arengukava esimene versioon - Eesti Filmi Sihtasutus

EESTI FILMI ARENGUKAVAProjekt12.07.2011

Projekt12.07.20113. Säilitamine.......................................................................................................................................... 214. Filmikultuur ....................................................................................................................................... 213

Projekt12.07.2011SissejuhatusArengukava koostamise eesmärgiks oli analüüsida filmivaldkonda kui tervikut ning töötada välja kesksedarengusuunad ning nende suundade realiseerimiseks vajalikud tegevused. Arengukava sisu pärinebfilmivaldkonna esindajatega peetud töötubadest, Facebooki aruteludest, infopäringutest ning intervjuudestinstitutsioonide esindajatega. Alljärgnev on PwC poolt kokku kogutud, süstematiseeritud ning arengukavaformaati vormistatud arengukava esimene versioon.Käesoleva dokumendi eesmärk on anda ülevaade valdkonna hetkesisust ja võimalikest tegevussuundadest.Arengukava koostamise teise etapi eesmärk on antud dokumendi läbiarutamine filmivaldkonna esindajateganing ühistes tegevussuundades kokkuleppimine. Selle jaoks kogutakse kõigepealt kirjalikku tagasisidetkäesolevale dokumendile, mille põhjal arengukava täiendatakse. Augustis toimub töötuba, kus PwC esitab niitäiendatud arengukava kui ka oma parandusettepanekud. Töötoa tulemuseks on ühine arusaamfilmivaldkonna arengusuundadest ja nende suundade poole liikumiseks vajalikest tegevustest.VisioonFilmikultuur rahvusliku kultuurilise identiteedi kandjana on üks väheseid meediume, millel on eeldusi levidaja teenida tulu väljaspool Eestit ning tutvustada eesti kultuuri, väärtusi ja elulaadi.Elujõulise ja tasakaalustatud filmikultuuri eelduseks on:Jätkusuutlik, otsetoetustest vähem sõltuv filmitööstus;Arusaam, et terviklikult arendatud valdkond on väärtuslikum tema osade summast;Rahvusvahelistumise, kui vahendi, tähtsustamine valdkonna uuele kvaliteetsele tasandile tõstmiseks ningÜhiskonna kaasamine valdkonna arengusse.Arengukava eesmärk on luua ühine arusaam ja tegevuspõhimõtted filmivaldkonnas tervikuna, seades ülimakseesmärgiks eesti filmikultuuri säilimise ja arengu.Arengukavas on püstitatud neli peamist eesmärki, mille poole soovitakse arengukavas toodud tegevuste abilliikuda:Eesti filmitootmine on elujõuline ja jätkusuutlik majandusharu;Tagatud on nii professionaalsete filmitegijate kui ka filmikeelt mõistvate filmivaatajate järelkasv;Valdkonna institutsionaalne struktuur toetab filmitööstuse ning kultuuri arengut;Eesti filmiteadus ja -ajalugu on väärtustatud ja toetavad filmikultuuri arengut.Eesti filmitootmine on elujõuline ja jätkusuutlik majandusharu Eestis toodetakse filme, mille seas on nii meelelahutust, lastefilme, kultuuriliselt olulisi teemasidkäsitlevaid filme kui sügavuti minevat euroopalikku filmikunsti; Eesti animatsioonistuudiod suudavad konkureerida animatsioonistuudiotega välismaal; Eestis on filme võimalik toota kaasaegses kõrgtehnoloogilises võttepaviljonis; Eesti filmid on populaarsed ja hea mainega; Eesti on välisvõttegruppide eelistatud võttepaik; Eesti filmid ja filmiloojad on rahvusvaheliselt tuntud; Riik panustab filmitööstuse kui majandusharu arengusse ; Eestis on loodud soodsad tingimused uute filmivaldkonna tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks.4

Projekt12.07.2011Tagatud on nii professionaalsete filmitegijate kui ka filmikeelt mõistvate filmivaatajatejärelkasvFilme loovad, toodavad, levitavad, säilitavad, taastavad, näitavad, uurivad ja neist kirjutavad jafilmikunsti õpetavad rahvusvahelise kvalifikatsiooni ja kõrgel tasemel praktiliste oskustegaprofessionaalid;Eesti inimestel on võimalik saada filmialaseid teadmisi ja filmiharidust kõigis kooliastmetes jatäiendhariduse teel nii Eestis kui välismaal;Vähenenud on struktuurne ja tsükliline tööpuudus filmivaldkonnas;Uued põlvkonnad mõistavad ja hindavad filmikunsti ja - kultuuri.Valdkonna institutsionaalne struktuur toetab filmitööstuse ning kultuuri arengutValdkonna koordineeritud ja tervikliku arengu eest vastutab üks keskne organisatsioon;Filmivaldkonna esindusliidud teevad koostööd valdkonna õiguste ees seismisel ning on riiklikerahastajatele võrdsed dialoogipartnerid;Filmivaldkonna edendamisega tegelevad institutsioonid Eestis tegutsevad kooskõlastatult ja teevadkoostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega.Eesti filmiteadus ja ajalugu on väärtustatud ja toetavad filmikultuuri arengutFilmi koosvaatamise kultuurist on võimalik osa saada ka Eesti elanikel väljaspool suuremaid linnu;Filmimuuseum on kaasaegne, Eesti filmiajalugu ja tänapäeva kajastav atraktiivne keskus, kus töötavadfilmiteadlased;Eestis tehakse teadustööd filmikunsti, sh Eesti filmiajaloo alal. Ilmub eestikeelseid filmialaseidpublikatsioone sh filmiajakiri, käsiraamatud, filmograafiad, teaduspublikatsioonid, populariseerivadraamatud;Eesti filmipärandit säilitatakse kaasaegsetes, rahvusvahelistele nõuetele vastavates tingimustes, pärandon restaureeritud ning digitaalsel kujul kättesaadav;Üle Eesti toimub rahvusvahelisi ja kohalikke filmifestivale ja üritusi.Arengukava ulatusArengukavas käsitletakse Eesti kinematograafiat kultuuri-, majandus- ja tehnikalana, mis hõlmabfilmitootmist, -levi ja –vara (-fondi) ning nende vajadusi rahuldavat majandust, tööstust, teadust ja haridust.Eesti filmina käsitletakse filmi, mis kannab Eesti kultuurilist identiteeti ja/või mille loomises osalevad Eestifilmiautorid olulisel määral, arvestades Euroopa Filmiakadeemia autoriosaluse klassifikatsiooni.Koostööfilm on Eesti film juhul kui mitmepoolse kaastootmisfilmi puhul on Eesti osalus selles vähemalt 10%(eelarvest, loomingulisest osalusest ja filmi õigustest) ja kahepoolse kaastootmisfilmi puhul 20% 1 .1 Rahastajad kasutavad oma rahastamistingimustes detailsemaid definitsioone5

