Seletuskiri

paldiski.ee
  • No tags were found...

Seletuskiri

KINNITANPaldiski Linnavolikogu……………………“…..”…………2009Paldiski linnasaiandusühistu Kummeli Paradiisja selle lähiümbruseDETAILPLANEERINGOÜ DISAREKKeila 2007Tegevdirektor: Siiri HuntArhitekt: Siiri HuntOÜ DISAREK, EP10223209-0001 tel/fax 6780195Reg nr 10223209e-mail: disarek@keila.eePargi 7a, 76607 Keila


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneeringEESSÕNADetailplaneering on koostatud Paldiski linnas asuva aiandusühistu Kummeli Paradiistellimusel. Planeeringu koostamise aluseks on:• Paldiski Linnavolikogu otsused nr 41, 27.04.2004.a, ja nr 85, 19.12.2006.a,detailplaneeringu algatamise kohta;• Lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks, Paldiski Linnavalitsusekorraldused nr 191, 03.05.2004.a, ja 596, 21.12.2006.a;• OÜ Jaotusvõrgu Tallinn-Harju piirkond tehnilised tingimused detailplaneeringuksnr 20.04.2006.a;• Paldiski Vesi OÜ tehnilised tingimused nr 81, 13.10.2006.a;• Paldiski linna üldplaneering;• Paldiski linna ehitusmäärus;• Planeerimisseadus.Detailplaneeringu eesmärgiks on AÜ-le Kummeli Paradiis kuuluva Kummeli kinnistujagamine kruntideks, neile ehitusõiguste määramine, tehniliste kommunikatsioonidelahendamine ning maakasutuse korrastamine. Planeeringuga lahendatakse ka AÜKummeli Paradiis ja Sadama tn vahelise ala maakasutus.Planeeringuga on lahendatud:• planeeringuala krundijaotus ja kruntide ehitusõigused;• olulisemad arhitektuursed nõuded;• teede paiknemine, liikluskorraldus ja parkimise põhimõtted;• planeeringuala haljastus ja heakorrastus;• tehnovõrkude ja rajatiste paigutus ja põhimõtteline käsitlus;• keskkonnakaitse abinõud;• servituutide vajadused.2


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneeringSISUKORDSELETUSKIRISissejuhatus1. Olemasolev olukord2. Projektlahendus2.1. Krundijaotus ja kruntide ehitusõigused2.2. Teed ja liiklus2.3. Tehnorajatised2.4. Kitsendused ja servituudid2.5. Keskkonna-, tervisekaitse ja tuleohutus, kuritegevusriskide ennetamine2.6. Soovitused arhitektuuri, haljastuse ja heakorra osasJOONISED1. Situatsiooniskeem M 1:15 0002. Tugiplaan M 1:10003. Detailplaan M 1:5004. Ümbruse skeem M 1:30005. Moodustatavad katastriüksused M 1:1000KRUNTIDE NÄITAJADKOOSKÕLASTUSEDLISAD1. Paldiski Linnavolikogu otsus nr 41, 27.04.2004.a, detailplaneeringu algatamisekohta2. Lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks, kinnitatud Paldiski Linnavalitsusekorraldusega nr 191, 03.05.2004.a3. Väljavõte üldplaneeringust4. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused5. Paldiski Linnavalitsuse ja AÜ Kummeli Paradiis vaheline leping6. Väljavõtted kinnistusraamatust7. AÜ Kummeli Paradiis põhikiri8. Eskiisvariandid9. Kruntide 68-71 maakasutajate kiri põhjendustega Sadama tänavalt uuejuurdepääsutee rajamiseks10. Paldiski Linnavolikogu otsus nr 85, 19.12.2006.a, detailplaneeringu algatamisekohta11. Lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks, kinnitatud Paldiski Linnavalitsusekorraldusega nr 596, 21.12.2006.a12. OÜ ProSystem poolt koostatud elektrivarustuse ja tänavavalgustuse osa13. Eskiislahenduse avaliku arutelu materjalid14. Detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikustamise materjalid3


