Sinu Mets-dets_2011.pdf - Erametsakeskus

eramets.ee

Sinu Mets-dets_2011.pdf - Erametsakeskus

SinuNr 25MetsMetsa õppeleht1. detsember 2011Ootame“paljast külma”Lk 4Mobiiligakastlõksuvalve?Lk 13Taim tahaksraie mõõdukustLk 20Sarvede heitmise aegLk 22


metsaomanikmetsaomanikviio aitsamVäärt puit läheb kütteksMõtteliseltkantis virnadKuidas virna mahtu määratakse?Tavaolukorras ei ole metsas vajapuiduvirna mõõta. Kuna enamikraieid tehakse masinaga, on esimenemõõtmine harvesteri näit. Kuiharvester on korralikult kalibreeritud,siis tavaliselt puidu väljatulekus üle 5%erinevust ei ole.Sealt saadakse esimesed kontrollarvud.Lõplik arv, mille põhjal maksminekäib, selgub selle mahu järgi, kuidasmetsamaterjal sadamas või puidutööstusesvastu võetakse.Nii käib asi siis, kui metsaomaniksaab raha puidu väljatuleku pealt. Paljudeljuhtudel hinnatakse mets kasvavanaja lepitakse kokku kindel summa, millemetsaomanik saab kätte enne raiet. Varianteon mitu.Silma järgiSamas on virna mõõtmise lihtsaim viisEestis ammust ajast kasutusel – lõigatavatpuitu arvestavad harvesterid liiguvadsiinsetes metsades suhteliselt lühikestaega. Maas oleva virna mahtu hinnateskujutletakse seda mõtteliselt kantisvirnana, kus kaarja ülakihi tipu notidtäidavad servade madalamad osadja üksikud maas olevad notid on samuti“tõstetud” virna.Korrutades virna pikkuse, kõrguseja nottide pikkuse, saab mahu ruumimeetritesehk 1 m³ metsamaterjali kogusekoos koore ja õhuvahedega.Näiteks pikkus 5 meetrit, kõrgus 2meetrit ja nottide pikkus 3 meetrit. Arvestuson: 5 x 2 x 3 = 30 rm.Kui maas olev virn on pikem kui 3meetrit, tuleks täpsema tulemuse nimeljaotada virn mõtteliselt osadeks,millest igaüht käsitletakse omaette virnana– kõik mõõdetakse eraldi ja virnamaht on osamahtude summa.Kui virnas on notid eri pikkusega,valitakse juhuslikult teatud arv notte,mille pikkus mõõdetakse täpselt üle.Pikkuste aritmeetiline keskmine on virnalaius.Täpne meetodVirna mõõtmise ja mahu määramisemeetodid on kirjas keskkonnaministrimääruses, mille leiab Riigi Teataja Lisast.Määruses on üteldud, et selles kirjeldatudmeetodi alusel mõõdetakse puitujuhtudel, kui tehingupooled ei ole kokkuleppinud kuidagi teisiti.Määruse lisas on kirjeldatud virnamõõtmist ja hakkpuidu mõõtmist ningon ära sõnastatud ka, kuidas peaks käimatäpsem mõõtmine juhul, kui tekib vaidlusja on vaja tulemus üle kontrollida.Kuidas tihumeetriteks?Et virna ruumimeetrites saadud mahtteisaldada tihumeetriteks ehk 1 m³puhta puidu mahuks ilma koore ja õhuvahedeta(küttepuidul jääb koor sisse),kasutatakse selle meetodi puhul virnatäiusekoefitsienti. Koefitsient näitab,kui palju on ühes ruumimeetris puiduskvaliteedile vastavat puitu.Puuliigiti on koefitsient erinev. Kuinäiteks kirjeldatud virnas on kasepaberipuit,tuleb maht 30 rm korrutada tavaliseltkoefitsiendiga 0,5 ja tulemus on15 tm.Kui virnas on kuusepaberipuit, tulebmaht korrutada tavaliselt koefitsiendiga0,55 ja tulemus on 16,5 tm.Näiteks halli leppa on ostetud koefitsiendiga0,50 ja sangleppa 0,52, männipaberipuitsarnaneb kuuse omaga.Koefitsient oleneb sellest, kui hästion notid virna laotud, kui hästi nadon laasitud, kas on kõveramad või sirgemadjne.Peale selle oleneb virnatäiuse koefitsientveel paljudest lisateguritest.Arvestus käib baaskoefitsiendi ja parandusarvudejärgi ehk piltlikult hakkabmetsamaterjal oma kvaliteedinäitajategabaaskoefitsienti vähendama.Baaskoefitsient on puuliigiti erinev:mänd 69%, kuusk 71%, kask 65%, haab67%, lepp 65%, saar 64% ja tamm 65%.Parandusarvusid määravad: kooreganottide keskmine diameeter, koorepaksus, nottide pikkus, virna kõrgus,virnastamise kvaliteet, nottide kõverus,nende okslikkus ja see, kas virnahulgas on ka lund, jääd või raiejäätmeid.Lisaks on parandusarv puhuks, kui virnamõõdetakse autokoormas, ja virnastatudpeenpalgile.SMAllikas: keskkonnaministri määrus “Puidumõõtmise ja mahu määramise meetodid,mõõtmistäpsusele ning mõõtmistulemustedokumenteerimisele esitatavad nõuded”,RTL 2006, 82, 1511Kas Eestis üldse ostab keegi kõvalehtpuu,aga ka pärna jms vähem levinudlehtpuuliikide puitu?MARKOVAHESALUOÜ Uhtna PuitjuhatajaEestis eriti ei väärtustata kõvalehtpuudja teisi vähem levinud lehtpuuliike.Kuna siinsed metsaomanikudei kasvata neid piisavalt, tuuakseenamasti see puit sisse, näiteks Ameerikastja Ukrainast.Omamaine puit, niivõrd kui seda turulliigub, läheb enamjaolt lehtpuuküttehulka.Meie firma on üks neist, kes ostabkokku saare- ja tammepakku. Saarepakujärele on nõudlus palju suurem kui kodumainepakkumine. Tislerid on meiltvähesel määral küsinud ka pärna ja vahtrat,aga põhiliselt lähevad vaher, jalakasja pärn meilgi lehtpuukütteks.Pärna saeme ka servamata lauaks,mis läheb hiljem käiku eramajades sauna-ja ka eluruumide sisevooderduseks.ULVAR KAUBIRMK puiduturustusosakonnajuhatajaAeg-ajalt on RMK poole mõni firma pöördunudsooviga osta tamme- või saarepalki. Kahjuks sellisedsortimendid on haruldus ja töötlemiskõlblikkumaterjali saab ainult üksikutest kohtadest.Reeglina läheb kõvalehtpuu puit Eestis kütteks.Kui meil endil tekib sellist materjali, siis otsimeise huvilisi. Näiteks tänavu oleme natuke müünudsaare- ja tammepalki kahele firmale.Kui meile keegi neid lehtpuuliikepakub, on üldised nõuded, et puu peabolema sirge. Ta ei tohi olla mäda ninghind sõltub ka okste arvust ja läbimõõdust.Kui metsaomanik pakub näitekstamme, ostame terve koguse ära ja sorteerimeise – mis saagimiseks ei sobi, lähebküttepuiduks. Sama kehtib muudelehtpuuliikide puhul.Oleme puidul ka oma masinaga isejärel käinud. Metsaomanikud peaks agaarvestama, et ostja kohaletulekut saabloota ikkagi siis, kui puitu on juba teatudarvestatav kogus. See võib eri ostjatepuhul olla erinev. Meie arvestamealampiiriks 15 tihumeetrit ehk poolkoormat.Kuigi Eestis on väärispuiduks liigitatudkadakas ja pirnipuu, võib siin kasvavatekõvalehtpuude puitu väärtuse poolestpidada samuti väärispuuks. Metsaomanikudvõiks hoopis julgemini kasvatadanäiteks saart, sest selle järele onsuur nõudlus olemas.Näiteks ka sanglepapakku oleksvaja, kuid sedagi liigub Eesti turul vähe– elektri ja soojuse koostootmisjaamadvajavad haket ning lepapuit satub pigemhakkematerjali hulka.MÕISTED• Kõvalehtpuud onrõngassoonelisedpuuliigid: tamm,saar, vaher, jalakasja künnapuu.• Pehmelehtpuud onhajulisoonelisedpuuliigid: kask,haab, must ja halllepp, pärn, paplidja remmelgad. Hajulisoonelistepuuliikidekasvukiiruson oluliselt suuremkui kõvalehtpuudel.Puidu kasutamineKõvalehtpuudest on oma tugevusegaeriti hinnas tamm ja saar, midakasutatakse mööblitööstuses ja näiteksparketi valmistamiseks.Tammepuit on kasutusel ka treppide,uste ja akende materjalina,paadiehituses, püttsepatöös, tisleritöös,istmete tegemiseks jne.Saarepuidust on peale muu näitekska spordiriistad (suusad, hokikepid),mitmesugused varred, sõidukitekastid jms.Vahtrapuit on hinnatud eeskättmuusikariistade, näiteks kitarri kõlakastimaterjalina, sellest toodetaksesporditarbeid ning mööblit.Jalakapuidust, mis kõva, sitke jaraske, on tehtud mööblit ja masinatepuitosasid.Künnapuupuitu, mis vanasti olihinnatud loogamaterjal, kasutataksemööbli valmistamisel.Pehmelehtpuude hulka kuuluvapärna puitu, mis on kergesti lõhestatavja töödeldav, kasutatakse tisleri-,treimis- ja nikerdustöödel niiskulptuuride, mööbli kui muusikariistadevalmistamisel.Sanglepa- ja haavapuidust tehaksesisevoodrilaudu. Haavapuit ontuntud saunalavamaterjal, kuna seepuit kuumeneb vähem.Allikas: Puuinfo, SMMÄRT RIISTOPPuuinfoprojektijuhtEestis kasvavad saared, vahtrad jmkipuvad olema väga jändrikud jaokslikud ning metsas on neid harva,rohkem taluaias või pargis. Seepärasttuuaksegi suurem osa sellestpuidust sisse.Metsaomanikul on nõudluse olemasolusthoolimata vähe valikut,kui tal on vaid paar saagimiseks sobivatnotti. Kui külas on väike saeveski,võib ju lasta seal saagida, agasaematerjali pisikogust on samutiraske müüa.6sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 7


