Filmivaldkonna klastriuuring 2012 - Eesti Filmi Sihtasutus

efsa.ee

Filmivaldkonna klastriuuring 2012 - Eesti Filmi Sihtasutus

Audiovisuaalvaldkonna ettevõtete klasterdumise seisAudiovisuaalklastri (antud uuringus Tallinnasse koondunud filmivaldkonna ettevõtete)hetkeseisu iseloomustavad tegurid jagunevad kaheks: soodustavad ja takistavad tegurid.Soodustavate teguritena saame rääkida eeskätt järgmistest. Esiteks:audiovisuaalvaldkonna ettevõtete seas on olemas kriitiline hulk arengule (kasvule)orienteeritud ja rahvusvahelist ambitsiooni omavaid ettevõtteid, mis annab aluse eeldadarahvusvaheliselt konkurentsivõimelise klastri kujunemist. Teiseks: ettevõtete vahel on jubapraegu tihedad ja toimivad majanduslikud sidemed ja vastastiksõltuvus, mida peetaksetähtsaks klastri eelduseks. Kolmandaks: ettevõtted tunnetavad vajadust (täiendava)koopereerumise järele, et pääseda paremini ligi välisrahastusele ja/või teenindadasuuremaid välisprojekte. Viimane on jällegi üks levinumatest klastrile omastestfunktsioonidest. Ning neljandaks toetab klasterdumist asjaolu, et praktiliselt kogu Eesti AVsektor on juba täna koondunud Tallinna. Enamik ettevõtteid paiknevad füüsiliseltlähestikku, asudes kesklinnas või selle vahetus ümbruses (Põhja-Tallinn).Takistavate teguritena saab välja tuua kuus järgmist. Esiteks ja üheks olulisimaks tulebpidada madalat nõudlust, mille eeskätt tingib kodumaise turu väiksus. Nõudluse kasvupärsib omakorda üle-Eestilise kinovõrgu puudumine, samuti hetkel veel vähearenenudVOD (video on demand) teenused. Madal kodumaine nõudlus seab Eesti AV valdkonnaarenguperspektiivid “automaatselt” suhteliselt kehvale positsioonile, kuna rahvusvahelisednäited edukate filmiklastrite arengust (eeskätt küll Euroopast väljaspool) toetuvad oluliselmääral koduturu ostujõule. Teiseks takistavaks teguriks on valdkonnas tegutsevateettevõtete suur sõltuvus kohalikust riiklikust finantseerimisest, mis eeskätt puudutabfilmitootjaid. Ligipääsu (täiendavatele) finantseerimisallikatele peetakse klastri arenguseisukohalt oluliseks teguriks, Eestis on aga näited erainvesteeringute kaasamisest harvad –peamiseks põhjuseks investoritele atraktiivse massiauditooriumitele orienteeritudtoodangu vähesus. Kolmandaks: AV valdkonna ettevõtted tunnetasid vajakajäämisi niimüügi-, turunduse-, finants- kui juriidiliste kompetentside osas. Samuti tõdeti valdkonnaesindusorganisatsioonide nõrkust, mis hetkel ei toimi valdkonnasiseseid dialooge jakoostööd soodustavate platvormidena, ei kujuta sellistena valdkonna tegijate “ühisthääletoru” ega suuda valdkonnale lõpuks suuremat kõlapinda tekitada. Neljandaks:klasterdumist takistava tegurina on käsitletav ka ettevõtete ebalev ja äraootav hoiak. Jubatoimuva tiheda koostöö tõttu ei nähta, et täiendav koondumine võiks anda lisaefekti ningsamuti kaheldi klastri infrastruktuuri rajamise majanduslikus otstarbekuses. Viiendategurina saame rääkida koostöö vähesusest valdkondadega väljaspool AV sektorit – eeskättIKT ja teiste tehnoloogiavaldkondadega. Rahvusvahelises praktikas on taoline koostööküllalt levinud ja kujunenud ka edukat klastrit iseloomustavaks praktikaks. Kuuendana võibklastri arengut takistava tegurina nimetada teadus- ja arendustööalaste sidemetepuudumist AV valdkonna ettevõtete ja akadeemiliste institutsioonide vahel. Teadus- jaarendusalast koostööd peetakse aga üheks olulisemaks klastri elujõulisust tagavaksteguriks.6


Klastri edasise arengu faktoridValdkonna potentsiaali ja seniste arengute valguses ning ettevõtete tegevuspraktikatestlähtuvalt on Eesti AV valdkonna klaster käsitletav väikefirmade horisontaalsetel javertikaalsetel võrgustikel baseeruva klastrimudelina. Klastri edasist arengut toetavatetegevuste osas on antud uuringu tulemustest lähtuvalt oluline tähtsustada järgmisi:toetada ja soodustada nn firmastumise tugevnemist – AV valdkonna ettevõteteorganisatsioonide tugevnemine peab toimuma klastri arendamise paralleelseprotsessina, valdkonna edu ja edasine kasv saab tugineda vaid tugevatele tootmistteostavatele institutsioonidele;vajalik on AV valdkonna kui tervikliku ökosüsteemi arengu toetamine – AV ettevõteteareng saab toimuda üksnes keskkonna (nõudlus, finantseerimine jmt) koosarenguna,milleta AV ettevõtted üksi konkurentsivõimelisemaks muutuda ei saa;panustada tasub laiemat tüüpi klastri arendamisele, mis lisaks AV valdkonnaettevõtetele hõlmaks ka teisi, eeskätt IKT ja muid tehnoloogia ettevõtteid. See annaksvõimaluse ära kasutada Eesti IKT valdkonna head (rahvusvahelist) mainet ninghoogustaks ka erinevate meediaplatvormide arendamist ning ristmeedia lahendusi,mille areng Eestis on seni jäänud küllalt tagasihoidlikuks;klastriga seotud suuremahuliste infrastruktuuriliste investeeringute tegemiseks tulebsaavutada kindlus klastriosaliste kriitilise massi olemasolust, klastriosaliste ühinenägemus AV valdkonna arendamisest ja parem selgus filmivaldkonna võimalikesttulevikuarengutest, s.t tehnoloogia arengust ja rahvusvahelisest nõudlusest – sedaselleks, et tagada investeeringute tasuvus ja majanduslik otstarbekus;klastri infrastruktuuri väljaarendamisel on otstarbekas lähtuda eeskätt noorte jateenust pakkuvate ettevõtete huvidest ja vajadustest, kuna nemad nägid klastrispotentsiaalselt suuremat kasu. Klastri elujõulisuse tagamisel on huvitatud asjaosalistekriitilise massi olemasolu üks olulisemaid tegureid;klastri-organisatsiooni poolt pakutavate tugimeetmete osas ootavad ettevõttedeelkõige rahvusvahelistumise ja ekspordialast tuge; klastri eestvedajatelt oodatakse kaühisturunduse rolli täitmist – seda nii levitamise kui tootmise valdkonnas;oluline on soodustada ka ettevõtete füüsilist koondumist, et tugevdada koostööd, missoodustaks innovatsiooni. Klastri elujõulisuse seisukohalt on oluline, et vähemasti(aktiivsem) osa klastriosalistest paikneks füüsiliselt ühes keskkonnas.7


SissejuhatusKäesoleva uuringu fookuses on Eesti audiovisuaalvaldkonna (AV) klasterdumise potentsiaal.Uuring hõlmab filmivaldkonna ettevõtteid – filmitootjaid, järeltootjaid, levitajaid – ehk ühteosa kogu audiovisuaalvaldkonnast. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida filmivaldkonnaettevõtete ettevõtluspraktikat ning hinnata, millist tüüpi klastrit nad omaarenguperspektiividest lähtuvalt ootaksid ja vajaksid.Põhiteemad ja -küsimused, millele käesolevas uuringus keskendutakse, on järgmised:audiovisuaalvaldkonna ettevõtete koostööpartnerid: millise valdkonna ettevõtetegateevad audiovisuaalvaldkonna ettevõtted koostööd ja milline on koostöötihedus?Kuivõrd rahvusvaheline on koostöövõrgustik? Millisel tasandil koostöö toimub(indiviidid, organisatsioonid)?audiovisuaalvaldkonna ettevõtete koostöö tegemise eesmärgid: mis ajendab koostöödtegema ja mis on koostöö tegemise põhieesmärgid (kompetentside puudumine,innovatsioon, konkurentsitihedus jne)?konkurentsisituatsioon ja konkurentsieelis: kes on peamised konkurendid? Millelbaseerub konkurentsieelis (tuumikkompetents)? Milline on pakutava toote/teenusepositsiooni turul (milline on nõudluse dünaamika)?ettevõtte asukoha valikud: kui tähtis on ettevõtmise jaoks ettevõtte asukoht? Millisedaspektid on tähtsad ettevõtte asukoha valikul?ettevõtte areng ja strateegilised valikud: millised on ettevõtete kasvu-, laienemisestrateegiad ja millised kasvukarakteristikud neid iseloomustavad? Kas ja milliseidtäiendavad kompetentse (töötajaid) on plaanis järgnevatel aastatel ettevõttessekaasata?Uuring on teostatud ajavahemikul mai kuni september 2012.Uuringu raport koosneb seitsmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse uuringuskasutatud metoodikat ja kaasatud ettevõtete valimit, teises peatükis tuuakse äraintervjuude tulemused teemaplokkide kaupa, kolmandas, neljandas ja viiendas peatükissünteesitakse intervjuude tulemusi nelja teema lõikes: audiovisuaalvaldkonna ettevõtlusepraktikad, ettevõtete koostöö ja võrgustikudünaamika, audiovisuaalvaldkonna ettevõtetekonkurentsivõime ja klasterdumise seis ning viimase teemana ettevõtete nägemus jaootused klastrile. Viimases, seitsmendas peatükis esitatakse uuringutulemustekokkuvõtvad järeldused ning nende baasilt pakutakse välja audiovisuaalvaldkonna klastrivõimalik arengutüüp.8


Uuringut viis läbi viieliikmeline meeskond, kuhu kuulusid: Külliki Tafel-Viia, Silja Lassur,Andres Viia, Indrek Ibrus ja Erik Terk.Uuring on osa Euroopa Liidu Läänemerepiirkonna programmi projektist First Motion, mishõlmab seitset Euroopa riiki – Eesti, Läti, Taani, Rootsi, Norra, Poola ja Saksamaa, kus ühetegevusena uuritakse audiovisuaalvaldkonna arengu-, sh klasterdumise perspektiive.Projekti rahastab osaliselt Euroopa Liit (Euroopa Regionaalarengu Fond ning Euroopanaabrus- ja partnerlusinstrument).9


1.Uuringu valim jameetod10


Käesolevas uuringus kasutatakse poolkvalitatiivset uurimisviisi. Andmekogumise meetodikson valitud poolstruktureeritud ja -standardiseeritud süvaintervjuu. Poolstruktureeritusväljendub selles, et küsimused on planeeritud teemade ja võtmeküsimuste kaupa, kuidküsimuste sõnastus ja järgnevus on suhteliselt vaba. Poolstandardiseeritus tähendab, etküsimustik sisaldab lisaks avatud küsimustele ka suunatud ja valikvastustega küsimusi.Kvantitatiivses vormis küsitud hinnangute puhul kasutati Likerti neljapalliskaalat, kus skaalaühes otsas on seost või väidet kinnitav ja teises otsas seda eitav või mittenõustuv hinnang.Kvantitatiivses vormis hinnangute andmisel paluti intervjueeritul oma hinnanguid kaseletada – selline kombineerimine aitab tõsta uuringutulemuste valiidsust ehk kindlustselles osas, et vastused kirjeldavad just seda, mille kohta infot sooviti saada. Seda tüüpiintervjuuga kogutud teave sobib põhjuslike seoste leidmiseks ja seletamiseks.Intervjuuküsimustiku koostamisel tugineti loomeettevõtlust (rõhuasetusegaaudiovisuaalvaldkonnale) ja selle toetamist käsitlevale teoreetilisele kirjandusele ja seotuduuringutele, ettevõtluse teoreetilisele kirjandusele, sh fookusega klastrite käsitlusele.Intervjuuküsimustik koosneb viiest teemaplokist:I Ettevõtja personaalne profiil: ettevõtja personaalne ja hariduslik taust, sotsiaalneaktiivsus ning eelnev karjääritee; II Ettevõtlusega alustamise motiivid ja mõjutajad: ettevõtlusega alustamisemotivatsioonitegurid;III Ettevõtte profiil: mis koosneb kolmest allteemast: (1) organisatsiooni ülesehitus jarollide jaotus, ettevõtte juhtimine ja äriühingute valitsemise problemaatikad, (2)ärimudel, sh väärtusloome, konkurentsieelist määravad tegurid ja hinnakujundus,sihtgrupi profiil, turupositsioon ja segmendid, (3) koostöö, sh koostööpartnerid, nendeleidmine ja koostöövormid;IV Ettevõtte areng ja arendamine: ettevõtte arengutegurid ja edukuse näitajad,kasvamise ja laienemise strateegiad, tegevusplaanid ja nende realiseerumine;V Tugisüsteemi vajadused: toetuste kasutamise praktikad, ootused ja vajadusedaudiovisuaalvaldkonna klastri pakutavate teenuste, asupaiga ja liikmete osas.Küsimustiku koostamisel säilitati järjepidevus Eesti loomeettevõtete arengutsükli uuringus(2011) kasutatud intervjuuküsimustikuga, mis võimaldab vajadusel käesoleva uuringutulemusi võrrelda eelmise uuringu tulemustega. Käesolevas uuringus kasutatudintervjuuküsimustik koosnes 57 küsimusest, mille seas oli ka üheksa ette antudvalikvastustega küsimust. Intervjuuküsimustiku leiab lisast 1.Valim koostati filmivaldkonnas tegutsevate ettevõtete baasilt, hõlmates ettevõtteid, kestegutsevad järgmistes valdkondades: filmitootjad, levitajad, järeltootjad. Seega hõlmabvalim kõiki audiovisuaalvaldkonna olulisemaid võtmetegijaid, kelle valmidusklasterdumiseks ja ootused vastava tugistruktuuri väljaarendamisele omavad kriitilisttähtsust audiovisuaalklastri toimima hakkamisele. Valimisse haarati erineva (lühema- japikemaajalise) tegevuskogemusega ettevõtjad, mis annab võimaluse hinnata ettevõtete11


2.Klaster –käsitlusviisidja kriitilisedtegurid14


Klastriteks nimetatakse „teatud valdkonna ettevõtete ja organisatsioonide geograafiliseltkoondunud ja omavahel seotud kogumeid“ 3 . Vaatamata selle mõiste mõnevõrraerinevatele tõlgendustele eri autorite poolt, millist koondumist ja milliseid seoseid ikkagisilmas peetakse, millal saab juba rääkida eksisteerivast klastrist, millal veel mitte jne, onklastrid ja klastrite arendamine kujunenud tänapäevase majandusteaduse üheksenamkäsitletud teemaks. On leitud, et klastrid aitavad oluliselt kaasa neid moodustavateettevõtete konkurentsivõime tõusule. Edukad klastrid suudavad tugevdada omavaldkonnas rahvusvahelist haaret – meelitada ligi kompetentseid inimesi, tehnoloogiaid jainvesteeringuid, teenindada rahvusvahelisi, isegi globaalseid turge ning liita teisiregionaalseid klastreid, mis saavad pakkuda täiendavaid tegevusi väärtusahelas 4 .Täiendefekt tekib ruumilisest lähedusest, teatud ressursside jagamisest ja funktsioonidesobitamisest. Klastrile omased täiendmõjud ilmnevad just siis kui suhteliselt lähestikkuasuvad firmad hakkavad tihedamalt suhtlema ja oma teadmisi jagama. Iga firma võidaboma ideede jagamisest ja seetõttu on kõik firmad paremas seisus kui nad oleksid omaetteoma ideid arendades 5 .Poliitikakujundajad nii riikide, regioonide kui linnade tasandil püüavad luua ja realiseeridaklastripoliitikaid. Need on paljude riikide ja linnade arengustrateegiate olulisekselemendiks.Võib eristada majanduslikku ja majandus-geograafilist (inimgeograafilist,ruumiplaneerimislikku jt) lähenemist klastritemaatikale. Kui majandusteaduslikulekäsitlusele on iseloomulik analüüsi alustamine puht majandusstatistiliselt baasilt (mingisterritoriaalses üksuses, riigis, regioonis või linnas, kus on statistiliselt märkimisväärsesmahus esindatud teatud majandussektorite või allsektorite ettevõtted ning nendeettevõtete kogumit nimetatakse klastriks ning edasine analüüs peab näitama, mis kujulneed allsektorid ja ettevõtted omavahel nö kokku mängivad ja kuidas seda kokkumänguparandada), siis sotsiaalteadlastele ja ruumiteoreetikutele on iseloomulik teatudminimaalsete tingimuste kogumi (mis puudutavad ettevõtete suhete tüüpe ja nendevahelise kommunikatsiooni tihedust) postuleerimine, mille olemasolu korral on klastrimõiste kasutamine põhjendatud. Kui need tingimused pole täidetud, saab rääkida siiskialles potentsiaalsest klastrist. Esimese lähenemise puhul, heaks näiteks on siin MichaelPorteri tööd, tegeldakse klastrianalüüsis väga palju tema konkurentsikeskkonnaga jasellega, kuidas klaster selle keskkonnaga seostub. Teisel puhul on suurem rõhk küsimustelklastrisiseste sidemete tüüpidest, jagatud eesmärkidest, väärtustest ja ruumi kasutusest,ühise taristu loomisest jms. Käesolevas uuringus on püütud ühendada mõlema lähenemisetugevusi.Nikodemus Solitander (2011) 6 , kes on analüüsinud klastridiskursuse arenemist, leiab, etkitsalt majandusteguritel põhinev klastrimudel on ajas edasi arenenud, juurde on tulnud3 Porter, M. E. (1998) Clusters and the new economic competition, Harvard Business Review, 76, 77–90.4 Ketels, C., Lindqvist, G., Sölvell, Ö. (2008) Clusters and Cluster Initiatives. Center for Strategy andCompetitiveness. Stockholm School of Economics. June 2008.5 Creative Industry spillovers – understanding their impact on the wider economy (2009) Frontier Economics,April.6 Solitander, N. (2008) Designing creativity through clusters. A periodisation of cluster discourse, Economicsand Society. Publication of the Hanken School of Economics, No. 229. Helsinki.15


sotsiaal-kultuurilised mõõtmed ja loovust väärtustatakse järjest enam (vt Kast 1). Sellejuures on käsitlus jäänud ikkagi konkurentsikeskseks, klastripoliitika eesmärgiks on ikkagikaasaaitamine konkurentsivõime tõstmisele, seda nii ettevõtete kui majandussektorite,linnade ja riigi tasandil.Kast 1: Klastri käsitlusviisidCompetitive cluster paradigma (1990–2000), mis on tugevalt mõjutatud Michael Porter’ikonkurentsieeliste teooriast ning kus põhirõhk on sellistel hea ärikeskkonna ja efektiivseettevõtlusliku käitumise joontel nagu mobiilsus, võrgustikud, konkurentsivõime, produktiivsus japaindlikkus.Collective cluster paradigma (1995 –2003), see lähenemine lisas eelnevale keskse tegurina õppimisekui innovatsiooni vahendi, mis viis fookuse otseselt majandusarengult kaugemale. Inspiratsioonisaadi nii juhtimise teooriast kui ka linnade tööstuspiirkondade (industrial districts) alasestkirjandusest. Niimoodi nihkus rõhk anonüümsetelt turgudelt rohkem indiviidi tähtsusele.Creative cluster (2003– ) lähenemine kombineerib eelnevate arusaamade elemente lisades sinnaolulise argumendina veel viisi, kuidas klastrit hallatakse. Mistõttu süveneb fookus indiviidideerinevate rollide omavahelisele sidususele klastris – indiviid kui töötaja, juht ja tarbija.Allikas: Solitander, N. (2008) ’Designing creativity through clusters. A periodisation of cluster discourse.’ Economics andSociety. Publication of the Hanken School of Economics, No. 229. Helsinki.Huvitav on märkida, et kui loomemajanduse alases kirjanduses on viimased kaks rõhuasetust olnudomased nö algusest peale, siis nüüdseks on need pääsenud ka üldise klastrialase kirjandusetähelepanu fookusesse. See on veelkordne tõendus sellest, et loomeettevõtlus on suurestiteenäitaja ettevõtluse kui terviku arenemisele.Loomeettevõtete klasterdumist on käsitletud läbi paljude erinevate kontseptsioonide:loovad regioonid – creative regions 7 ; loovad linnad – creative cities 8 ; loovklastrid – creativeclusters 9 ; loov miljöö – creative milieu ja loovad kvartalid – creative quarters 10 . Onsuhteliselt laialt levinud arusaam, et loovklastrid on ühed võtmetähtsusega panustajadteadmistepõhises (loovas) majanduses, kuna hõlmavad väga paljusid erinevaid valdkondi jasuudavad lõimida erinevaid majandussektoreid. Samas on levinud ka arvamus, et enamusloovklastreid on de facto kultuurikvartalid ja mitte majandusklastrid Porteri mõistes. Tihtineed kultuurikvartalid koondavad kultuuriliste eesmärkidega väike- ja mikroettevõtteid ja7 DCMS (2000) Creative Industries: The Regional Dimension. Report of the Regional Issues Working Group;Cooke, P. and Schwartz, D. (ed) (2007) Creative regions: Technology, cultureand knowledge entrepreneurship.Routledge: London and New York.8 Florida, R. (2002) The rise of the creative class. Basic Books, New York; Landry C (2000) The creative city: Atoolkit for urban innovators. Earthscan,London; Cooke, P. and Lazzeretti, L. (2008) Creative cities, culturalclusters and localeconomic development. Edward Elgar, Cheltenham.9 Turok, I. (2003) Cities, Clusters and Creative Industries: the Case of Film and Television in Scotland, EuropeanPlanning Studies, 11:5, 549–565; Pratt A (2004) Creative clusters: towards the governance of the creativeindustries production system?, Media International Australia incorporating Culture and Policy, pp. 50–66.10 Roodhouse, S. (2006) Cultural Quarters: Principles and Practice. Intellect, Bristol; Evans, G. (2009) CreativeCities, Creative Spaces and Urban Policy, UrbanStudies, 46:5&6, 1003–1040.16


Erinevate maailma (suurte) filmiklastrite analüüsimisel on Lorenzen (2007) 23 teinud neliolulist järeldust klastri toimetuleku kohta: kinokülastus ja koduturu ostujõud mõjutavad filmide linastumise arvu; välisturgude kultuurilised erinevused tarbijaeelistustes mõjutavad eksporti; avaliku sektori poliitika mõjutab enamuse filmiklastrite koduturgu ja eksporti; (osadel juhtudel) välisinvesteeringud suurendavad tööhõivet.Samas need välised tegurid üksinda ei mõjuta filmiklastrite toimetulekut. Kõige olulisemaksfaktoriks peab Lorenzen siiski filmiklastri organisatsioone, kas nad suudavad eelnevateväliste teguritega toime tulla ja neid ka vähehaaval mõjutada. Koduturu ja ekspordiarendamiseks on olulised: filmide (elamusväärtusega) sisu, turunduse ja levitamise võimekus ning tugevad horisontaalsed (inimestevahelised) ja vertikaalsed (väärtusahelapõhised) sidemed klastri ettevõtete vahel.Eelnevalt märgiti, et avaliku sektori poliitika on oluline filmiklastrite arengu mõjutaja. Samakehtib ka paljude teiste valdkondade ettevõtlusklastrite puhul. Sellegipoolest pole üheseidandmeid selle kohta, millised avaliku sektori sekkumisviisid aitavad klastritel paremaidtulemusi saada. Klastriinitsiatiivide uuringu järgi 24 võib oletada, et avaliku sektorisekkumine on edukam, kui panustatakse juba olemasolevasse klastrisse, millel on ühinenägemus oma konkurentsivõime tõstmisest. Väga oluline on ka, et klastril oleks rahastusväikese kontori ja pühendunud klastri arendaja hoidmiseks.Tulenevalt eelnevast klastriteooria ja -uuringute ülevaatest oleme käesolevas uuringuspööranud eriti rõhku filmivaldkonna ettevõtete olemusele – nende tegutsemispraktikatele,motiividele, võimekusele ja koostöömustritele. Seda ühelt poolt seetõttu, etorganisatsioonid ja võrgustumine on ühed olulisemad tegurid klastri arendamiseseisukohalt. Teisalt aga seetõttu, et varasemad ülevaated Eesti filmivaldkonnast ei olesektori ettevõtteid sellisel kujul analüüsinud.23 Lorenzen, M. (2007) Creative Encounters in the Film Industry: Content, Cost, Chance, and Collection,Creative Encounters Working Papers No. 3, August 2007. Copenhagen Business School.24 Sölvell, Ö., Lindqvist, G., Ketels, C. (2003) The Cluster Initiative Greenbook Stockholm: Ivory Tower,www.cluster-research.org.19


3.Ettevõtluspraktikaaudiovisuaalvaldkonnaettevõtetes20


3.1 Loomeettevõtluse ja kasvuettevõtluse käsitlusKäesolevas peatükis kirjeldatakse uuritud audiovisuaalvaldkonna ettevõteteettevõtluspraktikat. Valdkonna spetsiifikat arvestades kasutatakse antud uuringuettevõtete analüüsimisel foonina väikeettevõtluse ja spetsiifilisemalt ka loomeettevõtlusekäsitlusi (audiovisuaalvaldkonda loetakse Eestis ja ka mujal maailmas üheksloomemajanduse allvaldkonnaks) 25 .See, kuivõrd loomeettevõtete puhul on otstarbekas rääkida teatavat tüüpi erilistestettevõtluspraktikatest on mõjutatud sellest, millist tüüpi väikeettevõtlusegaloomeettevõtlust võrrelda. On rida teemasid, mis on rohkem või vähem sarnased mis tahesväikeettevõttele. Suur osa nendest probleemidest on seotud raskustega või soovimatusegaminna üle väikeettevõttele omaselt paindlikult ja informaalselt tegutsemis- jajuhtimisstiililt rangemale, täpsema rollijaotusega, enam planeeritumale jasüstematiseeritumale (ja mingis mõttes ka enam „bürokraatlikule“ struktuurile).Loomeettevõtjate puhul on rõhutatud, et nende tegevuses ei mängi soov teenida tulukõige esmast rolli; vähemalt sama tähtis (kui mitte tähtsam) on soov tegutseda iseseisvaltja vabalt ning neile südamelähedasel loomingulisel alal. Samas näitavad väikeettevõteteempiirilised uuringud, et väikeettevõtte omanik on tihti isik, kes rajab oma ettevõtte jajuhib seda peamise eesmärgiga saavutada isiklikke sihte – ehk teisisõnu: ta onorienteeritud nn elustiili ettevõtlusele. Ta kogeb ettevõtet osana oma isiksusest ja see ontugevasti seotud nii tema kui ta pere vajaduste ja eesmärkidega, mis kindlasti kõiges eitaandu vaid tulu teenimisele 26 . Loomeettevõtete puhul tõstetakse sageli esile nendesoovimatust laieneda ja tegutsemist nn elustiiliettevõtetena. Tegelikult on need joonedspetsiifilised mitte ainult loomeettevõtetele, vaid mingil kujul ka enamikule teisteleväikeettevõtetele.Sageli tõstetakse loomeettevõtete puhul esile ka nende innovaatilisust. Sellest tulenevalton põhjendatud paralleelide tõmbamine loomeettevõtete ja innovaatilistetehnoloogiapõhiste ettevõtete vahel. Mitmete parameetrite osas nagu näiteksorganisatsioonikultuuri jooned, samuti tugev sõltuvus erinevatest võrgustikest jm oninnovaatilised tehnoloogiaettevõtted loomeettevõtetele küllalt lähedased. Ka needettevõtted kasvavad harva suureks. Samas võib aga tehnoloogiaettevõtte riskiaste, totaalseläbikukkumise võimalus olla loomeettevõtte omast, tulenevalt uurimus- ja arendustöödepikkusest, oluliselt suurem. Ka nende puhul võib turg väga kiiresti muutuda, samas onnende puhul turg jällegi n-ö vähem subjektiivsem. Edu korral on tulemus tavaliselttiražeeritav, sh rahvusvaheliselt, sellest tuleneb ka finantseerijate huvi paigutada rahataolistesse kõrge riskiga projektidesse (võrreldes riskikapitali oluliselt väiksema huvigainvesteerida loomeettevõtetesse).Üldistades kokkuvõttes loomeettevõtlusalast kirjandust, saame öelda, et loomeettevõttepuhul on asjakohane rääkida viiest suuremast eripärast: produkti väärtus, produkti25 Sarnane lähenemine oli kasutusel ka uuringus „Väike- ja mikroloomeettevõtete arengutsükkel“.26 Miettinen, J., Teder, J. (2006) Ettevõtlus I. Ettevõtlusest. Ettevõtjatest. Ettevõtluspoliitikast, Tallinn: Külim.21


innovaatilisus, produkti loomise protsess, loomeettevõtte organisatsiooniline praktika jakeskkonna tähtsustamine.Loomeettevõtete produkti väärtus. Loomeettevõtte produkt seostub mitte niivõrdutilitaarse väärtusega kui sümbolväärtusega. See, kuidas sümbolväärtust tajutakse, onsuurel määral subjektiivne, mistõttu võib väita, et loomeettevõtted kauplevadebamäärase väärtusega produktiga. Hind, millega saab produkti müüa, on eelnevaltraskelt prognoositav. See sõltub sellest, kuidas kujundatakse sümbolväärtus,võrgustikest, mille kaudu taoline produkt luuakse ja seda teadvustatakse,referentsgruppide (kliendid, distribuutorid jt) tagasisidest jne.Enamikes loomemajanduse valdkondades on produkti tunnusjooneks ja hinna alusekstema tegelik või eeldatav unikaalsus. Unikaalsuse ja originaalsuse taotlusega agaseostuvad juba omakorda teatud nõuded produkti loomise protsessile.Produkti loomise protsess. Loomeettevõtte produkti innovaatilisus tähendabvähemalt teatud ulatuses seda, et protsessi algul pole selge, millise resultaadini(produktini) jõutakse. Produkt tekib loomingulise protsessi lõpus, protsess on „openended“, millele sageli lisandub ka „fuzzy front end“, mis tähendab, et seda produkti eiole eelnevalt võimalik selgepiiriliselt määratleda. Kokkuvõttes on produkti loomiseprotsess ette prognoositav vaid väga laiades piirides ning pealegi, nagu eelpoolrõhutatud, on tegemist ebaselgete ja subjektiivsete turgudega. Siit tuleneb ka teatudäririsk. Organisatsiooniline praktika. Loomeettevõtluse organisatsioonilist praktikatiseloomustab indiviidikesksete struktuuride domineerimine ja projektipõhise toimimisepaljusus 27 , samuti mittehierarhiliste ja informaalsete suhete – võrgustike jastruktuuride tähtsus 28 . Organisatsiooniline eripära determineerib olulisel määral kanende ettevõtlusmudelit: võrgustikepõhine organisatsiooniline mudel tähendab ühtlasika võrgustikupõhist ettevõtlusmudelit 29 .Laiemate (sotsiaalsete) väärtuste ja eesmärkide olemasolu. Sageli iseloomustabloomeettevõtjat sotsiaalsem väärtusmudel (kultuurilise mitmekesisuse suurendamine,ruumi atraktiivsuse suurendamine) ning tegutsemise olulisteks motivaatoriteks onmitterahalised tegurid: sõltumatuse ja eneseteostuse tähtsustamine kasvu ja kasumi27 Bilton, Ch. (2006) Cultures of management: cultural policy, cultural management and creativeorganisations, University of Warwick: Centre for Cultural Policy Studies.28 Lash, S., Urry, J., (1994) Economies of Signs and Space. Sage, London; Neff, G. and Stark, D. (2003)Permanently beta - Responsive Organisation in the Internet Era in Howard, Philip E.N. and Jones, S., TheInternet and American Life, Thousand Oaks, CA, Sage, 173–188.29 Barabasi, A.-L. (2002) Linked: The New Science of Networks, Perseus, Massachusetts.22


eesmärkide kõrval 30 . Loomeettevõtjate seas on täheldatud ka nende suurematkeskkonnasõbralikkust teiste ettevõtjatega võrreldes 31 . Tegutsemiskeskkonna tähtsus. Loomeettevõtjad väärtustavad kõrgelt omategutsemiskeskkonda ja tähtsustavad „teiste samasuguste“ olemasolu 32 – millest kanende sage koondumine kultuurikvartalitesse ja loomeklastritesse. Nad kalduvadvalima oma elu- ja töökeskkonda lähtuvalt sellest, kuidas see koht võimaldab nautidamitmekesist kultuurielu, pakub võimalusi osalemiseks erinevates tegevustes ning kui(vaimselt) avatud on selle koha atmosfäär (võtmesõnadeks multikultuursus, tolerantsja kultuuriline mitmekesisus) 33 . Loomeettevõtjate puhul avaldub seos keskkonnaga kateistpidi: nende „kohalolu“ signaliseerib ise loova miljöö olemasolu 34 , mis omab kaolulist majanduslikku väärtust, kuna nad tõmbavad ligi tegutsejaid teistest, sealjuureseriti teadmismahukatest valdkondadest.Kokkuvõttes saab loomeettevõtet defineerida kui subjektiivsetele turgudele töötavat, omaproduktis unikaalsele mängivat ja seetõttu innovaatilist tööprotsessi korraldavat javõrgustunud meeskonnamudelit kasutavat ettevõtet; ning loomeettevõtjat kui laiemaidsotsiaal-kultuurilisi väärtusi kandvat ja olulisel määral mitterahalistest teguritestmotiveeritud ettevõtjat.Eelkirjeldatud eripärad tõstatavad küsimuse, milline saab olla loomeettevõtte kasvamisemudel. Käesoleva uuringu keskmes oleva Eesti audiovisuaalvaldkonna ettevõtete klastrissekoondumise valmiduse ja vajaduse analüüsi seisukohalt on ettevõtete kasvuperspektiividüheks põhitähtsusega küsimuseks. Klastriteemalise teoreetilise kirjanduse kohaselt onklastrite eesmärgiks saavutada majanduslikku kasvu, mistõttu on klastri arendamiseeelduseks kasvuperspektiivi nägevate ettevõtete olemasolu.Kuigi kasvutemaatika on ettevõtluses üks diskuteeritavamaid teemasid, on kasvu käsitlusedja kasvu mõtestamine ettevõtlusalases kirjanduses sageli kitsas ja lihtsustatud.Kasvuettevõtluse määratlemisel kasutatakse sageli selle vastandamist elustiiliettevõtluse30 Malem, W. (2008) Fashion designers as business: London, Journal of Fashion Marketing and ManagementVol. 12 No. 3, 2008, 398-414; Curran, J. and Blackburn, R. A. (1994) Small Firms and Local Economic Networks:The Death of the Local Economy, Paul Chapman, London; Gray, C. (1998) Enterprise and Culture, Routledge,London.31 Cascio, J. (2005) The Greening of the Creative Class?,http://www.worldchanging.com/archives/002610.html; Ray, P. H., Anderson, S. R. (2000) The CulturalCreatives. How 50 Million People Are Changing the World. New York: Three Rivers Press; Viia, A. (2007)Loovklass ja keskkonnasõbralikkus. Keskkonnasõbraliku tarbija käsitluse laiendamine. Magistritöö, Tallinn:Tallinna Tehnikaülikool.32 Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. Tallinn: Eesti TulevikuuuringuteInstituut, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, 2009; Loova Tallinna visiooni kontseptsioon.Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, 2008.33 Florida, Richard. (2002) The Rise of the Creative Class. And How It’s Transforming Work, Leisure,Community and Everyday Life. New York: Basic Books.34 McGranahan, D. and Wojan, T. (2007) ‘Recasting the Creative Class to Examine Growth Processes in Ruraland Urban Counties’, Regional Studies, 41.2, 197–216; Wedemeier, J. (2010) ’The Impact of the CreativeSector on Growth in German Regions’, European Planning Studies, 18 (4), 505–520.23