Projekt12.07.2011Hetkeolukorra kirjeldusFilmivaldkonna rahastamineFilmivaldkonda rahastavad peamiselt kolm institutsiooni. Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) on suurimvaldkonna rahastaja eraldades toetusi stsenaariumite kirjutamiseks, filmide arendamiseks-, tootmiseks- jalevitamiseks. Lisaks toetab EFS filmialast haridust, koolitust, teaduslikku uurimistegevust, filmiüritustekorraldamist ning nendel osalemist jm filmikultuuri arengut soodustavaid projekte. EFS-i eelarve 2011 aastalon 3 535 350 eurot (sh 88 582 eurot 2010. aastal tootmisse mitte läinud rahvusvahelise kaastootmisfilmilemääratud toetust), mistõttu EFS-i tegelik 2011 aasta eelarve on 3 434 383 eurot, mis on 8,7% väiksem 2009aasta eelarvest 2 .Suuruselt järgmine filmivaldkonna rahastaja, Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital(KULKA) toetab filmide loomist ja tootmist, filmialaste ürituste korraldamist ja neil osalemist, täiendõpet jaloomeliitude tegevust. Lisaks toetatakse Balti Filmi-ja Meediakooli diplomifilmide tootmist ning koostöösEFS-i ja ERR-iga ajalooliste dokumentaalfilmide ja dokumentaalfilmide sarja „Eesti lood“ tootmist.Kultuurkapitali toetus filmivaldkonda aastal 2011 on 1 458 847 eurot, mis on 6% rohkem kui 2009 aastal.Kultuuriministeeriumi toetusprogrammidest eraldatakse toetust rahvusvaheliste koostööprojektideteostamiseks, väärtfilmi levitamiseks, filmiürituste korraldamiseks ja väljaspool Tallinna ja Tartut asuvatekinode renoveerimiseks. Kultuuriministeeriumi toetus filmivaldkonda aastal 2011 on 522 989 eurot, mis 11%rohkem kui aastal 2009.Filmivaldkonda toetab mõningal määral ka Hasartmängumaksu Nõukogu (Nõukogu) eraldades toetusifilmiürituste korraldamiseks. 2010. aastal toetas Nõukogu filmivaldkonda 27 418 euroga. EestiRahvuskultuuri Fondist toetatakse filmialast õpet ja enesetäiendust, välisüritustel osalemist ja tehnikasoetamist. Aastal 2010 toetati filmivaldkonda 3 205 euroga.EL tasandil on filmitootjatel võimalik toetust küsida MEDIA ja Eurimages-i programmidest. MEDIAprogrammist toetatakse filmide arendust, levi, turundust, koolitust, uute tehnoloogiate pilootprojekte ningaidatakse kaasfinantseerida pankade jm finantsinstitutsioonide poolt nõutud garantiisid. MEDIA toetustesuurus Eesti filmivaldkonnale on alates 2008. aastast kasvanud 35% ning 2010. aastal eraldati MEDIAprogrammi kaudu Eestile 370 466 eurot. Euroopa Nõukogu Euroopa kino toetusfond Eurimages toetabkoostööprojekte. Eurimages-i toetus on seni eraldatud kolmele Eesti filmiprojektile kogusummas 393 404eurot.AastaKultuuriministeeriumKultuurkapital EFS Eurimages MEDIA2007 834 047 1 390 442 3 802 743 28 000 441 7432008 905 545 1 562 770 4 120 150 115 040 222 2062009 465 916 1 368 540 3 715 930 0 259 2852010 877060* 1 414 290 3 434 383 0 370 4662011 522 989 1 458 847 3 535 350 250 000* Sisaldab toetust Euroopa Filmiauhindade tseremoonia korraldamiseksTabel 1. Avalik toetus filmitööstusele2 Kuna 2010 aastal sisaldas Kultuuriministeeriumi eelarves toetus Euroopa Filmiauhindade tseremooniakorraldamiseks on EFS-i, Kultuuriministeeriumi ja KULKA eelarvete puhul võrreldud 2011 aastat 2009 aastaga.6

Projekt12.07.2011FilmitööstusValdkonnas tegutseb kokku aktiivselt ligikaudu 60 ettevõtet, kus töötab ca 350 inimest. Viimase viie aastajooksul on linastunud aastas 4-9 mängufilmi, 30-40 dokumentaalfilmi ning kuni 10 lühifilmi ja animatsiooni.AastaLühimängufilmidtaalfilmidMängufilmidKokku2006 7 5 5 29 492007 9 1 9 30 492008 5 8 7 38 582009 6 2 5 30 432010 4 6 1 34 45Tabel 2. Linastunud Eesti filmidEesti filmide turuosa on 2007. a. 14,3%-lt langenud viimasel kahel aastal 2,03% -le.AastaTuruosa2006 9,17%2007 14,30%2008 7,33%2009 2.03%2010 2,03%Tabel 3. Eesti filmide turuosaFilmivaatamiskohad ja vaatajanumbrid2010. aasta seisuga on Eestis on 49 linastuskohta, 74 ekraani, 12 püsivalt avatud kino ja kolm kobarkino.Tallinnas tegutseb kaks kino, mis on suunatud vaid väärtfilmide näitamisele - „Artis“ ja „Sõprus“. Lisaksväärtfilmikinodele töötavad Tallinnas kino „Kosmos“ ja kaks kobarkino “Solaris Kino” ja “Coca-Cola Plaza”.Perioodiliselt näidatakse filme ka Kinomajas. Tartus on kaks kino, kobarkino „Cinamon“ ning kino „Ekraan“.Narvas on kino „Astri“.AastaLinastuskohtadearvTabel 4. Kinoekraanid ja kinod EestisKobarkinodearvPüsivalt avatudkinode arvLinastusekraanekokku2006 53 2 12 672007 52 2 11 662008 49 2 10 672009 49 3 12 742010 49 3 12 742010. aastal oli „Artises“ piletiga vaatajaid 75 809 ja „Sõpruses“ 11 249 (alustas tööd 2010. a. mais).Kinokülastuste arv on viimastel aastatel kasvanud. 2010. a. oli külastusi kokku 2 131 441, mis on võrreldes2009. aastaga (1 783 780) tõusnud. Eesti filmide vaatajate arv on võrreldes 2009. aastaga langenud 18%.2007. aastaga langenud 81%, samas kui välismaiste filmide vaatajate arv on tõusnud 28%.7

Projekt12.07.2011AastaKodumaisedfilmidVälismaised filmid Kokku2006 145 510 1 441 355 1 586 8652007 232 478 1 394 779 1 627 2572008 119 570 1 511 392 1 630 9622009 36 567 1 747 213 1 783 7802010 43 317 2 088 124 2 131 441Tabel 5. Vaatajate arvud2010. aastal vaadati televisiooni kaudu eesti filme 11 475 000 korda, mis on 34% rohkem kui 2009. aastal(7 531 237 korda).AastaTelevisiooni kaudu Eesti filmevaadanute arv2006 15 255 1002007 8 550 5002008 12 753 2502009 7 531 2372010 11 475 000Tabel 6. Vaatajate arv televisioonisElionis video on demand (VoD) süsteemi kaudu on eesti filme ühe aasta (aprill 2010- aprill 2011) jooksulkokku vaadatud ca 49 000 korda.Keskmine kinopileti hind 2010. a. oli 3.7 EUR, 2009. a. oli keskmine kinopilet 4.2 EUR.AastaPiletihind2006 4,32007 4,42008 4,52009 4,22010 3,7Tabel 7. Keskmine piletihindAlljärgnevas tabelis on ära toodud alates 2006. aastast toodetud Eesti filmide eelarved, EFS-i kui peamiserahastaja toetus ning vaatajanumbrid.8

