Tõnis Saadre on tuntud geoloog,kellel on õnnestunud ühildadaoma kutsetöö kirgliku harrastusega– kunstfotograafiaga,millega ta tegeleb koolieastalates.Näitus <strong>Paldiski</strong>linnaraamatukogusLugupeetud linnaelanikud!23.02.2010 kell 12.00avatakse<strong>Paldiski</strong> LinnaraamatukogusTõnis Saadre loodusfotode näitus“Udus ja hiilguses”.Talviseid pilte Pakri poolsaarelt.Näitus jääb avatuks31.märtsini 2010.Lugupeetud reisijad!Teatame, et alates 01.02.2010 a. liinil 222 Tallinn-<strong>Paldiski</strong>on kehtestatud uus hind - 45 EEK.Samas periiodist kehtivad ka soodushinnad õpilastele,tudengitele ning invaliididele – 30 EEK.Samuti hakkab kehtima päevapilet – 60 EEK.Taksosse unustatud isiklikud asjad (mütsi, kindad jms)saab kätte taksojuhi käest.AS Temptrans tel. 600 60 22Sanatooriumituusikudkevad-suviseks perioodiksValgevenesse nii üksikisikutelekui gruppidele.Hinnad alates 5000 krooni. Hind sisaldabsõidukulusid, majutust, ravi ja toitlustust.Reisiosakond (Travel Department OÜ) TallinnasMaakri 28a; tel 6 441 200, 5 505 799.<strong>Paldiski</strong> linnavalitsus teatabPensionärid saavad sõita Keilasse pankaalljärgnevatel kuupäevadel:11.märtsil,18.märtsil,25. märtsil.Väljasõit kõikidel päevadel kell 10.00 ja11.30 <strong>Paldiski</strong> Peetri Pizza juurest.Eelregistreerimine telefonil 6 790 620,Mare Välba.APTEEGILAHTIOLEKUAEGMUUTUS !Lugupeetud linnakodanikud!Alates veebruarikuust on <strong>Paldiski</strong>Apteek avatud ka laupäeviti.Lahtiolekuajad:E,T,K,N,R 9.00 - 18.00,Laupäev 9.00 - 15.00.Olete oodatud!Müüa 1 toaline korterKeila kesklinnas (31,7 m 2 ) 4/4Turvauks, aknad vahetatudHind 195 000.- (otse omanikult)Helistada 5067372 <strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr. 7/<strong>76</strong>
l i n n a l e h t • n r . 7/<strong>76</strong> 2010<strong>Paldiski</strong> linna asutamise ja arengu ajaloost(Lõpp. Algus <strong>Paldiski</strong> Linnalehes nr 44/62)Ajaloolised isikud, kelle tegevuson olnud seotud <strong>Paldiski</strong>ga(Baltiiski sadama, Rogerwiekiga)Eesti rahvusliku skulptuuri areng 20. sajandilävel on lahutamatult seotud kujurAmandus Adamsoni nimega, kes oli AugustWeizenbergi kõrval teine suur meisterEesti skulptuuris.Adamsoni sünnipaikAmandus Heinrich AdamsonAmandus Heinrich Adamson sündis 12.novembril 1855 <strong>Paldiski</strong> lähedal Uuga-Rätsepal meremehe peres. See kohake asuslinnast põhja pool, majaka juurde viiva teeääres, ning tänase päevani pole see säilinud.Tulevase kunstniku varajases lapsepõlvessõitis tema isa merd. 1860. aastal sõitis taAmeerikasse, kuid ei tulnud sealt tagasi.Ema koos kolme lapsega leidis ennast vägaraskes majanduslikus olukorras. Ta olisunnitud juhutöödega oma perele elatistteenima.7aastaselt viidi Amandus Tallinna Toompeavaestekooli, mis sai talle ühtlasi ka peavarjuks.Juba koolis ilmnes poisi armastusjoonistamise vastu. Tahtes saada heakskunstnikuks, tegi Adamson mitu katsetastuda Peterburi Kunstiakadeemiasse, entMälestusmärk „Russalka“.Foto: http://images.yandex.ru/.alles aastal 1875, kui ta oli saanud <strong>Paldiski</strong>kohtufoogt