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneeringSISSEJUHATUSTopogeodeetilise alusplaani on koostanud OÜ K&J 13.09.2004.a, töö nr 13092004, jaAS Elisor 06.02.2007.a, töö nr GE-018-07.Aiandusühistu jagamiseks ning teedevõrgu lahendamiseks on koostatud üle 10 erinevaeskiisvariandi, mis on esitatud lisas 8.Elektrivarustuse ja tänavavalgustuse lahenduse koostas OÜ Prosystem.Kuna planeeringu koostamine on 2004.a lähteülesande kehtivusajast kauem kestnudning planeeringuala on läinud suuremaks võrreldes tollases lähteülesandes määratuga(vt lisad 1 ja 2), siis algatas Paldiski linn 2006.a uuesti planeeringu koostamise ningväljastas uue lähteülesande (vt lisad 10 ja 11).1. OLEMASOLEV OLUKORDPlaneeringuala paikneb Paldiski kesklinna naabruses Pallase aiandusühistutepiirkonnas Sadama tänavast lõuna pool (vt joonis 1 “Situatsiooniskeem”).Planeeritavaks alaks on Paldiski linnas aiandusühistule Kummeli Paradiis kuuluvKummeli kinnistu (katastriüksuse tunnus 58001:005:0015, registriosa 71602, pindala43302 m², sihtotstarve “Maatulundusmaa”), sellega piirnevad teelõigud ningaiandusühistu territooriumi ja Sadama tänava vaheline ala (kokku ca 6,1 ha, vt joonis2). Viimatimainitu on reformimata riigimaal.Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, maapind on kõrgustega 17,22…20,74 m.AÜ Kummeli Paradiis territoorium on ühistusiseselt jagatud aiamaadeks jajuurdepääsuteedeks. Sealsed aiamajad, kuurid ja kasvuhooned on ehitisregistrisregistreerimata ning puudu on ka dokumendid ehitiste seadustamiseks. Juurdepääsudmaakasutustele on välja kujunenud nii territooriumisisese ringtee kui ka ida- japõhjapiiri taga olevate killustikkattega teede kaudu. Haljastuse kujundavad põhiosasviljapuud ja marjapõõsad. Kinnistu põhjaosas on üksikud suured kased, saared jatoomingad. Kinnistut läbivad 6 kV maakaablid. Osade aiamajade elektrivarustusekson välja ehitatud 0,4 kV õhuliinid. Aiamaade kastmisvesi saadakse maapealsetestveetorustikest.AÜ Kummeli Paradiis territooriumi ja Sadama tn vahel on puistu (jätkuvalt riigiomandis olevad alad) reservpuurkaevuga (kinnistu Sadama tn 42, Tootmismaa).Kummeli kinnistu vahetus naabruses kulgeval 6 kV kaablite trassil on jalakäijate pooltsisse tallatud teerada (ühendus kesklinn-aiamaad). Sadama tänavalt saab alguseaiandusühistute vaheline tee, mis läbib paraku puurkaevu kaitsevööndit (vastuoluVeeseadusega).Maakasutuse korrastamise eesmärgil on maareformi käigus tehtud ettepanek Sadamatänava ja aiandusühistute vahelise ala munitsipaliseerimiseks (puurkaevukaitsevööndis nõuete tagamine, teedevõrgu ümberkorraldus, arenevaselamupiirkonnas puhkerajatiste ja haljasalade vajadus – linna arenguks vajalik maa),mis ei ole veel saanud maavanema nõusolekut. Käesoleva planeeringulahenduseväljatöötamisel on tuginetud munitsipaalmaa määramiseks tehtud piiriettepanekule(OÜ Kose Maakorralduse töö), mis arvestab Sadama tn äärse peaveetrassiga.4


