Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

just.ee

Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

prantsuse keeles), et menetluse kohtuliku faasi pikalevenimine ei tekitanud kaebajatelekahju, kuna nad olid küsimuse all olnud kompensatsiooni juba kätte saanud. Kohus leidis,et Konventsiooni rikkumine on võimalik ka juhul, kui kaebajat ei kahjustatud, kusjuuresviimatinimetatu ei olnud sugugi tõendatud.Seda küsimust, mida võib mõjutada protokolli nr 14 jõustumine, tuleb hiljem veel uurida.Endine Komisjon on samuti leidnud, et siseriiklikus õiguses prokurörile ette nähtudtähtaegade pikendamise võimalus ei vabasta riiki kohustustest ja viivitused võivad ikkagiülemäära pikkadeks osutuda (6. novembri 1989. aasta Komisjoni otsus asjas Macedo vs.Portugal; ainult prantsuse keeles).21. juuli 2005. aasta otsuses kohtuasjas Desrues vs. Prantsusmaa väitis valitsus, etsõjategevusest tingitud psühhiaatriliste häirete klassifitseerimise ja hindamise reegleid jakriteeriume sätestava dekreedi avaldamine 10. jaanuaril 1992. aastal tõi kaasa sõjaliseinvaliidsuse pensionide taotluste suure hulga, mille tagajärjel vastavate asjadelahendamisel tekkisid viivitused. Euroopa Inimõiguste Kohus vastas lihtsalt, et õiguslikuregulatsiooni muutmise tõttu suurenenud avalduste arvust tingitud menetluste veniminekohtutes ei ole kaitseargumendina vastuvõetav.Samamoodi võis Türgi kohtusüsteemi reform, millega viidi teatud asjad sõjakohtutejurisdiktsiooni alt tsiviilkohtute pädevusse, aidata viivitustele kaasa, 30 ent viidates varemkohtuasjas Zimmermann ja Steiner sõnastatud põhimõtetele ütles Kohus, et „artikli 6lõige 1 paneb Lepinguosalistele Riikidele kohustuse korraldada oma kohtusüsteemidselliselt, et nende kohtud saaksid täita kõik selle nõuded, sealhulgas kohustuse asjumõistliku aja jooksul arutada“ (25. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas Sahiner vs.Türgi).Kohtumenetluse käigus võib osutuda vajalikuks teha vaheaegu, eriti kui kõrgema kohtumõnel kolleegiumil on vaja mõni määrus anda; kuid sellised määrused peavad viimalõpliku lahenduseni ilma kohtualluvuse edasise loovutamiseta (28. aprilli 2005. aastaotsus kohtuasjas Hadjidjanis vs. Kreeka).Lisaks asjade kuhjumisele mõnes kohtus võivad viivitused olla mõnikord põhjustatudsellest, et kõrgema astme kohus soovib mitut sarnast asja koos arutada. EuroopaInimõiguste Kohus peab sellist lähenemist õigusemõistmise huvides potentsiaalseltaktsepteeritavaks, kuid see ei tohiks kaasa tuua menetluste ülemäära pikaks venimist.Eelöeldut ilmestab 22. septembri 1994. aasta otsus kohtuasjas Hentrich vs. Prantsusmaa.Selles asjas oli „menetluse pikkus Kassatsioonikohtus tingitud peamiselt sellest, et kohustahtis korraga arutada nelja asja, milles tõstatati sarnaseid probleeme; see lähenemineon arusaadav, ent Konventsiooni artikli 6 lõike 1 kohaselt ei saa sellega õigustada suuriviivitusi“. Asi oli olnud 4 aastat apellatsiooniastmes tänu kohtuasjade kuhjumisele ningseejärel 2 aastat Kassatsioonikohtus. Kolmes kohtuinstantsis kokku oli menetlus30 Kahe kohtuastme peale kokku 8 aastat ja 11 kuud alates individuaalavalduste esitamise õigusetunnustamisest.

More magazines by this user
Similar magazines