metsaomanikmetsaomanikviio aitsamAlgas käbivarumise aeg8Kiviaiastja pommiaugustVAIKE POMMERRMK pärandkultuurispetsialistKas meie metsa jääv sõjaaegne pommiaukon käsitletav pärandkultuuri objektina?Esialgu tahaks vastata “ei”. Samas on ju ka see tekkinud (militaarse)inimtegevuse tulemusena. Meie välispartnerid ja-kolleegid on pärandkultuuri inventuuri puudusena märkinudjust militaarsete objektide väikest osatähtsust kaardistamisel.Välismaailma ja ajaloohuviliste jaoks on neederiti huvitavad.Pommiaugu puhul on suurem kaal selle tekkelool –miks, millal, kes, millega-kellega seotud (lahingud, lennukid,tankid, lendurid, tankistid, hukkunud), kuidas mäletab-räägibasja kohalik kogukond jne. Pommiauk koos loogavõib omaniku soovil olla kaardistatud pärandkultuuriobjektina.Raiudeski tuleb metsa hoidaMetsa majandamise eeskirjas onreeglid, mille siht on see, et raiet tehesliialt ei kahjustataks kasvamajäävaid puid, looduslikku uuendustja raielangi mulda või ümbritsevametsa mulda.• Raiete tegemisel ja raielankideraiejäätmetest puhastamisel eitohi vigastada kasvama jäävatepuude tüve, võra või latva ulatuses,mis annaks alust nende puudesanitaarraieks.• Oma tegevusega ei tohi ohustadavõi oluliselt kahjustada metsa kuisinu mets detsember 2011Vastuseks metsaomanike küsimustele.Minu maadel on vana kiviaed, mis vanasti eraldastalu maid mõisa maadest. Nüüdseks on ta jäänud agakohta, kuhu nii funktsionaalselt kui visuaalselt ei sobi.Mulle on soovitatud see kiviaed üles laduda teise paika.Kas sellisel juhul säilib aia pärandkultuuriline väärtusvõi on ta siis juba täiesti uus kiviaed?Pärandkultuuri all mõistame eelmiste põlvkondade tegevusjälgimaastikul. Kiviaed on kindlasti ja alati väärtus. Pärandkultuurilineväärtus on kiviaial aga ainult ja just seal, kus tapraegu asub. See tähendab: kiviaia on ehitanud meie esivanemad,seda on tehtud kindla eesmärgiga ja kindlale kohale– eraldama endisi talu- ja mõisamaid.Kui aed oma senises asukohas kipub omaniku ettevõtmisisegama ja muid lahendusi ei ole, on kindlasti õige soovitussee teises kohas üles laduda. Siis on ta aga juba täiesti uus kiviaed,mille põhiväärtuseks on kivid, mis mäletavad.Lisaväärtuseks on aia ladumisel omandatud ja edasikantudoskus ilusat kiviaeda teha. Sellise oskuse säilimine kuulubvaimse pärandi valdkonda. Ja küllap hästi laotud uus aedtulevikus hästi vastu peab ning ükskord taas pärandkultuuriliseväärtuse saab.ökosüsteemi või metsa genofondi,metsa veerežiimi, uuendamise võiuuenemise tingimusi. Metsamuldaei tohi kahjustada sügavamalt kui30 cm (v.a kändude juurimisel).• Ei tohi luua eeldusi tuulekahjustustetekkeks, seenhaiguste japutukkahjurite levikuks.• Metsa raiel ei tohi purustada pinnasepealmist kihti enam kui 25%raielangi pindalast.• Metsasihte, kraave, sildu ja truupeon lubatud raietöödel kahjustadaainult juhul, kui on tagatud, et kalendriaastajooksul pärast raiet võimetsateatise kehtivuse lõppemisttehakse need metsasihid, kraavid,sillad ja truubid korda.• Kraavide ja truupide kahjustamisegaei ole lubatud tekitada kestvaidveekahjustusi, millel on puistutervislikule seisundile negatiivnemõju.• Metsamajanduslikke töid tehestuleb, kui vähegi võimalik, vältidapärandkultuuriobjektide kahjustamist.Allikas: metsa majandamise eeskiriTavaliselt kogutakse käbisid raietööde ajal langetatud puudelt.Igal metsaomanikul on võimalus kaasaaidata, et riigis oleks olemas piisavmetsaseemnete varu. Selle varu kogujaks,hoidjaks ja ka seemnete müüjakson Eestis määratud RMK.Kui omanikul on olemas ilus, vähemalt0,5 ha suurune okaspuupuistu,mis on plaanis talvel maha lõigata, tasubmõtelda sellele, et langetatud puudeltkäbisid korjates on võimalik lisatuluteenida.Tänavu varub RMK eelkõige männikäbisid,sest kuusekäbide aasta on kehv.Kui kusagil ikkagi leidub kvaliteetseidkahjustamata kuusekäbisid, ostab RMKka neid kokku, tingimused on analoogsedmännikäbide müügiga.Kui on kogumisplaanRMK seemnemajanduse tootmisjuhtAlvar Peterson selgitas käbide varumiselkehtivaid üldisi tingimusi: puistuosatüki või raiutava ala suurus peabolema vähemalt 0,5 ha, puistu vanus vähemalt50 aastat. Peapuuliigi osatähtsuspeab olema vähemalt 50% ja metsaosaheadus ehk boniteet III või sellest parem(I, II, III).Käbide koguja peab endale taotlemakeskkonnaameti metsaosakonnastõiendi, mis kinnitaks, et puistu vastabseemnevarumiseks seatud tingimustele.Õiendi alusel käib käbide üleandmineRMK Kullenga käbikuivatis. Ostumüügilepingusõlmimiseks tuleb ühendustvõtta RMK taimla- ja seemnemajanduseosakonna töötajaga (kas tööjuhtvõi osakonna juhataja).Keskkonnaameti metsaosakonnapeaspetsialist Eda Tetlov lisas, et taotluspuistu hindamiseks tuleks ametileesitada 1,5 kuud enne käbivarumise algust.Selle võib kirjutada vabas vormis,kuid kindlasti peaks see sisaldama andmeidtaotleja kohta (ka isikukood), varumispaigakohta (aadress, katastriüksuseja eraldise number) ja puistu kohta(pindala, koosseis, vanus, boniteediklassja päritolu ehk kas looduslik puistu võikultuurpuistu või on päritolu teadmata).infoingmar muusikus• Ühest hektoliitrist (100 liitrit)männi käbidest saab 0,6–0,8 kiloseemet.• Ühest hektoliitrist kuuse käbidestsaab kuni 1,2 kilo seemet.• Ühes kilos on keskmiselt 170 000männi- või 160 000 kuuseseemnetera.Allikas: Oskar Daniel, “Mets ja metsandusEestis” (1927)Taotluse võib esitada kas keskkonnaametipiirkondlikku kontorisse või otseameti metsaosakonnale. Taotlust saabsaata ka e-postiga.Varumise tingimusedKäbisid varutakse seni, kuni käbisoomusedon avanemata, tavaliselt novembristmärtsi lõpuni, ent mõnel aastalka aprilli alguses.Seemned oma tarbeksKui metsaomanik tahab männi- võikuuseseemet varuda oma tarbeksja pole ka plaanis sellest seemnestmüügitaimi kasvatada, ei ole keskkonnaametiõiendit vaja. Teada tasubjärgmist.• Lihtsaim on käbisid korjata raieajal langetatud puudelt.• Seemnete kättesaamiseks tulekskäbid panna mõneks ööpäevakssooja ruumi (kuni +50 °C), nt sauna,et käbid avaneksid• Puhta seemne kättesaamiseks tuleksmurda seemnete lennutiivad.Pange tiivaga seemned riidestkotti ja muljuge seda. Hiljem saablennutiivad ära tuulata.• Oma tarbeks võib külvata seemneidka koos lennutiibadega.• Okaspuuseemneid saab pikemaltsäilitada õhukindlas anumas ühtlaseltjahedal temperatuuril.Allikas: Eda TetlovVarutud käbisid hoitakse õhurikkasruumis kottides või õhukese kihina laialilaotatult. Igalt osatükilt või eraldiselt varutudkäbid tuleb Alvar Petersoni õpetusejärgi varustada etiketiga, kus kirjas kinnistuja osatüki/eraldise number.Käbid ei tohi olla liiga väikesed, kahjustatudvõi vanad ja minimaalne koguson 500 liitrit. Kullenga käbikuivatissetuleb varujal käbid ise kohale viia.Kvaliteetsete männikäbide hind on tänavu0.50 €/l.Täpsema teabe ja RMK töötajatekontaktid leiab www.rmk.ee/teemad/taimed-seemned. Petersoni sõnul tasubühendust võtta ka neil, kel endal metsapole, kuid kes tahavad kaasa lüüa käbidevarumisel riigimetsast.Keskkonnaametist saadava õiendikohta saab lisateavet keskkonnaministri21.12.2006 määrusest nr 85, mis käsitlebkultiveerimismaterjali sertifitseerimist.SMsinu mets detsember 2011 9


metsaomanikmetsaomanikPanemeuue metsakasvamaMeie pere mets12teetee43siht65 7oja8910131211metskondKultuurilooline metsKolmandal majandamisaastal olnud istutamine oli meile väga suursündmus. Juhtus nii, et Eesti võeti vastu Euroopa Liitu ja selle puhulkorraldati suured metsaistutustalgud. Miljoni istutatud puu hulka jäimeiegi osa – istutasime koos oma segarahvatantsurühmaga Loits jalasterühmaga Loitsuke. Nii sai meie pere mets endale kultuuriloolisemetsa!Suvise metsakultuuri hoolduse tegime jaanipäeva paiku oma perega,aga sügisese juba koos istutajatega. Alguse sai meie iga-aastaseLoitsu metsapäeva tava, mis jätkub tänaseni.Metsauuendustööd on heaalgus tootlikule metsale.OLAVI UDAMmetsaomanik,metsakonsulentSuurem osa meie raiesmikest uuenebühel või teisel moel looduslikult.Parema majandusliku tulemusesaamiseks on võimalik kasutadamõningaid metsakasvatuslikke uuendamisvõtteid.Metsa kultiveerimine on mõistlikparemate boniteetide (I–II) korral. Vaheltasub aga kasutada kas looduslikuleuuendusele kaasa aitavaid võtteidvõi jätta raiesmik täielikult looduslikuleuuenemisele.Metsa kultiveerimisele pannaksealus raiesmiku korraliku koristamisegajuba raietööde käigus.On miljoni puuistutamise aeg- käib kultuuritähistamine.Maapinna ettevalmistusÜks tõhus võte igat moodi metsauuendusepuhul on maapinna mineraliseerimine.Sellega saab luua paremad tingimusedloodusliku uuenduse tekkeks,lihtsustada metsa külvi- ja/või istutustöidning hõlbustada ka hilisemat hooldust.Sisuliselt tähendab see taimkatte(rohurinne, samblarinne) ja metsakõdupurustamist või osalist eemaldamist.Kui raiesmiku läheduses on seemnekandvuseasokaspuumetsi, tasub maapinnaettevalmistust teha sügisel. Saamenii vabastada osa pinnast selleksajaks juba varisenud rohttaimede seemnetest(osaliselt ka juurtest) ja valmistamepinnase ette ka okaspuude seemnetele,mis varisevad talvel, tavaliselt jaanuarilõpust märtsini.Kui naabruses on seemet kandvaidkaasikuid ja eesmärk on uue metsapõlvenakaasikut kasvatada, peaks maapinnaettevalmistamise tegema juba juulis,sest kase seeme valmib ja variseb tavaliseltjuuli lõpust augusti keskpaigani.Miks kultiveerida?Kultiveerimisega saame konkreetsetelekasvutingimustele majanduslikultväärtuslikuma puistu, kus sobilik peapuuliikkasvab enam-vähem ühevanuselisenaja piisava tihedusega. Kindlastivõidame ajas, mille jooksul me uuemetsapõlve saame, ja väheneb raieringipikkus, kuna istutusmaterjali vanus arvestataksepuistu vanuse hulka.Väärtusliku metsa saamiseks onvaja kindlasti rajatud kultuuri hiljemka hooldada. Esimestel aastatel tulekshooldust teha sõltuvalt rohu kasvustmitu korda. Väga tähtis on kõige esimenehooldus teha juba juunis, sest sel ajalvajavad taimed eriti palju valgust.Hooldama peaks vähemalt kolmel istutusjärgselaastal.Kultiveerimisel on algne investeeringvõrreldes ala looduslikule uuenduselejätmisega suurem, aga kui kultuuri algtiheduson piisav, saab tehtud kulu jubaesimese harvendusraiega (20–30aastasespuistus) tagasi.Meie pere metsasKuna lageraie meie pere metsa eraldisel1 olime teinud juba esimese aasta kevadeeel, oli see raiesmik teise aasta lõpuks“seisnud” juba kaks suve.Seetõttu sai teise aasta sügisel tehtudsel eraldisel ketasadraga maapinna ettevalmistust.Valmistusime metsa kultiveerimiseksnüüd, kolmandal aastal.Kuna raietöödel olime säilitanud võimalikultpalju olemasolevat järelkasvuja lähikonnas kasvavad seemnekandvuseasokaspuumetsad, pidasime nüüdkultiveerima hakates algtihedusena piisavaks2500 kultiveerimiskohta hektarile.Just kultiveerimiskohta, kuna istutasimenii kuuske kui mändi ja tegime kamännikülvi.Mitmeid kultiveerimisviise kasutasimeseepärast, et raiesmiku eri osadesAastaringid rahas (kr)Aastaring Tulu või kulu liik Tulu KuluJääk aasta alguseks ja reserv 98 394 17 1003. Puuseemned 1803. Metsapuu taimed 7 5603. Istutamine 4 2603. Hooldamine 2 2503. Metsa uuendamise toetus 13 5483. Maamaks 884KOKKU 13 548 15 134Reserv uuendamiseks (kultuuri hooldus) 2 850Reserv võsasae ostmiseks 6 000Reserv noore metsa hoolduseks 5 500Reservid kokku 14 3503. Vaba raha isiklikuks kasutamiseks 99 5586 363 €olid tingimused reljeefi iseärasuste tõttuerinevad. Istutasime 2000 tk/ha. Külvasimeca 500 kohta hektarile.Külvamas olime oma perega juba aprilliesimese pooles. Ikka nii 10–15 seemetkülvikohale. Istutasime maikuus.Ilmastikutingimused olid istutamisekssoodsad.Kultuuri hooldus seisnes selles, etjuunikuus niitsime ja oktoobri lõpustallasime istutatud puutaimede ümbertrohtu. Kuna ettevalmistus oli tehtudkvaliteetselt, oli esimene hooldus kerge.Rohukasv ei olnud veel suur ja taimedolid kergesti leitavad.Sügisese hooldamise siht oli vähendadatalviseid seen-, hiire- ja lumekahjustusi.Lisaks saavad puutaimed kulust puhastatudja on kevadeks paremates valgustingimustes.Sügiseti on juba näha ka,kuidas taimed on kasvama läinud.Kolmas aastaringSeemet ostsime 100 grammi 180 krooni(11.50 €) eest. Kuuseistikuid ostsime1800 tk (2.50 kr/tk + 20% käibemaks),kokku 5400 krooni eest. Männiseemikuidostsime 1200 tk (1.50 kr/tk + 20%käibemaks) 2160 krooni eest.Istutamise tegime küll talgulistegaja lõunasupp ei ole kulu, kuid andmetevõrreldavuseks arvestan selle töö turuhinnaga.Kuusetaime istutamine maksis1.70 kr ja männitaime istutamine1 kroon, kokku seega 1800 x 1,70 +1200 x 1 ehk 4260 kr (272.26 €).Suvine hooldamine oli lihtsalt lust jaseal pole turuhinnale vastavat mõõdet.Sügisese hooldamise arvestasin turuhinnaalusel ja sain summaks 2250 kr.Kokku olid aasta kulud 14 250 kr(910.74 €). Selle raha saime eelmiseaasta reservi arvestatud summast, midaoli järel 17 100 kr. Reservi jäi veel 2850kr, mille planeerisime järgmiste aastatehoolduskuludeks.Kultiveerimiskulud kokku olidmeil niisiis sel 1,5ha alal koos eelmiseaasta maapinna ettevalmistuse kuludega(2700 kr) 16 950 kr (1083 €).See teeb ühe hektari kohta 11 300 kr(722.20 €).***Sellega meie tore aasta veel ei lõppenud!Enne jõule laekus meile Erametsakeskusesttoetussumma metsauuendustöödeeest.Toetust saime maapinna ettevalmistamisel1500 kr/ha, metsataimede ostul80% ostusummast (seemnete ja külvieest toetusi ette nähtud ei ole), istutamisel2000 kr/ha ja hooldamisel 1500kr/ha. Kokku saime toetusraha 13 548krooni (865.88 €) ja oma kuluks jäi seega2268 kr/ha (145 €/ha). Toetussummadeltei pea füüsilisest isikust metsaomaniktulumaksu maksma.Kuna metsakultiveerimise oleksimeteinud ka toetuseta, tekkis meil lisaraha,mille tahtsime metsa investeerida.Otsustasime metsaühistu kaudu osaledakoos naabriga ühe võsasae ostmises.Selleks (võsasae ostmiseks) arvestasimereservi 6000 kr.Pidasime plaani, et teeme järgmiselaastal vajalikud võsaraied eraldistel11 ja 13. Esitasime nende hooldusraietekohta metsateatised ja taotlesime jällemetsaühistu kaudu ka toetust. Nendetööde tegemiseks (1,1 ha) arvestasimereservi veel 5500 kr (5000 kr/ha).Ise jäime kolmanda aasta lõpuks tulemusegarahule. Olime vana metsaraiumisest saanud tulu, metsa terviseeest hoolt kandnud ja vana metsa asemeleistutanud uue.Noor mets sai nüüd kasvada.*Sinu Metsas nr 23 (22. juunil 2011)alanud kirjutistega pakun (kaasa)-mõtlemisainest, mis võimalusedmeil metsakasvatajatena üldse onja millest lähtuda otsuste tegemisel.Vaatleme ühe konkreetse metsaosamajandamist seitsme aastajooksul. Kõige lõpuks proovimeaastaringid kokku võtta, et teadasaada, kas metsa majandamine onmajanduslikult mõttekas.10sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 11