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneeringÜmbruse kujundavad (vt joonis 2 “Tugiplaan”):• põhjast Sadama tänav;• idast aiandusühistu Karikakar kinnistu Karikakar (Elamumaa), mille kohta onkoostamisel käesoleva tööga samalaadne detailplaneering (OÜ Disarek töö);• lõunast aiandusühistu Pioon kinnistu Pojengi (Maatulundusmaa), mille kohta onkoostamisel käesoleva tööga samalaadne detailplaneering (OÜ Disarek töö);• käesolevas töös on arvestatud ka AÜ Karikakar ja AÜ Pioon territooriumitestlõunas asuva AÜ Tikker territooriumil toimuvaga, kuna koos AÜ-ga KummeliParadiis moodustavad need neli aiandusühistut omaette terviku. AÜ Tikkerterritooriumi kohta on koostatud samalaadne detailplaneering (Pallase 19maaüksuse detailplaneering), mis on tänaseks juba kehtestatud ningkatastriüksusedki moodustatud (vt joonis 1);• läänest kinnistu Lõuna tn 6B (Tootmismaa) ja kinnistu Sadama tn 36A(Sihtotstarbeta maa).- Lõuna tn 6B kinnistul toimub puidutöötlemiskompleksi arendamine. Maaalakohta on 2000.a koostatud Karjamõisa maaüksuse detailplaneering,mille käsitlemist nõudvad aspektid on järgmised:a) Kõnealune planeering näeb ette kogu kinnistu etapiviisilistväljaarendamist, kusjuures Kummeli kinnistu kõrvale on kavandatud IIetapi tootmis-kontorihoone ja toormaterjali laoplats ning III etapivalmistoodangu laoplats. Kuni praeguse aastani oli enamusterritooriumist looduslikus seisus ja kaetud lepatihnikuga. 2006. aastalon Lõuna tn 6B kinnistu lagedaks võetud.b) Puidutöötlemiskompleksi territooriumist väljapoole on kavandatud 100m laiune sanitaarkaitsevöönd. Harjumaa Keskkonnateenistuse andmetelei ole tootmisettevõttele sanitaarkaitseala moodustatud. Kunasanitaarkaitseala moodustamiseks on vajalik kitsendatavate kinnistuteomanike nõusolek, siis Kummeli kinnistule ei ole enam võimalikmäärata saasteallika sanitaarkaitseala. Seega Lõuna tn 6B kinnistu piirilpeab välisõhu saastatuse tase jääma normidega lubatud piiridesse.c) Lõuna tn 6B kinnistu piirile on kavandatud 10 m laiuneehituskeeluvöönd ning kõrghaljastuse rajamine.d) Kompleksi sisetänavat nähakse väljaviidavana Sadama tänavale läbipraeguse Kummeli kinnistu. Selline lahendus ei ole AÜ KummeliParadiis huve silmas pidades enam võimalik.e) Juurdepääsud Lõuna tn 6B kinnistule on lahendatud Lõuna tänava jaraudteega paralleelselt planeeritava tänava kaudu (algusega Tallinnamnt-lt).- Sadama tn 36A kinnistu moodustamisega on sulgemisohus lõik Kummelikinnistu põhjapiiril väljakujunenud üldkasutatavats jalgrajast.Paldiski linna üldplaneeringus nähakse Pallase piirkonda perspektiivse eramurajoonina(vt lisa 3). Lõuna tn 6B kinnistu on üldplaneeringus jätkuvalt tootmismaa.Sadama tn 36A on perspektiivne elamumaa.AÜ Kummeli Paradiis kavatseb pärast planeeringu kehtestamist teostada kinnistujagamise ning müüa maa kruntide viisi nende praegustele kasutajatele. Osamaakasutajatest soovib ehitada krundile elamu, kuid suurem enamus arvab, et soovibjätkata vaid maaharimist.5


