Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamÃµju kohta

Eksperthinnang 

Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamõju 

kohta 

Tallinn 2008 

Koostajad: 

Kaja Peterson 

Meelis Uustal

Pärast kohtumist tellija esindajatega 13.11.2008 ja 1.12.2008 täiendatud versioon. 

Säästva Eesti Instituut/Stockholmi Keskskonnainstituudi Tallinna keskus 

Lai 34, Tallinn 10133 

Tel: 6276100 

Fax: 6276101 

www.seit.ee 

Kaanefoto: Sildehitis, Georgia State Park, US 

http://gastateparks.org/net/content/image.aspx?imageid=74041&s=94.0.10.5

Sisukord 

1 LÜHIKOKKUVÕTE............................................................................................. 5 

2 TÖÖÜLESANNE................................................................................................... 6 

3 MATERJAL JA METOODIKA .......................................................................... 6 

4 KERGLIIKLUSTEE TRASSI ÜMBRUSE LOODUS- JA 

KULTUURIVÄÄRTUSED ........................................................................................... 8 

5 KERGLIIKLUSTEE TRASSIVALIKUTE JA NENDE RAKENDAMISEGA 

KAASNEVATE KESKKONNAMÕJUDE KRITEERIUMID ............................... 11 

6 TRASSIVARIANTIDE VÕRDLUS................................................................... 13 

7 PEAMISED JÄRELDUSED JA SOOVITUSED.............................................. 17 

8 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................... 19 

9 TRASSIVARIANT T1 (TELLIJA VARIANT) SKEEM................................ 21 

10 TRASSIVARIANT T2 (SILDEHITISE VARIANT).................................... 22 

11 TRASSIVARIANDID V1, V2, P1, P2, P3...................................................... 23 

12 MUSTJÕE METSAALA, SH MUSTJÕE LAMMIMETS, MILLE 

LOODUSVÄÄRTUSI TULEB SÄILITADA............................................................ 24 

13 TORMITULVA-ALTID PIIRKONNAD KOPLI JA TALLINNA LAHE 

ÜMBRUSES PROJEKTI ASTRA WWW.ASTRA-PROJECT.ORG ANDMETEL 

25 

14 VALIK SILDEHITISI MAAILMAS (INTERNETI PÕHJAL).................. 26 

FOTOD ......................................................................................................................... 32

Fotode sisukord 

Foto 1. Punasest tellistest hoone varemed, trassilõigul P1 ja P2 ............................. 32 

Foto 2. Trassilõik P2 .................................................................................................... 32 

Foto 3. Trassilõik P1 (kõrgendik), vaade merele ...................................................... 33 

Foto 4. Trassilõik P1 (kõrgendik), vaade Rocca-al-Mare suunas............................ 33 

Foto 5. Trassilõik P1, osaliselt mattunud praht ........................................................ 34 

Foto 6. Trassilõik P1, asfaldijäätmed......................................................................... 34 

Foto 7. Trassilõik P1, betoonijäätmed........................................................................ 35 

Foto 8. Trassilõik P1, klaasijäätmed .......................................................................... 35 

Foto 9. Mustjõe lammimetsa idapiiril (Mustjõe paremkaldal)................................ 36 

Foto 10. Mustjõe lammimets jõe paremkaldal .......................................................... 36 

Foto 11. Üleujutusvesi Mustjõe lammimetsas ........................................................... 37 

Foto 12. Puiduseente viljakehad lamapuidul Mustjõe lammimetsas ...................... 37 

Foto 13. Puiduseente viljakehad puutüvel Mustjõe lammimetsas........................... 38 

Foto 14. Puiduseente viljakehad puutüvel Mustjõe vasakaldal............................... 38 

Foto 15. Mustjõe lammimets 2.novembril 2008 ........................................................ 39 

Foto 16. Tuuleheide Mustjõe lammimetsas ............................................................... 39 

Foto 17. Häilud Mustjõe lammimetsas....................................................................... 40 

Foto 18. Mustjõe alamjooks, vaade paremkaldalt .................................................... 40 

Foto 19. Mustjõe vasakkallas, kohati paljandub liivakivi........................................ 41 

Foto 20. Mustjõe kallastel on kohati tihe pajustik.................................................... 41 

Foto 21. Mustjõe mõisakompleksi kuulunud hoone varemed aadressil Paldiski mnt 

82E......................................................................................................................... 42 

Foto 22. Mustjõe mõisakompleksi kuulunud hoone aadressil Paldiski mnt 82E... 42 

Foto 23. Sillad üle Mustjõe Paldiski maanteel........................................................... 43 

Foto 24. Fekaaliautode purgimisplats Paldiski mnt 90A kinnistu juures............... 43 

Foto 25. Trassilõik P3........................................................................................................ 44

1 Lühikokkuvõte 

1.1. Käesoleva eksperthinnangu koostajad Kaja Peterson ja Meelis Uustal sihtasutusest 

Säästva Eesti Instituut/Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus vaatasid läbi 

tellija Tallinna Kommunaalameti ettepaneku ehitada kergliiklustee Rocca-al-Mare ja 

Stroomi ranna vahelisele alale. 

1.2. Käesoleva eksperthinnangu andjad leidsid, et tellija esialgse kavaga ehitada 

kergliiklustee muldel ja ca 4m laiuse asfaltteena kaasneks oluline negatiivne mõju 

keskkonnale, eriti Mustjõe lammialale, kuivõrd taoline tee tõkestaks vee loomulikku 

liikumist ja sellega kahjustataks lammimetsa kui ökosüsteemi toimimist. 

1.3. Käesoleva eksperthinnangu andjad toetavad tellija pakutud võimalust ehitada osa 

kergliiklusteest sildehitisena, kuivõrd sel viisil säilib Mustjõe lammialal vee loomulik 

liikumine ja lammimetsa toimimine. 

1.4. Käesoleva eksperthinnangu andjate arvates tuleks tellijal seada tee ehitusega 

seotud alltöövõtjatele nõuded, mis tagavad, et tee ehitusega kaasneksid minimaalsed 

negatiivsed mõjud keskkonnale. Eriti oluline on ehituse ajal tagada Mustjõe 

lammimetsa minimaalne kahjustamine.

2 Tööülesanne 

2.1. Teede Projektijuhtimise AS (TPJ) pöördus 27. oktoobril 2008.a. (kiri x-1/1041) 

sihtasutuse Säästva Eesti Instituudi/Stockholmi Keskskonnainstituudi Tallinna keskuse 

(edaspidi täitja või SEI Tallinn) poole ettepanekuga koostada Rocca-al-Mare ja Stroomi 

ranna vahelise kergliiklustee (rannapromenaadi) keskkonnaalane hinnang. Nimetatud 

hinnang pidi käsitlema järgmisi aspekte (väljavõte kirjast): 

1. Kergliikluse rajamisega kaasnevad keskkonnaalased mõjud nimetatud ala 

loodusele (linnustik, taimestik, vete juhtimine); 

2. Ettepanekud kergliiklustee trassi valikule, milline mõjutaks kõige 

minimaalsemalt antud keskkonda; 

3. Ettepanekud kergliiklustee valgustuse planeerimiseks; 

4. Muud ettepanekud kergliiklustee planeerimisele (soovitatavad mulde kõrgused, 

haljastuse rajamiseks, väikevormide paigutamiseks, informatsioonistendide 

rajamiseks jne); 

5. Ehitustööde teostamiseks seatavad kitsendused. 

2.2. SEI Tallinn lähtus tööülesande täitmisel sellest, et käesolev töö on eksperthinnang, 

mitte Keskkonnamõju hindamise ja –juhtimissüsteemiseaduse (RTI 2005, 15, 87) 

kohane keskkonnamõju hindamine. 