(lifestyle entrepreneurship) 35 või elatusettevõtlusega (subsistence entrepreneurship) 36 . Üheenimkasutatud definitsiooni kohaselt on kasvuettevõtja (growth entrepreneur) see, keshindab oma edukust ettevõtte suuruse ja kasvu terminites 37 . Kasvuettevõtjat seostataksejärgmiste tunnustega nagu: kasumisolemise ja ettevõtte kasvatamise tähtsustamine,aldisolek riskivõtmisele, ärilistest kaalutlustest lähtumine ettevõtte juhtimisel, ettevõtteväärtuse suurendamine (mahamüümise eesmärgiga). See erineb olulisel määralelustiiliettevõtja tunnustest, kus tööst rõõmutundmist peetakse rahateenimisestolulisemaks, ettevõtet hoitakse suuruses, mida suudetakse hallata, eelistakse hands-onjuhtimisstiili, perekonna huvid seatakse ettevõtte juhtimise tööst kõrgemale jms 38 .Ettevõtluspraktikate mitmekesistumise tõttu on tekkinud vajadus kasvuettevõtte olemuseuuesti- ja ümbermõtestamise järele. Ettevõtluse uurijad on korduvalt tõdenud, etkasvutemaatika on olemuselt väga heterogeenne 39 ning terminid „kasv“, „lisandväärtusesuurenemine“, „rikkuse (wealth) kasv“ jt ei ole kaugeltki oma tähenduse ulatuselt kattuvad.Järjest enam, turgude globaliseerumise tõttu, on ettevõtte kasvu hakatud mõtestamarahvusvahelistumise võtmes. Paljudel juhtudel leiab see aset läbi rahvusvahelistevõrgustike ja alliansside 40 , mis viitavad võrgustumise tähtsustumisele ettevõtlusestervikuna. Samuti on märgitud, et väikeettevõtluse puhul on rahvusvahelistumine üheksolulisemaks kasvamise eelduseks 41 . Loomeettevõtluse kasvuperspektiivide mõtestamisel eisaa mööda vaadata neile iseloomulikest tunnusjoontest, mistõttu kasvust tuleb nendepuhul rääkida läbi teiste kategooriate nagu näiteks koostöövõrgustiku laiendamine võitoodete/teenuste kvaliteedi tõstmine „pelga“ ettevõtte kasvatamise asemel 42 . On väidetudsedagi, et loomemajanduse kontekstis ei tuleks mitte niivõrd keskenduda üksikettevõtteleja selle kasvuperspektiividele, vaid keskenduda võrgustike ja süsteemide ulatusele jaarengule loovmajanduses tervikuna. Seega arvestades loomeettevõtluse teatavaideripärasid, aga ka selle allvaldkondlikku mitmekesisust, võib loomeettevõtte kasvu jalaienemise perspektiivide osas eristada kahte võimalikku mudelit (mis võivad praktikasesineda ka omavahel seotult):1. laienemine klassikalise kasvuettevõtte rada mööda – loomevaldkonna, millesprodukti loomine eeldab suurearvulisemat inimkooslust (nt film, audiovisuaalmeediavms nn multimediaalne valdkond), puhul on eeldused nn klassikalist tüüpi35 Marcketti, S. B., Niehm, L. S., Fuloria, R. (2006) An Exploratory Study of Lifestyle Entrepreneurship and ItsRelationship to Life Quality, Family and Consumer Sciences Research Journal, 34 (3), 241–259.36 Schoar, A. (2010) The Divide between Subsistence and Transformational Entrepreneurship, in: (Ed.) Lerner,J., Stern, S., Innovation Policy and the Economy, National Bureau of Economic Research Book Series, 10University of Chicago Press, 57–81.37 Katz, J. (1995) Which track are you on? Inc. 17, 27–28.38 Getz, D., Petersen, T. (2005) Growth and profit-oriented entrepreneurship among family business owners inthe turism and hospitality industry, Hospitality Management, 24, 219–242.39 Davidsson, P., Achtenhagen, L., Naldi, L. (2005) Research on Small Firm Growth: A Review, In EuropeanInstitute of Small Business.40 Chetty, S., Campbell-Hunt, C. (2003). Explosive international growth and problems of success amongst smallto medium-sized firms, International Small Business Journal, 21(1), 5–27.41 Hurmerinta-Peltomäki, L. (1994) Success factors and their sensitivity to internationalization: some empiricalfindings among Finnish SMEs, in Veciana, J. M. (Ed.), SMEs: Internationalization, Networks and Strategy,Aldershot: Ashgate, 24–37.42 Grabher, G. (2004) Learning in Projects, Remembering in Networks? Communality, Sociality andConnectivity in Project Ecologies, European Urban and Regional Studies, 11 (2), 99–119.24


kasvuettevõtluseks mõnevõrra soodsamad kui unimediaalsetes loomeettevõtlusevaldkondades, kus produkti valmimine ei eelda koostööd (nt ehtekunst);2. laienemise tüüp, mis ei seostu organisatsiooni (ega ka käibemahtude jms) kasvamise,küll aga ettevõtte või ettevõtja väärtuse kasvuga. Siin võime omakorda eristada kahteallvarianti:● kasvamine läbi loovisiku sümboolse ja sotsiaalse kapitali kasvu: ehk kasvaminetuntumaks, kuulsamaks, sõlmeks sotsiaalsetes võrgustikes;● kasvamine läbi kaubamärgi väärtuse kasvu – oma professionaalse kompetentsikonverteerimine majanduslikuks väärtuseks, mis on näiteks müüdav frantsiisinavõi mille esindusõigusi on võimalik müüa.Ettevõtete kasvustrateegiate ja -praktikate analüüsimiseks hinnatakse paljude teguritekompleksi. Tuginedes erinevate ettevõtluse uurijate 43 käsitlustele, on kasvuorientatsiooniolemasolu hindamisel oluline hinnata nelja tüüpi faktoreid: (1) ettevõtja karakteristikud; (2)ettevõtte karakteristikud; (3) juhtimisstrateegia muster; (4) ettevõtte väliskeskkonnafaktorid (vaata lähemalt Kastist 2). Sarnane metoodika oli kasutusel ka 2011. aasta uuringus„Väike- ja mikroloomeettevõtete arengutsükkel“ 44 .Audiovisuaalvaldkonna ettevõtte kasvuorientatsiooni hindamiseks on toodudkriteeriumides tehtud teatavaid modifikatsioone:haridustaseme teguri osas on audiovisuaalvaldkonna ettevõtete (ja loomeettevõtetetervikuna) kontekstis relevantsem tähtsustada mitte üksnes kõrghariduse olemasoluettevõtjal, vaid majandushariduse olemasolu. Seda põhjusel, et loomeettevõtluses(loovtööstuses, loomemajanduses) tegutsejad on valdavalt kõrgharidusega ningdiferentseerumise nende tegevusmustritesse toob eeskätt majandusalastekompetentside omamine;hinnakujundusmudelit ei saa AV valdkonna ettevõtete kontekstis pidada kasvuleorienteerituse hindamisel ülemäära oluliseks, kuna nende ettevõtete loodavatetoodete/teenuste hinna määrab suuresti turg. Ühelt poolt on vähemasti filmitootjadsuures osas sõltuvad avaliku sektori rahastusest, mis seab piirid ettevõtte võimaluselehinda kujundada. Teiselt poolt määravad hinna levitajad ning tootjatel ei ole seal suurtmänguruumi jäetud. Ka teenusepakkujate hinna on paika pannud turukonkurents; turu perspektiivsus on loomeettevõtete puhul mõnevõrra komplitseeritum:audiovisuaalvaldkonna toodete/teenuste turg on subjektiivne ja sõltuv paljuski raskestiprognoositavast referentsgruppide tagasisidest; osaliselt mõjutab turu situatsiooni kakultuurilise eripära tõttu raskesti eksporditav produkt ja ka koduturu piiratus.43 Stokes, D., Wilson, N., Mador, M. (2010) Entrepreneurship, Cengage Learning; Barringer, B. R., Duan, R.(2010) Entrepreneurship: Successfully Launching New Ventures, 3rd Ed., Prentice Hall; Burns, P. (2001)Entrepreneurship and Small Business, Basingstoke: Palgrave; Bosma, N., Levie, J. (2010) GlobalEntrepreneurship Monitor 2009. Executive Report.44 Vt lähemalt: Tafel-Viia, K., Viia, A., Terk, E., Ibrus, I., Lassur, G. (2011) Uuringu „Väike- jamikroloomeettevõtete arengutsükkel“ lõppraport. Tallinn: Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut,kättesaadav: http://www.esa.ee/cmsdata/upload/files/loomeettevotluse%20uuring_loppraport_TLY%20ETI_2011.pdf25


Kast 2. Kasvuorientatsiooni näitavad teguridEttevõtja karakteristikud:● motivatsioon – ettevõtluse alustamise motiivide baasilt eristatava kahe ettevõtluse tüübi –võimalus- ja vajadusettevõtlus (opportunity-driven and necessity-driven entrepreneurship) – osasseostatakse kasvuettevõtlusega eelkõige võimalusmotiive omavat ettevõtjat;● varasem ettevõtluskogemus – varasema ettevõtluskogemuse olemasolu peetakse toetavakseelduseks ettevõtte kasvule orienteeritusele;● haridustase – varasemad uuringud on täheldanud korrelatsiooni kõrghariduse olemasolu ettevõtjalja ettevõtte kasvu vahel;● ettevõtte alustamisel kaasatud inimeste hulk – mitme isiku poolt loodud ettevõtted kalduvad olemaenam kasvule orienteeritud kui ühe isiku põhised.Organisatsiooniga seotud karakteristikud:● töötajate arv – väga väikeste (1–2 inimesega) ettevõtete kasvamine on komplitseeritud, kuna väheseinimressursi tõttu ei omata ka sageli kompetentse kasvamiseks;● töötajate arvu suurendamine – töötajate juurdevõtmise perspektiivi olemasolu on positiivses seoseskasvu orientatsiooniga;● omaniku- ja juhtimistasandi vahekord – omaniku ja juhi tasandi lahutumine on kasvule vajalikukseelduseks;● omandi kontsentratsioon – kasvu eelduseks on omandi kontsentreerumine (ei ole jagunenudvõrdseteks väikesteks osadeks).Äristrateegia karakteristikud:● turu positsioon – ettevõtte selge positsioneeritus turul (arusaam turust ja oma tegevusnišist) omabvõtmetähtsust kasvuorientatsiooniks;● uute toodete/teenuste arendamine – väidetakse, et kasvuettevõtted ei jää tegutsema väga kitsastoodete/teenuste nišis, vajalik on pidev uuenemine (uute teenuste ja toodetega turuletulek);● ärimudeli orientatsioon – kasvuambitsiooni, ekspordi-, rahvusvahelistumise perspektiivi olemasoluon positiivses korrelatsioonis ettevõtte kasvuga;● hinnakujundus – hinnakujundusmudeli selgust loetakse ettevõtte kasvamist toetavaks teguriks, sedapõhjusel, et sellisel juhul omatakse ülevaadet rahavoogudest, mis võimaldab ettevõttel pareminiteha (kasvuks vajalikke) investeerimisotsuseid;● täiendavate finantside kaasamine – valmisolek täiendavate finantside kaasamiseks –finantsvõimenduse tekitamine (laenuvõtmine, täiendava aktsionäri kaasamine) toetab ettevõttekasvuperspektiive.Ettevõtte väliskeskkonna faktorid:● turu perspektiivsus – ettevõtte kasvamist soodustab vastava sektori turu kasvuperspektiivideolemasolu;● konkurentsisituatsioon – ettevõtte kasvu perspektiive mõjutab ettevõtte positsioneerumine otsesteja kaudsete konkurentide suhtes, samuti ettevõttega seotud tarnijate, aga ka referentsgruppide (ntkliendid) mõjuvõim.26


Organisatsiooniga seotud karakteristikudEttevõtja karakteristikud3.2 Audiovisuaalvaldkonna ettevõtete tüpoloogiaKasvuettevõtluse tunnuste tuvastamiseks intervjueeritud audiovisuaalvaldkonnaettevõtjate seas on aluseks võetud ülaltoodud neli karakteristikute gruppi. Analüüsi alt jäivälja väliskeskkonna teguritest turu perspektiivsus, kuna selles osas hinnangute andmineeeldab laiema fooni hindamist, kui seda on võimalik tuletada üksnes intervjuude tulemustealusel. Kasvukarakteristikuid ja intervjuuküsimuste vastustest saadavat informatsiooni onettevõtete analüüsimisel ja klassifitseerimisel seostatud järgmiselt (vt Tabel 2).Tabel 2. Kasvukaraketeristikute seostamine intervjuuküsimuste ja vastustegakasvutegur intervjuuküsimus kasvule viitav tunnusjoonvastusesmotivatsioonvarasemettevõtluskogemus_Mis oli Teie motiiviksettevõtlusega alustamisel (küsimusnr 5)_Mida Te tegite enne (antud)ettevõtte asutamist? (küsimus nr 2)Vastajad, kes liigitusidsõltumatust taotlevateks jarealiseerimisvõimalusttaotlevateks ettevõtjateksVastajad, kes omasid kasvarasemat juhtimiskogemust võiorganisatsiooni loomise juuresolemise kogemustharidustase_Milline on Teie haridustaust?(küsimus nr 1)Vastajad, kes omasidmajandusharidustettevõtte alustamiselkaasatud ettevõtjatehulk_Kui otsustasite ettevõtet luua, siiskas plaanisite seda teha üksinda võikaasata kedagi äripartneriks?(küsimus nr 6)Vastajad, kes alustasid ettevõttevähemalt 2 inimesegatöötajate arv_Mitu töötajat on Teie ettevõttes?(küsimus nr 7)_Vastajad, kel olid ettevõttespalgal 4 ja enam inimest.Ettevõtted, kel oli palgal 10 jaenam inimest, said kahekordsepunktisummatöötajate arvusuurendamineomaniku- jajuhtimistasandivahekord:_kas ettevõttes onolemas tegevjuht /finantsjuht /turundusjuht_kas on kavasettevõttesse palgata_Palju saab töötajaid olema 3 aastapärast? (küsimus nr 7)_Kas tegevjuht on Teie ettevõttesolemas? (küsimus nr 10)_Kas Te kavatsete lähitulevikuspalgata oma ettevõttessetegevjuhti? (küsimus nr 10)_Milliste kompetentside osas onTeie ettevõte tundnud puudujääkeja kas Te koondaksite needkompetentsid firma sisse või27Vastajad, kes plaanisid võttatöötajaid juurdeVastajad, kes olid tegevjuhi /finantsjuhi / turundusjuhipalganud või nägid selleksvajadust lähiperspektiivis


Äristrateegiaga seotud karakteristikudtegevjuhti /finantsjuhti /turundusjuhtiomandikontsentratsioonteeksite koostööd? (küsimus nr 13)_Kas Te näete muutusi omanikeseas ja rollis?Vastajad, kes märkisid, et neil onplaanis osanike arvu vähendadaturu positsioonuute toodete/teenustearendamine_Mis on see väärtus, mida Teiefirma loob? (küsimus nr 14)_Kuidas Te hindate enda ettevõttepakutava toote/teenuse positsiooniturul? (küsimus nr 22)_Mis Teie ettevõtet / Teid kuiettevõtjat iseloomustab: katsetanpidevalt millegi uuega (küsimus nr49)Vastajad, kes:_ettevõtte väärtuseks pidasidteistest eristumist läbiomanäolisuse, millegi sellisepakkumise, mida teised ei paku;_nägid kas suurt nõudlust ja/võinõudluse suurenemist omatoote/teenuse järeleVastajad, kes olid täiesti nõusväitega, et nad katsetavadpidevalt millegi uuegaärimudeliorientatsioon_Kuidas Te kirjeldaksite omaettevõtte üleüldist arengumudelit?(küsimus nr 28)Vastajad, kes väitsid, et nendeettevõte on kasvuettevõte võiosaliselt kasvuperspektiivi omavettevõtekoostöörahvusvahelisus_Kuivõrd rahvusvaheline onkoostöövõrgustik? (küsimus nr 32)Vastajad, kes väitsid, et neil onpalju rahvusvahelisi kontakte jasuhtlemine nendega on tihelaienemise/kasvamiseperspektiiv_Kui rääkida üleüldises mõttes Teieettevõtte kasvamisest/laienemisest,siis kuidas Te seda ennekõikenäete? (küsimus nr 46)Vastajad, kes sidusid ettevõttekasvamiseekspordiorientatsioonigaettevõtteinnoveeriminesuhtumine ettevõttearendamisse_Millises arengufaasis tunneteettevõtte praegu olevat(laienemine, kokkutõmbumine,stabiilsusfaas)? (küsimus nr 41)_Kas ja mida olete ettevõttetegutsemisperioodil hakanudteistmoodi tegema? (küsimus nr 45)_Mis Teie ettevõtet / Teid kuiettevõtjat iseloomustab? (18 väitekogum – küsimus nr 49)_Palun hinnake järgmisi väiteid,milliseid omadusi peate ettevõtjakui sellise rolli täitmisel oluliseks(üleüldse, mitte enda osas)(küsimus nr 29A)_Palun hinnake kui meelsastinimetatud rolle täidate (küsimus nr29B)28Vastajad, kes nägid vajadusttegutsemismudeli muutmise(efektiivsemaks, optimeeritumaksjne) järele ja/või olid sedalähiminevikus teinudVastajad:_kelle vastuste koondhinnangusdomineeriskasvuorientatsiooniga ettevõtlus;_kes leidsid, et ettevõtjaomadustena on „väga olulised“’organisatsiooni muutmine,laiendamine, innoveerimine’ ja’riski võtmine ja väljakandmine’ning kes vastasid, et nad ka isetäidavad rollina „väga meelsasti“’organisatsiooni muutmist,


Väliskeskkonnakarakteristikudlaiendamist, innoveerimist’ ja’riski võtmist ja väljakandmist’täiendavate finantsidekaasamine_ Mis Teie ettevõtet / Teid kuiettevõtjat iseloomustab: ma püüanhakkama saada laenu võtmata_Kas kavatsete ettevõttesse kaasataaktsionäri?Vastajad, kes:_polnud üldse nõus väitega, etpüüavad hakkama saada laenuvõtmata;_plaanisid kaasata aktsionäri,investorit / võtta laenukonkurentsisituatsioon_Mis on Teie ettevõttekonkurentsieelis? (küsimus nr 20)_Kes on Teie ettevõtte peamisedkonkurendid? (küsimus nr 21)Vastajad, kes:_konkurentsieeliseks pidasidkonkurentsi puudumist;_nägid enda ettevõttel olevat heakonkurentsipositsioon;_kes pidasid konkurentekoostööpartneriteksAllikas: Uuringu autorite koostatudKokkuvõttes on ülaltoodud karakteristikute kompleks aluseksaudiovisuaalvaldkonnaettevõtjate tüpiseerimisele. Selleks hindasime intervjuus antudvastuseid, omistades ettevõttele punkti, kui tema vastuses sisaldus vastav kasvule viitavtunnusjoon (vt lähemalt Tabel 3). Vastuste baasilt jagunevad intervjueeritudaudiovisuaalvaldkonna ettevõtted kolme gruppi: tüüp 1 – kasvuorientatsiooniga ettevõtted; tüüp 2 – kasvu ja elustiili kombineerivad ettevõtted; tüüp 3 – elustiili-suunitlusega ettevõtted.Alljärgnevalt vaadeldakse iga gruppi lähemalt, kirjeldades sellesse kuuluvaid ettevõtteidnelja karakteristikute tüübi lõikes.29


Tabel 3. Kasvukarakteristikute olemasolu AV ettevõtetelAllikas: Uuringu autorite koostatud1 45 2 3 46 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19motivatsioon varasem ettevõtluskogemus haridustase ettevõtte alustamisel kaasatute hulk töötajate arv praegu töötajate arvu suurendamine tegevjuhi/finantsjuhi/tundusjuhi olemasolu tegevjuhi/finantsjuhi/tundusjuhi kaasamise plaan omandi kontsentratsioonkoostöö rahvusvahelisus turupositsioon uute toodete/teenuste arendamine ekspordi orientatsioon ettevõtte innoveerimine ärimudeli orientatsioon suhtumine ettevõtlusesse I (küsimuse 49 põhjal) suhtumine ettevõtlusesse II (küsimuse 29AB põhjal) täiendavate finantside kaasamine konkurentsisituatsioon 45 Antud number viitab intervjueeritule analüüsi tarbeks omistatud koodile.46 Tegevuse kokkutõmbamise tõttu on see respondent-ettevõte jäetud ettevõtlustüüpide analüüsist välja.30


Tüüp 1 – kasvuorientatsiooniga ettevõttedSellesse tüüpi liigituvad ettevõtted, kelle puhul ilmnes kasvuorientatsiooni tunnusjoonivähemalt 11 kasvutunnuse osas ehk selgelt enam kui poolte tegurite puhul.Intervjueeritud ettevõtete hulgas oli neid 6, s.t kolmandik intervjueeritud 19 ettevõttest.Sellesse gruppi kuulujate näol oli tegemist mitmekesise seltskonnaga: enamik tegutsevadjäreltootmise valdkonnas, osad filmitootmise valdkonnas, pakkudes järeltootmise võimuud teenust lisaks filmitootmisega tegelemisele ning ühe põhitegevuseks onfilmilevitamine. Kolm selle tüübi ettevõtet on noored – asutatud vähem kui viis aastattagasi, üks asutatud kümme ja üks enam kui 15 aastat tagasi ning üks on vanim kõikidestintervjueeritud ettevõtetest.Ettevõtja karakteristikudKõik sellesse gruppi kuuluvad ettevõtjad on oma motiivilt nn võimalusettevõtjad 47 .Enamjaolt oli tegemist kombinatsiooniga eneserealiseerimise taotluse ja sõltumatusetaotlusega võimalusettevõtjatest. See tähendab, et nende ettevõtlusmotivatsioon onkombinatsioon nii uute või kasutamata ideede realiseerimise taotlusest kui püüdlusestsuurema iseseisvuse ja sõltumatuse poole. Antud tüübi esindajate jaoks prevaleerusidolulisimatena kaks motiivi: ’ennast teostada’ ja ’võtta vastu väljakutse’. Üks selle tüübiesindajatest väljendas selgelt (ka) kasumi teenimise motiivi:_“/.../ Ettevõtlusega tegelemise motiiv võib olla ainult üks, see on kasumi teenimine. Aga sellesvaldkonnas nagu kasumi marginaali nagu nii, ei eksisteeri nagu nii suuresti. /.../ Sa lihtsalt peadoskama leida seda oma nišši või oskama oma toodet nagu müüa. Olgu see siis nagu ArtHousekino, olgu see nagu kommertskino, olgu see nagu kasvõi reklaami tegemine. /.../ üks motiiv,sisemine motiiv on ikkagi midagi luua. Äriline motiiv on sellest loomingust teenida nagu kasu.“[11] 48Neljal sellesse gruppi kuuluvast ettevõtjast oli varasem kas juhtimis- või ettevõtteloomise kogemus, sealjuures ühel oli neist olid olemas mõlemad kogemused.Haridustaustast rääkides, siis kolm viiest on omandanud teoreetilisi teadmisimajandusvaldkonnas, seda eeskätt läbi erinevate täiendkursuste ja -koolituste.Antud tüübi ettevõtjad iseloomustab ettevõtte alustamine meeskonnaga. Nelja ettevõttepuhul asutati ettevõte meeskonnaga ning partneriga ehk kahekesi alustajaid oli üks.Enamate inimeste kaasamise põhjenduseks oli enamasti erinevate kompetentsidekombineerimine. Tsiteerides:47 Ettevõtluse alustamise motiivide baasilt eristatakse kahte ettevõtluse tüüpi: võimalus- javajadusettevõtlus (opportunity-driven and necessity-driven entrepreneurship). Vajadusettevõtlusegaseostatakse selliseid ettevõtjaid, kes on ettevõtlusesse nö tõugatud, kas seetõttu, et muud töövõimalusedpuuduvad või on olnud oht töötuks jääda tulevikus (Bosma ja Levie 2009). Võimalusettevõtlus onajendatud eelkõige võimaluste ärakasutamisest (Jürgenson 2010), mis võib seostuda nii võimalusenägemisega olla iseseisvam ning rohkem teenida (Bosma ja Levie 2009). Vaata lähemalt lisa 2.48 Siin ja edaspidine viitab tsitaadi järel olev number intervjueeritule analüüsi tarbeks omistatud koodile.31


_“Minul on nagu selline taust, mis lubab mul töötada äris ja loomes. Teisel partneril, /.../ olitaust, mis lubas tal töötada animaatorina – tal oli see tugev oskus. Ja siis kolmas partner oliveel suurema baretiga, noh, ütleme, et veel suurem kunstnik.“ [5].Ettevõtte karakteristikudTöötajate arvu poolest on pea kõigil sellesse tüüpi kuuluvatel ettevõtetel neli või enamtöötajat. Sealjuures ühel neist enam kui 10 töötajat, millest tulenevalt liigitub antudettevõte mitte enam mikro- vaid väikeettevõtteks. Seega on antud tüübi ettevõtete puhultegemist organisatsioonidega, kus rohkemal või vähemal määral on kaasatud erinevatekompetentsidega inimesi ning eksisteerib ka rollide jaotus. Viis ettevõtet kavatseb katöötajate arvu suurendada, mistõttu kannavad sellesse tüüpi liigituvad ettevõtted lisaksmuule ka olulist rolli tööandjana. Enamasti nähakse, et lähema kolme aasta jooksulvõetakse juurde üks-kaks töötajat:_“Kui kõik hästi läheb, siis 3 aasta pärast, 3 aasta pärast ilmselt, ilmselt võib olla on 1–2 inimestjuures, jah.“ [11]_“Ma hea meelega näen ikka, et siis on, siis on võib-olla kaks töötajat rohkem ja üks neist peakskindlasti olema see, kes tegeleb siukse turundamise ja kommunikatsiooni poolega või-võimidagi sinna kanti. Ja teine inimene, kuna me tunneme puudust, sellest, et meil on kajuhendajat nö rohkem vaja, siukseid nö õppejõu tüüpe, professionaale, kes ei oleks mittelihtsalt, et oleks õpetaja või ainult filmitegija, vaid kes on nagu seal, seal vahepeal.“ [10]_„Et see tegelikult võiks tähendada et firma peaks jälle laienema ja inimesed kes sinna töölevõetakse, peaksid nagu rohkem segmenteeruma /.../.“ [18]Üks selle ettevõtete tüübi esindajatest leiab, et töötajate arv võiks suureneda 30inimeseni:_“/.../ praegu ongi see, et me üritame pisut agressiivselt välisturul, välisturgudele ka nagusiseneda /.../ noh, ma arvan, et kui jõuaks kuskil 30 kanti, siis võiks hakata edasi mõtlema, mis,mis sealt nagu edasi teha, et. Et siin ongi see, et, et me Eestis, Eesti turu jaoks ei ole nii suurtettevõtet vaja.“ [8]Oluline iseloomustav tegur selle tüübi ettevõtete puhul on ka see, et nad tähtsustavadtegevjuhi olemasolu ettevõttes. Ühes ettevõttes on tegevjuht juba palgatud ningülejäänud näevad vajadust selleks. Tsiteerides:_“Jaa, oleme [mõelnud palgata tegevjuhti]. Korduvalt oleme. Jaa paraku korduvalt-korduvaltoleme. Jaa: oleme intervjuusid teinud, läbi rääkinud, aga ei ole leidnud õiget inimest.“ [11]_“Seda [tegevjuhi palkamist] on päris mitu korda mõeldud, et tahaks seda teha. Aga seal mekardamegi seda, et väljapoolt tuleval siis tegevjuhil võib olla ütleme see palgaline ambitsioonniivõrd kõrge, mida siin Eestis praegu ei suuda talle maksta. Aga /.../ täna enam nii väga ei näeseda, et see on nüüd Eesti firma, vaid pigem ma näen seda, et see on Euroopa firma, et tahakskiise nii mõelda ka. /.../ Et selle koha pealt ongi see kui läheneda laiemalt, siis need võimalusedon ka suuremad.“ [8]Lisaks nägid kaks selle grupi ettevõtjat vajadust ka finantsjuhi palkamise järele:32


_“/.../ [tegevjuht] on olemas ja mina olen /.../ nüüd lähtuvalt sellest mis meil, kuidas meil läheb,ja kuidas me areneme et tõenäoliselt ühel hetkel võib osutada vajalikuks tugevamafinantsjuhtimise tekitamine, /.../ vaja finantsjuhtimist parandada mis tähendab seda, ettõenäoliselt siis keegi finantsinimene võiks olla ka juhatuses.“ [19]_“/.../ mina tunnen sellest väga puudust, et kaasata kedagi, kes tunneb finantse, kes tunnebärimaailma, kes teab kuidas investeeringuid üldse pardale tuuakse, kes oskaks läheneda ükskõikkas erasektorile või fondidele ärijuhtimispõhimõtetest lähtuvalt, mitte see et ma räägin „oo, Xon nii suur tegija, andke talle raha“, see ei ole see. Tegelikult sa pead nagu ära põhjendama etmeil järgmise 3 aasta jooksul on meil sellised projektid, sellised võimalused, et mina ei tunneselles valdkonnas end nii kindlalt /.../ sellist äriharidusega inimest meil ei ole, meil onkunstiharidusega inimesed tööl. Et see [finantsjuht] on puudu küll, ütleks ma.“ [18]Kokkuvõttes saab selle tüübi ettevõtete puhul kõnelda selgelt tunnetatud vajadusestjuhtimiskompetentside kaasamisest ettevõtte arendamiseks.Omandi kontsentratsiooni taotlust saab täheldada üksnes ühe selle tüübi ettevõttepuhul. Pigem võib täheldada vastupidist suundumust: töötajate osanikuks tegemistnähakse ühe võimaliku motivatsiooniinstrumendina.Juhtimisstrateegia musterOma turu positsiooni mõtestamisel iseloomustab antud tüübi ettevõtjaidpositsioneerimine pakkumaks midagi, mida kas teised ei paku või mida varem ei oletehtud või pakkuda midagi teistmoodi või uut lähenemiseviisi. Tsiteerides:_“Ma arvan, et see väärtus seisneb selles, et see, mida me pakume, on miski, mis on värske, mison võibolla natuke teistmoodi ja mis on eesmärgipärane. /.../ me üritame teha midagi sellist,mida ei ole varem tehtud. Me ei ürita küll kogu aeg jalgratast leiutada, peaga vastu seina joosta,vaid läheneda natuke teistmoodi – saada natuke teistsugusem tulemus, et seeläbi ka ennastarendada. Me ei taha teha neid asju, mida on ka varem tehtud.“ [5]_“Üks pool on kindlasti siuke väga egoistlik, et teha midagi sellist, mida varem pole tehtud.“ [8]Seda tüüpi esindavad ettevõtted nägid sageli, et ka nõudlus nende toodete järele on kassuur või suurenenud:_“See on praegu tegelikult vist kasvav ikkagi. Selles mõttes, et ta on noh ikkagi mingi trendimõttes võib ju ütelda julgelt, et see on kasvav. Pidades silmas, et-et vähemalt kuidas metunnetame seda. Nii et-et jah, paranev.“ [10]_“Nõudlus on olemas sellele meie poolt pakutavale teenusele, et, see ei, see on aastastaastasse nagu kasvav, et kui, kui nagu vähenev.“ [8]_“Nõudlus on suur /.../ siiamaani on tööd rohkem, kui jõuaks ära teha.“ [5]Seega saab kokkuvõttes väita, et seda tüüpi esindavatel ettevõtetel on olemas niiülevaade turust kui ka selge arusaam oma tegevusnišist seal.Võrreldes tüüpidega 2 ja 3 on seda tüüpi esindavatele ettevõtetele iseloomulik kategelemine uute toodete/teenuste arendamisega – siiski ei saa seda pidada valdavaks,33


kuna seda võib täheldada üksnes kahe ettevõtte puhul kuuest (mis on siiski kõrgemnäitaja, kui ülejäänud tüüpide ettevõtete puhul).Ärimudeli orientatsioonilt, arvestades nii ettevõtja enda hinnangut, kui ka ettevõtlusessesuhtumist näitavate väidete kogumi pealt arvutatud koondhinnangut (vaata ka lisa 3), onselle tüübi kuuest ettevõttest kaks sellised, kus kasvuorientatsioon oli nii ettevõtja endaväljendatud ettevõtte strateegia kui ka peegeldus tema suhtumisest ettevõtlusesse. Kõiksellesse gruppi kuuluvad ettevõtted nõustusid täielikult väitega ’oluline on hoida omaettevõtet kasumis’. Samal ajal nõustusid kõik selle tüübi ettevõtjad ka väitega, et ’omatööst rõõmu tunda on olulisem, kui teenida sellega palju raha’, mis viitab jällegi elustiiliettevõtluse tunnusjoonele. Vaadates ettevõtjate endi hinnangut, on kuuest antud tüübiettevõttest kolm pidanud end ise kasvustrateegiaga ettevõtteks ning kolme puhul ilmnebkasvuorientatsioon peegeldusena ettevõtja suhtumisest ja arusaamadest ettevõtja rolli,tegutsemismotiivide ja -mustrite kohta._“Ikkagi pikaaegse perspektiiviga kasvule orienteeritud ettevõte, et, et see on oluline, et tuleksuusi ja uusi siis kliente. Ja samas ka see töö tegijate arv kasvaks. Vastavalt. Et, et elustiiliettevõte kindlasti ei ole. Et, et loomulikult võib-olla /.../ kõigi jaoks ei ole see rahaline pool niiväga tähtis. Aga ettevõtte arengu jaoks ma ikkagi täna määran, et see on.“ [8]Kasvamise ja laienemise perspektiivide osas on eraldi oluline esile tõsta antud tüübiettevõtete plaanitud orienteeritust ekspordile ja rahvusvahelistumisele: ühe ettevõttetegevus on juba selgelt rahvusvahelistunud ning viis ettevõtet näeb edasise arengu kesksemärksõnana liikumist rahvusvahelistele turgudele._“Väliseksport on tegelikult minu jaoks täiesti kahe osaline, et üks on see et eksportprofessionaalidele ja teine on see et eksport välismaa tavavaatajale, et vaieldamatult meieeesmärk praegu ei ole olnud teha filmi, mida saab müüa väljamaa vaatajale, sest et see ei oleolnud nagu meie prioriteet /.../ Tegelikult meie mõtleme praegu kui me räägime ekspordist,ikkagi pigem sellele et me müüme välisprofessionaalidele, see on see bisness eksport ja mepeame silmas et me oleme väga suure kompetentsi pagasiga firma kes on teinud vägaerinevatel aegadel erinevaid projekte /.../ minu arvates see business to business eksport onEestis palju õigem tee, kuna kõik muu on juhuslik, see sõltub sul ikkagi talendist, tähtedeseisust, ma ei tea millest, maailmaturust, et sul jumal sel aastal ei tuleks James Bond või HarryPotterit, eksju, et see on nii ettearvamatu.“ [18]_“/.../ me järjest-järjest tegeleme sellega, et eksporti teha. Kas või: see sama projekt, mis meilsees on, on see, et meil on, me teenindame siit ühte suurt, suurt, suurt projekti.“ [11]_“Praegu on kuskil 20% kanti, mis väljastpoolt tuleb, aga see on, peaks olema täpselt vastupidi,et Eestis peaks olema 20 ja väljastpoolt peaks olema 80. Et see on siukene ideaal, mis võiks sellejärgmise ma arvan viie aasta jooksul realiseeruda.“ [8]_“/.../ rahvusvahelistumine, selles mõttes et ikkagi et murda nagu selgelt välja rahvusvaheliseleareenile, täna me oleme ikkagi noh, selles mõttes, nagu Eesti filmitootmisettevõte aga metahaks saada nagu rahvusvaheliselt arvestatavaks filmitootjaks, partneriks.“ [19]Oluline on lisada, et antud tüübi ettevõtteid iseloomustab juba olemasolevrahvusvaheline koostöövõrgustik – regulaarset suhtlust ja paljude kontaktide olemasoluvälispartneritega märkisid enamik antud tüübi ettevõtetest:34


