File 1

gi.ee
  • No tags were found...

File 1

OUESOPPE MANGUDE KOGUMIKVapramae-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus''VAPRAMAE-VELLAVERE-VITIPALUSIHTASUTUSsihtasutus@vvvs.eewww.vvvs.eeTriikise koostas Gea JarvelaMangutekstide korrektuuri tegi Leelo LauritsKujundas AinTavitaKujunduses on kasutatud fotokonkursi "Marka mind!"2008., 2009. ja 2010. aastafotosid ning VVVS arhiivifotosidEsikaane foto: Eimar KullTagakaane foto: Merit EensooTriikkis EcoprintTrukise valjaandmist toetabSA Keskkonnainvesteeringute KeskusharrKESKKONNAINVESTEWINGUTEKESKUSFoto: Sander Sisask© Vapramae- Vellavere- Vitipalu SihtasutusAin Tavita Agentuur 2011


Hea kasutaja!Mul on hea meet hoida kdes meie duesoppe mdngude kogumikku, mis onjdrg varem ilmunud duesoppe oppematerjalidekogumikule.Mdngude kogumikkeja raamatuid on viimasel ajal ilmavalgust ndinudpan's palju ning kindlasti kusid ka Sina, hea lugeja, millspoolest erineb meie kogumik paljudest teistest.Kaesoleva kogumiku koostamise mote tekkis soovist pakkuda nil lastele kui taiskasvanutele dues oppides emotsiooneja elamusi, etopitu meeldivaltja moddaminnes omandada. Emotsioonide pool ei mahtunud ago esimesse kogumikku am. Seetottu sundiski ideekogumikust, kus iga mdngu kirjeldusejuures on rubriik ,,retkejuhi tdhelepanekud", kus retkejuhid saavad ise oelda, miks see mangon talle olulineja miks tajust selle mdngu paljude mdngude seast vdlja valis. NiJud pakumegi lisaks tavapdrasele mdngudekirjeldamisele lugeda ka meie sihtasutuse 22 retkejuhi emotsioone, mis neil on tekkinud koos retkelistega looduses mdngides.Just emotsioonidja retkejuhtide tdhelepanekud ongi need, mis meie kogumiku eriliseks teevad. Kogumiku kasutajasobralikkuseloob mdngude kirjeldamise uhtne struktuur, millejargi on kerge vaadata, millisele vanusele on mang moeldud, milliseid vahendeidon mdngimiseks vaja ning kus on mdngu koige sobilikum mdngida. Lisatud on ka oppeained, kus mdngu on koige sobilikumkasutada.Suurtdnu koikidele meie sihtasutuse retkejuhtidele, et te noustusite oma kogemusija emotsioone teistegajagama! Suur tdnukoikidele neile, kellefotosid selles kogumikus kasutada saame. Minu siirad tdnusonad ka Sihtasutus KeskkonnainvesteeringuteKeskusele, kelle rahalisel toel see kogumik ilmavalgust ndgi.Loodan vtiga, et positiivseid ideidja emotsioone looduses mdngimiseks saavad koik selle kogumiku lugejad. Head kasutamist!Gea JarvelaVapramae-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse juhatuse esimeesja retkejuhtSISUKORDAini Hermann|


Kiilli Kalamees-PaniLINNUDMare Linnamagi35 OTSI LOOMA;OTSI LINDU 45Triinu PertelsMOISTATAMISE MANG 57Lauri ToimKEHAKEELETREENING 37Piret ValgeI


