Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

paldiski.ee
  • No tags were found...

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Aruande sisu lühikokkuvõteKeskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Paldiski linna haldusterritooriumilkaalutavast LNG terminali võimalikust asukohast (Paldiski linn, Pakrineeme) lähtuv 750m raadiusega mõjuala ning lähiümbruses asuvate maaüksuste kohta koostatavastrateegilise planeerimisdokumendiga (teemaplaneeringuga) kavandatav tegevus.Teemaplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine onalgatatud Paldiski Linnavolikogu 20.01.2010. a otsusega nr 17.Teemaplaneeringu algatamise eesmärk on kehtiva Paldiski linna üldplaneeringutäpsustamine ja täiendamine seoses veeldatud loodusliku maagaasi terminaliplaneerimisega. Teemaplaneeringu ala pindala kokku on 230 ha. LNG terminaliehitusalune pind on ca 11 ha.Teemaplaneeringuga luuakse eeldused veeldatud loodusliku gaasi imporditerminalirajamiseks Pakrineemele. Kavandatud mahus veeldatud loodusliku gaasi käitleminemuudab loodava terminali A kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks, mille asukohavaliku üheks peamiseks kriteeriumiks peab olema ohutuse tagamise võimaluskolmandatele isikutele. Selleks on KSH käigus tehtud terminali esialgne riskianalüüs. Akategooria suurõnnetuse ohuga terminal on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2003.a.määrusele nr. 198 Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekiri olulise ruumilise mõjugaobjekt.Euroopa Liidu eesmärk on tagada ühenduse kasvavate energiavajaduste paremrahuldamine, kaotades Venemaa energiasektoris monopolid ja avades sellerahvusvahelisele kapitalile. Euroopa Liidu energeetikapoliitika ülesannete täitmisekstuleb Eestil koostöös teiste Balti riikide ja Soomega kaaluda ühise veeldatud maagaasiterminali ja maagaasivõrku juhtimise süsteemi rajamist, samuti ühise tarneleppesõlmimist mõne Põhjamere maagaasi veeldava Euroopa firmaga. MajandusministerJuhan Parts on öelnud, et Paldiskisse rajatav Soomest Leeduni energiaturgu ühendavveeldatud maagaasi terminal toob Eestisse raha, töökohti, energiakindlust ja4


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Looduskeskkond on Pakri poolsaarel väga liigirikas ning oma väärtuste tõttumitmesuguse tasandiga kaitse all. Pakri linnuala on loodud 18 liigi veelindudeelupaikade kaitseks. KSH käigus viidi läbi täiendavad uuringud unikaalsekrüüslikoloonia kaardistamiseks (vt lisa 3.11). Lahepera lahe linnustik on võrreldesmitmete teiste Pakri linnuala merealadega nii liikide kui isendite arvult väikesearvuline(vt ptk 6.2). Seda nii pesitsevate, läbirändavate kui talvituvate linnuliikide osas. Erandselles osas on aul, kelle talvituskoloonia ulatub planeeringualani. Talvituvate veelindudeelutingimuste kaitseks on KSH aruandes välja pakutud leevendav meede.Planeeringualal leidub 10 liiki kaitsealuseid taimi ja 2 liiki III kaitsekategooriassekuuluvatest liblikaid. KSH käigus analüüsiti kahte teemaplaneeringu lahendusvarianti,ning eelistatud lahenduse korral on mõjud kaitsealustele liikidele oluliselt väiksemad.Kõigi osapoolte koostöös töötati välja planeeringulahendus, mis tagab Pakri linnu- jaloodusalal kaitstavate loodusväärtuste säilimise kavandatud tegevuse elluviimisekorral, kui rakendatakse kõik KSH aruandes välja pakutud leevendusmeetmed.6


Dodatkowe informacje dotyczącebezpieczeństwaTwoje urządzenie wraz z elementami rozszerzeń może zawierać małe części.Należy chronić je przed dostępem małych dzieci.viiInformacje o utylizacji sprzętu komputerowegoFirma Acer jest mocno zaangażowana w ochronę środowiska, i uważa recykling,czyli zbieranie i utylizację zużytego sprzętu, za jeden z najważniejszych priorytetówfirmy pozwalający na zmniejszenie obciążeń nakładanych na środowisko.W firmie Acer zdajemy sobie sprawę z efektów, jakie nasza działalność ma naśrodowisko; dokładamy wszelkich starań, by określić i wdrożyć najlepsze procedurypozwalające na zmniejszenie wpływu, jakie nasze produkty mają na środowisko.Więcej informacji i pomoc dotyczącą recyklingu można uzyskać pod adresem:http://www.acer-group.com/public/Sustainability/sustainability01.htm.Odwiedź stronę www.acer-group.com, aby uzyskać dalsze informacje o funkcjach ikorzyściach oferowanych przez nasze produkty.Zalecenia dotyczące utylizacjiLikwidując to urządzenie nie należy wyrzucać go do śmietnika.Likwidując to urządzenie elektroniczne nie należy wyrzucać go dośmietnika. Aby zminimalizować skażenie i zapewnić maksymalnąochronę globalnego środowiska naturalnego, należy stosować utylizacjęoraz zawracanie do ponownego wykorzystania. Aby uzyskać więcejinformacji o regulacjach prawnych dotyczących zużytego sprzętuelektrycznego i elektronicznego (WEEE), odwiedź witrynęhttp://www.acer-group.com/public/Sustainability/sustainability01.htm.


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Lisaks teemaplaneeringule on hindamise aluseks kasutatud EstKonsult OÜ pooltkoostatud kaiehitise eskiisprojekti (töö nr A924).1.2 MenetlusosalisedArendaja:Balti Gaas OÜAadress: Keemia 11-23, 10616 Tallinn,Kontaktisik: Sergei TimošenkoGSM 501 6262E-post: sergei@baltigaas.euOtsustajad:Paldiski Linnavolikogu – teemaplaneeringu algataja ja kehtestajaAadress: Sadama 9 Paldiski linnTel. 679 0600e-post: paldiski@paldiski.eeKeskkonnaamet – KSH järelevalvajaAadress: Narva mnt 7a, TallinnTel. 6272 193e-post: info@keskkonnaamet.eeTeemaplaneeringu koostaja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse § 34 lg 2 mõistes:SWECO Projekt ASAadress: Sõpruse pst 145, TallinnKontaktisik: Einike LaidsaarTel. 674 4330e-post: einike.laidsaar@sweco.ee8


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneKeskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija:OÜ E – Konsult töö nr E1177OÜ E-KonsultAadress: Laki 12 A-501, TallinnKontaktisik: Lembit LinnupõldTel.: 664 6730e-post: admin@ekonsult.eeTöörühma koosseis:Lembit Linnupõld – OÜ E – Konsult juhatuse esimees, keskkonnaekspert(Keskkonnaministeeriumi tegevuslitsents KMH0010): töögrupi ja menetlustoimingutekoordineerimine;Aide Kaar – keskkonnaekspert (Keskkonnaministeeriumi tegevuslitsents KMH0123):KSH aruande koostamine seadusandlusega sätestatud mahus, kõik asjassepuutuvadkäsitlused koostöös teiste ekspertidega;Jüri Martin - akadeemik, professor, bioloogiadoktor ökoloogia erialal:maismaataimestiku, -loomastiku, - elupaikade, linnustiku ja ökoloogiaga seotudkäsitlused, Natura hindamise ekspert;Priit Põldre – dipl. ehitusinsener, sadamate projekteerija (kvalifikatsioon EPBL järgi03): sadama ehitamise ja ekspluateerimisega seotud küsimused;Tiit Randla – Eesti Ornitoloogiaühingu auliige: linnustiku ekspert;Aare Lindt – Eesti Loodusmuuseumi entomoloogia osakonna kuraator, EestiLepidopteroloogide Seltsi liige: liblikaekspert;Andres Talvari - professor, Sisekaitseakadeemia rakenduskeemia õppetooli juhataja:riskianalüüs ja ohutusega seotud käsitlused;Roland Kraavi – tehnoökoloog: geoloogilise ehituse, maavarade, mõjudega põhja- japinnaveele, olemasolevate ja kavandatavate tööstusobjektide koosmõjudega seotudkäsitlused;Kairi Mänd – graafiline andmetöötlus.9


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne1.3 Ülevaade avalikkuse kaasamisestOÜ E – Konsult töö nr E1177Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH programmi koostamisel küsiti seisukohtaKeskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harjumaa kontorilt, Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumilt ja Paldiski Linnavalitsuselt. Kirjalikud vastused KSHprogrammile lisatud. Oma seisukohad KSH programmi kohta esitasid KeskkonnaametiHarju-Järva-Rapla regioon ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (vtaruande lisad 1.5 ja 1.6).. KSH eksperdid arvestasid kõigi täiendusettepanekutega.Teemaplaneeringu eskiislaheduse ja selle KSH programmi avalikustamine toimusPaldiski Linnavalitsuse korraldamisel 26. veebruarist - 15.märtsini 2010.a PaldiskiLinnavalitsuses ning Paldiski Linnavalitsuse kodulehel http://www.paldiski.ee.Sellekohane teade avaldati 23.02.2010.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt lisa1.15) ja 03.03.2010. maakonnalehes „Harju Elu“ (vt lisa 1.16). Paldiski Linnavalitsussaatis 22.02.2010 tähitud kirjad avalikustamise toimumise kohta kõigile planeeringualanaaberkinnistute omanikele. Informeeritud maaomanike nimekirjaga on vajaduselvõimaliku tutvuda Paldiski Linnavalitsuses. Lisaks teavitati 26.02.2010.a. e-kirja teelMajandus – ja kommunikatsiooniministeeriumit, Keskkonnaameti Harju-Järva-Raplaregiooni, Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Looduskaitse Seltsi.Avalikustamise käigus laekus 3 kirja märkuste ja ettepanekutega. Kirjad, ning nendevastused on lisas 1.7-1.12. Üks laekunud kirjadest sisaldab ettepanekut liita KSHprogrammile 26.06.2009 Paldiski Linnavalitsusele esitatud allkirjad gaasiterminalivastu. Paldiski Linnavalitsuse, kui avalikustamise korraldaja seisukoht on, et kunaallkirjad on kogutud enne planeeringu algatamist, siis ei ole need asjassepuutuvad janeid ei lisata KSH programmile.Teemaplaneeringu eskiislaheduse ja selle KSH programmi avaliku arutelu koosolektoimus 16. märtsil 2010. Paldiski Linnavalitsuse saalis. Avaliku arutelu koosolekuprotokoll ja osavõtjate registreerimisleht on lisas 1.13. Avaliku arutelu koosolekujooksul ei tehtud KSH programmile täiendusettepanekuid, kõigile suulistele küsimustelevastati koosoleku käigus suuliselt. Koosoleku jooksul organiseeris kodanik Ivar Piirsaluallkirjade kogumist planeeringulahenduse vastu. Kogutud allkirjad on KSH programmilelisatud.10


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177KSH aruande avalikustamine toimus Paldiski Linnavalitsuse korraldamisel 22. juunist -16. juulini 2010.a Paldiski Linnavalitsuses ning Paldiski Linnavalitsuse kodulehelhttp://www.paldiski.ee. Sellekohane teade avaldati 16.06.2010.a. väljaandes AmetlikudTeadaanded (vt lisa 1.20) ja 21.06.2010. maakonnalehes „Harju Elu“ (vt lisa 1.21).Paldiski Linnavalitsus saatis 15.06.2010 tähitud kirjad avalikustamise toimumise kohtakõigile planeeringuala naaberkinnistute omanikele. Informeeritud maaomanikenimekirjaga on vajadusel võimaliku tutvuda Paldiski Linnavalitsuses. Lisaks teavitati15.06.2010.a. e-kirja (vt lisa 1.22) teel Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumit,Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni, Keskkonnaühenduste Koda ja EestiLooduskaitse Seltsi.Avalikustamise käigus laekus arvamus KSH aruandes liblikatele avalduva mõju käsitlusekohta. Arvamus ja ekspertgrupi poolt koostatud vastus sellele on KSH aruandele lisatud(vt lisa 1.23 ja 1.24).KSH aruande avaliku arutelu koosolek toimus 16. juulil 2010. Paldiski Linnavalitsusesaalis. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimisleht on KSHaruandele lisatud (vt lisa 1.25). Kõigile koosoleku jooksul suuliselt esitatud küsimustelevastati suuliselt. Eksperdid võtsid arvesse kõik koosolekul esitatudtäiendusettepanekud ning täiendasid KSH aruannet vastavalt nendele.Lähtuvalt keskkonnakaitse nõuetest muudeti planeeringulahendust ja KSH aruannetoluliselt. Seetõttu pidas Keskkonnaameti Harju- Järva- Rapla regioon vajalikuksteemaplaneeringu ja KSH aruande kordusavalikustamist. Teistkordne avalikustaminetoimus Paldiski Linnavalitsuse korraldamisel 30. detsembrist 2011 - 27. jaanuarini2012.a Paldiski Linnavalitsuses ning Paldiski Linnavalitsuse kodulehelhttp://www.paldiski.ee. Sellekohane teade avaldati 22.12.2011.a. väljaandes AmetlikudTeadaanded (vt lisa 1.26) ja 23.12.2011. maakonnalehes „Harju Elu“ (vt lisa 1.27).Paldiski Linnavalitsus saatis 27.12.2011 kirjad avalikustamise toimumise kohta kõigileplaneeringuala naaberkinnistute omanikele ja asjast huvitatud isikutele: Majandus – jakommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon,Päästeamet, Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Looduskaitse Selts (vt lisa 1.28).Avalikustamise käigus laekusid kirjalikud arvamused ja küsimused KSH aruande kohtaEesti Ornitoloogiaühingult, Eestimaa Looduse Fondilt, Tartu Ülikooli teadlastelt Erkki11


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Õunapilt ja Toomas Tammarult ning Tiiu Puntsolt. Kõigile kirjalikele pöördumistelevastati kirjalikult. Pöördumised ja vastuskirjad on KSH aruandele lisatud.Teemaplaneeringu lahenduse ja selle KSH aruande avaliku arutelu koosolek toimus 31.jaanuaril 2012. Paldiski Linnavalitsuse saalis. Avaliku arutelu koosoleku protokoll jaosavõtjate registreerimisleht on KSH aruandele lisatud (vt lisa 1.37). Kõigile koosolekujooksul suuliselt esitatud küsimustele vastati suuliselt.1.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamise käigusPaldiski LNG terminali kavandamine algas 27.11.2008. aastal, kui algatati Pakrineemedetailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu menetlemise raames esitatiKeskkonnaametile heakskiitmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise programm,mille alusel algatas arendaja ulatuslike hooajaliste väliuuringute läbiviimise. 18.05.2009jättis Keskkonnaamet programmi heakskiitmata omapoolsete märkustega, kuna leidis,et detailplaneering ei ole antud juhul kohane planeeringu liik. Seejärel asus PaldiskiLinnavalitsus tegema ettevalmistusi teemaplaneeringu algatamiseks. Omateemaplaneeringu KSH programmi kohta 06.05.2010 saadetud kirjas nr. HJR 6-5/21515leidis Keskkonnaamet, et LNG terminali jaoks on planeeringuala näol tegemist täiestisobimatu asukohaga. Oma 21.05.2010. vastuskirjas nr. 9-11/698-1 teatas PaldiskiLinnavalitsus, et peale kõigi asjaolude kaalumist jätkab Paldiski linn Paldiski LNGterminali teemaplaneeringu menetlemist.Rõhutada tuleb, et eeltoodud menetluslikud probleemid puudutavad planeeringumenetlemisega seotud küsimusi, isegi kui need on esitatud planeeringu KSHmenetlemise käigus. KSH eksperdi seadusandlusega sätestatud ülesannete hulka eikuulu otsuste vastuvõtmine planeeringu algatamise kohta, planeeringute algatamiseõiguspärasuse hindamine ega planeeringuliste menetlustoimingute läbiviimine. KõikKSH programmi kohta esitatud asjakohased ja sisulised märkused on tavapärased, ningeksperdid ei pea nende esitamist ja neile vastamist probleemiks.Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamine on toimunud koostöös sellekeskkonnamõju hindamisega. Arendaja algatusel on osapooled töö käigus põhjalikult12


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177läbi analüüsinud planeeringu mitmeid lahendusvariante. Osad neist on osutunudkeskkonnakaitseliselt sobimatuks ning nende elluviimise kavast on loobutud. Algseleplaneeringulahendusele lisaks töötati välja alternatiivne terminali ja selleinfrastruktuuri paigutus selleks, et vältida ja vähendada terminali ehitamise jaekspluateerimisega tekkivaid keskkonnamõjusid. Seda planeeringulahendust on KSHaruandes alternatiivina tutvustatud, asjakohaselt analüüsitud, hinnatud ja teistealternatiividega võrreldud. Selline ulatuslik ja detailne töö erinevateplaneeringulahenduste hindamisel on võtnud arvatust kauem aega ning seetõttu onKSH aruande koostamine ja menetlemine veninud algselt koostatud (KSH programmisesitatud) ajakavast oluliselt pikemaks.1.5 Hindamismetoodika kirjeldusKSH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS ja Haldusmenetluse seadusessätestatud nõuetele.KSH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (ekspertgrupi arvamus) kuiobjektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Kvalitatiivselt jakvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeritakse ühisesse mõjuhinnangusse.Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse mõjuala keskkonnataluvust, mille juuresvõetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ningkeskkonnaalaste õigusaktide nõudeid. Hindamise käigus kirjeldatakse hindamiseobjekti mõjuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuseiseloomu ja selle võimalikke (ka positiivseid) tagajärgi ümbritsevale keskkonnale, kaasaarvatud võimalik kumulatiivne mõju. Hindamisel on peamisteks kriteeriumideksvastavus keskkonnakaitse nõuetele.KSH protsessis kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsiooni või erinevaidlähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga on tegemist. Lisakseelnimetatule kasutatakse veel järgmisi hindamismetoodikaid:13


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177a) ekspertarvamus – vahend, millega saab nii määratleda kui hinnata otseseid,kaudseid ja kumulatiivseid keskkonnamõjusid; vajadusel korraldatakseekspertide arutelusid, et vahetada informatsiooni kavandatava tegevusegakaasnevate mõjude erinevate aspektide kohta;b) konsultatsioonid– vahend info kogumiseks erinevate tegevuste kohta niiminevikus, olevikus kui tulevikus, mis võivad mõjutada kavandatavategevusega kaasnevaid mõjusid;c) ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldabmääratleda ja hinnata võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja väljatuua piirkonnad, kus mõjud võivad olla kõige olulisemad;d) võrgustiku ja süsteemi analüüs – põhineb kontseptsioonil, et erinevatekeskkonnaelementide vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning kuiühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis see toob endaga kaasa temaga seotudteiste keskkonnaelementide mõjutamise;e) taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad künnised(taluvuspiirid); kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna taluvusvõimevõi kindlaksmääratud piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus teiste tegevustega;f) modelleerimine – analüüsimeetod, mis võimaldab hinnata põhjuse jatagajärje vahelist suhet keskkonnatingimuste simuleerimise kaudu, ntõhukvaliteedi või mürataseme modelleerimised jms.On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotudotseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavaltsellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nendekombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevateandmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu.Natura-hindamine viiakse läbi vastavalt juhistele loodusdirektiivi (Council Directive92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna andflora) artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (koostaja Kaja Peterson, Säästva EestiInstituut, Tallinn 2006).A kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte võimalikke ohualade ulatust hinnatakseKemikaaliseaduse ja selle alamaktide kohase riskihindamise meetodite järgi.14


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11771.6 Teemaplaneeringu seos muude asjakohaste planeerimisdokumentidegaKehtiva Paldiski linna üldplaneeringu järgi on planeeringualasse jäävate kruntidemaakasustuseks määratud taastuva energia ala ja puhke-ja virgestusmaa.Teemaplaneeringu lahendusega muudetakse kehtivad maakasutuse juhtotstarbed.Vastavalt Planeerimisseaduse § 8 lõike 3 punktile 3 on üldplaneeringu (seega kateemaplaneeringu) ülesandeks maa- ja veealadele üldiste kasutamis- jaehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestusekõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. Sama paragrahvi lõike 3 1 kohaselt onmaakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdavotstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on teemaplaneeringupuhul tegemist planeeringuga, mille eesmärgiks on määratleda LNG terminaali, miskoosneb nii sadamarajatistest ja –ehitistest (terminal), kui ka näiteks elektrijaamastning muust neist seostavast taristust, asukoht. Seaduse kohaselt saabteemaplaneeringuga määrata üksnes planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbe stplaneeritava territooriumi kasutamise valdava otstarbe. Selliseks juhtotstarbeks onantud planeeringu sisust ning selle algatamise eesmärkidest tulenevalt – sadama ala nnklindi alusele maale ning tootmismaa nn klindi pealsele maale. Kogu territooriumikasutamine tulevikus on allutatud just neile funktsioonidele. LNG terminali ohualalasseei saa rajada muu otstarbega objekte.Teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheksolulisemaks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatumaruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise javajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagamasäästva arengu maakonnas.Teemaplaneering seab rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldisedkasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Maakonna jakohalike tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustabüldplaneering. Täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega.15


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhularvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Paldiski LNG terminaliteemaplaneeringu alalt on planeeringu skeem 1 kohaselt kaks piirkondliku tähtsusegatuumala mida omavahel ühendab rohekoridor ning piirkondliku tähtsusega väärtuslikmaastik.2. Teemaplaneeringuga kavandatava tegevuse kirjeldus2.1 LNG terminali iseloomustusVedeldatud looduslik gaas (LNG) koosneb peamiselt (ca 96%) metaanist (CH4), mis onvärvitu ja lõhnatu gaas.Paldiski LNG terminal on kavandatud:veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks tankeritest,veeldatud maagaasi hoidmiseks,veeldatud maagaasi aurustamiseks.Esimeses ehitusetapis on kavandatud rajada LNG Terminal aastakäibega 3 miljonittonni.Veeldatud maagaasi veetakse kohale spetsiaalsete tankeritega ja ladustatakseterminalis temperatuuril ~ -160°C. Terasest mahuti V=160 000 m³ on ümbritsetudbetoonist välisseinaga ja betoonkatusega. Veeldatud maagaasi hoiumahutites hoitaksemõõdukat ülerõhku piires 10 kuni 290 mbar. Terasmahuti ja betoonkesta vahelineruum on täidetud soojusisolatsiooniga, mis piirab veeldatud maagaasi soojenemist jaaurumist.Mahuti kuivatamiseks, läbipuhumiseks ja ohutuks muutmiseks paigaldatakse niiterasmahuti sisse kui ka mahuti je betoonkesta vahelisse ruumi lämmastikusissepuhumise seadmed ning ventilatsioonisüsteem.Maagaasi vastuvõtmisel juhitakse mahutis vedelfaasi peal aurufaasis olev gaasspetsiaalse torustikuga tagasi tühjendatava tankeri mahutitesse. Juhul, kui sellesaurufaasi ühendustorustikus tekib liigne ülesurve, samuti saastunud gaasisegu korral,16


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177juhitakse liigne või saastunud heitgaas selleks spetsiaalselt paigaldatavassepõletusseadmesse. Normaalsel toimimisel põletamist ei toimu.Veeldatud maagaasi väljavool mahutist saavutatakse sukeldatavate madalrõhupumpadeabil. Edasi suunatakse veeldatud gaas läbi nn neelduti kõrgrõhupumpadesse.Kõrgrõhupumbad pumpavad veeldatud gaasi rõhul 55 bar kuni 85 bar aurustitesse.Aurustites muudetakse veeldatud maagaas uuesti gaasiliseks.Aurustitena kasutatakse nn sukeldatavaid põletusaurusteid (SCV), mis tavaolukorraskasutavad elektri ja soojuse koostootmise jaamast (CHP-st) jääksoojusena saadavatsooja umbes +40°C juures vett. Perioodidel, mil koostootmisjaama sooja vett ei piisaaurustamiseks, töötab sukeldatav põletusaurusti (SCV) põletusrežiimil. Kütusenakasutatakse siis osa põletusaurustist saadavast maagaasist.Põletusaurustite põlemissaadusena tekkiv vesi neutraliseeritakse leelisega normaalselepH tasemele. Heitvesi kõikidest põletusaurustitest kogutakse ja juhitakse merre.Põletusaurustitest (SCV) väljuv maagaas juhitakse ultraheli tüüpi gaasimõõteseadmesse.Terminalist väljastatakse maagaasi tarbimisest sõltuvalt rõhul 50 bar kuni 80 barvastavalt operaatori määratud seadistustele.2.2 Elektri ja gaasi koostootmineGaasi aurustamiseks on vaja suures koguses elektrienergiat ja sooja (~40°Ctemperatuuriga sooja vett). Seetõttu on LNG terminali territooriumile kavandatudelektri ja soojuse koostootmise jaam (CHP). Paldiski alajaamas on praegu piiratudvõimalused elektrienergia vastu võtmiseks ja üle kandmiseks kaugemal paiknevateletarbijatele. Kõrvalproduktina saab toota ~14 MW sooja vett. LNG tehnoloogia vajabtäisvõimsusel sooja vett umbes 80 MW.Koostootmisjaamas toodetav elekter kasutatakse osalt ära LNG terminalis, ülejäävelekter suunatakse elektrivõrku.Esimeses rakendusetapis rajatavas terminali kompleksis on ette nähtud:17


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177- kai koos väljalaadimise seadmetega veeldatud maagaasi vastuvõtmisekstankeritest- 2 veeldatud gaasi mahutit kumbki V=160 000 m³- vedelfaasis maagaasi aurustamise kompleks tootlikkusega 500 000 nm 3 /h;- soojuse ja elektri koostootmisjaam;- lämmastiku- ja suruõhu kompleks;- väljastatava maagaasi mõõtesõlm;- gaasitorustik maagaasi magistraalvõrku - kompressorjaama;- elektrialajaamad;- tuletõrje seadmed,- puurkaev- administratiiv-olmehoone,- töökoda-laokompleks;- jääkgaaside põletamise seade.Terminali kõrval paiknevale territooriumile on eraldiseisva objektina ette nähtudvõimalus Balticconnector gaasimagistraali kompressorjaama rajamiseks.Kompressorjaam on ette nähtud reverssiivne. Vastavalt vajadusele võimaldab seesuunata maagaasi Eestist Soome või vastupidi Soomest Balti riikidesse.2.3 InfrastruktuurTeedOlemasoleva teedevõrgu olukord ja paiknemine planeeringualal ja selle lähivööndis onrahuldav. Teemaplaneeringu ala keskosa läbib kohaliku tähtsusega Kadaka tee, mis onpinnaskattega ja laiusega ca 4 m. Mööda Kadaka teed toimub pääs Paldiski linnakeskusesse. Kadaka tee on vastavalt kehtivale Paldiski linna üldplaneeringule ettenähtud välja ehitada.18


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Teemaplaneeringu lahendusega nähakse ette põhiliikluse suunamine läbi varemplaneeritud tuulepargi territooriumi. Detailplaneeringu staadiumis lahendataksetäpsem kruntidesisene teedevõrk ja parkimiskorraldus.TehnovõrgudTeemaplaneeringus on tehnovõrkude lahendus ära toodud skemaatiliselt (vt. lisa 2.1).Tehnovõrkude täpsem lahendus esitakse detailplaneeringu staadiumis.GaasimagistraalGaasitrassi tööks vajaliku kompressorjaama asukoht on valitud 2007. aastal Kiili –Paldiski D kategooria maagaasitorustiku teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõjustrateegilise hindamise käigus. Sobiv asukoht valiti Keila valla ja Paldiski linna piirilähedale. Planeeringu koostaja on K- Projekt AS. Vastava KSH aruande kiitis HarjumaaKeskkonnateenistus 04.09.2007. oma kirjaga nr. 30-12-1/390552-2 heaks ningplaneeringu kooskõlastas oma 17.10.2007 kirjaga nr.30-12-3/45849 -2.Teemaplaneering „Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Paldiski linnaterritooriumil“ on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 22. 12 2011 otsusega nr 66.Käesolev teemaplaneering annab võimaluse muuta kompressorjaama asukohtapaigutades ta planeeritava LNG terminali kõrvale. LNG Terminali ja varemplaneeritudasukohas gaasi kompressorjaam tuleb omavahel nagunii ühendada kõrgrõhugaasitorustikuga. Paldiski linna maagaasiga varustamiseks vajalik keskrõhu (5 bar)gaasitrassi saab ehitada ligikaudu 4 km võrra lühema. Planeeritud gaasitorustike trasskulgeb põhiosas paralleelselt olemasolevate kõrgepinge liinidega ning LNG terminalipoolses otsas planeeritud tuulepargi alal.SoojusvarustusLNG terminalile ja gaasi kompressorjaamale vajalik soojus saadakse lokaalsetestsoojusallikatest.Perspektiivselt, kui LNG terminalil avaneb võimalus välja müüa elektrienergiatoptimaalses koguses, on võimalik rajatavas suurema võimsusega elektri- ja soojuseCHP-s toota koostootmise režiimis soojust ka Paldiski linna soojusega varustamiseks.Selleks on ette nähtud koht soojustrassile LNG terminali ja olemasoleva Paldiskikeskkatlamaja vahele.19


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneElektrivarustusOÜ E – Konsult töö nr E1177Planeeritava Paldiski LNG terminali elektrivarustus võimsusel 7.5 MW on ette nähtud"Paldiski" 110/35/6 kV alajaamast kahe eraldi kaabelliiniga.Terminali territooriumil ehitatakse vastavale sellele võimsusele alajaam koos 6 kVjaotusseadmega.Osa tehnoloogilisi tarbijaid vajavad kõrgendatud elektritoite töökindlust. Seepärast onterminali avariiliseks elektrivarustuseks terminali territooriumile ette nähtudautonoomne diiselkütusel elektritootmise generaator.Gaasimagistraali kompressorjaam vajab elektrit ~ 1MW. Selleks paigaldatakse sinnaomaette alajaam koos jaotusseadmega.VeevarustusTerminalis vajatakse vett administratiivhoones (majandus-joogivesi), tehnilistesseadmetes ning tulekustutuseks.Majandus-joogivee tarbeks projekteeritakse uus puurkaev terminali vahetusselähedusse geoloogiliselt sobivasse kohta ning torustikud hooneteni.Tuletõrjevee süsteem baseerub mereveepumplal, mis projekteeritakse vahetult kaile.KanalisatsioonKanalisatsioonisüsteem terminali territooriumil on lahkvoolne – eraldi olmereoveelening sademeveele. Reovesi hoonetest suunatakse biopuhastisse ning edasi merre.Sademevesi teedelt ja platsidelt juhitakse läbi sademevee liiva - õlipüüduri merre.2.4 Eeldatav ajakavaOrient.Planeeritavad tegevusedajagraafikKai ehitus 11.12 - 11.13Pinnasetööd 11.12 - 07.13Teede ja trasside ehitus 11.12 - 11.13Terminali ehitus 08.13 - 08.1520


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne3. Mõjutatava keskkonna kirjeldusOÜ E – Konsult töö nr E11773.1 SissejuhatusTeemaplaneering koostatakse Paldiski linna territooriumil Pakri poolsaarekirderannikul Lahepera lahe ääres asuva Pakrineeme territooriumi kohta(planeeringuala tugiplaan vt joonis 1).Piki Pakri poolsaare rannikut kulgeb Põhja-Eesti pank (klint). Põhja-Eesti paekaldamaismaaline lõik algab Pakri poolsaarel. Lahepera lahe edelarannikul kannab klindilõikLeetse astangu nime. Astangu kõrgus teemaplaneeringu alal on keskmiselst 24 m ülemerepinna. Astangu all on suhteliselt laia ja lauge rannavööndiga veerisrand (vt foto 1)kõrgusega keskmiselt 8.5 m üle merepinna.Foto 1: Vaade rannale kavandatava terminali maa-alalt. Laur Linnupõllu foto21


Joonis 1: Planeeringuala tugiplaan23


Pakri ja Lohusalu poolsaare vaheline Lahepera laht on 3,6 km lai. Lahe suudmeosa onsügav – kuni 35 m, kavandatava terminali gaasikai asukohal kohal on 20 m sügavust 1km kaugusel rannast. Pakri poolsaart ümbritsev mereala kuulub Natura 2000 Pakrilinnu-ja loodusala koosseisu (vt ptk 3.2).Klindipealne on tasase pinnamoega paepealse ala, mida katab õhukese mullakihigalooniit, tüsedama mullakihiga aladel kasvab puistu. Õhukesest pinnakattest tingituna onala kaitsmata põhjaveega. Lahepera lahe ranna-ala kuulub osaliselt Pakrimaastikukaitseala ja Natura 2000 Pakri loodus- ja linnuala koosseisu.Planeeringuala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud: seal on endise Nõukogude Liiduarmee Leetse raketibaasi militaarehitiste varemed (vt. foto 2). Planeeringualanaabruses on endise õppekeskuse varemed. Eesti Kaitsevägi kasutas Pakrineemetlaskeharjutuste läbiviimisel. Alalt on kaevandatud paekivi pealmisi kihte. Sellest onjäänud astangu servale lükatud pinnasevallid ja maapinna nõod mis sisaldava radooniemiteerivat diktüoneemakilta (graptoliitargiliit). Kaevandus on nõuetekohaseltrekultiveerimata (vt Maapõueseaduse pr. 48 lg 4). Varemete vahele jakaeveõõnsustesse on omavoliliselt ladestatud prügi (vt. foto 3), sealhulgasprobleemtoodetest tekkinud jäätmete klassifikatsiooni (vt. keskkonnaministri 2. juuli2007. a määrust nr 49) alla kuuluvaid autorehve ja klorofluorosüsivesinikke sisaldavaidkasutusest kõrvaldatud suuri kodumasinaid.Teemaplaneeringu tugiplaani kohaselt on alal ehituslubjakivi leiukoht kuid seda ei olekantud maardlana Keskkonnaregistri maardlate nimistusse. Seetõttu ei ole tegemistmaapõueseaduse kohase maavara varuga.Planeeringuala piirneb Pakri tuulepargiga. Tuulepargi esimeses etapis ehitati välja 8tuulikut, teises etapis on kavas välja ehitada veel kuni 22 2,3 MW nimivõimsusegatuulikut.23


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Foto 2: Kavandatava terminali maa-alal on mitmeid lagunevaid militaarehitisi. LaurLinnupõllu fotoFoto 3: Rekultiveerimata paekivikaevandus. Laur Linnupõllu foto24


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne3.2 Kaitstavad loodusobjektidOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonisel 2 on Keskkonnaameti koostatud skeem olemasolevatest ja planeeritavatestlooduskaitselistest piirangutest märts 2010 seisuga.Pakri maastikukaitseala (registrikoodiga KLO1000113) on võetud kaitse alla VabariigiValitsuse 5. 05. 1998. a määrusega nr 97 Leigri looduskaitseala ja Pakrimaastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjeldustekinnitamine haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide(aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse kooslustekaitseks.Pakri maastikukaitseala hõlmab valdava osa Pakri poolsaare paekaldast, lisaks veellahustükkidena Väike- ja Suur-Pakri saarte põhjaosa ning saartevaheline mere koosKappa ja Bjärgrånne saartega ning Väike-Pakri saare lõunaosa. Kaitseala on loodudkohaliku maastiku – pankranniku, rändrahnude rannavallide, ja niitude – ningkaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) jaloomaliikide (krüüsel) kaitseks. Kaitseala maismaa pindala on 1298 ha ja veeosa pindala154 ha.Pakri maastikukaitseala läbib planeeringuala joonobjektina. Kaitse all on Leetse panganime all olev klindilõik.Ekspert Lauri Klein tegi 4.03.2010 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku laiendadakehtivat Pakri maastikukaitseala ja muuta ala kaitserežiimi maastikukaitsealastlooduskaitsealaks. Selleks koostas ekspert Pakri looduskaitseala kaitse – eeskirja eelnõuja seletuskirja. Pakri maastikukaitseala laiendusettepaneku piir on kantud joonisele 2.Keskkonnaministeerium edastas oma 17.03.2010 kirjaga nr 13-1/1616-2 ettepanekuKeskkonnaametile menetlemiseks. Ekspert Lauri Kleini poolt tehtud inventuuriletuginedes teatas Keskkonnaameti Harju regioon oma 09.03.2010 kirjaga nr. HJR 6-8/09/6273-5, et planeeringuala on ülepinnaliselt kaetud EÜ Nõukogu direktiivi92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsekohta nimetatud elupaigatüüpidega (1210, 5130, 6210, 6280*, 8210, 9020*).Elupaigatüübid 6280 ja 9020 on esmatähtsad.25


