Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

reform.ee

Reformikiri talv 2013(pdf, 7.1 MiB) - Reformierakond

TALV 2013EESTI REFORMIERAKONNA VÄLJAANNEREFORMI-KIRIELUSTINIMESTESTPOLIITIKASTIRINA TALVISTE TAAVI RÕIVAS MIKAEL LAIDREPärnupereklubist,Vabatahtlikustlk 24 lisapensionist, lk 26Sotsiaaldemokraatlikustkriisist ja vabadusest, lk 38VALDO RANDPERE, LK 72Millisest Tallinnast ma unistan?Eestil on ebaproportsionaalselt laiadvõimalused maailmapoliitikas kaasa rääkida, lk 10Remo Tiigirand, lk 34Interneti jalajäljest


3SISUKORDKõik õigused kaitstud.© Eesti Reformierakond 2013Tel: 680 8080e-post: reformikiri@reform.eeKristiina SildPeep Lillemägi, Rain Hansen4868765152604462185066PERSOONKuldne orav Marvi Kibe:negatiivsuse vastu aitab inimestegaotse suhtlemineAasta vanaisa Vello Anipai:andja rõõm on suurem kui saajalTartu linnapea Urmas Kruuse –pereisa, linnapea, muusikMAJANDUSKaja Kallas:riigiettevõtete korrastamine aitaks kasvatadamajanduse konkurentsivõimetKalev Kukk:selleks, et mitte näha Eesti majanduseedenemist, peab olema püsti sõge võitäitsa pimeTerry Miller:Eesti – majandusvabaduselt üksmaailma juhtivaid riikeEUROOPAArto Aas:Kreeka üllatab jälle. Kas seekordpositiivselt?Igor Gräzin ja Rait Maruste:quo vadis, Euroopa Liit?ERAKONDKristen Michal:50 000 Reformierakonna vabatoetajat2012. aasta kuldsed oravad:tunnustame tublimaidTõnis Kõiv:info otse allikastLk 28 Keit Pentus-Rosimannus:mets on eestlaste jaoks samaemotsionaalne teema kui laulupiduLk 30 Rein Lang: maakera pöördub ittaLk 32 Hanno Pevkur: ettevõtjaasjaajamine veelgi mugavamaksLk 38 Mikael Laidre:sotsiaaldemokraatlik kriis ja vabadusLk 42 Andrei Korobeinik:tööjõupuudus IT-sektoris läheb riigilekümneid miljoneid maksmaLk 46 Urmas Klaas: koolikorraldusetarga kaasajastamisega on palju võitaLk 72 Valdo Randpere:millisest Tallinnast ma unistan?Väljaandja: Eesti ReformierakondTõnismägi 9, 10119 TallinnVastutav väljaandja:Toimetajad:


4Juhtkiriulejamuuda!Kuhu tullaEesti väiksust arvestades on meil lausa ebaproportsionaalseltpalju võimalusi maailmapoliitikas kaasa rääkida, ütleb käesolevasReformikirjas välisminister Urmas Paet. PeaministerAndrus Ansip toob aga välja erinevaid uuringuid, misnäitavad, et Eesti on interneti-, ajakirjandus-, isiku- jamajandusvabaduselt maailma tippude hulgas. Viimaseeest tunnustab meid oma loos ka Terry Miller, majandusvabaduseindeksi üks koostajaid. Ajal, mil meieuus, 1991. aastal taastatud iseseisvus ületab kestvuseltesimese (1918–1940) iseseisvusaja, on hea meelde tuletada,milline on olnud Eesti majanduse edenemise luguja kuidas oleme praegusesse hetke jõudnud. Sellest kirjutabpeaministri majandusnõunik Kalev Kukk.14.-16.märtsLiberalismi AkadeemiaThink Thank Meeting & ALDE Party Workshop1.-26.aprillValimisseminaridmaakondadesMainitud artiklid ilmestavad, et Eestil on läinud hästi. Sedatasub endale aeg-ajalt meelde tuletada. Võime häbenemataöelda, et Reformierakonnal on Eesti käekäigu kujundamiselolnud märkimisväärne roll. Kuigi viimane aasta pole meie jaoksjust kergete killast olnud, siis püüame koos tehes ja pingutades tulevikkuvaadata ja hoida meie riiki ning selle alustalasid: kodanike vabadust,vaba ettevõtlust, lihtsat maksusüsteemi jms.Palju on teha, et Eesti inimeste elukvaliteeti veelgi parandada. Seda just nüüd, kui üha rohkemon märgata vasakpopulistide esilekerkimist. Mistõttu on eriti oluline, et 20. oktoobril toimuvatel kohalike omavalitsustevolikogude valimistel oleks Reformierakonna meeskond üle Eesti suurem ja tugevam kui kunagi varem. Vaid niisaame hoida Eesti edulugu ja luua uusi võimalusi rahva elujärje parandamiseks.Kohalike valimiste võtmekoht on kandidaatide rohkus ja nimekirjade pikkus. Vaja pole ainult neid kandidaate, kes onnimekirjas esimesed. Statistika näitab, et nimekirjas neljas ja järgnevad kandidaadid koguvad ligi 50 protsenti häältest.Seetõttu on oluline, et võimalikult palju Reformierakonna liikmeid – kes vähegi tunnevad, et tahavad midagi oma kodukohaelu korraldamises ära teha või lihtsalt erakonna tegemisi toetada – endast märku annaks ja valimistel kandidaadinaosaleks.Hoiame Eesti edu. Sinu osalemine kohaliku elu korralduses ongi see, mistoob sinu kodukohas muutuse paremuse suunas. Mida sa muuta soovid,on aga juba sinu südameasi. Tule, kandideeri kohalikel valimistel!19.-20. aprillNaiReSuurkogu15.-16. juuniRattaRetkHiiumaal19.-21. juuliNoortekogusuvepäevad24.-28. aprill 27. aprill 25. maiNoortekogu LYMECikonverents TallinnasErakonna suvepäevadRaplamaalToosikannu puhkekeskusesAvinurme-Lohusuu10. kanuu- ja raftimatkSuur KoolitusTallinnasNokia KontserdimajasRohkem infot ja üritusi OravavõrgusSuur Koolitus jaerakonna üldkoguTartus9.-11. august 7. september 7. detsemberErakonna ballPärnus


8 9Reformikiri - talv 2013PeasekretärKUI TAHAN,ET MISKIMUUTUKS,SIIS TEGUSIDTULEB TEHAKOOS,MEES-KONNANATekst: Martin Kukk,ReformierakonnapeasekretärFoto: Mardo MännimägiÜKS PÄEV ISEENDAGAMõnikord avastad end mõtlemas, kas sinu igapäevane tegevus on ikka kooskõlas unistusega,mida elult ootad. Reeglina me oma isiklikke eesmärke iga päev üle ei vaata. Mulle tundub,et mingi aja tagant tuleb võtta hetk ja sellele mõelda. Mulle on väga südamelähedasedolnud üle Eesti toimunud „Teeme ära!” koristus- ja mõttetalgud. Aga kõike pole ju vaja alatiühiskondlikus korras ette võtta. Vahel piisab ka sellest, kui iga Eesti elanik võtab kas võikorra aastas ühe päeva ja teeb need talgud iseendaga. Kuidas mina muudan enda ja omalähedaste elu paremaks?ÜKSI PALJU EI JÕUANõnda ma siis olen neid mõtteid mõlgutanud. Nii üksi kui koos erakonnakaaslastega. Lõpuksjõuan ikka sinna välja, et kui tahan, et miski muutuks, siis tegusid tuleb teha koos, meeskonnana.Viimasel ajal on raadio käima panemine või postkastist lehtede toomine olnud emotsionaalseltkuidagi teistsugune kui varem. Eks teeb tigedaks pilt, mida Reformierakonnast joonistadapüütakse. Aga sellel tundel ei saa lasta võimust võtta, sest negatiivsed emotsioonidon halvad nõuandjad. Pea tuleb hoida külmana, sest sisu pole muutunud – tegutseme ikkaeestlaste jõukuse ja heaolu nimel. See on meie lugu, see on see, mille nimel pingutame.Iga eestlase südames on Reformierakonna lugu erinev. Mõni toetab, sest soovime madalaidmakse. Teine on rahul, et meil oli kunagi järjepidevust vanemahüvitis ellu viia. Kolmas armastablihtsalt Ansipit. On neid, kelle jaoks on oluline pensionitõus, ja ka neid, kes hindavadmeie juhtimisel loodud ettevõtluskeskkonda. Neid lugusid on erinevaid, aga neil on ühendavjoon: Reformierakond iseloomustab paljude jaoks teed unistuste Eestini.See teadmine laob meie õlgadele suure vastutuskoorma. Eesti inimesed loodavadmeie peale. Peame pingutama, et Eestis säiliks vabadus ja majanduskeskkond,et leviks edasipüüdlikkus ja optimism, mis annab igale eestlaselevõimaluse oma unistused täita. Et Reformierakonna lugu kaasaegse Eesti ehitamiseljätkuks, peame edasi liikuma ning lahendusi pakkuma.50 000 VABATOETAJAT?Nüüd ongi küsimus, kuidas edasi areneda. Kuidas jõuda uuele tasandile, mislooks tugeva vundamendi jõukama Eesti ehitamisel. Avatus, mõttekaaslasteringi laiendamine on siinkohal võtmeteguriks. Mis oleks, kui möödunud Riigikoguvalimistel Reformierakonda toetanud 165 000 eestimaalasest näiteks50 000 hakkaks passiivse toetamise asemel aktiivselt kaasa mõtlema, kuidasEesti inimeste unistusi täita? Mulle tundub, et see oleks päris suur ja edasiviivjõud.Vabatoetajate programmi ideed on Reformierakonna sees juba mõnda aegaküpsetatud. Idee tuum seisneb selles, et erakond annab oma toetajatele võimalusehakata erakonna vabatoetajaiks, kes saavad poliitika ja ideede kujunemiselkaasa rääkida, ilma kohustuseta olla erakonna liige. Samas, erinevalterakonna liikmest ei saa vabatoetaja erakonna juhte valida. Kes tahab ise poliitikassepürgida, peab jätkuvalt liige olema. Samal teemal kirjutab pikemalt japõhjalikumalt ses Reformikirja numbris sedasama rubriiki varem täitnu (vt lk18–21).MINA KANDIDEERINVeebruari alguses kogunes erakonna volikogu, kus arutasime läbi kohalikevalimiste eesmärgid üle Eesti. Meie ühiselt seatud eesmärgid on kõrged ningsoovime teha parema tulemuse kui 2009. aasta valimistel. Soovime pakkudaoma programmi vähemalt 200 omavalitsuses koos 5000 kandidaadiga.Nüüd ongi see hetk, kus tuleks ette võtta päev iseendaga, ja küsida, kuidasmina oma lähedaste elu paremaks muudan? Mina leidsin sellele juba vastuse– kandideerin kohalikel valimistel. Olen veendunud, et sel moel suudan omaperele ja Eestile kõige rohkem anda.Loodan, et sinu mõttetalgud viivad sama tulemuseni. Et saavutada seatudeesmärk kohalikel valimistel, peab meie meeskond olema tugev – pikad valimisnimekirjadon üks osa sellest. Ootan sind Reformierakonna nimekirjas kandideerima!Anna sellest teada Oravavõrgu vahendusel, helista peakontorisse680 8080 või kirjuta oma maakonna arendusjuhile, oma piirkonna juhile võimulle martin@reform.eeEes ootab tükk tööd, Eesti pole veel valmis ning vabadust on tarvis hoida.Täidame oma unistused!Martin KukkReformierakonna peasekretärSOOVIMEPAKKUDA OMAPROGRAMMIVÄHEMALT 200OMAVALITSUSESKOOS 5000KANDIDAADIGAFoto: Mardo MännimägiMis oleks, kui möödunud Riigikoguvalimistel Reformierakonda toetanud165 000 eestimaalasest näiteks 50 000hakkaks passiivse toetamise asemelaktiivselt kaasa mõtlema, kuidas Eestiinimeste unistusi täita?


12 13Persoon Reformikiri - talv 2013Persoonabikaasaga esimest korda Hiiumaale Kõpu poolsaarele, Ristna kanti. See koht võlus meidkohe oma erilise aura, looduse ja inimestega. Võiks öelda, et tekkis kiiks ning nüüd on meilseal oma maamaja.”käsitles väärtuspõhise välispoliitika ja pragmaatika dilemmat. Mina Eesti puhulseda probleemi eriti ei näe: oluliste väärtustega poliitika ongi meile pragmaatilinening koostöö ELi ja teiste väärtuspõhiste partneritega on meie loomulik väljund.”ELi, NATOJA OECDLIIKMELISUSTEENIB EESTIVÄLISPOLIITI-LISE AGENDAJA JULGE-OLEKU HUVEEbaproportsionaalselt võimekas EestiKuid aitab praeguseks Urmasest ja räägime välisminister Paetist, kel täitub kevadel ses ametiskaheksa aastat ning kes juba praegu on kõige kauem ametis olnud välisminister Eestiajaloos. Paeti hinnangul on teda töös palju aidanud asjaolu, et hoolimata pidevale sisepoliitiliselemadinale ollakse Eesti välispoliitikas pigem üksmeelsed. „Meie tugevuseks riigina onkindlasti olnud see, et sisevaidlused pole välispoliitikas peegeldunud ning see on tõstnudmeie usaldusväärsust partnerina,” lisab ta.Kui mõne hinnangul on Välisministeerium oma otsustes üsna jõuetu ja kohitsetud, siis omakogemuse põhjal leiab Paet, et kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse on just see,mis tagab Eestile võimaluse maailmaasjades kaasa rääkida. „Kui päris aus olla, siis on mulnatuke kahju, et hoolimata 20-aastasest iseseisvusest ning üheksa-aastasest liikmekogemusestELis ja NATOs ei taha paljud seni mõista, mis on vaba riigina neisse rahvusvahelistesseorganisatsioonidesse kuulumise mõte ja sisu,” kritiseerib ta kriitikuid. „Tegu on lihtsaltvalearusaamaga, sest täna on Eestil ELi, NATO ja OECD liikmena meie rahvaarvu ja majandusesuurust arvestades ebaproportsionaalselt laiad võimalused maailmapoliitikas kaasarääkida.”Mitmetasandiline suhtlus jaläbimõeldud otsusedVenemaa seevastu on meile kõige lähem suur, ent vastuoluline paik, ning Paetisõnul on loomulik, et sellele pööratakse palju tähelepanu. Tema hinnangul nõuabsuhtlus Venemaaga eelkõige tarka lähenemist ja järjepidevust. „Mõned ettevõtjadräägivad, et riik peaks elavdama majandussuhteid Venemaaga: möödunud suvelõpul oli Venemaa Eesti kaubanduspartner number üks ning esikolme seas on tapidevalt,” leiab Paet, et kaubandussuhted Venemaaga on elujõulised. Tema hinnangulsuhtleb Eesti Venemaaga piisavalt, seda läbi erinevate kanalite ELi ja NATOraames kui ka bilateraalsetes suhetes. „Loomulikult võiks usaldust rohkem olla,aga meie huvides on eelkõige see, et suhted oleks olemas ja avalikud ning mesaaksime nende abil mõjutada liikumisi õiges suunas. On tendentse ja trende, misteevad muret, aga me saame neist rääkida ainult siis, kui on ületatud vastastikusedhirmud ja usaldamatus.”Kindlasti sainvanematekodustkaasahuvi välismaailmastoimuvavastuRahvusvaheliselt on viimaste aastate üheks olulisemaks protsessiks Paeti sõnulAraabia kevad ja rahutused islamimaades. „See on intensiivne ja ettearvamatuPaet on veendunud, et kuulumine suurorganisatsioonidesse teenib Eesti välispoliitiliseagenda ja julgeoleku huve. Tema hinnangul võetakse Eestit märksa tõsisemalt ning ühtlasihindavad meie riiki kõrgelt ka rahvusvahelised organisatsioonid oma hinnangutes. „Kui Eestivaliti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks, siis hääletasid me poolt pea kõik liikmesriigid ningminu hinnangul on see vägagi oluline näitaja,” lisab Paet.Olulised väärtused on pragmaatilisedNagu öeldud, siis välisministritoolile istus Paet juba pea kaheksa aastat tagasi. Kaheksaüsna intensiivset ja pöördelist aastat, mida on sisustanud arvukad konfliktid ja ülemaailmnemajanduskriis. „Ehk kõige suurem muutus, mis maailm tänaseks läbi on teinud, on uus suhtumineglobaalsetesse protsessidesse – uus reaalsus on see, et majanduskasv ei olegi lõputu.”Lisaks on Paeti sõnul tekkinud palju riike, kes oma rahvaarvust ja majanduse suurusesttulenevalt on iseteadlikumad kui varem ning kes soovivad nn esiliigasse tungida.„Kuid kõige selle taustal peame meie endale teadvustama, kus on meie loomulik tegutsemiskeskkond.EL, USA ja teised riigid, kes jagavad meie väärtusi.” Paeti sõnul võib EL küllmõnele tunduda nõrgana, kuid tegu on siiski maailma suurima demokraatlike riikide kooslusega,kuhu on kontsentreeritud 500 miljonit inimest ja suur osa maailma ostujõust. Paetisõnul tasub seega säilitada kaine mõistus ning mitte iga uue peatõstjaga taas ummisjalumujale joosta – Eesti loomulik välispoliitiline keskkond peab lähtuma ka inimvabadusi väärtustavatesttõekspidamistest. „Üks välispoliitiline debatt, mis ajakirjandusest läbi on käinud,Foto: Kristiina Hansen


14 15PersoonReformikiri - talv 2013Persoon„SISEMINEARVAMUSTEPALJUSUS ONUUS REAALSUSNING ALATIAITAB TIHEDAMJA AVATUMSUHTLUS NIIERAKONNASEES KUI VÄJA-POOLE.”protsess ning mõjutab väga suurt territooriumi ja rahvastikku,” selgitab ta. Süüriast rääkideson Paet ettevaatlik ning võtab algul pea pooleminutilise mõttepausi. „Hästi tinglikult öeldes– kui kõik eeltöö on tehtud, tingimustes ollakse kindlad ning sekkumine peataks kindlalt kodusõjaja tagaks rahu, siis võiks seda ehk kaaluda. Aga hetkeseisuga on see idealistlik ja teoreetilinejutt, sest puudub kindlus, et sõjaline sekkumine võiks aidata.” Paeti sõnul on Süüriariigivõim oluliselt vastupanuvõimelisem, kui seda olid Gaddafi väed Liibüas, ning siseolukordoluliselt mitmetahulisem ja ebastabiilsem. „See on väga kurb ning tahtmata olla pessimist,ma siiski ei näe selle olukorra leevenemist lähiajal,” sõnab ta mõtlikult.Millest me peame endale aru andma?Tulles kaugemalt tagasi sisepoliitika juurde, siis pole viimase aasta jooksul toimunu ka Paetistmööda läinud. „Hoolimata sellest, et minu tööd pole need sündmused otseselt puudutanudning otsest poliitilist survet ka pole tunda, siis valitsuse ja erakonna liikmena lähebavalik arvamus ning ühiskonnas toimuv mulle ikkagi korda.” Tema hinnangul on hiljutistesprotsessides paljud osapooled öelnud asju, mida ei peaks ütlema, ning jätnud ütlemata asju,mida oleks võinud.SISEVAIDLUSEDPOLE VÄLISPOLII-TIKAS PEEGEL-DUNUD NING SEEON TÕSTNUDMEIE USALDUS-VÄÄRSUST PART-NERINAFoto: Sergei Trofimov / Den za Dnjom / Scanpix„Reformierakond ja selle liikmed peavad endale aru andma, et me oleme suur erakond, kellelon riigi ees suur vastutus. Me oleme olnud pikalt valitsuses ning see on see, mida Reformierakondja selle toetajad tahtsid,” leiab Paet, kelle sõnul pole Reformierakond enam ammunišipartei, mistõttu peab end vastavalt kohandama. „Sisemine arvamuste paljusus on uusreaalsus ning alati aitab tihedam ja avatum suhtlus nii erakonna sees kui väljapoole.”Sünniaeg ja -koht:Perekonnaseis:Haridus:Täiendharidus:Teenistuskäik:20.04.1974 TallinnAbielus, kaks last1996 Tartu Ülikoolpolitoloogia1996 Tartu Ülikoolmagistriõpingud politoloogias1996 Oslo Ülikoolmagistrikursus „Rahvusvahelisedsuhted”2005 aprill – välisminister04.2003 – 04.2005 kultuuriminister11.1999 – 04.2003Tallinna Nõmme linnaosa vanem09.1999 – 11.1999Eesti Reformierakond, nõunik10.1998 – 08.1999AS Postimees, uudistetoimetus,vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik09.1994 – 09.1998AS Postimees, uudistetoimetus,reporter03.1993 – 09.1994Eesti Raadio, uudistetoimetus,toimetaja05.1991 – 05.1992Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus,toimetajaUrmase valimistulemusedKOV ajal ringkond Nõmme,RK ajal Mustamäe ja NõmmelinnaosaRK 2011 10779 häältKOV 2009 4259 häältRK 2007 8685 häältKOV 2005 3769 häältEP 2004 646 häältRK 2003 7560 häältKOV 2002 5302 häältKOV 1999 111 häält


Talvepäev20. jaanuar Jõulumäel PärnumaalFotoreportaaž17Pärnumaal Jõulumäel toimunud traditsioonilisel talvepäeval oli erinevate alade arvestusestublim Pärnumaa, järgnesid Harjumaa ja Valgamaa. Võisteldi lumemängus,kelgutamises, paaris kelgutamises, jääkeeglis ning individuaalses ja paaris suusatamises.Juba neljandat korda toimunud talvepäeva korraldab Pärnumaa MKO.Fotod: Tõnis KalmuVäike teejuhis, kuidas pärast kandideerimisotsuse langetamistoma nimi Reformierakonna nimekirja saada.Logi sisse Oravavõrkuwww.reform.ee/intraKui jääd sisenemisel hätta,kirjuta abi@reform.eeVali ülalt menüüst„Mina kandideerin” jasulle avaneb eeltäidetudandmetega uue kandidaadiankeet. Kontrolli jatäienda oma andmeid ningsisesta ankeet nimekirjalisamiseks.Nii lihtne ongi!Kui ankeet täidetud jasalvestatud, võetaksesinuga peagi ühendust!