Seda mangu voib kohandada vastavalt eale, selleparast sobib see koigile. Mulle meeldib,kui looduses ei tormata ringi uisapa'isa ja ei karjuta. See ma'ng nouab tahelepanulooduse vastu. Seda mangu saab ma'ngida ka naiteks mererannas, sel juhul on lihtnejoonistada ruudustik liivale.Foto: Tonu Pani8ANNA-LIISA SARGVANAAJA MUUSIKAM&NGIMISEKS SOBIVVANUSMa'ng sobib igas vanuses lastele.Ma'nguks sobivad koik ka'epa'rased vahendid.Koige huvitavam on mangida Sues, aga saab mangida ka toas.OPPEAINE voi OPPEPROGRAMMMangu saab kasutada muusika ja rutmide oppimiseks. Ma'nguga saab oppida tundmalooduses leiduvaid helitekitavaid objekte.Ma'ng pohineb lastelaulul ,,Sepapoisid", kuid ma'ngimiseks voib kasutada ka mistahesteist laulu, mida lapsed teavad. Ulesanne on sellele laulule ka'epa'raste vahenditegasaadeteha.Vaga hea on leida materjali metsast, naiteks ka'bisid ja kooretukikesi.Kabisid saab ka uksteise vastu hooruda voi vastu kivi toksida. Esiteks tulebki igal lapselotsida loodusest moni objekt, millega saab ha'a'lt teha. (Kui ma'ng toimub sees, siistuleb ruumist voi enda kuljest leida midagi kaeparast. Ka naiteks kampsuni lukugasaab ha'a'lt teha, seda edasi-tagasi tommates). Kui koik on omale pilli leidnud, siistoimub nende pillide tutvustus. Ma'ngijad istuvad ringis. Igau'ks na'itab oma valitud pilli


ja pohjendab, miksta sellise pilli valis ning teeb sellega ha'alt. Kui koik on oma pillitutvustanud, siis hakatakse ,,Sepapoisse" laulma. Igauksteeb oma pilliga ha'alt sellelaulufraasi juurde, kus talle endale koige sobilikum tundub. Suurematega saab teha kakaanonit. Kui ma'ngu veelgi edasi arendada, siis voib soltuvalt valitud pillidest andakonkreetsed ulesanded, nt lookpillid ma'ngivad kohal ,,taovad tulist rauda" jne.RETKEJUH)TAHELEPANEKUDSelle ma'ngu motlesime oega koos va'lja meie korraldatud muusikamatka jacks, kusma seda ma'ngu esimest korda katsetasin. Ma'letan, kuidas uks noormees toi endalemetsast kaasa tohutu suure lahtise kannu, mida trummina kasutas. Endalgi oli ponevteada saada, missuguseid helisid saab kaeparaste vahenditega tekitada, ilma et kellelgipa'ris pilli kaasas oleks. Ma'ng on meeldiv ka selle poolest, et seda on voimalik la'biviia erinevatel tasemetel ning soltumata asukohast. Kes laulda ei taha voi ei pea viisi,saab u'ksnes pilliga ha'alt teha, kuid keegi ei pea korvaleja'a'ma.Foto: Urmet PiltANNELI LEHTLATARINGUMANGMa'ngu saab ma'ngida lasteaia vanemas ruhmas ja koolis I - IV klassis. Ma'ngu ulesandedtuleb kohandada opetajal/retkejuhil vastavalt laste vanusele ja oppeainele.IV:v\Nf:!iv:l[SE!