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Pakri linnuala on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatudlinnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, milleisendite elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anasplatyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephalaclangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnuscolumbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanittafusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podicepscristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Pakrilinnuala pindala on 20472,24 ha.Pakri loodusala on loodud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ningloodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I jaII lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks. I lisas nimetatud kaitstavadelupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230),väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunudrannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed jaojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideedekasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood(7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad jasoo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180);II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelicapalustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii),jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Pakriloodusala pindala on 20472, 24 ha.Kogu Lahepera laht kuulub Pakri linnuala koosseisu seal peatuvate ja pesitsevateveelindude elupaikade kaitsmiseks.26


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177III kategooria kaitsealuste ööliblikaliikide püsielupaiga moodustamise ettepanek tehtiKeskkonnaministeeriumile 2006. aastal. Liigid, kelle elupaikade kaitseks püsielupaigamoodustamist kaaluti, on hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase(Chersotis andereggii). Keskkonnaministeerium menetles aastatel 2006 -2010püsielupaiga moodustamist. Oma 08.04.2010 käskkirjaga nr. 508 andiskeskkonnaminister Keskkonnaametile tööülesandeks ette valmistada IIIkaitsekategooria liblikaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine väljaspool Naturaalasid ning Keskkonnaamet on koostamas materjale liblikate püsielupaigamoodustamiseks Pakrineemele. Keskkonnaamet on püsielupaiga moodustamisematerjalid ette valmistanud ja Keskkonnaministeeriumile edastanud oma 31.01.2011kirjaga nr 15-2.1/11/5416.Keskkonnaameti teatas oma 09.03.2010 kirjaga nr. HJR 6-8/09/6273-5, et TÜ Ökoloogiaja maateaduse Instituudi Zooloogia õppetooli teadur Erki Õunapi andmetel on tegemistainsa teadaoleva püsielupaigaga Eestis ning nõlvavöölase puhul ka ainsa teadaolevapopulatsiooniga Põhja – Euroopas.Hahkkaruslane ja tume-nõlvavöölane on kaitse alla võetud Keskkonnaministri 19. mai2004. a määrusega nr 51. Looduskaitseseaduse § 46 lg 3 kohaselt arvatakse IIIkaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade häviminevõi rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumiselvõivad nad sattuda ohustatud liikide hulka ning liigid, mis kuulusid I või IIkaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspoolhävimisohtu.Keskkonnaregistri andmete kohaselt on planeeringuala läänepiiril II kategooriataimeliigi aasnelgi (Dianthus superbus) kasvukoht. Planeeringumaterjalide põhjal ei jääaasnelgi kasvukoht terminali ehitusalale.Keskkonnaregistri andmete kohaselt on planeeringualal III kategooria taimeliikide aas –karukella (Pulsatilla pratensis), nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssparenarius ) ja baltisõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) kasvukohad. Nõmmnelk on EL Loodusdirektiivi II ja IVlisasse kantud soontaimeliik.Keskkonnaregistri andmete kohaselt ei ole planeeringualal vääriselupaikasi.27


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 2: olemasolevad ja kavandatavad looduskaitselised piirangud planeeringualal28


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11773.3 LinnustikPakri poolsaar ja Pakri neem ning tema põhjatipp on üks parimaid rändlindudevaatluskohti Eesti põhjarannikul. Läbirändel peatub mõlemal pool Pakri poolsaartarvukalt veelinde – sadu väike- ja laululuiki, tuhandeid merivarte, sõtkaid, aule;rändeperioodidel (aprillis-mais ja septembris-oktoobris) lendab siitkandist läbikümneid tuhandeid aule, sõtkaid, merivarte, vaeraid; tuhandeid kaure. Jäävabaltalveperioodil talvitub siin arvukalt kühmnokk-luiki, aule, sõtkaid, jääkosklaid. Eelkõigeon aga Pakri neem tuntud kui ainus arktilise linnu – krüüsli püsiv pesitsuspaik Eestis,mida tuntakse juba 19. sajandist. Haudelinnustiku poolest on liigirikkaim paik Pakrisaarte vaheline väin.Eeltoodu tõttu on siinsed alad arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade ja Natura2000 võrgustiku linnuhoiualade hulka. Viimase konkreetseks väljundiks on 2005.a.moodustatud Pakri linnuala.Pakri linnuala iseloomulike lindude nimistus mainitakse 17 liiki vee- või rannikulindu.Neist üldlevinud ja tavalisi linde esindavad sinikael-part, kühmnokk-luik, kalakajakas,tuttpütt, jääkoskel. Tavalisi läbirändavaid liike esindavad aul, sõtkas, viupart, merivart,tutkas, laulu- ja väikeluik, kellest tänapäeval on kahaneva arvukustrendiga aul, merivartja väikeluik. Pesitsejatena on viimastest Eestis laululuik, viupart ja sõtkas vähearvukad,tutkas ja merivart haruldased. Suhteliselt tavaliste haudelindudena esinevad hüüp,hahk, punajalg-tilder, tõmmuvaeras. Kõige tähelepanuväärsem liik loendis on krüüsel,sest tema ainus pesitsuskoht Eestis asub Pakri neemel.Teatavasti oli Paldiski ümbrus aastail 1960-1990 kinnine tsoon, kuhu looduseuurijadpääsesid väga harva. Seda lünka asuti täitma 1990. aastatel, mil selgus, et siinnerannikumeri on paljude veelindude tähtis peatuspaik rände perioodidel ning ka olulinetalvitusala. Eriti linnurikkaks vee- ja rannikulindude pesitsusalaks aga osutus Suure jaVäikese Pakri saare ümbruse mere- ja rannikumaastik ning seda eriti saarte vahelisesväinas, kus leidub väga soodsaid elupaiku, nagu laiud, roostik. Põhiline andmestik selleala linnustiku väärtustest on koondatud Eesti Ornitoloogiaühingu väljaandesse HirundoSupplementum 4 – 2001. 17 eelpool nimetatud linnuliigi osas, mida mainitakse uue29


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177linnuala tähtsamate lindudena, leidub järgmiste kohta ka andmeid selle trükisearvukustabeleis.Tabelis 1 toodud liikide seisundit iseloomustavatest arvandmetest võib teha järelduse,et Pakri linnuala on Eesti mastaabis ja seega ka Euroopa mastaabis oluline lindudeesinemispaik. Lahepere laht on aulide talvitus- ja rändepeatuspaik ning laululuikedetalvituspaik.30


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneTabel 1: Eesti Ornitoloogiaühingu andmed planeeringualal olevate linnuliikide arvukuse kohta ning hinnang nende seisundileOÜ E – Konsult töö nr E1177Jrknr.liik Hinnang seisundile Eestis Hinnang seisundile Pakri linnuhoiualal1 Viupart Läbirändel tavaline ( kuni pool miljonit lindu), pesitsejana haruldane(50 paari)(Leibak jt.,1994). Viimasel arvukusehinnangul (Eltsjt.,2009) on pesitsejaid kuni 200 paari. Läbirändavate lindudearvukust hinnatakse kümnete tuhandetega, eriti hinnatudläbirändepaigad on Matsalu ja Haapsalu laht, Loode-Eestirannikumeri, Väike väin, Käina laht, Pärnu laht (Lõhmus jt.,2001).Paldiski lahte loetakse potentsiaalselt olulisekspesitsusalaks.2 SinikaelpartTavaline ja arvukas haudelind, läbirändaja, talvituja. Arvukusstabiilne, pesitsejaid kuni 50 tuhat paari, läbirändel kümneidtuhandeid, talvitujaid kuni 20 tuhat (Lõhmus jt.,2001).3 Merivart Läbirändel kümneid tuhandeid, arvukus langenud. Haudelindudearvukus tugevasti langenud: 1960.a.150 paari, 2000.aastatel kuni 10(Elts jt.,2009).Paldiski laht on tähtsuselt 7. parimrändepeatuspaik, kus on vaadeldud aastail 1994-99 3-7 tuhat merivarti.4 Hüüp Suhteliselt tavaline haudelind, kelle arvukust on hinnatud kuni 500paarini (2009).31


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11775 Sõtkas Tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja. Haudelinnuna vähemarvukas: kui 1990.a. kuni tuhat paari, siis praegu kuni 5 tuhat.Talvitujaid kuni 30 tuhat, läbirändel kevadel kuni 40 tuhat,sügisrändel kuni 86 tuhat (2001). Läbirändajate üldine arvukusvähenenud, sest 1960.aastatel hinnati arvukust kuni poole miljonini6 Krüüsel Pakri neemel pesitsevate lindude arvukust hinnatud kõrgeimaks1930. aastatel – kuni 100 paari, viimasel hinnangul 20-40 paari(2009). Talvitujaid (ja läbirändajaid) Eestis kuni 3000 (2009), selliselarvul kohatud Kura kurgus.7 Aul Tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja, kelle arvukus siiski viimaselkümnendil tugevasti langenud. Pehmematel talvedel meie külmumatamerealadel siiski kuni pool miljonit lindu (2009), kevadrändel kuni695 tuhat (2001). Veel 20. sajandi keskpaiku aga rändas meilt läbimitu miljonit auli (1994).Paldiski lahel on 1999.a. sügisrändel loendatud5250 sõtkast (5. koht).Pakri neemel loendati aastail 1994-96 8-15 paari.Uuem kokkuvõte (2009) nimetab haudepaaridearvuks 20-40 ja peab tema esinemist siinstabiilseks. Muide ka 1960.a. hinnati nende arvuks25 paari. See pesitsusala kui haudekoloonia(linnulaat) on teada 1870. aastatest (1994).Parimate talvituspaikade nimistus Lahepere jaLohusalu lahed aastail 1996-2000 115-13000auliga (3. koht). Samad lahed on kirjas kaparimate rändepeatuspaikadena (5.), milsügisrändel loendati 1999.a. 43000 auli. LisaksPaldiski laht, kus 1999.a. kevadrändel onloendatud 20000 auli (9. koht).32


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11778 VäikeluikTavaline ja arvukas läbirändaja, keda aga liigitatakse ohustatudlindude sekka, sest tema arvukus on viimastel kümnenditel langenud.Kevadrändel võib Eestis kohata ligi 60 tuhat väikeluike. Parimadrändepeatuspaigad asuvad Audru poldril, Matsalus, Pärnu lahel, kuson neid loendatud 10 tuhat ja enam (2001).9 LaululuikTavaline ja arvukas läbirändaja, vähemarvukas pesitseja ja talvituja.Eestis peatub kevadrändel keskeltläbi 10-15 tuhat laululuike.Suurimad kogumid esinevad Matsalu ja Haapsalu lahtedel.Pesitsejana uusasukas (esimest korda 1988), pesitsevad põhiliseltrabajärvedel ( kuni 100 paari)(2009).Paldiski laht on parimate (7.) rändepeatuspaikadeseas 200-700 linnuga ning Lahepere laht kirjasparima talvituspaigana (9.) 2-22 linnuga.10 Kühmnokk-luikTavaline ja arvukas paigalind, läbirändaja ja talvituja. Eestis pesitsebkuni 3500 paari, talvitub kuni 15 tuhat (2009). Samas suurusjärgusesineb ka läbirändel (2001).Paldiski lahel pesitseb 2001.a. andmeil 50-75paari ja see on parimate pesitsusalade nimistus10.-11. koht.11 KalakajakasTavaline ja arvukas rannikulind. Eestis arvatakse pesitsevat 10-15tuhat paari (2009).Parima pesitsuskohana on kirjas ka Paldiski laht,kus pesitses 2001.a. kuni 190 paari (10.).12 TõmmuvaerasKahaneva arvukusega pesitseja, tavaline ja arvukas läbirändaja,talvituja. Möödunud sajandi keskpaiku pesitses meil tuhat paariPaldiski laht on 25-35 haudepaariga parimapesitsusalana teisel kohal.33


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne(1994), nüüd 400-700 (2009). Läbirändajate arvukust on hinnatudmiljoni ligi (1994), praegusajal maksimaalselt kevadrändel 84800(2001), talvitujaid on loendatud Kura kurgus ligi 200 tuhat (2001).OÜ E – Konsult töö nr E117713 JääkoskelTavaline haudelind, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 2000paari, talvitub kuni 8000 lindu (2009).Paldiski lahel on haudepaaride arvuks 25-35paari, mis annab Eesti parimate pesitsusaladenimistus 5. koha.14 Tutkas Tavaline läbirändaja, üliharuldaseks jäänud pesitseja. Veel 1960.aastatel pesitses meil kuni 2000 paari, nüüd vaid kuni 50 (1994,2009).15 Tuttpütt Tavaline pesitseja, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 3000paari, talvitub kuni 300, rändab läbi tuhatkond (2001, 2009).2001.a. pesitses Paldiski lahel 4 paari (8.).Paldiski lahe haudepaaride arvuks on 10-30 paari2001.a. (10.koht).16 Hahk Tavaline haudelind, arvukas läbirändaja, vähearvukas talvituja. Eestiväikesaartel ja rannikuil pesitseb kuni 7000 paari, läbirändel viibibmaksimaalselt 10-20 tuhat (2001, 2009). Pesitsev asurkond onviimastel kümnenditel tublisti kahanenud.34


17 Punajalg-tilderTavaline rannikulind nii pesitsejana kui läbirändel. Eestis pesitsebkuni 7000 paari, arvukus on viimase poolesaja aastaga kahanenud(2009, 1994).Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11772001.a. pesitses Paldiski lahel 40-50 paari (10-12.koht).35


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11773.4 KliimaPlaneeringuala kliima iseloomustamiseks on kasutatud Eesti Meteoroloogia jaHüdroloogia Instituudi arendaja tellimusel koostatud ülevaadet.ÕhutemperatuurKeskmine õhutemperatuur (°C) aastatel 1960-2008 Pakri MHJ andmeilI II III IV V VI VII VIII IX X XI XII-3,4 -4,3 -1,4 3,5 8,9 13,9 16,8 16,1 11,8 7,1 2,1 -1,1Tuulte sagedusjaotus (%) ilmakaartejärgi kuude lõikes Pakris 1966-2008(%) N NE E SE S SW W NWJaanuar 7,4 6,8 9,1 19,8 21,5 16,1 9,8 8,4Veebruar 7,2 8,5 11,3 17,6 20,5 15,5 9,9 8,1Märts 7,1 8,9 9,8 16,2 20,7 16,1 10,4 8,6Aprill 9,3 16,5 10,0 11,9 13,0 13,4 12,3 11,5Mai 9,0 18,2 10,6 8,1 10,5 12,1 15,3 13,6Juuni 9,9 14,2 7,3 7,3 10,8 13,2 19,0 15,6Juuli 10,3 12,0 6,6 8,9 12,8 13,7 17,7 15,2August 9,8 12,6 8,9 9,9 14,3 14,3 14,8 12,9September 9,9 10,0 9,0 13,1 17,0 15,5 11,6 11,3Oktoober 9,9 6,4 6,9 15,3 21,1 16,9 11,4 10,4November 9,4 5,8 8,9 18,3 24,2 15,1 8,0 8,8Detsember 9,3 6,0 8,6 17,1 23,2 15,9 8,8 9,936


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Tuulte sagedusjaotus (%) tuule tugevuse järgi kuude lõikes Pakris 1966-2008Tuulevaikus 1-5 m/s 6-10 m/s 11-15 m/s üle 15 m/sJaanuar 1,1 58,0 34,7 5,4 0,9Veebruar 1,5 64,9 29,1 4 0,5Märts 2,1 66,6 27,6 3,2 0,5Aprill 2,1 71,6 23,7 2,2 0,4Mai 2,6 74,9 20,9 1,5 0,1Juuni 2,6 76 19,8 1,4 0,2Juuli 3 78,2 18 0,9 0,1August 2,6 75,4 20,6 1,3 0,2September 2,6 67 26,8 2,9 0,7Oktoober 1,6 60 34,2 3,6 0,6November 1,5 57,4 34,7 5,5 0,9Detsember 1,2 55,8 36,4 4,9 1,7SademedKeskmine sademete hulk (mm) aastatel 1960-2002 Pakri MHJ andmeilI II III IV V VI VII VIII IX X XI XII40 29 28 31 29 49 60 65 63 61 56 48Maksimaalne sademete kuu summa (mm) aastatel 1960-2002 Pakri MHJ andmeil89 86 63 83 83 152 157 151 140 131 111 9537


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneJääolud Lahepere lahesOÜ E – Konsult töö nr E1177Jääreziimi iseloomustus on koostatud Pakri jäävaatluspost andmetel.Vaatlusperiood: 1958-2008Püsiva jääkate teke Lõplik jääst vabanemine Jääperioodi pikkus, päevi Max jää paksus, cmkeskmine varaseim hiliseim keskmine varaseim hiliseim keskmine max min keskmine max min31.I 03.XII 11.III 01.IV 18.I 05.V 58 112 0 26 60 -Vaadeldava 50 aastase perioodi jooksul oli 14 talve, mil Pakri poolsaare piirkonnaspüsivat jääkatet ei tekkinud, valdavalt aastail 1990 – 2008.Tavaliselt ilmub jää kõnealusesse piirkonda jaanuari lõpus, kuid on esinenud talvi (3juhust), mil jää ilmus juba detsembris.Meri vabaneb jääst tavaliselt aprilli alguseks (kui jää oli tekkinud või triivinudvaatlusalusesse piirkonda põhja poolt), kuid 1 kord on jää püsinud 5. maini.Jää paksus on keskmiselt 25 – 30 sm, kuid eriti külmadel talvedel on see ulatunud 60sentimeetrini. Mis puudutab jääperioodi pikkust, siis see varieerub jäävabast talvest 3,5kuuni, kuid jäädes keskmiselt 2 kuu piiresse.3.5 Geoloogiline ehitus ja maavaradEhitusgeoloogilised eeluuringud planeeringualal on teostanud REIB OÜ (töö nr GE-0901ja GE-0953). KSH käigus telliti Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonnalthinnang põhjavee alandamisega tekkiva depressioonilehtri ulatuse kohta. Töös ontoodud täiendavaid andmeid pinnavee äravoolu ja hüdrogeoloogiliste tingimuste ningkogu Pakri poolsaare geoloogilise ehituse kohta (vt. lisa 3.10 ja ptk. 5.9; 5.12).38


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruannePakrineeme maaüksusOÜ E – Konsult töö nr E1177Uuringuala jääb geomorfoloogiliselt ~12 m kõrguse lubjakiviastangu ette, kus avanebalamordoviitsiumi aegne liivakivi ja diktüoneemakilt (graptoliitargiliit). Uuringuala onpõhjasuunalise langusega ning absoluutkõrgused puuraukude suudmetel jäid2,35…10,35 m vahele.Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseidkihi kaupa.KIHT 1, muld. Klindipoolne osa uuringualast on kaetud valdavalt keskliivagasegunenud, kuni 0,6 m paksuse mullakihiga.KIHT 2, keskliiv. Merelise tekkega keskliiv esineb ala kesk- ja lõunaosas (PA 5, 6, 8, 9,11, 12) mullakihi all või pindmise, kuni 3,05 m paksuse kihina. Kiht on kohev kuni tihening sisaldab kohati püriiti. Pinnas on niiske kuni veeküllastunud.KIHT 3, rannavall. Kiht ilmus pindmise kihina Lahepere lahe äärsetes puuraukudesning koosnes lubjakivi kruusast ja veeristest ning keskliivast. Pinnas oli tihe ja kihipaksus jäi uuringupunktides valdavalt 1,3…2,2 m vahele. PA 3-s läbiti kihti 2,5 mulatuses.KIHT 4, jämeliiv. Jämeliiva, mis on ilmselt samuti merelise tekkega, leidus puuraukude10 ja 12 piirkonnas mulla (kiht 1) ja keskliiva (kiht 2) all, 0,6…1,15 m sügavusel. Kihipaksuseks jäi puuraukudes 0,55…0,8 m vahele. Kiht on kohev kuni kesktihe ningveeküllastunud.KIHT 5, rohke kruusaga keskliiv. Ilmus uuringupunktides PA 7, 9 ja 10. Kiht levismaapinnal ning kuni 1,35 m sügavusel. Kohati esines pinnases jämeliiva ning veeriseid.Pinnas oli visuaalsel hinnangul kohev kuni kesktihe.KIHT 6, rusukalle. Moodustab uuringuala klindiesise osa, ilmudes uuringupunktis PA10, 1,4 m sügavusel jämeliiva (kiht 4) all, 0,6 m paksuse kihina. Kiht koosnev valdavaltlubjakivi veeristest ning keskliivast, sisaldades ka murenenud diktüoneemakilta(graptoliitargiliit). Pinnas on tihe.KIHT 7, glaukoniitliivakivi. Kiht ilmus ainult uuringupunktis PA 10 vahetult rusukaldeall, 2,0 m sügavusel (abs. 8,35 m). Kiht koosneb nõrgalt tsementeerunud savikast39


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177liivakivist ja sisaldab püriiti. Tegemist on väga nõrga poolkaljupinnasega. Kihipaksuseks mõõdeti 0,3 m. Glaukoniitliivakivi kuulub alamordoviitsiumi Latorpilademesse.KIHT 8, diktüoneemakilt(graptoliitargiliit) . Levib pea tervel uuringualal 1,35…1,8 msügavusel (abs. 2,9…8,05 m), puududes ainult uuringupunktidest PA 2…4.Diktüoneemakilt on tumepruuni värvi alatugev poolkaljupinnas. Kohati on kilda ülaosakuni 0,2 m ulatuses porsunud. Porsunud diktüoneemakilt (graptoliitargiliit) onhinnatud nõrgaks poolkaljupinnaseks. Kui merele lähemal asuval alal on kiht täielikultkulutatud siis lubjakiviastangu ees ulatuvad kihi paksused üle 1,75 m. Diktüoneemakilt(graptoliitargiliit) kuulub alamordoviitsiumi Pakerordi lademesse.Puistangutes on diktüoneemakildal (graptoliitargiliit) isesüttimise oht. Neli viiendikkukilda massist moodustavad - kvarts, kaaliumpäevakivi ja savimineraal illiit. Probleemetekitava viiendiku moodustavad püriit ja orgaaniline aine kerogeen. Lisaks sisaldab kiltmaakoore keskmisest palju suuremas koguses mitmeid raskemetalle - vanaadiumi,molübteeni, uraani, tsinki, pliid, kaadmiumi. Kilda oht seisneb püriidi, orgaanilise aine,hapniku, vee ja bakterite koostöös. Kui püriit reageerib hapnikuga, eraldub soojus.Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°C-ni. Sellestemperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine jatemperatuur võib tõusta 1000-1500°C-ni, eraldades mürgiseid gaase, hävitadestaimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik,et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. Kuna uuringualal pole varemkilda süttimist täheldatud, on süttimise tõenäosus madal.KIHT 9, liivakivi. Kiht lamab diktüoneemakilda (graptoliitargiliit) (kiht 8) all, ja kus kiltkulutatud, vahetult rannavalli all, 1,3…1,8 m sügavusel (abs. 1,05…3,8 m). Liivakivi onvaldavalt keskmiselt tsementeerunud ning iseloomuliku halli värvusega. Liivakivi onnõrk poolkaljupinnas. Liivakivi kuulub alamordoviitsiumi Pakerordi lademesse. Kihti onantud uuringute raames läbitud 3,7 m ulatuses.Hüdrogeoloogilised tingimusedVälitööde ajal (03.05.2007) õnnestus veetaset mõõta ainult uuringupunktidest PA 7 ja11, kus pinnasevesi asus 0,4…0,5 m sügavusel (abs. 5,6…5,8 m). Kuna veeküllastunudliivakihid ilmusid enamuses uuringupunktides, näitab see seda, et kõrge pinnaseveetase40


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177on iseloomulik tervele uuringualale. Uuringuala suhteliseks veepidemeks ondiktüoneemakilt (graptoliitargiliit).Uuringuala toidab pinnaseveega lubjakiviastang, kust toimub alale suur pinnaseveejuurdevool. Ühtlasi on pinnaseveehorisont seotud veetasemega lahes. Pinnasevee üldineliikumise suund on lahe suunas.Lubjakivi astangu ees on ülemiseks põhjaveekihindiks liivakivide kompleksis paiknevOrdoviitsiumi-Kambriumi (O-C) põhjaveelade.Pinnaste orienteeruvad filtratsioonimoodulid on järgmised:MuldKeskliivRannavallJämeliivKruusaga keskliivRusukalle3 m/ööpäevas5m/ööpäevas10 m/ööpäevas10 m/ööpäevas10 m/ööpäevas5 m/ööpäevasGlaukoniit liivakivi 0,1 m/ööpäevasDiktüoneemakilt(graptoliitargiliit)Liivakivi0,1 m/ööpäevas0,1 m/ööpäevasPakrineeme ja Paju maaüksusedUuringualal puuriti 15 puurauku, sügavusega 1,0 kuni 3,0 m. Puuraukudes mõõdetipinnaseveetasemed ja kirjeldati puursüdamikud.Uuringuala jääb geomorfoloogiliselt ~12 m kõrgusele lubjakiviastangule, kus avanevadkeskordoviitsiumi lubjakivid. Uuringuala on põhjasuunalise langusega ningabsoluutkõrgused uuringualal jäävad valdavalt 21,5 ja 26,0 m vahele.Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseidkihi kaupa.41


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177KIHT 1, muld. Terve uuringuala on kaetud 0,1…0,45 m paksuse mullakihiga. Kohati võibesineda mullas lubjakivi tükke.KIHT 2, täide. Täitekiht esines uuringuala idaosas, uuringupunktides PA 5 ja 10. Kihtilmus 0,13…0,45 m sügavusel ja koosnes lubjakivi kruusast, merglist, veeristegasavimöllist ning ühtlasi esines täites betoonikiht, mis on seletatav vanade ehitistelähedusega uuringupunktidele.KIHT 3, veerised ja mergel. Kiht levib uuringuala põhja- ja keskosas, puududesuuringuala lõunaosas, mis jääb klindiastangust kaugemale. Lubjakivi kruusast ningveeristest ja merglist koosneva kihi pealispind ilmus uuringupunktides 0,1…0,45 msügavusel maapinnast ning kihi paksuseks mõõdeti kuni 2,0 m. Kiht oli välimäärangutepõhjal valdavalt kohev, kohati kesktihe.KIHT 4, murenenud lubjakivi. Murenenud lubjakivi pealispind ilmus uuringupunktides0,1…1,65 m sügavusel, absoluutkõrgusel 22,8…26,05 m.KIHT 5. lubjakivi ilmus uuringualal 0,45…2,35 m sügavusel, absoluutkõrgusel20,4…25,85 m. Lubjakivi pind tõuseb lõuna suunas. Lubjakivi kuulub keskordoviitsiumiuhaku lademesse (O2uh). Lubjakivi on keskmisekihiline ning nõrk kuni kesktugev.Lubjakivi ülemine osa on kuni 0,3 m paksuses murenenud.Hüdrogeoloogilised tingimusedVälitööde ajal kõigis puuraukudest pinnaseveetaset mõõta ei õnnestunud kuna augudvarisesid kinni. Uuringupunktides mis jäävad klindile lähemale (PA 1…5), ilmuspinnasevesi klindi dreeniva mõju tõttu ülejäänud uuringualast sügavamal, jäädesmaapinnast 0,75…1,9 m sügavusele (abs. 21,85…22,4 m). Uuringuala kesk- ja lõunaosasjäi pinnasevesi puuraukudes 0,05…1,5 m sügavusele maapinnast (abs. 22,3…25,45 m).Vettkandvateks pinnasteks on alal täide, veerised ja murenenud lubjakivi. Uuringualalon pinnasevee üldine liikumissuund Lahepera lahe suunas. Põhjavee kaitstuseseisukohast on ala praktiliselt kaitsmata.Lubjakivi astangu ees on ülemiseks põhjaveekihindiks liivakivide kompleksis paiknevOrdoviitsiumi-Kambriumi (O-C) põhjaveelade.42


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruannePinnaste orienteeruvad filtratsioonimoodulid on järgmised:OÜ E – Konsult töö nr E1177MuldTäideVeerised ja mergel3 m/ööpäevas3 m/ööpäevas1 m/ööpäevasMurenenud lubjakivi10 m/ööpäevasLubjakivi0,1 m/ööpäevasEhitusgeoloogilised tingimusedGeoloogilise ehituse ja pinnaste omaduste põhjal võib projekteeritavad ehitised rajadamadalvundamendile.Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaartile (Petersell, Åkerblom, Ek jt 2004) jääbuuritud ala kõrge radoonisisaldusega alale (50 – 150 kBq/m 3 ). Kogu klindi poolne osaon kaetud diktüneemakildaga (graptoliitargiliit) 1,35 – 1,8 m sügavusel.Diktüneemakildast (graptoliitargiliit) eraldub radioaktiivsel lagunemisel radooni.Seetõttu tuleks uuritud alal teha vastavad mõõtmised ning projekteerimisel/ehitamiselrakendada vajadusel meetmeid, mis väldivad radooni tungimist hoonesse.3.6 TaimestikArendaja tellimusel viidi 2009. aastal juunis-juulis planeeringualal läbi maismaaosalooduskeskkonna analüüs (lisa 3.1). Uurimustöö eesmärgiks oli hinnata väli- jakameraaltöödel eluskoosluste seisundit, kaitstavate ja ohustatud liikide esinemist,iseloomustada taimkatte mitmekesisust ning selgitada välja planeeringu elluviimisesttulenevad mõjud.Väliuuringute käigus määrati profiilid, mis läbivad uuritava ala kolmes suunas ningmillele märgiti juhusliku valiku meetodil proovipunktide (proovialade) asukohad.Maismaa taimestiku iseloomustamiseks kasutati metsatervise monitooringu43


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177modifitseeritud meetodit 1 , mille järgi koostati taimestiku kirjeldused metsata aladel(rohustud, põõsastikud, alvarid jt) proovitükkide kirjeldamisel 1x1 m prooviruutudelolenevalt konkreetse taimestiku iseloomust. Suur- ja pisiimetajate fauna koostatikirjanduse ja vaatlusandmete põhja.2009. aasta juuni-juuli välitööde käigus registreeriti uurimisalal 167 soontaimeliiki (ca31% Pakri poolsaarelt teada olevatest liikidest). Enamus leitud liikidest on kastavalised, sagedased või hajusalt levinud liigid. Harvaesinevatest soontaimeliikidestmärgiti uurimisalal üksikuid. Uurimisülesande seisukohalt osutus tähtsaks ühe IIkaitsekategooria liigi ja kaheksa III kategooria kaitstava liigi esinemine Pakrineemel,mis on ligikaudu pool kogu Pakri poolsaarelt leitud III kategooria liikidest.Pakrineemelt leiti inventuuri käigus järgmised kaitsealused liigid:II kaitsekategooria liik:palu karukell – Pulastailla patens;III kaitsekategooria liigid:vööthuul sõrmkäpp – Dactylorhiza fuchsii,kuradi sõrmkäpp – Dactylorhiza maculata,kahkjaspunane sõrmkäpp – Dactylorhiza incarnata,laialehine neiuvaip – Epipacis helleborine,suur käopõll - Listera ovata,hall käpp - Orchis militaris,metsõunapuu – Malus sylvestris,aas-karukell – Pulsatilla pratensis.1 Forest Health Monitoring. Field Methods Guide. International. 1996.Environmental Monitoring SystemsLaboratory, Las Vegas NV, USA44


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 3. Laialehine neiuvaip (Epipacishelleborine) –leiukoht E 24°04’ 11.96’’, 59°23’ 01.35’’, salumetsas. Harvaesinevatestliikidest esineb siin näsiniin (Daphnemezereum).Joonis 4. Suur käopõll (Listera ovata) –leiukoht ajutise pinnaveekogu lähistelE 24° 04’ 16.54’’, N 59°23’ 00.24’Joonis 5. Kahkjaspunane sõrmkäpp(Dactylorhiza incarnata) leiukoht E 24° 04’36.27’’, N 59° 22’ 51.67’’Joonis 6. Metsõunapuu (Malussylvestris) – klindimetsa serval koospärnade ja jalakatega E 24°05’ 40.52’’,N 59° 22’ 34.93’’45


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 7. Aas-karukell(Pulsatillapratensis), III kaitsekategooria E 24° 04’44.50’’, N 59° 22’ 44.09’’Joonis 8. Palu karukell (Pulsatilla patens) IIkaitsekategooria soontaimJoonis 9. Kahkjaspunane sõrmkäpp(Dactylorhiza incarnata) E 24° 04’ 16.83’’ , N59° 22’ 59.29’’Pakri poolsaare lihhenofloorast on käesolevaks ajaks teada 142 samblikuliiki. Arvesseon võetud erinevatel substraatidel esinevad liigid. Suuremat tähelepanu väärivad 20Eesti jaoks haruldast liiki: üsna haruldane – 7, haruldane – 8, väga haruldane – 5(samblikuliikide haruldusaste on antud Trass, Randlane, 1994; Randlane, Saag, 2004)järgi. Samblike nimetustes järgitakse Randlane, Saag (1999) kasutatudhttp://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/tool.html nomenklatuuri.46


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Kaljude ja paljandite taimkatte assotsiatsioonide rühm : Rhizocarpon geographicum –Parmelia liikide assotsiatsioon silikaatkaljudel – ühingud sünuusid koosnevad enamastiühest või mõnest üksikust liigist. Selle, peamiselt ainult silikaatkividel esineva koosluseliigid on kooriksamblikud: R. geographicum, Parmelia centrifuga, P. saxatilis, P. prolixa,P. omphalodes, P. isidiotyla, Buellia atra, soolase vee mõjupiirkonnas – Verrucariamaura-Caloplaca murorum assotsiatsioon (Lippmaa, 1935).Uurimisalalt on leitud järgmised Eesti lihhenoflooras erineva haruldusastmegamärgitud liigid:üsna haruldane (4 liiki) – Acarospora glaucocarpa (Ach.) Körb., Aspiciliamoenium (Vain.) G. Thor & Timdal, Pachyphiale fagicola (Hepp) Zwackh,Protoblastenia calva (Dicks.) Zahlbr.haruldane (6 liiki) - Aspicilia contorta ssp. contorta (Hoffm.) Kremp., Hymeneliaepulotica (Ach.) Lutzoni, Lecidella scabra (Taylor) Hertel ja Leuckert, Rinodinaconradii Körb., Scoliciosporum sarothamni (Vain.) Vezda, Verrucaria fuscella(Turner) Winchväga haruldane (5 liiki) - Arthonia lapidicola (Taylor) Branth. & Rostr., Buelliaaethalea (Ach.) Th. Fr., Catillaria lenticularis (Ach.) Th. Fr., Gyalecta subclausaAnzi, Thelidium incavatum Mudd .Kuigi Pakrineeme uurimisalalt on leitud mitmeid erineva märkimisväärseharuldusastmega samblikuliike, ei ole nende hulgas ühtegi seadusandlikult kaitstavatsamblikuliiki.Samblikuliikide näidiseid säilitatakse Tartu Ülikooli lihhenoloogilises herbaariumis(TU) ning 2009 välitöödel kogutud eksemplarid Euroülikooli (EU-ICEB) herbaariumis.Mõlemad herbaarkogud on registreeritud rahvusvahelises registris Indecs Herbariorum(New York Botanical Garden, New York, USA).Uurimisalal (Pakrineemel) esinevad peamiselt rannaniidud, looniidud ja loometsad ningüleminekualadel salumetsa elemendid. Looniitudest on kuiva looniidu kasvukohatüüpnõmm-liivatee ja hariliku kukeharjaga, lamba aruhein jt, samuti kõrge raikaerikukooslus vanadel klibustel rannavallidel (Paal, 1997).47


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 10. Uurimisalal on peamised taimekooslused looniidud ja loometsad.Joonis 11. Liigirikkad rannaniidud ja paremal fotol nõmmnelk.Joonis 12. Klibuvallide taimed - verev kurereha (vasakul) ja merikapsas (paremal).48


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Rikutud pinnakattega aladel, kraavikallastel, endistel kruusavõtu kohadel, ehitistelähiümbruses, prahipaikadel, hüljatud teedel jm, kujuneb klibustele rannavallidelesarnane esmane (primaarne) taimkate hariliku kukeharja, kõrreliste, sammalde jasamblikega. Taolised kooslused on tallamiseõrnad. Inimtekkelistesse lohkudessekoguneb sade- ja lumevesi, mis moodustab ajutisi veekogusid piisavalt pikaajaliselt nii,et nendes kasvab pilliroog ning niisketel aladel käpalised.Joonis 13. Hariliku kukeharja kooslus lõhutud pinnakattega aladel kus paljandubkruus. Suuremates inimtekkelistes süvendites tekivad ajutised veekogud piisavadselleks, et kasvaks pilliroog ning märjal ala käpalised.Puistute seisundi hindamisel kasutati võrade seisundi hindamise metoodikat (ForestHealth Monitoring, 1998). Erinevate puistute seisund dokumenteeriti fotograafiliselt.49


