7/76 26.02.2010 - Paldiski Linnavalitsus

paldiski.ee
  • No tags were found...

7/76 26.02.2010 - Paldiski Linnavalitsus

Järgmine ajalehe numberilmub 12. märtsilPaldiskil i n n a l e h t • n r . 7/76 2010valimisliit“ÜHTNE PALDISKI”SA ÜHTSUSE NIMELTänaseslehes:Paldiski saunastuMillega on uus linnavõimära teeninud Jaan Mölderipahameele?President Toomas HendrikIlvese esinemisestKas Eestisse tulebaatomielektrijaam võimitte?Vastlanädal PaldiskislehekülglastevanemateleKolmanda eluaasta kriisKallid naised!Õnnitleme teid saabuva naistepäeva puhul!Olgu iga teie päev päikeseline ja imekaunis!Õnne, tervist, rõõmu ja armastust teile!Paldiski Linnalehe toimetusTähtpäeva ajaloost8. märtsil 1857 marssisid New Yorgi tekstiilitööstuse naistöölised kolonnis mööda linna tänavaid. Nad nõudsidtööpäeva lühendamist, töötingimuste parandamist ja meestega võrdset palka.8. märtsil 1908 toimus New Yorgis miiting, kus kanti loosungeid, millel nõuti naiste võrdõiguslikkust. Sel päevalsammus üle 15 000 naise rongkäigus läbi kogu linna. Järgmisel aastal kuulutas Ameerika sotsialistlik partei veebruariviimase pühapäeva üleriigiliseks naistepäevaks (aastal 1909 oli see 28. veebruar).1910. aastal Kopenhaagenis toimunud rahvusvahelisel naistekonverentsil tegi Clara Zetkin ettepaneku hakatatähistama naiste õiguste eest võitlemise päeva – meenutamaks varasemaid New Yorgi sündmusi. Kuupäevakskinnitati 19. märts: 1848. aasta 19. märtsi sündmuste auks, mil Preisimaa kuningas andis lubaduse viia läbi reformid,sealhulgas kehtestada valimisõigus ka naistele.Esimest rahvusvahelist naistepäeva tähistati Saksamaal, Austrias, Taanis ja Šveitsis 19. märtsil 1911. Aastal 1912tähistati seda neis samades maades 12. mail. 1913. aastal pidasid Saksamaal naised miitingut 12. märtsil, Austrias,Tšehhimaal, Ungaris, Šveitsis ja Hollandis 9. märtsil ning Prantsusmaal ja Venemaal 2. märtsil.Aastal 1914 tähistati rahvusvahelist naistepäeva samaaegselt mitmetes maades 8. märtsil.Rahvusvaheline naistepäev on püha, mida tähistatakse paljudes maades kui naiste päeva. Tähtpäeva sisu onriikide lõikes erinev, alates naiste austamise päevast kuni võitluseni nende kodaniku- ja sotsiaalsete õiguste eest.kuulutusedPaldiski linna asutamise jaarengu ajaloostlugeja kiri


Paldiski saunastHead paldisklased,8. veebruaril jõudis minuni Paldiski elanikepöördumine selle kohta, et Paldiski linna saunasoli möödunud nädalavahetusel olnud piletihinnaks50 krooni senise 15 asemel.Kuna piletihinna tõstmise näol oli tegemistsauna opereerinud eraettevõte Savs Energi (juhatuseliige Sergei Padar) omavoliga ja Paldiskilinnavalitususega sõlmitud lepingutingimustejämeda rikkumisega, lõpetas Paldiski linnavalitsus12. veebruaril Savs Energi-ga saunateenuseosutamise lepingu. Lepingus oli nimelt sätestatud,et saunateenuse maksimaalne hind tohibolla 30 krooni. Vastavalt lepingule tuli Savs-Energilesitada ka aruandes saunas käinute arvuosas, mida ei tehtud.Savs Energil õnnestus omavoliliselt sauna pidadaveel kaks nädalavahetust, sest Sergei Padarteavitas, et on haige ja jättis kaks korda tulematasauna üle andmisele.Alates teisipäevast on saun ja seal asuv inventarlinnale üle võetud.