Projekt12.07.2011Linastuseaasta200620072008200920102011EsilinastusekuupäevFilmi pealkiriFilmikogueelarve(EUR)EFS-i toetus(EUR)Vaatajanumbridkinos linastumiseaastalVaatajate arvtelevisioonisesilinastumiseaastalVaatajate arvtelevisioonisesilinastuselejärgneval aastal24.02.06 Ruudi 786 113 383 470 42 379 - 118 00010.03.06 Kuldrannake 460 164 320 517 10 523 77 000 137 00008.04.06 Vanad daami visiit 121 432 19 173 3 765 156 000 -09.01.06 Leiutajateküla Lotte 206 435 658 290 56 041 46 000 -20.10.06 Igavese armastuse sõdalane 2 812 113 191 735 2 492 - 45 00015.09.06Pantvang (Koer, lennuk,laulupidu)73 - -04.10.06 Meeletu 108 650 35 024 14 663 - 181 00006.10.07 Georg 2 089 911 383 470 49 423 - -27.10.07 Kuhu põgenevad hinged 696 637 357 905 15 624 - -24.02.07 Jan Uuspõld läheb Tartusse 185 344 38 347 64 488 - 116 00017.03.07 Klass 115 041 51 129 28 900 149 000 66 00015.09.07 Sügisball 325 949 222 041 37 859 - 141 00015.02.07 Nuga 95 867 15 339 2 225 - 54 00014.12.07 Kinnunen 178 953 44 738 974 - 63 00016.08.08 Taarka 504 902 274 437 9 445 - andmed puuduvad21.03.08 Magnus 0 25 437 ametlik info puudub - -13.09.08 Mina olin siin 600 769 319 558 46 561 - -18.10.08 Detsembrikuumus 1 597 791 104 944 50 369 - -13.08.08 Visitor/Võõras 1 380 492 39 996 400 - -13.12.08 Soovide puu 153 388 44 738 927 - 41 00021.01.09 Vasha 1 278 233 396 252 3 629 - 89 00013.03.09 Buratino 1 099 280 210 908 4 692 - -10.10.09 Püha Tõnu kiusamine 1 028 978 383 470 6 282 - -23.10.09 Pangarööv 415 426 204 517 6 575 - 026.02.10 Lumekuninganna 862 807 415 426 1 317 - 60 0009.04.10 Punane elavhõbe 786 113 402 324 27 235 11 000 -17.12.10 Polli päevikud 7 988 956 99 063 4 625 - -8.01.11 Üks mu sõber 230 082 128 462 7743* 139 000 -28.01.11 Kirjad Inglile 703 028 415 426 4 473 - -4.03.11 Rotilõks 274 820 103 153 5 838 - -23.02.11 Surnuaiavahi tütar 460 164 309 492 5 316 - -17.03.11Kormoranid ehk nahkpükse eipesta451 855 313 167 10 166 - -* 2011 vaatajanumbrid on 25.05 seisugaTabel 8. Mängufilmide eelarved, EFS-i toetus ja vaatajanumbridHaridusFilmiharidust antakse kahes ülikoolis. Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on ainuke ülikool Põhja Euroopas,kus saab inglise keeles õppida filmikunsti, audiovisuaalse meedia, ristmeedia tootmise, muusika- ja filmikunstihelitehnoloogiate erialadel. BFM on Tallinna Ülikooli Kolledž ning seda rahastatakse projektitoetustest,omavahenditest ja riigieelarve vahenditest. Eesti Kunstiakadeemias (EKA) õpetatakse animatsiooni jafilmistenograafiat.Nukufilmi lastestuudios õpetatakse animatsioonitehnikaid lastele ja noorukitele vanuses 7-21.2011. aastal vastu võetud gümnaasiumi „Keel ja kirjandus“ ainekava eesmärkidena on muuhulgasettenähtud filmialase pädevuse väljakujunemine, mille jaoks on loodud valikkursus „Kirjandus ja film“.Kursuse eesmärk on anda ülevaade filmikunsti olemusest ja luua eeldused filmikeele mõistmiseks. Uuepõhikooli riikliku õppekava järgi on ettenähtud video ja animatsiooni praktilise õppimise võimaluste loominekõikidele õpilastele põhikooli 4-6 ja 7-9 klassis.9

Projekt12.07.2011Filmiajalugu ja -teadusRahvusarhiivi alla kuuluvas Filmiarhiivis säilitatakse filme, fotosid ja helisalvestisi. Alates 2012. aastasthakkab Rahvusarhiiv koos Filmiarhiiviga kuuluma Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse.Filmiarhiivis on 8768 nimetust filme,140 nimetust videofilme, ~500 000 fotot ja 10 000 helisalvestist.Eesti Ajaloomuuseumi haldusalasse kuuluvas Filmimuuseumis säilitatakse filmidega seotud rekvisiite,tehnikat, fotosid jmt arhivaale. Lisaks eksponeeritakse kino- ja filmihuviliste poolt kogutud vanavara MTÜJärva-Jaani Tuletõrjeseltsi poolt hallatavas Kinomuuseumis.MTÜ Eesti Filmi Andmebaasi juhtimisel on koostamisel Eesti Rahvusfilmograafia interaktiivneandmebaas koos avalikkusele kättesaadava veebiväljundiga ning professionaalsetel põhimõtetel toimiv jaarhiivinduse vajadustega arvestav elektrooniline filmikataloog.EFS-i ning KULKA koostöös antakse välja filmiraamatu stipendiumi filmialaste raamatute kirjutamiseks.FilmiüritusedSuurim Eestis toimuv filmifestival on Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), mis koosneb põhiprogrammist,neljast alafestivalist ning filmi- ja kaastootmisturust. Festivali korraldab MTÜ PÖFF ning seda rahastatakse niiEesti kui EL-i fondidest.PÖFF-i raames toimuv kaastootmisturu Baltic Event põhieesmärk on tutvustada rahvusvahelistele filmi- jateleprofessionaalidele uusimaid Baltimaades valminud mängufilme ning filmitootmisvõimalusi. Baltic Eventikorraldab MTÜ BE ning seda rahastatakse nii Eesti kui EL-i filmifondidest.Lisaks toimuvad Eestis Pärnu rahvusvaheline antropoloogiafilmide festival, Tartu Maailmafilmi festival,Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival ja Theodor Lutsu filmipäevad Palamusel ning hulk väiksemaidfestivale.Organisatoorne struktuurEestis tegutsevad filmiliidud ja organisatsioonid:MTÜ Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL) põhiülesandeks on korraldada audiovisuaalsete teoste eestmakstava tasu kogumist ja jaotamist autoritele.Eesti Filmiamatööride Liit koordineerib filmiharrastust Eestis, esindab Eestit rahvusvahelisel areenil ningkorraldab filmiamatööride festivale.Eesti Filmi ja Videoamatööride Ühing on kommunikatsiooniplatvorm filmiamatööridele.Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) eesmärgiks on tagada filmielu asjatundlik ja objektiivne käsitleminemeedias ning rääkida kaasa Eesti filmi- ja kultuuripoliitikas.Eesti Filmioperaatorite Liit on mittetulunduslik ühendus, mille eesmärk on filmioperaatori kui filmivisuaalse poole kunstilise ja tehnilise kvaliteedi eest vastutava ameti tutvustamine ja arendamine.Eesti Filmitootjate Liidu peamised ülesanded on professionaalsete filmide loomise, tootmise ja levitamisetingimuste korrastamine ning kaasajastamine, samuti Eesti filmipoliitika kujundamine koostöös teisteaudiovisuaalsete organisatsioonide, fondide ja ametivõimudega.Eesti Jumestajate ja Grimeerijate Ühendus on loodud Eesti Vabariigi teatrite, tele- ja filmistuudiote,vabakutseliste grimeerijate, ilusalongide jumestajate ning parukavalmistajate kaitseks, ametioskustearendamiseks ning täiendamiseks.MTÜ Eesti Kinoliit on professionaalseid filmitegijaid ja –teoreetikuid ühendav liit. Kinoliit vahendab teavetkodu- ja välismaiste festivalikorraldajate, asutuste, ettevõtete ning oma liikmete vahel. Kinoliit on lüli10

