Tartu - Linnaleht

linnaleht.ee
  • No tags were found...

Tartu - Linnaleht

A 5 reede, 18. august 2006 LinnalehtUUDISEDTartu vaksalihoone eelmise sajandi alguses. Foto: Tartu Linnamuuseum130 aastat rongiliiklust TartusEsmaspäeva õhtul saabubTartu raudteejaama kõrgeteaukandjatega pidurong –täpselt nii, nagu 130 aastattagasi esimene raudruunJurjevisse sisse sõitis. Aastapäevaüritustelmeenutatakseajalugu ning arutletakseraudtee tuleviku üle.Tartu Linnamuuseumi näituse„Tartu Raudtee 130” koostaja AimeKärneri arvates on võimatu ettekujutada, milliseks oleks Tartulinna saatus ilma raudtee siiajõudmisetakujunenud – hoo sai sissekaubandus, avardus inimeste silmapiirja vähenesid vahemaad, kiirenespostivedu, kõigele lisaks kerkisaja jooksul raudteejaama ümbertäiesti uus linnaosa koos sisserännanud tööjõuga.Bürokraatia ja umbuskEga nii suuri muutusi 19. sajandilõpus ette näha osatudki, üksikutelvisionääridel tuli rinda pistabürokraatia ja umbusuga. „Venetsaaririigi jaoks olid Eesti ja Liivimaaväheatraktiivsed äärealad,”selgitas Kärner. Nii hakkasid Eestissoodsamat kaubavahetust ihkavadmõisnikud ja töösturid otsima kulukalehobuveole ja piiratud(jõe)laevandusele alternatiivseidlahendusi. Venemaa vähese huvitõttu rajas kohalik rüütelkondspetsiaalse aktsiseltsi – Balti Raudteeseltsi. Tallinna Peterburi liinavati juba 1870. aastal. RaudruunaTartusse jõudmisega läks agakauem aega, loodav tee läbis paljudemõisnike maid, kellest mitmedvõõrandamise üle sugugi eirõõmustanud ja kohtumajadesseprotsessima tõttasid. Vaksal leidispärast mitmete variantide kaalumistendale koha Tähtvere mõisamaadel, tollane linnapiir jooksispraeguse Veski tänava lähedalt.Nii saigi 1876. aasta 25. augustiEesti Postimehest lugeda J. V.Jannseni kirjeldust esimesest Tartussejõudnud rongist: „ Juba paarpäivi enne seda anti siin avalikultteada, et esimene raudtee-ronglaupääva õhtu saab tulema. Kallisaeg, kes seda ei oleks näha tahtnud!Inimeste hulka arvatakse umbes8-10 tuhat olla kogunenud.Niipea kui raudtee rong lähemaleoli jõudnud, mürisesivad suurtükidteretades vastu ja raudteehoovitrepi ees jäi rong rääkimata hõiskamiseall seisma. Raudteehoov jaümberkaudsed postid ja hoonedolivad lippude ja lillepärgadegakauniste ehitatud.” Kärner lisasmuiates, et Jannsen oligi omamoodiraudtee pressiesindaja, kes rahvaleartiklites varakult raudteeplusse tutvustas.Esimesed vedurid-vagunid toodiSaksamaalt, rööpad aga Inglismaaltja Belgiast. Rongidel oli kogunineli erineva kujunduse ja hinnatasemegasõiduklassi – väljastsuurejoonelisematel kõrgema klassivagunitel olid sees pehmed istmedja akende ees kardinad, viimaseklassi sõitjatel tuli leppidalihtsate puupinkidega. Vaguniaknastvaate nautimisega tuli ettevaatlikolla, sest aknast väljapistetudpeanuppu võis tabada auruveduritahmasegune suitsupahvak.Trelosnik oli vinovatKoos võõramaise tehnikaga tulidka töölised, kõrgelt haritudsakslased ja venelased, nutikamaidkohalikke võeti esmalt vaid remonditöölisteks.Kujunes välja iseloomulikþargoon, mida on humoorikaltkirjeldanud Hillar Palametsraamatus „Sõidab, hirnubraudne täkk...”: „Kui tavarna paravossprijestule (ülesõit maanteest)läheneb, annab masinist kõva vilet,et trelosnik märkaks pööranguõigesti seada – muidu võib veel ennestantsijat juhutda suur õnnetusja jälle on vaene trelosnik vinovat(süüdi).”„Raudteepäeva üritustel ei oleesikohal ainult tolmunud mälestused,vaid üritame peegeldada kaunistusi ning praegust olukorda,”rääkis Tartu Linnamuuseumi direktorMerike Toomas, kes omasõnul kuulub südames parandamatultrongiinimeste hulka. „OlenElvast 20 aastat kooli-tööle sõitnud,ei suudagi kokku lugeda, mitukampsunit on rongis valmis saadudvõi raamatut läbi loetud,”meenutas Toomas. Muuseumidirektorusub, et muutuvas ühiskonnasleitakse ka raudteega seonduvaleuusi tähendusi ja funktsioone.Nii tegutsevad Elva ja Tartu vaksalihoonetesrahvateatrid, mujal onennast sisse seadnud muuseumidja kauplused. Ülejäänud Euroopaeeskujul võiksid meiegi raudteedelhakata liiklema loodussäästlikudrööbasbussid. Triin KalterNäitused:Tartu vaksalihoone- raudtee ajaloo päev ettekanneteja peorongi vastuvõtmisega(21. augustil algusega kell18.00)Tartu Linnamuuseum- „Raudtee 130” (21. aug – 24.sept), „Kui rong tuli...” (23. aug– 29. okt)Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum- „Raudtee ja ülikool” (21. aug –10. sept)Tartu Postimuuseum- „Tartu raudteejaam 130” (23.aug – 9. mai), „Kuidas postkontorTartu raudteejaamas töötas”(23. aug – 1. mai)


A 7 reede, 18. august 2006 LinnalehtUUDISEDTeadmata põhjusel vaaguvadtuvid karjade kaupa hingeTartus on viimaste nädalatejooksul surnud kümneid tuvisidning paljud on teise ilmamineku äärel. Suremisepõhjus on teadmata.Möödunud nädalal tõmbasidKodutute Loomade Varjupaiga töötajadväikese Vanemuise kõrvaloleva pargi tiigist rehadega väljakuus tuvi. “Ei oska öelda, millessenad surra võisid, kuid selge on, ettiiki läksid nad jooma. Kuna veekogukallas on järsk, siis suure tõenäosusegalinnud uppusid. Tiigiääres oli ka veel päris palju uimaseidlinde,” ütles varjupaiga veterinaarKaie Päike. Mitmed surnudtuvid vedelesid käesoleva nädalakeskel ka Kaarsilla ja Laia tänavasilla vahelisel alal, mõne olid kassidpoolenisti ära söönud.Linnapuhastusteenistuse peaspetsialistTarmo Teder ütles, etkeegi otse mööda jõekallast ei käija korjuseid ei otsi. “Linnal on tehtudleping, et surnud loomad koristabära Kodutute Loomade Varjupaik.Nemad saavad hukkunudkoertest või lindudest teada peamiseltlinnakodanike info põhjal.Tartumaa Veterinaarkeskusest öeldi,et lindude suremisega seoseshetkel ohtu ei ole ning seetõttu eivõeta korjustelt ka proove,” selgitasTeder.Tartumaa Veterinaarkeskuse vanemspetsialistAnneli Kask ei hinnanudpaarikümne tuvi hukkumistohtlikuks. “Kui kevadel oli linnugripioht,siis võtsime surnud tuvideltproove, kuid ükski neist nakatunuksei osutunud. Eks tuvidelole ka teisi haigusi, mis pupulatsioonisuurust reguleerivad. Kunaleitud tuvid on ka erinevas lagunemisastmes,siis on linnugrippi suremineseda enam vähetõenäoline.Pole välistatud, et lindudele onkuskil mürki antud või kukkusidkuivusest nõrgaks jäänud tiivulisedlihtsalt vette. Kui tuvisid veel kümnetekaupa edasi sureb, siis tuleksneile linnugripi test teha, aga praeguei näe põhjust neid uurida.Muude haiguste osas reeglinaproove ei võeta. Ega haigused surnudlinnult inimesele hüppa, kuineid käega just ei puuduta. Teineasi on, kui kassid kas siis mürgitatudvõi haigeid linde söövad,” laususKask. Surnud tuvidest on veterinaariakeskuseleteada andnud kaTartu kodutiikide omanikud.Teraviljaettevõtted hädasKaie Päikese ja Anneli Kase hinnangulon viimastel aastatel linnatuvisid siginenud ehk liigagi palju.Praegust lindude suremist seostasta siiski mürgiga. “Mürki saanudlinnud tahavad juua ja tulevad veeäärde. Millesse tuvid surid, sedavõib siiski vaid oletada,” ütles Päike.Veterinaariakeskusele teadaolevalton püüdnud tuvidega võideldanii jahuettevõtted Stalhut kuiTartu Veski. ASi Stalhut tootejuhiAndreas Muru sõnul on tuviparvedkogu aeg ettevõtte juures tiirelnud,kuid ei saa väita, et neid tänavukuidagi eriti palju oleks. “MeieKaarsilla juures võib kivide vahel näha juba mitu nädalat uimaseidtuvisid. Foto: Arvo Uustaluneid ei hävita, kuid püüame äraajamiseteel ettevõttest siiski eemalhoida,” lausus Muru.Mullu leiti paarkümmend surnudlindu Tartu Veski territooriumiltja selle lähiümbrusest, kuidlindude mürgitamist ettevõte eitas.Tartu Veskist öeldi Linnalehele,et tuvisid ei ole varasemast aastastrohkem. Küll on nende parved segunenudkajakatega.Surnud linnud kogutakse koosteiste teise ilma läinud loomadegakokku ning viiakse Väike-Maarjaloomsete jäätmete käitlemise tehasesse.Kuivadel suvedel soovitabAnneli Kask lindudele kausikestegaaedadesse juua panna. Tulgusiis end kosutama kas varblane võituvi.Arvo Uustalu