18Vaba toetajad Reformikiri - talv 2013Vabatoetajad19Tekst: Kristen MichalReformierakond on aastatejooksul arenenud sõpruskonnastüheks Eesti suuremaksorganisatsiooniks. Vanufotosid lapates võib nähaasutamisjärgseid üritusi, kussuur osa erakonnast mahtusmõnesajakesi ühte saali.Samuti on muutunud erakondorganisatsioonina javaldkonnad, kus oleme liidridvõi sisulised panustajad.Pretendeerimata ajalooõpikutäpsusele, võiks tinglikultöelda, et 1994–2004 oli Reformierakonnajaoks aeg, milpoliitika põhines valdavaltentusiasmil. Asju tehti innuga,koosolekutest kasvastihti midagi enamat ja loodikustumatuid legende.Erakonna tugevused olidteravamate tippudena ehkvälispoliitika, rahandus- jamajanduspoliitika, juhtimine,ettevõtlikkuse hoiakud ja liberaalsuslaiemalt. Tavalinepopulaarsuskoridor, millesminu mäletamist möödakeegi eriti õnnetu ei olnud, olivahemikus 8–15 protsenti.Foto: Andres Putting / DELFIArengAastast 2004 praeguseni on Reformierakond liikunud järgmisesse arenguetappi. On üsnaloomulik, et alguses põhineb iga ettevõtmine eelkõige innul ja tahtmisel. Süsteemsus, tööjaotus,rolli ja teede valikud tulevad mõnevõrra hiljem.2005. aastal tegi Reformierakond märgatava arenguhüppe – meie kohalike omavalitsuste valimistetulemus oli hea. Eeskätt tuleb kummardus teha kohalikele liidritele, kellest tulemus alatisõltub. Oma väike osa oli selles ehk ka sihikindlal ja plaanipärasel tegutsemisel üle Eesti. Seeladus paljudele märkamatult kõva vundamendi 2007. aasta Riigikogu valimisteks, mille me esimestkorda ajaloos erakonnana, meeskonnana, võitsime.Erakond arenes: peale tugevusele välis-, rahandus- ja majanduspoliitikas saime liidriteks kaperepoliitikas. Liidrid ja olulised sisulised panustajad oleme ka energeetikas (sõltumatus Venegaasist, odavam toasoojus Eesti metsajäätmetest jpm), kaitsepoliitikas (senini võime öelda,et kui me poleks kriisi ajal hoidnud kaitsekulutusi kahel protsendil SKPst, oleks see eesmärkkadunud juba enne, kui sotsid valitsusest läksid), õiguspoliitikas (suurtest reformidest õiguses;viisist, kuidas seadusi tehakse, kuni avaliku teenistuse reformini), rääkimata sotsiaalpoliitikast(kui poleks olnud meie ja eeskätt peaministri kangekaelsust, oleks kriisis kärbitud pensione jasotsiaalkulutusi).Erakonna populaarsuskoridor on Vahemärkus. Üks mu tark sõber ütles kord nii:liikunud teise vahemikku. Esimese „Populaarsusküsitlused on nagu tahavaatepeegel.arenguetapi kuni 15 protsendilt See näitab, mis oli, aga mitte seda, mis tuleb. Igasõltuvalt avalikkuse meelsusest päev võid alati otsast alustada, aga tahavaatepeegligaelu juhtimine viib 20–30 protsendi kanti.kraavi.”Liidrid arenevad,ülejäänudkopeerivad.Kõik muutub.Ja see ei muutu.Keerulisedajad jaõppetunnidTagasivaatena on lihtne öelda, et Reformierakondvõitis 2007. ja seejärel ka 2011. aastalRiigikogu valimised. Kui pikas plaanis, niisajandi lõikes, on need kaks sündmust üsnaväikese tähtsusega, siis õppetunnina meieendi ajaloost mahub sinna vahele palju olulist.Meenutuseks. 2009. aastaks oli käes, taskusja tänaval majanduskriis. Kõigil oli meel must,seis ei olnud lilleline üheski sektoris. Seevõimendus enne 2009. aasta Euroopa Parlamendivalimisi, kui valitsusest tõsteti väljasotsialistid. Meedialemmikute ukse taha tõstmisealternatiiv oli tollal lihtne – võtta Eestilearvestatav laenukoormus, mida me ei maksaksmitte praeguseni, vaid oma laste suurekssaamiseni.Selle ajaga kaasnes veel paljut. Oli ettevõtjaidja tekkis igasugu arvamusliidreid, kel hea


20 21VabatoetajadReformikiri - talv 2013Vabatoetajadjuurdepääs jutusaadetele ning meedialeja kes nõudsid kohest peaministri vahetustning ennustasid Reformierakonnalekollapsit. Sel ajal tajusime erakonnanaesimest korda, et kui vahemees on katkiläinud, siis poliitika sisu ei loe. Raske oli,aga tollal tehtud otsused on hiljem endtugevalt õigustanud.Sama kordus oluliselt mõjusamalteelmisel aastal. Ei mina ega keegi meistela akvaariumis, mis lubaks arvata, etmina ise või meie koos ei oleks saanudeelmisel aastal paljut paremini teha.Vastupidi – alati saab ja peab.Nüüdki on keeruline sisulistest asjadesträäkida – pinnal on emotsioonid, mitteargumendid. Keeruline ei tähenda agavõimatut. Meie eesmärk, liidritena tagadavaba ja jõukas Eesti, on endiselt aktuaalne.Üha enam on meie vastu vasakpoolnepropaganda oma ideega kelleltkimidagi ära võtta, et riigil rohkem oleks.Eestlased saavad jõukaks, kui inimesedon vabad ette võtma ja uut väärtust looma,mitte vähest ümber jagades.Praegu jatulevikusHea organisatsioon areneb. Kriis ei olekasutu, kui sellest õpitakse ja selle tulemuselmuututakse tugevamaks. Kasutuei olnud 2009. aasta kriis, nagu ei olnudkasutu ka eelmisel aastal toimunu. Ja siitma jõuan tuleviku poliitika tegemise viisidejuurde.Juba aastaid oleme mõelnud, et misoleks kui… saaks inimestega üha enamotse suhelda? See mõte kerkis 2009.aastal, kui meedia meile vastuvoolutoimetas, ja muutus taas aktuaalsekseelmisel aastal.Miks me tahaks üldse inimestega otsesuhelda? Või kas me siis hetkel ei teeseda? Teeme. Ka praegu suhtleme inimestegaväga palju otse. 2013. aastajaanuaris soovis Reformierakonnagaliituda 600 inimest. Vabariigi aastapäevapaiku, või kevadel, oleme ilmselt esimestkorda ajaloos Eesti suurim erakond. Seepole väike asi – see näitab, et me ei seisa.Me muutume, areneme ja tõmbameuusi inimesi kaasa.Tehnoloogiline- ja ka sotsiaalmeediaareng ning praegused meediatrendid,kus paberlehtede tasuvus väheneb jameediatarbimine liigub elektrooniliseruumi suunas, viivad senise kogemusejärgi hinnates ka pinnapealsuse suunas.Samuti levib meil koduses Eestiski üsnajõudsalt mõtteviis, et poliitilist reklaamimeedias tuleks piirama asuda.See kõik viib lihtsa järelduseni – tulevikuvõti on võimes luua hea kahepoolnekommunikatsioon nendega, kes tahavadsind valida. Sellest on jõudu saanud vabatoetajateidee, mida tutvustati esimestkorda veebruari alguses erakonna volikogus.VabatoetajadVabatoetaja on lihtsalt öeldes inimene,kes tahab kaasa rääkida nii meie programmilistekui ka päevapoliitiliste ideedearuteludes ja seda nii riigi kui kohalikultasandil. Pole oluline, kas ta tahab sedateha koosviibimistel või hoopis internetistagasisidet anda ja kaasa mõelda. Näiteks,kas enne tuleks tõsta tulumaksuvabamiinimumi või langetada tulumaksu?Või kas neile peaks eelistama mõndmuud valikut, mis annaks ettevõtluselehoogu ja aitaks enim abivajajaid?Poliitika tegemise ja seeläbi Eesti paremaksmuutmise kasu oleks märgatav.Inimene, kes mingil põhjusel ei saa või eisoovi erakonnaga liituda, saaks läbi meiekaasa rääkida poliitika tegemises või omakodukoha juhtimises.Tagasisidet ja mõttevahetust väljastpooltoleme kasutanud juba 2007. aastast, agasellisel viisil saaks see täiesti uue auditooriumi,kellega pidevalt nõu pidada.Meiega mõtleksid kaasa oma valdkonnasasjatundlikud inimesed alates ITstpere- ja haridusteemadeni, kaitse- võipensioniküsimustest ettevõtluseni.Erakonnas on juba pead tõstnud esimesedpiirkonnad, kes selle vastu huvitunnevad. On neidki, kes oma tegevusesees käivad – Pärnu piirkond on näitekssarnasel viisil, avatult, oma valimisprogrammikokku pannud. On piirkondi, kesmõtlevad, kas jõuaks sel korral ehk omalinnapeakandidaate nii valida. Ja leidubka neid, kes tahaks, et sellisel viisil valitaksReformierakonna kandidaat järgmistekspresidendivalimisteks.Igatahes, esimene eesmärk võiks olla2015. aastaks jõuda 30 000 kuni 50 000vabatoetajani (ca iga viies või kolmasmeie valijaist). Selle idee õnnestumisekson vaja teha palju tööd ja samutisuurt sisemist soovi pingutada, et aruteluoleks huvitav, oluline ja arusaadav.Mida see eioleKindlasti ei ole tegu alternatiiviga rahvakogulevõi jääkeldrile. Vabatoetajate ideesarnaneb ehk USA registered voterssüsteemile, kus pole erakonna liikmeid,vaid inimesed, kes registreerivad endmõne erakonna juurde, et olulisel teemalkaasa rääkida või kandidaate valida.USAs, kus selline poliitikasse kaasamineon tavaline, on loodud veebilehed, kustoetaja saab endast märku anda. Eestisvõivad taolised valikud tunduda naljakad,aga tegelikult annab see aimu, midaiga inimene võib poliitikas kas või aegajaltkaasa lüües ära teha. Alates üritustelosalemisest, lõpetades oma arvamuseavaldamisega avalikus ruumis.Isegi viimane, suurema autoga abimees,oleks Eestis äärmiselt praktiline – tihti onkampaaniaüritusele vaja kohale saadanäiteks rasked heeliumiballoonid, et olekspisematele kätte anda kollane õhupall,kuniks vanemad perepäeval poliitikutegalinna- või riigiasju arutavad.See ei ole ajutine mainekujunduse idee ega soov istudakaupluse uksel isikukoode korjates või raha küsides. See onpikem, poliitika tegemise põhimõttelise arendamise idee. Vabatoetajateidee tuum on pidevas avatud suhtluses.Hea suhte baasiks on mõlemapoolne huvi. Suhe ei toimi, kuiüks pool on andja ja teine võtja. Vabatoetajatega on samuti.Meie huvi on luua selline suhe, mis kestab aastakümneid ja misareneb. Nii kohalikul tasandil kui ka riigis.KokkuvõtteksMa tean, et seda lugu loevad ka konkurendid. Meie edulugusidon ka varem kopeeritud. Meilt on isegi töötajaid üle palgatud, etmõista, kuidas Reformierakond pidevalt areneb. Mõistmata, etasi ongi inimestes ja pidevalt taasloodavates ühistes väärtustes.Vabatoetajate puhul on tegu ideega, mida võivad kõik kopeerida,aga taaskord saadab edu seda, kes töö kõige tublimalt ja südamegaära teeb. Seega – arutame isekeskis asja läbi ja heakspidamisel asume tegutsema. Erakonna volikogus ja juhatuses onseda pisut juba arutatud, nüüd püüame jõudumööda läbi käiapiirkonnad ja maakonnad ning sealt saadud mõtetega tegutsemaasuda.Kohalikeks valimisteks valmistumise järel saame taaskord käimapanna oma programmikatlad – töörühmad, mis on avatud erakonnaliikmetele. Arvan, et selleks ajaks on meil juba esimesedvabatoetajate ringid loodud ning saame hakata poliitika tegemiseviisi muutma, et 2015. aasta valimisteks endaga kaasa tõmmataveel rohkem inimesi, kellele läheb korda vaba ja jõukas Eesti rahvasja tulevik.Programmitöö eesmärk peaks 2015 eel olema nii seni tehtu ülevaadata kui ka oma valdkondi ja liidriks oleku alu laiendada. Kasjärgmine suur väljakutse on Eesti inimeste heaolu ja jõukust tõsta?Veel edumeelsem ettevõtluskeskkond luua? Eakaid pareminiühiskonnaellu kaasata? Lastega perede jaoks uued võimalusedluua?Mida rohkem päid mõtleb ja kaasa lööb, seda edukamad olemenii küsimuste sõnastamisel kui ka vastuste otsimisel.PS. KUI SUL TEKKIS SEL TEEMALMÕTTEID, SIIS KIRJUTA kristen@reform.eeTÄNAN NEID, KES ON JUBA KIRJUTANUD.


22 23PeaministerReformikiri - talv 2013PeaministerFoto: ValitsusekommunikatsioonibürooReformikiri uuris peaminister Andrus Ansipilt Eesti demokraatiatervise, majanduspoliitika ja sügiseste kohalike valimiste kohta.Küsis: Mihkel Lees,peaministri nõunikJärgmiseks aastaksprognoosib Euroopakomisjon meileeuroala kiireimatmajanduskasvu.Eelmisel aastal teatasid mõnedarvajad, et erakonnad on kaaperdanuddemokraatia, Eestis summutataksesõnavabadust ja NSVL on kohe-kohetagasi tulemas. Erinevad uuringudnäitavad aga risti vastupidist tendentsi.Kuidas Sa peaministrina Eesti demokraatia„tervist” hindad?Demokraatia ei ole kindlasti kaaperdatudja sõnavabadusega on Eestis kõik korras.Objektiivsed mõõtmised kinnitavad ühemõtteliselt,et Eesti on vaba riik. Internetivabaduselton Eesti kolmandat aastat järjestmaailmas kõige vabam riik. Pressivabaduseltkuulume maailma tippude hulka.Ajalehe Wall Street Journal ja HeritageFoundationi koostatud maailma majandusvabaduseedetabelis oleme mulluselt 16.kohalt tõusnud 13. kohale. Koha majandusvabaduseliidrite seas oleme saavutanudmuuhulgas tänu sellele, et meil on lihtneja ühetaoline maksusüsteem ning olemeavatud välisinvesteeringutele.Andrus Ansip:Eriti tähtsakspean tööjõumaksukoormusevähendamistAvatust ja erinevaid vabadusi leiab Eestistveelgi. Kodanikuvabaduselt jagame SaksamaaLiberalesi instituudi, Kanada Fraseri instituudining USA Cato instituudi uuringustlähtuvalt Jaapaniga 9.–10. kohta.Vabadusindeks, mis võtab arvesse nii majanduslikuvabaduse kui personaalse vabaduse,kinnitab, et Eesti on vaba riik nii majandusvabadusekui ka kodanikuvabadusemõttes. Seega – objektiivsetest parameetritestlähtuvalt ei ole mitte mingisugust alusträäkida, et Eestis oleks demokraatia kaaperdatudvõi meie isikuvabadused mingil moelohus. Vastupidi.Euroopas ei lähe paljudel riikidel eritihästi. Lõuna-Euroopas kaotavad inimesedtöökohti, maksavad tagasiüüratuid riigivõlgu ning põletavad vahetevahelautosid ja maju. KuidasEestil Euroopa Liidu kontekstis läheb?Kas meie senine majanduspoliitika onennast viimasele aastakümnele tagasivaadates ära tasunud?Selles ei tohiks kahtlustki olla. Oleme hoidnud konservatiivseteelarvepoliitikat ja vältinud üle oma võimete elamist.Populistide soovile vastu seistes pole me põletanud laenuraha,me ei lubanud inimestele rohkem hüvesid, kui riigivõimalused lubasid.Hoolimata Euroopas valitsevast mõningasest selgusetusestvõime juba kergemalt hingata. Järgmiseks aastaks prognoosibEuroopa komisjon meile euroala kiireimat majanduskasvu:3,1 protsenti. Euroopa Liidu keskmiseks majanduskasvuksprognoositakse 0,4 protsenti, euroalas 0,1 protsenti.Tööpuudus langes eelmise aasta kolmandas kvartalis viimasekolme aasta madalaimale tasemele. Meie tööpuuduseprotsent on 9,5. Euroopas langes tööpuudus eelmiselaastal kõige kiiremini Eestis.Mul on hea meel ka selle üle, et oleme panustanud valdkondadesse,mis aitavad riigi konkurentsivõimel kasvada.Üheks selliseks oluliseks valdkonnaks on teadus- ja arendustegevusning innovatsioon. Alates 2002. aastast on teadusjaarendustegevuste kogukulutused kasvanud seitse korda.Toona investeerisime teadus- ja arendustegevusse kokku55,7 miljonit eurot ehk 0,72 protsenti SKPst, 2011. aastal384,5 miljonit eurot ehk 2,41 protsenti SKPst.E-valimiste süsteem, keha funktsioone jälgivate südamestimulaatoriteväljatöötamine, monoterapulbri tehnoloogialbaseeruvad päikesepatareid ja mitmed teised saavutusedkinnitavad meie teaduse ja teadlaste konkurentsivõimet.Tuletan meelde, et sellel aastal tõuseb riigisektori palgafond4,4 protsenti ja pensionid viis protsenti. Tõusevad õpetajateja kultuuritöötajate palgad. Paljudes Euroopa riikides ei oleaga palkade ja pensionite tõusust juttugi. Pigem räägitaksekärpekavadest.Väljakutseid on meil aga kindlasti. Eesmärgiks on tõsta2015. aastaks tootlikkust hõivatu kohta 73 protsendile EuroopaLiidu keskmisest. Selle eesmärgi täitmine eeldab kan-ö tarkade töökohtade arvu suurenemist. Kuigi möödunudaasta kolmanda kvartali tulemused näitavad viimase kolmeaasta madalaimat töötute arvu, teeb mulle muret pikaajalisetöötuse määr. Hoolimata sellest, et pikaajaliste töötuteosakaal tööjõust langes 5,1 protsendile, peame pingutama,et see 2015. aastaks neljale protsendile viia. Peame kindlustamaka noorte töötusprotsendi jätkuva langemise.Eesti ettevõtjate jaoks on kindlasti oluline ettevõtlus- jamaksukeskkond stabiilsena hoida ja maksukoormustvähendada. Eriti tähtsaks pean vähendada tööjõu maksukoormust.Sügisel toimuvad KOV valimised. Kuidas Reformierakondvalimistele vastu läheb?Tugeva meeskonnana ja püstipäi. Meil on ette näidata paljusuuremaid ja väiksemaid saavutusi. Eesti majandus on stabiilne,riigisektori võlakoorem väike. Me oleme avatud innovatsioonileja hoiame au sees erinevaid vabadusi. Meidon põhjust usaldada ja toetada.Jaanuaris esitas erakonnale oma liitumissoovi 400 inimest– meid on nüüdseks üle 12 000. Erakond kasvab kiiresti. Mekavatseme KOV valimistele välja minna enamikes kohalikesomavalitsustes 5000 kandidaadiga.Olen kindel, et Reformierakond oktoobris toimuvad kohalikudvalimised võidab!OVERALL SCORE 75,3 WORLD RANK 13RULE OF LAWProperty RightsFreedom From CorruptionREGULATORY EFFICIENCYBusiness FreedomLabor FreedomMonetary Freedom85,464,078,256,077,1LIMITED GOVERNMENTGovernment SpendingFiscal FreedomOPEN MARKETSTrade FreedomInvestment FreedomFinancial Freedom56,279,786,890,080,0


24 25Reformikiri - talv 2013RahandusKUI KAOSSUHTUMISESOMA RIIKI,HINNANGUTESMEIE DEMOK-RAATIALE JAVABADUSTELEJÄTKUB, KUIVASAKPOPULISMSELLE VILJUEDASI NOPIB, EIJÄÄ EESTISSEENAM HUVITAVATINVESTEERIMIS-KESKKONDA.Küsis: Eva-Liisa Õng,rahandusministri nõunikMiks on vaja tulumaksuvaba miinimumi tõsta?Foto: Andres Haabu / Postimees / ScanpixRahandusminister Jürgen Ligi loodab, et inimesed ei lähe meedias vallandunudtulumaksu miinimumi teemalise parteide võidujooksmise õnge ningusaldavad võimaluste hindamisel Eesti rahanduse juhte.Tulumaksuvaba miinimum on sisult sotsiaalne meede, et eelkõige väikesetululiste reaalsissetulekutsuurendada. Kuna esimesed eurod kulutab inimene esmatarvetele, on tulumaksuarvelt tarbimisele ruumi teha sotsiaalselt vajalik ja ka lihtsalt inimlik. Mingil määral teeb see kavähese kvalifikatsiooniga inimeste tööhõive tööandja jaoks taskukohasemaks ja kahtlematatoetab sisetarbimist ja majanduse käivet.Liiga kõrgele ei tohi seda piiri aga tõsta. Minu probleemipüstituse peale läks meedias parteidevõidujooksuks ja pakuti 500- ja isegi 5000-eurost miinimumi. Juba 500 puhul ei maksaks enamikinimesi tulumaksu, aga maksumaksja on ju peaaegu et kodaniku sünonüüm. Me ei tohiehitada ühiskonda, kus tulumaksu ei maksa oluline osa tulu teenijatest. Hääletavad nad juteistega võrdselt – järelikult teiste maksu üle. Eriti selge on see omavalitsustes, kus kaoks ärakohalik tulubaas, ja enamikus Eestist oleks maksumaksjad suures vähemuses.Maksudebattides on miinimum ka ideaalnevastus astmelisele tulumaksuleja rumalatele maksueranditele, mis sotsiaalsetebavõrdsust suurendavad.Millal ja kui kõrgele saametulumaksuvaba miinimumitõsta, ning mille arveltsee tõus tuleb?Kuna miinimum on sees ainult RE programmis,ei olnud selleks ruumi koalitsioonilepingus,kus enamik neljaaasta raha on juba ära planeeritud japuudugi jääb. Seepärast ei saa minaküll kiiret miinimumi tõusu lubada,kuid tuletasin teemat meelde ja vaatantulevasi eelarveid selle pilguga tähelepanelikult.Loodan, et valija ei lähevõidujooksjate õnge ning usaldabvõimaluste hindamisel Eesti rahandusejuhte.Milliseid maksumuudatusiveel lähitulevikus ettenäed?Alandasime 2015. aastaks tulumaksumäära, soosides sellega investeerimistja töökohti ning tõstes netotulu. Tahaksedasi alandada ka töötuskindlustusmakset.Ruumi suuremateks muutusteksveel pole, seda enam, et arendametöövõimetuse ühtsemat käsitlust, misvajab taas kulutamist, ent toob loodetavastiinimesi ka tööturule tagasi.Muidugi oleks kena, kui suudaksimevähendada raiskavaid maksuerandeidning mitte lasta neid juurde teha.Viimasel ajal on vaidlusitekitanud finantstehingutemaksu kehtestamine.Kuidas sellesse suhtud?Ettevaatlikult sisulises, kuid avatultrahvusvahelise koostöö mõttes.Meil on seal rida eelistusi, mille järgimistvaatame. Samuti tahaksime,et maksuotsus tuleks vähemasti Euroopasühtsem, kui ta praegu tullatõotab. Ratsionaalne osa sellest on, etfinantssektor on muust majandusestkasumlikum, ent käibemaksustamata;spekulatiivsem osa sellest ei toeta oluliseltreaalmajandust, vaid tekitab riske,mis kriisi ajal kogu maailmale väga kalliksläksid. Niisiis saaks sealt veidi alatipuudu olevat maksuraha koguda, sedaenam, et kriisis finantssektori toetuseksja selle apluse tagajärgedele on läinudkõvasti maksuraha. Siiski ei taha mekedagi ahistada ega majandust, pensionifondeega tavatarbijat koormata.Mida saab riik investeeringuteligimeelitamiseksja finantsturgudeelavdamiseks teha?Finantsturgude elavdamine ei pruugiolla valitsuse teha – oleme nii pisikemajandus. Aga selleteemaline ettepanekutepakett on ka minu laual. Egaväga uut ja säravat sealt oodata ei saaning riik selle nimel endale võlgu tekitamaminna ei tohi. Investeeringud käivadmeil siiski rohkem reaalmajanduse radaning siin on küll poliitiline stabiilsuskõige kriitilisem probleem.Kui kaos suhtumises oma riiki, hinnangutesmeie demokraatiale ja vabadustelejätkub, kui vasakpopulism sellevilju edasi nopib, ei jää Eestisse enamhuvitavat investeerimiskeskkonda. Korruptiivsus,mis alati oma nišši otsib,saab siis muidugi võimalusi. Üldisemaltoleks meil praegu pigem vaja olemasolevatselgitada – nii regulatsioonide,maksude, e-riigi, ärikultuuri, demokraatiakui ka muu vallas – ning mitte keskendudaeksperimentidele. Nood onsiiski väga kulukad ning kui sotsiaalseidmõjusid vaadata, siis liialt elitaarsed,et praeguses keskkonnas juurutatudsaada ja püsimagi jääda.Mis kasu on keskmiseleestlasel korras riigirahandusest?Nii jääme ilma korrastamata rahandusekahjudest, mis hakkaksid riigis murenadomineerima. Rahandus ei ole ju hüveomaette – see lubab hüvesid luua japeategelaseks trügimata tarbida. Sedaka erasektoris, kus saab kokku hoidamaksudelt, riigi ja enda intressimakseteltning end kindlamalt tunda.Mida arvad Prantsusmaa75-protsendisest tulumaksust jõukatele.Millised on sellise maksumõjud?Üks kloun igatahes sõitis seepealeVenemaale ja tema solvumine oli igatiasjakohane. Aga muidugi ei jää ta üksi,sest ei isiku ega firmade tasemel polePrantsusmaa enam kaugeltki nii atraktiivnekui riigi rikkus eeldaks. Sotsialistlikvalitsus püüab seal küll töökohtadeja investeeringute kaotust retooriliseltkeelata, aga turg teeb oma töö. Ilmseltpole nii kõrge maksu maksjaid küllpalju, aga oluline on suhtumine maksumaksjatessening tippude hoidmine.Näitlejatest määravamad on majandusesomanikud ja juhid.


