Kagu-Eesti Jäätmekäitluse arenguvaevad (Peeter Eegi ettekanne ...

envir.ee
  • No tags were found...

Kagu-Eesti Jäätmekäitluse arenguvaevad (Peeter Eegi ettekanne ...

Kagu-Eesti Jäätmekäitlusearenguvaevad31.05.2007, TartuPeeter EekKeskkonnaministeeriumi Jäätmeosakondpeeter.eek@envir.ee,


Kagu-Eesti Jäätmekäitluset – üldistKagu-Eesti piirkond (4 maakonda) hõlmab ca 250 000inimest– Kagu-Eestis tekib segaolmejäätmeid ca 100 000 taastas– Tartus elab ca 100 000– 60% Kagu-Eesti segaolmejäätmete kogusest tekibTartu linnas, mida on ca 66 000 t aastas– Praegu kasutatavad prügilad Aardlapalu(Tartumaa), Adise (Põlvamaa), Räpo (Võrumaa),Valga prügila (Valgamaa) suletaksekeskkonnanõuete mittevastavuse tõttu 16.07.2009


Kagu-Eesti Jäätmekäitluses – taustast (1)Üleriigilise Jäätmekava väljatöötamisel (2001-2002) eelnesid mitmeduuringud hindamaks, kui palju ja mis piirkondadese on üldse põhjendatudRiiklikud investeerimistoetusedAS PIC-Eesti uurimistöös Kagu-Eesti Jäätmekäitlusest (2001) peetipõhjendatud vaid ühe nõuetele vastava ladestuskoha rajamist kogu Kagu-Eesti piirkonnas, soovitavalt Tartu mk. Lõunaosas- Põlva mk põhjaosas(logistilist põhjendatuim). Töö vaatles mitut võimalikkku ala, pidadeseelistatuimaks Lagujat Nõo vallas2001 a. sügiseks oli selge vajadus moodustada projektiarendamiseks piirkonna omavalitsuste koostööstruktuurSamal ajal oli veel kasutada Taani KK-agentuuri toetusrahad, millekasutamiseks tegi KKM ettepaneku Nõo vallale (kus asus Laguja),et edasiste tegevuste osas olla arendajaks, kuni vajalikukoostööstruktuuri loomiseni


Kagu-Eesti Jäätmekäitluses – taustast (2)Kagu-Eesti Jäätmekäitluse AS moodustati sisuliselt alles 2003 suvelPerioodil 2001 sügis-2003 suvi oli kogu piirkonna jäätmekäitlusprojektiarendajaks sisuliselt Nõo vald - kes andis kahtlemata parima, kuidprojekti iseloomu arvestades ei olnud sellise koormuse panemine ühelevallale asjakohaneSuuresti adekvaatse koostöö puudumisest prügilaprojekti arendmiselpäädis Laguja asukohavaliku detailplaneering Riigikohtu otsusegadetailplaneering tühistada (2005, kevad).AS PIC-Eesti uurimistöös Kagu-Eesti Jäätmekäitlusest (2001) peetipõhjendatud vaid ühe nõuetele vastava ladestuskoha rajamist kogu Kagu-Eesti piirkonnas, soovitavalt Tartu mk. Lõunaosas- Põlva mk põhjaosas(logistiliselt põhjendatuim). Töö vaatles mitut võimalikkku ala, pidadeseelistatuimaks Lagujat Nõo vallas


