State of the World's Forests, 2007

eramets.ee
  • No tags were found...

State of the World's Forests, 2007

Metsanduse globaalprobleemid jarahvusvaheline metsandusKonverents – 20 aastat iseseisva Eesti metsandust 06.12.12Kalle Karoles


Meenutus metsa-aasta avaüritusest New Yorgis ÜRO peahoones 2011 aastal


Kuidas koguneb maailma metsaressursiandmestik?Maailma metsaressursi kohta on värskeim andmestik kogutud ÜRO Toidu- jaPõllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation(FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi (Global Forest ResourcesAssessment, 2010) käigus. Selle viimane ja seni täiuslikum ülevaade onvalminud aasta tagasi.Erinevate riikide osas on andmed kogutud erinevate andmehõive-süsteemideabil, need on erineva täpsusega.Suure osa Euroopa ja Põhja-Ameerika riikide osas on metsaressursi andmetepeamiseks aluseks statistiline metsade inventeerimine alalistel proovitükkidelja metsakorraldustööde käigus kogutud metsa inventeerimisandmed.


Arengumaade osas on enamasti kasutatav vaid erinevate uuringute jaeksperthinnangute või kaugseire tulemustest kokku sünteesitud andmestik(näiteks mitmed Aafrika, aga ka Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia piirkonnad).Samas on selles osas ka näiteid riikidest, mille metsanduslik andmehõive onküllaltki täiuslik – näiteks Costa Rica, Malaisia, India jt.Näiteks Aafrikas, kus metsade statistilist inventeerimist ei toimu, on 10 riigiosas FAO andmete aluseks erinevad väliuuringud, 11 riigi osas mitmesugunekaardimaterjal ja 24 riigi osas peamiselt eksperthinnangud.Mitte üheski Kesk-Aafrika riigis ei toimu regulaarset metsade inventeerimist jametsade majandamist metsamajandamiskavade alusel.


Erinevate metsamajandamiskavade või –soovitustega kaetud metsa pindalamoodustab 43 % kogu maailma metsade pindalast.Arengumaades kokku on erinevate metsamajandamiskavade või –soovitustegakaetud 6 % metsa pindalast.Ülemaailmsete metsaressursi andmete tõlgendamisel on probleemiks ka see, etFAO definitsiooni kohaselt (Terms and Definitions, FAO, 2010) loetaksemetsaks puittaimestikuga kaetud alad puuvõrade katteväärtusega üle 10 %.Erinevate riikide poolt puittaimestikuga kaetud alade metsaks lugemisemõõdikuna kasutatav võrade katteväärtus moodustab aga alates 2 % (kuivadessubtroopilistes ja troopilistes piirkondades) kuni 70 % (mitmetes metsarikastespiirkondades).Riikide osas, mille metsaressursi andmestik toetub kaugseirele on metsa pindalaarvestuses sees ka näiteks kohvi või õlipalmi istandused.Seega kasutame me maailma metsaressursist rääkides võrreldamatut kuid samasparimat olemasolevat informatsiooni.


Näiteid maailma metsade ja puittaimestikuga kaetud alade mitmekesisusest, USA


Näiteid maailma metsade ja puittaimestikuga kaetud alade mitmekesisusest, Kesk-Euroopa


Maailma metsad ja puittaimestikuga kaetud alad on mitmekesised, troopilised rannikud


Maailma metsad ja puittaimestikuga kaetud alad on mitmekesised, polaarjoonetagusedmägimetsad Rootsi


Maailma metsad ja puittaimestikuga kaetud alad on mitmekesised, Aafrika


Maailma metsad ja puittaimestikuga kaetud alad on mitmekesised, Keenia


Maailma metsad ja puittaimestikuga kaetud alad on mitmekesised, Põhja-Kanada


Maailma metsad ja puittaimestikuga kaetud alad on mitmekesised, Norra


Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?Maailma metsade kogupindala moodustas FAO metsaressursside hinnangu(GFRA 2010) andmetel 4 miljardit hektarit ehk umbes 31 % maismaakogupindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010), s.t 0,6 ha inimesekohta.Seega on maailmas tervikuna metsa inimese kohta enam kui 2 korda vähem kuiEestis.Metsa pindala on jagunenud ebaühtlaselt, 64-s riigis on metsa alla 0,1 ha elanikukohta (GFRA, 2005).Eesti metsade pindala moodustab 0,055 % maailma metsade pindalast.Troopiliste/subtroopiliste ja parasvöötme/boreaalsete metsade pindala onsuurusjärgu poolest võrdne ning valitseb trend viimaste osakaalu suurenemiseks.Kultuurpuistute ja istandike kogupindala on 7 % ja pindala 264 miljonit ha(Global Forest Resources Assessment, 2010).


