1930 Ringvaade nr.: 3 Tartu Ülikooli Loomaarstiteaduskonna ...

Vl aastak5ik. vihk 3. 1930.Ilsli lnomnnffilll|l Rin l|fiNil[TOIMETUS:J. KARLSON (iesev ja vastutav toimetaja), G, TEHVER, A. OJASALU,H. PETERSoN, E. REDLICH. p.. RANGEL, K. SARAL ja K. TAGEPERA.TOTMETUSE AADRESS: Ta.tu LoomaaBtiteaduskond,TALITUSE AADRESS: Tartu postkast Nr. lO9.Aaslakeigu hind Kr.3.--Uksik vihk sO 3enti.-Tellimisi-- wastu peale ajakirja talituse k6ik Vaba.iigi postkontorid.Tartu likooli Loomaarstiteaduskonna Haavakliinikust.Juhataja proi, K. Saral.Vana linnukoera noorendamise katse.Prof. K. SaraL.Noorendamise asi pole meile kellelegi uudiseks, sest see onkiillalt komu s'llnnitanud rohkem-kiill ajakirjanduses kui eriliseltteaduslikris kirjanduses. Voronoif i kuulsus noorendamise alal onnii mSnelegi pettumusetunde jatele j?itnud, kus selgus, et noorendamisekatsed ometigi neid tagajargi ei annud, mida loodeti. KunaVoronoll noorendas inimesi ahvide abil, siis katsus prof. Puusepp(Tartus) seda teha oina kaudu. TagajZirjed seesugustel noorendamisekatsetel on enam-wdhem teadmataks jii?inud ja sellep. siis kahanebuskki nende tegeliku lulemuste sisse. Kui Uldse sugunearmete kiilgepookiminevana otganismi noorendama peaks, siis oJeks see kdigekergern meie koduloomade juures tarvitusele v6tta, et vZiiirtuslikkudeloomade eluv6imet ja iga pikendada, sest siin saame kergesti vastavatnoorendamise materjali iihe ja sama liigi loomadelt. Mitte usus, etma vana 13-aastast koera nooreks v6iks teha, vaid rohkem katsena,et pookimise v6imrluse ja kordamineku kohta selgusele jOuda, teginoma vanale linnukoerale ,, noorendamise".Et literatuuris iildse vahe andmeid olen leidnud ,,noorendamise.tehnilise liibiviimise iile, siis tuli see katse omal kornbineerida ja iirateha. Teada on, et Voronofl poogib munandi tunica albuginea kilge

50prof. Pursepp teatas mulle, et tema k6hu piirkonda nahaalusesserasvakoesse poogib, kuna mina oma katse juures valisin ka k6hupiirkonna ja nimelt parenrpoolse iiihemuse koha' kus siis munandipookisin peritoneumi peale. Viimase koha valisin selleparast, et peri'toneumi ligi resorptsioon koige iugevam ja sellep. siis nlOju ennemvdiks n?ihtavale tuiia.Uldse tuiin seesuguse katse tegemise peale just seiieparast, etminul isiklikult oli vana arntas linnukoer, kes olnud vdga korralik jatruu omas tOos kaua aega ja l6puks vanadus temalt vOtnud kuulmise,jou ja isegi nagemise, nii et temast enam ei oinud oma illesandetaitjat jahi peal. Nnnd oligi huvitav katset teha just oma koera peal,kelle vanaduspuudused hiisti tuntud, et sjis kergemini tfhele pannavdiks noorendamise m6ju. Nii v6tsin katse ette 31. oktoobril 1929. aTarvis oli enne valmis muretseda andur, s. o. koer kellelt materjaliv6tta ja siis m6lemad operatsiooniks ettevalmistada. Anduriks oliprof. Hobmaieri katsekoer, aastat 5 vana- nooremat kaeparast justei olnud.Katse ise toimus jiirgniselt: Nii andur kui saaja said m6lemadnarkotiseeritud klora alh iidra adi siistimisega intrapeitoneaal (100/o lahu),saajale 50 ccm. ja andurile 25 ccm. v6rreldes nende suurust. Saajakaalus 35 kg. ja andur poole vehem. Tiiieline narkoos saabus 5minuti moddumisel siistjmisest. Saaja oli enam tundeljk operatsiooniajal kui andur.Enne olid valmis steriliseeritud riistad, mida tarvis arvasin minevatoperatsiooniks. Operatsiooniviiljad nii iihel kui teisel koeralkarvadest puhtaks aetud ja desin {itseeritu d Esimesena iuli vastavavaus teha saajal, nagu oeldud, paremalepoole tiihemuse piirkonda,lebistades 5-6 cm. pikkuseit naha ja musklid kuni peritoneutnini;neid haakidega hoides tekkis pesa, kuhu v6is istutada teiselt koeraltvdetavat munandi osa. Anduri juures tuli avada ettevaatlikult munandikott iihes tunica vag. com. nii, et mitte vigastada munandit ennast'Nonda vZiljaloigatud munand sai. pintsetiga vaadist kinni v6etud jalikseeritud, kttsjuures v6imalus oli osa, rmbes ':/; munandist, ellipsisarnaselt ara l6igata, mida toimetasin habemeajamise gillettiga. LOigesai sile ja ilma kudede muljumiseta, mis iimberistutavale osale lahtis'Siis 6rnalt pintsetjga dra l6igaiud osa iilekandes valmisolevasse saajahaava, sai ta peritoneumi peale 16ikepoolega asetaiud ja musklidpeali peenikese niidiga kokku 6nmeldud ja hi)jemalt nahk s6lnt-6mmelusega ja airool-pastaga kaetud. Nii oli noorendamise operatsioontehtud, jzii jzirele veel anduril jZirelejZizinud munandj osa k6rvaldadaja kott kinni 6mmelda. Saaja ?irkas peale operatsiooni pea,kuna andur veel norinal magas ja oma kohale sai kantud.Niiad oli huvitav tahele panna kuidas iileistutatud munandi osasaajale kiilge kasvas. Tekkis viiike paistetus operatsiooni kohal.Temperatuurgi tousis 39,39,5 ja 39,6. Sdrigiisu oli esimesed paarpaeva v?lhene, kuna aga hiljem oli iisna korralik. 8. paeval oli haavkinni kasvanud ja niidid v6is kOrvaldada. Ainult 10. peeval tekkishaava kOrvale iluktuatsioon, millest avades tuli umbei sormkiibarat2iis punakaspruuni ndret. Paari piieva perast oli seegi haavake kinnikasvanud ja v6is oletada, et munandi osa on paigale jiiiinud. N6ndav6ib titelda, et seesugune iimberistutamine v6ib korda minna, kuitiiiesti steriilselt ehk aseptiliselt operatsioon liibi viia. Niiiid oli huvitavteine moment, kuiv6rt seesugune noorendamise katse ka nooren"davalt v6ib mdjuda. Isegi m6ista, ei v6i ta silmapilkselt tagajargianda; nagu literatuurist loene, tulla noorendamise nehted ilmsiksalles mitme kuu v0i poole aasta jZirele. Kiiesoleval iuhul vOisinmargata jargmist: Kuuhnine, mis ,,Boil" (katsealuse koera nimi) olivordlemisi 6ige vaevaline, oleks nagu vdhe parem; niigemine oli vaevalineja jiii ka seileks samaks, muud krii silmist rahmaiooks ieiviihemaks; edasi oli temal otitis externa kaunis tugevat kujut, kulOseegi nagu paranes rohkem. Kuid nldine vanadusen6rkus liikumisesjaj selieks samaks, mis oli enne. Siis veel iiks asi, mida ara merkidatuleks, oli see, et ,,Boi' enne onoorendamist,, v6eraste vastu kodusoli iisna iikskoikne ja mitte enam ei haukunud, nagu nooremalt, agapeale noorendamist jellegi hakkas v6eraid tuppatulijaid tiihele panema

52ja isegi haukuma nende peale. Kuiv6rt kOik need iilaltoodud niihtedjust noorer.rdamisest ara iippusid, on muidugi raske iltelda, sest voibju muidu vanadel teatav ,,selgem" reu perioodiliseli tulla, mida ttmbesm0odunud aasta siigisel ona ,,Boi" juures tilhele panin. IgatahesvOib nldiselt iitelda, et eqa vana enam nooreks saa niivOrt, et vasta'vale tddle veel kolbulik oleks, nagu kiiesolevai juhul jahiks Siinjuurdelisatud pildil voib niiha vana ,,Boid' .1ii: kuud pealenoorendamise, kus ta ikka nagu vana mees isiub ja iihtegi noorekoera muljet ei viiljenda. Sellep. siis arvasin k6jge paremaks tedapeale seesuguse kalse mis tehniliselt iuleb kordaldinuks lugeda, kunaaga mOjrliselt palju soovida jiitab, jiiiidavalt ,,magama parna" Sektsioonilleidus, et poogitud munandi osa oli tiiiestj resorbeerunud'Intraperitoneaalne siistimine, mida operatsiooni juures tarvitcsin, eiolnud ka nhtegi jAlge jarele jetnrd.Vististi vOib noorendamise katsetel rohkem tagajergi olla, kuisee juba nooremalt ette voetakse, s. o. kus vananenlille veel ei ole1eielik. see oleks rohkem orofrilaktilises m6ttesDeutsches Referat :K. Saral. -Verjtngungsversuch an einem alten Vorstehhunde.Einenr 1.3-jbbrigen Vorstehhunde mit stark ausgepregten Alterserscheinungenrvurde das Hodenstiick eines 5-jahrigen Hundes auI das Bauchfcll inder rechten Flanke implantiert. Die Operailon wurde an beiden Tieren unterintraperitoneal vcrabreichter Chloral-hydraf Narkose ausgeiiihrt. WehreDdeiner 111r-monatigen Beobachtungszeit koDnten objektiv keine Verji.in gr'r ngserscheinungenwahrgenommen werden. Das Versuchstier wurde nach Ablauidieser Zeit durch Chlorolorm getdtet. Die Sektion ergab viillige Resorptiondes transplantierten Hodenstiickes. E. R,T. (i. Loomaarsti.teaduskonna patoloogilise anatoomia instituudist.JLlhaiilja: Prof. Dr. M. Hobmaier.Veise neeru adenoom i.ihes teise neeru aPlasiaga.Assislent E. Peebsert.Tapamajast saadeii paioloog. anatoornia instituudile kasvajagaveise neer ja vaikene punakas'pruun organ, missugune pidi olemasama looma teine hiipoplastiline neer. Vdis arvata, et siin on tegemistkasvajaga iihes neer[s, kusjuures teine korrespondeeruv neer onhriDoDlasliliselt arenemata.odAdenoomide all mdistame meie noodustisi, mis koosnevad epiteelistja oma ehituselt sarnanevad naarmetele. Need kasvajad kuuluvadhaava esinevate kasvajate hulka, kusjuures nad teatud organites(maks, neerl esinevad. Adenoomid on healaadilised kasvajad, mis eimetastaseeru mahlas6lmedesse ega teistesse kaugemal asuvatesse elunditesseja peale pohjaliku ekstirpatsiooni ei moodusta retsidiiveKui nende kasvajate hulgas pahalaadiiised ette iulevad, mis v?iljendubselles, et nad metastaseerumisele kalduvad ja kartsinoomideksiile lahevad, siis on meil tegemist aderromatoosse ehltusega kartsinoomiga.Puht adenoome, kui kasvajaid teiesti kiipse niiiirmelise ehitusega,tuleb 6ige harva ette, suuremalt jao)t on nende kiipsuse astemittet?iielik. Jong kirjeldab iihte koera neeru kasvajat Viimaneseisis koos torrkestest, missugused sarkoomilise toestikuga olid nmbritsetudnii, et seda moodustisl vOis ka kui adeno-sarkcrdmi vaadelda.Neeru adenoomid liihevad iile teravate piirideta pahalaadilisteksneeru epitelia alseteks kasvajateks kartsinoomideks. Neeru koe ehitus-jseenesest on pinnaks samalaadilistele epiteJiaalsetele vobamistel€, missugusedilmutavad enriast kas primaarsete adenoomide v6i vAhjataolistekasvajate niiol. Siidrased moodustised kasvavad iapilis-s6lmeliste,tihti maaratu suurte massidena neeru parenhiiiimist v?ilja. Niisuguseidkasvajaid vdib adenoomidehs lugeda nii kaua, kuni nad sidekoelisekapsliga Anbritsetud on, kuni nad ei ole sissetunginud eerrvaagrassev6i neerukapslisse ja metastaase ei ilmuia.Schmey kirjeldab Hamartoma adenomatoldes nimetuse allrnoodusiisi peenp6ielise ehitusega. Schmey seleiab seda nZihtust-kul kasvaja sarnast rnoodustist. Adenomatoossete hamartoomide jaadenoomide vahel ei ole teravat piir-i. Arvatavasti on suurem hulkneeruadenoome nitte muud midagi, kui kasvaja sarnaselt arenenudhamarioornid. Kiiesoleval juhul on meil veise neeru kasvajaga tegemist.Kogu pikkus neerrl iihes kasvajaga on 29 sm , kaalub 2040 gr.I(asvaja ise on 17 sm. pikk, 14 sm. lai ja l0srn. paks, ta on ovaalneja oma pikema k ljega asetatud neeru proksimaalse otsa krilge. Dorsaalselkriljel on l{rsvejas osalt neerulappidega kaetrd. Kasvajal onsolmekestest koosnev kude, nlissugune on teravalt lahntatud iimbruskonnast,kude on hele-roosakat vZirvi kuid mitte homogeenne, vaid laiguline,laigud on heledamad kui rimbriisev kude. Konsistents onelastne, gtllnmisarnane. I(audaalne neeru osa on 10 sm. Iai, ventraalselpinnal oleva neer[]ohu iimber on Japid normaalse ehitusega jareljefsell nahtavad. Sellevastu on neeru proksimaalne osa mitle krillaltselgesti nahtavate lappidega, neet ise on selles osas lame- keraku.