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177GPS seadmega varustatud kaamera (Ricoh Caplio 500 SE) võimaldab vajaduselfikseerida nii uurimisobjekti kujutise kui selle asukoha koordinaadid.Puuliigiti on kõige paremas seisundis hariliku pärna enamusega puistud. Samuti onmändide seisund rahuldav. Surnud võra protsent (kuivanud võrsed ja oksad) enamastiei ületa 30% ehk siis on loomuliku surevuse piirides.Joonis 14. Laialehiste puude pärnade ja vahtrate võrade seisund on hea, surnud võraprotsent ei ületa looduslikku (ülemised fotod). Uurimisalal on okaspuu puistudvähemuse, kuid nende seisund on sageli parem kui lehtpuu puistustel (alumised fotod).50


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 15. Hariliku saare ja sookase, ka halli lepa võrad on üle kogu uurimisala tugevastikahjustatud. Liigniisketel aladel (foto üleval paremal ja all vasakul) on võrade surevusmassiliselt 80 kuni 100%.3.7 MereuuringudKeskkonnamõju strateegilise hindamise raames teostati kavandatava terminalipiirkonnas rannikumere põhjaloomastiku, - elupaikade, - ja kalastiku inventuur jamerevee kvaliteedi hinnang (vt lisad 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3). Uuringud viidi läbi TÜ EestiMereinstituudi poolt 2009. aastal.51


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Mereuuringud Pakrineeme rannikumeres jaotati kolme alaprojekti:- Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuur- Ihtüoloogiline ja kalanduslik inventuur- veekvaliteedi hinnangMerepõhja elustik ja elupaigadUurimisalas viidi läbi vaatlused ja proovide kogumine ühtlase sammuga jaamadevõrgustiku alusel, mis kattis 0,5−30,2 m sügavust mereala. Tulemuste saamiseks kogutikvantitatiivseid ja kvalitatiivseid proove, mille põhjal määrati laboris põhjataimestikujaloomastiku liigiline koosseis ja biomass. Proovide töötlemisel järgiti rahvusvahelistseiremetoodikat (HELCOM COMBINE). Saadud tulemuste põhjal kaardistati bioloogiliseinformatsiooni ja keskkonnategurite andmete sünteesil põhielupaikade levikualad.Uuringu tulemused näitavad, et Pakrineeme uurimisalal esineb põhjataimestik kuni 26m sügavuseni (esineb pruun- ja punavetikat). Põhjataimestiku liigiline koosseis onrikkalik - kokku registreeriti 22 liiki taimi: 4 puna-, 10 pruun-, 4 rohe- ja 2 mändvetikatning 3 kõrgemat taime, kuid varieerub sõltuvalt substraadist ja sügavusestuurimispiirkonnas suures ulatuses. Taimestiku kogubiomass on vaadeldavas piirkonnasüsna kõrge (keskmiselt kuni 55 g/m 2 ) ning koondub suures osas 10 m sügavusele merealale. Taimeliikidest kõrgeima katvusväärtusega Pakrineeme uurimisalas esinesidpruunvetikad Pilayella littoralis, punavetikas Ceramium tenuicorne, põisadru (F.vesiculosus), punavetikas P. fucoides.Põhjaloomastiku hindamisel registreeriti kokku 27 liiki herbivoore 11, filtreerijaid 4,settesööjaid 8 ja karnivoore 3 liiki. Põhjaloomastikku esineb levikuliselt kõige enamsügavamatel taimestikuta pehmete substraatidega mere-põhja aladel, välja arvatudPakri madalas piirkonnas, kus esinevad uuringuala suurimad zoobentose kolooniad.Põhjaloomastiku liigirikkust iseloomustab suhteliselt heterogeenne ruumiline levik.Kuna fütobentose vööndis on rohkem funktsionaalseid rühmi esindatud, siismadalamates kõvasubstraadilistes mereosades oli ka absoluutne liigirikkus kõrgemvõrreldes üle 10 m sügavuste merealadega.Uurimisalal hinnati vastavalt EL Loodusdirektiivi Lisa I nimetatud Euroopa Liidu pooltoluliseks peetud elupaigatüüpide esinemist Pakrineeme merealal. Loodusdirektiivi52


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Lisas I välja toodud mereelupaigatüüpidest esineb uuringualal mereveega üleujutatudliivamadalad (1110), karid (1170) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivasedlaugmadalikud (1140) (vt joonis 16).Joonis 16: Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpide levik uuringualal.Elupaigatüübi leviku määramisel kasutati geoloogilist, batümeetrilist ja bioloogilistinformatsiooni. Kõige laiema levikuga uuringuala piires oli liivamadalate elupaik, mismoodustavad kogu uuringualast ligikaudu veerandi (vt joonis 16).Elupaigatüüp 1110 „ Mereveega üleujutatud liivamadalad“ . Vastavalt direktiivile onselle elupaigatüübi puhul tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuva, valdavaltliivastest setetest koosnevate moodustistega. Liivamadalad ei ulatu üldiselt sügavamalekui 20 m, kuid vastavalt sette koostisele ja iseloomulikule bioloogilisele komponendilevõivad liivmadalad sügavamale ulatuda (tuleneb uue definitsiooni järgi). Elupaigatüüpei ole üldiselt ohustatud, kuid otseseks ohuks võib olla inimtegevuse (süvendamine,kaadamine).53


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Elupaigatüüpi iseloomustab suhteliselt taimestikuvaeste koosluste olemasolu, mistuleneb eelkõige elupaigatüübi esinemisest hüdroloogiliselt aktiivsetes piirkondades.Elupaigatüübile on omased liigid merihein, penikeel, Ruppia sp. ja mändvetikatekooslused. Elupaigatüübi põhjaloomastik on aktiivse põhja tõttu samuti suhteliselt liigija biomassivaene. Tüüpilised liigid on balti lamekarp, liivauurikkarp ning südakarp.Elupaigatüüp 1170 “Karid”Loodusdirektiivi mõistes on karide näol tegemist merepõhjast litoraali või sublitoraalikerkivate reeglina kõvast substraadist moodustunud pinnamoodustistega.Iseloomulikeks liikideks on Läänemere tingimustes välja toodud Fucus vesiculosus,Furcellaria lumbricalis, Mytilus trossulus, Dreissena polymorpha ja Balanus improvisusesinemine. Eesti rannikumere tingimustes on elupaigatüüp ohustatud enamikeljuhtudel vaid kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse arengu juurestavaliselt elupaigatüüpi ei häiri.Elupaigatüübile omased tunnustaimed on põhiliselt erinevad pruun- ja punavetikatekooslused, põisadru kooslus (vajab häid valgustingimusi), agarik ja söödav rannakarp(põisadru vööndist sügavamal). Olulised tunnusloomad selgrootutest on söödavadrannakarbid Mytilus trossulus ja rändkarp Dreissena polymorpha, keda võib leidapeamiselt kividelt vetikate vahel ja sügavamates piirkondades, põisadru kooslustestkirpvähid Gammarus spp., müsiidid Neomysis integer, Praunus spp., lehtsarved Idotea sppning kaladest lesta, emakala, kammeljat, merisiiga, nolgust.Elupaigatüüp 1140 „Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud“.Vastavalt Loodusdirektiiviga seatud definitsioonile kuuluvad antud elupaigatüübi allakõik Eestis leiduvad liivased, savised ja mudased lauged mererannad, mis ajutipaguveega paljanduvad. Aju - ja paguvee nähud on Eesti rannikul üsna regulaarsed.Eesti rannikumere tingimustes on elupaigatüüp ohustatud enamikel juhtudel vaidkaudsete ohtude poolt ning inimese majandustegevus praeguse arengu juures tavaliseltelupaigatüüpi ei häiri.Olulised tunnustaimed on harilik pilliroog, meri-mugulkõrkjas, kare kaisel, kammpenikeelPotamogeton pectinatus, harilik hanehein Zannicellia palustris, tähk-vesikuuskMyriphyllum spicatum. Tunnusloomad on liiva-uurikarp Mya arenaria, mudatigu Lymnea54


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177peregra. Tavalised on ka harilik harjasliimukas Hediste diversicolor ja tulnukliikMarenzelleria viridis.Pakrineeme uuringu ala elupaigatüüpe hinnati EU Life projekti „MerekaitsealadLäänemere idaosas“ raames välja töötatud rannikumeeelupaikade klassifikatsiooni abil(määrati 18 elupaigatüüpi), mis võimaldab arvestada elupaikade nii geomorfoloogilisitunnuseid kui ka bioloogilisi iseärasusi. Olemasolevate klassifikatsioonisüsteemidebaasil loodud uus rannikumere elupaikade klassifikatsioonisüsteem arvestab esimeselja teisel hierarhilisel tasemel Läänemere bioloogiliste koosluste jaoks tähtsatekeskkonnafaktoritega nagu avatus lainetusele ja soolsus ning mis põhineb bioloogilistekoosluste iseloomustamisel. Antud klassifikatsiooni järgi esines Pakrineeme merealalEL Life defineeritud 18. elupaigatüübist 13. Valdava osa piirkonnast hõlmab elupaik„varjatud pehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta“ 7 ja „mõõdukalt avatudpehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta 18. Laiemalt on levinud kaelupaigad „mõõdukalt avatud pehmed põhjad karpide kooslustega“ ning „mõõdukaltavatud kõvad põhjad karpide ja Balanus improvisus kooslustega“ (vt joonis 17).Joonis 17: EL Life Projekti klassifikatsiooni kohased elupaigatüübid Lahepera lahes55


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Kalastiku inventuuri raames anti ülevaade uuringuala kalastikust ning selle piirkonnakalanduslikust tähtsusest ning hinnati Pakrineemele planeeritava tankerite sidumiskaivõimalikku mõju kalastikule pidades silmas nii looduskaitseliselt kui ka kalanduslikultolulisi liike.Kalastiku inventuuri välitööd viidi läbi kahel perioodil: kevadel (24-28 aprill 2009) jasuvel (18-20 juuni 2009).Välitööde käigus püüti Pakrineemelt kokku 15 erinevat kalaliiki. Kõikide kalatoidulistekalaliikide (lest, tursk, meriforell) seedetraktid analüüsiti ning nõnda avastati veel 6liiki: kilu, väike tobias, ogalik, luukarits, väike mudil ning pisimudil.Pakrineeme ja tõenäoliselt kogu Pakri poolsaare lainetusele rohkem avatud põhjaosadominantliikideks on räim ja lest, kes andsid suurema osa püükide biomassist. Vägaarvukad on ka emakala ja mudilad, keda nakkevõrkudesse jääb oma väikeste mõõtmetetõttu küllalt vähe. Neist juba märksa vähemarvukad ja mitte massilised on kammeljas,tursk ning meritint.Kogutud materjal lubab väita, et kalade arvukus (sealhulgas dominantliigid) ja liigilinemitmekesisus Pakrineeme piirkonnas ei erine oluliselt teistest Soome lahte jäänud jubaläbi uuritud piirkondadest. Kas otseselt võrgupüükidega või siis kalatoiduliste liikideseedetraktist tabati Pakrineemelt kokku 21 liiki. Võrdlusena võib esile tuua, etNeugrundi madalikult saadi 17 liiki, Osmussaare ümbruse vetest 25, Pakri saartevahelisest lõukast 18 liiki ja Krassilt 14 liiki. Viimasel kahel alal ei ole uuringud aga veellõppenud, mistõttu liikide arv võib suureneda.Vee kvaliteetÜlevaate koostamisel on Pakrineeme rannikuvee veekvaliteedile hinnangu andmisekskasutatud kahe ülevaateseirejaama - PW ja PE - veeproovide analüüsitulemusi.Esimene neist paikneb Pakrineemest läänes, Paldiski lahes ning teine – Lahepera lahes.Käsitletav piirkond kuulub veekogumisse 3 – Soome lahe lääneosa. Pakrineemepiirkond jääb intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Valdavateks settetüüpideks onerinevad liivad, mudane liiv või kivine aluspõhi, mis on kaetud klibu või liivaga.Pakrineeme rannikumere veekvaliteedile hinnangu andmisel kasutati HELCOMi pooltvälja töötatud tarkvara HEAT (HELCOM Eutrophication Assessment Tool), mis põhineb56


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177hinnatavate parameetrite taustaväärtuste ja analüüsiandmete võrdlusel ning mis järgibrangelt EL VPRD nõudeid. Kuna aastatel 2004 - 2007 oli mõõtmiste arv väike, onhinnangu andmisel aluseks võetud 2008. aasta välitööde ja mõõtmiste tulemused ningtuginetud „Pinnaveekogude seisundi klassid, klassipiiridele vastavad veekogukvaliteedinäitajate väärtused ja seisundi hindamise kord” määruse eelnõule. Tavaliseltantakse koguhinnang veekogumile nii, et seire jooksul kogutakse andmeid, misvõimaldavad, kasutades selleks välja töötatud indikaatorite süsteemi, klassifitseeridarannikuvee kogumid vastavalt veekvaliteedi klassidesse. Seejuures on toetavateksfüüsikalis-keemilisteks parameetriteks merevee läbipaistvus ning toitainetekontsentratsioon. Pakrineeme rannikuvee kvaliteedile hinnangu andmisel on kasutatud2008. aastal teostatud füüsikalis-keemiliste parameetrite keskväärtusi.2008. aasta läbipaistvuse andmete järgi on Lahepera lahe (jaam PE) vesi üks Soomelahe puhtamaid. Suveperioodi keskmine näit 5,8 meetrit vastab „suurepärasele“keskkonnaseisundile. Paldiski lahes (jaam PW) on vastav keskväärtus − 4,2 meetrit.2008. aasta keskmine vee läbipaistvus on 5,0 meetrit. Selle järgi kvalifitseerubPakrineeme rannikuvesi „heasse“ kvaliteediklassi. „Hea“ ja „suurepärase“ klassi piirikson 5,2 meetrit. „Heast“ parem seisund vastab olukorrale, kus fütoplanktoni hulk onminimaalne − kas pärast kevadõitsengu lõppu või apvellingut.Ka pindmise veekihi (0-10 m) üldfosfori (TP) sisalduse poolest (keskmine 0,8 μM;EQR=0,59) on antud veekogum üks paremas seisus olevaid piirkondi Soome lahes. Siiskisaab ka siin seisundit „heaks“ pidada ainult jaamas OE (keskmine 0,72 μM), teistes agavaid „kesiseks“. Üldlämmastiku (TN) sisalduse järgi on lahe veekvaliteet „kesine“(keskmine 23,0 μM, „hea“ seisundi piiriks on 22,8 μM).57


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11773432302826TNTP1.31.21.11.0TN (μM)2422201816140.90.80.70.60.5TP (μM)12OE PE PW KeskmineJaam0.4Joonis 18: Keskmised üldlämmastiku (TN, μM/l) ja üldfosfori (TP, μM/l) sisaldusedSoome lahe lääneosa veekogumi jaamade (PE ja PW) pindmises veekihis ning jaamadekeskmine 2008. aastal.Võrdlusena on joonisel 18 esitatud ka samasse veekogumisse kuuluvast Osmussaarelähedal paiknevast jaamast pärinevate veeproovide analüüsitulemused. Ristkülik näitabstandardviga ja haarad standardhälvet. Punktiirjooned märgivad tüübispetsiifilist hea jakesise veekvaliteedi piiri.Füüsikalis-keemilistest parameetritest madalaimale hinnangule kvalifitseerusüldfosfor. Üldlämmastiku sisaldus oli lähedane seisundile „hea“ (piiriks 22.8 µmooli/l).Vee läbipaistvus andis seisundiklassiks „hea“ kuid oli lähedal klassi „suurepärase“piirile. Pakrineeme rannikuvesi veekogum kuulub tüüpi III: Soome lahe lääneosa.Veekogum klassifitseerus kokkuvõttes füüsikalis-keemiliste parameetrite järgi klassi„kesine“.58


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne4. OhuriskidOÜ E – Konsult töö nr E1177Metaan, mis on LNG põhikomponent, on värvitu, lõhnatu ja maitsetu ning tedaklassifitseeritakse kui tavaline asfüksiant (lämbumist põhjustav aine). Metaaniatmosfääris viibimine on eluohtlik kiire lämbumise tõttu.Veeldatud looduslikul gaasil on järgmised ohu komponendid:LNG aurustumine, tuleohtlikkus ja plahvatusedKui LNG lekib maa- või veepinnale, moodustub alguses ujuv aurupilv (külmad aurud onõhust palju raskemad). Kui külm pilv seguneb õhuga, siis ta soojeneb ning liiguballatuule suunas kuni difusioon vähendab LNG kontsentratsiooni alla süttimispiiri ningdispergeerub otse atmosfääri. Juhul, kui LNG aurupilv on õiges gaas-õhk segus(kontsentratsiooni vahemikus 5 – 15%) ning kontakteerub süüteallikaga, siis pilv süttibja tuleleek suundub lekkeallika poole. Süttimine tekitab pahvaktule, mis kestab vägalühikest aega ja võib põhjustada lombitule või joatule. LNG aurud võivad plahvatada,tekitades märkimisväärse ülerõhu. Ohtlik ülerõhk saab tekkida, kui LNG pilv satubkinnisele maa-alale (ettevõtte territoorium, hoonete vaheline ala, kail tankerite vahelineala, tootmisruumid vms).LNG põlemisel on kolm võimalust – lombituli, jugatuli ja sähvatustuli:Lombituli - kui vedel gaas lekib mahutist või torujuhtmetest, tekib lekke kohalelomp. Lombi formeerumisel osa gaasist aurustub ning kui tuleohtlik gaasipilvleiab süüteallika, ta süttib. Tuli levib lombi suunas tagasi ja süütab ka lombi, sesttäiendav soojushulk intensiivistab aurustumist ning kindlustab lombitule.Jugatuli, leektuli – kui rõhu all olev või veeldatud gaas pääseb mahuti mingistavausest või torujuhtmetes tekkinud avast välja seguneb ta õhuga ningsüüteallika olemasolul süttib – tekib jugatuli (leektuli). Kuna LNG hoitakseatmosfääri rõhul, siis joatule teke on ebatõenäoline. Jugatuli võib tekkidagaasitrassist ja tehnoloogilise seadmestiku lõikudes, kus rõhk tekib pumpamisel.Joatule mõjuala on lokaalne, väikese ulatusega.Sähvatustuli, pahvaktuli - kui lenduv tuleohtlik aine vabaneb atmosfääri,moodustub gaasipilv, mis difundeerub õhus (moodustub segu õhuga). Gaasipilv59


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177süttib kui gaasi sisaldus ei lahjene allapoole alumist süttimispiiri – süttiminetekitab sähvatustule, mis võib levida lekke kohani, põhjustades seal lombitule võijoatule; avatud maa-ala tingimustes on ülerõhu teke ebatõenäoline.Tuleohtliku gaasipilve süttimise kõikidel juhtudel (lombituli, pahvaktuli, jugatuli) ontegemist konvektiivse soojusvahetusega ja põlenguleegist lähtuva soojuskiirgusega.Suurte põlengute korral on soojuskiirgus peamine ohuallikas ümbruskonnale, tekitadesinimestele põletushaavu, põhjustades sekundaarseid põlenguid ja nõrgestades ehitistekonstruktsiooni elemente.4.1 Õnnetustsenaariumide kindlaks tegemine ja õnnetuste toimumissagedusedErinevate õnnetusstsenaariumite kindlaks tegemine ja nende toimumissagedusedtuuakse välja sündmuste puu analüüsi meetodil. Antud meetod näitab ja toob välja,kuidas soovimatu sündmus võib kaasa tuua rea erinevaid tagajärgi. Sündmuste puuigale hargnemisele omistatakse vastav tõenäosus (kasutades erinevaid statistilisiandmebaase) ning määratakse tagajärgede lõpptõenäosused (iga tagajärje tõenäosus onohtliku algsündmuse esinemissagedus ja kõigi antud tagajärjeni viivate sündmustetõenäosuste korrutis).Võimalikud suurõnnetuse kohad jaotati ettevõtte territooriumil järgmisteks aladeks:tanker ja sildumiskai;mahutipark (2 alternatiivi);produktitoru (kai-mahutipark);LNG aurustid;LNG torustik (maa-alune), mis läheb ettevõtte territooriumilt nii Paldiski linnakui ka Balticconnector ühenduskohta Kersallu.60


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177LNG terminali ohud võib jagada ohustsenaariumite põhiselt järgmiselt:LNG vabanemine vette;LNG vabanemine maapinnale;LNG auru vabanemine.LNG vabanemine vetteTankerEsimene LNG transportreis meritsi toimus 1959 a, kui tanker Methane Pioneer vedas5000 m³ LNG-d. 1964 aastal hakkas meritsi veeldatud maagaasi vedama kaksspetsiaalselt selleks mõeldud LNG tankerit.Teada on, et selle 46 aasta jooksul on LNG tankerid teinud rohkem kui 38 000 reisi javedanud üle 1,5 miljardi m 3 veeldatud maagaasi. Selle aja jooksul ei ole registreeritudühtegi suurõnnetust. Kunagi ei ole toimunud LNG tankerilt suuri lekkeid vette. Samuti eiole registreeritud tulekahjusid ega põlenguid LNG tankeril.Peamised õnnetuste põhjused LNG tankeritel on:tankeri kokkupõrge teise alusega;tankeri kokkupõrge sadamaehitistega;tankeri karile jooksmine;terroriakt (sabotaaž).Ükski vahejuhtum ei ole tekitanud suurt leket.LNG tankerid vastavad järgmistele miinimumnõuetele:topeltkorpus;tankeri väliskorpuse ja sisemise korpuse vahe on 8 kuni 10 jalga (240-300 cm);lekke avastamise süsteemid ja automaatsed kaitseklapid (ESD);tuleavastamise ja tulekustutuse süsteemid.Tankerid on varustatud selliste ohutus- ja ennetusmeetmetega nagu on maismaa LNGterminalidel. Lisaks on LNG tankeritel radarid, positsioneerimise süsteemid ja61


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177automaatsed mereohust teavitamise süsteemid, mis aitavad vähendada ka riskiterrorismi vastu.LNG tankeri ohutsoonid vastavalt Sandia Riikliku Laboratooriumi uuringu 2 tulemusteleon määratletud järgnevalt:tsoon 1: tsooni raadius on 500 m (selles tsoonis tekkiv soojuskiirgus ja ülerõhktekitab märkimisväärseid ja väga raskeid kahjustusi inimestele, rajatistele jainfrastruktuurile. Selles tsoonis ei tohi olla kõrvalisi isikuid ja peavad olematagatud väga ranged ohutusmeetmed);tsoon 2: tsoon asub 500 m ja 1600 m vahel (selles tsoonis tekkiv soojuskiirgustekitab kergeid kahjustusi inimestele, rajatistele ja infrastruktuurile. Sellestsoonis olevatele inimestele peab olema tagatud ettevaatus ja ennetusmeetmednt inimestele teavitama ohtudest ja käitumist ohuolukorras;tsoon 3: tsoon asub 1600 m ja 3500 m vahel selles tsoonis tekkiv suure LNGlekke korral on kahjustused inimestele, rajatistele ja infrastruktuurileminimaalsed. Kõrvalistele isikutele tuleb teavitada kuidas käituda ohuolukorras.Tankeri sildumiskaiSadamas võib tankerist ohtlik kemikaal vabaneda tankeri tühjendamise ajallaadimisseadmest. Terminalis on plaanis ehitada 3 laadimisseadet, mille ühendustorudeläbimõõt 16”. Võimalikud väljavoolu algsündmuse põhjused on:tehniliste seadmete mittevastavus tehnilisele korrasolekule (korrodeerunud,hüdraulilised löögid);inimlik eksimus (laadimisseadme mittekorrektne ühendamine);ebasoodsad ilmastikuolud, tankeri liikumine lainetuse ja tuule mõjul jalaadimisseadme mehaaniline mõjutamine.Laadimisvardad on varustatud ohutusühendustega PERC (Powered Emergency RealeseCoplings) ja QCDC (Quick Connect/Disconnect Coupler). PERC on varustatud kahekuulkraani ja eraldusklambriga (tagab varda kiire lahtiühendamise laeva küljest). PERC2 “Guidance on Risk Analysis and Safety Implications of a Large Liquefied Natural Gas (LNG) Spill Over Water”200462


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177aktiveerimise korral suletakse enne lahtiühendamist mõlemad kuulkraanid jalaadimisvarda ots suletakse ümbrikusse nii, et LNG ei pääse süsteemist välja.Vastavalt Hollandi ohutusraamatu Guidelines for Quantitative Risk Assessment(edasipidi PGS3) 3 ekspertide kohaselt on laadimisseadmest vabanemise tüüpidetõenäosused järgmised:Vabanemise tüüpLaadimisseadme ühendustoru täielik rebenemine(kemikaali väljavoolamine vooliku mõlemast rebenenudotsast)Laadimisseadme ühendustoru lekeTõenäosus6,5 x 10 -5 juhtumite arv ühelaadimise kohta6 x 10 -4 juhtumite arv ühelaadimise kohtaVahetuViivitatudTagajärgsüttiminesüttimineLombituli7JT 6 x 10 -58JT 6,5 x 10 -67. Laadimisseadme0,1leke6,5 x 10 -4 0,3 0,9Sähvaktuli7ST 1,5 x 10 -48ST 1,6 x 10 -58. Laadimisseadme 0,9 7PL 1,6 x 10 -5täielik puruneminePlahvatus8PL 1,8 x 10 -66,5 x 10 -50,70,1Puudub, LNG hajubatmosfääri3 “Guidelines for Quantitative Risk Assessment” CPR 18E (3rd edition Publication Series on DangerousSubstances (PGS 3), 200563


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneLNG vabanemine maapinnaleOÜ E – Konsult töö nr E1177MahutiparkPlaanitud on 2 x 160 000 m 3 täiskaitstut rõhustamata mahutit, mis on ohutuse poolestoluliselt paremad kui teised maapinnal paiknevad LNG mahutitüübid (nt üheseinalisedja kaheseinalised mahutitüübid). Terasest mahuti koosneb sisemisest ja sedaümbritsevast eelpingestatud betoonkestast (ligi 50 cm läbimõõduga) ja katusest.Terasmahuti ja betoonkesta vaheline ruum on täidetud soojusisolatsiooniga, mis piirabveeldatud maagaasi soojenemist ja aurustumist. Välimise mahuti seinad välistavadsisemise mahuti auru väljapääsu ning on suuteline kaitsma sisemist konteineritplahvatuslaine ülerõhu, kildude löökide, soojuskiirguse ja madala temperatuuri eest.Mahuti kuivatamiseks, läbipuhumiseks ja ohutuks muutmiseks paigaldatakse niiterasmahuti sisse kui ka mahuti ja betoonkesta vahelisse ruumi lämmastikusissepuhumise seadmed ning ventilatsioonisüsteem.LNG mahuti andmed:Sisemine mahutiVäline mahutiMaterjal Teras X8Ni9 Betoon S275J2Läbimõõt, m 80 82Kõrgus, m 35,1 38,2LNG 40 aastase käitlemise praktika ajal on toimunud teadaolevalt kaks suurõnnetustkrüogeensete LNG mahutitega. Esimene toimus 1944 aastal USA-s, kus LNG mahuti seinpurunes ebasobivate materjalide kasutamisel. Teine toimus 1987 a Qataris, millepõhjustas konstruktsiooniviga.Vastavalt (PGS3) ekspertide arvamuse kohaselt on täiskaitstud ja rõhustamata mahutirebenemise arvutuslik sagedus (tõenäosus) 1 x 10 -8 aastas (äärmiselt väike).Arvestades statistikat ja LNG terminalide hädaolukordade ajalugu selgub, et mahutitäieliku purunemise risk on mittearvestatav risk, mida ei kaasata riskianalüüsi.Arvestatakse, et mahutipargi alal võib toimuda lekkeid mahutitorustikust,ühendusäärikutest ja klappidest. Sellise õnnetusstsenaariumiga on arvestatudproduktitorustiku (kai-mahutipargi) õnnetusstsenaariumis.64


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Teemaplaneeringuga on ette nähtud 2 terminali võimalikku lahendust: variant 1 puhulon mahutid planeeritud klindi alla ja variant 2 puhul klindiastangu peale. Variant 1 onohutuse tagamise poolest eelistatum, sest vähendab oluliselt väga ebatõenäolisesündmuse nn doominoefekti teket mahutipargi ja gaasikompressorjaama vahel. Variant2 puhul on planeeritud 2 x 160 000 m 3 täiskaitstud rõhustamata mahutiparkgaasikompressorjaama vahetusse lähedusse, mis suurendab doominoefekti võimaluseriski. Variant 2 puhul tuleb riskid maandada (vt ptk 4.5).Mõlemate variantide riskide leevendamiseks tuleb mahutipargi alad ümbritsedavallitusalaga, kus saab välja lekkinud LNG suunata kogumisbasseinidesse.Produktitorustik (kai-mahutipark)Produktitorustik, mille kaudu veeldatud LNG pumbatakse tankerist mahutitesse, on ca 1km pikk ja läbimõõduga 36”.Produktitorustiku lekke või täielikul purunemisel hakkavad tööle ettevõtte sisesedhädaseiskamise protseduurid ja kogu tööprotseduur seiskub automaatselt.Katkirebinud LNG produktitorustikust voolab kogu torustikus olev produkt maapinnaleja hakkab aurustuma. Lekke kohal maapind külmub.Peamised produktitorustiku õnnetuse algpõhjused on järgnevad:torustike korrosioon ja väsimus;mehaanilised mõjutused (hüdrauliline löök või konstruktsioonidekokkuvarisemine).Produktitorustikust tulenev risk on kõige suurem. Vastavalt (PGS3) ekspertide kohaselton produktitorustiku (>150 mm) vabanemise tüüpide tõenäosused järgmised:Vabanemise tüüpToru täielik rebenemine (kogu produkt voolab välja)Leke (vedeliku väljavoolamine toru seina tekkinudaugust)Tõenäosus1 x 10 -7 aastas5 x 10 -7 aastas65


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177VahetuViivitatudTagajärgsüttiminesüttimineLombituli1JT 5 x 10 -52JT 1 x 10 -51. Torustiku leke5 x 10 -7 0,10,30,9Sähvaktuli1ST 1,2 x 10 -42ST 2,4 x 10 -52. Torustiku täielik 0,9 1PL 1,4 x 10 -5puruneminePlahvatus2PL 2,7 x 10 -61 x 10 -70,70,1Puudub, LNG hajubatmosfääriLNG auru vabanemineLNG aurustidAurustites muudetakse veeldatud maagaas uuesti gaasiliseks. Aurustitena kasutataksenn sukeldatavaid põletusaurusteid (SCV). Aurustites võib gaas vabaneda läbi torustikuvõi mahuti seinast. Ekspertgrupp on arvamusel, et LNG aurustite õnnetuste tõenäolisuson:Vabanemise tüüpLNG aurustist vabanev gaasTõenäolisus4 x 10 -5 aastas66


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177VahetuViivitatudTagajärgsüttiminesüttimineJugatuli9JT 4,0 x 10 -69. Aurustist vabanevgaas4 x 10 -5 0,10,30,9Sähvaktuli9ST 9,7 x 10 -60,9Plahvatus9PL 1,1 x 10 -60,70,1Puudub,LNGhajub atmosfääriTerminalist on planeeritud välja minema 2 gaasitrassi:gaasitrass (70 bar) Balticconector torustikuni (varem planeeritud) Kersalus;gaasitrass (5 bar) Paldiskisse.Mõlemad gaasitrassid on maa-alused ja vähemalt 1 m sügavusele paigutatud. Vastavaltstatistikale (EGIG 4 andmebaasile) on peamised põhjused gaasitrasside purunemiseljärgmised:välised mõjutused ca 50% juhtudest (kaevetööd, pinnase tööd, drenaažitöödjms);konstruktsiooni viga või vale materjalide valik 16,5%;korrosiooni probleemid 15,4%;pinnase liikumised (maavärinad) 7,3%;rõhu suurenemised 4,6%;muud põhjused 6,7%.4 Euroopa maagaasi torujuhtmete õnnetuste andmebaas www.egig.nl67


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Gaasitrassi seinast lekkinud LNG aur hakkab pihkuma õhku, mis võib piisavavõimsusega süttimisallikaga kokku puutudes moodustada jugaleegi. Jugaleek tekitabsoojuskiirgust, põhjustades seal lähedal olevatele inimestele põletushaavu.Kuna LNG aur on õhust kergem, siis võib tekkida maapinna kohal tuule suunas liikuvpilv, mis võib põhjustada sähvaktule või plahvatuse. Põhilisteks teguriteks, missoodustavad plahvatust on stabiilne tuule kiirus (1 – 2 m/s), madal temperatuur jamadal rõhk gaasitrassis.Euroopa maagaasi torujuhtmete andmebaasi (EGIG) statistikale on torujuhtmeteõnnetuste sagedus 3,7 x 10 -7 aastas (1 m kohta). Torustiku täieliku rebenemise ja leketetõenäosused on järgmised:Vabanemise tüüpToru täielik rebenemineLekeTõenäosus4,8 x 10 -8 aastas/1 m3,2 x 10 -7 aastas/1 mLNG gaasitrass KersalluVahetusüttimineViivitatudsüttimineTagajärgJugatuli3JT 3,2 x 10 -84JT 4,8 x 10 -93. Torustiku leke3,2 x 10 -7 0,10,3 Sähvaktuli0,93ST 7,8 x 10 -84ST 1,2 x 10 -94. Torustiku täielik 0,93PL 8,6 x 10 -9puruneminePlahvatus4PL 1,3 x 10 -94,8 x 10 -80,70,1Puudub, LNG hajubatmosfääri68


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177LNG gaasitrass PaldiskisseVahetusüttimineViivitatudsüttimineTagajärgJugatuli5JT 3,2 x 10 -86JT 4,8 x 10 -85. Torustiku leke3,2 x 10 -7 0,10,3 Sähvaktuli0,95ST 7,8 x 10 -86ST 1,2 x 10 -96. Torustiku täielik 0,95PL 8,6 x 10 -8puruneminePlahvatus6PL 1,3 x 10 -94,8 x 10 -80,70,1Puudub,LNGhajub atmosfääri4.2 Riskianalüüs ja riskide hindamine4.2.1 Riskide analüüs metodoloogilised alusedRiskide analüüsimisel kasutatud riski maatriks on võetud ARAMIS 5 (Accidental riskassessment methodology for industries) metoodikast, mis on Seveso II direktiivi nõuetejärgi koostatud riskide hindamise juhend.Riskide võrdlemiseks kantakse erinevad õnnetused, mis võivad põhjustadahädaolukordi riskimaatriksisse. Antud riskianalüüsil on kasutatud riskimaatriksit,milles on kolm tsooni (roheline, kollane ja punane tsoon). Riskiklasside määramiselarvestatakse õnnetuste tõenäosusega (arvutatud eelmises paragrahvis) ja võimalikeõnnetuse väljundi tagajärgedega.5 http://mahb.jrc.it/index.php?id=44769


TõenäõsusPaldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Riski maatriks:10 -2 /a10 -3 /a10 -4 /a10 -5 /a10 -6 /a10 -7 /aEbaolulised tagajärjedKeskmised tagajärjedVäga rasked tagajärjed10 -8 /a ja>C1 C2 C3 C4Tagajärgede raskusasteRiskitsoonide iseloomustused:Roheline tsoon (ebaolulised tagajärjed) vastab sellisele ohtlikule väljundilemille tõenäosus on väga väike ja/või tagajärjed ei ole reaalselt nii tõsiseltvõetavad.Kollane tsoon (keskmised tagajärjed) vastab sellisele ohtlikule suurõnnetusele,mille tõenäosus on keskmine ja tagajärjed väga raskedPunane tsoon (väga rasked tagajärjed) vastab väga ohtlikule suurõnnetusele,millel on väga tõsised tagajärjed ja suur tõenäosus.Suurõnnetuste võimalikke tagajärgi hinnatakse vastavalt ARAMIS metoodikale kaheriskikriteeriumi alusel: mõju inimestele ja mõju keskkonnale. Iga kriteeriumi tagajärjedrühmitatakse tagajärgede raskusastmete alusel. Kasutatakse nelja raskusastet (C1, C2,C3, C4).Riskide analüüsimisel kasutatud väljundite tagajärgede kriteeriumide raskusastmeteiseloomustus on järgnevas tabelis:70


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177TagajärjedRaskusasteMõju inimesteleVigastused puuduvad võiüksikud kerged vigastatudVigastatud kes vajavadhospitaliseerimist >24 hRaskelt vigastatud võihukkunud inimesedettevõtte piirkonnas.Väljaspool ettevõttepiirkondaraskeltvigastatud inimesedRaskelt vigastatud võihukkunud inimesedväljaspool ettevõttepiirkonda.Mõju keskkonnalePuudub, ei võeta kasutuselemingeid rakendusi.Tõsised kahjustusedkeskkonnale, ettevõtte omapäästemeeskonnasekkumineTõsised kahjustusedväljaspool ettevõttepiirkonda, rakenduvadkohalikud ja riigiabivahendidTaastamatukahjukeskkonnale väljaspoolettevõtte piirkonda,vajadus välisressurssidejärgi.C1C2C3C44.2.2 Õnnetuste ohualad ja nende hindamise parameetridÕnnetuse ohuala on ala, mille piires ületab õnnetuse väljundi teatud parameetri näitarvohtliku mõju künnise. Selliseks künniseks on hinnatud soojuskiirguse intensiivsus(kahjustab hoonete ehituskonstruktsioonide välispindu, süütab puithooned või tekitabkatmata nahal põletushaavu) ja plahvatuslaine eesserva ülerõhk, mis tekitab purustusivõi vigastusi.71


