EFS info 2_2011 - Eesti Filmi Sihtasutus

SisukordEFSPer aspera… 3ToetusedMõelgem ka publiku peale! 4EFSi 2011 sihttoetuste piirmäärad 4Toetuste taotlemise voorud 2011 4EFS toetused 1.01.-31.05.2011 5Asjade seis juunis 2011 8EFS toetatud filmide esilinastused 2011 10EksportBerliin ja Cannes 11Must turg oli Cannes’is menukas 14MEDIAMedia uudised 15Avatud taotlusvoorud 15Digikinode koolitus kinos Artis 15Arve ja fakteEFSi toetatud filmid eesti telekanalites 1.01.-31.05.2011 16Eesti filmide vaatajad 2011 18Kinolevi TOP 2011 18Üritused„Mis meist saab?“ 19Kinobuss 10: Filmitalgud 20Vene või inglise keeles? 22„Ainult friikidele“ teeb kummarduse riigikeelele 23Must Käsi le(h)vitab 24Stalker – kaasaegsete muinaslugude festival 2660 sekundit Tallinnas 26tARTuFF – õhus on elektrit 27TeatedKultuuriministeeriumi filmivaldkonna toetused 28Eesti Filmi Sihtasutus ja First Motion 29Koostamisel on Eesti film arengukava 29Esikaanel "Lotte ja kuukivi saladus", režissöörid Janno Põldma ja Heiki ErnitsEesti Filmi Sihtasutuse kontaktandmedÜldtelefon: 627 60 60Eaks: 627 60 61E-post: film@efsa.eePostiaadress: Uus 3, Tallinn 10111EFS avatud E-R 9.00-17.00Taotluste vastuvõtt E-N 10.00-16.00Marge Liiske, tegevjuht: 627 60 60 marge@efsa.eeKarlo Funk, peaekspert: 627 60 64, karlo@efsa.eeKatre Kajamäe, sekretär: 627 60 60, katre@efsa.eeRaimo Jõerand, filmiekspert: 627 60 00, raimo@efsa.eeKristina Märtin, tootmisassistent: 627 60 69, kristina@efsa.eeMilla Raaper, pearaamatupidaja: 627 60 66, milla@efsa.eeTristan Priimägi, välissuhete juht 627 60 68,tristan@efsa.eeEda Koppel, infojuht 627 60 63, eda@efsa.eeEndel Koplimets, eelarvenõunik: 62760 02, endel@efsa.eeAnu Ernits, MEDIA Desk juhataja: 627 60 65, info@mediadeskestonia.euJaak Lõhmus, EF100 programmijuht: 627 60 04, jaak@ef100.eeISSN 1736-065X2

EFS INFOPer aspera...Jällegi saab tõdeda, et aasta on poole peal, maailm hoolimataettekuulutusist ikka veel oma kohal ning uusi Eestifilmegi kinodes linastunud üsna mitu.Täpsemalt neliteist,mängufilme nendehulgast viis, ning filmidevaatajate arv on81 540. Mitte erakordne, entigati jõukohane tulemus. Ningnäiteks Kormoranidel oma38 816 vaatajaga võimalusmahtuda koguni aasta TOP 10sisse – kus eelmisel aastal olidpea eranditult Ameerika filmid.Saame näha - neid tibusid loetakseaasta lõpul.Eesti filmi arengukava koostamisekäigus on jälle üles kerkinudetteheited, justkui Eestifilmitegijad teeks ülemäärapalju suurt kunsti. Faktideleotsa vaadates võiks 2010. aastallinastunud Eesti filmidest taotluslikult“kunstiks” nimetadavaid “Lumekuninganna” ning2011. aastal “Kirjad Inglile”.Seda on just parasjagu niipalju,et anda võimalus ka teistmoodifilmisõpradele; ning “KirjadInglile” ligi 5000 vaatajat ontäiesti tubli tulemus. Küsimuson ehk pigem lugude ekraanileseadmise kunstis, mis meievaatajale muu maailma hoogsafilmijutustuse kõrval ehk veidiaeglane, konarlik ning “suurekunsti tegemisena” tundub.Arengukavast rääkides tahakskindlasti südamele panna, etsee saab õige ja õiglane ainultsiis, kui filmitegijad ise sellelekaasa aitavad. Hetkel on jäänudkaks võimalus selles kaasarääkida: kommenteerida FB-sEesti filmi arengukava grupisesitatud teese või saata aadressilmoonika.olju@ee.pwc.comoma ettepanekud EFSi kodulehelülesriputatud töötubadetulemuste kohta.Samas tahaks meelde tuletada,et arengukava peab arvestamameie olemaoleva ning lähitulevikureaalsusega, olemasolevateressursside ning ühiskonnaarengu suundadega ning kahjukspäris kõiki helesiniseidunistusi see kajastama ei saa.On rõõm nentida, et 3. juunilFilmiarhiivi õuel peetud ningFilmiarhiivi 40. sünnipäevalepühendatud Eesti filmi suveürituselkäis ligi 400 filmieestlast.Eks seegi ole märk,et omavahel suhtlemine ninginfo jagamine on oluline. Ninguuendades kuus aastat tagasiEesti filmi 100. aastapäevatähistamise heade kavatsustekokkulepet ühispildiga, tuletativeelgi meelde vajadust tihedakskoostööks.Järgmisel aastal tähistame siisEesti filmi sajandat aastapäe-va - mission impossible, ehk nagumärgib EF100 programmijuhtoma artiklis – mis meist saab.Mis iganes elu siis ka ei tooks,meie ülesanne on seda vastavaltolemaolevatele vahenditele parimalvõimalikul viisil inimesteteadvusesse viia nii kodu- kuivälismaal. Et järgmise aasta lõpulhüüatada 'tehtud!', tulebpraegu nui neljaks otsustada:Teeme ära! Mida siis täpselt,loeme järgmises infolehes.Kõige lõpuks tahaks soovidajõudu kõigile, kel filmiteguühel või teisel moel hoolimatakõigist raskustest käsil. Kohelgeoma tulevasi vaatajaid siis hästijuba A-st alates! Aitäh teile!Marge LiiskeEFS tegevjuht3

TOETUSEDMõelgem kapubliku peale!Käesoleva aasta taotlusvoorudehulka on lisandunud veel ükslühifilmide voor tähtajaga17. oktoober. Selles on jagada24 000 eurot.Arvestades stsenaariumitaotlustehulgakasvu, on uudseideena kavas sügiselkorraldadastsenaariumitaotlustele võistukaitsmine.Seni suurim toetus mängufilmivaldkonnas läks Lege Artis Filmitoodetavale Peeter Simmi filmile“Üksik saar”, mis valmib koostöösValgevene ja Lätiga.Ennetav toetusotsus on tehtudka Exitfilmi toodetava HardiVolmeri filmi “Remont” osas.Arendustoetustes võib märgata,et domineerib ajaloo-teema.Praegu paistabki olevat kõigenõrgem lüli filmikeskkonnasselgelt publikule orienteeritudprojektide vähesus. Kahtlemataei saa see olla ainus suund,ent tugevate projektide vähesussunnib seda aegajalt rõhutama.Animafilmi valdkonnas on Nukufilmhakanud arendama esimestpikka 3D nukufilmi, KasparJancise lavastatavat “Mortenlollide laevas”.4„Morten lollide taevas“Autorikesksete lühifilmide season toetatud nii uusi ja tunnustatudautoreid.Levitoetused on antud valdavaltsel aastal esilinastunud mängufilmidele.Juunis on kavas läbi töötadaka 2010. aasta tulemuste eestmenutoetusele kandideerivadfilmid..Karlo FunkEFS peaekspertVastavalt EFSi toetuste eraldamiseeeskirjale saab EFSfilmiprojekte toetada kuni70 % ulatuses kogu projektimaksumusest.Saadud stsenaariumitoetuseja arendustoetuse summaarvestatakse tootmistoetusemaksimum-määra sisse.1. Mängufilm – eelarve1 507 100 eurot.1.1. Täispikkade mängufilmidetootmistoetuste eelarveon: 1 282 700 eurot.Piirmäärad onTäispika mängufilmi tootmistoetusel:383 000 eurot.Piiratud mahuga tootmistoetusel:205 000 eurot.1.2. Täispikkade mängufilmidestsenaariumitoetusteeelarve: 19 200 eurot.Täispika mängufilmi stsenaariumitoetusepiirmääron: 3200 eurot.„Kormoranid” onvaadatuim Eestifilm sel aastal.FOTO: paul aguraiujaEesti Filmi Sihtasutuse 2011. aastasihttoetuste piirmäärad1.3. Täispikkade mängufilmidearendustoetuste eelarve:141 200 eurot.Täispika mängufilmi arendustoetusepiirmäär on: 28700 eurot.1.4. Lühimängufilmi tootmistoetusteeelarve: 64 000eurot.Lühimängufilmi tootmistoetusepiirmäär on: 20 000eurot.2. Animafilm – 753 000eurot.Lühianimafilmi tootmistoetusepiirmäär on: 281 000eurot.3. Dokumentaalfilm –530 500 eurot.Dokumentaalfilmi tootmistoetusepiirmäär on: 38 400eurot.Dokumentaalfilmi arendustoetusepiirmäära ei ole.4. Levitoetused – 86 600eurot.EFS toetuste taotlemisevoorud 2011 / II poolaastaLevitoetuse piirmäär on:15 000 eurot.Kinnitanud EFSi nõukogu19. jaanuaril 20115. september 2011 - dokumentaalfilmidearendus- jatootmistoetustaotlused19. september 2011 – lühianimafilmidearendus- jatootmistoetustaotlused3. oktoober 2011 - täispikkademängufilmide arendustoetustaotlused,madalaeelarvelistedebüütfilmide(1. ja 2. täispikad mängufilmid)arendustoetustaotlused10. oktoober 2011 – “Eestilugude” ideekavandid17. oktoober 2011 - lühimängufilmidetootmistoetustaotlused31. oktoober 2011 - täispikkademängufilmide stsenaariumitoetustaotlused