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneering2. PROJEKTLAHENDUSPlaneeringu koostamisel on Kummeli kinnistul püütud maksimaalselt säilitadaväljakujunenud maakasutust ja samas luua tingimused jätkuvaks pingevabaksarenguks.Enamus aiamaid on eramukrundi rajamiseks praegu üsna väikesed (ca 300 m²).Paldiski linna üldplaneering kehtestab elamukrundi minimaalsuuruseks 1000 m², kuidPallase piirkonnas on lubatud mõnevõrra väiksemad krundid.Käesolevas planeeringus on määratud elamu ehitamise õigus kruntidele, mis onsuurusega 600 m² või suuremad ja kus on maakasutaja elamuehituseks ka sooviavaldanud. Töö käigus väljapakutud lahendusvariant korraliku eramukrundimoodustamiseks kahe või enama aiamaa baasil ei sobinud maakasutajatele, kunakardeti kaasomandi võimalikke ebamugavusi.Olemasolevad juurdepääsuteed on normaalseks liikluseks ning tehnovõrkudepaigutamiseks liiga kitsad.Normidekohaseks lahenduseks tuleb maakasutajatel loobuda osast aiamaastKompromissi saavutamiseks on otsustatud ühesuunalise teedevõrgu kasuks ningtänavate kavandamisel on lähtutud projekteerimise erandlikust lähtetasemest.Väljakujunenud territooriumisisene ringtee on kohati ebaotstarbekas, kuna ümbritsebüht kruntiderida kahelt poolt. Töö käigus pakuti välja ringtee uus variant (läbimurrekruntide 41 ja 42 vahelt), millega seoses väheneksid kulutused teede ja tehnovarustuseväljaehitamisel ja saaks üleliigse teelõigu lisada kruntidele. Variant sai tugevavastuseisu osaliseks nn initsiatiivgrupi (sh krundi 42 omanik) poolt, kes kogusolemasoleva ringtee säilitamise toetuseks üle 50% ühistuliikme allkirja.Grupp maakasutajaid pääseb oma aiamaale aiandusühistute vahelist teed mööda, midatuleb laiendada nii Kummeli kui ka Karakikar kinnistu arvelt. Kuna AÜ Karikakarmaaüksuse detailplaneering on samaaegselt koostamisel OÜ Disarek poolt, siis onmõlemad planeeringud omavahel kooskõlas. Tee paikneb reformimata riigimaal ningplaneeringuga on määratud krunt tee-ala munitsipaliseerimiseks.Üks grupp maakasutajaid pääseb oma aiamaadele kinnistu põhjapiiril paiknevat teedmööda (reformimata riigimaa), mis asub puurkaevu 50 m laiusessanitaarkaitsevööndis. Harjumaa Keskkonnateenistuse seisukoht on, et Paldiskis ei olevõimalik vähendada puurkaevu kaitsevööndit, kuna põhjavesi on looduslikultkaitsmata. Planeeringuga on määratud maa-ala uue juurdepääsu rajamiseks otseSadama tänavalt. Seda lahendust toetavad järgmised asjaolud:• puurkaevu sanitaarkaitsevööndis jääb üks potentsiaalne reostusallikasvähemaks;• uus tänav loob potentsiaali kahe uue ehituskrundi moodustamiseks praegusemetsistunud puistu asemele ja koondab ühtekokku mitmed Sadama tn äärsedmahasõidud;• uus peale-mahasõit tuleb Sadama tänava parima nähtavusega kohta;• see on parim lahendus tehnorajatiste paigutusele, eriti kanalisatsioonilahenduseks;• sulgemisohus jalgliikluse trassi saab ümber suunata Sadama tänava äärde;• tee-ehitus puudutab kõige vähem 6 kV kaableid• kruntide 68-71 maakasutajate kiri tee vajalikkuse põhjendustega janõusolekuga tee väljaehituse finantseerimiseks (vt lisa 9).6


