puhkus lätis

mfa.gov.lv

puhkus lätis

3. MAI 2012 PUHKUS LÄTIS 9RIIA PORTSELANIMUUSEUMRIGA CARD – TURISTI MUGAV ABILINE• Kāleju 9/11• Avatud: T–P 11–18, K 11–19• Tel +371 6701 2944• E-post: rpm@riga.lv• Info: www.porcelanamuzejs.lvRiia ajaloolises linnasüdamesasuv portselanimuuseumpakub silmapaistvalttoredatväljapanekut Riia portselanitööstuseajaloost ja saavutustestning annab huvilistele võimaluseka ise portselanivalmistamisesja dekoreerimisel töötubadeskaasa lüüa. Samassaab näha lustakat multifilmi(muu hulgas inglis- ja venekeelsetesubtiitritega) sellest, kuidasportselani valmistatakse.Koos giidiga või ilma saab tehamuuseumi ekspositsioonisaalidespõneva ja ilmselt paljudeleka nostalgilist äratundmisrõõmupakkuva ringkäigu. Portselanitootmisealgusaeg Riiaslangeb 19. sajandi keskpaikaning tehas eksisteerib tänini.Kohviserviis «Vita» (1977). Riia portselanitehas, kunstnik Zina Ulste.Näitusesaalides on aga väljastehase toodang 19. sajandikeskpaigast kuni 90ndate alguseni.Riia portselan oli oma õrnuse,kaunite maalingute ja huvitavadisaini poolest kuulusüle terve toonase NõukogudeLiidu ning polnud pruutpaarivõi juubilari, kellele poleks auja uhkusetundega (kätte saime!)ulatatud kingituseks Riiaportselanivabrikus valminudkohvi- või lõunaserviisi. Kuigivanemate museaalide vanusulatub enam kui saja aasta taha,on muuseum ise üsna nooruke,tähistades tänavu omaüheteistkümnendat tegevusaastat.Muuseumi kollektsioonkoosneb 8000 eksponaadistning nende seas on kõikvõimalikketarbe- ja iluasju: klassikalistestlauanõudest, portselankujukestestja parteikongressideksvalmistatud hiigelvaasidestLenini näopildiga seinataldrikutenivälja. Suurima osakollektsioonist moodustavadaga siiski Riia portselanitehasesaastatel 1950–1990 valminudesemed, andes täieliku ülevaatetolle ajastu portselanidisainistselle kõige erinevamatesväljendusvormides. Samutisaab näha Kuznetsovi portselanitehase(asutatud 1841) ja C. J.Jesseni portselanitehase (asutatud1886) tooteid, kuigi nendekollektsioneerimine pole olnudmuuseumi prioriteet. Eraldinäitusesaal on nõukogudeaegselportselanil, nn punanurkakaunistab ajastule iseloomulikpatriootilis-parteilise ideoloogilisesuunitlusega toodang:vaasid, figuurid, taldrikud.Nii nagu paljudes maailma linnadeson ka Riias turistidele linnaparemaks ja mugavamaks avastamisekskasutusel Riga Card. Linnakaartannab võimaluse sõita tasutalinna ühissõidukites (trammid,trollibussid ja bussid), sealhulgasneis, mis väljuvad või lõpetavadoma marsruudi Riia lennujaamas.Samuti tasuta sõitu Riiaslinnaekskursioone pakkuva kahekordseturismibussiga ning hinnasoodustustjalgsiekskursioonil vanalinnas;tasuta sissepääsu enamikkuRiia muuseumitesse ningtrükisena väljaantavat linnajuhti«Riga in your Pocket». Veel onhinnasoodustusi autorendil ja paljudeRiia vaatamisväärsustegatutvumisel.Kaardi saab soetada üheks,kaheks, kolmeks päevaks (hinnadvastavalt 12, 14 ja 18 Läti latti).Lastele vanuses alla 16 aastakehtib 50% soodustus. Riga Cardisaab osta Riia lennujaamast, RiiaTurismiinfo Keskusest(Mustpeade maja, Ratslaukums7), enamikust hotellidest,reisibüroodest ja onlinesüsteemistwww.rigacard.lv.Lisainfo:www.rigacards.lve-post: info@rigacards.lvtel +371 6721 7217KUNSTIMUUSEUM RIIA BÖRS• Toomplats 6 (6 Domas lauku)• Avatud: T–P 10–18, R 10–20• www.rigasbirza.lvLäti Riikliku Kunstimuuseumi väliskunsti muuseumi filiaalRiia börsihoone. Vaade läänehalli.Eelmisel aastal avatudLäti Riikliku Kunstimuuseumiväliskunstimuuseumi uut filiaali –Riia börsihoonet ootasid pikisilminii lätlased ise kui ka Lätitkülastavad turistid – olid junii senine väärikas väliskunstikollektsioon,endise Kuramaaprovintsimuuseumi (hilisemaJelgava kunstimuuseumi) ja Lätiülikoolis n-ö hoiul olnudkunstiteosed, kaunid portselani-ja hõbedakogud ning haruldaneEgiptuse muumia jubaaastakümneid oodanud väärikatja tänapäevasemat ekspositsioonipinda.Kuid loomulikultoodati pikisilmi ka Riia vanalinnasToomplatsi ääres asuvaväärika börsihoone uueleelule ärkamist. 