Seletuskiri

koda.ee

Seletuskiri

Eelnõu eesmärkideks on:1) harmoneerida KOT direktiiv ja sätestada vajalikud õigusnormid;2) rakendada DU ja AT määrustest tulenevad muudatused riigisiseses õiguses;3) korrastada kehtiv strateegilise kauba piiriülese liikumise regulatsioon, et tagadastrateegilise kaubaga seonduvate rahvusvaheliste nõuete täitmine;4) täpsustada kehtivaid õigusakte, et muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seadusekohaldamisel ilmnenud praktilised probleemid, mis käsitlevad strateegilise kaubavedu, vahendamist ja transiiti ning strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamist ningriiklikku järelevalvet;5) viia ekspordikontrolli nõuded ja kohustused vastavusse sanktsioonidega, tagadestõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.Direktiivi harmoneerimineKOT direktiivi eesmärgiks on lihtsustada kaitseotstarbeliste toodete Euroopa Liidu sisese veotingimusi, et edendada Euroopa kaitsevarustuse siseturu nõuetekohast toimimist ja Euroopakaitsealase tehnoloogilise ja tööstusliku baasi arengut.Seni eksisteeriva süsteemi kohaselt on kaitseotstarbeliste toodete 9 veo reguleerimine EuroopaLiidu liikmesriikide pädevuses. See tähendab, et Euroopa Liidu liikmesriikidekaitseotstarbeliste toodete vedusid reguleeritakse režiimide raames osalisriikide võetudkohustuste ning Euroopa Liidu poliitiliselt siduvate ühiste seisukohtadega. Viimased küllsätestavad teatud nõuded (normid, mille kohaselt on nende toodete veoks vaja eriluba jalõppkasutaja garantiisid, et omada ülevaadet kauba liikumistest, piirangud kauba saaja riigiinimõiguste olukorra tõttu, terrorismi mittetoetamine jne), kuid jätavad liikmesriikidele siiskipiisavalt vabadust poliitiliste seisukohtade elluviimiseks. Nüüdseks on Euroopa Liidu tasandilastutud samm edasi ning püütud liikmesriikide omavahelisi kaitseotstarbeliste kaupadevedusid lihtsustada, vähendades sellega bürokraatiat vedude suhtes, mis ei kujuta ohtujulgeolekule.Direktiivi mõte on veo tingimusi lihtsustada nii, et liikmesriikide ja rahvusvahelisteorganisatsioonide omavahelised veod ja teatud kaitseettevõtete veod oleksid võimaluselvabastatud eelneva loa taotlemise kohustusest direktiivis loetletud konkreetsetel juhtudel(arvestades üldisi eesmärke, nagu inimõigused, rahu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamine) võitoimuksid lihtsustatud korras üldise veoloa alusel. Sellega ei piirata liikmesriikide õigustmäärata kindlaks veo- või ekspordilubade andmise tingimusi, kuid antakse võimalustegutseda piisavalt paindlikult ning võimaldada koostööd olemasoleva rahvusvaheliseekspordikontrolli korra raames. Kuna ekspordi lubamine või keelamine kuulub liikmesriigipädevusse, lähtub selline koostöö ekspordipoliitika vabatahtlikust koordineerimisest.Peamiselt puudutab KOT direktiiv Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsejõudusid, Euroopakaitseettevõtjaid, rahvusvahelisi ja valitsusvahelisi organisatsioone, liikmesriikidevahelisirelvastusalaseid koostööprogramme, katastroofi korral humanitaarabiga või eriolukorrasannetusega seotud vedusid. Nimetatud asutuste omavahelised veod on soovitatav vabastadaigakordsest litsentsinõudest, kui selleks puuduvad vastavad julgeoleku kaalutlused. Samutinäeb direktiiv ette lihtsustatud korra Euroopa Liidu kaitseettevõtjate omavaheliste9 Kaitseotstarbeline toode on Euroopa Liidu siseselt edastatav sõjaline kaup, mille veo suhtes rakendatakselihtsustatud korda KOT direktiivi kohaselt (ning mis on loetletud KOT direktiivi lisas „Kaitseotstarbeliste toodetenimekiri“).3


kaubavedude suhtes. Vastavate julgeolekuohtude puudumisel nähakse ette vedude toimumineüldise veoloa alusel sertifitseeritud ettevõtetele. Sertifitseerimine on protseduur, millegatõendatakse kaitseotstarbelise toote vastuvõtjast ettevõtja usaldusväärsust – eelkõige temasuutlikkust pidada kinni teisest liikmesriigist saadud veoloa alusel vastu võetudkaitseotstarbeliste toodete ekspordipiirangutest, aga ka vastavust direktiivi kohaseltmääratletud kriteeriumitele.Direktiivi eesmärkide saavutamiseks on eriti olulised momendid, kaitseotstarbeliste toodeteolemust ja eripära silmas pidades, avaliku korraga seotud põhjendused, näiteks veoohutus,ladustamisohutus, diversioonioht ja kuritegevuse ennetamine. Seetõttu jätab direktiivliikmesriigile õiguse veoluba igal ajal tagasi võtta, peatada selle kehtivus või piirata sellekasutamist seoses oma oluliste julgeolekuhuvidega või kui see on vajalik avaliku korra võiavaliku julgeoleku seisukohalt või seoses loa saamise tingimustele mittevastamisega.Direktiivi ülevõtmise võimalusedDirektiivi kohaselt on liikmesriikidel direktiivi ülevõtmisel võimalik lähtuda oma riigisisesestõigusest, täiendades seda vajalike õigus- ja haldusnormidega, et saavutada direktiivieesmärgid (muu hulgas siseturu toimimise suhtes).Enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides ja Euroopa Liidu tasandil kehtivad strateegilisekauba eri gruppide (nt sõjaliste kaupade, kaitseotstarbeliste toodete, kahesuguse kasutusegakaupade) kohta eraldi õigusaktid. Lisaks on Euroopa Liidu tasandil vastu võetud eraldiseisvadaktid ka strateegilise kaubaga seotud teenuste, tehnilise abi ja vahenduse kontrolli kohta.Eestis on õiguslik regulatsioon erinev – kõik strateegilise kaubaga seonduv, sealhulgasstrateegilise kaubaga seotud teenuste normid, on koondatud ühte seadusesse. Euroopa Liidugaühinemise eel 2003. aastal võeti StrKSi 10 loomisel lähtekohaks, et üks seadus peaksreguleerima kogu strateegilise kauba valdkonna. Seega annab kehtiv StrKS õiguslikuraamistiku kogu valdkonnale. Tegemist on omamoodi ainulaadse ja ideaalse lahendusega,mis on parim nii seaduse järgijatele – ettevõtjatele – kui ka seaduse rakendajaile. TänapäevaEesti on rahvusvaheliselt integreeritud ja Euroopa Liidu liikmesriik - meie riigisisene seadusei ole üks ja ainuke õigusakt, millele oma käitumises tugineda.Eelnõu väljatöötamisel tuli valida kahe alternatiivi vahel: täiendada KOT direktiivisttulenevate meetmetega olemasolevat StrKSi või luua eraldi õigusakt, millega määratakaitseotstarbeliste toodete Euroopa Liidu sisese lihtsustatud veo tingimuste rakendamisemeetmed.Tuginedes traditsioonilisele lähenemisviisile valisime esimese võimaluse ehk KOT direktiivirakendamiseks vajalike meetmete StrKSi integreerimise. Kaalukeeleks kujunes teadmine, etkehtiv strateegilise kauba piiriülese liikumise regulatsioon vajab täiendamist ja korrastamist.StrKSi jõustumisest on möödunud seitse aastat, mil oleme näinud rahvusvaheliseekspordikontrolli suurt arengut. Kehtiva StrKSi kohaldamisel ilmnenud praktilisi probleemeja rahvusvahelise ekspordikontrolli edenemist on käsitletud täpsemalt edaspidi.Eelnõu kohaselt lisatakse KOT direktiivi ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse uued mõistedkaitseotstarbeline toode ja (ettevõtja) sertifitseerimine 11 . Samas on püütud säilitada10 2003. aasta 17. detsembril võeti vastu strateegilise kauba seadus, millega muudeti kehtetuks strateegilise kaubasisse- ja väljaveo ning transiidi seadus (jõustus 1999. aasta 17. juulil, RT I 2004, 2, 7).11 Täpsem ülevaade sertifitseerimisest ja eelnevalt viidatud kriteeriumitest on toodud seletuskirja alapunktis 3(eelnõu sisu ja võrdlev analüüs).4


küsimused (nt mis ajast on nõutav sisseveolitsents, kuivõrd litsentsi õigeaegne puuduminetähendab seaduserikkumist, millal on vaja impordiks luba, millal ainult ekspordiks jne).Kuigi strateegilise kauba seadusel on kokkupuude mitme seadusega (nt lõhkematerjaliseadus), on olulisim probleemidering seotud õigusliku ebaselgusega relvaseaduse ja StrKSireguleerimisalas ehk relvaregulatsiooni ebakõladega.Relvaseaduse reguleerimisala on põhiliselt riigisisene relvade käitlemine ning strateegilisekauba seaduse reguleerimisala on seotud kauba piiriülese veoga. Lisaks kasutatakse neisseadustes täiesti erinevaid mõisteid, mistõttu on nendevahelise kooskõla leidmine seaduselugejaile veelgi komplitseeritum. Eelnevast tulenevalt on nimetatud seadused kohati kattuvad,kohati dubleerivad ning kohati lähevad vastuollu.Strateegilise kauba komisjoni andmetel on viimastel aastatel suurenenud relvaosade jakomponentide ebaseaduslik vedu, mis on osaliselt tingitud ebaselgest regulatsioonist või siisviimase puudumisest. Probleemile on vaja leida lahendus, mis rahuldaks mõlema seadusereguleerimisalad ning oleks selge ja üheselt mõistetav seaduselugejale.Kuigi suuremaid, reaalse riigisisese või rahvusvahelise julgeolekuriskiga seaduserikkumisi eiole strateegilise kauba vedamisel tuvastatud, alustati näiteks 2009. aastal strateegilise kaubaebaseadusliku sisse- või väljaveo asjas karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 392 järgi kokku19 kriminaalmenetlust 14 . Seitsmeteistkümnel juhul tuvastati isikute tegevuses kuritegu ningülejäänud kahel juhul lõpetati menetlus koosseisu puudumise tõttu. Mitmel juhul, arvestadeskuritegude tehiolusid ning seda, et neid toime pannud isikute süü ei olnud suur, pidasprokuratuur võimalikuks tagada seadust rikkunud isikute edaspidine õiguskuulekus neidkriminaalkorras karistamata.Kõige enam on rikkumised olnud seotud sõjaliste kaupade nimekirja kuuluvate tulirelvadekomponentide, sihikute jms seadmete Eestisse toimetamisega. Peamiseks rikkumistepõhjuseks on asjaolu, et tulirelvadetailid (osad) ei ole käsitatavad tulirelvade oluliste osadenarelvaseaduse mõistes, samas nende Eestisse sissetoomiseks, Eestist väljaviimiseks võitransiidiks peab olema strateegilise kauba seadusest ja sõjaliste kaupade nimekirjast tulenevaltstrateegilise kauba komisjoni litsents.Seega võib kehtiva korra kohaselt isik olla olukorras, kus relvale kohaldatakse relvaseadust,selle komponentidele strateegilise kauba seadust ja muude osade suhtes on regulatsioonebaselge (nt reguleeritud on relvaga seonduv, kuid sätestamata on relva komponentepuudutav, lisaks ristviitamised).Ebaselge regulatsiooni korral on raske tagada isikute õiguskuulekat käitumist. Enamasti onsellistel juhtudel süütegude menetlused lõpetatud avaliku huvi puudumise tõttu, kui isikuteteavitamisega seoses saab loota, et edaspidine õiguskuulekas käitumine on võimalik ilmaisikuid kriminaalkorras karistamata.Enamiku praktikast tingitud muudatustega (lisaks eespool nimetatule) täpsustatakse kehtivaseaduse mõisteid, määratlusi ning menetlusi. Tähtsaimad muutused kehtiva StrKSiredaktsioonis puudutavad järgmisi paragrahve:1) seaduse reguleerimisala (§ 1 lg 1);2) strateegilise kauba mõiste (§ 2);14 2008. aastal alustas Kaitsepolitseiamet strateegilise kauba ebaseadusliku sisse- või väljaveo suhtes 11kriminaalasja menetlust. Neist 7 juhul tuvastati isikute käitumises kuritegu KarS § 392 mõistes, s.o keelatud jaeriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- või väljavedu, ning 4 rikkumise menetlus lõpetati kuriteo koosseisupuudumise tõttu. 2007. aastal alustati 14 kriminaalasja, millest enamik menetlusi lõpetati otstarbekuse kaalutlustelsundraha maksmise rakendamisega.7


3) strateegilise kauba veo mõiste (§ 3);4) strateegilise kaubaga seotud teenuse mõiste (§ 4);5) vedu ja teenuse osutamine üldloa alusel (§-d 22–29);6) strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu (§-d 59–61);7) teavitamiskohustused (§-d 63–69).Muudatuste eesmärgiks on teha regulatsioon selgemaks ning lahendada seaduse kohaldamiselilmnenud praktilised probleemid ja küsitavused seoses strateegilise kauba (sõjaliste jakahesuguse kasutusega kaupade, kaitseotstarbeliste toodete jms) veo ja transiidiga, samutistrateegilise kaubaga seotud teenuse osutamise ning riikliku järelevalve teostamisega.Kokkuvõtlikult peaksid muudatused tagama strateegilise kauba kontrolli põhimõtete jareeglite selguse ja üheselt arusaadavuse, et korrastada praktika, tagada õigusselgus ja vältidavõimalikke kohtuvaidlusi.Selge regulatsioon on oluline strateegilise kaubaga tegelevatele ettevõtjatele ja riigiasutustele.Eelnevaga seondub relvaregulatsiooni efektiivsus, mis on äärmiselt tähtisjulgeolekupoliitilistel kaalutlustel, nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tõhusateõigusaktidega väldime relvade ja nende kõikide komponentide ebaseaduslikku vedu ja relvadeväärkasutust.Eelnõu väljatöötamisel võeti arvesse, et riiklik strateegilise kauba kontrollisüsteem jarahvusvaheline ekspordikontrolli süsteem on tihedalt seotud. Seadus peaks tagama, etstrateegilise kaubaga seonduv tegevus oleks kontrollitud, ettevõtluseks vajalikudvaldkondlikud reeglid oleksid arusaadavad ning samas arvestataks riiklikke ja rahvusvahelisijulgeolekuhuvisid.Strateegilise kauba kontrolli ulatus on riigiti väga erinev. Sellest hoolimata on muudatustetegemisel võrreldud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat ning infot, mis on saadudkoostöö käigus Euroopa Liidu tasandil ja osalemisel rahvusvahelises koostöövõrgustikus.Peamiselt koguti eelnõu väljatöötamise ajal teavet strateegiliste kaupade suhtes kehtestatudnõuete ja kohustuste süsteemi ning vastavate sanktsioonide proportsionaalsuse kohta teistesliikmesriikides (vastav ülevaade on lisatud seletuskirjale).Kaasnev teiste seaduste muutmise vajadusEelnõu vastuvõtmisel muutuvad lisaks teised Eesti õigusaktid, kuid enamasti on see tingitudstrateegilise kaubaga seotud mõistete muutumisest. Eelnõu koostamisel on arvestatudhaldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2009, 27, 164) põhimõtteid, pidades silmasreguleeritava valdkonna eripära. Eelnõu on kooskõlas tolliseadusega (RT I 2004, 28, 188;18.11.2010, 2), olles selle eriseadus.Eelnõuga tehakse muudatusi järgmistes seadustes:1) karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364; 11.03.2011, 1);2) lõhkematerjali seadus (RT I 2004, 25, 170; 2010, 31, 158);3) rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RT I 2010, 26, 129);4) relvaseadus (RT I 2001, 65, 377; 04.05.2011, 6);5) riigilõivuseadus (RT I 2010, 21, 107; 23.03.2011, 2);6) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RT I 2007, 16, 77; 08.11.2010, 3).Suuremad muudatused puudutavad karistusseadustikku ja relvaseadust.8


KarSi täiendamise peaeesmärk on eristada strateegilise kaubaga seotud tegevus tavalisestmajandustegevusest ja korrastada vastutuse küsimus strateegilise kaubaga seotud rikkumistekorral. Erikord võrreldes näiteks toidu- või tarbekaupadega on vajalik, kuna strateegilisekauba, eriti aga sõjalise lõppkasutusega kauba, piiriülene liikumine võib ohustada Eesti jarahvusvahelist julgeolekut.Kahtlemata on vaja vältida riigi julgeolekut potentsiaalselt ohustava kauba kontrollimatutEesti territooriumile toimetamist. Seetõttu kehtivad strateegilise kauba sisse- ja väljaveosätted kehtivad ühtviisi nii suure kui ka väikese julgeolekuriskiga kaupade puhul (ettevõtjalpuudub terviklik teave Eesti Vabariigi julgeolekuhuvide üle otsustamiseks).Ekspordikontrollisüsteem ja vastavad õigusaktid loovad küll kitsendusi omandiõigusele, kuidpiirangud on kehtestatud riigi julgeoleku huvides. Kitsendused on vastavalt Eesti Vabariigipõhiseaduse §-le 32 sätestatud seaduses.Muudatusettepanekute tegemise ajendiks on nii meie senine praktika kui ka rahvusvahelistefoorumite soovitused ühtlustada rahvusvahelises plaanis kehtivat karistusõigust, millestpeame juhinduma tulenevalt Euroopa Liidu liikmesusest ja tegevusest rahvusvahelistesekspordikontrollirežiimides.Täpsemalt on KarSi muudatusi selgitatud järgmises alajaotuses ja hiljem üksikasjalikultjärgmises alajaotuses, eelnõu paragrahvide sisu ja võrdleva analüüsi osas (vastavalt § 76).Relvaseaduse muutmine on tingitud StrKSi tihedast seotusest sellega, kuigi seadustereguleerimisalad erinevad ja tuginevad erinevatele arusaamadele. Eelnõu väljatöötamisel peetitähtsaimaks lahendada praktikas esile kerkinud probleemid seoses relvade, relvaosade jakomponentide regulatsiooni ebaselgusega.Strateegilise kauba seaduse alusel kontrollitav kaup ning kontrollipõhimõtted pärinevadsuures osas rahvusvahelistest kokkulepetest. Tavarelvade puhul peamiselt WassenaariKokkuleppe (edaspidi WA) organisatsioonist. WA režiimiga liitumisel 2005. aastal saistrateegilise kauba komisjon kohustuse kontrollida kõiki sõjaliste kaupade, kaasa arvatudtulirelvade ja kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas olevate kaupade vedusid. Eelkõigerõhutatakse ekspordi kontrollimise olulisust, kuid riigisisese ja üldise rahvusvaheliseturvalisuse tagamiseks kontrollitakse samuti nimetatud kaupade importi, transiiti ja teenuseosutamist(vahendust).Sõjaliste kaupade nimekirjas on muu hulgas loetletud pea kõik vintraudsed tulirelvad, lisaksautomaatsed tulirelvad ning kõik nende spetsiaalsed komponendid. Nimekirja ei kuulu vaidsileraudsed jahi- ja spordi otstarbel kasutatavad tulirelvad. Eritähelepanu peaks pööramaWAga mitteühinenud riikide ekspordile.Riigisisese julgeolekuaspekti arvestamiseks ning relvade ja nende kasutamisest tulenevateväärkasutuse võimaluste kõrvaldamiseks kehtestati samasugune kontroll ka kaupadeimpordile, transiidile ja vahendusele. Tõhusate õigusaktidega väldime relvade ja nendekõikide komponentide nii riigisisest kui ka rahvusvahelist ebaseaduslikku vedu ja relvadeväärkasutust.Kuna vintraudsed tulirelvad on aktsepteeritud relvaseaduse alusel tsiviilrelvana, toimub nendeja nende oluliste osade käitlemine, Eestisse import ja Euroopa Liitu eksport relvaseadusessätestatud juhtudel ning eriloa alusel. Strateegilise kauba seaduse kohaselt kontrollitaksesõjaliste kaupade nimekirjas sisalduvaid kaupu, sealhulgas tulirelvi, ja kõiki spetsiaalseidkomponente nende piiriülesel veol – impordil, ekspordil, transiidil ja vahendusel.Relvaseaduse järgi kohaldatakse kõikide tulirelvade ja tsiviilkäibes keelatud relvade9


ekspordile Euroopa Liidu välistesse riikidesse samuti StrKSi, kuna komisjonil on selleksvajalikud lõppkasutaja kontrolli meetmed. Topelt erilubasid ei nõuta.Transiiti relvaseadus ei käsitle.StrKSi kohaselt on kontroll nii relvade kui ka relvaosade üle laiem ja rangem. Relvaseadusereguleerimissalast jääb välja palju tulirelvade osi. Sellised relvaosad relvast eraldi veetunakuuluvad siiski sõjalise kauba nimekirja ning seega kohaldatakse neile strateegilise kaubaseadust, olenemata relva ette nähtud kasutusest. Seega on olukord, kus relva jaoks võibväljastada eriloa relvaseaduse alusel, kuid osade jaoks strateegilise kauba seaduse alusel.Selline probleem on eriti teravalt esile kerkinud viimastel aastatel pideva relvaspordiharrastajate huvi kasvuga ning see vajaks selget ja üheselt mõistetavat lahendust. Probleemileviitab samuti suur õigusrikkumiste arv nimetatud valdkonnas.Komisjon on Siseministeeriumi haldusala relvaseaduse spetsialistidega pidanud läbirääkimisi,et leida ühiselt lahendus, mis muudaks regulatsiooni selle tarbijale selgemaks, säilitadessamas riiklikult olulise valdkonna – relvade ja nende osade – piiriülese liikumise üle kontrolli.Impordi ja Euroopa Liidu sisese ekspordi (mõlema seaduse reguleerimisalas) kontrollimine oneelkõige vajalik riikliku julgeoleku ja võimaliku väärkasutuse vältimise tagamiseks, kunarelvaosade reguleerimata jätmine võib suurendada ebaseaduslikku relvaäri (oluline on omadaülevaadet, kui palju ja mis otstarbel relvaosi veetakse või nendega kaubeldakse). Samas onrelvaomanikul oma relva hooldamiseks ning töös hoidmiseks legaalne vajadus relvaosihankida. Seetõttu ei tohiks regulatsioon valdkonnas olla karmim kui relva enda hankimine,kuid selliseid liikumisi (ühekaupa või massiliselt) peaks olema ka tulevikus võimalik jälgida.Täieliku kontrolli kaotamine relvaosade piiriülese veo üle ei ole samuti soovitav lahendus.Oluline on selgelt eristada, milliseid relvi kumbki seadus käsitleb – praegu seadused kohatikattuvad, kuid mõned üksikasjad on üldse reguleerimata. Siinkohal näeb komisjon võimalustkontrolli säilitada ning ühtlustada see mõistlikul määral riigisisese ja Euroopa Liidu siseseedasitoimetamise korral.Probleemi lahenduseks:1) viiakse mõlema seadusega reguleeritavad kaubad ühistele alustele, lisadesrelvaseadusesse tulirelvade komponentide kontrolli;2) jagatakse relvad nii, et relvaseaduse alusel toimuks edaspidi kõikide tsiviilotstarbelkasutatavate relvade import ja Euroopa Liidu sisene edasitoimetamine ning StrKSialusel toimuks vaid sõjaliste relvade ja tsiviilkäibes keelatud relvade vedu, samutikõikide relvade eksport Euroopa liidust välja;3) sätestatakse relvaseaduses kõikide lisanduvate relvakomponentide impordi jaEuroopa liidu sisese veo lihtsustatud kord (nt eelteavitus meili teel).Sellisel moel tagataks riiklikult vajalik kontroll, samuti lahendataks seaduste erisused ningrelvaomanikule ei paneks regulatsiooni täitmine lisakohustusi.Samuti on probleemne kehtiv, relvaseaduse kohaselt laskekõlbmatuks muudetud relvadevedude regulatsioon. Relvaseaduse reguleerimisalasse sellised kaubad ei kuulu ning neid eikäsitata relvadena, mis omakorda tekitab küsimuse strateegilise kauba seisukohalt: kuilaskekõlbmatuks muudetud relvad ei ole enam relvad, siis kas neile kohaldatakse kastrateegilise kauba seadust? Kes ja millistel tingimustel nende nõuetekohaseltlaskekõlbmatuks muutmist hindab? Erinevalt relvaseadusest strateegilise kauba seadusselliseid nõudeid ei käsitle. Millist seadust tuleks sellisel juhul kohaldada?10


Relva laskekõlbmatuks muutmise nõuded on riigiti erinevad, mida võidakse ära kasutada(regulatsiooni puudulikkus jätab justkui legaalse relvaveo võimaluse). Seetõttu tehakse StrKSeelnõuga ka ettepanek täpsustada, et kõikide tulirelvade (nii sõjaliste kui ka tsiviilsete)laskekõlbmatuks muutmine toimuks relvaseaduses nimetatud korras ning välisriigist tulevaterelvade puhul eelneva asjakohase kinnitusega (laskekõlbmatuks muutmise nõuete vastavusetagamiseks).Komisjoni soovitusel tehtud relvaseaduse muudatusettepanekute eesmärgiks oli välistadavastuoluline regulatsioon. Eelnõu kohaselt reguleeriks strateegilise kauba seadus sõjalisterelvadega seonduvat (relvaseadusesse lisatakse sõjalise relva mõiste) ja tsiviilrelvad peaksidjääma selgelt relvaseaduse reguleerimisalasse. Eelnõu järgi jäetakse strateegilise kaubaseadusest välja tsiviilrelvade kontroll.Ekspordikontrolli nõuete ja kohustuste vastavus sanktsioonideleEkspordikontrolli põhimõtete kohaselt peavad nõuded ja kohustused olema tagatud tõhusate,proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.Eelnõu väljatöötamisel on analüüsitud ja hinnatud StrKSis sisalduvaid haldusmeetmeid(ettekirjutused, sunniraha) ja vastutust väärtegude eest (karistamine rahatrahviga). Samuti onanalüüsitud strateegilise kaubaga seotud kuritegusid ja nende võimalikke koosseise KarSis.Strateegilise kauba kontrolli puhul on tegemist rahvusvahelise julgeoleku tagamiseküsimusega, ent praegu on strateegilise kaubaga seotud kuriteod KarSis hõlmatudmajandusvaldkonnas toimepandud kuritegudega. Arvestades julgeolekupoliitilist reaalsust eisaa seda õigeks pidada, et käsitleme strateegilise kaubaga seotud kuritegusid pelgaltmajanduskuritegude kontekstis. Strateegilise kaubaga tegelemine ei ole võrdväärneigapäevase majandustegevusega, näiteks toidu- või tarbekaupade valdkonnas.Strateegilise kauba piiriülene liikumine võib ohustada Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut,seega on kaitstavad õigushüved riigi avalik kord (teiste inimeste elu ja tervise kaitse, riigijulgeolek) ja rahvusvaheline julgeolek.Kehtivas StrKSis sätestatud kohustused ei ole piisavalt tõhusalt sanktsioonidega tagatud.Tulenevalt erinevate strateegilise kauba seaduse aluseks olevate regulatsioonide ulatusest jamõjust on KarSi muutmine vältimatult vajalik, lisades olemasolevatele ning StrKSi muutmiseeelnõust lisanduvatele kohustustele võimalike õigusrikkumiste korral proportsionaalsed,hoiatavad ja tõhusad karistused.Strateegilise kauba komisjoni arvamusele tuginedes peaksid strateegilise kauba kohta kehtivaseriseaduses sätestatud nõuded ja kohustused olema tagatud proportsionaalsetesanktsioonidega karistusseadustikus.Eelnõuga soovitakse korrastada ja ajakohastada vastutuse küsimus strateegilise kaubagaseotud rikkumiste korral. Muudatusettepanekute tegemise ajendiks on nii meie senine praktikakui ka rahvusvaheliste foorumite soovitused ühtlustada rahvusvahelises plaanis kehtivatkaristusõigust, millest peame juhinduma tulenevalt Euroopa Liidu liikmesusest jarahvusvahelistes ekspordikontrollirežiimides osalemisest.Eelnõu kohaselt uuendatakse strateegilise kaubaga seotud nõuded ning kohustused ja seotakseneed proportsionaalsete sanktsioonidega. Täpsustatakse strateegilise kauba kontrolli süsteemi11


väärteod ja kuritegude koosseisud, lisades viimased eraldi jaona vastavate paragrahvidegakaristusseadustikku.Omaette jagu võimaldab strateegilise kaubaga seonduvad süüteod paremini esile tuua jaeraldada strateegilise kaubaga seonduvad karistused tavapärastest majanduskuritegudekontekstist. Selliselt eristatud koosseisud on vajalikud rahvusvahelise julgeoleku seisukohalt.Oluline on mainida, et eelnõu ei sisalda karistusmäärade tõstmist (määrad jäävad suures osassamaks), vaid nende mitmekesistamist.Võrreldes teiste riikide karistusseadustikke, on näha, et strateegilise kaubaga seotud kuriteodon neis esitatud eraldi. Lisaks sellele on paljudes riikides karistuste valikus vabadusekaotusteatud konkreetsete tegude eest. Seletuskirjale lisatud tabelist 15 on näha 25 liikmesriigivõrdluses maksimumkaristused kahesuguse kasutusega kaupade puhul:- 7 liikmesriigil 10 aastat või rohkem vangistust;- 12 liikmesriigil 5–9 aastat ning- 6 liikmesriigil 1–4 aastat.Kõrgemad karistused on sealjuures riikides, kus on olemas praktika selle valdkonnakuritegude uurimises ja kohtulikus menetluses.Eesti praktikas võib eristada ühe olulisema kohtuasja, mille puhul karistusseadustikupuudulikkuse tõttu menetlus takerdus ja jõudis riigile ebasoodsa lahendini. Tegemist onstrateegilise kauba komisjoni ja AS Enimex vaidlusega, milles saadi Riigikohtu lahend 2007.aastal 16 .Seaduse eesmärgid ja nende saavutamise abinõudStrKSi muudatusettepanekute tegemisel on lähtutud rahvusvaheliste foorumite soovitustest,klassikalistest karistusõiguse üldpõhimõtetest ning õigushüvedest, mida strateegilise kaubaimpordi- ja ekspordikontrolliga kaitsta püütakse.Eelnõu väljatöötamisel Välisministeeriumi juriidilises osakonnas tehtud analüüs näitas, etkavandatud ja vältimatud StrKSi muudatused hõlmavad rohkem kui ühe kolmandiku kehtivaseaduse tekstist. Muudatuste rohkuse tõttu on koostatud uue seaduse eelnõu (terviktekstina),milles kavandatakse senise seaduse (StrKS) kehtetuks tunnistamine.Kehtiva StrKSiga võrreldes on uus regulatsioon nüüdisaegsem ja põhjalikum.Seaduse selge ülesehitus ja sõnastus võimaldavad nii asutustel kui ka ettevõtjatel vajalikkuinfot lihtsamalt üles leida. Praktikas esilekerkinud küsitavused ning ebaselged sätted onkorrastatud.Lisaks ekspordikontrolli režiimide regulatsioonidele ja riigisisestele õigusaktidele onekspordikontrolli ja strateegilise kaubaga seonduva valdkonna tähtsamad dokumendid:• nõukogu 22. juuni 2000. a ühismeede 2000/401/ÜVJP teatud sõjalise lõppkasutusegaseotud tehnilise abi kontrolli kohta (EÜT L 159, 30/06/2000);• nõukogu 23. juuni 2003. a ühine seisukoht 2003/468/ÜVJP relvavahenduse kontrollikohta (ELT L 156, 25/06/2003);• Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 12. detsembri 2000. a rahvusvahelise15 Vt Seletuskirja lisa „Strateegilise kaubaga seotud kuritegude karistused Euroopa Liidus“.16 AS Enimexi kassatsioonikaebuses 3-7-1-3-188, 05/07/2007, jäi jõusse Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-05-1062, 26/03/2007 (kohtuotsus tervikuna)12


organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsioonikonventsioon (RT II 2003, 1,1);• rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud RahvasteOrganisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade ja nende osade ning laskemoonaebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav protokoll(RT II 2004, 7, 23);• nõukogu määrus (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega,mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muuljulmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks (ELT L200/12, 30.07.2005);• nõukogu 8. detsembri 2008. a ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletaksesõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L335, 13/12/2008);• nõukogu määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesugusekasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidikontrollimiseks (ELT L 134, 29.05.2009);• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. a direktiiv nr 2009/43/EÜkaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L146/11, 10.06.2009).III.Eelnõu sisu ja võrdlev analüüsEelnõu 83 paragrahvi on koondatud kümnesse peatükki. Eelnõu on pikem ja põhjalikum kuikehtiv StrKS, kuid selle loogiline ülesehitus võimaldab seaduses paremini orienteeruda.StrKSi ülesehitust, peatükkide ja paragrahvide järjestust on muudetud eesmärgiga tagadasisuline selgus ja struktuur, välja tuua strateegilise kauba kontrollisüsteemi terviklik olemusning side riikliku ja rahvusvahelise julgeolekupoliitikaga.StrKSi struktuuri muutmisel on arvesse võetud põhiprintsiipe, mille kohaselt liigutakseüldiselt üksikule, esitatakse tähtsam enne vähemtähtsat, paigutatakse materiaalõiguslik säteenne menetlusõiguslikku sätet ning sätestatakse nõuded ja kohustused enne sanktsiooni.Strateegilise kauba seaduse eelnõu ülesehitus on järgmine:1. peatükk „Üldsätted“2. peatükk „Strateegilise kauba vedu ja teenuse osutamine eriloa alusel“1. jagu „Vedu ja teenuse osutamine litsentsi alusel“2. jagu „Vedu ja teenuse osutamine üldloa alusel“3. jagu „Ettevõtja sertifitseerimine“4. jagu „Sõjalise kauba vahenduse tingimused“3. peatükk „Lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel strateegilise kauba sisseveo jalõppkasutuse järelevalve tagamine“4. peatükk „Strateegilise kauba komisjon“5. peatükk „Strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu“6. peatükk „Andmete kogumine jälitustoiminguga“7. peatükk „Teavitamiskohustused“8. peatükk „Järelevalve“9. peatükk „Vastutus“10. peatükk „Rakendussätted“.13


