Tartu - Linnaleht

linnaleht.ee
  • No tags were found...

Tartu - Linnaleht

Tänases LinnalehesEmajõe eriküljedreede, 22. september 2006 nr 33 (372)Foto: Jaan OlmaruEmajõe veetasemiinimumi lähedalLk A3Klubihooaegon alanud!Tartu ööklubidevahel käib kõvarebimine, mis panebklubisid pidulisterõõmuks ainarohkem pingutamaLk B2-B3Ilmatargad ennustavadvananaistesuve jätku!Lk A9RomanBaskinidebüütVanemuisesLk A2


Linnaleht reede, 22. september 2006 A 2uudisedTartus alustati beebide loovustundidegan Sel nädalal alustas MTÜ Haldjapere Tartus beebide loovusringiga,tunnid toimuvad Lille Majas ja Anni Mängumaal.Haldjapere eesmärgiks on pakkuda kuni kolmeaastastele lastelekoos vanematega loovat vaba aja veetmise võimalust. Erinevalt levinudbeebikoolidest arendavad lapsed tundides oma loovust lisakslaulu- ja liisusalmidele ka tunnetus- ja käelise tegevuse kaudu(erinevad tekstuurid, materjalid, tehnikad). Tundides värvitaksepudruvärvidega, plätsitakse saviga, liimitakse kliistriga ning mängitakseseebivahuga. Vahel uisutavad põnnid suhkrusiirupis ja laulavademmedega vahvaid laule. Kõik see aitab lastel areneda ningmaailma paremini tundma õppida. „Ega iga päev saa vee ja liivagamängida, kartmata riiete määrimist,” rääkis üks Haldjapere looja jaBaskinidebüüt Vanemuisen IntervjuuVanemuise teatri suuresmajas esietendub täna õhtulameerika näitekirjaniku EdwardAlbee draama “Kõikaias”, mille lavastajaks onesmakordselt Vanemuisetrupiga töötanud RomanBaskin. Paar päeva enneesietendust usutles Eestiühte tipplavastajat kaTartu Linnaleht.Olete lavastanud jubaaastaid, aga Tartusesimest korda. Miksalles nüüd?Jah, see on ainuseesti teater, kus mapole veel lavastanud,aga ma ei tea, miks seenii on läinud. Pole kutsutudja ma pole ka isekäinud ennast pakkumas.Mati (Mati Unt –toim) möllas siin ju kõvasti.Ütlemegi nii, etVanemuisel oli Mati jasee on väga oluline.See on mingi imelikfenomen, sest Matitegigi oma parimadelutööd Tartus. Agaselle tükiga oli nii,et see otsis mitu aastatendale lavastajatja mina polnud sugugiesimene, kedakutsuti siia seda lavastama.See on külltellimustöö, aga mateen seda hea meelega.Mul on väga heameel, et mind kutsutija mul on selle trupigaolnud meeldiv koostöö.Seetõttu järgmine kordma tuleksin juba ikka vägahea meelega.Kui kiiresti otsustasite?No tegelikult ma tahtsinikkagi teada, et mida Vanemuineendast kujutab. Sestmaterjalina ei ole see näidendjust minu lemmik, aga samason see töö käigus osutunud vägahuvitavaks. Nagu ikka, vahel eiFoto: Jaan Olmarupruugi esimene muljeolla kõige täpsem. Manõustusin kiiresti ja vastu eipunninud.Mati Unt rääkis tihti, etTartus on eriti heaõhkkond loominguks,kas olete ka seda tunnetanud?Absoluutselt.Milles see väljendub?Need asjad on seletamatudja nii lihtsalt sedaära ei ütle. Ka teatritei seleta lahti. Aegadejooksulon seda üritatudteha,aga see onmüsteerium.See on nii,nagumõniüritabarmastust ära seletada.Ta lihtsalton. Mulle tundub,et siin on näiteks valmisoleksuurem kuimujal. Võib-olla on seesellepärast, et ma olen külalislavastaja.Aga ma tunnen, et siinon seda head tahet ja see on eeldus,et üldse midagi sünniks. Seevägisi tegemine ei kõlba ikka kusagile.Ja näitlejad on siin kuidagiloominguliselt avatumad. Nad onnäljasemad. Oleneb muidugi, millegavõrrelda. Ma ei saa öelda, etteistes Eesti teatrites kõik seisab jasiin õilmitseb. Nii see ka pole, agaminu viimane kogemus on EestiDraamateatrist ja seal on asi ikkaväga hapuks läinud. Kui asi seisab,siis on see nagu üks kinnikasvanudtiik, kus värsket vett ei ole.Kas on parem olla vabakutselinevõi tegutseda kindla teatrijuures?No Vanemuises oli ju draamajuhikohale konkurss, aga ma ei tulnudsiia. Ma natukene kardan sedasunnismaisust. Mulle on oluline tehaaeg-ajalt näiteks ka filmi ja lavastadaerinevates kohtades. Seetõttumulle see vabakutselise lavastajastaatus istub.Aga kui Vanemuine oleks teilepakkumise teinud, kas te oleksitesiis nõustunud?Ma oleksin seda kaalunud ainultühel juhul. Olen seda ka varemöelnud, et Vanemuise suurvõlu ja tugevus on selles, et siinon koos nii draama, muusika kuitants. Seetõttu ma oleksin sedaehk kaalunud. Aga ainultsellisel juhul, kuineid oleks võimalikühendada. On ju paljuetendusi, kus need saaksid lavalkoos olla. See on selle teatri tugevus,aga millegipärast kasutatakseseda liiga harva. Et mitte öelda,üldse mitte. Selle tüki võlu on agaselles, et see on tõeline draama.Eesti teatrites tehakse väga paljukomöödiaid, aga tõsiseid draamasidnäeb väga harva. Vanemuisefuajees on näitlejate fotodele allakirjutatud “draamanäitleja”, mittelihtsalt “näitleja”. No nii ikka tavaliseltei kirjutata. Aga kui on draamanäitleja,siis peab ka draamatlavastama. Andku nüüd tulla.Kas te eelistate lavastada kindlatenäitlejatega või pigem tahateproovida aina uutega?Paraku on nii läinud, et mul polekunagi oma truppi olnud ja kuratseda teab, kas ma seda eelistaksingi.See juba tähendaks omateatrit ja pealavastaja staatust. Seeon keeruline. Kas trupp riigiteatrisvõi väljaspool? Tegelikult teen maoma suveasju ju enam-vähem samadenäitlejatega. Aga ju ma olenikka seda sorti, et mulle meeldibselline projektiasi rohkem. Vastaselkorral ma oleksin oma trupi jubateinud. Ei saa ju öelda, et keegioleks mul seda keelanud teha.Mulle meeldib ikka teha ühte kindlatteost, kuhu ma valin näitlejad.Olete lavastanud palju välisautoriteklassikat, aga kuidas tesuhtute eesti draamakirjutajatetöödesse – Jaan Tätte, AndrusKivirähk, Mart Kivastik?Tättet ma tegin just äsja, talvelVene Draamateatris– “Paljuõnne argipäevaks”.Ka Kivirähkon mullepaar näidenditteinud ja ma arvan,et ühe teemetalvel ära ka.Aga ma ei oskanii öelda. Et eesti asja ajamine veelpealekauba? Et mingi lisaväärtus?Küllap ta on, aga ega seda headeesti dramaturgiat ole väga paljuolnud ja ainult selle pärast pole matükki võtnud, et see on eesti tükk.Et tahan ka punkti kirja saada. Maikkagi lähtun sellest, et tahan headdramaturgiat lavastada. See onesimene eeldus.Milline lavastaja te olete? Kasesimeses proovis on juba üsnaselge ettekujutus olemas võikujuneb see proovide käigus?Nii ja naa. On materjale, kus onväga selge ettekujutus, aga on materjale,kus on ainult tunne. Seekordoli pigem tunne olemas jasiis alles hakkasin vormi otsima.Need on erinevad algimpulsid.Pansol oli kunagi selline ilus rida,et kõigepealt on vaja mõista autorit,siis on vaja tunnetuseni jõudaja siis on vaja sellele vorm teha.Kusjuures käikude järjekord poleoluline. Aga need on vaja ära täita.Miski peab ikkagi selles materjaliserutama ja intrigeerima. Ükskõikmis see siis ka pole.Midagi poleöelda, Tartu onikka selgeltEestivaimupealinnMis selles materjalis intrigeeribja erutab?Teema. Kui üks mees on ajastmaha jäänud. Keegi just Sirbis kirjutasja küsis, et kas see tükk poleoma aktuaalsust juba kaotanud jaajast maha jäänud? See on rõhuasetuseasi. Kui homme selguksmingi küsitlusega, et enamik eestikoduperenaisi müüb ennast rahaeest, siis need, kes seda veel ei tea,osutuvad täiesti vanamoodsateks.Appi, kus ma küll elanud olen! Votsee intrigeerib mind kõige rohkem.Õnneks pole see probleem veelmeieni jõudnud. Seetõttu pole seetükk mitte ajast maas, vaid hoopisajast ees! Kõik üllatused pole jõudnudmeid veel üllatada. See onküll väga karm, aga selgub, et kuitahad ajaga kaasaskäia, siis ei tohienam millegi pärastüllatuda. Peadhoidma kätt elutuiksoonel. Peadiga hinna eest tõusmaväärikusredelil.Ja selle hind võibosutuda karmiks.Hästi karmiks. Panso ütles ka kunagi,et prestiiþ on suurim vaenlane.Mida kõike selle nimel ollaksevalmis tegema. Eesmärk pühendababinõu. Antakse seal ja seal järeleja ühel ilusal päeval... See onselles mõttes üsna karm draama.Kui palju te ikkagi näitlejategaprooviperioodil lavastust arutate?Mulle meeldib, kui mängitakseteemasse. Ma ei kannata, kui sellestmööda mängitakse. Muusikason see ju lubamatu. Miks seda eivõiks siis teatris teha? Aga mõnikordon küll nii, et keegi ei saa aru,miks tükk tehti. Mängitakse täiega,aga milleks? Seda ei tea keegi täpselt.Öeldakse, et seal on miljardteemat... Teemas püsimine polekerge. See on nagu suusajäljes püsimine.Sa võid metsa kaudu kasõita, aga ega sellest midagi headtule.Mis on selle näidendi sõnumvaatajale?Ma pole kunagi olnud selline


A 3 reede, 22. september 2006 Linnaleht E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L Gjuhendaja Kristi Terep. Loovusringi tegevus sai alguse kahe emasoovist oma lastele Tartus seesugust tegevust pakkuda. „Katsetasimekodus, meile ja lastele väga meeldis koos tegutseda. Mõtlesime,et jagame teistega ka,” meenutas Terep. Eeskujuks ja koolitajaksoli Beebide Loovustuba Tallinnas. Esimestesse tundidesseregistreerus üle 50 huvilise.Triin KalterteatrisEsietendusVanemuises esietendub täna draama “Kõikaias”, mille lavastab Roman Baskin.Ameerika näitekirjanduse ühe tippautori EdwardAlbee 1967. aastal kirjutatud näidend esitabtänapäevalgi väga valusa küsimuse – millisthinda on inimesed nõus maksma hea elueest. See on dramaatiline lugu koduperenaisteüllatavaist lahendustest, maksmaks üle jõukäivaid arveid noobli elu eest heas elurajoonis.“Arutu eneseupitamise ja võltsprestiiþi teema on selles loos oluliselkohal,” selgitas lavastaja. Roman Baskini lavastuses mängivad HannesKaljujärv, Maarja Jakobson, Helena Merzin, Jüri Lumiste, Külliki Saldre,Merle Jääger, Riho Kütsar, Marika Barabanðtðikova, Katrin Pärn,Ott Sepp, Margus Jaanovits, Piret Simson ja Leino Rei. Kunstnikutöötegi Kristiina Münd, kes alanud hooajast töötab Vanemuises peakunstnikuna.Linnalehtmoralist, aga sõnum ongi see, ethoidke ennast iga hinna eest tõusmastsellel väärikusredelil. Just igahinna eest. Ma usun, et see puudutabmeid kõiki. Me teeme seda igapäev hommikust õhtuni. Kui olemesinna redelipulgale juba saanud,siis tahame järgmisele. Kuidassinna küll saaks? Äkki tuleksema maha müüa selleks? Ja niiedasi ja nii edasi. Me ei saa jaanalindumängida ja öelda, et probleemipole. See probleem on loomulikultolemas.Esietenduseni on jäänud veelpaar päeva. Mida sisetunne ütleb?No ütleme nii, et laps kergelt liigutabjuba, aga kas ta jalad alla võtab,on eraldi asi. Teater algab kohtumisestpublikuga. Me olemekõik ebausklikud ega taha ära sõnuda,aga mul on olnud seda tükkitehes hea tunne. Tööprotsesson olnud huvitav ja just tänu pingelisusele.Draamas peab olemadramatismi nii nagu komöödiaskoomikat. Komöödia puhul me küsimeküll, et kas oli naljakas, agadraama puhul ei küsi keegi, etkas... Me ei tea isegi seda, kuidasküsida. Et kas raputas näiteks?Sinna me pürgime. Hea draamaon selline, kus näitleja suudab kaülemisi do-sid võtta. Ei saa koguaeg ainult fa ja sol-i peal laulda.Seetõttu ma loodan, et näitlejatelon head närvi. Ma pole müügimees,aga arvan, et sellest võikssaada küll menutükk. Kuigi seekordma pole hitti tegema läinud.Kui palju olete Tartuga tutvudajõudnud?Ma mängisin siin 80ndatel jaselle ajaga on see linn meeletultmuutunud. Ta on väga õdus. Midagipole öelda, ikka selgelt Eestivaimulinn. No on kohe. Ja liikluson Tallinnaga võrreldes nagu öö japäev. Eks nende kohtadega on alatinii, et kui palju siin seda provintslikkuston, aga ma arvan, etTartul on oma väärikus olemas. Taon äravahetamiseni omanäolinelinn.Nii et teil on juba mõtteid tulevikussiin veel midagi teha?Jah, ilmselt tuleb midagi jubasuvel. Läbirääkimised veel käivad,aga järgmisel hooajal tahaks kindlastisiin veel midagi teha.Millega tegeleb Roman Baskinsiis, kui ta parasjagu ei lavasta?See on uskumatu, aga ma olenkümme kuud rüganud nii, et mulpole olnud järjest üle ühe vabapäeva. Nüüd on nii, et järgmiselnädalal saan omale vaba nädala jama lähen kohe ära Hiiumaale. Mulon seal talukoht ja seal ma laen ennast.Vedelen ja jalutan niisama.Mul on seal paar kohalikku sõpra.Põhimõtteliselt ei tee ma seal midagi.Ainult taastun. Minu jaoksongi Hiiumaa täiesti ühemõtteliselttaastuskeskus.Küsitles Jaan OlmaruEmajõe madal veetase on paljastanud endise Kivisilla varemed, millel seisab lodjaseltsi eestvedaja Priit Jagomägi. Foto: Jaan OlmaruEmajõe veetase võib langedakõigi aegade miinimuminiKuigi viimastel nädalatel onsügisilmad ka vihma toonud,pole see Emajões vettkergitanud ning viimastemõõtmiste järgi ähvardabveetase purustada kõigi aegaderekordi.Tartu Hüdroloogiajaama hüdroloogiEne Randpuu sõnul onhetkel 1939. aasta rekordmadalaveeseisuni jäänud vaid 19 sentimeetrit.Toona oli Emajõe veetase47 sentimeetrit alla nulli. „Arvatavastilangeb veetase veelgi,” ütlesRandpuu, kuid arvas siiski, et rekordiniei pruugi asi jõuda. Küllon käegakatsutav 1996. aasta olukord,milleni on jäänud veel mõnedsentimeetrid.Emajõe veeseis on hetkel stabiilne,kuid Võrtsjärves langeb seeka praegu. „Kohti, kus ka jõe keskelpõhi paistab, on Tartus mitmeid.Jala saaks üle jõe minnanäiteks Laia tänava silla juures,”rääkis Randpuu. Vee-elanikele jataimedele Randpuu arvates madalveeseis liiga ei tohiks teha.„Emajõel on ka sügavamaid kohtija see päästab. Küll võib probleemetekkida Võrtsjärve kaladel,”selgitas Randpuu.Pea olematukson kahanenudka jõge läbivveehulk. Sünop-Pegasus jätkabsiiski veel reise,kuid on pööretsooritades korrajuba põhja kinnijäänudtikud lubavadoktoobris ilusaidilmu ja hüdroloogidearvatesvõib veetase langedaveel kuni20 sentimeetrit. Madalaima tasemesaavutavad Emajõgi ja Võrtsjärvtavaliselt enne talve.Pegasus jäi mutta kinniTartu Sadama juhatuse liikmePeeter Kuke sõnul tegi Polarisoma viimase sõidu Piirissaareleaugustis ning tõenäosus, et tänavulaev veel liikuma pääseb, onväike. „Augustis tegime prooviretkePiirissaarele, aga siis jätsimelaeva Peipsile, sest kanalisse sissesõitma enam ei pääsenud. Rahvasläks maale väiksema alusega. Polarissaaks küll veel piki Emajõgesõita, aga madala veetaseme tõttuteevad lained paadisadamatelejakallastele liiga. Jubaaugustis sai üksTartu sadamasseisnud paat lainetepärast vigastada.Polaris ilmselttänavu enam sõitmaei lähe,” ennustasKukk.Tartu lõbusõidulaevPegasus jätkab siiski veel reise,kuid on pööret sooritades korrajuba mutta kinni jäänud. „Kaslaevaga riskitakse sõitma minna,see on kapteni otsus ja vastutus,”selgitas Kukk. Atlantise juhatajaOlga Aasavi sõnul jätkab Pegasusvõimaluse korral veel ka oktoobris.„Kvissentalist kaugemale laevsiiski minna ei saa ning sinnagijõudmine on vaevaline,” laususAasav.Kurvemalt on läinud aga VeeteedeAmeti poilaeval, mis seisabmõnda aega vigastatud tüürisüsteemitõttu sadamas. Õnnetusjuhtus ülemöödunud nädalal, millaev sõitis Ihaste jõekäärus vastujõepõhjast üleskerkinud palke.„Emajõe põhi on täis omaaegsetestsaeveskitest pärit vettinudronte. Madala vee korral võivadjuba laevakruvist tekkivad pöörisedneed üles ajada. See on täiestiettearvamatu, millal mõni palkvõib jälle põhjast üles tõusta,” ütlesVeeteede Ameti Tartu navigatsioonimärgistusetalituse juhatajaEino Martihhin.Veeteede Amet hoiatab siseveekogudelliiklejaid juulist saadik.Pikaajalisest kuivaperioodist tingitunaon laevatatavatel siseveeteedelvesi tavapärasest keskmisestmeetri jagu madalam. Ka VeeteedeAmeti andmetel veetasemelangus jätkub, kuna lähiajal olulisisademeid oodata ei ole. Kõigesuurem risk põhja kinni jääda onEmajõe ülemjooksul.Arvo Uustaluarvo.uustalu@linnaleht.ee


