Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav

tumori.net

Emakakaelavähk on ennetatav ja ravitav

Liigsed surmadIgal aastal sureb Eestis umbes 60 naist vähktõppe - haigusesse,mida oleks võimalik vältida. Emakakaelavähk on naiste seas üksenamlevinud vähiliike – märkamatult ja ravita arenemisel onsee surmav.Emakakaelavähi teket on võimalik vältida, sest emakakaelarakumuutused on tuvastatavad kaua enne seda, kui need vähiksarenevad. Ja isegi väljakujunenud vähi puhul on ravi võimalik, kui seeavastatakse varases staadiumis.Paljud naised, kes surevad emakakaelavähki, on nelja- javiiekümneaastased, aga ka nooremad. Nende surm võib võtta lapselt ema,perelt leivateenija ning vanematelt tütre.Miks aga taolised välditavad surmad siiski aset leiavad? Käesolev juhend onmõeldud just selleks, et teie kui ajakirjanik sellele vastuse leida võiksite.2 E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S


Mis on emakakaelavähi tekitajaks?Emakakaelavähk areneb tupe ja emaka vahelise kitsaläbikäigu ülaosas, mida tunatakse emakakaelana.Peaaegu kõigi emakakaelavähkide põhjuseks on nakatumine inimesepapilloomiviiruse (HPV) teatud alatüüpi. Nagu enamik viiruseid,kestab ka HPV-nakkus mõne nädala või kuu ja taandub seejärel organismist– see kulgeb sümptomiteta ega tekita kahjustusi. Kui aga viirus ei taandu,võib välja areneda vähieelne seisund. Tavaliselt kulub selleks palju aastaidvõi isegi aastakümneid. Kuigi mõned vähieelsed seisundid taanduvadiseenesest, püsib oht nende arenemiseks kaugelearenenud vähiks, kui neidvarakult ei avastata ega ravita.HPV-sse nakatumine toimub sugulise vahekorra ajal inimesega, kes sellessejuba nakatunud on. Kuigi suguline vahekord erinevate partneritegasuurendab riski, piisab nakatumiseks vaid ühest partnerist.E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S 3


Kuidas emakakaelavähki ennetatakse?HPV-st põhjustatud rakumuutuste areng vähikskestab pikka aega.Kontroll ohumärkide suhtesSellel perioodil on vähieelseleseisundile viitavad rakumuutusedmikroskoobi all selgelt jälgitavad, kuirakuproovi võtmisel ja analüüsitegemisel järgitakse heakskiidetudmeetodeid ning kvaliteeti kontrollitakseregulaarselt vastavalt EL-iemakakaelavähi sõeluuringute kvaliteeditagamisesuunistele ja muudelerahvusvahelistele standarditele.Tavaliselt kasutatakseemakakaelavähi ja vähieelseteseisundite avastamiseks PAP-testi(nimetatud testi väljatöötaja GeorgiosPapanikolaou järgi). Seda tuntakseka tsütoloogilise proovi nimeall. Kuigi on olemas ka muid testimisvõimalusi,nagu nt emakakaelarakkude DNA-test HPV suhtes, ei oleneed praegu veel nii laialt levinud.Test seisneb emakakaela äige võtmisesehk pindmiste rakkude eemaldamisesemakakaela seinalt. Protseduurivõib läbi viia peaaegu igavastava ettevalmistusega tervishoiutöötajamis tahes tingimustes.Testi võtmine on valutu.Rakuproov saadetakse laboratooriumisse,kus seda uurivad tsütoloogidja vajadusel tsütopatoloogid.Kui proovis täheldatakseemakakaelavähile viitavaidohumärke, saadetakse patsientdiagnoosi kinnitamisele. Positiivsetesti puhul määratakse talle ravi.Ohtlik kude eemaldatakse enne sellevähiks arenemist ning patsiendiltuleb kuni viie aasta jooksul hoolikaltjärelkontrollis käia.On tõestatud, et kord viie aastajooksul PAP-testi andmine aitab tuvastadaumbes 80% potentsiaalsetestemakaelavähi juhtudest enne nendeväljakujunemist. Kui ravi ja järelkontrolltoimuvad vastavalt suunistele,on võimalik rohkem kui 99%-l juhtudestvältida vähieelse seisundi kujunemistvähiks. Kuigi kõiki vähiliikeei ole võimalik avastada vähieelsesstaadiumis, on isegi rakkudemuutumisel vähirakkudeks (võipahaloomulisteks) võimalik haigustravida, kui see avastatakse varakult.Science Photo Library4 E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S