TOETUSED„Tuvid”„Regilaul”EFS toetused 01.01.-1.5.2011FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMAMÄNGUFILMI TOOTMIS- JA JÄRELTOOTMISTOETUSE LEPINGUDLege Artis Film Üksik saar 339 000KOKKU 339 000MÄNGUFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDKopli Kinokompanii Viimane laskumine 15 000Taska Productions Puhastus 20 000Eetriüksus Murdumatu 20 000Allfilm Seenelkäik 15 600KOKKU 70 600LÜHIMÄNGUFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDTaska Productions Talendid koju 4 000Kuukulgur Film Foto 18 000Allfilm Kõik muusikud on sead 18 000KOKKU 40 000STSENAARIUMITOETUSE LEPINGUDF-Seitse Süüta 2 400Alexandra LRV Isebel 2 000Kopli Kinokompanii Esimene Pääsuke 2 000Kopli Kinokompanii Sõdurist ema 2 000KOKKU 8 400DOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDVesilind Tuvid 3 195Traumfabrik Kullaketrajad 9 587Freyja Film Armud jäänud, armud tulnud 22 369Rühm Pluss Null Hing 9 587Rühm Pluss Null Regilaul 9 587Allfilm Risttuules 15 978Content Providers Roots - Sada aastat sõda ja muusikat 6 391Myth Film Einasto 11577 19 173Silmviburlane Ema Ksenja 20 452Luxfilm Kõnelused olematus ruumis 16 000DeForefilm Alati on alati 10 0005

toetused„Suur maja”„Liivakast”FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMADOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDVesilind Parrot Araratil 11 823Vesilind Delta 9 586Filmivabrik Vaeste kirjanike maja 15 600Testfilm Kultuuripealinna kroonika 15 977F-Seitse Ajapikku unustatakse meie nimi 15 179F-Seitse Heino Eller - Kodumaine viis 19 173KOKKU 229 657DOKUMENTAALFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDFilmivabrik Tõsise näoga mees 1 800Revolver Film Kahe vahel 7 670Diafilm Suur-Sõjamäe 5 500Rühm Pluss Null Veregrupp 4 793In-Ruum Projekt PMR 6 000Exitfilm Kajakad 8 300KOKKU 34 063EESTI LOODDiafilm Laulev Nadezhda 3 835Alasti Kino Kartuli Wabariik 3 835F-Seitse Reis 3 835F-Seitse Eesti kiireim õpilane 3 835F-Seitse Jaanipäev 3 835In-Ruum Hingevalvur 3 835Vesilind Elu lainetel 3 835Juriidiline keha Eestluse Valvur Andy 3 835Osakond Jumalaga Saaremaa 3 835Rühm Pluss Null Minu ema on jahimees 3 835Rühm Pluss Null Päikeselill 3 835Pimik Kümnest kümneni 3 835KOKKU 46 020ANIMAFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDNukufilm Happy Birthday 51 478Nukufilm Kolmnurga afäär 94 436Eesti Joonisfilm Liivakast 72 220Eesti Joonisfilm Organiseerimata kuritegevus 19 200Eesti Joonisfilm Ussinuumaja 164 000Silmviburlane Suur maja 8 043Eesti Joonisfilm Lotte ja kuukivi saladus 51 129KOKKU 460 5066

TOETUSED„Surnuaiavahi tütar”„Vahetus”FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMAANIMAFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDNukufilm Morten lollide laevas 28 700KOKKU 28 700LEVITOETUSE LEPINGUDEstinfilm Surnuaiavahi tütar 14 000Triamen Film Rotilõks 13 000Luxfilm Vahetus 1 280Kuukulgur Film Kormoranid - ehk nahkpükse ei pesta 13 000Acuba Film Monoloogid 3 D 4 000KOKKU 45 280SIHTTOETUSE (VARIA) LEPINGUDEesti Filmioperaatorite Liit IMAGO aastakonvernetsi korraldamine 2 000A Film Eesti Cartoon movie'l osalemine 440Eesti Kirjandusmuuseum M. Laaniste osalemine SCMS konverensil 500Alasti Kino K. Rimmi õpingud Londoni filmikoolis 1 600Tallinnfilm Kino Artis tegevustoetus 32 595MTÜ Otaku Osalemine Berliini filmiturul 400MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival 9. Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festival 10 000F-Seitse M. Raadi osalemine rahvusvahelisel filmivestivalil LAV-is 500Viral Osalemine seminaril European Short Pitch 2011 500Nukufilm Cartoon movie'l osalemine 1 000MTÜ Eesti Filmi Andmebaas Eesti rahvusfilmograafia loomine 11 824Luxfilm Osalemine Clermont-Ferrandi Rahvusvahelisel lühifilmide festivalidel 500Film Tower Kuubis Osalemine Göteborgi rahvusvahelisel filmifestivalil 400MTÜ Eesti Kinoliit Eesti Filmi Päevad 2011 korraldamine 3 195MTÜ Maailma Filmi Ühing Tartu visuaalse kultuuri festivali Maailmafilm korraldamine 7 600MTÜ PÖFF Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamine 44 738MTÜ Kinobuss Filmitalgud 2011 korraldamine 2 500Allfilm Osalemine Docs in Thessaloniki 2011 foorumil 500Catapult Films S. Allikmäe erialane magistriõpe 1 000FIE Mare Raidma Filmikostüümide säilitamine 1 200MTÜ Otaku Osalemine Cannesi filmiturul 400Tallinnfilm First Motion (filmipärandi restaureerimine) 4 650A Film Eesti Osalemine Annecy animafestivalil 500KOKKU 128 542KÕIK KOKKU 1 430 7687

toetusedAsjade seisjuunis 2011Dokupitchingut Artises pildistas Jaanis ValkJuuni alguses said teatavaks kevadise dokivoorurahajaotusotsused, misjärel jääb sügiseseksvooruks veel 38 824 eurot.See on umbes ühe dokfilmitoetuse piirmäär,kuid kuna olemeaeglaselt sisse viinudetapiviisiliste toetuste süsteemi,siis tõenäoliselt saab sellestmaksta ühe I ja ühe II etapitoetuse ning kaks arendustoetust.Selliselt jagades (ühe filmiasemel on tegemisel neli tükki)hoiame parajasti töös olevatefilmide hulga keskmiselt 50ja aastase esilinastuste arvu 20ringis (+12 Eesti lugu). Aastaeelarve530 500 eurot juureson see optimaalne. Võiks imestada,et kui 20 filmi linastub,siis peaks 20 ka käivitatama,aga tänavu tõotab viimaste hulktulevat 15 (möödunud aastaloli 18) ja esilinastuste oma30. Siiski meenutan, et tõusvaeelarvega aastatel 2007-2008käivitati lihtsalt rohkem ja esilinastusvähem. Nüüd toimubtasakaalustumine. Julgen lubada,et juba 2012 saame taaskäivitatavate filmide arvu tõstmahakata.Aasta alguses ennustasin infolehesväga pingelist aastatja prognoosisin, et oleks vägahea, kui kahel jaanuaris arendustoetustsaanud projektilõnnestuks alustada sügisel katootmist. Elu on aga teinudkorrektiive ning tänase seisugaon tootmises juba viis sellist filmi,millest aastaplaane tehes eiolnud aimugi.Ei ole aga üllatav, et nende hulgason näiteks kaks filmi, millerežissööriks on taas ManfredVainokivi. Filmivabrik on omaettenähtus – teha aastas kakskolmfilmi ja saada neile kõigileka rahastus! – mul on tunne, etnad on ühena vähestest ületanudselle piiri, millest paljudon unustanud isegi unistada.Pean silmas nende sõltumatust,kus nad tõepoolest ise otsustavad,mida toota ja kas toota, jaise juba toodavad, kui teisedalles kompavad, et kas ikka pakubsihtasutusele huvi, kas ikkatoetatakse. Siin taga on tarkaenesekindlust ja sisemist veendumustoma asja õigsuses, misaga käib käsikäes teatud rahalisepuhvri olemasoluga, midaühelt korralikult sõltumatultfilmitootmisfirmalt tahaks eeldada.Siinkohal sellele viidates tahanma võidelda aeg-ajalt võimustvõtva arvamusega, justkui tootjapeaks iga hinna eest ära arvama,mis EFSile meeldib või misläbi läheb. EFS on filmiprojektidetoetaja, mitte tellija. Toetusemääramisel küsib EFS nõu tegijateendi käest.Selle aasta sõltumatuteks ekspertidekson olnud talvisesvoorus Andres Maimik, MariannaKaat ja Peep Puks, ningkevadel Marje Jurtshenko, SulevKeedus ja Kaarel Kuurmaa. Mahindan väga nende vastutustundlikkustja pühendumistsellele tööle. Arendustoetusesaamiseks on nende abiga väljavalitud kümme filmi (vt tabellk 6), mis eristusid teistestoma kontseptsiooni selguse,dramaturgiliste eelduste ja/võiühiskondliku sõnumi poolest.Ekspertidega peetud aruteludetulemusel on välja koorunudka mitu filmiideed, mis samutioleksid väärinud toetust, kuidnii selgepiiriliselt ei ole eristunud– sellistel puhkudel on tegijaidjulgustatud jätkama. Niion näiteks läinud Joosep Matjusefilmiga „Kajakad“, mismöödunud aastal jäi toetuseta,kuid tänavu julgelt edasi onarenenud. Samuti film „Jeesuselab Siberis“, mis suuresti kehvaesinemise tõttu pitchinguljaanuaris toetusesaajate hulgastvälja jäi, aga kevadel muudetudkontseptsiooni ja enesekindlapitchiga veenvalt edukaimaksosutus.Kahjuks on ka olnud paar tagasilööki,kus arendustoetustevoorus kord edukaks osutunudprojektil hiljem tootmistoetuselekandideerides enam niihästi ei läinud – muutunudolid eksperdid, muutunud olidkonkurendid ja muutunud oliaeg. Selliste muutujate olemasolugatuleb paratamatultarvestada ja nendega aktiivselttegelda. Näiteks pitching on kujunemaskohaks, kus seda kõigelihtsam teha oleks.Pitchingutest ArtisesOleme korraldanud dokfilmiideedeuutmoodi pitchinguidneljal korral ja alati saanudosalejatelt palju julgustavattagasisidet. Selle vormi saab8

TOETUSED2011 peaksid esilinastuma:PärandTootja Allfilm; produtsentPille Rünk; režissöör EevaJäntti (FIN)Kaplinski süsteemTootja Allfilm; produtsentPille Rünk; režissöör RaphaelGianelli-Meriano (FRA)TuvidTootja Vesilind; produtsentRiho Västrik; režissöörKadriann KibusAlati on alatiTootja Kultusfilm; produtsentLiis Lepik; režissöörTõnis LepikRegilaulTootja Rühm Pluss Null;produtsent Erik Norkroos;režissöör Ulrike Koch (SUI)Tallinna sümfooniaTootja Vesilind, produtsentRiho Västrik, režissöörAstrida Konstante (LAT)Ajapikku unustataksemeie nimiTootja F-Seitse; produtsentReet Sokmann; režissöörAndres SöötKosmos 1968Tootjad AD Oculos/FilmTower; produtsent MargusÕunapuu; režissöör PeeterBrambatveel täiustada, kuid usun, etsündmus peab sellisena jätkuma.Oleme sinna kutsunudoma ideid tutvustama eelkõigeneed, kes taotlevad esimestkorda, kuid pakkunud võimalustseda teha ka kõigil teistel.On neid, kes on seda meelsastikasutanud, aga ka neid, kestunnevad kergendust sellestkohustusest pääsemise üle. Mitteigaühele ei ole avalik esineminemeeltmööda ja sageli onpalju lihtsam esitada oma paberidära ja siis passiivselt oodata40 päeva, et „las need sealsiis otsustavad“. Ja kui vastuson eitav,siis kiruda ja vandudaja taguda endale vastu rinda,teadmata midagi teistest ja olematatundnud ennast kordagiteiste hulgas. Siiski ei saa salata- mitte alati ei tule esinemineprojekti kiirele teoks saamiselekasuks, kuid õiglasemat otsustlangetada aitab see küll.Pitchingut ei tohiks segi ajadakunagi Jaak Lõhmuse väljamõeldudsõnaga ’võistukaitsmine’.BFMist tulnud nooredfilmitegijad on hellaks tehtudsealsete karmide kunstinõu-kogudega. Artises peetavatedokfilmi pitchingute peamineeesmärk on veenmine ja iseveendumusele jõudmine. Vähetähtispole valdkonnasisene infovahetus.Et mõned publikuston seekord osutunud ekspertideksvõi Kulka sihtkapitali liikmeteks,kelle arvamust toetustemääramisel rohkem arvestatakse,ei muuda asja – dokumentaalfilmikogukond saab rohkemiseendast teadlikuks: midatehakse, mida mõeldakse, kuhusuunda liigutakse. Sageli on siiska hilisemate otsuste mõistminepalju kergem. Ja loomulikulton üritus platsdarmiks kollegiaalselediskussioonile, millestsageli on väga palju kasu justnoorematel tulijatel, aga kus kakõik teised saavad esimest tagasisidetoma ideele. Ei ole vistkeelatud, kui ütlen välja, midaeksperdid esinemisest kõigeenam ootavad: nad tahavadnäha, kas filmil on juba hingsees või ei.Raimo JõerandfilmiekspertSada aastat sõda jamuusikatTootja Content Providers,produtsent Paloma KrõõtTupay; režissöör Katrin LaurTeekond AraratileTootja Vesilind; produtsentja režissöör Riho VästrikUus maailmTootja Kuukulgur; produtsentJaak Kilmi; režissöörJaan Tootsen„Saarte värvid”Saarte värvidTootja Allfilm; produtsentPille Rünk; režissöör MadliLääneVaeste kirjanike majaTootja Filmivabrik; produtsentMarju Lepp; režissöörManfred VainokiviIdeaalide tundTootja Filmivabrik; produtsentMarju Lepp; režissöörManfred VainokiviVaresesaare venelasedTootja F-Seitse; produtsentKaie-Ene Rääk; režissöörSulev KeedusKust tuleb tolm ja kuhukaob rahaTootja Allfilm; produtsentPiret Tibbo-Hudgins;režissöörid Tiit Ojasoo jaEne-Liis SemperKullaketrajadTootja Traumfabrik; produtsentKiur Aarma; režissööridHardi Volmer ja Kiur AarmaArmud tulnud, armudjäänudTootja Freyja Film; produtsentja režissöör Tõnu VirveLaulupidu!Tootja Allfilm; produtsendidPiret Tibbo-Hudgins/James Tusty/Bestor Cram;režissöör Maureen CastleTusty (USA)9