_“Filmi tootmise ja levitamise valdkonnas on [koostöövõrgustik] väga rahvusvaheline. Seal eiole nagu mingit küsimust, selles mõttes me praktiliselt kõigi oma oluliste filmidega suhtlememingisuguste Euroopa levitajatega, põhimõtteliselt küll Euroopa põhine, mitte siis niivõrdAasiasse või Ameerikasse ulatuv. Aga jah, pigem rahvusvaheline kui kohalik.“ [19]_“No meil, meie mõttes ikka tegelikult on [koostöövõrgustik rahvusvaheline], seepärast, etnagu ma ennem ka ütlesin, minu arvates on 19 seda välisriiki, kus me oleme noh nö käinud jaoma tööd teinud ja kus me antud hetkel teeme ka ju ka praegusel tänasel päeval oleme vägakonkreetselt nagunii nelja, hetkel nelja erineva riigiga konkreetselt nagu seotud.“ [10]Antud tüübi ettevõtete puhul tuleb iseloomuliku karakteristikuna esile ka valmidustäiendavate finantside kaasamiseks ettevõtte arendamiseks. Neli ettevõtet kuuest on kaskaasanud või püüdnud kaasata investorit või võtnud laenu. Lisamärkusena tuleb öelda, etinvestorite kaasamise osas ollakse siiski pessimistlikult meelestatud – s.t et ei usuta nendesoovi investeerida audiovisuaalvaldkonna (eriti just filmitootmise) ettevõttesse. Sedanäitlikustavad ilmekalt järgmised tsitaadid:_“/.../ tänases olukorras see [investori kaasamine] tundub nagu pigem lotovõiduna kui asjanamida sa saad reaalselt kuidagi noh nö mille nimel töötada /.../ nagu üks produtsent ütles, et kuisaada nagu filmitööstuses miljonäriks, et siis peab alustama miljardärist. Et mulle tundub, etsellisel noh aktiivsel kapitalil on nagu muid valdkondi kus nad saavad ennast, kapital saabennast palju kiiremini ja efektiivsemalt kasvatada et see jah, siukene investori leidmine onpigem see et sa tõesti leiad kellegi kes millegipärast nagu väga tunneb huvi filmitööstuse vastuja sellele väga kaasa elab ja tahab sinna raha matta onju. Noh, see võibolla kõlab noh, võibollama ei peaks seda ütlema aga täna ma arvan et nagu see et ükski terve mõistusega investor filmitootmisettevõttesse väga investeerida ei taha pigem nagu.“ [19]_“Jaa, on, on näiteid. Kahel filmil on no ikkagi sellised täiesti, ma nimesid ei tahaks praegunimetada, aga noh ikkagi nad on tulnud oma mingisugusest 8–10% eelarvest on tulnud sissemis on nagu väga hea sõna. [Ja ühe teise juhtumi puhul] me võtsime ühe investeerimisfirmagaühendust, tegime sellise paketi, pakkusime välja erinevatele nende investeerimisfirmateenuseid kasutatavatele firmadele, pakkusime välja võimaluse, osaleda projektis, naguerinevates staadiumites, et kas osaleda product placment’iga, osaleda turunduses, olla seotudnagu sel hetkel kui me filmiga välja tuleme, või panna raha sisse, rahaga kahes variandis, kes onvalmis väiksema summa andma nö kingitusena, ja kes on suurema summa valmis andmamingisuguse investeerimisprotsendiga, juhul kui vaatajate arv tuleb alates sellest numbrist, ettegelikult noh me mõtlesime välja neli sellist erinevat skeemi, ja pöördusime ikka oma 200inimese poole, ja ütleme niimoodi et pidime pöörduma väga mitu korda enne kui üldsemingisugune resonants tuleb, ütleme niimoodi et outcome oli väga väike /.../ aga midagi tuli,see piir ei tulnud täis mida me tahtsime, aga midagi tuli, ja nüüd minu mõte ongi selles ettaguda rauda sealt edasi, /.../ ja noh see on see millega ma praegu tegelen, et mul on järgmisedprojektid arenduses, just finantseerimisarenduses, nad ongi küsinud et kas sellest vastukajast,mis sellest ringist nüüd tuleb, äkki hoopis sellest tekib mingi investeerimisvariant teisele filmile,sellised katsed on meil praegu õhus.“ [18]Ettevõtte väliskeskkonna faktoridAntud tüübi ettevõtteid iseloomustab ka hea konkurentsipositsioon. Sellesse gruppikuulujad näevad, et neil on oma konkurentide kõrval mitmeid olulisi eeliseid või siisleiavad, et tulenevalt nende profiilist otseseid konkurente neil ei olegi. Nad suhtuvad omakonkurentidesse positiivselt, nähes neid koostööpartneritena ettevõtte konkurentsivõimetõstmisel, sh näiteks rahvusvahelistumisel.35


_“/.../ üks tugevusi on meil [spetsiaalne tehnika]. /.../ Eestis, Eestis ainukesena, kellega võibollasaaks öelda, et on mingisugune konkurents, on [üks ettevõte]. Et samas nendega meoleme koostööd ka päris palju teinud, /.../ Et, et siukest nagu võitlust nugade peal ei ole. Etme saame üksteisega hästi läbi. Et, et ma arvan, et see on oluline just selle koha pealt, et, etkui võttagi seda, et jagamisel on ainult Eesti pirukas, siis, siis nagu võiks kakelda. Aga, agasamas kui eesmärk on tegelikult mõlemal poolel suurem, et siis võiks nagu rohkem koostöödteha.“ [8]_“See [konkurents] on ka selline naljakas asi, et kuna see valdkond on nii spetsiifiline, siis mevõime lugeda oma konkurentideks kõiki, kes liigutavad pilti. Samas me ei saa lugeda endakonkurendiks mitte kedagi, sest keegi ei oska niipalju erinevaid tehnikaid korraga teha nagumeie.“ [5]_“Mina näen konkurentidena ikkagi Eestis teisi sama taseme firmasid, ja tegelikult on nadkonkurendid ainult selles mõttes et kas neil tulevad paremad ideed kui meil, et noh, ettegelikult me oleme nende samade firmadega ühes samas liidus, et me oleme kolleegkonkurendid,see on see positiivne konkurents /.../ me näeme konkurentidena ikkagi samakompetentsiga inimesi, kellel on sama moodi, otsivad huvitavaid ideid ja mõtlevad nagusamamoodi, et me mingil hetkel vahetame muljeid ja vahetame mõtteid eksju, tänu selleleon tekkinud üks arusaam et nii need asjad võiksid käia /.../ et selles mõttes ma seda nüüdküll niimoodi ei ütleks me nüüd ühe projekti pärast hirmsasti nüüd kõik kangesti võitleks võipigem see on sama kompetentsi tasemega firmad ja neid ei ole väga palju, neid on paartükki ja nendega me teeme koostööd eksju. Et noh selles mõttes ta on kollegiaalne üksteiseisegi nagu innustamine mingi arengu mõttes, eksju.“ [18]36


Tüüp 2 – kasvu ja elustiili kombineerivad ettevõttedAntud tüübiks klassifitseeriti ettevõtted, kel kasvu orientatsiooni tunnusjooni esinespoolte tegurite osas (9–10 teguri osas 19st). Intervjueeritud ettevõtete hulgas oli neid viis.Sellesse gruppi kuuluvate ettevõtete ühisnimetajaks on filmitootjad, kes aga lisaksfilmitootmisele pakuvad nad ka erinevaid teenuseid nagu võtteteenus, montaažiteenus,tehnikarent jt. Seega on nende ettevõtete portfell üldjuhul mitmekesine, koosnedesmitmest erinevast artiklist. Kõik sellesse tüüpi kuuluvad ettevõtted on kauaaegsedtegutsejad – tegutsenud enam kui 15 aastat, s.t loodud Eesti taasiseseisvumisperioodialgul – aastatel 1992–1996.Ettevõtja karakteristikudSarnaselt eelmisele tüübile on ka antud tüübi ettevõtjad oma motiivilt nnvõimalusettevõtjad. Kolm viiest on sõltumatuse taotlusega võimalusettevõtjat ja kakskombinatsioon neist kahest. Antud tüübi esindajate jaoks prevaleerus olulisima motiivina:’töötada endale meeldival viisil ja sobivas rütmis’. Varasemat juhtimis- ja/või ettevõtlusealustamise kogemust omavad kõik sellesse tüüpi kuuluvad ettevõtjad. Majandusalaneharidus on aga üksnes ühel selle tüübi ettevõtjal.Ettevõtet on sellesse tüüpi kuuluvad ettevõtjad alustanud nii üksinda kui mitmekesi. Kaksviiest selle tüübi ettevõtjast alustas ettevõtte kahe või enama inimesega: üks koospartneriga ning üks suurema meeskonnaga.Ettevõtte karakteristikudTöötajate arv sellesse tüüpi kuuluvatel ettevõtetel varieerub. Ühel selle tüübi ettevõttelon enam kui 10 töötajat ehk tegemist on väike- ja mitte enam mikroettevõttega. Kolmesettevõttes on neli ja enam töötajat ning ühes ettevõttes alla nelja töötaja. Töötajate arvusuurendamist plaanivad kaks selle tüübi ettevõtet:_“/.../ et siia tekib uusi nooremaid inimesi, /.../ kindlasti noh on ütleme uut põlvkonda vaja,noh oleks väga lahe kui siin tegutseks nooremad inimesed ka.“ [17]_“Ehk siis kasvamine: allosakondade moodustamise näol. Et tekiks ka nagu valdkonnajuhid.Firma sees. Võib-olla see oleks nagu organisatoorne kasv.“ [9]Sarnaselt eelmisele tüübile näevad ka antud grupi ettevõtted vajadust tegevjuhipalkamise järele. Kahes ettevõttes on juba tegevjuht palgatud ning kaks plaanivad sedateha._“No jaa tegevdirektor [olla] on kõige nagu tüütum tegevus selle asja juures. Kui tsiteeridaklassikuid, siis see on puhas kusekurnamine /.../ kurnamised tahaks ära jätta enda pealttäielikult /.../ Momentaalselt kohe [palkaks tegevjuhi] kui, kui tuleb mingeid suuremaidpikemaajalisi lepinguid sisse.“ [6]37


_“Olen kaalunud. Ehk siis, aga ma olen näinud enda sees samamoodi teatavat võib-ollaküündimatust, otsustada /.../“ [9]Omandi kontsentratsiooni taotlust ei saa täheldada ühegi selle tüübi ettevõtte puhul.Pigem saab, sarnaselt tüübi 1 ettevõtetele, täheldada vastupidist: töötajate osanikukstegemist nähakse ühe võimaliku motivatsiooniinstrumendina._“Ma väga loodan et on elujõus ja on noorem, et on tekkinud nooremaid inimesi, et noh meei tea neid lahendusi, et et kas see toimub osaluse laienemise arvelt või või /.../. Et nohtäpseid lahendusi ei tea.“ [17]_“Et meil on olnud mõte jah laiendada oma töötajate arvel välja ka, aga: siis muutusidkorraks ajad, inimeste motivatsioonid muutusid ja siis need asjad jäid venima. No küll ontütarettevõtte loomine on olnud pikka aega nagu päevakorras.“ [6]Juhtimisstrateegia musterOma turupositsiooni mõtestamisel on antud tüübi ettevõtted tunduvalt vähemkirjeldanud seda läbi millegi sellise pakkumise, mida teised ei paku – seda on teinud kaksviiest selle tüübi ettevõttest. Valdavalt on antud tüübi ettevõtjad mõtestanud omaettevõtte rolli eesti kultuuri jätkusuutlikkuse toetamisel – kas läbi filmikultuuriarendamise või visuaalmeediumi tähtsustamise ajaloolise mälu talletamisel. Seegadomineerivad on laiemad (sotsiaalsed) väärtused ja eesmärgid, mida loomeettevõtjatelepeetakse sageli omaseks._“/.../ meie ettevõtte põhiväärtus on kõrgekvaliteedilise meelelahutuse loomine.“ [16]_“Me talletame ikkagi audiovisuaalmeediumile selget kultuurilugu. See on nagu esmanetegevus, mida me teeme nüüd raudselt.“ [6]Võrreldes tüübi 1 ettevõtetega olid antud tüübi ettevõtted nõudluse osas kriitilisemalpositsioonil, viidates konkurentsi tihenemisele aja jooksul aga ka üldise keskkonnaebasoodsusele, pidades siin silmas rahastamise vähesust ja filmispetsiifilistemaksusoodustuste puudumist, mis asetab Eesti filmitootjad rahvusvahelises võrdluseskehvamale positsioonile. Tsiteerides:_“Kui me räägime, kas telesaateid nõutakse. Nõutakse. Kui me räägime sellest kasdokumentaalfilmil on mingigi väljund. Põhimõtteliselt on. Tal on väljund, meil pole ükski filmnäitamata jäänud seni. /.../ Aga kui me räägime dokfilmi: rahastamisest /.../ nagumuutumatu 2007. aastast ja selle aja jooksul on tarbijahinnaindeks 20% muutunud. Ehktegelikult me saame 2012 vähem raha kasutada dokfilmi tootmiseks kui 2007, 20% vähem.Ja tegijaid on rohkem tulnud. /.../ Ja raha on vähemaks jäänud.“ [6]_“Kui puhtalt nüüd vaadata meie firma kompetentsi, siis oleme me päris heal positsioonil.Mis, mis meie jaoks olukorra raskeks teeb, on see, et järjest rohkem riike pakuvadvälisfilmitootjatele maksusoodustusi. Ja kuna Eesti riik seda ei paku, siis tihtilugu võibjuhtuda see, et teenusepakkuja valib X stuudio mõnes sellises riigis, kus riik annabsoodustusi. Et võib juhtuda, et me ei võida mingit konkurssi, me ei saa mingisugust töödmitte sellepärast, et me ei vasta kvaliteedi- või, või hinnanõuetele, vaid sellepärast, et meieriigis ei ole lihtsalt filmi tootmiseks soodus õhkkond. Et-et see on nagu peamine, peamineprobleem, mis, mis hetkel seab meie konkurentsivõime nagu nõrgemale positsioonile.“ [16]38


Uute toodete/teenuste arendamise tähtsustamist antud tüüpi kuuluvate ettevõtetetoimimispraktikatest otseselt ei peegeldu. Vähemasti ei ole ükski selle tüübi ettevõtetestmärkinud, et nad katsetaks pidevalt millegi uuega.Ärimudeli orientatsioonilt (s.h nii ettevõtja enda hinnang kui ka ettevõtlusesse suhtumistnäitavate väidete kogumi pealt arvutatud koondhinnang) on antud tüübi ettevõtetelepigem omane ’elustiili ettevõtte-tüübile’ sarnane hoiak. Ükski selle tüübi ettevõtetest eileidnud ise, et nende ettevõtte puhul on tegemist kasvule orienteeritud ettevõttega.Tsiteerides:_“Pigem elustiil. Et see ongi see, mis on mul juristist kaasomanikega pidevalt vestluse teemaks.Et mind ei huvita: kasvatada. Lahe oleks kui ta oleks nagu väga palju suurem, aga siis olekshoopis teine värk. Et selles raamis ja nagu selle filosoofia raamis, mis praegu on, ei saa tedaväga palju kasvatada. Saab veel võib-olla poole suuremaks teha, siis on, ei ole enam pere. Siison tootmisettevõte, mis puhtalt manageerib ainult ja palkab igaks asjaks mingi uue asja ja. Etlihtsalt oma kontorit jaa-jaa korraldad ja delegeerid kogu aeg asju. Et see ei ole päris see, [..]mida praegu väga ei tahaks. Mina ei tahaks seda.“ [6]_“Ma ei tea. Ma arvan, et on teatavalt, teataval määral nagu elustiili ettevõtlus. Kindlastiosaliselt ka nagu ütleme kindlasti elatusallikas on nagu vältimatu. /.../ Ta ikka, ta elustiil. Jaa-jaaikkagi mingi oma mingi võimalus seda nö ikkagi me räägime paljuski ikkagi nagu hobist. Et neidasju ma realiseerin ikka samamoodi. Et-et ma korraldan asju, mis nagu mulle on meele järgi./.../ et jah, aga, aga eneseteostus, eks ju, ka siis. Ja-ja ja siis kindlasti ka, ka nagu elatusallikas,mis on nagu vältimatu. /.../“ [9]_“/.../ eesmärk on hoida seda ettevõtet elus pikaajaliselt, absoluutselt. Jaa ja me oleme ikkagiloominguga tegelevad inimesed, et selles suhtes me üritame ka kogu seda meie tegevust hoidanö tasakaalus, et lisaks elatustasemele oleks me, oleks me ka ise, need projektid meile midagipakuksid. Et ütleme niimoodi, et seda tasakaalu hoida, hoida kasumi teenimise ja, jaloomingulise vabaduse koha pealt.“ [16]_“Eino seda nagunii, elustiil nagunii /.../ kõik oleme filmifännid, meie tahame filme teha ja meteeme neid. Elustiil-jah.“ [17]Sarnaselt tüübi 1 ettevõtetega, kuigi vähem, iseloomustab ka antud tüübi ettevõtteidolemasolev ja toimiv rahvusvaheline koostöövõrgustik – regulaarset suhtlust ja paljudekontaktide olemasolu välispartneritega märkisid enamus selle tüübi ettevõtted._“Meil on, meil on ta üsna rahvusvaheline ikkagi. Et meil on [partnereid] Lätis, Venemaal,mitmed partnerid Soomes. Noh, viimased koostööd olid Saksamaaga /.../“ [6]_“/.../ ütleme noh, erineval tasandil noh meiesuguste stuudiotega on koostööd juba pärispalju siin, hakkad lugema – Soome, Rootsi, Norra, London, Berliin, Riia, Moskva no kellegamidagi vähem või rohkem on midagi koostööd tehtud või vähemalt üritatud teha.“ [17]Enamiku selle tüübi ettevõtete tegevus on rohkem või vähem rahvusvahelistunud ningeksport moodustab nende käibest arvestatava osa. Erinevalt tüübi 1 ettevõtetest ei räägisellesse gruppi kuulujad oma ettevõtte kasvamisest ekspordi kasvatamise läbi, kunaenamik neist juba tegutsevad rahvusvahelistel turgudel._“/.../ rohkem väljapoole kindlasti. Meie, kui läbi aastate meie kasumiaruandeid vaadata,siis Eestis Eesti käive moodustab meie ettevõtte kogukäibest 10–20% sõltuvalt aastatest.Vahel rohkem, vahel vähem, üle 20-ne ei ole see vist kunagi olnud. Jaa ja see sihtturud, kuhu39


me oma teenust osutame, on ka aastati erinevad. Aga ütleme, sellised suuremad turud onläbi aastate olnud Skandinaaviamaad ja Saksamaa. Ja Prantsusmaa.“ [16]_“No firma käibest eksport äkki isegi ma ei oska, kolmandikku vast ei ole, aga, aga noh võibollaneljandik või. No üsna suur maht.“ [9]Oma ettevõtte arendamisest rääkides peegeldus selle tüübi esindajate vastustest kaettevõtte innoveerimise vajadus või olid nad tegevusmudeli muutuse hiljuti juba läbiteinud ja leidnud endale sobiva._“Selles suhtes, et me oleme läbinud kasvu, me oleme läbi teinud kokkutõmbamise ja nüüdme oleme leidnud sellise uue tasandi, kuhu, kuhu nüüd võiks mõneks ajaks püsima jääda.“[16]_“Ja-jaa ja praegu käib selline aktiivne tegevus, et seda minna nagu, mitte nüüd laiendada,aga teataval moel mingit uue, uue kvaliteedi ja noh ta on jah, ta on sisuliselt laiendaminesiiski. Siis hetkeseisus kõige õigem nagu, et-et ta on, ütleme, stabiilsusfaas, see on selle kahevahel. Ehk siis praegu ta on ikkagi muutumisprotsess on, on siuke konkreetne,muutumisprotsess on käsil.“ [9]Antud tüübi ettevõtetele on iseloomulik pigem tagasihoidlik valmidus kaasatatäiendavaid finantse ettevõtte arendamiseks. Kaks ettevõtet viiest siiski on kas kaasanudvõi püüdnud kaasat investorit või võtnud laenu, liisingut.Ettevõtte väliskeskkonna faktoridAntud tüübi ettevõtteid iseloomustab ka suhteliselt hea konkurentsipositsioon. Kui neilka on konkurente, püsivad nad konkurentsis hästi ja hindavad oma seisu heaks. Sarnaselttüübi 1 ettevõtetele aga suhtuvad nad oma konkurentidesse positiivselt ja näevad neideeskätt koostööpartneritena._“Eestis ju kõik ütleme need firmad, kes filme toodavad, konkureerivad põhiliselt riigirahale, etnoh loomulikult on konkurendid. Kui vaadata väljaspool Eestit, siis /.../ siin ikka noh ma arvanet üks kahe käe, no vähemalt ühe käe näppudel võib üles lugeda, on firmasid, kes on suutelisedtootma filme, organiseerima professionaalseid võtteid ja neid lõpuni viima, võibolla isegirohkem, võibolla ütleme isegi kuni 10 aga mitte rohkem /.../ aga no loomulikult /.../ me püsimekonkurentsis, ütleme siis nii.“ [17]_“Laias laastus ju kõik firmad, kes teevad X filme, on meie konkurendid. Kõik firmad, kes teevadtelesaateid, on-on konkurendid, aga. Me nagu otseselt ei: ei vihka kedagi. Mul ei ole ühtegi.Ühtegi, keda, keda peaks, et need on nüüd need kellega me siin nüüd sõdime turul. Ei olekedagi. /.../ [meie nišis] on 2 üksiküritajat sisuliselt ja neist üks ka on meie enda nö [..], noh tapole meiega suhteliselt rebinud selles mõttes, aga hetkel lihtsalt käib oma rada. /.../ kes onniikuinii meie juures oma senised filmid teinud Ja rohkem /.../ ei tegele keegi.“ [6]40


Tüüp 3 – elustiili suunitlusega ettevõttedAntud tüüpi kuuluvateks ettevõteteks klassifitseeriti need, kel kasvutunnuseid suudetituvastada selgelt alla poole kasvule viitavate tegurite osas. Selliseid ettevõtteid oli seitse,moodustades kokkuvõttes pisut alla poole intervjueeritud ettevõtetest. Antud tüübiettevõtted on valdavalt filmitootmisega tegelevad ettevõtted, mõned tegutsevad ka võisiis lisaks ka filmilevitamise valdkonnas. Teenuse osakaal nendes ettevõtetes on pigemväike või puudub üldse (v.a ühel, kel moodustab see umbes poole kogu portfellist).Pooled selle grupi ettevõtetest on tegutsenud 14 aastat ning teine pool 4–6 aastat.Ettevõtja karakteristikudSarnaselt kahele eelmisele tüübile on ka antud tüübi ettevõtjad oma motiivilt nnvõimalusettevõtjad. Kaks antud tüüpi kuuluvatest ettevõtjatest on puhtalt sõltumatusetaotluse motiiviga, ülejäänud on kombinatsioonid eneserealiseerimise ja sõltumatusetaotlejatest. Peamisteks motiivideks olid selle grupi ettevõtjate jaoks ’olla iseendaperemees’ ja ’töötada endale meeldival viisil ja sobivas rütmis’. Mitmed selle tüübiettevõtjad nimetasid ettevõtte loomist ja ettevõtjaks hakkamist ka sundkäiguks pealeTallinnfilmi kadumist – mis on tõlgendatav ka kui nn vajadusettevõtluse motiivina ehkasjaolude sunnil ettevõtlusesse tõukamisega. Tsiteerides:_“Noh, paraku oli ka tegelikult oli see ka minu jaoks sundkäik, sest kui Tallinnfilm kadus ära,ega siis ei jäänudki, kes tahtsid seda tööd teha, neil ei jäänudki muud üle, kas minna kuskileno teise firmasse palgatööliseks või siis moodustada ise oma firma.“ [7]Varasemat juhtimis- või ettevõtluse alustamise kogemust omavad vaid kaks sellessetüüpi kuuluvat ettevõtjat, millega nad eristuvad kahest eelmisest tüübist. Majandusalastharidust on ka üksnes kahel selle tüübi ettevõtjal, mida on samuti vähem kui eelnevakahe tüübi ettevõtjate puhul. Samas aga sarnaselt kahe eelmise tüübiga oli suhteliseltpalju neid, kes olid ettevõtte alustanud kahe või enama inimesega. Koos partneriga olialustanud üks ning neli selle tüübi esindajatest olid alustanud suurema meeskonnaga.Ettevõtte karakteristikudKahel selle tüübi ettevõttel on enam kui neli töötajat ning ülejäänutel on aga vaid üks võikaks töötajat. Erinevalt kahest eelmisest tüübist ei ole ühelgi enam kui 10 töötajat ningseega on antud tüübi ettevõtted mikroettevõtted. Selge erinevus kahest eelmisest tüübistilmneb ka nende valmiduses töötajate arvu suurendada. Ükski selle tüübi ettevõtetest eiomanud soovi ega pidanud võimalikuks ettevõttesse töötajaid juurde võtta; siiskimõnedes ettevõtetes oli varasematel aegadel olnud töötajaid ka rohkem, kuid nüüdsekson kokku tõmbutud.Erinevalt kahest eelmisest tüübist eristuvad selle tüübi ettevõtted selle poolest, et nad eiole näinud vajadust tegevjuhi palkamise järele (ka töötajate väike arv ettevõttes selgitabseda). Ükski selle tüübi ettevõtetest ei ole tegevjuhti palganud ning kõigest üks väljendas41


teatud määral tahet seda teha. Arvestades, et tegemist oli ka tüüpide 1 ja 2 ettevõtetegavõrreldes väiksemate ettevõtetega (sh osaliselt ühe- või kahe inimese firmadega), siis onsee ka põhjendatav ja loogiline. Ka ettevõtjate endi seas domineeris arvamus, et sedatüüpi tegutsemismudeli puhul ei ole selleks mingit vajadust. Tsiteerides:_“/.../ aga me praegu oleme liialt väikesed – see ei tasuks ära. Ja ei ole ka nii suurt vajadustselleks, töömaht ei ole nii suur.“ [15]_“No vaata kolme inimese peale veel tegevjuhti võtta eraldi see on nagu tore asi küll jah,keegi inimene, keegi inimene nagu juhiks seda asja. Aga no siis on vaja juba eraldi nagusellist tootmisüksust on ju, mis tegelebki nagu mingi kommertsasjadega ka ja no me ei olemõelnud selle peale jah. Me oleme mõelnud, aga sellel ei ole nagu otstarvet.“ [14]Omandi kontsentratsiooni taotlust ei peegeldu ka selle tüübi ettevõtjate seas.Juhtimisstrateegia musterOma turupositsiooni – väärtuse pakkumise, milleks ettevõte on loodud – mõtestamiseltõdesid antud tüübi ettevõtted sagedasti kimbatust. Nende jaoks oli keeruline omaettevõtmist ettevõtluse terminites ja kontekstis määratleda. Tsiteerides:_“/.../ üldises plaanis, vat ei tea, jah. Oeh, ma ei tea, siin võib nii laiali minna, et. Noh, ma ei tea,kompetentsus ja stabiilsus ja, ja mis tundub, et võiksid olla plussid, et võiksid olla ka väärtused.Ei, ma ei tea.“ [13]Domineerivalt määratleti oma turupositsiooni Eesti filmikultuuri arendamise keskselt:uute väärtfilmide loomine, esteetilise väärtuse pakkumine, kultuuri tootmine. Sellestlähtuvalt sarnaneb tüübi 3 ettevõtjate väärtusmudel tüübi 2 ettevõtjate omaga.Arvestades, et üksnes üks selle tüübi ettevõtetest kirjeldas oma ettevõtte turupositsiooniläbi uuenduslikkuse, domineerivad selle tüübi ettevõtete puhul veelgi ülekaalukamaltlaiemad (sotsiaalsed) väärtused ja eesmärgid. Tsiteerides:_“Laiemas mõttes noh me teeme, me arendame Eesti filmikunsti. See on meie soov on ikkagiteha filme ja, ja selles vallas Eestis Eestit arendada. See on nagu peamine, peamine eesmärk.“[15]_“Minu väärtus võib ainult uued filmid olla.“ [1]_“See väärtus – me loome Eesti filmi klassikat, me toodame filme /.../.“ [7]Nõudlust oma toodete/teenuste järele tunnetasid selle tüübi ettevõtted erinevalt. Oli niineid, kes leidsid, et nõudlus on hea või isegi aja jooksul suurenenud – kas tulenevaltsellest, et filmi (dokumentaalfilmi) positsioon Eestis on paranenud või et on oma niššsuudetud välja töötada; kui ka neid, kes pidasid nõudlust keskmiseks või väikeseks, kasraha vähesuse tõttu, millega filme või muid audiovisuaalprodukte (nt reklaame)finantseeritakse või Eesti turu piiratusest tulenevalt.42


Uute toodete/teenuste arendamise tähtsustamine ei ole antud tüübi ettevõtetelesamuti kuigi iseloomulik. Vaid üks ettevõte märkis, et nad katsetavad pidevalt millegiuuega.Ärimudeli orientatsioonilt (nii ettevõtja enda hinnang kui ka ettevõtlusesse suhtumistnäitavate väidete kogumi pealt arvutatud koondhinnang) on antud tüüpi liigituvateleettevõtetele selgelt omane nn ’elustiili ettevõtte-tüübile’ sarnased hoiakud. Enamik leidis,et ettevõtet pigem ei peaks kasvatama ning enamik nõustusid täiel määral väitega, et ’maeelistan hoida ettevõtet sellises suuruses, mida ma suudan hallata, kui kasvatada sedaliiga suureks’. Samas ilmnes huvitava tulemina, et suur osa selle tüübi ettevõtjatest siiskiei olnud rahul saavutatuga – nõustumata väitega, et ’minu ettevõtte tegevus hetkelrahuldab minu seatud saavutustaotlusi’. Ükski selle tüübi ettevõtjast ei leidnud, et nendeettevõte oleks kasvule orienteeritud ettevõte. Tsiteerides:_“No igal juhul pikaajaline, aga loominguline äriettevõte. /.../ see kasvamine küll otseselt nagueesmärk ei ole.“ [13]_“/.../ on elustiil, siis on elustiil. Raudselt. Et kõik saaksid teha, mida tahavad.“ [2]_“Ma arvan, et meil on elustiili ettevõte jah. Et selles mõttes, me nagu jah, see mida me teeme,see on meie ettevõte ja ega meil seda ei olegi. Ongi, jah. Vanasti oli nagu, see on väga huvitav, etma ise selle peale nagu niimoodi ei mõelnud. Vanasti oli nagu bändi tegemine, oli selline bänd,elustiil ja bändi tegemine käis koos, et noh nüüd on nagu elustiil ettevõte.“ [14]Võrreldes tüüpide 1 ja 2 ettevõtetega on antud tüübi esindajate koostöövõrgustikoluliselt vähem rahvusvahelisem. Siiski pooltel selle tüübi esindajatel oli küllalt tiherahvusvaheline suhtlus, ülejäänute puhul piirdub rahvusvaheline koostöö üksikutekontaktidega või on pea täiel määral Eesti-keskne. Tsiteerides:_“See koostöövõrgustik on hetkel üsna eestikeskne. Et kõik senised partnerid on olnud Eestist.“[15]_“Natukene viimasel ajal on nagu rohkem olnud [rahvusvahelist koostööd], aga, aga üldiseltmitte.“ [13]Samuti on selle tüübi ettevõtete (kui üksikud välja arvata) tegevus vähemrahvusvahelistunud ning ekspordi osakaal on väiksem kui tüüpidesse 1 ja 2 kuulunudettevõtetel._“Me oleme hetkel ainult Eesti turule suunatud /.../“ [15]_“Ma ütleksin, et mitte ainult Eesti ei saa öelda. No saab öelda valdavalt Eesti ja Euroopa.“ [2]_“No need, mis me toodame ise, need on muidugi, me tahaks küll kõike hästi, hästi, hästi väljamüüa neid. Aga, aga neid ei ole, neid ei ole palju. Tähendab, neid eriti ei osteta. /.../ See film,mida me toodame, /.../ siis me toodame raudselt kodumaa [turule].“ [7]Suuremat rahvusvahelistumise ambitsiooni – kasvamist läbi suurema rahvusvahelistumise– saab täheldada mõnedel selle tüübi ettevõtetel. Ettevõtte edasistest arenguplaanidesträäkides ei näinud enamik selle tüübi esindajad senisele tegutsemismudelilealternatiivseid variante. Kasvamist nähti paljuski personaalse arengu ja professionaalsete43


oskuste arendamise kontekstis ja mitte ettevõtte kui organisatsiooni arendamisena.Samuti peegeldus antud tüübi ettevõtjate vastustest tõdemus, et tänases keskkonnas jaselliste filmi finantseerimise mahtude juures ei ole kasvamine ka võimalik._“Aga noh, ma tunnen, et mina nagu väga palju ei saa selleks midagi teha või-või. Või nohsaaksin kui ma ei teeks noh, kui ma ei teeks filme. Kui ma valiksin mingisuguse muu, muu,muu tegevuse. Et... Et kui riigil oleks rohkem raha filmide tootmiseks, noh, siis iseenesestnagu suudaks rohkem toota küll, et selles pole küsimust. Et noh selles mõttes võiks juareneda küll, aga, aga kuna riigil need toetused eriti ei kasva, siis eriti ei usu, et ma kuhugikasvaks.“ [13]_“No ütleme... Noh, noh tead seda võiks mõlemat pidi võiks tootmise puhul või-võilevitamise puhul. Sealt ta võiks kasvada, aga midagi uut tuua sisse. Sisse mina küll ei kujutaette, mis asi see on /.../ Ma ei kujuta ette. Ma ei kujuta ette, mis asi see, midagi tootma me,tootma me ei hakka. Ja no sama valdkonnaga tegeled kogu aeg, no siis sellega sa tegeled.Festivali me ka organiseerima ei hakka. Noh, nii palju kui ma ise-ise eks ju mujal teen. Nopigem ma olen ikkagi seda-seda tüüpi vend, kellel on lihtsalt omaette väikefirma, kes sealnokitseb. Ma, noh, ma ei usu, et midagi, midagi juurde teen. /.../ Levi, levi annakssuurendada /.../ no ütleme jah kui on mingi... No ega sealt palju ei annaks eks noh /.../.“ [7]Samas antud tüüpi ettevõtted suhteliselt valmis täiendavaid finantse kaasama. Ettevõttearendamiseks on laenu/liisingut võtnud või soovinud võtta ning investorit kaasatapüüdnud enam kui pool sellesse tüüpi kuuluvatest ettevõtetest. Samas oli ka neid, kesolid laenuvõtmise suhtes väga negatiivselt meelestatud ning neil oli vähe optimismitäiendavate investeeringute saamiseks. Tsiteerides:_“Laenu, ei iialgi. Investorit? – ma ei näe, see on nagu nii kauge meie valdkonnast. See ei olereaalne, et mingi investor tuleks. Investeering tehnikasse – no aga ta ei too kunagi tagasi seeinvesteering. See [ettevõte] on nihuke hobi pigem.“ [1]_“Tähendab, no jah, mis laenu? Laenu meile ei anta. Ma just läbisin selle teema Hansa- võiSwedbankiga. Laenu meile ei anta. Kuna kui me omaks seda, siis me saaks selle, võttahüpoteeklaenu. Kinnisvara peale. Eks. Meil ei ole tagatist ja ütleme. Ja filmid ei ole mingitagatis. No, noh peab olema mingi tagatis. Et seda meil ei nagu ei võimaldata, againvestoritega, noh, eks investor otsib ka sellist investeerimisvõimalust, kus ta näeks sellistkopsakat tagasiteenimise võimalust. Jaa seda sorti filmid nagu meie teeme, ei võimaldakopsakat tagasiteenimise võimalust. Nii et pigem see peaks olema selline filmi armastav jariskialdis. Noh. Et, noh, keegi ei eeldagi, et nad investeeriks mingit suurt summaga. Aga-aga.Praegult on pooleli mul rääkimised. Aga ega ma sellesse väga ei usu. Aga vaatab, näeme.Elame-näeme. Et ta noh, jah, ta peab olema nagu riskialdis jaa. Aga see on jälle kahe otsagaasi, et sellega, et oleks nii heale positsioonile jõudnud, et ta on võimeline juba investeerima.See tähendab seda, et ta on päris hea äriinimene. Ja miks peaks siis äriinimene järsku:ebakasumlikke otsuseid tegema.“ [2]Ettevõtte väliskeskkonna faktoridAntud tüübi ettevõtted nägid tihedat või isegi väga tihedat konkurentsi, mida eeskättpõhjendati asjaoluga, et konkureeritakse riigi poolt jagatavatele finantsidele. Arvestades,et selle grupi ettevõtete valdavaks tegevusalaks oli filmide tootmine, tunnetatikonkurentsi enam, kuna avaliku sektori rahastus on nende ettevõtete jaoks peamiseksfinantsallikaks. Koostöö tegemine oma konkurentidega ei peegeldunud otseselt ühegiselle grupi ettevõtja vastustest. Selle tüübi ettevõtetele oli iseloomulik ja samas tüüpidest44