Ülevõtmist käis Savs Energi esindajana filmimasendine linnapea Mölder, kes veel enne ametistlahkumist oli sõlminud Savs Energiga lepingutäienduse, milles lepiti kokku, et kui linn soovibSavs-Energiga lepingut lõpetada, tuleb makstatrahviks 114 000 krooni. Kuna leping lõpetatiSavs-Energi poolt lepingu tingimuste rikkumisetõttu, siis linna rahakotist seda summat siiskimaksta ei tule.Alates saabuvast nädalavahetusest organiseeriblinnavalitsus ise saunateenuse osutamist. Käesolevalnädalavahetusel, 27. Ja 28. veebruaril onsaunateenus kõigile Paldiski elanikele tasuta.Edaspidi maksab saun täiskasvanutele 10 krooni,lastele (vanuses kuni 12 aastat) ja pensionäridele5 krooni. Lahtiolekuajad jäävad endiseks,millega saunaskäijad on juba harjunud.Hoolimata linna pingelisest eelarvest, on plaanissaunas ka veel käesolevalaastal sanitaarremont läbiviia, sest usun ja arvan, etPaldiski elanikud väärivadparemat, kui see, millisesseisus on saun praegu.Mare LeitenPaldiski linnapeaMillega on uus linnavõim ära teeninud Jaan Mölderi pahameele?President Toomas Hendrik IlveseesinemisestFoto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIXOma Eesti iseseisvuspäeva kõnes TartuVanemuise teatri saalis viitas presidentToomas Hendrik Ilves puudustele võitlusestöötusega ning rõhutas, et töötus ontänases Eestis kõige valusam probleem.President kutsus kogu Eesti ühiskondaüles otsima töötuse probleemile lahendusi:„et töötuks jäänud inimeste ja nendelähedaste kannatusi leevendada.”Jaan Mölder pritsib tuld ja tõrva uue Paldiski linnavõimupoole. Ei tea küll miks?Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.Ükskõik siis mis eluala me vaatleksime.Mõned tuginevad moonutatud tõel, teised faktidel.Mölder on kõvasti pingutanud jätmaks linnarahvalemulje, et ilma temata kukub valitseminePaldiskis kokku.Osal linnaelanikest on võimalik Paldiskis kaabeltelevisioonikaudu ka täna jälgida kohalikuopositsiooniliidri Jaan Mölderi esinemisi ja needon vägagi sarkastilised. Oleks hea ja isegi vajalikkui kritiseerimine toimuks õigustatult, sest seeparandaks ju kogu Paldiski elukvaliteeti.Mölderi esinemistes ja väljaütlemistes on tundaviha, kibestumist ja kohati isegi orientatsioonikadumist. Palju on fabritseeritud valet ja ega seevähemalt mind küll imestama enam ei pane.Mis siis võiksid olla need põhjused, mis ajavad endiselinnajuhi ja Paldiski elu dirigendi ja „finantsgeeniuse“vihale, sest oli ju tema 16 aastase võimuajal kõik parimas korras:Vaatamata sellele, et linnavalitsuse raamatupidajadkõik Mölderi poolt 2009.aasta lõpus koondati,toimib uute raamatupidajatega linnavalitsus hästi.Esimesed nädalad olid küll rasked, kuid tänasekson pilt ette saadud. Kas ei tee see Möldrile viha?Plaanitud oli stsenaarium pisut teisiti...loodeti, etkohe-kohe tullakse tagasi.Mölderi poolt koondati linnavalitsuse maakorraldajaja ta kadus koos maamaksu maksjateandmebaasiga. Eks ikka eesmärgiga, et uuel linnavalitsuseloleks raske taas järjele saada. Kuidvaatamata kõigele suutsime tänu riigiametiteabile selle