30 31KultuurReformikiri - talv 2013KultuurÜsna pea täitub kaks aastat kultuuriministriametis. Mis on Sulle seni osutunudkõige kõvemaks pähkliks?Asi on lõplikult tehtud siis, kui töömehedobjektile tulevad. Kuni asja ajavadlipsuga mehed, pole midagi lõplikku.Raha ei ole maailmast kadunud, see tuleb lihtsalt üles leida.Kultuuriminister REIN LANG teab seda ning teeb tööd sellenimel, et Eesti kultuuri toetataks rohkem nii kodu- kui kavälismaal. Küsis Õnne Pillak, kultuuriministri nõunik.Eesti kultuurist teatakse maailma eri nurkades üsnapalju. Millises piirkonnas võiks Eestil olla huve end rohkemtutvustada?Vasakpoolne luuletaja Juhan Sütiste kirjutas enne Teistmaailmasõda poeemi „Maakera pöördub itta”. Seda maakerateebki, kuid mitte Nõukogude Liitu, vaid Kagu- jaLõuna-Aasiasse.Lõppenud aasta oli Kultuuriministeeriumile edukas piiritagustekultuurisuhete tugevdamisel: koostööleppedallkirjastati Flandria, Venemaa, Läti-Leedu, Ungari, Iisraelija Ukrainaga. Milliseid uusi koostööprogramme alanudaasta endaga kaasa toob?Meil on palju loojaid, kes end väikesel Eesti turul toimetadesära ei elata. Vaja on ekspordivõimalusi. Sel aastalkeskendume Aasiale. Loodetavasti saab teoks ka ametlikvisiit koos lepingu allakirjutamisega Hiinasse. Sihikul onveel Korea, miks mitte ka Jaapan. Kultuuritarbimine neisriikides on tohutu. Narr oleks mitte üritada sealsetele turgudelesiseneda.Kultuuri rahastamine pakub kõneainet kogu Euroopas.Milliseid võimalusi toob Euroopa Liidu 2014–2020 kultuurikoostööraamprogramm „Loov Euroopa”?Eks see ole paista siis, kui see lõpuks vastu võetakse.Praegu on lootust, et raha olulisteks asjadeks, mis Euroopatka kultuurilises mõttes edasi viiks, saab olema rohkem.Oled välislähetustel paljude kultuuriministritega rääkinudsealsest kultuurielust ja riigipoolsest toetusest kultuurile.Kuidas Eesti kultuuripoliitika võrreldes teiste riikidegapaistab?Väga läbimõeldud ja helde.Ühed ütlevad, et kultuuril on liiga palju raha, teised jällegikiruvad, et raha jääb kogu aeg vähemaks. Kas Eestikultuuril on piisavalt raha ja kas vastab tõele, et aastatejooksul on seda kogu aeg vähemaks jäänud?Kultuuriloomingule raha muidugi vähemaks ei jää, vaid tulebjuurde.Oled algatanud uue ettevõtmise - ja kultuurisõbralikeettevõtete tunnustamise. Kui palju oleks Eesti majanduseljõudu kultuuri enam toetada ja milline kultuurisuundvajaks rohkem toetust?Eesti inimesed elavad kultuuris ja toetavad seda aina rohkemja rohkem. Vastavalt sellele, kuidas paraneb nendeelujärg. Nagu Eesti riik.Valitsuse võimu- ja rahakeskne mõtteviis.Kui Sa ametisse astusid, siis ühekssuureks eesmärgiks võtsid endaleEesti kultuuripoliitika arengusuundadeuuendamise. Kuidas see töösujub?Kriginal. Aga küll ükskord koidabaega...Kui Sa said kultuuriministriks, oli üksesimesi torme seoses raamatukogudestlaenutatavate teostega. Nüüd onuuenduste tegemisest aasta möödunud,kas need on ennast õigustanud?Muidugi on. Aga see on vaid mikroskoopilineparandus rahvuslikusõnakunsti elujõu tagamisel. Meil tuleblahtise pilguga vaadata oma järeltulijateja nende kasutatava tehnoloogia peale.Mitte soiguda, et vanasti oli lumi valgemja rohi rohelisem.Üha rohkem koguvad populaarsuste-raamatud. Kas ja kuidas plaanibKultuuriministeerium e-raamatute kasutamistõhutada?Traditsioonilise paberraamatu kõrvaltuleb siseneda e-maailma. Raamatukoguderoll muutub, tahame seda võimitte. Rahvusraamatukogu ja temataristu saab hoopis teise tähenduse.Sind võib õnnitleda, sest oled esimeneminister, kes on jõudnud EestiRahva Muuseumi uue maja ehitamiseganii kaugele, et kopad viiakse ehitusplatsile.Kas nüüd on siis kindel, etERMi ehitus algab ja hoone saab koguselle juurde kuuluva sisuga valmis?Paljud arhitektuuri- ja monumendikonkursidon tekitanud avalikkusesvaidlusi. Kultuuriministeeriumist algusesaanud kommunismiohvritememoriaali ideekavandite rändnäitusjõuab sel aastal lõpule, milline onpraegu rahva huvi selle memoriaalivastu ja millised plaanid sellega seoseson?Näitus rändab tõepoolest mööda Eestimaakonnakeskusi. Ei saa just väita,et huvi oleks suur. Ootame endiseltkõiki arvamusi ja ettepanekuid konkursitöödekohta. Oleme ka uurinud ühevõi teise töö teostatavust. Seda kakeskkonnakaitselisest aspektist. Kuinäitus on Eestile ringi peale teinud ja arvamusedkokku kogutud ja üldistatud,peab valitsus otsustama, mis edasisaab. Eeldatavasti suve lõpupoole.Eelmine aasta oli filmiaasta, kuidasrahule jäite? Mida lähiaastad Eestifilmile toovad?Uus aasta tõi Eesti Filmi Sihtasutuseasemele Eesti Filmi Instituudi ja selleuue juhtkonna, kelle õlule langeb ülesannekorraldada uus ja senisest efektiivsemfilmitegijatele riigiabi andmine.Aga kokkuvõttes ütles tõe välja vanameisterArvo Kruusement: „Teha tulebfilme, mida inimesed vaatavad”.Lõpetuseks, millised eesmärgid tulekskindlasti kultuurivaldkonnas täita,et aasta lõpus tehtuga rahul oleksid?See on unelm, millel ei ole määratudtäituda. Nii nagu Tallinn, ei saa Eestiriik ja tema kultuurikorraldus iialgi valmis.Mida rohkem on kultuuri ja loojaid,seda rohkem on tööd.Eesti Rahva Muuseumiarhitektuurne vaadepeasissepääsuleE-raamatute levikuga saab kaRahvusraamatukogu ja temataristu hoopis uue tähenduse.Foto: Raivo Tasso / Maaleht / Scanpix


32 33EttevõtlusReformikiri - talv 2013EttevõtlusEttevõtjaasjaajamineveelgimugavamaksTekst: Hanno Pevkur,justiitsministerEelmisel aastal asutati20 143 uut ettevõtet, midaon 2434 võrra enam kuiaasta varem. Uute ettevõteteloomise juures on oluline kafakt, et möödunud aastalasutati 65 protsenti osaühingutestsissemakseta.Neid arve vaadates võiböelda, et ettevõtlusaktiivsuson tublisti kasvanud jatuult majanduse purjedessepuhutakse üha juurde.Kindlasti on aga ettevõtjatejaoks jätkuvalt probleemkohatine liigne bürokraatianing ülereguleeritus.On loomulik, et ettevõtja peaks aegaja energiat kulutama eelkõige omategevuse arendamisele ning riigigasuhtlema nii vähe kui võimalik, entsamas nii palju kui vajalik. Seepärasttegeleme Justiitsministeeriumispidevalt sellega, kuidas ettevõtjaasjaajamist riigiga mugavamaksmuuta.Senitehtu üle võibuhke ollaTasub meenutada, et Justiitsministeeriumon juba päris palju teinud,et ettevõtja elu lihtsustada, näiteksloonud riigiga asjaajamiseks erinevaidelektroonilisi teenuseid. Paljukiitust on saanud nii sissemaksetaosaühingu loomise võimalus, ettevõtjaportaal,elektrooniline majandusaastaaruande süsteem kui kateised erinevad elektrooniliseksmuudetud riigi teenused. Kinnitan,et seda joont on plaanis ka hoida.Lisaks mainin siinkohal elektroonilistingliskeelset registrikaarti jamitte vähemtähtsat – 57 seadusetervikteksti, mis sai inglise keeldetõlgitud. Olgu öeldud, et nüüd oninglise keelde tõlgitud juba 150 Eestiseadust.Ettevõtlusegategelemine lihtsamaksüle EuroopaKui vaadata järgmiseid samme, siison Eesti jaoks oluline näiteks edasiliikuda Euroopa Liidu ühtse müügiõiguseloomisega. See võimaldaksEesti ettevõtjatel väiksemate kuludegauutele turgudele laieneda.Teisalt soodustaks ühtne müügiõigusrahvusvaheliste suurettevõteteEesti turule tulemist, kuna siis oleksväiksele turule sisenemine ning siintegutsemine lihtsam ja tasuvam.PankrotimenetlusetõhustamineEestile on Doing Business raportiletuginedes aastaid ette heidetudpankrotimenetluse liigset pikkust– viimastel aastatel on menetlusepikkus olnud keskmiselt 270 päevaja seda on mõnevõrra liiga palju.Sel aastal teemegi algust pankrotimenetlusetõhustamisega. Lisaksmenetluse pikkusele on tihti probleemiks ka menetlusetulemusetus, näiteks viiendikul juhtudest jääb võlausaldajatenõuetest ligikaudu 95 protsenti täitmata. Üldjuhul onselle põhjuseks see, et juhatus on pankrotiavalduse esitanudliiga hilja. Küll tuleb siinkohal mainida, et selles osason kohtupraktika hakanud muutuma ning järjest enam onhakatud välja mõistma kahjuhüvitisi neilt juhatuse liikmetelt,kes on pankrotiavalduse esitamisega liigselt viivitanudja seeläbi võlausaldajate huve kahjustanud. Selle probleemilahendamiseks analüüsime ka kehtiva ärikeelu temaatikat.Ikka eesmärgiga hoida ettevõtluskeskkond puhtamana jaäritegevusest eemal teadlikud petturid, kes mängureeglitestkinni pidada ei soovi.Lisaks eelnevale on alanud aastal tähelepanu all ka ettevõttelikvideerimismenetluse pikkus, mis võlgadeta ning korrektseltmajandatud ettevõtte puhul on praegu ebamõistlikultpikk. Samuti on plaanis tegeleda saneerimismenetluse rakendamiseprobleemidega, millest peamine – mis tihti saneerimisprotsessilesaatuslikuks saab – on see, et saneerimiskavaei saa muuta. Selle võimaldamine muudaks paljudsaneerimismenetlused edukaks, mis tähendab, et pankrotimenetluseniei jõutakski.E-teenuste valiku laienemineKui rääkida uutest e-teenustest, siis üks väljakutsuvamaideesmärke on luua alustavatele ja väikestele ettevõtetelee-raamatupidamiskeskkond, mis aitaks tekitada raamatupidamisekorraldamise harjumust ja lahendaks ettevõtjaühe peamise mure – kuidas aruandlust õigel ajal ja vähesekoormusega hallata. Plaanime projektiga lõpule jõuda jubaselle aasta lõpuks, et ettevõtted saaksid 2014. aastast keskkondakasutama hakata.Raamatupidamise lihtsustamisega haakub ka meie teine suuremuuendus. Nimelt on Äriregistri ettevõtjaportaali juurdeloomisel kohustuste kalender, kus ettevõtja näeb ühestkohast informatsiooni erinevate kohustuste kohta (aruannete,deklaratsioonide esitamine erinevatele ametiasutustelejne) riigi ees. Kalender annab teavet kohustuse täitmisekuupäeva kohta, saadab ettevõtjale meeldetuletusi jateavitusi. Kõigi eelduste kohaselt saavad ettevõtjad hakatakalendrit kasutama juba järgmisel poolaastal.Kohtumenetluse kiirendamineLisaks e-süsteemidele ning kvaliteetsele õigusloomelevajame kindlasti ka piisavalt kiiret ja kvaliteetset kohtumenetlust.Seetõttu oleme püstitanud ühe ambitsioonikaeesmärgina kohtumenetluse kiirendamise, mis poliitilisetahteavaldusena märgiti üles ka koalitsioonileppes. Selleslootuses ja vaimus on tehtud hiljuti õige mitu sammu, miskiirendavad kohtumenetlust, kõrvaldades menetluslikketakistusi ja andes kohtule rohkem võimalusi menetlustlihtsamalt läbida. Ma loodan, et 2015. aastaks oleme õigusmõistmiselemõistliku aja jooksul oluliselt lähemal jaseda koos kvaliteetsete kohtuotsustega.Üks väljakutsuvamaid eesmärke on luuaalustavatele ja väikestele ettevõtetelee-raamatupidamiskeskkond.


34 35InnovatsioonReformikiri - talv 2013InnovatsioonTekst: Remo Tiigirand,e-kanalite konsultantKuidas pannakümned tuhandedparimad internetiturundajadendajaoks tööle?MinaSuurt osa tänapäevasest internetikasutamisest tuntakse tegusõnaks kujunenud guugeldamisena.Enamik sellisest tegevusest käib läbi google.com otsingumootori, kuid oma osa liiklusest tekibka kodumaisest neti.ee-st ja vähem tuntud otsimootoritest. Kuidas kõlab väide „selleks, et sinufirma lehelt midagi leida, on mõistlik sinna minna läbi Google’i”? Veebilehti tuleb kindlasti arendadaja paremaks teha, kuid see ei lõpeta guugeldamist. Guugeldamine on oluliselt mugavam,kui kõikide maailma lehtede menüüd selgeks õppida. Guugeldamisel on ka selge eelis vastusteja infovaliku rohkuse näol.Loo oma isiklikjalajälg internetisKui analüüsida Reformierakonnaga seotud veebikeskkondi(poliitikute isiklikud blogid, erakonna koduleht jmalamlehed) ja vaadata nende kasutamise statistikat, siistorkab silma sama trend – sinna satutakse guugeldades.Nii satutakse lehtedele julgelt üle pooltel kordadest. Otsitavadmärksõnad on igati loogilised ja enamjaolt programmilised,Eesti elu puudutavad ning inimesed ise. Edasisearutelu saab jagada kaheks. Esiteks, mida külastajad lehelteevad, kauaks sinna jäävad ja kas nad leidsid õige asja.Teiseks, kuidas tekitada guugeldajatele maandumiskohtinii, et sinu nimi tuleks esile sulle sobivas kontekstis ja vajalikelteemadel, ning leitaks sulle sobivaid vastuseid sinutegevuste kohta.Ma nimetaks seda sinu isiklikuks interneti jalajäljeks jaselle saad sa ise rajada. Praegu luuakse üle maailma saduveebiteenuseid, kus töötavad kümned tuhanded SEO(search engine optimization ehk veebilehte otsimootoritejaoks optimeerivad) spetsialistid. Selle veebiteenuseellujäämise võtmeküsimus on pakkuda oma kasutajateleinternetis leitavust ja nende teenusele sattumist. Seega,kui teed ise teadlikult kontosid sellistele lehtedele, täidadneed kontod ja veebiteenused sulle sobiva sisuga, on needühtlasi ka sinu interneti jalajäljeks. Kui sa ise seda ei kujunda,siis teevad seda teised sinu eest. Teiste tegevust sajuhtida ja kontrollida ei saa, aga oma vastuseid ja maandumislehtijuurde luues saad otsijatele pakkuda vähemaltmõnd alternatiivi.Toon siinkohal välja mõned soovitused keskkondadest,kuhu ja mis eesmärgil konto luua. Üldiselt soovitanigaühel sel teemal mõelda, millist pilti luua tahad ja misteemadel sul alternatiivseid maandumislehti vaja on.Slideshare.com – veebiteenus, kuhu saadüles laadida presentatsioone ja esitlusi.Kindlasti tuleb poliitikul teinekord esitlusi teha, või kuimitte, siis saab ka mõne eelnõu ise Powerpointis kokkuvõtta, oma arvamuse juurde kirjutada ja sellele lehele üleslaadida. Oluline on jälgida, et pealkiri saaks võimalikulttäpne ja vastaks sisule. Lisaks tuleb kirjeldada, millega tegu.Mõtle ka hoolikalt, kui palju on mõne keerulise erialasetermini otsijaid, ehk leidub sellele mõni lihtsam ja levinumvaste. Väldi peent huumorit ja kahemõttelisust.Prezi (prezi.com) teenust olen soovitanudmitmel poliitikul kasutada vahelduseks Powerpointitarkvara asemel. Veebipõhises Prezis kehtivad samad reeglidja esitlused on otsimootorite jaoks leitavad. Vaata,et esitlus oleks avalik ja korralikult kirjeldatud – pealkiri,sisukirjeldus, lihtsad sõnad.Miks see hea on? Kui sinu teemal tahetakse infot hankida,siis oled pildis.LinkedIn.com on sotsiaalvõrgustik, kus suheldaksetööalaselt. Seal on ka huvitavaid teemagruppe ehkfoorumeid, kuid peamine selle keskkonna väärtus on CVja suhtevõrgustiku näitamine. Annab vastuse küsimusele,kes sa oled.Quora.com – kaasaegne foorum, kus arutletakse miljoniteinimestega tuhandete teemade üle. Sealt saab mõtteidjuurde ja samas sõna sekka öelda. Tuleb otsimootoritesthästi välja.Youtube, Vimeo, Facebook,Google+ – kõikide suurte veebiteenuste leitavusotsimootoritest on väga hea. Seal on enamikel konto olemasja enamasti on seal ka rohkem võimalusi oma kontosätetes mängida – mis avalik, mis mitte.About.me ja flavors.me – sinu interneti visiitkaardid.Sinna saad kokku koondada kõik oma muudveebiteenused ja Flavorsis on ka oma domeeni kasutamisevõimalus (tasulises paketis). Kui blogi ei pea, siis vähemaltvisiitkaardi võiks luua iga poliitik.BlogipidajateleNimelised blogid töötavad väga hästi, kui on vaja mõndteemat pikemalt selgitada. Blogi keskkonnana saab kasutadanii erakonna pakutavat lahendust (nt artoaas.ee, toniskoiv.ee)kui ka veebiteenustena üles seatud blogikeskkondi(nt kajakallas.wordpress.com). Blogi on kasulik, kui sinu jamingi kindla teema kohta otsitakse infot ja samas on online-meediaseda juba kajastanud. Blogis saab oma vastusepikemalt kirja panna ja jätkata täiendavate selgitustega.Otsijal on siis võimalus uudislingi alt saadud teemakajastusttäiendada otse allikast.Eks neid keskkondi ole veel, mis otsimootorites esimestevastuste näol välja tulevad ja heaks maandumisleheks on.Üks osa on ka sugupuude keskkonnad (geni.com jne), aganeid vast antud kontekstis välja ei tooks. Head jalajälje ehitamist!


36 37RahandusReformikiri - talv 2013RahandusTekst: Aivar Sõerd,Riigikogu rahanduskomisjoniliigeKuivõrd astmelise tulumaksu propageerijadei ole kas suutnud või vaevunud seniesitama ühtki maksuseaduse eelnõud,mida oleks võimalik konstruktiivsesvaimus arutada, siis onpõhjust kahelda, kas sellekssuutlikkust või tõsist sooviüldse ongi.Jättes praegu kõrvale arutelud astmelise tulumaksu negatiivsetestmõjudest majanduskeskkonnale tervikuna, tulebkõigepealt öelda, et teema sisuliseks käsitlemiseks polevõimalust tekkinudki, sest pole teada, kuidas uus süsteemkonkreetselt välja nägema hakkaks. Ka maailmapraktikaon maksupoliitikas äärmiselt kirju. Keskerakond on vormi täiteksesitanud paar eelnõud, mille sisu on sisse viia paar muudatustpraegu kehtiva tulumaksuseaduse maksumäära puudutavasseparagrahvi.Suuremat maksutulu ei pruugigi tullaPraegune tulumaksuseadus on aga üles ehitatud ühetaolisetulumaksusüsteemi loogikale, kõiki tululiike koheldakse jamaksustatakse võrdselt, kehtib igakuine tulumaksu kinnipidamineja tulu suurus maksumäära ei muuda. Astmelise tulumaksujaoks on vaja praegusest täiesti erineva ülesehituse,printsiipide ja maksuloogikaga seadust. Imelik, et astmelisetulumaksu propageerijad pole seda eelnõu seni esitanud.Argument, et kunagi, aastani 1993, kehtis astmeline tulumaksja meil on kogemus olemas, ei ole asjakohane,sest toonases üleminekumajanduses polnud kaasaegsesmõistes maksusüsteemi olemaski. Praegu kehtiva ühetaolisetulumaksu seaduse teksti maksuastmete meelevaldseistutamise tulemuseks oleks maksumonstrum,mida praktikas rakendada pole võimalik.Kuna astmelise tulumaksu seadust pole senini esitatud,siis pole näiteks teada, kuidas ja millise määragapeetakse tulumaksu jooksvalt kinni palgatulult, kuidasHÄSTI TÖÖTAVAMAKSUSÜSTEEMIASEMEL MAKSU-MONSTRUMmaksustatakse astmelise tulumaksu tingimustes dividende jakuidas mitteresidente. Kui ka praeguse maksusüsteemi olukorrason probleemiks, et palka makstakse välja dividendidena, siisastmelise tulumaksu tingimustes on igal juhul suurema tulu teenijatelhuvi näidata kõrgema maksuastme alla kuuluvat tulu dividendina.Kas see on astmelise tulumaksu taotlejate eesmärk,pole teada, kuna eelnõu pole.Järgmine küsimus tekib väidetava täiendava maksutulu osas.Täiendava tulu suurust astmelise tulumaksu rakendamisel saabvälja arvutada alles pärast seda, kui on olemas eelnõu.Eespool nimetatud dividendide, mitteresidentide ja maksu kinnipidamiseküsimuste praktilise rakendamise põhimõtetest sõltubväga otseselt riigi täiendavate tulude suurus. Aga arvestadestõsiasja, et just vasakpoolsete maksuideoloogide arusaamineideaalsest maksusüsteemist sisaldab kõrgeid maksumäärasid,eriti rikastele, aga samas ka arvukalt erandeid ja erisusi, millegapüütakse läbi maksusüsteemi erinevaid sotsiaalseid probleemelahendada, siis ei pruugi riik lõpptulemusena täiendavat maksutuluastmelise tulumaksu rakendamisest saadagi. Seda saaks hinnataalles pärast seda, kui on olemas eelnõu.Eelnõu asemel loosungidKuna tulumaksu periood on kalendriaasta, siis saab uus süsteemrakenduda esimesest jaanuarist. Kuna uue süsteemi rakendamisekson vaja muuta tulude deklareerimise põhimõtteid, uusideklaratsioonivorme ja rakendamise kordasid, elektrooniliseksdeklareerimiseks ka infotehnoloogilisi keskkondi ümber teha, siistuleks – juhul kui uue süsteemi propageerijad soovivad tõsiseltvõetavatarutelu – vastav eelnõu välja töötada ja esitada juba käesolevaaasta kevadel.Tavaliselt esitatakse vormi täiteks mingisugune eelnõu riigieelarvemenetlemise ajal aasta lõpus. Kuna sellise eelnõu esitajatel polereeglina õrna aimugi, kuidas astmelist tulumaksusüsteemi praktikasrakendada, pole rakendusaktide kavandeid ega ettekujutustsellest, kuidas hakkavad välja nägema näiteks deklaratsioonivormid,siis on veendumus, et aasta lõpus saavad kõik need asjadpaari kuuga lahendatud, ilmselgelt avalikkuse suurejoonelineeksitamine.Siinkohal tasub kahelda, kas tõsist huvi maksusüsteemi peapeale pööramiseks üldse ongi. Tõenäoliselt tõusetub teema üldsõnaliseltja loosungina vaid valimiseelsetes debattides.Eelnõu esitajatel pole reeglina õrnaaimugi, kuidas astmelist tulumaksusüsteemipraktikas rakendada.Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix


38 39LiberalismFoto: Rain HansenTekst: Mikael Laidre,antiikajaloolaneJust ümberjagamine,omavolija aritmeetilinevõrdsusilmestavadkikõige pareminisotsiaaldemokraatiat.Artikkel põhineb möödunud aasta 15. novembril Liberalismi Akadeemiaseminaril tehtud ettekandel. Autor väljendab isiklikke vaateid.Eesti on olnud järjest de facto iseseisev sama kauanagu esimesel korral. Ent kohati esineb kahtlusiedasi kestmise suutlikkuse kohta. Tahetakse alternatiivi.Kahjuks on häälekamad sotsiaaldemokraatlikuehk ümberjagava ja tulevaste põlvedearvelt elava Eesti nõudjad.Kõige selle lahtimõtestamisel on tähtsal kohal vabadus. Ladina keeleson vabadus libertas – sealt ka sõna liberalism. Tegemist on algselt indoeuroopasõnaga, mis tähendab inimesi või rahvast. Kohtame sedasaksa Leute ja vene liudi näol. Vabadus, nagu tänapäeval ka demokraatia,on alati olnud lai, isegi vastuoluline mõiste. Ladina keeleson kaks erinevat sõna: libertas ja licentia, vastavalt vabadus ja omavoli.Ja just voli või tahe ongi tihedalt seotud vabaduse ja vaba tahtega.Küsimus on selles, kas inimene käitub vastutustundlikult ja juhindubmõistusest või mitte.Vastutus ja omavoliLibertas on vabadus, milles on võtmekohal vastutustunne. Vabaduson omane vaid intellektuaalsele või ratsionaalsele loomusele, nagu19. sajandil kirjutas paavst Leo XIII. Sellega sobitubki vabaduse jainimese seos indoeuroopa keeltes. Tõeliselt vabad on ratsionaalsedinimesed. Vaba olemine ei tähendavabastust seadustest. Otse vastupidi.Vabaduse alustala on ratsionaalnekord, mis tunnistab, et kõigel ontagajärg. Omavoli ehk licentia on seevastuselline vabadus, kus suhtelinetahe troonib mõistuse ja objektiivsereaalsuse üle. Seal loeb ainult hetketahe.Selline relativistlik omavolion esoteeriline ja egoistlik. Ta loobendale ise reeglid, oma tõe, ega hooliuniversaalsetest normidest.Hilisantiigiks oli Rooma impeeriumispeale jäänud libertas. Vabaduskoos vastutuse ja loogikaga kandusedasi Euroopa keskaega. Side antiigigakatkes alles renessansiajal.Üldjoontes algas 13.–14. sajandilEuroopas kontseptuaalne pööre.Suhteline tahe hakkas domineerimamõistuse üle. Seda võimendas Prantsuserevolutsioon. Vabadusest saiomavoli. Geomeetrilisest võrdsusest,meritokraatiast, sai aritmeetiline ehklame võrdsus. Ühiskond killustus japolariseerus. Selle tagajärjel muutusvastuvõetavaks ihaldada teiseinimese eraomandit, muutus legi-tiimseks vara ümber jagada. Ning justümberjagamine, omavoli ja aritmeetilinevõrdsus ilmestavadki kõige pareminisotsiaaldemokraatiat. Kõigeenam levis ja juurdus sotsiaaldemokraatlikmõtteviis just totalitaarsel20. sajandil. Nii kommunismi kuinatsionaalsotsialismi ilmestas vankumatuusk riiklikesse struktuuridesse,ideoloogiasse, plaanimajandusse jatsentraliseeritusse. Aga ka lääneskasvasid jõudsalt maksud ja riigisektorning turu umbusaldamine.Seetõttu julgen väita, et kriis ei alanud2008. aastal Lehman Brothersipankrotiga. Selle tegelikud juured onsügavamal. Praegu põrkuvad samutiühelt poolt klassikaline vabadus,roomalik vastutustundlikkus ja omavõimete piires elamine; ning teisalttaassündinud revolutsiooniline omavolija väidetav õigus teha kõike,nagu tagajärgi poleks.ÜmberjagamisepoliitikaKa tänapäeval on nii parem- kuipahemäärmuslased valdavalt kasinusmeetmeteja kokkuhoiu vastu.Mõlemad on populistlikud ja lubavadvalijatele kunstlikku kasvu – ümberjagades. Kui teadvustame äärmuslastesuures ulatuses ühist ideelistalust ja lisaks asjaolu, et poliitilisevõitluse tõttu on peavool neile kohatilähenenud, omandab asjaolu, etPrantsuse presidendi valimistel antiiga kolmas hääl äärmuslastele, uue dimensiooni.Tahes-tahtmata on tõdemus„nüüd oleme kõik keyneslased”üsna täpne. Valik ei ole enam niivõrdklassikalise parem- ja vasakpoolsuse,vaid hoopis vasem- või parempoolsematesotsiaaldemokraatide vahel.Nii mõnegi „parempoolsega” seosesmeenub Hans-Hermann Hoppetermin „sotsiaalnatsionalistlik”. Võiütlus „vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik”.Maailma Majandusfoorumi kohtumine2009. aastal Davosis Šveitsiskinnitas, nagu ütles Kenneth Rogoff,et midagi on toimumas, kui nii maailmasuurim majandus (USA) kuika suurim tõusev majandus (Hiina)