E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L GLinnaleht reede, 22. september 2006 A 4Tartu sildade arv kahKui hetkelviib Tartulinna piiresüle Emajõe6 silda, siisjärgmise 6 aastaarengukava kohaseltpeaks nende arvkerkima 11ni.Ringtee projekti puhul. Ropka silla detailplaneeringon juba käimas ningselle ehitamisega peaks algusttehtama 2013. aastal. Rekonstrueerimahakatakseaga kõigepealt Sõprusesilda, kuna Võiduoma on lühemning seda onjuba kalapi-Kõige esimesena valmib jubaülejärgmisel aastal palju poleemikattekitanud Vabaduse autosild.Seejuures viiakse praeguLaia tänava juures asuv jalakäijatesild üle Marja tänava kohale. Linnaarengukava aastateks2007–2013 näeb ette, et järgmisenahakatakse ehitama Ringtee silda.Lähiaastatel võetakse ette kaSõpruse ja Võidu silla rekonstrueerimine.„Ringtee silla ala detailplaneeringalgatatakse lähipäevil. Esmajooneskavatses linn ehitada küllRopka silla, kuid leiti, et eurorahadesaamine on tõenäolisem justKivisilla taastamineootab paremaid aeguTartu ajaloolise sümboli –Kivisilla – ülesehitamine seisabeelkõige poliitilise otsusetaga.„Kaks viimast linnapead on sillataastamise suhtes olnud äraootavalseisukohal. Ainult annetajatekulul ja linna toeta nõnda suurtprojekti ette ei saa võtta. Kuna Tartulthetkel suuremat rahalist abioodata ei ole, siis on Kivisilla TaastamiseSelts seisukohal, et kuniJaani kiriku valmimiseni aktiivseltraha ei taotleta. Manalateed onläinud ka Saksamaal elanud Kivisillataastamise entusiastid. Hetkelon seltsil kogutud vaid ligi poolmiljonit krooni, vaja oleks aga50–100 miljonit. Küll sai fondi rahadegatehtud Kaarsilla juuresolev pronksist Kivisilla makett. Sildauuesti üles ehitama kutsuv valgusreklaamtuli aga maha võtta,kuna selle pidevast lõhkumisestolid kahjud suuremad kui tulud,”ütles Kivisilla Taastamise Seltsi juhatuseesimees Ants Veetõusme.Fondi loomise ajal arvati ka, etraudbetoonist Kaarsild on kehvemasolukorras. Seetõttu oli linnaseisukohast uue ülekäigu järele kareaalsem vajadus. „Teoreetiliselton võimalik Kaarsild ka mujalepaigalda, kuid see on üsna kallisprojekt,” rääkis Veetõusme.Fondi loomise ajal, 1992 aastal,loodeti Kivisild taastada mullusterahvusvaheliste hansapäevadeajaks. Tänavuse madala veeseisugaon Kivisilla varemeid ka näha.Küll ei ole neist abi silla taastamisel.Baltikumi esimene kivisild1775. aastal tabas Tartut ränktulekahju, milles põles maha suurosa Tartu kesklinnast. Katariina IITulevikuvisioon taastatud Kivisillast. Foto: www.emajoedisain.eekorraldusel ehitatud esimene Baltikumikivist sild sai valmis 1784.aasta 16. septembril. See oli keisrinnakingitus Tartu linnale. Kivisillaasukoha üle vaieldi ligemaleaasta. Sild otsustati ehitada Suurturu(Raekoja plats) teljele. Kohtoli hästi valitud, sest sobitus hästiTartu klassitsistlikku arhitektuuri.Ka ehitustehniliselt oli leitudkoht sobiv. Emajõgi voolas tol ajalkahes harus ümber Holmi saare,mis võimaldas ehitamise ajakspeajõe kahe tammiga sulgeda.Seega tehti peamised tööd ära kuivajõesängiga. Kivisesse ja ebaühtlasesseEmajõe põhja rammiti tuhandeidvaiu. Nende vahele laotikive ja seejärel kaeti kogu rajatissaviga, et takistada vee läbiimbumist.Aruannetest selgub, et Kivisillaehitamiseks oli kasutatud enamkui 3000 kiviplokki, mille väljatahumisekskulus 1240 kantsüldagraniiti ja 600 kantsülda põllukive.Kivide müürimiseks läks vaja ligi9000 puuda lupja, kümme vaatiAmsterdamist toodud tsementi,3900 puuda rauda ja 350 puudatina, lisaks tellingute tarvis tuhandeidpalke. Peenemat töötlemistnõudnud paneeli- ja karniisikividtoodi Peterburist. Silla maksumuseksarvestati 71 000 rubla. KindralkubernerBrowne toonitas kaaskirjaskeisrinnale, et ehitatav sildpeab kestma igavesti.Tõi turu jõe äärdeKui pikka aega asus Tartu turgraeplatsil, siis Kivisilla valmimisejärel kandus kauplemine ühaenam Emajõe kaldale. Kivisild oliTartu kui liiklussõlme ja kaubalinnasümbol. Ülekäigu 5,6 meetrilaiune sõidutee kitsenes väravakaartejuures nelja meetrini ja muidu1,4 meetri laiune kõnnitee 1,25meetrini. Üle Kivisilla sammusid1869. aasta juunis ka esimese Eestiüldlaulupeo lauljad ja pealtvaatajad,et minna peoplatsile Emajõeürgoru kõrgel kaldal.Arvo Uustalu“Projekt - ei”Nädala alguses käis Eesti Televisioonivõttegrupp Tartus filmimasmaterjali telesaatele“Projekt – ei”, kus räägitakseKivisilla taastamisest. SaatejuhtMati Talviku sõnul peaksasi eetrisse jõudma juba oktoobrikeskel, kuid täpset kuupäevaei osanud ta veel öelda.Kivisillast rääkiva saate jaokstehti Tartus seitse intervjuud,kus saavad sõna ka linnapeaLaine Jänes, endine abilinnapeaHannes Astok, mitmedTartu Kivisilla Taastamise Seltsiliikmed ja väliseestlased.“Suurem enamus ütles muidugi,et võiks taastada, aga ideeteeb keeruliseks see, et praegunerestaureerimispoliitika eiole kõige soodsam. Sõjajärgneaeg oli selle poolest parem.Öeldi ka seda, et praegunekaarsild on omakorda juba Tartusümboliks kujunenud. Olenminagi sealt üliõpilasena ülekõndinud, aga selle silla tervispole enam kõige parem,” rääkisTalvik. Linnaleht


A 5 reede, 22. september 2006 Linnaleht E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L Gekordistubtud. Sõpruse silla puhul teeb töödkeeruliseks see, et kui see täielikultkinni panna, siis ei jääks Annelinnapoole ühtegi jõeületamise võimalust.Tööd tuleb teha nõnda, etsuletakse vaid üks teepool korraga.Uute ülesõidukohtade ehitamineon hädavajalik, kuna linnlaieneb kiiresti,” rääkis linnainsenerLiisa Unt.Tähtvere silla täpsema kohaosas on vaidlused veel lõplikultvaidlemata. Otsustatud on siiski, etselle planeerimise ja ehitamisegatehakse algust viie aasta pärast.Linna piirile on arenguskeemispaika pandud ka Tiksoja sild, kuidkuna see tahetakse ehitada suuresosas riigi toel, siis jääb Tiksoja projektidestajaliselt kõige lahtisemaks.Tiksoja sillast jääks Tartupiiresse vaid üks väike juurdepääsutee.Hetkel on Tartus 6 silda,kuid 10 aasta pärastpeaks neid olema 11:Tiksoja, Tähtvere,Marja, Kroonuaiaja Vabadusesild,Kaarsild,Võidu,Turu,Sõpruse,Ropka ning Ringtee sild.14 väikesadamat ja randumisalaKui sildu Tartus veel on, siis oluliseltkehvem olukord on paatidemaabumiseks ja hoidmiseks sobilikekohtadega. „Jõukuse kasvadeson tartlased taas kaatreid ja mootorpaateostma hakanud ning vajadusrandumissildade ja paadisadamatejärele suureneb ka seetõttu,et jõeääred ehitatakse täis. KunaEmajõe veetase on tihti madal,siis tuleks ehitada just pontoonidelteisaldatavaid rajatisi,” rääkis Unt.Äsja algatas linn Vana-Ihasteenam kui kolme hektari suurusepaadisadama piirkonna detailplaneeringuning Sõpruse silla 4,5hektari suuruse paadisadama javeesõidukite tankla detailplaneeringu.Viimane asub mõlemal poolSõpruse silda Emajõe ja Turu tänavavahel.Kavade kohaselt on ehitatavadja rekonstrueeritavad paadirajatisedjärgmised: Kvissentalis Kalevipojaveemotoklubi juures, SupilinnaEuropani alal, Ranna tee 3 sõudebaasis,Lubja ja Liiva tänava vahelning Liiva tänava ja Kroonuaiasilla vahel olev sildumisala, UjulaKonsumi ja Atlantise sildumisala,Turu silla slipp, Väike-Turu sildumisala,Turu tänava katlamajakrundiga külgnev ala, Anne kanalija jõe vaheline kämpinguala,Sõpruse silla paadisadam,Rebase tänava sildumisalaning Vana-Ihaste paadisadam.ArvoUustalu• PLANEERITAVAD OBJEKTID• OLEMASOLEVAD OBJEKTIDAllikas: Tartu linnavalitsus