taastada. No kas ei aja närvi selline asi?Pingutad, et teistel oleks raske, kuid ikka saadakseprobleemist üle!Uus linnavõim on juba pidanud rida läbirääkimisiodavkaubakettide esindajatega ja pole väga kaugelsee aeg kui paldisklased saavad käia uues poes.Pole vaja käia Keila või Tallinna poodides. Ajabikka närvi küll selline asi!Perearstikeskuse ja Rae 38 vahelisele alale rajatiliuväli. No seegi ju ajab harja punaseks.Linnasauna pilet hakkab 50 krooni asemel lähiajallinnaelanikule maksma 10 krooni. Taas on üksMuu hulgas ütles ta: „Meil on kohustussäilitada tööta jäänud inimeste eneseväärikust.Abi saamine pole vääritu.Mitteabistamine on vääritu.”Samuti rääkis president Ilves vajadusestotsida võimalusi pikendada töötuteletöötukassast töötuskindlustuse maksmiseperioodi ning tegi ettepaneku kehtestadatäiendavaid toetusi leevendamaks töötusetagajärgi – vaesust, mis pole halastanudka lastele.„Praegu, kui me vaevleme majandusesurutises ja tööpuudus on suur, on selge,et paljud vajavad igapäevaeluga toimetulemiseks tuge. Oma hätta jäänud inimesteaitamine ongi üks riigi keskseidülesandeid seaduste toime tagamise kõrval,”märkis president Ilves.väga „paha asi“ ja head meelt ei tee see mõnelepersoonile.Seda jada võiks ju jätkata, aga pole sügavat mõtet.Volikogu liikmete hüvitistestVäide, et volikogu kulud on nüüd suuremad, eipea paika. Näiteks eelmistel aastatel sai volikoguliige hüvitist 1000 eek/kuus, nüüd aga 500 eek/kuus. Seega väide, et saadakse rohkem, ei pea absoluutseltpaika. See on fakt.Uus linnavõim teeb endast kõik, et meie elukvaliteetlinnas paraneks. Pole ju mõeldav et seda, midaei suudetud 16 aasta jooksul teha, tehakse mõnepäevaga. On ju uus linnavõim olnud ametis alla 2kuu. Andkem pisut aega jame kõik varsti veendume,et Paldiskis on võimalikelukvaliteeti tõsta. Sellenimel pingutatakse palju.Kaupo KallasPaldiski LinnavolikoguesimeesTeade Paldiski linna kolme jaenama lapsega perekondadeleAlates 01.veebruarist 2010.a ei väljasta PaldiskiLinnavalitsuse sotsiaalosakond kolme ja enamalapsega perekondadele tasuta ning sooduskaarteTallinna ühistranspordi kasutamiseks. Vastavalt TallinnaLinnavolikogu määrusele „Tallinna ühistranspordis sõidueest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ 17.12.2009.a. nr 42 on õigus tasuta ning sooduskaartidelenendel kolme ja enama lapsega perekondadel, kelleelukohajärgne sissekirjutus on Tallinna linn.Kõik eelnevalt väljastatud tasuta ning sooduskaardidon alates 01.02.2010 kehtetud. Lisainfo Tallinnainfotelefonilt 1345 või Paldiski Linnavalitsuselastekaitsetöötajalt telefonil 6741 240.Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakond(Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud)• Väljaandja Pakri Arenduse OÜ • Toimetuse aadress: Peetri 11, Paldiski, tel. 6391360 • linnaleht@pakriarenduse.ee• Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiskilinnaleht.com • Trükk AS Rebellis Foto esikaanel: http://images.yandex.ru/