Järgnev annab ülevaate eelnõu sisust peatükkide kaupa.1. peatükk„Üldsätted“Üldsätted täpsustavad eelnõu reguleerimisala, läbivalt kasutatud olulisemaid mõisteid ningstrateegilise kauba veo ja teenuse üldisi keelde. Säilitatud on kehtiva seaduse loogika,vajadusel siiski paragrahve tähtsuse või teema olulisuse põhjal järjestades.Täielikult on üldsätetest välja jäetud kehtiva seaduse § 5 1 „Strateegilise kauba EuroopaÜhenduse sisene edasitoimetamine“, mis puudutab tolli teavitamist ja on seetõttu viidudeelnõu 6. peatükki „Teavitamiskohustused“.Samas on lisatud kaks uut paragrahvi mõistetega „strateegilise kauba komisjon“ ja„strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu“, mis on läbivalt seaduses kasutusel(edaspidi vastavalt komisjon ja andmekogu). Kumbki mõiste avatakse täpsemalt eraldipeatükis (vastavalt 4. ja 5. peatükk).§ 1. Seaduse reguleerimisalaParagrahvi lõikes 1 määratakse seaduse reguleerimisala, eelkõige (Eesti) strateegilise kaubakontrolli süsteemi reguleerimine, milleks seadusega sätestatakse nõuded strateegilise kaubaveole, strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamisele, strateegilise kauba sisseveo jalõppkasutuse järelevalvele, samuti järelevalve teostamise alused kõigis nendes valdkondades.Võrreldes kehtiva seadusega on reguleerimisala paremini sõnastatud ja ühtlustatud.Muudatusena on lisatud varem otseselt seaduses kasutamata mõisted „strateegilise kaubakontrolli süsteem“ ja „strateegilise kauba vedu“.Mõistet „strateegilise kauba kontrolli süsteem“ on riigisisese kontrollisüsteemi kohta läbivaltja laialdaselt kasutatud käesoleva strateegilise kauba valdkonna kontrollisüsteemi loomisestStrKSiga (ehk pea kümme aastat) 17 .Kahtlemata on aja jooksul tekkinud ka kindel arusaam valdkonnast, nendest kaupadest jateenustest, mida Eestis kehtivad kontrollpiirangud võivad hõlmata, mistõttu pole mõisteavamiseks pühendatud eraldi paragrahvi. Seda enam, et sarnasel kujul on kasutatud mõistet kavälissuhtlemisseaduses (RT I 2006, 32, 248; 04.03.2011, 1), mille § 9 lõike 1 punkti 5kohaselt on Välisministeeriumi pädevuses strateegilise kauba kontrolli poliitikaväljatöötamine (koos asjaomaste ministeeriumidega) ja elluviimine vastavalt oma pädevusele.Strateegilise kauba kontrolli poliitika kavandamine ja teostamine seostub otseselt strateegilisekauba regulatsiooniga. Seetõttu muudetakse StrKSi lähenemisviisi, kus reguleeritakse justkuiüksikud strateegilise kaubaga seonduvad tegevused. Eelnõu rõhuasetus on strateegilise kaubakontrolli süsteemi terviklikkusele, mistõttu on strateegilise kauba kontrolli süsteemi mõistesissetoomine strateegilise kaubaga seonduvat reguleerivasse seadusesse põhjendatud.„Strateegilise kauba vedu“ on mõiste, mis avatakse eelnõu §-s 3 ja mis hõlmab strateegilisekauba sisseveo, väljaveo, transiidi ning kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisese veo jakahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamise. Selles kontekstis ei ole edasitoimetaminepelgalt transpordi organiseerimine, vaid vedu laiemas tähenduses. Uue mõiste kasutamine on17 Strateegiliste kaupade ekspordi kontrolli riiklik süsteem loodi Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 366,01.06.1993 (RT I 1993, 48, 667), millele järgnesid „Strateegilise kauba välja- ja transiitveo seadus“ (RT I 1994,30, 466) ning „Strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi seadus“ (RT I 1999, 57, 597).14


tingitud vajadusest muuta seadus selgemaks, arvestades samas valdkonna regulatsioonikeerukust, millele viidati sissejuhatuses. Strateegilise kauba vedu on üldmõiste, mis tähistabkõikide strateegiliste kaupade vedusid. Mõiste kasutuselevõtuga välditakse väljenditepaljusust, milles orienteerumine nõuab valdkonna täielikku tundmist (mida ei saa eeldadaigalt ettevõtjalt, kes puutub kokku või soovib tegeleda strateegilise kaubaga).Paragrahvi lõige 2 määrab juhud, mil seadust, välja arvatud strateegilise kauba sisseveo jalõppkasutuse järelevalve tagamise kohta sätestatu, ei kohaldata.Lõike 2 punktis 1 on kehtiva seaduse mõistet „relv ja laskemoon“ täpsustatud, piiritledes relvaüldmõistet tsiviilrelvana ning sidudes selle selgelt relvaseadusega (tsiviilrelva mõiste onmääratletud relvaseaduse § 3 lg 1 p-s 3). Punkti kohaselt ei kohaldata seadust (nimetatuderandiga) tsiviilrelva, relvaosade, sealhulgas lisaseadmed, ning laskemoona Eestissesisseveole ja Eestist edasitoimetamisele Euroopa Liidus relvaseaduse § 59 lõikes 3 nimetatuderiloa alusel, samuti relva, selle osade, sealhulgas lisaseadmed, ning laskemoona Eestissesisseveole ja Eestist väljaveole relvaseaduse § 60 lõigete 4–6 kohaselt.Täpsustus tugineb loogilisele arusaamale, mille kohaselt võiks relvaseadus reguleerida kõiktsiviilkasutuseks mõeldud relvadega seonduva (tagades samas kõik riiklikudkontrollivajadused) ja StrKS reguleeriks sõjaliste relvadega seonduvat, täpsemalt sõjalisterelvade väljavedu, sissevedu, transiiti ja nendega seonduvalt teenuse osutamist (s.hvahendustegevus). Vastav muudatus tehakse eelnõuga ka relvaseadusesse 18 . Igasugusetsiviilrelva eksport kolmandasse riiki jääks StrKS reguleerimisalasse, kuna kolmandate riikidekauba saajate kontrollimiseks on vajalikud mehhanismid vaid strateegilise kauba komisjonil.Tsiviilrelva regulatsiooni on laiendatud, hõlmates lisaks laskemoonale ka sellise relva osad,sealhulgas lisaseadmed. Asjakohased täpsustused tehakse eelnõuga relvaseadusesse 19 .On mõistetav, et kui relva veoks on vaja relvaseaduse kohaselt luba, siis sama relva osale jalisaseadisele võiks kehtida sarnane regulatsioon. Kehtiva korra kohaselt see nii pole ja selliserelva osa või lisaseadise veo puhul peab järgima strateegilise kauba seadust, mis polepõhjendatud. Selguse mõttes on samas ka tsiviilrelvade, relvaosade, sealhulgas lisaseadmeteja laskemoona edasitoimetamine Euroopa Liidu liikmesriikides (kuigi relvaseaduses on seereguleeritud eraldi peatükis).Lõike 2 punkti 2 järgi ei kohaldata seadust tulirelva, relvaosade, lisaseadmete ninglaskemoona ajutisele väljaveole ja lihtsustatud korras veole relvaseaduse kohaselt ningkooskõlas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud RahvasteOrganisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade ja nende osade ning laskemoonaebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli (RT II2004, 7, 23) artikliga 10.Lõike 2 punkti 3 kohaselt ei kohaldata seadust (nimetatud erandiga) valitsusasutustele,kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtuasutustele kuuluvate või neilemõeldud teenistusrelva ja laskemoona väljaveole, kavatsusega sama kaup muutmata kujultagasi tuua, ja sisseveole – seda asjaomase ministri loa alusel.Sisuliselt on tegemist kehtiva StrKS sättega (§ 1 lg 2 p 2). Ajakohastatud on punkti sõnastust– kehtivas seaduses olev „kohtute teenistusrelvad“ on kohtute seaduse mõistetele tuginedesasendatud väljendiga „kohtuasutustele kuuluvate või neile mõeldud teenistusrelvaga“.18 Relvaseaduse §2 punkti 7 muutmine, vt põhjalikum seletus edaspidi.19 Relvaseaduse § 3 täiendamine, vt põhjalikum seletus edaspidi.15


Lõike 2 punkti 4 ei ole muudetud: seadust ei kohaldata (nimetatud erandiga) Kaitseväele,Kaitseliidule või välisriigi relvajõududele kuuluvate või neile mõeldud sõjaväerelvade,laskemoona, lahingutehnika ning muu kaitseotstarbelise erivarustuse väljaveole, kavatsusegasama kaup muutmata kujul tagasi tuua, ja sisseveole – Kaitseministeeriumi eriloa alusel.Lõike 2 punkti 5 kohaselt ei kohaldata seadust (nimetatud erandiga) Eestis kehtestatudnõuetele vastavalt demilitariseeritud sõjalisele kaubale ja sõjaväevormile sellekohasekinnituse alusel. Tegemist on sisuliselt uue mõiste „demilitariseeritud sõjaline kaup“sissetoomisega. Demilitariseerimise all mõeldakse sõjalise kauba nimekirjas oleva relvasõjalise võimekuse kaotamist kaitseministri kehtestatud tehniliste nõuete kohaselt. Sõjalisekauba nimekirjas oleva kauba demilitariseerimine on Eestis seni reguleerimata.Uue akti kehtestamisega tekib võimalus Kaitseväes kasutusel olev vananenud tehnikademilitariseerida ning seejärel müüa. Samuti tekib võimalus välisriigist ostetud ja Eestissetoodava kauba puhul, mil puudub igasugune sõjaline võimekus, selle puudumist kontrollida,kinnitada ning vabastada sellised kaubad/esemed strateegilise kauba kontrolli alt.Nõuetekohaselt deaktiveeritud (sõjalise võimekuse taastamise võimatusega) kauba ülekontrolli teostamisel puudub sisuline vajadus. Sellega vabaneksid ka järelevalveasutusteressursid.Eelnõu kohaselt peaks sõjalise kauba demilitariseerimise tehnilised nõuded kehtestamakaitseminister määrusega. Eelnõuga esitatakse kaitseministri määruse kavand.Paragrahvi lõige 3 on kehtiva seaduse § 1 lõige 2 1 täpsustatud sõnastuses. Volitusnormiasukoha muutmine on vältimatus seoses kehtiva seaduse muutmise mahuga ja johtuvatervikteksti koostamisega. Eelnõu ülesehitus on korrastatud, mistõttu ülaindeksiga sätteid eikasutata.Paragrahvi lõige 4 sätestab volitusnormi, mille kohaselt kehtestab sõjalise kauba jasõjaväevormi demilitariseerimise tehnilised nõuded ja nõuetekohaselt demilitariseeritudsõjalise kauba kinnitamise korra kaitseminister määrusega (määruse esialgne kavand onlisatud seletuskirjale).Paragrahvi lõike 5 järgi kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluseseadust, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja strateegilise kauba seaduse erisusi.Järgnevates paragrahvides 2–4, 6 ja 8 määratletakse eelnõu kesksed mõisted. Olulisemad jaseaduses läbivalt kasutatavad mõisted on määratletud üldsätete peatükis eraldi paragrahvis.Mõisted on laiemalt avatud järgnevates peatükkides.Eelnõus kasutatud mõistetest on mahukaimad kolm: „strateegiline kaup“, „strateegilise kaubavedu“ ning „eriluba“. Olemasoleva seadusega võrreldes on kaupade veoga seotud mõisteidühtlustatud ning rõhk asetatud kaupade liikumisega seotud lubadele ja nende kasutamisele.§ 2. Strateegiline kaupParagrahvi lõike 1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode,inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup.Eelnõu laiendab mõnevõrra kehtivas seaduses olevat strateegilise kauba mõistet 20 . Selgemamääratlemise eesmärgil on sellele lisatud kaitseotstarbelise toote ja inimõiguste rikkumisekskasutatava kauba mõiste. Eelnõus on säilitatud kehtiva seaduse mõte ja määratlus, et20 StrKS § 2 lõike 1 järgi on strateegiline kaup sõjaline kaup ja kahesuguse kasutusega kaup.16


strateegilise kauba puhul on tegemist sensitiivse kaubaga riigisisese või rahvusvahelisejulgeoleku mõttes.Mõistet „inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup“ kasutatakse ka kehtivas seaduses(määratletud StrKSi § 2 lg 4), kusjuures StrKSi § 2 lõikes 3 nähakse ette, et sellelekohaldatakse sõjalise kauba kohta sätestatut.Täiesti uue mõistena lisandub direktiivist tulenev „kaitseotstarbeline toode“.Direktiivi artikkel 3 defineerib kaitseotstarbelise toote kui mis tahes toote, mis on loetletudEuroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirjas. Arvestades direktiivist tulenevat eriregulatsioonion põhjendatud mõiste eristamine sõjalise kauba mõistest.Lõikes 2 korrigeeritakse kehtiva StrKSi § 2 lõikes 2 avatud sõjalise kauba mõistet. Välja onjäetud mõningad praegu sõjalise otstarbe määratlemisel kasutatavad tegusõnad, millest ühenearusaamine on sisuliselt keeruline ja praktikas problemaatiline. Samuti on probleemevalmistanud relvade liigitamine sõjalise kaubana. Eelnõus täpsustatakse, et sõjaline kaup onselline kaup, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sõjaliste kaupadenimekirjas.Paragrahvi lõige 3 avab uue mõiste „sõjaline relv“. Sõjaline relv käesoleva seadusetähenduses on sõjalisel otstarbel kasutamiseks ette nähtud või sõjaliseks kasutamiseksprojekteeritud, valmistatud või määratud relv ning relvaseaduse § 20 kohaselt tsiviilkäibeskeelatud relv, samuti selle relva osad, sealhulgas lisaseadmed, spetsiaalsed komponendid jalaskemoon.Uue mõiste kasutuselevõtt on tingitud vajadusest määratleda sõjalisel otstarbel kasutamiseksprojekteeritud, valmistatud või määratud relv ning eristada see olemasolevatest relvaliigitustest relvaseaduse kohaselt (sõjaväerelv, tsiviilrelv, teenistusrelv). Mõiste kasutamineteeb selgemaks, milline on relv, mida käsitletakse kindlasti sõjalise kaubana ja millelekohaldatakse strateegilise kauba seadust.Mõistega täiendatakse ka relvaseadust (vt täpsemalt eelnõu § 78 selgitusi).Paragrahvi lõikes 4 määratletakse massihävitusrelvade ja nende sihtmärgi tabamisesüsteemide mõiste. Massihävitusrelvadele ja nende sihtmärgi tabamise süsteemidelekohaldatakse sõjalise kauba kohta sätestatut, kui nende sihtriiki toimetamine on vältimatultvajalik nende hävitamise eesmärgil.Sisuliselt kehtivat regulatsiooni muudetud pole (StrKS § 2 lg 3). Arvestades selliste relvadeeripära ja ohtlikkust, on mõistet selgemalt sisustatud.Lõige 5 avab kaitseotstarbelise toote mõiste. Kaitseotstarbeline toode on eelnõu kohaseltEuroopa Liidu siseselt edasitoimetatav sõjaline kaup, mille veo suhtes rakendatakselihtsustatud korda kooskõlas KOT direktiiviga ja mis on loetletud kaitseotstarbeliste toodetenimekirjas. Tegemist on direktiivi ülevõtmisest tuleneva uue mõiste kasutusele võtmisegastrateegilise kauba seaduses.Kaitseotstarbeline toode on sõjaline kaup, mida veetakse Euroopa Liidu siseselt ja millelerakendatakse lihtsustatud veo tingimusi. Eesmärgiks on eelkõige liikmesriikide koostööedendamine, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Kaitseotstarbeliste toodeteekspordipoliitika ühtlustamiseks on Euroopa Liidu liikmesriigid teinud pidevalt koostööd,rakendades ühiseid kriteeriume, teatamisreegleid ja konsultatsioonimehhanisme.Kaitseotstarbeliste toodete lihtsustatud veo kord loob tingimused liikmesriikide ja nendeettevõtjate vaheliseks usalduseks, sätestades ühtlustatud tõhusad meetmed, millest17


liikmesriigid saavad lähtuda. Oluliseks muutuvad ka ühtlustatud karistused, mis võimaldaksiddirektiivi sätete jõustamist, seda eelkõige nende meetmete puhul, mille alusel ettevõtjadjärgivad ühtseid sertifitseerimiskriteeriumeid (ettevõtjate usaldatavuse kontrollimehhanism)ning piiranguid, mis on seotud kaitseotstarbeliste toodete edasise kasutamisega veo järel.Eelnõu väljatöötamisel jõuti arusaamisele, et kõige otstarbekam on direktiivist tulenevregulatsioon üle võtta liites selle olemasoleva regulatsiooniga ja täpsustades vajaduselerisused kaitseotstarbeliste toodete puhul.Paragrahvi lõige 6 määratleb inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba mõiste. Inimõigusterikkumiseks kasutatav kaup on kaup, millel puudub muu praktiline eesmärk kui kasutaminesurmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moelkohtlemiseks või karistamiseks. Mõiste määratlus tugineb AT määruse artiklitele 3 ja 4.Sisuliselt on tegemist kehtiva seaduse § 2 lõikes 4 toodud mõiste täpsustamisega. Samutiseotakse mõiste nõukogu määrusega, mis käsitleb konkreetselt selliste kaupadega kauplemist.Üldjuhul on inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba vedu ja sellega seoses teenuseosutamine keelatud.Erandi sellest reeglist sätestab paragrahvi lõige 7, mille järgi kohaldatakse inimõigusterikkumiseks kasutatavale kaubale ja sellise kaubaga seotud tehnilise abi osutamisele sõjalisekauba kohta sätestatut. Seda juhul, kui nimetatud kaupa kasutatakse üksnes avalikukseksponeerimiseks muuseumis selle ajaloolise tähtsuse tõttu.Oluline muudatus on selliste kaupade avaliku eksponeerimise kohustus.StrKSis nimetatud kohustus puudub, kuigi piiritletakse sellise kauba kasutaminemuuseumieksponaadina (StrKS § 7 lõike 1 punkti 4 kohaselt „kui kaupa kasutataksemuuseumieksponaadina selle ajaloolise väärtuse tõttu“). Sisuliselt on tegemist kehtivaseaduse täpsustamisega ja loogilise järgnevuse korrastamisega (StrKS annab § 2 lõikes 3erisuse, määratleb järgnevas lõikes 4 mõiste ning sätestab piirangu § 7 lõike 1 punktis 4).Lõige 8 avab kahesuguse kasutusega kauba mõiste.Võrreldes StrKS § 2 lõikes 5 tooduga on mõistet avatud selliselt, et seaduse lugemisel olekskohe arusaadav, millise kaubaga on tegemist. Eelnõu kohaselt on kahesuguse kasutusegakaup selline kaup (sh tarkvara ja tehnoloogia), mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaliselotstarbel, nii rahuotstarbelisel eesmärgil kui ka abivahendina tuumarelvade või muudetuumalõhke seadmete tootmisel. Määratlus tugineb DU määrusele. Lisaks sõnastusetäpsustamisele on ajakohastatud StrKSis esitatud, ent aegunud viidet nõukogu määrusele.Järgnevas lõikes 9 nähakse ette, et kahesuguse kasutusega kauba kohta sätestatut kohaldatakseka kaubale, mida on võimalik kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul võialandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks AT määruse artikli 5 tähenduses. Tegemist onkehtiva StrKSi § 2 lõike 6 täpsustatud sõnastusega, arvestades muutunud nõukogu määrust.Lõige 10 annab volitusnormi Vabariigi Valitsusele strateegiliste kaupade nimekirjakehtestamiseks määrusega. Strateegiliste kaupade nimekiri sisaldab viit erinimekirja: sõjalistekaupade, kaitseotstarbeliste toodete, inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade ningkahesuguse kasutusega kaupade nimekiri.StrKSi § 2 lõike 7 sõnastust on täpsustatud ja täiendatud nii, et oleks üheselt arusaadav,milliste kaupade nimekirjad on strateegiliste kaupade nimekirja osaks.Paragrahvi lõige 11 täpsustab, et strateegilise kaubana võidakse käsitada ka kaupa, mis ei olekantud strateegiliste kaupade nimekirja. See on võimalik juhul, kui strateegilise kauba18


komisjon on asunud seisukohale ja ka teavitanud kauba eksportijat, valdajat, omanikku võideklaranti, et kaubal on strateegilise kauba tunnused kas tema omaduste, lõppkasutuse võilõppkasutaja tõttu või avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel. Samaregulatsioon on kehtivas seaduses, kuigi mitte strateegilise kauba mõistet määratlevasparagrahvis, vaid hoopis eriloa mõistet määratlevas paragrahvis (StrKS § 5 lõige 2).StrKS sätestab eriloa vajalikkuse sellise kauba sisseveoks, väljaveoks ja transiidiks ningteenuse osutamiseks, kui strateegilise kauba komisjon on asunud seisukohale ja teavitanudkauba valdajat, omanikku või deklaranti, et kaubal on strateegilise kauba tunnused, kuigi sedapole kantud strateegiliste kaupade nimekirja. Eelnõus on püütud regulatsiooni selgemaksmuuta, korrastades mõisteid ja nendega seotud sätteid ning nende asukohta seaduses.§ 3. Strateegilise kauba veduParagrahvis tuuakse seadusesse uus mõiste „strateegilise kauba vedu“.Sisuliselt on tegemist kehtiva StrKSi §-s 4 sätestatuga (paragrahvi pealkiri on „Sissevedu,väljavedu ja transiit“). Olemasolevaid mõisteid on täpsustatud ja täiendatud, mistõttu oneelnõu vastavas paragrahvis seitse lõiget endise nelja lõike asemel. Täienduste väljatöötamiselon arvestatud strateegilise kauba erisusi ja seonduva regulatsiooni eri tasandeid (riigisisene,Euroopa Liidu sisene, rahvusvaheline). Kõikide eri kaupade vedu käsitlevate mõistete selgelteristav ja üksikasjalik määratlemine ühes seaduses tundus liigkeeruline, seda eelkõige seadusepraktilist kasutamist silmas pidades.Eelnõu üks eesmärke on ühtlustada strateegiliste kaupade veoga seonduvad mõisted. Lisakspeab määrama, millise kauba ja veo puhul tuleneb eriloa vajadus seadusest ja millise puhulmitte. Eriloa vajadus täpsustatakse veo alamõistetest lähtuvalt edaspidi §-s 6.Paragrahvi lõikes 1 määratletakse, et strateegilise kauba vedu on sissevedu, väljavedu, transiit,kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kaubaedasitoimetamine.Igasuguse strateegilise kauba edasitoimetamise hõlmamine ühise mõistega „vedu“ onpõhjendatud, kui me räägime üldises mõttes kõikidest strateegiliste kaupade vedudest. Samason eristatud need veod, mis vajavad direktiivist või määrusest tulenevalt riigisiseses õigusestäpsemat määratlemist. Seetõttu on eelnõus kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene veduja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine eraldi mõistetena sisustatud.Paragrahvi järgnevates lõigetes täpsustatakse, mida mõeldakse käesoleva eelnõu kohaseltsisseveo (lõikes 2), väljaveo (lõikes 3) ja transiidi (lõikes 4) all.Lõike 2 kohaselt on sissevedu sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise toote Eestisse toimetamine.Võrreldes kehtiva seadusega hõlmatakse sisseveo mõistega KOT direktiivist tulenevkaitseotstarbelise toote Eestisse toimetamine.KOT direktiivist tuleneb lihtsustatud kord sellise veo tingimuste suhtes, kuid samas ei piiratanende sätete kohaldamist, mis on vajalikud avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt.Sisuliselt on tegemist sarnaste kaubagruppidega, mille Eestisse toomisel lähtutakse EuroopaLiidu sõjaliste kaupade nimekirjast.Lõikes 3 täpsustatakse, mis on eelnõu kohaselt väljavedu. Üldjoones kattub see kehtivaStrKSi § 4 lõikes 2 avatud mõistega „väljavedu“.Lisandunud on KOT direktiivist tulenev kaitseotstarbelise toote Eestist välja toimetamine,samuti määrusega seotud ja muud täpsustused. Eelnõu kohaselt on väljavedu:1) sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise toote Eestist välja toimetamine;19


2) sõjalise kaubaga seotud tarkvara ja tehnoloogia edastamine Eestist välja, sõltumataandmeedastusviisist – StrKSis kasutatakse väljendit „edastamine elektrooniliseandmetöötlussüsteemi, telefoni või faksi teel“, kuid eelnõus on sellest loobutud oluliseltlaiema määratluse kasuks;3) kahesuguse kasutusega kauba eksport Euroopa Liidu välisesse riiki DU määruse artikli2 punkti 2 tähenduses;4) teenuse osutamine sõjalise kauba puhul välisriiki või välisriigi teenusetarbijale,kahesuguse kasutusega kauba puhul Euroopa Liidu välisesse riiki või Euroopa Liiduvälise riigi teenusetarbijale, samuti Eesti teenuseosutaja majandustegevuse kauduvälisriigis.Väljaveo laiem sisuline määratlus peab andma tõhusama ekspordikontrolli võimaluse.Jätkuvalt on silmas peetud ka mitteainelise kauba liikumise kontrolli, mis tänapäeval onomandanud veelgi suurema tähtsuse. Seetõttu on eelnõus kasutatud väljendit „tarkvara jatehnoloogia edastamine, sõltumata andmeedastusviisist“. Sellise kauba kontrollivajadussuureneb, kuna tarkvara võib olla võtmekomponendiks sõjalise kauba kasutamisel.Lõikes 4 määratletakse, mis on eelnõu kohaselt transiit. See on:1) sõjalise kauba vedu läbi Eesti;2) kaitseotstarbelise toote läbivedu KOT direktiivi kohaselt;3) kahesuguse kasutusega kauba vedu Euroopa Liidu välisest riigist läbi Eesti teiseEuroopa Liidu välisesse riiki.Erinevus kehtiva StrKSi § 4 lõikes 3 sätestatust on KOT direktiivist lisandunudkaitseotstarbelise toote läbivedu (punktis 2) ning täpsustatud kahesuguse kasutusega kaubavedu (punktis 3). Muudetud on sõnastust, asendades Euroopa Ühenduse Euroopa Liiduga 21 .KOT direktiivis käsitatakse kaitseotstarbelise toote läbiveona selliste toodete transporti läbiühe või mitme liikmesriigi, mis ei ole ei päritolu- ega vastuvõttev liikmesriik.Liikmesriikidevahelise veo puhul ei saa me ühtse siseturu tõttu rääkida transiidistklassikalises mõistes, kuid Eesti regulatsioonis on see objektiivsetel põhjustel paigutatudsiiski transiidi üldmõiste alla.Kahesuguse kasutusega kauba veo määratlemine transiidina tugineb DU määruse artikli 6lõigetele 1 ja 3. Transiidina mõistetakse Euroopa Liidu väliste kahesuguse kasutusegakaupade vedu Euroopa Liidu tolliterritooriumile ja sellest läbi, sihtkohaga väljaspool EuroopaLiitu.Paragrahvi lõikes 5 täpsustatakse, et kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedukäesoleva seaduse tähenduses on kaitseotstarbelise toote edasitoimetamine Eestis asuvalttarnijalt teises liikmesriigis asuvale vastuvõtjale.Tegemist on KOT direktiivist tuleneva uue mõistega meie seaduses „kaitseotstarbelise tooteEuroopa Liidu sisene vedu“. Direktiivi kohaselt on vedu igasugune kaitseotstarbelise tootevedu või liikumine tarnijalt teises liikmesriigis asuvale vastuvõtjale. Nagu juba märgitud, eisaa liikmesriikidevahelise veo puhul rääkida transiidist klassikalises mõttes, kuna EuroopaLiidu sisese veo puhul on õige termin edasitoimetamine. Samamoodi, arvestades direktiivisttulenevaid erisusi, ei olnud otstarbekas hõlmata seda vedu väljaveo mõistega.Lõige 6 täpsustab kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamise mõiste, mis eelnõutähenduses on kahesuguse kasutusega kauba Euroopa Liidu sisene vedu Eestis asuvalt21 2009. aasta 1. detsembril jõustunud Lissaboni lepingule, millega muudeti Euroopa Liidu lepingut ja EuroopaÜhenduse asutamislepingut, tuginev läbiv muudatus eelnõus (ELT C 306, 17.12.2007).20


tarnijalt teises liikmesriigis asuvale vastuvõtjale DU määruse artikli 22 lõike 2 tähenduses.Tegemist on uue määratlusega, mille regulatsioon tugineb nõukogu määrusele ja mis ei kattuotseselt ei väljaveo ega ka transiidi mõistega ning vajab seega eraldi sätet.Lõige 7 sätestab volitusnormi Vabariigi Valitsusele tolliformaalsuste korra kehtestamiseks,nagu see on praegu ette nähtud StrKSi § 4 lõikes 4.§ 4. Strateegilise kaubaga seotud teenusSisuliselt on tegemist olemasoleva seaduse §-ga 3 („Sõjalise kaubaga seotud teenus“)täpsustatud ja täiendatud versioonis. Paragrahvis täpsustatakse teenuse mõistet ning seda, kesvõib tegeleda vahendajana. Laiendatud mõistena on strateegilise kaubaga seotud teenuseosutamine, sealhulgas vahendus ja tehnilise abi osutamine, võimalik nii sõjalise kauba kui kakahesuguse kasutusega kauba puhul.Kehtivas seaduses on (sõjalise kauba) vahendusega seonduv täpsemalt sätestatud eraldi 5.peatükis. Arvestades, et vahenduse kontrollimise kohustus lisandus ka kahesuguse kasutusegakaupadele DU määruse muutmisega 2009. aastal, laienes mõiste kogu kahesuguse kasutusegakaubale. Täpsustatakse vahenduse mõiste ja edaspidi, lähtudes üldisest strateegilise kaubagaseotud toimingute liigitamisest liikumiste ja erilubade kaupa, täpsustatakse sõjalise kaubavahendajatele kehtivad tingimused eelnõu 2. peatüki 4. jaos („Sõjalise kauba vahendusetingimused“).Paragrahvi lõige 1 määratleb strateegilise kaubaga seotud teenuse mõiste. Teenuseks onettevõtluse korras osutatav strateegilise kaubaga seotud hüve või võõrandatav õigus,sealhulgas sõjalise kauba ja kahesuguse kasutusega kauba vahendus ja tehniline abi. Siinkohalon järgitud olemasoleva StrKSi määratlust, seda mõnevõrra laiendades (sõjalise kauba asemelon kasutatud määratlust strateegiline kaup).Järgnev lõige 2 täpsustab sõjalise kauba vahenduse mõiste, sätestades, et sõjalise kaubavahendus on:1) teabe, praktilise abi või rahaliste vahendite andmine või kättesaadavaks tegemine,läbirääkimiste pidamine või tehingute korraldamine sõjalist kaupa käsitleva lepingusõlmimiseks, millega kaasneb kauba tarnimine ühest välisriigist teise, ja2) välisriigis asuva sõjalise kauba omandamine selle võõrandamiseks teise välisriiki.Võrreldes kehtiva seadusega on lisandunud vaid sõnad „tehingute korraldamine sõjalist kaupakäsitlevate lepingute sõlmimiseks“. Viimane peaks täpsustama, et vahendustegevus ei olevaid lepingu sõlmimise üle läbirääkimiste pidamine, vaid teinekord palju konkreetsem otsenevõi kaudne sõjalise kaubaga seotud tegevus.Lõige 3 käsitleb vahendust, määratledes kahesuguse kasutusega kauba vahenduse mõiste.Tegemist on vahendusteenusega DU määruse tähenduses ehk täpsemalt:1) tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, milleeesmärk on kahesuguse kasutusega kauba müümine, ostmine või tarnimine Euroopa Liiduvälisest riigist mõnda teise Euroopa Liidu välisesse riiki, või2) Euroopa Liidu välises riigis asuva kahesuguse kasutusega kauba müümine või ostmineeesmärgiga toimetada see edasi teise Euroopa Liidu välisesse riiki.Eelnevalt nimetatud määrusele tuginedes täpsustatakse järgnevas lõikes 4, et kahesugusekasutusega kauba vahenduseks ei loeta pelgalt kõrvalteenuse osutamist ehk vedu,finantsteenuseid, kindlustust või edasikindlustust, üldist reklaami või müügiedendust, samuti21


teenuse osutamist ega tehnoloogia edastamist, kui sellega kaasneb isikute piiriülene liikumine.Määratluse aluseks on DU määruse artikkel 2, kus sisustatakse kahesuguste kaupadevahendusteenuste mõiste ning samuti määruse artikkel 7.Lõikes 5 määratletakse, kes on sõjalise ja kahesuguse kasutusega kauba vahendaja. Eelnõugatäpsustatakse, et vahendus võib hõlmata nii sõjalist kui ka kahesuguse kasutusega kaubagaseonduvat. Seetõttu määratletakse mõiste „sõjalise ja kahesuguse kasutusega kaubavahendaja“ – see on Euroopa Liidus elu- või asukohta omav füüsiline või juriidiline isik, kessaab vahendusest majanduslikku kasu või hüve. Täpsustatud on kehtivas seaduses kasutatudväljendit „tegeleb vahendusega ning saab seeläbi rahalist või muud kasu“. Väljend „rahalinevõi muu kasu“ on asendatud väljendiga „majanduslik kasu või muu hüve“, sest alati ei oletoimingust saadav tulu rahaline või otseselt kasulik.Paragrahvi lõige 6 sätestab tehnilise abi mõiste. Tehniline abi on eelnõu tähenduses igasugunetehniline tugi, mis on seotud strateegilise kauba arendamise, tootmise, komplekteerimise,katsetamise, parandamise, veo, hooldamise ja muu asjakohase teenusega ning mida võib muuhulgas osutada juhendamise, koolitamise, oskusteabe või tehniliste andmete edastamise võinõuandeteenuse teel.Sisuliselt on tegemist kehtiva StrKSi § 3 lõikes 4 toodud mõiste täpsustamisega, mida onkooskõlastatud Euroopa Liidu ühiste seisukohtade põhjal. Olulisem muudatus on tehnilise abiseose laiendamine sõjaliselt kaubalt strateegilisele kaubale – on selge, et igasugune tehnilinetugi ei piirdu vaid sõjalise kaubaga, mis on üks osa strateegilisest kaubast. Samuti onmärgatavalt ajakohastatud tehnilise abiga seotud tegevuste loetelu. Nii näiteks asendatakseeelnõus sõnadega „arendamine ja tootmine“ kehtiva seaduse sõnu „väljatöötamine javalmistamine“, „juhendamine“ olemasolevat „kirjalik või suuline juhendamine“. Täpsustatudon, et lisaks oskusteabe edastamisele võidakse edastada ka tehnilisi andmeid. Tegevusteloetelu peaks olema üldine ja samas piisavalt konkreetne.§ 5. Strateegilise kauba veo ja teenuse keeludParagrahvis sätestatakse strateegilise kauba veo ja teenuse osutamise piirangud. Kehtivasseaduses ettenähtud piiranguid (§ 7) ei ole oluliselt muudetud. Küll aga on muutunudparagrahvi asukoht peatükis – eelnõus on paragrahv kohe strateegilist kaupa, vedu ja teenuseosutamist määratlevate paragrahvide järel ning enne erilubade käsitlemist.Lõikes 1 on loetletud, milline strateegilise kauba vedu ja teenus on keelatud. Loetelu onsuurel määral sarnane kehtivas seaduses oleva loeteluga. Eelnõu kohaselt on keelatud:1) strateegilise kauba väljavedu ja transiit ning teenuse osutamine rahvusvahelisesanktsiooni subjektile;2) strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse riikliku järelevalve all oleva kaubaümberadresseerimine ilma strateegilise kauba komisjoni kirjaliku nõusolekuta jataasväljavedu ilma eriloata;3) massihävitusrelvade, nende valmistamiseks kasutatavate materjalide, riistvara, tarkvaraja tehnoloogia vedu ning nendega seotud teenused sihtriigist olenemata, välja arvatudjuhul, kui see on vältimatult vajalik nende hävitamise eesmärgil;4) jalaväemiinide vedu ja nendega seotud teenus, välja arvatud juhul, kui see onvältimatult vajalik väljaõppe või nende hävitamise eesmärgil;5) inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba vedu ja sellega seotud teenus sihtriigistolenemata, välja arvatud juhul, kui kaupa kasutatakse selle ajaloolise väärtuse tõttuavalikuks eksponeerimiseks muuseumis;22


6) muu strateegilise kauba vedu ja teenus, mis on keelatud välislepinguga.Võrreldes StrKSiga on täpsemini sõnastatud jalaväemiinide (eelnevalt kasutatud isikuvastasedmiinid) veo ja nendega seotud teenuste keeld (välja arvatud juhul, kui see on vältimatultvajalik väljaõppe või nende hävitamise eesmärgil). Soovitused tuginevad jalaväemiinidekeelustamist käsitlevale nn Ottawa konventsioonile 22 , samuti Euroopa Parlamendi 13.detsembri 2007. aasta resolutsioonile jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise jaüleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta Ottawa konventsiooni 10.aastapäeva kohta 23 .Järgnev lõige 2 sätestab erandi keelatud tegevustest vastavalt rahvusvahelise sanktsiooniseadusele. Kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav või rakendav akt võimaldab teha erandeidkäesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 1, annab strateegilise kauba komisjon loarahvusvahelise sanktsiooni seaduse 24 §-s 10 sätestatud korras.Rahvusvahelistest sanktsioonidest lubatakse teha erandeid näiteks juhul, kui on vaja tagadaisikute põhivajaduste rahuldamiseks vajaminevaid kaupu. Erandite tegemise võimalus ontavaliselt ette nähtud nii ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides kui ka neid rakendavatesEuroopa Liidu õigusaktides, samuti Euroopa Liidu autonoomseid sanktsioone kehtestavatesõigusaktides.§ 6. ErilubaParagrahv 6 on sisuliselt kehtiva seaduse § 5 („Eriluba“) täpsustatud ja täiendatud kujul.Lõige 1 määrab, et strateegilise kauba (s.o. strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba)ning eelnõu § 2 lõigete 4 ja 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatava kauba veoks ningteenuse osutamiseks on vajalik kehtiv eriluba. Eriloa vajalikkus on reegel, erandid onsätestatud lõigetes 4–6.Lõige 2 täpsustab eriloa jaotuse litsentsiks ja üldloaks. Loobutud on varasemast jaotusest, miskehtiva StrKSi § 4 lõike 3 kohaselt jagab eriloa järgmiselt: sisseveolitsents, väljaveolitsents,transiidiluba ja väljaveo üldluba. Muudatuse ajendiks on eri dokumendinimetuste paljususkehtivas seaduses (litsentsid, üldluba, transiidiluba, tõend, õiend ja sertifikaat, sh litsentsidjagunevad veel omakorda liht- ja koondlitsentsideks nii sisseveo kui ka väljaveo puhul).KOT direktiivist tulenevalt lisandub seoses kaitseotstarbeliste toodete veoga täiendavsertifikaat (EL sertifikaat).Eesti keeles kasutatakse tihtipeale sõna „litsents“ asemel sõna „luba“, kuigi rahvusvahelisespraktikas on enamasti kasutusel just sõna „litsents“. Tegemist on sünonüümidega, mistõttupeeti selguse mõttes vajalikuks ühtlustada seaduses kasutatavaid mõisteid ning korrastadaväljastatavate dokumentide nimetusi, arvestades rahvusvahelist praktikat ning Euroopa Liiduõigusaktidest tulenevaid erisusi.Eelnõu kohaselt on eriluba litsents või üldluba ning täpsemad tingimused veo ja teenusekohta, milleks konkreetne eriluba on väljastatud, märgitakse litsentsile või üldloa puhultehakse vastav kanne andmekogusse.Eriloaga veo või teenuse osutamist on täpsemalt käsitletud 2. peatükis („Strateegilise kauba22 ÜRO egiidi all vastu võetud 1997. aasta Ottawa konventsioon jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmiseja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise kohta („Convention on the Prohibition of the Use, Stockpilling,Production and Transfer or Anti-Personnel Mines and on their Destruction“), millega Eesti ühines 12.05.2004. a.23 ELT, C323 E/485, 18.12.2008.24 https://www.riigiteataja.ee/akt/1332049423


vedu ja teenuse osutamine eriloa alusel“).Lõikes 2 on ka sõnaselgelt välja toodud, et eriluba peab olema saadud enne kauba või teenuseriigipiiri ületamist. Praktikale tuginedes on komisjoni liikmed korduvalt rõhutanud sellisesätte seadusesse lisamise vajadust, et oleks üheselt selge, et eriluba peab olema kehtiv ningomandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist, sealhulgas Eestis asuvasse tollilattujõudmist. Eelnevatel aastatel on tihti tulnud ette olukordi, kus kauba riigipiiri ületamiseltolliametnikule ettenäidatav luba on kehtivuse kaotanud, selle taotlemise menetlus veel kestabvõi soovitakse seda alles peale kauba kohalejõudmist taotlema hakata. Strateegilise kaubapuhul on tegemist siiski eriti ohtliku kaubaga, mistõttu on julgeoleku tagamiseks vajalik, etluba kauba veoks saadakse enne kauba liikumist. Seetõttu sõnastatakse põhimõte, et luba peabolema saadud, mitte taotletud enne veo või teenuse algust.Lõige 3 täpsustab, et KOT direktiivi kohaselt kaitseotstarbeliste toodete sisseveoks,transiidiks ja Euroopa Liidu siseseks veoks vajalikule loale kohaldatakse üldjuhul litsentsi võiüldloa kohta sätestatut (kui seaduses ei ole ette nähtud teisti).Lõikes 4 määratakse erisus, millal ei ole kaitseotstarbelise toote veoks eriluba vaja. Erisustugineb KOT direktiivi artikli 4 lõikele 1, mille kohaselt ei ole kaitseotstarbeliste toodeteveoks läbi liikmesriikide või sisenemiseks liikmesriigi territooriumile, kus asubkaitseotstarbelise toote vastuvõtja, vaja teiste liikmesriikide luba. Eelnõus kasutatud mõistetekohaselt tähendab see, et kaitseotstarbelise toote sisseveoks (sisenemine Eesti territooriumile)ja transiidiks (Eestist läbivedu) ei ole eriluba vaja, kui on olemas teise Euroopa Liiduliikmesriigi väljastatud kehtiv luba. Nimetatud erisus ei piira kuidagi selliste sätetekohaldamist, mis on vajalikud avaliku julgeoleku või avaliku korra seisukohalt, näiteksveoohutuse tagamiseks.Paragrahvi lõike 5 järgi kohaldatakse Euroopa Liidu sisesele kauba edasitoimetamisele DUmääruse artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud juhtudel litsentsi kohta sätestatud põhimõtteid.Nimetatud määruse kohaselt on Euroopa Liidu sisene edasitoimetamine üldjuhul litsentsivaba(luba nõuab eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse), kuid luba on vaja määruse IV lisassätestatud eriti sensitiivsete kaupade veoks. Samuti võib liikmesriik nõuda luba kahesugusekasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile,kui edasitoimetamise ajal:- edasitoimetaja teab, et kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool Euroopa Liitu;- liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab luba nende kaupadeeksportimiseks lõppsihtkohta (väljaspool Euroopa Liitu) ning kui otse tematerritooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud luba;- ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtkiEuroopa Liidu tolliseadustiku 25 artiklis 24 määratletud töötlemist või toimingut.Lõige 6 täpsustab kehtiva seaduse § 4 lõike 3 1 sõnastust ja viidet Euroopa Liidu määrusele,muutes sätte oluliselt selgemaks.Kahesuguse kasutusega kauba ja eelnõu § 2 lõike 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatavakauba transiidiks ning vahenduseks on eriluba vajalik üksnes DU määruse artiklitega 5 ja 6sätestatud kaalutlustel ja strateegilise kauba komisjoni sellekohasel otsusel. Tegemist onjällegi erisusega reeglist.Määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt on (määruse I lisas loetletud) kahesuguse kasutusega25 Euroopa Liidu tolliseadustiku konsolideeritud tekstile ja selle muudatustele on asjakohased viited Maksu- jaTolliameti kodulehel: http://www.emta.ee/2228924


