2009 aprill nr 44 - Eesti Psühholoogide Liit

eestipsühholoogideliidunr. 44 aprill 20092510IIRIS LUIGALaualehe minevik ja tulevikSÜNNIAASTAPÄEVJuhan Tork 120Konstantin Ramul 130JUUBILARID8 Jüri Allik 609 Arno Baltin 50ARNO BALTIN10 PuuilmMuutes laualehe väljaandmise viisi, võiblaualeht jõudu juurde saada. Kas algab Laualeheuus ajajärk internetis?Võib-olla just tänu Ramulile on Eesti psühholoogiapüsinud ja arenenud.Torki tehtut aga alles taasavastatakse.EPLi õnnitulsed asutajaliikmetest juubilarideleannavad edasi René Mõttus ja TõnisArro.Neil oli kahe peale kaks päris ja kakspuujalga. Neil oli tore koos jalutamas käia.Kui nad ühte sammu astusid, klõbisesidpuujalad mõnusalt.11131416172021222328JÜRI ALLIKEesti psühholoogid Web of Scienceajakirjades 1980-2009MARGUS TÕNISSAAR2008. aasta TÜ psühholoogia erialavastuvõtustTALIS BACHMANN„Paukpadrunitega” ajju tulistades:lühiülevaade transkraniaalsestmagnetstimulatsioonistTÕNU LEHTSAARSüdamevalustUUDISEDSÜNDMUSEDKAITSTUD KRAADIDKES MEIL KÄIVADFrank M. DattilioKUS ME KÄIMEKUHU MEID OODATAKSEProfessoriks kandideerijalt eeldatakse kõrgetasemelistteadustööd vähemalt 15 rahvusvaheliseltasemel eelretsenseeritava teaduspublikatsioonimahus. Publikatsioonide arvumõttes rahuldab seda nõuet 15 Eesti psühholoogi.Vastuvõtukatsed on väga sportlik üritus, sesthigi ja pisaraid valatakse palju. Tundub, etkomisjon valab rohkem higi ja kandidaadidenam pisaraid.Trans-kraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)võimaldab sellele juurdepääsetavates ajukoorepiirkondades esile kutsuda lühiajalisipöörduvaid ning tervisele kahjutuid häireidvastava piirkonna töös.Psühholoogina inimestega suheldes hakkabmulle tunduma, et see, mille pärast inimesedsüdant valutavad, ütleb midagi väga olulistnende kohta.Jaanus Harro doktorikoolist, Maie KreegipuuEuroPsyst, Mariliin Saar EPSÜst.Liisi Kööts kirjutab, et miski ei sarnanepäriselt siiski sellega, kui olla ise ühekonverentsi korraldamise keerises.Katrin Kullasepp teemal “Dialoogiline muutumine:psühholoogiatudengite erialase identiteedikujunemine”.Maie Kreegipuul on hea meel, et FrankM. Dattilio oli Tallinnas töötoas just niisädelev ja kõikehaarav, nagu temast ettejõudnud legendid ja videod lubasid arvata.Muljeid jagavad Priit Tinits, Nele Kuldkepp,Carolina Murd.Sel aastal toimuvad Eestis ja naaberriikidesvähemalt 3 rahvusvahelist psühholoogiakonvererentsi.

4 Katkendeid eelmisel sajandil ilmunud EPLi Laualehtedest EPL-i laualeht1993. aastal kirjutas Halliki Rimm Rootsis toimunud käitumusliku meditsiini seminaril kogetust: “Ei ole võimatu javähetähtis püüda jõuda lähemale terviku tunnetusele. Nõnda saab selgemaks teadmus, et psühhoteraapia ja mistaheshaiguste ravi kuuluvad lahutamatult kokku, et igasugune psühhoteraapia, lahterdagu tema viljelejad endid vormiltükskõik mis vooludesse kuuluvaks, on sisult kognitiiv-käitumuslik ning terveolemine ning haiguste ravi on ühtaegufilosoofia, teadus ja kunst.”1993 kirjutasid Toomas Niit ja Tiia Tuulmets III Euroopa psühholoogiakongressist Tamperes: “Tundlikuks ja hellakstehtud eestlase silm ja kõrv võis aga märgata hõimukaaslaste huvi meie, kui huvitava eritingimustes kujunenudvõrdluspopulatsioooni vastu kõikvõimlikes kobinatsioonides. Eestlasi endid aga oli sel kongressil juba kümne ringis,enamasti siiki veel mitte oma rahatasku varal.” Küll on tore tõdeda, et need ajad on nüüd möödas ja meie tudengidki eipea enam eriti lootma sellele, et kas saab konverentsi korraldajatelt stipendiumi või mitte. Eesti riik on siiski nii palju edasiarenenud, et raha saab taotleda siitki.1995. aastal kirjutas Tõnu Lehtsaar õpetamiskogemusest Ameerika Ühendriikides Southwestern Baptist TheologicalSeminary’s: “Asi, mida õppisin hindama, oli õppejõudude salong. Lõuna ajal istusid seal õppejõud koos, sõid kergeteinet ning ajasid juttu. Arvan, et selline võimalus soliidselt ja hubaselt keset tööpäeva aega veeta andis tugeva panuseseminarisisestele headele isiklikele suhetele ning akadeemilisele sidususele. Ka Tartu Ülikoolis olevat kunagi midagisellist olnud.” Rõõm tõdeda, et nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudis on sellised salongid jubamõnda aega jälle olemas.ESSEEDEST1991 kirjutas Kadi Liik ajatu artikli sellest, millist lelu laps vajab. Kokkuvõttes vajab laps loovust ja fantaasiatarendavaid lelusid ehk lihtsa struktuuriga (nt klots) lelusid, millele laps saab ise mitmesuguseid rolle omistada. Samuti onolulised plastilised lelud (plastiliin, “Lego” tüüpi konstruktorid) ja nuputamismängud. Kindlasti peaks lelud valima lapsevanusele vastavalt. Ostmata võiks jätta pulktara ehk mänguaia, sest see takistab väikelapse põhilist arengufaktorit –keskkonna uudistamist. Reaalsete asjadega väga sarnased asjad ja fikseeritud funktsiooniga lelud (nt üleskeeratavkanapoeg) pakuvad vähe uusi ideid ja nendest tüdineb laps ruttu.1993. aastal kirjutas Jüri Allik, milline on psühholoogiasse sisseastunute profiil hinnete ja erialatestide järgi:“Erialatesti korrelatsioon koolitunnistuse viie hinde summaga on üsna tagasihoidlik (r=.185, pole oluline) jakorrelatsioon sisseastumiskirjandi hindega praktiliselt null (r=.062, pole oluline), sama ajal kui kooli ja kirjandihindeomavaheline seos on märksa tugevam (r=.288, p

EPL-i laualeht Juhan Tork ja eesti laste vaimsed võimed 5väljendab pakutava teenuse suhtelist ihaldusväärsust teistega võrreldes, jne, jne. Kardan, et olles läbi lugenud selle /.../,kaob paljudel himu olla avalikkuse ees. Teame, et isegi kõige süütum naeratus võib mõnes esile kutsuda ureluse! Midateha sellises olukorras? Kas olla vait ja pidada pikka naeru ning oodata, millal avalikkuse ees esinev psühholoogastub ämbrisse?” Voldemar Kolga seda strateegiat ei poolda. “Nimelt on mul tekkinud selline mulje, et mul on midagiöelda, ja pealegi on tekkinud julgus seda teha. Mul on selline tunne, ainult tunne, ei mingeid objektiivseid andmeid, etnendel psühholoogidel, kes ei esine meedias, puudub selleks põhjus, kuna pole midagi öelda või nad kardavad sedateha. Arvan, et kui on olemas message, siis tekib ka tahe sellega välja tulla. Ei suuda ju inimene tuld vaka alla hoida.Teatega inimene ei suuda ennast täielikult kontrolli all hoida. /.../Lõpetuseks lausun, et mistahes avalik esinemine onriskantne, kuna võib lõppeda kohtuga. Lohutuseks lausun, et ka elu on väga riskantne, kuna lõpeb surmaga.”JUHAN TORK JA EESTI LASTE VAIMSED VÕIMEDJüri Allik, lühendatult raamatust"Pühholoogia keerukusest" (2009)Juhan Torki (1889–1980) nimi ei oleEestis kindlasti tundmatu. Teda mäletataksekarismaatilise koolijuhina jamõned on isegi lehitsenud tema monumentaalsetteost „Eesti laste intelligents”(1940), mis paljudele võibjäädagi ainsaks loetud teadusraamatuks.Mujal maailmas on Torkinimi tundmatu, ka intelligentsuseuurijate seas, kes tihti maadlevadprobleemidega, mis said Eesti koolijuhileja ülikooli õppejõule selgeksjuba üle poole sajandi tagasi.Juhan Torki elukäikJuhan Tork sündis 17. oktoobril 1889.aastal Tartus majaomanike Andres jaViiu Torki peres, mitte väga kaugelpaigast, kus praegu asub psühholoogiainstituut (Kastani 88). 1910.aastal astus ta Tartu ülikooli filosoofiaajalooteaduskonda,mille lõpetas neliaastat hiljem ajalookandidaadikraadiga. Pärast õpetajana töötamist jamuude ametite pidamist sai temast1919. aastal Tartu Õpetajate Seminaridirektor. Alates 1925. aastast õpetasTork õppeülesande täitjana Tartuülikoolis mitmesuguseid pedagoogikaaineid,muude kursuste kõrval kapsühhodiagnostikat. 1933. aastal võttista vastu haridusministeeriumi pakutudülesande määrata kindlaks Eestikoolilaste intelligentsus. Selle praktiliseülesande käigus koostas võimetemõõtmise testid ja uuris nende abilkokku 12 606 Eesti koolilast. Omauurimistöö tulemused vormistas Torkdoktoritööks, mis promoveeriti 23.septembril 1939. aastal ülikooli aulasmõned päevad enne oma 50. aastasünnipäeva. Aastaid hiljem meenutabteine väljapaistev psühholoog jaStockholmi ülikooli professor TheodorKünnapas, et ülikooli aula oli pilgenirahvast täis, sest kõik tahtsid osasaada erakordsest sündmusest, milleksoli esimese ja (nagu hiljem selgub)ainsa doktoriväitekirja kaitsminepedagoogika alal (Tork, 1993, 38). Tööoponendid olid Alfred Koort, kes oliõppinud psühholoogiat Narziss Achijuures, ja Konstantin Ramul.Vähem kui aasta pärast algasNõukogude okupatsioon. Üks esimesiasju, mis uuele võimule ette jäi, oliTorki doktoritöö, mis tunnistati VassiliOrava suu läbi reaktsiooniliseks jaantimarksistlikuks, kuna see julgesväita, et haritlaste lapsed on keskmiseltvaimselt võimekuselt veidi taibukamadkui lihttööliste järeltulijad (Orav, 1940).Et Nõukogude Liidus oli koospedoloogia hävitamisega keelatud kakõik testid, siis läks tuleroaks ka Torkiülikooli toimetiste seerias ilmunuddissertatsiooni tekst (Acta etcommentationes universitatisTartuenses, seeria B, No. 48, 1939). Veel1966. aastal oli see raamat keelatudraamatute nimekirjas, mida erifondisvõisid lugeda üksikud eritiusaldusväärsed (Tulviste, 1989).Õnneks valmistas Koolivara kirjastusette dissertatsiooni teise trüki, misilmus 1940. aastal ja mida trükiti 1500eksemplari (Tork, 1940). Kas kellegihooletuse või õnneliku juhuse tõttu jäisee tiraaþ võimudele märkamata ja veeltänapäevalgi on mõnikord võimalikseda väljaannet bukinisti käest osta.Pole tarvidust isegi lisada, et pärastjuunipööret Juhan Tork vallandatiTartu ülikoolist.Sõja lõpp leidis Juhan Torki SaksamaaltHanau põgenike laagrist. Sealt kirjutasta kirja Ameerika tolle aja ühele kõigeväljapaistvamale psühholoogileEdward Lee Thorndike’ile (1874–1949),kes oli Torki uurimustest teadlik japidas neid esmaklassilisteks (Tork,1993, 128). Thorndike soovitas Saksaharidusministeeriumil Tork tööle võtta,kuid Tork keeldus veel ka Leipzigiülikooli pakkumisest, eelistadesemigreerumist Uus-Meremaale, mistundus olevat Punaarmeest piisavaltohutus kauguses. Tänu oma teadmisteleja keelteoskusele sai ta peagijätta lihttööliseameti saapa-vabrikusning asuda tööle Wellingtoni raamatukogubibliograafina, kellena ta töötaskuni pensionini. 1968. aastal kolis tapoja juurde Torontosse, kus ta suri 91aasta vanuses.„Eesti laste intelligents”Et mõõta eesti laste vaimseid võimeid,tuli kõigepealt luua sobilik instrument.Juhan Torki eelistus kaldus NationalIntelligence Test’i („Rahvuslik intelligentsustestehk NIT”) kasuks. Testiavaldajaks oli tuntud Ameerikapsühholoog Robert Yerkes (1876–1956), kes on ajalukku läinud eelkõigeoma originaalsete ðimpansi käitumiseuurimustega ja Yerkesi-Dodsoni seadusega.See test oli Esimeses maailmasõjasUSA armee tarbeks loodud„Sõjaväe alfa- ja beetatesti” tsiviilversioon,mis osutus väga populaarseks.Tagasi vaadates tundub see heavalikuna, sest tänapäeval tuntumadtestid WAIS, WISC ja RSPM olid 1933.aastal veel loomata.