2.3. 13. novembril 2008 kohtusid eksperthinnangu andjad tellija Tallinna 

Kommunaalameti ja TPJ esindajatega, et arutada eksperthinnangu tulemusi. Kuivõrd 

eksperthinnangu andjad olid seisukohal, et enne kergliiklustee rajamist on vaja viia läbi 

loodusväätuste inventuur Mustjõe suudmealal, siis asuti üheskoos kaaluma võimalust 

ehitada rannapromenaadi lõik antud piirkonnaas vaiadele sildehitisena. 5. novembril 

2008.a. antud eksperthinnangut on käesolevas versioonis täiendatud ja lisatud on 

hinnang nimetatud variandi keskkonnamõju kohta. 

3 Materjal ja metoodika 

3.1. Tallinna Kommunaalametil on kavas rajada Kopli lahe äärde rannapromenaad 

alates Paldiski mnt 96 kinnistust kuni Stroomi rannani. Rannapromenaad on kavas 

rajada kergliiklusteena, mis kulgeks muldel, roostiku ja metsaala piiril, maapinna 

reljeefi kõrgemal osal. Kergliiklustee teekatte laius oleks 4,0 meetrit, millele lisanduks 

veel nõlvade kalle. Mulde kõrgus oleks 0,5 kuni 2,0 m sõltuvalt reljeefist. Lähtuvalt 

maapinna kõrgusest ja tasasusest tuleks teealust maapinda tõsta. 

3.2. TPJ tegi töö täitjale kättesaadavaks järgnevad dokumendid: 

1. Rocca al Mare ja Stroomi ranna vaheline ala. Geodeetiliste uurimistööde 

aruanne. EOMAP Maamõõdukeskus OÜ, 2008. (sama ka kaardifailidena 

Mapinfo failiformaadis); 

2. Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustoja jõe äärses piirkonnas. Gotta Port 

Services OÜ, 2008. 

3. “Mustjõe oja Paldiski mnt ja Mustjõe tn vahelise lõigu kaldakindlustuse 

ehitusprojekti” seletuskiri ja kaardid. AS Tallina Vesi, 2007.

3.3. Lisaks kasutas töö täitja veel järgmisi väljaandeid ning andmebaase: 

1. Metsaorg, L. Mustjõe paremkalda linnustikust. MTÜ Tallinna Linnuklubi, 2003 

(käsikiri). 

2. Palo, A. (koost). Natura 2000 metsaelupaigad. Keskkonnaministeerium, 2004, 

24 lk. 

3. Palo, A. Väike põlismetsaraamat. A Little book of old-growth forest. Eesti 

Loodusfoto, Tartu, 2001, 55 lk. 

4. Paal, J. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium, 2004, 

111 lk. 

5. Uustal, M. , Peterson, K. Muutusi Tallinna linnustikus aastatel 1900-2005. 

Hirundo, Nr 1, 2006. 

6. EELIS, Eesti Eluslooduse Infosüstemi keskkonnaregister, seisuga 03.11.2008 

7. Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustiku Loodusvaatluste andmebaas, 

seisuga 03.11.2008. 

8. Maa-ameti Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, seisuga 03.11.2008 

9. Kultuurimälestiste register, seisuga 03.11.2008. 

10. Ideon, T. Haabersti linnaosa üldplaneering. Keskkonnamõju strateegiline 

hindamine. Aruanne. AS Maves. 2008. Tallinn. 

11. Tallinna haljastuse arengukava. 

12. Tallinna rohealade teemaplaneering. 

13. Harju alamvesikonna veemajanduskava. 

3.4. Töö täitjad K. Peterson ja M. Uustal läbisid tellija planeeritava kergliiklustee trassi 

looduses pühapäeval, 2.novembril 2008.a. ajavahemikul 14.15-16.15. Liikumist alustati 

Stroomi ranna nn alumisest parklast ehk eeldatavast kohast, kus olemasolev 

rannapromeenaad (kergliiklustee) peaks pikenema olemasoleva Rocca-al-Mare 

kergliiklusteeni. Trassi läbimise käigus fikseeriti kaardil maastikulised eripärad 

(kõrgemad kohad, hea vaatega kohad, prahistatud kohad, kraavid, niisked alad jms) 

ning tehtud fotod on lisatud käesolevale eksperthinnangule illustreeriva materjalina. 

3.5. Eksperthinnangus antakse esmalt hinnang planeeritava ala loodusväärtustele nii 

riiklike andmebaaside alusel kui töö täitjate eksperthinnanguna. 

3.6. Seejärel antakse hinnang tellija planeeritava kergliiklustee trassi valikule 

keskkonnamõju seisukohast. Hinnangus lähtutatakse trassi ehituse ja ekspluatatsiooniga 

kaasnevast võimalikust mõjust looduskeskkonnale. Lähtuvalt vajadusest leevendada 

taolisi mõjusid pakuvad eksperdid täiendatavalt tellija planeeritavale trassile välja veel 

lahendusi kergliiklustee trassi ja tee tüübi valikuks. Kõigi variantidega kaasnevaid 

võimalikke keskkonnamõjusid võrreldakse omavahel, mille tulemusena pakutakse välja 

variant, mille rakendamisega kaasneks väikseim mõju keskkonnale. 

3.7. Eksperthinnangule on lisatud skeem kõigist trassivariantidest (ptk 8-10).

4 Kergliiklustee trassi ümbruse loodus- ja 

kultuuriväärtused 

4.1. Kergliiklustee trassi ümbruses ei ole riiklikult kaitstavaid alasid ega 

kultuurimälestisi. 

4.1.1. Vastavalt EELISele (Eesti Looduse Infosüsteemile 

http://eelis.ic.envir.ee/w5/index.php?option=loadarticle&contid=1532175020&Itemid= 

29) ei läbi planeeritav kergliiklustee kaitseala, hoiuala ega püsielupaika. Samuti ei läbi 

ega asu selle tee vahetus ega kaugemas läheduses Natura 2000 alasid. Lähim Natura 

2000 ala asub Paljassaare poolsaare tipus – Paljassaare hoiuala (Natura 2000 linnuala) 

4.1.2. Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustiku Loodusvaatluste andmebaasis 

(BTV - http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index2.php, seisuga 03.11.2008.a.) ei leidu 

andmeid liikide esinemise kohta Mustjõe suudme-äärsetel aladel. 

4.1.3. Maa-ameti Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduses 

(http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, seisuga 03.11.2008.a.) ei ole andmeid kaitsealuste 

liikide esinemise kohta alal. 

4.1.4. Planeeritava kergliiklustee lähiümbruses asub Mustjõe (Schwarzenbecki) 

suvemõis. Mõisa ühel säilinud kõrvalhoonel puudub katus ning hoone on tugevasti 

lagunenud. Mõisa juurde kuuluv parkmets on hooldamata. Mustjõe mõisa säilinud 

kõrvalhoone ei ole registreeritud Kultuurimälestiste registris 

(http://register.muinas.ee/mkandmed.asp). 

4.2. Kergliiklustee trass läbib eriilmelisi maastikke ja liikide elupaiku. 

4.2.1. Tellija on kergliiklustee trassi planeerinud nii, et see läbib Kopli lahe kagurannas 

erinevaid maastike- ja elupaigatüüpe, nagu näiteks mere poolt üleujutav ala (Paldiski 

mnt ja mere vaheline, Mustjõe suudme ümbrus), Mustjõe poolt üleujutav ala (eriti 

parema kalda ümbrus) ja lodumets, pilliroostik, põõsastik ning kunagine 

mitteametlikult (inertsete) ehitusjäätmetega kõrgendatud ~20 ha suurune 

(http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=3641&UK=34DA8C9B70A 

2B9E6A5333039612A&save=1) ala (kuni 3m üle merepinna), kus esinevad avatud ja 

poolavatud ruderaalkooslused. 