kaupadega seotud vahendusteenuse osutamiseks vaja luba, kui liikmesriigi pädev asutus onvahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saabkasutada tervikuna või osaliselt mõnel määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil 26 . Samason sätestatud vahendaja vastutus: kui vahendaja on teadlik, et kaubad, mille puhul ta kavatsebvahendusteenuseid osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnelmääruse artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, peab ta sellest teatama liikmesriigi pädevaleasutusele, kes siis otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.Määruse artikli 6 kohaselt võib liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil toimub määruseI lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit (Euroopa Liidu välisest riigist),keelata nimetatud transiidi, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saabkasutada tervikuna või osaliselt määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel. Oluline on,et sellise keelu üle otsustamisel peab liikmesriigi pädev asutus arvesse võtma ülesandeid jakohustusi, mida nad on võtnud endale rahvusvaheliste lepingute ja tuumarelva levikutõkestamise rahvusvahelise korra raames.Samamoodi on eriluba vaja sellise kahesuguse kasutusega kauba transiidiks ja vahenduseks,mis ei ole kantud strateegiliste kaupade nimekirja, kuid mis eelnõu § 2 lõike 11 kohaseltvõidakse arvata strateegilise kauba alla komisjoni sellekohasel otsusel.Lõigetes 7 ja 8 on võrreldes kehtiva seadusega (StrKS § 4 lõiked 5 ja 6) täpsustatud jatäiendatud olemasoleva regulatsiooni mõistete kasutust ja sõnastust.Lõike 7 kohaselt esitatakse strateegilise kauba veoks vajalikud dokumendid või teave (s.teriluba või muud dokumendid, kui vedu on eriloa nõudest vabastatud või teave üldloaregistreeritud kasutajaks olemise kohta) tolliasutusele tolliformaalsuste käigus ja koostollideklaratsiooniga või kauba vabastamiseks järelevalve alt. Tegemist on tavapärasekäitumisega tolli õigusliku regulatsiooni mõttes.Samasugune teavitamine teenuse osutamisel ei ole põhjendatud. Seetõttu on paragrahvi lõikes8 sätestatud, et teenuse osutamise korral esitatakse eriluba (või muud dokumendid, kuiteenuse osutamine on eriloa nõudest vabastatud ) või teave üldloa registreeritud kasutajaksolemise kohta järelevalveasutuse nõudmisel. Ettevõtja peab olema valmis eriluba esitama.Lõikes 9 sätestatakse, et eelnõu § 5 lõikes 2 nimetatud rahvusvahelise sanktsiooni subjektilenõutava loa kohta kehtib sama regulatsioon, mis litsentsi kohta.§ 7. Lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutusejärelevalve tagamineParagrahv käsitleb lõppkasutuse järelevalve dokumente ning on sisuliselt sama kui kehtivaStrKS §-s 6 sätestatu. Muudetud on sõnastust, tuues välja olulisima nimetatud dokumentidekohta – nende väljastamise lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel. Seega on selgeltrõhutatud, et ilma lähteriigi asjaomase asutuse nõudmiseta kauba sisseveo ja lõppkasutusejärelevalvet ei tagata ning tagatisdokumente ei väljastata.Varasem paragrahvi pealkiri kehtivas seaduses „Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutusejärelevalve tagamine“ on üheselt arusaadav oma ala spetsialistidele. Samas on kasutusel kaväljend „sisseveo, väljaveo, transiidi ja teenuse riiklik järelevalve“ (StrKS § 47). Lisades26 Määruse artikli 4 lõikes 1 on osutatud järgmised eesmärgid: keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teistetuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks,avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks,hooldamiseks või ladustamiseks.25


seose lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisega, saame täpsema sõnastuse, millest arusaamiselei tohiks olla probleeme ka neil, kes seadusega igapäevaselt kokku ei puutu.Täpsemalt on sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagamisest juttu eelnõu 3. peatükis„Lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutusejärelevalve tagamine“.§ 8. Strateegilise kauba komisjonVõrreldes kehtiva seadusega on üldsätetesse lisatud mõistena strateegilise kauba komisjon(edaspidi ka komisjon). Määratletakse, et komisjon on loodud strateegilise kaubagaseonduvate küsimuste arutamiseks ja strateegilise kauba kontrolli süsteemi tagamiseks.Komisjoni kuuluvad strateegiliste kaupade ja nende veoga kokkupuutuvate asutuste esindajad,selles osas eelnõuga muudatusi ei tehta.Eelnõu väljatöötamisel jõuti arusaamisele, et strateegilise kauba komisjoni mõistedefineerimine on oluline, nagu ka komisjoni peamise eesmärgi ja pädevuse täpsemmääramine. Kehtivas seaduses ei ole seda piisavalt selgelt tehtud ning ka komisjonipõhimäärus keskendub pigem tehnilistele üksikasjadele. Samas on komisjoni tähendusoluliselt suurem kui vaid litsentside ja lubade konkreetsed menetluslikud küsimused. Otsustetegemisel võetakse arvesse ka poliitilist tausta, et näiteks tõkestada strateegilise kaubasattumine kriisipiirkondadesse või rahvusvahelise embargo all olevatesse riikidesse.Kehtivas seaduses on komisjonile pühendatud 2. peatükk. Eelnõus käsitletakse komisjonitäpsemalt eelnõu 4. peatükis „Strateegilise kauba komisjon“. Asukoha muutumine on tingitudasjaolust, et seaduse peamine eesmärk on reguleerida strateegilise kauba veo ja teenuseosutamise nõuded. Komisjon on oluline, kuid samas kannab seaduse mõtet teenindava üksuserolli. Seetõttu on eelnõu üldsätete peatükis sissejuhatusena komisjoni mõiste ja täpsemaltkäsitletakse komisjoni eelnõu 4. peatükis.§ 9. Strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekoguKäesoleva paragrahviga võetakse kasutusele strateegilise kaubaga seotud toiminguteandmekogude mõiste ja sätestatakse, et sinna kantakse strateegilise kauba veo ja teenuseosutamisega seotud toimingute andmed (käesoleva seaduse kohaselt).Mõiste on osaliselt uus, sest kuigi kehtivas seaduses kasutatakse mõistet „andmekogu“, poleseda korrektselt sisustatud.StrKSi § 10 kohaselt on strateegilise kaubaga seonduvaid andmekogusid mitu:1) sõjalise kauba vahendajate riiklik register;2) strateegilise kauba sisseveolitsentside, väljaveolitsentside, transiidilubade, väljaveo üldloakasutaja õiendite ja lõppkasutuse järelevalve dokumentide andmebaas, mis on avaliku teabeseaduse mõistes riigiasutuse andmekogu.Eelnõuga lisandub andmekogusse kantavate toimingute arv ning kohustus teatavaid andmeidavaldada. Sellest vajadusest tulenevalt korraldatakse olemasolev andmekogu olulisel määralümber.Andmekogusid ja nende sisu käsitletakse täpsemalt eelnõu 5. peatükis „Strateegilise kaubagaseotud toimingute andmekogu“.2. peatükk26


„Strateegilise kauba vedu ja teenuse osutamine eriloa alusel“1. jagu „Vedu ja teenuse osutamine litsentsi alusel“§ 10. LitsentsParagrahvis 10 avatakse litsentsi mõiste. Säilitatud on kehtivas seaduses kasutatud mõistet„litsents“, samuti litsentside jagunemine lihtlitsentsiks ja koondlitsentsiks. Mõnevõrra onkorrastatud mõistete liigitamist ja kasutust.StrKSis on jagatud litsentsid järgmiselt: sisseveolitsents, väljaveolitsents (mis jagunevad lihtjakoondlitsentsiks), transiidiluba, ent kõikidest üldiselt rääkides on kasutatud sõna „litsents“.Sisuliselt puudub selge põhjendus, miks ühel juhul on kasutatud sõna „litsents“ (sisseveo- javäljaveolitsents) ja teisel juhul „luba“ (transiidiluba). Võib arvata, et mõistete erisus tuginebmõneti tõlgetele inglise keelest (StrKSis: litsents – licence, luba – permission). Kuna samamõistet „litsents“ kasutatakse rohkelt ka rahvusvahelises praktikas mõlemal juhul, siis onmõistlik kõik dokumendid ühtselt ja arusaadavalt litsentsiks nimetada.Paragrahvi lõikes 1 täpsustatakse, et litsents on seaduses sätestatud tingimustel strateegilisekauba või teenuse sisseveoks ja väljaveoks vajalik lihtlitsents või koondlitsents.Järgnevates lõigetes 2 ja 3 on säilitatud StrKSis olevad mõisted lihtlitsents (StrKS § 12 lõikes3) ja koondlitsents (StrKS § 12 lõikes 4), täpsustades vaid seost konkreetse strateegilise kaubaja selle veoga.Paragrahvi lõike 2 kohaselt on lihtlitsents dokument, mis annab selles nimetatud isikuleõiguse litsentsis seatud tingimustel sõjalist kaupa ja kaitseotstarbelist toodet Eestissetoimetada või strateegilist kaupa välja toimetada ning osutada strateegilise kaubaga seotudteenust. Varem käsitles lihtlitsents vaid strateegilise kauba väljavedamist ja sõjalise kaubagaseotud teenuse osutamist. Seega vastab lihtlitsents sisuliselt olemasolevale sisseveolitsentsileja väljaveolitsentsile.Lõike 3 kohaselt määratletakse koondlitsentsi mõiste. Koondlitsents on dokument, mis annabselles nimetatud isikule õiguse litsentsis seatud tingimustel toimetada sõjalist kaupa jakaitseotstarbelist toodet Eestisse ühest või mitmest lähteriigist või -kohast ning ühelt võimitmelt tarnijalt või strateegilist kaupa välja toimetada ühte või mitmesse sihtriiki või -kohtaning ühele või mitmele tarbijale. Nagu eelnenud lõikes oli koondlitsentsi varasem seospiiritletud lihtsalt strateegilise kauba väljavedamisega.Paragrahvi lõige 4 on StrKSi § 12 lõige 5 täiendatud sõnastuses. Eelnõu kohaselt onstrateegilise kauba transiidiks vajalik lihtlitsents või koondlitsents, mis annab printsipaalileõiguse strateegilise kauba või teenuse transiidiks litsentsis seatud tingimustel. Täiendus järgibkehtiva seaduse loogikat, mille alusel sai transiidiluba kasutada ka korduva transiidi korralvastavalt transiidiloas seatud tingimustele.Laiendatud on, et transiit ei ole võimalik mitte ainult strateegilise kauba puhul, vaid seda võibette tulla ka teenusega seoses (näiteks sõjalise või kahesuguse kasutusega kauba vahendusevõi tehnilise abi korral).Säilitatud on mõiste „printsipaal“ kasutamine samasugusel kujul kui StrKSis, seda eraldiselgitamata. Printsipaal on isik, kes on kas transiitkauba omanik, vedaja, deklarant või kesvastutab transiidi toimumise eest selle ajal. Konkreetse eestikeelse vaste väljatoomisel saab27


takistuseks isikute paljusus. Arvestades, et tegemist on tolli õiguslikus regulatsiooniskasutatava mõistega, puudub selleks ka vajadus.§ 11. Kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu litsentsi aluselParagrahvis 11 täpsustatakse, kuidas toimub kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisenevedu litsentsi alusel. Tegemist on vastega direktiivi artiklile 7, mis sätestab üksikuteveolubade regulatsiooni põhialused.Direktiivikohane veoluba vastab sisuliselt meie olemasoleva regulatsiooni litsentsile, mistõttukohaldatakse eelnõu järgi teatavate erisustega kaitseotstarbeliste toodete veoloa suhteslitsentsi kohta sätestatut.Direktiivi alusel on paragrahvis ette nähtud võimalus väljastada kaitseotstarbelise tootekoondlitsentsi asemel vaid lihtlitsents, kui:1) taotlus piirdub üheainsa veoga (kuid vedu võib samas toimuda ühe või mitme saadetisena);2) see on vajalik liikmesriigi (Eesti) oluliste julgeolekuhuvide kaitse või avaliku korraseisukohalt;2) vedu on vajalik liikmesriigi (Eesti) rahvusvaheliste ülesannete ja kohustuste täitmiseks või3) komisjonil on alust arvata, et tarnija ei ole võimeline täitma kõiki tingimusi, mis onvajalikud talle koondlitsentsi andmiseks.Kaitseotstarbelise toote vedu lihtsustatud korras koondlitsentsi alusel on teatud mõttesprivileeg, komisjon peab koondlitsentsi väljastades olema kindel, et veoga ei kahjustata Eesti(ja teiste liikmesriikide) olulisi julgeolekuhuve või avalikku korda. Samuti peab olema alususaldada ettevõtjat (tarnijat), et see täidab kõiki koondlitsentsi tingimusi. Seega on tähtsalkohal ka ettevõtja usaldusväärsus.Kui komisjonil on kahtlusi ja puudub kindlus, eelnevalt kirjeldatud asjaolude kohaselt,väljastatakse lihtlitsents. Lihtlitsentsi väljastamine ei takistata ettevõtja tegevustkaitseotstarbeliste toodete vedamisel.Paragrahvides 13–16 käsitletakse litsentsi taotlemist ja väljastamist. Võrreldes kehtivaseadusega ei ole nendes toimingutes põhimõttelisi muudatusi.§ 12. Litsentsi taotlemineParagrahvis sätestatu järgi peab litsentsi saamiseks esitama komisjonile vormikohase taotluse(koos nõuetekohaste dokumentidega, mis on taotluse lisadeks) ning tasuma eelnevalt taotluseläbivaatamise eest riigilõivu. Taotlusele kirjutab alla füüsilisest isikust taotleja ise võijuriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja. Samasugune säte on StrKSi §13 lõikes 1.Lõige 2 täpsustab, et komisjon võib koondlitsentsi taotlejalt nõuda strateegilise kaubagategeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kava kirjeldust (nimetatud kava ja selle kirjeldusetäpsem regulatsioon eelnõu §-s 31).Lõikes 3 on toodud volitusnorm, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega litsentsitaotlemisel esitatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra. Võrreldessamasisulise volitusnormiga StrKSis, mille asukoht seaduses on sama – paragrahvi 13 lõikes3 –, on sätet muudetud ja loobutud paljusõnalisusest. Samuti on oluline märkida, et eelnõu28


järgi menetletakse kõiki strateegilise kaubaga seotud taotlusi ühtlustatud korra kohaselt(käsitletakse ühes määruses).Lõikes 4 on esitatud volitusnorm, mille kohaselt kehtestab litsentsi taotluse vormivälisminister määrusega (vastab StrKSi § 13 lõikele 2). Volitusnormi asukohta on muudetudnii, et välisministri määruse volitusnorm asuks paragrahvis peale Vabariigi Valitsusevolitusnormi (ja seda läbivalt kogu eelnõus).Lõikega 5 kinnitatakse riigilõivu tasumise kohustus (puudus StrKSis). Riigilõivuseadusekohaselt on ette nähtud riigilõiv 12,78 eurot, mida ei muudeta.§ 13. Erandid litsentsi taotlemise kohustusestParagrahvis määratakse, millised on erandid litsentsi taotlemise kohustusest, s.o millisel juhulei ole litsentsi taotlemine nõutud.Võrreldes sama paragrahviga StrKSis on lisandunud kaks lõiget, mil puudub kohustustaotleda litsentsi. Mõlemad tuginevad direktiivi sätetele.Esimesed kaks lõiget on sisuliselt muutmata. Lõikes 2 on ajakohastatud sõnastust: väljend„sõjaline missioon“ on asendatud väljendiga „sõjaline koostöö“ ning sõna„humanitaarmissioon“ on asendatud sõnaga „tsiviilmissioon“, mis selles kontekstis ontäpsemad ja vastavad kehtivale õigusele.Paragrahvi lõike 3 kohaselt võib komisjon vabastada ettevõtja litsentsi taotlemise kohustusestkaitseotstarbelise toote veoks (Euroopa-sisesel liikumisel), kui1) tarnija või vastuvõtja on Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusasutus või osa EuroopaLiidu liikmesriigi kaitsejõududest;2) tarneid teostavad oma ülesannete täitmiseks Euroopa Liit, Põhja-Atlandi LepinguOrganisatsioon, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, Ühinenud RahvasteOrganisatsioon või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon;3) vedu on seotud humanitaarabiga katastroofi korral või annetusega eriolukorras;4) vedu on vajalik punktide 1–3 kohaselt tarnitud kaitseotstarbeliste toodeteparandamiseks või hooldamiseks.Lõikes välja toodud erandid litsentsi taotlemisest tuginevad direktiivi artikli 4 lõikes 2sätestatud võimalustele, millal võib liikmesriik otsustada vabastada kaitseotstarbeliste toodeteveod eelneva loa taotlemise kohustusest.Lõikes 4 nähakse ette, et lõikes 3 nimetatud erandi, litsentsivabastuse saamiseks tulebeelnevalt esitada avaldus ja asjasse puutuvad dokumendid. Komisjon otsustab erandi tegemiseesitatud dokumentide alusel, võttes arvesse kas nimetatud vedu vastab lõikes 3 loetletudtingimustele ning kas eksisteerib riske või julgeolekuohte.Eelnõu väljatöötamisel tehtud analüüsi käigus otsustati toetada enamikku KOT direktiivisloetletud võimalustest, kuna sellised veod ei kujuta endast julgeolekuohtu. Loa taotlemisekohustusest ei vabastatud järgmisi kaitseotstarbeliste toodete vedusid, mil eelneva loataotlemine on edaspidi kohustuslik:a) vedu on vajalik liikmesriikidevahelise relvastusalase koostööprogrammirakendamiseks jab) vedu on vajalik kaitseotstarbeliste toodete väljapanekuks või demonstreerimiseks (võiveoks väljapaneku või demonstreerimise järgselt).29


Mõlemal juhul lähtuti erandi vajalikkusest ning selle kontrollimise võimalustest.Liikmesriikide relvastusalane koostöö võib olla väga erinevates vormides, komisjonil onkeeruline selliste koostööprogrammide sisu ning kauba vajadust kiirelt kontrollida.§ 14. Litsentsi väljastamineParagrahvis on tehtud mõningad muudatused võrreldes samasisulise StrKSi paragrahviga.Lõikes 1 sätestatakse, et litsentsi väljastamise või selle väljastamisest keeldumise kohta teebotsuse komisjon. Muudatusena ei ole siinjuures sõnastatud komisjoni kaalutlusõigust, nagusee on ette nähtud StrKSi § 15 lõikes 1.Komisjoni kaalutlusõigus on lisatud eelnõu § 16, mis sätestab litsentsist väljastamisekeeldumise alused ning eelnõu § 56, mis määrab komisjoni otsuste ja ettekirjutuste tegemisepädevuse. Samuti kajastatakse kaalutlusõigust komisjoni põhimääruses, mis sätestabkomisjoni tegevuse üksikasjalikumad alused.Läbipaistvuse huvides on eelnõus sätestatud litsentsitaotluse menetlemise tähtajad, nagu kamuude taotluste puhul, mis seni on olnud kehtestatud määruse tasandil.Lõikes 2 nähakse ette litsentsitaotluse menetlemise tähtaja pikendamise võimalus.Lõikesse 3 on lisatud komisjoni õigus litsentsi väljastamise otsustamisel seada täiendavaidtingimusi. Loomulikult peab komisjon tingimuste määramisel tegutsema põhjendatult,lähtudes konkreetsest taotlejast, taotluses esitatud andmetest jms asjaoludest, mis on seadusekohaselt vajalikud silmas pidada. Näiteks koondlitsentsi puhul (kehtib kuni 3 aastat) võiblisada aruandekohustuse, et saada ülevaadet toimunud tehingutest komisjoniaruandluskohustuse täitmiseks.Lõige 4 sätestab väljastatud litsentside andmetega andmekogu täiendamise ülesande.Lõikes 5 on toodud volitusnorm, mille kohaselt kehtestab välisminister määrusega litsentsivormid ning litsentsile kantavate andmete loetelu.§ 15. Litsentsi väljastamisest keeldumineParagrahv vastab sisuliselt StrKSi §-le 16, kuigi seda on parandatud ja täiendatud, täpsustadeslitsentsi väljastamisest keeldumise aluseid.Muudatused on tingitud asjaolust, et kehtiva seaduse väljatöötamise ja jõustumise ajal oliEesti seotus rahvusvaheliste organisatsioonide ning konventsioonidega oluliselt erinevpraegusest. Samas pole alates StrKSi jõustumisest veebruaris 2004. aastal § 16 mingeidmuudatusi tehtud.Eelnõu väljatöötamisel kaaluti kõiki keeldumise aluseid tähelepanelikult, et nende jaotuminekindlaks keeldumise aluseks ja võimalikuks keeldumise aluseks oleks piisavalt põhjendatud japroportsionaalne. Olulisel kohal on vajadus arvestada Eesti liikmesust erinevatesorganisatsioonides ja sealt tulenevaid kohustusi.Lõikes 1 on toodud juhud, mil komisjon keeldub litsentsi väljastamisest.Tegemist on kategoorilise loeteluga, mille puhul esmane keeldumisalus on Eesti või Eesti30


liitlasriigi huvide või julgeoleku võimalik ohustamine.StrKSis on samasisuline võimalus § 16 lõikes 2, kus on eraldi punktidena sätestatud Eestihuvide ja julgeoleku ohustamise võimalus (punkt 1) ning Eesti liitlasriikide huvide jajulgeoleku ohustamine (punkt 6). Eelnõus on nimetatud keeldumise alus tõstetud esimeselekohale, sest tegemist on julgeolekupoliitiliselt tähtsa momendiga ning tänapäeval on Eestihuvid ja julgeolek kahtlemata tihedas seoses meie liitlasriikide huvide ja julgeolekuga. Kuimeil on teave, et strateegilise kauba vedu või transiit ohustab Eesti või Eesti liitlasriigi huvevõi julgeolekut, on raske leida põhjendusi, miks me peaksime sellisel juhul litsentsiväljastama ning sellist vedu või transiiti lubama. Teine lisandus võrreldes kehtivaredaktsiooniga on lõike 1 punktis 4 sisalduv keeldumisalus: litsentsi väljastamisestkeeldutakse, kui on kahtlus, et kaupa võidakse kasutada rahvusvahelise humanitaarõiguserikkumiseks. Uuendus tugineb nõukogu järeldusotsusena 2009. aasta detsembrisajakohastatud Euroopa Liidu juhisele 27 rahvusvahelise humanitaarõigusega vastavuseedendamise kohta ning nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP 28 . Samuti keeldutakselitsentsi väljastamisest, kui taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid võivõltsimistunnustega dokumente.Lõikes 2 on loetletud keeldumisalused, mille esinemise korral võib komisjon litsentsiväljastamisest keelduda. See tähendab, et litsentsi väljastamisel kaalutakse sügavalt asjaoludeolulisust konkreetse kaasuse juures ning langetatakse seejärel otsus.Võrreldes StrKSis toodud võimalike keeldumisalustega (§ 16 lg 2) on muudetud ja uuendatudsõnastusega järgmised punktid:1) Punktides 1–3 on sõna „taotleja“ asendatud väljendiga „taotleja või temagaseotud isik“, laiendades isikute ringi, kelle suhtes jälgitakse, kas nad on litsentsiväljastamise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud kas punkti 2 kohaseltstrateegilise kauba veo ning transiidiga seotud õigusakte või nende alusel tehtudettekirjutusi või punkti 3 kohaselt rahvusvahelist sanktsiooni.Kehtivas redaktsioonis puudutab see keeldumisalus vaid taotlejat. Arvestades, etstrateegilise kaubaga võivad tegeleda kõik isikud, võib juhtuda, et nii juriidiline kui kafüüsiline isik rikuvad kehtestatud reegleid, näiteks rahvusvahelist sanktsiooni.Muudatusega välistatakse olukord, kus litsents väljastatakse näiteks juriidilisele isikule,mille juhatuses või nõukogus olev isik on rikkunud strateegilise kauba vedu ja transiitikäsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist sanktsiooni. Praktikas võib ette tulla olukord, kusettevõtjad vahetavad ärinime ning komisjonil puudub seaduslik alus litsentsiväljastamisest keelduda. Sama sätte rakendamine aitab ka füüsiliste isikute puhul jälgidaseotud isikute kasutamist taotluste esitamisel (n-ö variisikutena).2) Punktis 3 on „alustatud kriminaalmenetlust“ asendatud väljendiga „on käimasstrateegilise kauba või teenusega seotud süüteo menetlus“. Samuti on laiendatudisikute ringi, kelle suhtes nimetatud asjaolu tähtsust omab – StrKSis oleva„taotleja“ asemel kasutatakse väljendit „taotleja või temaga seotud isik“.Põhjendused isikute ringi laiendamise kohta on sarnased eelmise punkti juuresesitatud põhjendustega.Olulisem selle punkti muutmise juures on täpsustus, et mitte igasugune „alustatudkriminaalmenetlus“ ei saa olla litsentsi väljastamise keeldumise aluseks. Tähtsust ontegelikult vaid strateegilise kaubaga, selle veo või teenuse osutamisega seotud süüteo27 Updated European Union Guidelines on promoting compliance with international humanitarian law,http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/st16841en09.pdf28 Nimetatud ühise seisukohaga määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivadliikmesriikide ühiseeskirjad (ELT L 335/99, 13.12.2008).31


Strateegilise kaubaga seoses seatud piirangute eesmärgiks on üldine rahu ja stabiilsusetagamine maailmas ning kriisikollete või nende eskaleerumise ennetamine. Tulenevalt Eestigeograafilisest asukohast ning asjaolust, et Eesti paikneb Euroopa Liidu välispiiril, onennetustöö ja asutuste infovahetus väga olulisel kohal. Keelduva otsuse puhul on alati tähtistagada riigisisene ja rahvusvaheline julgeolek.Paragrahvi on lisatud uues sõnastuses lõige 3, mille punkt 1 sätestab komisjoni kohustusevõtta litsentsi väljastamisest keeldumise otsustamisel arvesse nõukogu ühise seisukoha2008/944/ÜVJP 29 artiklis 2 ettenähtud kriteeriumeid ja taotleja õiguskuulekust.Nimetatud ühises seisukohas on kaheksa kriteeriumit, millega komisjon peab oma otsustetegemisel arvestama:1) liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste ja kokkulepete, eeskätt ÜROJulgeolekunõukogu või Euroopa Liidu vastu võetud sanktsioonide, tuumarelvadetõkestamist ja muid küsimusi käsitlevate lepingute ning muude rahvusvahelistekohustuste austamine;2) inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine lõppsihtkohaks oleva riigipoolt;3) lõppsihtriigi siseolukord, sõltuvalt pingete või relvastatud konfliktide olemasolust;4) piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamine;5) liikmesriikide ja territooriumide, mille välissuhete eest liikmesriik vastutab, ningsõbralike riikide ja liitlasriikide julgeolek;6) ostjariigi suhtumine rahvusvahelisse üldsusesse, eelkõige tema suhtumine terrorismi,tema liitlaste iseloom ja rahvusvahelise õiguse austamine;7) oht, et sõjatehnoloogia või -varustus suunatakse ostjariigis kõrvale või veetakse taasvälja ebasoovitavatel tingimustel;8) sõjatehnoloogia või -varustuse ekspordi kokkusobivus vastuvõtjariigi majandusliku jatehnilise suutlikkusega, võttes arvesse, et soovitavalt peaksid riigid õigustatud,relvastumisega seotud julgeoleku- ja kaitsevajadused saavutama inim- jamajandusressursside minimaalse ümbersuunamisega.Eelnevast võib kahtlemata aru saada, kui rangetes normides on liikmesriigid kokku leppinud.Lisaks tihedamale koostööle ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames on kokku lepitudteatud keeldumisalustes, samuti teabevahetuse tugevdamises.Peale selle võtab punkti 2 ja 3 kohaselt komisjon arvesse kättesaadavaid rahvusvahelise kohtuotsuseid ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu pädevateasutuste otsuseid ning aruandeid. Viimaste hulka arvatakse muuhulgas Euroopa Nõukogupiinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopakomiteelt ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriraportööri aruanded.Otsustamisel peab komisjon arvesse võtma samuti muud asjakohast teavet, sealhulgassaadaolevaid riigisiseseid kohtute otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatudaruandeid.Nimetatud punktid tuginevad AT määrusest tulenevatele pädeva asutuse kohustustele.Lõike 3 punkti 4 kohaselt arvestab komisjon täiendavalt otsustamisel taotleja õiguskuulekust.Siin peetakse silmas taotleja õiguskuulekat käitumist üldises mõttes, mis on strateegilisekauba komisjonile oluline käesoleva seaduse seisukohast. Strateegiliste kaupadega tegelemineon paljude piirangutega tegevus. Tulenevalt ekspordikontrolli sensitiivsusest rahvusvahelise29 Nimetatud seisukohaga määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivadühiseeskirjad.33


julgeoleku plaanis on oluline tagada valdkonnas tegutsevate isikute õiguskuulekas käitumine.Lõikes 4 nähakse ette, et kui esinevad lõigetes 1 ja 2 loetletud keeldumise alused, võib jättaneed arvestamata ning litsentsi siiski väljastada, kui see on vajalik seoses jälitustegevusegakuritegude ennetamiseks ja avastamiseks. Veidi on muudetud kehtivas seaduses olevatväljendit „kuritegude avastamiseks ja nende asjaolude väljaselgitamiseks“, kuna eelnõus onrõhk asetatud kuritegusid ennetavale tegevusele. Kui kuritegu on juba avastatud, siis võibarvata, et kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks litsentsi väljastamine ei ole vajalik (egavõimalikki).§ 16. Litsentsi kehtivusStrKSis on paragrahvi pealkirjaks „Litsentsi kehtivusaeg“. Samas on mitmes kohas kasutatudsiiski väljendit „litsentsi kehtivus“ – näiteks § 13 lõikes 3, §-des 19 ja 53 –, mistõttu peetiparemaks piirduda ühe mõistega, täpsustades, et (litsentsi) kehtivuse perioodi piiritlebkomisjon.Lõike 1 kohaselt määrab komisjon „iga väljastatava litsentsi kehtivuse esitatud taotluse jalisadokumentide alusel“, võttes arvesse, eta) lihtlitsents kehtib kuni üks aasta;b) koondlitsents kehtib kuni kolm aastat;c) transiidilitsents kehtib kuni kuus kuud.Sisuliselt vastab säte olemasolevale regulatsioonile.Korrastatud on sõnastust ning täpsustatud litsentside kehtivuse piiraegu (praegu sisseveo- javäljaveolitsentsi kehtivus kuni üks aasta, ka koondlitsentsi puhul, ning transiidiloa kehtivuskuni üks kuu). Eelnõu kohaselt on olemasoleva sisseveo- ja väljaveolitsentsi vastekslihtlitsents, mida võidakse kasutada nii sisseveoks kui ka väljaveoks vastavalt litsentsismääratud tingimustele.Pikendatud on transiidilitsentsi võimalikku kehtivusaega. Seda tulenevalt praktilisestprobleemist suuremate kaubavedude läbiviimisel (nt raudtee kaudu). Transiidilitsentsikehtivuse maksimumtähtaja pikendamine ei piira siiski võimalust kehtestada vajaduse korrallühem kehtivusaeg.Lisandunud koondlitsentsitähtaeg kuni kolm aastat tugineb direktiivis sätestatule. Direktiiviartikli 6 lõike 2 kohaselt antakse kaitseotstarbelise toote koondveoluba vähemalt kolmeksaastaks. Samas võimaldab direktiiv liikmesriikidel seda luba pikendada, mis eelnõus onsätestatud §-s 18.Lõige 2 on StrKSi § 17 lõige 3 muutmata kujul.§ 17. Litsentsi kehtivuse pikendamineParagrahvi ei ole sisuliselt muudetud, täpsustatud on kahte momenti.Lõike 1 kohaselt peab litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitama komisjonile kirjalikupõhjendatud avalduse hiljemalt kümme tööpäeva enne litsentsi kehtivuse lõppu. Võrreldespraegu kehtiva seadusega, milles kasutatakse väljendit „kirjalik avaldus ja selgitus“, oneelnõus eelistatud määratlust „kirjalik põhjendatud avaldus“. Muudatuse põhjal saab taotlejaavaldada litsentsi pikendamise soovi koos kõikide põhjenduste ja argumentidega ühes34


dokumendis.Samuti sätestatakse eelnõu paragrahvi lõikes 1 selgelt, et pikendada saab litsentsi tarnimatakaubakoguse ulatuses, st pikendamisel jäävad kõik teised asjaolud peale kauba kogusevähenemise samaks.Täpsustatud on avalduse esitamise aega. StrKSis ettenähtud tähtaega, „vähemalt kümmepäeva enne kehtivusaja lõppu“, on lühendatud selliselt, et põhjendatud pikendamise avaldusoleks esitatud hiljemalt kümme tööpäeva enne litsentsi kehtivuse lõppu.Arusaadavalt on litsentsi pikendamise avalduse menetlemiseks vajalik teatud aeg, niiasjaolude kontrollimiseks kui ka esitatud põhjenduste vaagimiseks, sest litsentsi pikendamiseotsus peaks olema vastu võetud enne litsentsi kehtivuse lõppemist. StrKSis olev määratlus„hiljemalt kümme päeva enne litsentsi kehtivusaja lõppu“ sisaldab endas ka nädalavahetusepäevi, mistõttu avalduse tegelik menetlusaeg võib sisulise otsuse vastuvõtmiseks osutuda liigalühikeseks.Lõige 2 on StrKSi § 18 lõige 2 muutmata kujul.Lõikes 3 täpsustatakse riigilõivu tasumise vajadus litsentsi kehtivuse pikendamise avalduseläbivaatamise eest (puudub StrKSis).§ 18. Litsentsi muutmineParagrahvi kohaselt on litsentsi muutmine võimalik kahel juhul.Lõige 1 sätestab võimaluse taotleda litsentsi muutmist, kui selle andmed on muutunud.Sellisel juhul peab taotleja (litsentsi omaja) esitama komisjonile kirjaliku põhjendatudavalduse ja asjasse puutuvad dokumendid litsentsi muutmiseks.Lõikes 2 on ette nähtud, et litsentsi muutmise otsustab komisjon, võttes arvesse seadusessätestatud keeldumise aluseid nagu litsentsi taotlemisel (§ 15). Samade aluste rakendamine onpõhjendatud, kuivõrd sisuliselt tuleb hinnata muutunud asjaolusid ning suhestada neidkeeldumisalustes toodud momentidega.Lõike 3 kohaselt võib litsentsi muutmist taotleda Euroopa Liidu liikmesriik, kui vedu võibkahjustada liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve. Sellisel juhul teeb komisjon otsuse pealepooltega konsulteerimist. Nimetatud sättes arvestatakse nii KOT direktiivist kui ka DUmäärusest tulenevaid nõudeid ja litsentside muutmise võimalusi. Komisjonil on kohustuskonsulteerida nii muutmist taotleva liikmesriigi kui ka litsentsi omajaga.Litsentsi muutmine StrKSis on sätestatud kahes paragrahvis:a) § 18 ' („Litsentsi muutmine“) annab võimaluse litsentsi muuta Euroopa Liiduliikmesriigi taotlusel nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakseühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordikontrollimiseks, artikli 7 lõikes 2 sätestatud juhul.Samas on ette nähtud, et kui komisjon otsustab litsentsi muuta, tunnistatakse litsentskehtetuks ja antakse välja uus litsents muudetud tingimustel).Nimetatud paragrahvi muutmise vajadus tuleneb asjaolust, et kehtiva DU määruse artikkel27 kohaselt on viidatud nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2000 alates 27. augustist 2009. akehtetu. Määruse järgi käsitletakse „viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele viidetena35