Linnaleht reede, 22. september 2006 A 6arvamusplussn Tartu linn kavatseb lähema kolme aasta jooksul paigaldadatänavavalgustuse kõigile seni valgustamata tänavatele ja parkidesse.Praegu on linnas ligi 40 km pimedaid teid. Käesolevalaastal on lisaks käimas nn europrojekt, mille käigus vahetatakseolemasolevad elavhõbe- ja hõõglampidega valgustid moodsatekõrgrõhu naatriumlampide vastu. Aasta lõpuks peaksidkõik Tartu linna tänavavalgustid olema uued ja säästlikud.miinusn Tartu autoomanike arvu jätkuv kasv ning endiseltlinna peatänavatel kestvad torutööd on muutnud liiklemisepea võimatuks. Hommikused ja eriti peale tööpäevalõppu tekkivad liiklusummikud halvavad kesklinnaliikluse mitmeks tunniks. Näiteks Riia tänava lõpustläbi kesklinna Narva maanteele sõitmine võtabõhtusel ajal julgelt üle poole tunni. Samamoodi istuvadautoomanikud ummikutes Sõpruse ringi juures.TOIMETAJA VEERGKelle valik onvalimiskogu valik?n Homne päev kujuneb meie riigijaoks ajalooliseks. Estonia kontserdimajjasõidavad üle Eesti kokkuvalijamehed, kelle kätte on usaldatudväga suur vastutus. Kui kõik lähebplaanipäraselt, selgub laupäevalEesti vabariigi uus president –mees, kes juhib meie riiki ja rahvastjärgmised viis aastat.Kas hääletuse võidab senine riigipeaArnold Rüütel või praegune europarlamendisaadik Toomas HendrikIlves, ei julge keegi ennustada.Ei poliitikud ega politoloogid, sestseis paistab olema äärmiselt tasavägine.Tõepoolest, valimiskogus onolukord üsna võrdne, aga see eipeegelda rahva arvamust.Jaan Olmarujaan.olmaru@linnaleht.eeOn ju viimased küsitlused näidanud rahva poolehoidu ToomasHendrik Ilvesele. Ka kolmapäevases Eesti Televisiooni saates „Foorum“läbi viidud telefoniküsitlus (kus püstitati ka uus osavõturekord– üle 42 000 helistaja) näitas, et Rüütlit toetab vaid 30% rahvastja Ilvest seevastu 70%. Seetõttu ei saa kuidagi väita, et ükskõikkumb kandidaatidest võidab,Tõepoolest,valimiskoguson olukordüsna võrdne,aga seeei peegeldarahvaarvamuston eesti rahvas igal juhul sedavalikut väärt. See pole ju rahvavalik, vaid selgelt üsna väikesehulga poliitikute eelistus. Hoolimataisegi sellest, et me iseoleme need poliitikud riigikogusseja omavalitsustesse valinud.Rahvas on neid küll usaldanud,kuid ilmselt pole nadseda väärinud, sest vastasel juhulei tohiks valimiskogu ja rahvaeelistused nii kardinaalselterineda.Aga kahjuks selline ongi Eestipraegune poliitiline kultuur, kus otsuseid ja valikuid määravadhoopis teised tegurid. Ja nii kurb kui see ka pole, puudub lihtrahvalvõimalus kaasa rääkida. Loodetavasti toob tulevik paremaid lahendusija presidendivalimine muudetakse otsevalimiseks.Õnneks on siiski nii, et kõike ei otsustata ainult võimukoridorides.Seetõttu on tänane Tartu Linnaleht pühendunud presidendivalimisteasemel hoopis Emajõele, mis on hoidnud siin elu jubaaastatuhandeid. Seega peaks Emajõgi olema ühtlasi ka linna au jauhkus. Kas see ka nii on, jääb igaühe enda otsustada. Meil on külltänaseks linna poolt ellu kutsutud uhke Emajõe festival, kuid prahiseidkaldapealseid ei suudeta ikkagi koristada. Praegune madalveetase aga lausa pakub seda võimalust.ARVAMUS (tartu@linnaleht.ee)Tartu vaatab sildade planeerimisel tulevikkuTEATED (tartu@linnaleht.ee)n Sihtasutus Eesti RahvuskultuuriFond alustab taotluste vastuvõttu2007. aasta stipendiumideks jakultuuriprojektide finantseerimiseks.Stipendiume ja toetusi jagatakseüldfondist ja 96 allfondist.Taotluste vastuvõtt lõpeb esmaspäeval(16. oktoobril 2006) kell16.00. Täpsemat infot jagamisetingimuste kohta ning taotluse esitamiseksvajaliku ankeedi saatesihtasutuse Eesti RahvuskultuuriFond koduleheküljelt www.erkf.eevõi kontorist aadressil A. Weizenbergi20A-13 (III korrus), 10150Tallinn. Telefon 601 3428. Vastuvõtttööpäeviti kell 10.00–16.00.n Sildade teema on Tartus viimaselajal aktuaalseks muutunud. Seeon ka igati põhjendatud, sest Emajõgion Tartus keskne tegelane,millest ei saa sildadeta üle ega ümber.Kunagi veeteena linnale oluliseksarengueeliseks olnud jõgi eitohiks nüüd saada takistuseks, kuigienamik ühendusteid liigub tänaüle jõe, mitte mööda seda.Vaieldud on selle üle, millisesjärjekorras peaks Tartusse silduehitama. Ühest küljest tuleks vähendadakesklinnas järjest kasvavatliikluskoormust, samas oleksmõistlik kasutada võimalikult paljuEuroopa abiraha, kuna linna eelarveei luba mitut suurt projektikorraga ette võtta. Mõlemale tingimuselevastaks linnavalitsuse kavandatavümber Tartu kulgev ringteekoos lõuna- ja põhjaosa ühendavaRingtee sillaga.Planeeritav Ringtee sild viib Tartuvangla piirkonnast Vana-Ihastesseja ühendab seega omavahelAnnelinna elamurajooni ja Ropkatööstuspiirkonna, pakkudes alternatiivitäna koormatud Sõprusesillale. Sild kiirendab liikumist Võru,Riia, Tallinna või Viljandi suunas,lisaks saavad Tartu lähivaldadeelanikud silla näol korralikuühendustee linnaga. Seega on nimetatudprojekt ka oluline regionaalneettevõtmine. Logistilisesmõttes on Ringtee sild lisaks Ülenurmeja Tartu vallale oluline kaLuunjale, tegelikkuses aga terveleKagu-Eestile.Ringtee silla detailplaneeringpeaks valmima järgmiseks suveks,seejärel kuulutame välja arhitektuurikonkursi.2008. aasta detsembrikspeab olema valmis niiehitusprojekt kui ka vormistatudrahataotlus. Siis otsustatakse rahaeraldamine ja 2009. aastal saakstöödega alustada. Tänaseid hinduarvestades kulub tervele ringteeprojektile umbes miljard krooni,Arno Tali fondAsutatud 2005. aastal mittetulundusühinguArno Tali Sihtkapitalpoolt eesmärgiga toetada eelkõigemaapiirkondadest pärit edukaidüliõpilasi, kellele perekonnamajanduslik olukord võib saadatakistuseks kõrghariduse omandamisel.“Looduskaitsjad onRingtee silla asukohtaaktsepteerinud”Laine JänesTartu linnapeamillest 500 miljonit krooni kataksEuroopa abiraha. Ülejäänud kulusaame kanda riigi ning Ülenurmeja Tartu vallaga.Viimasel ajal on Tartus, nagumujal Eestis, autosid tunduvaltjuurde tulnud. See tõstab kesklinnaliiklustihedust ja tekitab tipptundidelliiklusummikuid. Tänakäib kogu autoliiklus üle kolmeülekoormatud autosilla.Samuti on Tartu erinevate Eestilinnade vaheliseks sõlmpunktiks.Kuna praegu aga linnast korralikkuümbersõitu ei ole, kasutavadkesklinna sildu ka need liiklejad,kes tulevad Tallinnast ja soovivadminna Kagu-Eestisse või tulevadVõrust-Valgast ja soovivad sõitaNarva või Jõgevale. Oluline oleksOodatakse taotlusi kultuuriprojektide rahastamiseksHilda Koldof-Simmi mälestusfondAsutatud 2005. aastal Lily Kocinsipoolt oma tädi mälestusekseesmärgiga toetada Kõmsi lasteaed-algkoolija EELK Hanila Paulusekoguduse tegevust. Kõmsi lasteaed-algkoolitegevuse toetamiseleelistab annetaja maalaste silmaringilaiendamist – iga-aastaseidekskursioone või õppesõitejms.Helmut Einpauli fondAsutatud 2005. aastal HelmutEinpauli poolt eesmärgiga toetadaeesti keele arendamist ja kasutamist.Georg Otsa fondAlgatatud 2005. aastal Mikk Mikiveripoolt eesmärgiga toetadanoori lauljaid.Jaan Taltsi fondAlgatatud 2005. aastal Jaan Taltsipoolt eesmärgiga toetada sportlasi,kellel juured tugevalt maal.Tartust möödasõitjad linnast ringisuunata. Ka sel puhul oleks Ringteesillast oluliselt abi.Tartu arendab üha rohkemkoostööd lähivaldadega, näitekslepiti hiljutisel kohtumisel kokkuühise transpordikava arendamises.Üheks Tartu piirkonna arengu näitekson koostööprojekt Ülenurmeja Tartu vallaga Euroopa abirahatoel põhjapoolse ringtee ja EmajõeleRingtee silla ehitamiseks.Just tänu valdadevaheliselekoostööle toetab Euroopa LiitRingtee silla ehitamist 500 miljonikrooniga, linn ise finantseerib seda100 miljoniga. Looduskaitsjad onRingtee silla asukohta aktsepteerinud.Enam-vähem samas hinnaklassisolevat Ropka silda Euroopa Liitaga ei toetaks, kuna see sild rahuldabainult ühe omavalitsuse vajadusi,seega ei piisa linnal hetkelRopka silla ehitamiseks vahendeid.Seetõttu oleks ümber linna kulgevringtee koos Ringtee sillagamõistlik investeering, mis aitakstartlastel paremini liigelda Ülejõeltja Annelinnast Ropkasse, aga kasuunata liiklust Tartust väljapoole.Kõpu majaka fondAlgatatud 1999. aastal eesmärgigaedendada ja toetada Hiiumaakultuurielu.Paul Kerese fondAsutatud 2006. aastal osaühinguQ Vara ja Eesti Maleliidu poolteesmärgiga toetada andekaid Eestinoormaletajaid. Taotlused esitatakseläbivaatamiseks Eesti Maleliidule.Suntee fondAlgatatud 2002. aastal aktsiaseltsiSuntee poolt eesmärgiga toetadaarhitektide ja ehitusinsenerideõpinguid ja täiendõpet ning ehitusmälestistesäilitamist.LinnalehtVäljaandja: AS LinnalehtAadress: Lutsu 14, 51006, TartuFaks: 744 1306Trükiarv: 27 000Trükk: AS KroonpressKojukanne: Express PostTellimine: postkontorites, tellimiskeskus 666 2515Peatoimetaja: Jaan Olmaru, 744 1218, jaan.olmaru@linnaleht.eeToimetaja: Arvo Uustalu, 744 1160, arvo.uustalu@linnaleht.eeReporter: Triin Kalter, 744 1160, triin.kalter@linnaleht.eeReklaam ja erakuulutuste vastuvõtt toimetuses Lutsu 14 E-R 9-17Büroojuht: Marika Kiiker, 744 1223, marika.kiiker@linnaleht.eeMaris Olesk, 744 1225, maris.olesk@linnaleht.eeHeli Jõemaa, 744 1097, heli.joemaa@linnaleht.eeKirjutatoimetuseleKirjuta meile, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida lühemalt ja selgemalt,seda suurem ja kiirem on võimalus pääseda leheveergudele. Toimetuselon õigus kirju lühendada ja toimetada. Kirjutada võib ka varjunime all, kuidautori õige nimi ja kontaktandmed peavad toimetusele teada olema.Saada oma arvamus aadressil Linnaleht, Lutsu 14, 51006 Tartu,faksile 744 1306 või e-posti aadressile tartu@linnaleht.ee


A 7 reede, 22. september 2006 Linnaleht E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L GSuur Emajõgi jookseb läbi Alam-Pedja looduskaitseala, kus ta on ühenduses paljude vanajõgedega. Foto: Meelis TambetsPõud peletas Emajõest kaladKuigi Emajõgi on aastatejooksul oluliselt puhtamaksmuutunud, reageerivad taimedja kalad vee kvaliteediparanemisele aeglaselt ningpraegu teeb neile liiga hoopisjõe madal veetase.Tartumaa keskkonnateenistuseveespetsialisti Triin Mägi sõnul onEmajõe vee kvaliteedinäitajad normaalsed.„Kokku kuivanud jõge onsilmal kurb vaadata, aga vee puhtusegasuuremaid probleeme pole,”sõnas Mägi. Veespetsialisti sõnulparanes olukord tunnelkollektoritevalmimisega. „Aastate jooksuljõkke jooksnud puhastamatareovesi tegi palju kurja,” arvas Mägi.Jõevett aitab puhtana hoida kasademevete kogumine ja läbi õlifiltritelaskmine. Efektiivsed on kalihtsad asjad, nagu tänavate puhastaminening piisav hulk prügikastejõeäärsetel puhkealadel.„Loomulikult avaldab inimtegevusmõju, kuid jõgi saab sellega hakkama,”rääkis Mägi.Haruldased taimed jõesvastu ei peaHüdrobotaanik Tiiu Trei hinnangulvõib vee kvaliteedi paranemisthoolimata varasemate uuringutepuudumisest märgata küll ning liigilinemitmekesisus on linna piirestõusnud. Siiski on Emajõe taimedenamasti üsna tavalised. “Haruldasedliigid siin vastu ei pea, sestreostumise kõrval segab nende elulaevatamine ja mootorpaatide kihutamine,”selgitas Trei kaitsealustetaimede puudumist. Kõige haruldasemaksvõib pidada ahtalehisthundinuia, mille suuri kooslusipole teistes Eesti jõgedes seni kohatud.Emajões on kokku loendatud ligi50 liiki suurtaimi. Linnapiirkonnastunnevad ennast hästi ikka sellisedliigid, mis ka mujal reostunudaladel toime tulevad, näitekskamm- ja kaeluspenikeel, mis eritisilma ei paista. Neist esimene kuulubkogu Euroopas reostusele kõigevastupidavamate õistaimedehulka. Lihtsam on ära tunda veepinnaleulatuvate nooletaolistelehtedega jõgi-kõõluslehti ja takjanuppemeenutavate viljadega jõgitakjaid.Alam-Pedjal kalad vangisIhtüloog Meelis Tambetsi arvatesreageerib kalastik vee kvaliteediparanemisele aeglaselt. Veepuhtus pole aga ainuke mõjutegur,sel aastal varjutab kõike positiivsetmöödunud põuane suvi. Eritisuurt mõju avaldas madal veetasejust kaldataimestikus elutsemaharjunud kaladele. Paljudes kohtadesjäi kogu taimestikuvöönd kuivaleja seega kaladele kättesaamatuks.Nii on paljud liigid ujunudEmajõest varjupaika otsima Võrtsjärveja Peipsisse. „Kaladel on õnne,et kummaski jõeotsas pole paisusidees ja nad saavad vastavaltvajadusele minna ning tulla,” rääkisTambets. Kui praegu, veel suviseltsoojas vees, toimub aktiivnetoitumine, siis sügisel hakatakseotsima talvitumiskohti. Põua süülon näiteks Alam-Pedja looduskaitsealalpaljud vanajõed kaotanudühenduse Emajõe peavooluga. Kuipõud jätkub, ei ela kinnistesse soppidessevangi jäävad kalad tõenäoliselttalve üle.Emajõe kalastik on võrdlemisimitmekesine (35 liiki). Kui näitekssäga võib kasvada paarimeetriseks,siis luukaritsa maksimumpikkuson vaid mõni sentimeeter. Kalameestelesatuvad Tambetsi sõnulkõige sagedamini kätte latikad,särjed, ahvenad, haugid, säinad,kohad ja angerjadki. Jões esinevatekaitsealuste kalade nimed võivadpaljudele hoopis võõralt kõlada:tõugjas, vingerjas, hink, võldasja harjus. Haruldasi tõugjaid leiduvatnäiteks Kaarsilla juures. Tambetstuletab meelde, et spinningumehedpeaksid need kindlasti vettetagasi laskma.Emajõe kalad VenemaalMärgistatud kalu uurides onteadlased avastanud huvitava seaduspära,et sarnaselt palju räägitudkodujõkke kudema suunduvatelelõhedele võtavad igal aastalühesuguse kuderände teekonnaette ka Peipsist Emajõkke tulevadStatistikaAjalugulatikad, kes võivad läbida isegi 200kilomeetrit. Riigipiiridest kalad eihooli, märgistatud latikaid on kättesaadud ka teisel pool Peipsit.Emajõe süsteemis tegutsevatel kalameesteltasub oma saaki lähemaltsilmitseda, märgistatud latikatetagasitoojale on endiselt ettenähtud preemia.Alam-Pedja looduskaitseala ontähelepanuväärne ka liigirikka linnustikupoolest (193 liiki), kellestharuldasemad on rukkirääk, rohunepp,täpikhuik, suur konnakotkas,rabakana, väikepistrik, sooloorkullja roherähn. Veel linna piiridesalgab rahvusvaheliselt tähtislinnuala – Ropka-Ihaste luht, kuson registreeritud üle 90 pesitsevalinnuliigi. See on suurim teadaolevarvukus Euroopa linnades.Triin KalterEmajõgi, mida on nimetatud kaSuureks Emajõeks, on Eesti suurimjõgi. Emajõgi on rahuliku vooluga,kuna jõe langus on kõigestkolm meetrit. See teeb jõe languks3 cm/km.Lähtub Võrtsjärve kirdenurgastRannu-Jõesuus, läbib keskjooksulTartu ja suubub Praagal Peipsijärve. Jõe pikkus on 100 km.Suurimad lisajõed on Pede, Ahja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Jõe ülemjaalamjooksul laiub soid ja heinamaid (luhti), mis suurvee ajal on veeall. Keskjooksul voolab jõgi Emajõe ürgorus. Suur Emajõgi on kogu ulatuseslaevatatav.Emajõele on iseloomulikud soised kaldad, mis on sajandite vältel teinudraskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Üksväheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otsejõeni, on Tartu, täpsemini Laia tänava otsas asuva Vabadussillakoht. Seal asus ka ajalooliselt vanim jõeületuspaik, mille juurde Tartulinn enam kui 1000 aastat tagasi tekkis.Emajõe traditsiooniline, ajalooline nimi saksa keeles on Embach ja lätikeeles Metra.Emajõeks nimetati ka Pärnust üle Viljandi ja Tartust Pihkvasse kulgenudveeteed ja selle üksikuid osi – Pärnu Emajõge (praegu: Pärnu jõgi),(Suurt) Emajõge ja Pihkva Emajõge (praegu: Velikaja jõgi).Allikas: wikipediaF. R. Faehlmanni muistendi järgi kaevasid Emajõe sängi loomad ja linnud.Kord Vanemuine vihastas lindude ja loomade peale, et nad ei osanudelust rõõmu tunda, vaid kisklesid ja taplesid omavahel. Vanataatotsustas loomadele määrata kuninga, kes neid valitseks. Nad said käsukaevata kuninga vastuvõtuks jõgi, et valitseja võiks selle kaldal elada.Jõgi pidi olema ilus ja sügav ning selle kallastel pidi olema künkaid jaorge, varjurikkaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu valmistada.Loomad hakkasidki vanataadi käsu peale tööle. Jänes jooksisees ja rebane vedas talle järele joostes sabaga maapinnale juti. Nii valitijõele asukoht. Mutt kaevas esimese vao. Mäger süvendas seda ninghunt silus jõepõhja. Karu kandis mulla ja liiva hunnikutesse. Kui loomadolid tööga hakkama saanud, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängivee ja määras, kuhupoole see voolama peab. Nii oli sündinud Emajõgi,Tartumaa sümbol.Allikas: www.visittartu.ee