jahimeesjahimeesHunt ja ilves: arvukus ja ohjamineSuurkiskjate seisu mõjutavad toidulauamuutused ja kärntõbi.PEEP MÄNNILKeskkonnateabeKeskuseulukiseireosakonnajuhatajaHundi ja ilvese populatsioonidesuurust hinnatakse pesakondade(sama-aastane juurdekasv)arvu järgi, mis saadakse, analüüsidesjahimeeste peamiselt sügisel ja talveltehtud vaatluste andmeid ning kütitudisendite kohta kogutud materjali. Sellestsaab vajadusel tuletada ka ligikaudsesügisese üldarvukuse, kuna jämedaltvõttes on poegivaid emaseid sügisetihundipopulatsioonis 10% ja ilvesepopulatsioonis6%.Analüüsides nii vaatluste põhjal selgitatudpesakondade paiknemist kuika kütitud isendite soolist-vanuselistkoosseisu ja paiknemist, prognoositaksejärgmise aasta eeldatav pesakondadearv ja paiknemine. Selle põhjal tehaksejärgmiseks jahihooajaks küttimisettepanekja limiidi jaotus maakonniti.Hundi juurdekasv langebHundi arvukus kasvas tasapisi vahemikus2002–2007 ja tegi üsna järsu hüppeaastal 2008, kui pesakondade arvukshinnati 32 ja sügisene isendite arv võisolla ligi 300. Sellest alates on arvukus tasapisilangenud. 2010 hinnati pesakondadearvuks 24 ja isendeid võis mullusügisel olla umbes 230 (kaks karja elasidosaliselt Lätis).Et ette prognoosida hundi arvukustjärgnevaks jahihooajaks, tuleb jälgidaka asurkonna soolist-vanuselist struktuuri,millest sõltub otseselt juurdekasvumäär.Seda saab kirjeldada vaid küttimisvalimipõhjal, kuna vaatlustel ei olevõimalik soo- ja vanusegruppe eristada.Küttimisvalim on küllalt suur (keskmiselt40% asurkonna sügisesest arvu-kusest), aga ei peegelda täielikult olukordalooduses – jahimehed kütivadpigem rohkem noori hunte, kes on ettevaatamatumad.Samuti eelistavad jahimehedvõimalusel pidada jahti suurematelegruppidele, kus kutsikate esinemisetõenäosus on suurem. Niisiison tegelikult populatsioonis kutsikaidarvatavasti suhteliselt vähem kui küttimisvalimis.Samas väljendab see valim aastatevõrdluses hästi muutusi ehk trende.Näiteks seda, et hundi juurdekasvon viimastel aastatel märgatavalt langenud.Aastast 2010 kehvemat juurdekasvunäitab vaid aasta 2005, kuid siis võistulemust mõjutada hoopis väike küttimisvalim– kütiti ainult 15 isendit.Mulluse kehva juurdekasvu põhjuseksvõis olla nii hundi tähtsaima saakloomametskitse arvukuse järsk languskui ka populatsioonis levinud kärntõbi,mis võis suurendada noorte suremust javähendada emaste viljakust.Kahes jaos küttimislimiitTänavu sügiseks oli prognoositud 20–21 pesakonna olemasolu Mandri-Eestis,arvestusega, et juurdekasv võrreldesmöödunud aastaga ei paranenud.Kuna hundi tekitatud kahjustusi onjätkuvalt palju, on küttimise eesmärk ikkagiarvukust veel mõnevõrra alandada.Seetõttu määrati hundi küttimise limiidiksMandri-Eestis 110 isendit.Kuna hundi aastast juurdekasvumääraon väga raske piisava täpsusega prognoosida,on viimasel neljal aastal antudlimiite kahes jaos – esimene osalimiit onpigem ettevaatlik ja põhineb prognoosimiinimumil ning teine osalimiit arvestabjahihooaja vältel jooksvalt kogutavat lisateavethundi tegeliku juurdekasvu ja pesakondadepaiknemise kohta.Nii toimub see ka tänavu. Mis tähendab,et vajadusel on jahihooaja keskelees limiidi suurendamine. Kahjustusteja vaatluste põhjal võib esialgselt oletada,et tänavune tegelik juurdekasv ongiprognoositust mõnevõrra parem.Ilvese arvukuse kasv algas aastal2002 ja kestis aastani 2008, millest edasion märgata selget langust.Aastatel 2008, 2009 ja 2010 kütitivastavalt 150, 183 ja 181 ilvest. Kui arvukusoli veel suhteliselt kõrge ja juurdekasvhea (2008, 2009), siis sellinesuures mahus küttimine arvukust oluliseltalla ei viinud. Küll aga mõjutas ilvestegielu saakloom metskitse arvukusejärsk langus 2010. aasta kevadtalvel.See vähendas tunduvalt ilveste toidubaasija nende endi arvu. 2009 hinnatiilvese pesakondade arvuks umbes 130,aga 2010. aastal oli see umbes 110.Rohkem poegadeta emailveseidIlvesepopulatsioon reageerib sarnaseltteiste loomadega toidubaasi vähenemiselejuurdekasvumäära vähendamisega,kuna emad ei suuda enam nii palju poegiüles kasvatada. Suureneb ka kevadtalveliseseisvuvate poegade suremus,kuna nad on tavalisest kehvemas konditsioonis.Nii ei suuda nad iseseisvaltsuurematele saakloomadele jahti pidadaega territooriumi pärast vanemateisenditega konkureerida.Kindlasti on ilvese looduslikku suremustsuurendanud ka kärntõbi. Metskitsenappusetõttu on ilvesed sunnitudkasutama alternatiivseid saagiliike, teisteseas rebast ja kährikut, kelle seas kärntõbion laialt levinud. Kärntõve osakaallooduslikus suremuses võib praeguilvese puhul olla suuremgi kui hundil.Nii 2010. aasta vaatlustes kui eelmisejahihooaja küttimisvalimis väljendusselgelt ilvese juurdekasvu oluline langus.Võrreldes varasemate aastatega, oli suurenenudpoegadeta emaste osakaal ja vähenenudpesakonna keskmise suurus.2010. aasta kehvade juurdekasvunäitajatejuures säilis kõrge küttimissurve.See suurendas lisaks noorte looduslikulesuremusele ka täiskasvanud isenditesuremust ja prognoosida saab ilvese arvukusejätkuvat langust.Eeldades, et tänavu ei ole juurdekasvparem kui eelmisel aastal, võiks 2011Joonis 1.Hundi pesakonnad2010 aastasügiselJoonis 3. Ilvesepesakonnadaastal 2010sügisel olla Eestis umbes 95 ilvesepesakonda.Isegi see arv on suhteliselt optimistlik,kuna toidubaasi olukorda hinnatesvõis tänavune juurdekasv olla pigemmullusest veel kehvem. Sellest tulenesettepanek küttida tänavu Mandri-Eestismitte rohkem kui 100 ilvest. Ka sellineküttimismaht viiks arvukuse jätkuvale,kuid mitte väga järsule langusele.Joonis 2. Hundi arvukus sügisel, määratud küttimislimiitja kütitud isendite arv aastatel 2003–20103503002502001501005002003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Arvukus sügiselKümislimiitKütud isJoonis 4. Ilvese pesakondade arv, määratud küttimislimiitja kütitud isendite arv aastatel 2002–20102502001501005002002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010PesakondiLimiitKütudAllikas: Keskkonnateabe KeskusToidunappus paneb liikumaSuhteliselt väike küttimislimiit, võrreldeskolme viimase aastaga, on jahimeestehulgas tekitanud nõutust. Seeon arusaadav, kuna ilvese arvukuse langusei ole veel otseselt silmaga nähtav.2011. aasta ruutloendusel oli ilvese jäljeindekshoopis suurem kui 2010. aastal,millest võiks ju järeldada pigem arvukusekasvu.Vastuolu saab seletada teadmisega,et kiskja ööpäevase liikumisteekonnapikkus on seotud saakloomade asustustihedusega.Metskitse arvukuse langusetõttu on ilves sunnitud läbima saakloomaotsinguil märgatavalt pikemaid vahemaid,mistõttu jäeti loendusruutudessesagedamini jälgi.Poolas tehtud uuring näitas, et metskitsearvukuse kahekordse languse juuressuurenes ilvese päevateekonna keskminepikkus 44%.Väidetavalt on ilveseid tänavu nähtudrohkem kui varasematel aastatel. Kasee ei ole seotud mitte arvukuse suurenemisega,vaid hoopis käitumise muutumisega.Lisaks sellele, et toitumisteekonnadon palju pikemad, tuleb ilvesteltoiduotsinguil kasutusele võtta ka vähemsobivaid elupaiku. See toob neidaladele, kus ilvest tavapäraselt ei nähta,näiteks kultuurmaastikesse ja inimasustustelähedusse.Tavapäraselt tajuvad jahimehed liikidearvukuse tõusu või langust paari-kolmeaastasehilinemisega. Lähiajalooson sellest olnud tingitud jahimeesteja ka riigi hilinenud reaktsioon küttimismahtudemuutmiseks, mis omakordaon ulukiliikide arvukust mittesoovitultmõjutanud.Ilvese puhul on nüüd soov seda vigavältida. Kas otsus on õige või vale, saabnäha paari aasta pärast.14sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 15


jahimeesjahimeesHundi jälg on pikergusem...Kuidas ikkagi tehavahet hundi ja koerajälgedel?ILMAR ROOTSIhundiuurijaHundi ja suure koera jäljed on mõnevõrrasarnased ning tõesti poleteatud lumeolude ja ilma korralvõimalik kohe eksimatult öelda, kummagategu on. Siiski on mõned kindladtunnused, mis seda võimaldavad.Esiteks on hundi jälg koera omastpikergusem, hundi küüniste ja varbapäkkadejäljendid on selgepiirilisemadja reljeefsemad.Hundi kahe keskmise (eesmise) varbajäljendid on etteulatuvad, mis lubabnende ja välimiste (külgmiste) varvastejäljendite vahele panna tiku, ilma etsee puutuks välimiste varvaste jäljendeid.Koeral asuvad keskmised varbadvälimistele lähemal ja nende vahele tikkupanna ei saa. (Vt joonis 1.)Peale selle asuvad hundi keskmisedvarbad teineteise lähedal ja nende otsadon pööratud teineteise poole, suunagasissepoole, mitte väljapoole nagukoeral. (Vt joonis 1.)Tagajalgade jäljedKuid erinevusi on ka hundi enda esijatagajalgade ehituses. Esiteks on esijalgadekäpad suuremad ning seetõttuon ka jäljendid suuremad ja selgemad.Suurel isahundil võib esikäpp olla kuni12–13 cm pikk ja 9–10 cm lai.Teiseks on esijala jäljes tallajäljenditagumine serv sissepoole nõgus, tagajalajäljes aga väljapoole kumer, mis onselgelt näha savisel pinnal või märjal lumel.(Vt joonist 2.)Mõningaid erinevusi on ka isa- jaemahundi käppade jäljendites. EsiteksKohtumine toob headHundiga teel kohtumine oli heaenne ja seda paljude rahvastejuures. Ilmselt lähtus see uskumusest,et kohtumine tugevateja julgete loomadega, nagu lõvi,karu, hunt jt, on seotud edu javõiduga, aga kohtumine nõrkadeja argadega, nagu jänes, toobebaedu, kaotust, õnnetust.Nii on usutud juba aastasadu.Seepärast oli hundiga kohtuminevõidu märgiks ka sõjakäiguleasunud roomlaste armeele.Ka germaanlased nägid endsaatvates huntides nende võitudeisa Odini salajast juuresolekut– hunt oligi Odinile pühendatud.Venelasele tähendas kohtuminehundikarjaga veel kahekordsetõnne. Ainult saaki kandvahundiga polnud hea kohtuda.Loom võis jätta oma noosi jarünnata hoopis vastutulijat.Nii on olnud hundiga kohtuminehea enne ka meil. Jahi- ja kalameheleoli tema teel kohatudhunt tubli saagi saamise märk./.../ Sai teekäija juhuslikulthundiga kokku, ei võinud tateda hurjutada, vaid pidi ohutusemõttes pöörduma tema poolesõnadega: “Külamees! Käänasa oma teed, ma lähen omateed.” Või öeldi: “Külamiis, puultiid mullõ, puul sullõ!”Allikas: Ilmar Rootsi 28. oktoobril 2011kaitstud doktoritöö “Hunt ja inimene:suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigastXIX sajandi lõpuni”on isahundi jälg emahundi omast suuremja ümaram. Tema esikäpa laiuse japikkuse suhe on 1:1,3, emahundil 1:1,5.Seega on emahundi jälg kitsam ja piklikum.(Joonisel 1 oleval hundi jäljel, miskuulub emahundile, on see suhe 1:1,45.)Liikumisel asetab hunt tagajala täpseltesijala jälje sisse (vasaku tagumiseparema esijala jälge ja parema tagumisevasaku esijala jälge), mistõttu tekib n-önööriv, sirge jäljerida. (Vt joonis 3.)Seega näeme hundi jäljes ainult tagajalajälgi. Paarisjäljed saavad hundil tekkidaüksnes aeglasel liikumisel, hiilides.Joonis 1. Üleval on hundi,all koera jälg.Koer ei astu täpselt esijala jälge jaseal tekib vahe. Pealegi on koera jäljeridasiksakiline. (Vt joonis 3.)Kari liigub hanereasHundi tavalisemaks allüüriks on sörk(traav), milles ta on väsimatu. Karjagaliigutakse lumes hanereas, jälg jäljes,mistõttu on jäljerea põhjal raske äraJoonis 4. Ükshuntidest onkarjast korrakseraldunud, etposti “märkida”.Joonis 2.Hundi esikäpa(vasakpoolne)ja tagakäpa(parempoolne)erinevused.Tihti ei õnnestuKeskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil:Klassikalise jälgede eristamise teooria kõrval näitab praktika, et küllalt tihtion olukordi, kus jälgedest looma liiki välja ei loe. Eriti käib see üksikutejälgede kohta, kus isendite individuaalne varieeruvus on suur ja “tikuteooria”ei pruugi kehtida. Ka mängib siin pinnas suurt rolli. Kogenud hundikütidkion jälgi ajades talu hoovi jõudnud. Eriti sarnased hundi jälgedega (kajäljeridadega) võivad olla lambakoerte tüüpi koerte jäljed.arvata, kui palju on karjas hunte olnud.Üksnes järskudel käänakutel, takistusteületamisel või saagi piiramisel minnakselaiali, hargnetakse ja niisugusteskohtades on võimalik jälgede järgi karjasuuruse üle otsustada. (Vt joonis 4.)Hundi sammu pikkus sõltub liikumiskiirusestja lumeoludest. Suurehundi sammu pikkus madalas lumesJooniste ja teksti allikad: A. Formozovi ja K. Doleiši jäljeraamatud(1959, 1987), ajakiri “Ohhoota i ohhotnitšije hozjaistvo” 1/1988,K. Brandt “Fährten- und Spurenkunde” (1922)võib olla kuni 80–90 cm, karjaga jälgjäljes liikudes on see märksa lühem.Kui liikumisel vajutakse enam kui25 cm sügavuselt lumme, jääb sellestlumele vagu. Jala lumest tõstmisel tekiblühike, lumme asetamisel aga pikemvagu. Eriti sügava lumikatte korral ulatuvadneed vaokesed kokku ja ühendavadkogu jäljerea ühtlase pika vaoga.Joonis 3. Hundi (vasakul)ja koera (paremal) jäljerida.18sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 19