Samas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõike 3 kohaselt võib tehingust tuleneva nõudeaegumistähtaeg olla kümme aastat, kui kohustatud isik on kohustusi rikkunud tahtlikult.Erinevate äridokumentide, nagu lepingud, aruanded jms, säilitamine võib olla vajalikmajandustehingute rekonstrueerimiseks, mistõttu on säilitatud kehtivas StrKSis olev tähtaeg.Lõikes 2 loetletakse säilitatavad dokumendid, mis peavad sisaldama järgmist teavetstrateegilise kauba veo või teenuse osutamise kohta:1) kauba või teenuse kirjeldus ja strateegilise kauba nimekirja kategooria tähis ja number;2) kauba või teenuse kogus ja väärtus;3) veo või teenuse osutamise kuupäevad;4) tehingupoolte nimed ja aadressid;5) lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada;6) muu teave, mille säilitamise kohta on komisjon teinud ettekirjutuse.Võrreldes kehtiva seadusega on loetelu punkte täiendatud ja muudetud järgmiselt:a) punkti 1 kohaselt peab lisaks kauba veo või teenuse kirjeldusele dokumentidessisalduma ka strateegilise kauba nimekirja kategooria tähis ja number.Tegemist on olulise lisandusega eelkõige seetõttu, et dokumentides vaid kauba kirjeldusenäitamine ei saa olla piisav, kui strateegilise kauba kontrolli aluseks on nimekirjad, kus igakaubaartikkel on märgitud vastava kategooria tähise ja numbriga. Ebaselguste vältimiseks jakaupade kontrollitavuse tagamiseks on vajalik märkida kauba kategooria tähis ja numberstrateegilise kauba nimekirja kohaselt;b) punkti 2 on lisatud nõue, et peale kauba koguse peab olema näidatud ka veo või teenuseväärtus. Nimetatud info on vajalik statistiliste andmete kogumiseks, kuna komisjonil onkohustus aru anda rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kontrollirežiimidele reaalseekspordi kohta. Samuti on see vajalik, et kontrollida ettevõtte kinnipidamist litsentsil olevatestandmetest;c) punkt 3 on ümber sõnastatud, varasem „kauba üle tollipiiri toimetamise kuupäevad“ onasendatud veo või teenuse osutamise kuupäevade määratlusega. Veo või teenuse osutamisekuupäevad on tähtsamad kui kauba üle tollipiiri toimetamise kuupäevad, eelkõige seetõttu, etkaup ei pruugi füüsiliselt üle Eesti tollipiiri liikudagi. Näiteks teenuse puhul on see nii. Sellineinfo võib olla vajalik ka tõestuseks hilisemate pretensioonide korral (nt tõestamiseks, et vedutoimus kehtiva litsentsi alusel);d) punktis 5 on täpsustatud, et lõppkasutus ja lõppkasutaja peavad olema märgitud, juhulkui need on teada. Eesmärgiks jällegi tuvastada litsentsil olevate andmete vastavus reaalseekspordiga.Lõikes 3 sätestatakse, mil moel ning millises ajavahemikus tuleb aruanne esitada. Kaks kordaaastas kuu aja jooksul pärast poolaasta lõppu on mõistlik nii ettevõtjale kui ka strateegilisekauba komisjonile. Aruanne esitatakse 31. juuni ja 31.detsembri seisuga.2. jagu „Vedu ja teenuse osutamine üldloa alusel“Veo ja teenuse osutamine üldloa alusel tugineb kehtivas seaduses sätestatud korrale,arvestades DU määrusest ja KOT direktiivist tulenevaid erinõudeid. Selgelt on eristatudriikliku üldloa kehtestamise võimalus.§ 22. Üldluba38


Paragrahvis avatakse üldloa mõiste ning täpsustatakse üldloa kasutamise põhimõtteid.Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et üldloa alusel toimub strateegilise kauba vedu ja teenuseosutamine lihtsustatud korras. Oluline on, et üldloas määratakse selle kasutamise tingimused,piiritledes muu hulgas kaubad ja riigid.Üldluba on üldine ja avatud, nö valmis luba, mille alusel saab ettevõtja tegeleda strateegilisekauba veo ja strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamisega.Üldloa muudab eriliseks selle üldine ja avatud iseloom – erinevalt strateegilise kauba veoks jateenuse osutamiseks ettenähtud litsentsimenetlusest ei pea ettevõtja üldluba spetsiaalselttaotlema. Samuti ei ole selle kasutamine üldjuhul piiratud kauba koguselise piiranguga egakonkreetse lõppkasutaja nimega.Võrreldes litsentsiga, on tegemist väga vaba eriloa vormiga, seega on sellise loakasutamisõigus sisuliselt privileeg. Ettevõtja peab vastama teatud nõuetele ning komisjonipädevuses on hinnata, kas ettevõtja on piisavalt usaldusväärne, et vedada kaupa lihtsustatudkorras. On võimalik, et komisjon ei nõustu ettevõtja registreerimisega üldloa kasutajaks – seljuhul on ettevõtjal võimalus vedada strateegilist kaupa ja osutada teenust lihtlitsentsi alusel.Üldloa kehtestamisel määratakse nende strateegiliste kaupade nimistu, mida ettevõtja võiblihtsustatud korras vedada ja mille suhtes teenust osutada, samas piiritledes vajadusel muudtingimused (nt riikide loetelu). Üldluba võib olla riiklik üldluba või Euroopa Liidu üldluba.Lõige 2 annab volitusnormi Vabariigi Valitsusele riikliku üldloa kehtestamiseks määrusega.Tegemist on eelnõus sätestatud võimalusega, mis järgib olemasolevaid õigusakte ning DUmäärusest ja KOT direktiivist tulenevaid kohustusi. Seni ei ole Eesti kehtestanud ühtegiriiklikku üldluba, kuigi ka StrKSi § 22 lõige 2 annab Vabariigi Valitsusele võimaluse väljaveoüldloa kehtestamiseks. KOT direktiivi kohaselt peab looma vähemalt neli üldluba järgmisteksjuhtudeks:a) ostja tegutseb kaitsevaldkonnas ja teostab oste liikmesriigi kaitsejõudude ainukasutusetarbeks;b) vastuvõtja on sertifitseeritud ettevõtja;c) vedu toimub demonstreerimiste, hindamiste ja väljapanekute eesmärgil;d) vedu toimub hooldamise ja parandamise eesmärgil, kui vastuvõtja onkaitseotstarbeliste toodete algne tarnija.Nimetatud üldload kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, kavand lisatakse käesolevaleseletuskirjale.DU määruse kohaselt kehtivad riiklikud üldload kogu Euroopa Liidus. Riiklikke üldlubasidon kehtestanud näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik. Põhimõtte kohaseltrakendatakse üldluba juhul, kui suure kaubaveo tõttu on tekkinud vajadus vähendadabürokraatiat.Lõike 3 kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu üldluba DU määruse alusel (st kahesugusekasutusega kaupade puhul). Praegu on nimetatud määruse põhjal kehtestatud üks üldluba –väljaveo üldluba (Community General Export Authorisation) nr EU001, mis annab loakasutajaks registreerunud isikule DU määruse I lisas loetletud kaupade toimetamiseksjärgmistesse riikidesse: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa,Šveits ja Norra.Euroopa Liidu üldloa kasutamine võib teatud juhtudel olla keelatud (nt kui kaup39


eksporditakse tollilattu). Samuti kui tegemist on sensitiivse kahesuguse kasutusega kaubaga,mis on loetletud nimekirja lisas. Kaubad, sihtriigid ja tingimused, mille alusel üldloakasutajaks registreeritud ettevõtja võib üldluba kasutada, on märgitud üldloale.Teadaolevalt plaanitakse kehtestada veel viis üldluba. Sellekohane DU määruse muutmiseettepanek on arutlusel Euroopa Parlamendis ja Nõukogus. Ettepaneku järgi sisaldavad uuedüldload lihtsustatud eksporditingimusi teatud telekommunikatsioonikaupade, kemikaalide,arvutite veoks, samuti kaupade näitusele viimiseks ja kaupade garantiiremondi tegemiseks.Paragrahvi lõige 4 sätestab, et kehtestatud üldluba võib kasutada ettevõtja, kes on üldloakasutajana kantud andmekogusse. Üldloa kasutajate registreerimise kohustus tuleneb DUmäärusest. Kehtiva seaduse kohaselt on üldloa kasutajaks registreerimisel olnud vajaliklisadokumendi, õiendi taotlemine.Eelnõus on loobutud lisadokumendi (õiendi) taotlemise kohustusest, nagu sätestab StrKSi §22 lõige 1 ja § 23. Peamiseks argumendiks on asjaolu, et isik peab üldloa kasutajakssaamiseks esitama taotluse ning tõendama enda sobivust lihtsustatud korras strateegilisekauba vedamiseks ja teenuse osutamiseks.Lisadokumendi saamise vajadus puudub.Lõike 5 kohaselt võib üldloa kasutamiseks olla vajalik ettevõtja sertifitseerimine. Nõue võibtuleneda üldloa kehtestanud määrusest.Praegu, eelnõu jõustumisel, puudutab see kaitseotstarbeliste toodete üldloa kohaseltkaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjaid. Samas võib sellise nõude sätestada ka riiklikkuüldluba kehtestavas Vabariigi Valitsuse määruses. Kohustus võib olla vajalik raskestikontrollitavate kaupade puhul või teenuse osutamisel.§ 23. Üldloa kehtivusLõige 1 sätestab, et üldluba kehtestatakse tähtajatult.Üldluba kehtestatakse määrusega, mis oma laadilt on halduse üldakt, seega kehtestataksetähtaega määramata. Üldloa kehtivust saab piiritleda uue määruse kehtestamisega.Eelnõus on selgelt välja toodud, et kehtestatud üldluba muuta või selle kasutust piirata saabvaid selle väljaandja. StrKSis on sätestatud üldloa kehtestamine, kuid selle muutmise võikehtivuse sätted puuduvad.Lõige 2 annab Vabariigi Valitsusele volitusnormi kehtestatud üldloa muutmiseks võilõpetamiseks, määrates kaks peamist alust: kui seda tingib vajadus kaitsta Eesti olulisi võisihtriigi julgeolekuhuvisid, avalikku korda ja julgeolekut ning kui üldloa eesmärk on äralangenud.Lõike 3 kohaselt otsustab Euroopa Liidu üldloa kehtivuse nõukogu määrusega.§ 24. Üldloa kasutajaks registreerimineParagrahvis määratakse üldloa kasutajaks registreerimise alused.Lõike 1 kohaselt võib üldloa kasutajaks registreerimist taotleda püsivalt Eestis elav füüsilineisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.Lõikes 2 sätestatakse, et registreerimise taotlemisel esitatakse komisjonile vormikohane40


taotlus ja nõuetekohased dokumendid. Registreerimistaotlusele kirjutab alla füüsilisest isikusttaotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja.Lõike 3 kohaselt teeb üldloa kasutajaks registreerimise või sellest keeldumise kohta otsusekomisjon. Kui otsus on positiivne, kantakse üldloa kasutaja andmed andmekogusse. Otsusetegemisel peab komisjon arvestama eelnõu §-s 15 loetletud aluseid ja seonduvaid komisjonikohustusi. Otsuse menetlemise kord on sätestatud vastavas Vabariigi Valitsuse määruses.DU määrusest on lõikes 4 sätestatud erisus kahesuguse kasutusega kauba üldloa puhul.Kahesuguse kasutusega kauba veoks kehtestatud üldloa kasutajaks registreerimise otsuse teebkomisjon kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Tavamenetlusest lühemtähtaeg on tingitud kauba olemusest ja selle laialdasest kasutusest.Lõige 5 annab võimaluse pikendada lõikes 3 nimetatud tähtaega, kui on tarvis lisateavet võiesitatud teavet on vaja täiendavalt kontrollida.Lõige 6 sätestab komisjoni otsusest teavitamise kohustuse. Komisjoni otsus edastataksekirjalikult ning samas kantakse üldloa kasutaja andmed andmekogusse.Lõige 7 näeb komisjonile ette võimaluse piirata üldloa kasutamise õigust teatavate kaupadesuhtes. Eelkõige on see seotud KOT direktiiviga ja selle all peetakse silmas olukorda, kusüldluba kehtib väga paljude kaupade kohta, kuid ettevõttel puudub võimekus kõiki kaupukäidelda (lõhkeained, kemikaalid jne).Lõige 8 annab Vabariigi Valitsusele volitusnormi kehtestada määrusega üldloa kasutajaksregistreerimise taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu ja taotluste menetlemise kord.Lõike 9 kohaselt kehtestab üldloa kasutajaks registreerimise taotluse vormi välisministermäärusega.Lõige 10 sätestab, et üldloa kasutajaks registreerimise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasudariigilõiv. Riigilõivu nõue on ka StrKSi kohaselt, kuigi kehtiv seadus seda otseselt ei sätesta.Riigilõivuseaduse järgi on ette nähtud riigilõiv 12,78 eurot, mida ei muudeta.§ 25. Üldloa kasutajaks registreerimisest keeldumineÜldloa kasutajaks registreerimise otsustamisel lähtub komisjon käesolevast seadusest ningesitatud taotlusest ja nõuetekohastest dokumentidest. Üldised keeldumise alused on sarnasednendega, mis on sätestatud litsentsi otsustamise puhul.Lõike 1 kohaselt komisjon keeldub või võib keelduda üldloa kasutajaks registreerimisest, kuiesinevad eelnõu §-s 15 loetletud keeldumise alused.Lõige 2 täpsustab, et kahesuguse kasutusega kauba üldloa kasutajaks registreerimisestkeeldumise alused sätestab nõukogu määrusega. Praegu ei ole DU määruses ette nähtudüldloa kasutajaks registreerimisest keeldumise aluseid. Selles suhtes on muutusi oodatatulevikus. Lahenduse leidmiseni on oluline tagada järelkontroll (dokumentide kontroll,aruandlus, järelevalve) ettevõtjate üle ning selle käigus tegeleda avastatud probleemidega.Eelnõu lõikes 3 on määratud, et üldloa kasutajaks registreerimisest keeldumine ei piira isiku41


võimalust vedada strateegilist kaupa või osutada strateegilise kaubaga seotud teenustlihtlitsentsi alusel.Üldloa alusel kauba vedu või teenuse osutamine eeldab, et ettevõtja vastab teatud kõrgendatudnõuetele. Samas ei ole strateegilise kaubaga seotud ettevõtlus seotud ülemäära rangetenõuetega, vaid lubab tegutseda ka lihtlitsentsi alusel (st igakordselt taotletav luba kauba veoksvõi teenuse osutamiseks). See on ka ettevõtja teadlik valik registreerimisel kõiki vajalikkenõudeid täita.§ 26. Üldloa kasutajaks registreerimise tähtaegLõike 1 kohaselt saab üldluba kasutada andmekogus määratud tähtaja jooksul (kuid mittekauem kui üldloa kehtivusaeg).Tähtaega seadusega ei piiritleta, sest näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide puhul ei olesee vajalik. Samas on välja toodud, et ükski registreering ei kehti kauem kui üldluba ise.Siiski arvestab komisjon, et tähtaegade määramine ettevõtjatele kindlasti distsiplineerib neidteatud aja tagant (nt viis aastat) vajalikud meetmed üle vaatama, tagamaks ettevõtja nõuetelevastavus ja meetmete ajakohasus.Lisaks on üldloa andjal igal ajal võimalik üldluba muuta, sealhulgas piirata selle kehtivust,näiteks kui see on oluline julgeolekuhuvide tõttu, vajalik avaliku korra seisukohalt või kuiettevõtja ei vasta loa saamise tingimustele.Paragrahvi lõike 2 kohaselt üldloa kasutusõiguse tähtaega, kui see on määratud, ei pikendata.Säte põhineb eelnevas lõigus välja toodud ettevõtte meetmete ajakohastamise kaalutlusel.Teistkordsel registreerimisel on oluline hinnata eelmise registreerimise ajal ettevõtte käitumistja nõuetest kinnipidamist.§ 27. Üldloa kasutaja andmete muutmine andmekogusAndmete muutmise vajadus võib tekkida ettevõtja andmete muutumisest (aadress, nimi,kontaktandmed).Lõike 1 kohaselt võib kasutaja andmete muutmiseks andmekogus esitada komisjonilekirjaliku avalduse (koos asjakohaste lisadokumentidega).Lõige 2 sätestab, et sellise avalduse saamisel arvestab komisjon eelnõu §-s 15 käsitletudkeeldumise aluseid.§ 28. Üldloa kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine võitühistamineKehtivas StrKSis on sätestatud küll kehtetuks tunnistamise alused, kuid loetelu ei ole täielikega hõlma KOT direktiivist ja DU määrusest tulenevaid kohustusi. Seetõttu on paragrahvioluliselt muudetud.Lõikes 1 antakse komisjonile otsustamisõigus nimetatud juhtudel.42


Lõikes 2 sätestatakse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise alused, milleks onjärgmised olukorrad:a) üldloa kasutaja esitab sellekohase kirjaliku avalduse;b) üldloa kasutaja andmed muutuvad olulisel määral;c) üldloa kasutaja ei täida üldloa tingimusi;d) üldloa kasutaja ei täida strateegilist kaupa käsitlevaid õigusakte ega nende aluseltehtud ettekirjutusi;e) üldloa kehtivus lõpeb;f) üldloa kasutamise õiguse saanud juriidiline isik lõpetatakse või füüsiline isik sureb;g) järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks.Võrreldes kehtiva StrKSiga on lisatud võimalus ettevõtjal endal seda paluda (ntlisakohustustest vabanemiseks, kui üldloa kasutamine ei ole enam ettevõttele vajalik), eraldialusena on välja toodud üldloa tingimuste täitmata jätmine ning vajadus toimida niijärelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks.Lõikes 3 tuuakse välja tühistamise alused, mis on samad kui litsentsi puhul. Samuti pärinebKOT direktiivist ning DU määrusest litsentsi tühistamise vajaduse määramine. See on vajalikesiteks siis, kui tekib kahtlus, et litsentsi taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid, jateiseks, kui ilmnevad uued asjaolud, millest teadmise korral oleks litsentsi väljastamisestkeeldutud juba litsentsi läbivaatamise ajal.Lõiked 4–7 on sarnased eespool § 19 lõigetes 4 ja 6–8 litsentside kohta sätestatule (teiseliikmesriigi poolt taotletav litsentsi kehtetuks tunnistamise, kehtivuse peatamise võitühistamise võimalus; registreeringu kehtivuse taastamise võimalus; andmekogus sellekohastekannete tegemise kohustus ja teavitamiskohustus). Dubleerimise vältimiseks ei ole samuselgitusi siinkohal uuesti esitatud.Ainukese erinevusena on lisatud KOT direktiivist tulenev teise liikmesriigi õigus nõudaüldloa kasutamise õiguse tingimustest kinnipidamise kontrollimist. Direktiivi artikkel 15 lõike1 kohaselt võib liikmesriik sellise taotluse esitada, kui on olemas tõsine risk, et sertifitseeritudvastuvõtja teises liikmesriigis ei täida üldise veoloaga seotud tingimusi, või kui on võimalus,et see võib mõjutada avalikku korda või julgeolekut või liikmesriigi olulisi julgeolekuhuvisid.Teavitamiskohustus on samalaadne kehtivas seaduses oleva teavitamiskohustusega õiendikehtetuks tunnistamisel. Eelnõu kohaselt teavitatakse lisaks ka üldloa kasutajat, mitte ainultjärelevalveasutusi. Paragrahvil on mõtteline paralleel StrKSi §-ga 26, mis näeb ette õiendikehtetuks tunnistamise korra. Kuna eelnõu kohaselt õiendi menetlust enam ei toimu, ontegemist siiski sisuliselt uue paragrahviga.§ 29. Dokumentide säilitamine ja aruandekohustusParagrahvis määratakse üldloa kasutaja suhtes kehtivad dokumentide säilitamise nõuded jaaruandekohustus, mis kattub litsentsi alusel strateegilise kauba veo ja teenuse osutamiselsätestatud dokumentide säilitamise nõuete ja aruandekohustusega. StrKSi §-s 28 ettenähtuddokumentide säilitamise kohustus on jäetud muutmata.Dubleerimise vältimiseks viidatakse §-s 21 sätestatud nõuetele.3. jagu „Ettevõtja sertifitseerimine“43


Eelnõu 2. peatüki 3. jagu on pühendatud ettevõtja sertifitseerimisele.Ettevõtja sertifitseerimine on KOT direktiiviga loodud veolubade lihtsustatud korrapõhielement. Direktiivis mõeldakse sertifitseerimise all kaitseotstarbeliste toodetega tegelevaettevõtja usaldusväärsuse tõendamist, tuginedes kindlaks määratud kriteeriumitele.KOT direktiivis toodud sertifitseerimiskriteeriumite rakendamiseks on direktiivi artikli 14alusel moodustatud liikmesriikide esindajate komitee, mille ülesandeks on tagadasertifitseerimiskriteeriumite ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liikmesriikides.Tuginedes liikmesriikide parimatele tavadele sõnastas Euroopa Komisjon 2011. aasta 11.jaanuaril direktiivi artikli 9 alusel suunised direktiivi paremaks rakendamiseks ja direktiivilihtsustamiseesmärgi saavutamiseks 30 (edaspidi EK soovitus). Eelnõu väljatöötamisel onnimetatud Euroopa Komisjoni soovitusega arvestatud.Sertifitseerimine on direktiivi järgi ja EK soovituse kohaselt mõeldud eelkõige ettevõtjale, kesreaalselt toodab direktiivi reguleerimisalasse jäävaid kaitseotstarbelisi tooteid (või nendekomponente, alasüsteeme), et turustada neid oma nime või kaubamärgi all.Eelnõu kohaselt rakendatakse sertifitseerimise menetlust komisjoni otsusel ka teistelestrateegilise kaubaga tegelevatele ettevõtjatele. See võiks olla vajalik eriti sensitiivse võiraskesti kontrollitava kauba puhul, näiteks sõjalise kaubaga seotud või teenust osutavateettevõtjate puhul, kui komisjon nii otsustab. Sertifitseerimise laiendamisega sellisel moelarvestatakse sõjalise kauba (nagu ka kaitseotstarbelise toote) olemust ja eripära, pidadessilmas avaliku korraga seotud põhjendusi, nagu näiteks veoohutus, ladustamisohutus,diversioonioht ja kuritegevuse ennetamine, mis on olulised nii direktiivi eesmärkidesaavutamiseks kui ka üldiselt strateegilise kaubaga seonduva regulatsiooni jaoks.StrKSis samaväärset menetlust ette nähtud pole.§ 30. Ettevõtja sertifitseerimise nõueParagrahvi lõikes 1 täpsustatakse, et ettevõtja sertifitseerimine on menetlus, mille käigushinnatakse strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtja nõuetele vastavust ja usaldusväärsust,eelkõige suutlikkust pidada kinni käesolevast seadusest, selle alusel väljaantud õigusaktidestning komisjoni otsustele tuginevatest ettekirjutustest ja piirangutest.Lõikega 2 täpsustatakse kaks võimalikku juhtu, mil sertifitseerimine vajalik on. Esiteks onselleks KOT direktiivist tuleneva nõude täitmine ehk sertifitseerimine on vajalik (Eesti)ettevõtjatele, kes soovivad teistes Euroopa Liidu liikmesriikides välja antud üldlubade aluselkaupu vastu võtta.Rõhutatakse, et kaitseotstarbeliste toodete puhul nõutakse sertifitseerimist vastuvõtjastettevõtja puhul ning – tuginedes direktiivis sätestatule – siis, kui see on teises Euroopa Liiduliikmesriigis välja antud kaitseotstarbelise toote üldloa tingimus. Siinkohal on lähtutudEuroopa Komisjoni soovituse argumendist, et tagada sertifitseerimise ühetaolinetõlgendamine ja kohaldamine kogu Euroopa Liidus. Lisaks võib sertifitseerimine olla vajalikka teistel juhtudel, eelkõige kui see on eriloa tingimus.Lõike 3 kohaselt tegeleb ettevõtja sertifitseerimisega komisjon, mis hindab ettevõtja30 Euroopa Komisjoni 11. jaanuari 2011 soovitus kaitseettevõtjate sertifitseerimise kohta kaitseotstarbelistetoodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamist käsitleva direktiivi 2009/43/EU artikli 9 alusel(ELT L 11/62, 15.1.2011).44


usaldusväärsust ja vastavust, lähtudes kindlaks määratud sertifitseerimise kriteeriumitest.Täiendavalt on sätestatud, et menetluses tuginetakse ettevõtja poolt komisjonile esitatudteabele. Seega eeldab komisjon esitatud informatsiooni kohasust ning vastutus esitatudandmete õigsuse eest lasub ettevõtjal.Sertifitseerimise kriteeriumite põhialused tulenevad direktiivist ning need on ühtsed kõikidesliikmesriikides.Lõikes 4 täpsustatakse, et sertifitseeritud ettevõtja peab võimaldama komisjonil kontrollidaenda jätkuvat vastavust sertifitseerimise kriteeriumitele. Sellise kontrollimehhanismi näeb etteKOT direktiiv. Direktiivi kohaselt kontrollivad pädevad asutused vähemalt kord kolme aastajooksul ja EK soovituse põhjal võiks selline kontroll toimuda alguses peale sertifitseerimistkohe esimese aasta jooksul, et tagada ettevõtete jätkuv vastavus kriteeriumidele ja nendeajakohasus.Lõike 5 kohaselt ei ole sertifitseerimine ei ole vajalik juhul, kui ettevõtja on jubasertifitseeritud teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Siinkohal on tuginetud direktiivi artikkel 9lõikele 6, mille kohaselt tunnustavad liikmesriigid kõiki teises liikmesriigis direktiivi kohaseltvälja antud sertifikaate.§ 31. Sertifitseerimise kriteeriumidParagrahvis täpsustatakse sertifitseerimise kriteeriumid, tuginedes direktiivi artikli 9 lõikes 2nimetatud tingimustele.Lõikes 1 loetletakse kriteeriumid, millele ettevõtja vastavust hinnatakse:1) ettevõtjal on tõendatud kogemus kaitsealases tegevuses, võttes eelkõige arvesseandmeid ekspordikriteeriumitest kinnipidamise kohta, kohtuotsuseid nimetatudküsimuses, kogenud juhtkonna ning nõutud tegevusloa olemasolu;2) asjakohane tööstustegevus kaitseotstarbeliste toodete valdkonnas ühenduses,eelkõige võime integreerida süsteeme ja alasüsteeme;3) kõrgemast juhtkonnast on nimetatud seadusliku esindusõigusega isik, kes vastutabstrateegilise kauba veo ja teenuse osutamise eest;4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud kõrgema juhtkonna esindaja on ettevõtja nimelallkirjaga kinnitanud kohustuse võtta kõik vajalikud meetmed, et järgida ja rakendada kõikieritingimusi, mis on seotud mis tahes vastuvõetud komponendi või toote lõppkasutuse javäljaveoga;5) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud kõrgema juhtkonna esindaja on ettevõtja nimelallkirjaga kinnitanud kohustuse esitada komisjonile üksikasjalik teave, vastates küsimustele jajärelpärimistele lõppkasutajate või lõppkasutuse kohta kõigi toodete puhul, mida ettevõtja onvedanud või vastu võtnud teise liikmesriigi eriloa alusel;6) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud kõrgema juhtkonna esindaja on kinnitanud omaallkirjaga strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kava kirjelduse. Selleskirjelduses peavad olema esitatud üksikasjad, mis käsitlevad strateegilise kauba veo jaekspordi haldamiseks eraldatud organisatsioonilisi, tehnilisi ja inimressursse, vastutusahelatettevõtja struktuuris, sisekontrolli meetmeid, teadlikkuse tõstmist ja töötajate koolitust,füüsilisi ja tehnilisi turvameetmeid ning veo ja ekspordi kohta peetavat arvestust jajälgitavust.Loetelu on direktiivile tuginedes kaitseotstarbelise toote keskne, rõhutades, et ettevõtjatööstustegevus peab olema asjakohane ja kogemus tõendatud. Sellest lähtutakse ka EK45


soovituses, mille kohaselt peaks õigus sertifitseerimisele olemagi vaid nendel vastuvõtjatestettevõtjatel, kes tegelikult toodavad direktiivi reguleerimisalasse jäävaid kaitseotstarbelisitooteid või osaliselt kokkupandud kaitseotstarbelisi tooteid, mis koosnevad kolmandateltisikutelt ostetud komponentidest või süsteemidest ja alasüsteemidest, et turustada neid omanime või kaubamärgi all.Punktis 3 viidatud ettevõtja seaduslik esindaja on direktiivi kohaselt ettevõtja kõrgemajuhtkonna esindaja, kes vastutab ettevõtja ekspordi- ja veojuhtimise süsteemi ning ekspordijaveokontrolliga tegelevate teiste töötajate eest. EK soovituse järgi peaks nimetatud kõrgemajuhtkonna esindaja olema ettevõtja juhtivametnik. Eesti tingimustes tuleb tõdeda, et meil eiole suuri ettevõtjaid, kellel oleks palju ekspordi- või veokontrolliga tegelevaid töötajaid võiisegi eraldi üksusi. Enamasti on ettevõtete struktuur piiratud mõne töötajaga, mistõttu oneelnõu kohaselt piisav, kui ettevõtja nimetab seadusliku esindaja, kes vastutabekspordikontrolli eest. Sisuliselt tähendab see näiteks osaühingu puhul, et juhatuse võinõukogu otsusega nimetatakse üks juhatuse liige, kes korraldab, jälgib ja vastutab osaühinguekspordikontrolli küsimuste eest.Lõige 2 näeb ette lisakriteeriumid, sätestades, et ettevõtja nimetatud seaduslik esindaja peabettevõtja nimel allkirjaga kinnitama, et vastuvõetavaid tooteid:1) kasutatakse oma tootmistegevuses;2) ei edastata ega ekspordita algsel vastuvõetud kujul, välja arvatud hooldamise võiparandamise eesmärgil.Nimetatud kaks kinnitust peavad olema kirjalikus vormis, mis eeldatavasti suurendavadettevõtja kohusetundlikkust ning peaksid tagama ettevõtja (äriühingu) nõuetekohase käitumiseja koostöö järelevalveasutustega.Punktis 6 nimetatud strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kava kirjelduson uus dokument, mille olemasolu nõue tuleneb direktiivist. Eelnõu kohaselt kehtestabettevõtja nõuetele vastavuse kava nõuded Vabariigi Valitsus määrusega.Nõuetele vastavuse kava on ettevõtja sisedokument, millest peaks lähtuma ettevõtjaekspordikontrollialane tegevus – see on ettevõtja tegelik ekspordi- ja veojuhtimise süsteemkirjalikult fikseerituna. Nimetatud kava koostamine on ettevõtja võimalus läbi mõelda jaotsustada vajalikud põhimõtted, pisiasjad ning toimingud, mis peaksid tagama ettevõtjakorrastatud tegevuse ja toimimise ekspordikontrolli valdkonnas. Kavas nimetatud nõudeidtuleb kohaldada vastavalt ettevõtte suurusele ja ressurssidele, kuid kõik nõuded peavad olematäidetud õigel ajal ja ajakohastatud. Me võiksime seda nimetada ka ekspordikontrollikäsiraamatuks.Kuigi põhinõuded nimetatud kava koostamiseks on kindlaks määratud direktiiviga, peamejuhinduma ka EK soovitusest, mis annab täpsustatud küsimused ja suunised selle kavakoostamiseks. Koostatud kava kasutatakse ka ettevõtja hilisemal hindamisel (sertifitseerimisekehtivuse ajal kontrollimisel).Paljude ettevõtjate jaoks on tegemist olemasolevate protsesside kirjeldamisega, mis eeldabminimaalseid muudatusi või uuendusi. Küll aga võib kaasa tuua mõningate tegevuste,seahulgas ettevõttesisese vastutuse täpsema määramise.Lõike 3 kohaselt rakendatakse paragrahvis nimetatud kaitseotstarbeliste toodetega seonduvaidsertifitseerimise kriteeriumeid kõikidele strateegilise kaubaga tegelevatele ettevõtjatele, kuisertifitseerimine on vajalik üldloa kasutamiseks eelnõu § 22 lõike 5 kohaselt.Sertifitseerimine tuleneb otseselt direktiivist ja on seetõttu kaitseotstarbeliste toodetega46


seonduv uuendus. Samas on seaduse väljatöötamisel leitud, et tegemist on vajaliku ja kasulikutoiminguga ka teiste ettevõtjate puhul, mistõttu ei tohiks seadus piirata sertifitseerimist vaidühe konkreetse juhuga. Suunatakse ju sertifitseerimise kaudu ettevõtjaid korrastama omategevust.Korrastatud ekspordi- ja veokontrolli süsteemiga ettevõtjate olemasolu peaks omakordatagama ekspordikontrollialase tegevuse kvaliteedi, suurendades ettevõtjate üldist teadlikkust.Paragrahvi lõige 4 sätestab ettevõtja kohustuse vastata sertifitseerimise kriteeriumitele tervesertifitseerimise kehtivuse aja. Tegemist on nõudega, mis peaks tagama, et ettevõtja ei pingutavaid sertifikaadi saamise nimel, vaid on sisuliselt huvitatud kõrgel tasemel ekspordi- javeokontrollisüsteemi toimimisest. Üksnes sellisel juhul on usaldusväärsuse tunnustaminekomisjoni poolt võimalik. Samuti peab arvestama, et direktiivil põhinevaid rangeidsertifitseerimise nõudeid peaks ühtselt rakendama kogu Euroopa Liit, vaid sellisel juhul saabliikmesriikidevaheline lihtsustatud kord täita oma eesmärgi.Lõikes 5 on volitusnorm Vabariigi Valitsusele strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtjanõuetele vastavuse kava koostamise nõuete kehtestamiseks määrusega.§ 32. Sertifitseerimise taotlemineParagrahvis täpsustatakse tehnilised üldreeglid sertifitseerimise taotlemisel.Lõike 1 kohaselt täpsustatakse, et sertifitseerimist võib taotleda püsivalt Eestis elav füüsilineisik või Eestis registreeritud juriidiline isik.Lõikes 2 nimetatakse, et sertifitseerimiseks esitatakse komisjonile vormikohane taotlus janõuetekohased dokumendid. Dokumendid ja vorminõuded määratakse eelnõu kohaseltkindlaks vastavas rakendusaktis (vt lõige 4). Täpsustatakse, et taotlusele peab olema allakirjutanud füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslikesindaja.Lõikes 3 on volitusnorm, mille kohaselt kehtestab sertifitseerimise taotlemisel esitatavatedokumentide loetelu ja taotluste menetlemise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatudmenetlemise kord on sarnane muude strateegilise kaubaga seotud taotluste esitamise jamenetlemisega, mistõttu on need toimingud liidetud ühte Vabariigi Valitsuse määrusesse (steelnõu kohaselt rakendatakse ühtlustatud korda kõikidele strateegilise kaubaga seotudtaotluste menetlemisele).Lõige 4 annab volitusnormi sertifitseerimise taotluse vormi kehtestamiseks, sätestades, etnimetatud vormi kehtestab välisminister määrusega.Paragrahvi lõige 5 täpsustab, et sertifitseerimise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasudariigilõiv, mis on võrdne sellega, mis tasutakse StrKSi seaduse alusel vahendajate riiklikkusseregistrisse kandmise eest – 63,91 eurot. Riigilõivu summa on suurem kui litsentsi taotlemisepuhul, sest menetlustoimingud nõuavad oluliselt rohkem tööd.§ 33. SertifitseerimineParagrahvis määratakse konkreetsemalt sertifitseerimise protsess.47