E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L GLinnaleht reede, 22. september 2006 A 8Madal veetase paljastab Emajõkke aastakümnete jooksul visatud prahi. Avaturu kõrval vedelebprügi alates pudelitest ja vanadest kingadest kuni raudkastideni välja. Foto: Arvo UustaluEmajõe põhja ei puhasta keegiKui Emajõe kaldapealseidkoristab linn regulaarseltning aeg-ajalt ka veepiiri,siis jõe põhja pole aastakümneidkeegi puhastanud.Linna haljastusteenistuse juhatajaAndres Pooli sõnul on linnallepingud tehtud nõnda, et hooldusfirmadkoristavad haljasalasidja teid kuni veepiirini. „Eks jõepõhjas ole nii olmeprahti ja autokummekui betoonikamakaid. Olemekoos Veeteede Ametiga püüdnudjõest kätte saada näiteks betoonistkanalisatsioonitorusid, agakraanaga alus ei pääsenud neilepiisavalt lähedale. Minu arvamuson, et kive ei ole mõtet möödapõhja veeretada, aga prahti võiksjõest koristada küll. See pole agasugugi lihtne, sest tuukrid peaksidvee halva läbipaistvuse tõttu käsikaudutöötama ning põhjas on teatavastika muda,” rääkis Pool, kellehinnangul on Emajõe olukorderiti katastroofiline Sõpruse sillastallavoolu. Kuna jõgi ei kuulu linnale,siis võiks Pooli arvates õla allapanna ka riik.Veeteede Ameti Tartu navigatsioonitalitusejuhataja Eino Martihhinütles, et ameti ülesanne onhoida laevateed läbitavad. „Olemevalmis jõudumööda jõe puhastamiselkaasa lööma, aga see on ikkagiomavalitsuse ülesanne,” selgitasMartihhin.n Linn taotleb tänavusest lisaeelarvestkolm miljonit krooni, et Emajõemadalat veeseisu ära kasutadespuurida Supilinna piirkonnasEmajõe kaldakindlustuse vaiadKroonuaia sillani välja.„Töid siiski selle rahaga tänavulõpetada ei suudeta. Betoonplaatidepanekuga jõuab järelejäänudosas umbes kolmandiku peale.Tööde lõpetamiseks on vaja 7,5miljonit krooni,” rääkis linna teedeteenistusepeaspetsialist Rein-Matti Laarmaa.Mullu alustatud tööde tegemistjätkab sillaehitusfirma K-Most, mislõpetab hetkel ka Vana-Narvamaantee kolme tunnelit. „Betoonitöidon suvel parem teha, aga kaevamisepuhul on talv isegi etem,kuna kaldakindlustusplaadid kaevataksepooleteise meetri sügavuselemaa sisse ning seal on soojemalajal alati vesi,” selgitas K-Mostiprojektijuht Viktor Muraðko.Tööd lähevad planeeritust pisutkallimaks, kuna Supilinna vanademajade ja pehme pinnase tõttu kasutataksevaiade sissetampimiseasemel puurimist. Vaiad puuritakseseitsme meetri sügavusele. „Kuikaua uued kindlustused vastu peavad,ei oska täpselt öelda, aga vanadegavõrreldes peaksid needkallast kaks korda kauem hoidma,”lubas Muraðko.Praht uputabAugusti viimastel päevadel peetudEmajõe Lodjaseltsi ja linnaühistel korrastustalgutel tõmmatijõe kaldapiiridelt välja umbes 30autokummi. Lodjaseltsi eestvedajaPriit Jagomägi arvates on neidvees ulpimas aga veel sadu.„Lodjakoja ja Võidu silla vahelisellõigul võttis talgutest osa 40 inimest.Kokku koguti kaks suurtkonteineritäit prahti. Tegu on siiskivaid osakesega Emajõkke aastategavisatud prügist. Sõpruse sillastedasi ei julge turiste täis lodjagasõitagi. Meie korjasime vaidnähtavalolevat sodi. Vette tuleb ikkagituukritega minna. Ühekordsetestettevõtmistest jääb ka väheks.Kuna tänavu on jõgi väga madal,siis on just praegu õige aeg sedapuhastada,” ütles Jagomägi.Vähemalt korra aastas on Emajõekaldapealseid koristatud ka tudengipäevaderaames. „Kuna kevadelsai neid juba puhastatud, siison praegu lahtine, kas läheme sügiselkoristama koerte varjupaigaterritooriumi või taas kaldapealseid.Üritus ise toimub aga 22. oktoobril.Oleme oma aktsioonidegatahtnud linnarahva tähelepanusuunata sellele, et vaba aega võibveeta ka korrastatud kaldapealsetel,”rääkis tudengipäevade projektijuhtKunnar Karu. Tudengidon muu hulgas veest välja toonudpesumasinaid, kelke ja saage.Kaldakindlustus jõuab Kroonuaia sillaniTartlastel üle tuhande mootorpaadin Kuigi Emajõel näeb ujuvvahenditsõitmas suhteliselt harva, onEesti Riikliku Autoregistri andmeiltartlaste nimele registreeritud 999mootorpaati ja väikelaeva.Lisanduvad veel Veeteede Ametisregistreeritud isetehtud paadid,kalapaadid ja üle 24 meetri pikkusedlaevad. Paadiomanikud toovadvähese sõidulusti põhjusekskalli kütuse. Linn lisab, et vajaoleks rohkem ka sildumiskohti jasadamaid. „Ei ole see paatide olukordnõnda trööstitu ühti. Pidevalttuleb juurde ka uhkeid ja kalleidkaatreid,” ütles Veeteede Ametiväike- ja siseveelaevade osakonnavaneminspektor Arvo Ploom.ASi Info-Auto Tartu esinduse juhiJaak Väärsi sõnul müüakse nendekaupluses maha keskmiselt 15USA firma Bayliner kaatrit aastas.„Hinnad jäävad 200 000 ja600 000 krooni vahele, kusjuureskallimate paatide muretsemine onkasvav trend,” ütles Väärsi.Paadi haldamine ja ka sellegasõitmine on Ploomi sõnul tänapäevalvarasemast lihtsamaks tehtud.„Huvipaatidel peab viimaste nõuetekohaselt tehtud olema vaid esmaneülevaatus. Edaspidine aluseArvo Uustaluarvo.uustalu@linnaleht.eeEmajõe kaldakindlustustöödlõpetatakse järgmisel aastal.Foto: Arvo UustaluEmajõe kaldakindlustus hoiabMuraðko hinnangul stabiilsemanaka kõrvalasuva tänava pinnasening laiemalt koguni suure osa Supilinnast.Arvo Uustalukorrashoid toimub juba paadiomanikuenda vastutusel. Ka esmastülevaatust pole keeruline läbida.Kui paat ikka vett peab, siis tõenäoliseltläheb läbi. Ka võib möödunudaastast väiksemat mootorpaatitüürida hoopis ilma juhilubadeta.Piir läheb 25 kilovati ehk 34hobujõu juurest,” rääkis Ploom.Tartu piires on Ploomi sõnulEmajõele järele jäänud vaid kakspaadisadamat. Üks asub enne Sõprusesilda katlamaja all ja teineTartu sadama juures.Arvo Uustalu


eede, 22. september 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.eekolm linnaB1Kas õlle ja viinagasaab ilma parandada?Kogu asi sai alguse sellest,et paar päeva tagasi saatisEesti suurim õlletehasvälja järgmise teate (vaatapilti paremal):A. Le Coq Tartu Õlletehasejuht Tarmo Noop ütles, etteda rõõmustab CUBA turuletulekjust tudengite sügispäevadeajal, sest uus õlu, nagu kanoorem täiskasvanute generatsioon,julgeb vastu astudarumalusele, omakasule, matslikkuseleja hoolimatusele.Kõlab väga uuenduslikult.Tüvirakkudega surmahaigustevastu, disainitud piimarasvagapaksuksmineku vastu –nüüd siis õllega parema maailmapoole. Tekkis küsimus, kuidasikkagi saab õllega maailmaparandamise eest võidelda.Kas uus õlu astub võitlusse isevõi hakkab see võitlusvaimuesile kutsuma pärast ärajoomist?Kui palju peab seda jooma,et asi tööle hakkaks? Või –seda küll auväärsest tootjast eiusu – äkki on tegemist lihtsaltsõnakõlksuga, katteta lubadusega?Palusime õlle mõjuvõimukommenteerida eri aladeasjatundjail.Tiina Kangrotiina.kangro@linnaleht.ee• ASJATUNDJAD AVALDAVAD ARVAMUST• Kristina Vaksmaa,tarbijakaitseametiesindaja:Tarbijakaitseametiesialgsel hinnangulei ole üleskutse, millesõllejoomist seostataksesilmakirjalikkuse jatopeltmoraali vastu võitlemisega,kooskõlas headetavade ja kommetega. Allespärast vastavate reklaamidevaatamist saab amet hinnata,kas antud toote turuletulemisega kaasnevad reklaamidon kooskõlas reklaamiseadusesesitatudnõuetega. Näiteks eitohi alkohoolse joogireklaamis jätta muljet,et see on olulinemõnel elualal headetulemuste saavutamiseks.Kahtlematalasub tootjatel ka ühiskondlikvastutus selleosas, mis mõjuavaldavad nendetooted ning turundusvõtted,nii nagupankadel on vastutusarendada vastutustundlikkulaenamist.• Jaanus Mumma,Wismari haigla psühhiaaterEi saa kuidagi pihta taoliselemõttearendusele. Mingikiiks on vist selle asja sees. Võiäkki mingi uus nooruslik loogika?Seega ei oska mina sedateksti kuidagi lahti mõtestada.Pean ise ka heast õllest lugu,kuid kandku see õlu mis tahesnime, ei ole ma tundnud, etvõitleksin juues millegi õilsaeest või pahe vastu. Janu vastuaitab aga õlu kohe kindlasti.• Tarmo Noop, A. Le CoqTartu Õlletehase juht:Uue õlle revolutsioonilisusväljendub reklaamikontseptsioonis.Meie ei kutsu kedagialkoholi tarbima, et seejärelmaailma parandama hakata.Me tahame lihtsalt rääkidasihtgrupiga ja selleks peab leidmasobiliku väljundi. “Mõtleoma peaga” on see loosung.Milleks aga üldse noortele õlu?Meie põhimõte on propageeridalahjat alkoholi ja piirata sellegakangete jookide tarbimist.See päästab maailma küll.• Voldemar Kolga,psühholoogiaprofessorUue õlle promomisel kasutatakseSalvador Dalí loodudparanoidset meetodit, kusseostatakse asju-nähtusi, millelei ole mingit seost. Dalíl onväga palju niisuguseid kummalisitaieseid. Meie Dalí jüngridloovad nüüd sürrealistlikuillusiooni, et õlle joomine(eriti suurest pudelist) aitabkaasa võitlusele ühiskondlikepahedega. Loodetakse, et sellisteühiskondlikult valusateteemade nagu silmakirjalikkus,topeltmoraal, rumalus jneseostamine uue joogiga tõmbabtähelepanu ja paneb sirutamakäe selle järele. Sihtgrupikson muidugi noored, kellekohta arvatakse, et ju nadlähevad kergesti pulliga kaasa.Oodatakse, et kummalisedseosed hakkavad peas kummitama.Eeldatakse, et Eesti eluon nii jabur, et meile mõjuvadhästi loogikavabad paranoidsedreklaamid. Mina näen siinirreaalse maailma pealetungi,mis tahab viimase mõistuseraasukeseõllega välja suruda.Võib-olla aitaksid maailmaparandada hoopissellised kontseptsioonid?Fotomontaaž, fotod: arhiiv ja EPLwww.linnaleht.eeHUMANAKAUPLUSED Tallinnas:Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204Mustamäe tee 18, E-R 10-20, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690Õismäe tee 107,E-R 10-19, L 10-17, P 10-16, tel 6 512 837Jaama 2 (Nõmme) E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372Pärnus:Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419Jannseni 2a, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 608 454Tartus:Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634HULGIMÜÜKBetooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.eeOstes meilt......säästad raha, ...säästad loodust,...oled isikupärane25. septembrilhindadest30% maha!26. ja 27. septembrilsaab lausapoole hinnaga!OOTAME KÜLASTAJAID!