40 41LiberalismReformikiri - talv 2013Liberalismvaatavad ühel ajal Euroopa sotsiaalmudelisuunas. Sotsiaaldemokraatlikkepõhimõtteid juurutab aktiivselt kaÜRO ja isegi OECD. Sõltumata sellest,kes on olnud võimul, on Euroopajõudnud olukorda, kus 5–10-protsendisemaksustamise asemel – nagu seeoli antiik- ja keskajal – maksustavadtänapäeva riigid inimesi kordadesrohkem. USAs, kus on kombeksEuroopale sotsiaaldemokraatiat etteheita, ei maksa 46 protsenti ameeriklastestastmelise tulumaksu tõttuföderaalsel tasandil üldse tulumaksu.On ebatõenäoline, et sellisel kursiljätkates suudab USA ümberjagamistvältida. Ümberjagamise poliitikal onaga maailmale palju ulatuslikumadtagajärjed kui USA julgeolekupoliitilisefookuse koondumisel Vaikseleookeanile.Kasv vs kasinusSamas on positiivne, et kriis on vabadusemõistele olnud ka puhastavatoimega. Teravamalt on esile tulnudvabaduse ja omavoli vastandumine,oma võimete piires ja üle omavõimete elamise vastuolu. Vabadusemõistesse on moraalsus tagasi tulemas.Näeme seda Euroopa kasv vskasinus debatis.Osa arvab, et kasvu toob kvantitatiivneleevendus ehk otsesõnu rahajuurde trükkimine, inflatsioon, ühisedvõlakirjad, odavamad laenud võierinevad maksud. Tegelikult on nadühel või teisel kujul maksutõusud.Mis ümberjagamise ja aritmeetilisevõrdsuse valemist puudub, on majanduskasv– seesama, mida sotsidnii väga ihaldavad. Nagu MargaretThatcher on öelnud, on sotsialismiprobleem see, et lõpuks saab teisteinimeste raha otsa. See tähendab,et lõpuks ei ole enam midagi ümberjagada. Lõputult ei saa sissetulekutkasvatada lihtsalt valimiskasti juurespopuliste toetades. Paljud arvavadsiiani, et omavolitsemisega saabjätkata ja justkui luua oma reeglid.Probleem on selles, et tagajärjed eisõltu tahtest või ise loodud „tõest”.Pakutud n-ö lahendusi on varemgiproovitud. Need on kas läbi kukkunudvõi praeguse kriisini viinud.Kasv vs kasinus debati tegelik sisu onsotsiaaldemokraatlik vs kestlik majandus-ja rahanduspoliitika. Kärpedja kasv ei ole vastuolus, nagu tõestabEesti kogemus. Majandus kukkusenne kasinusmeetmeid ja hakkaskasvama siis, kui valitsus riigi kulusidkärpis. Nagu ütleb Arthur C. Brooks:„Sotsiaal- ja välisabi on ainult plaaster,vabaturumajandus aga ravim.”Oleme seda Eestis ise kogenud. Meei tahtnud jääda abisaavaks arengumaaks,vaid vabaturumajanduseoludes majandust mitmekordistada.Kasvav vastuseis ümberjagamisele,bürokraatiale ja keskvõimule onseotud ka piirkondliku rahulolematusega.Seda esineb riikide aga karegionaalsel tasandil: BaierimaastPõhja-Itaaliani ning Kataloonia jaFlandria iseseisvusliikumisteni välja.Senistele tsentripetaalsetele tendentsideletöötavad vastu tsentrifugaalsed.Vabaturumajandussoosib eetikatAsi on eetikas. On stereotüüpnepidada sotsiaaldemokraatiat – ehkümberjagamist – õiglaseks ningkapitalismi – ehk meritokraatiat –küüniliseks. Aga asja saab ja tasub kateise pilguga vaadata. Alternatiivseltvõib väita, et maailmas domineerinudsotsiaaldemokraatlik kord on omaeri varjundites paari sajandiga ühiskondaeelkõige moraalselt laastanudning ähvardab viia majanduslikukrahhini. Tasub kaaluda uut, samutiBrooksi väidet: „Vabaturumajandusei ole ainult majanduslik alternatiiv,vaid moraalne imperatiiv.”Heaoluriigi filosoofia on lasta ühiskonnal(s.t teistel) nõrgemaid aidata.Vastutus on delegeeritud abstraktseleriigile. Heaolumudel onebamoraalne, sest ta tekitab pikaajalistsõltuvust ja õpitud abitust. Tavõtab teistelt. Hoopis tõeline vabadus,libertas on altruistlik. Liberaalon liberaalne ehk helde andja. Seegaon täiesti vale kujutada õhukese riigipooldajaid verejanuliste egoistide jasotsiaaldemokraate hoolivate humanistidena.Õpetussõnade raamatuson öeldud: „Ühed jagavad omavara ja saavad rikkamaks, teised võtavad,mis ei ole nende oma, ja kannatavadalati puudust.” On ebamoraalneõõnestada ühiskonna alustalasid:eraomandit ja perekonda. Seda teevadaga pärimis- ja kinnisvaramaks,mis perioodiliselt lamedat aritmeetilistvõrdsust loovad, karistades edukustja premeerides tegevusetust.Sotsiaaldemokraatlik süsteem kaitsebennast sellega, et pretendeeribolema ainus moraalne kord. Ajaluguaga näitab, et me ei pea nõustumamõttega, et on olemas eksklusiivselt„(sotsiaal)demokraatlikudväärtused”, nende seas ümberjagamineja aritmeetilinevõrdsus. Samas, kas sotsiaaldemokraatiavastand ehktäiesti vaba turg on eetiline?Vabaturumajandus on eetikatsoosiv. Ta on soodne keskkond.Selles mõttes on ta ka moraalne.Kuid ta ei taga automaatselt seda,et inimesed käituvad moraalselt. Kuisubjektiivne tahe troonib mõistuseja objektiivse reaalsuse üle, siis onoht, et vabaturumajandusest arenebsotsialism. Kui valemis on suhtelinetahe, hakkab vabadus kahanemaning kasvab seadusetus, vastutustundetus,võimaldades ühel või mitmelteiste üle domineerida sellega, mis eiole ratsionaalne ega õiglane. Sellelesarnaneb kogu praegune hartaliikumine.Kui irratsionaalne tahe kaaperdabdemokraatia, kujuneb sellestohlokraatia. Vabaturumajandustoi-mib, kui selles osalejad juhinduvadlibertas’st, mitte omavolist. Kuinad lähtuvad moraalsest autoriteedist,mis ei ole meelevaldne ega surupeale oma suhtelist tahet, vaid onnagu kompass või kaart. Millest eipea juhinduma, aga tasuks. Sest mittejuhindumineviib vabaduse kahanemise,kui mitte lausa kaotamiseni.Ja lõpetuseks. Kui kreeka keelestähendab kriis valikut võipöördepunkti, võimalikkuparanemist, peame nõustuma kaHoppega, et on ekslik eeldada, etkriisile või majanduslikule krahhilejärgneb ilmtingimata tõus. Lääne väljavaatedvõtab kohati hästi kokkuJoseph de Maistre’i öeldu:„Rohelus viib küpsuseni; mädanemineei vii millenigi.” Kasainuke võimalus on vasturevolutsioon?Kindlasti mitte. See onäärmuslaste pärusmaa. Vajamedebatti, mishõlmabklassikalisiväärtusi.Vajame vabaduse mõiste edasistpuhastumist, vastutustundlikkulibertas’t, mitte omavoli. Prantsuserevolutsiooniga alguse saanud sotsiaaldemokraatlikulepöördele saablõpu teha mitte vasturevolutsioon,vaid revolutsiooni vastand, nagu ütlesde Maistre.Heaolumudelon ebamoraalne,sest ta tekitabpikaajalistsõltuvust jaõpitudabitust.


42MigratsioonReformikiri - talv 2013Võõrtööjõu importEsmapilgul tundub, et kui Eestissesaabuvad programmeerijad näiteksVenemaalt või Indiast, siis kaotavadkohalikud kaadrid parimal juhul suureosa oma palgast ja halvimal juhul töö.IT-sektoris kehtib hetkel aga hoopisvastupidine reegel – mida rohkeminimesi on tööjõuturul, seda rohkemtöökohti tekib. Täitmata töökohad ITsektorismaksavad meie riigile kümneidmiljoneid eurosid aastas.Praeguse regulatsiooniga onTekst: Andrei Korobeinik,Riigikogu liigeEesti püüabpraegu sisserännetvältida, kuidilma teadlikumigratsioonipoliitikataeisuuda me pikasperspektiivisteiste EuroopaLiidu riikidegakonkurentsispüsida, kirjutabAndrei Korobeinik.aastate alguses vähenes Eestis sündivus.Tegemist on justkui lainega, miserinevatel aegadel oma mõju erinevatesdemograafilistes segmentidesavaldab. Aastal 1998 jõudsid 1991. aastalsündinud lapsed kooli. Tulemuseksoli veerandi võrra väiksem vastuvõttesimesse klassi, mis omakorda põhjustaskoolivõrgu ümberkorraldamise(mis on algamas küll alles nüüd). 2014.aasta on Eesti jaoks aga veelgi suurematähendusega – siis lõpetavad needlapsed juba ülikooli ja sisenevad tööturule.Eesti majandust ootab 2014. aastaltõsine väljakutse. Eriti neid majandusesegmente, mis eeldavad töötajateltkõrghariduse olemasolu, näiteksmeditsiiniteenused, õigusteadus võiinfotehnoloogia (IT). Ühtäkki vähenebülikoolilõpetajate arv veerandi võrra,kusjuures tegu ei ole ühekordse jõnksuga.Kui mõnele valdkonnale tähendabsee lühiajalises perspektiivis vaidtööpuuduse vähendamist, siis aktuaalsemateleerialadele on see pigemeksistentsi küsimus.Hea näide on IT-sektor. Tööpuudustseal ei ole, tööjõupuudus on pärissuur. Praegu töötab ITs 20 000 inimestja kohe oleks tööd pakkuda veelviiele tuhandele. Kui IT-töötajate palkon kaks korda Eesti keskmisest suurem,siis ühe sektoris töötava inimeseloodud lisandväärtus ületab Eesti keskmistneli korda.Eesti Infotehnoloogia ja TelekommunikatsiooniLiidu visioon aastaks2020 eeldab, et selleks ajaks on ITvaldkonnas50 000 töötajat. Protsentuaalseltoleks see võrreldav praeguseSoomega. Paraku ei kõla see eriti realistlikult– Eesti ülikoolidest jõuabIT-sektorisse vaid 500 inimest aastas.Enda inimressurssidega me hakkamaei saa, kas lahenduseks oleksvõõrtööjõud?võõrtööjõu toomine nn kolmandatestriikidest üsna problemaatiline. Kuipalganõue (välismaalt tulnud inimenepeab saama vähemalt 1,24 Eesti keskmistpalka) ei ole IT-sektoris probleem,siis võõrtööjõuga seotud paberimajandus...selle jaoks on suurtes IT-firmadesolemas eraldi inimesed, kuid kanemad ei saa tihti oma tööga hakkama.Kui mõni firma leiab endale tehnilisejuhi näiteks Lõuna-Koreast, siis ontemaga kokkuleppe saavutamine vaidpool võitu. Ülejäänud pool sõltub meieriigiasutustest. Alustuseks tuleb avaldadatöökuulutus ajalehtedes ja saadudCVde põhjal tõestada, et Eestistei ole sobivaid kandidaate saada. Siistuleb koguda korralik pakk dokumente(ülikooli diplomid jms) ja saata needSiseministeeriumi, kust vastus tulebmõne kuuga. Kui inimene tuleb Eestissetööle pikemaks ajaks, siis peab tataotlema elamisloa, ilma selleta saabta siin töötada vaid kuus kuud.Peab ikka väga tahtma sellist inimestEestisse tuua. Praktika näitab, ettahtmine ei ole tingimata nii suur. NäiteksSkype ei suuda juba aastaid täitakümneid töökohti enda Tallinna filiaalis,samas on nad enda Londoni filiaaliFoto: Paul Sakuma / AP Photo / Scanpixjõudnud palgata sadu arendajaid. Meusume, et Skype’i tehakse endiseltEestis, kuid see ei ole enam päris nii.Skype’i puhul on olukord eriti tähelepanuväärne.Nüüdseks on see üksMicrosofti osakondadest ja võiks ju eeldada,et kui näiteks Microsofti töötajaSingapurist tahab Eesti Skype’is kättproovida, siis Eestis teda oodatakse –mis võiks lihtsam olla, kui sama firmasees töökohta vahetada? Kuid ei, missiis, et tegu on sama firmaga – ei mingeiderandeid, ikka peab sama kadalipuläbima. Kuulutus kohalikus ajalehes,läbirääkimised ministeeriumiga...Microsoftil lihtsalt juhtus nii, et Skype’iostuga sattus nende kätte ka Eesti arenduskeskus.Kuid kas keegi usub, etmeie praegust migratsioonipoliitikatarvestades võiks näiteks Google vabatahtlikultEestisse arenduskeskuseluua? Või teine küsimus: mitu aastatveel hoiab pragmaatiline MicrosoftEesti Skype’i alles?Aeg otsustadaPraegu me ei vali, keda tahame „maaletuua”, vaid üritame iga hinna eest migratsioonivältida. Ajaloolist kontekstiarvestades on see olnud arusaadav jaehk isegi õige lähenemine, kuid nüüdon aeg vastata lihtsale küsimusele:kes ja miks elab Eestis näiteks 2030.aastal?Iga-aastane migratsiooni kvoot saabüldjuhul siiski täis ja keegi siia ikkatuleb, kuid mitte näiteks programmeerijadja isegi mitte välismaalt Eestisseõppima tulnud tudengid, keslõpetavad siin ülikooli. Kuna Eestielamisloa saamiseks peavad needtudengid alustuseks Eestist lahkuma,kohe kui viimane õppeaasta läbi saab.Meil puudub teadlik migratsioonipoliitikaja ilma selleta ei suuda me pikasperspektiivis teiste Euroopa Liidu riikidegakonkurentsis püsida. Reformierakonnafraktsioonis Riigikogus alustabveebruaris tööd migratsioonipoliitikatöögrupp ja ma loodan, et selle töötulemusel sünnivad uued seaduse eelnõudveel selle koosseisu ajal.


44 45EuroopaReformikiri - talv 2013EuroopaKreeka üllatab jälle.Kas seekordpositiivselt?Tekst: Arto Aas,Riigikogu EuroopaLiidu asjade komisjoniesimeesEuroopa majandus- ja heaolukriisi sümboliks kujunenud Kreeka on paljude jaoks olnudlootusetus seisus riik, mille lõplikku pankrotistumist peeti veel pool aastat tagasi pigemfaktiks kui prognoosiks. Tõepoolest, kui võrrelda Kreeka riigieelarvet või makromajanduslikkenäitajaid kas või Eestiga, on rõõmustamiseks vähe argumente. Ometi on Kreekasmärke, mis annavad lootust, et kohaliku valitsuse ja Euroopa Liidu koostöös võib tunnelilõpus juba valguse süüdata.Kreeka 2014. aastani kestva teise finantsabi programmi kogumaht on 164,5 miljardit eurot. Euroopa FinantsstabiilsuseFond (EFSF) on Kreekale välja maksnud 2012. aasta oktoobri seisuga 73,9 miljardit eurot. Arvestades, et Eesti osalebEFSFi kohustuste garanteerimises 0,2748 protsendi ulatuses, siis on Eesti arvestuslik osalus Kreeka finantsabis 203,7miljonit eurot.Esimest korda pöördus Kreeka ELi liikmesriikide ja IMFi poole abipalvega aprillis 2010. Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpangaja Rahvusvahelise Valuutafondi ehk Troika ning Kreeka ametivõimude koostöös koostati abiprogramm.Novembris 2012 jõudis Troika lõpule Kreeka laenuprogrammi esimese vahehindamisega. Selle tulemusel lepiti Kreekagakokku uuendatud vastastikuse mõistmise memorandum, sealhulgas väljamakse-eelsed tegevused. Troika hinnangul olidmöödunud aasta novembri lõpus täidetud kõik abi saamiseks tingimuslikult nõutud 72 eeltegevust.Kreeka majanduse põhinäitajad2011 2012* 2013* 2014* 2015* 2016*SKP reaalkasv (vea) -7,1 -6,0 -4,2 0,6 2,9 3,7THI (vea) 3,1 1,1 -0,8 -0,4 0,6 1,1Töötuse määr (%, 16–64-aastaste seas) 16,5 22,4 22,8 21,0 19,4 16,7Jooksevkonto tasakaal (% SKPst) -11,7 -8,3 -6,3 -5,2 -3,4 -2,1Reaalpalga muutus töötaja kohta (vea) -2,4 -8,7 -5,3 -0,4 -1,0 1,0Valitsussektori tulud (% SKPst) 42,3 43,6 43,4 43,7 43,1 42,9Valitsussektori kulud (% SKPst) 51,7 50,5 48,8 48,3 47,9 46,8Üldtasakaal (% SKPst) v -6,9 -5,4 -4,5 -3,4 -2,0Primaarne eelarvepositsioon (% SKPst) -2,3 -1,5 0,0 1,5 3,0 4,5Valitsussektori võlg (% SKPst) 170,6 176,7 172,5 141,4 166,2 157,3Allikas: Euroopa Komisjon, * prognoosKreeka on programmi raames läbi teinud märkimisväärse majandusliku ja fiskaalse kohandumise, jätkub ka eelarvekonsolideerimine.Kreeka pensionireformeeskujuks ka teisteleValitsemissektori eelarve defitsiiti onvähendatud kolme aastaga 15,6protsendilt 6,9 protsendile (2012.aasta prognoos). Arvestades tõsistmajanduslangust on Kreeka tehtudfiskaalne jõupingutus olnud märkimisväärne(Kreeka majandus on kahanenudviis aastat järjest). Lisakskärpe- ja tulumeetmetele on sellelekaasa aidanud kulutuste seire- ja eelarvekontrolliprotseduurid, mis edaspidiveelgi täienevad.Kohandumine on toimunud kaerasektoris. Kreeka Keskpanga prognoosikohaselt saavutatakse ajavahemikus2012–2014 erasektorisvähemalt 15-protsendine nominaalnetööjõu ühiku kulude vähenemine.Riigi tervishoiusektori kulutusi vähendati2012. aastal ühe miljardi eurovõrra (25 protsenti) ja kahe järgmiseaasta jooksul on oodata edasist kulutustevähendamist rohkem kui 800miljoni euro ulatuses, kasutades(pettustevastaseid jm) meetmeid, etvähendada üleliigsete retseptide väljakirjutamistja retseptiravimite hindu.Kreekas on kasutusele võetud ravimiretseptideelektrooniline süsteem,mis on väidetavalt üks kõige kaasaegsemaidEuroopas. Uus süsteemvõimaldab kokku hoida ligikaudu 30miljonit eurot kuus.2010. aasta pensionisüsteemireformikäigus vähendati pensioni asendusmäära,viidi sisse põhipension,tõsteti kohustuslikku pensioniiga 65.eluaastani ja seoti pensioniiga väljateenitudaastate tasudega. Sellelejärgnes täiendav pensionisüsteemi reformja edasine pensioniea tõstmine67. aastale alates 2013. aasta algusest.Pensionikindlustuse maksedseotakse rangelt sissemaksetega, etvältida tulevikus puudujääki pensionisüsteemis.Seda kõike on palju rohkem,kui enamik vananevaid Euroopariike on suutnud ette võtta.Finantssektor on hakkama saanudväga keerulises olukorras: väga paljuon laenuvõlgnikke, raskusi on võimendanudmajanduslikest ja poliitilistestriskidest ajendanud hoiuste väljavool.Abiprogrammi rahastamise toel onsuudetud finantssektori maksevõimeja likviidsus säilitada.Maksukoormuse võrdsemjagamineEllu viimisel on veel mitmed struktuursedmuudatused. Laiahaardelisetulumaksureformi eesmärk on maksubaasilaiendada ja seeläbi maksukoormustvõrdsemalt jagada.Maksureformi olulisemadelemendidon järgmised:• füüsiliste isikute tulumaksu lihtsustatakse,vähendades kaheksatmaksumäära vahemikku kolmeleja parandades maksude mahaarvamistesüsteemi,• kaotatakse valikulised maksudemahaarvamise võimalused,• lastega seotud maksusoodustusedmuudetakse vajaduspõhisteks,• struktureeritud ettevõttetulumaksurežiim, kus ettevõttetulumaksumääraks on 26 protsenti jajaotatud dividende maksustatakse 10protsendiga,• kaotatakse ära erimaksurežiimid.Kreekas onkasutuselevõetud ravimiretseptideelektroonilinesüsteem, mison väidetavaltüks kõige kaasaegsemaidEuroopas.Valitsus on võtnud kohustuse hoidudatulevikus maksuamnestiatest, midaKreekas on varem sageli antud ja milletõttu on maksumoraal murenenud jamaksustamise vältimine suurenenud.Lisaks jätkatakse erastamisprogrammiga,reformitakse maksuadministratsioonija riigi finantsjuhtimist.Poliitikute ja ametnike tööpõldAteenas on mõistagi väga pikk ja lai.Tööpuudus on jätkuvalt väga kõrge.Maailmapanga 2011. aasta „Ease ofDoing Business” edetabelis paiknebKreeka 183 riigi hulgas alles 101. kohal(Eesti oli 18.). Alles siis, kui riigisluuakse soodsad tingimused ettevõtluseks,võib oodata ka investeeringuid,maksutulusid, töökohti ja jõukusekasvu.Kokkuvõttes on lootust arvata, etkreeklased tegutsevad õiges suunas.Poliitilisel eliidil peab jätkuma julgust,aga ka rahval mõistmist, et läbi viiavajalikud reformid. Kui publik väsib võiei mõista struktuursete muudatustevajadust, pääsevad võimule populistlikudjõud ja siis ei päästa Kreekatulevikku ka kõige vägevamad Olümposejumalad.


46 47HaridusReformikiri - talv 2013HaridusURMAS KLAAS:KESKENDUME HARIDUSEKVALITEEDILE, MITTEBETOONILETekst: Urmas Klaas,RiigikogukultuurikomisjoniesimeesHaridusteemaline debatt on siiani keskendunud peamiselt rahale jabetoonile. Peaksime aga palju rohkem mõtlema ning rääkima haridusesisust ja kvaliteedist.Suurem rõhkõpetajakoolituseleKaasajastamise keskmes on õpetajainstitutsioon. Uus aeg seab uuednõudmised ka õpetajale, mis tähendabsenisest suuremat tähelepanuõpetajate koolitamisele. Siiani ei olemeie ülikoolid õpetajakoolitust endajaoks prioriteediks pidanud. Paraku.Hiljutisel õpetajahariduse kui riiklikultolulise küsimuse arutelul Riigikogusvõisime tõdeda, et asjad on muutumas.Välja töötamisel on uued õppekavad,mis panevad rohkem rõhkureaalsele koolipraktikale õpetajateettevalmistuses ning näiteks uutetehnoloogiate kasutamisele õppetöös.Kindlasti saavad tudengeid õpetajaksõppima motiveerida nii riigi kui ka ülikoolideellukutsutavad stipendiumid.Tartu linn on teinud väga head tööd,et vähendada koolist väljalangevust.Üheks abimeheks on kooli tugispetsialistid(logopeedid, psühholoogid,sotsiaalpedagoogid), kes tegelevaderivajadustega lastega. PGSi aruteludessaab tõsine teema olema, kuidastagada nende töö süsteemsus(alates lasteaiast) ning rahastamine.Oluline on kvaliteet,mitte vormNüüd ehk kõige valusama teemajuurde – koolivõrk. Koolikorraldusekaasajastamise kava lähtub põhimõtteliseltsellest, et korralik põhikoolpeab olema võimalikult lapse kodulähedal ning kvaliteetset gümnaasiumiharidustpeab andma maakonnasvähemalt üks puhas gümnaasium.Ministeerium soovitab ning motiveeribomavalitsusi rahaga põhikooli ja gümnaasiumilahutama. Ma leian, et meiehariduskorralduses peaks olema kohtnii puhastele gümnaasiumitele (10.–12. klass, pole tähtis kas nad on riigivõi omavalitsuse pidada), integreeritudkoolidele, nn torukoolidele (1.–12.klass koos), progümnaasiumitele (7.–9. klass), põhikoolidele (1.–6. ja 1.–9.klass), koos gümnaasiumiga progümnaasiumitele(7.–12. klass) kui ka kutsekoolideja üldhariduskoolide tihedamakskoostööks. Normiks saab ollavaid pakutava koolihariduse kvaliteet,mitte vormiline mõttejäikus. Liiga väheon praegu tähelepanu pööratud kakoolitranspordi ümberkorraldamisele,mis peab koolivõrgu korrastamisegakoos käima.Kokkuvõtteks: mida haritumad oninimesed, seda suurem on tööhõive,paranevad rahva tervisenäitajad, inimesedon aktiivsemad ning suuremon ka inimestevaheline usaldus. Koolikorraldusetarga kaasajastamisegaon palju võita.PISA uuringute järgi näib Eesti koolikvaliteet hea olevat. Ometi näitab seesama PISA, et eeskujuks peetavaleSoomele jääme alla meie õpilaste sotsiaalseteoskuste ning loovuse poolest.Need on kompetentsid, mida tulevikuühiskond üha enam vajab.Alaharitute hulgasdomineerivadmehedEestis on alaharitute ühiskonnakiht tõsineprobleem. Need inimesed ei jõuapõhiharidusest kaugemale (või on kasee omandamata) ega ole saanud erialastettevalmistust, et tööturul hakkamasaada. Ja nüüd tähelepanu – alaharitutehulgas domineerivad mehed!Meeste-naiste hariduslik ebavõrdsustipneb kogu maailmas unikaalse olukorraga:saja kõrgharitud mehe kohtaon meil 250 sama haridustasemeganaist.Meeste alaharitus on tõsine probleemja selle juured on paljuski üldhariduskoolis.Kool ei toeta ega tunnustapiisavalt õpilase individuaalsust,loovust ja sotsiaalseid oskusi. Osaharidusprobleeme on seotud õppekavadega,osa õpetajate ja õpetamisekvaliteediga, tugispetsialistidepuudumise või ebaühtlase tööga, osakodude olukorraga. Paraku kogeme kaseda, et hea haridus ei ole kõigile lastelekättesaadav seepärast, et koolidetase on ebaühtlane.Avaldan toetust minister JaakAaviksoole, kelle juhtimisel on haridus-ja teadusministeerium asunudsüstemaatiliselt haridust ja koolikorraldustkaasajastama. See eitähenda aga, et kõik haridusministriideed tuleb heaks kiita. Vaja on debateeridaja kujundada võimalikultkonsensuslikud otsused.Enamik sisulisi muudatusi on kavandatudpõhikooli- ja gümnaasiumiseadusega(PGS), mille eelnõu onjõudnud parlamenti ning on kultuurikomisjonilähema aja peamine töö.Kool ei toetaega tunnustapiisavalt õpilaseindividuaalsust,loovust jasotsiaalseidoskusiFoto: Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix


48PersoonReformikiri - talv 2013MARVI KIBE:NEGATIIVSUSE VASTU SAABINIMESTEGA SUHELDESKüsis: Martin Bek,Tartu linna arendusjuhtReformikiri tutvustab Tartu Seenioride Klubi juhti Marvi Kibet, kellele erakonna esimees AndrusAnsip 15. detsembril aastalõpuballil pikaajalise panuse eest erakonna arengusse Kuldoravaandis.Oled pärit Pärnust, aga nüüdseks pikaaegneTartu elanik. Mis Sind siia tõi?Pärast keskkooli suundusin Tallinna TPIsse majandust õppima,aga aktiivse sportimise tõttu jäid õpingud pooleli.Harrastasin akadeemilist sõudmist, milles olen ka mitmekordneEesti meister. Majandusõpingud õnnestus lõpetadaTartu Riiklikus Ülikoolis. Tartusse tulek oli seotud abiellumisega.Ehk räägid oma töökogemusest.Olen terve elu töötanud kaubandussektoris eri kohtadel.Kõige pikemalt juhatasin Tartu Kaubandusvalitsuse kaubandusosakonda,millele allusid kõik Tartu 106 poodi. 1989.aastal määrati mind Tartu kaubahalli ehitama ja juhtima.Toona oli tegu Tartu kõige esinduslikuma ja suurema poega.Sul oli Nõukogude ajal võimalus mitu kordaUSAd külastada. Kas sealse liberaalse ühiskonnanägemine võis mõjutada Sind Reformierakonnagaliituma?Keeruline öelda. Käisin esimest korda Ameerikas 1971.aastal, see oli ikka suur šokk. Kui kodus oli propagandakujutanud USAd suure vaenlasena, siis oma silmaga näginvastupidist: vaba turumajandus ja vaba ühiskond kaubaküllusega.Millal Sa erakonnaga liitusid?1996. aastal olid KOV valimised ja Toomas Savi kutsus minderakonna nimekirjas kandideerima. Haarasin võimalusest, jaosutusingi valituks. Erakonnaga liitusin 1998. aastal.Mida oled erakonna sees ette võtnud?Alguses olin volikogu lihtliige ning hiljem ka fraktsiooninõunik Reformierakonna Tartu kontoris. Sel ajal oli linnapeaAndrus Ansip ning peale minu oli kontoris vaid MadisKauts Noorteklubi juhina. Hiljem sattusin ka Seenioride Klubietteotsa.Kuidas on erakond Tartus aastate jooksul muutunud?Ikka väga. Need ei ole praegusega võrreldavad ajad, sestkui erakond 1997 võimule tuli, oli aeg anda linnale sobivnägu. Poliitilised otsused paistsid rahvale kohe silma – ehitatihooneid ja tänavaid –, sest see pärandus, mis Eesti riigilejäi, oli väga kesine. Kui Reformierakond 1996. aastal volikokkupääses, puudus isegi koht, kus koosolekuid pidada.Pidasime oma arutelud fraktsiooni tolleaegse juhi Neinar Selitööruumides.Kuidas Sa Seenioride Klubi vedama sattusid?Helistasin Tartu liikmeid läbi, et liikmemaksu koguda, jaselgus, et neil pole erakonna tegevuse kohta infot. Võtsinenda mõõdupuu järgi ja otsustasin, et tegelen seenioridega.Alustasin sellega vist 2003. aastal. Hakkasime üritusining väljasõite organiseerima. Me ei tegelenud ainult meelelahutuse,vaid ka poliitikaga. Aktiivsete osavõtjate arv ainasuurenes. Kuna jutt meie tegutsemisest levis ka linna peal,siis tuli erakonda palju uusi eakaid inimesi.Milliseid suuri väljakutseid Sa Reformierakonnaees näed?Reformierakond on õigel teel, tuleb jätkata maksukoormusealandamisega. Lisaks võiks erakond muidugioma tegemisi kodanikele rohkem tutvustada– ega need parteipoliitika vastased hästi aru saa,millega siin tegelikult tegeletakse.Milline võimalus on rünnakute alla sattunudReformierakonnal valimistel hea tulemusteha?Inimene, kes ise inimestega suhtleb, saab probleemistüle. Ajakirjanduse negatiivne mõju on küllsuur, aga selle vastu saab lihtkodanikega suheldes.Rahvaga suhtlemine ei tähenda koosolekul aja äraveetmist, vaid seda, et selgitame, mida see parempoolsusikkagi tähendab ja ühiskonnale toob.Erakond tunnustas Sind eelmise aasta lõpusKuldoravaga. Kas see tuli üllatusena?Väga suure üllatusena. Olen praegugi seda meelt,et mina ei olnud õige inimene seda saama. Ma poleselle heaks peale oma igapäevase töö midagi erilistteinud.Kas oled ka lähitulevikuks mingeideesmärke seadnud?Tahaks võimalusi arvestades reisida, näiteks poleveel Pariisi jõudnud. Lisaks tahaks nendel KOV valimistelkandideerijaid nõu ja jõuga aidata. Ilmseltjäävad need minu jaoks viimasteks valimisteks. Ehkkandideerin üle mõne aja veel isegi ja proovin volikokkusaada.Kas oskad oma töö- ja poliitikakogemusepõhjal kirjeldada isikuomadusi, mida olededukatel inimestel täheldanud?Kui juhi käest midagi küsitakse, siis ei vasta ta kunagi„ei tea”. Tuleb teada või siis end kiirelt kurssiviia! Samuti on heale juhile inimesed, kellega koos tatöötab, olulisemad kui ta ise endale. Tuleb suheldaja oma meeskonda kuulata ning võimalusel nendesoovidele vastu tulla.Foto: Lauri LaanEvert Rööpson, Tartu Noorteklubi juht:Olen Marviga Reformierakonna Tartu kontoris külg külje kõrvaltöötanud pea kaks aastat. Ta on kahtlemata väga tark, töökas,karismaatiline, suure empaatiavõime ja heade juhiomadustegainimene. Selle kõige juures jääb ta ise ütlemata tagasihoidlikuks.Lisaks ametialastele kohustustele jagab Marvi õpetust ja tunnebvastutust oma nooremate kolleegide tervise eest. Vajadusel on tameile nii psühholoogi, suhtenõustaja kui ka lausa vanaema eest.Nii töökaaslase kui sõbrana on Marvilt palju õppida.


50 51ErakondReformikiri - talv 2013Majandus2012. aasta tublimad oravadPeaminister Andrus Ansip tunnustas detsembris traditsioonilisel aastalõpuballil Kuldoravaga neid Reformierakonnaliikmeid, kelle tegevus erakonna edendamisel eriliselt silma on paistnud. Eelmisel lehel vestlesime pikemaltpikaajalise panuse eest Kuldorava pälvinud Marvi Kibega. Tutvustame põgusalt ka teisi 2012. aasta kuldsemaid oravaid.Fotod: kuldorava üleandmised Lauri Laan; portree: erakogu.KAJA KALLASRIIGIETTEVÕTETEST JA MAJANDUSEKONKURENTSIVÕIMESTAlanud aasta üheks olulisemaks teemaks majanduskomisjonis pean riigiosaluspoliitika korrastamist. Miks on riik teatud ettevõtete omanik? Kas riikhoiab mõnd ettevõtet oma omanduses puhtalt dividendi saamise eesmärgil,strateegilistel kaalutlustel või osutavad need ettevõtted teenuseid, millesuhtes on avalik huvi?Tekst: Kaja Kallas,Riigikogu majanduskomisjoni esimeesIGORGRÄZIN2012. aastal valiti erakonnaliberaalseks südametunnistuseksriigikogulaneIgor Gräzin, kes on ühtlasiReformierakonna asutajaliige.Aukirjal seisid järgmisedread: „Sinus on mõtteteravust,sisu ja väärikust. Sinalehvitad punast rätti ja lasedhäiresireenil kõlada, kuinäed sotsialismi lähenemas.Sina oled meie liberaalnesüdametunnistus.” Erakonnatunnustus oli Igorile meeldivüllatus.„Ega ma eriti mingeidauhindu saanud ei ole. Olenalati olnud vastuvoolu liikuja,rumalustele osutaja ja sedaei kiputa auhindama,” ütlebmees, kes juba sügaval okupatsiooniajalkirjutas raamatuangloameerika õigusfilosoofiaradadel, milles pani üsnaselgelt ridade vahele kirjaliberalismi kui maailmavaatekujunemisloo.Õigusteaduse doktor IgorGräzin on neljandat koosseisuRiigikogu liige ja järgmiselkevadel on tal plaanis ka kolmandatkorda europarlamentikandideerida.ERKKIKELDOErkki on 2012. aasta parimnoororav. Ta on teist koosseisuReformierakonnaNoortekogu juhatuse liige,kuhu ta valiti juba pärastpoolt aastat reforminooreksolemist. Tema kohusetunnetja teravat mõistust hinnataksekõrgelt nii noortekogus kui kaerakonnas.Erkki on pärit Põltsamaalt.Pärast gümnaasiumi lõppuseadis ta sammud Tallinna,kus jätkas õpinguid TallinnaÜlikoolis riigiteadusteinstituudis. Poliitika valdkondoli tema jaoks loogiline jätkja liberaalina teadis ta kohe,millise noortekoguga liituda.Kuldorav ja muud autasudtalle eraldi eesmärgiks ei ole,sest motivatsioon tegudekstuleb ikka seestpoolt.IRINATALVISTEIrina on vabade mõtete jatarkade tegudega piirkonnajuht.Just nende sõnadesaatel pälvis ta erakonnajõuluballil Kuldorava auhinna.Irina on oma säravatesilmade ja entusiastlikuhoiakuga Pärnu piirkonnaorganisatsioonitööd jategemised viinud uutessekõrgustesse. Teda iseloomustavadsuurepäraselt sõnadmeeskonnamängija, kohusetundlik,püüdlik ja sõbralik.Ta on erakonna naisteklubiNaiRe liige ja Eesti EttevõtlikeNaiste Assotsiatsiooni Pärnuklubi asutaja ja president.Peale paljude teiste tegemisteoli ta näiteks 2011. aasta Riigikoguvalimistel Rein Langikampaaniajuht.Irina elu moto on: „Need, kesjõuavad, jõuavad palju!”KSENJARUŽEVITŠKsenja pälvis Kuldorava kuitubli erakonna laiendaja.Ta on erakonna laienemiskampaaniashoogsalt kaasalöönud ja erakonda toonudligi 50 liiget. Ta on pikaajalinereforminoor. Vaid14-aastasena liitus ta Kundassealse reforminoorte klubiga.Peagi sai temast juba Kundaklubi esimees ja nüüdsekson ta kolmandat koosseisuReformierakonna Noortekogujuhatuse liige.Praegu õpib ta TallinnaTehnikaülikoolis ehitust. Naguka ehitusvaldkond, nõuabKsenja enda elus konkreetsustja täpsust. Ta on küllpisike tüdruk, aga väga kindlasõnaga. Seda fakti ilmestabkõige paremini vast näide,kuidas ta ainukese õrnemasoo esindajana on suutnudmehises noortekogu juhatusesoma sõna maksmapanna. Lisaks aktiivseletoimetamisele noortekogustöötab Ksenja LiberalismiAkadeemia projektijuhina.Võiks ju arvata, et riigiosaluspoliitika korrastaminepuudutab ainult neidettevõtteid, kuid tegelikulton sel laiem mõju. Esiteks peakspärast osaluspoliitika defineerimistselguma, kas riik peaks üldse kõiginende ettevõtete omanik olema võivõiks osa ettevõtteid või nende osadmüüa erakätesse.Ajaloost ja teiste riikide praktikast onteada, et riigile kuuluvad ettevõttedon reeglina raha raiskavad ja ebaefektiivsed.Kuivõrd sellised ettevõttedvõivad raskuste tekkides käe riigipõhjatusse rahakotti ajada, siis eiole sageli põhjust end kokku võtta japaremini majandada. Riigi rahakotton aga teatavasti meie kõigi raha jaseda tuleks kasutada parimal võimalikulmoel. Norra ja Soome näitel võiböelda, et riigi osaluspoliitika kordategemine võib tähendada sisuliseltmaas lebava raha üles noppimist.Teiseks aitaks osaluspoliitika pareminimääratleda riigi eesmärke ettevõteteomandis hoidmisel. Kui eesmärgidon selged, saab ka konkreetsed verstapostidseada, mida nii ettevõttejuhtkond, nõukogu, audiitorid kui kaomanik jälgida saavad. Seatud sihtidestlähtuvalt tuleb komplekteeridaka juhtkond ja nõukogu. Näiteks, kuiriik on mingi ettevõtte jätnud endaomandisse julgeoleku kaalutlustel,siis peaks ettevõtte nõukogus olemainimesed, kes oskavad ettevõtte spetsiifikatarvestades otsuste tegemiselseatud sihti silmas pidada ja juhatustvastavalt kontrollida, samas mitte äraunustades, et tegu on äriühinguga.Kolmandaks, ja mitte vähemtähtsaks, pean osaluspoliitikakorrastamisel asjaolu, etka riigile kuuluvad ettevõttedtegutseksid ettevõtlusesausalt konkureerides jamitte tugevama õigust kasutades.On oluline turgutadaEesti inimeste ettevõtlusvaimuja igati õhutada neidettevõtlusega alustama. Riigilekuuluvatel äriühingutel on agatihti väga tugev turgu valitsev seisundja nendega konkureerima asuda onraske. Seega tuleb Eesti ettevõtjateletagada see, et riigile kuuluvad ettevõttedei rebi neilt iga hinna eest töödkäest ära, vaid konkureerivad ausatelturutingimustel.Riigile kuuluvate ettevõtete korrastamineaitab kasvatada kogu riigi majandusekonkurentsivõimet. See aitabaga omakorda kaasa inimeste heaoluparanemisele, mis, tsiteerides MarcusTullius Cicerot, on ülim seadus.eEestiettevõtjateletuleb tagadasee, et riigilekuuluvadettevõttedEIrebi neilt igahinna eesttööd käestära


52 53MajandusReformikiri - talv 2013MajandusKES EESTI MAJANDUSEEDENEMIST EI NÄE,PEAB SÕGE VÕI PIMEOLEMATekst: Kalev Kukk,peaministri majandusnõunikUsud siiralt, et kahe aastakümne tagused ajad võiks keskmiseleja vanemale põlvkonnale meenuda veel vaid kurjaunenäona. Aga võta näpust, ikka ja jälle ilmub ajalehtedekirjanurkadesse nostalgitsevaid lugusid Eesti õndsast sotsialistlikustminevikumajandusest, kus leib maksis 12 ja piimaliiter26 kopikat, kus kanti „nii pehmet, sooja ja odavat”Marati pesu ning kus meie tööstuse uhkuseks oli kas võimaailma suurim kolhoosiekskavaatorite tootja Talleks.Kust me siis tulime?27. märtsil ületab meie uus, s.o 20. augustil 1991 taastatud iseseisvus kestvuselteelmise, s.o aastate 1918–1940 iseseisvusaja. See võiks olla põhjuseks heita pilktuldud teele, vähemalt viimastele majanduskümnenditele.1979. aastal kuulutas toonane ENSV Riikliku Plaanikomiteeametimees Bruno Tamre väliseestlaste kultuuriseminaril,et rahvatulult ühe elaniku kohta „võime ennast maailmariikide pingereas paigutada esikümne hulka, edestadestööstuslikult kõrgeltarenenud maid, nagu Inglismaa, Norra,Soome”. Kümme aastat hiljem kirjutas Läti NSV TeadusteAkadeemia majanduse instituudi teadur Aleksandr Fedotovtoonases NSV Liidu juhtivas majandusajakirjas VoprosõEkonomiki, et Läti rahvatulu arvestatuna ühe elaniku kohta(antud artikli kontekstis järelikult ka Eesti oma, sest toonaseametliku statistika järgi olid Eesti ja Läti igati võrdsed)moodustavat võrreldavates hindades enam kui 70 protsentiUSA vastavast näitajast. Sama usub vahest praegugi toonaneENSV Ministrite Nõukogu esimees Bruno Saul, kesoli kümme aastat tagasi surmkindlalt veendunud, et tema„peaministriks oleku ajal oli sisemajanduse kogutoodangsama kõrge kui praegu…, et 1990. aastal oli Eesti NSV maailmaselustandardi järgi 30. kohal”.Foto: Tiit Veermäe / ETA / ScanpixSamas tühjenesid poeletid, rubla ostujõud sõltus sellest,kelle taskus see oli. Lõpuks tulid leivakaardid ja rohelisedtalongid kõikvõimalikele igapäevakaupadele. Tuli ka iseseisvus.See oli aeg (1991. aasta kolmas kvartal), kus Eestikeskmine kuupalk oli 763 rubla ehk Eesti Panga nn käiberublanoteeringu järgi umbes 25 dollarit. Juuli lõpu seisugaoli Eesti Hoiupangas ühe elaniku kohta hoiuseid 49,6dollari väärtuses. Keskmised tarbijahinnad olid iseseisvusetaastamise kuul 3,6 korda kõrgemad kui aasta varem. Rublaostujõud sulas kui kevadine lumi. Toonase Ülemnõukogusaadik Arvo Sirendi võttis eht-sirendilikult paar kuud hiljemhetkeseisu kokku järgmiselt: „Mõnede asjatundjate arvateson majanduse ja elatustaseme allakäigu tempo jõudnudnüüd selliseks, mis on maailma ajaloos rahuaja jaoks senitundmatu.Ja see tempo kasvab, andes meie kogemuseleerilise ajaloolise väärtuse ning võiks olla hoiatavaks õppetunnikskogu inimkonnale. Nüüd räägitakse meilgi avalikult,et vähem kui kahe aastaga oleme [Edgar Savisaare poolt]juhitud olukorda, kus vähemalt kolmandik elanikkonnasthoiab hinge sees tänu vaeste abirahale, mida riik annabkompensatsioonide, dotatsioonide, toetuste, supiköögi jmskujul. Me olevat muutunud kerjusrahvaks, kes ühekaupa jahulgi sirutab almuse saamiseks käe välismaa poole. Meil onmööblitüki, mantli, pesumasina, külmiku vms ost parimastööeas inimeselegi aastaostuks, kui on õnnestunud kõhukõrvalt kokku hoida.”Sovetlik majandus polnud punastkrossigi väärtMõnes mõttes oli tal õiguski, sest sotsialismi kokkuvarisemineja majanduse avanemine tõid päevavalgele kogutõe: defitsiidi, fondide ja limiitide lummas „õitsenud” sovetlikmajandus polnud punast krossigi väärt. See oli üleüleeilnetööstus, mille toodangul polnud asja maailmaturule(ENSV kuulsusrikkast tööstustoodangust jõudis väljapooleNSV Liitu vaid 2–3 protsenti, sellestki 2/3 sotsialismimaadesse),see oli põllumajandus, mis oli toitunud naftadollariteeest Ameerikast ostetud ja pea tasuta väljajagatudsöödateraviljast.1990. aastate algul äsjast sotsialismimaailma tabanudtootmismahtude langus osutus ootamatult suureks. Eestisisemajanduse kogutoodang vähenes Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupanga (EBRD) hinnangul aastail1990–1994 kokku 38 protsenti. Võrreldes teiste kunagisteNSV Liidu vabariikidega oli Eesti majanduslangus isegiväiksem, võrreldes Kesk-Euroopa postsotsialistlike riikidegaseevastu suurem (tabel 1). Siinkohal tuleb märkida, ettaolistesse arvestustesse tuleb suhtuda küllaltki tinglikult– neis ei kajastu toodangu kvaliteedi muutus, need lähtusideeldusest, et Trabant ja Mercedes on võrdselt autodning et sovetlik tühi töö oli ka töö. Et taolise languse tagaoli tegemist „objektiivse” protsessiga, mitte aga sageli väidetavatejuhtimisvigadega, näitab kas või kriisi kulu sünkroonsuskogu postsotsialistlikus maailmas, erandiks vahestPoola, kes sisenes siirdekriisi ja jõudis „põhja” teistest varem.Hüperinflatsiooni langemist õnnestus vältida üksnesTšehhoslovakkial ja Ungaril. Loomulikult võib selles „statistilises”allakäigus süüdistada Laari, Savisaart, Vähit, Kallastvõi keda tahes, ainult et sel juhul peaks süüdistajatel olemavastus ka küsimusele: „Kuidas see juhtus, et kogu endisessotsialistlikus maailmas läks sama moodi ilma Laari, Savisaare,Vähi ja Kallaseta?”TõusuteelEesti majandus pöördus taas kasvule 1994. aasta teiselpoolel, mõnes NSV Liidu järglasriigis nihkus see isegi 1990.aastate lõppu, kusjuures Ukraina majandus pöördus EBRDhinnangul kasvule alles 2000. aastal. Muide, DeutscheBanki 1990. aasta hinnangu järgi oli aga just Ukraina majandustoonastest liiduvabariikidest kõrgeima iseseisvuspotentsiaaliga.Et isegi ülisuure raha toel polnud võimaliksiirdekriisi vältida (küll aga kinni maksta), näitas endiseSaksa Demokraatliku Vabariigi saatus. Vahepeal pool sajanditDDRi staatuses olnud uued liidumaad andsid esimeseltaasühinemise järgsel aastal (1991) üksnes 0,8 protsentikogu Saksamaa ekspordist arenenud tööstusriikidesse, samalajal kui seal elas viiendik taasühinenud Saksamaa rahvastikust.Teisalt tõusis tööpuudus seal kiiresti 30 protsendipiirimaile.1992. aasta rahareform, mis lähtus talumehelikust arusaamast„raha paneb rattad käima”, mitte aga näiliselthumaansest ehk inflatsionistlikust arusaamast, et rattadpanevad raha käima, andis Eesti krooni välisväärtuselestabiilsuse ja lõi usalduse krooni vastu. Krooni fikseeritudvahetuskurss oli majandusele omamoodi ankur, mille ümberhakkas toimuma uue tasakaalu otsimine. Rahareformilejärgnesid teised reformid, nagu majanduse üldine liberaliseerimine,maksureform ja erastamine, mis oli esimene


54 55MajandusReformikiri - talv 2013Liberalismallikas välisinvesteeringute kaasamisel Eesti majandusseja ühtlasi Eesti usaldusväärsuse mõõdupuu. Koduste hinnangutekohaselt oli meie sisemajanduse kogutoodanguväärtuseks ühe elaniku kohta 1993. aastal 1155 dollarit ehk976 eurot – toonane Ladina-Ameerika keskmike tase.Alates 1995. aastast võib Eesti puhul jälgida pikka ja pidevatmajanduskasvu, esialgu pisikeseks erandiks 1999.aasta, kui Vene kriisist johtuvat vähenes sisemajandusekogutoodang 0,3 protsenti ja eksport Venemaale 43protsenti. See tsükliline tõus, mida toetas liitumine EuroopaLiidu ja NATOga, kestis 2008. aastani. Eesti majanduseaasta keskmine kasvutempo (aritmeetilise keskmisena) oliaastatel 1996–2007 7,3 protsenti. Samas toimusid majanduseska olulised struktuursed nihked: põllumajanduseosatähtsus loodud lisandväärtuses on vähenenud võrreldes1995. aastaga viis korda ja teenindavate harude osatähtsussuurenenud 1,5 korda.Toonane kasvufaas päädis mäletatavasti majanduse ülekuumenemisegaaastatel 2006 ja 2007. Uksest ja aknastsissevoolava välisraha toel loodi uusi töökohti (kahjuksvaldavalt suletud sektoris – koguhõive kasvust 49 700 inimesevõrra aastail 2005–2008 langes tervelt 44 700 ehituseja kaubanduse osaks), plahvatuslikult tõusid palgad(kogu 2007. aasta vältel näiteks aastatagusega võrreldesenam kui 20 protsenti). Sedamööda suurenes sisenõudlus,mis küttis inflatsiooni. Tollane „mull” oli üldrahvalik tegu,millele aitas kaasa igaüks: laenu võtsid (peaaegu) kõik japealegi korraga, keegi ei vaielnud tootlikkust ennetava palgatõusuvastu, poes nõustuti mis tahes küsitud hinnaganing päästjad, õpetajad jt vahetasid oma alalise töö ajutiseehitaja ameti vastu.kokku 11,9 protsenti, mis on suurim kasv Euroopa Liidu liikmesriikideseas. Sisemajanduse kogutoodang pole püsihindadessaavutanud küll kriisieelset taset ja tööpuudus onoluliselt suurem kui buumiaastatel, kuid võrdlus ülekuumenenud2007. aastaga oleks sama, kui võrrelda jaanuarikuupalku jõulupreemiatest punnis detsembripalkadega. Samason praegune keskmine nominaalpalk (2012. aastal hinnanguliselt880 eurot) kõigi aegade kõrgeim. Eelmise aastakolmandas kvartalis oli see näiteks 1,9 korda suurem kui2004. aastal samal ajal, keskmine pension on suurenenudseejuures 2,1 korda. Reformierakonna mätta otsast vaadatunavõime tõdeda, et võrreldes 1994. ehk Reformierakonnasünniaastaga on Eesti keskmise palga reaalväärtus(nominaalne kasv korrigeeritult inflatsiooniga) kasvanud2,3 korda kodus ja eriti ilmekana 5,7 korda Soomes. Kuirääkida põllumajandusest, siis võiks siinkohal piirduda vaidühe näitega – piimatoodanguga lehma kohta, mis oli 2010.ja 2011. aastal vastavalt 7021 ja 7168 kg. Parimaks võrdlusbaasiksoleksid siin Eesti nõukoguliku põllumajandusehiigelaastad 1988 ja 1989, mil vastavad näitajad olid 4162ja 4217 kg. Neil aastail „eraldas” Moskva meile 1,3 miljonittonni söödateravilja.Eesti majanduse suurim institutsionaalne edu on kaheldamatultolnud euro kasutuselevõtt Euroopa Majandus- jaRahaliidu täieõigusliku liikmena 2011. aastal.Parima ülevaate Eesti majanduse käekäigust annab tabel 2ja seda kuivas võrdluses meie saatusekaaslastega.Tabel 1. Siirdekriisi sügavus mõnespostsotsialistlikus Kesk- ja Ida-Euroopa ning NSV Liidu järglasriigis(sisemajanduse kogutoodang 1994.aastal võrreldes 1989. aastaga EBRDandmeil)1994 1998 = 100Kesk ja Ida-EuroopaEesti 62Läti 52Leedu 53Poola 92Tšehhi 89Slovakkia 80Ungari 84Sloveenia 86Horvaatia 63Rumeenia 79Bulgaaria 75NSV Liidu järglasriigidVenemaa 63Valgevene 71Ukraina 51Tabel 2. Sisemajanduse kogutoodangühe elaniku kohta mõnes postsotsialistlikusKesk- ja Ida-Euroopa ning NSVLiidu järglasriigis (USA dollarites rahaostujõudu arvestavalt RahvusvaheliseValuutafondi andmeil)1995 2011Kesk ja Ida-EuroopaEesti 6200 20400Läti 5200 16800Leedu ... 19100Poola 7300 20200Tšehhi 12900 27100Slovakkia 8800 23300Ungari 9500 19600Sloveenia 13000 28800Horvaatia 8500 18000Rumeenia 5800 12500Bulgaaria 5800 13800NSV Liidu järglasriigidVenemaa 6400 16700Valgevene 3400 15000Ukraina 3100 72002008. aastal lahvatanud ülemaailmne majanduskriis tõimeid taas maa peale. Suurim ebaõnn Eesti jaoks oli vahestaga see, et impordinõudluse poolelt vaadatuna olid suurimatekslangejateks Euroopas just meie peamised eksporditurudSoome, Rootsi, Venemaa, Läti, Saksamaa ja Leedu,kelle osatähtsus Eesti koguekspordis oli olnud 2008. aastal63 protsenti.Soomes oleme 5,7 korda rikkamadkui Reformierakonna sünniaastalMoldova ...Gruusia 25Armeenia 46Aserbaidžaan 42Kashastan 67Usbekistan 84Kõrgõstan 57Turkmenistan 71Tadžikistan 43Moldova 1300 3400Gruusia 1400 5500Armeenia 1200 5400Aserbaidžaan 1700 10200Kashastan 3700 13000Usbekistan 1200 3300Kõrgõstan 1000 2400Turkmenistan 1600 7800Tadžikistan 800 2100Kibedale langusele järgnes uus tõus. Kahe aastaga, s.o aastail2010 ja 2011 suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodangFoto: Toomas Volmer / Õhtuleht / Scanpix