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneeringKa aiandusühistute vaheline tee tuleb ümber paigutada puurkaevu sanitaarkaitsevööndistvälja (vt joonised 3 ja 4). Konkreetse lahenduse annab sellele AÜ Karikakarmaaüksuse detailplaneering.Sadama tn ja aiandusühistute vaheline ala on puurkaevu sanitaarkaitsevööndis ettenähtud kujundada puhkerajatiste ja heakorrastatud haljasalaks. Sanitaarkaitsevööndistvälja jäävale alale võiks rajada ühiskondliku parkla, mis teeniks nii puhkerajatiste kuika arenevate elurajoonide külalisi. Viimane on vajalik arvestades kitsasteühesuunaliste tänavate tõttu tekkivat kohmakat liiklussituatsiooni.Joonisel 4 on käsitletud AÜ Kummeli Paradiis territooriumi seoseid naabrusega jakesklinnaga. Neljast aiandusühistust koosnevat gruppi tervikuna ja pikemasperspektiivis silmas pidades on lahendatud liikluskorraldus ja tehnovarustusesüsteemid.2.1. KRUNDIJAOTUS JA KRUNTIDE EHITUSÕIGUSAÜ Kummeli Paradiis territoorium on jagatud 67 krundiks sihtotstarbega“Elamumaa”, 1 tänava-alaks (ettepanek nimetada Kummeli tänavaks) ja 1 jalgteealaks. Tänava-alad tuleks munitsipaliseerida.Lisaks on määratud krunt aiandusühistute vahelise tee munitsipaliseerimiseks, millekstuleb liita praeguste kinnistute vahelisest alast moodustatav ajutine krunt jaaiandusühistute kinnistutest eraldatavad ribad. AÜ Karikakar territooriumist eraldatavosa määratakse AÜ Karikakar maaüksuse detailplaneeringuga. Kruntidemoodustamise plaan on esitatud joonisel 5. Kõnealust tänavat võiks nimetada Lilletänavaks vastavalt Pallase 19 maaüksuse detailplaneeringuga tehtud ettepanekule.Veel on määratud on kruntide 68-71 juurdepääsuks moodustatav teemaa, mis on vajamunitsipaliseerida (ettepanek nimetada Väike tänav).Jätkuvalt riigi omandis olevale maale on planeeritud lisaks teekruntidele“Sotsiaalmaa” krunt puhke- ja haljasala rajamiseks koos parklaga ning kakselamukrunti Sadama tn ja nn Väike tn äärde.Krundijaotusest ning ehitusõigustest annavad ülevaate joonis 3 “Detailplaan” ja“Kruntide näitajad”.Kruntidele, mis on väiksemad kui 600 m², ei ole määratud ehitusõigust – need jäävadaiamaadeks ning alles nende edaspidisel liitmisel on võimalik ehitusõigust taotleda.Igale eramukrundile tohib ehitada ühe elamu ja ühe abihoone. Lubatud onmaksimaalselt kaks korrust, suurim kõrgus on 8,5 m. Kruntide suurimadtäisehitusprotsendid on 13% ja 16% vahel.2.2. TEED JA LIIKLUSPlaneeringuala piirneb Sadama tänavaga, kus on asfaltkattega sõidutee kahesuunaliseliiklusega (vt ka joonis 3).Juurdepääsud planeeritavatele kruntidele on ette nähtud 3 planeeritavalt tänavalt,millest kaks rajatakse olemasolevate killustikkattega teede baasil ja üks tuleb täiestiuus, mahasõiduga Sadama tänavalt.7


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneeringUus tänav (nn Väike tn, vt joonis 3) on planeeritud reformimata riigimaale ning onprojekteerimise heale lähtetasemele vastavate parameetritega: 2-suunalineäärekivideta sõidutee laiusega 4,6 m, mis rahuldab kiirusel 30 km/h liikluskoosseisuveoauto+sõiduauto. Koos tugipeenardega on sõidutee laiuseks 5,5 m. Teeäärsetevööndite laius on 4 m. Tupiktänava lõppu on ette nähtud tagasipöördekoht.Kahe aiandusühistu vaheline (nn Lille tn) ja AÜ Karikakar territooriumi sisene (nnKummeli tn) tee on planeeritud projekteerimise erandliku lähtetaseme järgi. Põhiosamoodustavad ühesuunalised teed, mis on 3 m laiused (koos tugipeenardega 3,5 m –teenindustranspordi vajadusteks) ja kus on teeäärsete vööndite laiuseks 2 m. Paarlõiku on kahesuunalised (vt ka teede