1855. aastal Veneetsiapalazzo-stiilis valminudRiia börsihoone avaradruumid, kaunis ja huvitav arhitektuurning asukoht otse vanalinnasToomplatsil annab jubaise muuseumile tugevad trumbidkätte ning kultuuri- ja kunstiväärtustevahetus sobib varemkulla ja väärtpaberitegakaubelnud hoonesse suurepäraseltnii sisuliselt kui vormiliselt.Kuigi muuseum kannabametlikult Läti Riikliku Kunstimuuseumiväliskunsti muuseuminime, ei tähenda see, et siinei eksponeeritaks läti või moodsatkunsti.Suurejoonelise sissesõiduteegaja õdusa sisehooviga esinduslikuhoone viiest korrusesthõlmavad kolm näituse- ja ekspositsioonisaalid.Esimesel korruselasub suur näitusesaal(seal näitavad börsikellad endiseltmaailma finantspealinnadeaega), kus mai lõpuni onavatud Fabergé väärisesemetenäitus (vt teksti lõpus), samutiart nouveau salong ja Bosse hall(saanud nime hoone arhitektiHarald von Bosse järgi). Samalkorrusel on ka börsikohvik jarikkaliku valikuga muuseumisuveniiripood.Teise korruse on hõivanudnn Väike kool, kus toimuvadloengud, seminarid ja lastemeisterdamistunnid. Kolmandalkorrusel asuvad idamainegalerii, muumiatuba (ehtneEgiptuse muumia, kelle eluajakspakutakse ajavahemikku30 eKr kuni 100 pKr kingitiToom-muuseumile 1902. aastal),kingituste ruum (Riiale jaLätile tehtud riiklikud kingitused),lugemis- ja konverentsisaal.Hoone neljanda korruseon vallutanud maalid (maaligaleriis,mis koosneb Veneetsia jaMakarti (austria maalikunstnikuHans Makarti järgi) saalist,on eksponeeritud püsiekspositsiooninaLääne-Euroopa: Hollandi,Flaami, Itaalia, Prantsuseja Saksa maalikunst 16.–19.sajandini.Toomkiriku suunas avanevatesuurte valgusküllasteakendega ja uhke anfilaadigaruumid, kus nüüd asub Läänegalerii, olid kunagi börsi esindusruumid.Restaureerimise käigustaastati originaalide või nendestsäilinud fotode järgi kunagisedajaloolised tapeedid, kullatudpeeglid ja küünlajalad.Mööbel loob ruumides imeliseatmosfääri, viies külastajad tagasi19. sajandi Riiasse. Galeriikeskmes on püsiekspositsiooninaväljas Lääne-Euroopaportselan ja klaas 18.–20. sajandini,olles valdavalt pärit Taanikuninglikust portselanitehasest,kuulsatest Saksa portselanivabrikutest,Inglismaalt jaAustriast. Halli seinu kaunistavadromantismiajastu maalikunstniketööd ning üks kenaväike kõrvalruum on nüüd Hõbedakabinet,kus saab imetleda17.–20. sajandi Balti, Vene,Saksa ja Inglise hõbeseppadetöid.Keldrikorrusel asub garderoobja restoran (kuhu pääsebka otse Toomplatsilt, ilma muuseumitkülastamata). Kogu majaon ligipääsetav ka ratastooligakülastajatele.SUURNÄITUSED LÄHIAJALFabergé kingitusmunatsareevitšile (1917).• Fabergé näitus (avatud kuni 20.05)Näitusel on väljas lai valik Prantsuse päritolumaailmakuulsa juveliiri, Fabergé perekonna– Gustav Fabergé (1814–1893) ning temapoegade Agathoni ja Peter Carl Fabergémitmekülgsest ja pikaajalisest loomingust.1870. aastal võttis Carl Fabergé perekonnaärijuhtimise üle ning oli selle eesotsas kuniselle lõpuni 1920. aastal. 1842. aastal Peterburisja 1887. aastal Moskvas uksed avanudFabergé Majas loodi hindamatuid kunstiteoseid– alates nips- ja iluasjadest luksusliketarbeesemete ja lauanõudeni välja. Fabergétööd jäid esmakordselt silma keiser AleksanderIII (Vene viimase keisri Nikolai II isa)1882. aastal ülevenemaalisel kunsti- ja tööstussaavutustenäitusel, kus teda lummas Fabergévalmistatud lihavõttemuna, mille takinkis keisrinnale ning kutsus Carli keisri õukonnateenistusse. Just kullast, plaatinast, hõbedast ja kombineerituna teistematerjalidega ning ohtrate vääriskivikaunistustega lihavõttemunad, ehted,loomafiguurid, lilled ja nn objets de vertu ehk tarbeesemed, olid Fabergékõige kuulsamad firmamärgid. Maailmakuulsuse saavutas Fabergé firma1900. aastal Pariisi maailmanäitusel. Ülimeisterlikud ja samal ajal vapustavatehnilise nutikusega loodud kunstiteosed ja ehted olid kui ülemlaulkunstile ja inimkätega loodule. See näitus on kokku pandud mitme eri Venemaaja Läti muuseumi ning erakollektsionääride kogudes olevatest Fabergétöödest. Ka Läti kunstnikke on töötanud Fabergé Majas, näiteks maalikunstnikja graafik Jānis Lībergs tegi näidiseid hõbeseppadele, TeodorsZaļkalns oli ametis väikefiguuride valmistajana ning Fabergé kullassepatöökojasõppis ja töötas tuntud läti juveelikunstnik Artūrs Tālbergs.• 05.04-03.06 Hollandi avangardkunstniku, liikumise «De Stijl» liikme,maalikunstniku Hendrik Valki (1897–1986) tööde näitus. Valk oli oma Lätipäritolu naise tõttu tihedalt seotud Lätiga ning maalis saadud elamuste jakogemuste alusel palju Läti-ainelisi töid.• 07.-12.02.2013 avatakse Pakistani kultuurinädala raames näitus «MuinasjutulinePakistan – värvide ja ilu maa.» Nädala kultuuriüritused: näitus, seminarid,loengud ja filmid toimuvad kõik börsihoones.

More magazines by this user
Similar magazines