poidlasuurune oks. Mitu tahku on kuubil? Kas liblikatel on tundlad? Reastage kogumeeskond pikkuse ja'rgi, alustades luhemast.MANGU KIRJELDUSMa'ngu ma'ngitakse ruhmades, milles on 5-6 last. Eelnevalt paigutab juhendajamaapinnale kiletatud kaardid i-st kuni 30-ni (voib olla rohkem voi va'hem), ja'tteskaartide vahele va'hemalt kaks kuni kolm meetrit vahet. Seeja'rel tutvustatakse lastelema'ngu reegleid ja antakse igale ruhmale oma taring. Lapsed valivad enda seast kaptenija motlevad va'lja oma tunnushuude. Seejarel veeretatakse ta'ringut ja vastavaltsaadud numbrile tuleb ulesandekaartide hulgast otsida valja sama numbriga kaartning lugeda ette ulesanne. Kui ruhmal on ulesanne lahendatud, tuleb hoigata ma'ngujuhileoma meeskonna huud. Juhendaja tuleb meeskonna juurde ja kontrollib vastust.Kui vastus on oige, veeretatakse uuesti taringut. Ruhmal tuleb sellele numbrile, misnad varem said, liita see number, mis tuli uue taringuviskega. Nuud tuleb otsidajargmist kaarti, mille numbriks on nende kahe arvu summa. Mang ka'ib sinnamaani,kuni liidetavate summa la'heb suuremaks kui viimase kaardi number (30).Taites viimaseLilesande, saab meeskond ma'ngujuhilt vihje, kust otsida ullatust. Kogu meeskondotsib ullatust ja jagab leitud kingituse omavahel vordselt a'ra. Hiljem ra'a'gib meeskond,kuidas kingitustjagati, millised ulesanded olid lahedad, millised olid rasked jne.12RETKEJUHITAHELEPANEKUDMulle meeldib see mang va'ga. Lastele pakub mang samuti tohutut roomu ja ma'ngulusti.Lastele meeldibjoosta ja oige numbriga kaarti otsida. Ohinas ulesannet lugedaja vastust moelda ning ulesannet sooritada. Veel meeldib mulle, et lapsed on ruhmadesja ulesandeid lahendatakse meeskondlikult, koik koos. Ka see laps, kes vastust eitea, ei tunne ennast halvasti, sest vastus koorub valja uhisest arutelust, samas ja'a'bma'ngu ajal kuuldud vastus kindlasti ka paremini meelde kui muidu. Valisin kogumikkurI Iselle ma'ngu, sest lastelt saadud tagasiside jargi on see mang olnud nende seas koigepopulaarsem. Mangin seda ma'ngu oppeprogrammis ,,Matemaatika looduses", ningkoostan loodusopetuse ja matemaatika teemalised kusimused vastavalt laste vanuseleja oppeprogrammile. Samuti olen manginud seda ma'ngu laste sunnipa'evadel, siison ulesanded vallatud ja lobusad.Foto: MerilySalura13


ANNEREET PAATSISABAMANGVIANGIMISEKS SOBIVVAMUSMa'ng on moeldud lasteaiaealistele ja algkooliklassidele.Mangitakse sabadega, mis on valmistatud erinevast materjalist (karvased sabad,peenikesed noorist sabad, pikemad ja luhemad sabadjne).MANGIMISEKS SOB1V KOHTMangu on koige parem mangida oues.Tegemist on liikumismanguga.Ma'ng sobib ouesoppe vahetunnima'nguks voi naiteks Eesti (pisi)imetajate oppeprogrammiosana.MANGU KIRJELDUSMangule eelneb opetuslik osa. Retkejuht/opetaja selgitab kuulajatele, miks on loomadelsabad, mis ulesanded on sabadel ja missuguseid erinevaid sabasid naiteks imetajatelon. Iseloomustada voib ka loomade toitumisviise, toiduvorgustikke jne.Seeja'rel annab mangujuht igale osavotjale saba. Saba kinnitatakse puksivarvli voi vobvahele rippuma. Lepitakse kokku manguala piirid, millest kaugemale mangijad joostaei tohi. Mangujuhi marguande peale peab igauks oma saba kaitsma (kaitsmiseks eitohi ka'si kasutada, pigem peab osavalt vingerdama voi eest arajooksma)ja samal ajal15


