Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

See, et tsiviilmenetluses ei ole apellatsiooniastmes lubatud uusi asjaolusid sisse tuua,tähendab, et madalama astme kohtud peavad olema eriti hoolikad, kuid see ei õigustamenetluse ülemäärast pikkust esimeses astmes.Näiteid kohtupraktikastKohtuasjas Lechner ja Hess 94 väitis valitsus, et Austria tsiviilmenetlus lähtubpõhimõttest, et apellatsiooniastmes ei saa uusi küsimusi tõstatada (Neuerungsverbot),ning et see on õigustuseks, miks protsessikohtul läheb otsusele jõudmiseks rohkem aega,kuna kõrgema astme kohus piirdub vaidlustatud otsuse läbivaatamisel vaid madalamaastme kohtus esitatud materjalide läbivaatamisega. Inimõiguste Kohtu otsuses öeldi:„Kohus ei püüa nimetatud teguri tähtsust pisendada, kuid ta ei usu siiski, et see onsedavõrd kaalukas, et vabastaks madalama astme kohtu kohustusest kohtuprotsessiläbiviimise ja kiiruse osas täita artikli 6 lõike 1 nõudeid.“-- Viivituste põhjus: tsiviilmenetlus ei võimalda kohtul midagi ette võtta olukorras,kus pooled ei tegutse mõistliku kiirusegaSüüdistava menetlusega seoses rõhutab Kohus sageli, et kuigi tsiviilkoodeksi järgipeavad pooled näitama menetluse käigus üles initsiatiivi, ei vabasta see kohtuidkohustusest tagada kooskõla artikli 6 mõistliku aja nõudega.Näiteid kohtupraktikastEeltoodud kommentaar esineb järgmistes otsustes: 25. juuni 1987. aasta otsus kohtuasjasCapuano vs. Itaalia, punktid 24 ja 25; 26. oktoobri 1988. aasta otsus kohtuasjas MartinsMoreira vs. Portugal, punkt 46; 20. veebruari 1991. aasta otsus kohtuasjas Vernillo vs.Prantsusmaa, ja 16. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas Proszak vs. Poola.Lähemas minevikus leidis Kohus 17. jaanuari 2002. aasta otsuses kohtuasjas Tsirikakisvs. Kreeka (ainult prantsuse keeles), 95 et kas siis, kui menetlus rajaneb poolte initsiatiivipõhimõttel, nõuab mõistliku aja nõue, et kohus hoolega menetluse kulgu jälgiks jasuurema hoolega kaaluks edasilükkamistaotlusi või tunnistajate ärakuulamise taotlusining tagaks, et vajalikud ekspertide arvamused esitataks õigeaegselt.Mitme kohtuasja pinnalt ilmneb, et siseriiklik õigus ei anna kohtutele õigust menetlusekiirendamise nimel sekkuda. 20. detsembri 2001. aasta otsuses kohtuasjas Füterrer vs.Horvaatia öeldakse: „Valitsus juhib tähelepanu, et tsiviilmenetluses on kohtute tegevuspiiratud, kuna nad ei saa teha menetlustoiminguid omal algatusel, vaid enamastivastavalt poolte taotlustele.“Mõnedel juhtudel kutsub Kohus siseriiklikke võime kaudselt üles õigusakte muutma, etanda kohtutele vajalikud volitused tõrksate poolte menetluse kiirendamisele sundimiseks.94 23. aprilli 1987. aasta otsus kohtuasjas Lechner ja Hess vs. Austria.95 Artikli 6 lõike 1 rikkumine seeläbi, et keerulises sundvõõrandamise asjas kestis menetlus 13 aastat jaapellatsioon õigusküsimustes oli alles menetluses (kolm kohtuastet).