1 ja 2 eristavaks karakteristikuks oli ka see, et konkurentsi ei nähta mitte ettevõtte, vaidfilmide – nn lugude tasandil. See ka seletab, miks ei osanud selle grupi intervjueeritud kasageli oma ettevõtte konkurentsipositsiooni hinnata._“Noh, konkurents tootmises, tootmise poole pealt on väga suur konkurents. Lausaniimoodi nagu öeldakse meile, et, et kui teist produtsenti näed, siis on niimoodi, et kalli-kallija nuga selga, eks ole /.../ ma loodan, et-et Sihtasutusel on nii palju mõistust peas, et nad eikui on noh, et nad ei eelista seda, et millisele firmale raha anda, vaid eelistavad see, vaideelistavad see, seda millisele loole raha anda.“ [7]_“No ühest küljest on ju, noh, kes konkureerivad nö samale toetusele, aga, et noh see nagumingis mõttes on justkui konkurent eks ju. Või noh, lõpuks on see täiesti reaalnekonkurents, aga, aga filmide rahataotluste puhul seal ju, noh on otsustav ikkagi see, millesttahetakse filmi teha, on kinni ikkagi selles konkreetses filmi tegijas, mitte niivõrd nagufirmast. Firma, firma on lihtsalt nagu taust. Et kas see, see, see, see režissöör nüüd sealfirmas on ju, kas ta, kuidas seda siis hinnatakse sellist noh komplekti.“ [13]3.3 Järeldusi audiovisuaalvaldkonnaettevõtluspraktika kohtaEttevõtete tegutsemispraktikate kohta saab teha järgmised üldistavad järeldused:intervjuude tulemused tõid esile AV valdkonna ettevõtete tegutsemise praktikatemitmekesisuse, mis varasemates uuringutes 49 nii selgelt ei ole välja joonistunud:arengustrateegiad, ambitsioonistruktuurid, tegutsemismudelid jt võivad ka samastegevusnišis tegutsevatel ettevõtetel olla küllalt erinevad; ettevõtete tegevuspraktikatest peegeldus küllalt selgelt kolme erinevatettevõtlusmustrit, sh nii loomeettevõtlusele omaseks peetavat elustiili orientatsioonikui eneseteostuslikku kasvuambitsiooni. Selgelt on intervjueeritud ettevõtetepraktikatest tuvastatav ka organisatsiooni arendamisel baseeruv ja mis tahes muuvaldkonna ettevõtlusele omane kasvuorientatsioon ja sellega seonduvad taotlusedpalgalise tegevjuhi ja rollide parema jaotamise osas; intervjueeritud ettevõtetest lähtudes saab öelda, et audiovisuaalvaldkonnaettevõtlusmaastikul on enam-vähem proportsionaalselt esindatud kõik kolm tüüpi.Kasvuorientatsiooni või selle tunnuseid omavad ettevõtted tegutsevad järeltootmisevaldkonnas koos sellist tüüpi filmitootmisettevõtetega, kes lisaks pakuvad kaerinevaid teenuseid nagu võtteteenus, montaažiteenus, tehnikarent jt, misvõimaldavad neil garanteerida püsisissetulekut ja seeläbi tasakaalustadaprojektipõhist filmitootmist. See on andnud neile ettevõtetele võimaluse areneda49 Vaata näiteks: Tafel-Viia, K., Viia, A., Terk, E., Ibrus, I., Lassur, G. (2011) Uuringu „Väike- jamikroloomeettevõtete arengutsükkel“ lõppraport. Tallinn: Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringuteInstituut, kättesaadav: http://www.esa.ee/cmsdata/upload/files/loomeettevotluse%20uuring_loppraport_TLY%20ETI_2011.pdf45


Võrreldes tüüpe 1 ja 2, ilmnevad põhierinevused nende vahel eeskätt järgmiste teguriteosas:kasvu ja elustiili kombineerivate ettevõtete grupp (tüüp 2) on oma positsiooni turulhinnanud vähem perspektiivikaks: oma toote/teenuse positsiooni turul peetaksetagasihoidlikumaks kas tihenenud konkurentsi või nõudluse vähesuse tõttu. Ka omategevusnišši ei ole nad selgelt määratlenud. Samas kasvule orienteeritud ettevõtetegruppi kuulujatest (tüüp 1) enamik hindas nõudlust kas väga heaks või kasvavaks;teine olulisim erinevus tüüpide 1 ja 2 vahel väljendub suhtumises ettevõtlusesse.Kasvuorientatsiooniga ettevõtlustüüp peegeldus enamikel esimesse tüüpi kuuluvateettevõtjate hoiakutest, samal ajal kui teise tüübi ettevõtjate puhul prevaleerus siiski’ettevõtlus kui elustiil’-tüüpi hoiak;erinevalt kasvule orienteeritud ettevõtetest (tüüp 1) ei ilmnenud tüüp 2 ettevõtetepuhul ka uute toodete/teenuste arendamise praktikat: katsetamist pidevalt millegiuuega (kuigi ka tüübi 1 ettevõtete puhul esines seda pigem vähe);samas on oluline esile tõsta, et kasvu ja elustiili kombineerijate (tüüp 2) puhul ilmnesenam ettevõtte innoveerimist või kavatsusi seda teha. See näitab, et tunnetataksevajakajäämisi olemasolevas tegutsemismudelis ning nähakse vajadust seda muuta.Sellest lähtuvalt võib eeldada, et vähemasti osad tüübi 2 ettevõtted võivad liikuda katüübi 1 hulka.Kõrvutades aga tüüpi 3 kuuluvaid ettevõtteid tüüpide 1 ja 2 ettevõtetega, on olulineesile tõsta järgmisi erinevusi ettevõtte toimimismustrites ja -praktikates:keegi tüüpi 3 kuuluvatest ettevõtetest ei näe kas võimalust või ei soovi töötajate arvuettevõttes suurendada;keegi tüübi 3 ettevõtetest ei pea vajalikuks ka tegevjuhi palkamist (mis arvestadesnende ettevõtete väiksust on ka põhjendatud);kõik tüüpi 3 liigitatud ettevõtted on ise pidanud oma ettevõtet elustiiliettevõtteksning ei ole näinud kasvu võimalust;võrreldes tüüpide 1 ja 2 ettevõtetega, peavad tüübi 3 hulka kuulujad konkurentsitihedaks. Seda seletab loogiliselt asjaolu, et tüübi 3 ettevõtted konkureerivad avalikusektori filmirahadele ning kuna filmitootmise kõrval teenuse pakkumine onmarginaalne või puudub üldse, siis moodustab filmitootmisraha ka nende peamisesissetulekuallika.47


Et saada aru ettevõtete klasterdumise potentsiaalist, tuleb mõista ka nende senistkoostööpraktikat. Sestap on koostöömustrite kirjeldamine ka üks siinse uuringueesmärkidest. Vastavatele uurimisküsimustele seadsid kontseptuaalse raami sarnasefookusega varasemad uuringud lähiriikides, samuti laiemad kultuuritööstuse jaloomemajanduse uuringud. Üldisemaks kontseptuaalseks märksõnaks on siinkohal aga„võrguühiskond“. See on ajastu, kus väga mitmesugused suhted ühiskonnas onstruktureeritud Interneti kui võrgustikuliselt organiseeritud infrastruktuuri poolt, kusinimesed organiseeruvad võrgustikena kõigi peamiste igapäevaelu tegevusteteostamiseks, olgu nendeks siis tootmine, tarbimine või kogemine. Selliste võrgustikeparadoksaalsus seisneb nende kohatises tugevas lokaalsuses, kuid ka pöördumatusühendatuses kõige ülemaailmseimate võrkudega. See toob kaasa, et kõik võrgustikudtöötavad efektiivseimalt lokaalselt, kuid on samas üsna otse mõjutatud karahvusvahelisest dünaamikast, toetades indiviidide tasandil rahvusvaheliste kontaktidesaavutamist ning ettevõtete tasandil eksporti.Kultuuritööstuse tööjõuturu struktureerituse osas on võrguühiskonna üheks peamiseksjooneks ühiskonna kasvav individualiseerumine, mille läbi kasvab üksikisiku rolltöösuhetes, tootmisprotsessis ning eriti valdkonna sisestruktuuris. Võrgustikud tingivadjärk-järgulise individualiseerumise, kuna võrkude “sõlmpunktideks” on üha enamindiviidid ise ja sellevõrra vähem erilaadsed kogukonnad või institutsioonid.Võrguühiskonnas on infovoogude haldamine indiviidide endi vastutusalas ning sellestlähtuvalt kehtib sama ka töösuhete ja loova tegevuse kohta. Lisaks tuleb esile tuuatootmistehnoloogia ja sidekulude odavnemist, mis võimaldab väiksemaidtootmisstruktuure endisaegsete suuremahuliste stuudiote asemel. Samuti tuleb antudkontekstis arvesse võtta ka oskus- ja teadmisvaldkondade kasvavat spetsiifilisust ja sellestlähtuvat komplekssuse kasvu loovtööstustes, kus spetsiifilist teenust tuleb osta sissevastavalt ettevõttelt. Rolli mängib ka meediasektorile omane dünaamika, mis toob sealkaasa oligopoolse turustruktuuri – üksikuid suurettevõtteid teenindavad väga paljudväikeettevõtted. Toodud põhjuste koosmõju tagajärjel koosneb võrguajastul ka AV-sektorüha kindlamalt vaid üksikute töötajatega mikroettevõtetest.Kõik eelkirjeldatu toob ühe aspektina loovettevõtjate jaoks kaasa märksa suuremariskimäära oma tööalase karjääri planeerimisel ja sissetulekute kindlustamisel. Töö on ühaenam ebakindel, kergesti kaduv, enamasti ajutine ja projektipõhine, tihti töötatakse“poole kohaga” mitmel pool ja mitmetes rollides. Sellises kontekstis on üksikisikutel alativähem võimu ja jõudu töö kindlustamisel, kui seda oleks suurematel kooslustel. Samas,paradoksaalselt, nagu on näidanud R. Gill 50 , väärtustavad loovettevõtted kirjeldatudolukorda, kui neile siiski enamat vabadust võimaldavat. Seejuures tuleb mõista, etvõrguühiskonna individuatsioon ei ole isoleeriv vaid pigem on tendents nn“hüpersotsiaalse ühiskonna” suunas. Peamiseks viisiks individuatsiooni riske hallata onkujunemas just “võrgustumine” ehk teadlik kontaktide loomine ja haldamine. Gill ondemonstreerinud, et teadvustatud ja sihipärased võrgustumisstrateegiad on omased“sõltumatutele töötajatele” väga erilaadsetel loomealadel.50 Gill, R. (2007) Technobohemians or the new cybertariat? New media work in Amsterdam a decade afterthe web, Amsterdam: Institute of Network Cultures; Leadbeater, C., & Oakley, K. (2001) The Independents:Britain’s new cultural entrepreneur, London: Demos.49


Nagu mitmed uurijad 51 on näidanud, on sellise võrgustumistegevuse keskseks teguriksloovisikute omavaheline usaldus. Vastastikuse usalduse ning koostööharjumusekujunedes ning loovtööstuse tihti projektipõhist olemust arvestades liigutakse samade võisarnaste meeskondadena ühest projektist teise. Selline “portatiivsete” meeskondadenatöötamine on võrguühiskonnale tüüpiliselt omane töö organiseerimise vorm – sedalaadivõrgud on koostööle orienteeritud, oluline on neis osalevate indiviidide “dialoogivõime” –võime nii infovahetuseks kui ka omaenda oskuste ja arusaamade efektiivsekskirjeldamiseks. Antud kommunikeerimisvõime seondub ka vajadusega nõnda projektistprojekti liikudes oma spetsiifikat või tehtud töid efektiivselt esitleda. Portfoolio võivõrguprofiil on võrguajastul karjääri alustaladeks, ilma milleta võib “järgmise töö”leidmine keerukaks osutuda.Asjaolu, et loovettevõtluses tingivad inimestevahelised suhted otseselt töö teostamiseorganisatoorse vormi, viitab küsimusele, millises korrelatsioonis on antud sektorisinimestevahelised sotsiaalsed suhted ning ettevõtete vahelised kaubandus-rahalisedsuhted? Chris Biltoni 52 järgi iseloomustab loovsektoreid just nende mõlema olulisus – niihorisontaalsed suhted inimeste vahel kui ka vertikaalsed suhted (väärtus- javarustusahelad) ettevõtete vahel. Kuid mikroettevõtete puhul võivad need vertikaalid ollasuhtelised samased. Nõnda võib loomeklastrite kujunemise taga näha korraga niimajanduslikku kui ka sotsiaalset dünaamikat. Ühest küljest viib klastriteni mastaabiefekt(economies of scale) – vajadus odavamalt ja efektiivsemalt toota, võimalus leidaettevõtete vahel sünergiat ja koos kasvada. Teisest küljest ent ikkagi ka inimestevahelisedusalduslikud suhted, võimalus sarnase mõttelaadiga inimesega koos tegutseda.Eelnev aspekt – inim- ja ettevõtlussuhete paralleelsus – seostub väidetega laiemastsuhete „horisontaliseerumisest“ loovsektoreis. Wirtzi 53 järgi on põhjust kõneldadomineerivate ja selgepiiriliste väärtusahelate asendumisest nn väärtus-võrgustikega(value nets). Tuntud mõisteks on ka ingliskeelne co-opetition, mis viitab, et koostöö(cooperation) ja konkurents (competition) ei pruugi kaasaegseis loovsektoreis olla enamüksteist välistavad. Antud mõisted peavad korraga viitama nii väärtusahelate kasvavalekompleksusele ja ärimudelite keerukusele internetiajastul (paralleelsete ärimudelitepaljusus, nende muutlikkus ja sellest lähtuv ettevõtete ebaselge kauplemisjõud(bargaining power)) kui ka sellele, et Internetil nähakse tihti olevat teatud võrdsustav võihorisontaliseeriv efekt. Antud arusaama järgi loob Internet suhteid erilaadsete agentidevahel, taandades need kõik lõpuks funktsionaalselt sarnasteks võrgu “sõlmpunktideks”.Ole sa siis suurettevõte, mikroettevõte või lõpptarbija – arvestades Interneti tänaststruktureeritust on kõik lõpuks piisavalt võrdsed võrguosalised.51 Banks, M., Lovatt, A., O'Connor, J., & Raffo, C. (2000) Risk and trust in the cultural industries, Geoforum,31, 453–464; Deuze, M. (2007) Media Work, Cambridge: Polity.52 Bilton, C. (2007) Management and creativity: from creative industries to creative management, Malden:Blackwell.53 Wirtz, B. W. (2001) Reconfiguring of Value Chains in Converging Media and Communications Markets,Long Range Planning, 34, 489–506.50


Viimane asjaolu on toonud kaasa, et mitmed juhtivad tänase loomemajanduse uurijad 54väldivad kaasaegsetes võrgustikes opereerivate agentide spetsiifilisemat eristamist.Hartley 55 järgi võivad agendid olla vähem või rohkem professionaalsed, võivad vähem võirohkem olla kas tootjad või tarbijad, kuid üha vähem on nad vaid üht ja üha enammõlemat. Hartley nimetab ka võrgus opereerivad kooslusi üldistavalt “ettevõtmisteks”(enterprises) – viidates sellega antud “ettevõtmiste” üha varieeruvamaleinstitutsionaalsele vormile või motivatsioonide-spektrile. Antud põhimõtteist lähtuvalt onHartley koos oma kolleegidega Queensland University of Technology juures tegutsevastloovtööstusi ja innovatsiooni uurivast tippkeskusest pakkunud välja uue definitsioonimõtestamaks loovtööstuste olemust kaasajal. Selleks on “sotsiaalvõrgustike turud” (socialnetwork markets) 56 .Antud mõistega tunnistatakse, et loovtööstuse puhul tuleks edasi liikuda “tööstuse”keskselt ehk üksikute konkreetsete institutsioonide tootmisprotsesside kesksestmõtestamisest. Loomemajanduses pole keskseks jooneks mitte sisendid ja väljundidtootmisprotsessis vaid ennekõike turgude spetsiifika, täpsemalt nende ebamäärasus.Kultuuritoodete iseloom, kvaliteet, väärtus ja lõpuks ka hinnad on tarbijatele ja tihti katootjaile endile teatud ulatuses alati tundmata suurused ja raskesti määratavad.Kaubanduslik-rahalised suhted ei kipu stabiliseeruma, hinnakonkurentsile pole tavaliseltloomemajanduses kohta. Antud ebamäärasust aitavad aga leevendada nii tootjaid kui katarbijaid ühendavad sotsiaalsed võrgustikud. Nagu eespool sedastatud, iseloomustabsotsiaalseid võrgustikke nende liikmete vahel toimiv usaldus ning teatudväärtusmaailmade samalaadsus. Sestap tõusevad määramatust täis turul keskseteksteguriteks teise võrguosaliste valikud ja nende põhjal laekuvad tarbimissoovitused.Võrguajastu loomemajanduses tehakse nii tarbimis- kui ka tootmisotsuseid ennekõikevõrgustikest laekuva tagasiside alusel. Võrguajastu majanduses on üheks olulisemaks“kaubaks” just teave võrgustikekontaktide eelistuste kohta 57 .Potts, Hartley jt tuginedes tuleks loovtööstusi kaasajal mõista mitte kui lihtsaltsubsideeritud kunste või “kultuuritööstust” või “loovettevõtteid”, vaid kui hulkaspetsiifilist tüüpi kaupu ja teenuseid, mille “kasutusväärtus” pole kunagi selge ning mis onise alati “uus” ning antud väärtuse väljaselgitamiseks peavad turu osalised tuginemasotsiaalsete võrgustike filtreerimisvõimele. Eelnevast lähtuv kohandatud definitsioonloovtööstusele on järgmine: tegu on agentidega, kes tegutsevad turul, mida iseloomustabuute ideede kasutuselevõtt läbi sotsiaalvõrgustike ja seda nii tootmiseks kui katarbimiseks. Kunstid pürgivad alati uute representatsioonide ja kujundite suunas ning onsellisena ühiskonnas ja majanduses väärtuslikud just oma võime poolest sünnitada uusitähendusi ja ideid ning võrgustikuline suhtlusdünaamika aitab neist parimaid väljafiltreerida. Loovsektori võrgustikke saab sellistena mõista kui vähem või rohkem54 Hartley, J. (2010) Cultural Science: Whose Creative Industries? Paper presented at the Tallinn UniversityPublic Lecture, Tallinn; Potts, J., Cunningham, S., Hartley, J., & Ormerod, P. (2008). Social network markets:a new definition of the creative industries, Journal of Cultural Economy, 32, 167–185.55 Hartley, J. (2010) Cultural Science: Whose Creative Industries? Paper presented at the Tallinn UniversityPublic Lectre, Tallinn.56 Potts, J., Cunningham, S., Hartley, J., & Ormerod, P. (2008) Social network markets: a new definition ofthe creative industries, Journal of Cultural Economy, 32, 167–185.57 Potts, J., Cunningham, S., Hartley, J., & Ormerod, P. (2008) Social network markets: a new definition ofthe creative industries, Journal of Cultural Economy, 32, 167–185.51


efektiivseid “innovatsiooni-koordinatsiooni” mehhanisme. Antud dünaamikat on omamitmetes kirjutistes edukalt demonstreerinud MIT professor Eric von Hippel 58 , kes onanalüüsinud, kuidas erilaadsete ettevõtete ja lõppkasutajate koostöö on tänapäevalüheks peamiseks aluseks, kuidas nii tehnoloogia- kui ka loovsektoreis uuendustenijõutakse.Esitatud empiirilised uurimisküsimused on järgmised:Kellega teevad intervjuueritavad koostööd: indiviidide tasandil või ettevõtetetasandil? Kuivõrd need kaks tasandit üksteisega suhestuvad, millisel määral tingibisikutevaheline suhtlus ärisuhteid ja vastupidi?Kuivõrd mitmekesine on respondentide suhtlusvõrk, kuivõrd mitmekesised onärisuhted?Kuivõrd aktiivsed on ettevõtted uute kontaktide otsimisel? Mis soodustab antudaktiivsust? Millised initsiatiivid, üritused või institutsioonid on seni olnud tõhusadvõrgustumisdünaamika toetajad?Alljärgnevalt esitatakse uuringu tulemused nende teemade lõikes.Isikud või ettevõtted?Võrreldes muude loomevaldkondadega võib AV-kunsti pidada omalaadseks koondavakskunstivaldkonnaks. Filmiloome eeldab koostööd väga erinevate loomevaldkondade vahel– kirjanikud kirjutavad stsenaariume, muusikud loovad helikujundust, näitlejad näitlevad,kunstnikud kujundavad stseene jne. Lisaks on ka filmispetsiifilised loovmeeskonnadvõrdluses muude valdkondadega üsna suured, hõlmates erilaadseid professioone. Seekõik tähendab, et filmiloome eeldab professionaalidelt valmidust üsna intensiivsekskoostööks erilaadsete isiksuste ja ettevõtetega/institutsioonidega. Ent just aspekti, et kaskoostöösuhetes prevaleerivad pigem suhted inimeste või pigem ettevõtete vahel, võibpidada kontseptuaalselt tähenduslikuks, kuna võib viidata ühelt poolt suheteusalduslikkusele ent teiselt poolt nende formaliseeritusele ja standardiseeritusele.Kui eeltoodud põhjusel küsisime respondentidelt, millisel tasandil toimub partneritegakoostöö ennekõike – kas ettevõtete või pigem indiviididega –, kaldusid vastusedloomemajandusele üsna tüüpiliselt selles suunas, et koostööd tehakse konkreetseteinimestega, keda varasemast tuntakse, kelle oskusi hinnatakse. Ennekõike tootjafirmadväljendasid, et lähtusid filmiprojektide kokkupanekul ikkagi vaid inimeste reputatsioonist.Seda kuni selleni välja, et ka mitmed intervjueeritud firmaomanikud väljendasid, et käivadprofessionaalidena (kas operaatorite, režissööride või monteerijatena) teiste stuudioteprojektide juures kaasa löömas. Nii, võib öelda, on Eesti filmitööstus inimestepõhiselt58 von Hippel, E. (2005) Democratizing Innovation, Cambridge, MA: MIT Press.52


samm allapoole geeniustest, neid on juba nii palju, et kui sul ei ole isiklikku tutvust, siis sajääd varju lihtsalt. Väga raske, et sind avastatakse, et sa oled ka üks nendest paljudest. Sellesmõttes tuleb pikaajaliselt networkida, kogu aeg ja kogu aeg. Aga ega ta nii kergelt ei tule.“[6]Rahvusvaheline koostööTeooria osas märkisime, et võrguühiskond tähendab üldjuhul ka üha intensiivsematpiirideülest koostööd loovsektoreis. See väide sai kinnitust ka meie uuringus. Suurenamus intervjueerituist kirjeldas üsna tihedat rahvusvahelise koostöö praktikat ja sedanii rahastuse otsimise, tootmisprotsesside kui ka levitamise faasides. Samuti nii offline kuionline. Lisaks käivad paljud suurematel rahvusvahelistel filmiüritustel end ka lihtsaltharimas või projektide väliselt üldisemalt network’imas. Järgnev sedastus üheltintervjueeritud produtsendilt võtab nähtuse kokku:_“Tegelt koguaeg sa pead hoidma seda sidet. Juba see et me käime kaks korda aastasnendel turgudel, Berliin ja Cannes... Tundub, et “käivad punasel vaibal”, aga tegelikult ei käi.Tegelikult me käime ju võimalike koostööpartneritega kogu aeg nagu sidet hoidmas jaaktuaalselt projekte vahetamas. Et see ongi ju niimoodi et sa räägid sellest mis sul väljas on,mida sa praegu teed ja mis on tulemas. Ja sa kunagi ei tea, kas sa pead rääkima üheinimesega nendel viiel aastal järjest ja kuuendal aastal teete kuidagi koos või teete koheesimesel aastal midagi koos. Et tegelt tuleb hästi palju väljas käia. Praktiliselt igastsenaariumi puhul, kus ma mõtlen et äkki see võiks rahvusvahelisele turule sobida, masaadan stsenaristi mingil hetkel stsenaariumiarenduse workshop’ile. Et tal oleks võimalikteistega rääkida, et tal oleks võimalik nagu laiema pilguga sellele asjale vaadata, etväljapoolt saaks inimesed nõu anda, et tal ikkagi algusest peale oleks ära kombatud etmilline on rahvusvaheline potentsiaal. /.../ Me alati kompame, kuigi noh paljud jäävad nohkatsetuse tasemele ja lõpuks ei minda koos edasi, aga networking on 3–4, vahel 5 kordaaastas ikkagi täiesti nagu nagu must.“ [18]Toodud kontekstis tõestas uuring ka seda, et nii Kultuuriministeeriumi poolt kui ka hiljutivalminud dokumendis „Eesti filmi arengusuunad“ ühe Eesti filmitööstuse arengujoonenaära märgitud koostööfilmide tegemise vajadust tunnistas ka enamik küsitletudtootjafirmasid. Koostööfilme tajuti üheselt kui võimalust. Sama kehtis ka välisfilmideteenindamise võimaluse kohta – enamik tootjafirmasid soovisid antud tegevust enamviljeleda, kuna see annab võimaluse teenida nii leivakõrvast, arendada rahvusvahelistkoostööd kui ka lihtsalt õppida ja areneda professionaalses plaanis. Viimast valmisolekuttuleb märgata kui head platvormi Eesti Filmi Ekspordiagentuuri edasise tegevusekontekstis.Rahvusvahelise tegevuse osas joonistusid ent välja ka mõned ettevõtete grupeeringud.Kuigi suur osa vähemalt keskmise suuruse ja suhteliselt pikema tegevusajaloogaettevõtteist praktiseerisid üsna intensiivset rahvusvahelist suhtlust, siis mõningadväiksemad ettevõtted, mis koondasid kas vanema generatsiooni filmitegijaid või omakarjääri alguses olevaid filmitegijaid, olid rahvusvahelise suhtluse osas vähematekogemustega. Kui noid üksikud vanema generatsiooni ettevõtteid pigem lihtsalt rahuldastegutsemine Eesti turul, siis noorema põlve filmitegijatel polnud lihtsalt vastavatpiireületavat kontaktidevõrku veel välja kujunenud. Ometi on nad sellest huvitatud,käivad mitmesugustel koolitustel jm valdkonna üritustel ning võib eeldada, et ka erialase54


valdkonnad Eesti kultuurimaastikul, kus domineerivad tugevad eestkosteorganisatsioonid(näiteks etenduskunstid), on sisemiselt hoopis paremini organiseeritud,ning leiavad ka paremat mõistmist riigi poolt, kaasa arvatud tõhusam finantstugi. Sellestlähtuvalt on ka filmivaldkonnal soovituslik oma institutsioonide roll valdkonna sidususe jakoostööpraktikate soodustajana üle vaadata.Interneti platvormid koostöö võimaldajatenaKuivõrd erialaorganisatsioonidest koostöö edendajatena abi ei loodetud, küsisimerespondentidelt, kuivõrd eksisteerib netipõhiseid platvorme või keskkondi, mis aitavadrahvusvaheliste kontaktide loomisel, samuti levi osas. Enamik respondente märkis, etühest küljest on Internet tänapäeval asendamatu tööriist ja mõned kasutasid kaspetsiifilisi levitegevuste toetamiseks loodud platvorme (näiteks Black Market Online).Selle kõrval tõdeti siiski, et isiklikud vahetud suhted on netipõhise suhtluse kõrval märksaolulisemad._“Põhimõtteliselt mul on tulnud pakkumisi igasuguseid Internetist. Küll need produtseerijadkui ka levifirmadelt. Ma ei ole Interneti kaudu ühtegi puhast tööd vist alustanud. Ma olenküll kaalunud paari asja. Aga ei, ikkagi, minu meelest see on ikkagi personaalsem asi.“ [6]_“Sest tegelikult on ikkagi nii et see networking’u asi ... tundmatute inimeste projektist onväga raske vaimustuda. Sa pead inimest tundma. Aga kui turundus, film hakkab juba naguvälja tulema, siis loomulikult, noored üldse, kinoskäijad inimesed, nad ikkagi kõigepealtgoogel’davad ja otsivad ja vaatavad, et siis on sul oluline et sa oleksid erinevates kohtadesnähtav. Nii mingis spetsiifilises kultuurimeedias kui ka täiesti labaselt Facebookis peab sulolema ka oma lahtised lehed, kus kõik saavad kommenteerida ja teha.“ [18]_“Tänapäeval ei tehta ilma Internetita selles valdkonnas mitte midagi. Kui ma läksinCannes’i festivalile, tahtsin akrediteeringut teha, siis nad vaatasid firma credibility’t, et kasselline firma üldse on ja usaldusväärsust, nad vaatasid meie kodulehekülje järgi. Midagimuud ei olegi, et see on selles valdkonnas hästi oluline. Võtab mingisugune firma ühendust,kellel ei ole enda kodulehekülge, siis selle firmaga rahvusvahelisel tasandil, kui tema kohtaei ole võimalik infot saada, siis temaga üldse ei tegeleta.“ [14]Viimased tsitaadid annavad märku, kuivõrd oluliseks peetakse võrguühiskonnas ka eneseesitlemist Internetis. Kuigi otse netisuhtlusest uusi koostööprojekte üldiselt ei sünni, ontegu olulise infrastruktuuriga, mis laiemale inimestevahelisele võrgustumisele kaasa aitab.Mitmed respondendid kinnitasid, et nad on pööranud oma kodulehe esinduslikkuseleeraldi tähelepanu ning ka netipõhistes sotsiaalvõrgustikes plaanitakse edaspidiaktiivsemad olla ja seda nii ettevõtte tutvustamisel kui ka oma toodete turundamisel.Mis ent puudutab otseturundust lõpptarbijaile/filmiauditooriumitele, siis üsnamärkimisväärne oli, et koostööd vaatajatega või nende aktiivsemat kaasamist läbierisuguste ristmeedia strateegiate ei maininud ei praktika ega ka eesmärgina peaaeguükski respondentidest. Arvestades eespool kirjeldatud võrguühiskonnale omaseid ühahorisontaalsemaid suhteid vaatajate ja tootjate vahel, ka filmivaldkonnas üleilmselt ühatavaliseks saavaid osaluskultuuri nähtuseid, on see üsna tähenduslik. Sellist tulemust võibinterpreteerida kui vajadust tihedamateks dialoogideks ja koostööks Eesti filmitootjate jaIKT sektori vahel.57


5.Audiovisuaalvaldkonnaettevõteteklasterdumise seis –Porter’iklastrikäsitluse alusel58


Esimeses peatükis käsitlesime lühidalt klastrite teemat selles valguses, millised onklastrikäsitlused, milleks nad head on ja millised on klastrite toimimisel kriitilisetähtsusega tegurid. Antud peatükis määratleme AV klastrisse kuuluvaks kõiki Tallinnasasuvaid ja tegutsevaid filmivaldkonna ettevõtteid ning püüame analüüsida, milline onselle klastri konkurentsivõime hetkeseis. Selleks, et AV klastrit mõjutavaid erinevaidtegureid analüüsida, kasutame antud uuringus Porteri konkurentsitingimustel põhinevatkäsitlust, mis sisaldab nii klastrite koondumise, väärtusahela kui võrgustiku aspekte.Porteri käsitlusest lähtuv klastrianalüüsi meetod ehk Porteri Teemant võtab klastrianalüüsimisel arvesse konkurentsitingimusi ja teisi keskkonnast tulenevaid faktoreid, sh“päritud“ konkurentsieeliseid ja riske (kultuur, paiknemine, mastaabieelised jms);majanduskeskkonnast tulenevaid konkurentsieeliseid ja riske (tööjõud, nõudlus, sidus- jatugisektorid, infrastruktuur jms); klastri liikmete vahelistest suhetest tulenevaidkonkurentsieeliseid ja riske (strateegia, koostöö jms) 60 .Teemandi neli tahku – Ettevõtluspraktika ja -strateegia: koostöö ja konkurentsisituatsioon(firm strategy, structure and rivalry); tegevustingimused (factor conditions); nõudlus(demand conditions); seotud ja tugivaldkonnad (related and supporting industries) –kirjeldavadki klastri konkurentsivõime erinevaid aspekte (vt täpsemalt iga alapunktialgusest). Antud tegurite kirjeldused, omavahelised seosed ja võimalikud ebakõladannavad võimaluse kirjeldada AV valdkonna ettevõtete klasterdumise hetkeseisu jaeeldusi.Järgnev analüüs on jagatud viide alapunkti. Neli esimest käsitlevad nn teemandi erinevaidtahtke ja viies alapunkt keskendub klastri seisust tervikpildi loomisele.5.1 Tegevustingimused (Factor conditions)Tegevustingimused seonduvad keskkonnast jm taustsüsteemist tulenevate teguritega,millega ja mille taustal AV valdkonna ettevõtted Eestis tegutsevad. Klastri arendamiseseisukohalt on oluline teada, milline on valdkonna inimressursi koosseis, kuivõrdkoondunud on tegutsevad ettevõtted, millises seisus on infrastruktuur, valdkonnatugistruktuurid ja finantseerimisvõimalused. Intervjuuküsimustikus käsitlesid antudteemasid järgmised küsimused:Milline on Teie haridustaust?Milline on Teie tööalane taust?Millega Te hetkel lisaks ettevõtlusele veel tegelete?Milliste kompetentside osas on Teie ettevõte tundnud puudujääke?60 Porter, M. E., (1990) The Competitive Advantage of Nations, London: Macmillan Press; Porter, M. E.,(1998) Clusters and the New Economics of Competition, Harvard Business Review, November–December, 77–90.59


Kes on Teie projektide peamised finantseerijad/millised on ettevõtte peamisedfinantsallikad?Kas intellektuaalomandikaitse küsimus on Teie ettevõttes aktualiseerunud?Kui tähtis on Teie ettevõtmise jaoks ettevõtte asukoht?Kas ja millist tüüpi kapitali ettevõtte laiendamiseks olete kasutanud/kasutaksite?Mis on peamised takistused, mis takistavad Teie ettevõttel kasvamast/laienemast?Millist riigi, KOVi ja/või Euroopa Liidu poolset meedet/(rahastus)programmi oleteettevõtte ja/või toote, teenuse arendamiseks kasutanud? Kas ja kuidas sellest oliTeie ettevõttele abi?Kui Te saaksite muuta 3 asja, mis toetaks Teie / audiovisuaalvaldkonna ettevõtlust,siis mis need oleksid?Küsimustele antud vastuste analüüs jaguneb 6 blokki: inimressurss, intellektuaalomand,asukoht, infrastruktuur, rahastamine, tugistruktuur.InimressurssEnamik valdkonna ettevõtete juhtfiguure on kõrgharidusega (või lõpetamatakõrgharidusega) ning 2/3 on saanud hariduse audiovisuaalvaldkonnas. Vastav haridus onsaadud kas Moskva Riiklikust Filmiinstituudist (KIK) või Tallinna Ülikoolist (Balti Filmi- jaMeediakool (BFM) või varasemad Pedagoogikaülikooli filmialased kursused). Peaaegupooled vastanutest on käinud mitmes kõrgkoolis või võtnud lisakursuseid.Majandusharidus oli uuritud valimis vaid kuuel ettevõtjal, mõned on läbinud üksikuidmajandusalaseid kursusi, seega enamus on ettevõtlusteadmised omandanud tegutsemisekäigus. Pea kõik vastanud olid enne oma ettevõtte asutamist töötanud sama valdkonnaettevõttes ning peaaegu pooltel ettevõtjatest oli varasem ettevõtte asutamise kogemus.Kõrvaltegevus on AV valdkonna ettevõtjate seas suhteliselt levinud. Mõnedfilmivaldkonna inimesed teenivad lisaleiba õpetamistööd tehes BFMis ja teistesorganisatsioonides loenguid/workshop’e andes. Paaril ettevõtjal on lisaks kõrval ka teisestvaldkonnast ettevõtte arendamine. Lisaks veel vabatahtlikud tegevused ja erinevateorganisatsioonide (sh festivalide) juhatuse töödes osalemine. Tihti osaletakse teisteproduktsioonifirmade projektides oma oskuste ja -teabega._“/../ operaatoritööd teistes projektides“ [17]_“/.../ me ju töötame ka tegelikult risti-rästi nendes gruppides“ [4]Üldiselt hindavad ettevõtjad oma inimressursi kompetentsi heaks, sest tihti peavad nadkogemustega ja kõrge professionaalsusega töötajaid oma ettevõtte konkurentsieeliseks.Kuigi oma inimeste teadmiste ja oskustega ollakse rahul ja neid täiendatakse kakoolitustel, siis nii mõnedki leidsid, et filmihariduse parandamiseks oleks ühelt poolt vajatuua spetsialiste, õppejõude Eestisse, teiselt poolt tuleks saata noori õppima välismaale.Leiti ka, et filmihariduse levitamisele oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata – film kuivisuaalne kirjaoskus.60


