1929 Ringvaade nr.: 6 Loomaarstiteaduskonna esimene kümnend ...

188 189valitsuse poolt on viimaseil Mstail ehitatud avarad dlumajad, millede Umbtusaga vajab korraldamist ja kaunisiamist. Meie juubilad maja Paides piirabmuuhulgas vdga ilus kuusehekk. Selle heki on R. istutanud sel teel, et taon praksjse-sditudelt tulles kraavi kallastel kasvavaid pisikesi kuusekesi toonudkaasa, iimber istulades neid oma aia aiirde. Sellest nlieme, et kauneidtagajergi vdib saavutada iipris minimaalsete kuludega, kui aga jAikub hoolsustja huvi asja vasiu.Tahaksime loota, et meie lugupeetud juubilar veel kaua jetkab omategevust ning et saatus jagab sellelc tdiikangelasele ta elu6htul veel rohkesli?iraieenituid p?iiksepaistelisi ja helgeid puhkep?iivi.A. O.Joosep Makarov'i 50 aastane kutsejuubel'31. detsernbril s. a. (u. k j.) piihitseb amv. J. Makarov oma 50 aastastkulseju bEli ja 75 aaslast siinnipdeva.J. Makalov lopetas omaaegse Meediko-liirurgilise Akadeemia veterjnearosakonnaPeterburli t9. detsembrit (v k. j.) 1879. a. Teenis selie jereleL6una-Venemaa kubermangude semstvodes peamiselt vejste katku vastu v6illemisel.1902. a. rn?iiirati J. Makarov Dagestani dngkonna veterina:1r inspekloriks.Nimetatucl kohal avaldas juubilar ka edukat seltskondlikku legevust,korfaldades muuseas laialdase p0llumajandu sliku niiituse, mille komissarikstd oli mleratud valitsuse poolt. 11-aastase teenistuse jerele Dagesiarrish:iarati J. Makalov Pjhkva kubermangu veleriniiaf inspektoriks, kus la 1916 a'iilendati ieencte eest t6siseks riigin6unikuks. Pdhja-leane armeega, kus taoli lilemloornaarsti abtks, Eestisse jdudnud astus ta 1920. a' loo-matervishoiupeavallisuse teenisiusse. Olnud umbes pool aasiat tegevuses Virumaal tatiiaLrdivastu vditlernisel, asus ta Narva linna tapamajl jubataja ja linn' loomaarstikohale. Sellelt kohalt litks ta 1926. a. j6ulukuul pensiorearina erusse,olnud vahepeal astunud eesti kodakondsusse. Juubilar elab praegu Narvas,kirjutades tarnuu.r.. Viimaseist ilmus hiljuti osa (, Viiskiirn rnerld aasiattagasi Peterburis") Praahas ilmuvas vene emigrantide ajakirjas ,Russki istoritieskiarhiv'.J. Makarov on kauaaegse tegevuse ajal olnud silmapaistvamaks kujuksvene loomaarstjde percs njng paliu aidanud kaasa veie-rinEaf-ala. arettgule'Ta on avaldanud toik. ,tuu "itiriL"idnii cfi kui ka iildiseis ajakitjus' TalOid veiste katku alalt tsiteerivad ka Friedberger ja Frdhner oma eripatoloogiaja ierapia I ja Il v?iljaandes." ' Lugupeetud 16iime'hele ta haruldase aupleva puhul dnnesoovijategaiihineb ka E. L. R. toimetus.A. O.Eesti Loomaarstide dhingu iildkoosolekTartus, 2,1. novembril 1929 a. loomaafstiteaduskonna zoohiigieeni auditoorjumisIlmunod on liikmetest: V. Gutmann, E srarlels, A Klngus' K- Karner' A Liln-["' I'i\;;;"i i. i.rr..-ii. r-.0. o..Veb,r, l lomL'erq' A R?]rig'l ti lc vcr"\'za'letaiev, A. Nnnsissov, r' Kalllo' tr' trr.lltcr' K llornarrn, V Pi]li l V:illlili' F Laiaii. "i*it"i. i.