VaktsiinidEmakakaelavähi ennetamisel on abika HPV-vastasest vaktsineerimisest.Hetkel on saadaval kaks vaktsiini, missuudavad edukalt vältida nakatumistHPV 16. ja 18. tüüpi – kahte HPVtüvesse,mis põhjustavad umbes 70%emakakaelavähi juhtumitest. Siiski eiole neist abi peaaegu ühe kolmandikuvähkitekitavate HPV-tüvede puhul janeed ei suuda vältida vähki naistel,kes on juba HPV-sse nakatatud.Seetõttu soovitatakse Euroopaskasutada HPV-vastast vaktsineerimistkoos regulaarsete PAP-testidega,mitte viimaste asemel.Mõlema vaktsiini puhul saabpatsient kuue kuu jooksul kolm doosi.Nagu muude vaktsineerimisprogrammidepuhul, on tulemus seda tõhusam,mida laiemalt seda kasutatakse. Hetkelon enamik Euroopa riike edukalt HPVvaktsineerimisprogrammirakendamas.Mõnedes riikides on rakendamist raskendanudvastuolu, mida tekitab laste võinoorte vaktsineerimine suguhaigustevastu. Teised riigid on agaotsustanud HPV-vaktsineerimisprogrammistloobuda selle kulukuse tõttu.Gardasili tootjaks on USAfarmaatsiaettevõte Merck & Co ningsee on tõhus kaitse HPV 6., 11. ja 18.tüübi vastu. Cervarixi tootjaks onGlaxoSmithKline ning see pakubkaitset HPV 16. ja 18. tüübi vastu.E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S 5


Kuidas saaks Eesti vähendadasuremust emakakaelavähki?Tänu paljude Euroopa riikide aastakümnete pikkuselekogemusele on jõutud seisukohale, et parim viisemakakaelavähi juhtumite ja sellega seotud suremusevähendamiseks on riikliku emakakaelavähi sõeluuringuprogrammi rakendamine.Riiklike emakakaelavähi sõeluuringuprogrammide raames:● kutsutakse terveid naisiregulaarselt PAP-testi andma;● organiseeritakse testepiirkondlikul ja riiklikul tasemelning nendes osaleb teatudvanusegrupp naisi (tavaliseltvanuses 30 kuni 60 aastat), kedakutsutakse sõeluuringuteleregulaarsete intervallide järel(soovitatav intervall on kordkolme kuni viie aasta tagant);● ebanormaalsete võivähikahtlusega rakkude leidudekorral kutsutakse naisisüstemaatiliselt edasiseleuuringule ja vajadusel ravile;● funktsioneerivad kõikprogrammi osad vastavuseskõrgeimate normidega: kõrgeosalus, emakakaelarakkudekogumine ettenähtud viisil,täpsed laborianalüüsid,ettenähtud ajal tulemustestteavitamine, patsiendi edasiseleuuringule kutsumine ja vajaduselravi määramine, kvaliteetne ravi;● soodustatakse kõrget osalustüldsuse teavituskampaaniate,tõhusa teabevahetuse jasõeluuringu kättesaadavusetagamisega. Naised reageerivadsuurema tõenäosusega kutsele,milles nende poole pöördutakseisiklikult, kui see sisaldab selgetja usaldusväärset infot (vt joonis)ja sõeluuringu test on tasuta võiväga odav ning sobival ajalmugavalt läbi viidav.Science Photo Library6 E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S