metsaelumetsaeluKuidas mõjub raie metsataimedele?Ideaalmaastik taimeliikide jaoks olekssuur metsaala, kus leidub nii põlismetsikui erinevalt majandatud metsi.Autori fotodLeseleht.Raiesmik. Vareskold. Väike käopõll. Lõhnav madar. Austria roidputk.ANNELI PALObotaanik-ökoloogPuud on metsa ehituskivideks,nad annavad päikese- ja tuulevarju,toidavad ja kuivendavad mulda.Kogu muu taimestik oleneb metsaspuurinde liigilisest koosseisust, puudevanusest, tihedusest, kõrgusest.Taimede levimine ja kasvukohal ellujääminesõltub ka metsamaa vanusestmaastikulises mõttes ehk metsa järjepidevusest(kas põlismets, põllumaale võiraiesmikule tekkinud mets jms).Taimeliikide tundlikkus eri mõjuritesuhtes oleneb liigi ökoloogilistest nõudlustestja seemnete levitamise viisist.“Tõelised” metsataimed on enamastivarjutaluvad ja mitmeaastased. Nendeseemned või eosed langevad emataimelähedusse või on neil kohastumusiputukatega (eelkõige sipelgatega) levimiseks.Mõelgem seejuures sõnajalgadele,varakevadise lehtmetsa all õitsevateleülastele, lõokannusele, kopsurohule.Või varjuka kuusiku all valendava-Laanesõnajalg.Sobib mõõdukusMetsa taimeliikide mitmekesisus onkujunenud pika aja jooksul ja nii onseal koha leidnud väga mitmesugusenõudlusega taimeliigid. Ainult nendekaitse seisukohalt võiks enamikus Eestimetsades puid raiuda küll, aga küsitelelaanelilledele, leselehtedele, jänesekapsastele.Meenub ka haruldasem harakkuljusvõi lausa kaitse all olevad liigid,nagu karulauk ja mets-kuukress.Kuid mille poolest on vähem “tõeline”metsataim näiteks pohl?“Vana” kuusik ja “uus” männikMetsaökoloogias räägitakse metsa suktsessioonistehk metsakoosluse arengust.Kuusk taastub looduslikult pioneerliikideehk männi või kaskede-haabade varjus.Seega on kuusikud reeglina järjepidevamadehk kauem metsana kestnud alad.Männikud tulevad looduslikult agapärast põlenguid – sealsed taimeliigidelavad põlengud üle või on nendeseemned head levijad ja idanejad rohukamarastilma jäänud mullas, mis päikeseleavatud.Pohl kasvab edasi, sest kiirelt läbikuiva hõreda metsaaluse tormanud tuliei kahjusta tema risoome, kõrvaldab agasambla ja tuhk pealegi väetab mulda.Kanarbiku seemned leiavad põlendikulidanemiseks soodsama pinnase kuisamblase metsa all. Teiste liikide konkurentsipuudumist kasutavad põlenudliivastel maadel ära ka mitmed haruldasedtaimeliigid, mis looduskaitseliseltpigem metsataimedena tuntud – karukellad,karukold ja vareskollad, nõmmnelk,palu-põisrohi jt.Nemad eelistaksidki kasvada nõmmede-liivikute-metsademaastikus, kuskohati aeg-ajalt põleb. Kuigi nad põlengutenamasti üle ei ela, jäävad lõpuks kiratsemaka samblastes metsades ja tihenevkuuse alusmets muudab elupaigahoopis sobimatuks.“Tõelised” metsataimed“Tõelised” metsataimed on segamatultarenenud kuuse-segametsade ja kuusikuteliigid. Neid tugevat häiringut mittetaluvaidtaimeliike nimetatakse hemerofoobideks.Mitte kõik neist poleharuldused (nt lõhnav madar ehk lõhnavvarjulill), kuid siiski on nende hulgaspäris mitu kaitstavat liiki, nagu laialehinenestik, väike käopõll või lehitupisikäpp. Raie, põlengu või katastroofilisetormikahjustuse ajal hävivad nadmetsa mikrokliima muutumise tõttu –kaob puude vari ning pidev kõrge õhujamullaniiskus.Mitme taimeliigi puhul on nende harulduspõhjuseks, miks tegelikke elupaigaeelistusion keeruline uurida. NäiteksPõlva- ja Võrumaal kuuse-segametsadesja lehtmetsades leiduvat II kaitsekategoorialiiki austria roidputke peetivanade metsadega seostuvaks liigiks.Leiukohtade jälgimine ja uute leiukohtadeavastamine on aga vihjanud, et seetaim hoopis hävib pimeda metsa all,elades samas üle valgusrikkamad ajadraiesmikel. Tõsi – need kunagised raiesmikudpolnud väga suured ja päikeselisedning raiega oli alles jäänud ka põõsaidja puudegruppe.Metsaserva taimedEnamik meie metsade taimeliikidest onnn metsaserva liigid ehk mõõdukat inimtegevustja häiringuid taluvad hemeradiafoorid.Ürgselt pärinevad nad metsalagendikefloorast, kuid praegu saab selliste liikidevajadusi hästi jälgida puisrohumaadel(puisniidud ja -karjamaad).Võsastumisel hakkab valgusnõudlikeliikide mitmekesisus ja arvukus kiirestilangema, väga pimedat võsastaadiumiei ela aga üle isegi paljud nn metsataimed.Seetõttu on puisrohumaadest pärinevatemetsade kaitsmisel oluline säilitadaavatumad paigad, nn servad.Nii nagu tihedad ja mitteraiutudpuisrohumaa osad hoiavad metsadeleomast samblike-sammalde-seente liigirikkust,hoolitsevad metsalagendikudja valgusrikkamad puistutükid rikkalikutaimestiku eest.Külalised ehk apofüüdidLisaks kasvab metsades alati liike, misotsivad konkurentsivabu kohti. Osaneist on nn tavalised põllu-umbrohudja niidutaimed, osa aga pikaealised, eelkõigelämmastiku ärakasutamisele kohastunudtaimeliigid.Umbrohtusid kohtab metssea tallermaalvõi värskes häilus juurtega lahti rebitudmaapinnal. Segipööratud mulla jasügavate rööbastega raiesmik on muiduginende lemmikkoht.Lämmastikukasutajad on viljakatelmuldadel hajusalt alati olemas, näiteksvaarikataimed ja naat kuuse-segametsadesvõi kõrvenõges soostuvates metsaservades.Massiliseks muutuvad nadjuurte lagunemisel tekkivaid toitaineidkasutades siis, kui puurinne osaliseltkisureb või eemaldatakse.mus on selles, kui palju, milliseid puuliikeja millal.Rohukamara ja samblavaiba mõõdukaspurustamine ja mõne häilu tekitaminevõib mõne haruldusegi paljunemiselehästi mõjuda. Nii et looduskaitseei pea ka metsataime puhul alati tähendamakasvukoha täielikku puutumatust.Kõik oleneb liigi nõudlustest.Vähegi taimeliike eristavale inimeseleon aga selge, et lageraie ja meetristerööbaste sissesõitmine või maapinnapuhtaks koorimine hävitab metsaleomased taimeliigid ning päikeselisteletuulistele raiesmikele asuvad hoopisniidutaimed ja umbrohud. Ka suurtemetsaalade ühtlane raiumine valgusrikkaksja hõredaks ei sobi paljudelemetsaomastele taimeliikidele – vohamahakkavad kõrrelised või alusmets on liigatugevad konkurendid.Ideaalmaastik taimeliikide mitmekesisusekaitseks oleks suur metsaala, kusleiduks nii põlismetsi kui erinevalt majandatudmetsi, sh metsakarjamaid japuisniite.Ulatuslikud ja korduvad lageraiedmuudavad metsade taimestiku tunduvaltvaesemaks. Kohati võib liikide arvküll isegi kasvada metsavõõraste tulnukatearvel, aga teisal jäävad domineerimaüksikud taimeliigid ja liigilist mitmekesisustpole ollagi.20sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 21


metsaelumetsaeluToivo LepikNüüdsarvedkukuvadKaru tahab rahuKes talvel satub metsas karutalvituspaigale, on kohustatudsellest leiust kohe teatamakeskkonnaametile.ingmar muusikusKõige varasem sarvede heitjaon sokk, siis tuleb põdrapullja kõige lõpuks hirvepull, kesteeb seda alles järgmisel aastal.Jahimehed on oma internetifoorumisarutanud, miks on nii, et põdranovembris-detsembris heidetudsarvi leiavad metsast nii jahimehed kuika marjulised, aga soku varasügisel heidetudsarvi otsi kui tikutulega.Pakuti välja, et soku sarved on lihtsaltnii väikesed, teisalt, et hiired armastavadneid närida. Üks jahimees vaidles,et mitte niivõrd hiired, kui sõralisedise – metssead nätsutavat soku heidetudsarvi mõnuga.Mainiti ka, et metsast heidetud sarvedeotsimine on tegelikult suur kunst –pead oskama end metsloomaks mõtelda,et ta käitumist ja radasid ette kujutada.Vaikselt liikumasLoomad liiguvad talvistele toitumispaikadelelähemale. Hiiumaal tegutsevaHirveklubi president Toivo Lepikkirjeldas, et Hiiumaa hirved koonduvadkarjadesse, kus karja juhiks vanemhirvelehm. Karjades võib olla ka noori,kuni 2,5aastaseid pulle.Liigutakse ja otsitakse talveks kõrgemaidkohti, kus elada ja kus jätkuks katoitu. “Osa neist eelistab sügavaid okasmetsi,teised põlde ja metsatukki,” ütlesToivo Lepik.Vanemad hirvepullid uitavad üksikultvõi moodustavad omasugustegaväiksemaid salkasid. Viidates hirvepullidefotole, mida siin loo kõrval nähasaab, rääkis Toivo Lepik, kuidas pullidsaavad tihti jooksuaja võitlustes viga jaSokk.ingmar muusikus 2xvõivad isegi kaotada sarvi. Nii on juhtunudühega pildil olevatest pullidest.Alles jäänud sarve ajavat pull mahaikkagi tavapärasel ajal, mis hirvedel jääbmärtsi-aprilli. “Ühe sarvega loom kaotabselle sarve kevadel, aga näiteks talviselsöödaplatsil teised hirved teda vägaei armasta,” nentis Lepik.Põdrapull.Hirvepullid.Vanematel eesõigusDetsember on kuu, mil Hiiumaal algabhirvede lisasöötmine, millega tahetaksenad eemale hoida viljapuudest ja talunikeheinapallidest. Hinnatakse, et saarelon tekkinud vähemalt kaks hundikarja,kes võivad metskitsede vähesuse tõttuhakata ründama hirvi.Toivo Lepik rääkis veel, kuidas tänavuon Hiiumaal erakordne see, et põtradepulmaaeg kohati justkui kestab. Tavapäraseltpeaks see juba mõnda aegatagasi lõppenud olema.Samas peaks põtradel olema praegusarvede heitmise aeg. Kui nad teevadseda nii, nagu raamatutes kirjutatud,peaksid vanemad pullid oma sarvedvarem maha kukutama ja nooredpullid jäävad hiljemaks.Ka põdrad liiguvad talveks talvisteletoitumisaladele.Metskitsed kogunevad karjadesse, etkarmimate tingimustega talveaeg koosüle elada.Kevadel kõik jälle kordub: kui hirvepullidoma sarvi heidavad, võib põdrapullidelaimata juba uute sarvede väikesimügaraid. Sokkudel on selleks ajakspähe kasvatatud ilusad karvased kroonid.SMPruunkaru on üks neist meie metsaelanikest,kes peab taliuinakut.See tähendab olekut, puhkeseisundit,mil end ümbritsevast täielikultvälja ei lülitata. Nende kehatemperatuurja ainevahetuskiirus ei muutu niimadalaks kui tõelises talveunes olijail.Tõeline talveuni on näiteks nahkhiirtelja roomajatel.Kus nad tukuvadAntropoloog ja zooloog Juhan Aul kirjutaboma 1931. aastal ilmunud raamatus“Kodumaa neljajalgsed”, et karuehitab omale talveks kas koopaisse võimahalangenud puude juurte taha risusse,mõnikord aga “isegi puile” soliidsepesa, kus veedab pooluimasena kogukülma aja toitu mitte tarvitades.1957 ilmunud raamatus “Eesti NSVimetajad” ( Juhan Aul, Harry Ling, KaljuPaaver) on öeldud, et pruunkaru otsibendale enne lund mõne segamatukoha tihedas padrikus, kuhu ehitab endale“koopa”.“Meil leitud “koopad” on sageli olnudväga lihtsad: liivakünkal tuulemurruall, kuhu ta oli kraapinud leheprahtija rohtu külje alla; tihedas noores kuusevõsaspäris maa peal, kus oli alla kraabitudsammalt ja veidi puulehti jne.Käivad uuringudMõned talvitumiskohad on aga olnudtõelised kuni kolmveerand meetri sügavuselemaa sisse kaevatud “koopad”,mis on samblaga vooderdatud ja murtudpeenemate kuuskedega pealt kaetud.Talvel sajab sellisele “koopale” pealepaks lumekiht, ja ainult väike auguke,kust külma ilma puhul kerkib auru, reedabkaru talvituskoha.”2005. aastal algasid Eestis karudeliikumise raadiotelemeetrilised uurin-Karu jäljedja väljaheitehunnik.TalvituspaikPruunkaru talvituspaigaks loetakse kohta, kus karu teeb taliuinakut, ja selleümbrust 300 meetri raadiuses.Kui metsaomanik või kes tahes muu isik karu talvituspaiga avastab, on takohustatud informeerima sellest kolme ööpäeva jooksul keskkonnaametit,kes nii kiiresti kui võimalik peatab pruunkaru talvituspaigas metsateatistegalubatud tööd ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevuse kunitalvitusperioodi lõpuni.Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaiga leidmisest kunisama talvitusperioodi 15. aprillini.Allikas: looduskaitseseadusgud. Esimene uuringuobjekt oli emakaru.Uuringu esialgses ülevaates märkiszooloog Harri Valdmann, et huvitavalkombel “eelistas poegadega emakarutegutseda mosaiikses, vähese metsasusegapõllumajandusmaastikus. Karutalvituspaik 2005./2006. aasta talvelpaiknes ligikaudu 300 meetri kauguselinimelamust suhteliselt väikeses põldudevahelisesmetsatukas.”Oma bakalaureusetöös “Pruunkarutalvituskohad Eestis” (2007) kasutasjälgitud karu andmeid võrdlusmaterjaliksTuuli Ermel, kes analüüsis 79 talvituskohaandmeid.“Selgus, et karude talvitumist erinevattüüpi pesade ja erinevate talvitujatelõikes ei ole võimalik seni leitud pesadeväikese valimi tõttu uurida. Küll agasaab juba üht-teist järeldada,” kirjutasTuuli Ermel oma töö kokkuvõttes.Peale esmase pildi karude pesakohaeelistustestning sellest, kui kaugeletalvitumispaigad jäid teedest ja inimasustusest,oli tulemuseks, et “sai aimata”seoseid talvitumiskoha taimestiku jakaru eelistuste (toit, pesavooderdusmaterjal)vahel.Võrreldes muu ilmagaTartu ülikoolis tänavu bakalaureusekraadikaitsnud Katri Pärna töös“Pruunkaru (Ursus arctos) taliuinak jatalvitumiskoha valik” (saab lugeda internetis)on põhjalik ja põnev ülevaadeteadustöödest, mida on karude taliuinakuja talvitumispaikade kohta tehtudEuroopas ning ka Põhja-Ameerikas.Muu maailma andmeid on Eesti andmetegavõrreldud.Pesatüübivalikut võrreldes on KatriPärna toetunud zooloog Jüri Saealleandmeile, mille järgi meie karud ülekaalukalteelistavad kaht pesatüüpi, kaslahtist või poolkinnist. Poolkinninetüüp jaguneb omakorda kaheks – poolkoopadja tuulemurrualused.SM22sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 23