eede, 18. august 2006 linnalehtkolm linnaB1


eede, 18. august 2006 linnalehttoimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.eekolm linnaB3Eesti sai Saarjõe maastikukaitseala• Valitsus võttis eile vastu määruse,millega moodustatakse Järvamaale,Pärnumaale ja Viljandimaale1749,5 hektari suurune Saarjõemaastikukaitseala.Maastikukaitseala loodi Saarjõe,vanade metsakoosluste, sootüüpide,poollooduslike koosluste ningkaitsealuste taime-, looma- ja linnuliikidekaitsmiseks. Muu hulgasasuvad seal Sakala tee, Kabelimägi,metsavendade punkrid, Tagametsaskaudilaager ja nn vanapaganamets. Maastikukaitseala asub täpsemaltJärvamaal Türi vallas Rassikülas, Pärnumaal Vändra vallasKaansoo külas ja ViljandimaalSuure-Jaani vallas Kootsi külas. LLustuvarast?kuma kipuvad? Variant üks: hiired ära kodustaariantkolm: hiirelõks või -mürk majja tuua.kõlas esimene klõpsatus. Ükslõksudest, see kõige tavalisem,oli kinni langenud, pool juustuoli muidugi kadunud ja hiirestpolnud halli haisugi. Vinnastasinlõksu uuesti. Tunnikehiljem käis taas laks ja bingo! –minu närve söönud hiir lamaslõksu kõrval siruli maas egaliigutanud oimugi. Oli teinesihuke suur ja priske ning läikivakarvaga, lausa hale hakkasEgas hiirloll ole, etplastmassjuustuõnge läheb,kui ehtne juustsaadaval on!temast… Aga eks ta oli ikka isesüüdi, et vales majas kartulivargilkäis.Edukaks hiirepüüdjaks osutussee kõige tavalisem, ehtsajuustusöödaga hiirelõks.Muide, plastmasslõksusthoidis hiir eemale, ei puutunudisegi isuäratavat ja tugevaltlõhnavat singiga toorjuustu.Kauge kaarega kõndis hiirmööda ka libajuustuga Viktorist.Millegipärast usun aga, etsee teeks oma töö ära küll, kuikõrval ehtsa maiusega lõksupole. Seevastu plastmasslõkson juba välimuselt selline suurja ähvardav, et töötab pigemhernehirmutisena kui meelitajana.Merike Kunglamerike.kungla@linnaleht.eeSpetsialist hiirepüügistTavalinehiirelõkson parimVastab Tallinna loomaaiadirektor Mati Kaal.Kumb on hiiresõbralikum,kas tappev lõks võihiirepuur? Kas on üldseõige lasta hiir linna pealekõndima?Kui hiiri juba püütakse,siis ikka sealt, kus nad meiletüli teevad. Ja ega me sellestpääse, et need elukad meiegakogu aeg võitlust peavad.Kõige parem on klassikalinehiirelõks, mis lööb loomaplõksti maha ja rahu majas.Tuleb arvestada, et kui mehiire välja laseme, siis tuleb takohe tagasi või läheb naabrimehejuurde. Siis peab jällegitema hakkama hiirepüüdmisegategelema.Eluspüügilõksuga on sellinelugu, et seda puuri tulebväga tihti kontrollida. Kui meei kontrolli ja hiir on seal elus,aga näljas ja janus, siis nimetatakseseda juba loomapiinamiseksning see on igatepidivale. Kui tahame taoliselõksuga püüda, siis tulebpuuri vähemalt paar kordaHUMANAKAUPLUSED Tallinnas:Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204Mustamäe tee 18, E-R 10-20, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690Õismäe tee 107,E-R 10-19, L 10-17, P 10-16, tel 6 512 837Jaama 2 (Nõmme) E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372Pärnus:Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419Silla Siseturg, Jannseni 2a, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 608 454Tartus:Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634HULGIMÜÜKBetooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.eepäevas kontrollida. Hiirelõksuga tapmine pole loomakaitseseadusegavastuolus,küll aga on vastuolus temanäljutamine ja piinamine.Mida arvata kauplustesmüüdavast hiireliimist?Sama lugu. Seda tuleb vägatihti kontrollida ja siis tehatavalise lõksu töö ära (hiirvalutult maha lüüa – toim.).See on veel keerulisem.Kuidas loomaaed rotteja hiiri püüab?Meil on siin leping vastavafirmaga, kes nendega regulaarseltvõitleb.Kas mürgitate võipüüate lõksuga?Põhiliselt nad ikka mürgitavad.Meil on ka kassid, keshiiri püüavad.Needsamad prisked kassid,keda loomaaia külastajadtihtipeale päikese käespuuride vahel peesitamasnäevad?!Just, needsamad.Ostes meilt......säästad raha, ...säästad loodust,...oled isikupärane21. augustistHumanakauplustestavapärasestrohkemtekstiili ja jalatseid!OOTAME KÜLASTAJAID!


B4 kolm linna toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.eelinnaleht reede, 18. august 2006Uhke jaapani teetseremoonia• Rakveres 26. augustil toimuvalejuunioride sumo-MM-ileeelneb Jaapani kultuuriüritustesari, mis algab 22. augustilvaatamist vääriva teetseremooniagaRakvere spordihallis.Urasake koolkonna teetseremooniaon ühtlasi esimenetunnustatud meistrite juhitavjaapani teetseremoonia, midataasiseseisvunud Eestis läbiviiakse.Jaapani kultuuriprogrammikäigus toimuvad ka mitmedmuud üritused, teiste seas jaapanivõitluskunstide demonstratsioonning loengud ikebanaalgtõdedest ja sumost jaapanikultuuris. LL• VÄRSKES ÕHUSRulluisud eikoosne ainultrattalaagritestLugupeetud seeniorid, kel aastaid 60ja enam. Kui teete augustis-septembris oma pangakaardiga keskmiselt5 tehingut kuus * , osalete loosimises, kus 15 inimest võidavadmõnusa reisi Jurmalasse.Saate sanatooriumis kaks päeva puhata ja tervist kosutada.Kõik kulud katab Hansapank, Teie ainult puhkate.Nüüd pangakaartihoolsalt kasuta, saadJurmalasse tasuta!Jurmala Sanatooriumi paketis on bussireis, Riia linnaekskursioon, toitlustaminesanatooriumis kolm korda päevas, 2 ööd majutust kaheses toas, 6 SPA-protseduuri,saunade ja basseinide kasutamine. Reis toimub novembris 2006, loosimine onoktoobri lõpus. Võitjatega võtame ühendust.* Loosimises osalevad need, kes on teinud kampaaniaperioodi (01.06—30.09.2006)jooksul kokku vähemalt 20 pangakaardi tehingut.Lisainformatsioon aadressil www.hansa.ee/seenior ja klienditoest 6 310 310.Harrastaja saab spordipoesvalida harrastus-,treening-, võistlus-, triki-,hoki- ja ilurulluiskudevahel. Kõige enam ostetakseharrastusuiske,mille hinnavahemik on1500–4000 krooni. Selleshinnaklassis leidub mudeleidnii meestele, lastelekui ka naistele.Kui harrastaja tuleb uiskeostma, siis tavaliselt vaatabta kõigepealt rataste laagreid,sest levinud arvamuse järgimääravad uisuratta laagriduisu headuse. Tegelikult tulebvaadata uisku tervikuna. Olulisedon nii saabas kui ka uisuraam,millele rattad ja pidurkinnituvad.Rulluisusaabas on enamastivalmistatud sünteetilisestkangast ja plastikust. Igal uisulon jalga fikseeriv pahkluutugikoos pingutavate kinnitustega.Uisuraam võiksolla alumiiniumist,sellisel juhul lähebtõuge õigesse kohta– ratastesse.Harrastusuisuratas võiks ollapehmem, etoleks mõnusamsõita. Enamlevinudrattasuurus on 78 või80 mm ja jäikus 82A. Kõigeesimeste rulluiskude soetamiselpole ratta jäikus nii oluline.Pehmem ratas võtab uisutamisekiirust küll natukene maha,aga samas on mõnusam sõita.Jäigem ratas võimendab kõikiteekonarusi, mistõttu jalgväriseb sõites rohkem. Midasuurem on ratas, seda kiireminisaab uisutada. Väiksemateratastega on aga tunduvaltlihtsam ja parem manööverdada.Rulluiske ostes võiks proovidamitut mudelit. Uisk peabolema täpselt paras, arvestadatuleb vaid sellega, et uisutadesvõiks jalga panna õhukesedvõi spetsiaalselt uisutamiseksmõeldud sokid.Uisutamiseks sobivad kõikFoto: Bullsuuemad jalgratta- ja kõnniteed,mis on kvaliteetse asfaltkatteganing annavad kättehea sõidutunde. Kehv asfaltuisku ei riku, küll aga väristabjalgu ning uisutamine ei olesiis enam nii lõbus. Kindlastiei tasu algajal sõitmist alustadalinnateedel, sest äärekivid,augud ja ristmikud kujutavaduisutajale olulist ohtu.Vihmase ilmaga ning märjateega ei ole hea sõita, kunavihm ja märg tee rikuvad laagreid.Pärast märjal teekatteluisutamist tuleb saapad ja ülejäänuduisuosad lapiga kuivatadaja puhastada. Vastaseljuhul võivad laagrid olla järgmiselpäeval kinni roostetanud.Soovitatav on ka pärastiga uisutamiskorda uisud lapigatänavatolmust puhtakstõmmata.Tõsta rattaid ümberUiske tuleks mõne aja taganthooldada olenevalt läbisõidustja sõidutingimustest(vihm, liiv). Hea olekskord kuus uisurattadümber tõsta.Kui rattad onseestpooltkulunud,tuleks need teisejala uisu ratastega ümbervahetada, et need ühtlasemaltkuluksid. Samuti tuleb kontrollidapidurit, sest tihti kulubpidur kiiremini kui tootja ettenäeb. Põhjalikumat hooldustkoos laagrite puhastamisegavajavad rulluisud kord aastas.Tänavapildis uisutavad inimesedväga erinevas riietuses.Võib sõita nii T-särgis ja teksadeskui ka tavalises vabaajariietuses.Olulist rõhku tuleb pannaturvalisusele, sest uisutaja onpalju kaitsetum kui jalgrattur.Kanda tasub käe-, küünarnuki-ja põlvekaitsmeid. Ka kiiveron vajalik. Kaitsmed peaksidolema parajad ega tohiksuisutamist ning feeling’u saamistsegada.Janek Halliväli,Hawaii Express