Maailma metsaga kaetud piirkonnad (algne looduslik seisund)http://www.staff.amu.edu.pl/~zbzw/glob/glob1.htm


Maailma metsaga kaetud piirkonnad (praeguseks säilinud metsa pindala)http://www.staff.amu.edu.pl/~zbzw/glob/glob1.htm


Kaitsealuste, otseselt bioloogilise mitmekesisuse kaitseks määratud metsadepindala on enam kui 460 miljonit hektarit, s.o 12 % metsade kogupindalast.Alates 1990-st aastast on nende metsade pindala suurenenud 95 miljoni hektarivõrra (Global Forest Resources Assessment. 2010).Vee- ja pinnasekaitse metsade kogupindala on 330 miljonit hektarit ehk 8 %metsade kogupindalast (Global Forest Resources Assessment. 2010).


Kaitsealuse bioloogilise mitmekesisuse kaitseks määratud metsa pindala muutuskontinentide kaupa aastatel 1990 – 2010. Uusi kaitsealasid rajatakse juurde eritiLõuna-Ameerikas (FRA 2010. Main raport).


10 maailma suurima metsaressursiga riiki(http://maps.grida.no/go/graphic/most-forested-countries)


Top Ten - 10 maailma suurima metsa pindalaga riikiVENEMAAMaailma metsarikkaim riik on Venemaa.Metsa kogupindala on 809 090 000 ha. Metsasus on 49 % (FRA 2010 MainReport)


Top Ten - 10 maailma suurima metsa pindalaga riikiBRASIILIALõuna-Ameerika metsarikkaim riik on Brasiilia.Metsa kogupindala on 519 522 000 ha.Metsasus on 62 % (FRA 2010 Main Report), Aastane metsade vähenemise tempooli perioodil 1990-2000 2,3 milj ha/a ehk 0,4 % aastas (State of the World Forests,2005).


Top Ten - 10 maailma suurima metsa pindalaga riikiKANADAPõhja-Ameerika metsarikkaim riik on Kanada.Metsa kogupindala on 310 134 000 ha.Metsasus on 34 % (FRA 2010 Main Report)


Top Ten - 10 maailma suurima metsa pindalaga riikiAMEERIKA ÜHENDRIIGIDMetsa kogupindala on 304 022 000 ha.Metsasus on 33 % (FRA 2010 Main Report).


Top Ten - 10 maailma suurima metsa pindalaga riikiKONGO DEMOKRAATLIK VABARIIKAafrika metsarikkaim riik.Metsa kogupindala on 154 135 000 ha.Aastane metsade vähenemise tempo oli perioodil 2000-2010 0,3 milj ha/a, ehk 0,2% aastas (FRA 2010 Main Report).


Suurima metsasusega riigid29-s maailma riigis, neist 21 paikneb troopikas, on enam kui 50 %territooriumist kaetud metsaga (J.-P Lanly. World forest resources: Situationand prospects. http://www.fao.org/docrep/w6251E/w6251e04.htm ).Maailmas on kõrgeima metsasusega järgmised troopilise piirkonna väikeriigidRiik Metsa pindala x1000 ha Metsasus %Suriname (endine HollandiGuajaana)14 776 94,7Prantsuse Guajaana 8,063 91,8Mikroneesia (saarestikVaikses ookeanis Filipiinideja Polüneesia vahel)63 90,6Samoa 18 89,4Seychellid 40 87,6


Maailma metsade kogupindala vähenes aastail 1980–1990 15,5 miljoni hektarivõrra aastas (State of the World’s Forests. 1997).1990-ndatel aastatel vähenes maailma metsade kogupindala jubatagasihoidlikumas tempos, 9-9,5 miljoni hektari võrra aastas (State of theWorld’s Forests. 2001; Global…., 2001)).Aastatel 2000-2010 vähenes maailma metsade kogupindala 5,2 miljoni ha võrraaastas (GFRA 2010, Global Forest Resources Assessment 2010).Valupunktideks on jätkuvalt - Madagaskar, Indoneesia, Brasiilia Atlandi äärnemets ja mõned teised piirkonnadKokkuvõttes võib öelda, et:1) kahjuks on maailma metsade pindala endiselt vähenemas, kuid2) õnneks on selle vähenemise tempo aeglustumas ja metsauuendustööde mahudsuurenemas.


