Kümme Eesti eripära

campaign.visitestonia.com

Kümme Eesti eripära

KümmeEestieripärawww.puhkaeestis.ees.ee


Kihnu mustridVaata neid mootorrattal istuva naise seelikutriipe– see on maagia!NormaalneKihnu mustrid – põhjamaa voodooIga triip on kood, mis sisaldab infot. See seelikon infokandja, nagu CD või mälupulk. Ja needtriibud koos annavad teadjale silmale informatsiooniseelikukandja elu kohta: kust ta pärit on,mis elu on elanud, kellega abielus, kuidas elugarahul jne. Need on Kihnu mustrid – põhjamaavoodoo!Eesti rannikule jääb üle 1500 meresaare. Üksneist kannabki nime Kihnu saar. Saared on kõikunikaalse, peaaegu puutumatu looduse ja isikupärasekultuuriatmosfääriga paigad. Just sealtleiab alati midagi, mille kohta saab öelda: „Noseda pole küll olemas!”Paar sõna ka sellest puust külgkorviga mootorrattastpildil. Kihnu saare mehed on kalurid.Kalapüük aga on üks riskantsemaid ja mehelikumaidtöid üldse. Seepärast kogunevad Kihnusaare meeste naised rannale oma kallimaid mereltkoju ootama. Need kastid on selle jaoks, etsinna panna meeste püütud kalad.Et aga tõsine kalamees armastab teinekord kamehiselt napsi võtta, tuleb sellesse kasti kooskaladega tõsta ka oma kallim. Siis on hea lihtnekoju kihutada. Normaalne ju!Normaalne!Normaalne! Nii ütleb eestlane, kui tal roppumoodi veab. Oletame, et sinu eesti sõber võidabühel reede õhtul kasiinos miljon eurot, kihlubAraabia naftašeigi tütrega ning selle tähistamisekskingib tulevane äi talle Lamborghini … Kuisa oma sõbralt küsiksid, kuidas ta nädalavahetuseveetis, siis vastaks ta: „Normaalselt!”Kui eesti atleet Gerd Kanter Pekingi olümpiamängudelketta kullajoonele heitis, hõiskasid tuhandedeestlased telekate ees: „Normaalne!”See argooväljend ei tule sugugi mitte eestlasteebaadekvaatsest enesehinnangust. See on lihtsaltkohalik vaste lausetele „Ma olen nii fantastiliseltõnnelik!”, „Olen seda hetke nii kaua oodanud janüüd on see lõpuks käes!”, „Jumal olgu kiidetudselle imelise juhuse eest, mis meid ootamatultkokku viis!” jne.Ja just seda mõtleb eestlane, kui ta su kätt surudesküsimusele „How are you?” Clint Eastwoodikivinägu imiteerides vastab: „Normaalselt!”Tunnete väljanäitamine pole tõepoolest eestlastekõige silmatorkavam omadus. See-eest kordjuba omaksvõetuna saad endale ustava kaaslase,kellega võid vabalt koos päikeseloojangusse ratsutada… või siis metsikusse ööellu, või lihtsaltkoos einestama minna.Eestlane on ustav kaaslane2 Kümme Eesti eripäraKümme Eesti eripära 3