B2 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.eelinnaleht reede, 22. september 2006Tartu ööklubideson pidusidigale maitseleÜlikoolilinna ööklubidpeibutavad arvukateesinejate ning trendikatepeosarjadega. Seetuleb neil väga hästivälja, sest kõik ju teavad,et Tartu ööklubidon Eesti ühed paremad.Atlantise progressiivsemuusikapoolest tuntudüritustesari“Cosmodrome”paneb nooredmeeletusi tegema.Foto: Atlantis


eede, 22. september 2006 linnalehttoimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.eekolm linnaB3• TARTU ÖÖKLUBIDE VÄLIMÄÄRAJATartu-suuruses linnastekitavad viis-kuusööklubi üsna tugevakonkurentsi, mis paneb klubisidpiduliste rõõmuks ainarohkem pingutama. Seetõttumängitakse klubides muusikatpea igale maitsele ja sageli võiblisaks diskoritele ka live-esinejaidkohata.Illusionis kõlab kolmapäevitija reedeti hiphop ja R’n’B, neljapäevitija laupäeviti keskendutakseaga house’ile ja popile.Lisaks DJ-dele esinevad näiteks“Sounds Of Hip Hopil”MC-d ja live-artistid ning laupäevasel“Deliciousil” astubvähemalt kord kuus üles bänd.Hooaega alustasid Tanel Padar& The Sun ja Cool D, lähiajalon tulemas Slide-Fifty, ToeTag, No Big Silence ja Ursula.Rõdul mängitakse suurest saalistveidi erinevat muusikat jaseal saab ka pisut rahulikumaltjuttu ajada.Soodushinnad kingakontsadejärgiPattayas saab kolmanda korrusediskoteegis tantsida popmuusikasaatel, esimesel korruselmängitakse aga 1980.–90. aastate paremaid palasid.Klubis Tallinn on kolmapäevitiväga populaarsed “RetroGroove’id”, kus mängitakse eriajastute pop-, rokk- ja diskohitte.“Eesti erile” on esinemakutsutud Uno Loop, oktoobrisvõib aga oodata pioneeri-stiilipidu.“Mõnel üritusel kohtabinimesi, kes võiksid üksteiseleisa ja poeg olla,” rääkis klubipressiesindaja Susan LauraLuitsalu.Atlantise põhivoolumuusikagapeod sobivad rohkemnoortele, sealsamas asuvasStar Cafes mängitakse agakeskealiste rõõmuks 1970.–80. aastate muusikat. Popidon eelkõige latino-hõngulised“Revoluciad” ja progressiivsemuusika poolest tuntud“Cosmodrome’id”. Viimati oliAtlantis rahvast pungil paarnädalat tagasi, kui Nexus andisoma viimase kontserdi.Klubi Maasikas omanikMonika Arge kinnitas, et reedelja laupäeval oodatakse klubissevähemalt 25-aastaseid,kolmapäeval sihitakse agatudengeid. Neljapäeviti astuvadlaval üles lauljad-bändid.Ka mehed olevatoma hõbedasediskokera ningpeatugedegatualettruumigaülimalt rahul.Üksteise ületrumpamisekspakuvad klubid arvukalt soodustusi.Pakkumistel tulebvaid silm peal hoida ja rahajääb pidutsemiseks taskusserohkem alles. Ülikoolilinnason kõige soodsamas seisustudengid. Näiteks Illusionissepääseb tudengi-pangakaardiesitamisel sisse poole odavamalt,Pattayasse ja Atlantisessesaab mõnel päeval suisa tasuta.Eelistatud olukorras on õrnemsugu: kolmapäeval oodatakseneid tasuta keskööni Atlantisesse,kolmapäeval-neljapäevalsaab südaööni tasuta Pattayasseja Tallinna. Maasikason aga õige huvitavad piletihinnad.Septembrikuisel üritusel“Kraad maksab!” oleneshind akadeemilisest kraadist,oktoobris aga mõõdetakse ülekingakontsade kõrgus.Sisekujundusekoleilusad ilukuuridKuna suurema hoo saab klubitamishooaegsisse just sügisel,on klubid läbinud väikseidilukuure. Tartu kõige värskemkoht on suvel avatud Maasikas,mille sisekujunduses ontunda naiselikku kätt. Kasutatudon ebatraditsioonilisimaterjale, näiteks võib jutuajamiseksvõtta istet roheliselmurul või kõlgutada jalgu laestalla rippuvatel kiikedel. Kõigerohkem elevust on tekitanudnaiste tualettruumi buduaaristlähtuv lahendus. Seal saab endparfüümidega värskendadaning kasutada kiirabiteenust,kui peaks vaja minema uutsukapaari, hügieenitarbeid võinäiteks kaitsevahendeid. Kuuldavastiolevat ka mehed omahõbedase diskokera ning peatugedegatualettruumiga ülimaltrahul.Illusion võlub külastajaideklektilise sisekujundusega.Klubis põimub stalinistlik arhitektuurrenessansi ja moodsadisainiga. Stiilse, glamuurse jakitširohke interjööri autor onsisekujundaja Jaanis Ilves, keson oma töö kokku võtnud lihtsasõnaühendiga “koleilus“.Klubi Tallinn plussiks onsuurus. Ruumi jätkub nii kahetantsusaali, VIP-lounge’i kui kavaiksete nurgakeste jaoks. Teiselkorrusel on intiimsem õhkkondloodud suure diivani,õhuliste kardinatega eraldatudmadratsite ning seina seesoleva uruga, kuhu saab end ärapeita. Sisekujunduses tehaksepidevalt muutusi, näiteks lisatisel sügisel juurde peegleid. Sissekäigujuures olev labürintkoridorkaeti täielikult peegliteganii, et tekkis mulje, justkuigarderoobi ja tantsusaali vahelei olekski seina. Ka lauad kaetipeegeldava plekiga.Pattayasse on sisekujundusegaloodud hubane ningpõnev džungliatmosfäär,Atlantis sai uhiuue kujunduseaasta alguses.Kindlasti on Tartus väljakujunenud püsivam ja trendikamklubiliste seltskond, kuidööklubid julgustavad peoleminema ka nn tavainimesi.Tuleb vaid leida sobiva muusikagaõhtu ja võtta paremadsõbrad kaasa.Triin Kaltertriin.kalter@linnaleht.eeÜlevaade Tartu ööklubidestMis? Illusion Tallinn Atlantis Pattaya MaasikasKus? Raatuse 97 Narva mnt 27 Narva mnt 2 Turu 21 Küüni 7Millal? K, N al 22 K–L al 22 T, K 22–03 K 22–03, K, N 22–03.30R, L al 23 N–L 22–04 N–L 22–04 R, L 22–04.30Milline? Hiphop, R’n’B, Hiphop, Mainstream, Pop, 80.–90. 70.–90. aastatehouse, pop, house, d’n’b, progressiivne aastate disko, hitid, džässiliklive-esinejadretropop, muusika, 90. live-esinejad rokilik muusikalive-esinejadaastate pop,live-esinejadKellele? Al 18 a, 18–25 a, Al 18 a, Al 18 a, Al 21 a,trenditeadlikele tudengitele keskealistele hingelt magusatele-Star Cafe noortele küpsetele


B4 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.eelinnaleht reede, 22. september 2006Seentest saab lihtsal viisilkordumatuid värvitooneLoodusmuuseumi botaanik Uve Ramst näitab, milliseid kauneid värvitoonesaab seente abil lõngale anda. Ka tema peas olev müts onkootud lõngast, millele on punaka tooni andnud verkjad vöödikud.Foto: Ada MaltsevaKui seen söögiks eikõlba, võib sellega värvidanäiteks lõnga või riiet.Oskaja asjaarmastaja võibmeie metsades leiduvatestseentest pea kogu värvigammakätte saada.“Ainult rohelisega on raskusi,seda värvi tasuks pigem taimedeltvõtta. Aga punast, kollast,lillat ja nende vahepealseidtoone on seentest võimalikedukalt saada,” ütleb loodusmuuseumibotaanik UveRamst, kelle jaoks seentegavärvimine on ametiga seotudhobi. Mõistagi on värvitoonidetekitamise juures omadnipid: mängida võib nii peitsainetekui ka värvimise kestuseganing lõpuks saab tooneka segada. Igal juhul on kindelsee, et seentega värvides on igasaadud toon kordumatu.Värv pesus maha ei tuleKui söögiseeni on Eestisumbes 400, siis värviseeni leidub30–40 ringis. “Mõned onparemad, teised halvemad.Päris häid värviseeni on kümneümber,” täpsustab ta.Kui söögiks korjatakse ilusaidvärskeid ja ussitamataseeni, siis värvimiseks kõlbavadväga hästi vanad ussitanudseened. Just need annavad kõigekergemini värvi välja. “Igasugusedlooduslikud värvidhakkavad hästi peale villaseleja siidile ehk loomsele kiule.Linasele ja puuvillasele kangaleneed värvid nii hästi ei jää.Kangas võtab küll mingi tooni,aga päris head värvi ei saa,”märgib asjatundja.Seentega värvides võib kindelolla, et värv ei tule pesusmaha. Ainult värvi valguskindlusoleneb seeneliigist.“On seeneliike, millega värvitudlõnga valguskindlus onVärvimisekskõlbavad kõigeparemini vanadussitanudseened.pea võrdne sünteetiliste värvidega.Aga mõned teised seenevärvidluituvad pikapealeära,” lisab Uve Ramst.Kõige levinumad ja kergeminiäratuntavad värviseened ontema sõnul tatikud. “Aga mittekõik tatikud, vaid liivtatik ehkliivapuravik ning lehmatatik,samuti hariliku kivipuravikutorukesed. Neist saab kollaseid,oranže ja pruunikaid toone,”räägib ta.Väga ilusaid punaseid toonesaab verkjast vöödikust. Sedapisikest söögiks kõlbmatutseent on tavaliselt kõik männimetsadtäis, ainult tänavu kohtabseda seent harva. Verkjatvöödikut kulub värvimiseksvähe ning seen annab väljatugeva tooni. “Et punast saada,läheb vaja ainult kübaraid. Kuipanna jalad ka hulka, lähebtoon soojemaks, kollakamaks,”lisab loodusmuuseumi botaanik.Ka verev vöödik on tänuväärnevärviseen, aga seda eiesine metsades nii laialt.Vanemad on paremadSinist tooni on taimedestja seentest raske saada. Kõigeparemini annab sinist värvivälja põdramokk. “Põdramokkion kahesuguseid ning vahelkäsitletakse neid isegi eraldiliikidena: ühed kasvavad kuuskede,teised mändide all. Värvimisekssobivad männi juureskasvavad põdramokad. Seenedvõiksid olla võimalikultvanad. Kes leiab siis, kui sügishakkab juba talveks kiskuma,männi lähedalt täiesti mustakstõmbunud põdramokki, saabkõige parema tulemuse,” räägibUve Ramst.Peale selle tõstetakse sinisetooni saamiseks värvileemepH-d, lisades sellesse ammoniaaki,näiteks nuuskpiiritust.Lillat saab kõige pareminipuidul kasvavast pisikesest javähetuntud torikulisest nimegakakaopruunik. Seen ise onbeežikas või ookerkollane,aga kujutab endast tõelist lillavärvi pommi. “Seda seenton lihtne ära tunda. Kui võttametsa kaasa ammoniaakija pipett, võib seenele pipetigatilga ammoniaaki tilgutada.See koht, kuhu tilk satub, lähebkohe lillaks. Selle seenega värvidaon lausa lust – seda kulubvähe ja toon on väga ilus,” kiidabUve Ramst.Kui palju seeni peaks värvimiseksvaruma, oleneb liigist.Tatikuid ja puravikulisiläheb vaja ohtralt, aga neid onka metsas lahedasti saadaval.Seevastu verkjaid vöödikuid eikulu kuigi palju.Ada Maltsevaada.maltseva@linnaleht.eeProovi järeleVärviseentest ja seentegavärvimise kohta vaatapõhjalikumalt:• www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/seened/i_varvimine.htm• www.loodusmuuseum.ee/naitused/seened_g5.htm


A 9 reede, 22. september 2006 LinnalehtKODU/KINNISVARAKuigi vananaistesuvi veel kestab, jõuab peagi kätte lehtede langemise aeg. Foto: Pille-Riin PregelIlmatargad lubavad vananaistesuvejätkumist oktoobrikuuniTuntud ilmaennustajad lubavadsuuremate vihmavalingutetasooja sügist, mis kestaboktoobrini-novembrini.Kuuse-taadi kinnitusel tulevadpeale seda aga külm talvja lumised jõulupühad.Klimatoloog Ain Kallise sõnulkestab praegune vananaistesuvioktoobri alguseni ja lähematelpäevadel peaks sombuseks kiskunudilm taas soojemaks ja kuivemaksminema. „Võib küll olla öökülmi,aga päeval on endiselt soe,”rääkis Kallis ja selgitas, et klimatoloogidejaoks algab sügis ametlikultalles siis, kui ööpäeva keskminetemperatuur langeb alla 12kraadi.Kui külmaks aga talv kujunedavõib, ei julge klimatoloog prognoosida.„Külma talve järgi võibharilikult oodata jahedat kevadet,põuase suve ja järgneva talve kohtaselliseid seoseid pole,” selgitasKallis. Näiteks oli möödunud suvitunduvalt kuivem, kui mudelitejärgi arvata osati.Kartulid enne vihma ülesKallise sõnul on ilma üle kümnepäeva ette ennustada peaaegu võimatu.Kuid ka nii pikka etteteadmistsaab praktiliselt ära kasutada,näiteks võtta kartulid üles enne,kui suuremad sügisvihmad põlludmudaseks teevad või külm mugulateleliiga teeb.Seevastu Kuuse-taadina tuntudPõlva mees Elmar Kuus ennustaboma meetodi järgi ilma isegi kunikaks aastat ette. Enda sõnul kasutabta intuitiivset ilmaennustusmeetodit,mis tähendab 30-40 seaduspärasusejälgimist. Näiteks tulebfikseerida ilma järjepidevus jajälgida taimede-loomade käitumist.Sünoptikute suurim viga olevatKuuse-taadi sõnul see, et nadpole häälestatud loodusrütmidetundmisele, vaid ennustavad olemasolevailma järgi. „Viie päevapärast uut ennustust tehes on nadjälle sama targad kui alguses,” kritiseerisilmatark ja lisas, et statistikakajastab minevikku, aga ilm oniga päev uus.Lumi tuleb jõuluksSünoptikute arvustamisest hoolimatalubab ka Kuuse-taat septembrispäikesepaisteliste soojadeilmade jätkumist, harilikust soojemadon ka oktoober ja november.Nende kuude alguses suuri sadusidpole, vihma kallab rohkemkuude teisel poolel. Suuremaidtorme võib oodata 15. novembrilja 15. detsembril.Detsembris algavad ka talveilmadja jõuludeks tuleb ilmatargasõnul lumi maha. Talv tuleb kuusetaadisõnul veel pikem ja külmemkui eelmisel aastal. Möödunudaastal läks väga külmaks jaanuarilõpus ja pakane paukus ilma suladetakaks kuud. Nüüdki tulevadkrõbedamad talvekülmad jaanuaris,aga kestavad isegi kuni märtsialguseni. Talv tuleb karmim kaseetõttu, et pole oodata suuri lumehangesid.„Lund sajab küll tihti,aga mitte palju,” kinnitas ilmatark.See-eest läheb märtsis tõeliseltsoojaks ja tuleb enneolematultilus kevad. Kuuse-taadi sõnul kehtivadtema ennustused pareminijust Kagu- ja Lõuna-Eesti kohta,mujal võivad lubatud perioodidsaabuda pisut varem või hiljem.Triin Kaltertriin.kalter@linnaleht.ee