6 Juhan Tork ja eesti laste vaimsed võimed EPL-i laualehtTestimine kestis mitu aastat jalõpuks kogunes 151 200 vastuselehte,millest enamus oli Juhan Torki endakorjatud (Tork, 1993, 128). Testidekodeerimine oli aeganõudev, kestesmõnikord 18 tundi järjest. Torkmeenutab, et sageli ei olnud aega isegikoju magama minna ja koos abilistega,kelleks olid vanemate klasside õpilased,rahuldas ta unevajadust, magadesotse koolipinkide peal. KonstantinRamuli pealekäimisel kirjutas Torklõpuks valmis oma venima kippuvadoktoritöö teksti, mahutades selletäpselt ette antud 400 lehekülje peale.Tööl oli ulatuslik inglisekeelnekokkuvõte (lk 377–388), kuid ka see eiaidanud palju kaasa tulemuste laiemalelevikule ja tuntusele.Kui targad olid eesti lapsed?Üks põhjus, miks haridusministeeriumTorkile sellise ülesande üldse andis,oli soov teada saada, milline on eestikoolilaste vaimne tase, võrreldesteiste maadega. Tork andis selleleväga selge ja ülima põhjalikkusegadokumenteeritud vastuse: eesti lastekeskmised intelligentsusskoorid ei oleAmeerika eakaaslastest allpool, naguilmselt kardeti, vaid hoopis pisutkõrgemad (Tork, 1940, 222). See oliväga oluline teadmine, millel kitsaltutilitaarne väärtus puudus. Pigem olisee moraalne sõnum, mis ütles, et eestilapsed pole vähem võimekad kui teistekultuurriikide lapsed.Praktiline väärtus, eriti hariduspoliitikakujundamisel, oli aga näiteks teistelTorki kogutud tulemustel, mis näitasid,et näiteks maakooliõpilased (täpsemaltkaks „karjalaste kooli”, kus õppetööoli korraldatud nii, et lapsed saaksidsuvel karjas käia) olid IQ tasemeltkeskmiselt ühe klassi võrra madalamaltasemel, võrreldes linnakoolilastega(lk 230). 1973. aastal ilmus ajakirjasScience artikkel, mille autorid olidLillian Belmont ja Francis Marolla.Selles töös raporteerisid nad ligi 400tuhande 19-aastase Hollandi kutsealuseIQ tulemusi sõltuvalt perekonnasuurusest ja sünnijärjekorrast(Belmont & Marolla, 1973). Kuigi seepolnud ei esimene ega ainus sellinetöö, oli valimi suurus märkimisväärne(praktiliselt kogu sünnikohort), mismuutsid selle töö tulemused erititähelepanuväärseks. Pole teada, kasTorkini selle töö tulemused jõudsid,kuid vaevalt oleks need teda vägaüllatanud. Tema palju varem kogutudandmed näitasid samuti, et laste arvusuurenemisega perekonnas väheneska laste IQ skoor (lk 268). See langusoli eriti märkimisväärne alates kolmandastlapsest. Negatiivne korrelatsioonlaste arvu ja IQ skoori vahel polnudkuigi suur (r = 0,151-0,156), kuidtestitute suure arvu tõttu statistiliseltoluline ja üsna heas kooskõlas nendekirjanduse andmetega, mis olid Torkiletöö kirjutamise ajal kättesaadavad.Tork ise arvas, et vaevalt onperekonna suurusel iseseisev mõju japalju tõenäosem seletus on vanemateharidustase, mis omakorda mõjutabpere suurust.Kuidas mõjutas eesti laste sünnijärjekordnende vaimseid võimeid?Torki kogutud andmed näitasid, et polevahet esimesena ja teisena sündinudlaste IQ-l (lk 278). Kuid kolmanda,neljanda ja viiendana sündinud lastekeskmine IQ tase on veidi madalam kuiesimesena või teisena sündinud lasteoma. Seda, kas sünnijärjekorra ja IQvaheline negatiivne korrelatsioon jääbpüsima, kui on arvesse võetudperekonna varaline ja hariduslik seis, eisuutnud Tork välja selgitada. Lugejaletasuks meelde tuletada, et kõikliitmised ja korrutamised tuhandetearvudega tegi Tork käsitsi. See, mistänapäeva uurijal on ühe klahvivajutusekaugusel, võis toona võttatäispika töönädala tõsist arvutamist.Kas õed-vennad on sarnasemad kuikaks suvaliselt valitud last? Vägaasjatundliku uurijana järjestas Torkklassi tähestikulised nimekirjad juhuslikessepaaridesse ja leidis, et selliseltmoodustatud paaride omavahelinekorrelatsioon on lähedal nullile.Seevastu õdede ja vendade IQskooride korrelatsioon oli 0,5-0,6ringis. Torki testitud laste hulka sattuska 13 paari kaksikuid, kelle IQ skooridekorrelatsioon oli B-testi põhjal 0,74 jaA-testi põhjal natuke väiksem (lk 289).Torkile ei jätnud selline korrelatsioonidejärjestus mingit kahtlust:mida bioloogiliselt sarnasemad ja midarohkem on kahel inimesel ühiseidgeene, seda sarnasemad on ka nendevaimsed võimed. Järelikult peabmärkimisväärne osa vaimsetestvõimetest olema pärilik. Nüüd, rohkemkui pool sajandit hiljem teame, et Torkijäreldus oli täiesti õige: ulatuslikudkaksikute uuringud paljudes maadeson veenvalt tõestanud, et kuni 80% IQskooride variatiivsusest võib ollaseletatav pärilikkuse mõjuga. Elujooksul pärilikkuse mõju vaimsetelevõimetele kasvab: noorukieas on seetüüpiliselt 40% ringis, kuid elu teisespooles küünib tavaliselt 80%-ni(Plomin, DeFries, McClearn &McGuffin, 2001). Seega pole vaimsetevõimete pärilikkus fikseeritud, vaid elujooksul pidevalt kasvav suurus:kaksikud muutuvad vanusegateineteisega sarnasemaks, vähemalt,mis puudutab taibukust ja oskustlahendada keerulisi ülesandeid.Miljöö mõju intelligentsuseleNeed „Eesti laste intelligentsi” osad,mis kõnelesid miljöö mõjust lastevaimsetele võimetele, olid marksistideleeriti ärritavad. Näiteks tabelist115 selgus, et kodus olevate akendearv korreleerus positiivselt (0,18-0,20)laste intelligentsusega (lk 260).Loomulikult tähendab see, etjõukamatest peredest lapsed elavadsuuremates korterites, millel oli karohkem aknaid. Et kõrgema sotsiaalsepositsiooniga peredest pärit lastel onreeglina paremad IQ tulemused, siistekib ka ootuspärane korrelatsioonakende arvu ja vaimse võimekusevahel. Kuid mitte kõik korteriolude javõimekuse seosed ei seletu nii lihtsalt.Näiteks korteriolusid selgitavasküsimustikus paluti lastel hinnata omakorteri puhtust 5-punktilisel skaalal(tabel 114). Selgus, et ka puhtusehinnang on tugevas positiivseskorrelatsioonis IQ skooriga (0,27-0,34),isegi suuremas kui oli akende arv (lk260). Seega hindasid keskmisesttargemad lapsed oma kodu puhtamakskui need, kelle skoorid jäid allakeskmise. Pole kahtlust, et miljöö –ükskõik millisel viisil seda defineerida– kõige olulisemaks kujundajaks onvanemad. Tork leidis, et mitte kõikvanemate omadused pole olulised.Näiteks vanemate vanusel pole lasteintelligentsusele erilist mõju: ema võiisa vanus lapse sünnimomendil eimõjuta märkimisväärselt lapse IQ-d (lk264). Väike, kuid oluline mõju näisolevat vanemate vanusevahel. Midasuurem oli vanemate vanusevahe,

EPL-i laualeht Juhan Tork ja eesti laste vaimsed võimed 7seda väiksemad kippusid olema lapseIQ skoorid (lk 265). Kuid vanematevanusest palju olulisem oli vanemateharidustase. Torki uurimuse üksolulisimaid järeldusi oli see, et eestilaste IQ korrelatsioon vanemateharidusega on märgatavalt suurem kuikorrelatsioon vanemate varanduslikuseisuga (lk 293). Kuigi haridus jamajanduslik seis on üksteisega seotud,on lapse vaimse arengu peaminemõjutaja ikkagi vanemate, nii ema kuika isa haridus. Huvitaval kombel olikorrelatsioon lapse IQ ning tema emaja isa haridusega praktiliselt ühesugune:ema puhul 0,29-0,30 ja isapuhul 0,30–0,31 (lk 290–291).On selge, et vanemate haridus ei saaavaldada lapse vaimsetele võimeteleotsest mõju, kui pärandatud geenidvälja arvata. See mõju peab ilmnemakonkreetsete tegevuste kaudu. Näitekspalus Tork hinnata õpetajatel kõikiõpilasi vastavalt sellele, kas „õpilaneon korralikult riietatud, toidetud,varustatud õppevahenditega”. Naguoleks võinud arvatagi, ilmnes lapseeest hoolitsemise ja tema intelligentsusevahel selge positiivnekorrelatsioon: hästi riietatud, toidetudja õppevahenditega varustatud lapsedolid intelligentsemad (lk 294). Nendeseoste põhjal üksinda polnud Torkilvõimalik otsustada, kas laste eesthoolitsemisel on lapse IQ-le täiendavmõju lisaks vanematelt päritudgeenidele ja nende haridusele.Märkimisväärne on aga see, et Tork,erinevalt paljudest hilisematesturijatest, mõtles kanalitele, mille kauduvanemate mõju võiks kandudalapsele.Intelligentsuse geograafiaPaljud mõtlejad on vaevanud omapead küsimusega, miks pole maailmvõrdselt arenenud? Miks on üks riikmajanduslikult edukas, samal ajal kuisarnase kliima ja maavaradega teineriik on vaene? 2002. aastal pakkusidkaks uurijat, psühholoog Richard Lynnja politoloog Tatu Vanhanen, väljaoletuse, et riigi majandusliku edukusekõige olulisemaks põhjuseks on selleriigi elanike keskmine intelligentsusetase (Lynn & Vanhanen, 2002).Kuidas üldse saavad tekkida vaimsetevõimete geograafilised erinevused?Juhan Tork oli kindlasti üks esimesi,kellel oli vastus sellele küsimusele jubaolemas – migratsioon. Esiteks oli vajaseletada seda, miks maakooliõpilastekeskmine IQ tase oli madalamlinnakoolide õpilaste omast. Tork tegioletuse, et „linn selekteerib enesessejärjekindlalt intelligentsema osa rassist,linn kurnab maalt intelligentsema osavälja” (lk 296). Kuidas oleks võimaliksellise intelligentsuspumba olemasolutõestada? Juhan Torki põhiliseksJoonis 15. Eesti maakondade keskmine IQ tase (Eesti laste intelligents, lk 299).Heledamad piirkonnad vastavad madalamale ja tumedamad piirkonnad kõrgemaleintelligentsusgrupile.katsematerjaliks olid Tartu koolilapsed.Kõigepealt selgitas Tork välja, kuipaljude laste vanemad olid kolinudlinna Tartu maakonna kihelkondadest.Näiteks suurim arv oli Tartulelähedastest kihelkondadest Nõost(N=240) ja Kambjast (N=233). Seevastukaugematest kihelkondadest, naguTorma (N=34) ja Rannu (N=49), olilinna kolinuid märksa vähem.Vastavast kihelkonnast pärit laste IQ jasealt linna kolinud emade või isadearvu korrelatsioon oli märkimisväärseltnegatiivne: r = –0,61. Selle põhjal tegiTork järelduse: „Mida enam inimesi onkuskilt kihelkonnast linna sisserännanud, seda enam on see kihelkondintelligentsi poolest välja kurnatud,seda madalamaks on üldiselt jäänudselle kihelkonna „intelligents”” (lk307).Paljude laste vanemad olid kolinudTartusse teistest maakondadest. Et kanende arv oli piisavalt suur, siis võisTork kokku seada kaardi Eesti maakondadekeskmisest intelligentsusekohta (joonis 15). Kõige „heledamad”sellel kaardil on Harjumaa ja Tartumaa,kus paiknevad Eesti kaks suurematlinna, Tallinn ja Tartu. See näibkinnitavat Torki ideed suurest linnastkui migratsiooni-pumbast, mis imeblähiümbrusest endasse vaimseltvõimekamaid inimesi. Järgnevalt esitasTork küsimuse, kas joonisel 15kujutatud geograafilisel mustril võiksolla veel mingi tähendus? Samal ajaltöötas Eestis teine inimene, kes käisväsimatult mööda Eestit ja kogusandmeid. See oli hilisem Tartu ülikooliprofessor Juhan Aul (1897–1994), kesmõõtis eestlaste antropoloogilisitunnuseid. Nende ridade kirjutajakuulas ülikoolis Juhan Auli loenguid jateab esmaallikast, et omaantropoloogiliste mõõtmete poolestjaguneb Eesti ida- ja läänepoolsekstüübiks. Lisaks kolju kujule (läänes oninimeste pead piklikumad) on väikevahe ka pikkuses. LäänepoolsetesEesti maakondades on inimesed veidipikemad kui idapoolsetes. Samuti olidkõige paremad IQ-testi tulemusednendel lastel, kelle vanemad olidpärit kas Saaremaalt, Läänemaalt võiPärnumaalt. Kõige madalamad olid aganende laste tulemused, kelle üks võimõlemad vanemad olid pärit

8 Jüri Allik 60 EPL-i laualehtPetserimaalt. Kui Tork arvutas väljamaakonna keskmise IQ ja pikkuse (Aul,1936) korrelatsiooni, siis tuli seeüllatavalt kõrge: r = 0,78.Muidugi ei saa sellest teha järeldust, etkorvpallurid on kõige targemad.Üksikisiku tasandil pole pikkus ja IQkuigi tugevalt korreleeritud. Ka Tork iseei leidnud kuigi tugevat seostfüüsilise ja vaimse arengu vahel (lk308–311). Kuid tal oli õnne märgatavaimse võimekuse ja pikkuse seostmaakondade tasandil, mille tähenduspole kaugeltki selge. Vihje sellele, ettegemist võib olla „tõu” erinevusegaja Eesti „läänlased” on oma loomupoolest „idalastest” targemad, onoletus, mis vajanuks täiendavaidtõendusi. Kuid pole mingit kahtlust,et Juhan Tork oli üks esimesi, kesmärkas vaimsete võimete geograafilisierinevusi ja pakkus välja mõnedvõimalikud põhjused, millest sellisederinevused võiksid tuleneda.Tõenäoselt oli see suuraforismimeister Stanislaw Jerzy Lec,kes ütles, et need, kes on oma ajastees, peavad seda tihti järele ootamaüsna ebamugavates tingimustes.Mõnes mõttes kehtib see Torki kohta,kellele ei saanud osaks võimalus näha,kuidas teised tema ideid vastuvõtavad või kuidas need tekivadsõltumatult uuesti ligi pool sajandithiljem.JÜRI ALLIK 60EPL soovib omaesimesele presidendile jaLaualehe toimetajalepalju õnne!Kuna nii mõnedkiartiklid käesolevasLaualehes kajastavadJüri tegemisi niikuinii,siis toome siinkohal ärahoopis ühe nägemusetemast.

EPL-i laualeht Arno Baltin 50 9ARNO BALTIN 50!*Tõnis ArroPanin pealkirja lõppu esialgu küsimärgika, aga pärast siis mõtlesin paar päevaja tõmbasin selle maha. Sest tõesti -selles pole tegelikult midagi üllatavat,et Arno 50-aastane on. Talle see seisuskohe nagu sobib, ka viisakusestimestuse avaldamine poleks temapuhul nagu kohane. Maise matkapoolel teel on aga sobiv küsida – keson Arno Baltin? Milline on ta jälgelus? See pole lihtne, kuigi ainest onkogunenud küllaga. Sest Arnost onpalju jälgi, nii kohtades kus ta olnud jaon, kui inimeste sees.Mäletan üht kohtumist Arnoga läinudsajandi lõpukümnendi alguses. Uuedtuuled olid minust just tallinlaseteinud ja nii kohtusin üle hulga aja kaArnoga. Küsimusele: “Mida sa siisnüüd teed ka…?” vastas ta iseenesestmõistetavalt:“Eks ikka sedasama misennegi …”. Tormiliste muutustemuutumistetaustal kõlas see üllatavalt.Kõik rääkisid ikka sellest, midauut nad leidnud on, teevad, mõtlevadja plaanivad, aga Arno oli täitsa endineega kavandanud mingit suurt muutust.Juustes oli küll mõni hall karv rohkemja kampsun teist värvi, aga muidu –ikka seesama Arno. Ja halle juukseidolin ta peas ennegi näinud.Arno ei ole mingi vihane tuletooja,aktiivne tunglakandja ega eesrügaja.Ta on rohkem olemise-mees, rohkemkulgeja kui kiirustaja, pigem mõtisklejakui tormaja. Tema saavutused ei paistanii väga pealispinnale välja, sest taläheb ikka rohkem sügavuti kui laiuti.Kui Arno esimest korda Ameerikassesõitis, valis ta transpordivahendikskaubalaeva. Majanduslikule kaalutluselelisaks määras selle valiku küllapolulisel määral ka soov elada läbiteekonda, distantsi, kulgemist. PärastUues Maailmas veedetud õppeaastatvastas aspirant Arno küsimusele:“Mida sa seal siis õppisid?”,iseenesest mõistetavalt: “Õppisinsavinõusid voolima.”Arno on humanist, eksistentsialist jazen-mees. Või pole ta õieti ükski neist,on pigem isekõndija ja –mõtleja. Agaarvan teadvat, et noorusaegsedkohtumised Carl Rogersi ja ViktorFrankliga (jah tõesti-tõesti, nägin sedaise pealt!) ei möödunud jälge jätmata. Jaüks raamat, millest olen Arnot kuulnudviimasel ajal innustunult rääkimas on“Zen ja mootorratta hooldamise kunst”.Ma ei usu, et tal mootorratas oleks,autogi sobitub minu Arno-kuvandissekuidagi pool-vastumeelselt. Pareminipassib “mitte-midagi-tegemine SajaAakri Metsas” kui suurtel kiirustelliikumine.Arno on loovalt andekas ja tähelepanelikvaatleja. Ta oskab savi voolidaja hästi joonistada. Ülikooli ajalharrastas ta ka tegevuskunsti, mida siishäppeningiks kutsuti. Ma ei imestaks,kui ta tuleks välja luulekoguga. Kordühes psühholoogide kevad- võisügiskoolis palus külalisesineja kellelgilätlast iseloomustada. Oodati muidugistereotüüpset naabriviha väljendust,aga selle asemel esines Arno põhjalikuja sisuka sõnavõtuga. Paljud ei tea, etArno isakeel on läti keel ja et läinudaastal ilmus eesti keeles tema tõlgitudläti autori kristlik esseeraamat “Kümmekäsku”. Ja vähemalt ühe näidendikaasautor on ta ka.Arno õpetab juba aastaid TallinnaÜlikoolis ja arendab koolitajanainimeste ametialast suhtluspädevust.Tema erihuviks on läbirääkimised,selles valdkonnas pole talle meilvõrdset asjatundjat ega võrreldavakogemusega praktikut. Ta õpetab kakuulamist, koostööoskusi, grupitöödja muud. Viimasel ajal on tategelnud lepitamise kui tõhusakonfliktide lahendamise viisiga,õppinud tundma ja rakendama AvatudRuumi meetodit. Kogenudsuhtlemistreenerina ei ole ta kunaginakatunudesoteerilistestlastehaigustest, mida psühholoogilisetreeningu liikumine kunagi läbi põdes.Ta on tähtsaks pidanudsuhtlemistreeningu metoodilistkorrektsust ja teaduslikkupõhjendatust, aga teadusartikleid poleta palju kirjutama vaevunud.Iseenda sõnutsi on ta seda teinud“olude sunnil”. Arno on EestiPsühholoogide Liidu asutajaliige jatoimetanud mitmeid PsühholoogideLiiduväljaandeidrakenduspsühholoogia alal.Arno on suurepärane läbirääkimisteõpetaja, aga ise mitte kuigi innustunudläbirääkija. Ta kehtestab end teisiti kuiteisi endaga nõustuma pannes. Pigemtaandub vaikselt, kui hakkab omatahtmise saamiseks võitlema. Ükstsitaate, mida olen Arnolt kuulnudkordavat pärineb ühelt talemmikautorilt, Kurt Wonnegutilt jakõlab umbes niimoodi: “Taevas, annamulle jõudu muuta seda mida mamuuta saan, taluda seda mida mamuuta ei saa ning tarkust nende vahelvahet teha”. Seda jõudu ja tarkust ontal seni jätkunud, küllap jätkub kaedaspidi. Soovin lisaks veel õnne jaeakohaselt ka tugevat tervist.* Minu nelja-aastane poeg oli mulselle kirjatüki kirjutamiselkonsultandiks. Olles kogu jututähelepanelikult ära kuulanud,soovitas ta pealkirjaks “SavivoolijaArno”. Märgin selle, kui pealkirjavariandi siinkohal ära, nagu kakaasautori Madis Miikael Arro.