Eesti moekunstnik Reet Aus omanimelises ökoloogilist mõtlemist propageerivas rõivabrändisMõtle roheliselt!Eesti tervisliku ja omapärase köögiga võib tutvudanii linnakohvikutes kui ka sügavasse põlismetsapeitunud ajalooliste mõisate gurmeerestoranides.Siinne köök kasutab maailma parimat jatervislikemat toorainet ning Euroopas populaarsustkoguv mahepõllundus on Eesti maapiirkondadesolnud pikki aastaid tavaliseks elunormiks.Roheline mõtteviis on siin kõrges hinnas. Taastuvenergiakasutuselevõtt ja säästliku tarbimiseideed on eestlasele kui looduse keskel elavaleinimesele loomulikud. Suuri samme on tehtudtuuleparkide rajamisel ning asjade taaskasutuseorganiseerimisel.Roheline on moes! Seda sõna otseses mõttes –täiesti unikaalse chic’iga paistavad rahvusvaheliselkaardil silma eesti disaineri Reet Ausi rõivad,mille ökoloogilisel mõtlemisel ja materjalide taaskasutuselpõhinevad elegantsed kollektsioonidon pälvinud suurt tähelepanu terves Euroopas.Eesti on kuulus oma ürglooduse ja puutumatalooduskaitsealade poolest. See on kindlasti üksneist põhjustest, miks Eestit külastavad aastasmiljonid turistid. Eriliseks teeb Eesti looduse justseik, et kogu see mitmekesine kooslus asub lähestikkuning kompaktselt. Vähem kui pooletunnisemaanteesõidu kaugusel linnakeskusest võidend äkki leida ürgmetsa muinasjutulisest hingusest– vaatamas mõnd looma või seent, midasa kunagi varem näinud ei ole, ning tunda kraevahel kuuseokkaid ja lepatriinusid.Gurmeeköök Eesti moodiJaanipäevEestlased armastavad oma loodust väga, eriti suvel,mis on muidu jaheda kliimaga maal pikisilmioodatud. Suvised valged ööd on aasta kauneimaeg, mil pikim päev kestab kuni 19 tundi. Seeon 23. juuni – suvine pööripäev, mis kannabnime jaanipäev. Suvist pööripäeva, kus öö onkõige lühem ja päev kõige pikem, seostatakseviljakusega ning seda aasta üht tähtsündmusttähistatakse alati suurejooneliselt. Traditsiooniliselttehakse sel õhtul suur lõke, juuakse koduõlutja hüpatakse kombekohaselt üle lõkke. Hiljem,öösel minnakse meeldiva vastassoost inimesegametsa väikesele jalutuskäigule. Seda tegevust nimetatakserahvakeeli „sõnajalaõie otsimiseks”.SaunKindlasti jaanipäeval, aga tegelikult aastaringselt,aastaajast või kuuseisust hoolimata, armastabeestlane väga üht pealtnäha sadomasohhistlikkutegevust. Ta suleb end kinnisesse ruumi, midaon tuliste kivide abil kuumutatud vahel üle sajakraadi Celsiuse järgi. Eestlane ootab selles kuumuses,kuni tema nahapoorid avanevad ja higi100 kraadi Celsiust – väga mõnusJaanipäev ja üle lõkke hüppamine käivad kokkuvoolama hakkab. Siis võtab ta kase- või raskemaljuhul kadakaokstest tehtud vitsakimbu ningpeksab end üle kere, kuni nahk punaseks läheb.Seejärel jookseb ta võimaluse korral lähimassekülma veekogusse ning ütleb, et see tegevus onväga mõnus.Selle kuuma ruumi nimi on saun ning see onEestis ja Põhjamaades üldse väga populaarne.Seda põhjusel, et saunal on organismi puhastavja tervendav toime. Eestis on siiani kõrgelt hinnasrahvameditsiin, ravimtaimed ja looduslikudraviviisid. Šamaanid ja ravitsejad ehk nõiad olidvanasti need, kes haigeid ravisid. Enamik raviprotseduuretoimus saunas, mitte ainult saunaergutava ning mürke väljutava toime tõttu, vaidka seepärast, et talvel võib Eestis langeda temperatuurkohati alla -30 °C.Ole tähelepanelik, nii mõnegi tähelepanelikusilmapaari taga võib olla šamaanide järeltulijavõi koguni nõid ise. Aga õnneks on Eestis ainulthead nõiad.4 Kümme Eesti eripäraKümme Eesti eripära 5


Wifi you!Ilmselt šamaanide veretilga tõttu soontes oneestlastel kerge suhelda suud lahti tegematakauge maa tagant. Olgu siis rääkijate vahel ürgnemetsamassiiv või Eesti paekivist kalju.Ma ei räägi siin džunglitrummidest, vaid juhtmetainternetist. Võib-olla oled midagi kuulnudväikesest riigist, kus saab isegi keset ürgloodustWikipedia abil taimi määrata? Jah – see on tõsi.Juhtmeta interneti levialadega on kaetud peaaegukogu maa ning suur osa neist on lausa tasuta.Eestlased on tuntud oma liigse töölembuse poolestning neid on isegi Euroopa jaapanlastekskutsutud. See wifi-värk on aga asja hea külg.Iseenesestki mõista sõlmub mõni kinnikiilunudmõte vahel paremini lahti hoopis pargipingil võimerekaldal kui kontoriseinte vahel. Suvel on mõnusastuda büroost hetkeks välja, jalutada lähimasseparki ja kirjutada valmis kinnises ruumistoppama jäänud aruanne. Või siis on vahel talviselajal hea minna lähimasse kohvikusse, võttaespresso ja saata ülemusele e-kiri: „Täna enam eitule. Lähen ümbermaailmareisile!”Internetiühenduses saad olla nii metsas, ...Wifi lubab Eestis tööd teha igal pool: kui peaksidesmaspäeva hommikul ärkama paekivisel merekaldal,laptop pea all, või suisa karukoopas,pruunkaru kaisus.... kui ka linnasüdamesInternational EstoniansKas teadsid, et Skype’i mõtlesid välja tavalisedeesti kutid? Jep, nii see on. Tüübid teadsid, kuidaselu mõnusamaks teha. Respekt!Aga kas sa teadsid ka seda, et Eesti on innovaatiliseinternetipõhise infrastruktuuri arengutasemeltmaailma esimeste seas? Vähe sellest, etEestis võid autoparkimise eest tasuda mobiiltelefoniltSMSi saates või interneti teel elektroonilisiallkirju anda. Eestlane võib ka interneti kauduhääletada isegi parlamendivalimistel! Ega asjataei kutsuta Eestit e-riigiks.Vabalt võib olla, et eesti arvutinohikud on sinukodumaal aidanud luua paremat andmekaitsesüsteemivõi andnud know-how’d mobiiltelefonivõi internetipõhiste igapäevateenuste integreerimiseksavalikku ruumi.Nii et kui tunned, et inimese tulevik on flashmälupulgas,mis käib kõrva ehitatud USB porti,ja sulle meeldib see, siis on Eesti sinu jaoks õigekoht!... mere ääres ...Riiklikust arvutiseerimisprojektist „Tiigrihüpe“alguse saanud elektroonilise meedia plahvatuslikareng ja levik on teinud Eestist arvutisõltlaseparadiisi. Mis tahes ajal, mis tahes asendis, mistahes kohas – you are wired, man! Siin pole tegemistmitte lihtsalt linnapargis Facebooki sisselogimisega,vaid elektrooniliste musklitega, misteevad turisti elu Eestis superlihtsaks. Ei pea lootmasuhtlemisele veidra hääldusega inglise keelträäkivate kohalikega ja asjad saavad aetud bititäpsusega.Mobiilne parkimine6 Kümme Eesti eripäraKümme Eesti eripära 7