metsaelumetsaeluMõnele liigileelu ja surmaküsimusKas ka metsalinde talvel toidetakse?JAANUS ELTSornitoloogViimased talved on olnud erakordseltlumerohked ja nii mõnegimeil talvituva linnuliigi arvukuson märgatavalt langenud. Samason raskemate talvede seeriad harilikultsuurendanud ka lindude rändekihku jasundinud nn osarändseid liike pigemturvalisemaid lõunamaiseid talvitumispaikuotsima.Päris paljudel linnuliikidel on osaasurkonnast liikuv, teine osa aga jääbsünnipaiga lähedusse talvituma. Onpalju spekuleeritud, kumb strateegia liigilekasulikum on.Nagu päris elus ikka, sõltub kõikolukorrast. Karmil talvel on edukamadPõhjatihane.need, kes otsustasid ära rännata, pehmeltalvel aga need, kes otsustasid jubatuntud territooriumile jääda, kus ohtlikumadja/või toidurikkamad paigadjuba ette teada.Toita või mitte?Mõnel pool maailmas on lisatoitminemuutunud populaarseks esmajoonesselleks, et põnevaid vabalt elavaid lindeoma maja lähistel hoida. Nii on Suurbritanniasinimestel kujunenud harjumusanda lindudele lisasööta aasta läbi.See ilmselt ei ole päris see, millekstäiendava toidu andmine algselt mõeldudoli, sest ajapikku võivad looduslikudliigid nii muutuda inimesest täielikultsõltuvaks.Meie laiuskraadil on lisatoitminehoopis teise tähendusega – mõne liigijaoks on see mõnel talvel elu ja surmaküsimus. Lisasöötmise mõju on korduvaltuuritud ja leitud, et see viib talvisttiivuliste suremust oluliselt alla.Isegi vaid väikese toiduvaru igapäevanejuurdeandmine tagab ellujäämiseRohevint.Toidumaja on paremOtstarbekas on linde toita spetsiaalsestoidumajas või -laual, mitte raputadatoitu lihtsalt maapinnale. Toidumajaderajamine metsa võib tunduda ebamugav,kuid sellel on õige mitu eelist.Esiteks saavad linnud katusega söödamajasttoidu kätte ka siis, kui lund sajab.Teiseks ei ilmu sinna kohe ka kõikneed, keda me võib-olla ei tahaks üldselisasööta. Kehvalt korraldatud söödaplatsilon näiteks õige pea näha arvukalthiireurge. Hulluks läheb olukord hiirerohketeltalvedel, eriti kaelushiire kõrgearvukuse korral. See muidu tore loomarmastab varusid soetada, ja kuna ta onparajalt suur – tõsise kämbla pikkune –,on ta võimekus toidulaud tühjaks tassidamärkimisväärne.Kõige parem viis sedalaadi ebasoovitavateliikide toidust eemal hoidmisekson paigutada toidualus jalale ja toe ümberpanna allapoole avanev plekist kootõenäosusetõusu. Näiteks on Soomesrasvatihaseid talviti hoopis karmimalekliimale vaatamata poole rohkem kuiEestis ja sealsed uurijad on veendunud,et põhjus on just regulaarne lisatoitmine.Soomes pannakse primaarse energiaallikapeki kõrval toidumajadesse kapähkleid, seemneid, vitamiinilisandeid– lindudel on täisväärtuslik toit olemaskogu talve jooksul.Korduvad katsed on näidanud, et talvisellisasöötmisel on peale lindude ellujäämiseka teine mõju, need lisasöödetudpopulatsioonid on järgneval sigimisperioodiledukamad. See kehtib isegi niisuurte lindude puhul nagu harakas.Lindude toitmist võiks alustada jubahilissügisel, mitte siis, kui käes on jubatäielik näljaaeg. Sest siis ei leia enamiklinde söögiplatse enam kätte ja hukkubikkagi.Kuni lume tulekuni ei maksaks inimeseantava toiduga lindude tähelepanusiiski äratada, sest tavapärastes tingimustespeaks looduslikku söögipoolistveel piisavalt olema.Lume saabudes võiks planeeritavaidlisasöödakohti aeg-ajalt toiduga varustada,aga mitte väga palju toitu korraga.ingmar muusikusPuukoristaja.Talvike.Loodusliku toidu varud kahanevad aegamisija üldjuhul peaks veel detsembriskineid piisavalt olema. Küll on agahea, kui linnud teavad, kus asuvad paigad,kuhu aeg-ajalt toidulisa pannakse.Lillepott-toidulaud• Üks universaalne toitmisnipp onkasutada nn toidukellukaid, mis ontagurpidi üles riputatud, söödagatäidetud savist lillepotid – näiteksvaresed nendest toitu kätte ei saa.• Söödaks tuleks kaerahelbed võihirss segada sularasvaga, misvõiks olla searasv. (Sünteetilisi toidurasvuei maksa lindudele pakkuda.)Segusse tasuks lisada maitsestamatapähkleid, maisi- või riisihelbeidjne.• Kui laseme segul soojas natukeseista, jõuab rasv teradesse imbudaja ülejäänud rasv valataksepealt ära.• Lillepoti nõrutusaugust panemeläbi jämedama nööri või traadi,mille külge kinnitame sissepooleväikese takistuse. Seejärel saabvajutada toidusegu potti ja lastasel hanguda.• Sellist toitu võib korraga rohkemvalmis teha, sest seda saab jahedaskohas säilitada.Allikas: Jaanus Eltsnus. Muu hulgas peaks toidualus paiknemapuudest mitme meetri kaugusel.Lendavate “pahalistega” on lugu pisutkeerulisem, kuid ka selleks puhukson vastumeetmeid. Kõige lihtsam viisreguleerida lindude juurdepääsu toidulevastavalt nende suurusele on paigaldadatoidulaua ümber sobiva suurusega võrk.Siis varesed ja rongad metsa viidud toidustkasu ei saa. Umbes 5cm läbimõõdugasilmaga võrgust peaks täiesti piisama.Üldine soovitus on, et toidukohtvõiks olla tuule eest varjatud või vähemaltpõhilise tuule suunast kaitstud seinaga.Liiga madala nõrga toidulaua võivadmetskitsed või metssead uppi ajada.Pigem okaspuumetsasSöötmiskohti ei maksa rajada liiga tihedasti,sest siis võõrutame linnud nendeloomuliku toidu juurest tõesti eemale.Ka talvel tuleb anda neile võimalus loodusesttoitu otsida, sest saabub ju ka kevad,mil me lisasöötmisest loobume.Vanemast kirjandusest leiab, et parason üks toiduplats 25 ha aiapindalaja 100 ha metsapindala kohta. See võikskehtida, kui söötmiskoht on väga suur,väiksemaid võiks olla siiski tihedamalt.Linnurohkus metsas sõltub ka metsast.Puhtas lehtpuumetsas on talvellinde vähe, pealegi kohtame seal pigemselliseid liike, kes toidumajasse nii ehkteisiti ei tule. Seevastu okaspuu enamusegaküpses metsas on rohkem nii isendeidkui liike.Lõputu söödavalikSöödavalik on lõputu, kuid puht pragmaatilistelkaalutlustel piirdub see harilikultvaid loetud arvu toiduobjektidega.Aknatagusest toidumajast tuntudpäevalilleseemned on muidugi kõigeuniversaalsem talitoit. Seejuures, kuinatuke peenutseda, on mustad seemnedparemad kui musta-valgetriibulised,sest need on õhema koorega ja sisukättesaamiseks saavad väiksemad tihaseliigidvähem energiat kulutada.Soovi korral saab poest veel varianteseemnesegudest ja rasvapallidest – iseasi,kas neid päris metsalindudele ostaraatsitakse.Märksa odavam ja ka universaalsemon metsalindudele anda viljapuhastusjäätmeid.Seal leidub nii väikesemõõtmelisiviljateri kui ka igas mõõdus ja maitsegaumbrohuseemneid – igaühele midagi. Ainukeasi, mida tõesti tuleks selle toidu puhuljälgida, on, et hallitust poleks. Riknenudtoitu ei tohi välja panna.Tihastele ja rähnidele on maiuspalakspekk, kuid loomne materjal meelitabjuurde ka kiskjaid ja sellist kaupaon nugiste eest väga raske kaitsta. Parimviis on paigutada rasv või pekk piisavaltväikese silmaga metallvõrgust taskusse:linnud saavad võrgusilmast nokaga läbi,aga nugisele jääb vaid limpsimisrõõm.Sellise võrktasku võib paigutada rippumakaugeleulatuva oksa külge või,veel parem, teiba otsa, mis alt on jällegiplekk-koonusega kaitstud. Oksa külgeriputamiseks tasub kasutada vähemaltpoolemeetrist alumiiniumtraati, sestseda ei saa varesed üles tirida.Eriti vajalik on lindude järjekindeltoitmine lumerohketel pakaselistel talvedel,aga ka sulade järel, kui puud jateised toidupaigad kattuvad jääga.Kevadel tuleks toitmist järk-järgultvähendada, sest järsk lisatoitmise lõpetaminevõib lindudele saatuslikuks saada.Suuremate lumevabade laikude tekkimiselon looduslik toit jälle kergestileitav ja täiendavaks söötmiseks polevajadust.24sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 25