Kas Eestisse tuleb aatomielektrijaam või mitte?l i n n a l e h t • n r . 7/76 201019. veebruaril toimus Paldiskis järjekordnekohtumine Eesti Energia esindajatega.Kohtumise korraldamise eesmärk oli tutvustadalinlastele ja linnajuhtidele energiakontserniEesti Energia pikaajalisi arenguplaaneja - perspektiive.Paldiski linna juhtkonna kohtumine Eesti EnergiaesindajategaKohtumisel käsitleti Eestit ees ootava võimalikuenergiadefitsiidiga seonduvaidküsimusi. Arutleti ka peamiste energeetilistealternatiivide üle Eesti jaoks: gaas,põlevkivi ja aatomienergia. Eesti Energiatehnikadirektori Raine Pajo sõnutsi polegaasist elektrienergia tootmine konkurentsivõimeline:„Gaasielektrijaama ehitaminenõuab küll väiksemaid investeeringud,kuid kütus on kallim kui aatomielektrijaamapuhul.” Samuti märkis härra Pajo,et investeeringud põlevkivienergeetikasseoleksid aatomienergeetikaga võrreldestunduvalt väiksemad, aga põlevkivienergeetikaarendamine vähendaks Eesti suutlikkusttäita oma rahvusvahelisi kohustusi,mis seavad piirangud kasvuhoonegaasideemissioonile atmosfääri. Vajadus vähendadaEestis põlevkivienergeetika osakaaluning seeläbi ka süsinikdioksiidiga kaasnevaidriske on üks aatomielektrijaamakavandamise põhjus. Vaatamata suurtelekulutustele, mida aatomielektrijaama ehitusnõuab, räägib Pajo sõnul selle kasukstõsiasi, et aatomienergeetika on tänaselpäeval ikkagi kõige odavam viis elektrienergiatootmiseks.Kokkutulnute aktiivse osalusega õhkkonnaskulgenud arutelu käigus kõlas enamkui üks kord arvamus, et väljavaade saadaaatomielektrijaamast odavat elektrienergiatnäib kaheldav – seda enam, et aatomielektrijaamakütuse, uraani hind on viimastelaastatel kallinenud. Eesti Energia aatomienergeetikaprojekti juht Andres Troppnõustus, et selle kütuse hind on tõepoolesttõusnud, kuid teiste kütuste kallinemisegavõrreldes pole see tõus märkimisväärne.Rääkides aatomienergia kasutamise perspektiividestEestis, rõhutas ta ühtlasi: „Tänanereaalsus on selline, et mingeid poliitilisiotsuseid aatomielektrijaama ehitamise osaspraegusel hetkel ei ole. Kõik, mis toimub,on vaid diskussioon. Kui valitsus ja parlamentaatomielektrijaama ehitamise otsustvastu ei võta, siis aatomijaama Eestisse eitule.”„Kas see tähendab, et puurimine Suur-Pakri saarel oli vaid diskussioon?” küsisPaldiski Linnavalitsuse arengu osakonnajuhataja Regina Rass. Härra Tropp selgitas,et puurimisi korraldati eeluurimise raamesning puurimiste läbiviimisega Eesti Energiaseadust rikkunud ei ole.Paldiski linnapea Mare Leiten tundis huvi,kas peale Suur-Pakri saare on veel kusagilgeoloogilisi uuringuid tehtud. „Me olemekasutanud varem tehtud puuraukudestsaadud teavet. Selliseid puurauke on Eestisväga palju,” selgitas Andres Tropp. „Ülejäänudviie asupaiga kohta on Eesti Energialgeoloogilised baasandmed olemas, Suur-Pakri kohta aga ei olnud. Seepärast toimusiduuringud nimelt Pakril.”Vastuseks linnavolikogu esimehe KaupoKallase küsimusele saarel läbi viiduduuringute tulemuste kohta ütles härraTropp: „Raport on juba valmis ja mingeiderilisi üllatusi ei olnud, mistõttu ma ei näemingeid probleeme.”Härra Tropp toonitas oma esinemises, etkui Eestisse aatomielektrijaama ehitamiseplaanid saavadki teoks, siis lõplikku otsustehituse asukoha suhtes praegu veel