'Ideaalmudel' Kagu-Eesti Jäätmekäitluses I- Kagu-Eesti omavalitsused ühiselt (mõne erakliku erandiga) onliitunud piirkonna Jäätmekäitluse koostööstruktuuri(de)ga- Jäätmekäitluse probleeme lahendatakse ühiselt sellisekoostööstruktuuri(de) kaudu- See tagab kogu piirkonnale ühtse ja võrdsetel alustel toimivajäätmekäitlussüsteemi, sh näit olme-tavajäätmete käitlusessarnased hinnad võrdse teenuse mahu juures- Koostööstruktuuri kaudu hallatakse nii ühiseid keskseidjäätmekäitlusrajatisi, millest mõned on antud eraõiguslikeleoperaatoritele rendile (näit. võimalik põletustehas), samas kui muidrajatisi haldab KOV kostööstruktuur- Ühiselt koostakse kogu piirkonna Jäätmekäitluskava ja KOV-deJäätmeeskirjad- Ühiselt viiakse läbi ka korraldatud jäätmeveo põhimõttel konkurseja hallatakse lepinguid, kusjuures jäätmevaldajad on KOVkooströöstruktuurikliendid, mis tagabki võimaluse pakkuda kõigilepiirkona jäätmevaldajatele sama teenuse korral sarnas hinda


'Ideaalmudel' Kagu-Eesti Jäätmekäitluses II- Igas Kagu-Eesti maakonnas on 4-5 Jäätmejaama, nii, et kakaugemate elanike kaugus jäätmejaamadest ei oleks enam kui10-15 km, jäätmejaamasid hallatakse ühisstruktuuri kaudu, misannab ka märgatavat kokkuhoidu- Ühiste Jäätmeeeskirjade koostamise ja rakendamise tulemusenaalustatakse alates 2008 laiaulatuslikult olme-tavajäätmeteliigitikogumist- Jäätmekäitluslikult suudetakse liigitikogumisega eraldadavähemalt 50 % üldisest olme-tavajäätmete kogusest, jääkprügikäideldakse kas MBT meetodil, mille järel algsest prügist ca 40 %eraldatakse nn. 'Jäätmekütuse tootmiseks' või rakendatakse'masspõletust'- Kuivõrd Kagu-Eesti jäi teiste piirkondadega võrreldes olulisteotsuste ja arendustega hiljaks, tehakse nüüd olulised otsusedkiiremas tempos (2007-2008) ja uue situatsiooni e 'takkajärgitarkuse' eelist kasutades suudetakse käivitada moodsaim ja kõigelaiemale koostööle tuginev Kohalike Omavalitsuste kostööstruktuurEestis


Aga argisemalt...Kagu-Eesti Jäätmekäitluse AS-s on 47 KOV-st aktsionäri – seegapiirkonna KOV-de arvu arvestades on ca 20 väljapool? Mis onnende plaanid üldse jäätmekäitluse arendamisel?Senine koostööstruktuur on keskendunud olnud vaid 'ühe keskserajatise projektile', mille täpne sisu on küll ajas muutunudSiiani ei ole nähtavalt toimunud mingeid arutelusid nn'Jäätmekäitluslike korraldavate funktsioonide' (jäätmekavad,Jäätmeeskirjad, Korraldatud Jäätmevedu, Jäätmealanenõustamine jms) ühiseks lahendamiseksJäätmejaamade võrgustik on olemas vaid osaliseltKorraldatud jäätmeveole üleminek on alanud, kuid algusjärgus


Jäätmekogused Kagu-Eestis 2006Saastetasu laekumiste alusel: Tartu mk.OmavalitsusElanike arv1.01.2006Tulu laekumine(tuh krooni)75% (91,5krooni/t)Ladestatudjäätmed (tuh.tonni)Ladestatudjäätmedelaniku kohta(kg)TARTUMAAKONDElva L 5826 222,9 2,436 418Kallaste L 1152 13,7 0,150 130Tartu L 101740 3681,5 40,235 395Alatskivi 1393 22,9 0,250 180Haaslava 1684 26,3 0,287 171Kambja 2442 24,9 0,272 111Konguta 1352 5,5 0,060 44Laeva 881 32,5 0,355 403Luunja 2574 142,7 1,560 606Meeksi 748 8,6 0,094 126Mäksa 1715 31,3 0,342 199Nõo 3637 52,2 0,570 157Peipsiääre 899 0 0,000 0Piirissaare 85 1,2 0,013 154Puhja 2328 35,5 0,388 167Rannu 1692 42,5 0,464 275Rõngu 2930 34 0,372 127Tartu 5029 78,2 0,855 170Tähtvere 2954 56 0,612 207Vara 1947 15,1 0,165 85Võnnu 1218 19,3 0,211 173Ülenurme 4743 129,9 1,420 299KOKKU 148969 4676,7 51,111 343


