Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

just.ee

Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

pärast kõigi menetlusastmete ja –meetmete põhjalikku uurimist, arvestades kõikiasjaolusid, eeskätt menetluse venimisele kaasa aidanud kaitsestrateegiat, järeldusele, etartikli 6 lõiget 1 ei rikutud.Sama põhistust kinnitas Kohus oma 13. juuli 1983. aasta otsuses kohtuasjas Zimmermannja Steiner vs. Šveits, kus ta leidis, et „ajutine asjade kuhjumine ei too LepinguosaliseleRiigile kaasa vastutust tingimusel, et riik astub vajaliku operatiivsusega sammeseesuguste erandlike olukordade lahendamiseks“.Põhjuste hulgas, mis Kohtu arvates vabastavad siseriiklikud asutused vastutusestülemäära pikkade menetluste korral on terve rida spetsiifilisi tegureid, nt need, misseonduvad rahvusvaheliste abitaotlustega kriminaalasjades. 27. juuni 1968. aasta otsuseskohtuasjas Neumeister vs. Austria ütles Kohus, et „nt ei ole võimalik pidada Austriakohtuasutusi vastutavaiks raskuste eest, mis neil tekkisid välismaal seoses oma arvukateõigusabitaotluste täitmisega“.Samuti ei peeta asutusi vastutavaiks advokaatide streikidest tulenevate tagajärgede eest,v.a siis, kui nad streigi mõju täpselt ära ei näita. 26 Ka peavad riigid tegema kõik, misvõimalik, et sellest tulenevat mis tahes mõju vähendada (22. oktoobri 1997. aasta otsuskohtuasjas Papageorgiou vs. Kreeka).2. Siseriiklike asutuste argumendid, mida Kohus ei aktsepteeriKui riik väidab, et kohtutes on erandlikult suur asjade kuhjumine, siis ütleb Kohustavaliselt, et „Konventsiooni artikli 6 lõige 1 paneb Lepinguosalistele Riikidele ülesandekorraldada oma kohtusüsteemid selliselt, et kohtud saaksid nimetatud sättest tulenevaidnõudeid täita“, eeskätt seoses mõistliku aja tingimusega. See nõue kehtib endiselt, isegikui viivitused on tingitud siseriikliku kohtusüsteemi ülesehitusest. 27Lepinguosalised riigid võivad ise valida meetmeid, millega oma kohtusüsteemi mõistlikuaja nõude täitmisele kohandada, ent kui võimud adekvaatseid meetmeid ei võta, tulebriigil kanda vastutust, sest juurdunud pretsedendiõiguse kohaselt ei ole mõne kohtukrooniline ülekoormatus menetluse pikkuse aktsepteeritavaks õigustuseks (vt muu hulgas28. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas Dumont vs. Belgia; otsus ainult prantsuse keeles).Pealegi „peab Lepinguosaline Riik korraldama oma õigussüsteemi selliselt, et temakohtud saaksid tagada igaühele õiguse saada tema tsiviilõiguste- ja kohustuste üleotsustamise korral lõplik otsus mõistliku aja jooksul“.Seda põhimõtet on kohaldatud ka riikide kõrgemates kohtutes toimunud menetlustele, nt24. juuni 2004. aasta otsuses kohtuasjas Vergos vs. Kreeka kohtuasjas, kus menetlusKõrgemas Halduskohtus oli kestnud 4 aastat ja 11 kuud, ning 1. juuli 1997. aasta otsuses26 1. augusti 2000. aasta otsus kohtuasjas Savvidou vs. Kreeka.27 28. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas Hadjidjanis vs. Kreeka (otsus ainult prantsuse keeles).

More magazines by this user
Similar magazines