1929 Ringvaade nr.: 6 Loomaarstiteaduskonna esimene kümnend ...

-5 aastakAik. vt vihk. 1929.[sili lronmnarilli|t ilinUunniluH.TOIMETUS:KARLSON (tesev ja vastulev toimetaj6), G. TEHVER, A. OJASALU,PETERSoN, E, REDL|GH, a. RANGEL, K. SARAL je K. TAGEPERA.TOIMET(JSE AADRESS:TALITUSE AADRESS:Tartu Loomaarslit€aduskond.Tarts po3tkasl Nr. lO9.Aa6takeisu hind K..3.--Uksik vihk sct se^ti, - Tellimi3i-- vastu peale ajaki.ja talituse k6ik Vabariigi postkontorid.ILoomaarstiteaduSkonna esimene kiimnend.Meie Tartu loom aarsti-6ppeasutisel on pikem iga selja taga kui10 aastat, sest juba 1848. aastal pandi alus ja algas tegevust PeeterBoie Jesseni juhtimisel Loomaarsti-kool. Jergnevate aegade jooksultiiienes ja arenes tabendatud kool iseseisvaks kdrgemaks oppeasutiseksja muudeti 1873. a. Veterinear-instituudiks. Viimase otsekoheseksjiirglaseks ongi praegune teaduskond, kui maha arvata liihiaegset okupatsiooniv6imude poolt k2iima pandud Loomaarsti-iilikooli.K6ne all olevat ajajiirku Tartu loomaarstilise kdrgema oppeasutiseelus eesti iilikooli teaduskonnana tahaksingi siinkohalpuudutada, viihemalt iildistes joontes. Selle ajajiirgu oleme ju igaiiksotseselt vOi kaudselt kaasa teinud, temast huvitatud olnud ja vististika edaspidisel arenemisel ei taha keegi jeeda pAris iikskdikseks.Eesti Vabariigi asutamisega jeid tema omanduseks kOik endisedVene riigile kuuluvad varandused ja asutised, mis asusid Eesti Vabariigipiires, sellega siis ka endine Tartu Veterinear-instituut. Viimaseiegelik iilev6tmine toimus 28. L l9l9 a. Valitsuse poolt nimetaludasemikkude kaudu, kelledeks olid peavolinik H. Luht ja iilikoolikuraator P. P 6l d. Instituudi ajutiseks juhatajaks jiieti endine direktorprof. K. H a p p i c h, kuna iiksikute asutiste, nagu kliinikute jakabinettide, hooldamine usaldati seniste kohalejeenud 0ppejoududekette. Nii jatkus tegevus kliinikutes (haava- ja sisehaiguste) prof.W. Gutrnann'i ja E. Schrdder'i juhatusel, teiste asutisteendistest juhtidest olid kohal patoloogilise anatoomia kabinetis prof.I. Waldmann, analoomia kabinetis prof. L. Kundsin ja pros.

JqtrIti3.Mahlmann, iildise patoloogia kabinetis prof. E. Paukul, sepikojajuhataja I. Kalning, kantseleis G. Waldmann ja eksekuutorP. Neudeck,Kohalviibivad kogenud oppej6ud moodustasid sellega, vdrreldesiilikooli teaduskondade koosseise, arvuka pere, mis oleks vOimaldanudloomaarsti korgema dppeasutise kaimapanekut ilma tosisemate raskusteta.Tekkis ainult kiisimus, missugusel kujul, kas iseseisva instituudina,v6i iihenduses iilikooliga selle teaduskonnana, voi jiitta hoopisavamata; viimase v6imaluse kohta ei oldud tol korral kaua kahevahel* ta jaeti kOruale.Iseseisva 6ppeasutisena avainist pooldasid endised 6ppejoud jaka osa loomaarstide pere liikmeid, nagu seda jiireldada vOib LoomatervishoiuPeavalitsuse poolt kokkukutsutud n6upidamisest mais 1919,kus iseseisvuse kiisimus sai vAikese enamuse (i3 poolt, l1 vastu).Ulikooliga iihinemise poolt raekisid mitmed asjaolud, nagu administratsioonikulude kokkufioidmine, iihiste oppejdudude kasulamine loodusteaduslikesja osalt teistes ainetes, loomaarsti-kutse prestiiZi tOstminej. m., Uhinemise seisukohale asus ka iilikooli uuestiavami:ekomisjon, kes sellase otsuse omal koosolekul 8. VII. 1919. vastu v6ttis,reservatsiooniga, et teaduskonnale oma sisemisel korraldamisel autonoomiakindlustatakse, missugune otsus ka maksvusele jai,Haridusministri otsusega 14. VII. 1919. moodustati iilikooli ajutineN6ukogu, mis koosnes kuraatorist ja esialgelt ametisse maaratuddekaanidest; loomaarstiteaduskonda esitas seal prof. (. Happich.Ajutise Noukogu iilesannetest v6iks siinkohal mainida teaduskondadeQppekohtade kindlakstegemist ja nende taitmist vastavate isikDtega.Oppekohtadest fikseeriti Ajutise N6ukogu poolt 5. VIll. 19. 7 professuurija 5 dotsentuuri, mis ka Vabariigi Valitsuse otsusega 6. X.kinnitati: 1) anatoomia, histoloogia, embriioloogia ja vdrdlev anatoomia,2)iildine, eri ja operatiivne kirurgia, 3) eripatoloogia, terapiaja diagndstika, 4) patoloogiline anatoomia, histoloogia ja kohtulikloomaarstiteadus, 5) epizootoloogia, baklerioloogia ja politseiline loomaarstiteadus,6) nldine patoloogia ja terapia, farmakoloogia, toksikoloogiaja retseptuur, 7) zoohiigieen ja loomakasvatus. Dotsentuuridestniihti ette: i) anatoomia, 2) kirurgia, 3) patoloogilise anatoomia,4) epizootoloogia ja 5) hobuserautamise omad; muid abijoude jaassistente- 9, nende hulgas 1 prosektor anatoomia juures. Hiljem1921. a. esitas teaduskond neile lisaks veel 2 dotsentuu , hobusekasvatuseja eksterjddri ja koduloomade fiisioloogia, mida aga, nahtavasti,ei kinnitatud.ri\-c(E\!*: \'sai"dEr.!E *s(4:rn\*3i

10.tlocKohalolevate endiste oppejoududega v6idi tiiita k6ik professuuridpeale zoohiigieeni ja loomakasvatuse. Nii asusid tegevusse 6ppet00alul 6. oktoobril 1919. a. profossorid K. Happich-epizootoloogiaja bakterioloogia alal, V. Gutmann -kirurgia, siinnitusabi jaoltalmoloogia alal iihes kirurgia kliinikuga, I. Valdmann -patoloogiliseanatoomia ja lihavaatuse alal, L. Kundsin -anatoomiaalal, E. Schr0der -eripatoloogia, terapia ja diagnostika alaliihes sisehaiguste kliinikuga, E Paukul -nldise patoloogia jaja terapia ja farmakoloogia alal iihes viiikeloomade kliinikuga,K. Kalning -hobuserautuse alal ja oppesepikoja juhatajana;anatoomia prosektorina toimis A. Mahlmann, juhatades prepareerimisepraktikumi ja lugedes eksterjoOri; prov. K. Feyerabendoli teaduskonna apteegi juhiks, korraldades iiliopilastele ka apteegipraktikumi.0ppetoo loodusleaduslistes ja teistes ainetes, mille tarvisomal Oppekohti ei olnud ette niihtud, korraldati teistes teaduskondades,nii f&iisikas, botaanikas, zooloogias, keemiates, fiisioloogias jaloom akasvatuses.Kuid saArane v6rdlemisi hiilgav seisukord 0ppej0udude poolestei kestnud kaua, sest juba esimestel tegevuse aastatel vabanesid mi!med dppekohad. Latist pAritolevad oppejoud prof. Kundsin jaPaukul lahkusid 1920. aaasta kevadel, et oma sannimaa ilikoolistegevusse astuda; hobuserautuse ja kabjahaiguste dotsent K. K a ln i n glahkus surma liibi juunis 1920, hiljem suikusid surmale prol. Waldmannaprillis i922 ja prof. Happich juulis 1923.Kuigi juba alul 6ppepersonaali taiendamiseks samme astuti niikodumaal tuntumate loomaarstide kui ka veljaspool Eestit viibivateeesti 6petlaste ja silmapaistvate vdlismaa professorile pool, siis eiolnud neil sammel enamikul juhtudest positiivseid tagajargi. OmamaajOududest iitlesid iira mitmed kas vahese tahtmise puudumise v0iteistele lahendada olevatele iilesannetele rakendumise t6ttu (Z i m m e r -mann, Ruus, Arras, Margk, Homann), vOi pidid looburnateaduskonna juure tulekust mitmesuguste viiliste v6i isikljstlaadi asjaolude t6ttu (T a e c k e r), voi vatimistel vahemusse jaamiset6ttu (R a b i s s o n), voi tombas surm nende oilsast kavatsusest kriipsrlabi (H o lz m a n n- Kaasanist). Ka viilismaa oppej6ud olid tagasihoidlikudkutsele jargnemast, milles nende kodumaa konjunktuuriparanemine ja siinne niiilik ebakindlus modduandvad vdisid olla (K I i m -mer, Drahn).Teaduskonna juure tee leidsid esimestel aastatel K. S a r a Ikirurgia dotsendina (lX, 1919.), G Heinrich epizootoloogia ja{;:ei:i !!s. q\(..ss f>s odE,iq3T