Metsa pindala muutus kontinentide kaupa aastatel 1990-2000 ja 2000-2010FRA 2010. Main report


Metsa pindala muutus riikide kaupa aastatel 2005-2010FRA 2010. Main report


Metsa pindala muutus riikide ja nende piirkondade kaupa 2005. a andmetelhttp://maps.grida.no/go/graphic/changing-global-forest-cover


Metsade pindala muutuste peamisteks põhjusteks on põllumajanduse kuielatusallika levik ning arenguprogrammid, mis hõlmavad elanikkonnaümberasumist, põllumajanduse, tööstuse, energeetika ja infrastruktuuri arengut:- Aafrikas domineerib senise metsamaa üleminek põõsastikuks võimadalakasvulise puittaimestikuga kaetud aladeks. See viitab eeskättmaapiirkonna rahvastiku kasvust tingitud kontrollimatule põllumajanduslikealade laienemisele.- Muutused Ladina-Ameerika metsades on järsemad, hõlmates seniste terviklikemassiividena paiknenud metsaosade muutmist muuks maakategooriaks. Neidmuutusi põhjustavad sageli magistraalteede rajamine, elanikkonnaümberasustamine, ulatuslik kariloomade karjatamine ning hüdroelektrijaamadeveehoidlate rajamine.- Aasia metsi mõjutab kaks liiki muutusi, mis on oma ulatuselt üsnagi sarnased.Maapiirkondade rahvastiku kasvust tulenevast survest tulenevad järkjärgulisedmuutused (sh põllumajandusliku maakasutusviisi intensiivistamine ja leviksenistel metsaaladel). Kavandatud tegevusest, sh. elanikkonna ümberasustamisening istandike rajamine.


Seega pole metsanduse peamine globaalprobleem, maailma metsade pindala japuiduressursi jätkuv vähenemine kellegi pahatahtlik tegevus, vaid erinevatemaakasutusviiside üha teravneva konkurentsi tulemus.Inimeste arvu suurenemisega on vähenenud ühe inimese kohta tulev looduslikeressursside, sealhulgas põllumaa ja metsade pindala ja maht.Nii moodustas ühe inimese kohta tulev arvestuslik maismaa pindala maailmas:aastal 1900 – 7,9 ha;aastal 2010 prognoositavalt – 1,9 ha, sellest haritav maa 0,23 ha, Aasias isegivaid 0,13 ha.Lisaks kasvavale toiduainete vajadusele on üha olulisem osa maast minemasenergiakultuuride alla ja konkurents erinevate maakasutusviiside vaheltugevneb.Praeguste poliitiliste suundumuste jätkudes kasvab biokütuste kasvatamisekskasutatavate alade pindala 242 % võrra aastatel 2005 kuni 2030 (OECDEnvironmental Outlook to 2030).


Metsade pindala üldise vähenemise kõrval on probleemiks, et see toimub sagelikuivades kõrbete ja poolkõrbetega piirnevates regioonides ja mäestikes, millegakaasnevad olulised keskkonnamõjud. Sellistes metsa kasvu jaoks niigi kriitilistespiirkondades viib metsa hävitamine erosioonile ja tuiskliivade tekkele,pöördumatutele veerežiimi muutustele ja mulla viljakuse vähenemisele.Teine piirkond, kus metsade pindala väheneb, on troopilised vihmametsad,millesse on koondunud suur osa maailma metsade bioloogilisestmitmekesisusest, seda eeskätt nende liigirikkuse osas.