54juline, 13 sm. labim06duga. Ventraalsel neeru pinnal on lapid konarlisepinnaga, muidu aga on nad igalpool siledad. Uldiselt on kapselkergesti eralduv. L?ibiloikes on neer kollakat-pruuni vdrvi, tuumkiht,koorkiht ja neerukarikad on normaalsed. I(asvajas ulatab neerulohuni,ei puuduta aga sooni ja kusejrhet. Neeru v6ime jagada kahte ossa:1) muutumata tagumine osa ja 2) uuesti moodustatud osa- eesmineosa, Neer paistab selle tottu tugevasti asiimmeetriline, mida v6ib nahaiuurdelisatud kontuur-ioonisest.55Histoloogilise)t seisab uuestimoodustatud osa koos n?iiirmetorukestest,missugused on osalt kogutud sidekoe labi kobaratesse. Epiteelon mitmesugustes arenemisastmetes. Torukesed tekitavad kanaliterusteemi, osalt aga puudub neil valendik, mis niiitab viihemat vdi suusematkoe kiipsust. Peale nende nAArmetorukeste kobarate piirkondadeon toestikus kiips, soontega varustatud kude, mis asetseb kobar-piirkondadevahel.Kasvaja on, nagu juba makroskoobiline vaatlus nlitas, anatoomiliseltnormaalselt ehitatud neeru osast teravasti piiratud sidekoelisekapsliga. Sellest liihikesest kirjeldusest on niha, IAhtudes puht rakumodoloogilisestvaatekohasi, et siin on tegemist moodustisega, millistpoolkipsete adenoomide hulka peab lugema. I(asvajat vdiks aga kaadenokartsinoomiks pidada, kui ainult tema rakukudet vaatleme. Vaatlememeie aga seda moodustist vastavalt kasvajate pOhijaotusele, missugunep6hjeneb in{iltreeriva kasvu ja metastaaside ilmutamjse arvustamises,siis peab tunnistama, et kiiesoleval juhul nr6lemad need asjaoludpuuduvad, ja selle t6ttu ei ole meil mingil tingimisel tegemistpahaloomuse kasvajaga.Sellep?irast peab arvamisel olema, olgugi et histoloogiliselt kasvajatadenokartsinoomiks pidama peak$, et teda oigusega adenoomiksninetame ja kui arvesse vdtta sidekoe arenemist, siis ka fibroadenoomikslugeda saab. Sellest vaatekohast viilja minnes peab neeru adenokartsinoomikasuistlist esinernist kritiseerivalt arvustama ja k6ik needjuhud, kus puudub infiltratiivne kasv ja metastaaside levinemine, tuleksharilikkude neeru adenoomide hulka lugeda. Kdesoleval juhulpidi looma teisepoolseks neeruks olema eeipool nimetatud punakaspruunelund, missugune teisepoolse neeru kohal leitud. See moodustisoli ovaalse kujuga, 3,5 srn pikk ja 2,5 sm, laj. Tema raskusoli ainult 10 gr. ja iihel kohal, missugune rohkern lohkus oli, iuliv?ilja viiiit. Pealiskaudsel vaatlusel paistis, et see on arenemata kusejuha.Loikeplnd olj niiske ja vdis margata koor- ja turmkihte, krsjuurestsentraalne osa tume-ptuun ja perlfeerne hall-kollakas oli. Histoloogilinejuurdlus selgltas aga, et siin pole 0ldse legemjst neeruga,vaid n. n. verem ahlaniiArmega. Selle tagajerjel peame konstateerima,et meil ei ole kdesoieval juhul mitte hipoplasiaga, vaid parema neeruaplasiaga tegemist.M6iemad vormid, nii hnpoplasia kui ka aplasia, on mitte justharuldased nZihted. Koige sagedamad neeru iihepoolsed aplasia jahitpoplasia ndhted tulevad esile koduloomade seas veistel. Paritud-iihepoolne aplasia tekitab suuremalt jaolt ikka teise neeru kompensatoorsehiipertrolia. Uhe neeru puudumisel aga ei pruugi tingimatateine neer hiipertrofeeruda. Mdlemapoolne neeru puudumine esinebainult eluvdimetutel vasikatel. Seile vastu v6ib aga esineda korgeastmeline m6lemapoolne neeru hiipertroiia (Kitt). Neerude hnpoplasia tugevusvarjeerub iga iiksiku esinenud juhuga. Kergematel juhtudelesineb ainult iildiselt eiundi v?iikseksj?iiimine, veisel-ka neerulappidearvu vdhenemine. Raskematel juhtudel on aga neer vaga tugevastiviihenenud v6i koguni puudub, nii et kohal, kus neer peab asuma,leidub ainult enam-.riihem sidekoelise ehitusega kehakene. Keesolevatnahtust on huvitav siin avaldada, sest neerr kasvaja ja teisepoolneneeru aplasia esinevad kirjeldatud juhul iiheaegselt, mis viiga haruldaneja ioomaarstiteaduses vist vaevalt nahtud Viiga huvitav on muidugiselle juhu juures selgitada kasvaja ja teise neeru arenematuseolenevust iiksteisest.

Kui meie vaatleme kiesolevat kasvajat kui hamartoomi, tahendabkui embriionaalset areuemisviga, ja selleks on ki.illalt alust, siis on siinjuhul tiihendada, et mitte nhe vaid kahe vaarmoodustisega aruestamapeame. See tehendab, ei kaesoleva mitteloomuliku neerude arenemisepohjuseks on iildine arenemisvjga, missugune nheltpoolt hamartoomi(neerudeadenoomi) tekitas ja teiselt poolt neeru puudumise (aplasia).1.2.3.E. Peebsen.-Kirjandus.Joest. III. -Sp. Palhol, Anat. der Haustiere.Th. Kitt. lll. -Pathol. Anat. der Haustiere.Borst. ll. -- Lehre von den Ceschwiilstcn.Deutsches Referat.Adenom einer Niere beim Rinde mit Aplasieder anderen Niere.Es wird als Adenom anzusprechende Geschwulst einer Niere bei einemRiqde beschrieben, dem die zweite Niere bemerkenswerier Weise vollsi?indigiehlte. Das Gewicht der mit der Geschwulst behafteten Niere betrug 2040 Gr.Der durch bindegewebige Kapsel von der Umgebung scharf abgesetzte, knotige,liinglichrunde Tumor sass quer am ovalen Ende des Organs, an derdorsalen Seite teilweisen von Niereolappen bedeckt, bis zum Nierenbeckenreichend ohne Geiesse od. Harnleiter zu berrihren. Crtisse des Tumors17X14X10 cm bei einer Gesamtlenge der Niere von 29 cm. Farbe desgummia ig elastischen Tumorgewebes-DOhellrosa mit helleren Flecken. Histologischbestand das Tumorgervebe aus Driisenkanalchen bildendem Epithel,das durch Bindegewebe teilweise in Liippchen gelrennt war. Das Lumender Kaoalchen wat z,T, nicht ausgepragt. Die Diagnose griindet sich haupfsechlich auf das Fehien jniilirativen Wachsiurns u, von Meiastasenbildung.Bei Inbetrachtziehung oes reichljch entwickelten Bindegewebes wiire die Geschwulstauch als Fibroadenom anzusprechen, Verf. mdchie sie den Hamartortenzuzehlen. was bei der gleichzeitigen Aplasie der anderen Niere auteine allgemeine Sttirung inr Entwicklungsr echanismus als Ursache hindeutenwiirde.E.pGallinaarumbatsilloosist.C. Tehaer-Gallina aru mbatsilloos hakkas levinema ilmas6jale j?irgnevail aastailning praegu esineb ta koikjal intensijvse kananduse agedama vaenlasena.Oigusega kutsutakse teda ,,tanapaeva tibude taudrks',. Silmaspidadesgallinaarumbatsillt.rosi kiiret levjnemist suuremais kanalais n'ngqLsellest tingitud suurt majanduslist kahjr, on teadlased maades, kuSkanandus tiihtsamaid tuluallikaid, mainitud taudile juba aastateviisitehelepanu pdoran!d (15). Seda taudi on uuritud laboratooriumides,eksperimenditud katsejaamades ja asjaomastel kongressidel on kavadta vastu vditlemiseks v?ilja lootatud ning esitatud. Kuid gallinaarumbatsillooson ta fataalse iseloomu tOttu raskesti elimineeriiav (11).Meie kodumaa loomaarslide peres ei ole gallinaarumbatsilloosikohta tAnini s6na v6etud, mille tdttu mul puuduvad andmed selletaudi levinemisest Eestis. Dots. R o o t s i t6enduste j2irele esineb tameil ka kindiasti. Andmed Loomatervishoiu Iaboratooriumist ja UlikooliPatol. Anat. kabinetist puuduvad mul. Ometi ei tohi meie sellehaiguse suhtes passiivseks jaeda. Ameerikas, edenenud kanandusemaal, sureb sellesse taudi iga aasta tibldest ca 100/o (3, 14). Rootsiskonstateeriti seda haigust esmaliselt 1925 a., aga juba 1928 a. oli taniiv6rd levinenud, et teda kui tiihtsamaid taude riikliku kontrolli allav6eti. (Selle haiguse levinemine Rootsis peaks meie kanandusi eritihuvitama). Inglismaal siinnitab gallinaarumbatsilloos kanapidajaile jaloomaarstele samuti pall'u muret.Galljnaru mbatsilloosi alla on Haupt & Klimmer ja Man.ninger & Lerche j. t. koondanud kahte, etioioogiiiselt identset,taudi, nimelt tjbude valget taudit) (Die weisse Ruhr der Kiicken)ia kanade triiif ust (typhus gall,). Mainitud teadlaste ja paljudeteiste uusimad uurimused on t6estanud et tibude valgetaudi tekitaja-bact. pullorum Rettger (1909) on identne kanade tiiiif use-- bact. gallin. Klein (1889) tekitajaga. Esinene on vaid labiilnevariant viimasest. Sellele avastusele tugedes mainivad iilalloetletudteadlased gallinaarumbatsilloosi tekilajana bac/, gallin. Klein'i, kuivarem avastatud. Bact. gaLlin, Klein seisab siistem aatiliselt typhussalmonella(paratyphus)- coligrupile liihedal, kuid ta on siiski jseseisevbakterite liik (5, 8).Gallinaarumbatsiiloos esineb noorte, dsja munasttulnukute seasakuutse septikeemiana, huna vanematel tibudel ja peamjselt taiskasvanudkanadel ta omab rohkem kroonilise kulu. Varemalt iseloomustatiteda kui speisiililist kanade taudi, kuid viimastel aastatel kons.tateeriti, el ta tabab ka kalkuneid, anisid, parte ja varblasi. Ehkkimainitud taudi kutsutakse inkubaatori taudiks, on vastuvOtlikud tasuhtes samuti ka loomulikult viiljahautud tibud (11, 16).1) Dots. Laja'lt nineks antud.