166eribakterioloogia 6ppetooli juure dotsendi k. t. (V. 1920.), I. A i n s o npatoloogilise anatoomia dppetooli juure dotsendi k. t. (ll. sem. 1920.)ja A. R ii n g e I hobuserautuse ja kabjahaiguste dotsendi k t. (XII. 1920.).Vdlismaalastest vOtsid kutse vastu prol. M. Hobm aier patoloogiliseanatoomia, histoloogia ja kohtuliku loomaarstiteaduse 6ppetoolile(1922 a. 10pu1) ja prol. H. Richter anatoomja jne. dppetooli)e(1. Vlll. 1923 a.).Nende toimingute mainimisega vdiks piirduda teduskonna esimeseajajiirgu kirjeldamisel ja asuda jiirgneva etapi vaatlusele, mislehidalt soltuv Ulikooli seaduse maksmapanekuga. Esmajoones tuliteaduskonnal asuda Oppekohtade fikseerimisele (1923 a.), neid kcosk6lastadesmeie eluliste tarvidustega ja nende liibiviimise v6imalustega.Uldiselt ei muutu siin palju esialgne 6ppekohtade etAt. Arvuliseltj?i?ivad Oppekohad endiseks, professuure- 7, dotsentuure - 5;prosektori kohti luuakse aga 2, nimelt anatoomia ja patoloogiliseanatoomia oppetoolide juure kumbagile 1. Muudatused on vaidiiksikute 6ppekohtade njmetustes ja Ulesannetes; zoohiigieeni jaloomatoitmise professuur, endise loomakasvatuse asemele, sest viimanekuulus juba tegelikult pdllumajandusteaduskonna a1la; hobusekasvatusekui 6ppeaine juurev6tmine hobuserautuse dotsentuuri juure.Oppekavade mOties on ka siin nldiste ja nhiste 6ppeainete dpetaminelahendatud teistes teaduskondades.See oleks asja sisemine kiilg. Kuid jfia 1922 a., kui teaduskonna6ppej6udude mobiliseerjmisel omamaa inimestega onne eiolnud, tOusid hiiZiled kuuldavale, mis selles suunas energilisematparandust n6udsid. Ul.renduses Ulikooli seaduse arutamisega Qiigikogukomisjonides ja koosolekutel 1923. ja 1,924. a. tihenes huviloomaarstilistes kui ka teistes ringides loomaarstiteaduskonna saatusevastu. Kerkisid iiles kiisimused, kuivdrt on meil omamaa tarueterahuldamiseks loomaarstidega teaduskonda iildse tarvis, kas suudabteaduskond silmaspidades 0ppejoudude kontingendl taiendamise ras.kusi, kiillaldaselt ajan6uetele vastavaid loomaarste ette valmistada, vOion koguni otstarbekohasem selleks valismaal tulevastele loomaarstele6ppimisvOimalusi muretseda, andes soovijaile stipendiume ja toetust.Mobiliseeritud ajakirjanduses avaldatud artiklid ja suus0nalised avaldusedteaduskonna olemasolu kiisimuses omasid aermjselt terava ilme,kuid enamikus neis viiljendus m6te, et teaduskonna likvideerimine onkutse kui ka riikl istulu nd uslikust seisukohast kahjulik, peab piiiidmateaduskonna arenemist ja tasapinda koigi vdimalustega t6sta, kui seeY167aga vOimatuks osutub, siis parem tema likvideerimisele asuda (A r r a s-Agronoomia Ns 8 -1923.).Avaldatud seisukohad leidsid pooldamist ka Riigikogus loomaarstiteaduskonnaolemasolu seadusep?irastati Ulikooli seadusega(18. VI 1925.), fikseerides 6ppekohtade arvu, nagu see eelpool mainitudja tiiendades seda veel iseseisva veistehaiguste prolessuuriga(Zimmermanni ettepanek). Hilisemal ajal Ieidsid aset 6ppekohtadesLo o ma d rs t il eqd6 ho n fi a pe d hootre.m6ningad muudatused: 1926 a. epizootoloogia dotsentuur asendatiiseseisva hob usek asv atuse, eksterjd0ri ja rakendusdpetuse dotsentuuriga,kusjuures viimane aine hobuserautuse ja kabjahaiguste oppeiou nlesannetehulgast sellega eraldati ; koondamise ajaj?irgul 1927. a. kaotatiajutiselt tlldise patoloogia, lerapia ja farmakoloogia proiessuur;veistehaiguste proiessuur koondati dotsentuuriks. Tehtud muudatusituleb siiski kui paratamatuid ajutisi nahteid vdtta, mille restitueerimistkasvavate iilesannete ja tarviduste kohaselt teaduskond kindlasti nOuab'nagu selleks juba lZiinud kevadel eeltdid on tehtud, esilades Ulikoolivastavatele instantsidele ettepaneku luua dotsentuur, kelle iilesandekson kiisitada kodulindude, mesilaste ja kalade haigusi.

Y\70Ija vejstehajguste kabineti. Eodistest asutistest nimetan teaduskonnaapteeki, mis likvideeriti 1919. a. ja Pasteut'i instituuti, asutatud1919. a. ja juhitud kuni 1923. a. prof. Happich'i poolt, kelle surmajZirele juhatamine laks iile prof. K. Schlossmann'ile; 1927. a. saadikkuulub Pasteur'i instituut arstiteaduskonna asutiste hu1ka, tarvrlikkupookainet saab aga tiinini meie bakteiioloogia-jaamait. Samuti kuulusidteaduskonna asutiste hulka R6ugelima valmistamise jaam, misaga varsti peale asutanrist Tartu linna onavalitsuse kiitte liiks jaSeerumi laboratoorium, kelle tegelikuks nlevalpidajaks oli Looma"tervishoiu- ja vdhemal miiiral Tervishoiu Peavalitsused, kuna teadus.likku kontrolli teostas Ulikool. Teaduskonna ruumes tegutses kuniviimase ajani ka Loomaletvishoiu Laboratoorium.Edukaks 6ppe- ja teaduslikuks tegevuseks on tarvilik sissetddtanudassistentide ja abij0udude kontingent; kuna riiklikloomatervishoiu korraldus vajas oma tarveteks suure arvu lopetajaid,keda esimestel teaduskonna tegevusaastatel viihe valmis, ja teenistustingimusedvZiljaspool soodsamad olid, siis tuli teaduskonnal leppidaiili0pilastest assistentidega, milline paratamalus kuni viimase ajaniedasi kestab. Uldse on seisnud teaduskonna teenistuses assistentidenaja abijoududena (ka praegused kaasa arvatud) 41 isikut, neist-l6petanutena * 15. Kaesoleva momendi assistentide personaal piirdubl2'ga, neist on 3loomaarsti. See arv ei rahulda k6iki n6udeid;koosseisu suurendamiseks on teaduskonna poolt samme astutud, loodetavastitouseb tulevikus ka lopetajatest assistentide protsent.-L0puks toon teaduskonna tegevuse illustreerimiseks m6ningadandmed, mis v6iksid huvi pakkuda, nagu: teaduslikkude kraadideandmine, nliopilaste ja l0petanute arv, auhinnat0ode teemade arv,kliinikutes ravltud haigete lebikeik ja toimetatud lahangute arv.Audoktoriks valiti 1928. a. prof. emer. W. Gutmann; doktorivliitekirja kaitsesid ja omandasid dr. med. vet. astme K. S a r a I28. V. 1994. ,,Kuiv6rt on hobuste kiinahaukamine praeguste meetoditejdrele operatiivsel teel arstitav?' E. Redlich 30. I. 1926.-,,Diaptomus graciloides (Lilljeborg). Dibothriocephalus latus'e uusesimene vahemees, Ihes merkustega selle cestoodi procercoidi eksperimentaalsearenemise nle' ; F. L a j a 16. IIt. 1929.- ,Andmeidbac. abortus Bang'i infektsioonist iildse ja eriliselt selle uudmustestEestis'; J. Tehv er 19. IX. 1929.-,Koduimetajate seedetraktikroomafliinseiest, Paneth'i ja intraepiteliaalsetest teralisrakkudest".Auhinnatodde teemasid oli iiles seatud L92l. a.- 3, 1922 a, - 3,1923. a.- 3, 1924. a. -- 3, 1925. a.- 5, 1926. a.'- 4, 1927. a. - 4,t!11928. a.- 4, 1929 a. - 4; nendele kirjutasid ja said auhinnatud:1922. a. Anna K i m a teemale ,,Tartu miiiigipiima liibivaatamineuuemate uurimisviiside jerele' (l auh.); 1925. a. Gabriele Kleinleemale ,,Kohalik anesteesia vdikeloomade anesteesia puhul" (l auh.);1926. a. Gabriele Klejn teemale "Millekson ,Rivanol' kohanetarvitada tegelikus loomaarstilises kirurgias' (l auh.) ; 1927. a.Mihkel Keerd teemale ,Tuberkuloos loomadel, kes Tartu tapamajas1924. a. 4 kuu jooksul tapetud, eraldi ?ira miirkides tuberkuloosivorm, missuguses ja kui mitmes organis, looma liik, tOug, sugu,vanadusn (lll auh.); 1929. a. Oskat E i n e r teemale ,Piimatalitistestarvitatava vee k6lblikkus eksportv0i valmistamisel (l auh.); VassilGriinthal teemale -Rotentio secundinarumi v6rdlev raviminePomayer'i ja Oppermann'i menetluste jerele (ll auh.) ja (onstantinTan n e nth a I teemale ,Rahvalikkudest loom aarstimisviisidest Eestis"(ll auh.).Teaduskonna Uliopilaste ja lOpetanute arv aastate ja soo jiirele:1) Toodud iili6pilasarvud ei sisaldaoli 1921. a. 517, 1922. a. 2 + 5, 1923.1925. a.0f 1, 1926. a. 1f 0, 1919. jamad koos.2) Neist cum laude 9.eneses vabakuulajaid, kedaa. 4{3, 1924. a. 2!7'1920. a. arvudes on m6lelele/20| 3 21920121 | 3t92t 122 |1922123 | 51923124 | I1924125 |81925126 | Irs26t27 | 161527 128 | 71928129 | 122

172Asutis ja loomaliik15. XIl. 1919. a. kuni l. IV. 1929. a.1921 1922kiisitusel olnud loomade arv +).t924Haavakliinik.HobusedLehmadLambadKiisedEesliCSeadRotidSisehaiguste kliinik.HobusedVeisedSeadLa m badKitsed.KoeradVlikeloomade kliinik.KoeradKassidKodujanesedsiilidRotidMitmesugused lin nudPat,-anat. kabinett. (Lahkanr.)Hobused.LehmadSeadKoeradKassidLambadKitsed. ....:MelssikudKodujhnesedH6berebasedMereseadLinnudMitmesugused organid6ppesepikoda.Hobuse jalgu rautatud1788103l821501332243163231723373073881417l79072148077195:1l0l u19269l365955l032132li2781110180587l422231 r432t036l78650lll4393T4l67:52179872l22I!1451201225982r48I29839728863l147 6 2429*) 1920. a, andmed on 15. XI- 15. Xt; 1921. - 1926. aa. l. XI - 1. XI; 1927. a. kohta 1.XI-1.IV ja 1928. ja 1929. a. kohta 1.lV - 1.1V.2005146l32I3l14222769610856'908241830I6:1946147 292123I39r65l22697't2t29568lI24g434l626t218525216629t18l0598266242534I180332414418931402219229ll5l3674133;5708227178jI25524769Ir 84l1288jt474 127r t5928181325064642l3326b324420190914485014z424248441694448182L94466706403l553;21980162039t012833I382515363241994320r802699 7106826I73 6075853616230910950l3I13I224832161 81