4.3. Mustjõe suudmeala võib olla kõrge loodusväärtus. 

4.3.1. Välitööde käigus (02.11.2008) tekkis kahtlus, et Mustjõe suudmealal asuv 

lodumets võib kvalifitseeruda vääriselupaigaks ja Loodusdirektiivi I lisa esmatähtsaks 

elupaigatüübiks *91E0 ehk lammi-lodumets. Viimast iseloomustavad sanglepa (Alnus 

glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion-, Alnion 

incanae-, Salicion albae-kooslused). A. Palo (2004) järgi iseloomustab kõrge 

loodusväärtusega lammimetsi sesoonselt korduvad üleujutused, kõrgete tüve- ja 

kännumätaste esinemine, tuuleheite esinemine, eakad laialehised lehtpuud, puiduseente 

viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel ja lamapuidul; koosluse häiluline 

struktuur ja puistu erivanuselisus, tüükad ja jalalkuivanud puud, mitmes 

kõdunemisastmes lamapuit, vegetatiivse päritoluga mitmetüvelised sanglepad, jalakad, 

pärnad jt. K. Peterson ja M. Uustal hinnangul on Mustjõe suudmeala paremkalda 

lodumetsal olemas kõik nimetatud tunnused (Fotod 10, 11, 15). A. Palo (2004) märgib, 

et kõrge loodusväärtusega lammimetsa tunnuseks on kitsalt spetsialiseerunud putuka-,

sambliku-, sambla- ja seeneliikide leiukohad ning kaitstavate liikide leiukohad. K. 

Peterson ja M. Uustali hinnangul oleks vaja viia läbi Mustjõe suudmeala 

loodusväärtuste inventuur. 

4.4. Paldiski mnt 88 kinnistu läheduses kasvab mitmeid põlispuid remmelga 

(Salix ssp.) perekonnast. 

Välitööde käigus 02.11.2008 märgati Paldiski mnt 88 kinnistu merepoolses küljes 

mitmeid võimsaid remmelgaid, mis keskkonnaregistri järgi ei ole kaitse all. 

4.5. Kergliiklustee trassi ümbruse linnustiku uurimisel on pikk ajalugu. 

4.5.1. Kopli lahe rannik Mustjõe ümbruses on üks pikima linnuvaatlusajalooga paik 

Tallinnas. 1928. aastal hakkas sellel, tollal Tallinna linnu-ja liigirikkaimal alal linnu- ja 

loodusvaatlustega tegelema noor Eerik Sits, kellest hiljem sai tuntud teedrajav 

ornitoloog ja looduskaitsja Eerik Kumari (Uustal&Peterson, 2006). 

4.5.2. Aastatel 2000 – 2008 on Vabaõhumuuseumi tee, Paldiski mnt ja Pelguranna 

tänava vahelise roostiku, ranniku ja metsaala (edaspidi ‘Mustjõe ala’) linnustikku 

uuritud keskpäraselt. Tehtud on küllaltki palju juhuvaatlusi, mis on andnud häid 

kvalitatiivseid andmeid piirkonna linnustiku kohta. Suurem osa juhuvaatlustest on 

tehtud rannikul. Olulisemad vaatlused on kogutud MTÜ Tallinna Linnuklubi 

koduleheküljele linnuvaatluste leheküljele (www.tallinna-linnuklubi.ee). Samas on 

2003. aastal läbi viidud üks linnustiku kvantitatiivne uuring, mis hõlmas Pelguranna 

tänava ja Mustjõe paremkalda vahelist ala (Metsaorg, 2003). 

4.6. Kergliiklustee trassi ümbrus on linnurikas 

4.6.1. Aastatel 2000 – 2008 on Mustjõe alal teadaolevalt kohatud 154 linnuliiki. See on 

üle 40% Eestis kohatud linnuliikidest ja ligikaudu 68% Tallinnas aastatel 1900 – 2005 

kohatud linnuliikidest (Uustal&Peterson, 2006). Registreeritud liikidest 45 kuuluvad 

Eestis kaitsealuste liikide nimekirja, kellest 

- I kaitsekategooriasse kuulub 2 liiki (merikotkas ja tutkas); 

- II kaitsekategooriasse 12 liiki; 

- III kaitsekategooriasse 31 liiki. 

45-st kaitsealusest liigist 22 liiki on Linnudirektiivi (79/409/EMÜ) I lisa liigid. 

4.6.2. Teadaolevalt pesitseb Mustjõe piirkonnas vähemalt 32 linnuliiki, kuid see arv on 

eeldatavasti tugevalt alahinnatud. Arvukaimad haudelinnud on mitmed roostikus ja 

põõsastikes pesitsevad värvulised (kõrkja-roolind, metsvint, salu-lehelind, rootsiitsitaja, 

ööbik jmt). Mittevärvulistest pesitsevad arvukalt sinikael-part, lauk, kalakajakas jt. 

Linnudirektiivi I lisasse (LD) kuuluvatest linnuliikidest pesitsevad alal randtiir (III 

kategooria), jõgitiir (III kat.), väiketiir (III kat.), roo-loorkull (III kat.) ja punaselg-õgija 

(III kat.). 

4.6.3. Mustjõe piirkond on Paljassaare hoiuala kõrval Tallinna linnas üks olulisemaid 

puhke- ja toitumisalasid läbirändavatele lindudele, eriti veelindudele, röövlindudele ja 

värvulistele. Veelindudest hanelistele (haned, pardid) ja kurvitsalistele (kajakad, tildrid, 

rüdid, jne) on olulised rannikumeri ja rannik, kus neid võib arvukalt kohata 

aastaringselt. Toonekurelisi (hallhaigrud jt) ja kurelisi (rooruik jt) võib lisaks kohata ka 

roostikus ja Mustjõe lammil. Arvukaimad on sõtkas, sinikael-part, tuttvart, lauk, suurlaukhani, 

rabahani, soorüdi, jmt. 

4.6.4. Mustjõe piirkond on Paljassaare hoiuala ja Ülemiste järve järel kolmas oluline 

röövlindude peatus- ja toitumispaik Tallinna linnas. MTÜ Tallinna Linnuklubi 

andmetel on piirkonnas enim vaadeldud raudkulle, kanakulle, hiireviusid, tuuletallajaid,

oo-loorkulle, vähemal määral ka karvasjalg-viusid, herilasviusid jt röövlinde. 

Röövlinnud kasutavad toitumiseks kogu piirkonda – nii rannikut, roostikku, metsaseid 

alasid kui ka jäätmaid. Röövlindude rohkuse põhjusteks Mustjõel on ühest küljest 

arvukas veelinnustik Kopli lahe rannikul, teisest küljest aga kogu ala läbiv väikelindude 

rändetee. Samuti on tähtsaks teguriks Mustjõe kallastel asuv lodumets, mis pakub häid 

toitumistingimusi röövlindude saakloomadele. 