Projekt12.07.2011filmitegijate ja laiema avalikkuse vahel, pakkudes kinoalast teavet ja võimalust koostööks erinevateleettevõtjatele, organisatsioonidele ja asutustele.Eesti Näitlejate Liit on Eesti Vabariigi kutseliste näitlejate iseseisev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgikson Eesti näitlejate ja nende loomingu hoidmine, kaitsmine, arendamine ja väärtustamine.ERPÜ ehk “Eesti Rahvuslik Produtsentide Ühing” on mittetulundusühing, mille eesmärk on esindada,teostada ja kaitsta oma liikmetest filmiprodutsentide majanduslikke, loomingulisi ja erialaseid huve ningarendada oma liikmete kutse- ja ärialaseid suhteid välismaal. Lisaks oma liikmete majanduslike jaloominguliste huvide esindamisele on ERPÜ eesmärgiks filmi ja muud audiovisuaalvaldkonda puudutavateavalike ja era rahastamismudelite ja -skeemide väljatöötamine, reformimine ja teostamisel osalemine võimuul viisil nende skeemidega seotud küsimuste lahendamises kaasarääkimine.Loomisel oleva Eesti filmi Ekspordiagentuuri eesmärk on müüa Eestit kui audiovisuaalse tootmise (shfilmid, reklaamid, animatsioon, muusikavideod, telesarjad jne) sihtmaad. Müüakse nii lokatsiooni, teenuseid,haldamist kui tehnika rentimist. Ekspordiagentuuri vedaja on MTÜ Eesti Digikeskus koostöös partneritega.Esialgu luuakse agentuur kolmeks aastaks. Peamisteks tegevusteks on planeeritud hinnauuringute teostamine,üldine turundus, filmimessidel osalemine, veebiturundus, otseturundus ning välisvõttegruppide Eestisfilmimiseks tingimuste loomisele kaasa aitamine (nt läbirääkimised valitsussektori otsustajaga, avaliku sektoriasutustega).Aastal 2009 asutatud MTÜ Eesti Digikeskuse asutajate ringi kuuluvad Eesti Filmi Sihtasutus, Balti FilmijaMeediakool, MTÜ Eesti Digitootjate Liit. Digikeskuse eesmärk on osutada professionaalsel tasemel filmidedigiteerimise-, restaureerimise- ja järeltootmistööde teenuseid. Tehnika abil on võimalik digitaliseerida ningrestaureerida Eesti filmipärand ning tagada noorte, järeltootmistehnikat kasutada oskavate, talentidepealekasv.MTÜ Kinobuss eesmärk on viia eesti inimesteni kinokunst ja sellealased teadmised. Kinobuss levitab niiEesti kui ka väärtfilme maakohtadesse ning korraldab filmiõpitubasid.Lisaks tegutsevad filmivaldkonnas veel: Eesti Animatsiooni Liit, Eesti Kaamerameeste Liit, Eesti FilminaisteLiit.Eesti filmimaastiku tugevusedEesti filmimaastikku iseloomustab andekate, rahvusvaheliselt tunnustatud filmitegijate olemasolu. NäiteksVeiko Õunpuu (filmile „Sügisball“ antud Orizzonti prize Veneetsia filmifestivalil, filmi „Püha TõnuKiusamine“osalemine Sundance-i filmifestivali võistlusprogrammis), Tanel Toom (lühifilmi Oscari kandidaat), Priit Pärn(Rahvusvahelise Animafilmiühenduse elutööpreemia laureaat), Ilmar Raag („Klass“ on müüdud 91välisterritooriumile), Marianna Kaat (Euroopa dokumentalistika teerajaja auhinna laureaat), Kaur ja KasparKallas (maailmas innovaatilised filmitehnoloogia väljatöötamise valdkonnas), PÖFF-i filmiprofessionaalidelesuunatud online platvormi Black Market Online välja töötanud meeskond ja mitmed teised.Maailma tipptasemel on Eesti animatsioon. Värskematest saavutustest: Rao Heidmetsa „Kaasasündinudkohustused" ja Olga ning Priit Pärna "Tuukrid vihmas" kvalifitseerusid 2011. aasta lühianimatsiooni Oscarikonkurentsi. Kaspar Jancise „Krokodill“ võitis 2011. aastal Cartoon d'Or preemia. Taschen-i 2007. aastal väljaantud Animation now 100 tegija hulgas on nii Priit Pärn kui ka Nukufilmi stuudio.Tallinnas on filme võimalik vaadata 24 ekraanilt. Tegutseb kaks kino, mis näitavad filme, mis ei kuuluHollywoodi toodangusse.Eestis filmimaastikku organisatoorne struktuur on pidevalt arenev, loomisel on Eesti filmi ekspordiagentuur,loodud on Eesti Digikeskus. Olemas on Eesti filmitootjate esindusliidud ning Eestis on võimalik omandadarahvusvahelisel tasemel filmiharidust.11

Projekt12.07.2011Riik on filmikunsti toetanud järjepidevalt läbi erinevate institutsioonide. Riigi finantsvahenditega toetataksenii filmiloomist-, tootmist-, levitamist kui ka säilitamist ja haridust.Eestis tegutseb mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud filmifestivale ja üritusi (PÖFF, Baltic Event), mille rollfilmimaastiku kujundajana ületab Eesti piire.Dokumentaalfilmivaldkonda iseloomustab positiivne areng – keskmiselt 32 linastunud dokumentaalfilmiaastas tähendab keskkonna arenemist tervikuna. Tegijad ja ideed konkureerivad, valitseb nii teemade kuilähenemisnurkade paljusus.Eestis on arvestatav hulk elujõulisi, rahvusvaheliste kogumustega filmitootjaid. Näidetena võib tuua Allfilmi jaExitfilmi, mis on tegutsenud 20 aastat ning teinud kaasa mitmes suures rahvusvahelises projektis,noorematest Amrion, mis on viimastel aastatel tõestanud end võimeka rahvusvaheliste projektide teostajana.Homeless Bob Production-i filmid on võitnud märkimisväärselt palju rahvusvahelist tunnustust ning TaskaFilm on olnud edukas Venemaaga koostööfilmide tootmisel.Eesti filmimaastiku nõrkusedPraeguste tootmismahtude juures on keeruline rääkida kultuurilisest mitmekesisusest, filmitootmiskeskkonnaarengust, vaataja valikuvõimalusest, võimalusest filmide kvaliteeti tõsta või tagada Eesti filmiprofessionaalidekvalifikatsioon. Tootmismahtude tõstmiseks vajaliku finantseerimise suurendamiseks puuduvad meetmednagu sihtfinantseerimismehhanismid ja finantsstiimulid. Dokumentaalfilmide suurema hulga ja variatiivsuseüheks takistuseks on ERR-i vähene roll dokumentaalfilmide tootmises.EFS-i kui valdkonna peamise finantseerija mängufilmide rahastamispõhimõtted ei ole läbipaistvad ningvajavad ülevaatamist.Kõrgtehnoloogilise võttepaviljoni puudumine ei võimalda toota tehniliselt keerukamaid filme, tuua Eestissevälisvõttegruppe ega vähendada filmitootmise tsüklilisust. Puuduvad toetusmehhanismid filmitehnoloogiaarendamiseks.Filmitootmisvaldkond kannatab oskustööliste, nende professionaalse ettevalmistuse ja vajaliku hulgarahvusvahelise kvalifikatsiooniga spetsialistide puudumise all.EFS kui tsentraalne rahastaja mõjutab valdkonda läbi toetusotsuste, kuid talle ei ole antud koordineerivat rollining EFS teeb vähe koostööd teiste valdkonna organisatsioonidega valdkonna ühtse arengu nimel. Kuigifilmivaldkonnas on olemas arvestatav hulk erialaliite, on nende roll valdkonna eest seismisel tagasihoidlik ningomavaheline koostöö vähene.Filmiarhiivis hävimisohus olevad filmid, riikliku filmide restaureerimistoetuse puudumine, Filmimuuseumialarahastatus ning filmikultuuri ja -ajalooalase teadustöö tegemise vähene toetus ei võimalda tagada eestifilmikultuuri terviklikku arengut.Filmi koosvaatamise kultuur on hääbumas, sest kinovõrgu tehnilise puudulikkuse tõttu ei ole väljaspool suurilinnu (Tallinn, Tartu) võimalik näidata kvaliteetse pildi ja heliga filme.Eesti filmide madala turuosa üheks põhjuseks on filmide professionaalse turunduse puudumine - teave filmistei jõua potentsiaalse vaatajani.Filmivaldkonnas puudub rahvusvahelistumise mõõde, mis peegelduks selle kõikides osades (sh tootmine,koolitamine, digiteerimine, arhiveerimine jne) ning on arengu seisukohalt vältimatu, sest võimaldabkindlustada konkurentsivõime, kvaliteedi ja filmitööstuse jätkusuutlikkuse.12