metsaelumetsaeluTeejuht sammalde ja samblike ilma*NELE INGERPUUbrüoloogHarilik valvik(Leucobryum glaucum)Kasvab maapinnal suuremate või väiksematevalkjasroheliste ja väga tihedatepadjanditena, mille läbimõõt võibulatuda meetrini. Kuulub Eesti kaitstavatesamblaliikide III kategooriasse.Tal on küll ohtrasti leiukohti, kuid kõikneed on koondunud Lääne-Eestisse jaläänesaartele, kuna ta eelistab pehmematkliimat.Niiskustingimuste suhtes on üsnatolerantne, kasvab nii kuivades nõmme-ja palumetsades kui ka soostuvatesmetsades, isegi soode servades.Kuivades tingimustes kasvamistvõimaldab tema lehtede eriline ehitus– klorofülli sisaldavad rakud on kaheltpoolt kaetud suurte sisaldiseta rakkudega,mis imavad endasse vett ningvõimaldavad samblal kuivade tingimustesaabudes kauem niiske püsidaja fotosünteesida. Sellised lehed annavadkisamblapadjandile helevalkja värvuse.Siiski ei kohta teda igas metsas. Tavajab ilmselgelt metsa järjepidevust,sest levib peamiselt võsutükikeste abil.Need eralduvad kuivast samblapadjandistkergesti, kui loom või ka inimenepeale astub, ja kanduvad jalgade abiledasi. Tihti võib padjandikesi kohatajust radade servas.Isastaimed on imetillukesed, lühiealised,arenevad vaid emastaimede lehtedel(nagu harilikul kaksikhambal –vt Sinu Mets nr 23), on tundlikumadkeskkonnatingimuste suhtes ja võivadkergemini hävida. Nii on see ilmseltjuhtunud enamikus tema kasvukohtades,kuna eoskupraid on Eestis leitudvaid ühel korral.Suuremadvalvikumättadtorkavadomapärase kujuja värvuse tõttumetsas jubakaugelt silma.Liivhärmikuvalged lehetipudjätavad samblast“härmatanud”mulje. Vartevahelt piiluvadvälja kõrgetipulistetanudegakaetud eoskuprad.Liivhärmik(Racomitrium canescens)Kasvab kuni 10 cm kõrguse hõredamavõi tihedama muruna. Püstistel võsudelon suhteliselt vähe lühikesi külgharusid.Tavaline liik nõmmemetsades, liivikutel,luidetel ja loodudel. Tallegi on,eriti kuivas olekus, omane valkjas värvus.Seda tekitavad värvusetud lehetipud,mis koosnevad tühjadest rakkudest.Need aitavad säilitada niiskust,ühtlasi peegeldavad tagasi liiga eredatpäikesekiirgust.Sambladnõmmemännikusautori fotodNõmmemännikud on okasmetsadestkõige kuivemad ja valgusküllasemad.Siin kasvavadpeamiselt kuivustolerantsedja valguselembesed samblad.Maapind on kaetud nii sammaldekui samblikega. Elusatel puudelja lamatüvedel samblaid peaaegupole. Maapinnasammalde hulgason tavalised palusammalja kaksikhambad, keda kohtabka mujal. Lisaks leidub erilisemaid,just siinsetele muldadeleiseloomulikke liike, nagu liivkarusammal,punaharjak jaliivhärmik.Mikroskoobi all on näha, et kogu talehe pind on tihedalt kaetud näsadega.See on iseloomulik kuivade kasvukohtadesammaldele – näsad takistavad veekiiret aurumist. See võimaldab pikendadaka efektiivset fotosünteesi, kunasamblad imavad vett ja toitaineid kogukehapinnaga.Isastaimed on suured ja pikaealised.Hilissügiseti arenevad emastaimedelpaari sentimeetri kõrgustel harjastel piklikudeoskuprad, mida kuni eoste valmimisenikatab lõhestunud servaga tanu.PIRET LÕHMUSlihhenoloogja looduskaitsebioloogautori fotodPõlengualade riiklik seire ja teadustöödnäitavad, et trepp-soomussamblik (paremal)võib söestunud kasvupindu asustadajuba nelja aasta möödumisel põlengustning muutuda seal tosina aastaga üheksarvukamaks liigiks. Seevastu männisoomussamblik(ülal) näib asustamiseksvajavat märgatavalt pikemat aega – temaüksikuid tallusehõlmu õnnestus leida vaidühel kolmest paarikümne aasta vanusestpõlengualast.Männi-soomussamblik(Hypocenomyce anthracophila)Nimi iseloomustab liiki hästi, sesttema talluse moodustavad soomusjakujuga, vähem kui sentimeetri laiusedja pisut kumerad hõlmakesed, misüksteist katusekivijalt kattes kasvavadpeamiselt mändide söestunud koorelja puidul.Talluse väiksusest tulenevalt meenutabliik eemalt vaadates rohekaspruunikobrutavat pinda keset mustaks söestunudkoort. Lähemal vaatlemisel jääbaga silma, et soomuste pealispind onläikiv ning soomuste üleskäändunudservi katab sinakashall jahujas puru.Looduslähedastes nõmme- ja palumännikutes kujunevad aja jooksulsamblikurikkaks nii maapind kui ka puude koor ja puit. Eriti rikastub(sambliku)elustik aga siis, kui vahel harva niisugused kuivad metsad süttivad.Looduslikes oludes juhtub seda pikselöögist keskmiselt korra või paarmetsapõlvkonna jooksul. Lisandub eriline kasvupind samblikele – söestunudkoor ja puit.Miks on põlenud puud kujunenud peamiseks elupaigaks näiteks neljale soomussamblikule(perekond Hypocenomyce) ja ühele pisisamblikule (perekonnastHertelidea), sellele pole selget vastust. Küll teatakse, et inimene on kuivadeokasmetsade põlemislugu tõhusa tulevalvega oluliselt muutnud (tänapäevalon põlengud harvemad, intensiivsemad ja väiksematel pindaladel).Et mets jääks ikka metsaomanikule puidutulu tooma, aga ka liigid loodusessekestma, rakendatakse Põhjamaades üha enam kaitsealuste metsade kontrollitudpõletamisi. Eestis, kus paraku süttib inimese hooletuse tõttu metsijätkuvalt, tasuks mõnest põlengualast moodustada vääriselupaik, kust ei viidasöestunud kasvupindu minema, vaid jäetakse kõik looduslikule arengule.Umbes kümme aastat tagasi teatiEestis vaid kaht männi-soomussamblikuleiukohta ja liik arvati üsna pea kalooduskaitse alla (II kategooriasse). Viimasteaastate eriuuringud on leiukohtadearvu tõstnud paarikümneni.Leiud pärinevad peamiselt vanadeltmetsapõlengualadelt või üksikutelt põlenudnottidelt (nt rabas ja rabaservamännikutes).Trepp-soomussamblik(Hypocenomyce scalaris)Tema tallus koosneb samuti tillukestestkatusekivijalt paigutunud soomustest,mille üleskäändunud servi ääristabheledam puru (mõlemal liigil vajalik levimiseks).Hoolimata oma väiksusest,võivad hallikad kuni pruunid hõlmadkatta puude tüvedel ulatuslikke pindu.Männi-soomussamblikust aitab tedaeristada talluse matt (mitte läikiv) värvitoonja eripäraste samblikuainete sisaldus.Viimast saab kindlaks teha lihtsavärvustesti abil poes müüdava pleegitusvedelikugaACE: väike tilk, ja treppsoomussamblikutalluse koorkiht muutubpunaseks! Männi-soomussamblikulvärvusreaktsiooni ei teki.Trepp-soomussamblik on meil vägasage ja levinud üle Eesti. Kasvab ta enamastivanemate metsa- ja pargipuudejalamil (eelistades kaske ning okaspuid),kuid ka puude söestunud koorelja puidul.*Alates Sinu Metsast nr 23 (ilmus22. juunil 2011) esitame väikesevaliku meie metsades esinevatestsambla- ja samblikuliikidest. Kummastkirühmast on ühes numbriskorraga luubi all kaks sama metsatüüpivõi kasvupinda asustavatliiki, millest üks on harvemini esinevja teine tavaline.Harvemini esinevad liigid oleme valinudnende seast, kellel on indikaatoriväärtus ehk teisisõnu – nende olemasoluviitab vääriselupaigale ja/võisäästvalt majandatud metsale.26sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 27


teatedteatedEesti Jahimeeste Seltsis• Vastne filosoofiadoktor. 28. oktoobrilkaitses Tartu Ülikoolis filosoofiadoktorikraadi Ilmar Rootsi, kelledoktoritöö teema oli “Hunt ja inimene:suhted Eestis 18. sajandi keskpaigast19. sajandi lõpuni”.Ilmar Rootsi on olnud algusestpeale ajakirja Eesti Jahimees toimetuskolleegiumiliige ja aktiivne kaasautor.Tema artiklid jahindusajaloost,jahieetikast ja jahiulukitega seotudrahvakommetest on aastaid rikastanudEesti jahimeeste teadmisi ningavardanud silmaringi. Eesti ühelt parimalthunditundjalt on saanud väärtkogemusi väga paljud loodushuvilised.2005. aastal ilmunud raamat“Tuli susi soovikusta” on üks põhjalikumaidhundiuurimusi läbi aegade.• Uus raamat. SA KeskkonnainvesteeringuteKeskuse toel andis Eesti JahimeesteSelts välja Hans von Stackelbergiraamatu “Koerad ja kombed jahindusesII”. Öeldakse, et jaht ilmakoerata ei ole jaht. Koera kasutamineaga nõuab põhjalikke teadmisi, midaH. von Stackelberg püüabki lugejateleedasi anda.Kindlasti on jahikoera kasutamineseotud jahieetika ja loomakaitsega.Metsas juhtub nii mõndagi ja onjuhtumeid, kus ulukit kohe ei tabata.Koer on asendamatu abimees olukorras,kus haavatud uluk tuleb üles otsidaja piinadest vabastada. Eriti tähtison koera töö linnujahis, kus roostikusja vees tabatud linnu leidmine inimeselon võimatu.Parem on õppida teiste kui oma vigadest,arvab autor. Raamat on mõeldudlaiale lugejaskonnale noortestvanadeni ja väikestest suurteni. Igatikaasakiskuv ja õpetlik lugemine. Huvilisedsaavad raamatu soetada EestiJahimeeste Seltsist või suurematestraamatupoodidest.• Kalender. Jahimeeste 2012. aasta kalendriteemaks on “Linnud ja loomadrabas”. Traditsiooniliselt leiab kalendristjahihooajad ning Eesti JahimeesteSeltsi ja tema liikmete uuendatudkontaktiinfo. Samuti leiab sealt imeilusaidpilte rabast ning seal elavatestÜlaloleval pildilon loodusfotograafidetänavuse vereta jahivõitja Karl Tammiste.Vasakul näeb uueHans von Stackelbergikoeraraamatuesikaant ja paremaljahimeeste 2012.aasta kalendrit.loomadest ja lindudest. Lisatud onEesti rabade lühikesi tutvustusi.• Ajakiri jätkab ilmumist. 2012. aastalilmub ajakiri Eesti Jahimees üle kuu.Kokku ilmub kuus numbrit aastas jaajakirja on võimalik tellida detsembristalates Eesti Postist.• Vereta jaht. Eesti Jahimeeste Seltsi jaajakirja Eesti Jahimees eriauhinna loodusfotograafidevereta jahil võitis selaastal Karl Tammiste fotoga “Draama”.Pildil on jäädvustatud haruldane hetk:ilves tassib murtud kitse ja põder vaatabpealt. Foto võitis ka konkursi peaauhinnaja mitu eripreemiat.• Karujaht. 1. augustist kuni 31. oktoobrinikestnud karujahihooajajooksul võis maksimaalselt küttida 65karu, tabati 57 isendit. Karude arvukuson viimaste aastate jooksul Eestisaegamisi suurenenud, seireandmetejärgi on neid praegu 700 ringis.• Euroopa naaritsast. SihtasutuseLutreola kaudu jõudis Eestisse teave,Jaanus Vaiksooet euroopa naarits on nüüd arvatudmaailma äärmiselt ohustatud liikidehulka. See tuleb välja maailma looduskaitseliidupunase raamatu toimkonnatänavusest liikide seisundi hinnangust,mis avalikustati 10. novembril.Euroopa naaritsa tõstmine äärmiseltohustatud liikide kategooriassetähendab seda, et liiki peetakse suuresväljasuremisohus olevaks. Juba1996, kui euroopa naaritsa seisunditeelmine kord globaalselt hinnati, avaldatikahtlust, et see võib nii olla, agatookord polnud kahtluse kinnituseksveel piisavalt andmeid.Tegevusel, mida Eestis on tehtudeuroopa naaritsa alalhoiuks, on selleliigi kaitses märkimisväärne roll. TallinnaLoomaaias peetakse ligi poolteuroopa naaritsa globaalsest tehisasurkonnastja naaritsa asurkonnaloomine Hiiumaal on üks edukamaidettevõtmisi tema kaitsel.Allikas: Eesti Jahimeeste SeltsErametsaliit teatabANTS VARBLANEEesti Erametsaliidutegevdirektor• Jahiseaduse eelnõu. Eelnõu peaks lähiajal jõudma laiemaringi ette. Kolm kuud tihedat arutelu on viinud selleni,et veel vajab täpsustamist kahjude hüvitamine võiõigemini nende osaline kompenseerimine juhtudel, kuimaaomaniku ja jahimeeste vahel ei õnnestu mingil põhjusellepingut sõlmida. Siis peab nii põllu- kui metsaomanikleppima võimalusega nõuda osalist hüvitist vaid kuni100 € 1 ha kohta.Maakondlikud jahindusnõukogud hakkavad otsustamakütitavate ulukite arvu ja soolise struktuuri üle. Vajaduselsaavad nad teha ettepaneku jahipiirkonna kasutajavahetamiseks või piiride muutmiseks. Maaomanike õiguskorraldada jahti väikeulukitele loob uusi võimalusijahipidamist mitmekesistada.• Uue MAKi juhtkomisjon. Tööd alustas maaelu arengukava(MAK) 2013–2020 ette valmistav juhtkomisjon.Valminud on esialgne olukorrakirjeldus, milles noorendikehooldamise vajaduse juures peetakse õigeks jätkataka kahjustatud metsa taastamise ja tulekahjude ennetamisetoetamist. Erinevalt senisest nähakse vajadusttoetada ühistulist puidukaubandust. Et meie metsavarusidjätkusuutlikult kasutada, on vaja senisest enam hooldadaolemasolevaid metsakuivendussüsteeme ja rajadauusi metsateid.• Metsaseadus muutub. Muudatused on vajalikud metsanduseuues arengukavas kavandatu täitmiseks. Jätkusuutlikon metsamajandamine, mis tagab liikide hea seisundisäilimise ja võimaldab pikemas vaates kasutadametsa juurdekasvu piires. Nn toetuskõlbliku metsaühistuliikmeks võivad edaspidi olla ka mittemetsaomanikud,kes aitavad ühistu tegevust edendada. Alla 5 ha suurusemetsamaa omanikud ei pea edaspidi metsaregistrile andmeidedastama ja saavad ise otsustada, kuidas oma metsimajandada. Samas võtavad nad endale kohustuse järgidaseadusega kehtestatud majandamispiiranguid.Majandamise poolel tuleb muudatusi rohkem. Muuhulgas e-veoselehe võimalus ja see, et asjatu bürokraatiavältimiseks jääb metsateatis vaid uuendus- ja hooldusraietepuhuks.• AS Metrosert auditeeris liidu mullu omandatud säästlikumetsamajandamise PEFC rühmasertifikaadi skeemija leidis, et tõsiseid puudusi ei ole. Peeti vajalikuks täpsustadatugiisikute rolli sisekontrollis ja seda, kuidas toimubnaabrite teavitamine planeeritavatest töödest. Juurutamiselon rohelise kaardi rakendamine sertifikaadigaühinenud metsaomanikele metsamajandamisteenuseosutajate hulgas.• Erametsakeskuse (EMK) nõukogule tehti ettepanekmoodustada nõukoda. Nõukotta kutsutaks vähemalt 15esindajat metsaomanike organisatsioonidest ja tugisüsteemigaseotud institutsioonidest. Nõukoda hakkab arutamanii EMK arengukava kui toetusmeetmetega seonduvat.• Protest kütuse asjus. Riigikogu muutis suvel vedelkütuseerimärgistamise seadust nii, et uuest aastast tohibnn sinist kütust kasutada vaid põllumajanduses. Seadustmenetledes lubati kütuse värvimine lõpetada ningpõllumajanduses võtta kasutusele madalama aktsiisigamaksustatud kütuste kulupõhised normid ja metsamajandajatelekompenseerida kütuse kallinemisest tekkivadkulud.Kuna tekkida ähvardav olukord on vastuolus konkurentsi-ja riigiabi andmise üldiste reeglitega, pöördusimekoos metsa- ja puidutööstuse liiduga keskkonnaministripoole nõudmisega tagada maakasutajatele võrdsed tingimused.• Õiguskantsler vastas järelepärimisele. Elektriliinidetalumisega seonduvalt plaanib õiguskantsler pöördudaRiigikohtu poole, kuna Riigikogu ei ole tema märgukirjalereageerinud – lõpuks ikkagi tuleb jõuda lahenduseni,kus liinide talumise tasu oleks piisav ja põhiseadusegakooskõlas. Talumisega on seotud ka liinide hooldamiseja laiendamise probleemid.Seadus näeb ette tööde kooskõlastamist maaomanikega,kuid tööde tegemiseks korraldatavad riigihankedei võimalda valida tegijaid kvaliteedi järgi, vaid otsus tulebteha pakkumise hinna järgi. Probleem on arutamiselEleringiga, kes näitab üles huvi teha metsaomanikegakoostööd.• Osaleme puidu mõõtmise ümarlauas. Selle eesmärkon ühiste tegutsemispõhimõtete kindlaksmääramine, etmõõtmispraktika paraneks.• Koostöö metsa- ja puidutööstuse liiduga. Kahe liiduesindajad kohtusid, et arutada senist tööd metsandusemaine parandamisel ja sektoriüleste ürituste korraldamisel.Meil on saavutusi, mis seotud metsanduse arengukavagaja maksupoliitikaga, aga teha on veel palju.• 9. detsembril on Haapsalus Eesti Erametsaliidu korralineüldkoosolek.28 sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 29