toetused„Kirjad Inglile”„Üks mu sõber”EFS toetatud filmideesilinastused 2011FILM ESILINASTUS TOOTJA PRODUTSENT REZHISSÖÖRTÄISPIKAD MÄNGUFILMIDÜks mu sõber 1/8/11 Exitfilm Anneli Ahven Mart KivastikKirjad Inglile 1/27/11 F-Seitse Kaie-Ene Rääk Sulev KeedusSurnuaiavahi tütar 2/23/11 Estinfilm Mati Sepping Katrin LaurRotilõks 3/4/11 Triamen Film Anu Veermäe, Andres Peets Andres PuustusmaaKormoranid ehk nahkpükse ei pesta 3/17/11 Kuukulgur Film Kaspar Kaljas Andres Maimik, Rain TolkLÜHIMÄNGUFILMIDVereringe 3/6/11 Taska Productions Kristian Taska Peeter SimmLegend vägevast seebist 5/12/11 Mustfilm Evelin Soosaar Andrew BondDOKUMENTAALFILMIDEesti lood: Keelatud vili 1/18/11 Luxfilm Priit Pääsuke Anu AunEesti lood: Romeo, Julia ja Jüri 1/18/11 Revolver Film Karin Reinberg Karin Reinberg,Liina KeevallikEesti lood: Laulev linn 1/18/11 Meteoriit Aet Laigu Mikk RandEesti lood: Tsirkusetuur 1/18/11 Kuukulgur Film Jaak Kilmi Jaak Kilmi, Andres MaimikEt meeldiks kõigile 1/25/11 Rühm Pluss Null Erik Norkroos Kristina NormanCubaton 1/27/11 Film Tower Kuubis Margus Õunapuu Daniel FridellMonoloogid 3D 2/16/11 Acuba Film Arko Okk Arko OkkKuku: mina jään ellu 2/22/11 Kuukulgur Film Andres Maimik Andres Maimik, Kaidi KaasikHing 3/16/11 Rühm Pluss Null Erik Norkroos Kullar ViimneInimese mõõt 3/31/11 Testfilm Vallo Veering,Marianne KõrverMarianne OstratDelta (kogumik Suur jõgi) 4/21/11 Vesilind Riho Västrik Vasili SaranaVana kloun 4/27/11 Filmivabrik Marju Lepp Manfred VainokiviSee on see päev 5/24/11 Exitfilm Peeter Urbla Kersti Uibo10

EKSPORTBerliin jaCannesEFS 2011. aasta filmiturgudelNagu ikka,võttis EFS omastendiga osaka sel aastalnii Berliini kuiCannesifilmiturust.Berliinis oli kõik laiaslaastus vanamoodi.Berliin on alati EFSijaoks heaks töökeskkonnaks,sest stendi asukohton hea ja inimesed juba teavad,kust meid leida. Suuremaksmuudatuseks – küll mitte sisuliseks,aga formaalseks – oli see,et küll Baltic Filmsi lipu all veelolles, olid Baltic Filmsi ametlikultseekord juba esindamasvaid Läti ja Eesti. Leedukateloli oma stend Marrioti hotellis.Marriott on küll asukoha poolestfestivali ja turu keskmestkaugemal ja seal asuvad riigidon reeglina ka veidi kaugematestsektoritest pärit, aga leedutiim tegi tublit tööd ja nad olidBerliini kontekstis üsnagi hästiesil.Meie töö seisukohast ei muutnudsee eriti midagi. Eesti oliturul väljas nelja uue mängufilmiga,igal filmil oli üks linastus,sulgudes turulinastustelkäinute arv: „Surnuaiavahitütar” (34), „Üks mu sõber”(2), „Kirjad Inglile” (16) ja„Rotilõksu” kinnine linastus(7). Lisaks korraldas Arko Okkise linastuse filmile „Monoloogid3D”, mille tulemuste kohtakahjuks informatsioon puudub.Igapäevatöös oluline muudatusoli ka uue EFSi online-skriiningutesüsteemi beetaversioonikatsetamine. Ideaalis liigukssuur osa filmiliiklusest tulevikusinternetti selle asemel, etsaata sellises koguses DVDsidlaiali. Eks ole näha, kas see kapraktikas töötab. Piiritagusekskasutamiseks mõeldud digitaalneabivahend tekitas igatahessuurt huvi ja tänaseks on11

EKSPORTFotod: Neeme Kari, Indrek KaselaEesti paviljon Cannes’isplatvormiga liitunud juba 131filmiprofessionaali, enamusneist festivalide programmiinimesed.Jätkus ka töö European FilmPromotioniga. Kahjuks meiekandidaati liikmesriikide kümneparema noore näitleja nimekirjaei valitud, aga ehk lähebjärgmisel aastal paremini.Väga edukaks osutus Eesti vastuvõtt,mis toimus Eesti saatkonnasBerliinis, saatkonnarohke ja lahke abiga. Vastuvõttuaustas oma kohalolekuga ka välisministerUrmas Paet. Koosviibimiseloli üle 200 inimese,pakuti traditsioonilises vaimussuppi ja suupisteid.12Cannes 2011 tuli suurte muudatustega.Tänu EFSi, PÖFFi,Eesti Turismiameti ja EAS’Iühistele pingutustele kolitiseekord festivalipaleest välja,et utiliseerida senise 9-ruutmeetrisepinna asemel omatelkpaviljon koos selle juurdekuuluva märksa suurema alagaInternational Village’i sellesosas, mida kutsutakse kaPantiero’ks. Esmakordselt võistelgi küljes näha sõna “Estonie”.Vähemalt praeguseks onsee selge märk sellest, et BalticFilms’i oma senisel kujulenam eksisteerima ei saa, sestleedu produtsendid olid omastendiga jälle eraldi. Meie kahevahele jäi Läti, kes oli väljaskoguni kahe tootjafirma eraldistendikesega, institutsioonitasandil lätlased esindatud eiolnud.Värske õhk ja suurem ruumalalõid töötamiseks loomulkultparemad tingimused. Seal olivõimalik korraldada ka omaüritusi, mis enne oli olnud võimatu.Seetõttu oligi Eesti telgispea iga päev midagi toimumas.Kuna Eesti film on alarahastusetõttu festivali mõttes täielikusHenry Kõrvits Tallinnfilmist jamaestro Jaan Ruus vestlevadCelia Kuningaga, EestiSaatkonnast PariisisMichael Hintz,Berliini filmiturumüügijuht kohtusEesti stendil BerliinisvälisministerUrmas Paetiga

EKSPORTHetki Eesti paviljonisCannes’I filmiturulvarjusurmas, siis tulebki omaolemasolu proovida tõestadakõige muuga peale filmide.Seda võimaldas meie uus stendtäiesti suurepäraselt. Igatahesendale jäi vähemalt mulje, etigasuguseid asju toimub meieväikeses Eestis palju ja osa selleston ju täiesti õige.13. mail leidis aset Black MarketOnline’i tutvustav ettekanneja demonstratsioon ningPariisi Eesti saatkonna toetatudvastuvõtt.14. mail toimus ametlik Sakuhappy hour, kus pakuti erinevatsorti Saku õlut.15. mail toimus erinevate netiplatvormidetutvustaminekoostöös filmfestivals.com’iga.Sõna said nii Cannesi filmituruMarche du Filmi juhtJerome Paillard kui ka esindajadWithoutaboxist ja FestivalScope’ist.16. mail toimus kuubateemalinehappy hour, mille põhjuseksoli Eesti-Soome-Rootsi ühisdoki“Cubaton” turulinastusedCannesis. Nende linastusteeest ei maksnud EFS, vaidAmeerika müügiagent MonteCristo Entertainment. MängitiKuuba muusikat ja joodi cubalibre’sid. Kohal olid ka filmiprodutsendid ning režissöörDaniel Fridell.17. mail esitleti projekti „60Seconds of Solitude in YearZero“, mille esitlusel viibiska projektis osalev ja Cannes’ivõistlusprogrammis filmigaesindatud Naomi Kawase ja üksprojekti vaimsetest isadest TaaviEelmaa.18. mail toimus veel üks happyhour.Filmidest olid, taas koos vaatajanumbritega,turul väljasjärgmised: Idioot (13, kinninelinastus), „Kormoranid” (13),„Kirjad Inglile” (5) ja „Surnuaiavahitütar” (9). Lisaksameeriklaste makstud „Cubaton”,mille kahel linastusel olikokku 18 vaatajat.Kuigi eesti filme ametlikusCannes'i programmis sel aastalei olnud, oli Eesti ometi minimaalseltesindatud. Noortefilmitegijate organisatsioonNisimasa kutsus sel aastal elluprojekti "Istanbul Express",mille raames sõitsid 45 noortfilmitudengit rongiga Euroopaspunktist A punkti B ja tegidselle käigus 15 lühidokki,mille läbivaks teemaks oli multikultuususeja paljukeelsuseuurimine Euroopas. Jagunetikolmesteks tiimideks (operaator,režissöör ja helimees).Ühe filmiprojekti nimega "YouCan't Hide Love From Gypsies"helimees ja originaalmuusikaautor oli eestlane Ando Naulainen.Filmid linastusid Cannes‘ikõrvalprogrammi Semaine dela Critique'i erilinastusena.Tundub, et 2011 oli üleminekuaasta,edasi tuleks astudajärgmisele tasandile. Uus asukohtpõhjustas veidi segadust,sest paljud ei leidnud meid ülesja spontaanseid kontakte oliminimaalselt. Järgmisel aastaltuleks sellele kindlasti tähelepanupöörata ning töötadaselle nimel, et meie uut kohtaveelgi enam teadvustataks. Niiet läks ühest küljest korda, jateisest küljest on arenguruumiküllaga.Järgmine aasta toob endagakaasa ka Eesti Film 100 egiidiall toimuvad sündmused, nii etjuba seetõttu peaksime saavutamasuurema nähtavuse.Tristan PriimägiEFS välissuhete juht13