12 Eesti psühholoogid Web of Science ajakirjades 1980-2009 EPL-i laualehtMärkus: N = artiklite (kaasa arvatud konverentsi ettekanded) arv ajakirjades, mida indekseerib Web of Science vahemikus 1. jaanuar1980 – 23. jaanuar 2009; Cit = tsiteeringute arv (ainult need artiklid, mis on ilmunud indekseeritud ajakirjades); N/Cit = keskmine viidetearv ühe artikli kohta; H-indeks = Hirschi indeks e artiklite arv, mida on viidatud vähemalt h korda; Cit 2007 = viidete arv 2007. aastal;Cit 2008 = viidete arv 2008. aastal; Cit 2007/8 = viidete arv viimasel kahel aastal.Oluline on lisada, et mitmed kummaskinimekirjas toodud psühholoogidkaotavad üsna palju viidetes, kunamärkimisväärne osa viiteid on nendetöödele, mis ei ole ilmunud WoS-isindekseeritud ajakirjades (näiteksmonograafiad ja raamatu peatükid).Kõige rohkem kaotab raamatuteleviidetes Risto Näätänen, kellemonograafiat Attention and brainfunction (1992) on viidatud 1279 kordaja Endel Tulving, kelle Elements ofepisodic memory (1983) on viidatud2111 korda. Kaotavad ka TalisBachmann, kelle Psychophysiology ofvisual masking (1994) on viidatud 74korda ja Peeter Tulviste, kelle Thecultural-historical development ofverbal thinking (1991) on viidatud 43korda. Proportsionaalselt kaotab kõigerohkem ilmselt aga Jaan Valsiner, keson avaldanud paarkümmend monograafiat,mida on kokku viidatudvähemalt 1000 korda.Kaotsi lähevad ka viited, kus autoridon peidetud grupiautori nime taha.Näiteks 2005. aastal ilmunud artiklitMcCrae, Terracciano, and 78 Membersof the Personality Profiles of CulturesProject (2005), Universal features ofpersonality traits from the observer’sperspective: Data from 50 cultures,

EPL-i laualeht 2008. aasta psühholoogia eriala vastuvõtust 13Journal of Personality and SocialPsychology, 88, 547-561, on viidatud 23.jaanuari 2009. aasta seisuga 75 korda(kuulub sellega Essential ScienceIndicators andmetel 1% psühhiaatria/psühholoogia enim tsiteeritud töödehulka). Kuna Ameerika PsühholoogiaAssotsiatsioon (APA) seab omaajakirjades piiri autorite arvule, siis onkaks Eesti psühholoogi (Anu Realo jaJüri Allik) nähtamatud grupi nimetusetaga. Muidugi on viidete koguarv ja H-indeks ebaõiglane nooremate suhtes.Vanematel tegijatel on paarikümne aastajooksul ilmunud suur hulk artikleid, miskõik viiteid koguvad. Viimased kakstulpa näitavadki seda, kui suur onolnud viidete juurdekasv viimase kaheaasta jooksul. Selle põhjal võib tehaesialgse prognoosi, milliseks võibkujuneda viidete koguarv lähiaastatel.Juhendi „Nõuded Tartu Ülikooliõppejõu või teadustöötaja ametikohtadetaotlejate hindamisel” (27.aprill 2007) kohaselt eeldatakseprofessoriks kandideerijalt kõrgetasemelistteadustööd vähemalt 15rahvusvahelisel tasemel eelretsenseeritavateaduspublikatsiooni mahusning loodus-, reaal- ja meditsiiniteadustesning eksperimentaalsetessotsiaal-teadustes eeldatakse kandideerijaltvähemalt 50 rahvusvahelisttsiteeringut. Publikatsioonide arvumõttes rahuldab seda nõuet 15 jatsiteeringute osas 20 Eesti psühholoogi.Kuigi need nõuded on üsnatagasihoidlikud pole ometi ühtegiteist Eesti sotsiaalteaduste valdkonda,kus nii palju uurijaid olekslähedal või üle professori miinimumnõuetest.2008. AASTA PSÜHHOLOOGIA ERIALA VASTUVÕTUSTesitasid ühe kirjaliku katsedisainiMargus Tõnissaaruurimuse probleemi lahendamiseks jakõige lõpuks läbisid intervjuu, misIgal aastal võetakse psühholoogia baseerus eelnevalt täidetud laiendatuderialale vastu uusi üliõpilasi, millest on CV vormile. Kandidaadi lõpphindestka aeg-ajalt EPL ajalehes tehtud moodustas 40% akadeemilise võimekusetesti tulemus, 15% kirjandiülevaade. Viimased minule teadaolevadartiklid ilmusid aga peaaegu 15 aastat tulemus, 15% kandidaadi enda valitudtagasi, mistõttu on paras aeg sellel teise riigieksami tulemus ja 30% erialateemal jälle sõna võtta ja kui jätkame testi tulemus. Riigi poolt oli 2008.vastuvõtu tulemuste kajastamist ka aastal tellitud 15 kohta neile, kesedaspidi iga 15 aasta järel, võime suisa võimalikust 100 punktilisest lõpphindestsaid vähemalt 75 punkti ehkrääkida nende regulaarsest jakorrapärasest kajastamisest.ületasid lävendi. Nende kohtadepärast astus võistlustulle 279 kandidaati.Seega kujunes konkursiks 18,6inimest ühele riigi poolt finantseeritavalekohale. Täiendavalt oli 60-punktilise lävendi ületanutel agavõimalus asuda õppima oma raha eest.Ühtekokku võeti 2008. aastal vastu 15uut üliõpilast riigieelarvelisele ja 15riigieelarvevälisele kohale.Vastuvõtukatsed on väga sportliküritus, sest higi ja pisaraid valataksepalju. Tundub, et komisjon valabrohkem higi ja kandidaadid enampisaraid. Vastuvõtt 2008. aasta juunistoimus väga rasketes ilmastikutingimustes.Palavad rannailmad eiolnud niivõrd rasked kandidaatidele,kellel ei olnud tegelikult mingitkohustust eksamiteks valmistuda, küllaga komisjoni liikmetele, kes mahukaidteste ja intervjuusid pidid läbi viima.Lisaks leidub alati kandidaate, kesvajavad enam personaalset lähenemistkui teised. Näiteks saabub mõnivestlustele viimaste seas ja üritab pealetööpäeva lõppu erinevatelt komisjoniliikmetelt nuruda lisaküsimusi, sestintervjuu aeg on meil lühike.Nüüd vastuvõtu protseduurist javalimist lähemalt. Kõik kandidaadidpidid läbima akadeemilise võimekusetesti ja ületama 40 punkti künnise, etpääseda järgmisele – eriala testile.Psühholoogia erialal vastasid kandidaadiderialatestis kirjalikult 10-lepsühholoogia valdkonna küsimusele,Kandidaatide valimi analüüs näitas, etkeskmine vanus oli 20 aastat, noorim18 ja vanim 32 aastane. Psühholoogiaeriala on jätkuvalt naiste hulgaspopulaarsem: 279 kandidaadist 210 olidneiud ja 69 noormehed ehk ainult 25%.Võiks öelda, et tegemist on suhteliseltnaiseliku erialaga, aga sarnaseltpsühholoogia erialale, on ka näitekspolitsei erialale politseikoolis naissoostkandidaatide osakaal olnudvarasematel aastatel kõvasti üle 50%.Tõenäoliselt maskuliinsed reklaamid,aga ka eelneva sõjaväe teenistuskohustusetäitmise kaotamine onnoormeeste osakaalu tõstnud politseierialal 50%-ni. Võib-olla peaksime kameie hakkama relvis psühholoogeteleviisoris näitama?Akadeemilise võimekuse testisooritanud 279-st kandidaadistpääses eriala testile edasi 119, neistnoormeeste osakaal oli tõusnud 29%-le, kuid statistiliselt ei sooritanudnoormehed akadeemilise võimekusetesti neidudest paremini. Erinevusi eiolnud ka psühholoogia eriala testisoorituses, aga neiud olid oluliseltparemad kirjandi kirjutamisel ja saidparemaid hindeid laiendatud CV-svastatud küsimuste eest. Ma usun, eterinevused CV-s vastatud küsimusteeest oleks esinenud ka siis, kui CVtäitnud kandidaatide sugu olekskomisjoni liikmetele olnud teadmataehk tüdrukute hulgas oli lihtsaltnende testide sooritamine parem.Ilmselt seetõttu pääses tasutakohtadele ainult 20% ehk kolmnoormeest ja isegi neist kaks onpraeguseks psühholoogia erialalõppimisest loobunud. Olukord olisarnane ka tasulise õppe valinudtudengite hulgas, kus vastu võetisamuti ainult kolm noormeest, kellestüks on praeguseks hetkekspsühholoogia erialal õppimisestloobunud. Linnadevaheline võrdlusnäitas, et Tallinnas akadeemilisevõimekuse testi teinud kandidaadidosutusid konkursil oluliseltedukamateks võrreldes Tartus testiteinud kandidaatidega. Ja võib ollapakub mõnele huvi, et kõigepopulaarsem nimi 2008. aastapsühholoogia erialale kandideerinutehulgas oli Kadri – meile kandideeris 8Kadrit, 5 Liinat, Kristjanit ja Helenit,kuid suuremat edukust ükski nimikonkursil kaasa ei toonud.

14 „Paukpadrunitega” ajju tulistades: lühiülevaade transkraniaalsest magnetstimulatsioonist EPL-i laualehtTestide põhjalikum analüüs tekitasmitmeid huvitavaid aruteluküsimusi.Nimelt toimus psühholoogia eriala testitäitmine küll samal päeval, aga kahesosas: kell 10.00 ja kell 14.00.Kandidaadid olid jaotatud testideleregistreerumise alusel ehk varemregistreerunud tegid testi hommikul,hiljem registreerunud peale lõunat.Hommikul testi täitnud pälvisid paljukõrgemad hinded kolmest osastkoosnenud eriala testi eest võrreldespeale lõunat sooritanud rühmaga. Võibolla muutub vaimse võimekuse taseööpäeva jooksul sellisel määral, misomakorda võib olla sõltuv näiteksajavahemikust ärkamise ja testi võilõunapausi ja testi sooritamise vahel.Kuid põhjus võib olla ka selles, etenne ja peale lõunat kasutati testimiselerinevaid küsimusi ja uurimisteemasid,mis võisid osutuda raskusastmelt liigaerinevaks. See oleks aga minu arvatesliiga lihtne ja igav seletus. Sellesthoolimata võiks proovida järgmiselkorral testid ära vahetada või kasutadahoopis ainult ühte ja mahukamattestiversiooni, mille küsimusi olekskeerulisem pähe õppida.Nüüd lähemalt komisjoni enda tööst.Sisemine reliaablus hindajate vahel oliüsna kõrge (r=0,42-0,71 uurimisülesandele,r=0,69-0,80 CV-dele), kuidsiiski esines teatud anomaaliaid:komisjoni liikmete hinnangud uurimuseleja CV-le kippusid korreleerumaeelnevate testide tulemustega.Kusjuures mõju ei olnud ühesugune:mõne liikme hinnangud CV-le korreleerusidtugevalt korreleerusid tugevaltakadeemilise võimekuse testiga.Tänu ülekuulamise tehnikate rakendamiseleõnnestus mul tuvastada, eteelnevate testide tulemused ei olnudhindajatele täiesti tud tulemusi võrreldaka vastuvõetud tudengite õpi- jateadustöö sooritustega, saab täpsemaltöelda, millise komisjoni liikmegaülejäänud konsulteerida võiksid.Kuluefektiivse valiku protseduurijaoks ei ole mõtet kasutada mitut testisama võimekuse hindamiseks. Antudjuhul korreleerusid kõik valikumeetodidomavahel. Korrelatsioon olikõige madalam akadeemilise võimekusetesti, kirjandi ja kolmest osastkoosneva eriala testi vahel (r=0,20-0,26, p