vastuvõetud ei ole. Suur-Pakri saart vaadeldaksepraegu ühe võimaliku asupaigana,kuhu aatomielektrijaam võiks tulla. Omalõppsõnas lisas härra Tropp: „Tänase seisugaaatomielektrijaama ehitusest Pakrilejuttu ei ole. Pole välistatud, et me müümeselle krundi maha.”TeadmiseksEttevõte Eesti Energia on valinud Eestisvälja kuus asukohta, kuhu võiks tulevikusehitada Eesti esimese aatomielektrijaama.Kõige sobivamateks peetakse maatükkiSuur-Pakri saarel ja krunti Keibu poolsaarel,mis asub Padise ja Nõva valla piiril. Ülejäänudvõimalikud tulevase aatomielektrijaamaasupaigad on Tellisna neemNoarootsis, Letipea poolsaar, Viivikonnakarjäär ning rannikuala Sillamäe ja Vokavahel. Viimased kolm kohta asuvad Virumaal,mitte väga kaugel Venemaa piirist.2010. aasta jaanuaris andis valitsus EestiEnergiale loa viia Suur-Pakri saarel läbigeoloogilised uuringud, mille eesmärkon välja selgitada, kas saarele on võimalikehitada aatomielektrijaam või mitte. Uurimistöödtoimuvad 450 miljoni krooni eestvälja ostetud maatükil.Seega pole tulevase aatomielektrijaamaasukohta esialgu veel välja valitud, kuid ükspeamisi kandidaate selleks on Suur-Pakrisaar. Energiaettevõtte esindajad on aatomienergeetikaarendamise poolt ühes neistvõimalikest asupaikadest Eestis, üldsus onaga vastu taevalikult kauni saare hävitamiselemingite ebaselgete perspektiividenimel. Kas Eesti Energia ambitsioonikadstrateegilised plaanid hakata tootma elektrienergiattäiendavalt veel aatomienergiabaasil saavad teoks või mitte – selgust sellesküsimuses esialgu ei ole, sest aatomielektrijaamaehituseks vajalikke õigusakte polepraeguseks hetkeks vastu võetud. Teisestküljest, vaevalt et nii suuri rahasid olekstuulde loobitud, kui väljavaated saadaaatomielektrijaama ehituseks luba oleksidlootusetult ähmased.Paldiski Linnalehe toimetusAndres Tropp, Eesti Energia aatomienergeetikaprojekti juhtPaldiski Linnaleht nr.7/76


Tõnis Saadre on tuntud geoloog,kellel on õnnestunud ühildadaoma kutsetöö kirgliku harrastusega– kunstfotograafiaga,millega ta tegeleb koolieastalates.Näitus PaldiskilinnaraamatukogusLugupeetud linnaelanikud!23.02.2010 kell 12.00avataksePaldiski LinnaraamatukogusTõnis Saadre loodusfotode näitus“Udus ja hiilguses”.Talviseid pilte Pakri poolsaarelt.Näitus jääb avatuks31.märtsini 2010.Lugupeetud reisijad!Teatame, et alates 01.02.2010 a. liinil 222 Tallinn-Paldiskion kehtestatud uus hind - 45 EEK.Samas periiodist kehtivad ka soodushinnad õpilastele,tudengitele ning invaliididele – 30 EEK.Samuti hakkab kehtima päevapilet – 60 EEK.Taksosse unustatud isiklikud asjad (mütsi, kindad jms)saab kätte taksojuhi käest.AS Temptrans tel. 600 60 22Sanatooriumituusikudkevad-suviseks perioodiksValgevenesse nii üksikisikutelekui gruppidele.Hinnad alates 5000 krooni. Hind sisaldabsõidukulusid, majutust, ravi ja toitlustust.Reisiosakond (Travel Department OÜ) TallinnasMaakri 28a; tel 6 441 200, 5 505 799.Paldiski linnavalitsus teatabPensionärid saavad sõita Keilasse pankaalljärgnevatel kuupäevadel:11.märtsil,18.märtsil,25. märtsil.Väljasõit kõikidel päevadel kell 10.00 ja11.30 Paldiski Peetri Pizza juurest.Eelregistreerimine telefonil 6 790 620,Mare Välba.APTEEGILAHTIOLEKUAEGMUUTUS !Lugupeetud linnakodanikud!Alates veebruarikuust on PaldiskiApteek avatud ka laupäeviti.Lahtiolekuajad:E,T,K,N,R 9.00 - 18.00,Laupäev 9.00 - 15.00.Olete oodatud!Müüa 1 toaline korterKeila kesklinnas (31,7 m 2 ) 4/4Turvauks, aknad vahetatudHind 195 000.- (otse omanikult)Helistada 5067372 Paldiski Linnaleht nr. 7/76