A 9 reede, 18. august 2006 LinnalehtKODU/KINNISVARAHekk olgu tihe ja dekoratiivneIga aed vajab eraldatust jasalapära ning hekid on selleksparim lahendus. Tarkaiaomanik mõtleb heki rajamiselejust praegu, sest paljudespuukoolides on alanudsügisesed allahindlused.Heki rajamisel on oluline arvestadaselle funktsiooniga: kas soovitakseeraldada, piirata või kasutadaseda tuulekaitsena. Hekke saabjagada veel pöetavateks ja vabakujulisteksning igihaljasteks ja heitlehisteks.Samuti liigitatakse neidkõrguse põhjal.Heki valimisel on oluline vaadata,kuhu ja milleks seda soovitakserajada. Sellest sõltub ka taimedevalik. Parima valiku annavad liigid,mis moodustavad tiheda põõsastikuning on dekoratiivsete omadustega(värvus, õitsemine, lehtedepüsimine, igihaljus, võra kuju jne).Tartu Puukooli direktori Alvar Petersoni selja taga kõrgub hariliku elupuu hekk, esiplaanil on hariliksirel ja mõned raagus tömbilehise viirpuu oksad. Foto: Triin KalterElustara taimed olguodavadEraldavat hekki on otstarbekasrajada sellistest vabakujulistestpõõsaliikidest nagu kukerpuu,tuhkpuu madalad laiuvad sordid,enelas, ebajasmiin, lumimari, forsüütia(koos mõne dekoratiivsetlehestikku omava liigiga), veigela,paju madalad vormid või mahoonia.Varjulisse aeda sobib ka puishortensia,männimetsa all on heakasutada rododendroneid, okaspuudestkääbusmägimändi, elupuumadalaid ning kadaka laiuvaidvorme. Head taimed on ka tavalisedviljapõõsad, näiteks punajamustsõstar.Eraldava heki suurim pluss onvabakujulisus – seda ei pea pügama.Sellise heki ülesanne on tuuaaeda variatsioone, mistõttu peavadtaimed olema piisavalt madalad,mitte üle 1,5 meetri kõrged.Tavaliselt rajatakse hekk suuremagrupina aia äärde, kus toimub üleminekmuruaiast aiamaaks võimaja vahetus läheduses paiknevastiluaiast looduslikumaks metsaaiaks.Piirav hekk aitab luua madalatmustrit. Selleks sobivad kõige pareminikuni meetrikõrgused taimed.Siinkohal tuleks arvestadaka pügamise vajadusega. Selliseheki võib rajada püsitaimedest, suvelilledestvõi madalatest põõsastestnäiteks lillepeenra, muruplatsi,terrassi, tiigi või basseini kaldale.Parim liik on pukspuu, mis vajabkevadeks katmist. Liikidena onsobivad veel põõsasmaran, madalja kääbusenelas ning elupuu madaladkeravormid.Elustara ülesanne on eraldadameid millestki ebasoovitavast, seeasendab müüri. Tara on valdavaltpöetav. Eraldavas hekis võib kasutadaliike, mis kasvavad kuni kolmemeetri kõrguseks ja moodustavadtiheda läbitungimatu põõsastiku.Kuna need hekid on pikad jasuure mahuga, peavad liigid olemaka kindlasti odavad, vastupidavadja taluma erinevaid keskkonnatingimusi.Sobivamad liigid onharilik kuusk, elupuu, läätspuu,aroonia, ungari sirel, tuhkpuu,kontpuu, liguster, lodjapuu ja kukerpuu.TeadmiseksKuidas kasvavat hekki pügada?Heki rajamisel tasub meeles pidada, et okaspuudel ei tohi pügada latvuenne, kui need on saavutanud soovitud kõrguse. Tiheduse saamisekstuleb neid pügada külgedelt. Ladva äralõikamisel jääb okaspuudel kasvkängu ning heki kasv pidurdub aastateks. Seevastu lehtpõõsad tulebpügada 10–20 sentimeetri kõrguseks ja külgedelt kuni viie sentimeetripikkuseks – see loob tulevikus alt tiheda ning hästi läbi põimunud heki.Viirpuude pügamisekspaksult riidesseTiheda heki võiks istutada vahelduvaltehk kahes reas. Ridadevahe võiks olla umbes 30 sentimeetritning istikute vahe reas40–60 sentimeetrit. Piirav hekk istutatakseühes reas taimede vahekaugusega15–25 sentimeetrit –seda vastavalt taimevormile. Eraldavhekk tuleks istutada vabakujuliselt,et selle mõju oleks suurem jataimed hakkaksid omavahel n-ömängima. Vahekaugus võiks taimedevahel varieeruda.Hekki võib luua ka liaanidest,näiteks roniroosist, elulõngast võimetsviinapuust. Sel juhul tuleb rajadaka alustoestik. Samuti võibsinna põimida kevadel kogutudpajuvitsu.Ma ei soovita heki rajamisel kasutadaokastega liike, näiteks viirpuid.Need on küll väga dekoratiivsedning head hekitaimed, kuidnende pügamine on tõeline katsumus,sest sel ajal tuleb olla paksultriides. Samuti soovitan vältida juurevõsusidajavaid liike. Nende puhulvõib aastatega kogu piirkondvõsastuda.Midagi põnevatErinevatest taimedesthekkSelleks et hekk oleks eriilmelisem,võiks sellesse istutadateise liigi taimi või vorme. Näitekskuusele võib lisada kollaseokkalistvormi, kukerpuule istutadasisse forsüütiat või segadakokku kontpuu punasevõrselinevorm ja lumimari.Elupuu vormidega mängimineon ka väga lihtne. Oluline onmuidugi jääda hea maitse piiridesse.Enne heki rajamist vaadake ringipuukoolides ning pidage nõu kasealsete aednikega – istutamisegaon aega septembri lõpuni.Peep MoorastmaastikuarhitektSäästev tehnoloogia toob kasuASi Ropka-Betoon tegevdirektoriHarald Kure sõnulsuunatakse kasutuselevõetavaseadme abil lisaks jäätmeteleringkasutusse ka vesi,mille tulemusena saab sedakasutada nii betooni tootmisekskui seadmete pesuks.Foto: arhiivn AS Ropka-Betoon võtab kasutuseleuuendusliku tööstusjäätmeteümbertöötlemise seadme,mille maksumus on üle 2 miljonikrooni. Euroopa RegionaalarenguFond toetas uue seadme muretsemist40% ulatuses, ülejäänudraha leiti ise.Eestis on ligikaudu 20 väikeseja keskmise suurusega betoonitehast,kuid neist ainult vähesedsuunavad oma tootmisjäätmeduuesti kasutusse.AS Ropka-Betooni tootmistegevusekäigus tekib igal aastal ligikaudu3500 tonni prügilatesseladestatavaid jäätmeid ja aastaneveeressursi kulu on kuni 900kuupmeetrit. Lisaks võib suvekuudeltootmisjääke ka linna sattuda,näiteks tolmu ja tsemendisegustmuda. Sisuliselt on tegemistloodusvarade ebaefektiivsekasutamisega, kuna tegelikult onbetooni tootmise käigus tekkivadjäägid võimalik täielikult taaskasutussevõtta.Võimalusi keskkonnasõbralikumakstootmiseks on AS Ropka-Betoon otsinud juba alates 2004.aasta algusest, kuid seni on väiketootmiseksmõeldud seadmedolnud väga kallid või ebatõhusad.Ettevõtte juhtkond on käinuderinevate tehnoloogiliste lahendustegatutvumas Soomes,Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides.Maailma juhtiva betoonitootmisseadmetetootja AG Liebherr-Export poolt pakutav seade eristubteistest samalaadsetest selletõttu, et võimaldab töödelda ümberkõik tekkinud tootmisjäätmed.Seadme abil on võimalikeraldada need kolme kategooriasse:vesi, liiv ja killustik. Nimetatudkomponendid suunataksetagasi tootmisprotsessi.ASi Ropka-Betoon tegevdirektorHarald Kurg täpsustas, et Tartusvõetakse see konkreetne seadekasutusele esmakordselt.Seadme kasutuselevõttu põhjendasHarald Kurg Euroopas viimaselajal levinud tendentsi jakeskkonnaalaste nõudmistega.“Betoonitootmisel on see seadehädavajalik. Kuna betoonitööstuskasutab palju vett, sealhulgasjust joogivett, siis edaspidion võimalik tänu uuele tehnoloogialekokku koguda ka sademeid.Uudse tehnoloogia abilsaab uuesti kasutada ka betoonitäitematerjale,” selgitas Kurg.Prügilatasude ning vee jakergkruusa kokkuhoiu arvelt onvõimalik säästa ligi 175 000krooni aastas ja prügilatesse viidavatejäätmete hulk vähenebaastas ligikaudu 3500 tonni, mistähendab, et kõiki tekkinud jäätmeidsaab uuesti kasutada.Samuti kaovad uue seadmegatolm ja tsemendisegune muda.“Uudne seade vähendab tunduvaltnegatiivset mõju keskkonnale,tänu millele on nii meil kuiümbruskonna elanikel turvalisemtöötada ja elada. See on vägatänuväärne ettevõtmine, sestkokkuvõttes paraneb kogu töökultuur,”rõõmustas Harald Kurg.Uue seadme projekt võimaldabluua lisatöökohti, samuti tagabsee ettevõtte jätkusuutlikkusening säilivad ka olemasolevadtöökohad. Uus seade peaks Kureprognoosi järgi tööd alustamaaugustis.Meelika JürisaarPrope Mare Keskkonna Agentuur