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOhuala on otstarbekas jagada järgmisteks osadeks:OÜ E – Konsult töö nr E11771. Väheohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/soojuskiirgus) tekitada kergeid purustusi ja vigastusi. Väheohtliku ala välispiir onüheaegselt ka ohuala välispiiriks. Väheohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektistnäitab selle ala raadius Ro.2. Keskmiselt ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/soojuskiirgus) tekitada keskmisi purustusi ja vigastusi. Keskmiselt ohtliku ala välispiirikaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rk. Keskmiselt ohtliku ala välispiiron väheohtliku ala sisepiiriks.3. Väga ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtlik väljund (plahvatus/lööklaine/soojuskiirgus) tekitada raskeid purustusi ja vigastusi. Väga ohtliku ala välispiiri kaugustohtlikust objektist näitab selle ala raadius Rv. Väga ohtliku ala välispiir on keskmiseltohtliku ala sisepiiriks.4. Eriti ohtlik ala. Sellel alal võib õnnetuse ohtliku väljundi (plahvatus/lööklaine/soojuskiirgus) tagajärjel täielikult puruneda kõik rajatised ning kaitsmata inimestestvõib hukkuda kuni 99%. Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitabselle ala raadius Rs. Eriti ohtliku ala välispiir on väga ohtliku ala sisepiiriks.4.2.3 Õnnetuste ohualade parameetridSoojuskiirguse intensiivsusTuleohtliku gaasipilve süttimise kõikidel juhtudel (lombituli, pahvaktuli, jugatuli) ontegemist konvektiivse soojusvahetusega ja põlenguleegist lähtuva soojuskiirgusega.Suurte põlengute korral on soojuskiirgus peamine ohuallikas ümbruskonnale, tekitadesinimestele põletushaavu, põhjustab sekundaarseid põlenguid ja nõrgestab ehitistekonstruktsiooni elemente.72


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOHUALAD soojuskiirguse intensiivsus (kW/m 2 )OÜ E – Konsult töö nr E1177Väheohtlik alaKeskmiselt ohtlik alaVäga ohtlik ala (Rv)Eriti ohtlik ala (Rs)(Ro)(Rk)15 (kW/m 2 )35 (kW/m 2 )5 (kW/m 2 )10 kW/m 2Inimesel tekib 60Potentsiaalselt letaalneInimesel tekib 10Intensiivnekahjustavsekundijooksulala 60 sekundi jooksulsekundijooksultoimeteiseastmekolmandaastmeprotsessitehnikale.põletusedpõletused.PuiduKaitsmata inimesed võibsüttimine.hukkuda kuni 99% ca40 sek jooksul.Plahvatuslaine ülerõhk/lööklaine:Plahvatuslaine võimalikke tagajärgi võib hinnata selle eesserva maksimaalse ülerõhualusel Sõltuvalt ülerõhust võivad plahvatuslaine tagajärjed ümbritsevas keskkonnas ollajärgmised:OHUALAD plahvatuslaine ülerõhk (bar)Väheohtlik ala (Ro)Keskmiselt ohtlik ala (Rk)Väga ohtlik ala (Rv)Eriti ohtlik ala (Rs)0,03 (bar)0,17 (bar)0,35 (bar)0,8 (bar)Inimesed võivad saadaKaitsmatainimesedSellel alal võivadSellel alal võivadkergemaid vigastusi. Rajatistesvõivad saada kergeid jaõnnetuse tagajärjelõnnetuse tagajärjelvõivad puruneda aknaklaasidkeskmisi vigastusi. Osapurunedakõikpurunedakõikvõi muud kergemadsellel alal paiknevaidrajatisedningrajatisedningkonstruktsioonielemendid.rajatisi võib puruneda.kaitsmata inimesedkaitsmata inimesedvõib hukkuda kunivõib hukkuda kuni50%99%4.3 Ohualade suurusedKõik ohusündmused on modelleeritud järgmistel meteoroloogilistel tingimustel: suvel,poolpilves, tuulekiirusel 1 m/s, õhutemperatuur +15°C, õhuniiskusega 50%, 2 mkõrgusel.73


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneLNG vabanemine maapinnale:OÜ E – Konsult töö nr E1177SuurõnnetuseSuurõnnetuseTähisSuurõnnetuseOhuala suurus, mkohtstsenaariumväljundRs Rv Rk Ro2JT Lombituli 25 43 54 782PL Lombi auru pilve214 260 490 750ProduktitoruTäielikpuruneminesüttimisel tekkinudplahvatuse ülerõhk2ST Lombi auru pilve- * - * - * 103süttimiseltekkinudsähvaktuli ja ülerõhk*sähvaktuli ei põhjusta nii suurt ülerõhkuLNG vabanemine vette:SuurõnnetusekohtSuurõnnetusestsenaariumTähis Suurõnnetuse väljund Ohuala suurus, mRs Rv Rk Ro8JT Lombituli 11 21 27 398PLLombi auru pilve süttimisel105 132 191 549TankerisildumiskaiLaadimisseadmetäielikpurunemine8STtekkinud plahvatuseülerõhkLombi auru pilve süttimisel- * - * - * 99tekkinud sähvaktuli jaülerõhk*sähvaktuli ei põhjusta nii suurt ülerõhku74


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneLNG auru vabanemine:OÜ E – Konsult töö nr E1177SuurõnnetuseSuurõnnetuseTähisSuurõnnetuseOhuala suurus, mkohtstsenaariumväljundRs Rv Rk RoLNG torustikKersalluTäielikpurunemine4JT Jugatuli (leektuli) 22 70 94 1424STAuru pilve süttimiseltekkinud sähvaktuli- * - * - * 1773JT Jugatuli (leektuli)


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11774.4 RiskimaatriksErinevate ohustsenaariumite kokkuvõte:Stsenaarium Tähis SuurõnnetuseväljundTõenäosusProduktitorustiku (kai- mahuti)lekeProduktitoru (kai - mahuti) täielikrebenemineLNG gaasitrassi leke (70 bar)1LT Lombituli 5 x 10 -51ST Sähvaktuli 1,2 x 10 -41PL Plahvatus 1,4 x 10 -52LT Lombituli 1 x 10 -52ST Sähvaktuli 2,4 x 10 -52PL Plahvatus 2,7 x 10 -63JT Jugatuli 3,2 x 10 -8 a/1 m3ST Sähvaktuli 7,8 x 10 -8 a/1 m3PLPlahvatus 8,6 x 10 -9 a/1 mLNG gaasitrassi täielik purunemine 4JT Jugatuli 4,8 x 10 -9 a/1 m76


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177(70 bar) 4ST Sähvaktuli 1,2 x 10 -8 a/1 m4PL Plahvatus 1,3 x 10 -9 a/1 m5JT Jugatuli 3,2 x 10 -8 a/1 mLNG gaasitrassi leke (5 bar) 5ST Sähvaktuli 7,8 x 10 -8 a/1 m5PL Plahvatus 8,6 x 10 -9 a/1 m6JT Jugatuli 4,8 x 10 -9 a/1 mLNG gaasitrassi täielik purunemine6ST Sähvaktuli 1,2 x 10 -8 a/1 m(5 bar)6PL Plahvatus 1,3 x 10 -9 a/1 m7LTLombituli 6 x 10 -5 /1 laadimisekohtaLaadimisseadme leke sildumiskail 7STSähvaktuli 1,5 x 10 -4 /1laadimise kohta7PLPlahvatus 1,6 x 10 -5 /1laadimise kohta8LTLombituli 6,5 x 10 -6 /1laadimise kohtaLaadimisseadme leke sildumiskail 8STSähvaktuli 1,6 x 10 -5 /1laadimise kohta8PLPlahvatus 1,8 x 10 -6 /1laadimise kohta9JT Jugatuli 4,0 x 10 -6 /aLNG aurusti leke9ST Sähvaktuli 9,7 x 10 -6 /a9PL Plahvatus 1,1 x 10 -6 /aRiskimaatriksisse on lisatud eelnevas tabelis olevad ohusündmuste väljundid.Tagajärgede hindamisel on arvestatud erinevate ohusündmuste ohualadega, mis onarvutatud eelmises peatükis.77


TõenäosusPaldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E117710 -2 /a10 -3 /a10 -4 /a 1ST10 -5 /a 7LT, 8ST 1JT, 2JT, 7ST 2ST, 1PL, 7PL10 -6 /a 8LT, 9JT 8PL, 9ST 9PL 2PL10 -7 /a10 -8 /a ja5JT, 5ST, 6ST3JT, 3ST, 4JT,3PL, 4ST, 6PL4PL>5PL, 6JTC1 C2 C3 C4Tagajärgede raskusaste4.5 JäreldusedPlaneeritav LNG terminal on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte vastavaltmajandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2005. a määrusele nr 67 Kemikaaliohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtteohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord 1 . Suurõnnetuse ohugaettevõttes võib kemikaali käidelda üksnes tegevusloa alusel, mille annab TehniliseJärelevalve Amet. Koos tegevusloa taotlusega tuleb A-kategooria suurõnnetuse ohugaettevõttel vastavalt kemikaaliseaduse §11 esitada Tehnilise Järelevalve Ametileteabeleht, riskianalüüs, ohutusaruanne ja hädaolukorra lahendamise plaan.Dokumendid vaadatakse läbi koostöös asukohajärgse päästeasutusega.Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu asukoha ja ala suuruse eelvalikul onarvestatud ekspertide arvamusel kõige tõenäolisema suurõnnetuse arvutuslikuohualaga. Eksperdid hindavad, et mõlema alternatiivse variandi korral on täiskaitstudmahutite täieliku purunemise risk mitte arvestatav risk. Selline õnnetus oleks78


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177teoreetiliselt võimalik ainult mitut suurettevõtet haarava juhitamatu õnnetuse (nndoominoefekti) korral kuid kuna alal ei ole teisi ettevõtteid ei näe eksperdid võimalustantud suurõnnetuse tekkimiseks.Planeeritav LNG terminal ei suurenda olemasolevat piirkonna suurõnnetuse riski, sestkavandatava terminali ohualasse ei jää ega planeerita ühtegi A- ega B - kategooriasuurõnnetuse ohuga ettevõtet. Teemaplaneeringus on välja pakutud võimalus, etBalticconnectori gaasimagistraali kompressorjaam paikneks LNG terminali kõrval olevalterritooriumil. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2005. amäärusega nr. 67 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ningsuurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemisekord § 1 lg 2 kohaselt ei kohaldata antud määruse nõudeid muuhulgas väljaspoolettevõtet toimuvale ohtliku kemikaali transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatudpumbajaamad. Seega ei saa teemaplaneeringuga kavandatavat kompressorjaamakäsitleda ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõttena, kuid tuleb arvestada LNGterminalist tulenevate ohtude ja riskidega. Kompressorjaama paigutamine terminalikõrvale ei suurenda suurõnnetuse ohtu, sest tegemist on teadlike riskidega, millegapeab kompressorjaama projekteerija arvestama. Riske saab maandada koolitadeskompressorjaamas olevaid töötajaid LNG terminalis tekkiva hädaolukorras tegutsemisepuhul, tagada kiire infovahetus, juurutada ühtne ohutuse tagamise juhtimissüsteem,tagada tuleohutus ning piirata juurdepääsu kõrvalolevatele isikutele.Riskimaatriksist selgub, et kõige suuremad probleemid võivad tekkidaproduktitorustikuga ja tankeri mahalaadimisel laadimisseadmega. Produktitorustikkutuleb pidevalt kontrollida ja kinni pidada hooldusvaheaegadest. Kogu terminali töödmuudab ohutumaks visuaalne kontroll (jälgimisseadmed) ning gaasianalüsaatorid, misinformeerivad õigeaegselt gaasi lekkest. Eriti tuleb lisada gaasianalüsaatorid nendessekohtadesse, kus puudub ventilatsioon või õhu liikumine on väike, sest seal võibmärkamatult koguneda metaan, mis piisava võimsusega süüteallikaga võib põhjustadaplahvatuse. Gaasiplahvatust aitab vältida eelkõige metaani enda omadus, et ta onkergem õhust.79


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Planeeritav LNG terminal asub tiheasustusest ca 2,4-2,5 km kaugusel. Lähim elamumaaasub läänes ca 1,8 km kaugusel. LNG terminali 750 meetrise raadiusega ohuala ei ulatulähimate elamumajadeni. Ohutuse seisukohalt on LNG terminal soodsas kohas.Vastavalt maagaasi trasside statistikale on õnnetuste tõenäosused väga väikesed, sestgaasitrassid on maa-alused (vähemalt 1 m sügavusel) ning kaitsevöönd vastavaltVabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määrus nr 212. Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldise hooldusriba ulatus. Võimalik algsündmuse põhjus onkaevetööd maa-aluse gaasitorustiku vahetus läheduses. Selle ennetamiseks tuleb kaevejaehituslubade väljaandmisel väga täpselt arvestada gaasitrasside paiknemisega ningtõhustada järelevalvet kaevetööde üle.LNG tankeritega on juhtunud mõningaid intsidente, kuid ei ole toimunud ühtegisuurõnnetust. Kavandatavast kaist asuvad lähimad elamumaad tunduvalt kaugemal ca 2km. Tankerite mahalaadimisel tuleb arvestada ilmastikuolude ja -prognoosidega.Ettevõtte poolt kavandatavate tõhusate ennetusmeetmete rakendamine, pädevateinimeste värbamine ja nende pidev koolitamine, tööjuhenditest range kinnipidamine,võimalike ohtude kirjeldamine ameti- ja tööjuhenditest, tehniliste süsteemideregulaarne kontroll ja hooldus viivad kavandatava LNG terminali suurõnnetusetekkimise tõenäosuse väga väikeseks.80


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne5. Hinnang eeldatavalt olulise mõju kohtaOÜ E – Konsult töö nr E11775.1 Mõju Pakri maastikukaitsealalePlaneeringuala läbib Pakri maastikukaitseala joonobjektina. Kaitse all on ca 17 kõrguneLeetse astang. Tehnoloogilise skeemi kohaselt oli veeldatud maagaasi terminaliehitusala algselt astangu all oleval rannal. Ette oli nähtud võimalus laiendada terminalivajadusel klindipealsele alale ning rajada sinna gaasikompressorijaam.Keskkonnaekspertide ja planeerija koostöös muudeti terminali esialgset tehnoloogilistlahendust selliselt, et Leetse astangu looduslikku ilmet ehitustöödega ei kahjustata.Selleks rajatakse tehnoloogilised rajatised kas klindialusele või -pealsele territooriumile(vt. joonised 27 ja 28 ptk. 7.1) ning hoidutakse rangelt klindi vertikaalplaneerimisest.Astangust alla ei planeerita täiendavaid teid ega tehnovõrkude koridore. Vajalikudühendused rajatakse olemasoleva tee asendamisega kõvakattelise teega jasuundpuurimistega või estakaadil (vt ptk 5.12 ja 8.4).Selline planeeringulahendus tagab Leetse astangu loodusliku ilme säilimise ning ei olevastuolus Pakri maastikukaitseala kaitse – eeskirja sätetega.5.2 Mõju maastikule ja taimestikuleMaastikule ja taimestikule avalduvad mõjud jagunevad otsesteks ja kaudseteks. Otsesemõju alla kuulub maastiku muutmine ja taimestiku hävimine terminali ehitamise jahorisontaalplaneerimise ning trasside rajamise käigus. Kaudse mõju alla kuulubmaastiku ilme muutumine tööstusobjekti rajamise või dominantsete taimekooslustemuutumise tulemusena ning taimestiku kasvutingimuste muutumine ökoloogilistetegurite mõjul.Korrigeeritud teemaplaneeringu skeem 1 kohaselt kattub planeeringu ala osaliseltHarju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused" järgse piirkondliku tähtsusega tuumalaga ning rohekoridoriga.81


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Rohevõrgustiku planeerimise metoodikas 6 on välja toodud rohekoridoride ja tugialadetingimused, mille jälgimine tagab rohevõrgustiku ökoloogilise funktsioneerimise. Ühekskõige olulisemaks tingimuseks on, et ehitustegevusega ei lõigataks läbi rohekoridore,ega tükeldataks tugialasid.Terminali ehitustegevust rohevõrgustiku tuumalale kavandatud ei ole. Rohekoridorkitseneb mõlema alternatiivi korral. Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanekvähendada rohekoridori laiust klindipealsel alal. Koridori täpne asukoht määrataksedetailplaneeringu staadiumis. Oluline on detailplaneeringu kehtestamisel tagadarohekoridori ökoloogiline funktsioneerimine. Metoodika kohaselt võib klindialune alajätkata rohekoridorina oma ökoloogilise ülesande täitmist, sest koridoride laiust üheseltmääratud ei ole. KSH ekspert soovitab kaaluda rohekoridorile uue asukoha leidmist,sest Paldiski Linnavolikogu on oma 20.12.2007. otsusega nr 78 algatanud Paldiski linnaüldplaneeringu ja selle KSH koostamise. Üldplaneeringu koostamise käigus saabvajadusel määrata, täpsustada ja muuta rohevõrgustiku asukohta vastavalt selle KSHtulemustele. Ekspertide esialgsel hinnangul on vajadusel rohekoridorileüldplaneeringuga uue asukoha leidmine võimalik, sest teemaplaneeringu ala piirnebpeamiselt riigile või riigi poolt kontrollitavate äriühingute maavaldustega, kusrohevõrgustiku funktsioneerimist häiriva või välistava tõkestamise alused puuduvad.Geoloogilise uuringu tulemuste kohaselt toidab Pakri pangaastang pinnaseveegapangaalust metsa ja taimestikku. Olulist niiskusrežiimi muutumist pangaalusteskoosluste asupaikades ei ole ette näha (vt ptk 5.9; 5.12 ja lisa 3.10).Pangapealse ala põhjavee tase on keskmiselt 3 m sügavusel maapinnast. Sealseterannaniidu, looniidu ja loometsa koosluste juurestikud on aeratsioonivöös ning toituvadsademeveest. Seega ei põhjusta ehitustegevus niiskusrežiimi muutumisest tulenevatmõju neile kooslustele. Taimkattele avalduv mõju on peamiselt otsene, st. ehitustöödealale jääv taimestik hävineb. Tallamiseõrnadele kooslustele avaldatakse mõju terminaliehitustööde käigus ning selle mõjuala suurus oleneb ehitustööde korraldamisest.Terminali hilisem ekspluateerimine ei too endaga kaasa koormuse kasvu sellistelekooslustele.6 Roheline võrgustik. Kalev Sepp (EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut), Jüri Jagomägi (AS Regio). Tartu 2002; vt:http://www.sisemin.gov.ee/atp/failid/roh.vorgustik.pdf82


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonisele 19 on kantud Keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuste taimeliikideleiukohad 28.09.2011 seisuga. Andmed taimeliikide arvukuse kohta on varieeruvad.Inventuuri käigus leitud taimeliikide taimede arv oli 2011. aasta juunis 10 – 21 taimeni 7 .07.06.2011 tuvastasid Keskkonnaameti töötajad planeeringualal ca 200 õitsva hallikäpa esinemise. Samuti tuvastati ca 300 aas-karukella taime esinemine varemKeskkonnaregistrisse kantud aas-karukella kasvukohas 8 . Keskkonnaregistriskaitsealuste taimede arvu kohta andmeid ei ole. Akadeemik Jüri Martini hinnangul ei oletegemist teaduslikus mõistes väga haruldaste taimeliikidega (vt. lisa 1.25). Arvamustkinnitavad Keskkonnaregistri andmed ja ekspert Lauri Kleini Pakri poolsaarelkoostatud inventuuri 9 tulemused.Ehitusalale jäävad kaitsealused taimed hävinevad ehitustegevuse käigus, kui eirakendata nende kaitsmiseks KSH aruandega välja pakutud leevendavaid meetmeid (vt.ptk 8.3). Mõju kaitstavatele taimeliikidele on suurem 1. alternatiivi puhul (vt. ptk. 7.1).2. alternatiivi puhul on leevendavate meetmete rakendamise korral mõju kaitsealusteletaimeliikidele oluliselt väiksem.Ehitustegevusega tekkiva tolmu mõju taimestikule oleneb tööde läbiviimisetehnoloogiast, sademete hulgast, tuule suunast, aastaajast ning muudestteemaplaneeringu tasandil prognoosimatutest asjaoludest. Eksperdi hinnangul on mõjulühiajaline ja mööduv.Trassikoridori alale Keskkonnaregistri andmete põhjal kaitsealuste liikide leiukohti eijää.Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamiseks tellis Keskkonnaamet 2009.aastal ekspert Lauri Kleinilt välitööd Pakri poolsaarel asuva kaitseala ja temagapiirnevate alade loodusväärtuste inventeerimiseks ja nende seisundi hindamiseks. LauriKlein esitas Keskkonnaministeeriumile 04.03.2010 ettepaneku Pakri maastikukaitsealapiiride ja kaitse-eeskirja muutmiseks. Inventuuriga tuvastati planeeringualal nõukogudirektiivi 92/43/EMÜ kohaste looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku jataimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide tunnustega koosluste, sh7 Akadeemik Jüri Martini suuline informatsioon.8 Keskkonnaameti 26.08.2011 kiri nr HJR 6-8/11/30779-209 Pakri looduskaitseala kaitse- eeskirja eelnõu83


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177esmatähtsate elupaigatüüpidega tunnuste koosluste esinemine. Joonisele 20 on kantudelupaigatüüpide tunnustega koosluste esinemiskohad planeeringualal.Keskkonnaamet tellis kaitseala laiendamise ja kaitsekorra muutmise põhjendatuseekspertiisi ekspert Andres Tõnissonilt. Andres Tõnisson andis oma ekspertiisi23.11.2011 Keskkonnaametile üle.Ekspertiisi kohaselt on ettepanekus direktiivi mõistes esmatähtsad elupaigatüübid(9020*, 6280*, 9180*) määratud vähemalt osaliselt valesti. Andres Tõnisson toonitab, etnimetatud esmatähtsad elupaigatüübid asuvad tegelikult inimtegevusest tugevastimõjutatud aladel, tegemist ei ole vanade, väljakujunenud kooslustega ning osa neistkooslustest on Eestis väga laialt levinud, jagades esinemissageduselt 2. - 3. kohta.Ekspertiisi kohaselt tooks elupaigatüüpide kaitse alla võtmine ellurakendamine kaasaparadoksaalse olukorra taastekitamise, kus Natura 2000 võrgustiku aladel onesmatähtsaid elupaigatüüpe (9020*) arvel rohkem, kui sellist metsatüüpimetsakorraldusliku inventuuri alusel kogu riigis tuvastatud on. Riigikontroll on sellistolukorda teravalt kritiseerinud oma auditis 10 . Seni ei ole Keskkonnaministeeriumikaitseala laiendamise ja elupaigatüübi tunnustega koosluste kaitse alla võtmist võisellest loobumist otsustanud.Alternatiivi 2 (vt. ptk 7) ehitamise korral elupaigatüübi tunnustega kooslused salumets(9020*) ja niit (6210) ehitusalal hävinevad või kahjustuvad. Seda juhul, kui tegemist eiole eelpool viidatud ekspertiisi kohaselt valesti määratud elupaigatüüpidega, sest justplaneeringuala on inimtegevusest tugevasti mõjutatud ala.10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn 28.05.200884


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 19: Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad planeeringualal85


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 20: elupaigatüübi tunnustega kooslused planeeringualal86


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11775.3 Mõju loomastikuleLoomastikule avalduv mõju on erinev imetajate ning kahepaiksete ja roomajate puhul.Eeldada võib, et planeeringuala kasutavad mitmed ulukiliigid, kellele niisugunemaastikutüüp elupaigaks sobib – jänesed, rebased, metskitsed, kärbid. Ulukiteleavalduv mõju on pigem kaudne, sest need loomad põgenevad alalt häiringu tekkimisel(ehitustegevuse alustamisel). Kaudsete mõjude hulka kuuluvad ka pesitsus-, toite-,puhke- ja varjealade hävinemine terminali ca 11 ha suurusel alal ning rändeteedeläbilõikamine ja toiduahela muutumine. Terminali ekspluatatsiooni ajal väldivadloomad häiringutega (müra, inimeste ja sõidukite liikumine) ala kasutamist ningkonkureerivad sobivatele naaberterritooriumitele piirkonnas.Kaitsealuste loomaliikide elupaiku keskkonnaregistri andmete kohaselt planeeringualalei ole. KSH käigus tehtud uuringute tulemusel tuvastati planeeringualal IIIkaitsekategooria liigid harilik kärnkonn -rohukonn, arusisalik ja nastik. Eeldada võib karästiku esinemist. Neist harilik rohukonn on EL Loodusdirektiivi V ja III lisasse kantudkahepaikne. Eksperdi hinnangul on tegemist juhuleidudega ning alal ei ole väljakujunenud nende liikide olulisi populatsioone.Kahepaiksetele ja roomajatele avalduv mõju on otsene, sest nende loomadeliikumiskiirus ei võimalda neil häiringu tekkimisel alati piisavalt kiiresti põgeneda.Ehitusalale jäävad isendid, nende munad ja vastsed hukkuvad.5.4 Mõju kaitsealustele liblikaliikidelePakrineeme on kahe III kategooria kaitsealuse liblikaliigi (tume – nõlvaöölane jahahkkaruslane) elupaik. Keskkonnaregistri andmetel oli tegemist mõlema liigi ainukeseregistreeritud leiukohaga Eestis. Seda vaatamata asjaolule, et planeeringu ala on aegadejooksul olnud inimtegevusest väga tugevasti mõjutatud. Seal olid Nõukogude Liiduarmee raketibaas ja muud militaarrajatised, seal on kaevandatud lubjakivi jakorraldatud laskeharjutusi. Endise lubjakivi kaevanduse ladestuskihtides olevast87


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177diktoneemakildast (graptoliitargiliit) emineerub radooni (vt.ptk 3.5), alale onomavoliliselt ladestatud prügi, sealhulgas probleemtoodete jäätmeid. Elupaigaläheduses asub ka teine, Testepere lubjakivikarjäär.Tume-nõlvaöölane (Chersotis andereggii) liik sisaldab kolme alamliiki: üks neist onlevinud Aasias, teine Lõuna-Euroopas Alpides ja kolmas, Chersotis andereggii arcanaMikkola, 1987, on leitud vaid Põhja-Eestis ja Lõuna-Soomes. Elab luitemaastikul jarannalähedastel nõmmedel. Lendab juuli teisel poolel ja augusti alul.Hahkkaruslane (Phragmatobia luctifera) on maailmas laialt levinud. Euroopas (Andorra,Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Moldaavia, Rumeenia,Venemaa Peterburi oblast, Soome, Eesti), Väike-Aasias, Lõuna-Siberis, Amuuri aladestkuni Korea ja Jaapanini. Põhja-Euroopas on liik lokaalse levikuga. Elab liivasel rannikulning luidetel. Lendab mai lõpust juuni keskpaigani. Olemasolevate andmete põhjal onEesti selle liigi leviala põhjapiir.Oma varjatud eluviisi tõttu on mõlemad ööliblikaliigid väga raskesti uuritavad. Nendeleiud on sihipärase töö ja mitmete soodsate asjaolude kokkulangemise tulemus,juhuslikult hahkkaruslast ja tume- nõlvaöölast leida ei ole võimalik. Liikide püüdmisekson vaja oma ala kogenud spetsialisti, vastavat püüdetehnikat (mõlemaid Eestisspetsialistide arvates ei piisa) ning kindlate ilmaolude kokkulangemist. Hahkkaruslasedsatuvad Tartu Ülikooli teadlaste väitel (vt. lisa 1.23) sageli ämblikuvõrkudesse ningniisuguseid hukkunud liblikaid on lihtne leida ka päeva ajal, kuid ämblikuvõrkudessesattunud hahkkaruslasi ei suuda ilma lepidopteroloogiliste oskusteta inimesed kuidagituvastada ega leidu väärtuslikuks pidada. Ilmselt seetõttu on nende levikuandmedEestis puudulikud kuigi liikidele sobivaid biotoope leidub meie põhja- ja looderannikulpiisavalt. Asjakohast seiret ei ole registreeritud leiukohtades ja ökoloogilistelt sobivatesbiotoopides läbi viidud.Tume-nõlvaöölase esimesed püügiandmed pärinevad 19. saj. lõpust Narva lähedalt Ida-Virumaalt. Siis koguti 2 isendit. 1905. aastal saadi 1 isend Vääna-Jõesuu lähedaltHarjumaalt. 1980. aastal leiti väike tume-nõlvaöölase populatsioon Tallinnas ca 10 hasuurusel maa-alal Pärnamäe kalmistu ja teletorni vahel, paepealsel liivikul. Järgnevalviiel aastal leiti liiki sellelt alalt regulaarselt:88


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne1980 – 4 isenditOÜ E – Konsult töö nr E11771981 – 1 isend1982 – ca 50 isendit1983 – 8 isendit1984 – 8 isendit1985 – 9 isenditSiis istutati sellele alale männikultuur ning liblikale sobiv biotoop muutus sedavõrd, etjärgnevatel aastatel tume-nõlvaöölase isendeid ei leitud. Seega võib järeldada, etPärnamäe elupaik on hävinud.KSH aruande avalikustamise käigus laekus Tartu Ülikooli teadlastel (vt. lisa 1.23)informatsioon selle kohta, et tume – nõlvaöölase üks isend on leitud SaaremaaltParasmetsast 20. sajandi algul (Petersen, 1924). Joonisele 20 on kantud teadaolevadtume-nõlvaöölase leiukohad Eestis. Uusi tume - nõlvöölase elupaiku ei ole Eestisaastatel 1985 -2011 leitud, sihipäraselt otsitud ega ka kõiki varasemaid leiukohtiseiratud. Soomes on tume-nõlvaöölast 1960-ndast siiani saadud 8 isendit.Joonis 21: Tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii arcana) leiukohad Eestis89


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneHahkkaruslase teadaolevad leiukohad on:OÜ E – Konsult töö nr E11771 – Madise (Harjumaa)2 – Pakri neem (Harjumaa)3 – Ahtma (Harjumaa)4 – Pääsküla (Tallinn)5 – Pärnamäe (Tallinn)Naaberriikidest esineb Lätis, Soomes ja Venemaal Peterburi oblastis.Joonisele 22 on kantud teadaoleva hahkkaruslase leiukohad Eestis.Joonis 22: Hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) leiukohad Eestis90


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 22/1: Keskkonnaregistris registreeritud tume- nõlvaöölase ja hahkkaruslaseelupaigad EestisÖkoloogias ei ole üheselt selge millal tuleks liblikaliigi leiu korral kasutada mõistet„elupaik“ ja millal „leiupaik“. Seetõttu ei ole selge, millal Eestis või Soomes leitud tumenõlvaöölaseja hahkkaruslase leidude puhul on tegemist liigi elupaigaga ning millaljuhukülalisega.Küsitavusi tekitab mõlema liblikaliigi võtmine III kaitsekategooria alla 2004. aastal.Selle kaitsekategooria definitsioon sätestab üheselt, et liigid olid vähemalt otsusetegemise hetkel Eestis suhteliselt tavalised, kuid eksisteeris oht nende elupaikadekahjustamiseks.Lepidopteroloog Aare Lindt tegi KSH käigus ettepaneku tõsta tume- nõlvaöölasekaitsestaatus Eestis kõrgema, II kategooria tasemele. Sellise otsuse langetamiseks onvaja korraldada süstemaatiline teaduslikel alustel seire teadaolevates tumenõlvaöölaseleiukohtades ja uuring võimalikes elukohtades.91


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Lepidopteroloogid Aare Lindt ja Teet Ruben viisid 2011. aasta juunis üksteisestsõltumatult läbi täiendavad hahkkaruslase leviku uuringud mitmetes liigile sobivatesbiotoopides ja varasemates leiukohtades. Teet Rubenil ei õnnestunud generaatoripüükidega Nõva rannast, Harilaiult ja püsipüünisega Ihasalus hahkkaruslasi leida. AareLindt püüdis 6 statsionaarse valguspüünisega ning 14 valguspüügiga erinevates sobivabiotoobiga paigus Pakri neeme ümbruses, täpsemalt Spithamist Läänemaal kuniSalmistuni Harjumaal kokku 17 hahkkaruslase isendit. Eksperdi jaoks olid üllatavadleiud suure tallamiskoormusega Meremõisa RMK telkimisalal ja mitme kilomeetrikaugusel merest. Koostöös Phd. Jaan Viidaleppaga tegi ekspert järelduse, et tegemist eiole juhuleidudega. Hahkkaruslase püsielupaik ulatub Pakrineemelt laiemale maa-alale,kui seni arvati (vähemalt Meremõisani Harjumaal, rannast ka mitu km eemal). Sellegaon tõendatud KSH ekspertgrupi varasem empiiriline hinnang, et Pakrineeme ei olehahkkaruslase ainuke leiu- ega elupaik Eestis. Kuna tegemist on III kategooriakaitsealuse liigiga, siis tuleb liigi levikut laiemalt uurida (piki randa Keila-Joa, Türisalu,Vääna-Jõesuu jne., ka vanu leiukohti nagu Pärnamäe, Madise jt.) ning vajadusel tagadaliigi kaitse kõigis leiu- ja elukohtades.2011. aasta juulis toimusid Aare Lindti juhtimisel KSH menetlusest sõltumatult tume –nõlvaöölase levikuuuringud Laokülas. Nädalaga on püütud üle kümne isendi.Lepidopteroloogide hinnangul on tegemist liigi elupaigaga. Esialgsetel andmetel onelupaik umbes 1500 meetrit pikk ja kuni 300 meetrit lai. Leitud elupaigad on kantudKeskkonnaregistrisse (vt joonis 22/1).Eksperdi hinnangul ei annaks Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määruse nr 248Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord kohased katsed liike ümber asustadatulemusi. Seetõttu loobuti esialgsest planeeringulahendusest ning töötati välja kaksalternatiivset lahendust. Lahendusvariant, mille kohaselt terminal rajatakse klindipealsele alale (vt. ptk 7.1) säästab koos leevendavate meetmete rakendamisegakaitsealuste liblikaliikide elupaiga.Terminali ehitustööd klindipealsel alal võivad liblikaröövikute elutingimusi häiridajuhul, kui tolm katab röövikute söögibaasiks olevad taimed liblikate elupaigas. Tolmuteke ja levik olenevad sademete hulgast, ehitustööde korraldamisest ja tuule suunastning on prognoosimatud. Tolmu teket ja levikut piiravad meetmed on võimalik92


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177eksperthinnangu põhjal välja töötada terminali detailplaneeringu koostamisestaadiumis kui määratakse kindlaks ehitusobjektide paiknemine ja täpsed ehitusmahud.Eksperdi hinnangul ei mõjuta müra ja vibratsioon kaitsealuste liblikaliikideelutingimusi.5.5 Mõju linnustikuleTeemaplaneeringu kehtestamine ei avalda eksperdi arvates linnustikule olulistnegatiivset mõju. Oma analüüsis on ta lähtunud järgmistest kaalutlustest:Linnuhoiuala akvatoorium on suur mereala, kus rändepeatusel viibivad võitalvituvad linnud paiknevad seal, kus toitumistingimused ja turvaolud häirimisesuhtes on kõige soodsamad;Valdav enamus siinseid väärtuslikke haudelinde on seotud Pakri saarte jaeelkõige saartevahelise väinaga;Täiesti omaette ja unikaalne krüüsli haudekoloonia paikneb ümber Pakri neemetipu. Krüüslid tegutsevad kõige tihedamalt vanade tuletornide ja uue mereseireradarimasti kohal. Linde oli näha Lahepera lahe suunas kuni poole kilomeetriulatuses. Kavandatav veeldatud maagaasi terminal jääb sellest piisavalt kaugele,et tagada lindude häirimatus.Ornitoloog Tiit Raandla hinnang langeb kokku Pakri linnualal toimunud senisearendustegevuse mõjude hindamiste ja seiretulemustega. Paldiski Lõuna- jaPõhjasadam asuvad Pakri linnuala sees. Kuigi sadamate akvatooriumid ei kuulu Naturaalasse, on otseselt Pakri linnualal mitmeid kordi läbi viidud mahukaid süvendus- jakaadamistöid, mis muuhulgas on sisaldanud ka lõhkamisi. Keskkonnamõju hindamistetulemuste 11 kohaselt ei ole nende tööde mõju linnustikule oluliseks peetud ninghinnagute õigsust on kinnitanud hilisemad seiretulemused. Paldiski Lõundsadama 8/9kai järelseire 2009. aasta aruandes on Eesti Ornitoloogiaühingu liikmed Marju Erit jaTarvo Valker kirjutanud: Peatuvad ja toituvad linnud kogunesid mõlemal loendusaastal11 Paldiski Lõunasadama lainemurdja KMH. OÜ E – Konsult, Tallinn 2007Paldiski Lõunasadama 8. Kai rajamise KMH. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 200793