l i n n a l e h t • n r . 7/76 2010Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost(Lõpp. Algus Paldiski Linnalehes nr 44/62)Ajaloolised isikud, kelle tegevuson olnud seotud Paldiskiga(Baltiiski sadama, Rogerwiekiga)Eesti rahvusliku skulptuuri areng 20. sajandilävel on lahutamatult seotud kujurAmandus Adamsoni nimega, kes oli AugustWeizenbergi kõrval teine suur meisterEesti skulptuuris.Adamsoni sünnipaikAmandus Heinrich AdamsonAmandus Heinrich Adamson sündis 12.novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal meremehe peres. See kohake asuslinnast põhja pool, majaka juurde viiva teeääres, ning tänase päevani pole see säilinud.Tulevase kunstniku varajases lapsepõlvessõitis tema isa merd. 1860. aastal sõitis taAmeerikasse, kuid ei tulnud sealt tagasi.Ema koos kolme lapsega leidis ennast vägaraskes majanduslikus olukorras. Ta olisunnitud juhutöödega oma perele elatistteenima.7aastaselt viidi Amandus Tallinna Toompeavaestekooli, mis sai talle ühtlasi ka peavarjuks.Juba koolis ilmnes poisi armastusjoonistamise vastu. Tahtes saada heakskunstnikuks, tegi Adamson mitu katsetastuda Peterburi Kunstiakadeemiasse, entMälestusmärk „Russalka“.Foto: http://images.yandex.ru/.alles aastal 1875, kui ta oli saanud Paldiskikohtufoogt Carl Friedrich Kalkilt soovitusePeterburi Teaduste Akadeemia presidendileja Kunstiakadeemia auliikmele FriedrichBenjamin von Lütkele, lubati Adamsonsisseastumiseksamitele ning 1876.aasta alguses võeti ta vastu akadeemiamaaliklassi. Selsamal semestril läks ta agaüle skulptuuriklassi. Ta lõpetas Kunstiakadeemia1879. aasta sügisel ning jäi esialguelama Peterburi, 1887. aastal sõitis ta agaPariisi, kus viibis kuni 1891. aastani.Pariisis omandatud teadmised rikastasidigakülgselt kunstniku loomingut. Pöördunudtagasi Venemaale, asus ta taas elama Peterburi.Venemaa pealinnas töötamise perioodilei kaotanud Adamson sidet ka omakodumaaga. Tema regulaarsetel külaskäikudelEestisse ei jäänud talle märkamata temakaasmaalaste rasked elutingimused, ning takujutas elavalt ja tõetruult lihtsate inimesteelu. Sellest kõnelevad ilmekalt kunstnikuteosed. Näiteks lõi Adamson 1892. aastalkodumaal viibides vahakuju „Muhu kalur“,1893. aastal „Külataat Keilast“ (Eesti postiljonikuju). 1898. aasta suvel viibis Adamsonkoos kunstnikest vendade Kristjan ja PaulRauaga Väike-Pakri saarel. Seal lõi ta figuuri„Hülgekütt Pakri saarelt“, 1899. aastal agasaarel tehtud vaatluste põhjal skulptuuridegrupi „Äreval ootel“.