174Uli6pilaste Oppimisv0imaluste soodustamiseks piiiidis teaduskondjuba alul (1919. a.) kaasa aidata, pddrates fleskutsega stipendiumideasutamiseks Peavalitsuse ja maavalitsuste poole. Sellele reageerisidjaatavalt esimeses joones Peavalitsus, miiarates 10 stipendiumi kui kasuurem osa maavalitsusi 1 3 stipendiumiga. Peale selle on UlikoolimZiiirsummadest stipendiumid ja 6pperahast vabastatakse iga aasta25rh dppijaist, kes edukalt tootavad ja kelle aineline seisukord kehv.J. K.Jooni koertekatkust ja selle uusimaist ravimisviisidest.Gabriele Tehtter.Vaatamata koertekatku pikale eale, mis ulatub vanade kreeklasteni,vaalamata ia laialdasele levile ja kiillalttuntud kliinilistele siimptomitele eiole ta etioloogia l6plikult selgitatud. Koertekatku etioloogia kallal on teotsenud paljude maade teadlased. Haiguse kliinilist kiilge ning patogeneesion selgitanud Prantsuse, Ameerika ja Inglise teadlased, kuna sakslased loevadterapiat omaks teeneks. Nii iihed kui teised ei ole seni ldplikulesihile jdudnud.Et koertekatku tekitajaks on ultraviirus, mainis Carrd 1905, a,1910. a. oletas Ameerika l-arst Ferry omist katsete tulemusist, et mainitudtaudi tekitab bacillus bronchiseptic us. Uuemad' uutimused lasevad jiillegioletada ultraviirust.Aastat 5 tagasi, kui moodustati Inglismaal komisjon, kellele tehii i.ilesandekskoertekaiku etioloogia ning sellele vaslava ravi stuudium. Mainitudviirusekomisjoni katsete tulemused kinnitavad Carrd avastust tekilajasuhtes.-Nad saavuiasid mikroobivabu, kuid intektsioosseid filtraate. Inglasedoletavad koertekatku suhles kahekordset infektsiooni, millega seoses ka nimetatudhaiguse t0 kahetipuline k6v€r. Esmasene infektsioon olevat viiruseinlektsioon. See iseloomult ei ole age ega pahatahtlik, kuid ta valmistavatsiiski teed sekundaarsele iniektsioonile, ndrgeslades organismi enesekaitset.Esmasene iniektsiocn toob enesega kaasa vahe karakteerset, esinevad siimptomidon nagu harilikult palaviku puhul: isutus, loid olek jne. Vahelilmestub ka oksendus. Nii miirjduvad keskmiselt 1-2 paeva ja palaviklangeb. Primaarne palavik miiiidub sageli omanikult mArkamata.l-2 pieva j:irele tduseb t0 uuesti sekundaarse resp. bakterite infektsioonit6ttu. NiiUd muutuvat ka haigusekulg egedaks, liisitatuks, ning ilmestuvadmeile kiillalttuntud koertekatku siimptomid.Tiiiibilise kuluga ei alga koertekalk mitte iga kotd: mdnikord ei langegit0 peale esmakordset tdusu, vaid sellele seltsivad juba spetsiifilisedsiimptomid. Ka on juhle, kus haigus vaibub esimese staadiumigaSpetsiifiliseks peavad inglased ka sekundaarset infektsiooni, kuna sakslasedning pranlslased viimasele annavad juhusliku iseloomu.Olenedes inJektsiooni vormist eraldatakse uuemal ajal lihtsat ja komplitseeritudkoertekatku, Lihtne vorm oienevat ainult viiruse infektsioonisl,I175kuna .liisilaiud vormi juures on ka bakterid tegevad. Prantslasle, arvamiselkuuluksid Iihtsa vormi alta : eksanteem. konju;ktiviit, iilemiste hingeteede,siidamelihaste, seede-elurdite. maksa. neerude ia nervikava heired. Bronchopneumoniatloevad komplitseeritud vormiks, kina siin teotsevad ka sekundaarsedbakterid.Sakslased loevad ka nervikava hiireid kornpliis€eritud vormi alla.Prognoos'ga oerme koertekalku Duhul olema a:irmisell ettevaatlikud,sest lihtsslc kaiku'vormile vdivad selt;ida mitmesugused konrplikatsioonid'Teadagi, mida varemini Datsient vastava ravi osaliseks saab, rnida tervem javastupidavam organism ja mida soodsamad hiigieeniljsed olud, .on tervistumisekska rohkem v?iljavaateid. V a e t h arvib, et koertekaiku ravimiselsaaksime kaugelt prrenrard tagaj?irgi, kui meie suudaksime sundida seesuguseidpaisiente haigusc alguses- kohe asemele lamama iaAma, kuni palavikumijbdumiseni Utdse peiksid loomaarstid katkuhaigeid patsiente kohapealvisiteerima, et neid kliinihusse rsp. 1.-arsli iuure toomisega mitte asjata eiarritataks ega vdsitataks. Pealegi oleks selliste taudishaigete paigalhoidmineka taudi levitamise erahoidmiseks soovitav.Nagu nimedest nii on ka koerlekatk arsiimiie poolest rikas. Menetletudon siin hiill seero-, kijll proleino-, kiill vaktsijno- njrg kemolerapiat.ljmbes 30 a. lrgasi kui algali kalsetega paljudes insliluutides koerlekatkukailse- kui la ravivahendile seerumitc rsp.vaklsiinide valmistamises,Seesugrsle larvitarnine preksises andis - ikka r;jga k6jkuvaid resultaate.Ulalmainit!d Inglise komisjon larvilas inmunileedi saavuJamiseks loomulikkukoerlekalliu p6d€nud koerlelt nn. rekonvalestsent's€emmi, mis agasama taudi lahlipuhkcmisel riimase vasiu ei kailsnLd. Ka rekonvalestsentseerumihiiperimmuniseerimine ei annud oma ebaiihtlase matetjali tdtiu sooviiavaidresuliaale,Samas suunas hakali ka lJe/liinis, proi. H i n z'i 0hutusel katsetama.S€eruuriandurjt(ks lar!ilavad nad koeri koertckatku vabast kasvatdusest.Immuniseeritakse sjnrullaann1eeiodi jerele; esiti viirusega ja siis isoleeriiud,koertekalku puhul rsinevale pisikutega. Seerum laslakse nroni aeg seista,iiltreeritakse ning saadelakse miiiigile 10-20,0 pudelikestes * Staupe-Im mun - Seeru ut " Nusshag'i nime all.Nusshagi seerum, kui homoloogne seerum, ei kutsuvat iildist arritusreaktsioonicsile. Ilriti hesli toimuvat la lihisa kalkuvormi pultul. Proliilaksimdttes soovitab Nusshag tarvitada iihekordset siistjmist. Annus 10 20,0nahaalusi. Kahekordne slistimine olevat hiidatarvjlik noil juhiudel kui loonlon juba jniiiseerjtud, kui ilmestuvad esmasesed katku siimptomid.Nusshag'ilt publils€e.itud juhtudest loeme, et :isjahaigustunud patsjerdidDaranesid pea erandita iihekordse siistimise jarele, omandades akiiivsc immuniteedi,luna ko mplitseeritud, vananenud juhud andsid ebakindlaid resultaate.Viimast asjaolu peab autor sekundaarinlektsioonist olenevaks. Ta arvamiselon ldplikult kind lakstege mala, millist osa sek. bakterid nrdngivad koertekaikupatogineesis, sesi viimane olevat analoogne sigade katku paiogeneesile.Uleminnes kemo- ning vaktsiinoravi piirkonda, esitan siin rohkem tarvjialavamaistpreparaatest mdned. V a e t h'i andmetel oleksid seesugused :/r/id (jodtlikl;riib), Cayasol, Neocayasol, Omrnclitr, Aripkulen. lntrocidja S|quietan, ltridi larvilatakse lahusena 0,05 : 100,0 aquae, millest