KODU/AEDLinnaleht reede, 18. august 2006 A 10Kevadine lilleilu sünnib hilissuvise töögan IntervjuuIga korralik aednik hakkabjust nüüd mõtlema tulevalekevadele. Ja lilledele, misesimesena silmarõõmu pakuvad– tulpidele, krookustele.Linnaleht paluski bioloogilja OÜ Aiasõber aednikulSaima Kaarnal jagada omateadmisi sibullilledest kameie lugejaga.Millal on ikkagi õige aeg tulbijanartsissisibulate istutamiseks?Üldtuntud aeg sügisel istutatavatesibullillede mahapanekuks onaugust-september. Sel juhul onmõeldud meie heitlikule ilmale,sest nii mõnelgi aastal külmubmaa septembri lõpus ning siis eijõua sibulad juurduda ja külmaõrnemadliigid hävivad. Ka liiga varaei ole soovitatav sibulaid mahapanna, sest vihmase ilma korralvõivad need ära mädaneda. Paljudelillede sibulad alustavad juurdumistalles siis, kui mulla temperatuuron langenud üheksa kraadini.Sellised on näiteks tulbi-, hüatsindi-ja krookusesibulad. Nartsissidvajavad juurdumiseks aga pikemataega ja kõrgemat temperatuuri(10–15 kraadi).Seega võib sibullilli maha pannaaugusti teisest poolest kuni külmadeni.Sel aastal tuleb aga lisaksmulla temperatuuri langusele oodataka vihma, sest ilma niiskusetasibulad ei juurdu. Istutatud sibulaidvõiks seetõttu pidevalt kasta.Kuidas lillesibulaid istutada?Esmalt tuleb järgida taimerühmakasvunõuded: missugusesmullas nad eelistavad kasvada võimillist kasvukohta nad taluvad, kuiaias pole ideaalseid tingimusi. Kasvunõueteston peamised mullastruktuur ja koostis (kas liiv- võisavimuld), millest tuleneb mullaveesisaldus, toitainerikkus, pH(aluselisus-happelisus) ning valgusreþiim.Lisaks tuleb järgida sibulatejuurdumiseks vajalikkutemperatuuri ning mulla istutusaegsetniiskust.Kas meie kauplustes müüdavadvälismaised sibullillemuguladkannatavad ka meie kliimat?Taimede talvekindlus ei olenesibulate kasvatamise ja aretamisemaast. Sobivust vaadatakse ikkataimede loodusliku leviala järgi.Seejuures peaks mainima, et enamastion sordid küll meie liikidestveidi külmakartlikumad, kuid seepole reegel, võib ka vastupidi olla.Seega sobivad meie kliimasse kõikmüüdavad tulbi- ja krookusesibulad.Kas sibullillepeenar vajab talvekskatmist? Paljud harrastusaednikudkurtsid tänavu kevadel,et tulbid ja nartsissid õitsesidviletsalt või olid peenralthoopis kadunud.Mina soovitaksin kõiki peenraidkatta. Seda tuleks aga teha allessiis, kui maapind on külmunud.Muidu takistame pinna külmumistja lisaks hakkab selline koht hiirekestelemeeldima – soe ja toit kakäepärast!Sellel talvel oli probleem ju selles,et külm tuli kiiresti ja seda lumetamaale. Ka täiesti külmakindladtaimed ei jõudnud sellise kiireSibullillede mugulate igasuvine ülesvõtmine ja sügisel taas mulda pistmine on küll pisut tüütu, kuid kevadine õiteilu tasub selle vaevakindlasti sajakordselt ära ja lillevalik kauplustes on selleks piisav. Foto: Pille-Riin Pregellanguse korral uue temperatuurigakohaneda ja hävisid. Kui peenaroleks olnud kaetud, siis kiire õhutemperatuurilangus poleks mullanisama kiiresti jõudnud ja taimedelolnuks aega kohaneda.Mis sorte te keskmisele aiapidajalesoovitate?Sordivaliku peaks ikka iga inimeneise tegema. Sortidel onomad eripärad: sobiv või lihtsaltilus värv, õiekuju, taime kõrgus,õitsemise aeg või hoopis vägameeldiv lõhn. Saan vaid seda öelda,et mida uhkem ja looduslikustliigist erinevam sort on, seda kapriissemta on. Selline taim nõuabväga häid kasvutingimusi ja pidevathoolitsust – aednik ju sedateeb! Seega on vanad ja looduslikuliigiga üsna sarnased sordid vastupidavamadigasugustele äärmustele.Poodides võib vanu sorte äratunda odavama hinna järgi. Vanemadliigid on näiteks enamik Darwinihübriide ja triumftulpide sorte.Kui aga kasvatada enda jaoksuusi liike ja sorte, tuleks tutvudaikka iga liigi ja selle sortide looduslikekasvukohtade ja kasvunõuetega.Seda saab teha erialaraamatuteabiga ja näiteks meie ettevõttesmüüdavate taimede puhul on infoolemas meie kodulehel.Suvine lillesibulate ülesvõtmineon mõnikord üsna tüütu.Kas on mingeid nippe, kuidaslaisa aedniku elu kergemaksteha?Loomulikult on selleks istutuskorvid.Hea on paigutada ühtekorvi üks sort. Suvel tõstate korvikoos sibulatega välja ja raputatemullast puhtaks. Seejärel sorteeritesibulad (suured annavad järgmiselaastal jälle õie ning väiksemaidvõib kasutada paljundamiseks)ning jätate korvi kuivama jasügisest istutusaega ootama.Kuidas sibullilli ise paljundada?Seda tehakse tütarsibulatega võisibula jagunemise puhul väikestesibulatega. Nartsiss ja hüatsint kasvatavadnäiteks tütarsibulaid,krookus kasvatab uued sibuladigal aastal vana peale, tulp aga jagunebvana sees.Merike Kunglamerike.kungla@linnaleht.ee