56 57MaailmReformikiri - talv 2013MaailmTekst: Peep LillemägiEestis teatakse vähe fakti, et juba esimese iseseisvuse ajal oli üks Maarjamaalt pärit limonaadivabrikantAfganistanis oma äri püsti pannud. Sel aastatuhandel on Eesti Afganistaniga veelgitihedamalt seotud. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma jagas Reformikirjale omamõtteid kauges Kesk-Aasia riigis toimuvast ja püüdis veidi ka tulevikku piiluda.pole sõda, vaid kriisKriisi ei saa kunagivõita või kaotada,kriisi saab lahendadaning selle tagajärgileevendada.Raidma ütleb, et oli ilmselt üks esimesieestlasi, kes New Yorgi kaksiktornidevarisemise järel puhkenud Afganistanikriisiga vahetult kokku puutus. Umbeskolm nädalat pärast seda, kui ameeriklasedolid alustanud Al-Qaeda-vastasesõjalise kampaaniaga, sõitis toonapäästeameti juhi ametit pidanud RaidmaÜRO eksperdina Turkmenistani Afganistanipiirile.„Samal ajal toimus Afganistanis kodusõdaPõhjaliiga ja Talibani vahel.Ameeriklaste sekkumisega teravnesolukord veelgi. ÜRO võttis vastu otsuseoma humanitaareksperdid riigistevakueerida ja samal ajal uurida Afganistaninaaberriikides võimalusi,kuidas humanitaarabi saatmist ümberkorraldada. Nende tööde koordineerimisegama koos oma Briti kolleegigakolme kuu jooksul põhiliselt tegelesingi,”meenutab mees.Pärast kojutulekut jätkus Raidmaltööalane seos Afganistaniga sellelmoel, et Eestist ei lülitunud rahvusvahelissesõjalisse operatsiooni Afganistanisesimesena mitte Kaitsevägi, vaidPäästeamet, kes saatis sinna omaeridemineerijad koos pommikoertega.Nüüd, olles Riigikogu riigikaitsekomisjoniesimees, on peatähelepanu allEesti NATO ISAF missioonil osalemine.Nüüdseks on Eesti sõjaliselt osalenudjuba aastaid kuni 170 kaitseväelasega,kellest põhilise osa moodustab Estcoyjalaväekompanii, kes teenib Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis. Kuidsamuti demineerijad, sõjaväemeedikud,ohvitserid erinevate tasemetestaapides ja alates sellest aastast kaerioperatsioonide üksus. Et Afganistanipolitseistruktuure järjele aidata,on missioonil pidevalt ka mitu Eestipolitseiekspertide gruppi.Võtmeküsimus on hariduseja informatsioonilaiem levikRaidma peab kõige olulisemaks, etkummutataks müüt Afganistanistkui maast, kus elavad kurjad ja verejanulisedinimesed. „Kärsitu soovluua Afganistanis mingit Lääne ühiskonnaklooni oli algusest peale läbikukkumiselemääratud. Kultuurid onerinevad. Seal mail on kõige tähtsamkogukondlik ja perekondlik side ja ühiskonnaülesehitus. Ent afgaanid tahavadolla omal maal peremehed. Samasei ole tegu rahvusekeskse riigiga ningpuudub isegi ühine keel, mida kõikmõistaksid – keel on põhjas ja lõunaserinev. Riigi piirid pandi paika kolonialismiajastul,”arutleb poliitik.Vastasjõud – islamiäärmuslased –pakuvad lihtsaid, mustvalgeid lahendusi.„Näiteks lihtsat kohtusüsteemi.Kui oled pätt, lüüakse kergemal juhulmaha käsi, veidi raskemal juhul pea.Kes on pätt, ütlevad äärmuslastejuhid. Selline lihtsustatud maailmakäsitlusleiab eriti soodsa pinnasekeskkonnas, kus tänaseni on suureksprobleemiks kirjaoskamatus. Just hariduseja informatsiooni laiem levik onAfganistani perspektiivi üks võtmeküsimusi,”usub Raidma.Kriisi ei lahenda sõjagaDebatt, kas lääneliitlased lahkuvadAfganistanist võitjate või kaotajatena,on parlamendikomisjoni juhi hinnangulsügavalt ekslik. „Sõda saab jahainult kas võita või kaotada. Klassikaliseltpeetakse lahkumist kaotamiseks.Minu jaoks pole see kunagi olnudsõda, vaid tõsine kriis. Kriisi ei saakunagi võita või kaotada, kriisi saablahendada ning selle tagajärgi leevendada.Korruptsioon, narkotoormekasvatamine ja töötlemine, sõltuvusvälisabist, oma majanduse ja riiklusenõrkus – need on probleemid, midauus Afganistan peab tulevikus iseseisvamaltlahendama hakkama.”Üks NATO Afganistanist saadud õppetundon mõistmine, et kriisi ei ole võimaliklahendada vaid sõjalise sekkumisega.„Tsiviil- ja militaarpool peavadalgusest peale käsikäes tegutsema.Sama on kriisi osapoolte kaasamisega.Kui soovitakse kõikehõlmavat lahendust,ei ole võimalik osa ühiskonnastkõrvale jätta. Kui kõik Al-Qaedagaon selge, siis näiteks Taliban on paljulaiem mõiste, kui Lääne maailmas jameedias konflikti lihtsustatud mõistmiseksloodud ülinegatiivne kujund,”ütleb Raidma.Kriis Afganistanis ei lõpe loomulikultliitlasvägede lahkumisega. Igaendast lugupidav riik, kes Afganistanigakoostööd teeb, jääb kriisi leevendamisekohustusega seotuks kasiis, kui väed on lahkunud. RiigikoguAfganistani-Eesti sõprusrühma esimehenaplaanib Mati Raidma kutsudaEestisse sealse parlamendi riigikaitsekomisjoniliikmed. „Afgaanide endiseisukohtadele soovitaksin meil kõigilrohkem tähelepanu pöörata, kui arutletakseAfganistani tuleviku ja meietoetava rolli üle selles,” lausub Raidmaja avaldab lõpetuseks lootust, etajaloolist limonaadivabrikanti Eestis eiunustata, vaid uuritakse aktiivsemaltvõimalusi panustada tuleviku majandussidemetesseselle nii kauge jameist erineva riigiga.Foto: erakogu


58VälispoliitikaEesti jaLäti välispoliitikaerinevadrõhuasetusedFoto: ReformierakondVälispoliitika ettekannete struktuurEesti välispoliitika ettekanneLäti välispoliitika ettekanne1. Inimõigused ja vabadused 1. Euroopa Liit2. Julgeolek 2. Julgeolek3. Euroopa Liit 3. USA4. USA 4. Venemaa5. Regionaalne koostöö 5. Idapartnerlus6. Majandus 6. Aasia7. Idapartnerlus 7. Majandus8. Venemaa 8. Euro9. Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Afganistan 9. Regionaalne koostöö10. Arengukoostöö 10. Afganistan11. Aasia 11. Kesk-Aasia12. Eesti esindatus maailmas ja konsulaarpoliitikaVälispoliitika ettekannete teemade mahtEesti välispoliitika ettekanneLäti välispoliitika ettekanne1. Julgeolek – 19% 1. Euroopa Liit – 25%2. Euroopa Liit – 16% 2. Euro – 16%3. Inimõigused ja vabadused – 11% 3. Julgeolek – 14%4. Eesti esindatus maailmas ja konsulaarpoliitika – 8% 4. Majandus – 10%5. Regionaalne koostöö – 8% 5. Suhted Venemaaga – 10%6. Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Afganistan – 8% 6. Idapartnerlus – 10%7. Majandus – 6% 7. USA – 3%8. Arengukoostöö – 5% 8. Aasia – 3%9. USA – 5% 9. Kesk-Aasia – 3%10. Idapartnerlus – 5% 10. Afganistan – 3%11. Venemaa – 5% 11. Regionaalne koostöö – 3%12. Aasia – 4%Tekst: Priit Kallakas,ReformierakonnavälissekretärEesti riigisäilitamisemured onasendunudinimesteõiguste- javabadustekaitsmisening arengukoostööga.Mis on Eesti järgmised välispoliitilised eesmärgid? Kas Eesti välispoliitika põhinebhuvidel või väärtustel? Sarnaseid küsimusi kostub välispoliitika huviliste suustüsna sageli. Üheks põhjalikumaks avalikuks dokumendiks, mis neile küsimustelevastab ja riigi välispoliitilisi sihte kajastab, on valitsuse ettekanne välispoliitikast,mis peetakse paljudes riikides kord aastas parlamendi täiskogu ees.Valitsuste välispoliitikast rääkivad kõned on suunatud kodumaisele kuulajale, kuid neidjälgitakse teraselt ka rahvusvahelisel tasandil. Kõne koostamine on üsna pikaajalineprotsess, kus väga tähtsal kohal on struktuur ehk alateemade järjekord ja teemadeleeraldatav ajaruum. Kindlasti on kõik kõnes välja toodud teemad riigile olulised ja välisministeeriumidtegutsevad nendega igapäevaselt. Samas ei ole kahtlust, et kõne algusespuudutatavad teemad on riigile prioriteetsemad.Lätis prioriteediks euro turundamineProovides anda piltlikumat ülevaadet Eesti välispoliitika hetke prioriteetidest ning tuuasisse ka väike võrdlusmoment naabritega, võtsin eesmärgiks võrrelda Eesti ja Läti valitsustevälispoliitika ettekandeid. Eestis toimus välispoliitika arutelu Riigikogus 21. veebruaril,Lätis umbes kuu aega varem, 24. jaanuaril.Välispoliitika kõne esimene teema kujundab kogu ettekande atmosfääri ja toob välja riigivälispoliitika peamise alustala. Läti puhul on selleks nurgakiviks arusaadavalt EuroopaLiit ja euro. Läti püüdlus võtta järgmisest aastast ühisraha kasutusele sillutab teed 2015.aastal toimuvale Euroopa Liidu eesistumisele, mis Eestil tuleb auga läbi viia 2018. aastal.Eurole üleminekut toetab napilt kolmandiklõunanaabritest, mistõttuon täiesti arusaadav, et koguni 41protsenti Läti välisministri kõnestmoodustas Euroopa Liidu ja euroarutelu ehk – lihtsamalt öeldes –euro turundamine. Urmas Paetiettekandes moodustas Euroopa Liitkoos euroga vaid 16 protsenti koguettekande sisulisest mahust, mis ontingitud ühelt poolt sellest, et Eestison peaministril tavaks kord aastasRiigikogu täiskogul kõneleda valitsusetegevusest Euroopa Liidu poliitikateostamisel. Samas tuleb tunnistada,et üha rohkem on levinud kaarusaam, et õige välispoliitika algabEuroopa Liidu piiride tagant.Eesti välispoliitikainimkeskne lähenemineEesti on täitnud eesmärgid, milleLäti on endale lähimateks aastateksseadnud. Euro on meil juba kaks aastatkasutusel olnud ning me olemeka OECD liikmed. Sama saavutamisesoovist rääkis Läti välisminister EdgarsRinkēvičs Seimi kõnepuldist.Eesti välispoliitika kõnest paistabsilma küpse riigi välispoliitika. Meilei ole enam esikohal eesmärke, misaitaks meil end diplomaatilistessuhetes täisväärtuslike osalejatenatunda. Eesti riik on täiskasvanud jaosaleme palju suuremate otsustetegemisel, kui seda meie pisikeseriigi suurus näiliselt lubaks. Seetõttuvaatab valitsus juba kaugemale jariigi säilitamise mured on asendunudinimeste õiguste- ja vabadustekaitsmise ning arengukoostööga.Kui inimõiguste ja arengukoostöösuur osatähtsus Eesti välispoliitikaaastakõnes on lõunanaabriteettekandega võrreldes suurim erinevus,siis julgeolek on kindlasti kahtBalti riiki ühendav faktor. Mõlemavälisministri ettekandes on julgeolekprioriteetsuselt teisel kohal ning aegruumiliselton ettekandes sellessealateemasse Eestis isegi kõige rohkempanustatud.Julgeoleku prioriteetsus on tingitudmeie geograafilisest asukohastning siinjuures on huvitav jälgida, etsuhted idanaabriga on lätlastel saanudkaks korda rohkem tähelepanukui Eesti välisministri kõnes, mis ontõenäoliselt tingitud hetkel suurematestmurekohtadest Läti-Venemaakui Eesti-Venemaa suhetes.Kui Läti välispoliitika aastakõne olitõeline eurokõne, siis Eesti välispoliitikasdomineerib inimkeskne lähenemine,kus tähtsal kohal on inimestevabadused ja heaolu ning seda niiEestis kui ka välismaal.


60EESTIMajandus–IslandIirimaaTaaniNorraRootsiLäänemeriSoomeEestiLätiLeeduVenemaaMAJANDUS-VABADUSELTÜKS MAAILMAJUHTIVAMAIDRIIKETekst: Terry Miller, RahvusvaheliseKaubanduse- ja Ökonoomikakeskuse (CITE) juhtFoto: ReformierakondVahtkonnavahetusEuroopas –pikaajalisedsuundumusedmajandusvabadusesPortugalLuxemburgLiechtensteinHispaaniaInglismaaPrantsusmaaVahemeriHollandBelgiaSveitsSaksamaaItaaliaVaba Mõõdukalt vaba PiiratudEnamasti vaba Enemasti piiratud Pole määratletudPoolaValgeveneTsehhiUkrainaSlovakkiaAustriaUngariMoldovaSloveeniaHotvaatiaRumeeniaBosniaHertsegovinaSerbiaMontenegro BulgaariaAadriameri MakedooniaAlbaaniaKosovoKreekaEgeusemeriMust meriAasovimeriTürgiKüprosGruusiaKaspiameriArmeeniaTerry Miller on pikaajalise kogemusegakarjääridiplomaat,kelle kompetentsi majandusspetsialistinaiseloomustavadametikohad USA asevälisministrinamajandus- ja globaalküsimustesning USAesindajana ÜRO Majandus- jaSotsiaalnõukogus. Samuti onta olnud USA delegatsioonijuht mitmel rahvusvaheliselkaubanduse ja majanduse teemaliseltippkohtumisel.Alates 2007. aastast vastutabTerry Miller HeritageFoundationis RahvusvaheliseKaubanduse- ja Ökonoomikakeskuse(CITE) juhina otseseltiga-aastase majandusvabaduseindeksi koostamise eest.Hiljuti avaldati 2013. aasta majandusvabaduse indeks, mis tõi Eestile häid uudiseid.Riik tõusis indeksi nullist sajani ulatuval skaalal 2,1 punkti võrra. See on üksmaailma suuremaid tõuse käesoleval aastal, võimaldades Eestil kinnistada omapositsiooni maailma ühe juhtiva riigina majandusvabaduse edendamises.Eesti on nüüdseks majandusvabaduselt neljas riik Euroopas, jäädes mahavaid veitsist, Taanist ja Iirimaast. Globaalses edetabelis on Eesti tõusnud13. kohale, saavutades märkimisväärselt paremad tulemused riigi kulutustehaldamise, omandiõiguste ja ärivabaduse vallas.Kuigi see pole kõrgeim koht, mille Eesti on kunagi saavutanud – ülemaailmsesedetabelis tõusti 2005. aastal lausa 4. kohale, on see riigi parim tulemus pärastindeksi metoodika ulatuslikku ümberkujundamist aastal 2007. Sel aastal laiendatioluliselt hinnatavaid tegureid, lisades andmeid näiteks tööturu vabaduse ja üldisemaksukoormuse osas, et anda terviklikum hinnang igas riigis valitsevatele tingimustele.Asjaolu, et Eesti ka uue süsteemi alusel praegu tabelis tõuseb, annabtunnistust valitsuse pühendumusest majandusvabaduse edendamisele.2013. aasta indeks kajastab ka Eesti muljetavaldavattaastumist 2008.–2009. aasta majanduskriisist.Eesti struktuurilised tugevused – avatudmajandus, efektiivne äri- ja tööjõualaneseadusandlus, hästi kapitaliseeritudfinantsasutused ja tugevõigusriik – toetasid riiki hästija poliitiline juhtkond näitasmajandusvabaduse põhimõteteletruuks jäädes üles muljetavaldavatmeelekindlust.Selle tulemusel on Eestil võrreldes teisteeuroala majandustega tunduvalt väiksemriigivõlg, madalam tööpuuduse tase jasuurem majanduskasv. Need tegelikudtulemused peaks vaigistama kriitikud,nagu majandusteadlane Paul Krugman,kes ideoloogilistel kaalutlustel pidas Eestipühendumust rangele fiskaalpoliitikalevaleks lähenemiseks ja väitis ekslikult, etsee pidurdab kasvu.Mõistagi pole Eesti olnud ainuke riik, keson üritanud oma kulud kontrolli alla saadaja kasvu taastada. Majandusvabadus onsel aastal märkimisväärselt kasvanud mitmesEuroopa riigis.Üldises plaanis kasvas majandusvabaduseelmisel aastal Euroopas rohkem kui mistahes muus regioonis. Kaheksa Euroopariiki (Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Gruusia,Norra, Poola, Rumeenia ja Rootsi)saavutasid 2013. aasta indeksis oma läbiaegade parima tulemuse. Võrdlusenavõib välja tuua, et viies Euroopa riigis(Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal jaÜhendkuningriik) pole majandusvabadusetase parem, kui see oli indeksi esmakordselavaldamisel aastal 1995.Head uudised: majandusvabadussoodustab kasvu jaedendab üldist heaoluEdetabelis tõusvate riikide jaoks on heauudis, et andmed, mis koguti 2013. aastamajandusvabaduse indeksi jaoks, kinnitavad,et riigid, kus majandusvabadus onparemal tasemel, saavad paremini hakkamaoma kodanike elude edendamisega,võimaldades neile suurema sissetuleku,parema tervishoiu ja puhtama keskkonna.Riigid, kus on rohkem vabadust, on ühtlasitunduvalt edukamad vaesust vähendades.Nendele, kes ei ole edetabeli tipu lähedal,on uudised sama head. Uued erinevateaegade võrdlused näitavad, et muutusedmajandusvabaduses, olgu need kas võiväikesed ja algtasemel, võivad majanduskasvulepositiivset mõju avaldada. Ühtlasiei tasu muretseda kokkuhoiumeetmetevõimalike negatiivsete tagajärgedepärast, sest indeksi kolme aasta andmedaastast 2008 kuni 2011 näitavad negatiivsetseost riigisektori kulutuste kasvuja majanduskasvu määrade vahel. Teisitiöelduna, riigid, mis suurendasid kulutusikõige enam, saavutasid kõige väiksemadmajanduskasvu tõusud. See negatiivnemõju oli arenenud majanduste puhul ulatuslikumkui arengumaades.USA jääb mahaMajandusvabaduse eest võitlejana onUSA muutunud suureks pettumuseks.Riigi tulemus langes kuuendat aastatjärjest, jagades seda küsitava väärtusegakuulsust vaid Iirimaa ja Ekvatoriaal-Guineaga.USAl on tekkinud võlaprobleem,mis konkureerib juba euroala halvimasseisus riikidega, ja poliitiline juhtkondei näita reformide osas suurt innukustüles. Riigi laienev regulatsioon pidurdabkasvu ja takistab efektiivset tegevusttervishoiu-, pangandus-, energia- jakeskkonnasektoris.USA pidurdav mõju maailma majandusvabaduselejätkub tõenäoliselt ka tulevalaastal. Viimased tulemused selles riigisnäitavad, et töötus on jälle tõusuteel jamajanduskasv peatunud. Maksumäärasidon just tõstetud ja kulude kärpimine taasedasi lükatud. Kui Eesti on Euroopa majandusvabadusetaassünni eesrindel, näibUSA olevat president Barack Obama juhtimiselteisel teel, minnes pigem GordonBrowni või François Hollande’i kui AngelaMerkeli või Andrus Ansipi jälgedes.


62Euroopa LiitReformikiri - talv 2013Quo vadis, Euroopa Liit?Euroopa Liit63Euroopa Liit loodi rahuprojektinaja õnnestunult – ühenduseson viimased 67 aastat rahu valitsenud.Möödunud aasta lõpusomistati Euroopa Liidule ka Nobelirahuauhind, mis oli suurekstunnustuseks tehtud töö ja püstitatudeesmärkide täitmise eest.Riikide ja rahvaste ellujäämine eiole enam kõige aktuaalsem probleemEuroopa otsustajate laualning üha rohkem küsitakse, quovadis, Euroopa Liit?Euroopa Komisjoni esimeesRoman Barroso tegi möödunudaasta septembris ettepanekuluua rahvusriikide föderatsioon.Komisjoni juhi sõnavõtt lisasveelgi hagusid majanduskriisiajal süttinud lõõmavale Euroopatuleviku diskussioonile ning sedanii Brüsselis kui Maarjamaal.Milline on Euroopatulevik ja Eesti kohtselles riikide liidus, selleüle arutavad Riigikoguliikmed Igor Gräzin jaRait Maruste.Foto: ReformierakondKui föderatsioonpraegu luua, saaksseda kasutadae t t e k ä ä n d e n aKreeka, Itaalia ja Hispaania eemaldamiseksEuroopa Liidu rahanduseja tähtsamate majanduspoliitilisteotsuste juurest ja – likvideerida niinende igavene soov elada teistearvelt. Sama medali teine pool oleksvõimalus pakkuda õigustatud kahtlejatele,Rootsile ja Taanile, võimalusttulla meile lähemale.Kuna Inglismaa ei tuleks föderatsioonimitte mingil juhul (inglased einõustu iialgi sellega, et nende monarhsaab kellegi vasalliks), siis saaks hakataInglismaaga suhteid kujundamailma britte alailma kiusamata – kordei lubata neil kaubelda euroväärtpaberitega,kord solvab neid lausa näkkuka ise kasvuprobleemides vaevlevaPrantsusmaa president. Ajaloost faktidena:NSV Liidus oli vähim õigusiVenemaal (polnud isegi oma Komparteid!)ja USAd luues läksid survealla seni kõige tugevamad – Massachusettsja Pennsylvania. Nii suudakska euroföderatsioon taltsutada Saksa-Prantsuse egoismi.Teine suur saavutus oleks see, etföderatsiooni loomine eeldab pikkija põhjalikke läbirääkimisi, mida siis,kui me Euroopa Liitu astusime, ei olnud.Parts, Ilves, Streimann, Meikarjt ei tegelenud Eesti huvidega EuroopaLiidus, vaid vastavate „lepingupeatükkidesulgemisega” (alailmateatati, et jälle mitu tükki kokku lepitud).Nüüd enam nii ei saaks – rahvason targemaks saanud kas või selleläbi, et too EL-ile „avatud” energiaturgvaatab meile nüüd iga kuu vastuelektriarvetelt, sest Eesti EuroopaLiidus olemise tingimused jäeti sisuliseltläbi rääkimata. Aga nüüd seevõimalus tekiks.Kolmandaks, föderatsiooni ei tekiksenne, kui riikide (föderatsioonistegelikult aga – rahvaste) esindatuskeskvõimus korda ei saa. Kas või nii,et Eesti esindus europarlamendisoleks praegusest viis korda suurem.Mis on täiesti võimalik, kui arvestadasellega, et võlariigid (Itaalia, Kreeka,Hispaania jt) jäävad föderatsiooniseeskätt ikkagi hääleõiguseta vaatlejaiks.Nad ei saaks oma hääli tagasienne, kui nad võlad on ära maksnud,s.t mitte kunagi.Euro pole küll hukas, aga kuna tapole kaugeltki mitte see, mis ta olemapeab, siis avaneks föderatsioonis kaperspektiiv luua tõeline Eurooparaha, mille taga on kindel tagatisvara(ajalooliselt parim nimi oleks eurotaaler,või eurogulden). Sellist rahatahaksid reservvaluutana käibeleisegi Inglismaa ja Rootsi ja seda eisaaks manipuleerida ei rahandusministridega erakonnad.Föderatsiooni loomisekson vaja uutNapoleoniTegelikult föderatsiooni lähemal ajalei tule. Selle idee esitas „meeleheitelkoduperemees” Barroso (EuroopaKomisjoni esimees, endine Portugalikommunist). Seda enam, et praegupole kogu Euroopas ainsatki institutsiooniega kvoorumit, kel oleksvolitus hakata seda ideed realiseerima.Föderatsiooni taga peavad olemarahvad, kes kõik on praeguses EuroopaLiidus alaesindatud (aeg-ajaltkäivad peaministrid mõneks tunnikskoos ja see ongi kõik). EuroopaKomisjon on valitsuste määratud,