4.6.5. Mustjõe piirkond koos metsa, roostiku ja põõsastikuga on lõik seni veel 

võrdlemisi hästi toimivast väikelindude rändekoridorist. Tegemist on nn Lääne-Tallinna 

rändetee kitsaima loodusliku alaga – nn “pudelikaelaga”, mis on surutud ranniku ja 

hoonestatud elamupiirkondade vahele. Mustjõe paikneb rändeteel lääne- ja 

edelasuunast Kakumäe poolsaare rohealade ja Veskimetsa ning kirdesuunas Merimetsa, 

Kopli parkide ja Paljassaare vahel. Värvulised (tihased, vindid jpt) kasutavad Mustjõe 

biotoope rändel toitumiseks ja peatumiseks väga arvukalt. 

4.7. Kergliiklustee trassi ümbruse taime-, putuka- ja imetajaliikide kohta 

puuduvad andmed riiklikes registrites. 

4.7.1. Välitööde käigus märkasid K. Peterson ja M. Uustal Mustjõe lodumetsas rebast 

ning tuvastati mügri tegevusjälgi (Mustjõe suudme vasakkalda ümbruses). 

4.8. Kergliiklustee trassi ümbruse seeneliikide kohta puuduvad andmed riiklikes 

registrites. 

4.8.1. Välitööde käigus märkasid K. Peterson ja M. Uustal puiduseente kogumeid 

Mustjõe suudme lodumetsas (Fotod 12-14). Puiduseente kogumid tüvedele, lamapuidul 

ja seisvatel tüügastel annavad tunnistust lodumetsa kõrgest loodusväärtusest (Palo, 

2004). Eesti Maaülikooli Põllumajanduse- ja keskkonnainstitituudi teadur, 

puitulagundavate seente süstemaatik Indrek Sell määras fotode järgi kahe puuseeneliigi 

villtageli (Trametes hirsuta) ja kahevärvilise nahkise (Stereum subtomentosum) 

olemasolu. Mõlemad liigid on tüüpilised lammimetsa liigid. 

4.10. Kergliiklustee trassi ümbruse nahkhiireliikide kohta puuduvad andmed 

riiklikes registrites. 

4.10.1. Mustjõe suudmeala lodumets ja roostik on nahkhiirtele sobivaks toitumis- ja 

rändepeatuspaigaks, vanade puude õõnsused ja tüükad aga sobivaks elupaigaks. Kuid 

nahkhiirte elutsemine seal tuleb kindlaks teha spetsiaalse uuringuga, mille võib 

ühildada kogu lodumetsa inventuuriga. 

4.11. Mustjõe veekvaliteet ja jõe suudme seisund ei ole soodne. 

4.11.1. Tallinna haljastuse arengukavas on märgitud (ptk 4.4.3. Sadevesi), et “…suurem 

osa Mustamäest ja Lillekülast kuuluvad Mustjõe valgalasse ning seal kogunevad 

sadeveed juhitakse torustiku kaudu enamasti Mustjõe kaudu samuti Kopli lahte”. 

4.11.2. Haabersti linnaosa üldplaneeringu KSH aruandes on märgitud: “Mustoja seiret 

on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt tehtud alates 1987. a. /…/ Viimastel 

aastatel on Mustoja 1 vee kvaliteet teatud määral paranenud. Kuid võttes aluseks 

keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määruse Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele 

vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord (RTL 2001, 

81, 1108) nõuded on oja vesi väga reostunud. Selle põhjuseks on vee liiga kõrge BHT, 

ammooniumi, lämmastiku ja fosforisisaldus (Mustjõe oja vee seire, OÜ Eesti 

Keskkonnauuringute Keskus, 2005).” 

1 Siin ja mitmes teises allikas kasutatakse Mustjõe nimetusena “Mustoja”, “Mustjõe oja” jms.

4.11.3. Välitööde ajal oli Mustjõe vesi visuaalsel vaatlusel tumerohelise värvusega ja 

läbipaistmatu (Foto 19). Vee tase oli seejuures suhteliselt kõrge ja veevool suhteliselt 

kiire. 

4.11.4. Mustjõe veekvaliteedile ega jõe seisundile ei ole antud hinnangut Harju 

alamvesikonna veemajanduskavas. 

4.11.5. Kuivõrd Mustjõgi toimub täna reovee-(saastunud sadevee) suublana, siis tuleks 

jõe seisundi parandamiseks suunata Mustamäest ja Lillekülast kogunev sadevesi 

Paljassaare reoveekollektorisse. 

4.11.6. Mustjõe vasakkaldas paljandub kohati liivakivi (Foto 19), mis oleks sobivaks 

pesitsuspaigaks jäälinnule (Linnudirektiivi I lisa liik), keda on Mustjõel ka kohatud. 

Kuid jõevee kõrge eutrofeerumise taseme tõttu ei ela jões tõenäoliselt kalu, vee 

läbipaistmatus omakorda ei võimaldaks jäälinnul kaladest toituda (Foto 20). 

5 Kergliiklustee trassivalikute ja nende 

rakendamisega kaasnevate keskkonnamõjude 

kriteeriumid 

5.1. Ekspertide hinnagul on trassivaliku võtmealaks Mustjõgi, mille ületamiseks tuleb 

kaaluda erinevaid variante. Seetõttu jagati kogu trass kaheks osaks – Mustjõe 

vasakkaldaks ja Mustjõe paremkaldaks. Vastavalt tähistatakse trassilõike tähtedega V ja 

P ja nende variante numbritega. 

5.2. Eksperthinnangu koostajad pakkusid välja ja võrdlesid omavahel järgmisi 

kergliiklustee trassivariante: 

Tellija variant 1 (T1), mille puhul kergliikustee suundub olemasoleva Roccaal-Mare 

rannapromenaadi I lõigu lõpust piki Kopli lahe roostiku ja 

metsa/põõsastiku vahelist koridori kuni lõikumiseni olemasoleva Stroomi 

rannapromenaadiga. Tee paikneb muldel, kraavide ja ojade ületamiseks 

kasutatakse vastavalt truupe ja sildu (ptk 9). 

Tellija variant 2 (T2) sarnaneb variandiga T1, kuid fekaaliautode 

purgimisplatsilt suundub kergliiklustee üle olemasolevale pinnaseteele (ca 120 

m pikkuses). Edasi jätkub tee sildehitisena Mustjõe vana sängi vasakust kaldast 

kuni endise ehitusjäätmete matmisalani (“kõrgendikuni”) (Fotod 3-4) (ca 450 m 

pikkuses) (ptk 10). 

V1 trassivariandi puhul suundub kergliiklustee Rocca al Mare rannapromenaadi 

I lõigu lõpust paralleelselt Paldiski mnt äärse kergliiklusteega kuni 

purgimisplatsile sissesõiduteeni Paldiski mnt 90 juures. Sealt suundub tee 

olemasolevale Paldiski mnt äärsele kõnniteele, kust kulgeb kuni Mustjõe sillani 

(Foto 23). Kergliiklustee kulgeks maanteega paralleelselt, kõnnitee kõrval või 

sellega jagatud teena (ptk 11). 

V2 trassivariandi puhul suundub kergliiklustee fekaaliautode purgimisplatsilt 

(Foto 24) edasi piki Paljassaare reoveekollektori trassi olemasoleval pinnaseteel 

kuni Mustjõeni, sealt piki jõe vasakkallast Mustjõe sillani Paldiski maanteel 

(Foto 23) (ptk 11). 

P1, P2 ja P3 trassivarindid saavad alguse Mustjõe sillast Paldiski maanteel 

(Foto 23) (ptk 11). 

P1 ja P2 trassivariandid suunduvad kasutatud autode müügiväljaku lääneküljelt 

põhjasuunas ruderaalalani, kus P1 suundub vasakule piki kõrgemat kallast kuni

järsakuni, pöödub seejärel põhjasuunas, ületab kraavi ja suundub tagasi 

idasuunas ruderaalalani (endise ehitusjäätmete matmisalani). Punastest tellistest 

hoone varemete juures (Foto 1) ühtivad trassid P1 ja P2 ning suunduvad edasi 

Stroomi ranna alumise parklani ja sealt edasi olemasolevale promenaadile (ptk 

11). 

