsuõhtu, mängib“Harmoonik“ja asutajaliikme Jerry Only juhitudjõuk endiselt löögihoos. Janad löövad valusalt.Saksamaalt saabub Raplamaalekaks kollektiivi. Kreatorit võibpikalt keerutamata nimetadatrash-metali üheks lipulaevaks,kes pärast vahepealset kergetmõõna on tagasi sadulas ningvähemalt sama hea (kui mitteparem) nagu oma hiilgeaegadel.Kreatori kaasamaalane Oomph!seevastu on teutooni industriaaliüks parimaid esindajaid.Suurim dessant lendab kohalepõhjast. Rabarockil esinevastviiest Soome bändist on kõigelaiemalt tuntud ja tunnustatudnimi rahvamuusikat karmi metaligasegav Korpiklaani, kes tavapärastelekitarredele-trummidelekasutab ka viiulit, flööti jakortsu. Et festaril astub üles kasamalaadset rida ajav Metsatöll,kipub asi vägisi maavõistlusekskätte.Soomlastest esinevad Rabarockilveel pöörase lavashow’gaskiffle-punt Cleaning Woman,karm metalijõuk Suburban Tribe,garaazhipunki rockabilly`gasegav The Skreppers ning tõusevglam-rock bänd Negative.Kell 12 algab Pärnu ringrajalSuperkrossi KV VII etapp.Kolmapäev, 7. juuniNooruse Majas kell 18.30Line-tantsukursusedOle ise staarInglismaad esindab ehe briti alternatiivbändThe Cooper TempleClause ning Rootsit garaazhirokkiglämmiga miksiv HardcoreSuperstar.Kodumaistest artistidest onsuursündmuseks Rosta Akendeülesastumine. Tartu muusikapäevadelalguse saanud projektiansambelesitab RabarockilMajakovski kava ning ainuüksiselle nägemiseks tasub Järvakanditee ette võtta.Tõelise nostalgiapommi lõhkabRabarockil aga ei keegi muukui legendaarne Onu Bella, kellelugude saatel on võtnud viina japannud tatti pea kõik tänasekskolmekümnendate künnise ületanudeestlased. Öörahu asemelon sedapuhku taustaks mängimaslihtsalt Bänd ning Onu lubab,et tema vanad ja tuntudlood saavad kõlama rokilikult.Eesti bändidest astuvad Rabarockilüles veel elavad klassikudja tutvustamist mittevajavad JM-KE ja Ultima Thule, Metsatöllufolkmetallistid, pärast kuueaastastpausi uue plaadiga mahasaanud No Big Silence, vahetultja ülienergiliselt rokkiv-rolliv BridesIn Bloom ning jänkipunkikammiv Slide-Fifty.Lisaks laval askeldavate muusikuteimetlemisele on festivalikülalisteltänavu esmakordseltEestis võimalus tunda ka ennastehtsa rokkstaarina. Soomest onkohale toodud spetsiaalne heavy-karaoketelk, mis sisaldabvõimsat heli- ja valgussüsteemi,tossumasinat, tuhandeid lugusidrokki, britpopi, hard rokki, heavyja metali kullafondist.LinnalehtMai2. kuni 8. juuninikell 17 ja 19 ning 3. ja 4. juunil kell 15“Üle heki“kell 21“Hostel” Alla 16aastastele keelatud!NB! Esmaspäeviti Mai kinos seansseei toimu!KirjadSuurbritanniastÜhel ilusal päeval andsid kaks Pärnus elanud noortoma töökohas sisse lahkumisavaldused, pakkisid suuredseljakotid ning ostsid üheotsa pileti Londonisse.Eelmine kord kirjutasime, et oleme omadega Walesi jõudnud jaalustasime siin töökohaotsinguid. Arvatavasti sai meil igasseSuurbritannia nurka mõni CV saadetud, eriti hea uudis oli see, etkõik olid kohe meist huvitatud. Et kui varem võtsid vähesedmeiega ühendust, ja siis ka teatasid, et kui ikka kahte aastat kogemustei ole, tööle ka ei saa, siis nüüd äkki tundus, et kõik on meisthuvitatud - isegi Londonis. Ju nad olid haisu ninna saanud, et hakkamelahkuma ja üritasid meid veel kümne küünega kinni hoida.Igal juhul oli meie telefon äkitselt punaseks kuumaks liiniks muutunudja meid kutsuti päris mitmele intervjuule.Üks töökoht oleks olnud charity fundraising ehk siis et heategevuseleraha kogumine. Idee oli selline, et käid mööda tänavaid jaüritad inimestele selliseid lepinguid pähe määrida, et iga kuu võiaasta läheb nende pangaarvelt teatud summa heategevusele. Selletöö juures meeldis meile kõige rohkem see, et oleksime saanudmööda Inglismaad ringi reisida. Ent samas töö oleks üsna jama olnud,seda enam, et meile eriti ei meeldi inimestele pinda käia.Lisaks käisime ühes kohas kaproovipäeval. See oli väike mereäärnelinnake Southhampton.Linn ise oli väga armas ja kohvik,kus me vaatamas käisime, asuskohe