EKSPORTMust Turg oliCannes’is menukasEelmise aasta lõpus käivitunud online filmiturg ningkaastootmis- ning promotsiooniportaal “Black MarketOnline” (BMO) sai Marche Du Film’i raamesülieduka vastuvõtu osaliseks.Elevust tekitava “mustaturu” nime taga seisevBMO on võimalusterohkeveebilahendus,mis loob fokusseeritud infokanaliEesti ning laiemalt kirdeEuroopa, nn. CIS ja uute Kesk-Aasia turgude nagu Gruusia,Azerbaidžaani, Kasahstani ningteiselt poolt vana Euroopa jamaailma filmitööstuse vahel.BMO on esimene keskkond,mis niivõrd laias mahus keskendubKirde ja Ida-Euroopaning Skandinaavia regioonisuuremahulisele promotsioonileInternetis.Täpsemalt koosneb BMO kahestomavahel lõimunud poolest -esiteks PÖFFi kureeritav portaalja filmiturg Blackmarketonline.eu, mis viib PÖFFi industrysündmused Bläck Market ja14Baltic Event ning neil osalenudfilmid ja kaastootmisprojektidonline keskkonda tagamakshuvitatutele mugava ligipääsuinfole koos projektide jooksvaülevaatega. Lisaks saab keskkonnasthankida levi- ja tootmiskontakte,uurida regioonibox office’i ja muu tööstuspõhiststatistikat, tutvuda stsenaariumituruBooks to Film teosteganing kõige olulisemana - vaadataturvaliselt internetis ülesaja lühi- ja täispika filmi.BMO virtuaalne messiboksitehnoloogiavõimaldab luua tootjatelvõi filmiorganisatsioonileluua piiratud juurdepääsuganing kõrge turvalisusega onlineprojekti- ning videoraamatukogu,mis aitab kokku hoidapromotsioonikulusid, kuidvähendab ka DVD screener'iteFoto: Neeme Karipiraatluse riski. Näiteks saabtehnoloogiat edukalt kasutadajooksvate või valmis filmiprojektidepitchimiseks enne suurifilmiturge - äripartnerile tulebluua vaid juurdepääs messiboksivõi saata projekti link,mis aegub soovitud aja jooksul.Olulisena sisaldab ka BMOülitäpset statistikat - kes tutvusmilliste filmide ja projektideganing millal luues hea võimalusetäpseks müügiks.Rahvusvahelise turvalisusgarantiinakasutab BMO Cannesifilmiportaaliga Cinando samafilmide turvamise tehnoloogiat.Näiteks kuvatakse igalefilmile unikaalne kasutajanimi,mille abil saab võimalikud pahategijadkiiresti tuvastada.Aasta eesmäriks on välja arendadakõikehõlmav regionaalnefilmiturg virtuaalsete messiboksidega,mis annaksidostjatele, levitajatele või kaastootjatelekonkreetse ja mahukainfo regioonist osalevaiga filmimaa kohta. Nii nagu“päris turul” saavad BMO’soma “boksiga” kaasa lüüa niirahvuslikud filmiinstitutsioonid,fondid, kuid ka huvitatudtootjad. Võimalustena lisanduvadsuvel 2011 veel kõikidevõimalustega Eesti näidisboks,venekeelne kasutajaliides, lokatsioonideja tootmistehnikaja võimaluste andmebaas ningajaressursiside planeeriminelähtudes eelkõige suuremateregionaalsete pitching sündmustevajadusest. Lisaks tekibka võimalus digitaalselt lähetadaprojekte, filme ja materjalekõikidele BMO tarkvara kasutavateerinevate filmiturugudele- näiteks Tallina turult Göteborgi,Varssavisse ning lähitulevikuska maailma suurimasseCannes’i portaali Cinando.BMO avatud koostööpoliitikaning laiad kasutusvõimalusedsaid Cannes’is rahvusvaheliselttööstuselt ülipositiivse tagasiside- lisaks aasta algusest BMOsüsteemi kasutavatele EFS-ilening Allfilmile löövad BMO-skaasa Soome, Islandi Gruusia,Aserbaidžaani ja Kasahstanisihtasutused, Varssavi-Moskvakaastootmisturg CentEastja Kaunase filmifestival. Sõlmimiselon märkimisväärneraamleping Cannes’i filmiturugaMarche Du Film projektija kontaktivahetuseks ningkäimas läbirääkimised RobertBosch fondi, Valgevene, PõhjamaadeMinistrite nõukogu jamitmete teiste levi- ja tootmisettevõtetega.Uuri lisa ja taotle oma tasutakasutajakontot aadressiltwww.blackmarketonline.euSten SaluveerBMO arendusjuht

MEDIAAvatudtaotlusvoorud:Automaatne kinolevitoetus– 17/06/11Valikuline kinolevitoetus– 1/07/11TV levi – 20/06/11Filmiturud, promotsioon– 10/06/11 (tegevustele1/01/12 – 31/05/11)Jätkukoolitus (continuoustraining) – 15/06/11Digikinodekoolitus1. juulilkinos ArtisMEDIA uudisedSel aastal tähistab ME-DIA programm kahekümnendatjuubelit.Pidustusi suurtel festivalidelon varjutanud kuuldused,et programmi tulevikon tume ja alates uuest eelarveperioodist(2014 ja edasi)võidakse programm liita teistekultuuriprogrammidega EuroopaKomisjonis. Õnneks ontänaseks päevaks need kuulujutudvaibunud, kuna märtsi keskelkuulutas Jose Manuel Barrososuurelt ja avalikult, et seeei pea paika ning et tegelikulton plaan tulevikuprogrammeveelgi tugevamaks muuta. Uusvolinik Androulla Vassiliu näibselles osas ka kõvasti pingutavat,teda kohtab väga paljudelfilmiüritustel sõna võtmas ningfilmitegijatega kohtumas, naguka hiljaaegu Cannes’i filmifestivalil.Elame näeme. Esimeneraam ja eelarveplaan uue programmiosas peaks paika saamakäesoleva aasta lõpuks. Uusprogramm hakkab tööle kaheja poole aasta pärast – 2014 jakestab tõenäoliselt kuni aastani2020.Aga nüüd tänasesse päeva.Kokkuvõtet MEDIA eraldatudsummadest Eestisse on sel aastalpaslik teha juba keset aastat,sest jällegi on põhjust rõõmustadaeduka arendusvooru ülenovembris – Allfilmile eraldatiesimese etapi paketitoetustprojektide arendamiseks kokku150 000 eurot. Kuukulgur filmileeraldati 20 000 eurot dokumentaalfilmiprojekti„Out ofFashion“ arendamiseks. Õnnitlusedtoetuse saajatele! Konkurentsarenduseskeemis on aastaaastalt ikka tihedamaks muutunud,seda enam on heameel, etpaketitoetus meie tootjatele ikkagijõukohane on. Tulemusedaprill tähtajaks esitatud projektideosas selguvad juuli keskel.MEDIA kontorid Skandinaaviasja Baltikumis jätkavad sügiseljällegi koostööd suure soovigasiinset stsenaristika maastikuedendada. Juba neljas POWRpitchingu töötuba toimub selaastal 30. november kuni 2.detsember Baltic Eventi raames.Jätkame koostööd TorinoFilmlab’iga, kuid peaminejuhendaja sel aastal saab olemaMiguel Machalski – vägamitmekülgse filmitaustagamaailmakodanik, kes Euroopastegutsedes on kaasalöönudmuuhulgas EAVE ja Sources’ekoolituste juhendamisel (www.miguel-machalski.com). Mängufilmiideidja lisamaterjalePOWRile aplikeerumiseks ootame1. oktoobriks 2011 ME-DIA Desk Eesti aadressil: anu@efsa.ee. Lisainfo www.mediadeskestonia.eu.MEDIA Desk Eesti saab suvehakul uue nägusa koduleheja hakkab uuel viisil edastamaelektroonilisi MEDIA uudiseid.Itaalias baseeruv koolitusprogrammMEDIASalles on kinopidajatekoondamise ja uuel kursilhoidmisega tegelenud peakümme aastat. Sel aastaltoimub nende nädalaneMEDIA toetatud koolituskoostöös Soome FilmiSihtasutuse ja Eesti FilmiSihtasutusega kahessiinses pealinnas – Helsinkisja Tallinnas. 29.juuni – 3. juuli toimuvalekoolitusele registreerumistähtaegon küll jubamöödas, kuid 1. juulikoolituspäev Tallinnaskinos Artis on kõigilekinopidajatele ja tootjateleavatud. Artises toimuvhommikupoolik keskendubdigikinonduse muredeleja võimalustele väikestesregioonides.Täpsem koolituse ajakavaMEDIA Salles’i kodulehet:www.mediasalles.it/training/training.htm.Lisainfot saab peagimeili teel või MEDIA DeskEestist.Anu ErnitsMEDIA Desk Eesti15