Troopilised vihmametsad katsid algselt 24 miljoni ruutkilomeetrise pindalagavööndi, mis ulatus ekvaatorist 23,5 ° lõuna- ja põhjapoole.Alates 1900–st aastast tänaseni on troopiliste vihmametsade pindalakahanenud enam kui poole võrra. Vihmametsad katsid algselt 14% maismaapindalast. Tänapäeval on nende osakaal on vähenenud 6 %-ni maismaapindalast.Troopiliste metsade pindala vähenemise tõttu on aastatel 1990-2005 metsadeglobaalne süsinikuvaru vähenenud 5,5 % võrra (State of the Word’s Farests,2007).


Troopiliste vihmametsade raie Indoneesias (Indonesian deforestation Sumatra)(Of Forests and Men. by Yann Arthus-Bertrand. GoodPlanet Foundation,Paris, 2011).


Õlipalmi istandus mis on rajatud ulatuslikule lageraiealale Borneo saarel (Of Forestsand Men. by Yann Arthus-Bertrand. GoodPlanet Foundation,Paris, 2011).


Kaitsealuste, otseselt bioloogilise mitmekesisuse kaitseks määratud metsadepindala on enam kui 460 miljonit hektarit, s.o 12 % metsade kogupindalast.Alates 1990-st aastast on nende pindala suurenenud 95 miljoni hektari võrra(Global Forest Resources Assessment. 2010). Sealjuures suurenes aastatel 1990– 2005 kaitsealuste metsade pindala 32 % võrra (State of the Word’s Farests,2007).Vee- ja pinnasekaitse metsade kogupindala on 330 miljonit hektarit ehk 8 %metsade kogupindalast (Global Forest Resources Assessment. 2010).


Kultuurpuistute ja istandike kogupindala on GFRA 2010 andmetel jõudnud 7 %-ni s.o 264 miljonit ha-ni. Kultuurpuistute osakaal suureneb kiiresti (GlobalForest Resources Assessment, 2010).Istandike kogupindala on 140 miljonit ha. Mitmesuguse vee- ja pinnasekaitsefunktsiooniga istandike pindala moodustab 22 % ja peamiselt puidu tootmiseksrajatud istandike pindala 78 %(Global Forest Resources Assessment, 2005 ,KEY FINDINGS)..(Of Forests and Men. by Yann Arthus-Bertrand. GoodPlanet Foundation,Paris,2011).


ChinaIndiaUSARussiaJapanSwedenPolandSudanBrazilFinlandPlanted Forest area (000 ha)Aastas rajatakse maailmas ligikaudu 4,5-5 miljonit hektarit uusi kiirekasvulistepuuliikide istandikke. Enamasti majandatakse neid intensiivselt, nad on suuretootlikkusega ning annavad kvaliteetset tarbepuitu (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003).Suurima kultuurpuistute pindalaga riigid on Hiina ja India.80,00070,000Protective 27.3%Productive 72.7%60,00050,00040,00030,00020,00010,0000


Kultiveeritud metsa pindala muutus kontinentide kaupaaastatel 1990 – 2010 (FRA 2010. Main raport)


Kiirekasvuliste (sageli eksootpuuliikide) istandike puidu aastane juurdekasv onpõhjapoolkeral enamasti 10–15 tm/ha ning lõunapoolkeral 30–40 tm/ha, nenderaiering on harilikult alla 30 aasta (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Näiteks oneukalüptiistanduste keskmine aastajuurdekasv olenevalt liigist 10–60 tm/ha(State of the World’s Forests, 2001). Fotol Tectona grandis istandus.


Istandikest saadav üha suurenev puidukogus aitab vähendada survetlooduslikele metsadele. Istandikud aitavad oma kiire biomassi juurdekasvugasiduda hulganisti atmosfääri süsinikku ja tasakaalustada võimalikkukliimamuutust. Lõpuks annavad istandikud tööd miljonitele inimestele,leevendades sotsiaalseid pingeid (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003).Kultuurpuistud ja istandikud on tänaseks võimelised tagama 2/3 maailmatööstusliku ümarpuidu vajalikust ressursist, aastal 2030 on see praegustetrendide jätkudes 80 % (Planted forests in sustainable forest management. FAO,2012).Suurimaid investeeringuid metsakasvatusse tehakse praegu Hiinas ja Kagu-Aasia riikides. Näiteks suurendas Hiina oma metsade pindala aastatel 1996 –2010, peamiselt uute istandike rajamise teel, koguni 7 % võrra. Hiina kavandabaastaks 2020 suurendada oma kultuurpuistute pindala 50 miljoni hektari võrraeesmärgiga viia riigi metsasus 23 %-ni (State of the World’s Forests. FAO,Rome, 2011).Aasia istandikest saadav puit on märksa odavam kui Euroopa ja Põhja-Ameerika metsadest saadav ning sellest toormest valmistatud puidutootedmängivad maailmaturul üha suuremat rolli.