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177eelkõige hoiuala lääneossa – Kurkse väina piirkonda Kurkse asulani. Küllalt arvukaltesines linde 2008. aastal ka Kloostri jõe ja Vasalemma jõe suudmealadel (ca 450 isendit).Linnuvaeseim piirkond ulatus Paldiski sadamast põhjapoole Lahepere laheni, kus kohativaldavalt naeru-, hõbe- ja kalakajakaid.….pesitsusperioodil on Paldiski lõunasadamast põhja poole jääv osa (Lahepere laheni)linnustikuliselt väheoluline, välja arvatud krüüslitele. Paldiski Lõunasadamast lõunapoolejääv Pakri linnuhoiuala osa on üsna oluline veelindude toitumiskoht pesitsuse ajal 12 .Terminali ja selle juurde kuuluva sadama ekspluateerimisest tulenevat laevaliiklusemõju lindudele saab kirjeldada võrdlevate näidete kasutamisega. Regulaarnelaevaliiklus ja kaupade käitlemine sadamates ei häiri lindude elutegevust:Eesti Ornitoloogiaühingu vaatlusandmete kohaselt (vt. ptk 3.3) on Paldiski laht ja Pakrisaarte vaheline ala oluline veelindude peatus-, toite-, ja puhkeala. Liikide seisundit sealpeetakse soodsaks vaatamata asjolule, et Paldiski Lõuna- ja Põhjasadam korraldavadPaldiski lahes oma majandustegevust ning sadamate kaudu toimub ulatuslikkaubavahetus.Väinamere hoiualal (kood EE0040001) asuv Suur väin on teadaolevalt kõige massilisemveelindude rändeala kogu Euroopas. Kuivastu - Virtsu sadamate vaheline intensiivnelaevaliiklus ei ole alal peatuvatele lindudele mõju avaldanud.5.6 Mõju rannaprotsessideleKSH käigus tehti rannaprotsessidele avalduva mõju hindamiseks hüdrodünaamilisteprotsesside matemaatiline modelleerimine. Modelleerimise aluseks võeti 2 võimalikkukai konstruktsioonilist lahendust (vt joonis 23 ja 24), mis erinevad omavahel kaidmaismaaga ühendava tammi pikkuse ja ulatuse poolest. Modelleerimise eesmärk olikontrollida sildumiskai ehitamisest tulenevat võimalikku mõju setete liikumisele ningselle mõju ulatust.12 Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seire vahearuanne. TTÜMeresüsteemide Instituut, Tallinn 200894


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Modelleerimise tulemusena selgus, et mõningatel aladel võib tugeva tuule (rohkem kui18 m/s) tagajärjel tekkida põhja kõrgusmärkide muutusi. Aastaringse muutuva tuulemõjul jäävad põhja kõrguse muutused väheseks. Erandiks on muuli konstruktsioonigakaasnevad nn. surnud tsoonidega alad, kus rannaäärsetel aladel võib põhjas tekkidasetete kuhjumisi.Arvestades variant II puhul tekkivaid hoovuse kiiruse väljasid, ebaühtlusi muuli tipulähedal ning surnud tsoone muuli ees ja taga, on hüdrodünaamiliste kriteeriumiteseisukohalt eelistatavam kai I variant.Joonis 23: Kai ehitise variant IJoonis 24: Kai ehitise variant II95


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Vastavalt matemaatilise modelleerimise tulemuste arvutusgraafilise materjalianalüüsile võib väita, et kai ehitamise I variandi puhul jääb ehitise mõju lokaalseks.Mõju Kloogaranna supelrannale ei ole ette näha.5.7 Mõju mereelustikule5.7.1 Sadama ehitamise mõjuPeamised mereelustikule avalduvad mõjud tekivad üldjuhul mere süvendamise jasellega kaasneva süvenduspinnase merre kaadamise tagajärjel. Pakrineemetankerlaevade sildumiskai on eskiisprojekti staadiumis 13 projekteeritud nii, etsüvendus- ja kaadamistööde vajaduse puudub. Selleks ehitatakse merre ca 900 mpikkune estakaad, mis toetub iga 30 meetri järel vaiadele. Mereelustikule avalduv mõjusaab tekkida tugivaiade ehitamisel veesambasse paisatavate setete tulemusena.Elustiku ja elupaigatüüpide tuvastamiseks tehti TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste pooltplaneeringualaga piirnevas rannikumeres ulatuslik inventuur (vt. lisa 3.2.1). Inventuuritulemused on võetud keskkonnamõju hindamise aluseks. Inventuuri ruumiandmetepõhjal on koostatud kavandatava sildumiskai mõjuala elupaigatüüpide plaanind (vtjoonised 25 ja 26). Elustikule ja elupaigatüüpidele avalduva mõju käsitlusetäiendamiseks vastavalt Keskkonnaameti 19.11.2010 kirjale nr. HJR 6-8/30779-8konsulteeriti TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia vanemteadur PhD Georg Martiniga.Joonise 25 kohaselt jäävad sildumiskai ehitamise mõjualasse EL Loodusdirektiivi lisas Iklassifikatsiooni kohased elupaigatüübid mereveega üleujutatud liivamadalad (1110);karid (1170) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).Direktiivi mõistes esmatähtsaid elupaigatüüpe planeeringuala mõjupiirkonnas eituvastatud. Hüdrotehnilised tööd mõjutavad liivamadalaid, mis on uuringuala valdavelupaigatüüp. Inventuuri tulemuste kohaselt on taimestiku ja loomastiku biomassileviku piir ca 10 m sügavusel. Sildumiskai põhikonstruktsioon rajatakse 20 m sügavusse13 ja 13 EstKonsult OÜ töö nr A92496


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177merre, kus elupaigatüübi tunnustaimed ja – loomad mudasel merepõhjal ei levi. Setetevõimalik kandumine karidele ja laugmadalikele sõltub konkreetsetest ilma- jamereoludest ehitustööde tegemise alal. Arvestades senist praktikat, mõju ebaolulisusttunnustaimedele ja - loomadele (vt allpool) ja ehitustööde väikest mahtu on mõjuebaoluline ja kiiresti mööduv.Joonise 26 kohaselt mõjutab tankerlaevade sildumiskai ehitamine otseselt liivastmerepõhja kus domineerivaks liigiks on Macoma baltica 14 ja mudast põhja ilma kindlaliigilise domineerimiseta 15 . Mõjualasse jääb ka kivisel põhjal põisadru kooslus kus onkõrge biomass ja liikide arv 16 . Liigid on Läänemere selles piirkonnas tavalised.Tugivaiade ehitamisega kaasneb otsene põhjataimestiku ja -loomastiku füüsilinehävitamine ehitusalusel alal. Arvestades vaiade mõõtu ja omavahelist kaugust ei oletegemist olulise keskkonnamõjuga.Töödega tekkiva hõljumi levimine mõjutab ümbritsevaid alasid ajutiselt. Seteteresuspendeerumine vette võib põhjustada vee läbipaistvuse alanemist ningpõhjataimestiku koosluste mattumist peenefraktsioonilise hõljumi alla. Lisaks satubtööde käigus uuesti vette põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis suurendabkonkreetse rannikumere piirkonna troofsustaset. Suurenev toitainete kontsentratsioonstimuleerib taimede primaarproduktsiooni, sellest tingituna halveneb veealunevalgusrežiim, eriti sügavamates veekihtides. Valgus on meretaimede eksisteerimiseolulisim eeldus. Kõige enam kannatavad alavalgustatuse tõttu põisadru ning sügavamalkasvavad mitmeaastased taimed. Hüdrotehniliste tööde teostamise ajal ja vahetultpärast seda on oodata niitjate, lühiealiste vetikaliikide massilist vohamist (lühiajalinemõju). Tööde lõpetamine toob endaga kaasa põhjataimestiku koosluste järkjärgulisetaastumise kahjustatud piirkonnas ühe või maksimaalselt kahe vegetatsiooniperioodijooksul.Zoobentose struktuur muutub hõljumi tõttu, mis tööde ajal vette paisatakse. Mõju võibtihti avalduda alles 0,5-2 aasta pärast ja seda reeglina põhjafauna arvukuse ja biomassi14 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad karpide kooslustega (EU Life projekti elupaigatüüp 17)15 Mõõdukalt avatud pehmed põhjad ilma kindla liigilise domineerimiseta (EU Life projekti elupaigatüüp 18)16 Mõõdukalt avatud kõvad põhjad Fucus vesiculosus kooslustega (EU Life projekti elupaigatüüp 8)97


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177olulises kasvus. Sellist muutust loomapopulatsioonide seisundis seletataksetoitumistingimuste paranemisega, s.t orgaanikarikaste osakeste hulga suurenemisegavees ja setetes (viited Mereinstituudi aruannetes). Seega toetudes mujal läbi viiduduurimistulemustele võib prognoosida ehituspiirkonna vahetus ümbruses sessiilsetezoobentose liikide (Macoma balthica, Cerastoderma glaucum) arvukuse ja biomassimõningast kasvu. Tööde mõju nektobentosele (põhja kohal ujuvatele selgrootutele) eiole nii selgelt väljendunud kui eelpoolmainitud sessiilsete loomade puhul. Tõenäoliseltvõib samuti suureneda orgaanikarikka hõljumiga piirkondi eelistavate liikide (näiteksCorophium volutator) arvukus ja biomass.Sildumiskai betoonvaiad moodustavad merekeskkonnas uue kõva settepinnasekoosluse. See suurendab tulevikus biotüüpide mitmekesisust piirkonnas. Arvestadesvalitud lahendust ei hakka tekkiv biotüüp olemasolevate elupaigatüüpide üledomineerima. Kõva settepinnase koosluse teke suurendab mõningal määral kaladekoesubstraati piirkonnas.Eesti Mereinstituudi poolt Sillamäe ja Muuga sadamate ning Paldiski Lõunasadamakeskkonnamõjude ehitusaegne ja -järgne seire on näidanud, et sadamate rajamise toimepõhjataimestikule ja -loomastikule on lühiaegne ning muutused tasanduvad mõneaastaga. Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et nimetatud sadamate puhul oli tegemistsuuremahuliste süvendus- ja kaadamistööde (nt. 2.85 milj. m³ Sillamäe sadamasüvendustöödel), mida käesoleval juhul ei kavandata. TÜ Eesti Mereinstituudi hinnangulei avalda kavandatud mahus hüdrotehnilised tööd kalastikule negatiivset mõju (vt lisa3.2.2).98


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 25: EL Loodusdirektiivi lisa I klassifikatsiooni kohased elupaigatüübidsildumiskai mõjualasJoonis 26: EU Life projekti klassifikatsiooni kohased elupaigatüübid sildumiskaimõjualas99


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne5.7.2 Sadama ekspluateerimise mõjuOÜ E – Konsult töö nr E1177LNG on veekeskkonnale ohutu, lekke korral vette sattunud gaas aurustub jäägitult (vt.ptk. 4) ning ei põhjusta näiteks naftasaaduste käitlemisel juhtunud õnnetustegavõrreldavat merereostust.Veeldatud maagaasi tankeritel ei teki lastijäätmeid, mis võiksid kuritahtliku hooletusevõi õnnetusjuhtumi korral merre sattuda ja reostuse põhjustada. Täislastis gaasitankerei vaja üldjuhul ballastivett ning seetõttu puudub vajadus merekeskkonnale ohtlikuballastivee äraandmiseks ja käitlemiseks sadamas. TÜ Eesti Mereinstituudi hinnangul 17on võimalus tulnukliikide levikuks laevakere küljest väga väikene. Küll aga peab loodavsadam olema valmis teiste sadamaseaduses loetletud laevaheitmete vastuvõtmiseks jakäitlemiseks kohustuslikus korras. Nõuded selleks on sätestatud sadamaseaduse § 25ning enne sadama tegevuse alustamist peab sadamateenuse osutajal olema olemasvalmidus laevaheitmete vastuvõtmiseks.5.8 Õhu saastePlaneeritavas LNG terminalis tekivad heitmed õhku maagaasi põletamisel, nii elektri jasoojuse koostootmisjaamast, LNG põletusaurustites (SVC) põletusrežiimil ja jääkgaasidepõletamise tõrvikus. Peamised heitmed on NOx, CO, CO2.Veeldatud maagaasi käitlemine terminalis toimub kindlalt suletud süsteemis. Veeldatudmaagaasi vastuvõtmisel tankerist juhitakse mahutis vedelfaasi peal aurufaasis olev gaasspetsiaalse tagastustorustikuga tagasi tühjendatava tankeri mahutitesse, nii et eipihkuks midagi atmosfääri. Juhul kui selles torustikus peaks tekkima liigne ülerõhk,juhitakse aurufaasis olev liigne osa rõhu alandamiseks selleks spetsiaalseltpaigaldatavasse jääkgaaside põletusseadmesse. Seal toimub LNG aurude põletamine.Planeeritav põletusseade on mõeldud ainult tootmisprotsesside häirete korral tekkinudauru ohutuks elimineerimiseks.17 Telefonivestlus Georg Martiniga 15.02.2011100


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177LNG põletusaurusteid kasutatakse sellisel juhul, kui elektri ja soojusekoostootmisjaamast ei saa sooja vett.LNG terminali planeeritud soojuse ja elektri koostootmisjaama soojusvõimsus onvähemalt 80 MW. Keskkonnaministri 2. septembri 2004. a määruse nr 112 Saasteaineteheitkoguste piirväärtused suurtest põletusseadmetest väljuvate gaaside mahuühiku kohtalisa 2 sätestab vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide ja tahkete osakestepiirväärused. Maagaasiküttega põletusseadmele soojusvõimsusega üle 50 MWth onvääveldioksiidi heitkoguse piirväärtus 35 mg/Nm 3 , lämmastikoksiidide heitkogusepiirväärtus 150 mg/Nm 3 ja tahkete osakeste heitkoguse piirväärtus 5 mg/Nm 3 .Heitkoguste piirväärtust ei tohi ettevõte ületada.Vastavalt Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 101 Saasteainete heitkogusedja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saastelubaja erisaasteluba sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused,millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav. Määruse kohaselt onsaasteluba nõutav põletusseadmete kogusoojusvõimsusele alates 0,3 MW gaasipõletamisel ühel tootmisterritooriumil. Ettevõte peab enne tegevuse alustamistkoostama ja esitama Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla Regioonile välisõhu saasteloataotluse.Hetkel ei ole teada kui suur on kavandatavate põletusseadmete koguvõimsus. Juhul kuisee ületab 50 MW, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002. a määrusele nr 150Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade ja künnisvõimsustekehtestamine ning olemasolevate käitiste käitajate poolt kompleksloa taotlusteesitamise tähtaegade kehtestamine on energia tootmisel 50–400 MWnimisoojusvõimsusega põletusseadmetes ettevõtjal vaja taotledakeskkonnakompleksluba.101


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne5.9 Mõju pinna- ja põhjaveeleOÜ E – Konsult töö nr E1177Planeeringulahenduse rakendamise mõju pinna- ja põhjaveele avaldub ehitustegevusemõjus. Terminali ekspluateerimine pinna- ja põhjaveele ohtu ei kujuta, sest mingisuguseavarii korral maha valgunud veeldatud maagaas aurustub jäägitult.Ehitusgeoloogilistele uuringute tulemuste kohaselt (vt ptk 3.5) on klindipealse alapinnasevee üldine liikumisesuund Lahepera lahe suunas läbi dreeniva klindi. KSHkäigus muudeti planeeringulahendust nii, et vertikaalplaneerimisega ei muudeta klindilooduslikku seisundit. Lähtuvalt ala ehitusgeoloogilisest iseloomust puudub vajadusuute kraavide, kõrgete teetammide ning muude pinnasevee senist liikumist muutvatefüüsiliste tõkete rajamiseks.Ehitusala niiskusrežiimi muutus on mõlema alternatiivse lahendusvariandi (vt ptk. 7.1)puhul lokaalne. Arendustegevuse praktikas ei peeta ehitusaluste pindade lokaalsetniiskusrežiimi muutust oluliseks keskkonnamõjuks. Planeeringuga ettenähtud trassideehitamise mõju pinna- ja põhjaveele ei ole oluline kui rakendatakse KSH käigus väljapakutud leevendavaid meetmeid.Elektri ja soojuse koostootmise jaamast saadav tehnoloogiline vesi on ringluses ningheitvett tavaolukorras ei teki. Kui tekib eriolukord, et LNG aurustumiseks ei saa elektrija soojuse koostootmisjaamast piisavalt sooja vett, siis kasutatakse reservvariandinaaurusteid. Aurustis kasutatakse kütusena maagaasi. Maagaasi põletamisel tekibpeamiselt lämmastikoksiide (NOx), süsinikmonooksiidi (CO) ja süsinikdioksiidi (CO2).Heitgaaside töötlemisel tekib happelise reaktsiooniga kondensvesi kuni 16 m 3 /h 18 .Tegelikku kondensvee vooluhulka ei ole võimalik prognoosida, sest SVC aurusteidkasutatakse ainult eriolukorras, mille tekkimist püütakse terminali tööd kõigitehnoloogiliste- ja töökorralduslike vahenditega vältida. Tekkinud kondensvesineutraliseeritakse enne merre juhtimist 20%-lise leelise lahusega. Vastavalt Eestistandardile EVS-EN 1473:2007 Installation and equipment for liquefied natural gas -Design of onshore installations ei sisalda kondensvesi ohtlikke aineid, mis võiksidheitvee suublasse juhtimisel avaldada vee kvaliteedile olulist mõju.18 Ei ole põhjust arvuta, et maksimaalne aastane vooluhulk on 140 160 m 3102


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Veekogusse juhitava heitvee pH piirväärtus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli2001. a määrusega nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Määrusekohaselt on vesinikioonide minimaalne sisaldus heitvees pH 6. Keskkonnaregistrisavaldatud seireandmete kohaselt on Lahepera lahe keskmine pH tase 8,22. Seega võiberiolukorras tekkinud tehnoloogilisest heitveest reostuskoormuse tõus väljendudaainult vesinikioonide kontsentratsioonide vahes heitvees ja merevees. Sellehindamiseks teostati pöördvõrdeline tagasiarvutus pH väärtusest, mida väljendataksevesinikioonide negatiivse kümnendlogaritmina. Heitvee ja merevee vesinikioonidekontsentratsioonide vahe on 9,94E-07 (mol/l), mis on väga väike ning ei avalda mõjuLahepera lahe vee kvaliteedile (lähima sademete keemiat teostava Harku seirejaama1994-2009 aasta andmetel on vihmavee keskmine pH 6,3). Lainetuste ja hoovuste mõjulseguneb merre juhitud kondensvesi kiiresti Lahepere lahe loodusliku fooni pHtasemega.pHH + (mol/l)6 1,00E-068,22 6,03E-09Kanalisatsioonisüsteem on planeeritud lahkvoolne. Kogutud olmereovesi puhastataksebiopuhastis ja sademevesi liiva-õlipüüduris. Puhastatud sade- ja olmevesi juhitaksemerre.Teemaplaneeringu alalt tekkivat sademevee arvutusliku kogust saab arvutadajärgnevalt:kuude keskmine sademete hulk × ehitusalune pind × 12Vastavalt Pakri MHJ andmetele (vt ptk. 3.4) on ühe kuu keskmine sademete hulk 46,58mm. Planeerija andmetel on LNG terminali ehitusalune kogupind 10,8 ha ja võimalikulkompressorjaamal 1,8 ha.103


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Arvutuslikult tekib terminali ja kompressorjaama alalt sademevett maksimaalseltkokku:125 000 × 0,04658 × 12 = 69 870 m 3 /aastas.Ehitusalune pind, ha Sademevee arvutuslik hulk, m 3 /aKompressorjaama ala 1,8 10 061Terminali ala 10,7 59 809Kokku 12,5 69 870Arvutuses ei ole arvestatud infiltratsiooni ja aurumisega, mis muudavad tegelikudkogutavad hulgad märgatavalt väiksemaks. Detailsem arvutus on võimalik teha pealeterminali territooriumi vertikaalplaneerimise projekti valmimist.Vastavalt „Pakri poolsaarele kavandatava gaasiterminali süvendist vee ärajuhtimisegapõhjustatava põhjavee depressioonilehtri mudeli koostamine“ aruandele onmaksimaalne põhjavee juurdevool süvendist 106,3 m 3 /ööp ehk 38 799 m 3 /a.Eeldatavalt suureneb terminali ja kompressorjaama alalt kokkukogutud sademevee japõhjavee heljumi ning mõningal määral ka õli- ja kütusejääkide sisaldus. Tekkinudsademe- ja põhjavesi puhastatakse õli- ja liivapüüduris ning juhitakse merre. Puhastipeab tagama naftasaaduste sisalduse heitvees alla 5 mg/l ning heljuvainete sisaldusealla 40 mg/l.Maksimaalsed sademe- ja põhjavee merre juhtimise reostuskoormused:Suurim lubatud sisaldus, mg/l Maksimaalsed kogused, t/aNaftaosakesed 1 5 0,0111Heljum 40 4,3461 Naftaosakeste reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et õli- ja kütusejääke saabtekkida ainult parklates ja autoteedest.104


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Teemaplaneeringu staadiumis on raske hinnata tekkivat olmereovee kogust ja mõjusuublale, sest ei ole teada täpset olemreovee tehnilist lahendust ning töötajate arvu LNGterminalis ja kompressorjaamas. Arvestades teisi taolisi projekte on töötajate arvmaksimaalselt 60. Arvutuslikult tekib aastas 2190 m 3 olmereovett. Antud arvutuses onarvestatud, et ühe inimese veetarbimine terminalis on 100 l/d. Tekkinud olmereovesipuhastatakse bioloogilises puhastis, mis peab tagama BHT7 sisalduse alla 15 mg/l.Puhastatud olmereovesi juhitakse merre.Maksimaalsed olmereovee merre juhtimise reostuskoormused:Suurim lubatud sisaldus, mg/l Maksimaalsed kogused, t/aBHT7 15 0,03285Keskkonnaubade infosüsteemi (KLIS) andmetel juhib hetkel heitvett Lahepere lahte ASA.L.A.R.A. (loa nr L.VV.HA-197582).Alljärgnevas tabelis on toodud hetkel olemasolevad heitvee väljalasked Lahepere lahteja lubatud vooluhulgad ning saasteainete kogused kehtivate saastelubade alusel:EttevõteVäljalaskeLubatudLubatud saasteainete kogused, t/akoodvooluhulk,m 3 /aBHT7 Heljum Püld NaftaASA.L.A.R.AHA03771800 0,028 0,044 0,0028 0,0018Lahepera lahe reostuskoormus suureneb. Võrreldes seda Paldiski lahereostuskoormusega (vt tabel lk 106) on vooluhulgad ja saasteainete kogused kordadesväiksemad. Riikliku rannikumere seire andmetel ei ole Paldiski lahes veekvaliteediprobleeme täheldatud ning seega puudub alus arvata, et lisanduv reostuskoormus võiksLahepera lahe vee kvaliteedile negatiivset mõju avaldada. Eeldatavasti ehitatakseheitvee väljalasud tankerkai konstruktsiooni osana. Selline lahendus on ehituslikult105


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177otstarbekas ning keskkonnakaitseliselt eelistatud kuna tagab heitvee suubumisesüvamerre kus see intensiivsete hüdrodünaamiliste protsesside käigus kiiresti jajäägitult neutraliseerub.Suubla nimetus Lubatud vooluhulk, m 3 /aLubatud saasteainete kogused, t/aHeljumNaftaPaldiski laht~ 850 000 ~17,8 ~1,4Veeseaduse §8 lõige 2 kohaselt on tegemist vee erikasutusega kui juhitakse heitvettsuublasse ning juhul kui ettevõte võtab puurkaevust põhjavett üle 5 m 3 ööpäevas.Nendeks tegevusteks peab veehaarde ja väljalasu omanik taotlema vee erikasutusloa.5.10 Mõju inimeste tervisele ja heaoluleVeeldatud maagaasi terminali võimalikust ohuriskist tulenevalt on selle asukoht valitudeemale inimasustusest. Terminali arvutusliku ohuala suurus on temaplaneeringu alaaluseks võetud. Seega ei põhjusta terminali rajamine planeeringualale ohu kasvuPaldiski linna elanikele ega ettevõtetele.Terminali tehnoloogia on suletud süsteem, tavaolukorras ei pääse gaas välisõhku.Lekked ja äkkheited tööprotsessis ei ole välistatud. Umbes 10% maagaasi õhuspõhjustab unisust, võimalik on ka peavalu ja halb enesetunne kuid pihkunud gaas hajubkiiresti, ei ole mürgine ega haise.Veeldatud maagaasi terminali ehitamise mõju piirkonna elanikele avaldub otseste jakaudsete sotsiaalsete mõjudena, mis väljenduvad töökohtade loomises ningomavalitsuse tulubaasi kasvus. Seda saab pidada positiivseks mõjuks piirkonnainimeste heaolule.106


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Terminali kavandatud mahus ekspluateerimine ei põhjusta õhusaastet või müra, misvõiks Paldiski linna elanike heaolu häirida juhul kui terminal projekteeritakse jaehitatakse vastavalt keskkonnaalase seadusandluse nõuetele.5.11 Sotsiaalmajanduslik mõjuEV Riigikogu väliskomisjoni tellimusel septembris 2006. aastal valminud raporti EestiEnergiajulgeolek Euroopa Liidu Energiapoliitika Kontekstis üks peamisi järeldusi oli, etEuroopa Liidu eesmärk on tagada ühenduse kasvavate energiavajaduste paremrahuldamine, kaotades Venemaa energiasektoris monopolid ja avades sellerahvusvahelisele kapitalile. Selleks tuleb Eestil koostöös teiste Balti riikide, Poola jaSoomega kaaluda ühise veeldatud maagaasi (LNG) terminali ja maagaasivõrku juhtimisesüsteemi rajamist, samuti ühise tarneleppe sõlmimist mõne Põhjamere maagaasiveeldava Euroopa firmaga.Euroopa Ühenduse koostatud Balti energiaturu ühendamise plaani lõppraporti 19kohaselt tuleb Eestisse rajada LNG terminal kas Tallinna või Paldiskisse. Kuna Tallinnalinna ei saa ilmselgelt niisugust suurõnnetuse ohuga tööstusobjekti rajada, siis edasiselplaneerimisel on sellest asukohast loobutud.Energia peadirektoraadi Balti Energiaturu Ühendamise planeerimise (BEMIP) LNGtöögrupi põhikirja 20 kohaselt jäetakse nende ülesannete täitmine Läänemere regiooniidaosas eraettevõtete kanda. Selleks tuleb iga riigi esindajatel muuhulgas kindlaks tehaja töögrupile ette kanda kõigist seadusandlikest takistustest.21. mail 2010 toimus Tallinnas BEMIP LNG töögrupi istung. Arutatienergeetikapoliitika ülesannete täitmisega seotud küsimusi Balti riikides, Poolas jaSoomes. Arutelu Eestit puudutavad järeldused olid, et veeldatud loodusliku gaasiterminal rajatakse kas Eestisse või Soome (Inkoo) ning terminali rajamine ilmaBalticconnector ühenduseta ei ole otstarbekas. Balticconnectori ehitus juhtiva Soome19 Leitav http://ec.europa.eu/energy/infrastructure/events/doc/2009/2009_11_25_hlg_report_170609.pdf20 Baltic Energy Market Interconnection Plan LNG Taskforce. Terms of reference107


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177riikliku energeetikaettevõtte Gasum OY esindaja ütles, et nemad on valmis koostöökskas Paldiskisse või Inkosse rajatava LNG terminaliga.Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Ramboll Grupp 21 koostas LNG terminaliasukohavaliku uuringu, milles paluti välja selgitada parim võimalikest asukohtadestPaldiskis, Muugal ja Inkoos (Soome). Valikukriteeriumideks oli keskkonnanõuded,ohutus läheduses paiknevatele inimestele, vajalike investeeringute suurus, Eesti jaSoome vahelise planeeritava gaasitrassi Balticconnector poolt esitatavad tingimused,kokku 21 kriteeriumit. Kriteeriumite võrdlemisel tunnistati parimaks asukohaksPaldiski LNG terminali teemaplaneeringuga kavandatav asukoht Pakrineemel.Eesti riigi energeetilise julgeoleku tagamise vajadusele on mitmel korral viidanudVabariigi President Toomas Hendrik Ilves („Ilves: lisaks välisele julgeolekule on samaoluline sisejulgeolek“. 30. augusti 2008. ajaleht „Postimees“).2008. aasta lõpus alanud Venemaa ja Ukraina erimeelsused Venemaa maagaasi hinnaosas tõid endaga kaasa väga tõsised gaasivarustuse häired paljudes Euroopa maades.Nimetatud poliitiline sündmus on taas kord meelde toonud Eesti riigi energeetilisejulgeoleku parandamise vajadust. Sellel teemal on sõna võtnud mitmed meie poliitikud,räägitud on otseselt ka maagaasi impordisadama ehitamise vajadusest („Strandberg:Eesti pole tõsiseks gaasikriisiks valmis“. Ajaleht „Postimees“ 09. jaanuaril 2009).Vabariigi Valitsuse soov on, et veeldatud maagaasi terminal tooks Eestisseinvesteeringuid. Majandusminister Juhan Parts on öelnud, et Paldiskisse rajatavSoomest Leeduni energiaturgu ühendav veeldatud maagaasi terminal toob Eestisseraha, töökohti, energiakindlust ja õiglast hinda. (29. märtsi ajaleht „Äripäev“).Paldiski linnale tähendaks terminali ehitamisest tulenev tööhõive tõus omavalitsusetulubaasi tõusu ning seeläbi vahendite lisandumist linna eelarvesse. Linna elanikel jaettevõtetel tekiks võimalus liituda maagasi jaotusvõrguga ning tarbida seeläbi maagaasi.Paldiski Linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugovi hinnangul 22 on LNG terminali rajamisepositiivsed ja negatiivsed mõjud Paldiski linnale:21 Töö nr. 100614002A/281.00822 Nikolai Pitšugovi ettekanne LNG foorumil 11.05.2011108


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruannePositiivne:OÜ E – Konsult töö nr E1177- arengupotentsiaali kasv- uued töökohad (nii LNG terminalis kui selle ehitamisel)- tuntus Euroopa mastaapis- linnaelu uus (täiendav) arengumootor- linna gasifitseerimine- tehnoparkide kiirem täituvus- linna teenindus- ja kaubandussfääri kiirem areng- uus energeetiline tase- odavam soojusNegatiivne:- elanike hirm- loodukaitsjate hirmud- tööstuslinna maine süvendamineProjekteerija hinnangul luuakse LNG terminali ehitamisega 60 – 80 täiendavat töökohta.Ettevõtte spetsiifikast lähtudes saavad kõik töötajad põhjaliku erialase ettevalmistuseenne oma ametikohale asumist. Ei ole võimalik prognoosida kui palju nendesttöökohtadest hõivavad püsivalt Paldiski linna elanikud ja kui palju inimesi soovibettevõttesse tööle asuda linna lähipiirkondadest. Selline analüüs hõlmaks endast mituthalvastiprognoositavat majandustegurit pikema perioodi vältel, nagu näiteks Eestimajanduse üldine dünaamika, piirkonna teiste ettevõtete majandusareng ja tööjõuvajadus, Paldiski linna elanikkonna vanuselise struktuuri dünaamika jne. Erinevaterahandus-, majandus- ja tööjõuprognoose koostavate riigi- ja teadusasutuste(Rahandusministeerium, Esti Pank, kommertspangad, Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium, Eesti Konjunktuuriinstituut) prognoosid erinevad109


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177omavahel rohkem kui 50 % ning see muudab nende analüüsimise ja üldistamisemõtetuks. Kuid arvutuslikult moodustaks näiteks 60 hetkel kehtiva keskmisekuupalgaga täiendavast töökohast saadav maksutulu üle 5% Paldiski linna eelarvepraegusest mahust.5.12 Infrastruktuuri mõju5.12.1 Infrastruktuuri ehitamise mõjuTeemaplaneeringuga kavandatav teede jaaruande lisas 2.1.tehnovõrkude lahendus on toodud KSHTeemaplaneeringu teedevõrgustiku lahenduses on planeeringualale juurdesõidudkavandatud olemasolevate ja varem planeeritud teetrasside baasil. Kuivenduskraavide,põrkepiirete jms. teerajatiste ehitamise vajadus puudub.Krundisisene allasõit Leetse astangult lahendatakse olemasolevalt teetrassilt.Pinnasetee laiendatakse laiuseni 6 m ja ehitatakse välja kõvakattega teena. Teetrass onkavandatud Kadaka tee äärest 6% kaldega. Teetrassi rajamisel ei kasutata lõhketöid,mis võiksid klinti kahjustada. Ehitustööd, eriti vibromehhanismidega pinnasetihendamine, põhjustab vibratsiooni. Hinnanguliselt on väiksemate vibromehhanismidepõhjustatud vibratsiooni mõjuala vähem kui 10 m. Arvestades asjaoluga, et klint onmattunud, ei põhjusta vibratsioon selle varinguid ega murenemisi. Lähtuvalt alageoloogilistest ja hüdroloogilistest tingimustest (vt. lisa 3. 10) ei mõjuta teetrassirajamine pinna- ega põhjavee režiimi.Klindialusel territooriumil jälgib teetrass olemasolevat pinnaseteed maksimaalsesvõimalikus ulatuses kuni tankerkaini. Tee laiendus läbib III kategooria kaitsealuse taimeaas-karukella kasvukohta. Laienduse alale jäävad taimeliigi isendid tuleb laienduse alalt+ 5 m tsoonist mõlemal pool laiendatavat teelõiku ringi istutada (vt ptk. 8.3). Kinnistudetailplaneerimise, projekteerimise ja ehitustööde korraldamise staadiumis tulebvältida aas karukella ja nõmmnelgi kasvukohtade (vt joonis 19) kahjustamist tallamise,ehitusmaterjalide ladustamise ning muu ehitustegevusega seotud tegevuse näol. Senisepraktika kohaselt on kasvukohtade kahjustamise vältimine võimalik kui ehitusettevõtjaon kaitsealuste liikide kasvukohtade asukohast ja ulatusest informeeritud ning110


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177ehitustööde korraldamisel ja teostamisel jälgitakse head tava. Vajalik on hilisem seirekorraldamine (vt ptk. 8.5).Tehnovõrgud terminali territooriumil rajatakse suundpuurimise meetodil võipaigaldatakse estakaadidele. ´Suundpuurimistööde projekteerimisel arvestatakse alati asukoha geoloogilistetingimustega. Sellega välditakse klindiastangu stabiilsuse kahjustamist, varinguid jamurenemisi tööde piirkonnas. Oht varinguteks Leetse astangul puudub, kuna klint onehitustööde mõjualas mattunud.Eesti Geoloogiakeskuse peahüdrogeoloog Rein Perensi hinnangul (vt lisa 3.10) ei avaldasuundpuurimine mõju põhja- ega pinnavee režiimile ning ei põhjusta muutusikaitsealuste taimeliikide kasvutingimustele. Suundpuurimiseks klindialuselterritooriumil on vaja rajada üks 10 m 2 suurune teeninduspolügon. Pinnase- jataimkatte tallamine tekib ehitustööde head tava jälgiva korraldamise puhul ainultpolügoonil. Vältida tuleb polügooni rajamist kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadele.III kategooria kaitsealuste liblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslane kaitsekstuleb puurimised võimalusel teostada talveperioodil püsivate miinuskraadide ajal.Kindlasti peab vältima suundpuurimiste läbiviimist liblikaliikide sigimiseks olulistelajaperioodidel mai keskpaigast kuni juuni keskpaigani (hahkkaruslase lennuaeg) ja juulikeskpaigast kuni augusti keskpaigani (tume – nõlvaöölase lennuaeg).Gaasimahutite, aurustite ja nende teenindustsooni stabiilse aluspinna moodustamisekssüvendatakse mahutipargi ala maksimaalselt 2 ha ulatuses – 4 m sügavuseni ühe võimitmeks liigendatud süvendi rajamisega. Süvendi serv on klindile mitte lähemal kui 50m kaugusel. Lisaks on müra, vibratsiooni ja tolmu tekke hindamisel arvesse võetudhiljem suletavaid vundamendisüvendeid.Põhjavee tase selles piirkonnas on -3 m. Seega paikneb süvendi põhi ligikaudu 1 meeterallpool vabapinnalise põhjavee taset tekitades vajaduse alandada süvendi piirkonnaspõhjavee taset ligikaudu 1 m. See põhjustab alanduslehtri tekkimise. EestiGeoloogiakeskuse hinnangul moodustub süvendi alale alanduslehter raadiusega 300 m.Maksimaalse aastase sademetehulga (750 mm/a) korral on arvutuslik põhjavee111