_„Aga ma suunaksin või utsitaksin noori oluliselt rohkem õppima väljaspool Eestit filmi./.../ see on jälle Eesti väiksuse- tähendab peab saama ka väljapool õppida, noh minuideaalsüsteem, et baka võib siin teha, magistrantuuri võiks mujale minna. Et noh peabsaama seda. Noh, Eesti on nii väike, et see õppe- ja õppejõud /.../ noh see, õpetavadpraktikud, sellepärast et teoreetikuid meil ei ole.“ [2]Üheks problemaatilisemaks kohaks Eesti filmiettevõtetele on müük ja turundus. Saadaksearu, et müügitöö on väga oluline, kuid tunnistatakse, et sellega ei jõuta piisavalt tegeledaja tegelikult puuduvad ka oskused professionaalset turundust teha._“Kui film välja tuleb, siis me tegeleme oskust mööda turundusega. Eks. Aga noh sellelpuhul on ka, ütleme, et kinopidajad ütlevad meile, mis me tegema peame, et see hästinagu toimiks.“ [2]_“Ühine müügimees võiks küll olla. Kõikidel stuudiotel. Noh, seda on arutatud.“ [4]Turundus on oluline kahes etapis: esialgu tuleb ennast ja oma projekti tutvustadavõimalikele rahastajatele ja kui film on valmis, tuleb seda müüma hakata võimalikelelevitajatele. Loomulikult on võimalik filmi ka ette müüa levitajatele, aga selline praktika onEesti ettevõtetes väga harv._“Meil on väga vähe olnud, on küll, oot ma ei mäleta ju ka enam, aga neid ei ole palju jah,Kui siis on teleostud olnud näiteks /.../ ma mäletan üks saksa kanal tegi nagu eelostu. Siissoome telekanalid on ka mingit, ma ei mäleta peast aga dokfilme teinud etteoste. Nt /.../oli, ka üks soome telekanal tegi etteostu, /.../ oli ka vene üks kanal oli, tegi etteostu jah,nii et noh ikka on, midagi on.“ [17]Filmispetsiifiliste oskuste puudujääke mainiti vähe. Küll nenditi seda, et teatudoskusteabega – nt animaatorid, monteerijad, helirežissöörid – inimesi on vähe._“Puhtalt erialane. Selles suhtes animatsioon, animaatorid. See on, see on ala, kus Eestissobivat tööjõudu praktiliselt ei leia.“ [16]_“Et nagu oskustööjõust, professionaalsest oskustööjõust on teatud valdkondades nagusuur põud, suur defitsiit on. Ongi, monteerijaid kunagi ei ole, noh seal helirežissööre.“[14]Seetõttu paljud inimesed nö „ringlevad“ erinevates projektides ning rohkemate filmideüheaegne tootmine tekitaks kindlasti tööjõupuuduse antud valdkonnas. Samas on häidtasemel tegijad hetkel Eesti mõistes päris palju._“Ma arvan Eestil pole kunagi olnud nii head taset. Korraga nii palju ja korralikke tegijaid./…/, nagu Manfred Vainokivi, kes järsku hakkas dokke tegema jaa selgus, et väga hästi teeb.Ja palju teeb. Ja kõik tuleb välja praktiliselt, ühtegi altminekut polegi olnud. Marianna Kaat.Ta ei olnud ju dokfilmi tegija. Oli ETV hanketoimetajaks vist kunagi ja. Siis järsku võttis kätteja on kolm filmi teinud ja kõik kolm on praktiliselt kümnesse. Ütleme seal 60-ndates kuiselline Eesti autoridokk sündis, oli 2–3 nimekat tegijat, võib-olla vahel heal juhul 4–5 ka, aganeilt ei tulnud iga aasta ja kui vaadata nüüd tagant järgi, mis nad tegid, on ju. Noh muidugituleb ajastust hinnata, et olid teistmoodi ajad, teistmoodi tehtud ja. Et sellist olukorda, kus10 ja rohkem täiesti korralikku tegijat ja iga aasta tuleb 5–6 filmi, mis jäävadkifilmograafiasse, pole olnud Eestis.“ [6]61


Organisatsiooni arendamise seisukohalt saavad 2/3 ettevõtjatest kenasti hakkama niistrateegilise planeerimisega kui inimressursi ja protsesside juhtimisega (vaata ka Lisa 4).Kuid peaaegu pooled ettevõtjaist on tundnud vajadust finantside juhtimise kompetentsijärele ning sooviksid oma meeskonnas näha finantsjuhti. 80% vastanutest leidis, et firmakompetentsides on puudu a) teadmisest, kuidas täiendavaid finantse kaasata, b)turunduse ja müügialasest oskusest ning c) kuidas paremini ära kasutada IKT arengugakaasnenud uue meedia ja uute platvormide võimalusi. Pea sama suurele osalevastanutest on problemaatilised ka uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamine ningjuriidilised küsimused._“Juriidilised – kindlasti jah. Sest meil on täielikult selles filmivaldkonnas juriidiline värk –ma tean lihtsalt teisi, et mis seal toimub. Kusjuures suured firmad, kes teevad suuriprojekte, neil on sellised lepingud, mis tegelikult ei pea vett mitte üldse.“ [1]IntellektuaalomandPea pooled ettevõtjatest mainisid, et intellektuaalomandi teemaga seotud probleemid onnende firmas suuremal või vähemal määral aktualiseerunud. Kaks neist on isegi kohtuskäinud ja seeläbi tõdenud, et ka juristid on antud teema osas pigem ebakompetentsed._“Ja meil ei ole juriste, kes selle autoriõigusega, meil ei olegi spetsialisti põhimõtteliselt,see filmivaldkond ... mul oli mitu sellist probleemset konflikti, lausa konfliktid olid ja makasutasin, ma olin sunnitud kasutama sellist korralikku advokaadibürood ja see lõppeskõik sellega, et ma maksin suured rahad, aga tegelikult nad ei olnud üldse kompetentsednendes küsimustes. Mina pidin neile niipalju selgitama eksole ja see mis ma selgitasin,teadsin ma niigi eks. Ja ma tean kui palju probleeme teistel on. [Kas need jamad tekivadjust autoriõigusega seoses?] Autoriõiguse ja siis koostöö nagu lepingutes, et kes mille eestvastutab ja pärast mis saab sellest kui ei saa, mis iganes võib juhtuda. Et jah, väga paljudelon ja inimesed ma arvan, et paljud tootjad ei teadvustagi seda endale, et enne kui ei tekisee konflikt. Kui ei teki, jumal tänatud, aga neid on juba meil mitmeid, ma arvan, et vistigas firmas on olnud juba selliseid. Ja siis pole sul kuskilt nõu küsida ka. Tegelikult.“ [1]Seega oleks kindlasti vaja juriidilist kompetentsust antud valdkonnas tõsta. Seda niiinimeste osas kui ka seaduste osas, sest uute arengutega levitamise ja ristmeedia osas,aga ka dokumentalistika puhul on väga palju ebaselgeid kohti intellektuaalomandi osas.Dokumentalistika puhul, mis kajastab nö päris elu ja päris inimesi, ei ole lõpuni selge,keda, mida ja kuidas võib filmida ja mis tingimustel ja nõusolekutel. Probleeme on olnudka reklaamidega seoses (kordusreklaamide eest ei soovita maksta) ja muusikakasutamisega filmis. Ka Youtube’is on esinenud loata näitamisi. Üksikute loata näitamisteosas ettevõtjad suurt probleemi ei ole näinud, pigem võetakse seda kui väikest reklaamiendale. Üldiselt on autoriõiguse kaitsega seotud asjad kõigil ettevõtetel lepingutegapaigas ning seetõttu pole enamusel olulisi probleeme tekkinud. Samuti avaldati arvamust,et probleemid pole veel väga teravalt aktualiseerunud, kuna ei ole ühtegi maailmakuulsatfilmi suudetud teha.62


AsukohtTallinna linna peetakse üldiselt väikeseks ja seetõttu kergesti ja kiiresti liigeldavaks. Ometipaikneb enamus filmiettevõtteid veel kontsentreeritumalt Tallinna kesklinnas (kolmelettevõtjal oli kodukontor). Oma asukoht on valitud lähtuvalt sellest, et töötajatel olekshea ja mugav liikuda, et partnerid ja kliendid pääseks ligi ning rendihind oleks mõistlik.Olenevalt täpsemast tegevusvaldkonnast on olulised ka ruumide kõrgused, kiire internetiolemasolu, vibratsioonivaba keskkond. Lisaks märkisid paljud, et neile meeldib, et teisiomasuguseid on läheduses._“Asukoha olulisus on tähtis ainult meie töötajate seisukohast. Et meie töötajatel oleksmugav tööle tulla ja et meie töötajatel oleks meeldiv tööl olla. Klientide seisukohast eioma see mingit olulisust.“ [16]_“See, kus me oleme, see on ääretult tähtis. Keskkond peab olema selline, kus sa tahadolla ja kuhu sa tahad minna ja kus sul tekib inspiratsioon. /.../ Meil on oluline, et oleksparkimiskoht, et me ümber oleks teisi nö loovaid inimesi teistest valdkondadest. Ja see,et meil oleks kiire internetiühendus. See, et elekter ei läheks ära kogu aeg. See, et vihmaei sajaks sisse.“ [5]Sõnaga, enamus ettevõtjaid on omale leidnud sobiva tegevuskoha ja vaid üks firmamainis, et plaanivad lähiajal kolida soodsamale pinnale. Teisalt ei avaldanud enamusettevõtteid arvamust, et nad oleks antud koha külge kinnistatud – kui tuleb parempakkumine, siis ollakse valmis ka kolimist kaaluma.InfrastruktuurFilmitootmiseks vajaliku tehnika kättesaadavuse osas probleeme ei ole ja enamus tootjaidrendibki tehnikat. Osadel firmadel on teatud tehnika omal olemas, kaamera,montaažitehnika või valguspargi näol. Viimasel aastakümnel on filmitehnika arenenudsuure kiirusega. Ühelt poolt on arenenud kaamerad – paremaks, väiksemaks, odavamaks,kättesaadavamaks. Teiselt poolt on film kolinud lindi pealt digitaalsesse vormi.Digitaliseerumine on toimunud ka Eesti stuudiotes ja enam ei pea sellist teenustvälisriikidest ostma (vähemalt mitte täismahus)._„Nüüd ta viimase paari aastaga on kiiresti muutnud, et analooglaborid praktiliselt onära kadunud ja nad kõik on läinud digitaalseks, digilaborid. On ka paljud stuudiod,lähiminevikus veel võtnud teenuseid välismaalt. Nüüd praegu on Eestis tekkimas need nödigilaborid, mis on hea minu arust, meil on üks neist, vähemalt meil, praegu seda niiplaneerime.“ [17]Tehnoloogia arengul nähti ka mitmeid miinuspooli, eriti inimressursi kasutamiseseisukohalt. Tehnika odavnemine võimaldab lihtsamat juurdepääsu filmitegemiseprotsessile, mis ühelt poolt võib tähendada suuremat pool-professionaalide kaasatust,teisalt aga vähemat professionaalide hõivatust, mis lõpuks võib väljenduda üldisekvaliteedilangusena.63


_“Tehakse lihtsama vahendiga, sest et.../…/ ütleme seda kinotunnet on, filmitegemistunnet on kogu aeg vähem. Ei tehta enam suuri produktsioone. Ei tehta niuksisuuri lavastusi, tehakse ära arvutiga sidestatakse ära kuskil korteris need asjad. Vanastitehti kontor, sisustati, kujundati nii nagu režissöör tahtis või kunstnik, siis tänasel päevalotsitakse see korter, minnakse sinna sisse, filmitakse see asi ära. See on, see on väiksem,see mudel on tõmmanud kokku ühesõnaga. Pisi- pisema vahendiga saad sa tulemuseteha. /…/ sest hetkest peale kui me saame hakata kino või-või tehakse kino eks olemobiiltelefoniga, sellest hetkest peale väga suur hulk inimesi jääb tööta. Et neid lihtsalt eiole vaja. Et aastatega on ära kukkunud, hakkas, hakkas asi ära kukkuma niimoodi, et, etno ütleme televisioonis kõigepealt kukkus ära autojuht. See kohustus pandi grupis kellegipeale. Siis kukkus ära valgustaja, sest et, no see valgus, valgus pandi kaamera peale. Siiskukkus ära helimees, sest et mikrofon kaamera küljes eks ole. Ja nüüd on ära kadunudoperaator, sest, et korrespondent välismaalt paneb kaamera püsti eks ole, keerabmonitori siia, vaatab sisse, võtab mikrofoni ja räägib loo ära ja saadab selle faili eks oleAmeerikast siia. /…/ monteerib ise ära, on ka monteerija ära kukkunud. Ühesõnaga, sulon kukkunud ära 5–6 inimest, järgi on jäänud ainult üks. Et selles mõttes see tegelikult onsiuke noh, see on nö sitt tendents. Ja professionaalsus langeb selle võrra. Pildikultuurlangeb. Noh, kuna sa ei näe enam nii ilusat pilti, siis sa ei oska seda tahtagi, sest, et sulleseda ei näidata eks ole, sa oled harjunud sellega, mis sulle näidatakse. /…/ et kui on nagumingi asi on üldlevinud ja kättesaadav, siis sul on hästi palju tegijaid, siis tõenäoliseltpeaks tõusma eks ole tase, et on palju tegijaid. Aga tegelikult ei tõuse. See on nii veider –tegelikult ei tõuse, tegelikult langeb. “ [4]Varasemad uuringud on näidanud, et sarnaseid probleeme on läbi elanud ka teisteloomevaldkondade esindajad, nt fotograafid, kui fototehnika muutus lihtsaminikasutatavaks ja hinnalt kättesaadavamaks. Ka siis kõneldi, et professionaalsetefotograafide teeneid enam ei vajata. Tegelikkuses on osutunud professionaalsete jamitmekülgsete oskustega fotograafide järele nõudlus pigem kasvavaks. Seega on põhjustarvata, et ka audiovisuaalvaldkonna puhul jäävad auditooriumid hindama kvaliteetseltesitatud lugusid.Kui tehnoloogia arengust tulenevalt võib filmivõtete teostamiseks minna vaja mõnevõrravähem inimesi, siis filmitöötluses ja järeltöötluses tõenäoliselt inimeste hulk esialgupigem kasvab. Kuigi ka selles valdkonnas arenevad tarkvarad väga kiiresti, misvõimaldavad sama tööd teha kiiremini kui varem._„Ja kui me näeme seda, et mingisugune tööriist teeb meie pildi mugavamaks, siis mepüüame seda kasutusele võtta. Et me ei taha jääda mingisse ühte tarkvarasse kinni niiväga. Et, et siis teha aastaid ühe sama versiooni kui samas on uuemad versioonid, mis siisvõimaldavad samu asju kiiremini teha. Et meie eesmärk ei ole see, et istuda arvuti taga,vaid see, et tulemus oleks hea. /…/ töö saab kiiremini valmis. Või siis sama arvu tundideeest saab rohkem teha. /…/ mis on täna, ongi see, et ei pea nii väga palju siukse tehnilisepoolega enam tegelema. Et alguses oli väga palju probleeme, siis tänaseks on nad äralahenenud. Et saab rohkem siis keskenduda ka sellele, et mida sa teed, mitte see, etmillega sa teed.“ [8]Varasemates sektori uuringutes on ühe audiovisuaalvaldkonna arengu puudujääginamärgitud filmipaviljoni ja selle juurde kuuluvate teenuste puudumist. Käesolevas uuringusavaldasid intervjueeritud filmipaviljoni rajamise osas siiski vastakaid arvamusi: ühelt pooltleiti, et seda oleks vaja, et võimaldada kogu filmitootmise protsessiga seonduvaidtegevusi alates tehnika rendist kuni montaaži, eriefektide ja levitamiseni välja. Niimõnedki leidsid, et filmipaviljon koos sinna juurde kuuluva muu tehnilise infrastruktuuriga64


on oluline just filmiteenuse ekspordi suurendamise seisukohalt. Teiselt poolt tuli paljukahtlevaid hoiakuid, kas see investeering end ära tasuks. Ka juhul, kui see tooksvälistootjaid Eestisse, siis kaheldi, kas Eestis on piisavalt kompetentset tööjõudu, et koguvajalikku workflow’d katta (vaata ka ptk 6).FinantseerimineFilmitootmise osas on peamised finantsallikad erinevad Eesti ja Euroopa fondid (MEDIAprogramm, Eurimages) ning mõnedel juhtudel rahvusvahelised fondid. Eestist eelkõigeEesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, kaastootmise puhul ja levitamise puhul kaKultuuriministeeriumi erinevad skeemid. Firmadele, kes kõrvaltegevusena tegelevad kareklaamide tootmisega ning järeltootmisteenuse pakkumisega, on oluliseks kliendiks jafinantsallikaks loomulikult eesti reklaamiagentuurid. Heaks võimaluseksdokumentaalfilmitootjatele on olnud ka ETV tellimused sarjadele (kaasa arvatud „Eestilood“). Vaid paar küsitletud ettevõtetest märkis, et saab oma filmidest arvestatavatjäreltulu (DVD, digilevi, piletitulu, telelitsentsid):_“Et see järeltulu ikkagi on noh tuntav, no et on, sama nt on mängufilmide eluiga ontegelt päris pikk. Kui veel dvd-d levivad, nüüd nad on digilevis. /.../ teda ikka vaadatakse,seal digilevis, et need on väiksed summad aga ikkagi nad kokku moodustavad juba, noh,nad aitavad nö igapäevaeluga natukene rohkem hakkama saada. Et selles mõttes on meilnoh pluss või eelis see, et me oleme nii kaua tegutsenud, meil juba koguneb see nimekiri,ta läheb koguaeg pikemaks, filmid mis oma eluga noh ikka veel tiksuvad ja neidvaadatakse.“ [17]_“Ütleme niimoodi et kasvõi ainuüksi see dvd müük ikkagi tasub kontorikulud meil kõikära.“ [18]Vähestel on õnnestunud teha nn eelmüüke telekanalitele või levitajatele. Kuigi see onpigem erand kui reegel, siis näitab see siiski, et selline finantseerimise viis on võimalik.Filmide tootmise rahastamise osas leiti küllalt üksmeelselt, et raha on vähe. Üksrespondent märkis isegi, et toetusskeemid on päris head, lihtsalt raha on liiga vähe,mistõttu ei piisa skeemi headusest._“Noh, vaata, jällegi, kui me räägime nüüd ideaalsetest toetusskeemidest siis ma arvan etEesti nagu toetusskeemidel, kui sellistel, ei ole nagu suurt midagi viga. Et Eestitoetusskeemid töötavad täiesti mõistlikult, mõnes mõttes on nad võibolla isegimõnevõrra liberaalsemad kui mõnedes teistes Euroopa riikides. Selles mõttes et nadseavad vähem piiranguid, mis jällegi annab nagu tootjale või ütleme või filmiloojale võikellele iganes suurema, natuke suurema vabaduse, et mis nad siis teha saavadlõppkokkuvõttes. Selle mõttes ma arvan et ei ole midagi viga, et see on täiesti toimib,pigem on nagu, pigem on just küsimus raha hulgas, selles mõttes et raha on vähe eks, siisprobleemid tulenevad sealt.“ [19]Enamasti aga leiti, et rahastamise süsteemi tuleks ümberstruktureerida, kuna see on liigakaua aega tagasi paika pandud, aga vahepeal on filmitootmise praktikad edasi arenenud.Eriti nägid probleemi dokumentaalfilmide tootjad, kelle arvates on rahastaminemängufilmi kasuks kaldu, olgugi et aastas tehakse ainult 1–2 mängufilmi. Olulise65


probleemina märgiti, et kogu rahastamise süsteem on projektipõhine, mistõttuettevõtjate jaoks on olukord väga ebastabiilne._“Ma arvan ta on ikkagi projektipõhisus, keegi ei vaata et siin on firma kes on olnud 20aastat turul ja garanteerime selle et ta järgmised 20 aastat ka filme teeb, see tegelikult eihuvita mitte kedagi. Ja kui ma võin kõrvale öelda siis minu arust on see kõige suurem vigaet, et ei hoita neid kes filmi institutsioonidele Eestis tööd annavad. Sest et neid ei oleksvaja kui meie ei oleks 20 aastat nagu hambad ristis seda asja hoidnud, tegelt ei ole vajaraha jagamise institutsiooni, eksju, kui nii kui nii me teeme 2–3 filmi aastas, et siis võiksminister vajutada automaatselt Exceli nuppu ja oleks nagu ka tehtud, eksju.“ [18]Seetõttu on loomulik, et puudust tuntakse sellisest rahastamise skeemist, mis võimaldaksjätkusuutlikumat tegevust kui praegune projektipõhisus. Näiteks viitasid mitmedrespondendid nn slate funding skeemile, mis annab raha viie aasta peale võimalusegategeleda 4–5 stsenaariumiga, millest kaks peavad ka filmina valmima. See annaksettevõtetele võimaluse oma tegevusi paremini planeerida, tsiteerides:_“Slate, et see nagu Euroopas saaks slate, et sa võtad arendusraha mingi viiele filmile. Viielefilmile, millest kaks läheb käima või kolm. Et-et-et üks mängufilm, ütleme paar dokki. Mingilühikas, ütleme. Stsenaariumi kirjutamine, et võid neid stsenaariumeid arendada, arendada,aga nendest filmiks läheb võib-olla üks kahekümnest, eks ole. Noh ütleme, võib-olla liiga suur.Noh nii ta on umbes. Et sa saad rahulikult tegeleda oma asjadega. On sul nagu, ütleme, etkolme-nelja aasta perspektiivis on sul teada, et mis sul siis toimuma hakkab. Siis omal vabalvalikul teed. Et noh, kui hakkad dokki tegema eks ole, arendan seda, samal ajal tegelen sellemängufilmiga jaa nende stsenaariumidega. /.../ Aga mujal antakse see pauhti ära see rahasulle. Antakse pauhti ära jah. Siis. Jah. Nii ongi. Siis teed oma aruanded jaa. Lõpuks pead kafilmi näitama, et sa ikka teed. Ja-jaa, mingid tingimused, et nendest ikkagi kui sa viie pealesaad, siis ma ei mäleta, kas kaks või kolm filmi sa pead ikkagi valmis tegema.“ [4]Lisaks on suureks probleemiks omafinantseeringu nõue filmide rahastamisel. Riiklikufilmifinantseerimise skeemi järgi on vaja igale filmiprojektile leida ka omafinantseering.Seda enamasti püütakse katta teistest fondidest raha taotledes. Võimalik oleks kaasata kaerainvestoreid või võtta laenu, kuid selliseid praktikaid on vähe, kuna seda ei tajutarealistliku võimalusena. Investori leidmist peetakse liiga keerukaks, kuigi ettevõtjatel olirääkida ka üksikutest õnnestunud juhtumitest. Tsiteerides:_“Heal juhul mõni investor, kes lihtsalt, või noh, mitte investor isegi – tegelt Eestis ei olefilmiinvestoreid. Noh, kes seal pärast nagu mingit raha nagu tagasi tahab. Pigem nagu onsee sponsor nagu.“ [11]_“Jaa, on, on näiteid. Kahel filmil on no ikkagi sellised täiesti, ma nimesid ei tahakspraegu nimetada, aga noh ikkagi nad on tulnud oma mingisugusest 8-10% eelarvest ontulnud sisse mis on nagu väga hea sõna, aga noh, meistrid on siin (Taskad ja Kuukulgurid);tegelikult peaks nende käest küsima, et see tegelikult, on erainvestoritest filmisõpradering, kes toetavad, kas just firmasid, seda ma ei tea, aga teatud talente, noh nagutoetavad, ma olen kuulnud et nad toatavad pigem arendusefaasis kui tootmise faasis, seeon see sama et sul vaja selleks arendusfaasiks õlg alla, et sa saaksid ta nii heaks, selleprojekti arendada, et oleks üldse mõtet minna raha küsima, praegu on, ta on isiklikekontaktide peal väga juhuslik, seda ei võeta kui ärimudelit. Kas ta nüüd on just sellinesponsorlus et ma ei taha midagi tagasi saada, see võib olla ka protsenditu laen mingiksajaks, kuid see võib olla ka toetus, mõlemad mudelid on tehtavad, aga ikkagi ta onniimoodi et inimene kes sulle toetust annab, ta peab sind armastama, ja siis ta on valmisriskima ja andma, et see tegelikult ei ole sellist nagu mudelit või sellist head süsteemi66


kuidas nagu öelda et näete see on see riskipiir, nii palju te saate kindlasti tagasi aga seeon selline, riskiala ja näete siin on 10 projekti, valige millist te tahate toetada. Ütlemesellist buumi praegu ei ole või sellist tava ei ole, et kuulata projekte kus sa ei tunnetegijatest võibolla mitte kedagi.“ [18]Laenuvõimalused on filmiettevõtete jaoks suhteliselt kesised. Kuigi laenu/liisingut onerinevatel ajahetkedel kasutanud kolmandik küsitletud ettevõtetest (enamasti erialasetehnika ostuks), siis nii mõnedki on kogenud pankade poolt laenude äraütlemist. Üldjuhulon intervjueeritud ettevõtjate hoiak pigem laenuvõtmise vastane, sest seda peetakse liigariskantseks.Eesti maksusüsteem erandeid ei soosi. See tõsiasi valdkonna ettevõtetekonkurentsivõimet rahvusvahelises plaanis ei tõsta. Respondentide hinnangul ei meelitasee ka välistootjaid siia tulema. Intervjueeritute arvates oleks selleks, et filmigruppeEestisse tuua, vaja ka maksusüsteemis teha teatud erandeid. Kaunis Tallinna vanalinn jamadalamad palgad ei ole piisavad argumendid, et välistootjaid siia meelitada, kuna siinnepalgatase ja muud kulud ei puugi olla piisavalt palju madalamad._“Üks valdkondki on ka nagu väljapoole Eestit toote-teenuse pakkumine mingisugustefilmide ja reklaamide jaoks. Ja seal on, on võib-olla, võib-olla probleemiks Eestis see, etvõrreldes muude paljude Euroopa riikidega, näiteks Iirimaaga, et Eestis ei ole naguvälistootmisele sellist maksusoodustusi nagu on mujal. /.../ just, et tuleksid iirlased siiasuure filmiga. Et just ja ka üldised tehnilised tingimused on veidi kehvad. /.../ Et ma justkevadel rääkisin iirlasega, et ei, neil ei ole siin üldse, üldse palju odavam teha kui, kuikodus. Ühte, ühte sündmust tahtsid seda siin teha.“ [15]_“Noh, mis oleks meile oluline – ma ei tea, kas see puudutab üldse teema – oleks oluline,et siia tuleks rohkem välistegijaid. Noh loodi see Film Commission, aga miks nad peaksidsiia tulema? [..] Raha, eks ole, et kui nendel oleks siin kasulik toota, mis selleks võiks olla,paljudel film commission’idel on see, et nad saavad siit kohe, ütleme nad investeerivad,see raha, mis nad siin raiskad, sellest nad saavad siin, saavad 10% kohe tagasi. See oleksargument. Lihtsalt siia tulla ei ole nii odav. Meie hinnad ja palgad ei ole enam nii odavad,et ainuüksi see või ilus Vanalinn, et sellepärast peaksid ka siia tulema. Et seda oleks vaja.Ja seda on vaja nagu siis, ma ei tea kuidas seda riiklikult või linn või kes seda peaks nagu.“[4]Intervjueeritud märkisid sedagi, et maksusüsteemis teatud erandite tegemisega saaksparemini rahastada ka Eesti oma filmide tootmist. Erinevaid skeeme pakkusid väljamitmed ettevõtjad – nn kassetimaks, käibemaksu soodustus._“Kas maksuvabastus või et kinopiletist praegu läheb 20%, tulumaksu otsa sinnariigikassasse, mingu 18% ja 2% läheksid filmi tegemisse sest et kinopileti tulumaksuenamuse toovad meile Hollywoodi filmid, et miks me ei või Hollywoodi filmide sellestkäibemaksust panna 2% oma toodangusse sisse, aga noh, nii kaua kui onReformierakond, ta ei tee mingeid maksuerisusi eksju.“ [18]TugistruktuurEesti filmimaastikul on palju erinevaid erialaliitusid ja -organisatsioone. Samas paljud neiston suhtelises varjusurmas või pigem väheaktiivsed. Eesti Filmi Sihtasutust (EFS) kui67


põhilist filmitootmise rahastajat nähakse hetkel kõige tugevama filmivaldkonnaorganisatsioonina. Sihtasutuse arenemisele Filmiinstituudiks on intervjueeritute pooltseatud pigem positiivsed ootused.Kuigi EFSi üheks ülesandeks on rahvusvahelistele partneritele Eesti tootjate kohta infojagamine 61 , siis ei EFSist ega ka teistest AV valdkonna erialaorganisatsioonidest ei oleenamus respondente partnerite leidmiseks abi otsinud. Intervjueeritute arvates ei ole seenende organisatsioonide ülesanne. Küll leidsid paar ettevõtjat, et partnerite leidmisel onkasu nende erialaorganisatsioonide poolt korraldatud üritustest, kus on võimalikerinevate inimestega kohtuda ja seeläbi ka partnereid leida. Eesti filmi levitamiselmaailmas nähakse EFSil rolli küll, kuid senisele levitamise alasele tegevusele antaksekriitiline hinnang.Küsisime ettevõtjatelt ka, kuivõrd nad on kasutanud riigi või kohalike omavalitsuste pooltpakutavaid meetmeid oma ettevõtte või tegevuse arendamiseks. Selgus, et pooledettevõtjatest on mõnda instrumenti kasutanud. Enamasti mainiti Ettevõtluse ArendamiseSA välismessi külastamise meedet, millest on osa saanud mitmed ettevõtjad ning midataotletakse ühiselt EFSi kaudu, eesmärgiga külastada Euroopa filmifestivale ja -turge.EASist on taotletud nii starditoetust:_“Me oleme saanud küll EAS’ilt toetust ettevõtte visuaalse imago ja kodulehetegemiseks.“ [15]kui ka kasvutoetust ja finantstuge täiendkoolituseks:_“Ja praegu saime just kasvutoetust EAS’ilt. /.../ Ta sunnib meie eksporti kasvatama, mison ju hea. Selles mõttes on hea. Ta sunnib ka meie müügitulu kasvatama. Mis on ka heategelikult. Aga samas me ise väga täpselt ei tea, kust kohast meil see piir täpselt tuleb.Kuskilt maalt tuleb see piir, et me ei suuda seda müügitulu enam kasvatada sest et me eitaha hakata projektijuhtide ettevõtteks, et me hakkame allhanget võtma. Natukenepaneb ikka mõtlema, kas me suudame neid tingimusi täita ka kolme aasta pärast.“ [5]_“Ei no täiendkoolitusi oleme taotlenud jaa noh Kultuurkapitalid, EFS’id, EAS’isttäiendkoolitusi jaa kasvutoetust. Mõtleme eksporditoetuse peale. No igal juhul. Kogu aegnagu katsume nagu nendest võimalustest kinni haarata, mille, mis meie riik võimaldabäriettevõtluse arendamiseks selles valdkonnas, mida ei ole veel palju, kahjuks.“ [11]Intervjueeritute vastustest ilmnes, et EASist on toetuse taotlemisel saadud mitmeteljuhtudel ka eitavaid vastuseid. Lisaks EASile on erinevaid tegevustoetusi saadud kaTallinna ja Tartu linnadelt ning erinevatest Euroopa rahastusega programmidest.Peamiseks probleemiks erinevate toetusprogrammide puhul nähakse liigset bürokraatiat.Samuti mainiti, et EASi stardiabi-, ekspordi-, kasvu- ja tehnoloogiatoetused filmivaldkonnaettevõtetele päris hästi ei kohandu. Näitena tõid intervjueeritud, et filmiettevõttekäivitamisaeg on pikem kui kolm aastat, mistõttu vajatakse stardiabi-laadset toetusthoopis neljandal või viiendal aastal. Intervjueeritud pakkusid, et teatud eri skeemid võitingimused võiksid olla kohandatud eraldi loomeettevõtete vajadustele vastavaks.61 Vaata: http://www.efsa.ee/index.php?page=71&68


Täiendava meetmena nähti vajadust mentori-tüüpi toetusskeemi järele, mis oleks toeksalustavatele ettevõtjatele._“Et kogu Eestis toetatakse eksporti. Et on eksporditoetus. Aga filmi puhul see päris nii eitööta. Et kui ma teen, kui ma teen mingit filmi, kus ma olen tootja. Filmin seda mitteEestis ja teen seda mitte Eesti asjast jne, ta ei vasta sellele kolmele toetuse eraldamiseeeskirjas ettenähtud miinimumkriteeriumile, mis peab olema, et leiaks ta Eesti filmigaseose. Aga see on minu toode nö. Ma teen audiovisuaalset, ma teen filmiloomingut jamillel on rahvusvaheline potentsiaal, siis kui, kui ma teeksin piimatoodet või vorsti või-võimasinaehitust, siis ma saaksin eksporditoetust ainuüksi selle eest, et ma olenekspordivõimeline, ma suudan selle ära müüa. Siis Eestis ma võin sellest rahast ilmajääda. Et sellel ei ole piisavalt Eesti pointi.“ [6]Siinkohal tuleb ära märkida, et EAS on rahastanud filmiklastri seisukohalt mitmeid olulisitegevusi nagu: järeltootmiskeskuse MTÜ Eesti Digikeskus ja Eesti filmitööstuseekspordiagentuuri (Estonian Film Commission) loomist ning Eesti filmitööstuse klastriarendamist 62 . Antud organisatsioonid ja algatused on aga veel liialt noored, et nendetulemuslikkust hinnata.5.2 NõudlusNõudlus on klastrianalüüsis olulisel kohal. Rahvusvaheline praktika näitab, et kui siseturunõudlus on kõrge, võib see viia suuremate tootmismahtudeni ning suurte mahtude pealtomandatud tegevuskogemus aitab omakorda kaasa toote/teenuse kvaliteedi tõstmisele.Ehk teisisõnu: suur sisenõudlus aitaks kaasa kohalike tootjate professionaalsete oskustekasvule. Mõningatel juhtudel võib suur nõudlus siseturul pärssida rahvusvahelistkonkurentsivõimet, kuna ollakse liialt kontsentreeritud kohalikule turule.Audiovisuaalsektoris üldiselt aitab suur siseturg olla rahvusvahelisel turul hinna osaspaindlik, mis üldjuhul aitab tagada müügiedu.Küsimustikust leiab nõudluse ja turuolukorda selgitavaid vastuseid peamiselt järgmisteküsimuste alt: Kuidas Te hindate enda ettevõtte pakutava toote/teenuse positsiooni turul? Kasnõudlus Teie toote/teenuse järele pigem suur või väike? Millisele turule on Teie ettevõte orienteeritud? A) Ainult eesti turule? B) valdavalt Eestiturule ja veidi eksporti? C) natuke Eesti turule ja valdavalt välismaisele turule? D) ainultvälisturule (eksport). Põhjendage! Kas olete turu orientatsiooni aja jooksul muutnud?Miks? Kes on Teie projektide peamised finantseerijad/millised on ettevõtte peamisedfinantsallikad? (Nt levitajate eelostud.) Millised on erinevate finantsallikateproportsioonid? Kui suur osa finantsallikatest on rahvusvahelised?62 Vaata: http://www.eas.ee/et/eas/pressikeskus/uudised?option=com_content&view=article&id=163069


Alljärgnevalt vaadatakse nõudlust mõjutavaid tegureid, millele respondendid enimtähelepanu juhtisid: Eesti turu suurus, konkurents, infrastruktuur, uued arengud AVvaldkonnas.Eesti turg on väikeUurides respondentidelt nõudluse kohta, siis üle poole vastajatest viitasid Eesti turuväiksusele – Eesti turg on liiga väike, et sellest oleks võimalik ära elada. Filmitootmiseprotsess on küllaltki kulukas ja seega leiavad paljud, et üksnes kohalikule turule suunatudtegevusel ei ole mõtet ja püütakse rohkemal või vähemal määral orienteerida tegevustvälisturgude poole._“Kõik filmid lähevad ka Eesti turule automaatselt, aga minu eesmärk on ikkamaailmaturg ja kui juba maailmaturg võtab, siis eks Eesti ka võtab.“ [1]Eksport on puhuti õnnestunud nii järeltootjatel kui filmitootmisfirmadel. Tootjad püüavadhaaret laiendada enamasti läbi erinevate festivalide, kuigi, nagu vastajad märkisid, on seeküllalt raske, kuivõrd rahvusvaheline tuntus on vähene.Oma ettevõtte turupositsiooni hindab ligikaudu kolmandik audiovisuaalvaldkonnaettevõtjaid positiivselt, eelkõige võib seda täheldada järeltootjate juures. Intervjuudetulemused näitavad, et just järeltootjad on need, kes näevad, et nõudlus nende pooltpakutava järele näitab kasvutrendi. Filmitootjate puhul on nõudlus tihedas seosesvaldkonna finantseerimisvõimalustega. Kuivõrd viimased on piiratud, on ka suhteliseltraske tootmist suurendada, seeläbi publikut kasvatada ja nõnda ringiga nõudlustsuurendada._“Kui meil tehakse, ütleme kaks-kolm mängukat aastas, siis see kaob selle muu massi sisseära ja noh, samamoodi peab harjutama inimest kodumaist filmi vaatama. Kui me teemenäiteks kui me teeks 10 aastat järjest 8 mängukat aastas, siis inimene nagu õpiks ja kasvaksseda filmi vaatama.“ [2]Nõudlus välismaiste võttegruppide teenindamise järele on seni olnud tagasihoidlik. Osavalimisse kuulunud ettevõtjaid leidsid, et välismaiste võttegruppide teenindamist peakskindlasti suurendama. Mitmed respondendid omasid juba vastavaid kogemusi. Märgiti, etsee on protsessina kasulik, kuna aitab töö käigus õppida ja uusi kogemusi omandada.Intervjueeritud andsid mõista, et kuigi aeg-ajalt neilt ikka küsitakse pakkumisi välisfilmideteenindamiseks, ei pruugi see alati olla tasuv tegevus:_“No nad ei ole nii suured need tasud. Ja-ja-jaa kui venelane tahab siin filmida, no ta, siis taloeb õudselt raha ja-ja-jaa no ta pigistab sust viimase välja ja lõpuks päevatasud ei olegi niisuured, mis sa, mis sa teenid.“ [7]Mitmed intervjueeritud tõstsid esile, et Eesti audiovisuaalvaldkonna ettevõtete positsioonvälisfilmitootjate teenindamise osas on mitmete teiste riikide omadega võrreldeskehvemas seisus, kuivõrd meil puuduvad juba eelnevalt mainitud vastavadmaksusoodustused:70