Forest Cover Changes in ChinaChina’s Practices onImplementingthe Forest InstrumentZheng ZhongCOFO, 2012 Rome


Maailma metsade puidutagavara ja raiemahtSuurimate metsariikide metsa puidu tagavara on järgmine (GFRA, 2010)RiikKasvava metsa puidutagavara 1000 m3Venemaa 81523USA 47088Kanada 32983Hiina 14684Brasiilia 126221Indoneesia 11343Kongo Demokraatlik Vabariik 35473


Maailma metsade aastane raiemaht on kokku ligikaudu 3,4 miljardit tihumeetrit(FRA 2010 Key Findings).Võrreldes maailma metsade puidutagavara (386 mld. tm) ja raiemahtu (saadakse1,6 mld. tm tarbe- ja 1,8 mld. tm küttepuitu), selgub, et aastas raiutakse umbes0,7 % maailma metsade puidutagavarast (FRA 2010 Key Findings).Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %.Maailmas toodetud tööstuslikust ümarpuidust 120 miljonit m 3 , s.o. umbes 7 %eksporditakse ja ülejäänu kasutatakse siseriiklikult.Metsasaaduste ekspordi aastane maht on umbes 330 miljardit USD (s.o. 3,7 %kogu maailma ekspordist) (State of the World’s Forests, 2007).


Tööstusliku ümarpuidu ja küttepuidu varumise mahud ning trendidkontinentide kaupa aastatel 1990 - 2010(FRA 2010. Main report).


Raiemahu osakaalu järgi kogu puidutagavarast on 2 äärmist riiki Venemaa (raiehõlmab vaid 0,2 % kogutagavarast) ja Soome.Metsatööstus paikneb maailmas ebaühtlaselt.2005 aastal toodeti maailmas kokku 326 miljonit m 3 okaspuu saematerjali, ligi2/3 sellest toodetakse ja tarbitakse Põhja-Ameerikas ja Euroopas.Maailma paberitööstus paikneb ühtlasemalt kuid tootmine on liikumastoorainele lähemale. Uued investeeringud tselluloosi tootmiseks tehaksepeamiselt Lõuna-Ameerikasse ja Kagu-Aasiasse.


Euroopa metsaressurssEuroopa metsade pindala koos Venemaaga on 1 005 001 000 ha (Global ForestResources Assessment, 2010).Euroopa metsa kaart (allikas: EC Joint Research Centre www.efi.int/)


Euroopa pindalast ilma Venemaa Aasia osata on metsaga kaetud ligikaudu kolmandik.Venemaa Euroopa-osa metsade pindala hõlmab omakorda kogu Euroopa metsadest ligipoole.Euroopa Liidu metsade kogupindala oli Maastrichti leppe sõlmimise järgselt novembris1993 vaid 61 miljonit hektarit.Jaanuaris 1995 liitusid Euroopa Liiduga Rootsi, Soome ja Austria – metsa pindalagakokku 53 miljonit hektarit. Euroopa Liidu 15 liikmesriigi metsade kogupindala oli 2001.aastal juba 114 miljonit hektarit (State of the World’s Forests, 2001).Uute, 2004 aasta mais liitunud liikmesriikide Poola, Läti, Tšehhis, Eesti, Leedu,Slovakkia, Ungari, Sloveenia ja Küprose metsa kogupindala oli 23,6 miljonit hektarit.Liitunud riikidest oli metsa pindala suurim Poolas.Viimaste liitujate Bulgaaria ja Rumeenia metsade pindala oli 9,9 miljonit ha.