KODU/KINNISVARALinnaleht reede, 22. september 2006 A 101-toal ahik korter TartusNarva mnt, 22 m 2 ,II korrus, duðinurk jaWC korteris, heas korras,TINGI! Tel 51 08118Kristina Maksimov2-toal korter Kaunasepst 38, heas korras,köögimööbliga, 875 000 kr.Anne HeinloTel 50 83 406www.arcovara.ee2-toal mug korter TartusAlasi tn, rõdu, 50,5 m 2 ,köögimööbel,845 000 kr.Tel 51 33 297 Kai Muistewww.arcovara.eeMajaosa Tamme pst,üp 90 m 2 , kinnistusuurus 475 m 2 , 3 tuba,saun. Tel 51 33 297Kai Muistewww.arcovara.ee2-toal mug korter TartusVäike-Kaare tn, IVkorrus, ühiselamutüüpimaja, köögimööbel,610 000 kr. Tel 50 83 406,744 22 18 www. arcovara.ee2-toal mug korter TartusMõisavahe 47, renoveeritud,rõdu, 795 000.-KIIRE! Tel 51 08118Kristina Maksimovwww.arcovara.ee4-toal mug korter Tõrvandis,renoveeritud,korter müüakse koos sisustusega,korter tühi!TINGI! Tel 51 08118Kristina MaksimovPaarismaja boks Ränikülas, Sipelga tn, siseviimistlustegemata,1 990 000 kr.Tel 51 33 297 Kai Muistewww.arcovara.eeMüüa maamaja Ahja vallas, Tartust 32km. Elamus on 3 tuba, saunaruumid, rehealune.Hea juurdepääs, kõrghaljastus,Ahja jõeni 1 km. Kinnistu 4600 m 2 . Hind385 000 kr. Tel 502 9505 Erki RäniMüüa 2-toal korter Peetri tn. II/V k, 48 m 2 .Tellismaja, läbi maja planeering, 2 pakettakent,uus san-tehnika, torustik ja juhtmestik.Köögimööbliga, vabaneb kiiresti! Hind860 000 kr. Tel 506 6173 Mart MetsnõmmMüüa maatükk Puurmani vallas suurusega18,9 ha. Põllumajandusliku sihtotstarbega,kirjas PRIA põllumassiivide registris.Jõgevalt 10 km, Tartust 50 km.Hind 195 000 kr. Tel 520 5853 Piret ArviMüüa 3-toal korter Aardla tn. III/V k,66 m 2 . Eriprojekt, avar planeering,rõdu, elamul heakorrastatud ja suurkrunt. Hind 1 150 000 kr.Tel 502 9505 Erki RäniMüüa elamukrundid Maramaa külas,Tartust 4 km. Hind 150 kr/m 2 , kommunikatsioonidperspektiivis. Viimased4 pakkumist! Tel 502 9505 Erki RäniMüüa maja Ülenurmes. 80ndate kivimaja,uued aknad, siseviimistlustuuendatud, üldpind 270 m 2 . Kinnistu1000 m 2 . Hind 2,1 milj. Tel 502 9505Erki RäniMüüa elamu kõrvalhoonega Luunjavallas, 10 km Tartust. Elamu ehit1993. a, kokku 5 tuba, 210 m 2 . Kõrvalhoonessaun, puhke-, abi- ja hobiruumid,koos sisustusega, ehit 2005. a.Kinnistu 1 ha - aiaga piiratud, hooldatud,kena kiviktaimla! Hind 2,5 milj.Tel 506 6173 Mart MetsnõmmMüüa maatükk Kanepi vallas suurusega41 ha. Põllumajandusliku sihtotstarbega,piirneb 1,1 km ulatusesOrajõega, head juurdepääsuteed.Kanepist 12 km, Tartust 55 km.Hind 375 000 kr.Tel 520 5853 Piret ArviMüüa 4-toal korter Kaunase pst.II/V k, 78 m 2 . Väga heas korras korter,uued siseuksed, aknad, parkett,vannitoas põrandaküte,koos köögimööbliga.Hind 1 195 000 kr.Mart MetsnõmmKINNISVARA HINDAMINEERAVARA hindamisakteaktsepteerivad kõik pangadja krediidiasutused.Hindaja: Heilin Reimand,tel 5113 931, 7427 730,heilin@eravara.eeMARKEE KINNISVARATartu, Ülikooli 6aTel. 740 2200Tiiu Leppik - maakler-juhatajatel. 510 3816Joel Viskus - maaklertel. 501 2630Marek Ujuk - maaklertel. 5595 2906Ave Kuusemets - hindajatel. 503 9778Merili Põldsaar - hindajatel. 515 56274-toaline korter Kaunasepst, 2/5, 76 m 2 , vajab sanremonti,WC ja duðinurk,renoveeritud, uus san-tehnika.Hind: 1 150 000.-Info tel. 510 3816,tiiu@markee.ee3-toaline korter Tartus Anne28, 7/9, 68 m 2 . Korterosaliselt renoveeritud. Korralikühistu ja madaladmaksud. Hind: 1 110 000.-Info tel. 510 3816,tiiu@markee.ee2-toal mug korter TartusRaua tn, 5/1, 46 m 2 , lähedalRimi, vajab san-remonti. Hind:720 000 kr, tel 501 2630,joel@markee.ee3-toaline korter Aiandi teel,5/5, 68 m 2 , vajab san-remonti.Rõdu. Majas tegusühistu. Hind: 950 000.-Info tel. 510 3816,tiiu@markee.ee2-toaline korter Tiigi tn,2/4, 38 m 2 , renoveeritud jaavatud köök. WC ja duðinurkkoos. Hind: 995 000.-Info tel. 510 3816,tiiu@markee.eeMüüa talu Põlvamaal Oravavallas koos 4ha maaga.Koht vaikne ja privaatne.Krundil allikas ja võimalussüvendada oma järv.Hind: 450 000.- Info tel.510 3816, tiiu@markee.eeMüüa maatükke Alatskivil jaVara vallas! Kui tunned huvisiis küsi infot tel. 510 3816või tiiu@markee.ee2-toaline korter Tartus Narvamnt, 2/1, 45 m 2 . Duðiruumplaaditud. Köögis jatualetis tehtud remont.Puumaja. Hind: 695 000.-,info tel. 5595 2906,marek@markee.eeMüüa Toivo kinnistu TartumaalVara vallas Põdra külas.Pindala 49,7 ha. Maatükiltalu koos kõrvalhoonetega,mis vajavad renoveerimist.Koosneb: 30,2 ha metsamaad,4,9 ha muu maa,14,4 ha haritavat maad.Hind: 1 250 000.- Infotel. 510 3816, tiiu@markee.ee2-toaline korter Tartus Tähetn, 4/4, 39 m 2 . Uus torustik,duðiruum tehtudkipsini. Hind: 765 000.-,info tel. 5595 2906,marek@markee.ee3-toaline korter Tartus Ilmatsalutn, 9/8, 62,4 m 2 .Katus vahetatud. Uus el.Heas korras. Köögi- ja muukorteri mööbel jääb soovikorral sisse (hinna sees).Hind: 1 020 000.-,info tel. 5595 2906,marek@markee.ee1-toaline korter Tartus Kaunasepst, 9/3. 30 m 2 . Kilpparkettelutoas, rõdu, avarkorter. Hind: 615 000.-,info tel. 5595 2906, marek@markee.ee2-toaline korter Tartus Kastanitn, 2/1, 51 m 2 . Duðiruumplaaditud. Köögis ja elutoastehtud rem. Puumaja. Ahiküte.Hind: 865 000.-,info tel. 5595 2906,marek@markee.ee1-toaline korter Tartus Uustn. 60. 5/3, 28 m 2 . LähedalEedeni kaubanduskeskus,Anne pood, Hind: 660000.-, info tel. 5595 2906,marek@markee.ee2-toal mug korter TartusNõlvaku tn, maja 91 a, 8/6,46 m 2 , rõdu, lift, vajab sanremonti.Hind: 720 000 kr,tel 501 2630, joel@markee.eeValgamaa Otepää Maatulundusmaa125 900 m 2 .Arenduseks või privaatsusthindavale inimesele, kauniskuppelmaastik Otepää lähedal,12,59 ha, linna 5 km.Olemas kõrgusmärgid.Hind: 1 300 000.-,info tel. 5595 2906,marek@markee.ee2-toal korter Kavastu keskuses,3/2, 51 m 2 , pakettaknad,elektriküte, vajab sanremonti.Hind: 190 000 kr,tel 501 2630, joel@markee.ee2-toal mug korter Vara keskuses,3/2, 56 m 2 , renoveeritud.Hind: 500 000 kr, tel501 2630, joel@markee.eeKööktuba Tartus, Tuglasetn, 18 m 2 , 2/1, WC eraldi,puupliit, heas korras. Hind:385 000 kr, tel 501 2630,joel@markee.ee1-toal korter Puhjas, 34 m 2 ,4/4, WC ja vannituba eraldi,vajab san-remonti. Hind:215 000 kr, tel 501 2630,joel@markee.ee1-toal korter Elvas, 27 m 2 , 2/2,puumaja, ahiküte, linna vesija kan, heas korras. Hind:390 000 kr, tel 501 2630,joel@markee.ee1-toal ahiküttega korterElvas, 2/2, 36 m 2 , puumaja,pakettaknad, ahiküte.Hind: 315 000 kr, tel 501 2630,joel@markee.ee3-toaline korter TartumaalAlatskivil, 3/3, 68 m 2 , toaderaldi. Vajab väikest san-remonti.Madalad maksud.Keskuses. Läheduses koolja lasteaed. Hind: 230 000.-Info tel. 510 3816,tiiu@markee.eeMüüa 2-toal korter. Tartumaa,Tähtvere vald, Märja, Keskuse, 47m 2 , 5/1, rõdu, Tartust 1 km, lähedalkauplus, spordiväljak, bussipeatus.Hind: 725 000 kr. 744 1684,517 2047 sirjek@haaberstimaja.eeMüüa 2-toal korter. Tartumaa,Puhja vald, Ulila, Kesk, 48 m 2 ,2/2, korteriomand, puumaja,ahiküte, vesi ja kanalisatsioonolemas. Majas on 4 korterit.Tartust 18 km. Hind: 299 000kr. 744 1684, 517 2047sirjek@haaberstimaja.eeMüüa 2-toal korter. Tartumaa,Võnnu, 48 m 2 , 3/1, remonditud,aknad vahetatud, köök ja sansõlmümberehitatud, koos köögimööbliga,lisaks vaipkate. Hind:350 000 kr. 744 1684, 5344 8512elmo@haaberstimaja.eeMüüa 3-toal korter. Kesklinn,Jakobi, 67 m 2 , 2/2, puumaja,renoveeritud, duðð, ahjuküte,kamin, puitpakettaknad, parkiminesisehoovis. Hind: 1 370000 kr. 744 1684, 5664 8006kaupo@haaberstimaja.eeMüüa majaosa. Tartu, Karlova,Õnne, kogupind 103 m 2 , krunt980 m 2 , 3 tuba, 1 korrust, puumaja,renoveeritud, saun, ahjuküte,elektriküte, kamin, pakettaknad,tööstusvool, kanalisatsioon, signalisatsioon.Hind: 1 399 000 kr.744 1684, 5664 8006kaupo@haaberstimaja.eeMüüa maja. Tartu, Variku, kogupind183 m 2 , krunt 932 m 2 , 5 tuba,2 korrust, kinnistu, puumaja,valmis, renoveeritud, rahulikusaedlinnaosas. Kinnistul 2 garaaþi,suur heas korras aed, kasvuhoone.Hind: 3 100 000 kr. 744 1684,517 2047 sirjek@haaberstimaja.eeMüüa 4-toal korter. Jõgevamaa,Põltsamaa, 63 m 2 , Tartu mnt,4/2, kivimaja, Põltsamaa kesklinnas,aknad vahetatud. Hind:520 000 kr. 744 1684, 5344 8512elmo@haaberstimaja.eeMüüa maja. Tartu, Puiestee,elamispind 150 m 2 , krunt 500m 2 , 5 tuba, 2 korrust, kivimaja,keskmises seisukorras, ehitatud1900. Hind: 3 150 000 kr.744 1684, 5344 8512elmo@haaberstimaja.eeMüüa 1-toal korter. Kesklinn,Ranna tee, 42 m 2 , 3/3, kivimaja,uus, duðð, keskküte, rõdu,pakettaknad, turvauks, trepikodalukus. Hind: 1 085 000 kr.744 1684, 5664 8006kaupo@haaberstimaja.eeMüüa kaks 2-toal korterit. Tartumaa,Tartu, Karlova, Õnne,46 m 2 , puumaja. Kesklinnalesuhteliselt lähedal. Korterid onheas korras. Kõrged laed, vesi,kanalisatsioon, potikiviahi soojakapiga.Veemõõtur. Majas vahetatudvee -ja kanalisatsioonitorustik,korteris elektrijuhtmestik.Kiire! 744 1684, 5172047 sirjek@haaberstimaja.ee