teatedametlik infoviio aitsamRAIVO TASSOParem kartakui kahetsedaKui plaanidraietMida peaks metsaomanikteadma metsa kindlustamisest?MERKO KIMSTOIf KindlustusevarakindlustusevanemtootejuhtEestis on praegu võimalik kindlustadametsa metsatulekahju, loodusjõudude,metsakahjurite ja -haigustening ulukite põhjustatud kahju eest.• Metsatulekahju põhjustatud kahjuksloetakse kahju, mis on tekkinudtulekahju, pikselöögi, plahvatusevõi piloteeriva lennuaparaadi, selleosa või laadungi allakukkumisetõttu. Hüvitatakse nii kahju kui kasellega seotud kulutusi.• Loodusjõudude põhjustatud kahjuall on mõeldud tormi, rahe ja lumepõhjustatud kahjusid. Tormiks loetaksetuult tugevusega vähemalt15 m/s. Rahe- ja lumekahjudeksloetakse puude ja latvade murdumistrahe või lume tõttu. Siin tasubtähele panna, et kindlustusjuhtumiksei ole puude ja võrade kahjustuminesiis, kui puu säilib elujõulisena.• Ulukite põhjustatud kahjuks loetaksemetsale tekitatud vigastusi,mis põhjustavad puu hukkumise võitüve väärarengu.Nii mets kui metsamaterjalKindlustada saab metsamaaks määratudja kinnistusraamatusse kantudmaal kasvavat metsa ja sellelt üles töötatudmetsamaterjali. Samuti saab kindlustadaistandusi.Kindlustada saab nii noorendikkukui ka keskealist, valmivat ja küpsetmetsa. Lepingu sõlmimise soo-vi puhul ei pea mets tingimata inventeeritudolema. Kindlustuslepingu sõlmimiseksei ole seatud metsa pindalaalampiiri.Metsamaterjali all mõistetakse puitu,mis on konkreetsel alal üles töötatud, jaseda saab kindlustada ainult metsatulekahjueest. Kindlustatava materjali koguseleei ole alampiiri kehtestatud.Kindlustusleping ja kuutasuKui metsaomanikul on kindel soov omametsa kindlustada, tuleb kontakti võttakindlustajaga, kellega siis saab ka tingimusitäpsustada. Eestis tegelevad metsakindlustusegapraegu vaid kaks firmat(If Kindlustus ja ERGO), kelle kindlustuspaketidmõneti erinevad.Lepingu sõlmimiseks peab omanikteadma metsa pindala, täpset kinnistunime ja aadressi. Kasuks tuleb kasvavametsa tagavara teadmine – selle abilmääratakse metsa kindlustussumma.Reeglina metsa kohapeal üle ei vaadata.Metsa kindlustamisega kaasneb kuutasu,mis sõltub paketist, mille metsaomanikon valinud, metsa asukohast japindalast.Konkreetne kuutasu arvestataksevälja kindlustusfirma kontoris.Eestis on keskmine erametsa suurus12 ha. Selle kindlustamine võib minnamaksma, sõltuvalt paketi valikust, 2,5–9 eurot kuus.Kui kahju on käesKui mets on kindlustatud ja on tekkinudkahju, tuleb sellest kohe kindlustajaleteatada. Kõige kiirem ja lihtsamviis on täita kahjuteade internetis. Teatesaab edastada ka e-postiga või helistadesööpäevaringsele kindlustustelefonile1211. Seejärel võtavad kahjukäsitlejadkliendiga ise ühendust ja aitavadjuhtumi lahendada.Mets pärast 7 aasta tagust põlengut.Üldiselt võidakse kasvava metsa puhulsõltuvalt paketivalikust hüvitusemääramisel arvestada nii hävinud võikahjustunud puude maksumust ja taasmetsastamisemaksumust kui ka raiejakoristustööde maksumuse suurenemist.Metsamaterjali puhul arvestatakse,nagu öeldud, ainult metsatulekahjupõhjustatud kahju. Kui metsamaterjaltules hävib või saab kahjustada, hüvitatakseka kasvava metsa ülestöötamisekulutused.Tavaliselt on kindlustuslepingus äramääratud, millisest kahjustusmäärastalates hüvitist arvestatakse. Näiteks ulukitetekitatud kahju hüvitatakse keskealise,valmiva või küpse metsa puhul siis,kui ühes tükis hävinud metsa pindalaon vähemalt 0,5 ha suurune ja eksperthinnangualusel vajab see pärast kahjustamisttäielikult taasmetsastamist.Noorendike puhul hüvitatakse ulukitetekitatud kahju, kui selle tõttu onvaja eksperthinnangu alusel taasmetsastadavähemalt 0,3 ha suurune ühes tükisolev pindala.***Keskkonnaministeeriumi 2011. aastaalguse andmetel on Eestis kokku ligikaudu80 000 erametsaomanikku. Senion oma metsamaa kindlustanud alla 1%omanikest. Näiteks Soomes on vastavosakaal ligikaudu 46%.Metsanduslik tööpraktikaPrantsusmaal!Praktikakohtadele kandideerimise avaldusivõtab SA Erametsakeskus vastu 12. detsembrini.Praktikavõimalust on pakkuda neljaleinimesele, kes töötavad metsaühistuteja erametsaomanikega.Kolmenädalasele praktikale sõidetaksemärtsis 2012.Tööpraktikale mineja saab arvestada,et elamis- ja ettevalmistuskulud kaetaksemaksimaalselt 1401 € ulatuses. Lisakstasutakse kuni 355 € ulatuses reisikulud.Praktikandi kohustus on praktika täiesmahus läbi teha ja vastavalt praktikalepinguskokku lepitud tingimustele SA Erametsakeskuselearuanne koostada.Kandideerimisavalduste esitamisetähtpäev on 12. detsember 2011.Avalduse koos lisadega saab esitadaposti teel või käsipostiga Erametsakeskusesse,mille aadress on Mustamäe tee50 (II korrus), 10621 Tallinn. Digitaalseltallkirjastatud avalduse võib saata kaelektrooniliselt, aadress on siseriiklik@eramets.ee.Täpsemate tingimustega saab tutvudaerametsaportaalis www.eramets.ee/proforest/.Konkurssi puudutavate küsimustegapalume pöörduda Erametsakeskusesse,kas aadressil siseriiklik@eramets.ee või telefonil 683 6066.***Praktika on võimalik tänu ettevõtmisele,mida nimetatakse õpirändeprojektiks.Seda rahastab ELi elukestva õppetegevusprogramm.Projekti vahendab Eestis SA Erametsakeskus,partneriks on Prantsusmaaltegutsev maamajanduskool (La MaisonFamiliale Rurale “Les Forges” Ecoledes Metiers de la Nature). Praktikatoimub selle kooli vahendusel Prantsusmaametsaühistutes ja keskühistus (neliinimest) ning sealses erametsakeskuses(kaks inimest).Välja kuulutame just esimese neljapraktikakoha konkursi, kuna ülejäänudkahele praktikakohale konkureerivadErametsakeskuse töötajad omavahel.Kogu grupp saadetakse välja korragaja praktikakohtades ollakse kahekaupa.Praktika on üles ehitatud nii, et praktikantkeskendub vähemalt kolmele teemalesuuremast valikust. Metsaühistutespraktiseerivatele inimestele on pakutudvälja järgmised teemad.• Metsamajanduslike tegevuste planeerimine,ettevalmistamine ja/või tasuvusarvestused (valgustus- jaharvendusraie, puhkemetsamajandusjne).• Puidu ost ja müük ja/või bioenergiatootmine ja kasutamine.• Metsaeraldiste märkimine.• Maastikuhoolduse ja -kaitse ja/võimaaparandustööde planeerimine.• Metsakaitseliste tegevuste planeerimineja ettevalmistamine puhkealadel,arboreetumis, pargis ja/võimatkaradadel jne.• Jahimajandus, metsade kõrvalkasutus.• Ulukikahjustuste ennetamine (repellentidekasutamine, tarastaminejne) ning lisatoitmine.• Logistika, tasuvusanalüüs jne.• Erametsaomanike nõustamine.SA ErametsakeskusMetsateatist esitamata võib metsaomanikraiuda puitu 3 tm/ha(raie korras, mis on selles metsaosaslubatud), kuid mitte enamkui 20 tm kinnisasja kohta aastas.• Muudel puhkudel tuleb enne raietesitada keskkonnaametile metsateatis,seda saab teha ka internetiteel (üle www.eesti.ee).• Kui keskkonnaamet on 15 päevajooksul saatnud tagasi lubavamärkega metsateatise, saab neidraieid teha 12 kuu jooksul. Kuijääb hiljemaks, tuleb esitada uusteatis.• Metsamaterjali koondamist jakokkuvedu võib teha ka hiljem.• Raieõiguse ja metsamaterjali müügilning metsamaterjali üleandmiseltöötlemiseks, ladustamiseksvõi vedamiseks peab üleandjatõendama raieõiguse olemasoluvõi metsamaterjali valdamiseseaduslikkust ja vastuvõtja sedakontrollima.• See tähendab ka, et igal metsasraiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidiliseisiku esindajal peavadraiekohas kaasas olema metsateatisekoopia ja isikut tõendav dokument.• Metsamaterjali vedajal peab veolkaasas olema metsaomaniku antudveoseleht, mis tõendab puidukogust ja kuuluvust (pole kohustuslik,kui vedaja on omanik).• Raieõiguse või metsamaterjalimüüja ja raieõiguse või metsamaterjaliostja on kohustatud maksu-ja tolliametile esitama müüdudvõi ostetud raieõiguse võimetsamaterjali kohta keskkonnaministrikehtestatud vormi kohaseteatise (ei pea esitama, kui ostetaksevõi müüakse kuni 20 tmaastas).• See teatis esitatakse müügi- või ostutehingusooritamise kvartalilejärgneva kuu 10. kuupäevaks.Allikas: metsaseadus30sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 31