t765-10-l 5 ccm. subkutaan kahele poole rinnakorvi siisiitakse. Literatuuriandmetel ei ole annud ltrkli Iarvitamine alati positiivseid resultaate. Hinzsoo'vitab Caya.soli ja Neocayasoli, millest 5-30 ccm. veenisisesi 2-3Deeval siistitakse.Omnadini toime olevai, vlljaarvalud nervikaik, iisna hli5. Juba ihestampullist aitavat, kuid larviiada vdib ka rohkem. Siistida kas intramusku.laarselt, parem veenisisesi.-Dr. Miillerilt -Freiburgis leiutatud (1928. a.) M. 27 ehk Sequietanolevat lajaldaselt larvitatav (Vaelh), seda siistilakse nahaalusi jga 24 tunnijlirele 0,5 ccm. pro kilo. Tervistusic 80o/0. Isegi bro nchopneu m on ia ningigedad n:,rvi'katliu jultud, vaalamata hAirete Iokalisatsioonile, paranenud nadalajooksul. Retsidiivi arahoidmiseks soovilatakse viimane siiste teha veel siis.kui patsient on juba palavikuvaba.Paralleelselt vaktsiinidega ning kemoterapeutiliste vahendiiega soovitatakseikkagi siirnplomaatilist ravi. Siimptomaatiline ravi on kui k6ige vanemravi koertekalku ajaloos, kuid ia on siiski alati uus ja k6ige tarvitatavam.Ta tarvilalavus oleneb iildisest haiguspildist, patsjendi konstitutsioonist ningvanuseSt.Universaalsemaid vahendeid on siin apomorphin. hydrochl., mis ocindilseeritud taudi algstaadiumis. Samal ajal menctletakse ka kiilme klisliire2 korda pdevas, seesugused suurendavad maksa funktsiooni, mis h?idaval'aliktoksiinide neutraliseerimiseks.Loomuliku kuluga nahaeksant€em ej vaja erilist ravi. KomplitseeritudjuhiudeJ kAsitaiakse harilikku dermatiidiravi, olenevalt haiguse vormist.Samuti ei erine silmakaik omalt ravilt mittespetsiifilistest silmahaigustest.TaIvitatavamad vahendid siin oleksid: boorlahus, jodoform, thioform,xeroiorm ja zingitilgad. Pruriiuse vastu 1,201n anaesthesin, nooocain-salvjne. Haavandite puhul protargol I : 100,0.Qhiniidi ja iaringiidi vastu nrenetletakse antiseptilisi inhalatsioone, naguMentholi y6i acid. Carbol. l: 100,0 soojas vees, v6i kuuma kumeliteed jne.MOned tarvitavad rhiniidi vastu acet- scillae't, millest tilgutatakse kuumavette kastetud kasnale ning viimast hoitakse patsiendi njna all.Bronhiidi ja bfonchopneumonia puhul on sinepipiiritus omas endiseskuulsuses. Cadiot ja Breton tarvitavad sisseb6drumiseks ka joodtinktuuri.Soojal ajal ning Iiihikarvalistele patsientidele vdib tarvitada Priessnilz,i mehiseid.Akuutseil juhtudel soovitatakse mdlemile rinnapoolele rahaalusi siistidaol. lprebinlh,, seega Iekitades nn, f i k s a t s i o o n i i b s t s e s s e.Valisravi kdrval menetleda sisemiseli ekspektorantsiaid, nag:u Stib. sulfur,auranl., y1i inf. rad. ipecacuanh. v6i kreosootpreparaatJ jne.Castriidi puhul ioimib vomituse vastu hAsti kiilm piim seltersi lisandigav6i mdne tilga piiriruse v6i noaotsa teif.- Natr. bicarb. I{enellelakse kapulbrit: Benzonaphtholi 0,5Bismut. subnitr. 0,4Opii 0,005DrdNeist antakse peevas 3-4 pulbrit.177Prantsuse veterinaarid eelistavad Riviere jooki (Potio Rividri), mis koosnebkahest mikstuurist:1. Natr. v6i Kalii bicarb. 4,0 2. Acid. citric' 4,0Aquae tiliae 75,0 Aquae tiljae 75,0Sirup. simpl. 25,0 Sirupi simPl. 25,0Neist mikstuurest antakse tee rsp, supilusika kaupa mitu korda pdevas.Obslipatsiooni vasiu vdideldakse KalomelL Ricinuse ning trae rhei'ga(suured annused),Diarrhoe vastu: Saloli viinaga, Opiumi, TannaLbini, Carbo medicin,Bolus alba'ga jne.Suu desinlektsiooniks naidustalakse loputused, kas hYdrog. hyperoxydvdikal. hypermdnganic. lahastega.Neerude tegevuse reguleerimiseks menetleda per os Hexdmethylentelraminiv6i Tannismuth' i.Nerviliste heireie, nagu suurendatud rellekside drritatavuse rsp. kranlpidcvastu on tuntud kdikjal broompreparaadid. Tarviiatavamaist vahenditest oleksidsiin ka SuLfonal, ureth.an ia Hedon.al (viimast aniakse sisse vabarnamahlagal-2,0, kutsub umbes 6 tunnilise une esile. Viimaseil aegul menetletakseka Allionaltablette, algades vaikeste annusiega:Vaikeslele koeriele 2-3 korda paevas 11':-1 tabl.keskmisiele ja suurtele , rr/r-1-2 tabl.Allionaltabl. parimaiks lahustusvahendiks oleks tee.Prognostiliselt on halb lunnus, kui patsient enarn ei reageeri rnainiiudunevahenditele.Halvatuste vastu on esijoones Strychtin kas lahusena nahaalusi vdipillidena per os. Tarviialavate pilide recipe on jergmine:Strychnini nitric. 0,05Chinin. suliuric. 1,0Extract. belladonn. 0,35, rhei compos. 3,75piievas anda 2 3 pilli. Strycbnini larvitatakse ka tinktuuri nhol. Samalotslarbel tarvilatakse elektrimassaaZi, sooje vanne r'ing phLogetani intram.siisteid (0,5). Viimase 2-4 siiste jiirele saabunud paranemisi.H:iid tagajergi nii halvatuste kui krampide vastu saavutanud Kongc -Leningradisi ravimisel Sollux lambiga. Ta tarvitanud punast filtrit, mitteiil e 1i2 tunni DAevas.Oleks ilmaaegne k6iki, koertekatku puhul tarvilatud resp. iarvitatavrjdarslimejd loelleda. Asjaomascst kirjandusest leiame neid suured kollektsioonid.Tdin siin vaid r ait€ks m0n€d tarvilatavamaist ia usaldatavamaist olevajal.Silmaspidades, et iildse haiguste, Dii ka koertekatku puhul, omavadsuure tebtsuse toiimine ning hiigieen, peatume veidi ka asjaomasie kiisimusteluures.Et patsiendid v6imalikult piisiks hiiiis toitumuses, oJgu nende siicittoitev, k|Iid Uhtlasi kergestiseeduv. Niisugusiena on osutunud he:i, r6dsk piim,rammuleem klopitud muraga ning toores vdi kergelt kiipsetatud, hakitudnoorveise- v6i lambaliha.Seede-elunditepOletiku pubul on kaeratumm, odrataugusupp nlDgviirske hapupiim, viimane kas selgelt v0i teega iiidiselt iarvilatav.

178Norkadele patsientjdele anda piievas I teel. konjakit klopitult munagavOi piimaga.Ei v6ta paisient enam toitu, siis toidetagu teda kas maosondiga v6itoitklistiiriga. Tarvitatavamaid toitklistiire oleksid :1. Tirklisklistiir, mis koosneb kahest segust, nimelt a) i?irklis ja vesiaa, millele lisatakse 100,0 b) segust, koostisega 150,0 peptoniseeritud piima,1 munavalk, 3,0 veini ja natuke NaCl. Tiirklisklistiir infundeeritakse igakolme iunni j;irele 20-100,0 peale sellc kui recttlm vesiklistiiriga onpuhastalud.2. Rammuleeme-munade klistiir : 2-3 munakollast' 3,0 NaCl ja250,0 lihakeedist.3. Veini-piima-munade klistiir: 2 rrunakollast 4,0 NaCl, 20,0 Punastveini ja 250,0 piima.Viimaseid inlundeeritakse nagu tarklisklisfiirigi.Joogiveeks soovitab Vaeth anda jahedat, keedetud vett, millesse noaotsatiiis Nalr. bicarb. lisatrd,Tervistumisel olgem sOiitade andmisega ettevaatlikud, nende annuseidainult kordkorralt suurendades. Toidusse soovitatakse lisada kalaoli vdi mett.Profiilaksi m6ttes koertekatku lahtipuhkernisel tuleks koeri Y6imalikultisoleerida. Samas m6ttes tuleksid asjaimporteeritud koerad, ennem teistesekka laskmist, paigutada karantiini vahemalt 2-eks nedalaks, sest koertekatkuinkubatsiooniaeg on vega kdikuv.Quum, kus mainitud haige asus, tuleb pesta kuuma tuhalehelisega rsP.soodalahusega ning 2-3ofn kresool-seebilahusega pinselCada ja lubjata.Vierfuseta asjad h?ivitada p6letamise teel. Katsetel on tdestatud, et katkuviirussoojuse (600 C) suhtes iisna tundelik, kuid kiilma ning kuivuse toimelainult pikkamisi hAvineb.Ldpuks mainiksin H u gi er'ilt soovitatud pofiilaktilist vahendit, nimeltmusta kohvi, mis tuleks magustatult I spl. this peevas, kutsikaile peale v06-rutamist sisse anda, Kohvi olevat Hugier'i eranagemisel paremaid vahendeidkoertekatku profiilaksis. Kuigi mainituC ravi osaliseks saanud koeradvahel haigustusid, siis ikkagi kergemal kujul.Uldiselt, rahva seas levivate ebaarvamiste, nagu koertekatku tekkiminelihasiiiimisest, v6i koertekatku iirahoidmine anaalnearmete pigistamise v6iveevlisdiitmise teel, selgiiamine olgu loomaarstide iilesanne.Tarvitatud kirjandus.l. Vaeth, Die Staupe der Hunde u. Silberfiichse etc. Hannover 1929.2. Nusshag, Tieriirztl. Rundsch. 1929, N! 11, 12.3. Klimmer, Seuchenlehre 1925.4. Miiller, Tieraztl. Rundsch, 1928. Ni 26.179Steriliseeritud liha Eestis'Fr. Saar, Viljandi linna lapamaja juhataja'Lihavaatuse mearuste i5rele tuleb tuberkuloossete loomade liha, kellelleida. varske vereinfiliratsioon, olles seal juares rammusad, steliliseerida jaseIeKohases miiiisikohas miiiiaTegelikult aga ei viida seda kunagi liibi ; Iiha leheb .hdviiamisele, sesteestlane on vaga -noudlik liha subtes. nfng tapamaja juurest haige looma lihaei tule keegi oitma, isegi vehemvearlusliiku, ,,kolmnurkset" liha ei lihkalihunikud miiiia. vaid ta"fviravad selle vorstiks. Sellepiirast, kuigi liha taPamajassteriliseeritakse. ta 16Duks ikkaqi hzivitamiseie laheb. Sarnasel juhulei saa lihunik ka mingit kahjutasu riigill, mida ta aga lahja looma eest olekssaanud; teiselt poolt-on tapamajadei rniiLigikoha korraldamisega raskusi, eritiveikelinnades, ja- selle tulemuieks on virske vereiniiltratsiooriga liha havitamine.Kuigi see seadusega vaslolus, oleks steriliseerim is€ tulemused samasugused,ainult selle vaheg{ et riik teatavat kahjulasu peab maksma. Kuidldpuks on ta selleks ehk enamgi ojgustatud, kui lahjade loomade suhtes,sest ostes tubli looma, oleks v?ihe kahtlust looma teruise kohta, kuna viletsajuures ia juba arvestab koniiskeerimisega, ja selleperast ka hind ning tingimusedteised,Kuigi iildine kahju mitte vaga suureks ei kujune, on ta just sellepoolesthalb, et lasub iiksikute dlgadel.Kuna mul Viljandi tapamajas li.ihikese aja jooksul kahs sarnast juhtuon olnud ja eelpool nimetatud kogemused ennast maksma on pannud, siiskatsetasin mdnes vorstit6iistuses vorsti sisemist temperaiuuri ja selle harilikkukestvust. et sel kombel muid(l leisveeftuslist lilla tarvitatavaks teha.Literatuuris esinevad peaasjalikult Osterlagi andmed, kuid ainult veriningkeelevorsti kohta, kus esimeses t0 25 min. kestel $$o ja teises 62,50tduseb. Keedu- ehk n. n. tee- ja krakovi vorstide kohta andmeid ei lejdnud.Katsete tulemused olid jergmised:Vorsii sisemine soojus70070030 min.760800?) 760 30 min. 900Viimane (2) partii vorste olid aga iilesoendatud ja sisaldasid naha allvee kihi.Nagu sellest tabelist naha on harilikult vorsti sisemine t0 700, millekestvus vehemalt l5 ninutit. Kuna tuberkuloosi pisik h?ivineb 650 .'15,7Oo-10, 800-5 minuti ja 1000 juures momenlaals.it, tiir tohikt meie harilikkekeeduvorsie tbe. suhtes steriilseteks pidada ja v?irske vereiniiltmtsioonigalooma liha selieks oistarbeks, mdistagi vastava konilolli all. tarvitada.