puudma teistelt mangijatelt sabasid ara napsata. Mangija, kellelt saba on a'ra tommatud,langeb mangust valja. Voitja on see, kellel on oma saba alles ja kes on teisteltkoige rohkem sabasid end ka'tte saanud.RETKEJUH]TAHELEPANEKUDMang on lobus ja tempokas, sobib just nn vahetunnimanguks, energiast pakatavateopilaste rahustamiseks, samas on aga ka piisavalt opetlik ning parem kui ukski muuvoistlusmang. Vahendid on lihtsadja mahuvad retkejuhi seljakotti, vajdusel alativaruks votta.Foto: Tonu Kesvatera16EEVI VOLMERMOODA METSARADAMAWG1M1SEKS SOBIV VANUSMang on moeldud lasteaia ja algklasside lastele.»/l A N GIM1SEKSVAJALIKUDVAHENDIDManguks vajalikud vahendid (lehed, oksad) on metsarajal olemas.See on hea ma'ng metsarajal voi mujal looduses mangimiseks.OPPEAINEVOI OPPEPROGRAMMMang on opetlik puude, poosaste ja taimede tundmaoppimiseks.Koos lastega korratakse ule puudeja poosaste nimetused. Lapsed seisavad ringisjaretkejuht/opetaja sosistab igale lapsele uhe puu voi poosa nime. Kui koik on nimesaanud, hakkab retkejuht huudma puu voi poosa nimetusi, ja vastava valjahuutudnimega lapsed peavad leidma lahedusest kas selle puu voi poosa voi siis teise samapuu/poosa nimega lapse. Mangu saab mangida ka, aneds lastele taimede nimetused.F^ETKEJUHi TAHELEPANEKUDMang opetab jalgima metsaraja umbrust. Sobib igal aastaajal ja on va'ga lobus.17


EEVI VOLMERARVAMISMANGfcMang sobib igale eale.Manguks on vajalikud vaikesed maiustused (naiteks pahklid, kommid jms).Hea ma'ng puhkamiseks ja maiustamiseks. Sobib mangida nil toas kui valjas.Mang on sobilik vahetegevus koikide oppeprogrammide labiviimise ja matkade ajal.MANGU KIRJELDUSMatkalised puhkavad veidi. Retkejuht votab karbist maiustusija laseb arvata, kas neidon paaris voi paaritu arv ning kes arvab oigesti saab maiustuse(d) endale. Mang kestabseni kuni koik matkalised on oigesti arvanud voi kuni maiustusi ja'tkub.RETKEJUHITAHELEPANEKUDVeidi maiustamist matkarajal on va'ga meeldiv ullatus.Toimib alati positiivselt.18EVELIN TOOMJAH-EI MANG xxPutukad ja teised mullaloomad"Mang sobib i. ja 2. kooliastme lastele.Ette tuleb valmistada kusimustik oigete ja valede vaidetega.Monednd/ted.-Teol on uksjalgja koda-JAH. Amblikul on kuusjalga-El. Koeraliblikaroovikud toituvad korvenogese lehtedest-JAH. Jne.Ma'ngu mangitakse valitunnis Sues, soovitavalt lagedal alal.Mangu sobib mangida putukate ja mullaelustiku oppetunni naitlikustamiseks ningmaismaa putukate ja teiste selgrootute kohta opitu kordamiseks. See ma'ng onliikumisma'ng, mis arendab reaktsioonivoimet ja aitab kontrollida ja kinnistadateadmisi.Mangijad jagatakse vordsetesse ruhmadesse. Ruhmad moodustavad kaks rivi ja seisavadnagudega vastamisi, iiksteisest umbes 2 meetri kaugusel. Uks ruhm on putukad(JAM) ning teine ruhm on teised mullaloomad (El). Molema rivi seljataha, umbes 10-15meetri kaugusele, tommatakse joon, mille taga on nende kodu. Mangujuhil on ette19