ARVE JA FAKTEEFSi toetatud filmid eesti telekanalites1.01.-31.05.2011Pealkiri Kuupäev Kellaaeg % Reiting KanalLumekuninganna 1.01.2011 21:25 4.7 60 000 ETVKöögi dimensioonid 2.01.2011 22:55 0.5 7 000 ETv2Eesti lood. Maja 3.01.2011 20:30 7.4 94 000 ETVVeresidemed 5.01.2011 21:10 0.7 10 000 ETV291 kilomeetrit - Eestimaa kroonika 2009 6.01.2011 20:05 5.6 72 000 ETVVeresidemed 6.01.2011 22:55 0.1 2 000 ETV291 kilomeetrit - Eestimaa kroonika 2009 7.01.2011 12:40 1.1 14 000 ETVEesti lood. Maja 8.01.2011 9:30 1 12 000 ETVLumekuninganna 8.01.2011 16:50 2.2 28 000 ETVMängija 9.01.2011 22:00 0.2 3 000 ETV2Eesti lood. Järv ja linn 12.01.2011 22:30 3.8 48 000 ETVAmatöörid 12.01.2011 21:00 1 12 000 ETV2Eesti lood. Järv ja linn 13.01.2011 12:40 0.6 8 000 ETVMängija 13.01.2011 14:00 0.9 11 000 ETVEesti lood. Järv ja linn 13.01.2011 21:00 0.8 11 000 ETV2Amatöörid 13.01.2011 22:50 0.7 9 000 ETV2Eesti lood. Järv ja linn 14.01.2011 9:30 0.2 3 000 ETV2Eesti lood. Lumehobuste peremees 15.01.2011 9:00 2 26 000 ETVEesti lood. Lumehobuste peremees 18.01.2011 14:10 1 13 000 ETVTeine tulemine 19.01.2011 21:00 0.1 1 000 ETV2Eesti lood: Moekoer 19.01.2011 22:30 3.9 50 000 ETVEesti lood: Moekoer 20.01.2011 12:25 1.9 24 000 ETVEesti lood: Moekoer 20.01.2011 21:00 1 13 000 ETV2Teine tulemine 20.01.2011 23:05 0.4 6 000 ETV2Eesti lood: Moekoer 21.01.2011 9:30 0.1 2 000 ETV2Ruudi 22.01.2011 17:00 3.1 39 000 ETV2Must Peeter 26.01.2011 21:00 0.4 5 000 ETV2Eesti lood. Keelatud vili 26.01.2011 23:10 1 13 000 ETVEesti lood. Keelatud vili 27.01.2011 13:20 2.1 27 000 ETVEurydike otsinguteel 29.01.2011 5:10 0.2 2 000 Kanal 2Eesti lood. Romeo, Julia ja Jüri 2.02.2011 23:10 2.2 28 000 ETVEesti lood. Romeo, Julia ja Jüri 3.02.2011 12:30 0.8 10 000 ETVEesti lood. Romeo, Julia ja Jüri 3.02.2011 21:00 0.1 1 000 ETV2Eesti lood. Romeo, Julia ja Jüri 4.02.2011 9:30 0.3 4 000 ETV2Pesupäev ehk väike linnuaabits 9.02.2010 21:00 0.5 6 000 ETV2Oleg 9.02.2010 21:00 0.8 10 000 ETV2Eesti lood. Laulev linn 9.02.2010 23:10 1.9 25 000 ETVEesti lood. Laulev linn 10.02.2011 12:30 1.2 15 000 ETVOleg 10.02.2011 22:55 0.3 4 000 ETV2Sundasunik 16.02.2011 17:05 0.6 8 000 ETV2Eesti lood. Tsirkusetuur 16.02.2011 23:10 2.7 34 000 ETVEesti lood. Tsirkusetuur 17.02.2011 12:30 1.1 13 000 ETVEesti lood. Tsirkusetuur 17.02.2011 21:00 0.5 6 000 ETV2Eesti lood. Tsirkusetuur 18.02.2011 9:30 0.4 5 000 ETV2Eesti lood. Vanad kalad 20.02.2011 10:15 7.7 99 000 ETVEesti lood. Järv ja linn 20.02.2011 16:05 0.9 12 000 ETV2Üks mu sõber 23.02.2011 21:30 10.9 139 000 Kanal 2Sääsk ja hobune 24.02.2011 10:35 8.1 103 000 ETVSinimäed 24.02.2011 10:50 1.1 14 000 ETV2Elulood 24.02.2011 11:50 2.2 29 000 ETV216

ARVE JA FAKTEMalev 24.02.2011 12:15 2.9 37 000 ETV2Karukõnelejad 24.02.2011 13:00 2 19 000 TV3Laulev revolutsioon 24.02.2011 15:00 3.1 40 000 ETV2Sääsk ja hobune 24.02.2012 17:26 1.5 19 000 ETV2Vereringe 24.02.2011 17:00 2 22 000 TV3Detsembrikuumus 24.02.2011 22:00 7.2 92 000 ETVKarukõnelejad 25.02.2011 4:25 0 5 000 TV3Sääsk ja hobune 27.02.2011 12:05 1.7 22 000 ETVEesti lood. Ultra vennikased 4.03.2011 9:30 0.2 3 000 ETV2Eesti lood. Casting 4.03.2011 20:00 0.7 9 000 ETV2Revolutsioon, mida ei tulnud 6.03.2011 20:15 0.5 6 000 ETV2Revolutsioon, mida ei tulnud 7.03.2011 14:35 0.4 6 000 ETVEesti lood. Professionaalne amatöör 7.03.2011 21:00 0.4 5 000 ETV2Et meeldiks kõigile 9.03.2011 21:40 3.8 48 000 ETVEesti lood. Režii 10.03.2011 21:00 0.6 8 000 ETV2Detsembrikuumus 10.03.2011 21:30 1.6 20 000 ETV2Eesti lood. Režii 11.03.2011 9:25 0.1 1 000 ETV2Sügisball 11.03.2011 21:30 0.8 10 000 ETV2Eesti lood. Teaduspõhine toode 12.03.2011 13:25 0.1 2 000 ETV2Malev 12.03.2011 21:30 1.8 24 000 ETV2Kutsar koputab kolm korda 13.03.2011 20:00 1 12 000 ETV2Vahetus 13.03.2011 20:50 2.1 27 000 ETV2Pangarööv 13.03.2011 20:35 7.8 99 000 Kanal 2Mustlase missioon 13.03.2011 21:05 0.9 12 000 ETV2Nimed marmortahvlil 13.03.2011 22:10 1 13 000 ETV2Erkki-Sven Tüür: seitse etüüdi piltides 13.03.2011 23:40 0.1 2 000 ETV2Ilusad inimesed 16.03.2011 22:30 3.7 47 000 ETVIlusad inimesed 17.03.2011 13:25 0.7 9 000 ETVKlass 17.03.2011 20:30 1 13 000 ETV2Kodu-käija 23.03.2011 22:30 2.9 36 000 ETVKodu-käija 24.03.2011 12:35 1.3 17 000 ETVPõdra kuningriik 26.03.2011 15:35 1.9 25 000 ETV2Vahetus 27.03.2011 18:40 6.1 78 000 ETVTantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt 30.03.2011 22:30 3 39 000 ETVTantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt 31.03.2011 12:35 1.3 16 000 ETVMaria teatri fantoomid 3.04.2011 16:00 0.6 8 000 ETV2Vanad ja kobedad saavad jalad alla 3.04.2011 20:35 Kanal 2Maria teatri fantoomid 4.04.2011 12:30 0.9 11 000 ETVVereringe 6.04.2011 20:30 2 28 000 TV3Tsirkuselaps 13.04.2011 22:30 3.4 44 000 ETVTsirkuselaps 14.04.2011 12:35 0.7 9 000 ETVAgent Sinikael 17.04.2011 21:35 1.1 15 000 ETV2Riigireetur 17.04.2011 22:55 0.8 10 000 ETV2Ajameistrid 20.04.2011 22:30 1.9 24 000 ETVAjameistrid 21.04.2011 12:15 0.9 11 000 ETVRöövlirahnu Martin 22.04.2011 10:25 3.4 44 000 ETVPüha Tõnu kiusamine 22.04.2011 21:25 3.2 41 000 ETVItelmeeni lood 4.05.2011 22:30 4.1 53 000 ETVItelmeeni lood 5.05.2011 12:30 0.6 8 000 ETVSuur jõgi 7.05.2011 18:20 3.1 40 000 ETVSuur jõgi 8.05.2011 14:30 1.4 18 000 ETVEesti lood. Doktor Kloun 9.05.2011 21:00 0.2 3 000 ETV2Ants Eskola - Olla või mitte olla 9.05.2011 21:30 0.6 8 000 ETV2Fritsud ja blondiinid 11.05.2011 22:30 2.7 35 000 ETVFritsud ja blondiinid 12.05.2011 12:30 0.8 11 000 ETVSuur jõgi 2/2 14.05.2011 18:45 4.4 56 000 ETV17

ARVE JA FAKTEPealkiri Kuupäev Kellaaeg % Reiting KanalPalusalu 17.05.2011 20:00 0.7 9 000 ETV2Eesti lood. Sõjamäng 17.05.2011 21:20 0.8 11 000 ETV291 kilomeetrit - Eestimaa kroonika 2009 18.05.2011 22:30 2.8 36 000 ETV91 kilomeetrit - Eestimaa kroonika 2009 19.05.2011 12:35 1.4 18 000 ETVKaali saladus 24.05.2011 13:15 0.2 2 000 ETVEesti lood. Tuleproov 26.05.2011 17:10 1.5 19 000 ETVNuga 26.05.2011 23:20 0.2 2 000 ETV2Eesti lood. Miina 26.05.2011 17:10 2.2 29 000 ETVEesti lood. Tuleproov 28.05.2011 14:40 0.6 8 000 ETV2Eesti lood. Hea uus ilm 29.05.2011 21:35 1.2 15 000 ETV2Eesti lood. Röövel Ööbik 30.03.2011 17:35 1.2 15 000 ETVVereringe 31.05.2011 14:00 1 7 000 TV3Eesti lood. Järelvalveinspektor 31.05.2011 17:40 1.4 18 000 ETVJan Uuspõld läheb Tartusse 20.03.2011 20:35 5.7 72 000 Kanal 2Eesti filmide vaatajad 2011Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta 38618Rotilõks 9816Üks mu sõber 7812Surnuaiavahi tütar 6198Kuku 6122Polli päevikud (2010) 5921Kirjad Inglile 4872Inimese mõõt 813Suur jõgi 658Monoloogid 3D 235Cubaton 179Et meeldiks kõigile 115See on see päev 92Hing 89Kokku 81 540„Kormoranid”„Rotilõks”„Üks mu sõber”„Surnuaiavahi tütar”Kinolevi TOP 10 2011Film Esilinastus Vaatajaid Levitaja1 Rapuntsel 21.01.2011 86871 Forum Cinemas2 Rio 8.04.2011 62487 Forum Cinemas3 Kariibi mere piraadid 4 18.05.2011 57465 Forum Cinemas4 Turist 01.07.2011 39848 ACME Film5 Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta 18.03.2011 38618 Forum Cinemas6 Rango 4.03.2011 36605 Forum Cinemas7 Kiired ja vihased 5 6.05.2011 35544 Forum Cinemas8 Kuninga kõne 21.01.2011 33375 ACME Film9 Tron: pärand 1.01.2011 26000 Forum Cinemas10 Minu liba-abikaasa 18.02.2011 24110 ACME Film18