58Gallinaarumbatsilloosi kliinilised siimptornid on viihe karakteersed.Massiline tibude suremus esimesel elunedalal iaseb seda taudi kahtlustada.Dif ferentsia aldiagn ostiliselt tuleb alati silmaspidada kotsidioosija leisi endoparasiite ning sOodamiirgistust. Oli juba muna infitseeritud,siis surevad tibud sageli kas koores v6i varsti peale viljumist.Esimese 24 tunni jooksul peale munast viiljumist on suremus kOigesuurem (ca 90oll. Bact. gallinuarum'ist rinnatud tjbud arenevad iildiseltvisalt. Olles armetud toitumuses lossitavad nad kinnisilmi,m?iardunud kohevsulil, kiiiirusseljal ja ripnevail tiivul ihel kohal.Koht on laienenud, Enamail juhtudel (kuid rnitte alati) ilmestubdiarrhoe. Roe on kriiditaoline, haisev. Piiev-piievalt haiveneb selljneseisukord ning haiged surevad krampidesse mdnepeevase p6demisejiirele. Akuutse haigusekulu k6rval esineb ka krooniline; viimanekestab vahel n?idalaid, isegi kuid. Hiljem tursuvad haigetel, kas iiksvOi m6lemad jalad ja nad lonkavad. Gallinaarumbatsilloosi haiged16pevad vahel ka rapiidselt, mingisuguste kliiniliste siimptomiteta.Akuutse attaagi suhtes niiivad iihe voi poolteise n?idalised tibud olevatviihem vastuvdtlikud ning podedes infektsiooni lebi, nad niiiliselttervistuvad.Gallinaarumbatsilloosi infektsioon on totaalne ta tekitajaidsisaldavad haigestunud loomal k6ik elundid; peamiselt esinevad needsiiski ovaariumis, veres ja sooltes, viimasest rooja kaudu eraldudes.Laibad on kdhnad, aneemilised. Soolte limakest on paistetanudja enam-vahem punetav. Umbsooled on ummistunud juustutaoliriemassiga. Maks, p6rn ja neerud on suurenenud; viimasles, samuti kakopsudes ning siidame lihases Ieidub subakuutsetel ja kroonilistel juhtudelalati piklikke, ookerkollaseid nekroospesi, Vahel esineb viimaseidka paksenenud jAsemete liigeste piirkonnis. Munarebu absorptsioonon kas vdhenenud v0i taiesti arreteeritud: 6-8 niidalistel tibudelv6ib ta olla isegi kreeka pZihkla suurune (normaalsuurus olekshernetera) ja ta koosneb kollakast rsp. pruunjasrohikast vdi mustjastkalgestunud massist.Tdiskasvanud kanadel, kellede inJektsioon voib perit olla vastjuba tibueast, mil haigus omas kroonjlise kulu, v6i toimus see hiljem, onkliinilised siimptomid vehem ilmnevad kui tibudel. Gallinaarumbafsilloosi omapiirasus seisab ka selles, et tiiiskasvanud kanadel seedeelundidei haigestu esijoone5, nagu tibudeJ, vaid pisikute armsamaksasulaks on nende juures ovaariurn, kus nad triLlbilisi muudatusi esilekutsuva,i : loomulik kuldkollane vedelik muutub alfitseeritud foliiiklitespaksuks, isegi kovaks, rohekaks v6i pruuniks massjks. Nende vahel59esinevad ka loomulikud iolliiklid. Atfitseeritud munad niiivad sagelrpunakas-roheka viirvinguga, kujult sageli nurgelised (10, 9), ebaharilikultpikad ja sisult loomulikust munast vedelamad.Ovaariumist levineb infektsioon edasi seroos-kestadele ia oviduktisse.Teistes sisemistes elundites tekkivad muudatused sarnanevadillalloetletud tibude valgetaudi pat. anat. pildile. Oviduktiidi puhulon kloaagi iimbrus meardunud kleepuva, hiljem kdveneva, lubjasarnasemassiga. Vahel areneb iige peritoniit, mil puhul haiguse kllg muutubseptikeem iliseks.Nimetamist vaarib, et alguses tekkivale miiokardiidile seltsibseroosne perjkardiit, millest areneb pe carditis purulenta. Yiimasepuhul koguneb perikardiumi vaardunud masse ning nendest komprimeeritaksesiida.Infektsiooni levitavad iihest majapidamisest teise infltseeritudmunad rcp. kanad, inkubaatorid jne. Aitab juba iihest munast mp.kanast, et infitseerida kogu kanakarja, kui oigel ajal ei saada jaolening haiguse t6kestuseks ei vdeta tarvitusele lastavaid abinousid (3, 9).Gallinaarumbatsilloos on selle tOttu raskesti elimineeritav, etinfektsiooni sadamateks on ka nood loomad, kes noorena ta aklulselekulule j6udsid vastu panna ning nailiselt tervistusid. Pisikud,asudes peamiselt nende ovaariumides, teevad looma kas steriilseks,voi veel halvem, kanduvad edasi munadesse, seega nad kash?ivitavad juba tibuarenemise munas v6i levitavad nende kaudu taudiiimbruskonda. Proovihaudumisel, milleks tarvitati reageerijate (g80/)mune (543 muna), tulid tibud viilja ainult 380/0, olgugi, et haudumisttoimetati eriliselt hoolega (14). Bederke jarele on 250/o tervistunudtibudest infektsiooni levitajad.Milljst osa isalind mainitud taudi levil mangib, on veel selgitamata,kuid et ta selle idusid eneses kannab, t6estas Rettger kesbact. pullorum'i isoleeris isase linnu siidamepaunast. Testiiklid onleitud loomulikuna (975).Gallinaaru mbatsilloosi suremuse 0/n on ca 75 (11). Saagiandlangeb kvantitatiivselt ca 51,80/o (14).Peale suure majanduslise kahju, millega gallin aarumbatsilloosilahtipuhkemisel tuieb arvestada, juhivad Briti teadlased tehelepanukiisjmusele : ,,kas bact. pullorum pole patogeenne ka inimesele, naguseda on m6ned teised, salmonella gruppi kuuluvad bakterite liigid.Kuigi pisikud korraiikul keetmisel havitatakse (siiski muna 4 min.keetmine, mis jatab rebu pehmeks, ei hevitavat viimases pisikuid veel

60mitte), v6ivad ju jeada prisjma nende resistentsed toksiinid?" Bacl.galLin. Klei patogeensus inimese suhtes on alles lahtine kiisimus.Olulisemaid selle taudi vastu v6itlemise maarusi on jiirgmised:l. Koik munad, mis j?iid haudumisel ,,madanevaiks", tuievadhZivitada kas p6letamjsel v6i siigavale maasse matmisel. On keelatudnoid mune tibudele v6i teistele kanadele toiduks tarvitada.2. Infitseeritud iibude pesakonnad tulevad tervena hdvitada.3. Kogu kanakari uuritagu seroloogiliselt. Positiivselt reageerijadisoleeritagu tervetest ning maaratagu taprnisele. Seroloogilistjuurdlust korratagu iga 3--6 kuu j?irele kuni kari koosneb ainultmitlereageerijaist. Peale seda on soovitav karja kord aastas seroloogiliselikontrollida lasta, eriti veel neis majapidamisis, kust sugumaterjaliviilja viiakse.4. Ruumid tulevad peale loomade ja s6nnil