Jäätmekogused Kagu-Eestis 2006Saastetasu laekumiste alusel: Põlva mk.OmavalitsusElanike arv1.01.2006Tulu laekumine(tuh krooni)75% (91,5krooni/t)Ladestatudjäätmed (tuh.tonni)Ladestatudjäätmedelaniku kohta(kg)PÕLVAMAAKONDPõlva L 6510 117,9 1,289 198Ahja 1138 16,8 0,184 161Kanepi 2564 7,8 0,085 33Kõlleste 1036 8,7 0,095 92Laheda 1382 5,8 0,063 46Mikitamäe 1048 3,8 0,042 40Mooste 1570 5,8 0,063 40Orava 877 5,1 0,056 64Põlva 3945 44,6 0,487 124Räpina 5621 60,9 0,666 118Valgjärve 1592 10 0,109 69Vastse-Kuuste 1264 14,7 0,161 127Veriora 1601 9,2 0,101 63Värska 1399 12,9 0,141 101KOKKU 31547 324 3,541 112


Jäätmekogused Kagu-Eestis 2006Saastetasu laekumiste alusel: Võru mk.OmavalitsusElanike arv1.01.2006Tulu laekumine(tuh krooni)75% (91,5krooni/t)Ladestatudjäätmed (tuh.tonni)Ladestatudjäätmedelaniku kohta(kg)VÕRUMAAKONDVõru L 14554 525,3 5,741 394Antsla 4281 46,4 0,507 118Haanja 1201 12,7 0,139 116Lasva 1773 19,6 0,214 121Meremäe 1195 0 0,000 0Misso 811 5,8 0,063 78Mõniste 1031 5,6 0,061 59Rõuge 2045 12,7 0,139 68Sõmerpalu 1914 28,6 0,313 163Urvaste 1433 4,7 0,051 36Varstu 1294 11 0,120 93Vastseliina 2141 12,6 0,138 64Võru 4807 97 1,060 221KOKKU 38480 782 8,546 222


Jäätmekogused Kagu-Eestis 2006Saastetasu laekumiste alusel: Valga mk.OmavalitsusElanike arv1.01.2006Tulu laekumine(tuh krooni)75% (91,5krooni/t)Ladestatudjäätmed (tuh.tonni)Ladestatudjäätmedelaniku kohta(kg)VALGAMAAKONDTõrva L 3112 60,8 0,664 214Valga L 13930 326,2 3,565 256Helme 2528 30,8 0,337 133Hummuli 1060 7,9 0,086 81Karula 1101 5,2 0,057 52Otepää 4094 131,7 1,439 352Palupera 1160 9,4 0,103 89Puka 1881 0 0,000 0Põdrala 911 3,8 0,042 46Sangaste 1489 14,4 0,157 106Taheva 972 0,8 0,009 9Tõlliste 1857 10 0,109 59Õru 566 2,7 0,030 52KOKKU 34661 603,7 6,598 190


Mõned järeldused eelnevastAndmed saastetasu laekumiste alusel – mis EI TARVITSE olla täpsed,sest sõltuvad oluliselt Jäätmekäitlussettevõtte klientide arvepidamisetäpsusestSiiski – keskmised PRÜGILAL LADESTATUD jäätmete kogusedkõiguvad alates 600 kg/el – kuni 'alla 100 kg/el' (aga mõneski KOV-ssuisa 0 kg /el!)Järeldused- suuremate näitajate juures mõjutavad ka piirkonaettevõtted, kes samuti olmejäätmeid tekitavadVäiksema 'jäätmete ladestamise määraga' KOV-des on põhjusteeldada, et suur osa jäätmevaldajaid on lihtsalt VÄLJASPOOLIGASUGUST ametlikku Jäätmekogumissüsteemi....Võrdluseks: Kesk-Eesti Jäätmehoolduse MTÜ koostatud uuringukohaselt on selles piirkonnas enne korraldatud Jäätmeveorakendamist väljaspool Jäätmekogumissüsteemi kuni 85 %majapidamistest....