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177juurdevool 106,3 m 3 /ööp. Tegelikud vooluhulgad jäävad sellest väiksemaks. Arendajalon soovitav kaaluda süvendile hüdrotõkke rajatise projekti tellimist. Hüdrotõkkeväljaehitamisel väheneks põhjavee juurdevool süvendisse oluliselt. Vastav positiivnepraktika on Eestis olemas.Süvendist eemaldatav paekivi (kuni 80 000 m 3 ) viiakse veokitega ca 30 km kauguseleVasalemma lubjakivikarjääri purustussõlme, kus sellest toodetakse killustikku.Valmistatud killustiku on võimalik ära kasutada terminali teede ehitamiseks.Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse soovitustele tuleb süvendi raimamisel kasutadahüdrovasarat, sest varasemate uuringute kohaselt on poolsaare tipu lähedalkirdesuunaline paralleelsete lõhede süsteem ning puur-lõhkamise meetodit kasutadesvõib see tingida uute varingute teket poolsaare tipu osas.Süvendi rajamisel on keskkonnamõju põhjustavad tegevused analoogsedlubjakivikarjääri kaevandusega (v.a killustiku tootmine) - paekivi raimaminehüdrovasaraga, väljatava kaevise laadimine kopplaaduri/ekskavaatoriga kallurveokilening transport Vasalemma lubjakivikarjääri purustus-sorteerimissõlme. Keskkondamõjutavad peamised tegurid on müra ja tolm (peenfraktsioon PM10 ja summaarsedtahked osakesed), samuti ka vibratsioon ja veeheide.Hüdrovasara raimamise meetodi peamine keskkonnamõju on müra (järjepidevadlöögiimpulsid). Hinnanguliselt võib öelda, et hüdrovasara poolt tekitatud müra alanebnormatiivsele tasemele umbes 200 m kaugusel müratekitajast. Kuid võttes arvessehüdrovasara poolt tekitatud müra dünaamikat, mis on pidev ja inimest häirivaiseloomuga, võib häiriv madalasageduslik müra soodsate ilmastiku tingimuste korrallevida kuni 1 km kaugusele. 23 Selle mõjuala sisse ei jää müratundlikke objekte, sestläheduses puuduvad elamu- ja ühiskondlike hoonete alad. Lähim elamumaa asub ca 1,8km kaugusel.Peale hüdrovasara tekitavad müra ka teised süvendis töötavad masinad - kallurid,ekskavaatorid ja kopplaadurid. Nende masinate müratase on normeeritud - 150 kW jasuuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate masinate müratase on 84-9023 Mehaanilise raimamise keskkonnamõju ja selle rakendamise otstarbekuse analüüs. Lisa 10. SaarteTeedevalitsuse Koguva dolokivimaardlas taotletava mäeeraldise kavandatava kaevandamisega kaasnevakeskkonnamõju hindamise aruanne. 2007. OÜ Steiger.112


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177dB vahemikus. Juba 20 m kaugusel kallurist väheneb müratase 30 dB võrra ning 40 mkaugusel veel 10 dB võrra. Avamaastikul saavutatakse päevane normatiivne müratase50 m kaugusel ning öine 150 m kaugusel. 24Müra leevendamiseks tuleb kasutada kaasaegseid masinaid, mille müratasemed onnormeeritud, st lubatavuse piirides ekskavaatorid, buldooserid, kopplaadurid,kallurautod. 25Hüdrovasaraga kivi raimamisel tekib lõhketöödega võrreldes tunduvalt vähemvibratsiooni ja tolmu emisioone.Kuna kohapeal ei kavandata killustiku tootmist purustus-sorteerimissõlmes, mis ontavaliselt peamine tolmu põhjustaja, jäävad süvendi rajamisel tolmu tekitavadheitkogused ebaoluliseks. Süvendis tekitavad tolmu samad masinad, mis tekitavad kamüra. Kaevandamismasinad ning paasi vedavad kallurveokid ei tekita tolmu oluliselmääral ning lendu tõusev tolm settib juba 50 – 100 m kaugusel masinate töökohast.Peamine tolmu tekitaja on väljatava pae transport Vasalemma lubjakivikarjääri.Arvestades, et veoki kandevõime on 25 t ja lubjakivi mahumass 2500 kg/m 3 , tuleb80 000 m 3 pae transpordiks kokku teha (80 000 x 2,5) / 25 = 8000 reisi. Tolmu levikvõib ulatuda avamaa tingimustes 150-200 m kaugusele, kui väljavedu toimub kuivalajal niisutamata teedel või süvendi veoteedel. Transpordilogistika tuleb lahendadaselliselt, et väljavedu ei läbiks elamualasid. Kuna tekib suhteliselt suurliiklusintensiivsus, tuleb teid kuival aastaajal niisutada või suurema koormusegateelõigud katta võimalusel kõvakattega. Tolmu leviku vähendamiseks tulebpaekoormate transportimisel kallurveokitega kasutada koormakatteid. Veokite jaoks,millel puuduvad koormakatted, on võimalik paigaldada koormaniisutussüsteem, millealt väljuvad autod läbi sõidavad. Arvestada tuleb, et saasteainete sisaldus välisõhuskasvab märgatavalt alates kevadest ning saavutab maksimaalse taseme kuivadelsuvekuudel kui kaevandatava lubjakivi osakeste niiskussisaldus langeb ning äraveoteedkuivavad.24 OÜ E-Konsult töö nr 1212 Lubja lubjakivikarjääri KMH25 Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele jamürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord. Majandusjakommunikatsiooniministri 16. detsembri 2009. a määrus nr 124. Elektrooniline Riigi Teataja:http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246748113


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Süvendi raimamisel ei kasutata lõhkamistöid, mistõttu on vibratsiooni mõju ebaoluline.Tavaliselt kasutatakse hüdrovasarat just sellistes piirkondades, kus maapind onlõhkamiste tööde suhtes tundlik või maavõnked ohustavad lähedal paiknevaidelamuhooneid. Hüdrovasara tekitatud vibratsiooni mõju klindiastangule ei ole olulineega põhjusta murenemist, sest kavandatav tegevus toimub vibratsiooni eeldatavastmõjualast eemal ning oluline on ka see, et klint on selles kohas mattunud, mistõttuotsest vibratsiooni ei teki.Süvendist tekib ööpäevas kokku maksimaalselt 106,3 m 3 põhjavett, mis sisaldablubjakivi tahkeid osakesi ehk heljumit. Seetõttu on Eesti Geoloogiakeskuse hinnangulotstarbekas rajada dreenivee jaoks settebassein (ainult rajamise faasis), kusgravitatsiooniga setitakse heljum. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määruselenr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord nõutud normatiivsele tasemelepuhastatud dreenivesi juhitakse Lahepera lahte. Setiti täpsemad tehnilised parameetridmääratakse ehitusprojekti staadiumis, kus settetiigi suuruse projekteerimiselarvestatakse väljapumbatava vee maksimaalsest kogusest ja eeldatavast heljuvainesisaldusest, et heitvee viibeaeg settetiigis oleks piisav (minimaalselt 48 h). Vee reostusevältimiseks tuleb teostada ka pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli süvendiskasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. Ennedreenivee pumpamist ning ärajuhtimist suublasse tuleb arendajal taotleda veeerikasutusluba. Settetiigist väljavoolava vee kvaliteedi üle tuleb vee erikasutusloaskehtestada seirenõuded.Terminalist on nähtud ette tehnovõrkude koridor: 5 bar gaasitrass ja kaugküttetoruPaldiski keskusesse ning Balticconnectori kõrgsurve gaasitrass Kersalus olevaliitumispunktini. Samuti kõrgepingekaablid Paldiski 100/35/6 kV alajaama jasidekaablid võrgusõlme/kaevu Paldiski linna territooriumil.Tehnovõrkude koridor on paralleelne Pakri tuulepargi varemplaneeritud sõiduteega (vtlisa 2.1). Balticconnecori gaasitrass läheb tuulepargi territooriumilt Keila-Paldiskielektriõhuliini tehnokoridorini. Lahenduses on maksimaalselt ära kasutatudolemasolevat infrastruktuuri, ca 50% ulatuses on Balticconnectori gaasitrass 110 kVelektriõhuliini tehnokoridoris. Oluline on, et Balticconnecor kõrgsurve gaasitrass ei läbiolemasolevaid ega kavandatavaid elamualasid.114


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Planeeringulahenduse tehnokoridoride ja kaitsevööndite sidumine olemasolevainfrastruktuuriga on keskkonnakaitseliselt otstarbekas, sest gaasitrassi hooldusribaulatuses puudub vajadus täiendavaks raadamiseks. Omavahel kumuleeruvaidnegatiivseid keskkonnamõjusid erinevate infrastruktuuri objektide ekspluateeriminekaasa ei too.Ca 1 ja 1,7 km lõigul, kus olemasolevaid tehnokoridore kasutada ei ole võimalik, läbivadplaneeritavad tehnokoridorid looduslikke segapuistuid, kus domineerivad lepp jasanglepp ning traditsioonilise tegevuse lakkamise tõttu kinnikasvavaid niidualasid.Kõrge looduskaitselise väärtusega kooslusi ega kaitsealuste liikide elupaikuKeskkonnaregistri andmetel alal teada ei ole. Nendel lõikudel tuleb gaasitrassihooldusriba nõuetekohaselt raadata ja tulevikus hooldada.Kõik tehnovõrgud rajatakse maa-alused vähemalt 1 m sügavusele, kaablitrassidesügavus vastavalt projekteerija tehnilistele tingimustele. Infrastruktuuri ehitamise mõjuväljendub kaevetööde teostamisel otseselt hävinevast taimestikust ning selleks vajalikurasketehnika liikumisel tekkivast tallamiskoormusest. Terminali territooriumiltväljajäävad (alates tuulepargi territooriumilt) torutrassid rajatakse lahtise kaevikumeetodil. Kaeviste rajamine häirib pinnaveerežiimi, mis võib ajutiselt põhjustadamuutusi taimestiku koosluste kasvutingimusi. Senise praktika kohaselt pärast kaevistesulgemist taastub pinnaveerežiim sellisele kujule, nagu see oli enne torutrassi rajamist.Gaasitrassi tööks vajaliku kompressorjaama asukoht on valitud 2007. aastal Kiili –Paldiski D kategooria maagaasitorustiku teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõjustrateegilise hindamise käigus. Sobiv asukoht valiti Keila valla ja Paldiski linna piirilähedale. Planeeringu koostaja on K- Projekt AS. Vastava KSH aruande kiitis HarjumaaKeskkonnateenistus 04.09.2007. oma kirjaga nr. 30-12-1/390552-2 heaks ningplaneeringu kooskõlastas oma 17.10.2007 kirjaga nr.30-12-3/45849 -2. Oma 12 märtsi2010 otsusega nr 27 võttis Paldiski Linnavolikogu vastava teemaplaneeringu vastu jasuunas avalikule väljapanekule. Teemaplaneering „Maagaasi D-kategooria torustikupaiknemine Paldiski linna territooriumil“ on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 22. 122011 otsusega nr 66. Kompressorjaama keskkonnamõjud on hinnatud ja vajalikudleevendusmeetmed välja pakutud KSH käigus (OÜ E- Konsult töö nr. E1101).115


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Käesolev teemaplaneering annab võimaluse muuta kompressorjaama asukohtapaigutades selle planeeritava LNG terminali kõrvale. Selline otsuse on vastu võetudPaldiski LNG terminali (Balti Gaasi OÜ) ja D kategooria gaasitrassi (Eesti Gaas AS)arendajate vahelises memorandumis ja saanud soovituse Harju Maavanemalt.Harju Maavanema kiri nr 2.1-13k/10/1989, väljavõte:/Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 on viidatud ka sellele, et Paldiski linnas onkoostamisel Paldiski LNG terminali teemaplaneering, mis näeb ette D-kategooriatorustiku ühendamise Paldiski LNG terminaliga. Koostöös Paldiski Linnavalitsuse, EestiGaasi ja Balti Gaasiga kaalutakse D-kategooria torustiku merremineku koha jakompressorjaama üleviimist Paldiski LNG terminali territooriumile. Juhul, kui PaldiskiLNG terminali teemaplaneeringu kehtestamisel nähakse ette torustiku merreminekukohaja kompressorjaama üleviimine Paldiski LNG territooriumile, siis on see aluseksteemaplaneeringu "Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Paldiski territooriumil"muutmisele. Paldiski LNG terminali rajamise ebaõnnestumisel võetakse aluseks käesolevteemaplaneering. Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamisel ja elluviimiseltuleb nende tingimustega arvestada./Kompressorjaama keskkonnamõjudeks on KSH aruande kohaselt müra ja õhusaaste (vt.OÜ E- Konsult töö E1101). Kui kompressorjaam tuuakse üle Pakrineemele, siis onasukoht müra ja õhusaaste mõjude osas võrreldes praeguse kavandatava asukohagasoodsam, sest läheduses puuduvad elamu- ja ühiskondlike hoonete alad.Kompressorjaama mõju kaitsealusele taimestikule on hinnatud käesoleva KSH aruandeptk 5.2, õhu saastele ptk 5.8, pinna- ja põhjaveele ptk 5.9.5.12.2 Infrastruktuuri kasutamise mõjuTeede ja torustike kasutamise mõju avaldub liikluskoormuse intensiivsuses jatehnokoridoride hooldamise vajaduses.Liikluskoormus intensiivistub ajutiselt ehituse ajal, eriti pae transpordil Vasalemma,milleks on vaja teha ca 8000 reisi. Terminali ehitus- ja ekspluatatsiooniaegne liiklustoimub läbi tuulepargi territooriumile planeeritud tee. Sellega välditakse Paldiski linnaelamualadel liikluskoormuse kasvu. Seetõttu on liikluskoormuse mõju ebaoluline.116


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Kõrgsurve gaasitrassi kaitsevööndi ulatus on Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. amääruse nr 212 Gaasipaigaldise kaitsevööndi ja D-kategooria gaasipaigaldisehooldusriba ulatus kohaselt 10 m. Sellest 6 m on määruse kohaselt gaasipaigaldisehooldusriba laius. Hooldusriba tuleb hoida võsastumise eest. Lõikudes, kus gaastrassläbib puistuid, tuleb hooldusriba nõuetekohaselt hooldada. See loob eeldusedniidulaadsete koosluste tekkimiseks. Olemasolevale praktikale toetudes ei avaldahooldusriba olemasolu lepa ja sanglepa kooslusega puistutele negatiivset mõjutuulemurdude tekkimise näol.Ca 1,7 km pikkusel lõigul, kus tehnokoridori hooldusriba läbib poollooduslikku niidualaloob hooldusriba nõuetekohane hooldamine võimaluse koosluse seisundi paranemisekskinnikasvamise piiramise näol. Paranevad valgustingimused loovad eeldusetunnustaimede ja loomade liigilise mitmekesisuse suurenemiseks.6. 13 JäätmetekeLNG terminal ehitamise ajal põhjustab jäätmeteket eelkõige süvendi rajamine.Hinnanguliselt 2/3 välja kaevatavast maa- ainesest on lubjakivi, mis lähebümbertöötlemisele (vt ptk 5.12.1). Lisaks võib tekkida pinnast kui rakendataksetorutrasside suundpuurimist. Kokku on tekkiva pinnasefraktsioonide kogumaht ca 27500 m 3 .Jäätmed on mis tahes [---] jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi [---], mille valdaja onära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendabvallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutusetahoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest võikeskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik 26 . Jäätmeseadusesse (§ 7 1 ) onsisse viidud ka kaevandamisjäätmete definitsioon, kuid lg 4 kohaselt ei käsitletaterminali ehitustegevuse käigus tekkinud maa- ainese fraktsioonekaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehooldusenõudeid.26 Jäätmeseaduse § 2 lg 1 ja 2117


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Vastavalt Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele tuleb ehitusjäätmete käitleminekooskõlastada Paldiski Linnavalitsusega (lisa 1 § 3 lg 1). Sama dokumendiga ondetailselt reglementeeritud nõuded ehitusjäätmete kogumiseks, käitlemiseks,üleandmiseks ja vedamiseks ning jäätmekäitluse dokumenteerimiseks.Jäätmehoolduseeskirja nõuete kohaselt on saastamatu pinnase kõrvaldamine väljaspoolametlikke ladestuspaiku taaskasutamise eesmärgil territooriumi planeerimisekslubatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel või kooskõlastatult territooriumi haldaja jaPaldiski Linnavalitsusega. Selliseks tegevuseks on vaja taotleda jäätmeluba.Arendajal on kava taaskasutada ca 1/5 pinnasest Vägari vana kruusakarjääri täimiseksvastavalt selleks koostatud eksperthinnangu tingimustele (Hendrikson & Ko töö nr 627,07.05.2008). Harjumaa Keskkonnateenistus kooskõlastas kruusakarjääri täitmise kavaoma 25.06.2008 kirjaga nr 30-3-1/12251 -4. Ülejäänud pinnas viiakse Vasalemmalubjakivikarjääri (vt ptk 5.12.1), kus see ladustatakse sihipäraselt (nt müravallina võikarjääri rekultiveerimiseks vajaliku materjalina) karjääri territooriumil, juhul kuiehitusprojekti ja ehitusloa tingimustega ei sätestata teisiti (territooriumiteplaneerimiseks).LNG terminali ehitustegevuse käigus tekkivad muud ehitusjäätmed tuleb koguda,ladustada ja üle anda vastavalt Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Vastutusselle eest lasub ehitusettevõtjal.Terminalides tavapäraseid mahutite põhjasetteid LNG hoiustamisel ei teki. Kunalekkinud gaas aurustub jäägitult, siis ei teki jäätmeid ka võimalike lekete likvideerimisel.Ekspluatatsiooni käigus tekib seadmete hooldamisel vanaõli, määrdeaineid, absorbentesisaldavaid jäätmeid ja vähesel määral reoveesetteid. Sellised jäätmeid on liigitatudohtlike hulka. Nende hoiustamiseks vajalik ruum ja mahutid kavandatakse terminaliprojekteerimise käigus. Kõik tekkivad jäätmed, sh. tankerlaevadelt vastuvõetavadjäätmed (vt. ptk. 5.7.2), tuleb koguda, hoiustada ja üle anda liigiti jäätmeseadusenõuetele vastavalt.118


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11775.13 Kumulatiivsed mõjudKumulatiivse mõju termini alla koondatakse enamasti kaudne mõju, kumulatiivne mõjuja koosmõju. Nimetatud kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremalvõi vähemal määral. Keskkonnamõju hindamise praktikas käsitletakse kõiki kolmetüüpi mõjusid koondnimetusega kumulatiivsed mõjud, mis sisulises mõttes onõigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübikeskkonnamõjudele.Pakri hoiualal läbi viidud mitmete keskkonnamõjude hindamiste tulemusena (vt ptk.5.5) ei ole tuvastatud mõjusid piirkonna linnustikule, mis koosmõjus võiksidkavandatava tegevusega põhjustada planeeringuala mõjupiirkonnas olulist mõjulinnustikule.Teemaplaneeringu ala piirneb varem planeeritud Pakri tuulepargi 2. ehitusetapi alaga.Tuulikute vundamendid on tavapäraselt keskmiselt 10 m sügavused. LNG terminaliehitamiseks rajatav süvend põhjustab põhjavee 300 m raadiusega depressioonilehtritekke. Lähimad kavandatud tuulikud on sellest kaugemal, mis välistab koosmõju tekke.Pakri tuulepargi detailplaneeringu KSH aruande 27 kohaselt ei avalda tuulikuteehitamine põhjaveerežiimile mõju ning seega puudub tuulepargi ehitamisest tingitudkoosmõju võimalus.Mingeid muid keskkonnamõjusid, mis tuulepargi ja LNG terminali ehitustegevuse võiekspluatatsiooni tulemusel võiksid kumuleeruda, Pakri tuulepargi detailplaneeringuKSH aruande ja käesoleva KSH põhjal ei ole tuvastatud.Terminali sademe- ja heitvesi juhitakse peale nõuetekohast puhastamist Lahepera lahte.Keskkonnalubade infosüsteemi andmete kohaselt juhib heitvett Lahepera lahte vastavavee –erikasutusloa alusel ka AS A.L.A.R.A (vt. ptk. 5.9). Arvestades reostuskomponentidehulka, heitvee väljalaskude kaugust üksteisest (ca 3,5 km) ja looduseisepuhastusvõimet ei kumuleeru AS A.L.A.R.A ja LNG terminali reostuskoormusomavahel.27 OÜ Hendrikson ja CO töö nr 632/05119


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Balticconnector gaasitrassi kompressorjaama keskkonnamõjud on hinnatud 2007.aastal Kiili – Paldiski D kategooria maagaasitorustiku teemaplaneeringukeskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. KSH aruande kiitis HarjumaaKeskkonnateenistus 04.09.2007. oma kirjaga nr. 30-12-1/390552-2 heaks ningplaneeringu kooskõlastas oma 17.10.2007 kirjaga nr.30-12-3/45849 -2.Keskkonnamõju hindamise tulemuste kohaselt ei tuvastatud sellist keskkonnamõju, misvõiks kompressorjaama teemaplaneeringu alale üleviimise korral kumuleeruda teiste,samalaadsete kavandatavast tegevusest tulenevate keskkonnamõjudega.Paldiski sadamate arendustegevus ei avalda nende KMH aruannete põhjal 28kaitstavatele aladele ja liikidele mõju. Seega on välistatud viidatud mõjude omavahelinekumuleerumine LNG terminaliga, sest viimase mõju on võrreldes eelnimetatudobjektidega oluliselt väiksem. Eelkõige marginaliseerib LNG terminali mõju temakasutusaktiivsus (2 laeva kuus). Arvestades olemasolevate Paldiski Lõuna- jaPõhjasadama ning kavandatava naftarafineerimise tehase asukohtasid, on ilmne, etnimetatud objektide laevaliikluse koormus ei kumuleeru LNG terminalilaevaliikluskoorumusega navigatsiooni korralduse tõttu.28 Leitavad AS-i Tallinna Sadam veebilehelt http://www.portoftallinn.com/kvaliteet-keskkond120


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11776. Mõju Natura 2000 alaleKäesolev peatükk sisaldab Natura asjakohast hindamist (etapp 2). Hindamisel onaluseks Euroopa Komisjoni juhend Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade japrojektide hindamine (Keskkonnaministeerium, 2005) ja Juhised loodusdirektiivi artikli 6lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (koostaja Kaja Peterson, Säästva Eesti instituut.Tallinn, 2006).Olulise mõju indikaatoritena on Euroopa Komisjoni juhendis kasutatud(Keskkonnaministeerium, 2005) soovitatud järgmisi indikaatoreid:elupaiga pindala kadukillustatushäiriminepopulatsiooni asustustihedusveevarudveekvaliteetKSH eksperdid otsustasid töö konteksti arvesse võttes jätta soovitatud kriteeriumitestkõrvale veevarud.6.1 Pakri Natura 2000 linnuala kirjeldusPakri linnuala on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatudlinnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, milleisendite elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anasplatyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephalaclangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnuscolumbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanittafusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps121


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Pakrilinnuala pindala on 20472, 24 ha.Veelindude rändevoogude põhilised koondumiskohad Loode-Eestis on Põõsaspea,Tahkuna ja Ristna neem, Soome lahe rannikul kuulub Ida-Atlandi lindude rändeteesõlmkohaks ka Pakri neeme ümbrus - Paldiski akvatoorium, mille all tuleb mõistaPaldiski lahte ja Pakri neeme ümbruse rannikumerd. Selle piiresse jääb ka Paldiski LNGterminali teemaplaneeringu ala.6.2 Linnuliigid planeeringualalLähtudes linnuliikide erinevatest ökoloogilistest nõudmistes saab need jagada kolmeerinevasse rühma ning niiviisi välistada mitmete liikide pesitsemise planeeringualal võiPakrineeme lähipiirkonnas:LiikPakri linnualalRoostikusRannikugaLiigilesobivamittepesitsevpesitsevseotudpesitsuspaigaavamere liikliikpesitsev liikesinemineplaneeringualalvõisellelähipiirkonnasviupart -sinikael-part + + +merivart -hüüp + -sõtkas + -krüüsel + -122


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177aul + -väikeluik -laululuik -kühmnokk-luik + + +merikotkas -kalakajakas + + +tõmmuvaeras + +jääkoskel + +tutkas + +tuttpütt + -hahk + +punajalg-tilder + +Seega on elupaigatüüpide levikut silmas pidades võimalik, et planeeringuala piirkonnaspesitsevad kühmnokk -luik, jääkoskel, tutkas, punajalg – tilder, tõmmuvaeras,kalakajakas, sinikael- part ja hahk.Planeeringuala merealal rändepeatustel peatuvate ja talvituvate linnuliikide esinemineon hinnatud olemasolevate seireandmete 29 põhjal. Ekspert kasutas E-elurikkuse jaTallinna Linnuklubi vaatlusandmeid oma esialgsete hinnangute kaudsekskinnitamiseks, sest nimetatud vaatlused on tehtud Pakri poolsaare tipust.29Tiit Randla eksperthinnang, Riiklik talvine veelinnuloendus, 2007 – 2008. a avameremadalatemittepesitsusaegsete lennuloenduste kokkuvõte, eElurikkus, Tallinna Linnuklubi vaatlusandmed123


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Liik Rändepeatuspaik (kevad +sügis)talvitumineLaululuik + +Aul + +Tõmmuvaeras +Jääkoskel +Sõtkas + +Kühmnokk -luik + +Viupart +Sinikael-part + +Merivart + +Tuttpütt +6.3 Liikide kirjeldus ja olulise mõju määramineKrüüsel.Krüüsel on Pakri neemel alati pesitsenud neeme tipus, kus meri ulatub vahetult klindinining klindi ja mere vahel ei kasva puid. Pesitsemine on teada vähemalt aastast 1870.20. sajandil on kirjeldatud tema arvukust järgmiselt:1936.a. umbes 100 paari.1960 – umbes 25 paari1971 – umbes 20 paari124


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11771983. a. 6 paari, 1986. ja 1987.a. 10 paari. Kõik need andmed Leibak jt,1994. 1994-96.a. 8-15 paari, üldistatuna 10-20 paari. (Lõhmus jt., 2001). 2003-2008.a. hinnatudarvukust Eestis 20-40 paari (Elts jt.,2009), mis Tiit Randla hinnangul tundub liigaoptimistlikuna. 2005.a. on Pakri neemel krüüsleid loendanud Veljo Volke. 5. juunil onta loendanud 15 krüüslit ning märkinud kaardile 9 paari (andmed Pakrimaastikukaitseala kaitsekorralduskavas). 2010.a. 14. juunil hindas Tiit Randlakrüüslite arvuks Pakri neemel 10-15 paari.2011. a. juunis tehtud välitöödega (vt. lisa 3.11) välistati krüüslite pesitseminePakrineemel. Linde vaadeldi 10x binokli ja standardse vaatlustoruga (suurendus 20-60); vaatlusaeg kella 10 - 13-ni, liikudes piki rannikut pesitsuskoha alal. Lähimadsobivad pesitsemiseks sobivad paigad asuvad planeeringualast ca 2 km kaugusel.2011.a. juunis loendati krüüsleid 7. ja 20.06. Linnud paekalda pesakohti ei külasta, nagunäiteks 14.06. 2010. 7.juunil vaatlesid Tiit Randla ja keskkonnaametnik Monika Laurits -Arro kahe tunni vältel vaid kolme üksikult tegutsevat krüüslit umbes poole kilomeetrikaugusel Pakri neeme tipust. Loendust korrati 20.06. ning vaadeldi ühtainsat paari ja 4üksikult tegutsevat lindu 200 kuni 500 meetri ja kilomeetri kaugusel rannikust.Vaatlustulemuste põhjal järeldab Tiit Randla, et tõenäoselt tänavu krüüslid Pakrineemel ei pesitsenudki. Põhjuseks võib olla karm talv, mis nõrgestas linde või lindudehäirimine pesitsusalal. Viimast väidet toetab asjaolu, et krüüslite pesitsusalal harjutavad(treenivad) mägironijad. Nende treeningut vaatlesid eksperdid näiteks esimeselvaatluspäeval 7. juunil.Eelkirjeldatud vaatluste alusel ning arvestades Veljo Volke vaatlusandmeid 2005.aastast järeldab Tiit Randla (vt lisa 3.11), et Paldiski LNG terminali teemaplaneeringualal krüüsleid ei pesitse ega külasta tavaliselt ka toitumiseks. Teaduskirjanduses onandmeid, et krüüslid kasutavad toitumiseks ka oluliselt laiemat ala. Toitumisala suurusoleneb sobivate toitumiskohtade kaugusest, toidubaasi stabiilsusest ja häiringutest alal.Valdav enamus linnuliike on oma elutegevuses (sh. toiduotsingul) ratsionaalsed ningkasutavad energia säästmiseks lähimaid selleks sobivaid alasid. Järelikult on Pakrineeme ümber sellised toitumistingimused tagatud. Üksikute lindude sattuminenimetatud planeeringu alale võib olla juhuslik ega kujuta neile ohtu. Keskkonnaametnik125


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Monika Laurits – Arro hinnangul 30 ei satu krüüslid suure tõenäosusega planeeringualaletihti, kuid et krüüsli toitumisuuringuid ei ole tehtud, siis ei saa me selles täiesti kindladolla.Tõmmuvaeras. Kahaneva arvukusega pesitseja, tavaline ja arvukas läbirändaja,talvituja. Möödunud sajandi keskpaiku pesitses meil tuhat paari (1994), nüüd 400-700(2009). Läbirändajate arvukust on hinnatud miljoni ligi (1994), praegusajalmaksimaalselt kevadrändel 84800 (2001), parimas talvituskohas Kura kurgus onloendatud kuni 200 tuhat lindu (1994). Lahepera lahel talvitub seireandmete põhjalkuni 50 lindu. Tõmmuvaeras esineb läbirändel ka Lahepera lahes, rändearvukus onteadmata. Pesitsemist võib pidada ebatõenäoliseks, sest planeeringualal ei ole liigilepesitsemiseks sobivaid varjepaiku.Jääkoskel. Tavaline haudelind, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 2000 paari,talvitub kuni 8000 lindu (2009). Tähtsamad talvitamisalad asuvad Saaremaal (kuni6000 lindu), Pärnu lahe rannikul ning Kihnu saare ümbruses ja Lahemaa rannikul.Pesitseb puuõõntes (k.a ka pesakastides), võib kasutada ka kividevahelisi õõnsusi.Paldiski lahel on haudepaaride arvuks 25-35 paari, mis annab Eesti parimatepesitsusalade nimistus 5. koha. Pesitsemise kohta planeeringualal andmed puuduvad.Seireandmete põhjal võib talvituvate jääkosklate arvukuseks Lahepera lahel hinnatakuni 50 lindu. Sügisrändel lindude arv hinnanguliselt kuni 10.Tutkas. Tavaline läbirändaja, üliharuldaseks jäänud pesitseja. Veel 1960. aastatelpesitses meil kuni 2000 paari, nüüd vaid kuni 50 (1994, 2009). Läbirändel Laheperalahel registreeritud ei ole. 2001.a. pesitses Paldiski lahel 4 paari. 2009. aastal tehtudinventuuri käigus tutka pesitsemist planeeringualal ei tuvastatud. Pesitsemist võibpidada ebatõenäoliseks, sest planeeringualal ei ole liigile pesitsemiseks sobivaidniiskeid rohumaid.Punajalg – tilder. Tavaline rannikulind nii pesitsejana kui läbirändel. LäbirändelLahepera lahel registreeritud ei ole. Eestis pesitseb kuni 7000 paari, arvukus on viimasepoolesaja aastaga kahanenud (2009, 1994). 2001.a. pesitses Paldiski lahel 40-50 paari(10-12. koht). Punajalg tilder eelistab elupaigana niiskeid, kõrge taimkattega30 E- kiri 20.07.2011126


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177rannaniitusid. Niisugust biotoopi planeeringualal ei esine ning seega on punajalg – tildripesitsemine Pakrineemel ebatõenäoline.Laululuik. Tavaline ja arvukas läbirändaja, vähemarvukas pesitseja ja talvituja. Eestispeatub kevadrändel keskeltläbi 10-15 tuhat laululuike. Suurimad kogumid esinevadMatsalu ja Haapsalu lahtedel. Pesitsejana uusasukas (esimest korda 1988), pesitsevadpõhiliselt rabajärvedel (kuni 100 paari)(2009). Paldiski laht on parimaterändepeatuspaikade seas 200-700 linnuga ning Lahepere laht aegridades (vt lisa 3.4)kirjas parima talvituspaigana 2 - 22 linnuga: Laulasmaa spa esisel alal üle 20 isendi japlaneeringualal kuni 10 isendit.Aul. Tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja, kelle arvukus siiski viimasel kümnendiltugevasti langenud. Pehmematel talvedel meie külmumata merealadel siiski kuni poolmiljonit lindu (2009), kevadrändel kuni 695 tuhat (2001). Veel 20. sajandi keskpaikuaga rändas meilt läbi mitu miljonit auli (1994). Lennuloenduste ja laevaloenduste põhjalasuvad suurimad auli talvitamissalad Irbe väinas ja Liivi lahel (kuni 500 000). Parimatetalvituspaikade nimistus Lahepere ja Lohusalu lahed aastail 1996-2000 115-13000auliga (3. koht). Samad lahed on kirjas ka parimate rändepeatuspaikadena, milsügisrändel loendati 1999.a. 43000 auli. Lisaks Paldiski laht, kus 1999.a. kevadrändel onloendatud 20000 auli (9. koht).2008.a oktoobris-novembris loendati Pakri neeme lähistel tuhandeid rändepeatuselaule (suurusjärgus 5 -11,5 tuhat lindu), talvitujaid 20.02.2008.a. kuni 1120 isendit.2007 -2008 a lennuloenduse kokkuvõttes nimetatakse Paldiski lahe ja ümbrusetalvituvate aulide koguarvuks 40 tuhat lindu, mis on seega rahvusvahelise tähtsusega (1-2% talvise asurkonna koguarvust) talvitusalaks. Aulid koonduvad talvituspaikanovembri alguses ja püsivad paigal jaanuari keskpaigani.Kühmnokk-luik. Tavaline ja arvukas paigalind, läbirändaja ja talvituja. Eestis pesitsebkuni 3500 paari, talvitub kuni 15 tuhat (2009). Samas suurusjärgus esineb kaläbirändel (2001). Parimad talvitus- ja rändepaigad on Lääne – Saaremaal (kuni 766isendit). Lahepera lahel talvitub kuni 70 kühmnokk – luike. Paldiski lahel pesitseb 50-75paari ja see on parimate pesitsusalade nimistus 10.-11. koht. Rändeperioodilregistreeritud Kersalus kuni 12 lindu.127


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Sõtkas. Tavaline ja arvukas läbirändaja, talvituja. Haudelinnuna vähem arvukas: kui1990.a. kuni tuhat paari, siis praegu kuni 5 tuhat. Talvitujaid kuni 30 tuhat, läbirändelkevadel kuni 40 tuhat, sügisrändel kuni 86 tuhat (2001). Läbirändajate üldine arvukusvähenenud, sest 1960.aastatel hinnati arvukust kuni poole miljonini (1994). Parimtalvitus- ja rändepeatuspaik Põõsaspea neem ja Küdema laht kuni 10 000 linnuga.Paldiski lahel on 1999.a. sügisrändel loendatud 5250 sõtkast (5. koht), Lahepera lahelKersalus kuni 600 (2009). 2010. aastal loendati Lahepera lahel Pakrineemel 80talvituvat sõtkast.Hahk. Tavaline haudelind, arvukas läbirändaja, vähearvukas talvituja. Eesti väikesaartelja rannikuil pesitseb kuni 7000 paari, läbirändel viibib maksimaalselt 10-20 tuhat(2001, 2009). Pakri neemel registreeritud sügisrändel kuni 70 lindu. Kirjuhaha parimadtalvitamispaigad asuvad Loode-Saaremaal - Vilsandi põhjarannikul, Uudepanga lahes,Undva ninal, Ninase ja Panga panga ümbruses kuni 300 linnuga. Pesitsev asurkond onviimastel kümnenditel tublisti kahanenud.Viupart. Läbirändel tavaline ( kuni pool miljonit lindu), pesitsejana haruldane (50paari)(Leibak jt.,1994). Viimasel arvukusehinnangul (Elts jt.,2009) on pesitsejaid kuni200 paari. Läbirändavate lindude arvukust hinnatakse kümnete tuhandetega, eritihinnatud läbirändepaigad on Matsalu ja Haapsalu laht, Loode-Eesti rannikumeri, Väikeväin, Käina laht, Pärnu laht (Lõhmus jt.,2001) kuni 4000 linnuga, Pakri neemelregistreeritud max 152 läbiründel lindu (2009). Paldiski lahte loetakse potentsiaalseltoluliseks pesitsusalaks.Sinikael-part. Tavaline ja arvukas haudelind, läbirändaja, talvituja. Arvukus stabiilne,pesitsejaid kuni 50 tuhat paari, läbirändel kümneid tuhandeid, talvitujaid kuni 20 tuhat(Lõhmus jt.,2001). Kersalus registreeritud max, 28 läbirändel lindu (2006). Talvitubmeelsasti ka linnades ja asulates. Eelistab reeglina taimestikurikkaid, lainetuse eesthästi kaitstud madalaid veekogusid, seda ka pesitsusperioodil. Sellist elupaigatüüpiplaneeringuala rannikumeres ei ole.Merivart. Läbirändel kümneid tuhandeid, arvukus langenud. Haudelindude arvukustugevasti langenud: 1960.a.150 paari, 2000.aastatel kuni 10 (Elts jt.,2009). Parimtalvituspaik on Undva laht kuni 900 linnuga, Paldiski lahes kuni 500 talvituvat lindu.Parim rändepeatuspaik on Põõsaspea neem kuni 12 000 isendiga. Paldiski laht on128