625. H a u p t, H. Bact. callinarum Kleir und Gallinarumbazillose. B. T. W. Nr.26. 1928.6. Hinschaw, W. & Sanders, E. F. Bacillary whiie diarrhoea. Vet.Med. Nr. 5, 1928.7. Hinschaw, R. ja teised. Further studies on dissemination of Salmonetlapullorum infection in incubators. Journ. of ihc Amer. Vet. Med. Assoc. Vol. 72, Nr.5 ja 6, 1928.8, Lerche. Beobachtung. iiber dic bakt. Klickenfuhr im Schlcsien. D. t W.lhk. 708-71',1, 1928.9, Levie, A, Mortality in chickens. Thc Vet, Rec. Nr.21, 1929.l0.Magnusson, H. Uber Hiihnertyphus rfld Kiickenruhr. Tsitaat. Jahresb.Vet. Med. 1928. II. thk. 1317.11. Matheson, D. C. The conlroll of Bacillary White Diarrhoea of ChickensThe Vet. Rec. Nr.23. 1929.12. Miessner, H. & Berge, R, Die weissse Ruhr der Kiicken. D. t W.Sonderrrr. lhk, 44-55. 1928.13. Rohonyi, N. Uber dle weisse Ruhr des Gefliigels. T. R. Nr.9. 1928-14. S c h m i d t - H o e n s d o r f, P, Jungtliigelkrankheiten, lhre Bekampfung ufldwirischaftliche Bedeutung. Arch. f. 'r,,. und pr. Thknde. Bd,59. H 615. Seilried, O. Bacterielle Kilckenruhr. Mnnch t. W. Nr. 1. 1929.16. Sokolovsky, A. ZlJr Bekampfung der ,weissen Ruhr. der K cken D. t.W. Nr. 2. 1928.Uus lehekiilg Soome veterindiir-administratsiooni ajaloos.K?iesoleva aasta esimene jaanuar kujunes soome ametivennile pd6rdepunktiksncnde piiiietes. Seadusega 21. j6ulukuu-pXevast 1929 a. asutatrSoome pdlluministeedum i juurde otse ministrile alluv loomatervisholu osakond(eleinl;iekintitosasto-vetednar avdelning) l. jaanuarist s. a. arvates. Senioli Soomes vete naer-administratsioon Rootsi eeskujul teatavasti liidetudtervishoiu valitsusega. Veterinear alale kuuluvaid kiisimusi esilas mitistrileja valitsusele tervishoiu valitsuse iilem. On arusaadav, et sellises olukorrasoli raske valtida edukat t0itd halvavaid vearkesitusi.Eelmainitud soome ametvennile tehtsa siindmuse ia y6idu Duhul toob,,Suornen elainlaakdrilehti " k. a. I vihk R. Hindersson'i sulist pikemaajaloolise, rooisikeelse iilevaate kiisimuse arengust. Alljargnevana toomesellest iilevaatest liihidalt mdningaid veljavdtteid, mis pakuvad huvi meilegi,seda enam, et kaugema mineviku andmed rootsi ajast puudutavad ajaloolis;ltmeiegi kodumaad.Esimene tervishoiu valitsus asutati Rootsis 1663 a. Cotlesium Medicum'inime all, Tolle kolleegiurni vdimkonda kuulus ka nduanne ametiv6imudeleloomataudide t6rje alal. Loomaarste, kui niisuguseid, polnud jutol ajal veel mitte olemas. Sattunud Vene vOimu alla asutati Soomes l8l6 a.oma Collegium Medicum, mille iiiesanded olid sarnased vastavale Rootsiasutisele. N6uandjaiks loomataudide t6rie alal olid esialgul ka Soomesinimarstid. Hiljem nimetati CoJlegium Medicum tervisho"iu valitsuseks.631830 a. anii eri maerus, mille jergi tervishoiu valitsuse iilem oli iihtlasi kavetelinear-administratsiooni juhatajaks. Seda aastat loevad soomlased omaametliku loomaiervishoiu korralduse alguseks. Neli aastat hiljem vdeti3 esimest eri haridusega loomaarsti riigiteenistusse. Kuna loomakasvatusomandas aga rahvamajanduses jerjest suurema lehtsuse ia taudidest lekkivkahju oli jlnrne, siis suurendali j?irgnevail aastail jiirjekindlalt ka riigileenistusesolevate loomaarstide arvu, Keskadministratsiooni koosseisu vdeti agaalles 1860 a. I loomaarst, ja seegi ainuli nOuandjana. 1878 a. nimetatiiiks tervishoiu valitsuse ndunikkudesi inimarstidest n6unikuks ja juhatajaksveterin:iar alal, Viimane Iuges oma kohuseks spetsialiseeruda ka loomaarstiteadusesning avaldas oma tegevusega vordlemisi suurt mdju tolleaegse loomatervishoiuala arengusse.1880 a. ne:iras valitsus suurema arvu stipendiume loomaarstiteadusestuudiumiks velismail, mille jerele hea elievalmislusega loomaarstide aruhakkas kiiresti t6usma. Muuius jlrjest kjndlamaks ja mdjuv6imsamaks kaloomaarstide iihiskondlik asend.Oiuline muutus siinCis aaslal 1897. Siis nearali tervishoiu valitsuseloonaarstljku ala juhtivaks j6uks loomaarst, kellele 1904 a. anti assessoritiilel. Sellel kohal on olnud er ti suured teened Praegusel Helsingi iilikooliproiessoril vabaherra O. von H e I le n s'il. Energilise tdtimehena ja idnuhaile isiklikele sider:reilc senatis, olles perit maa m6jurikkamast aadliperekonnast,ldks O. von Hellens'il korda vdrdlemisi liihikese aia kesies teostadapdhjapanevaid relorme. Parandati loomaarstide 6iguslikku ja ainelist seisukorda,anli uued ajakobased seadused ja mearused, loodi omavalitsuse loomaarstideinstituut, korraldati avalikku lihakonlrolli, asulati veterinair laboratoori0m,pandi ametisse 2 tuberkuloosi vastu vditlevat eri loomrarsti jne,Enne maailma sdda oli ametlikkrde jaoskonna loomaarstide arv Soomes 54.Maailma sdja aastad t6id arengusse seisaku. Soome iseseisvakssaamisejerelc tekkis Ioomaarstkonnas n6ue jseseisva keskadminjsliooni jarele. Seen6ue ei leidnud aga teoslamist. Veikese paraoduse t6i 1928 a. Siis asutaliiervishoiu valitsuse raamides paralleelselt teiste osakondadega ka loornatervishoiuosakond Ioomaarstist osakonna iilemaga eesotsas. Kuid sellineasjade seisukord ei rahuldanud ikkagi loomaarstkonda, Loomaarstide ndueteesjtajaks valitsusele oli ikkagi tervjshoiu valitsuse iilem, kellele loomaiervishoidtundus olevat mingisuguse kdrvaljse alana ia )oor,j,aatstidel tuli selle'p:irast sagedasti iile elada raskeid pettumusi, Kuna tervishoiu valilsus pealegiallub sisem jnisteerju m ile. mis koosneb peamiselt juristidest, siis ei leidnudeestkatt pollumajandusega seotud olevad Ioomatervishoiu n6uded sealtpoolt mitte tarvilikku vastuk6la.Soome loomaarstide tihing arutas seisukorda korduvalt ning asus l6puksseisukohale, et kiisimus laheneks k6ige otstatbekohasemini iseseisva, otserninistrile alluva loornatervishoiu osakonna loomjsega pdllutitdministeeriumijuurde. Selle n6udmjsega tuli aga esineda eitevaailikult sel pOhjusel, etsamal ajal oli kAimas p6llumajanduse valilsuse asuiamise kavatsus pollutdiiministeeriumijuurde, millega kavatseti liita ka loomatervishoiu osakond.Viimase kavatsuse suhtes asus aga Ioomaarstkond Uksmeelselt eitaYaleseisukohale.

Y65Appi tuli viimaks juhus. Valitsus asutas e ljse kornitee ametkondadei6ii lihtsustamise viiljat66tamiseks otstarbekohasuse seisukohalt. See komiieetunnustas loomaarstkonna ndudmise 6igeks, ja t lemuseks oli eelpooinimetatud21. detsembri 1928 a. seadus.Uue korralduse on soome loomaarstkond v6tnud vastu suure rahuldustundega.Sellest loodeiakse avaramaid arenguvdimalusi uue aja n6uete kohaselt.Aktuaalsemaiks peevakiisimusiks loetakse olemasoleva loomatervishoiulaboratooriumi arendamist suuremaks seerumi asutiseks iihes diagnosliliseosakonnaga, loomarjigist prritolevate toitainete kontrolli korraldamist seaousandlikultee1, loomaarstide teenistus-tingimuste parandamist jne.Asja 6nnelikus iahendamises on viimaseil aastail olnud suured teenedloomatervishoiu osakonna senisel ja praegusel iilemal dr. Viijno Kankaanp:iel.Sitke ja vilunud tbiimehena, laiatdase haridusega (V, Kankanpae onagronoom ja loomaarst, loomaarstiteaduse kui ka Jilosoolia doktor. endineHelsingi iilikooli dotseot), avara mdjstusega ja korrekise inimesena on tav6itnud ametivendade kui ka valitsusvdimude lugupidamise.asJ usningtrseOIgu tiihendatud meie poolt, et V. Kankaarp?ia keinud korduvatt amet-Tallinnas ja Tartus, on jetnud ka Eestis kui lahke ja s6bralik inimenehea kolleeg enesest armsaima mulje.,E. L. R" toimeius 6nniteleb soome ametlvendi nende .t?ihtsa saavupuhul,soovides nende piiiietele, mjs on ka meiegi piiiided, parimat edu,A. Ojasalu.,,Eesti Loomaarstliku Ringvaate't toimetusele.Hra dots. dr. F. Laja artikli puhul ,kas kr'nnine vdi tahtioe iiisjkus.E. L. R. vihk l-2 -1930 a. palun vega lugupeetud tojmetust lahkestiavaldada jargrnine 6iendus:Mis purtub dots. F. Laja vddrastuse avaldusse selle kohta, et loomatervishoiuosakond on kohustand ameUikke loomaarste saatma tuberkuloosibakterioloogiliseks diagnoosiks tarvilikku maierjali ainult Seerumj-instiiuudidiagnostilise osakonrrale ja rnitte ka loomaarstiteaduskonna vastavaile asutisile.kus dppetegevuse edukuse huvtdes olevai nimetud mat.rjal tarviline, siis onosakond loomulikult 6igustatud tegema sDnduslikke iilesandeid ainult eneselealluvaile asutisile, mitle aga iilikoolrle. Peaksid aga loomaarslileaduskonnaasutised, eriti bakterioloogia jaarD, olema ndus soorirama draqnostilisi t6idametlikele loomaarstele, siis oleks osakond selle eest viiga l;nulrk ning olekska o6us nende, kui kompetentsete asutiste otsusi ametlikult tunnustama. Kuidnii kaua, kuni puudub selieks i.ilikooli valitsuse v6i teadlrskonna ame ik n6us_olek, ei saa osakond anda alluvaile loomaarstele vastavat eeskiria.Mis teiseks puutub dois, F, Laja seletusse "iahtise,tirsikuse mdjslest,siis ei eita seda dots. F. Laja iilalnimetud artiklis mainitud ringkiri ka mifteOsakond tunnustab kOiki lahtise tiisjkuse juhtumeid, kus diagnoos on pdhjendatudkompetentse asutise bakterioloogilise juurdlusegaOsakonna ringkiri on juhirud eksidiagnooside ja kiisitavate diagnoosidevastu. Kuna tapamajades diagnoos pannakse harilikult airuit makroskoobi-liste andmete pOhjal, need aga kiillaltki sagedasij on osuiund eitavaiks ja kuiniisugusel puhul puudub ka bakterioloogiline diagnoos elusloomal, siis onloomulikult raske iunnuslada digeks seliise looma sundtapmisele meAramisekorraldust. Et erahoida praegu tegelikult mal

