MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS - Keskkonnaministeerium

envir.ee

MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS - Keskkonnaministeerium

Ihasalu liivamaardlamäeeraldise Ihasalu 1kaevandamise loa taotlus


SISUKORD3


6Geoloogilineuuring6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik AS Tallinna Sadam6.2. Geoloogilise uuringu luba:EV Keskkonnaministeerium, KMIN-075,30.06.2005.a. kuni 30.06.2008.a.loa väljaandja registreerimise number loa kehtivuse aeg6.3. Geoloogilise uuringu tegija TTÜ Meresüsteemide Instituut6.4. Geoloogilise uuringu aruanne:nimetus Ihasalu lahe idaosa liivalasundi geoloogiline uuring.fondi number 7729varude kinnitamise otsus ja kuupäev7MaavaravarudKeskkonnaministri 30 detsembri 2005. a. käskkiri nr 18457.1. Aktiivne varu:Ihasalu 1Eriotstarbeline liiv 664 tuh m 3maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik7.2. Passiivne varu:maavara nimetus varu ühik7.3. Kaevandatav varu:Ihasalu 1Eriotstarbeline liiv 649 tuh m 38Maavaravarukasutaminemaavara nimetus varu ühik8.1. Maavara kasutusala Täitematerjal8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär:Ihasalu 1649 tuh m 3kogusühik8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäärIhasalu 1649 tuh m 3kogusühik8.4 Taotletav loa kehtivusaeg 20 aastat5


9Lisade loetelu9.1. [X] Seletuskiri koos graafiliste lisadega9.2. [X] Maavara varude kinnitamise dokumendi ärakiri9.3. [ ] «Maapõueseaduse» §-s 33 nimetatud täiendavate nõusolekute ärakirjad9.4.[ ] Eaõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust tõendavdokument9.5. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjaliknõusolek maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei olekaevandamisloa taotlejaLoa taotleja nimi ja ametELLEN KAASIK Kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja........................................... ........................................... ...........................................allkiri pitser kuupäev6


LISA 9.1.1. SELETUSKIRIMäeeraldise saamise põhjendus, mäeeraldise kasutamise eesmärk ja maavarakasutusalad.AS Tallinna Sadam taotleb Ihasalu lahe idaosas madalmeres kaevandusluba eesmärgigakaevandada liiva Muuga sadamas ehitustööde tarbeks. Liiva kasutatakse täitematerjalinauute kaide rajamisel. Ehitustöödeks vajalik liiva maht on 5 miljonit m 3 . Maardla asubMuuga sadamale suhteliselt lähedal, mis hõlbustab selle transporti ja kasutamist. Liivatransport mööda merd on logistiliselt sadama ehitusele kõige otstarbekam ja samas kakeskkonnale väiksema mõjuga kui liiva vedamine maismaalt.Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus.Kaevandamiseks taotletav mäeeraldis Ihasalu 1 paikneb Ihasalu lahes paralleelselt Ihasalupoolsaarega 6 ja 16 m samasügavusjoonte vahemikus (vt. esikaan). Taotletava mäeeraldisepiirkonnas ei paikne katastriüksusi, hoonestust, kommunikatsioone ja piirangualasid ningei toimu maakasutust.Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus.Ihasalu lahe piirkonnas esinesid kogu Holotseeni vältel settimistingimused midaiseloomustas setete defitsiit. Merelised setted kuhjusid vaid lahe idaosa rannavööndis,mida antud töös ka vaadeldakse.Ihasalu laht kujutab endast kagu loode suunalist klindilahte, mida idast piirab Ihasalupoolsaar. Ihasalu lahe pinnakattes esineb kahte tüüpi savi: Jääjärveline savi jaAntsülusjärve savi (Talpas, Kask jt. 1994).Geoloogilise kaardistamise käigus uuriti lahe põhjasetteid (Kiipli, Lutt 1993). Selle järgimoodustab lahe keskosa aleuriit, mida loetakse kuhjeliseks nõlvajalami setteks. Lahe pärasesineb peene kuni keskmiseteraline liiv, mis on iseloomulik rannavööndile. Liiv esineb kalahe ida ja lääne ranniku rannavööndis. Ihasalu poolsaare otsas esineb veeriseid,munakaid ja rahnusid, mis viitab aktiivsetele hüdrodünaamilistele protsessidele selles7