1q0181Referaadid.H. Hoffmann. Ist die niedrig pasteurisierte, angeblich tuberkelbazillenfreie- Handelsmilch frei von Tuberkelbazillen?(Kas madalalt pastii6ritud arvatavalt tuberklipisilastest vaba turupiim on seda?)Dissertatsioon. Berlin, 1928.Soojendades tiisikusepisilasi sisaldavat piima poole tunni jooksul 630ja 650 juures ei saa kdiki patogeenseid pisikuid surmata. N. n. ettevaatlikviiltav kuumendamine (schoneflde Dauererhitzung) ei ole vOimas tiisikusebatsillekindlasti ja Idplikult surmama vdi vahernalt niiv6rt ndrgestama, etnad kaotaks oma patogeensuse. Viimane vaide leiab toetust arvurikastekatsete tulemustes. Valtav pasi0drinrine teeb piima ainult alalhoiduva maks,hevihdes piirna hapendajaid pisikuid. Pasto6ritud ja haigustekita jate vabatoores piim ei ole kunagi iihevaartuslikud. Kuid seni kui piimakarjade kontrollei kindlusta meile terve toore piima saamist, tuleb piima teha terviselekahjutuks leitsa kindla menetlusega, mjssuguseks autor peab oma objektiivsetejuurdluste pdhjal ainult kdrget pastddrimisr.,.. ,o,o.Hjalmar Forssner, J. Jundell och. H. Magnusson Nagraf6'rsrik r6rande BCG-vaccinationens f6rmaga att skydda - ndtkreaturemot experimentell infektion med virulenta tuberkelbaciller.(Mdned kaised BCG vakisineerimise kajlsevdime selgitamiseks veiste eksperimentaalsein[ektsiooni vaslu tbe. pisikLrtega) Svensk Veieriniirtidskrift,vihk 8 -9, 1929.Autoriiel oli kalseloomadena kasutada 18 umbes 2. aastasi mullikat,Ivanov, E. J.Osalt olid |rad perit tiiiesti tuberkuloosivabadest karjadest, osalt karjadest, kus-leidus tbc.-haigeid 1oomi. Katsete ajal kaitsti katseloomi hoolsasti loomulikunakkuse vastu. Vaktsineerimiseks iarvitati BCG vaktsiini Calmette'lt ettekirjutatudviisil nahaalusi. Iniitseerim iseks tarvitati prof. O. Bang'ilt Kopenhagenistsaadud viruleniset tbc. kultuuri, mida siisiiti veenisisesi 1,0-5,0 gr.(viimast doosi tarvitas Calrrette ise).Kolm kontroll-rnullikat jeeti vaktsineerimata. Neile siistiti jgaiihele1,0 gr. kultuuri veenisisesi. Uks neist suri nelja, ieire kuue nadala perast,kolmas jai ellu, kuid tapeti kolnre kuu pirasi. Surnud kontroll- m ullikadosutusid generaliseeritud tuberktlloosis olevaiks, tapetud mullikas aga raskekujuliselttbc.-haigeks.Vaktsinee tud ja inlitseeritud mullikaist osutus kolme kuu parast ettev6etudtapmisel ainult iiks teiesti tuberkuloosivabaks. Kolmel leidus tbc,kerg€l kujul (v?iikesed, paranemisel olevad pesad kopsus). Kdik teised, kestapeti osalt koime, osalt kuue kuu petast osutusid enam-vahem raskel kujultiisikusehaigeiks (pesad kopsus, maksas, emakas, mahlasolmedes jDe.).Kokkuvdttes jOuavad autorid otsusele, et BCG-vaktsiin Calmette'ijdrgi nahaalusi tarvitatuna ei avaldanud katseloomisse miBgisugust kahjulikkilioimet. Nii soodsaid iLrlemLrsi. kui saavulas Calneite, ei ole autorid saavulanudleala!a mdirani immuniseeriv loime naib BCG-vaktsiinil olevatAutorid kavatsevad iatkala omi kaiseid laiemas ulatuses, eriti ka loomulikunakkuse olukorras. Viimased katsed n6uavad aga arusaadavastiPikemat aegaA. oiasaut.Oppermann, Th. und Lauterbach, D.,- (1928): Die Diagnose derinfektiSsen Aniimie des Pferdes mit Hilfe des Hiihnerversuches,(Hobusie iniektsioosse anemia liagnoosimine katsele abil kanadega).Deutsche Tiererztl. Wschr. Jg.'36. Sondernummer, lk. 6l-69.Hobuste anaemia inlectiosa diasnoosimiseks on autorid tarvitanud teiskasvanuidkanu (kuna noored selleks kolbmatud) siistides oeile intramuskulaar3 ccm. anaemia int. kahtlaste hobuste vereseerumi. Intrakutaan ja peros applitseerimine on annud vehem rahuldavaid tagajergi. Njmelt, tekivadkanadel olgu kas kliiniliselt akuutse, kroonilise vOi latentse haiguse seisundikorral maksas karakteersed muutused: iimallakuline inliltratsioon ja hemo.sideriini ladestumine.llainitud muutused ilmestuvad k6ige tugevamini ja k6ikidel kanadeltappes rreid 7-dal paeval post iniectionem. Vale diagnoosi erahoiuks tulebenne inlek tsioo nim alerjali siistimist kanal maks histoloogiliselt jerele uurida,milliseks otstarbeks tal eksstirpeeriiakse liikikene sellest. On v:iArt, et sedatddd lugeda originaalis, kuna anaemia inlectiosa diagnoosimine on seniniolnud suurte raskustega seotud.A. Laas.Oina processus filiformis'e otstarve ja selleamputatsiooni kaudu steriliseerimise v6imaluse eksperimentaalnelahendus.(The Erperimerrlal Verifrcaiion oi lhe Question as io the Purpose oi theFiliiorm Proctss on ihc Ram's Penis; and the Possibility oi ProducingSteriliiy by Anrputation. The Veterinary Journal. September, 1929).Marslrall omas kasiraamatus_ ,,Physiology of Reproduction. 1922.aaslast arvab, ei oina spernra ejakuleerub paarjtuse korral olse uterusse, Lambaoidaiatekoqqmtrsed, m llisle Pohjal nad oina kastratsiooni urelraal-iAtke kdrvaldarlsesaai. ada liiiisvad, ldendavad kaudselt n:iivalr Marshalli oletust.proi. Ivanov on mainitud kiisimust selgita ud kalseliselt 5 oina ja25 emalamba juure-s. I(atse-oi0ad paaritasivad 10 lammast enoe ja l5 pealeDrocessus lilirolmis'J e(maldamisl. Esimesel juhrrl ierd tiineks kimnesl viisja teiseL juhul viietcisikiimncst kaksteistkiimmend lammast. Suuremar suguirrs-oo reisel ,ulrul selelab autor asjaoluga, cr enne uretraal-idtke eemalda;istoinad paarilasd Estnakordselt peale paaritrrsvaheaja. Autori tellelduste pdhjalon siis u konlseplsiooni11{ka .valksem-Autorj tuletised on jargmised:

182 183l. tiretraal-jetke amputalsioon ei vlihenda oina sugulusv6imet ega v6iseepli(ast asetada kastratsiooni.2. Varemad seletused, millisle pdhjal uretraal-jatke otstarbeks olekssperma juhtimine uterusse otseselt, ei leia kinnitust eksperim€ntidest.3. Katsed lubavad oletada, et lambal samuti, nagu teistelgi koduloomadel,sperma el'akuleerub vaginasse, mitte uterusse.J. Tehver.Montgomerie, R. F. -Uuem uurimus kaanit6blste lammastearstimiseks vajaliku arstimi hulga iile.(Recent Research on the Dosage of Sheep inlested with Liver Flukes.Scottish Journal ol Agriculture. October, 1929).2550 tsiistist, millised autor 32 iambale toidus sisse andis, olid 14niidala perast ainult 954 kaani (distomum hepaticum) valja arenenud. Teisedolid hukkunud. Vaatamata iihtlasele vanusele, oli nende arenemisaste vegaerinev: kuna paljud 1r/r tolli pikad ja suguki.ipsed olid, polnud teised omaspikkuses jdudnud iile r/z tolli, ja ka oma arenemisega olid nad jdAnud kangu.Samasuguste katsete pohjal lejab autor, et k6ige varem 10-ll nadala jerelepeale tsustide invasiooni lammas kaanide mune veljaheidetega eritama hakkab.Pnktilise tehbuse (karjamaade saastamine) omab seesugune eritamine agaalles 3 kuud peale invasiooni.Arstirnitest on autor kalsetanud siisiniku tetraklorjidiga, tarvitades doosidena1,5 ja l0 ccm. I(atsete iseloom ja nende tulemused on kdige pare.mini neha nirn. todle ligilisatud tabelitest 1. ja 2, millised ka siin esitan:Tabel 1. Doseerimine 1 ccm. siisiniku tetrakloriidiga.lgale lambale Doseeritud leitud kaanide aivLammaSIearV sissesrjildeludisas sruDis t"i.]i;;-;;; o*'",11;i"t;"""' Keskmlne iealt 100 sissesdddekeskminelambalt tud tsiistl kohta33J10777154242567070704567891011l413131518,713,99q33,631,23t,23619,84157 Kontroll lambad ,L /" 42,834 Tsiistidevabad kontroll lambad 0,3Tabel 1. nieme, et I ccm. siisiniku tekaklodidi tapab pea k6ik kaanid,kes lambas 10 v6i rohkem nildalat on elutsenud. Vahesed, kes jeevad,voivad 2 nadala perast uut munade eritamist p6hj[stada. Tabel 2. n?iitab,et l0 ccm. siisiniku tettakloriidiga aga ka palju nooremaid kaanisid h?ivitadaLammaste arvrgas grupisI910l010Tabel 2. Doseerimine 10 ccm siisiniku tetrakloriidiga.100100100130120Doseeritudpeale invasiooninadalat+567817 100 Kontroll lambad34 Tsiistidevabad kontroll lambadLeitLldKeskmine igaltIambaltIDRR,IQ1_ x4,60,2kaanide arv100 sissesiiddetudisiisli kohtaID8,8?')I0,834,6v6ib (kaanisid, kes ainult 5 v6i rohkem nadalat lambas on elutsenud). Samalaadilistekaisete varal tegi autor selgeks, et 5 ccm. siisioiku tetrakloriidipuhastab lamba sellislest kaanidest, kes seal 8 vdi rohkem nedalat on asunud,I(una samade katseiega pote veel kiillaldaselt selgitatud suuremate doosidemiirgisus rsp. kahjutus, sjis ei julge autor neid veel soovitada kOigile.Praegu aga sooviiab ta kaanide hiivitamisel toimelada j:irgmiselt: kui karjasilrnnevad iiksikud kaanii6bised lambad, siis tuleb doseriida alati kogu kari.Doseerimist tuleb alati ette v6tia vara. Lambapidajad, kelle karjamaa on,,kaanine", peaks oma karja doseerida laskma kuuliste intervallide tagant, v6ikui see v6imata, siis vehemalt 3 korda aastas (oktoobris ja detsemblis voijaanuaris), Siistemaatiline doseerimine vlhendab ka edaspidise invasiooniv6imaluse. Kui on tuntud lammaste vastupidavus, siis vdiks teistkordseldoseerimisel (dets,, jaanuaris) larvjtada ka 5 ccm, sisiniku tetrakloriidi. l0 ccm.doosi vdiks katsuda akuutsetel kaanitobe juhiudel, kui lammas suure hulgatstistide sissev6tmise korral haigustub ngedal kujul juba suvel.Nimeiatud katsed on korraldatud P6hja Wales'i University College'ipdllurnajanduse osakoDnas p6llutd0njnisteedumi rahalisel ,o"ru"rt,r,,",,orr.Loomaarstiteadus Eestis.(Veterinary Science in Estonia. The Veterinary Journal. October, lg29).Liihikeses teates on maiDiiud meie teaduskonna asutamise ja Ulikooligaiihinemise aasiad, kursuse pikkus, 6ppej6udude ja kliinikute arv.Chowdhury, J. -Magneesiumi sulfaadiga edukalt ravitud ahvitetanuse juht.(Tetanus in a Monkey Succesiu.lly Treated with saturated Solution of MaguesiumSulphate The Veterirary Journal. October, 1929).Arenenud tetanuse tunnustega ahvile on autor siistinud ki.illastatudmaqn. sultur. lshusi 2,5. ccm. kaks korda peevas. Kokku annud 6 siislet.Autitetaniini tarvitanud pole.J. t'eh'er.

