Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmel korral märkinud, et see uus säte kujutab endastmenetluste ülemäärase pikkuse osas tõhusat kaitsevahendit (vt 7. novembri 2002. aastaotsus kohtuasjas Radoš ja teised vs. Horvaatia; 4. juuli 2002. aasta vastuvõetavuse otsusSlaviček’i kohtuajas, ja 5. septembri 2002. aasta vastuvõetavuse otsus Nogolicakohtuasjas, 3. oktoobri 2002. aasta vastuvõetavuse otsus Plaftak’i kohtuasjas, 3. oktoobri2002. aasta vastuvõetavuse otsus Jeftić’i kohtuasjas, ja 11. oktoobri 2002. aastavastuvõetavuse otsus Sahini kohtuasjas). Nimetatud uue kaitsevahendi tõhusust kinnitasidka järgnevad Konstitutsioonikohtu otsused eeskätt seeläbi, et otsustes omistati EuroopaInimõiguste Kohtu otsustele Horvaatia õiguse tõlgendamisel otsene mõju. HorvaatiaPõhiseaduse artikli 140 sätete kohaselt on 17. oktoobril 1997. aastal ratifitseeritudEuroopa Inimõiguste Konventsioon siseriikliku õiguskorra osa ja selle sätted onülimuslikud siseriiklike õigusaktide suhtes.Pärast 2002. aasta õiguslikku reformi loetakse nimetatud Euroopa Inimõiguste Kohtuotsused otsest mõju omavaiks menetluse, sh täitemenetluse ülemäärase pikkuse juhtudel.Nõnda on Konstitutsioonikohus Põhiseaduse artikli 29 lõike 1 alusel tuvastanud mitmeidõiguste rikkumisi just menetluse ülemäärase pikkuse tõttu. Seetõttu tegiKonstitutsioonikohus asjaomastele kohtutele ettekirjutused teha otsused etteantudtähtaegadeks ja määras kahjutasud juba asetleidnud viivituste eest. 118Slovakkia Põhiseaduse muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2002 ning võimaldavadfüüsilistel ja juriidilistel isikutel vaidlustada nende õiguse olla ära kuulatud või asjaarutamisele mõistliku aja jooksul rikkumisi. Samuti anti Konstitutsioonikohtule õigusteha asjaomastele asutustele ettekirjutusi asjad viivitamatult lahendada ja määrataülemäära pika menetluse korral hüvitist (2002. aastal muudetud artikkel 127). EuroopaInimõiguste Kohus on juba jõudnud mitmel korral seoses Konstitutsioonikohtupraktikaga ära märkida, et see uus regulatsioon on Konventsiooni artikli 13 tähendusestõhus kaitsevahend (vaata vastuvõetavuse otsused 6. mai 2003, Hody kohtuasjas,3. detsember 2002 Paška kohtuasjas ning 22. oktoober 2002 kohtuasjas Andrášik jateised). 119Saksamaal on õigus olla ära kuulatud või õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksultagatud Põhiseadusega ning selle õiguse rikkumisi puudutavaid kaebusi saab esitadaFöderaalsele Konstitutsioonikohtule, kellel on ainupädevus nõuda, et asjaomane kohusmenetlust kiirendaks või asja lõpetaks. Föderaalne Konstitutsioonikohus ei ole pädevmadalama astme kohtutele tähtaegu määrama ega nõudma menetluse kiirendamisekonkreetsete meetmete võtmist, ka ei saa ta hüvitist määrata.Enne 18. septembri 2005 parlamendivalimisi esitati seaduseelnõu uue meetmesätestamiseks tegevusetuse vastu. Valitsuse sõnul võimaldab see vähendada Föderaalse118 Allikas: Loend üldmeetmetest, mida on võetud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni uute rikkumistvältimiseks. Ülevaade meetmetest, millest teavitati Ministrite Komiteed Konventsiooni alusel kohtuotsusteja vastuvõetavuse otsuste täimise kontrolli käigus. Mai 2006, lk 39 ja 40.119 Vt 18. juuli 2005. aasta Resolutsioon ResDH (2005) 67 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste kohta Jórikohtuasjas ja veel 18 kohtuasjas Slovakkia Vabariigi vastu.