EPL-i laualeht „Paukpadrunitega” ajju tulistades: lühiülevaade transkraniaalsest magnetstimulatsioonist 15lähedal kindlas kohas olles seemagnetväli põhjustab bioelektrilisekunstliku protsessi nendes ajupiirkondades, mis mõjutusele lähedalon ning kui sellega kaasneb mingimuutus subjektiivsetes kogemustes,kognitiivse ülesande täitmises,afektiivses seisundis või liigutusaktiivsuses,saab järeldada sellepiirkonna vastavat olulist rolli sellesfunktsioonis. Esialgu kasutati üksnesrõngakujulisi poole, mis võimaldasidmagnetvälja, mis pole ruumis vägatäpselt piiritletud. Nüüd onlisandunud 8-kujuliste poolidekasutamine, mille eeliseks on võimalusmagnetvälja kitsast püramiidjat vihkusuunata täpsemini ja väiksemael alale,sinna kuhu soovitakse. (Kahe ringjapooli juhtmete ühisalal tekib tugevamja kitsam väli.) Tavaliselt on impulsikestus mõõdetav alla-millisekundidiapasoonis. Kasutatakse monofaasilisija bifaasilisi impulsse ningkaheks peamiseks stimulatsioonirezhiimikson üksikimpulsside rezhiimja kiiresti üksteisele järgnevateimpulsside rezhiim (rTMS). Uuemad 8-kujulised poolid võimaldavadstimulatsiooni selgesti väiksemal alalkui 1 cm 2 . TMS-stimulatsioonileligipääsetavad on suur hulk psüühikafunktsioonideseisukohalt olulisiajukoore keskusi ja piirkondi:praktiliselt suurem osa otsmikusagarast(orbitofrontaalkorteks jaeesmine tsingulaarkorteks kui paljudesolulistes funktsioonides osalevadpiirkonnad kahjuks siiski mitte),enamus kiirusagarast, ülemine osaoimusagarast ning suur osa kuklasagarast.Hippokampus ja kuklasagaraning oimusagara alumised piirkonnadon rasked või võimatud stimuleerida,kuna jäävad varju või on lähedalstruktuuridele ja organitele, millestimuleerimine kutsub esile ebasoovitavaidkõrvalefekte või ebamuga-vust.(Kaelalihased, sisekõrv, väikeaju, …)Küllaltki efektsed ja veenvad onsellised TMS rakendused, kus efekton selgesti nähtav või vahetultkogetav. Motoorset keskust tsentraalvaoees stimuleerides on võimalikkatseisiku tahtest sõltumatult esilekutsuda tema jäsemete liikumist. Niinäiteks on standardseks testiks nnpöidlatõmbluse test. Kõigepealtleitakse pöidlapiirkond (muuseas,mõnel inimesel leiab selle mõnehetkega, kuid meie laboris on olnudjuhtumeid, kus selleks läheb üle tunniaja). Selle leidmisest annab tunnistustsee, et TMS esitamisel tõmbleb pöial,kuid samas käelaba ja ükski teine sõrmei liigu. Seejärel vaadatakse, milline onvähim impulsi tugevus, mille puhultõmblus kergelt tekib. See on nnpöidlalävi ja enamiku aparaatide puhulmoodustab vastav impulsi tugevusumbes 40-60% võimalikust impulsimaksimumtugevusest. (Huvitav onsee, et konkreetse isiku pöidlaläve jasensoorsete reageeringute läve vahelkindlat seost pole leitud.) Somatosensoorsetpiirkonda stimuleerides onvõimalik kutsuda esile kunstlikkepuuteaistinguid. Nägemis-piirkondistimuleerides saab esile kutsudafosfeene (kunstlikud nägemisaistingud)ja skotoome (kontrastsusetuhmistumine tajutava objekti mingispiirkonnas). Ka liikumisaistinguidpiirkonna V5 mõjutamisel. Kiiru- jaotsmikusagara ning kõrgematetemporaalsagara teatud alade TMSpõhjustab sageli mitte just otseseltkogetavaid fenomene, aga mõjutabsooritust tähelepanuülesannetes, lühimäluülesannetes, objektide äratundmises,otsuste vastuvõtmisel jne.Tavaliselt kutsub rTMS, kui sedarakendada minuteid, esile kas vastavastimuleerimispiirkonna stimuleerimisjärgseväsimise või pärssimise (sedajust madalama sagedusega, nt 1-Hzstimulatsiooni korral) või siis hoopisergastamise (pikaajaline potentsiatsiooniefektsaabub sagedamini justkõrgema sagedusega rTMS kasutamisel,nt 10 Hz). Lisaksneuroteaduslikele ja psühhobioloogilistelefundamentaaluuringutelekasutatakse TMSmeetodeid neuroloogilises rehabilitatsioonis,diagnostikas, aga üha enamka ravis. On saavutatud eduliikumisfunktsiooni taastamisel, üldisetoonuse tõstmisel, peavalude ravis,psüühikahäirete leevendamises jm.Vägagi kasulik on TMS aju erinevatepiirkondade funktsionaalse sidususe jaühenduvuse uurimisel ja kindlakstegemisel.Selles suunas on oluliseksedasiminekuks olnud TMSkombineerimine EEG ja MEGmeetoditega. TMS impulsi esitamisejärel nähakse ära, kui kiiresti, millisejõuga, kui kaugele ja millise mustri järgiTMS poolt esile kutsutud häiritusedasi levib. (Selline TMS+EEG on kameie laboris kasutusel. ValmistatudSoome ettevõtte Nexstim poolt. Nii etNokia pole ainus asi, midapõhjavennad maailmaturul müüvad –lisaks Eestile USA, Jaapan, Saksama,jne. Aparatuuri põhimoodulid onTMS aparaat koos pooliga, EEGaparaat koos elektroodmütsiga, impulsiruumilise täpse navigeerimise süsteeminfrapuna-stereokaamera, kiirelttöötava arvutitarkvara ning erimeetodilvalmistatud reflektorite-orientiiridebaasil, tarkvara ja kuvamismeetodidpea+aju MRI kujutise baasilimpulsi fokuseerimiseks.) MoodsateTMS-aparaatide oluliseks osaks onsaanud MRI-põhine impulsi navigeerimine.See võimaldab suuremattäpsust vanade „mõõdan-pöidlaotsaga”meetoditega võrreldes ning,mis eriti oluline, konkreetsekatseisiku ajustruktuuride eripäratäpset arvestamist. Või-olla lugeja eiusu, aga iga inimese aju onhämmastavalt suurel määral individuaalneoma proportsioonides,käärude ja vagude mustris jalooklemistes, kihtide sügavuselt jne.Selle ilusa jutu juures on agairooniline, et TMS toimemehhanismon senini täpselt teadmata. Vägagiüldiselt arvatakse olevat kahekspeamiseks pärssiva või pidurdavamõju mehhanismiks (i) lokaalseneuronaalse müra tekitamine (a la

16 Südamevalust EPL-i laualehtteleekraanil nähtav „lumesajutaoline”müra, mida kutsuvad esile parasiitvooludja häiresignaalid), mis segabloomuliku normaalse protsessisegamatut kulgemist või realiseerumistning (ii) normaalsete neuronaalseteprotsesside ja/või neuronite oleku(püsiva membraanipotentsiaali) pidurdamine.Pikaajalised mõjud põhinevadilmselt sünaptilise ülekande valmiduseblokeerimisel ja pikaajalisel potentsiatsioonil.TMS baasil tehtud uurimustepublikatsioone ilmub nüüd kasvavastempos nagu seeni pärast vihma. Jajuba on suurim teaduskirjastusElsevier alates eelmisest aastastüllitanud uue vastavateemaliseteadusajakirja Brain Stimulation.Mitmed TMS abil tehtud tööd onjõudnud tippajakirjadesse Nature,Science, PNAS jmt. Näiteks Massiminijt töö Giulio Tononi uurimisrühmas,kus näidati impulsilevi piiratust jaajupiirkondade sidususe kadumist uneajal, Pascual-Leone ja Walshi tööliikumistaju keskuste tagasisidestesmasesse nägemispiirkonda, mis onvajalik liikumistaju tekkeks teadvusetasemel, tööd kiiru-, oimu- jakuklasagara ühendpiirkonna olulisusestvõi otsmikusagarast lähtuvatetagasisideprotsesside tähtsusestselektiivses tähelepanus jne. Ilmselton TMS tulnud, et jääda – jääda jaareneda edasi ühe keskse ajuteaduslikupsühholoogia meetodinaneuroloogia ja muude neuroteadustemeetodiks olemise kõrval.SÜDAMEVALUSTMöödunud aasta lõpus ilmus prof Tõnu Lehtsaare religioonipsühholoogiliste esseede kogumik„Kümme korda ühte jõkke”. Väljaandjaks oli Tartu Ülikool Kirjastus. Alljärgnev on lühendatudvariant ühest seal ilmunud esseest.Inimesed valutavad oma südant erinevate asjade pärast. Valu põhjusteks võivad olla pisiasjad,üksikud sündmused, inimesed, suhte sündmused, ideed ja väärtused. Psühholoogina inimestegasuheldes hakkab mulle tunduma, et see, mille päras inimesed südant valutavad, ütleb midagi vägaolulist nende kohta. Seega on südamevalu kõrge diagnostilise väärtusega näitaja. Inimesed eristuvadoma südamevalu põhjuse alusel. Südamevalu on raske mõista, sest seda on raske sõnastada ja mõõtaning minu enda süda ka vahel valutab..On huvitav, et sügavalt inimlik on üldinimlik. Humanistliku psühholoogia rajaja Abraham Maslow pidas näiteks tippelamust(kõiksusega kohtumise, olevaga osaduse kogemust) ennastaktualiseerivate (kõrgeimal tasemel oma vajadusi rahuldavate,enda potentsiaali teostavate) inimeste tunnuseks. Hiljem ta korrigeeris oma seisukohti ja ütles, et psühhoterapeutilinepraktika on teda viinud veendumusele, et kõigil inimestel on olnud tippelamusi. Nad võivad olla need unustanud, entteraapia käigus suudetakse neid meenutada. Nii on ka südamevalu üldinimlik. Need, kes ütlevad, et nende süda ei valutakunagi ega millegi pärast kas valetavad või ei mäleta.Südamevalu on inimeseks olemise viis. Need, kelle süda ei valuta, on südametud inimesed. Südametutega ei saa rääkida eisüdameasjadest, südamest südamesse ega isegi südamlikult mitte. Paljudes keeltes kasutatakse olulise kohta väljendeid, etsee murrab mu südame, see läheb mulle südamesse, see tuleb südamest. Ilmselt vaid seda sorti asjad saavadki panna südamevalutama, mis sealt läbi käivad. Asjad ja südamed on erinevad. Samadele nähtustele reageerivad erinevad südamed erinevalt.Erinevusi aitavad kõige peremini mõista just äärmused. Südame tundlikkuse äärmused on suletus ja avatus.Suletus on see südameolukord, kus südamele ei lähe miski korda, kõik oluline ja ebaoluline jäävad südamest väljapoole jaselles mõttest südant otsekui polegi. Suletuse kõige selgem vaste on südametus. Kui pole südant, siis pole mõistmist,kaasaelamist, au ega häbi, on vaid EGO. Suletus on väga huvitav, sest suletud süda=südametus pole suletud mitte ainultümbritsevale, vaid ka iseendale. Suletud süda on lõpmatult üksildane, tal pole kedagi, ka iseennast mitte. Südametus algab jalõpeb iseenda puudumises. Väljast vaadates jätab ta kalgi mulje ja seepärast kasutatakse sõnu nagu kõva süda ja kivistsüda. Kivid ei tunne, kivid ei valuta, kivid ei avane.Avatus on südameolukord, kus süda on avatud kõigile ja kõigele. Avatud süda on avatud ka valule. Peame nendega midagipeale hakkama, kes on meie tuppa tulnud. Tähtis pole, kas kutsusime või nad ise trügisid. Kui miski tuleb südamele vägalähedale, siis ta võtab killu südamest ja paneb südame valutama. Kui võetakse väga palju kilde, siis südant ei jää varsti järele.Jääb vaid suur valu. Avatud süda on otsekui kõikide oma, kuulumata vaid iseendale. Kuuluda kõikidele on enesekaotamisekiireim viis. Olla lõpuni avatud tähendab kanduda laiali. Kanduda laiali tähendab elada edasi seal ja nendes, kes maid laialikannavad ja selleks meie südame tükke kasutavad. Seepärast tuleb valida sõpru ja neid, keda enda lähedale laseme, etmõttetus ja tühisus meid laiali ei kannaks.Rebane avas Väikesele Printsile oma saladuse öeldes, et ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.Ilmselt on nii kivist kui valimatult avatud süda pimedad. Ühte pimestab suletus, teist valimatus. Tasakaalustatus on tähtis.Lihtne on valida ülemise ja alumise, parema ja vaskau vahel. Raske on valida õiget määra. Vasak ja parem antakse meile ette,määra üle tuleb aga otsustada mingite väärtuste alusel, mis pole seotud vahetu valikuga. Vaid väärtustundlik süda suudabolla parasjagu avatud ja parasjagu suletud – otsustada õige määra üle, olla nägija.

EPL-i laualeht Südamevalust / UUDISED 17Süda teeb häält. Südant tuleb kuulata vaikides. Ta tahab, et teda kuulatakse. Südant saab sundida sõna võtma, kuid teda eisaa sundida vaikima. Mulle tundub, et meie ajal on nii palju kära ja lärmi just sellepärast, et me ei oska oma südant kuulata jakardame vaikust, mis võiks meid selleks sundida. Need, kes ei kuula oma südant on sama head kui südametud inimesed. Viiulkapi otsas võib olla tore asi, aga kui ta häält ei tee või kui tema häält ei kuulata, siis on ta üsna tarbetu. Südamesse, mida eikuulata, tuleb vaikne valu.Südamel on oma maht. Süda võib täis saada. Väike süda saab kiiresti täis. Suures südames on ruumi paljule ja paljudele.Need on rikkad inimesed, kes võivad paljusid oma südames kanda. Vaesuse näitajaks on see, kui meie südames pole kohtakellelegi. Tühja koha peale tuleb valu südamesse ja ei lähe sealt enne välja kui keegi astub valu koha peale.Süda toimib hoiuruumina. Südamesse saab võtta ja südamest saab välja heita. Südamesse võtmine toimub märkamatult. Seeon nagu armumine. Me ei tea, millal see algab, aga ühel hetkel on see kohal. See, mis või kes on südamesse võetud, istubtähtsal kohal. Tegelikult oleme seal, kus on meie südames olija. Südamest välja heitmine on tavaliselt palju märgatavam kuisüdamesse võtmine. Väljaheitmine toimub järsult, sageli vägivaldselt. Südamesse võetu ei lahku niisama, ta läheb tükiga meiesüdamest. Südamest tüki väljakäristamine teeb haiget. Haavad võivad valutada veel aastaid.Südamel on dokument – südametunnistus. Seda dokumenti trükitakse erinevale materjalile. Südametunnistuse materjalipõhiliseks tunnuseks on tundlikkus. On tundlikke südametunnistusi ja tundetuid südametunnistusi. Tundlik tajub nüanssi jareageerib väikestele muudatustele. Tundetu tarvis on vaja suurt prohmakat, et südametunnistus tundma hakkaks. Tundlikkannab juhtunut endas kaua, tundetu unustab kiiresti. Elus on nõnda, et tundetu teeb tundlikule oma tundetusega haiget.Tundliku valuks piisab vaid tundetusest.Mulle tundub, et kusagil südame põhjas on inimestel valu ühe täitumatu igatsuse pärast. Mind on pannud mõtlema miski,mille nimi võiks olla eluvalu. Valu olemise ja vääramatuse enese pärast. Valu selle pärast, et asjad on nii nagu nad on, sellepärast, et ma olen see, kes ma olen.Carl Gustav Jung ütles, et me otsime ennast kogu elu. Me saame nendeks, kes me võime olla. See on tee, millel olemine onsuurem kunst, kui kohale jõudmine. Tegelikult me ei jõua oma teadlikus elus kunagi lõplikult kohale, sest meie süda igatsebigavikku. Mida varem me oma suhte igavikuga korraldame, seda parem. Igavikuga korrastatud suhe on parim valuvaigistisüdamevalu vastu. Selle valuvaigistil on profülaktiline mõju – kui süda on leidnud igaviku, siis pole tarvis südant valutadaajutise ja kaduva pärast.UUDISEDMida uut ja põnevat toimub Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühenduses?Mariliin SaarEsimene ja kõige olulisem uudis onkindlasti see, et 2008. aasta juunisvahetas EPSÜ välja oma juhtkonna.Kuuspea uus koosseis: pea – AndresVegel, abipea – Mariliin Saar, teopea -Tiina Siimar, nõupea – Priit Tinits,sulepea – Paavo Mardi, rahapea –Maarja Männiste. Vana ja uusKuuspea vahetasid teadmisi, kogemusija ideid ning septembris koos uuesemestri algusega hakkas uusKuuspea hoogsalt tööle.30. septembril toimus iga-aastaneEPSÜ-REPSÜ Paide Vallitornis, kuhuolid oodatud nii Tallinna kui Tartupsühholoogia üliõpilased. Ürituseeesmärgiks oli uute EPSÜ liikmetevärbamine ning nii hallpeade kui kaudusulis epsükate vaimu juurutamine.1-7. novembril said Baselis Ðveitsiskokku meie Euroopa katuseorganisatsiooniEFPSA (EuropeanFederation of Psychology Students’Associations) täidesaatev juhatus(Executive Board) ja liikmesriikideesindajad (National Representatives),et arutada EFPSA tulevikuplaane ningmotiveerida liikmesriikide organisatsioonerohkem EFPSA asjades kaasalööma.21. novembril tähistasime EPSÜ 16.sünnipäeva ja EPSÜ ühe edukaimaprojekti Lahendus.net’i seitsmendataastapäeva. Tulime kokku, jagasimesünnipäevalastele infot EPSÜ viimas-test tegemistest ja plaanidest, sõimetorti, mängisime mänge, keerutasimejalga ning tegime muid eakohaseidtempe.Hetkel käib meil projekti „SildadeEhitamine” väljatöötamine. Eesmärkon luua kontakte ja omavahel kokkutuua erinevate erialade tudengid, ettulevikus koostööd teha. Hetkelkäivad kõige produktiivsemad läbirääkimisedjuuratudengite organisatsiooni– MTÜ ELSA Estoniaga (TheEuropean Law Student’s Association- Estonia).Üritustest lähemalt lugeda ja meieedasiste plaanidega saab tutvudameie kodulehel www.epsy.org.ee.