66Ka ei ole dppetegevus loomaarsiiteaduskonnas nii ltalvas seisukorras,kui seda dots. F. Laja arvab. Minu arvates on palju lihtsam saada materjali6pevahendiks keskkohast, kui iiksikutelt ioomaarstidelt. Selleks on tarvisainult telefonitoru pihku v6tta ja vastav materjai Riiklikult Seerumi-instituudiltndutada, kust seda iihes vastavate andmetega hea meelega antakse,Mis puutub eksidiagnoosidesse ja nende andestamisesse RiiklikuleSeeru mi-inslitu udile, siis olgu tiihendatud niipalju, et Riiklik Seeru m i-instituutdiagnoosib tbc ainult siis, kui selleks on saadud andmed bakterioloogiliselteel v6i katseloomade varai. Loomulikult voib juhtuda, et saadetud materjalisei Ieidu tbc, kuna loom tdeliselt on infitseeritud, siin on aga suuremalmaeral si.iiidi materjali v6tja ja saatja.Kui aga Riikliku Seerumi-iustiturdi diagnoosi p6hja1 sunduslikult tapetudloomal ei leidu tbc-jniektsiooni tapamaja rnakroskoobilisel lihavaatlusel,siis, see on ka dcts. F, Lajal teada, ei tahenda see veel, et loom on tbcvaba, ja hoolikal otsinlisel leidub ikkagi pesa, kust tbc bakterid sattusidjuureldavasse materjali. Et sarnaseid rrii sunduslikule 'iapmisele ruaiirajaloomaarsiile kui ka Riiklikule Seerumi-instituudile ebameeldivaid juhtevlltida, esitasin Loomateruishoiu osakonna direktorile ettepaneku teha korraldusk6igile iapamajadele sunduslikult iapetud loomade, kellel tapamaja lihavaatluselei lejdunud ilmset tbc-in{ektsiooni, sisekondade jne, sunduslikuksjuurdlusele saatmiseks Riikliku Seerumi-instituuti. Kui see maerus peaksmaksnra pandama, mis enesest vaga tarvilik, sjis selguks kdik need eksidiagnoosidevarjukiiljed, ja ma olen kjndel, et mitie Iliiklik Seerumi-instituutpole see pool, kust eksidiagnoosid tulevad.Ldpuks o)i ju tbc diagnoosimioe kuni novembrini i929 a. loomaarsti.teaduskonna bakterioloogia jaarna juures, ja kui dots. F. Laja mainib eksidiagnoose,sjis, mOtlen ma, olid nad dots. F. Laja enese pandud.Loomtllikult peaks loomatervishoiu osakond aktsepteerima ]oomaarstiteaduskonnadiagnoose samavearsetena kui Riikliku SeerLrmi-instituudi omi'V6tke vastu minu siigava lugupidamise avaldus.Il. PetersonR. Seerumi-itrstituudi iuhntaia.Iartus,21. lll. 30. a.Referaadid.Hans Richter. M6ningaid p6hilisi m6tteid ,,kiinnishrritusterapiast,,.Antoreferaai citekandest ,Saksa loodusuurijate ja arstide" kongressil Innsbruckis 192'1. a."Kiinnislrritusterapia" mdisie juures tuleb k6ne alla elava massi funktsiooniprintsiip,l!16isted ,,reaktsioon" ja saavad vastaslikku seatud.Juhitakse lahelepanu olulisele vahele, m,ssugune seisab iiheltpoolt"funktsioon"reaktsiooni miiddumises aineliste, surnud asjade juures, nii siis heemiliste jamehaaniliste reaktsiooni seaduste juures, teisest kiiljesi elava massi funktsioonimtiddumises. Selle juures t6useb ehk langeb reaktsiooni kdver, kui67mdjuavaldavat tingimust Iasia siryjooneliselt kas iiles idusta vdi langeda.Ndnda siis ott olemas tiflgimuse mdiidumise ja reaktsiooniellekti mdiidumisevahel kas plusrelatsioon ehk minusrelatsioon, harvem mdlemad korraga.Elava massi juures ot) selle vastu maksev seadus ,,plusminusrelatsicon', kusjuuresiihtlaselt t0Lrsva erritusega ef{ekti kurve p0drdub plussilt miinusele.Reakt-\ionaalne ehk parem Iunktsionaalne ellekti miiiidumine on kurve- vdi6igem lainetaoline. See elava massi iunktsiooni seadus sisaldab endasArndt-Schulzi bioloogilise arritusndju seaduse. El 6iget ettckujutIlst saadaelava massi iunkisiooni tdelisest mdiidumisest erritusannuse pdhjusel, sellekspeab k6rvale letma igat matemaatiljsl, puht ideaalset ettekujutusviisi, ningtagasi pdiirama t6eljselt esineva voolavljiku m jsvormi juurde. TdeliDe liikuvlaine, mis edasi sarllmub, l6useb ja langeb, nAiiab lihlsate j:lrjest k6igenevalemagede ja siigavamaks muutuvate argude iilerDinekuvormisi manr:lrilijnileja kahekordse spjraaiina sisserullumjsi. Sellest jiirgneb, et lrine idurevpoollangevatpoolt jkka veidi iilekaaluma peab. Ka elava massj reageerimineiihtlaselt ?irritust6usule (doseerimine) peab sellesarnases. ljikumisvormis jiirgnema.Sellase vormiettek uju t use all sclguvad sageli kergemini omapiirasederritusterapia resuliaadid, samuti kui ka homoiopaaisele doosjde mdju.Arvesse tuleb vdtla ka seejuures arritusvallendi omadust, mis elavat IIlassim0julab. I(ui arvesse v6tta moodsate elrergeetiliste ainele kasitlusl, siisvOib ka kdnelda Irritusvahendite juures voolaviiikumisr:nergia vormisi, millelpeab olema loomulik laineliikuvus. Mida vastavamad (adaequatse rra d ) onlairete riitrnid ja vormid :irritusvahendienergia mddduffjse ja m6jutatud elavamassi (normaal ehk haiglane) vahel, seda paremini saavad iiksteises seotud,vdivad endid vastastikku m6jutada, ilma et iildmdodurnist takistada. Sarnaseltseisukohalt vOib etie vdtta astmelist lirritusvahendite liigitamist, elavaiesterritusvahenditest (loomaveri), elavad taimed (vilarriinid) iermeniideks, orgaan-Preparaatideks, munavalgeks (proteiinkehakesteterapia ) iileiildse kolloidideks.Just kolioidid naitavad, et nad alluvad ,,plusmjnusrelatirjoon" seadusele, naguseda viliendab tahlis Weimari seadus, Elavat massi v6ib ka vaadelda kuiiiht kompl!tseeritud ehitusega kolloidi kdrgel dispersiooni kraadil. Dispersiteetituleb kdrvutada, minu poolt iilesseatud elava massi ehitusprintsijbiga,merii', dimerii tuleiatud M. Heidenhair:i osakehade teooriast. Nende kolloidjdeseaduste iAhelepanekud ioetavad nende autorite vaadet, kes juhivadtehelepaou arritusterapiaks taruitatavate vahendite kollojdaalsele iseloomule.Teised medikamentideks tarvitatavad arritusvahendid pole elava massjle niivastavad (adaequat). Sellase 6jge loomuliku Jaine- ji voolavJiikumisevormjteoreeiilise ettekujuluse abil, fldndasama abiks vOttes diinaamilist-energ€etilistaine kasitust, on paremini-selgitatavad mdnedki tumedad kohad effitusterapjas.Et nrdiste ,kiinnisarritus" (,arriluskiinnis") fiisioloogias teine on, sooviiatakseteda nimelada ,,optimum' ehk ,lajnehariterapjaks". Auior arvab, etjuba vanaaja n€djtsijn tdiitanud on selle laineeiteku juiusega rnedikamenlidem6jumisest ja nimelt kuu,luna' siimboii all kasvamjse- ja kahanenrise-plusminusrelatsiooni"

68Fitch, C. P., Delez, A. L. ia Bovd, W. L. Esialgne teade Bact'abort, Bangi suhtumisest hobuie turia-uuristesse, kuklamuhkujateistesse suppuratsiooni protsessidesse.desse(Preliminary (eport on the Relation oI Bact. Abortus Bang to Fistulae, Poll-Evil and other Suppurations o[ Ilorses. Journ. Amer. Veter. Mrd. Assoc,jaanuar 1930).46 turja.uuristest ia kukla-nruhkudest aiiitseeritud hobuse veri agglutineeris bact. aborius Bangi positiivseit 42 juhul. .Nliidas, selle vastu, lcidusbact. abortus Larv6. 48 normaalsest hobusest vdetud veri agglutineeris abortusebaktere positiivselt aioult 4 jrhul.Autorid jereldavad siit kausaalset suhel bact. abortus Bangi ja iilalnimetatudsuppuralsiooni prolsesside vahel. Nende seilesuunalised tditdj?ilkuvad.Varem on sarirasugust suhet era mdrkinud prantsuse autorid Rinjard,P. ja Hilger, B. A. (Le rnaladie de Bang chez les equides. Bull.de l'Acad. Vet. de France, I (1928) lhk. 272).G. Tehoer.Brook, G., Spinaalsest (epiduraalsest) anesteesiast veistel.(Spinal (EDidural) Aneslhesia in Cntile, The Veterinar)' Record Nr.2, 1930).Atitor rnenetleb epiduraaJset anesteesiat veislele juhtudel, nagu siinnilusabiandmisel raskele siinDituste puhul, jarelstinnitusie eenaldamisel, jnvelsiorsp. prolapsuse reponeerimisel, suguelundile inspektsioonil sierilitecci korral,siinnif11sele jergnevale v:iidele niog lagal(eha igesugusle ldikust0 puhul.Vuagnaluud.: rrurrcle v6i lijgeste dislokatsioonide korril on tagaliehaancslccsia I{onlrain(lilseeritLrd.Sristekotlaks, mida aLltor vaslavaie joooiste abil Iiihemali kirjeldab, onI ja II sabaliili vahtliohi. Ilpiduraal kanall, mis nlidustalud kohal ilsna kitsasja rjstl6jgult holrnnurknc, piiritelevad altpoolt i ja II sabaliili korpused neidilhcndava iniervertcbraalliigesega oing krilgedelt ja peait dhukesed ja elastsedarkuaal"ljgamendid. I ja ll sabalijlrde proc. spinosus vahehoha Il ja III l{olmandil(upiiriit sihilakse nael medjaan-pinda mddda 60 kraadilise nu.ga allkranio-venlraalselt. Nimelalud punktist perperdikujaarses suun-ts veljLldessatLrksime II s. 1. processus spiflosuse vaslu. I(raniaalsct punliti vaiidess:rluksime jiille intirvertcbrael liigesesse. Vrimastei juhtudel anesteelikum eisatuks eprduraal-kanali ja rneie ei saavutaks anestecsiat, Olenedes loomasuurusest ia toiiumusest vdrdub siiste siigavus 2 4 cm, Epiduraal-kanalisaltrrrnrst rdrstab meile h6lbus vedeliku valjaslrrutav!s sijstlasl. Siislirniseltuleb saba hoida horilsonlaalselt, kuna siis I ja II sabaliili vahelohk k!rgcstipalpeeritirv.Siisrjrava vedelik , kaesoleval juhul paracainihulk, olenedes patsiendiiildisesL liisikaalsest seisukorrasl, toitumusest ja ta spinaal'kanali pikkusrjst,vOrdub l5-30 ccnt. (Paracaini valnistavad Messr. Parke, Davjs & Co,licge0t St. Londonisl. Kirjeldalud siisleks larvilab autor gradurefitLld ndclLr,!nrlledele joodeiud rongas Ineilal, si.iste maksimaalse siigav,rse.G. Tehver.69lvanov, E. J., Mammaalide kunstlik inseminatsioon.Selieninrrlisest kdnest, mis autori juuresolekul Edinburghi Veterinaar-College'is ni a. joulu cet eite kanti (autor ingliskeelt ei kdnele) ja mis niiiidka ,,Veterirlary Record"js (Nr. 2, 1930) ilmunud, oleks nimctamisvddrset:Kunstlik inseninaisioon ei seisa tdnapeev enam katse,ajajiirgus; Venemaalon tal suured teened tcgelikus ioo mapjdam iseski. Nii insemineeriti1928 aastal Venemaal 70.000 rn?ira ja 1929 aastai arvab prof. Ivanov sedaarvu ldusvai 250.000-ni. Kunstliku insenrinatsiooni otsiarbel on kogu Venemaal1930 aastaks ette n:ihtud 714 jnseminatsiooni punkti (breeding stations).I(unstliku sugutuse indikatsioone on peamiselt kaks: l) he:i sugumaierjalipuudus ja 2) dourine'i, infekstsioosse abordi, inlekstsioosse vaginiidija teiste nakkavate suguelun d haiguste edasikande erahoie. Peale nendeon aga veel palju teisi nejdusiavaid asjaolusid: paaritusv6imetuks muuturudviariuslikkude suguloonade speLmi v6ib ara kasutada nende kastratsioonivOi tapmise korral (mets ja koduloomade ristamise oistarbel tulebsageli sama leed kiiia); h0bercbaste (monogaamsed Ioomad) kasvandusteson v6imalik kunstliku inseminatsiooni korral vahem tootvate isaloomade arvu10-20 korda redutseerida jne.Uhekordselt ejakuleeritud spermisi jatkub 10-15 emalooma inserninatsiooniks.Kontseptsiooni 0r/0 n6uetava tehnika ja karakteerse innaajajuures on 75-80, sarnanedes seega ioomuliku paarituse juures saadavakonseptsiooni o/0.Kur)stlikult insemineerituil on tiinuse kiiik ja aeg loomulik. Samuti eierine jerglased milleski loomuliku paarituse produktidest. Ta on tarvitatavkdigi koduloomade ja lindude juures.Vaslavaid instrulnente ja tehnikat demonstreeris autor kinemoiog{aafiliseit,Nende kirjeldus on aga vistisli asjala, kuna nii vene kui ka teistemaade loomaarstid kunstliku insemilaisicoltiqa tutvuvad vasiavates labora-tooriumides-J.'l'ehoer.Amadon, Roger S., Ruminantide mao motiliteeti stimuleedvatearstimite eksperimcntaalne uurimus.(An Experimental Siudy of Drugs Stimulating the llotiljty of the QuminantStomach. Journ. Aner. Veter. Med. Assoc. January 1930, lhk. 6S-74).I(atsetatud on jlrgruised arstimid jergmiste tulemustega :l. Tartarus stib iaticus 7,5-9,5 granmi (120*tb0 grain)rndis vees lahustatuna iilihaid tagalergi.2. Bari um clrlori d on rumiraatorina n:iivalt vAheyaiirtusline.3. Eserinum sali cy.licurn 0,0,t 0.04 {r,-ias kOjge tugevamat motiliteeii,nAisid eriliselt m0juvatena.r gra;n) reki-I(aks, tul)nilisc valtcajaga jefqneval annusi,4. Arecolinurn hydrobromicunr ol] vega mojuv doosides0,004-0,008 (r/ri;- '1ugrain). Doos 0,01tj ja rohkem pdhjustab motjliteedidepressiooni iJ/r'- I tunniks.