Nende muutuste tagajärjel muutus Euroopa Liit suhteliselt metsavaesestpeamiselt puidu impordile tuginevast piirkonnast olulise metsaressursivaldajaks, kelle territooriumil on maailma üks võimsam ja kaasaegsempuidutööstuse kompleks, samas ka suhteliselt palju seni veel hästi säilinudlooduslähedases seisundis olevaid metsamassiive.Euroopa Liidu poliitiline kaart


Metsasuse protsent on Euroopas riigiti väga kõikuv. Soomes ja Rootsis on seekõrgeim. Samas on Malta metsasus vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6% .Iga eurooplase kohta tuleb alla poole hektari metsa, 0,31 ha.Lääne- ja Lõuna-Euroopa tihedasti asustatud riikides väärtustatakse kõrgemaltmetsade kaitse- ja puhkefunktsiooni. Metsa on seal ühe elaniku kohta ülivähe -Taanis 0,12, Belgias 0,07 (Environmental Statistics ..., 2010).Euroopa metsade puidutagavara on 114,2 miljardit m 3 .Puidutagavara suureneb tänu metsa pindala suurenemisele ja juurdekasvule432 miljoni m 3 võrra aastas. Euroopa metsade puidutagavara on viimase 20aastaga suurenenud 8,6 miljardi m 3 võrra (State of Europe’s Forests 2010.Status and Trends in Sustainable Forest Management in Europe. MinisterialConference on the Protection of Forests in Europe, UN ECE, FAO, 2011).


Euroopa metsade aastaseks raiemahuks on hinnatud 578 miljonit m 3 (State ofEurope’s Forests 2010. Status and Trends in Sustainable Forest Managementin Europe. Ministerial Conference on the Protection of Forests in Europe, UNECE, FAO, 2011) või 513,2 miljonit m 3 ning raiutud ümarpuidu rahaliseksväärtuseks 17 743 miljonit eurot (The European Forest Sector Outlook Study,II, 2010–2030).Euroopa Liidu kahekümne seitsme liikmesriigi aastaseks raie kogumahuks onpakutud 460 miljonit m 3 ja metsade juurdekasvuks 767 miljonit m 3 . Kändudeja juurte kasutamise maht on praegu 0,4 miljonit m 3 , seda peamiseltPõhjamaades (Potential Sustainable Wood Supply in Europe. UN ECE,Geneva, 2008).Euroopa metsavarud suudavad katta 87% riikide puiduvajadusest.Sealjuures hõlmab metsaraie erinevatel andmetel kokku 62-70% puiduaastasest juurdekasvust (European Forest Information Scenario Model, 2004;State of Europe’s Forests 2011).Kõige suurem on metsaraie osatähtsus puidu juurdekasvuga võrreldes Rootsis,Belgias ja Tšehhis.


Vastavalt prognoosile on Euroopas aastal 2030 vajadus puidu järele 20% võrrasuurem kui praegu. Poliitiliste vahenditega sekkumiseta kasvab nii puidupakkumine kui tarbimine umbes ühe protsendi võrra aastas ning tasakaalustubaastaks 2030 (The European Forest Sector Outlook Study, II, 2010–2030).Tööstusliku toormena kasutatava puidu osas prognoositav juurdekasv onseejuures tagasihoidlik, kiirem on see just energiapuidu osas (kuni 1,5% võrraaastas).Metsanduse osakaal rahvuslikus koguproduktis on enamuses Euroopa riikidesväike, sealhulgas metsamajanduse osas SKP-s 0,1 – 1,7 % (State of the WorldForests, 2009).Euroopas tervikuna on metsasektori osakaal SKP-s 1%, sealhulgas suurim onsee Põhja- (2,2%), väikseim Kagu- (0,7%) ning Edela- ja Lääne-Euroopa(0,8%) riikides (State of Europe’s Forests 2010. Status and Trends inSustainable Forest Management in Europe. Ministerial Conference on theProtection of Forests in Europe, UN ECE, FAO, 2011).Traditsiooniliselt kõrge, kuigi vähenemistrendiga, on olnud metsanduse osarahvuslikus koguproduktis Soomes ja Rootsis.