piirkonnas. Samal ajal aga kaitseb selline jäänuksetete kiht randa edasise aktiivse kulutuseeest. Hajusalt võib leida mõnel pool rannas ka kruusa ja jämedateralist liiva.Ihasalu lahes mõjutab liiva kuhjumist nii basseini laheline iseloom kui ka Jägala jõe pooltsisse kantav materjal (Kask 2005). Uurimislaevaga „Littorina“ teostati 2000. a.seismoakustiline sondeerimine, et selgitada pinnakate ehitust Ihasalu lahe suudmes. Sellepõhjal koostatud geoloogilise läbilõike järgi moodustab Ihasalu lahes põhjasetete ülemisekihi aleuriidi suhteliselt paks kiht (ligikaudu 20 m). Kihi paksus on suurem lahe lääneosas.Selle kihi lamami moodustab suhteliselt õhuke (


Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluva varumääranguga.Mäeeraldiste piirideks on verikaallõikes lamam ning horisontaallõikes varu ploki kontuur.Mäeeraldises Ihasalu 1 on eriotstarbelise liiva aktiivne tarbevaru 664 tuh m 3 , millest14975,68 m 3 jääb mäeeraldise nõlva tervikusse. Nõlvaterviku pikkus on 3392,00 m jaristlõike pindala 4,42 m 2 , seega on nõlvaterviku maht 4,42 m 2 x 3392,00 m = 14975,68m 3 . Mäeeraldises Ihasalu 1 on kaevandatav varu 649 tuh m 3 .Mäeeraldis Ihasalu 1nõlva tervikusse jääva eriotstarbelise liiva mahu arvutusPUURAUK PROOV PM GRUPP PAKSUSA5 L11,21 VÄGAPEEN 1,70A18 L31,24 VÄGAPEEN 2,70A20 L51,00 VÄGAPEEN 2,20A23 L460,91 ÜLIPEEN 2,70A24 L481,06 VÄGAPEEN 0,90A26 L470,97 ÜLIPEEN 2,2029 L120,73 ÜLIPEEN 1,6032 L130,15 ÜLIPEEN 0,7034 L141,24 VÄGAPEEN 2,1039 L190,38 ÜLIPEEN 0,8041 L200,71 ÜLIPEEN 0,5048 L250,13 ÜLIPEEN 0,8052 L270,24 ÜLIPEEN 0,8055 L281,06 VÄGAPEEN 0,6058 L300,73 ÜLIPEEN 1,2059 L310,39 ÜLIPEEN 0,4562 L330,99 ÜLIPEEN 0,6063 L340,25 ÜLIPEEN 0,6065 L351,19 VÄGAPEEN 0,5066 L361,11 VÄGAPEEN 1,409


69 L4970 L3771 L3872 L391,15 VÄGAPEEN 2,301,26 VÄGAPEEN 4,000,19 ÜLIPEEN 0,700,14 ÜLIPEEN 0,75Mäeeraldis Ihasalu 1 pindala 344100,00 m 2Eriotstarbelise liiva keskmine paksus mäeeraldise kontuuril 1,37 mEriotstarbelise liiva aktiivne tarbevaru 664113,00 m 3Nõlvaterviku pikkus 3392,00 mNõlvaterviku ristlõike pindala 4,42 m 2Nõlvaterviku maht 14975,68 m 3Kaevandatav varu 649137,32 m 3 10


LISA 9.1.2. GRAAFILISED LISADMäeeraldise Ihasalu 1 plaan11


Mäeeraldis Ihasalu 1 läbilõiked13

More magazines by this user
Similar magazines