A 11 reede, 18. august 2006 Linnaleht KODU/KINNISVARAruseline. Majas on täiskelder, saun,puhkeruum, 3 WC-d, 2 vannituba,2 garaaþi, tööstusvool. Esimeselkorrusel on köök, elutuba ja terrass.Teisel korrusel asuvadmagamistoad ja rõdu.Hind 2 650 000.-Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähiluseta. Hind 1 670 000.-Tel 1310, 517 4752 Kadri NaritsMuru tn 8. Keskk, 5/5, 29,8 m 2 .Korteris san-remont tehtud, WC jaduðiruum eraldi, boiler, plastpakettaknad.Majas tegus ühistu!Hind 600 000.- Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaUus tn 67. Keskk, 4/5, 28 m 2 , heaskorras, uued aknad, tühi!Tingi! Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaKalevi tn 10. Keskk, 4/4, 44,5 m 2 .Korteris tehtud san-remont, WC jaduðiruum koos, boiler. Seintel tapeet,laudpõrandad. Korteri juurdekuulub kivigaraaþ, mis asub majahoovis. Hind 1 050 000.-Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaKalda teel renov. korter. 4/5, 52,7m 2 . Korteris on tehtub san-remontja vahetatud el-juhtmed. Korterissejääb külmkapp, pesumasin,köögi-, vannitoa ja lastetoa mööbel.Korteril on 2 rõdu! Majas ontoimiv korteriühistu!Hind 950 000.-Tel 1310, 5347 4769 Rene VähiRopka tn. Keskk, 5/4, 62 m 2 . Eriprojektigamaja. Korter heas seisukorras.Toad eraldi. Põrandatelpuitparkett. Kolmekordsed selektiivklaasigaaknad, elutoas suurpõrandani aken. Hinna sees köögimööbelja kõik rulood.Hind 1 230 000.- Tel 1310,5342 8446 Marge SaaremetsTartumaa, Kärkna. Keskk, 5/3,69,3 m 2 , Korteris toad eraldi, seinadvärvitud, põrandal laminaatparkett,WC ja duðirum koos, plaaditud,köögimööbel.Hind 965 000.-Tel 1310, 527 4186 Jelena SmertinaKaunase pst 8. Keskk, 5/5, 78 m 2 ,renoveeritud, võimalik osta koos sisustusega!Tingi! Hind 1 500 000.-Tel 1310, 527 4186 Jelena SmertinaKesk tn 2 ahik korterit kesklinnapiirkonnas, 2/2, 80 m 2 , väga heasseisukorras, uus ahi, pakettaknad.Hind 1 425 000.- Tel 1310,527 4186 Jelena SmertinaVeerikul Ilmatsalu 46. 9/6, 82 m 2 , toaderaldi, WC ja vannituba eraldi, 2 rõdu,heas seisukorras. Hind 1 300 000.-Tel 1310, 517 4752 Kadri NaritsTartu piiril Lohkvas. Krunt 1001m 2 , üp. 252 m 2 . Maja on kolmekor-Vana Ihastes Veibri külas Kaaretee 29. Kinnistu 1789 m 2 , üp. 210,7m 2 . Majas neli tuba, köök, saun,abiruumid, garaaþ kahele autole.Hinna sees vee-, kanalisatsioonijaelektriliitumised.Hind 3 500 000.- Tel 1310,527 4186 Jelena SmertinaÕssu küla, Ülenurme vald, Tartumaa.Pooleliolev maja, üp. ca 135m 2 , krunt 1347 m 2 . Vee-, kanalisatsiooni-,gaasi- ja elektriliitumisedhinna sees. Helista ja tutvu projektiga!Võimalus soetada lõplikult viimistletudkujul (hind kokkuleppel).Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaTartust ca 4 km kaugusel Lemmatsikülas uuselamurajoonis. 1-kordne, 3 magamistuba, elutuba,köök-söögituba, saunaruumid, terrass,katlaruum, ilma siseviimist-Tartu linna piirist ca 500 m kauguselÜlenurme vallas. 1-kordne, 176 m 2 , kinnistu2400 m 2 , 3 magamistuba, elutuba,avatud köök, duðiruum, saun, garaaþ,terrass. Hind 2 750 000.-Tel 1310, 517 4752 Kadri NaritsMõisa elamurajoonis. Kinnistu1000 m 2 , üp. 160 m 2 , 4 tuba, saun,garaaþ. Hind 2 250 000.-Tel. 1310, 517 4752Tartu linna piiril Vahi külas Toompihlakatn. Uus kivimaja avara terassiga.Kinnistu 1 128 m 2 , üp. 194,3m 2 . Majas kolm magamistuba,köök, kabinet, saun, abiruumid,garaaþ. Hinna sees vee-, kanalisatsiooni-ja elektriliitumised.Hind 2 950 000.- Tel 1310,527 4186 Jelena SmertinaKärkna küla, Tartumaa. Tartust 12km, suurusega 1 ha. Krundil tehtuddetailplaneering, elekter, lokaalnekanalisatsioon. Hind 580 000.-Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaKinnistu Rõsna külas Värska laheääres. 0,6 ha, ristpalkhoone,kaev, tiik, põlispuud,Hind 475 000.-Tel 1310, 5198 4411Taimar TruijaTartu linna külje all elamukrunt.2063 m 2 , hinna sees liitumisedtsentraalse vee, kanalisatsiooni,gaasi ning elektriga. Piirkondlikteedevõrk on asfalteeritud ningtänavatel on tänavavalgustus.Hind 990 000.-Tel 1310, 517 4752 Kadri NaritsTartu kesklinnas 3-toaline mugavustegakorter . Üp 70 m 2 , 3/5.Suur rõdu, köögimööbel, el-pliit,külmik, telefon, WC ja duðiruumeraldi, trepikoda lukus, Internet,osaliselt möbleeritud, akendestavaneb imeline vaade kesklinnaparki! Tel 1310, 5347 4769Rene VähiTartust 3 km Rahingel. Ahik, 1/2,40,7 m 2 . Korter väga heas seisukorras,kamina ehitamise võimalus.Korter tühi! Hind 590 000.-Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaLääne 3. Keskk, 56 m 2 , väga heasseisukorras, vabaneb kiiresti.Hind 900 000.- Tingi! Tel 1310,527 4186 Jelena Smertrina.Kesklinnas Küüni 5. 3/4, 56 m 2 ,avara rõduga, vaatega kesklinnapargile. Hind 1 950 000.- Tel. 1310,517 4752 Kadri NaritsTuru tn. 19. Keskk, 5/1, 36 m 2 . Korterheas seisukorras, toad ei oleläbikäidavad. Hind 850 000.-Tel 1310, 517 4752Kadri NaritsKarlovas 2006. a valminud korterelamuskorter. 65 m 2 , 4/2, puitpakettaknad,naturaalpuidust tammeparkett,WC ja duðiruum eraldi,saun. Hind 1 650 000.- Tel 1310,517 4752 Kadri Narits


KODU/KINNISVARALinnaleht reede, 18. august 2006 A 12Kööktuba Narva mnt,22 m 2 , duðinurk ja WCkorteris, heas korras, IIkorrus, 390 000 kr. Tel510 8118 Kristina Maksimovwww.arcovara.ee2-toal mug korter TartusVäike-Kaare tn, IV korrus,ühiselamutüüpi maja,köögimööbel, 610 000 kr.Tel 508 3406, 744 2218www. arcovara.ee2-toal mug korter TartusVaksali tn, 50 m 2 , III korrus,vaade pargile, parkimiskoht,1 450 000 kr.Tel 5554 4586www.arcovara.ee3-toal mug korter TartusVanemuise teatri kõrval,I korrus, 54,3 m 2 , heaskorras, 1 690 000 kr.Tel 510 8118, 744 2218www.arcovara.eeMaja Kvissentali tee 6.Renoveeritud, kaheleperele. 3 175 000 krTel 508 3406 Anne Heinlowww.arcovara.eeMajaosa vaikses piirkonnasVariku linnajaosTamme pst.Kai Muiste Tel 513 3297www.arcovara.eeMüüa paarismaja boksRäni külas Sipelga tn.Siseviimistluseta. 1 990000 kr. Tel 513 3297 KaiMuiste www.arcovara.ee2-toaline mug korterAleksandri tn, II k. Vägaheas korras, köögimööbel,tühi. 1 100 000 kr.Tel 508 3406 Anne HeinloMüüa 2-toal korter linna piiril Eerika majas,V k, 53 m 2 . Hea ja avar läbi-maja-planeering,2 rõdu – köögist ja magamistoast,ilus vaade. Korter vajab remonti. Elamulkoodlukuga metalluksed. Hind 770 000 kr.Tel 506 6173 Mart MetsnõmmVälja üürida avar ja möbleeritud 3-toal korteruues elamus väikse Vanemuise kõrval.Üp 84 m 2 , 2 rõdu, parkimiskoht, maja valminud2004. a. Hind 8000 kr + kommaksud/kuus.Tel 502 9505 Erki RäniMüüa maatükk, 14,5 ha, Tartust 15 km, Pupastveres.Maatulundusmaa, ca 8 ha on lõunapoolnelaugjas nõlv, sobilik elamukruntidele.Hind 1 600 000 kr. Tel 502 9505 Erki RäniMüüa ahiküttega korter Tähtvere tn, I k,47 m 2 . Elutoas 2 akent, parkettpõrandad,WC ja vesi sees. Müüdava osa hulkakuulub ka kanaliga kivigaraaþ ja saun(tühjaks lõhutud). Hind 675 000 kr.Tel 508 6185 Peeter LääneMüüa 2-toal korter Luunjas, III/V k, 46 m 2 .Väga heas seisukorras, müüakse koosmoodsa köögimööbli ja peegellükand-ustegaesikukapiga. WC-vannituba kokkuehitatud. Rõdult vaade Emajõele. Hind730 000 kr. Tel 508 6185 Peeter LääneMüüa maatükk Otepää vallas, 6,3 ha. Valdavaltmetsamaa, kallaku peal, piirneb muu hulgaskahe väikese järvega, väga ilus koht. Hind750 000 kr. Tel 506 6173 Mart MetsnõmmMüüa majakarp 5 km kaugusel Tartust,olemas keskküttesüsteem, elekter(32 A), puurkaev, oma kanalisatsioon.Läheduses uus elamurajoon jaKülitse suvilad. Kinnistu kokku 2,9 ha,ühest küljest piirneb ojaga, oma privaatnemets. Ilus ja suur kinnistu sel nädalalSOODUSHINNAGA 2 250 000 kr.Helista ja küsi lisa tel 506 6173Mart MetsnõmmMüüa 1-toal ahiküttega korter Kesk tn,II k, 24 m 2 . Remonditud, oma duðinurk,korralik pliit-ahi, boiler, pesumasin, kohesissekolimisvalmis! Hind 435 000 kr.Tel 508 6185 Peeter LääneMüüa endine talukoht Otepää kõrgustikul,kokku 41 ha. Hooned lagunenud,olemas elekter, kinnistut läbiboja. Põlispuud, vaheldusrikas maastik,nii metsa kui haritavat põldu, kasvavametsa tagavara 1500 tm. Hind1 800 000 kr. Tel 520 5853 Piret ArviKINNISVARA HINDAMINEERAVARA hindamisakteaktsepteerivad kõik pangadja krediidiasutused.Hindaja: Heilin Reimand,tel 5113 931, 7427 730,heilin@eravara.eeHind: 3 000 000 kr. 744 1684,512 7392 aivo@haaberstimaja.ee2006. a., uus, duðð, gaasiküte,avatud köök, telefon, parkett,toad eraldi, trepikoda lukus,naabrivalve, 744 1684, 512 7392aivo@haaberstimaja.eeja, vajab renoveerimist, ehitatud1961. a., hoovis eraldi saun ja puukuur.Kinnistul kõrghaljastus, õunapuudja marjapõõsad. Hind:1 450 000 kr. 744 1684, 5544005 mati@haaberstimaja.eeMüüa maatulundusmaa. Tartumaa,Ülenurme vald, Laane,krunt 3 400 m 2 , alustatud detailplaneering,krunti läbib madalpingeel-liin. Hind: 450 000 kr.744 1684, 554 4005mati@haaberstimaja.eeMüüa maja. Tartumaa, Ülenurmevald, Ülenurme, Tartu mnt,elamispind 265 m 2 , kogupind433 m 2 , krunt 2512 m 2 , kivimaja,ehitatud 2000. a., saun, kamin,parkett, mbl võimalus, bassein.Müüa majaosa. Tammelinn,Suur-Kaar, kogupind 100 m 2 ,krunt 1 435 m 2 , 5 tuba, 2 korrust,puumaja, renoveeritud,ahjuküte, parkett, pakettaknad,mbl võimalus. Hind: 2 200000 kr. 744 1684, 512 7392aivo@haaberstimaja.eeMüüa kaks 3-toal korterit. Veeriku,Viljandi mnt. 46B, 63 ja 69 m 2 ,2/1 ja 2/2, kivimaja, ehitatudMüüa 2-toal korter. Annelinn,Sõpruse pst, 49 m 2 , 5/2, paneelmaja,keskmises seisukorras, rõdu,WC ja vann eraldi, toad eraldi,trepikoda lukus. Hind:760 000 kr. 744 1684, 512 7392aivo@haaberstimaja.eeMüüa 2-toal korter. Tartu, Annelinn,Mõisavahe, 46 m 2 , 9/6, kinninerõdu, väga soe korter, renoveeritudpuitaknad, lähedal tasulineparkla. Hind: 830 000 kr.744 1684, 5624 6126kristiina@haaberstimaja.eeMüüa suvila. Tartumaa, Nõovald, Vissi, Peedumäe, kogupind70 m 2 , krunt 880 m 2 , 2 tuba, 1korrus, puumaja, vajab san-remonti,kamin, tööstusvool, bassein,saun, kaev, Elva jõgi ca 300m kaugusel. Hind: 650 000 kr.744 1684, 554 4005mati@haaberstimaja.eeMüüa maja. Ropka, Jalaka, elamispind59 m 2 , kogupind 99 m 2 ,krunt 705 m 2 , 2 korrust, puuma-Hindamised:• Korter1000 krooni• Eramud1700 krooni• Ridaelamu1500 krooni• Talud, suvilad• Maatulundusmaa,tööstushooned,hoonestamatakrundid -hind kokkuleppelHinnad sisaldavadkäibemaksu