Euroopa metsade kaitseEuroopas on 35-s riigis kaitse all (MCPFE kategooriad 1.1-1.2) kokkuligikaudu 15,1 miljonit ha metsa ehk 8,1 % metsa kogupindalast.Sellest on rangereziimilise kaitse all (kategooria 1.1) 2,4 miljonit ha ehk1,3 % (State of the Europe’s Forests, 2007). Bioloogilise mitmekesisusekaitse eesmärgil on kaitse all kokku umbes 10 % Euroopa metsadest(State of Europe’s Forests 2011).Eestis on rangereziimilise kaitse all oleva metsa pindala seega kordadeskõrgem kui Euroopas tervikuna.Kaitse iseloom on riigiti erinev, kusjuures Põhjamaades ja Ida-Euroopason suund suurte metsapindalade võtmiseks range kaitse alla, Kesk-,Lääne- ja Lõuna-Euroopas püütakse metsade bioloogilisemitmekesisuse kaitset lahendada enam läbi aktiivse majandamise (Stateof the Europe’s Forests, 2007).


EL linnu- ja elupaiga direktiivi kohaselt on määratud Natura 2000võrgustikku ligikaudu 750 000 km 2 maismaaalasid (SOER, 2010), millestumbes 30 % on mets (Environmental Statistics ..., 2010).EL linnu- ja elupaiga direktiivi kohaselt määratud Natura 2000 võrgustikku aladhttp://www.seenet.info/images/Maps/EC%20Natura2000%20network%20across%20biogeographical%20regions.gif


Metsaressursi osa kokku võttes tuleb rõhutada, et:1) Maailma metsade pindala, puidutagavara ning ka süsinikuvaru vähenevadkahjuks jätkuvalt kiiresti, õnneks küll aeglustuvas tempos. Euroopas jaEestis toimuv teatav metsaressursi suurenemine on tasakaalustamasglobaalseid negatiivseid trende.2) Kultuurpuistute ja kaitsealuste puistute osakaal suurenevad kiiresti.3) Metsasektori osakaal on enamuses maailma riikides alla 1 %sisemajanduse kogutoodangust ja see näitab ka n.ö metsariikides Põhja-Ameerikas ning Skandinaavias vähenemistendentsi.3) Metsasektorile on positiivselt mõjunud ning metsanduse tähtsustviimastel aastatel suurenenud metsa kui taastuva energiaallikapotentsiaali kasutamine, samuti metsade tähtis roll globaalsessüsinikuringes ning süsiniku kvoodikaubanduses.


Rahvusvahelised metsanduslikud organisatsioonidÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO – Food and AgricultureOrganization of the United Nations) juhib ja koordineerib rahvusvahelisi arenguid jakoostööd toidu- ja põllumajanduse, aga ka metsanduse ning kalanduse osas.FAO metsandusosakond (FAO Forestry Department) tagab rahvusvaheliste foorumitekorraldamise metsanduseteemalisteks aruteludeks, samuti pakub eeskättarenguriikidele informatsiooni, kogemuste vahetuse võimalust ja oskusteavet.FAO Metsanduskomisjon (COFO – Committee on Forestry) on FAO põhikirjajärgsetemetsandusorganite seas tähtsaim. Iga kahe aasta tagant toimuvatel COFO istungitelmääratakse kindlaks olulisemad poliitilised ja tehnilised arengud, püütakse leidaprobleemidele lahendusi ning antakse nõu vajalike metsandusalaste meetmete kohta.FAO-l on riiklike metsandusprogramide koostamist ja rakendamist toetav üksus (FAONational forest program facility).FAO korraldab FRA-d.FAO koostatav tähtsaim ülevaade on - Maailma metsade seisund (SOFO – State ofthe World’s Forests).FAO annab välja ajakiri “Unasylva”.


FAO peahoone Roomas ja ajakiri “Unasylva”


Rahvusvahelised metsanduslikud organisatsioonidÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE – United Nations EconomicCommission for Europe) on ÜRO Euroopa, Kesk-Aasia ja Põhja-Ameerika piirkondlikesindus. Organisatsioon toetab majanduslikku koostööd selle 55 liikmesriigi vahel.ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Puidukomitee (UNECE – United NationsEconomic Commission for Europe, Timber Committee) soodustab metsa säästvatmajandamist Euroopas, Kesk-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Ta esitab liikmesriikideleteavet ja teenuseid, mis on vajalikud poliitika kujundamiseks ja otsuste tegemiseksmetsandussektoris ning sõnastab soovitusi, mis on mõeldud liikmesriikide valitsusteleja huvitatud organisatsioonidele.Selleks komitee:- viib läbi analüüse metsandussektori arengu kohta;- kogub, säilitab ja jagab sektorit puudutavat statistilist informatsiooni ning töötabandmete kvaliteedi ja võrreldavuse parandamiseks;- tagab koostööraamistiku, nt seminaride, kohtumiste korraldamiseks, toetab piirkonnariike;- teeb koostööd teiste rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonidega,millised tegutsevad metsandussektoris.