Old Town meets New CityPole just tavaline, et ühe Euroopa riigi pealinnasüdames ultramoodsa disainiga hotellist väljudesmöödud armsast ahjukütte ja suitseva korstnagapiparkoogilossi meenutavast puumajakesestning siis kohe, ümber nurga astudes avastad endvanalinnast, näiteks keskaegse Euroopa kõrgeimakiriku eest. Tallinna vanalinn ei ole küll monumentaalseltsuur, kuid see-eest on see unikaalneoma intiimsuse poolest. Juues veini kakssadaaastat järjest tegutsenud kohvikus, võib järelemõelda ajatu ja ajaliku üle ning järgmisel hommikulosta Alka-Seltzerit Raeapteegist, mis onüks vanemaid järjepidevalt samas hoones tegutsenudapteeke Euroopas. Ajalooürikutes mainitakseRaeapteeki esmakordselt 1422. aastal.Aga asi polegi niivõrd mõnes ehitises või ootamatuskontrastis. Oluline on see, et kõik onsegunenud täiesti originaalseks ja toimivaks elukeskkonnaks,kus väljend „ümber nurga” leiabtõepoolest oma otsese tähenduse. Lokaalist hotelliminek ei vaja midagi muud kui kaht jalga jamõnd sammu keskaegsetel munakividel. Vanalinnaja selle lähiümbrusesse on koondunud kõik,Vana ja uus käsikäesmida vajad – kohvikud, hotellid, kinod, teatrid,spaad. Töötavale inimesele on nauding astudacity kärast paari sammuga vaiksesse ja varjulisseparki e-kirju lugema, et seejärel liituda lõbusateinimestega, kes vanalinna kohvikutes ja ööklubideslasevad futuretro stiilsel ajamasinal viia endkorraga nii minevikku kui ka tulevikku.Muusikagigandid Eri Klas ja Arvo PärtEstohype!Skype pole Eesti ainuke hype ja superstaar. Eestiston näiteks pärit nii supermodellide legendCarmen Kass kui ka noored tulevikutähed KarmenPedaru ja Tiiu Kuik. Eestlased on ka klassikamuusikamaailmanimed Arvo Pärt, Veljo Tormis,Erki-Sven Tüür, kelle ajatud teosed on igaenesest lugupidava muusikapoe riiuleil.sel ajal üüriraha teenisid, oli maailma esimeneajakiri, kes avaldas pildi Noel Gallagherist. Seeon tõsi – nad rääkisid seda ka kadunud JohnPeeli saates.Ka Kerli Kõiv – tõusev täht popmaailmas on eestitüdruk – „I’m from a land called secret Estonia;nobody knows where it’s at” – teate ju küll sedalugu. Tim Burton igatahes teab – ega ta asjataKerlit ei kutsunud kirjutama lugusid oma 3Djoonisfilmi„Alice Imedemaal“ soundtrack’ile.Kohvik vaatega Tallinna vanalinnaleAastal 1992 käis Eesti muusikafestivalil RockSummer Inspiral Carpetsi transamehena NoelGallagher, hilisem maailmakuulus muusik ansamblistOasis. Carpetsiga hängisid linna pealEesti tolle aja indie rock’i pioneerbändi RöövelÖöbik liikmed. Kui nad küsisid Manchesterimuusikutelt, milliseid uusi häid bände nad teavad,osutas Inspiral Carpets laua taga vaikivaletransamehele: „Sellel mehel on väga hea bänd!Oasis!” Eesti tolleaegne, nüüdseks kadunud kollaneväljaanne, kus Röövel Ööbiku indie-mehedLegendaarne supermodell Carmen Kass8 Kümme Eesti eripäraKümme Eesti eripära 9