A 13 reede, 18. august 2006 LinnalehtVÄIKEKUULUTUSED/TÖÖKINNISVARA OST1-toal korter, tel 528 65232-toal korter, tel 507 46352-3-toal korter, tel 503 23453-toal korter, tel 517 5635Müüa kuivad kütteklotsid, 40-l võrkudes,koos veoga, tel 384 7010Müüa kuivad, pakitud kütteklotsid40-liitrises võrkkotis, kohalevedu,tel 5383 9215Odavalt müüa kasut hamstriasjad,grammofon Vega 106 stereo javinüülplaate, tel 748 7597Tartu suurim valik punutisi:KORVID, KORVIKESED,KORVMÖÖBEL.Gildi Käsitöö, Rüütli 11/Gildi 7,www.zone.ee/punutisedVäike kartul soodsalt, tel 529 8644EHITUS JA REMONTCafe Shakespeare pakub tööd nõudepesijaleja kokaabile. Info tel 5153326 või kohvik@vanemuine.eeTolmet Eesti OÜ võtab tööle:GAASIKEEVITAJA, AUTOJUHI.Info tel 740 2733, 5567 5224Vajame abilist kooliminevale poisile(sobib pensionärile), tel 748 5753,5392 1407, Anne NiitVajame juuksurit, massööri,maniküürijat, tel 74414474-toal korter, tel 504 8379Maad kuni 25 km Tartust,tel 5373 6343Maamaja Tartust kuni 40 km,tel 503 2345Ostan angaari äravedamiseks.Kiire! Tel 521 3071TEENUSBoilerite puhastus, veemõõtjatetaatlemine, san-tehnilised tööd.Tel 734 8044, 5646 9025Fekaalivedu, tel 740 7306, 527 2706Geelküüned 275 kr, tel 522 3567Valmistame soodsalt köögi-,büroo- ja elutoamööblit,tel 5622 5019,e-post: heakodu@hot.eeAUTODKAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 172724 h, h 17 kr/minKangas-, geel- ja akrüülküünte paigaldus(350 kr), hooldus ja maniküür,tel 5396 4944Kellade (ka vanaaegsete ja põrandakellade)remont, prillide parandus,kullassepatööd E-R 9-17, Aleksandri 1,tel 734 4455KINNISVARA MÜÜKKullassepa- ja kellassepatööd.Saurus, Küütri 2, tel 742 33351-, 2-, 3-, 4-toal korterid.Suur fotodega andmebaaswww.tartukinnisvara.ee,tel 742 0240 Robinson KVRENDILE VÕTTA1-toal korter, tel 528 65231-2-toal korter, tel 5561 41142-toal korter, tel 511 59493-toal korter, tel 5373 6343RENDILE ANDAKvalifitseeritud pottsepatööd,tel 502 5424OÜ Lonefor paigaldab Teiesoovidele vastavalt teraskatuseidja vihmaveesüsteeme,www.lonefor.ee,tel 554 9707, 521 6011Remondin spiraalvedrudel valmistatudpehmet mööblit, tel 5650 6714San-tehnilised tööd (garantii) jakanal-ummistused, tel 521 4808Veoteenus kaubikuga, tent, küljedavanevad, kuni 1,7 t, tel 521 8217Viljandi maakonnas asuv Karula-Piiri tapamaja pakub lihunikuteenust(siga). Info 505 7366VANAVARAAntiigiäri Saurus ostab antiiki javanavara (maalid, lauahõbe, ehted,mündid, ordenid, portselan,postkaardid jne.), Küütri 2,tel 742 3335 ja 505 2148Kunstisalong Allee, Pikk 30, Tallinn.Kunstiklassika ost-müük, näitused,oksjonid, konsultatsioonid, virtuaalgalerii.Avatud E-R 10-17, L 11-15.Tel/fax 646 4500, 512 7677,info@allee.ee, www.allee.ee1-, 2-, 3-toal üürikorterid.Suurim fotodega andmebaaswww.tartukinnisvara.ee,tel 734 3762 Robinson KVÕmblemine ja juurdelõikustööd, tel740 6587, 5662 1292, FIE Inga TagelOSTKOOLITUSOstan vanapaberit. Tartu, Puiestee144, tel 5376 7160, 5801 5027Inglise keele eratunnid Raadil,tel 5816 7882MÜÜKVesivoodi. Tel 554 4544Anna asjale uus elu! Kasutatud kodusisustusSoomest kaupluses Mööbel,Ringtee 1. Ootame teid E-R 10-18, L10-15. Kohtumiseni!LÕHUTUD KÜTTEPUUD, laias valikus,kojuveoga, 749 4814, 5667 5750Lõhutud küttepuud – lepp:50 cm, märg, hind 360 kr/m 3 ;50 cm, kuiv, hind 460 kr/m 3 ;30 cm, kuiv, hind 480 kr/m 3 .Info 775 2018 ja 5191 7149ÄRITEENUSILU JA TERVISQ-Ilusalong pakub rendikohta tublileoma klientuuriga juuksurile.Info tel 525 4270Ettevõtete asutamine tasuta,tel 730 0818pakuvad efektiivset ja alternatiivsetidamaist abi alkoholi-, nikotiini-,hasartmängude sõltuvuse puhul.Hiina prof. Ly Chini meetodil.Garantii 98%. Tartus E-P,tel 748 4677 või 505 8381Kallid Liina ja Kaljut!Parimad õnnesoovid40. pulma-aastapäeval!Tütred peredegaLEMMIKLOOMKoerte pügamine ja hoidmine,tel 5559 6964PAKUN TÖÖDOÜ Marionella vajab müüjat.CV saata e-posti aadressilroosetiina@hot.ee või tuuaRaatuse Ärimaja I korrusele.OÜ Ossmeti Tartu filiaal pakub töödpulbervärvijale. Ettevõte garanteeribstabiilse töö ning tulemustasu. Hiljar,GSM 5343 0709, tartu@ossmet.eeStabiilne töö Tartus TURVATÖÖTA-JATELE ja TURVATEENINDAJATE-LE kaubandusobjektidel. SecuritasEesti AS, Riia mnt 35, Tartu,telefon 740 9580