705. Pilocarpjnum hydrochlor. 0,0648 (-l grain) neitabainult ndrka stimulatsiooni. Depressiooo ilmneb 0,097 grammi (11/: grain)tarvito m isel.6. Lobelinum sulfuricum on m6jus muutuv, iildiselt siiskin6rk ruminaator.K6ik katsetatud arstimid m6jutasid rohkem eelmagude peristaltikalugevusi kui frekventsi'J. T'ehl)er.Graig, J. F., Veiste krooniline hematuria.(Chronic Hamaturia oi Cattle. The Veterinary Record J\i 4, 1930).Mainilud haigus esineb sporaadiliseli, kohapeal siindinud ja iileskasvanudlehmadel, peamjsell 8 12 a. vanuses. Majapidamised, millistes ta esineb,on harilikult i.iksteisest eraldatud ja nende vahel puudub igasugune side;sarnased on neis vaid maapind (kuiliveerimata, hapu, vesine ja kauemat aegavaetamata) ja primitiivsemad majapidamise olud. Need asjaolud eitavadkindlasti haiguse nakkavust.Haiguse elioloogia or lume. Vastavalt senistele tehelepanekutele tuleksta iekitajana mOnda karjamaalt p:irit olevat keemilist v6i toksilist ainet kahtlustada.Senised bakterioloogilised ja parasjtoloogilised juurdlused on jeanudnegatiivseiks.Sii ptomid on kroonilised; algavad sageli ialve alul. Kaua aega polepeale uriini strangulatsiooni ja selle punase varvi looma iildises olekus midagihaiglast margata (pea eraldustunnus piroplasmoosi suhtes!) Uriini punanevarv kaob mdne peeva voi nedala dddudes ja ilmub m6ne nadala'kuu ja'rele uuesti. Korduvalt liihenevate vaheaegade jerele muutub verekuseminel6puks konsiantseks.ja kord haigustunud ei ter-Kulg varieerub kujst aastateni p-a Ivislu harilikult eoam mitte Rohke verekusemise korral loom lahjub ja rnuutubaneemiliseks, kaelaalune iursub. Haiguse l6pPslaadiumis v6ib ilmudadiarrhoe ning ffuud komplikaisioonid tsiistiidi ja piielonefriidi n;iol.Patoloogilis-anatoomilised muutused leiduvad ainult p0ies (n0iipn0elapeakuni herne suurused punased ja ballid sdlmed).Ravimisel tjnct. ferri percblorati ja 01. terebinth. menetledes sai autorainult ajutist paranemist. Loorna iileviimine teise majapidamisse, kus nimetatudhajgust ei esine, parandavalt ei mOju. Ratsionaalsem on Iooma jubahaiguse alul mabrata taPmisele.Preventsioon maapinna parandus.-G.Tehoer.Ivanov, J. O. Endometritis puerperalise ravi tulemusedkoduloomadel.( Pe3y,'rbrarbr lnegesst e ttd o n e t I i t i s p u e r p e ro I i s y aoM a u H hx xuBorHbrx' ',Ilou. rz xop.). TpyasI Cl6. Ber. 14ucr. Brrnycx VII, 1926.Autor, Siberi Vet. Instiluudi siinnitusabi proiessor, majnib omist kliirilistestkogemustest jergmist :71Puerp,eraalsele metriitide puhul loputuseks menelletavaist desinfetsientidest,nagu-sol Iysoli, kal. hypermangan., Lugoli jne., on NaCt hiipertooniline- 100/u - lahus korge eelislatavam. NaCl hiipertooniline lahus, koemahlaosmootilist voolu vastusihiliseks muutes, takistab baklerite rsp. toksiinide resorptsiooniuterusest, on seega kui preventiivne vahend septicaemia pueroerauseYasru.Uteruse e iusele nii kvalitatiivselt kui kvantjtaiiivselt toimudes m6julabta uteruse rutulist kontraheerumist ning liihendab seega postpartaalset perioodi.Ta toimel vdheneb ka haavade eritus. haavad k;ttu;ad hiiDertoonilisekihiga, mis osutub mitte soodsaks keskkonnaks baklerite arenenrisele. NaClhijpertoo.nilise lahuse applika tsioon iga liiheneme kirurgias IaialtmeneflevaleKUlVate naavaravtle.Peale nimetatud effektsete toimete on NaCl Ioomaarsiilises p.aksisestervitalav kui odavamaid arstimeid.O. Tehver-I. Cuill€ ja E. Darraspen. -.Belladonnahobuste kopsuempfii_seemi ravimisel(La Belladone dans le traitement_ {9,,_lleqltf sd m e pulmonaire du cheval).Rev. g€n€r. de mdd. v€r. I. xxxv l. lszs, r-hk. 321_333_Ravimisvahendiks hobuste kopsupuhutuse vastu, mille pdhluseks onkas koriharude muskulatuuri spasmid vdi limarraha h iipersek retsioo n (bronhiit),soovitavad autorid anda iolia Be adonnae. Nad otevat v?ihem h?idiohflikud,kui l1h alla siislitud atropiiD, ja nende tarvitamine pikaajalise ravimisepuhul Iihtsam. Lehtede toime ei valjendu nii kiiresti, kui atropitnil; ia onselle eest aga kestvam, ja lehtedes sisaldatav hiiostsiamiin aitab toimetsiiveneda. Individuaalse tundelikkuse tdttu v6imalikkude hiiirete iirahoidmisekstuleb algust tella rnadalate-annustega, neid jerk_jargult suurendades.Autorid €ndsid 25-40,0 isegi 50,0 paevas kliidega ehk'el"cktuaanurnr nAot.r,namirstr on pardnemisl miirgala juba esimese nidala ldpul. Tafbekorralvdib ravimist jatkata 2. ja 3. niidalal.E. Redlich.J. Cuill6 ja E. Danaspen: V9re. transfusioon (venoosne janaha alla) anemiade ravimisel.(Transfusions sanguines (veineuse et sous-cutaned)dans le traitement des andmies.)Rev. g€n. de mdd. vit., T. XXXVIII, 1929, Ihk. bt3 _b30.- . (6igis aneemilisis seisukorris on vere transfusjoon valitav ravimeetod.Ageda anemia korral tarvitalakse venoosne tee, mis on kergelt ia hedaohutul?ibiviidav segades verd hiiiibumise iirahoidmiseks naatrium-tsitraadrga 14 gr.1. liihi .verepeale) Nirsugust _verd saab jahedal kohal isegi pikemar aogaalal hoida. Veregruppidel_ ei ole. ioornade juures ndhlavasti s"da tahlsuit,mis inimesel. K6ige rohkem tuleb neid arvesse v6tta veistei. Kroonilisteanemiade puhul siistisid auiorid verd nahaalusi Koertel nad saavutasjd