64 65Euroopa LiitReformikiri - talv 2013Euroopa LiitEuroopa Parlament on riikide vahelarvuliselt jagatud ei tea kuidas ja egata midagi otsustavat teha tohigi.Ja isegi rahvusparlamentidel, kellestEesti Riigikogu on kahtlemata üksdemokraatlikum, ei ole voli arutledaoma riikide kuulumise üle mistahesföderatsiooni. Õigust riikide staatustmuuta ei ole mistahes jääkeldritelgi,mitte aga õiglust, visiooni ja tegusid,mis võib-olla ongi hea. See agaei tähenda, et föderatsiooniga kaasnevateideedega ei tuleks tegeleda.Need on selleks liiga head, ilusad jakauges tulevikus isegi veidi arukad,ja neid ei tohiks jätta ärasolkimisekseurohüsteerikutele ja muidu sotsialistidele.Minu arvatesC a m e r o n ik ü s i m u s tbriti rahvale,kas in või out, Eesti jaoks eieksisteeri. Seda sel lihtsal põhjusel,et Euroopa Liit on Eestile rahvuslikestrateegiliste huvide kaitse küsimusning selles valikut ei ole. Meie valusajalooline kogemus, geopoliitilinekelle abiga me Euroopa Liitu niitingimusteta läksimegi.Föderatsiooni kiire loomine vajaksuut Napoleoni, kes selle jõu, intelligentsuseja tarkade seadustega ärategi (tõsi, pärast tema surma lagunesföderatsioon kohe ka ära). Teda eiole ega tule – nüüdne Euroopa soosibametnikke ja raamatupidajaid,Foto: Reformierakondreaalsus ning seni elus mõtteviis,mis peab Nõukogude Liidu kokkukukkumist20. sajandi suurimaksgeopoliitiliseks katastroofiks, on tõsiasjad,mis peaks meile vastuse etteütlema. Seega küsimust „kas” meiejaoks ei ole. Kuid see ei tähenda, et eivõiks küsida (või lausa peaks küsima)„kuidas” ehk millises Euroopa Liidusme olla tahame?Vajame tõhusat liituEesti huvides on, et EL oleks tõhus javastaks võimalikult palju kõigi sinnakuulujate ootustele. Tõhusa suurvõimunapakuks Euroopa Liit Eurooparahvastele kindlasti rohkem, kuivõimaldaks üksikute riikide omatahtsitoimiv ja lõtv kooslus. Kindlastiei ole meie huvides EuroopaLiit, mis lämbub ja takerdub iseendatoimimismudeli ebatäielikkusesse,bürokraatiasse ja lõpututesse vaidlustesse.Oma algse idee, vältida Euroopassõdu ja tagada seeläbi rahuga kaasnevmajanduslik õitseng, on EL täitnud.Igitaplevas Euroopas on olnud67 aastat rahu. Kuid uues olukorrasja praegustes tingimustes ühiste huvidearendamise parimat mudelitpole leitud. Seepärast on arutelu EuroopaLiidu üle, sh täna ja meil, isegihiljaks jäänud.Euroopas on seda teemat veeretatudaastasadu. Näiteks päriseurooplaneImmanuel Kant kirjutas 1795. aastalessees „Igaveseks rahuks. Filosoofilinevisand”, et rahvaste õigus peabrajanema vabade riikide föderalismil,ning Lev Trotski rääkis 1917. aastalEuroopa Liitvabariigist. Euroopa onalates Vestfaali rahust olnud ja ontänaseni rahvusriikide Euroopa. Seeon olnud pika ja piinarikka arengutulemus. Arvata, et rahvad on nõuskergesti ja kärmesti kättevõidetust jakultuuritüvedesse juurdunust loobuma,on soovmõtlemine või lihtsameelsus,halvemal juhul omakasulinepoliitpropaganda.Kolm stsenaariumiRiigiõiguslikult on meil tegu kolmestsenaariumiga: 1. EL kui unitaarriik(üliriik), 2. EL kui föderatsioonja 3. EL kui enneolematu nähtus,asi iseeneses, millel puudub ajaloosanaloog ning mida mõned tavatsevadkutsuda nn sui generis nähtuseks. Etasjadest paremini aru saada, tulebmeeles pidada, et Euroopa Liidulõid Euroopa riigid (rahvad), mittevastupidi. Ehk Euroopa Liidul on niipalju pädevust, kui liikmesriigid talleandnud on. Ei kübetki rohkem. Mistähendab ka seda, et Euroopa Liidulpuudub kompetentsi kompetents,elik ta ei saa ise otsustada, mida endapädevusse võtta.Uskudes liialt sinisilmselt sui generisteooriasse/arengusse, on juhtunudja juhtumas see, mida arvata oli– puhkevad vaidlused selle üle, mismoodustis see EL on. Ja nagu vaidlustesikka, on igaühel oma arusaam.Seda enam, et puudub arusaadavja töötav analoog. Juhtub ka see,mis on tohutu suure, hästimakstudbürokraatia puhul ettenähtav, isegivältimatu, st iga võimu immanentsekseesmärgiks on oma võimu laiendadaja üle võtta ning keskusesse kontsentreeruda.Praegu toimib EL de facto ainaenam kui unitaarriik, kuid üliriigileomasel viisil ja meetodeil. Ühestküljest on see vältimatu, kui silmaspidada tõhusust. Teisalt pole selleksvajalikku, loojate antud pädevust jaadekvaatset riigiõiguslikku tõhusatmudelit. Väikesed riigid tunnevadend suurte poolt ahistatuna ningkindlasti pole see Euroopa Liit enamsee, millele rahvas 2004. aastal omaheakskiidu andis.Fikseeritud pädevusja kahekojalineparlamentKaasaegses arenenud maailmas onkaks suurt toimivat föderatsiooni:Ameerika Ühendriigid ja Saksa Liitvabariik.Nende tõhususe ja edualge peitub täpselt määratletudpädevustes ning seda järgivatesprotseduuride selguses. See, mis onüldistes huvides vältimatult vajalik,on föderaalvalitsuse käes (riigikaitse,välispoliitika, rahandus jmt). Kõikülejäänu on osalisriikide endi otsustadaja teha.Kordan, eeldus on täpselt määratletud,piiratud ning põhiseadusesfikseeritud pädevus ja sellekohasedprintsiibid. Ning teiseks, mis on samavõrdoluline, on sellekohane riigiülesehitus. Ehk parlamendi tasemelalamkoda, mis on föderatsiooni kuuluvateinimeste esindus, ja ülemkoda,mis on riikide esindus, kus kõigil – niisuurtel kui ka väikestel – on võrdneesindatus ja hääl. Kui need asjad onpaigas, siis ülejäänu tuleneb neist jaEuroopa Liidust võib veel asja saada.


66ErakondKui Reformierakonna uutelt liikmetelton küsitud, miks nad erakonnagaliituda otsustasid, siis onüks levinumaid vastuseid olnud, etsoovitakse saada adekvaatset infototse allikast, ilma meedia filtrita.Reformierakonnal on nüüdseksüle 12 000 liikme. Nii suured organisatsioonidtoimivad tõrgetetasiis, kui on selged reeglid ja tavad,millega iga uus liituja arvestadasaab, ning muidugi on oluline, etomavaheline infovahetus olekspiisav ja kõigile kättesaadav.Tekst: Tõnis Kõiv,Riigikogu liigeKuidas see siis toimib?Astub näiteks tubli töömees Ants erakonna liikmeks ja temast saab elukohajärgsepiirkonna liige, mis omakorda asub konkreetses maakonnas. Antsue-posti aadress saab olema oma piirkonna ja maakonna e-kirja saajate nimekirjas,ta saab õiguse siseneda Oravavõrku. Eeldused info saamiseks on loodud,aga kas neid eeldusi ka kasutatakse?Või kui küsida teistpidi – kui erakonna liikmel on (põhikirjaline) õigus saada infot,siis kellel on kohustus teda informeerida? Kas piirkonna või maakonna juhil,erakonna juhatuse või Riigikogu fraktsiooni liikmetel, ministritel või erakonnaesimehel? Põhikirigi ütleb, et erakonna liige on kohustatud erakonna juhtorganitessevalituna võtma nende tööst aktiivselt osa. Seega formaalselt on informeerimisekohustus igal juhtorgani liikmel. Aga kas see ka reaalselt toimib?Mis saab siis, kui värskelt erakonnaga liitunud Antsul on küsimus, miks ja millalrahandusminister Jürgen Ligi tulumaksuvaba miinimumi tõsta soovib?Alati võib ju Antsule soovitada, et sisene Oravavõrku (see on nüüd lihtsamkui kunagi varem) ja püstita oma küsimus seal. Teine võimalus on tal osaledapiirkonna koosolekul ja nõuda aru PKO juhilt, et miks on nii ja mitte teisiti. KuiPKO juht on informeeritud ja oskab hästi selgitada, on kõik korras. Aga kui eiole? Kui selgus jääb saamata, on pettumus kerge tekkima.Kirjavahetus jasisevõrkÄkki peaks e-kirja teel info edastamistsenisest rohkem olema? Kusjuuresinfo edastamise eesmärgile-kirja saatmine ja debatt tuleksedaspidigi selgelt lahus hoida. Debatijaoks on Oravavõrk hea lahendus.Seal saab lihtsasti teemapõhist vaidlustalgatada ja samuti on hõlbus e-postile (või nüüd ka Facebooki) igastuuest postitusest teavitus tellida.Sama lihtne on teavitust maha võtta,kui arutelu liialt koormavaks osutub.E-kirja teel infot saates tuleb agakindlasti säilitada otse saatjale vastamisevõimalus. Saadud arvamused,küsimused, kriitika jmt on väga väärtuslik.Küll siis juba algse info saatjatagasisidet süstematiseerides otsustab,kas on vaja saata täiendavatinfot e-kirja teel või alustada/jätkatadebatti Oravavõrgus.Maakonna meililistidesse saab kirjusaata vaid sama maakonna piirkonnaorganisatsiooniliige. Kui aga näitekssotsiaalminister Taavi Rõivassoovib osa võtta kiirabireformi-teemalisestdebatist Järvamaa listis, siisvajab see eraldi otsust. Tegu on adhoc-otsusega, mille langetamisekskirja pandud reeglid puuduvad.Aga võiks olla, sest see muudakserakonna tegevuse koordineerimiseprotsessi läbipaistvamaks ja arusaadavamaks,eelkõige just värskemateerakonnaga liitunute jaoks.E-riik erakonnasOravavõrku ma juba mainisin. Seeon nüüd tunduvalt mugavamalt kättesaadavning kasutajate arv ühakasvab. Aga e-riigil on ju veel võimalusi.Äkki astuks sammu edasi ja püüakserakonnasisest suhtlust ergutadaSkype’i abil? Oleks ju väga tore, kuiühel õhtul on näiteks erakonnakaaslastekoosolekud korraga Suure-Jaanis, Kuressaares ja Räpinas ningkõik saavad Skype’i vahenduselkuulda-näha keskkonnaminister KeitPentus-Rosimannuse arvamust uuejahiseaduse kohta. Ilma Skype’i kasutamatasaaks ta vaid ühes kohaskorraga olla.Selleks võiks erakond maakondadetarbeks soetada Skype-kontoritevarustuse. Arvan, et kui mõni meieministritest leiab ühel õhtupoolikultunnikese, et kaamerasse vaadata,siis leiavad ka erakonnakaaslasedühes või kümnes Eestimaa eri paigasaja, et arvutiekraani vahenduselküsimusi küsida ja vastuseid kuulata.Võib tunduda harjumatu, agatasub proovida. Kindlasti ei asendaSkype reaalseid kohtumisi erakonnaliikmete vahel, jutt on ikkagi täiendavastvõimalusest.Kirjapandut onlihtsam jälgidaMida rohkem on Reformierakonnalliikmeid ja mida pikem on meieajalugu, seda suurem on vajaduspanna kirja reeglid ja talletada ühinemälu. Uued liikmed soovivad teada,mis on enne olnud, ja kogenumadteadmisi värskendada.Reformierakonna poliitika rajaneblihtsatel liberaalsetel väärtustel, naguüksikisiku vabadus ise otsustada,ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse,madalad maksud ja sallivus. Kogenudpoliitikule ei valmista raskustselgitada, miks Reformierakond eitoeta astmelist tulumaksu või miksvanemahüvitise maksmise reeglidon kaitsmist väärt. Viskasin sedalõiku kirjutades minagi pilgu Reformierakonnaveebilehe maailmavaatelõigule ning arvan, et sõnastus saaksolla täpsem ja korrektsem.Mida lihtsam, täpsem ja ajakohaseminfo on erakonna kodulehel, sedakergem on erakonna uue liikme elu.Meie ise kasvatame ja levitame omaühiseid teadmisi. Paneme oma mõttedkirja ja jagame teistega. Seetõttuon iga erakonna liikme panus oodatud– nii lugemisel ja tutvumisel kuika uue sisu loomisel.


68 69PersoonReformikiri - talv 2013PersoonVanavanemate Fond jagas möödunud sügiselkuuendat korda imelise vanaema ja vanaisa tiitleid.Kandidaadid valiti välja nende Eesti vanaemade-vanaisadeseast, kes ka pensionieas onsäilitanud aktiivse eluhoiaku, kes panustavadpalju oma lastelaste kasvamisse ja arendamissevõi kes kasvatavad üksinda vanemateta jäänudlapselapsi. Imeliste vanaisade seast valiti väljaka aasta vanaisa 2012. Selle tiitli pälvis tublivanaisa Rõugest –Vello Anipai.Foto: Mardo MännimägiTekst: Elleri-Kristel Kelp,Võrumaa arendusjuhtFotod: erakogu„Elu jooksulkogunenudteadmised jakogemused onvaja uuelepõlvkonnaleedasi andailma internetivahenduseta.Vello ja tema abikaasa Endla elavad koos vanema tütre ja tema lastega(8-aastane tüdruk ja 4-aastane poiss) Rõuges Suurjärve kaldal ühepereelamus.Lisaks on Anipail veel üks tütar ja 9-aastane lapselaps.Anipai lastekasvatamise aega jäi ka õppimine Eesti PõllumajanduseAkadeemias (EPA) ning töötamine Võhandu kolhoosis ja Obinitsa jaRõuge sovhoosides. Eriti just vanemat tütart aitasid tol ajal väga paljuhoida vanavanemad. Vello sõnul pärinebki vanavanemaks olemiseeeskuju just sellest ajast. „Minu vanaemal oli igaks elujuhtumiks vanasõnavarnast võtta: parem aega müüa, kui osta; ära tee teistele seda,mida sa ei taha, et sulle tehakse; hea sõna võidab võõra väe,” toob kolmekordnevanaisa näiteid õpetussõnadest. Ta lisab, et on ka ise püüdnudneid põhimõtteid nii oma lastele kui ka lastelastele sisendada, etneist kasvaksid head inimesed. Kõike muud peab ta teisejärguliseks.Palju ühiseid ettevõtmisi lastega„Kui hea isa ja vanaisa ma olla suutnud olen, eks seda näita kunagihauaküngas kalmistul – kas on rohtunud või ei,” ütleb Vello tagasihoidlikult.Praegu püüab ta koos lastelastega olla nii palju, kui neile on iseseisvakskasvamiseks vaja.Tuues näiteid ühistest tegevustest koos lastega, nimetab Anipai igaõhtuseidmänge jalgpallist kabeni, ettelugemisi, talvel uisutamist jasuusatamist, suvel jalgrattasõitu ja ujumist, lisaks piknikke looduses.„Eks need kõik tuleb ka vanaisal kaasa teha. Laupäevane saun ja pühapäevasedpannkoogid on iseenesestmõistetavad, nagu paljudes Eestiperedes, samuti jõulukirik ja sellele järgnev kogu peregakoosveedetud aeg. Kõik koolivaheajad olen veetnud lastelastega,”kirjeldab aktiivne vanaisa.Kui lapsed kooli ja lasteaeda viidud, saab Vello nokitsedapuutööga, tehes puidust mänguasju või mänge. Oma ajavõtab ka kodu kütmine ja korrashoid. Lisaks mainib Velloära suure projekti – seitse aastat kogus ta materjali raamatujaoks, mille pani kokku Enn Esko. Eelmisel aastal ilmuski432-leheküljeline „Taludest taludeni läbi kolhoosiaja”, kuson enam kui 70 inimese mälestused taludevahelisest ajast.Raamatu tegi väike vabatahtlike seltskond ilma kõiksugustefondide abita.Olulise ettevõtmisena tuleb ära mainida ka sel aastal jubakahekümnendat korda toimuv Seto Kuningriigi päev, kusVello Anipai oli esimene sootska (setode jumala Peko maapealneasetäitja, kes igal aastal uus valitakse). „Nüüd onSeto Kuningriigi päev tuntud ka väljaspool Setomaad, sedakülastavad igal aastal tuhanded inimesed,” on traditsioonikunagisel käimalükkajal hea meel.Reformierakonnas 18 aastatReformierakonda sattumist põhjendab Vello sellega, et talleon liberaalne maailmavaade – ela ise ja lase teistel elada –meeldinud alates karjasepõlvest. „Ja kui Teet Helm kutsusTallinna Reformierakonna üldkogule kaasa, esialgu kuulama,siis sai sealsamas vaheajal erakonnaga liitumine vormistatud,ja üheks soovitajaks oli Ignar Fjuk. See oli 1995.aastal,” kirjeldab praegune Rõuge PKO juhatuse liige oma18 aasta tagust erakonda tulekut.Anipai on Rõuge valla tegevustes kaasa löönud valla loomisestsaadik, kas volikogu või mõne komisjoni liikmena. „Heameelega annaks võimaluse volikogus kaasa lüüa noorematele,kes on asjaajamist noorte volikogus harjutanud võitahavad muude tegemiste kõrvalt Rõuge valla arengussepanustada. Kui aga nõu küsitakse, siis oma arvamuse ütlenvälja hea meelega,” räägib mees.Praegu tunneb Vello aga eelkõige rõõmu lastelastegategelemisest ja aasta vanaisana on tal ka mõned plaanid,kuidas seda tiitlit ära kasutades tõmmata tähelepanu vanavanematerollile laste kasvatamisel. „Elu jooksul kogunenudteadmised ja kogemused on vaja uuele põlvkonnaleedasi anda ilma interneti vahenduseta. Vanaema üks vanasõnadestoli, et andja rõõm on suurem kui saajal,” võtabVello kokku oma ühe põhimõtte laste kasvatamisel.


Foto: Rain Hansen7273Pealinn Reformikiri - talv 2013PealinnMillisestlinn võib praeguse investeerimistempo juures kindel olla, etteed ja tänavad on katki aasta läbi.TallinnastTTÜ teadlased on välja arvutanud, et Tallinna teedesse tuleksigal aastal investeerida vähemalt seitse miljonit eurot(see summa peaks iga aastaga umbes viis protsenti kasvama).Selle rahaga saab teede praegust taset hoida, mitteremondiks neli–viis lasteaeda?ma unistan?seda parandada. Kui sooviks on teed tõepoolest korda teha,tuleks investeerida oluliselt rohkem. Tallinn investeeribRahanduse korrashoiuteede ja tänavate jooksvasse korrashoidu keskeltläbi 3,8–4miljonit eurot. Seega pea poole vähem, kui oleks vaja, et ekspertiis ka Tallinnaolemasolevat mitte eriti kõrget taset säilitada.Pühendan selle artikli linna juhtimisele.Linna üldpilti käsitlen mõnes järgnevaskirjutises. Tekst: Valdo RandpereEelkõige unistan sellest, et linna juhtides lähtutaks kõigi linnaelanike pikaajalistestvajadustest ja sellest, et maksumaksjate raha kasutataks linna, mitte sedajuhtiva erakonna huvidest lähtuvalt. Toon mõned näited linnaelenike vajadustest,millele praegune juhtkond kas üldse mingit tähelepanu ei pööra või teebseda nii väikeses mahus, et see pole jätkusuutlik.Tallinna küttearveid saaksvähendadaVõtame Tallinna soojamajanduse. Lihtne võrdlus teiste linnadega näitab, et Tallinnason kütte hind Tartuga võrreldes kolmandiku võrra kallim ja sama kallis kui Helsingis.Selle põhjuseks on ühest küljest soojakadu ja teisest investeeringute väikemaht. Soojakadu trassides on 16 protsenti ja trasside uuendamisse investeeritakseminimaalselt. Praegu on Tallinna soojustrasside keskmine iga 25 aastat.Kui investeeringute mahtu drastiliselt ei tõsteta, ei kasva ainult soojakadu, vaidjuba lähiaastatel suureneb oluliselt magistraaltrasside lõhkemise risk. Kuna reeglinatoimuvad sellised avariid kõrgkütte perioodil, siis võib igaüks ette kujutada,mida tähendab elamute, koolide, lasteaedade jne päevadeks või nädalateks küttetajäämine kõige külmemal ajal. Seda kasvavat ohtu ignoreerides on praegunelinnavalitsus Tallinna Soojuse kasumi aasta-aastalt linnakassasse pumbanud,selle asemel, et see madalamatesse küttekuludesse reinvesteerida. Meil on plaanja valmidus investeerida tegevustesse, mille teostumisel säästaks keskmine korteriomanikküttearvetelt sadu eurosid aastas.Kasutamata eurorahadteede parandamisseSamas on Tallinn jätnud korduvalt kasutamata Euroopa Liidutõukefondide toetuse. Ühest küljest on selle põhjuseksolnud administratiivne saamatus, teisest küljest investeerimisvõimekuse(omaosaluse näol ELi projektidesse) puudumine.Nii näiteks kasutati 2009. aastal Põhjaväila (Russalkaristmik) ehitamise omaosaluseks eraldatud raha hoopis vettinudküttepuude ja mädanenud kartulite propagandakampaaniaks.Reformierakond plaanib kasutada maksimaalselteuroraha, et välja ehitada Põhjaväil, muuta mitmetasandiliseksHaabersti ringtee, Kristiine ristmik ja muud olulisedliiklussõlmed.Lasteaia järjekorras1700 lastLasteaiad on kindlasti üks valdkondi, mida praegune linnavalitsuson enam-vähem ignoreerinud. Täna on lasteaiakohajärjekorras hinnanguliselt 1700 last. See ei ole normaalneja lasteaia järjekorrad tuleb kaotada. Kui muu eiaita, tuleb ehitada uued lasteaiad.Tallinnal on programm „Igale lapsele lasteaiakoht” ja selleprogrammi kohaselt tulnuks aastatel 2008–2012 ehitada 13uut lasteaeda ningterviklikultrenoveerida 14. Tegelik tulemus on kaunis masendav, agaka väga illustratiivne: ehitati-taasavati neli lasteaeda (mitte13) ja kapitaalremondi sai üks lasteaed (mitte 14). Samalajal on oluliselt tõstetud lasteaedade kohatasu ning kühveldatudohtralt raha propagandasse. Kui õige sulgeks TallinnaTV ja ehitaks kokkuhoitud raha arvelt igal aastal mõne võiMinu arusaam on, et linn peab pakkuma oma elanikelekorralikku ja lausa igavat munitsipaalteenust: korras infrastruktuuri,nagu soojustrassid, teed ning tänavad, piisavaltlasteaiakohti heas korras lasteaedades, kodulähedastpõhikooli ning kvaliteetset gümnaasiumi. Linnavalitsus eipea kasutama maksumaksjate raha oma erakonna propagandaks,riigile vastutöötamiseks ega munitsipaalse porno-TV pidamiseks.Võtke seda eelnevat juttu kui meie lubadust. Selle täitmiseksei ole vaja palju muud, kui rahanduse korrashoiuekspertiisi ka Tallinnas rakendada. Olemesuutnud hoida riigi rahandusekorras, suudamesama teha ka Tallinnas.Tallinna võlakoormuskoos PPPdega on praegurohkem kui riigi lubatud 60protsenti ja linn laenab selaastal sama palju, kui laenetagasi maksab. Sisuliselt onTallinn laenuori ja linna investeerimisvõimekusvägamadal. See ei ole jätkusuutlikja sama võib öelda kapraeguse linnavalitsusekohta.Teine valdkond, mis Tallinnas krooniliselt alarahastatud on olnud, on teede korrashoid.Juba praegu on olukord nii halb, et see, mida varem nimetati „kevadiseksteedelagunemiseks”, saabub Tallinna jaanuaris. Veel mõned aastad ja Tal-