-i;Jlt;h: l. kua.on, L. voltii, ch. Dobruskes, E Rubcr, v savamasi'M Liias, o -T l\larkus. V Maftiflsor \r I'"nie A Morel' I Airlson' M Pusemp';) .t.n'.r'. ,, r,i'i,rii,";,,.', iii"i"li",".iio '11 l,lii: J.":ell:,1i,^l;3"ill-:::, t;, il:L. \'3u, \. KrLtt, A. t nLlriiz nins Llidrjhuurol.k.r t\.r' *, I l0q, ab:.simees"iirlrr'"|,'ili"ilju"ttijakstJlirnkse A llcrodc'lile\ al,,,rll \ o^r rk,- virs{ll iJrCmi.! kuiul :I Lclnir' llldhonso Piru ltr.rluLolli2 I Jl, iikrcle killnilamlne'!asluvdrmi e.J A. I nLl lrlli elrekanne: Palolnogilis'anal0olrllls'o oe_1ln 'lrrr\ioon d' silma. pidJdcs crili sigad-c-rnu0eI I l,inrI lirkm.l. riihm-e]ukitldlustLlse kiislnrus'' ,ue lskassa kodukorln vastu\btmine',,. -r,is. l. l omberpi rcicraat: .EPidllraalsest allcslecslasr"'Kuna amr,. Llndriiz oma referardi iaoks suure Ar\u patoloogilisl ka'.prcparaltepunkti arrrtamine l)ah'loogilise anatoomrasLriilb, siis ioimub Lor*" "tint"r"tt;i;k;rtoauolloorI mls.Ad. 1 l-clmise iildkoosoleku Drotohulli toeb ette amv Voltri Protokoll v6eiaksevastLr csiiaiud kuiul itln" oaroniii"tcia. Setlele atla kirjutamn \ulitab iildl(oos'olek amv. Karlsou i ja Herodes'i.Act 2. ijhin{u liikmcteks v6ctaksc vastu ecstseisuse eitepaDeLul .jiirgmisedanv. resD. -octl : xiirta A rt. Elfriede Kalamees, Konstantin AnLl rcjev' AIarUlrdriiz, ;\lire(L Kii tt, Elmar Vau ja l"riedrich Saar'Ad. ll. Reltrent Urldritz demonstrcerib terve secria nliimesuguseid patolooqilis-allatoonilisjIrcp.raate, rekaPituieerides lilhidalt sigade katku, paraiiiiilusc jaliooiutaudi irkitairid, i;lektsiool1iviisi, inl(ubatsiooni aega, kulgu, suremrlst, loomadevaiust jnc.at Stl rrulrli iiDiliste ve.evalllmitcgd siqade kalku septlkecmilisc vormi korraltsii.'dc kolsrr'.rrdi '1 lar'ilrr..lrl5e pulrul elincb dilIuu.ne tsualluus) .b) -Sca soolestik tiipilisie velevalLlmitega ja algava lolliklite tsentraalsc 0ckfoosipasiga,lc h rll 'r a'. r.rt'.1 s,addium;l- tt S.n \, nle.Lik liaciud hallide kergesti aratulevate pseudomembraanidegaDaraiiiiifIsc akuL1tscl staadiumil' d) S." soolrstil( lollil(litest valjamj11evate nekrooiiliste raiadcga (Schorie)' nlissnRusedosuta\rLl k, ftscntrllist ehitust sigade.katku kroonilisel staadiumil' vastandinakrSoniliscle DlrJtiLuLLrsrle, kus soolte muutused on rohkem pinllalised ja nekrootilisedr: ad naitari'l 'il' h, -rap rrast -uubrrnud l/erlressen) ehiluste) Sea sildir scptrkeemiliste liiPiliste verevalumitega cndo- ja c|ikardi all jasiidane'lihasics scftikccmilisc sigade katku juhult) Sea llcc. vcrc\,ahmiicga reetuvaagnasse, neer ise suurenemala sigadekatk. Vastlodilis oslllatud .(soola).m!rgituse juhulc, kus samasugll11e !clcvalgnnlirlccsillcb rlp' v:rrri \ ltllo. r'n lJ neeludc kbrval.q, _ LImLt\dlr , d slgadc katkLl puhul velevalumitegr siinuslistes osadcs, :i8edapun.lumrscR' j.r n iskc ldil\enrrln'rPa' -" (,;.,i. i,. is,.tr.J nnrlrra\'i korral haigestu\ad pca ri'elt lurr.illid j.' , rroiilunn".ul,i.l lr r i.,.' , d Kud. riirv l6ikepinnal tclliskrvipunane j.r l.rrii. irmb||rs sirlo'$" '3tll\1::i:ill'i,lriio!nisj:Lncse fteserteerlumist ja selte imago raenia scrriix tioefast.kercr.rarji l. I lalLrb k,rocolek I irrhafaja relcrcnli ja i\aL' lihir:iil, rrir(.iVullr, : .n 1., l,ltolooq.tliie anatoomia krbin, li j ures un diit!tou.il.rll sixrJ. krl\r, ir . r-'1 '' 'l ,',-':.'-,i]9 ',""i pnraruLrllrs.qr'LJrr .l r'l :rt.lc.tal{u olagnnnsitrld ei ole. l,eab ulrt.tnlir. eL m.ta., ta r-diVabJ l,r..tt . iIlll, ielLP\aslll u'l olnuO Ionkesli." "'_sarrt:lrL nlunstrecritId preparaadid on k6ik ilma Deall(iriadeta. Olcks pa---r.,",t ,".,,t.i' r.l .1.l,-r l.5ii! ur palem seletusi iSlgida.''"" ''ij ,lJ, it,. tea ,irj,ld srid prcparaatidelt koivaldatud, scst neid tarviiaialiseka tksarli''l ,,rr,: Krs un );qadL kopsuLaudi diag0oo.iirud.irii i,i. , \' masr,1 n,ritalel I,ole enam jirhte utnud.;it,;t. r.",' r". ' ohrrii'eni audilooriumis.