Ebaseadslik prügistamine – kas see onprobleem?Mis toimub jäätmetega majapidamistes/etevõttets, mis ei oleJäätmekogumissüsteemiga liitunud:a) viiake kellegi teise konteinerisse (st teenuse tarbimine kellegi teisekulul)b) viiaks 'tühermaale ja metsa' – PRÜGISTAMINE!c) põletatakse kõik põlev – otsene keskkonnasaastamine !Jäätmeseaduse kohaselt läheb saastaja mitteselgumisel koristamisekohustus ülea) kinnisaja omanikuleb) 'jätkuvalt riigiomandis olevatel maadel' aga Keskkonnateenistusele,kusjuures KOV maksab poole kuludest, kui oli kohustatud ennetavameetmene tagama Korraldatud Jäätmeveo, kuid ei ole seda teinud


Näiteid EL-st: Keskkonnauudis 29.12.2006- ilmestamaks, millega võib tegemist tullaFines on Italy and France over breaches of EU environmental lawThe European Commission has decided to refer Italy and France to the EuropeanCourt of Justice a second time for failure to comply with judgements by theEuropean Court of Justice from 2004. The Commission also asks the Court to imposefines on Italy and France.Italy has infringed the EU Waste Framework Directive by failing to clean up illegallandfills in Manfredonia and Rodano. This directive is a key instrument for protectinghuman health and the environment from the negative effects caused by thecollection, handling and disposal of waste. The Commission proposes that Italy befined a lump sum in excess of EUR19 million for the Rodana landfill and a dailypenalty of EUR 192,844.80 if there is still no clean-up after a second Courtruling.For the Manfredonia landfill, the lump sum proposed is in excess of EUR 9.920million and the daily penalty is EUR 85,708.80.France has not fully transposed the EU Directive on the deliberate release ofgenetically modified organisms (GMOs) into the environment. This Directive aims tosafeguard human health and the environment against the potential risk ofcontamination by GMOs. The Commission proposes that France be fined a lump sumin excess of EUR 38 million and a daily penalty of EUR 366,744, if the legislationis still not in place after a second Court ruling.(EC/2006-12-12)


Alternatiivne lahendus kohalike prügilatesulgemisele ja PRÜGISTAMISEvähendamisele on....... Korraldatudolmejäätmevedu +jäätmejaamadevõrgustik


Olulised jätkutegevused:Kiireloomulist koostada KOGU PIIRKONNA tegelikul jäätmetekkelpõhinev ja jäätmeliikite koosseisu arvestav 'üldine materjalidebilanss', selle alusel prognoosid kuni 10 a lõikes NING seejäreljäätmete liigitikogumise rakendmise kavaSellise piirkonna (sisult jäätmekava selgitav osa) jäätmekäitluseuuringu alusel saab juba asuda täpsemalt kaalutlemaarendustegevuse üleSenine otseselt ainult 'hetke ladestamise kogustest' lähtuv kas'põletame või ladetamise diskussion' on kindlasti ÜLELIHTSUSTAV!Lähtuda ei tuleks mitte sellst, mida praegu ladestatakse, vaid sellest,mis normaalses JÄÄTMEKÄITLUSÜSTEEMIS Jääkprügina üle jääbKeskonanaminister on 16. jaanuari 2007. a määrusega nr 4 Olmejäätmetesortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alusedsätestanud olemejäätmete LIIGITIKOGUMISE alused


Olmejäätmete LiigitikogumineOlmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemaltjärgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide võialajaotiste koodidele:1) paber ja kartong (20 01 01);2) pakendid (15 01);3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*»tähistatud jäätmed);4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad(16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud janende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);8) suurjäätmed (20 03 07);9) metallid (20 01 40).