Naiste sõeluuringusosalemine on tõenäolisem,kui kutse:Hea infovahetus on oluline sõeluuringuõnnestumisel●●●●●●on isiklikult neile adresseeritud ningväljendab selgelt mõtet, et emakakaelauuringon nendesugustelenaistele mõeldud tervisekontroll;selgitab emakakaelavähiga seotudriske ja kui tõhus on skriiningemakakaelavähi eest kaitsmisel;kirjeldab PAP-testi läbiviimist: kauasee kestab, kas see on valulik, kesselle läbi viib ning millised onnõudmised testi läbiviijatele;selgitab, mida tehakse prooviga,millal võib oodata testi tulemusining kellel on nendele juurdepääs;selgitab, et neid võidakse kutsudatäiendavatele testidele ja mida seetähendab (tavaliselt on põhjusekssee, et teste ei ole võimalikanalüüsida või tulemused onebaselged, ning isegi muudatusteavastamine ei tähenda veel kindlastivähkkasvaja ohtu);informeerib, kust leida täiendavatteavet.E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S 7


Organiseeritud süstemaatilisedriiklikud programmid on osutunudtõhusamaks kui nn oportunistlikudsõeluuringud, mille puhul PAP-testivõtab perearst või günekoloogväljaspoolt organiseeritudsõeluuringu programmi.Oportunistlikult läbi viidud PAPtestidelpuhul ei ole tagatudproovivõtmise, laborianalüüsi, ravija järelkontrolli kvaliteedikontroll,mis käib kaasas hästiorganiseeritudsõeluuringu programmidega.Oportunistlik sõeluuring tähendabsamuti ebatõhusattervishoiuressursside kasutamist,kuna sellesse jääb kaasamata suurhulk naisi, samal ajal kui teisteletehakse uuringut sagedamini kuitarvis – sageli kuni kord aastas.Soome kogemusEsimesena riikliku emakakaelavähisõeluuringu programmi käivitanudSoome kogemus on veenvakstõenduseks taoliste riiklikeprogrammide tõhususest. Soomesalustati emakakaelavähi sõeluuringut1962. aastal.14 aastat hiljem, 1976.aastal võis riik demonstreerida, etvõrreldes ülejäänud rahvastikuga oliregulaarselt sõeluuringus osalenudnaistel viis korda väiksem tõenäosusemakakaelavähki haigestumiseks.2008. aastast pärinevateandmete (globocan.iarc.fr)põhjal on Eesti naistel kolmkorda suurem tõenäosusemakakaelavähki surra kuiSoome naistel ning 50%suurem tõenäosus kui EL-iskeskmiselt.Emakakaelavähi sõeluuringudEestisEestis käivitati riiklikemakakaelavähi sõeluuringuprogramm 2006. aastalseoses murettekitavalt järsuemakakaelavähi levimusetõusuga. Alates 1980. aastatealgusest kuni 2006. aastanion igal aastal emakakaelavähiesmajuhtude arv 30–49-aastaste naiste seaskahekordistunud. Siiski onprogramm osutunud oodatustvähemtõhusaks peamiselt jätkuvaltvähese osaluse tõttu.2011. aastast pärinevateandmete järgi reageerib ainult37% naistest kutsele, milles neidkutsutakse osalema sõeluuringusühes 20 kliinikust, kus uuringutkorraldatakse. Kuna kutse saavadainult tervisekindlustusega naised,osaleb riiklikku sõeluuringuprogrammi kaasatud8 E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S