_“Mis, mis meie jaoks olukorra raskeks teeb, on see, et järjest rohkem riike pakuvadvälisfilmitootjatele maksusoodustusi. Ja kuna Eesti riik seda ei paku, siis tihtilugu võibjuhtuda see, et teenusepakkuja valib x stuudio mõnes sellises riigis, kus riik annabsoodustusi. Et võib juhtuda, et me ei võida mingi konkurssi, me ei saa mingisugust tööd mittesellepärast, et me ei vasta kvaliteedi- või, või hinnanõuetele, vaid sellepärast, et meie riigis eiole lihtsalt filmi tootmiseks soodus õhkkond. Et-et see on nagu peamine, peamine probleem,mis, mis hetkel seab meie konkurentsivõime nagu nõrgemale positsioonile.“ [16]Samuti omas osa vastajatest kogemust kaastootmise vallas. Tootjate meelest onkaastootmine võrreldes välismaiste võttegruppide teenindamisega huvitavam, kuivõrdannab suuremaid võimalusi oma loomingulist potentsiaali rakendada:_“Siis me oleme pigem proovinud vaadata, et kas me leiame väljapoolt projekti, kus mesaaksime olla nagu kaastootjad, mitte nagu ainult teenuseid osutavaid, et see oleks nagunatukene fullfilling eksju. Et, et me oleme aeg ajalt nagu seda teind, aga mitte eritisüstemaatiliselt, kuna me tegelikult oleme nii väiksed.“ [18]Konkurents Hollywoodi toodangugaRääkides vaatajaskonna suurendamisest, tõdesid vastajad selle komplitseeritust. Eestifilm konkureerib kinodes Hollywoodi toodanguga ja vaid umbes kümnendikkinokülastustest on seotud Eesti filmi vaatamisega 63 . Selleks, et meelitada vaatajaid kinnoEesti filmi vaatama, peab respondentide sõnul olema filmi teema piisavalt atraktiivne.Samal ajal mõjutavad finantseerimise määrad seda, millist tüüpi filme tehakse:_“Oh, nõudlus võib olla meie alal kui sul on mingi väga kollane-, ma ei tea, mingi väga pommteemanoh.“ [1]_“Tuleb mõelda sellele, et millega meie siin Eesti turul peame konkureerima. Me peamekonkureerima Hollywood’iga. Eks. Jah jaa, noh: seda Hollywood’i on nii palju siin. Jaa publikon noh, ta on juba koolitatud Hollywood’i jaoks. Kuna ta on nii kaua siin olnud ja põlvkond,juba põlvkond täiesti Hollywood’i põllu peal niimoodi üles kasvanud.“ [2]Nõudlust mõjutab infrastruktuurOlulisima nõudlust mõjutava infrastruktuuri teemana nägid intervjueeritud vajadust üle-Eestilise kaasaegse tehnikaga kinovõrgu väljaarendamise järele. Selleks, et tekiks suuremnõudlus Eesti filmi järele, on vaja korralikke tingimusi filmide näitamiseks ja üle Eesti._“Siis ma rajaksin Eestisse kaasaegse tehnikaga kinovõrgu. Näitamise võimalused looksin.Filmide näitamise võimalused. Kaasaegse, just et kaasaegse tehnikaga, sellepärast see onmõttetu näidata noh, inimene ei saa hakata Eesti filmi armastama kui ta näeb seda halli piltija helikuva ja muud. See on raudselt, mis ma teeksin.“ [2]63 2011. aastal näidati kinodes 40 Eesti filmi ja Eesti filme käis vaatamas üle 236 000 inimese ehk kümnendikkogu kinokülastajatest. Kinodes esilinastus 13 pikka Eestis toodetud kinofilmi, osa neist valmis koostöösvälispartneritega. Neist 8 olid kinomängufilmid, 4 pikad kinodokumentaalid ja üle mitme aasta ka üks pikkanimafilm. Kokku valmis Eestis 2011. aastal 187 filmi, millest 154 olid lühifilmid ja 33 pikad filmid. Suur osaneist esilinastus televisioonis. Allikas: Statistikaamet71


Vastajad rõhutasid, et tänane olukord, kus kinod on vaid kahes suuremas linnas, pärsibselgelt nõudlust kodumaise filmi järele.Uued arengud võivad mõjutada nõudlustKuigi vaid üksikud vastajad saavad täna rääkida digileviga seotud järeltulust, nähaksevõimalust kasvatada nõudlust läbi uute tehnoloogiate arengu. Märgiti, et kogufilmivaldkond on uute meediaplatvormide ja levikanalite tekke järel muutuste tuules –alates Elioni VOD-st kuni moodsate ristmeedia produktsioonideni välja.Meediaplatvormide paljusus, televisiooni, kino, mobiili, arvuti jne piiride hägustuminevõib tuua kaasa nõudluse suurenemist liikuva pildi tootmise järele._ „Et ma arvan, et praegu on see ajastu just, kus need platvorminduse ja ristmeedia kohapealt on rohkem õhinapõhisust kui tegelikult toimivat süsteemi. Aga sellel on tulevikkutegelikult.“ [6]5.3 Ettevõtluspraktika ja -strateegia: koostöö jakonkurentsisituatsioonKäesolev Porteri teemandi aspekt puudutab valdkonna ettevõtete tegutsemispraktikat.Lähtekohaks on, et ettevõtluspraktika muster võib kas soodustada või pidurdadavaldkonna konkurentsivõimekust. Olulisteks teguriteks siin on ettevõtete strateegiad janende konkurentsipositsioon, samuti tegutsejate omavahelise koostöö muster.Konkurentsi näeb Porter keskse kriitilise faktorina, mis soodustab ettevõtete arengut jatoetab innovatsiooni. Arvestades ettevõtlus- ja koostööpraktikate eelnevat põhjalikkulahtikirjutust (vt peatükid 3 ja 4), antakse siinkohal sellest kokkuvõtlik ülevaade.Eesti filmivaldkonna maastik koosneb kümnetest iseseisvatest mikro- javäikeettevõtetest, kes tegutsevad filmitootmise, järeltootmise ja levitamise valdkonnas.Vanuseliselt struktuurilt leidub nii kauaaegseid (enam kui 15 aastat) kui ka suhteliseltnoori (5 aastat) tegijaid. Intervjuude tulemused tõid esile AV valdkonna ettevõtetetegutsemise praktikate mitmekesisuse, mis varasemates uuringutes nii selgelt ei ole väljajoonistunud: arengustrateegiad, ambitsioonistruktuurid, tegutsemismudelid jt võivad kasamas tegevusnišis tegutsevatel ettevõtetel olla küllalt erinevad. Analüüsi tuleminatuvastati kolme erinevat ettevõtte tüüpi: kasvuorientatsiooniga ettevõtted, kasvu jaelustiili kombineerijad ja elustiili-suunitlusega ettevõtted. Proportsionaalseltmoodustavad selget kasvuorientatsiooni omavad ettevõtted kolmandiku kõikidestintervjueeritutest. Sellesse gruppi kuulujate näol on tegemist mitmekesise seltskonnaga:enamik tegutsevad järeltootmise valdkonnas, osad filmitootmise valdkonnas, pakkudesjäreltootmise või muud teenust lisaks filmitootmisega tegelemisele ning ühepõhitegevuseks on filmilevitamine. Kasvu ja elustiili kombineerijad oli veerand ningtegutsemisalalt oli valdavalt tegu filmitootjatega, kes aga lisaks filmitootmisele pakuvad72


ka erinevaid teenuseid nagu võtteteenus, montaažiteenus, tehnikarent jt. Ülejäänud olidelustiili-suunitlusega ettevõtted. Antud tüübi ettevõtted tegelevad valdavaltfilmitootmisega, mõned tegutsevad lisaks ka filmilevitamise valdkonnas. Teenuse osakaalnendes ettevõtetes on pigem väike või puudub üldse. Lähtuvalt erinevatest tüüpidest onettevõtetel erinevad arengustrateegiad, nad näevad oma konkurentsipositsiooni erinevaltning samuti on sellest rohkem või vähem mõjutatud nende koostööpraktikad.Arengustrateegiate osas eristub küllalt selgelt kasvuorientatsiooniga ettevõtete grupp,kes on oma ärimudeli positsioneerinud pakkumaks midagi, mida kas teised ei paku võimida varem ei ole tehtud või on neile iseloomulik lähenemine uuel viisil. Kasvamise jalaienemise perspektiivide osas iseloomustab antud tüübi ettevõtteid plaanitudorienteeritus ekspordile ja rahvusvahelistumisele, nähes edasise arengu kesksemärksõnana liikumist rahvusvahelistele turgudele. Kasvu ja elustiili kombineerijateärimudel baseerub laiematel sotsiaalsetel väärtustel, samas on nende tegevus aga jubarohkem või vähem rahvusvahelistunud ning tegutsetakse välisturgudel. Seevastu elustiilisuunitlusegaettevõtjatele on veelgi domineerivamalt omane laiemate (sotsiaalsete)väärtuste põhine ärimudel ning rahvusvahelistumise orientatsiooni on vähem, kuid siiskion see märgatav. Kokkuvõttes saab tõdeda, et AV valdkonna ettevõtlusstrateegia musterpeegeldab loomettevõtetele omast praktikat, kus oluline roll on laiematel ja sotsiaalsetelväärtustel, aga samas ka millegi uue pakkumisel (enamikus loomemajandusevaldkondades on toote tunnusjooneks tegelik või eeldatav unikaalsus). Oluline onrõhutada, et arengustrateegia keskseks märksõnaks on ka rahvusvahelistumine – mis oliomane kõigi kolme tüübi esindajatele (küll erineval määral).Konkurentsipositsiooni hindavad tugevamaks kasvuorientatsiooni omavad ettevõtted.Kui ka konkurente nähakse, leitakse, et neil on oma konkurentide kõrval mitmeid olulisieeliseid ja nad suudavad konkurentsis edukalt püsida; või siis tõdetakse, et tulenevaltnende profiilist otseseid konkurente neil ei olegi. Oluliseks tunnusjooneks on positiivnesuhtumine konkurentidesse, nähes neid koostööpartneritena ettevõtte konkurentsivõimetõstmisel. Need ettevõtted näevad, et nõudlus nende toodete/teenuste järele on olemasning osaliselt isegi suur ja kasvav. Seevastu elustiili-suunitlusega ettevõtjad tõdesidtihedat või isegi väga tihedat konkurentsi – seda eeskätt just tegevusprofiilist(filmitootmine) tulenevast sõltuvusest avaliku sektori rahastusest. Nõudlust hinnati agaoluliselt tagasihoidlikumalt.Koostööpraktikate analüüsist selgub, et Eesti AV valdkonnas tegutsejad oninimestepõhiselt üsna lõimunud. Ollakse tihedalt hõivatud üksteise projektides, seda kuniselleni välja, et ka mitmed intervjueeritud firmaomanikud väljendasid, et käivadprofessionaalidena (kas operaatorite, režissööride või monteerijatena) teiste stuudioteprojektide juures kaasa löömas. Tüüpide lõikes ilmneb erinevus selles plaanis, et kuikasvutunnustega ettevõtete puhul on tegemist püsivamate meeskondadega ka juba omaettevõtete-organisatsioonide näol, siis elustiili-suunitlusega ettevõtetega kaasatud jahõivatud inimeste võrgustik on sõltuvalt projekti olemasolust väga varieeruv. Tüüpidelõikes ilmnes erinevusena ka see, et kasvuorientatsiooniga ettevõtted ning kasvu- jaelustiili kombineerijad on rahvusvahelisemalt enam võrgustunud kui elustiili-suunitlusegaettevõtted. Kokkuvõttes annavad intervjuude tulemused alust nentimaks, et AV73


valdkonna tegutsemispraktikaid iseloomustab co-opetition ja nn väärtusvõrgustikelbaseeruv mudel, mis on paljuski omane kõikide loomevaldkondade tegutsemispraktikale.5.4 Seotud ja tugivaldkonnadAntud peatükk klastrianalüüsis lähtub arusaamast, et uuritava klastriga seotudvaldkondade tugevus ja arengud mõjutavad oluliselt ka klastri ettevõtetekonkurentsivõimet. Seetõttu on oluline, et need seotud valdkonnad oleksid isekonkurentsivõimelised ning et AV valdkonna ettevõtetel oleks piisavalt tihedadkoostöösidemed nende valdkondadega. Intervjuu küsimustikust on antud teemalevastuseid võimalik leida järgmistest küsimustest:Kellega teete koostööd ja kui tihti?Milliste teiste loomevaldkondadega (naaber- või sidusvaldkondadega) Teie ettevõtepeamiselt koostööd teeb?Kuidas on Teie ettevõte reageerinud uutele võimalustele (nt uued tehnoloogilisedplatvormid, salvestustehnoloogiad, levivõimalused)?Filmiettevõtete toimimise ja arengu seisukohalt olulisemad seotud valdkonnad võibjagada kolmeks: muude loomevaldkondade esindajad, info- jakommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna ettevõtted ning televisioon.Põhilised loomevaldkonnad, millega filmitegemine on seotud, kuuluvad etenduskunstidealla nagu teater ja muusika. Pea kõik filmitootjad kasutavad näitlejaid (ja on seeläbiseotud teatriga, sest Eestis ei ole eraldi teatri ja kino näitlejaid). Intervjueeritavad kiitsidkoostööd Eesti Näitlejate Liiduga kui olulise partnerorganisatsiooniga, kellega on headkoostöösidemed näitlejate leidmisel ja tasustamisel. Samuti on muusika valdkonnategijate kaasamisega filmis asjad enamasti paika loksunud, k.a autoriõigusega seotudküsimused. Kolmas oluline loomevaldkond, mis suuremal või vähemal määral onesindatud igas filmis, on kunstnikud, disainerid ja kujundajad. Ja neljandaks teevadfilmivaldkonnas tegutsejad stsenaariumialast koostööd kirjanikega.Kui eelmärgitud valdkondade osas toimub koostöö eeskätt filmitootmise ettevõtetega,siis tehnoloogia ja eriti IKT sektoris toimuv puudutab nii filmitootmise kui järeltootmisefirmasid. Põhimõtteliselt võib ettevõtjate poolt välja toodud tehnika arenguga seotudmuutused jagada kolmeks:kaamera- ja muu filmitehnika areng;tarkvara areng;meediaplatvormide ja levikanalite areng.Kõik need arengud on teinud filmitootmise ja levitamise mõnevõrra lihtsamaks jakiiremaks (vt mõjutusi täpsemalt 5.1 Tegevustingimused). Tehnika ja IKT arengud on küll74


oluliselt mõjutanud Eesti filmitootjaid ja see mõju on jätkuv, kuid teostatud intervjuudepõhjal ei saa öelda, et filmivaldkond ja IKT valdkond Eestis eriti tihedat koostööd teeks.Pigem on see koostöö hetkel minimaalne ja vääriks kindlasti suuremat tõuget.Filmivaldkonnaga on väga tihedalt seotud loomulikult televisioon. Televisioon onfilmitootjate jaoks oluline levikanal, eriti dokumentalistidele on teleprogrammid peaaeguet põhiliseks levivõimaluseks. Televisioon on ka dokumentaalfilmi tellija rollis. NäiteksEesti Rahvusringhääling koostöös EFSiga on dokumentaalsarjaga „Eesti lood“ andnud töödnii mõnelegi tootjafirmale:_“Ma olen ka teinud, firma on teinud ka telesarju ja ka dokumentaalsed kõik.“ [1]_“Ja siis on olnud hunnik Eesti Lugusid, ikka päris mitu, neli või viis.“ [15]Samuti saavad ka järeltootjad teenust pakkuda paljudele telesarjadele, tehes erinevatelesaadetele videograafikat jms. Tsiteerides:_“Et kui võtta postproduktsioonifirmad, et ja animatsioonifirmad ja ütleme helistuudiodja siis, et nemad on nagu üks siuke grupp, kes toodavad materjali telesse ja kinno.“ [8]_“Ja me teeme telesaadetele päid ja siis graafikat.“ [5]Koostöö televisiooniga võimaldab ettevõtetel maandada filmirahastuseprojektipõhisusega kaasnevaid riske. Televisioon näitab ka neid telereklaame, midatoodetakse reklaamifirmade tellimusel ja mis samuti aitab filmifirmadel lisasissetulekuidhankida.5.5 Teemandi sünteesanalüüsAllpeatüki ülesandeks on anda hinnang hetkel toimiva ja geograafiliselt Tallinna kesklinnapiirkonda koondunud klastri konkurentsivõimele. Analüüsimetoodika käsitles klastritegevust mõjutavaid tegureid nelja bloki kaupa ehk “teemandi” nelja tahuna. Seetõttuhindame, kuivõrd mõni “teemandi” tahk on oluliselt ettearenenud teistega võrreldes võivastupidi, tugevalt maha jäänud oma arengus. Samuti analüüsime, millised onstrateegiliselt olulisemad seosed erinevate tahkude vahel ning millised on tahkude sisesedkriitilise tähtsusega tegurid.75


+ orienteeritus rahvusvahelistumisele+ tihedad koostöösuhted ja ettevõtete omavaheline lõimumine+ koostöö ja konkurentsi toimimine käsikäes– väikesed ja nõrgad ettevõtted– valdavalt projektipõhine tegutsemisviisE T T E V Õ T L U S P R AK T I K A+ haritud ja kompetentne inimressurss+ koondumine kesklinna piirkonda+ tehnika kättesaadavus+ riikliku rahastuse olemasolu+ võimalus taotleda rahastust ELifondidest+ TLÜ Balti Filmi- ja Meediakool+/– Digikeskus, Eesti FilmitööstuseEkspordiagentuur– müügi-, turundus-, finants- jajuriidiliste kompetentside puudus– heade tehniliste oskustega inimestevähesus– sõltuvus avaliku sektori rahastusest– erainvestorite vähesus– filmivõttepaviljoni puudumine– killustunud ja väheaktiivsedesindusorganisatsioonid– valdkonnaspetsiifiliste toetusmeetmetevähesus, sh filmispetsiifilistemaksuerisuste puudumineTEGEVUSTINGIMUSEDNÕUDLUS+ ristmeedia areng– väike kodumaine turg– riiklik rahastus ei ole piisavaltsuur, et publikut „kasvata“–üle-Eestilise kinovõrgupuudumine– vähene rahvusvahelinetuntusS I D U S V A L D K O N N A D+ tihe koostöö teiste loomemajandusvaldkondadega+ televisioon kui väljundivõimalus– nõrk koostöö IKT valdkonna ettevõtetega (nt tehnoloogiaarendamise jm osas)Joonis 1. Porteri teemant: klasterdumise hetkeseis ja eeldused klasterdumiseks76


Jooniselt 1 nähtub, et ‘teemandi’ nõudlust kirjeldav tahk on olemasoleva AV klastri 64konkurentsivõime seisukohalt kõige vähem arenenud. Nõudluse osas on miinuseks väikekodumaine turg, mida omakorda mõjutab üle-Eestilise kaasaegse kinovõrgu puudumine.Seega püüavad paljud valdkonna ettevõtted orienteeruda välisturgudele, mis on seniolnud küllalt keeruline, kuna puudub laiem rahvusvaheline tuntus. Samas seesamakoduturu väiksus sunnib ettevõtjaid rahvusvahelist koostööd tegema, misläbi on jällegivõimalik nõudlust suurendada ja siis juba rahvusvahelist nõudlust. Teatud positiivset mõjuvõib nõudlusele avaldada ka uute meediaplatvormide areng, mis järjest enam tekitavadvajadust liikuva pildi tootmise järele. Selle potentsiaali arendamiseks oleks kindlasti vajateha rohkem arendusalast koostööd IKT valdkonna ettevõtetega. Arendustöö ja uuedtarkvarad, meetodid tõstaksid samuti Eesti AV klastri rahvusvahelist võimekust.Nõudlus on tugevalt mõjutatud tingimustest, milles tuleb tegutseda. Ühelt poolt onselleks filmide rahastamistingimused. Eesti filmitootjad on suures sõltuvuses riiklikustrahastamisest. Erinevate erasektori rahastamisvõimaluste (sh pangalaen, investor,sponsor) kasutamise praktika on äärmiselt väike (mida ka osaliselt seletabfinantskompetentside nõrkus valdkonnas). Teiselt poolt, vähesed müügi- jaturundusoskused kahandavad võimalusi nõudlust suurendada – nii Eesti-sisest kuirahvusvahelist turunõudlust.Klastri konkurentsivõime seisukohalt on organisatsioonide tugevus kriitilise tähtsusega.Valdkonna ettevõtted on väikesed, projektipõhised ja seetõttu pigem organisatsiooniliseltnõrgad. Samuti valdkonna arvukad esindusorganisatsioonid on suhteliselt nõrgad ningväheaktiivsed oma tegevustes. Sellises olukorras oleks vajalik väheste või isegi ühe tugevaerialaorganisatsiooni olemasolu, mis oleks paljude väikeste ettevõtete ühiseks„hääletoruks“, aidates valdkonna ettevõtete jaoks olulisi teemasid laiemalt tõstatada.Võimalik, et seda puudust aitavad korvata hiljuti eeskätt järeltootmise valdkonna arengutoetamiseks loodud Eesti Digikeskus ja Eesti kui audiovisuaalse tootmise sihtmaa tuntusekasvatamiseks loodud Eesti Filmitööstuse Ekspordiagentuur. Siiski tuleb mainida, etnimetatud institutsioonid on oma tegevustes veel suhteliselt algusfaasis ja nendevõimekusele valdkonna konkurentsivõime tõstmises on veel vara hinnangut anda.Konkurentsivõime seisukohast on suhteliselt heas seisus “teemandi” tegevustingimuste jaettevõtluspraktika tahkude need tegurid, mis puudutavad valdkonna professionaalseidoskusi ning tegutsejate võrgustumist. Tegevustingimuste oluliseks plussiks onkompetentse inimressursi olemasolu ning asjaolu, et on olemas filmiharidust pakkuvkõrgkool, millel on tänasega ka uhiuus tehniliselt hästivarustatud maja. Et antud majastegutseb ka professionaalidele suunatud Digikeskus, aitab see kaasa tudengite ja tööstusevarakult algavale koostööle. Klasterdumise kasuks räägib ka see, et enamik valdkonnaettevõtteid on juba täna koondunud Tallinna kesklinna piirkonda ning nende ettevõtetevahel on tihedad ja toimivad koostöösidemed. Koostöö ja konkurents käivad valdkonnaettevõtetel käsikäes. Head koostöösidemed teiste loomemajandusvaldkondadeganäitavad, et vajalikud ressursid filmiloomeks on sidusvaldkondades olemas.64 Antud peatükis käsitleme AV klastrina kõiki Tallinnas asuvaid ja tegutsevaid filmivaldkonna ettevõtteid.77


Filmivaldkonnasisese ettevõtluse konkurentsisituatsiooni kohta saab kokkuvõtvaltjäreldada, et hoolimata paljudest tegutsejatest ja killustunud ettevõtlusmaastikust, ontegemist pigem positiivse konkurentsiga, mida aga teatud määral varjutab ressurssidevähesusest ja siseturu väiksusest piiratud nõudlus. Kui aga püüame hinnata AV klastrikonkurentsivõimet laiemalt, siis võib öelda, et toetudes eelnimetatud positiivsete teguriteolemasolule ja toimimisele ning lisades sellele asjakohased meetmed puudustevähendamiseks, saab Eesti AV klastri konkurentsivõimet oluliselt tõsta.78


6.Audiovisuaalvaldkonnaettevõtetenägemus klastrist79


Käesolevas punktis kirjeldatakse audiovisuaalvaldkonna ettevõtete nägemust ja ootusiklastrile. Intervjuu käigus paluti ettevõtjatel kirjeldada, milles nad näevad lasuvat klastripeamist kasu oma ettevõtte jaoks, millist tuge nad sellelt keskkonnalt ootavad, keda nadnäevad klastri partneritena: millist tüüpi ettevõtteid ja milliseid teisi tugistruktuure ningkas klastri osaliselt peaksid olema füüsiliselt koondatud ja milline paik selleks võiks sobida.Intervjueeritute arvamused seostatakse ka eelnevalt kirjeldatud kolme ettevõtlustüübiga(kirjeldatud peatükis 3).Milles näevad audiovisuaalvaldkonna ettevõtted klastri kasu?Enamik intervjueeritud ettevõtetest nentis, et valdkonna klastrist oleks/on nendeettevõttele kasu. Peale ühe ettevõtte pidasid klastrit vajalikuks kõik tüüpide 1 ja 2ettevõtted ehk need, kelle puhul sai rohkemal või vähemal määral täheldadakasvuorientatsiooni. Lisaks neile nägid klastrist kasu ka mitmed elustiili ettevõteteksliigitatud intervjueeritud ettevõtjad. Klastris nägid kasu kõik järeltootmisega tegelevadettevõtted. Need ettevõtted, kes ei näinud kasu, tegelesid peaasjalikult filmitootmisega.Lisaks pikaajaliselt tegutsenud ettevõtetele olid klastrist kasu nägevate firmade hulgaseranditult kõik noored ettevõtted.Intervjueeritutele anti ette loetelu klastri võimalikest kasuteguritest, mille olulisust palutineil oma ettevõttest lähtuvalt hinnata (vt joonis 2).0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%Majanduslik sääst656336Võimalus oma valdkonna ettevõtetega rohkemsuhelda53416Võimalus teha koostööd (oma valdkonna) haridusjateadusinstitutsioonidega254431Võimalus enam spetsialiseeruda123553Võimalus optimeerida toote/teenuse pakkumiseprotsessi31636Parandada valdkonnasisest ärialast koostööd59356Toote/teenuse arendus/innovatsioon2575Saada juurde (suur)tellimusi294724Soetada/kasutada ühiselt vajalikke masinaid,tehnoloogiaid413524väga suur pigem suur pigem väike väga väikeJoonis 2. Millist kasu näete audiovisuaalvaldkonna ettevõtete klastrist oma ettevõtteletekkivat?80


Jooniselt 2 nähtub, et ’väga suurt’ kasu nähakse klastril valdkonnasisese ärialase koostööparandamisel ja oma valdkonna ettevõtetega suhtlemise tihendamisel. Tähtsuseltjärgmistena nähti klastris võimalust optimeerida toote/teenuse pakkumise protsessi ningvõimalust toote/teenuse arenduseks/innovatsiooniks. Suhteliselt vähem nähti klastrikasulikkust majandusliku säästmise kontekstis, samuti ka spetsialiseerumise võimalusena.Arvestades juurde intervjueeritute endi poolt nimetatud võimalikud kasud, koorubvastuste põhjalt kokkuvõttes välja kolm peamist tegurit, milles klastri kasulikkust nähakse:1) koostöö paranemine, tugevnemine:_“Täiesti tõenäoline, et, et me võiksime mõne uue kliendi sealt leida. Täiesti tõenäoline, etme leiaksime võib-olla sarnaste ettevõtetega uusi koostööplatvorme.“ [16]_“Tihedam ühenduvus ja koostöö. Ja võib-olla mingi uus energia, uued ideed, mis tekiksid.“[15]_“Mina tahaks sinna klastrisse minna ja ma arvan, et see oleks just see eelis, mida me naguenne rääkisime, et inimesed nagu koos teevad, nad saavad asju arutada, tekib sünergia,antakse vastastikku ideid ja teinekord sellest võivad tulla suuremad asjad kui hoitakse justvahendeid kokku, tänu sellele et räägitakse õigel ajal õigetest asjadest õigete inimestega.Mina arvan et see on väga hea.“ [18]2) võimalus kulusid jagada ja optimeerida, optimeerida ka teenuse protsessi:_“Ma arvan et kasu on see et esiteks sul on lihtne mõnes mõttes oma protsessemanageerida, noh, ka siis neid protsesse mis on nagu ettevõtete vahelised eks, noh, üks asion nagu helistada kellelegi, ja noh, ma ei tea, saata e-meili, ja teine on astuda üle ukse jaöelda et kuule teeme nii või naa onju, noh sul muutuvad lihtsateks kokkusaamised,läbirääkimised, noh tõenäoliselt ka mingid reaalsete asjade tegemine, noh mingid failivahetused, noh ma ei tea, kuni selleni et tule näita kuidas sa seda teed onju.“ [19]_“No üks võimlus, mida ma näen, on see, et siis on lihtsam saada projekti tarbeks, misühiselt ette võetakse, rahastust. Mis minu meelest praegu on selle klasterdamise võikoostegemise puhul on praegu see üks selliseid käimatõmbavaid jõude. Et miks me iseoleme otsinud üksteist. Et kuule, seal on selline toetus võimalik saada, et siis kui midagi koosteeme.“ [5]_“Spetsialiseeruda – vat see võib toimida just nende, kes teevad allhanget, siis, ethelistuudiod, see võib nende puhul olla suur kasu /.../ ja võimalus optimeerida teenustepakkumise protsessi, siin me räägime turundusest, eks.“ [2]3) tugevdada (ärilises mõttes) rahvusvahelistumise suunda: suurendada Eesti tuntustvälismaal ja leida kliente väljastpoolt Eestit:_“Üks oleks see, et Eesti siis riigina oleks väljaspool Eestit tuntud. Et kui me lähemeLondonisse, siis teatakse, kus on Eesti ja milline on Eesti praegune animatsiooni tase. Justnagu siis kommertspoolel. Et kunstipoolel tuntakse väga hästi, aga, aga kommertspoolel onsee hääl üsna olematu. Ja siis ütleme ka Eestis standardite kehtestamine ja siis ütleme üldsenagu valdkonna intellektuaalse omandi koha pealt inimeste harimine, et nendele külma niipalju ei tehtaks.“ [8]81


_“See tähendaks mingisuguse ikkagi välismaise spetsialisti või siukse mänedžeri või ma eitea kuidas toimub, seal erinevates riikides kuidas /../ Noh, mida Peter Jackson tegiiseenesest Uus-Meremaal, noh. /.../ ja kõik see värk nagu käima tõmmata, eks ju.“ [9]_“Teine on see, mis ma näen, et tegelikult Eestis keegi ei suuda pakkuda sellist kvaliteeti, kuivanemas Euroopas või Ameerikas või arenenud maades ... üksinda. Aga kui me teeme koosneid asju, siis on võimalik teha, siis on võimalik saavutada.“ [5]Hoolimata üldisest küllalt positiivsest suhtumisest, osundasid intervjueeritud ka realeargumentidele, mille tõttu nad klastrist kasu ei näe. Kasu mittenägemist oli kokkuvõttessiiski vähem. Põhjendused, miks klastrist kasu ei nähta, seondusid eeskätt järgmise kolmeteguriga: 1) kardeti, et klaster ei hakka toimima, kuna puudub kriitiline mass, 2) leiti, etvaldkonnas tegutsejaid tuntakse niigi hästi ning koostöö eksisteerib ettevõtete vahelniikuinii, mistõttu klaster ei annaks midagi – nii nentisid eeskätt pikka aega turultegutsenud audiovisuaalvaldkonna ettevõtted ning 3) ei pooldata kunstlikku klastritekitamist/arendamist – juhul, kui tekib selleks suurenenud tellimuste vms näol vajadus,tekib see iseenesest. Tsiteerides:_“/.../ ma ei kujuta ette, aga ma olen seda kuulnud, kuidas see praktikas on ja minu arust tundubsee jabur. Selline, et ütleme selle mõte on see, et /.../ mingi tootmiskompleks teha, eks ole, jakõik hakkavad seal ühes koos, pead-jalad koos istuma, seal, noh seal on paviljon, trallalaatralllala.Noh. See ei hakka toimima.“ [7]_“Et-et praktiliselt näeb see välja nii, et et seal tekib huvigrupp ja see jaguneb väga väikeste,väga väiksesse, noh noh ütleme, et oma sõprade vahele kaob see asi ära. Et see, see ei jaguneproportsionaalselt ega see ei jagune ka seda pidi, et, et-et, et kes oleks hea ja kes võiks olla, vaidsee jaguneb nagu ära sõpruskonna vahel. Need, kes pääsevad siuksesse mis iganesorganisatsiooni või selle tipu, siis ma arvan, et see ei ole hea variant. See lõhnab nagu natukeneTallinnfilmi moodi. /.../ Kurat, ma ei oska nagu mõelda niimoodi, ma ei oska üldse mõeldaniimoodi. Ma loogiliselt saan aru, et see on super, et seal on nagu boksid jaa. Siin on aluspesu jaasiin on, siin on koeratoit jaa. Et aga, mulle tegelikult meeldivad väikesed poed, väikesed baaridja, /.../ üksteise abi me kasutame niigi. Et tuleb, tuleb kasahh eks ole Tallinnasse. Leiab ühefilmistuudio. Filmistuudio helistab mulle, et kasahh on siin. /.../ Et-et. Mis vahet sel on siis? [4]_“No jaa, suhelda, aga selleks ei ole klastrit vaja. Mul on, jah, ma saan seda koostööd niigi teha./.../ Valdkonnasisest koostööd –see on inimestes kinni, see ei ole klastris kinni.“ [2]_“Minul on see mõte ka ikka, et kui filmi tuleks raha juurde, filme toodetaks rohkem, siis tekivadiseenesest ka need n-ö tugiteenused või stuudiod asjad nagu eraettevõtlusena kui nende järgion vajadus. Kunstlikult luua neid asju ja siis mõelda, et siis toome välismaalt hästi palju neidtootjaid sisse, et see nii sedapidi ta ei toimi. Minu meelest ta peaks nagu teist pidi ta hakkakstööle. Et kui meil toodetakse, ütleme viis filmi korraga käigus, järelikult on meil vaja neid inimesijuurde, meil on vaja seda tehnikat juurde, eks ole. /.../ Oleks nii, et mul on nii palju tellimusi, etma ei jõua neid ära teha, tõesti, ma tahan suuremas stuudios teha – ei, me teeme suure stuudioja siin hakkame ootama välistellimusi, eks ole.“ [4]82


Millist tuge klastrilt kui tugikeskkonnalt ettevõtted vajavad?Intervjueeritutelt päriti, millist tuge nad klastri-taoliselt tugikeskkonnalt ootavad: millisttüüpi infrastruktuuri ja milliseid tugitegevusi võiks see keskkond neile oma ettevõttearengust lähtuvalt pakkuda. Intervjuu käigus paluti ettevõtjatel hinnata loeteluvõimalikest tugimeetmetest, -struktuuridest, mida klaster peaks pakkuma (vt joonis 3).0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%Kontoriruumidega varustamine2447624Stuudiod/paviljonid5622617Järeltootmistehnika/keskkonna pakkumine4724246Kontaktide vahendamine3565Toote/teenuse ühisturundamine6139Ühine teadus- ja arendustegevus295912Ühised enesetäiendusvõimalused295318Turu tundma-õppimine (turu-uuringud)295912Rahvusvahelistumise ja ekspordialane tugi76186väga oluline pigem oluline pigem ei ole oluline ei ole olulineJoonis 3. Millist tuge klaster kui tugikeskkond peaks pakkuma?Jooniselt 3 nähtub, et enim ootavad ettevõtted tugikeskkonnalt rahvusvahelistumise jaekspordi arendamise alast tuge – kolm neljandikku vastajatest pidas seda väga oluliseks.Ligilähedaselt sama oluliseks peeti seda, et klaster toetaks ettevõtteid toote/teenuseühisturundamisel – 61% vastanutest pidas seda väga oluliseks ning 39% pigem oluliseks.Ka kontaktide vahendamist pidasid kõik vastajad, kas väga või pigem oluliseks. Kõigevähem oluliseks antud võimalike variantide võrdluses pidasid vastajad seda, et klasterpakuks kontoriruume ning järeltootmistehnikat ja vastavat keskkonda – 30% vastajatestpidasid seda kas pigem või väheoluliseks (samas tuleb rõhutada, et siiski ülejäänud 70%vastajatest pidasid neid oluliseks).83