181J. Tehver. -Koduimetajate mao pinna- ja foveolaar-epiteelrakkudekutikulaar-liiiris.(Stabchensaum der Oberfliichen- und Foveolarepithelzellen im Magen derHausseugetiere. Mit 2 Abbildungen im Text. Anat, Anz. Bd. 68, 1929).Maos esinev kutikulaal-eiirjs on i?inini ainult hollandlaste Dekhuyzen'\ia Vermaat'i poolt valgel rotil, hiirel ja kodujanesel kirjeldatud.Teistel manmaalidel nad seesugust leidnud pole.Autor on seesugust moodustist aga ka koduruminantidel (veisel ja lambal)ja iihel jubul hobusel Ieidnud. Kaesolevas artiklis kirjeldab ta sedalehemalt. Kura kutikulaar-iiiiris koduruminantide libedikus neib r€egliparasena,siis arvab autor, et ta ainult mittevastava tehnika tdttu lenini on piisinudrnarkarnata rsp. kirjeldamata. Hesti nehlav on kutikulaar-aeris seesugustes{ormaliinis iikseeritud preparaades, millised enne happefuksiiniga v:irvistumisttugevasti kromeetitud.J. Tehaer.Kirjandus.Black's Veterinary Dictionary by William C. lvliller. A. & C. Black,L[ntd., London, 1928. 1081 leheliilge; hind sh. 2l -(umbes 20 kr.).Milleri Veterinary Diclionary on sOr,a- ja 6pperaamat iihtlasi. Ainejirjestus on allabeetne, kuid selle kasitlus rohk€m kirjeldav kui deiiteeriv.Esilatud on k0ik veterinaiir-teadusalad, nagu anatoomia, iiisioloogia, patoloogia,farrnokoloogia, medilsiin, loomakasvatus j. t. Raamat kujutab enesestteatud mearal kdikide veierinaer- 6pperaa m atute konspekti ja on sellisena uudisvet€dneer-kirjanduses.Viilimuselt ja sisult on raanat meeldiv. Naivalt seisab ta ka teaduslikustkiiljest aja k6rgusel. Paljud osad on kirjutalud e alalislelt autoritelt,nii parasiidid ja parasitoloogja (62 lehekiilge), geneeiika ja parilikkus, luberkuloos,loomade t6ud, loomade loiimine, linnukasvatus ja m6ned leised.Sisu selgiiavad 326 ijguuri ja loomade J0ugusi 8 lSiktabelit.Autor on oma raamatu meeranud loomakasvatajaile, agronoomia jaloomaarstiteaduse iili6pilaslele kui ka tegelikkudele loomaarstidele. Ka meieoludes v6iks nimetatud professioonide esitajad seda raamatut eduga kasutada.Loomaarsiiteaduse iili6pilasele ja eriti Ioomaarstile neib ta aga koguni hadavajalikuna.Viimane leiab siit pea kOik vajaliku peale operatsiooni-tehnika.Kui sonaraamat on ta suureks abiks ingliskeelsete vetednaar-ajakirjade tarvitajale.Teatud mottes on ta ka Briti veterinaaria peegliks iildse.J. Tetu)er.-T18q_Lehrbuch der allgemeinen Pathologie fiir Tierirzte und Studierendeder Tier-medizin'Von Theodor Kitt. o. Prot., Dr. med. h. c. et med. vet' h. c., CeheimctVstefinartat, Mijnchen. Sechsle vollstendig neubearbeitete Auilage, 582 Seiten,213 Abbildungen. 4 farbige TaIeln. Ge[eltet 42 Mark, in Leinen gebunder]45 M. Verlag F. Enke in Stuitgart'Socbcn ist das allbekannie und einzipe Lehrbuth rjet rligetrreircn Pathologieio der Tiermedizin von Th. Kitt- In Neudruck erschiehen. Wasqrier angestrebt und erreicht worden istr l)sst sich nicht besser wiedergcl)trjals cs der Verfasser selbst in seiner Einleitung getah hat, weirh ef sagi:_. ,,Bei der Bearbeitung dieser 6. Auflage habe i('h Wie bisher arr dcnrurundsalze rndgljchst kurzer und eiofa€her Darstellung iestgehalten und cc,1r€thtet den iusseren Umlang des Buches nicht zu vermelrren, was gegcluUtrder triiheren Auflage aurh durch einen geanderten Druck erreicht r,urde.Der Inhalt hat jedoch manch wesentliche Bereicherung erlahren. Was arrneucn wi(hligen Forschungsergebnissen und Theoricrr Eeaclrtung verd.,r L,wulde cjngefiigt, der Inhalt nicht nur durch Einlragung von Zusaizen erglnrtund erweitert, sondern eine Umarbeitung in denl Masse vorgenommer, uassan vielen Stellen ein ganz tleuer Text vorljegt. Fast jedes Kapilel bat einr,:€ntsprechende Zugabe erhalten oder Umgeslalturg er{ahren. Dje eingcc0gtr.Fassung eines derart ausgedehnten Lehrgeger,skndes, wie die alJgimcirrr:Pathologie isl, bereitet mehr Miihe und Schwierigkeiten, als wenn man tr!ausiilhrlicheJ Schilderung ohne vorgeselzic Raumbesihrenkung sich ausspricht,und jeder SachkunCige wird sjch sagen, dass es leichler wiire, zwei dickcBiinde dariiber zu schreiben, als ein einzelnes kleines Buch. Wenn dahtrein oder der andere Gegenstand nur jn sehr knappen Sdtzen vermerkt ist,so ges-chah dies jn der Ueberlegung und Notwendigkeit einer Auslcsc, weilmeio Opus kein Handbuch sein soll, sondern ein im Rahmen eines Gfuncl_risses gchaltenes Unterrichtsbuch; fiir Leser, welche Ausfrihrlicheres lviinschen,habe ich deshalb Lileraturhirweise gegeben, in denen Einzelhejten und wertereSchriftquellen zu iinden sind,'In einern wissenschafllichen Lehrbuche vermiitelt der Veriasser in clerHauptsache nur als Erzehler die schripferischen Taten uod Erl{enntnisretcllltimeranderer an die studierende aka_dernische Jugend; durrh dle Unterlagevieljiihriger und vielseitigeJ eigener Untersuchunge"n des Autors isi aber vorliegendemlJuche rnanch Odginales zugesellt un"d ist die Sichtung und Zu_sammenlassung aller _Erfahrungen. durch eigeue Anschauungen gestiilzl,Beachienswert diirJten besonders die vieien iusgewlihlt lypiscfren Abbildurr_grn palholo€is. her Cegenstende sein.Das fiu.h, das mlt elnem vo.rziiglichen Bilde des Verlassers geschm].ktjst, gehOrt zum" Rtstzeuge jedes Tierarztes. Seine ens.traitung- i"ird 0.1,"rwermstens emPtohlen.Al. Ilobnai,,.