Linnaleht reede, 18. august 2006 A 14vabaaegAntoniuseGild koolitabõpipoissen Selle nädala jooksul toimub Antoniuse Gildiõuel suvelaager “Õpipoisist meistriks”, kus lapsedtutvuvad keskaja kultuuri, hansaajastu tavade jaTartu ajalooga ning õpivad käsitööd tegema.Laagri läbiviijad kannavad hansarõivaid ningiga laagripäeva keskel toimub keskaja stiilis eine.Vitraaþide, ehete ja savinõude valmistamise kõrvalsaavad lapsed kunstnikelt nõu. “Erinevalt suuremastosast Eestis toimuvatest suvistest lastelaagriteston Antoniuse gildilaager oma olemuselt eelkõigehariva loomuga, pakkudes lisaks käeliseletegevusele ka uusi teadmisi keskajast ja kunstivõtetest,”ütles Antoniuse õue tegevjuht Ann Andreson.LinnalehtLINNALEHT SOOVITAB!Esimene Emajõe Festivaln Kuni pühapäevani peetakse Tartus esimest Emajõe Festivali, millekäigus toimuvad arvukad kontserdid, ekskursioonid, õpitoad janäitused, mis on kõik seotud Emajõega ning on külastajatele tasuta.Ettevõtmise käigus avatakse arvukalt jõeteemalisi näitusi, näitekssaab Postimuuseumis tutvuda Emajõe-teemaliste kaartide, markideja ümbrikega, Keskkonnahariduse Keskuses Emajõe floora jafaunaga, botaanikaaias Emajõe loodusega ja Linnamuuseumisnäeb vanu Tartu vaateid, kus mõistagi ka Emajõgi peal on.Ekskursioonide käigus tutvustatakse huvilistele Emajõe-äärseidmonumente, jõe kohta käivaid legende ja hansalotja. Avatud loodustundidessaab tutvuda Emajõe vee-eluga ning öistel jalutuskäikudelka ööputukate ja nahkhiirtega. Kunstitundides saab jõge joonistadaja maalida ning Kaarsilla juures seisvas kinobussis asuvasfilmiõpitoas jõest filmi vändata.Samuti on Linnamuuseumis ja Keskkonnahariduse Keskusesvõimalus kuulata Emajõe-teemalisi ettekandeid, mis kulmineeruvadpühapäeval kell üks festivali telgi juures aset leidva ümarlauaga“Emajõe jõeriik kui turismiobjekt”.Festivali kavas on arvukalt etendusi ja kontserte. Üliõpilasteaterja Riidaja Rändurteater võtavad uudsete näidendipaikadena kasutuseleAtlantise ees seisva hansalodja ja Emajõe-äärses pargis seisvaTreffneri kuju. Arvukatest esinejatest on tuntuimad nimed ilmseltreede õhtul festivali telgis esinev ansambel Väikeste LõõtspillideÜhing ja laupäeval Genialistid.Terve pühapäevase päeva saab Emajõe kallastel Kaarsilla ja Võidusillavahel tutvuda kõikvõimalike jõe-, ranna- ja veespordivahenditening veesõidukitega. Festival lõpeb pühapäeval kell 16.00 Atlantiseees toimuva suure veesõidukite ja ujuvvahendite paraadiga.Ekraan 1“Miami Vice” 12.30, 15.15, 21.15“Kariibi mere piraadid: Surnud meheaardekirst” 18.00Ekraan 2“Garfield 2” (eesti keeles) 12.00,19.00“Autod” (eesti keeles) 14.00, 16.30,20.45Vanemuise suur maja18. XIII kell 19.00 “Chess”19. XIII kell 19.00 “Chess”21. XIII kell 19.00 “Chess”22. XIII kell 19.00 “Chess”24. XIII kell 19.00 “Chess”25. XIII kell 19.00 “Chess”Atlantis18. XIII Lase vaim vabaks! DeeJayAav19. XIII Saturday Danceclub! DJ Kolzar22. XIII Summer Glow! DJ Veiko Värv23. XIII Girls’ Academy! DeeJay Aav24. XIII Club Dejavu! DJ Raul RoomaPattaya18. XIII Metallica Special! DJ AhtoKruusmann19. XIII Junglespirit! DJ Heiko MerikanClub Illusion18. XIII Cream with Hiphop.ee DJ-s!DJ Quest, DJ Slam19. XIII Groove Agents! DJ Robert Peterson(Energy FM), DJ Easy-G (Delicious,Illusion)Maasikas18. XIII DJ Rauno Salumets19. XIII DJ Veiko PärnJaani kirik18. XIII kell 20.00 Viljandi linnakapell,Veneetsia tantsud “Opera nova diballi”.Ülikooli Kohvik18. XIII kell 20.00 terrassikontsert.Madis Arvisto ja Henno Soode (viiulja kitarr).Eesti Rahva MuuseumPüsinäitus “Eesti. Maa, rahvas, kultuur”Kuni 1. X “Ise sõime, ise jõime…” –toidukultuurist nõukogude Eestis.SpordimuuseumPüsinäitus “Hortus Athleticus”Kuni 27. XIII näitus “Vana-HiinaUUS FILM!Kultusseriaalist “Miami Vice” valminudtäispikk mängufilm jõuab kinolinalen Sonny Crockett (Colin Farrell) ja Ricardo Tubbs(Jamie Foxx) on kaks suhteliselt erineva tööstiiligaMiami politseinikku. Nad püüavad narkoparuneid,relvakaupmehi ja muid hästivarustatud jahalastamatuid kurikaelu, kelle haare on Floridasüsna tugev.Crockett on hulljulge riskeerija, kuid kunagi poleriskid olnud nii suured kui nüüd, kui tal tekibsuhe Isabellaga (Gong Li), kes on juhuslikult suurimakohaliku narko- ja relvakaupmehe naine.Käsiloleva juhtumi uurimine ajab mehed viimasepiirini ja kaugemalegi. Crockett ja Tubbs lähevadsinna, kus nende ametimärkidest enam mingitkasu ei ole ning kus piir meeste tegeliku identiteedija fabritseeritud legendi vahel muutub üha ähmasemaks.Põnevusfilm ”Miami Vice” on pingeline kinoversioon 80ndate kultusseriaalist ning selle lavastajaks jastsenaristiks on sarja looja Michael Mann (”Collateral”, ”Heat”). Peaosades Colin Farrell (”Spioonimäng”)ja Jamie Foxx (”Ray”); lisaks neile teevad kaasa Ciaran Hinds (”München”), Naomie Harris (”28 päevahiljem”), Gong Li (”Geisha memuaarid”) jt. NB! Ei soovitata alla 12-aastastele.pronksikunsti tipphetked”.Tartu LinnaraamatukoguKuni 16. IX 2. korruse näituseruumisväljapanek „Lavastaja on võlur…”:Eesti uuema aja teatrilavastajaid.Näitus tutvustab viimastel aastakümnetelEesti teatripilti enim kujundanudlavastajaid ja nende loomingut.Kuni 15. IX muusikaosakonnas ArnoKalbergi eksliibrised ja kalligraafia.Kuni 31. IX Tammelinna harukogusEda Madissoo lapitekkide näitus „Lapimäng”.Tartu KunstimuuseumPüsinäitus “Tartu kunsti lood”Kuni 24. IX eesti kunsti klassikat tutvustavnäitus ”Pallase skulptuur”.Seekord eksponeeritakse meie tunnustatudskulptorite (H. Halliste, A.Vomm, M. Saks, F. Sannamees) kõrvalka nende autorite töid, kelle loomingerinevatel põhjustel nii tuntudpole – J. Leiba, I. Luha, A. Ipsberg jt.Näeb portreesid ja figuure: loomalinnuplastikatkipsis, betoonis, graniidis,marmoris, pronksis ja puus – niiümarplastikas kui reljeefis aastatest1920–1985.PõllumajandusmuuseumVÕTA OSA!Võiduujumine Anne kanaliln Homme toimuvad Anne kanalilesimesed Tartu avaveeujumisemeistrivõistlused, milleparemad saavad rinda kalinna meistri märgi.Algselt 10. juuniks plaanitudvõistlused jäid jaheda veetõttu ära, sest veetemperatuuroli siis vaid 15 kraadi. Ürituseorganiseerija Kaja Haljaste sõnulon põhidistantsi pikkuspoolteist kilomeetrit ning seekulgeb vetelpäästejaama juurest Sõpruse sillani ning tagasi. Võistlusestvõivad osa võtta kõik soovijad ning seda ka 300-meetrisel lühemaldistantsil. Võistlus toimub üldarvestuses ja erinevates vanuseklassides.“Anne kanalil on ujumisvõistlusi ka varem peetud, kuidmitte linna meistritiitlile,” rääkis Haljaste.Võistluste start antakse Anne kanali vetelpääste jaama eest kellkaks ja seekord toimuvad võistlused iga ilmaga. Kiiremad ujujad läbivadvahemaa umbes 15 minutiga, aeglasemad tunniga. Korraldajadootavad võistlema kuni 40 inimest.Kuni 3. IX saab Mesindusmajas tutvudavabariikliku noorte omaloomingukonkursi“Maakodu 2006” töödega.Ligi 300 tööst koosnev näitusesitab joonistusi, fotosid, esseid, luuletusijm põnevat materjali. Maakoduolemust on noored selgitanud erinevateväljendusviiside ja nupukate lahendustekaudu.Tartu Linnaraamatukogu24. XIII kell 12.00 laste- ja noorteosakonnasjututund raamatuga „MeilKilplas”. Kavas on lugu „Millised tingimusedesitas keiser kilplastele?”.Annelinna Lastekeskus(Kaunase Puiestee 22)20. XIII kell 11.00 oodatakse emasidisasidkoos lastega väikelaste hoiujahuvikeskusesse. Lapsed saavadmängida, lastevanemad võivad osaledalastehoiuteemalises vestlusringis.