Science Photo Libraryvanuserühmast vaid veidi üle 20%naistest ehk üks viiest naisest.Ajakirjas BMC Women’s Health(http://www.biomedcentral.com/1472-6874/11/43) 2011. aastalavaldatud uuringus uuriti madalaosaluse põhjuseid. Levinuimariiklikus sõeluuringu programmismitteosalemise põhjusena tõidnaised välja selle, et nendeperearst või günekoloog oli neiltjuba PAP-testi võtnud(42%).See on aga probleem,sest oportunistlikutestimise korral ei järgitaEuroopa suuniseidemakakaelavähisõeluuringukvaliteedikontrolli osas.Ainult riikliku sõeluuringuprogrammi raamestehtavate testide puhulkontrollitakse nendetäpsust ningtsentraliseeritud süsteemtagab muudatustetuvastamisel patsiendikutsumise järeluuringuteleja vajadusel ravile.Emakakaelavähisõeluuringusmitteosalemise muudepõhjustena nimetati hirmu(14%), pikki järjekordi kliinikus (13%)ja ebasobivaid vastuvõtuaegu (12%).Uuringus tehti samuti järeldus, etelanikkonna teadlikkusemakakaelavähi riskide suhtes onüldiselt madal ning iseäranis madalon teadlikkus riiklikustemakakaelavähi sõeluuringuprogrammist venekeelse elanikkonnaseas, ja et naised eelistavad infosaamist isiklike kutsete vormis.E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S 9


Mõttetu surm emakakaelavähitagajärjel – loo kirjutamineKui Eestis ei parane olukordemakakaelavähi vältimisel,kasvab jätkuvalt sellesse surevatenaiste arv. Ajakirjanikuna on teilülimalt oluline roll teabe andmiselselliste surmade mõttetusest ningteadlikkuse tõstmiselemakakaelavähi riskidest ja sellest,kuidas naised ise end selle eestkaitsa saavad. Ajakirjanikel onsamuti kohustus vaadata kriitilisepilguga, kui tõhusalt toimivadkehtiv poliitika ja rakendatavadprogrammid emakakaelavähivältimisel, ning uurida võimalusinende tõhustamiseks.Kas tervisekindlustus peaksjätkuvalt finantseerima PAP-teste,mida korraldatakse väljaspooltagatud kvaliteediga rahvuslikkusõeluuringute programmi? Kassõeluuringute tegemist ei peakslihtsustama, näiteks ooteaegadelühendamise või sobiva aja leidmiselihtsustamisega? Kasemakakaelavähi riskide ja tagatudkvaliteediga sõeluuringus osalemiseeeliste kohta usaldusväärse infoPaul Doyle / Alamyedastamisel peaks tegemasuuremaid pingitusi, eritivenekeelse elanikkonna seas? Kasmeedia saaks siin aidata?Kui Eestis suudetaks järgidaSoome saavutusi, kahaneks igaaastaseltemakakaelavähki surevatenaiste arv ajapikku umbes 60-ltvähem kui 20-le. Meediakäsitlus,mis selgitab probleemi ning uuriblahendusi, suudab kindlastipositiivseid muutusi esile kutsuda.10 E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S


Kontaktid ja lisainfoÜlle Ilves, Tervise Arengu Instituut: ulle.ilves@tai.ee,Sirje Vaask, Eesti Haigekassa: sirje.vaask@haigekassa.eeMaie Egipt, Eesti Vähiliit: maie.egipt@cancer.eeEesti Haigekassahttp://www.haigekassa.ee/ennetushttp://www.haigekassa.ee/kindlustatule/vahiennetuse-uuringudnaistel/vahiennetuse-uuringud-naistelEesti Vähiliithttp://www.cancer.ee/?op=body&id=97E U R O O PA O N K O L O O G I A K O O L I M E E D I A J U H I S 11


Käesoleva juhendi on koostanudAnna Wagstaff ja Peter McIntyreEuroopa Onkoloogiakoolist (ESO)(www.eso.net) projektiEUROCHIP-3 raames, millerahastajaks on Euroopa tervishoiujatarbijakaitse peadirektoraat (DGSANCO) ja läbiviijaks MilaanoFondazione IRCCS “IstitutoNazionale dei Tumori” koostöösEuroopa Onkoloogiakooliga.Eksperdinõu: Ahti Anttila, Soomemassuuringute registriteadusdirektor(Ahti.Anttila@cancer.fi), PiretVeerus, Tervise Arengu Instituudiepidemioloogia ja biostatistikaosakond (piret.veerus@tai.ee)Tõlkija: Interpreti e Traduttori diLisa Nitti, www.lisanitti.comKujundaja: Harris DPI,www.harrisdpi.co.uk

More magazines by this user
Similar magazines