„Muhu kalur“, 1892.Foto: http://images.yandex.ru/.20. sajandi esimestel aastatel pöördusAdamson monumentaalplastika poole.Esimene teos sellest vallast oli „Russalka“– mälestusmärk, mis püstitati Tallinnasaastal 1902, ning teiseks Uppunud laevademonument Sevastoopolis, mis püstitati aastal1904. Aastal 1908 lõi Adamson PeeterI mälestusmärgi kavandi, mis plaaniti ülesseada Tallinnas, kuid paraku ei võetudtema projekti vastu ja mälestusmärk püstitatiPoltavas. Adamson lõi ka AleksandrPuškini monumendi, mis asub praegu PeterburiÜlevenemaalise Puškini muuseumipüsiekspositsioonis.1890. aastate keskel hakkas Adamson vabalajal tegelema intensiivselt maalikunstiga.Ta maalis põhiliselt Paldiski ümbruskonnaning Väike- ja Suur-Pakri saare merejarannikuvaateid. Siin sündisid maalid„Pakri naised võrku parandamas“ (1896)ja „Jaanituli“ (1906). 1918. aasta suvel jättisAdamson Peterburi maha ja naasis lõplikultkodumaale – Paldiskisse. Tema maja asuspraeguste Rae ja Adamsoni tänavate vahel.Paldiskis lõi ta niisugused teosed nagu„Noorus kaob“ (1919) ja „Nälg“ (1920).Paldiskis töötamise perioodil sõitis ta korduvaltItaaliasse ja Prantsusmaale. 1928.aastal osales Adamson Pariisi salongi kevadnäitusel,saates sinna neli oma viimaseaja puulõiketehnikas valminud tööd: „Alfaet omega“, „Merekohin“, „Sõjaviletsused“ja „Pax“. Oma viimastel eluaastatel lõi Adamsonmitmeid kips- ja marmortaieseid:„Murdlaine“ (1924), „Eeva ja Abel“ (1926),„Supleja“ (1928), „Kristlanna Kolosseumimüüri ääres” (kips, 1929), “Märtritari pea”(kips, 1929).Samal ajal valmis Adamsoni käe all mitmeidmonumente, millel on suur kultuurilis-ajaloolineja kunstiline väärtus: 1926. aastalSuure-Jaanis püstitatud mälestusmärk„Lembitu“ ja Lydia Koidula mälestusmärkPärnus.Paldiski Linnaleht nr.7/76


Oma viimasel eluaastal tegi Adamson kõvastitööd. Oma viimaseks jäänud teose lõikunstnik talle südamelähedasel mere teemal.Jaanipäeva hommikul sai ta valmisteose „Surev laine“ kipsjäljendi, kaks päevahiljem suri ta südamehaiguse tagajärjel.See juhtus 26. juunil 1929. Adamson onmaetud Pärnusse.Paldiskis on tänaseni säilinud kunstnikuateljee, mis asub tema-nimelisel tänaval.*Paldiskit külastasid ka Eesti kunstihariduselealuse panijad Kristjan Raud ja PaulRaud. Aastatel 1896–1898 töötasid nadkoos Adamsoniga Pakri saartel. Siin maalisPaul Raud etüüdid, millel on jäädvustatudstseenid saarlaste elust: „Talumees Pakrilt“,„Heinavedu“, „Kartulivõtt rannal“, „Jalgrajal“.Need teosed kuuluvad Eesti realistlikumaali parimate taieste hulka.Paldiski lähedal Leetse-Lepikul, kaheksakilomeetri kaugusel linnast, perekonnasuguvõsa kalmistul, puhkab Nikolai Triigi(1884–1940), Eesti ühe 20. sajandi silmapaistvaimakunstniku põrm. Ta töötaspalju graafika alal, maalis portree- ja maastikumaale,figuraalseid kompositsioone.Ta osales ka Eesti esimeste kunstinäitustekorraldamisel, oli juhtiva kunstnikunakirjanduslik-kunstilise rühmituse „Noor-Eesti“ liige. Tema tuntuimate teoste hulkakuuluvad luuletaja Juhan Liivi (1909), kunstnikAnts Laikmaa (1913) ja näitlejannaErna Villmeri (1913) portreed. Kõigel, millegaTriik tegeles, oli Eesti kunsti arenguseisukohast märkimisväärne tähtsus. Triigiloominguliselt aktiivne natuur, isikupäraja tema ande jõud avaldasid Eesti tolle ajajärgurahvuslikule kunstile silmatorkavatmõju, andes sellele kaalukust ja