72hhid tulemusi piroplasmoosi, maohammustuse, igasuguste krooniliste infektsioosseteja toksiliste protsesside puhul. Doos: 20-50 ccm, kas iga paevvdi iga 2. v6i 3, p?iev, seisukorra raskuse jiirele, naatriumlsitraadiga ehkilma. Eriitrotsiiiitide a.v saab normaalseks 1-2 nhdala jooksul' Toimeseletalakse osalt kergesti assimileeritava raua juuleviimisega, osalt :irritusegaVeri loomadelt, kes sagedamini anduritena larvitatud, omab paremat terapeutilisttoimet. Pdhjuseks peetakse niisuguse looma veres iltnunud aine, miserguiab hematopoeesi. Peale siistimist tekkiv kohalik ja iildine reaktsiooDpeetakse autorite poolt prognostiliselt heaks tunnusmergiks.' 8. Redlich'ivlarutaudi nakkuseteed vdliaspool hammustust.(Les voies de contagion de la rage en dehors des morsures.)La presse m€dicale 1929, Ne 104, lhk. 1695.A. Barbier raanratus Les sources de la vifulence rabique, Dijonlgrg on kogutud igasugusejd- juhte, kus irrimesed ja loomad on haigestunud-rnarutaudi, ilma et m6ni haige loom oleks neid purenud. Kiiiintcganahakriimustused ja lihine lakkumine (neos, terve nina ja anus'e limakestadel)hajge looma poolt olid ki.illalt taudi edasiandmiseks. Ka. haigeteioomadega kokkupuutunud asjad vdivad taudi iilekalrdjaks olla. Uks lapshaigestus peale seile, kui ta oli k[kkunud terava kivi otsa, mis oli saastunudrrrdijdajooksva koera siiljega, samuti tiks naisterahves, kes lappismarukoera poolt katkikistud riideid ja rebis seejuures hammastega niidi lebi,vigastades huuli jne. Soovitab ettevaatlik olla koertega.E. RedliduJ. Thi6ry. Kas niiiliselt terve koer v5ib iile kanda marutaudi ?-(Un chien d'apparence saine peut-il transmeitre la rage ?)Revue gen€r de mid. r'6i. 1929. lhk. 454 460.Pealt naha ierve koer kargas akki naisterahvale kallale ja pures tedapeast. Kahenddalase loomaarstilise valve jooksul ta ei avaldanud mingisususeidkahtlaseid tundeInarke, misp?irast naisterahvas ei leinud ka antiraabilisclesiistimisele. Ta haigestus marutaudi 55 pieva hiljenr ja suri,kuoa k,)er elas veel 2 aastat. Juhu selgituseks toob autor 4 hitpoteesi javalsustab neid kriililiselt. l) Koer oli latentse viiruse kandja. 2) Naisterahvaspureti juba varem kord mdne teise looma poolt, mis jei unustusesse.3l Koeral oli marutaudikujn, mis jlmutas ennast ainult purerrlise monesdil,ia sai terveks. 4) Koer ei olnud vasiuvotlik marutaudile, ja tema suu olisaastunud viirusega. I-6puks seab autor kiisimuse, kas iuleb siistemaatiliseltkaij5epookida kdik puretud isilrrd, ia j6uab oisusele, et seda ei ole tarvisiuhu hrruldLrse tdttu, soovitab aga igal juhul, kus tekib mingisugune kabllus,puretud isikuiele ndu anda, kaitsepookimisele minna.E. Redlich.toM. Kristensen u. Per Holm.- Bakterioloogilised ja statistilisedjuurdlused febris undulansi kolita Taanis.(Bakieriologischc und statistjsche Untersuchuogen iiber Febris undulans inl)inernark). CBl. i. Ba'rt. Orig. Bd. 112.20 kuu kestei autorid tegid kindlaks 500 inimest, kelJe vereseerumBang'i pisikule agglutineeris vlhemalt i : 100. Pea kdigil juhtudel v6ist6estada, et iniLektsioon oli saadud Bangi-haigetelt lehmadeit. InJlektsioonimoodusekohia v6ib arvaia, ei see mitte piimaga, vaid mdnel leisel teelsiindis. PIrast tervistumist patsientide veri vdib anda positjjvse reaktsioonimdni kuu kuni iiks .1asta v6i kauem. 23 patsiendist leks kor{ia isoleeridaBangi-pisikuid, mida eraldada ei saanud veise tiiiibist.Agedasti haigestunuid nrisi oli 12; 3 nejst olid rasedad ja aborteerisid4., 5. ja 6. kuul ; tihel juhnl laks korda isoleerida platsentast Bargipisikuid;naib, et infiiseeritud naistel on suur kalduvus aborteerida.2l6patsiendi haigusekulu kohta saadi kindlaid teateid, nirnelt suri r]eist 7 ; kaheltuleb surma pdhjuseks lugeda tsangi-infekisiooni, iilejeanud viiel olid siidamerikked ja milnresugused halvatused.ElLrkoha jarele. oli haigeid pcalinnast 72 (47 tn., 25 n.), provintsiljnnadest74 (54 ml 20 n.), maalt 3;4 (290 m , 64 n ). ElLrkutselt liigitrsjdnleeslleiged valitsejaid. karjaravitsejaid 29uio- I arste 2 i0/0,lalupidajaid - 5rr/0, lalutijiilisi -- 5,5u/0, metsat00lisi-- 4,80i o, aednilila -10,'0, kalamehi * 0,7alo, mitmesugusell ametaialt --- 2,10i'o; meierisi jaloomaarste ei olnud iihtegi. Ea jarele olid haiged enamuses 15-40-aaslaseo.F. Laja.M. Stuhlenmiller. Veise veritlipihaigus.-(Die Blutfleckenkrankheit des Rindes). T. R. 1929 lbk. 870.Autorkirjeldab nelja haigusjuhtu, mis oma kulult varjeetusid. Esimene -iiliege juht: loom hrjgestus ja.sku, nii et ieda tuii kiiresii heda'appa.Lahkamiseleid; veliselt pole nl:irgata paisieiusi ega turseid; kiill leidusidaga suured lajgulise4 verevalangud vasema dla, sapsu ja dlavarre nahaaluseskoes, petehhiad serooskesladel, siseorganite peal ja sees; p6rn o1i 2-3kordselt suurenenud, ieral se l0ikepinnaga; veri helepunane, hiiLlbunud. Surmoli tirgitud verevalang0st peaajusse.Teine :jge juht: haigus avaldus raskendatud, kiires hingauiscs,veritsustes pdrakast ja ninast; teisel p;jeval tapeti loom halvtnenrrd seisrrkorra tditu. Lahkamjseltid sarnan( eelmisele. Organitiikkides bakterioloogjliseljuurdlusel leiti cr)lj- ia proteuspisilasi.3 ja 4 alaZgrdad juhrjd. Haigls vdljendus isupurrdlmises, mAletsemi.elirajHlmlscs; irhel lomal oli rttsikasLrurune prislel!s 6Lra alli muidevdis lor)madel taheldrda verit\ust 'li')a\1,p.lehhiajd ninavrhesernal, hal)erjjeja trpe Iinlrkestadrl ; konjunklijval Ia srr lirnareslal vrirrased puudls d.R.rv k' srjd molem .d loonrtd kord vnlt 60 ccIr steflil.r t l{)rr 0 grlarijni{!ic,rck) r musc., l0 ..tn t,,1,t"t.n. hy(irochl. 'ynLh i:1000 jr l0 ccrnYa'r' n'Ca.ein'j .rrbk,

Autor miirgjb era pdrna suurenemisi, kuoa 6pperaamatutes on ijeldud(Hutyra-Marek, Dickerho{) -. ,,p6rn tavaliselt normaalnes. Etioloogia kohtaiehendab autor, et iegu vdib olla bakterite ja nende toksiinide resorpisi.ooniga sooliest, kuna ta leheldada vdis oma juhtudel soolekatarri._f' Lala'O. Niinlist: Kunstlik abort ja corPus luteum veisel(Kiinstlicher Abortus und corpus iuieum beim Rind). Schweizer Arch.1929, lk. 447.Autor avaldab kaesolevas kirjutises onta teadurnusi ja vaaieid praksisest.Indikatsioonid kunstliku rlurisiionituse e silekutsumiseks on piiratud; viimanevOib kdre alla iulla: 1) tiinete loornade haigusjuhtudel, 2) rahhiitilisie vditeiste muut.rste puhul niudeluiel, 3) liiga noorelt paaritatud 0hvadel, 4) hinnalistetoulehmade paarituse korral alavelrtusliku pulliga, 5) sulnud lood€teja nruumiaie puhul. Kolrne aasta jooksul oli autoril 35 juhtu, neist 3 taiskasvanudlehma, iilejaenud mullikad. T:iheldused ja vaaied iikseerib autorjergrriselt: 1. Kunsliiku nurisiionituse esilekutsumine toimub corpus Iuleumgravidatis'e eemaldamisega per rectum. 2. See meetod on vliga lihine jahadaohutult toimetatav kuni 5. tiinusekuu l0puni, nii et ta kdigile teislele oneelislatav. 3. Looie eemaldumine tuleb sealjuures toime 4B-60 tunni perast.4. Halbu j.1reldusi looma iildisesse seisukorda ja parasiisse kontseptsioonivdimesseei voidud taheidada. 5. Ainult tugeva pigistamisega ovariumile eisaadud kunagi aborli velja kutsuda. 6. Kollakeha ei ole ainuli deiekti laide;temale iuleb vaadata kui sisesekretoorsele nearmeler mis tingib inna perioodsustkui ka tiinuse normaalset kulgemjst. 7. Corpus luteumi sisesekretoorsepidurtoine erajaamine pdhjustab toimetulevat varasilrfliiust 8. Corp. lut.p0sib tiinuseaja kesiel, saavulab selle keskpaigss oma suurema arenen'tise, etteisel poolel pikkarnisi tagasi afeneda. 9. Corp. lut. ja tena pidlrrtoimekadu tiinuse l6pul on siinnituse alguse p6hjus.J. Karlson,Van der Kaay, F, C. Raskesiinnitused.(Abnormale verlossingen). Tijdschr. v. Diergeneesk., 56 aastakaik,1929, lk. 389.Arrtori kokkuv6tte jercle on Hollandi Utrechti tilikooli loomaarsti lakulieediSiin0itusabi l{1jiIikus aastajooksul (1. sept. 1927. kuni 1. sept. 1928. a.)antud silnnitusabi 299 veiscle, i8 hobusele, 4 lambale, 3 ki1sele,36 scale,38 koerale ja I2 kassiJc, kokku 410 koduioomale. i[dningate juhtudekohia toob autor iiksikasjalise kirjelduse.Omalt poolt lisan jLlure, et majnitud kliiniku iilode hulka kuulub kaloomirarstline abjandrnine vdljas0itrdel. Kliiaikul od oma auto millc lirludkannab riik, Siinnilusabi andrrline iihes arstimjsvahendilega on lIiesli iasutarii kliinikus kLri ka valjasoitudel. Erilist auiojuhti ei ole, selle illesandedtaidab kliiniku juhataja v6i tema abi. Auto on veljasOitudeks vastavaltkorfaldatud, kaasas on veike apteek ja hadatarvilikud arsiiriisiad. Sellastestsditudest on kohuslatud osa v6tma ka iilidpilased-klinitsistid, jadekorras,Olen isiklikult paljujl koril niisugustest veljasditudest osa vOtnud ja niimOndagi huvitavat n[inud Hollandi olude kohta.On viimane aeg, et ka meie teaduskon[a juures saaks labiasutatud lriisugune kliinik; Sellest oleks k6igile kasu, nii meiejatele-karjakasvatajaiele ku ka iili6pilastele nende ettevalmisiamiselelule. Oppetegevuse .seisukohalt veljaminnes oleks soovitav, eioleks siinnitusabi andmine teiesti tasuta vdi jalle minimaalse tasukasuks, kes oma kanda votaks siis soidu ku1ud.Teadaanne E. L. d. Iiikmeile.viid'rd japdllupidategelikuleka meiieest riigiLaas,Pikemat aega kindlustus-seltsidega vildanud libiriiikimiste jiirele E L. U.liikmete kollektiivse ehk riihmkindlustuse asjus on eestseisusel l?iinud kordasaavutada E. L. U. noudeid idies ulatuses rahuldavad tingiml]sed kindlustusselis,Talu"lt. Pakkumise esitasid j:irgmised kindlustrs-seltsid : Eeks, E.Lloyd, Eka, Eesti, Oma ja Ta1u. Soodsairnaks osutus ldppude-l6puks ,,Talu"pakkumine, miile eestseisus alljefgnevana esitab Uhingu liikmeile iuivunemiseks."Ialu" tingimused on lebivaadatud ja tunnustatud vastuv6eiavajksmajandusmjnistee umi eliteadlasilt nii soodustuste ulatuse kui ka juriidiliseltseisukohalt.- Veel suuremad soodustused ei ole asjatundjaie aryamise jargiilma kindlustuse seltsile kahjutegemata enam vdimalikud; ja see ei oleksloomulikult ka kindlustuse v0tjate huvides. Majandrs-miristeeriumil olevailandmeil v6ib k.-s. ,Talu" pidada ta senise tegevuse pohjal usaldusveariliseks.Eelolevat arvesse vdttes esiiab eestseisus alljArgnevad tingimused eelolevaleiildkoosolekule 1,3. IV. vastuv6tmiseks, mjlle jerele vdiks asudalepingu s0lmimisele ja kindlustuse teostamisele.Mis puutub kavatsetud omavahelisse kindlustusse ehk maiuse- kassasse,siis on eeslseisus, eriti viilismailt saadud andmete p6hjal, j6udnud otsusele,et see kindlustuse moodus ei ole enam ajakohane, Elukindlustus-ala vastavateeriseltside kaudu on viimasel ajal viiga tiiielikult vliljaarenend. Sellekohaneomavaheline korraldus on sagedasti seoiud rohkete sekeldflste javeiirkesitustega.Nii on Rooisi ameivennil kauemat aega tegutsend 2 omavahelist kindlustuskassat.Kuid selle jarele kui nad sdlrnisid riihmkindlustuse lepingu ijhekindlustusseltsiga, likvideerisid nad iihe omavahelise kassa hoopis, kuna teinetiiiitab esialgul edasi piiratud ulatuses.Samuti talitasid Soome kolleegid. Nende kauemat aega tegutsend omavahelinekindlustus-kassa likvideerus kohe oeale riihmkindlustuse jdusse-asiumisteri kindlustus-seltsiga.K. s. "Talu"iingimused E, L. U, riihmkindlustuse korral:1. Kindlusfusse v6eta1

