Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

just.ee

Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

ja materiaalne ressurss. Lisaks reformiti 29. detsembri 1987. aasta dekreetseaduseganr 387-C/87 institutsioonidega korraldust selliselt, et nad saaksid kiiremini neile esitatudtaotlustele vastata. 87-- Viivituste põhjus: kohtuistungite korduv edasilükkamine kohtu enda initsiatiivilvõi poolte taotlusel ning ülemäära pikad vahed istungite vahelSellised viivitused näitavad tsiviilkohtute võimetust protsessi kontrollida.Näiteid kohtupraktikastBaraona kohtuasjas 88 ütles Kohus, et ka siis, kui siseriiklik õigus võimaldab ministrilajapikendust taotleda, võib ikkagi riik sellest tuleneva viivituse eest vastutavaks jääda.21. märtsi 2002. aasta otsuses kohtuasjas Vaz Da Silva Girao vs. Portugal (ainultprantsuse keeles, punkt 12) tuvastas kohus istungite edasilükkamise ilma uut kuupäevamääramata.26. oktoobri 1988. aasta otsuses kohtuasjas Martins Moreira vs. Portugal märkis Kohus,et kuigi Portugali Tsiviilmenetluse koodeksi artikkel 264 pani pooltele vastutuse näidatainitsiatiivi menetluse kiiremaks läbiviimiseks, nõudis artikkel 266, et kohus astuksvajalikke samme, et kõrvaldada takistused asja kiire menetlemise teelt. Kohus juhtistähelepanu ka Liikluseeskirja artiklile 68, mis nägi ette asja läbivaatamise lihtmenetlusekorras, mis omakorda tähendas tähtaegade lühenemist.Ühes kaebaja ja tervisekindlustusameti vahelises vaidluses kritiseeris Kohusapellatsioonikohut, et see asja varem läbi ei vaadanud: „Rouen’i Apellatsioonikohuslükkas asja arutamise teisele istungile, mis toimus peaaegu 11 kuud hiljem […] kusjuuresedasilükkamise võimalikest põhjustest hoolimata ei õigustanud ükski toimikus leiduvtõend sellist viivitust.“ 898. veebruari 1996. aasta otsuses kohtuasjas A. ja teised vs. Taani ütles Kohus, et„kaebajad aitasid menetluse venimisele omalt poolt suuresti kaasa. Kohus võtab arvesseka tõsiasja, et kõnealune menetlus ei olnud uuriv menetlus, vaid allus põhimõttele, etpooled peavad edu nimel ise initsiatiivi näitama.“ Samas kritiseeris Kohus ülemkohut,kus asi oli juba peaaegu 2 aastat arutusel olnud, et too rahuldas poolte arvukadedasilükkamistaotlused „peaaegu üldse mitte kasutades oma õigust nõuda, et pooled omanõudeid täpsustaksid, argumente selgitaksid, asjakohaseid tõendeid esitaksid võiotsustaksid, kes tuleks eksperdiks määrata“ (otsuse punkt 80). Ometi peab Taanis justkohus otsustama, millal lõpetada eelmenetluse suuline või kirjalik faas, mille eesmärgikson välja selgitada faktid ja õigusküsimused, tagada asja ettevalmistamine parimal87 Allikas: Loend üldmeetmetest, mida on võetud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni uute rikkumistevältimiseks. Ülevaade meetmetest, millest teavitati Ministrite Komiteed Konventsiooni alusel kohtuotsusteja vastuvõetavuse otsuste täimise kontrolli käigus (uuendatud 2006. aasta mais, lk 155).88 8. juuli 1987. aasta otsus kohtuasjas Barona vs. Portugal.89 17. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas Duclos vs. Prantsusmaa.

More magazines by this user
Similar magazines