A 11 reede, 22. september 2006 Linnaleht KODU/KINNISVARAuued aknad. Korteri seintel värvitudseineks. WC ja vannituba eraldi,uus san-tehnika, vahetatud torustik.Köögis mööbel, mis jääb korterisse.Tühi. Hind 875 000.- Tel 1310,527 4186 Jelena SmertinaMõisavahe 35. Keskk korter, 9/2,66,7 m 2 . Korteris tehtud remont.Seinad krohvitud, tubades ja köögisseintel tapeet, WC ja vannitubaeraldi, uus san-tehnika. Köögimööbeljääb sisse! Hind 1 000 000.-Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaTartumaa, Ülenurme vald, Uhtiküla. Krundid ca 2200 m 2 ! Müüauues elamurajoonis krundid! Krundilolemas vee-, kanalisatsiooni- jaelektriliitumised! Tartust ca 7 kmmööda Võru maanteed! Looduskauniskoht! Hind 330 kr/m 2Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaIhastes Kraavikalda tn. Kinnistu1022 m 2 , eh-alune pind 204 m 2 , 1,5korrust, gaas, elekter, vesi, kanalisatsioon.Teed asfalteeritud! Väga ilusja rahulik piirkond! Hind 1 025 000.-Tel 1310, 5347 4769 Rene VähiTartu linna piiril Vahi külas Toompihlakatn. Uus kivimaja avara terrassiga.Kinnistu 1128 m 2 , üp. 194,3m 2 . Majas kolm magamistuba, köök,kabinet, saun, abiruumid, garaaþ.Hinna sees vee-, kanalisatsiooni- jaelektriliitumised. Hind 3 150 000.-Tel 1310, 527 4186 Jelena Smertinakrunt 1347 m 2 . Vee-, kanalisatsiooni-,gaasi- ja elektriliitumised hinnasees. Helista ja tutvu projektiga!Võimalus soetada lõplikult viimistletudkujul (hind kokkuleppel).Tel 1310, 527 4186Jelena SmertinaKulli tn. Keskk korter. Äsja valminudmajas Tammelinnas, 27 m 2 .I korrus, parkimisplats ja suur panipaik.Hind 795 000.- Tel 1310,5342 8446 Marge SaaremetsRahu 15. Keskk. Korter, 33 m 2 , 5/1,2004.a. tehtud kap-remont. Pakettaknad,WC ja duðiruum koos, soevesi boileriga. Väga soe korter.Trepikoda korralik! Majasühistu. Hetkel kasutuses büroona.Hind 525 000.- Tel 1310,5342 8446 Marge SaaremetsMärjal renoveeritud korter. 1/5,65,8 m 2 . Korteril on vahetatud aknad,välisuks ja teostatud san-remont.Vannitoas põrandaküte, seinadja põrandad plaaditud, paigaldatuduus san-tehnika! Korterissejääb köögi-, elutoa ja magamistoamööbel + köögitehnika!Hind 975 000.- Tel 1310,5347 4769 Rene VähiRopka tn 10. Keskk, 75 m 2 , 5/2.Korter on väga heas seisukorras,läbi maja, soe ja valgusküllane.Vahetatud on kõik aknad, siseuksed,kahekordne välisuks. Korterihind sisaldab köögimööblit.Majas korralik ühistu.Hind 1 390 000.-Tel 1310, 5342 8446Marge SaaremetsKinnistu 10,1 ha, 9 km Tartust Rõhukülas. Kinnistule on väljastatudlähteülesanded ja olemas el-liitumine.Teed heas korras!Hind 2 800 000.- Tel 1310,5347 4769 Rene VähiVana-Ihastes Veibri küla, Kaare tee29. Kinnistu 1789 m 2 , üp. 210,7 m 2 .Majas neli tuba, köök, saun, abiruumid,garaaþ kahele autole. Hinnasees vee-, kanalisatsiooni- ja elektriliitumised.Hind 3 500 000.-Tel 1310, 527 4186 Jelena SmertinaNõo vallas suvilate rajoonis asuveramu. Üp 127 m 2 , 5 tuba. Lintvundamendil,väikeblokkidest, soojustatud,eterniitkatusega maja. Täiskeldriga,garaaþ, saun. Maja kütabahi ja pliit. Väga kaunis ümbrus,tiigi kaldal. Tule tutvuma!Tel 1310, 5342 8446Marge SaaremetsKalda teel. Renov. korter. 4/5, 52,7m 2 . Korteris on teostatud san-remontja vahetatud el-juhtmed.Korterisse jääb külmkapp, pesumasin,köögi-, vannitoa ja lastetoamööbel. Korteril on 2 rõdu!Majas on toimiv korteriühistu!Hind 950 000.- Tel 1310,5347 4769 Rene VähiEkskl. korter Aleksandri tn. Kahestkorterist kokku ehitatud ja teost.täielik kap-remont (uued juhtmed,torustik, põrandad, uksed ja aknad).Korteris kamin, kaks WC-d,vann ja duðiruum. Vann asub poolavatultmagamistoas.Hind 1 750 000.- Tel 1310,5342 8446 Marge SaaremetsMõisavahe 45. Keskk korter. 9/6,79 m 2 . Korteris toad eraldi, kahelmagamistoal täissuletav klaasrõdu.Akendest ilus vaade. Soovikorral jääb kogu sisustus korterisse.Majas tugev KÜ, korralikudnaabrid. Tule ja tutvu.Hind 1 490 000.-Tel 1310, 5342 8446Marge SaaremetsAasa elamurajoonis Kurekella tn.Krunt 998 m 2 , elamispind 140 m 2 ,üldpind 210 m 2 . Majas 3 magamistuba,avatud koridor-köök-elutuba,saun, mullivann, terrass. Haljastusrajamisel! Hind 2 600 000.-Tel 1310, 5347 4769 Rene VähiÕssu küla, Ülenurme vald, Tartumaa.Pooleli olev maja, üp. ca 135 m 2 ,Tartu piiril Lohkvas. Krunt 1001m 2 , üp. 252 m 2 . Maja on kolmekorruseline. Majas on täiskelder,saun, puhkeruum, 3 WC-d, 2 vannituba,2 garaaþi, tööstusvool.Esimesel korrusel on köök, elutuba,terrass. Teisel korrusel asuvadmagamistoad ja rõdu.Hind 2 600 000.-Tel 1310, 5347 4769 Rene VähiMõisavahe tn, 5/1, 47 m 2 . Korterrenoveeritud, tubades kilpparkett,Aiandi tee 1. Keskk korter, 5/2,66,7 m 2 . Väga hea asukohaga korter,vaikne piirkond! Korteris tehtudremont. Seinad krohvitud, tubadesja köögis seintel tapeet, WCja vannituba eraldi, mullivann!Kogu mööbel jääb sisse!Hind 1 100 000.- Tel 1310,527 4186 Jelena SmertinaKaunase pst 8. Keskk korter. 5/5,78 m 2 , renoveeritud, võimalik ostakoos sisustusega! Tingi!Hind 1 500 000.- Tel 1310,527 4186 Jelena Smertina


UUDISEDTartu Ülikooli spordihoonesai nurgakivin Kolmapäeval sai ehitusjärgusolev Tartu Ülikooli spordihoonenurgakivi, mis asetatisümboolselt kergejõustikuhallilõunapoolsesse tribüünidealusessenurka.Tartu Ülikooli akadeemilisespordiklubi juhatuse liikmeHarry Lembergi sõnul on uuekergejõustikuhalli valmimineEesti kergejõustiku arengu seisukohaltajas kaugeleulatuvatähtsusega. „See tagab vägahead treening- ja võistlustingimusednii praegustele kui katulevastele sporditippudele.Tänu kogu Ujula 4 spordihoonerekonstrueerimisele ja juurdeehituselesaab kehakultuuriteaduskonnaspordiõpetushoopis uue kvaliteedi.”Praeguseks on Tartu Ülikooliakadeemilise spordiklubi haldusosakonnajuhataja BirgitKrillo sõnul ehitustööd üldjoontesgraafikus: „Käib katusekandvate konstruktsioonidepaigaldamine. Kohe on valmimasellinguhoone, nii et sõudjadsaavad veel selle hooaja lõpusoma paatidele uue kodu.Samuti ehitatakse ümber parkla.”Ujula 4 spordihoone juurdeehitusekäigus valmib uus,200-meetrise ringiga kergejõustikuhall,kus lisaks kergejõustikuleon võimalik korraldadaka korvpallivõistlusi4000 pealtvaatajale. Uuenenudkompleksi tuleb uus pallimängusaal,kaks jõutreeningusaali, aeroobika- ja poksisaalning sõudeergomeetrite ruum.Samuti ehitatakse uus paadiellingsõudjatele ja aerutajatele.Juurdeehitustööd lõpevad2007. aasta aprillis. LinnalehtEelmisel nädalal avaldasEesti Maaülikooli üliõpilasesindustoetust president ArnoldRüütlile. Avaldus vallandasInternetifoorumitespahameeletormi ning vastulausegaavaldasid oma nördimustmitmed üliõpilasliidudja maaülikooli tuutorid.Üliõpilased panevad Internetifoorumitespahaks, et maaülikooliülõpilasesindus neilt küsimata poliitilisiavaldusi teeb. Rahvaliitlastestja keskerakondlastest üliõpilasesinduseliikmeid süüdistatakseerakonnapoliitika ajamises. Selnädalal avaldasid ametliku vastulauseEesti Maaülikooli Üliõpilasteja Eesti Metsaüliõpilaste Liit ningmaaülikooli tuutorid.„Avalduses on kirjas: „Oleme arvamusel,et esinduse poliitilineseisukohavõtt kogu üliõpilaskonnanimel oli üliõpilaste suhtesebaõiglane ja ülekohtune. Sedaküsimust ei olnud esindus tegelikulttudengkonnaga arutanud.Üliõpilasesindus peaks aga esindamakõiki tudengeid, mitte ühtvõi teist parteid. Üliõpilasesinduseesimees võib kuuluda Keskerakondaja selle liikmed võivad juolla Rahvaliidu pooldajad, aga e-sindus ei tohiks olla poliitikat ajavkogu, tema otsused ei tohi ollapoliitilised. Üliõpilasesinduspeaks seisma eelkõige tudengitelepakutava hariduse kvaliteedi, õppe-ja teadustööks vajaliku keskkonna,sotsiaalsete tagatiste jaelamistingimuste parandamiseeest.”Vastuavalduse üks eestvedajaidLauri Bobrovski selgitas, et üliõpilasesindustei taheta maha teha,vaid sooviti näidata, et paljud tudengidon teistsugusel seisukohal.„Ootame esinduselt sisulist tegevustülikoolis, poliitikat ei tohikssellises organisatsioonis ajada jaselliste avalduste tegemine poleüliõpilasesinduse tööülesanne,” oliBobrovski konkreetne. Kritiseeritaksegiüliõpilasesinduse avaldustüleüldse, otseselt selle sisu kommenteeridaBobrovski ei soovinud.Bobrovski kinnitas samas, et vastuavalduseleallakirjutanud tudengiorganisatsioonidpole otseseltRüütli kandideerimise vastu egaIlvese poolt, vaid usuvad, et kõigilpeaks olema õigus eriarvamuseleja üliõpilasesindus on oma ülesannetvalesti mõistnud.Valimised annavadmandaadiEMÜ üliõpilasesinduse esimeesSilver Kuusik kinnitas, et poliitilisteotsuste tegemine on just üksüliõpilasesinduse ülesannetestning nad on valitud kogu üliõpilaskonnanimel sõna võtma. Hoolimatamadalast valimisaktiivsuseston ju esinduse valimised igati seaduslikud.„Kahtlemata puudutabka tudengeid, kes presidendiks valitakse!Demokraatlikus riigis onkõigil sõnaõigus ja ka esindusespolnud toetusotsus sugugi ühehäälne,”sõnas Kuusik, tuues üliõpilaskonnapoliitilise käitumisekohta näitena Tallinna Ülikooliavaaktusel Gaudeamuse esimesesalmi laulmata jätmise. Kuusiktunnistab, et Keskerakonna liikmenaon ta paratamatult nõus parteivaadetega, kuid avalduse põhieesmärkoli tunnustada Arnold Rüütlitendise rektori ja emeriitprofessorinaning initsiatiiv tuli esindusesiseselt.„Võib olla tõesti ületasimepisut volituste piire, aga eesmärgikson maaülikooli säilimine,Rüütel ei laseks meid kellegagi liita,”põhjendas Kuusik, et püüti tegutsedakõigi tudengite huvides.Eesti Maaülikooli üliõpilaskonnakõrgem esindusorgan võttis Rüütlittoetava otsuse vastu järgmisessõnastuses: „Eesti Maaülikooliüliõpilaskond on seisukohal, etpraegune president Arnold Rüütel,kes kandideerib ka teiseks ametiajaks,on tõestanud end kindlameelseEestimaa huvide eest seisjana.Ainult Arnold Rüütli jätkamise puhulsaab üliõpilaskond kindel olla,et ei õnnestu läbi suruda varemkorduvalt esile kerkinud plaane,mille eesmärgiks on iseseisva EestiMaaülikooli likvideerimine.Maaülikooli üliõpilaskond soovibLinnaleht reede, 22. september 2006 A 12Tudengid protestivad poliitilise avalduse vastuMaaülikooli üliõpilasesindus toetust president Arnold Rüütlile vallandas tudengite hulgas meelepaha.Foto: Terje Leppoma endisele rektorile jõudu jakindlameelsust oma langetatud otsuselkandideerida uuesti presidendiks.Üliõpilased taunivad poliitilisijõude, teisi huvigruppe jaisikuid, kes tegelevad ainult Rüütlimustamisega ning seeläbi vaenuõhutamisegaühiskonnas.”Triin Kaltertriin.kalter@linnaleht.ee