786. Liikmemaksu su[ruse ia tahtDaeva kix7. Tegevuskava ja eelarv; 1930. aastaks.8. Vallmised.9. Labiraakimised.KoosolekuI juhatab ulidp. Paumjnq, protokollib iilidpil. L. Tarnmemagi.,2. pp. Seltsi kirjatoimetaja-loed eite eelmise kbosoleku protokolli, miskinnitatakse!. nn. ,,Uot!k" Seltsi tegevliigeteks v6etakse vastu iili6pilased: Paul Liivak,. 4. pp. Kassa aruande kannab-etie Seltsi laekur dots. Karlson:A. T U L U D:Astra Rode ja Viiu Saral.l.2.3,4.5.6.l.2.3.4.5.6.Saldo eelmisest eelarveaastast .Jooksva arye o/oolo 1928. a. eestJooksva arve o/o o/o 1929. a. eestI-laridusliidukorjanduslehe0/oolo -LiikrnemaksfidJuhuslikud tulud. kr.Kokku kr.B. K U L U D:Raamaiute muretsemine ja kditmine . kr.Ajakirjad.KantseLei kuludOskuss6nade komisjonileHariduslildu liikmemaksRuumide korrashoidKokku kr.Tegevuskapitaliks eelolevaks aastaks "256.6816.36| 5.72155.501.501926 a. 1927. 1928. 1929.40 60 39ca 500 655 360iili6p.Sissetdhlrd kirjad , 19Valjalainud 5c) San1a selgub ka refetaattoimkonna eslmehe Gr ii nth al'i andmetest:19281929 t00rdk.106Referentideria on esinenud :seltsi liikmeidKtlaiisi238136 l8440.76233.3823.5214.988,-4.163.-287.01153.72B ilaris kr. 440.76b) Kirjatoimetaja, iili6p. Paabo aruandest selqub, et kirjavahetus orl eelmisetegevusaaslaga v6r(eldes kahanenud. Arvuline suhe viimasest neljast tegevusaastastoleks jargmine:1. L.-a. A. Herodes: ,Reisimuljeid Prantsusmaalt* dots. J. Karlsoni er[ekarldel.?. L.a. 9. Tehver: ,Koerte luksusop erats ioonid est. .3. L.-a. G. Tehver; ,,Koe e katk ja selle uusimaid ravimisviise..4. Pro{. K. Ramul: ..Jooni lqomgde, eriti koduloomade psiihholoogiasr..5. Stilr, l.-a. J. Tehver: ,Oppekorraldusesr Briti vetarinaar-college ides".l.-a. G. Tehveri ettekandel.6. Dots. K. Tagep-e-ra: ,,Mootorite ,enne ja niiiid', meie p6llumajanduses. .SclLsj liikmereks on. 1929 a. rcgevusaasta kestes vastu vdetud 15 tagevliigeLd) Raamatukoguhoidja dots. Tombergi aruarldest selgub jargmist:'Aasta alul oli: 1) Iiukirjandust1407 nn.2) Vene ajakirju 1164 "3) Oppeosakonnas 826 ,261779Juurde tuli aasta iooksul dppeosakonda 13 nn, Seega aasta l6pul 839 nummeftRaamaiukogu on iarvitanud 48 s-i liiget ja I mitteliige. Alade jarele on raa"matukoRu tarv itatud iSrqrniselt:Anatoomia 14 koida, hiigieen- 2 k., Farmakoloogia 13-k., Eksterjitcjr jahobusekasv. 8 k., Ilukiriandus- 10 k., Kirurgia 19 k., Loomakasvatus -ll k.,Siinnitusabi- 15 k., Fnsibloosia 15 k, Bakferioloogia 6 k., Ajakirju 8 k.,'Patoloog. atat, -- 25 k., Eripatol., teraapia, diagnost. 34 k., Bujatrika --. 7 k.,Lihatundmlne- 3 k., Embruoloogia 2 k,-Keemia 4 k. ja Botaanika- 5 Ajakirjest k.on tellitud ,,Eesii-Arstl", ,,8. L. Ringvaadet" ja,,Kadarnajandust".5. pp. Jargneb oskuss6nade toimkonna aruanne, mille kaflnab ette dots.J, Karlson.Toimkond on pidanud aasta kestes 16 koosolekui. Endisie s6nadega kokku ontoimkond labi arutanud 1525 s6na, mis kaartidele tahestiku jarjekorda seatud, Labi'todtatud oskuss6nade puhtkeeleline labikaalumine ja kirjastamine seisab lahemal ajalpaeval{ofras.6. pp. - Liikrnemaks nii tegev- kui ka toetajaile Iiigeiele jSetakse endiseks,s. o. leqevliigele ' kr. I . ja toetajailo liigetelele kr. 1.50 semestris.7. pp. Et viimasel tegevusaastal Seltsi elu pisut tagasihoidlik oli, jatiis eestseisus1930. a. tegevuska!a lahtiseks, mida siis koosolekul paluti S-i liikmete poolttaiendada. Liibiraakimistel selgus, et luleb jatkata tegevust k6igil praegu tegutsevatelaladel, kusjuures enam r6hku tuleks panna k6nekultuuri paale ja seega ka rili6pilasirohkem Seltsi releraatest ja koosolekfist osa v6tma t6mmata, sest senifli on refereerijateksosutunud peamiselt 6ppej6ud. Valusa puud[sena tundub ka vastava lugemislauaouudumine. mis suudaks taita Seltsi elus v6rdlemisi suure rilesande. Loodetavastiiaame kresoleval aastal sellele sammu lahemale, mida tdendab ka uus eelarve,mille Seltsi laekur dots. J. Karlson jargmjsena esltab:t.2.3.4.5.I,2.3.4.5.6.7.8.9.Tegevuskapitali iilekanne eelmisesi aastastLiiKmemaksudeslToetus Ulikoolilt .ahvaviiside koriamisekskorjamiseksToetus loomatervishoi1,1 osak. raamatukoguleEkskursiooniiondi rilekanne eelmisest aastastKokku.B. Kulusid.teiendamiseks .liaamat1lkoguAjakirjadRahvaviiside kogumiseksOskuss6nade kirjastamiseks .Lupernislaua organiseerimiseksKo-osolekure reenimine, rLrumidc korfashoidKantselci kuludEttenagemata kulud ..Ekskursioonide korraldamiseks8. pf'. Juhatusse valitakse tagasitaiaks iili6p.-Paabo, laekuriks dots.153.72150.-100.-250..,91.38kr. 745.10250. -100.-150.-105.-12.-4.72sl.38Kokku. kt. 745.10esimeheks prof.-Saral, kirjatoirre-Karlson ja raamaiukoguhoidjaks dots.Tomb erg. Lahkunud juhatusliikme ii1i6p. Crrinthali asemele valifakse iili6pi-lanc LeoD,Rirerali- ja oskussdnadc loimkoflna koosseisud jaerakse endisleks.Ulalloodud andmetest selgub, et moddunud aasta ALS,is v6rdlemisi vaikselt onmdddunud. Pole olnud eriti silmapaistvaid saavutusi, kuid vahehaaval on edu olnudnii nhel kui ieisel tegcvusalal. Siinjuures tuleks eriti mainida oskussonade toimkonda,kes oma sihile suurt sammu v6rt lehemale j6udnud, olles labiarutanud koguka afiusdnu. Peale selle v6iks suurema siindmusena ?ira markida riialaste vastukrilaskaisupuhul ALS-i Doolr korlaldatud vastuvdttu, rnis meie kits!stes oludes kiillalt raskenaiundus, kuid irvestades teaduskonna 6petaja- ja iiliopilaskonna energilist asjasse suh-

801:tumist, siiski v6rdlemisi hasii korda Iaks. On kiillali p6hjust arvata, etriialased meiltlahkusid. iSieliko rahuldustundega, kuigi meie neile seda pakkuda ei suutnud, misInetle l(llas osaks sat.N"eid ridu l6petades tahaksin loota, et eesolev tegevusaasta ALS i elus paikesepaistclisemoleks ja Selisi liikincd, eriti iiliopilased, aktiivsemalt oma ettevdtet cdasiaitaksid viia. Oo ju iosi, et meie iiii6pilasarvu juLlres ei san selts nii suureks paFsllda, nagu seda on m6ni teine sellclaadilifle, kuid veel palju oleks teha siiski, misscrli tegemata ja mille jareie igaiiks meist tarvidust tqoneb.Ettevaatust xriidilllmisel loomadele'leatavasti etendab kriit loomade ratsionaalsel sddimisel, eriti talvisel sddtmisel,iahtsat osa. Ta on heaks vahendiks talvisel iihckiilssel tojtmisel esiflevate seedimisrikete, kondipehmuse, lakkumistdve jne. vastu. Karjepidajad on sellcparast ka kaunisnldiselt kriiti seks otstarbcks hakanud kasutama.Viimasel ajal on aga kauplostes miiiigil oiev kriit osuturld miirgiseks. Nii orlViru, Viljandi ja lartumaal mitmes talus loomad kriidi sddtmise jarele,gedal k[julhaigestullud ja surnud. Ettevietud keemilisel analiiiisil selgos, et sci6detud koitsr:aldas rn!irgisrid aineid: arseefli, baariumi ja lina\algei.Pdhas kriit iseenesest nimetatud mirrke ci sisalda. Esinenud murslsiusi tulebsellega, et nahtavasti on meis viimasel ajal sissc toodud ja kauplusiease saadetudmliiigile tehniliseks otstarbeks maaratud kriiti, mis on kuidrgi juhuslikult seguren(dmiirkidega.Loomatervishoiu osakood juhib loomapidajatc tahelepanu eelolevale fljng soovitabloomadele sddtmiseks tarvitada ajnult apteekides ja rohukauplustes miiiidavatpuhast kriiti, mitte aga harilikes kauplusis mriiigil olevat tehniliscks otstarbeks m:iaratudkriiii, mis, nagu on selgunud, v6ib sisaldada kardetavaid fniirkc.Kroonika.Agronoom Edgar Linkhorst on mearatud pollutodministri pooltlooflateruishoiu osakonna juurde eksporttapamajade iDstrukloriks 20. vetbr. s a.arvates. Ta iilesandeks on eksporitapamajade tegevuse iihtlustamine, peekonikvaliteedi tdstmine ja selle sla I dartiseerimin e.E. Linkhorst l6petas 1929. a. siigisel pOilutdd iilikooli Kopenhagenis.Taanis dppides oli E. Linkhorstil vOimalus tutvuda sealse kdtgel jarjel oleYapeekoniasjandusega. Oma ieadmiste teiendamiseks ja peekoni turu oludegatutvumiseks oli E. Linkhorst komandeeritud loomatervishoiu osakona pooltkaheks kuuks Taani- ja Inglismaale,Senine Tallinna piiriloomaarst Hjalmar Link on maeralud Narvapiiri- ja jaoskonna loomaarsliks 15. martsisi s. a. atvates.Seoioe kaitsevae iihendatud 6ppeasutisie loomaarsl vet. leitnani dr.med. vet. AIiur Herodes on lnaaratud Tallinna pii riloo rnaarstiks, arvates15. martsist s. a., jiiiides esialgu ka Ndmme linna loomaarsti k. t.Narva piiriloomaarsli kohuseid leitis piiriloomaarsti K. Homann'i surmaj?irele vet. major N. Jegorov kuni 15. meftsini s. aP?irnu-Jakobi jaoskonna loomaarst Vassili Muhin on teenistusehuvides iimberpaigutatud H a n d e m e e s t e jaoskonda, Parnumaale 15. aprillists. a. arvates.L-arst V. Savarnegi viibis k. a. algul 6ppereisil Saksa, Belgia,Pranisuse, Helveetsia, TSehhoslovakia ja Poolamaal, kus ta tulvunes sealseteveiste tiisikuse vasiu v6itlemise korraldusega ja l-arsti dppeasutistega.Savamegi oli velismaal omal kulul..V.r!k u. tr0kk Trrruc