Projekt12.07.2011Eesmärgid ja meetmedEesmärk I Eesti filmitootmine on elujõuline ja jätkusuutlikmajandusharuTaustPraeguse rahastamise taseme ja põhimõtete juures on võimalik toota 3 maksimumtoetusega filmi ja üksvähemuskaastootmine või debüütfilm. Sellises olukorras suudavad ettevõtted katta vaid filmiprojektidejooksvad kulud, kuid ressursid arendustegevusteks puuduvad. Samuti on praeguste tootmismahtude juureskeeruline rääkida kultuurilisest mitmekesisusest, filmitootmiskeskkonna arengust, vaataja valikuvõimalusestvõi Eesti filmiprofessionaalide kvalifikatsiooni tagamisest.Eestis on arvestatav hulk elujõulisi, rahvusvaheliste kogumustega filmitootjaid, kellel on potentsiaali olla Eestifilmitööstuse alustaladeks ning olla pikemas perspektiivis vähem sõltuvad riigi otsetoetustest. Selle eesmärgitäitmise üks mehhanisme, milleks on rahvusvaheliste koostööprojektide toetamine, vajab praegusest suurematriiklikku finantseeringut.Filmid ei ole enamasti tulu teeniv investeering, mistõttu filmivaldkonna välised ettevõtted/investorid eiinvesteeri sinna kui äriprojekti. Nende finantseering jõuab filmi hetkel peamiselt läbi kaupade või teenustehinnasoodustuse ning tooteasetuse (product placement). Samuti puudub sihtfinantseerimismehhanism, misvõimaldaks näiteks filmide näitamisest tulevat tulu otse filmitootmisse suunata.Erinevalt enamikust Euroopa riikidest ei ole Eesti rahvusringhääling kohustatud kaasfinantseerimarahvuslikku filmi, mistõttu televisiooni osa moodustab mängufilmi eelarvest praegu vaid 1-2%. ERR toetabkoostöös EFS-i ja KULKA-ga vaid Eesti lugude ja ajalooteemaliste dokumentaalfilmide tootmist. ERR-i väheneroll filmitootmises avaldab kõige teravamat mõju autori ja kunstilistele dokumentaalfilmidele, mille arvelt EFStoetab teleformaadile sobilikke tõsielufilme, mis on mujal rahvusringhäälingu finantseerida.Filmitootmise rahastamine on liigselt tsentraliseeritud - teiste filmitootmise riiklike rahastajate mahud ei olepiisavad võimaldamaks teostada suuremaid projekte ilma EFS-i toetuseta.Eesti filmitootjal ei ole võimalik teostada võtteid kaasaegses, kõrgtehnoloogilises võttepaviljonis, kus oleksvõimalik aastaringselt filmida ning mille abil oleks võimalik teenindada Eestis filmivaid välisvõttegruppe.Võttepaviljoni puudumise tõttu ei ole võimalik vähendada filmiprofessionaalide tsüklilist tööhõivet ning sellesttulenevaid filmitootmiseelarveid mõjutavaid palgaanomaaliaid. Võttepaviljoni puudumine mõjutab ka filmidekvaliteeti, sest paviljoni abil oleks võimalik teostada tehnilisemalt keerulisemaid võtteid.Eesti filmivaldkonna professionaalid on näidanud oma võimet olla innovaatoriks paaril juhul – esile võib tuuaBlack Market Online ning Kaur ja Kaspar Kallase arendatud tõenäoliselt esimest 3D kaamerat maailmas.Puudub süsteem ja kontseptsioon Eesti müümiseks võttekohana/filmitootmismaana (sh finantsstiimul),mistõttu saamata jääb tulu, mida välisvõttegrupp toob mitte ainult filmivaldkonnale vaid ka teistele sektoritele(nt teenindus).Eesti filmide madala vaatajaskonna üheks põhjuseks on filmide ebaprofessionaalne turundus ning rahastajatepoolt professionaalse turunduse nõuetele vähene tähelepanu pööramine.13

Projekt12.07.2011Võimalikud meetmed olukorra muutmiseks ja eesmärgi saavutamiseks1. Filmivaldkonna finantseerimisallikad ja instrumendidFilmitootmise kui majandusharu võimaluste laiem tutvustamineÜksikud erandid välja arvatud, käsitletakse Euroopas filmi kasvavalt majandusliku tegevusena loovtööstusevõtmes. Eestis on film jäänud kultuuriprojektiks, samas kui ühe välisfilmi võtted tõid Eestisse 2009. aastalhinnanguliselt 2,8- 3,5 miljonit eurot. Eesti toetus neile filmidele oli 95 867 eurot. Võrdluseks võib tuua, et2011. aastal kulutas keskmine paketiturist Eestis päevas ca 126 eurot 3 . Oluline on koostöös eelkõige EAS-i ningMKM-iga töötada välja meetmed filmitööstuse kui ekspordi valdkonna võimaluste paremaks ärakasutamiseks.Filmitootmise sihtfinantseerimismehhanismide kasutuselevõtmineFilmitootmisse on võimalik finantsvahendeid kaasata kui ettevõtted, mis kasutavad oma tegevustes väljundinaaudiovisuaalset sisu, osaleks maksustamise kaudu ka selle sisu loomise finantseerimisel. Näiteks maksudkinopiletilt, maksud telekomide või internetiteenuste pakkujate käibelt vmt, kohustus eratelekanalitel osaledarahaliselt kinofilmide tootmisel.Erasektori finantsvahendite kaasamise mehhanismi loomineErasektori investeeringud ja toetused filmitootmisse võimaldaksid vähendada riigi koormust filmitootmisefinantseerimisel ning suurendada filmitootjate kohustust luua vaatajatunnetusega filme. Seega on oluline luuamotivaatorid erasektorile filmisektorisse investeerimiseks. Selleks on võimalik luua tulumaksuvabastusenimekirja kuuluv MTÜ, mille kaudu ettevõtetel on võimalik filmikultuuri toetada.Paketitoetuse (slate- funding) kasutuselevõtminePaketitoetus filmitootmise arendamise faasis võimaldab tõsta filmitootmisfirmade jätkusuutlikkust, projektidetaset ning konkurentsivõimet. Toetus võimaldab kasutada inim- ja finantsressurssi efektiivsemalt, pakkudavälispartneritele rohkem erinevaid projekte, soodustab projektide kvaliteetsemat teostust ning koostöödfilmifirmade vahel (koos arendatakse ja toodetakse). Paketitoetus on edukalt kasutusele võetud MEDIA-sarendustoetuste andmisel.Paketitoetusele üleminek eeldab selle kasutuselevõtu võimaluste ja kasude süvaanalüüsi ning tulemuslikkuseregulaarset, objektiivset hindamist.KULKA rolli suurendamine filmitootmise finantseerijanaKULKA filmitootmiseks ettenähtud finantsvahendite suurendamine, et film oleks võimalik ära teha ka vaidKULKA toetuse abiga, on vajalik selleks, et vähendada filmitootmise sõltuvust ühest institutsioonist ja selleotsustajatest. KULKA toetuse suurendamine aitab kaasa filmide kvaliteedi tõusule, võimaldab aidata kaasafilmiprojektide kultuurilisele mitmekesisusele ning annab võimaluse teha suuremaeelarvelisi filme.Koostöö valdkondade vahel filmivaldkonna rahastamiselFilmid on meedium, mida erinevad valdkonnad saaksid oma eesmärkide saavutamiseks kasutada. NäiteksKaitseministeerium, mis enne majanduslangust aitas filmitootmist finantseerida, võiks tellida filme, mistõlgendaksid olulisi eestlust ja isamaalisust käsitlevaid teemasid, aidates nii kaasa eestlaste rahvustundekasvule. Välisministeerium saaks filme tellida ning kasutada Eesti kultuuri tutvustamise eesmärkidel.Haridus- ja Teadusministeerium saab filmivaldkonda panustada tehes koolidele kättesaadavaks hariduslikkeeesmärke täitvad filmid.3 Tallinna väliskülastajate uuring 2011, I kvartali tulemused14