Lõike 1 kohaselt on komisjoni pädevuses teha otsus ettevõtja sertifitseerimise või sellestkeeldumise kohta 30 kalendripäeva jooksul. Komisjon peab oma otsuse tegema kaalutletult,tuginedes esitatud dokumentidele, hinnates ettevõtja vastavust sertifitseerimiskriteeriumitelening seaduse kohaselt sätestatud muudele tingimustele või asjaoludele.Enne sertifitseerimisotsuse tegemist peab komisjon kontrollima ettevõtja poolt asjaomastetingimuste täitmist ning hindama ettevõtja vastavust sertifitseerimise kriteeriumitele. EKsoovituse kohaselt peaks pädev asutus erilist tähelepanu pöörama esimest kordasertifitseeritavate kaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjatest ettevõtjate kontrollimisele.Lõike 2 kohaselt võib lisateabe või täiendava kontrolli vajadusel menetlemistähtaegapikendada, teatades sellest sertifitseerimist taotlevale ettevõtjale (samuti kui litsentsi ja üldloapuhul).Lõike 3 järgi võib komisjon sertifitseerimise otsustamisel määrata lisatingimusi võipiiranguid. Nende määramisel peab komisjon lähtuma konkreetsest ettevõtjast ning temavalmisolekust ja võimekusest.Seega puudutab see ettevõtjaid, kelle valmisolek on n-ö piiripealne – näiteks puuduvadettevõtjal arvestatavad kogemused selles valdkonnas vms. Sellisel juhul toimub tingimusliksertifitseerimine, mis tähendab, et komisjon võib:a) piirata sertifikaadiga lubatud strateegiliste kaupade nimekirja, tulenevaltettevõtja tegevusalast;b) seada lisatingimusi seoses sertifitseerimise kriteeriumitele vastavusekontrollimisega.c) sätestada lisatingimused, mille täitmata jätmine võib olla sertifitseerimisepeatamise või tühistamise aluseks.Kaupade nimekirja võib olla vajalik piirata ka näiteks juhul, kui ettevõttel puuduvad vastavadtegevusload, koolitus või hoiustamistingimused nimetatud kauba käitlemiseks.Paragrahvi lõike 4 kohaselt teatab komisjon ettevõtja sertifitseerimisel tehtud otsusestkirjalikult. Tegemist on teavitamisega lihtkirjalikus vormis. Sertifitseeritud ettevõtjate kohtaei peeta eraldi arvestust, kuid nende andmed kantakse andmekogusse.Lõige 5 täpsustab, et kaitseotstarbelise toote vastuvõtjana sertifitseeritud ettevõtjale väljastabkomisjon direktiivis nimetatud sertifikaadi. Sertifikaadi vorm on direktiivi alusel kokkulepitud ja see kehtib kõikides liikmesriikides. EK soovituse lisana on esitatud sertifikaadistandardmudel.Sertifikaat vormistatakse seda väljastava liikmesriigi ametlikus keeles ning soovitavaltsertifitseeritud vastuvõtjast ettevõtja nimetatud teise liikmesriigi ametlikus keeles. Sertifikaatsaadetakse ettevõtjale otsuse tegemisel koos kirjaliku teatega.Sertifitseeritud ettevõtete nimekirjad on direktiivist tulenevalt avalikud.Lõige 6 annab volitusnormi välisministrile, kes kehtestab sertifikaadi vormi ningsertifikaadile kantavate täpsete andmete loetelu määrusega.§ 34. Sertifitseerimisest keeldumineLõike 1 kohaselt võib komisjon keelduda ettevõtja sertifitseerimisest, kui ettevõtja ei vastasertifitseerimise kriteeriumitele (nagu need on nimetatud eelnõu §-s 31) või kui esinevadeelnõu §-s 15 loetletud keeldumise alused.Nagu varasemalt määratud, on ettevõtja vastavus sertifitseerimiskriteeriumitele oluline, et48


tagada tema tegevuse vastavus ekspordikontrolli nõuetele. Teise alusena on sertifitseerimisestkeeldumine võimalik, kui esinevad muud keeldumise alused, mis sisuliselt vastavadlitsentside ja üldlubade puhul kohaldatavatele keeldumisalustele. Tegemist on loeteluga,millega arvestamine on kooskõlas direktiivi ja ka EK soovituse nõuetega.Lõike 2 kohaselt ei piira sertifitseerimisest keeldumine ettevõtja võimalust vedada strateegilistkaupa lihtlitsentsi alusel. Nimetatud sättega antakse ettevõtjale aimu sellest, etsertifitseerimine on oluline ja teatud juhtudel hädavajalik – näiteks lihtsustatud tingimustelkaitseotstarbelise toote vastuvõtmisel. Samas ei ole tegemist vältimatu tingimusega, misvõiks saada takistuseks ettevõtjale, kes soovib tegutseda ekspordikontrolli valdkonnas, vedadastrateegilist kaupa või osutada teenust. Sertifitseerimisega sätestatakse ettevõtjale teatudkvaliteedinõuded, millele vastavus peab tagama ettevõtte kõrgetasemelise toimimise.Ettevõtja, kelle arvates on sätestatud nõuded objektiivselt hinnates liiga ranged või keerulised,saab tegutseda, vedades strateegilist kaupa lihtlitsentsi alusel.§ 35. Sertifitseerimise kehtivusParagrahvis määratakse ettevõtja sertifitseerimise kehtivus, tuginedes EK soovitusele.Lõikes 1 sätestatakse, et sertifitseerimine kehtib komisjoni otsuses nimetatud tähtajani.Lõike 2 kohaselt kehtib kaitseotstarbelise toote üldloaga seonduvalt otsustatudsertifitseerimine eelnõu § 33 lõike 4 alusel väljastatud sertifikaadi kehtivusaja lõpuni, kuidmitte kauem kui viis aastat (direktiivi kohaselt väljastatava sertifikaadi kehtivus ei saa ollapikem kui viis aastat).Üldjuhul võiks igasuguse sertifitseerimise puhul lähtuda optimaalsest viieaastasestkehtivusperioodist. Siiski ei piirata siin teiste erilubadega seoses sertifitseeritavate ettevõtetevõimalust määrata vastavalt vajadusele lühem või pikem tähtaeg. Ilmselt esialgusertifitseeritavate ettevõtjate puhul oleks mõistlikum määrata lühem aeg. Samas heakogemuse ja tublide järelkontrolli tulemuste korral võiks see aeg ka pikem olla.Lõike 3 kohaselt sertifitseerimise pikendamist ette ei nähta. Määratud kehtivusperioodi lõpulviiakse läbi uus sertifitseerimise menetlus ning hinnatakse ettevõtja vastavust usaldusväärsusekriteeriumitele. See on vajalik, et ettevõtted vaataksid üle meetmed (eelkõige nõuetekohasuseja meetmete ajakohasuse tagamiseks).§ 36. Sertifitseerimise kontrollimineParagrahvis sätestatakse, et sertifitseerimise nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehakse nnsertifitseerimise kontrollkäike.EK soovituse kohaselt peaks (järel)kontrolli teostamiseks pädeval asutusel (või pädevaasutuse poolt määratud inspektoritel) olema õigus siseneda asjaomastesse ruumidesse jatutvuda dokumentidega, mis seonduvad eksporditavate, veetavate või vastuvõetavatetoodetega, sealhulgas teha neist ärakirju (fotokoopiad). Sellised kontrollkäigud tehakseloomulikult kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega.Paragrahvi lõike 1 kohaselt kontrollitakse sertifitseeritud ettevõtja sertifitseerimisekriteeriumitele vastavust vähemalt iga kolme aasta järel arvates sertifitseerimise otsusetegemisest.EK soovituste järgi peaks esimest korda sertifitseeritud kaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjastettevõtjate kontrollimisele pöörama suuremat tähelepanu. Seega soovitatakse sellist ettevõtjat49


kontrollida juba esimesel aastal pärast vastava sertifikaadi esmakordset väljastamist. Eelnõusei ole seda sõnaselgelt välja toodud – kontrollkäikude tegemise otsustab komisjon sõltuvaltsertifitseeritud ettevõtjast.Lõike 2 kohaselt teeb komisjon kontrollimise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseksettevõtjale ettekirjutuse või oluliste rikkumiste avastamisel võib otsustada ümberhindamisevajaduse.Lõikes 3 sätestatakse, et kontrolli teostavad komisjoni töös osalevad ametiasutused omapädevuse piires. Siinkohal peetakse silmas eelkõige Maksu- ja Tolliametit ningKaitsepolitseiametit, kes on eelnõu kohaselt strateegilise kauba veo ja teenuse järelevalveteostajad ka üldises korras.§ 37. Sertifitseeritud ettevõtja andmete muutmine andmekogusSisuliselt on tegemist samasuguse protseduuriga kui näiteks üldloa kasutaja andmetemuutmise puhul. Ettevõtja esitab komisjonile kirjaliku avalduse ja asjakohased dokumendid,mille alusel komisjon teeb vajaliku muutmiskande.Samas võib komisjon lõike 2 kohaselt andmete muutmisest keelduda, kui tegemist onsertifitseerimise kriteeriumeid puudutavate andmete muutmisega. Sellisel juhul teostataksesertifitseerimise kontrollimine.§ 38. Sertifitseerimise kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine või tühistamineDirektiivist tuleneb nõue sertifikaat teatavatel juhtudel kehtetuks tunnistada, selle kehtivuspeatada või tühistada. Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse juhud, mil komisjon otsustabsertifitseerimise kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise:1) ettevõtja esitab kirjaliku avalduse;2) ettevõtja ei täida sertifitseerimise tingimusi;3) ettevõtja ei teata sertifitseerimise taotlemisel esitatud andmete muutumisest;4) ettevõtja ei täida strateegilist kaupa käsitlevaid õigusakte;5) füüsilisest isikust ettevõtja sureb või juriidilisest isikust ettevõtja lõpetatakse.Lõike 2 kohaselt on sertifitseerimise tühistamise võimalus ette nähtud kolmel juhul:1) sertifitseerimise kontrollimise käigus ilmneb, et ettevõtja on teadlikult esitanudvaleandmeid;2) ettevõtja rikub käesoleva seaduse § 33 lõike 3 punkti 3 kohaselt sätestatud tingimusi;3) ilmnevad uued asjaolud, millest teadmise või mille olemasolu korral sertifitseerimisetaotluse läbivaatamise ajal oleks litsentsi väljastamisest keeldutud.Kehtivuse peatamine, kehtetuks tunnistamine või tühistamine tugineb komisjonikaalutlusõigusele. EK soovituse kohaselt peaks pädev asutus, kui ta on seisukohal, et seemittevastavus kriteeriumitele või kriteeriumite mittetäitmine on vähetähtis, kuni ühe kuujooksul alates kuupäevast, mil ta sai teada kõnealusest asjaolust, tegema otsuse, mis kohustabettevõtjat võtma parandusmeetmeid (selle kohta saadetakse ettevõtjale kirjalik teade). Seegaeelnõu järgi peaks komisjon tegema ettevõtjale ettekirjutuse parandusmeetmete võtmisekohta, näidates ka tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel peab kontrollima ettevõtja vastavustkriteeriumitele ning võetud parandusmeetmeid. Kontroll peab hõlmama muu hulgaskohtumist ettevõtja juhtkonna esindajaga ning esitatud kirjalike dokumentide ja muu50


asjakohase hindamist. Alles seejärel, kui ettevõtja endiselt ei vasta ühele või mitmelekriteeriumile ega pole näidatud tähtaja jooksul võtnud kasutusele mingeid parandusmeetmeid,teeb komisjon otsuse peatamise või tühistamise kohta.Lõige 3 sätestab, et sertifitseerimise kehtetuks tunnistamisel, kehtivuse peatamisel võitühistamisel peatub sertifitseerimisega seotud eriloa kasutamise õigus ja kaitseotstarbelistetoodete vastuvõtmise õigus. See on väga oluline moment.Nagu öeldud, on KOT direktiivi alusel sertifitseeritud ettevõtete nimekiri avalik ning kaupadevastuvõtmise alus kaob sertifikaadi peatamise hetkel, seega omab tähendust kauba vedamisel.Pidev kontroll sertifikaatide kehtivuse üle on vajalik.Lõike 4 kohaselt taastab komisjon sertifitseerimise kehtivuse selle peatamise aluseks olnudasjaolude äralangemisel. Samas võib EK soovituse kohaselt sertifitseerimise peatamiselõpetada alles siis, kui sertifitseeritud ettevõtja tõendab vastavust direktiivis sätestatudkriteeriumitele ja kaitseotstarbeliste toodetega seoses väljastatud sertifikaadi tingimustetäitmist. Tingimustele ja kriteeriumitele vastavuse tõendamiseks antakse ettevõtjalekonkreetne aeg – eelnõu kohaselt saab komisjon sellekohase otsuse ettevõtjale esitadaettekirjutuse kaudu.Lõikega 5 kinnitatakse, et kõik sertifitseerimise (sertifikaadi) muutused kantakseandmekogusse. Andmekogus peavad olema sätestatud igal juhul nii algus- kui kalõpukuupäevad (sh muutmiskannetel).§ 39. Dokumentide säilitamine ja aruandekohustusParagrahvis sätestatakse sertifitseeritud ettevõtjatele dokumentide säilitamise jaaruandekohustus. Sisuliselt on tegemist sarnaste nõuetega kui litsentsi ja üldloa puhul.Lõike 1 kohaselt kohaldataksegi sertifitseeritud ettevõtja dokumentide säilitamise ja aruandekohustusele eelnõu § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.Lõikes 2 täpsustatakse sertifitseeritud ettevõtja täiendav dokumentide säilitamise kohustus:ettevõtja peab alles hoidma dokumendid, mis tõendavad sertifitseerimise kriteeriumitelevastavust. Eelkõige on oluline säilitada strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtja nõuetelevastavuse kava, aga ka muud asjasse puutuvad dokumendid (vastused komisjoniettekirjutustele jne).Lõikega 3 sätestatakse sertifitseeritud ettevõtjatele aruandluse kohustus. Aruanne esitatakseiga möödunud poolaasta kohta 31. juuni ja 31.detsembri seisuga ja hiljemalt kuu aja jooksularuandlusperioodi lõppemisest.Lõikes 4 on volitusnorm välisministrile kehtestada aruande vorm määrusega.4. jagu „Sõjalise kauba vahenduse tingimused“Sõjalise kauba vahenduse regulatsioon sarnaneb üldises plaanis praegu kehtivaleregulatsioonile. Olulise muudatusena on eelnõus selgelt välja toodud, et vahendus ei puudutavaid sõjalist kaupa. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt on võimalik nii sõjalise kauba kui kakahesuguse kasutusega kauba vahendus. Samas paragrahvis täpsustatakse, mida mõistetaksesõjalise kauba vahenduse all (lõige 2) ja mis on kahesuguse kasutusega kauba vahendus (lõige51


3).Üldsätetes on avatud ka vahendaja mõiste (eelnõu § 4 lõige 5). Siinkohal on veidi muudetudStrKSi määratlust, ent sellest täpsemalt edaspidi.Eelnõu 2. peatüki 4. jagu sätestab tingimused, mis seonduvad konkreetselt sõjalise kaubavahendusega. Sellest tulenevalt on täpsustatud alajaotuse pealkirja – varasema „Vahendus“asemel on eelnõus kasutatud „Sõjalise kauba vahenduse tingimused“.Sõjalise kauba vahenduse puhul saab eristada kaks olulisemat tingimust: sõjalise kaubavahendaja eelneva registreerimise nõue ning spetsiifiline aruandekohustus.Samasisulised tingimused on ka StrKSi 5. peatükis, mille §-d 38–43 käsitlevad sõjalise kaubavahendust.§ 40. Sõjalise kauba vahendaja registreerimise nõueParagrahviga sätestatakse olulisim tingimus sõjalise kauba vahendajale. Sisuliselt vastab seeStrKS §-s 39 sätestatule. Samas on loobutud määratlusest „vahenduse eeltingimus“, kuivõrdsee puudutab vaid sõjalise kauba vahendajaid.Lõike 1 kohaselt võib sõjalise kauba vahendusega tegeleda vaid isik, kes on eelnevaltvahendajana andmekogus registreeritud.StrKSi järgi on nõutav registreerimine sõjalise kauba vahendajate riiklikus registris. Eelnõusnimetatud registrit sellise nimega ei kasutata – kõik strateegilise kaubaga seonduvadtegevused, sealhulgas sõjalise kauba vahendajad, registreeritakse ühtses strateegilistekaupadega seotud toimingute andmekogus.Lõike 2 kohaselt ei pea registreerima vahendaja, kes on juba registreeritud sõjalise kaubavahendajana riigis, mis osaleb kõigis rahvusvahelistes ekspordikontrollirežiimides,sellekohase kinnituse esitamisel. Seeläbi tagatakse, et kontrollitakse kõiki samu kaupu, misEesti kontrollib, samadel põhimõtetel.Samasisulist StrKSi sätet on täiendatud vastava tõendi esitamise vajadusega.Lõikes 3 sätestatakse sõjalise kauba vahendaja kohustus taotleda igaks vahendustehingukslihtlitsents. Samasugune nõue on olemas ka StrKSis ja see kehtib nii registreeritud kui karegistreerimata sõjalise kauba vahendajate puhul.§ 41. Sõjalise kauba vahendaja registreerimineParagrahv on kooskõlas StrKS §-s 40 sätestatuga („Registrisse kandmise taotlemine“, kuigimõnevõrra on paragrahvi täiendatud, nii et olemasolevale kolmele lõikele on lisandunud nelilõiget. Võrreldes StrKSiga on eelnõus muutmata kujul lõiked 1 ja 6 ning redigeeritud kujullõige 5.Lõike 1 kohaselt võib sõjalise kauba vahendajana registreerimist taotleda püsivalt Eestis elavfüüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik.Lõike 2 kohaselt esitatakse komisjonile vormikohane taotlus, mille allkirjastab füüsilisestisikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja.Lõige 3 sätestab, et komisjon otsustab sõjalise kauba vahendaja registreerimise või sellestkeeldumise 30 kalendripäeva jooksul. Juhul kui sõjalise kauba vahendaja otsustatakse52


egistreerida, kantakse vahendaja andmed andmekogusse.Lõikes 4 on sätestatud menetluse pikendamise võimalus, mis vastab varasemalt litsentsi,üldloa kasutaja ja sertifitseerimise puhul toodud sätetele eelnõus.Lõige 5 annab komisjonile võimaluse nõuda taotlejalt täiendavalt (registreerimistaotlusemenetlemisel) eelnõu § 31 lõike 2 punkti 3 kohast strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtjanõuetele vastavuse kava kirjeldust.Nagu eespool selgitatud on nimetatud kava nõuded ja tingimused sätestatud direktiiviga ningkaitseotstarbelisi tooteid silmas pidades. Vahendustegevust on samas üpris keerulinekontrollida ja juhtub sedagi, et vahendaja ei ole teadlik kehtivatest nõuetest. Nõuetelevastavuse kava kinnitamisega kohustub ettevõtja võtma hulga meetmeid. Need on vajalikudettevõtja enda teadlikkuse suurendamiseks, mis omakorda võimaldab ettevõttel kergeminiasjakohaseid nõudeid täita. See on üks võimalikest lahendustest, mida saab kasutadaettevõtete strateegilise kauba süsteemi väljatöötamisel. Eesmärgiks on toetada ettevõtjaid,aidates neil paremini seadusi täita ning tõsta üleüldist usaldusväärsust.Lõike 6 kohaselt võib komisjon sõjalise kauba vahendaja registreerimisel määrata piiranguvahendatavate kaupade nimekirja ja sihtriikide suhtes. Siinkohal teostab komisjon omakaalutlusõigust, arvestades kõiki taotlusega seotud asjaolusid, aga eelkõige sõjalise kaubavahendaja valdkondlikku kogemust ja usaldusväärsust. Komisjoni otsustatud piirangudvõivad erineda kaupade nimekirja ja sihtriikide poolest. Sihtriikide osas peetakse silmastundlikke sihtriike. Kaupade puhul võetakse arvesse ettevõtte võimekust kaubaga toime tulla,vastavate tegevuslubade, hoiustamistingimuste jne olemasolu.Lõikes 7 sätestatakse sarnaselt varasematele toimingutele andmebaasi täiendamineasjakohaste kannetega.Lõigetes 8 ja 9 on esitatud Vabariigi Valitsusele volitusnorm, mille sõnastust on oluliseltmuudetud, säilitades samas sätte sisulise osa.StrKSi kohaselt kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega „registrisse kandmise taotlemise,registrisse kandmise, registrikande muutmise ja registrist kustutamise tähtajad ja korra ningregistrisse kandmise taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu“. Eelnõu põhjalkehtestab registreerimise taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemisekorra Vabariigi Valitsus määrusega.Lõige 10 sätestab, et sõjalise kauba vahendaja registreerimistaotluse läbivaatamise eest tulebtasuda riigilõiv. Tegemist on StrKSi parandamisega, kuivõrd kehtivas seaduses selline sätepuudub – samas riigilõivuseaduses nimetatud riigilõivu maksmise kohustus kajastub.Riigilõivu summat ei muudeta.§ 42. Sõjalise kauba vahendaja registreerimisest keeldumineParagrahvis sätestatakse keeldumise alused, mis STrKSis on ette nähtud §-s 41. Sisuliselt neidmuudetud pole.Täpsustatud on vaid punktis 4 kirjeldatud keeldumise alust, kus kehtiv versioon „taotlejasuhtes on alustatud kriminaalmenetlust“ on asendatud täpsema, kuid samas veidi laiemamääratlusega „taotleja või temaga seotud isiku suhtes on käimas süüteomenetlus“.53


§ 43. Sõjalise kauba vahendaja registreerimise tähtaegLõike 1 kohaselt registreeritakse sõjalise kauba vahendaja andmekogus tähtajaga viis aastat.StrKS ei anna vahendajate registrikande tähtaega.Tähtaja lisamine on siiski vajalik. Seda eelkõige põhjusel, et registrisse kantud ettevõtja võiboma tegevuse aja jooksul lõpetada, kuid meie registrisse jääb ta StrKSi kohaselt alles.Näiteks on praegu registris viis ettevõtjat, kes tegelikkuses sõjalist kaupa ei vahenda. Kahelefirmale on seitsme aasta jooksul väljastatud neli litsentsi. Tekib küsimus, milleks on vajahoida selliseid registreeringuid. Me võime vaid eeldada, et ettevõtjad kasutavad endaregistreerimist muudel põhjusel, arvestades, et sellise ettevõtja nimi läheb avalikkuandmebaasi Välisministeeriumi kodulehele. Seda võidakse võtta kui täiendavatusaldusväärsuse märki või garantiid. Tuleb tõdeda, et see pole ega saa olla registreerimiseeesmärk, mistõttu on kehtestatud asjakohane tähtaeg.Lõige 2 täpsustab, et komisjon võib sõjalise kauba vahendaja registreerimisel määrata lühemaregistreerimistähtaja kui viis aastat. Sellise otsuse tegemisel lähtub komisjon taotlejavarasemast kogemusest (või selle puudumisest) strateegilise kauba ja seonduvateõigusaktidega.Lõike 3 kohaselt ei pikendata sõjalise kauba vahendaja registreerimise tähtaega. Igal juhul onaga ettevõtjal võimalus taotleda enda uut registreerimist. Eelkõige on siingi tegemistvajadusega uuendada esitatud andmeid, ajakohastada meetmeid jms.§ 44. Registreeritud sõjalise kauba vahendaja andmete muutmine andmekogusSäilitatud on StrKSi §-s 42 sätestatu (registrikande muutmine), tehtud on vaid eelnõu jaStrKSi erinevustest tingitud täpsustusi.§ 45. Registreeritud sõjalise kauba vahendaja kustutamine andmekogustParagrahvis järgitakse StrKSi § 43, lisatud on kaks uut kustutamise alust.Sissejuhatuses täpsustatakse, et sõjalise kauba vahendaja kustutatakse andmekogust vaidkomisjoni otsusega. Tegemist pole sisulise uuendusega, ent samas nähakse ette, et ka sõjalisekauba vahendaja andmekogust kustutamise alus peab olema vormistatud komisjoni otsusena(ja seeläbi dokumenteeritud).Eelnõu kohaselt täiendatakse paragrahvi kahe uue andmekogust kustutamise alusega:- kui registreeritud vahendaja rikub eelnõu § 41 lõike 6 kohaselt määratudpiirangut ja- vahendaja registreerimise tähtaja saabumisel.Viimane alus tuleneb tähtaja lisandumisest, mida StrKSi ei ole. Esimese põhjal kustutataksejuhul, kui ettevõtja ei pea ilmselt kinni registreerimisel pandud piirangutest kauba või sihtriigisuhtes.§ 46. Sõjalise kauba vahendaja aruandekohustusParagrahv sätestab sõjalise kauba vahendaja aruandekohustuse, mis erineb mõnevõrra teiste54


strateegilise kaubaga tegelevate ettevõtjate aruandekohustusest.Lõike 1 kohaselt on sõjalise kauba vahendaja kohustatud esitama komisjonile kirjalikuaruande oma vahendustegevuse kohta. Aruandes peaks märkima kõik strateegilise kaubagaseotud asjaolud ja tegevused.Aruanne koostatakse iga möödunud poolaasta kohta 30. juuni ja 31. detsembri seisuga jaesitatakse hiljemalt 30 päeva jooksul aruandlusperioodi lõppemisest.Lõige 2 sätestab välisministrile volitusnormi, mille alusel kehtestatakse sõjalise kaubavahendaja aruande vorm.3. peatükk„Lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutusejärelevalve tagamine“Võrreldes kehtiva seadusega on käesolevas peatükis tehtud sisuliselt kõige vähem muudatusi.Olemasolevat regulatsiooni on vaid täpsustatud, ühtlustatud on keelekasutust ning kohendatudveidi lõigete jaotust ja asukohta.StrKSi 4. peatükist „Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagamine“ oneelnõus saanud 3. peatükk pealkirjaga „Lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel strateegilisekauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagamine“. Sisuliselt ongi eelnõus läbivalt lisatud„lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel“ peatüki silmapaistvaim muudatus.§ 47. Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve lähteriigi asjaomaseasutuse nõudmiselLõikes 1 täpsustatakse, et strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve tagatiseannab komisjon lähteriigi asjaomase asutuse nõudmisel, väljastades selleks lõppkasutusejärelevalve dokumendid. Võrreldes StrKSiga on veidi muudetud rõhuasetust – StrKSikohaselt annab komisjon tagatise dokumentidega, eelnõu kohaselt annab komisjon tagatisedokumentide väljastamisega, kui lähteriigi asutus on sellise nõude esitanud.Uuendusena on paragrahvi lõikesse 2 lisatud komisjoni võimalus nõuda kauba lõppkasutajaltlisateavet kauba olemasolu kohta või kasutada oma õigust kauba ja selle lõppkasutusekontrollimiseks kauba saaja ruumides või territooriumil. Komisjon võib seda teha, kuinimetatud õigus on lõppkasutuse järelevalve dokumentides sätestatud.Lisainfo saamise ja kontrollimise võimalus tagab riigile sisuliselt enda kontrolli all olevakauba õiguspärase kasutuse kontrollimise õiguse.Lõige 3 on sisuliselt StrKSi § 29 lõige 3 ja lõige 4 vastab StrKSi § 29 lõikele 2.§ 48. Lõppkasutuse järelevalve dokumendidKäesolevas paragrahvi sõnastus vastab StrKSi §-le 30 („Lõppkasutuse järelevalvedokumendid“). Ainuke erisus on seotud eelnõus muutunud mõistete kasutusega (sõna„litsents“ on asendatud sõnaga „eriluba“).§ 49. Lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotlemine55


Paragrahvi sõnastus vastab StrKSi §-le 31 („Lõppkasutuse järelevalve dokumenditaotlemine“), mida on veidi korrigeeritud volitusnormi ja riigilõivu osas.Lõikes 3 tuuakse volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusegalõppkasutuse järelevalve dokumendi taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu ja taotlustemenetlemise korra.Loobutud on StrKSi oluliselt pikemast sõnastusest, mille järgi kehtestab Vabariigi Valitsusmäärusega „lõppkasutuse järelevalve dokumentide taotlemise, väljastamise ja kehtetukstunnistamise tähtajad ja korra ning lõppkasutuse järelevalve dokumentide taotlemiselesitatavate dokumentide ja andmete loetelu“.Lõige 4 sätestab, et lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse läbivaatamise eest tulebtasuda riigilõiv. Seni sisaldus nimetatud riigilõiv küll riigilõivuseaduses, kuid StrKSisvastavat viidet ei olnud. Riigilõivu summat ei muudeta.§ 50. Lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamineParagrahv on samasisuline StrKSi §-ga 32 („Lõppkasutuse järelevalve dokumendiväljastamine“).Siiski on lisatud kaks lõiget, mis puudutavad esitatud taotluse menetlemise tähtajapikendamist ja andmekogus vastava kande tegemist. Täpsustatud on ka välisministri määrusevolitusnormi.Lõige 2 sätestab komisjoni võimaluse pikendada lõppkasutuse järelevalve dokumendiväljastamise taotluse menetlemise tähtaega, kui otsustamiseks on vaja lisateavet või kuiesitatud teavet on vaja täiendavalt kontrollida. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotlejalekirjalikult, näidates ära põhjuse ja määrates uue tähtaja.Lõike 3 kohaselt tehakse lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamisel kanneandmekogusse. Registreeritakse väljastatava dokumendi andmed.Lõike 4 järgi kehtestab lõppkasutuse järelevalve dokumentide vormid ja neile kantavateandmete loetelu välisminister määrusega.§ 51. Lõppkasutuse järelevalve dokumendi väljastamisest keeldumineParagrahv on samasisuline kui StrKSi § 33 („Lõppkasutuse järelevalve dokumendiväljastamisest keeldumise alused“). Täpsustatud on mõningate punktide sõnastust: nii näitekson sõna „kriminaalmenetlus“ asendatud sõnaga „süüteomenetlus“, „on põhjendatud kahtlus“on asendatud sõnadega „on kahtlus“.Samuti on kehtivas redaktsioonis olev ettenähtud komisjoni võimalus keelduda dokumendiväljastamisest asendatud komisjoni kindla keeldumisega dokumendi väljastamisest, kuiesinevad loetletud alused. Kuna tegemist on riikliku kauba järelevalvega, siis peab komisjonväga tõsiselt suhtuma võltsdokumentidesse ja StrKS õigusrikkumistesse.Eelnõu kohaselt on loetelust välja jäetud StrKSi § 33 punktis 3 toodud alus: „kui strateegilisekauba sissevedu ohustab või võib ohustada Eesti huve või julgeolekut“.§ 52. Lõppkasutuse järelevalve dokumendi kehtivus ja dokumendi tagastamine56


komisjonileParagrahv vastab StrKSi §-le 35 („Lõppkasutuse järelevalve dokumendi kehtivusaeg ja selletagastamine komisjonile“).Täpsustatud on vaid dokumendi kehtivusaeg lõikes 1, sätestades, et dokument kehtib kuuskuud „alates selle väljastamisest komisjoni poolt“.§ 53. Lõppkasutuse järelevalve dokumendi kehtetuks tunnistamineParagrahv on samasisuline StrKS §-ga 34 („Lõppkasutuse järelevalve dokumendi kehtetukstunnistamine“). Ainukese muudatusena on eelnõus täpsustatud paragrahvi lõiget 2.Lõike 2 kohaselt ei saa lõppkasutuse järelevalve dokumenti kehtetuks tunnistada juba tarnitudkauba suhtes. StrKSis ettenähtud teisest kehtetuks tunnistamist välistavast tingimusest – kuisee dokument on esitatud välisriigi asjaomasele asutusele, on loobutud.§ 54. Eestist väljaveetava kauba välisriiki sisseveo ja lõppkasutuse dokumentidenõudmineParagrahvis on säilitatud StrKSi § 37 („Eestist väljaveetava kauba välisriiki sisseveo jalõppkasutuse dokumentide nõudmine“) sõnastus.§ 55. Dokumentide säilitamise kohustusParagrahvis on säilitatud StrKSi § 36 („Dokumentide säilitamise kohustus“) sõnastus.Sisuliselt on tegemist samalaadsete nõuetega kui litsentsi puhul, mistõttu nähakse ette, etkohaldatakse eelnõu § 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.4. peatükk„Strateegilise kauba komisjon“Strateegilise kauba komisjoni käsitlev regulatsioon on põhijoontes sarnane kehtivas seadusessätestatuga. Eelnõuga täpsustatakse teatud momente, mis on praktikas tekitanud küsitavusi.Kehtivas seaduses on komisjonile pühendatud seaduse 2. peatükk. Eelnõu väljatöötamiseljõuti arusaamale, et komisjon on äärmiselt oluline, kuid esmatähtis on siiski strateegilistkaupa ja selle liikumist puudutav, mistõttu lisati üldsätetesse komisjoni mõiste (sest sedakasutatakse seaduses läbivalt) ning komisjoniga seonduv üldisem regulatsioon paigutatipeatükina seaduse lõpuosasse.Peamised muudatused puudutavad komisjoni esimehe ja selle liikmete konkreetseidülesandeid ja pädevusi ning need reguleeritakse strateegilise kauba komisjoni töökorras(olemasolevat põhimäärust muudetakse ja kehtestatakse uus terviktekst).Eelnõusse tuuakse sisse komisjoni pädevus.§ 56. Komisjoni koosseis ja töökordParagrahvi pealkiri muutub, kuid sisu jääb üldjoontes samaks.57


Lõige 1 täpsustab valitsusasutused, kes nimetavad oma esindajad komisjoni liikmeteks.Sisuliselt on see sama sõnastusega kui StrKSi § 8 lõige 3.Lõike 2 kohaselt vastutab komisjoni töö eest välisminister. Sama sätestab StrKSi § 8 lõige 4,kuid täpsustatud sõnastusega.Üldiselt eeldatakse, et komisjoni töö eest vastutav välisminister tegutseb ühtlasi komisjoniesimehena ja osaleb pidevalt komisjoni töös. Praktiline elu näitab, et tihtipeale ei olevälisministri osalemine komisjoni töös võimalik. Seetõttu sätestatakse lõikes 3, etvälisminister võib enda asendajaks määrata Välisministeeriumi ametnikust komisjoni liikme.Tegemist ei ole uuendusega – selline võimalus sisaldus seni komisjoni põhimääruses. Säte eivähenda ka kuidagi välisministri vastutust komisjoni töö eest.Lõige 4 on toodud komisjoni põhimäärusest üle seadusesse, täpsustades asendusliikmevajaduse. Asendusliige asendab komisjoni liiget viimase puudumisel. Varem puudus kohustusnimetada valitsusasutuse esindajale asendusliige.Lõige 5 annab volitusnormi Vabariigi Valitsusele komisjoni moodustamiseks ja töökorrakehtestamiseks määrusega.§ 57. Komisjoni pädevusKomisjoni pädevus on seaduses läbivalt oluliselt kohal, enamik tegevusi ja toiminguidtuginevad komisjoni otsustele. Seni oli komisjoni pädevus määratud komisjoni põhimääruses.Eelnõus on komisjoni pädevust ja ülesandeid täpsustatud ning nende tähtsuse tõttu toodudseaduse tasandile.Lõige 1 sätestab komisjoni ülesanded. Komisjon:1) arutab ja otsustab strateegilise kauba kontrolli süsteemiga seonduvaid küsimusi;2) arutab ja ajakohastab regulaarselt strateegiliste kaupade nimekirja loetelusid;3) otsustab litsentsi väljastamise, muutmise, kehtivuse pikendamise ja kehtetukstunnistamise;4) otsustab üldloa kasutajaks registreerimise ja üldloa kasutaja kande muutmiseandmekogus;5) otsustab ettevõtja sertifitseerimise;6) otsustab sõjalise kauba vahendaja registreerimise, registreeritud vahendaja andmetemuutmise ja registreeritud vahendaja kustutamise andmekogus;7) otsustab rahvusvahelise impordisertifikaadi, lõppkasutaja sertifikaadi ning kaubakättesaamise tõendi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise;8) teeb koostööd välisriikide asjaomaste asutustega ja rahvusvaheliste ekspordikontrolliorganisatsioonidega;9) väljastab oma otsustest tulenevalt vajalikke dokumente;10) täidab teisi seaduse, muu õigusakti või välislepinguga komisjonile pandud ülesandeid.Paragrahvi on koondatud kõik komisjoni ülesanded. Üldjoontes teeb komisjoni otsusedkõikide taotluse ja avalduste suhtes ning väljastab pea kõigi otsuste kohta vastavaddokumendid.Lõige 2 sätestab komisjoni õigused. Sisuliselt pole tegemist uue sättega, kuid see on StrKSi §-58


s 11 sätestatust pisut paremini sõnastatud ja struktureeritud. Peamiselt on õigused seotudteabe saamisega, ettekirjutustega, seisukoha võtmisega.Eelnõu kohaselt on komisjonil oma ülesannete täitmisel õigus:1) kaasata töösse teiste ametiasutuste esindajaid ja eksperte;2) teha ettekirjutusi oma pädevuse piires;3) võtta seisukoht, et kaubal on strateegilise kauba tunnused kas tema omaduste, lõppkasutusevõi lõppkasutaja tõttu avaliku julgeoleku või inimõigustega seotud kaalutlustel;4) saada järelvalveasutustelt teavet strateegilise kauba veo, teenuse osutamise, sisseveo- jalõppkasutuse järelevalve kohta;5) saada järelevalveasutustelt teavet strateegilise kaubaga seotud õigusrikkumiste kohta;6) kasutada teisi talle seaduse, muu õigusakti või välislepinguga antud õigusi.Lõikes 3 määratakse komisjoni õigus oma otsuseid muuta, kehtetuks tunnistada või tühistada,seda seaduses sätestatud juhtudel. Samas on selline võimalus ka juhul, kui see on vajaliktulenevalt ülekaalukast avalikust huvist või riigi julgeolekuhuvidest.Lõige 4 vastab StrKSi § 9 lõikes 4 sätestatule. Täpsustatud on, et komisjoni otsuse võiettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta isikut selle täitmisest.Lõike 5 kohaselt ei hüvitata komisjoni otsusest tulenevat varalist kahju.§ 58. Teabe saamine ja kasutamineParagrahv vastab sisuliselt StrKSi §-le 11, kuid seda on keeleliselt täpsustatud.Näteks on sõnade „dokumente ja teavet“ ning „dokumente“ asemel kasutatud sõna „teave“,mis peaks laiema mõistena hõlmama teavet igal kujul.5. peatükk„Strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu“Sellesse peatükki on koondatud kõik senised registrid ja andmekogud ehk kõik, mis puudutabstrateegilise kaubaga seotud toimingute registreerimist. StrKSis käsitles andmekogusid § 10.Eelnõu kohaselt kogutakse kõik andmed ühte andmekogusse, millest osa on avalikutähendusega ning osa mitte.Strateegilise kaubaga seonduv andmekogu (nagu senised andmebaasid ja register) onkomisjonile esmase tähtsusega infoallikas – see peab olema hästi töötav, kergesti kasutatav,turvaline ja struktureeritud andmekogu. Loobutud on riiklikust andmekogust (praegu„Sõjaliste kaupade vahendajate riiklik register“), sest sisuliselt on tegemist komisjoni tööksvajaliku andmekoguga, mille andmed pole ristkasutatavad ega ühilduvad riiklike registritega.Lisaks tuleb andmebaasi kantavate ettevõtjate ja dokumentide nimekirju juurde (nt KOTdirektiiv) ning osa neist andmetest on vajalik avaldada. Ei leitud nähtavat põhjust sõjalistekaupade vahendajate riiklikku registrit sellisel kujul säilitada, mistõttu eelnõuga ühendataksekõik andmebaasid.Loodavasse strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogusse lisandub hulkavaldatavaid andmeid, mille täpsem nimistu määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses.59