18 UUDISED EPL-i laualehtL’École est mort – Vive l’École?Jaanus HarroLaualehe toimetus palus mul lühidaltkirjutada psühholoogide osalemisestesimeses doktorikoolide-projektis:ootustest ja tegelikkusest. Ja muidugisellest, mis edasi saab.“Doktorikoolil” on maailma ülikoolidesvähemalt kolm põhimõtteliselteristuvat tähendust. Mis ka polegi ehkimestamist väärt, et Eestis räägitivajadusest doktorikoole asutada jubaammu ning mitugi ettevõtmist,üksteisest päris erinevat, on sedanimetust kasutanud. Või seegi, et kuiharidusministeerium jõudis doktorikoolidetegemiseni, toimus seeprojektikonkursina samas meetmesigasuguse tööjõu paindlikkust igatpidisuurendavate ettevõtmiste toetamisega.Ehk siis ka see, et esimesesvoorus mitte ühtegi doktorikoolitegemise taotlust ei rahastatud. Kuidpüsivus viib sihile. Eesti Käitumis- jaTerviseteaduste Keskuse asutamisel2001. aastal kuulus eesmärkideloetelusse rida meetmeid doktoriõppeühiseks korraldamiseks ja tõhususesuurendamiseks. 2005. aastal saidesimesed doktorikoolide-projektidasjatundjate õnnistuse ja n-ökõrvamärkidega raha. Raha tulimõistlikuks kulutamiseks pigem liigapalju kui liiga vähe. Jätkus nii mõlemalepsühholoogiaõppekavale Eestis kui kaliitunud sotsioloogidele, rahvatervishoiuteadlastelening liikumis- jasporditeadlastele. Reisimiseks konverentsideleja ennast pikemalttäiendama, külalisõppejõudude kutsumiseks,kursuste korraldamiseks,teadusliku töö vahendite soetamiseks.Ainult et kolmeaastane projekt saab juotsa enne, kui esimesed doktorikoolipäris noviitsidena vastuvõetud onhakanud tõsiselt väitekirja kirjutamisepeale mõtlema.Mida oleks võinud oodata parematkoolist endast? Paljugi mida. Peaaegukõike saab veel edaspidigi parendada,nii et siinkohal kurtma ei hakka.Projektilt ei peagi ootama süsteemsetevigade korrigeerimist. Lõpuseminarillaususid kõikide õppekavade esindajadpalju kiidusõnu. Ütleme paremnii, et välja tuli väga hästi ja sellelevõib vastu vaielda üksnes siis, kuidoktorikooli-rahval jäävad väitekirjadkaitsmata. Aga ei jää ju, või kuidas?Nende ridade kirjutamise ajaks on jubamitu kuud kõneldud, et kohe-kohekuulutatakse välja uus doktorikooliprojektide konkurss. Raha on valmispandud ja, arvestades vahepealkäivitatud uusi meetmeid doktoriõppeühe või teise tahu toetamiseks, on sedaküllaldaselt – kuigi kasutamise viisidtulevastes doktorikooli-projektides onkahetsemisväärselt piiratumad kuivarem. Aga samas siiski avaramad, kuimõni aeg tagasi loota võis - selle nimeltöötas palju inimesi, senistedoktorikooli-projektide juhidsealhulgas. Küllap on Eesti vähestelpsühholoogidel otstarbekas uuestiühineda ja jälle mitte üksnes omavahel,vaid laiemas käitumisteaduste ringis.Järgmiste projektide tähtsaim omadus –tegemiste abikõlbulikkuse ajavahemik –tuleb pikem ja lubab midagi püsivamatehitada. Loodetavasti õnnestub taasveenda otsustajaid, et ka niisugunevaldkond, mis ei esine ei “teaduse kuivahetu tootliku jõuna” ega kapealetükkivalt rahvuslikuna, vääribdoktorikooli-projekti.** Toimetaja märkus: TÜ Sotsiaalteaduskonnadekaan ja teaduskonnanõukogu on palunud Jaanus Harrolkoostada uus taotlus. Läbirääkimiseduue taotluse kokkupanemiseks onalanud.Europsühholoogi Diplomi (EuroPsy) poliitiliselt korrektne nimi on SertifikaatMaie KreegipuuEPL kliinilise psühholoogiakutsekomisjoni esimeesEFPA peakorter Brüsselis korraldas2009. aasta algul töötoa kõigileliikmesühingutele, et tutvustadaEuroPsy kasutuselevõtu kogemusi 6pilootmaal (Experimental Gardens).Järeldused on lihtsad: EuroPsy ühtsestandardi (1) rakendamine on üllatavaltkerge, (2) võtab üllatavalt kaua aega -vähemalt 2 aastat ja (3) toimub igalmaal isemoodi (Ingrid Lunt, EuroPsyväljatöötamiseks loodud 1999.-2001. ja2001.-2003. Leonardo-projektide juht).EuroPsy ei ole midagi uut. 1990. aastalvõttis EFPA vastu optimaalsedväljaõppestandardid, 2001. saiLeonardo-projekt valmis EuroPsyTkatsevariandi, 2005. kehtestas EFPAEuroPsy parandatud variandi kõikideleEFPA liikmetele soovitava ühiseharidusstandardina. Seda ja igasuguteavet võib leida EFPA koduleheküljeltwww.efpa.eu.EuroPsy tegemise taustaks on olnudmitu Eurodirektiivi tööjõu ja teenustevaba liikumise kohta ning ülikoolideBologna pakt (lihtrahva seas tuntudkui 3+2). Kohandudes üldiseülihariduse lühendamisele 5 aastapeale, kirjutasid EuroPsy autorid selle2001.a lahti kui 3+2+1, milles viimaneaste sisaldas praktilis-metoodilisedkursused koos vahetupraktiseerimisega tegelikul töökohal.Selle nn. “kutseaasta” (Internship)programmid loodeti välja töötadakutseühingute ja ülikoolide koostöös.XXI sajand näitas, et nii see ei oleläinud. 36 EFPA liikmesühingukogemused, sh. eriti 6 “katseaedniku”töö tulemused on olnud seinast seina.Tartu Ülikool jt. Eesti Haridus- jaTeadusministeeriumile alluvadasutused on sellepoolest väga heasseltskonnas: ka näiteksÜhendkuningriigi (UK) ja Portugaliomaenesekuulsusrikastetraditsioonidega ülikoolid poleilmutanud mingit huvi EuroPsyrakendamise vastu. UK ülikoolidsellepärast, et nende standard onkõrgem. Paljudel ülikoolidel on 3-aastane doktoriprogramm kliinilise-,kooli- või nõustamispsühholoogia alalning madalama haridusega isikudvõivad end küll Briti Psühholoogia-

EPL-i laualeht UUDISED / UUED LIIKMED 19ühingus üldarvele võtta, agaspetsialistide eriregistrisse ChatredClinical Psychologist etc. neil asjapole. Portugalis vastupidi, piisas paljuaastaid psühholoogile 3-aastasestülikoolist, suurivaevu on ülikoolidaktsepteerinud 4 aastat ja siis jubaselle Bologna 5 aastat. Lisada veelkuueski?! No kuulge!Katseaedadest on ka hoopis vastupidiseidkogemusi. Näit. Norras jaHorvaatias on 3+2+1 saanudpsühholoogide ametliku haridusstandardistaatuse ning erialapraktiline õpe on lülitatudülikooliprogrammidesse. Seega jääbpsühholoogide erialaühendusele vaidkummitempli roll. Oma maakutsetunnistuse saab iga ülikoolilõpetanu.Selle tunnistuse omanikomakorda võib mingite lisatõestamistetasaada EuroPsy paberi. Rahatuleb muidugi juurde maksta.L’École est mort – Vive l’École?Ülejäänud maad on kusagil vahepeal.Arvestades kogemuste mitmekesisuston EFPA töörühm teinud olulisemuudatuse EuroPsy-s: kogu vastutuseviimase aasta väljaõppe eest võibpanna tööjuhendajale. See võibki ollavaid juhendatud praktiseerimine (eestikeeles tuntud rohkem “superviisori alltöötamisena”). Ühtpidi on see lihtsam:erialaühing ei sõltu enam oma maavalitsusest ega ülikoolide suvast.Teispidi keerukam: ei saa piirdudakummitempli funktsiooniga, vaid tulebsisuliselt hinnata viimasel aastalläbitud väljaõpet.Selleks on vaja välja töötada ridakriteeriume ja protseduure.A. sisendipõhine hinnang: (1)praktikakõlbuliku õpilase määratlemine;(2) juhendajate valik, väljaõpeja nende tegevuse hindamine;(3) praktikaprogrammide täpnelahtikirjutamine;B. väljundipõhine hinnang: (1)juhendaja antava hinnangu vorm jasisu; (2) praktikandi kompetentsid janende hindamise meetodid.EFPA on välja toonud esmasedkompetentsid, mida europsühholoogvaldama peab:(1) eesmärgi täpsustamine (goalspecification);(2) uurimine/mõõtmine (assessment);(3) arendamine (development);(4) sekkumine (intervention);(5) hindamine (evaluation);(6) infovahetus (communication).Juhendajate tähtsus tõusebmõõtmatult, vastutus muidugi ka. Ehknagu Norra psühholoogide liidutoonane juht Torleiv Odland mulle juba15 aastat tagasi ütles: kuipsühholoogide seas esineb kehvipsühholooge, siis see on juhendajateprobleem, kehva juhendamiseprobleem. Õppimisvõime onindividuaalne ja kohustuslike tundidearv ei näita midagi. See on juhendajavastutus, otsustada, et see praktikantei ole veel valmis psühholoog ja tapeab võtma veel rohkem juhendamist.Mittepsühholoogidel on sellistes asjusvahel teravam pilk. UK ja Ðveitsipsühholoogiaühinguid esindasidprofessionaalsed ametnikud. Ðveitslaneküsis ja inglane vastas ja vägahuvitav oli pealt kuulata aruteluteemal: aga mis siis, kui inimene onkäinud kohal kõik seminarid, teinud ärakõik tunnid ja maksnud kõik rahad, agatemast ikka ei ole saanudpsühholoogi? Brittidel on olnudlahendada ka vastupidiseid kaasusi:kaebusi kehva juhendamise peale.Mõne lahendamine käib senimaani.Janet Vaughan avaldas arvamust, etmuuseas võib sellistel protsessidel kaplusspool olla. Kui kaebused jõuavadEU peakorterini, läheb valvsaksametnikkond ja tarbijakaitse. Sestväljaspool psühholoogide endiringkonda ei tulda tavaliselt selle peale,et on olemas ka kehvi psühholooge, jaet nendega kokkupuutumisest võiksinimesele midagi kahju tulla.Mida loo pealkiri tähendas? Aga seda,et kuna EuroPsy hakkab valdavaltolema mitte ülikoolidiplom, vaidpraktilise juhendaja käe all lihvitudkompetentsi näitaja, siis on tema õigemnimi Tunnistus.Brüssel-Tartu,19.01.2009UUED LIIKMEDKristiina UrikoKristiina on unikaalsete erialaste kompetentsidega inimene. Ega naljalt ei leiapsühholoogide seas kedagi, kes valdaks günekoloogia, sünnitusabi, õendusteaduse, psühholoogilisenõustamise, peresuhete, arengupsühholoogia ja seksuaalkäitumise teemasid. EPL’i liikmeteks võtmisel ei omateatavasti mingit tähtsust kandidaadi isiksuslikud omadused (eriti Suure Viisiku mõttes). Siiski pean vajalikuksmärkida seda, et Kristiina Uriko A faktori ehk Sotsiaalsuse kõik kuus olulist tahku on isegi lihtsal vaatluselsilmatorkavalt manifesteerunud.Aleksander PulverAndero UusbergAndero mitte lihtsalt ei räägi hästi, vaid erinevalt paljudest teistest inimestest saab taka aru, millest ta räägib. Nii julgeksin Anderole prognoosida igati lennukat teadlaskarjääri!Anu RealoAndero juures ongi kõige toredam see, et ta mitte ainult ei valda põhjalikult psühholoogiateaduse meetodeid jateadmisi, vaid ta oskab neid ka väga lihtsalt ja vaimukalt teistele selgitada... Iga meeskond, kuhu kuulub Andero, onvõimeline suuri tegusid korda saatma.Iiris Luiga

