Avalike ja e-teenuste ühtne portfellijuhtimine - Riigi Infosüsteemi Amet

„Avalike ja e-teenuste ühtneportfellijuhtimine“UURING25.04.2013Priit RoosimägiRiigi Infosüsteemi Amet (RIA)

Projektimeeskond• Juhani Lemmik, Riigikantselei• Kaisa-Maarja Jagula, Riigikantselei• Siim Sikkut, Riigikantselei• Alar Teras, MKM ITAO• Janek Rozov, MKM ITAO• Kristjan Kuhi, ITL, Ericsson• Marko Tiirik, SMIT• Kalle Arula, RIA• Priit Parmakson, RIA• Priit Roosimägi, RIA (projektijuht)2 / 15

Tarkade Otsuste Fond• „Avalike ja e-teenuste ühtne portfellijuhtimine“– Uuring viiakse läbi Riigikantselei juures tegutsevaTarkade otsuste fondi (TOF) toel• hanke korraldamiseks vajaliku detailse lähteülesande valmimisetähtaeg 30.04.2013– TOF on kutsutud ellu kvaliteetsemate ja analüüsideltuginevate otsuste tegemise soodustamiseks– TOFi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist– TOF on osa programmist „Valitsuse töö pikaajaliseplaneerimise süsteemi arendamine ja korrastamine“3 / 15

Eesmärgid• Avalike teenuste ühtne portfellivaade• Avalike teenuste portfelli ühtsedjuhtimispõhimõtted– Metoodika avalike teenuste mõju hindamiseksühiskonnale tervikuna• Metoodika avaliku teenuse pakkumise kanalivalikuks– Metoodika kanalite spetsiifiliste tulemusmõõdikutesidumiseks avaliku teenuse üldistetulemusmõõdikute täitmisega4 / 15

Avalike teenuste ühtne portfellivaade(1/2)• Avalik teenus: teenus, mida riik pakub isikule, shettevõtjale, isiku algatusel (sh võimalikul algatusel) temaseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või õigustekasutamise võimaldamiseks.(MKMi Avalike teenuste korraldamise roheline raamat – ATKRR)• Riigi eesmärgiks on pakkuda inimestele paremaidteenuseid, kasutades selleks parimat võimalikkutehnoloogiat. Seejuures peab riigiga suhtlemine olemakiirem ja mugavam ning riik ja omavalitsus peavad olemaigaühele käeulatuses, sõltumata elukohast.(Valitsusliidu programm)5 / 15

Avalike teenuste ühtne portfellivaade(2/2)• Selleks, et avalikke teenuseid osutada ja arendadatõhusalt, säästlikult ja läbipaistvalt, peab kõigepealtomama neist täit ülevaadet:– millised avalikud teenused meil olemas on– milliseid üldiseid eesmärke need täidavad– kellele neid pakutakse– kuidas neid pakutakse• Täna riigiülene tervikvaade puudub (ATKRR)• Eesmärk paika panna ühtne avaliku teenuse kirjeldamisekeel, arhitektuur (mh masinloetav)– tulemuseks EI ole üks tsentraalne “superkataloog”– jäävad erinevad kataloogid, kuid keskne kasutajaliides6 / 15

Avalike teenuste portfelli ühtsedjuhtimispõhimõtted• Paika panna põhimõtted, kuidas avalike teenustevajalikkust ja mõju hinnatakse (metoodika)– avalike teenuste miinimumnõuded– avalike teenuste osutamise mõjuhindamise mõõdikud• erinevat tüüpi avalikel teenustel võivad olla erinevad mõõdikud• avalike teenuste arendamise ja osutamise prioriteetideseadmine vastavalt mõjuhinnangutele• jäävad ka nn hädavajalikud teenused, mida tuleb pakkudaolenemata efektiivsusnäitajatest (näiteks sotsiaalhoolekanne,sise- ja välisjulgeolek jms). Kuid ka nende puhul saab hinnata,millises vormis on teenust kõige mõistlikum pakkuda nii, et seeoleks efektiivne, kuid vastaks teenuse kasutajate vajadustele.7 / 15

Metoodika avaliku teenusepakkumise kanali valikuks (1/4)• Üldine suund on teenuste viimineelektroonilistesse kanalitesse• Samas peab tagatud olema kanalite mitmekesisus(erinevad elektroonilised ja füüsilised kanalid)– oleneb teenusest– oleneb kasutajaskonnast (ca 215 000 tööealistinimest ei kasuta täna Eestis internetti)8 / 15

Metoodika avaliku teenusepakkumise kanali valikuks (2/4)• Metoodika aitab teha otsuseid, milliseid kanaleidiga avaliku teenuse osutamiseks kasutada– hinnatakse iga kanali või kanalite komplektitulemuslikkust/sobivust konkreetse avalikuteenuse osutamisel– mõõdikud, mille põhjal vastavaid hinnanguidteha (näiteks erinevate kanalite kasutamisehalduskoormus, ajakulu, rahaline kulu,kättesaadavus jne)9 / 15

Metoodika avaliku teenusepakkumise kanali valikuks (3/4)Näited erinevatest kanalitest (pole lõplik nimekiri)• füüsilised kanalid– letiteenus büroos (tavateenindaja,nõustaja),– telefon (tavatelefon, kõnekeskus),– tavapost (näiteks paberil avaldus),– kodukülastus;• mitme kanali kooskasutus• elektroonilised kanalid– koduleht,– e-post,– portaal (näiteks eesti.ee),– nutilahendus/digitelevisioon,– nn taustal toimiv teenus (teenusetäisautomatiseerimine, isikule pakutakseteenust, ilma et ta peaks teenuse saamisekskõigepealt ühe või teise kanali kauduametiasutuse poole pöörduma – eeldabregistrite vahelist infovahetust ning teenustosutatakse juhul, kui info vastab teatudtunnustele)10 / 15

Metoodika avaliku teenusepakkumise kanali valikuks (4/4)• Metoodika kanalite spetsiifiliste tulemusmõõdikutesidumiseks avaliku teenuse üldiste tulemusmõõdikutetäitmisega– iga avaliku teenuse pakkumine täidab mingitmõõdetavat eesmärki(näiteks sisejulgeoleku vallas üldise turvatunde tõstmine)– igal teenuse pakkumise kanali toimivust mõõdetaksetolle kanali spetsiifiliste mõõdikutega(näiteks teenuse osutamise kiirus)– metoodika seob kanali mõõdikud teenuse mõõdikutega(näitab, kuidas kanali mõõdikud toetavad teenuse eesmärkidetäitmist)11 / 15

Metoodikate rakendamine• Metoodikate rakendamise kava on uuringu üheksoodatavaks väljundiks• Antud uuringu kontekstis on metoodikadsuunatud keskvalitsuse osutatavatele avalikeleteenustele• Pikemas perspektiivis hoiame aga silmas kakohalike omavalitsuste taset• Eraldi küsimuseks on, kes hakkab portfellivaadethoidma ning selle põhimõtete riigiülestrakendamist jälgima (uus organisatsioon/nõukogu?)13 / 15

Uuringu ajakava• Detailne lähteülesanne: 30.04.2013 (selle põhjalkuulutab Riigikantselei välja riigihanke)• Uuringu alustamine: juuli 2013• Vahearuanne: nov 2013• Juhtumianalüüsid: dets 2013 - veebr 2014• Lõpparuande avalik presenteerimine: märts 201414 / 15