Projekt12.07.2011Koostööfilmidele eraldatavate finantseerimisvahendite suurendamineEraldades rohkem vahendeid koostööfilmidele, toodetakse järjest suuremate eelarvetega keerukamaid projektekoos tugevate filmitootmismaadega, mis omakorda lubaks ka Eestisse filmima tuua suuremaid projekte (jarohkem raha), mille juures õpiks ja areneks kogu filmikeskkond. Samaaegselt omandab eesti filmrahvusvaheliselt järjest tugevama profiili, sest filmid (nii enam- kui vähemuskaastootmised) on järjesttugevamad, tootjad usaldusväärsed ja töö korralik. Firma saab rahvusvaheliselt tulu (kaastoodetud projektidekino- ja telemüügist jne) ja omandab suurema iseseisvuse uute projektide algatamisel.Koostöö rahvustelevisiooniga dokumentaalfilmide tootmiselERR-i roll Eestile olulisi teemasid käsitletavate dokumentaalfilmide tootmisel peaks olema kaalukam. Selletulemusel oleks võimalik EFS-il rohkem arendada autori- ja kunst dokumentalistika suunda.Instrumentide väljatöötamine, mis soodustaks erasektorit toetama filmiharidustLeida mehhanism, mis motiveeriks erasektorit toetama filmiharidust. Üks võimalusi on spetsiaalsetulumaksuvabastuse nimekirjas oleva MTÜ loomine, mille kaudu erasektor saaks toetada talendikaid nooriesimese filmi tegemisel.2. Eesti filmitootmise infrastruktuur Võttepaviljoni ehitamine EestisseKõrgtehnoloogilise võttepaviljoni olemasolu võimaldab teha kõrgema kvaliteediga tehniliselt keerukamaidfilme. Väheneks filmitootmise tsüklilisus, sest ilma tõttu toimub enamus võtteid praegu suvel ning seeläbiparaneks filmivaldkonna spetsialistide elatustase ja väheneksid filmitootmiseelarveid paisutavadpalgaanomaaliad. Kaasaegne filmitootmise infrastruktuur on samuti osa paketist, mis on vajalikvälisvõttegruppide Eestisse filmima toomisel. Nende teenindamine aitab säilitada ja arendada kohalikespetsialistide oskusi ning aitab tuua filmitootmisse rohkem finantsvahendeid, sest teenitud tulu suunataksetagasi Eesti filmitootmisse.Võttepaviljoni püstitamise eelduseks on konkurentsikeskkonna süvaanalüüs ning professionaalne äriplaan.Võttepaviljoni püstitamine ja ülalpidamine ei pea olema riigi kulutus, kuid riigi toeta filmifirmad sedatõenäoliselt püstitada ei suuda.Filmitootmistehnika arendamise toetamineEesti filmivaldkonna tehnoloogilise innovatsioonialase talendi riiklik toetamine aitab luua märkimisväärseekspordipotentsiaaliga tooted ja teenused ning oleks lisastiimul välisvõttegruppide Eestisse toomisel. Lisaksaitaks meede kaasa Eesti kui innovatiivse riigi mainele.Digikeskuse toetamineDigikeskuse kaasaegse järeltootmistehnika abil on võimalik digitaliseerida ning restaureerida Eestifilmipärand ning tagada noorte, järeltootmistehnikat kasutada oskavate, talentide pealekasv. Kuna tehnika jatarkvara vananevad, on oluline leida vahendid nende uuendamiseks ning spetsialistide pidevaks koolitamiseks.3. Eesti filmide levi ja turundus Eestis Filmide professionaalne turunduse propageerimineSelleks, et film jõuaks vaatajani on vajalik, et filmi turundusega tegeleks professionaalne turundaja, et lõppeksbaastõdede vastu eksimine (nagu plakatite kujundus, trailerite turunduslikud elemendid ning15

Projekt12.07.2011vaatajaharjumuste eiramine). Üks võimalusi selle tagamiseks on luua EFS-i turundus- ja levieksperdiametikoht, kes otsustaks levitoetuste andmiste üle, toetaks vähem kogenud filmitootjaid ning kellel oleksidinstrumendid professionaalse turundusplaani elluviimise nõudmiseks.Vaatajaga arvestamine kui viis kvaliteedi tagamiseksKeskse rahastaja poolt (praegu EFS) tuleb kohustuslikuks teha test screening-ute korraldamine ning sealttuleva tagasisidega arvestamine ja selle sidumine järgnevate toetuste väljamaksetega.4. Filmitootmismaa Eesti Finantsstiimulite loomine välisvõttegruppideleOtsides filmivõteteks sobivaid kohti on lisaks soodsate hindade ning kvalifitseeritud tööjõu olemasoluleuuringute kohaselt viimaseks otsustavaks kaalukeeleks just sihtkohariigi “filmisõbralikkus” ehkfinantsstiimulite olemasolu. Eestis tuleb välja töötada regulatsioonid, leida vahendid, mis võimaldavadvälismaistele filmivõttegruppidele tagastada näiteks kuni 15% Eesti juriidilistele või füüsilistele isikutelemakstud tasudest.2009. aastal filmiti Eestis 4 välismaist suuremahulist filmiprojekti, mis tegid kulutusi hinnanguliselt 3-4miljoni euro eest. Eesti riik panustas neisse 95 000 eurot.Regionaalfondi loomineFond toetaks filmivõtteid kindlas regioonis ja omandaks sellega tootjana osaluse filmiprojektis. Taolisedfondid tegutsevad Soomes ja Rootsis, Balti riikidest asutas esimese taolise 2010. aastal Riia. 2011. aastalfilmitakse Riias 7 projekti, mille planeeritud kogukulutused kohapealsesse majandusse on ca 2,8 miljoniteurot, millest tagasi maksta planeeritakse ca 350 000 eurot.Eesti filmi ekspordiagentuuri toetamineLoomisel olev Eesti filmi ekspordiagentuur müüb maailmas Eestit kui filmimise asukohta, teenuseid,haldamist kui ka tehnika rentimist. Ekspordiagentuuri olemasolu on vältimatu eeldus välisvõttegruppideEestisse filmima toomiseks, mistõttu tuleb leida vahendid selle loomiseks ning ülalpidamiseks.Talentide läbilöögi toetamineRahvusvahelise edu juba saavutanud režissöörile (võimaluse korral ka operaatoritele, kunstnikele,produtsentidele) tuleks leida võimalused anda järgmise projekti arendamiseks igakuist loominguliststipendiumi.Eesmärk II Tagatud on nii professionaalsete filmitegijate kui kafilmikeelt mõistvate filmivaatajate järelkasvTaustFilmiharidusel on oluline roll järelkasvu tagamisel nii filmivaldkonna spetsialistide kui ka vaatajate seas.Filmitootmisvaldkond kannatab oskustööliste ja nende professionaalse ettevalmistuse puudumise all (ntmonteerijad, grip, focus-puller, toimetajad, valgustajad, võtteplatsijuht, tootmisjuht, rahvusvahelinemüügiagent, filmikriitikud). Samuti mõjutab filmitootmise kvaliteeti osadel tehnilistel erialadel16