kordumatutveetlust.Toimetuse märkused:* See ajaloolist väärtust omav ateljee-muuseumon praegu restaureerimisjärgus. Kõigetõenäolisemalt jõuavad restaureerimistöödlõpule 12. novembriks 2010, mil on AmandusAdamsoni 155. sünniaastapäev. See suveateljeeon ilmselt Adamsoni enda projekteeritudja osaliselt ka tema enda ehitatud.L. V. Matsejevitši ajaloolise lühiülevaatematerjalide põhjal.Lugeja kiriNAERA VÕI PURUKS!Lugeja kiri, milles kirjeldatakse ühe Paldiskikorteriühistu koosolekut (põhineb tegelikkusestoimunul)Intelligentne daam (ühistu esinaine): Tere!Alustame koosolekuga. Kas päevakorrakohta on küsimusi?Endine ühistu esimees: On küll. Intelligentsei saa ühistut juhtida. Üksnes mina, töölisteja talupoegade esindaja…Afganistani sõja veteran: Kuule, esindaja,me käsime sul kogu ühistu nimel vait olla!Naabrinaine 5. korruselt: Minul ventilatsioonei tööta ja haiseb millegi järele…Naabrinaine 4. korruselt: Aga te kontrollige,äkki on sinna mõni kass kinni jäänud.Naabrinaine 5. korruselt: Mismoodi, missugunekass?!Naabrinaine 4. korruselt: Meie leidsimeventilatsioonitorust ükskord isegi puhvaika.Intelligentne daam: Ma olen šokeeritud!Endine ühistu esimees: Kui mina olin ühistuesimees, siis kõik töötas ja mitte midagi eihaisenud.10 Paldiski Linnaleht nr. 7/76Intelligentne daam: Räägime ometi asjast.Naispensionär 2. korruselt: Minul lähebrõdult pesu kaduma. Vaevalt sain püksidkuivama riputada – ja näe – juba läinud.Afganistani sõja veteran: Vanaemake! Kelleleneid teie pükse vaja on?Naispensionär 2. korruselt: Tähendab, eton vaja, kui kaduma läksid. Mis ma peansiis nüüd sellise külmaga palja tagumikugamööda Paldiskit käima või?20aastane noormees, kes ostis 700 000-krooniselaenuga korteri, mille väärtus on praegu150 000 krooni: Ja mis siis, see on isegi vägaerootiline – ja milline kokkuhoid!Endine ühistu esimees: Kui mina olin ühistuesimees, ei läinud mitte kellelgi mittemidagi kaduma.Naabrinaine 4. korruselt: Võib-olla see ongiendine, kes eidekeste pesu sisse vehib?Naabrinaine 5. korruselt: Ma olen juba ammutähele pannud, et ta on kuidagi imelik.Intelligentne daam: Võtame ometi vastumingi otsuse!Naabrinaine 5. korruselt: No mida siin otsustada,ventilatsioon tuleb ära parandada.Endine ühistu esimees: Kui te oma kassideja puhvaikade järele korralikult valvaksite,poleks mitte midagi vaja parandada.Afganistani sõja veteran: Milleni sa külloled jõudnud! Me oleme sind hoiatanud,provokaator!Endine ühistu esimees: Mind on ära tüüdanudneed lõputud rünnakud ja kõik seelaim. Ma lähen praegu härra Melnikovijuurde ja jutustan talle teie asjalugudestsiin ühistus – ta kirjutab teist kõigist omaajalehes.Afganistani sõja veteran: Оh! Küll sa ikkahirmutasid meid. Tead, sa võid selle omaMelnikovi ajalehega WC-sse minna.Naabrinaine 5. korruselt: See on ju teleleht.Afganistani sõja veteran: Ja las olla!Naispensionär 2. korruselt: Televiisorist onkahju nagu…Afganistani sõja veteran: Ei ole vaja siis vaadataigasugu rämpsu.Intelligentne daam: Tõepoolest! Selle positiivsenoodiga võiksimegi ilmselt lõpetada.Olete kõik vabad.

More magazines by this user
Similar magazines