ristlõiked joonisel 3).Teede pöörderaadiused lahendada täpsemalt projektistaadiumis. AÜ KummeliParadiis sisetänav (Kummeli tn) ei ole ette nähtud pikematele sõidukitele kui 10 m.Kummeli kinnistu lõunapiirile on Kummeli tn ja Lille tn ühenduseks planeeritudjalgtee laiusega 2 m ilma äärevöönditeta (st kogu tee-ala laius on 2 m).Ettepanek on säilitada kesklinna ja aiamaade piirkonna vaheline jalgteeühendus pikiSadama tänavat. Joonistel 3 ja 4 on tehtud ettepanekud kergliiklus- ja jalgteedepaigutamiseks.Kõik teed on ilma äärekivideta, sajuveed voolavad teedelt kõrvalolevatelehaljasaladele.Parkimine tuleb lahendada kruntidel. Normatiivne parkimiskohtade arv eramukrundilon 2. Igal aiamaa ehk ehitusõiguseta krundil tuleb lahendada vähemalt 1 autoparkimine. Joonisel 3 on ettepanekud ühiskondlike parklate paigutamiseks.Planeeritavate tänavate teekaitsevööndite laiuseks on 5, 4 või 2 m (vt joonis 3).2.3. TEHNORAJATISEDRajatavad tehnovõrgud on planeeritud põhiliselt tänava-aladesse. Joonisel 3 oneristatud kohe rajatavad tehnovõrgud ja reserveeritud maa perspektiivsetele. Joonisel4 on näidatud suurema piirkonna arendatav tehnovarustus (vastavalt samaaegseltkoostatavatele detailplaneeringutele) ja selle ühendused linna võrkudega.VeevarustusVastavalt Paldiski Vesi OÜ tingimustele lähtub piirkonna ja planeeringuala elamuteveevarustus linna ühisveevärgi Sadama tänava ja Lõuna tänava pikenduse Ø100 mmveetorustikust (vt joonis 4), mis ringistatakse planeeritava torustikuga (paigutataksenn Lille ja Kummeli tänavale).Ringtorustikule paigaldatakse tuletõrjehüdrandid max teenindusraadiusega 150 m.Hüdrandid peavad andma tulekustutusvett 10 l/s kahe tunni jooksul lisaks olmeveele(rõhu tagab II astme pumpla). Hüdrandi suurim kaugus tee servast on 2,5 m. Lisaksrajatakse planeeringuala naabrusesse kaks tuletõrjeveemahutit V=2x54 m²(lahendatakse AÜ Karikakar maaüksuse detailplaneeringuga).Joonisel 3 on näidatud kohe ehitatavad torustikud ja vajalikud tuletõrjehüdrandid,kuid samas on reserveeritud maa ka perspektiivsetele trassidele (arvestades aiamaadeliitmisel tekkivaid potentsiaalseid eramukrunte). Piirkonna arengu perspektiivnenägemus on esitatud joonisel 4.8


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneeringHeitvete kanalisatsioon ja reovee puhastamineVastavalt Paldiski Vesi OÜ tingimustele kanaliseeritakse reoveed tänava-aladesserajatavasse kanalisatsiooni, mis suunatakse isevoolsesse ühiskanalisatsiooni Lõuna tn6B juures teisel pool raudteed (variant 1, vt joonis 4) või Sadama tn 21 juures (variant2). Esimese variandi puhul on vajalik ülepumpla ja survekanalisatsiooni rajamine.Paldiski Vesi OÜ andmetel on Sadama tn 21 juures oleva kaevu põhja kõrgus 13,83 mja maapinna kõrgus 15,26 m.Joonisel 3 on näidatud kohe ehitatavad torustikud ning samas on reserveeritud maa kaperspektiivsetele trassidele ning ülepumplale (arvestades aiamaade liitmisel tekkivaidpotentsiaalseid eramukrunte). Piirkonna arengu perspektiivne nägemus on esitatudjoonisel 4.ElektrivarustusElektrivarustus on lahendatud vastavalt OÜ Jaotusvõrgu Tallinn-Harju piirkonnatehnilistele tingimustele nr. 84617 (20.04.2006). AÜ Kummeli Paradiis maaüksusedetailplaneeringuala elektrivarustus on ette nähtud lahendada uue, projekteeritava6/0,4 kV alajaama baasil. Uus projekteeritav alajaam tuleb ühine nii käesolevadetailplaneeringuala kui ka AÜ Karikakar ja AÜ Pioon detailplaneeringualadepiirkonnale. Uus alajaam on planeeritud kõrvalasuvale aiandusühistu Karikakarterritooriumile. Uuest alajaamast ehitatakse kruntide toiteks 0,4 kV maakaabelliinlähima õhuliini mastini. Enamuse trassi ulatuses on kasutatud olemasolevaid õhuliinimaste. Uue, projekteeritava alajaama, olemasolevate ja projekteeritavate õhu- jamaakaabelliinide ning liitumiskilpide asukohad on näidatud joonisel 3.Kui 0,4 kV õhuliin saab juba toite uuest planeeritud alajaamast, siis on võimalikõhuliinid lahti ühendada praeguse Rogerviku 6/0,4 kV alajaama toitelt.Planeeringus on ette nähtud trass ka olemasolevate 6 kV maakaabliteümbertõstmiseks tulevase sõidutee alt.TänavavalgustusTänavavalgustus on lahendatud koosriputusega OÜ Jaotusvõrgule kuuluvatel õhuliinimastidel. Tänavavalgustitena on kasutatud uusi valgusteid. Joonisel 3 on näidatudtänavavalgustite asukohad.SideSidevarustuse lahendamist ei pidanud tellija vajalikuks.KüteHoonete soojusvarustus lahendatakse individuaalselt.2.4. KITSENDUSED JA SERVITUUDIDKitsendustest ja servituutidest konkreetsetel kinnistutel vt joonisel 3 ja “Kruntidetabelis”. Planeeringuala kitsendused ja servituutide vajadused on:1) 6 kV või 0,4 kV maakaabli kaitsevöönd ja servituudi vajadus 1 m mõlemale pooleOÜ Jaotusvõrk kasuks kaablite ekspluateerimiseks;2) 0,4 kV õhuliini kaitsevöönd ja servituudi vajadus 2 m mõlemale poole OÜJaotusvõrk kasuks õhuliini ekspluateerimiseks;3) kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd ja servituudi vajadus Paldiski Vesi OÜkasuks 2 m mõlemale poole poole torustiku rajamiseks ja ekspluateerimiseks;4) tänava kaitsevöönd teemaa piirist 5, 4 või 2 m;9


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneering5) vee ärajuhtimise servituudi vajadus kõrgemalasuvate kinnistute kasuks;6) perspektiivse reovete ülepumpla kuja 10 m.;7) veetorustiku kaitsevöönd ja servituudi vajadus Paldiski Vesi OÜ kasuks 2 mkummalegi poole torustiku rajamiseks ja ekspluateerimiseks;8) puurkaevu kaitsevöönd 50 m.2.5. KESKKONNA-, TERVISEKAITSE JA TULEOHUTUS,KURITEGEVUSRISKIDE ENNETAMINEKeskkonnakaitseElamukruntide rajamisega heakorrastatakse praegune aiamaade ala. Elamute reoveedsuunatakse linna kanalisatsiooni. Ajutiste lahenduste kasutamist tuleb vältida nõrgakeskonnakaitstuse (paepealne ala) tõttu ning üldjuhul mitte lubada alalist elamist enneühisvõrkude väljaehitamist.Puurkaevu 50 m sanitaarkaitsevööndit läbivad sõiduteed jäävad jalakäigualadeks ningsõiduteedele on kavandatud uued trassid.TervisekaitseKavandatavad eramukrundid asuvad perspektiivse elamurajooni äärealal (vt lisa 3)piirnedes arendatava puidutöötlemiskompleksiga Lõuna tn 6B kinnistul (vt kajoonised 2 ja 4 ning ptk 1 ja 2).Harjumaa Keskkonnateenistuse andmetel ei ole puidutöötlemiskompleksil kehtivatsanitaarkaitseala. Seega peab saasteainete ja müra tase tootmiskompleksi piirilvastama kehtivatele normidele.Vastavalt