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177tähtsuselt 7. parim rändepeatuspaik, kus on vaadeldud aastail 1994-99 3-7 tuhatmerivarti. Kersalus ja Pakri neemel kuni 20 sügisrändel lindu.Tuttpütt. Tavaline pesitseja, läbirändaja, talvituja. Eestis pesitseb kuni 3000 paari,talvitub kuni 300, rändab läbi tuhatkond (2001, 2009). Paldiski lahe haudepaaridearvuks on 10-30 paari 2001.a. (10.koht). parimad talvituskohad on Lohusalu ja Käsmulaht kuni 52 isendiga. Läbirändel Lahepera lahel registreeritud üksikud isendid Kersalusja Pakri neemel (18 2008. a.).Kalakajakas. Tavaline ja arvukas rannikulind. Eestis arvatakse pesitsevat 10-15 tuhatpaari (2009). Parima pesitsuskohana on kirjas ka Paldiski laht, kus pesitses 2001.a. kuni190 paari. Kalakajaka pesitsuse üle puudub täpne ülevaade, sest linnud on asunudpesitsema ka liigile ebatraditsioonilistes kohtades (nt. rabajärved, mahajäetudkarjääriveekogud ja muud siseveekogud). Andmed pesitsemise kohta planeeringualalpuuduvad.Kavandatava tegevuse mõju Pakri linnuala terviklikkuseleTulevase LNG terminali laevatamiskoormus oleneb majanduslikest aspektidest ningseda ei ole maailmaturu nõudluse volatiilsusest tingituna võimalik konkreetselt jaüheselt prognoosida. Eeldada võib, et sadamat külastab mitte rohkem kui 2 tankeritkuus. Selline laevaliikluse koormus ei ole võrreldav oma akvatooriumi ja laevateedegaPakri linnuala sees tegutsevate Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama laevaliikluseintensiivsusega. Seire 31 ei ole tuvastanud laevatamisest tekkivat negatiivset mõjulinnuliikidele.Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamisel loobuti KSH ekspertidesellekohase ettepaneku kaalumisel Natura 200 Pakri hoiuala vähendamise kavast.Eksperdid on positiivsele praktikale toetudes veendunud, et tankerlaevade sildumiskairajamine ja ekspluateerimine on võimalikud ilma Pakri hoiuala pindala vähendamata.31TTÜ Meresüsteemide Instituut 2006, 2008, 2009. Leitavad AS-i Tallinna Sadam veebileheltwww.ts.ee/keskkond129


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine – tõmmuvaerasOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus HinnangolulisuseleelupaigakadupindalaTalvituvate lindude kaitseks on KSH aruandesvälja pakutud leevendav meede (vt ptk 8.1).Mõju puudubkillustatusTegemist on väiksearvulise talvituskolooniaga,Mõju puudubleevendava meetme rakendamise korral seda eikillustata.häirimineMõju ei ole oluline kui rakendatakse KSHMõju puudubaruandes välja pakutud leevendavaid meetmeid.populatsiooniasustustihedusLahepera lahes on talvituva populatsiooniasustustihedus hõre (kuni 50 lindu).Mõju puudubvee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedileMõju puudub130


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine – jääkoskelOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus HinnangolulisuseleelupaigakadupindalaVõimalike pesituskohtade kadu välditakse juhul,kui rakendatakse ellu alternatiiv 2 ja terminalMõju puudubehitatakse klindipealsele alale. Talvituvatelindude kaitseks on KSH aruandes välja pakutudleevendav meede.killustatusTegemist on väiksearvulise talvituskolooniaga,Mõju puudubleevendava meetme rakendamise korral seda eikillustata.häirimineMõju ei ole oluline kui rakendatakse KSHMõju puudubaruandes välja pakutud leevendavaid meetmeid.populatsiooniasustustihedusTegemist on Eestis tavalise ja arvukalinnuliigiga. Lahepera lahes on populatsiooniasustustihedus hõre (kuni 50 talvituvat lindu).Mõju puudubvee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedileMõju puudub131


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine – aulOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus Hinnang olulisuseleelupaiga pindala kaduHäiringud võivad esineda ehitustööde ajal,ning on ajutise iseloomuga. Tegemist onavamere liigiga, kes häiringute esinemiselkasutab rändepeatusteks kaugemal avamerelasuvaid puhkepaiku.Ei ole olulinekillustatus Merepõhja elustiku inventuuri (vt lisa 3.2.1)kohaselt on auli toiduks sobivapõhjaloomastiku biomass planeeringualalvõrreldes naaberaladega madal. Linnustiklähtub oma elutegevuses efektiivsuseprintsiibist ning väldib liigset energiakulusukeldumisel toiduotsinguteks. Seega võibeeldada, et aulid eelistavad kõrgemabiomassi väärtusega merealasid, mis onväljaspool planeeringuala (vt joonised 15- 19lisas 3.2.1).häirimine Talvituvaid veelinde häirib tankerkaiehitustegevus. Talvituvate veelindudekaitseks on välja pakutud leevendav meede(vt ptk 8.1).Ei ole olulineEi ole olulinepopulatsiooniasustustihedusTegemist on Eestis tavalise ja arvukalinnuliigiga. Pakri linnualal on 1-2% talviseasurkonna koguarvust. Kavandatavategevusega ei mõjutata liigi puhke-, talvitusegatoitealade tingimusi Pakri linnualal kuirakendatakse leevendavad meetmed.Ei ole olulinevee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedile.Mõju puudub132


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Olulise mõju määratlemine – kühmnokk – luikMõju tüüp Põhjendus HinnangolulisuseleelupaigakadupindalaSobiv vee sügavus luikede toitumisaladel on kui1,5 meetrit. Vaiadele ehitatav tankerkai eiEi ole olulinevähenda oluliselt taimestikurikka merepõhjapindala (vt ptk 5.7). Sobilike pesitsuspaikadekadu alternatiivi 1 puhul, alternatiivi 2 puhulebaoluline. Rändavatele ja talvituvatele lindudeleebaoluline mõju, sest liik on sotsiaalsejaagressiivse iseloomuga, inimtegevus kühmnokkluike ei häiri.killustatus Talvituvad ja läbirändavad linnud ei oleökoloogiliselt seotud konkreetse kindlaelupaigatüübiga ning kohastuvad mitmesugustestingimustes. Lahepera lahe asurkond väike jaebapüsiva suurusega.Ei ole olulinehäirimineTihti eelistavad linnud talvituda inimtegevusestoluliselt mõjutatud kohtades, nt. linnas asuvadveekogud ja sadamad. Ajutist häirimist võibüksikutele isenditele põhjustada terminaliehitustegevus, kuid mõju on ebaoluline ja kiireltmööduv (vt. lisa 3.4).Mõju puudubpopulatsiooniasustustihedusTegemist on Eestis tavalise ja arvuka linnuliigiga.Kavandatava tegevusega ei mõjutata liigi puhke-,talvitus- ega toitealade tingimusi.Ei ole olulinevee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedileMõju puudub133


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine – sõtkasOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus HinnangolulisuseleelupaigakadupindalaMõju talvituvatele lindudele puudub kuirakendatakse KSH aruandes välja pakutudMõju puudubleevendav meede.killustatusTalvituskoloonia killustatuse vältimiseks onMõju puudubvälja pakutud leevendav meede.häirimine Puudub kui ehitustegevusest hoidutakselindude talvitusajal. Ajutine mõjuhüdrotehniliste tööde tegemise ajalrändepeatusel viibivatele lindudele.Ei ole olulinepopulatsiooniasustustihedusTegemist on Eestis tavalise ja arvukalinnuliigiga. Populatsiooni asustustihedus onvõrreldes Paldiski lahega madal. Sellespiirkonnas auli järel arvukuselt teine liik.Mõju puudubvee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedileMõju puudub134


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine – viupartOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus HinnangolulisuseleelupaigakadupindalaLäbirändavad linnud toituvad madalaveelistel,taimestikurikastel, lainetuse eest kaitstudMõju puudubaladel veepinnal taimedest. Tankerkai alalniisugune elupaigatüüp puudub.killustatus Tegemist on väiksearvulise kolooniaga,läbirändel lindudele sobivad toitumisaladasuvad tankerkaist eemal.Ei ole olulinehäirimineAjutine mõju hüdrotehniliste tööde tegemiseajal rändepeatusel viibivatele lindudele.Ei ole olulinepopulatsiooniasustustihedusLäbirändel tavaline ja arvukas liik kellelesobivad madalaveelised taimestikurikkadmerelahed. Lahepera lahes on arvukusvõrreldes Matsalu, Pärnu, Haapsalu, Käina laheja Väikese väinaga väike.Ei ole olulinevee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedileMõju puudub135


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine – sinikael –partOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus HinnangolulisuseleelupaigakadupindalaLäbirändavad linnud toituvad madalaveelistel,taimestikurikastel, lainetuse eest kaitstudMõju puudubaladel veepinnal ja veepinna lähedal limustestja taimedest. Tankerkai alal niisuguneelupaigatüüp puudub.killustatus Läbirändel lindudele sobivad toitumisaladasuvad tankerkaist eemal.Mõju puudubTalvituskoloonia killustatuse vältimiseks onvälja pakutud leevendav meede.häirimineAjutine mõju hüdrotehniliste tööde tegemiseajal rändepeatusel viibivatele lindudele.Ei ole olulinepopulatsiooniasustustihedusTegemist on Eestis tavalise ja arvukalinnuliigiga. Populatsiooni asustustihedus onvõrreldes Paldiski lahega madal.Mõju puudubvee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedileMõju puudub136


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine – merivartOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus HinnangolulisuseleelupaigakadupindalaMerepõhja elustiku inventuuri (vt lisa 3.2.1)kohaselt on auli toiduks sobivaEi ole olulinepõhjaloomastiku biomass planeeringualalvõrreldes naaberaladega madal. Linnustiklähtub oma elutegevuses efektiivsuseprintsiibist ning väldib liigset energiakulusukeldumisel toiduotsinguteks. Seega võibeeldada, et rändepeatusel olevad linnudeelistavad kõrgema biomassi väärtusegamerealasid, mis on väljaspool planeeringuala(vt joonised 15- 19 lisas 3.2.1).killustatusTalvituskoloonia killustatuse vältimiseks onMõju puudubvälja pakutud leevendav meede.häirimine Puudub kui ehitustegevusest hoidutakselindude talvitusajal. Ajutine mõjuhüdrotehniliste tööde tegemise ajalrändepeatusel viibivatele lindudele.Ei ole olulinepopulatsiooniasustustihedusPopulatsioon Lahepera lahel puudub.Mõju puudubvee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedileMõju puudub137


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine – tuttpüttOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus HinnangolulisuseleelupaigakadupindalaMõju talvituvatele lindudele puudub kuirakendatakse KSH aruandes välja pakutudMõju puudubleevendav meede.killustatusTalvituskoloonia killustatuse vältimiseks onMõju puudubvälja pakutud leevendav meede.häirimine Puudub kui ehitustegevusest hoidutakselindude talvitusajal.Ei ole olulinepopulatsiooniasustustihedusTegemist on Eestis tavalise ja arvukalinnuliigiga. Populatsiooni asustustihedus onvõrreldes Paldiski lahega madal.Ei ole olulinevee kvaliteetKavandatav tegevus ei avalda mõju mereveekvaliteedileMõju puudubKumulatiivsed mõjudTeemaplaneeringu ala hõlmab osaliselt olemasolevat 8 tuulegeneraatoriga Pakrituuleparki. Lisaks on kehtestatud detailplaneering 24 täiendava tuulegeneraatoriehitamiseks. Pakri tuulepargi KSH 32 ega käesolev KSH ei ole tuvastanud mõjusidkaitsealustele liikidele, mis võiksid kumuleeruda.32 Hendrikson & Ko töö nr 632/05, Tartu 2005138


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Mitmete keskkonnamõjude hindamiste ja seireprogrammide tulemusena (vt ptk. 5.5) eiole tuvastatud mõjusid piirkonna linnustikule, mis koosmõjus võiksid kavandatavategevusega põhjustada planeeringuala mõjupiirkonnas olulist mõju linnustikule.6.4 KokkuvõteEksperthinnangute, välitööde ja olemasolevate vaatlusandmete analüüsi põhjaljäreldavad eksperdid, et Lahepera laht ei ole Pakri linnuala üldises kontekstis olulinelindude pesitsus- , rände- ega talvitusala. Mitmete kaitsealuste linnuliikide Eesti ja Pakrilinnuala kontekstis väikesed kolooniad talvituvad planeeringuala mõjupiirkonnas.Erandiks on aul, kelle rahvusvahelise tähtsusega ( 1-2% talvise asurkonna koguarvust)talvituskoloonia ulatub ka planeeringualale. Talvituvatele veelindudele avalduvanegatiivse mõju vältimiseks on KSH aruandes välja pakutud leevendav meedehüdrotehnilistest töödest hoidumise näol talvituvate veelindude kogunemise ajal.Sellisel juhul ei avalda kavandata tegevus Pakri linnuala võtmeliikidele olulistnegatiivset mõju.6.5 Pakri loodusala kirjeldusPakri loodusala on loodud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ningloodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I jaII lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks. I lisas nimetatud kaitstavadelupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid(1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230),väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunudrannikuluited – *2130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed jaojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideedekasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood(7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad jasoo-lehtmetsad (*9080) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180);139


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelicapalustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii),jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Pakriloodusala pindala on 20472,24 ha.6.6 Kaitstavad elupaigatüübid, liigid ja olulise mõju määraminePaldiski LNG terminali teemaplaneeringu mõjualasse jäävad TÜ Eesti Mereinstituudikorraldatud inventuuri (vt. lisa 3.2.1) kohaselt elupaigad veealused liivamadalad (1110)ja karid (1170) (vt joonis 25).Lisaks on planeeringualal nõmmnelgi kasvukoht.Veealused liivamadalad (1110). Vastavalt 2007 aasta definitsioonile on selleelupaigatüübi puhul tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuva, valdavalt liivastestsetetest koosnevate moodustistega. Peale liivase sette võib põhja substraadi hulkakuuluda ka jämedamat fraktsiooni kuni kruusa ja kivideni välja. Juhul kui liivane setekatab kõvemat substraati kas peenema või paksema kihina, klassifitseeritakse sellisedpõhjad samuti liivamadalateks, juhul kui settes esinevad liivamadalatele omasedbioloogilised kooslused. Liivamadalaid iseloomustab iseloomuliku elustiku olemasolu,millele Läänemere tingimustes vastab kõrgemate taimede, mändvetikate ja arvutatekarbipopulatsioonide esinemine. Tavaliselt ei ulatu liivamadalad sügavamale kui 20 m,kuid definitsiooni järgi võib sügavus olla ka suurem, kui settes esinevad liivamadalateleiseloomulikud kooslused. Seega uue definitsiooni järgi on määravaks peamiselt vaidkaks faktorit: sette koostis (peab domineerima liivane sete) ja iseloomulik bioloogilinekomponent.Tunnustaimed: Elupaigatüübile on iseloomulik suhteliselt taimestikuvaeste kooslusteolemasolu. Kuna elupaigatüüp esineb enamasti hüdroloogiliselt aktiivsetespiirkondades, siis on ka kinnitunud põhjataimestiku esinemine tavaliselt raskendatud.Kui põhjataimestik esineb, siis on ta esindatud kõrgemate veetaimede või harvemmändvetikate kooslustega. 2007 aasta juhendi järgi on liivamadalatele iseloomulikudmeriheina, penikeelte, Ruppia sp. ja mändvetikate kooslused. Tunnusloomad: kunategemist on tavaliselt aktiivsete põhjadega on sessiilne põhjaloomastik tavaliselt140


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177suhteliselt liigi ja biomassivaene. Tüüpilisemateks liikideks on balti lamekarp,liivauurikkarp ja südakarp.Ohustatus: Üldiselt mitte ohustatud. Ohuks eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine,kaadamine).Karid (1170). Loodusdirektiivi mõistes (2007 aasta täpsustatud definitsioon) onkaride näol tegemist merepõhjast litoraali või sublitoraali kerkivate reeglina kõvastsubstraadist moodustunud pinnamoodustistega. Selle elupaigatüübi sügavuslevikumääramisel ei kasutata enam kindlat sügavuse parameetrit, vaid elupaigatüübiolemasolu määratakse ära iseloomulike bioloogiliste koosluste tsoneeringuga.Iseloomulikeks liikideks on Läänemere tingimustes välja toodud põisadru, Furcellarialumbricalis, Mytilus trossulus, Dreissena polymorpha ja Balanus improvisus esinemine.Karisid asustavat elustikku iseloomustab äärmiselt kõrge bioloogiline produktiivsus jadünaamilised keskkonnatingimused. Eesti rannikumeres esineb antud elupaigatüüpharvem võrrelduna liivamadalatega. Enamasti on teda leida moreense päritolugamerepõhja seljandike piirkonnas ning veealuste paepaljandite puhul. Eestis kuuluvadkaride elupaigatüüpi rannikumere rahnuderikkad alad või aluspõhjakivimeistmerepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Eestis tuleb selleelupaigatüübi alla arvata ka mõnede saarte ümbruses (Osmussaar, Pakri ja Vaikasaared) esinevad enam-vähem sileda pealispinnaga ning astmeliselt sügavamalelaskuvad kaljurahnud.Tunnustaimed: Põhjataimestiku moodustavad põhiliselt erinevad pruun- japunavetikate kooslused. Kui valgustingimused (sügavus) võimaldavad, siis arenebsublitoraalis kõrge biomassiga ja liigilise mitmekesisusega põisadru kooslus. Põisadruvööndist sügavamal leidub siin tavaliselt ohtralt kinnituvat agarikku või söödavatrannakarpi.Tunnusloomad: Selgrootutest võib leida kividel vetikate vahelt ja sügavamatestpiirkondadest söödavat rannakarpi ja rändkarpi. Põisadru kooslustes elab hulgaliseltliikuvaid põhjaloomi – kirpvähid, müsiidid, lehtsarved. Kalastik võib olla liigirikas. Tihtivõib kohata lesta, emakala, kammeljat, merisiiga, nolgust.141


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Ohustatus: Eesti rannikumere tingimustes on elupaigatüüp ohustatud enamikeljuhtudel vaid kaudsete ohtude poolt. Inimese majandustegevus praeguse arengu juurestavaliselt elupaigatüüpi ei häiri.Nõmmnelk. Madal sinakasroheline mätasjalt kasvav taim nelgiliste sugukonnast. Õitetavõrsikute lehed on naaskeljad, kuni 4 cm pikad, varrelehed kuni 2 cm pikkused. Valgedtugeva nelgilõhnaga õied on 1 (2) kaupa. Eestis on laialt levinud nõmmnelgi teinealamliik (D. ssp. Borussicus), alamliikide eristamine on raske. Ühtede andmete kohaselt 33on D. arenarius subsp. arenarius levinud vaid Lõuna – Rootsis, teiste allikate järgi LäänejaPõhja – eestis, Lääne – Lätis, Loode – Venemaal ja Karjalas. Andmete erinevusepõhjuseks on alamliikide raske eristatavus. Kasvukohaks sobivad kuivad valgusrohkedmännimetsad, liivikud, luited, loopealsed ja klibuvallid. Keskkonnaregistri andmetekohaselt on Pakri poolsaarel registreeritud 4 nõmmnelgi kasvukohta. Lisaks leidisekspert Lauri Klein 2009. aasta suvel läbi viidud inventuuri 34 käigus 2 uut leiukohta.Ohustatus: kasvukohtade sammalde, samblike ja kõrrelistega kinnikasvamine,valgustingimuste muutumine, tallamine.33 Rahvusvahelise tähtsusega taime- ja loomaliigid Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium 200434 Pakri looduskaitseala kaitse eeskirja eelnõu ja seletuskiri. Tallinn 2009/2010142


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOlulise mõju määratlemine elupaigatüübile veealused liivamadaladOÜ E – Konsult töö nr E1177Mõju tüüp Põhjendus Hinnangolulisuseleelupaiga pindalakadukillustatusTankerite sildumiskai ehitamiseks ei tehtasüvendus- ega täitetöid, mis võiksid elupaigapindala vähendada.Sildumiskai ehitatakse elupaigatüübiesinemisalale, kuid tegemist on vaiadeletoetuva kergkonstruktsiooniga, mis elupaigapindala ei vähenda. (vt joonis 25).Mere paigaldatavad tugipostid ei kujuta endasttunnusliikidele füüsilist barjääri.Ei ole olulineMõju puudubhäirimine Suurem osa taimestiku ja loomastikubiomassist on koondunud kuni 10 msügavusele merealale (vt lisa 3.2.1) kuidsildumiskai ehitatakse oluliselt sügavamassemerre.Ei ole olulineEhitusaegne häiriv mõju linnustikule onlühiajaline ja mööduv. Lindude toidubaaspõhjaloomastiku arvukuse kasvu tõttu osaliseltsuureneb. Senised seireandmed näitavadtoituvate merelindude arvukuse kasvuhüdrotehniliste tööde mõjualas peale töödelõppemist (viited Paldiski, Virtsu, Kuivastu jaHeltermaa sadamate vastavatesseireandmetes).Lahepera laht ei ole Pakri linnuala üldiseskontekstis oluline lindude pesitsus- , rändeegatalvitusala (vt ptk 6.3 ja 6.4). Sildumiskaiehitus võib rändepeatusel olevaid lindeajutiselt häirida, kuid eksperdi hinnangul onselline mõju ebaoluline ja mööduv (vt. ptk 55).Terminali ekspluateerimise ajal mingisugustmõju merekeskkonnale ei teki (vt ptk. 5.7.2).143


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177seisundihalveneminevee kvaliteetTerminali ehitamise mõju põhjataimestikule jaloomastikule (tunnusliikidele) on lühiajaline javäheoluline, põhjaloomastikule kohatistimuleeriv (vt ptk 5.7.1).Terminali ekspluateerimise ajal mingisugustmõju merekeskkonnale ei teki (vt ptk 5.7.2).Terminali ehitamise mõju merevee kvaliteedilelühiajaline ja väheoluline.Ei ole olulineEi ole olulineTerminali ekspluateerimise ei avalda mereveekvaliteedile negatiivset mõju.Olulise mõju määratlemine elupaigatüübile karidMõju tüüp Põhjendus Hinnangolulisuseleelupaiga pindalakadukillustatusTankerite sildumiskai ehitamiseks ei tehtasüvendus- ega täitetöid, mis võiksidelupaiga pindala vähendada.Sildumiskai tugipostid on lähimastelupaigatüübist ca 100 m kaugusel.Mere paigaldatavad tugipostid ei kujutaendast tunnusliikidele füüsilist barjääri.Mõju puudubMõju puudubhäirimine Tugipostide paigaldamisega paiskubveesambasse vähesel määral setteid, kuidmõju on arvestades tööde mahtu ebaolulineja kiirelt mööduv (viited TÜ EestiMereinstituudi aruannetes).Ei ole oluline144


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Terminali ekspluateerimise ajal mõjuelupaigatüübile ei teki (vt ptk 5.7.2).seisundihalvenemineTerminali ehitamise mõju põhjataimestikuleja loomastikule (tunnusliikidele) onlühiajaline ja väheoluline,põhjaloomastikule kohati stimuleeriv (vtptk 5.7.1).Terminali ekspluateerimise ajal mingisugustmõju elupaigatüübile ei teki (vt ptk 5.7.1).Mõju puudubvee kvaliteet Terminali ehitamise mõju mereveekvaliteedile lühiajaline ja väheoluline.Mõju puudubTerminali ekspluateerimise ei avaldamerevee kvaliteedile olulist negatiivsetmõju.Olulise mõju määratlemine – nõmmnelkMõju tüüp Põhjendus Hinnang olulisusele Leevendavadmeetmedelupaiga pindala kaduAlternatiiv 1 puhulOlulinenegatiivneUueelupaigaehitusalalelupaikmõju/mõju puudubloomine.Praktikakaob 100%.kohaselt on õitsvateAlternatiiv 2 puhulisenditeosatähtsuselupaik säilib.70% populatsioonististutamiselejärgnenudaastal(Kukk, 2009)killustatus Alternatiiv 1 puhulOlulinenegatiivneUueelupaigaelupaikkaob,mõju/mõju puudubloominePakri145


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177alternatiiv 2 puhulpoolsaareleelupaika ei killustata.häirimine Alternatiiv 2 puhulosalinenegatiivneSuundpuuriminevõibinfrastruktuurimõjuvähemalt 1 mehitamineliigisügavuseltvõikasvutingimusitorustikuviimineajutiselt häirida.estakaadile,ehitusettevõtjainformeeriminekasvukohasäilitamisevajadusest.populatsiooniPakri poolsaarel onOsalinenegatiivneasustustihedusregistreeritud 6mõjunõmmnelgikasvukohtaKavandatava tegevuse mõju ala terviklikkuselePaldiski LNG terminali teemaplaneeringu koostamisel loobuti KSH ekspertidesellekohase ettepaneku kaalumisel Natura 200 Pakri linnu- ja loodusala vähendamisekavast. Eksperdid on positiivsele praktikale toetudes veendunud, et tankerlaevadesildumiskai rajamine ja ekspluateerimine on võimalikud ilma Pakri hoiuala pindalavähendamata.Teemaplaneeringu teedevõrgustiku lahenduses otsustasid planeerijad ja arendajavastavalt keskkonnaekspertide soovitustele kasutada olemasolevaid pinnaseteid. Leetseastangult allasõit lahendatakse olemasolevalt teelt, uusi tehnovõrkude- ja teekoridore eiplaneerita. Välditakse Leetse astangu olemasoleva ilme muutmist ning sellest tulenevatkeskkonnamõju. Torutrassid ehitatakse estakaadile või sundpuurimise meetodil, ettekiks minimaalne keskkonnahäiring ning mõjuavaldus kaitstavatele liikidele.146


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne6.7 KokkuvõteOÜ E – Konsult töö nr E1177LNG terminali ehitamine ei avalda Pakri loodusalal kaitstavatele elupaigatüüpidele jaliikidele olulist mõju, kui rakendatakse ellu keskkonnakaitseliselt eelistatud alternatiiv2, tankerite sildumiskai ehitamisel välditakse tammi rajamist, välistatakse lõhketöödvundamentide ja infrastruktuuri ehitamisel ning arvestatakse KSH ekspertide pooltvälja pakutud leevendavate meetmetega (trasside rajamine suundpuurimisega võiestakaadile, olemasoleva infrastruktuuri ja pinnaseteede kasutamine).147


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne7. Ülevaade alternatiivsetest arengustsenaariumidestOÜ E – Konsult töö nr E1177LNG terminali asukohavalikRahvusvaheline konsultatsioonifirma Ramboll Grupp koostas LNG terminaliasukohavaliku uuringu, milles paluti välja selgitada parim võimalikest asukohtadestPaldiskis, Muugal ja Inkoos (Soome). Valikukriteeriumideks oli keskkonnanõuded,ohutus läheduses paiknevatele inimestele, vajalike investeeringute suurus, Eesti jaSoome vahelise planeeritava gaasitrassi Balticconnector poolt esitatavad tingimused,kokku 21 kriteeriumit. Kriteeriumite võrdlemisel tunnistati parimaks asukohaksPaldiski LNG terminali teemaplaneeringuga kavandatav asukoht Pakrineemel.Asukohavaliku uuringu tulemustele tuginedes koostas Paldiski LNG terminaliteemaplaneeringu planeerija (Sweco Projekt AS) terminali asukoha eelvaliku. Eelvalikutulemuste kohaselt on parim asukoht terminali rajamiseks Pakrineeme. Eelvalik onPaldiski LNG terminali teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.Olulise ruumilise mõjuga objekti planeeritava maa-ala suuruse on määranud oma06.07.2009 otsusega nr 2.1-13/2725 maavanem ja kooskõlastanud oma 25.06.2009otsusega nr 13-3/4855 regionaalminister. Lähtuvalt objekti spetsiifikast, eritiarvestades antud olulise ruumilise mõjuga objekti suurõnnetuse kategooriasttulenevaid nõudeid, ei ole planeeringu eskiislahenduse kohaselt planeeringualal mitutalternatiivset asukohta võimalik leida.Pakri maastikukaitseala laiendamine2013. aasta lõpuks peavad olema uuendatud kõigi Eesti kaitsealade kaitse-eeskirjad,mis on kinnitatud enne Looduskaitseseaduse vastuvõtmist 35 . Pakri maastikukaitsealakaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 05. mai 1998. a määrusega nr 98 jakuulub seega eeskirjade hulka, mille uuendamise vajadus on esmase prioriteediga. Pakrimaastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamiseks tellis Keskkonnaamet 2009. aastalekspert Lauri Kleinilt välitööd Pakri poolsaarel asuva kaitseala ja temaga piirnevatealade loodusväärtuste inventeerimiseks ja nende seisundi hindamiseks. Lauri Klein35Enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitsekskehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatud kaitseeeskirjadejõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini.148


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177esitas Keskkonnaministeeriumile 04.03.2010 ettepaneku Pakri maastikukaitsealapiiride ja kaitse-eeskirja muutmiseks. Oma 17.03.2010 kirjaga nr 13-1/1616-2 suunasministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ettepaneku Keskkonnaametile arutamiseksja kaitseala laiendamise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisikoostamiseks. Asekantsleri kirja kohaselt peab ekspertiis tuvastama kas kaitsealalaiendamine ja kaitsekorra muutmine on põhjendatud. Keskkonnaamet tellis14.09.2010 vastava ekspertiisi ekspert Andres Tõnissonilt. Andres Tõnisson andisekspertiisi 23.11.2011 Keskkonnaametile üle.Keskkonnaamet võttis Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamisel ja kaitsealavälispiiri ja tsoneeringu muutmisel arvesse Andres Tõnissoni eksperthinnanguseisukohad ja koostas selle alusel Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kooslisadega, mida amet praegu menetleb. Kaitse-eeskirja eelnõuga on kavandatud kaitsealalaiendamine muuhulgas Pakrineemel. Kaitseala laiendusel Pakrineemel on algatatudööliblikate hahkkaruslane ja tume-nõlvaöölane püsielupaiga moodustamine, sest needon käesoleval hetkel ainsad Keskkonnaregistrisse kantud leiukohad Eestis. Püsielupaigakaitse alla võtmise ministri käskkirja eelnõu materjalid on Keskkonnaameti poolt -ministeeriumile edastatud 31.01.2011. Kaitseala võimalik laiendamine seab olulisipiiranguid Paldiski LNG terminali rajamisele.LNG terminali arendaja OÜ Balti Gaasi poolt 2011.a suvel tellitud hahkkaruslase jatume-nõlvaöölase levikuala uuringud on näidanud, et nimetatud liblikaliike esineb kamujal kui Pakrineemel ning OÜ Balti Gaas on teinud 15.08.2011Keskkonnaministeeriumile ettepaneku uute, varasemalt registreeritutestulatuslikumate püsielupaikade kandmiseks Keskkonnaregistrisse.Teisalt on Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliiduprogrammiga aastateks 2011 – 2015 ette nähtud konkurentsi loomine maagaasi turul,et vähendada sõltuvust Vene gaasist ning suruda alla gaasi ja toasooja hind Eestiettevõtjatele ja tarbijatele ning Soome ja Balti riikide turgude sidumiseks käsitletakseprioriteetse taristuprojektina BalticConnectori ehitamise ettevalmistamist. Kavandatudon jätkata tööd LNG terminali Eestisse rajamise ettevalmistamiseks. BalticConnectorimerre mineku koht on planeeritud Paldiski LNG terminali vahetus läheduses ning HarjuMaavanem on andnud soovituse projektid omavahel ühendada (vt. ptk. 5.12.1). Seega149


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177vastab Paldiski LNG terminali rajamise kava valitsusliidu programmile võitluseksreguleeritud hindadest tuleneva hinnatõusuga ning rahvusliku julgeolekutsuurendavate ühenduste ja taristute rajamiseks. Paldiski LNG terminali rajamisestloobumise korral jäävad arendaja ärihuvid, Harju Maavanema soovitus ning võibolla kavalitsusliidu programmi eesmärgid realiseerimata.7.1 Alternatiivide võrdleminePaldiski LNG terminal teemaplaneeringu koostamise ja selle KSH tegemise käigustöötati välja kaks erinevat võimalikku terminali asendiplaani – vt joonised 27 ja 28.1. alternatiivi kohaselt on gaasimahutid ja nende tehnoloogilised seadmed paigutatudklindialusele alale, 2. alternatiivi kohaselt on samad mahutid ja tehnoloogilisedseadmed paigutatud klindipealsele alale. Joonistele on kantud ka kaitsealustetaimeliikide kasvukohad ja liblikaliikide elukoht 28.09.2011 Keskkonnaregistri andmetekohaselt. Neid aspekte võetakse alternatiivid võrdlemisel arvesse. Lisaks võrreldaksekavandatavast tegevusest loobumist, ehk 0 – alternatiivi (vt eelmine lõik).150


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 27: mahutite ja tehnoloogiliste seadmete võimalik paigutus 1. alternatiivi korral151


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Joonis 28: mahutite ja tehnoloogia võimalik paigutus 2. alternatiivi korral152


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Alternatiivide võrdlemiseks kasutavad eksperdid nn paaritivõrdluse (Põder, T. 2005)meetodit. Selle meetodi puhul võrreldakse alternatiive paarikaupa kõigi kriteeriumitealusel ning otsustatakse kvantitatiivselt kumb võrreldav on parem. Alternatiiv, misvõrdluses osutub paremaks, saab hindepunktiks 1, allajääja saab 0, võrdse paari puhulsaavad mõlemad 0,5. Punktid summeeritakse ning jagatakse kõigi alternatiividepunktisummaga. Saadud hinne näitab, milline on alternatiivi suhteline paremusjärjestusvalitud kriteeriumi põhjal.Kriteeriumite valikul on eksperdid arvestanud kõigi mõjudega, mis kavandatavategevuse elluviimisega või sellest loobumisega tekivad. Kuna tegemist on planeeringuga,mis on riigi strateegilise julgeoleku tagamiseks vajalik, loob uusi töökohti, ning tõstabkohaliku omavalitsuse tulubaasi, siis valiti kriteeriumite hulka 1. ja 2.Planeeringualal on III kaitsekategooria ööliblikaliikide tume- nõlvaöölane jahahkkaruslane ainuke Keskkonnaregistrisse kantud elukoht. Alternatiivi 1 puhul onterminali ehitusala vahetult liblikaliikide elukohal, alternatiivi 2 puhul sellest eemal.Mõju liblikaliikidele kriteerium 3.Planeeringualal on mitmed (vt ptk 3.6) kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. EestiMaaülikooli rakendusbotaanika professor Tiiu Kulli hinnangul ei ole mõistlikesindusliku koosluse lõhkumine ja paljude liikide ning arvukate isendite teisaldamine.Alternatiivi 1 puhul on ehitusala nõmmnelgi ja aas- karukella Keskkonnaregistrissekantud asukohal, alternatiivi 2 puhul halli käpa leiukoha vahetus läheduses (vt. joonised27 ja 28). Andmed taimeliigi arvukuse kohta on varieeruvad (vt ptk 5.2). Lõplik arvukustehakse kindlaks spetsiaalsete välitööde käigus kui teemaplaneering kehtestatakse (vt.ptk 8.5). Mõju kaitsealustele taimeliikidele on kriteerium 4.Planeeringuala ulatub Lahepera lahele, mis kuulub Natura 2000 Pakri linnualakoosseisu. Alternatiivi 1 puhul piirneb LNG terminal vahetult lahega, alternatiivi 2 puhulon sellest oluliselt kaugemal. Mõju linnustikule on kriteerium 5.153