74 75NooredReformikiri - talv 2013NooredReformikiri palus kahel Noorte Akadeemia liikmel kirjutadasüdamelähedasel ühiskondlikult aktuaalsel teemal,et põgusalt aimu anda, kuidas üks aktiivne (reformi)noormõtleb.Reformierakonna, Liberalismi Akadeemia ja Reformierakonna Noortekogu poolt ellu kutsutudNoorte Akadeemia koolitusprogrammis osalevad eelmisel kevadel läbi tiheda sõela valitud 30 noort,kellel on huvi ja tahtmine tulevikus poliitika eesrindel toimetada. Pooleteise aasta jooksul kestvakoolitusprogrammi eesmärgiks on anda noortele, tulevastele ühiskonnategelastele laialdased teadmisedühiskonnast, riigijuhtimisest ja poliitikast. Noorte Akadeemia koolitajad on laia kogemustepagasigaoma valdkonna tipud Eestist ja välismaalt, poliitikast ning erasektorist.Riik ei pea soosima õpitudabituse tekkimistVärisev maa lõi rahvakoguTekst: Erkki KeldoTekst: Marko VaikNoorte tööpuudus on Euroopas tõsine mure, mis muutuseriti aktuaalseks majanduskriisi tõttu. On tähtis, et ka Eestisei vaadataks sellest probleemist mööda.Ainult haridusest ei piisaViimasel ajal on meedias palju juttu olnud sellest, kuidas Eestikõrgharitud noored ei saa erialast tööd. Tihti arvatakse, et„pehmeid” erialasid õppivad noored ei leia tulevikus rakendust,kuna paljudele filosoofia, politoloogia jne lõpetajateleei ole tööturul piisavalt väljundeid. Samas tuleb märkida, ettegelikult ei olene noore tööleidmine niivõrd eriala valikust.Statistika näitab, et ühtmoodi võib töötuks jääda nii reaalvaldkonnakui ka „pehme” eriala lõpetanud noor. Pigemtuleb vaadata erialast mööda ja pöörata pilk konkreetselenoorele. Mida on ta teinud selleks, et tulevikus edukas olla?Kas ta võtab oma ülikooliaastatelt maksimumi? Haridustomandavalt noorelt inimeselt ei oota ühiskond veel täielikkutoimetulekut, kuid arvan, et see on õige aeg, et hakataomandama praktilisi oskusi ja suurendama oma sotsiaalsetkapitali. Võib julgelt öelda, et suur haridusepagas ei taga iseenesestveel edu ning magavale kassile hiir suhu ei jookse.Praktika õpingutekohustuslikuks osaksOlen oma eriala puhul märganud tendentsi, et paljud nooredkäivadki ülikoolis ainult kraadi pärast ning neil on raske nähaomandatu reaalset väljundit tulevikus. Kuigi sellises olukorrastuleks tudengil endal eelkõige peeglisse vaadata, saakssiinkohal ka riik abistada.Leian, et ülikoolide õppekavadesse tuleks juba bakalaureusetasemel sisse tuua kohustuslik erialane praktika, mis annaksnoorele vajalikku töökogemust ja aitaks tundma õppida omaeriala võimalikke väljundeid. Praktikategemine leevendakska olukordi, kus tööandjad ei soovi noort palgata kogemustepuudumise tõttu. Pealegi, tihti kutsutakse praktika läbinud jaend tõestanud noor samasse organisatsiooni ka tööle.Tähtsaks teguriks on ka noore inimese reaalsustaju, sestpahatihti ei lähe noorte soovid reaalse tööturu olukorragakokku. Kui 2011. aastal olid noored nõus täiskohaga tööleasuma keskmiselt 932-eurose netopalga eest, siis 2012. aastaksoli see vähenenud 693 eurole, mis on meie tööturuolukorda arvestades ikkagi liiga kõrge ootus. Teadlikkuseparandamiseks tuleks üldhariduskoolides ettevõtlus- ja majandusalaseidaineid õpitavaga sidestada. Selle tulemuseltajuksid noored ühiskonnas ja tööturul toimuvat paremini.Teisi enda vigades süüdistada on lihtne, kuid leian, et nooredei ole nii saamatud, nagu neid vahel näidata soovitakse. Mindpaneb imestama mõne noore arusaam, et riik peaks neiletöökoha tagama. Riik ei pea soosima õpitud abituse tekkimist.Riik peab tagama võrdsed eeldused ja võimalused inimesteleise hakkama saada. Noortel tuleb mõista, et enda tulevikuheaks saab kõige rohkem ära teha igaüks ise.Eelmisel aastal sai kodanike usaldus poliitikute vastu tugevastiraputatud. Intensiivse kriitikatormi järel meediaskerkisid peagi „värsked ja pahedest puhtad” kogud, mis tuliduuendama „moraalsete värdjate” kaaperdatud Eesti demokraatiasüsteemi.Novembriks oli valmis ka esimene vili – Harta 12. Võib öelda,et tegu on ideaalide kogumiga, millega võiks isegi nõustuda.Kirjutises mõjus aga ähvardavalt soov luua uus alternatiivneinstitutsioon, mis tegeleks probleemidega, millele ei pööratähelepanu justkui ei Riigikogu, president ega ka valitsus.Alustati allkirjade kogumist harta toetuseks ning ligi kolmekuuga on kogutud 18 000 allkirja (võrdluseks, laulda lubavraadiohääl kogus suhtlusvõrgustikus nädalaga üle 75 000„meeldimise”).Sealt edasi sekkus ka president. Osapooled kutsuti kokkuKadrioru lossi jääkeldrisse, lahendusena loodi rahvakoguja veebikeskkond, mille kaudu saab esitada oma ideid Eestipoliitilise süsteemi muutmiseks. Rõõm on näha, et pelgasõimu asemel hakkavad inimesed oma lahendusi pakkuma.Esitatakse mõtteid, mida tasub ka edasi arendada, näiteksviia valimised valgemale ajale jms.Spetsialistide asemel läbilõigeühiskonnastHuvitavaks läheb minu arvamusel aga märtsis, kui esitatudideid analüüsima hakatakse. Mis saab selle vastu olla, et inimestemõtted otsustajateni jõuavad ning Eestile kasulikudotsused ellu viiakse? Esitatud ideid peaks analüüsima omaala spetsialistid ja nemad väljakoorunud valikud avalikulearutelule Riigikokku edastama. Selle asemel aga kutsutakseüle riigi kokku läbilõige ühiskonnast ja pannakse nemad antudideid arutama.Mina ei soovi, et minu elu juhiksid kogenematud või tihtiisegi omakasupüüdlikud inimesed. Riigikokku kuuluvadinimesed on oma hääled saanud meilt ja moodustavadkiläbilõike ühiskonnast. Kui seal esineb ebaprofessionaalsust,on see olnud meie enda valik. Kodanikualgatused on tervitatavad,kuid uue seadusandliku institutsiooni loomine onriskantne tee, mida mööda minnes peame selgelt arvestamavõimalike kaasnevate ohtudega.Ohustame riigi alustalasidMeie riik on loodud teatud institutsioonidele ja seadustele,et vältida ebastabiilsust ja tagada tasakaalukas valitsemine.Ühiskonna pahameel on kirjutatud süsteemi sisse tasakaalustavaksjõuks. Nüüd, luues olemasoleva ja tegelikulttoimiva süsteemi kõrvale midagi rahvakogu sarnast, ohustamealustalasid, millel kogu süsteem seisab.Projekt võib osutuda edukaks ja valitud grupp hakata sarnaseidüritusi korraldama tihedamalt. Sellise stsenaariumi järgivõib ettevõtmine proovida leida võimalusi, et oma võimusuurendada. Ühel hetkel võime olla olukorras, kus süütustkodanikukaasamise aktsioonist on saanud legitiimne institutsioon.Võimalikele väljunditele peaksime tähelepanu pöörama jubaeos, teadmaks, millega me end seome ja kuhu me tulevikusjõuda võime. Kindlasti ei soovi ma halvustada rahvaalgatusija kodanikujulgust, vastupidi, ma soosin seda, kuid soovin, etinimesed pööraksid tähelepanu ka probleemidele, mis teatudsammudega võivad tulevikus kaasneda.


76 77Reformikiri - talv 2013PersoonURMAS KRUUSEON KUUENDATAASTAT TARTULINNAPEA JAPIKAAEGNE RE-FORMIERAKONNAJUHATUSE LIIGE.MÕNE AASTAEEST AASTAISAKS VALITUDKRUUSE RÄÄ-GIB POLIITIKAST,TÖÖST JA TEMAJAOKS KÕIGETÄHTSAMAST EHKOMA PEREST.Tekst: Henri ArrasMUL ON HEAMEEL, ETREFORMI-ERAKOND EIOLE KAMPSPRINTE-REID, VAIDOLEMEIKKAGIMARA-TOONARID.URMAS KRUUSE JA TOOMAS LUNGE, TV3 - LAULUPEALINNFOTO: TIINA KÕRTSINI / ÕHTULEHT / SCANPIXURMAS KUUSE – PEREISA, LINNAPEAMUUSIKAlustasid oma töökäiku 1987. aastal Tallinna tööstuskaubastuslaooperaatorina. Millisena meenutad omaesimest töökohta?Tegelikult see ei olnud mu esimene töökoht, vaid töökoht, kus ma hakkasin teadlikult pereleraha teenima. Ma olin sel ajal mitme koha peal. Tööpäev algas hommikul vara ja kui päevanetöö oli läbi, tuli õhtul minna restorani [esinema], sest oli tarvis peret toita, lapsi kasvatada jaelus hakkama saada.Kõrgelt haritud noored kirjutavad praegu ajakirjanduses, et nad ei leia tööd ja soovivad kohelipsu ja valge särgiga tööd teha. Ma arvan, et see on vale lähenemine. Nii emapiimaga kui kaharidussüsteemi kaudu peaks tulema tegelikult see, et elus tuleb proovida erinevaid teid, etmõista ja aru saada, mida elu ja töötegemine tähendab. Ja kuigi seda nimetatakse karjäärikõige madalamaks astmeks, on see ikkagi iga karjääri juures hästi oluline aste. Minu jaoks olisee väga lihtne, sest ema-isa ütlesid, et meil selliseid võimalusi ei ole, ja et mingeid asju saada,tuli ise tööd teha.Lao-operaatorist linnapeaks on muljetavaldav karjäär.Minu puhul on karjäär olnud natuke teistsugune mõiste, kui seda klassikalises võtmes käsitletakse.Ma pole kunagi pannud ametiposti oma tegevuse eesmärgiks. Seda, et ma olen praeguTartu linnapea, ei olnud üheski minu filosoofilises karjääriplaanis. Kunagi ütles hea sõber: sullevõib elus tulla üks pakkumine ja võimalus, ja sa pead elama niimoodi, et oled selleks võimaluseksvalmis. Ja minul see võimalus tekkis.Räägime poliitikast. Kas konkurendid hingavad Tartuskuklasse?Konkurendid on Tartus alati kuklasse hinganud ja kui sa ühel hetkel tunned, et oled võitmatuja asendamatu, siis ilmselt lastakse sind auklikuks. Aga konkurents on alati tervendav. Minuleon poliitikas nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil meeldinud koalitsioonivalitsused.Tallinna näide ei ole ju kõige positiivsem. Koalitsioonivalitsusedsaavad ellu viia suurema rahvahulga soove. Samas eipea Reformierakond Tartus kindlasti häbenema seda, mistehtud on, ega seda, mis kavas. Tahaksin, et mõni asi juhtukskiiremini, kuid üldiselt on kõik hästi.Kuidas erakonna juhatuse liikmenaseda palju räägitud reitingu kõikumistvaatad?Kui laiemalt vaadata, siis on erakond pikalt olnud väga suureltõusulainel ja praegu oleme me madalpunkti lähedal, kuiküsitlustest rääkida. Aga minu arvates ei ole Reformierakondkunagi laiemas mõttes küsitluste erakond olnud. Tulemus tehakseikkagi finišis. Ja mul on hea meel, et Reformierakondei ole kamp sprintereid, vaid oleme ikkagi maratoonarid. Seeon seotud meie riigi, rahvuse ja ka kultuuri kestmajäämisega.See teeb minu jaoks kõik vastuvõetavaks. Ühe päeva inimeneoleks väga keeruline olla. See, et me oleme võib-olla viguteinud, on kindlasti ka teema, kuid tähtis on hoida silme eessuurt pilti. Kui vaatan riigi arengut, siis nelja lapse isana olenküll õnnelik.Mäletan selgelt hetki väikse lapsega 1988. aasta lõpus jahiljem laulva revolutsiooni ajal, kui soomukid hakkasid Tallinnapoole tulema. Siis me tõesti küsisime enda käest, et mismeist saab. Sest me ei teadnud, mismoodi see asi lõppedavõib. Ja seetõttu on mul ääretult hea meel, et ka meie valitsusedon väga selgelt püüdnud leida kõik võimalused selleks,et riigi iseseisvust, turvalisust ja majanduslikku võimekustedasi arendada. Ma olen õnnelik, et Reformierakond on olnudnende asjade juures – ja mitte pealtvaataja, vaid edasiviija.Kuigi Sa ametiposte eesmärgiks eisea, kas pead enda jaoks võimalikukseelkäijate sisse tallatud rada:URMASKOOSPEREGALEIGOJÄRVE-MUUSIKAPÄEVADELFOTO: TEETMALSROOS /ÕHTULEHT /SCANPIXTartu linnapea kohalt valitsuseministriks?Naljaga võib vastu küsida, et kui palju tartlasi meie erakondvälja kannatab? Aga tõsiselt rääkides, ma olen pigem sedameelt, et kui üks või teine hetk on käes, siis tuleb nii endakui ka kõigi teiste suhtes aus ja õige otsus teha. Kui küsid,kas mul oleks tahtmist kaasa lüüa, kui see peaks juhtuma,siis kindlasti oleks. Praegu olen lubanud Tartus jätkata jaseepärast tegin 2011. aastal, pärast Riigikokku valituks osutumist,otsuse linnapeana jätkata.Lähme poliitikast edasi. Kui paljuSa praegu muusikaga tegeled?Aus vastus on, et väga vähe. Selleks, et iga päev proovi teha,mul hetkel võimalust ei ole. Kuna mu amet on piisavalt ajamahukas,olen endale lubanud, et ükskõik, mis kell ma kojujõuan, püüan ka laste jaoks olemas olla. Ma tahan nendegaolla, kas või raamatut lugeda või mingeid mänge mängida,sest seda aega ei saa kunagi tagasi.Mõne päeva pärast tähistad oma25. pulma-aastapäeva. Milline seeaeg on olnud?Üks 25 on täis, läheks järgmisele. Meenutan selles küsimusesoma ema, kes on alati peret hoidnud. Pere on nii riigikui ka minu jaoks vundament. Olen saanud koos abikaasagakasvada ja olla juba varasest noorusest. Olin abielludes22aastane laooperaator, abikaasa oli 18. Meil sündisid koheka lapsed. Olen alati tahtnud pereinimene olla. Mul on heameel, et ma oma abikaasaga kokku sain. Ma ei vahetaks neidaastaid mitte millegi vastu.


78 79KöökReformikiri - talv 2013KöökTekst: Kadri TammeFotod: erakoguRäägi alustuseks natukeendast. Kes Sa oled, kustSa tuled ja kuhu liigud?Olen sündinud ja kogu oma haridusteeApteekrigaköögisPärnumaa MKO esimees, Häädemeeste apteekerAndrus Soopalu hindab lihtsat, värsket ja kodust toitu.käinud Tartus. Pärast keskkooli õppisinaasta Meditsiinikoolis velsker-ämmaemandaks,aga 1981. aastal sai minustTRÜ farmaatsia eriala tudeng.Pärast lõpetamistasusin tööle ja elama Häädemeestele,kus töötan apteekrina tänasenining alates 1992. aasta sügisestolen ka Häädemeeste apteegi omanik.Olen kahe täiskasvanud poja isa ningkahekordne vanaisa. Viimased üksteistaastat on minu kõrval olnud armastavja toetav elukaaslane Tiina.Elamepuuküttega majas jakui vähegi võimalik, üritameseda ära kasutadaka toidu- valmistamiselKuidas Sa üldse poliitikassesattusid?Kunagi arvasin, et apteekrina pole mulpoliitikasse asja. Samas olin alati Reformierakonnapoliitika ja poliitikutevalija ning poolehoidja. Sõbrad suutsidmind piisavalt veenda, mille tulemuselastusin 2003. aasta suvelerakonda ja juba2005. aastal valiti mind Tahkuranna-Häädemeeste piirkonna juhiks. ViimastelRiigikogu valimistel kogusin 810häält. Kaugemas tulevikus näengi endRiigikogus, seismas maaelu arenguja parema ning efektiivsema meditsiinisüsteemiarendamise eest.Millised on Pärnumaamaakonnaorganisatsiooni(MKO) igapäevased tegemised?Tegemist meil jagub. Pärnumaal toimuvadregulaarselt Oravapesa kohtumised,uute liikmete koolitused jamotivatsiooniüritused. Uusaastapeoltunnustame tublimaid, samuti on traditsioonilisekssaanud „Tere, suvi”üritus hariva programmi ja ühise grillimisega.Oma kodupiirkonnas korraldame sügisetiperepäeva. Ja juba neljandat aastatjärjest toimus meie juhtimisel erakonnatalvepäev Jõulumäel.Praegu valmistume hoogsalt KOV valimisteks,kus tahame püüda maakonnas9000 häält. Ise kandideerin Häädemeestelnimekirja esinumbrina.Räägime natuke nüüd kaköögijuttu. Meenuta omalapsepõlve. Milline oli Sinulemmiktoit ja mida Salapsepõlves kohe kindlastisüüa ei tahtnud?Minu lapsepõlv ja koolivaheajad möödusidsuuresti Tartumaal vanaemajuures. Sellest ajast mäletan heina- jatoidulõhnu ja erinevaid maatöid.Lemmikutoitu vist ei olnudki, sest kõik,mis vanaema talus leiduvast valmistas,oli maitsev. Eredalt meenuvad kodushapendatud piim ahjuküpse leivagaja mannavaht külma piimaga. Minulemmikute hulka ei kuulunud maks,stoovitud porgandid ja kaalikad egakaerakile.Elad mere ääres, kas oledka kalamees?Olen küll Emajõe ääres kasvanud, agakalameest minust saanud ei ole. Lapsenasai ussi leotatud küll, aga saak läkspigem kassile. Aga toidulaual on kalaminu üks lemmikuid.Kas magus või soolane?Olen lapsest saati hinnanud rohkemsoolast kui magusat. Magusast onminu vaieldamatu lemmik murakamoos.Soolasest erinevad variandid kalast:suitsutatud, soolatud, marineeritud.Ja kartulisalatist koos süldiga eiütle ma ka kunagi ära.Mida Sa toidus hindad?Milline on Sinu toidufilosoofia?Toidus hindan selle värskust. Eelistanalati otsast lõpuni kodus valmistatudtoitu. Kahjuks ei ole pidevaltkokkamiseks piisavalt aega. Siis valinvõimalikult naturaalselt valmistatudtoidu. Toit peaks olema toitaineterikasja tasakaalustatud. Ei ole burgeritesthoolija. Väljas süües tellin võimaluselkala. Söön hea meelega ka salateidja juurvilju. Minu firmaroog on kanafileetaskudpeekoni ja musta ploomitäidisega, mida praen pannil rohkesvõis. Minu suuremaks paheks on see,et loobun tihti hommikusöögist. Püüanselles end parandada.Igal perel on oma toidutraditsioonid.Kirjelda mõndenda pere traditsiooni.Traditsioonid toimivad rohkem nädalavahetustel,kui on hommikuti rohkemaega. Ei midagi erilist – pannkoogid,pudrud ning pikemad jutuajamisedoma kallite inimeste seltsis. Tähtpäevisaadavad alati elukaaslase erinevadküpsetised.Elame puuküttega majas ja kui vähegivõimalik, üritame seda ära kasutadaka toiduvalmistamisel. Lisaks prae- jamulgikapsastele valmib juba mitu aastatahjus ka kodune rukkileib. Hooajalevastavalt valmivad marineeritudseened ja kurgid. Samuti ei puudu jõululaualtenda keedetud kõrvitsasalat japohlamoos. Kui aega rohkem, teemeka süldi ja pasteedi lauale ise.Oled apteeker. Jaga lugejatelemõnd kodust retsepti,kuidas kevadväsimusevõi külmetusegavõidelda.Apteekrina võtan iga inimest kui kordumatutorganismi ja nii on retsepti, misabsoluutselt kõigile sobib, väga raskesoovitada. Viirustega võitlemisekspeab hakkama organismi tugevdamahiljemalt sügisel. Eriti oluline on seepäikesevaese ja jaheda suve korral.Tuntud, tõhusad ning kättesaadavadpreparaadid on ikka mesi, punanepäevakübar, pärnaõied, ingver, sidrun,küüslauk ja erinevad puuviljad. Neidtuleb tarvitada alates septembrist kuuaja jooksul koos mõõduka karastamisening liikumisega. Kes on sellega hiljaksjäänud, siis aitab hiljemalt oktoobristarbitud vitamiinide ja mineraalainete30-päevane kuur.Põhjamaades peaks iga inimene omaimmuunsüsteemi kaks korda aastastugevdama: sügisel ja varakevadel.Väga oluline on ka saunakultuuriviljeleda, võimalusel vähemalt kordnädalas, õigesti riietuda ning värskesõhus viibida.


Reformikiri - talv 2013Soovitus81Fotod: Eesti Draamateater” Kevadine Luts ”Eesti DraamateatrisTekst: Laine Randjärv,Riigikogu aseesimeesEelmisel aastal möödus 125 aastat kirjanik OskarLutsu sünnist ja 100 aastat tema tähtteose – „Kevade”–avaldamisest. Sel kevadel saab Lutsu manalateelelahkumisest juba 60 aastat.Tundub uskumatu, et 25-aastane noor mees kirjutas teose, mis ontäis elutarkust nii 12-, 35- kui ka 60- aastase ja vanema jaoks.Täis mõtteteri, mis on saanud kui vanasõnadeks. Kes ei teaks, et„mis kinni ei jää, saab kinni löödud” või „kui tervet rehkendust eijõua, siis tee pool” või „Latipac” on „õige magus”.Millist elu elas aga Luts ise, kui ta „Kevadet” kirjutas? Kes olidtema kaaslased ja sõbrad, tema kodakondsed?Andrus Kivirähk on oma sõnul vanameistri sünniaastapäevapuhuks kirjutanud näitemängu, kus „esinevad nii juubilar ise kuika tema kaasaegsed, olnud ja olematud tegelased”.Etendus algab Lutsu matustega, epiloogiga, mille sisu annab otsekoheselge suunise tervele loole – tegu oli eriti väärika ja armastatudkirjanikuga, sest isegi voorimees leiab, et Lutsu matuselineon rohkem väärt, kui juba vankris istuvad jõukad naised.See lugu on peamiselt „Kevade” kirjutamisest. Vaataja silme eesrullub lahti Oskari enda lugu, mis annab nii mõnegi vihje Kiire,Arno, Teele, Tõnissoni ja Lible tegelaskujude prototüüpidele.Ehkki „Kevadine Luts”on Kiviräha fantaasia, jääb kohati mulje, nagu oleksnäidendi autor suisa Lutsu enda kaasaegne olnud. Nii usutav on lavalt mängitav.Väheke nukrat huumorit ning karm elutõde saadavad seda rahulikult kulgevatlugu algusest lõpuni. „Kevadine Luts” on näitemäng, kus leidub aasimist,palju vaimukaid dialooge, igatsevat romantikat, ettevõtlikku särtsakust ja tasakaalukattalupojatarkust.Minu vaieldamatu lemmik selles etenduses oli Tõnu Oja. Väga usutava Kiireprototüübi, näidendis kaupmehe kiusliku poja rolli, esitas Hendrik Toompere jrjr, Nukuteatri legendaarse näitleja, Hendrik Toompere pojapoeg. Ümberkehastumisevõluv andekus on iseloomulik kõigile selle tüki näitlejatele. Läbi Lutsuelu täidetakse erinevaid rolle, karakterid on erksad ja äratuntavad ning paljulusti pakkuvad.Kivirähk ise on siiski öelnud (ERRi raadiouudised, 11.11.2012), et „koolilapsedei saa küll selle tükiga „Kevade” lugemisest pääseda. See on neile lisamaterjal.Pigem põhineb see Lutsu mälestustel, nii et pigem „Mälestuste” lugemisestvõiksid nad pääseda, aga seda ei maksa, sest „Mälestused” on tõesti ise niikihvtid. See ei ole ei laste ega täiskasvanute tükk, see on kõigile, nii nagu Lutson kõigile.”Nii soovitan minagi eesti kirjandusklassika ja hea draama huvilistele AndrusKiviräha „Kevadist Lutsu” vaatama minna.Ja muu hulgas pange tähele ka Jeekimit!


82NooredReformierakonna Noortekogu juhatusjätkab eelmise aasta lõpusttoimetamist uues koosseisus. Esimeheksvaliti kolmandat hooaegaMihkel Lees, juhatuse liikmeteksAngeelika Ruustalu, Erkki Keldo,Evert Rööpson, Anti Haugas,Ksenja Ruževitš, Aili Hiisku,Hannes Virkus ja Raul Torga.Tekst: Mihkel Lees,Noortekogu esimeesPildil vasakult:Erkki Keldo, Raul Torga,Hannes Virkus, Ksenja Ruzevitš,Aili Hiisku, Angeelika Ruustalu,Noortekogu juhatuse esimeesMihkel Lees, Evert Rööpson,Anti HaugasKOV-valimistel200 kandideeribreforminoortSel hooajal plaanivad reforminoored:Suurendada Noorteklubide arvu 20lt 30le ning ERNK liikmete arvu 3000lt 5000 liikmele.Parandada olemasolevate ürituste formaate ning jätkata üle-eestiliste ürituste näol sisukateERNK klubijuhtide koolituste ning eestseisuste korraldamisega.Jätkata koostöös Liberalismi Akadeemiaga KOV valimistel kandideerivate noorte ettevalmistamistNoorte Akadeemia koolitustesarja abil.Minna oktoobris toimuvatele KOV valimistele välja 200 kandidaadiga.Luua Reformierakonna Noortekogu liikmetele mõeldud koolitustesari „Poliitiline ABC”,mille raames tutvustatakse eri Eesti paigus toimuvatel koolitustel avaliku sektori toimimisepõhimõtteid ning Reformierakonna ideoloogiat.Tuua aprillis Eestisse Euroopa noori liberaale ühendava katuseorganisatsiooni Lymecikongress. See üritus toob Eestisse ca 500 noort liberaali üle Euroopa ning annab suurepärasevõimaluse tutvustada tulevastele tipp-poliitikutele Eesti eduloo põhjuseid.Teha senisest suuremat koostööd teiste poliitiliste noorteühenduste, õpilasesinduste,noortevolikogude ning erinevate katuseorganisatsioonidega.Jätkata tööd ERNK liikmete jaoks oluliste teemadega, nagu valimisea langetamine, noortetööpuudus ning haridusküsimused.Kaasajastada ERNK programmi ning kaasata programmi täiustamise protsessi võimalikultpalju reforminoori üle Eesti.Täida kandideerimisavaldus Oravavõrguswww.reform.ee/intra > Mina kandideerinvõi anna oma kandideerimissoovist teadakandideerin@reform.ee võitelefonil 680 8080Foto: Rain Hansen

More magazines by this user
Similar magazines