tootmisobjekti kohta varem koostatud detailplaneeringule (Karjamõisamaaüksuse detailplaneering) on tootmiskompleksi piirile ette nähtud 10 m laiuneehituskeeluvöönd ning kõrghaljastus.Käesoleva planeeringuga on tehtud ettepanek puude istutamiseks eramukruntidepiirile tootmismaa äärde.Vastavalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrusele nr 42 on planeeritavateleramukruntidel müra taotlustasemeks päeval 60 dB ja öösel 45 dB (tööstusettevõtetemüra ekvivalenttase olemasoleval alal).Planeeringualast põhjas on Sadama tänav, mis on praegu suhteliselt väikeseliiklusega. Sadama tänava äärde planeeritud elamukruntide puhul on mürataotlustasemeks päeval 55 dB ja öösel 45 dB (liiklusmüra ekvivalenttase uuelelamualal).Arvestades Paldiski linna ehitusgeoloogilisi tingimusi (paepealne), tuleksprojektistaadiumis ette näha meetmed võimaliku radooniohu vältimiseks.Kruntide veevarustus on kavandatud linna veevõrgu baasil. Elamute reoveedsuunatakse rajatavasse kanalisatsiooni.TuleohutusTänavavõrgu planeerimisel on arvestatud teenistustranspordi vajadustega(läbisõidetavad teed ja tupiktänav tagasipöördekohaga). Tänava-aladesse on ettenähtud paigaldada maapealsed tuletõrjehüdrandid (vt joonis 3, 4 ja ptk 2.3 alapunkt“Veevarustus”).10


Paldiski linnas aiandusühistu Kummeli Paradiis ja selle lähiümbruse detailplaneeringOlemasoleva hoonestuse paiknemine ei vasta mitmel pool tuleohutusnormidele ningneed hooned tuleb likvideerida.Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada 27.10.2004.a Vabariigi Valitsuse määruseganr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”. Rajatava hoonestuseminimaalne tulepüsivusklass on TP3. Tuleohutuse tagamiseks on ette nähtud kruntidepiiridele 4 m laiune ehituskeeluvöönd.Kuritegevusriskide ennetamineKinnistute moodustamisel tekkiv peremehetunne parandab heakorrataset ningvähendab nö pimedaid ja kahtlasi kohti. Elamute rajamine loob territooriumiaastaringse loomuliku jälgitavuse. Tänavavalgustus, tänavanimesiltide paigaldamine,korralike teede rajamine võimaldavad lihtsalt orienteeruda ja pingevabamalt liikuda.2.6. SOOVITUSED ARHITEKTUURI, HALJASTUSE JA HEAKORRA OSASSoovitused ja nõuded arhitektuuri osas on järgmised:• Katused – 0°-, 30°- ja 45°-se kaldega. Ühel kinnistul on lubatud max 2 erinevatkatusekallet;• Hooned paigutada risti või paralleelselt tänava või krundi piiriga.Tänavaäärsete piirdeaedade kõrgus peaks olema kogu tänava ääres ühesugune –soovitatavalt 1,2 m, maksimaalselt 1,5 m. Materjalid: võrkaed hekiga, puitlipp- võirõhtlattaiad, metall-, puidust ja kivipostid.Kruntidevaheliste piirdeaedade materjalide ja kõrguse (max 1,5 m) osas peavadnaabrid kokku leppima.Joonisel 3 on näidatud säilitatavad puud. Muud haljastuse küsimused lahendatakse igakrundi puhul eraldi projektistaadiumis. Heakorrastada tuleb Sadama tänava äärnemetsistunud puistu ning kujundada see avalikuks puhkekohaks.Igale eramukrundile tuleb paigaldada oma prügikonteiner. Aiamaade kruntide jaokson ette nähtud 3 prügikonteinerite kohta. Prügi tuleb likvideerida vastavalt Paldiskilinna jäätmehoolduseeskirjale.11

More magazines by this user
Similar magazines