I186 187Juubilare.Gustav Raudsepp'a 45 aastane kutsejuubel.Sest on iile paarikiimne aasia tagasi, kui kord iihel hilisel lalvedhtultolleaegse Pdltsamaa jaoskonna loomaarstina s6itsin iihe talutaadi seltsispraksisele. Teekond oli pikk, kuid saanitee oli hea ja ilm veeigr parem.Vestsime taadiga m6nusasti juttu, Muu hulgas kirjeldas mulle mu kiaslanernitnesuguseid ta loomil aastate kestel esinenud haigusjuhte, millede puhulial tuli kasutada loomaarsti abi. Kord olevat ta parim sugumara haigesiunudraske siinnituse jerele, Aitama palutud tolleaegselt p6ltsamaa loomaarstiltG. Raudsepp'alt toimitud m6ningate manipulatsioonide j?irele paranenud ta hobusetervis kiiresti. . ,,Ja, olid siin see ja see (mees nimetas mu eelkejjate flimesid),\uid Raudsepp'a vasto ei saanud nad keegi., lopetas taat erilise rdhuga.See viiljendus tegi mind uudishimuliseks amv. Raudsepp,a suhtes. Mu uudishimuja imestus kasvasid aga hiljem j?irjest, kui kuulsin ja miirkasin, etkohalise rahva, niih?isti alevielanikkude kui ka talumeeste ia m6jsnikkudearvamus G, Raudsepp'ast oli iiksmeelle: ,,Raudsepp'a vasiu ei saa nadkeegi". Tol koral ei tunnud ma amv. Raudsepp'a isiklikult veel mitte,kuigi ia Paide maakonna loomaarstina oli mulle naabriks ja mul tuli leppidaasjaoluga, et Raudsepp ka minu jaoskonda oma endiste klientide iuure v6ttiselte praksise-sdite, kuna viimased teda eelistasid,- Paar-kolm aastat hiljem esimest korda kohates ja tutvudes G. Raudseppaga Tallinnas, oli mu esimeseks kiisimuseks ametvennale, et delglt omelimillised v6lu omadused tal dieti on ja milliseid ravimeetode ta tarvitab,mis teda on teinud nii populaarseks, ,Ei vahematki erilist omadust, egaka teiste ametvendade tdciviisist erinevaid meetode ei tea enesel olevatl,kdlas heasiidamliku naeratusega antud sObralik vastus. Ning tdepoolest, hil:jem korduvalt Raudsepp'aga kokku puutudes ning tema tegivusega lutvudes,selgus mulle, et ametvenna laialdase populaarsuse pohjused olid iisna loomulikud.See peitus lihtsalt meie juubilari haruldaselt harrnoonilises isikusja erakordses kohusetruuduses ; alati lahke ja vastutulelik k6igile, rahulineja tasakaalus ning korrektne inimene, kes omab vesimatu toiitahte ja huvioma tdiiala vastu; sellele lisaks selge pea ia erakordselt sitke liiiisiline konstitutsioon,mis ei tunne vasirnust esa tiidimust.OIles iseloomult vaikne ja tigasihoidlik, suhtub meie juubilar omaiimbrusse siiski suu ma tahelepanu ja huviga. Tddtades viimasel ajal meiekeskasutises, kuhu voolavad kokku ametvendade tegevusaruanded, on mulalati olnud suurimaks naudinguks lugeda amv, Raudsepp'a aastategevuse iilevaateid.Need sisaldasid peale kuiva statistilise materjali alati ka aruandeaastahuvitava ja asjaliku iseloomustuse majandusliku konjunktuuri, rahvakultuurilise arengu, ilmastiku olude ning neist tegureist oleneva tervishoiuliseolukorra suht€s. Neist asjust mdddub suudm osa teisi ametvendi omts aruandeiskahjuks vaikides.Meie juubilar ei ole omis vaateis ja vdtteis ka mitte kivistunud, naguseda kahjuks vahel juhtub vanadega, vaid ta on kogu aeg hootsasti jiilginideri literatuuri, selles soovitatuid uusi instrumente ja vahendeid viibimatakatsestanud ning v6tnud tarvitusele, nis on osutunud tarbekohaseks.Mainitud dnnetikud omadused on teinud G. Raudsepp'a oma aja edu'kamaks t0iimcheks. on vdimaldanud talle Diisida 45 aaslat' puhkeaegu peaaegutaiesli tundmala ia vaiamara. raudselt oma nime vSerilisell, omal kohal'c. Raudsepp sii;dis i9. riit lsoz. a. Ta umaal 'Iorma kihelkonnastaluperemehe poiana. omandas keskhariduse Tartu reaarkoolis ning Jdpetassealse Veteriniir-lnstituudi 30. detsembril (u.k.i.) 1884. a. Peale Instituudi16petamist tttittas R. l3 aastat Pdltsamaal erapraktiseeriva loomaarstina ningastus selle j?irele Eestimaa riiiitelkonna teenistusse Jtrivamaa ffaakonna loonaarctinaPaide. Sel kohal on iuubilar tdiitanud 32 aastat iihiesoodu, arendadesoma praksise rekordilise u)atuseni ning vdites oma laialdase klientuurisiigava lugupidamise ja usalduse.Gustar Rdudsepp,Joos.p Maharo.Allcs viimaseil aastail, kus J?irvamaale on asunud 4 uui jaoskonnaloomaarsti, ja kus juubilarile end tunda hakkavad aldma ka vahetpidamatustdOs veedetud arvurikkad aastad, on ta praksis kokkutOmbunud nii 6eldanorlnaalse ulatuseni.Seltskondlikust ja avalikust elust pole G. Raudsepp oma tagasihoidlikuiseloomn tdtt11 palju osa v6tnud, milline asjaolu on taile vahest vehe raskendanudkohanemist uutesse, radikaalselt muutunud oludesse. Peamiseli samalpOhjusel njng olles vega iu!rdelik ebakorrektsuse vastu ei sobinud ka knllalthasti ta vahekorrad uute kohapealsete v6imudega, mille i6ttu vanal tddmehelon tulnud viirnasel ajal Ule elada rD6ningaid Arateenimatuid meeiekibedusi,Kuna vaikelinna 6hkkond ei paku palju nr€elelahutust puhketundidel,on R. piihendanud ouad vahesed vabad tunnid oma kodu kaunisianl'sele,e ii aiatdiile, saavutades sel alal silmapaistvaid tulemusi. Seda iiksikasjatahaksin eriti rdhutada, kui eeskuju noorile ametvennile, eriti neile, kellele

188 189valitsuse poolt on viimaseil Mstail ehitatud avarad dlumajad, millede Umbtusaga vajab korraldamist ja kaunisiamist. Meie juubilad maja Paides piirabmuuhulgas vdga ilus kuusehekk. Selle heki on R. istutanud sel teel, et taon praksjse-sditudelt tulles kraavi kallastel kasvavaid pisikesi kuusekesi toonudkaasa, iimber istulades neid oma aia aiirde. Sellest nlieme, et kauneidtagajergi vdib saavutada iipris minimaalsete kuludega, kui aga jAikub hoolsustja huvi asja vasiu.Tahaksime loota, et meie lugupeetud juubilar veel kaua jetkab omategevust ning et saatus jagab sellelc tdiikangelasele ta elu6htul veel rohkesli?iraieenituid p?iiksepaistelisi ja helgeid puhkep?iivi.A. O.Joosep Makarov'i 50 aastane kutsejuubel'31. detsernbril s. a. (u. k j.) piihitseb amv. J. Makarov oma 50 aastastkulseju bEli ja 75 aaslast siinnipdeva.J. Makalov lopetas omaaegse Meediko-liirurgilise Akadeemia veterjnearosakonnaPeterburli t9. detsembrit (v k. j.) 1879. a. Teenis selie jereleL6una-Venemaa kubermangude semstvodes peamiselt vejste katku vastu v6illemisel.1902. a. rn?iiirati J. Makarov Dagestani dngkonna veterina:1r inspekloriks.Nimetatucl kohal avaldas juubilar ka edukat seltskondlikku legevust,korfaldades muuseas laialdase p0llumajandu sliku niiituse, mille komissarikstd oli mleratud valitsuse poolt. 11-aastase teenistuse jerele Dagesiarrish:iarati J. Makalov Pjhkva kubermangu veleriniiaf inspektoriks, kus la 1916 a'iilendati ieencte eest t6siseks riigin6unikuks. Pdhja-leane armeega, kus taoli lilemloornaarsti abtks, Eestisse jdudnud astus ta 1920. a' loo-matervishoiupeavallisuse teenisiusse. Olnud umbes pool aasiat tegevuses Virumaal tatiiaLrdivastu vditlernisel, asus ta Narva linna tapamajl jubataja ja linn' loomaarstikohale. Sellelt kohalt litks ta 1926. a. j6ulukuul pensiorearina erusse,olnud vahepeal astunud eesti kodakondsusse. Juubilar elab praegu Narvas,kirjutades tarnuu.r.. Viimaseist ilmus hiljuti osa (, Viiskiirn rnerld aasiattagasi Peterburis") Praahas ilmuvas vene emigrantide ajakirjas ,Russki istoritieskiarhiv'.J. Makarov on kauaaegse tegevuse ajal olnud silmapaistvamaks kujuksvene loomaarstjde percs njng paliu aidanud kaasa veie-rinEaf-ala. arettgule'Ta on avaldanud toik. ,tuu "itiriL"idnii cfi kui ka iildiseis ajakitjus' TalOid veiste katku alalt tsiteerivad ka Friedberger ja Frdhner oma eripatoloogiaja ierapia I ja Il v?iljaandes." ' Lugupeetud 16iime'hele ta haruldase aupleva puhul dnnesoovijategaiihineb ka E. L. R. toimetus.A. O.Eesti Loomaarstide dhingu iildkoosolekTartus, 2,1. novembril 1929 a. loomaafstiteaduskonna zoohiigieeni auditoorjumisIlmunod on liikmetest: V. Gutmann, E srarlels, A Klngus' K- Karner' A Liln-["' I'i\;;;"i i. i.rr..-ii. r-.0. o..Veb,r, l lomL'erq' A R?]rig'l ti lc vcr"\'za'letaiev, A. Nnnsissov, r' Kalllo' tr' trr.lltcr' K llornarrn, V Pi]li l V:illlili' F Laiaii. "i*it"i. i.-i;Jlt;h: l. kua.on, L. voltii, ch. Dobruskes, E Rubcr, v savamasi'M Liias, o -T l\larkus. V Maftiflsor \r I'"nie A Morel' I Airlson' M Pusemp';) .t.n'.r'. ,, r,i'i,rii,";,,.', iii"i"li",".iio '11 l,lii: J.":ell:,1i,^l;3"ill-:::, t;, il:L. \'3u, \. KrLtt, A. t nLlriiz nins Llidrjhuurol.k.r t\.r' *, I l0q, ab:.simees"iirlrr'"|,'ili"ilju"ttijakstJlirnkse A llcrodc'lile\ al,,,rll \ o^r rk,- virs{ll iJrCmi.! kuiul :I Lclnir' llldhonso Piru ltr.rluLolli2 I Jl, iikrcle killnilamlne'!asluvdrmi e.J A. I nLl lrlli elrekanne: Palolnogilis'anal0olrllls'o oe_1ln 'lrrr\ioon d' silma. pidJdcs crili sigad-c-rnu0eI I l,inrI lirkm.l. riihm-e]ukitldlustLlse kiislnrus'' ,ue lskassa kodukorln vastu\btmine',,. -r,is. l. l omberpi rcicraat: .EPidllraalsest allcslecslasr"'Kuna amr,. Llndriiz oma referardi iaoks suure Ar\u patoloogilisl ka'.prcparaltepunkti arrrtamine l)ah'loogilise anatoomrasLriilb, siis ioimub Lor*" "tint"r"tt;i;k;rtoauolloorI mls.Ad. 1 l-clmise iildkoosoleku Drotohulli toeb ette amv Voltri Protokoll v6eiaksevastLr csiiaiud kuiul itln" oaroniii"tcia. Setlele atla kirjutamn \ulitab iildl(oos'olek amv. Karlsou i ja Herodes'i.Act 2. ijhin{u liikmcteks v6ctaksc vastu ecstseisuse eitepaDeLul .jiirgmisedanv. resD. -octl : xiirta A rt. Elfriede Kalamees, Konstantin AnLl rcjev' AIarUlrdriiz, ;\lire(L Kii tt, Elmar Vau ja l"riedrich Saar'Ad. ll. Reltrent Urldritz demonstrcerib terve secria nliimesuguseid patolooqilis-allatoonilisjIrcp.raate, rekaPituieerides lilhidalt sigade katku, paraiiiiilusc jaliooiutaudi irkitairid, i;lektsiool1iviisi, inl(ubatsiooni aega, kulgu, suremrlst, loomadevaiust jnc.at Stl rrulrli iiDiliste ve.evalllmitcgd siqade kalku septlkecmilisc vormi korraltsii.'dc kolsrr'.rrdi '1 lar'ilrr..lrl5e pulrul elincb dilIuu.ne tsualluus) .b) -Sca soolestik tiipilisie velevalLlmitega ja algava lolliklite tsentraalsc 0ckfoosipasiga,lc h rll 'r a'. r.rt'.1 s,addium;l- tt S.n \, nle.Lik liaciud hallide kergesti aratulevate pseudomembraanidegaDaraiiiiifIsc akuL1tscl staadiumil' d) S." soolrstil( lollil(litest valjamj11evate nekrooiiliste raiadcga (Schorie)' nlissnRusedosuta\rLl k, ftscntrllist ehitust sigade.katku kroonilisel staadiumil' vastandinakrSoniliscle DlrJtiLuLLrsrle, kus soolte muutused on rohkem pinllalised ja nekrootilisedr: ad naitari'l 'il' h, -rap rrast -uubrrnud l/erlressen) ehiluste) Sea sildir scptrkeemiliste liiPiliste verevalumitega cndo- ja c|ikardi all jasiidane'lihasics scftikccmilisc sigade katku juhult) Sea llcc. vcrc\,ahmiicga reetuvaagnasse, neer ise suurenemala sigadekatk. Vastlodilis oslllatud .(soola).m!rgituse juhulc, kus samasugll11e !clcvalgnnlirlccsillcb rlp' v:rrri \ ltllo. r'n lJ neeludc kbrval.q, _ LImLt\dlr , d slgadc katkLl puhul velevalumitegr siinuslistes osadcs, :i8edapun.lumrscR' j.r n iskc ldil\enrrln'rPa' -" (,;.,i. i,. is,.tr.J nnrlrra\'i korral haigestu\ad pca ri'elt lurr.illid j.' , rroiilunn".ul,i.l lr r i.,.' , d Kud. riirv l6ikepinnal tclliskrvipunane j.r l.rrii. irmb||rs sirlo'$" '3tll\1::i:ill'i,lriio!nisj:Lncse fteserteerlumist ja selte imago raenia scrriix tioefast.kercr.rarji l. I lalLrb k,rocolek I irrhafaja relcrcnli ja i\aL' lihir:iil, rrir(.iVullr, : .n 1., l,ltolooq.tliie anatoomia krbin, li j ures un diit!tou.il.rll sixrJ. krl\r, ir . r-'1 '' 'l ,',-':.'-,i]9 ',""i pnraruLrllrs.qr'LJrr .l r'l :rt.lc.tal{u olagnnnsitrld ei ole. l,eab ulrt.tnlir. eL m.ta., ta r-diVabJ l,r..tt . iIlll, ielLP\aslll u'l olnuO Ionkesli." "'_sarrt:lrL nlunstrecritId preparaadid on k6ik ilma Deall(iriadeta. Olcks pa---r.,",t ,".,,t.i' r.l .1.l,-r l.5ii! ur palem seletusi iSlgida.''"" ''ij ,lJ, it,. tea ,irj,ld srid prcparaatidelt koivaldatud, scst neid tarviiaialiseka tksarli''l ,,rr,: Krs un );qadL kopsuLaudi diag0oo.iirud.irii i,i. , \' masr,1 n,ritalel I,ole enam jirhte utnud.;it,;t. r.",' r". ' ohrrii'eni audilooriumis.

