12.07.2015 Views

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

Valge Raamat: Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi - Riigikogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

IÜLEVAADE OKUPATSIOONIDESTEnn Sarv ja Peep Varju1939. aastal tabas iseseisvat ja neutraalset <strong>Eesti</strong> riiki maailmasõjaksvalmistuvate suurriikide ränk surve, millele järgnesid otsene agressioonja okupatsioon. Kolm üksteisele järgnevat okupatsioonikestsid kokku enam kui 50 aastat.<strong>Eesti</strong> Vabariigil olid sõlmitud mittekallaletungilepingud nii NSVLiidu kui ka Saksamaaga. NSV Liit oli nagu <strong>Eesti</strong>gi ühinenud agressioonikeelustavate rahvusvaheliste õigusaktidega. Need lepingudkoos Tartu rahulepinguga moodustasid süsteemi, millega olid korrastatudkõik nimetatud riikide vastastikused suhted. 1Kui NSV Liit tungis 17. septembril 1939 kallale Saksa armee löökideall kokkuvarisemise äärele jõudnud Poola riigile, sai selgeks, et23. augustil 1939 sõlmitud Stalini ja Hitleri kokkuleppega (enam tuntudMolotovi-Ribbentropi paktina) olid need kaks suurriiki jaganud Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks. Peatselt esitaski NSV Liit ultimatiivsednõudmised kolmele Balti riigile: <strong>Eesti</strong>le, Lätile ja Leedule. Kuu-poolteisthiljem sai samasuguse ultimaatumi ka Soome ja see tõi kaasa Talvesõja.<strong>Eesti</strong>lt nõuti otseste ähvardustega Punaarmee baaside lubamist omaterritooriumile ja selle sõjalise operatsiooni seadustamiseks nn. vastastikuseabistamise lepingu sõlmimist. Et <strong>Eesti</strong> ei üritaks keelduda, korraldatijõhkraid jõudemonstratsioone: Punalaevastik blokeeris <strong>Eesti</strong> merepiiri,punalennukid rikkusid <strong>Eesti</strong> õhuruumi puutumatust, <strong>Eesti</strong> piirilekoondati suured Punaarmee üksused ja Narva lahes uputas Nõukogudeallveelaev provokatsioonilisel eesmärgil oma laeva „Metallist”.1. septembril 1939 puhkenud Teises maailmasõjas deklareeris <strong>Eesti</strong>riik oma neutraliteeti, kuid see samm ei pidurdanud NSV Liitu agressiivsetenõudmiste esitamisel. <strong>Eesti</strong> jäi isolatsiooni. Ükski riik ei soovinudkommunistliku agressori ohvriks langenud <strong>Eesti</strong>le esimesena toetustpakkuda. Sellises olukorras olid <strong>Eesti</strong> valitsus ja parlament (<strong>Riigikogu</strong>)sunnitud baaside lepinguga nõustuma, et vältida verevalamist ja eesti9

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!