Rahvuste Palee Palais des Nations Geneva ja UN ECE metsandusväljaandeid


Rahvusvahelised metsanduslikud organisatsioonidÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) poolt asutatud ÜROValitsustevaheline Metsanduspaneel (IPF – Intergovernmental Panel on Forests)Valitsustevahelise metsafoorum (IFF- – Intergovernmental Panel on Forests) jaÜRO Metsandusfoorum (UN Forum on Forests (UNFF).UNFF-i peamised ülesanded olid:- hõlbustada metsandusalaste kokkulepete rakendamist ning ühise arusaamakujundamist metsade säästvast majandamisest;- tagada areng ja dialoogi jätkumine valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide,vahel;- suurendada koostööd ning poliitika ja programmide kooskõlastamist;- tugevdada poliitilisi kohustusi igat liiki metsade majandamise, kaitse ja säästvaarengu vallas.IPF ja IFF koostasid lõpuks kokku ligikaudu 270 tegevusettepanekut säästvametsanduse valdkonnas.


UNFF poolt võeti vastu:- Metsanduse ülemaailmsed arengueesmärgid (Global Objectives on Forests) ja- Mittesiduv õiguslik instrument (Non-Legally Binding Instrument on All Typesof Forests) mille kinnitas ÜRO peaassamblee.Peamiste globaalsete arengueesmärkidena on UNFF poolt heakskiidetudmetsade pindala vähenemise peatamine ning kaitsemetsade ja säästvaltmajandatavate metsade pindala suurendamine.Samuti on peetud oluliseks suurendada metsanduse rolli rahvusvaheliseltkokkulepitud arengueesmärkide saavutamisel, eelkõige vaesuse vähendamisel jakeskkonnaseisundi stabiilsuse tagamisel.


Global Objectives on Forests- Reverse the loss of forest cover worldwide through sustainable forestmanagement (SFM), including protection, restoration, afforestation andreforestation, and increase efforts to prevent forest degradation;-Enhance forest-based economic, social and environmental benefits,including by improving the livelihoods of forest-dependent people;-Increase significantly the area of sustainably managed forests, includingprotected forests, and increase the proportion of forest products derivedfrom sustainably managed forests;-Reverse the decline in official development assistance for sustainableforest management and mobilize significantly-increased new andadditional financial resources from all sources for the implementation ofSFM.


ÜRO peahoone New Yorgis, IPF, IFF ja UNFF peamine toimumispaik


Ajalooline lühiülevaade metsandusüritustest ÜRO peahoones New Yorgis


Ajalooline lühiülevaade metsandusüritustest FAO peahoones ja MCPFE-s konverentsidel


Ajalooline lühiülevaade metsandusüritustest MCPFE-s konverentsidel ja metsandusemaailmakongressidel


Ajalooline lühiülevaade metsandusüritustest FAO peahoones ja ÜRO-s


KASUTATUD KIRJANDUSEuropean Forest Sector Outlook Study 2010-2030J.-P Lanly. World forest resources: Situation and prospectsGFRA 2005, Global Forest Resources Assessment 2005GFRA 2010, Global Forest Resources Assessment 2010OECD Environmental Outlook to 2030http://www.fao.org/forestry/fra/fra2010/en/State of the World Forests, FAO, 2009State of the World Forests, FAO, 2011State of Europe’s Forests 2011. Status and Trends in Sustainable Forest Management inEuropeOf Forests and Men. by Yann Arthus-Bertrand. GoodPlanet Foundation,Paris, 2011Fotod lk. 6, 8, 10-11 National Geographic Magazinehttp://ngm.nationalgeographic.com/

More magazines by this user
Similar magazines