§ 59. AndmekoguParagrahvi lõikes 1 sätestatakse andmekogu eesmärk: pidada arvestust strateegilise kauba veo,teenuse osutamise ja sellega tegelevate ettevõtjate üle ning töödelda andmeid seadusesettenähtud menetluste läbiviimiseks, et korraldada strateegilise kauba kontrolli süsteemi,teostada strateegilise kauba kontrolli poliitikat ja tagada tõhus järelevalve.Sisuliselt on säilinud StrKSis sisalduv, kuigi seal ei nimetata sõnaselgelt eri registrite jaandmebaaside eesmärki.Lõige 2 annab volitusnormi välisministrile asutada strateegilise kaubaga seotud toiminguteandmekogu ja kehtestada selle põhimäärus.StrKSis on ette nähtud kaks eraldi andmebaasi. Esimene neist on sõjaliste kaupadevahendajate riiklik register, mille põhimääruse kinnitas Vabariigi Valitsus määrusega, ningteine strateegiliste kaupade dokumentide andmebaas, mille asutas ja pidamise korra kehtestasvälisminister.Lõike 3 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja Välisministeerium.§ 60. Andmekogusse kantavad andmedParagrahvis määratakse, millised andmed kantakse andmekogusse.Lõike 1 kohaselt registreeritakse andmed järgmiste strateegilise kaubaga seotud toimingutekohta:1) väljastatud litsentsid;2) üldloa kasutajad;3) sertifitseeritud ettevõtjad;4) sertifitseeritud kaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjad;5) lõppkasutuse järelevalve dokumendid;6) sõjalise kauba vahendajad.Lõige 2 sätestab, et andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ning rahvusvahelistestkohustustest tulenev andmete edastamise kord sätestatakse andmekogu põhimääruses.Tegemist on volitusnormiga andmekogu põhimääruse kehtestamiseks määrusega.§ 61. Andmete avalikustamineParagrahvis on säilitatud StrKSi § 10 lõigetes 2–4 sätestatu. Teatud andmete avaldamine onkomisjonile kohustuslik, näiteks KOT direktiivi alusel sertifitseeritud ettevõtjate andmed. Kasõjaliste kaupade vahendajate riiklikusse registrisse kantud ettevõtjate teatavad andmed onavalikud, seda ei muudeta.KOT direktiivi alusel loob Euroopa Komisjon registri, milles avaldatakse reaalajas kõikideEuroopa Liidu KOT direktiivi alusel sertifitseeritud ettevõtjate andmed.Lõike 1 kohaselt on andmekogusse kantud sertifitseeritud ettevõtjate, sertifitseeritudkaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjate ja sõjalise kauba vahendajate nimekirjad avalikud janeed avaldatakse Välisministeeriumi veebilehel.Lõikes 2 sätestatakse, et väljastatud litsentside ja lõppkasutuse järelevalve dokumentide60


andmete suhtes kehtib juurdepääsupiirang. Sisuliselt on säilitatud StrKSi § 10 lõikes 2sätestatu.Lõige 3 vastab StrKSi § 10 lõikele 3. Sõnastust on siiski keeleliselt kohendatud.Lõike 4 kohaselt on andmekogu avalikel andmetel õiguslik tähendus. Ülejäänud andmed oninformatiivsed.Lõige 5 annab erisuse KOT direktiivi kohaselt sertifitseeritud vastuvõtjatest ettevõtjate puhul.Eelnõu kohaselt kogub komisjon sertifitseeritud kaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjateandmed ja edastab Euroopa Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi2009/43/EÜ artikli 9 lõikele 8. Sertifitseeritud vastuvõtjate nimekiri avaldatakse EuroopaKomisjoni veebilehel Euroopa Liidu liikmesriikide sertifitseeritud vastuvõtjate keskregistris,mis on Välisministeeriumi veebilehe vahendusel avalikult kasutatav.6. peatükk„Andmete kogumine jälitustoiminguga“Seoses jälitustegevuse süsteemi ümberkorraldamisega muudeti kriminaalmenetluseseadustikku ning kriminaalmenetluse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I,21.03.2011, 2, seaduse jõustumine 1.1.2012) lisati StrKSi jälitustegevuse paragrahv,täiendades seadust peatükiga 5 1 ja paragrahviga 43 1 „Andmete kogumine jälitustoimingutega“(jälitustegevuse seadus muutub kehtetuks 1.1.2012, millega seoses lisati StrKSi sätejälitustoimingute võimaldamiseks).Sätte mõtteks on vajadusel näha ette võimalus teha jälitustoiminguid strateegilise kaubaerilubade taotlejate suhtes. StrKSis sellist kehtivat sätet ei ole. Samas on kuni 31.12.2011kehtivas jälitustegevuse seaduses säte strateegilise kaubaga seotud toimingute jaoks.Säte lisatakse omaette peatükina, kuna nimetatud toimingut selle olemuse tõttu ei olevõimalik ühegi eelnõu olemasoleva sättega ühendada. Sätte mõisted ja sõnastus on ühtlustatudeelnõus kasutatavaga, säilitatud on kehtiv jälitustoiminguga andmete kogumise kord.§ 62. Andmete kogumine jälitustoimingugaLõikega 1 sätestatakse, et kriminaalmenetluse seadustiku § 126 2 lõikes 1 nimetatud pädevasutus võib taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta andmeid kriminaalmenetluseseadustiku § 126 3 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga, kui see on vajalik, et otsustadastrateegilise kaubaga seonduva eriloa andmine või muu toimingu tegemine käesolevasseaduses sätestatud korras ja kui komisjon leiab, et taotleja või avaldaja taust, temausaldusväärsus või tema esitatud andmed äratavad põhjendatud kahtlusi ning nendekontrollimiseks on muud võimalused ammendatud.Lõikega 2 nähakse ette, et taotlejat teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest ja temasoovil tutvustatakse talle jälitustoiminguga kogutud andmeid kriminaalmenetluse seadustikussätestatud korras.7. peatükk„Teavitamiskohustused“61


Teavitamiskohuste peatükis on püütud õiguskindluse põhimõttele tuginedes järgidaolemasolevat regulatsiooni.Eelnõus on kõik asjakohased kohustused koondatud ühte kohta.Seoses strateegilise kauba käsitluse muutumise ja üldlubadele orienteerimisega on järjestolulisem usaldada ettevõtjaid ja pädevaid asutusi ning keskenduda rohkem aruandlusele jateavitamiskohustustele. Seetõttu teavitamiskohustuste osatähtsus kasvab, mida on märgata kakäesoleva peatüki olulisest pikenemisest. Lisandunud sätted on väga praktilised ja vajalikud.§ 63. Teavitamine strateegilise kauba võimalikust kasutamisest sõjalisel või julgeolekutohustaval otstarbelSisuliselt on tegemist StrKSi §-ga 46, muutub pealkiri, mis kajastab paremini sisu, jateavitatavad asutused on esitatud nimeliselt, et vältida segadusi. Sellise teavituse alusel võibtekkida vajadus pidada nimekirjades loetlemata kaupa strateegiliseks, kuna kaubal onasjakohased tunnused (näiteks lõppkasutuse või lõppkasutaja tõttu, eelnõu § 2 lg 11 alusel).Kui isikul on teave või kahtlus, et kaupa või selle osa kavatsetakse kasutada sõjalisel või muulriigi julgeolekut ohustaval otstarbel, massihävitusrelva arendamiseks, tootmiseks,töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseksvõi levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseksvõi ladustamiseks, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama komisjoni,Kaitsepolitseiametit või Politsei- ja Piirivalveametit.§ 64. Tolli teavitamine Euroopa Liidu sisesel liikumiselParagrahvi asukohta eelnõus on muudetud. StrKSis on see üldsätete all, kuhu ta omaolemusest lähtudes ei kuulu. Seetõttu tõsteti säte teiste teavitamiskohustustega kokku.Lõikes 1 on tehtud muudatus, lisades ühe kaubagrupi DU määruse I lisa 5. kategooria II osast.Terve säte pärineb DU määrusest, kus on ka nimetatud I lisa 5. kategooria II osas loetletudkaup. Sätte täiendamisega on see nüüd terviklik.Lõikes 3 kõrvaldatakse võimalus teatada faksi teel, kuna kasutatakse ainult elektroonilisivahendeid.StrKSi §5 1 lõige 4 kustutatakse. Kogu paragrahvi aluseks on riski teostamise vajadus. Seda eiole tarvis eraldi välja tuua.Lõikes 5 täpsustatakse tolli teatistest aruandmise korda. StrKS kohaselt esitab toll teatisteandmed komisjonile kord kuus. Reaalselt pole aga nii tihedal aruandlusel mõtet - kordpoolaastas on piisav.§ 65. Tolli teavitamine relvade transportimisel õhu kauduTegemist on uue sättega.Sellise kontrollimehhanismi soovitab luua WA, asjakohane juhend pärineb 2007. aastast.Relvade õhutransport peaks olema rangema kontrolli all, selle jälgimine on keeruline, kuidvajalik, et takistada ebaseaduslikku relvakaubandust. Säte on väga sarnane eelmisesparagrahvis sätestatuga. WA on juhendis välja töötanud ka teavitamise blanketi. Teatise62


esitamise vorm kehtestatakse koos teiste käesoleva seaduse vormidega.Lõikes 1 sätestatakse nõue teatada relvade õhutranspordi korral tolliasutusele vähemalt 24tundi enne vedu andmed kauba ja teekonna kohta.Lõigetes 2 ja 3 nähakse ette, et tollile teatatakse nimetatud andmed elektrooniliselt ning tollkinnitab andmete kättesaamist. Lõike 4 alusel on tollil õigus kaupa kontrollida tolli määratudajal ja kohas.Lõige 5 sätestab tolli kohustuse anda komisjonile teatiste kohta aru kord poolaastas.Lõikes 6 on volitusnorm – tolliasutusele esitatavate andmete loetelu ja teavitamise korrakehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.Sellise lisakohustuse kehtestamine ei suurenda ettevõtja koormust, küll aga annab suurelisaväärtuse.§ 66. Teavitamine asjaolude ja andmete muutumisestParagrahvi ajakohastatakse vastavalt eelnõus kasutatud uutele mõistetele. Sisu ei muudeta,tegemist on üldise asjaolude muutumisest teavitamise kohustusega. Andmete muutumiselvõib olla vajalik uus hindamine.Isik, kellele on väljastatud litsents või lõppkasutuse järelevalve dokument või kes on kantudandmekogusse üldloa kasutajana, sertifitseeritud ettevõtjana ja kaitseotstarbelise tootevastuvõtjana või sõjalise kauba vahendajana, on kohustatud nimetatud dokumendiväljastamise või andmekogus registreerimise aluseks olnud asjaolude või andmetemuutumisest teavitama komisjoni kirjalikult viie tööpäeva jooksul.§ 67. Teavitamine komisjoni väljastatud dokumentide hävimisest või kaotamisestParagrahv on sisult sama mis StrKSis, tegemist vaid mõistete uuendamisega.Dokumendi hävinemisel võib olla vajalik väljastada uus dokument. Kaotamisel tuleb agadokument viivitamata kehtetuks tunnistada, et vältida võimalikku väärkasutust.Isik, kellele on väljastatud litsents, sertifikaat või lõppkasutuse järelevalve dokument, onkohustatud nimetatud dokumendi hävimisest või kaotamisest teavitama komisjoni kirjalikultviie tööpäeva jooksul.§ 68. Teavitamine strateegilise kauba hävimisest, hävitamisest, demonteerimisest võitäielikust amortiseerumisestEestisse eriloa või litsentsi alusel sisse toodud kauba üle teostavad järelevalvet komisjon jaliikmesasutused. Juhul kui kaup kaob, tuleb sellest teatada komisjonile, et vabastada kaupedasise järelevalve alt.Säte on uus ja selle vajadus tuleneb praktikast.Eriloa alusel või lõppkasutuse kinnitusega Eestisse toodud strateegilise kauba täielikust võiosalisest hävimisest, amortiseerumisest, sihilikust, osalisest või täielikust demonteerimisest63


või hävitamisest, millega kaasneb kauba kasutuskõlbmatuks muutumine, teavitataksekomisjoni kirjalikult kümne tööpäeva jooksul alates selle toimumisest või fakti tuvastamisest.Kirjalikule teatele lisatakse asjakohased tõendid.§ 69. Teavitamine strateegilise kauba lõppkasutusele ja taasväljaveole kehtestatudpiirangutestNimetatud teavitamiskohustus on samuti uus ja näeb ette, et juhul kui kauba eksportimisegakaasnevad teatavad piirangud (nt edasise ekspordi keeld), on eksportijal kohustus omapartnerit sellistest tingimustest teavitada. Selline teavitus piirangutest on igati mõistetav.Strateegilise kauba eksportija või teenuse osutaja on kohustatud teavitama kauba saajatlitsentsi või üldloa tingimustest, kaasa arvatud piirangutest, mis on seotud kauba lõppkasutusevõi taasväljaveoga.8. peatükk„Järelevalve“Järelevalvet käsitlevad eelnõu sätted kattuvad üldiselt kehtivas seaduses sätestatuga.Muutunud on peatüki pealkiri, mis kehtivas seaduses on „Riiklik järelevalve“.Arvestades, et ekspordikontrolli valdkonnas on järelevalve ainult riigiasutuste pädevuses,piisab väljendist „järelevalve“ ning selle riikliku olemuse põhjendamine pole vajalik.§ 70. Strateegilise kauba veo ja teenuse järelevalve teostajadParagrahv on sarnase sisuga kui kehtivas seaduses. Olulise muudatusena on läbivalt asendatudsõnad „sisseveo, väljaveo, transiidi ja teenuse“ täpsema sõnastusega „strateegilise kauba veoja teenuse“.Lõike 1 kohaselt teostab strateegilise kauba veo järelevalvet Maksu- ja Tolliamet talletollieeskirjade ja käesoleva seadusega antud pädevuse piires. Sisulist muudatust siin pole.Lõige 2 määrab Kaitsepolitseiameti järelevalve pädevuse. Kehtivas seaduses oli see piiritletud„sõjalise kaubaga seotud teenuse järelevalvega“. Eelnõus on Kaitsepolitseiameti pädevustteostada järelevalvet laiendatud kogu strateegilise kaubaga seotud teenusele.Lõige 3 vastab kehtiva seaduse § 47 lõikes 3 sätestatule.§ 71. Järelevalve komisjoni tegevuse üle ja aruandlusTäpsustatud on paragrahvi pealkirja sõnastust, mis kehtivas seaduses on „Järelevalvekomisjoni tegevuse üle ja aruandlus“. Lõigete sõnastust muudetud ei ole.9. peatükk„Vastutus“Strateegilise kauba uue eelnõuga lisandub mitmeid uusi vastutusi. Seoses sellega onpõhjalikult läbi vaadatud strateegilise kauba seaduses ja KarSis käsitletud kuriteod ja64


meetmed.Käesoleva eelnõuga on plaanis muuta ka KarSi, seetõttu on lühenenud vastutuse peatükk.Kõiki võimalikke karistusi on hoolega kaalutud, arvestades, et teavitamiskohustuse,dokumentide säilitamise kohustuse ja aruandluse kohustuse eiramine jätavad komisjoni ilmaväga olulisest informatsioonist, millel võib olla suur mõju.Eelnõusse on jäetud sellised rikkumised, mille puhul on mõistlik rahaline karistus.Eelnõus on lõppkasutuse järelevalve dokumentide tingimuste rikkumine viidud KarSi, kunategemist on väga raske õigusvastase teoga. Seda käsitletakse edaspidi KarSi täienduste juures.§ 72. Teavitamiskohustuse rikkumineEelnõuga ei muudeta selle paragrahvis midagi.Lõikega 1 sätestatakse teavitamiskohustuse rikkumise eest rahatrahv kuni 100 ühikut.Lõikes 2 määratakse juriidilise isiku trahvi maksimaalsuuruseks kuni 640 eurot.§ 73. Dokumentide säilitamise ja aruandekohustuse eiramineEelnõuga paragrahvi sisu ei muudeta. Lisatakse vaid õiged paragrahvide numbrid.Lõikega 1 sätestatakse teavitamiskohustuse rikkumise eest rahatrahv kuni 100 ühikut.Lõikes 2 määratakse juriidilise isiku trahvi maksimaalsuuruseks kuni 640 eurot.§ 74. MenetlusParagrahvi vaid ajakohastatakse. Õigeks muudetakse paragrahvide numbrid, sisulisimuudatusi ei tehta.§ 75. Väljastatud erilubade kehtivus10. peatükk„Rakendussätted“Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et seni kehtinud õigusaktide alusel väljastatud litsentsid jalõppkasutuse järelevalve dokumendid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetukstunnistamiseni. Tegemist on õiguskindluse tagamise ja õiguspärasel ootusel tuginevaregulatsiooniga.Üldjuhul kohaldatakse nimetatud dokumentide kehtetuks tunnistamisele ja tagastamiselenende väljastamise ajal kehtinud sätteid.Paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse erisus väljastatud õiendite ja tehtud registrikannete suhtes.Seni kehtinud õigusaktide alusel väljastatud õiendid ja tehtud registrikanded kehtivad kuni 30.juunini 2012, kui enne nimetatud tähtaega ei ole komisjonile esitatud kirjalikku avaldustõiendi või registrikande väljastamistingimuste vastavuse kontrolliks. Asjakohane tähtaeg jätabaastase perioodi ettevõtjatele, kes soovivad oma dokumente uuendada.Kehtiva seaduse kohaselt kehtivad nii sõjalise kauba vahendaja kui ka üldloa kasutaja õiendmääramata aja. Samas on ettevõtteid, kes ei ole väga pikka aega komisjoni silmis millegagi65


tegelenud, ja on ettevõtteid, kes pole kunagi ühtegi vedu vormistanud.Peale selle tuleb aga õiendid ja registrikanded üle vaadata, et viia need kooskõlla uutereeglitega, mis eelnõuga kehtestatakse. Näiteks muudab uus regulatsioon õiendi omamiselaruandluskohustuse kaks korda väiksemaks.Senise seaduse alusel väljastatud õiendite ja tehtud registrikannete kohaselt saab tegutsedakuni 30. juunini 2012. Kui ettevõtja soovib tegevus jätkata pärast nimetatud tähtaega, peab tataotlema õiendi või registrikande väljastustingimuste vastavuse kontrolli. Sisuliselt tähendabsee avaldust, millega palutakse komisjonil kontrollida, kas kehtiv õiend või registrikanne onkooskõlas uue seadusega.Paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb ettevõtjal esitada lisadokumendid, kui komisjon leiab, etkehtivat õiendit või registrikannet peab muutma. Seega kui komisjon otsustab väljastatudõiendi või registrikande väljastamistingimuste vastavuse kontrollimise tulemusel muutakehtivat õiendit või registrikannet, esitab ettevõtja nõutud lisadokumendid.§ 76. Karistusseadustiku täiendamineSeletuskirjas eespool mainitu kohaselt kaasneb StrKSi muutmisega KarSi muutmise vajadus.Selle peamine eesmärk on eristada strateegilise kaubaga tegelemine selgelt tavapärasestmajandustegevusest, kuivõrd see on otseselt seotud riigi avaliku korra ja julgeolekuküsimustega ning rahvusvahelise julgeolekuga laiemalt, samuti määrata vastavadkuriteokoosseisud.Ekspordikontroll maailmas suundub järjest enam üksikult üldisele, mis tähendab vastutusekandumist ettevõtja poolele. Et sellega kaasas käia, on vajalik, et ettevõtjad vastutaksid täielmääral oma tegevuste eest. Piiratud ressurssidega seonduvalt pannakse järjest rohkem rõhkuettevõtjate usaldamisele, mistõttu muutuvad tähtsamaks asjakohane aruandlus ja dokumentidesäilitamise kohustus (suureneb ettevõtjate tegevuse pisteline kontrollimine dokumentidealusel, mis võimaldab liikmesriikidel suunata vabanevad ressursid reaalsele kontrollilesanktsioonide osas, näiteks Iraani jt. suunal).Eelnõus on üksikasjalikult määratud ettevõtjate kohustused, neid arvesse võttes onstrateegilise kauba komisjonil võimalik vastavaid vedusid lubada või mitte, et tagadajulgeolek ja turvalisus. Eelnevast tulenevalt on äärmiselt oluline, et usalduse rikkumist jajulgeoleku ohustamist karistatakse proportsionaalsel, hoiataval ja tõhusal määral.Karistusseadustiku muutmise vajadus tugineb ka Eesti terrorismivastase võitlusepõhialustele 31 , mille alusel koostatud terrorismivastase võitluse tegevuskava kohaselt pidiettepanekud karistusseadustiku muutmise osas esitama juba 30.06.2007 (vastutajadJustiitsministeerium ja Välisministeerium ühiselt).Hetkel on KarSi § 392 ainuke säte, kus on otseselt mainitud strateegilist kaupa. Samas on seeseal vaid üks osa keelatud või eriluba nõudva kauba ebaseaduslikust sisse- ja väljaveost koosnarkootiliste ainete, lõhkeainete, kemikaalidega jne. Paragrahv ei näe ette karistusi transiidi,sertifitseerimise (kuna see on uus nõue), lõppkasutuse dokumentide ega eriloa tingimusterikkumise eest. Samuti jääb ei tehta vahet tahtliku rikkumise ega hooletusest toime pandudkuriteo vahel, arvestamata jääb ebaseaduslik vahendus, teavitamiskohustuste, aruandluse või31 Eesti terrorismivastase võitluse põhialused, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17.08.2006 istungi protokolli nr38 otsusega nr 15,https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/siseministeerium/Terrorismivastase_voitluse_pohialused.pdf66


dokumentide säilitamise kohustuse rikkumisega seonduv.Need on olulised kõik eraldi välja tuua, et luua selge ülevaade eri raskusastmega kuritegudest.Seepärast muudetakse eelnõuga olulisemaks dokumentide säilitamise, teavitamise ningaruandluse kohustuse täitmine. Nende vastutusega seonduv nähakse eelnõuga ette siiskistrateegilise kauba seaduses, kuna võrreldes KarSi toodavate karistustega ei ole nenderikkumist esialgu vajalik kriminaliseerida sellisel määral.Lisaks ei tee KarSi §-s 392 vahet esmakordsel rikkumisel ja mitmekordsel rikkumisel, samasenamiku Euroopa Liidu liikmesriikide praktika seda teeb.Vahendustegevust on seni paigutatud KarSi § 372 alla („Tegevusloata ja keelatudmajandustegevus“), mis strateegilise kaubaga seotud kuriteo võimalikku raskusastetarvestades annab väga väikese karistusmäära. Vahendustegevus on raskesti avastatavkuritegu, kuna kaubad ei liigu läbi Eesti, ei ületa riigipiiri, st liiguvad kolmandast riigistkolmandasse Eesti ettevõtja vahendusel. Enamasti peavad sellise kuriteo avastamisekskoostööd tegema mitme riigi asjaomased asutusedKarSi kohaselt on teistkordse ja otseselt massihävitusrelvadega seotud kuriteo puhulmaksimaalne karistus 3 aastat, mis on selgelt väike karistus sellise teo eest.Käesolevale seletuskirjale on lisatud mõned tabelid 32 , mis toovad välja Euroopa Liiduliikmesriikide praktika karistusvaldkonnas. Silmas peab pidama, et hiljuti tehti suurimuudatusi Euroopa Liidu õigusaktides ja seetõttu vaatavad paljud liikmesriigid just praeguasjakohast valdkonda üle. Samuti on lisast selgelt näha, et mida rohkem kogemusikohtupraktikas, seda paremini see valdkond reguleeritud on. Eesti võiks siinkohal õppustvõtta riikidest, kellel on selline praktika, ning sel viisil ennetada võimalikku tekkida võivatõigusvaakumit reaalsete rikkumiste korral.Tulenevalt Justiitsministeeriumi soovitustest ei ole karistusmäärasid eelnõuga suurendatud.Selleks puudub eelnõu koostajatel ka vajalik kogemus. Seetõttu on maksimumkaristusedjäetud samaks.Muudatusettepanek käsitleb eraldi jao moodustamist KarSis. Jagu sisaldab järgmisiparagrahve: lõppkasutuse järelevalve dokumentide tingimuste rikkumine, strateegilise kaubaeriloa tingimuste rikkumine, strateegilise kaubaga seotud ebaseadusliku teenuse osutamine,sertifitseerimata ettevõtja poolt kaitseotstarbelise toote vastuvõtmine, strateegilise kaubaebaseaduslik vedu.Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:1) seadustiku § 392 lõikes 1 jäetakse välja sõnad „strateegilise kauba“;2) seadustiku 21. peatükki täiendatakse 9. jaoga „Strateegilise kauba alased süüteod“. Sellessepeatükki lisanduvad järgmised paragrahvid:„§ 402 3 . Strateegilise kauba ebaseaduslik vedu(1) Strateegilise kauba ebaseadusliku veo eest – karistatakse rahalise karistuse või kuniviieaastase vangistusega.(2) Sama teo eest:1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või2) grupi poolt või3) kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest -32 Vt seletuskirja lisa „Strateegilise kaubaga seotud kuritegude karistused Euroopa Liidus“67


karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusegavõi sundlõpetamisega.(4) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuksobjektiks olnud aine või eseme.(5) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud varalaiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 2 sätestatule.“Sisuliselt on tegu samasuguse sättega nagu olemasolevas KarSis, kuid nüüd eraldi väljatooduna. Lisatud on teistkordsel rikkumisel võimalik karmim karistus.„§ 402 4 . Sertifitseerimata ettevõtja poolt kaitseotstarbelise toote vastuvõtmine(1) Sertifitseerimata ettevõtja poolt kaitseotstarbelise toote vastuvõtmise eest - karistatakserahalise või kuni viieaastase vangistusega(2) Sama teo eest:1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või2) grupi poolt või3) kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest -karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusegavõi sundlõpetamisega.(4) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuksobjektiks olnud aine või eseme.“Tegemist on täiesti uue paragrahviga. Muudatus on vajalik tulenevalt KOT direktiivistlisanduva sertifitseerimiskohustusega. Samuti on lisatud teistkordsel rikkumisel karmimkaristus. Karistusmäärad jäävad samaks kehtiva normiga.„§ 402 5 . Strateegilise kaubaga seotud ebaseaduslik teenuse osutamine(1) Strateegilise kaubaga seotud ebaseadusliku teenuse osutamise eest, – karistatakse rahalisekaristuse või kuni viieaastase vangistusega.(2) Sama teo eest:1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või2) grupi poolt või3) kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest -karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusevõi sundlõpetamisega.“Teenuse osutamisega seonduv (vahendus ja tehniline abi) on toodud keelatud ja tegevusloatamajandustegevuse alt välja, et rõhutada selle kuriteoliigi spetsiifikat (eriti raske avastada jne).Lisandub teistkordsel rikkumisel karmim karistus. Karistusmäärad jäävad samaks kehtivanormiga.„§ 402 6 . Strateegilise kauba eriloa tingimuste rikkumine(1) Strateegilise kauba eriloa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse võikuni viieaastase vangistusega.(2) Sama teo eest:1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või2) grupi poolt või68


3) kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest -karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusevõi sundlõpetamisega.“Tulenevalt eelnõust on võimalik eriloale lisada mitmesuguseid tingimusi, mis kas panevadteatud kohustusi (nt tihedam aruandluskohustus) või kitsendavad tegevust (nt sertifitseerimisepuhul kaubakategooriate piirangud). Nende tingimuste rikkumise eest peab olema võimalikettevõtja vastutusele võtta, sest selline toimetamine peaks võrduma eriloata veoga. Lisandubteistkordsel rikkumisel karmim karistus. Karistusmäärad jäävad samaks kehtiva normiga.Siia ei ole lisatud võimalust, et kohus kauba konfiskeerib, sest vahendustegevuse puhul kaupaläbi Eesti ei veeta, vaid otse kolmandast riigist kolmandasse riiki Eesti ettevõtja vahendusel.„§ 402 7 . Lõppkasutuse järelevalve dokumentide tingimuste rikkumine(1) Lõppkasutuse järelevalve dokumendis seatud lõppkasutuse, ümberadresseerimise võitaasväljaveo tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastasevangistusega.(2) Sama teo eest:1) ametiisiku poolt oma ametiseisundit ära kasutades või2) grupi poolt või3) kui see on toime pandud isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest -– karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusegavõi sundlõpetamisega.“Lõppkasutuse järelevalve dokumendid erinevad pisut teistest sama valdkonna dokumentidest,kuna need on kauba järelevalve riiklikud kinnitused. Neil on kaks allkirja. Kõigepealt kinnitabkauba lõppkasutaja oma allkirjaga, et on teadlik kohustustest, mis kaasnevad kaubalõppkasutuse ja taasväljaveo piirangutega. Alles siis kinnitab strateegilise kauba komisjoniesimees, et riik võtab sellised kaubad enda järelevalve alla. Seega, kui lõppkasutaja tingimusirikub, ei saa ta seda teha kogemata, vaid ainult tahtlikult ning sellega on seotud riigi maine,kuna riik on võtnud vastutuse.Eelnevast tulenevalt on peetud oluliseks sellised karistused eraldi välja tuua KarSis.Muutunud on karistusmäär teistkordsel karistamisel. Kuriteo raskust arvestades on peetudvajalikuks suurendada maksimumkaristus 12 aastani (mis on võrdne KarSi järgimassihävitusrelvade kasutamise eest kohaldatava maksimumkaristusega).§ 77. Lõhkematerjaliseaduse muutmineEelnõuga täpsustatakse lõhkematerjali seaduses (RT I 2004, 25, 170; 2010, 31, 158)strateegilise kaubaga seoses kasutatud mõisteid ning ühtlustatakse sõnakasutus. Muudetakselõhkematerjali seaduse § 45 lõiget 1, kus sõnad „sisse- ja väljaveole ning transiidile“asendatakse sõnadega „veole ja teenuse osutamisele“.§ 78. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmineEelnõuga täpsustatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (RT I 2010, 26, 129) strateegilisekaubaga seoses kasutatavaid mõisteid – „väljaveo, sisseveo ja läbiveo“ asemel kasutatakse69


mõistet „vedu“ sobivas käändes. Samuti asendatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 9lõike 1 punktides 6 ja 8 sõnad „strateegilise kauba väljaveo, sisseveo ja läbiveo“ sõnadega„strateegilise kauba veo“.§ 79. Relvaseaduse muutmineRelvaseaduse (RT I 2001, 65, 377; 04.05.2011, 6) muudatuste eesmärk on eelkõige täpsustadarelvaseaduse (edaspidi RelvS) ja StrKS reguleerimisala, et vältida kattumist, käsitlematavaldkondi ning kõrvaldada nendest tulenev õiguslik ebaselgus seaduse rakendajate jaadressaatide jaoks.Muutmise vajadusi on eelnevalt ka juba vaadeldud seaduse muutmise põhjustes, siinkohalveel mõni selgitus ning täpsemalt muudatusettepanekud. RelvS ja StrKS on regulatsiooniulatuselt erinevad.RelvS käsitleb relvade käitlemist laiemalt, nähes ette regulatsiooni järgmistes valdkondades:relvade ja nende laskemoona käitlemise, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ningtsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused ja kord, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ningnendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja kord.Relva ja laskemoona käitlemine on seejuures relvade ja laskemoona valmistamine, müük,soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu,sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvadeparandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.StrKS näeb ette nõuded strateegilise kauba veole, strateegilise kaubaga seotud teenuseosutamisele, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvele ning järelevalveteostamise alused kõigis nendes valdkondades.Seega ei reguleeri StrKS relvade valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist,hoidmist, hooldamist, kandmist, võõrandamist, pärimist, leidmist ja hävitamist ning relvadeparandamist, ümbertegemist, laskekõlbmatuks muutmist, lammutamist ja laenutamist.Küll aga reguleerivad mõlemad seadused teatud osas mõlemaid relvi ja nende sissevedu javäljavedu.Loogiline oleks kuskilt tõmmata piir ja jagada relvad kahe seaduse vahel niiviisi et RelvSreguleeriks ainult tsiviilrelvadega seonduvat (v.a eksport kolmandatesse riikidesse, milleks onkontrollimehhanismid vaid strateegilise kauba komisjonil) ja uus strateegilise kauba seadussõjaliste relvadega seonduvat nende veol (riigisisene käitlemine jääks siiski RelvSireguleerimisalasse). Selleks peaksid mõlemal poolel ka vajalikud mehhanismid olemas olema.Relvaseaduse muudatuste tegemisel on lähtutud eelkõige relvaseaduses kasutusel olevatesmõistetest, mis on üle võetud strateegilise kauba seaduse eelnõusse.Selline lähenemisviis on õige ja loogiline, kuid seejuures tuleb see lahendus hoolega läbikaaluda. Esitame seetõttu oma tähelepanekud.Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:1) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:70


„3) käesoleva seaduse kohaselt jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud tsiviil- ja teenistusrelvalening strateegilise kauba seaduse kohaselt demilitariseeritud sõjalisele relvale, välja arvatudnende kasutuskõlblikele osadele.“On täiesti mõistetav, et laskekõlbmatuks muudetud tulirelva laskekõlbmatust peaks ka keegikinnitama, enne kui selle suhtes lõpetatakse õigusaktide kohaldamine.Demilitariseerimine on igasuguse relva (sh tulirelva) sõjalise võimekuse kaotamine. Tegemiston pisut laiema mõistega, mis kehtib ka sõjaliste maismaasõidukite jms võimetuksmuutmisele ja sel põhjusel ei ole mõiste „laskekõlbmatu“ kasutamine sobiv. Relvade puhultähendab see sisuliselt küll sama, aga relvad on vaid üks osa demilitariseeritavast kaubast.Sõjalise kauba demilitariseerimise ning sellise kauba sisse- ja väljaveo nõuded ning korrapeaks kehtestama kaitseminister määrusega (eelnõu kohaselt).Selline täpsustus reguleerimisalas on vajalik, kuna praktikas on tulnud ette olukordi, kusseaduselugeja teeb olemasolevast regulatsioonist järelduse, et laskekõlbmatu relv ei olegienam relv (seadust edasi lugemata) ning selle käitlemisele (sh sisse- ja väljaveole) ei oleabsoluutselt mingisuguseid piiranguid.Täpsustame RelvS § 2 punkti 3 muutmise ettepanekut selliselt, et laskekõlbmatuks muutmineja demilitariseerimine oleksid selgelt eristatavad protsessid.Paneme ette, et RelvSi ei kohaldataks RelvSi alusel jäädavalt laskekõlbmatuks muudetudtsiviil- ja teenistusrelvale ning strateegilise kauba seaduse kohaselt demilitariseeritudsõjalisele relvale, välja arvatud nende kasutuskõlblikele osadele.2) paragrahvi 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:„7) käesolevat seadust ei kohaldata sõjaväe- ja teenistusrelvadele ning nende laskemoonale jasõjaliste relvade sisseveole, väljaveole, transiidile ning teenuse osutamisele, kui käesolevseadus ei sätesta teisti.“Täpsustame RelvSi § 2 punkti 7 nii, et see punkt kehtib sõjaliste relvade väljaveole,sisseveole, transiidile ja teenuse osutamisele. Sellisel juhul jääb sõjaliste relvade riigisisenekäitlemine ka sõjaliste relvade puhul RelvS haldusalasse (sh riigisisene võõrandamine).Sellest tulenevalt peame õigemaks näha strateegilise kauba seadusega ette erisused teatudrelvade sisseveole, väljaveole ja transiidile, mitte aga välistada täiesti sõjalised relvad RelvSireguleerimisalast. Näiteks ei reguleeriks muidu kumbki seadus sõjaliste relvade riigisisesttsiviilkäivet, ning see oleks seega täiesti vaba ja piiramatu tegevus.Teine näide – kui RelvSi ei kohaldata sõjalistele relvadele, siis ei kohaldata sõjalisel otstarbelvalmistatud relvadele ka RelvSi § 20 lõike 1 punkti 5, mis keelustab tsiviilkäibesautomaattulirelvad. See tähendaks siis, et sõjalisel otstarbel valmistatud automaattulirelvad eiole tsiviilkäibes keelatud – järelikult on lubatud.3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:„4) sõjaline relv – relv, mis on strateegiline kaup strateegilise kauba seaduse § 2 lõike 3tähenduses.“Relvaseadusesse lisatakse uue mõistena „sõjaline relv“ – see seotakse strateegilise kaubaseadusega (sama mõiste lisatakse eelnõu kohaselt ka strateegilise kauba seadusesse). Sõjaliserelva eristamine mõistena on oluline, et täpsustada relvadega seonduvat regulatsiooni üldiselt.Mõiste definitsioon tugineb sõjaliste kaupade nimekirjale, kus on tulirelvad loetletud (et oleks71


ühtsem), ja relvaseaduses kasutusel olevatele mõistetele, et oleks arusaadav.RelvSis jagatakse relvad põhilise kasutusvaldkonna ja omaduste järgi. Selguse kahe seadusevahel peaks tagama relvade jagamine otstarbe järgi ehk deklareerimise alusel (deklareerimineseostub määratlusega „ette nähtud“ – relvade otstarbe määratakse vastates küsimusele ettenähtud milleks või kellele).4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:„(8) Käesolevas seaduses mõistetakse tsiviilrelva mõiste all ka tsiviilrelva osasid, sealhulgaslisaseadmeid.“Eelnõu käsitleb relvi, nende spetsiaalseid komponente ja lisaseadmeid. Relva all mõeldakseterviklikku relva. Spetsiaalsed komponendid on kõik relva osad (kõik, mis moodustavad koosrelvaga terviku). Lisaseadmed on relva summutid, sihikud, relvaalused ja rakised. Nimetatudseadmed on määratletud lisaseadmetena, kuna ilma nendeta relv töötab ja on terviklik, nendeolemasolu relvale ei ole otseselt vajalik.RelvS määratleb relva, selle olulised osad ja osad. Erinevus võrreldes StrKSiga seisnebmõistete „olulised osad“ ja „osad“ määratluses, mis hõlmavad StrKSi mõistes lisaseadmeid,ning teiste komponentide regulatsiooni puudumine. Et viia mõlemad seadused ühtsetelepõhialustele, oleks tarvis selgitada, mida RelvSis käsitatakse osade ja lisaseadmetena(helisummuti, öösihik, lasersihik ja adapter). Seetõttu on mõistlik see RelvSis selgemaltmääratleda. Strateegilise kauba seadusesse oluliste osade mõistet sisse tuua pole tarvis, kunasee reguleerib niikuinii kõiki nende relvade osi, mis selle seaduse alla kuuluvad ja edaspidikuuluma hakkavad).Teine küsimus on see, et tulenevalt julgeolekuohtude ennetamisest peaks strateegilise kaubaregulatsiooni alt relvaseadusesse üleminevatele relvaosade suhtes säilima mingisugunegikontroll. Neid relvaosi ei saa jätta tähelepanuta, küll võib see kontroll olla minimaalne,aidates tõesti vaid silma peal hoida suurematel kaubavedudel.Arvestades eelnevat ning seda, et sõjalise kauba nimekirjadest tulenevalt on kasutusellisaseadme mõiste, peaksime selgema regulatsiooni huvides määratlema RelvSis mõlemadmõisted. Meie hinnangul piisab, kui defineerime RelvSis, millised tulirelva osad on osad ningmillised lisaseadmed, ning määrame seejärel kindlaks, millist regulatsiooni neilekohaldatakse.5) paragrahv 20 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:„§ 20 1 . Tulirelva osad(1) Tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk,padrunipesa, kaitseriiv, adapter ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselttulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.(2) Tulirelva osad ehk lisaseadmed on helisummuti, lasersihik ja öösihik.(3) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade.Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv.Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus.Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.(4) Lasersihik on tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seade, kus sihtimiseks kasutatakselaserikiirt. Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemiseeesmärgil.(5) Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundurvõi elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.(6) Tulirelva osade käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud72


seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.“Meie ettepanek on muuta lõiget 1 ja lisada uus lõige uue numeratsiooniga (lisandub lõige 2)selliselt, et esimeses lõikes käsitletakse tulirelva osasid ning teises lõikes määratletaksetulirelva osad ehk lisaseadmed.Tulirelva osad oleksid relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk,padrunipesa, kaitseriiv, adapter ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselttulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.Tulirelva osad ehk lisaseadmed oleksid RelvSi alusel helisummuti, lasersihik ja öösihik, kunaneed on ka StrKSi alusel lisaseadmed. Samuti on need oma laadilt siiski lisaseadmed, mittetulirelva osad.Tulirelva osade käitlemisele sama korra kohaldamine kui seda liiki relva käitlemisele tagab karelvaosade ja lisaseadmete kontrolli, mis viiakse StrKSist üle RelvSi. Selleks et mitteolemasolevat regulatsiooni liialt karmistada ja püüda tagada regulatsiooni eesmärke, on tehtudettepanek lihtsustada teatud osade kontrolli (vt ka ettepanekut nr 11) siseministri määrusega.Sellisel juhul lihtsustataks olemasolevat korda asendades eriloa taotlemiseteatamiskohustusega, mis aitaks tagada regulatsioonide eesmärke ja ühtsust. Relvaomanikuleei tohiks uus kord midagi oluliselt keerulisemaks teha.Sellisel moel oleksid RelvSi ja StrkSi (eelnõu) relvaosade ja lisaseadmete sätted kooskõlas.Lisaseadmete puhul on ette nähtud erandid vastavalt seadmele.Relvaseaduses tuuakse selgelt välja, et sõjalisele relvale (sealhulgas sellise relva osadele,lisaseadistele ja laskemoonale) kohaldatakse strateegilise kauba seadust, sest seda käsitletaksekui sõjalist kaupa.6) paragrahvi 27 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt:„Sõjalise relva ja tsiviilkäibes keelatud relva ning laskemoona sissevedu, väljavedu, transiit jateenuse osutamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras.“Nimetatud paragrahv käsitleb relva kollektsioneerimist. Muutus on vajalik, et eristada kahteseadust.7) paragrahvi 59 lõikes 3 asendatakse sõnad „Relva ja laskemoona“ sõnadega „Tsiviilrelva jalaskemoona“.Muudatuse tingib vajadus täpsustada selgelt, et mõeldakse RelvSi alusel reguleeritavaidtsiviilrelvi. Paragrahvid 59 ja 60 käivad relva piiriülese veo kohta.8) paragrahvi 59 lõikes 5 asendatakse sõnad „Relva ja laskemoona väljavedu“ sõnadega„sõjalise relva sissevedu ning tsiviil- ja sõjalise relva väljavedu, transiit ja teenuseosutamine“.Sellega täpsustatakse millist relva täpselt silmas peetakse, et oleks mõlema seaduse aluselreguleeritav selgelt kirjas. Siin mõeldakse strateegilise kauba seaduse alusel reguleeritavaidrelvi ja laskemoona. Igasuguse relva eksport jääb ka eelnõu kohaselt strateegilise kaubaseaduse alla, kuna tulenevalt kontrolli ajenditest ja vajadustest on vaid strateegilise kaubakomisjonil olemas lõppkasutajaid puudutav info (kontrollirežiimide ja Euroopa Liiduliikmesriikide teave), mis aitab kontrollida ohutut lõppkasutust.73