ÜRITUSED„Mis meist saab?”Nõnda küsis Agnes Gabrielilt “Viimses reliikvias”,ühes Eesti filmiajaloo tuntuimas erootilises stseenis.Mis meist saab, tulebmeil ikka-jälleküsida ka Eestifilmielu paremaletulevikule mõeldes.Väitkem, et välismaa filmiga onmeil kõik korras. Mullu jõudisekraanile rekordarv filme, 163.Kinos käis rekordarv, 2,13 mlnkülastajat, peaaegu pool miljonitpiletiostjat rohkem kuiaasta eest. Meil on korvitäisrahvusvahelisi filmifestivale,omavahel võistlevad Artis, Sõprusja Katusekino, Tartus näibpeab tõstvat Athena. Vilkalt ilmuvadkino(de)elu erilehedjne. Programmipilt paistabenneolematult hea. Niisugustmelu ei reguleeri omapäi ainultturg, mängule lisab hoogu kaavalik raha. Ja see on tore.Eesti filmielu ei piirdu muidugimõista üksnes vahvate välismaakinopiltide tsirkulatsiooniga.Meil tehakse ka päris paljuhäid, igast sordist kodumaiseidfilme. Kas saab just ütelda, etselles valdkonnas on kõik korras,on väga tõsine küsimus.Mis meist saab, küsib filmieestlane.Eesti harukordsusestsaavad mõnikord paremini aruvälismaa filmispetsialistid. SeeEesti on maailmas väikseimmandririik, kus toodetakseomakeelseid filme, pealegi kõigisfilmiliikides. Ainult mis sellestteadmisest kasu võiks olla?Kujutleme korraks, et järgmiselaastal, kui tähistame eestlastefilminduse alguse 100. juubelit,pöördub kõik korraksotsekui teisipidi ja terve aastaProgrammi Eesti film 100 algatajaid ja kaasvõitlejaid Eesti Filmiarhiivi 40. sünnipäeval 3. juunil2011. Ees vasakult Maria Mang, Ivi Tomingas, Mikk Rand, Ilmar Raag. Tagareas vasakult: EdithSepp, Marge Liiske, Jaak Lõhmus, Kristjan Raba, Marje Jurtshenko, Jaan Ruus, Tiina Lokk, PeeterBrambat, Katrin Saks, Margit Vremmert, Annika Koppel.läbi, kõigil meie festivalidel,teledes ja igal pool on fookuseskodumaine film, kõik see, missajandi jooksul siin maal kinopildiksvändatud on. Eesti filmigal pool kogu aeg?Muidugi, selline asi on võimalikainult kujutluses. Saja aastagaon Eestis valminud samapalju mängufilme nagu Prantsusmaateeb aastas – veerandtuhat. On seda palju või vähe?Aga ometi äratab meie “väike”sajand tähelepanu just kinematograafiasünnimaal - auväärtPrantsuse Cinématheque võtabkäesoleva aasta lõpus korraldadaEesti filmide retrospektiivi.Kas pole ilus avalöök tulevaleEesti filmi juubeliaastale?Sada aastat eestlaste tehtud kinopilte.See tähtpäev ei ole ainultmingile perioodile kriipsualla tõmbamine, pigem võtkemseda kui edasiliikumisele kannustavatstardijoont. Filmidekohta, mis tuleval aastal valmissaavad, võib praeguste näitajatejärgi öelda, et tuleb harilik,normaalne filmiaasta. Võib ollamüüakse uutele kodumaistelekinofilmidele vähem pileteidkui sel aastal. Suurele tähtpäevalepühendatud filme tänavuei ole käivitunud, võibolla onsiin mängus ka eht-eestlaslikumbusk riiklike/rahvuslikekunstitellimuste suhtes. Agaküllap käivituvad Eesti sajandipikkusestfilmielust inspireeritudtööd tuleval aastal?Kindlasti toimub tuleval aastalEesti filmide retroprogrammeka kõigil kodumaistel festivalidel.Kindlasti ilmub varasemagavõrreldes rohkem filmiraamatuid,avatakse Eesti filmiloole ja-lugudele pühendatud näitusi,toimivad autoriprogrammid,televisiooni(de) huvi Eesti filmidenäitamiseks on suurem,taastatakse jätkuvalt filmiklassikat,igal juhul jõuab levisse varasemagavõrreldes rohkem Eestistehtud filme. 30. aprillil 2012toimub Eesti filmi sünnilinnasTartus Ahhaa-keskuses sajandifilmiauhinna-gaala. Filmiaastatäpne programm avalikustataksesügisel, siis kui riigieelarvevalmis.Mis meist saab, küsitakse nii selkui ka järgmisel aastal Eesti filmindusekohta veel õige mitupuhku, õige mitmes seltskonnas.Juubeli eel maksaks ka fantaseerida,mida paluda AsjadeValitsejalt kineastidele juubelikingiks.Eestlasi on üks miljon, elatudon siin mere ääres tuhandeidaastaid, aastat sada on tehtudfilme ehk siis suheldud maailmagamoodsate meediumidevahendusel. Äkki oleks pärisilus ja kõlblik kingitus üks miljonikeeurot kogu Eesti filmindusearendamiseks? Seda polevist palju ega vähe? Unistadaikka võib.Jaak LõhmusEF 100 programmijuht19

Vene või inglise keeÜRITUSEDÕpetajate koolituskinos ArtisFotod: Liina MurdEhkki suur suvion äsja alanud,pole sügis teadagimägedetaga. Just siisalgab tihedamEesti filmidepealetung kinodesningtootjal-levitajaltuleb teha otsus,millis(t)eskino(de)s filmi(esi)linastadaning kes võiksolla sihtgrupp.Suurte mängufilmidepuhul on kõik justkuilihtne, ent dokumentaalidja lühiformaadisautorifilmid tahavadtäpsemat fokusseerimist. Artisekinno linastusi planeerides kerkibvarem või hiljem üles küsimus,kas uus film on subtitreeritudka eesti või vene keelde.Kinos Artis on keeleinfo niioluline seetõttu, et fookuses onkaks erinevat sihtgruppi kõrvutitavapärastega. KultuuripealinnTallinn 2011 programmiraames linastatakse kohalikkuaudiovisuaalloomingut väliskülalisteleja Eestis elavatele välismaalastelearusaadava ingliskeelsesubtiitriga, need filmidaga, mis sobivad vaatamisekskooligruppidele, võiksid ollasubtitreeritud vene keelde.Juba mullu linastus kinos Artishulk uusi Eesti filme ingliskeelsetesubtiitritega, osa neist turundatika otse turistidele. "Punaneelavhõbe" linastus teisteskinodes venekeelsete subtiitritega,kinos Artis ingliskeelsena,niisamuti on tehtud tänavustefilmidega "Üks mu sõber","Kirjad Inglile", "Surnuaiavahitütar", "Rotilõks", "Kormoranid".Tihtipeale läheb käikufestivalide jaoks tehtud ingliskeelsetesubtiitritega 35 mmfilmikoopia ehk film linastubparimas võimalikus kvaliteedis.Ka dokumentaalfilmid (nt"September", "Aeg on siin") jalühifilmid (stuudio Nafta uuedfilmid jpt) on saanud nii publikutjuurde.Peamised probleemid on tehnilised:tootjale tuleb subtiitrisoovüllatusena, subtiitreidon planeeritud teha festivalidejaoks kunagi tulevikus ningtõlkimiseks-toimetamisekstootmiseksjääb vähe aega. Lühiformaadisfilmid linastatakseenamasti Blu-Ray formaadis,viimaseid pannakse aga kokkukokkuhoiumeetodil ning plaadidon tihtipeale rikkis: filmjookseb vahest kokku, subtiitridei ilmu või ilmuvad katkendlikult.Kinos saab mõistagikõik kandjad üle kontrollida,ent selleks tuleb planeeridaaega, et jõuaks parandused kaära teha ning uued testimisedkorraldada.Väliskülalistele kohaliku audiovisuaalloominguturundamiseksteeb Artise kino koostöödhotellide, Tallinn 2011 sihtasutusening turismiettevõtetega.Kui inglise keelde subtitreeritudfilme koondub ühele kuulepäris mitu, toodab kino eraldiflaieri, mida levitatakse turismiinfopunktidesja hotellides.Lähiajal avaneb ka ingliskeelneveebiversioon, kust saab kõikidefilmide kohta arusaadavatinformatsiooni. Ingliskeelneplakat on alati abiks turundamisel,seda ka elektrooniliselkujul.Vene keelde maksab subtitreeridaselliseid uusi filme, misvõiksid haakuda kohustuslikukooliprogrammiga. Eestis onmeediakasvatus riiklikesse õppekavadessesisse kirjutatud,ent ühtki kohustuslikku filmiseanssisee ette ei näe. Õppekavasidläbiv infotehnoloogiaja meediaõpetuse teema kehtibvaid 7. - 12. klassile ning sellefookus on meediakasvatuselkui ajakirjanduse mõistmisel,ent 1. klassist alates leidub peamiselteesti keele ja kirjandusening hiljem kunstiõpetuse,bioloogia, geograafia, ajaloo,ühiskonnaõpetuse ja perekonnaõpetuseõppekavades viiteidja soovitusi erinevate audiovisuaalsetlaadi oskuste ja teadmistearendamiseks.Tallinnfilm korraldab koostöösTallinna Haridusameti ja teistepartneritega kooliõpetajatelesuisa koolitusi, kuidas filmidevaatamist koolitundidegaintergreerida. Esimene sellinetoimus lasteaia- ja algklassiõpetajatele5. aprillil sel aastal ningleidis ligi 70 õpetaja hulgas vaidpositiivset vastukaja. Augustilõpus on kavas korduskoolituseel- ja algklasside õpetajatelening uus koolitus põhikooli- jakeskkooliastme õpetajatele. Sellistelüritustel viiakse õpetajadkurssi audiovisuaalkultuuri põhimõisteteja žanritega, valmistataksekooligruppidele sobivatefilmide kohta õppematerjalidning räägitakse üpris detailseltsellest, kuidas õpilastega filmeanalüüsida.22

ÜRITUSEDles?Nende koolituste ja TallinnaHaridusamet abiga on Artisekinol tihe kontakt erinevateharidusastmete õpetajateganing see on toonud kinno paljukooliõpilasi. Eriti meelsasti käivadkinos vene koolide grupid.Mida varem on teada filmidelinastusajad, seda suurem omavõimalus, et õpetajad leiavadneed seansid ka üles ning toovadlapsed kinno. Ehkki kooligruppidepilet on odavam(2.20 eurot, pedagoogid pääsevadseansile tasuta), on grupidenamasti nii suured, et ettevõtmisestkoguneb ka rahalistkasu. Emotsionaalse kosutuseeest hoolitsevad kohtumisedautoritega. Nii näiteks linastustänavu kevadel stuudio Vesilindreisidokumentaal "Suurjõgi" Leena jõe lätte- ja suudmealadelt,mida käis varahommikustelseanssidel vaatamaskokku 362 kooliõpilast, neistligi kolmandik vene koolidest.Koolidega suhtlesid nii tootjakui kino, vene gruppidele käisRiho Västrik pärast seansse filmisaamisloost rääkimas.Ettevalmistused sügisestekslinastusteks algavad kinos Artisjuulikuus. Just selleks ajaksmaksab läbi mõelda, kas linastadauut loomingut eesti, venevõi mõlemas keeles subtiitritega.Katrin RajasaareAINULT FRIIKIDELE teeb kummarduse riigikeelele6. juunil algas kinos Artistaas filmiprogrammi AINULTFRIIKIDELE uus hooaeg, mistänavu keskendub skenedeleja subkultuuridele. Traditsiooniliseltlähenetakseteemale laialt, keskendutakseolulistele, ent Eestis vähelinastatud autoritele, seansidjuhatatakse sisse temaatilistelühiloengutega ning kõikfilmid linastuvad 35 mmfilmikoopialt. Tallinn 2011ametliku programmi kuuluvfilmisari toob igal teiselesmaspäeval kl 21 ekraanileuue linateose. Sel hooajal onüks oluline muudatus - kõikfilmid linastuvad eestikeelsetesubtiitritega. Järgmisedfriigifilmid linastuvad 20.juunil (Sion Sono õudukas"Noriko lõunalaud") ja 4.juulil (Tony Richardsoni "Meemaik". Korduslinastusedtoimuvad täpselt nädal hiljemTartu kinokeskuses Cinamon.23