P3 trassivariant suundub Mustjõe sillast piki olemasolevat Paldiski maantee 

kõnniteed edasi kuni ristmikuni, mille kaudu viib alfalttee Stroomi ranna 

alumisse parklasse (Foto 25) (ptk 11). 

5.3. Tellijal on võimalus kaaluda järgmiste trassivariantide vahel: 

Trassivariandid 

T1 V1P1 V1P2 V1P3 

T2 V2P1 V2P2 V2P3 

5.4. 0-varianti (jätta kergliiklustee rajamata) ei analüüsitud, kuna tööülesande kohaselt 

tuli eksperthinnangus anda hinnang kergliiklustee keskkonnamõjule. 

5.5. Analüüsitud trassivariandid on visualiseeritud skeemil (ptk 9-11). 

5.6. Tegevustena kirjeldati selliseid tegevusi, mis muudavad olemasolevat pinnast ja 

maastikku. Tegevuste keskkonnamõju kriteeriumitena kasutati järgmisi kriteeriume: 

Tegevuse vajadus Keskkkonnamõju kriteerium 

1.Vajadus suuremahuliste pinnasetööde 

järele 

1. Mõju Mustjõe suudmeala lodumetsale 

2.Vajadus silla ehitamiseks 2. Mõju maastikule (ilmele) 

3. Vajadus ehitada kergliiklustee 3. Mõju tehisobjektidele (purgimisplats, 

sinna, kus puudub olemasolev tee reoveekollektor) 

4.Vajadus truubi(-pide) ehitamiseks 4. Mõju liikidele ja elupaikadele 

5. Vajadus juurdepääsuteede 

ehitamiseks, et alustada 

kergliiklustee ehitust 

5. Mõju pinnasele 

6. Mõju veerežiimile 

5.7. Eraldi tuuakse välja ehitusaegsed mõjud ja ekspluatsiooniaegsed mõjud.

6 Trassivariantide võrdlus 

6.1.Järgnevalt on toodud trassivariantide võrdlustabel, kus hinnangu andmisel 

lähtutatakse maastiku ja pinnast muutvate tegevuste ulatusest. Hinnang antakse nii 

kaasnevale keskkonnamõjule kui maksumusele. 

Trassivariant 

Tegevuste vajadused 

Positiivsed küljed Negatiivsed küljed 

T1 Kergliiklustee Vaatamata sellele, et 

kulgeks kogu tee kulgeb 

ulatuses 

mererannal, piirab 

loodusmaastikus, sh vaatevälja roostik. 

ületaks silla abil Trassi ehitamiseks on 

Mustjõe 

vajalikud 

suuremahulised 

pinnasetööd, 

veetõkestamise – ja 

juhtimise tööd, 

vähemalt 3 silla ja 4 

truubi ehitus. Trassi 

ehitamiseks 

puuduvad 

olemasolevad teed ja 

elektriliinid. Samas 

on kõnealune ala 

tormitulvaveele aldis 

ala (www.astraproject.org) 

T2 Mustjõe 

lammimetsa läbivas 

~450 m lõigus 

tõstetakse 

kergliiklustee 

vaiadele, mis ei 

takista mere- ja 

pinnasevee 

liikumist 

V1 Saab kasutada 

suuresti 

olemasolevat teed 

(osaliselt 

purgimisplatsi tee ja 

Paldiski maantee, 

mida tuleb muuta 

liiklejatele 

Vaatamata sellele, et 

sildehitis paikneb 

roostiku ja 

lammimetsa vahelisel 

alal, piirab liiklejate 

vaatevälja merele 

roostik. Sildehitise 

(T2) ja P1 trassilõigu 

ühendamine (sh ca 2 

m kõrguste vahe 

ületamine) vajab 

lisakulutusi 

Puudub võimalus 

liikuda piki 

mererannikut, 

pilliroostiku tõttu 

puudub vaade merele, 

olemasolev 


Paldiski mnt ääres on 

Hinnang 

keskkonnamõjule 

Väga suure 

negatiivse 

keskkonnamõjuga 

trassivariant, sest 

selle ehitamisega 

kaasneks korvamatu 

kahju kogu Kopli 

lahe rannamaastikule. 

Eriti 

kannataks Mustjõe 

lammimets, mille 

loodusväärtused 

vajavad veel 

täpsemat uurimist. 

Samuti muudetaks 

trassi ehitamisega 

Mustjõe suudmest 

põhjasuunas 

rannamaastikku 

sedavõrd, et kaoks 

selle looduslik ilme. 

Saab häiritud 

lammimetsa ja 

roostiku talitlemine 

ökoloogilise 

puhastina reostatud 

Mustjõe ning endise 

ehitusjäätmete 

matmisalalt 

nõrguvale veele 

Väikese 


trassivariant, kuna 

Mustjõe suudmealal 

kulgeb tee roostiku 

ja lammimetsa 

vahelisel alal, 

millega säilib 

lammimetsa 

terviklikkus ja 

veerežiim 

Väikese 


trassivariant, sest 

kasutakse suuresti 

olemasolevat teed 

(Paldiski mnt). 

Lõigu muldkeha 

vajab tõstmist 

Hinnang 

maksumusele 

Väga suure 

maksumusega 

trassivariant, 

kuna selle 

käigus on vaja 

esmalt ehitada 

juurdepääsuteed, 

et alustada tee 

ehitust, seejärel 

viia läbi 

suuremahulised 

pinnasetööd, 

veetõkestamise 

ja – 

juhtimisetööd, 

sildade ehitus. 

Ilmselt suure 

maksumusega 

trassilõik 

sildehitise 

kõrgema 

maksumuse 

tõttu 

Väikese 

maksumusega 


sest olemasoelva 

tee korrastamine 

ja kergliiklustee 

ehitamine on 

odavam kui uue

Trassivariant 


Hinnang 

Hinnang 

Positiivsed küljed Negatiivsed küljed keskkonnamõjule maksumusele 

ohutumaks (eraldi kitsas, Looga esimesel 230 tee ehitamine 

või jagatud bussipeatuse juures meetril, kuid see ei 

kõnnitee). Uus tee koguneb 

põhjusta 

tuleb rajada ainult kergliiklusteele märkimisväärseid 

~230 m pikkusel vihmavesi, puudub keskkonnamõjusid, 

lõigul. 

ohutuspiire 

kui ka 

kergliiklustee ja olemasolevale 

sõidutee vahel, kraavile ehitada 

ühistranspordirada 

kasutavad ebapiisava 

märgistuse tõttu 

sõiduautod (suurem 

ohtlikkus). 

truup. 

V2 Liiklejatel on Vaja täiendavalt Suure 

Keskmisee 

võimalus vältida selgitada, kas keskkonnamõjuga maksumusega 

Paldiski maantee reoveekollektoriäärset trassivariant trassivariant, 

müra ja õhusaastet teed on võimalik eelkõige ehitamise kuna on vaja 

ja liikuda 

osaliselt kasutada ajal, kuna tuleb ehitada uus tee, 

loodusmaastikus kergliiklustee rajada uus lõik tõsta pinnast 

ehitamiseks lõigus, Mustjõe 


mis lähtub 

vasakkaldale muldkeha tarvis. 

purgimisplatsilt lammimetsa, Vaja on ehitada 

Mustjõeni. 

millega hävines osa kaks truupi, 

Kergliiklustee lammimetsast ja silda pole vaja 

ehitamisel Mustjõe seal kasvavatest ehitada 

vasakkaldale põlistest 

hävitatakse 

sangleppadest. 

põlispuud. Tee Mustjõe vasakus 

ehistamiseks kaldas võib tekkida 

nimetatud lõigul, 

tuleb saada luba 

kinnistu 

(78406:601:6540) 

Paldiski mnt 82F 

omanikult. Mustjõe 

vasakkallas võib 

variseda ehitustööde 

tulemusena. 

lihkeid. 