mere ääres. Seal oli jamaaga see, et vaba oli ainult üks töökoht,nii et Taavi poleks pruukinudkohe alguses kuskile mujaleka tööle saada. Ja tegelikult egakohvik ise ka suurem asi polnud,Kuigi tuleb katõdeda,et samasolemekeseteikusagilmaad.väike ja selline, et pead kõike tegema, alates WC-de koristamisestkuni ma ei teagi milleni.Nii tulimegi hoopis Walesi. Siia sattusime nii, et leidsime Internetistkuulutuse ja hotelli kodulehel nägime, et tegu on imearmsakohaga. Ja kui manager meiega ühendust võttis ja teatas, et tavõtab meid hea meelega tööle, otsustasime kõhklemata kohale sõita,sest Walesi maastik ja vaated hotellist võlusid meid hetkega.Koha nimi on Lake Vyrnwy hotell ning, kui seda kaardilt otsimatahate hakata, siis on see Snowdonia looduspargi lähedal. Igal juhuloleme me megailusas kohas, toast avaneb vaade mägedele javäiksele armsale järvele. Kuigi tuleb ka tõdeda, et samas oleme keseteikusagilmaad. Näiteks asub lähim küla kuskil 10 miili (umbes16 km) kaugusel.Meie ametitest ka natuke. Mina olen ettekandja ja Taavi on porter.Esimene tööpäev algas tormiliselt, kuna maja on pühade tõtturahvast täis ja sebimist oli rohkem kui küll. Töötame nädalas viispäeva ning Taavil on tööpäevad üldiselt kaheksatunnised, mulveits pikemad, sõltuvalt päevast. Kui teid palganumbrid huvitavad,siis palka saame mõlemad 5.05 naela tunnis, söök on tasuta ja elamiseeest maksame 27 naela nädalas. Ainuke kummaline asi onsee, et kui muidu on kommunaalid selle summa sees, nii et memiskit juurde ei pea maksma, siis elekter sinna alla ei lähe. Nii etkui te poleks iialgi uskunud, et te kunagi pubisse lähete ja ütlete,et tere, ma tahaksin elektrit osta, siis siin on see täiesti võimalik janormaalne. Ja seda me ka eile tegime - ostsime endale pubist viienaela eest portsu elektrit. Nüüd selles suplemegi.Piret ja TaaviKui korraldadkultuuri-,spordi- võimuud lahedatüritust, annaendast teada, mis, kus jamillal toimub.Saada info aadressilepillep@linnaleht.ee


KOMMERTSTEKSTKuidas anda vanale majale uus ilme?Kas otsite lahendust majaseinteltpraguneva värvi eemaldamiseks?Kas olete mõelnud majale uuevärvikuue andmisest? Kas hauaplaadilekasvanud sammal onmuutnud selle loetamatuks? Kuidaspuhastada plekk- või kivikatussinna kogunenud prahist? Kassaaks metallkonstruktsioonidroostest ja vanast värvist puhastadaning need uuesti üle värvida?Kas majaseinal ilutsevast graffitiston üldse võimalik vabaneda?Jah, kõikidele eeltoodud küsimusteleaitab lahenduse leida OÜSurvex Grupp.Fassaadi- ja katusekatete ningmuude võimalike pindade puhastamiseja värvimisega tegeleb jubateist aastat põhiliselt küll Pärnus,kuid ka mujal Eestis OÜ SurvexGrupp.Kuidas on ettevõttel lühikesetegutsemisaja jooksul läinud?“Oma tegevusaja jooksul olemejõudnud puhastada erinevatesEesti paikades mitmesuguseidpinnakatteid, näiteks voodrilaudu,kivipindu ja plekkpindasid jaseda nii liiva-, märgliivapritsi kuika kõrgsurvepesu meetodil jakokku juba 40000 ruutmeetrit.Töid teostavad töötajad on saanuderiväljaõppe oma ala professionaalidepoolt”, räägib OÜ SurvexGrupp juhataja Marti Trükman.Milliseid pindasid üldse saabpuhastada?Puhastada saab peaaegu kõike,hoonete sokleid, fassaade, katuseidjne. Samuti ka kõike sinnajuurde kuuluvat – alates aiapiiretest,mis võivad olla roostes, lõpetadessissesõiduteedega. Oma tegevusajajooksul oleme puhastanudpae-, tellis-, plekk-, betoon-,eterniit ja puitpindasid nii survepesukui ka liivapritsi meetodil.Ka roostes katustele oleks kõigeõigem läheneda algul liivapritsiga,mis eemaldab sealt mustuseja kobrutava rooste. Peamiseltsaab liivapritsi abil pinnad puhastadaja ette valmistada uue pinnakattepeale kandmiseks, puitjakivipindadele vastavalt siis värvimisevõi krohvimise tarvis. Samutiteostame kõikidel pindadelsamblike ja muu mustuse eemaldamistkõrgsurvepesuga. Näiteksgraffiti eemaldamiseks pole alternatiiviliivapritsile või kõrgsurvepesulekoos spetsiaalsete ainetega.Kui soovite värskele