Carl Friedrich Kalkilt soovitusePeterburi Teaduste Akadeemia presidendileja Kunstiakadeemia auliikmele FriedrichBenjamin von Lütkele, lubati Adamsonsisseastumiseksamitele ning 18<strong>76</strong>.aasta alguses võeti ta vastu akadeemiamaaliklassi. Selsamal semestril läks ta agaüle skulptuuriklassi. Ta lõpetas Kunstiakadeemia1879. aasta sügisel ning jäi esialguelama Peterburi, 1887. aastal sõitis ta agaPariisi, kus viibis kuni 1891. aastani.Pariisis omandatud teadmised rikastasidigakülgselt kunstniku loomingut. Pöördunudtagasi Venemaale, asus ta taas elama Peterburi.Venemaa pealinnas töötamise perioodilei kaotanud Adamson sidet ka omakodumaaga. Tema regulaarsetel külaskäikudelEestisse ei jäänud talle märkamata temakaasmaalaste rasked elutingimused, ning takujutas elavalt ja tõetruult lihtsate inimesteelu. Sellest kõnelevad ilmekalt kunstnikuteosed. Näiteks lõi Adamson 1892. aastalkodumaal viibides vahakuju „Muhu kalur“,1893. aastal „Külataat Keilast“ (Eesti postiljonikuju). 1898. aasta suvel viibis Adamsonkoos kunstnikest vendade Kristjan ja PaulRauaga Väike-Pakri saarel. Seal lõi ta figuuri„Hülgekütt Pakri saarelt“, 1899. aastal agasaarel tehtud vaatluste põhjal skulptuuridegrupi „Äreval ootel“.„Muhu kalur“, 1892.Foto: http://images.yandex.ru/.20. sajandi esimestel aastatel pöördusAdamson monumentaalplastika poole.Esimene teos sellest vallast oli „Russalka“– mälestusmärk, mis püstitati Tallinnasaastal 1902, ning teiseks Uppunud laevademonument Sevastoopolis, mis püstitati aastal1904. Aastal 1908 lõi Adamson PeeterI mälestusmärgi kavandi, mis plaaniti ülesseada Tallinnas, kuid paraku ei võetudtema projekti vastu ja mälestusmärk püstitatiPoltavas. Adamson lõi ka AleksandrPuškini monumendi, mis asub praegu PeterburiÜlevenemaalise Puškini muuseumipüsiekspositsioonis.1890. aastate keskel hakkas Adamson vabalajal tegelema intensiivselt maalikunstiga.Ta maalis põhiliselt <strong>Paldiski</strong> ümbruskonnaning Väike- ja Suur-Pakri saare merejarannikuvaateid. Siin sündisid maalid„Pakri naised võrku parandamas“ (1896)ja „Jaanituli“ (1906). 1918. aasta suvel jättisAdamson Peterburi maha ja naasis lõplikultkodumaale – <strong>Paldiski</strong>sse. Tema maja asuspraeguste Rae ja Adamsoni tänavate vahel.<strong>Paldiski</strong>s lõi ta niisugused teosed nagu„Noorus kaob“ (1919) ja „Nälg“ (1920).<strong>Paldiski</strong>s töötamise perioodil sõitis ta korduvaltItaaliasse ja Prantsusmaale. 1928.aastal osales Adamson Pariisi salongi kevadnäitusel,saates sinna neli oma viimaseaja puulõiketehnikas valminud tööd: „Alfaet omega“, „Merekohin“, „Sõjaviletsused“ja „Pax“. Oma viimastel eluaastatel lõi Adamsonmitmeid kips- ja marmortaieseid:„Murdlaine“ (1924), „Eeva ja Abel“ (1926),„Supleja“ (1928), „Kristlanna Kolosseumimüüri ääres” (kips, 1929), “Märtritari pea”(kips, 1929).Samal ajal valmis Adamsoni käe all mitmeidmonumente, millel on suur kultuurilis-ajaloolineja kunstiline väärtus: 1926. aastalSuure-Jaanis püstitatud mälestusmärk„Lembitu“ ja Lydia Koidula mälestusmärkPärnus.<strong>Paldiski</strong> Linnaleht nr.7/<strong>76</strong>