20 SÜNDMUSED EPL-i laualehtSÜNDMUSEDMeenutusi 14. Euroopa Isiksusepsühholoogia konverentsistLiisi Kööts2.a. doktorant, TÜ psühholoogiainstituutMöödunud suvel vallutasid Tartukodumaised ja veidi eksootilisemadpsühholoogid, kokku üle 300 inimeseneljakümnest riigist. Selle saginapõhjustajaks oli 16.-20. juulil 2008. a.toimunud 14. EuroopaIsiksusepsühholoogia konverents(ECP14), mida korraldasid EuroopaIsiksusepsühholoogia Assotsiatsioon(EAPP) ning Tartu Ülikoolipsühholoogia instituut, eesotsas JüriAlliku ja Anu Realoga. Minul õnnestussamuti kaasa lüüa, sest Jüri ja Anuusaldasid mulle konverentsipeasekretäri ameti. Kuna olinkorralduse juures kokku ligi kaksaastat, saan kirjeldada vaid mõndaüksikut killukest, mis sellest eriti meeldejäid.Poolteist aastat enne konverentsitoimumist külastas Tartut kõigepealtECP14 teaduskomitee, et arutadakonverentsiga seonduvat ningkülastada ürituse toimumiskohti.Komiteesse kuulusid professoridSaksamaalt, Belgiast, Hollandist jaItaaliast. Tähtsad külalised pidid keskkärkivat pakast elu ja tervise juuresõigesse linna jõudma, seega sõitsinneile Tallinna lennujaama vastu, et nadmikrobussis otse Tartusse eskortida.Kahjuks pidi aga Itaaliast saabuvaprofessori lennuk teistest palju hiljemmaanduma ning ülejäänud lõbusseltskond asus mikrobussis ilmatemata Tartu poole teele. Mina jäinlennujaama professorit ootama, et siisüheskoos liinibussiga Tartusse sõita.Pärast üksluiseid lennujaamatunde oliigavlemisel ka lõpp. Lennuk maandusküll plaanipäraselt ning leidsimeprofessoriga teineteist kohe üles. Kuiaga soovisime lennujaamast kiiresti jamugavalt taksoga bussijaama sõita,jõudsimegi mugavalt, kuid kiirusest oliasi kaugel. Nimelt, lennujaamas olipolitsei taksodele reidi korraldanud,ükski sõiduk ei tohtinud lahkuda ennekui seadusesilm oli selle põhjalikult läbiuurinud. Olles lõpuks ekspluateerinudühe igati seadusliku takso,maandusime keset uimast reedeõhtustummikut Tartu maanteel.Pool tundi hiljem bussijaama jõudessüttis lootuskiir –Tartu buss oli kohaltjust lahkumas ning lasi peale viimaseidinimesi –, kuid ainult selleks, etkustuda, sest bussi peale mahtusidkõik peale meie. Jäime siis järgmistootama, mis osutus aga toredakskogemuseks. Vestluses selgus, etprofessori suhtumine meie seiklusesseon mõnusalt rahulik ning isegihumoorikas. Edasi läks kõik jubalepase reega, aeg lendas kuni bussiväljumiseni, ja juttu jätkus veel sõidupealegi. Jõudsime ka planeeritudõhtusöögile Wernerisse, kus Jüri, Anuja välismaised professorid olid külljuba kohvini jõudnud.Pärast seda külaskäiku võttisettevalmistus tuurid üles, korraldusegaühines ka Frens Konverentsiteenused.Jüri ja Anu nägid palju vaevateadusliku programmi kokkupanekul,mille tulemusena saabusidki lõpuksEestisse tõelised pärlid, eesotsasDavid Watsoni, Shalom Schwartzi jaLee Anna Clarkiga. Samal ajal läks agaminul ja Frensi assistendil väga paljuhingeauru just psühholoogiakaugeteinimeste peale. Alguses registreeruskonverentsile müstilises koguses justnigeerlasi ning ghanalasi, igasugupõllumajandusministeeriumitest ja-kõrgkoolidest. Kuna saatsinsoovijatele rutiinselt ametlikkeviisakutseid, tegi see tähelepanelikuks.Keegi neist isikutest ei soovinudosalemise eest õigeaegselt tasuda, misoli aga üheks viisakutse saamisetingimuseks. Kaugel ei olnudkikahtlus, et nad võivad ainult ühe asjapeale väljas olla. Muidugi viisa! Mõneljuhul pidime pärast väikesttaustauuringut ka kutse saatmisestkeelduma. Kuigi keeldumistele järgnesalati viisakaid ja vähem viisakaid

EPL-i laualeht KAITSTUD DOKTORIKRAADID 21kaugekõnesid Aafrikast, ei tekkinudmeil ikkagi üllast eesmärki toetadakahe mandri vahelist üldistmigratsiooni.Kõike tuli ette ka konverentsistpäriselt huvitatud inimestega. ÜksIndiast pärit psühholoogiaprofessoroli juba varasematel konverentsidelsilmapaistvalt esinenud ning soovismeie heameeleks ka Eestisse sõita.Ühtäkki kirjutas mees siira murega: taotsis paaniliselt lendu meie riiki,agaükski reisifirma lendusid siiakantiei pakkuvat. Kuidas ta peaks siiskohale jõudma?! Probleem õnnekslahenesruttu, sest ilmnes, et professorotsis reisifirmadest järjekindlaltvõimalusi hoopis Astoniassesõitmiseks. Keegi polnud siianipidanud oluliseks mainida, et Astoniapoole ei suundu ükski lennuk vaidseepärast, et sellist kohta olemas eiole.Loodan siiski, et vähemalt enamiksoovijatest leidis Eesti gloobuselt ülesenne teele asumist. Ühel Iraaninoormehel päris sekeldusteta see pikkreis siiski ei läinud. Mostafa oliülirõõmus, kui ECP14 teaduskomiteetema ettekande teesid vastu võttisning ootas enda sõnul Eestissesõitmist õhinaga. Juhtus aga nii, etenne Eesti tabamist seikles ta ka niiSaksamaal kui Soomes. Edasistesekelduste vältimiseks võttis MostafaTallinnasse jõudnuna aga takso japõrutas sellega otse Tartusse, ülikoolipeahoone ukse ette. Tõmmu noormeesjõudis Tartusse konverentsieelviimaseks päevaks. See kõik eisuutnud karvavõrdki tema optimismiväärata. Iraanlane nautis järelejäänudprogrammi täiel rinnal. Sellest ajaluguvaikib, kas tagasitee oli samasündmusterohke, kuid nädalaid pärastkonverentsi saatis Mostafa mulle e-kirjas sooje tervisi ning ka ühe endatehtud foto minust ja Leelostregistreerumislaua taga.Kellele ei meeldiks käiakonverentsidel... Usun aga, et miski eisarnane päriselt siiski sellega, kui ollaise ühe korraldamise keerises –esimesest arglikust e-kirjast kunipiduliku lõputseremooniani. Kui kaheaasta ühiselt tehtud töö lõpukspisisekeldustest vürtsitatuna peatäiuslikult kulmineerub, on see pärisvõimas tunne, ühtaegu närvesööv jasuurepärane.KAITSTUD DOKTORIKRAADIDDialoogiline muutumine: psühholoogiatudengite erialase identiteedi kujunemineKatrin KullaseppVäitekirjas keskenduti psühholoogiatudengitekutselise identiteedikujunemisele bakalaureusõppe ajal.Uurimisküsimuse püstitamisel lähtutiarusaamast, mille kohaselt võibülikoolis õppimist käsitleda uue minaaspektiintensiivse kujunemisperioodina.Väitekirja aluseks olevkvalitatiivne uurimus lähtusidiograafilisest perspektiivist ningkeskendus intra-individuaalsetelemuutustele. Muutuste uurimiseksmina-struktureerituses kutselisse rollisisenemisel lähtuti töössotsiokultuurilisest perspektiivist.Intrapsühholoogilise dünaamikauurimiseks rakendati uurimusesdialoogilise mina mudelit. Otsitivastuseid küsimustele, mis puudutasididentiteedi arenguliste muutustemehhanismi, sotsiaalsete japersonaalsete representatsioonide rollija interpersonaalsete interaktsioonideosa kutselise identiteedi kujunemisel.Saadud tulemused viitasid, etliikumisega uude sotsiaalseteinstitutsionaalseterepresentatsioonidekeskkonda ja uuele sotsiaalselepositsioonile kujunes kutselineidentiteet, mis peegeldus tudengitemuutunud suhtumises iseendasse,teistesse ja arengulistessemuutustesse. Nii näiteks leiti, etvõrreldes varasemaga ollaksetolerantsem. Iseloomulik oli ka endaeristamine teistest oskuste jateadmiste aluse, mis viitasMinaTeised alasüsteemideeristumisele.Muutust mina-struktureeritusespeegeldasid ka tudengite reageeringudsündmustele – emotsionaalsedkognitiivsedvastused interaktsioonideajal. Üheks tüüpiliseks kogemuseks olipingete kogemine vastusena niiisiklikele kui ka tajutud teiste ootustele(nt. “Mulle ei meeldi mõnikord, kuisõbrad küsivad igasuguseid küsimusi.Näiteks küsisid nad kord kohvikus,miks see inimene asotsiaalon...Ütlesin neile, et olen psühholoogkella kaheksast kuni kella viieni.Peale seda tahan ma olla normaalneinimene, kes nähes asotsiaali tahab,et too ära läheks”).Ilmnes ka mitteformaalsete suhete osakutselise identiteedi kujunemisel.Tudengid tajusid neile suunatudootuseid, milles väljendus nendeerinevaks pidamine teatud omadusteoskusteosas (nt. “Sina kuipsühholoog peaksid ... (oskama,olema)”). Lisaks pakkusidmitteformaalsed suhted tudengitelevõimalust psühholoogiaalasteteadmiste rakendamiseks.Longitudinaalne uurimus näitas kasemiootilise märgistamise rolli (olenpsühholoog; ta on psühholoog).Peegeldades nii isiklikke ootuseid jasisaldades isiklike ülekandestrateegiatearendamise aluseksvõetud informatsiooni, muutuspsühholoog kui märk arengu allikaks.Seega, psühholoog kuiprofessionaalne roll väljendub isikupsühholoogilise funktsioneerimisesuunamises subjektiivse rollistarusaama kaudu, kuid karolliootustega vastavusse seatudkäitumises.Longitudinaalne uurimus andisvõimaluse ka arengutrajektooridekaardistamiseks läbi kolme õppeaasta.Selgusid kolm põhilistarengutrajektooride suunda: minaprofessionaliseerumisesuund (selfprofessionalizing),minapersonaliseerumisesuund (selfpersonalizing),mina-säilitamise suund(self-maintance). Trajektooreiseloomustas mittelineaarsus,unikaalsus ning neile oli iseloomulikmuutumine läbi erinevate aastatedemonstreerides professionaalse rolli“tärkamise” (emerging) dünaamilistolemust.

22 Kaitstud doktorikraadid / Kes meil käivad? EPL-i laualehtTöös arutleti ka afektiivsetereaktsioonide tähtsuse ülearengusuundadeseadmistpuudutavate otsuste tegemisel nagu kaambivalentsuse rolli üle identiteedikujunemisel. Lähtuti arusaamast, etprofessionaalses rollis oleminetähendab käituda olemuseltambivalentsetes tingimustes, kunaminasüsteemid “mina kui mina isemina kui psühholoog” on olemuseltmittekonsistentsed ning mis* * *domineerivad ajutiselt teineteise ülevähendades /või mitteambivalentsusega kaasnevat pingetkasutades selleks semiootilisiregulaatoreid.Kokkuvõtvalt võib öelda, et kutselisserolli sisenemisel pole “otseteed”, vaidtegemist on dünaamilise pikaajaliseprotsessiga, mis on osa täiskasvanuarengust. Nagu tulemused näitavad, onprofessionaalse rolli internaliseerimiseleri vorme. Nii võib mõnel juhulmuutuda see igapäevaelu suunavaksraamiks, samas kui osade juhtumitekorral jäävadki sotsiaalsed ootusedpersonaalse kultuuriga integreerimataviimaseks õppeaastaks.Toimetaja märkus: Katrin Kullaseppkaitses oma doktoritöö 2008 aastal,juhendajateks Jaan Valsiner jaAleksander Pulver.Aet Alttoa kaitses 2008. aastal doktoritöö teemal “Neurochemical regulation of rat exploratory behaviour: focus ondopaminergic and noradrenergic neurotransmission”, juhendajaks Jaanus Harro. See töö sai üliõpilaste teadustööderiiklikul konkursil arstiteaduse valdkonnas II preemia.Tanel Mällo kaitses 2008. aastal doktoritöö teemal “Exploratory behaviour and 50-kHz ultrasonic vocalizations in rats:behavioural and neurochemical profiles of persistent inter-individual differences”, juhendajaks Jaanus Harro.KES MEIL KÄIVAD?Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni külalisena viibis Eestis tuntud ameerika kognitiivkäitumisterapeutFrank M. Dattilio, kes viis läbi töötoa LAIAHAARDELINE KOGNITIIV-KÄITUMISTERAAPIA PAARIDE JA PEREDEGA: SKEEMILE SUUNATUD LÄHENEMINETallinnas TLÜ Psühholoogia Instituudis 16. veebruaril 2009.a.Maie KreegipuuEKKA koolidirektorTöötuba oli korraldatud niipraktiseerivate kui ka praegu veelväljaõppes osalevate kognitiivkäitumisterapeutidetarbeks, agakutsutud oli teisigi KKT huvilisi,samuti pereterapeute, psühholooge japsühhiaatreid ning kliiniliste huvidegaüliõpilasi.Frank M. Dattilio, Ph.D., ABPP onühtaegu nii Harvardi MeditsiiniteaduskonnaPsühhiaatriaosakonnakui Pennsylvania Ülikooli Meditsiiniteaduskonnaõppejõud ja olnudkülalisprofessor paljudes ülikoolidesüle kogu maailma. Peale selle on talitsentsiga psühholoog, kes kuulubTervishoiuteenuse Osutajate RiiklikkuRegistrisse (National Register ofHealth Service Providers inPsychology) ja omab erapraksistAllentownis. Dr. Dattiliol on AmeerikaKutselise Psühholoogia Komisjoni(American Board of ProfessionalPsychology, ABPP) sertifikaadid niikliinilise kui käitumuslikupsühholoogia alal. Ta on AmeerikaAbielu- ja Pereteraapia Ühingu(American Association of Marriageand Family therapy) kliiniline liige.Dr. Dattilio õppis käitumisteraapiatTemple’i Ülikooli Meditsiiniteaduskonnapsühhiaatria-osakonnaskadunud Joseph Wolpe’i, M.D. käe allja läbis doktoriõppe järgse internatuuriPennsylvaniaÜlikooliKognitiivteraapia keskuses Aaron T.Beck’i, M.D. juhtimisel. Frank Dattilioon üks kognitiiv-käitumuslikupereteraapia alusepanijaid, üle 220erialase publikatsiooni autor, õpetanudkognitiiv-käitumisteraapiat kogumaailmas - Ameerika Ühendriikides,Kanadas, Aafrikas, Euroopas, Lõuna-Austraalias, Uus-Meremaal,Mehhikos, Kuubal ja Lääne-Indias.Praeguse seisuga on tema teoseidtõlgitud 25 keelde ja kasutatud 80riigis.Tema paljude publikatsioonide hulgason raamatud, kus Dr. Dattilio onkaasautor: Kognitiivne paariteraapia(1990); Paanikahäire: Hindamine & ravilainurkobjektiivis (2000); Perekonnapsühhoteraapia raviplaan (2000) jaPereteraapia kodutöö raviplaan (2001);kaastoimetaja: Kognitiivteraapiaülevaatlik juhtumiraamat (1992);Kognitiiv-käitumuslikud strateegiadkriisisekkumiste puhul (1994)(2.väljaanne, 2000; 3.väljaanne, 2007);Laste ja noorukite kognitiivkäitumisteraapia:Kliinilise praktikajuhtumiraamat (1995) (2.väljaanne,2003); Paarifunktsiooni häiretevõrdlevad ravisuunad (2000); jatoimetaja: Paari- ja pereteraapiajuhtumid: Süsteemsed ja kognitiivsedlähenemised (1998). Ta on teinud paljuprofessionaalseid video- ja audiolinte,sealhulgas populaarse seeria “Viislähenemist Lindale” (LehighUniversity Media, 1996) ja kuulubmitmeeriala-ajakirjatoimetuskolleegiumi nii kodu- kuivälismaal. Dr. Dattilio on asjatundjapaari- ja pereprobleemide, kohtupsühholoogiliseekspertiisi, aga kaärevushäirete ja depressiooni alal. Ta