P1 Rannale küllaltki Suuremahulised Keskmise 

Ilmselt suure 

lähedale 

pinnasetööd, keskkonnamõjuga maksumusega 

juurdepääsutee täiendavalt on vaja trassivariant, kuna variant, sest 

ehitamine 

rajada sild üle kraavi. toob kaasa maastiku puudub 

võimaldab antud Liiklejate liikumise muutmise, sest olemasolev tee 

kohas nautida head ohutuks muutmiseks vajadus pinnase ja valgustus. 

vaadet merele, kuna on vaja lisada piirded tasandamiseks ja Vaja teha 

on kõige kõrgem (soovitavalt puust) tõstmiseks on suur suuremahulisi 

koht antud tee merepoolsesse ning tee ei baseeru pinnasetöid, 

piirkonnas. Sobib külge. Kõrgendikul suuresti mitte koristada 

ehk enam 

on vaja koristada olemasolevatel jäätmed ning 

jalutajatele, kui suures koguses teedel, vaid ehitada sild. 

jalgratturitele, sest jäätmeid 

pinnaseteedel ja 

tee saaks olema (klaasikillud, plast kitsastel radadel. 

suhteliselt 

käänuline. 

Teevalgustusest 

selles lõigus võib 

ka loobuda. 

jm) 

P2 Selle trassivariandi Ligikaudu 600 m Trassivariant Keskmise

Trassivariant 


Positiivsed küljed Negatiivsed küljed 

puhul saaks ulatuses tuleb ehitada 

ligikaudu 350 m uus tee, samuti tuleb 

pikkuselt kasutada ehitada uus sild 

olemasolevaid kraavi ületamiseks, 

kõvakattega teid, 700 m ulatuses vaja 

seejärel tuleb uut valgustust. 

ehitada uus tee Puudub “vaade 

(mööda 

olemasolevaid 

pinnaseteid) algul 

kuni punastest 

tellistest hoone 

varemeteni, seejärel 

kuni Stroomi ranna 

alumise parklani. 

merele” 

P3 Olemasolev Puudub “vaade 

asfaltteePaldiski merele”. Tee kulgeb 

maantee servas ja põhiosas piki müra ja 

Pelguranna tänaval, saasterikast Paldiski 

mis viib Stroomi 

ranna alumise 

parkla suunas tuleb 

ehitada sobivaks 

kergliiklusteeks ja 

tõsta kergliikleja 

ohutust. 

maanteed. 

Hinnang 

keskkonnamõjule 

mõjutab keskkonda 

suhteliselt vähe, 

kuna baseerub 

osaliselt 

olemasoleval teel ja 

pinnaseteel ning uus 

teelõik on hästi 

juurdepääsetav 

ehitusajal ning tee 

valgustuseks 

vajalikud 

elektriliinid on 

suhteliselt lähedal 

Väikseima mõjuga 

keskkonnale 

trassivariant, kuna 

tee baseerub 

olemasolevatel 

teedel. 

Hinnang 

maksumusele 

maksumusega 


sest pinnasetööd 

ei ole väga 

mahukad. 

Kulukam osa on 

silla ehitus. 

Väikseima 

maksumusega 


kuna olemasolev 

teetrass tuleb 

vaid 

kergliikluseks 

kohandada 

6.2. Tellija variantidest on keskkonnamõju seisukohast parim variant T2 (ptk 10). Selle 

variandi rakendamisega on võimalik säilitada Mustjõe suudmeala lammimetsa 

terviklikkus, millel on bioloogilise mitmekesisuse ja veerežiimi säilitamise seisukohast 

oluline funktsioon. 

6.3. Trassilõigud P1, T2 ja T1 kulgevad osaliselt piirkonna kõrgeimal alal (>3m ümp), 

mistõttu avaneb seal võimalus vaadata merele. Kuivõrd nimetatud teelõigud kulgeksid 

kõrgemal astangul (kõrgendikul), tuleks liiklemise ohutuks muutmiseks paigutada tee 

merepoolsesse külge piirded. Valik sildehitiste näidiseid on toodud ptk-is 14. 

6.4. Laia vaatevälja tõttu võib see “kõrgendik” kujuneda heaks linnuvaatluskohaks. Siia 

võiks paigutada infotahvli, kus tutvustatakse Kopli lahe elustikku. 

6.5. Trassilõikude T2 või V2 ehitamisel võib infotahvli paigutada, kas sildehitise 

algus(t)esse või Mustjõe lähedusse, st enne Mustjõe lammimetsa sisenemist. Infotahvlil 

võiks tutvustada Mustjõe lammimetsa ja selle elustikku. 

6.6.Tellija pakutud teetrass T1 (ptk 9) kulgeks purgimisplatsi lähedases lõigus roostiku 

ja metsa piiril ~140 m ulatuses alal, mis on vaid 0,7 – 1 m ümp. Selles lõigus muldel tee 

ehitamine mõjutaks negatiivselt ala veerežiimi. Seevastu rannapromenaadi nihutades 40 

m lõunapoole (vt trass T2 ptk 10) kulgeks see suures osas mööda olemasolevat 

pinnaseteed, mille täitmisel ja tasandamisel oleks väike keskkonnamõju. 

6.7.Tellija pakutud teetrassi lõik T1, mis kulgeks “kõrgendikult” edasi piki rannikut 

põhja suunas ei pea allkirjutanud otstarbekaks, kuna see kulgeb rannaäärsel

üleujutataval alal ning nõuab teetrassile jäävate alade mahukat täitmist ning sildu. T2 

kulgeks aga mööda suhteliselt tasast ala ning mööda olemasolevaid pinnaseteid, mille 

täitmisel ja tasandamisel oleks väike keskkonnamõju. 

6.8. Keskkonnamõju ja maksumuse seisukohast on parimad need trassivariandid, mis 

kasutavad maksimaalselt ära olemasolevaid teid, ega vaja uusi maastikku muutvaid 

juurdepääsuteid (variandid V1P3, V1P1 ja V1P2), kuid nende trasside puhul kaob nn 

rannapromenaadi kontseptsioon – “vaade merele”. 

6.9. Trassilõigul P1 on suurem keskkonnamõju võrreldes trassilõiguga P2, kuna trassi 

ehitamiseks on vaja teha suuremamahulisi pinnasetöid, ehitada piirded trassi 

merepoolsele küljele, et tagada liiklejate ohutus. 

6.10. Trassi P1 “kõrgendikul” paikneva lõigu puhul võib tellija kaaluda võimalust, et 

see ehitatakse vaid jalutusteeks mitte kergliiklusteeks, kuivõrd nimetatud trassilõik ei 

ole sirgjooneline vaid käänuline. 

6.11. P-trassilõikudest pakub vaadet merele vaid lõik P1 (“kõrgendikul”) (Fotod 3-4). 

Trassilõigu P1 ehitamisel tuleb eelnevalt puhastada ala liiklejatele potentsiaalselt 

ohtlikest jäätmetest 2. novembril 2008.a. toimunud välitööde käigus fikseeriti klaasi-, 

asfaldi- ja betoonijäätmeid (Fotod 5-8). 

