Tartu - Linnaleht

E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L G E M A J Õ E E R I K Ü L GLinnaleht reede, 22. september 2006 A 8Madal veetase paljastab Emajõkke aastakümnete jooksul visatud prahi. Avaturu kõrval vedelebprügi alates pudelitest ja vanadest kingadest kuni raudkastideni välja. Foto: Arvo UustaluEmajõe põhja ei puhasta keegiKui Emajõe kaldapealseidkoristab linn regulaarseltning aeg-ajalt ka veepiiri,siis jõe põhja pole aastakümneidkeegi puhastanud.Linna haljastusteenistuse juhatajaAndres Pooli sõnul on linnallepingud tehtud nõnda, et hooldusfirmadkoristavad haljasalasidja teid kuni veepiirini. „Eks jõepõhjas ole nii olmeprahti ja autokummekui betoonikamakaid. Olemekoos Veeteede Ametiga püüdnudjõest kätte saada näiteks betoonistkanalisatsioonitorusid, agakraanaga alus ei pääsenud neilepiisavalt lähedale. Minu arvamuson, et kive ei ole mõtet möödapõhja veeretada, aga prahti võiksjõest koristada küll. See pole agasugugi lihtne, sest tuukrid peaksidvee halva läbipaistvuse tõttu käsikaudutöötama ning põhjas on teatavastika muda,” rääkis Pool, kellehinnangul on Emajõe olukorderiti katastroofiline Sõpruse sillastallavoolu. Kuna jõgi ei kuulu linnale,siis võiks Pooli arvates õla allapanna ka riik.Veeteede Ameti Tartu navigatsioonitalitusejuhataja Eino Martihhinütles, et ameti ülesanne onhoida laevateed läbitavad. „Olemevalmis jõudumööda jõe puhastamiselkaasa lööma, aga see on ikkagiomavalitsuse ülesanne,” selgitasMartihhin.n Linn taotleb tänavusest lisaeelarvestkolm miljonit krooni, et Emajõemadalat veeseisu ära kasutadespuurida Supilinna piirkonnasEmajõe kaldakindlustuse vaiadKroonuaia sillani välja.„Töid siiski selle rahaga tänavulõpetada ei suudeta. Betoonplaatidepanekuga jõuab järelejäänudosas umbes kolmandiku peale.Tööde lõpetamiseks on vaja 7,5miljonit krooni,” rääkis linna teedeteenistusepeaspetsialist Rein-Matti Laarmaa.Mullu alustatud tööde tegemistjätkab sillaehitusfirma K-Most, mislõpetab hetkel ka Vana-Narvamaantee kolme tunnelit. „Betoonitöidon suvel parem teha, aga kaevamisepuhul on talv isegi etem,kuna kaldakindlustusplaadid kaevataksepooleteise meetri sügavuselemaa sisse ning seal on soojemalajal alati vesi,” selgitas K-Mostiprojektijuht Viktor Muraðko.Tööd lähevad planeeritust pisutkallimaks, kuna Supilinna vanademajade ja pehme pinnase tõttu kasutataksevaiade sissetampimiseasemel puurimist. Vaiad puuritakseseitsme meetri sügavusele. „Kuikaua uued kindlustused vastu peavad,ei oska täpselt öelda, aga vanadegavõrreldes peaksid needkallast kaks korda kauem hoidma,”lubas Muraðko.Praht uputabAugusti viimastel päevadel peetudEmajõe Lodjaseltsi ja linnaühistel korrastustalgutel tõmmatijõe kaldapiiridelt välja umbes 30autokummi. Lodjaseltsi eestvedajaPriit Jagomägi arvates on neidvees ulpimas aga veel sadu.„Lodjakoja ja Võidu silla vahelisellõigul võttis talgutest osa 40 inimest.Kokku koguti kaks suurtkonteineritäit prahti. Tegu on siiskivaid osakesega Emajõkke aastategavisatud prügist. Sõpruse sillastedasi ei julge turiste täis lodjagasõitagi. Meie korjasime vaidnähtavalolevat sodi. Vette tuleb ikkagituukritega minna. Ühekordsetestettevõtmistest jääb ka väheks.Kuna tänavu on jõgi väga madal,siis on just praegu õige aeg sedapuhastada,” ütles Jagomägi.Vähemalt korra aastas on Emajõekaldapealseid koristatud ka tudengipäevaderaames. „Kuna kevadelsai neid juba puhastatud, siison praegu lahtine, kas läheme sügiselkoristama koerte varjupaigaterritooriumi või taas kaldapealseid.Üritus ise toimub aga 22. oktoobril.Oleme oma aktsioonidegatahtnud linnarahva tähelepanusuunata sellele, et vaba aega võibveeta ka korrastatud kaldapealsetel,”rääkis tudengipäevade projektijuhtKunnar Karu. Tudengidon muu hulgas veest välja toonudpesumasinaid, kelke ja saage.Kaldakindlustus jõuab Kroonuaia sillaniTartlastel üle tuhande mootorpaadin Kuigi Emajõel näeb ujuvvahenditsõitmas suhteliselt harva, onEesti Riikliku Autoregistri andmeiltartlaste nimele registreeritud 999mootorpaati ja väikelaeva.Lisanduvad veel Veeteede Ametisregistreeritud isetehtud paadid,kalapaadid ja üle 24 meetri pikkusedlaevad. Paadiomanikud toovadvähese sõidulusti põhjusekskalli kütuse. Linn lisab, et vajaoleks rohkem ka sildumiskohti jasadamaid. „Ei ole see paatide olukordnõnda trööstitu ühti. Pidevalttuleb juurde ka uhkeid ja kalleidkaatreid,” ütles Veeteede Ametiväike- ja siseveelaevade osakonnavaneminspektor Arvo Ploom.ASi Info-Auto Tartu esinduse juhiJaak Väärsi sõnul müüakse nendekaupluses maha keskmiselt 15USA firma Bayliner kaatrit aastas.„Hinnad jäävad 200 000 ja600 000 krooni vahele, kusjuureskallimate paatide muretsemine onkasvav trend,” ütles Väärsi.Paadi haldamine ja ka sellegasõitmine on Ploomi sõnul tänapäevalvarasemast lihtsamaks tehtud.„Huvipaatidel peab viimaste nõuetekohaselt tehtud olema vaid esmaneülevaatus. Edaspidine aluseArvo Uustaluarvo.uustalu@linnaleht.eeEmajõe kaldakindlustustöödlõpetatakse järgmisel aastal.Foto: Arvo UustaluEmajõe kaldakindlustus hoiabMuraðko hinnangul stabiilsemanaka kõrvalasuva tänava pinnasening laiemalt koguni suure osa Supilinnast.Arvo Uustalukorrashoid toimub juba paadiomanikuenda vastutusel. Ka esmastülevaatust pole keeruline läbida.Kui paat ikka vett peab, siis tõenäoliseltläheb läbi. Ka võib möödunudaastast väiksemat mootorpaatitüürida hoopis ilma juhilubadeta.Piir läheb 25 kilovati ehk 34hobujõu juurest,” rääkis Ploom.Tartu piires on Ploomi sõnulEmajõele järele jäänud vaid kakspaadisadamat. Üks asub enne Sõprusesilda katlamaja all ja teineTartu sadama juures.Arvo Uustalu