Projekt12.07.2011kvalifikatsiooni puudumine (nt monteerija, grip, focus- puller) ning tugeva stsenaristika koolkonnapuudumine.Balti Filmi- ja Meediakooli vahendite piiratuse tõttu kulub osa EFS-i ja KULKA professionaalseksfilmitootmiseks mõeldud finantsvahenditest üliõpilasfilmide tootmise rahastamiseks.Üldhariduskoolidel on oluline roll filmikunsti ja -kultuuri mõistva järeltuleva põlvkonna kasvatamisel.Üldhariduskoolide õppekavades on aastast 2011 ettenähtud filmikeele mõistmise õpetamine nii põhikooli kuigümnaasiumi tasemel, kuid koolid vajavad õppe kvaliteetseks läbiviimiseks tuge nii õpetajate koolituse kui kaõppematerjalide näol.Võimalikud meetmed olukorra muutmiseks ja eesmärgi saavutamiseks1. Filmihariduse finantseerimine BFM-i riikliku toetuse suurendamineRiigieelarvelise eraldise suurendamine võimaldab filmiharidust omandada ka vähemkindlustatud peredestpärit talendikatel noortel ning vähendab BFM-i projektipõhise rahastamise osakaalu, võimaldades niipikaajalisemat ja stabiilsemat arengut. Suurem riigieelarveline toetus võimaldaks toetada aasta parimaidüliõpilasi esimeste filmide tegemisel.Animatsiooniõppe toetamineAnimatsioonispetsialistide järelkasvu tagamiseks on oluline Eesti Kunstiakadeemias animatsiooniõppe jätkuvtoetamine riigieelarveliste kohtadega ning Nukufilmi animatsioonistuudio toetamine.Filmihariduse toetamine üldhariduskoolidesTagamaks kvaliteetne filmialaste teadmiste andmine üldhariduskoolis, on vajalik koolide varustaminefilmikunsti ja filmiajaloo õpetamiseks vajalike tarvetega ning õpetajate filmikunsti ja filmiajalooalasetäiendkoolituse toetamine. Oluline on ka luua eeldused ja toetusskeemid filmikunsti süvaõppe toetamiseksüldhariduskoolides (sarnasel põhimõttel nagu Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriõpe ja NõoReaalgümnaasium), et tulevikus filmivaldkonnas töötada soovijad saaksid filmile spetsialiseeruda jubaüldhariduskoolis.2. Koolide koostöö filmi valdkonnaga Koolitustellimuse tööturu vajadustega kooskõlla viimineSelleks, et aidata tagada BFM-i lõpetanute tööhõive ning kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu tööturul, onvajalik filmitootjate, EFS-i ning BFM-i koostöö BA ja MA erialade ja kompetentsivaldkondade täpsustamiseks.Kutsestandardite väljatöötamine ja täiendkoolituste toetamine, korraldamine filmiprofessionaalideleSpetsialistide kvalifikatsiooni tagamiseks on vajalik koostöös BFM-i, EKA, filmitootjate ja filmivaldkonnainstitutsioonidega määratleda valdkonna kutsestandardid ja nende rakendamise protseduurid.Täiendkoolituste korraldamise eelselt on oluline määratleda valdkonnad, kus see on vajalik ning leidaõppejõud, kelle kogemused ja oskused tagavad koolituse tulemuslikkuse.Üliõpilaste praktiliste oskuste tagamineSelleks, et tagada tööturule sisenenud üliõpilaste praktilised oskused, on vajalik luua neile võimalused oskusteomandamiseks. Seda nii tehniliste erialade kui ka teaduslikel erialadel õppivatel üliõpilastel. Parandada tuleks17

Projekt12.07.2011infovahetust riiklike rahastajate, koolide ja filmitootjate vahel – näiteks korraldada ühisüritusi, luua üliõpilasteportfooliod ülikoolide kodulehtedele. Arutada võimalusi riiklikult rahastatud filmides ja ERR-is praktikantidekasutamise kohustuslikuks tegemist ning loomevaldkonna üliõpilastele riiklikult finantseeritudpraktikaprogrammi loomist.Praktiliste oskuste omandamisele aitaks kaasa ka filmitootjate tsunftisisene subordinatsioon, mille järgi koolistväljuvad produtsendid ei saa enne iseseisvalt taotleda riiklikku rahastust kui ei ole teinud vähemalt ühe filmikogenud filmifirma egiidi all. Kirjeldatud süsteem aitab tagada, et noorte ideed saavad kvaliteetselt teostatudning tööturule sisenenud produtsent on võimeline hiljem ise filmiprojekti juhtima. Oluline on ka luuavõimalused spetsialistidel omandada välisvõttegruppides töötades uusi praktilisi oskusi (nt läbi stipendiumitevõi riikidevaheliste lepingute süsteemi).3. Rahvusvahelisel tasemel spetsialistid/haridus Välisülikoolides õppivate üliõpilaste toetamineRahvusvahelise kvalifikatsiooniga spetsialist on Eestis töötades kasulik mitte ainult filmivaldkonna arengule,vaid välismaal töötades Eesti mainele. Seetõttu on vajalik toetada talendikate filmivaldkonna spetsialistidehariduse omandamist (sh enesetäiendamist ja nt töötubades osalemist) välismaal klausliga, et temaomandatud oskustest saab hiljem kasu ka eesti filmivaldkond.Rahvusvahelise kvalifikatsiooniga õppejõudude Eestis õpetamise toetamineÜksikute talentide välismaal õppimise toetamise kõrval on vaja panustada kogu valdkonna kvalifikatsioonitõusule rahvusvahelisele tasemele läbi välisõppejõudude Eestis õpetamise toetamise.Eesmärk III Valdkonna institutsionaalne struktuur toetabfilmitööstuse ning- kultuuri arengutTaustÜks suuremaid takistusi filmivaldkonna arengule on valdkonna kujundamise eest vastutust kandvaorganisatsiooni puudumine. EFS kui tsentraalne rahastaja küll mõjutab valdkonda läbi toetusotsuste, kuidselle ülesanded ja ressursid ei võimalda EFS-i rolli laiendada selleks, et koordineerida ja teha koostöödvaldkonna tervikliku arengu nimel.EFS-i kui filmitootmise ja valdkonna peamise finantseerija rahastamispõhimõtete ja otsuste selgus,tulemuslikkus ei rahulda filmitootjaid.Filmivaldkond, kuigi märkimisväärselt organiseeritud, teeb omavahel siiski vähe koostööd. Valdkonnaspuudub ühtsus, mis on vajalik oma huvide ühiskonnas laiemale teadvustamisele. Omavahelise koostöö jasuhtluse vähesus väljendub kõikides valdkonna aspektides alates turundusest, levitamisest lõpetades hariduse,sünergia tekkimist takistava kogemuste ning teadmiste vahetamise vähesuse ja kesksete rahastajategasuhtlemisega.Võimalikud meetmed olukorra muutmiseks ja eesmärgi saavutamiseks1. Riiklik tasand Filmivaldkonda koordineeriva Filmiinstituudi loomine18