6.12. V1 trasssilõigu puhul on keskkonnamõju kõige väiksem ja kulutused trassi 

ehitamiseks samuti väiksemad kui V2 puhul. V2 keskkonnamõjuks on Mustjõe 

vasakkalda lammimetsa kahjustamine, kuid sel juhul jääks kahjustamata Mustjõe 

paremkalda esinduslik lammimets. V2 ehitamiseks tuleb täpsustada AS-ga Tallinna 

Vesi, kas kergliiklustee ehitamine on võimalik reoveetrassi kõrvale. Samuti tuleb saada 

nõusolek Paldiski mnt 82F kinnistu omanikult jõe kallasrajast väljapoole jääva maa 

kasutamiseks (või võõrandamiseks) kergliiklustee ehitamiseks ja kasutamiseks. 

6.13. Trassilõigu P3 puhul oleks keskkonnamõju väiksem võrreldes P1 ja P2 

trassilõikude ehitamisega, kuivõrd P1 ja P2 trassid kulgeksid läbi rudeaalmaastiku 

valdavas osas olemasolevatel teedel. P1 ja P2 puhul on vajadus kraaviületava silla 

ehitamiseks.

7 Peamised järeldused ja soovitused 

Keskkonnakaalutlused 

7.1. 2. novembril 2008.a. toimunud välitööde käigus märkasid eksperthinnangu 

koostajad mitmeid aspekte, mis viitavad Mustjõe lammimetsa kõrgele loodusväärtusele. 

Nendeks olid kõrgete tüve- ja kännumätaste esinemine, tuuleheite esinemine, eakad 

laialehised lehtpuud, puiduseente viljakehade rohke sinemine tüvedel, tüügastel ja 

lamapuidul; koosluse häiluline struktuur ja puistu erivanuselisus, tüükad ja 

jalalkuivanud puud, mitmes kõdunemisastmes lamapuit, vegetatiivse päritoluga 

mitmetüvelised sanglepad. 

7.2. Eksperthinnangu koostajad teevad tellijale ettepaneku korraldada Mustjõe 

lammimetsa (ptk 12) looduskaitseline inventuur, et täpsemalt määrata Mustjõe 

suudmeala lammimetsa loodusväärtused. 

7.3. Rocca-al-Mare ja Stroomi ranna vaheline loodusmaastik ja roostik jääb lindude 

rändeteele ning on kõrge linnustikulise väärtusega. Pikajalised linnustiku-uuringud on 

näidanud, et antud ala on mitmekesine röövlindude ja värvuliste poolest. 

7.4. Eeltoodud põhjustel on eksperthinnangu koostajad seisukohal, et kõnealuse 

kergliiklustee trass ei peaks läbima Mustjõe lammimetsa muldel, kus see võib oluliselt 

muuta veerežiimi või killustada metsakooslust. 

Trassivalikud 

7.5. Tellija kavandatud Rocca-al-Mare ja Stroomi ranna vaheline kergliiklustee 

ehitamine täies ulatuses muldele variandi T1 korral (ptk. 9) oleks suure negatiivse 

keskkonnamõjuga, kuivõrd kavandatud teetrassi ehitamisel ja käitamisel hävineks 

looduslik üleujutusala Mustjõe suudmes ja saaks kahjustada lammimetsa kui 

ökosüsteemi terviklikkus. Lammimets toimib ka loodusliku filtrina, puhastades merre 

suubuvat jõevett ning üleujutusalalt ja endisest ehitusjäätmete matmisalast valguvat 

pinnavett. 

7.6. Lähtuvalt T1 eeldatavasti olulisest negatiivsest keskkonnamõjust, pakuti Tallinna 

Kommunaalameti esindajatega 13. novembril 2008.a. toimunud kohtumisel välja uus 

lahendus – ehitada Mustjõe suudmeala läbiv trassilõik sildehitisena (T2) (ptk 10). 

7.7. Käesoleva eksperthinnagu andjad on seisukohal, et kui kergliiklustee ehitatakse 

Mustjõe lammimetsa osas sildehitisena, säilib Mustjõe lammialal vee loomulik 

liikumine ja lammimetsa toimimine. 

7.8. T2 trassilõigu planeerimisel tuleks arvestada seda, et Mustjõe suudmeala on 

terviklik elupaigatüüp, ja sildehitis peaks kulgema roostiku ja metsa vahelisel piiril ja 

võimalikult olemasolevatel pinnaseteedel.

7.9. Trassilõigu T2 ehitamisel tuleks minimaalselt kahjustada pinnast ja taimestikku 

väljaspool rajatavat trassi. Ehitustööde lõpus tuleb tekkinud pinnasekahjustused siluda 

ja lasta looduslikult taimestuda. 

7.10. Sildehitise valgustamisel tuleks kaaluda võimalust mitte paigaldada postidel 

tänavavalgusteid vaid süvistatud valgusteid. 

7.11. Sildehitise kasuks räägib ka see, et kulgedes maapinnast kõrgel ja üleujutataval 

alal, võimaldab see kaitsta lammimetsa tallamise eest, kuivõrd enamus “liiklusest”, sh 

lemmikloomajalutamine toimuks siis sillal. 

Muud trassiettepanekud 

7.12. Lisaks tellija pakutud variantidele T1 ja T2 pakuvad eksperthinnangu koostajad 

välja kergliiklustee trassilõikude variandid, mis lähtuvad Mustjõe suudmeala 

terviklikkuse säilitamise eesmärgist. Need on Mustjõe vasakkalda variandid V1 ja V2 

ning Mustjõe paremkalda trassivariandid P1, P2 ja P3 (ptk 11). 

7.13. V1 trasssilõigu puhul on keskkonnamõju kõige väiksem ja kulutused trassi 

ehitamiseks samuti väiksemad kui V2 puhul. V2 keskkonnamõjuks on Mustjõe 

vasakkalda lammimetsa kahjustamine, kuid sel juhul jääks kahjustamata Mustjõe 

paremkalda esinduslik lammimets. V2 ehitamiseks tuleb täpsustada AS-ga Tallinna 

Vesi, kas kergliiklustee ehitamine on võimalik reoveetrassi kõrvale (pinnasteele). 

Samuti tuleb saada nõusolek Paldiski mnt 82F kinnistu omanikult jõe kallasrajast 

väljapoole jääva maa kasutamiseks (või võõrandamiseks) kergliiklustee ehitamiseks ja 

kasutamiseks. 

7.14. Eksperthinnangu koostajad soovitavad tellijal kaaluda võimalust ehitada välja 

trassilõik P1 (ptk 10 ja 11), mis annaks liiklejatele lisavõimaluse pääseda 

rannapromenaadile ja “kõrgendikule” või lahkuda sealt ilma, et tuleks läbida kogu trass 

(ca 1,4 km). P2 tee võimaldaks rannapromenaadile juurdepääasu ka päästeautodele 

(tuletõrje, kiirabi). 

7.15. Tulevikus võib kaaluda matkaraja (laudtee) rajamist Mustjõe kaldale, mis 

ühendaks täiendavalt rajatava rannapromenaadi ja Paldiski mnt äärse kergliiklustee. 

Kuid kindlasti peab projekteerimiele eelnema põhjalik Mustjõe lammi loodusväärtuste 

inventuur. 

Üldised soovitused 

7.16. Infotahvlite paigutamiseks sobivaimad kohad oleksid sildehitise alguskohad või 

Mustjõe sild ning “kõrgendik” (P1). Sildehitise puhul tutvustaks sealne infotahvel 

Mustjõe lammimetsa ja selle elustikku, “kõrgendikul” paiknev infotahvel tutvustaks 

Kopli lahte ja selle elustikku. 