ÜRITUSEDMust Käsi le(h)vitabÜmmarguseltaasta on KinoSõprus tänaseksolnudMusta Käekaitse all.Kogu saali täitvad tellingudeemaldati eelmiseaprilli algusesja Markku Pätilä ningToomas Volkmanni juhendamiseltehtud renoveerimisejärgselt on tallinlastele taasvõimalus kogeda uusvana KinoSõpruse saali. Lambid tassisMust Käsi isiklikult Peterburistkohale, et autentsus saaks võimalikultviimase lihvini vormistatud.Et tegemist pole ainult arhitektuurimälestisega,tõendabeelmise 12 kuu jooksul linastatud87 filmi. Oma programm,eriprogrammid, minifestivalid,PÖFF ja tema alafestivalid, retrospektiivid,filmikontserdid.Hullumeelne ettevõtmine, midajulgevad tõenäoliselt teha ainultinimesed, kes kinopidamisestvarem midagi ei teadnud.Selge oli see, et taastada päriskino Tallinnas, tuli hakataise filme kohale tooma. Lootaainult Eesti pisilevitajate võiACME suuremeelsuse pealeei oleks endaga kaasa toonudseda, mida lubasime - kino, kuskompromisse ei tehta ja publikei ole ainult statistika.Kuigi filmiajakirjanike ühingei pidanud ühtegi Kinos Sõpruslinastunud filmi äramärki-mise vääriliseks, pidas natukemõjukam organisatsiooni EestiEkspressi näol vajalikuks õiglustaastada ning nimetas eelmiseaasta 20-st parimast filmist 6Kino Sõpruse omaks, sealhulgassaime edetabelis väärikad 1kuni 4 koha.Eriti rõõmustav oli see, et omapaugutamisega suutsime tekitadapiisavalt tähelepanu väärtfilmidelening Coca-Cola Plazafilmivalikusse tekkis palju selliseidfilme, mida oleks tahtnudisegi näidata. Ka Artisega on sotidselged, nendelt rohkem sellistvalikut, mis sobib kohaga jameie oleme hambaid näitavadanarhistid. Ma väga loodan, etsel aastal tuleb meil veel paremkoostöö nendega. Tõmbamakstähelepanu headele filmidele,proovime mõned neist samaaegseltkoos välja tuua, et inimeneei kardakskinno tulla. Maisiklikult arvan,et selleks ei olevaja riigi rahagateha poolakeelseidtelereklaame,vaid austadapublikut kuiintelligentsetolevust. Kuideks eesmärkpühendababinõu.Art-housekino pi-da-Kaader Bela Tarri filmist„Torino hobune“24

ÜRITUSEDmine vajab nutikust, sestmajanduslikku kasumlikkustantud projektides pole ei siinega sealpool piiri. Kino Sõpruson korraldanud nii kontsertekui klubilisi üritusi, kuid alatinõudmisega, et seal peaks sisaldumakinolik element.Järgmine samm täiendava finantseerimisening paremafilmivaliku saavutamisekson oma filmidistributsiooniettevõtte loomine. Sest eesmärkei ole mitte ainult heakraami endale hoidmine,vaid anda publikule niiTartus, Pärnus ja mujalvõimalus näha headkino. Kino tuleb viiasinna, kus on rahvast,on see siis kaubanduskeskusekatuselvõi Coca-ColaPlazas. Või siisLätis ja Leedus.Eestil on sellesmõtteshea positsioonvõrreldesLäti, Leedu ja ka Soomega.Siin linastub kõige rohkmehäid filme ning me oleme pärishead oma oskuste eksportimiselLätti ja Leetu. Must Käsi ükseesmärke on, et me võiksimeolla üle-Baltikumi puhtalt arthousefilmide levitamisele pühendunudselts.Salarelvaks oma sõnumi levitamisel,lõime Kinolehe La Strada.Loodetavasti sel aastal saabta omale tõelise näo, olleksTMK-le ja teistele erialakirjanduselevääriliseks partneriks.Kinolehte La Strada ei ole kunagimõeldud Kino Sõprusereklaamlehena. Kui seal sisuson praegu liiga palju veel meiesõnumit, siis on see tingitudalgajate oskamatusest ning kasellest, et meil linastub kõigerohkem kirjutamistväärivaidfilme. Kinoleht on avatud kõigilekirjutajaile, kes oskavad kinokunstistkirjutada.Esimese aastaga tõestamise rahvusvahelistelelevitajatale, et kameiega tasub asju ajada, kuigime ei käi sularahaga või paketinafilme ostmas. Berliinist sai 4 filmivõetud ning Cannes’t tuli 8 lisa.Osad lepingud on tehtud veeltootmises olevate filmide peale,näiteks Nick Cassavetes’e “Yellow”ja Abel Ferrara uus film.Eesmärk on sel aastal vähemalt 2uut filmi iga kuu linastada.Oluline pole see, et meie tooksimekõik head filmid siia vaid,et nad jõuaksid siia ning olulisemadfestivalivõitjad ei linastuksaastate möödumisel,vaid samal aastal. Selle aastaCannes’t väga tugevast programmisttulevad tõenäoliseltkõik võistlusprogammi teosedEesti kinolevisse. Sundance jääbteiseks põhiliseks kohaks, kustMust Käsi jätkab uuema indiekinotutvustamist.Indrek KaselaSel aastal linastuvad:LE HAVRErež Aki KaurismäkiDRIVE, rež Nicholas RefnTORINO HOBUNErež Bela TarrSUBMARIINrež Richard AyoadeTHE FUTURErež Miranda JulyTHE GREATEST MOVIEEVER SOLDrež Morgan SpurlockTYRANNOSAURrež Paddy ConsidineTROPA DE ELITE 2rež Jose PadilhaONNA NO KAPPA(Underwater Love)rež Shinji ImaokaEN VILLE (Iris in Bloom)rež Valérie Mréjen,Bertrand Schefer25

ÜRITUSEDStalker kaasaegsetemuinaslugude festival24.- 26. august 2011, KultuuriKatlas & kinos"Sõprus", TallinnasStalker on festival seikluslikumuusika, filmi- javisuaalkunstide austajatele.Kui Tarkovski filmis "Stalkeri"Tsooni tungimise stseeni,praeguse KultuuriKatlaväravas, kirjeldas too tsoonteatud mõttes vaimseltärkava inimese siseeksiiliniel), Lauri-Dag & Erkki-SvenTüür, Taavi Tulev, TaaviKerikmäe & Tencu, Väljasõitrohelisse, Edith Karlsonja Raoul Kurvitz; lektoridAudrius Stonys ja Mark LeFanu Tarkovski-teemalisefilmiprogrammi kõrval, kinos"Sõprus" jm.60 sekundit Tallinnas“60 sekundit üksindust aastal null” toob Tallinnassetipprežisööride armastuskirjad.tungimist. Täna on Tallinnsealsamas sadamas endtaas inimestele avamas.Tarkovski inimese mõistmisetahe ja seda ilmestavvisionäärne film paneb meidtaas otsima tänapäevaStalkereid ja Tsoone, kusmeie sisimad soovid võiksidtäituda.Muusika, elava kino, kunstija filmidega pühitsevad"Stalkeri" legendi järgmisedautorid ja esitajad:Anika (Suurbritannia), IlpoVäisänen (Soome), MountFuji Doomjazz Corporation(Madalmaad), Telcosystems(Madalmaad), EdgarsRubenis (Läti); Eestist -Stylophonic Orchestra ofEurasia (Õunpuu-Krigul-Ta-"Tõelinekunstnikei eksperimenteeriega otsi,ta leiab."Andrei TarkovskiÜhtlasi ilmub juunis festivalikassett STALKING STALKER,mis sisaldab legendi lahkavaidesseesid Mark Le Fault,Peeter Lauritsalt, MihkelKleisilt ja kuraator AndresLõolt. Saateks Arvo Ihofotodokumentatsioon 32aasta tagustelt filmivõtetelt& muusikakogumik Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi, TaaviTulevi, Lauri-Dag Tüüri,Ilpo Väisäneni, Arvo Pärdi,Andres Lõo, Paavo Eensalu,Opium Flirti, Hype Williamsi,Telcosystemsi ja Väljasõitrohelisse muusikaga.Festival kuulub EuroopaKultuuripealinn Tallinn 2011programmikuraator: Andres Lõoprodutsent: Tiina SaviTallinn 2011 Euroopa Kultuuripeallinntähtsündmustehulka kuuluv suurejoonelinelühifilmiprojekt “60 sekunditüksindust aastal null” toobtänavu Tallinnasse maailmatipprežissööride filmilindilejäädvustatud armastuskirjad.Veiko Õunpuu ja TaaviEelmaa sulest sündinudning Soome legendaarsefilmikriitiku Peter Von Baghieestkoste all “60 sekundit”on ehk ainulaadne sündmuskogu maailma filmiajaloos.60 maailma tipprežisööri minutistest,filmile jäädvustatudning filmikunstile addresseeritudarmastuskirjadestkokku monteeritud tunniajanemammutteos esitab väljakutsetänapäevasele kommertsialiseerinudning ärihuvidestläbipõimunud filmitööstusele.Augusti lõpus Patarei vanglalähistel merre püstitatud hiigelekraaniltoimuva linastusekäigus hävinevad tules niifilmilint, ekraan, kui ka projektsioonimehhanismnii naguõiged armastuskirjad saavadpeale lugemist hävitatud.Spektaaklile komponeeribelavas ettekandes esitluseletuleva kaheksale ruumiliseltpaigutatud klaveril loodudfilmimuusika Ülo Krigul.Filmi teised linastuskoopiadtagastatakse režissööridelening hoiustatakse 70 aastasejuurdepääsupiiranguga Filmiarhiiviesitades kinoarmastajateleülima väljakutse - kasosaleda linastusel või filmimitte iialgi näha.„60 sekundit” sai tuleristsedCannes’i festivalil toimunudrahvusvahelisel pressiesitlusel,kus tutvustati projektining avalikustati esimesedosalevad režissöörid. Eestipaviljonis toimunud sündmusetõmbenumbriks kujunesehk tuntuimast Jaapaninaisrežissöörist NaomiKawase osalemine. Sündmustkajastas laialt ka rahvusvahelinepress.Lisaks Kawasele lähetavadTallinnasse armastuskirjadAlbert Serra (Quixote), Pen-EkRataranurang (Ploy), ShinjiAoyama (Eli Eli Lema Sabathani),Mark Boswell (NovaKino), Malcolm Le Grice,Joshua and Ben Sadfadie(Daddy Longlegs), MilchoManchevski (Before the Rain)ning mitmed teised autorikinotipptegijad, keda saab publiktõenäoliselt ka augustis isemererannal kohata.Projekti olulisematekstoetajateks on Tallinn 2011Euroopa KultuuripealinnSihtasutus, Kultuuriministeerium,EFS ning EU-Japan FestCommittee.Sten Saluveer26