EPL-i laualeht Kes meil käivad? / Kus me käime? 23on saanud palju erialaseid autasusidoma panuse eest psühholoogiasse japsühhoteraapiasse.Meie KKT kursustel on kasutuselolnud nii F.Dattilio raamatud kuiõppevideod, mis autor lahkesti EKKAleon annetanud. Eesti keeles onilmunud (ja läbi müüdud) F. Dattilio jaC. Padesky raamat “Kognitiivnepaariteraapia” (1999, TÜ ja TPÜ).Sügisel ilmub ameerikas kõigevärskem, integratiivsete elementidegavürtsitatud Kognitiivne paari- japeretraapia. Autor on lahkestipakkunud, et sellegi võiks eesti keeldetõlkida, kui kirjastuse leiame.Esimest korda tekkis plaan Frank meileesinema tuua 1997. aastal, kuiallakirjutanu koos kahe tõusva tähegaeesti kliinilise psühholoogia taevas –Katri-Evelin Kalause ja TalviKallasmaaga Veneetsias KKTkonverentsil Frankiga tutvusid. Kakskorda oleks see peaaegu teoks saanud,aga ei, kolm on kohtu seadus. Aastaidkannatlikku ootamist sai väärilise tasu.Frank Dattilio oli oma töötoas just niisädelev ja kõikehaarav, nagu temastette jõudnud legendid ja videodlubasid arvata. Töötoast endast eikvatse ma siin sõnagi poetada. Esiteks,Frank pole kade poiss - kõik selletöötoa slaidid ripuvad üleval temakoduleheküljel http://www.dattilio.comja igaüks võib neid sealt tasuta allalaadida. Miks küll siis mõni narrmaksis tuhat krooni, et sedasama infotkätte saada? Aga sellepärast, mis tulebteiseks. Frankiga käib kaasas seeheade õpetajate imeline fenomen, midaei saagi sõnadega jutustada egainternetti vangistada. Kõrge teooria jakuivad faktid elustuvad ja saavadkohalolijate isiklikuks teadmiseks,Franki patsiendid kisuvad osalejatestkaasa nende endi patsiendid ja niimuundubki Franki teadmine jakogemus eesti õppuri teadmiseks jaoskuseks.KUS ME KÄIME?Eestlane Portugalis psühholoogiat õppimasPriit Tinits3.aasta TLÜ psühholoogiatudengErasmus vahetusprogrammi abilveetsin 5 kuud Portugalis Coimbralinnas, mis on kuulus eelkõige oma1290. aastal asutatud ning maailma 10vanima ülikooli hulka kuuluva CoimbraÜlikooli tõttu. Väärikas ajalugutähendab loomulikult ka pikkitraditsioone ning värvikat tudengielu.Tartu suuruses linnas on kaks kordaenam üliõpilasi ning seetõttu pole kaime, et Portugalis räägitakse: „Coimbraõpib, Porto töötab, Lissabon valitseb”.Muidugi tuleb õppimisest vahel kapuhata ning lähiriikides on Coimbrakuulus ka tudengifestivalide poolest,mis kahel nädalal aastas (oktoobris jamais, vastavalt pühendatud uutetudengite vastuvõtmiseks ja vanadelõpetamiseks) meelitavad lisaks noorija vanu, turiste ja üliõpilasi, allutadeslinna veelgi rohkem tudengitele.Psühholoogid elavad Coimbras üsnahead elu – psühholoogiateaduskonnale kuulub suur majaajaloolise ülikoolikeskuse mäe veerulning rõdult avaneb linna üks parimaidvaateid all-linnale. Ülikooli igal 9teaduskonnal on oma tunnusvärv,psühholoogia teaduskonna värviks onoran•. Seda värvi lintide järgi tuntakseomad ära rebastenädala jooksul,teaduskondade kooride konkurssidelMondego jõgi ja Cidade Alta ehk ajalooline ülal-linn, mille otsas enamusülikooli teaduskondasid.ning teistel kooli üritustel. Lisakserialale saab oma huvialadest teisiteavitada embleemidega, misõmmeldakse mustale üliõpilaskuuelening riietusele, mida kantaksetraditsiooniliste ürituste korral.Ajalooline üliõpilasriietus koosnesmustast keebist, mustast ülikonnast,valgest särgist ja mustast lipsust,keelatud olid igasugused ehted. Seenõue pidi tegema võrdseks kõiküliõpilased olenemata jõukusest võisuguvõsast. Suurimatele festivalidelekoguneb nüüdseks aga juba sadutuhandeid inimesi ning on abiks, etvõõraga jutu alustamiseks juba teadtemast midagi – seda eesmärkitäidavadki eespool nimetatudvärvilindid ja embleemid keepidel.Portugallased räägivad üllatavalt hästivõõrkeeli ning ka ainekavadeseeldatakse, et lisaksportugalikeelsetele artiklitele,raamatutele ja materjalidele, saavadkõik üliõpilased aru ka inglise-,hispaania-, prantsuse- jaitaaliakeelsetest. Samas ei olemuukeelsete loengute hulk ülikooliskuigi suur ning psühholoogiateaduskond pakub vaidportugalikeelseid. Seega jäi varasema,

24 Kus me käime? EPL-i laualehtvaid pooleaastase õppimise tõttu osateadmisi ning eelkõige nalju loengutesvastu võtmata. Kuid kui ise vähegisoovi on keeletundides käia jakohapeal harjutada, siis ei ole keelesuhu saamine poole aastagaületamatult raske (ladina keelestpärinenuna on seal palju inglisekeelest tuttavate või meie võõrsõnadetüvedega sõnu). Eriti kuna teistevahetusüliõpilaste seas domineerivadhispaanlased ja itaallased, kes sageli eioska ühtegi muud keelt (portugallasedja brasiillased soovisid enamastihoopis inglise keelt harjutada). Õnneksoskavad õppejõud võõrkeeli ningenamasti lubasid eksameid kirjutada kateistes keeltes, üks isegi kõigis viieskeeles, milles mina kohustuslikkelugemismaterjale oma ainetes leidsin.Tavalise eestlase teadmised Portugalikohta piirduvad sageli vaid päikeseliseilma ning mañana-kultuuriga(tunnistan, et ega minagi varem rohkemMäe otsas kogu see suur lai maja on psühholoogia teaduskond.ei teadnud). Mañana-kultuuri ja laisaorganiseerituse kogemine kohapeal onaga hoopis uutmoodi elamus.Tõepoolest ongi nii, et kohtumistelehilinetakse tavaliselt minimaalselt 2tundi (mitte maksimaalselt 15 minutit!)Psühholoogia teaduskonna tuna (keelpilliorkester) esineb teaduskonnahoovis.Põhja- ja Baltimaade psühholoogia doktorantide võrgustiku 3. aastakonverents21.-23. september 2008, Vilniusning jagatakse kergekäeliselt lubadusimajutamisteks ja kõikide maailmaasjade korda seadmiseks. Kui aga aegkäes lubadusi täita, ei vastatatelefonile ning mõni päev hiljem antudseletus, et „ah olin parasjagu ära”tundub niivõrd naiivselt piisav janormaalne, et ei tekita mingeid tülisid.Kuid ometi saavad tähtsad asjadtehtud. Ja nagu ma juba esimeselpäeval Portugalis, Lissabonis, enneCoimbrasse sattumistki kuulsin, onCoimbra Ülikool eriline – tänukohalikule kultuurile läheb loengutealgusega aega, väljakuulutatudesimestel nädalatel pole veel kedagikohal, siis aga kui käima saab, läheb niikiireks, et hoia aga kinni. Kui lõpukseksamid käes on, siis mõistatavadüliõpilased, mida küll õppejõud küsidavõiks, sest on vaja teada kõiki maailmaasju paksust lugemismaterjalist, jatavaliselt eelistatakse kõige veidramaidja raskemaid küsimusi. Sest ülikoolitraditsioonid ei lubavat ühtegiakadeemilise kvaliteedi aspekti vähemapõhjalikkusega võtta...Nele Kuldkepp1. aasta doktorant, TÜ psühholoogiainstituut21. septembri varahommikul seisis Tiigi78 õppehoone ees mikrobuss, missõidutas Vilniusesse TÜ psühholoogiainstituudi professorid Jaanus Harro,Tiia Tulviste ja Risto Näätäneni ningdoktorandid Andero Uusbergi jasiinkirjutaja. Osalesime Põhja- jaBaltimaade psühholoogia doktorantidevõrgustiku 3. aastakonverentsil(varasemad kohtumised olid 2006.aastal Nelijärvel ning 2007. aastalStockholmis).Käesoleval aastal keskendutiaastakonverentsil just doktorantideettekannetele (varasematel aastatel onolnud tudengite poolt vaidposterettekannete sessioonid, mõnedeeranditega). Iga osalev tudengi piditegema suulise ettekande omauurimistööst (tegemist võis olla kasjuba lõpetatud uurimusega, milletulemusipresenteerida,pilootkatsetega või ka ainultuurimisplaaniga, kuna osales ka palju1. aasta doktorante). Ettekanded olid

EPL-i laualeht Kus me käime? 25Ne oma uurimistööst (tegemist võisolla kas juba lõpetatud uurimusega,mille tulemusi presenteerida,pilootkatsetega või ka ainultuurimisplaaniga, kuna osales ka palju1. aasta doktorante). Ettekanded olidteemade kaupa jaotatud erinevatessesessioonidesse ning paralleelselttoimus mitu sessiooni. Ühest küljest eisaanud ise kuulata kõikide teistedoktorantide ettekandeid, ent teisestküljest sai valida endale huvipakkuvadteemad ning nendele keskenduda.Teadagi, psühholoogia on piisavalt laivaldkond, et mitte kõikide suundadevastu ise aktiivset huvi tunda.Ühesõnaga, programm oli ülesehitatud nii nagu paljudel teistelkonverentsidel. Teisel päeval olidlisaks tudengite ettekannetele kaloengud uurimistöö rahastamiseteemadel: prof. Kenneth Hugdahl andisnäpunäiteid rahastamistaotlustekirjutamise kohta ning ülevaate sellest,kuidas retsensendid taotlusi hindavad,prof. Katariina Salmela-Aro rääkisSoome Teaduste Akadeemia näitelrahastamistaotluste hindamisekriteeriumitest ning Dr. KustaaMultamäki rahvusvahelistestrahastamisvõimalustest.Eelnev oli viisakas lühiülevaadesellest, kes käisid, kus käisid ja mistoimus. Kui toimetaja Iiris Luiga rääkis,et EPL laualehte oodatakse kaastöid,siis tekkis mul esmalt aga hoopisteistsuguse rõhuasetusega artikli idee.Nimelt tõstataksin küsimuse, miksEesti doktorantide huvi antudkonverentsi vastu niivõrd kesine oli?Võrgustik oleks rahastanud vähemalt 5Eesti tudengi osalemist ning huvikorral oleks kindlasti saanud osaledaka rohkem tudengeid, kui nad oleksotsinud teisi rahastamisvõimalusi(näiteks SA Archimedese erinevadtoetused, omafinantseering, vm). Üksvastus on, et Põhja-Baltimaadepsühholoogia doktorantide võrgustikvõib doktorandile tunduda üsnaabstraktse nähtusena, mille tegelikkupotentsiaalset kasu endale eiteadvustata. Seda eriti olukorras, kusdoktorant on (oma teema- jajuhendajapõhiselt) mingi uurimisrühmaliige, see uurimisrühm teeb oma kitsaspetsiifika alast koostööd teisteuurimisrühmadega/uurijatega (kavälismaal), doktorant osaleb reeglinaikkagi vaid enda uurimisvaldkondapuudutavatel konverentsidel jaseminaridel (eksperimentaalpsühholoogiagategelejad ei osalenäiteks sotsiaalpsühholoogiakonverentsidel või vastupidi), lisakskuulusid paljud psühholoogiadoktorandid Eesti Käitumis- jaTerviseteaduste Doktorikooli, misomakorda pakkus võimalusikoostööks, näiteks ühiseidinterdistsiplinaarseid kursusi.Ühesõnaga, milleks meile järjekordnevõrgustik ja järjekordne kohtumine,kus on pealegi esindatud kõikpsühholoogia suunad ning mis võibosutuda üsna laialivalguvaks?*Vilniuse konverents näitas üsnaedukalt, et eriti selleaastasetöökorralduse (suuliste ettekannete)juures saavad doktorandid omavaldkonna tippuurijatelt kasulikkutagasisidet. Kuna sessioonidkoosnesid võimalikult sarnasteuurimissuundade esindajateettekannetest, siis soodustas see kaviljaka diskussiooni tekkimist ningvõimalust küsida väga spetsiifilist nõuja saada kommentaare, millest reaalseltkasu võiks olla. Võrgustiku ükseesmärk on pakkuda doktorantidelevõimalikult kõrgetasemelistsupervisiooni Põhja- ja Baltimaadeekspertidelt. Vähemalt eksperimentaalpsühholoogiavaldkonnas olidVilniuses esindatud tõeliselt nimekadteadlased (nt. Kenneth Hugdahl,Kimmo Alho, Risto Näätänen, ClausBundesen, Heikki Hämäläinen, HakanSundberg, Lars-Göran Nilsson jt).Mina, kes ma esitasin 1. aastadoktorandina vaid oma uurimisprojektining pilootkatse tulemusi, sain KimmoAlholt ja Heikki Hämäläiselt üpriskasulikke näpunäiteid, mida võiks EEGandmete puhul edasi vaadata ning misküsimustele lisaks keskenduda.Ühesõnaga, võrgustiku konverents ondoktorandile hea võimalus tagasisidesaamiseks.Teiseks on see koht, kus praktiseeridaoma esinemisoskusi. Suulise ettekandetegemine ei olegi nii triviaalne nagusee tunduda võib. Osadesuurimisgruppides tehakse regulaarseltrühmasiseseid ettekandeid ningaastate jooksul harjutatakse ettekandetegemist, küsimustele vastamist, seda,kuidas oma tulemusi kuulajatelearusaadavalt raporteerida. Paljudeldoktorantidel aga taolised regulaarsedkohtumised puuduvad, mistõttutasuks kasutada võimalust, et kaettekande tegemist harjutada.Kõnealune konverents oli selleks üprissoodustav ja toetav keskkond.Kolmanda kasutegurina ei saamainimata jätta ka sotsiaalset poolt.Siinkohal ei hakka peatuma sellel,kuidas Eesti delegatsioon tagasiteelbussis professor Tiia Tulvistesünnipäeva tähistas… Pigem tooksinvälja selle, et tänased doktorandid on(loodetavasti) homsed teadlased, kesise algatavad taolisikoostöövõrgustikke ja -projekte ningüksteise uurimustega ja tulemustegakursis olemine, samuti mitteformaalnesuhtlus, on kindlasti rikastav.Rääkimata sellest, et kuna võrgustikukonverentsil saab üsna ülevaatlikupildi regiooni psühholoogiaga seotudteadustööde hetkeseisust, saab end kakuhugi positsioneerida ning(motivatsioonikriisi ajal, midadoktorantidel vist kõigil mingis faasisette tuleb) end kellegagi võrrelda.Põhja- ja Baltimaade psühholoogia doktorantide võrgustik (Nordic-Baltic Doctoral Network in Psychology)Osalevate riikide psühholoogia õppe- või uurimistööga seotud doktorikoolide, osakondade ja uurimisinstituutide ühinevõrgustik.Loodud 2006 (rahastamine 2006-2009, rahastaja NordForsk).Võrgustiku liikmed: Eesti, Island, Leedu, Läti, Norra, Põhja-Venemaa, Soome, Rootsi ja Taani.Eesmärgid: koostöö, doktoriõppe edendamine, doktorantide ja järeldoktorantide mobiilsuse suurendamine, ühiseddoktorantide kursused, seminarid jm kohtumised.Võrgustiku kodulehekülg: http://nbnp.utu.fi/* Jaanus Harro kommentaar järgmisel lehel.