7.17. Prügikastide valikul tuleks arvestada, et need oleksid kaetud (kinnised), et linnud 

(eriti kajakad ja varesed) ja loomad ei pääseks neid avama ega prahti laiali kandma.

Prügikastid võiks paigutada potentsiaalsete istumiskohtade läheduses (nt 

“kõrgendikul”). 

7.18 Istumiskohti ei tuleks planeerida paikadesse, kus tuleoht (roostiku süttimine) on 

suurim. Suurim tuleoht on trassilõikudel, mis läbivad Mustjõe lammiala (roostikku) ja 

metsa. 

7.19. Ehitustööde alustamisel trassilõikudel T2 (sildehitise ehitamisel) ja V2 (tööd 

vasakkaldal) tuleks arvestada seda, et tööd Mustjõe lammi ja -metsa läbival lõigul 

algaksid pärast lindude pesitsusperioodi, s.o. peale 15. juulit. Trasside ülejäänud 

lõikudel pole ajalisi tegevuspiiranguid ehitusele vaja seada. 

8 Kasutatud allikad 

Bioloogilise Mitmekesisuse Teabevõrgustiku Loodusvaatluste andmebaas: 

http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index2.php 

Eesti Eluslooduse Infosüsteem EELIS: http://eelis.ic.envir.ee/w5/ 

Harju alamvesikonna veemajanduskava: 

http://www.envir.ee/vesikonnad/static/files/128.Harju%20VMK%205.12.2007.pdf 

Kultuurimälestiste register: http://register.muinas.ee/main.asp 

Kuuba, R. (toim.). Kaitsemetsade majandamisjuhised. Keskkonnaministeerium, Tartu 

2001, 48 lk. 

Lutt, J, Orviku, K. Kopli lahe põhjasetted. Kogumikust “Inimmõju Tallinna 

keskkonnale”. Teaduslik-rakenduslik konverentsi (21-22.november 1991) ettekannete 

kokkuvõtted, lk 74-77. 

Maaameti Geoportaal “Looduskaitse ja Natura 2000 rakendus”, “Ajalooolised kaardid“, 

“Mullakaart”: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 

Metsaorg, L. Mustjõe paremkalda linnustikust. MTÜ Tallinna Linnuklubi, 2003 

(käsikiri). 

Paal, J. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium, 2004, 111 lk. 

Palo, A. Natura 2000 metsaelupaigad. Keskkonnaministeerium, 2004, 24 lk 

Palo, A. Väike põlismetsaraamat. Keskkonnaministeerium, 2001, Eesti Loodusfoto, 55 

lk 

Rocca al Mare ja Stroomi ranna vaheline ala. Geodeetiliste uurimistööde aruanne. 

EOMAP Maamõõdukeskus OÜ, 2008. (sama ka kaardifailidena Mapinfo 

failiformaadis)

Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering: http://www.tallinn.ee/est/g3566s26346 

Tallinna haljastuse arengukava: 

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99781 

Tallinna Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering: http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=297 

Tallinna rohealade teemaplaneering: http://tlpa.tallinn.ee/index.php?id=309 

Tormitulva-altid piirkonnad Kopli ja Tallinna lahe ümbruses projekti ASTRA 

www.astra-project.org andmetel 

Uustal, M., Peterson, K. Muutusi Tallinna linnustikus aastatel 1900-2005. Hirundo, Nr 

1, 2006.

9 Trassivariant T1 (tellija variant) skeem

10 Trassivariant T2 (sildehitise variant) 

sildehitise eeldatav ulatus 

trassilõik P2, mis ühendaks Paldiski mnt kergliiklustee ja nn 

kõrgendiku (hea merele-vaatega-ala)

11 Trassivariandid V1, V2, P1, P2, P3 

Selgitused on peatükis 4. 

i - infotahvli asukoht

12 Mustjõe metsaala, sh Mustjõe lammimets, mille 

loodusväärtusi tuleb säilitada

13 Tormitulva-altid piirkonnad Kopli ja Tallinna lahe 

ümbruses projekti ASTRA www.astra-project.org 

andmetel

14 Valik sildehitisi maailmas (interneti põhjal) 

Sildehitise näidis, Georgia State Park, US 

http://gastateparks.org/net/content/image.aspx?imageid=74041&s=94.0.10.5 

Life Of The Marsh nature trail, Maryland, US 

flickr.com/photos/clintjcl/2532414800/

Sildehitise näidis roostikus, asukoht teadmata, pilt internetist 

http://patsyterrell.com/images2/20061022bridge.jpg

Stendinäidis märgalal, Sandy City, Utah, US 

http://sandy.utah.gov/uploads/RTEmagicC_wetlands_sign.JPG.jpg 

Laudtee metsas, Oregon, US 

http://blog.oregonlive.com/terryrichard/large_TR.ankeny.jpg

Sild- ja pontoonehitise näidis, asukoht teadmata 

http://www.agnew.biz/travel06/060819%20CRW_8189.jpg 

Sildehitise näidis, asukoht teadmata 

http://chimneykeepers.com/condoimages/condo%20xmas%20cookout%20patioPicture 

%20039.jpg

Sild- ja pontoonehitus, asukoht teadmata 

http://www.helical-piersolutions.com/Portals/0/boardwalk%20over%20water%20piers.gif

Ilma käsipuudeta laudtee, asukoht teadmata 

http://www.trailstobuild.com/Images/Boardwalk_Turnout_Near_Farmer_Bridge_1.jpg

Fotod 

Foto 1. Punasest tellistest hoone varemed, trassilõigul P1 ja P2 

Foto 2. Trassilõik P2

Foto 3. Trassilõik P1 (kõrgendik), vaade merele 

Foto 4. Trassilõik P1 (kõrgendik), vaade Rocca-al-Mare suunas

Foto 5. Trassilõik P1, osaliselt mattunud praht 

Foto 6. Trassilõik P1, asfaldijäätmed

Foto 7. Trassilõik P1, betoonijäätmed 

Foto 8. Trassilõik P1, klaasijäätmed

Foto 9. Mustjõe lammimetsa idapiiril (Mustjõe paremkaldal) 

Foto 10. Mustjõe lammimets jõe paremkaldal

Foto 11. Üleujutusvesi Mustjõe lammimetsas 

Foto 12. Puiduseente viljakehad lamapuidul Mustjõe lammimetsas

Foto 13. Puiduseente viljakehad puutüvel Mustjõe lammimetsas 

Foto 14. Puiduseente viljakehad puutüvel Mustjõe vasakaldal

Foto 15. Mustjõe lammimets 2.novembril 2008 

Foto 16. Tuuleheide Mustjõe lammimetsas

Foto 17. Häilud Mustjõe lammimetsas 

Foto 18. Mustjõe alamjooks, vaade paremkaldalt

Foto 19. Mustjõe vasakkallas, kohati paljandub liivakivi 

Foto 20. Mustjõe kallastel on kohati tihe pajustik

Foto 21. Mustjõe mõisakompleksi kuulunud hoone varemed aadressil Paldiski mnt 82E 

Foto 22. Mustjõe mõisakompleksi kuulunud hoone aadressil Paldiski mnt 82E

Foto 23. Sillad üle Mustjõe Paldiski maanteel 

Foto 24. Fekaaliautode purgimisplats Paldiski mnt 90A kinnistu juures

Foto 25. Trassilõik P3

Eksperthinnang Rocca-al-Mare kergliiklustee keskkonnamÃµju kohta

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?