ÜRITUSEDtARTuFFõhus on elektrit!8.-13. august 20112011. aastal riietabtARTuFF end rohelisse.Seda just augustikuulooduse lopsakusemõttes, kuna asub ju meiepeamine kinosaal keset rohelistTartu linna vabas õhus tähisetaeva all Raekoja platsil kus linastuvadpõhiprogrammi 12mängufilmi.Õhus on tõesti palju. Esiteksmuidugi kõik need särtsuvadja särisevad armastuslood, miskuuel suveööl paarikaupa vaatajateette rulluvad, mõned lahvatavadsuurema dünaamikaga,teised avanevad hillitsetumalt.Mõnes on suur armastuse puudusja vaikne valus igatsus sellejärele, teises jälle on probleemepotipõllunduseni. Inimkondaon saanud 13,7 miljardi aastavanusele maakerale lihtsaltniivõrd palju, et suuremahuliste(ja kahjuks aina kasvavate)probleemide dünaamika haldaminemuutub aina keerulisemaks.Samas, meie põhivajadused,hea söögi ja joogivee võiesteetiliselt ja hingeliselt ilusaPeale ainulaadse ja hoolikaltvalitud filmiprogrammi, millestpeaks oma maitsele leidmamidagi pea kõik kultuurihuvilisedon kavas ka muud meiesüdameks saanud Pauligi kohvitelgisnagu näiteks nädalajaguhead muusikat igal õhtul ennepimedat filmiaega. Samutiümarlauad ja arutelud, kohtu-Rohelisemad teemad on fookuseskoos viimaste aastateparimate keskkonnateemalistedokkidega, mis pakuvad vaatajaileainest kaasa- või uuestiülemõtestamaks inimese suhetümbritsevaga. Dokiprogrammsünnib koostöös KeskkonnaInvesteeringute Keskusega,kellelt oleme saanud inspiratsioonika tänavuse festivalihüüdlause “õhus on elektrit”kasutuselevõtuks.kirelõõma haldamisega. Läbivastandlike tunnete teel tasakaalupoole, nagu elus ikka.Dokfilmide kavas on silmiavavadlood tuuma- ja tuuleenergiast,plastikpudelite uputusest,inspireerivatest keskkonnakaitsjatest,kogukondlikestmuredest, jäätmetega hakkamasaamisest, futuroloogilistestmõttelendudest, meie elektrisõltuvusest,mesilastarude jaomaruumi järele on jäänudsamaks. Soovime ju me kõik,et meid ümbritseks hea keskkond,kus oleks kõigile elamisväärnekodu.Suurtele tõsistele teemadeleon juurde ka öised ehmatavadökohorrortrashfilmid, milleõõvaks tegevais jaburatesideelendudes on ilmselt annusmõtlemapanevat tegelikkustki.mised filmitegijatega, päevasedisetegemiste õpitoad ning näitusedTartu Keskkonnahariduskeskuseltja valikut Eesti AastaLoodusfoto 2011 paremikust.Kaarel KuurmaaFestivali juht27

TEATEDKultuuriministeeriumifilmivaldkonna toetusedToetuse eraldamine programmist „Väärtfilmilevi ja filmiüritused“1. AS Tallinnfilm Mängufilmi „Neds“ (Harimata pätid) levitamine 1250 €2. AS Tallinnfilm Väikelaste sari „Mudilaste multilaegas“ korraldamine 1598 €3. AS Tallinnfilm 5. Jaapani Animatsiooni Filmifestivali korraldamine 3835 €4. AS Tallinnfilm USA filmide nädala korraldamine 2000 €5. AS Tallinnfilm „Ainult friikidele“, IV hooaeg 3835 €6. OÜ Exitfilm Susanne Bier „Taevariik“ (In a Better World) levitamine 2000 €7. Pärnu Rahvusvahelise Visuaalse Antropoloogia Ühing XXV Pärnu FF auhinnagala ja auhinnatud filmide esitlused 4000 €8. SA Kultuurileht „Eesti lood“ DVD TMK vahel 640 €9. OÜ Joonisfilm Filmiüritus „Joonisfilme läbi 40 aasta“ 2500 €10. OÜ Estinfilm Kogupere mängufilmi „Pulkson“ kinolevi osaline toetus 2000 €11. MTÜ 60 sec 60 sekundit üksindust aastal null 3000 €12. MTÜ Eesti Kinoliit Eesti Filmi Päevade korraldamine 4500 €13. MTÜ Must Käsi Mängufilmi „Submarino“ levitamine 2000 €14. MTÜ Must Käsi Mängufilmi „Päris koopia“ levitamine 2500 €15. MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival Anima Campus Tallinn 2011 korraldamine 6400 €16. Kuressaare Linnavalitsus Pimedate Ööde Filmifestival Kuressaares 1500 €17. Eesti Kunstimuuseum KUMU dokumentaal 3000 €18. MTÜ Eesti Filmioperaatorite Liit Ülemaailmse filmioperaatorite konverentsi korraldamine 3400 €19. MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival 9. Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali korraldamine 5400 €20. MTÜ Maailmafilmi Ühing Tartu visuaalse kultuurifestivali „Maailmafilm“ korraldamine 5750 €21. Haapsalu Kultuurikeskus Haapsalu Õudus ja Fantaasiafilmide Festivali korraldamine 3200 €22. AS Tallinnfilm Väärtfilmikino Artis tegevustoetus 63 912 €Kokku 128 220 €Toetuste eraldamine programmist „Kino tuleb tagasi“1. Tapa Vallavalitsus Tapa Kultuurikoja kinoekraani renoveerimine 5827 €2. MTÜ Must Käsi Full HD projektori soetamine 6082 €Kokku 11 909 €Toetuste eraldamine programmist „Eesti Film 100“1. Iisaku muuseum Filmipärandi taastamikulude osaline katmine 487 €2. Tartu Linnamuuseum Filmilinn Tartu 100 2862 €3. Eesti Filmi Andmebaas Andmebaasi loomine 19 173 €4. Kinobuss MTÜ Filmitalgud 63 912 €Kokku 86 434 €Toetuste eraldamine programmist „Rahvusvahelised koostööfilmid“1. OÜ Allfilm Mängufilmi „Roti kuningas“ tootmine 50 000 €2. OÜ Eesti Joonisfilm Animafilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ tootmine 26 000 €3. OÜ Eesti Joonisfilm Laste animafilmi „Liivakast“ tootmine 12000 €4. OÜ Amrion Mängufilmi „Veel üks croissant“ tootmine 16000 €5. OÜ Rühm Pluss Null Dokumentaalfilmi „Regilaul“ tootmine 9000 €Kokku 113 000 €28

TEATED„Jaanipäev”Eesti Filmi Sihtasutusja First MotionKäesoleva aasta alguseksvalmis FirstMotioni toetuseabil veebikeskkonnawww.kultuub.ee prototüüp.Projekti viisid ühiselt läbi MeteoriitOÜ ja MTÜ Kultuurikatel.Kultuub kujutab endastiseseisvalt arenevat avatudonline võrgustikku, kus kasutajadon oodatud jagama omaloomingut, leidma väärtuslikkekontakte ning vahetamaomandatud kultuuriteadmisi.Hetkel otsitakse online võrgustikuedasiseks arendamiseksuusi rahastusvõimalusi.Uue meediasisu tootmiseteiseks taotlusvooruks laekunudprojektide hulgastvalisid First Motioni projektipartneridühiselt väljaCreare Stuudio (Riina Heina)projekti „Hiiu-rootslasteajaloolis-kultuuriline pärandinteraktiivsel online kaardil“.Maikuu lõpus osalesid meeskondning EFSi esindaja FirstMotioni arendustöötoas, kusnelja päeva jooksul projekteanalüüsiti; meeskondi õhutatimõtlema loodava tooteeesmärkidele, sihtrühmadele,äri- ning jätkusuutlikkusplaanilejne. „Töötoa tulemuselmuutus Creare Stuudio projektikeskpunkt interaktiivsestkaardist Elamise ajaloovirtuaalmuusuemiks, mis onsuunatud kaduvate rahvustemigratsioonile, nende keeltele,ajaloole ja kultuurile“,selgitas projektijuht RiinaHein. First Motioni toetusegaluuakse interaktiivse muuseumiesimene prototüüp – interaktiivneonline-kaart.Juunikuu lõpuks on First Motionplatvormil Baltic Universerahvusvaheliselt tasutavaadatavad 3 eesti dokumentaalfilmi:„511 paremat fototMarsist“ (A. Sööt, 1968),„Jaanipäev“ (A. Sööt, 1978)ning „Leelo“ (J. Müür, 1969).Käesoleva aasta lõpuks saavadTallinnfilm AS poolt juhitud jaFirst Motioni ning EFSi poolttoetatud projekti raames digiteeritudveel 5 dokumentaalfilmi:“Tallinna saladused“(Ülo Tambek, 1967), „Ühepuulootsik“(Mark Soosaar,1986), „Vilsandi, mu kodu“(Mark Soosaar, 1981), „Koduküla“(Peeter Tooming,Peep Puks, 1969) ja „Balti tee- Eesti kroonika 18/1989“(Ants Vill, 1989). Ka neidfilme saab edaspidi BalticUniverse platvormil tasutavaadata.Mis onFirst Motion?Euroopa Liidu projekt FirstMotion keskendub Läänemeremaadekoostööle audiovisuaalvaldkonnas,juhtmotiivikstransmeedia ja uuedplatvormid. First Motionühendab endas audiovisuaalvaldkonnaorganisatsioone,ülikoole ning kohalikke omavalitsusorganeid– kokku 10partnerit 7 riigist. Projekt saitoetust ERDF Interreg IVbprogrammist aastateks 2010-2013.Lisainfo First Motion projektikohta: www.firstmotion.euFirst Motion raames toetatudprojektide tulemused: www.balticuniverse.comKatre KajamäeFirst Motion EFSprojektijuhtKoostamiselon Eesti filmiarengukava23. mail 2011 alustas EestiFilmi Sihtasutus PwC osavõtulEesti filmi arengukava koostamist.Arengukava koostamiseeesmärgiks on analüüsidafilmivaldkonda kui tervikutning töötada välja kesksedarengusuunad ning nendesuundade realiseerimiseksvajalikud tegevused.Arengukava koostamise protsessiülesehitamisel on rõhkkaasamisel. Facebook’i loodiEesti filmi arengukava gruppning kõikidest kaasa rääkidasoovijaist moodustati e-postiloend, kuhu regulaarselt infotsaadetakse. Et kõik arengukavapuudutavad materjalidoleksid kergesti kättesaadavad,on EFSi kodulehelepaigutatud alajaotus, kuhulaetakse üles nii sisulist kuika töökorralduslikku pooltpuudutavat teavet.Arengukava koostamisesisuline ülesehitus on jagatudnelja põhiteema vahel: Eestifilmi visioon; rahvusvahelistumineja turundus; Eesti filmifinantseerimine; tootmisbaasja infrastruktuur. Et süstematiseeridaning analüüsidaosalejate arvamusi, moodustatiEFSi ning Kultuuriministeeriumijuhtimisel vastavaltülalmainitud teemadele nelitöörühma, mille töös osalesidvaldkonna erinevad esindajad.Töötubades toimunuddiskussioonides arutleti valdkonnasttulnud mõtete ülening pakuti välja lahendusi.Arengukava esimese versioonivalmimine on planeeritudjuulikuusse. Seejärel algabarengukava koostamise teineetapp, milles põhirõhk onvaldkonnast tagasiside koguminevälja pakutud ideedelening selle põhjal arengukavatäiendamine.Täname kõiki, kes on avaldanudarvamust Facebook’isning osalenud töötubades jaloodame, et ajapikku kogunebarengukavas kaasarääkijaidveelgi rohkem.Moonika Olju29