Lisades siia ettevõtjate täiendavalt antud ja etteantud loetelu täpsustavad kommentaarid,saame öelda, et klastri kui tugistruktuuri osas peetakse tähtsaks eeskätt kolme tüüpitoetavat tegevust:1) vajalikuks peeti manageerimis- (k.a administratiivne) ja müügialast tuge. Nähti, etklastri etteotsa on vaja tugevat manager’i, kes tegeleks eeskätt ekspordi ja ühisekommunikatsiooni arendamisega:_”Ühine müügimees võiks küll olla. Kõikidel stuudiotel. Noh, seda on arutatud.“ [4]_“Kui ta on keskkonnana, siis see keskkonna ütleme n.ö administratiivkülg, nt. Ja ... ütleme, kui... kui on selline klaster, siis ka selline ... ma ei tea mitu ... aga võiks olla selline ametikoht, kestegeleks sellega, et otsib klastrile, mis on ühise nimetaja all, otsib mingisuguseid klienteväljaspool Eestit. Et n.ö esindaja või agent.“ [5]_“/.../ et-et seal on ikkagi: paar isikut, kes on võib-olla juriidilise keha loonud, et oleks kergemopereerida. Aga, aga muidu ta on ikka minu arust puhtalt, ei vaja mingit keerukamat mingitmänedžmenti või nagu mingit struktuuri.“ [9]2) oluliseks peeti ka infrastruktuuri arendamist ja seda just põhimõttel, et kogu flowoleks kaetud alates asjade rendist ja lõpetades digitaalse koopia tegemiseni:_”No ma arvan, et võib-olla just, just seda sama infrastruktuuri, et nii nagu sealgi küsimus olisellele, et säästu, innovatsiooni ja tehnoloogiate koha pealt, et-et-et järsku sarnaste ettevõteteühe katuse alla koondamine annaks, annaks võimalust neid asju ühiselt katta ja ühiseltkasutada, et võib-olla see tooks mingi otsese majandusliku kokkuhoiu.“ [16]_“Noh, ütleme, noh tootmise koha pealt filmipaviljon, helistuudio – kaks põhilist asja. Ja-ja-jaafilmi järeltöötlemise noh nö postproduktsioon, värvide määramine ja kuni subtiitriteallapanekuni kuni digitaalkoopia valmistamiseni. Kogu see, kogu see siuke.“ [7]_“Ma arvan et on oluline et kogu flow oleks kaetud, noh, nö kogu filmitootmise protsess, et suloleks võimalik alates asjade rendist, nende rendi, nende aparaatide ümberkäimine n-ö, et meiloleks võtta sealt kaamerad, valgustehnika, aga ka inimesed kes nende nendega oskaksid ümberkäia, et see oleks võimalik samal ajal kui sa filmid, juba võtta montaaži ülesse, panna heli sinnajuurde, teha igasuguseid efekte, kirjutada asju välja. Et noh kui post productionis on ju ka neidspetsialiseerumisi oma 10 tükki, et tegelikult kõik see oleks kaetud, see on nii tüütu et ma peanainult siis saatma filmilinti edasi tagasi, et Eestis nt pole laboreid, või nt see et ma saan heli ärateha aga ei ole dolbymiksi, siis ma pean minema Soomes tegema, dolbymiksiga tulema tagasi,sest tehakse jällegi Eestis, oluline on et see kett oleks pidev, et seal ei oleks auke sees /.../ etoleks nagu kõik asjad kaetud, et ei oleks ainult kaamera ja valgus vaid et oleks ka helitehnika jabürootehnika ja mida sinna juurde vaja on eksole. Ja mitte et ainult on nt puusepa töökoda agaet oleksid ka laod, kuhu neid samu asju saab panna, mis sa oled lasknud suure raha eest teha, etsa ei pea neid panema endale kuhugi garaaži või viskama ära või müüma kuhugi /.../ nt sama etkostüümid lased õmmelda, esiteks osasid sa tahad laenata, osasid sa tahad õmmelda, mis sanendega pärast teed, kus sa nad paned, vot, kõik nagu selline komplekssus on vajalik, etmõeldakse nagu kõik läbi, alates sellest, et nüüd me istume siin kõik koos eksju, ja meil on, meilon kasvõi mingi, ma ei tea, üks suur koosolekute ruum, kus inimesed saavad powerpointiganäidata oma uut ideed 20 inimesele /.../ et tuleks nagu viisakaid ruume kuni lõpuni, et ega maei taha seal ju kino avada aga ikkagi kui sa vaatad erinevaid versioone, täna ma tahan näidataühele rahastajale, homme teisele, siis veel, et oleks pisike läbivaatuste saal, kus projektornäitab seinale /.../ et oleks nagu täielik flow esindatud. Vat see oleks oluline.“ [18]84


_“Meie firma, väikefirma kunagi ei hakka ostma endale näiteks filmiskännerit. Siis on veelteatud osa, mingeid neid, noh mingisuguseid läbivaatusruume, mingisuguseid suuriinvesteeringuid, mis on nagu põhimõtteliselt suurstuudio investeeringud. Meil ühtegisuurstuudiot ei ole, et, et omada nagu kõike seda ühist asja, et see on iseenesest nagu tore jamingis mõttes ambitsioonikas plaan kui see realiseerub, et siis, eks siis näis /.../“ [14]3) klastrilt oodatakse ka koostöö arendamist – haridusinstitutsioonidega (ülikoolidega):_“Et, mis on vist Eestis üldse /.../ väga problemaatiline, aga koostöö siis ülikoolidega. Et käiaseal rohkem rääkimas, kas siis selle näol, et saaks uusi noori päid siis arendama mingid uusitööriistu kasvõi või parandama neid, mis siis riiulikaubana müüakse.“ [8]Kes peaksid olema klastris osalised?Intervjuudes küsisime võimalike klastri osaliste kohta kahest aspektist lähtuvalt: üheltpoolt, millised – mis ala ettevõtted peaksid olema klastrisse koondatud ning teiselt poolt,millised muud tugistruktuurid või institutsioonid võiksid olla kaasatud. Vastuste baasilteristus kolm nägemust klastrist sõltuvalt sellest kui kitsaprofiililist või paljusid erinevaidpartnereid hõlmavat klastrit nähti:audiovisuaalvaldkond kitsamas mõttes – see tähendab, et kas spetsialiseeritudüksnes ainult järeltootjatele või filmitootjatele (välistades seejuures ka näiteksteleseriaalide tootjad) või siis jällegi peaks näiteks koondama üksnesdokumentaalfilmide tegijad;audiovisuaalvaldkond laias mõttes – mis koondaks kogu audiovisuaalvaldkonnategijaid (ja mõningatel juhtudel ka audiovisuaalvaldkonna tugistruktuure);audiovisuaalvaldkond koostöös teiste valdkondadega – mis hõlmaks lisaksaudiovisuaalvaldkonna tegijatele ka lisaks teisi filmiga seotud ja sünergiatvõimaldavaid valdkondi ning lisaks ka teisi tugistruktuure.Intervjuude vastustest järeldub, et enim eelistatakse laiapõhjalist klastrit – kus lisaksaudiovisuaalvaldkonna ettevõtetele oleks ka teiste valdkondade tegijaid. Tsiteerides:_“Kuigi tegelikult huvitav on just see mingisugune nagu vist kuhu kõiksugused meediameediaasjad ja ka see mingisugused soomlastel, ma olen vahel mõelnud seda, et soomlastelon need ettevõtted, kes teevad neid mänge telefonile jne, et ka nagu sellist suuremat – vägahuvitav oleks ka Eesti, Eesti audiovisuaalset asja üldse nagu üle kanda. Üle kanda pigemnagu sellist arutlusväärset. Et see oleks, see oleks võib-olla üks valdkond, kus tulekskoostööd teha.“ [15]_“Ei no tegelikult see võiks koondada kõik, või no ütleme rohkem ettevõtteid, kes siis sellevaldkonnaga tegelevad. Et ühelt poolt ma näen seda riski seal, et, et ettevõtted, kes siis, nonäiteks videoõpet või Playtech, sellised firmad, nemad suudavad rohkem nagu palgagakonkureerida kui siis ütleme produktsiooni ettevõtted või isegi meie valdkonna, ütlemeanimatsioonivaldkonna ettevõtted. Et tänase seisuga me ei suuda sellist palka kindlasti nagupakkuda inimestele. Et mõnes mõttes täna oleks vara veel neid kõiki kokku panna. Aga manäen, et on väga palju siukseid sünergiat tekitavaid elemente, siis firmade vahel. Et kui võttaproduktsioonifirmad, et ja animatsioonifirmad ja ütleme helistuudiod ja siis, et nemad on85


nagu üks siuke grupp, kes toodavad materjali telesse ja kinno. Siis tegelikult on kamänguvaldkond, siis internetivaldkonnad, mis ka sarnaste oskustega inimesi siis kasutavad.Et näiteks Eestis on firmasid, kes teevad Hollywoodi mängudele mudeleid. Aga mitte keegineist firmadest ei tea midagi, sest nad ei paku Eesti turule mitte midagi. Et kõik läheb 100%välja. Et, et isegi rohkem nagu selliseid firmasid ka juurde tuua, mis tegelikult inimesi jagadaka.“ [8]_“Seal peaks olema, noh, igal juhul peaks olema teisi, teisi valdkondi veel punti võetud. Seeon küll nagu selles mõttes kui me räägime klastri nagu töömudelist, siis see ei saaks ollapäris ainult see, et nüüd tulevad nö filmiprodutsent firma tuleb sinna kohale. Et siis on vähe.Siis on lihtsalt see, et produtsendid istuvad ühes ruumis koos. Et ja ma arvan, et, et kui memõtleme mingisuguste filmi, noh nagu kujunduste peale, siis tegelikult on väga oodatuderineval moel nagu disainerid või siis kujutavad kunstnikud või sellisel moel nagu tegevad,kes ühel või teisel moel ikkagi kujutavad endast audio, noh selle liikuvaaudiovisuaalmeediaga seotud, seepärast no kujutav kunst on ka ikkagi väga, väga laiasdiapasoonis võiks töötada. Nii, et-et jaa, peab olema väga erinevaid siukseid nagu, nagu nohme rääkisime meedia, meedia nö firmadest, siis no nii mõnigi jurist peaks ennast tegelikultplatsi sinna noh seadma.“ [10]_“No noh selle jaoks on ideaalsed nagu näited maailmas olemas. Inglismaal mingid suuredfilmistuudiod, et võtta lihtsalt kätte ja vaadata millised osakonnad seal on. Või millisedettevõtted seal on. Saksamaa või ükstapuha, aga see-selleks, aga laiapõhjalisemalt noh, menäeme ikkagi nagu seda, et selles, selles, esiteks kõik need nö filmitootmisettevõtted naguproduktsioonid noh seal oleksid nagu ühises sootsiumis. Toetaksid üksteist. Siis me näemenagu seda, et nendel produktsioonidele sinna kõrvale on vaja selliseid asju nagupostproduktsioone, ütleme nagu mingi casting-agency või: või siis me näeme kohe sealvajadust mingisugusel kaameraettevõtte jaoks. Me näeme kohe vajadust sellekaameraettevõtte tehnilise personali jaoks. Me näeme vajadust nagu valgus. Me näemevajadust kunstile omade ruumide olemasolu, selleks kunstnikud saaksid kuskil ehitada omarekvisiite. Et kunstnikud jällegi näevad võib-olla vajadust selle jaoks, et seal oleks mingimetalli-inimesed, kes oskavad metalli teha. Noh sealt läheb veel väga nagu laiali see asinagu. Ja lõpetades ikkagi innovatsioonina. Et võiks olla tegelikult väga lahe, kus oleks nagu,et kogu selles, miks me mõtlemegi, et kõik võiks nagu koos olla, ongi nagu see, et äkki sellesttekib innovaatiline idee. /.../ Noh, hotellindus kas või. Kui meil on nagu oleks siis ruumis, kusiganes me oleme, oleks seal võimalik inimesi majutada või. Noh. /.../ et me saame kõik siiaära majutada, nad saavad siia jala tööle tulla, neil on nagu meeldiv õhkkond, kõik on hästinagu noh.“ [11]_“Mulle tundub, et mida mitmekesisem, seda huvitavam. Et ei oleks ainult nii, et ... et onütleme animatsioon ja siis on võib-olla veel paar animatsioonifirmat, mis teevad võib-ollateist tehnikat, ja siis on heli ja ka keegi, kes teeb filmi. See on minu arust liiga üheülbaline. Etsee peaks minu arust olema segatud. Et mingi IT ettevõte kuskil vahel ... et saaks neid piireliigutada ... et tekiks uusi asju. Et kui Sa oled ühesugustega koos, et siis tulevad ikka ühtekanti asjad. Mingisuguse teise maailmavaatega inimesed ... mingid muud inimesed, et tekibrohkem ideid.“ [5]Eelistuselt järgmine on audiovisuaalvaldkonna-keskne klaster, mis hõlmaks erinevaidaudiovisuaalvaldkonna firmasid. Selle tüübi pooldajad rõhutasid, et kogu flow –tootmisest levitamiseni – hõlmamine omab seda tüüpi klastri puhul võtmetähendust.Tsiteerides:_“No ma arvan, et nad võiks olla kas need ettevõtted, kes: toodavad või aitavad tootaaudiovisuaalset meediat. Jah. Valdkond võiks olla nagu koos. Siis on mõtet. Ja noh, ütlemeseal klastris oleksid kõik ettevõtjad kui mõelda niiviisi, et kui ma alustan filmi tegemist jateen ta lõpuni välja koos turundusega. Ja kõik firmad, kes selliste asjadega, sellegategelevad, oleksid seal koos.“ [2]86


_“No ta ei tohiks väga laiali valguda selles mõttes olla, et ikkagi peaks olema tegemistaudiovisuaalloominguga ma arvan. Et-et muidu nagu kaob see mõte ära justkui. Et-et ta eitohiks ka väga kitsalt olla piiritletud, et näiteks ainult täispikki filme tootvad ettevõtted, agaütleme ikkagi jääda sinna audiovisuaal piirkonda, mitte haarata sinna ka ma ei tea arhitektevõi või-või-või disainerit.“ [16]_“Issand, need peaksid olema ikka võimalikult laialt, see on ikka üks-üks valdkond alates,noh ma ei tea, noh, kõik animastuudiod, filmistuudiod, tootmisstuudiod. Seal võivad olla,aga. Või noh levikontorid. Noh võimalikult, võimalikult lai.“ [7]_“Ideaalis võiks nad ju kõik sinna panna. Rahastajad ja tootjad ja teenusepakkujad. Miksmitte? Väga mugav.“ [13]Väga spetsialiseeritud klastrit, kus oleks näiteks ainult kas teatud audiovisuaalvaldkonnaspetsiifikaga ettevõtteid eelistati vähe. Sellist nägemust esindasid üksnes kolmintervjueeritud ettevõtjat. Tsiteerides:_“/.../ ikkagi need kes on seotud ikkagi selle valdkonnaga. Muud ei ole vaja sinna küllkutsuda. /.../ Aga see killustumine on igal juhul vajalik, selles mõttes, et seal on nii otseseltväga spetsiifilised probleemid, mis on seotud ainult selle sinu valdkonnaga, et ei ole mõtetnagu suuremaks ajada. Sa ei saagi neid asju muidu lahendada.“ [1]_“Et ehk siis mingi filmitootjat kui sellist väga ausalt öeldes see ei tohikski nagu loksutadasee [klaster]. Et see on pigem järeltootmise: sektori nagu selline arendus.“ [3]_“Seal on hästi oluline, minu jaoks on hästi oluline, väga paljude filmitootjate jaoks on hästioluline tõmmata nagu suur jäme punane joon filmitootjate ja teletootjate vahele. Et see, etsee ongi, tootmisspetsiifika on niivõrd erinev, et, et, et seal ongi hea, see on nagu üks asi,mis, mis peaks olema. Kui on kui ongi nagu filmitootjad, siis on nagu filmitootjad. /.../ Et sealon nagu, et seal mina tõmbaks nagu joone vahele. No mis on nagu vajalik. Just tulirežissööride ja stsenaristide liit ka, nemad ütlesid ka, et ei taha, ei taha nagu segada sedanagu teletööga kuna tööspetsiifika on erinev.“ [14]Kõik kasvu- ja kasvutunnustega ettevõtted (v.a üks) ehk ettevõtete grupid 1 ja 2eelistavad laiemat tüüpi klastrit.Teiste võimalike valdkondade osas nähti domineerivalt nelja tüüpi tegijaid: IKT ja teised tehnoloogiafirmad – telefonimängude tootjad, meelelahutusIT ettevõttedjt; filmi sidusalade esindajad – tehniline tugi (valgus- jm tehniline personal), grimeerijad,rekvisiitide kunstnikud, casting’u ettevõtted jt; teiste loomevaldkondade esindajad – graafiline disain, fotograafia, meedia,muuseumid jt; administratiivne ja õigus- ja müügialane tugistruktuur nagu juristid, turundajad jt.Mitmed need ettevõtjad, kes nägid, et klaster peaks koondama audiovisuaalvaldkondalaias mõttes või siis lisaks audiiovisuaalvaldkonnale ka teisi valdkondi, leidsid, et lisaksvõiks klastrisse kuuluda ka teisi tugistruktuure ja partnereid. Muude tugistruktuuride,organisatsioonide osas nähti ülekaalukalt haridusalaseid (ülikoolid) ja rahastajaorganisatsioone.Teiste tugistruktuuride ja partnerite kuulumist klastrisse pooldas kasuurem osa kasvu- või kasvutunnustega ettevõtetest.87


Kus klastri infrastruktuur võiks füüsiliselt paikneda?Küsisime ettevõtete käest, kus nende arvates võiks klastri infrastruktuur füüsiliseltpaikneda, milline asukoht oleks nende ettevõtte jaoks atraktiivne ja millistel põhjustel.Vastustest järeldub, et enamik intervjueeritutest (nendest, kes pidasid klastrit kasulikuks)leiab, et klastri ettevõtted peaks olema koondatud mingisse ühte füüsilisse piirkonda, kasjust tervikuna, aga vähemasti osaliselt. Kõik peale ühe kasvutunnustega ettevõtte onklastri kui ühe tervikliku füüsilise keskkonna väljaarendamise poolt. Need, kes ei leidnud,et ühisel füüsilisel keskkonnal oleks vajadust, olid valdavalt elustiili-suunitlusegaettevõtjad (ehk kuulusid tüübi 3 hulka).Atraktiivne füüsiline keskkond seondus audiovisuaalvaldkonna ettevõtjatele eeskättkolme keskse märksõnaga:paiknemine Tallinna kesklinnas või selle lähedal, mis võimaldaks kiiret kohalesaamistja tagatud oleks ligipääs ka ühistranspordiga:_“No meie nägime selleks keskkonnaks, et see saab ikka olla nagu: sellest tsentrumist nö ikkagimaksimaalselt 10 minuti kaugusel. /.../ Ta ei pea olema kesklinn, aga ta ei, inimesed ei soovisõita 20–30 km Tallinnast ära. Kindlasti mitte.“ [11]_“[kesklinnas] sellepärast ka, et kui seda teenust perspektiivis pakkuda Soome, Rootsi, kuhuiganes, siis on need tugiasjad siin kõik olemas. Kasvõi Soomest tulles, on sul palju lihtsam kohesadamast välja ... sõidad mööda Põhjaväila – või mis iganes, kas seda kunagi tehakse, võib-ollamitte – sinna. Või siis teine variant, et sa istud ummikus ja üritad kuidagi linnast välja saada.“ [5]_“Et need on kesklinnale lähedased asjad kuna me väga suur osa, väga suur, väga oluline on justinimesed ja, ja meie inimesed sageli, et, et ka inimestele, kellele nagu, kes töötavad meie jaoks,et ka nende jaoks elu võimalikult mugavaks teha. Ja, ja siis on just kesklinna lähedus oluline.Kuna keskmiselt meil sageli käivad jala või ühistranspordi või taksoga.“ [15]_“/.../ mulle meeldiks Ülemiste /.../ kuna see on Eesti suur eelis, et lennujaam on kohekesklinnas, et see, merele lähedal, lennujaamale lähedal, maale lähedal, linnale lähedal, ta onnagu ideaalne koht sealt sa saad kohe linnast välja ja kohe saab linna sisse ja noh tegelikultÜlemiste kant on minu arust väga nagu hea kant selles jaoks.“ [18]_“Noh jah, mida lähemale kesklinnale, seda parem, onju. Et, noh, ega tegelikult, kogu see Koplirajoon on suhteliselt okei, sest et on tegelikult suhteliselt hästi ühistranspordiga kaetud, kasmingi bussi või trammiga sa enamvähem siia igale poole saad, onju.“ [19]atmosfääriga keskkond:_“Ja mõnus selline, seal ei tohi olla euroremont. Selline, noh. Selline nagu ta ei tohi olla sellinelaut. Suur. Väikeste vaheseintega. Ta peaks ikka olema, et sa tead, et iga ukse taga on nagu omaorganism. Et, et sa nagu lähed sinna organismi uksest sisse. See on vast oluline.“ [2]_“Tal peab olema arhitektuurselt midagi sellist, mille puhul sellel oleks mingi isikupära.Sellepärast, et kõik need inimesed, kellega me lõpuks koostööd teeme, naudivad sedaatmosfääri, kus nad nagu viibivad. Ja et mida lahedam see nende jaoks on, seda parem.“ [11]müra- ja vibratsioonivaba paik:88


_“Ta peaks olema igasugustest suurtest kommunikatsioonidest, mida pean silmas raudteed,tramme ma pean silmas, lennukeid, võimalikult nagu eemal.“ [11]_“/.../ et seal oleks vaiksem ja vähem vibratsiooni /.../ ilmselt rongid ja lennukid tekitavad liigapalju tehnilisi probleeme.“ [18]Intervjueeritud nimetasid ka mitmeid konkreetseid paiku, kuhu klastri füüsilise keskkonnavõiks välja ehitada. Enim nimetasid intervjueeritud Noblessneri kompleksi – mis on kailmne ja arusaadav, kuna selle paiga võimalik väljaarendamine on aktuaalne olnud justviimastel aegadel. Räägiti ka laiemalt Kopli piirkonnast, k.a Patarei alast ning Põhja-Tallinnast ja mereäärsest ja sadamapiirkonnast. Mitmel korral mainisid intervjueeritudka Ülemiste piirkonda, mille plussiks peeti lähedust lennujaamale ja sellest tulenevalt kahead ühenduvust välismaaga ja teisalt kiiret võimalust Tallinnast välja liikuda. Lisakseelnimetatutele mainisid intervjueeritud võimalike paikadena ära ka: Tuisu tänavakompleksi, Telliskivi Loomelinnaku ja Laki tänava piirkonna. Vajab siiski märkimist, etintervjueeritud nimetasid neid paiku pigem kui näiteid, mille üle on arutatud, mitte agaväga selgete ja põhjendatud eelisvalikutena. Küll aga selgus täiesti selgelt ja üheseltintervjuudest, et Tallinnast välja – nagu näiteks Kiili, Jüri tehnoparki vms kohtadesse –audiovisuaalvaldkonna ettevõtted klastri keskkonna rajamist ei toeta.Intervjueeritud tõid välja ka mitmeid põhjusi, miks füüsilise keskkonna arendamine ei olenende arvates põhjendatud. Viimane ei välistanud, et ei peaks arendama ühiseidteenuseid. Intervjuudest koorus välja kolm keskset põhjendust, mis räägivad füüsilisekeskkonna väljaehitamise vastu: Tallinna väiksus, mis tähendab, et sa jõuad igale poole:_“/.../ alati leiad koha, kus kohtuda istuda kohvi juua, sa ei pea kindlasti. Seal on pigemküsimused, et kes seda raamatupidamist ja sekretäritööd teeb. See raamatupidamine võiks küllolla mingi ühine, sealsamas Filmiinstituudis, et teeks kõikidele seda tööd (sest üksiku maht onväike). Hoiaks seda ressurssi kokku.“ [1] (tehnoloogia) investeeringute mittetasuvus: nii tehnoloogia kiire muutmise tõttu kui kanende potentsiaalselt vähese kasutatavuse tõttu, põhjendatuna läbi selle, et Eestisse eitulda selleks, et kasutada filmipaviljoni ja siinset tehnikat, vaid eeskätt välivõttepaikadetõttu:_“Noh, mingi 4–5 aastat tagasi me rääkisime sellest, et meil oleks vaja digikeskust. See oli naguütleme, et see on kallis asi, eks, see maksis mingi 15 miljonit või rohkemgi ja et noh seeaparatuur, meil on seda hädasti vaja. Jaa täna see aparatuur ei maksa mitte midagi /.../.“ [4]_“Et no, et, et see noh, tehnoloogia vananeb ja muutub, eks ole. Meil on vaja paviljoni, meil onvaja stuudiot – kes ütleb kui suuri stuudioid meil on vaja? Kellel on see kogemus, kes ütlebperspektiivis kuhu film areneb? Kuhu film areneb? Mitte keegi ei ütle seda, eks ole. Sest, et sellesama viie aastaga on, eks ole filmilint on füüsiliselt prügikasti visatud, eks ole. Ja see onasendatud. Suured stuudiod teevad fotoaparaadiga filmi, eks ole. No tähendab kui me, kui meloome selle asja, eks ole, selles mahus me kujutame ette, et, et me hakkame siin nüüd filmetegema, aga me ei tea, mis viie aasta pärast toimub. Selleks ajaks kui me saame selle valmis, ontehtud veel 4-5 pööret, eks ole. Ja öeldakse, et stuudiot üldse ei kasutata, valgustehnikat üldse eikasutata, eks ole. Et, noh, et kõik see, kõik see muutub, ütleme, et kaamerad muutuvad89


valgusjõulisteks, eks ole, kogu see, noh siukene loogika või strateegia kuidas filmi tehakse, jälleomakorda muutub.“ [4]_“Ütleme, need grupid, kes siia tulevad, nad ei ole sellel tasemel, et nad vajaksid seda, nohabsoluutset helikindlust ja kõike seda, et. Et nad saavad hakkama kuskil angaaris, eks ole,betoonlaos ja neil ei ole vaja seda. Võib olla 12 m või 20 m stuudio, eks ole, muidugi on tore, kuisee on /.../ ma ei tea 10 000 ruutu suur, eks ole. Aga noh, seda läheb sajandis üks kord vaja. /.../neid stuudioid, tehnikat ja kõike seda, tead, mis maailmas on seda nii palju. Maailm ontehnikaprügimägi, eks ole. See on, see on igal pool. Stuudioid ja kõike-kõike, see on igal poolmaailma punktides on need olemas. Ja need samamoodi seisavad. Milleks siia punkti veel sedavaja on. /.../ Samamoodi, ütleme välismaalased tulevad siia võttekohti otsima, sa otsid sedaehedat seal. Sa lähed mööda nendest klantsitud uutest majadest, ehitistest, turismitaludest, satahad seda ehedat asja. Samamoodi tulevad need siia, et noh nad nagu sa ütlesid, et see stuudioon tal endal olemas, ta teeb seal rahulikult, ta ei pea maksma inimestele päevarahasid jahotelliarveid ja ma ei tea mida /.../ tullakse siia ikka seda erilist asja otsima. Mitte seda, et meteeme samasugused asjad, mis on Poolas ja Ungaris ja Rootsis ja Taanis.“ [4] suhteline kallidus ja sellest tulenev majanduslik ebamõistlikkus:_“Ei, see on ebamajanduslik. See on ebamajanduslik. See mitte kuidagi ei majanda ära. Kui Xettevõte on, kes tahab sinna minna, praegu no ütleme, et tuleb ots-otsaga kokku ja ta võtab siinneli korda suurema ruumi, eks ole. /.../ Siis ta ei tule kuidagi ots-otsaga kokku. Tähendab, ei olesiukest loogikat. Räägitakse, või noh, et tellib endale valgust, ta ei suuda seda maksta, ta eisuuda seda kütta ja kust see raha peab tulema?“ [4]_“Et mul ei ole vahet kus kohas see ruut on, kuhu ma näiteks arvuti püsti panen. /.../ Mul onselles mõttes täitsa ükskõik. /.../ Siin on suuremaid fundamentaalseid probleeme nagu vajaennem lahendada kui see mingisugune füüsiline lokatsioon, mingid 4 seina. Sinna seinte vaheleon vaja panna. Seda meil ei ole. Meil ei ole nagu seda rahvusvahelist osa seda võtta, mida müüa.Me võime kasvõi 10 Noblessnerit püsti panna – mis sest muutub? Elektriarve on nagu üüratu,sooja õhku tuleb sealt palju.“ [3]_“Kui ka tuleks ka filmi, filmifirma, kes tahaks hoopis filmida, tal on mingit 1000 m² stuudiot vaja,mille lagi on 10m kõrge, siis noh ma näen, et-et need kulutused sellele, lihtsalt sellele, selle asjaloomiseks on nii kõrged, seda klastrit füüsilisel kujul moodustada võib-olla ebarealistlik. Et see eipruugi olla üldse praktiline selle asja valmistamise, sellise asja valmisehitamine. Et temahalduskulud võivad olla väga kõrged, lihtsalt. Noh, Eesti Rahva Muuseum tuleb. See on jubaparalleeliks. Et noh /.../ põhimõtteliselt peab kasumit teenima, peavad olema võimelised, etneed ei saa lõpuni nagu käe kõrval, käe kõrval talutada. /.../ selle kõige ülalpidamine ontegelikult ebarealistlik. /.../ Kindlasti on võimalik tegevuskulude jaoks saada mingit abi jategelikult on ikkagi võimalik, aga noh praegu ma, et-et ma selle nagu füüsilise klastri peaks ikkagivalmis ehitama ikkagi riik, näiteks ütleme, noh. Ma ei kujuta ette. Ma-ma ei oska mahteprognoosida. Mingi teatav skeptsis mul on, et-et võib-olla seda on nagu raske, raske hallata. Võihoida, hoida kasumis. Et ta kindlasti on nii kulukas.“ [9]_“Mina olen ikkagi nende poolt, kes arvavad, et neil ei ole vaja seda ehitada siia. Et see on niihelesinine unistus, et lähedal on neid, neid samasuguseid asju ehitatud, ka venelased on teinudomale. Mitmeid ja millel on kuuldavasti, mis seisavad tühjalt. See on nagu selline „teeme proovi,investeerime“. See on liiga suur selleks, et proovida. Et see, see puudutab, noh, ma ei, ma ei saaaru, kust põhineb nende inimeste entusiasm sellele. Kellega mehitatakse kõik need mehed ja-jaamis asja? Ja kui pikk on see tasuvusaeg sellele investeeringule?“ [6]90


7.Kokkuvõtteks:järeldusi Eestiaudiovisuaalklastriarendamiseks91


Käesolevas uuringus analüüsiti filmivaldkonna klasterdumise seisu ja potentsiaali, seadesrõhuasetuse valdkonna ettevõtluspraktikatele ja koostöömustritele, mis omavad klastriarengu seisukohalt võtmetähtsust. Ettevõtluspraktikate analüüsi ühe olulise tuleminaselgus, et AV valdkonna ettevõtete tegutsemismuster on eeldatust oluliseltmitmekesisem. Kui varasemas loomeettevõtete uuringus (2011) 65 tõusid AV valdkonnaettevõtted võrreldes teistega esile tugeva kasvule orienteerituse ja karahvusvahelistumise poolest, siis käesolev uuring näitas siiski, et AV valdkonna ettevõtetehulgast võib leida nii kasvuorientatsiooni kui suunitlust elustiili-tüüpi ettevõtlusele.Viimast eriti just filmitootmisega tegelevate ettevõtete hulgas. Seega erineb AVvaldkonna ettevõtetele omane ettevõtluspraktikate spekter loomemajandusele kuitervikule iseloomulikust spektrist eeldatust vähem. Koostööpraktikate analüüsist selgus,et Eesti AV valdkonnas tegutsejad on inimeste-põhiselt üsna lõimunud ning uuringkinnitas ka tihedat koostööd filmi ja teiste loomevaldkondade vahel. Intervjuudetulemused annavad alust nentimaks, et AV valdkonna tegutsemispraktikaid iseloomustabco-opetition mudel, kus üheaegselt ollakse nii üksteisele konkurentideks kui kakoostööpartneriteks.Käesoleva peatüki eesmärgiks on anda koondhinnang AV valdkonna klasterdumisepotentsiaali ja võimalike suundade kohta. Selleks sünteesime filmivaldkonna ettevõtlus- jakoostööpraktikate, AV valdkonna konkurentsi hetkeseisu (Porteri ’teemandi’ neli tahku)ning ettevõtjate klastrile seatud ootuste analüüsi tulemused. Põhiküsimuseks on, millisesulatuses eeldused ja võimalused omavahel kattuvad ning kas ja mille osas eksisteeribmärgatavaid lahknevusi või vajakajäämisi, mis takistavad klastri kujunemist. Hinnangpüütakse anda ka sellele, millise tüübi või mudeli suunas AV klastri areng saaks toimuda.Tugevused ja soodustavad teguridFilmivaldkonna ettevõtete tegevusmustrite analüüs näitab, et umbes pooled uuritudettevõtetest on selgelt orienteeritud arengule (kasvule) ja omavad rahvusvahelistambitsiooni. Teooria järgi on taoliste ettevõtete piisav hulk alus, millelt lootarahvusvaheliselt konkurentsivõimelise klastri teket. Kui vähemalt osa ettevõtteid kasvab,tekivad klastri sees võimalused business-to-business äriks. Kuidas hinnata sellestkriteeriumist lähtudes AV sektori seisu? Tundub, et mitte halvaks, eriti kui arvestada, etka neil uuritud ettevõtetel, mida saab liigitada elustiiliettevõteteks oli rahvusvahelinetegevusareen, vähemalt perspektiivi mõttes, oluline. Küsimus on pigem selles, kas jakuivõrd olemasolevad kasvuorientatsioonid reaalsuses realiseeruda saavad.Klasterdumist toetavaks teguriks on kahtlemata see, et ettevõtete vahel on juba praegutihedad ja toimivad koostöösidemed. Seotud ollakse väärtusahelat pidi, mis viitab nendeettevõtete vahelistele majanduslikele sidemetele ja vastastiksõltuvusele, mida peetaksetähtsaks klastri eelduseks. Koostöö ja konkurents käivad AV valdkonna ettevõtetelkäsikäes: kord ollakse konkurendid toetuste taotlemisel, järgmisel hetkel tehakse mõne65 Vt lähemalt: Tafel-Viia, K., Viia, A., Terk, E., Ibrus, I., Lassur, G. (2011) Uuringu „Väike- jamikroloomeettevõtete arengutsükkel“ lõppraport. Tallinn: Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringuteInstituut, kättesaadav: http://www.esa.ee/cmsdata/upload/files/loomeettevotluse%20uuring_loppraport_TLY%20ETI_2011.pdf92


teise projekti raames juba koostööd. Hoolimata juba toimivast tihedast koostööst nägidettevõtjad, et klastril oleks suur roll täita valdkonnasisese ärialase koostöö parandamiselja suhtluse intensiivistamisel. Füüsilise koondumise eelistena nähtigi, et siis oleks võimalikkohe kõrvaluksele koputada, kui mingi idee tekib või vaja on nõu küsida. Kokkuvõttes võibnentida, et AV valdkonna tegutsemispraktikaid iseloomustab toimivate võrgustike japartnerlussuhete olemasolu. See on klastri elujõulisuse seisukohalt üks olulisemaidtegureid.Rahvusvahelises praktikas esineb nii klastrite kujunemist mõne valdkonna juhtivaettevõtte ümber kui väikeettevõtete koostööklastreid. Antud juhul on tegemist selgeltväikeettevõtete ja nende suuresti projektipõhise koostöö võrgustikuga. Leiame, et taolineolukord on pigem klasterdumist soodustav. Selleks, et pääseda paremini ligivälisrahastusele ja/või teenindada suuremaid välisprojekte, tunnetavad väikesedsamalaadsed või komplementaarse spetsiifikaga ettevõtted vajadust koopereerumisejärele. Eriti võib viimast soovi täheldada nooremate kasvupotentsiaaliga ettevõtjate pooltantud vastustest.Klasterdumist toetab ka asjaolu, et praktiliselt kogu Eesti AV sektor on juba tänakoondunud Tallinna; veel enamgi, enamik ettevõtteid asub kesklinnas või selle vahetusümbruses. See annab üsna ühese vastuse küsimusele, kus peaks paiknema klastri ühineinfrastruktuur (ükskõik kui suurelt või väikselt seda planeeritakse). Ükski intervjueeritudettevõtetest ei pidanud vastuvõetavaks varianti, et infrastruktuur rajataks Tallinnast välja.Nõrkused ja takistavad teguridVast olulisimaks takistavaks teguriks AV valdkonna arengule tuleb pidada madalatnõudlust – rääkides Porteri konkurentsianalüüsi tulemustest. Samas klastrialaseskirjanduses peetakse just kasvavaid turge üheks klasterdumist soodustavaks teguriks.Kodumaise turu väiksus ja sellest tulenev madal kohalik nõudlus seab Eesti AV valdkonnaarengu perspektiivid “automaatselt” suhteliselt kehvale positsioonile, kunarahvusvahelised näited edukate filmiklastrite arengust (eeskätt küll Euroopast väljaspool)toetuvad olulisel määral koduturu ostujõule. Kohaliku nõudluse kasvu takistab omakordaüle-Eestilise kinovõrgu puudumine, samuti hetkel veel vähearenenud VOD (video ondemand) teenused. Väljapoole – rahvusvahelisele turule orienteerumist takistab Eestifilmi vähene rahvusvaheline tuntus ja sellega seotud rahvusvahelise konkurentsi tihedus,kus “võitjateks” osutuvad sageli selgesuunitlusliku poliitika ja sellega kaasnevatesuuremahulise avaliku sektori poolsete filmivaldkonna toetustega riigid. Küll aga nägidüksikud vastajad võimalust, et tehnoloogia ja ristmeedianähtuste areng võib teatudmääral suurendada nõudlust liikuva pildi tootmise järele. Erinevust tuleb siiski nähafilmitootjate ja järeltootjate vahel: intervjueeritud järeltootjad tõdesid, et nõudlus nendepakutavate teenuste järele on juba praegu suur või isegi kasvav.Teiseks olulisemaks klasterdumist takistavaks teguriks võib pidada valdkonnastegutsevate ettevõtete suurt sõltuvust kohalikust riiklikust finantseerimisest, miseeskätt puudutab filmitootjaid. Enamikel juhtudel elatakse avaliku sektori rahastusest japole alust eeldada, et riikliku finantseerimise mahud võiksid ka oluliselt suureneda. Levist93