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Alternatiivide võrdlemise kriteeriumid on:1. riigi energeetiline julgeolek2. sotsiaalmajanduslik kasu3. mõju III kaitsekategooria ööliblikatele4. mõju II ja III kaitsekategooria taimeliikidele (sh. Natura võtmeliigid)5. mõju linnustikule (sh. Natura võtmeliigid).Kuna kriteeriumid ei ole võrdse tähtsusega ega arvandmete põhjal võrreldavad, siisleidsid eksperdid kvalitatiivsel meetodil kriteeriumite kaalud. Selleks võrreldi kõikialternatiive omavahel (nt. 1. ja 2.; 2. ja 3.) ning määrati nende omavaheline tähtusus.Saadud punktisummast arvutati nende protsentuaalne kaal.Kriteeriumite suhtelised kaaludKriteerium Tähtsus Summa Kaal1 0,75 0,75 0,5 0,5 2,5 0,252 0,25 0,25 0,25 0,25 1 0,13 0,25 0,75 0,5 0,5 2 0,24 0,5 0,75 0,5 0,5 2,25 0,2255 0,5 0,75 0,5 0,5 2,25 0,225Kokku 10 1154


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Järgneb valitud alternatiivide võrdlemine kõigi kriteeriumite alusel eraldi.Alternatiivid I kriteeriumi aluselAlternatiiv Eelistus Summa Hinne0- alternatiiv 0 0 0 01 1 0,5 1,5 0,52 1 0,5 1,5 0,5Kokku 3 1,0Alternatiivid II kriteeriumi aluselAlternatiiv Eelistus Summa Hinne0- alternatiiv 0 0 0 01 1 0,5 1,5 0,52 1 0,5 1,5 0,5Kokku 3 1,0Alternatiivid III kriteeriumi aluselAlternatiiv Eelistus Summa Hinne0- alternatiiv 1 0,75 1,75 0,581 0 0 0 02 0,25 1 1,25 0,42Kokku 3 1,0155


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Alternatiivid IV kriteeriumi aluselAlternatiiv Eelistus Summa Hinne0- alternatiiv 1 0,75 1,75 0,581 0 0 0 02 0,25 1 1,25 0,42Kokku 3 1,0Alternatiivid V kriteeriumi aluselAlternatiiv Eelistus Summa Hinne0- alternatiiv 1 0,75 1,75 0,581 0 0 0 02 0,25 1 1,25 0,42Kokku 3 1,0Kaalutud kriteeriumite alusel lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks tuleb igakriteeriumi järgsed hinded kriteeriumi kaaluga läbi korrutada Nii saadakse igakriteeriumi kaalutud hinne. Alternatiivide paremusjärjestuse määrab kaalutud hinnetesumma.156


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneAlternatiivide väärtused kriteeriumite kaupa:OÜ E – Konsult töö nr E1177Kriteerium Kaal 0- alternatiiv 1 2I 0,25 0 0,125 0,125II 0,1 0 0,05 0,05III 0,2 0,116 0 0,084IV 0,225 0,1305 0 0,0945V 0,225 0,1305 0 0,0945Väärtusindeks 1 0,377 0,175 0,448Paremusjärjestus 2. 3. 1.Alternatiivide võrdlemisel osutus eelistatuks 2. alternatiiv ehk mahutite jatehnoloogiliste seadmete rajamine klindipealsele alale. Selle lahenduse koos kõigi KSHkäigus välja pakutud leevendavate meetmetega soovitavad eksperdid ellu rakendada.157


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne8. Negatiivsete mõjude leevendamisvõimalusedOÜ E – Konsult töö nr E11778.1 Meetmed linnustiku kaitsmiseksPesitsevate krüüslite toitumisala meres on kuni 1 km veepiirist. Ekspert teebettepaneku pesitsusajal ( 15.04. kuni 15.07) vältida igasugust laevaliiklust toitumisalal.See on ala Pakri neeme tipust raadiusega 1 km merele igas suunas. Sellise meetmerakendamine ei häiri LNG terminali ja sildumiskai töörežiimi. Laevade liikumisteekondsadamasse ja sadamast välja määratakse ära koostöös Veeteede Ametiga.Hüdrotehnilistest töödest Lahepera lahel tuleb võimalusel hoiduda talviste veelindudekogunemise ajal 1. novembris kuni 15. Jaanuarini, kuid ala valitseja ja ornitoloogideveendumusel, et planeeringu alas ei ole talvituvaid lindude asurkondi on töödeteostamine lubatud.Pesitsusajal (15.04. kuni 15.07.) tuleb hoiduda terminali vundamendisüvenditeraimamisest.8.2 Meetmed kaitsealuste liblikaliikide kaitsmiseksSelleks, et vältida III kategooria ööliblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslanemunade, röövikute ja nukkude kahjustamist, tuleb terminalist tankerkaini rajatavadtorutrassid ehitada suundpuurimise meetodil vähemalt 1 m sügavusele või paigaldadaestakaadile. Eelkirjeldatud ehitustööd tuleb läbi viia ajal, mil õhutemperatuur piisavaltmadal selleks, et nii tume-nõlvaöölase kui hahkkaruslase isendid oleksid kindlasti kõikdiapausis (puhkeseisundis) ning ehitustegevusest tulenevatele võimalikelenegatiivsetele kõrvalmõjudele kõige vähem vastuvõtlikud. Selliseks ajavahemikuks onpikaajaliste vaatlusandmete põhjal kõige tõenäolisemalt ajavahemik 1.oktoobrist kuni30. aprillini.Terminali valguslahenduse projekteerimisse kaastakse lepidopteroloogia spetsialist.Terminali valgustamiseks liblikaliikide elupaikade läheduses tuleb kasutadavalgustuslahendust, mis oleks liblikaliikide elutegevust võimalikult vähem häiriv.Klindialust trassiosa intensiivselt ei valgustata. Sadamakai valgustus lahendatakse158


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177suundvalgustusega maismaa poolt mere poole, kai otsavalgustust tugevdatakse ainulttankerite sadamas viibimise ajal, kuid kasutatakse samuti suundvalgustuse meetodit.8.3 Meetmeid kaitsealuste taimeliikide kaitseksEhitusalale jäävate taimeliikide kaitsmiseks on ainukene võimalus nendeümberistutamine liigile sobivasse kasvukohta. Selleks on looduskaitseseaduse aluselvastu võetud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määrus nr 248 Kaitsealuse liigi isendiümberasustamise kord. Ümberistutamise aluseks on ekspertarvamus, mis sisaldabümberasustamise võimalikkuse hinnangut, ettepanekut ümberasustamise toimumiseaja suhtes, ettepanekut ja arvamust ümberasustamise võimaliku sihtpiirkonna või -piirkondade kohta ja liigi eripärast tulenevad tingimusi liigi isendi elujõulisuse ningsigimisvõime säilimiseks ümberasustamise käigus ja pärast ümberasustamist. Kuiteemaplaneering kehtestatakse, siis tuleb niisugused ekspertarvamused koostadavähemalt otseselt ehitusalale jäävate kaitsealuste taimeliikide kohta.Määruse kohaseid taimeliikide ümberistutamisi on Eestis Keskkonnaametikoordineerimisel tehtud. Taimeliikide hilisem seire on näidanud tingimustele vastavateistutamiste esialgset edukust. Mõnel juhul on taimeliik uues kasvukohas oma senistleviala laiendanud. Praktika kohaselt ei ole istutused olnud 100 % edukad, mingi osataimedest ei juurdu või ei kohane uues kasvukohas.LiikIstutamiseaastaIstutamise edukusAasnelk 2005 2009. aasta suvel hinnati ümberistutatudpopulatsiooni seisundit rahuldavaks (Reier,Rammul, 2009).Palu - karukell 2008 Järgneval aastal oli alles ca 25% isenditestja neist veerand õitses (Kukk, 2009).Ettevõtmisest ja liigibioloogilistestuuringutest järeldati, et edaspidi tuleb159


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177vältida mehaanilist täiskasvanud taimedeteisaldamist, sest see ei päästa neid taimi.Nõmmnelk 2008 Ca 70% kogu populatsioonist elasLaialehine neiuvaip 2010 Selgub hiljem.ümberistutuse üle (Kukk, 2009).Planeeringualal kasvavate balti sõrmkäpa, aas - karukella, suur käopõlle,kahkjaspunase sõrmkäpa, kuradi sõrmkäpa ja halli käpa ümberistutamise praktikaEestis puudub.Eesti Maaülikooli rakendusbotaanika professor Tiiu Kulli hinnangul (vt lisa 3.8) tulebümber asustada terve kooslus –rajada kuskil sama suur ja sama tüüpi kooslus, kuhuistutatakse kaitstavad liigid, juhul kui kavandatav tegevus ellu viiakse.Keskkonnakaitseliselt eelistatud 2. alternatiivi ellurakendamise korral jäävad terminalija selle infrastruktuuri ehitusalale halli käpa kasvukohad. Ringi tuleb istutada katerminali ja tankerkai ühendamiseks laiendatava tee alale jäävad aas- karukella taimed.Kuigi halli käpa ja aas-karukella ümberasustamise praktika seni Eestis puudub, onümberistutus vajalik isegi juhul kui enamus isendeid ellu ei peaks jääma (vt lisa 3.8).Mulla seemnepanga toel võivad taastatud koosluses uued isendid kasvama hakata.Andmed taimeliikide arvukuse kohta on varieeruvad (vt. ptk. 5.2). Rõhutada tuleb, ettaimeliikide arvukus on aastate kaupa väga erinev, olenedes paljudest teguritestvegetatsiooni- ja talveperioodi jooksul.8.4 Meetmed maastiku kaitsmiseksTehnovõrkude ehitamise negatiivse keskkonnamõju leevendamise peamine võimalusväljaspool terminali territooriumi on torustike rajamine horisontaalsuundpuurimisemeetodil. Selle meetodi rakendamine aitab vältida torude paigaldamiseks vajalikepinnasetöid, ning seeläbi väheneb mõju maastikule, taimestikule ja veerežiimile.160


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Sõltuvalt pinnase geoloogiast vähendab selle meetodi kasutamine oluliselt müra javibratsiooni teket ehitustegevuse ajal ning vajalike ehitusmaterjalide (liiv, killustik,täitepinnas) kasutamise vajadust. Soovitav on vältida lahtise kaevise meetodil torustikeehitamist vana laialehise metsa tunnustega koosluste ja lepa – sanglepa puistuteesinemisala lähipiirkonnas (min. 150 m tsoon), sest need elupaigatüübid on tundlikudka ajutiste pinnavee- ja toitainete režiimi muutuste suhtes 36 .Arvestades Pakri poolsaare geoloogilist ehitust ning loodusväärtusi tuleb täielikultvälistada lõhketööde kasutamine terminali ja infrastruktuuri ehitamisel (vt lisa 3.10).Arendajal tuleb kaaluda mahutite süvendisse koguneva põhjavee kogustevähendamiseks hüdrotõkke rajamise projekti koostamise ja hüdrotõkke väljaehitamisevajadust ja võimalust. Hüdrotõke on keerukas insenertehniline rajatis ning selleväljaehitamise otsuse vastuvõtmisel võetakse muuhulgas arvesse majanduslikudaspektid (sh. keskkonnatasud).8.5 Keskkonnaseire edasise korraldamise vajadusArendaja, Keskkonnaameti ja erialaspetsialistide (elupaigatüübi ja kasvukohatüübispetsialistid) koostööna koostatakse Pakrineeme planeeringuala haljastusprojekt ningsellega meetmed, millega tagatakse planeeringualas olevate kaitsealuste isenditesäilivus.KSH käigus tegi liblikaekspert ettepaneku kaitsealuste liblikaliikide edasiseksjälgimiseks:Selleks, et saada parem ülevaate III kaitsekategooria liblikaliikide hahkkaruslane jatume nõlvaöölane levikust Eestis, tuleks korraldada teaduslikel alustel seire seniregistreeritud liikide leiukohtades ning ka liigile potentsiaalselt sobivates leiukohtades(vt. ptk. 5.4). Sellised andmed on aluseks liikide kaitsekategooria tõstmise otsusetegemisel.36 Eesti Metsa Kasvukohatüübid. Lõhmus 2006161


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Seireprogramm väljub oma ruumilise ulatuse poolest Pakrineeme LNG terminaliteemaplaneeringu mõjualast ning tuleks läbi viia teemaplaneeringu kehtestamise otsusetegemisest või tegemata jätmisest sõltumatult.KSH läbiviimiseks viidi läbi ulatuslikud välitööd ja analüüsiti läbi senini teadaolevmaterjal ala loodusväärtuste kohta. See on ekspertide arvates piisav alusmaterjalüldplaneeringu taseme KSH läbiviimiseks ning KSH tulemuste põhjaldetailplaneeringu(te) koostamiseks.Alljärgnevas tabelis on toodud seiremeetmed, mida KSH eksperdid soovitavad:Valdkond Seireprogrammi kirjeldus Seire läbiviimise aegKaitsealusedtaimeliigidvälitööd koosluste määramiseksehitusalal (k.a. trasside ehitusalal).Määrata kõik koosluses esinevadliigid, kaitsealuse liigi isendite arvning ülejäänud liikide ohtruskoosluses.Sobiv aeg selleks onjuuni lõpp – juulialgus.1. seireprogramm jätkub pealeümberistutuste toimumistvastavalt Vabariigi Valitsusemääruse nr 248 Kaitsealuse liigiisendi ümberasustamise kordalusel tellitud ekspertarvamusetingimustele ümberistutusteedukuse jälgimiseks. Loendadavegetatiivsed ja generatiivsedvõsud, seemikud ning hinnatapopulatsiooni elujõulisus.esimesel 5 aastal igalaastal,edasi 10., 15. ja 20.aastal.2. seireprogramm jätkub pealeteede ja trasside rajamist mõjualakooslustes, mida ümber ei162esimesel 5 aastal


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneistutatud. Loendada vegetatiivsedja generatiivsed võsud, seemikudning hinnata populatsioonielujõulisus.OÜ E – Konsult töö nr E1177Linnustik Selleks, et hinnata võimalikkemuutusi linnustiku arvukuses japaiknemises korraldada kevadisedja sügisesed rändekogumitevaatlused Lahepera lahel.Fikseeritudtransektidelkaardistatakse linnukogumid,registreeritakse liigid ja isenditearv.3 aasta jooksul pealetankerkai valmimistKaitsealusedliblikaliigidSelleks, et hinnataehitustegevusest tekkiva tolmumõju liblikaliikidele tuleb tumenõlvaöölastja hahkkaruslasttundva erialaspetsialisti poolt läbiviia vaatlusi terminalivundamendisüvendite rajamiseajal.Vastavaltilmastikuoludele jaaastaajale vajaduseliga päev.Selleks, et hinnata terminaliekspluateerimise mõjuliblikaliikidele tuleb liikidearvukuse loendusi liikide lennuajaleksperdi poolt valitud metoodikapõhjal.163Seiret teostatakseesimest korda teiselaastal peale terminalivalmimist ningsõltuvalt selletulemustestkorratakse sedavastavate ekspertidepoolt nende oma


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177äranägemise järgi.KooslusedtrassideMetsa- ja niidukoosluste seire.3 aasta jooksul pealealalNiidukooslustes määrata liigid,suundpuurimisinende ohtrus koosluses, koosluseseisund. Metsakooslustes määrataväärtusklassid ja kasvukohatüübid.Geoloogiline ehituskõrgsurve gaasitrassialalEhitusgeoloogilised uuringudvastavalt tunnustatudmetoodikale.Ühekordne enneprojekteerimistKõik kogutud seireandmed tuleb esitada Keskkonnaametile.Keskkonnatingimuste seadmise kaalumise õigus ja kohustus lasub tulevikus ettevõttetegevuseks vajalike vee-erikasutusloa, välisõhu saasteloa jms. tegevuslubadeväljaandjal.9. LõppjäreldusedPlaneeringuala on varasemast inimtegevusest tugevasti mõjutatud. Seal onendise Nõukogude Liidu armee Leetse raketibaasi militaarehitiste varemed.Planeeringuala naabruses on endise õppekeskuse varemed. Eesti Kaitsevägikasutas Pakrineemet laskeharjutuste läbiviimisel. Alalt on kaevandatud paekivipealmisi kihte. Sellest on jäänud astangu servale lükatud pinnasevallid jamaapinna nõod mis sisaldava radooni emiteerivat diktüoneemakilta(graptoliitargiliit). Kaevandus on nõuetekohaselt rekultiveerimata (vtMaapõueseaduse pr. 48 lg 4). Varemete vahele ja kaeveõõnsustesse onomavoliliselt ladestatud prügi (sh. probleemseid jäätmeid).164


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Veeldatud loodusliku gaasi terminali rajamine Balti regiooni on üks EuroopaÜhenduse energeetikapoliitika peamisi ülesandeid. Balti energiaturgudeühendamise lõppraportis 37 nimetatakse võimalike asukohtadena Eestis Tallinnaja Paldiskit. Seega on terminali eelvalik tehtud Euroopa Ühenduse tasemel.Edasises töös on jõutud järeldusele, et terminal on otstarbekas rajada sinna, kuson võimalik imporditud gaas suunata Baltikumi ja Soomet ühendavasseBalticconnector gaasivõrku. Balticconnector on planeeritud merre suubuma Pakripoolsaarel, Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu lähipiirkonnas.Eesti President, valitsuse liikmed ja poliitikud on korduvalt rõhutanud vajadusttagada riigi energeetiline sõltumatus Venemaalt imporditavast maagaasist.Selleks tuleb rajada rahvusvahelistelt turgudelt ostetava veeldatud looduslikugaasi imporditerminal. Vajalike investeeringute tegemine on jäetuderainvestorite ülesandeks.Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliiduprogrammiga aastateks 2011 – 2015 on ette nähtud konkurentsi loominemaagaasi turul, et vähendada sõltuvust Vene gaasist ning suruda alla gaasi jatoasooja hind Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele. Soome ja Balti riikide turgudesidumiseks käsitletakse prioriteetse taristuprojektina BalticConnectori ehitamiseettevalmistamist. Kavandatud on jätkata tööd LNG terminali Eestisse rajamiseettevalmistamiseks. BalticConnectori merre mineku koht on planeeritud PaldiskiLNG terminali territooriumil ning Harju Maavanem on andnud soovituseprojektid omavahel ühendada (vt. ptk. 5.12.1).Paldiski linn saaks teemaplaneeringu kehtestamisest tulenevast töökohtade arvukasvust suureneva tulubaasi.Nendest põhjustest lähtuvalt on Paldiski LNG terminali teemaplaneeringugakavandatav tegevus üldsusele olulise sotsiaalse mõjuga.Suurõnnetuse ohuga LNG terminali valitud asukoht Pakri poolsaare idarannikulon ohutuse tagamise seisukohalt sobiv. Ettevõtte ohualasse ei jää olemasolevaidega kavandatavaid elamualasid, tähtsaid infrastruktuuri objekte ega teisiettevõtteid, mille töötajatele kavandatav terminal võiks ohtu kujutada. Samuti ei37 http://ec.europa.eu/energy/infrastructure/events/doc/2009/2009_11_25_hlg_report_170609.pdf165


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177ole terminali lähialal teisi suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Seega on välistatudmitut ettevõtete haarava kontrollimatu suurõnnetuse (nn doomino efekti)tekkimine ja täidetud kemikaaliseaduse § 14 nõuded suurõnnetuse ohugaettevõtte planeerimisel.Teemaplaneeringu ala on valitud lähtudes suurõnnetus maksimaalsest ohualaraadiusest.Veeldatud maagaas ei ole mürgine. Selle käitlemine toimub suletud süsteemis,heited välisõhku on võimalikud ainult erijuhtudel. LNG terminaliekspluateerimine ei põhjusta ebameeldiva lõhna teket ega Paldiski linnaelamualadele levimist.Navigatsioonitingimuste poolest on valitud asukoht sobiv. Tankerite sildumisekai ehitataks kasutades Lahepera lahe looduslikku sügavust. Seega puudubvajadus merekeskkonnale negatiivset mõju avaldavate süvendus- jakaadamistööde tegemiseks.Terminali tankerkai ehitamise mõjualasse jäävad EL Loodusdirektiivi lisas Inimetatud elupaigatüübid: mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid(1170). Hüdrotehniliste tööde ajal neile avalduv mõju on lühiajaline jaarvestades tööde mahtu ebaoluline. Veeldatud maagaasi käitlemine ei põhjustamerereostust. Lekke korral vette sattunud gaas hajub jäägitult.Eksperdid analüüsisid olemasolevat praktikat, seireandmeid ja seadusandlustning jõudsid järeldusele, et terminali teenindamiseks vajalik sadam saab töötadaPakri linnu- ja loodusala kaitse eesmärkideks olevatele liikidele jaelupaigatüüpidele negatiivset mõju avaldamata, kui selle akvatoorium kuulubNatura 2000 võrgustiku ala koosseisu. Seetõttu loobuti teemaplaneeringugaPakri linnu- ja loodusala pindala vähendamise ettepanekust.Pakri linnuala on loodud 18 liigi veelindude elupaikade kaitseks. Lahepera lahelinnustik on võrreldes mitmete teiste Pakri linnuala merealadega nii liikide kuiisendite arvult väikesearvulisem. Seda nii pesitsevate, läbirändavate kui166


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177talvituvate linnuliikide osas. Erand selles osas on aul, kelle talvituskolooniaulatub planeeringualani. Talvituvate veelindude elutingimuste kaitseks on KSHaruandes välja pakutud leevendav meede.Pakri neeme tipul, ca 2 km kaugusel terminalist, on unikaalne krüüslite koloonia.KSH käigus viidi läbi täiendavad uuringud koloonia kaardistamiseks. Uuringustselgus, et krüüslite pesitsusala asub planeeringualast lindudele ohutus kauguses.Samuti ei kasuta krüüslid planeeringuala mereakvatooriumi toitumiseks.Ornitoloogiaekspert Tiit Randla hinnangul võib üksikute lindude sattumineplaneeringualale olla juhuslik ega kujuta neile ohtu.Ekspert tegi ettepaneku kehtestada krüüslite kaitsmiseks nende toitealaligasugune laevaliikluse keeld. Otsuse ettepaneku ellurakendamiseks peabtegema kaitseala valitseja. Terminali sildumiskai kasutamisega seotudlaevaliiklus toimub väljaspool krüüslite toitumisala.Kavandatav tegevus ei avalda mõju Pakri loodusala kaitse eesmärkideksolevatele elupaigatüüpidele. Ulatusliku inventuuri käigus on ekspert Lauri Kleintuvastanud planeeringuala lähipiirkonnas seni veel kaitse alla võtmataelupaigatüübi tunnustega kooslusi. Oma ettepaneku Pakri maastikukaitsealapiiride ja kaitse-eeskirja muutmiseks esitas ekspert KleinKeskkonnaministeeriumile 04.03.2010. 17.03.2010 kirjaga nr 13-1/1616-2suunas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ettepanekuKeskkonnaametile arutamiseks ja kaitseala laiendamise põhjendatuse jakavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi koostamiseks. Keskkonnaamettellis 14.09.2010 vastava ekspertiisi ekspert Andres Tõnissonilt. Keskkonnaametvõttis Andres Tõnissoni eksperthinnangu tulemused arvesse ja koostas Pakrimaastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu. Keskkonnaministeerium ei oleotsustanud kaitseala laiendada või sellest loobuda. Nende elupaigatüüpidetunnustega kooslustele soodsa seisundi tagamiseks on KSH aruandes väljapakutud leevendusmeetmed (vt. ptk. 8.3 ja 8.4). Otseselt ehitusalale jäävadelupaigatüübi tunnustega kooslused hävinevad või kahjustuvad. Tuleb rõhutada,167


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177et tegemist ei ole kaitse all olevate kooslustega ning seni ei ole üheselt selge kaselupaigatüübid planeeringualal on määratud õigesti.Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek vähendada rohekoridori laiustklindipealsel alal. Koridori täpne asukoht määratakse detailplaneeringustaadiumis. Oluline on detailplaneeringu kehtestamisel tagada rohekoridoriökoloogiline funktsioneerimine. Metoodika kohaselt võib klindialune ala jätkatarohekoridorina oma ökoloogilise ülesande täitmist, sest koridoride laiust üheseltmääratud ei ole. Siiski soovitavad eksperdid kaaluda rohekoridorile uue asukohaleidmist. Paldiski Linnavolikogu on oma 20.12.2007. otsusega nr 78 algatanudPaldiski linna üldplaneeringu ja selle KSH koostamise. Üldplaneeringukoostamise käigus saab vajadusel määrata, täpsustada ja muuta rohevõrgustikuasukohta vastavalt selle KSH tulemustele. Ekspertide esialgsel hinnangul onvajadusel rohekoridorile üldplaneeringuga uue asukoha leidmine võimalik.Pakrineeme on III kategooria liblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslaneoluline elupaik. Teaduslikud andmed nende liblikaliikide leviku ja arvukusekohta on puudulikud, sest asjakohast seiret ei ole kõigis registreeritudleiukohtades ja paljudes ökoloogilistelt sobivates biotoopides läbi viidud.Keskkonnaministeeriumile tehti 2006. aastal ettepanek liikide kaitseksLooduskaitseseaduse mõistes püsielupaiga moodustamiseks Pakrineemel.Terminali ehitamine klindipealsele alale säilitab kaitsealuste liblikaliikideelupaiga. Ekspert pakkus välja sobivad leevendavad meetmed liblikaliikideleavalduva mõju vähendamiseks.Lepidopteroloog Aare Lindt tegi KSH käigus ettepaneku tõsta tume- nõlvaöölasekaitsestaatus Eestis kõrgema, II kategooria tasemele. Sellise otsuselangetamiseks on vaja korraldada süstemaatiline teaduslikel alustel seire kõigisEestis teadaolevates tume- nõlvaöölase leiukohtades, määrata leiu- ja elukohakriteeriumid liigi ökoloogiast lähtuvalt. Ilmselt on liigile sobivad biotoobid meiepõhjarannikul ja saartel, sest selle ööliblika leiukohti on varasematest aegadestteada Saaremaalt Narvani.168


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Arendaja tellimusel viisid lepidopteroloogid 2011. aasta juunis läbi täiendavadhahkkaruslase leviku uuringud mitmetes liigile sobivates biotoopides javarasemates leiukohtades. Aare Lindt püüdis 6 statsionaarse valguspüüniseganing 14 valguspüügiga Spithamist Läänemaal kuni Salmistuni Harjumaal kokku17 hahkkaruslase isendit. Eksperdi jaoks olid üllatavad leiud suuretallamiskoormusega Meremõisa RMK telkimisalal ja mitme km kaugusel merest.Koostöös Phd. Jaan Viidaleppaga tegi ekspert järelduse, et tegemist ei olejuhuleidudega. Hahkkaruslase püsielupaik ulatub Pakri neemelt laiemale maaalale,kui seni arvati.2011. aasta juulis toimuvad Aare Lindti juhtimisel KSH menetlusest sõltumatulttume – nõlvaöölase levikuuuringud Laokülas. Nädalaga püüti üle kümne isendi.Lepidopteroloogide hinnangul on tegemist liigi elupaigaga. Esialgsetel andmetelon elupaik umbes 1500 meetrit pikk ja kuni 300 meetrit lai.Sellega on tõendatud KSH ekspertgrupi varasem empiiriline hinnang, etPakrineeme ei ole hahkkaruslase ega tume-nõlvaöölase ainuke leiu- ega elupaikEestis. Kuna tegemist on III kategooria kaitsealuse liigiga, siis tuleb liigi levikutlaiemalt uurida ning vajadusel tagada liigi kaitse kõigis leiu- ja elukohtades.Planeeringualale jäävad teadaolevalt II ja III kategooria kaitsealuse taimeliikidekasvukohad. I kategooria taimeliikide kasvukohti planeeringualal teada ei ole.Mõju kaitstavatele taimeliikidele on oluliselt suurem 1. alternatiivi (vt ptk. 7.1)korral. Seda on alternatiivide võrdlemisel ühe kriteeriumina arvesse võetud. KSHkäigus on välja pakutud meetmed taimeliikidele avalduva mõju vähendamiseksjuhul, kui teemaplaneering kehtestatakse. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. amääruse nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord sätestabtingimused kaitsealuste taimeliikide ümberistutamiseks. Sellekohane praktikaon Eestis olemas (vt. ptk. 8.3). Vajalik on edasise seire korraldamine (vt. ptk. 8.5).Kui terminali ehitamisel jälgitakse kehtivaid keskkonnakaitsealaseid nõudeid,siis ei avalda terminali ehitamine ega hilisem ekspluateerimine olulistebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.169


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Tankerlaevade teenindamiseks vajaliku sildumiskai ehitamine ei põhjusta olulisimuutusi setete liikumises kui valitakse setete matemaatilise modelleerimisetulemusena eelistatud kaikonstruktsioon (vt joonis 23). Sellisel juhul ei ole mõjuLahepera lahes olevale populaarsele Kloogaranna supelrannale ette näha.Kavandatud tegevus ei oma piiriülest mõju, ei põhjusta kliimamuutusi ega olulistjäätmeteket, ei avalda mõju kultuuripärandile.Alternatiivide võrdlemisel osutus keskkonnakaitseliselt eelistatuks alternatiiv 2,mille kohaselt ehitatakse terminal klindipealsele alale. Selline lahendus aitabsäilitada Keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuste taimeliikide kasvukohad jaliblikaliikide elukoha. KSH eksperdid soovitavad ellu rakendada selle alternatiivi.Kõigi osapoolte koostöös välja töötatud planeeringulahendus (alternatiiv 2)tagab Pakri linnu- ja loodusalal kaitstavate loodusväärtuste säilimise kavandatudtegevuse elluviimise korral, kui rakendatakse kõik KSH aruandes välja pakutudleevendusmeetmed.Kaalutletud otsuse Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu kehtestamiseks võikehtestamata jätmiseks peab langetama Paldiski Linnavolikogu. Otsuselangetamiseks vajalik informatsioon kavandatava tegevuse võimalikekeskkonnamõjude ja nende leevendusmeetmete kohta on KSH analüüsitulemusena antud.170


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne10. Kasutatud materjalid ja andmeallikadOÜ E – Konsult töö nr E11771. Comparison of LNG terminals in Paldiski, Muuga and Inkoo. Ramboll Grup töö nr.100614002A/281.008;2. Eesti Energiajulgeolek Euroopa Liidu Energiapoliitika Kontekstis. Eesti VälispoliitikaInstituut 2006;3. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästa EestiInstituut, Kaja Peterson, 2006;4. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Põder, Tõnis 2005;5. Loode- ja Lääne-Eesti avameremadalate mittepesitsusaegne linnustik: 2007 -2008.a.lennuloenduste kokkuvõte", Leho Luigujõe, Andres Kuresoo;6. Pakri looduskaitseala kaitse- eeskiri (eelnõu ja seletuskiri). Lauri Klein, Tallinn2009/2010;7. Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6 kai pikenduse merekeskkonna seire 2005-2006. TTÜ Meresüsteemide Instituut 2006;8. Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seirevahearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut 2008;9. Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde IIEtapi aruanne –järelseire. TTÜ Meresüsteemide Instituut 2009;10. Projekti “ Anne kaitsealale 2005. ja 2006. aastal ümberasustatud II kategooriakaitsealuse taime, aasnelk (dianthus superbus l.), seisundi seiramine, hinnangu andmineümberasustamise edukusele 2009. aasta lõpu seisuga ja ettepanekute tegeminekaitsekorralduslike tegevuste planeerimiseks ümberasustatud populatsiooni soodsaseisundi tagamiseks“ Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia jaMaateaduste Instituut Botaanika osakond, Tartu 2009;11. Projekti „Tartu linnas ümberistutatud aasnelgi uuring soodsa seisundi tagamiseks''Lõpparuanne. Tartu Ülikooli Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia jaMaateaduste Instituut Botaanika osakond, Tartu 2008;12. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium2004;13. Saaremaa sadama Küdema lahe linnustiku seire lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing,Tartu 2006.171


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneLisadOÜ E – Konsult töö nr E1177Lisa 1 Dokumendid:1.1. Paldiski Linnavolikogu 20.01.2010. a otsuse nr 17 koopia;1.2. Harju Maavanema 06.07.2009 kirja nr 2.1-13/2725 koopia;1.3. Regionaalministri 25.06.2009 kirja nr 13-3/4855 koopia;1.4. Olemasolevate ja kavandatavate looduskaitseliste piirangute kaart(Keskkonnaamet märts 2010);1.5. Keskkonnaameti Harju–Järva–Rapla regiooni 09.03.2010 kiri nr HJR 6-8/09/6273–5;1.6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 23.03.2010 kiri nr 18-1/10-00306/016;1.7. Toomas Kruusi, Urmas Krillo, Ivar Piirsalu 15.03. 2010. kiri;1.8. Paldiski Linnavalitsuse vastus Toomas Kruusi, Urmas Krillo, Ivar Piirsalukirjale;1.9. Toomas Kruusi, Urmas Krillo, Ivar Piirsalu 16. 03.2010 kiri;1.10. Paldiski Linnavalitsuse vastus Toomas Kruusi, Urmas Krillo, Ivar Piirsalukirjale;1.11. Hella Kingi 18.03.2010. kiri;1.12. Paldiski Linnavalitsuse vastus Hella Kingi kirjale;1.13. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia;1.14. Väljavõte 29.03.2010. ajalehest „Äripäev“;1.15. Väljavõte 23.02.2010 väljaandest Ametlikud Teadaanded;1.16. Väljavõte 03. 03.2010. ajalehest „Harju Elu“;1.17. 23.02.2010 e-kirja koopia;1.18. Keskkonnaameti 20.05.2010. kirja nr. 6-8/6273 – 11 koopia KSH programmiheakskiitmise kohta;1.19. KSH programm;1.20. Väljavõte 16.06.2010 väljaandest Ametlikud Teadaanded;1.21. Väljavõte 21. 06.2010. ajalehest „Harju Elu“;1.22. 15.06.2010 e-kirja koopia;1.23. Toomas Tammaru, Erki Õunapi, Anu Sanga 12.07.2010 kiri;1.24. Paldiski Linnavalitsuse vastus Toomas Tammaru, Erki Õunapi, Anu Sanga12.07.2010 kirjale;1.25. KSH aruande avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjateregistreerimislehe koopia;1.26. väljavõte 22.12.2012.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded;1.27. väljavõte 23.12.2011. ajalehest „Harju Elu“;1.28. Paldiski Linnavalitsuse 27.12.2011 kirja nr 9-11/1353 koopia;1.29. EOÜ 27.01.2012 kirja koopa;1.30. ELF 27.01.2012 kirja koopa;172


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11771.31. Erkki Õunap ja Toomas Tammaru 27.01.2012 kirja koopa;1.32. Tiiu Puntso 31.01.2012 kirja koopa;1.33. Paldiski Linnavalitsuse vastus EOÜ kirjale;1.34. Paldiski Linnavalitsuse vastus ELF kirjale;1.35. Paldiski Linnavalitsuse vastus Erkki Õunap ja Toomas Tammaru kirjale;1.36. Paldiski Linnavalitsuse vastus Tiiu Puntso kirjale;1.37. avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia;Lisa 2 Teemaplaneering:2.1. Trassikoridoride skeem.Lisa 3 ekspertarvamused:3.1. Maismaataimestiku inventuur. MTÜ Eesti Euroinfo Ühing Euroülikool, Tallinn2009;3.2.1 Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuur Pakrineeme rannikumeres. TÜEesti Mereinstituut, Tallinn 2009;3.2.2 Pakrineeme ihtüoloogiline ja kalanduslik inventuur. TÜ Eesti Mereinstituut,Tallinn 2009;3.2.3 Veekvaliteedi kirjeldus Pakrineeme rannikumeres. TÜ Eesti Mereinstituut,Tallinn 2009;3.3. Ekspertarvamus Paldiski veeldatud loodusliku gaasi (LNG) terminaliplaneeringualal elavate liblikate hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase kohta. AareLindt, Tallinn 2010;3.4. Hinnang linnustiku seisundile Pakri poolsaare rannikumeres. Tiit Randla,Tallinn 2010;3.5. Parkineeme sadama hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilinemodelleerimine. Corson OÜ töö nr. 1009;3.6. Väljavõte kesktalvise veelindude loenduse 2010. aasta seireandmetest ningLeho Luigujõe seirearuanne;3.7. Hinnang võimaliku mõju suhtes veelindudele Lahepere lahel. Tiit Randla,Tallinn 2011;3.8. Kaitsealuste liikide ümberistutamiskogemused Eestis. Eksperthinnang, Tiiu Kull2011.173


Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11773.9. Pakri looduskaitseala kaitse-eeskirja lisa 2.B ala elupaigalised jmloodusväärtused Pakri poolsaarel. Lauri Klein, Tallinn 2009/2010;3.10. Pakri poolsaarele kavandatava gaasiterminali süvendist vee ärajuhtimisegapõhjustatava põhjavee depressioonilehtri mudeli koostamine. EestiGeoloogiakeskus 2011;3.11. Krüüsel Pakri neemel. Välitöö aruanne. Tiit Randla 2011.174

More magazines by this user
Similar magazines