Sega-olemjäätmete koostis – Tallinn, 2004jm. uuringud


Olmejäätmete Liigitikogumine -JäreldusedMääruses toodud 9-st jäätmeliigist on tegelikult oluline osa(probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad , kaasaarvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud ;põlevjäätmed, sealhulgas puit , plastid ; suurjäätmed ; metallid, biolagunevadaia- ja haljastujäätmed, ohtlikud jäätmed ) kogutavad eelkõigejäätmejaamade kaudu.Otseselt tekkohal või selle lähedal on vajalik korraldada järgnevatejäätmeliikide kogumine: paber ja kartong ; pakendid; biolagunevadköögi- ja sööklajäätmedPakendite kogumine on otseselt pakendiettevõtjate (ja nendeesindajatena Pakendiorganisatsioonide) kohustus – seega otseltjäätmevaldja-jäätmekäitleja – ja seda enam 'korraldajana' KOVülesandeks on tagada paberi-kartongi ja bio-jäätmete liigitikogumine


Jäätmepoliitika mõjud Saksa Keskonnaagentuuri (UBA)andmetelTaaskasutatavate jäätmeliikide liigitikogumise areng1990-2004


Töötlemata Jäätmete ladestamise keeldKehtiva jäätmeseaduse menetluses RIIGIKOGUS lisati sinna algselteelnõust erinevaid sätteid, mis seadusena jõustusid 1.05.2004JäS § 36 lg 2 “Sortimata segaolmejäätmete ladestamineprügilasse on keelatud. “JäS § 132. Olmejäätmete sortimise nõude rakendamine(1) Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb käesoleva seaduse § -s35 sätestatud keeld võtta prügilasse vastu ja ladestada sortimataolmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendeleprügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodudjäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks.(2) Jäätmeloa andjal on õigus jäätmeloaga vabastada prügilaerandkorras kuni 2004. aasta 16. juulini sortimata olmejäätmetevastuvõtu ja ladestamise keelu täitmisest prügila põhjendatudtaotluse alusel.(3) Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmetevastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele.


Töötlemata Jäätmete ladestamise keeld IISeega – Keskonnainspektsioon VÕIB alates 2008 hakatakäsitlema ladestamist piirkondadest, kus ei ole korraldatudnõuetekohast LIIGITIKOGUMIST ega ka miteJÄRELSORTIMIST sortimistehases, ebaseaduslikuna - selletõiga eiramine toob kahtlusteta 'palju probleeme'VEEL on 7 kuud aega, veel on võimalik reageerida!Kuivõrd sisuliselt on täiesti ebarahuldavalt toimunud üleminekorraldatud jäätmeveo (jäätmevaldajate kohustuliku liitumisega)jäätmekogumissüsteemi mudelile, siis 'motiveeriva meetmene'on arutatud ka juba Keskkonnatasude seaduse muutmistselliselt, et olmejäätmete saastetasust suunatakse tagasi KOV-le75 % (praegu 90 kr/t) vaid juhul, kui KOV on täitnud JäS-sttulenevad põhiülesandes, sh rakendanud KOJV