puiduleanda päevinäinud muljet, mispraegu on väga populaarne jatrendikas, siis ongi selleks ainuõigemoodus liivapritsi kasutamine.Järjest enam populaarsust kogubvanadelt pae- ja punase tellisepindadelt krohvi eemaldamine jakivi eksponeerimine. Kõige parematulemuse saab sellise sooviolemasolul jällegi liivapritsiga,mis eemaldab krohvi ja selle jäägidtelliselt sajaprotsendiliselt.Parima tulemuse veokiraamikas roostest või vanast värvistpuhastamiseks saab jällegi liivapritsiga.Peale puhastamist kaetaksepind krundi ja värvigakõrgsurvevärvimise tehnoloogiaabil. Kõrgsurve värvimise eelisekson värvi kokkuhoid, pind saavutabsuurema vastupidavuse löökideleja korrosioonile, jääb paksemvärvikiht ning kvaliteetne ja silepind ilma värvi voolamiseta.Miks just liivaprits?Märja liivapritsi kasutamine oneelkõige keskonnasõbralik, agaka kiire ja efektiivne vahend eritisuurtelt pindadelt värvi ja muumustuse eemaldamiseks.Mida soovitate puitmajadeomanikele?Peale puitpinna puhastamist liivapritsigasoovitame pinna kattakolmekordse kihina esimesse tulekindlusklassikuuluva ja ISO5657 sertifitseeritud immutusvahendiga,mis teeb puidu raskestisüttivaks ja raskesti põlevaks materjaliks.See omakorda suurendabtöödeldud puidu tugevusnäitajaidning peatab alanud bioloogiliseriknemise, kaitseb puitumädanemise, hallituse, sinetamiseja muude lagunemisprotsessideeest. Sellele järgneb katminekliendi poolt valitud värviga,kõrgsurvemeetodil, mis jätab kalõpptulemuse ühtlasema ja parema,kui pintsliga peale kandes.Pindade katmine immutusvahendivõi värviga kõrgsurvemeetodilpikendab viimistletud pinna eluigaja välimuse säilivust. Biokaitsekeskmine kestvus on 30-50 aastat.Miks peaks kliendid eelistamaselliste tööde tegemisel teid?Me paneme suurt rõhku töökvaliteedile ja kiirusele. Olemeväga paindlikud kliendi soovidesuhtes ja kindlad, et leiame alatilahenduse ning kokkuleppe kliendiga,kellel veel ei ole oma majakordategemise suhtes kindlat visiooni,kuid on tahtmine seda teha.Kasutame kaasaegseid ja uusiseadmeid, mille abil on võimaliklihtsamalt ja kiiremalt vajalikudpinnad puhastada, kui nähaise rasket vaeva krohvi, värvi võirooste eemaldamisega erinevateltpindadelt. Tulemus on kiirem,kvaliteetsem ja kauakestvam kordades,kui käsitööna tehes. Märgliivapritsimineon keskkonnasõbralikja tööde järgne liivakoristusei saasta loodust. Meie töötajadon turvalisi töövõtteid valdavadoma ala meistrid.Milliseid suuremad objektevõiksite näitena tuua, midaolete teinud?Seni tehtud objektidena võibtuua näitena pärnakatele hästiteada Raeküla vana koolimaja,mille puhastasime liivapritsiga vanastvärvist, samuti endine Jannsenitänaval asuv aastaid tegutsenudapteegimaja, mille samuti puhastasimevanast värvist liivapritsiga,katsime immutusvahendigaja seejärel värvisime. Tallinnas onseni käsil üks suuremaid objekteLutheri kvartali renoveerimine,kus puhastame peamiselt pae- jabetoonpinda krohvist ja lubivärvist.Lisaks oleme teinud logistika-ja transpordifirmade sõidukitekerepuhastus- ja värvimistöid.Mida teha, kui tekkis huvi teieteenuse vastu?Soovitame võtta ühendustmeie töödejuhatajatega. Ennetöid teostama asudes on alati vajalikvaadata üle objekt, mida puhastadaon vaja. Ehitise iseärasused,pind ja pinnakate mõjutavadhinna kujundamist. Teadasaades pinna suuruse, on sellealusel võimalik teha kliendilepakkumine tööde teostamiseks.Suuremahulistel töödel eelnebhinnapakkumisele ka proovitöö,et kujundada hind mõlemaidpooli rahuldavaks. Proovitöödvõib ka teha, et tuua kliendilenäide, milline jääb pind pealetöötlemist. Kui tekib küsimusi,milliseid pindasid üldse puhastadasaab ja millistel meetodidel,tasub kindlasti meiega ühendustvõtta.Küsimustele vastas SurvexGrupp OÜ juhataja Marti Trükman.Täpsemat infot ettevõtte ja erinevateteenuste kohta saab veebistaadressilt www.survex.ee võitelefonidelt 516 1581, 523 0582.OÜ Survex GruppJärva 15a, Pärnuinfo@survex.eewww.survex.ee

More magazines by this user
Similar magazines