7/76 26.02.2010 - Paldiski Linnavalitsus

Kas Eestisse tuleb aatomielektrijaam või mitte?l i n n a l e h t • n r . 7/76 201019. veebruaril toimus Paldiskis järjekordnekohtumine Eesti Energia esindajatega.Kohtumise korraldamise eesmärk oli tutvustadalinlastele ja linnajuhtidele energiakontserniEesti Energia pikaajalisi arenguplaaneja - perspektiive.Paldiski linna juhtkonna kohtumine Eesti EnergiaesindajategaKohtumisel käsitleti Eestit ees ootava võimalikuenergiadefitsiidiga seonduvaidküsimusi. Arutleti ka peamiste energeetilistealternatiivide üle Eesti jaoks: gaas,põlevkivi ja aatomienergia. Eesti Energiatehnikadirektori Raine Pajo sõnutsi polegaasist elektrienergia tootmine konkurentsivõimeline:„Gaasielektrijaama ehitaminenõuab küll väiksemaid investeeringud,kuid kütus on kallim kui aatomielektrijaamapuhul.” Samuti märkis härra Pajo,et investeeringud põlevkivienergeetikasseoleksid aatomienergeetikaga võrreldestunduvalt väiksemad, aga põlevkivienergeetikaarendamine vähendaks Eesti suutlikkusttäita oma rahvusvahelisi kohustusi,mis seavad piirangud kasvuhoonegaasideemissioonile atmosfääri. Vajadus vähendadaEestis põlevkivienergeetika osakaaluning seeläbi ka süsinikdioksiidiga kaasnevaidriske on üks aatomielektrijaamakavandamise põhjus. Vaatamata suurtelekulutustele, mida aatomielektrijaama ehitusnõuab, räägib Pajo sõnul selle kasukstõsiasi, et aatomienergeetika on tänaselpäeval ikkagi kõige odavam viis elektrienergiatootmiseks.Kokkutulnute aktiivse osalusega õhkkonnaskulgenud arutelu käigus kõlas enamkui üks kord arvamus, et väljavaade saadaaatomielektrijaamast odavat elektrienergiatnäib kaheldav – seda enam, et aatomielektrijaamakütuse, uraani hind on viimastelaastatel kallinenud. Eesti Energia aatomienergeetikaprojekti juht Andres Troppnõustus, et selle kütuse hind on tõepoolesttõusnud, kuid teiste kütuste kallinemisegavõrreldes pole see tõus märkimisväärne.Rääkides aatomienergia kasutamise perspektiividestEestis, rõhutas ta ühtlasi: „Tänanereaalsus on selline, et mingeid poliitilisiotsuseid aatomielektrijaama ehitamise osaspraegusel hetkel ei ole. Kõik, mis toimub,on vaid diskussioon. Kui valitsus ja parlamentaatomielektrijaama ehitamise otsustvastu ei võta, siis aatomijaama Eestisse eitule.”„Kas see tähendab, et puurimine Suur-Pakri saarel oli vaid diskussioon?” küsisPaldiski Linnavalitsuse arengu osakonnajuhataja Regina Rass. Härra Tropp selgitas,et puurimisi korraldati eeluurimise raamesning puurimiste läbiviimisega Eesti Energiaseadust rikkunud ei ole.Paldiski linnapea Mare Leiten tundis huvi,kas peale Suur-Pakri saare on veel kusagilgeoloogilisi uuringuid tehtud. „Me olemekasutanud varem tehtud puuraukudestsaadud teavet. Selliseid puurauke on Eestisväga palju,” selgitas Andres Tropp. „Ülejäänudviie asupaiga kohta on Eesti Energialgeoloogilised baasandmed olemas, Suur-Pakri kohta aga ei olnud. Seepärast toimusiduuringud nimelt Pakril.”Vastuseks linnavolikogu esimehe KaupoKallase küsimusele saarel läbi viiduduuringute tulemuste kohta ütles härraTropp: „Raport on juba valmis ja mingeiderilisi üllatusi ei olnud, mistõttu ma ei näemingeid probleeme.”Härra Tropp toonitas oma esinemises, etkui Eestisse aatomielektrijaama ehitamiseplaanid saavadki teoks, siis lõplikku otsustehituse asukoha suhtes praegu veel vastuvõetud ei ole. Suur-Pakri saart vaadeldaksepraegu ühe võimaliku asupaigana,kuhu aatomielektrijaam võiks tulla. Omalõppsõnas lisas härra Tropp: „Tänase seisugaaatomielektrijaama ehitusest Pakrilejuttu ei ole. Pole välistatud, et me müümeselle krundi maha.”TeadmiseksEttevõte Eesti Energia on valinud Eestisvälja kuus asukohta, kuhu võiks tulevikusehitada Eesti esimese aatomielektrijaama.Kõige sobivamateks peetakse maatükkiSuur-Pakri saarel ja krunti Keibu poolsaarel,mis asub Padise ja Nõva valla piiril. Ülejäänudvõimalikud tulevase aatomielektrijaamaasupaigad on Tellisna neemNoarootsis, Letipea poolsaar, Viivikonnakarjäär ning rannikuala Sillamäe ja Vokavahel. Viimased kolm kohta asuvad Virumaal,mitte väga kaugel Venemaa piirist.2010. aasta jaanuaris andis valitsus EestiEnergiale loa viia Suur-Pakri saarel läbigeoloogilised uuringud, mille eesmärkon välja selgitada, kas saarele on võimalikehitada aatomielektrijaam või mitte. Uurimistöödtoimuvad 450 miljoni krooni eestvälja ostetud maatükil.Seega pole tulevase aatomielektrijaamaasukohta esialgu veel välja valitud, kuid ükspeamisi kandidaate selleks on Suur-Pakrisaar. Energiaettevõtte esindajad on aatomienergeetikaarendamise poolt ühes neistvõimalikest asupaikadest Eestis, üldsus onaga vastu taevalikult kauni saare hävitamiselemingite ebaselgete perspektiividenimel. Kas Eesti Energia ambitsioonikadstrateegilised plaanid hakata tootma elektrienergiattäiendavalt veel aatomienergiabaasil saavad teoks või mitte – selgust sellesküsimuses esialgu ei ole, sest aatomielektrijaamaehituseks vajalikke õigusakte polepraeguseks hetkeks vastu võetud. Teisestküljest, vaevalt et nii suuri rahasid olekstuulde loobitud, kui väljavaated saadaaatomielektrijaama ehituseks luba oleksidlootusetult ähmased.Paldiski Linnalehe toimetusAndres Tropp, Eesti Energia aatomienergeetikaprojekti juhtPaldiski Linnaleht nr.7/76