Majanduse kiire arengu korral on tõenäoline olme-tavajäätmetekoguste jätkuv tõus, prognoos aastaks 2013 kuni 700 tuh. t, kuisellest ca 50 % põletada – siis on põletatav kogus ca 350 tuh t/a'olmejäätmetest' + teatud tööstusjäätmete vood –seega ca 400 tuh t/a ???Kas jõuame 'suletud prügilate läbikaevamisele ja 'põlevjääkidepõletamisele', mõneski EL riigis seda juba tehakse....Jäätmepõletuse arengud Eestis- 2007,kevad-Iru Elektijaam OÜ – arendab Tallinas masspõletuse projekti, võimsus ca 220tuh t/a, eeldatav käivitamine 2011Norman Invest OÜ – arendab Tallinnas masspõletustehast, võimsus ca 80 tuht/a, eeldatav käivitamine ???Kagu-Eesti omavalitsused – majandusliku põhjendatuse hinnangmasspõletustehasele Tartus Raadil (?) – ca 100 tuh t/a, eeldatavkäivitamine ???Kunda NC – arendab jäätmete koospõletuse projekti, RDF ca 70 tuh t/a,käivitamine 2009 (?)Kas meil üldse on nii palju jäätmeid?


Töötlemata Jäätmete ladestamise keeld -JäreldusedPraegune ladestamisemaht Kagu-Eestis ca 70 tu t/a,sellest sega-olmejäätmeid ca 60 tuh t/a, Tartupõletustehase miinimumiks tuleks pidada ca 100 tuh t/a


Jäätmepõletustehas – põhimõtteline skeemPõletusvõimsus 100 tuh t/a – investeering ca 50 MEUR


Alternatiiv põletamisele ?Kui Tartu Jäätmepõletustehas ei ole majandulikultpõhjendatud (uuringud on alles käimas), siis jäävadedasisteks peamisteks alternatiivideksa) põlevjäätmete vedu Tallinna põletustehasesseb) Mehaanilis-bioloogiline töötlemine (MNT) koos plasti jmspõlevjäätmete eraldamisega selle edasiseks põletamiseksKundas, peenfrakstioon ladestatakse Kagu-EestiJäätmekeskuses (seal toimub ka vajalikul määral bio-J.Kompostimine, ehitus-lammutusjäätmete vaheladustaminejms.)Jäätmekeskuse paneeringuprojekt peaks üldjuhultuginema põhilisele jäätmekäitluskontsepstioonile(põletus, MBT vm?), sellest sõltuvad nii Jäätmekeskusevajalik ala kui võimalikud keskkonnakaitselisedprobleemid ja abinõud


RahastamisestKagu-Eestis on jäätmekäitluse teema pikalt aega võetud –nüüd on viimane aeg tulemislikuks tegevuseks'Piirkonna keskne Jäätmekäitlusrajatis (Kõlleste vallas?) +võimalik Jäätmepõletustehas Tartus ei ole kindlasti ainukesedolulised tegevused – tuleks kiiresti leida lahendus 'korraldavatefunkstioonide ühise rakendmise' osasVaaatama 2007-2013 EL rahastamisperioodi mahule, onaastane Jäätmekäitluse 'vaba maht' summarselt ca 130 Mkr/a(+ KIK ca 80-100 Mkr/a) – seda on vähem, kui ehitushindadetõusu võrdluses on hinnangulised vajadused!!!Seega peab Kagu-Eesti Jäätmeprojekt olema majandulikultvõimalikult kaalutlev ja rakendama olemasolevaid tehnoloogilisivõimalusi maksimaalselt ja teis arendamisle olevaid projektemaksimaalselt


Kagu-Eesti Jäätmekäitlus - JÄRELDUSEDEesti haldusstruktuur ei toeta oluliste suurprojektidearendamist Jäätmekäitluses (palju eraldiseisvaid javäikseid omavalitsusi)- Kindlasti tuleks kaaluda olme-tavajäätmete käitlusekorralduse ülesande panemist kas KOV-liitude tasandile või'teise tasandi omavalitsusele'- Paljusid EL kontekstis 'vältimatuid' raamtingimusi ei võetasageli tõsiselt (töötlemata jäätmete ladestamise keeld,prügilate sulgemine jms.)Praeguses raamistikus on ainuvõimalik edu saavutadaKOV-de tihedas koostöös !!!


Tänan tähelepanu eest

More magazines by this user
Similar magazines