Superstaar Kerli Kõiv, kes on ka trükise kaanelEesti popp ja underground scene on tuntudüle Euroopa. Eesti klubisid ja DJsid teatakse niiLondonis kui ka mujal hard-party-linnades. Eestlasedtahavad alati olla esirinnas, eriti sellisesedevas asjas nagu moodne muusika. Võib julgeltväita, et see, mis tümpsub või undab hetkelmõnes Tallinna underground-klubis, on hommemainstream Euroopas.Kõik see pole praegu uhkustamine teemal, milliseidkuulsuseid meil on välja panna, vaid üks osaEesti juurde kuuluvast vaimsusest – sa võid ollajust see, kes sa tahad olla!Eestis armastatakse omakultuuri ja festivaleEestis on saanud tavaks korraldada kõrgkultuurifestivalelinnakeskkonnast eemal looduskaunitesmaakohtades. Eestis toimub igal aastal üle 50suurema muusikafestivali, mis hõlmavad kõikimuusikalisi vorme: ooperist avangardmuusikani.Leigo Järvemuusika kontserdid, Nargen Operafestival Naissaarel, teatrietendused suvel looduskaunisümbruses üle Eesti – ja see on vaid osatänapäevasest kultuurist. Suuremõõtmeliseks jamõjukaks on paisunud rahvusvaheline PimedateÖöde Filmifestival. Selle õudusfilmide alafestivalHÕFF pakub aga teravamaid elamusi ühes Eestihuvitavama ajalooga ja kaunimas kuurortlinnasHaapsalus.Ja just pärimustest ning rahvuskultuurist kasvabvälja eesti kultuuri põhisümbol – laulu- ja tantsupidu.See on üldrahvalik festival, mis toob üleriigi kokku kümneid tuhandeid esinejaid ja veelgirohkem pealtvaatajaid. Traditsioon ulatub aastasse1869, kui praeguses ülikoolilinnas Tartuspeeti esimene üldlaulupidu. 2009. aasta üldlaulupeolekogunes Tallinna, spetsiaalselt laulu- jaLeigo järvemuusikatantsupidude jaoks rajatud Tallinna lauluväljakuleesinema 913 koori ja orkestrit. Läbi aegadesuurimas ühendkooris on korraga oma häälel kõladalasknud lausa 28 166 lauljat! Laulu- ja tantsupeodon sillaks eilse ja tänase, iidse ja moodsakultuuri vahel. Kõrgetasemelise interpretatsioonikaudu maalitakse siin pilt Eesti olemusest, kurbusest,rõõmust ja püüdlustest!Eriti jõuliselt paistab eestlaste positiivne jonn silmaspordis. Isegi nii eksootilisel võistlusalal nagusumo on Eestil oma visiitkaart – Baruto, õige nimegaKaido Höövelson, kes tuuseldab Jaapanistüsedaid samuraisid. Mart Poomi teavad kõikjalgpallihuligaanid ja tugitoolitriblajad. Olümpiavõitejätkub Eestil mitme käe sõrmede jagu. Kassa aga teadsid, et naisekandmine on spordiala,mille mõtlesid välja eesti mehed?Eesti visiitkaart sumos – BarutoTantsupeolised Eestimaa kontuurkaarti kujutamas10 Kümme Eesti eripäraKümme Eesti eripära 11


ESTwww.puhkaeestis.eeSOOMENORRAROOTSIEESTITAANISAKSAMAA12EESTILÄTILEEDUPOOLAKümme Eesti eripäraVENEMAAVALGEVENEUKRAINALühidalt EestistAmetlik nimi:Eesti VabariikPindala: 45 227 km 2Elanikke:Pealinn:Riigikeel:1,36 miljonitTallinn (405 000 elanikku)eesti keelRiigivalitsemise vorm: parlamentaarne demokraatiaRiigipüha:Rahvuslind:Rahvuslill:24. veebruar (iseseisvuspäev)suitsupääsukerukkilillOn Euroopa Liidu ja NATO liige.On ühinenud Schengeni leppega.Kuulub Ida-Euroopa ajavööndisse(GMT/BST +02:00).Riigi suunakood on+372. Rahvusvahelise kõnetegemiseks tuleb ette valida 00.Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Turismiarenduskeskus © 2010Tekst: Taavi Eelmaa. Andmeid on kontrollitud juulis 2010.

More magazines by this user
Similar magazines