A 15 reede, 18. august 2006 LinnalehtVABA AEGSuveniir tähistab taasiseseisvumispäeva laululavalNädalavahetusel saab lennunduspäevadel„Tartu taevas2006” kümnendat aastatjärjest uudistada lennutehnikatja taevas tehtavaidtrikke. Soovijatel on võimalussõita ka pilvepiirile linnavaatama.Lennunduspäevi korraldavaRein Marki sõnul ei tasu televisioonisnäidatavaid suurejoonelisilennukite surmasõlmi ürituseltoodata. See-eest saab aga nähatublit hulka kodumaist lennutehnikatning pärida asjatundlikeltinimestelt kõige huvipakkuvakohta.Kõige põnevamaks peab Markõppe-, treeningu ja õhuseireks kasutatavareaktiivlennuki L-39 demonstratsioonlendu.„Aastad onnäidanud, et rahvale meeldivadkõige rohkem sellised mürisevadja kolisevad masinad,” muigasMark. Lendamas saab näha ka helikoptereid,kes näitavad osavustnäiteks lennu ajal maast autokummekergitades ja neist endalemaandumispinda valmistades.Suurte masinate kõrval pole kõrvalejäetud ka väiksemaid – lennuväljaleon tulemas ka puldigajuhitavad helikopterid ja mudellennukid,millest suuremate tiivaulatuson isegi ligi 3 meetrit.Oma osavust tulevad linnarahvalenäitama ka MTÜ Sõjaväe langevarjuklubimehed, kel on plaanishüpata alla Eesti lipuga ja harjutadatäpsusmaandumist. „Rahvalelangevarjuhüppamise võimalustpakkuda ei saa, aga küsimustelevastavad langevarjuridkindlasti hea meelega,” rääkisMark. Põnevust jagub ka TartuAutoklubi kiirendusvõistlusel javigursõitude jälgimisel. „Saab näha,milline vahe on tavalisel jatuunitud autol või näiteks kuidaskäsipiduriga ümber pöörata,” lubaskorraldaja korralikku kummivilinat.Mõlemal üritusepäeval on soovijatelvõimalus end huvilendudeleregistreerida. Kümneminutiselennu jooksul on kolmel inimeselkorraga võimalik pilvepiiriltimetleda Tartu ja selle ümbrusepanoraami, teravama silmaga inimesedvõivad ka oma maja silmata.Lennuväljale on tulemas piirivalvening eralennuklubide 15sõiduvahendit, millega on võimaliktutvuda parkimisalal. Viisakamaidhuvilisi lubatakse ka juhiistmele,et nad näeksid, mis vahe onautoroolil ja lennuki juhtpuldil.Mõlemal päeval on võimalik tutvudaTartu Lennukolledþi väljapanekutega.Paljudele kooliekskursioonidelelennujaama tutvustanudMark usub küll, et nii mõnigilennumasinaid lähedalt kaematulnud koolipoiss ka hiljem romantiliseeriala kasuks otsustanudon.Kuigi Tartu Lennujaama on võimaliksõita ka iga tunni aja tagantväljuva liinibussiga, soovitab ReinMark külalistel tulla siiski autoga,et sõita ühtlasi vaatama ka Veskiojalasuva Tartu Lennundusmuuseumipõnevat väljapanekut.Triin Kaltertriin.kalter@linnaleht.eeLennunduspäevadelpakuvad põnevust kalangevarjurid.Foto: Rauno Volmarn Viimastel aastatel peamiselt tantsuõhtutel ja väiksematel üritustelmänginud Suveniir esineb 20. augustil Tartu laululaval. Kontserdillöövad kaasa ka Peeter Jõgioja oma trummiðõuga ning ToomasAnni.Suurema publiku jaoks kadunud Suveniir on Heldur Jõgioja juhtimiseall tegutsenud 32 aastat ning ka regulaarselt plaate välja andnud.“Ega me suurt muutunud ole. Lood on ehk tantsulisemaks läinudja uusi kõlasid on juurde tulnud, aga muidu teeme ikka lihtsat,eestikeelset ja rahvale suunatud muusikat,” rääkis Jõgioja.Trummisõu ja ilutulestiku kõrvale mahuvad aastate jooksul rahvamällu sööbinud “Seal väikses aias” ja “Vana valss”. Repertuaaris onka varalahkunud Olev Vestmanni kirjutatud laulud. LinnalehtNädalavahetuse lennunduspäevadelmürisevad Tartu taevas lennumasinadDilailajutunurkKumb kaob kiiremini,suvearmastus või päevitus?Suvi on ikka üks hull aeg küll. Kuidagi kriibib hinge, kui näedkuude kaupa igal pool käest kinni hoidvaid või suudlevaidpaare – oh, tahaks ka! Ihkaks hüüda: “Ma olen siin, kas te siisei näe, et otsin ka armastust! Ja seda mitte tingimata igaveseks,vaid kas või üheks lühikeseks suveööks!” Ei lase ju need suveöödmagada ja üldse on kõike liiga palju ja kõik on segi – magamine jaärkvelolek. Tahad veel viimase võimaluseni midagi pöörast teha, etsuvi lihtsalt niisama mööda ei lendaks. Otsid armastust ning ei ususuve lõpuni, et jälle ta ei tulnud.Sest mis võiks olla veel lohutavam, kui talvekülmas möödunudsuve meenutada? Jah, on ju teada, et suvised armuseiklused tekivadõhkkonna erilisuse tõttu ning enamik sooviks selle üürikese ajatäita millegi raju ja meeldejäävaga. Romantika vastandub argiseleja selles peab olema midagi varjatut ja salapärast. Ja nii see peakskijääma. Ei ole vaja oma seiklustest kellelegi rääkida, see suhe koosüksikasjadega võiks jääda vaid kahe inimese vahele. Seda isegi siis,kui osapooled teavad, et neid ühendav tunne on mööduv nagu suvigi.Alati on kasulik juba selliste suhete alguses tunnistada endalenende tunnete haprust ning ajutisust. Muidugi võib mõnestki suveromaanistpüsisuhe saada, kuid see eeldab siiski tõsisemat suhtlemistning inimesesse süvenemist. On ju aga üsna tavapärane, et suvesuhetesselleks aega ei jää. Mulle meenub aastatetagune romaan,mis jätkus igal suvel täpselt sealt, kust eelmisel pooleli jäi. Tuline jatõmmu noor jalgrattur, kelle nimi oli juba täis varjatud erootikat,no mõelge ise – Gabriel! Tantsu täis klubiöö ning seks inimtühjalrannal päikesetõusu ajal. See on jäänud senini minu kõige meenutamisväärsemakssuveseikluseks. Ja muidugi, ärgem unustagemjaanipäeva, seda kõige lühemat, valgemat ning seletamatuid tundeidkaasa toovat ööd. Ma ei tea, kuidas on lugu teiega, aga minugaon sel ööl juhtunud mitmeidki kummalisi asju. Mäletan üht jaaniöödmaal, kaugel asustusest, kus vaid lõke ja sõbrad, kuid seltskonnasoli ka paar uut meest. Ei tea küll kuidas, kuid ühel hetkeltekkis minul ja mu sõbrataril kaks uut suhet. Läks nii, et ühel hetkelolime poisiga jalutamas vihmamärjal rannal, järgmisel leidsimeend suudlemas ja siis oli teel heinarõuk. Ei suutnud ahvatlusele vastupanna ja nii leidis tõusev päike meid teineteise embuses.Järgmisel päeval tuli aga minu ellu tagasi minu suur ja saatuslikarmastus ning jaanipäevasuhe lõppes. Olen mõnikord mõelnud,mis oleks saanud, kui oleksime kokku jäänud See kripeldab siiani.Aga olge sellistel öödel ikka vastutustundlikud ning ärge kirehoosunustage, et ennast ja partnerit tuleb kõikvõimalike haiguste ja kasoovimatu raseduse eest kaitsta!Ahjaa, ainult et ärge kunagi lootke suveromaanist püsivat suhet,vaid nautige lihtsalt neid hetki edaspidisele mõtlemata. Las olla nii,nagu on öelnud üks klassik filmis “Siin me oleme”: “Ära sina iseoma elu keeruliseks ela, pane ühte patta nii paradiis kui põrgu!”.

More magazines by this user
Similar magazines