Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

just.ee

Kohtumenetluse pikkus Euroopa Nõukogu liikmesriikides Euroopa ...

vs.PRANTSUSMAA,29. aprill 2003viivitusi: selleks kulus Pariisi apellatsioonikohtus 1 aasta ja1 kuu ning teises apellatsioonikohtus 1 aasta ja 2 kuud,kuigi ettevalmistav kohtunik oli määranud täpse ajakava jaettevalmistava faasi lõpptähtaja. Kaebaja aeglus omaesialgsete seisukohtade esitamisel Pariisiapellatsioonikohtus ja poolte taotlus ettevalmistava faasilõpptähtaega edasi lükata venitas menetlust peaaegu8 kuud. Kohus leidis, et kogupikkus (7 aastat ja 8 kuud) oliüsna pikk, kuid võimude tõttu tekkinud viivitusi ei saanudpidada ebamõistlikeks.menetlussealhulgas: 1 a. ja10 kuud esimesesastmes, 1 a. ja8 kuudapellatsiooniastmes,1 a. ja9 kuudkassatsioonikohtus,2 aastatteisesapellatsioonikohtusMõtsnik vs.EEESTI,29. aprill 2003Kaebaja kohutoodates vahi allIstungeid lükati mitu korda edasi kaebaja või temaesindaja puudumise tõttu. Mõned menetlusviivitused eiolnud kaebaja põhjustatud, kuid menetluse üldist pikkustpeeti mõistlikukskriminaalmenetlus4 a. ja 6 kuud, entKohtul puudusratione materiaejurisdiktsioonkolme kohtuastmemenetlust uurida.Seetõttu jäivaatluse alla 2 a.ja 7 kuu pikkunevahemikLiadis vs.KREEKA,27. mai 2004Ei midagi erilistEsimeses astmes kõik edasilükkamised tingitud kaebajamitteilmumisest. Lisaks oli kaebaja äärmiselt aeglane uuteistungite kuupäevade määramise taotlemisel, mispõhjustas rohkem kui 20 aastat viivitust. Kaebaja einäidanud üles mingit huvi menetluse jätkamise vastu ningkohtul puudus tegevusruum (Tsiviilmenetluse koodeksi §-de 106 ja 108 järgi on tsiviilmenetluse käik täiesti pooltekätes). Võimude süül ei olnud tegevusetuse perioode egaõigustamatuid viivitusi. Iga kord, kui kaebaja uue istungimääramist taotles, reageeris kohus kiiresti (ja tegi otsuse1 aasta ja 3 kuud pärast vastava taotluse saamist).Menetlus apellatsioonikohtus kestis 1 aasta ja 2 kuud.tsiviilmenetlus21 a. ja 11 kuud(sh üle 14 a. ja9 kuud alates20. nov. 1985, milKreeka tunnustasindividuaalavaldusteesitamise õigust)Patrianakos vs.GREECE,15. juuli 2004Ei midagi erilistPooled ei ilmunud kohale (see oli esimeses astmes kõigiedasilükkamiste põhjus) ja taotlesid uusi istungeid äärmiseaeglusega. See venitas menetlust peaaegu 14 aastat.Pooled ei näidanud esimeses astmes mingit huvimenetluse uuendamise vastu ja Tsiviilmenetluse koodeksi§-de 106 ja 108 järgi ei olnud apellatsioonikohtul mingittegevusruumi. Kaebaja venitas õigusküsimustesapellatsiooni esitamisega 1 aasta ja rohkem kui 2 kuud.Võimude süül tegevusetuse perioode ja õigustamatuidviivitusi ei esinenud:-iga kord, kui pooled palusid uue istungi määrata,reageerisid kohtud kiiresti;-esimese astme kohus tegi otsuse 7 kuud pärast uueistungipäeva määramist;-menetlus apellatsioonikohtus kestis 1 aasta;-Kassatsioonikohus tegi otsuse 1 aasta ja 4 kuugaKohtu arvates polnud kirjeldatud perioodid kaugeltkiebamõistlikud.tsiviilmenetlus22 a. ja 3 kuudkolmes astmes,sh peaaegu15 aastat alates20. nov. 1985, milKreeka tunnustasindividuaalavaldusteesitamise õigust.Wroblewski vs.POOLA,1. dets. 2005Ei midagi erilistKaebaja ei tutvunud toimikuga prokuröri määratudtähtajaks ning nõudis toimiku tagastamist prokurörilevigade parandamiseks alles pärast uurimise lõpetamist jakui kohtuistungi kuupäev oli juba määratud—see venitasuurimist ja asja arutamist umbes 4 kuud.Valitsus ei selgitanud umbes 11 kuud kestnudtegevusetust, milles olid süüdi kohtud. Kui see perioodkriminaalmenetlus5 aastat üheskohtuastmes

More magazines by this user
Similar magazines