A 13 reede, 22. september 2006 LinnalehtVÄIKEKUULUTUSED/TÖÖUste paigaldus, tel 5350 0555Viljandi maakonnas asuv Karula-Piiri tapamaja pakub lihunikuteenust(siga). Info 505 7366KINNISVARA OSTÕmblemine ja juurdelõikustööd, tel740 6587, 5662 1292, FIE Inga Tagel1-toal korter, tel 528 65231-2 toal korter, tel 5561 41142-toal korter, tel 507 46353-toal korter, tel 517 56353-4 toal korter, tel 5373 63434-toal korter, tel 504 8379Maad Tartus või Tartu lähedal,tel 5561 4114Maamaja, Tartust kuni 40 km,tel 503 2345TEATEDEvangeelne usuteenistus - õpetusevangeeliumist, kristlik hingeabi, sotsiaalnenõustamine, 24. sept kl 14-16Barclay Hotellis, Ülikooli 8,3. korruselEHITUS JA REMONTKruus, killustik, koos transpordiga,tel 5666 7528PAKUN TÖÖDHiina restoran Tartus pakub tööd kohusetundlikulenõudepesijale,tel 730 3414, 5556 5211Ilusalong MANGO Riia t 69 võtabseoses avamisega septembrikuustööle juuksureid, kosmeetiku, massööreja maniküürija. Info tel 56683700, 742 4777 kl 10-17, CV saataaadressile infotelefon@hot.eeOTSIN TÖÖDAnnan järeleaitamistunde eesti keeles6. klassini ja inglise keeles 4. klassini.Info õhtuti tel 526 1233KINNISVARA MÜÜK1-, 2-, 3-, 4-toal korterid.Suur fotodega andmebaaswww.tartukinnisvara.ee,tel 742 0240 Robinson KVMüüa elamu Lääne-VirumaalKohalas, hind 850 000 kr.Info tel 5193 0693RENDILE VÕTTA1-toal korter, tel 528 65231-2-toal korter, tel 503 23452-toal korter, tel 511 59493-toal korter, tel 5561 4114RENDILE ANDA1-, 2-, 3-toal üürikorterid.Suurim fotodega andmebaaswww.tartukinnisvara.ee,tel 734 3762 Robinson KVOSTVõtame mööblit komisjonimüükiPuiestee 114, tel 5391 2169MÜÜKAnna asjale uus elu! Kasutatud kodusisustusSoomest kaupluses Mööbel,Ringtee 1. Oleme teiega E-R 10-18,L 10-15. Peatse kohtumiseni!Fibo kergplokk: 200 mm – 26 kr,300 mm – 41 kr, tel 5841 3088Imeilusate helelillade sügiskrookustesibulaid, 2-3 tk = 1 krhelistada igal ajal tel 5451 8449KARTUL Milva, hind 4 kr, kojutoomisega,tel 5560 9220Kuivad küttepuud, lahtiselt ja võrgus,www.daago.ee, tel 557 6177Kuivad lepaküttepuud, tel 5815 2407Küttepuud, tel 501 9328Müüa ehitussoojak, tel 5550 0521Müüa kuivad kütteklotsid, 40-lvõrkudes, koos veoga, tel 384 7010Müüa kuivad, pakitud kaminapuud jakütteklotsid 40-l võrkkotis, kohalevedu,tel 5383 9215Müüa pakendis keskküttekatel ViadrusU22, võimsus 20 kW, hind9500 kr, tel 734 6557, 5331 9703TEENUSBoilerite puhastus, veemõõtjatevahetus, san-tehnilised tööd,tel 734 8044, 5646 9025Fekaaliauto, ummistuste avamine,tel 520 5904Fekaalivedu, tel 740 7306, 527 2706KAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 172724 h, h 17 kr/minKangas-, geel- ja akrüülküüntepaigaldus (350 kr), hooldus jamaniküür, tel 5396 4944Kullassepa- ja kellassepatööd.Saurus, Küütri 2, tel 742 3335Kvalifitseeritud pottsepatööd,tel 502 5424Peokorraldus suurtele javäikestele! Tel 5559 7016www.peotuju.googlepages.comPottsepatööd ahjukestad,tel 503 2665San-tehnilised tööd (garantii) jakanal-ummistused, tel 521 4808Teeme san-tehn töid: kütte-, veejakanal-seadmete paigaldus,tel 5344 5571Veoteenus kaubikuga, tent, avanevadküljed, kuni 1,7 t, tel 521 8217ÄRITEENUSEttevõtete asutamine tasuta,tel 730 0818Laenud alates 20 000 kr,tel 501 8507VANAVARAAntiigiäri Saurus ostab antiiki javanavara (maalid, lauahõbe, ehted,mündid, ordenid, portselan,postkaardid jne.), Küütri 2,tel 742 3335 ja 505 2148KOOLITUSKlaveri eratunnid, tel 5631 8692Õppesõit, tel 5354 3914ILU JA TERVISKas Te olete 66-aastane või vanemja olete vähemalt 2 nädala jooksulpeaaegu iga päev tundnud kurvameelsust,huvi ja elurõõmu kadumist,energia vähenemist ning Teilon alanenud söögiisu ja esinevadunehäired? Kui jah, siis kannatatetõenäoliselt depressiooni all.Kui Te soovite osaleda uuringus, misvõib Teil aidata neid sümptomeidleevendada, või kui soovite täiendavatinfot, võtke palun ühendust SATÜK: psühhiaatriakliiniku arstidegaTartus, Raja 31: dr Kairi Mägi, tel 7318824, 5646 8964 võidr Helen Kirber, tel 731 8738,554 3799 või dr Liina Haring, tel731 8767, 5910 5093Q-Ilusalong pakub rendikohta tublileoma klientuuriga juuksurile.Info tel 525 4270pakuvad efektiivset ja alternatiivsetidamaist abi alkoholi-, nikotiini-,hasartmängude sõltuvuse puhul.Hiina prof. Ly Chini meetodil.Garantii 98%. Tartus E-P,tel 748 4677 või 505 8381LEMMIKLOOMKoerte pügamine ja hoidmine,tel 5559 6964Müüa chow-chow punased kutsikad,tel 672 4168Müüa ROTVEILERI KUTSIKAD, EKLiPABERITEGA, tel 508 7937HARRASTUSISS Eesti AS-i Lõunaregioon võtabtööle koristajaid, töö graafiku alusel.Tel 731 4370 või tulla kohale aadressilSoola 3, TartuKojameestele kesklinnas ja Pärnatänaval, tel 526 6044Pakume püsivat tööd õmblejatele,tel 5664 1700Projektmööbli firma võtab töölemööblipaigaldaja-abitöölise,väljaõpe kohapeal,info telefonil 5347 0872Rahvusvaheliste treilerivedudega tegelevettevõte Tartus otsib oma kollektiivisekretäri. Soovitav eelnevtöökogemus ja vene keele oskussuhtlustasandil. Samas pakume töödE-kategooria autojuhtidele. CV saata:hert@hert.ee, info tel 734 3666Seoses tootmismahtude suurenemisegavajab AS Valumehaanika metallivalajaid,vormijaid (väljaõpe kohapeal),sildkraanajuhti, lukkseppi,elektrikku, treialit, elektri- ja gaasikeevitajatning lihttöölisi valujaoskonda.Ühiselamu võimalus.Teguri 32, tel 747 4702Tolmet Eesti OÜ võtab Tartus tööleAUTOJUHI. Info tööpäeviti kl 9-17tel 740 2733, 5567 5224Vajan järeleõpet 11. kl keemias,tel 553 3829Vajatakse nobenäppe kummidetailidetöötlemiseks E-R kl 8-16.30.Info tel 733 3995, 517 2264Võtame tööle kütte- ja ventilatsiooniseadmetepaigaldajaid ningelektrikke, tel 507 2669KALLIS ÕIE!Õnnitlen Sind ülipalavaltsünna puhul!Eluaasta jääb saladuseks,nagu Sa soovisid!MarcoMüüa tükeldatud küttepinde 6 rmkoos veoga Tartus, tel 509 4921Tume matt sektsioon riidekapiga,tel 748 7130Ära anda kütteks lammutatud puitmaterjali,tel 513 7298, 742 3163


Linnaleht reede, 22. september 2006 A 14vabaaegLaululava laenutab uudseid sõiduvahendeidn Tähtvere puhkepargis saab nüüd laenutada kolmerattalisi velo-trike’i, mis liiguvadedasi mitte pedaalide, vaid ratta kõigutamise jõul.Puhkepargi mänedþeri Andrus Holzi sõnul saab laululava kaare all valida kolmeerinevas suuruses seadeldise vahel ning neist leiab sobiva endale ka laps.„On olemas ka nii-öelda mägivelo-trike’id, kuid meie omad sobivad kõige pareminiasfaltkattega platsidel ja teedel sõitmiseks,” ütles Holz.Pool tundi velo-trike’iga kõigutamist maksab 30 ja tund 50 krooni. Kel huviselline imeratas osta, sel tuleb minna Sepa turu uude hoonesse.Tähtvere puhkepark pakub sellest suvest laenutamiseks ka rullsuuski. Arutatudon ka tuulelohede laenutamist.LinnalehtLINNALEHT SOOVITAB!Tartus toimub tervisepäevn Täna kell 15–19 toimub Raekoja platsil tervisepäev “Käi jala!”.Esimest korda toimuval üritusel saab osaleda kepikõnnil, mängidajalgpalli, võimelda värskes õhus ja tantsida line-tantsu. Võimaluson kontrollida oma tervist. Lastele on mõeldud tervisemuinasjutud,liikumismängud, joonistamine, batuut. Meeleolu loob ansambelUntsakad. Tervisepäeva juhib Mart Mardisalu.Linnapea Laine Jänes soovitas tervisepäeval anda oma töötajatelemõned tunnid vaba aega, et nad saaksid väsitava töönädala lõpussel sportlikul ettevõtmisel osaleda. “Ühisest liikumisest jamuusikast saadavad emotsioonid kaaluvad selle tööaja mitmekordseltüles,” ütles Laine Jänes.Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree sõnulon tervisepäeva mõte teadvustada inimestele nende enda rolli omatervise parandamisel. “Mis saab olla lihtsam ja toredam, kui tehaseda värskes õhus.”Tervisepäev on ühtlasi kuulutatud ka autovabaks päevaks. TartuKaubamaja kõrval parklas tutvustatakse kell 12-19 Tartu linnaliinibusseläbi aegade, lapsed saavad sooritada rattalubade eksamit,proovida vigursõitu ja rattasõidu kiirust, avatud on fotonäitusjalgratta eelistest, tutvustatakse säästva transpordi projekti BUST-RIP, kohal on trikiratturid ja lõõtsabussile saab autovabadusest joonistada.Tervisepäeva ja autovaba päeva üritused on tasuta.Atlantis22. IX Laval JZ Belle & Intan! DJ Aav23. IX Koolinoorte pidu – soovidisko!DJ Veiko Värv & Karl Kukke23. IX Saturday Danceclub! DJ RaulRooma26. IX Students’ Nightlife Spot! DJMarko Kiljak27. IX Girls’ Academy! DJ Aav28. IX Club Deja Vu! DJ Raul RoomaPattaya22. IX Friday@Jungel + kehamaalinguteshow! DJ Heiko Merikan23. IX Junglespirit! DJ Vaido Pannel27. IX Naughty Night! DJ Finito28. IX Tiger Club! DJ Erki OhmannClub Illusion22. IX Ice Cream! DJ Defkut (FIN), DJRepartee (FIN)23. IX Delicious – Saturday Night Live!Genialistid, live! DJ Easy-G (Delicious,Illusion), DJ Marek Peterson(Delicious, Illusion), DJ Margus Peterson(Delicious, Illusion)Maasikas22. IX Öödisko. Muusikaks 80-90ndate hittide koorekiht23. IX Maasikadessert!27. IX Kultuskolmapäev! Tantsuhittemängib Andres-Allar Varato28. IX Sünnipäevaklubi! Plaate keerutabRaimo AunClub Tallinn22. IX Fuck Me I’m Famous! DJ Aasorg,DJ Emerson23. IX Sin City! London Electricity(UK), Raul SaaremetsEkraan 1“Leiutajateküla Lotte” 12.00, 13.45,17.30“Minu endine superpruut” 15.30,19.30, 21.45Ekraan 2“Click – superpult” 12.30, 17.00, 19.15,21.30“Ricky Bobby – legendaarne kihutaja”14.45Sadamateater25. IX kell 19.00 ja 21.00 “Lemming”Vanemuise suur maja22. IX kell 19.00 “Kõik aias” (Esietendus!)23. IX kell 19.00 “Teatriparadiis”25. IX kell 19.00 “Lõõmav pimedus”(Viljandi Ugala külalisetendus!)26. IX kell 19.00 “Kõik aias”27. IX kell 19.00 “Võluflööt”Vanemuise väike maja27. IX kell 19.00 “Mesimees”28. IX kell 19.00 “Sekstett a la carte”29. IX kell 19.00 “Vabamõtleja”Sadamateater24. IX kell 16.00 “Salemi nõiad”(Soodusetendus!)29. IX kell 19.00 “Tantsumaraton”Tartu raekoda22. IX kell 18.00 ansambel Zarabanda(Hispaania) – Alvaro MariasVÕTA OSA!Paunvere väljanäitus ootab laadalisin Palamusel üheksandat kordatoimuv suur Paunvere väljanäitusootab homme kauplema japakub vahvat kultuuriprgrammi.Päeva juhib Jüri Aarma. Kõigetihedam eeskava on laululavajuures: esineb ansambel L’ Dorado,näha saab tuleneelajaid jatantsijaid. Väljanäituste platsiltoimub koeratõugude tutvustus.Rahvalikku muusikat, mille järgitantsidagi saab, mängitakse O.Lutsu kihelkonnakooli muuseumiõuel, Palamuse klaasikojaõuel ja staadionil.Eesti Barbecue Assotsiatsioonkorraldab sigade küpsetamisevõistluse “Rahvuslik rümp”. Apteegijuures valmistavad saemeistridkasetüvest skulptuuri.Kohale tuuakse Järva-Jaani tuletõrjemuuseumieksponaadid ja Ökokrati keskkonnatelk. Avatud on Palamuse kirik, apteek, turismiinfokeskusja O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum. Laadapiletite vahel loositakse välja vahvaid auhindu. Väljanäitusepääsme eest küsitakse 20 ja parkimispileti eest 10 krooni.(plokkflööt), Angel Luis Quintana(tðello), Miguel del Barco Diaz (klavessiin,orel).Eesti Rahva MuuseumPüsinäitus “Eesti. Maa, rahvas, kultuur”.Kuni 1. X “Ise sõime, ise jõime…” –toidukultuurist nõukogude Eestis.SpordimuuseumPüsinäitus “Hortus Athleticus”.Kuni 26. XI näitus “Keskaegsed piinamisriistad”.Tartu LinnaraamatukoguKuni 31. IX Tammelinna harukogusEda Madissoo lapitekkide näitus „Lapimäng”.Kuni 20. X 2. korruse näituseruumisraamatunäitus „Kuidas laps endalenime sai?”, näitus tutvustab kirjandustnimevalikust meil ja mujal.Kuni 17. X näitus Jüri Käosaare pliiatsikollektsioonist„Pliiats?... Pliiats!”.Kuni 20. X muusikaosakonnas LembitKaru näitus „Hetkenägemused”.Vaatamiseks on väljas värvilised jamustvalged joonistused aastaist2000–2006.Kuni 20. X Karlova-Ropka harukogusnäitus „Kahekesi loodusega”. Vaatamisekson väljas harrastuskunstnikViive Kösti loodusmaalid. Näituskuulub sarja „Lugeja ise tegi”.Tartu KunstimuuseumPüsinäitus “Tartu kunsti lood”.Kuni 24. IX eesti kunsti klassikat tutvustavnäitus ”Pallase skulptuur”.Seekord eksponeeritakse meie tunnustatudskulptorite (H. Halliste, A.Vomm, M. Saks, F. Sannamees) kõrvalka nende autorite töid, kelle loomingerinevatel põhjustel nii tuntudpole – J. Leiba, I. Luha, A. Ipsberg jt.Näeb portreesid ja figuure: loomalinnuplastikatkipsis, betoonis, graniidis,marmoris, pronksis ja puus – niiümarplastikas kui reljeefis aastatest1920–1985.Tartu LinnamuuseumKuni 29. X näitust “Kui rong tuli...”.Näitus tutvustab Tallinna-Tartu raudteeliini130-aastast ajalugu.Uppsala MajaKuni 30. IX Anne Vasara ja MaretSuurmetsa näitus “Kokkupuude”.TÜ RaamatukoguKuni 1. X Boris Ðestakovi näitus “Täheaine”.Kuni 30. IX Jaanus Eensalu näitus“Valgus, vari, värv ja ruum”.Eesti KirjandusmuueumKuni 8. XI Uldo Mölderi maalinäitus“Vesi ja värv”.Tartu Linnaraamatukogu23. IX kell 11.00 laste- ja noorteosakonnasjututund lastele vendadeGrimmide muinasjuttudega. Kavason lood „Kuldhani” ja „Kuldlind”.Joonistatakse muinasjututeemalisipilte.Tähtvere päevakeskus28. IX kell 17.00 kohviklubi “AnnanaineHaavakivilt”. LuulelavastuseAnna Haava seniavaldamata vaimulikustluulest esitab Linda Olmaru,laulavad Merle Müür ja Merike Jaanisk.Info ja registreerimine 7461771ja 7461770.Sundüürnike seltsing25. IX kell 16.00 kutsub Tartu kodanikeühenduseSundüürnikud juhatusoma linna sundüürnikud seltsingu(MTÜ) asutamiskoosolekule Tartulinnavalitsuse haridusosakonna saalisRaekoja plats 12.

More magazines by this user
Similar magazines