9) paragrahvi 60 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:„(7) Sõjalise ning tsiviilkäibes keelatud relva ja laskemoona sissevedu, väljavedu, transiit võiteenuse osutamine toimub strateegilise kauba seadusega kehtestatud korras“.Sättega määratakse, millise relva veole hakatakse kohaldama strateegilise kauba seadust.Lisatud väljenditega „sõjalise ja tsiviilkäibes keelatud“ ning „sissevedu, transiit ja teenuseosutamine“ ühtlustatakse mõlema seaduse sõnastus.10) paragrahvi 62 1 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:„(10) Siseminister võib vajaduse korral kehtestada lihtsustatud korra relvaosade EuroopaLiidu liikmesriigist Eestisse ja Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki edasitoimetamisekohta.“Eespool nimetatud muudatused panevad uusi kohustusi relvaomanikele.Ühest küljest on vajalik tagada julgeolek ja ennetusmeetmed, kuid teisalt on relvaomanikulõigus relvale lisaseadmeid hankida. Seetõttu soovitatakse RelvSis kehtestada lihtsustatud korduute nõuete täitmiseks.Lihtsustatud kord võiks ette näha näiteks teavitamist 24 tundi ette enne kauba tulekut e-postiteel. Sellisel viisil oleks võimalik jälgida, kui palju üldse relvaosi riigis on ning milleks neidtarvitatakse. Ülemäära suurte koguste korral saab siis võtta meetmeid ja uurida põhjuseid.11) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:„(5) Laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemine toimub käesolevasseaduses sätestatud korra kohaselt.“Relvaosade regulatsiooni täpsustamiseks RelvSis lisatakse, et laskekõlbmatuks muudetudrelva kasutuskõlblikele osadele kohaldatakse endiselt relvaseadust ehk samasugust korda kuirelvale enne selle laskekõlbmatuks muutmist.§ 80. Riigilõivuseaduse muutmineRiigilõivuseaduses tehakse täpsustavad, mõistete muutumisest tulenevad muudatused:1) „sisseveolitsents, väljaveolitsents ja transiidiluba“ asendatakse sõnaga „litsents“;2) väljaveo üldloa kasutaja õiend“ asendatakse väljendiga „üldloa kasutajaksregistreerimine“;3) „sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse kandmine“ asendatakse väljendiga„sõjalise kauba vahendaja registreerimine“.Riigilõivu summasid eelnõuga ei muudeta.Paragrahvi punktis 3 sätestatakse riigilõivuseaduse täiendamine uue paragrahviga -direktiivist tulenevalt uue riigilõivuga maksustatava toiminguna „ettevõtja sertifitseerimisetaotluse läbivaatamine“.Nimetatud taotluse läbivaatamine on samaväärne kehtiva sõjalise kauba vahendajateriiklikkusse registrisse kandmise taotlemisega. Mõlemad protsessid nõuavad komisjoni pooltrohkem pühendumist. Seetõttu on summa litsentsi riigilõivust suurem, kuid võrdne sõjalisekauba vahendaja registreerimisel makstava riigilõivuga (63,91 eurot).74


Paragrahvi punkti 5 kohaselt tunnistatakse eelnõuga kehtetuks riigilõivuseaduse paragrahvi291 lõige 2 (riigilõivu tasumine sõjalise kauba vahendaja riikliku registri kande muutmisetaotluse läbivaatamise eest – 31,95 eurot).Eelnõu kohaselt ei ole andmekogus tehtavad muudatused riigilõivuga maksustatud, sestnimetatud muudatused puudutavad registreeritud andmeid - nt kontaktandmed, juhatuseliikme muudatus, vms. StrKS-i kohaselt on riigilõivuga maksustatud samuti vaid nimetatudvahendaja registrikande muutmine.§ 81. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmineTulenevalt eelnõus kasutatud mõistetest muudetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabeseadust (RT I 2007, 16, 77; 08.11.2010, 3).Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse paragrahvi 6 punkti 2 esimeses lausesasendatakse sõnad „sisseveo, väljaveo, transiidi, sõjalise kaubaga seotud teenuse väljaveo“sõnadega “veo, strateegilise kaubaga seotud teenuse“.§ 82. Strateegilise kauba seaduse kehtetuks tunnistamineKehtiv strateegilise kauba seadus (RT I 2004, 2, 7; 2010, 26, 129) tunnistatakse kehtetuksseoses oluliste muudatustega kehtivas seaduses, millele tuginedes on valminud uusterviktekst.§ 83. Seaduse jõustumineEelnõu kohaselt jõustub seadus 2012. aasta 1. jaanuaril.Lõikes 2 on sätestatud erisus, et paragrahvid 30–39 jõustuvad 2012. aasta 30. juunil. Erisus onseotud direktiivist tuleneva kaitseotstarbeliste toodete vastuvõtjast ettevõtjatesertifitseerimisega. Direktiivi kohaselt on Euroopa Komisjoni soovitus kohaldada direktiivissätestatud meetmeid ettevõtjate sertifitseerimisega seonduvalt hiljemalt 30. juunil 2012.Arvestades, et tegemist on olulise uuendusega, soovib komisjon nimetatud meetmeidkohaldada direktiivis märgitud tähtajal.Jõustumisele eelnevalt on oluline korraldada seminare ja selgitada uue seaduse põhipunkte,seejärel üksikasjalikult süveneda sertifitseerimise probleemidesse. Samuti võtabandmebaaside loomine ja katsetamine aega. Valitud kuupäevaks peaksid kõik süsteemidolema töökorras.IV.Eelnõu terminoloogiaEelnõus on kasutatud mitmeid uusi mõisteid, samas täpsustatakse kehtivas seaduses kasutatudtermineid. Selgitused eelnõus kasutatud terminoloogia kohta sisalduvad seletuskirja 3. osas„Eelnõus sisu ja võrdlev analüüs“.Täiendavalt siiski olulisematest uutest mõistetest:75


1) „strateegilise kauba kontrolli süsteem“ on riigisisese kontrollisüsteemi suhtes läbivalt jalaialdaselt kasutatud sama kaua, kui on toiminud strateegilise kauba valdkonnakontrollisüsteem Eestis. Selle aja jooksul on tekkinud kindel arusaam valdkonnast, nendestkaupadest ja teenustest, mida Eestis kehtivad kontrollpiirangud võivad selle mõistegahõlmata, mistõttu pole mõiste avamiseks pühendatud eraldi paragrahvi.Kui StrKS reguleerib üksikud strateegilise kaubaga seonduvad tegevused, siis käesolevaeelnõu tekst rõhutab strateegilise kauba kontrollisüsteemi terviklikkust, mistõttu on peetudvajalikuks üldmõiste kasutusele võtmine eelnõus;2) „strateegilise kauba vedu“ on mõiste, mis avatakse eelnõu §-s 3 ja mis hõlmab strateegilisekauba sisseveo, väljaveo, transiidi ning kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisese veo jakahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamise.Uue mõiste kasutamine on tingitud vajadusest muuta seadus selgemaks, arvestades samasvaldkonna regulatsiooni keerukust ja mitmetasandilist regulatsiooni, millele on viidatudsissejuhatuses. Seega tähistab mõiste kõiki liike strateegilisi kaupu ja nende vedusid. Mõistekasutuselevõtuga välditakse väljendite paljusust, milles orienteerumine nõuab valdkonnatäielikku tundmist (mida ei saa eeldada igalt ettevõtjalt, kes puutub kokku või tahab tegeledastrateegilise kaubaga);3) „sõjaline relv“ on relv, mis on ette nähtud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, või relv, mis onsõjaliseks kasutamiseks projekteeritud, valmistatud või määratud.Kehtiv relvaseadus jagab relvad põhilise kasutusvaldkonna ja omaduste järgi. Üldiseltjagunevad relvad sõjaväerelvadeks, tsiviilrelvadeks ja teenistusrelvadeks, lisandub relvadeliigitamine (tulirelv, gaasirelv, pneumorelv, külmrelv, heiterelv, elektrišokirelv) jarühmitamine tsiviilkäibes lubatavuse järgi. Tsiviilrelvi ja sõjalisi relvi puudutav on ebaselgeltreguleeritud, mis tekitab praktikas probleeme. Mõiste lisamine tugineb püüdluseletsiviilrelvad ja sõjalised relvad selgelt eristada, mis on vajalik selguse tagamiseks kaheseaduse, relvaseaduse ja SKSi vahel. Mõiste väljatöötamisel on lähtutud relvade jagamisestotstarbe järgi (relvade otstarve määratakse nende deklareerimisel);4) „sõjalise kauba demilitariseerimine“ on sõjalise relva sõjalise võime kaotamine.Tegemist on pisut laiema mõistega kui relva (jäädavalt) laskekõlbmatuks muutmine, midakasutab relvaseadus. Relvade puhul tähendab see sisuliselt sama, ent relvad on vaid üks osasõjalisest kaubast.Demilitariseerimine kehtib ka sõjaliste maismaasõidukite jms võimetuks muutmisele ning selpõhjusel ei saa kasutada relvaseaduses sisalduvat mõistet „laskekõlbmatuks muutmine“.Sõjalise kauba demilitariseerimise tehnilised nõuded ning sellise kauba sisse- ja väljaveo kordon riigiti väga erinevad, mistõttu on põhjendatud Eestis sellise mõiste kasutuselevõtt jaseonduv reguleerimine;5) „kaitseotstarbeline toode“ – direktiivi kohaselt tähendab kaitseotstarbeline toode sõjalistkaupa, mille suhtes rakendatakse Euroopa Liidu sisesel edasitoimetamisel lihtsustatud korda.StrKSis „kaitseotstarbelise toote“ mõistet ei kasutata, ent arvestades, et direktiivist tulenevmõiste on väga rangelt seotud direktiivi lisaga (kaupade nimekiri), ei olnud võimalikühendada olemasolevat mõistet „sõjaline kaup“ ja direktiivist tulenevat mõistet„kaitseotstarbeline toode“. Seda eelkõige seetõttu, et direktiivi lisas toodud kaitseotstarbelistetoodete nimekiri ei ole täielikult sama sisuga, mis Eesti sõjaliste kaupade nimekiri.Need on küll väga sarnased, kuid Eesti nimekiri sisaldab kaupu, mida on vaja kontrollidaEesti oma vajadustest tulenevalt ning mida ei ole direktiivi lisas. Ühe näitena võib tuua76


massirahutuste kontrolliks vajaliku kauba.Siinkohal ei ole ka otstarbekas eraldada nimetatud nimekirju, et eristada Eesti omamuudatused Euroopa Liidu muudatustest. Varasem kogemus näitab, et nimekirjadeeraldamine komplitseerib kaupade määramist nimekirjade alusel. Kauba määramine peab agaolema ettevõtjale lihtne ja arusaadav.Teine põhjus, miks võeti kasutusele uus mõiste, on see, et sõjaliste kaupade ja KOT puhul onkaubavedude kontroll väga erinev. Sõjaliste kaupade puhul kontrollitakse iga piiriülest vedu,igaks liikumiseks on vaja eriluba, ilma mingisuguste eranditeta. KOT direktiivist tulenevalttehakse aga erand vaid Euroopa Liidu sisestele liikumistele, mis puhul erikord on võimalik.Eelnevat kokku võttes ei nähtud paremat lahendust kui luua uus mõiste.Eelnõu koostajate seisukoht on, et tehtud muudatustega on võimalik säilitada ettevõtjale selgeja arusaadav kord kõikide kaubavedude kohta.V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleEelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.Eelnõu reguleerimisalaga on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009 direktiiv2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohtaning nõukogu 5. mai 2009 määrus (EÜ) 428/2009, millega kehtestati ühenduse kordkahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidikontrollimiseks (uuesti sõnastatud, millega asendati nõukogu määrus 1334/2000/EÜ).Eelnõu seletuskirjale lisatakse direktiivi ja määruse ning eelnõu võrdlustabel.Eelnõu ei käsitle ELi õigusaktidega juba reguleeritud küsimusi, selle eesmärk on tagada ELiõiguse tulemuslik riigisisene rakendamine, eelkõige arusaadavate menetluste ning tõhusate,proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamisega.VI.Seaduse mõjudSeaduse mõjusid on hinnatud eelnõu väljatöötamisega samal ajal, suheldes ekspertide jastrateegilise kaubaga tegelevate ettevõtjatega. Eelnõu koostajate hinnangul puuduvad seadusevastuvõtmisel mõjud regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustetöökorraldusele.Seaduse vastuvõtmisega kaasnevad arvatavasti tagajärjed ja mõjud riigi julgeolekule jarahvusvahelistele suhetele, väiksemas ulatuses võib märkida ka majanduslikke mõjusid.Seadusega luuakse asjakohane ja praktikas hästi toimiv nüüdisaegne strateegilise kaubakontrolli süsteem. Strateegilise kauba veo ja strateegilise kaubaga seotud teenuse osutamisetõhus reguleerimine on Eestile eeldus rahvusvaheliste ja ELi õigusest tulenevate kohustustetäitmiseks, samuti vastab see ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidele. Toimivseadus on oluline abinõu Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks, aidates laiemalt kaasaüleilmse rahu ja julgeoleku säilitamisele, terrorismi tõkestamisele, konfliktide vältimisele,samuti inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse toetamisele ning tugevdamisele.Samuti on sellega paremini tagatud nii Eesti hea maine kui ka Eesti ja Eesti liitlasriikidehuvid ja julgeolek.Seadusega püütakse tõsta strateegilise kaubaga tegelevate ettevõtjate vastutust. Kuigi77


muudatused täpsustavad ja korrastavad olemasolevat regulatsiooni seda oluliselt täiendades,on silmas peetud, et menetlused ja nõuded oleksid selged, arusaadavad, tugineksid komisjonija ettevõtjate heale koostööle ja usalduslikule suhtele. Arvestades valdkonna erisusi ja väikestettevõtjate hulka Eestis ei kätke seaduse majanduslikud mõjud endas olulisi kulutusi. Samastoimub valdkonna korrastamine ja seaduse kooskõlla viimine tegelikkusega, mis peaksmärkimisväärselt suurendama õiguskindlust ja -selgust.Seaduse rakendamisega seoses tekib koolitus- või teavitamisvajadus, milleks peab korraldamalühikursusi, teabepäevi ning koostama teavitusmaterjalid (paberil, elektrooniliseltlevitatavad). Otseselt puudutab koolitusvajadus strateegilise kaubaga tegelevaid ettevõtjaid,teatud riigiasutuste töötajad (kaitsepolitsei, politsei, toll), samuti kohtunikke ja tudengeid (ntriigikaitseakadeemia).Seaduse rakendamisega ei kaasne mõjusid regionaalarengule ja keskkonnale.Seaduse rakendamisel vastab riigisisene õigus direktiivile ja määrusele.VII.Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutusedSeaduse rakendamisega otseseid kulutusi ei kaasne.Kaudsete kulutustena võib välja tuua järgmised:1) strateegilise kaubaga seotud ettevõtjate tegevuskavade ülevaatamine ja koostamine –võib arvata, et paljudel ettevõtjatel selline tegevuskava dokumendina puudub, kuigisiseprotseduurid ja -kontrollimehhanismid on olemas. Peab märkima, et see nõuepuudutab vaid neid ettevõtjaid, kes vajavad seaduse kohaselt sertifitseerimist.Arvestades, et sertifitseerimisnõue jõustub alles 30. juunil 2012, võib ülemineku- jakohanemisaega ettevõtjate jaoks pidada piisavalt pikaks ning tegevuskavadeülevaatamine ja dokumentaalne vormistamine ei peaks nõudma olulist aja- võirahakulu;2) seaduse ja selle allaktide muutmisest tulenevate õppepäevade korraldamine jateavitusmaterjalide koostamine eri sihtrühmadele (tolliametnikud, politseinikud,ettevõtjad, kohtunikud, õigusteenuse osutajad), teabe kättesaadavaks tegemineVälisministeeriumi kodulehel – kõik see suurendab Välisministeeriumis strateegilisekaubaga tegelevate ametnike töökoormust, ent esialgsel hinnangul ei nõua olulisikulutusi. Vajalikud kulud kaetakse komisjoni tegevuskulude arvelt(Välisministeeriumi eelarverealt);3) andmekogu asutamise ja korrastamisega seonduvad võimalikud kulud – olemasolevateregistrite korrastamine andmekoguks ei nõua erikulutusi ja võimalikud kulud kaetaksekomisjoni tegevuskulude arvelt (Välisministeeriumi eelarverealt);4) KOT direktiivist tuleneva registriloomisega seonduvad kulud kaetakse Euroopa LiiduKomisjoni eelarvelistest vahenditest.Seaduse rakendamisel ei ole mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele.VIII.RakendusaktidRakendusaktide muudatused ja uued rakendusaktid on ette valmistatud samaaegselt eelnõuganing need kehtestatakse seaduse jõustumisel arvestusega, et rakendusaktid ja seadus jõustuvadühel ajal. Valminud rakendusaktide esialgsed kavandid esitatakse seletuskirja lisadena.78


Loetelu kehtivatest rakendusaktidest, mis vajavad muutmist(kui muutmine on vajalik vaid seoses volitusnormi kehtetuks tunnistamisega, on näidatudvolitusnormi muutumine ja Riigi Teataja link määrusele, mis muutub kehtetuks):1) Vabariigi Valitsuse määrus nr 196, 20.05.2004 „Välisministeeriumi põhimäärus“ (RT I2004,44,314; 2009, 50, 340);2) Vabariigi Valitsuse määrus nr 26, 29.01.2004 „Strateegilise kauba komisjoni põhimäärus“(RT I 2004, 6, 39; 2009, 65, 448);3) Vabariigi Valitsuse määrus nr 262, 20.12.2007 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabekaitse kord“ (RT I, 07, 73, 449; 14.01.2011, 6);4) Vabariigi Valitsuse määrus nr 85, 22.05.2008 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ (RT I2008, 21, 146);5) Vabariigi Valitsuse määrus nr 257, 08.08.2004 „Strateegilise kauba tolliformaalsuste jaEuroopa Ühenduse sisese edasitoimetamise kord ning tolliasutusele esitatavate andmeteloetelu“ (RT I 2004, 60, 426) - volitusnorm StrKS-s § 4 lõige 4 ja § 5 1 lõige 7 on eelnõus § 3lõige 7 ja § 64 lõige 6 (https://www.riigiteataja.ee/akt/785941);6) Vabariigi Valitsuse määrus nr 60, 09.03.2004 „Sõjalise kauba vahendajate riikliku registriasutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (RT I 2004, 14, 96);7) Vabariigi Valitsuse määrus nr 61, 09.03.2004 „ Strateegilise kaubasisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi, transiidiloa, väljaveo üldloa kasutaja õiendi,rahvusvahelise impordisertifikaadi, lõppkasutaja sertifikaadi ja kauba kättesaamisetõendi menetluse ning sõjalise kauba vahendajate riikliku registri menetlusetähtajad ja kord ning taotlustele lisatavate dokumentide ja andmete loetelu“ (RT I2004, 14, 97);8) Välisministri määrus nr 1, 25.03.2004 „Strateegilise kauba sisseveolitsentsi,väljaveolitsentsi, transiidiloa, väljaveo üldloa kasutaja õiendi ja lõppkasutuse järelevalvedokumentide taotluste vormid, sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse kandmisetaotluse vorm ning väljaveo üldloa alusel teostatud strateegiliste kaupade väljaveo ja osutatudteenuste aruande vorm ning sinna kantavate andmete loetelu“ (RTL 2004, 38, 629; 42, 717);9) Välisministri määrus nr 2, 25.03.2004 „Strateegilise kauba sisseveolitsentsi,väljaveolitsentsi, transiidiloa, väljaveo üldloa kasutaja õiendi ja lõppkasutuse järelevalvedokumentide vormid, tehniline kirjeldus ning neile kantavate andmete loetelu“ (RTL 2004,38, 630; 42, 718);10) Välisministri määrus nr 9, 21.05.2004 „Strateegilise kauba sisseveolitsentside,väljaveolitsentside, transiidilubade, väljaveo üldloa kasutaja õiendite ja lõppkasutusejärelevalve dokumentide andmebaasi asutamine ja selle pidamise kord“ (RTL 2004, 69,1139);11) Kaitseministri määrus nr 4, 25.03.2003 „Sõjaväerelvade käitlemise ja üleandmise ninglahingutehnika väljaveo ja sisseveo kord“ (RTL 2003, 46, 677; RT I, 06.04.2011, 1) -volitusnorm StrKS § 1 lõige 2 1 on eelnõus § 1 lõige 3(https://www.riigiteataja.ee/akt/106042011012 );12) Siseministri määrus nr 53, 22.03.2002 „Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade,nende laskemoona ja tulirelva osade käitlemise ja üleandmise kord“ (RTL 2002, 45, 622; RT I2010, 50, 308), kuivõrd selle §-s 24 on viide „strateegilise kauba sisse- ja väljaveo ningtransiidi seadusele“, millise kehtivus lõppes 17.12.2003.a. vastu võetud strateegilise kaubaseaduse jõustumisega 05.02.2004.a.Uued rakendusaktid (määrused), mis on vaja kehtestada eelnõu rakendamiseks:1) Strateegilise kaubaga seotud toimingute andmekogu asutamine ja andmekogu79


põhimäärus (Välisministri määrus)2) Riikliku üldloa kehtestamine (Vabariigi Valitsuse määrus)3) Tolli teavitamine relvade transportimisel õhu kaudu (Vabariigi Valitsuse määrus)4) Strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kava koostamise nõuded(Vabariigi Valitsuse määrus)Seaduse jõustumisel on täiendavalt vaja välja töötada Kaitseministri määrus „Sõjalise kaubaja sõjaväevormi demilitariseerimise tehnilised nõuded ja nõuetekohaselt demilitariseeritudsõjalise kauba kinnitamise kord“ (volitusnorm eelnõus § 1 lg 4).IX.Seaduse jõustumineEelnõu kohaselt jõustub seadus 2012. aasta 1. jaanuaril, mis peaks võimaldama seaduserakendajatele ja kasutajatele piisavalt aega seadusega tutvumiseks.Direktiivist tulenevalt jõustuvad §-d 30–39 2012. aasta 30. juunil.X. Eelnõu kooskõlastamineEelnõu ja seletuskiri esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumi hallatavasinfosüsteemis e-õigus Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.Märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmine esitatakseseaduse eelnõu kooskõlastamise järgselt koostatavas märkuste tabelis.Urmas PaetMinisterAlar StreimannkantslerSeletuskirja lisad:1. Euroopa Liidu õigusallikate ja seaduse eelnõu võrdlustabel - KOT direktiivi, DU ja ATmääruse osas (20 lk);2. Strateegilise kaubaga seotud kuritegude karistused Euroopa Liidus, sealhulgasliikmesriikide karistuste võrdlustabelid (9 lk);3. Rakendusaktide eelnõude kavandid (22 lk)80


EUROOPA LIIDU ÕIGUSALLIKATE JA STRATEEGILISE KAUBA SEADUSE EELNÕU VÕRDLUSTABEL1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ, 6. mai 2009,kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (edaspidi direktiiv)Seletuskirja lisa 1Seaduse eelnõu säte EL õigusallika nõue Vastavus ELõigusallikaleEelnõu § 2 lg 5, § 3 lg 4 p 2,§ 3 lg 5 ja § 6 lg 3Direktiivi artikkel 3 (mõisted):kaitseotstarbeline toode, vedu, tarnija,vastuvõtja, veoluba, ekspordiluba, läbiveduVastabEelnõu § 6 lg 2, 3 ja 4 Direktiivi artikkel 4 (üldsätted) lõige 1; Vastab- kaitseotstarbeliste toodete veoks onvajalik eelnev luba;- läbiveoks läbi liikmesriikide võisisenemiseks liikmesriigi territooriumile,kus asub vastuvõtja, ei ole vaja teisteliikmesriikide lubaEelnõu § 13 lg 3 ja 4 Direktiivi artikkel 4 lõige 2:VastabTeatud juhtudel võivad liikmesriigidvabastada kaitseotstarbeliste toodete veodeelneva loa taotlemise kohustusest.Eelnõu § 6 lg 2, 3 ja 4,§ 10, § 11, § 22Direktiivi artikkel 4 lõige 4 ja 5:Tarnijad võivad kaitseotstarbeliste toodeteveoks kasutada üldiseid veolubasid, võiVastabEelnõu § 6 lg 2, 3 ja 4,§ 10, § 11, § 13 ja § 15taotleda koond- või üksikuid veolubasidDirektiivi artikkel 4 lõige 6-8:Liikmesriik määrab kindlaks kõik veolubadetingimused, võttes arvesse veoga tekkivatinimõiguste, rahu, julgeoleku ja turvalisuseVastabMittevastavuse või osalise vastavusepõhjendusDirektiivi mõisted veoluba ja ekspordilubavastavad eelnõus mõistetele litsents või üldluba;mõiste läbivedu definitsioon vastab eelnõuskasutatavale mõistele transiitKooskõlla viimisetähtaegLäbivalt01.01.2012, kui eiole märgitud teisiti81


Eelnõu § 19 lg 1-4, § 20 lg2, § 23 lg 2, § 28 lg 1-4Eelnõu § 22 ja § 24Eelnõu § 10 lg 3, § 14 lg 3, §16 lg 1 p 2, § 17Eelnõu § 10 lg 2, § 11tagamise riski; Liikmesriik võib nõudalõppkasutuse kinnitusi.Direktiivi artikkel 4 lõige 9:VastabLiikmesriik võib veoloa igal ajal tagasivõtta, peatada selle kehtivuse või piirataselle kasutamist seoses olulistejulgeolekuhuvidega või kui see on vajalikavaliku korra või julgeoleku seisukohalt võiseoses loa saamise tingimustelemittevastamisegaDirektiivi artikkel 5 (üldised veoload) lõiked Vastab1-4:Liikmesriik annab veoloa tarnijale, kestäidab loa saamise tingimusi (lubakaitseotstarbeliste toodete vedudeks ühelevõi mitmele teises liikmesriigis asuvalevastuvõtjate kategooriale); liikmesriik võibkehtestada registreerimistingimused ennesellise üldise veoloa esmast kasututDirektiivi artikkel 6 (koondveoload) lõiked Vastab1-2:Liikmesriik otsustab anda üksikule tarnijaletaotluse alusel koondveoloa, millegalubatakse kaitseotstarbeliste toodete vedusidvastuvõtjale ühes või mitmes muusliikmesriigis; määratletakse loagahõlmatavad kaitseotstarbelised tooted võitootekategooriad, lubatud vastuvõtjad javastuvõtjate kategooriadDirektiivi artikkel 7 (üksikud veoload):Liikmesriik otsustab anda üksikule tarnijaletaotluse alusel üksiku veoloa, millegaVastabMõiste tagasi võtma definitsioon vastabsisuliselt Eestis kasutusel olevale kehtetukstunnistama82


Eelnõu § 69Eelnõu § 21 ja § 29,raamatupidamise seaduse §12Eelnõu § 8, § 30 lg 3lubatakse üht täpsustatud koguseskaitseotstarbelist toodet ühe või mitmesaadetisena vedada ühele vastuvõtjale juhul,kui taotlus piirdub üheainsa veoga, see onvajalik oluliste julgeolekuhuvide kaitse võiavaliku korra seisukohalt, see on vajalikliikmesriikide rahvusvaheliste ülesannete jakohustuste täitmiseks või on põhjust arvata,et tarnija ei ole võimeline täitma kõikikoondloa saamiseks vajalikke tingimusi.Direktiivi artikkel 8 (tarnijatelt saadav teave) Vastablõige 1:Kaitseotstarbeliste toodete tarnijad peavadteavitama vastuvõtjaid veoloa tingimustest,sealhulgas piirangutest, mis on seotudlõppkasutuse või ekspordigaDirektiivi artikkel 8 lõige 3 ja 4:VastabTarnijad peavad täpset ja täielikku arvet omavedude üle vastavalt kehtivateleõigusaktidele;kindlaks on määratud aruandekohustus jamääratletud teabega äridokumentidesäilitamise kohustus ja nõuded (vastavaltriigis kehtivatele ettevõtjate andmetesäilitamise nõuetele, kuid mitte vähem kui 3aastat alates veo toimumise kalendriaastalõppemisest)Säilitatud dokumendid esitatakse pädevaleasutusele, viimase nõudmisel.Direktiivi artikkel 9 (sertifitseerimine) lõige Vastab1:Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kesEestis kehtiva korra kohaselt peabraamatupidamise dokumente, sealhulgaserinevad lepingud, äridokumendid, mis onvajalikud majandustehingute arusaadavakskirjeldamiseks, säilitama seitse aastat alatesvastava majandusaasta lõpust, mil algdokumentraamatupidamises kajastati. Samas nõukoguühise seisukoha 944/2008 ÜVJP järgi peabsõjalise kaubaga seotud äridokumente säilitamavähemalt 10 aastat – seetõttu on seadusesmaksimumaeg, et ettevõtjaid mitte segadusseajada.Jõustumine/rakendamine30.06.201283


korraldab niisuguste kaitseotstarbelistetoodete vastuvõtjate sertifitseerimist, milleload on välja antud teiste liikmesriikidepoolt vastavalt direktiivi artikli 5 lõike 2punktile bEelnõu § 30 lg 1, § 31 Direktiivi artikkel 9 lõige 2:Sertifitseerimisega tõendatakse vastuvõtjastettevõtja usaldusväärsust, hinnates vastavustloetletud kriteeriumitele;Strateegilise kaubaga tegeleva ettevõtjanõuetele vastavuse kava olemasolu;Eelnõu § 30 lg 4 ja 5, § 33 lg3, 5 ja 6, § 35 lg 2Eelnõu § 30 lg 4, § 36, § 38lg 1 ja 2Direktiivi artikkel 9 lõiked 3, 4 ja 6:Sertifikaadil on määratletud teave, kuidteatud juhtudel võib see sisaldada kalisatingimusi (nt kriteeriumitele vastavusekontrollimisega seoses); sertifikaadikehtivusaeg ei ole pikem kui viis aastat;Liikmesriigid tunnustavad teisesliikmesriigis direktiivi kohaselt välja antudsertifikaateDirektiivi artikkel 9 lõiked 5 ja 7:Pädevad asutused teostavad järelvalvet jakontrollivad vastavust sertifitseerimisekriteeriumitele;vajadusel võtavad kasutusele asjakohasedmeetmed (mis võib tähendada näitekssertifikaadi tühistamist)Eelnõu § 60, § 61 lg 1 ja 5 Direktiivi artikkel 9 lõige 8:Liikmesriigid avaldavad sertifitseeritudvastuvõtjate nimekirja ning ajakohastavadseda regulaarseltEelnõu § 12 lg 3, § 24 lg 8, § Direktiivi artikkel 10 (ekspordipiirangud):VastabVastabVastabVastabVastabJõustumine/rakendamine30.06.2012Jõustumine/rakendamine30.06.2012Jõustumine/rakendamine30.06.2012Jõustumine/rakendamine30.06.201284


32 lg 3 Kui kaitseotstarbelised tooted on vastuvõetud teises liikmesriigis välja antud ningekspordipiiranguid sisaldava veoloa alusel,teatavad nende toodete vastuvõtjadekspordiluba taotledes oma pädevateleasutustele, et nad on piirangute tingimustestkinni pidanud ja vajadusel, et nad on saanudpäritoluliikmesriigi nõutava nõusolekuEelnõu § 6 lg 2, 7 ja 8 Direktiivi artikkel 11 (tolliprotseduurid)lõige 1: kaitseotstarbeliste toodeteekspordiformaalsuste täitmisel peabeksportija ekspordideklaratsioonidemenetlemise eest vastutavas tolliasutusestõendama, et nõuetekohane ekspordiluba onsaadudEelnõu § 6 lg 7 Direktiivi artikkel 11 lõiked 3 ja 4:Liikmesriik võib sätestada, etkaitseotstarbeliste toodete ekspordiga seotudtolliformaalsusi saab teostada ainultteatavates tolliasutustes; kui sellist õigustkasutatakse edastatakse vajalik info ELkomisjonileEelnõu § 56 lg 1, § 57 lg 1 ja2, § 58Eelnõu § 19 lg 4 ja 5, § 28 lg4 ja 5, § 57 lg 3Direktiivi artikkel 12 (teabevahetus):Liikmesriik võtab kõik asjakohasedmeetmed oma siseriiklike pädevate asutusteotsuse koostöö ja teabevahetuse loomiseksDirektiivi artikkel 15 (kaitsemeetmed)lõiked 1 ja 2:Kui luba andev liikmesriik leiab, et onolemas tõsine risk, et sertifitseeritudvastuvõtja teises liikmesriigis ei täida üldiseveoloaga seotud tingimusi, või kuiVastabVastabVastabVastab85


liikmesriigi hinnangul võib see mõjutadaavalikku korda või julgeolekut, või temaolulisi julgeolekuhuvisid, siis teatab tasellest teisele liikmesriigile ning taotlebolukorra kontrollimist; täiendavalt võibtaotleda veoloa kehtivuse peatamist.Eelnõu § 72, § 76, Direktiivi artikkel 16 (karistused):osaliselt karistusseadustiku § Direktiivi rakendamise käigus vastu võetud392 ja § 372sätete rikkumisel kohaldatakse karistused,eelkõige juhtudeks, kui antakse vale- võipuudulikku teavet veoloaga seotudekspordipiirangutest kinnipidamise kohta;karistused on tõhusad, proportsionaalsed jahoiatavadVastab osaliseltKaristusseadustiku § 392 on väga üldine, ei toovälja vahet tahtlikku rikkumise ega hooletusesttoime pandud kuriteo vahel, samuti esimest egakorduvat rikkumist jms. Karistusseadustiku §372 puudutab tegevusloata ja keelatudmajandustegevust, samas on selge, etstrateegilise kaubaga tegelemine ei oletavapäraseks majandustegevus (näitekskahesuguse kasutusega kauba puhul onvahendustegevus otseselt seotudmassihävitusrelvadega seotud kaubaga).Eelnõuga püütakse seda puudujääki parandada,lisades strateegilise kauba alased süüteodkaristusseadustikku eraldi jaona86


2. Nõukogu määrus (EÜ) nr 428/2009, 5. mai 2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi,edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (edaspidi määrus)Seaduse eelnõu säte EL õigusallika nõue Vastavus ELõigusallikaleEelnõu § 2 lg 8, § 3 lg 3 p 3ja lg 4 p 3, § 4 lg 3, 4 ja 5, §10 lg 2 ja 3, § 22 lg 1-3, ELtolliseadustikEelnõu § 2 lg 2, 8 ja 11, § 5lg 2, § 6 lg 1 ja 6, § 63Määruse artikkel 2 (mõisted):kahesuguse kasutusega kaup, eksport,eksportija, ekspordideklaratsioon,vahendusteenused, vahendaja, transiit,ühekordne ekspordiluba, ühenduse üldineekspordiluba, ekspordi koondluba, riikliküldine ekspordiluba, Euroopa Liidutolliterritoorium, ühendusevälisedkahesuguse kasutusega kaubadVastabMääruse artikkel 3 lõiked 1 ja 2 ning artikkel Vastab4:Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikson vajalik ekspordiluba; luba on vaja kateatavate muude kaupade eksportimiseks,mis pole loetletud kahesuguse kaubana;samuti kui pädev asutus on eksportijatteavitanud, et kõnealused kaubad on ettenähtud või neid saab kasutada tervikuna võiosaliselt keemia-, tuuma- või bioloogilisterelvade või teiste tuumalõhke seadmetearendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks,vms; samuti kui ostjariik või sihtriik onhõlmatud relvaembargoga või tema suhteson kehtestatud relvaembargo;mõiste sõjaline lõppkasutusMittevastavuse või osalise vastavusepõhjendusMõiste ühenduse üldine ekspordiluba oneelnõus kohandatud kujul mõistena EuroopaLiidu üldluba (samamoodi on läbivaltkohandades asendatud ühendus mõistegaEuroopa Liit);Mõiste riiklik üldine ekspordiluba vastabmõistele riiklik üldluba;Mõisted ühekordne ekspordiluba ja ekspordikoondluba on defineeritud ja kaetudmõistega litsents (lihtlitsents, koondlitsents)Mõiste sõjaline lõppkasutus definitsioonvastab eelnõus kasutatud mõistele sõjalinekaup, s.o sõjaliste kaupade nimekirjas olevkaup.Kooskõlla viimisetähtaegMäärus jõustus2009. aastal,vajalikudmuudatusedkooskõlas eelnõuvastuvõtmiseleeldatavasti01.01.201287