26 Kus me käime? EPL-i laualeht* Jaanus Harro kommentaar: Millist kasu Balti- ja Põhjamaade psühholoogiadoktorikoolide võrgustik võiks olla andnud,on mõistlik küsida eeskätt lõpp-tarbijate ehk siis doktorantide käest. Kuid arvestatagu, et seda võrgustikku on alati olnudhea kirjutada sisse projektidesse, mis eeldavad tihedat väliskoostööd – ning kasu Eesti-sisesest doktorikoolist on jupsühholoogiadoktorandid saanud nautida küll. Peale selle, EPL oma loomulike piiridega arvatavasti jääb maailmavaatekujundamise abilisena doktoriõppes ebaküllaldaseks, aga muust maailmast kättesaadavad erialaseltsid edendavad igaüksoma väga kitsast vaatenurka, mis soodustab küll hädavajalikku süvenemist, kuid meie maailmanurgas ka endakaevatudsügavasse auku jäämist liiga pikaks ajaks. Põhja- ja Baltimaad annavad kokku enam-vähem sobiva suurusega territoriaalseoikumeenilise psühholoogia ühenduse.Euroopa nägemistaju konverents aastal 2008Carolina Murd2. aasta doktorant, TÜ psühholoogiainstituut31. Euroopa nägemistaju konverents(European Conference on VisualPerception, ECVP) toimus 24.-28.augustil Hollandis, Utrechtis.Korraldajaks oli sedakorda UtrechtiÜlikooli Helmholtzi Instituut.Märkimaks ära seekordsetevõõrustajate auväärsuse, mainimemuuseas, et Utrechti Ülikooliajalugu ulatub tagasi 7.sajandisse, mil Iiri piiskopWillibrord avas seminari tulevastepreestrite ning noore aadelkonnakoolitamiseks. 1636. aastal nimetatiseminar Utrechti Ülikooliks ning sellekoolipere moodustasid siis 35üliõpilast ning 7 professorit.Utrechti Ülikool on märkinud, et neilon olnud au koolitada esimestnaisüliõpilast Euroopas (Anna Mariavan Schurman, 1607-1678), kuigi seetoimus mitteametlikult, neiul olilubatud loenguid kuulata kardina tahavarjunult. Tänaseks võib ülikooluhkust tunda ka seotuse üle 12 Nobelipreemia võitjaga, kes on kuulunud kasüliõpilase või õppejõuna nendekooliperre.Konverentsi avaloeng „Exploringmotion in depth with thedichoptoscope”, mille pidas professorIan.P.Howard York’i ülikoolist(Kanada), toimus Utrechti Toomkirikus.Kahjuks jäi eestlaste delegatsioonsellest põnevast loengust ilma, sesttänu õnnetute transpordi sündmusteseeriale jõudsime kuulama alles teisekonverentsipäeva ettekandeid. Nimeltotsustas lennufirma KLM tühistadameie varahommikuse lennu, paigutadesosad inimesed sama päeva lendudelesuvalistesse paikadesse, millel oliühendus Amsterdamiga. Samas, KLMselle ühenduslennu toimumise eestenam ei vastutanud, mistõttu pididosad Eesti taju-uurijad tegelema Viinilennujaamas oma sihikindluse javeenmisjõu uurimisega. Uurimusestselgus, et keskmine Eesti taju-uurija onpiisavalt sihikindel, et välja võideldakohalejõudmine Utrechti esimesekonverentsi päeva õhtuks, loomulikultilma kohvriteta. Ühel delegatsiooniliikmelõnnestus ka hüpata Amsterdamilennujaamas vale rongi peale ningpõrutada 2 tundi Utrechtilevastupidises suunas.Sel aastal oli konverentsi kavasselisandunud uue teemana „Analogousconcepts in haptics and vision”, misoli pühendatud eelkõigemultisensoorse (puutetundlikkuse janägemistaju) integratsiooniuurimustele. See oli mõnevõrra huvitav(ilmselt aga aina enam populaarsustkoguv) uuendus, arvestades, ettraditsiooniliselt on puutetundlikkuseuurimused olnud seotud pigemrobootika kui inimtajuga.Korraldusliku poole pealt peabhollandlasi kiitma veel nutikuses –nimelt, sel aastal oli võimalikposterettekannete esitajatel tutvustadaoma tööd kahe umbkaudu tunniajasepostersessiooni ajal. Et ka pealelõunanepostersessioon piisavaltpopulaarseks osutuks, pakuti kõrvalesnäkke ja veini. Peab mainima, et seeidee õigustas end igati, sest põhjaliktagasiside ning põnevad aruteludtoimusid just siis. Oli ka märgata, etposterettekanded hakkavad omandamakõrgemat taset. Silma paistmiseks (jameelde jäämiseks) nähti üsna paljuvaeva, enamasti püüti lüüa võimalikulterksa ja selge sisuga ning postriatraktiivse välimusega (pildimaterjal,värvilisus, kuju, kihilisus jne), muidugiei olnud harvad ka juhud, milmuuhulgas demonstreeriti postrikõrval arvutil eksperimenti ennast võioli kohale toodud mõni põnevmõõtmisinstrument. Need pingutusedkandsid enamasti vilja, mis omakordaviitab visuaalse informatsiooniolulisusele ning näitlikult kinnitabvastava teemalise uurimissuuna ningantud konverentsi olulisust.Üks põnevamaid (suulisi) ettekandeid- just uurimuse katsealuste seisukohastlähtudes - oli ilmselt JanSoumani (Max Plank Instituut,Tübingen) „Walking in circles: therole of visual information innavigation”. Kontrollimaks müüti,mille kohaselt hakkab ekslev inimenevõõral maastikul mingil hetkelringiratast käima, viidi katsealusedmetsa ja kõrbesse jalutama. Nendetrajektoori jälgiti GPS-seadmega ningleiti, et kinniseotud silmadega võipilves ilmaga kippus tõesti enamuskatsealuseid käima ringiratast. Kui agailm oli selge (st oli näha kuud võipäikest) suutis enamik katsealuseidüsna sirgjooniliselt käia. Järeldati(ilmselt ei tule see siiski enamuseleüllatusena), et enamvähem sirgetrajektoori hoidmisel on kriitilisetähtsusega visuaalne info, kuid ei piisalihtsalt optilise voo olemasolust, vaidon vaja ka kaugemat orientiiri.

EPL-i laualeht Kus me käime? 27Nordic Center of Excellence in Cognitive Control kohtumine Reykjavikis, Islandil 29.-30.09.2008Nele Kuldkepp2. aasta doktorant, TÜ psühholoogiainstituutSeptembri lõpus kohtusid ReykjavikisPõhjamaade kognitiivse kontrollitippkeskuse teadlased, doktorandid jakeskuse nõuandjad (scientificadvisory board) Elizabeth Phelps ningUlman Lindenberger.Põhjamaade kognitiivse kontrollitippkeskus ühendab endas kognitiivseja afektiivse neuroteadusegategelevaid teadlasi, kes töötavadKopenhaagenis, Bergenis, Umeås,Stockholmis, Turus, Helsingis,Peterburgis ja Tartus. 2005. aastalloodud keskuses on 5 uurimisgruppi,mis uurivad kognitiivse kontrolligaseotud mehhanisme ja häireid (1) mälu,(2) keele/kõne, (3) emotsioonide, (4)tähelepanu ning (5) taju/neurokomputatsioonivaldkondades.Viimase grupi allakuuluvad ka Tartu Ülikooli tajuuurijad,kellest Islandile sõitsid KairiKreegipuu, professor Risto Näätänenning doktorandid Maria Tamm ja NeleKuldkepp.Island rabas meid kõiki oma võimsaloodusega- laavakiviväljad, vähenetaimkate, kõrged mäeahelikud, meiesealoleku ajal ka kohalikele elanikeleootamatult alanud lumetorm(eelnevatel päevadel oli olnudäärmiselt soe sügisilm), üsnasuvalistes kohtades maa seestpurskavad geisrid, järjest kümneidkilomeetreid inimasustuseta piirkondi,kus figureerisid ainult mäenõlvadelturnivad lambad. Inimene tundubtaolise looduse kõrval üsna pisike jaebaoluline tegelane, ent siiski siiskiolimekogunenud Reykjavikki selleks,et teada saada rohkem inimesekognitiivsest infotöötlusest, selleuurimisest, häiretest, uutestmeetoditest ja avastustest.Kohtumise üheks olulisemaks osaksolid uurimisgruppide esindajateettekanded nii grupi töökorralduslikeküsimuste kui teadussaavutuste jalõpetatud/käimasolevate projektidekohta. Ühest küljest on tippkeskus küllpiisavalt väike, et teisteuurimisgruppide tegevusega kursisolla. Ent teisest küljest, kunauurimisgruppides on erinevate riikideja instituutide/laborite/ülikoolideesindajad, siis on kohati ka ühe grupipiires teiste uurijate tegevusestülevaate saamine keeruline (näitekstaju/neurokomputatsiooniuurimisgrupi moodustavad Tartu jaKopenhaageni uurijad, kellel hetkelkäimasolevaid ühiseid uurimusi ei ole).Lisaks uurimisrühmade juhtideettekannetele esitati ka uurimisgruppideviimase aja olulisemaidtulemusi eraldi suuliste ettekannetena.Muuhulgas kuulsime dihhootilisekuulamise katsetest (meetod, mida küllvist peaaegu kõik keskuse uurijad onmingis oma uurimistöö etapiskasutanud,vähemalt selline mulje jäiettekannetest ja diskussioonist),kakskeelsete uurimisest, ClausBundeseni visuaalse tähelepanumudeli (theory of visual attention ehkTVA, Bundesen 1990) kui teoreetiliseraamistiku ja eksperimentaalse vahendikaudu visuaalse tähelepanuneurokeemia uurimisest, emotsionaalseregulatsiooni mudeldamisest,sotsiaalse hirmu õppimise alustest jm.Külalisena esines professor JörgenPind Islandi ülikoolist ettekandega„Risky experiments and sympatheticunderstanding: A historical tale”, kusta keskendus (eksperimentaal)psühholoogia ajaloole Islandil (vt.Pind 2008).Eraldi toimus kohtumise raames kadoktorantide nõupidamine Kerstin vonPlesseni eestvedamisel. Keskuse ükseesmärke on mobiilsuse suurendaminening mõned keskuse doktorandid onseda võimalust juba ka kasutanud jaoma õpingute raames külastanudkeskuse kaudu teisi uurimislaboreid/instituute. Keskuse kitsas teemaderingning samas geograafiliselt lai ningmetodoloogiliselt erineva tausta javõimalustega uurijatering loobdoktorantidele üsna head võimalusednäiteks koguda andmeid mõne endalaboris mitte kasutusel olevameetodiga (PET, fMRI) teises laborisvõi osaleda koostööprojektides.Oluline on ka võimalus osaledaerinevate keskuse uurimisgruppidekorraldatavatel kursustel/seminaridelning ühiste kursuste mahtu soovitaksesuurendada. Koha peal arutati, millisedon doktorantidele huvipakkuvadteemad kursuste osas ning huvilistepaljususe alusel lepiti kokku, et esmaltkorraldatakse ühine fMRI seminarBergenis (toimus veebruaris 2009).Taju/neurokomputatsiooniuurimisrühma doktorandid (Taanist jaEestist) arutasid omavahel kavõimalust korraldada ühine EEGmetoodikat käsitlev seminar, kunataanlased alustavad alles oma EEGlabori üles ehitamist.Miks eelistada taolist vähesteosavõtjatega (osalejaid oli 36)kohtumistlaiahaardeliselekonverentsile? Ühest küljest saabmitmesaja (või lausa mitme tuhande)osavõtjaga konverentsil võib-ollaparema ülevaate valdkonna viimastearengute kohta ning võimaluse validajust endale meelepäraste sessioonideja ettekannete vahel, ent väikesemahulisekohtumise kindel eelis on justsüviti minek ning iga ettekande jateema juures on tagasiside ja tekkivdiskussioon äärmiselt viljakad. Seesaab oluliseks just tudengitele -magistrantidele, doktorantidele - keskonverentsidel reeglina esitavad omatulemusi posterettekande vormis ningesinevad harva suulise ettekandega.Kui suurel konverentsil (näiteksEuroopa nägemistaju konverents, kusvõib olla ligikaudu tuhat osalejat) onharvad need juhused, kuipostersessiooni ajal jõuavad postrigatutvuma ning küsimusi küsimakonkreetse valdkonna mitmedtippteadlased, siis Islandi kohtumiselolid esindatud põhjamaade kognitiivsenärviteaduse paljud nn. Suured Nimed(Kenneth Hugdahl, Lars Nyberg, LarsBäckman, Lars-Göran Nilsson, KimmoAlho, Heikki Hämäläinen, Matti Laine,Axel Larsen ja muidugi RistoNäätänen). Seega oli äärmiselt olulineesitada Islandil ka meie uurimisgrupipoolt saadud tulemusi ning saadatagasisidet ja ideid ningkoostöövõimalusi edasisteksuurimusteks.Esitasime kolme meie laboris hetkelkäimas oleva/jätkuva projekti tulemusi:(1) visuaalne mittekokkulangemisenegatiivsus ja selle seos tähelepanuga(poster „Visual mismatch negativity:

28 Kuhu meid kutsutakse? EPL-i laualehtis attention involved?”), (2) töömälu jakaardi lugemine („Relationshipbetween two working memorytasks and navigation on a map”),(3) isiksus ja emotsionaalsetelepiltidele antavad hinnangud ningpsühhofüsioloogilised reaktsioonid(„Personality, affective judgementsand psychophysiological reactions”).Järjekorras neljas Põhjamaadekognitiivse kontrolli tippkeskusekohtumine toimub 2009. aasta maikuusTartus.ViitedBundesen, C. (1990). A Theory of Visual Attention. Psychological Review, 97, 523-547.Pind, J. L. (2008). Gudmundur Finnbogason, “Sympathetic Understanding,” and early Icelandic psychology. History ofPsychology, 11, 75-100.KUHU MEID OODATAKSE?10th European College of Neuropsychopharmacology (ECNP) Regional Meetingtoimub 23. – 25. aprillini 2009. aastal Tallinnas, Sokos Hotel Virus. Võtmeesinejad on Guy M. Goodwin, Celso Arango ja RenéS. Kahn. Avatud on ka neuropsühhofarmakoloogia teenuste, toodete ja kirjanduse näitus. Lühiartiklite (konverentsilesitamiseks ja/või avaldamiseks) esitamise tähtaeg on möödas, registreerumine on lõppenud. www.ecnp.euInternational Neuropsychological Society (INS) 2009 Mid-Year Meeting, alapealkirjaga “Bridging Research and Practicein Clinical Neuropsychology”toimub 29. juulist -1. augustini, 2009. kolmapäevast reedeni toimub üritus Marina konverentsikeskuses Helsinkis, laupäevalTallinnas. Programmis on CE töötoad, sümposiumid ja vabad artiklid. Võtmeesinejateks Michael Corballis, Endel Tulving,Riitta Hari, Isabelle Peretz, Armin Schnider. Varane registstreerumine lõpeb 5. mail, abstraktide esitamise tähtaeg on jubamöödas. www.neuropsychology.fi/ins2009XIV European Conference on Developmental Psychologytoimub 18. – 22. augustini 2009 Vilniuses, Leedus. Võtmeesinejad on Lars R. Bergman, Angela D. Friederici, Leon Kuczynski,Heikki Lyytinen, Nathan A. Fox, Dan Olweus, Rainer K. Silbereisen. Abstraktide esitamise tähtaeg on möödas, varaneregistreerumistähtaeg on 15. aprill, kuid registreeruda saab isegi veel kohapeal. www.ecdp2009.com/EESTI PSÜHHOLOOGIDE LIIDU KONVERENTSTöötubaReedel, 3. aprillil kl 18.00 toimub transkraniaalse magnetstimulatsiooni tutvustamise töötuba. Toimumise koht:TÜ Avaliku Õiguse Instituudi ruumides, Teatri väljak 3 (II korrus, prof. Talis Bachmanni labor). Huvilisedsaavad registreeruda carolina.murd@ut.ee või tel. 7376611.Psühholoog ja organisatsioon4. aprill 2009TLÜ, UusSadama 5, auditoorium U13410.30 Kogunemine, osalejate registreerimine11.00 Psühholoog ja psühholoogide organisatsioon – Jüri Allik11.30 Psühholoog ja äriorganisatsioon – Milvi Tepp12.00 Psühholoog ja haigla – Liina Vahter12.30 Psühholoog ja kool – Eve Kikas13.00–14.00 LÕUNAPAUS14.00 Psühholoogi organiseerimine – Mati Heidmets14.30 Psühholoog militaarmaailmas – Harri Ints15.00 Psühholoog ja tipptegijad äris ning spordis – Mare Pork15.30 Psühholoog ja reproduktiivkäitumine – Kristiina Uriko16.00 Psühholoog ja juhtumianalüüs – Andero UusbergKonverentsi modereerib Aleksander Pulver17.00 EPL KONGRESS18.00 KOHVIPIDU TLÜ Kehrwieder´i 1. korruse kohvikusAutoriõigus: Eesti Psühholoogide Liit, 2009Eesti Psühholoogide Liidu Laualehthttp://www.epl.org.eeAadress: Tiigi 78, Tartu 50210E-post: iiris.luiga@ut.ee