Projekt12.07.2011Filmiarhiivis hoiul olevad 1950-ndatest pärit nitroalusel filmid on ohtlikud, hävimisohus ja vajavad ümberkonverteerimist. Hävimisohus on 1960-ndatest, 1970-ndatest pärit magnetheliga 35 mm filmid. Nii nende kuika teistel kandjatel filmide hääbuv tehniline seisukord on tõstatanud vajaduse luua Filmiarhiivi juurderestaureerimisüksus, mis teenindaks mäluasutusi kasutuskoopiate loomisel ja filmilevi uusväljaanneteteostamisel. Praeguse riikliku rahastamise taseme juures puuduvad Filmiarhiivil vahendid arendustegevusteks(sh restaureerimine, seadmete soetus).Puudub seadusandlus uute filmide kogumiseks - filmid jõuavad arhiivi filmitootjate deposiithoiusena ja FilmiSihtasutuse poolt rahastatud filmide puhul lepingus sisalduva nõude tõttu.Eesti rahvuslik filmipärand ei ole täies mahus kättesaadav, mis pärsib nii filmiteaduse arengut kui eesti filmipopulariseerimist ja haridust. Kättesaadavus suurendamist takistavad nii autoriõigusküsimused kui karestaureerimise projektipõhine rahastamine.Filmiteaduse traditsiooni arengut pärsib valdkonna alarahastatus, mistõttu ei toimu filmiajaloo süstemaatilistuurimist, ei ilmu teaduspublikatsioone ega uurimistöid ning professionaalsel filmikriitikal puudub väljund.Võimalikud meetmed olukorra muutmiseks ja eesmärgi saavutamiseks1. Filmivaatamiskohad Kinode tehniline kaasajastamineRiiklikult on vaja toetada väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate kinode varustamist HD resolutsioonigadigiprojektori, helitehnika ja ekraaniga. Kinode digitaliseerimisel on nii kinokultuuri säilitamise kui karegionaalpoliitiline tähtsus – filmivaatamine kui kultuuri osa peab olema kättesaadav ka väljaspool suurilinnu. Lisaks, Eesti filmide esimene levikanal on Eesti kinod, mistõttu on Eesti filmi maine hoidmiseks oluline,et ka väljaspool suuri linnu oleks võimalik vaadata filme kvaliteetse pildi ja heliga nagu nad ka tehtud on.Eesti filmide kättesaadavaks tegemine uutes filmivaatamiskohtadesTehnoloogia arengutega muutunud tarbimisharjumused on kasvatanud traditsiooniliste filmivaatamiskohtadepopulaarsuse arvelt uute vaatamiskohtade menu. Tagamaks, et nii uued eesti filmid kui ka filmipärand oleksidkättesaadavad, on vajalik analüüsida filmivaatamisharjumusi, et mõista uute kanalite osatähtsust ningvajadusel võtta kasutusele meetmed eesti filmikultuuri kättesaadavaks tegemiseks läbi uute tehnoloogiate.2. Teadus Filmimuuseumi arendamineFilmimuuseumid mujal maailmas on filmielu keskused - neil on oluline roll mitte ainult filmiajaloosäilitamisel, vaid ka selle tutvustamisel ja propageerimisel järeltulevale põlvkonnale. Filmimuuseumist peabsaama atraktiivne keskus, kus toimuvad filmiüritused kõikidele vanusegruppidele ning kus on võimaliktutvuda eesti filmide ajalooga. Keskuseks saamise eeldusteks on uutesse ruumidesse kolimine, koostöövaldkonnaga tagamaks kaasaegsete arhivaalide jõudmine muuseumi ning muuseumi finantseerimisesuurendamine, mis võimaldaks lisatööjõu palkamise läbi korrastada kogusid ning tagada muuseumi areng.Filmiteaduse arendamise toetamineKogu valdkonda tervikuks siduva filmiteaduse tugevdamine avaldab positiivset mõju valdkonnale tervikuna.Filmiteadus aitab muuhulgas tagada, et uued filmitegijad mõistavad meie ühist ajalugu, et filmikunstniketeadmised ja oskused talletatakse ning et filmivaldkonna üks olulisemaid tagasiside mehhanisme, filmikriitika,on kõrgel tasemel. Nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik luua filmiteaduri koht Filmimuuseumi juurde,20

Projekt12.07.2011toetada eesti filmi uuriva kirjanduse ja uurimistööde kirjutamist ning avaldamist, luua filmindust käsitleverialaajakiri ja soodustada Filmimuuseumi, Filmiarhiivi ja BFM-i koostööd.3. Säilitamine Filmiarhiivi toetamineFilmiarhiiv hoiab kogu eesti filmi ajalugu ning seal säilitatavad filmid on olulised filmiteaduse elemendid -filmidest kasutatakse enim ringvaateid nii telesaadete, filmide, koha- ja asutuse ajaloo uurimiseks, muuseumidekspositsiooni täiendamiseks ja näituste, ürituste koostisosana.Tagamaks filmipärandi säilimine, on vajalik leida vahendid kõikide hävimisohus nitrofilmide ning 35 mmkandjatel olevate magnetheliga filmide kopeerimiseks ning restaureerimiseks. Spetsiaalserestaureerimiskeskuse loomist Filmiarhiivi tuleks analüüsida Digikesuse, Nukufilmi, ERR-i ning teisterestaureerimise ja digiteerimisega tegelevate asutuste tegevuse valguses. Töötada tuleb välja lahendused,kuidas koguda, säilitada, taastada ja teha kättesaadavaks taasiseseisvumisaja järgsed filmid.Eesti rahvusfilmograafia toetamineFilmograafiat koostatakse projektipõhise rahastamise toel. Projekti lõppedes on vajalik leida viis, kuidasandmebaasi ülalpidamine integreerida avaliku teenusena riigi rahastatavate tegevuste hulka, mistõttu onvajalik leida parimad võimalikud lahendused filmograafia jooksvaks kaasajastamiseks. Kuna filmograafiatehnoloogiline lahendus võimaldaks selle kaudu teha kättesaadavaks lisaks filme puudutavale infole ka filmidise, on vajalik analüüsida selle teostamise finantseerimise võimalusi.4. Filmikultuur Filmikultuuri toetavate ürituste toetamineFestivalidel on oluline roll mitte ainult filmivaatamiskohana, vaid ka filmikultuuri ja eesti filmide nähtavamakstegemisel. KUMU eeskujul võiks luua eesti filmi sõprade klubi, mis võimaldaks siduda vaatajaid laiemalt eestifilmiga. Lisaks Eesti filmi päevadele võiks välja anda Eesti Audiovisuaalse loomingu auhinda, mis aitaks kõikifilmitootmisega seotud inimesi avalikkusele tutvustada ning mille rahalised auhinnad suunataks kohustuslikuskorras tagasi valdkonda. Oluline on jätkata Kinobussi kui filmi populariseeriva MTÜ tegevuse toetamist.Filmivaldkonna olümpiavõitjate toetamineFilmivaldkonna edukate toetamine peab olema ka riiklikult tähtsustatud, sest võimaldab tuua positiivsettähelepanu valdkonnale ning motiveerib nii teisi rohkem pingutama kui auhinna saajat end eesti filmitegijanaidentifitseerima.21