Eelnõu § 2 lg 11, § 6 lg 6 Määruse artikkel 5:VastabKahesuguse kasutusega kaupadega seotudvahendusteenuste osutamiseks on vaja lubajuhul, kui pädev asutus on vahendajatteavitanud, et need kaubad on ette nähtudkasutamiseks või neid saab kasutada artiklis4 osutatud eesmärgilEelnõu § 2 lg 11, § 5 lg 1 p Määruse artikkel 6:Vastab3, § 6 lg 6, § 15pädev asutus võib keelata ühendusevälistekahesuguse kasutusega kaupade transiidi,kui neid kaupu saab kasutada artikli 4 lõikes1 osutatud eesmärkidel; keelu üleotsustamisel võetakse arvesse rahvusvahelisiülesandeid ja kohustusiEelnõu § 4 lg 4 Määruse artikkel 7:Määrust ei kohaldata teenuste osutamise võitehnoloogia edastamise suhtes, kui sellegakaasneb isikute piiriülene liikumineVastabEelnõu § 2 lg 11, § 5 lg 1 p3, § 6 lg 6, § 15Eelnõu § 10, § 12, § 22 lg 2ja 3, § 23 lg 3, § 24; § 29 lg2Määruse artikkel 8:Liikmesriik võib loetlemata kahesugusekasutusega kauba eksportimise keelata võikehtestada nende eksportimisel loanõudeavaliku julgeoleku või inimõigustega seotudkaalutlustel; liikmesriik teatab sellistestmeetmetest komisjonileMääruse artikkel 9 (ekspordiluba) lõiked 1-3:Määrusega kehtestatakse teatava ekspordipuhul ühenduse üldine ekspordiluba;Igasuguse muu ekspordi korral annab loaliikmesriigi pädev asutus, mis võib olla kasühekordne, koond- või üldluba (kuiVastabVastab88


sätestatud piirangutest ei tulene teisiti);Kõik load kehtivad kogu ühenduses;Eksportija esitab pädevale asutusele kõik loataotlemiseks nõutavad andmed, et pädevalasutusel oleks täielik teave eelkõigeeksporditava kauba lõppkasutaja, sihtriigi jalõppkasutuse kohta;vajadusel võib kehtestada kohustuse esitadaaruanne lõppkasutuse kohta;ühekordsete või koondlubade taotlusedvaadatakse läbi siseriikliku õiguse kohaseltkindlaks määratava ajavahemiku jooksulEelnõu § 22 lg 2, § 24 lg 1 Määruse artikkel 9 lõige 4:Riiklik üldine ekspordiluba määratletaksesiseriikliku õigusega ja seda võivad kasutadakõik selles liikmesriigis elu- või asukohtaomavad eksportijad, kui nad vastavadmääruses ja siseriiklikes õigusaktidessätestatud nõuetele;Liikmesriik teatab kõikidest riiklike üldisteekspordilubade väljastamistest võimuutmistest viivitamata komisjonileEelnõu § 4 lõiked 3 ja 4, § 6lg 1, § 10, § 12, § 22 ja § 24Määruse artikkel 10 (vahendusteenuseosutamise luba):lubasid annab välja pädev asutus, milleterritooriumil on vahendaja elu- või asukoht;luba kehtib kogu ühenduses;Vahendaja esitab pädevale asutusele loataotlemiseks nõutavad asjakohased andmed;pädev asutus vaatab taotluse läbi siseriiklikuõiguse kohaselt kindlaksmääratudajavahemiku jooksulVastabVastab89


Eelnõu § 18 lg 3, § 19 lg 4, § Määruse artikkel 11:28 lg 4, §57 lg 1 p 7, § 57 lg Loa andmisel ühe või mitme liikmesriigi3pädeva asutusega konsulteerimise nõuded jatingimused (konsulteerimisel vastataksereeglina 10 tööpäeva jooksul; vastuväidetemitteesitamisel eeldatakse, et needpuuduvad);Kui eksport võib kahjustada liikmesriigiolulisi julgeolekuhuve, võib liikmesriiktaotleda, et teine liikmesriik ekspordiluba eiannaks, või kui luba on antud, siis et seetühistataks, peatataks, tunnistataks kehtetuksvõi muudetaks. Viimasel juhul eelnebmittesiduv konsulteerimine.Eelnõu § 15, § 57 Määruse artikkel 12:Kui liikmesriik otsustab ühekordseekspordiloa, ekspordi koondloa võivahendusteenuste osutamise loa andmist,võtab ta arvesse kõiki asjakohaseidkaalutlusi, sealhulgas erinevadrahvusvahelised ülesanded ja kohustused(tuumarelva leviku tõkestamine,rahvusvahelised sanktsioonid, ELühiseeskirjas, lõppkasutusega seonduv) jaeksportija poolne tegevus (tingimustelevastamiseks asjakohased vahendid jaEelnõu § 15, § 18, § 19, §57, § 58 lg 2menetlused)Määruse artikkel 13:Liikmesriik võib ekspordiloa (s.h lubavahendusteenuse osutamiseks) andmisestkeelduda või võib selle tühistada, peatada,muuta või tunnistada selle kehtetuks – samasVastabVastabVastab90


jälgitakse otsuse tegemisel teisteliikmesriikide praktikat, eelnevaltkonsulteerides; otsusest teavitatakse teisiliikmesriike ja komisjoni ning jagatakseasjakohast teavet jälgides nõudeid selliseteabe konfidentsiaalsuse kohtaEelnõu § 14 Määruse artikkel 14:VastabKõik ühekordsed ekspordiload, ekspordikoondload ja vahendusteenuste osutamiseload antakse välja kirjalikult võielektrooniliste teabeedastusvahendite teelvormidel, ms sisaldavad esitatud näidistelolevaid elementeEelnõu § 57 lg 1 p 2 Määruse artikkel 15 (kahesuguse kasutusega Vastabkaupade loetelu ajakohastamine):Kahesuguse kasutusega kaupade loeteluajakohastatakse kooskõlas selliste ülesanneteja kohustustega ning nende võimalikemuudatustega, mida liikmesriigid on võtnudtuumarelva leviku tõkestamiserahvusvahelise korra ja ekspordikontrollimise korra raames või asjakohasterahvusvaheliste lepingute ratifitseerimisetulemuselEelnõu § 6 lg 7 ja 8, § 57 lg Määruse artikkel 16-18 (tolliprotseduurid): Vastab1 p 7, tolliseadustik Eksportija tõendab tolliasutusesnõuetekohase ekspordiloa saamist(ekspordiformaalsuste täitmisel);kui on põhjust kahtlustada, et loa andmisel eiarvestatud asjakohast teavet või kui asjaoludon pärast loa andmist oluliselt muutunud,võib liikmesriik peatada kaupade91


eksportimise või muul viisil takistada nendekaupade väljaviimist ühendusest tematerritooriumi kaudu;Neid sätteid kohaldatakse kahesugusekasutusega kaupade ekspordile, reekspordileja tolliterritooriumiltväljaviimisele kehtestatud piirangute suhtes,mille ekspordiks on määruse kohaselt vajaliklubaEelnõu § 57, § 58 Määruse artikkel 19 (halduskoostöö): VastabLiikmesriik võtab kasutusele kõik meetmed,et pädevate asutuste vahel oleks otsenekoostöö ja asjakohane teabevahetusEelnõu § 21, § 29, § 70 Määruse artiklid 20 ja 21Vastab(kontrollimeetmed):Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijadpeavad ekspordi kohta üksikasjalikkuregistrit või arvestust vastavas liikmesriigiskehtiva õiguse või tava kohaselt; arvestussisaldab eelkõige tehingutega seotudäridokumente;Nõudmisel tõendatakse vahendatudkaupadega kirjeldust jm andmeid;dokumente ja arvestust säilitatakse vähemaltkolm aastat ekspordi toimumise võivahendusteenuse osutamise kalendriaastalõppemisest;Neid esitatakse nõudmisel pädevaleasutusele, mille territooriumil on eksportijavõi vahendaja elu- või asukohtEelnõu § 3 lg 6, § 21, § 29, § Määruse artikkel 22:Vastab64Kahesuguste kaupade ühendusesiseseks92


Eelnõu § 72, § 76,karistusseadustikedasitoimetamiseks on vaja luba;Luba tuleb taotleda sellest liikmesriigist,kust kahesuguse kasutusega kaubad edasitoimetatakse;Dokumente ja arvestusi säilitatakse vähemaltkolm aastat alates edasitoimetamisekalendriaasta lõppemisest ning needesitatakse nõudmise korral selle liikmesriigipädevale asutusele, kust need kaubad edasitoimetatiMääruse artikkel 24:Vastab osaliseltLiikmesriik võtab vajalikud meetmed, ettagada käesoleva määruse kõikide sätetenõuetekohane rakendamine;Liikmesriik kehtestab eelkõige käesolevamääruse sätete ja selle rakendamissäteterikkumise korral rakendatavad karistused;Karistused peavad olema tõhusad,proportsionaalsed ja hoiatavad.Vastab täielikult karistusseadustikumuutmisel eelnõu vastuvõtmisel93


3. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1236/2005, 27. juuni 2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtlusetäideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks(edaspidi määrus)Seaduse eelnõu säte EL õigusallika nõue Vastavus ELõigusallikaleEelnõu § 2 lg 6 ja 7, § 4 Määruse artikkel 1 (sisu ja kohaldamisala): Vastabmäärus reguleerib kolmandate riikidegatoimuvat kaubavahetust kaupade osas, midaon võimalik kasutada surmanuhtlusetäideviimiseks või piinamiseks või muuljulmal, ebainimlikul või alandaval moelkohtlemiseks või karistamiseks, ja nendegaseotud tehnilise abi osas;määrust ei kohaldata asjaomase tehnilise abiosutamise suhtes, kui sellega kaasnebfüüsiliste isikute piiriülene liikumineEelnõu § 3 lg 2 ja 3, § 4 lg 6, Määruse artikkel 2 (mõisted):Vastabpiinamine, muul julmal, ebainimlikul võialandaval moel kohtlemine või karistamine,õiguskaitseasutus, väljavedu, sissevedu,tehniline abi, muuseum, pädev asutus,taotlejaEelnõu § 2 lg 1, 6 ja 7; § 5 lg Määruse artiklid 3 ja 4 (kaupade, millel Vastab1 p 5puudub muu praktiline kasutus kuikasutamine surmanuhtluse täideviimiseksvõi piinamiseks või muul julmal,ebainimlikul või alandaval moelkohtlemiseks või karistamiseks):Selliste kaupade sissevedu, väljavedu jaseotud tehniline abi osutamine võiMittevastavuse või osalise vastavusepõhjendusEelnõus ei ole üle defineeritud laialdaseltkasutusel olevaid ja üldiselt arusaadavaidmõisteid, nagu piinamine, muuseum,õiguskaitseasutus, taotlejaKooskõlla viimisetähtaegMäärus jõustus30.07.2006,vajalikudparandusedjõustuvad eelnõuvastuvõtmiseleeldatavasti01.01.2012.94


Eelnõu § 2 lg 1, 6 ja 9, § 6 lg1Eelnõu § 14-16Eelnõu § 2 lg 7 ja 10,Relvaseaduse § 11 p 6 ja §20 lg 3Eelnõu § 12 ja § 14vastuvõtmine on keelatud (sõltumata nendeseadmete päritolust);erandina on lubatud väljavedu ja seonduvatehnilise abi osutamine, kui tõendatakse, etneid kasutatakse ajaloolise tähtsuse tõttuavalikuks eksponeerimiseks muuseumis;Määruse artikkel 5 (kaubad, mida onvõimalik kasutada piinamiseks või muuljulmal, ebainimlikul või alandaval moelkohtlemiseks või karistamiseks):Selliste kaupade väljaveoks on vajalik luba,v.a. kui need vaid läbivad ühendusetolliterritooriumi;Tollil on õigus kontrollida selliste tingimustetäitmist ning neil on õigus otsustada kontrollitulemusel, et väljavedu ei toimuMääruse artikkel 6 (väljaveolubade andmisekriteeriumid):Pädev asutus otsustab iga taotluse puhuleraldi, võttes arvesse kõiki asjaomaseidkaalutlusi, samuti teiste liikmesriikidepraktikat, kättesaadavaid rahvusvahelisekohtu otsuseid, ÜRO, Euroopa Nõukogu jaELi pädevate asutuste otsuseid ningaruandeid ja muud asjakohast teavetMääruse artikkel 7 (siseriiklikud meetmed):liikmesriik võib vastu võtta või säilitadakeelu jalaraudade, rühmaahelate jakaasaskantavate elektrišokivahendite sissejaväljaveo kohtaMääruse artikkel 8 (loataotlused):loa sisse- ja väljaveoks võib anda taotlejaVastabVastabVastabVastabEelnõu kohaselt on sisseveo kontroll (eriloanõue) sõjaliste kaupade nimekirja kaudu (osastrateegilise kauba nimekirjast, millekehtestab Vabariigi Valitsus määrusega)95


asukohariigi pädev asutus;taotleja annab pädevale asutusele koguasjaomase teabe tegevuse kohta, milleks lubataotletakseEelnõu § 12, § 14-16, § 18 ja Määruse artikkel 9 (load):Vastab§ 19Sisse- ja väljaveo load väljastatakse näidistekohaselt ja need kehtivad kogu ühendusepiires; loa kehtivus on 3-13 kuud (võimaluspikendada kuni 12 kuu võrra);loa võib väljastada elektroonilisel kujul –liikmesriik kehtestab täpse korra, kui kasutabseda võimalust ja teavitab sellest komisjoni;määruse kohaselt tegutsedes, võib pädevasutus keelduda väljaveoloa andmisest ningtühistada, peatada, muuta või tunnistadakehtetuks juba antud väljaveolubaEelnõu § 6 lg 7 ja 8,tolliseadustikEelnõu § 57 ja § 58Määruse artikkel 10 (tolliformaalsused):tolliformaalsuste täitmisel esitab väljavedajavõi sissevedaja nõuetekohaselt täidetudvormi tõendina, et asjaomase välja- võisisseveo jaoks on vajalik luba saadud;kui luba ei ole arestib toll kaubad ja juhibvõimalusele taotleda luba; kuue kuumöödudes, kui luba ei ole taotletud või kuipädev asutus jätab loataotluse rahuldamata,hävitab toll arestitud kaubad kooskõlasliikmesriigi kohaldatava õigusegaMääruse artikkel 11 (teavitamise jakonsulteerimise nõue):liikmesriigi pädev asutus teatab 30 päevajooksul otsuse tegemisest teisteliikmesriikide asutustele ja komisjonile, kuiVastabVastabTolli nõudmisel väljastatakse paberil (eiväljastata elektroonsel kujul)96


Eelnõu § 57 lg 1 p 1 ja 2Eelnõu § 15, § 56 lg 5,§ 57Eelnõu § 58Eelnõu § 76,karistusseadustikta jätab loataotluse rahuldamata vastavaltmäärusele või kui ta tühistab juba antud loa;pädev asutus konsulteerib teise asutuse võiasutustega, kes on eelmise kolme aastajooksul käsitletud loataotluse jätnudrahuldamata enne otsustamistMääruse artikkel 12 (lisade muutmine): Vastabkomisjonil on õigus muuta määruse lisasid(s.h seadmete loetelu, vormid jms)Määruse artikkel 13 (teabevahetus Vastabliikmesriikide asutuste ja komisjoni vahel):liikmesriigid teatavad taotluse korralüksteisele määruse alusel vastu võetudmeetmetest ja edastavad igasugustasjakohast teavet, eelkõige lubade kohta, mison antud või mille andmisest on keeldutud;võimalusel esitatakse avalik iga-aastanetegevusaruanne (ei avaldata siiski teavet, misoleks liikmesriigi julgeolekuhuvide vastane)Määruse artikkel 14 (teabe kasutamine): Vastabmääruse kohaselt saadud teavet kasutatakseüksnes sellel otstarbel, milleks seda taotletiMääruse artikkel 17 (karistused): Vastab osaliseltliikmesriik kehtestab kohaldatavaid karistusikäsitlevad eeskirjad ja võtab kõik vajalikudmeetmed nende rakendamise tagamiseks;ettenähtud karistused peavad olema tõhusad,proportsionaalsed ja hoiatavad;liikmesriik annab komisjonile viivitamatateada karistuste muudatustestVastab täielikult karistusseadustikumuutmisel eelnõu vastuvõtmiselOlemasolevatestkaristustest teatatikomisjonilemääruse kohaselt29.08.2006,97


SissejuhatusStrateegilise kaubaga seotud kuritegude karistused Euroopa LiidusSeletuskirja lisa 2Eelnõuga soovitakse muuta karistusseadustikku ja lisada strateegilise kaubaga seotudkuritegude koosseisud. Muudatused tuginevad Eesti rahvusvahelistele kohustustele jaEuroopa Liidu õigusaktidele, kuid ka Eesti terrorismivastase võitluse arengukavale 33 .Strateegilise kaubaga 34 seotud kuritegude karistused Euroopa Liidu liikmesriikides onerinevad tuginedes erinevustele riikide regulatsioonides nimetatud valdkonnas. Oluline onmärkida, et transiidi ja vahenduse kontrollinõuded, samuti nagu ettevõtjate sertifitseerimisenõuded, on uued ja paljud liikmesriigid ei ole jõudnud neid lõplikult oma õigusaktidesse ülevõtta ega määratleda ka vastavaid kuriteokoosseise 35 .Euroopa Liidu õigusaktid reguleerivad määrustega kahesuguse kasutusega kaupade(seonduvad massihävitusrelvadega) ning piinamisriistadega seonduvat kaubandust.Tavarelvastusega seonduvad nõuded ja karistused on siseriiklikus pädevuses ning EuroopaLiidu tasandil on vaid mõned ühispositsioonid.Lisatud on võrdlusena Euroopa Liidu liikmesriikide karistused tabeli kujul (EL 27, 2009. a.seisuga) ning ülevaade liikmesriikide praktikast strateegilise kaubaga seotud kuritegudekäsitlemisel. Põhjalikumalt on välja toodud Eesti naaberriikide, Läti, Leedu, Soome, Rootsining Inglismaa ja Saksamaa karistused.Euroopa Liidu liikmesriikide karistusi on uurinud ja võrrelnud Rootsi uurimiskeskus SIPRI.2009 aastal ilmus nende sulest uurimustöö „Enforcing European Union Law on Exports ofDual-use Goods“ 36 . Alles hiljuti lõpetas SIPRI suure töö, uurides Euroopa Liidumassihävitusrelvade (edaspidi MHR) strateegiat (2003) ja „New Line for Action by theEuropean Union in Combating the Proliferation of Weapons of Mass Destruction and theirDelivery Systems“ (2008) rakendamist. Vastust otsiti küsimusele, millised on kahesugusekasutusega kaubanduse nõrgad küljed ja võimalikud probleemid strateegia rakendamisel.Uurimistöö tulemusel tõdeti, et liikmesriikide erinev karistuspraktika võib olla suureksprobleemiks. Kurjategijad saavad sellele teadmisele tuginedes otsustada kas ning kui suur onvõimalus vahele jääda konkreetses liikmesriigis, milline on reaalne karistus, mis määratakseselle liikmesriigi seadust rikkudes. SIPRI ametliku kokkuvõtte alusel hakatakse otsimavõimalusi uurimistöös välja toodud probleemide lahendamiseks.Strateegilise kaubaga seotud karistused Euroopa Liidu õigusaktides1. Nõukogu ühismeede, 22. juuni 2000, teatava sõjalise lõppkasutusega seotudtehnilise abi kontrollimise kohta, artikkel 5:Iga liikmesriik, kes ei ole veel lülitanud oma siseriiklikesse õigusaktidesse või tavadessekäesoleva ühismeetme rakendamisega seotud kontrollisätteid või ei ole kindlaks määranudkehtestatavaid sanktsioone, esitab asjakohased ettepanekud:a) käesoleva ühismeetme rakendamise kohta, nähes ette kontrollisätted;b) siseriiklikul tasandil kohaldatavate sanktsioonide kohta.33 Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 17.08.2006 istungi protokolli nr 38 otsusega nr 15.34 Strateegiline kaup – sõjalise otstarbega kaup, kahesuguse kasutusega kaup (massihävitusrelvadega seotud kaup)ja otseselt ning kaudselt piinamiseks kasutatav kaup.35 Kahesuguse kasutusega kaupade vahenduse ja transiidikontrolli kohustus lisandus liikmesriikidele 2009. aastal(peatselt on lisandumas ka piinamisriistade määrus).36 http://books.sipri.org/files/RR/SIPRIRR24.pdf (2006.a. karistuste võrdlus)98


2. Nõukogu ühine seisukoht relvavahenduse kontrolli kohta 468/2003, artikkel 6:Liikmesriigid kehtestavad asjakohased karistused, kaasa arvatud kriminaalkaristusedtagamaks, et kontroll relvavahenduse üle on tõhusalt rakendatud.3. Nõukogu määrus nr 1236/2005 mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega,mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks võimuul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks,artikkel 17:Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusikäsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43 kaitseotstarbeliste toodeteühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta, artikkel 16:Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi rakendamise käigus vastu võetudsätete rikkumisel kohaldatavate karistuste kohta, seda eelkõige juhul, kui antakse vale- võipuudulikku teavet veoloaga seotud ekspordipiirangutest kinnipidamise kohta, mida nõutakseartikli 8 lõikes 1 (tarnijad teavitavad vastuvõtjaid veoloa tingimustest) ja artikli 10 lõikes 1(vastuvõtjad teavitavad, et on piirangutest kinnipidanud). Liikmesriigid võtavad kõikvajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade rakendamine. Sätestatud karistused ontõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.5. Nõukogu määrus nr 428/2009 millega kehtestatakse ühenduse kordkahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise jatransiidi kontrollimiseks, artikkel 24:Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse kõikide sätetenõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige käesoleva määruse sätete ja sellerakendamissäteterikkumise korral rakendatavad karistused. Karistused peavad olema tõhusad,proportsionaalsed ja hoiatavad.6. Nõukogu määrus nr 961/2010, milles käsitletakse Iraani vastu suunatudpiiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr423/2007, artikkel 37:1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavatekaristuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.7. EP ja Nõukogu määrus nr .... millega rakendatakse ÜRO tulirelvadeprotokolli artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade, lisaseadisteja laskemoona ekspordilube, importi ja transiiti käsitlevad meetmed, artikkel14:Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavatekaristuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Karistusedpeavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.99


Väljavõte Eesti terrorismivastase võitluse tegevuskava viimasest täitmise aruandest (02.2011)4. Strateegiliste kaupade salakaubanduse tõkestamine4.1 Tegevus: Töötada välja strateegilise kauba kontrolli alane Eesti ettevõtjateteavitusprogrammVastutaja: VäM Tähtaeg: 31.12.2006Hetkeseis: Välisministeerium korraldab iga-aastaselt õppepäeva ettevõtjatele4.2 Tegevus: Töötada välja ettepanekud karistusseadustiku muutmiseks selliselt, etstrateegilise kauba lõppkasutuse järelevalve dokumendi tingimuste korduv rikkumine jastrateegilise kauba Eestist eriloa alusel välja toimetamine litsentsis näidatust erinevassesihtkohta ning lõpptarbijale oleks kriminaliseeritudVastutaja: JuM, VäM Tähtaeg: 30.06.2007Hetkeseis: Karistusseadustiku muutmise ettepanekuid esitatud ei ole,proliferatsiooni tõkestamise seisukohast meede jätkuvalt vajalik.Eesti naaberriikide ja Saksamaa, Inglismaa vastav seadusandlusÜhendkuningriikhttp://www.legislation.gov.uk/uksi/2008/3231/part/6/made jahttp://www.legislation.gov.uk/ukpga/1979/2 (section 68)Ühendkuningriigis on iga strateegilise kauba seotud rikkumine kriminaalkuritegu.Maksimumkaristus 10 aastat vangistust ning rahaline karistus. Täpselt määratletud karistusederinevatel juhtudel, nt: kahesuguse kasutusega kauba määrusest tulenevad kuriteod,piinamisriistadega seotud kuriteod, vale info esitamine, litsentsi tingimustest mittekinnipidamine(sh eristatakse tahtlikult ja teadmatusest toime pandud kuriteod ja karistused).Teatud kuritegude puhul on menetleja toll, kellel on õigus anda eksportijale valida trahvi jakohtussemineku vahel. Üldiselt eelistatakse trahvi maksmist ning summad jäävad vahemikku1000-575 000£ vahele (summa sõltub rikkumise tõsidusest, kauba väärtusest ja saadavasttulust). Pisirikkumiste puhul kasutatakse ka, kaubaga seotud kulud (hoiustamine jne) maksabeksportija. Kohtuotsuseid Inglismaal on rohkelt, seetõttu ka detailne praktika.LeeduKriminaalkaristuseks loetakse tahtlikku rikkumist, esmast mitte. Ebaseadusliku strateegilisekauba veo eest on ettenähtud 3-10 aastat vangistust. Sanktsioonide rikkumise eest saadavmaksimumkaristus on 5 aastat vangistust. Halduskaristuste hulgas on ekspordi, impordi,transiidi rikkumisel ettenähtud rahaline karistus. Kõrgeima trahvi saab isik, kes ei lubavastutavat ametnikku oma territooriumile inspekteerima, ei esita nõutud infot kauba kohta võiesitab vale infot.Lätihttp://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/untc/unpan018405.pdfKriminaalkaristuseks loetakse tahtlikku rikkumist, esmast mitte. Kriminaalkaristustemaksimum on kuni 2 aastat vangistust või arest, ühiskondlik töö või trahv kuni 100miinimumpalka ning ärikeeld kuni 5 aastat. Massihävitusrelvade puhul on maksimumkaristuseks eluaegne vanglakaristus või 3-20 aastat. Haldussanktsioonid eraisiku puhulrahaline trahv kuni 750 EUR, juriidilise isiku puhul kuni 15 000 EUR (mõlemal juhulvõidakse kaubad konfiskeerida).100


RootsiKriminaalkaristuseks loetakse tahtlikku rikkumist, esmast mitte. Karistuse maksimum on 6aastat. Selgelt on välja toodud tahtlus seadusandluses, samuti kui tõsine kuritegu oli. Silmaspeab pidama et Rootsis saab ühe korra edasi kaevata otsuse, sellised kaasused jõuavadkõrgema otsustuskogu ette ning teistkordne otsus on lõplik. Edasi kaevata enam ei saa.Saksamaahttp://www.ausfuhrkontrolle.info/bafa/en/export_control/legislation/export_control_awg_en.pdfSaksamaal on iga strateegilise kauba seotud rikkumine kriminaalkuritegu.Maksimumkaristus on 5 aastat vangistust, 15 kui puudutab massihävitusrelvi. Täpseltmääratletud karistused erinevatel juhtudel (sh eristatakse tahtlikult ja teadmatusest toimepandud kuriteod ja karistused). Eraldi on välja toodud välisjulgeoleku, välissuhete ja rahvustekooseksisteerimist ohustavad kuriteod. Saksa seadusandlus ei ole nii põhjalik kui Inglise oma.SoomeSoomes on iga strateegilise kauba seotud rikkumine kriminaalkuritegu.Maksimum karistus on 5 aastat. Seaduses on välja toodud eksport, transiit ja vahendus. Eraldion välja kirjutatud valeinfo esitamine ning olulise info varjamine.EL 27 kahesuguse kasutusega kaubaga seotud karistuste ulatusEuroopa Liidu liikmesriikides kehtivate strateegilise kaubaga seonduvatest karistustest annabparima ülevaate Liège Ülikooli (Belgia) prof. Quentin Micheli uurimustöö „The EuropeanUnion Export Control Regime: Comment of the legislation: article-by article“. Tegemist onkõige põhjalikuma kättesaadava uurimusega, mida uuendatakse regulaarselt.Lisatud tabelid pärinevad autori loal muutmata kujul viimati, k.a märtsis avaldatud ülevaatest(veebis: http://local.droit.ulg.ac.be/sa/uee/admin/file/publi/20110324095344_vademecum-V.2.18.pdf ; lk 106 – 110).Member State Penalties imposed in application of Article 24AustriaFines and imprisonment of up to 5 years (Austrian Foreign Trade Act).The Austrian Federal Foreign Trade Law (Aussenhandelsgesetz) allows theforfeiture of goods, subsidiary the payment of money in the amount of thegoods' valueBelgiumBulgariaCyprusImprisonment of up to 5 years (Loi générale sur les douanes, 11.09.1962).Administrative sanctions: Fines of up to 250,000 BGN and up to 500,000BGN for second infringement (Articles 77-79 of the Law on export controlsof arms and dual-use items and technologies).Criminal penalties: Imprisonment of up to 8 years, fine of up to 500,000BGN, and forfeiting of property, or ban of activity (Articles 233 of PenalCode as amended).Imprisonment of up to 3 years or fine of up to 1,500 CP or both, including101


Member State Penalties imposed in application of Article 24liability for directors, employees or partners, confiscation of goods(Order 355/2002 Regulation of export of dual use goods and technology(26.7.2002)).CzechRepublicAdministrative sanctions: Fines of up to 20 million CZK or five times thevalue of the goods, whichever is the higher, and or forfeiture of the controlledgoods (Articles 24 and 25 of Act No 21/1997 on Control of Exports andImports of Goods and Technologies Subject to International Control Regimes,as amended by Act No 204/2002).Criminal penalties: Imprisonment of up to 8 years, or penalty, or forfeitingof property, or ban of activity (Articles 124a, 124b and 124c of Act No.141/1961 of Criminal Code as amended).DenmarkEstoniaFinlandFranceGermanyCriminal penalties: Fines or up to 2 years imprisonment (A.O. of 22.7.2003,Para 7). Imprisonment of up to 6 years in aggravated circumstances (DanishPenal Code Para 114e, see Executive Order No 779 of 16.9.2002).Imprisonment of up to 5 years (Penal Code).Storage fees and expenses relating to the forwarding and destruction ofevidence and expenses relating to the storage, transfer and destruction ofconfiscated property are procedural expenses. Procedural expenses shall becompensated for by the obligated person pursuant to the extent determined bythe body conducting proceedings.Fines or imprisonment of up to 5 years (Act on Control of Exports of Dual-Use Goods, Statute No 562/1996 (amendments 891/2000, 884/2001 and581/2003); Gov. decree on Control of Exports of Dual-Use Goods No924/2000 (amendment 669/2003).Confiscation of the items and fine between one and twice the value of theitems (Code des Douanes). For criminal offences imprisonment from 10 to 30months and fines from €150,000 to €450,000 (Code pénal, dispositionsrelatives aux intérêts fondamentaux de la nation).For regulatory offences: Fines of up to €500,000 possible (company may bepunished with an additional administrative fine amounting to €1 million)(Section 33 of Foreign Trade and Payments Act ("AWG") in conjunction withsection 70 of Foreign Trade and Payments Regulation ("AWV")).For criminal offences: Prison sentence of up to 15 years, fines oradministrative fines possible (Section 34 AWG and Section 33 AWV).Offender has to bear the court costs. Further export licence will not be grantedbecause of unreliability (Sect. 3 para 2 AWG) due to criminal offence.GreeceImprisonment of up to 2 years and fines of up to the value of the goods to beexported (Ministerial Decisions 125695/E3/5695 and 126119/E3/611).102


Member State Penalties imposed in application of Article 24HungaryAdministrative sanctionsRegarding “minor acts” (i.e. false data, actions contrary to nationalobligations, conditions not respected, actions contrary to ICP) are sanctionedwith a fine, loss of privileges, licence withdrawal (Government Decree50/2004 (III.23.) on the licensing of foreign trade in dual-use goods andtechnologies).Criminal penaltiesPrison sentences are between 2-8 years and in qualified cases up to 5-10 years(15 years for WMD related) (Criminal Code).IrelandItalyLatviaFines not exceeding €1,905 and/or imprisonment not exceeding 12 months(S.I. No 317 of 2000).Fines from €10,000 to €250,000 or imprisonment from 2 to 6 years(Legislative Decree No 96 of 9/4/2003, Art. 16 (1-5)).The firm is obliged to pay the lease of the warehouse where the goods havebeen stored during the seizure.Fines of up to 3,000 LVL for legal entities (Administrative Code).Fines of up to 10,000 LVL to legal entities, including confiscation of goods(Regulations on customs procedure).Imprisonment of up to 10 years and confiscation of property (Criminal law,Section 190).Imprisonment of up to five years or fines not exceeding 150 times minimummonthly wage, with or without depravation of right to engage inentrepreneurial activity for a term of not less than 2 years and not exceeding 5years (Criminal Law, Section 207).LithuaniaUp to 20 years or life imprisonment (Penal Code).Fine of up to 10,000 Litas (Code of Administrative Offences, 8.1.1998).LuxembourgImprisonment of up to 1 year, confiscation of the items and fine equivalent tothe value of the items (Loi générale sur les douanes et accises).MaltaNetherlandsPolandCriminal penalties:Imprisonment of up to 5 years or a fine not exceeding 50,000 Maltese liras(approx. €120,000) (Export Control Regulations, 2001).Imprisonment of up to 6 years and/or fines of up to €450,000 (Import andExport Act - Decree on Import and Export of Strategic Goods).103


Member State Penalties imposed in application of Article 24Imprisonment of up to 10 years and fines of up to 200,000 PLN (Law of29.11.2000 on international trade in goods, technologies and services ofstrategic relevance for state security and maintenance of international peaceand security - Journal of Laws No 119, Item 1250).Normally no other charges in addition to administrative or criminal penaltiesbut Article 33(4) of the Law of 29 November 2000 says that “If the person isconvicted for the offence referred to in section 1-3 above, the court may issuea forfeiture order in respect of items of strategic importance or other itemsused or designated for use in order to commit an offence, or resulting eitherdirectly or indirectly from such offence, including cash and securities even ifthese items are not the offender’s property”.PortugalRomaniaImprisonment of up to 2 years and fine of up to €30,000 (Decree-Law 436/91of 8 November 1991 (Legislation currently being revised with views toharmonisation with community legislation).According to Article 302 of the Romanian Criminal Code – Breach ofprovisions regarding import and export operations (Title VIII – Offencesagainst the regime established for certain economic activities) personscarrying out import, export and transit operations, without an authorisationare punished as follows:- Natural persons – imprisonment: minimum 2 years, maximum 7 years;- Legal persons – fine: minimum 5,000 LEI, maximum 600,000 RON (art. 71,par. 2 of the Criminal Code). Complementary punishment might also refer todissolving the company.Slovenia Legal persons, individual sole traders or individuals who perform theactivities independently, shall be fined from 1,200 to 125,000€.Responsible person of the legal person who commits an offence shall also befined from 120 to 4,100€.Private individual shall be fined from EUR 120 to 1,200€.Punishable offences are dual-use export/transfer in the Community withoutauthorisation, brokerage services/technical assistance without authorisation,failure to notify that dual-use items that might contribute to the WMD,prohibited transfer performance, absence of record keeping (Article 13Imprisonment of up to 8 years and/or fine of up to €240,000 or three times(Offences) of Slovenian Act regulating the control of exports of dual-usevalue of goods if the value exceeds €240,000 (Law No 26/2002 on Control ofSlovakia items).Imports and Exports and of Brokering Activities with Goods andTechnologies Subject to International Control Regimes).Imprisonment of up to 6 years and fines of up to four times the value of theCircumstances when infringements are regarded as criminal offencesSpain goods exported (Organic Law No 3 of 30/4/1995 on contraband and OrganicMember State In any event In intentional cases onlyLaw No 12 of 10/12/1995 repressing contraband).AustriaXCriminal penalties:BelgiumXFines, imprisonment of up to 6 years (Act on the control of dual-use itemsSweden BulgariaXand technical assistance SFS 2000:1064).CyprusXSentenced in accordance with Chapter 23 of Penal Code for serious offences.Czech RepublicUnitedKingdomCriminal penalties:Imprisonment of up to 10 years and/or unlimited fine (Penalties laid104down inCustoms and Excise Management Act, 1979 (CEMA)).Fee for restoring seized goods, based on a points system which takes accountthe value of the goods and the culpability of the exporter.


DenmarkEstoniaFinlandFranceGermanyGreeceHungaryIrelandItalyLatviaLithuaniaLuxembourgMaltaNetherlandsPolandPortugalRomaniaSloveniaSlovakiaSpainSwedenUnited KingdomXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX105


Liikmesriikide karistuste võrdlus kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli nõueterikkumisel arvestades uurimise ja kohtumenetluse kogemust (kuriteo uurimise ja sellegakaasneva toimepanija karistamise kogemus)LiikmesriikKriminaalkaristus(sulgudes trahvid,vanglakaristus)HalduskaristusRiskivastutus(Strictliability)Menetluskogemus(kuriteo uurimine jatoimepanijakaristamine)Austria jahjah jah jah(trahvid, max 5 a)Belgia jah (max 5 a) .. (vastust pole .. ..või ei avaldata)Bulgaaria jah (trahvid, max jah .. ..8 a )Eesti jah (max 12 a) jah ei ../ praktiliselt puudubHispaania jah (max 6 a) jah ei ..Holland jah (max 6 a) jah jah jahIiri jah (max 1 a) jah jah eiItaalia jah (max 6 a) jah jah jahKreeka jah (max 2 a) jah jah ..Küpros jah (max 3 a) jah jah ..Leedu jah (max 10 a) jah ei ..Luksemburg jah (max 1 a) .. .. ..Läti jah (max 10 a) jah ei jahMalta jah (max 5 a) ei jah ..Poola jah (max 10 a) jah jah jahPortugal jah (max 2 a) .. .. ..Prantsusmaajah (max 3 a; riigijulgeolekuhuvisidähvardaval juhul10-30 a)jah jah ..Rootsi jah (max 6 a) ei jah jahRumeenia jah (trahvid) jah .. ..Saksamaa jah (max 15 a) jah jah jahSlovakkia jah (max 8 a) jah ei jahSloveenia jah (vaid trahvid) jah ei ..Soome jah (max 4 a) jah jah eiTšehhi Vabariik jah (max 8 a) jah ei ..Taani jah (max 2 a;raskendatud juhulmax 6 a)ei jah ..Ungari jah (max 5 a) ei jah eiÜhendkuningriik Jah (max 10 a) ei jah jah106

More magazines by this user
Similar magazines