saadavad tulud osutusid arvestavateks sissetulekuallikateks üksnes kahe intervjueeritudpikaajalist produktiivsust näidanud tootja jaoks. Vähe on näiteid ka erainvesteeringutekaasamisest projektidesse, kuivõrd paljuski panustatakse autorifilmile ning suhteliseltvähe võib leida massiauditooriumitele orienteeritud toodangut – valik, mis võimalikeinvestorite silmis tulu teenimise perspektiivi silmas pidades atraktiivne ei tundu. Samaprobleemi tõdeti ka 2007. aasta filmiklastri tasuvusuuringus 66 .Selged vajakajäämised tegevustingimuste (vt Porteri teemanti esimene tahk) osaseksisteerivad AV valdkonna ettevõtetel nii müügi-, turunduse-, finants-, kui juriidilistekompetentside osas. Lähtudes sellest, et ühe keskse põhikasuna nägid ettevõtjadklastriorganisatsioonilt selle pakutavat manageerimis- (k.a administratiivne) ja müügialasttuge, võib öelda, et klastri arengu toetamise kaudu saaks seda vajakajäämist leevendada.Nähti, et klastri etteotsa on vaja tugevat manageri, kes tegeleks eeskätt ekspordi ja ühisekommunikatsiooni arendamisega. See vajadus on suuresti tingitud valdkonnaesindusorganisatsioonide nõrkusest – enamik organisatsioonidest on suhteliseltväheaktiivsed ning ei kujuta endast valdkonna tegijate “ühist hääletoru”. Klasterdumiseseisukohalt oleks oluline, et eksisteeriksid vähesed tugevad organisatsioonid, kessuudaksid tekitada laiemat kõlapinda ja valdkonna arenguid suunata. Klastri arendamiselvõib selleks hääletoruks ja valdkondlikuks eestvedaja-organisatsiooniks areneda kaklastriorganisatsioon ise.Ühe grupi takistusi võib koondada ühisnimetaja – suhtumuslikud tegurid – alla. Need eitulene otseselt Porteri konkurentsianalüüsist, küll aga peegeldusid intervjueeritutearvamusavaldustest klastri arendamise suhtes. Arvestades, et loomevaldkondade (ja sh kaAV valdkonna) võrgustikud on paljuski just sotsiaalsetel suhetel baseeruvad kooslused, onneid nn kõvade tegurite kõrval samuti oluline arvestada. Osad intervjueeritutestväljendasid seisukohta, et sihipärane klastri arendamine on mittevajalik, kuna koostöödtehakse juba praegugi tihedalt, mistõttu täiendav koondumine ei annaks lisaefekti.Samas tuleb nentida, et võrgustiksidemete olemasolu ettevõtete vahel on ühekskriitiliseks eduka klastri eelduseks. Teisisõnu: olemasolevat tugevust ei oska ettevõtted isenäha ega ära kasutada selles peituvat arengupotentsiaali. Teisalt oli märgata intervjuudesskeptilist suhtumist klastri infrastruktuuri arendamisse. Leidus intervjueerituid (siiskipigem vähemus), kes leidsid, et suuremahulise klastri infrastruktuuri (k.a võttepaviljon)ehitamine ja käigushoidmine on kulukas ettevõtmine ja majanduslikult ebamõistlik otsus.Samal ajal nenditi jällegi puudujääke valdkonna tehnilises infrastruktuuris ning klastrisnähti võimalust seda arendada. Osa ettevõtjatest aga ongi äraootaval seisukohal, leides,et juhul, kui klaster “õnnestub”, ollakse valmis liituma. Seda teravamalt tõusetub klastriarendaja kriitiline roll, kes suudaks koondada need potentsiaalsed ettevõtjad ühisevisiooni koostamisse ja klastri arendamisse. Seda on rõhutatud väga paljudes varasematesklastrianalüüsides.Olemasoleva situatsiooni ja soovitava nägemuse vahel ilmneb suurima lahknevusenakoostöö teiste – AV valdkonna väliste valdkondade kontekstis. Sidusvaldkondadeanalüüs näitas, et koostööd tehakse eeskätt teiste loomevaldkondadega (teater,muusika), klastri nägemuse kirjeldamisel taheti AV klastris näha (lisaks66 Baujard, T., Lauriac, M. (Eds) (2007) Paving the Way to Give Estonia a Unique Role within the EuropeanFilm Industry, Peacefulfish.94


loomevaldkondadele) väga oluliste partneritena aga ka IKT valdkondi esindavaidettevõtteid. Arvestades filmivaldkonna väga suurt mõjutatust tehnoloogia arengust ningsellega kaasnevaid uusi võimalusi (nt ristmeedia), loetakse nende valdkondadeintegratsiooni väga perspektiivseks. Ka rahvusvahelises klastripraktikas on filmivaldkonna,audiovisuaalmeedia ja IKT valdkondade integratsiooni näited üsna sagedased.Lähtudes klastri elujõulisuse tagamise kriitilistest teguritest, tuleb AV valdkonna klastriarengu takistusena esile tuua ka teadus- ja arendustööalaste sidemete puudumine AVvaldkonna ettevõtete vahel. Ettevõtjad otseselt ka ei näinud, et see võiks olla ükstegevussuundadest, mida klastriorganisatsiooni arendamine võiks toetada. Arvestadesaga nende vihjeid koostööle IKT valdkonnaga, väärib see tegevussuund kindlastiarendamist.Kokkuvõttes: valdkonna potentsiaali ja seniste arengute valguses ning ettevõtetetegevuspraktikatest lähtuvalt saab tõdeda, et Eesti AV valdkonna klaster on käsitletavväikefirmade horisontaalsetel ja vertikaalsetel võrgustikel baseeruva klastrimudelina.Üksikute liiderfirmade ümber koondumise tendentsi senistest praktikatest ei peegelduning arvestades killustunud ettevõtlusmaastikku ning konsolideerumise taotlusepuudumist, ei ole mudeli muutust alust oodata ka edaspidi.Klastri edasist arengut toetavate tegevustena on oluline äramärkida järgmist: AV klastri arendamine saab toimuda, kui toimub ka nn firmastumise tugevnemine –AV valdkonna ettevõtete organisatsioonide tugevnemine peab toimuma paralleelseprotsessina. Tugevat ettevõtluskultuuri peetakse üheks klastri elujõulisusetingimuseks. Võib öelda – ja mis selgelt ilmnes ka intervjuudest – et praegusedfilmivaldkonna (eeskätt filmitootmise) finantseerimispõhimõtted toetavad pigemloovisiksusi – loovaid meeskondi, aga mitte kindlakskujunenud organisatsioone.Seega on Eesti filmitööstuse finantseerimisotsused paljuski isiksusekesksed jaotsuseid tehakse eeskätt loo (filmi), mitte ettevõtte varasema tegutsemisedukuse japortfoolio alusel. Rahvusvahelises praktikas tuntakse võimalust, et finantseeriminetoimub teatud perioodi põhiselt, mille jooksul on kohustus välja arendada teatud hulkprojekte filmiks. See annab võimaluse luua püsivamaid meeskondi, soodustadesseeläbi ettevõtete tugevnemist;vajalik on AV valdkonna kui tervikliku ökosüsteemi arengu toetamine – AV ettevõteteareng saab toimuda üksnes keskkonna (nõudluse kasvatamine,finantseerimisvõimaluste mitmekesistamine jmt) koosarenguna. Ettevõtetearengutsüklitest ilmnes selgelt, et „töötavaid“ mudeleid AV valdkonnas on piiratudhulk ning katsed kasvada kiiremini, kui keskkond lubab, ei ole üldjuhul õnnestunud.Sestap saab pakkuda, et ilma ökosüsteemi arenguta pole alust oodata kaüksikettevõtete arenguhüpet. Konkurentsivõimeline klaster baseerub nii ettevõtetekui nende tegevuskeskkonna arengul;95


silmas pidades klastri arendaja (vedaja) kriitilist rolli klastri elujõulisuse juures ninglähtudes intervjuude tulemustest, mille kohaselt just noored ja teenust pakkuvadettevõtted nägid klastrist kasu, oleks vähemasti füüsilise keskkonna rajamiselotstarbekas arvestada eeskätt valdkonna nende tegijate vajaduste ja huvidega;kuivõrd kodumaine turg on väga väike ning üheks suuremaks kitsaskohaksvaldkonnas on müügi- ja turundustöö (loomeettevõtlusele laiemalt omaneprobleem), on loogiline tulemus, et eelkõige ootavad ettevõtjadklastriorganisatsioonilt rahvusvahelistumise ja ekspordialast tuge. Eesti filmi madalarahvusvahelise tuntuse (peale üksikute erandite) tõttu oodatakse klastrieestvedajatelt ka ühisturunduse rolli täitmist – seda nii levitamise kui tootmise osas;arvestades võrguühiskonnale omaseid üha horisontaalsemaid suhteid vaatajate jatootjate vahel ja AV valdkonna mõjutatust tehnoloogia arengust ning lähtudes ka AVvaldkonna ettevõtjate nägemusest klastri ulatusest, on alust toetada laiemat tüüpiklastri teket – s.t et klaster peaks koondama laiema profiiliga ettevõtteid, samas eipea kõik need ettevõtted paiknema ühel territooriumil. Lisaks AV valdkonnaettevõtetele peaks kaasatud olema eeskätt IKT sektori ettevõtted. Pidades silmasEesti IKT valdkonna arenenud taset ja head rahvusvahelist mainet, võib AV valdkonnaettevõtete sidumine IKT valdkonna ettevõtetega anda olulist arenguimpulssi klastriarengule. Rahvusvaheliste klastripraktikate kontekstis on AV ja IKT valdkondadeintegreeritus pigem sagedane kui harv nähtus, rääkimata üleilmselt ühatavalisemateks saavatest IKT võimaluste ärakasutamisest publiku kaasamisel ja uuteturundus- ja levimudelite arendamisel. Ühtlasi võimaldaks IKT valdkonna ettevõtetekaasamine leevendada (vähemasti teatud ulatuses) Eesti filmivaldkonna vähesenõudluse probleemi, pidades silmas erinevate meediaplatvormide arendamist ningristmeedia lahendusi, mille areng seni on jäänud küllalt tagasihoidlikuks;suuremahulise klastri infrastruktuuri väljaehitamise osas ei anna uuringu tulemusedühemõttelist vastust. Ühelt poolt tõsteti küll valdkonna puudusena esile näiteksvõttepaviljoni puudumist, teisalt väljendati arvamust, et suuremahulisedinvesteeringud tehnoloogiasse ei tasu end ära ning investeeringudkinnisvaraarendusse võivad oma kalliduse tõttu osutuda majanduslikultebamõistlikuks. Kokkuvõttes tuleb nentida, et suuremahuliste infrastruktuurilisteinvesteeringute tegemiseks on oluline saavutada kindlus klastriosaliste kriitilise massiolemasolust, klastriosaliste ühine nägemus AV valdkonna arendamisest ja paremselgus filmivaldkonna võimalikest tulevikuarengutest, s.t tehnoloogia arengust jarahvusvahelisest nõudlusest. Samuti peab klastriteenuste hinnastamine olemamaksimaalselt läbipaistev, selgelt prognoositud ja stabiilne. Maailmas leidub küllaltnäiteid eri valdkondade klastritest, kus klastri liikmed ei paikne ühes füüsiliseskeskkonnas, vaid majanduslik seotus, ühisüritused, -projektid, ühine arendustegevusjmt on need, mis klastri tervikuks liidavad. Samas rõhutavad klastrikäsitlused selgelt,et füüsiline koospaiknemine tugevdab koostööd ja soodustab innovatsiooni, mistõttuklastri edasise arendamise seisukohalt on oluline, et (aktiivsem) osa klastriosalistestka paikneks füüsiliselt ühes keskkonnas.96


Eesti Tuleviku-uuringute InstituutTallinn 201297


Lisad


Lisa 1INTERVJUUKÜSIMUSTIKAudiovisuaalvaldkonna ettevõtted:nende klasterdumise seis ja vajadusedNimi:Ettevõtte nimi:Tegutsemisvaldkond:Ettevõtte asutamise aasta:I ETTEVÕTJA PERSONAALNE PROFIIL (lühidalt)Personaalne ja hariduslik taust ning karjääritee1. Milline on Teie haridustaust? Sh:- Mis eriala ja mis kooli olete lõpetanud? Kas ja kus õpinguid jätkate/jätkasite?- Kui mõtlete oma töistele tegemistele, siis mida Te oma erialahariduses muudaksite?- Kus Sa ettevõtlusalaseid pädevusi (peamiselt) omandasid?- Kas ja millistes huvialaringides olete käinud?- Milliste hobidega praegu tegelete?2. Milline on Teie tööalane taust? Sh:- Millistes valdkondades olete töötanud? Kas oled ka varem ettevõtet loonud?- Mida Te tegite enne (antud) ettevõtlusega alustamist / ettevõtte asutamist? Olite (a)töötanud mõne ettevõtte juhina?; (b) osalenud mõne ettevõtte loomisel?; (c)töötanud loodud ettevõttega samas valdkonnas; (d) üldse ettevõttes varemtöötanud?3. Millega Te hetkel lisaks ettevõtlusele veel tegelete? Nt õppejõud EKAs, töötate KOV võiriigi sektoris, seotud kolmanda sektori ettevõtmistega, muud projektid, töötaminevabakutselisena jne jne.4. Kas Teie vanemate ja/või õdede-vendade hulgas on: a) ettevõtjaid, b) loomevaldkonnastegutseijaid?


II ETTEVÕTLUSEGA TEGELEMISE MOTIIVID JA MÕJUTAJADKüsimusi 5 ja 6 saab küsida, kui intervjueerida omanikku.5. Mis on Teie motiiviks ettevõtlusega tegelemisel (audiovisuaalvaldkonnas)? Kõigepealtavatud küsimus, seejärel lasta hinnata ette antud tegurite loetelu alusel: 5A) ERALDILEHT!6. Kui ettevõtlusega alustasite/ettevõtte lõite, siis kas tegite seda üksinda või kaasasitekedagi äripartneriks? Palun selgitage emba-kumba valikut.- Juhul, kui kaasasite kedagi, siis mis täiendavaid kompetentse soovisite selle läbisaavat? Mis oli tema valdkondlik taust?III ETTEVÕTTE PROFIILA) Organisatsioon ja juhtimine ja corporate governance7. Mitu töötajat on Teie ettevõttes? Millal võtsite töötaja(id) juurde ja miks? Mis onpeamine takistus uute töötajate võtmisel? Palju saab töötajaid olema 3 aasta pärast?8. Kellest koosneb Teie ettevõtte juhatus? Kes nad on? Kas on plaanis juhatuse mudelit(lähiaastatel) muuta?9. Mis on Teie peamine/kandev roll ettevõttes? Ja kuidas Te näete selle muutumist ajajooksul?10. Kas tegevjuht on Teie ettevõttes olemas? Mis põhjusel/millise eesmärgiga tegevjuhipalkasite? Kui tegevjuhti ei ole, siis kas kavatsete lähitulevikus palgata oma ettevõttessetegevjuhti? Mis juhul?11. Millisel moel Te oma ettevõttes rolle jagate? Kas rollijaotus on püsiv? Või muutuv igauue projektiga? Kes mida teeb? Kas nt üks on ideede generaator, teine teeb asjadvalmis, kolmas tegeleb finantsidega jne.12. Kas oma toote/teenuse valmistamisel teete otsast lõpuni kõik ise valmis või kasutatekellegi teenuseid/abi (alltöövõtt, allhange, vabatahtlike abi jmt)? Kui suure osa allhanketegemine moodustab?13. Milliste kompetentside osas on Teie ettevõte tundnud puudujääke? Anda ERALDILEHEL. „Jah“ vastuste puhul palun märkige, kas koondaksite kompetentsid firma sissevõi teeksite koostööd vastavate partneritega?


B) Ärimudel14. Mis on see väärtus, mida Teie firma loob? Ehk mida Te pakute? Mis mõttes ja kellele onTeie ettevõtmine vajalik? Siin mõeldud mitte ainult kliente, vaid kasusaajaid laiemasmõttes.15. Millest koosneb Teie ettevõtte toote/teenuse portfell? Mida Te müüte: toodet, litsensi,teenust? Milline on proportsioon?16. Millisele turule on Teie ettevõte orienteeritud? A) Ainult eesti turule? B) valdavalt Eestiturule ja veidi eksporti? C) natuke Eesti turule ja valdavalt välismaisele turule? D) ainultvälisturule (eksport). Põhjendage! Kas olete turu orientatsiooni aja jooksul muutnud?Miks?17. Kes on Teie ettevõtte pakutava toote/teenuse sihtgrupp? Mille alusel Teie sihtgruppdiferentseerub, kas jõukuse, vanuse või millegi muu alusel? Põhjendage! Kui suur onpüsiklientide/püsitellimuste hulk?18. Kuidas kujuneb Teie ettevõtte tulu ehk kuidas ettevõtmine end ära tasub? Kas kuludon väiksed, on lepingulisi kliente, saate pakkuda kellelegi suuremas koguses jne? Kuidashinnakujundus toimub? Mis teeksite siis, kui keegi konkurentidest hinda langetab?19. Kes on Teie projektide peamised finantseerijad/millised on ettevõtte peamisedfinantsallikad? (Nt levitajate eelostud.) Millised on erinevate finantsallikateproportsioonid? Kui suur osa finantsallikatest on rahvusvahelised?20. Kuidas Te kirjeldaksite oma ettevõtte peamist tugevust? Mis on Teie konkurentsieelis(tuumikkompetents)? Kas see on: a) unikaalsus, b) madalam hind, c) ligipääs kliendile,d) asukoht, vms.21. Kes on Teie ettevõtte peamised konkurendid? Mille poolest erinete teistest samasvaldkonnas tegutsejatest? (Mille poolest olete edukam?)22. Kuidas Te hindate enda ettevõtte pakutava toote/teenuse positsiooni turul? Kasnõudlus Teie toote/teenuse järele pigem suur või väike?23. Kas olete oma positsiooni tugevdamiseks turul midagi spetsiifilist ette võtnud?24. Kuidas on Teie ettevõte reageerinud uutele võimalustele (nt uued tehnoloogilisedplatvormid, salvestustehnoloogiad, levivõimalused)? Kas mingid uued tooted/teenusedon avanud teile uusi võimalusi või olete oma toote/teenusega andnud olulist sisenditteistele toodetele/teenustele, suurendanud nõudlust nende järele?25. Kas intellektuaalomandikaitse küsimus on Teie ettevõttes aktualiseerunud? Mis kujul?Kas ja milliseid probleeme sellega seoses on tekkinud?


26. Kas ja millisel moel keskkonnasäästlikkus, roheline mõtteviis Teie ettevõttestrateegias väljendub? Milles „rohelisus“ täpsemalt väljendub?27. Kui tähtis on Teie ettevõtmise jaoks ettevõtte asukoht? Milliseid aspektid on Teie jaoksasukoha puhul tähtsad? Kas: a) inimeste suur liikumine, b) unikaalne keskkond (ntvanalinn), c) kultuurikvartal.28. Kuidas Te kirjeldaksite oma ettevõtte üleüldist ärimudelit? On see elustiili ettevõte,elatusettevõtlus (hinge sees hoidmiseks), kasvustrateegial põhinev ettevõtlus, pika- võilühiajalise sissetuleku saamisele orienteeritud jne?29. A) Palun hinnake järgmisi väiteid, milliseid omadusi peate ettevõtja kui sellise rollitäitmisel oluliseks (üleüldse, mitte enda osas). Anda ERALDI LEHENA ja lasta skaalalhinnata (1=ei ole oluline, 4=väga oluline).29. B) Palun hinnake kui meelsasti nimetatud rolle täidate. Anda ERALDI LEHENA ja lastaskaalal hinnata (1=väga ebameeldiv mulle, 4=väga meelsasti).C) KoostööKoostööpartnerid30. Kellega teete koostööd ja kui tihti? Anda ERALDI LEHENA ja lasta skaalal hinnata(1=üldse mitte, 2=harva, 3=tihti).31. Milliste teiste loomevaldkondadega (naaber- või sidusvaldkondadega) Teie ettevõtepeamiselt koostööd teeb? Tooge näiteid.32. Kuivõrd rahvusvaheline on koostöövõrgustik? Kui suur osakaal regulaarsetekoostööpartnerite hulgas on nendel, kes on väljastpoolt Eestit?33. Kas koostööd tehakse ettevõtete/organisatsioonide tasandil või pigem indiviidetasandil?Koostööpartnerite leidmine34. Kuidas te tavaliselt uusi koostööpartnereid leiate? Kas pigem otsite isekoostööpartnereid või otsitakse teid üles?35. Kus käite ennast erialaselt täiendamas ja seeläbi kolleegidega suhtlemas?36. Kui teadlik olete teiste audivisuaalvaldkonna ettevõtete tegemistest? Kui vajalikukskursisolemist peate ja mida teete selleks, et ennast kursis hoida?


37. Kas ja kuidas on internet aidanud partnereid leida? Millised internetiplatvormid,millised suhtlusvormid seal? Tooge mõni näide, mida olete kolleegidelt õppinudkasutades veebivõimalusi (näiteks interneti teel uurides nende tegevusi vms).38. Kas ja kuidas on koostööpartnereid aidanud leida erialaorganisatsioonid ja nendepoolt korraldatavad üritused? (skaala: väga aitavad – pigem aitavad – pigem ei aita – eiaita).Koostöö vormist39. Kas koostöö tegemisel Te vormistate selle formaalsel kujul (lepinguna) või kasutatesuusõnalisi kokkuleppeid? Kumb on valdavam?40. Kumb tehingutüüp on valdavam: kas barter- või rahalised tehingud?IV ETTEVÕTTE ARENG JA ARENDAMINE41. (Kui kaua on Teie ettevõte tegutsenud?) Millises arengufaasis tunnete ettevõttepraegu olevat (laienemine, kokkutõmbumine, stabiilsusfaas)? Millised eesmärgid oletepraeguseks saavutanud? Mille osas eelkõige soovite paremat taset saavutada?Põhjendage!42. Milliste tegurite alusel Te oma ettevõtte edu hindate? Kas need on rahalised näitajad(käive, kasum) või hoopis midagi muud? Ja mis muud (turuosa, tuntus, kogemus)?43. Kas Teie ettevõte on kasumis? Kuidas aastate jooksul dünaamika on olnud?44. Kui palju see tulu, mida Te saate sellest ettevõttest, moodustab Teie aastasissetulekutest? (kuni 25%; 25-50%, 50-70%, Enam kui 75%?)45. Kas ja mida olete ettevõtte tegutsemisperioodil hakanud teistmoodi tegema? Mis onpeamine põhjus, mis on Teid muutusteks ajendanud?46. Kui rääkida üleüldises mõttes Teie ettevõtte võimalikust kasvamisest/laiendamisest,siis kuidas Te seda ennekõike näete (milles see võiks seisneda)? Milline oleks Teie jaoksideaalne arenguperspektiiv? Tooge välja selle 3 olulisimat tegurit! Kuidas näete omaettevõtet ütleme 5 a pärast?47. Kas ja millist tüüpi kapitali ettevõtte laiendamiseks olete kasutanud/kasutaksite? Kasolete mõelnud kaasata täiendavat aktsionäri, investorit? Võtta laenu?48. Mis on peamised takistused, mis takistavad Teie ettevõttel kasvamast/laienemast?(Kui ka ei ole ettevõtte laienemise perspektiivi, siis küsida, et oletame, et tahaksitelaieneda).


49. Kokkuvõtteks palun hinnake järgmisi väiteid, mis Teie ettevõtet / Teid kui ettevõtjatiseloomustavad? Anda ERALDI LEHENA ja lasta skaalal hinnata (1=üldse mitte oluline,4=väga oluline).V TUGISÜSTEEMI VAJADUSED50. Millist riigi, KOVi ja/või Euroopa Liidu poolset meedet/(rahastus)programmi oleteettevõtte ja/või toote, teenuse arendamiseks kasutanud? Kas ja kuidas sellest oli Teieettevõttele abi?51. Kui Te saaksite muuta 3 asja, mis toetaks Teie / audiovisuaalvaldkonna ettevõtlust, siismis need oleksid?Küsimused võimaliku loodava audiovisuaalvaldkonna klastri kohta:52. Kui (Tallinnasse) tekiks audiovisuaalvaldkonna ettevõtteid koondav klaster, siis millesseisneb Teie arvates selle peamine kasu? Mida Teie ettevõte sellest võidaks ja millesloodaks säästa? Algul küsida avatud küsimusena ja siis anda ERALDI LEHT.53. Millist tuge sellelt tugikeskkonnalt Teie ettevõte eelkõige vajaks/ootaks? Algul küsidaavatud küsimusena ja siis anda ERALDI LEHT.54. Millised ettevõtted võiksid sellesse klastrisse koonduda? Kui erineva/sarnase profiiliganeed peaksid olema? Milliste teiste valdkondade ettevõtted võiksid kaasatud olla?55. Millised muud tugistruktuurid, organisatsioonid jt partnerid peaksid (lisaksettevõtetele) klastrisse kuuluma? Nt haridus-, teadusorganisatsioonid,tugiorganisatsioonid jne.56. Kus selline keskkond võiks füüsiliselt paikneda? Milline asukoht oleks Teie ettevõttejaoks atraktiivne? Miks?VI KOKKUVÕTTES57. Mis eristab loomeettevõtjat lihtsalt heast ettevõtjast? Kas loomeettevõtjal peavadolema veel mingid täiendavad kvaliteedid muidu hea ettevõtjaga võrreldes?


KÜSIMUS nr 5AMis on Teie motivatsiooniks ettevõtlusega tegelemisel?Palun valige alljärgnevatest teguritest välja 5 kõige olulisemat, mis kehtivad Teie kohta:a. Võimaldada normaalset äraelamistb. Teenida suurt tulu / kasumitc. Olla iseenda peremeesd. Ma naudin ettevõtjaks olemise elustiilie. Vältida töötuks jäämist / töötu olemistf. Jääda samasse piirkonda elamag. Elada teatud piirkonnash. Nägin head ärivõimalusti. Teenida sissetulekut, mis oleks võrdväärne pingutusegaj. Saavutada vajalikku sissetulekute tasetk. Saavutada laiemat (avalikkuse) tuntust ja tunnustustl. Näidata oma professionaalseid oskusim. Võtta vastu väljakutsen. Panustada ühiskondao. Töötada endale meeldival viisil ja sobivas rütmisp. Ennast teostadaq. Seada prioriteediks oma perekonnaelur. Valida enda jaoks sobivat töö asukohtas. Et oleks enam vaba aegat. Olla sõltumatu oma tegemistesu. Riigi ja/või KOVi poolsed tugimeetmed soodustasid ettevõtte rajamistv. Tegeleda oma hobigaw. Kohtuda huvitavate inimestegax. Saada lisasissetulekuty. Saavutada finantsilist sõltumatustz. Töötada kodusaa. Töötada iseenda jaoks (mitte teistele)bb. Olen tahtnud seda juba aastaid teha


KÜSIMUS nr 13AMilliste kompetentside osas on Teie ettevõte tundnud puudujääke? „Jah“ vastuste puhulpalun märkige, kas koondaksite kompetentsid firma sisse või teeksite koostööd vastavatepartneritega?JahkindlastiPigemjahPigemeiKindlastieiKoondaksinkompetentsifirmasseTeeksinkoostöödvastavatepartneritegaa) Täiendavate finantsidekaasamineb) Strateegilineplaneeriminec) Protsessijuhtimined) Inimressursi juhtiminee) Finantsjuhtiminef) Turundus, müükg) Juriidilised küsimusedh) Intellektuaalomandigaseotud küsimusedi) Uute tehnoloogilistelahendusterakendaminej) IKT (parem) kasutamine(uus meedia, uuedplatvormid jne)k) Muu, palun täpsustage!


KÜSIMUSTE 7-13 juurdeABISKEEM (kasutada vajadusel): Organisatsioon ja juhtimine ja corporate governancepraegutulevikusOMANIKTIPPJUHTJUHTKOND, LIIDERMEESKONDTÖÖTAJAloovisik, kes ei kuulu liidertiimitehniliste funktsioonidetäitja (nt sepapoiss)raamatupidaja, muutugipersonal


KÜSIMUS nr 29APalun hinnake järgmisi väiteid, milliseid omadusi peate ettevõtja kui sellise rolli täitmiseloluliseks (üleüldse, mitte enda osas)a. Kasumlike võimaluste otsimine ja ärakasutamineVägaolulinePigemolulinePigemei oleolulineEi oleolulineb. Riski võtmine ja "väljakandmine"c. Enda ja teiste inimeste loovuse realiseeriminereaalsetes turutingimustesd. Organisatsiooni (sh tööjaotus, tööprotseduurid,eelarved jms) paikapanek ja käigushoidminee. Organisatsiooni muutmine, laiendamine, innoveerimine


KÜSIMUS nr 29BPalun hinnake kui meelsasti nimetatud rolle täidatea. Kasumlike võimaluste otsimine jaärakasutamineVägameelsastiPigemmeelsastiPigemei olemeeldivVägaebameeldivmulleb. Riski võtmine ja "väljakandmine"c. Enda ja teiste inimeste loovuserealiseerimine reaalsetes turutingimustesd. Organisatsiooni (sh tööjaotus,tööprotseduurid, eelarved jms) paikapanekja käigushoidminee. Organisatsiooni muutmine, laiendamine,innoveerimine


KÜSIMUS nr 30Koostööpartnerid ja koostöö: kellega teete koostööd ja kui tihti?Tihti Harva Üldsemittea. Teised loomeettevõtted ja loovisikudb. Kliendid ja tarbijad (eeldusel, et nendeks pole teisedloomeettevõtted)c. Turustamisega seotud osapooled, vahendajad (palun täpsustage)d. Toote/teenuse valmistamisega seotud osapooled (eeldusel, etnendeks pole teised loomeettevõtted)e. Muud partnerid (palun täpsustage)


KÜSIMUS nr 49Palun hinnake järgmisi väiteid, mis Teie ettevõtet / Teid kui ettevõtjat iseloomustavad?TäiestinõusPigemnõusPigemei olenõusEi oleüldsenõusa. Oluline on hoida ettevõtet kasumisb. Ettevõtet peaks (pidevalt) kasvatamac. Oma tööst rõõmu tunda on olulisem, kui teenidasellega palju rahad. Enamik klientidest kuuluvad minu personaalsessetutvusringkondae. Minu ettevõtte tegevus hetkel rahuldab minu seatudsaavutustaotlusif. Ettevõtet tuleb juhtida puhtalt ärilistest alustestlähtuvaltg. Ma eelistan hoida ettevõtet sellises suuruses, mida masuudan hallata, kui kasvatada seda liiga suureksh. Minu perekonna huvid seisavad alati kõrgemal kuiettevõtte juhtimise tööi. Minu strateegia on ettevõte lõpuks võimalikult heahinnaga maha müüaj. Valdkond, milles mu ettevõte tegutseb, on vägasesoonnek. Ma suhtlen oma klientidega igapäevaseltl. Minu äris on töö- ja eraelu vahele raske rangeid piiretõmmatam. Mulle meeldib võtta risken. Kui käesolev ettevõtmine on kujunenud edukaks, siistahaksin alustada kohe järgmisto. Pärandan selle ettevõtte oma lastelep. Ma katsetan pidevalt millegi uuegaq. Hands-on juhtimine on parim juhtimisviisr. Ma püüan hakkama saada laenu võtmata


KÜSIMUS nr 52Kui (Tallinnasse) tekiks audiovisuaalvaldkonna ettevõtteid koondav klaster, siis millist kasunäete sellest oma ettevõttele tekkivat?VägasuurPigemsuurPigemväikeVägaväikea) Majanduslik säästb) Võimalus oma valdkonna ettevõtetega rohkem suheldac) Võimalus teha koostööd (oma valdkonna) haridus- jateadusinstitutsioonidegad) Võimalus enam spetsialiseerudae) Võimalus optimeerida toote/teenuse pakkumiseprotsessif) Parandada valdkonnasisest ärialast koostöödg) Toote/teenuse arendus/innovatsioonh) Saada juurde (suur)tellimusii) Soetada/kasutada ühiselt vajalikke masinaid,tehnoloogiaidj) Muu (palun täpsustage)


KÜSIMUS nr 53Millist tuge sellelt tugikeskkonnalt Teie ettevõte eelkõige vajaks/ootaks?a. Kontoriruumidega varustamineVägaolulinePigemolulinePigemei oleolulineEi oleolulineb. Stuudiod/paviljonidc. Järeltootmistehnika/keskkonna pakkumined. Kontaktide vahendaminee. Toote/teenuse ühisturundaminef. Ühine teadus- ja arendustegevusg. Ühised enesetäiendusvõimalusedh. Turu tundma-õppimine (turu-uuringud)i. Rahvusvahelistumise ja ekspordialane tugij. Muu (palun täpsustage)


Lisa 2Motivatsioonitegurite jagunemine vajadus- ja võimalusettevõtlustüüpideksVajadusettevõtlusEneserealiseerimisetaotlusegavõimalusettevõtlusSõltumatusetaotlusegavõimalusettevõtlusVältida töötuks jäämist / töötu olemistJääda samasse piirkonda elamaVõimaldada normaalset äraelamistSaavutada vajalikku sissetulekute tasetSaada lisasissetulekutTöötada kodusSeada prioriteediks oma perekonnaeluElada teatud piirkonnasNägin head ärivõimalustTegeleda oma hobigaOlen tahtnud seda juba aastaid tehaPanustada ühiskondaRiigi ja/või KOVi poolsed tugimeetmed soodustasid ettevõtte rajamistEnnast teostadaKohtuda huvitavate inimestegaSaavutada laiemat (avalikkuse) tuntust ja tunnustustVõtta vastu väljakutseTeenida suurt tulu / kasumitNäidata oma professionaalseid oskusiOlla iseenda peremeesTöötada endale meeldival viisil ja sobivas rütmisOlla sõltumatu oma tegemistesEt oleks enam vaba aegaTöötada iseenda jaoks (mitte teistele)Saavutada finantsilist sõltumatustMa naudin ettevõtjaks olemise elustiiliValida enda jaoks sobivat töö asukohtaTeenida sissetulekut, mis oleks võrdväärne pingutusega


Joonis. Küsimus nr 5A: Mis on Teie motivatsiooniks ettevõtlusega tegelemisel?


Lisa 3Joonis. Suhtumine ettevõtlusesse, küsimus nr 49: Palun hinnake järgmisi väiteid, mis Teieettevõtet / Teid kui ettevõtjat iseloomustavad; (1=ei ole üldse nõus, 4=täiesti nõus)


Lisa 4KÜSIMUS nr 13AMilliste kompetentside osas on Teie ettevõte tundnud puudujääke?„Jah“ vastuste puhul palun märkige, kas koondaksite kompetentsid firma sisse või teeksitekoostööd vastavate partneritega?

More magazines by this user
Similar magazines