ametlik infoametlik info32Tugiisikud 2012. aastalLõppes järjekordne konkursstugiisikute ametikohtadele.Mis sihiga ametisse astuti?(Vastused on nopitud konkursile esitatud ankeetidest.)Valgamaa – Helju LeoskEt tihendada majanduslikku koostööd niimaakonna kui teiste metsaomanike organisatsioonidevahel;• korraldada puidu ühismüüki;• tõsta metsaomanike teadlikkust ja laiendadaindividuaalnõustamise võrku;• kaasa aidata metsade sertifitseerimise edendamisele ja tõstakoolinoorte keskkonnateadlikkust.Võrumaa – Erki SokEt jätkata traditsiooni, kus metsaomanikudsaavad tugiisiku jutule tulla kontorisse;• aidata kaasa Haanja Looduspargi selliseuue kaitse-eeskirja kehtestamisele, mismetsaomanikke rahuldaks;• rääkida kaasa jahindusega seotud küsimustes, arendadakoostööd jahimeestega;• jätkata tööd koolilastega, korraldada metsapäevi ja arendadaHaanja õppeklassi tegevust;• jätkata toetusetaotluste esitamisega, rühmanõustamiste jaühisürituste korraldamisega.Harjumaa – Kalle PõldEt edendada metsaomanike majanduskoostöödja puidu ühisturustamist, kasvatadaselle mahtusid ja siis rakendada tööleveel täiendavalt uusi majanduskonsulente;• korraldada metsavarumisettevõtetegakoostööd, mis võimaldaks tagada raietööde hea kvaliteedi jaennetada raiehooajal metsa varumise tõrkeid;• edendada koostööd lähikonna teiste metsaühistutega;• suurendada Harjumaal säästva metsanduse rühmasertifikaadigaliitujate hulka.sinu mets detsember 2011Hiiumaa – Aira TossEt leida kasvavale puidule bioenergeetikasrohkem kasutusvõimalusi;• rakendada tõhusamalt investeeringutoetusteabil saadud tehnikat, mistarvis tuleksteenuse pakkuja ja vajaja kokku viia;SA Erametsakeskus korraldas konkursi piirkondlike metsandusetugiisikute ametikohtadele. Tänavu oktoobris toimunud konkursivõitjad asusid maakondades tööle 1. detsembrist.Maakonna metsanduse tugiisik on inimene, kelleltmetsaomanik saab alati küsida erametsanduslikku teavet ja abi.Tugiisikute kontaktid leiab Sinu Metsa 2. leheküljelt.• ellu viia Soera talumetsa õppeklassi projekt.• Visioon on, et Hiiumaa Metsaselts on aastaks 2015 hästitoimiv,metsaomanikke ühendav, suurearvulise liikmeskonnagaorganisatsioon, mis on majanduslikult jätkusuutlikning mille liikmetele kuulub vähemalt pool Hiiumaaerametsadest.Läänemaa – Sven KösterEt metsaomanikud kasutaks maksimaalseltära metsanduslikke toetusi ning ka külameetmeja LEADERi meetmete võimalusi;• korraldada Läänemaal heal tasemel individuaalnõustamist,organiseerida rühmanõustamisi ja kordaastas sõita metsaomanikega mujale Eestisse või välismaale;• suurendada ühistutesse koondunud erametsaomanike arvu,aidata kaasa ülemaakonnalise metsaühistu tegevusele;• tegelda aktiivselt jahinduse teemaga;• aidata kaasa ka Metsa Hoiu-Laenuühistu tegevusele.Lääne-Virumaa – Aadu RaudlaEt edendada metsaomanike koostööd,propageerida ühistegevust, selgitada metsaühistussekuulumisega kaasnevaid võimalusi;• propageerida puidu ühismüüki;• pakkuda abi metsa uuendamisel ja noorendike hooldamiseorganiseerimisel;• arendada välja süsteem, kus metsaühistu majandab lepingualusel omaniku metsa;• suhelda avalikkusega, jätkata koolimetskonna projekti;• korraldada vähempakkumine metsakorraldusfirma leidmiseks,et tagada kiire, kvaliteetne, soodsa hinnaga metsade inventeerimine.Raplamaa – Märt LinnamägiEt kõigepealt korraldada maakonna metsaomanikeseas küsitlusi, saamaks parematülevaadet metsaühistutega ühinemise võimitteühinemise põhjustest ja ka probleemidest,mis metsade majandamisega seotud;• kasutada efektiivsemalt ära veebikeskkonna võimalusi, parandamaksmaakonna metsaühistute kohta käiva info kättesaadavust.Jõgevamaa – Ain MalmEt suurendada ühistuga liitunud metsaomanikehulka ja arendada tasuta teenuseid(toetuste taotlemisel) just ühinenudomanikele;• täiustada koostööd piirkonna metsaühistutevahel bioenergia tootmisel;• korraldada praktilisi ja näitlikke õppepäevi;• tõhustada koostööd raiel, metsa uuendamisel ja hooldamisel;• korraldada oksjoneid puidu ja kasvava metsa müügil, hakkpuiduvarumisel ja turustamisel;• edendada koolimetskonna tegevust.Põlvamaa – Tarmo LeesEt korraldada ümber individuaalnõustamiseteenus, mis peaks muutuma tänapäevanõuetele kohasemaks ja metsaomanikelemugavamaks;• arendada organisatsiooni võimekustnõustamise ja majandusliku koostöö võimaluste propageerimisega,mis peaks tooma liikmeid juurde;• teavitada ja nõustada omanikke metsamaterjali müügilKeskühistu Eramets vahendusel;• otsida võimalusi puiduhakke tootmiseks ja turustamiseks;• jätkata koostööd koolide ja ajakirjandusega metsandusemaine tõstmiseks.Järvamaa – Ülle LällEt jätkata metsaomanike majanduslikukoostöö arendamist ja metsaomanike loodudtulundusorganisatsioonide tegevuseedendamist (ühismüügi organiseerimine,enampakkumiste korraldamine, maapinnaettevalmistusteenuse ja metsataimede ühishanked jms);• jätkata koostööd teiste lähikonna metsaühistutega;• jätkata ja arendada koostööd RMKga ja keskkonnaametiga;• kaasa aidata organiseerunud metsaomanike arvu suurenemisele;• muuta metsamajandustööde tegemine planeerituks.Ida-Virumaa – Viktor LehtseEt suurendada metsaühistu liikmeskondaja tekitada ühinemishuvi ka venekeelsetemetsaomanike seas;• edendada majanduslikku koostööd ja jätkatametsamaterjali müüki;• pakkuda metsaomanikele abi ja võimalusi metsaühistu kaudutellida ühiselt taimi, metsa ülestöötamist jms.• organiseerida energiahakke tootmist, teha koostööd Iisakuvallaga, et ehitada hakkel töötav katlamaja.Pärnumaa – Kadri-Aija ViikEt jätkuvalt propageerida ühistegevust;• suhelda aktiivsemalt meediaga;• välja selgitada metsakasvatuse maht ja istutusmaterjalivajadus puidu ühismüügil;• korraldada metsade sertifitseerimise tutvustamist;• tutvustada laiemalt päevakajalisi metsandusteemasid.Tartumaa – Peep PõntsonEt luua metsandusteemaline maakondlikinfopank, kuhu kogutakse teave näiteksplaneeritavate metsauuendus- ja hooldustööde,istikuvajaduse jms kohta;• arendada kohalikke ühistuid;• aktiviseerida erametsaomanikke ning teha igakülgset teavitustöödühistulise tegevuse ja ühistegevuse parandamiseks;• majandusliku ühistegevuse edendamine.Viljandimaa – Olavi UdamEt parandada erametsanduse mainet ühiskonnasja tõsta esile metsanduse konkurentsivõimet;• korraldada paremat koostööd jahimeesteja metsaomanike vahel;• edendada tihedat majanduslikku koostööd metsaomanikeja piirkonna metsaettevõtete vahel;• olla info vahendajaks tööd otsivate teenusepakkujate ja teenustvajavate metsaomanike vahel ning tekitada võrgustik,milles oleks paremini tagatud ostetava teenuse kvaliteet;• tutvustada erametsanduse tugisüsteemi ja ühistegevuse võimalusi.Tallinn – Mart SoobikEt levitada teavet uute liikmete värbamiseksseltsi;• selgitada paremini välja, milliseid loenguidja ühistegemisi metsaomanikud eelistaks;• selgitada välja metsakasvatustööde vajadus ja maht;• aidata piirkonna erametsaomanikel taotleda projektiraha jatoetusi ning nõustada muudes küsimustes.Saaremaa – Mati SchmuulEt suurendada metsaühistu liikmete arvuja sellega tagada nõustamise kättesaadavussuuremale metsaomanike hulgale;• jätkata kasvava metsa ja metsamaterjaliturustamisega;• teavitada metsaomanikke eri turustamisvõimalustest paremini;• olla partneriks ning anda nõu ja abi metsade majandamisel;• abistada pikaajaliste majanduslepingute sõlmimisel, mis annaksosapooltele kindlustunnet ja töö oleks garanteeritud kaalltöövõtjatele.sinu mets detsember 2011 33


ametlik infoPÄRANDKULTUURVana aja märgid ripuvadinternetisRMK eestvedamisel kuus aastat kestnudpärandkultuuriobjektide kaardistamineEesti metsades sai n-ö ringi peale. Inventeerijadleidsid ja kirjeldasid kokku 35 000objekti.Levinumad objektid on kunagiste taluhooneteasukohad, kiviaiad, vanad metsateedja kohanimed ning nendega seonduv.Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti töidnelja projektina kogumahus ligi 2,5 miljoniteurot, millest ELi rahastus moodustas 2,03miljonit eurot. Projektide juhtpartner ja kaasrahastajaoli RMK. “Kaasrahastus on igati täkkesseläinud – nüüd teame metsas asuvatestpärandkultuuriväärtustest oluliselt rohkem,”ütles RMK juhatuse liige Timberg.RMK pärandkultuuri spetsialisti VaikePommeri sõnul kestab veel viimaste andmetekaardile kandmine. 2012. aasta veebruarikson täielik ülevaade objektidest kõigilehuvilistele maa-ameti andmebaasis kättesaadav.Suurprojektiks vajaliku inventeerija koolituselõppis üle 400 inimese. “Meie tublidtöövõtjad olid inimesed kohalikust kogukonnast,”rõhutas Pommer ning lisas, etkaardistamiseks kulus 120 000 töötundi jaseda tööd tehes sõideti läbi 580 000 kilomeetrit.Lisaks 35 000 objekti kaardistamiseleon projektidega korraldatud pärandkultuuriteabepäevadel ja üritustel osalenud enamkui 8000 inimest.Ilmunud on 17 trükist kogutiraažiga23 500 eksemplari ning lisaks ootavad avaldamistveel nelja maakonna pärandkultuuriraamatud.Projekti üks suuri ettevõtmisi oli see, etValgamaale Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinasevahele rajati Eesti–Läti piiriülene pärandkultuurihooldus- ja hoiuala koos õpperadadega.Kuigi projekt sai läbi, saab pärandkultuurikaarti ka edaspidi täiendada.Allikas: RMKVÄÄRTEODTOETUSEDMetsameetmehuvi jäi mullusele tasemeleOktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskuseletaotlusi metsameetme toetuste saamiseks, kokku 717 taotlusegasoovitakse 4 554 526 eurot.Tegu on Eesti maaelu arengukava 2007–2013 metsameetme toetustega.Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) alusellaekus 669 taotlust kogusummas 4,2 mln eurot ja 1.5.3 (kahjustatudmetsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) alusel 69 taotlust kogusummas0,34 mln eurot.Läbi ePRIA esitati 49 taotlust (mullu 38) ja digitaalselt allkirjastatult155 taotlust (mullu 84). Võrreldes 2010. aasta taotlusvooruga,on tänavu jäänud nii taotlejate arv kui taotluste rahaline kogumahteelmise aasta tasemele. 20% taotlejaist küsis neid toetusi esimestkorda. Varasemaid toetuste küsijaid oli ka seetõttu vähem, eton määratud summa piir, millest rohkem üks taotleja samast meetmestenam raha küsida ei saa.Allikas: ErametsakeskusTunnustusTunnustati tublisid nooriNoore looduskaitsja märgi pälvisid Anni Männil, Anu Ainsaar, ElinaJantson, Iris Merilo, Jaak Joonas Keldoja, Julia Ertsin, Karoliine Kurvits,Kati Plaan, Laura Pärtel, Maili Lehtpuu, Marko Vainu, Martin Tuul,Maryliis Teinfeldt, Mati Lepikson, Merit Eensoo, Mihkel Keldoja,Oliver Kalda, Rauno Kalda, Robert Jakob Oetjen, Stella Maria Kangur.Allikas: keskkonnaministeeriumLINNUDKiviõlist leiti lumekakk11. novembril teatati keskkonnainspektsioonile, et Kiviõlis on vigastatudlumekakk. Linnu, keda kimbutasid varesed, leidis oma kodulähedalt vanem naine. Päästeameti töötajad toimetasid kaku kohalikkupäästekomandosse, kus ta anti hiljem üle keskkonnaametile.“Kui kakk mul käe peal oli, nokaga plagistas ja tiivad välja sirutas,siis oli see tõeliselt haruldane tunne. Seda iga päev ei koge,” ütleskeskkonnaameti tehnik Avo Matsiselts. Väliseid vigastusi linnul eipaistnud ning ta viidi edasistele uuringutele Tartusse.Tegu on läbirändava isendiga, kes saabub Eestisse novembris jalahkub aprillis ning tema nägemine on väga harv juhus. Loodetavastisaab lind peatselt probleemideta oma teekonda jätkata.Allikas: keskkonnaametÜheksa kuuga on registreeritud 1786 keskkonnarikkumistKeskkonnainspektsioon on tänavu üheksa kuuga registreerinud 1786 keskkonnaõigusrikkumist, millega seoses ontrahvitud 913 isikut kogusummas 140 951 eurot. 30 isikule on määratud hoiatustrahv ja suulisi hoiatusi on tehtud131.Kõige enam ehk 1161 rikkumist tuvastati seoses kalapüügiga. Arvukamalt tuvastati rikkumisi veel jäätmekäitlusesja metsanduses, kus registreeriti vastavalt 174 ja 104 rikkumist.Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks tuli kokku 223 787 eurot, millest ligi pool oli seotudmaapõuekaitsega. Metsaõigusnormide rikkumistega kaasnes 84 600 euro suurune kahjusumma.Allikas: keskkonnainspektsioonMetsaomanikemajanduskoostööühistute abilEesti metsaühistud aitavad metsaomanikke ka puidu müügil ja laiemaltmetsade majandamisel. Ühistu kaudu saab infot turuseisu kohta ning abipuidu või raieõiguse müügil ja metsa uuendamisel. Ühistud on ühisekspuidumüügiks asutanud keskühistu Eramets.PiirkondMajanduskoostöökontaktisik Kontakt Ühistu TelefonHarjumaa Kuldar Pärn kuldar.parn@erametsaliit.eeHarjumaaMetsaomanike Liit5637 0000Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.eeHiiumaaMetsaselts5648 8601Ida-Virumaa Mikk Värimäe mikk.varimae@erametsaliit.eeIisakuMetsaühistu522 5900Jõgevamaa Aivar Lääne aivar.laane@erametsaliit.eePalamuseMetsaselts514 5543Jõgevamaa Ülo Kriisa ulo.kriisa@erametsaliit.eeSaare VallaErametsaomanike Ühing 508 4016(kasvava metsa müük)Järvamaa Tarmo Läll tarmo.lall@erametsaliit.ee MTÜ Minu Mets 505 4390Läänemaa Mikk Link mikk.link@erametsaliit.eeLäänemaaMetsaühistu5345 3698Lääne-Virumaa Guido Ploompuu guido.ploompuu@erametsaliit.eeViru-LemmuMetsaselts5558 3777Lääne-Virumaa Lauri Salumäe rakvere.metsayhistu@erametsaliit.eePõlvamaa Kalle Peterson kalle.peterson@erametsliit.eeSaaremaa Mati Schmuul mati.schmuul@erametsaliit.eeTallinn Mart Soobik mart.soobik@erametsaliit.eeTallinn Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.eeTartumaa Leonhard Niklus leonhard.niklus@erametsaliit.eeTartumaa Piret Arvi piret.arvi@erametsaliit.eeTartumaa Risto Kukk risto.kukk@kemo.eeTartumaa Ülo Kuusik ulo.kuusik@erametsaliit.eeViljandimaa Olavi Udam olavi.udam@erametsaliit.eeVõrumaa Aarne Volkov aarne.volkov@erametsaliit.eeVõrumaaAndrus Härmaste(ka raied Tartu maakonnas) voru@erametsaliit.eeEesti Indrek Palm indrek.palm@forestry.eeRakvereMetsaühistuPõlvamaaMetsaomanike SeltsSaaremaaMetsaühingTallinnaMetsaomanike SeltsTallinnaMetsaomanike SeltsMetsanduseArendamise ÜhingMetsanduseArendamise ÜhingKesk-EestiMetsaomanikud MTÜTartuMetsaomanike SeltsSakalaMetsaühistuVõrumaaMetsaomanike LiitVõrumaaMetsaomanike LiitKeskühistuEramets322 7845,513 4276514 45135341 24805649 9135504 7407529 3237520 5853518 5485516 9682504 7407529 98415302 0544503 624634sinu mets detsember 2011

More magazines by this user
Similar magazines