Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

just.ee

Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

Ühes kohtuasjas, milles menetlus kahes kohtuastmes oli väldanud 7 aastat ja 2 kuud, eituvastanud Kohus rikkumist; Kohus selgitas oma analüüsi järgmiselt: „kaebaja einäidanud üles hoolsust, mida nõutakse poolelt menetluses, mis juhindub reeglist, etkontroll tsiviilmenetluse käigu üle on poolte kätes, kuna kaebaja esitas mitmeidebatäpseid ja alusetuid menetluslikke nõudmisi. Siseriiklikke kohtuid ei saa pidadavastutavaiks selle eest, et menetlus üsna kaua kestis ning seetõttu ei ole võimalikmenetluse kogupikkust ülemääraseks lugeda“ (otsuse punkt 209). 24C. PÄDEVATE ASUTUSTE KÄITUMINEKohtu seisukoht on, et pädevate asutuste käitumine iseenesest võib kaasa tuua mõistlikuaja nõude rikkumise.1. Siseriiklike asutuste argumendid, mida Kohus aktsepteeribEuroopa Inimõiguste Kohus aktsepteerib seda, et teatud asjaolud, mis päädivad kohuteerandlikult suure töökoormusega, võivad riigi vastutusest vabastada.Näiteks märkis Kohus oma 10. detsembri 1982. aasta otsuses kohtuasjas Foti ja teised vs.Itaalia, et „Reggio Calabria’s 1970-1973 asetleidnud probleemide ulatus […] mõjutaskäesolevat asja kahel olulisel moel. Esiteks tekitasid need ebatavalise poliitilise jasotsiaalse õhustiku, milles kohtutel oli õigustatud kartus, et kiire süüdimõistmine jaranged karistused võivad panna pinged uuesti lahvatama ja uuesti korratusi esilekutsuda. Teiseks ei möödunud rahutused ilma kriminaalõigusemõistmise toimumistmõjutamata. See mõju oli eriti tuntav Reggio piirkonnakohtus, samas tekkis ka Potenzakohtutes, kuhu asjad üle anti, erandlik kohtuasjade kuhjumine.“ Kohus järeldas, et „neidasjaolusid tuleb silmas pidada ning konkreetsemalt ei saa asjade üleandmisest tulenevaidnormaalseid viivitusperioode lugeda õigustamatuteks.“Buchholz’i asjas 25 võttis Kohus arvesse siseriiklike asutuste jõupingutusi tulemaks toimemajanduslangusest põhjustatud töövaidluste apellatsioonikohtu töökoormuse olulisesuurenemisega, mis tõi kaasa asjade kuhjumise eriti Hamburgi kohtus. Kohtunike arvusuurendati aastal 1974, kui kohtuasjade arv kasvama hakkas. Kohus märkis ka, et aastatel1976 ja 1977 suutis Hamburgi kohus läbi vaadata rohkem asju kui aastatel 1974 ja 1975,kusjuures lühenes ka keskmine menetluse pikkus, ning et 1976. aastal loodi ka kuueskoda, kellele suunati rohkem kui pooled teistes kodades pooleli olnud asjad. Ja viimaksoli valitsus töökohtututesse sissetulevate asjade kiiremaks lahendamiseks teinudreformiettepaneku, mille parlamentaarne assamblee ka 1979. aastal vastu võttis.Hoolimata tõsiasjast, kaebaja jaoks olid kaalul olulised huvid ja et kõnealune töövaidluseasi oli kolmes kohtuastmes kokku väldanud 4 aastat, 9 kuud ja 16 päeva, jõudis Kohus24 25. mai 2004. aasta otsus kohtuasjas Dosta vs. Tšehhi Vabariik.25 6. mai 1981. aasta otsus kohtuasjas Buchholz vs. Saksamaa.

More magazines by this user
Similar magazines