199Ad. 4. E. L. U. liikrnete riihm-eltlkindlustuse liibileakimisie tulemusesr suurerrale_eesti kindlustusseltsidega annab seletust amv, Vo11ri. LAbiraakimisi on peetudEesti _Lloyd'iga, Eeks,iga-ia Eesti,ga. Koigc soodsamaid tingim(si pakuvad EestiLloJd Ja Leks. Fi dluslussclls,Eesli" ci lalla minBisuerrseid cood srflci a Ja. iscgi!drds-id lcisrele celmr'niluile mrtte. nlng l.r\s sellepdiasl kdrvalc j;j:jrn!.. jo .Lu ja Roots peavad soodsamaks puht oflamaalise kindlustusseltsiga asjuajad" ja pancvad eestseisusele siidantele il(kagi pijiida ,Ecsiiga,, kokkuleppele- joLrda.I(a kiisib Laja -l(as vOib end erateel ja-kollcktiivselt iihes ja samaj ieltsis ki0-nilada, millc peale Voltri vastab, et ei olc sellekohaseid l?ibir;;:ikimisi peetud. Arutatakse!eel mitmesugusie l(indkstusseltside majandrslist j6ukust, prccmiaie suufusijne. kuni amr'. V id i li knsimuse iiles seab. kas pole amv. OjasalLr poolt ritljaid.ttatudE. I-. U. matusekassa asutaminc l6puks koiJ.le parim. Ainsrin teaiab, ct i:rii ametvennado omavahel kindlustatrd, soovitab ccstseisusel ardnlete saafliscks nendeDoole Diidrala.E. I-. U. liikmete kindiustusc kiisimuse junres nr6nes Iiindlflsioseseltsis I(ui l(aumdvrllclisc nlalu\rkJ5sa kau.lr 1'q611'ya6 ve.l Scral, LaJJ. DobrI.l,es, Ai -sun, SrrrfLls, Rangel, Ruber, Laar)te ja Karlson, kuni oisusialakse cticviltta_selles kiisimuscs proovih:ialetfls, mille tutefiuseks 1) ll1 liigct pooldavad omavahellstkindlustamist matusekassa krrrdLr. VastLr hldli pulu. 2) 16 iiiget pooldavadkoll' kt'i\ kirrdhr5rrr-t rjnes sellekohases sellsi. ; sqll( vaal u J lrAjll.R d n g c I i ettepanekul teeb iildkoosolek iihel hlialel juhafuscle iilesandeks liihmliindhrstrscja o avahclise mahlsckassa 1(iisimnst edasi a!andada, afvcsse v6ttes koosolekulavaldatud m6tteid ja sooviavaldusi ning proovih;iileiusc lulemLlsi.Amv. L a a n t e citcpa0ck k.t ti,i,vaime kaotltse vastasc klndlustuse kiisiilr0stsclgiiada otsfistati eelmisc otstsc tiiend(sera E. L. U. juhnt!sele iilesandeks teha.Ad. 5. E. L. U. toetusliassa kodnkord otsustaii vastu v6ita e nc \\\ kaupa j,siis I' (rkflrra SS I ri \dptrk.e va\t r eeslseisrl\e l.ooll esil.,lu(l Lrrlul. i , arrirrrsi.tpjrneb flmv. Morol (ttc laenLr Lilernm:iAr tOsta Kr. J00. - peale ia laenui)/0 alandada6 peale. I-aenu summa iilemmll:ira tbsimifle s.rirb poott Q, ircstn i1 traatt ja orr seegatagasi lilkatud. Laenu 0/0 alaadamise eitepanek saab poolt i!l ja vast[ 3 h;iiilt ja ijnseega vastr v6etud. Laas paneb ctte ara kaotada kasinikrd l(ui vilga piinlikkuinstituuti. Poolt saab see etieianek 3 hiiali, vasiu 16huva ennmusc ja liiliai;kse sellegalagasi. Arnv. V i d i l( ! ettepanekut, et kesinihkude vastutus olgLl rihesunr!ne,|ooldab r6h0v enamus. I-6p!ks vdctal{sc kodukord vnsiu jargmisel knjul:E. L. U. TOETUSKASSA KODUKORD,S 1. Toetuskassa arvel annab E. L. U. oma liil

192Ulikooli teateld ja knoonikat.dlikooli 10-ne aasta juubelit piihitseti piduliku aktusega I. detsembril k. a.Juubeli aktusest kui ka sellele jargnevast akadeenilisest 6hlus6Ogist vdttisosa Uhingu esindajana abiesimees J. Karlson,Loomatervishoiu osakonna direktor Iekitas iilikoolile juubeli puhuksjiirgmise sisuga telegrammi : ,Tiinuga lunnustades Tarlu Ulikooli loomaarstiteaduskonnakUmneaaslast edukat arengut, ntille lulemusena meiemaa on tunduvasti rikastunud iublide titiimeeste poolest loomatervishoiualal, 6nniteleb Loomatervishoiu osakond alma mater'i ta aupeevapuhul'.Loomaarstiteaduskonna l6petas toomaarsti astmega prl. Lyyli Tikkane n Soomest.Ametikoha vahetus: Senine Keila jaoskonna l-arst Ch. Bohl onomal palvel meiiratud Liiganuse jsk. l.-arstiks Virumaale, aruates20. x . 1929.Vaikene 6iendus.Kdigepealt avaldan siinkohal t6sist tlinu nende iltistavate s6nade eest,mis viimases ,Ringvaate' numbris minu 25 a. ametalakestvuse puhul A, O,poolt toodud.Edasi oleks minul v?iikene diendus teha mainitud juubeli kirjelduse sissepoogitud lause kohta ja nimelt, kus on iieldud, nagu mina oleks ,,teatavatpettumust ja hingelist nukrust iundnud tol korral, kui loomatervishoiu osakonnajuhiks maerati minu asemele teine." Ei pOrmugi sellesartast poleminul koha kaotamise parast olnud, nagu omalajal ka ametivendade koosolekulavalikult teatasin. Kuid, kui minul pettumus ja hingenukrus oli, siisvistist ki.ill juba nende ametvendade parast, kes sellega hakkama said, etminu ,mittekobasust" mainitud osakonna iuhi kohale sellega , diplomaa isellup6hjendasid tollekordse Vabarijgi valitsuse juhtidele, nagu mina olla saksaokupalsiooni v6imude teenistuses seisnud ja sellep. loomatervishoiu osakonnajuhatajaks k6lbmatal Hale on minul praegugi nendest ,, diplomaatidest,, kesei julgenud tol korral otsekohe seletada, et ma administraatoriks ei k6lba jaet mul ,, diplomaatilist" laadi kalduvust ei ole, mitlega ndus olen ja mis minuleiihtegi hingelist nukrust ega pettumust ei siinnita.Tartus, 6. XII. 1929.K6ige lugupidamisegaR. Saral.--Tritkrkoda ,,Vr r rak'i 'l arru..