valmistatud rida vaiteid oigete ja valede vastustega. Kui mangujuht huuab oige vaite,hakkavad putukad (JAH-ruhm) puudma teisi mullaloomi (El-ruhma). Putukad puiiavadjoosta oma kodujoone taha. Kui vaide on vale, puuavad teised mullaloomad (El-ruhm)putukaid. See, kes puutakse enne koju joudmist kinni, peab uhinema vastas-voistkonnaga.Voidab ruhm, kus on ma'ngu loppedes koige rohkem liikmeid.RETKEJUHITAHELEPANEKUDSee ma'ng aitab ha'sti opitud teemasid kinnistada ning arendab laste reaktsioonivoimet.Ma'ngijate koduks voib olla ka moni puu voi loodusobjekt, milleni peabjoudma jaseda puudutama, siis ei tohi vastasvoistkond enam teda puuda. Et valtida segadust,kes peab jooksma ja kes puudma, voiks kogu ruhm koos oelda, kas mangujuhi pooltesitatud vaite vastus on ei voi jah ning alles seejarel tohib hakata vastasvoistkonnaliikmeid puudma.Foto: Janno Loide20GEAJARVELAPUUDEVANUSE MANGMANGIMISEKS S08IV VAWUSSobib lasteaialastele ning i. ja 2. kooliastmele.Mangu labiviimine ei vaja uhtegi vahendit.Mangupaigaks on moisapargid voi vanad pargid, kus on erinevas vanuses puid.OPPEAINE V(i! OPPEPROGRAMMMangu saab siduda loodusopetuse, ajaloo, kehalise kasvatuse ja matemaatikaga ningoppeprogrammidega moisates.Mangu alguses raagib juhendaja, millises vanuses on puud, mis moisapargis kasvavad,sidudes puude vanusest raakimise moisa ajalooga. Jutustamise keerukusaste valitaksevastavalt laste vanusele. Naiteks varemetele kasvanud puude juures saab lastega koosarutada, millal maja ha'vis ja kui vanad voivad varemel kasvavad puud olla ning midaon vaja, et varemetel puud kasvama hakkaksid. Juhendajal on oluline ta'hele panna, etjutt oleks lastele huvitavja joukohane ning alustada ma'ngu just sel hetkel, kui ta'helepanuhakkab hajuma. Enne ma'ngu selgitatakse ma'ngu reegleid. Reegel i: Kuhuvoivad lapsed joosta? Reegel 2: Iga puu juurde voib minna na'iteks koige rohkem 5 last21


(lasteaialaste puhul me seda piirangut ei pane). Reegel 3: Lapsed peavad jooksmaselles vanuses puu juurde, mida juhendaja nimetab. Nil lihtne see ma'ng ongi.RETKEJUHITAHELEPANEKUDMotlesin selle mangu va'lja, kui koostasin lastele moisaprogrammi. Minu soov olielavdada liikumise ja mangu abil teadmiste jagamist, et lastel tekiks parem ulevaade,kui palju erineva vanusega puid on moisaparkides ning et lapsed moistaksid, kui pikkajalugu on moisatel. Selle mangu kaudu saab lastele opetada moodaminnes ka puudeHike. Uldjuhul on lapsed kohe valmis jooksma ning ei kipu alati kuulama, mis vanusespuud kuskil kasvavad, seetottu jookstakse mangu algusestihti ka taiesti vales vanusespuude juurde. Mangu loppedesteavad aga koik lapsed, millised on pargi koige vanemadpuud, millised koige nooremad ja millises vanuses puud on pargis enamuses.Ma'ng on sobilik vahepala kahe oppeploki vahele. Lastele ma'ng meeldib.Foto: CrlsteUakobson22INGRID RAADOMKES MAOLEN?Mang sobib asteaia vanemale ruhmale ja algkooli i.-3. klassi lastele. Sobiv grupisuurus on umbes 10 last.Vaja on pilte Eesti metsloomadest ja lindudest ning haaknoelu.Ma'ngida voib igal pool.Mangu aineseks on ,,mina ja keskkond" voi ,,keel ja kone" (lasteaias) ning loodusopetusja emakeel (koolis).Mangu eesma'rk on, et lapsed arvaksid a'ra, kelle pilt nende seljale kinnitatud on.Lapsed istuvad tihedalt kaares, juhendaja kinnitab seljale haaknoelaga uhe loomariigiesindaja pildi. Va'iksematega voib enne pildid uhiselt la'bi vaadata, et oleks kindel, kaslapsed neid uldse nimepidi tunnevad. Suuremate lastega voib valida mingi kindlaruhmituse, na'iteks ainult kalad, eelnevalt lepitakse valikus kokku. Ma'ngijad ei tohiselja taha enda pilti piiluda ega teistele oelda, kes nonde pildil on.Uks mangija ehk arvaja laheb ja istub nii, et koik naevad tema seljal olevat pilti. Moistatamisekson kaks varianti.23

More magazines by this user
Similar magazines